ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 79

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

66. aastakäik
17. märts 2023


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/588, 15. märts 2023, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/589, 10. jaanuar 2023, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/127 valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valgusisalduse nõuete osas ( 1 )

40

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/590, 12. jaanuar 2023, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega) lätikeelset versiooni ( 1 )

46

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/591, 16. märts 2023, millega kiidetakse heaks uue eksportiva tootja režiimi taotlus seoses Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmetega ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/73

49

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/592, 16. märts 2023, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/244, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes

52

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/593, 16. märts 2023, millega kehtestatakse Hansol Groupile uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes ja muudetakse jääktollimaksu suurust

54

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/594, 16. märts 2023, millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605 ( 1 )

65

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/595, 16. märts 2023, millega kehtestatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhineva omavahendite aruande vorm vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2021/770

151

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2023/596, 13. märts 2023, millega nimetatakse ametisse Belgia Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

161

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2023/597, 13. märts 2023, millega nimetatakse ametisse Portugali Vabariigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

163

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/598, 14. märts 2023, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2021/698, et hõlmata sellega liidu turvalise ühenduse programm

165

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/599, 16. märts 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Põhja-Makedoonia armee suutlikkuse suurendamiseks

167

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/600, 13. märts 2023, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1956 ruumikütteseadmeid, akvaariumivalgusteid, voolukatkestusseadmeid ja trummelkuivateid käsitlevate harmoneeritud standardite osas ( 1 )

171

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/601, 13. märts 2023, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2022/1668 plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate tolmuimejate projekteerimist ja katsetamist ning põlevgaasidetektorite toimivusnõudeid käsitlevate harmoneeritud standardite osas ( 1 )

176

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/602, 16. märts 2023, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/245, millega kiidetakse heaks kohustused, mis on pakutud pärast Argentina päritolu imporditud biodiislikütusele lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamist

179

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise autokaubaveo lepinguga moodustatud ühiskomitee otsus nr 1/2022, 15. detsember 2022, millega võetakse vastu ühiskomitee töökord [2023/603]

181

 

*

Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise autokaubaveo lepinguga moodustatud ühiskomitee otsus nr 2/2022, 15. detsember 2022, lepingu jätkamise kohta [2023/604]

185

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/588,

15. märts 2023,

millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduse programm aastateks 2023–2027

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 189 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes väljendati heameelt selle üle, et liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tihedas koostöös valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet. Riiklik satelliitside on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks elemente. Riiklik satelliitside peaks aitama ELil reageerida hübriidohtudele ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja ELi Arktika-poliitikat.

(2)

Euroopa Ülemkogu 21.–22. märtsi 2019. aasta järeldustes rõhutati, et liit peab konkurentsivõimelise, turvalise, kaasava ja eetilise ning maailmatasemel ühenduvusega digimajanduse arendamisel veelgi kaugemale minema.

(3)

Komisjoni 22. veebruari 2021. aasta teatises „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ on märgitud, et selle eesmärk on teha kiire ühenduvus Euroopas kõigile kättesaadavaks ning luua vastupanuvõimeline ühenduvussüsteem, mis võimaldab Euroopal ühenduse säilitada ükskõik millises olukorras.

(4)

Nõukogus 21. märtsil 2022 vastu võetud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis tunnistatakse, et liidu ja selle liikmesriikide kosmosetaristu aitab tugevdada meie kerksust ning pakub põhiteenuseid, millega asendatakse või täiendatakse telekommunikatsiooni maapealseid taristuid. Seepärast kutsutakse kõnealuses dokumendis liitu üles töötama liidu kosmosepõhist ülemaailmset turvalist sidesüsteemi käsitleva ettepaneku kallal.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (2) loodud liidu kosmoseprogrammi üheks komponendiks on GOVSATCOM, mille eesmärk on tagada GOVSATCOMi kasutajatele usaldusväärsete, turvaliste, skaleeritavate ja kulutõhusate satelliitsideteenuste pikaajaline kättesaadavus. Määrusega (EL) 2021/696 on ette nähtud, et GOVSATCOMi komponendi esimeses etapis kuni umbes aastani 2025 koondatakse olemasolev suutlikkus ühiskasutuseks ja seda jagatakse GOVSATCOMi keskuse kaudu. Sellega seoses peaks komisjon hankima GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidelt, kellel on olemas riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertsotstarbelise satelliitside või kommertsteenuste pakkujatelt, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve.

Selles esimeses etapis põhineb GOVSATCOMi teenuste kasutuselevõtt järkjärgulisel lähenemisviisil, pidades silmas GOVSATCOMi keskuse taristu suutlikkuse suurendamist. Selle lähenemisviisi puhul lähtutakse samuti eeldusest, et kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et kõnealune lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, on vaja siirduda teise etappi ja arendada koostöös erasektoriga, näiteks liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmosetaristu või kosmosealane suutlikkus.

(6)

22. märtsil 2017 kinnitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee riikliku satelliitside (GOVSATCOM) kõrgetasemeliste tsiviil- ja sõjaliste kasutajavajaduste dokumendi, mille koostas Euroopa välisteenistus ja milles on ühendatud sõjaliste kasutajate vajadused, mille Euroopa Kaitseagentuur määras kindlaks oma 2013. aastal vastu võetud ühises staabieesmärgis, ning komisjoni kogutud tsiviilkasutajate vajadused. Komisjoni edasised analüüsid näitasid, et liidu praegune satelliitside pakkumine, mis põhineb nii riiklike süsteemidega liikmesriikide kui ka erasektori suutlikkusel, ei vasta riikliku nõudluse teatavatele uutele vajadustele, mille puhul esineb suundumus tõhusamate turvalahenduste, lühikese latentsusaja ja ülemaailmse katvuse poole. Neid vajadusi tuleks korrapäraselt jälgida ja uuesti hinnata.

(7)

Viimase aja tehnoloogilise progressi tulemusena on tekkinud mittegeostatsionaarsel orbiidil (NGSO) olevad sidesatelliitide kogumid, mis on järk-järgult hakanud pakkuma kiireid ja lühikese latentsusajaga ühendusteenuseid. Praegu on seega tekkinud ainulaadne võimalus vastata valitsuselt loa saanud kasutajate muutuvatele vajadustele, arendades välja ja võttes kasutusele täiendava taristu, kuna nõutavate teenuste osutamiseks vajalikud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu reserveeritud sagedused on praegu liidus kättesaadavad. Kui neid sagedusi kasutusele ei võeta, aeguvad nende reserveeringud ja need eraldatakse teistele osalejatele. Kuna sagedused ja orbiidisõlmed on üha napim ressurss, peaks komisjon kasutama avatud ja läbipaistva protsessi kaudu koos liikmesriikidega võimalust sõlmida sagedusi reserveerivate liikmesriikidega spetsiaalsed litsentsilepingud riiklikul taristul põhinevate riiklike teenuste osutamiseks. Erasektor vastutab õiguste saamise eest seoses kommertsteenuste osutamiseks vajalike sageduste reserveerimisega.

(8)

Liidu riiklike osalejate nõudlus turvaliste ja usaldusväärsete kosmosepõhiste satelliitsideteenuste järele kasvab, eelkõige seetõttu, et need on kõige paremini toimiv võimalus olukordades, kus maapealsed sidesüsteemid puuduvad või need on häiritud või ebausaldusväärsed. Taskukohane ja kulutõhus juurdepääs satelliitsidele on hädavajalik ka piirkondades, kus puudub maismaataristu, sealhulgas ookeanide kohal, õhuruumis, äärealadel ja seal, kus maismaataristu toimimine on katkenud või kus seda ei saa kriisiolukorras usaldada. Satelliitside võib suurendada sidevõrkude üldist kerksust, pakkudes näiteks alternatiivi kohaliku maismaatristu vastu suunatud füüsiliste ja küberrünnete korral, samuti õnnetuste, loodusõnnetuste ning inimtegevusest tingitud õnnetuste puhul.

(9)

Liit peaks tagama, et arenevate riiklike vajaduste ja nõudmiste rahuldamiseks pakutakse kerkseid, ülemaailmseid, turvalisi, kaitstud, katkematuid, garanteeritud ja paindlikke satelliitsidelahendusi, mis tuginevad liidu tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, et suurendada liikmesriikide ja liidu institutsioonide tegevuse kerksust.

(10)

Seepärast on oluline luua uus programm, nimelt liidu turvalise ühenduse programm (edaspidi „programm“), et näha ette liidu satelliidipõhine, mitut orbiiti hõlmav sidetaristu riiklikuks kasutuseks, integreerides ja täiendades samal ajal GOVSATCOMi komponendi raames olemasolevat ja tulevast riiklikku ja Euroopa suutlikkust ning arendades edasi Euroopa kvantsidetaristu (EuroQCI) algatust ning integreerides selle järk-järgult turvalise ühenduse süsteemi.

(11)

Programm peaks vastama uutele riiklikele vajadustele tõhusamate turvalahenduste, lühikese latentsusaja ja ülemaailmse katvuse osas. See peaks tagama turvaliste, autonoomsete, usaldusväärsete ja kulutõhusate riiklike satelliitsideteenuste osutamise ja neile teenustele ülemaailmse katkematu juurdepääsu pikaajalise kättesaadavuse, toetades elutähtsa taristu kerksust ja kaitset, olukorrateadlikkust, välistegevust, kriisiohjet ning ka liidu ja liikmesriikide majanduse, julgeoleku ja kaitse seisukohast elutähtsate rakenduste kerksust ja kaitset spetsiaalse riikliku taristu kaudu, millega integreeritakse GOVSATCOMi suutlikkus ja täiendatakse seda. Programm peaks ühtlasi seadma prioriteediks riiklike teenuste osutamise ja võimaldama Euroopa erasektoril osutada kommertsteenuseid kommertstaristu kaudu, võttes arvesse turu-uuringuid, sealhulgas konsulteerimist valitsuselt loa saanud kasutajatega.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/2481 (3) on sätestatud rida eesmärke ja sihte kerksete, turvaliste, toimivate ja kestlike digitaristute arendamise edendamiseks liidus, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide digieesmärk saavutada 2030. aastaks gigabitiühenduvus kõigi jaoks. Programm peaks võimaldama ühendust kodanike ja ettevõtjate jaoks kogu liidus ja üleilmsel tasandil, muu hulgas tagades juurdepääsu tasukohasele kiirele lairibaühendusele, mis võib aidata kaotada leviaugud ja suurendada sidusust kogu liidus, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, maapiirkondades, perifeersetes, kaugetes ja eraldatud piirkondades ning saartel. Satelliitteenused ei saa praegu asendada maapealsete võrkude toimimist, aga võivad aidata ületada digilõhet ja, kui see on asjakohane, isegi aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (4) üldeesmärkide saavutamisele.

(13)

Seepärast peaks programm hõlmama määratlemis-, projekteerimis-, arendus-, valideerimis- ja seonduvad kasutuselevõtutoiminguid, mida on vaja esimeste riiklike teenuste osutamiseks vajaliku algse kosmose- ja maapealse taristu ehitamiseks. Seejärel peaks programm hõlmama järkjärgulisi kasutuselevõtutoiminguid, mille eesmärk on lõplikult välja ehitada nii kosmose- kui ka maapealne taristu, mida on vaja kõrgetasemeliste riiklike teenuste osutamiseks, mis ei ole praegu kättesaadavad ning mis ületavad taseme poolest olemasolevaid tipptasemel Euroopa satelliitsideteenuseid. Lisaks peaks programm edendama selliste kasutajaterminalide arendamist, mille abil saab kõrgetasemelisi sideteenuseid kasutada. Kasutamine peaks algama niipea kui võimalik, kuna esimeste riiklike teenuste osutamine on ette nähtud aastaks 2024, et võimalikult kiiresti asuda täitma valitsuselt loa saanud kasutajate vajadusi. Seejärel peaks programm nägema ette tegevuse, mille eesmärk on lõplikult välja ehitada nii kosmose- kui ka maapealne taristu, mida on vaja täieliku töövalmiduse saavutamiseks 2027. aastaks. Riiklike teenuste osutamine, kosmose- ja maapealse taristu käitamine, hooldus ja pidev täiustamine pärast kasutuselevõttu ning riiklike teenuste järgmiste põlvkondade arendamine peaks olema kasutamise osa.

(14)

2019. aasta juunis allkirjastasid liikmesriigid Euroopa kvantsidetaristu (EuroQCI) deklaratsiooni (edaspidi „deklaratsioon“), milles nad leppisid kokku, et tegutsevad üheskoos, koos komisjoniga ja ESA toetusel kogu liitu katva kvantsidetaristu väljaarendamise nimel. Deklaratsiooni kohaselt on EuroQCI algatuse eesmärk võtta kasutusele sertifitseeritud turvaline läbiv kvantsidetaristu, mis võimaldab edastada ja säilitada teavet ja andmeid ning mis suudab ühendada kogu liidu kriitilise tähtsusega avaliku sektori sidevarasid. Programm aitab saavutada deklaratsiooni eesmärke, arendades EuroQCI kosmose- ja maapealset taristut, mis on integreeritud programmi riiklikusse taristusse, ning arendades välja ja võttes kasutusele EuroQCI maismaataristu, mis kuulub edaspidi liikmesriikidele. EuroQCI kosmose- ja maapealne taristu ning maismaataristu tuleks programmi raames välja arendada kahes põhietapis: algne valideerimisetapp, mis võib hõlmata mitme eri tehnoloogia ja sideprotokolli väljatöötamist ja valideerimist, ning täieliku kasutuselevõtu etapp, sealhulgas sobivate lahenduste leidmine satelliitidevaheliste ühenduste ning satelliitide ja maapealse taristu ning maismaataristu vahelise andmevahenduse jaoks.

(15)

Üks EuroQCI põhifunktsioone on krüptovõtmete kvantväljastuse võimaldamine. Seni ei ole krüptovõtmete kvantväljastuse tehnoloogia ja vahendid piisavalt väljaarendatud, et neid saaks kasutada ELi salastatud teabe kaitsmiseks. Endiselt tuleb lahendada peamised krüptovõtmete kvantväljastuse turvalisust käsitlevad küsimused, nagu krüptovõtmete kvantväljastuse protokollide standardimine, kõrvalkanali analüüs ja hindamismetoodika. Seepärast peaks programm toetama EuroQCI-d ja võimaldama heakskiidetud krüptovahendite lisamist taristusse, kui need on olemas.

(16)

Selleks et kaitsta ELi salastatud teavet piisavalt turvalisel viisil, peaksid peamised lahendused kvantandmetöötlusest tulenevate ohtude vastu võitlemiseks seisnema konventsionaalsete lahenduste, kvanttehnoloogiajärgse krüptograafia ja võimalusel krüptovõtmete kvantväljastuse tehnoloogia kombineerimises hübriidlähenemisviisidena. Seepärast tuleks selliseid lähenemisviise programmis kasutada, et tagada nii tipptasemel krüptograafia kui ka võtmeväljastus.

(17)

Et suurendada liidu satelliitside suutlikkust, peaks programmi taristu põhinema GOVSATCOMi komponendi jaoks välja töötatud taristul, mis tuleks programmi integreerida ja mida programmi taristu peaks täiendama. Eelkõige peaks programmi maapealne taristu põhinema GOVSATCOMi keskustel, mida laiendatakse kasutajate vajadustest lähtudes järk-järgult muude maapealse taristu varade kaudu, sealhulgas nende liikmesriikide varade kaudu, kes on valmis operatiiv- ja turvalisusnõuete alusel täiendava panuse andma.

(18)

Programm peaks parandama turvalist ühendust strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades, nagu Aafrika ja Arktika, samuti Läänemeri, Must meri, Vahemeri ja Atlandi ookean. Programmi alusel osutatavad teenused peaksid samuti aitama saavutada geopoliitilist kerksust, pakkudes täiendavaid ühendusi vastavalt nende piirkondadega seotud poliitilistele eesmärkidele ja vastavalt komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatisele „The Global Gateway“.

(19)

Ilma et see piiraks sideteenuseid, võiksid programmi jaoks ehitatud satelliidid olla varustatud allsüsteemidega, sealhulgas kasulike laadungitega, mis võimaldaksid suurendada liidu kosmoseprogrammi komponentide suutlikkust ja teenuseid, võimaldades seeläbi välja töötada täiendavaid sidega mitteseotud teenuseid, mille üle otsustab programmikomitee asjaomane koosseis, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2021/696, ning mida rakendatakse käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Kui liidu kosmoseprogrammi komponentidele tulenev kasu on igakülgselt tõendatud, võttes arvesse kasutajate vajadusi ja eelarvepiiranguid, võiks kõnealuseid allsüsteeme arendada nii, et nad pakuksid Galileod täiendavaid alternatiivseid positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramisteenuseid, et tagada Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) sõnumite edastamine lühema latentsusajaga, anda kosmoseseire käsutusse kosmosepõhised sensorid ja toetada Copernicuse praeguse suutlikkuse suurendamist, eelkõige hädaolukordade puhul ja tsiviiljulgeoleku teenuste vallas. Lisaks võiksid kõnealused allsüsteemid osutada liikmesriikidele sidega mitteseotud teenuseid tingimusel, et see ei mõjuta programmi turvalisust ega eelarvet.

(20)

Arvestades maapealse riikliku taristu tähtsust programmi jaoks ja selle mõju programmi turvalisusele, peaks sellise taristu asukoha kindlaks määrama komisjon kooskõlas üldiste turvalisusnõuetega ning järgides avatud ja läbipaistvat protsessi, pidades silmas tasakaalustatud jaotuse tagamist liikmesriikide vahel. Programmi maapealse riikliku taristu, millesse on integreeritud ka GOVSATCOMi komponendi raames välja töötatud taristu, kasutuselevõttu võiks kaasata Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (edaspidi „amet“) või ESA, kui see on asjakohane, ja lähtudes ESA pädevusvaldkonnast.

(21)

Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku ning riiklike teenuste turvalisuse ja terviklikkuse seisukohalt on elutähtis, et programmi kosmosevarad saaksid startida liidu territooriumilt. Erakorralistel igakülgselt põhjendatud asjaoludel peaks olema võimalik, et sellised stardid toimuvad kolmanda riigi territooriumilt. Lisaks rasketele ja keskmise suurusega kandurrakettidele võiksid väikesed ja üliväikesed kandurraketid pakkuda lisapaindlikkust, et võimaldada kosmosevarade kiiret kasutuselevõttu.

(22)

On oluline, et liidule kuuluks kogu programmi raames välja arendatud riikliku taristuga seotud materiaalne ja immateriaalne vara, välja arvatud EuroQCI maismaataristu, ning et liit tagaks samal ajal Euroopa Liidu põhiõiguste harta, sealhulgas selle artikli 17 järgimise. Kuigi need varad oleksid liidu omanduses, peaks liidul olema käesoleva määruse kohaselt ja, kui see on kohane, igale üksikjuhtumile eraldi antud hinnangu põhjal võimalus teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada.

(23)

Kogu liitu hõlmavaid algatusi, nagu turvalise ühenduse algatus, kujundab kosmosetaristu sektoris ja kosmoseteenuste sektoris tegutsevate uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), iduettevõtjate ja suurte ettevõtjate laialdane osalemine kõikjal liidus. Viimastel aastatel on osa kosmosevaldkonnas tegutsejaid kosmosesektori proovile pannud, eelkõige on iduettevõtjad ja VKEd arendanud uuenduslikke, turupõhiseid kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi, mille ärimudel on vahel erinev. Selleks et tagada liidu kosmoseökosüsteemi konkurentsivõime, tuleks programmi abil maksimeerida Euroopa kosmoseökosüsteemi, sealhulgas uue kosmosetööstuse välja töötatud uuenduslike ja murranguliste tehnoloogiate ning uute ärimudelite kasutamist, eelkõige turupõhiseid uusi kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi arendavate VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja iduettevõtjate poolt, integreerides samal ajal kogu kosmosetegevuse väärtusahela ning hõlmates kosmosetaristu ja kosmoseteenuste segmente.

(24)

Oluline on julgustada erasektori investeeringuid asjakohaste hangete ning teenuste hankelepingute koondamise kaudu, vähendades seeläbi ebakindlust ning tagades avaliku sektori teenustega seotud vajaduste pikaajalise nähtavuse ja prognoositavuse. Et tagada tulevikus Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime, peaks programm andma panuse ka kõrgetasemeliste oskuste väljaarendamisse kosmosega seotud valdkondades ja toetama haridus- ja koolitustegevust ning edendama võrdseid võimalusi, soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist, et ära kasutada liidu kodanike kogu potentsiaal selles valdkonnas.

(25)

Kooskõlas komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ sätestatud eesmärkidega peaks programm võimalikult suures ulatuses minimeerima oma keskkonnamõju. Kuigi kosmosevarad ei tekita kasutuse ajal ise kasvuhoonegaase, mõjutavad nende tootmine ja nendega seotud maapealsed seadmed keskkonda. Selle mõju leevendamiseks tuleks võtta meetmeid. Selleks peaksid programmi raames korraldatavad hanked hõlmama kestlikkuse põhimõtteid ja meetmeid, näiteks sätteid taristu arendamise, ehitamise ja kasutuselevõtu käigus tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste minimeerimiseks ja kompenseerimiseks ning meetmeid, mille eesmärk on ennetada valgusreostust, nt mõju maapealsetele astronoomilistele vaatlustele.

(26)

Võttes arvesse kosmoseaparaatide ja kosmosejäätmete suurenevat mahtu orbiidil, peaks uus Euroopa satelliidikogum vastama ka kosmosekestlikkuse kriteeriumidele ja olema kosmoseliikluse korraldamise ning kosmose jälgimise ja seire (SST) alal hea tava näiteks, et vähendada tekkivat kosmosejäätmete hulka, ennetada orbiidil aset leidvaid eraldumisi ja kokkupõrkeid ning tagada asjakohaste meetmete võtmine kosmoseaparaadi olelusringi lõpetamiseks. Kuna kosmosekeskkonna kaitsega on seotud mitmed õigustatud muret tekitavad küsimused, mida praegu arutatakse sellistel rahvusvahelistel foorumitel nagu ÜRO avakosmose rahumeelse kasutamise komitee, on väga tähis, et liit näitaks kosmosekestlikkuse valdkonnas eeskuju. Programmi raames sõlmitud hankelepingud peaksid tagama, et kasutatav tehnoloogia võimaldab rakendada võimalikult rangeid kestlikkuse ning energia- ja ressursitõhususe standardeid.

(27)

Riiklike teenuste operatiivnõuded peaksid põhinema valitsuselt loa saanud kasutajate vajaduste hindamisel, võttes samal ajal arvesse ka praeguste turupakkumiste võimalusi. Nende nõuete hindamisel tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada praegust turusuutlikkust. Lähtuvalt nendest operatiivnõuetest koos üldiste turvalisusnõuetega ja riiklike teenuste kasvava nõudlusega, tuleks välja töötada riiklike teenuste portfell. Selles teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata riiklike teenuste suhtes kohaldatav lähtetase. Selles tuleks samuti kindlaks määrata sellised teenusekategooriad, mis täiendavad määruse (EL) 2021/696 raames kindlaks määratud GOVSATCOMi teenuste portfelli. Komisjon peaks tagama GOVSATCOMi komponendi ja programmi tegevus- ja turvalisusnõuete kooskõla ja sidususe. Selleks et säilitada teenuste nõudluse ja pakkumise parim võimalik vastavus, tuleks riiklike teenuste portfell kindlaks määrata 2023. aastal ja seda peaks olema võimalik korrapäraselt ajakohastada pärast kõnealustest tegevus- ja turvalisusnõuetest lähtuvat liikmesriikidega konsulteerimist.

(28)

Satelliitside on ammenduv ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline katvus. Et olla kulutõhus ja saada kasu mastaabisäästust, peaks programm seega optimeerima riiklike teenuste pakkumise ja nõudluse vastavust ning vältima üleliigset suutlikkust. Kuna aja jooksul muutub nii nõudlus kui ka võimalik pakkumine, peaks komisjon jälgima vajadust kohandada riiklike teenistuste portfelli iga kord, kui see näib olevat vajalik.

(29)

Liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel ning liidu ametitel ja organitel peaks olema võimalik hakata programmiosaliseks, kui nad otsustavad anda riiklike teenuste kasutajatele lube või pakkuda suutlikkust, tegevuskohti või tööruume. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda oma riigi riiklike teenuste kasutajatele lube, ei tohiks panna liikmesriikidele kohustust panustada programmi või majutada programmi taristut.

(30)

Iga programmiosaline peaks määrama pädeva turvalise ühenduse asutuse, kes jälgib, kas kasutajad ja muud riiklikud üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid reegleid ja turvamenetlusi, mis on kindlaks määratud üldistes turvalisusnõuetes. Programmiosalised võivad sellise asutuse ülesanded anda olemasolevale asutusele.

(31)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (5) punkti 18 tähenduses.

(32)

Programmi eesmärgid on kooskõlas muude liidu programmide eesmärkidega ja täiendavad neid, eelkõige järgmiste programmide puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (6) ning nõukogu otsusega (EL) 2021/764 (7) loodud programm „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (8) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (9) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153 (10) loodud Euroopa ühendamise rahastu ning eriti liidu kosmoseprogramm.

(33)

Programmi „Euroopa horisont“ digitaalvaldkonna, tööstuse ja kosmose teemavaldkonna komponentidest eraldatakse sihtotstarbeline osa teadus- ja innovatsioonitegevusele, mis on seotud turvalise ühenduse süsteemi arendamise ja valideerimisega, sealhulgas selliste võimalike tehnoloogialahenduste jaoks, mis töötatakse välja kosmoseökosüsteemi, sealhulgas uue kosmosetööstuse raames. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest eraldatakse sihtotstarbeline osa tegevustele, mis on seotud turvalise ühenduse süsteemi toimimise ja ülemaailmse teenuste osutamisega, mis võimaldab pakkuda rahvusvahelistele partneritele mitmesuguseid teenuseid. Liidu kosmoseprogramm eraldab GOVSATCOMi komponendist sihtotstarbelise osa tegevusele, mis on seotud GOVSATCOMi keskuse arendamisega; see keskus moodustab osa turvalise ühenduse süsteemi maapealsest taristust. Nendest programmidest saadavat rahastust tuleks kasutada kõnealuste programmide reeglite kohaselt.

(34)

Kuna programmil on juba olemuslikult mõju liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule, ühtivad programmi eesmärgid ja põhimõtted ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 (11) alusel loodud Euroopa Kaitsefondi omadega. Seetõttu tuleks osa Euroopa Kaitsefondist saadavast rahastusest eraldada programmi kohaste toimingute, eelkõige selle taristu kasutuselevõtuga seotud toimingute rahastamiseks.

(35)

Programmi eduka rakendamise tagamiseks on oluline kindlustada piisavate vahendite olemasolu. Liikmesriigid peaksid saama panustada nii, et nad teevad kättesaadavaks oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, või kui see on asjakohane ja võimalik, andes programmi käsutusse oma territooriumil asuvad andmed, teabe, teenused ja taristu. Programm peaks võima saada täiendavat rahalist või mitterahalist toetust kolmandatelt isikutelt, sealhulgas liidu asutustelt ja organitelt, liikmesriikidelt, programmis osalevatelt kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kooskõlas asjakohaste lepingutega.

(36)

Programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (12) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(37)

Vastavalt finantsmääruse artikli 191 lõikele 3 ei rahastata mingil juhul samu kulusid liidu eelarvest kaks korda.

(38)

Komisjonil peaks olema võimalik vajaduse korral ja vajalikus ulatuses kasutada teatavate väliste osalejate tehnilist abi, kui liidu julgeolekuhuvid on kaitstud. Muud programmi avaliku juhtimisega tegelevad üksused peaksid saama neile käesoleva määrusega delegeeritud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada.

(39)

Programmi raames sõlmitavad avaliku hanke lepingud programmist rahastatavaks tegevuseks peaksid vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest.

(40)

Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, kui hangete objektiks on pikaajalised kohustused seoses seadmete või teenustega. Seepärast on lisaks finantsmääruses sätestatud reeglitele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik kehtestada allhangete alammäär. Allhangete puhul tuleks võimaluse korral eelistada iduettevõtjaid ja VKEsid, eelkõige selleks, et võimaldada nende piiriülest osalemist.

(41)

Selleks et täita programmi eesmärke, on oluline, et oleks võimalik kasutada, kui see on asjakohane, kosmosevaldkonnas tegutsevate liidu avaliku ja erasektori üksuste pakutavat suutlikkust ning teha ka rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast on vaja ette näha võimalus kasutada kõiki Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ja juhtimismeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi.

(42)

Avaliku ja erasektori koostöö on programmi eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasem korraldus. See peaks võimaldama tugineda liidu olemasolevale satelliitside tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, sealhulgas erasektori varadele, pakkudes töökindlaid ja uuenduslikke riiklikke teenuseid ning võimaldades erasektori partneritel anda täiendavate omainvesteeringute abil programmi taristule lisavõimekust turutingimustel kommertsteenuste osutamiseks. Pealegi peaks selline korraldus optimeerima nii kasutuselevõtu- ja käitamiskulusid – kuna riiklikule ja kommertstaristule ühiste komponentide arendus- ja kasutuselevõtukulud jagatakse –, kui ka tegevuskulusid, kuna võimaldatakse ressursi ulatuslikku ühiskasutust. Samuti peaks see stimuleerima innovatsiooni Euroopa kosmose ökosüsteemis, sealhulgas uue kosmosesüsteemi alal, võimaldades teadus- ja arendustegevusega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada.

(43)

Programmi rakendamiseks tuleks kontsessioonilepingutes, asjade, teenuste ja ehitustööde lepingutes ning segalepingutes järgida aluspõhimõtteid. Sellistes lepingutes tuleks ette näha ülesannete ja kohustuste selge jaotus avaliku ja erasektori partnerite vahel, sealhulgas riskide selge jaotus nende vahel, tagamaks et töövõtjad võtavad vastutuse tagajärgede eest, mis on tingitud selliste kohustuste täitmata jätmisest, mille eest nad vastutavad. Lepingud peaksid tagama, et töövõtjad ei saaks riiklike teenuste osutamise eest liigset hüvitist, peaksid võimaldama kommertsteenuste osutamist erasektori poolt ja tagama valitsuselt loa saanud kasutajate vajaduste asjakohase prioriseerimise. Lepingutega tuleks tagada, et kommertstaristule tuginevate teenuste osutamisel säilitatakse liidu olulised huvid ning programmi üldised ja erieesmärgid. Seepärast on oluline tagada meetmete olemasolu, et kindlustada nende oluliste huvide ja eesmärkide säilimine. Eelkõige peaks komisjonil olema võimalik võtta vajalikke meetmeid teenuse järjepidevuse tagamiseks juhul, kui töövõtja ei suuda oma kohustusi täita.

Lepingud peaksid sisaldama piisavaid kaitsemeetmeid, et vältida muu hulgas huvide konflikte ja võimalikke konkurentsimoonutusi tulenevalt kommertsteenuste osutamisest, põhjendamatut diskrimineerimist ning muid varjatud kaudseid eeliseid. Selliste kaitsemeetmete hulgas võib olla riiklike teenuste ja kommertsteenuste raamatupidamise lahusus, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning avatud, õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs kommertsteenuste osutamiseks vajalikule taristule. Seetõttu peaksid kommertsteenused olema kättesaadavad olemasolevatele maapealsete teenuste osutajatele läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Lepingud peaksid soodustama iduettevõtjate ja VKEde osalemist kogu väärtusahelas ja kõigis liikmesriikides.

(44)

Programmi üks olulisi eesmärke on tagada liidu ja liikmesriikide julgeolek ning tugevdada määrava tähtsusega tehnoloogiate ja väärtusahelate kerksust, säilitades samal ajal avatud majanduse. Erijuhtudel tuleb selle eesmärgi täitmiseks kehtestada vajalikud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused, et tagada liidu toimivate süsteemide terviklikkuse, turvalisuse ja kerksuse kaitse. See ei tohiks kahjustada vajadust konkurentsivõime ja kulutõhususe järele.

(45)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (17) ja esitada süüdistusi.

