European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria

2024/2215

9.9.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2215,

6. september 2024,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega, orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite, -haagiste ja -kergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega, samuti selliste sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrust (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) 2024/573 sisaldab kohustusi seoses füüsiliste ja juriidiliste isikute sertifitseerimisega teatavate toimingute jaoks, mis on seotud fluoritud kasvuhoonegaaside või nende asjakohaste alternatiividega, sealhulgas looduslike külmaainetega.

(2)

Määrus (EL) 2024/573 sisaldab ka täiendavaid kohustusi seoses juriidiliste isikute sertifitseerimisega külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega seotud toimingute jaoks ning seoses füüsiliste ja juriidiliste isikute sertifitseerimisega külmikkergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete ning orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega seotud toimingute jaoks.

(3)

Määruse (EL) 2024/573 kohased sertifitseerimiskohustused kehtivad laiendatud hulga asjaomastes seadmetes sisalduvate ainete, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide suhtes. Sertifitseerimisprogrammide sisule esitatavad nõuded peaksid tagama tuleohtlikke või mürgiseid gaase sisaldavate või kõrge rõhu all töötavate seadmete ohutu käsitsemise.

(4)

Seadmete paigalduse, hoolduse või teeninduse kvaliteedi parandamine on oluline, et optimeerida ja säilitada nende energiatõhusust, mis on veel üks sertifitseerimiskohustuste eesmärk.

(5)

Seepärast on vaja vastavalt määruse (EL) 2024/573 artiklile 10 ajakohastada füüsiliste ja juriidiliste isikute sertifitseerimise miinimumnõudeid seoses toimingute ulatuse, hõlmatud seadmete ning oskuste ja teadmistega ning täpsustada sertifitseerimise eeskirjad ja sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused.

(6)

Seepärast tuleks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (2) kehtetuks tunnistada.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2024/573 artikli 34 lõike 1 kohaselt asutatud fluoritud kasvuhoonegaaside komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse artiklis 2 osutatud toiminguid tegevate füüsiliste ja juriidiliste isikute sertifitseerimise miinimumnõuded ning asjaomaste sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused seoses järgmiste seadmetega:

a)

paiksed külmutusseadmed,

b)

paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad,

c)

paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed,

d)

külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed,

e)

külmikkergsõidukite, konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes, kes teevad järgmisi toiminguid:

a)

artiklis 1 loetletud seadmete lekkekontroll, kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on loetletud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos;

b)

artiklis 1 loetletud seadmete paigaldamine, kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase või alternatiivseid aineid ammoniaaki (NH3), süsinikdioksiidi (CO2) või süsivesinikke;

c)

artiklis 1 loetletud seadmete parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase või alternatiivseid aineid ammoniaaki (NH3), süsinikdioksiidi (CO2) või süsivesinikke;

d)

fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumine paiksete külmutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmete jahutuskontuuridest.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka juriidiliste isikute suhtes, kes kolmandate isikute jaoks paigaldavad, parandavad, hooldavad, teenindavad või kõrvaldavad kasutuselt artiklis 1 loetletud seadmeid, mis sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase ning alternatiivseid aineid ammoniaaki (NH3), süsinikdioksiidi (CO2) või süsivesinikke.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata artiklis 1 osutatud seadmete tootja tegevuskohas toimuva tootmistegevuse suhtes.

Artikkel 3

Füüsilise isiku sertifikaat

1.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud toiminguid tegeval füüsilisel isikul peab olema käesoleva artikli lõikega 2 ette nähtud asjaomase kategooria sertifikaat. Liikmesriigid võivad lubada välja anda üksikute kategooriate sertifikaate või sertifikaate, milles on ühendatud sertifikaatide mis tahes kategooriad, ning sertifikaadil määratakse kindlaks sertifikaadiga hõlmatud toimingud.

2.   Sertifikaatidel, millega tõendatakse, et selle omanik vastab artikli 2 lõikes 1 osutatud toimingute tegemiseks vajalikele nõuetele, on järgmised kategooriad:

a)

sertifikaat A1, millega tõendatakse, et selle omanik võib teha fluoritud kasvuhoonegaaside ja süsivesinikega seoses kõiki artikli 2 lõikes 1 osutatud toiminguid;

b)

sertifikaat A2, millega tõendatakse, et selle omanik võib teha fluoritud kasvuhoonegaaside ja süsivesinikega seoses kõiki artikli 2 lõikes 1 osutatud toiminguid, mis piirduvad seadmetega, milles kõnealuseid aineid on vähem kui 3 kg, või kui on tegu hermeetiliselt suletud süsteemidega, mis on sellistena märgistatud, siis vähem kui 6 kg;

c)

sertifikaat B, millega tõendatakse, et selle omanik võib teha kõiki artikli 2 lõikes 1 osutatud toiminguid seoses süsinikdioksiidiga (CO2);

d)

sertifikaat C, millega tõendatakse, et selle omanik võib teha kõiki artikli 2 lõikes 1 osutatud toiminguid seoses ammoniaagiga (NH3);

e)

sertifikaat D, millega tõendatakse, et selle omanik võib teha artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud toimingut seadmetega, mis sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase, või kui on tegu hermeetiliselt suletud süsteemidega, mis on sellistena märgistatud, siis vähem kui 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase;

f)

sertifikaat E, millega tõendatakse, et selle omanik võib teha artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud toimingut, tingimusel et sellega ei kaasne määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri avamist.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes teevad järgmisi toiminguid:

a)

