European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L


2023/2188

18.10.2023

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2023–2028)

EUROOPA LIIT (endine Euroopa Ühendus),

edaspidi „liit“, ning

KIRIBATI VABARIIK,

edaspidi „Kiribati“,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (edaspidi „AKV riigid“) ning liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi neid suhteid tihendada,

OLLES ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping“) osalised,

TULETADES MEELDE lepingu sätteid,

TULETADES samuti MEELDE põhimõtet, mille järgi peavad kõik riigid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada mereressursside säästev majandamine ja kaitse ning teha sel eesmärgil teineteisega koostööd,

KINNITADES veel kord pika rändega kalavarude säästva ühiskasutuse ja ühise majandamise tagamise eesmärki,

ARVESTADES, et on oluline edendada rahvusvahelist koostööd teadusuuringute valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse lepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügipiirkonnad“ – Kiribati vetes asuvad piirkonnad, mis on määratletud lisa I peatüki 2. jaos;

b)

„saak“ – merevees elavad liigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

c)

„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

d)

„delegatsioon“ – Euroopa Liidu Vaikse ookeani piirkonna delegatsioon Suvas (Fidži);

e)

„tõsine vaidlus“ – lahkarvamused, mis tulenevad käesoleva protokolli tõlgendamisest või takistavad selle rakendamist;

f)

„püügiluba“ – kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega kindlaksmääratud püügipiirkonnas ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastavalt lisas sätestatud tingimustele;

g)

„säästev kalapüük“ – FAO 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

h)

„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

i)

„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

j)

„protokoll“ – käesolev lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

k)

„püügipäev“ – kalendripäev või kalendripäeva osa, mille jooksul liidu seinnoodalaev viibib püügipiirkonnas, kuid mitte kalendripäev või kalendripäeva osa, mis on Kiribati 2014. aasta kalandusreeglites (seinnoodalaevade püügipäevagraafik) kindlaks määratud püügivaba päevana;

l)

„erakorralised asjaolud“ – asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad püügitegevust Kiribati vetes.

Artikkel 2

Eesmärk ja kohaldamisaeg

1.   Protokolli eesmärk on rakendada lepingut, täpsustades eelkõige liidu laevade püügipiirkondadele juurdepääsu tingimusi ja säästva kalapüügi partnerluse rakendamise sätteid.

2.   Protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle allkirjastamise kuupäevast vastavalt artiklile 22, juhul kui ei teatata protokolli artikli 19 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 3

Protokolli ja lepingu vaheline seos

Protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ning sellega kooskõlas.

Artikkel 4

Protokolli ning muude lepingute ja õigusaktide vaheline seos

Protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas

a)

soovituste ja resolutsioonidega, mille on vastu võtnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) ja Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) ning muud asjaomased allpiirkondlikud või rahvusvahelised organisatsioonid, mille liikmed lepinguosalised on;

b)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkuleppega;

c)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendiga;

d)

FAO rahvusvahelise tegevuskavaga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

e)

ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (edaspidi „Cotonou leping“) artiklis 9 nimetatud või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärsesse artiklisse üle võetud oluliste osadega.

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused

1.   Kiribati annab liidu tuunipüügilaevadele püügiload vastavalt lepingu artiklile 6, võttes arvesse Kiribati tuunivarude majandamise kava ning WCPFC kaitse- ja majandamismeetmetega kehtestatud piire ning IATTC resolutsioone.

2.   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud pika rändega liikide püügivõimalused jaotatakse nelja seinnoodalaeva vahel protokolli lisas sätestatud tingimustel.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse protokolli artiklite 6 ja 8 kohaselt.

Artikkel 6

Rahaline toetus – makseviisid

1.   Protokolli artiklis 2 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus kokku kolm miljonit kaheksasada tuhat (3 800 000) eurot.

2.   Liidu rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)

püügipiirkondadele juurdepääsu eest antav iga-aastane summa kolmsada kuuskümmend tuhat (360 000) eurot aastas ja

b)

iga-aastane eritoetus nelisada tuhat (400 000) eurot Kiribati kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud summa eest annab Kiribati liidu laevadele juurdepääsu püügipiirkondadele vähemalt 160 püügipäevaks aastas. Kooskõlas lisa II peatüki 6. jaoga võib liidu laevadele anda täiendavaid püügipäevi.

4.   Lisaks maksavad kalapüügiga tegelevad käitajad Kiribatile püügipäevade arvul põhinevat iga-aastast juurdepääsutasu, nagu on kindlaks määratud lisa II peatüki 6. jaos.

5.   Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse protokolli artiklite 5, 7 ja 9 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

6.   Lõike 2 punktis a osutatud summa maksab liit esimesel aastal hiljemalt 90 päeva möödumisel protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast ning järgmistel aastatel hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva aastapäeval.

7.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine on Kiribati ametiasutuste ainupädevuses.

8.   Lõike 2 punktis a osutatud liidu rahaline toetus ja lõike 4 kohane käitajate iga-aastane juurdepääsutasu makstakse Kiribati valitsuse kontole nr 1 pangas ANZ Bank of Kiribati, Ltd (Bairiki, Tarawa).

9.   Lõike 2 punktis b osutatud liidu rahaline toetus makstakse Kiribati valitsuse kontole nr 4 pangas ANZ Bank of Kiribati, Ltd (Bairiki, Tarawa) (selgitusega „Kalandussektori toetus“).

10.   Kiribati ametiasutused kinnitavad igal aastal liidule asjaomase pangakonto andmed.

Artikkel 7

Valdkondlik toetus

1.   Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalist toetust kasutavad Kiribati ametiasutused selleks, et toetada kalavarude majandamist ja arendamist, sealhulgas püügitegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastu võitlemise eesmärgil, järgides seejuures Kiribati 20 aasta visiooni, riiklikku kalanduspoliitikat ja muud sellega seotud poliitikat, mis mõjutab vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki.

2.   Hiljemalt 120 päeva möödumisel protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast lepib ühiskomitee kokku järgmises:

a)

ühe- ja mitmeaastased valdkondlikud programmid artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamiseks;

b)

nii ühe- kui ka mitmeaastased eesmärgid, mis tuleb saavutada, et aja jooksul edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki;

c)

üksikasjalikud rakendusreeglid ja -menetlused, sealhulgas asjakohasel juhul eelarvelised ja finantsnäitajad, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.   Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud valdkondliku toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse igal aastal vastavalt saavutatud edusammudele. Protokolli kohaldamise esimesel aastal makstakse rahalist toetust vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgnevatel protokolli kohaldamise aastatel makstakse rahalist toetust valdkondliku kava rakendamisel saavutatud tulemuste alusel vastavalt lõike 2 punktis c osutatud üksikasjalikele rakendusreeglitele ja -menetlustele. Rahalise toetuse maksmine peab toimuma hiljemalt 45 päeva jooksult pärast ühiskomitee otsust saavutatud tulemuste kohta.

4.   Kiribati esitab igal aastal ühiskomiteele aruande elluviidud meetmete kohta ja valdkondliku toetuse abil saavutatud tulemuste kohta. Kiribati koostab enne protokolli kehtivusaja lõppu ka lõpparuande.

5.   Liit võib protokolli artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmise osaliselt või täielikult läbi vaadata või peatada,

a)

kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)

kui rahalist toetust ei kasutata ühiskomitee kindlaks määratud viisil.

6.   Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud. Artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud rahalist toetust ei saa aga enam maksta pärast kaheksa kuu möödumist protokolli kehtivusaja lõppemisest.

7.   Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete nähtavuse.