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(46)

Et tagada liidu finantshuvide kaitse, on vaja nõuda, et kolmandad riigid annaksid vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(47)

Programmi tõhususe ja mõju optimeerimiseks tuleks võtta meetmeid, et edendada avatud standardite, avatud lähtekoodiga tehnoloogiate ja koostalitlusvõime kasutamist ja arendamist turvalise ühenduse süsteemi arhitektuuris. Süsteemi avatum kontseptsioon võib võimaldada paremat koostoimet liidu kosmoseprogrammi teiste komponentidega või riigisiseste teenuste ja rakendustega, optimeerida kulusid, vältides dubleerimist sama tehnoloogia arendamisel, ning suurendada usaldusväärsust, soodustada innovatsiooni ning saada kasu ulatuslikust konkurentsist.

(48)

Hästi toimiv programmi avalik haldamine nõuab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust eri osalejate vahel, et hoida ära tarbetut kattuvust ning vähendada ülekulusid ja viivitusi. Kõik haldamises osalejad peaksid oma pädevusalas ja kooskõlas oma kohustustega toetama programmi eesmärkide saavutamist.

(49)

Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on selles valdkonnas olemas süsteemid, taristu, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast on neil võimalik anda programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärne panus. Nad võivad teha liiduga koostööd, et reklaamida programmi teenuseid ja rakendusi ning tagada sidusus asjaomaste riiklike algatuste ja programmi vahel. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel delegeerida neile programmi rakendamisega seotud ülesandeid. Asjakohasel juhul peaks liikmesriikide eesmärgiks olema tagada riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning programmi sidusus ja vastastikune täiendavus. Samuti peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumil asuva maapealse taristu kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid saama tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavuse ja piisaval tasemel kaitse, et võimaldada rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist pakutavate teenuste põhjal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (18). Programmile kättesaadavaks tehtud sagedustel ei tohiks olla programmile finantsmõju.

(50)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 17 on komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne programmi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada selle kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja pädevust, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid põhjendatud asjaoludel teistele üksustele. Komisjon peaks kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusnõuded. Komisjon peaks seda tegema pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertide, kasutajate ja muude asjaomaste avaliku või erasektori sidusrühmadega. Ühtlasi on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikes 3 ette nähtud, et liidu pädevuse teostamine ei takista liikmesriikidel teostada oma vastavat pädevust. Et liidu rahalisi vahendeid otstarbekalt kasutada, on siiski asjakohane, et komisjon tagaks võimaluste piires programmi raames elluviidavate tegevuste sidususe liikmesriikide omadega, ilma et see põhjustaks tarbetut dubleerimist.

(51)

Finantsmääruse artiklis 154 on sätestatud, et komisjon saab eelhindamise tulemuste põhjal tugineda selliste isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele, kellele on usaldatud liidu rahaliste vahendite haldamine. Vajaduse korral tuleks vastavas rahalist toetust käsitlevas lepingus kindlaks määrata nende süsteemide ja menetluste konkreetsed kohandused (järelevalvemeetmed) ning kehtivate lepingute suhtes kehtiv korraldus.

(52)

Tänu oma ülemaailmsele katvusele on programmil tugev rahvusvaheline mõõde. Rahvusvahelised partnerid, nende valitsused ja kodanikud saavad osa mitmesugustest programmi teenustest, mis toob kasu liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisele koostööle kõnealuste partneritega. Programmiga seotud küsimustes võiks komisjon oma pädevuse piires koordineerida liidu nimel tegevust rahvusvahelisel areenil.

(53)

Tuginedes erialateadmistele, mis on viimastel aastatel välja kujunenud liidu kosmoseprogrammi Galileo ja EGNOSe komponentide juhtimise ja käitamise ning nendega seotud teenuste osutamise alal, on amet kõige sobivam organ täitma komisjoni järelevalve all ülesandeid, mis on seotud riikliku taristu käitamise ja riiklike teenuste osutamisega. Seega peaks ta arendama sel eesmärgil välja asjakohase lisasuutlikkuse. Seepärast tuleks ametile delegeerida riiklike teenuste osutamine ja talle peaks saama delegeerida ka riikliku taristu kogu operatiivjuhtimise või osa sellest.

(54)

Seoses julgeolekuga peaks amet vastutama oma turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu riiklike teenuste ja taristu turvalisuse akrediteerimise tagamise eest, võttes arvesse ameti kogemusi selles valdkonnas. Lisaks peaks amet täitma talle komisjoni poolt delegeeritud ülesandeid vastavalt ameti operatiivvalmidusele, eelkõige seoses inimressurside piisava tasemega. Võimaluse korral peaks amet võimendama oma eksperditeadmisi, näiteks Euroopa GNSSi tegevuse kaudu. Ametile ülesandeid delegeerides tuleks ette näha piisavad inim-, haldus- ja finantsressursid, et võimaldada ametil täielikult oma ülesandeid ja missiooni täita.

(55)

Et tagada riikliku taristu toimimine ja hõlbustada riiklike teenuste osutamist, peaks ametil olema lubatud delegeerida teatav tegevus rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel teistele üksustele nende vastavates pädevusvaldkondades, kooskõlas komisjoni suhtes kohaldatavate eelarve kaudse täitmise tingimustega, nagu on sätestatud finantsmääruses.

(56)

ESA on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmose valdkonnas laialdane oskusteave, sealhulgas satelliitside alal, ning kes on seetõttu oluline partner liidu kosmosepoliitika eri aspektide rakendamisel. Sellega seoses peaks ESA-l olema võimalik pakkuda komisjonile oskusteavet, sealhulgas programmi tehniliste kirjelduste ettevalmistamiseks ja tehniliste aspektide rakendamiseks. Selleks tuleks teha ESA-le ülesandeks programmi arendus- ja valideerimistoimingute järelevalve ning ta peaks toetama programmi rakendamise raames sõlmitud lepingute hindamist.

(57)

Arvestades kosmosetegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast, peaks programmi üks peamine prioriteet olema kõrgetasemelise julgeoleku saavutamine ja tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, muu hulgas seoses salastatud ja tundliku salastamata teabega.

(58)

Arvestades Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, peaks Euroopa välisteenistus suutma aidata komisjonil täita kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (19) teatavaid programmi turvalisusega seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas.

(59)

Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, tuleks programmi sujuva rakendamise tagamiseks eraldi ette näha turvalisuse juhtimine. Turvalisuse juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on väga oluline võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks operatiivülesanded ja turvalisuse akrediteerimise ülesanded selgelt lahus hoida, et vältida huvide konflikte ja turvalisusnõuete kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on üksusel, mis vastutab programmi kogu taristu või mõnede selle osade haldamise eest, parimad võimalused hallata talle delegeeritud ülesannetega seotud julgeolekut. Programmi turvalisus põhineks liidu kosmoseprogrammi rakendamisel saadud viimaste aastate kogemustel. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui programmi eest vastutaja määrama koos liikmesriikidega kindlaks üldised turvalisusnõuded, mida programmi suhtes kohaldatakse. Eelkõige salastatud teabe valdkonnas peaks programmi turvalisuse juhtimine kajastama nõukogu ja liikmesriikide vastavaid rolle ja pädevusvaldkondi ELi salastatud teabe kaitsmiseks kasutatavate krüptovahendite hindamisel ja heakskiitmisel.

(60)

Programmi taristu küberturvalisus ja füüsiline turvalisus nii maa peal kui ka kosmoses ning selle füüsiline liiasus on äärmiselt oluline, et tagada teenuste ja süsteemi järjepidevus. Seepärast tuleks üldiste turvalisusnõuete kehtestamisel igakülgselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteemi ja selle teenuseid küberrünnete ja satelliitidele tulenevate ohtude eest, sealhulgas uue tehnoloogia abil ning toetades sellistele küberrünnetele reageerimist ning nendest taastumist.

(61)

Kui see on asjakohane, peaks komisjon, olles analüüsinud riske ja ohtusid, kindlaks määrama turvaseire struktuuri. Turvaseire struktuur peaks vastama nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/698 (20) kohaldamisalas välja töötatud juhistele.

(62)

Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja kumbki oma vastava pädevusvaldkonna piires tagama programmi turvalisuse kooskõlas käesoleva määrusega, ja kui see on asjakohane, otsusega (ÜVJP) 2021/698.

(63)

Liidu riiklikud osalejad kasutavad programmi pakutavaid riiklikke teenuseid julgeoleku, kaitse ja ohutuse seisukohast elutähtsatel missioonidel ja operatsioonidel ning elutähtsa taristu kaitsmiseks. Seetõttu tuleks selliste teenuste ja taristu suhtes kohaldada turvalisuse akrediteerimist.

(64)

On vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda julgeoleku küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskide jälgimise kord. Samuti on vajalik, et turvalisuse akrediteerimise tehniliste toimingutega tegeleksid asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(65)

ELi lepingu artikli 17 kohaselt vastutab komisjon selliste programmide haldamise eest, mida saab finantsmääruse reeglite kohaselt delegeerida edasi kolmandatele isikutele eelarve kaudse täitmise raames. Sellega seoses on komisjonil oluline tagada, et kolmandate isikute poolt programmi rakendamiseks eelarve kaudse täitmise raames täidetavad ülesanded ei kahjustaks programmi turvalisust, eelkõige salastatud teabe järelevalve alal. Seepärast tuleks selgitada, et kui komisjon delegeerib programmist tulenevate ülesannete täitmise ESA-le, tuleb vastavate rahalist toetust käsitlevate lepingutega tagada, et ESA loodud salastatud teavet käsitatakse nõukogu otsuse 2013/488/EL (21) ja komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 (22) kohaselt ELi salastatud teabena, mis on loodud komisjoni volitusel.

(66)

Programmi riiklikke teenuseid saaksid liit ja liikmesriikide osalejad kasutada julgeoleku ja ohutuse seisukohast elutähtsatel missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks vaja meetmeid, millega tagada vajalikul tasemel sõltumatus kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki programmi elemente. Sellised meetmed võiksid hõlmata maapealseid ja kosmoses asuvaid tehnoloogialahendusi komponentide, allsüsteemide või süsteemi tasandil, töötlevat tööstust, kosmosesüsteemide omanikke ja käitajaid ning maapealse süsteemi komponentide füüsilist asukohta.

(67)

ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel võivad programmis osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika riigid ja muud kolmandad riigid.

(68)

Nõukogu otsuse (EL) 2021/1764 (23) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahastust vastavalt programmi reeglitele ja eesmärkidele ning vastavalt korrale, mida võidakse kohaldada liikmesriigi suhtes, kellega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud.

(69)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (24) punktidele 22 ja 23 tuleks programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju. Programmi hindamisel tuleks arvestada järeldusi, mis on tehtud määruse (EL) 2021/696 raames toimunud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi hindamisel.

(70)

Tagamaks, et näitajad on programmi edusammude kajastamiseks ning programmi seire- ja hindamisraamistiku jaoks endiselt asjakohased, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisa näitajate osas, täiendatakse käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega ning täpsustatakse programmi kosmosevarade andmebaasi üksikasju ning selle pidamise ja ajakohastamise metoodikat ja protsesse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(71)

Hästi toimiva avaliku halduse huvides ning arvestades programmi ja GOVSATCOMi komponendi omavahelist koostoimet, peaks määruse (EL) 2021/696 raames loodud programmikomitee oma GOVSATCOMi koosseisus tegutsema ühtlasi komiteena käesoleva programmi otstarbel. Programmi turvalisusega seotud küsimustes peaks programmikomitee tulema kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus.

(72)

Hästi toimiv avalik haldus nõuab programmi ühetaolist haldamist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu võiks programmiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste esindajatel olla õigus osaleda vaatlejatena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (25) kohaldamiseks loodud programmikomitee töös. Samadel põhjustel võiksid programmikomitee töös osaleda selliste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kes on programmi kohta sõlminud liiduga rahvusvahelise lepingu, järgides julgeolekupiiranguid ja lähtudes sellises lepingus sätestatud tingimustest. Programmiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei tohiks olla õigust programmikomitees hääletada. Vaatlejate ja ad-hoc-osalejate osalemistingimused tuleks kindlaks määrata programmikomitee töökorras.

(73)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses riiklike teenuste osutamise üksikasjalike normide, riiklike teenuste operatiivnõuete, riiklike teenuste portfelli, rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivate rahastamisotsuste ning tööprogrammide vastuvõtmisega ning kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele programmis osalemiseks lisanõuete kehtestamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(74)

Riiklikul taristul põhinevaid riiklikke teenuseid tuleks üldjuhul osutada valitsuselt loa saanud kasutajatele tasuta. Selliste teenuste osutamise suutlikkus on siiski piiratud. Kui komisjon jõuab analüüsi põhjal järeldusele, et suutlikkust napib, peaks tal olema lubatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui nõudlus ületab juurdepääsusuutlikkuse, võtta teenuste osutamise üksikasjalike normide raames vastu hinnapoliitika, et viia teenuste pakkumine vastavusse nõudlusega. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses sellise hinnapoliitika vastuvõtmisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(75)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste meetmete sätestamiseks, mis on vajalikud maapealsesse riiklikusse taristusse kuuluvate keskuste asukoha kindlaksmääramiseks. Asukohtade valikul peaks komisjon saama võtta arvesse operatiiv- ja turvalisusnõudeid ning olemasolevat taristut. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(76)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused programmi üldiste turvalisusnõuete kindlaksmääramiseks. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha maksimaalset kontrolli programmi üldiste turvalisusnõuete üle. Programmi turvalisusega seotud rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama programmikomitee, mis tuleb kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus. Arvestades julgeolekuküsimuste tundlikkust, peaks programmikomitee eesistuja püüdma leida lahendusi, mis saaksid programmikomitees võimalikult laialdase toetuse. Kui programmikomitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks programmi üldised turvalisusnõuded. Kui programmikomitee julgeolekukoosseisu kaasamine on ette nähtud teisiti, peaks selline kaasamine toimuma kooskõlas programmikomitee töökorraga.

(77)

Programm täiendab olemasolevat liidu kosmoseprogrammi, integreerides ja laiendades selle eesmärke ja meetmeid, et luua liidu jaoks turvalise ja kosmosepõhise ühenduse süsteem. Programmi hindamisel tuleks seda arvesse võtta.

(78)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid iga üksiku liikmesriigi finants- ja tehnilist võimekust ületava meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(79)

Programm tuleks kehtestada viieks aastaks, et selle kehtivusaeg ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (26) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(80)

Selleks et käesoleva määruse rakendamine saaks selle eesmärkide saavutamist silmas pidades alata niipea kui võimalik, peaks see jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse liidu turvalise ühenduse programm (edaspidi „programm“) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 järelejäänud kestuseks. Käesolevas määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2023–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid ning programmi rakendamise reeglid, võttes arvesse määrust (EL) 2021/696.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kosmoseaparaat“ –määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 1 määratletud kosmoseaparaat;

2)

„kosmosejäätmed“ –määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 4 määratletud kosmosejäätmed;

3)

„kasulik laadung“ – kosmoseaparaadiga transporditav varustus konkreetse missiooni sooritamiseks kosmoses;

4)

„ kosmoseökosüsteem“ – kosmosesektori väärtusahelates tegutsevate koostoimivate ettevõtjate võrgustik, kuhu kuuluvad nii kõige väiksemad iduettevõtjad kui ka kõige suuremad ettevõtjad ning mis hõlmab kosmoseturu kosmosetaristu sektorit ja kosmoseteenuste sektorit;

5)

„Euroopa kvantsidetaristu“ ehk „EuroQCI “ – omavahel ühendatud kosmose-, maapealne ja maismaataristu, mis on integreeritud turvalise ühenduse süsteemi, kasutades kvanttehnoloogiat;

6)

„GOVSATCOMi keskus“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 23 määratletud GOVSATCOMi keskus;

7)

„amet“ – Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2021/696;

8)

„ELi salastatud teave“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 25 määratletud ELi salastatud teave;

9)

„salastamata tundlik teave“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 26 määratletud salastamata tundlik teave;

10)

„segarahastamistoiming“ – määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 27määratletud segarahastamistoiming.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.   Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)

tagada valitsuselt loa saanud kasutajatele turvaliste, autonoomsete, kvaliteetsete, usaldusväärsete ja kulutõhusate riiklike satelliitsideteenuste osutamine ja pikaajaline kättesaadavus liidu territooriumil ning ülemaailmne katkematu juurdepääs neile teenustele, luues tsiviilkontrolli alla kuuluva mitut orbiiti hõlmava turvalise ühenduse süsteemi ja toetades elutähtsa taristu kaitset nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ (27) tähenduses, olukorrateadlikkust, välistegevust, kriisiohjamist ning majanduse, keskkonna, julgeoleku ja kaitse seisukohast elutähtsaid rakendusi, suurendades seeläbi liidu ja liikmesriikide kerksust ja autonoomiat ning tugevdades nende satelliitside tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, vältides samal ajal liigset tuginemist liiduvälistele lahendustele, eelkõige elutähtsa taristu ja kosmosele juurdepääsu osas;

b)

võimaldada erasektoril osutada turutingimustel ja kooskõlas liidu kohaldatava konkurentsiõigusega kommertsteenuseid või teenuseid, mida pakutakse valitsuselt loa saanud kasutajatele kommertstaristu kaudu, et aidata kaasa muu hulgas üleilmse kiire lairibaühenduse edasiarendamisele ja sujuva ühenduse tagamisele, kõrvaldada leviaugud ning suurendada sidusust liikmesriikide territooriumidel, kaotades samal ajal digilõhe ja aidates asjakohasel juhul kaasa direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 3 osutatud üldiste eesmärkide saavutamisele.

2.   Programmi erieesmärgid on järgmised:

a)

täiendada GOVSATCOMi komponendi olemasolevat ja tulevast suutlikkust ning integreerida see turvalise ühenduse süsteemi;

b)

parandada liidu ja liikmesriikide sideteenuste kerksust, turvalisust ja autonoomiat;

c)

arendada edasi EuroQCId ja integreerida see järk-järgult turvalise ühenduse süsteemi;

d)

tagada õigus kasutada orbiidisõlmi ja asjaomaseid sagedusi;

e)

suurendada liidu ja liikmesriikide sideteenuste töökindlust ja liidu küberkerksust, arendades varuvõimsust, passiivset, proaktiivset ja reageerivat küberkaitset ning operatiivset küberturvalisust ja kaitsemeetmeid küberohtude vastu ning muid elektromagnetiliste ohtude vastaseid meetmeid;

f)

võimaldada võimaluse korral arendada side- ja täiendavaid sidega mitteseotud teenuseid, eelkõige parandades liidu kosmoseprogrammi komponente, luues nende vahel koostoimet ning laiendades nende suutlikkust ja teenuseid, samuti arendada liikmesriikidele osutatavaid sidega mitteseotud teenuseid, majutades täiendavaid satelliitide allsüsteeme, sealhulgas kasulikke laadungeid;

g)

ergutada Euroopa kogu kosmoseökosüsteemis, sealhulgas uues kosmosetööstuses tegutsejate, uute turuletulijate, iduettevõtjate ja VKEde puhul, innovatsiooni, tõhusust ning murrangulise tehnoloogia ja uuenduslike ärimudelite arendamist ja kasutamist, et tugevdada liidu kosmosesektori konkurentsivõimet;

h)

parandada turvalist ühendust strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades, nagu Aafrika ja Arktika, samuti Läänemeri, Must meri, Vahemeri ja Atlandi ookean;

i)

suurendada kosmosetegevuse turvalisust ja kestlikkust, rakendades asjakohaseid meetmeid, et tagada programmi rakendamisel vastutustundlik käitumine kosmoses ja seda edendada, muu hulgas püüdes hoida ära kosmosejäätmete hulga suurenemist.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis f osutatud täiendavate sidega mitteseotud teenuste prioriseerimisel ja arendamisel ning nende vastaval rahastamisel järgitakse määruse (EL) 2021/696 eesmärke ning need vaatab läbi asjaomases koosseisus kokku tulnud programmikomitee, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/696.

Artikkel 4

Tegevus programmi raames

1.   Artikli 10 lõikes 1 osutatud riiklike teenuste osutamine tagatakse järgmiste etapiviisiliste tegevustega, millega täiendatakse GOVSATCOMi komponenti ja integreeritakse see turvalise ühenduse süsteemi:

a)

kosmose- ja maapealse taristu määratlemis-, projekteerimis-, arendus-, valideerimis- ja seonduvad kasutuselevõtutoimingud, mida on vaja 2024. aastaks esimeste riiklike teenuste osutamiseks vajaliku kosmose- ja maapealse taristu ehitamiseks;

b)

järkjärguline kasutuselevõtt, et viia lõpule kõrgetasemeliste riiklike teenuste osutamiseks vajaliku kosmose- ja maapealse taristu rajamine, et rahuldada võimalikult kiiresti valitsuselt loa saanud kasutajate vajadusi, seades eesmärgiks saavutada täielik töövalmidus 2027. aastaks;

c)

EuroQCI arendamine ja kasutuselevõtt, et integreerida see järk-järgult turvalise ühenduse süsteemi;

d)

riiklike teenuste osutamisega seotud kasutamine, mis hõlmab kosmose- ja maapealse taristu käitamist, hooldust, pidevat täiendamist ja kaitset, sealhulgas uuendamist ja iganenud vahendite haldamist;

e)

järgmiste põlvkondade kosmose- ja maapealse taristu arendamine ning riiklike teenuste edasiarendamine.

2.   Kommertsteenuste osutamise tagavad artiklis 19 osutatud töövõtjad.

Artikkel 5

Turvalise ühenduse süsteemi taristu

1.   Turvalise ühenduse süsteemi loomiseks määratletakse, projekteeritakse, arendatakse, ehitatakse ja käitatakse mitut orbiiti hõlmavat ühendustaristut, mis on kohandatud vastavalt satelliitside järele esineva riikliku nõudluse arengule ja millel on lühike latentsusaeg. See koosneb moodulitest, et täita artiklis 3 osutatud eesmärgid ja luua artikli 10 lõikes 1 sätestatud riiklike teenuste portfell. Taristu täiendab ja integreerib GOVSATCOMi komponendi raames kasutatavat olemasolevat ja tulevast suutlikkust. See koosneb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud riiklikust taristust ja käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kommertstaristust.

2.   Turvalise ühenduse süsteemi riiklik taristu hõlmab kõiki asjaomaseid maapealseid ja kosmosevarasid, mida on vaja käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktides a ja b sätestatud riiklike teenuste osutamiseks, sealhulgas järgmisi varasid:

a)

kas satelliidid või satelliitide allsüsteemid, sealhulgas kasulikud laadungid;

b)

EuroQCI;

c)

riikliku taristu ja riiklike teenuste turvalisuse seire taristu;

d)

maapealne taristu valitsuselt loa saanud kasutajatele teenuste osutamiseks, sealhulgas GOVSATCOMi maapealse segmendi taristu, mida tuleb laiendada, eelkõige GOVSATCOMi keskused, millele on osutatud määruse (EL) 2021/696 artiklis 67.

Riiklik taristu majutab asjakohasel juhul täiendavaid satelliitide allsüsteeme, eelkõige kasulikke laadungeid, mida võidakse määruses (EL) 2021/696 sätestatud tingimustel kasutada kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud liidu kosmoseprogrammi komponentide kosmoses asuva taristu osana, ning satelliitide allsüsteeme, mida kasutatakse liikmesriikidele sidega mitteseotud teenuste osutamiseks.

3.   Vajaduse korral võtab komisjon rakendusaktidega vastu meetmed, mida on vaja maapealse riikliku taristu hulka kuuluvate keskuste asukoha kindlaksmääramiseks kooskõlas käesoleva määruse artikli 30 lõikes 3 osutatud üldiste turvalisusnõuetega ning avatud ja läbipaistva menetluse kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Liidu ja tema liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitseks asuvad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud keskused võimaluse korral liikmesriikide territooriumil ja neid reguleeritakse majutuslepinguga, mis sõlmitakse liidu ja asjaomase liikmesriigi vahelise halduskokkuleppe vormis.

Kui keskusi ei ole võimalik paigutada liikmesriikide territooriumile, võib komisjon määrata selliste keskuste asukohaks EMP liikmeks oleva EFTA liikme territooriumi või mõne muu kolmanda riigi territooriumi, tingimusel et liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitakse majutusleping vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

Olenemata käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatust, määratakse GOVSATCOMi keskuste asukoht kindlaks määruse (EL) 2021/696 artikli 67 lõike 2 kohaselt.

4.   Turvalise ühenduse süsteemi kommertstaristu hõlmab kõiki kosmose- ja maapealseid varasid, mis ei ole riikliku taristu osa. Kommertstaristu ei tohi kahjustada riikliku taristu toimimist ega turvalisust. Kommertstaristut ja kõiki sellega seotud riske rahastavad täies ulatuses artiklis 19 osutatud töövõtjad, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud eesmärk.

5.   Liidu julgeolekuhuvide kaitsmiseks saadetakse riikliku taristu hulka kuuluvad kosmosevarad orbiidile selliste olemasolevate ja tulevaste teenuseosutajate (sealhulgas teenuseosutajad, kes kasutavad väikeseid kandurrakette ja üliväikeseid kandurrakette) poolt, kes vastavad artiklis 22 esitatud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimustele, ja nad teevad seda kolmanda riigi territooriumilt üksnes põhjendatud erakorralisel juhul.

Artikkel 6

Omandiõigus ja varade kasutamine

1.   Programmi alusel arendatud, artikli 5 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 10 osutatud riikliku taristu osaks oleva kogu materiaalse ja immateriaalse vara omanik on liit, välja arvatud EuroQCI maismaataristu, mille omanikuks on liikmesriigid. Sel eesmärgil tagab komisjon, et lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud tegevusega, mille tulemus võib olla sellise vara loomine või arendamine, sisaldavad sätteid, millega tagatakse liidu omandiõigus asjaomasele varale.

2.   Komisjon tagab, et liidule kuuluvad järgmised õigused:

a)

õigus kasutada riikliku taristu genereeritud signaalide edastamiseks vajalikke sagedusi kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning asjaomaste litsentsilepingutega, mis on võimalik tänu liikmesriikide asjaomastele reserveeritud sagedustele, mis kuuluvad jätkuvalt liikmesriikide vastutuse alla;

b)

õigus seada riiklike teenuste osutamine kommertsteenuste osutamisest tähtsamale kohale, lähtudes artiklis 19 osutatud lepingutega kehtestatud tingimustest ja võttes arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud valitsuselt loa saanud kasutajate vajadusi.

3.   Komisjon püüab sõlmida kolmandate isikutega, sealhulgas artiklis 19 osutatud töövõtjatega, lepinguid või muid kokkuleppeid seoses järgmisega:

a)

olemasolev omandiõigus riiklikku taristusse kuuluvale materiaalsele ja immateriaalsele varale;

b)

omandiõiguse või litsentsi omandamine riikliku taristu rakendamiseks vajalikule muule materiaalsele ja immateriaalsele varale.

4.   Kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud vara koosneb intellektuaalsest omandist, teostab komisjon seda õigust võimalikult tõhusalt, võttes arvesse

a)

varade kaitsmise ja väärtustamise vajadust;

b)

kõikide asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve;

c)

vajadust tagada konkurentsivõimelised ja hästi toimivad turud ja töötada välja uut tehnoloogiat;

d)

vajadust programmi pakutavate teenuste järjepidevuse järele.

5.   Komisjon tagab asjakohasel juhul, et asjaomased lepingud ja muud kokkulepped sisaldavad võimalust anda kõnealune intellektuaalne omand üle kolmandatele isikutele või anda sellega seotud litsentsid kolmandatele isikutele, sealhulgas intellektuaalomandi loojale, ning et sellised kolmandad isikud võivad seda õigust vabalt kasutada, kui seda on vaja nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 7

Liidu uuendusliku ja konkurentsivõimelise kosmoseökosüsteemi toetamiseks võetavad meetmed

1.   Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis g osutatud eesmärgiga toetatakse programmiga uuenduslikku ja konkurentsivõimelist liidu kosmoseökosüsteemi, sealhulgas uut kosmosetööstust, ja eelkõige määruse (EL) 2021/696 artiklis 6 sätestatud tegevusi.

2.   Komisjon edendab liidu kosmoseökosüsteemis, sealhulgas uues kosmosetööstuses, uuenduslikkust programmi kogu kestuse jooksul,

a)

kehtestades kriteeriumid artiklis 19 osutatud lepingute sõlmimiseks, millega tagatakse kõikjalt liidust pärinevate iduettevõtjate ja VKEde võimalikult ulatuslik osalemine kogu väärtusahela ulatuses;

b)

nõudes, et artiklis 19 osutatud töövõtjad esitaksid kava kõikjalt liidust pärinevate uute turuletulijate, iduettevõtjate ja VKEde artikli 21 kohaseks võimalikult ulatuslikuks kaasamiseks artiklis 19 osutatud lepingute raames toimuvasse tegevusse;

c)

nõudes artiklis 19 osutatud lepingutes, et uued turuletulijad, iduettevõtjad, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad kogu liidus suudaksid osutada lõppkasutajatele omaenese teenuseid;

d)

edendades avatud standardite, avatud lähtekoodiga tehnoloogiate ja koostalitlusvõime kasutamist ja arendamist turvalise ühenduse süsteemi arhitektuuris, et võimaldada koostoimet, optimeerida kulusid, parandada usaldusväärsust, soodustada innovatsiooni ja saada kasu ulatuslikust konkurentsist;

e)

edendades liidus selliste elutähtsate tehnoloogiate arendamist ja tootmist, mis on vajalikud riiklike teenuste kasutamiseks.

3.   Komisjon samuti:

a)

toetab hankeid ja teenuste hankelepingute koondamist, lähtudes programmi vajadustest, et võimendada ja stimuleerida erainvesteeringuid pikas perspektiivis, muu hulgas ühishangete abil;

b)

edendab ja ergutab naiste suuremat osalust ning seab hankedokumentides võrdsus- ja kaasavuseesmärgid;

c)

panustab kosmosega seotud valdkondades kõrgetasemeliste oskuste arendamisse ja koolitustegevusse.

Artikkel 8

Keskkonna ja kosmose kestlikkus

1.   Programmi rakendamisel lähtutakse keskkonna- ja kosmosekestlikkuse tagamise eesmärgist. Sel eesmärgil hõlmavad artiklis 19 osutatud lepingud ja menetlused sätteid, milles käsitletakse järgmist:

a)

taristu arendamisel, tootmisel ja kasutuselevõtul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste minimeerimine;

b)

ülejäänud kasvuhoonegaaside heitkoguste kompenseerimise süsteemi loomine;

c)

asjakohased meetmed, et vähendada nähtavat ja nähtamatut kiirgusreostust, mida põhjustab kosmoseaparaat ning mis võib takistada astronoomilisi vaatlusi või muud liiki teadusuuringuid ja vaatlusi;

d)

kosmoseaparaatide kokkupõrke vältimise asjakohase tehnoloogia kasutamine;

e)

kosmosejäätmete vähendamist käsitleva põhjaliku kava, sealhulgas orbiidil positsioneerimise andmed, esitamine ja rakendamine enne kasutuselevõtuetappi, et tagada kosmosejäätmete vältimine satelliidikogumisse kuuluvate satelliitide poolt.

2.   Käesoleva määruse artiklis 19 osutatud lepingud ja menetlused hõlmavad kohustust esitada andmeid, eriti efemeriidide ja kavandatavate manöövrite kohta, üksustele, kes vastutavad määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 10 määratletud SST teabe koostamise ning kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud SST teenuste osutamise eest.

3.   Komisjon tagab sellise põhjaliku andmebaasi pidamise programmi kosmosevarade kohta, mis sisaldab eelkõige andmeid, mis on seotud keskkonna- ja kosmosekestlikkuse aspektidega.

4.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmebaasi üksikasju ning kehtestades selle pidamise ja ajakohastamise metoodika ja protsessid.

5.   Kooskõlas lõikega 4 vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamisala piirdub järgmisega:

a)

artikli 5 lõikes 2 ja artikli 19 lõikes 10 osutatud kosmosevarad, mille omanik on liit;

b)

artikli 5 lõikes 4 ja artikli 19 lõikes 10 osutatud kosmosevarad, mille omanikud on artiklis 19 osutatud töövõtjad.

II PEATÜKK

Teenused ja osalejad

Artikkel 9

Riiklikud teenused

1.   Riiklikke teenuseid osutatakse artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud programmiosalistele.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud normid riiklike teenuste osutamise kohta, võttes arvesse määruse (EL) 2021/696 artiklit 66, lähtudes praegusest ja eeldatavast konsolideeritud nõudlusest eri teenuste järele, mis on kindlaks määratud koos liikmesriikidega, ning ressursside dünaamilise jaotamise ja riiklike teenuste prioriseerimise eri programmiosaliste vahel vastavalt kasutajate vajaduste asjakohasusele ja olulisusele ning asjakohasel juhul kulutõhususele.

