TAGASISIDEKORJE:

MÕJU HINDAMINE

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda avalikkusele ja sidusrühmadele teavet komisjoni tulevase õigusloometöö kohta, et nad saaksid anda tagasisidet komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, muu hulgas näiteks eri poliitikavariantide võimalike mõjude kohta.

Algatuse pealkiri

Euroopa statistikasüsteemi kujundamine tulevikuvajadustele vastavaks

Juhtiv peadirektoraat (vastutav üksus)

ESTAT – – üksus A2

Algatuse tõenäoline liik

Seadusandlik ettepanek – määrus (muudatusettepanek) – määrus (muudatusettepanek)

Ligikaudne ajakava

2023. aasta 1. kvartal

Lisateave

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02009R0223-20150608

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Kehtiv Euroopa statistikat reguleeriv õigusraamistik (määrus nr 223/2009 Euroopa statistika kohta) võeti vastu 2009. aastal. Kuigi raamistikku muudeti osaliselt 2015. aastal, et tugevdada selliseid institutsioonilisi aspekte nagu ametialane sõltumatus, kajastab raamistik viisi, kuidas ametlikku statistikat 2000. aastate alguses koostati. Pärast seda on areng loonud uue keskkonna. Eelkõige on digipööre loonud radikaalselt erineva reaalsuse, tuues kaasa suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused (nt uued ärimudelid, platvormimajandus, digiteenused, majanduslik integratsioon). Selle tulemusena on Euroopa statistika kasutajate ootused muutunud ning kasvanud on nõudlus kiiremini ja sagedamini koostatud üksikasjalikuma teabe järele, mis pakub põhjalikumat teavet tõenditel põhineva ELi poliitika toetuseks. Uues keskkonnas mängivad olulist rolli ka uued andmekaitse-eeskirjad (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja uued eraelu puutumatuse kaitse parameetrid.

Praeguste koostamismeetodite puhul, mis piirduvad traditsiooniliste andmeallikatega (nt uuringud ja haldusandmed), on neid kasvavaid nõudmisi keeruline, kui mitte võimatu täita, isegi kui statistikaasutustele eraldatakse lisavahendeid. Statistikaalaste raamõigusaktide asjakohasuse säilitamiseks tuleb neid sihipäraselt läbi vaadata. Läbivaatamine peaks lisaks uute andmeallikate kasutamisele statistilistel eesmärkidel võimaldama ka rohkemat. See peaks täiendama ka raamõigusakte uute meetodite ja lähenemisviisidega andmete jagamiseks Euroopa statistikasüsteemis (ESS).

Uute andmeallikatega seotud aspektide tõttu kujutab see algatus endast Euroopa andmestrateegia loomulikku laiendust. Komisjon on selles teinud ka ettepanekuid algatuste kohta, mille eesmärk on tagada, et majanduses ja ühiskonnas oleks võimalik kasutada rohkem andmeid (nt 2020. aasta novembris vastu võetud andmehaldust käsitleva õigusakti ettepanek ja peagi vastu võetav andmealase õigusakti ettepanek). Need algatused mõjutavad riiklikke statistikaameteid mitmel viisil. Siiski tuleb jätkuvalt tegeleda ametliku statistika erieesmärkidel andmetele juurdepääsu küsimusega ja viia kõik üldised lahendused kooskõlla statistilise konteksti eripäradega.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Tõenditel põhineva poliitika kujundamiseks on vaja õigeaegset, asjakohast ja usaldusväärset liikmesriigiti võrreldavat ametlikku statistikat.

Euroopa statistika koostamist, kvaliteeti ja õigeaegsust üha enam mõjutavad probleemid on järgmised.

1)Suutmatus kasutada täiel määral ära uusi andmeallikaid ja tehnoloogiaid. 

2)Puudulik reageerimisvõime ja paindlikkus, mis takistab vastata kasutajate kiireloomulistele nõudmistele koostada uut statistikat ja pakkuda olemasolevatel andmetel põhinevat täiendavat teavet.

