TAGASISIDEKORJE:

TOIMIVUSKONTROLL

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Üldhinnangu pealkiri

Hülgetoodetega kauplemine – ELi eeskirjade toimivuskontroll

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

ENV.F.3 – Ülemaailmne keskkonnakoostöö ja mitmepoolsus

Ligikaudne ajakava

(kavandatud algus- ja lõppkuupäev)

2024. aasta II kvartal kuni 2025. aasta IV kvartal

Lisateave

https://environment.ec.europa.eu/topics/nature-and-biodiversity/trade-seal-products_en 

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Üldhindamise poliitiline taust, eesmärk ja ulatus

Poliitiline taust

Hülgetoodetega kauplemist käsitleva määrusega (EÜ) nr 1007/2009 (nn hülgemäärus) on keelatud hülgetoodete müük ELi turul, välja arvatud kaks erandit:

1)kui need tooted on saadud inuittide või muude põlisrahvaste kogukondade jahil kütitud hüljestest;

2)kui import on juhuslikku laadi ja hõlmab eranditult hülgetooteid, mis on ette nähtud reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks.

Komisjoni aruandes (COM(2023)633) hülgemääruse rakendamise kohta aastatel 2019–2022 jõuti järeldusele, et määrus näib hästi toimivat selliste hülgetoodete müügi takistamisel, mis ei kuulu esimese erandi alla.

Mõned Läänemere ääres asuvad ELi riigid teatasid aga hülgepopulatsioonide suurenemisest, mis tekitab kahjusid kalavarudele ja püügivahenditele. Need riigid leiavad, et määrusel on nende territooriumil negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju, seda eelkõige põhjusel, et määrusest jäeti välja erand, mis võimaldas müüa hülgetooteid, mis saadi üksnes mereressursside säästvaks majandamiseks hukatud hüljestest.

See erand kaotati 2015. aastal, et kajastada Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise otsuse tulemust. Aruandes märgiti ka, et Kanada tunnustatud asutused leiavad, et määrust tajutakse ELis hülgetoodetega kauplemist täielikult keelavana, inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade puhul kohaldatav erand ei ole ELis piisavalt teada ning see mõjutab inuittide/inuvialuittide kogukondade majanduslikku arengut.

Hülgeid käsitlevad ELi õigusaktid sisaldavad ka hülgepoegade direktiivi, millega on keelatud grööni hüljeste valgekarvaliste poegade (whitecoats) nahkade ja põishüljeste poegade (blue-backs) nahkade ning neist saadud toodete kaubanduslik import ELi. Selle direktiivi kehtivust pikendati määramata ajaks nõukogu direktiiviga 89/370/EMÜ.

Eesmärk ja ulatus

Hülgemäärus on kehtinud alates 2009. aastast ja hülgepoegade direktiivi kohaldatakse alates 1983. aastast, kuid õigusaktidele ei ole kunagi tehtud hindamist.

Kuigi õiguslikku nõuet hindamise tegemiseks ei ole, on aeg hinnata, kas õigusaktid on endiselt eesmärgipärased ja kas neid on võimalik lihtsustada. Kuna need kaks õigusakti on omavahel tihedalt seotud, teeb komisjon mõlemaid hõlmava toimivuskontrolli. Nii on ühtlasi võimalus hinnata nende sotsiaalmajanduslikku mõju ja mõju hülgepopulatsioonidele.

Toimivuskontroll hõlmab mõlema õigusakti jõustumisele järgnevat ajavahemikku ning komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/1850, milles on sätestatud eeskirjad selliste valitsusasutuste tunnustamiseks, kes on volitatud kinnitama, et hülgetooted vastavad inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade erandile ning andma välja sellekohaseid tõendeid.

Toimivuskontrolli leidude alusel kaalub komisjon, kas on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Toimivuskontrolli käigus võetakse vaatluse alla mitmed küsimused, mis seostuvad komisjoni parema õigusloome nõuetele vastavate hindamiskriteeriumitega, milleks on tulemuslikkus, tõhusus, sidusus (järjepidevus), asjakohasus ja ELi lisaväärtus, ning püütakse neile küsimustele lahendus leida.

Tulemuslikkus 

·Milline on olnud õigusakti mõju?

·Kas on ilmnenud ootamatuid või soovimatuid mõjusid?

·Kuidas mõjutavad õigusaktid asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas haavatavaid rühmi?

·Millised on avaldunud mõju erinevused liikmesriigiti ja mis neid erinevusi põhjustab?

·Kui edukad on olnud õigusaktid neis seatud eesmärkide saavutamisel?