3.   Artikli 10 lõikes 1 osutatud riiklikke teenuseid osutatakse valitsuselt loa saanud kasutajatele tasuta.

4.   Komisjon ostab artikli 10 lõikes 2 osutatud teenuseid turutingimustel kooskõlas finantsmääruse kohaldatavate sätetega, et tagada nende teenuste osutamine kõigile liikmesriikidele. Nende teenuste täpne ulatus ja eelarveeraldis määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusaktis, võttes aluseks liikmesriikide esitatud sisendandmed.

5.   Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võtab komisjon igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui see on tingimata vajalik riiklike teenuste pakkumise ja nõudluse omavahel vastavusse viimiseks, rakendusaktidega vastu hinnapoliitika, mis on kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 63 lõikes 1 osutatud hinnapoliitikaga.

Hinnapoliitika vastuvõtmisel tagab komisjon, et riiklike teenuste osutamine ei moonutaks konkurentsi, et riiklikke teenuseid oleks küllaldaselt ja et määratud hind ei tingiks olukorda, kus artiklis 19 osutatud töövõtjad saavad liigset hüvitist.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 5 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

7.   Riiklike teenuste järkjärguline osutamine tagatakse nii, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 1 osutatud teenuste portfellis, sõltuvalt turvalise ühenduse süsteemi taristu olemasolust, pärast seda, kui on ellu viidud artikli 4 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tegevused, ning tuginedes asjakohasel juhul olemasolevatele teenustele ja suutlikkusele ning neid tugevdades.

8.   Riiklike teenuste osutamisel tagatakse liikmesriikide võrdne kohtlemine kooskõlas nende vajadustega, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 7.

Artikkel 10

Riiklike teenuste portfell

1.   Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 kehtestatakse riiklike teenuste portfell. See koosneb vähemalt järgmistest teenusekategooriatest ja täiendab määruse (EL) 2021/696 artikli 63 lõikes 3 osutatud GOVSATCOMi teenuste portfelli:

a)

teenused, mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele, mis põhinevad riiklikul taristul ja nõuavad kõrget turvalisuse taset ega sobi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teenuste jaoks, näiteks töökindel ülemaailmne lühikese latentsusajaga teenus või töökindel kosmoseandmete vahendusteenus;

b)

kvantsideteenused, näiteks krüptovõtmete kvantväljastuse teenused.

2.   Riiklike teenuste portfell hõlmab ka kommertstaristul põhinevaid teenuseid valitsuselt loa saanud kasutajatele, näiteks tagatud ülemaailmne lühikese latentsusajaga teenus või ülemaailmne kitsasribateenus.

3.   Riiklike teenuste portfell hõlmab ka iga teenuste kategooria tehnilisi kirjeldusi, näiteks geograafilist katvust, sagedust, ribalaiust, kasutajaseadmeid ja turvaelemente.

4.   Komisjon võtab riiklike teenuste portfelli vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid tuginevad käesoleva artikli lõikes 5 osutatud operatiivnõuetele, liikmesriikide esitatud sisendandmetele ja artikli 30 lõikes 3 osutatud üldistele turvalisusnõuetele.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklike teenuste operatiivnõuded, mis koostatakse tehniliste kirjelduste ja rakenduskavade kujul ning on seotud eelkõige kriisiohjega, olukorrateadlikkusega, olulisima taristu, sealhulgas diplomaatiliste ja kaitseotstarbeliste sidevõrkude haldamisega ning muude valitsuselt loa saanud kasutajate vajadustega. Operatiivnõuded põhinevad programmi kasutajate nõuetel, need koostatakse kinnitatud nõudluse katmisest lähtuvalt ning nendes võetakse arvesse olemasolevate kasutajaseadmete ja võrkudega seotud nõudeid ja samuti määruse (EL) 2021/696 artikli 63 lõike 2 kohaselt vastu võetud GOVSATCOMi teenuste operatiivnõudeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Kommertstaristu kaudu teenuste osutamise tingimused ja seotud riskid määratakse kindlaks artiklis 19 osutatud lepingutes.

Artikkel 11

Programmiosalised ja pädevad asutused

1.   Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus, on programmiosalised niivõrd, kui nad annavad riiklike teenuste kasutajatele loa või tagavad suutlikkuse, tegevuskohad või rajatised.

2.   Liidu ametid ja organid võivad saada programmiosaliseks ulatuses, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti või organi ning selle üle järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes sätestatud üksikasjalikele reeglitele.

3.   Kooskõlas artikliga 39 võivad kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saada programmiosaliseks.

4.   Iga programmiosaline määrab ühe pädeva turvalise ühenduse asutuse.

Esimeses lõigus osutatud nõue loetakse programmiosaliste poolt täidetuks juhul, kui nad vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:

a)

nad on samal ajal GOVSATCOMi osalised kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikliga 68;

b)

nad on määranud pädeva asutuse kooskõlas määruse (EL) 2021/696 artikli 68 lõikega 4.

5.   Programmiosaliselt loa saanud kasutajate vahelise prioriseerimise seoses riiklike teenustega otsustab ja seda rakendab vastav programmiosaline.

6.   Lõikes 4 osutatud pädev turvalise ühenduse asutus tagab, et:

a)

riiklikke teenuseid kasutatakse vastavalt artikli 30 lõikes 3 osutatud üldistele turvalisusnõuetele;

b)

riiklike teenuste juurdepääsuõigused määratakse kindlaks ja neid hallatakse;

c)

riiklike teenuste kasutamiseks vajalikke kasutajaseadmeid ning nendega seotud elektroonilise side ühendusi ja teavet kasutatakse ja hallatakse vastavalt artikli 30 lõikes 3 osutatud üldistele turvalisusnõuetele;

d)

luuakse keskne kontaktpunkt, kes aitab vajaduse korral teavitada turvariskidest ja -ohtudest, eelkõige avastada võimalikke kahjulikke elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad programmi raames osutatavaid teenuseid.

Artikkel 12

Riiklike teenuste kasutajad

1.   Riiklike teenuste kasutamise loa võivad saada järgmised üksused:

a)

liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama avalikku võimu;

b)

füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb punktis a osutatud üksuse nimel ja tema kontrolli all.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riiklike teenuste kasutajad peavad saama mõnelt artiklis 11 osutatud programmiosaliselt nõuetekohase loa riiklike teenuste kasutamiseks ning järgima artikli 30 lõikes 3 osutatud üldiseid turvalisusnõudeid.

III PEATÜKK

Osalemine rahastamises ja rahastamismehhanismid

Artikkel 13

Eelarve

1.   Rahastamispakett programmi rakendamiseks ja seonduvate riskide katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027 on 1,65 miljardit eurot jooksevhindades.

Esimeses lõigus osutatud summa jaotatakse mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 esialgu järgmiselt:

a)

1 miljard eurot rubriigist 1 („Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“);

b)

0,5 miljardit eurot rubriigist 5 („Julgeolek ja kaitse“);

c)

0,15 miljardit eurot rubriigist 6 („Naabrus ja maailm“).

2.   Programmi rahastatakse täiendavalt 0,75 miljardi euroga, mida rakendatakse programmi „Euroopa horisont“, GOVSATCOMi komponendi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames rakendatavatest vahenditest esialgses maksimumsummas vastavalt 0,38 miljardit eurot, 0,22 miljardit eurot ja 0,15 miljardit eurot. Need summad eraldatakse vastavalt määruses (EL) 2021/695 ja otsuses (EL) 2021/764 ning määrustes (EL) 2021/696 ja (EL) 2021/947 sätestatud eesmärkidele, reeglitele ja menetlustele.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summat kasutatakse selleks, et katta kõik artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja artikli 9 lõikes 4 osutatud teenuste ostmine. Nendest kuludest võidakse muu hulgas katta järgmist:

a)

uuringud ja ekspertide kohtumised, eelkõige seoses ajalistest ja kulupiirangutest kinnipidamise hindamisega;

b)

teave ja teavitamine, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige selleks, et luua koostoimet muu liidu poliitikaga;

c)

infotehnoloogiavõrgud, mille funktsioon on teabe töötlemine või vahetamine, ja komisjoni rakendatavad halduskorraldusmeetmed, sealhulgas turvalisuse valdkonnas rakendatavad meetmed;

d)

programmi rakendamiseks antav tehniline ja haldusabi, nagu ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistoimingud, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide jaoks antav abi.

4.   Meetmete suhtes, mida rahastatakse kumulatiivselt liidu eri programmidest, korraldatakse ainult üks audit, mis hõlmab kõiki programme ja nende suhtes kohaldatavaid reegleid.

5.   Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

6.   Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib asjaomase liikmesriigi taotluse alusel kanda üle programmile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (28) artiklis 26 ette nähtud tingimustel. Neid vahendeid hallates täidab komisjon eelarvet otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 14

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas vahenditest, mida hallatakse eelarve jagatud täitmise korras, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjaomase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

Artikkel 15

Programmile antavad täiendavad toetused

1.   Programm võib saada täiendavat rahalist või mitterahalist toetust järgmistelt:

a)

liidu asutused ja organid;

b)

liikmesriigid kooskõlas asjakohaste lepingutega;

c)

programmis osalevad kolmandad riigid kooskõlas asjakohaste lepingutega;

d)

rahvusvahelised organisatsioonid kooskõlas asjakohaste lepingutega.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist toetust ja käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kohaseid tulusid käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõikega 5.

Artikkel 16

ESA toetus

ESA võib kooskõlas oma sisereeglite ja menetlustega anda ESA vabatahtlike programmide kaudu panuse artikli 19 lõikes 1 osutatud hankepõhisest lähenemisviisist tulenevatesse programmi arendus- ja valideerimistoimingutesse, kaitstes samal ajal liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve.

Artikkel 17

Erasektori toetus

Artiklis 19 osutatud töövõtjad rahastavad täies ulatuses artiklis 5 osutatud kommertstaristut, et saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud eesmärk.

Artikkel 18

Rakendamine ja liidu rahastuse vormid

1.   Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustega.

2.   Programmist rahastamine võib toimuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangete kaudu. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

IV PEATÜKK

Programmi rakendamine

Artikkel 19

Rakendamismudel

1.   Programmi rakendatakse, kui see on asjakohane, vastavalt etapiviisilisele lähenemisviisile kuni artiklis 4 sätestatud tegevuste lõpuleviimiseni. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega, et hankepõhine lähenemisviis võimaldab võimalikult suurt konkurentsi, et soodustada kogu tööstusliku väärtusahela asjakohast osalemist artikli 10 lõikes 1 osutatud teenuste osutamisega seotud lepingutes ja artikli 10 lõikes 2 osutatud teenuste ostmisega seotud lepingutes.

2.   Käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud tegevusi rakendatakse mitme lepinguga, mis sõlmitakse kooskõlas finantsmäärusega ja vastavalt käesoleva määruse artikli 20 kohastele hangete suhtes kohaldatavatele põhimõtetele ning mille puhul võib tegemist olla kontsessioonilepingute, asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingute või segalepingutega.

3.   Käesolevas artiklis osutatud lepingud sõlmitakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames ning nende vorm võib olla finantsmääruse artikli 165 lõikes 1 osutatud institutsioonidevaheline hange komisjoni ja ameti vahel, mille puhul komisjon täidab avaliku sektori juhtiva hankija rolli.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hankepõhine lähenemisviis ja käesolevas artiklis osutatud lepingud peavad olema kooskõlas artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 4 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud rakendusaktidega.

5.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hankepõhise lähenemisviisi tulemuseks on kontsessioonilepingud, tuleb sellistes kontsessioonilepingutes sätestada turvalise ühenduse süsteemi riikliku taristu arhitektuur, ning rollid, kohustused, rahastamiskava ja riskide jaotus liidu ja töövõtjate vahel, võttes arvesse artiklis 6 sätestatud omandirežiimi ja programmi rahastamist vastavalt III peatükile.

6.   Kui kontsessioonilepingut ei sõlmita, tagab komisjon artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud eesmärgi optimaalse täitmise, sõlmides asjakohasel juhul asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu või segalepingu.

7.   Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada riiklike teenuste järjepidevus, kui käesolevas artiklis osutatud töövõtjad ei suuda oma kohustusi täita.

8.   Asjakohasel juhul võidakse käesolevas artiklis osutatud lepingute sõlmimiseks korraldada hankemenetlus finantsmääruse artikli 165 lõike 2 kohaselt ka ühishankena liikmesriikidega.

9.   Käesolevas artiklis osutatud lepingutega tagatakse eelkõige, et kommertstaristule tuginevate teenuste osutamisel säilitatakse liidu olulised huvid ning programmi üldised ja erieesmärgid, millele on osutatud artiklis 3. Need lepingud sisaldavad ka asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus käesolevas artiklis osutatud töövõtjad saavad ülemäärast hüvitist, ning konkurentsimoonutusi, huvide konflikte, põhjendamatut diskrimineerimist või muid varjatud kaudseid eeliseid. Selliste kaitsemeetmete hulgas võib olla riiklike teenuste ja kommertsteenuste raamatupidamise lahususe kohtustus, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning avatud, õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva juurdepääsu andmine kommertsteenuste osutamiseks vajalikule taristule. Lepingutega tagatakse ka artiklis 22 sätestatud tingimuste täitmine kogu nende kehtivusaja jooksul.

10.   Kui riiklikud ja kommertsteenused tuginevad koostoime tagamiseks ühistele allsüsteemidele või liidestele, määratakse käesolevas artiklis osutatud lepingutes ka kindlaks, millised neist liidestest ja ühistest allsüsteemidest moodustavad osa riiklikust taristust, et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse.

Artikkel 20

Hangete suhtes kohaldatavad põhimõtted

1.   Programmi raames toimuvad avalikud hanked korraldatakse vastavalt finantsmääruses sätestatud hankelepingute sõlmimise korrale.

2.   Programmi rakendamiseks lähtub avaliku sektori hankija avalike hangete menetluses lisaks finantsmääruses sätestatud põhimõtetele järgmistest põhimõtetest:

a)

soodustada kõikides liikmesriikides kõikjal liidus ja kogu tarneahela ulatuses ettevõtjate, eelkõige uute turuletulijate, iduettevõtjate ning VKEde võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas pakkujate sõlmitavate allhankelepingute puhul;

b)

tagada hankemenetluse kestel tõhus konkurents ja vältida võimaluse korral tuginemist ühele teenuseosutajale, eriti elutähtsate seadmete ja teenuste puhul, võttes arvesse tehnoloogilise sõltumatuse ja teenuste järjepidevuse eesmärki;

c)

järgida põhimõtet tagada avatud juurdepääs ja konkurents, mille aluseks on selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hankelepingute sõlmimise korda ja -menetlusi ning valiku- ja hindamiskriteeriume käsitleva ning muu asjaomase teabe selge esitamine, millega antakse võrdsed võimalused kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele;

d)

kaitsta liidu ja tema liikmesriikide julgeoleku- ja avalikke huve, sealhulgas tugevdades liidu strateegilist autonoomsust, eriti tehnoloogia aspektist, tehes riskihindamisi ja rakendades häirete riski maandamise meetmeid, näiteks kui kättesaadavaid tarnijaid on vaid üks;

e)

järgida artikli 30 lõikes 3 osutatud üldiseid turvalisusnõudeid ning aidata kaitsta liidu ja tema liikmesriikide olulisi julgeolekuhuvisid;

f)

kasutada erandina finantsmääruse artiklist 167 mitut tarneallikat, kui see on asjakohane, et tagada parem üldine kontroll programmi, selle kulude ja ajakava üle;

g)

edendada teenuste kättesaadavust, järjepidevust ja usaldusväärsust;

h)

suurendada avakosmosetegevuse turvalisust ja kestlikkust, rakendades asjakohaseid meetmeid kooskõlas artikliga 8;

i)

tagada kõikide jaoks võrdsete võimaluste tulemuslik edendamine, lõimida sooline võrdõiguslikkus ja sooline mõõde kõigisse valdkondadesse ning seada eesmärgiks tegeleda soolise tasakaalustamatuse küsimusega, pöörates erilist tähelepanu soolisele tasakaalule hindamiskomisjonides.

Artikkel 21

Allhanked

1.   Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, iduettevõtjaid ja VKEsid kogu liidus ja nende piiriülest osalemist ning tagada võimalikult lai geograafiline kaetus, kaitstes samal ajal liidu autonoomsust, nõuab avaliku sektori hankija, et pakkuja sõlmiks lepingu mis tahes osa suhtes sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankelepingu ettevõtjatega, kes ei kuulu pakkuja kontserni.

2.   Lepingute puhul, mille väärtus on üle 10 miljoni euro, tagab avaliku sektori hankija, et lepingu väärtusest vähemalt 30 % kohta sõlmitakse eri tasanditel läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjatega, kes ei kuulu põhipakkuja kontserni, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde piiriülest osalemist kosmoseökosüsteemis.

3.   Pakkuja põhjendab lõike 1 kohaselt esitatud nõude mittetäitmist või kõrvalekaldumist lõikes 2 osutatud protsendimäärast.

4.   Komisjon teavitab artiklis 47 osutatud programmikomiteed käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide täitmisest lepingute puhul, mis sõlmitakse pärast 20. märtsi 2023.

Artikkel 22

Rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja kerksuse säilitamiseks

Lepingute sõlmimise menetluste puhul, mis toimuvad programmi rakendamiseks, kohaldatakse rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimusi, kui see on vajalik ja asjakohane liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja kerksuse säilitamiseks, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/696 artiklis 24, võttes arvesse eesmärki edendada liidu strateegilist autonoomiat, eelkõige mis puudutab tehnoloogiat määrava tähtsusega tehnoloogiate ja väärtusahelate lõikes, säilitades samal ajal majanduse avatuse.

Artikkel 23

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

V PEATÜKK

Programmi juhtimine

Artikkel 24

Juhtimispõhimõtted

Programmi juhtimise aluseks on järgmised põhimõtted:

a)

ülesannete ja vastutuse selge jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste vahel;

b)

kui see on kohane, juhtimisstruktuuri asjakohasuse tagamine programmi ja meetmete konkreetsete vajaduste suhtes;

c)

tugev kontroll programmi üle, sealhulgas kulude, ajakava ja tulemuslikkuse range järgimine kõigi üksuste poolt vastavalt nende rollile ja neile antud ülesannetele kooskõlas käesoleva määrusega;

d)

läbipaistev ja kulutõhus haldamine;

e)

teenuste järjepidevus ja vajalik taristu järjepidevus, sealhulgas turvaseire ja -haldus, ning kaitse sellega seonduvate ohtude eest;

f)

programmi pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutajate vajaduste ning teaduse ja tehnoloogia seonduva arengu süsteemne ja struktureeritud arvessevõtmine;

g)

pidev püüe riske ohjata ja leevendada.

Artikkel 25

Liikmesriikide roll

1.   Liikmesriigid võivad anda oma panuse, tehes kättesaadavaks oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, või kui see on asjakohane ja võimalik, andes programmi käsutusse oma territooriumil asuvad andmed, teabe, teenused ja taristu.

2.   Kui see on võimalik, seavad liikmesriigid eesmärgiks läbiviidavate asjakohaste tegevuste sidususe ja vastastikuse täiendavuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (29) kohaste riiklike taaste- ja vastupidavuskavade alusel nende suutlikkuse koostalitlusvõime programmiga.

3.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine.

4.   Liikmesriigid võivad aidata asjakohasel tasemel tagada ja kaitsta programmi jaoks nõutavaid sagedusi.

5.   Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd, et laiendada programmi pakutavate riiklike teenuste kasutuselevõttu.

6.   Turvalisuse valdkonnas täidavad liikmesriigid määruse (EL) 2021/696 artiklis 42 osutatud ülesandeid.

7.   Liikmesriigid esitavad oma operatiivvajadused, et tugevdada suutlikkust ja täpsustada oma riiklike teenuste tehnilisi kirjeldusi. Samuti nõustavad nad komisjoni oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, eelkõige andes oma sisendi rakendusaktide ettevalmistamisse.

8.   Komisjon võib rahalist toetust käsitlevate lepingute alusel delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikide organisatsioonidele, kui asjaomane liikmesriik on sellised organisatsioonid määranud. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivad otsused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 26

Komisjoni roll

1.   Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas. Komisjon määrab kooskõlas käesoleva määrusega ja vastavalt nõuetekohaselt kehtestatud kasutajanõuetele kindlaks programmi prioriteedid ja arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, ilma et see mõjutaks muud liidu poliitikat.

2.   Komisjon tagab ülesannete ja vastutuse selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust. Komisjon tagab ka, et kõik programmi rakendamisega seotud volitatud üksused kaitsevad liidu huve, tagavad liidu rahaliste vahendite usaldusväärse haldamise ning järgivad finantsmäärust ja käesolevat määrust.

3.   Komisjon tegeleb artiklis 19 osutatud lepingute sõlmimiseks hangete korraldamise, pakkumuste hindamise ja lepingute sõlmimisega.

4.   Komisjon võib eelarve kaudse täitmise raames anda programmiga seotud ülesanded ametile ja ESA-le, lähtudes nende rollist ja kohustustest, mis on sätestatud artiklites 27 ja 28. Selleks et hõlbustada artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamist ning soodustada komisjoni, ameti ja ESA võimalikult tulemuslikku koostööd, võib komisjon sõlmida iga volitatud üksusega rahalist toetust käsitleva lepingu.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu rahalist toetust käsitlevate lepingute kohta käivad otsused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

5.   Ilma et see piiraks artiklis 19 osutatud töövõtjate, ameti või muude volitatud üksuste ülesandeid, tagab komisjon riiklike teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.

6.   Kui see on asjakohane, tagab komisjon programmi raames toimuva tegevuse sidususe liidu, liikmesriikide või rahvusvahelisel tasandil juba toimuva kosmosevaldkonna tegevusega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd, hõlbustatakse nende tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu koostalitlusvõimet kosmosevaldkonnas ning kui see on programmi seisukohast asjakohane, püütakse tagada turvalise ühenduse süsteemi sidusus asjakohaste tegevustega ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade raames välja töötatud suutlikkuste koostalitlusvõime.

7.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja artikli 47 lõikes 1 osutatud programmikomiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning avaliku ja erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest, sealhulgas allhankelepingutest.

Artikkel 27

Ameti roll

1.   Ameti enda ülesanne on tagada oma turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu riikliku taristu ja riiklike teenuste turvalisuse akrediteerimine vastavalt määruse (EL) 2021/696 V jaotise II peatükile.

2.   Olenevalt ameti operatiivvalmidusest, eelkõige piisava inimressursside taseme osas, delegeerib komisjon ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga ametile järgmised ülesanded:

a)

programmi riikliku taristu operatiivjuhtimine kas täies mahus või osaliselt;

b)

riikliku taristu turve, sealhulgas riski- ja ohuanalüüsi koostamine ning turvaseire, eriti tehniliste kirjelduste ja korralduslike meetmete kehtestamine ning nende kooskõla jälgimine artikli 30 lõikes 3 osutatud üldiste turvalisusnõuetega;

c)

riiklike teenuste osutamine, eelkõige GOVSATCOMi keskuse kaudu;

d)

artiklis 19 osutatud lepingute haldamine pärast nende sõlmimist ja allkirjastamist;

e)

riiklike teenuste kasutajatega seotud aspektide üldine koordineerimine tihedas koostöös liikmesriikide, asjaomaste liidu ametite, Euroopa välisteenistuse ja muude üksustega;

f)

tegevus, mis on seotud programmi pakutavate teenuste kasutuselevõtuga, ilma et see mõjutaks töövõtjate tegevust artiklis 19 osutatud lepingute raames.

3.   Komisjon võib ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga delegeerida ametile muid ülesandeid, lähtudes programmi vajadustest.

4.   Ametile tegevuse delegeerimisel tagatakse selleks vajalikud rahalised, inim- ja haldusressursid. Sel eesmärgil võib komisjon osa eelarvest, mis on ette nähtud ametile talle delegeeritud tegevuseks, eraldada selle tegevuse rakendamiseks vajalike inimressursside rahastamiseks.

5.   Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja olenevalt komisjoni hinnangust liidu huvide kaitse kohta võib amet rahalist toetust käsitlevate lepingutega delegeerida konkreetse tegevuse teistele üksustele vastavalt nende pädevusele ja komisjoni suhtes kohaldatavatel eelarve kaudse täitmise tingimustel.

Artikkel 28

ESA roll

1.   Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, delegeeritakse ESA-le tema oskusteabe valdkonnas järgmised ülesanded:

a)

järelevalve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud arenduse, valideerimise ja seonduvate kasutuselevõtutoimingute üle ning artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud arendamise ja edasiarendamise üle, mis toimub artiklis 19 osutatud lepingute raames vastavalt tingimustele, milles lepitakse kokku artikli 26 lõikes 4 osutatud rahalist toetust käsitlevates lepingutes, tagades koordineerimise käesoleva artikli alusel ESA-le usaldatud ülesannete ja eelarve ning artiklis 16 osutatud ESA võimaliku panuse vahel;

b)

komisjonile eksperditeadmiste pakkumine, sealhulgas programmi tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel ja tehniliste aspektide rakendamisel;

c)

abi andmine artikli 19 kohaselt sõlmitud lepingute hindamisel;

d)

artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud EuroQCI kosmose- ja maapealse segmendiga seotud ülesanded.

2.   Komisjoni hinnangu alusel võib ESA-le delegeerida muid ülesandeid lähtudes programmi vajadustest, kui need ülesanded ei dubleeri teiste üksuste tegevust programmi raames ja kui ülesannete eesmärk on suurendada programmi tegevuste rakendamise tõhusust.

VI PEATÜKK

Programmi turvalisus

Artikkel 29

Turvalisuse põhimõtted

Programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 33.

Artikkel 30

Turvalisuse juhtimine

1.   Komisjon tagab oma pädevuse piires ja ameti toetusel kõrgetasemelise turvalisuse, eelkõige seoses järgmisega:

a)

nii maapealse kui ka kosmosetaristu ja teenuste osutamise kaitse, eelkõige füüsiliste ja küberrünnete, sealhulgas andmevoogudesse sekkumise vastu;

b)

tehnosiirete kontroll ja haldamine;

c)

saadud oskuste ja kogutud oskusteabe arendamine ja hoidmine liidus;

d)

tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse.

2.   Komisjon konsulteerib nõukogu ja liikmesriikidega EuroQCI taristu mis tahes aspekti spetsifikatsiooni ja projekteerimise küsimuses, eriti mis puudutab ELi salastatud teabe kaitsega seotud krüptovõtmete kvantväljastust.

ELi salastatud teabe kaitsmiseks kasutatavate krüptovahendite hindamine ja heakskiitmine toimub nõukogu ja liikmesriikide vastavaid rolle ja pädevusvaldkondi austades.

Turvalisuse akrediteerimise asutus kontrollib turvalisuse akrediteerimise käigus, et kasutataks ainult heakskiidetud krüptovahendeid.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tagab komisjon, et artikli 5 lõikes 2 osutatud riikliku taristu kohta tehakse riski- ja ohuanalüüs. Nimetatud analüüsi põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks üldised turvalisusnõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju riikliku taristu sujuvale toimimisele, eelkõige kulude, riskijuhtimise ja ajakava seisukohast, ning tagab, et turvalisuse üldine tase ei lange, et seadmete toimimine ei halvene ja et küberturvalisusega seotud riske võetakse arvesse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikeid 3–7. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artiklis 34 esitatud viidet komponentidele viitena riiklikule taristule, sealhulgas riiklikele teenustele, ning kõiki viiteid määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikele 2 käsitatakse viidetena käesoleva artikli lõikele 3.

Artikkel 31

Kasutusele võetud süsteemi ja teenuste turvalisus

Alati kui süsteemi tegevus või riiklike teenuste osutamine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse otsust (ÜVJP) 2021/698.

Artikkel 32

Turvalisuse akrediteerimise asutus

Programmi riikliku taristu ja seotud riiklike teenuste turvalisuse akrediteerimise asutus on määruse (EL) 2021/696 artikli 72 lõike 1 punkti c kohaselt kosmoseprogrammi ametis loodud turvalisuse akrediteerimise nõukogu.

Artikkel 33

Turvalisuse akrediteerimise üldpõhimõtted

Programmiga seotud turvalisuse akrediteerimine toimub määruse (EL) 2021/696 artikli 37 punktides a–j esitatud põhimõtete kohaselt. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artiklis 37 esitatud viidet komponentidele viitena riiklikule taristule ning kõiki viiteid määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikele 2 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 27 lõikele 2.

Artikkel 34

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesanded ja koosseis

1.   Programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 38, välja arvatud selle lõike 2 punkte c–f ja lõike 3 punkti b, ning artiklit 39.

2.   Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatule täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

vaatab läbi ja kiidab heaks kõik turvalisuse akrediteerimisega seotud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mille komisjon võtab vastu artikli 30 lõike 3 kohaselt;

b)

nõustab oma pädevuse piires komisjoni artikli 30 lõikes 3 osutatud õigusaktide eelnõude koostamisel, sealhulgas turvalisusnõuete rakendamise korra kehtestamisel, ja esitab oma lõppseisukohta sisaldava avalduse;

c)

vaatab läbi ja kiidab heaks turvariskihinnangu, mis on koostatud määruse (EL) 2021/696 artikli 37 punktis h osutatud seireprotsessi kohaselt, ning riski- ja ohuanalüüsi, mis on koostatud käesoleva määruse artikli 30 lõike 3 kohaselt, ning teeb koostööd komisjoniga, et kehtestada riskileevendusmeetmed.

3.   Lisaks lõikele 1 ja erandkorras võidakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele kutsuda vaatlejatena osalema üksnes riikliku taristu ja teenustega seotud töövõtjate esindajad asjaomaste töövõtjatega otseselt seotud küsimuste korral. Nende osalemise kord ja tingimused sätestatakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorras.

Artikkel 35

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu hääletuskord

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu hääletuskorra suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 40.

Artikkel 36

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuste teatavakstegemine ja nende mõju

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artikli 41 lõikeid 1–4. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artiklis 41 esitatud viidet komponentidele viitena riiklikule taristule.

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu töö ajakava ei tohi takistada käesoleva määruse artikli 41 lõikes 1 osutatud tööprogrammides ette nähtud tegevuse ajakavakohast rakendamist.

Artikkel 37

Liikmesriikide roll turvalisuse akrediteerimisel

Programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 42.

Artikkel 38

Salastatud teabe kaitse

1.   Programmiga seotud salastatud teabe suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 43.

2.   Kui liidu institutsioonide ja ESA vahel sõlmitud julgeolekut ja salastatud teabe vahetamist käsitlevast lepingust ei tulene teisiti, võib ESA luua ELi salastatud teavet seoses talle artikli 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt delegeeritud ülesannetega.

VII PEATÜKK

Rahvusvahelised suhted

Artikkel 39

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine programmis

1.   Vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud erilepingutes, millega reguleeritakse kolmandate riikide osalemist liidu programmides, võivad programmis osaleda EMP liikmeks olevad EFTA liikmed, samuti järgmised kolmandad riigid:

a)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

b)

Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

c)

kolmandad riigid, mis ei ole hõlmatud punktidega a ja b.

2.   Programmis võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud erilepingutega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud erilepinguga:

a)

tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osamaksete ja saadava kasu vahel;

b)

määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete kalkulatsioon, ja halduskulud;

c)

ei anta kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile liidu programmiga seoses otsustusõigust;

d)

on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

4.   Ilma et see mõjutaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimusi, võib komisjon julgeoleku huvides kehtestada rakendusaktidega lisanõudeid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemisele programmis, kui see on kooskõlas lõigetes 1 ja 2 osutatud kehtivate lepingutega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 40

Kolmandate riikidele ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääs riiklikele teenustele

Kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel võib olla juurdepääs riiklikele teenustele, kui:

a)

nad sõlmivad ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu, milles sätestatakse riiklikele teenustele juurdepääsu tingimused;

b)

nad järgivad määruse (EL) 2021/696 artikli 43 lõiget 1.

Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artikli 43 lõikes 1 esitatud viidet kosmoseprogrammile viitena käesoleva määrusega loodud programmile.

