European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L


2023/2772

22.12.2023

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2772,

31. juuli 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (1), eriti selle artikli 29b lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464, (2) nõutakse, et suurettevõtjad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel, ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisaksid oma tegevusaruande või konsolideeritud tegevusaruande spetsiaalsesse ossa teabe, mis on vajalik selleks, et mõista ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on vajalik selleks, et mõista, kuidas kestlikkusküsimused mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja seisundit. Ettevõtjad peavad koostama selle teabe kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega alates direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 iga ettevõtjate kategooria kohta osutatud majandusaastast.

(2)

Komisjon peab 30. juuniks 2023 võtma vastu esimese standardite paketi, milles määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad esitama kõnealuse direktiivi artikli 19a lõigete 1 ja 2 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaselt, sealhulgas vähemalt teave, mida finantsturu osalised vajavad selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (3) sätestatud avalikustamiskohustusi.

(3)

Komisjon on võtnud arvesse EFRAGi esitatud tehnilisi nõuandeid. EFRAGi sõltumatud tehnilised nõuanded vastavad direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b esimeses, teises ja kolmandas lõigus sätestatud kriteeriumidele. Selleks, et tagada proportsionaalsus ja hõlbustada standardite nõuetekohast kohaldamist ettevõtjate poolt, on komisjon teinud EFRAGi tehnilistes nõuannetes muudatusi, mis käsitlevad olulisusel põhinevat lähenemisviisi, teatavate nõuete järkjärgulist kohaldamist, teatavate nõuete muutmist vabatahtlikeks andmepunktideks, paindlikkuse suurendamist seoses mitme avalikustamisnõudega, tehniliste muudatuste sisseviimist, et tagada sidusus liidu õigusraamistikuga ja suur koostalitlusvõime ülemaailmsete standardeid kehtestavate algatustega, samuti redaktsioonilisi muudatusi.

(4)

Need kestlikkusaruandluse standardid vastavad direktiivi 2013/34/EL artiklis 29b sätestatud nõuetele.

(5)

Seepärast tuleks ühised kestlikkusaruandluse standardid vastu võtta.

(6)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 neljanda lõigu kohaselt ei peaks käesolev määrus jõustuma varem kui neli kuud pärast nende vastuvõtmist komisjoni poolt. Võttes arvesse, et direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad teatavat liiki ettevõtjad kohaldama neid kestlikkusaruandluse standardeid majandusaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b neljanda lõiguga on komisjon korraldanud ühiskonsultatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (4) artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (5) artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b viienda lõiguga on komisjon küsinud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) arvamust, eelkõige mis puudutab käesoleva määruse sidusust määrusega (EL) 2019/2088 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b kuuenda lõiguga on komisjon konsulteerinud ka Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskpanga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Kestlikkusaruandluse standardid, mida ettevõtjad peavad kasutama oma kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a, järgides direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 sätestatud ajakava, on esitatud käesoleva määruse I ja II lisas.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 20241. jaanuaril 2024 või hiljem algavate majandusaastate suhtes.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 31. juuli 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).


I LISA

EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID (ESRS)

ESRS 1

Peamised nõuded

ESRS 2

Avalikustamise üldised reeglid

ESRS E1

Kliimamuutus

ESRS E2

Reostus

ESRS E3

Vee- ja mereressursid

ESRS E4

Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid

ESRS E5

Ressursikasutus ja ringmajandus

ESRS S1

Oma töötajaskond

ESRS S2

Töötajad väärtusahelas

ESRS S3

Mõjutatud kogukonnad

ESRS S4

Tarbijad ja lõppkasutajad

ESRS G1

Äriline käitumine

ESRS 1

PEAMISED NÕUDED

SISUKORD

Eesmärk

1.

ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad

1.1.

ESRSi standardite kategooriad

1.2.

Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded

1.3.

Standardite koostamise tavad

2.

Teabe kvalitatiivsed omadused

3.

Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena

3.1.

Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

3.2.

Olulised küsimused ja teabe olulisus

3.3.

Topeltolulisus

3.4.

Mõjuga seotud olulisus

3.5.

Majanduslik olulisus

3.6.

Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid

3.7.

Jaotamise tasand

4.

Hoolsuskohustus

5.

Väärtusahel

5.1.

Aruandev ettevõtja ja väärtusahel

5.2.

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

6.

Ajaperspektiivid

6.1.

Aruandeperiood

6.2.

Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine

6.3.

Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta

6.4.

Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses

7.

Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine

7.1.

Võrdlusandmete esitamine

7.2.

Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

7.3.

Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine

7.4.

Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

7.5.

Eelnevate perioodide vigadest teatamine

7.6.

Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand

7.7.

Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta

7.8.

Aruandlus võimaluste kohta

8.

Kestlikkusaruande struktuur

8.1.

Üldine esitusviis

8.2.

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

9.

Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave

9.1.

Andmete esitamine viidetena

9.2.

Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega

10.

Üleminekusätted

10.1.

Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte

10.2.

5. peatükiga „Väärtusahel“ seotud üleminekusäte

10.3.

Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte

10.4.

Üleminekusäte: Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

A liide.

Kohaldamisnõuded

Üksusepõhine avalikustatav teave

Topeltolulisus

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

B liide.

Teabe kvalitatiivsed omadused

C liide.

Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

D liide.

ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur

E liide.

Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks

F liide.

ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide

G liide.

Näide andmete esitamise kohta viidetena

Eesmärk

1.

Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida ettevõtja avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, (1) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (2). ESRSi-kohane aruandlus ei vabasta ettevõtjaid muudest liidu õiguses sätestatud kohustustest.

2.

Täpsemalt on ESRSis esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega. ESRSis ei nõuta, et ettevõtjad avalikustaksid ESRSiga hõlmatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade kohta teavet, kui ettevõtja on hinnanud kõnealuse teema mitteoluliseks (vt käesoleva standardi E liide „Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks“). ESRSi-kohaselt avalikustatav teave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile.

3.

Selle standardi (ESRS 1) eesmärk on anda ettekujutus ESRSi ülesehitusest, koostamise tavadest ja kasutatud põhimõistetest ning kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuetest kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464.

1.   ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad

1.1    ESRSi standardite kategooriad

4.

ESRSi standardid jagunevad kolme kategooriasse:

(a)

valdkonnaülesed standardid;

(b)

teemapõhised standardid (keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid) ja

(c)

sektoripõhised standardid.

Valdkonnaülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud, st neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris või sektorites ettevõtja tegutseb.

5.

Valdkonnaüleseid standardeid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes.

6.

Selles standardis (ESRS 1) kirjeldatakse ESRSi standardite ülesehitust, selgitatakse nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestatakse kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded.

7.

ESRS 2 sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta juhtimise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades.

8.

Teemapõhised ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajadusel alateemade alateemasid. Selle standardi kohaldamisnõude 16 (AR 16) juures esitatud tabel annab ülevaate kestlikkusteemadest, alateemadest ja alateemade alateemadest (edaspidi koos „kestlikkusaspektid“), mida teemapõhised standardid hõlmavad.

9.

Teemapõhised ESRSid võivad hõlmata konkreetseid nõudeid, mis täiendavad standardis ESRS 2 esitatud üldiseid avalikustamisnõudeid. Standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ on esitatud loend teemapõhiste ESRSide täiendavatest nõuetest, mida ettevõtja kohaldab koos standardis ESRS 2 esitatud üldiste avalikustamisnõuetega.

10.

Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes. Nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi, mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid käsitlevad mitut teemat ja hõlmavad teemasid, mis on asjaomasele sektorile kõige olulisemad. Sektoripõhised standardid võimaldavad kõrget võrreldavuse taset.

11.

Lisaks kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuetele avalikustab ettevõtja, kui ta jõuab järeldusele, et mõni mõju, risk või võimalus ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski oluline, täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi. Kohaldamisnõuded AR 1–AR 5 annavad täpsemaid suuniseid üksusepõhiselt avalikustatava teabe kohta.

1.2.    Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded

12.

Avalikustamisnõuded standardis ESRS 2, teemapõhistes standardites ja sektoripõhistes standardites hõlmavad järgmisi aruandlusvaldkondi:

(a)

juhtimine (GOV): mõjude, riskide ja võimaluste seireks ja juhtimiseks kasutatavad juhtimisprotsessid, kontrollid ja menetlused (vt standardi ESRS 2 2. peatükk „Juhtimine“);

(b)

strateegia (SBM): kuidas ettevõtja strateegia ja ärimudel mõjutavad tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, sh teave selle kohta, kuidas ettevõtja neid mõjusid, riske ja võimalusi käsitleb (vt standardi ESRS 2 3. peatükk „Strateegia“);

(c)

mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine (IRO): protsess(id), millega ettevõtja:

i.

teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust (vt IRO-1 standardi ESRS 2 peatükis 4.1),

ii.

juhib olulisi kestlikkusaspekte poliitika ja meetmete kaudu (vt standardi ESRS 2 peatükk 4.2).

(d)

mõõdikud ja eesmärgid (MT): ettevõtja tulemuslikkus, sh seatud eesmärgid ja edusammud nende saavutamisel (vt standardi ESRS 2 5. peatükk „Mõõdikud ja eesmärgid“).

13.

ESRS 2 hõlmab:

(a)

peatükis 4.2 avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika (MDR-P) ja meetmetega (MDR-A);

(b)

peatükis 5 avalikustamise miinimumnõudeid seoses mõõdikute (MDR-M) ja eesmärkidega (MDR-T).

Ettevõtja kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega koos vastavate avalikustamisnõuetega teema- ja sektoripõhistes ESRSides.

1.3    Standardite koostamise tavad

14.

Kõigis ESRSides

(a)

viitab termin „mõju/mõjud“ ettevõtja äritegevusega seotud positiivsele ja negatiivsele kestlikkusega seotud mõjule, mis on kindlaks tehtud mõjuga seotud olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“). Terminit kasutatakse nii tegelike mõjude kui ka võimalike tulevaste mõjude kohta.

(b)

Terminid „riskid“ ja „võimalused“ viitavad ettevõtja kestlikkusalastele finantsriskidele ja -võimalustele, sh riskidele ja võimalustele, mis tulenevad sõltuvusest loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest, nagu need on kindlaks tehtud majandusliku olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.5).

Neid nimetatakse koos „mõjudeks, riskideks ja võimalusteks“ (IRO). Need peegeldavad ESRSi topeltolulisust, mida on kirjeldatud peatükis 3.

15.

Kogu ESRSi ulatuses on mõistete sõnastikus (II lisa) sisalduvad terminid esitatud poolpaksus kursiivkirjas, v.a juhul, kui määratletud terminit on kasutatud ühes lõigus mitu korda.

16.

ESRSides on avalikustatav teave esitatud struktureeritult avalikustamisnõuete alusel. Iga avalikustamisnõue sisaldab üht või mitut konkreetset andmepunkti. Termin „andmepunkt“ võib viidata ka avalikustamisnõude kirjeldavale alamelemendile.

17.

Lisaks avalikustamisnõuetele sisaldab enamik standardeid ka kohaldamisnõudeid. Kohaldamisnõuded toetavad avalikustamisnõuete kohaldamist ja neil on sama tähtsus kui ESRSi teistel osadel.