Artikkel 8

Kalapüügivõimaluste kohandamine

Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel kohandada artiklis 5 osutatud kalapüügivõimalusi, kui WCPFC või IATTC, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Kiribati kalavarude säästva majandamise. Sellisel juhul kohandatakse protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust vastastikusel kokkuleppel proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 9

Kalapüügitingimused

1.   Liidu laevad võivad püügipiirkondades kala püüda üksnes juhul, kui neil on Kiribati ametiasutuste poolt protokolli alusel välja antud kehtiv püügiluba.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et ühiselt jälgida kalapüügivõimaluste kasutamist liidu laevade poolt asjakohaste kontrollide abil, kasutades muu hulgas inspekteerimist merel ja lossimisel, elektroonilist jälgimist ning muid asjakohaseid vahendeid ja elektroonilist laevaettekannete süsteemi.

3.   Lisaks vahetavad lepinguosalised lepingu artiklis 9 osutatud ühiskomitee aastakoosolekul teavet Kiribati vetes eelneval aastal rakendatud üldise püügikoormuse kohta, võttes arvesse asjaomastes piirkondlikes ja allpiirkondlikes organisatsioonides kokku lepitud reegleid. Vajaduse korral võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et kohandada protokolliga järgmiseks aastaks ette nähtud kalapüügivõimalusi.

Artikkel 10

Teaduskoostöö säästva kalapüügi tagamiseks

1.   Lepinguosalised edendavad kalavarude ja mereökosüsteemide säästvat majandamist ning vastutustundlikku kalapüüki Kiribati vetes.

2.   Lepinguosalised kohustuvad edendama teaduskoostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas allpiirkondlikul tasandil, eelkõige WCPFCs ja IATTCs ning muudes asjaomastes allpiirkondlikes või rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu nad kuuluvad.

3.   Vastavalt lepingu artiklile 4, protokolli artiklile 8 ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele võivad lepinguosalised vajaduse korral võtta ühiskomitees meetmeid protokolli alusel püügiluba omavate liidu laevade tegevuse suhtes, et tagada Kiribati vetes kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 11

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.   Kui erakorralised asjaolud takistavad püügitegevust püügipiirkondades, võib protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmise läbi vaadata või peatada pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet kahe kuu jooksul pärast ühe lepinguosalise taotluse saamist ning tingimusel, et liit on peatamise ajaks kõik tasumisele kuuluvad summad täielikult tasunud.

2.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui olukord on parandatud pärast eespool nimetatud erakorraliste asjaolude leevendamiseks võetud meetmeid ja kui lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast püügitegevust.

Artikkel 12

Püügilubade kohaldamise peatamine ja ennistamine

1.   Kiribati jätab endale õiguse konkreetsele laevale antud artikli 5 kohase püügiloa peatada ja kehtetuks tunnistada, kui

a)

leitakse, et laev rikub raskelt Kiribati õigusnorme, või püügilubade tingimusi, või

b)

laevaomanik ei ole järginud laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust.

2.   Peatatud püügiluba jääb peatatuks kuni on järgitud lõike 1 punkti b kohast kohtu korraldust ja kui Kiribati ametiasutused on nõus püügiloa järelejäänud kehtivusajaks ennistama.

Artikkel 13

Protokolli kohaldamise peatamine

1.   Üks lepinguosalistest võib protokolli kohaldamise, sealhulgas artikli 6 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse maksmise omal algatusel peatada järgmistel juhtudel:

a)

liit ei tee artikli 6 lõikes 2 sätestatud makseid põhjustel, mida ei ole käsitletud artikli 7 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 1;

b)

lepinguosaliste vahel tekib tõsine vaidlus, mis tuleneb protokolli tõlgendamisest või takistab selle rakendamist;

c)

ükski liidu laev ei taotle püügilubade uuendamist;

d)

üks lepinguosalistest ei järgi protokolli sätteid;

e)

üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärses artiklis sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2.   Asjaomane lepinguosaline annab protokolli kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Pärast teate saamist lepingu kohaldamise peatamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kolme kuu jooksul mõlemat poolt rahuldav lahendus. Kui selline lahendus saavutatakse või kui lõike 1 punktis a nimetatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Riiklikud õigusnormid

1.   Kui lepingus, protokollis ning selle lisas ja liidetes ei ole sätestatud teisiti, reguleeritakse liidu laevade püügitegevust protokolli kohastes püügipiirkondades Kiribatis kohaldatavate õigusnormidega.

2.   Liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et liidu laevad järgiksid Kiribati õigusnorme, samuti selleks, et tagada protokolliga ette nähtud püügitegevuse seire, kontrollimise ja järelevalve meetmete tõhus rakendamine.

3.   Liidu laevade käitajad peavad tegema koostööd seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Kiribati ametiasutustega.

4.   Lepinguosalised teavitavad teineteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust protokolli raames.

5.   Kõiki olulisi muudatusi või uusi õigusakte, mis oluliselt mõjutaksid liidu laevade tegevust, kohaldatakse nende suhtes kõige varem 60. päeval pärast seda, kui liit sai Kiribatilt muudatuse kohta teate.

Artikkel 15

Diskrimineerimiskeeld ja läbipaistvus

1.   Lepingu artikli 3 lõike 1 järgi kehtivad liidu laevade suhtes sama soodsad tehnilised püügitingimused, nagu kohaldatakse teiste samade omadustega ja samade liikide püügiga tegelevate välisriikide laevastike suhtes.

2.   Lepinguosalised kohustuvad vahetama ühiskomitees teavet kõikide kokkulepete kohta, mis lubavad välisriikide laevadel siseneda püügipiirkondadesse, eelkõige seoses Kiribati vetes tegutsevate välisriikide laevade suhtes kohaldatavate tehniliste tingimustega.

3.   Liit kohustub tegema Kiribatile kord kvartalis kättesaadavaks koondandmed püügipiirkondades püütud saagi koguste ja lossimiskohtade kohta.

Artikkel 16

Andmekaitse

1.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kogu tundlikku äriteavet ja kõiki isikuandmeid liidu laevade ja nende püügitegevuse kohta, mis on saadud protokolli kohaldamise raames, töödeldakse kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega. Lepinguosalised tagavad, et püügitegevuse kohta püügipiirkondades avaldatakse üksnes koondandmed kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide asjakohaste andmete jagamise ja kaitse protokollidega.

2.   Pädevad asutused töötlevad andmeid üksnes lepingu rakendamiseks, eelkõige kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks. Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon või lipuriik ja Kiribati puhul asjaomane pädev asutus.

3.   Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.   Seoses protokolli rakendamisega, eelkõige seoses püügiloa taotluste menetlemise, püügitegevuse seire ja ETR-kalapüügi vastase võitlusega, võib vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

a)

laeva tunnusandmed ja kontaktandmed;

b)

laeva tegevus või laevaga seotud tegevus, laeva asukoht ja liikumine, püügitegevus või kalapüügiga seotud tegevus; neid andmeid kogutakse seire, inspekteerimise või vaatlejate kaudu kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega ning asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide andmete jagamise ja kaitse protokollidega;

c)

laevaomaniku (laevaomanike) või tema (nende) esindajaga seotud andmed, näiteks nimi, kodakondsus, tööalased kontaktandmed ja tööalane pangakonto;

d)

kohaliku esindajaga seotud andmed, näiteks nimi, kodakondsus ja tööalased kontaktandmed;

e)

andmed laevakapteni ja laevapere liikmete kohta, näiteks nimi, kodakondsus, amet ja kapteni puhul kontaktandmed;

f)

pardale võetud meremeestega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus ja tervisetõend.

5.   Protokolli alusel taotletavad ja edastatavad isikuandmed peavad olema täpsed, piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik lepingu rakendamiseks.