VIII PEATÜKK

Programmitöö, seire, hindamine ja kontroll

Artikkel 41

Programmitöö, seire ja aruandlus

1.   Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammides määratakse kindlaks programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja nendega seotud eelarve ning, kui see on kohaldatav, segarahastamistoiminguteks ette nähtud kogusumma. Need tööprogrammid täiendavad GOVSATCOMi komponendi tööprogramme, millele on osutatud määruse (EL) 2021/696 artiklis 100.

Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 47 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Näitajad, mille abil antakse aru programmi edusammudest artiklis 3 osutatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel, on esitatud lisas.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning käesoleva määruse täiendamiseks seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

4.   Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetavatele delegeeritud õigusaktidele artiklis 46 sätestatud menetlust.

5.   Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

6.   Lõike 2 kohaldamisel peavad liidu rahaliste vahendite saajad esitama asjakohase teabe. Tööülesannete täitmise kontrolliks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Artikkel 42

Hindamine

1.   Komisjon korraldab programmi hindamise piisavalt aegsasti, et selle tulemusi saaks kasutada otsustusprotsessis.

2.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hiljemalt 21. märtsiks 2024 ja seejärel igal aastal peamistest järeldustest seoses programmi esialgse rakendamisega, sealhulgas määratlemistoimingute lõpuleviimise, kasutajate vajaduste konsolideerimise ja rakenduskavadega, samuti asjaomaste sidusrühmade seisukohtadest liidu ja liikmesriikide tasandil.

3.   Komisjon hindab 30. juuniks 2026 programmi rakendamist, pidades silmas artiklis 3 osutatud eesmärke. Selleks hindab komisjon järgmist:

a)

turvalise ühenduse süsteemi ja programmi alusel osutatud teenuste tulemuslikkus, eelkõige lühike latentsusaeg, usaldusväärsus, autonoomia ja ülemaailmne juurdepääs;

b)

juhtimis- ja rakendamismudelid ning nende tõhusus;

c)

programmi kasutajate vajaduste areng;

d)

programmi koostoime ja vastastikune täiendavus liidu teiste programmidega, eelkõige GOVSATCOMi ja liidu kosmoseprogrammi muude komponentidega;

e)

olemasoleva suutlikkuse areng, uuendused ja uute tehnoloogiate väljatöötamine kosmoseökosüsteemis;

f)

iduettevõtjate ja VKEde osalemine kogu liidus;

g)

programmi keskkonnamõju, võttes arvesse artiklis 8 sätestatud kriteeriume;

h)

ülekulud, projektidele kehtestatud tähtaegadest kinnipidamine ning programmi juhtimise ja haldamise tulemuslikkus;

i)

programmi tegevuste tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja liidu lisaväärtus.

Kui see on kohane, lisatakse hinnangule asjakohane ettepanek.

4.   Programmi hindamisel võetakse arvesse tulemusi, mis on saadud GOVSATCOMi komponendi hindamisel määruse (EL) 2021/696 artikli 102 kohaselt.

5.   Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

6.   Käesoleva määruse rakendamisega seotud üksused esitavad komisjonile andmed ja teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud hindamise korraldamiseks.

7.   Kaks aastat pärast täieliku töövalmiduse saavutamist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab amet pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega turuaruande, milles käsitletakse programmi mõju liidu kommertssatelliitide sektorile nii kosmosetaristu kui ka -teenuste sektoris, et tagada võimalikult vähene konkurentsi mõjutamine ja säilitada innovatsioonistiimulid.

Artikkel 43

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud auditiks volituse liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 44

Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Isikuandmete töötlemine käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuste raames, sealhulgas ameti poolt, toimub vastavalt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavale õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2016/679 (30) ja (EL) 2018/1725 (31).

IX PEATÜKK

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Artikkel 45

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 4 ja artikli 41 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 ja artikli 41 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 4 või artikli 41 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 46

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 45 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 47

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/696 artikliga 107 loodud programmikomitee GOVSATCOMi koosseisus. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesoleva määruse artikli 5 lõikes 3 ja artikli 30 lõikes 3 osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks kohtub käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud programmikomitee määruse (EL) 2021/696 artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud julgeolekukoosseisus.

Käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 4 osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks kaasatakse nõuetekohaselt programmikomitee määruse (EL) 2021/696 artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud julgeolekukoosseisus.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Kui programmikomitee ei esita käesoleva määruse artikli 30 lõikes 3 osutatud rakendusakti eelnõu kohta arvamust, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

X PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 48

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.   Komisjon rakendab programmi, programmi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.

3.   Programmile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisse niivõrd, kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 49

Teenuste järjepidevus pärast aastat 2027

Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta kulusid, mida on vaja artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole programmi lõpuks veel lõpule viidud, samuti kriitiliste operatiivtoimingute ja teenuste osutamise kulusid.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. märts 2023

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ROSWALL


(1)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2023. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. märtsi 2023. aasta otsus..

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(5)  ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(7)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(19)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(20)  Nõukogu 30. aprilli 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/698, mis käsitleb liidu julgeolekut mõjutada võivate liidu kosmoseprogrammi raames kasutusele võetavate, toimivate ja kasutatavate süsteemide ja teenuste turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/496/ÜVJP (ELT L 170, 12.5.2021, lk 178).

(21)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(22)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(23)  Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6).

(24)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(26)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(27)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


LISA

PROGRAMMI HINDAMISNÄITAJAD

Programmi seiratakse hoolikalt rea näitajate põhjal, mis on ette nähtud selleks, et mõõta, millises ulatuses on programmi erieesmärgid saavutatud, ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate kohta.

1.

Artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud üldeesmärk

Näitaja 1.1:

liikmesriikide valitsustel ning liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel on 2024. aastal juurdepääs esimeste riiklike teenuste valikule

Näitaja 1.2:

liikmesriikide valitsustel ja liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel on 2027. aastal juurdepääs täielikule töövalmidusele, mis vastab teenuste portfellis kindlaks määratud kasutajate vajadustele ja nõudlusele

Näitaja 1.3:

riikliku teenuse kättesaadavuse protsent iga kasutusele võetud riikliku teenuse puhul

Näitaja 1.4:

iga kogu maailmas kasutusele võetud riikliku teenuse kiirus, ribalaius ja latentsus

Näitaja 1.5:

kõigi kasutusele võetud riiklike teenuste geograafilise kättesaadavuse protsent liikmesriikide territooriumil

Näitaja 1.6:

teenuste portfelliga seotud kasutusele võetud teenuste protsent

Näitaja 1.7:

iga kasutusele võetud teenuse olemasoleva suutlikkuse protsent

Näitaja 1.8:

lõpuleviimise kulud

Näitaja 1.9:

programmis osalejate arv ning kooskõlas artikliga 39 programmis osalevate kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide arv

Näitaja 1.10:

liidu institutsioonide poolt liiduvälistelt osalejatelt ostetud satelliitide suutlikkuse areng

Näitaja 1.11:

mujalt kui liidu territooriumilt või EMP liikmeks olevalt EFTA liikme territooriumilt toimunud orbiidile saatmiste arv

Näitaja 1.12:

valitsuselt loa saanud kasutajate arv liidus

2.

Artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud üldeesmärk

Näitaja 2.1:

kommertsteenuste kättesaadavuse protsent

Näitaja 2.2:

satelliidipõhise ülemaailmse kommerts-lairibateenuse kiirus, ribalaius, usaldusväärsus ja latentsus

Näitaja 2.3:

leviaukude protsent liikmesriikide territooriumil

Näitaja 2.4:

erasektori investeeritud summa

3.

Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärk

Näitaja 3.1:

GOVSATCOMi keskused saavad osutada turvalise ühenduse süsteemist tulenevaid teenuseid

Näitaja 3.2:

liidu olemasoleva võimekusressursi täielik integreerimine GOVSATCOMi maapealse taristu integreerimise kaudu

4.

Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärk

Näitaja 4.1:

liikmesriikide telekommunikatsioonivõrkude suuremate katkestuste arv aastas, mis on tingitud kriisiolukordadest ja mis tänu turvalise ühenduse süsteemi pakutavatele riiklikele teenustele väheneb

Näitaja 4.2:

valitsuselt loa saanud kasutaja rahulolu turvalise ühenduse süsteemi toimimisega, mida mõõdetakse iga-aastase uuringu abil

Näitaja 4.3:

eri tehnoloogiate ja sideprotokollide valideerimine ja akrediteerimine

5.

Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärk

Näitaja 5.1:

EuroQCI toimimiseks vajalike orbiidil ja töökorras olevate satelliitide arv

6.

Artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud erieesmärk

Näitaja 6.1:

satelliitide arv orbiidisõlme kohta 2025., 2026. ja 2027. aastal

7.

Artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärk

Näitaja 7.1:

riiklik taristu ja sellega seotud riiklikud teenused, mis on läbinud turvalisuse akrediteerimise

Näitaja 7.2:

turvalise ühenduse süsteemiga seotud küberturvalisuse intsidentide arv aastas ja mõju raskusaste ning elektromagnetiliste häirete arv (salastatud teave)

8.

Artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärk

Näitaja 8.1:

liidu kosmoseprogrammi muid komponente teenindavate satelliitide allsüsteemide, sealhulgas kasulike laadungite arv

9.

Artikli 3 lõike 2 punktis g osutatud erieesmärk

Näitaja 9.1:

programmis osalevate iduettevõtjate, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate arv ja seotud protsent lepingu väärtusest

Näitaja 9.2:

üldine osakaal lepingute väärtusest, mille kohta põhipakkujad on sõlminud allhankelepingu VKEdega, kes ei ole pakkuja kontserni sidusettevõtjad, ja nende piiriülese osaluse osakaal

Näitaja 9.3:

nende liikmesriikide arv, kust pärit iduettevõtjad ja VKEd programmis osalevad

10.

Artikli 3 lõike 2 punktis h osutatud erieesmärk

Näitaja 10.1:

uute satelliitside kasutajate arv strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades väljaspool liitu

Näitaja 10.2:

nõutavate teenuste geograafilise kättesaadavuse protsent strateegilist huvi pakkuvates piirkondades väljaspool liitu

Näitaja 10.3:

riikide arv, kus satelliitide lairibaühendus on tarbijatele kättesaadav

11.

Artikli 3 lõike 2 punktis i osutatud erieesmärk

Näitaja 11.1:

programmi arendamisel, tootmisel ja kasutuselevõtul tekkiv kasvuhoonegaaside jalajälg

Näitaja 11.2:

aktiivsete satelliitide, kasutusest kõrvaldatud ja taaskasutusse võetud satelliitide arv

Näitaja 11.3:

satelliidikogumi tekitatud kosmosejäätmete hulk

Näitaja 11.4:

lähikontaktide arv

Näitaja 11.5:

ELi kosmose jälgimise ja seire konsortsiumiga jagatud satelliitide efemeriidide andmed

Näitaja 11.6:

astronoomilistele vaatlustele avalduva valguse peegelduse mõju asjakohane mõõtmine

Käesoleva õigusakti kohta on tehtud kaks avaldust, mis on kättesaadavad Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 101, 17.3.2023, lk 1) ja järgmise lingi (järgmiste linkide) kaudu: …


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/40


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/589,

10. jaanuar 2023,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/127 valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valgusisalduse nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/127 (2) on muu hulgas sätestatud erinõuded valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostise kohta. Selles on sätestatud, et valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu peavad vastama kõnealuse määruse I lisa punktis 2.3 ja II lisa punktis 2.3 sätestatud nõuetele valgusisalduse, valguallika, valgu töötlemise ning asendamatute ja osaliselt asendamatute aminohapete ja L-karnitiini kohta.

(2)

Nagu on selgitatud delegeeritud määruses (EL) 2016/127, märkis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) oma 24. juuli 2014. aasta arvamuses imiku piimasegude ja jätkupiimasegude põhikoostise kohta, (3) et iga valguhüdrolüsaate sisaldava konkreetse piimasegu ohutus ja sobivus tuleb kindlaks teha kliinilise hindamisega sihtrühmas. Seni on toiduohutusamet andnud positiivse hinnangu kahele valguhüdrolüsaadile, mida kasutatakse imiku piimasegudes ja jätkupiimasegudes. Nende kahe valguhüdrolüsaadi koostis kajastub delegeeritud määruses (EL) 2016/127 praegu sätestatud nõuetes. Kõnealuseid nõudeid võib siiski ajakohastada, et lubada turule lasta valguhüdrolüsaatidest toodetud piimasegusid, mille koostis erineb juba positiivse hinnangu saanud piimasegude omast, kui toiduohutusamet on enne nende ohutust ja sobivust juhtumipõhiselt hinnanud.

(3)

6. veebruaril 2019 sai komisjon ettevõtjalt meyer.science GmbH ettevõtjate HIPP-Werk Georg Hipp OHG ja Arla Foods Ingredients nimel esitatud taotluse, et toiduohutusamet hindaks sellise valguhüdrolüsaadist toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ohutust ja sobivust, mille koostis ei vasta delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I lisa punktis 2.3 ja II lisa punktis 2.3 sätestatud nõuetele.

(4)

Komisjoni taotlusel esitas toiduohutusamet 9. märtsil 2022 teadusliku arvamuse kõnealuse imiku piimasegu ja jätkupiimasegu toitumisalase ohutuse ja sobivuse kohta (4). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealune valguhüdrolüsaat on toitumisalaselt ohutu ja sobiv valguallikas imiku piimasegus ja jätkupiimasegus kasutamiseks, tingimusel et segu, milles seda kasutatakse, sisaldab valku vähemalt 0,45 g/100 kJ (1,9 g/100 kcal) ning vastab muudele delegeeritud määruses (EL) 2016/127 sätestatud koostise kriteeriumidele ja kõnealuse määruse III lisa A jaos esitatud aminohappesisalduse kriteeriumidele.

(5)

Tulenevalt toiduohutusameti esitatud järeldustest on asjakohane lubada kõnealusest valguhüdrolüsaadist toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu turule lasta. Seepärast tuleks delegeeritud määruses (EL) 2016/127 valguhüdrolüsaatide kohta sätestatud nõudeid ajakohastada ja kohandada, et need hõlmaksid ka kõnealust valguhüdrolüsaati käsitlevaid nõudeid.

(6)

Seetõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I, II ja III lisa vastavalt muuta.

(7)

Delegeeritud määrust (EL) 2016/127 kohaldatakse valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu suhtes alates 22. veebruarist 2022. Selleks et käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaselt valguhüdrolüsaadist toodetud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu saaks lubada põhjendamatu viivituseta turule lasta, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 181, 29.6.2013, lk 35.

(2)  Komisjoni 25. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 seoses imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostise ja teabe erinõuetega ning teabega imikute ja väikelaste toitmise kohta (ELT L 25, 2.2.2016, lk 1).

(3)  Euroopa Toiduohutusameti eritoidu, toitumise ja allergia komisjon (NDA komisjon), 2014. „Scientific Opinion on the essential composition of infant and follow-on formulae“ („Teaduslik arvamus imiku piimasegude ja jätkupiimasegude põhikoostise kohta“). EFSA Journal 2014; 12(7): 3760.

(4)  Euroopa Toiduohutusameti toitumise, uuendtoidu ja toiduallergeenide komisjon (NDA komisjon), 2022. „Nutritional safety and suitability of a specific protein hydrolysate derived from whey protein concentrate and used in an infant and follow-on formula manufactured from hydrolysed protein by HIPP-Werk Georg Hipp OHG (dossier submitted by meyer.science GmbH)“ („Vadakuvalgu kontsentraadist saadud konkreetse valguhüdrolüsaadi toitumisalane ohutus ja sobivus imiku piimasegus ja jätkupiimasegus, mida toodab hüdrolüüsitud valgust HIPP-Werk Georg Hipp OHG (toimiku esitaja: meyer.science GmbH)“). EFSA Journal 2022; 20(3): 7141.


LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2016/127 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

Imiku piimasegu, mis on toodetud valguhüdrolüsaatidest

Valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegu peab vastama punkti 2.3.1, punkti 2.3.2 või punkti 2.3.3 kohastele valguga seotud nõuetele.

2.3.1.

Valguga seotud nõuded A rühmas

2.3.1.1.

Valgusisaldus

Alammäär

Ülemmäär

0,44  g/100 kJ

0,67  g/100 kJ

(1,86  g/100 kcal)

(2,8  g/100 kcal)

2.3.1.2.

Valguallikas

Demineraliseeritud magus vadakuvalk, mis on saadud lehmapiimast pärast kaseiinide ensümaatilist sadestamist kümosiini abil ja mille koostis on järgmine:

a)

63 % vadakuvalgu isolaati, mis ei sisalda kaseiini glükomakropeptiidi ning mille valgusisaldus on vähemalt 95 % kuivainest, valgu denaturatsioonimäär on alla 70 % ja tuhasisalduse ülempiir on 3 %, ning

b)

37 % magusa vadakuvalgu kontsentraati, mille valgusisaldus on vähemalt 87 % kuivainest, valgu denaturatsioonimäär on alla 70 % ja tuhasisalduse ülempiir on 3,5 %.

2.3.1.3.

Valgu töötlemine

Kaheetapiline hüdrolüüsiprotsess, kus kasutatakse trüpsiinipreparaati ja kuumtöötlust (3–10 minutit 80–100 °C juures) kahe hüdrolüüsietapi vahel.

2.3.1.4.

Asendamatud ja osaliselt asendamatud aminohapped ja L-karnitiin

Võrdse energiasisalduse kohta peab valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega, mis on esitatud III lisa B osas. Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüsteiinisisalduse liita, kui metioniini ja tsüsteiini suhtarv ei ole suurem kui 2, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisalduse võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ole suurem kui 2. Metioniini ja tsüsteiini suhtarv võib olla suurem kui 2, kui asjaomase toote sobivus imikute toiduks on tõendatud kooskõlas artikli 3 lõikega 3.

L-karnitiini sisaldus peab olema vähemalt 0,3 mg/100 kJ (1,2 mg/100 kcal).

2.3.2.

Valguga seotud nõuded B rühmas

2.3.2.1.

Valgusisaldus

Alammäär

Ülemmäär

0,55  g/100 kJ

0,67  g/100 kJ

(2,3  g/100 kcal)

(2,8  g/100 kcal)

2.3.2.2.

Valguallikas

Lehmapiimast saadud vadakuvalk, mille koostis on järgmine:

a)

77 % happevadakut, mis on saadud vadakuvalgu kontsentraadist, mille valgusisaldus on 35–80 %;

b)

23 % magusat vadakut, mis on saadud demineraliseeritud magusast vadakust, mille valgusisaldus on vähemalt 12,5 %.

2.3.2.3.

Valgu töötlemine

Lähtematerjal hüdraaditakse ja kuumutatakse. Pärast kuumtöötlemist toimub hüdrolüüs pH väärtusel 7,5–8,5 ja temperatuuril 55–70 °C ensüümisegu abil, mis koosneb seriini endopeptidaasist ja proteaasi-/peptidaasikompleksist. Toiduensüümid inaktiveeritakse tootmisprotsessi kuumtöötlemise etapis (2–10 sekundit temperatuuril 120–150 °C).

2.3.2.4.

Asendamatud ja osaliselt asendamatud aminohapped ja L-karnitiin

Võrdse energiasisalduse kohta peab valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega, mis on esitatud III lisa A osas. Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüsteiinisisalduse liita, kui metioniini ja tsüsteiini suhtarv ei ole suurem kui 2, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisalduse võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ole suurem kui 2. Metioniini ja tsüsteiini suhtarv võib olla suurem kui 2, kui asjaomase toote sobivus imikute toiduks on tõendatud kooskõlas artikli 3 lõikega 3.

L-karnitiini sisaldus peab olema vähemalt 0,3 mg/100 kJ (1,2 mg/100 kcal).

2.3.3.

Valguga seotud nõuded C rühmas

2.3.3.1.

Valgusisaldus

Alammäär

Ülemmäär

0,45  g/100 kJ

0,67  g/100 kJ

(1,9  g/100 kcal)

(2,8  g/100 kcal)

2.3.3.2.

Valguallikas

Lehmapiimast saadud vadakuvalk, mis koosneb 100 % magusast vadakuvalgu kontsentraadist, mille valgusisaldus on vähemalt 80 %.

2.3.3.3.

Valgu töötlemine

Lähtematerjal hüdraaditakse ja kuumutatakse. Enne hüdrolüüsi reguleeritakse pH väärtust temperatuuril 50–65 °C nii, et see oleks 6,5–7,5. Hüdrolüüs viiakse läbi ensüümisegu abil, mis koosneb seriini endopeptidaasist ja metalloproteaasist. Toiduensüümid inaktiveeritakse tootmisprotsessi kuumtöötlemise etapis (2–10 sekundit temperatuuril 110–140 °C).

2.3.3.4.

Asendamatud ja osaliselt asendamatud aminohapped ja L-karnitiin

Võrdse energiasisalduse kohta peab valguhüdrolüsaatidest toodetud imiku piimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega, mis on esitatud III lisa A osas. Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüsteiinisisalduse liita, kui metioniini ja tsüsteiini suhtarv ei ole suurem kui 2, ning fenüülalaniini- ja türosiinisisalduse võib liita, kui türosiini ja fenüülalaniini suhtarv ei ole suurem kui 2. Metioniini ja tsüsteiini suhtarv võib olla suurem kui 2, kui asjaomase toote sobivus imikute toiduks on tõendatud kooskõlas artikli 3 lõikega 3.

L-karnitiini sisaldus peab olema vähemalt 0,3 mg/100 kJ (1,2 mg/100 kcal).“

2)

II lisa punkt 2.3. asendatakse järgmisega:

„2.3.

Valguhüdrolüsaatidest toodetud jätkupiimasegu

Valguhüdrolüsaatidest toodetud jätkupiimasegu peab vastama punkti 2.3.1, punkti 2.3.2 või punkti 2.3.3 kohastele valguga seotud nõuetele.

2.3.1.

Valguga seotud nõuded A rühmas

2.3.1.1.

Valgusisaldus

Alammäär

Ülemmäär

0,44  g/100 kJ

0,67  g/100 kJ

(1,86  g/100 kcal)

(2,8  g/100 kcal)

2.3.1.2.

Valguallikas

Demineraliseeritud magus vadakuvalk, mis on saadud lehmapiimast pärast kaseiinide ensümaatilist sadestamist kümosiini abil ja mille koostis on järgmine:

a)

63 % vadakuvalgu isolaati, mis ei sisalda kaseiini glükomakropeptiidi ning mille valgusisaldus on vähemalt 95 % kuivainest, valgu denaturatsioonimäär on alla 70 % ja tuhasisalduse ülempiir on 3 %, ning

b)

37 % magusa vadakuvalgu kontsentraati, mille valgusisaldus on vähemalt 87 % kuivainest, valgu denaturatsioonimäär on alla 70 % ja tuhasisalduse ülempiir on 3,5 %.

2.3.1.3.

Valgu töötlemine

Kaheetapiline hüdrolüüsiprotsess, kus kasutatakse trüpsiinipreparaati ja kuumtöötlust (3–10 minutit 80–100 °C juures) kahe hüdrolüüsietapi vahel.

2.3.1.4.

Asendamatud ja osaliselt asendamatud aminohapped

Võrdse energiasisalduse kohta peab valguhüdrolüsaatidest toodetud jätkupiimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega, mis on esitatud III lisa B osas. Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüsteiinisisalduse ning fenüülalaniini- ja türosiinisisalduse liita.

2.3.2.

Valguga seotud nõuded B rühmas

2.3.2.1.

Valgusisaldus

Alammäär

Ülemmäär

0,55  g/100 kJ

0,67  g/100 kJ

(2,3  g/100 kcal)

(2,8  g/100 kcal)

2.3.2.2.

Valguallikas

Lehmapiimast saadud vadakuvalk, mille koostis on järgmine:

a)

77 % happevadakut, mis on saadud vadakuvalgu kontsentraadist, mille valgusisaldus on 35–80 %;

b)

23 % magusat vadakut, mis on saadud demineraliseeritud magusast vadakust, mille valgusisaldus on vähemalt 12,5 %.

2.3.2.3.

Valgu töötlemine

Lähtematerjal hüdraaditakse ja kuumutatakse. Pärast kuumtöötlemist toimub hüdrolüüs pH väärtusel 7,5–8,5 ja temperatuuril 55–70 °C ensüümisegu abil, mis koosneb seriini endopeptidaasist ja proteaasi-/peptidaasikompleksist. Toiduensüümid inaktiveeritakse tootmisprotsessi kuumtöötlemise etapis (2–10 sekundit temperatuuril 120–150 °C).

2.3.2.4.

Asendamatud ja osaliselt asendamatud aminohapped

Võrdse energiasisalduse kohta peab valguhüdrolüsaatidest toodetud jätkupiimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega, mis on esitatud III lisa A osas. Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüsteiinisisalduse ning fenüülalaniini- ja türosiinisisalduse liita.

2.3.3.

Valguga seotud nõuded C rühmas

2.3.3.1.

Valgusisaldus

Alammäär

Ülemmäär

0,45  g/100 kJ

0,67  g/100 kJ

(1,9  g/100 kcal)

(2,8  g/100 kcal)

2.3.3.2.

Valguallikas

Lehmapiimast saadud vadakuvalk, mis koosneb 100 % magusast vadakuvalgu kontsentraadist, mille valgusisaldus on vähemalt 80 %.

2.3.3.3.

Valgu töötlemine

Lähtematerjal hüdraaditakse ja kuumutatakse. Enne hüdrolüüsi reguleeritakse pH väärtust temperatuuril 50–65 °C nii, et see oleks 6,5–7,5. Hüdrolüüs viiakse läbi ensüümisegu abil, mis koosneb seriini endopeptidaasist ja metalloproteaasist. Toiduensüümid inaktiveeritakse tootmisprotsessi kuumtöötlemise etapis (2–10 sekundit temperatuuril 110–140 °C).

2.3.3.4.

Asendamatud ja osaliselt asendamatud aminohapped

Võrdse energiasisalduse kohta peab valguhüdrolüsaatidest toodetud jätkupiimasegus iga asendamatu ja osaliselt asendamatu aminohappe omastatav kogus olema vähemalt võrdne võrdlusvalgus oleva vastava kogusega, mis on esitatud III lisa A osas. Arvutamiseks võib metioniini- ja tsüsteiinisisalduse ning fenüülalaniini- ja türosiinisisalduse liita.“

3)

III lisa A osa sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„I ja II lisa punktide 2.1, 2.2, 2.3.2 ja 2.3.3 kohaldamisel on asendamatute ja osaliselt asendamatute aminohapete sisaldus rinnapiimas, väljendatuna milligrammides 100 kJ ja 100 kcal kohta, järgmine.“


17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/46


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/590,

12. jaanuar 2023,

millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega) lätikeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5, artikli 87 lõiget 3, artikli 94 lõiget 3, artikli 97 lõiget 2, artikli 101 lõiget 3, artikli 106 lõiget 1, artikli 118 lõikeid 1 ja 2, artikli 119 lõiget 1, artikli 122 lõiget 2, artikli 271 lõiget 2 ja artikli 279 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (2) lätikeelses versioonis on vead pealkirjas ja põhjenduses 1 (maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu käsitlevate eeskirjadega seoses), põhjenduses 2 (haudejaamade heakskiitmisega seoses) ning põhjenduses 11 (tehistingimustes peetavate lindude haudejaamade ja kodulindude haudejaamadega seoses). Kõnealune määrus sisaldab ka teisi vigu, mis mõjutavad järgmiste sätete kohaldamisala: artikli 1 lõige 3 (seoses tehistingimustes peetavate lindude haudejaamadega); artikli 1 lõike 3 teise lõigu punkt b (seoses haudemunadega haudejaamadest); artikli 1 lõike 6 punkt b (seoses pädeva asutuse teabe esitamise kohustustega seoses registritega, mis hõlmavad haudejaamu); artikli 1 lõige 9 (seoses registreeritud või heaks kiidetud haudejaamadega); II osa I jaotise 2. peatüki pealkiri (seoses haudejaamadega); artikli 7 pealkiri ja sissejuhatav lause (seoses nõuetega, milles käsitletakse heakskiidu andmist haudejaamadele, kust kodulindude haudemunad või ööpäevased tibud teise liikmesriiki viiakse); artikli 18 pealkiri ja sissejuhatav lause (seoses peetavate maismaaloomade ettevõtete ja haudejaamade registritega); II osa III jaotise 2. peatüki pealkiri (seoses haudejaamadega); artikli 33 pealkiri, sissejuhatav lause ja punkt a (seoses haudejaamade käitajate registri pidamise kohustusega); I lisa 3. osa pealkiri (seoses heakskiitmise nõuetega haudejaamadele); I lisa 3. osa punkti 1 sissejuhatav lause ning punktid a ja b (seoses haudejaamade bioturvalisuse meetmetega seotud nõuetega); I lisa 3. osa punkti 2 sissejuhatav lause ning punkt b (seoses haudejaamade järelevalvega seotud nõuetega); I lisa 3. osa punkti 3 sissejuhatav lause ning punktid a, c ja f (seoses ehitiste ja vahenditega seotud nõuetega haudejaamade puhul); I lisa 3. osa punkti 5 sissejuhatav lause ning punkti a alapunkt i (seoses pädeva asutuse poolse järelevalvega seotud nõuetega haudejaamade puhul); I lisa 4. osa punkti 1 alapunkti a alapunkt ii (seoses bioturvalisuse meetmetega seotud nõuetega kodulinde pidavatele ettevõtetele); I lisa 4. osa punkti 2 alapunkt b (seoses järelevalvega seotud nõuetega kodulinde pidavatele ettevõtetele); I lisa 4. osa punkti 3 alapunkti b alapunkt iii ja punkti 3 alapunkt e (seoses ehitiste ja vahenditega seotud nõuetega kodulinde pidavatele ettevõtetele); II lisa pealkiri (seoses haudejaamade mikrobioloogilise kontrolli programmi ja kodulinde pidavate ettevõtete ning haudejaamade taudiseireprogrammidega); II lisa 1. osa pealkiri (seoses haudejaamade mikrobioloogilise kontrolli programmiga); II lisa 2. osa pealkiri (seoses haudejaamade ja kodulinde pidavate ettevõtete taudiseireprogrammidega); II lisa 2. osa punkti 2.4 alapunkti b sissejuhatav lause ning alapunkt iv (seoses proovimaatriksiga seotud nõuetega); II lisa 2. osa punkti 2.5 alapunkti b esimene lause ning punktid i ja ii (seoses valimialuse ja proovivõtu sagedusega seotud nõuetega).

(2)

Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 lätikeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(ei puuduta eestikeelset versiooni)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 5.12.2019, lk 115).


17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/49


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/591,

16. märts 2023,

millega kiidetakse heaks uue eksportiva tootja režiimi taotlus seoses Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmetega ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/73

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1),

võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/73, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

1.   KEHTIVAD MEETMED

(1)

Komisjon kehtestas 17. jaanuaril 2019 rakendusmäärusega (EL) 2019/73 (edaspidi „algne määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu liitu imporditavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit elektrijalgrataste (edaspidi „vaatlusalune toode“) suhtes.

(2)

Algses uurimises kasutati Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate uurimiseks väljavõttelist uuringut vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artiklile 17.

(3)

Komisjon kehtestas valimisse kuulunud Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele elektrijalgrataste impordi suhtes individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad vahemikus 10,3 % – 62,1 %. Valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele (välja arvatud äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/72 (3) kehtestatud paralleelset tasakaalustavat tollimaksumäära) kehtestati kaalutud keskmine tollimaksumäär suurusega 24,2 %. Need valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad on loetletud algse määruse I lisas. Muude valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute suhtes (need, kelle suhtes kohaldatakse rakendusmäärusega (EL) 2019/72 kehtestatud paralleelset tasakaalustavat tollimaksumäära) kehtestati 16,2 % suurune kaalutud keskmine tollimaks. Need äriühingud on loetletud algse määruse II lisas. Lisaks kehtestati üleriigiline tollimaksumäär 70,1 % nendele Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgratastele, mille on tootnud algse määruse III lisas loetletud äriühingud, kes kas ei andnud endast teada või ei teinud dumpinguvastase uurimise käigus koostööd, kuid tegid koostööd paralleelses subsiidiumivastases uurimises.

(4)

Vastavalt algse määruse artikli 1 lõikele 6 võib kõnealuse artikli lõiget 2 muuta, lisades vastavas lisas esitatud selliste koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingute loetellu uue eksportiva tootja, kelle suhtes hakkab seega kehtima asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr, kui kõnealune uus Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja suudab komisjonile tõendada, et:

a)

ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil, mille alusel meetmed on kehtestatud, st alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „algne uurimisperiood“);

b)

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse algse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, ning

c)

ta on vaatlusalust toodet pärast algse uurimisperioodi lõppu liitu tegelikult eksportinud või võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu oluline kogus.

