26.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 236/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2048,

4. juuli 2023,

millega parandatakse delegeeritud määrusi (EL) nr 626/2011, (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016 ja (EL) 2019/2018 kliimaseadmete, valgusallikate, jahutus-külmutusseadmete ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistuse nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eriti selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määrustega (EL) nr 626/2011, (2) (EL) 2019/2015, (3) (EL) 2019/2016 (4) ja (EL) 2019/2018 (5) kehtestati vastavalt kliimaseadmete, valgusallikate, jahutus-külmutusseadmete ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistust käsitlevad sätted.

(2)	Delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 I lisa punktis 47 esitatud mõistes on viga kahe kanaliga kliimaseadmete energiatarbimise ühikus.

(3)	Delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 III lisa eri punktides on vead, kuna seal on märgitud, et energiamärgisele lisamiseks mõeldud teave ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete energiatarbimise kohta kilovatt-tundides 60 minuti kohta ümardatakse ülespoole lähima täisarvuni.

(4)	Delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 III lisa eri punktides on vead kütte- ja jahutusvõimsuste ning energiatõhususe näitajate SEER, SCOP, EER ja COP ümardamisreeglites.

(5)	Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 VI lisa tuleks parandada, kuna sealt on puudu sõnad „avaliku elektrivõrgu toitega“.

(6)	Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 IX lisa tuleks parandada, kuna vahemik „[0–100]“ peaks kehtima ainult värviesitusindeksi CRI kohta.

(7)	Delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 VI lisas on viga kambri liigi „2 tärni sektsioon“ termodünaamilise näitaja (rc) väärtuses.

(8)	Delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 IV lisas on viga, kuna sealt on puudu viide tabelile 4, ja sellist viidet on vaja, et selgelt väljendada, et temperatuuri jaoks ei ole lubatud hälvet.

(9)	Delegeeritud määrusi (EL) nr 626/2011, (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016 ja (EL) 2019/2018 tuleks seetõttu vastavalt parandada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 parandused

Delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 I ja III lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse 1. lisale.

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 parandused

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 VI ja IX lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse 2. lisale.

Artikkel 3

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 parandused

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 VI lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse 3. lisale.

Artikkel 4

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 parandused

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 IV lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse 4. lisale.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. juuli 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 4. mai 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 626/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega (ELT L 178, 6.7.2011, lk 1).

(3) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 68).

(4) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 102).

(5) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 315, 5.12.2019, lk 155).

1. LISA

Delegeeritud määruse (EL) 626/2011 I ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1)	I lisa mõistes 47 asendatakse ühik „kWh/a“ ühikuga „kWh/h“.

III lisas muudetakse järgmisi punkte:

—	punkti 1.1 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 1.1 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 1.1 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 1.1 alapunkti a alapunktis VIII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 1.1 alapunkti a alapunktis IX asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 1.5 alapunkti iv alapunktis 10 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 2.1 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 2.1 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 2.1 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 2.5 alapunkti iv alapunktis 10 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 3.1 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 3.1 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 3.1 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 3.5 alapunkti iv alapunktis 9 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.1 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.1 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.1 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.2 alapunkti iv alapunktis 11 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.3 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.3 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.3 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.4 alapunkti iv alapunktis 11 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.5 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.5 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.5 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 4.6 alapunkti iv alapunktis 11 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.1 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.1 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.1 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.2 alapunkti iv alapunktis 11 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.3 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.3 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.3 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.4 alapunkti iv alapunktis 11 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.5 alapunkti a alapunktis V asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.5 alapunkti a alapunktis VI asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.5 alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“;

—	punkti 5.6 alapunkti iv alapunktis 11 asendatakse sõnad „ümardatuna ülespoole“ sõnaga „ümardatuna“.

III lisas muudetakse järgmisi punkte:

—	punkti 4.1. alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „lähima täisarvuni“ sõnadega „ühe kümnendkohani“;

—	punkti 4.3. alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „lähima täisarvuni“ sõnadega „ühe kümnendkohani“;

—	punkti 4.5. alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „lähima täisarvuni“ sõnadega „ühe kümnendkohani“;

—	punkti 5.1. alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „lähima täisarvuni“ sõnadega „ühe kümnendkohani“;

—	punkti 5.3. alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „lähima täisarvuni“ sõnadega „ühe kümnendkohani“;

—	punkti 5.5. alapunkti a alapunktis VII asendatakse sõnad „lähima täisarvuni“ sõnadega „ühe kümnendkohani“.

III lisas muudetakse järgmisi punkte:

—	punkti 4.2 alapunkti iv alapunktis 12 asendatakse tähis „XY“ tähisega „X,Y“;

—	punkti 4.4 alapunkti iv alapunktis 12 asendatakse tähis „XY“ tähisega „X,Y“;

—	punkti 4.6 alapunkti iv alapunktis 12 asendatakse tähis „XY“ tähisega „X,Y“;

—	punkti 5.2 alapunkti iv alapunktis 12 asendatakse tähis „XY“ tähisega „X,Y“;

—	punkti 5.4 alapunkti iv alapunktis 12 asendatakse tähis „XY“ tähisega „X,Y“;

—	punkti 5.6 alapunkti iv alapunktis 12 asendatakse tähis „XY“ tähisega „X,Y“.

III lisas muudetakse järgmisi kujutisi:

(1)	1) punktis 4.1 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

2)	punktis 4.2 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

3)	punktis 4.3 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

4)	punktis 4.4 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

5)	punktis 4.5 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

6)	punktis 4.6 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

7)	punktis 5.1 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

8)	punktis 5.2 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

9)	punktis 5.3 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

10)	punktis 5.4 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

11)	punktis 5.5 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

12)	punktis 5.6 esitatud kujutis asendatakse järgmise kujutisega:

2. LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 VI ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

VI lisas asendatakse sõnad „LED- ja OLED-valgusallikate“ sõnadega „avaliku elektrivõrgu toitega LED- ja OLED-valgusallikate“ järgmistes punktides:

—	punkti 1 alapunkti e alapunkt 11,

—	punkti 1 alapunkti e alapunkt 12.

2)	IX lisa tabelis 9 asendatakse näitaja „Värviesitusindeks (CRI) ja R9 [0–100]“ näitajaga „Värviesitusindeks (CRI) [0–100] ja R9“.

3. LISA

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 VI lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 tabelis 7 asendatakse kambri liigi „2 tärni sektsioon“ korral termodünaamilise näitaja (rc) väärtus „2,10“ väärtusega „1,80“.

4. LISA

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 IV lisa muudetakse järgmiselt:

IV lisa punkti 2 alapunktis b asendatakse tekst:

„—	Edaily , ümardatuna kolmanda kümnendkohani, on otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme energiatarbimine 24 tunni jooksul (kWh/24h).“

järgmisega:

„—	Edaily on otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadme energiatarbimine 24 tunni jooksul (kWh/24h), mis on mõõdetud asjaomasele temperatuuriklassile vastavatel (tabelis 4 esitatud) temperatuuritingimustel ja ümardatud kolmanda kümnendkohani.“

26.9.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 236/26

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2023/2051,

25. september 2023,

millega liigitatakse Trinidad ja Tobago koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

1. SISSEJUHATUS

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus“) on loodud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, selliseks riigiks liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmanda riigi võib liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigina rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(4)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohane koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks liigitamine peab põhinema kogu artikli 31 lõikes 2 sätestatud teabe läbivaatamisel. See põhineb ETR-kalapüügi määruse kohaselt saadud teabel või vajaduse korral mis tahes muul asjakohasel teabel, nagu püügiandmed, riiklikelt statistikaorganisatsioonidelt ja muudest usaldusväärsetest allikatest saadud kaubandusteave, laevaregistrid ja andmebaasid, püügidokumendid või statistiliste dokumentide programmid ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjad ning kogu muu sadamatest ja püügipiirkondadest saadud asjakohane teave.