süsteemi osade või seadme kõva- ja pehmejoodisjootmine või keevitamine artikli 2 lõikes 1 osutatud toimingute käigus, kui asjaomasel isikul on siseriiklike õigusaktidega nõutud kvalifikatsioon selliste toimingute tegemiseks, eeldusel, et ta tegutseb sellise isiku järelevalve all, kellel on asjaomast toimingut hõlmav sertifikaat ja kes vastutab täielikult kõnealuse toimingu õigesti tegemise eest;

b)

fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/19/EL (3) hõlmatud seadmetest, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase vähem kui 3 kg ja vähem kui 5 CO2-ekvivalenttonni, ruumides, mille kohta on sama direktiivi artikli 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt välja antud luba, tingimusel et asjaomase isiku tööandja on luba omav äriühing ja isik on läbinud käesoleva määruse I lisas sertifikaadi D kohta kehtestatud miinimumoskusi ja -teadmisi käsitleva koolituse, mida tõendab loa omaniku välja antud pädevuskinnitus.

4.   Füüsilisele isikule, kes teeb mõnda artikli 2 lõikes 1 osutatud toimingut, ei kehti käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõue järgmistel tingimustel:

a)

ta osaleb asjaomast toimingut hõlmava sertifikaadi saamiseks koolitusel ning

b)

ta teeb asjaomast toimingut sellise isiku järelevalve all, kellel on kõnealust toimingut hõlmav sertifikaat ja kes vastutab täielikult kõnealuse toimingu õigesti tegemise eest.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse sellistel ajavahemikel, mille jooksul tehakse artikli 2 lõikes 1 osutatud toiminguid, kuid mis ei ületa kokku 24 kuud.

Artikkel 4

Füüsiliste isikute sertifitseerimine

1.   Artiklis 7 osutatud sertifitseerimisasutus annab artikli 3 lõike 2 kohase sertifikaadi füüsilisele isikule, kes on sooritanud artiklis 8 osutatud hindamisasutuse korraldatud teoreetilise ja praktilise eksami, mis hõlmab I lisas asjaomase sertifikaadi kohta kehtestatud miinimumoskusi ja -teadmisi.

2.   Sertifikaadil peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:

a)

sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaja lõpp (kui see on olemas);

b)

füüsilise isiku sertifikaadi kategooria vastavalt artikli 3 lõikele 2 ning sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud ja asjaomane seadmetüüp;

c)

väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

3.   Liikmesriigid võivad lubada, et sertifitseerimisasutused vabastavad taotlejad lõikes 1 osutatud eksami sooritamise nõudest, kui taotlejad on varem omandanud kvalifikatsiooni, oskused ja teadmised, mis on samaväärsed I lisas loetletutega, või nõuavad taotlejatelt ainult lisaeksami sooritamist, kui taotleja varem omandatud kvalifikatsioon, oskused ja teadmised osaliselt kattuvad I lisas loetletutega.

Artikkel 5

Juriidiliste isikute sertifitseerimine

Artikli 2 lõikes 2 osutatud juriidilistel isikutel peab olema artiklis 6 osutatud sertifikaat.

Artikkel 6

Juriidilise isiku sertifikaat

1.   Artiklis 7 osutatud sertifitseerimisasutus annab juriidilisele isikule sertifikaadi ühe või mitme artikli 2 lõikes 2 osutatud toimingu tegemiseks, kui juriidiline isik vastab järgmistele tingimustele:

a)

tema juures töötab piisav arv artikli 3 kohaselt sertifitseeritud füüsilisi isikuid, et teha sertifitseerimist nõudvaid toiminguid eeldatavas mahus;

b)

on olemas tõendid, et sertifitseerimist nõudvaid toiminguid tegevate füüsiliste isikute käsutuses on vajalikud töövahendid ja -meetodid.

2.   Sertifikaadil peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:

a)

sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaja lõpp (kui see on olemas);

b)

sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud ning vajaduse korral asjaomase seadme maksimaalne külmaaine kogus kilogrammides;

c)

väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Artikkel 7

Sertifitseerimisasutus

1.   Käesoleva määruse artiklis 2 osutatud ühte või mitut toimingut tegevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele sertifikaatide väljaandmiseks näevad liikmesriigid siseriiklike õigusaktidega ette sertifitseerimisasutuse või määravad asutuse või asutused, kes on pädevad sertifitseerimisasutust määrama.

Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu ja erapooletu.

2.   Sertifitseerimisasutus kehtestab sertifikaatide väljaandmise, peatamise ja tühistamise korra ning kohaldab seda.

3.   Sertifitseerimisasutus säilitab andmed, mille alusel on võimalik kontrollida sertifitseeritud füüsilise või juriidilise isiku staatust. Andmed tõestavad sertifitseerimismenetluse edukat läbimist. Andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

Artikkel 8

Hindamisasutus

1.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud füüsilistele isikutele korraldab eksameid igas liikmesriigis määratud hindamisasutus. Ka artiklis 7 osutatud sertifitseerimisasutus võib olla hindamisasutus. Hindamisasutus on oma tegevuses sõltumatu ja erapooletu.

2.   Eksamid kavandatakse ja koostatakse nii, et oleks tagatud I lisas kehtestatud miinimumoskuste ja -teadmiste kontrollimine. Hindamisasutus loob eksamite jaoks koha, kus on tagatud taotlejate ohutus, kui nad teevad toiminguid mürgiste või tuleohtlike külmaainetega või kõrge rõhu all olevate seadmetega.

3.   Üksikute ja üldiste hindamistulemuste dokumenteerimiseks võtab hindamisasutus vastu aruandluskorra ja säilitab andmeid.