2.   UUE EKSPORTIVA TOOTJA REŽIIMI TAOTLUS

(5)

Äriühing Zhejiang Jollo Technology Co., Ltd (edaspidi „taotluse esitaja“) esitas komisjonile taotluse, et tema suhtes hakataks kohaldama uue eksportiva tootja režiimi ning seega ka valimisse kaasamata, kuid koostööd tegevate Hiina Rahvavabariigi äriühingute suhtes kehtivat 16,2 % suurust paralleelset tasakaalustavat tollimaksumäära (edaspidi „uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimused“), väites, et ta vastab kõigile kolmele algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud tingimusele.

(6)

Selleks et teha kindlaks, kas taotluse esitaja vastab algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele, saatis komisjon taotluse esitajale kõigepealt küsimustiku, nõudes tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja vastab uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele. Taotluse esitaja esitas küsimustikule oma vastuse.

(7)

Komisjon soovis kontrollida kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotluse esitaja vastab uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimustele.

3.   TAOTLUSE ANALÜÜS

(8)

Seoses algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud tingimusega, et taotluse esitaja ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu selle uurimise ajal, mille alusel meetmed kehtestati, st alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „algne uurimisperiood“), tegi komisjon taotluse esitaja esitatud tõendite alusel uurimise käigus kindlaks, et taotluse esitaja ei saanud uurimisperioodil elektrijalgrattaid liitu eksportida, kuna ta asutati alles 2021. aastal.

(9)

Seoses algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud tingimusega, et taotluse esitaja ei tohi olla seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse algse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, tegi komisjon uurimise käigus kindlaks, et taotluse esitaja ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse algse määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid ja kes oleks algse uurimise käigus saanud teha koostööd.

(10)

Mis puudutab algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud tingimust, kas taotluse esitaja on vaatlusalust toodet pärast algse uurimisperioodi lõppu liitu tegelikult eksportinud või võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu oluline kogus, tegi komisjon esitatud dokumentide alusel uurimise käigus kindlaks, et taotluse esitaja on eksportinud elektrijalgrattaid liitu pärast uurimisperioodi lõppu. Taotluse esitaja esitas dokumente Hispaaniasse (2021. aasta juunis) ja Itaaliasse (2022. aasta augustis) toimunud müügitehingute kohta.

(11)

Seda silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et taotluse esitaja vastab algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud tingimusele.

(12)

Seega vastab taotluse esitaja kõigile kolmele algse määruse artikli 1 lõikes 6 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise tingimusele ning taotlus tuleks seetõttu heaks kiita. Järelikult tuleks taotluse esitaja suhtes hakata kohaldama 16,2 % suurust dumpinguvastast tollimaksu, mis on ette nähtud algses uurimises koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingutele, kelle suhtes kohaldatakse kõigile teistele äriühingutele rakendusmäärusega (EL) 2019/72) kehtestatud paralleelset tasakaalustavat tollimaksumäära.

4.   AVALIKUSTAMINE

(13)

Taotluse esitajat ja liidu tootmisharu teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel peeti asjakohaseks kehtestada äriühingu Zhejiang Jollo Technology Co., Ltd suhtes dumpinguvastane tollimaks määraga, mida kohaldatakse algses uurimises koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata äriühingute suhtes.

(14)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Märkusi ei esitatud.

(15)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohase komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2019/73 II lisa valimisse kaasamata koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate loetellu lisatakse järgmine äriühing:

Äriühing

TARICi lisakood

Zhejiang Jollo Technology Co., Ltd

899A

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  ELT L 16, 18.1.2019, lk 108.

(3)  Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (ELT L 16, 18.1.2019, lk 5).


17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/52


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/592,

16. märts 2023,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/244, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/244 (2) (edaspidi „algne uurimine“) kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu.

(2)

Argentina eksportiv tootja Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.C.I.F.I. y A (edaspidi „taotluse esitaja“), TARICi (3) lisakood C497, mille suhtes kohaldatakse individuaalset tasakaalustavat tollimaksumäära 25,0 %, teatas 23. mail 2022 komisjonile, et ta on oma nime muutnud ning et tema uus nimi on Viterra Argentina S.A.

(3)

Äriühingu arvates ei mõjuta nimemuutus tema õigust individuaalsele tasakaalustavale tollimaksumäärale, mida tema suhtes eelmise nime all kohaldati, ning palus komisjonil seda kinnitada.

(4)

Euroopa biodiislikütuse tootjate ühendus (EBB) ei nõustunud taotluse esitaja seisukohaga ning väitis, et too on läbi viinud suuri struktuurimuutusi, mille tõttu tal ei ole enam õigust samas mahus meetmetele, kui kehtestati algse uurimise tulemusel.

(5)

Komisjon, kogunud teavet ja uurinud taotluse esitaja tõendeid, leidis, et nimemuutus oli asjaomastes ametiasutustes nõuetekohaselt registreeritud ja et see ei toonud kaasa uusi suhteid selliste ettevõtete gruppidega, keda komisjon algses uurimises ei uurinud.

(6)

Toimikus olevad tõendid kinnitasid taotleja väidet, et nimemuutuse olid 3. mail 2022 heaks kiitnud Argentina kaubandusregister ja 1. juulil 2022 föderaalne maksuamet. Sellest tulenevalt asus komisjon seisukohale, et nimemuutus ei mõjuta rakendusmääruses (EL) 2019/244 esitatud järeldusi, eelkõige äriühingu suhtes kohaldatavat tasakaalustava tollimaksu määra.

(7)

Eeltoodut arvesse võttes peaks nimemuutus jõustuma kuupäevast, mil äriühing asus ametlikult tegutsema uue nime all, st alates 1. juulist 2022.

(8)

Liidu tootmisharu (EBB) kordas avalikustatud järelduste kohta esitatud märkustes samu väiteid, mis ta oli esitanud ka nime muutmise taotluse kohta. Ta väitis, et nimemuutuse taga on suurem struktuurimuudatus, et taotluse esitaja on üle võtnud teisi ettevõtjaid, mis võimaldas tal biodiislikütuse äri laiendada, ja et vahetunud on ka äriühingu tegevjuht. Seega olevat äriühing tõusnud Argentina põllumajandussektoris liidrikohale ning lisaks olevat ta mingil moel seotud teise, pankrotistunud eksportiva tootjaga.

(9)

Meenutagem, et kõigi Argentina eksportivate tootjate suhtes kehtib hinnakohustus, mis tähendab, et kindlaks on määratud nende minimaalne impordihind ja liitu eksporditava biodiislikütuse koguseline ülemmäär. Need kohustused kehtivad kogu riigi suhtes ja need vaadatakse igal aastal läbi.

(10)

Komisjon, uurinud eespool esitatud väiteid, märgib, et tootmisharu ei esitanud nende väidete kinnituseks piisavalt tõendeid. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja tegevuse mõju põllumajandussektorile oleks nii suur, või et tema tootmisvõimsus oleks praegu kehtivate meetmetega võrreldes selliselt suurenenud. Kui aga tegemist on ainult nimemuutusega, siis see ei võimalda taotluse esitajal eksportida liitu suuremat kogust ega müüa odavamalt kui miinimumhind, mille komisjon kehtestab teatavaks ajavahemikuks. Seega ei saa nimemuutus mõjutada ega õõnestada praegu kehtivaid meetmeid. Liidu tootmisharu esitatud väiteid ei saanud arvesse võtta ja need lükati seetõttu tagasi.

(11)

Võttes arvesse eelmistes põhjendustes esitatud kaalutlusi, pidas komisjon asjakohaseks muuta rakendusmäärust (EL) 2019/244, kuna äriühing, kellele oli varem määratud TARICi lisakood C497, oli muutnud oma nime.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (4) artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Rakendusmääruse (EL) 2019/244 artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

„Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.C.I.F.I. y A

25,0 %

C497“

asendatakse järgmisega:

„Viterra Argentina S.A.

25,0 %

C497“

2.   TARICi lisakoodi C497, mis seni oli määratud äriühingule Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.C.I.F.I. y A, kuulub alates 1. juulist 2022 äriühingule Viterra Argentina S.A. Äriühingu Viterra Argentina S.A. toodete impordilt makstud lõplik tollimaks, mis ületab rakendusmääruse (EL) 2019/244 artikliga 1 äriühingule Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.C.I.F.I. y A kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, makstakse tagasi või seda vähendatakse vastavalt kohaldatavatele tollialastele õigusaktidele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2)  Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/244, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes (ELT L 40, 12.2.2019, lk 1).

(3)  Euroopa Liidu integreeritud tariifistik.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).


17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/54


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/593,

16. märts 2023,

millega kehtestatakse Hansol Groupile uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes ja muudetakse jääktollimaksu suurust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Pärast alusmääruse artikli 5 kohast dumpinguvastast uurimist võttis komisjon 2. mail 2017 vastu rakendusmääruse (EL) 2017/763, (2) millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks liitu imporditud, Korea Vabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit teatava kerge termopaberi suhtes (edaspidi „vaidlustatud määrus“). Sellega nähti nii Hansoli grupile kui ka kõigile teistele äriühingutele ette kindlasummaline tollimaks suurusega 104,46 eurot netotonni kohta.

1.1.   Otsused kohtuasjades T-383/17 (3) ja C-260/20 P (4).

(2)

Hansoli grupp (Hansol Paper Co. Ltd. ja Hansol Artone Paper Co. Ltd.) (edaspidi „Hansol“) vaidlustas selle määruse Üldkohtus. 2. aprillil 2020 tegi Üldkohus kohtuasjas T-383/17 otsuse, millega tühistas rakendusmääruse (EL) 2017/763 Hansoli osas. 11. juunil 2020 vaidlustas komisjon Üldkohtu otsuse kohtuasjas C-260/20 P. 12. mail 2022 jättis Euroopa Kohus selle kaebuse rahuldamata.

(3)

Üldkohus leidis, et komisjon eksis vähemalt ühe Hansol Artone Paper Co. Ltd. (edaspidi „Artone“) müüdava tooteliigi normaalväärtuse kindlaksmääramisel. Selle tooteliigi omamaise müügi puudumise tõttu oli komisjon normaalväärtuse arvutanud Artone tootmiskulude põhjal, nagu ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõikega 3. Kuna äriühingu Hansol Paper Co. Ltd. (edaspidi „Hansol Paper“) kõnealuse tooteliigi omamaine müük tavapärase kaubandustegevuse käigus oli tüüpiline, leidis Üldkohus, et komisjon oleks alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt pidanud normaalväärtusena kasutama Hansol Paperi omamaist müügihinda.

(4)

Üldkohus leidis samuti, et komisjon oli teinud ilmse hindamisvea, kaaludes suurte rullide müüki sõltumatutele klientidele Euroopa Liidus võrreldes nende müügiga seotud töötlejatele, kes töötlevad neid väikesteks rullideks. Komisjoni kaalumise eesmärk oli kajastada nõuetekohaselt Hansoli üldist dumpingukäitumist, kuigi vastavalt Hansoli taotlusele olid kolm temaga seotud töötlejat vabastatud küsimustikule vastamisest. Üldkohus leidis, et kuna komisjon ei olnud arvesse võtnud teatavaid Schades Nordicu (kes on üks kolmest liidu töötlejast) edasi müüdud koguseid, oli Hansoli suurte rullide sõltumatutele klientidele suunatud müügi osakaal näidatud tegelikust väiksemana, kusjuures selle müügi puhul oli dumpingumarginaal oluliselt madalam kui müümisel seotud töötlejatele, kes müüvad toodet väikeste rullide kujul edasi sõltumatutele kauplejatele. Komisjon oli seega rikkunud alusmääruse artikli 2 lõiget 11, kuna komisjoni arvutused ei kajastanud Hansoli dumpingu täielikku ulatust.

(5)

Üldkohus oli samuti seisukohal, et põhjenduses 4 nimetatud kaalumisviga mõjutas ka hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutusi, kuna komisjon lähtus nende puhul samadest osakaaludest. Seetõttu leidis ta, et komisjon oli rikkunud alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3.

(6)

Euroopa Kohus leidis sama (5).

1.2.   Kohtuotsuse rakendamine

(7)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 266 on liidu institutsioonid kohustatud võtma vajalikud meetmed liidu kohtute otsuste täitmiseks. Liidu institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on praegusel juhul dumpinguvastane uurimine, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu tuvastatud õigusvastasus (6).

(8)

Üldkohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib menetlust tühistatud akti asendamiseks alustada punktist, kus õigusvastasus ilmnes (7). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Näiteks olukorras, kus tühistatakse määrus, millega on kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed, jääb menetlus avatuks, sest liidu õiguskorrast on kadunud üksnes akt, millega kõnealune menetlus lõpetati, (8) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis. Haldusmenetluse jätkamine, kehtestades uuesti dumpinguvastase tollimaksu impordile, mis toimus tühistatud määruse kohaldamise ajal, ei ole vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (9).

(9)

Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse Hansoli osas põhjendustes 3–5 nimetatud põhjustel.

(10)

Vaidlustatud määruses sätestatud järeldused, mida ei vaidlustatud või mille vaidlustused Üldkohus tagasi lükkas või mille vaidlustusi Üldkohus ei uurinud ning mis seega ei viinud vaidlustatud määruse tühistamiseni, jäävad täielikult kehtima (10).

(11)

Kui Euroopa Kohus oli teinud oma otsuse kohtuasjas C-260/20 P, otsustas komisjon osaliselt taasalustada teatava kerge termopaberi importi käsitleva dumpinguvastast uurimist, mille tulemusel oli vastu võetud vaidlustatud määrus, ja jätkata uurimist punktist, kus rikkumine aset leidis. Sellekohane teade (edaspidi „taasalustamisteade“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas30. juunil 2022 (11). Taasalustatud uurimisel vaadeldakse ainult Euroopa Kohtu otsuse rakendamist Hansoli suhtes.

(12)

Komisjon otsustas ka, et Korea Vabariigist pärit, Hansoli toodetud teatava kerge termopaberi import tuleb registreerida, ning palus liikmesriikide tolliasutustel mitte teha otsuseid Hansoli toodete importi puudutavate dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise ja vähendamise nõuete kohta enne, kui komisjoni rakendusmäärus, millega tollimaksud taaskehtestatakse (12) (edaspidi „registreerimismäärus“), on avaldatud.

(13)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid uurimise taasalustamisest ja palus neil esitada oma märkused.

2.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED UURIMISE TAASALUSTAMISE KOHTA

(14)

Komisjonile esitasid märkusi Hansol ning Euroopa termopaberitootjate ühing (ETPA) ja selle liikmed.

(15)

Hansol märkis, et tuginedes Üldkohtu otsustele kohtuasjades T-440/20 ja T-441/20 (edaspidi „Jindal Saw“), (13) esitas komisjon registreerimismääruses järelduse, et impordi registreerimine on vahend, mis võimaldab võtta impordi suhtes meetmeid alates registreerimise kuupäevast. Hansol väitis, et need kohtuotsused ei ole veel lõplikud ega ole praeguses olukorras kohaldatavad, sest Üldkohus oli kohtuasjas T-383/17 osutanud, et määrus on õigusvastane, kuid kohtuasjades T-440/20 ja T-441/20 ta seda ei kinnitanud. Ta väitis ka seda, et Jindal Saw kohtuasjas oli äriühing Jindal Saw üks mitmest eksportivast tootjast ja ka asjaomaseid riike oli mitu, kuid käesoleval juhul on Hansol ainus eksportiv tootja, ja on ainult üks asjaomane riik – Korea. Seetõttu väitis Hansol, et komisjon ei saa tugineda Jindal Saw kohtuotsustele ega Hansoli toodetud vaatlusaluse toote impordilt saada olevat dumpinguvastast tollimaksu selle alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(16)

Selle kohta, et Jindal Saw kohtuotsust saab veel edasi kaevata, osutas ETPA, et need kohtuotsused kordavad ammu väljakujunenud kohtupraktikat. ETPA vaidlustas ka Hansoli väite erinevuste kohta kohtuotsuste Jindal Saw ja T-383/17 vahel, kuna kohtuasjas T-383/17, nagu ka kohtuotsuste T-300/16 ja T-301/16 (mis on kohtuasjadele T-440/20 ja T-441/20 eelnenud kohtuasjad, millega tühistati algsed määrused Jindal Saw kohta) resolutiivosa puhul, tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse hageja osas täielikult. ETPA on seisukohal, et kuna kohtuotsusega tühistati vaidlustatud määrus ainult Hansoli osas, siis vastupidiselt Hansoli väitele kuulub see määrus endiselt liidu õiguskorda.

(17)

Sellega seoses märkis komisjon, et kuigi kohtuasjas T-440/20 tehtud otsus ei olnud registreerimismääruse avaldamise ajal veel lõplik, ei tähenda see veel, et registreerimine ei olnud selles asjas üldse võimalik. Üldkohus kiitis selles kohtuasjas heaks komisjoni praktika hakata kohtuotsuseid täitma ja importi registreerima, mis kinnitab, et komisjon võib sellistes olukordades tõepoolest importi registreerida. Üldkohus märkis, et alusmääruse artikkel 14, mis annab komisjonile õiguse liikmesriikide asutustelt nõuda impordi registreerimiseks vajalike meetmete võtmist, on üldkohaldatav. Üldkohus märkis, et määruse artikli 14 lõike 5 puhul puuduvad asjaolud, mis piiraksid komisjoni õigust nõuda siseriiklikelt tolliasutustelt kauba registreerimist. Lisaks märkis Üldkohus, et kui võtta komisjonilt õigus nõuda registreerimist lõpliku dumpinguvastase tollimaksu taaskehtestamise menetluse raames, võib see kahjustada sellise taaskehtestamise aluseks olevate määruste täitmist. Seejuures on kohtuotsus praeguseks jõustunud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(18)

Hansol väitis veel, et vaidlustatud määrus ei ole enam asjakohane, kuna see Hansoli osas tühistati ja Hansol oli ainus eksportiv tootja, keda see määrus puudutas. Selle kohta märkis komisjon, et kuna väide on faktiliselt väär, siis komisjon ei hakka analüüsima, kuivõrd see on õiguslikult põhjendatud. Kuigi uurimisperioodil tehtud kindlaks ühtegi teist liitu eksportivat Korea Vabariigi tootjat, ei tähenda see, et rakendusmäärust (EL) 2017/763 kohaldatakse ainult Hansoli suhtes. Tegelikult kehtestas komisjon vaidlustatud määrusega tollimaksu jääktollimaksu kujul ka teistele eksportivatele tootjatele (14). Üldkohus tühistas vaidlustatud määruse ainult Hansol Paper Co. Ltd. osas. Seepärast lükati see väide tagasi.

(19)

Hansol väljendas ka kartust, et komisjon vist ei oskagi kaalumisviga parandada. Hansoli väitel võttis Üldkohus oma otsuses seisukoha, et Hansoliga seotud töötlejatele (Schades Nordic, Heipa ja R+S) müüdud suurte rullide koguse suhtes tuleb rakendada sama protsenti, mille Schades Ltd. edasimüüdud suured rullid moodustavad äriühingute Hansol Paper, Artone ja temaga seotud kaupleja Hansol Europe poolt temaga seotud kauplejale Schades Ltd. müüdud suurtest rullidest. Saadud kogus tuleks liita dumpingumarginaali arvutamisel aluseks võetud otseselt ja kaudselt müüdud suurte rullide kogusele ning arvata maha äriühingutele Schades Nordic, Heipa ja R+S töötlemiseks müüdud suurtest rullidest. Selle põhjal esitas Hansol uue arvutuse ühelt poolt suurte rullide sõltumatutele klientidele suunatud otsese ja kaudse müügi ning teiselt poolt seotud töötlejatele müüdud, väikeste rullidena sõltumatutele klientidele edasimüügiks mõeldud suurte rullide osakaalu kohta. ETPA osutas, et uurimise ajal oli Schades Nordic lisaks Schades Ltd.-le ainus Hansoliga seotud töötleja, kes tegeles ka suurte rullide edasimüügiga, ja juba seetõttu ei oleks selline lähenemisviis kooskõlas komisjonile kättesaadavate tõenditega. Ta rõhutas ka seda, et kuigi Üldkohus leidis vigu lähenemisviisis, millest komisjon lähtus esialgses uurimises, ei pakkunud ta välja muud kaaluarvutuse meetodit ja märkis, et seda, kuidas tagada kohtuotsuse täitmine, otsustab komisjon ise.

(20)

Selle kohta märkis komisjon, et Hansoli pakutud meetod erineb põhimõtteliselt meetodist, mida komisjon kasutas dumpingu arvutamisel vaidlustatud määruse jaoks. Hansoli marginaalide arvutamisel selgitas komisjon välja kogu Hansoli grupi valmistatud, sõltumatutele klientidele otseselt ja kaudselt müüdud suurte rullide koguse. Andmed saadi müügitabelitest, mis olid esitatud gruppi kuuluvate äriühingute vastustest küsimustikule. Selle põhjal tegi komisjon kindlaks sellise müügi osakaalu võrreldes väikesteks rullideks töödeldavate suurte rullide osakaaluga. Hansoli välja pakutud meetod – võrrelda Schades Ltd. suurte rullide edasimüügi arvutatud osatähtsust Schades Ltd ülejäänud kolmele seotud töötlejale mõeldud koguostumahus – on põhimõtteliselt erinev ja mitte nii täpne viis nende kolme seotud töötleja suurte rullide edasimüügimahu kindlaksmääramiseks, võttes arvesse, et need kolm seotud töötlejat ei vastanud küsimustikule ning et nende müügimahtude kohta esitas Hansol andmed menetluse käigus.

(21)

Komisjon täpsustas, et kuigi Üldkohus leidis, et komisjon oli eksinud, kui ta ei võtnud arvutustes arvesse neid suurte rullide edasimüügi mahtusid, millest menetluse käigus oli teatanud Schades Nordic, (15) ei lükanud ta ümber komisjoni kasutatud meetodit kui sellist. Sellest lähtudes jättis komisjon, järgides kõrvalekaldumatult Üldkohtu otsust, osakaalude kindlaksmääramise metoodika muutmata, kuid võttis vastavalt Üldkohtu otsusele nüüd arvesse ka Schades Nordicu, Heipa ja R+S-i müüdud suurte rullide kogust. Seda arvutust on täpsemalt selgitatud äriühingu kohta avaldatud järeldustes.

3.   ÜLDKOHTUS SEDASTATUD JA EUROOPA KOHTUS KINNITUST LEIDNUD PROBLEEMIDE LÄBIVAATAMINE

3.1.   Dumpingumarginaal

3.1.1.   Normaalväärtus

(22)

Kuna kahel tooteliigil, mida eksportis liitu Artone, puudus tüüpiline omamaine müük, tegi komisjon dumpingu arvutamiseks kindlaks nende toodete normaalväärtuse. Liidu kohtud leidsid kohtuasjas T-383/17 tehtud otsuse punktides 148 ja 152–158 ning kohtuasjas C-260/20 P tehtud otsuse punktides 79 ja 85, et nii alusmääruse artikli 2 lõike 1 esimese lõigu sõnastuse kui ka lõigu ülesehituse kohaselt tuleb normaalväärtuse kindlaksmääramisel esmajärjekorras arvesse võtta tavapärase kaubandustegevuse käigus tegelikult makstud või makstavat hinda. Kui eksportija ei müü samasugust toodet omamaisel turul, määratakse normaalväärtus esmajärjekorras kindlaks teiste müüjate või tootjate hindade, mitte aga asjaomase äriühingu tootmiskulude põhjal.

(23)

Üldkohus leidis, et kuna ühte kahest põhjenduses 22 nimetatud tooteliigist müüs seotud äriühing Hansol Paper omamaisel turul tüüpilises koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus, on komisjon Artone normaalväärtuse arvutamisel rikkunud alusmääruse artikli 2 lõiget 1.

(24)

Seetõttu arvutas komisjon selle tooteliigi normaalväärtuse uuesti, asendades selle tooteliigi puhul Artone arvutatud normaalväärtuse Hansol Paperi normaalväärtusega.

(25)

Ka teisel Artone eksporditaval tooteliigil, mille normaalväärtus arvutati, puudus Hansol Paperil tüüpiline omamaine müük. Hansol Paperi omamaise müügi maht jäi tunduvalt alla alusmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud 5 % künnise. Sellest ja alusmääruse artikli 2 lõikest 3 lähtudes arvutati selle tooteliigi normaalväärtus ka Hansol Paperi puhul. Selle tooteliigi puhul jäeti Artone normaalväärtuse arvutus muutmata, kuna puudusid tüüpilised müügihinnad, mis oleksid kujunenud eksportiva riigi teiste müüjate või tootjate tavapärase kaubandustegevuse käigus.

3.1.2.   Osakaal

(26)

Vaidlustatud määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise käigus vastasid komisjoni küsimustikule äriühingud Hansol, Artone, Hansol Europe (liidus asuv seotud kaupleja) ja Schades UK Ltd. (liidus asuv seotud kaupleja ja töötleja). Kolm liidus asuvat, Hansol Groupiga seotud töötlejat – Schades Nordic, Heipa ja R+S – olid palunud luba jätta eksportiva tootjaga seotud äriühingutele ettenähtud küsimustik (küsimustiku I lisa) täitmata. Need isikud töötlesid vaatlusalust toodet väikesteks rullideks ja müüsid neid sõltumatutele klientidele edasi. Komisjon rahuldas nende palve, kuna neil puudus vaatlusaluse toote müük täiesti või oli see väga väike.

(27)

Alusmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt on tuleb komisjonil dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta kõiki liitu eksportimise tehinguid. Selleks et võtta dumpingu arvutamisel arvesse Hansol Groupi küllalti suurt müüki seotud töötlejatele, kes olid küsimustiku täitmisest vabastatud, oli komisjon dumpinguarvutuse tulemusi laiendanud ja andnud äriühingute Hansol Paper, Artone, Hansol Europe ja Schades UK Ltd kontrollitud vastuste põhjal arvutatud dumpingumarginaalidele osakaalu. Vaatlusaluse toote otsemüügi ja seotud äriühingute kaudu toimunud müügi dumpingumarginaalid said osakaalu vahemikus 15–25 %. Dumpingumarginaalid, mis olid kindlaks tehtud seoses müügiga seotud töötlejatele väikeste rullidena sõltumatutele isikutele edasimüümiseks, said osakaalu vahemikus 75–85 % (16).

(28)

Üldkohus ja Euroopa Kohus asusid seisukohale, et komisjon oli rikkunud alusmääruse artikli 2 lõiget 11 ja artikli 9 lõiget 4. Nad leidsid, et kuna teatav Schades Nordicu poolt edasimüüdud vaatlusaluse toote kogus oli jäetud arvesse võtmata, siis on kaalumine selge vea tõttu kehtetu. Seetõttu oli vaatlusaluse toote otsese ja kaudse müügi osakaalu alahinnatud ning seega ei kajasta arvutuste tulemus dumpingut täies ulatuses (17).

(29)

Komisjon teostas uue osakaalude arvutuse, võttes arvesse liidu kohtute järeldusi, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 28. Arvutustes kasutatud vaatlusaluse toote otsesele ja kaudsele müügile liideti Schades Nordicu kaudu toimunud Hansoli suurte rullide edasimüügi maht, mille kohta oli uurimise käigus saadud andmeid Hansolilt endalt. Arvutuse tulemusel suurenes Hansolil vaatlusaluse toote otsese ja kaudse müügi osakaal võrreldes tema kogumüügiga liitu 0,7 protsendipunkti ning samavõrra vähenes ta müük seotud töötlejatele väikeste rullidena sõltumatutele isikutele edasimüümiseks.

3.1.3.   Dumpingumarginaal

(30)

Hansoli dumpingumarginaali uues arvutuses asendas komisjon Artone müüdud ühe tooteliigi arvutatud normaalväärtuse Hansol Paperi omamaisel müügihinnal põhineva normaalväärtusega, nagu on selgitatud põhjenduses 24, ning vaatas läbi nende kahe müügiliigi dumpingumarginaalide osakaalud, nagu on selgitatud põhjenduses 29.

(31)

Selle põhjal vähenes Hansol Groupi läbivaadatud lõplikku kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ja ilma tollimaksudeta, 10,3 %-lt 10,2 %-le.

3.2.   Hinna allalöömise marginaal ja mõjuanalüüs

(32)

Vaidlustatud määruses kohaldati Hansoli hinna allalöömise marginaali arvutamisel sama osakaalu, mida kohaldati ühelt poolt vaatlusaluse toote otsese ja kaudse müügi dumpingumarginaalidele ning teiselt poolt müügile seotud töötlejatele väikeste rullidena sõltumatutele isikutele edasimüümiseks.

(33)

Liidu kohtud leidsid, et viga, mis mõjutas müügi osakaalu arvutust, mõjutas ka hinna allalöömise arvutust ja hinnangut selle kohta, millist mõju avaldas dumpinguhinnaga import samasugustele liidu tootmisharu toodetele (18).

(34)

Mis puudutab hindade allalöömist, siis Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks rakendas komisjon põhjenduses 29 osutatud läbivaadatud osakaalusid ka ühelt poolt vaatlusaluse toote otsese ja kaudse müügi ning teiselt poolt seotud töötlejatele väikeste rullidena sõltumatutele isikutele edasimüümiseks müüdud vaatlusaluse toote hinna allalöömise marginaalide suhtes.

(35)

Võrdluse tulemusel selgus, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal, väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil, on 9,3 %.

(36)

Vaidlustatud määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise käigus kindlakstehtud hinna allalöömise marginaal oli 9,4 %. Komisjon leidis, et kuna nende kahe hinna allalöömise marginaali erinevus on tühine, ei lükka marginaali suuruse muutumine ümber kahju ja põhjusliku seose analüüsi tulemusi. Seega leidsid kinnitust järeldused, mis on kokkuvõtlikult esitatud ajutisi meetmeid kehtestava määruse (19) 4. ja 5. jaos ning vaidlustatud määruse põhjenduses 102.

4.   TEAVITAMINE

(37)

14. novembril 2022 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid eespool nimetatud järeldustest, mille alusel ta kavatses teha ettepaneku kehtestada uuesti dumpinguvastane tollimaks Korea Vabariigist pärit ja Hansoli toodetud teatava kerge termopaberi impordile ning muuta jääktollimaksu vastavalt algse uurimise käigus kogutud ja esitatud faktidele. Pärast lõplike järelduste avalikustamist saadi märkused Hansolilt, ETPA-lt ja Korea Vabariigi valitsuselt.

(38)

Korea Vabariigi valitsus väljendas muret selle üle, kuidas komisjon on liidu kohtute otsuseid rakendanud, kuna tema arvates ei parandanud uued dumpinguarvutused otsustes osutatud vigu täielikult. Korea Vabariigi valitsus ei täpsustanud, milles seisneb komisjon eksimus.

(39)

ETPA toetas kindlalt komisjoni kavandatud samme.

(40)

Hansol väitis avalikustatud järelduste kohta esitatud märkustes, et komisjon jättis normaalväärtuse arvutamisel tehtud vea parandamata. Tema väitel jättis komisjon Üldkohtu leitud ja Euroopa Kohtus kinnitust leidnud kaalumisvea parandamata.

4.1.   Normaalväärtus

(41)

Hansol kinnitas, et ka tema arvates oli komisjon liidu kohtute otsuseid täites kasutanud Artone ekspordihindadega võrdlemiseks omamaiseid hindu, millega Hansol Paper müüs ühte liiki tooteid siseturul tüüpilises koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus (vt põhjendused 23 ja 24). Hansol ei nõustunud aga komisjoni tegevusega selles osas, et komisjon ei olnud sama võrdlust teinud teise tooteliigi puhul, mida Artone omamaisel turul ei müünud (vt põhjendus 25).

(42)

Hansoli väitel oleks komisjon pidanud ikkagi kasutama hindu, millega Hansol Paperi seda liiki tooteid (edaspidi „tooteliik X“, kuna tooteliigi number on konfidentsiaalne) müüs. Ta väitis, et Üldkohtu otsuse kohaselt peaks komisjon lähtuma esmajärjekorras teiste isikute müügihindadest, kui need on kättesaadavad. Hansoli tooteliigi X omamaine müük olevat olnud kasumlik ja seega pidavat Hansol Paperi selle tooteliigi arvutatud normaalväärtus võrduma müügihindadel põhineva normaalväärtusega. Hansoli arvates pidi komisjon kasutama Hansol Paperi müügihinda, kuna see oli sama kui arvutatud normaalväärtus.