(5)	Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 peab nõukogu võtma vastu otsuse koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kohta. Nende riikide suhtes kohaldatakse ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(6)	ETR-kalapüügi määruse artikli 12 lõike 2 kohaselt võib liitu importida üksnes kalandustooteid, millele on lisatud kõnealuse määrusega kooskõlas olev püügisertifikaat.

(7)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse kolmandast riigist lipuriigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et asjaomane lipuriik on komisjonile teatanud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korrast, mida selle riigi kalalaevad peavad täitma, ning riigi ametiasutustele antud pädevusest tõendada püügisertifikaatides sisalduvate andmete õigsust.

(8)	ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega.

(9)	Trinidadi ja Tobago Vabariik (edaspidi „Trinidad ja Tobago“) ei ole esitanud komisjonile ETR-kalapüügi määruse artikli 20 kohast lipuriigi teatist.

(10)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud teabe alusel leidis komisjon, et on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. See järeldus leidis kinnitust 2015. aasta novembris toimunud komisjoni kontrollkäigu ajal.

(11)	Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada Trinidadi ja Tobagot 21. aprilli 2016. aasta otsusega (2) sellest, et ta võidakse vastavalt ETR-kalapüügi määrusele liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(12)	21. aprilli 2016. aasta otsuses esitati selle võimaliku liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(13)	Trinidadile ja Tobagole teatati otsusest ja saadeti samal ajal ka kiri, milles kutsuti riiki üles rakendama tihedas koostöös komisjoniga selles otsuses esitatud tegevuskava, et kõrvaldada kindlakstehtud puudused.

(14)	Eelkõige kutsus komisjon Trinidadi ja Tobagot üles võtma kõik vajalikud meetmed komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamiseks ja hindama nende meetmete rakendamist.

(15)	Trinidadile ja Tobagole anti võimalus vastata 21. aprilli 2016. aasta otsusele ja muule komisjoni edastatud asjakohasele teabele ning esitada tõendid, et selles otsuses esitatud faktid ümber lükata või neid täiendada. Trinidadile ja Tobagole tagati õigus küsida või esitada lisateavet.

(16)	21. aprilli 2016. aasta otsusega algatas komisjon Trinidadi ja Tobagoga dialoogi.

(17)	Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Kaaluti ja võeti arvesse suulisi ja kirjalikke märkusi, mille Trinidad ja Tobago oli esitanud pärast 21. aprilli 2016. aasta otsust. Trinidadi ja Tobagot hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(18)	Võttes arvesse kogutud teavet, millele on osutatud põhjendustes 42–99, ei ole Trinidad ja Tobago piisavalt tegelenud 21. aprilli 2016. aasta otsuses kirjeldatud probleemide ja puudustega ega ole rakendanud otsusele lisatud tegevuskavas soovitatud meetmeid.

2. TRINIDADI JA TOBAGO SUHTES KOHALDATUD MENETLUS

(19)	21. aprillil 2016 teavitas komisjon ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Trinidadi ja Tobagot, et ta kaalub võimalust liigitada Trinidad ja Tobago koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(20)	Komisjon kutsus Trinidadi ja Tobagot üles rakendama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava, et kõrvaldada 21. aprilli 2016. aasta otsuses nimetatud puudused.

(21)

Peamised komisjoni kindlaks tehtud puudused olid seotud mitme rahvusvahelisest õigusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Eelkõige puudusid piisav õigusraamistik, kalalaevade tulemusliku seire tagamiseks vajalikud tõhusad ja piisavad vahendid, vaatluskava ja kontrolliprogramm ning kalalaevade kontroll sadamates. Muud kindlakstehtud puudused olid seotud piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitustest ja resolutsioonidest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmisega. Samuti tehti kindlaks, et ei ole rakendatud asjakohaste organite mittesiduvaid soovitusi ja resolutsioone, nagu ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ETR-kalapüügi vastane rahvusvaheline tegevuskava (3) ning lipuriigi tegevust käsitlevad FAO vabatahtlikud suunised (4). Nende soovituste ja resolutsioonide rakendamata jätmist käsitati siiski vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegevaks riigiks liigitamise alus.

(22)

Trinidad ja Tobago teavitas 27. mai 2016. aasta, 1. märtsi 2017. aasta, 2. oktoobri 2017. aasta, 23. novembri 2021. aasta ja 18. novembri 2022. aasta kirjadega komisjoni oma valmisolekust kõrvaldada 21. aprilli 2016. aasta otsuses kindlakstehtud puudused ja teha komisjoniga koostööd ning tegevuskava heakskiitmisest.

(23)

27. mai 2016. aasta kirjaga esitas Trinidad ja Tobago riikliku tegevuskava projekti (ehkki ilma selle vastuvõtmise ajakavata), kõigi Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, õngejadalaevade püügilitsentsi ning püügireisi- ja ekspordiaruande näidisvormid ning teabe kalandusasutuste sisemise struktuuri kohta.

(24)

5. detsembril 2016 teavitas Trinidad ja Tobago komisjoni toimunud organisatsioonilistest muudatustest ning 25. veebruaril 2017 andis Trinidad ja Tobago ajakohastatud ülevaate meetmetest, mida ametiasutused olid võtnud või kavatsesid võtta kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks. Selle teavitamise raames andsid ametiasutused siiski teada, et tegevuskava viimistlemine ja rakendamine viiakse lõpule hiljem.

(25)

2. märtsil 2017 kohtusid komisjoni ning Trinidadi ja Tobago ametiasutuste esindajad, et arutada, kuidas oli edenenud tegevuskava rakendamine kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks. Trinidadi ja Tobago ametiasutused kinnitasid sellel kohtumisel oma valmisolekut kõrvaldada kindlakstehtud puudused ja teha komisjoniga koostööd. Paraku ei astutud selleks pärast kohtumist ühtki sammu.

(26)

10. aprillil 2017 saatis komisjon Trinidadi ja Tobago peaministrile kirja, milles väljendati heameelt selle üle, et Trinidad ja Tobago oli kohustunud täiustama oma ETR-kalapüügi vastases võitluses rakendatavat poliitikat ning täitma lipu-, ranniku-, sadama- ja turustusriigina oma rahvusvahelisi kohustusi. Vastust sellele kirjale ei saadud.

(27)

2017. aasta 7. septembril, 17. septembril ja 3. novembril esitasid Trinidadi ja Tobago ametiasutused komisjonile i) kalapüügi ja kalapüügiga seotud tegevuse ning kala ja kalandustoodetega kauplemise reguleerimise valdkonnas koostöö tegemiseks koostatud asutustevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi koopia; ii) ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise alase koostöö tõhustamiseks Trinidadi ja Tobago ning kolmandate riikide vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi näidise ning iii) asutustevahelise standardse töökorra (kavandi), mis hõlmab kala ja kalandustoodete importi, kalalaevade registreerimist, kalalaevade sadamasse saabumise ja sadamast lahkumise deklaratsioone, kalalaevade (massiga alla 250 tonni) importi, kala ja kalandustoodete eksporti, ministri luba tollimaksust vabastamiseks, kala ja kalandustoodete lossimist, ümberlaadimist ja transiiti, kalalaevade seiret ning kalalaevade kontrolli sadamates.