6.   Lepinguosalised vahetavad lepingu alusel isikuandmeid üksnes lepingus sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

7.   Saadud andmeid ei töödelda edasi viisil, mis ei ole nende eesmärkidega kooskõlas.

8.   Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui kümme aastat, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse need anonüümseks.

9.   Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, võttes arvesse töötlemise konkreetseid riske, sealhulgas kaitset loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävitamise või kahjustumise eest.

10.   Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekte teavitatakse nende isikuandmete töötlemise viisist ning nende õigustest ja õiguskaitsevahenditest üldise teatega, nt protokolli avaldamisega, või individuaalse teatega, nt isikuandmete kaitse põhimõtetega, mis tuleb esitada püügiloa taotlemise käigus.

11.   Andmesubjektidel on tõhusad ja kohtulikult kaitstavad õigused seoses nende õigustega, mis tulenevad iga ametiasutuse jurisdiktsioonis kohaldatavatest õiguslikest nõuetest. Ametiasutused näevad ette kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks, kombineerides selleks seadusi ja määrusi ning oma sise-reegleid ja -menetlusi. Eelkõige tuleb kõik kaebused lepinguosaliste ametiasutuste vastu seoses protokolli kohase isikuandmete töötlemisega adresseerida Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui tegemist on liidu ametiasutustega, või Kiribati puhul asjaomasele pädevale asutusele.

12.   Lepinguosaliste ametiasutused ei edasta protokolli alusel jagatud andmeid kolmandale isikule muus riigis kui lipuliikmesriik.

13.   Ühiskomitee võib kehtestada täiendavaid asjakohaseid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 17

Ainuõigus

1.   Lepingu artikli 6 kohaselt tegelevad liidu laevad püügipiirkonnas püügitegevusega vaid juhul, kui neil on protokolli kohaselt väljastatud püügiluba.

2.   Kiribati ametiasutused väljastavad liidu laevadele püügilube üksnes protokolli alusel. Protokolliga hõlmamata liidu laevadele on keelatud väljastada ükskõik missugust püügiluba, eelkõige otseluba.

Artikkel 18

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised võivad ühiskomitees protokolli, lisa ja liidete sätteid läbi vaadata ning vajaduse korral teha muudatusi järgmistes küsimustes:

a)

kalapüügivõimaluste ja seetõttu ka artikli 6 lõike 2 punktis a nimetatud rahalise toetuse kohandamine kooskõlas artikliga 8;

b)

valdkondliku toetuse ja seetõttu ka artikli 6 lõike 2 punktis b nimetatud rahalise toetuse maksmise kord;

c)

liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord.

Artikkel 19

Lõpetamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib protokolli lõpetada erakorraliste asjaolude korral, nagu asjaomaste kalavarude vähenemine, liidu laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ETR-kalapüügi vastu võitlemisega.

2.   Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne protokolli lõpetamise kavandatavat jõustumist. Eelmises lauses osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosalistevahelisi konsultatsioone.

3.   Protokolli artiklis 6 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 20

Elektrooniline teabevahetus

1.   Kiribati ja liit soodustavad kogu protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide elektroonilist vahetamist.

2.   Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberil oleva vormiga.

3.   Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele lepinguosalisele viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberil dokumentidega.

Artikkel 21

Kohustused protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel

1.   Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt protokolli artiklile 19 või lepingu artiklile 12 vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või käesoleva protokolli sätete või Kiribati õigusaktide rikkumise eest, mis toimus enne protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

2.   Kooskõlas artikliga 7 ja valdkondliku toetuse rakenduskorraga jätkavad lepinguosalised vajaduse korral seiret artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetuse rakendamise üle.

Artikkel 22

Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 23

Jõustumine

1.   Protokoll ning selle lisa ja liited jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Lõikes 1 osutatud teade saadetakse liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Image 1

Image 2


LISA

Liidu laevade püügitegevuse tingimused vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokollile

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. jagu

Pädevate asutuste määramine

1.

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu ja Kiribati pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

a)

Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) puhul: Euroopa Komisjon;

b)

Kiribati puhul: kalanduse ja mereressursside arendamise ministeerium.

2.

Lepinguosalised vahetavad enne protokolli ajutise kohaldamise algust kõiki protokolli rakendamiseks vajalikke kontaktandmeid ja edastavad need vajaduse korral teineteisele.

2. jagu

Püügipiirkonnad

1.

Liidu laevadel, millel on Kiribati poolt protokolli alusel väljastatud püügiluba, on lubatud kala püüda Kiribati püügipiirkondades, st Kiribati vetes kooskõlas Kiribati õigusaktidega, välja arvatud territoriaalmeres ning kaitse- ja keelualadel.

2.

Kiribati edastab liidule Kiribati vete ning kaitse- või keelualade koordinaadid enne protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

3.

Kooskõlas protokolli artikli 14 lõikega 4 teatab Kiribati liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud piirkondadega.

3. jagu

Kalapüügi majandamise vööndid

1.

Vastavalt oma piirkonnapõhise majandamise lähenemisviisile ja kooskõlas 2014. aasta kalandusreeglitega (seinnoodalaevade püügipäevagraafik) on Kiribati jaotanud oma püügipiirkonnad kolmeks kalapüügi majandamise vööndiks, nimelt Gilberti, Phoenixi ja Line’i piirkonnaks.

2.

Kiribati edastab liidule kalapüügi majandamise vööndite koordinaadid enne protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

3.

Kooskõlas protokolli artikli 14 lõikega 4 teatab Kiribati liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud kalapüügi majandamise vöönditega.

4.

Lisaks II peatüki 6. jaos kindlaks määratud ettemaksele, mida laevaomanikud peavad maksma, makstakse II peatüki 7. jaos kirjeldatud korras püügipäeva kohta järgmised lisatasud:

a)

kui püügipäev on toimunud Line’i piirkonnas, lisatasu ei võeta;

b)

kui püügipäev on toimunud Phoenixi piirkonnas, kaasneb sellega ühe tuhande (1 000) USA dollari suurune lisatasu;

c)

kui püügipäev on toimunud Gilberti piirkonnas, kaasneb sellega ühe tuhande (1 000) USA dollari suurune lisatasu.

4. jagu

Laeva esindaja

Iga püügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada esindaja (äriühing või eraisik), kelle alaline asukoht/elukoht on Kiribatil ja kellest on nõuetekohaselt teatatud Kiribati pädevale asutusele.

5. jagu

Nõuetele vastavad liidu laevad

Liidu laev vastab püügiloa saamise nõuetele ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu Kiribati vetes. Nad peavad järgima Kiribati õigusakte ning olema täitnud kõik varasemad kohustused, mis tulenevad liiduga sõlmitud kalanduskokkulepete alusel toimuvast kalapüügist Kiribati vetes. Lisaks peavad nad järgima püügilube käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte, olema kantud WCPFC kalalaevade registrisse, Nauru lepingu osaliste registrisse ja foorumi kalandusagentuuri (Forum Fisheries Agency, FFA) usaldusväärsete kalalaevade registrisse ning ei tohi olla kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

II PEATÜKK

PÜÜGILUBADE HALDAMINE

1. jagu

Registreerimine

1.

Püügipiirkonnas kala püüdvatel liidu laevadel peab olema Kiribati pädeva asutuse välja antud registreerimisnumber.

2.

Registreerimistaotlused esitatakse 1. liite kohasel vormil, mille Kiribati pädev asutus on selleks ette näinud.

3.

Registreerimise tingimuseks on kolme tuhande (3 000) USA dollari suuruse summa tasumine laeva kohta aastas registreerimistasuna, mis makstakse pärast lubatud mahaarvamiste tegemist Kiribati valitsuse kontole nr 3.

2. jagu

Püügiloa kehtivusaeg

1.

Püügiluba kehtib aastase püügiperioodi jooksul.

2.