4.   Hindamisasutus tagab, et eksamit vastu võtma määratud eksamineerijatel on vajalikud teadmised asjaomaste eksamineerimismeetodite ja -dokumentide kohta ning pädevus eksamiga hõlmatud valdkonnas. Hindamisasutus tagab ka praktilise eksami jaoks vajalike seadmete, töövahendite ja materjalide olemasolu.

Artikkel 9

Vastastikuse tunnustamise tingimused

1.   Liikmesriikide vahelist vastastikust tunnustamist kohaldatakse üksnes nendele sertifikaatidele, mis on välja antud füüsilistele isikutele kooskõlas artikliga 4 ja juriidilistele isikutele kooskõlas artikliga 6, nendes sertifikaatides märgitud toimingute jaoks.

2.   Liikmesriigid ei kehtesta teises liikmesriigis välja antud sertifikaatide omanikele nende sertifikaatide tunnustamiseks ega nendes sertifikaatides nimetatud tegevusalal töötamise võimaldamiseks hindamismenetlusi ega ebaproportsionaalseid haldusnõudeid.

3.   Liikmesriik võib nõuda, et teises liikmesriigis välja antud sertifikaadi omanik esitaks sertifikaadi tõlke mõnda teise liidu ametlikku keelde.

Artikkel 10

Olemasolevad sertifikaadid, täienduskoolitused või hindamisprotsessid

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2024/573 artikli 10 lõike 9 kohaselt nõutavad täienduskoolitused või hindamisprotsessid tõendavad sertifitseeritud füüsiliste isikute praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi, mis on täpsustatud käesoleva määruse I lisas. Selleks tagavad nad, et:

a)

rakendusmääruse (EL) 2015/2067 artikli 3 lõike 2 kohaste I ja II kategooria sertifikaatide omanikud võivad jätkata nende sertifikaatide kasutamist üksnes juhul, kui nad ajakohastavad oma teadmised ja oskused tasemele, mida nõutakse vastavalt sertifikaadi A1 ja A2 puhul, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktides a ja b ning täpsustatud I lisas;

b)

rakendusmääruse (EL) 2015/2067 artikli 3 lõike 2 kohaste III kategooria sertifikaatide omanikud võivad jätkata nende sertifikaatide kasutamist üksnes juhul, kui nad ajakohastavad oma teadmised ja oskused tasemele, mida nõutakse sertifikaadi D puhul, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e ja täpsustatud I lisas;

c)

rakendusmääruse (EL) 2015/2067 artikli 3 lõike 2 kohaste IV kategooria sertifikaatide omanikud võivad jätkata nende sertifikaatide kasutamist üksnes juhul, kui nad ajakohastavad oma teadmised ja oskused tasemele, mida nõutakse sertifikaadi E puhul, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f ja täpsustatud I lisas.

Artikkel 11

Rakendusmäärus (EL) 2015/2067 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. september 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L, 2024/573, 20.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj.

(2)  Komisjoni 17. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2067, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 miinimumnõuded, mille alusel sertifitseeritakse füüsilisi isikuid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega ning äriühinguid seoses fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega, samuti sellise sertifitseerimise vastastikuse tunnustamise tingimused (ELT L 301, 18.11.2015, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/2067/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/19/oj).

I LISA

Hindamisasutuste kontrollitavate oskuste ja teadmiste miinimumnõuded

1)

Iga artikli 3 lõikes 2 osutatud sertifikaadi saamiseks vajalik eksam hõlmab järgmist:

a)

teooriaosa, milles kontrollitakse ühe või mitme küsimuse abil vastava kategooria veerus tähega „T“ märgitud oskust või teadmist. Sertifikaatide A1 ja A2 puhul on vähemalt üks küsimus seotud CO2 ja ammoniaagi eriomadustega ning vähemalt üks küsimus seadmete energiatõhususega; sertifikaatide B ja C puhul on vähemalt üks küsimustest seotud süsivesinike eriomadustega;

b)

praktiline eksam, mille käigus taotleja teeb vastava kategooria veerus tähega „P“ märgitud toimingu asjakohaste materjalide, töövahendite ja seadmetega.

2)

Eksam hõlmab kõiki oskuste ja teadmiste rühmi, mis on täpsustatud alltoodud tabeli punktides 1, 2, 3, 4, 5, 10 ja 11. Lisaks hõlmab see sertifikaatide A1 ja A2 puhul kõnealuse tabeli punktis 12 nimetatud oskuste ja teadmiste rühma, sertifikaadi B puhul tabeli punktis 13 nimetatud oskuste ja teadmiste rühma ning sertifikaadi C puhul tabeli punktis 14 nimetatud oskuste ja teadmiste rühma.

3)

Eksam hõlmab vähemalt ühte alltoodud tabeli punktis 6, 7, 8 või 9 nimetatud oskuste ja teadmiste rühma. Kandidaat ei tea enne eksamit, millist neist neljast komponendist kontrollitakse.

4)

Liikmesriigid tagavad, et nende sertifitseerimis- ja koolitusprogrammid on kooskõlas kohaldatavate standarditega.

