(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/2170 (2) artiklis 1 on sätestatud, et väljastpoolt liitu imporditud kauba suhtes võib kohaldada liidu imporditariifikvootidele või muudele imporditariifikvootidele vastavat kohtlemist üksnes juhul, kui kõnealune kaup lubatakse vabasse ringlusse selles artiklis loetletud territooriumidel. Nimetatud sättes käsitletakse riske, mis seavad ohtu liidu siseturu nõuetekohase toimimise ja ühise kaubanduspoliitika terviklikkuse ja mis võivad tuleneda võimalikust liidu tariifikvootidest või muudest impordikvootidest kõrvalehoidmisest. Artiklis 1 sätestatud territooriumid ei hõlma Põhja-Iirimaad.

(2)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga (3) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) on ette nähtud, et liit avab kvoodid teatavate Ühendkuningriigist pärit toodete liitu importimiseks. Lisaks antakse kaubandus- ja koostöölepinguga liidule õigus kehtestada Ühendkuningriigist pärit kaupade impordile teatavatel tingimustel tariifikvoote või muid impordikvoote, sealhulgas osana mitmepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisest kooskõlas WTO lepinguga. Seepärast on vaja selgitada, kas Ühendkuningriigist pärit ja Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubatud kaupade suhtes võib kohaldada nimetatud tariifikvoote või muid impordikvoote.

(3)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (4) (edaspidi „väljaastumisleping“) Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollis (edaspidi „protokoll“) sätestatud kord on Ühendkuningriigi suhtes siduv. Seetõttu on liidu ja Ühendkuningriigi vaheline õigussuhe seoses Ühendkuningriigist pärit ja Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubatud kaupadega põhimõtteliselt erinev liidu ja muu kolmanda riigi vahelisest õigussuhtest seoses sellisest kolmandast riigist pärit ja Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubatud kaupadega.

(4)

Ühendkuningriik on esitanud tõendid selle kohta, et teatavaid Ühendkuningriigist pärit terasetooteid, mille suhtes kohaldatakse praegu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/159 (5) kohaseid kaitsemeetmeid (edaspidi „asjaomased tooted“), on saadetud Põhja-Iirimaale Ühendkuningriigi muudest osadest märkimisväärsetes kogustes. Selleks et tagada kõnealuste saatmiste majanduslik elujõulisus ja võttes arvesse Põhja-Iirimaa eriolukorda, on asjakohane lubada asjaomaste toodete Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubamisel kasutada asjaomaseid liidu tariifikvoote.

(5)

Selleks et vähendada riski asjaomaste toodete suhtes kohaldatavatest liidu tariifikvootidest kõrvalehoidmiseks samade, kuid muudest riikidest pärit toodete impordi puhul, tuleks selliste toodete Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubamisel asjaomased tooted lähetada otse Ühendkuningriigi muudest osadest.

(6)

Lisaks on Ühendkuningriik kohustunud võtma kooskõlas protokolliga vajalikud meetmed selleks, et liidu tariifikvoote kasutavate asjaomaste toodete saatmised arvestatakse niipea kui sellised tooted Põhja-Iirimaal vabasse ringlusse lubatakse kõnealustest kvootidest maha samal viisil nagu oleks need kaubad imporditud liitu.

(7)

Kuna vajadus importida asjaomaseid tooteid Põhja-Iirimaale võib aja jooksul muutuda, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte asjaomaste toodete loetelu kohandamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2020/2170 vastavalt muuta.

(9)

Vastavalt protokolli artikli 5 lõigetele 3 ja 4 ning koostoimes selle artikli 13 lõikega 3, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga.

(10)

Selleks et vältida võimalikke häireid asjaomaste toodete saatmisel Ühendkuningriigi muudest osadest Põhja-Iirimaale, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

(1)

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 302/93 (3). Kõnealune määrus sõnastati uuesti 2006. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1920/2006 (4).

(2)

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus asutati selleks, et anda liidule, liikmesriikidele ja osalevatele kolmandatele riikidele Euroopa tasandil faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet narkootikumide, narkomaania ja nende tagajärgede kohta, et võimaldada neil saada asjaomasest teabest üldist ülevaadet, mis aitab kujundada teadlikult poliitikat ja suunata narkootikumide vastu võitlemise algatusi, luues seeläbi kõnealustele algatustele lisaväärtust, kui nad võtavad oma pädevusvaldkondades meetmeid või otsustavad meetmete üle, mille abil lahendada narkoprobleemi. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse asutamine ja toimimine on selgelt parandanud narkootikume ja narkomaaniat ning nende tagajärgi käsitleva teabe kättesaadavust kogu liidus ja rahvusvahelisel tasandil.

(3)

Kuigi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse üldeesmärk on jätkuvalt ajakohane ja see tuleks säilitada, ei paku määrus (EÜ) nr 1920/2006 enam asjakohast raamistikku praeguste ja tulevaste narkoprobleemide lahendamiseks. Seepärast tuleks Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse volitused üle vaadata, muu hulgas selleks, et need asendada ja neid tugevdada. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus tuleks ümber nimetada Euroopa Liidu Uimastiametiks (EUDA) (edaspidi „uimastiamet“). Kuna määrust (EÜ) nr 1920/2006 on vaja oluliselt muuta, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 19. juulil 2012 vastu võetud liidu detsentraliseeritud asutusi käsitlevat ühist lähenemisviisi ja võtta arvesse uimastiprobleemi arengut, tuleks kõnealune määrus selguse ja tõhususe huvides kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(4)

Määruses (EÜ) nr 1920/2006 on põhirõhk tervisega seotud küsimustel. Kuigi põhirõhu säilitamine on ülimalt oluline, sest tervise ja pakkumisega seotud küsimused on uimastiprobleemi puhul omavahel lahutamatult seotud, on vaja tegeleda ka uimastite pakkumise küsimusega, et vähendada liidus uimastite kättesaadavust ja nõudlust ning aidata seega käsitleda seonduvaid ohutus- ja julgeolekuprobleeme. Selleks et tagada faktitäpsed, objektiivsed, usaldusväärsed, võrreldavad ja kogu liitu hõlmavad olulised andmed ja analüüsid, peaks uimastiamet tegelema uimastiprobleemiga, käsitledes uimastite, uimastite tarvitamise, uimastite tarvitamisest tingitud häirete ja sõltuvuse, ennetuse, ravi, hoolduse, riskide ja kahju vähendamise, rehabilitatsiooni, ühiskonda taasintegreerimise ja taastumise, uimastiturgude ja uimastite pakkumise, sealhulgas ebaseadusliku tootmise ja kaubanduse ning uimastitega seotud muid asjakohaseid probleeme ja nende tagajärgi tõenduspõhiselt, terviklikult, tasakaalustatult ja valdkonnaüleselt. Uimastiameti käsitusviis peaks hõlmama inimõiguste, soo ja soolise võrdõiguslikkuse, vanuse, tervise, tervisealase võrdsuse ja sotsiaalseid aspekte.

(5)

Uimastiameti tegevuse juures tuleks võtta igakülgselt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust uimastite valdkonnas. Uimastiameti tegevus peaks hõlmama uimastiprobleemi eri tahke ja kasutatavaid lahendusi. Uimastiamet peaks eelkõige pidama silmas tervise kaitse ja parandamise kõiki aspekte, sealhulgas füüsilise ja vaimse tervise aspekte, ning võimalikku mõju rahvatervisele. Uimastiamet peaks samuti käsitlema sotsiaalseid aspekte, sealhulgas uimasteid tarvitavate inimeste häbimärgistamise, tõrjumise ja taasintegreerimisega seotud kaalutlusi. Seda tehes peaks uimastiamet juhinduma uimasteid käsitlevatest liidu strateegilistest dokumentidest.

(6)

Oma tegevuses peaks uimastiamet tegema koostööd teiste asjaomaste liidu organite ja asutustega nende volituste piires ning võtma arvesse nende tegevust, et vältida topelttööd. Võttes igakülgselt arvesse nende organite ja asutuste volitusi, peaks uimastiamet tegema eelkõige koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (5) asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol), et tagada andmete kogumine ja suundumuste jälgimine seoses uimastite pakkumise, sealhulgas ebaseadusliku tootmise ja kaubanduse ning muude seonduvate kuritegude, samuti uute tehnoloogiate ja uute psühhoaktiivsete ainete kasutamisega. Uimastiamet peaks tegema koostööd ka rahvusvahelisel tasandil kolmandate riikide, eelkõige kandidaatriikide asjaomaste asutuste ja organitega ning selleks, et toetada liidu ja liikmesriikide tegevust ÜRO tasandil. Selline koostöö peab olema kooskõlas inimõigustealaste normidega.

(7)

Selleks et uimastiprobleemi võimalikult tõhusalt käsitleda, peaks uimastiamet vahetama teavet asjasse puutuvate sidusrühmade ja eelkõige teadusringkondadega, sealhulgas akadeemiliste ringkondade ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, muu hulgas uimasteid tarbivate inimeste organisatsioonidega ja kogukondadega, keda mõjutab uimastite tarbimine ja müük või uimastitega seotud kuritegevus. Arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemused uimastiameti pädevusvaldkonnas on eriti olulised, peaks uimastiamet jätkama oma tegevusalast koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, näiteks nendega, kes tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonidest koosnevates komisjoni uimastiküsimustega tegelevates eksperdirühmades. Uimastiamet peaks eraldama vajalikud vahendid nende organisatsioonidega konsulteerimiseks, teabe vahetamiseks ja teadmiste koondamiseks, sealhulgas uute psühhoaktiivsete ainete valdkonnas. Uimastiamet peaks asjakohasel juhul korraldama oma volitustega kaetud küsimustes asjakohaseid konsultatsioone.