(28)	7. novembril 2017 korraldas komisjon kaugkohtumise Trinidadi ja Tobago ametiasutuste esindajatega, et arutada meetmeid, mida riik rakendas ETR-kalapüügi vastases võitluses.

(29)

24. novembril 2017 edastas Trinidad ja Tobago kirjaliku kokkuvõtte meetmetest, mida tal oli kavas võtta ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks, ning nimekirja Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvatest suuremahulise püügiga tegelevatest kalalaevadest. 5. juunil 2018 sai komisjon kalavarude majandamise seaduse eelnõu koopia.

(30)

8. veebruaril 2019 korraldas komisjon kaugkohtumise Trinidadi ja Tobago ametiasutuste esindajatega, et arutada riigi edusamme 21. aprilli 2016. aasta otsuses loetletud puuduste kõrvaldamisel. Kohtumise käigus leidis kinnitust, et selles otsuses kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel ei olnud toimunud edasiminekut.

(31)	24. oktoobril 2019 liitus Trinidad ja Tobago FAO lepinguga sadamariigi võetavate meetmete kohta (PSMA) (edaspidi „sadamariigi meetmete leping“) ning kiitis heaks kokkuleppe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (5).

(32)

22. juunil 2020 esitasid Trinidadi ja Tobago ametiasutused ajakohastatud kirjaliku ülevaate meetmetest, millega viidi ellu ETR-kalapüügi vastast tegevuskava. Ametiasutused esitasid kalavarude majandamise seaduse eelnõu läbivaadatud versiooni ja nimetasid oma tegevusprioriteedid, milleks on kalandusinspektsiooni loomine ning laevaseiresüsteemi paigaldamine Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvatele suuremahulise püügiga tegelevatele kalalaevadele.

(33)

21. septembril 2021 kohtus komisjon videokonverentsi teel Trinidadi ja Tobago ametiasutuste esindajatega, et arutada edusamme, mis olid tehtud õigusraamistiku läbivaatamisel ja laevaseiresüsteemi paigaldamisel suuremahulise püügiga tegelevatele kalalaevadele (eeskätt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal tegutsevatele õngejadalaevadele), samuti edusamme seoses lossimise ja kontrolliga sadamates, kalandusinspektsiooni loomisega ja laevastiku staatusega. Kohtumise käigus leidis kinnitust, et 21. aprilli 2016. aasta otsuses välja toodud valdkondades ei olnud toimunud edasiminekut.

(34)

24. septembril 2021 esitasid Trinidadi ja Tobago ametiasutused komisjonile i) kalapüügi ja kalapüügiga seotud tegevuse ning asjaomase kaubanduse reguleerimise valdkonnas koostöö tegemiseks koostatud asutustevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi lõpliku allkirjastatud versiooni koos kehtiva standardse töökorraga, ii) Trinidadi ja Tobago ning kolmandate riikide vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi (mida oli jagatud komisjoniga juba 17. septembril 2017) ning iii) sadamariigi meetmeid toetava FAO projekti raames Trinidadis ja Tobagos tehtud seire, kontrolli ja järelevalve (sh sadamate hindamise) aruande koopia.

(35)

Peale selle saatsid Trinidadi ja Tobago ametiasutused 2021. aasta 2. ja 7. oktoobril komisjonile nimekirja kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade sadamakülastustest aastatel 2018–2020 ning nimekirja Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvatest kalalaevadest, kellel on lubatud püüda kala ICCATi konventsiooni alal.

(36)	25. oktoobri 2021. aasta kirjas rõhutas komisjon oma muret dialoogi edenemise pärast ning selle pärast, et Trinidad ja Tobago ei olnud teinud 21. aprilli 2016. aasta otsusele lisatud tegevuskavas esitatud soovituste täitmisel edusamme.

(37)

Trinidadi ja Tobago ametiasutused esitasid 9. novembril 2021 i) eduaruande, mis sisaldab teavet riikliku tegevuskava rakendamise seisu kohta, ii) aruande, milles käsitletakse riiklikku strateegiat ja tegevuskava sadamariigi meetmete lepingu sätete ning muude rahvusvaheliste dokumentide ja mehhanismide tulemuslikuks rakendamiseks võitluses ETR-kalapüügi vastu, ning iii) töökava kavandi, mille oli koostanud komitee, mis oli loodud põhjenduses 23 osutatud riikliku tegevuskava alusel selleks, et jälgida ja kontrollida kalapüügi, kalapüügiga seotud tegevuse ja asjaomase kaubanduse reguleerimise valdkonnas koostöö tegemiseks koostatud vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist ja anda selle kohta aru.

(38)

Vastusena komisjoni 23. novembri 2021. aasta kirjale kinnitas Trinidad ja Tobago oma ametiasutuste kindlat tahet võidelda ETR-kalapüügi vastu. Komisjon vastas 2. detsembril 2021, rõhutades vajadust võtta tõhusaid meetmeid, et ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks kõrvaldada Trinidadi ja Tobago kontrollisüsteemis kindlaks tehtud puudused.

(39)	14.–16. detsembril 2022 tegi komisjon Trinidadi ja Tobagosse kontrollkäigu, et hinnata pärast 21. aprilli 2016. aasta otsust tehtud edusamme. Kontrollkäik andis kinnitust, et otsuses kindlakstehtud puudused olid kõrvaldamata.

3. TRINIDADI JA TOBAGO LIIGITAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVAKS KOLMANDAKS RIIGIKS

(40)	Komisjon hindas kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikega 3, kuidas Trinidad ja Tobago on täitnud rahvusvahelisi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi. Seda tehes võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 sätestatud kriteeriume.

3.1. ETR-kalapüügi kordumise ja ETR-kalapüügist saadud toodete kaubavoogude vastu võetavad meetmed (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 4)

(41)

Nagu on rõhutatud 21. aprilli 2016. aasta otsuses, tegi komisjon kindlaks, et Trinidad ja Tobago ei ole täinud lipu-, sadama-, ranniku- ja turustusriigina rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad tema lipu all sõitvad laevad või tema kodanikud, ega ole suutnud ära hoida ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete jõudmist oma turule.

(42)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe (edaspidi „ÜRO kalavarude kokkulepe“) artikli 18 lõike 3 punkti a kohaselt peavad riigid omama püügilitsentside või -lubade abil kontrolli oma lipu all avamerel sõitvate laevade üle allpiirkonna, piirkonna või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud menetluse kohaselt. Peale selle on ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 45 ja FAO vastutustundliku kalapüügi juhendi (6) (edaspidi „FAO juhend“) punktis 8.2.2 esitatud soovitustes öeldud, et lipuriigid peaksid tagama, et igal nende lipu all sõita võival laeval, mis tegutseb nende vetest väljaspool, on kehtiv püügiluba. Sarnane soovitus on esitatud ka lipuriigi tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktides 29 ja 30.

(43)

21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjenduses 14 on märgitud, et Trinidadi ja Tobago kalavarude majandamise õigusraamistik, mis on loodud 1916. aasta kalandusseadusega (7) ning 1986. aasta arhipelaagivete ja majandusvööndi seadusega, (8) ei võimalda Trinidadi ja Tobago ametiasutustel rakendada meetmeid, et tõhusalt kontrollida enda lipu all sõitvaid kalalaevu ja seda, kuidas kalalaevad kasutavad riigi sadamaid.

