(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/71/EÜ (3) tuleb teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Direktiiviga 98/71/EÜ ühtlustati liikmesriikide disainilahendusi käsitlevate materiaalõiguslike normide olulisemaid sätteid, mille puhul direktiivi vastuvõtmise ajal leiti, et need mõjutavad siseturu toimimist kõige otsesemalt, kuna need takistasid liidus kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.

(3)

Liikmesriikide õigusaktidega pakutav disainilahenduste kaitse toimib paralleelselt kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil Euroopa Liidu disainilahenduste (edaspidi „ELi disainilahendused“) kaudu, mis on oma olemuselt ühtsed ja kehtivad kogu liidus, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 6/2002 (4). Disainilahenduste kaitse süsteemide paralleelne olemasolu ja tasakaal liikmesriikide ja liidu tasandil on intellektuaalomandi kaitset käsitleva liidu lähenemisviisi nurgakivi.

(4)

Kooskõlas oma 19. mai 2015. aasta teatisega „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ ja võetud kohustusega vaadata liidu poliitika korrapäraselt läbi, korraldas komisjon liidu disainilahenduste kaitse süsteemide ulatusliku hindamise, mis hõlmas põhjalikke majandus- ja õiguslikke hinnanguid, mida toetas mitu uuringut.

(5)

Oma 10. novembri 2020. aasta järeldustes intellektuaalomandi poliitika ja tööstusdisainilahenduste süsteemi läbivaatamise kohta liidus kutsus nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 6/2002 ja direktiivi 98/71/EÜ läbivaatamiseks. Läbivaatamise taotlemise aluseks oli vajadus ajakohastada tööstusdisainilahenduste süsteeme ning muuta disainilahenduste kaitse üksikautorite ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks atraktiivsemaks. Eelkõige taotleti läbivaatamist selleks, et uurida ja kaaluda muudatusi, mille eesmärk on toetada ja tugevdada liidu, riiklike ja piirkondlike disainilahenduste kaitse süsteemide vastastikust täiendavust, ning teha täiendavaid jõupingutusi liidus disainilahenduste kaitse süsteemis esinevate lahknevuste vähendamiseks.

(6)

Hindamise lõpptulemustele tuginedes teatas komisjon oma 25. novembri 2020. aasta teatises „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks“, et olles edukalt reforminud ELi kaubamärke käsitlevaid õigusakte, asuks ta läbi vaatama disainilahenduste kaitset käsitlevaid liidu õigusakte, et süsteemi lihtsustada ning see juurdepääsetavamaks ja tõhusamaks muuta ning õigusraamistikku ajakohastada, võttes arvesse uute tehnoloogiate arengut turul.

(7)

Oma 11. novembri 2021. aasta resolutsioonis intellektuaalomandi tegevuskava kohta ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamiseks (5) väljendas Euroopa Parlament heameelt komisjoni valmisoleku üle ajakohastada disainilahenduste kaitset käsitlevaid liidu õigusakte, et paremini toetada üleminekut digitaalsele, kestlikule ja keskkonnahoidlikule majandusele, kutsus komisjoni üles veelgi ühtlustama taotluste esitamise ja kehtetuks tunnistamise menetlusi liikmesriikides ning soovitas kaaluda direktiivi 98/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 6/2002 ühtlustamist, et tagada suurem õiguskindlus. Selles resolutsioonis märkis Euroopa Parlament ka, et ELi disainilahenduste kaitse süsteem tuleks ühtlustada ELi kaubamärgisüsteemiga, et disainilahenduse omanikud saaksid takistada disainilahenduse õigusi rikkuvate kaupade sisenemist liidu tolliterritooriumile, ning kutsus komisjoni üles võimaldama kaubamärgiomanikel lõpetada olukord, kus disainilahenduste võltsingud läbivad liitu transiidina. Samuti märkis ta, et mitmeosaliste toodete remondiks kasutatavate osade disainilahenduste kaitse on vaid osaliselt ühtlustatud ning see tekitab siseturul killustatust ja õiguslikku ebakindlust.