(8)

Selleks et levitada usaldusväärset teavet uimastite ja nendega seotud olukorra kohta, peaks uimastiamet tegelema oma volitustega kaetud küsimustes teavitustööga. Uimastite valdkonnaga seotud teabe edastamisel laiemale üldsusele võib siiski mõnikord olla soovimatuid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu peaks uimastiamet oma teavitustöö raames asjakohasel juhul kaaluma oma aruannete, sealhulgas uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevate esialgsete aruannete ja riskihindamisaruannete levitamist ka teadusringkondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et minimeerida võimalikku uimastitega seotud kahju. Kui uimastiametil ei ole võimalik oma aruandeid levitada, eelkõige neis sisalduva salastatud teabe või tundliku, kuid salastamata teabe tõttu, võib ta kaaluda aruannete kokkuvõtete avaldamist, et minimeerida võimalikku uimastitega seotud kahju.

(9)

Uimastiamet peaks oma töös igati arvesse võtma segatarvitamist, kuna see on muutumas üha tavalisemaks.

(10)

Uimastiamet peaks oma tegevust arendama kolmes peamises pädevusvaldkonnas, milleks on seire, mille tulemuseks on teadlikum poliitikakujundamine; valmidus, mille tulemuseks on teadlikumad meetmed, ning pädevuse arendamine, mille tulemuseks on liidu ja liikmesriikide jõulisem reageerimine uimastiprobleemile.

(11)

Uimastiameti põhiülesandeks peaks jääma andmete kogumine, analüüs ja levitamine. Andmete kogumisel, analüüsimisel ja levitamisel peaks uimastiamet järgima isikuandmete töötlemise õigusraamistikku ega tohiks levitada ja edastada andmeid, mis võimaldaksid tuvastada üksikisikuid või väikeseid üksikisikute rühmi. Standardandmeid kogutakse riiklike teabekeskuste kaudu, kes peaks jääma uimastiameti esmasteks andmepakkujateks. Uimastiamet võib samuti kasutada täiendavaid allikaid ja korraldada ekspertide kohtumisi, sealhulgas virtuaalseid kohtumisi. Lisaks on uuenduslike andmekogumismeetodite abil üha rohkem kättesaadavad peaaegu reaalajalised andmeallikad. Seepärast peaks uimastiametil olema juurdepääs asjakohastele kättesaadavatele andmetele, et saada terviklik ülevaade uimastiprobleemist liidus ja seda mõjutavatest välistest teguritest. Selleks et iga riiklik teabekeskus oleks pidevalt kursis olukorraga oma liikmesriigis, tuleks teabekeskusele anda korrapäraselt teavet, mis on kogutud tema liikmesriigi kohta täiendavatest teabeallikatest, ning käesoleva määrusega loodud kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustiku tegevusest.

(12)

Riiklikel teabekeskustel on liidu uimastiseire ja -aruandluse süsteemis keskne roll. Nad koguvad teavet ning esitavad riikliku uimastitega seotud olukorra kohta võrreldavaid ja teaduspõhiseid andmeid, mida kasutatakse olukorra seireks kogu liidus. Riiklikel teabekeskustel on ühtlasi keskne roll andmekogumismeetodite ja -vahendite täiustamise protsessis ning nende rakendamiseks asjakohaste suuniste väljatöötamisel. Lisaks osalevad riiklikud teabekeskused varajase hoiatamise süsteemis ja esitavad aruandeid olemasolevate psühhoaktiivsete ainete kasutamise uute suundumuste kohta. Seetõttu on oluline, et uimastiameti ja riiklike teabekeskuste vahelised suhted oleksid üksteist vastastikku tugevdavad. Uimastiameti andmenõudeid tuleks riiklikes teabekeskustes arvesse võtta. Riiklikele teabekeskustele tuleks anda liikmesriikides õigus saada eri riigiasutustelt kõiki asjakohaseid andmeid. Uimastiameti volitused peaksid võimaldama liikmesriikides toimuvat andmete kogumist võimalikult palju ühtlustada, et vältida topeltaruandlust ja topelttööd, kuid samal ajal tuleks hoiduda ühtlustamismeetmetest ning aluslepingutele tuginedes jätta otsused riiklike teabekeskuste juhtimise, struktuuri ja põhiülesannete kohta seoses muude riiklike pädevate asutustega liikmesriikide otsustada.

(13)

Tuleb luua alus uimastiameti ja riiklike teabekeskuste vahelistele suhetele, mis tugineksid vastastikusele usaldusele ja pidevale dialoogile ning selgele ja tulemuslikule toimimismehhanismile ja õigusnormidele. Uimastiametil peaks seetõttu olema õigus toetada riiklikke teabekeskusi rahaliselt ja aidata kaasa nende tulemuslikule toimimisele, sealhulgas andes iga riikliku teabekeskuse kohta hinnangu, mis on otseselt seotud tema panusega liidu kooskõlastatud tegevusse uimastite valdkonnas.

(14)

Selleks et toetada liidu tulemuslikku tegevust uimastite valdkonnas ja aidata kaasa ameti tööle, peaksid riiklikud teabekeskused muu hulgas võtma koordineeriva rolli tegevuses, mis on seotud sidusa uimastitega seotud andmete kogumise ja seire tagamisega, uimastiametiga suhtlemisega ning tõenduspõhiste otsuste tegemise edendamisega, tagades valdkondadevahelise ja tervikliku riikliku ülevaate uimastitega seotud olukorrast, sealhulgas kogu asjakohase teabe uute suundumuste ja probleemide kohta, ning aitama kaasa asjakohaste näitajate kehtestamisele. Lisaks on riiklikel teabekeskustel liikmesriikide pädevuse kohaselt keskne roll tõenduspõhise otsustusprotsessi edendamisel ja toetamisel, koostöösüsteemide toetamisel ja asjasse puutuvate sidusrühmade teabevajaduste hindamisel ning uimastitega seotud riiklike teabeallikate ajakohastatud loetelu koostamisel.

(15)

Selleks et hõlbustada ja struktureerida andmete kogumist ja teabevahetust nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ning toetada reaalajas seiret võimaldava integreeritud ja koostalitlusvõimelise seiresüsteemi loomist, peaks uimastiamet töötama oma ülesannete täitmiseks välja vajalikud sobivad digilahendused ja neid rakendama.

(16)

Selleks et uimastiamet saaks paremini kasutada tema käsutuses olevat teavet, näiteks võtta rohkem ennetavaid meetmeid, nagu ohuhinnangud, strateegilised luurearuanded ja hoiatusteated, ning suurendada liidu valmisolekut tulevikusuundumusteks, tuleks uimastiameti seire- ja analüüsisuutlikkust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega võrreldes suurendada.

(17)

Liidu valmiduse parandamiseks on vaja terviklikku ülevaadet uimastiprobleemi võimalikest tulevastest arengusuundadest. Selleks et uimastiamet saaks sellisteks tulevasteks arengusuundadeks valmistuda ja poliitikakujundajaid paremini teavitada, peaks ta korrapäraselt analüüsima tulevikusuundumusi, võttes arvesse peamisi suundumusi ehk praegu täheldatavaid pikaajalisi arengusuundi mõjutavaid tegureid, millel on tõenäoliselt oluline mõju tulevikus, et kaardistada uued probleemid ja võimalused uimastiprobleemide lahendamiseks.

(18)

Uimastiprobleemi iseloomustab tehnoloogia üha sagenev kasutamine, nagu tuli taas ilmsiks COVID-19 pandeemia ajal, mil täheldati uute tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu uimastite levitamise hõlbustamiseks. Hinnanguliselt on umbes kaks kolmandikku pimevõrgu turgudel olevatest pakkumistest seotud uimastitega. Uimastikaubanduses kasutatakse erinevaid platvorme, sealhulgas sotsiaalmeediavõrgustikke ja mobiilirakendusi. Seepärast on ka uimastiprobleemile reageerimiseks hakatud rohkem kasutama internetisuhtlust ja internetipõhiseid sekkumismeetmeid, sealhulgas mobiilirakendusi ja e-tervise meetmeid. Uimastiamet peaks koos teiste asjaomaste liidu organite ja asutustega ning topelttööd vältides seirama sellist arengut osana uimastiprobleemi puudutavast tervikkäsitlusest.

(19)

Asjakohaselt tuleks tegeleda selliste uute psühhoaktiivsete ainetega, mis kujutavad endast rahvatervise- ja sotsiaalseid riske kogu liidus. Seepärast on vaja uusi psühhoaktiivseid aineid seirata ja et võimaldada kiiret reageerimist, on vaja jätta alles määrusega (EÜ) nr 1920/2006 loodud varajase hoiatamise süsteem. Kõnealuse määruse sätted, mis reguleerivad uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevat teabevahetust ja varajase hoiatamise süsteemi, sealhulgas uusi psühhoaktiivseid aineid puudutavaid esialgseid aruandeid ja riskihindamisi, on hiljuti muudetud ja neid ei peaks käesoleva määrusega muutma.

(20)

Tuginedes uimastiameti tugevdatud seirele ja uute psühhoaktiivsete ainete riskihindamisel saadud kogemustele, peaks uimastiamet arendama välja üldise tervise- ja julgeolekuohu hindamise suutlikkuse. Pakiliselt on vaja suurendada suutlikkust ennetada ja teha kiiresti kindlaks uued ohud ja saada teavet vastumeetmete väljatöötamiseks, kuna uimastiprobleemi praegune dünaamiline olemus tähendab, et sellega seotud katsumused võivad kiiresti levida üle piiride.

(21)

Kuna ohtlikud ained ja teatavad tarbimisharjumused võivad kahjustada tervist, peaks uimastiametil olema võimalik edastada hoiatusteateid, mis täiendavad ega piira asjaomaseid riiklikke hoiatussüsteeme. Sellise funktsiooni toetamiseks peaks uimastiamet välja töötama Euroopa uimastihoiatussüsteemi, millele riiklikel ametiasutustel on juurdepääs. Kõnealune süsteem peaks hõlbustama niisuguse teabe kiiret vahetamist, mille pinnalt on vajalik võtta tervise, sotsiaalsete aspektide, ohutuse ja julgeoleku kaitseks kiireid meetmeid. Uimastiamet peaks käesolevas määruses sätestatud tingimustel olema võimeline töötama välja hoiatussüsteemi, et teha tuvastatud riske käsitlev teave kättesaadavaks inimestele, kes tarvitavad või võivad tarvitada spetsiifilisi uimasteid.