Aastane püügiperiood tähendab:

a)

aastal, mil algab protokolli ajutine kohaldamine, ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)

seejärel iga täielikku kalendriaastat;

c)

aastal, mil protokolli kehtivusaeg lõpeb, ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

3.

Püügilube võib pikendada, tingimusel et protokoll kehtib.

4.

Esimese ja viimase aastase püügiperioodi jooksul laevaomanike makstav 6. jao punkti 2 kohane tasu arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.

3. jagu

Püügiloa taotlemine

1.

Püügiloa võivad saada ainult käesoleva lisa I peatüki 5. jaos kindlaks määratud nõuetele vastavad liidu laevad.

2.

Liidu pädev asutus esitab Kiribati pädevale asutusele elektrooniliselt (ja märgib koopia saajaks delegatsiooni) 1. liite kohase püügiloa taotluse iga laeva kohta, mis soovib protokolli alusel kala püüda, vähemalt 20 tööpäeva enne püügiloa aastase kehtivusaja alguskuupäeva, nagu on sätestatud käesoleva peatüki 2. jaos.

3.

Kui püügiloa taotlust ei ole esitatud enne aastase kehtivusaja algust, võib laevaomanik seda teha hiljemalt 20 tööpäeva enne püügitegevuse taotletud algust. Sellisel juhul kehtib püügiluba üksnes kuni selle aastase kehtivusaja lõpuni, mille jooksul luba taotleti. Sellisel juhul tasub laevaomanik kõik püügiloaga seotud ettemaksed kogu püügiloa kehtivusaja eest.

4.

Esimese püügiloa taotluse korral või kui asjaomast laeva on tehniliselt suures ulatuses muudetud, esitab liit Kiribati pädevale asutusele e-posti teel taotluse 1. liites sätestatud vormil ja lisab sellele järgmised dokumendid:

a)

tõend, et püügiloa kehtivusaja eest on tasutud juurdepääsutasud;

b)

kuupäevatempliga märgistatud hiljutine (12 kuud või vähem) digitaalne värvifoto laevast külgvaates resolutsiooniga 72 dpi, 1400 × 1050 pikslit, millel on näha laeva nimi ISO standardile vastava ladina tähestiku kohaselt;

c)

laeva ohutusvahendite tunnistuse koopia;

d)

laeva registreerimistunnistuse koopia;

e)

laeva hügieenikontrolli sertifikaadi koopia;

f)

FFA usaldusväärsete kalalaevade registri sertifikaadi koopia;

g)

lastiplaan;

h)

püügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

i)

vaatlejatasu kolm tuhat (3 000) USA dollarit laeva kohta aastas.

5.

Kui pikendatakse sellise laeva püügiluba, mille tehnilisi näitajaid ei ole muudetud, esitatakse koos pikendamistaotlusega tõend tasutud juurdepääsutasude kohta, FFA usaldusväärsete kalalaevade registri kehtiva sertifikaadi koopia ning punktides c, d, e ja h osutatud koopiad, kui nende algdokumente on uuendatud.

6.

Tasu makstakse Kiribati valitsuse pangakontole nr 3. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

7.

Kiribati ametiasutused kinnitavad igal aastal liidule asjaomase pangakonto andmed.

8.

Maksed hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9.

Kui taotlus on puudulik või ei vasta punktides 4, 5, 6 ja 7 osutatud tingimustele, teatavad Kiribati ametiasutused seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast elektroonilise taotluse kättesaamist liidu pädevale asutusele (saates koopia delegatsioonile) põhjused, miks on taotlus nende arvates puudulik või ei vasta muul moel punktides 4, 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustele.

4. jagu

Püügiloa väljastamine

1.

Kiribati väljastab püügiloa 15 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse kättesaamisest e-posti teel, kui Kiribati on kinnitanud makse kättesaamist.

2.

Kiribati pädev asutus edastab püügiloa viivitamata elektrooniliselt laevaomanikule või laeva esindajale ja liidu pädevale asutusele ning koopia saadetakse delegatsioonile. Samal ajal saadetakse laevaomanikule püügiluba ka paberil.

3.

Pärast püügiloa väljastamist kannab Kiribati pädev asutus laeva nende liidu laevade loetellu, kellel on lubatud püügipiirkondades kala püüda. Loetelu tehakse kättesaadavaks kõigile Kiribati asjaomastele seire-, kontrolli- ja järelevalveüksustele ning liidu pädevale asutusele ja koopia saadetakse delegatsioonile.

4.

Elektrooniline püügiluba asendatakse esimesel võimalusel paberil püügiloaga.

5.

Püügiluba antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud erakorraliste asjaolude korral kooskõlas 5. jao sätetega.

6.

Püügiluba (elektrooniline või paberil, kui see on olemas) tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

5. jagu

Erakorralised asjaolud

1.

Kui tõendatud on erakorraliste asjaolude esinemist ja liit seda taotleb, võib laeva püügiloa selle järelejäänud kehtivusajaks lõpetada. Laevaomanik või laeva esindaja tagastab oma püügiloa Kiribati pädevale asutusele ning teatab sellest liidu pädevale asutusele ja delegatsioonile.

2.

Uus püügiluba antakse sarnaste omadustega laevale 4. jao sätete kohaselt ning kui 3. jaos sätestatud taotlustingimused on täidetud, siis uut ettemaksu ei nõuta.

3.

Uus püügiluba hakkab kehtima päeval, mil Kiribati pädev asutus saab kätte erakorralistest asjaoludest mõjutatud laeva püügiloa. Tagastatud luba loetakse tühistatuks. Kiribati pädev asutus teavitab liidu pädevat asutust ja delegatsiooni uue püügiloa väljastamisest.

6. jagu

Püügilubade tingimused – tasud ja ettemaksed

1.

Kiribati võimaldab liidu laevadele juurdepääsu kolmele püügipiirkondade vööndile kooskõlas 3. jaoga.

2.

Püügiluba väljastatakse, kui Kiribati valitsuse kontole nr 3 on tasutud ettemakse seitsesada kakskümmend tuhat (720 000) USA dollarit liidu laeva kohta, mis annab kalalaevale neljakümneks (40) päevaks õiguse püügipiirkondades kala püüda. Protokolli kohase esimese ja viimase aastase püügiperioodi eest, mis on määratletud 2. jao punkti 2 alapunktides a ja c, tasutakse ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

3.

Punktis 2 esitatud ettemakse summa hõlmab laevade püügipäevagraafiku kohaseid pikkusepõhiseid korrigeerimistegureid, mida kohaldatakse kõigi püügipiirkondades kala püüdvate laevade suhtes vastavalt 2014. aasta kalandusreeglitele (seinnoodalaevade püügipäevagraafik).

4.

Liidu laevade käitajad võivad ostetud püügipäevi omavahel oma äranägemise järgi jagada. Sellisel juhul teavitavad käitajad Kiribatit ja liidu pädevat asutust viivitamata asjaomaste laevade vahel jagatavate püügipäevade arvust.

5.

Lisaks punkti 2 kohaselt ostetud päevadele saavad käitajad osta olemasolu korral täiendavaid püügipäevi, kui liidu pädev asutus esitab Kiribati pädevale asutusele vastava taotluse. Kiribati pädev asutus teatab liidu pädevale asutusele kõnealuste täiendavate püügipäevade kokkulepitud arvu ja hinna.

7. jagu

Tasude lõpparuanded

1.

Kiribati pädev asutus koostab iga aasta 1. novembril liidu laevade püügitegevuse eest kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. oktoobrini tasumisele kuuluvate tasude lõpparuande, võttes aluseks I peatüki 3. jaos kindlaks määratud kalapüügi majandamise vööndid, kus liidu laevad on tegutsenud.

2.