(44)

1916. aasta kalandusseadusega ei ole kehtestatud kohustuslike kalapüügilitsentside süsteemi. Ehkki kalandusasutused on rakendanud püügilitsentside väljastamise tava, ei ole sel õiguslikku toimet. Komisjoni valduses olevast teabest on näha, et litsentsimist võimaldab kontrollida üksnes kaubanduskorraldus, mille kohaselt peab igal eksportijal olema välisturgudele ligipääsemiseks ekspordilitsents. See litsents kehtib kolm kuud, pärast mida peab eksportija esitama asjaomasele ametiasutusele uue taotluse. Ehkki kalandusasutused saavad litsentsitaotlused otse laevaomanikelt, ei ole neil õigust taotlust nõuete täitmata jätmise korral tagasi lükata. Komisjoni teada ei ole seni tagasi lükatud ühtki ekspordilitsentsi taotlust. Pealegi ei hõlma see kontroll neid Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvaid kalalaevu, kes ei ekspordi oma saaki välisturgudele.

(45)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli 94 lõike 2 punkti b kohaselt peab lipuriik tagama kontrolli ja jurisdiktsiooni oma lipu all sõitvate laevade üle. Peale selle peaks lipuriik ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti g alapunkti iii kohaselt kontrollima oma lipu all sõitvaid laevu, rakendades seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, sealhulgas riiklikke kontrollikavu ja vaatlusprogramme ning laevaseiresüsteeme. Lisaks on ICCATi soovituse 18–10 punktides 1 ja 3 öeldud, et kõik ICCATi konventsiooni alal tegutsevad laevad, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, peavad olema varustatud laevaseiresüsteemiga ja teatama vähemalt iga kahe tunni tagant oma asukoha. Samamoodi on lipuriigi tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktis 31 soovitatud lipuriikidel rakendada oma lipu all sõitvate laevade suhtes kontrollikorda ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 on märgitud, et riigid peaksid tegema kalapüügi põhjalikku ja tõhusat seiret, kontrolli ja järelevalvet, sealhulgas rakendama vajaduse korral laevaseiresüsteemi.

(46)

Võttes arvesse 2015. aasta novembris ja 2022. aasta detsembris Trinidadi ja Tobagosse tehtud kontrollkäikude käigus tehtud tähelepanekuid ning olles läbi vaadanud kogu olemasoleva teabe, jõudis komisjon järeldusele, et Trinidadi ja Tobago pädevatel asutustel ei ole võimalik tagada piisavat kontrolli oma kalalaevastiku tegevuse üle.

(47)

Täpsemalt ei sisalda 1916. aasta kalandusseadus sätteid Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvate kalalaevade, sealhulgas Trinidadi ja Tobago jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool tegutsevate kalalaevade kontrolli ja järelevalve kohta. Sellise toimiva seadme paigaldamine, mis võimaldaks Trinidadil ja Tobagol jälgida laevaseiresüsteemi kaudu oma lipu all sõitvaid laevu, on vabatahtlik.

(48)

Kuni 2022. aasta detsembrini sõitis Trinidadi ja Tobago lipu all 25 suuremahulise püügiga tegelevat kalalaeva (õngejadalaeva), kellel oli luba tegutseda ICCATi konventsiooni alal; neist 21 oli varustatud vabatahtlikult paigaldatud toimiva laevaseiresüsteemiga. Peale selle märkas komisjon 2022. aasta detsembris kontrollkäiku tehes, et üks Trinidadi ja Tobago lipu all sõitev kalalaev, millel on luba tegutseda ICCATi konventsiooni alal, ei olnud edastanud laevaseiresüsteemi signaali üle 165 päeva.

(49)

Sama kontrollkäigu ajal teavitasid Trinidadi ja Tobago kalandusasutused komisjoni sellest, et Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvatel kalalaevadel ei ole lubatud tegeleda püügiga kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Komisjon tegi vabatahtlikult paigaldatud laevaseiresüsteemide haldamiseks loodud platvormi andmete põhjal siiski kindlaks ühe Trinidadi ja Tobago lipu all sõitva kalalaeva, mis väidetavalt püüdis kala kolmanda riigi majandusvööndis.

(50)

ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti g alapunkti ii kohaselt peavad kokkuleppeosalised võtma meetmeid, et kontrollida oma lipu all sõitvate kalalaevade tegevust, sealhulgas rakendama riiklikke vaatlusprogramme ning piirkondlikke ja allpiirkondlikke vaatlusprogramme, milles nad osalevad. Samuti peab iga osaline ICCATi soovituse 16–14 kohaselt tagama triivõngejadaga, seinnoodaga, söödaga õngelaevaga, lõkspüünisega, nakkevõrguga ja traalnoodaga püügi puhul vaatleja kohaloleku vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses. Paraku ei ole 1916. aasta kalandusseadusega kehtestatud riigisisest (teaduslikku või muud) vaatlusprogrammi ega antud ka volitusi selle kehtestamiseks. 2022. aasta septembris tehti teabe kogumiseks katse korras üks vaatleja jälgitud püügireis. Trinidadi ja Tobago ametiasutused märkisid, et mitmel Trinidadi ja Tobago lipu all sõitval suuremahulise püügiga tegeleval õngejadalaeval ei pruugi olla võimalik vaatlejaid pardale võtta.

(51)

Kuigi vajalik õigusraamistik ja vajalikud vahendid Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvate laevade püügitegevuse ja sellega seotud tegevuse kontrollimiseks puudusid, jätkasid riigi ametiasutused kalalaevadele oma lipu all sõitmise lubade ja püügilubade andmist. Näiteks 2022. aasta jaanuaris ehitati üks uus kalalaev, mis registreeriti ning sai õiguse sõita Trinidadi ja Tobago lipu all ja loa püüda kala ICCATi konventsiooni alal. 2022. aasta detsembris tehtud kontrollkäigu ajal teavitasid Trinidadi ja Tobago ametiasutused komisjoni ka kavatsusest jätkata suuremahulise kalapüügiga tegeleva laevastiku laiendamist.

(52)

Seda arvesse võttes ei saa komisjon välistada, et Trinidadis ja Tobagos registreeritud ning Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvad kalalaevad on tegelenud ETR-kalapüügiga või sellega seotud tegevusega Trinidadi ja Tobago jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades, sealhulgas kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades, ning kasutanud kolmandate riikide sadamaid.

(53)

Seepärast leiab komisjon, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud lipuriigina kohustust kontrollida oma laevastikku ja vältida oma laevastiku tegelemist ETR-kalapüügiga oma jurisdiktsiooni alt välja jäävates vetes. Sellega on rikutud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt peab iga riik tagama tulemuslikult oma jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle. Sellega on rikutud ka ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklit 18, mille kohaselt peavad riigid, kelle laevad püüavad kala avamerel, võtma kontrollimeetmeid, kandmaks hoolt selle eest, et need laevad täidavad piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud eeskirju. Trinidad ja Tobago ei ole seega täitnud hoolsuskohustust võtta kasutusele piisavad vahendid ning teha kõik võimalik ja endast olenev, et vältida oma lipu all sõitvate laevade ETR-kalapüüki. See kohustuse täitmata jätmine ei ole kooskõlas ka ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktidega 34 ja 35, mille kohaselt peaksid riigid tagama, et nende lipu all sõitvad kalalaevad ei tegele ETR-kalapüügiga ega toeta seda, ning mis kindlustavad ka selle, et lipuriigid saavad enne kalalaeva registreerimist täita oma kohustuse tagada, et laev ei tegele ETR-kalapüügiga.

(54)	ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 4 punkti b alusel kontrollis komisjon ka meetmeid, mida Trinidad ja Tobago on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(55)

Asjaolu, et Trinidadil ja Tobagol puudub kontroll oma lipu all sõitvate kalalaevade üle, võimaldab neil laevadel lossida ja/või ümber laadida kalandustooteid Trinidadi ja Tobago ning kolmandate riikide sadamates ning seega ei ole võimalik ära hoida ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete sisenemist turgudele.