(8)

Komisjoni korraldatud konsulteerimine ja hindamine näitasid, et vaatamata liikmesriikide õigusaktide varasemale ühtlustamisele on siiski veel valdkondi, kus edasine ühtlustamine võiks avaldada konkurentsivõimele ja majanduskasvule positiivset mõju, eelkõige disainilahenduste kaitse süsteemi VKEdele kättesaadavamaks muutumise tulemusel.

(9)

Selleks et tagada hästi toimiv siseturg ja vajaduse korral hõlbustada disainilahenduse õiguste omandamist, haldamist ja kaitset liidus, et seeläbi suurendada liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde kasvu ja konkurentsivõimet, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse tarbijate huve, tuleb õigusnormide ühtlustamist, mis on saavutatud direktiiviga 98/71/EÜ, laiendada ka muudele aspektidele seoses disainilahendusi käsitlevate materiaalõiguslike normidega, millega reguleeritakse registreerimise kaudu kaitstud disainilahendusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 6/2002.

(10)

Lisaks on vaja ühtlustada menetlusnorme, et hõlbustada liidus disainilahenduste õiguste omandamist, haldamist ja kaitset. Seepärast tuleks teatavad peamised menetlusõiguse sätted, mis käsitlevad disainilahenduse registreerimist liikmesriikides ja ELi disainilahenduste süsteemi, omavahel vastavusse viia. Liikmesriikide õiguse alusel toimuvate menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted ja jäetakse liikmesriikidele võimalus kehtestada üksikasjalikumad normid.

(11)

Käesolev direktiiv ei välista disainilahenduste suhtes sellise õiguse kohaldamist, millega sätestatakse muu kui disainilahendusena registreerimisest või avaldamisest tulenev kaitse, näiteks registreerimata disainilahenduse õigustega seotud liidu õiguse või kaubamärkide, patentide ja kasulike mudelite, kõlvatu konkurentsi või tsiviilvastutusega seotud liidu või liikmesriigi õiguse kohaldamist.

(12)

Oluline on kehtestada konkreetsest registreeritud disainilahenduse kaitse seadusest ning autoriõiguse seadusest tuleneva kaitse kumulatsiooni põhimõte, mille kohaselt peaksid disainilahenduse õigustega kaitstud disainilahendused olema kaitsekõlblikud ka autoriõigusega teostena, tingimusel et autoriõiguse seadusest tulenevad nõuded on täidetud.

(13)

Siseturu eesmärkide saavutamine nõuab, et registreeritud disainilahenduse õiguse omandamise tingimused oleksid kõikides liikmesriikides ühtlustatud. Selleks on vaja kehtestada ühtsed disainilahenduse ja toote mõisted, mis on selged, läbipaistvad ja tehnoloogiliselt ajakohased ning mille puhul võetakse arvesse ka selliste uute disainilahenduste tulekut, mis ei sisaldu füüsilistes toodetes. Kuigi asjaomaste toodete loetelu ei ole mõeldud olema ammendav, on asjakohane eristada tooteid, mis sisalduvad füüsilises esemes, tooteid, mis on kujutatud graafiliselt, või tooteid, mis ilmnevad sise- või väliskeskkonna moodustavate esemete ruumilisest paigutusest. Selles kontekstis tuleks tunnistada, et oma osa disainilahenduste välimuses võib olla ka animeeritusel, näiteks toote omaduste liikumisel või üleminekul, eelkõige disainilahenduste puhul, mis ei sisaldu füüsilises esemes. Lisaks on vaja määratleda ühtsed uudsuse ja eristatavuse nõuded, millele registreeritud disainilahenduse õigused peaksid vastama.

(14)

Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks on vaja põhimõtteliselt tagada, et registreeritud disainilahenduse õigused annaksid õiguste omanikule kõigis liikmesriikides võrdväärse kaitse.