3)Väga piiratud andmete jagamine Euroopa statistikasüsteemi partnerite vahel. 

4)Vajadus ajakohastada ja täpsustada Euroopa statistikasüsteemi partnerite ülesandeid seoses digipöörde ja andmeökosüsteemide loomisega.

5)Vajadus täpsustada statistikaasutuste rolli Euroopa ja riiklikes kujunemisjärgus andmeökosüsteemides ning nende rollide mõju.

Üldiselt tuleks kaaluda, kuidas ajakohastada Euroopa statistikat reguleerivat õigusraamistikku viisil, mis võimaldaks koostada statistikat kiiresti ja õigeaegselt vastavalt kasutajate nõudmistele, parandada tõhusust ning vähendada liikmesriikide ja vastajate koormust ja kulusid. Täpsemalt tuleks eespool kirjeldatud probleemide lahendamiseks võtta järgmisi meetmeid.

1.Digitaalsete andmeallikate ja tehnoloogiate täieliku potentsiaali ära kasutamine, võimaldades nende taaskasutamist ametliku statistika tarbeks, eelkõige kohaldades poliitikavalikuid, mis tehakse tulevases andmealase õigusakti ettepanekus seoses statistiliste andmete jagamisega ettevõtetelt riigile. ELi majanduse ja ühiskonna digiteerimisest tulenevad uued andmeallikad on üliolulised täpsema ja õigeaegsema statistilise teabe koostamiseks (nt mobiiltelefoniandmetel põhinevad elanikkonna suure sagedusega liikuvuse näitajad, pangaandmete kasutamise makromajanduslikud hinnangud, veebiplatvormidelt kogutud turismistatistika, arukatest arvestitest saadud energiatarbimise teave, veebipõhiste töökuulutuste alusel välja töötatud tööjõunõudluse näitajad jne) või uute nähtuste mõõtmiseks (nt jagamismajanduse või uute töövormide mõõtmine).

2.Eurostati ja riiklike statistikaametite suutlikkuse suurendamine viivitamata meetmete võtmiseks, et reageerida kasutajate kiireloomulistele nõudmistele. See võib hõlmata uutel andmekogudel põhineva statistika koostamist või olemasolevatel andmetel põhineva täiendava teabe esitamist. Selleks tuleks Euroopa statistikat reguleerivasse õigusraamistikku lisada selged viited koostamisel olevale statistikale, kiirhinnangutele, modelleerimismeetoditele jne. 

3.Andmejagamise edendamine ja koordineerimise tugevdamine. Määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud andmete jagamist võimaldavad tegurid vajavad selgitamist ja tugevdamist, et kõrvaldada tõkked, mis tulenevad ELi ja liikmesriikide erinevatest õigusnormidest ja tavadest. Eelkõige tuleks võimaldada andmete jagamist statistika koostamise eesmärgil kõrge Euroopa integratsiooni tasemega valdkondades, näiteks äri- ja kaubandusvaldkonnas.

4.Euroopa statistikasüsteemi partnerite ülesannete ajakohastamine, luues näiteks riiklikele statistikaametitele võimaluse kasutada edasi ELi tasandil kättesaadavaid andmeid ning võimaldades Eurostatil andmetele lihtsamat ja otsesemat juurdepääsu.

5.Statistika valdkonnas Euroopa ja riiklikes kujunemisjärgus andmeökosüsteemides uute funktsioonide täpsustamine ning statistikaasutuste võimalike rollide kirjeldamine. Läbivaadatud raamistik peaks sisaldama sätteid, mis võimaldavad statistikaasutustel olla uutes andmeökosüsteemides avaliku huvi eesmärkidel toimuval andmete taaskasutamisel aktiivsemad, tegutsedes andmeesitajate, andmekasutajate ja andmevahendajatena.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Euroopa statistika koostamise õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajaduse korral vastu meetmed kõnealuse statistika koostamiseks. Artiklis 338 on esitatud Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse uue algatuse selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Euroopa statistikasüsteem pakub kvaliteetset statistilist teavet, mis on liikmesriikide vahel võrreldav ja mille eesmärk on rahuldada paljude kasutajate vajadusi ning toetada demokraatlikku otsustusprotsessi ja arutelu.