(56)

Lisaks, kui võrrelda teavet, mille Trinidad ja Tobago esitas komisjonile 2022. aasta detsembris toimunud kontrollkäigu ajal, ja avalikult kättesaadavat teavet, tundub, et Trinidadil ja Tobagol ei ole võimalik anda täpset ja täielikku teavet pika rändega liikide kohta, mida püüab tema avamerel tegutsev kalalaevastik, ega oma sadamates lossitavate või ümberlaaditavate kalandustoodete kohta. See kinnitab, et Trinidad ja Tobago ei ole võimeline jälgima kalandustooteid riiklikes või rahvusvahelistes kaubavoogudes.

(57)

ÜRO kalavarude kokkuleppe I lisa artikli 5 kohaselt peab iga riik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad saadavad riigi kalandusametile püügipäeviku andmed püügi ja püügikoormuse kohta, sealhulgas andmed avamerel toimunud püügitegevuse kohta, ning teevad seda piisava sagedusega, et täita riiklikke nõudeid ning piirkondlikke ja rahvusvahelisi kohustusi. Sellele on osutatud ka ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 51.5, milles soovitatakse rannikuriikidel tagada, et iga nende vetes kala püüdev laev peab püügipäevikut.

(58)

Trinidadi ja Tobago kalalaevade jaoks ei ole praegu ühtki siseriiklikku õigusnormi püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide, ümberlaadimisdeklaratsioonide või müügiteatiste kasutamise kohta. Nende asemel kasutavad kalandusasutused süsteemi, kus esitatakse vabatahtlikult püügi- ja püügikoormuse andmeid üksikute püügireiside kohta ning ekspordiaruandeid vaid nende Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvate kalalaevade kohta, mille saak on mõeldud eksportimiseks kolmandate riikide turgudele. Kuigi kalandusasutused teatasid komisjonile, et selline ekspordiaruanne tuleb esitada pärast igat püügireisi, ei ole nende kalandusasutustele esitamisel mingit õiguslikku alust. Õigusnormide puudumise tõttu ei ole võimalik kontrollida hinnangut riigi laevastiku püügireiside ja ekspordi hõlmatuse kohta.

(59)

Eespool kirjeldatud püügireiside kohta aru andmise süsteem on seotud ekspordilubade andmisega, ent kuna puudub õigusnorm, mis muudaks püügireisi aruande esitamise kohustuslikuks, ei ole riigi ametiasutustel õigusaktist tulenevat kohustust keelduda ekspordilitsentsi väljastamisest, kui püügireisi ja ekspordiaruannet ei ole esitatud. Kalandustoodete jaoks, mis ei ole mõeldud eksportimiseks, ei ole mingit kohustusliku registreerimise mehhanismi.

(60)

Kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade poolse ICCATi liikide lossimisega seoses kinnitasid Trinidadi ja Tobago kalandusasutused, et ehkki nad koguvad teavet selle kohta, kuidas kasutavad riigi sadamaid kolmanda riigi lipu all sõitvad kalalaevad, kes lossivad ja laadivad ümber ICCATi liike, ei ole neil võimalik kontrollida nende andmete täpsust, mille laevade käitajad esitavad sadamavaldajatele, ega teha vahet ümberlaadimise ja lossimise andmetel. Peale selle märkisid kalandusasutused, et nad koguvad oma sadamate kasutamise kohta teavet vaid nendelt välisriikide laevadelt, mis tegelevad ICCATi liikide lossimise ja ümberlaadimisega. Muid liike ei registreerita ja nende puhul ei ole mingit aruandekohustust.

(61)

Kuna puudub kontroll kalalaevade püügi-, lossimis- ja ümberlaadimistegevuse üle, ei ole Trinidadi ja Tobago kalandusasutustel võimalik jälgida kogu tarneahelas kalu, mille on tema sadamates lossinud või ümber laadinud tema enda või kolmanda riigi lipu all sõitvad kalalaevad. Seetõttu ei saa Trinidadi ja Tobago ametiasutused kinnitada, et riigi või kolmandate riikide turgudele saadetavad tooted ei pärine ETR-kalapüügist.

(62)

ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 18 lõike 3 punkti f kohaselt peavad lipuriigid kehtestama nõuded, et kontrollida sihtliikide ja sihtliiki mittekuuluvate liikide püüki, rakendades muu hulgas lossitava saagi kontrolli. ETR-kalapüügi vastases rahvusvahelises tegevuskavas on esitatud juhised, milles käsitletakse rahvusvahelisi turuga seotud meetmeid, millega toetatakse ETR-kalapüügist saadud kala ja kalandustoodete kauplemise vähendamist või lõpetamist. Samuti soovitatakse selle tegevuskava punktis 71 riikidel astuda samme oma turgude läbipaistvuse suurendamiseks, et kala ja kalandustooteid oleks võimalik jälgida. FAO juhendi artiklis 11 kirjeldatakse püügijärgse tegevuse häid tavasid ja vastutustundlikku rahvusvahelist kaubandust ning palutakse riikidel hoolt kanda selle eest, et kala ja kalandustoodetega kauplemisel riikide vahel ja riigi sees järgitaks usaldusväärseid kaitse- ja majandamistavasid, parandades kala ja kalandustoodete päritolu kindlaksmääramist.

(63)

Kontrollkäikude käigus saadud teabe põhjal leiab komisjon, et Trinidadil ja Tobagol ei ole võimalik tagada läbipaistvust oma turul ega riikidevahelisel kauplemisel kalandustoodetega, kuna ei ole tagatud kala ja kalandustoodete jälgitavust. Selles küsimuses ei järgi Trinidad ja Tobago ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklit 23, mille kohaselt peavad sadamariigid võtma meetmeid, et tõhustada rahvusvahelisi kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sadamas tehtavat dokumentide, püügivahendite ja saagi kontrolli ning keeldu saak lossida või ümber laadida, kui on tehtud kindlaks, et see on püütud viisil, mis kahjustab rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

(64)

Peale selle leiab komisjon, et kala lossimine eraomandis olevatel kaidel ja selle laadimine otse konteineritesse edasisaatmiseks kolmandatesse riikidesse, ilma et Trinidadi ja Tobago kalandusasutused oleksid teinud riigi tasandil mis tahes asjakohase kalanduskontrolli, seab ohtu asjaomaste kalandustoodete jälgitavuse (9).

(65)

Komisjoni kogutud avalikult kättesaadava statistika kohaselt on selgeid viiteid sellele, et Trinidadi ja Tobago sadamate kaudu võib toimuda kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade ETR-kalapüügist pärineva kala transiit. Näiteks ühe kolmanda riigi esitatud impordiandmetest on näha enam kui 1 000 tonni külmutatud pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) eksport Trinidadist ja Tobagost 2021. aastal (10). Sel aastal oli Trinidadi ja Tobago ICCATi kvoot pikkuim-tuuni puhul 267 tonni.

(66)	Trinidadi ja Tobago ametiasutustel puudub volitus teha vajalikke kontrolle ja nad ei tee neid, et ära hoida ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete lossimine riigi sadamates, mistõttu on oht, et need tooted jõuavad turgudele.

(67)

Võttes arvesse pärast 21. aprilli 2016 toimunud muutusi, leiab komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetega 3 ja 4, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ning kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikega 3 ja lõike 4 punktiga b, et Trinidad ja Tobago ei ole võtnud piisavaid meetmeid, et hoida ära ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääs turgudele.

3.2. Suutmatus teha koostööd ja võtta täitemeetmeid (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 5)

(68)

Nagu on kirjeldatud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendustes 19–26, analüüsis komisjon, kas Trinidad ja Tobago on teinud ETR-kalapüügi ja sellega seotud tegevuse uurimisel komisjoniga tulemuslikult koostööd. Analüüsimisel tehti kindlaks, et ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 5 kohaselt on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud lipuriigina rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud koostöö ja nõuete täitmise tagamisega.

(69)	Trinidadi ja Tobago kalandusasutused olid pärast 21. aprilli 2016. aasta otsust komisjoni teabenõuetele vastamisel ja tagasiside andmisel jätkuvalt koostööaltid.

(70)

Paraku piiras Trinidadi ja Tobago ametiasutuste vastuseid aegunud kalandusalane õigusraamistik, millega ei ole ette nähtud kalanduskontrolli tegemist riigi tasandil ja mida on viimased kaheksa aastat läbi vaadatud, ilma et oleks kehtestatud konkreetset ajakava läbivaadatud raamistiku vastuvõtmiseks. See õigusraamistiku puudumine takistas tõhusat koostööd komisjoniga. Kohustusi ja meetmeid, millest Trinidadi ja Tobago ametiasutused oma vastustes teatasid, lükati pidevalt edasi ja seega ei täitnud ETR-kalapüügi teemaline dialoog oma eesmärki.

(71)

ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad riigid tagama, et nende lipu all sõitvad laevad järgivad piirkondlikke ja allpiirkondlikke kaitse- ja majandamismeetmeid. Lisaks on selles sätestatud, et rikkumiste korral kohaldatavad karistused peaksid olema piisavalt karmid, et tõhusalt tagada nõuete täitmine, hoida ära rikkumised kõikjal, kus neid esineb, ja võtta rikkujatelt ära ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu. Sarnane on ka ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 21 ja lipuriigi tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punkti 38 alapunkti a sõnastus.

(72)

Nagu on kirjeldatud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjenduses 21, ei sisalda Trinidadi ja Tobago aegunud õigusraamistik ETR-kalapüügi ega raske rikkumise määratlust. Samuti puudub selles põhjalik loetelu rasketest rikkumistest, mille suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Rikkumisi ja raskeid rikkumisi ei ole käsitletud piisavalt, et tagada nõuete täitmine, hoida ära rikkumised kõikjal, kus neid esineb, ja võtta rikkujatelt ära ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu. Seega ei ole Trinidadi ja Tobago karistussüsteem praegusel kujul kõikehõlmav ja piisav, et sellel oleks heidutav mõju.

(73)

Mis puudutab sadamariigi meetmete lepingu artikliga 6 ette nähtud koostööd ja kontrollitegevuse koordineerimist allpiirkonna ja piirkonna tasandil, siis Trinidad ja Tobago ei tee ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 28 ette nähtud koostööd kolmandate riikidega, kelle laevad kasutavad tema sadamaid lossimiseks või ümberlaadimiseks. Peale selle ei ole Trinidad ja Tobago sõlminud ühtegi lepingut ega kokkulepet teiste riikidega, et teha koostööd riiklikul, piirkondlikul või üleilmsel tasandil vastu võetud seaduste ning kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamisel, nagu on ette nähtud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 31.

(74)

Eespool nimetatud puudused takistavad Trinidadi ja Tobagot järgimast ÜRO mereõiguse konventsiooni artikleid 63, 64 ja 117–119, millega on kehtestatud kõikidele riikidele kohustus teha koostööd mere elusressursside, sealhulgas piirialade kalavarude ja pika rändega kalaliikide kaitse ja majandamise valdkonnas. ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklitega 7, 8 ja 20 on arendatud edasi riikide kohustust teha koostööd kokkusobivate kaitse- ja majandamismeetmete kehtestamise ja järgimise tagamise valdkonnas. Seda on põhjalikumalt kirjeldatud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 28 ja 51, milles on esitatud üksikasjalikud juhised riikidevaheliseks otseseks koostööks, sealhulgas rannikuriikidele kättesaadavate andmete või teabe vahetamiseks.

(75)	Nagu on rõhutatud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendustes 34–36, ei saa Trinidadi ja Tobago arengutaset pidada teguriks, mis vähendab pädevate asutuste suutlikkust täita lipu-, ranniku-, sadama- ja turustusriigi kohustusi.

(76)

Võttes arvesse 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendusi 34–36 ja pärast 21. aprilli 2016 toimunud arengut, on komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetega 3 ja 5 endiselt seisukohal, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi koostöö ja nõuete täitmise tagamise valdkonnas.

3.3. Suutmatus rakendada rahvusvahelisi eeskirju (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 6)

(77)

Nagu on kirjeldatud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendustes 27–33, analüüsis komisjon teavet, mida peeti asjakohaseks seoses Trinidadi ja Tobago ÜRO mereõiguse konventsiooni, ÜRO kalavarude kokkuleppe ja ICCATi konventsiooni osalise staatusega. Analüüsimisel tehti kindlaks, et ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigete 3 ja 6 kohaselt on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, normide ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(78)

Tuleb märkida, et suuremahulise püügiga tegelevate Trinidadi ja Tobago kalalaevade sihtliigid on tuunikala ja teised pika rändega liigid ICCATi konventsiooni alal. Neid liike püüdes peaks Trinidad ja Tobago tegema koostööd ICCATiga, mis on sellel alal ja nende liikide puhul pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon, ning kõigi asjaomaste riikidega. Ehkki Trinidad ja Tobago on ICCATi konventsiooni osaline, ei täida ta konventsiooni IX artiklist tulenevat kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada konventsiooni järgimine.

(79)	Trinidad ja Tobago ei täida ka ÜRO mereõiguste konventsiooni artikliga 117 talle kui lipuriigile pandud kohustust võtta oma kodanike suhtes meetmeid avamere elusressursside kaitseks.

(80)	Nagu on märgitud eespool põhjenduses 31, liitus Trinidad ja Tobago 2019. aasta oktoobris sadamariigi meetmete lepinguga. Paraku ei ole siseriikliku õigusaktiga veel üle võetud kohustusi ja meetmeid, mis on sätestatud selles rahvusvahelises lepingus seoses võitlusega ETR-kalapüügi vastu.

(81)	Sadamariigi meetmete lepingu artikli 7 kohaselt peab iga lepinguosaline määrama ja avalikustama sadamad, millesse sisenemise luba võivad taotleda välisriikide kalalaevad, ning omama piisavat suutlikkust teha kontrolle.

(82)

Hoolimata õigusliku aluse puudumisest, mis on põhjustatud sellest, et sadamariigi meetmete lepingus sätestatud kohustusi ei ole siseriikliku õigusaktiga üle võetud, teatas Trinidad ja Tobago FAO sekretariaadile kolmest sadamariigi meetmete lepingu kohaselt määratud sadamast (sh eraomandis olevad kaid). Samas ei ole Trinidadi ja Tobago ametivõimudel võimalik tagada, et kolmanda riigi lipu all sõitvad kalalaevad ei külasta muid sadamaid, sest ühtki seonduvat siseriiklikku õigusakti ei ole kehtestatud. 2022. aasta detsembris tehtud kontrollkäigu käigus sai komisjon dokumendid, millest oli näha, et ühel kolmanda riigi lipu all sõitval kalalaeval oli püügilitsents, mis võimaldas tal külastada kahte kolmest Trinidadi ja Tobago määratud sadamast, ent ka üht muud sadamat. Lisaks teavitati sama kontrollkäigu ajal komisjoni sellest, et Trinidadi ja Tobago tolliasutustel on volitus määrata heakskiidetud tollisadamad ja -kaid. Need sadamad (kokku 45) ei ole samad mis sadamad, mille on määranud kalandusasutused ja millest on teavitatud FAO sekretariaati. Ja veel – avatud lähtekoodiga andmebaasidest on näha, et Trinidadi ja Tobago muid kui määratud sadamaid külastab suur hulk kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu.