Kiribati pädev asutus koostab iga aasta 1. märtsil liidu laevade püügitegevuse eest eelneva kalendriaasta 1. novembrist kuni 31. detsembrini tasumisele kuuluvate tasude lõpparuande, võttes aluseks I peatüki 3. jaos määratletud kalapüügi majandamise vööndid, kus liidu laevad on tegutsenud.

3.

Liidu pädev asutus edastab mõlemad tasude lõpparuanded samal ajal laevaomanikele ja asjaomaste lipuriikide ametiasutustele.

4.

Laevaomanikud võivad esitada tasude lõpparuande suhtes vastuväiteid viieteistkümne kalendripäeva jooksul alates päevast, mil nende liikmesriigi ametiasutused lõpparuande kätte said. Kui vastuväiteid ei esitata, loetakse, et laevaomanikud on tasude lõpparuande heaks kiitnud.

5.

Kui mõlemad lepinguosalised on tasude lõpparuande heaks kiitnud, väljastab Kiribati pädev asutus tasumata tasude kohta arve. Liidu laevade eest makstakse Kiribati valitsusele 30 kalendripäeva jooksul (Kiribati valitsuse kontole nr 3).

6.

Lepinguosalised püüavad lahendada kõik erimeelsused 30 kalendripäeva jooksul alates tasude lõpparuande kättesaamisest.

7.

Kui laevaomanike ja Kiribati pädeva asutuse vahelised erimeelsused püsivad, võib kas Kiribati pädev asutus või liidu pädev asutus taotleda ühiskomitee erikoosoleku pidamist, nagu on ette nähtud lepingu artikli 9 lõikega 2. Ühiskomitee teeb vastastikusel kokkuleppel lõpliku otsuse tasude lõpparuande kohta. Laevaomanikud teevad Kiribati pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ühiskomitee koosoleku kuupäeva protokolli artikli 6 lõike 8 kohaselt kõik täiendavad maksed pärast lubatud mahaarvamiste tegemist.

III PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

1. jagu

Peibutuspüügivahenditega seotud meetmed

Peibutuspüügivahenditega püük ja tuunisaagi pardal hoidmine toimub kooskõlas WCPFC asjakohaste kaitse- ja majandamismeetmetega ning Nauru lepingu asjakohase rakenduskorraga.

2. jagu

Keelatud liigid

Protokolli kehtivusaja jooksul on keelatud püüda või pardal hoida, müüa, ümber laadida või lossida järgmisi liike:

a)

igat liiki varilõpusesed (haid ja raid);

b)

igat liiki mereimetajad;

c)

igat liiki roomajad;

d)

igat liiki linnud.

3. jagu

Mittesihtliigid

1.

Liidu laevade käitajad tagavad, et püügitegevus toimub viisil, mis mõjutab mittesihtliike ja kaaspüügiliike võimalikult vähe.

2.

Liidu laevade käitajad tagavad kaitsealuste liikide, sealhulgas delfiinide, kilpkonnade, haide ja merelindude vabastamise viisil, mis tagab WCPFC kohaldatavate suuniste alusel võimalikult suured ellujäämisvõimalused.

IV PEATÜKK

SEIRE

1. jagu

Püügi registreerimine ja aruandlus

1.

Kuni mõlemad lepinguosalised võtavad kasutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“), teatavad liidu laevad, millel on luba püügipiirkondades lepingu alusel kala püüda, oma saagist Kiribati pädevale asutusele järgmiselt.

2.

Käitajad ajakohastavad Kiribati vetes viibides iga päev pärast iga püüki Nauru lepingu osaliste FIMSi süsteemi elektroonilises püügipäevikus inglise keeles saaki (sealhulgas kaaspüüki) ja püügitegevust käsitlevaid andmeid ning saadavad need pärast püügi lõpetamist elektrooniliselt Nauru lepingu osaliste FIMSi süsteemi kaudu kalandus- ja mereressursside arendamise ministeeriumile.

3.

Liidu laevad, kellel on luba püügipiirkondades kala püüda, täidavad iga püügipiirkondades viibitud päeva kohta Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi (SPC) veebisaidil esitatud SPC/FFA piirkondliku seinnooda püügipäeviku. Vorm tuleb täita ka juhul, kui saak puudus või laev oli ainult läbisõidul. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja.

4.

Püügipiirkondades asuvad liidu laevad esitavad Kiribati pädevale asutusele igal kolmapäeval e-posti teel punkti 2 kohase püügipäeviku kokkuvõtte, kasutades selleks 2. liite vormi nr 1 ja liites esitatud kontaktandmeid.

5.

Punktis 2 ette nähtud püügipäeviku üleandmiseks peavad liidu laevad, mis

a)

sisenevad Kiribati sadamasse, esitama täidetud vormi asjakohasele Kiribati ametiasutusele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Kiribati ametiasutus esitab kirjaliku vastuvõtuteatise;

b)

lahkuvad püügipiirkondadest ilma Kiribati sadamasse sisenemata, saatma püügipäeviku lehekülgede koopiad viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast püügipiirkonnast lahkumist e-posti teel Kiribati pädeva asutuse e-posti aadressile.

6.

Iga püügipäeviku originaal tuleb saata seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast seda, kui laev on sisenenud esimesse sadamasse pärast püügipiirkonnast lahkumist.

7.

Püügipäeviku lehekülgede koopiad tuleb saata samal ajal sellistele teadusasutustele nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar).

8.

Ajavahemike kohta, mil laev viibib püügipiirkondades, märgitakse eespool mainitud püügipäeviku lehekülgedele „Kiribati püügipiirkonnad“.

9.

Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et rakendada ERSi püügipiirkondades kala püüdvate liidu laevade püügitegevuse seireks vastavalt ühisele kokkuleppele ERSi haldamise ja rakendamise suuniste kohta.

10.

Kui ERS rakendub, asendab see täielikult punktides 2–4 osutatud registreerimise korra, välja arvatud tehniliste probleemide või rikete puhul, mille korral koostatakse püügiaruanded punktide 2–4 kohaselt.

11.

Lepinguosalised vahetavad andmeid liidu laevade eelneva kalendriaasta saagi kohta püügideklaratsioonide ja muude asjakohaste allikate, näiteks vaatlusaruannete alusel.

2. jagu

Püügikoormuse haldamine ja seire

1.

Mõlemad lepinguosalised jälgivad tähelepanelikult ja korrapäraselt, kuidas liidu laevad kasutavad püügipäevi püügipiirkondades. Nad püüavad tagada, et liidu laevadele eraldatud püügipäevade arvu püügipiirkondades ei ületata.

2.

Laevaomanikud peavad iFIMSis esitama püügivabad päevad. Püügivabade päevade taotlust ei menetleta, välja arvatud juhul, kui laeva käitajad on esitanud iFIMSis asjakohased elektroonilise püügipäeviku andmed. Kiribati menetleb püügivabade päevade taotlusi piisavalt aegsasti kooskõlas Nauru lepingu osaliste seinnoodalaevade püügipäevagraafiku menetlustega.

3.

Kui laevaomanikud ei nõustu Kiribati pädeva asutuse otsusega nende püügivabade päevade taotluse kohta, teatavad nad sellest liidu pädevale asutusele. Liit võtab viivitamata ühendust Kiribati pädeva asutusega. Tehakse mõistlikke jõupingutusi, et lahendada erimeelsused võimalikult kiiresti.

4.

Kui liidu laevad on kasutanud 80 % neile eraldatud püügipäevadest, teavitab Kiribati igal nädalal liidu pädevat asutust, lipuriike ja laevaomanikke liidu ülejäänud püügipäevade kasutamisest, et tagada hoolikas järelevalve.

3. jagu

Teade kiribati vetesse sisenemise ja sealt lahkumise kohta

1.

Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud kohustuste täitmist, teatavad liidu laevad, millel on luba lepingu alusel kala püüda, Kiribati pädevale asutusele vähemalt kakskümmend neli (24) tundi ette oma kavatsusest siseneda Kiribati vetesse või sealt lahkuda. Teated esitatakse e-posti teel, kasutades 2. liites sätestatud vorme nr 2 ja nr 3 ning liites esitatud kontaktandmeid.

2.

Liidu laevu, mis püüavad kala, kuid ei ole eelnevalt esitanud käesoleva jao punkti 1 kohast teadet vetesse sisenemise kohta, käsitatakse püügiloata laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse VI peatükis osutatud karistusi.

4. jagu

Lossimine

1.

Lossimiseks määratud Kiribati sadamad on Tarawa ja Kiritimati sadam.

2.

Kiribati püügiluba omavad liidu laevad, kes soovivad lossida saaki Kiribati määratud sadamates, teavitavad Kiribati ametiasutusi sellisest kavatsusest e-posti teel vähemalt 72 tundi varem, kasutades 2. liite vormil nr 4 ette nähtud teadet ja liites esitatud kontaktandmeid.

3.

Liidu laevad esitavad oma lossimisdeklaratsiooni Kiribati pädevale asutusele ja lipuliikmesriigile e-posti teel hiljemalt 48 tundi jooksul pärast lossimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem, kasutades selleks 2. liite vormil nr 5 ette nähtud teadet.

4.

Liidu laevad esitavad e-posti teel lõpetamisteate 24 tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist saagi mahalaadimisega muudes kalasadamates väljaspool Kiribatit, kasutades 2. liite vormil nr 6 ette nähtud teadet.

5. jagu

Ümberlaadimine

1.

Kiribati püügiluba omavad liidu laevad, kes soovivad püügipiirkondades saaki ümber laadida, teevad seda üksnes Kiribati määratud sadamates, nagu on sätestatud IV peatüki 3. jao punktis 1. Ümberlaadimine merel väljaspool sadamaid on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Kiribati õigusaktidega ettenähtud karistusi.

2.

Liidu laevad teavitavad Kiribati ametiasutusi sellisest kavatsusest vähemalt 72 tundi varem e-posti teel, kasutades 2. liite vormil nr 4 ette nähtud teadet ja liites esitatud kontaktandmeid.

3.

Liidu laevad esitavad oma ümberlaadimisteated Kiribati pädevatele asutustele e-posti teel hiljemalt 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui ümberlaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem, kasutades selleks 2. liite vormil nr 5 ette nähtud teadet.

6. jagu

Sadamast lahkumine

Liidu laevad teavitavad Kiribati pädevat asutust sadamast lahkumise kavatsusest e-posti teel vähemalt 24 tundi varem, kasutades 2. liite vormil nr 7 ette nähtud teadet ja liites esitatud kontaktandmeid.

7. jagu

Laevaseiresüsteem (VMS)

Ilma et see piiraks lipuliikmesriigi pädevust ning liidu laevade kohustusi nende lipuliikmesriikide suhtes, peavad kõik liidu laevad vastama püügipiirkondades kohaldatavatele FFA laevaseiresüsteemi (VMS) nõuetele.

8. jagu

Vaatlejad

1.

Kiribati püügiloaga liidu laevad tagavad püügipiirkondades kala püüdes, et kooskõlas asjaomaste WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete ning Kiribati õigusaktidega on neil pardal vaatleja.

2.

Liidu laevade pardal on WCPFC piirkondlike vaatlejate programmi volitatud vaatleja või IATTC vaatleja, kelle volitused on kokku lepitud vastastikuse mõistmise memorandumiga WCPFC ja IATTC vaatlejate vastastikuse heakskiitmise kohta.

3.

Lepinguosalised püüavad pardale võtta Kiribati vaatleja.

V PEATÜKK

KONTROLL

1.

Liidu laevad järgivad Kiribati asjakohaseid püügitegevust käsitlevaid õigusakte ning samuti WCPFC vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.

Kontrollimenetlused:

a)

püügipiirkondades kala püüdvate liidu laevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud Kiribati ametiisikuga, kes inspekteerib ja kontrollib püügitegevust;

b)

ilma et see piiraks Kiribati õigusaktide sätteid, toimub pardaleminek nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul on võimalik tuvastada, et tegemist on Kiribati volitatud ametiisikutega;

c)

Kiribati teeb liidu pädevale asutusele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimisalustest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide tarbeks. Kõnealune nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmist:

i)

patrull-laeva nimi;

ii)

patrull-laeva andmed;

iii)

patrull-laeva foto;

d)

Kiribati võib liidu taotluse korral lubada liidu inspektoritel kontrollida maismaal toimuvate kontrollide käigus liidu laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist;

e)

kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Enne laevalt lahkumist annab inspektor laeva kaptenile kontrolliaruande koopia ja see saadetakse ka lipuriigile;

f)

inspektorid ei viibi pardal kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3.

Kiribati sadamas lossivate või ümberlaadivate liidu laevade käitajad võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist Kiribati volitatud ametiisikute poolt.

4.

Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Kiribati pädev asutus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva püügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Kiribati õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teatatakse viivitamata lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele.

VI PEATÜKK

NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

1.

Karistused

a)

Eespool esitatud peatükkide sätete, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmete või Kiribati õigusaktide rikkumise korral kohaldatakse Kiribati õigusaktides sätestatud karistusi.

b)

Lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele teatatakse viivitamata kõikidest karistustest ja nendega seotud asjakohastest faktidest.

c)

Kui karistuseks on püügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, võib liidu pädev asutus peatatud või kehtetuks tunnistatud püügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist püügiluba, mida oleks muidu kohaldatud muu laevaomaniku laeva suhtes.

2.

Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

a)

Kiribati teatab liidule ja lipuliikmesriigile viivitamata igast lepingu kohaselt püügiluba omava kalalaeva arestimisest ja/või kinnipidamisest.

b)

Kiribati edastab liidule ja lipuliikmesriigile kaheteistkümne (12) tunni jooksul arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust sisaldava inspekteerimisaruande koopia.

3.

Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

a)

Järgitakse arestimist ja/või kinnipidamist käsitlevate Kiribati õigusaktide alusel kohaldatavaid tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Kiribati esindajate nõupidamine, millest võib osa võtta ka asjaomase lipuliikmesriigi esindaja.

b)

Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

4.

Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine

a)

Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kooskõlas Kiribati õigusaktidega tuleb menetlus lõpetada hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist.

b)

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse makstava summa kindlaksmääramisel Kiribati õigusaktidest. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

c)

Laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtu määratud kautsjoni maksmist.

5.

Liidu pädevale asutusele ja delegatsioonile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud karistustest.

VII PEATÜKK

KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGI VASTASES VÕITLUSES

1.

Selleks et tõhustada järelevalvet kalapüügi üle ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, püüavad liidu laevade kaptenid anda teada igast muust kalalaevast Kiribati vetes.

2.

Kui liidu laeva kapten märkab kalalaeva, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, kogub ta sellise laeva ja selle tegevuse kohta nägemisulatuses viibimise ajal võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata Kiribati pädevale asutusele ja koopia lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

3.

Kiribati pädev asutus esitab liidule nii kiiresti kui võimalik iga tema valduses oleva vaatlusaruande kalalaeva kohta, mille tegevuses Kiribati vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VIII PEATÜKK

KESKKONNAVASTUTUS

1.

Laeval olevate püügivahendite ja/või biolagunematute jäätmete (sh metallid, plast ja püügivahendite osad) kaadamine, merre heitmine või mahajätmine on keelatud.

2.

Kahtluste vältimiseks ei tõlgendata triiviva peibutuspüügivahendi kasutamist püügivahendi mahajätmisena.

3.

Keelatud on laevalt 1999. aasta keskkonnaseaduses (muudetud 2007. aastal) määratletud jäätmete või saasteainete kaadamine, merre või üle parda heitmine või muul viisil merre viimine Kiribati vetes, välja arvatud vastavalt rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOLi konventsioon ja sellega seotud protokollid).

4.

Kui Kiribati vetes toimub punkerdus või mõne muu ÜRO rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksiga hõlmatud toote mis tahes muu ümberpaigutamine, teavitavad liidu laevad Kiribati ametiasutusi sellest tegevusest e-posti teel, kasutades 2. liite vormidel nr 8 ja nr 9 ette nähtud teateid ning liites esitatud kontaktandmeid.

5.

Liidu laevad teatavad Kiribati pädevatele asutustele vähemalt 12 tundi ette oma kavatsusest siseneda keelu- või kaitsealale ja teatavad neile sealt lahkumisest vahetult pärast lahkumist. Teated esitatakse e-posti teel, kasutades 2. liites sätestatud vormi nr 10 ja liites esitatud kontaktandmeid.

IX PEATÜKK

MEREMEESTE PARDALEVÕTMINE

1.

Iga lepingu alusel kala püüdev liidu laev võtab laevapere liikmena tööle vähemalt kolm Kiribati meremeest. Laevaomanikud püüavad võtta pardale täiendava arvu Kiribati meremehi.

2.

Laevaomanik maksab iga meremehe kohta 600 USA dollarit kuus loobumistasu, kui ta ei saa püügiloaga laevade pardale lõike 1 kohaselt Kiribati laevapere liikmeid tööle võtta. Laevaomanikud maksavad kõnealuse tasu igal aastal Kiribati valitsuse kontole nr 4.

3.

Laevaomanikud võivad vabalt valida oma laevadele tööle võetavad meremehed kalanduse eest vastutava Kiribati ministeeriumi esitatud nimekirjast.

4.

Laevaomanik või tema esindaja teatab kalanduse eest vastutavale Kiribati ministeeriumile asjaomase laeva pardale võetud Kiribati meremeeste nimed, märkides ära nende ametikoha laevaperes.

5.

Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6.

Kiribati meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu kalanduse eest vastutava Kiribati ministeeriumiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

7.

Kiribati meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne püügiloa väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja kalanduse eest vastutava Kiribati ministeeriumi kokkuleppel. Kiribati meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui teiste Kiribati laevaperede puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8.

Iga liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

X PEATÜKK

KÄITAJA VASTUTUS

1.

Laeva käitaja tagab, et laevad on merekõlblikud ning nende pardal on kõigi reisijate ja laevapere liikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

2.

Kiribati ning selle kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab laeva käitaja oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja Kiribati ametiasutuste heakskiidetud kindlustusfirmas püügipiirkondade osas, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere ja veealuste korallrahude osas, mida tõendab käesoleva lisa II peatüki 3. jao punkti 4 alapunktis h osutatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

3.

Kui liidu laevaga juhtub Kiribatil mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel reostatakse keskkonda või tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja laeva käitaja sellest viivitamata Kiribati ametiasutusi. Kui liidu laev põhjustas eespool osutatud kahju, maksavad laev ja laeva käitaja kahjust tingitud kulud.

LIITED

1. liide. –   

Kalalaeva registreerimistaotluse ja püügiloa taotluse vorm

2. liide. –   

Teabevahetuse aruandevormid

1. liide

Kalalaeva registreerimistaotluse ja püügiloa taotluse vorm

KALALAEVA TAOTLUSE VORM

Kiribati Vabariik

Kalalaeva registreerimistaotluse vorm – püügiloa taotluse vorm

Oceanic Fisheries Division

Tel +686 21099

P.O. Box 64 Bairiki, Tarawa

Faks +686 21120

Republic of Kiribati

E-post: fleu@mfmrd.gov.ki

Juhised

Perekonnanimi alla joonida

Aadress tähendab täielikku postiaadressi

Selgelt märkida vajalikku kohta X; kui ei trükita, siis kirjutada selgelt

Kõik arvud esitada meetermõõdustikus: muude süsteemide kasutamise korral tuleb ühikud täpsustada

Taotlusele tuleb lisada laeva hiljutine värvifoto külg-/pealt- ja tagantvaates, mõõtudega 6 × 8 tolli

Mina, kalandusjuht, taotlen laeva registreerimist riiklikus kalandusregistris / püügiluba (mittevajalik maha tõmmata).

1.   ÜLDINE TEAVE

Laeva nimi

___________________

Taotluse kuupäev

___________________

Registreerimisriik

___________________

IMO nr

___________________

Registreerimisnumber

___________________

FFA laeva tunnuskood

___________________

Rahvusvaheline raadiokutsung

___________________

Automaatse asukohateabe edastaja number (IMN)

___________________

Lipuriik

___________________

Püügiloa kehtivusaeg

___________________

2.   LAEVA TÜÜP

Üksi tegutsev seinnoodalaev

___________________

Abiseinnoodalaev

___________________

Rühmas tegutsev seinnoodalaev

___________________

Külmutuslaev

___________________

Õngejadalaev

___________________

Punkerlaev/tanker

___________________

Ritvõngelaev

___________________

Uurimislaev

___________________

Kui muu, täpsustada

_______________________________________________________________

3.   OMANIKU JA KÄITAJA ANDMED

Omaniku nimi

___________________

Käitaja nimi

___________________

Aadress

___________________

Aadress

___________________

 

___________________

 

___________________

 

___________________

 

___________________

4.   MÕÕTMED JA MAHUTAVUS

Pikkus (kogupikkus)

_________________(m)

Teoreetiline pardakõrgus

_________________(m)

Laius

_________________(m)

Kogumahutavus

_________________(brutoregistermahutavus)

5.   EHITAJA JA ÜLEANDMINE

Ehitaja

___________________

Ehitamise aasta

___________________

Ehitamise koht

___________________

Üleandmise aasta

___________________

6.   MOOTORI SPETSIFIKATSIOONID

Mootori mudel

___________________

Mootori võimsus

_________________(hj)

Maksimaalne kütusepunkrite maht

___________________

(kiloliitrites/gallonites)

 

7.   LAEVAPERE HALDAMINE

Kapteni nimi

___________________

Kapteni kodakondsus

___________________

Laevapere liikmete arv

___________________

Pardal räägitav(ad) keel(ed)

___________________

8.   SADAM

Kodusadam

___________________

 

Tegevussadam

1. _________________

2. _________________

Lubatud püügipiirkond

___________________

 

9.   KÜLMUTUSVÕIMSUS

Külmutusseadmete arv

___________________

 

Meetod

Võimsus (tonni päevas)

Temperatuur (°C)

Soolvesi (NaCl)

BR___________________

___________________

Soolvesi (CaCl)

CB___________________

___________________

Õhk (õhujuga)

BF___________________

___________________

Õhk (keerised)

RC___________________

___________________

10.   LADUSTAMISMAHT

Meetod

Maht (m3)

Temperatuur (°C)

Jää

IC___________________

___________________

Külmutatud merevesi

RW__________________

___________________

Soolvesi (NaCl)

CB___________________

___________________

Õhk (keerised)

RC___________________

___________________

11.   SEINNOODALAEV

Õhusõiduki registreerimisnumber

_________________

Helikopteri registreerimisnumber

_________________

Võrgu pikkus

_________________(m)

Võrgu kõrgus

_________________(m)

 

 

 

 

Abilaev

 

 

 

Skifi pikkus

_______________(m)

Mootori võimsus

_______________hj/PS

Kiirpaat 1, pikkus

_______________meetrit/jalga

Mootori võimsus

_______________hj/PS

Kiirpaat 1, pikkus

_______________meetrit/jalga

Mootori võimsus

_______________hj/PS

Kiirpaat 1, pikkus

_______________meetrit/jalga

Mootori võimsus

_______________hj/PS

 

 

 

 

Ahter

_______________

Ladustamismaht

_______________lühikest tonni / tonni

Vöör

_______________

Ladustamismaht

_______________lühikest tonni / tonni

Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene ja täielik. Mõistan, et pean 60 päeva jooksul teatama eespool esitatud teabe muudatustest, ning mõistan ka seda, et selle nõude täitmata jätmine võib mõjutada laeva staatust piirkondlikus registris.