18.

ESRSis kasutatakse järgmist sõnastust, et teha vahet ettevõtja avalikustamiskohustuse erinevate astmete vahel:

(a)

„avalikustab“ (ingl shall disclose) – näitab, et säte on ette nähtud avalikustamisnõude või andmepunktiga;

(b)

„võib avalikustada“ (ingl may disclose) – viitab vabatahtlikule avalikustamisele, millega soodustatakse head tava.

Lisaks on ESRSis kasutatud sõnastust „võtab arvesse / kaalub“ (ingl shall consider), kui osutatakse küsimustele, ressurssidele või meetoditele, mida ettevõtja võtab eeldatavasti arvesse või kasutab teatava avalikustamise ettevalmistamisel, kui see on kohaldatav.

2.   Teabe kvalitatiivsed omadused

19.

Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja järgmist:

(a)

teabe peamised kvalitatiivsed omadused, st asjakohasus ja tõene esitamine, ja

(b)

teabe täiendavad kvalitatiivsed omadused, st võrreldavus, tõendatavus ja arusaadavus.

20.

Need teabe kvalitatiivsed omadused on määratletud ja neid on kirjeldatud käesoleva standardi B liites.

3.    Topeltolulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus

21.

Ettevõtja lähtub kestlikkusaspektide kohta aru andes käesolevas peatükis määratletud ja selgitatud topeltolulisusest.

3.1    Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

22.

Sidusrühmad on isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmade kaks peamist rühma on:

(a)

mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad mõjutada – positiivselt või negatiivselt – ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas, ja

(b)

kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sh varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kestlikkusaruannete kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased.

23.

Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse andmepunktis 22 nimetatud rühma.

24.

Koostöö mõjutatud sidusrühmadega on kesksel kohal ettevõtja käimasolevas hoolsuskohustuse protsessis (vt 4. peatükk „Hoolsuskohustus“) ja kestlikkusalasel olulisuse hindamisel. See hõlmab tegelike ja võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemise ja hindamise protsesse, mille alusel tehakse seejärel kindlaks olulised mõjud kestlikkusaruandluse jaoks (vt selle standardi peatükk 3.4).

3.2    Olulised küsimused ja teabe olulisus

25.

Olulisuse hindamine (vt peatükid 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“ ja 3.5 „Majanduslik olulisus“) on vajalik selleks, et ettevõtja saaks kindlaks teha aruandes kajastatavad olulised mõjud , riskid ja võimalused.

26.

Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunkt. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude , riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded ettevõtja olulisuse hinnangust tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta.

27.

Selle standardi A liites esitatud kohaldamisnõuded sisaldavad loetelu teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektidest, mis on liigitatud teemade, alateemade ja alateemade kaupa, et olulisuse hindamist hõlbustada. E liites esitatud vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks näitlikustab käesolevas andmepunktis kirjeldatud olulisuse hindamist.

28.

Kestlikkusaspekt on ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.4) või majandusliku olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.5) või mõlema kriteeriumidele.

29.

Olenemata olulisuse hindamise tulemusest avalikustab ettevõtja alati teabe, mida nõutakse järgmiste standarditega: standard ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ (st kõik standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuded ja andmepunktid) ja avalikustamisnõuded (sh nende andmepunktid) teemapõhistes ESRSides, mis on seotud avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, mis on loetletud standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid““.

30.

Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusküsimus on oluline ja hõlmatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist:

(a)

avalikustab teabe vastavas teemapõhises ja sektoripõhises standardis konkreetse kestlikkusaspektiga seotud avalikustamisnõuete (sh kohaldamisnõuete) kohaselt ja

(b)

esitab täiendava asjakohase üksusepõhise avalikustatava teabe (vt käesoleva standardi andmepunkt 11 ja avalikustamisnõuded AR 1–AR 5), kui oluline kestlikkusaspekt ei ole hõlmatud mõne ESRSiga või kui see ei ole hõlmatud piisavalt üksikasjalikult.

31.

Kohaldatav teave, mis on ette nähtud mõnes avalikustamisnõudes, sh selle andmepunktides, või üksusepõhises avalikustatavas teabes, lisatakse siis, kui ettevõtja hindab seda olulise teabe hindamise osana kestlikkusaruandes asjakohaseks, pidades silmas üht või mitut järgmist aspekti:

(a)

teabe olulisus seoses küsimusega, mida sellega soovitakse kirjeldada või selgitada; või

(b)

sellise teabe võime rahuldada kasutajate otsustusvajadusi, sh andmepunktis 48 kirjeldatud üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate vajadusi ja/või nende kasutajate vajadusi, kelle peamine huvi on saada teavet ettevõtja mõju kohta.

32.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse oma olulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta.

33.

Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektiga seotud poliitika , meetmete ja eesmärkide kohta aru andes avalikustab ettevõtja teabe, mida on nõutud kõigi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega selle aspektiga seotud asjaomaste teemapõhiste ja sektoripõhiste standardite avalikustamisnõuetega ning standardi ESRS 2 kohaselt nõutud vastavate avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet, mis on ette nähtud kas teema- või sektoripõhise standardi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega või standardi ESRS 2 kohaste avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta, sest ta ei ole vastavat poliitikat ning vastavaid meetmeid ja eesmärke kehtestanud, avalikustab ta selle kohta teabe ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kehtestada.

34.

Esitades teavet asjakohase teemapõhise standardi mõõdikute ja eesmärkide osa kohaselt olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute kohta, ettevõtja:

(a)

lisab avalikustamisnõudega ette nähtud teabe, kui see on tema hinnangul oluline, ja

(b)

võib jätta avalikustamata teabe, mis on ette nähtud avalikustamisnõude andmepunktis, kui selline teave ei ole tema hinnangul oluline, ja ta järeldab, et sellist teavet ei ole vaja avalikustamise nõude eesmärgi täitmiseks.

35.

Kui ettevõtja jätab välja andmepunktiga ettenähtud teabe, mis tuleneb standardi ESRS 2 B liites loetletud muudest ELi õigusaktidest, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave ei ole oluline.

36.

Ettevõtja otsustab, kuidas ta kohaldab kriteeriume, sealhulgas asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks:

(a)

teave, mis tuleb esitada olulise kestlikkusaspekti mõõdikute kohta kooskõlas andmepunktiga 34 vastavalt asjakohase teemapõhise ESRSi mõõdikute ja eesmärkide peatükile, ja

(b)

teave, mis tuleb avalikustada üksusepõhiselt avalikustatava teabena.

3.3    Topeltolulisus

37.

Topeltolulisusel on kaks mõõdet: Mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid „oluline“ ja „olulisus“ kogu ESRSis topeltolulisuse tähenduses.

38.

Mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamine on omavahel seotud ning võetakse arvesse nende kahe mõõtme vastastikust sõltuvust. Üldiselt on lähtepunktiks mõju hindamine, kuigi võib esineda ka olulisi riske ja võimalusi, mis ei ole seotud ettevõtja mõjuga. Kestlikkusele avalduv mõju võib olla algusest peale majanduslikult oluline või muutuda majanduslikult oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjuga seotud olulisuse perspektiiv hõlmab mõjusid olenemata sellest, kas need on majanduslikult olulised.

39.

Ettevõtja väärtusahela mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemisel ja hindamisel, et teha kindlaks nende olulisus, keskendub ettevõtja valdkondadele, kus mõjud, riskid ja võimalused tõenäoliselt tekivad, võttes arvesse asjaomaste tegevuste laadi, ärisuhteid, geograafilisi asukohti või muid tegureid.

40.

Ettevõtja võtab arvesse, kuidas teda mõjutab sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsete ressursside kättesaadavusest asjakohase hinna ja kvaliteediga, olenemata tema võimalikust mõjust nendele ressurssidele.

41.

Ettevõtja peamised mõjud, riskid ja võimalused on samad kui topeltolulisuse alusel kindlaks tehtud olulised mõjud, riskid ja võimalused ning seetõttu on need esitatud tema kestlikkusaruandes.

42.

Ettevõtja kohaldab käesoleva standardi peatükkides 3.4 ja 3.5 sätestatud kriteeriume, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid künniseid. On vaja asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks, millised mõjud, riskid ja võimalused on ettevõtja määratletud ja mida ettevõtja käsitab olulisena ning millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised. Mõnes olemasolevas standardis ja raamistikus kasutatakse mõistet „kõige olulisemad mõjud“, kui viidatakse künnisele, mida kasutatakse ESRSis „oluliste mõjudena“ kirjeldatud mõjude kindlakstegemiseks.

3.4    Mõjuga seotud olulisus

43.

Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõju tähendab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõju. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe ega piirdu otseste lepinguliste suhetega.

44.

Sellega seoses hõlmavad inimestele või keskkonnale avalduvad mõjud mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele.

45.

Negatiivse mõjuga seotud olulisuse hindamisel lähtutakse hoolsuskohustuse protsessist, mis on määratletud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. Tegeliku negatiivse mõju puhul põhineb olulisus mõju tõsidusel, samal ajal kui võimaliku negatiivse mõju puhul põhineb see mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsidus sõltub järgmistest teguritest:

(a)

mõju tase,

(b)

ulatus ja

(c)

pöördumatus.

Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik.

46.

Positiivse mõju puhul põhineb olulisus järgmisel:

(a)

tegeliku mõju tase ja ulatus ja

(b)

võimaliku mõju tase, ulatus ja tõenäosus.

3.5    Majanduslik olulisus

47.

Kestlikkusaruandluses on majandusliku olulisuse ulatuse aluseks selle olulisuse ulatuse laiendamine, mida kasutatakse eesmärgiga määrata kindlaks, millist teavet tuleks esitada ettevõtja finantsaruannetes.

48.

Majandusliku olulisuse hindamine hõlmab sellise teabe kindlakstegemist, mida peetakse oluliseks üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks üksusele ressursside andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Eelkõige peetakse teavet üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks oluliseks, kui võib mõistlikult eeldada, et selle teabe väljajätmine, väärkajastamine või varjamine mõjutab otsuseid, mida nad ettevõtja kestlikkusaruande alusel teevad.

49.

Kestlikkusaspekt on majanduslikust perspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusküsimus tekitab riske või võimalusi, millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Riskid ja võimalused võivad tuleneda minevikus toimunud sündmustest või tulevastest sündmustest. Kestlikkusaspekti majanduslik olulisus ei ole piiratud küsimustega, mis on ettevõtja kontrolli all, vaid see hõlmab teavet oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ärisuhetest, mis ei kuulu finantsaruannete koostamisel konsolideerimise alla.

50.

Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest on majanduslike riskide või võimaluste allikas. Sõltuvus võib mõju esile kutsuda kahel võimalikul viisil:

(a)

see võib mõjutada ettevõtja suutlikkust jätkata oma äriprotsessides vajalike ressursside kasutamist või hankimist, samuti nende vahendite kvaliteeti ja hinda, ja

(b)

see võib mõjutada ettevõtja võimet tugineda äriprotsessides vajalikele suhetele vastuvõetavatel tingimustel.

51.

Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel.