(83)

Kahes peamises määratud sadamas on mitu eraomandis olevat kaid, mille üle kalandusasutustel puudub kontroll. Kalandusasutustel ei ole sadamarajatistele vaba juurdepääsu ja nende esindajad ei viibi alaliselt sadamates. Kalandusasutustel on juurdepääs sadamatele vaid koostöös muude asjaomaste asutustega. Näiteks võib neil olla võimalik osaleda sadamates tehtavates kontrollides, kuid üksnes teiste asutuste (nt tolli- või sadamaasutused) jurisdiktsiooni all.

(84)

Peale selle ei täida Trinidad ja Tobago nõudeid, mis on sätestatud sadamariigi meetmete lepingu artiklis 8 seoses kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade kohustusega esitada enne sadamasse sisenemist konkreetne teave, ja nõudeid, mis on sätestatud selle lepingu artiklis 9 seoses sadamasse sisenemiseks loa andmise või selle andmisest keeldumisega. Konkreetsemalt ei kohusta Trinidadi ja Tobago praegune õigusraamistik kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu esitama sadamariigi meetmete lepingu A lisas nimetatud teavet. See takistab Trinidadi ja Tobago ametiasutustel kindlaks teha, kas laevad, kes taotlevad luba siseneda tema sadamatesse, on tegelenud ETR-kalapüügiga või seda toetava kalapüügiga seotud tegevusega. Peale selle ei anna siseriiklikud õigusaktid ametiasutustele volitust keelduda andmast kolmanda riigi lipu all sõitvale kalalaevale luba siseneda Trinidadi ja Tobago sadamasse juhul, kui on olemas piisavad tõendid selle kohta, et laev on tegelenud ETR-kalapüügiga või seda toetava kalapüügiga seotud tegevusega. Ainsad kohaldatavad sätted sadamasse sisenemise loa andmise või selle andmisest keeldumise kohta leiab merendus- ja tollialastest õigusaktidest, mis on kohaldatavad kõikide laevade suhtes ja vaid neis õigusaktides sätestatud eesmärkidel.

(85)

Trinidadi ja Tobago kalandusasutused on teinud alates 2022. aastast koostööd riigi tolli- ja merendusasutustega, et osaliselt hinnata siseriiklike merendus- ja tollinõuete täitmiseks esitatud teavet Trinidadi ja Tobago sadamaid külastavate kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade sadamakülastuste ja nende pardal olevate kalandustoodete kohta. See koostöö toimub asutustevaheliste kokkulepete alusel. Teavet saadakse siiski vaid osaliselt ning täitemeetmeid ei võeta, kuna puuduvad asjakohased sätted, millega sadamariigi meetmete lepingus sätestatud kohustused oleksid Trinidadi ja Tobago õigusesse üle võetud.

(86)

Näiteks kaks kalalaeva, (11) mis ei kuulu ICCATi püügiluba omavate laevade registrisse, võisid tegeleda ICCATi konventsiooni alal loata kalapüügiga. Need laevad külastasid üht Trinidadi ja Tobago sadamat ja kasutasid sealset eraomandis olevat kaid 10. ja 20. septembril 2019 ning 4. ja 18. oktoobril 2019. Kalandusasutused väitsid, et neil ei ole teavet nende laevade pardal olnud kala kohta, mis võidi eraomandis oleval kail lossida või ümber laadida.

(87)	Sadamariigi meetmete lepingu artikli 12 kohaselt peab iga lepinguosaline kontrollima oma sadamates nii palju laevu, kui on vaja selleks, et jõuda lepingu eesmärgi saavutamiseks piisava aastase kontrollide tasemeni.

(88)

1986. aasta arhipelaagivete ja majandusvööndi seaduse artikli 28 kohaselt on kalandusasutustel volitus teha kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade kontrolle üksnes arhipelaagivetes, territoriaalmerel ja majandusvööndis, mitte sadamates. Sellega on ametiasutused jäetud ilma õigusest teha kontrolle määratud sadamates, mis on ette nähtud sadamariigi meetmete lepingu artikliga 7, ja see ei ole kooskõlas selle lepingu artiklis 12 sätestatud eesmärgiga.

(89)	Nagu on kirjeldatud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendustes 28–30, analüüsis komisjon asjakohast teavet piirkondliku kalandusorganisatsiooni, eelkõige ICCATi avaldatud kättesaadavatest andmetest.

(90)

ICCAT on teavitanud Trinidadi ja Tobago ametiasutusi ametlikult sellest, et riik ei ole täielikult ja tõhusalt täitnud oma kohustusi kooskõlas teatavate ICCATi soovitustega. Seepärast tunnistati Trinidad ja Tobago 2016. aastal nõuetele mittevastavaks (12) ning sellest ajast saati on riik saanud ICCATilt igal aastal nõuetelevastavust käsitleva kirja (13).

(91)

Konkreetsemalt soovitatakse ICCATi soovituses 18–09 muu hulgas kontrollida sadamates igal aastal vähemalt 5 % kolmanda riigi lipu all sõitvaid kalalaevu (14). Võttes arvesse seda, et kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade sadamakülastuste arv oli Trinidadi ja Tobago ametiasutuste sõnul 2022. aastal suurem kui 1 200, ning seda, et puudub siseriiklik õigusakt, millega oleks üle võetud sadamariigi meetmete lepingus sätestatud nõue esitada enne sadamasse sisenemist konkreetne teave (nagu on märgitud põhjenduses 82), on sadamakülastuste tegelik arv eeldatavasti tublisti suurem. Viimase viie aasta jooksul (2018–2022) on Trinidadi ja Tobago kalandusasutused kontrollinud vabatahtlikkuse alusel ja laevaomaniku selgesõnalisel nõusolekul vaid nelja laeva, mis sõitsid kolmanda riigi lipu all.

(92)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 50, on ICCATi soovituses 16–14 sätestatud kohustus tagada triivõngejadaga, seinnoodaga, söödaga õngelaevaga, lõkspüünisega, nakkevõrguga ja traalnoodaga püügi puhul vaatleja kohalolek vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses. Trinidad and Tobago ei täida seda nõuet, kuna ei 1916. aasta kalandusseadusega ega ühegi seonduva teisese õigusaktiga ei ole kehtestatud riigisisest (teaduslikku või muud) vaatlusprogrammi (15).

(93)	Nagu on märgitud põhjenduses 45, ei täida Trinidad ja Tobago ka soovitust 18–10, mille kohaselt peavad kõik ICCATi konventsiooni alal tegutsevad laevad, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, olema varustatud laevaseiresüsteemiga ja teatama vähemalt iga kahe tunni tagant oma asukoha.

(94)

Põhjendustes 90–93 kirjeldatud asjaolud takistavad Trinidadi ja Tobagot täitmast oma koostöö- ja kaitsekohustusi. See ei ole kooskõlas kohustusega võtta meetmeid või teha koostööd, et võtta meetmeid, mis on vajalikud mere elusressursside kaitseks avamerel, nagu on ette nähtud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklitega 117 ja 118.