(15)

Disainilahenduse kaitse antakse õiguste omanikule registreerimisel toote tervikliku või osalise disainilahenduse nende omaduste osas, mis on asjaomase disainilahenduse registreerimise taotluses selgelt ära näidatud ning avaldamise teel või taotlusega seotud vastava toimikuga tutvumise võimaldamise kaudu avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

(16)

Peale registreerimise taotluses selgelt ära näitamise ei pea toote disainilahenduse omadused olema disainilahenduse kaitse saamiseks ühelgi konkreetsel ajal ega üheski konkreetses kasutusolukorras nähtavad. Erandina sellest põhimõttest ei tohiks kaitset laiendada nendele koostisosadele, mis ei ole mitmeosalise toote tavapärase kasutamise ajal nähtavad, ega sellise osa omadustele, mis ei ole pärast osa paigaldamist nähtavad või mis eraldivõetuna ei vastaks uudsuse või eristatavuse nõuetele. Seepärast tuleks mitmeosalise toote koostisosade disainilahenduse need omadused, millele kaitse kõnealustel põhjustel ei laiene, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata.

(17)

Kuigi viide toodetele peaks olema osa disainilahenduse registreerimise taotlusest, ei tohiks see mõjutada disainilahenduse kui sellise kaitse ulatust. Koos disainilahenduse kujutisega saavad viited toodetele siiski aidata kindlaks määrata selle toote laadi, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kavatsetakse kasutada. Lisaks muudavad viited toodetele lihtsamaks disainilahenduste otsingud tööstusomandi õiguskaitse keskameti peetavas disainilahenduste registris ning suurendavad registri läbipaistvust ja juurdepääsetavust. Seetõttu peavad viited toodetele olema enne registreerimist täpsed, tekitamata registreeritud disainilahenduse taotlejatele põhjendamatut koormust.

(18)

Disainilahenduse eristatavuse hindamisel tuleks aluseks võtta see, kas disainilahendust vaatleva asjatundja üldmulje erineb muljest, mille kõnealusele asjatundjale jätavad mis tahes muud disainilahendused, mis moodustavad osa olemasolevast disainilahendusest; sellisel hindamisel tuleks võtta arvesse disainilahendust kasutava või seda sisaldava toote laadi ning eelkõige tööstussektorit, millesse see kuulub, ja asjaolusid, mis piirasid disainilahenduse väljatöötamisel autori vabadust.

(19)

Tuleks vältida tehniliste uuenduste takistamist disainilahenduse kaitse andmisega disainilahendustele, mis koosnevad ainult sellistest omadustest või selliste omaduste kogumitest, mis tulenevad üksnes tehnilisest otstarbest. Arusaadavalt ei tähenda see, et disainilahendus peaks omama esteetilist väärtust. Registreeritud disainilahenduse õigus võidakse kehtetuks tunnistada, kui välisomaduste valikul ei ole mänginud rolli muud kaalutlused peale vajaduse, et toode täidaks tehnilist funktsiooni, eelkõige need kaalutlused, mis on seotud visuaalse aspektiga.

(20)

Samuti ei tohiks takistada eri marki toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele.

(21)

Sellele vaatamata võivad moodultoodete mehaanilised ühenduskohad olla moodultoodete uudsete omaduste oluliseks osaks ning neil võib olla suur turustamisväärtus, mistõttu need peaksid olema kaitsekõlblikud.

(22)

Disainilahenduse õigus ei tohiks anda kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. Käesolev direktiiv ei püüa ühtlustada riigisiseseid arusaamu avalikust korrast või üldtunnustatud moraalipõhimõtetest.

(23)

Siseturu sujuvaks toimimiseks on äärmiselt oluline registreeritud disainilahenduse õigustest tuleneva kaitse kestuse ühtlustamine.

(24)

Käesolev direktiiv ei piira konkurentsireeglite kohaldamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel.

(25)

Registreerimata jätmise sisulised alused ning kõigis liikmesriikides kehtivad registreeritud disainilahenduse õiguste kehtetuks tunnistamise sisulised alused peaksid õiguskindluse huvides olema käesolevas direktiivis ammendavalt loetletud.