3.6    Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid

52.

Ettevõtja olulisuse hindamise käigus võivad ilmneda olukorrad, kus ettevõtja meetmed, mille eesmärk on käsitleda teatavaid mõjusid või riske või saada kasu teatavatest kestlikkusaspektidega seotud võimalustest, võivad avaldada olulist negatiivset mõju või põhjustada olulisi riske seoses ühe või mitme muu kestlikkusaspektiga. Näiteks:

(a)

teatavatest toodetest loobumist eeldaval tootmise CO2 heite vähendamise tegevuskaval võib olla oluline negatiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale ja sellega võivad kaasneda ülesütlemishüvitistest tulenevad olulised riskid, või

(b)

autode tarnija tegevuskava, milles keskendutakse elektrisõidukite tootmisele, võib põhjustada tavasõidukite varuosade tootmiseks kasutatava vara kasutuskõlbmatuks muutumist.

53.

Sellistes olukordades peab ettevõtja:

(a)

avalikustama oluliste negatiivsete mõjude või oluliste riskide olemasolu koos neid põhjustavate meetmetega, lisades viite teemale, millega mõjud või riskid on seotud, ja

(b)

kirjeldama, kuidas käsitletakse olulisi negatiivseid mõjusid või olulisi riske teema raames, millega need on seotud.

3.7    Jaotamise tasand

54.

Kui see on vajalik oluliste mõjude, riskide ja võimaluste nõuetekohaseks mõistmiseks, jaotab ettevõtja esitatava teabe järgmiselt:

(a)

riikide kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on riigiti väga erinevad ning kui teabe esitamisega üldisemal jaotustasandil varjataks olulist teavet mõjude, riskide või võimaluste kohta või

(b)

oluliste tegevuskohtade või varade kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on seotud konkreetse tegevuskoha või varaga.

55.

Aruandluse asjakohase jaotustasandi kindlaksmääramisel võtab ettevõtja kindlaksmääratud jaotustasandit olulisuse hindamisel arvesse. Sõltuvalt ettevõtja konkreetsetest asjaoludest ja olukordadest võib olla vaja esitada andmed tütarettevõtjate kaupa.

56.

Kui eri tasandite või tasandi eri asukohtade andmed koondatakse, tagab ettevõtja, et selline koondamine ei varja teabe tõlgendamiseks vajalikku spetsiifilisust ja konteksti. Ettevõtja ei koonda oma olemuselt erinevaid olulisi andmeid.

57.

Kui ettevõtja esitab teavet sektorite kaupa, võtab ta kasutusele ESRSis esitatud sektorite liigituse, mida täpsustatakse komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Kui teema- või sektoripõhise standardiga on nõutud, et konkreetse teabe ettevalmistamisel kasutatakse teatavat jaotustasandit, kohaldatakse teema- või sektoripõhise standardiga ette nähtud nõuet.

4.   Hoolsuskohustus

58.

Ettevõtja võtab kestlikkusalase hoolsuskohustuse protsessi (mida allpool nimetatud rahvusvahelistes dokumentides on nimetatud „hoolsuskohustuseks“) tulemust arvesse oma olulistele mõjudele, riskidele ja võimalustele hinnangu andmisel. ESRSiga ei kehtestata kestlikkusalase hoolsuskohustusega seoses käitumisnõudeid; samuti ei laienda ega muuda need ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite rolli seoses hoolsuskohustuse täitmisega.

59.

Hoolsuskohustus on protsess, millega ettevõtjad teevad kindlaks tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju keskkonnale ja oma äritegevusega seotud inimestele, väldivad ja leevendavad sellist mõju ning esitavad selle kohta aruandeid. See mõju hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud negatiivset mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. Hoolsuskohustus on pidev tava, mida rakendatakse, reageerides muutustele ettevõtja strateegias, ärimudelis, tegevuses, ärisuhetes ning tegevus-, hanke- ja müügikontekstis, ja mis võib muutusi esile kutsuda. Seda protsessi on kirjeldatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele.

60.

Nendes rahvusvahelistes suunistes määratakse kindlaks hoolsuskohustuse protsessi mitu etappi, sh ettevõtja enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud, sh ettevõtja toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvate negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine. Kui ettevõtja ei suuda kõiki mõjusid korraga käsitleda, võimaldab hoolsuskohustuse protsess seada meetmed tähtsuse järjekorda, lähtudes mõju tõsidusest ja tõenäosusest. Olulise mõju hindamisel võetakse arvesse hoolsuskohustuse protsessi seda aspekti (vt käesoleva standardi peatükk 3.4). Olulise mõju kindlakstegemine toetab ka oluliste kestlikkusalaste riskide ja võimaluste kindlakstegemist, mis sageli tekivad sellise mõju tagajärjel.

61.

Hoolsuskohustuse põhielemendid kajastuvad otseselt standardis ESRS 2 ja teemapõhistes standardites sätestatud avalikustamisnõuetes, nagu on näidatud allpool:

(a)

hoolsuskohustuse integreerimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse (3). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides:

i.

ESRS 2 GOV-2: „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“;

ii.

ESRS 2 GOV-3: „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse“ ja

iii.

ESRS 2 SBM-3: „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“;

(b)

suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega (4). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides:

i.

ESRS 2 GOV-2;

ii.

ESRS 2 SBM-2: „Sidusrühmade huvid ja seisukohad“;

iii.

ESRS 2 IRO-1;

iv.

ESRS 2 DC-P ja

v.

teemapõhised standardid: sidusrühmade kaasamise eri etappide ja eesmärkide kajastamine kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel;

(c)

inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine (5). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides:

i.

standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1 (sh konkreetsete kestlikkusaspektidega seotud kohaldamisnõuded asjaomases standardis) ja

ii.

ESRS 2 SBM-3;

(d)

inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju käsitlemiseks meetmete võtmine (6). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides:

i.

ESRS 2 MDR-A ja

ii.

teemapõhised standardid: peegeldavad mitmesuguste meetmete, sh üleminekukavade ulatust, mille kaudu mõjusid käsitletakse.

(e)

nende jõupingutuste tõhususe jälgimine (7). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides:

i.

ESRS 2 MDR-M;

ii.

ESRS 2 MDR-T ja

iii.

teemapõhised standardid: seoses mõõdikute ja eesmärkidega.

5.   Väärtusahel

5.1    Aruandev ettevõtja ja väärtusahel

62.

Kestlikkusaruanne esitatakse sama aruandva ettevõtja kohta kui finantsaruanded. Näiteks kui aruandev ettevõtja on emaettevõtja ja kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded, esitatakse kestlikkusaruanne kontserni kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või kui aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i.

63.

Kestlikkusaruandes aruandva ettevõtja kohta esitatud teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (edaspidi „väärtusahela teave“). Aruandvat ettevõtjat käsitleva teabe laiendamisel võtab ettevõtja arvesse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega:

(a)

järgides hoolsuskohustuse protsessi ja olulisuse hindamise tulemusi ja

(b)

kooskõlas muude ESRSi erinõuetega väärtusahela kohta.

64.

Andmepunktis 63 ei nõuta teavet iga väärtusahelas osaleja kohta, vaid üksnes väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitleva olulise teabe lisamist. Ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide eri osade puhul võivad olla olulised erinevad kestlikkusaspektid. Teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks väärtusahela teavet ainult seoses väärtusahela nende osadega, mille puhul aspekt on oluline.

65.

Ettevõtja lisab olulise teabe väärtusahela kohta, kui see on vajalik selleks, et

(a)

võimaldada kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ja/või

(b)

koostada teabekogum, mis vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide).

66.

Selleks, et määrata kindlaks, millisel tasandil tema tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides oluline kestlikkusaspekt tekib, kasutab ettevõtja oma mõjude, riskide ja võimaluste hinnangut, järgides topeltolulisuse põhimõtet (vt käesoleva standardi 3. peatükk).

67.

Kui sidus- või ühisettevõtted, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil või mis on finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud, on osa ettevõtja väärtusahelast, nt tarnijana, lisab ettevõtja andmepunkti 63 kohaselt nende ettevõtjatega seotud teabe, mis on kooskõlas väärtusahela muude ärisuhete puhul kasutatud meetodiga. Sellisel juhul ei piirdu sidus- või ühisettevõtte andmed mõju mõõdikute kindlaksmääramisel omatava osalusega omakapitalis, vaid neid võetakse arvesse mõju alusel, mis on seotud ettevõtja toodete ja teenustega tema ärisuhete kaudu.

5.2    Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

68.

Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem.

69.

On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud andmepunktis 63. Sellisel juhul hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed.

70.

Väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline ka VKEde ja muude väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste puhul, mis ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a nõutud kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“).

71.

Seoses poliitika , meetmete ja eesmärkidega hõlmab ettevõtja aruandlus väärtusahelat käsitlevat teavet niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid. Mis puudutab mõõdikuid, siis paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaküsimustes, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt 3. valdkonna KHG heitkoguste arvutamisel.

72.

Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“).

6.   Ajaperspektiivid

6.1    Aruandeperiood

73.

Ettevõtja kestlikkusaruande aruandeperiood peab vastama tema finantsaruannete aruandeperioodile.

6.2    Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine

74.

Ettevõtja loob oma kestlikkusaruandes asjakohased seosed tagasiulatuva ja tulevikku suunatud teabe vahel, kui see on asjakohane, et edendada selget arusaamist sellest, kuidas ajalooline teave on seotud tulevikku suunatud teabega.

6.3    Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta

75.

Võrdlusaasta on varasem vaatluskuupäev või -periood, mille kohta on teave kättesaadav ja millega saab hilisemat teavet aja jooksul võrrelda.

76.

Ettevõtja esitab võrdlusaasta võrdlusandmed jooksval perioodil esitatud summade kohta, kui ta annab aru arengust ja edusammudest eesmärgi saavutamisel, välja arvatud juhul, kui asjakohase avalikustamisnõudega on juba kindlaks määratud, kuidas edusammudest teatada. Ettevõtja võib lisada ka varasema teabe võrdlusaasta ja aruandeperioodi vahel saavutatud vahe-eesmärkide kohta, kui see on asjakohane teave.

6.4    Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses

77.

Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja alates aruandeperioodi lõpust järgmisi ajavahemikke:

(a)

lühike perspektiiv: periood, mida ettevõtja kasutab oma finantsaruannetes aruandeperioodina;

(b)

keskmine perspektiiv: kuni viis aastat alates alapunktis a määratletud lühiajalise aruandeperioodi lõpust ja

(c)

pikk perspektiiv: üle viie aasta.

78.

Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõju või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet.

79.

Kui mõnes muus ESRSis avalikustatava teabe puhul on vaja teistsuguseid keskmise või pika ajavahemiku määratlusi, on ülimuslikud nende ESRSide määratlused.

80.