 

Sertifikaat

OSKUSED JA TEADMISED

A1

A2

B

C

D

E

1

Õigusaktid ja termodünaamika alused

1.00

Põhiteadmised kohaldatavatest ELi ja siseriiklikest õigusaktidest, eelkõige fluoritud gaaside, elektroonikaromude ja ökodisaini valdkonnas

T

T

T

T

T

T

1.01

ISO standardühikute tundmine – temperatuur, rõhk, mass, tihedus ja energia

T

T

T

T

T

T

1.02

Külmasüsteemide tööpõhimõtete tundmine: termodünaamika alused (põhilised terminid, parameetrid ja protsessid, nagu ülekuumendus, kõrgrõhupool, komprimeerimissoojus, entalpia, külmutusefekt, madalrõhupool, alajahutus), külmaainete omadused ja termodünaamiline muundumine, sh zeotroopsete segude ja vedeliku olekute määramine

T

T

T

T

T

—

1.03

Asjakohaste tabelite ja diagrammide kasutamine ning tõlgendamine kaudse lekkekontrolli tegemisel (sh süsteemi hea toimimise kontroll): log p-H diagramm, külmaaine küllastamistabelid, üheastmelise jahutustsükli diagramm

T

T

T

T

—

T

1.04

Süsteemi peamiste komponentide (kompressor, aurusti, kondensaator, termostaatilised paisventiilid) tööpõhimõtete ja külmaaine termodünaamilise muundumise kirjeldus

T

T

T

T

T

—

1.05

Teadmised järgmiste külmasüsteemi komponentide tööpõhimõtetest ning nende rollist ja tähtsusest külmaaine lekke vältimises ja kindlakstegemises: a) ventiilid (kuulventiiliga kraanid, membraanventiilid, otsevooluventiilid, kaitseklapid), b) temperatuuri ja rõhu kontrollseadmed, c) vaateklaasid ja niiskusindikaatorid, d) sulatusseadmed, e) süsteemi kaitseseadmed, f) mõõteseadmed, nt manifold-termomeeter, g) õlikontrolli süsteemid, h) ressiivrid, i) vedeliku ja õli separaatorid; seejuures tuleb võtta arvesse väga tuleohtlike või mürgiste külmaainetega (süsivesinikud või NH3) ja kõrgel rõhul kasutatavate külmaainetega (CO2) töötamise eripära

T

T

T

T

—

—

1.06

Teadmised kõigi jahutustsüklis kasutatavate alternatiivsete külmaainete käitumise eripäradest, füüsikalistest näitajatest, lahendustest, süsteemidest, hälvetest ning komponentidest, mida kõnealuste ainete puhul kasutatakse

T

T

T

T

T

T

1.07

Teadmised süsivesinike, CO2, NH3 ja muude fluorivabade külmaainete omadustest võrreldes külmaainetena kasutatavate fluoritud gaasidega

T

T

T

T

T

T

1.08

Teadmised tuleohtlikkusest, leegi levikust, täitmiskoguse piirangutest ja kohalolekupiirangutest fluorosüsivesinike, vesinikfluoro(kloro)olefiinide ja süsivesinike korral

T

T

T

T

T

T

1.09

Teadmised CO2 rõhu, üle- ja alakriitilise protsessi, log p-H diagrammi, CO2,küllastamistabelite ja CO2 agregaatoleku (kuiva jää moodustumine) kohta

—

—

T

—

—

—

1.10

Teadmised NH3 mürgisuse, kuivpaisumissüsteemide ja üleujutatud aurustiga (flooded) süsteemide vaheliste erinevuste ning sügavkülmutussüsteemides esineva negatiivse rõhu kohta

—

—

—

T

—

—

2

Külmaainete keskkonnamõju ja asjakohased keskkonnaeeskirjad

2.01

Põhiteadmised ELi ja rahvusvahelisest kliimamuutusi käsitlevast poliitikast, sh ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist

T

T

T

T

T

T

2.02

Põhiteadmised globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) mõistest, fluoritud kasvuhoonegaaside ja muude ainete kasutamisest külmaainena, fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõjust kliimale (nende gaaside GWP) ning määruse (EL) 2024/573 asjakohastest sätetest ja asjakohastest rakendusaktidest ning põhiteadmised võimalikest ohtudest keskkonnale, sh teatavate fluoritud ainete (PFAS, nt fluorosüsivesinikud, vesinikfluoroolefiinid ja vesinikfluorokloroolefiinid) lagunemisproduktide põhjustatud ohtudest

T

T

T

T

T

T

3

Enne seadmete käivitamist, pärast pikka mittekasutamisperioodi, pärast hooldust või remonti või töö käigus tehtav kontroll

3.01

Survetesti tegemine süsteemi tugevuse kontrollimiseks

P

P

P

P

—

—

3.02

Survetesti tegemine süsteemi tiheduse kontrollimiseks

P

P

P

P

—

—

3.03

Vaakumpumba kasutamine

P

P

P

P

P

—

3.04

Süsteemi tühjendamine tavapraktika kohaselt õhu ja niiskuse eemaldamiseks

P

P

P

P

—

—

3.05

Andmete kandmine seadme hoolderaamatusse ning aruande koostamine eksami jooksul tehtud testi(de) ja kontrolli(de) kohta

T

T

T

T

—

—

4

Lekkekontroll

4.01

Külma- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade võimalike lekkekohtade teadmine

T

T

T

T

—

T

4.02

Seadme hoolderaamatu kontroll enne lekkekontrolli tegemist ning korduvate probleemide ja eritähelepanu nõudvate probleemsete kohtade kindlakstegemise oskus

T

T

T

T

—

T

4.03

Kogu süsteemi visuaalne ja manuaalne kontroll vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1516/2007 (1)

P

P

P

P

—

P

4.04

Süsteemi lekkekontrolli tegemine kaudseid meetodeid kasutades vastavalt määrusele (EÜ) nr 1516/2007 ning süsteemi kasutusjuhendile