Taotleja nimi

____________________________

Allkiri ___________________________________

(OMANIK, PRAHTIJA või NÕUETEKOHASELT VOLITATUD ESINDAJA)

Aadress

______________________________________________________________

 

______________________________________________________________

Telefoninumber __________

Faksinumber ____________

E-post ____________________________________

2. liide

Teabevahetuse aruandevormid

Kõik teated edastatakse pädevale asutusele e-posti aadressil fleu@mfmrd.gov.ki

1.   

Iganädalane asukoha ja saagi teatamine Kiribati vetes viibimise ajal (igal kolmapäeval)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

WPCR

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Teatamise kuupäev

PP.KK.AA

Teatamise koht

laiuskraad, pikkuskraad

Saak pärast viimast teatamist

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

Püügipäevad pärast viimast teatamist

vööndis tegelikult kalapüügile kulutatud päevade arv

nt WPCR/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.17/0140N;16710W/SJ-23:YF-9:BE-3:OT-2.0/7

2.   

Kiribati vetesse sisenemisest teatamine (vähemalt 24 tundi varem)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

ZENT

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Sisenemise kuupäev

PP.KK.AA

Sisenemise kellaaeg

ttmm (GMT)

Sisenemise koht

laiuskraad, pikkuskraad

Saak pardal liikide koguste kaupa

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

nt ZENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.10.17/0635Z/0230N;17610E/SK-510:YF-120:BE-60:OT-10

3.   

Kiribati vetest lahkumisest teatamine (vähemalt 24 tundi varem)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

ZDEP

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Lahkumise kuupäev

PP.KK.AA

Lahkumise kellaaeg

ttmm (GMT)

Lahkumise koht

laiuskraad, pikkuskraad

Saak pardal liikide koguste kaupa

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

Vööndis püütud kogusaak liikide koguste kaupa

sarnaselt pardalolevast saagist teatamisega

Püügipäevad kokku

vööndis tegelikult kalapüügile kulutatud päevade arv

nt ZDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/21.10.17/1045Z/0125S;16730E/SJ-450:YF-190:BE-60:OT-4/SJ-42:YF-70:BE-30:OT-1/14

4.   

Külastatud sadam, sh sisenemine ümberlaadimiseks, varude täiendamiseks, meeskonna vahetuseks või saagi lossimiseks (vähemalt 72 tundi enne laeva sadamasse sisenemist)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

PENT

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Teatamise kuupäev

PP.KK.AA

Teatamise koht

laiuskraad, pikkuskraad

Sadama nimi

 

Arvestuslik saabumisaeg

PP.KK:ttmm

Saak pardal liikide koguste kaupa

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

Külmutuslaeva nimi (ümberlaadimise korral)

 

Sadamasse sisenemise põhjus

 

nt PENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/24.12.17/0130S;17010E/BETIO /26.12:1600L/SJ-562:YF-150:BE-50:OT-4/JAPANSTAR/ TRANSSHIPPING

5.   

Ümberlaadimise/lossimise teade (hiljemalt nelikümmend kaheksa (48) tunni jooksul pärast ümberlaadimise/lossimise lõpetamist või igal juhul enne ümberlaadiva laeva sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb toimub varem)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

TSHP

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Ümberlaadimise/lossimise kuupäev ja kellaaeg

PP.KK.AAAA:hhmm (GMT)

Ümberlaadimise/lossimise sadam

 

Ümberlaaditud saak liikide koguste kaupa

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

Külmutuslaeva nimi

 

Kalasaagi sihtkoht

 

nt TSHP/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.17:1200Z /BETIO/SJ-450:YF-150:BE-75:OT-0.0/JAPANSTAR/PAGO PAGO

6.   

Lõpetamisteade (neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist mahalaadimisega muudes kalasadamates (väljaspool Kiribatit), sealhulgas tegevussadam või kodusadam)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

COMP

Laeva nimi

 

Litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Mahalaadimise kuupäev

PP.KK.AAAA

Mahalaaditud saak liikide kaupa

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

Sadama nimi

 

nt COMP/89TKS-PS001TN/JJAP2/26.12.17/SJ-670:YF-65:BE-30:OT-0.0/BETIO

7.   

Sadamast lahkumine (teatamine vähemalt 24 tundi varem)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

PDEP

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Teatamise kuupäev

PP.KK.AA

Sadama nimi

 

Lahkumise kuupäev ja kellaaeg

PP.KK:ttmm

Saak pardal liikide koguste kaupa

 

Triiptuun (SJ)

(t)

Kulduim-tuun (YF)

(t)

Suursilm-tuun (BE)

(t)

Muud (OT)

(t)

Järgmine sihtkoht

 

nt PDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.17/BETIO/29.12:1600L/SJ-0.0:YF-0.0:BE-0.0:OT-4/PÜÜGIPIIRKOND

8.   

Punkerdamise eelteade (vähemalt kakskümmend neli (24) tundi enne litsentsi omavalt tankerilt tankimist)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

FUEL

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Teatamise kuupäev (GMT)

PP.KK.AA

Teatamise koht

laiuskraad, pikkuskraad

Pardal oleva kütuse kogus

kiloliitrites

Punkerdamise eeldatav kuupäev

PP.KK.AA

Eeldatav punkerdamise asukoht

laiuskraad, pikkuskraad

Tankeri nimi

 

nt FUEL/89TKS-PS001TN/JJAP2/06.02.17/0130S;17010E/35/08.02.17/0131S;17030E/CHEMSION

9.   

Punkerdamisteade (kohe pärast litsentsi omavalt tankerilt tankimist)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

BUNK

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

Punkerdamise alustamise kuupäev ja kellaaeg

PP.KK.AAAA:hhmm (GMT)

Asukoht punkerdamise alustamisel

laiuskraad, pikkuskraad

Võetud kütuse kogus

kiloliitrites

Punkerdamise lõpu kuupäev ja kellaaeg (GMT)

PP.KK.AAAA:hhmm (GMT)

Asukoht punkerdamise lõpetamisel

laiuskraad, pikkuskraad

Tankeri nimi

 

nt BUNK/89TKS-S001TN/JJAP2/08.02.17:1200Z/0131S;17030E/160/08.02.17:1800Z/0131S;17035E/CRANE PHOENIX

10.   

Suletud alale (keeluala) või kaitsealale sisenemine või sealt lahkumine (vähemalt kaksteist (12) tundi enne suletud alale (keeluala) või kaitsealale sisenemist ning kohe pärast sealt lahkumist)

Sisu

Edastus

Teatamiskood

ENCA sisenemisel ja DECA väljumisel

Registreerimis- või litsentsi number

 

Kutsung või kutsungitähed

 

ENCA või DECA kuupäev ja kellaaeg

PP.KK.AA:ttmm (GMT)

ENCA või DECA asukoht

laiuskraad, pikkuskraad

Kiirus ja kurss

 

ENCA põhjus

 

nt ENCA/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.17:1645Z/0130S;17010E/7:320/ENTER PORT


ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2023/2188/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)