(26)

Selleks et vältida selliste tööstusomandi kaitse konventsiooni (allkirjastatud Pariisis 20. märtsil 1883, edaspidi „Pariisi konventsioon“) artiklis 6ter loetlemata sümbolite väärkasutamist, mis on liikmesriigis erilise avaliku huvi objektiks, peaks liikmesriikidel siiski olema vabadus näha ette registreerimata jätmise konkreetsed alused. Selleks et vältida kultuuripärandisse kuuluvate rahvusliku tähtsusega elementide alusetut registreerimist ja omastamist, peaks liikmesriikidel samuti olema vabadus näha ette registreerimata jätmise ja kehtetuks tunnistamise konkreetsed alused. Sellised elemendid, mis kuuluvad kultuuripärandisse UNESCO peakonverentsil 16. novembril 1972 vastu võetud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni tähenduses või kujutavad endast vaimse kultuuripärandi materiaalset väljendust UNESCO peakonverentsi 17. oktoobril 2003 toimunud 32. istungjärgul vastu võetud vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni tähenduses, hõlmavad näiteks mälestisi või hoonete rühma, artefakte, käsitööd või kostüüme.

(27)

Pidades silmas eri tööstusvaldkondades 3D-printimise tehnoloogia kasvavat kasutuselevõttu, sealhulgas tehisintellekti abil, ning disainilahenduse õiguste omanikele sellest tulenevaid raskusi seoses oma kaitstud disainilahenduste ebaseadusliku kopeerimise tulemusliku takistamisega, on asjakohane ette näha, et iga sellise andmekandja või tarkvara loomine, allalaadimine, kopeerimine ja kättesaadavaks tegemine, mis salvestab disainilahenduse eesmärgiga reprodutseerida kaitstud disainilahenduse õigusi rikkuv toode, kujutab endast disainilahenduse kasutamist viisil, milleks peaks olema õiguste omaniku luba.

(28)

Selleks et tugevdada disainilahenduste kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu ning kooskõlas rahvusvaheliste kohustusega, mille liikmesriigid on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, eelkõige vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1947) transiidivabadust käsitlevale V artiklile ning geneeriliste ravimite osas TRIPS-lepingut ja rahvatervist käsitlevale Doha deklaratsioonile, mille WTO ministrite konverents võttis vastu 14. novembril 2001, peaks registreeritud disainilahenduse õiguste omanikul olema õigus takistada kolmandatel isikutel tuua ilma õiguste omaniku loata kaubandustegevuse käigus tooteid kolmandatest riikidest liikmesriiki, kus disainilahendus on registreeritud, ilma neid tooteid seal vabasse ringlusse laskmata, kui disainilahendus sisaldub neis toodetes või seda on kasutatud nendel toodetel identsena või kui disainilahendust ei ole võimalik sellistest toodetest olulistes aspektides eristada.

(29)

Selleks peaks registreeritud disainilahenduse õiguste omanikel olema lubatud takistada õigusi rikkuvate toodete sissetoomist ja asjaomaste toodete suunamist mis tahes tolliprotseduuridele, sealhulgas eelkõige transiit, ümberlaadimine, ladustamine, vabatsoonid, ajutine ladustamine, seestöötlemine või ajutine import, ka siis, kui asjaomaseid tooteid ei ole kavas lasta asjaomase liikmesriigi turule. Tollikontrolli tegemisel peaksid tolliasutused kasutama volitusi ja menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013, (6) seda ka õiguste omanike taotlusel. Eelkõige peaksid tolliasutused tegema asjakohaseid kontrolle riskianalüüsi kriteeriumide alusel.

(30)

Selleks et ühendada vajadus tagada disainilahenduse õiguste tulemuslik kaitse vajadusega vältida seaduslike toodete kaubavoogude vaba liikumise takistamist, peaks disainilahenduse õiguste omaniku õigus lõppema, kui menetluses, mis on algatatud kohtus või muus asutuses, mis on pädev tegema sisulist otsust selle kohta, kas registreeritud disainilahenduse õigust on rikutud, suudab deklarant või toodete valdaja tõendada, et registreeritud disainilahenduse õiguste omanikul ei ole õigust keelata lõppsihtriigis toodete turule laskmist.

(31)

Registreeritud disainilahenduse õigusest tulenevate ainuõiguste suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid piiranguid. Lisaks eraviisilistele ning mittekaubanduslikel ja katselistel eesmärkidel tehtavatele toimingutele peaks lubatud kasutuse loetellu kuuluma ka tsiteerimiseks või õppeotstarbeks reprodutseerimine, viited võrdleva reklaami kontekstis ning kommenteerimiseks, kriitikaks või paroodiaks kasutamine, tingimusel et need toimingud on vastavuses hea kaubandustavaga ega kahjusta põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist. Disainilahenduse kasutamist kolmandate isikute poolt kunstilise eneseväljenduse raames tuleks lugeda õiglaseks, kui see on kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Lisaks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada viisil, mis tagab põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige väljendusvabaduse täieliku austamise.

(32)

Disainilahenduste kaitse eesmärk on anda ainuõigused toote välimusele, kuid mitte monopoolseid õigusi toote kui sellise üle. Selliste disainilahenduste kaitsmine, millel ei ole praktilist alternatiivi, viiks tegelikult tootemonopoli tekkimiseni. Selline kaitse oleks lähedal disainilahenduste kaitse süsteemi kuritarvitamisele. Kui kolmandatel osapooltel on õigus toota ja müüa varuosi, säilib konkurents. Kui disainilahenduste kaitse laieneb varuosadele, siis sellised kolmandad osapooled rikuvad neid õigusi, konkurents kaob ja disainilahenduse õiguse omanikule antakse tegelikult tootemonopol.

(33)

Erinevused liikmesriikide õigusaktides, mis käsitlevad kaitstud disainilahenduste kasutamise lubamist mitmeosalise toote remontimiseks, et taastada selle algne välimus, kui toode, milles disainilahendus sisaldub või millel seda on kasutatud, moodustab osa mitmeosalisest tootest, mille välimusest kaitstav disainilahendus sõltub, mõjutavad otseselt siseturu rajamist ja toimimist. Sellised erinevused moonutavad siseturul konkurentsi ja kaubandust ning kahjustavad õiguskindlust. Nagu on rõhutatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, on toodete remonditavus kestliku majanduse keskmes.

(34)

Seepärast on siseturu sujuvaks toimimiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide disainilahenduste kaitse alaseid õigusakte selles osas, mis puudutab kaitstud disainilahenduste kasutamist mitmeosaliste toodete remondiks, et taastada toodete algne välimus, ning neisse on vaja lisada remondiklausel, mis on sarnane määruses (EÜ) nr 6/2002 juba sisalduva klausliga ja mida kohaldatakse liidu tasandil ELi disainilahenduste suhtes, kuid mille kohaldamine piirdub sõnaselgelt üksnes mitmeosaliste toodete välimusest sõltuvate koostisosadega. Kuna kõnealuse remondiklausli soovitud toime on muuta disainilahenduse õiguste kaitse teostamatuks, kui mitmeosalise toote koostisosa disainilahendust kasutatakse mitmeosalise toote remondiks, et taastada selle algne välimus, peaks remondiklausel olemas üks käesoleva direktiivi alusel disainilahenduse õiguse rikkumise korral ette nähtud kaitsemeede. Lisaks tuleks selleks, et tarbijaid mitte eksitada ning et nad saaksid teha teadliku valiku konkureerivate toodete vahel, mida saab remondiks kasutada, selgelt sätestada, et remondiklauslile ei saa tugineda koostisosa valmistaja või müüja, kes ei ole tarbijaid nõuetekohaselt teavitanud mitmeosalise toote remondiks kasutatava toote kaubanduslikust päritolust ja valmistaja identiteedist. Kõnealune üksikasjalik teave tuleks esitada tootele kantud selge ja nähtava märkena, või kui see ei ole võimalik, toote pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis ning see peaks sisaldama vähemalt kaubamärki, mille all toodet turustatakse, ja valmistaja nime.

(35)

Käesoleva direktiiviga taotletava varuosade järelturu liberaliseerimise tulemuslikkuse säilitamiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga (7) on mitmeosalise toote koostisosa valmistajal või müüjal selleks, et kasutada remondiklausli kohast erandit disainilahenduse kaitsest, hoolsuskohustus sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagada, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta neid muul eesmärgil kui remondiks, et taastada mitmeosalise toote algne välimus. See ei tohiks siiski eeldada, et mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või müüja tagab objektiivselt ja igal juhul, et lõppkokkuvõttes kasutavad lõppkasutajad nende valmistatavaid või müüdavaid osi tegelikult üksnes remondiks, eesmärgiga taastada asjaomase mitmeosalise toote algne välimus.