(43)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks selgitas komisjon, et vastavalt Üldkohtu otsusele teeb ta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 3 esimesele lõigule juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimu samasuguse toote müüki või see on ebapiisav, erandi põhimõttest, mille kohaselt normaalväärtus määratakse kindlaks müügihindade alusel, ja võtab normaalväärtuse aluseks teiste müüjate või tootjate hinnad või nende puudumisel arvutab normaalväärtuse tootmiskulude põhjal. Kohus oli kohtuasjas T-383/17 tehtud otsuse punktis 150 märkinud, et kui samasuguse toote müük eksportivas riigis moodustab vähem kui 5 % vaatlusaluse toote müügimahust liitu, siis on müük ebapiisav. Üldkohus kinnitas, et sellistel juhtudel ei pea komisjon kasutama omamaiseid müügihindu (20). Kõnesoleval juhul moodustas Hansol Paperi tooteliigi X omamaine müügimaht alla 1 % selle tooteliigi müügist liitu. Kuna see on palju väiksem alusmääruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud 5 % piirist, siis leidis komisjon selle tooteliigi normaalväärtuse arvutuse teel. Lisaks nentis komisjon, et uurimise käigus ei soovinud Hansol komisjonilt selle Hansol Paperi tooteliigi normaalväärtuse arvutamist. Seega leidis komisjon Hansol Paperi tooteliigi X normaalväärtuse arvutuse teel, kuna rohkem koostööd tegevaid tootjaid ei olnud, nagu on selgitatud eespool. Ka Artone müüdud tooteliigi X normaalväärtuse sai komisjon arvutuse teel, kuna sellel tooteliigil polnud omamaiseid müügihindu.

(44)

Teiseks ei muuda asjaolu, et konkreetse tooteliigi arvutatud normaalväärtus on sama suur kui selle müügihind, seda automaatselt müügihinnal põhinevaks normaalväärtuseks. Alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud normaalväärtus on arvutatud normaalväärtus. Dumpinguarvuarvutustes ei saa sellist arvutatud normaalväärtust kasutada teiste isikute ekspordihindadega võrdlemiseks, kuna alusmääruses ei ole seda ette nähtud. Hansoli väide, et liidu kohtute otsuste kohaselt peab komisjon selle Artone tooteliigi dumpingu arvutamisel lähtuma Hansol Paperi omamaistest müügihindadest, lükati seetõttu tagasi.

4.2.   Osakaal

(45)

Hansol väitis veel, et komisjon ei olnud õigesti aru saanud, millise meetodiga saaks kaalumisvea parandada. Tuginedes kohtuasjas T-383/17 tehtud otsuse punktile 86 ja kohtuasjas C-260/20 P tehtud otsuse punktile 64, väitis ta, et komisjon oleks pidanud kajastama seda, millise osa moodustab Schades UK Ltd. töötlemata toodete müük Hansoli müügist teistele seotud kauplejatele, mitte aga lihtsalt lisama Schades Nordicu töötlemata toodete müügi mahtu Hansoli sõltumatutele klientidele toimunud otsese ja kaudse müügi mahule. Hansol märkis ka, et kui Üldkohtu arvates oleks komisjon saanud kaalumisvea parandada nii, nagu on selgitatud põhjenduses 29, ei oleks ta esitanud järeldust, et nii väike kaalumisviga võib mõjutada hinna allalöömise arvutust ja dumpinguhinnaga impordi hinnangulist mõju liidu tootmisharu samasugustele toodetele.

(46)

Algsetes märkustes osutas Hansol, et komisjon oli kasutanud valikuuringut, st et ta oli alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt otsustanud seotud töötlejatele müüdud vaatlusaluse toote dumpingumarginaali arvutada Schades UK Ltd. andmete põhjal. Komisjon märkis, et kohtuasjas T-383/17 tehtud otsuse punktides 63–69 lükkas Üldkohus sellesama väite tagasi. Komisjon otsustas tõepoolest arvutada ülejäänud kolmele seotud töötlejale müüdud Hansoli toodete dumpingumarginaali Schades UK Ltd ekspordihinna andmete põhjal, sest see võimaldas saada kõige täpsemad andmed liidu seotud töötlejatele müüdud ja seejärel väikeste rullidena sõltumatutele klientidele edasimüüdud Hansol Groupi toodete enamiku kohta (21). Komisjon leidis, et Hansol Groupi dumpingu arvutust silmas pidades oli Schades UK Ltd. ainus Hansoli grupiga seotud töötleja, kes müüs vaatlusalust toodet edasi sõltumatutele klientidele. Kuid liidu kohtud, lähtudes toimikus olevatest andmetest Schades Nordicu kohta, pidasid seda järeldust vääraks.

(47)

Komisjon märkis, et Hansol oli algse uurimise käigus komisjonile teatanud, et Schades Nordic müüs sõltumatutele klientidele edasi [170–190] tonni töötlemata tooteid. Lisaks oli Hansol teatanud, et ülejäänud kaks seotud töötlejat, kelle suhtes tehti erand (Heipa ja R+S), töötlemata tooteid ei müünud (22). Kuid Hansol ei esitanud tõendeid selle kohta, et Heipa või R+S müüsid tooteid suurte rullidena. Seepärast oli see Hansoli väide otseses vastuolus tema poolt uurimise käigus esitatud teabega.

(48)

Kohtuasjas C-260/20 P tehtud otsuses märkis Euroopa Kohus selgelt, et komisjon ei saa kõrvale jätta huvitatud isikute esitatud teavet ainuüksi seetõttu, et see on esitatud muul viisil kui dumpinguvastase küsimustiku vastustes (23). Pärast uurimise taasalustamist täitis komisjon selle järelduse, sest ta juba oli arvesse võtnud Hansoli poolt uurimise käigus esitatud andmed Schades Nordicu, Heipa ja R+S-i suurte rullide edasimüügi kohta. Kuna Hansol oli teatanud, et Heipa ja R+S ei müünud vaatlusalust toodet edasi, siis ei olnud koguseid vaja täpsustama hakata.

(49)

Hansol rajas oma väite, et komisjon peaks sama osatähtsust, mille moodustas Schades UK Ltd. töötlemata toodete müük, kasutama ka kolme ülejäänud Hansoliga seotud kaupleja puhul, kohtuasjas T-383/17 tehtud otsuse punktile 86. Selles on märgitud, et komisjon otsustas kasutada Schades UK Ltd. andmeid dumpingumarginaali arvutamiseks hageja müügi puhul kolmele muule seotud töötlejale. Hageja viitas ka Euroopa Kohtu seisukohale kohtuasjas C-260/20 P tehtud otsuse punktis 64, mis on sõnastatud järgmiselt: „[…] nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 85 ja 86, otsustas komisjon kasutada Schadese andmeid dumpingumarginaali arvutamiseks Hansoli müügi puhul kolmele muule seotud töötlejale. […] Arvestades asjaolu, et komisjon teadis, et Schades müüs teatud koguse vaatlusalusest tootest sõltumatutele klientidele töötlemata kujul edasi, leidis Üldkohus, et ta oleks pidanud seda olukorda kajastama toote müügi puhul teistele seotud töötlejatele. […]“.

(50)

Komisjoni arvates mõistis Hansol liidu kohtute seisukohta valesti. Tegelikult arvutatigi Hansoli poolt kolmele muule seotud töötlejale müüdud toodete dumpingumarginaal Schades UK Ltd andmete alusel, kuna nendele töötlejatele töötlemiseks müüdud Korea päritolu toodete teatava koguse suhtes kohaldati Schades UK Ltd. poolt müüdud, väikesteks rullideks töödeldud suurte rullide dumpingumarginaali. Seejuures oli Euroopa Kohus punktis 64 märkinud, et Schades UK Ltd. andmete tüüpilisus „ei välista nimelt kuidagi seda, et nendel andmetel põhinevas arvutuses on tehtud vigu, kuna arvesse ei ole võetud kõiki selles suhtes asjakohaseid andmeid.“ Seega leidis Euroopa Kohus, et kuigi komisjon kasutas Schades UK Ltd. andmeid teistele seotud töötlejatele müüdud Hansoli toodete suhtes tüüpiliste andmetena, ei tähenda see, et ta võiks jätta arvesse võtmata neid toimiku andmeid suurte rullide müügi kohta sõltumatutele klientidele, mille oli esitanud Schades Nordic. Ta ei nõudnud, et komisjon kajastaks või rakendaks teiste seotud kauplejate puhul sama osakaalu, mille moodustas Schades Ltd töötlemata toodete müük Hansoli müügist. See oleks vastuolus toimikus sisalduvate tõenditega, ja neid Hansol ei vaidlustanud. Pärast uurimise taasalustamist võttis komisjon erinevalt varasemast täielikult arvesse neid suurte rullide koguseid, mis müüdi sellistele Hansoliga seotud, liidus asuvatele töötlejatele, kes müüsid suuri rulle töötlemata kujul edasi.

(51)

Üldkohus ja Euroopa Kohus tuvastasid, et komisjon oli teinud vea seoses Schades Nordicu poolt sõltumatutele klientidele edasimüüdud [170–190] tonni vaatlusaluse tootega: ta ei olnud võtnud arvesse seda edasimüüki, millest Hansol oli menetluse käigus teatanud muul viisil kui oma vastustes küsimustikule. Nagu on selgitatud põhjenduses 29, liideti vea parandamiseks vaatlusaluse toote otsesele ja kaudsele müügile Schades Nordicu kaudu toimunud Hansoli suurte rullide edasimüügi maht, mille kohta oli Hansol esitanud andmeid uurimise käigus. Muid täpsustusi ei olnud vaja teha, sest nagu Hansol oli teatanud, ei olnud töötlejad (Heipa ja R+S) vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele edasi müünud.

(52)

Lõpuks lükkas komisjon tagasi ka väite, et komisjon oli liidu kohtute otsuseid valesti mõistnud, kuna komisjoni tehtud parandus mõjutas hinna allalöömise marginaali väga vähe ning ei mõjutanud kahju ja põhjusliku seose analüüsi üldse. Üldkohtu otsuse kohaselt ei saa välistada võimalust, et komisjoni veal oleks võinud olla mingi mõju, kuid selles ei väideta, et see tegelikult mõjutaski kahju ja põhjusliku seose analüüsi (24). Samuti märkis Euroopa Kohus oma otsuse punktis 62: „Asjaolu, et neid andmeid arvestades oli vähemalt võimalik, et komisjon omistas liiga suure osakaalu müügile seotud töötlejatele väikesteks rullideks töötlemiseks, suurendades seeläbi Hansoli tegelikku dumpingut, oli piisav, et seada kahtluse alla komisjoni hinnangu usaldusväärsus ja objektiivsus Hansoli dumpingu kohta.“ Seega asjaolu, et korrigeeritud osakaalu arvessevõtmine läbivaatamise käigus mõjutas hinna allalöömist vaid vähe, annab tunnistust vaid sellest, et Üldkohtu leitud viga oli ebaoluline. Seetõttu lükati see väide tagasi.

5.   Meetmete tase

(53)

Müügi osatähtsuses tehtud viga, mille Üldkohus oli leidnud ja mis oli Euroopa Kohtus kinnitust leidnud, mõjutas ka arvutatud kahjumarginaali. Liidu kohtute otsuste täitmiseks rakendas komisjon põhjenduses 29 osutatud läbivaadatud osakaalusid ka ühelt poolt vaatlusaluse toote otsese ja kaudse müügi ning teiselt poolt seotud töötlejatele väikeste rullidena sõltumatutele isikutele edasimüümiseks müüdud vaatlusaluse toote kahjumarginaalide suhtes.

(54)

Võrdluse tulemusel tehti kindlaks, et Hansoli kahjumarginaal on 36,9 %, kuid vaidlustatud määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise käigus oli leitud, et kahjumarginaal on 37 % (25). Võttes arvesse, et uuesti kehtestatud dumpingumarginaal on kahjumarginaalist väiksem, tuleks kohaldatavate normide kohaselt määrata dumpinguvastase tollimaksu määr dumpingumäära tasemel. Seega kehtestatakse Hansolile uuesti dumpinguvastane tollimaks määraga 10,2 %.

(55)

Komisjon meenutab, et dumpinguvastane tollimaks kehtestati kindlasummalise tollimaksuna eurodes tonni netotonni kohta. Läbivaadatud lõplik tollimaksumäär 10,2 % vastab kindlasummalisele tollimaksule suurusega 103,16 eurot netotonni kohta.

(56)

Komisjon meenutab ka seda, et käesoleval juhul oli koostöö määr suur, sest Hansoli import moodustas kogu liitu suunatud ekspordi uurimisperioodil. Seepärast määrati dumpinguvastane jääktollimaks kindlaks koostööd tegeva äriühingu tasandil. Sellest tulenevalt muudeti kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatava lõpliku jääktollimaksu määra; uus määr on 103,16 eurot netotonni kohta.

(57)

Läbivaadatud dumpinguvastane tollimaks kehtib ilma ajalise katkestuseta alates vaidlustatud määruse jõustumisest (nimelt alates 4. maist 2017). Tolliasutustele antakse korraldus imporditud Hansoli toodetelt asjakohased summad sisse nõuda ja vastavalt kohaldatavatele tollialastele õigusaktidele seni kogutud üleliigsed summad tagasi maksta.

(58)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (26) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

6.   JÄRELDUS

(59)

Kõike seda arvesse võttes asus komisjon seisukohale, et teatavale imporditud, Korea Vabariigist pärit kergele termopaberile, mille kaal on kuni 65 g/m2, mis on rullides laiusega vähemalt 20 cm ja kaaluga (rull koos paberiga) vähemalt 50 kg ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) vähemalt 40 cm („suured rullid“), aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita, ühelt või mõlemalt poolt kaetud soojustundliku ainega, kattekihiga või ilma, ja mis praegu kuulub CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 (TARICi koodid 4809900010, 4811900010, 4816900010, 4823908520) alla, tuleks uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks kindlasummalise tollimaksuga 103,16 eurot tonni kohta.

(60)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Alates 4. maist 2017 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavale imporditud, Korea Vabariigist pärit kergele termopaberile, mille kaal on kuni 65 g/m2, mis on rullides laiusega vähemalt 20 cm ja kaaluga (rull koos paberiga) vähemalt 50 kg ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) vähemalt 40 cm („suured rullid“), aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita, ühelt või mõlemalt poolt kaetud soojustundliku ainega, kattekihiga või ilma, ja mis praegu kuulub CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 (TARICi koodid 4809900010, 4811900010, 4816900010, 4823908520) alla.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes kohaldatakse kindlasummalist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu suurusega 103,16 eurot netotonni kohta.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida on Hansoli toodete eest makstud vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2017/763 ja mis ületab artiklis 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, kuulub tagasimaksmisele või vähendamisele.

2.   Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas asjakohaste tollialaste õigusaktidega. Kõik tollimaksutagastused, mis on tehtud pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-260/20 P Hansol Paper, tuleb tagasimakse teinud asutustel tagasi nõuda ulatuses, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2.

Artikkel 3

Artikliga 1 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks nõutakse sisse ka impordilt, mis on registreeritud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1041 (teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes registreerimise nõude kehtestamise kohta pärast uurimise taasalustamist, et rakendada Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas T-383/17, mida Euroopa Kohus kinnitas kohtuasjas C-260/20 P, seoses rakendusmäärusega (EL) 2017/763) artiklile 1.

Artikkel 4

Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2022/1041 artikli 1 lõike 1 kohase impordi registreerimise; nimetatud määrus tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 2. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/763, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 114, 3.5.2017, lk 3).

(3)  ECLI:EU:T:2020:139.

(4)  ECLI:EU:C:2022:370.

(5)  Euroopa Kohus leidis, et Üldkohus, kes järeldas, et komisjon oli eksinud, kui ta jättis kahju kindlakstegemise jaoks asjaomase toote ekspordihinna kindlaksmääramisel arvesse võtmata Schadese poolt sõltumatutele klientidele edasimüüdud toodete müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaali, oli ise tõlgendanud õigusnorme valesti.

(6)  Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86 Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, EKL 1988, lk 2181, punktid 27 ja 28; kohtuasi T-440/20, Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, [2022] EU:T:2022:318, punktid 77–81.

(7)  Kohtuasi C-415/96 Hispaania vs. komisjon, EKL, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01 Alitalia vs. komisjon, EKL 2008, lk II-1753, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08 Region Nord-Pas de Calais vs. komisjon, [2011] ECLI:EU:T:2011:209, punkt 83.

(8)  Kohtuasi C-415/96 Hispaania vs. komisjon, EKL, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P Industries des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.

(9)  Kohtuasjad C-256/16 Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, [2018] ECLI:EU:C:2018:187, punkt 79, C-612/16 C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, [2019] ECLI:EU:C:2019:508, punkt 58, ning T-440/20 Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, [2022] EU:T:2022:318, punkt 59.

(10)  Kohtuasi T-650/17 Jinan Meide Casting Co. Ltd, [2019] ECLI:EU:T:2019:644, punktid 333–342.

(11)  Teade dumpinguvastase uurimise taasalustamise kohta seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/763, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, pärast Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas T-383/17, mida Euroopa Kohus kinnitas kohtuasjas C-260/20 P (ELT C 248, 30.6.2022, lk 152).

(12)  Komisjoni 29. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1041 teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes registreerimise nõude kehtestamise kohta pärast uurimise taasalustamist, et rakendada Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas T-383/17, mida Euroopa Kohus kinnitas kohtuasjas C-260/20 P, seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/763 (ELT L 173, 30.6.2022, lk 64).

(13)  Kohtuasi T-440/20 Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, [2022] EU:T:2022:318, punktid 154–159.

(14)  Vt rakendusmääruse 2017/763 põhjendused 129 ja 133.

(15)  Kohtuasjas T-383/17 tehtud Üldkohtu otsuse punktid 86 ja 87 ning kohtuasjas C-260/20 P tehtud Euroopa Kohtu otsuse punktid 62–64.

(16)  Komisjoni 16. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2005, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes (ELT L 310, 17.11.2016, lk 1), põhjendused 45 ja 46.

(17)  Kohtuasi T-383/17, punktid 83–87 ja 92, ning kohtuasi C-260/20 P, punkt 63.

(18)  Kohtuasi T-383/17, punktid 211 ja 212, ning kohtuasi C-260/20 P, punkt 112.

(19)  Rakendusmäärus (EL) 2016/2005.

(20)  Kohtuasi T-383/17, punktid 150 ja 152.

(21)  Vt rakendusmääruse (EL) 2017/763 põhjendus 32.

(22)  Hansoli 19. veebruari 2016. aasta e-kiri (Sherlocki number t16.002026).

(23)  Kohtuasi C-260/20, punktid 50–53.

(24)  Kohtuasi T-383/17, punkt 212.

(25)  Vt rakendusmääruse (EL) 2017/763 põhjendus 126.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


17.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/65


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/594,

16. märts 2023,

millega kehtestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2021/605

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3 ja artikli 259 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada asjaomast loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Sigade Aafrika katk kuulub selles määruses esitatud mõiste „loetellu kantud taudid“ alla ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (2) lisas on sigade Aafrika katk loetletud sigalaste sugukonnas (Suidae) leviva A-, D- ja E-kategooria taudina. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (3) on täiendatud määruses (EL) 2016/429 sätestatud A-, B- ja C-kategooria taudide tõrje eeskirju, sealhulgas sigade Aafrika katku tõrje meetmeid.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (4) on sätestatud loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad loomatervise eeskirjad, et ennetada ja minimeerida kõnealustest kõrvalsaadustest tulenevaid loomaterviseriske. Peale selle on teatavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 reguleerimisalasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega seotud loomatervise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad nende kõrvalsaaduste saadetiste liidus liikumise sertifitseerimise nõuete kohta, sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (5). Kõnealused määrused ei hõlma kõiki konkreetseid üksikasju ja aspekte, mis on seotud riskiga, et sigade Aafrika katk levib II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste kaudu ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste kaudu. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses kõnealuste loomsete kõrvalsaadustega ja selliste loomsete kõrvalsaaduste saadetiste I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaveoga seotud tauditõrje erimeetmed.

(4)

Määruse (EL) 2016/429 raames on vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (6), milles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides. Kõnealuses rakendusmääruses sätestatud eeskirjad on viidud võimalikult suurel määral kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi (7) (edaspidi „maismaaloomade tervise koodeks“) peatükis 15.1 „Infection with African swine fever virus“ („Nakatumine sigade Aafrika katku viirusega“) esitatud standarditega.

(5)

Käesoleva määrusega tuleks ühtlasi näha ette delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmeid täiendav piirkondlik lähenemisviis ja selles tuleks loetleda sigade Aafrika katku puhangutest mõjutatud või selliste puhangute läheduse tõttu ohustatud liikmesriikide (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) piirangutsoonid. Neid piirangutsoone tuleks eristada sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra ja riskitaseme järgi ning liigitada need I, II ja III taseme piirangutsoonideks. III taseme piirangutsooni peaksid kuuluma piirkonnad, kus on suurim selle taudi leviku risk ja kõige muutlikum taudiolukord peetavate sigade hulgas. Ühtlasi tuleks kõnealused piirangutsoonid loetleda käesoleva määruse I lisas ning seejuures tuleks arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud teavet taudiolukorra kohta, teaduslikult tõendatud põhimõtteid ja kriteeriume piirkondade geograafiliseks määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid sigade Aafrika katku kohta (8), samuti sigade Aafrika katku leviku riski taset ning sigade Aafrika katkuga seotud üldist epidemioloogilist olukorda asjaomases liikmesriigis ja asjakohasel juhul naabruses asuvates liikmesriikides või kolmandates riikides. Peale selle tuleks käesoleva määruse I lisas esitatud I, II ja III taseme piirangutsoonide piiride mis tahes hilisemal muutmisel lähtuda nende tsoonide loetellu kandmisel aluseks võetud kaalutlustega sarnastest kaalutlustest ning võtta arvesse rahvusvahelisi standardeid, näiteks maismaaloomade tervise koodeksis esitatud kriteeriumi, mille kohaselt peab tsoon või riik olema vähemalt kaksteist kuud taudivaba. Teatavatel juhtudel tuleks seda ajavahemikku lühendada kolme kuuni lähtuvalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse põhjendusest, teaduslikult tõendatud põhimõtetest ja kriteeriumidest piirkondade geograafiliseks määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi ning olemasolevatest liidu tasandi suunistest.

(6)

Epidemioloogiline olukord liidus on rakendusmääruse (EL) 2021/605 vastuvõtmise kuupäevast alates muutunud ning liikmesriikides on saadud uusi kogemusi ja teadmisi sigade Aafrika katku epidemioloogia kohta. Seepärast on nende muutuste arvessevõtmiseks asjakohane kõnealuses rakendusmääruses sätestatud kehtivad sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed läbi vaadata ja neid kohandada, et hoida ära selle taudi levikut liidus. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmete puhul arvesse võtta rakendusmääruse (EL) 2021/605 kohaldamisel saadud kogemusi.

(7)

Rakendusmääruses (EL) 2021/605 on sätestatud kehtivad sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida üldjuhul kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste piirangutsoonist väljaveo puhul. I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumine piirangutsoonide piires toob aga samuti kaasa selle taudi leviku riski ja soodustab taudi pikaajalist püsimist kõnealustes piirangutsoonides. Seepärast on asjaomastes liikmesriikides valitsevast sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisest olukorrast lähtuvalt asjakohane sätestada erikeelud ja riskivähendusmeetmed seoses peetavate sigade saadetiste liikumisega kõnealustes piirangutsoonides ning laiendada vastavalt liidu eeskirjades sätestatud kehtivate tauditõrje erimeetmete kohaldamisala.

(8)

Varem on selleks, et tagada tõhus ja kiire reageerimine sellistele esilekerkivatele riskidele nagu sigade Aafrika katku kinnitatud puhang varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis, võetud vajaduse korral vastu eraldi komisjoni rakendusotsused, et määrata liidu tasandil kiiresti kindlaks kaitsetsooni ja järelevalvetsooni hõlmavad piirangutsoonid seoses sigade Aafrika katku puhangutega peetavate sigade hulgas ning nakkusega tsoonid seoses selle taudi puhangutega uluksigade hulgas, nagu on ette nähtud delegeeritud määrusega (EL) 2020/687. Liidu eeskirjade selguse ja läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane ette näha, et pärast seda, kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade või uluksigade hulgas, määratletakse asjaomased piirkonnad liidu tasandil kui kaitse- ja järelevalvetsoonid või uluksigade puhul kui nakkusega tsoonid ning loetletakse need käesoleva määruse II lisas koos sellise piirkonnamääratluse kehtivusajaga. Peetavate sigade või uluksigadega seotud piirangutsoonide territoriaalse katkematuse tagamiseks peaks teatavates konkreetsetes olukordades olema riskihindamisest lähtuvalt vajaduse korral ühtlasi võimalik kanda varem taudivabad tsoonid pärast sigade Aafrika katku puhangu kinnitamist II või III taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa loetellu, selmet loetleda need II lisas.

(9)

Tulenevalt muutuvast epidemioloogilisest olukorrast liidus seoses sigade Aafrika katkuga uluksigade hulgas tuleks käesoleva määruse sätete kohaseid II taseme piirangutsoonides kohaldatavaid tauditõrje erimeetmeid, sealhulgas asjakohaseid erandeid kohaldada ka käesoleva määruse II lisas loetletud nakkusega tsoonides lisaks meetmetele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66. Uluksigade hulgas tuvastatud kõnealuse taudi edasise leviku vahetu riski tõttu ei tohiks siiski lubada viia peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetisi käesoleva määruse II lisas loetletud nakkusega tsoonist teise liikmesriiki ega kolmandasse riiki.

(10)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikli 16 lõikega 2 on teatavate seapidamisettevõtete puhul nähtud ette loomakindla tara olemasolu nõudest tehtav erand, mis kehtib kolm kuud alates sigade Aafrika katku esimese puhangu kinnitamisest liikmesriigis, kui on täidetud teatavad tingimused. Lähtuvalt konkreetsest olukorrast liikmesriikides, kus sellise loomakindla tara ehitamine lühikese aja jooksul ei ole tehnilistel ja halduslikel põhjustel võimalik, on asjakohane näha käesoleva määrusega ette pikem, kuuekuuline ajavahemik, et tagada sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjade nõuetekohane rakendamine varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis.

(11)

Vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklitele 166 ja 167 peavad erakorraliste meetmete või liikumispiirangutega hõlmatud loomapidamisettevõttes, toidukäitlemisettevõttes või tsoonis toodetud või töödeldud, maismaaloomadelt pärit saaduste saadetistega olema kaasas asjakohased loomatervise sertifikaadid. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 19 on sätestatud ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste väljaveoks neist piirangutsoonidest, ning loetletud teatavad saadetised, mille väljaveol kõnealustest piirangutsoonidest võib loomatervise sertifikaadi asendada tervise- või identifitseerimismärgiga. Sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjade rakendamise tagamiseks on käesoleva määrusega vaja kehtestada kohandatud sätted seoses nende ettevõtete loeteluga, mille puhul asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib teatavate saadetiste veol asendada loomatervise sertifikaadi tervise- või identifitseerimismärgiga.

(12)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 10 on sätestatud erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone. Peale selle on kõnealuse rakendusmääruse artiklis 31 sätestatud eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama liikmesriigi territooriumil. Tulenevalt asjaolust, et loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes kohaldatakse kõrgetasemelisi bioturvameetmeid, tuleks käesolevas määruses sätestada eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama liikmesriigi territooriumil. Muude tingimuste hulgas tuleks ette näha, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab sellise veo jaoks loa üksnes juhul, kui isaseid ja emaseid doonorloomi on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes sünnist saadik või vähemalt kolme kuu vältel enne loomse paljundusmaterjali kogumist, nagu on sätestatud maismaaloomade tervise koodeksis. Ühtlasi on maismaaloomade tervise koodeksist lähtuvalt asjakohane sätestada kohustus kontrollida vähemalt kord aastas sigade Aafrika katku suhtes kõiki sigu, keda peetakse sellistes loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes, kellel on lubatud vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi III taseme piirangutsoonist välja.

(13)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 14 on sätestatud erikeeldudest erandite tegemise üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone. Kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punktis a on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõike 2 punktis a sätestatud üldtingimusele, mille kohaselt peavad kõik lubatud veod kaitsetsoonis toimuma ainult mööda määratud marsruute. Selleks, et võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud muid ettenähtud riskivähendusmeetmeid seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega ning hoiduda tarbetutest piirangutest, tuleks viide delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 sätete kohastele kaitsetsoonis kehtivatest keeldudest erandite tegemise üldtingimustele asendada viitega kõnealuse delegeeritud määruse artikli 43 sätete kohastele järelevalvetsooniga seotud keeldudest erandite tegemise üldtingimustele, millega nähakse muu hulgas ette, et kõikide lubatud liikumiste puhul tuleb eelistada suuri maanteid või põhiraudteid.

(14)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artiklis 35 on sätestatud eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool sellist tsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist rõhu all steriliseerimise teel või teatavate alternatiivsete meetodite abil, lemmikloomatoidu tootmist ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks või kompostiks muundamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009. Tulenevalt sigade Aafrika katkuga seotud riskide vähendamiseks kasutatavate asjakohaste töötlemismeetodite tulemuslikkusest on asjakohane sätestada käesolevas määruses ka eritingimused, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool sellist tsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist rõhu all steriliseerimise teel või teatavate alternatiivsete meetodite abil, lemmikloomatoidu tootmist ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks või kompostiks muundamist.

(15)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 artikliga 44 on teatavate loomsete saaduste puhul ette nähtud spetsiaalse tervisemärgi või asjakohasel juhul identifitseerimismärgi kasutamine. Kõnealused saadused tuleks märgistada spetsiaalse tervisemärgi või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalne ja mida ei saa segi ajada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (9) artikli 5 lõike 1 kohase tervise- või identifitseerimismärgiga. Selleks, et võtta arvesse kõnealuses määruses sätestatud eeskirju ning tagada sigade Aafrika katku tõrje erieeskirjade tulemuslik kohaldamine seoses peetavatelt sigadelt või uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete teatavate saadetiste liikumisega piirangutsoonides või neist tsoonidest välja, tuleks käesolevas määruses, millega nähakse ette selle taudi tõrjeks vajalike tehniliste meetmete terviklik kogum, sätestada selguse huvides erimärgi konkreetne kuju. Peale selle tuleks kehtestada üleminekuperiood sellise erimärgi ühtlustatud kuju kasutuselevõtuks, et võtta arvesse pädevate asutuste ja toidukäitlejate konkreetset olukorda sigade Aafrika katkust mõjutatud liikmesriikides, kus tuleb võtta vajalikke meetmeid käesolevale määrusele vastavuse tagamiseks.

(16)

Liidus sigade Aafrika katku vastases võitluses saadud kogemusest nähtub, et teatavad riskivähendusmeetmed ja tõhustatud bioturvameetmed on vajalikud, et tõkestada selle taudi levikut seapidamisettevõtetes. Need meetmed tuleks sätestada käesoleva määruse III lisas ja need peaksid hõlmama ettevõtteid, mille puhul kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes sätestatud erandeid.

(17)

Sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogiline olukord liidus on rakendusmääruse (EL) 2021/605 vastuvõtmise kuupäevast alates mitmes liikmesriigis muutunud, eelkõige uluksigade populatsioonides, kellel on olnud oluline roll kõnealuse viiruse liidus edasikandumises ja püsimises. Liidu eeskirjade kohaselt liikmesriikide võetud tauditõrjemeetmetele vaatamata on uluksead jätkuvalt peamine selle taudi liidus edasikandumise ja püsimise allikas. Selle taudi puhangud sigade hulgas kujutavad endast uluksigade liikumise ja inimese kaasabil toimuva nakatunud materjali kaudu levimise tõttu riski ka taudivabadele liikmesriikidele. Tulenevalt sigade Aafrika katkuga seotud praegusest epidemioloogilisest olukorrast liidus peaksid liikmesriigid võtma hästi koordineeritud ja sidusaid tõrjemeetmeid. Tauditõrje erimeetmete kohaldamist enne sigade Aafrika katku sissetoomist on soovitatud ka Euroopa Toiduohutusameti teaduslikes nõuannetes, mis on esitatud ameti 12. juuni 2018. aasta teaduslikus arvamuses metssigadel esineva sigade Aafrika katku kohta (10) ja 18. detsembri 2019. aasta teaduslikus aruandes Euroopa Liidus esinevat sigade Aafrika katku käsitleva epidemioloogilise analüüsi kohta (11).