(22)

Uimastite lähteained on selliste uimastite nagu amfetamiinid, kokaiin ja heroiin tootmiseks vajalikud ained. Kuna uimastite ebaseaduslik tootmine liidus suureneb, tuleks tugevdada uimastite lähteainete seaduslikest kanalitest uimastite ebaseaduslikku tootmisesse kõrvalesuunamise ja salakaubanduse tõkestamist. Kõnealuse püüde toetamiseks peaks uimastiamet osalema uimastite lähteainete kõrvalesuunamise ja salakaubanduse seires ning komisjoni abistamisel uimastite lähteaineid käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisel.

(23)

Võttes arvesse kasvavat vajadust kohtuekspertiisi- ja toksikoloogiliste andmete ja eriteadmiste järele lisaks vajadusele parandada liikmesriikide laborite vahelist kooskõlastamist, on vaja luua selliste kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustik, kellel on teadmised uimastite ja uimastitega seotud kahju valdkonnas. Selline võrgustik peaks võimaldama uimastiametil pääseda juurde asjakohasele teabele, suurendama uimastiameti suutlikkust selles valdkonnas ja toetama teadmiste vahetamist asjaomaste laborite vahel liikmesriikides, ilma et uimastiametile kaasneksid sellega oma labori loomise ja käitamisega seotud suured kulud.

(24)

Kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustikus peaksid liikmesriigid olema esindatud selliselt, et igaüks neist saaks määrata võrgustikku kuni kolm laborit, et katta toksikoloogia ja kohtuekspertiisi valdkond. Võimalikult laia hõlmatavuse tagamiseks tuleks võrgustikus osalemise võimalus anda ka uimastiameti töö jaoks oluliste muude laborite ekspertidele, sealhulgas Euroopa tollilaborite võrgustiku ekspertidele. Selline koostöö annaks kõigile asjaomastele laboritele võimaluse eri valdkondades üksteiselt õppida, toetaks teabe jagamist asjaomaste laborite vahel ja vähendaks üksikute laborite kulusid.

(25)

Selleks et suurendada teadmisi uimastiameti volituste valdkonnas ja toetada liikmesriike, peaks uimastiamet määrama kindlaks ja rahastama sobivaid projekte, mille sisuks on näiteks uute uimastite võrdlusstandardite väljatöötamine, toksikoloogilised või farmakoloogilised uuringud, uuenduslike käsituste rakendamine teadusuuringutes ja uimastite profileerimine. Uimastiameti rahastatavad projektid tuleks lisada ameti iga-aastasesse konsolideeritud tegevusaruandesse ja avalikustada.

(26)

Uimastiametil on võimalus pääseda juurde andmetele ja saada vajalikke teaduskogemusi, et töötada välja ja edendada tõenduspõhiseid sekkumismeetmeid ja parimaid tavasid, suurendada teadlikkust uimastite kahjulikust mõjust, ennetusest, riskide ja kahju vähendamise meetmetest, ravist, hooldusest, rehabilitatsioonist ja taastumisest, ning asjakohasel juhul järgida sootundlikku käsitust ja võtta arvesse vanuselist mõõdet. Uimastiamet peaks edendama olemasolevate uimastiennetuse kvaliteedistandardite (Euroopa uimastiennetuse kvaliteedistandardid) ja õppekava rakendamist ning ajakohastamist, mis annab otsusetegijatele ja poliitikakujundajatele teavet kõige tulemuslikumate tõenduspõhiste ennetusmeetmete ja käsitusviiside kohta (Euroopa Liidu ennetusõppekava), sealhulgas selle kohta, kuidas jõuda suure riskiga elanikkonnarühmadeni.

(27)

Uimastiametil peaks olema võimalik kogu liitu hõlmavast perspektiivist lähtudes hinnata riiklikke meetmeid ja koolitust, näiteks ennetuse, sealhulgas sootundliku ja eakohase ennetuse, ravi, kahju vähendamise, taastumise ja muude seonduvate meetmete valdkonnas, et teha kindlaks, kas need võtavad arvesse uusimaid teaduslikke teadmisi ja kas neil on tõendatud mõjusus. Positiivne hinnang riiklikele meetmetele võiks olla kvaliteedimärgiseks.

(28)

Arvestades, et uimastiametil on liidu tasandil ainulaadne positsioon, mis võimaldab tal võrrelda andmeid ja parimaid tavasid, peaks uimastiamet suutma pakkuda tuge, sealhulgas aidates kõigis liikmesriikides hinnata ja koostada riiklikke uimastistrateegiaid struktureeritumal viisil, kui liikmesriigid seda taotlevad. Lisaks tuleks tugevdada uimastiameti rolli liikmesriikidele koolituse ja toe pakkumisel kvaliteedistandardite ja heade tavade rakendamisel, võttes arvesse uimastiameti poolt nendes valdkondades kogutavaid eksperditeadmisi.

(29)

Rahvusvaheline koostöö peaks kuuluma uimastiameti põhiülesannete hulka ning tema ülesanded tuleks selgelt kindlaks määrata, et uimastiamet saaks sellises tegevuses täiel määral osaleda ning vastata rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asutuste ning kolmandate riikide taotlustele. Uimastiametil peaks olema võimalik pakkuda asjakohaseid teaduslikke ja tõenduspõhiseid vahendeid, et arendada ja rakendada liidu uimastipoliitika välismõõdet ning liidu olulist rolli mitmepoolsel tasandil kooskõlas aluslepingutega, et tagada liidu uimastipoliitika tõhus ja sidus rakendamine nii liidus endas kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selle valdkonna töö peaks põhinema uimastiameti väljatöötatud rahvusvahelise koostöö raamistikul. Rahvusvahelise koostöö raamistik peaks olema kooskõlas aluslepingutega ja liidu rahvusvahelise koostöö prioriteetidega ning see peaks juhinduma asjakohastest ÜRO õigusaktidest. Uimastiamet peaks rahvusvahelise koostöö raamistiku korrapäraselt läbi vaatama, et see kajastaks asjakohaselt rahvusvahelist arengut ja prioriteete.

(30)

Selleks et aidata ära kasutada julgeolekut ja tervist puudutavate teadusuuringute liidupoolse rahastamise kõik võimalused ja vastata uimastipoliitika vajadustele, peaks uimastiamet aitama komisjonil kindlaks määrata peamised uurimisteemad ning koostada liidu raamprogrammid uimastiameti eesmärkide seisukohast oluliste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning neid rakendada. Kui uimastiamet aitab komisjonil kindlaks määrata peamised uurimisteemad või koostada ja rakendada liidu raamprogrammi, ei tohiks ta saada sellest programmist rahalisi vahendeid ning ta peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida huvide konflikti. Uimastiamet peaks osalema kogu liitu hõlmavates teadusuuringute ja innovatsiooni algatustes, tagamaks, et arendatakse uimastiameti tegevuseks vajalikku tehnoloogiat ja et see on kasutamiseks kättesaadav. Kavandatud teadus- ja innovatsioonitegevus tuleks ette näha ühtses programmidokumendis, mis sisaldab uimastiameti mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi.

(31)

Uimastiameti tegevuse tulemuslikuks kontrollimiseks peaksid uimastiameti haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamisel tuleks võtta arvesse nende asjaomaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Asendusliikmel peaks asjaomase liikme puudumise korral olema liikme volitused. Asendusliikmed võivad koosolekutel osaleda ka asjaomase täisliikme kohalolekul, ilma et see tekitaks uimastiametile lisakulusid, kuid nad ei osale hääletamisel.

(32)

Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused, eelkõige eelarve, asjakohaste finantsreeglite ja kavandamisdokumentide ning iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande vastuvõtmiseks. Uimastiameti sõltumatu toimimise ja usaldusväärsuse tagamiseks peaks haldusnõukogu võtma vastu ka reeglid oma liikmete, juhatuse liikmete, teaduskomitee liikmete, uimastite ja uimastisõltuvuse Euroopa teabevõrgustiku (edaspidi „Reitoxi teabevõrgustik“) liikmete, riikide lähetatud ekspertide ja muude ametiväliste töötajate huvide konflikti ennetamiseks ja haldamiseks. Seejuures on tähtis, et uimastiamet võtab igati arvesse kõnealuses küsimuses esitatud soovitusi ja suuniseid, eelkõige Euroopa Ombudsmani soovitusi ja suuniseid ning komisjoni 10. detsembri 2013. aasta suuniseid huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud asutustes. Haldusnõukogu peaks kasutama ametisse nimetava asutuse volitusi uimastiameti töötajate, sealhulgas tegevdirektori suhtes.

(33)

On tähtis, et kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüaksid tagada, et haldusnõukogus on esindatud ja tema töösse on kaasatud võimalikult suur hulk vaatenurki ja kogemusi, tagades samal ajal selle töö järjepidevuse. Kõikide osaliste eesmärk peaks olema haldusnõukogus soolise tasakaalu saavutamine.

(34)

Haldusnõukogu otsuste ettevalmistamisel peaks teda abistama juhatus. Uimastiameti tööd peaks juhtima tegevdirektor. Teaduskomitee peaks abistama haldusnõukogu ja tegevdirektorit valdkonnaga seotud teadusküsimustes.

(35)

Haldusnõukogu peaks komisjoni korraldatava ja hallatava avatud ja läbipaistva valikumenetluse tulemusel nimetama ametisse tegevdirektori. Kooskõlas Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse tegevdirektori ametisse nimetamisel järgitava tavaga peaks komisjon kaaluma haldusnõukogu esindaja kaasamist vaatlejana ametisse nimetamise menetlusse. Tegevdirektori tegevusele tema esimese viieaastase ametiaja lõpus antav komisjoni hinnang peaks hõlmama ka haldusnõukogu eelnevat hinnangut tegevdirektori tegevusele.