Euroopa statistika õigusraamistikuks olev määrus (EÜ) nr 223/2009 on kõigi muude statistikaalaste määruste viitemääruseks. Määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamise eesmärk on muuta see digitaalajastule vastavaks, tõstes statistikaametite suutlikkust muuta need reageerimisvõimelisemaks ja kiiremini statistikat koostada. Seda eesmärki ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada. Seda on parem saavutada ELi tasandil, sest selle aluseks olevad nähtused – digipööre ja ühtse digitaalse turu loomine – kuuluvad juba ELi meetmete kohaldamisalasse. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt kujutab käesolev algatus endast sihipärast läbivaatamist, mis piirdub seatud eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumiga ega lähe selle saavutamiseks vajalikust kaugemale.

B. Eesmärgid ja poliitikavariandid

Algatuse eesmärk on paremini vastata uutele teabevajadustele ja kasutajate ootustele, viies Euroopa statistika kehtiva õigusraamistiku kooskõlla Euroopa andmestrateegiast tulenevate arengutega ning ajakohastades statistika koostamist järk-järgult.

Selleks kaalub komisjon järgmisi valikuvariante.

1. valikuvariant: Lähtestsenaarium, poliitikat ei muudeta

Kui meetmeid ei võeta, jätkab Euroopa statistikasüsteem praegu kättesaadavatel allikatel ja andmekogumitel põhinevate kvaliteetsete andmete koostamist. Siiski tuleks analüüsida selle pikaajalist mõju, võttes arvesse riske, mis kaasnevad traditsioonilise ja tipptasemel, ajakohaste koostamisprotsesside vahelise lõhe suurenemisega, mille lõpptulemusena sõltuvad kasutajad üha vähem ametlikust statistikast ning üldsus ja ettevõtjad on üha vähem huvitatud traditsioonilistes andmekogumismeetodites osalemisest.

2. valikuvariant: Muud kui seadusandlikud meetmed

Üks meede, millel oleks vahetu mõju praegustele puudustele andmete kättesaadavuses, oleks tagada juurdepääs eravalduses olevatele andmetele muude kui seadusandlike vahenditega. Näiteks võiks komisjon anda soovitusi ja edendada parimaid tavasid, julgustades samal ajal riiklikke statistikaasutusi tegema erasektori andmete omanikega koostööd vabatahtliku statistikaalase ühispartnerluse projektide raames.

3. valikuvariant: Käsitleda konkreetseid küsimusi määruse (EÜ) nr 223/2009 sihipärase läbivaatamise (muutmise) kaudu

Määruse (EÜ) nr 223/2009 üldine ülesehitus jääks suures osas samaks, kuid mitmeid selle sätteid kohandataks, et statistikaasutused saaksid kasutada ära uute andmeallikate ja digitehnoloogiate kogu potentsiaali. See hõlmaks ka mehhanisme, mis parandaksid Euroopa statistikasüsteemi reageerimisvõimet. Selle valikuvariandi osana kaalutakse ka statistikaasutuste uute rollide täpsustamist kujunemisjärgus andmeökosüsteemides ning Euroopa statistikasüsteemi partnerite ülesannete ajakohastamist.

4. valikuvariant: Täielikult ühtlustatud meetmete kehtestamine määruse (EÜ) nr 223/2009 põhjaliku muutmise teel

Veel üheks valikuvariandiks oleks määruse (EÜ) nr 223/2009 põhjalik muutmine, et analüüsida sügavuti, milliseid muid aspekte võiks selles parandada, minnes kaugemale selle muutmisest digitaalajastule vastavaks. Sellisel juhul kaalutaks ka 3. valikuvariandiga hõlmatud küsimusi, kuid seda meetmete kaudu, millega kaasnevad laiemad õiguslikud kohustused või mille ulatus on laiem.

C. Tõenäoline mõju

Eeldatakse, et algatuse üldine mõju väljendub ELi poliitilisi otsuseid toetavates õigeaegsemates, mitmekülgsemates andmetes ja statistilistes ülevaadetes, samuti tõhususe suurenemises ning ettevõtjate ja üldsuse aruandluskoormuse vähenemises.

Ettevõtjatelt riigile andmete jagamise kontekstis kavandatakse algatus selliselt, et oleks tagatud piisavate kaitsemeetmete ja tehniliste meetmete kehtestamine, et kaitsta kõigi sidusrühmade õigustatud huve (s.t andmete konfidentsiaalsus, tundliku äriteabe kaitse ning isikuandmete puhul andmesubjektide eraelu puutumatus).

Mitmed uuringud on näidanud, kui märkimisväärne on ettevõtjatelt riigile andmete jagamise mehhanismidega kaasnev majanduslik kasu, sealhulgas kasu, mis toob kaasa ulatuslikuma ja õigeaegsema ametliku statistika esitamise. Tuginedes metoodikale, mida kasutati Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2019. aasta aruandes, et hinnata andmete jagamise korra sektoriülest ja sektorisisest majanduslikku mõju, võib andmete taaskasutamine andmekoostajate ja nende esitajate, ametliku statistika kasutajate ja ühiskonna kohta üldisemalt avaldada positiivset mõju. Kaudne mõju on andmekasutajate jaoks 10–20 korda suurem ning sellest tulenev ja mitterahaline kasu on hinnanguliselt 20–50 korda suurem kui otsene kasu majandusele tervikuna. Euroopa Komisjoni poolt andmealase õigusakti ettepaneku ettevalmistamisel tehtud analüüs näitab näiteks, et ametliku statistika esitamise suurenemine 20 % võrra annaks ELis ainuüksi otsese ja kaudse mõju tõttu juurde 4–12 miljardit eurot aastas. Vastajad saavad erinevatest kavandatud muudatustest tulenevalt tõenäoliselt kasu ka aruandluskoormuse vähenemisest.

Algatuse sotsiaalsed ja keskkonnamõjud seisnevad eeldatavasti kiiremas reageerimises kasutajate uutele nõudmistele tänu andmete paremale kättesaadavusele ja tõhusamatele mehhanismidele ühiste uuenduslike Euroopa statistikasüsteemi meetmete käivitamisel ja eksperimentaalse statistika koostamisel. Seetõttu saab ametlikku statistikat koostada kiiresti ja see pakub reaalajas tuge sellistele poliitikameetmetele, mida kasutatakse kriisiohjamisel ja uutes poliitikavaldkondades, nagu Euroopa roheline kokkulepe.

D. Parema õigusloome vahendid

Mõju hindamine

Mõju hindamine aitab poliitikaalgatust ette valmistada ning seda toetab tõendite kogumine ja sidusrühmadega konsulteerimine. Uuringu lõpptulemusi on oodata 2022. aasta sügisel.

Mõjuhinnangus on tõenäoliselt võimalik tugineda teatavatele andmealase õigusakti ettepaneku mõjuhinnangu järeldustele.

Konsulteerimisstrateegia

Konsultatsioonide eesmärk on tagada, et võimalikult paljud sidusrühmad saaksid esitada oma seisukohti ja arvamusi. Peamised sidusrühmad on andmetootjad, eelkõige riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused, andmevaldajad ja andmekasutajad.