(36)

Selleks et vältida olukorda, kus liikmesriikide erinevad varasema kasutamise tingimused põhjustavad eri liikmesriikides erinevusi sama disainilahenduse õiguslikus jõus, on asjakohane tagada, et igal kolmandal isikul, kes suudab tõendada, et asjaomane kolmas isik on enne disainilahenduse taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva heauskselt alustanud liikmesriigis sellise registreeritud disainilahenduse õiguse kaitse alla kuuluva disainilahenduse kasutamist või on selleks teinud tegelikke ja olulisi ettevalmistusi, mida ei ole asjaomase disainilahenduse pealt kopeeritud, on õigus seda disainilahendust piiratud määral kasutada.

(37)

(38)

Selleks et hõlbustada ja parandada disainilahenduste õiguskaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks disainilahenduste registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima ELi disainilahenduste suhtes kohaldatavate normidega sarnaseid norme.

(39)

On vaja sätestada põhilised ühtsed normid, mis käsitlevad nõudeid ja tehnilisi vahendeid selleks, et esitada registreerimistaotluse esitamise etapis disainilahendus ükskõik millises visuaalse reproduktsiooni vormis, võttes arvesse tehnilisi edusamme disainilahenduste visualiseerimisel ja liidu tööstuse vajadusi uute digitaalsete disainilahenduste osas. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama ühtlustatud standardid tavade lähendamise teel.

(40)

Suurema tõhususe huvides on samuti asjakohane võimaldada registreeritud disainilahenduste taotlejatel kombineerida mitu disainilahendust ühte koondtaotlusse, ilma et nende suhtes kehtiks tingimus, et tooted, milles disainilahendused on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks need on ette nähtud, kuuluvad kõik 1968. aasta Locarno kokkuleppega loodud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi „Locarno klassifikatsioon“) samasse klassi.

(41)

Disainilahenduse registreerimisele järgnev tavapärane avaldamine võib mõningatel juhtudel takistada või ohustada disainilahendusega seotud kaubandustehingute õnnestumist. Sellistel juhtudel on lahenduseks võimalus avaldamine edasi lükata. Ühtsuse ja suurema õiguskindluse huvides ning selleks, et aidata ettevõtjatel vähendada disainilahenduste haldamise kulusid, tuleks avaldamise edasilükkamise suhtes kohaldada kogu liidus samu reegleid.

(42)

Et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ja disainilahenduste kaitse võrdne kättesaadavus kogu liidus, hoides taotlejate jaoks registreerimisest ja muudest menetlustest tingitud koormuse võimalikult väiksena, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo omal algatusel läbiviidavas sisulises kontrollis piirduma käesolevas direktiivis ammendavalt loetletud registreerimata jätmise põhjuste puudumisega, nagu Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) teeb liidu tasandil.

(43)

Selleks et pakkuda muid vahendeid disainilahenduse õiguste kehtetuks tunnistamiseks, peaks liikmesriikidel olema lubatud näha ette kehtetuks tunnistamise haldusmenetlus, mis on sobivas ulatuses viidud vastavusse sellega, mida kohaldatakse registreeritud ELi disainilahenduste suhtes.

(44)

On soovitav, et liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teeksid omavahel ja EUIPOga koostööd kõigis disainilahenduse registreerimise ja haldamise valdkondades, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist, nagu ühtsete või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine ja ajakohastamine konsulteerimise ja otsingute tegemise otstarbel. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et nende tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel ja EUIPOga koostööd kõigis muudes tegevusvaldkondades, mis on liidus disainilahenduste kaitsmiseks olulised.

(45)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt luua hästitoimiv siseturg ja edendada seda ning hõlbustada liidus disainilahenduste õiguste registreerimist, haldamist ja kaitset, et suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (8) artikli 42 lõikega 1.

(47)

Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub nende sätetega, mida on võrreldes direktiiviga 98/71/EÜ oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb kõnealusest varasemast direktiivist.

(48)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi I lisas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,