(36)

On oluline, et uimastiametil on piisavalt vahendeid talle käesoleva määruse kohaste ülesannete, eesmärkide ja kohustuste täitmiseks ning tal on ülesannetele vastav eraldiseisev eelarve. Uimastiametit tuleks rahastada peamiselt liidu üldeelarvest makstavast toetusest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Uimastiameti raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(37)

Selleks et aidata liikmesriikidel ja muudel sidusrühmadel uimastiprobleemi paremini mõista ja sellega tegeleda, tuleks lisaks käesolevas määruses sätestatud põhiülesannetele näha uimastiameti jaoks ette võimalus osutada tasu eest lisateenuseid. Uimastiameti võetavate tasude arvutamise meetod peaks olema läbipaistev. Uimastiameti võetavad tasud peaksid täielikult katma osutatud teenustega seotud toimingute kulud, sealhulgas personali- ja tegevuskulud. Kui tasud on eelarveaastal sisse nõutud, tuleks uimastiameti esialgsele raamatupidamisaruandele lisada aruanne nende tasude kohta. Selliseid aruandeid peaks samuti auditeerima kontrollikoda. Tasud tuleks kehtestada sellisel tasemel, millega hoitakse ära puudujääk või märkimisväärse ülejäägi tekkimine ning tasud tuleks üle vaadata, kui see tingimus ei ole täidetud.

(38)

Tegevdirektor peaks samuti esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule uimastiameti iga-aastase tegevusaruande. Peale selle peaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

(39)

Uimastiameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (6). Uimastiamet peaks olema oma tegevuses võimalikult läbipaistev, ilma et see ohustaks tema tegevuse eesmärgi saavutamist.

(40)

Uimastiameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (7) ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelist 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (8) millega Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus on ühinenud.

(41)

Uimastiamet töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, eelkõige Euroopa Liidu salastatud teavet ja tundlikku, kuid salastamata teavet. Uimastiamet peaks kehtestama sellise teabe konfidentsiaalsust ja töötlemist käsitlevad normid. ELi salastatud teabe kaitset käsitlevad normid peaksid olema kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (9) ja (EL, Euratom) 2015/444 (10). Kooskõlas nimetatud õigusaktidega peaks uimastiamet hoiduma tundlike andmete avaldamisest. Samuti peaks ta hoiduma kolmandate isikute konfidentsiaalse äriteabe avalikustamisest.

(42)

Uimastiameti tegevuse kontrollimiseks ja tagamiseks ning selle kontrollimiseks ja tagamiseks, et uimastiameti volitused võimaldavad tal võtta meetmeid, mis on vajalikud uimastiturul ja -poliitikas toimunud suundumuste tõttu, tuleks korrapäraselt läbi viia uimastiameti töö välishindamine ja vajaduse korral tema volitusi vastavalt kohandada.

(43)

Uimastiamet peaks oma tööprogrammi rakendamisel tegema täielikult põhiõigusi järgides tihedat koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning muude valitsus- ja valitsusväliste organite, sealhulgas asjaomaste tehniliste organitega nii liidus kui ka väljaspool liitu kooskõlas aluslepingu asjaomaste sätetega ja liikmesriigi pädevusega, eelkõige selleks, et vältida topelttööd ja tagada juurdepääs kõigile oma volituste täitmiseks vajalikele andmetele ja vahenditele.

(44)

Uimastiamet peaks asendama Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ja on selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega sõlmitud lepingute, sealhulgas töölepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema vara õigusjärglane. Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse poolt enne 2. juulit 2024 sõlmitud rahvusvahelised lepingud peaksid jääma jõusse.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ameti asutamine uimastiprobleemiga tegelemiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (EL leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(1)

22. mail 2018 andis nõukogu komisjonile loa pidada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle Uus-Meremaaga.

(2)

30. juunil 2022 viidi läbirääkimised Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise vabakaubanduslepingu (edaspidi „leping“) üle edukalt lõpule.

(3)

Leping tuleks allkirjastada,

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 (1) on määratud 2023. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Lubatud kogupüüke ja määrusega (EL) 2023/194 kehtestatud lubatud kogupüügiga funktsionaalselt seotud meetmeid tuleks muuta, et võtta arvesse teaduslike nõuannete avaldamist ning kolmandate riikidega peetud konsultatsioonide tulemusi.

(2)

Määrusega (EL) 2023/194 on kehtestatud euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) lubatud kogupüügiks null Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes ajavahemikuks 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024, kuni ICES avaldab kõnealuse kalavaru kohta selleks ajavahemikuks oma teadusliku nõuande. Selleks et püügitegevus saaks jätkuda kuni selle kalavaru lõpliku lubatud kogupüügi kehtestamiseni kõnealuse teadusliku nõuande alusel, tuleks ajavahemikuks 1. juulist 2023 kuni 30. septembrini 2023 kehtestada ajutine lubatud kogupüük 4 564 tonni. See tase vastab kõnealuse kalavaru püügile 2022. aasta kolmandas kvartalis.

(3)

Liit, Ühendkuningriik ja Norra pidasid 12. mail 2023 konsultatsioone kilu (Sprattus sprattus) püügivõimaluste taseme üle ICESi 4. alapiirkonnas ja 3.a rajoonis ajavahemikuks 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 ningkilu lubatud kogupüügi taseme üle ICESi 4. alapiirkonna ja 2.a rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ning ICESi 3.a rajooni liidu ja Norra vetes nimetatud ajavahemikuks. Need konsultatsioonid toimusid nõukogu poolt 4. mail 2023 kinnitatud liidu seisukoha alusel. Asjaomased lubatud kogupüügid tuleks seetõttu kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele.

(4)

Liit ja Ühendkuningriik pidasid 4. mail 2023 konsultatsioone kilu lubatud kogupüügi taseme üle ICESi 7.d ja 7.e rajooni liidu ja Ühendkuningriigi vetes ajavahemikuks 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024. Kõnealused konsultatsioonid toimusid vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu (2) artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6 ja nõukogu poolt 27. aprillil 2023 kinnitatud liidu seisukoha alusel. Konsultatsioonide tulemus on dokumenteeritud kirjalikus protokollis. Kõnealune lubatud kogupüük tuleks seetõttu kehtestada vastavalt Ühendkuningriigiga kokku lepitud tasemele.

(5)

Võttes arvesse, et kas mitme kalavaru biomass on allpool biomassi piirangu piirväärtust (Blim) või ICES ei määra kindlaks kaitse piirväärtusi, vaid soovitab nullpüüki või sihtpüügi peatamist, tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (3) artiklite 3 ja 4 kohane ühest aastast teise ülekandmise paindlikkus 2023. aastal keelata.

(6)

Määruse (EL) 2023/194 IA lisa B osas esitatud mitme tingimuse koodid, mis käsitlevad Norra kvoote lubatud kogupüügi raames ja millega määratakse kindlaks, millistes piirkondades Norra võib püüda talle eraldatud koguseid, puuduvad või on ebaõiged. Kõnealuse määruse IA lisa tuleks seetõttu muuta.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2056 (4) artiklitega 15 ja 17 on keelatud kalalaeva pardal hoida, ümber laadida, säilitada või lossida pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus) või siidhallhaid (Carcharhinus falciformis) tervenisti või osadena Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (WCPFC) hõlmatud piirkonnas. Selleks et vältida sama reguleerimiseset käsitlevate sätete kattumist, on asjakohane määruse (EL) 2023/194 artikkel 45 välja jätta.

(8)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) mitme soovituse kohaselt võib liit taotluse korral kanda teatava protsendi ICCATi konventsiooni alal kasutamata kalavarude kvootidest üle-eelmisest või eelmisest aastast üle konkreetsesse aastasse vastavalt ICCATi kehtestatud reeglitele iga ICCATi kalavaru kohta. Nõukogu määrustega (EL) 2022/109 (5) ja (EL) 2023/194 on kehtestatud ICCATi kalavarude liidu kvoodid vastavalt 2022. ja 2023. aastaks kooskõlas eelneval aastal peetud ICCATi aastakoosoleku tulemustega, mille puhul võetakse vajaduse korral arvesse kasutamata liidu kvootide ülekandmist. Neid ülekandmisi ei peaks saama ühendada määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohase kvootide ülekandmisega ning seepärast tuleks nende ülekandmiste kasutamine kõnealusel ajavahemikul keelata.

(9)

Viis liikmesriiki edastasid komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1627 (6) artikli 6 lõikega 3 oma kalakasvatamise majandamiskava muudatused. Nende muudatuste põhjal edastas komisjon 9. mail 2023 ICCATi sekretariaadile liidu 2023. aasta kalakasvatamise muudetud majandamiskava ja ICCAT avaldas need liidu kava muudatused 11. mail 2023. Liidu kalakasvandustesse viidavaid maksimumkoguseid ja maksimaalset kasvatamisvõimsust tuleks seetõttu vastavalt nendele muudatustele muuta.

(10)

Määrusi (EL) 2023/194 ja (EL) 2022/109 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Selleks et püügitegevus saaks jätkuda 1. juulil 2023, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata.

(12)

Käesoleva määruse sätteid, millega muudetakse määruse (EL) 2023/194 teatud sätteid, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2023 kooskõlas kõnealuste muudetud sätete kohaldamisajaga. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad anšoovise ja kilu püügivõimalusi ning määruse (EL) 2023/194 artikli 45 väljajätmist, tuleks kohaldada alates 1. juulist 2023. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad ICCATi ja millega muudetakse määruse (EL) 2022/109 teatavaid sätteid, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022 kooskõlas kõnealuste muudetud sätete kohaldamisajaga. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kõnealused muudatused kas suurendavad asjaomaseid püügivõimalusi või ei ole asjaomaseid koguseid määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt veel üle kantud,

(1)

Komisjon vaatas läbi taotluse, mille Hispaania esitas kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 105, et saada heakskiit kaitstud geograafilise tähise „Extremadura“ tootespetsifikaadi muutmisele.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 heaks kiita.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjon vaatas läbi Ungari esitatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohase taotluse saada heakskiit kaitstud päritolunimetuse „Balaton/Balatoni“ tootespetsifikaadi muutmisele.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 heaks kiita.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse registreerida nimetus „Canelli“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Canelli“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on esitatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused.

