1.   Ühiskomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) esindajad ning teiselt poolt Aafrika ja Madagaskari Lennuliikluse Ohutuse Ameti (ASECNA) esindajad.

2.   Lepinguosaliste esindajaid võivad saata asjatundjad, kes tegutsevad lepinguosaliste nimel.

1.   Ühiskomiteed juhatavad mõlemad lepinguosalised vaheldumisi ühe kalendriaasta kaupa.

2.   Sel kalendriaastal, mil leping jõustub, juhatab ühiskomiteed ASECNA.

3.   Ühiskomiteed juhatav lepinguosaline nimetab ühiskomitee eesistuja ja tema asetäitja.

4.   Eesistuja juhib ühiskomitee tööd.

1.   Üks komisjoni ametnik ja üks ASECNA ametnik täidavad koos ühiskomitee sekretariaadi ülesandeid.

2.   Ühiskomitee sekretariaat vastutab lepinguosaliste vahelise teabevahetuse, sealhulgas dokumentide edastamise eest.

3.   Sekretariaadi ülesannete täitmise eest vastutab lepinguosaline, kes juhatab ühiskomiteed.

1.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, üldjuhul üks kord aastas.

Eesistuja kutsub pärast lepinguosalistega konsulteerimist ühiskomitee koosoleku kokku kokkulepitud ajal ja kohas. Lepinguosaliste nõusolekul võib kokku kutsuda ka telefoni- või videokonverentsi.

Eesistuja kutsub kas Euroopa Liidu või ASECNA taotlusel kokku ühiskomitee erakorralise koosoleku.

Ühiskomitee tuleb kokku 15 kalendripäeva jooksul pärast lepingu artikli 29 lõike 3 kohase taotluse esitamist.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad ühiskomitee koosolekud Brüsselis või Dakaris, sõltuvalt sellest, kumb lepinguosaline komiteed juhatab.

3.   Eesistuja saadab teate koosoleku toimumise kohta koos päevakorraprojekti ja koosoleku dokumentidega lepinguosaliste esindajatele hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Lepingu artikli 29 lõike 3 alusel kokku kutsutud koosoleku dokumendid edastatakse hiljemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

4.   Konkreetsel juhul ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema lepinguosalise nõusolekul lõikes 3 sätestatud tähtaegu lühendada.

5.   Eesistujale teatatakse vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist kummagi lepinguosalise delegatsiooni koosseis.

6.   Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.

1.   Eesistuja, keda abistab sekretariaat, koostab iga koosoleku esialgse päevakorra.

2.   Kumbki lepinguosaline võib teha ettepaneku täiendavate punktide lisamiseks päevakorda. Kõik sellised taotlused tuleb igakülgselt põhjendada ja saata kirjalikult eesistujale vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

3.   Ühiskomitee kiidab iga koosoleku alguses heaks päevakorra.

1.   Lepingu artikli 29 lõike 4 kohaselt moodustatud ühiskomitee töörühmade või eksperdirühmade koosseis ja töökord määratakse kindlaks vastavalt ühiskomitee kehtestatud volitustele.

2.   Töörühmad ja eksperdirühmad kohaldavad käesolevat kodukorda mutatis mutandis.

3.   Töörühmad ja eksperdirühmad töötavad ühiskomitee alluvuses ning annavad pärast iga oma koosolekut ühiskomiteele aru. Neil ei ole õigust võtta vastu otsuseid, kuid nad võivad anda ühiskomiteele soovitusi.

4.   Ühiskomitee võib otsustada töörühma või eksperdirühma volitusi muuta või need lõpetada.

1.   Ühiskomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste ühisel nõusolekul vastavalt lepingule. Need dokumendid kannavad nimetust „soovitus“ või „otsus“, millele järgneb järjekorranumber, vastuvõtmise kuupäev ning viide käsitletavale teemale.

2.   Ühiskomitee otsustele ja soovitustele kirjutavad alla eesistuja ja sekretärid ning need saadetakse edasi lepinguosalistele.

3.   Kui artiklis 12 kindlaks määratud konfidentsiaalsusnõuded seda ei välista, võib kumbki lepinguosaline otsustada avaldada ühiskomitee poolt vastu võetud otsuse või soovituse vastavalt enda kehtestatud korrale. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma kavatsusest otsus või soovitus avaldada.

4.   Ühiskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui lepinguosalised selles kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Selleks edastatakse otsuse või soovituse ettepaneku tekst lepinguosalistele vastavalt artiklile 5 vastuvõtmiseks 21 kalendripäeva jooksul, mille jooksul tuleb teha ettepaneku kohta teatavaks reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja seda tähtaega lühendada, et võtta arvesse konkreetseid asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutavad otsusele või soovitusele alla eesistuja ja sekretärid.

1.   Sekretariaat koostab koosolekule järgneva 21 kalendripäeva jooksul koosoleku protokolli kavandi. Protokolli kavandist peavad nähtuma vastu võetud otsused ja antud soovitused.

2.   Protokolli kavand esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks kirjaliku menetluse teel või ühiskomitee järgmisel koosolekul. Pärast seda, kui ühiskomitee on protokolli kavandi vastu võtnud, kirjutavad protokollile alla eesistuja ja sekretärid.

1.   Lepinguosalised kannavad ise oma kulud, mis on seotud osalemisega ühiskomitee ning selle töörühmade või eksperdirühmade koosolekutel.

2.   Ühiskomitee lepib kokku ekspertide lähetuses viibimisega seotud kulude jaotuse.

3.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.