P

P

P

P

—

P

4.05

Kaasaskantavate mõõteriistade (nagu manomeetrikomplektid, termomeetrid ning pinge, voolutugevuse ja takistuse mõõtmiseks ettenähtud multimeetrid) kasutamine kaudsete lekkekontrolli meetodite puhul ning mõõdetud parameetrite tõlgendamine

P

P

P

P

—

P

4.06

Süsteemi lekkekontrolli tegemine määruses (EÜ) nr 1516/2007 osutatud otseste meetodite abil

P

P

—

—

—

—

4.07

Süsteemi lekkekontrolli tegemine määruses (EÜ) nr 1516/2007 osutatud otseste meetodite abil, millega ei kaasne jahutuskontuuri avamist

P

P

P

P

—

P

4.08

Asjakohase elektroonilise lekketuvastusseadme kasutamine

P

P

P

P

—

P

4.09

Andmete kandmine seadme hoolderaamatusse

T

T

T

T

—

T

5

Keskkonnasõbralikud töövõtted süsteemi paigaldamise, hooldamise, teenindamise ja külmaaine kokkukogumise käigus

5.01

Mõõteseadmete ja torude ühendamine ja lahtiühendamine nii, et tekkiv heide oleks minimaalne

P

P

P

P

P

—

5.02

Külmaaine mahuti tühjendamine ja täitmine külmaaine esinemisel nii vedeliku kui gaasina

P

P

P

P

P

—

5.03

Kogumisseadmete kasutamine külmaaine kokkukogumiseks ning nende ühendamine ja lahtiühendamine nii, et tekkiv heide oleks minimaalne

P

P

—

P

P

—

5.04

Külmaainega saastunud õli eemaldamine süsteemist

P

P

—

—

P

—

5.05

Külmaaine esinemise oleku (vedelik/gaas) ja selle seisundi (alajahutatud, küllastunud või ülekuumendatud) kindlakstegemine enne aine lisamist, et tagada juurdelisamise õige meetod ja kogus. Süsteemi täitmine külmaainega (nii vedeliku kui ka gaasi kujul) ilma külmaaine kadudeta

P

P

P

P

P

—

5.06

Õiget tüüpi kaalu valimine ja külmaaine kaalumine selle abil

P

P

P

P

P

—

5.07

Kokkukogutud või lisatud külmaaine kohta kogu asjakohase teabe märkimine seadme hoolderaamatusse

T

T

T

T

T

—

5.08

Fluoritud külmaaine ja õlide (sh saastunud külmaaine ja õlide) käitlemise, korduskasutamise, taasväärtustamise, säilitamise ja transpordi nõuete ja korra teadmine

T

T

 

 

T

—

5.09

Teadmised süsivesinike ja õlide käitlemise, süsteemi lisamise, kokkukogumise, säilitamise ja transpordi nõuete ja korra kohta (sh nende saastumise korral) ning süsivesinikel põhinevate seadmete ja süsteemide paigaldamise kohta

T

T

—

—

T

—

5.10

Teadmised külmaaine R744 (CO2) ja õlide käitlemise, süsteemi lisamise, säilitamise ja transpordi nõuete ja korra kohta (sh nende saastumise korral) ning külmaainel R744 põhinevate seadmete ja süsteemide paigaldamise kohta

—

—

T

—

—

—

5.11

Teadmised külmaaine R717 (NH3) ja õlide käitlemise, süsteemi lisamise, kokkukogumise, säilitamise ja transpordi nõuete ja korra kohta (sh nende saastumise korral) ning külmaainel R717 põhinevate seadmete ja süsteemide paigaldamise kohta. Teadmised selle kohta, milline on paigaldus- või hooldustööde ajal lekete või õnnetuste korral väljuva külmaaine R717 mõju ning kuidas seda mõju korraliku planeerimisega vähendada (näiteks skraberite abil)

—

—

—

T

—

—

6

Komponent: kolb-, kruvi- ja tigukompressorite paigaldamine, töölepanek ja hooldamine ühe- ja kaheastmelises süsteemis

6.01

Kompressori tööpõhimõtte (sh võimsuse kontroll ja õlitussüsteem) ja sellega seotud külmaaine lekke või väljumise riski selgitamine

T

T

T

T

—

—

6.02

Kompressori õige paigaldamine, sh kontroll- ja ohutusseadmed, nii et süsteemi töö ajal ei tekiks lekkeid ega ulatuslikku ainete väljumist

P

P

P

P

—

—

6.03

Ohutus- ja kontroll-lülitite reguleerimine

P

P

P

P

—

—

6.04

Imi- ja surveklapi reguleerimine

P

—

—

P

—

—

6.05

Õlitagastussüsteemi kontrollimine

P

P

P

P

—

—

6.06

Kompressori käivitamine ja seiskamine ning selle korrasoleku kontrollimine, sh kompressori töö ajal tehtavad mõõtmised

P

P

P

P

—

—

6.07

Kompressori seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määrates kindlaks kompressori töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmaaine leket või väljumist, kui abinõusid tarvitusele ei võeta

T

T

T

T

—

—

6.08

Teadmised seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest kompressorite paigaldamise või hoolduse ajal

T

T

T

T

—

—

7

Komponent: õhk- ja vesijahutusega kondensaatorite paigaldamine, töölepanek ja hooldamine

7.01

Kondensaatori tööpõhimõtte ja sellega seotud lekkeriskide selgitamine

T

T

T

T

—

—

7.02

Kondensaatori surverõhu pressostaadi reguleerimine

P

P

P

P

—

—

7.03

Kondensaatori / väljas asuva seadmeosa õige paigaldamine, sh kontroll- ja ohutusseadmed, nii et süsteemi töö ajal ei tekiks külmaaine leket ega ulatuslikku väljumist