(18)

Sellest tulenevalt on uluksigade kaudu sigade Aafrika katku leviku ärahoidmiseks väga oluline, et liikmesriigid võtaksid hästi koordineeritud meetmeid, mis võimaldavad hoiduda jõupingutuste dubleerimisest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha liikmesriikidele ette kohustus koostada uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks liidus selle kaudu, et tagatakse ühtse koordineeritud lähenemisviisi rakendamine kõikides liikmesriikides (edaspidi „riiklikud tegevuskavad“). Kõnealuseid riiklikke tegevuskavasid käsitlevate miinimumnõuete puhul tuleks võtta arvesse Euroopa Toiduohutusameti teaduslikke nõuandeid, eelkõige neid, mis on seotud ennetavate meetmetega metssigade asustustiheduse vähendamiseks ja stabiliseerimiseks enne kõnealuse taudi sissetoomist, passiivse seirega ning uluksigade küttimisel rakendatavate bioturvameetmetega, et näha liikmesriikide jaoks ette ühtlustatud lähenemisviis. Need riiklikud tegevuskavad ja nende rakendamise aastatulemused tuleks esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(19)

Riikliku tegevuskava raames võetavad uluksigade majandamise meetmed peaksid asjakohasel juhul olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (12) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (13) sätete kohaste liidu keskkonnaeeskirjadega, sealhulgas looduskaitsenõuetega.

(20)

Et võtta arvesse sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus, samuti liidus saadud uusi kogemusi ja teadmisi, ning vähendada ennetavalt selle taudi levikuga seotud riske, tuleks käesolevas määruses sätestada tauditõrje muudetud ja laiendatud erieeskirjad. Sellest tulenevalt tuleks rakendusmäärus (EL) 2021/605 kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega.

(21)

Rakendusmäärust (EL) 2021/605 kohaldatakse kuni 20. aprillini 2028. Tulenevalt sigade Aafrika katkuga seotud praegusest epidemioloogilisest olukorrast liidus on vaja kohaldada käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erieeskirju kuni nimetatud kuupäevani.

(22)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad seoses:

a)

sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida peavad piiratud aja jooksul kohaldama liikmesriigid (14), kes on loetletud või kelle mõni piirkond on loetletud I ja II lisas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“).

Neid tauditõrje erimeetmeid kohaldatakse peetavate sigade ja uluksigade ning sigadelt pärit saaduste suhtes lisaks meetmetele, mida kohaldatakse kaitse- ja järelevalvetsoonides, täiendavates piirangutsoonides ja nakkusega tsoonides ning mille on kehtestanud kõnealuste liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikega 1 ja artikliga 63;

b)

I, II ja III taseme piirangutsoonide loetlemisega I lisas liidu tasandil pärast sigade Aafrika katku puhanguid;

c)

järgmiste tsoonide loetlemisega II lisas liidu tasandil pärast sigade Aafrika katku puhangut seni taudivabana püsinud liikmesriigis või tsoonis:

i)

peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral piirangutsoonid, mis hõlmavad kaitse- ja järelevalvetsoone;

ii)

uluksigade hulgas esineva nimetatud taudi puhangu korral nakkusega tsoonid.

2.   Ühtlasi sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad seoses sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida kohaldavad piiratud aja jooksul kõik liikmesriigid.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

järgmiste saadetiste liikumise suhtes:

i)

I, II või III taseme piirangutsoonis või lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud nakkusega tsoonis asuvas ettevõttes peetavad sead;

ii)

punkti a alapunktis i osutatud peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjal, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused;

iii)

I, II või III taseme piirangutsoonist või lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud nakkusega tsoonist pärit värske liha ja lihatooted (sealhulgas kestad), mis on saadud sigadelt, keda on peetud väljaspool kõnealuseid piirangutsoone ja nakkusega tsoone asuval alal ning kes on tapetud:

I, II või III taseme piirangutsoonis või lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud nakkusega tsoonis asuvas tapamajas või

kõnealustest piirangutsoonidest ja nakkusega tsoonidest väljaspool asuvas tapamajas;

b)

järgmise liikumise suhtes:

i)

uluksigade saadetiste liikumine kõikides liikmesriikides;

ii)

I, II või III taseme piirangutsoonis uluksigadelt saadud või sellises piirangutsoonis asuvas ettevõttes töödeldud loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste, sealhulgas jahimeestele eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud saadetiste liikumine;

c)

punktides a ja b osutatud saadetisi käitlevate toidukäitlejate suhtes;

d)

kõikide liikmesriikide suhtes seoses sigade Aafrika katku kohta teadlikkuse suurendamisega;

e)

kõikide liikmesriikide suhtes seoses sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamist võimaldavate uluksigu käsitlevate riiklike tegevuskavade koostamisega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud mõisteid.

Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„siga“ – määruse (EL) 2016/429 III lisas sugukonna Suidae all loetletud liiki kuuluv kabiloom;

b)

„paljundusmaterjal“ – peetavatelt sigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod, mis on ette nähtud kunstlikuks paljundamiseks;

c)

„I taseme piirangutsoon“ – liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud, I lisa I osas loetletud ala, kus kohaldatakse tauditõrje erimeetmeid ja mis piirneb II või III taseme piirangutsooniga;

d)

„II taseme piirangutsoon“ – liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, mis on uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu tõttu loetletud I lisa II osas ja kus kohaldatakse tauditõrje erimeetmeid;

e)

„III taseme piirangutsoon“ – liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, mis on peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu tõttu loetletud I lisa III osas ja kus kohaldatakse tauditõrje erimeetmeid;

f)

„varem taudivaba liikmesriik või tsoon“ – liikmesriik või liikmesriigi tsoon, kus eelneva kaheteistkümne kuu jooksul ei ole leidnud kinnitust sigade Aafrika katku esinemine peetavatel sigadel ega uluksigadel;

g)

„II lisas loetletud ala“ – liikmesriigi ala, mis on loetletud II lisa:

i)

A osas nakkusega tsoonina pärast seda, kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku puhang uluksigade hulgas, või

ii)

B osas kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina pärast seda, kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade hulgas;

h)

„2. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9;

i)

„3. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 10;

j)

„loomseid kõrvalsaadusi käitlev heakskiidetud ettevõte“ – ettevõte, mille pädev asutus on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 kohaselt heaks kiitnud;

k)

„loomset paljundusmaterjali käitlev heakskiidetud ettevõte“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 (15) artikli 2 punktis 2 määratletud ettevõte;

l)

„loomset paljundusmaterjali käitlev registreeritud ettevõte“ – delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artikli 2 punktis 1 määratletud ettevõte.

II PEATÜKK

ERIEESKIRJAD PIIRANGUTSOONIDE JA NAKKUSEGA TSOONIDE KEHTESTAMISEKS SIGADE AAFRIKA KATKU PUHANGU KORRAL

Artikkel 3

Erieeskirjad piirangutsoonide ja nakkusega tsoonide koheseks kehtestamiseks uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

Peetavate sigade või uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral kehtestab liikmesriigi pädev asutus viivitamata:

a)

piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1 ja lähtuvalt nimetatud artiklis sätestatud tingimustest, kui puhang esineb peetavate sigade hulgas, või

b)

nakkusega tsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63, kui puhang esineb uluksigade hulgas.

Artikkel 4

Erieeskirjad täiendava piirangutsooni kehtestamiseks uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

1.   Liikmesriigi pädev asutus võib uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral kehtestada määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõike 1 sätete kohaste piirangutsooni geograafilise piiritlemise kriteeriumide ja põhimõtete alusel täiendava piirangutsooni, mis piirneb kehtestatud piirangutsooni või nakkusega tsooniga, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 3, eesmärgiga eraldada asjaomane piirangutsoon või nakkusega tsoon piiranguvabadest aladest.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendav piirangutsoon vastab artikli 5 kohaselt I lisa I osas loetletud I taseme piirangutsoonile.

Artikkel 5

Erieeskirjad I taseme piirangutsoonide loetellu kandmiseks uluksigade või peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemine ei ole ametlikult kinnitust leidnud

1.   Kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemine peetavate või uluksigade hulgas ei ole ametlikult kinnitust leidnud, loetletakse see ala, kus puhangu esinemine ei ole kinnitust leidnud, vajaduse korral I lisa I osas I taseme piirangutsoonina.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et pärast ala kandmist I taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa I osasse kohandatakse viivitamata määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud täiendavat piirangutsooni nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast I taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

3.   Kui kõnealune I taseme piirangutsoon on kantud käesoleva määruse I lisasse, kehtestab liikmesriigi pädev asutus vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikele 1 viivitamata asjakohase täiendava piirangutsooni.

Artikkel 6

Erieeskirjad II taseme piirangutsoonide ja nakkusega tsoonide loetellu kandmiseks liikmesriigi uluksigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

1.   Kui liikmesriigi alal esineb uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhang, loetletakse see ala II taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa II osas, välja arvatud juhul, kui asjaomane ala tuleb loetleda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

2.   Kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis esineb uluksigade hulgas sigade Aafrika katku puhang, loetletakse asjaomane ala nakkusega tsoonina II lisa A osas, välja arvatud juhul, kui see ala tuleb II taseme piirangutsooni läheduse tõttu ja asjaomase II taseme piirangutsooni territoriaalse terviklikkuse tagamiseks loetleda II taseme piirangutsoonina vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 alusel kehtestatud nakkusega tsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt selle liikmesriigi puhul:

a)

asjaomast II taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all,

või

b)

asjaomast nakkusega tsooni, mis on loetletud käesoleva määruse II lisa A osas.

Artikkel 7

Erieeskirjad piirangutsoonide loetellu kandmiseks liikmesriigi peetavate sigade hulgas esineva sigade Aafrika katku puhangu korral

1.   Kui liikmesriigi alal esineb peetavate sigade hulgas sigade Aafrika katku puhang, loetletakse see ala III taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa III osas, välja arvatud juhul, kui asjaomane ala tuleb loetleda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

2.   Kui varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis esineb peetavate sigade hulgas esimene ja ainus sigade Aafrika katku puhang, loetletakse asjaomane ala kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosneva piirangutsoonina II lisa B osas, välja arvatud juhul, kui see ala tuleb III taseme piirangutsooni läheduse tõttu ja asjaomase III taseme piirangutsooni territoriaalse terviklikkuse tagamiseks loetleda III taseme piirangutsoonina vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 alusel kehtestatud piirangutsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt selle liikmesriigi puhul:

a)

asjaomast III taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all,

või

b)

asjaomast kaitsetsoonist ja järelevalvetsoonist koosnevat piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse II lisa B osas.

Artikkel 8

Tauditõrje erimeetmete üldine ja spetsiifiline kohaldamine I, II ja III taseme piirangutsoonides ning II lisas loetletud nakkusega tsoonides

1.   Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmeid I, II ja III taseme piirangutsoonides lisaks tauditõrjemeetmetele, mida tuleb delegeeritud määruse (EL) 2020/687 alusel kohaldada:

a)

piirangutsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 kohaselt;

b)

nakkusega tsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 kohaselt.

2.   Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse sätete kohaseid II taseme piirangutsoonis kohaldatavaid tauditõrje erimeetmeid ka alal, mis on loetletud nakkusega tsoonina käesoleva määruse II lisa A osas ja kus ühtlasi kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklites 63–66 sätestatud meetmeid.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumise asjaomases liikmesriigis asuvast II lisa A osas loetletud nakkusega tsoonist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 3 ette nähtud keeldu ei kohaldata II lisa A osas loetletud nakkusega tsoonis peetavatelt sigadelt saadud selliste lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes, mis on läbinud asjakohase riske vähendava töötluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

III PEATÜKK

TAUDITÕRJE ERIMEETMED, MIDA ASJAOMASTES LIIKMESRIIKIDES KOHALDATAKSE I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONIDES PEETAVATE SIGADE JA NEILT PÄRIT SAADUSTE SAADETISTE SUHTES

1. JAGU

Erikeeldude kohaldamine asjaomastes liikmesriikides seoses peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumisega

Artikkel 9

Erikeelud seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu samas või muus I taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, II või III taseme piirangutsooni või sellistest piirangutsoonidest välja, kui sihtettevõte asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil;

b)

I, II või III taseme piirangutsoonis asuvas kinnises ettevõttes peetavate sigade saadetiste vedu järgmistel tingimustel:

i)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest veost tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

ii)

sigu veetakse üksnes teise kinnisesse ettevõttesse, mis asub samas asjaomases liikmesriigis.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool artiklites 22–31 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

Artikkel 10

Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumise väljaspool neid piirangutsoone.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata II või III taseme piirangutsoonis asuvas kinnises ettevõttes peetavate sigade paljundusmaterjali saadetiste liikumise suhtes järgmistel tingimustel:

a)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest veost tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

b)

paljundusmaterjali veetakse üksnes teise kinnisesse ettevõttesse, mis asub samas asjaomases liikmesriigis.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumist väljaspool neid piirangutsoone artiklites 32–34 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

Artikkel 11

Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumise väljaspool neid piirangutsoone.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumise suhtes, kui need kõrvalsaadused on ettevõtetes ja veo ajal selgesti eraldatud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadustest.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumist väljaspool neid piirangutsoone artiklites 35–40 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

Artikkel 12

Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumisega väljaspool neid piirangutsoone

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise väljaspool neid piirangutsoone.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud selliste lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes, mis on käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes läbinud seoses sigade Aafrika katkuga asjakohase riske vähendava töötluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumist väljaspool neid piirangutsoone artiklites 41–43 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nimetatud artiklites sätestatud eritingimusi.

Artikkel 13

Üldkeelud seoses selliste peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetiste liikumisega, mida peetakse sigade Aafrika katku leviku riski tekitavaks

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada peetavate sigade ja peetavatelt sigadelt pärit saaduste saadetiste liikumise sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele peetavatele sigadele või neilt pärit saadustele või levib nendelt või nende kaudu edasi.

2. JAGU

Üld- ja eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone

Artikkel 14

Üldtingimused seoses eranditega erikeeldudest, millega keelustatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumine nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool

1.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud erikeelust I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste vedamise kohta võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada sellist vedu artiklites 22–25 ja 28–30 käsitletud juhtudel, kui on täidetud nimetatud artiklites sätestatud eritingimused ja järgmised tingimused:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused ning

b)

täiendavad üldtingimused, mis on sätestatud:

i)

artiklis 15 seoses peetavate sigade saadetiste liikumisega I, II ja III taseme piirangutsoonides ning neist väljaspool, kui sellised tingimused on kohaldatavad;

ii)

artiklis 16 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega;

iii)

artiklis 17 seoses veovahenditega, mida kasutatakse peetavate sigade väljaveoks I, II ja III taseme piirangutsoonidest.

2.   Enne artiklitega 22–25 ja 28–31 ette nähtud lubade andmist hindab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellistest lubadest tulenevaid riske. Hindamise tulemusest peab nähtuma, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et artiklites 15 ja 16 sätestatud täiendavaid üldtingimusi ei kohaldata I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes, kui:

a)

peetavad sead tuleb erandlike asjaolude, näiteks tapamajas esineva olulise rikke tõttu vedada teise tapamajja;

b)

sihttapamaja asub kas:

i)

sama liikmesriigi I, II või III taseme piirangutsoonis või

ii)

erandjuhul sama liikmesriigi territooriumil väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, näiteks kui punkti b alapunktis i osutatud tapamajad puuduvad;

c)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on andnud selliseks veoks loa.

Artikkel 15

Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neis piirangutsoonides kogutud loomse paljundusmaterjali saadetiste liikumisega nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab artiklites 22–25 ja 28–34 käsitletud juhtudel vedada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ning nendelt loomadelt II ja III taseme piirangutsoonides kogutud paljundusmaterjali saadetisi nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool, kui on täidetud nimetatud artiklites sätestatud eritingimused ja järgmised täiendavad üldtingimused:

a)

sigu on peetud lähetavas ettevõttes ega ole sealt mujale viidud vähemalt 30 päeva jooksul enne veo kuupäeva või alla 30 päeva vanuste sigade puhul alates sünnist ning sel ajavahemikul ei ole toodud II taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest, kus ei ole järgitud käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud täiendavaid üldtingimusi, ega III taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest teisi peetavaid sigu:

i)

kõnealusesse lähetavasse ettevõttesse või

ii)

epidemioloogilisse üksusesse, kus lähetatavaid sigu on hoitud täiesti eraldi. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab pärast riskihindamist kindlaks sellise epidemioloogilise üksuse piirid ning veendub, et eri epidemioloogiliste üksuste struktuur ja suurus, nendevaheline kaugus ning tehtavad toimingud on sellised, et on tagatud eraldi ruumid peetavate sigade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks ning sigade Aafrika katku viirus ei saa levida ühest epidemioloogilisest üksusest teise;

b)

lähetavas ettevõttes peetavad sead, sealhulgas lähetatavad või paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavad sead on läbinud sigade Aafrika katkuga seoses soodsa tulemuse andnud kliinilise läbivaatuse:

i)

mille on teinud veterinaarjärelevalve ametnik,

ii)

mis on tehtud 24 tunni jooksul enne:

sigade saadetise lähetamist või

loomse paljundusmaterjali kogumist ning

iii)

mis on teostatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punktiga A.1;

c)

vajaduse korral on enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemise kuupäeva või enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva tehtud pädeva asutuse juhiste kohaselt testid patogeeni määramiseks:

i)

pärast seda, kui lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele, sealhulgas lähetatavatele või paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavatele sigadele on tehtud punktis b osutatud kliiniline läbivaatus, ning

ii)

kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa punktiga A.2.

2.   Vajaduse korral esitatakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele enne temalt sigade saadetise veoks loa saamist või loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva lõike 1 punktis c osutatud patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et kui I ja II taseme piirangutsoonides asuvatest lähetavatest ettevõtetest veetakse peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis nendes piirangutsoonides või neist väljaspool asuvatesse ettevõtetesse, siis lõike 1 punktis b osutatud kliiniline läbivaatus:

a)

tehakse ainult lähetatavatele loomadele või

b)

ei ole vajalik, kui:

i)

veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on sigade saadetise veo kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

ii)

lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne sigade saadetise veo kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et kui III taseme piirangutsoonis asuvast lähetavast ettevõttest veetakse peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis samas III taseme piirangutsoonis või I või II taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, siis lõike 1 punktis b osutatud kliiniline läbivaatus:

a)

tehakse ainult lähetatavatele loomadele või

b)

ei ole vajalik, kui:

i)

veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on veo kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

ii)

lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne veo kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

5.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et II või III taseme piirangutsoonis kogutud loomse paljundusmaterjali saadetiste veol samas asjaomases liikmesriigis või teises liikmesriigis asuvasse ettevõttesse ei nõuta lõike 1 punktis b osutatud kliinilise läbivaatuse tegemist, kui:

a)

veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

i)

lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

ii)

veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning nimetatud määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

iii)

lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

Artikkel 16

Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab artiklites 22–25 ja 28–34 käsitletud juhtudel vedada I, II või III taseme piirangutsoonis asuvas ettevõttes peetavate sigade ning II või III taseme piirangutsoonis kogutud loomse paljundusmaterjali saadetisi nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool üksnes juhul, kui on täidetud nimetatud artiklites sätestatud eritingimused ja järgmised täiendavad üldtingimused:

a)

veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetavasse ettevõttesse vähemalt ühe kontrollkäigu pärast asjaomase I, II või III taseme piirangutsooni loetlemist käesoleva määruse I lisas või saadetise lähetamisele eelneva kolme kuu jooksul ning veterinaarjärelevalve ametnikud teevad lähetavasse ettevõttesse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 26 lõike 2 kohaseid korrapäraseid kontrollkäike järgmiselt:

i)

I ja II taseme piirangutsoonides vähemalt kaks korda aastas nii, et kontrollkäikude vahele jääb vähemalt neli kuud;

ii)

III taseme piirangutsoonides vähemalt kord iga kolme kuu järel;

b)

lähetavas ettevõttes rakendatakse sigade Aafrika katkuga seotud bioturvanõudeid:

i)

kooskõlas III lisas kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmetega ning

ii)

vastavalt asjaomase liikmesriigi kehtestatud normidele;

c)

lähetavas ettevõttes tehakse pideva seire eesmärgil sigade Aafrika katku patogeeni määramise teste:

i)

kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõikega 2 ja nimetatud määruse I lisaga ning

ii)

igas epidemioloogilises üksuses igal nädalal vähemalt kahe esimese üle 60 päeva vanuselt surnud peetava sea puhul või selliste üle 60 päeva vanuselt surnud sigade puudumise korral iga pärast võõrutamist surnud peetava sea puhul ning saadud tulemused on negatiivsed ning

iii)

vähemalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas sigade Aafrika katku jaoks sätestatud seireperioodil enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemist või

iv)

vajaduse korral lähtuvalt pädeva asutuse juhistest kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga c, kui ettevõttes ei ole käesoleva lõike punkti c alapunktis iii osutatud sigade Aafrika katku seire perioodil surnud ühtki peetavat siga.

2.   Pädev asutus võib otsustada teha lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud III taseme piirangutsoonis asuvasse lähetavasse ettevõttesse kontrollkäike lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud sagedusega, tuginedes viimase kontrollkäigu soodsale tulemusele, mis on saadud pärast asjaomaste I, II ja III taseme piirangutsoonide loetlemist I lisas või kolme kuu jooksul enne saadetise veo kuupäeva ning millest nähtub, et:

a)

ettevõttes rakendatakse lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid ning

b)

seal tehakse lõike 1 punktis c osutatud pidevat seiret.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et III lisa punkti 2 alapunktiga h ette nähtud ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud loomakindlat tara ei nõuta:

a)

seapidamisettevõtete puhul kuue kuu jooksul alates varem taudivabas liikmesriigis või tsoonis täheldatud sigade Aafrika katku esimese puhangu kinnitamise kuupäevast, kui:

i)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest otsusest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

ii)

uluksigade populatsiooniga liikmesriikides kasutatakse mõnda muud süsteemi, mis võimaldab tagada, et ettevõtetes peetavad sead on uluksigadest eraldatud;

iii)

kõnealustes ettevõtetes peetavaid sigu ei veeta teise liikmesriiki;

iv)

kõnealustes ettevõtetes ei peeta sigu ajutiselt ega alaliselt välitingimustes või

b)

juhul, kui nõuetekohase pideva seire tulemusena ei ole leitud tõendeid uluksigade alalise esinemise kohta asjaomases liikmesriigis, või

c)

seapidamisettevõtete puhul kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast, kui I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja neilt pärit saaduste saadetisi veetakse üksnes nendes piirangutsoonides kooskõlas käesoleva määruse artikliga 22, 23, 24, 28 või 30.

Artikkel 17

Täiendavad üldtingimused seoses veovahenditega, mida kasutatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade vedamiseks nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist nendes piirangutsoonides ja neist väljaspool üksnes juhul, kui nende saadetiste veoks kasutatav veovahend:

a)

vastab delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning

b)

on puhastatud ja desinfitseeritud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikele 2.

3. JAGU

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega

Artikkel 18

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool neid piirangutsoone

Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 22–25 ja 28–31 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõikega 2 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

a)

„I taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

b)

„II taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

c)

„III taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

Kui selliste saadetiste vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõike 2 teisele lõigule otsustada, et loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

Artikkel 19

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste väljaveoks I, II ja III taseme piirangutsoonidest

1.   Ettevõtjad veavad I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi I ja II taseme piirangutsoonidest välja sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 41 ja 42 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

a)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 (16) artikli 3 alusel nõutavat teavet ning

b)

ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

i)

„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

ii)

„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

2.   Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud ja asjakohase riske vähendava töötluse läbinud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske vähendava töötluse;

b)

nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)

delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ning

ii)

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Asjakohase riske vähendava töötluse läbinud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I, II või III taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

3.   Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetavatelt ning I, II või III taseme piirangutsoonis või väljaspool neid piirangutsoone asuvas tapamajas tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki üksnes juhul, kui nende saadetistega on kaasas:

a)

määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet, ning

b)

üks järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

i)

„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud ning I, II või III taseme piirangutsoonis tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“ või

ii)

„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud ja tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“ või

iii)

„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on toodetud või mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis ning mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud ja tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

4.   Kui käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud saadetisi veetakse sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

5.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus käsitlemata juhtudel võib värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste veol teise liikmesriiki asendada loomatervise sertifikaadi tervisemärgiga või asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud identifitseerimismärgiga, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

värskele lihale ja lihatoodetele, sealhulgas kestadele, kantakse tervisemärk või asjakohasel juhul identifitseerimismärk kas:

i)

käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes või

ii)

ettevõttes, kus käideldakse üksnes I taseme piirangutsoonis või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kestasid, ning mis on loetletud käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ettevõtete loetelus;

b)

loomatervise sertifikaat asendatakse üksnes järgmiste saadetiste puhul:

i)

I või II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 1;

ii)

I või II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt saadud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on läbinud asjakohase riske vähendava töötluse ja mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 2;

iii)

väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetavatelt ning sellel alal tapetud või I, II või III taseme piirangutsoonis asuvas tapamajas tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 3;

iv)

väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on toodetud või mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis ning mida veetakse nendest piirangutsoonidest teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 3;

c)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et on olemas alternatiivne süsteem selle tagamiseks, et punktis b osutatud saadetised on jälgitavad ja et nende puhul on järgitud käesolevas määruses sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.

6.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

a)

saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi pädeva asutuse veebisaidile, kus on esitatud loetelu I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvatest ettevõtetest:

i)

kus käideldakse üksnes I taseme piirangutsoonis või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuval alal peetud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kestasid, ning

ii)

mille puhul asjaomase liikmesriigi pädev asutus on võimaldanud asendada saadetiste teise liikmesriiki veol veterinaarsertifikaadi lõikes 5 osutatud tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga;

b)

ajakohastab punkti a kohast loetelu korrapäraselt.

Artikkel 20

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste veoks väljaspool neid piirangutsoone

Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool neid piirangutsoone samas asjaomases liikmesriigis või teise liikmesriiki käesoleva määruse artiklites 32–34 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

a)

„Paljundusmaterjal, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

b)

„Paljundusmaterjal, mis on saadud III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

Kui saadetiste vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõike 2 teisele lõigule otsustada, et loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

Artikkel 21

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetiste veoks väljaspool neid piirangutsoone

Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid piirangutsoone samas asjaomases liikmesriigis või teise liikmesriiki artiklites 35–40 käsitletud juhtudel üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas:

a)

määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ning

b)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud ja määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisas esitatud loomatervise sertifikaat.

Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 otsustada, et loomatervise sertifikaati välja ei anta.

4. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

Artikkel 22

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool:

a)

ettevõttesse, mis asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil:

i)

samas või muus I taseme piirangutsoonis;

ii)

II või III taseme piirangutsoonis;

iii)

väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone;

b)

teise liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse;

c)

kolmandasse riiki.

2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

5. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

Artikkel 23

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool ettevõttesse, mis asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil:

a)

samas või muus II taseme piirangutsoonis;

b)

I või III taseme piirangutsoonis;

c)

väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone.

2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et sead, kelle vedamiseks on vaja käesoleva artikli lõike 1 kohast luba, jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

Artikkel 24

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja kohese tapmise eesmärgil

1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja, kui:

a)

asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

b)

tegemist on artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud sihttapamajaga.

2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

3.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veol ei järgita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, lubada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu selles piirangutsoonis või sellest väljaspool, kui:

a)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on enne loa andmist hinnanud loa andmisest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

b)

asjaomaseid peetavaid sigu veetakse kohese tapmise eesmärgil ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõikele 2 ning artikli 29 lõike 2 punktile a ja punkti b alapunktidele i–v;

c)

sihttapamaja on määratud vastavalt artikli 44 lõikele 1 ja asub:

i)

samas või muus II taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal;

ii)

I või III taseme piirangutsoonis sama asjaomase liikmesriigi territooriumil, kui loomi ei ole võimalik tappa II taseme piirangutsoonis;

iii)

I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljapoole jääval alal sama asjaomase liikmesriigi territooriumil, kui loomi ei ole võimalik tappa I, II ega III taseme piirangutsoonis;

d)

II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35 ja 39;

e)

II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade väljavedu tapamajast toimub üksnes sama liikmesriigi piires kooskõlas artikli 41 lõike 2 punktiga b.

Artikkel 25

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni

1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

on kehtestatud artikli 26 kohane ohutu veo kord;

d)

asjaomaste peetavate sigade puhul kehtivad mis tahes muud sigade Aafrika katkuga seotud asjakohased lisatagatised, mis põhinevad selle taudi leviku tõkestamise meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

i)

mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

ii)

mille on enne peetavate sigade vedu heaks kiitnud läbitavate liikmesriikide ja sihtettevõtte liikmesriigi pädevad asutused;

e)

lähetavas ettevõttes peetavate sigade hulgas ei ole peetavate sigade saadetise veo kuupäevale eelneva vähemalt kaheteistkümne kuu jooksul esinenud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 11 kohaselt ametlikult kinnitatud sigade Aafrika katku puhangut;

f)

asjaomane ettevõtja on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 152 punktiga b ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 (17) artikliga 96 eelnevalt teavitanud pädevat asutust peetavate sigade saadetise vedamise kavatsusest.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

a)

koostab loetelu ettevõtetest, mille puhul kehtivad lõike 2 punktis d osutatud tagatised;

b)

teavitab alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee kaudu komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punkti d kohaselt ette nähtud tagatistest ning lõike 2 punkti d alapunkti ii kohasest pädevate asutuste heakskiidust.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 punkti d alapunkti ii kohane heakskiit ja käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohase teavitamiskohustuse järgimine ei ole nõutavad, kui lähetav ettevõte, läbitavad piirkonnad ja sihtettevõte asuvad kõik I, II või III taseme piirangutsoonis ning need piirangutsoonid piirnevad üksteisega ja seeläbi on tagatud, et peetavate sigade saadetis liigub ainult läbi asjaomaste I, II ja III taseme piirangutsoonide vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikega 4 ette nähtud eritingimustele.

Artikkel 26

Ohutu veo erikord erandite tegemiseks seoses II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoga väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kehtestab artikli 25 lõike 2 punktis c sätestatud ohutu veo korra II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse järgmiste pädevate asutuste kontrolli all:

a)

lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus;

b)

läbitavate liikmesriikide pädevad asutused;

c)

sihtettevõtte asukoha pädev asutus.

2.   Lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus:

a)

tagab, et kõik lõikes 1 osutatud peetavate sigade saadetiste veoks kasutatavad veovahendid:

i)

on varustatud satelliitnavigatsioonisüsteemiga veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

ii)

plommib veterinaarjärelevalve ametnik kohe pärast peetavate sigade saadetise pealelaadimist. Plommi võib pädeva asutusega kokkuleppel eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus;

b)

teavitab peetavate sigade saadetise lähetamise kavatsusest eelnevalt sihtettevõtte asukoha pädevat asutust ja asjakohasel juhul läbitava liikmesriigi pädevat asutust;

c)

võtab kasutusele süsteemi, mille kaudu ettevõtjad peavad viivitamata teavitama lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust peetavate sigade saadetise veoks kasutatava veovahendiga toimunud õnnetusest või sellise veovahendi rikkest;

d)

tagab, et kehtestatakse hädaolukorra lahendamise kava, käsuliin ja vajalik kord lõike 1 punktides a, b ja c osutatud pädevate asutuste vaheliseks koostööks veo käigus toimuda võiva õnnetuse, olulise rikke või ettevõtja toime pandud pettuse korral.

Artikkel 27

Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kohustused

Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädev asutus:

a)

teavitab põhjendamatu viivituseta lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust saadetise kohalejõudmisest;

b)

tagab, et peetavad sead:

i)

jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas, või

ii)

viiakse otse käesoleva määruse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja.

6. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool

Artikkel 28

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis ja sellest väljaspool sama asjaomase liikmesriigi I või II taseme piirangutsooni

1.   Kui artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandina sellest keelust lubada erandjuhul vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil II taseme piirangutsoonis või sellise II taseme piirangutsooni puudumise korral I taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, kui:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 4 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

sihtettevõte kuulub samasse tarneahelasse ja peetavad sead viiakse sinna tootmistsükli lõpetamiseks.

2.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil selles piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 4 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et peetavaid sigu ei viida I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast sihtettevõttest välja vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodil, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

Artikkel 29

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni koheseks tapmiseks samas asjaomases liikmesriigis

1.   Kui artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid ning III taseme piirangutsoonis asuvate ja artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajade tapavõimsus on logistiliselt piiratud või III taseme piirangutsoonis ei ole määratud tapamaju, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandina kõnealusest keelust lubada erandjuhul vedada III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu väljaspool seda piirangutsooni sigade kohese tapmise eesmärgil artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja, mis asub lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal samas liikmesriigis:

a)

II taseme piirangutsoonis;

b)

I taseme piirangutsoonis, kui loomi ei ole võimalik tappa II taseme piirangutsoonis;

c)

väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, kui loomi ei ole võimalik tappa nendes piirangutsoonides.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

a)

peetavad sead viiakse koheseks tapmiseks otse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja;

b)

III taseme piirangutsoonist pärit sigade saabumisel määratud tapamajja hoitakse neid teistest sigadest eraldi ja tapetakse nad:

i)

konkreetsel päeval, mil tapetakse üksnes III taseme piirangutsoonist pärit sigu, või

ii)

tapmispäeva lõpus, et tagada, et pärast neid ei tapeta enam teisi peetavaid sigu;

c)

pärast III taseme piirangutsoonist pärit sigade tapmist ja enne teiste peetavate sigade tapmise algust puhastatakse ja desinfitseeritakse tapamaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt.

4.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

a)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja sellest piirangutsoonist välja viidud sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35 ja 40;

b)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja III taseme piirangutsoonist välja viidud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kesti töödeldakse ja säilitatakse vastavalt artikli 43 punktile d.

5.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veol ei järgita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, lubada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu väljaspool seda piirangutsooni, kui:

a)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on enne loa andmist hinnanud loa andmisest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

b)

peetavaid sigu veetakse koheseks tapmiseks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 29 lõike 3 punktides b ja c sätestatud tingimustel ning kooskõlas nimetatud määruse artikli 28 lõikega 2 ja artikli 29 lõikega 2;

c)

sihttapamaja on määratud vastavalt artikli 44 lõikele 1 ja asub:

i)

sama asjaomase liikmesriigi territooriumil teises III taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal;

ii)

sama asjaomase liikmesriigi territooriumil II või I taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal, kui loomi ei ole võimalik tappa III taseme piirangutsoonis;

iii)

sama asjaomase liikmesriigi territooriumil I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljapoole jääval alal, kui loomi ei ole võimalik tappa I, II ega III taseme piirangutsoonis;

d)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35, 38 ja 40;

e)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade väljavedu tapamajast toimub üksnes sama liikmesriigi piires kooskõlas artikli 41 lõike 2 punkti b alapunktiga i.

Artikkel 30

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi selles piirangutsoonis sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse tapamajja kohese tapmise eesmärgil

1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil selles piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, kui:

a)

asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

b)

sihttapamaja:

i)

on määratud kooskõlas artikli 44 lõikega 1 ning

ii)

asub samas III taseme piirangutsoonis;

c)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35, 38 ja 40;

d)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade väljavedu tapamajast toimub üksnes sama liikmesriigi piires kooskõlas artikli 43 punktiga d.

2.   Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 4 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

3.   Erandina artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud peetavate sigade saadetiste veol ei järgita käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, lubada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste vedu selles piirangutsoonis asuvasse tapamajja, kui:

a)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on enne loa andmist hinnanud loa andmisest tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

b)

asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

c)

sihttapamaja:

i)

on määratud kooskõlas artikli 44 lõikega 1 ning

ii)

asub samas III taseme piirangutsoonis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal;

d)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse vastavalt artiklitele 35, 38 ja 40;

e)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha on märgistatud ja sellist värsket liha veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mille alusel lubatakse vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värske liha saadetisi teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest.

7. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

Artikkel 31

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis või neist piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

1.   Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis või neist piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse, kus:

a)

asjaomased peetavad sead viivitamata tapetakse ning

b)

selle tulemusena saadud loomsed kõrvalsaadused kõrvaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult juhul, kui järgitakse:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

artikli 14 lõikes 2 ja artiklis 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

8. JAGU

Eritingimused seoses loaga vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool seda piirangutsooni

Artikkel 32

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

Erandina artikli 10 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomset paljundusmaterjali käitlevast registreeritud või heakskiidetud ettevõttest sama liikmesriigi territooriumil teise II taseme piirangutsooni või I või III taseme piirangutsooni või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvasse piirkonda, kui:

a)

asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ning seda on töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, kelle puhul on täidetud artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 5 ning artiklis 16 sätestatud tingimused;

b)

isaseid ja emaseid doonorsigu on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates ettevõtetes, kuhu ei ole vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva toodud teisi peetavaid sigu II taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest, mis ei vasta artiklites 15 ja 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele, ega III taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest.

Artikkel 33

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

Erandina artikli 10 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi III taseme piirangutsoonis asuvast loomset paljundusmaterjali käitlevast heakskiidetud ettevõttest sama liikmesriigi territooriumil teise III taseme piirangutsooni või I või II taseme piirangutsooni või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvasse piirkonda, kui:

a)

asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ning seda on töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, kelle puhul on täidetud artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 5 ning artiklis 16 sätestatud tingimused;

b)

isaseid ja emaseid doonorsigu on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes:

i)

sünnist saadik või vähemalt kolme kuu vältel enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva;

ii)

kuhu ei ole vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva toodud teisi peetavaid sigu II taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest, mis ei vasta artiklites 15 ja 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele, ega III taseme piirangutsoonis asuvatest ettevõtetest;

c)

asjaomases loomset paljundusmaterjali käitlevas heakskiidetud ettevõttes on kõikidele peetavatele sigadele tehtud vähemalt kord aastas sigade Aafrika katku suhtes laboriuuring, mille tulemused on soodsad.

Artikkel 34

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest piirangutsoonist välja teises liikmesriigis asuvasse II või III taseme piirangutsooni

1.   Erandina artikli 10 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomset paljundusmaterjali käitlevast heakskiidetud ettevõttest mõne teise asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse II või III taseme piirangutsooni, kui:

a)

asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ning seda on töödeldud ja säilitatud loomset paljundusmaterjali käitlevates ettevõtetes, mis vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ja artiklis 16 sätestatud tingimustele;

b)

isaseid ja emaseid doonorsigu on peetud loomset paljundusmaterjali käitlevates heakskiidetud ettevõtetes:

i)

sünnist saadik või vähemalt kolme kuu vältel enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva;

ii)

kuhu ei ole vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva toodud ühtki teist peetavat siga II ega III taseme piirangutsoonist;

c)

asjaomaste loomse paljundusmaterjali saadetiste puhul kehtivad mis tahes muud asjakohased loomatervise tagatised, mis põhinevad sigade Aafrika katku leviku tõkestamise meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

i)

mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

ii)

mille on enne loomse paljundusmaterjali saadetiste veo kuupäeva heaks kiitnud sihtettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

d)

asjaomases loomset paljundusmaterjali käitlevas heakskiidetud lähetavas ettevõttes on kõikidele peetavatele sigadele tehtud vähemalt kord aastas sigade Aafrika katku suhtes laboriuuring, mille tulemused on soodsad.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

a)

koostab loetelu loomset paljundusmaterjali käitlevatest heakskiidetud ettevõtetest, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on antud luba vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi kõnealuse asjaomase liikmesriigi II taseme piirangutsoonist mõne teise asjaomase liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni. See loetelu sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklis 7 sätestatud teavet, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab säilitama sigade paljundusmaterjali käitlevate heakskiidetud ettevõtete kohta;

b)

teeb punktiga a ette nähtud loetelu oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt;

c)

esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele punktis b osutatud veebisaidi lingi.

9. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi väljaspool neid piirangutsoone

Artikkel 35

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid piirangutsoone töötlemise või kõrvaldamise eesmärgil

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II ja III taseme piirangutsoone asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, jäätmetena põletamise teel kõrvaldamise või koospõletusseadmete abil kõrvaldamise või taaskasutamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c, tingimusel, et kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)

võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist;

b)

säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

3.   Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et:

a)

II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi veetakse üksnes sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud eesmärgil;

b)

veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast loomsete kõrvalsaaduste saadetise pealelaadimist. Plommi võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

4.   Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustada lubada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste saadetiste vedu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti i kohaselt tunnustatud, ajutise kogumisega tegeleva ettevõtte kaudu, kui:

a)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest veost tulenevaid riske ja hindamise tulemusena on selgunud, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

b)

loomsed kõrvalsaadused viiakse üksnes sellisesse ajutise kogumisega tegelevasse tunnustatud ettevõttesse, mis asub samas asjaomases liikmesriigis lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal.

Artikkel 36

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid piirangutsoone

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid piirangutsoone asuvasse prügilasse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 51 sätestatud eritingimustega.

2.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaseks töötlemiseks või kõrvaldamiseks sama liikmesriigi territooriumil asuvasse sel otstarbel tunnustatud ettevõttesse.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)

võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist;

b)

säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

4.   Pädev asutus võib otsustada, et lõike 3 punktis a osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast seda, kui lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku saadetis, mis võib hõlmata allapanu ja kasutatud allapanu, on peale laaditud.

Plommi võib pädeva asutusega kokkuleppel eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

Artikkel 37

Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool seda piirangutsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g osutatud viisil

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II taseme piirangutsooni asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse töödeldud söödaks ümbertöötamise, töödeldud lemmikloomatoidu tootmise, loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmise või loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel, et:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

d)

asjaomane 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

i)

II taseme piirangutsoonis, mis asub:

samas asjaomases liikmesriigis või

teises asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 25,

või

ii)

väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 24;

e)

kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

f)

asjaomased 3. kategooria materjali saadetised veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast või muust toidukäitlemisettevõttest otse:

i)

töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 X lisas osutatud toodete töötlemiseks;

ii)

lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunktis a ja alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

iii)

biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste kompostiks või biogaasiks muundamiseks lähtuvalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetest muundamisparameetritest, või

iv)

töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisas osutatud toodete töötlemiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)

võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist;

b)

säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis e osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et:

a)

asjaomane 3. kategooria materjal:

i)

on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt;

ii)

seda veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud eesmärgil;

b)

veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast asjaomase lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetise pealelaadimist.

Plommi võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

Artikkel 38

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid piirangutsoone nende töötlemiseks ja kõrvaldamiseks teises liikmesriigis

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjalina määratletud kõrvalsaaduste, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 36 osutatud sõnniku (sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu) saadetisi teises liikmesriigis asuvasse töötlemisettevõttesse nende töötlemiseks määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatükis sätestatud 1.–5. meetodil või teises liikmesriigis asuvasse jäätmepõletus- või koospõletustehasesse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis a, b või c, tingimusel, et:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks.

2.   Veoettevõtja, kes vastutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 2. kategooria materjali, välja arvatud artiklis 36 osutatud sõnniku (sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu) saadetiste veo eest:

a)

võimaldab asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas ning

b)

säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 2. kategooria materjali, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 36 osutatud sõnniku (sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu) saadetise lähte- ja sihtliikmesriigi pädevad asutused tagavad saadetise kontrollimise kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 48.

Artikkel 39

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda piirangutsooni edasiseks töötlemiseks või muundamiseks teises liikmesriigis

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teises liikmesriigis asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse 3. kategooria materjali ümbertöötamisega töödeldud söödaks, töödeldud lemmikloomatoiduks või loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodeteks või 3. kategooria materjali muundamisega biogaasiks või kompostiks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel, et:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

d)

asjaomane lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

i)

II taseme piirangutsoonis, mis asub:

samas asjaomases liikmesriigis või

teises asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 25,

või

ii)

väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis, nagu on kirjeldatud artiklis 24;

e)

kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

f)

asjaomased loomsed kõrvalsaadused veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast või muust toidukäitlemisettevõttest otse:

i)

töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud toodete töötlemiseks;

ii)

lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

iii)

biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste kompostiks või biogaasiks muundamiseks lähtuvalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetest muundamisparameetritest.

2.   Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)

võimaldab pädeval asutusel satelliitnavigatsioonisüsteemi abil reaalajas kontrollida veovahendi liikumist ning

b)

säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

Artikkel 40

Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool seda piirangutsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g osutatud viisil

1.   Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool III taseme piirangutsooni asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse töödeldud lemmikloomatoidu või loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmise või 3. kategooria materjali biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel, et:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

d)

asjaomane 3. kategooria materjal on saadud III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud kooskõlas artikliga 29 või 30;

e)

kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks;

f)

asjaomased 3. kategooria materjali saadetised veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast või muust toidukäitlemisettevõttest otse:

i)

töötlemisettevõttesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud, määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud toodete töötlemiseks;

ii)

lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mille pädev asutus on seoses määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunktis a ja alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmisega heaks kiitnud;

iii)

biogaasi- või kompostimisjaama, mille pädev asutus on heaks kiitnud seoses loomsete kõrvalsaaduste kompostiks või biogaasiks muundamisega lähtuvalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetest muundamisparameetritest.

2.   Lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)

võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

b)

säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis e osutatud satelliitnavigatsioonisüsteemi asemel kasutatakse veovahendi plommimist, tingimusel, et:

a)

kõnealust 3. kategooria materjali veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud eesmärgil;

b)

veterinaarjärelevalve ametnik plommib iga veovahendi kohe pärast asjaomase lõikes 1 osutatud 3. kategooria materjali saadetise pealelaadimist.

Plommi võib kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus.

10. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid piirangutsoone

Artikkel 41

Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

1.   Erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda piirangutsooni, kui:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele;

c)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda piirangutsooni, kui:

a)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes;

b)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, vastavad järgmistele tingimustele:

i)

värske liha on märgistatud ja seda veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mille alusel lubatakse vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värske liha saadetisi teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest,

või

ii)

need on märgistatud kooskõlas artikliga 47 ning

iii)

need on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

Artikkel 42

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriiki või kolmandasse riiki

Erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda piirangutsooni teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

kõnealune värske liha ja kõnelaused lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab üldtingimustele, mis on sätestatud:

i)

artikli 15 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning

ii)

artikli 15 lõike 1 punktis a, välja arvatud juhul, kui peetavate sigade vedu ettevõtetesse toimub vastavalt artiklile 24, ning

iii)

artiklis 16;

d)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

Artikkel 43

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda

Erandina artikli 12 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, kui:

a)

järgitakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 43 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)

järgitakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavaid üldtingimusi;

c)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt:

i)

keda on peetud ettevõttes, mis vastab üldtingimustele, mis on sätestatud:

artikli 15 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 15 lõikes 2 ning

artikli 15 lõike 1 punktis a, välja arvatud juhul, kui peetavate sigade vedu ettevõtetesse toimub vastavalt artiklile 29, ning

artiklis 16;

ii)

kes on tapetud:

samas III taseme piirangutsoonis või

väljaspool asjaomast III taseme piirangutsooni pärast artikli 29 kohast lubatud vedu;

d)

kõnealune värske liha ja kõnealused lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning vastavad järgmistele tingimustele:

i)

värske liha on märgistatud ja seda veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mille alusel lubatakse vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värske liha saadetisi teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest,

või

ii)

need on märgistatud kooskõlas artikliga 47 ning

iii)

need on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

IV PEATÜKK

SIGADE AAFRIKA KATKU RISKI VÄHENDAMISE ERIMEETMED SEOSES ASJAOMASTE LIIKMESRIIKIDE TOIDUKÄITLEMISETTEVÕTETEGA

Artikkel 44

Tapamajade, lihalõikusettevõtete, külmhoonete, lihatöötlemisettevõtete ja ulukikäitlusettevõtete määramise erikord

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab toidukäitleja taotluse alusel ettevõtted:

a)

II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade koheseks tapmiseks:

i)

nendes II ja III taseme piirangutsoonides vastavalt artiklitele 24 ja 30;

ii)

väljaspool neid II ja III taseme piirangutsoone vastavalt artiklitele 24 ja 29;

b)

II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud, artiklites 41, 42 ja 43 osutatud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

c)

määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning uluksigadelt I, II ja III taseme piirangutsoonides saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklites 51 ja 52;

d)

määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks I, II ja III taseme piirangutsoonides, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse artiklites 51 ja 52.

2.   Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud määramine ei ole II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade töötlemise, lõikamise ja säilitamise ettevõtete ning lõike 1 punktis d osutatud ettevõtete puhul vajalik, kui:

a)

sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on nendes ettevõtetes märgistatud artiklis 47 osutatud spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga;

b)

nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on ette nähtud kasutamiseks ainult samas asjaomases liikmesriigis;

c)

nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse samas liikmesriigis vastavalt artiklile 35.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

a)

saadab komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi pädeva asutuse veebisaidile, kus on esitatud loetelu lõikes 1 osutatud määratud ettevõtetest ja nende tegevusaladest;

b)

ajakohastab punkti a kohast loetelu korrapäraselt.

Artikkel 45

II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade koheseks tapmiseks ette nähtud ettevõtete määramise eritingimused

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtte II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade koheseks tapmiseks üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavate sigade ning II või III taseme piirangutsoonis peetavate artikli 24, 29 või 30 alusel vedada lubatud sigade tapmine ning neilt pärit saaduste tootmine ja säilitamine toimub eraldatult I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate selliste sigade tapmisest ning neilt pärit selliste saaduste tootmisest ja säilitamisest, mis ei vasta asjakohastele:

i)

artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

ii)

artiklitega 24, 29 ja 30 ette nähtud eritingimustele;

b)

ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, millega tagatakse punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

Artikkel 46

II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks ette nähtud ettevõtete määramise eritingimused

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtte II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavalt sigadelt ning II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud kõnealust värsket liha ja kõnealuseid lihatooteid, sealhulgas kesti lõigatakse, töödeldakse ja säilitatakse eraldatult II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud sellisest värskest lihast ja sellistest lihatoodetest, sealhulgas kestadest, mis ei vasta asjakohastele:

i)

artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

ii)

artiklitega 41, 42 ja 43 ette nähtud eritingimustele;

b)

ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, millega tagatakse punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

Artikkel 47

Spetsiaalsed tervise- ja identifitseerimismärgid

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 kohaselt märgistatakse järgmised loomsed saadused:

a)

III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, nagu on sätestatud artikli 43 punkti d alapunktis ii;

b)

II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud selline värske liha ja sellised lihatooted, sealhulgas kestad, mille puhul artikli 41 lõikega 1 ette nähtud eritingimused, mille alusel lubatakse vedada nende kaupade saadetisi väljaspool II taseme piirangutsooni, ei ole täidetud, nagu on sätestatud artikli 24 lõike 3 punktis e ja artikli 41 lõike 2 punkti b alapunktis ii;

c)

uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted, mida veetakse artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest välja I taseme piirangutsoonis või väljaspool seda piirangutsooni, nagu on sätestatud artikli 52 lõike 1 punkti c alapunkti iii esimeses taandes.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus ja vajaduse korral toidukäitlejad tagavad, et:

a)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loomsetele saadustele, mis on ette nähtud veoks üksnes sama asjaomase liikmesriigi piires, kantakse määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohane tervisemärk või asjakohasel juhul identifitseerimismärk, millel on kaks täiendavat diagonaalset paralleelset joont;

b)

pärast käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohast loomsete saaduste märgistamist on nõutav teave määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohasel tervisemärgil või asjakohasel juhul identifitseerimismärgil selgesti loetav.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada kasutada 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamise kuupäeva teistsuguse kujuga spetsiaalset tervisemärki või asjakohasel juhul identifitseerimismärki, mis ei ole ovaalne ja mida ei saa segi ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 kohase tervisemärgi või identifitseerimismärgiga.

V PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDES ULUKSIGADE SUHTES KOHALDATAVAD TAUDITÕRJE ERIMEETMED

Artikkel 48

Uluksigade saadetiste veo erikeelud ettevõtjatele

Lähtuvalt delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklist 101 keelavad liikmesriikide pädevad asutused ettevõtjatel vedada uluksigu:

a)

kogu liikmesriigi territooriumil;

b)

kogu liikmesriigi territooriumilt:

i)

teise liikmesriiki ning

ii)

kolmandasse riiki.

Artikkel 49

Erikeelud seoses uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade veoga I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja

1.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelustavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja.

2.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelavad vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi, uluksigadelt saadud kõrvalsaadusi ja neist kõrvalsaadustest saadud tooteid ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja:

a)

eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks;

b)

jahimeestel väikeses koguses uluksigade või nende liha tarnimiseks otse lõpptarbijale või kohalikule jaemüügiettevõttele, kes tarnib neid vahetult lõpptarbijale, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e.

Artikkel 50

Sigade Aafrika katku leviku riski allikaks peetavate uluksigadelt saadud saaduste ja inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo üldkeeld

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele uluksigadelt saadud saadustele või uluksigade lihakehadele või levib nendelt või nende kaudu edasi.

Artikkel 51

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada uluksigadelt saadud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja

1.   Erandina artikli 49 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja neist piirangutsoonidest välja I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest:

a)

samas asjaomases liikmesriigis asuvatesse teistesse I, II või III taseme piirangutsoonidesse;

b)

sama asjaomase liikmesriigi piirkondadesse, mis asuvad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, ning

c)

teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab vedada uluksigadelt saadud lihatoodete saadetisi lõikes 1 osutatud I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest välja üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

sigade Aafrika katku patogeeni määramise testid on tehtud igale ulukseale, keda on kasutatud lihatoodete tootmiseks ja töötlemiseks I, II või III taseme piirangutsoonis;

b)

pädevale asutusele on enne punkti c alapunktis ii osutatud töötlust esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

c)

uluksigadelt saadud lihatooted:

i)

on toodetud ning neid on töödeldud ja säilitatud artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning

ii)

need on seoses sigade Aafrika katkuga läbinud piirangutsoonist pärit loomsete saaduste puhul asjakohase riske vähendava töötluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

Artikkel 52

Eritingimused seoses eranditega, mille alusel lubatakse vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I, II ja III taseme piirangutsoonides ning I taseme piirangutsoonist välja

1.   Erandina artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi I taseme piirangutsoonis ja sellest piirangutsoonist välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, kui:

a)

igale ulukseale on enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste saadetise vedu tehtud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testid;

b)

asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellise saadetise vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

c)

uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse I taseme piirangutsoonis või sellest väljaspool sama liikmesriigi piires:

i)

eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

ii)

neid veavad jahimehed uluksigade või nende liha tarnimiseks väikeses koguses otse lõpptarbijale või kohalikule jaemüügiettevõttele, kes tarnib neid vahetult lõpptarbijale, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e, või

iii)

nende vedu toimub artikli 44 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest, kus kõnealune värske liha ja lihatooted on märgistatud:

spetsiaalse tervise- või identifitseerimismärgiga kooskõlas artikli 47 lõike 1 punktiga c või

vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikele 2, ning need veetakse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest.

2.   Erandina artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi sama liikmesriigi II ja III taseme piirangutsoonides, kui:

a)

igale ulukseale on enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste või tema inimtoiduks ette nähtud lihakeha saadetise vedu tehtud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testid;

b)

asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellise saadetise vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

c)

uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse sama liikmesriigi II ja III taseme piirangutsoonides:

i)

eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks

või

ii)

vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskivähendusmeetoditest.

3.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud patogeeni määramise testid ei ole I, II ja III taseme piirangutsoonides nõutavad, kui:

a)

asjaomase liikmesriigi pädev asutus on nõuetekohase pideva seire alusel hinnanud sigade Aafrika katkuga seotud konkreetset epidemioloogilist olukorda ja sellega seotud riske konkreetses piirangutsoonis või piirangutsooni osas ning kõnealusest hindamisest nähtub, et sigade Aafrika katku leviku risk on väga väike;

b)

punktis a osutatud hindamise tulemused vaadatakse korrapäraselt läbi ning:

i)

seejuures võetakse arvesse sigade Aafrika katkuga seotud konkreetse epidemioloogilise olukorra muutumist asjaomases konkreetses piirangutsoonis ning

ii)

asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse hinnangul on sigade Aafrika katku leviku risk väga väike;

c)

uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi veetakse üksnes:

i)

sama asjaomase liikmesriigi I, II ja III taseme piirangutsoonides asjaomaste uluksigade küttimise kohale võimalikult lähedal ning

ii)

eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks.

Artikkel 53

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veoks I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja

Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonidest välja üksnes:

a)

artiklites 51 ja 52 käsitletud juhtudel ning

b)

siis, kui nende saadetistega on kaasas delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)

määruse (EL) 2016/429 artikli 168 lõike 1 kohaselt nõutavat teavet ja delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 lisas kirjeldatud teavet ning

ii)

vähemalt ühte järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted ning muud saadused, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

„Inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehad, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

„Uluksigadelt saadud, asjakohase riske vähendava töötluse läbinud lihatooted, mis on pärit I, II või III taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/594 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

Kui selliste saadetiste vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et delegeeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimeses lõigus osutatud loomatervise sertifikaadi väljaandmine ei ole vajalik.

Artikkel 54

Eritingimused, mille täitmisel lubatakse vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid piirangutsoone

1.   Erandina artikli 49 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaadustest valmistatud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest piirangutsoonidest välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda ning teise liikmesriiki, kui kõnealused tooted on läbinud riske vähendava töötluse, mis võimaldab tagada, et need ei põhjusta sigade Aafrika katku leviku riski.

2.   Erandina artikli 49 lõikes 1 sätestatud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest piirangutsoonidest välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, kui:

a)

kõnealused loomsed kõrvalsaadused kogutakse, neid veetakse ja need kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt;

b)

veovahendis, mida kasutatakse saadetiste vedamiseks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, on satelliitnavigatsioonisüsteem veovahendi asukoha reaalajas kindlakstegemiseks, edastamiseks ja salvestamiseks; veoettevõtja võimaldab pädeval asutusel reaalajas kontrollida veovahendi liikumist ja säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud alates saadetise veo kuupäevast.

Artikkel 55

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste veoks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi artikli 54 lõikes 2 osutatud juhul väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi piires üksnes siis, kui nende saadetistega on kaasas:

a)

määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ning

b)

delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 otsustada, et loomatervise sertifikaati välja ei anta.

Artikkel 56

Uluksigu käsitlevad riiklikud tegevuskavad sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamiseks

1.   Kõik liikmesriigid koostavad kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast sigade Aafrika katku liidusisese leviku tõkestamist võimaldava, nende territooriumil asuvaid ulukseapopulatsioone hõlmava riikliku tegevuskava (edaspidi „riiklik tegevuskava“), et tagada:

a)

kõrgel tasemel tauditeadlikkus ja taudiks valmisolek seoses riskidega, mis tulenevad sigade Aafrika katku levimisest uluksigade kaudu;

b)

sigade Aafrika katku ennetamine, selle leviku tõkestamine ning selle tõrje ja likvideerimine;

c)

uluksigu hõlmavate koordineeritud meetmete võtmine eesmärgiga võtta arvesse nendest loomadest tulenevaid riske seoses sigade Aafrika katku levikuga.

2.   Riiklikud tegevuskavad koostatakse kooskõlas IV lisas sätestatud miinimumnõuetega.

3.   Liikmesriik võib otsustada riiklikku tegevuskava mitte koostada, kui nõuetekohase pideva seire tulemusena ei ole leitud tõendeid uluksigade alalise esinemise kohta selles liikmesriigis.

4.   Liikmesriikides riikliku tegevuskava raames võetavad meetmed peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas direktiivide 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätete kohaste liidu keskkonnaeeskirjadega, sealhulgas looduskaitsenõuetega.

5.   Liikmesriigid esitavad oma riikliku tegevuskava ja selle rakendamise aastatulemused komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE ERIKOHUSTUSED SEOSES TEAVITAMISE JA KOOLITAMISEGA

Artikkel 57

Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

1.   Asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt raudtee- ja bussiveoettevõtjad, lennujaamade ja sadamate käitajad, reisibürood, jahiretkede korraldajad ja postiteenuste osutajad on kohustatud juhtima oma klientide tähelepanu käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmetele, andes I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljuvatele reisijatele ja postiteenuste tarbijatele kohasel viisil teavet vähemalt peamiste piirangute kohta, mis on sätestatud artiklites 9, 11, 12, 48 ja 49.

Selleks korraldavad ja viivad asjaomased liikmesriigid korrapäraselt läbi üldsuse teavitamise kampaaniaid, mille käigus levitatakse teavet käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmete kohta.

2.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames järgmisest:

a)

sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra muutused nende territooriumil;

b)

peetavate sigade ja uluksigade hulgas läbi viidud sigade Aafrika katku seire tulemused I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid piirangutsoone asuvates piirkondades;

c)

peetavate sigade ja uluksigade hulgas läbi viidud sigade Aafrika katku seire tulemused II lisas loetletud piirkondades;

d)

muud võetud meetmed ja käivitatud algatused sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks.

Artikkel 58

Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses koolitamisega

Asjaomased liikmesriigid korraldavad ja viivad korrapäraselt või sobiva sagedusega läbi sigade Aafrika katkuga seotud riske ning võimalikke ennetus-, tõrje- ja likvideerimismeetmeid käsitlevaid erikoolitusi vähemalt järgmistele sihtrühmadele:

a)

veterinaararstid;

b)

sigu pidavad põllumajandustootjad ning muud asjaomased ettevõtjad ja vedajad;

c)

jahimehed.

Artikkel 59

Kõikide liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

1.   Kõik liikmesriigid tagavad, et:

a)

suurematel maismaateedel – näiteks rahvusvahelistel ühendusmaanteedel ja raudteedel – ning nendega seotud maismaatranspordivõrkudes juhitakse reisijate tähelepanu sigade Aafrika katku edasikandumise riske ja käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmeid käsitlevale asjakohasele teabele, mis esitatakse:

i)

nähtaval ja esiletõstval viisil;

ii)

nii, et see on hõlpsalt arusaadav reisijatele, kelle lähte- või sihtkoht on:

I, II või III taseme piirangutsoon või

sigade Aafrika katku leviku riskiga kolmas riik;

b)

on võetud vajalikud meetmed, et suurendada seapidamissektori sidusrühmade, sealhulgas väikeettevõtete hulgas teadlikkust sigade Aafrika katku viiruse sissetoomise ja leviku riskide kohta ning anda neile tähelepanu pälvimiseks sobivaimal viisil kõige asjakohasemat teavet I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete jaoks ette nähtud, III lisas kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmete, eelkõige I, II ja III taseme piirangutsoonides kohaldatavate nõutavate meetmete kohta.

2.   Kõik liikmesriigid suurendavad sigade Aafrika katku suhtes:

a)

üldsuse teadlikkust, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artikliga 15;

b)

veterinaararstide, põllumajandustootjate, muude asjaomaste ettevõtjate ning vedajate ja jahimeeste teadlikkust.

3.   Kõik liikmesriigid annavad üldsusele ja lõikes 2 loetletud kutsealade esindajatele riskide vähendamise ja tugevdatud bioturvameetmete kohta kõige asjakohasemat teavet, mis on esitatud:

a)

III lisas;

b)

liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud liidu suunistes sigade Aafrika katku kohta;

c)

kättesaadavates Euroopa Toiduohutusameti esitatud teaduslikes tõendites;

d)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 60

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2021/605 tunnistatakse kehtetuks alates 21. aprillist 2023.

Artikkel 61

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2023 kuni 20. aprillini 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(3)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(5)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(6)  Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(7)  Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeks (2022).

(8)  https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(10)  EFSA Journal 2018;16(7):5344.

(11)  EFSA Journal 2020;18(1):5996.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(13)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(14)  Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga hõlmavad käesolevas määruses olevad viited liikmesriikidele Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

(15)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).

(16)  Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2154, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate loomatervise-, sertifitseerimis- ja teavitamisnõuetega (ELT L 431, 21.12.2020, lk 5).

(17)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).


I LISA

I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONID

I OSA

1.   Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

 

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim,

Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

Landkreis Barnim: