TAGASISIDEKORJE

ÜLDHINDAMINE/TOIMIVUSKONTROLL

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Üldhinnangu pealkiri

Lennundus – lennujaamu käsitlevate ELi õigusaktide toimivuskontroll

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

MOVE.E1 – Lennunduspoliitika

Ligikaudne ajakava

(kavandatud algus- ja lõppkuupäev)

Alguskuupäev 2024. aasta II kvartal; lõppkuupäev 2025. aasta IV kvartal

Lisateave

Airports (europa.eu)

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Üldhindamise poliitiline taust, eesmärk ja ulatus

Poliitiline taust

Komisjoni kestliku ja aruka liikuvuse strateegias seatakse eesmärk arendada välja tugev, konkurentsivõimeline ja kestlik transpordisektor, mis suudab pakkuda taskukohast ühendatust kõigile ELi piirkondadele. Lennundusel on ELis oluline roll liikuvuse, majanduskasvu, töökohtade loomise ja kaubanduse edendamisel. Samuti on oluline tagada teatavate Euroopa Liidu piirkondade ühendatus.

Lennunduse siseturu liberaliseerimine on olnud ELi jaoks suur kordaminek, võimaldades sektori märkimisväärset kasvu ja tuues kasu tarbijatele. Samuti on see toetanud ELi konkurentsivõimet kogu maailmas. Samal ajal on olnud ka soovimatut keskkonnamõju seoses CO2 heite, saaste ja müraga, millega komisjon lubas tegelda Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ raames.

Lennujaamad tagavad olulise taristu, mis võimaldab lennuettevõtjatel pakkuda ühendusi reisijatele ja kaubaveoklientidele ELis ja kaugemalgi. Ühtlasi on neil oluline roll transpordisõlmedena, mis hõlbustavad edasist ühendust teiste transpordiliikidega.

ELi lennujaamade läbilaskevõimet ja taristut reguleeritakse ühtse turu seisukohast kolmes ELi õigusaktis:

·teenindusaegade määrusega (EMÜ) nr 95/93 reguleeritakse lennuettevõtjate juurdepääsu ülekoormatud lennujaamadele, kus nõudluse rahuldamiseks ei ole piisavalt läbilaskevõimet;

·maapealse teeninduse direktiiv 96/97/EÜ hõlmab juurdepääsu maapealsele teenindusele lennujaamades (st teenused ja rajatised, mida õhusõidukil on vaja maandumise ja õhkutõusmise vahel); ning

·lennujaamatasude direktiivis 2009/12/EÜ on sätestatud lennujaamataristu ja -teenuste hinnakujunduse raamistik.

Nende kolme õigusakti eesmärk on luua konkurentsitingimused lennujaama taristuteenuste turul, mida iseloomustavad suured sisenemistõkked (lennujaamade läbilaskevõime ja taristu piiratud kättesaadavus ning suured investeerimiskulud), mis võivad kontrollimata jätmise korral võimaldada turuosalistel (lennuettevõtjad, lennujaamad, maapealsed teenindusettevõtjad) saavutada turuvõimu ja seda kuritarvitada, kahjustades konkurentsi ning lõppkokkuvõttes ka tarbijaid. Kõnealuse kolme õigusaktiga on kehtestatud läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja sõltumatu järelevalve. Need on keskse tähtsusega tagamaks, et kõik turuosalised saavad lennujaamade läbilaskevõimele ja taristule õiglase juurdepääsu ning et lennujaamataristu ja -teenuste hinnad oleksid tõhusad ja läbipaistvad.

Kuigi komisjon oli alustanud ettevalmistavat tööd teenindusaegade määruse ja lennujaamatasude direktiivi läbivaatamiseks ning maapealse teeninduse direktiivi hindamiseks, lükati töö edasi mitme lennundusturgu oluliselt mõjutava sündmuse, näiteks COVID-19 kriisi tõttu.

Pidades silmas muutuvat konteksti ja kujunevaid poliitilisi prioriteete (nt Euroopa roheline kokkulepe), viib komisjon läbi nende kolme õigusakti toimivuskontrolli, et mõista, kas need on endiselt eesmärgipärased, ja hinnata turumuutuste mõju nende toimimisele. See võimaldab ka paremini mõista, kuidas ELi lennujaamu käsitlevad õigusaktid on omavahel seotud ja kas nende eesmärkide saavutamisel esineb kattuvusi või lünki.

Eesmärk ja ulatus

Lennujaamatasude direktiiv (mida hinnati 2019. aastal), maapealse teeninduse direktiiv ja teenindusaegade määrus on andnud olulise panuse lennujaamataristu turu avamisse ning lennuettevõtjate ja lennujaamade vahelise konkurentsi suurendamisse, mis toob kasu tarbijatele ja ühendatusele.

Turg on pärast nende õigusaktide vastuvõtmist siiski muutunud. ELi lennujaamad on üha enam ülekoormatud ning paljud neist seisavad silmitsi piiratud läbilaskevõimega, mis on tingitud personalipuudusest, keskkonnakaalutlustest ja ebatõhusast lennuliikluse korraldamisest. Lennujaamade läbilaskevõime on püsinud muutumatuna, samas kui reisijate arv eeldatavasti kasvab. Eeldatakse, et pandeemiajärgne konsolideerumine lennundussektoris jätkub. Lisaks sellele suureneb konkurents ELi-väliste osalejate, sealhulgas ELi-väliste transpordisõlmede poolt. Mitu kriisi (2009. aasta finantskriis, COVID-19, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu) on süsteemile avaldanud lisasurvet ja pannud proovile lennujaamu käsitlevate ELi õigusaktide vastupidavuse. Kõik need muutused nõuavad eespool nimetatud kolme õigusakti uuesti hindamist, et tagada õigusaktide tulemuslikkus ja eesmärgipärasus. Samuti on vaja hinnata ELi eeskirjade koostoimet globaalsete tööstusstandardite ja üleilmsete tavadega.

COVID-19st taastumise periood on näidanud, et lennujaama läbilaskevõime ja selle hinnakujunduse eeskirjad on omavahel tihedalt seotud. See näitab ka vajadust tõhusama ja kestlikuma maapealse teeninduse järele, et tagada nõutava läbilaskevõime osutamine õigel päeval, pakkudes samal ajal kvaliteetset teenust. Ühtlasi on rõhutatud ka tõhusa planeerimise ja koordineerimise tähtsust kõigi osapoolte jaoks.

Keskkonnaprobleemide esmatähtsaks muutumine on tekitanud uusi vajadusi, millega liikmesriigid tegelevad üksikute ajutiste meetmete abil, mida 1990. aastatel kavandatud õigusraamistik ei hõlma. Mitu liikmesriiki (Belgia, Prantsusmaa, Madalmaad) uurivad, kuidas vähendada lennujaamade läbilaskevõimet müraprobleemide tõttu, samas kui kõneluse toimivuskontrolliga hõlmatud õigusaktides ei ole selliseid olukordi ette nähtud.

Toimivuskontrolli käigus hinnatakse, kas need kolm õigusakti saavutavad oma eesmärgid, võttes samal ajal arvesse ka muutusi turul. Samuti tehakse kindlaks õigusaktide kattuvused ja koostoime.

Lõppkokkuvõttes peavad lennujaamu käsitlevad ELi õigusaktid aitama kaasa hästitoimivale ELi lennundusturule, mis pakub tarbijatele konkurentsivõimelisi ja kestlikke teenuseid ning transpordiühendusi.

Konkreetsed eesmärgid, mille alusel hinnatakse ELi lennujaamu käsitlevaid õigusakte, on järgmised.

1. Lennujaama läbilaskevõime ja maapealse teeninduse tõhus kasutamine ja hinnakujundus, tagades ühendatuse vastavalt tarbijate eelistustele ja lennujaama kasutajate vajadustele.

2. Piisava konkurentsi ja võrdsete tingimuste tagamine lennujaamade, lennuettevõtjate ja muude teenuseosutajate vahel.

3. Läbipaistev ja sõltumatu järelevalve teenindusaegade jaotamise, lennujaamatasude kehtestamise ja maapealse teeninduse lepingute sõlmimise üle.

4. Lennujaamateenuste ja maapealse teeninduse piisavus kvantiteedi, kvaliteedi, usaldusväärsuse, vastupanuvõime ja investeerimisvajaduste seisukohast.

Toimivuskontrolli eesmärk on vastata küsimusele, kas olemasolevad ELi lennujaamu käsitlevad õigusaktid on eespool nimetatud konkreetsete eesmärkide saavutamisel endiselt tulemuslikud ning kas see on kõige tõhusam ja kulutasuvam viis nende eesmärkide saavutamiseks. Selles hinnatakse, kas hiljutisi turusuundumusi arvestades on eeskirjad endiselt asjakohased, võttes arvesse nii algseid kui ka uusi poliitilisi prioriteete (nt kestlikkus, keskkonnahoidlikud investeeringud ja keskkonnaalase tegevuse stimuleerimine, vastupidavus ja halduskoormuse vähendamine), ning kas need on kooskõlas muude ELi õigusaktide ja põhimõtetega. Erilist tähelepanu pööratakse seostele ja koostoimele kolme õigusakti ja muude lennujaama läbilaskevõimet mõjutavate sätete vahel (määrus (EÜ) nr 1008/2008 lennuteenuste kohta (lennuliikluse jaotuse eeskirjad, avaliku teenindamise kohustused) ja määrus (EL) nr 598/2014 seoses lennujaama müra kontrollimisega) ning koostoimele konkurentsiõigusega, sealhulgas riigiabiõigusega, ja muude poliitikaraamistikega, nagu energia-, keskkonna- ja kliimapoliitika. Toimivuskontrolli käigus hinnatakse ka seda, kas need kolm õigusakti annavad ELi lisaväärtust.

Toimivuskontrolli tulemusi võetakse arvesse võimalike tulevaste seadusandlike või muude meetmete võtmisel kõnealuses valdkonnas.

B. Parem õigusloome

Konsulteerimisstrateegia

Toimivuskontrolliga hõlmatud küsimustes tõendite ja sidusrühmade seisukohtade kogumiseks võetakse järgmisi meetmeid:

·tagasiside käesolevale tagasisidekorjele;

·12-nädalane avalik konsultatsioon, mis käivitatakse eraldi 2024. aasta neljandas kvartalis, et koguda üldsuselt ja mõjutatud sidusrühmadelt arvamusi oluliste küsimuste kohta (nii tagasiside kui ka avalik konsultatsioon on kõigis ELi keeltes kättesaadavad portaalis „Avaldage arvamust!“) ning

·sihtotstarbelised konsultatsioonid (üksikasjalik küsitlus, juhtumiuuringud ja intervjuud) kõige enam mõjutatud sidusrühmadega toetusuuringu raames (komisjon püüab seda tegevust lihtsustada ja vähendada sidusrühmade koormust, kasutades võimaluse korral varasemate konsultatsioonide käigus esitatud tõendusmaterjali uuesti).

Täiendavat teavet oodatakse komisjoni nõuandekomiteedelt, eelkõige lennujaamatasusid reguleerivaid asutusi ühendavalt Thessaloniki foorumilt ja tsiviillennunduse valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteelt. Nendel foorumitel peetud arutelud on väärtuslikuks sisendiks.

Avaliku konsultatsiooni faktiline kokkuvõte avaldatakse kaheksa nädala jooksul pärast konsultatsiooni lõppu. Toimivuskontrolli aruande lisana esitatakse kokkuvõtlik aruanne, mis kajastab kõiki konsultatsioone.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame? 

Konsultatsiooni eesmärk on koguda tagasisidet toimivuskontrolli käigus hinnatud kolme õigusakti tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kohta.

Sihtrühm

Peamised kindlaks tehtud sidusrühmad on lennujaama omanikud ja käitajad ning nende ühendused, reisijate- ja kaubaveo lennuettevõtjad ja nende ühendused, maapealse teeninduse ettevõtjad ja nende ühendused, muud lennujaamade tarnijad, lennuvälja teenindusaegade koordineerijad, tarbijate ja reisijate ühendused, asjaomased ametiühingud ning ELi riikide (ja piirkondade) ametiasutused.

Andmete kogumine ja metoodika

Andmed ja teave on juba olemas mitmest allikast ning neid võiks toimivuskontrollis kasutada. Komisjonil ja riiklikel ametiasutustel, eelkõige lennujaamatasude sõltumatutel järelevalveasutustel ja lennuvälja teenindusaegade koordineerijatel, on märkimisväärne teave kehtivate eeskirjade kohaldamise ja järelevalve kohta.

Asjakohased olemasolevad konsultatsioonid sidusrühmadega ja komisjoni poolt juba läbiviidud uuringud (näiteks lennujaamatasude direktiivi 2019. aasta hindamine ning uuring COVID-19 pandeemia mõju kohta ELi lennundusele) aitavad toimivuskontrollile otseselt kaasa.

Lisaks on sidusrühmad ja rahvusvahelised organid koostanud mitmeid uuringuid ja aruandeid, sealhulgas asjaomase sektori arengu kohta viimastel aastatel, mida võetakse samuti arvesse toimivuskontrolli osana.

Teabelünkade kõrvaldamiseks kasutatakse toetavat välisuuringut, veebipõhiseid uuringuid, vajaduse korral juurdepääsu juhtivatele tööstusharu tunnustatud andmebaasidele ja kontakte sidusrühmadega.

Regulatiivset kasu ja kulusid kvantifitseeritakse võimaluse korral eespool nimetatud allikate põhjal ja kontrollitakse sidusrühmade esitatud andmete alusel.

Erilist tähelepanu pööratakse lihtsustamisvõimaluste ja/või koormuse vähendamise kindlakstegemisele.