Tõhusus 

·Mil määral on eeskirjade haldus- ja kohandamiskulud põhjendatud, võttes arvesse tehtud muudatusi?

·Kas on tuvastatud ebatõhusust? Kas on potentsiaali lihtsustamiseks ja kulude vähendamiseks, sealhulgas haldusmenetluse (nt aruandlus ja järelevalve) puhul?

Asjakohasus 

·Kas ELi uusi poliitilisi prioriteete ja eesmärke arvestades on õigusaktid, nende eesmärgid ja meetmed endiselt asjakohased?

·Kas sekkumise eesmärgid vastavad endiselt ELi vajadustele?

·Mil määral nõuavad eeskirjades käsitletud vajadused/probleemid jätkuvalt ELi tasandil võetavaid meetmeid ?

Sidusus 

·Mil määral on hülgetoodetega kauplemise määrus ja hülgepoegade direktiiv ning neis kehtestatud nõuded omavahel kooskõlas?

·Mil määral on õigusaktid kooskõlas muude ELi poliitikavaldkondade ja prioriteetidega (nt komisjoni poliitilised prioriteedid)?

·Mil määral on õigusaktid kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega?

ELi lisaväärtus

·Milline on õigusaktidest tulenev lisaväärtus võrrelduna sellega, mida liikmesriigid oleksid mõistlikult võinud saavutada riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil?

·Millised oleksid ELi eeskirjade vähendamise, peatamise või tühistamise tagajärjed?

B. Parem õigusloome

Konsulteerimisstrateegia

Komisjon korraldab avaliku konsultatsiooni ja sihtkonsultatsioonid ekspertidest sidusrühmadega. Avalik konsultatsioon kestab 12 nädalat ja küsimustik on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“. Konsultatsiooni tulemused avaldatakse portaalis kaheksa nädalat pärast konsultatsiooni lõppu.

Valitud ELi riikidega (peamiselt Läänemere-äärsed riigid) ja sidusrühmade organisatsioonidega, samuti Kanada ja Gröönimaa tunnustatud asutustega ning Norra ametiasutustega korraldatakse sihtkonsultatsioonid.

Kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome poliitikaga, mille eesmärk on tagada, et kõik ELi meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel teadmistel, kutsume ka teadlasi ning akadeemilisi organisatsioone, teadusseltse ja -ühendusi, kellel on ekspertiis kliimamuutuste leevendamise strateegiate analüüsi ja kliimamuutuste mõju analüüsi valdkonnas, esitama asjakohaseid avaldatud ja veel avaldamata teadusuuringuid, analüüse ja andmeid.

Oleme eriti huvitatud esildistest, milles võetakse kokku teadmiste praegune seis nendes valdkondades.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame? 

Konsultatsiooni eesmärk on koguda kõigi selle teemaga seotud rühmade seisukohti, et selgitada välja, kuidas tajutakse kehtivaid hülgetoodetega kauplemise eeskirju, ning aidata komisjonil otsustada, kas hülgemäärus ja hülgepoegade direktiiv toimivad eesmärgipäraselt.

Sihtrühm

·ELi liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad määruse ja direktiivi rakendamise eest;

·ELi mittekuuluvate riikide sidusrühmad, näiteks Kanada ja Gröönimaa tunnustatud asutused, kes väljastavad dokumente, mis tõendavad nende riikide hülgetoodete eksportimist ELi, samuti Norra ametiasutused;

·äriühingud või kutseliidud/ühendused/liidud, kellel on huvid selles konkreetses valdkonnas;

·kalurid ja hülgekütid;

·keskkonna / kaitse / loomade heaoluga tegelevad valitsusvälised organisatsioonid;

·akadeemilised või teadusasutused;

·asjaomased üldsuse esindajad nii EList kui ka väljastpoolt.

Andmete kogumine ja metoodika

Käesoleva tagasisidekorje raames kogutud tõendid on väärtuslik teabeallikas. Seda täiendatakse andmete ja kirjanduse ülevaatega, et täita võimalikud lüngad.

Täiendavaid tõendeid ja teadmisi kogutakse avalike ja sihtkonsultatsioonide kaudu.

Andmed, mis esitati komisjoni aruannetes hülgetoodetega kauplemist käsitlevate ELi määruste rakendamise kohta ajavahemikul 2015–2018 ja ajavahemikul 2019–2022 võimaldavad meil võrrelda, kuidas olukord on muutunud pärast seda, kui määrust hakati rakendama, ning teha kindlaks teemad, millega tuleb veel tegeleda.