(95)	Komisjon analüüsis kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 6 punktiga c, kas Trinidad ja Tobago võis olla seotud mis tahes tegevuse või tegevusetusega, mis võis vähendada kohaldatavate õigusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

(96)	Nagu on märgitud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjenduses 31, ei täida Trinidad ja Tobago lipuriigina ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 117–119 kohaseid koostöö- ja kaitsekohustusi.

(97)

Võttes lisaks arvesse põhjendustes 48 ja 49 kirjeldatud asjaolusid, ei järgi Trinidad ja Tobago ka ÜRO kalavarude kokkuleppe artiklit 18, mille kohaselt peavad riigid, kelle laevad püüavad kala avamerel, võtma kontrollimeetmeid, kandmaks hoolt selle eest, et need laevad täidavad piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud eeskirju.

(98)	Nagu on märgitud põhjendustes 73, 82–85 ja 88, ei järgi Trinidad ja Tobago sadamariigi meetmete lepingu artikleid 6–9 ja 12 ning muid selle lepingu 4. osa artikleid, mille kohaselt peavad riigid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks rakendama tõhusaid sadamariigi meetmeid.

(99)

Võttes arvesse 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendusi 28–32 ja eespool nimetatud hilisemat arengut, leiab komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetega 3 ja 6, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, normide ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

3.4. Arenguriikide eripiirangud (ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõige 7)

(100)

Tuleb meeles pidada, et 2021. aasta ÜRO inimarengu indeksi põhjal peetakse Trinidadi ja Tobagot väga kõrge inimarengutasemega riigiks (57. koht 191 riigi hulgas) (16).

(101)

Nagu on märgitud 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjenduses 36, ei ole leitud ühtki tõendit selle kohta, et Trinidad ja Tobago suutmatus täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi oleks tingitud piiratud arengutasemest.

(102)

Trinidadi ja Tobago puhul kindlaks tehtud puudusi, nagu kalalaevastiku majandamist ning ETR-kalapüügi vastu võitlemist, selle püügi ärahoidmist ja selle püügi lõpetamist käsitlevate erisätete puudumine riigi õigusraamistikus, selliste kohustuslike menetluste puudumist, mis tagaksid Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvate kalalaevade registreerimise nõuetekohase kontrolli, lossimise kontrollimise kohustusliku süsteemi puudumist ja ebapiisavat sadamakontrolli, ei saa seostada Trinidadi ja Tobago arengutaseme ja võimalike eripiirangutega.

(103)

Pealegi on Trinidadi ja Tobago ametiasutused saanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonilt toetust, et tugevdada riiklikke meetmeid võitluses ETR-kalapüügi vastu (17).

(104)

Võttes arvesse 21. aprilli 2016. aasta otsuse põhjendusi 34–36 ja pärast seda kuupäeva toimunud muutusi, on komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikega 7 seisukohal, et Trinidadi ja Tobago arengutase ei piira tema üldist tulemuslikkust lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigina kalanduse valdkonnas, mistõttu ei saa sellega õigustada ega muul viisil põhjendada tema ebapiisavat tegevust ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

4. KOKKUVÕTE KOOSTÖÖD MITTETEGEVAKS KOLMANDAKS RIIGIKS LIIGITAMISE KOHTA

(105)

Võttes arvesse järeldusi Trinidadi ja Tobago suutmatuse kohta täita lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigina rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks see riik kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 31 liigitada ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(106)

Tuginedes ETR-kalapüügi määruse artikli 18 lõike 1 punktile g, peavad liikmesriikide pädevad asutused keelduma liitu importimast kalandustooteid ilma lisatõendeid taotlemata või lipuriigile abitaotlust saatmata, juhul kui nad on kindlaks teinud, et asjaomase püügisertifikaadi on valideerinud sellise lipuriigi ametiasutused, kes on kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 31 liigitatud koostööd mittetegevaks riigiks.

(107)

Tuleb märkida, et Trinidadi ja Tobago liigitamine riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegevana, ei välista mis tahes edasisi samme, mida nõukogu võib astuda koostööd mittetegevate riikide nimekirja koostamiseks ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt.

5. KOMITEEMENETLUS

(108)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Trinidadi ja Tobago Vabariik liigitakse kolmandaks riigiks, keda komisjon peab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. september 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) Komisjoni 21. aprilli 2016. aasta otsus, millega teavitatakse kolmandat riiki tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses (ELT C 144, 23.4.2016, lk 14).

(3) „International Plan of Action to Prevent, Deter and Eliminate Illegal, Unreported and Unregulated Fishing“, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, 2001.

(4) „Voluntary Guidelines on Flag State Performance“, märts 2014, avaldatud aadressil http://www.fao.org/3/a-i4577t.pdf.

(5) Kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, 1993.

(6) „Code of Conduct for Responsible Fisheries“, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, 1995.

(7) https://rgd.legalaffairs.gov.tt/laws2/alphabetical_list/lawspdfs/67.51.pdf.

(8) https://rgd.legalaffairs.gov.tt/laws2/alphabetical_list/lawspdfs/51.06.pdf.

(9) Sea Lots, mida külastavad Taiwani, Côte d’Ivoire’i, Hiina ja Venezuela lipu all sõitvad laevad.

(10) Kuna kontroll sadamates puudub ja aruandekohustused on ebapiisavad, on samas keeruline tõestada, et see saak ei ole pärit Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvatelt laevadelt.

(11) Kõnealused laevad on nüüdseks ümber registreeritud kolmanda riigi lipu alla. 24. novembril 2021 kandis ICCAT need laevad ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja seoses ilma loata tuuni- ja tuunilaadsete liikide püügiga konventsiooni alal. Seejärel, 2022. aasta alguses, kanti need laevad vastastikuse nimekirjadesse kandmise otsuste kohaselt ka India ookeani tuunikomisjoni (IOTC), India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA), ringhoovuse tuuni kaitse komisjoni (CCSBT), Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

(12) ICCATi dokument nr COC-308_Appendix 2, 2016.

(13) ICCATi dokument nr COC-308_APP_1/2021.

(14) Punkt 29, https://www.iccat.int/Documents/Recs/compendiopdf-e/2018-09-e.pdf.

(15) ICCATi dokument nr COC-308_Appendix 2, 2022, dokument nr COC-308_Appendix 2, 2021, dokument nr COC-308_Appendix 2, 2020, dokument nr COC-308_Appendix 2, 2019, dokument nr COC-308_Appendix 2, 2018, dokument nr COC-308_Appendix 2, 2017.

(16) Teave on saadud aadressilt https://hdr.undp.org/data-center/specific-country-data#/countries/TTO.

(17) https://www.fao.org/iuu-fishing/capacity-development/en/.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 236

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 26. september 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2048, 4. juuli 2023, millega parandatakse delegeeritud määrusi (EL) nr 626/2011, (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016 ja (EL) 2019/2018 kliimaseadmete, valgusallikate, jahutus-külmutusseadmete ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistuse nõuete osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2049, 14. juuli 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/852 nende elavhõbedat sisaldavate toodete osas, mille suhtes kohaldatakse tootmis-, impordi- ja ekspordikeeldu ( 1 )	21
		OTSUSED
	*	Komisjoni otsus (EL) 2023/2050, 25. september 2023, millega muudetakse komisjoni otsust (EL) 2018/1220 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 143 osutatud toimkonna töökorra kohta	24
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/2051, 25. september 2023, millega liigitatakse Trinidad ja Tobago koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses	26
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/2052, 25. september 2023, millega jäetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 heaks kiitmata olemasoleva toimeaine hõbenaatriumvesiniktsirkooniumfosfaadi kasutamine tooteliiki 4 kuuluvates biotsiidides ( 1 )	40


	(1) EMPs kohaldatav tekst