(2)

Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(3)

Liidu toidu lisaainete loetelusid ja spetsifikatsioone võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(4)

Glütserool (E 422), rasvhapete polüglütseroolestrid (E 475) ja polüglütseroolpolüritsinolaat (E 476) on ained, mida on lubatud kasutada vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisale.

(5)

15. märtsil 2017 esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusliku arvamuse glütserooli (E 422) uuesti hindamise kohta toidu lisaainena, (4) milles jõuti järeldusele, et aktsepteeritava päevadoosi arvväärtust ei ole vaja kehtestada ning et see toidu lisaaine ei ole teatatud kasutusviiside puhul ohtlik. Toiduohutusamet soovitas teha mõned muudatused määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud E 422 spetsifikatsiooni osas ning ta soovis saada rohkem teavet asjaomaste kasutusviiside ja -koguste kohta.

(6)

23. novembril 2018 algatas komisjon avaliku andmepäringu, et koguda tehnilisi andmeid toidu lisaaine glütserooli (E 422) kohta, eesmärgiga saada toiduohutusametile vajalikke andmeid.

(7)

Pärast seda, kui huvitatud ettevõtjad olid andmed esitanud, palus komisjon toiduohutusametil esitada teadusliku arvamuse, mis kinnitaks, et huvitatud ettevõtjate esitatud tehnilised andmed on piisavad toetamaks toidu lisaaine glütserooli (E 422) spetsifikatsiooni muutmist, et viia see kooskõlla kehtivate standarditega, nagu toiduohutusamet on soovitanud.

(8)

Toiduohutusamet jõudis oma 18. mail 2022 vastu võetud teaduslikus arvamuses (5) järeldusele, et glütserooli (E 422) kehtivat spetsifikatsiooni tuleb kohandada ja eelkõige vähendada mürgiste elementide (arseen, plii, elavhõbe ja kaadmium) piirnorme, jätta välja määramismeetod, mis põhineb akroleiini tekkimisel kuumutamise käigus, jätta välja akroleiinisisalduse katse, lisada akroleiini piirnorm ja muuta glütserooli (E 422) määratlust.

(9)

Seepärast on asjakohane muuta glütserooli (E 422) spetsifikatsiooni. Toidu lisaaine määratlust tuleks muuta selliselt, et see hõlmaks ainult tootmisprotsesse, mille puhul toiduohutusamet andmeid hindas. Kehtivaid mürgiste elementide piirnorme tuleks vähendada vastavalt toiduohutusameti teaduslikule arvamusele, võttes arvesse, millised on praegu saavutatavad sisaldused, kui kohaldatakse häid tootmistavasid. Glütserooli määramismeetod, mis põhineb akroleiini tekkimisel kuumutamise käigus, tuleks jätta välja, kuna glütserooli sisaldus E 422s tuleb määrata kindlaks asjakohase analüütilise meetodi abil. Akroleiinisisalduse määramise katse tuleks jätta välja ja lisada akroleiini maksimaalne arvuline piirnorm vastavalt toiduohutusameti teaduslikule arvamusele ja võttes arvesse seda, millised on praegu saavutatavad sisaldused, kui kohaldatakse häid tootmistavasid.

(10)

Võttes arvesse, et toiduohutusamet ei tuvastanud mürgiste elementide ja akroleiini esinemisega seotud otsest terviseprobleemi, on asjakohane lubada üleminekuperioodil kasutada toidu lisaainet glütserooli (E 422), mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(11)

Samadel põhjustel on asjakohane, et toidu lisaainet glütserooli (E 422) sisaldavat toitu, mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib üleminekuperioodi jooksul jätkuvalt turule lasta ja see võib jääda turule kuni oma minimaalse säilivusaja või tarvitamise lõpptähtpäevani.

(12)

20. detsembril 2017 esitas toiduohutusamet teadusliku arvamuse rasvhapete polüglütseroolestrite (E 475) uuesti hindamise kohta toidu lisaainena, (6) milles jõuti järeldusele, et aktsepteeritava päevadoosi arvväärtust ei ole vaja kehtestada ning et see toidu lisaaine ei ole teatatud kasutusviiside ja -koguste puhul ohtlik. Toiduohutusamet soovitas teha mõned muudatused määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud E 475 spetsifikatsioonis.

(13)

23. novembril 2018 algatas komisjon avaliku andmepäringu, et koguda tehnilisi andmeid toidu lisaaine rasvhapete polüglütseroolestrite (E 475) kohta, eesmärgiga saada toiduohutusametile vajalikke andmeid.

(14)

Pärast seda, kui huvitatud ettevõtjad olid andmed esitanud, palus komisjon toiduohutusametil esitada teadusliku arvamuse, mis kinnitaks, et huvitatud ettevõtjate esitatud tehnilised andmed on piisavad, toetamaks toidu lisaaine rasvhapete polüglütseroolestrite (E 475) spetsifikatsiooni muutmist, et viia see kooskõlla kehtivate standarditega, nagu toiduohutusamet on soovitanud.

(15)

Toiduohutusamet jõudis oma 1. aprillil 2022 vastu võetud teaduslikus arvamuses (7) järeldusele, et rasvhapete polüglütseroolestrite (E 475) kehtivat spetsifikatsiooni tuleb kohandada ja eelkõige vähendada mürgiste elementide piirnorme, esitada probleemsete lisandite ja koostisainete piirnormid ning muuta rasvhapete polüglütseroolestrite (E 475) määratlust.

(16)

Seepärast on asjakohane muuta rasvhapete polüglütseroolestrite (E 475) spetsifikatsiooni. Toidu lisaaine määratlust tuleks muuta, et glütserooli kasutamine toidu lisaaine tootmiseks piirduks ainult toidu lisaaine spetsifikatsioonile vastava glütserooliga (E 422). Kehtivaid mürgiste elementide piirnorme tuleks vähendada ning kooskõlas toiduohutusameti teadusliku arvamusega tuleks kehtestada 3-monokloropropaandiooli (3-MCPD) ja 3-MCPD rasvhappeestrite summa (väljendatud 3-MCPDna), rasvhapete glütsidüülestrite (väljendatud glütsidoolina) ja eruukhappe sisalduse piirnormid, võttes arvesse seda, millised on praegu saavutatavad sisaldused, kui kohaldatakse häid tootmistavasid.

(17)

Kuna rakendatakse uusi tootmismeetodeid, mis võimaldavad toota toidu lisaainet rasvhapete polüglütseroolestreid (E 475), milles on väiksem rasvhapete glütsidüülestrite (väljendatud glütsidoolina) sisaldus, on asjakohane näha toidu lisaainete tootjatele ette üleminekuperiood, et saavutada toidu lisaaines (E 475) rasvhapete glütsidüülestrite (väljendatud glütsidoolina) piirnorm 5 mg/kg. Kuna rasvhapete glütsidüülestrid on genotoksilised ja kantserogeensed, tuleks rasvhapete glütsidüülestrite (väljendatud glütsidoolina) suhtes kohaldada vahepealset piirnormi 10 mg/kg alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(18)

Võttes arvesse, et toiduohutusamet ei tuvastanud otsest terviseprobleemi seoses mürgiste elementide, 3-monokloropropaandiooli (3-MCPD), 3-MCPD rasvhappeestrite, eruukhappe ja rasvhapete glütsidüülestrite esinemisega, on asjakohane üleminekuperioodil lubada kasutada rasvhapete polüglütseroolestreid (E 475), mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ning lubada lasta turule sellist toidu lisaainet sisaldavat toitu sama üleminekuperioodi jooksul ja sellel turule jääda kuni minimaalse säilivusaja või tarvitamise lõpptähtpäevani.

(19)

Samadel põhjustel ja võttes arvesse rasvhapete glütsidüülestrite vähendatud sisaldust, tuleks lubada kasutada toidu lisaainet rasvhapete polüglütseroolestreid (E 475), mis on seaduslikult turule lastud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja mis vastab rasvhapete glütsidüülestrite (väljendatud glütsidoolina) vähendatud vahepealsele piirnormile, kuni varude ammendumiseni ja lubada lasta turule sellist toidu lisaainet sisaldavat toitu ja sellel turule jääda kuni minimaalse säilivusaja või tarvitamise lõpptähtpäevani.

(20)

24. märtsil 2017 esitas toiduohutusamet teadusliku arvamuse polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) uuesti hindamise kohta toidu lisaainena (8). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et andmete põhjal oli põhjust suurendada aktsepteeritavat päevadoosi väärtuseni 25 mg kehamassi kg kohta päevas. Toiduohutusamet soovitas teha mõned muudatused määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud E 476 spetsifikatsioonis.

(21)

23. novembril 2018 algatas komisjon avaliku andmepäringu, et koguda tehnilisi andmeid toidu lisaaine polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kohta, eesmärgiga saada toiduohutusametile vajalikke andmeid.

(22)

18. märtsil 2020 esitati taotlus saada luba polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kasutamiseks emulgaatorina toidujäädes, vesi-õlis tüüpi rasva- ja õliemulsioonides ning emulgeeritud kastmetes, mille rasvasisaldus on üle 20 %. Komisjon tegi taotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(23)

Polüglütseroolpolüritsinolaat (E 476) on võimeline tekitama väiksemate tilkadega stabiilseid vesi-õlis-emulsioone, mida saab külmutada pehme kreemja toidujää tootmiseks, mille puhul on tootmisprotsessis vaja vähem energiat ja mis on tarneahelas külmutatuna stabiilsemad. See võimaldab kasutada toidujääs väheküllastunud rasvu ja õlisid ning väiksemas koguses suhkruid. Kavandatud tehnoloogilise toime saavutamiseks vajalik polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) sisaldus on 4 000 mg/kg.