Võib esineda olukordi, kus andmepunktis 77 osutatud keskmise või pika perspektiivi kasutamise tulemuseks on ebaoluline teave, sest ettevõtja kasutab teistsugust määratlust i) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja juhtimise protsesside puhul või ii) oma meetmete kindlaksmääramisel ja eesmärkide seadmisel. Need asjaolud võivad olla tingitud valdkonnaspetsiifilistest omadustest, nagu rahavood ja äritsüklid, kapitaliinvesteeringute eeldatav kestus, ajavahemikud, mille jooksul kestlikkusaruannete kasutajad oma hinnangud läbi viivad, või planeerimisperioodid, mida ettevõtja sektoris tavaliselt otsuste tegemisel kasutatakse. Sellises olukorras võib ettevõtja kasutada teistsugust keskmise ja/või pika ajavahemiku määratlust (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2, andmepunkt 9).

81.

ESRSi viited lühikesele, keskmisele ja pikale perspektiivile viitavad ajavahemikule, mille ettevõtja on kindlaks määranud vastavalt andmepunktide 77–80 sätetele.

7.   Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine

82.

Selles peatükis esitatakse üldnõuded, mida tuleb kohaldada kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel.

7.1    Võrdlusandmete esitamine

83.

Ettevõtja avalikustab eelmise perioodi võrdlusandmed kõigi jooksval perioodil avalikustatud kvantitatiivsete mõõdikute ja rahaliste summade kohta. Kui see on käesoleva perioodi kestlikkusaruande mõistmiseks oluline, avalikustab ettevõtja ka kirjeldava teabe võrdlusteabe.

84.

Kui ettevõtja esitab võrdlusandmed, mis erinevad eelmisel perioodil esitatud teabest, avalikustab ta:

(a)

eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe ja

(b)

arvu korrigeerimise põhjused.

85.

Mõnikord on võimatu kohandada ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks ei pruugi olla andmeid kogutud eelmis(t)e perioodi(de) jooksul viisil, mis võimaldab kas uue mõõdiku või eesmärgi määratluse tagasiulatuvat kohaldamist või korrigeerimist, et parandada varasema perioodi viga, ning teabe taasloomine ei pruugi olla teostatav (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu.

86.

Kui mõne ESRSi kohaselt peab ettevõtja esitama mõõdiku või andmepunkti kohta rohkem kui ühe võrdlusperioodi andmed, kohaldatakse selle ESRSi nõudeid.

7.2    Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

87.

Kui kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid, sh teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta (vt käesoleva standardi 5. peatükk), ei saa otseselt mõõta ja neid saab ainult hinnata, võib tekkida mõõtemääramatus.

88.

Ettevõtja avalikustab teabe, mis võimaldab kasutajatel mõista kõige olulisemat ebakindlust, mis mõjutab tema kestlikkusaruandes esitatud kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid.

89.

Mõistlike eelduste ja hinnangute, sh stsenaariumi- või tundlikkusanalüüsi kasutamine on kestlikkusalase teabe koostamise oluline osa ega vähenda selle teabe kasulikkust, tingimusel et eeldusi ja hinnanguid kirjeldatakse ja selgitatakse täpselt. Isegi suur mõõtemääramatus ei välista alati, et selline eeldus või hinnang võib anda kasulikku teavet või vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide).

90.

Kestlikkusaruande koostamisel kasutatud andmed ja eeldused peavad olema võimalikult täpselt kooskõlas ettevõtja finantsaruannetes kasutatud vastavate finantsandmete ja eeldustega.

91.

Mõne ESRSi kohaselt tuleb avalikustada teave, näiteks selgitused võimalike tulevikusündmuste kohta, mille tulemused on ebakindlad. Hinnates, kas teave selliste võimalike tulevaste sündmuste kohta on oluline, viitab ettevõtja käesoleva standardi 3. peatükis esitatud kriteeriumidele ja võtab arvesse järgmist:

(a)

sündmuste võimalik finantsmõju (võimalik tulemus);

(b)

võimalikest sündmustest inimestele või keskkonnale tuleneva mõju tõsidus ja tõenäosus, võttes arvesse andmepunktis 45 täpsustatud tõsidustegureid, ja

(c)

kõik võimalikud tulemused ja võimalike tulemuste tõenäosus selles vahemikus.

92.

Võimalike tulemuste hindamisel võtab ettevõtja arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sh teavet väikese tõenäosuse ja suure mõjuga tulemuste kohta, mis koondatuna võivad muutuda oluliseks. Näiteks võib ettevõtja kokku puutuda mitme mõju või riskiga, millest igaüks võib põhjustada sama liiki häireid, näiteks häireid ettevõtja tarneahelas. Teave üksiku riskiallika kohta ei pruugi olla oluline, kui sellest allikast on häirete esinemine väga ebatõenäoline. Teave tarneahela kõigi allikate häirete koondriski kohta võib siiski olla oluline (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

7.3    Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine

93.

Mõnel juhul võib ettevõtja saada teavet pärast aruandeperioodi, kuid enne, kui tegevusaruanne on avaldamiseks heaks kiidetud. Kui selline teave annab tõendeid või teavet perioodi lõpus valitsevate tingimuste kohta, ajakohastab ettevõtja vajaduse korral hinnanguid ja avalikustatavat kestlikkusteavet, võttes arvesse uut teavet.

94.

Kui selline teave annab tõendeid või teavet pärast aruandeperioodi lõppu toimunud oluliste tehingute, muude sündmuste ja esinenud tingimuste kohta, esitab ettevõtja kirjeldava teabe selliste aastalõpujärgsete sündmuste olemasolu, laadi ja võimalike tagajärgede kohta, kui see on asjakohane.

7.4    Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

95.

Mõõdikute, sh eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatavate mõõdikute kindlaksmääramine ja arvutamine peab olema aja jooksul järjepidev. Ettevõtja esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on teostamatu (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2), kui ta on:

(a)

mõõdiku või eesmärgi uuesti määratlenud või asendanud;

(b)

teinud kindlaks uue teabe eelmisel perioodil avalikustatud hinnanguliste näitajate kohta ning uus teave tõendab sellel perioodil esinenud asjaolusid.

7.5    Eelnevate perioodide vigadest teatamine

96.

Ettevõtja korrigeerib eelmiste perioodide olulised vead, korrigeerides eelmis(t)e perioodi(de) võrdlussummad, v.a juhul, kui see on võimatu. See nõue ei laiene aruandeperioodidele, mis eelnevad esimesele aastale, mil ettevõtja ESRSi kohaldas.

97.

Eelmise perioodi vead on väljajätted ja väärkajastamised ettevõtja ühe või mitme eelmise perioodi kestlikkusaruandes. Sellised vead tulenevad sellest, et ei kasutata või kuritarvitatakse usaldusväärset teavet,

(a)

mis oli kättesaadav ajal, mil kõnealuste perioodide kestlikkusaruandeid sisaldav tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiideti, ja

(b)

mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see oleks saadud ja seda oleks arvesse võetud nendes aruannetes sisalduva kestlikkusteabe koostamisel.

98.

Selliste vigade hulka kuuluvad: matemaatiliste vigade, mõõdikute või eesmärkide määratluste kohaldamisel tehtud vigade, faktide tähelepanuta jätmise või väära tõlgendamise ning pettuse mõju.

99.

Sel perioodil avastatud jooksva perioodi võimalikud vead parandatakse enne, kui tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiidetakse. Ent mõnikord avastatakse olulisi vigu alles mõnel hilisemal perioodil.

100.

Kui ei ole võimalik kindlaks määrata vea mõju kõigile esitatud varasematele perioodidele, korrigeerib ettevõtja võrdlusandmeid, et parandada viga alates varaseimast võimalikust kuupäevast. Varasema perioodi kohta avalikustatud teabe korrigeerimisel ei kasuta ettevõtja tagantjärele saadud teavet ei eeldustes selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused varasemal perioodil, ega varasemal perioodil avalikustatud summade hindamisel. Seda nõuet kohaldatakse nii tagasivaatava kui ka tulevikku suunatud teabe korrigeerimise suhtes.

101.

Vigade parandusi eristatakse hinnangute muudatustest. Hinnangud tuleb läbi vaadata niipea, kui saadakse lisateavet (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

7.6    Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand

102.

Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks olenemata konsolideerimisgrupi õiguslikust struktuurist. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Kriteeriumid ja künnised mõju, riski või võimaluse olulisuse hindamiseks määratakse kindlaks käesoleva standardi 3. peatüki alusel.

103.

Kui ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel, esitab ettevõtja vajaduse korral asjaomas(t)e tütarettevõtja(te) mõjude, riskide ja võimaluste piisava kirjelduse.

104.

Hinnates, kas erinevused konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel on märkimisväärsed, võib ettevõtja võtta arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks seda, kas tütarettevõtja tegutseb või tütarettevõtjad tegutsevad muus sektoris kui ülejäänud konsolideerimisgrupp, või peatükis 3.7 „Jaotamise tase“ kirjeldatud asjaolusid.

7.7    Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta

105.

Ettevõtja ei ole kohustatud avaldama salastatud teavet või tundlikku teavet, isegi kui sellist teavet peetakse oluliseks.

106.

Oma strateegiat , kavasid ja meetmeid käsitleva teabe avalikustamisel, kui konkreetne intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastav teave on avalikustamisnõude eesmärgi täitmiseks asjakohane, võib ettevõtja siiski selle konkreetse teabe esitamata jätta, kui:

(a)

teave on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või täpselt sellises osade paigutuses ja koostises üldtuntud või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kus tavaliselt kõnealust liiki teavet käsitletakse;

(b)

teabel on selle salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ja

(c)

ettevõtja on võtnud mõistlikke meetmeid, et hoida seda salajas.

107.

Kui ettevõtja jätab välja salastatud teabe või tundliku teabe või konkreetse teabe, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele, sest see vastab eelmises punktis sätestatud kriteeriumidele, täidab ta kõnealust avalikustamisnõuet, avalikustades kogu muu nõutava teabe.

108.

Ettevõtja teeb kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et lisaks salastatud teabe või tundliku teabe või intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastava konkreetse teabe väljajätmisele ei kahjustata kõnealuse avalikustatava teabe üldist asjakohasust.

7.8    Aruandlus võimaluste kohta

109.

Kui antakse võimalustest aru, peab avalikustatav teave hõlmama kirjeldavat teavet, mis võimaldab lugejal mõista võimalust ettevõtja või kogu sektori jaoks. Võimalustest aru andes võtab ettevõtja arvesse avalikustatava teabe olulisust. Sellega seoses võtab ta muude tegurite hulgas arvesse järgmist:

(a)

kas seda võimalust praegu kasutatakse ja kas see sisaldub ettevõtja või sektori üldstrateegias, vastandatuna ettevõtja või sektori üldisele võimalusele, ja

(b)

kas prognoositava finantsmõju kvantitatiivsete näitajate lisamine on asjakohane, võttes arvesse eelduste arvu, mida see võib nõuda, ja sellest tulenevat määramatust.

8.   Kestlikkusaruande struktuur

110.

See peatükk on aluseks kestlikkusaspektide kohta teabe esitamisel ettevõtja tegevusaruandes kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a (st kestlikkusaruanne). Selline teave on esitatud tegevusaruande spetsiaalses osas, mida nimetatakse kestlikkusaruandeks. Käesoleva standardi F liites „ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide“ on esitatud illustreeriv näide kestlikkusaruandest, mis on struktureeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele.

8.1.    Üldine esitusviis

111.

Kestlikkusteave esitatakse:

(a)

viisil, mis võimaldab eristada ESRSiga nõutud teabe avalikustamist muust tegevusaruandes sisalduvast teabest, ja

(b)

järgides struktuuri, mis hõlbustab juurdepääsu kestlikkusaruandele nii inim- kui ka masinloetavas vormingus ja selle mõistmist.

8.2.    Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

112.

V.a käesoleva standardi peatükiga 9.1 „Andmete esitamine viidetena“ ette nähtud võimalus esitada andmeid viidetena, esitab ettevõtja kogu teabe, mille avalikustamist on ESRSiga vastavalt käesoleva standardi 1. peatükile nõutud, tegevusaruande vastavas osas.

113.

Ettevõtja lisab kestlikkusaruandesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) artikli 8 ja komisjoni delegeeritud määruste kohase teabe, milles täpsustatakse sellise avalikustamise sisu ja muu vajalik teave. Ettevõtja tagab, et selline avalikustatav teave on kestlikkusaruandes eraldi tuvastatav. Iga taksonoomiamääruses määratletud keskkonnaeesmärgiga seotud avalikustatav teave esitatakse koos kestlikkusaruande keskkonnaosa selgelt eristatavas osas. Sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata ESRSi sätteid, v.a käesolev andmepunkt ja käesoleva standardi andmepunkti 115 esimene lause.

114.

Kui ettevõtja lisab oma kestlikkusaruandesse täiendava teabe, mis tuleneb i) muudest õigusaktidest, millega nõutakse ettevõtjalt kestlikkusteabe avalikustamist, või ii) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditest ja raamistikest, sh mittekohustuslikest suunistest ja sektoripõhistest suunistest, mille on avaldanud muud standardeid kehtestavad organid (nt rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse välja antud tehniline materjal), siis avalikustatav teave:

a)

on selgelt tähistatud asjakohase viitega seotud õigusaktidele, standardile või raamistikule (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõude BP-2 andmepunkt 15);

b)

vastab käesoleva standardi 2. peatükis ja B liites sätestatud teabe kvalitatiivsete omaduste nõuetele.

115.

Ettevõtja jagab oma kestlikkusaruande nelja ossa järgmises järjestuses: üldteave, keskkonnateave (sh määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohane avalikustamine), sotsiaalne ja juhtimisteave. Järgides käesoleva standardi peatükis 3.6 „Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid“ esitatud sätet, võib ettevõtja juhul, kui ühes osas esitatud teave hõlmab ka teises osas esitatavat teavet, ühes osas osutada teises osas esitatud teabele, vältides dubleerimist. Ettevõtja võib rakendada käesoleva standardi F liites kirjeldatud üksikasjalikku struktuuri.

116.

Sektoripõhiste ESRSide kohaselt nõutav avalikustatav teave rühmitatakse aruandlusvaldkondade ja vajaduse korral kestlikkusteemade järgi. See esitatakse koos ESRS 2 ja vastavate teemapõhiste ESRSidega nõutava teabega.

117.

Kui ettevõtja töötab välja olulise üksusepõhiselt avalikustatava teabe kooskõlas andmepunktiga 11, avalikustab ta selle teabe koos kõige asjakohasema sektoriülese ja sektoripõhise teabega.

9.   Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave

118.

Ettevõtja esitab teabe, mis võimaldab tema kestlikkusaruande kasutajatel hinnata seoseid aruandes esitatud teabe eri osade vahel ning seoseid kestlikkusaruandes esitatud teabe ja muu teabe vahel äriühingu muus aruandluses.

9.1.    Andmete esitamine viidetena

119.

Kui andmepunktis 120 sätestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudes ette nähtud teabe, sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti, lisada kestlikkusaruandesse sel viisil, et viidatakse järgmisele:

(a)

mõni teine tegevusaruande osa;

(b)

finantsaruanded;

(c)

ühingujuhtimise aruanne (kui see ei ole osa tegevusaruandest);

(d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ nõutav tasustamisaruanne (9);

(e)

määruse (EL) 2017/1129 (10) artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument ja

(f)

avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3. samba kohane avalikustamine) (11). Kui ettevõtja lisab viitena 3. samba kohaselt avalikustatava teabe, tagab ta, et teave vastab kestlikkusaruandes kasutatava konsolideerimise ulatusele, täiendades vajaduse korral lisatud teavet täiendavate elementidega.

120.

Ettevõtja võib lisada andmeid viidetena andmepunktis 119 loetletud dokumentidele või nende osadele, tingimusel et viitena esitatud teave:

(a)

moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine;

(b)

avaldatakse varem või samal ajal kui tegevusaruanne;

(c)

on samas keeles kui kestlikkusaruanne;

(d)

peab andma vähemalt sama kindlustaseme kui kestlikkusaruanne ja

(e)

vastab samadele tehnilistele digitaliseerimisnõuetele nagu kestlikkusaruanne.

121.

Kui andmepunktis 120 kehtestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmed (sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti) lisada kestlikkusaruandesse viitena ettevõtja aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/2009 (12). Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega.

122.

Kui kestlikkusaruande koostamisel kasutatakse andmete esitamist viidetena, võtab ettevõtja arvesse esitatud teabe üldist sidusust ja tagab, et viitena esitamine ei kahjusta kestlikkusaruande loetavust. Käesoleva standardi G liites „Näide andmete esitamise kohta viidetena“ on esitatud illustreeriv näide andmete esitamise kohta viitena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

9.2.    Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega

123.

Ettevõtja kirjeldab eri andmete vahelisi seoseid. Selleks võib olla vaja ühendada kirjeldav teave ühingujuhtimise, strateegia ja riskijuhtimise kohta seotud mõõdikute ja eesmärkidega. Näiteks võib ettevõtjal seotud teabe esitamisel olla vaja selgitada oma strateegia mõju või tõenäolist mõju oma finantsaruannetele või finantsplaanidele või selgitada, kuidas ettevõtja strateegia on seotud mõõdikute ja eesmärkidega, mida kasutatakse edusammude mõõtmiseks. Lisaks võib ettevõtjal olla vaja selgitada, kuidas tema loodusvarade kasutamine ja muutused tarneahelas võivad võimendada, muuta või vähendada tema olulisi mõjusid , riske ja võimalusi. Tal võib olla vaja siduda see teave teabega tootmiskuludele avalduva praeguse või prognoositava finantsmõju kohta, strateegilise reageerimisega selliste mõjude või riskide leevendamiseks ja sellega seotud investeeringutega uutesse varadesse. Samuti võib ettevõtjal olla vaja siduda kirjeldav teave asjaomaste mõõdikute ja eesmärkidega ning finantsaruannetes sisalduva teabega. Seoseid kirjeldav teave peab olema selge ja kokkuvõtlik.

124.

Kui kestlikkusaruanne sisaldab rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse künnise ja esitatakse finantsaruannetes (otsene seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel), lisab ettevõtja viite oma finantsaruannete asjaomasele punktile, kust leiab vastava teabe.

125.

Kestlikkusaruanne võib sisaldada rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse piirmäära ja mis on kas ettevõtja finantsaruannetes esitatud rahasummade või kvantitatiivsete andmete koondsumma või osa nendest (kaudne seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel). Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas need summad või andmepunktid on seotud finantsaruandes esitatud kõige asjakohasema(te) summa(de)ga. Avalikustatav teave peab sisaldama viidet finantsaruannete kirjele ja/või asjaomas(t)ele punkti(de)le, kust on võimalik leida vastavat teavet. Vajaduse korral võib esitada kooskõlastava võrdlemise, mille võib esitada tabeli kujul.

126.

Kui teave ei ole andmepunktidega 124 ja 125 hõlmatud, selgitab ettevõtja olulisuse künnise alusel oma kestlikkusaruandes esitatud oluliste andmete, eelduste ja kvalitatiivse teabe vastavust finantsaruannete vastavatele andmetele, eeldustele ja kvalitatiivsele teabele. See võib nii olla juhul, kui kestlikkusaruanne sisaldab järgmist:

(a)

rahasummad või muud kvantitatiivsed andmed, mis on seotud finantsaruannetes esitatud rahasummade või muude kvantitatiivsete andmetega, või

(b)

kvalitatiivne teave, mis on seotud finantsaruannetes esitatud kvalitatiivse teabega.

127.

Andmepunktiga 126 nõutud järjepidevus peab olema ühe andmepunkti tasandil ja sisaldama viidet finantsaruannete asjakohasele kirjele või finantsaruannete lisa punktile. Kui olulised andmed, eeldused ja kvalitatiivne teave ei ole kooskõlas, teatab ettevõtja sellest ja selgitab selle põhjust.

128.

Näited punktidest, mille puhul nõutakse andmepunktis 126 mainitud selgitust, on järgmised:

(a)

kui sama mõõdik on esitatud finantsaruannetes aruandekuupäeva seisuga ja kestlikkusaruandes tulevaste perioodide prognoosina ja

(b)

kui kestlikkusaruandes on mõõdikute väljatöötamiseks kasutatud makromajanduslikke või äriprognoose ning need on olulised ka varade kaetava väärtuse, kohustiste summa või finantsaruannete eraldiste hindamisel.

129.

Teema- ja sektoripõhised standardid võivad sisaldada nõudeid, mis hõlmavad võrdlusi või illustreerivad andmete ja eelduste järjepidevust konkreetsete avalikustamisnõuete puhul. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste ESRSide nõudeid.

10.   Üleminekusätted

10.1.    Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte

130.

See, mil määral kestlikkusaspektid on ESRSiga hõlmatud, peaks selguma edasiste avalikustamisnõuete väljatöötamisel. Seetõttu on tõenäoline, et vajadus majandusüksusepõhise avalikustamise järele väheneb aja jooksul, eelkõige tulevaste sektoripõhiste standardite vastuvõtmise tõttu.

131.

Oma üksusepõhise avalikustatava teabe kindlaksmääramisel võib ettevõtja võtta üleminekumeetmeid seoses sellise teabe koostamisega esimeses kolmes iga-aastases kestlikkusaruandes, mille käigus ta võib esmajärjekorras:

(a)

esitada oma aruandluses need üksusepõhised avalikustatavad andmed, mida ta eelmistel perioodidel esitas, kui need avalikustatavad andmed vastavad käesoleva standardi 2. peatükis osutatud teabe kvalitatiivsetele omadustele või neid on kohandatud nendele vastavaks, ja

(b)

täiendada teemapõhise standardi alusel koostatud avalikustatavat teavet asjakohase lisateabega, mis hõlmab kestlikkusaspekte, mis on ettevõtja sektori(te)s olulised, kasutades olemasolevaid parimaid tavasid ja/või olemasolevaid raamistikke või aruandlusstandardeid, näiteks IFRSi majandusharupõhised suunised ja GRI sektoripõhised standardid.

10.2.    Üleminekusäte seoses 5. peatükiga „Väärtusahel“

132.

ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul selgitab ettevõtja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadav, mida ta on teinud, et oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada.

133.

ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul lähtub ettevõtja järgmisest, et võtta arvesse raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda teabe kogumisel osalejatelt kogu oma väärtusahelas, ning selleks, et piirata VKEde koormust väärtusahelas:

(a)

poliitikat , meetmeid ja eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel kooskõlas standardiga ESRS 2 ja muude ESRSidega võib ettevõtja piirata väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet ettevõttesiseselt kättesaadava teabega, nt ettevõtjale juba kättesaadavate andmete ja avalikult kättesaadava teabega, ja

(b)

mõõdikute avalikustamisel ei pea ettevõtja lisama väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, v.a muudest ELi õigusaktidest tulenevad andmepunktid, mis on loetletud standardi ESRS 2 B liites.

134.

Andmepunkte 132 ja 133 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või mitte.

135.

Ettevõtja lisab alates ESRSi-kohase aruandluse neljandast aastast väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide teabe vastavalt andmepunktile 63. Sellega seoses ei lähe teave, mille esitamist ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja/või järgnevatesse etappidesse kuuluvatelt VKEdelt standardiga nõutakse, kaugemale börsil noteeritud VKEsid käsitleva tulevase ESRSi standardi sisust.

10.3.    Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte

136.

Selleks, et lihtsustada käesoleva standardi esmakordset kohaldamist, ei ole ettevõtja kohustatud avalikustama peatükis 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ nõutud võrdlevat teavet ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. C liites „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ loetletud avalikustamisnõuete puhul kohaldatakse käesolevat üleminekusätet järkjärgulise avalikustamise nõude kohustusliku kohaldamise esimese aasta suhtes.

10.4.    Üleminekusäte. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

137.

Käesoleva standardi C liitega „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ on kehtestatud sätted selliste järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete või standardite avalikustamisnõuete andmepunktide kohta, mille võib välja jätta või mis ei ole kohaldatavad ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimes(t)el aasta(te)l.

A liide.

Kohaldamisnõuded

Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.

Üksusepõhine avalikustatav teave

AR 1.

Üksusepõhine avalikustatav teave peab võimaldama kasutajatel mõista ettevõtja mõjusid , riske ja võimalusi seoses keskkonna-, sotsiaalsete või juhtimisküsimustega.

AR 2.

Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel tagab ettevõtja, et:

(a)

avalikustatav teave vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele, mida on kirjeldatud 2. peatükis „Teabe kvalitatiivsed omadused“, ja

(b)

avalikustatav teave hõlmab vajaduse korral kogu olulist teavet aruandlusvaldkondade kohta, mis on seotud juhtimisega, strateegiaga, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimisega ning mõõdikute ja eesmärkidega (vt standardi ESRS 2 2.–5. peatükk).

AR 3.

Määratledes mõõdikute kasulikkust oma üksusepõhises avalikustatavas teabes, võtab ettevõtja arvesse,

(a)

kas valitud tulemusmõõdikud annavad ülevaate järgmisest:

i.

kui tõhusad on vastavad tavad negatiivsete tulemuste vähendamisel ja/või positiivsete tulemuste suurendamisel inimeste ja keskkonna jaoks (mõjude seisukohast) ja/või

ii.

kui tõenäoliselt on nendel tavadel ettevõtjale finantsmõju (riskide ja võimaluste seisukohast);

(b)

kas mõõdetud tulemused on piisavalt usaldusväärsed, st need ei hõlma liiga palju eeldusi ja tundmatuid näitajaid, mis muudaksid mõõdikud usaldusväärse ülevaate andmiseks liiga meelevaldseks, ja

(c)

kas on antud piisavalt taustteavet, et tulemusmõõdikuid asjakohaselt tõlgendada, ning kas sellise taustteabe erinevused võivad mõjutada mõõdikute võrreldavust aja jooksul.

AR 4.

Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel võtab ettevõtja hoolikalt arvesse järgmist:

(a)

ettevõtjate võrreldavust, tagades samas esitatud teabe asjakohasuse, ent tunnistades, et võrreldavus võib olla üksusepõhise avalikustatava teabe puhul piiratud. Ettevõtja võtab arvesse, kas olemasolevad ja asjakohased raamistikud, algatused, aruandlusstandardid ja võrdlusalused (näiteks rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse raames avaldatud tehniline materjal) pakuvad elemente, mis toetavad võrreldavust võimalikult suures ulatuses, ja

(b)

ajalist võrreldavust: ajalise võrreldavuse saavutamisel on üks peamine tegur metoodikate ja avalikustamise järjepidevus.

AR 5.

Täiendavaid suuniseid üksusepõhise avalikustatava teabe koostamiseks võib leida, kui võtta arvesse teavet, mida nõutakse teemapõhiste standardite raames, milles käsitletakse sarnaseid kestlikkusaspekte.

Topeltolulisus

Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

AR 6.

Lisaks andmepunktis 22 loetletud sidusrühmadele on tavapärased sidusrühmade kategooriad veel: palgatöötajad jm töötajad, tarnijad, tarbijad, kliendid, lõppkasutajad, kohalikud kogukonnad ja haavatavas olukorras isikud, ametiasutused, sh reguleerivad asutused, järelevalveasutused ja keskpangad.

AR 7.

Loodust võib pidada vaikivaks sidusrühmaks. Sellisel juhul võivad ettevõtja olulisuse hindamist toetada ökoloogilised ja liikide kaitset käsitlevad andmed.

AR 8.

Olulisuse hindamisel lähtutakse dialoogist mõjutatud sidusrühmadega. Ettevõtja võib teha koostööd mõjutatud sidusrühmade või nende esindajatega (nt palgatöötajad või ametiühingud), kestlikkusaruannete kasutajate ja muude ekspertidega, et anda sisendeid või saada tagasisidet oma järelduste kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

Mõjuga seotud olulisuse hindamine

AR 9.

Mõjuga seotud olulisuse hindamisel ja aruandes käsitletavate oluliste aspektide kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse kolme järgmist etappi:

(a)

konteksti mõistmine seoses oma mõjudega, sh oma tegevus, ärisuhted, ja sidusrühmad;

(b)

tegelike ja võimalike (nii negatiivsete kui ka positiivsete) mõjude kindlakstegemine mh sidusrühmade ja ekspertide kaasamise kaudu. Selles etapis võib ettevõtja tugineda teaduslikele ja analüütilistele uuringutele, mis käsitlevad mõjusid kestlikkusaspektidele;

(c)

tegeliku ja võimaliku mõjuga seotud olulisuse hindamine ning oluliste aspektide kindlaksmääramine. Selles etapis kehtestab ettevõtja künnised, et määrata kindlaks, milliseid mõjusid tema kestlikkusaruandes käsitletakse.

Tõsiduse näitajad

AR 10.

Tõsiduse kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest teguritest:

(a)

tase: kui tõsine on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju inimestele ja keskkonnale;

(b)

ulatus: kui laialdane on negatiivne või positiivne mõju. Keskkonnamõju puhul võib ulatust mõista keskkonnakahju ulatuse või geograafilise ulatusena. Inimestele avalduva mõju korral võib ulatust mõista mõjutatud inimeste arvuna ja

(c)

pöördumatus: kas ja mil määral saaks negatiivset mõju heastada, st taastada keskkonna või mõjutatud inimeste varasema seisundi.

AR 11.

Ükskõik milline nendest kolmest näitajast (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik.

Ettevõtjaga seotud mõjud

AR 12.

Illustreeriv näide:

(a)

kui ettevõtja kasutab oma toodetes koobaltit, mida kaevandatakse lapstööjõu abil, on negatiivne mõju (st lapstööjõu kasutamine) seotud ettevõtja toodetega tema väärtusahela eelnevate etappide ärisuhete tasandite kaudu. Nende suhete all on mõeldud suhteid sulatuskoja ja mineraalidega kaupleja ning lapstööjõudu kasutava kaevandusettevõttega, ja

(b)

kui ettevõtja annab mõnele ettevõttele finantslaene äritegevuseks, mis kokkulepitud tingimusi rikkudes põhjustab tegevuskohta ümbritseva vee ja maa saastumist, on see negatiivne mõju seotud ettevõtjaga tema suhte kaudu ettevõttega, kellele ta laenu annab.

Majandusliku olulisuse hindamine

AR 13.

Allpool on esitatud näited selle kohta, kuidas mõjud ja sõltuvus on riskide või võimaluste allikaks:

(a)

kui ettevõtja ärimudel sõltub loodusvarast – nt veest –, mõjutavad seda tõenäoliselt muutused selle loodusvara kvaliteedis, kättesaadavuses ja hinnas;

(b)

kui ettevõtja tegevusel on negatiivne mõju nt kohalikule kogukonnale, võib tegevuse suhtes kohaldada rangemaid riiklikke eeskirju ja/või see mõju võib kahjustada ettevõtja mainet. Neil võib olla negatiivne mõju ettevõtja kaubamärgile, mis võib kaasa tuua suuremad värbamiskulud, ja

(c)

kui ettevõtja äripartnerid seisavad silmitsi oluliste kestlikkusega seotud riskidega, võivad selle tagajärjed mõjutada ka ettevõtjat.

AR 14.

Majandusliku olulisuse hindamise lähtepunktiks on selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemine, mis mõjutavad või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, rahastamisele juurdepääsu või kapitalikulusid lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sellega seoses võtab ettevõtja arvesse järgmist:

(a)

kas esineb sõltuvus loodus- ja sotsiaalsetest ressurssidest, mis on finantsmõju allikaks (vt andmepunkt 50);

(b)

nende liigitamine vastavalt sellele, kas neist tulenevad:

i.

riskid (mis aitavad kaasa tulevaste eeldatavate rahavoogude negatiivsele kõrvalekaldele või tulevase eeldatava raha väljavoolu kõrvalekalde suurenemisele ja/või negatiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida finantsaruannetes ei kajastata) või

ii.

võimalused (mis aitavad kaasa positiivsele kõrvalekaldele tulevastes eeldatavates rahavoogudes või tulevaste raha väljavoolude kõrvalekalde vähenemisele ja/või positiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida ei ole finantsaruannetes kajastatud).

AR 15.

Kui ettevõtja on oma riskid ja võimalused kindlaks teinud, otsustab ta, millised neist on aruandluse seisukohast olulised. See põhineb i) esinemise tõenäosuse ja ii) asjakohaste künniste alusel kindlaks määratud võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsioonil. Selles etapis võtab ta arvesse nende riskide ja võimaluste mõju finantsmõjule lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, tuginedes järgmisele:

(a)

stsenaariumid/prognoosid, mille realiseerumist peetakse tõenäoliseks, ja

(b)

kestlikkusaspektidega seotud võimalik finantsmõju, mis tuleneb olukordadest, mis jäävad allapoole „pigem tõenäolise“ künnist, või varadest/kohustistest, mida ei ole või veel ei ole finantsaruannetes kajastatud. See hõlmab järgmist:

i.

võimalikud olukorrad, mis võivad pärast tulevaste sündmuste toimumist mõjutada rahavoogude tekkimise võimalikkust;

ii.

kapitalid, mida ei kajastata raamatupidamise ja finantsaruandluse seisukohast varadena, kuid millel on märkimisväärne mõju finantstulemustele, näiteks loodus-, intellektuaalsed (organisatsioonilised), inim-, sotsiaalsed ja suhtekapitalid, ja

iii.

võimalikud tulevased sündmused, mis võivad mõjutada selliste kapitalide arengut.

Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta

AR 16.

Olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektide loetelu. Kui ettevõtja olulisuse hindamise tulemusena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) hinnatakse mõnd selles loetelus esitatud kestlikkusaspekti oluliseks, esitab ettevõtja aruande vastavalt asjaomase teemakohase standardi avalikustamisnõuetele. Selle loetelu kasutamine ei asenda oluliste aspektide kindlaksmääramise protsessi. See loetelu on vahend, mis toetab ettevõtja olulisuse hindamist. Ettevõtja peab oma oluliste asjaolude kindlaksmääramisel siiski arvesse võtma enda konkreetset olukorda. Samuti töötab ettevõtja vajaduse korral välja üksusepõhiselt avalikustatava teabe oluliste mõjude , riskide ja võimaluste kohta, mida ESRSid ei hõlma, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi andmepunktis 11.

Teemapõhised

ESRSid

Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid

 

Teema

Alateema

Alateema alateema

ESRS E1

Kliimamuutus

Kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutuste leevendamine

Energia

 

ESRS E2

Reostus

Õhusaaste

Veesaaste

Pinnase saastamine

Elusorganismide ja toiduressursside saastamine

Probleemne aine

Väga ohtlik aine

Mikroplast

 

ESRS E3

Vee- ja mereressursid

Vesi

Mereressursid

Veetarbimine

Veevõtt

Veeheide

Veeheide ookeanides

Mereressursside hõlvamine ja kasutamine

ESRS E4

Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid

Elurikkuse kadumise otsesed mõjurid

Kliimamuutused

Maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus

Otsene ekspluateerimine

Invasiivsed võõrliigid

„Reostus“

Muu

Mõju liikide seisundile

Näited:

liigi populatsiooni suurus

liigi väljasuremise oht kogu maailmas

Mõju ökosüsteemide suurusele ja seisundile

Näited:

maa degradeerumine

kõrbestumine

mulla katmine

Mõju ökosüsteemi teenustele ja sõltuvus nendest

 

ESRS E5

Ringmajandus

Ressursside sissevool, sealhulgas ressursside kasutamine

Toodete ja teenustega seotud ressursside väljund

Jäätmed

 

ESRS S1

Oma töötajaskond

Töötingimused

Tööhõivekindlus

Tööaeg

Piisav töötasu

Sotsiaaldialoog

Ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus

Kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr

Töö ja eraelu tasakaal

Tervishoid ja ohutus

 

 

Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest

Koolitus ja oskuste arendamine

Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine

Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal

Mitmekesisus

 

 

Muud tööga seotud õigused

Lapstööjõu kasutamine

Sunniviisiline töö

Piisav eluase

Eraelu puutumatus

ESRS S2

Töötajad väärtusahelas

Töötingimused

Tööhõivekindlus

Tööaeg

Piisav töötasu

Sotsiaaldialoog

Ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu

Kollektiivläbirääkimised

Töö ja eraelu tasakaal

Tervishoid ja ohutus

 

 

Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne tasu võrdväärse töö eest

Koolitus ja oskuste arendamine

Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine

Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal

Mitmekesisus

 

 

Muud tööga seotud õigused

Lapstööjõu kasutamine

Sunniviisiline töö

Piisav eluase

Vesi ja kanalisatsioon

Eraelu puutumatus

ESRS S3

Mõjutatud kogukonnad

Kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused

Piisav eluase

Piisav toit

Vesi ja kanalisatsioon

Mõju maale

Mõju julgeolekule

 

 

Kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused

Väljendusvabadus

Kogunemisvabadus

Mõju inimõiguste kaitsjatele

 

 

Põlisrahvaste õigused

Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek

Enesemääramine

Kultuurilised õigused

ESRS S4

Tarbijad ja lõppkasutajad

Teabega seotud mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele

Eraelu puutumatus

Väljendusvabadus

Juurdepääs (kvaliteet)teabele

 

 

Tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus

Tervishoid ja ohutus

Isiku turvalisus

Lastekaitse

 

 

Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine

Diskrimineerimisest hoidumine

Juurdepääs toodetele ja teenustele

Vastutustundlikud turundustavad

ESRS G1

Äriline käitumine

Ettevõtte kultuur

Rikkumisest teatajate kaitse

Loomade heaolu

Poliitiline aktiivsus ja lobitöö

Suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad

 

 

 

Korruptsioon ja altkäemaksu andmine

ja avastamine, sh koolitus Ennetus

Juhtumid

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

AR 17.

Kui ettevõtja ei saa mõistlikele jõupingutustele vaatamata koguda väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, nagu on nõutud andmepunktis 63, hindab ta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, mis on ettevõtjale aruandekuupäeval kättesaadav ilma liigsete kulude või jõupingutusteta. See hõlmab muu hulgas ettevõttesisest ja -välist teavet, nt kaudsetest allikatest pärit andmeid, sektori keskmisi andmeid, valimianalüüse, turu- ja võrdlusrühmade andmeid, muid asendusandmeid või kulupõhiseid andmeid.

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

AR 18.

Käesoleva standardi peatüki 8.2 „Kestlikkusaruannete sisu ja struktuur“ andmepunkti 115 näitena võib ettevõtja, kes hõlmab sama poliitikaga keskkonna- ja sotsiaalküsimusi, kasutada ristviiteid. See tähendab, et ettevõtja võib seda poliitikat käsitleda oma avalikustatava keskkonnaalase teabe all ja asjaomase sotsiaalse teabe all sellele viidata või vastupidi. Lubatud on mitut teemat hõlmav poliitika koondtutvustus.

B liide.

Teabe kvalitatiivsed omadused

Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Käesolevas lisas on määratletud kvalitatiivsed näitajad, millele ESRSi kohaselt koostatud kestlikkusaruandes esitatud teave peab vastama.

Asjakohasus

QC 1.

Kestlikkusteave on asjakohane, kui see võib muuta kasutajate otsuseid topeltolulisuse alusel (vt käesoleva standardi 3. peatükk).

QC 2.

Teave võib muuta otsust isegi siis, kui mõni kasutaja otsustab seda mitte kasutada või on sellest juba teadlik muudest allikatest. Kestlikkusteave võib mõjutada kasutajate otsuseid, kui sellel on prognoosiv väärtus, kinnitav väärtus või mõlemad. Teabel on prognoosiv väärtus, kui seda saab kasutada sisendina protsessides, mida kasutajad kasutavad tulevaste tulemuste prognoosimiseks. Kestlikkusteave ise ei pea olema prognoos, vaid sellel on prognoosiv väärtus pigem siis, kui kasutajad kasutavad seda oma prognooside tegemisel.

QC 3.

Teabel on kinnitav väärtus, kui see annab tagasisidet varasemale hinnangule (kinnitab või muudab seda).

QC 4.

Olulisus on üksusepõhine aspekt, mis põhineb teabega seotud andmete laadil või ulatusel või mõlemal, nagu seda on hinnatud ettevõtja kestlikkusaruandluse kontekstis (vt käesoleva standardi 3. peatükk).

Tõene esitus

QC 5.

Selleks, et teave oleks kasulik, peab see kajastama mitte ainult asjakohaseid nähtusi, vaid ka tõetruult nende nähtuste sisu, mida sellega soovitakse kujutada. Täpne esitus eeldab, et teave on i) täielik, ii) neutraalne ja iii) täpne.

QC 6.

Mõju, riski või võimaluse täielik kirjeldus hõlmab kogu olulist teavet, mida kasutajad vajavad selle mõju, riski või võimaluse mõistmiseks. See hõlmab nii seda, kuidas ettevõtja on kohandanud oma strateegiat, riskijuhtimist ja juhtimist vastavalt sellele mõjule, riskile või võimalusele, samuti eesmärkide seadmiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kindlaksmääratud mõõdikuid.

QC 7.

Neutraalne kujutamine ei ole teabe valikul või avalikustamisel kallutatud. Teave on neutraalne, kui seda ei ole kallutatud, kaalutud, rõhutatud, varju jäetud või sellega muul viisil manipuleeritud, et suurendada tõenäosust, et kasutajad reageerivad sellele teabele positiivselt või negatiivselt. See peab olema tasakaalustatud, et hõlmata nii soodsaid/positiivseid kui ka ebasoodsaid/negatiivseid aspekte. Võrdset tähelepanu pööratakse nii mõjuga seotud olulisuse seisukohast negatiivsele või positiivsele olulisele mõjule kui ka majandusliku olulisuse seisukohast olulistele riskidele ja võimalustele. Igasugune kestlikkusalane teave, näiteks eesmärgid või kavad, peab hõlmama nii püüdlusi kui ka tegureid, mis võivad takistada ettevõtjat neid püüdlusi saavutamast, et esitatud kirjeldus oleks neutraalne.

QC 8.

Neutraalsust toetab hoolsuskohustus, mis tähendab, et ebakindlates tingimustes tuleb otsuste tegemisel olla ettevaatlik. Teavet ei tasakaalustata ega kompenseerita, et see oleks neutraalne. Hoolsuskohustus tähendab, et võimalusi ei ole ülehinnatud ja riske ei ole alahinnatud. Samuti ei võimalda hoolsuskohustuse rakendamine võimalusi alahinnata ega riske ülehinnata. Ettevõtja võib esitada netoandmed, kui nende lisamine brutoväärtustele ei varja asjakohast teavet ning sisaldab selget selgitust tasakaalustamise mõju ja põhjuste kohta.

QC 9.

Teave võib olla täpne, ilma et see oleks kõigis aspektides täiesti täpne. Täpne teave tähendab, et ettevõtja on rakendanud asjakohaseid protsesse ja sisekontrolli, et vältida olulisi vigu või olulisi väärkajastamisi. Sellisel kujul esitatakse hinnangud selge rõhuasetusega nende võimalikele piirangutele ja nendega seotud määramatusele (vt käesoleva standardi peatükk 7.2). Vajalik ja saavutatav täpsus ning tegurid, mis muudavad teabe täpseks, sõltuvad teabe laadist ja nende aspektide laadist, mida selles käsitletakse. Näiteks eeldab täpsus, et:

(a)

faktiline teave ei sisalda olulisi vigu;

(b)

kirjeldused on täpsed;

(c)

hinnangud, ligikaudsed väärtused ja prognoosid on sellistena selgelt määratletud;

(d)

hinnangu, lähenduse või prognoosi koostamiseks sobiva protsessi valimisel ja rakendamisel ei ole tehtud olulisi vigu ning selle protsessi sisendid on mõistlikud ja põhjendatud;

(e)

väited on mõistlikud ning põhinevad piisava kvaliteedi ja kvantiteediga teabel ja

(f)

teave tulevaste otsuste kohta kajastab usaldusväärselt nii neid otsuseid kui ka nende aluseks olevat teavet.

Võrreldavus

QC 10.

Kestlikkusteave on võrreldav, kui seda saab võrrelda teabega, mille ettevõtja on esitanud eelmistel perioodidel, ja seda võib võrrelda teiste ettevõtjate, eelkõige sarnase tegevusega või samas tööstusharus tegutsevate ettevõtjate esitatud teabega. Võrdluse aluseks võib olla eesmärk, lähtetase, tööstusharu võrdlusalus, võrreldav teave teistelt ettevõtjatelt või rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonilt jne.