P

P

P

P

—

—

7.04

Ohutus- ja kontroll-lülitite reguleerimine

P

P

P

P

—

—

7.05

Surve- ja vedelikutorustiku kontrollimine

P

P

P

P

—

 

7.06

Mittekondenseeruvate gaaside eemaldamine kondensaatorist, kasutades selleks ette nähtud seadet

P

P

P

P

—

—

7.07

Kondensaatori käivitamine ja seiskamine ning selle korrasoleku kontrollimine, sh kondensaatori töö ajal tehtavad mõõtmised

P

P

P

P

—

—

7.08

Kondensaatori soojusvahetuspinna kontrollimine

P

P

P

P

—

—

7.09

Kondensaatori seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määrates kindlaks kondensaatori töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmaaine leket või väljumist, kui abinõusid tarvitusele ei võeta

T

T

T

T

—

—

7.10

Teadmised seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest kondensaatorite paigaldamise või hoolduse ajal

T

T

T

T

—

—

8

Komponent: õhk- ja vedelikjahutusega aurustite paigaldamine, töölepanek ja hooldamine

8.01

Aurusti (sh sulatussüsteemi) tööpõhimõtte ja sellega seotud lekkeriskide selgitamine

T

T

T

T

—

—

8.02

Aurusti aurustusrõhu reguleerimine

P

P

P

P

—

—

8.03

Aurusti paigaldamine, sh kontroll- ja ohutusseadmed, nii et süsteemi töö ajal ei tekiks külmaaine leket ega ulatuslikku väljumist

P

P

P

P

—

—

8.04

Ohutus- ja kontroll-lülitite reguleerimine

P

P

P

P

—

—

8.05

Vedeliku- ja imitorustiku õiges asetuses kontrollimine

P

P

P

P

—

—

8.06

Kuuma gaasi sisaldava sulatustorustiku kontrollimine

P

P

P

P

—

—

8.07

Aurustumisrõhu regulaatorventiili reguleerimine

P

P

P

P

—

—

8.08

Aurusti käivitamine ja seiskamine ning selle korrasoleku kontrollimine, sh aurusti töö ajal tehtavad mõõtmised

P

P

P

P

—

—

8.09

Aurusti soojusvahetuspinna kontroll

P

P

P

P

—

—

8.10

Aurusti seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määrates kindlaks aurusti töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmaaine leket või väljumist, kui abinõusid tarvitusele ei võeta

T

T

T

T

—

—

8.11

Teadmised seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest aurustite paigaldamise või hoolduse ajal

T

T

T

T

—

—

9

Komponent: termostaatiliste paisventiilide ja muude komponentide paigaldamine, töölepanek ja teenindus

9.01

Eri paisventiilide (termostaatilised paisventiilid, kapillaartorud) tööpõhimõtte ja sellega seotud lekkeriskide selgitamine

T

T

T

T

—

—

9.02

Ventiilide õigesse asendisse paigaldamine

P

P

P

P

—

—

9.03

Mehhaaniliste/elektrooniliste paisventiilide reguleerimine

P

P

P

P

—

—

9.04

Mehhaaniliste ja elektrooniliste termostaatide reguleerimine

P

P

P

P

—

—

9.05

Rõhu järgi juhitavate ventiilide reguleerimine

P

P

P

P

—

—

9.06

Mehhaaniliste ja elektrooniliste rõhuregulaatorite reguleerimine

P

P

P

P

—

—

9.07

Õlieraldi töö kontrollimine

P

P

P

P

—

—

9.08

Filterkuivati seisukorra kontrollimine

P

P

P

P

—

—

9.09

Nende komponentide seisukorda kirjeldava aruande koostamine, määrates kindlaks komponentide töös esineda võivad häired, mis võiksid süsteemi kahjustada ning lõpuks põhjustada külmaaine leket või väljumist, kui abinõusid tarvitusele ei võeta

T

T

T

T

—

—

9.10

Teadmised seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest termostaatiliste paisventiilide ja muude komponentide paigaldamise või hoolduse ajal

T

T

T

T

—

—

10

Torustik: külmaseadmetesse lekkekindlate torusüsteemide ehitamine

10.01

Külma- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades kasutatavatele metalltorudele ja -osadele lekkekindlate liidete keevitamine, kõvajoodisjootmine ja/või pehmejoodisjootmine

P

P

P

P

—

—

10.02

Torustike ja nende osade kinnituste valmistamine ja kontrollimine

P

P

P

P

—

—

11

Teave fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise asendamiseks või vähendamiseks kasutatavate asjakohaste tehnoloogialahenduste ja nende ohutu käsitsemise kohta

11.01

Teadmised fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise asendamiseks või vähendamiseks kasutatavate asjakohaste tehnoloogialahenduste ja nende ohutu käsitsemise kohta

T

T

T

T

T

T

11.02

Teadmised asjakohastest süsteemi konstruktsioonidest, mille abil fluoritud kasvuhoonegaaside kogust vähendada ja energiatõhusust suurendada

T

T

—

—

—

—

11.03

Teadmised tuleohtlike või mürgiste külmaainete või suuremat töörõhku nõudvate külmaainete kasutamise, säilitamise ja transpordiga seotud ohutuseeskirjadest ja standarditest. Arusaamine asukohapõhistest tingimustest, mille alusel on ohutusnõuete tõttu lubatud kasutada seadmeid, mis ei vasta määruse (EL) 2024/573 IV lisas esitatud nõuetele