(24)

Polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kasutamine võimaldab ka vähendada õlisisaldust emulgeeritud kastmetes (nt majonees või salatikastmed), ilma et see maitsele halvasti mõjuks. Praegu lubatud piirnorm 4 000 mg/kg ei ole piisav toodete puhul, mille rasvasisaldus on üle 20 %. Toodetes, mille rasvasisaldus on üle 20 %, on kavandatud tehnoloogilise toime saavutamiseks vajalik polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) sisaldus 8 000 mg/kg.

(25)

Pärast seda, kui vastuseks avalikule andmepäringule, et koguda tehnilisi andmeid, olid huvitatud ettevõtjad need andmed esitanud, ning pärast seda, kui oli esitatud taotlus laiendada polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kasutamist, palus komisjon toiduohutusametil esitada teadusliku arvamuse, mis kinnitaks, et huvitatud ettevõtjate esitatud tehnilised andmed on piisavad toetamaks toidu lisaaine polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) spetsifikatsiooni muutmist, et viia see kooskõlla kehtivate standarditega, nagu toiduohutusamet on soovitanud.

(26)

Toiduohutusamet jõudis oma 30. märtsil 2022 vastu võetud teaduslikus arvamuses (9) järeldusele, et kavandatud kasutusala laiendamine ei põhjusta ohutusprobleeme. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kehtivat spetsifikatsiooni tuleb kohandada ja eelkõige vähendada mürgiliste elementide piirnorme, esitada probleemsete lisandite piirnormid ning muuta polüglütseroolpolüritsinolaadi määratlust (E 476).

(27)

Seepärast on asjakohane lubada polüglütseroolpolüritsinolaadi (E 476) kasutamist toidugrupis 03 „Toidujää“ piirnormiga 4 000 mg/kg, suurendada toidugrupis 12.6 „Kastmed“ lubatud piirnormi 8 000 mg/kg-ni emulgeeritud kastmete puhul, mille rasvasisaldus on vähemalt 20 %, ning muuta toiduohutusameti teaduslikku arvamust silmas pidades kõnealuse aine spetsifikatsiooni. Toidu lisaaine määratlust tuleks muuta, et glütserooli kasutamine toidu lisaaine tootmiseks piirduks ainult toidu lisaaine spetsifikatsioonile vastava glütserooliga (E 422). Mürgiste elementide kehtivaid piirnorme tuleks vähendada ning kooskõlas toiduohutusameti teadusliku arvamusega tuleks kehtestada 3-monokloropropaandiooli (3-MCPD) ja 3-MCPD rasvhappeestrite summa (väljendatud 3-MCPDna) ning rasvhapete glütsidüülestrite (väljendatud glütsidoolina) sisalduse piirnormid, võttes arvesse, millised on praegu saavutatavad sisaldused, kui kohaldatakse häid tootmistavasid.

(28)

Võttes arvesse, et toiduohutusamet ei tuvastanud mürgiste elementide, 3-monokloropropaandiooli (3-MCPD), 3-MCPD rasvhappeestrite ja rasvhapete glütsidüülestrite esinemisega seotud otsest terviseprobleemi, on asjakohane lubada üleminekuperioodil kasutada toidu lisaainet polüglütseroolpolüritsinolaati (E 476), mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(29)

Samadel põhjustel on asjakohane, et toidu lisaainet polüglütseroolpolüritsinolaati (E 476) sisaldavat toitu, mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib üleminekuperioodi jooksul jätkuvalt turule lasta ja see võib jääda turule kuni oma minimaalse säilivusaja või tarvitamise lõpptähtpäevani.

(30)

Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(31)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2017/763 (2) kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) dumpinguvastase tollimaksu teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks. Meetmed kehtestati fikseeritud tollimaksumääradena netosummas 104,46 eurot tonni kohta nii ainsa koostööd tegeva eksportiva kontserni kui ka kõigi teiste äriühingute puhul.

(2)

Kohtuasjades T-383/17 (3) ja C-260/20 P (4) tehtud otsustega tühistati ainsa koostööd tegeva eksportiva kontserni suhtes kehtestatud meetmed. Rakendusmäärusega (EL) 2023/593 (5) kehtestas Euroopa Komisjon uuesti dumpinguvastased tollimaksud teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes läbivaadatud tasemel 103,16 eurot tonni kohta (neto) nii ainsale koostööd tegevale eksportivale kontsernile kui ka kõigile teistele äriühingutele.

(3)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (6) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(4)

Läbivaatamistaotluse esitas 1. veebruaril 2022 Euroopa termopaberi assotsiatsioon (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatava kerge termopaberi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega otsustas komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning 3. mail 2022 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise teatava Korea Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit kerge termopaberi impordi suhtes liitu. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (7).

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(7)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajale, Korea Vabariigi teadaolevale tootjale ja ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning kutsus neid osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(9)

Komisjon sai algatamise kohta märkused ettevõtjalt Hansol Paper Co. Ltd. (edaspidi „Hansol Paper“). Hansol Paper väitis, et taotluses esitatud andmed ei näita, et liidu tootmisharu kannataks olulist kahju.

(10)

Komisjon tuletas meelde, et Hansol Paper oli taotlust alusmääruse artikli 11 lõike 2 ja artikli 11 muude asjakohaste lõigete kohaselt uurinud, jõudes järeldusele, et uurimise algatamise tingimused on täidetud, st et taotluse esitajate esitatud tõendid on küllaldaselt piisavad ja täpsed, et näidata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust.

(11)

Sellega seoses tuletas komisjon samuti meelde, et taotluse etapis ei ole vaja, et komisjonil oleksid samad tõendid dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta sellisel hulgal ja sellise kvaliteediga, mis oleks vajalik meetmete pikendamiseks. Dumpinguvastane uurimine on protsess, mille käigus saavutatakse uurimise edenedes järk-järgult kindlus meetme võtmiseks või pikendamiseks või menetluse lõpetamiseks vajalike elementide olemasolu suhtes. Lisaks ei ole välistatud, et taotluses võib esineda teatavaid vigu või ebatäpsusi. Nende esinemine ei pruugi siiski mõjutada üldist järeldust, et taotlus sisaldab piisavalt tõendeid kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta ning et toimik väärib uurimist.

(12)

Lisaks nähtub taotluse jaoks nõutavate tõendite (piisavad tõendid) õiguslikust standardist, et taotluses esitatud teabe hulk ja kvaliteet ei ole sama, mis uurimise lõpus. Ei ole välistatud, et taotluse esitamise etapi ja uurimise lõpetamise vahelisel ajal toimuvad muutused. Sellised muutused ei mõjuta siiski tingimata üldist järeldust, et toimik väärib uurimist, kuna on piisavalt tõendeid kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta.

(13)

Seoses väitega, et taotluses esitatud andmed ei näita, et liidu tootmisharu kannaks olulist kahju, väitis Hansol Paper, et taotluses esitatud majandusnäitajad näitavad, et Koreast pärit import on mittekahjustav, Korea turuosa on tühine ning liidu tootmisharu müügimaht, turuosa, investeeringud ja tegevuse tõhusus on heal tasemel. Hansol Paperi sõnul tunnistati taotluses, et liidu tootjate müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil, kuid väideti, et see on tingitud muudest kogu turgu hõlmavatest teguritest, millel ei ole mingit seost Koreast pärit impordiga.

(14)

Komisjon selgitas, et taotluse esitaja väidab taotluses, et tõenäoline on asjaomasest riigist pärit kahju jätkumine või kordumine. Komisjon leidis, et taotluse esitaja esitas taotluses piisavalt tõendeid selle kohta, et pärast esialgset taastumisperioodi sai liidu tootmisharu kahju, kui asjaomasest riigist pärit import ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 suurenes. Sellega seoses tuletas ta meelde, et olulise kahju tuvastamiseks tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Seda kohaldatakse mutatis mutandis aegumise läbivaatamise käigus tehtava tõenäosuse analüüsi suhtes. Samuti ei pea olulise kahju (ja seega selle jätkumise või kordumise tõenäosuse) kindlakstegemiseks kõik tegurid halvenema. Lisaks ei tähenda muude tegurite olemasolu, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu olukorda, tingimata seda, et dumpinguhinnaga impordi mõju kõnealusele tootmisharule ei ole oluline (sama kehtib ka tõenäosuse analüüsi kohta). See kehtib seda enam aegumise läbivaatamise puhul, kus keskendutakse sellele, mis juhtuks meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Lisaks võib dumpinguvastastel meetmetel aegumise läbivaatamise korral olla teatav positiivne mõju isegi siis, kui kahju üldiselt jätkub. Igal juhul märkis komisjon, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid kahju kordumise tõenäosuse kohta. Eelkõige näitas see, et Korea turgu iseloomustab märkimisväärne liigne tootmisvõimsus. Korea siseturg ei suuda seda ülemäärast toodangut vastu võtta. Seetõttu on liidu turg, mis on maailma suurim termopaberi turg, Korea eksportijatele oma suurusega atraktiivne. Lisaks on teistele eksporditurgudele mitmel põhjusel raske ligi pääseda (8). Sellest lähtudes oli komisjonil õigus algatada uurimine.

(15)

Seoses Hansol Paperi väidetega mõningate kahjunäitajate – nt turuosa ja müügimaht – taotlusest ilmnevate positiivsete suundumuste kohta märkis komisjon, et dumpinguvastastel meetmetel on sageli liidu tootmisharu seisundile positiivne mõju – seda asjaolu võeti loomulikult enne uurimise algatamist komisjoni analüüsis arvesse.

(16)

Seoses märkusega liidu huvide kohta ei ole komisjonil õiguslikku kohustust uurida menetluse algatamise etapis liidu huve.