QC 11.

Võrreldavusega on seotud järjepidevus, kuid need ei ole üks ja sama. Järjepidevus tähendab seda, et ettevõtja ja teised ettevõtjad kasutavad sama kestlikkusaspekti puhul perioodist perioodi samu lähenemisviise või meetodeid. Järjepidevus aitab saavutada võrreldavuse eesmärki.

QC 12.

Võrreldavus ei ole ühetaoline. Selleks, et teave oleks võrreldav, peavad sarnased osad nägema välja sarnased ja erinevad osad peavad välja nägema erinevad. Kestlikkusteabe võrreldavust ei aita parandada see, kui erinevad asjad esitatakse nii, et need näevad välja sarnased, ega ka see, kui sarnased asjad esitatakse nii, et need näevad välja erinevad.

Kontrollitavus

QC 13.

Kontrollitavus loob kasutajatele kindlust, et teave on täielik, neutraalne ja täpne. Kestlikkusteave on kontrollitav, kui sellist teavet ennast või selle koostamiseks kasutatud sisendeid on võimalik kinnitada.

QC 14.

Kontrollitavus tähendab, et erinevad asjatundlikud ja sõltumatud vaatlejad võivad jõuda üksmeelele, kuigi mitte tingimata täielikule kokkuleppele, et konkreetne kirjeldus on usaldusväärne. Kestlikkusteave esitatakse viisil, mis suurendab selle kontrollitavust, näiteks:

(a)

see sisaldab teavet, mida saab kinnitada, võrreldes seda muu teabega, mis on kasutajatele kättesaadav ettevõtja äritegevuse, muude ettevõtete või väliskeskkonna kohta;

(b)

selles antakse teavet hinnangute või lähenduste koostamiseks kasutatud sisendite ja arvutusmeetodite kohta ja

(c)

selles esitatakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede poolt läbivaadatud ja kokkulepitud teavet.

QC 15.

Osa kestlikkusteabest esitatakse selgituste või tulevikku suunatud teabe kujul. Sellist avalikustamist saab toetada, esitades tõeselt ja faktipõhiselt nt ettevõtja strateegiaid, plaane ja riskianalüüse. Selleks, et aidata kasutajatel otsustada, kas sellist teavet kasutada, kirjeldab ettevõtja teabe koostamise aluseks olevaid eeldusi ja meetodeid ning muid tegureid, mis tõendavad, et see kajastab ettevõtja tegelikke plaane või tehtud otsuseid.

Arusaadavus

QC 16.

Kestlikkusteave on arusaadav, kui see on selge ja kokkuvõtlik. Arusaadav teave võimaldab igal mõistlikult asjatundlikul kasutajal edastatavast teabest hõlpsasti aru saada.

QC 17.

Et kestlikkuse kohta avaldatav teave oleks kokkuvõtlik, tuleb selles a) vältida üldist standardteavet, mis ei ole seotud konkreetselt asjaomase ettevõtjaga; b) vältida teabe, sealhulgas ka finantsaruannetes esitatud teabe tarbetut dubleerimist ning c) kasutada selget keelt ning hästi struktureeritud lauseid ja lõike. Kokkuvõtlik avalikustamine hõlmab üksnes olulist teavet. Andmepunkti 113 kohaselt esitatud täiendav teave tuleb esitada viisil, millega välditakse olulise teabe varjamist.

QC 18.

Selgust saab suurendada, kui eristada aruandeperioodil toimunud arengut käsitlevat teavet n-ö püsiteabest, mis jääb ühest perioodist teise suhteliselt muutumatuks. Seda saab teha näiteks sel viisil, et ettevõtja kestlikkusega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesside omadusi, mis on pärast eelmist aruandeperioodi muutunud, kirjeldatakse eraldi nendest, mis jäävad samaks.

QC 19.

Kestlikkust käsitleva teabe täielikkus, selgus ja võrreldavus tuginevad kõik sellele, et teave esitatakse ühtse tervikuna. Selleks, et kestlikkusteabe avalikustamine oleks sidus, esitatakse see viisil, millega selgitatakse tausta ja seotud teabe vahelisi seoseid. Järjepidevuse huvides peab ettevõtja esitama teavet viisil, mis võimaldab kasutajatel seostada teavet tema kestlikkusega seotud mõjude , riskide ja võimaluste kohta ettevõtja finantsaruannetes esitatud teabega.

QC 20.

Kui finantsaruannetes käsitletud kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad kestlikkusaruandlust, lisab ettevõtja kestlikkusaruandesse teabe, mida kasutajad vajavad nende mõjude hindamiseks, ja esitab asjakohased lingid finantsaruannetele (vt käesoleva standardi 9. peatükk). Teabe tase, detailsus ja tehnilisus peavad olema kooskõlas kasutajate vajaduste ja ootustega. Lühendeid tuleb vältida ning mõõtühikud tuleb määratleda ja avalikustada.

C liide

Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel.

ESRSid

Avalikustamisnõue

Avalikustamisnõude täielik nimetus

Järkjärguline kasutuselevõtmine või jõustumiskuupäev (sh esimene aasta)

ESRS 2

SBM-1

Strateegia, ärimudel ja väärtusahel

Ettevõtja esitab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-1 andmepunkti 40 alapunktis b (kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite lõikes) ja andmepunkti 40 alapunktis c (täiendavate oluliste ESRSi sektorite loetelu) ette nähtud teabe alates kohaldamiskuupäevast, mis on kindlaks määratud direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetavas komisjoni delegeeritud õigusaktis.

ESRS 2

SBM-3

Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Ettevõtja võib jätta standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga e (prognoositav finantsmõju) ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis e esitatud nõuet, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet.

ESRS E1

E1-6

1., 2. ja 3. valdkonna heide (bruto) ja kasvuhoonegaaside koguheide

Ettevõtjad või rühmad, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad jätta välja andmepunktid 3. valdkonna heitkoguste ja kasvuhoonegaaside koguheite kohta oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal.

ESRS E1

E1-9

Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev prognoositav finantsmõju

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E1-9 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E1-9, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet.

ESRS E2

E2-6

Saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E2-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. V.a andmepunkti 40 alapunktiga b ette nähtud teave tõsiste juhtumite ja sadestumisega seoses kantud tegevus- ja kapitalikulude kohta aruandeperioodil, võib ettevõtja täita standardi avalikustamisnõuet E2-6, esitades kestlikkusaruande koostamise esimesel kolmel aastal üksnes kvalitatiivset teavet.

ESRS E3

E3-5

Vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Ettevõtja võib standardi avalikustamisnõude E3-5 kohase teabe oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta välja jätta. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E3-5, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe.

ESRS E4

Kõik avalikustamisnõuded

Kõik avalikustamisnõuded

Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS E4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta.

ESRS E4

E4-6

Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E4-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata.

Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E4-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe.

ESRS E5

E5-6

Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E5-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata.

Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E5-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe.

ESRS S1

Kõik avalikustamisnõuded

Kõik avalikustamisnõuded

Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (konsolideeritud alusel, kui see on asjakohane), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta esitamata jätta standardi ESRS S1 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe.

ESRS S1

S1-7

Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused

Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta aruandlusest välja kõik selle avalikustamisnõude andmepunktid.

ESRS S1

S1-8

Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta avalikustamata selle avalikustamisnõude kohase teabe oma palgatöötajate kohta EMP-välistes riikides.

ESRS S1

S1-11

Sotsiaalkaitse

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-11 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata.

ESRS S1

S1-12

Puuetega palgatöötajate osakaal

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-12 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata.

ESRS S1

S1-13

Koolitus ja oskuste arendamine

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-13 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata.

ESRS S1

S1-14

Tervishoid ja ohutus

Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja andmepunktid tööga seotud terviseprobleemide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta.

ESRS S1

S1-14

Tervishoid ja ohutus

Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja teabe mittepalgatöötajate kohta

ESRS S1

S1-15

Töö ja eraelu tasakaal

Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-15 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata.

ESRS S2

Kõik avalikustamisnõuded

Kõik avalikustamisnõuded

Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S2 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta.

ESRS S3

Kõik avalikustamisnõuded

Kõik avalikustamisnõuded

Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S3 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta.

ESRS S4

Kõik avalikustamisnõuded

Kõik avalikustamisnõuded

Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta.

D liide

ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur

See liide on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sellel on standardi teiste osadega sama tähtsus seoses neljaosalise aruandlusega, nagu on kirjeldatud andmepunktis 115.

Tegevusaruande osa

ESRSi kodifitseerimine

Pealkiri

1)

Üldteave

ESRS 2

„Avalikustamise üldised reeglid“, sh standardi ESRS 2 C liites loetletud teemapõhiste standardite kohaldamisnõuete alusel esitatud teave.

2.

Keskkonnateave

Ei kohaldata

Määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artikli 8 kohane avalikustamine

 

ESRS E1

Kliimamuutus

 

ESRS E2

Reostus

 

ESRS E3

Vee- ja mereressursid

 

ESRS E4

Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid

 

ESRS E5

Ressursikasutus ja ringmajandus

3.

Sotsiaalne teave

ESRS S1

Oma töötajaskond

 

ESRS S2

Töötajad väärtusahelas

 

ESRS S3

Mõjutatud kogukonnad

 

ESRS S4

Tarbijad ja lõppkasutajad

4.

Juhtimisalane teave

ESRS G1

Äriline käitumine

E liide

Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks

Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunktiks. Käesolevas liites on esitatud mittesiduv näide 3. peatükis kirjeldatud mõju ja majandusliku olulisuse hindamisest. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ettevõtja olulisuse hinnangust. Ettevõtja võib jätta teemapõhisest standardist välja kõik avalikustamisnõuded, kui kõnealune teema ei ole tema hinnangul oluline. Sellisel juhul võib ta avalikustada lühiselgituse selle teema olulisuse hindamise järelduste kohta, aga peab avalikustama üksikasjaliku selgituse kliimamuutuste standardi ESRS E1 puhul (standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2). ESRSi standarditega kehtestatakse avalikustamise, mitte käitumise nõuded. Tegevuskavade, eesmärkide, poliitika, stsenaariumianalüüsi ja üleminekukavadega seotud avalikustamisnõuded on proportsionaalsed, sest need sõltuvad sellest, kas ettevõtjal on kõnealused dokumendid olemas, mis võib sõltuda ettevõtja suurusest, suutlikkusest, ressurssidest ja oskustest. Märkus. Allpool esitatud vooskeem ei hõlma olukorda, kus ettevõtja hindab kestlikkusaspekti oluliseks, kuid see ei ole hõlmatud teemapõhise standardiga; sellisel juhul avalikustab ettevõtja täiendavad üksusepõhised andmed (standardi ESRS 1 andmepunkti 30 alapunkt b).

Image 1

F liide

ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide

See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited standardi peatükis 8.2 kirjeldatud kestlikkusaruande struktuuri kohta. Selles illustreerivas näites on ettevõtja jõudnud järeldusele, et elurikkus ja ökosüsteemid, saaste ja mõjutatud kogukonnad ei ole olulised.