T

T

T

T

—

—

11.04

Arusaam sellest, millised head ja halvad küljed (eelkõige energiatõhususe seisukohast) on alternatiivsetel külmaainetel sõltuvalt kavandatud kasutusotstarbest ja eri piirkondade kliimatingimustest

T

T

T

T

—

—

11.05

Teadmised süsivesinikel põhinevate seadmete ja süsteemide komponentide ja süsteemi ülesehituse erinevustest

T

T

—

—

T

—

11.06

Teadmised külmaainel R744 (CO2) põhinevate seadmete ja süsteemide komponentide ning süsteemi ülesehituse erinevustest, näiteks nõuded torustikumaterjalidele, pumbasüsteemide töö, keskmise rõhu ja kõrgrõhu kontrollventiilid, külmaainel R744 (CO2) töötavate külmutusseadmete süsteemi ja protsessi optimeerimine, et suurendada süsteemi tõhusust, nt paralleelsed kompressorid, imi-jugapumpade tehnoloogialahendused (vedeliku ja gaasi jaoks) ning osalise üleujutusega süsteemid. Seisuolekus rõhu piiramise ja seisuolekus töötavate jahutussüsteemide kasutamise ohutuspõhimõtete teadmine.

—

—

T

—

—

—

11.07

Teadmised külmaainel R717 (NH3) põhinevate seadmete ja süsteemide komponentide ning süsteemide ülesehituse erinevustest, näiteks kompressorite konstruktsioonist, eraldi mootoritega kompressoritest, kolb- ja kruvikompressorite võimsuse kontrollist, kompressori jahutuskontuuridest, ühe- ja kaheastmelisest kompressioonist, aurustuskondensaatoritest, separaatori tööst ja tasemekontrollist, ujuklülititest, termosifoonist, õlikäitluse erinevusest (mittesegatavate õlide kasutamine) ja õli reguleerimisest; põhiteadmised otsesüsteemidest (kuivpaisumisega, üleujutatud (flooded), korduvringlusega ja LCA) ning kaudsetest süsteemidest

—

—

—

T

—

—

12

Süsivesinikel põhinevate seadmete ja süsteemide paigaldamine ning nende teeninduse hea tava

12.01

Teadmised seadmetes, süsteemides ja külmaainemahutites sisalduvate tuleohtlike külmaainete märgistamis- ja erinõuete ning pudeliühenduste erinõuete kohta

T

T

—

—

—

—

12.02

Teadmised teenindusvahendite ja -seadmete ohutusnõuete kohta, näiteks gaasi- ja lekkeandurid, ventilatsioon, isikukaitsevahendid, vaakumpumbad, kokkukogumisseadmed; kokkukogutud gaaside kõrvaldamise nõuded

T

T

—

—

—

—

12.03

Süsteemi täitmiseks kasutatava tuleohtliku külmaaine koguse arvutamine vastavalt kohaldatavatele ohutusstandarditele

P

P

—

—

—

—

12.04

Riskianalüüsi tegemine enne töö alustamist ja ohuallikate kõrvaldamine, või kui kõrvaldamine ei ole võimalik, siis ohuallikate kindlakstegemine

P

P

—

—

—

—

12.05

Tööala ettevalmistamine ning tuleohtlikel külmaainetel põhinevate süsteemidega töötamiseks sobivate töövahendite, seadmete ja kaitsevahendite valimine

P

P

—

—

—

—

12.06

Tuleohtlike külmaainete ohutu kokkukogumine süsteemist ja süsteemi täitmine lämmastikuga

P

P

—

—

—

—

12.07

Süsteemi avamine, komponendi eemaldamine ja vahetamine, süsteemi sulgemine

P

P

—

—

—

—

12.08

Survetesti tegemine süsteemi tiheduse kontrollimiseks

P

P

—

—

—

—

12.09

Vaakumkatse tegemine niiskuse eemaldamiseks ja süsteemi tiheduse kontrollimiseks

P

P

—

—

—

—

12.10

Süsteemi täitmine sobiva koguse süsivesinikupõhise külmaainega

P

P

—

—

—

—

12.11

Lekkekontrolli tegemine süsteemis otsesel meetodil

P

P

—

—

—

—

12.12

Tehtud teenindust käsitleva aruande koostamine

P

P

—

—

—

—

12.13

Kontrollimine, kas süsteemi asukohas on kasutusel tervisekaitse- ja ohutusmeetmed vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele (nt sildid, avariiväljapääsud, gaasiandurid, gaasihäireseadmed jne)

T

T

—

—

—

—

12.14

Teadmised tuleohtlike külmaainetega seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest paigaldamise või hoolduse ajal

T

T

—

—

—

—

13

Külmaainel R744 (CO2) põhinevate seadmete ja süsteemide paigaldamine ning nende teeninduse hea tava

13.01

Teadmised külmaaine R744 märgistusnõuetest süsteemides ja surveanumates

—

—

T

—

—

—

13.02

Külmaainega R744 külmasüsteemide torustiku ja mõõteriistade skeemide lugemine ja mõistmine

—

—

T

—

—

—

13.03

Teadmised erinõuetest külmaainemahutite, topeltventiilide ning gaasi väljavõtmise kohta

—

—

T

—

—

—

13.04

Teadmised teenindusvahendite ja -seadmete ohutusnõuete kohta, näiteks gaasi- ja lekkeandurid ning isikukaitsevahendid

—

—

T

—

—

—

13.05

Süsteemi täitmiseks kasutatava külmaaine R744 koguse arvutamine vastavalt kohaldatavatele ohutusstandarditele

—

—

T

—

—

—

13.06

Riskianalüüsi tegemine enne töö alustamist ja ohuallikate kõrvaldamine, või kui kõrvaldamine ei ole võimalik, siis ohuallikate kindlakstegemine

—

—

P

—

—

—

13.07

Tööala ettevalmistamine ning külmaainel R744 põhinevate süsteemidega töötamiseks sobivate töövahendite, seadmete ja kaitsevahendite valimine

—

—

P

—

—

—

13.08

Survetesti tegemine süsteemi rõhukindluse ja tiheduse kontrollimiseks

—

—

P

—

—

—

13.09

Vaakumkatse tegemine niiskuse eemaldamiseks ja süsteemi tiheduse kontrollimiseks

—

—

P

—

—

—

13.10

Külmaaine R744 ohutu eemaldamine süsteemist

—

—

P

—

—

—

13.11

Süsteemi täitmine sobiva koguse gaasilises olekus külmaainega R744

—

—

P

—

—

—

13.12

Lekkekontrolli tegemine süsteemis otsesel meetodil

—

—

P

—

—

—

13.13

Tehtud teenindust käsitleva aruande koostamine

—

—

P

—

—

—

13.14

Kontrollimine, kas süsteemi asukohas on kasutusel tervisekaitse- ja ohutusmeetmed vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele (nt sildid, avariiväljapääsud, gaasiandurid, gaasihäireseadmed jne)

—

—

P

—

—

—

13.15

Teadmised kõrge rõhu olulisusest kolmikpunktis ja kuiva jää moodustumisest

—

—

T

—

—

—

13.16

Teadmised külmaainega R744 süsteemi käitamise ohutusnõuetest

—

—

T

—

—

—

13.17

Teadmised kõrgel rõhul kasutatavate külmaainetega seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest paigaldamise või hoolduse ajal

—

—

T

—

—

—

14

Külmaainel R717 (NH3) põhinevate seadmete ja süsteemide paigaldamine ning nende teeninduse hea tava

14.01

Külmaainega R717 (NH3) külmasüsteemide torustiku ja mõõteriistade skeemide lugemine ja mõistmine

—

—

—

T

—

—

14.02

Teadmised erinõuetest külmaainemahutite ja gaasi väljavõtmise kohta

—

—

—

T

—

—

14.03

Teadmised mürgiste külmaainete märgistamise nõuetest süsteemides ja survemahutites

—

—

—

T

—

—

14.04

Teadmised teenindusvahendite ja -seadmete ohutusnõuetest (kokkukogumisseadmed, vaakumpumbad, elektroonilised lekkeandurid), sealhulgas näiteks gaasi- ja lekkeandurid ning isikukaitsevahendid, eelkõige gaasimaskid

—

—

—

T

—

—

14.05

Teadmised ohutu käitamise eeskirjadest, sealhulgas ettevaatusabinõud tulekahjude ja plahvatuste ning mürgisusest tingitud kahjustuste vastu

—

—

—

T

—

—

14.06

Teadmised külmaainega R717 (NH3) kokkusobivatest materjalidest

—

—

—

T

—

—

14.07

Tööala ettevalmistamine ning külmaainel R717 (NH3) põhinevate süsteemidega töötamiseks sobivate töövahendite, seadmete ja kaitsevahendite valimine

—

—

—

P

—

—

14.08

Riskianalüüsi tegemine enne töö alustamist ja ohuallikate kõrvaldamine, või kui kõrvaldamine ei ole võimalik, siis ohuallikate kindlakstegemine

—

—

—

P

—

—

14.09

Põhiteadmised süsteemide nõuetekohasest ehitusest ja paigaldamisest või teenindamisest

—

—

—

P

—

—

14.10

Survetesti tegemine süsteemi tiheduse kontrollimiseks

—

—

—

P

—

—

14.11

Vaakumkatse tegemine niiskuse eemaldamiseks ja süsteemi tiheduse kontrollimiseks

—

—

—

P

—

—

14.12

Süsteemi täitmine kavandatud koguse mürgise külmaainega

—

—

—

P

—

—

14.13

Süsteemi lekkekontrolli tegemine ühe otsese meetodiga

—

—

—

P

—

—

14.14

Mürgise külmaaine ohutu kokkukogumine süsteemist ja süsteemi täitmine lämmastikuga

—

—

—

P

 

—

14.15

Tehtud teenindust käsitleva aruande koostamine

—

—

—

P

—

—

14.16

Süsteemi komponentide, näiteks ohutusventiilide tiheduse visuaalne kontroll ja nende kontrollimise sagedus

—

—

—

P

—

—

14.17

Kontrollimine, kas süsteemi asukohas on kasutusel tervisekaitse- ja ohutusmeetmed vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele (nt sildid, avariiväljapääsud, gaasiandurid, gaasihäireseadmed jne)

—

—

—

P

—

—

14.18

Süsteemi täitmiseks lubatud mürgise külmaaine koguse arvutamine vastavalt kohaldatavatele ohutusstandarditele

—

—

—

T

—

—

14.19

Teadmised mürgiste külmaainetega seadmete energiatõhususe parandamise või säilitamise meetmetest paigaldamise või hoolduse ajal

—

—

—

T

—

—

(1)  Komisjoni 19. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1516/2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele (ELT L 335, 20.12.2007, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1516/oj).

II LISA

Vastavustabel

Rakendusmäärus (EL) 2015/2067

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

—

Artikkel 10

Artikkel 9

—

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2215/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)