Osa konsultatsioonistrateegiast moodustab vähemalt 12 nädalat kestev eraldiseisev internetipõhine avalik konsultatsioon. See on kättesaadav Euroopa Komisjoni kesksel avalike konsultatsioonide veebisaidil ja Eurostati veebisaidil. Küsimustik on kättesaadav kõigis ELi keeltes; vastata võib ükskõik millises ELi keeles. Lisaks konsultatsiooni faktilisele kokkuvõttele koostatakse ka kokkuvõtlik aruanne, milles antakse ülevaade kõikide konsultatsioonide tulemustest.

Mõjuhinnangut toetavas uuringus, mis hõlmab sihipäraseid konsultatsioone sidusrühmadega, kogutakse täiendavaid tõendeid kavandatud meetmete eri aspektide konkreetsete kulude ja kaasnevate eeliste kohta. Need kulud, eelised ja koormuse vähendamise/lihtsustamise potentsiaal tehakse kindlaks ja kvantifitseeritakse.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 viidi 2021. aastal läbi määruse (EÜ) 99/2013 kohane Euroopa statistikaprogrammi hindamine. Euroopa statistikaprogramm on raamistik Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks ajavahemikul, mis vastab mitmeaastase finantsraamistiku kestusele. See on määruse (EÜ) nr 223/2009 rakenduslik osa. Euroopa statistikaprogrammi hindamisel soovitatakse keskenduda innovatsioonile, uutele meetoditele ja andmeallikatele, kuna innovatsioon on uue ja õigeaegsema statistika kasvava nõudluse rahuldamise võti, vähendades samal ajal koostamisega seotud kulusid ja halduskoormust.

3. juunist kuni 3. septembrini 2021 toimunud andmealast õigusakti käsitleva avaliku veebikonsultatsiooni käigus on koostatud pikk loetelu juhtudest, kus andmete jagamine ettevõtetelt riigile peaks olema kohustuslik, sealhulgas ametliku statistika puhul.

2021. aasta juunis avaldati ka Euroopa statistikasüsteemi seisukoht. Selles jõuti järeldusele, et õiguslikult põhjendatud juurdepääs eraomandis olevatele andmetele ja nende taaskasutamine ametlikel statistilistel eesmärkidel riiklike statistikaasutuste ja Eurostati poolt peab olema jätkusuutlikult reguleeritud ja korraldatud võrdseid tingimusi tagavate õiglaste ja selgete eeskirjadega.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Komisjoni parema õigusloome suunistega kooskõlas olev avalik konsultatsioon on asjakohane, arvestades, et õigusraamistiku läbivaatamise eesmärgid mõjutaksid sidusrühmi uudsel viisil. Arvestades Euroopa statistika asjakohasust, kasutusviisi ja poliitilist tähtsust, on asjaomaste sidusrühmade, näiteks ettevõtjate, kodanike ja teadlaste arvamus otsustava tähtsusega.

Eelseisva mõjuhinnangu toetuseks kogutakse konsultatsiooni käigus teavet probleemide kohta, mis tulenevad digitaalsetest andmeallikatest pärit andmete taaskasutamisest Euroopa statistika arendamisel, koostamisel ja levitamisel. Need hõlmavad protsesse, kaitsemeetmeid ja vaidluste lahendamise mehhanisme, samuti sidusrühmade jaoks peamiste kuluartiklite ja kasu kindlaksmääramist või võimalikke osalusmudeleid Euroopa statistika väljatöötamisel, koostamisel ja levitamisel. Lisateemad hõlmavad Euroopa statistikasüsteemi reageerimisvõime ja paindlikkuse suurendamise viiside kaalumist ja rakendamist, ülesannete jaotuse võimalikku kohandamist Euroopa statistikasüsteemi sees ning statistikaasutuste võimalike rollide täpsustamist Euroopa ja riiklikes kujunemisjärgus andmeökosüsteemides.

Sihtrühm

Peamisteks sidusrühmadeks on andmetootjad, institutsionaalsed kasutajad, ettevõtjad ja muud eraõiguslikud andmevaldajad, muud professionaalsed kasutajad ja avalikkus.