(17)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(18)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi kolmest liidu tootjast. Valimi moodustamisel kasutatavateks kriteeriumideks olid samasuguse toote suurim tüüpiline müügimaht ja toodang ELis ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 86 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja kogumüügist. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Üks märkus saadi liidu assotsiatsioonilt, kes toetas esialgset valimit. Valim kinnitati 12. mail 2022. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Ükski sõltumatu importija nõutud teavet ei esitanud. Seega otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(20)

Komisjon kutsus kolme valimisse kaasatud liidu tootjat ja peamist teadaolevat Korea eksportivat tootjat üles täitma uurimise algatamise päeval internetis (9) kättesaadavaks tehtud asjakohased küsimustikud.

(21)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, peamiselt teadaolevalt eksportivalt tootjalt Hansol Paperilt ja temaga seotud importijatelt Hansol Europe B.V. ja Hansol America Inc. Lisaks esitas taotluse esitaja küsimustiku vastuse koos makroandmetega.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad

Korea Vabariigi eksportiv tootja

Seotud importijad

(23)

27. aprillil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. 10. mail 2023 saatis komisjon hindade allalöömise arvutuse ajakohastatud versiooni ainult Hansol Paperile. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi. Märkused saadi taotlejatelt ja Hansol Paperilt.

(24)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Ükski isik ei taotlenud ärakuulamist.

(25)

Võttes arvesse andmeid esitanud isikute piiratud arvu, tuli konfidentsiaalsuse huvides osa näitajaid allpool esitada vahemikena. Ainsa koostööd teinud eksportiva tootja andmed on samuti esitatud vahemikena, sest ta on ainus koostööd teinud äriühing.

(26)

Uurimisalune toode on sama mis esialgses uurimises, nimelt teatav kerge termopaber kaaluga kuni 65 g/m2; vähemalt 20 cm laiustes rullides, rulli kaaluga (koos paberiga) vähemalt 50 kg ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) vähemalt 40 cm („suured rullid“); aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita; kaetud ühelt või mõlemalt poolt soojustundliku ainega; on kattekihiga või ilma selleta (edaspidi „uurimisalune toode“), mis praegu kuulub CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 alla (TARICi koodid: 4809900010, 4811900010, 4816900010, 4823908520).

(27)

Kerge termopaber on eripaber. Sellel on termoaktiivne kate, mis tekitab printeri termotrükipea kuumusele reageerides kujutise. Kerget termopaberit kasutatakse müügikoharakenduste jaoks, näiteks jaemüügikohas väljastatud kviitungite, aga ka e-kaubanduse pakendite isekleepuvate märgiste, piletite ja lipikute puhul.

(28)

Kerget termopaberit saab toota mitut liiki keemiliste ilmutitega. Käesolev uurimine hõlmab kõiki liike.

(29)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Korea Vabariigist pärit uurimisalune toode.

(30)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(31)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

1. juuli 2022. aasta esildises palus eksportiv tootja selgitust selle kohta, kas liidu tootmisharu toodetud uued tooteliigid lisatakse aegumise läbivaatamise kohaldamisalasse või jäetakse sellest välja. Need uued tooteliigid ei kasuta keemilist ilmutit ja kujutis vabaneb füüsikalise, mitte keemilise protsessi mõjul. Toimikule lisatud 19. septembri 2022. aasta teates selgitati uurimise ulatust selles mõttes, et menetlus hõlmab ainult keemilise ilmuti põhist kerget termopaberit.

(33)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus kerge termopaberi import Korea Vabariigist, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2015). Vastavalt allpool olevale tabelile 2 moodustas Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2,7 % liidu turust võrreldes 13,6 % turuosaga esialgse uurimise ajal.

(34)

Hansol Paper tegi uurimise käigus koostööd. Tema arvele langes (peaaegu) kogu uurimisaluse toote import Korea Vabariigist. Rohkem eksportivaid tootjaid endast teada ei andnud. Järeldused dumpingu jätkumise kohta põhinevad Hansol Paperi kontrollitud andmetel.

(35)

Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema uurimisaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtuvalt oli eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(36)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(37)

Järgmisena uuris komisjon, kas eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et teatavate läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliikide puhul omamaist müüki ei toimunud ja seega ei olnud need tüüpilised.

(38)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(39)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(40)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(41)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(42)

Omamaise müügi analüüs näitas, et olenevalt tooteliigist oli 32–100 % omamaisest müügist kasumlik ning et iga tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus sõltuvalt tooteliigist kogu omamaise müügi kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(43)

Kui tooteliiki omamaisel turul ei müüdud ja kui ükski teine eksportiv tootja sellist tooteliiki omamaisel turul ei müünud, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(44)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmised summad:

(45)

Hansol Paper eksportis uurimisalust toodet liitu kas otse sõltumatutele klientidele või endaga seotud äriühingu Hansol Europe kaudu.

(46)

Eksportiva tootja müügi puhul otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele oli ekspordihinnaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(47)

Eksportiva tootja müügi puhul liitu importijana tegutseva Hansol Europe kaudu määrati ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga.

(48)

Kooskõlas liidu väljakujunenud kohtupraktikaga (10) ei kasutanud komisjon kasumimarginaalina seotud äriühingu kasumimarginaali, sest seda peetakse ebausaldusväärseks. Muu teabe puudumisel kasutas komisjon 4,5 % kasumimarginaali, mida kasutati ka esialgses uurimises (11).

(49)

Komisjon võrdles tooteliikide kaupa normaalväärtust ja eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(50)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused seoses transpordikulude, käitlemis- ja laadimiskulude, pangatasude, ELi tollimaksude, aastalõpu mahahindluste, komisjonitasude ja tollimaksude tagastamisega arvati omamaistest ja/või eksportmüügi hindadest maha, kui neist teatati ja leiti, et need olid õigustatud. Komisjon leidis, et pakendamis- ja krediidikuludega seotud kohanduste taotlused ei ole põhjendatud.

(51)

Ekspordiks ja omamaiseks müügiks pakendamine oli põhimõtteliselt identne, mistõttu ei olnud põhjust kohandustaotlust rahuldada.

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis g on sätestatud, et kui krediit on tegur, mida võetakse arvesse hinna määramisel, võib kohandus olla põhjendatud. Komisjon lükkas krediidikuludel põhineva kohandamise tagasi põhjenduse alusel, mis selle tundlikkuse tõttu avaldati ainult eksportivale tootjale. Komisjon järeldas, et krediidikulu ei olnud tegur, mida osapool hinna määramisel arvesse võttis.

(53)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(54)

Selle põhjal oli Hansol Paperi kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 29 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(55)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Hansol Paper, et suurem osa dumpingust tulenes etiketikvaliteediga termopaberist, ning juhtis tähelepanu tootevaliku erinevusele tema liitu suunatud müügi vahel esialgse uurimise ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus. Komisjon tuletab meelde, et normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tooteliikide kaupa, nagu on kirjeldatud eespool olevates punktides, ning et kokkuvõttes tuli kõigi kehtivate meetmetega hõlmatud toodete müügi suhtes kehtestada ainult üks dumpingumarginaal. Seetõttu võeti dumpingumarginaali kindlaksmääramisel arvesse esialgse uurimise ja läbivaatamise tootevaliku erinevust.

(56)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: Korea Vabariigi tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus võrreldes muude turgudega.

(57)

Turuteabe kohaselt oli Hansol Paper Korea Vabariigis ülekaalukalt suurim uurimisaluse toote tootja. Tema tootmisvõimsus varieerus sõltuvalt allikast. Hansol Paperi 2019. aasta jätkusuutlikkuse aruandes oli tootmisvõimsuseks märgitud kerget termopaberit tootva tootmisüksuse puhul 355 000 tonni aastas (12). Uurimise käigus Hansol Paper küll tunnistas, et see arv näitas termoaktiivsete katete kavandatud tootmismahtu, kuid esitas tootmisvõimsuse näitajad vahemikus 250 000–300 000 tonni aastas. Kohapealse kontrolli käigus väitis äriühing, et 2019. aasta aruandes esitatud arv oli ebatäpne. Äriühing leidis, et Laves Chemie Consultingu aruandes „Thermal Paper 2019-2024 World Market Study“ esitatud tootmisvõimsuse näitajad on täpsemad. Uuringus hinnati Hansol Paperi termopaberi tootmise võimsuseks 260 000 tonni aastas (13).

(58)

Laves Chemie Consultingu eespool nimetatud uuringu kohaselt oli Korea Vabariigis kuni viimase ajani veel kolm termopaberi tootjat, kelle kogutootmisvõimsus oli 45 000 tonni (14). Siiski jääb ebaselgeks, millises ulatuses võidakse seda võimsust kasutada kerge termopaberi tootmiseks, kui turuolukord selleks põhjust annaks. Liidu tootjate sõnul on ainus täiendav Korea tootja, kes toodab ikka veel termopaberit, Donghwa Ind co. Ltd, mille tootmisvõimsus on 15 000 tonni aastas (15).

(59)

Kuigi komisjon ei suutnud Korea vaba tootmisvõimsuse üldmahtu kvantifitseerida, tegi ta eespool toodut arvesse võttes kindlaks, et tootmisvõimsus on märkimisväärne, ületades Korea omamaist tarbimist ligikaudu kümnekordselt ja liidu tarbimist peaaegu kahekordselt. Lisaks on Hansol Paper korduvalt teatanud oma kavatsusest laiendada termopaberite äri, nagu nähtub tema 2021. aasta esimese poole finantsaruandest (16) ja järgnevatest finantsaruannetest (samuti 2022. aastal (17)). Selline laienemine suurendaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi Korea termopaberitootmise võimsust, mis oli juba märkimisväärselt suurem kui kerge termopaberi tarbimine liidus (vt tabel 1).

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Paper, et komisjoni järeldused Korea tootmisvõimsuse kohta olid põhjendamatud ja ebaõiged, nimelt seetõttu, et: i) Hansol Paper oli ainus uurimisaluse toote tootja Koreas, ii) komisjon tõlgendas Hansol Paperi laienemisteateid valesti ja iii) komisjon oli liialdanud, kui ta tegi kindlaks, et Hansol Paperi tootmisvõimsus on märkimisväärselt paindlik.

(61)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Seoses väitega, et Hansol Paper on Koreas ainus uurimisaluse toote tootja, märkis komisjon, et see on vastuolus muu toimikus sisalduva teabega, sealhulgas Hansol Paperi enda avaldustega aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus (18). Kuigi komisjon on järjepidevalt leidnud, et Hansol Paper oli ainus koostööd tegev eksportiv tootja käesolevas läbivaatamisega seotud uurimises, ei olnud komisjon jõudnud järeldusele, et Hansol Paper on Korea Vabariigis ainus kerge termopaberi tootja. Vastupidi – nagu on selgitatud eespool põhjenduses 58, näitasid toimikus olevad tõendid, et vähemalt üks Korea Vabariigi kerge termopaberi tootja, nimelt Donghwa Ind co. Ltd, võiks uurimisalust toodet toota. Komisjon märkis, et Donghwa Ind’i veebisait (19) sisaldas viiteid termopaberi tootmisele üldiselt ja pilte sellistest toodetest nagu müügikoha kviitungid, mida tavaliselt valmistatakse kergest termopaberist. Komisjon märkis ka, et võttes arvesse vastupidist tõendusmaterjali, ei esitanud Hansol Paper tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et ta on Korea Vabariigis ainus kerge termopaberi tootja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(62)

Komisjon ei nõustunud Hansoli väitega, et Korea vaba tootmisvõimsus on nulltasemel. Näiteks esitas Hansol Paper nii madalad tootmisvõimsuse näitajad, et tema teatatud tootmisvõimsuse rakendamine oleks mõne vaatlusaluse perioodi aastal ületanud 100 %.

(63)

Hansol Paperi laienemisteadete väidetava väära tõlgendamise ja paindliku tootmisvõimsuse väidetega komisjon ei nõustunud. Hansol Paper ise oli oma finantsaruannetes korduvalt avalikult teatanud oma kavatsusest laiendada termopaberite tootmist (20). Asjaolu, et kontrollkäigu ajal kättesaadavad investeerimiskavad ei sisaldanud tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtud investeeringuid, ei välista, et Hansol Paper hilisemas etapis ei tegutse oma teadete kohaselt. Igal juhul on Hansol Paperi termopaberiäri laiendamiseks mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tootmisvõimsuse muutmine. Nagu Hansol Paper oma 2022. aasta jätkusuutlikkuse aruandes (21) ise märkis, on tal kahtlemata paindlikud tootmisrajatised. Isegi kui paindlikkust ei ole selgelt kvantifitseeritud, näitab asjaolu, et seda aruandes mainiti, et paindlikkus ei ole väike ja väärib seega, et sellest avalikult teatatakse. Hansol Paperi 2023. aasta tootmiskavas esitatud tootevalik ei takista isikut vajaduse korral üle viimast arvestatavat tootmisvõimsust uurimisalusele tootele.

(64)

Korea Vabariigi siseturg on väike, aastane tarbimine on 20 000 – 37 200 tonni (22). Hansol Paperi aastane toodang on 4–9 korda suurem kui uurimisaluse toote tarbimine omamaisel turul. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine tarbimine mahu järgi väheneb, kuna riigi turgu valitseva tootja Hansol Paperi omamaine kerge termopaberi müük vähenes vaatlusalusel perioodil 29 % (23). Seetõttu on Korea kerge termopaberi tööstus ekspordisuunitlusega. Hansol Paperi omamaise müügi kasumlikkuse kohta vt eespool punkt 3.2.1.

(65)

Hansol Paperi kontrollitud andmete põhjal tegi komisjon kindlaks, et vaatlusalusel perioodil suurenes Korea eksport liiduvälistesse sihtkohtadesse (24). Samuti tehti kindlaks, et Korea eksport, eelkõige USAsse, oli märkimisväärne (25). Liiduvälistesse sihtkohtadesse suunatud Korea ekspordi müügihinnad vaatlusalusel perioodil siiski langesid. USA turul on see selgesti nähtav (26). Lisaks kehtestasid USA ametiasutused 27. septembril 2021 dumpinguvastased meetmed muu hulgas Korea Vabariigist pärit termopaberi impordi suhtes (27). Neil põhjustel on USA turg muutunud Korea ekspordi jaoks hinna poolest vähem atraktiivseks.

(66)

Liidu turg on maailma suurim kerge termopaberi turg, mis moodustab ligikaudu 25 % ülemaailmsest tarbimisest, ning sellel on absoluutarvudes suur kasvupotentsiaal (28). Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu turg on teiste turgudega võrreldes hinna poolest atraktiivne. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2017. aastal vähenes Korea Vabariigist pärit import märkimisväärselt ja ulatus 2020. aastal ainult 1 000–2 500 tonnini. Sellest ajast saadik ja kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest hoolimata on Korea müük liitu aga taas suurenenud (29) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus see 4 500–6 000 tonnini, moodustades 2,7 % turuosa.

(67)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nõudis Hansol Paper, et komisjon arvutaks välja dumpingumarginaali Hansol Paperi müügi puhul kolmandate riikide turgudel põhjendusega, et selline arvutus on komisjoni läbi viidud aegumise läbivaatamistes järjepidev tava ning et komisjon ei olnud hinnanud, kas Hansol Paperi ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel viitavad dumpingule. Komisjon selgitas, et aegumise läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise. Võttes arvesse järeldust märkimisväärse dumpingu kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seoses müügiga liitu ja sellele järgnenud järeldust dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta, ei pidanud komisjon käesolevas uurimises dumpingut täiendavalt tuvastama. Hansol Paperi kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindu analüüsiti eespool põhjenduses 65. Neid analüüsitakse täiendavalt allpool esitatud põhjendustes.

(68)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Paper, et komisjon oleks pidanud järeldama, et liidu kerge termopaberi turg ei olnud enam atraktiivne, võttes arvesse Hansol Paperi juba esitatud teavet (mida komisjon ei ole väidetavalt piisavalt käsitlenud) ja eelkõige väiteid, et Hansol Paper ei keskendu enam liidu turule, USA turu tähtsust Hansol Paperi turu jaoks, USA poolt termopaberi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete taset ning seda, et komisjon ei kirjeldanud määruses Hansol Paperi tegevust muudel kolmandatel turgudel.

(69)

Komisjon ei nõustunud sellega, et liidu turg on Korea ekspordi jaoks väidetavalt ebaatraktiivne. Asjaolud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei olnud liidu turg mahu järgi otsustades Hansol Paperi peamine turg ja et Hansol Paperi müük USAsse oli märkimisväärne, ei vähenda liidu turu atraktiivsust. Samuti väitis komisjon, et ainuüksi dumpinguvastaste meetmete olemasolu USAs muudab USA turu vähem atraktiivseks kui enne mis tahes meetmete kehtestamist, isegi kui meetmete tase ei ole takistav. Mis puudutab Hansol Paperi müüki muudel turgudel, siis ei saanud komisjon määruses avalikustada müügimahtu ja hindu muudel turgudel riikide kaupa, kuna osapool pidas sellist teavet tundlikuks (st see oli ainus kõnealuste andmete allikas). Sellest hoolimata tegi komisjon kokkuvõtte Hansol Paperi müügi- ja hinnastrateegiast muudel turgudel, mida jagati asjaomase isikuga kontrolliaruannetes. Sellega seoses leidis komisjon, et kogu maailmas toodetakse termopaberit üksnes vähestes riikides, nagu on näha Laves Chemie’ 2019.–2024. aasta termopaberi maailmaturu-uuringust. Seetõttu konkureerivad uurimisaluse toote tootjad kohalike tootjatega vaid vähestes maailma piirkondades. Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Aafrika, Australaasia ja enamik Aasia riike olid seega termopaberi netoimportijad, (30) importides seda peamiselt Koreast. Isegi kui (märkimisväärse) omamaise toodanguta turud tunduvad esmapilgul ahvatlevamad, leidis komisjon, et Hansol Paperi uurimisaluse toote müügihinnad kolmandate riikide eksporditurgudel, sealhulgas USAs, langesid vaatlusalusel perioodil üldjoontes sarnasel määral liitu müümise hindadega. Hansol Paperi kõigi kolmandate riikide eksporditurgude müügihindade ja Hansol Paperi liitu suunatud müügi hindade võrdlus näitas, et vaatlusalusel perioodil olid ELi hinnad üldiselt pidevalt kõrgemad kui Hansol Paperi müügihinnad mujal maailmas. Seepärast kinnitas komisjon, et liidu turg, mis on maailma suurim kerge termopaberi turg ja absoluutarvudes suure kasvupotentsiaaliga turg, oli mahu ja hinna poolest Korea ekspordi jaoks atraktiivne turg, olenemata Hansol Paperi müügivõrgustiku muutustest pärast esialgset uurimist.

(70)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 54, Korea Vabariigi arvestatava paindliku tootmisvõimsuse olemasolu, Korea taas kasvavat huvi liidu suure ja atraktiivsete hindadega turu vastu ning hiljuti kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid tema praegusel peamisel eksporditurul, (31) võib meetmete kehtetuks tunnistamise korral eeldada vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi edasist suurenemist. Seetõttu järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa dumpingu jätkumise.

(71)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet viis tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(72)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 360 727 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, st taotluse esitaja vastus küsimustikule, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud individuaalsete vastustega. Nagu on märgitud põhjenduses 18, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 86 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(73)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) taotluse esitaja andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta, mida on osaliselt võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega (32), ning b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordiandmete analüüs.

(74)

Liidu tarbimine arenes järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(75)

Liidu tarbimine vähenes 2018.–2020. aastal 8 %. 2020. aastal mõjutas liidu tarbimist ülemaailmne COVID-19 pandeemia, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimine taastus ja vaatlusalusel perioodil vähenes see kokku 2 %.

(76)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Korea koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud küsimustiku vastuse ja Eurostati statistika põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise andmete alusel.

(77)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa