10.1.2023

Euroopa Liidu Teataja

L 7/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/67,

20. oktoober 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 sellega, et kehtestatakse valimi moodustamise kasutusvalmis standardmeetodid ja kord, mida kohaldatakse ühele või mitmele programmitöö perioodile

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, (1) eriti selle artikli 79 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni talitused aitasid auditeerimisasutustele mõeldud valimi moodustamise meetodeid käsitlevate suuniste (2) abil liikmesriikide ametiasutustel välja töötada usaldusväärsed valimi koostamise meetodid selleks, et läbi viia tegevusauditeid, mille alusel nad saaksid koostada iga-aastaseid auditiarvamusi õigusraamistiku rakendamise jaoks programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020. Selles kontekstis saadud kogemuste ja teadmiste põhjal on määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõikega 4 ette nähtud, et programmitöö perioodil 2021–2027 kasutatakse uuendusena valimi moodustamise kasutusvalmis standardmeetodeid, mis sisalduvad delegeeritud õigusaktis.

(2)

Käesolev delegeeritud määrus, milles sätestatakse valimi moodustamise kasutusvalmis meetodid, täiendab määruse (EL) 2021/1060 artiklit 79 ja seetõttu tuleks seda kohaldada auditite suhtes, mis käsitlevad kõigist määruse (EL) 2021/1060 kohaldamisalasse kuuluvatest fondidest toetatavaid tegevusi programmitöö perioodil 2021–2027.

(3)

Kuna üks statistiline valim võib hõlmata ühte või mitut programmi, mida toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond ja õiglase ülemineku fond (JTF), tuleks käesolevas delegeeritud määruses sätestada programmide rühma suhtes kohaldatav kord, milles nende fondide jaoks kasutatakse ühist valimit. Lisaks võib nende fondide ühine valim hõlmata ühte või mitut programmitöö perioodi.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 lõikele 4 ei puuduta kinnituspakett toetusesaajatel tekkinud ja tegevuste rakendamisel makstud rahastamiskõlblike kulude kogusummat või vastavat avaliku sektori osalust, mis on antud või antakse selliste erieesmärkide jaoks, mille puhul ei ole eeltingimused täidetud, välja arvatud tegevuste puhul, mis aitavad kaasa eeltingimuste täitmisele. Seepärast on asjakohane sellised kulud valimi moodustamisest välja jätta kuni selle aruandeaastani, mil need lisatakse maksetaotlustesse.

(5)

Negatiivsete väärtustega või nullväärtusega valimikontrolli ühikud peaksid kuuluma eraldi negatiivsesse andmekogumisse, millele ei arvutata veamäära. Auditeerimisasutustel peaks olema lubatud lisada raamatupidamisaruande auditisse negatiivsete ühikute audit või moodustada negatiivses andmekogumis eraldi valim. Sellest tulenevalt tuleks selgitada, et auditikogumisse, mille jaoks arvutatakse koguveamäär, peaksid kuuluma ainult positiivse väärtusega valimikontrolli ühikud.

(6)	Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõikele 5 võib liidu osalust tehnilises abis hüvitada ühtse määra alusel rahastamise vormis. Tuleks sätestada selliste kulude käsitlemise kord valimi moodustamise meetodites.

(7)

Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 80 on sätestatud ühtse auditi korraldus, mis võib mõjutada valimi moodustamist. Auditeerimisasutuste võimalusi kohaldada sellist ühtset auditi korraldust tuleks selgitada seoses tegevustega, mida vastavalt kõnealuse artikli lõikele 3 ei saa auditeerida. Valimikontrolli ühikute väljajätmise või asendamise otsuse peab auditeerimisasutus tegema erialateadmiste alusel. Samamoodi võib toimida ka siis, kui valimisse valitud tegevuste kohta puuduvad tõendavad dokumendid.

(8)

Kooskõlas programmitöö perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 suuniste ja väljakujunenud tavadega on auditeerimisasutustele pakutud erinevaid metoodilisi võimalusi, mille puhul kasutatakse võrdse tõenäosusega valikut ja suurusega proportsionaalse tõenäosusega valikut, ning auditeerimisasutused on neid kohaldatud. Selle kogemuse põhjal tuleks kehtestada valimi moodustamise eeskirjad nii, et võimaldada teadaolevate metoodiliste valikute järjepidevust. Auditeerimisasutustel peaks olema võimalik kasutada põhivalimi moodustamiseks kõiki käesolevas delegeeritud määruses esitatud valikudisaine, sealhulgas stratifitseerimisvõimalusi.

(9)

Valimi moodustamise kasutusvalmis meetodid peaks võimaldama moodustada mitut perioodi hõlmavat valimit, et aruandeaasta auditeerimist oleks lihtsam korraldada. Auditeerimisasutustele tuleks pakkuda kahte erinevat võimalust valimimahu ümberarvutamiseks pärast esimest valimi moodustamise perioodi, et võtta arvesse väljakujunenud tava ja võimaldada paindlikkust kõige sobivama statistilise variandi kasutamiseks.

(10)

Et lihtsustada valimi moodustamist ning vähendada toetusesaajate halduskoormust ja halduskulusid, peaks auditeerimisasutustel olema võimalik valimi moodustamise kasutusvalmis meetodite kohaldamisel piirata statistilise valimi suurust 50 valimikontrolli ühikuga. Selline võimalus tuleks lubada kõigile programmidele, mis on hinnatud vastavalt määruse (EL) 2021/1060 XI lisas sätestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide klassifikatsioonile seoses nende tulemusliku toimimisega kategooriatesse 1 ja 2 ning mis ei ole kõnealuse määruse artikli 83 kohase laiendatud proportsionaalse korra raames kaetud 30-ühikulise valimiga.

(11)

Kui piiratud valimimahtu ei kasutata või kui seda kasutatakse mitut perioodi hõlmava valimi moodustamisel ja auditeerimisasutused sooviksid säilitada piiratud valimimahu vaatamata andmekogumi suurust või kulusid alahinnanud prognoosidele, siis tuleks anda teavet selle kohta, kuidas määrata kindlaks valimi moodustamise tehnilised parameetrid. Eelkõige eeldatakse programmitöö perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 väljakujunenud tava ja reguleeriva raamistiku kohaselt, et kõrge usaldusväärsusega süsteemide korral peaks usaldusnivoo olema vähemalt 60 %, samal ajal kui madala usaldusväärsusega süsteemide korral peaks usaldusnivoo olla vähemalt 90 %. Võttes arvesse programmitöö perioodil 2014–2020 ühepoolse testimise käigus saadud kogemusi, peaks auditeerimisasutustel olema võimalus kasutada valimi moodustamisel kas kahepoolset või ühepoolset testimist. Kuna eeldatav standardhälve ja eeldatav viga kajastavad oodatavaid väärtusi auditeeritava andmekogumi jaoks, on asjakohane selgitada, et selliseid parameetreid saab kindlaks määrata katsevalimi, varasematest valimi moodustamistest saadud andmete ja professionaalse hinnangu alusel.

(12)

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 lõikes 2 on sätestatud, et kui andmekogumis on vähem kui 300 valimikontrolli ühikut, võib kasutada mittestatistilist valimi moodustamise meetodit. Käesolevas delegeeritud määruses tuleks sätestada ka mittestatistilised valimi moodustamise kasutusvalmis meetodid. Sellega seoses on samuti asjakohane selgitada, et täielikult auditeeritavate kihtide valimikontrolli ühikud võib lisada andmekogumi valimikontrolli ühikute 10 % miinimumkatvuse hulka.

(13)

Põhimõtteliselt tuleks auditeerida valimisse valitud tegevuste kõiki kulusid. Selleks et võimaldada tegevusauditite ajal tõhusaid audititoiminguid, peaks auditeerimisasutustel siiski olema võimalus auditeerida valitud valimikontrolli ühikuid allvalimi moodustamise metoodikat kasutades, tingimusel et see võimaldab vigade asjakohast ekstrapoleerimist.

(14)

Käesolevat delegeeritud määrust ei tuleks kohaldada erinormide suhtes, mis käsitlevad Interregi programmide tegevuste ühiseid valimeid, mille komisjon koostab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 (3) artikli 49 lõikele 1. Siiski võib kasutada statistilisi ja mittestatistilisi kasutusvalmis meetodeid, kui auditeerimisasutused moodustavad valimi kõnealuse määruse artikli 49 lõike 10 ja määruse (EL) 2021/1060 artikli 79 kohaselt.

(15)	Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud valimi moodustamise kasutusvalmis meetodid täiendavad määrust (EL) 2021/1060 ega piira muude määruse (EL) 2021/1060 artiklile 79 vastavate valimi moodustamise meetodite kohaldamist auditeerimisasutuste poolt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva delegeeritud määrusega kehtestatakse sätted, millega täiendatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklit 79 sellega, et kehtestatakse tegevusauditite jaoks valimi moodustamise kasutusvalmis standardmeetodid ja kord, mida kohaldatakse ühele või mitmele programmitöö perioodile.

2. Selles sätestatakse statistilised ja mittestatistilised valimi moodustamise kasutusvalmis meetodid, mida auditeerimisasutused peavad kasutama ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevuste auditeerimisel.

3. Käesolevat delegeeritud määrust ei kohaldata:

a)	ESF+i tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule;

b)	EMKVFi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarve nendele osadele, mille puhul kohaldatakse otsest või kaudset eelarve täitmist;

c)	Interregi programmidele, mille jaoks moodustatakse ühised valimid vastavalt määruse (EL) 2021/1059 artiklile 49.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas delegeeritud määruses kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2 määratletud mõisteid ja järgmisi mõisteid:

1)	„valimi moodustamise meetod“ – tehniline vahend valimi moodustamiseks ja tulemuste ekstrapoleerimiseks valimi moodustamise metoodika alusel, mis võib olla kas statistiline või mittestatistiline;

2)	„statistiline valimi moodustamise meetod“ – valimi moodustamise meetod, millega tagatakse valimikontrolli ühikute juhuslik valik ja tõenäosusteooria kasutamine valimikontrolli riski ja täpsuse hindamiseks;

3)	„mittestatistiline valimi moodustamise meetod“ – valimi moodustamise meetod, mis ei hõlma valimikontrolli riski ja täpsuse hindamist ning põhineb juhuslikul valikul;

4)	„valimi moodustamise metoodika“ – metoodika, milles kirjeldatakse valimi moodustamise põhielemente ja etappe ning mis hõlmab valimi valimise etappi, (sealhulgas allvalimite moodustamist) ja tulemuste ekstrapoleerimist;

„rahaühiku põhine valimi moodustamise standardlähenemisviis“ ehk „MUS standardlähenemisviis“– statistiline valimi moodustamise standardmeetod, mille korral valimikontrolli ühiku valimisse valimise tõenäosus on võrdeline selle ühiku suurusega ning mis sobib kokku erinevate valikudisainidega, sealhulgas stratifitseerimisega ja mitut perioodi hõlmava valimi moodustamisega;

6)	„lihtne juhuvalik“ – statistiline valimi moodustamise standardmeetod, mis põhineb võrdse tõenäosusega valikul ning sobib kokku erinevate valikudisainidega, sealhulgas stratifitseerimisega ja mitut perioodi hõlmava valimi moodustamisega;

7)	„juhuslik valik“ – tõenäosuslik valik, mis tähendab kas suurusega proportsionaalset valiku tõenäosust või võrdse tõenäosusega valikut, mis on tagatud juhuslike arvude genereerimise tarkvaraga, mis võib olla eriotstarbeline või mitte, sealhulgas MS Excel;

8)	„võrdne tõenäosus“ – üks juhusliku valiku meetod, mille puhul kasutatakse juhuslikke arve, et juhuslikult valida valimit moodustavaid valimikontrolli ühikuid võrdse tõenäosusega;

„suurusega proportsionaalne tõenäosus“ – üks juhusliku valiku meetod, mille puhul kasutatakse rahaühikut valimi moodustamise abimuutujana, kusjuures ühikud valitakse valimisse tõenäosusega, mis on proportsionaalne valimikontrolli ühiku rahalise väärtusega (suurema väärtusega ühikutel on suurem tõenäosus valimisse sattuda) ning valik põhineb tavaliselt süstemaatilisel valikul, millel on juhuslik lähtepunkt ja ühikute edasiseks valimiseks kasutatakse süstemaatilist eeskirja;

10)	„juhuvaliku kiht“, ka „valimi moodustamise kiht“ – aruandeaasta või valimi moodustamise perioodiga seotud positiivse andmekogumi osa, mille puhul kasutatakse juhuslikku valikut;

11)

„täielikult auditeeritav kiht“ – aruandeaastaga või valimi moodustamise perioodiga seotud positiivse andmekogumi osa, mille kõiki valimikontrolli ühikuid auditeeritakse. See koosneb tavaliselt suure väärtusega ühikutest ja võib vastavalt auditeerimisasutuse professionaalsele hinnangule sisaldada ka muid ühikuid; täielikult auditeeritava kihi auditit võib kombineerida allvalimi moodustamisega;

12)	„allvalimi moodustamine“ – kahest või enamast etapist koosnev valimi moodustamine, mille puhul valimikontrolli ühiku viga määratakse arvetest või muudest allvalimi ühikutest koosneva allvalimi põhjal ekstrapoleerimise teel;

13)	„allvalimi ühik“ – ühik, mis võib olla arve või muu ühik, milleks valimikontrolli ühik allvalimi moodustamise jaoks jagatakse ja mida auditeeritakse täielikult, välja arvatud juhul, kui selle allvalimi ühiku põhjal moodustatakse järgmise taseme allvalim;

14)	„mitut perioodi hõlmava valimi moodustamine“ – valimi moodustamine, mille puhul aruandeaasta auditikogum jagatakse kaheks või enamaks valimi moodustamise perioodiks, mis võivad olla ühepikkused või erineva pikkusega;

15)	„negatiivne andmekogum“ – valimi moodustamise andmekogum, mis koosneb negatiivsete väärtuste või nullväärtustega ühikutest, mille kulud on nullist väiksemad või nulliga võrdsed;

16)	„positiivne andmekogum“ ehk „auditikogum“ – valimi moodustamise andmekogum, mis koosneb positiivsete väärtustega ühikutest, mille kulud on nullist suuremad;

17)	„kahepoolne testimine“ – statistilise valimi moodustamise meetod, mis võimaldab arvutada nii ülemise veapiiri kui ka alumise veapiiri;

18)	„ühepoolne testimine“ – statistilise valimi moodustamise meetod, mis võimaldab arvutada ainult ühe veapiiri, tavaliselt ülemise veapiiri;

19)	„ekstrapoleeritud viga“ (EE) või „projitseeritud viga“ – valimis leitud juhuslike vigade täielikule andmekogumile ekstrapoleerimise tulemus, kusjuures ekstrapoleerimise/projitseerimise menetlus sõltub kasutatud valimi moodustamise meetodist;

20)	„ülemine veapiir“ – valimi moodustamise täpsuse ja ekstrapoleeritud vea ning vajaduse korral piiritletud süsteemsete vigade ja korrigeerimata anomaalsete vigade summa;

21)	„alumine veapiir“ – veapiir, mille arvutamiseks lahutatakse valimi moodustamise täpsus ekstrapoleeritud veast, mida on vajaduse korral korrigeeritud nii, et sellele on liidetud piiritletud süsteemsed vead ja korrigeerimata anomaalsed vead;

22)	„valimi moodustamise täpsus“ – valimi moodustamise parameeter, mis mõõdab määramatust valimi põhjal saadud tulemuste ekstrapoleerimisel andmekogumile ning vastab ekstrapoleeritud vea ja andmekogumi tegeliku vea suurimale eeldatavale erinevusele, mis saavutatakse usaldusnivooga võrdse tõenäosusega;

23)	„usaldusnivoo“ – tõenäosus, et usaldusvahemik sisaldab hinnatava parameetri tegelikku väärtust; seda kasutatakse valimimahu kindlaksmääramiseks ja valimi moodustamise täpsuse arvutamiseks;

24)

„usaldusvahemik“ – vahemik, millesse andmekogumi vea tegelik väärtus jääb teatava tõenäosusega, mida nimetatakse usaldusnivooks; kahepoolse testimise puhul on see määratletud kui vahemik alumise veapiiri ja ülemise veapiiri vahel ning ühepoolse testimise korral on see määratletud kui vahemik kuni teatava veapiirini, mis on tavaliselt ülemine veapiir.

Artikkel 3

Auditikogum

1. Auditeerimisasutus koostab asjaomase aruandeaasta kohta komisjonile esitatud maksetaotlustes sisalduvate kulude põhjal auditikogumi. Auditikogum koosneb programmi või programmide rühma kuludest vastavalt käesolevas artiklis ja artiklis 4 sätestatud korrale.

2. Statistiline valim võib hõlmata ühte või mitut programmi, mida toetatakse ERFist, ESF+ist, Ühtekuuluvusfondist ja Õiglase Ülemineku Fondist ühel või mitmel programmitöö perioodil.

3. Auditikogumist jäetakse välja määruse (EL) 2021/1060 artikli 15 lõikes 5 osutatud kulud, mis on seotud erieesmärkidega, mille puhul eeltingimused ei ole täidetud.

4. Auditikogumisse kuuluvad ainult positiivse väärtusega valimikontrolli ühikud.

5. Lõigete 1–4 kohaselt koostatud auditikogumit kasutatakse koguveamäära arvutamiseks.

6. Vajaduse korral koostab auditeerimisasutus valimi moodustamiseks ka kohandatud auditikogumi:

a)	arvab välja tehnilise abi rahastamise ühtse määra alusel vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõikele 5;

b)	jätab välja valimikontrolli ühikud, mis jäetakse auditeerimisest välja vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 lõikele 3 ühtse auditi korralduse raames, juhul kui auditeerimisasutus kasutab selliste valimikontrolli ühikute väljajätmisel põhinevat lähenemisviisi.

Valimi moodustamiseks kasutatakse kõiki punktide a ja b kohaselt kindlaks määratud kohandatud auditikogumi kulusid, välja arvatud juhul, kui valimisse valitud tegevuste kohta puuduvad tõendavad dokumendid.

Erandjuhtudel, kui mõne valimikontrolli ühiku kohta puuduvad tõendavad dokumendid, võib auditeerimisasutus otsustada, kas need valimikontrolli ühikud asendada või jätta sellised ühikud välja, nagu on sätestatud punktis b osutatud ühtse auditi korralduse puhul.

Artikkel 4

Mitut perioodi hõlmava valimi moodustamine ja stratifitseerimine

1. Auditeerimisasutus võib jagada aruandeaasta auditikogumi kaheks või enamaks valimi moodustamise perioodiks.

2. Auditeerimisasutus võib stratifitseerida programmi või programmide rühma andmekogumi, jagades selle alamkogumiteks. Auditeerimisasutus võib kasutada selliseid stratifitseerimise kriteeriume nagu programmid, fondid, piirkonnad, vahendusasutused, programmitöö perioodid, tegevuste väärtused, valimikontrolli ühikute väärtused, tegevuste liigid ja tegevuste riskid.

3. Iga valimi moodustamise periood ja vastavalt vajadusele andmekogumi või valimi moodustamise perioodi iga kiht kontrollitakse kas täielikult või juhusliku valiku põhjal. Kui kasutatakse suurusega proportsionaalse tõenäosuse meetodit või MUS standardlähenemisviisi, tuleb valikusammust suuremad suure väärtusega valimikontrolli ühikud auditeerida, välja arvatud artikli 3 lõike 6 esimese lõigu punktides a ja b ning kolmandas lõigus sätestatud juhtudel.

Artikkel 5

Juhusliku statistilise valimi valimine

1. Auditeerimisasutus valib artiklite 3 ja 4 kohaselt koostatud andmekogumist juhusliku statistilise valimi, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

a)	MUS standardlähenemisviis;

b)	lihtne juhuvalik.

2. Kui auditeerimisasutus kasutab MUS standardlähenemisviisi, koostab ta valimi, kasutades suurusega proportsionaalse tõenäosuse meetodit.

Väikese väärtusega ühikud valitakse valikusammu alusel, mis arvutatakse väikese väärtusega kulude kihi kulude põhjal pärast täielikult auditeeritava suure väärtusega kulude kihi kindlaksmääramist. Kõik valikusammust suuremaid suure väärtusega ühikud auditeeritakse, kui artikli 3 lõike 6 esimese lõigu punktides a ja b ning kolmandas lõigus sätestatud eranditest ei tulene teisiti.

3. Kui auditeerimisasutus kasutab lihtsat juhuvalikut, koostab ta valimi võrdse tõenäosusega valikut kasutades, kusjuures vabatahtlikult võib kasutada täielikult auditeeritavat kihti.

4. I ja II lisas on sätestatud valimi moodustamise parameetrid ja valemid valimimahu arvutamiseks lõike 1 punktides a ja b osutatud meetodite puhul, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõikes 7 osutatud piiratud valimimahtu. Neid valemeid võib kasutada erinevate valikudisainidega, mis hõlmavad stratifitseerimist või mitut perioodi hõlmava valimi moodustamist või mõlema kombinatsiooni.

5. Valimis peab olema vähemalt 30 ühikut ja vähemalt kolm ühikut valimikontrolli perioodi igast juhuvaliku kihist.

6. Et võtta arvesse valimi moodustamise kohandatud parameetreid, kasutab auditeerimisasutus mitut perioodi hõlmava valimi moodustamise korral valimimahu ümberarvutamiseks ühte järgmistest meetoditest:

a)	valimimahu standardne ümberarvutamine;

b)	valimimahu üldine ümberarvutamine.

Kui auditeerimisasutus kasutab punktis a osutatud valimimahu standardse ümberarvutamise meetodit, arvutatakse järgneva(te) valimi moodustamise perioodi(de) valimimaht uuesti, jättes aruandeaasta eelmiste valimi moodustamise perioodide valimimahud muutmata.

Kui auditeerimisasutus kasutab punktis b osutatud valimimahu üldise ümberarvutamise meetodit, arvutatakse ümber nii valimi kogumaht kui ka valimimaht valimi moodustamise perioodi kohta.

7. Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 XI lisa tabelile 2 kategooriatesse 1 ja 2 hinnatud programmide puhul, mille suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikli 83 kohast laiendatud proportsionaalset korda, võib auditeerimisasutus piirata valimimahu 50 ühikuni.

Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud piiratud valimimahtu, kohaldatakse seda valimile, mis esindab kogu andmekogumit, millesse võib vajadusel kuuluda mitu programmi ja programmitöö perioodi.

Piiratud valimimahu hulka loetakse kõik juhuvaliku kihtidest valitud ühikud ja ainult suure väärtusega ühikud täielikult auditeeritavatest kihtidest.

Piiratud valimimahuga võib moodustada mitut perioodi hõlmava valimi. Kui andmekogumi mahu või kulude prognoos teise või järgneva valimi moodustamise perioodi jaoks hindas neid tegelikust väiksemaks, siis võtab auditeerimisasutus ühe järgmistest meetmetest:

a)	suurendab valimimahtu, et võtta arvesse prognooside tegelikust väiksemaid väärtusi;

b)	arvutab valimimahu II lisas esitatud valemite järgi.

Artikkel 6

Juhusliku mittestatistilise valimi valimine

1. Kui andmekogumis on vähem kui 300 valimikontrolli ühikut ja auditeerimisasutus kasutab mittestatistilist juhusliku valimi moodustamist, valitakse selline juhuslik mittestatistiline valim artiklite 3 ja 4 kohaselt koostatud andmekogumist, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

a)	suurusega proportsionaalse tõenäosuse meetod, mille puhul kasutatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud valikumeetodit;

b)	võrdne tõenäosus, mille puhul kasutatakse artikli 5 lõikes 3 sätestatud valikumeetodit.

Mõlemat meetodit võib kombineerida stratifitseerimisega ja mitut perioodi hõlmava valimi moodustamisega. Stratifitseerimise korral peab valim sisaldama valimikontrolli ühikuid andmekogumi igast kihist.

Üksikutest kihtidest valitakse ühikud juhuslikult või kontrollitakse kõik kihi ühikud.

2. Mõlema meetodi korral võetakse täielikult auditeeritavate kihtide ühikuid arvesse aruandeaasta andmekogumi valimikontrolli ühikute 10 % minimaalse katvuse arvutamisel.

3. Kui auditeerimisasutus mitut perioodi hõlmava valimi korral prognoosib, et andmekogumis on 300 või rohkem ühikut ja valib esimese perioodi jaoks valimi statistilise meetodiga, siis võib ta pärast teist valimi moodustamise perioodi muuta valimi moodustamise meetodi mittestatistiliseks, kui andmekogumi lõplik maht jääb väiksemaks kui 300.

Esimeses lõigus osutatud juhtudel määratakse valimikontrolli ühikute minimaalne katvus kindlaks kogu aruandeaasta auditikogumist valitud valimikontrolli ühikute arvu alusel.

Artikkel 7

Allvalimi moodustamine

Kõiki artiklite 5 ja 6 kohaselt valitud valimikontrolli ühikuid auditeeritakse kas täielikult või kasutatakse allvalimi moodustamise metoodikat, mis võimaldab vigade ekstrapoleerimist valimikontrolli ühiku tasandil.

Allvalimi moodustamine metoodika põhineb juhuslikul valikul ja seda võib kombineerida stratifitseerimisega. Stratifitseerimise korral valib auditeerimisasutus juhuslikult allvalimi ühikud igast kihist, mida ei kontrollita täielikult. Suurusega proportsionaalse tõenäosuse meetodi ja MUS standardlähenemisviisi puhul tuleb auditeerida need allvalimi suure väärtusega ühikud, mille väärtus on valikusammust suurem.

Allvalimi moodustamise meetod võib erineda põhivalimi moodustamiseks kasutatud meetodist.

Artikkel 8

Koguveamäära arvutamine

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 77 lõikes 3 osutatud auditiarvamuse ja kontrolliaruande jaoks arvutab auditeerimisasutus tegevusauditite tulemuste põhjal koguveamäära, mis on ekstrapoleeritud juhuslike vigade summa (sh täielikult auditeeritud kihtides kindlakstehtud vead ning vajadusel piiritletud süsteemsed vead ja korrigeerimata anomaalsed vead) jagatis auditikogumi kuludega.

2. Ekstrapoleerimine käesolevas delegeeritud määruses sätestatud kasutusvalmis meetodite raames sõltub artiklites 5 ja 6 sätestatud valikumeetoditest ning seda tuleb teha vastavalt II lisas esitatud valemitele. Mittestatistilise valimi moodustamise korral valimi moodustamise täpsust ja ülemist veapiiri ei arvutata.

3. Allvalimi moodustamise korral on koguveamäära arvutamiseks kasutatav valimikontrolli ühiku viga see viga, mis on ekstrapoleeritud allvalimi ühikutest põhivalimi valimikontrolli ühikule. Kui allvalim valitakse artiklites 5 ja 6 sätestatud meetoditel, kasutab auditeerimisasutus asjakohaseid ekstrapoleerimisvalemeid, mis on esitatud II lisas.

4. Kui tegevused tuleb vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 lõikele 3 auditeerimata jätta või erandjuhul, mil valimikontrolli ühikute kohta puuduvad tõendavad dokumendid, kohandatakse ekstrapoleerimist ja tehakse see vastavalt käesoleva delegeeritud määruse III lisale.

5. Kui tehniline abi on rahastatud ühtse määra alusel, on ekstrapoleerimise aluseks andmekogumi kulud, välja arvatud tehniline abi. Sellise andmekogumi jaoks saadud koguveamäära käsitatakse koguveamäärana ka selle andmekogumi jaoks, mis sisaldab ühtse määra alusel rahastatud tehnilise abi summat.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 231, 30.6.2021, lk 159.

(2) „Guidance on sampling methods for audit authorities, Programming periods 2007-2013 and 2014-2020“ (EGESIF_16-0014-01, 20.1.2017).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94).

I LISA

VALIMI MOODUSTAMISE PARAMEETRID

Käesolevas lisas sätestatakse metoodika valimi moodustamise parameetrite kindlaksmääramiseks järgmistel juhtudel:

a)	auditeerimisasutus ei piira valimimahtu käesoleva delegeeritud määruse artikli 5 lõike 7 põhjal 50 valimikontrolli ühikuga või määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 põhjal 30 valimikontrolli ühikuga;

piiratud valimimahtu kohaldatakse kaht või enamat perioodi hõlmava valimi moodustamise raames ning auditeerimisasutus kasutab II lisas esitatud valimimahu ümberarvutamise valemeid, et kontrollida, kas on võimalik säilitada piiratud valimimaht vaatamata sellele, et teisel või järgnevatel valimi moodustamise perioodidel on andmekogumi mahtu või kulusid alahinnatud.

1. Olulisuse piirmäär

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 XX lisa punktile 5.9 tuleb maksimaalseks olulisuse piirmääraks kehtestada 2 %.

2. Usaldusnivoo

Auditeerimisasutus hindab süsteemi usaldusväärsust kõrgeks, keskmiseks või madalaks, võttes süsteemiauditite tulemusi arvesse valimi koostamise tehniliste parameetrite määramiseks sellisel viisil, et süsteemiaudititest ja tegevusaudititest saadav kokkuvõtlik kindlusaste oleks kõrge. Kõrge usaldusväärsusega süsteemi tegevuste valimi moodustamiseks kasutatav usaldusnivoo ei tohi olla alla 60 %. Madala usaldusväärsusega süsteemi tegevuste valimi moodustamiseks kasutatav usaldusnivoo ei tohi olla alla 90 %.

3. Parameeter z

Parameetri z kindlaksmääramiseks usaldusnivoo alusel võib auditeerimisasutus kasutada kas kahepoolset või ühepoolset testimist.

Järgmises tabelis on esitatud z väärtused kahepoolse ja ühepoolse testimise korral.

Usaldusnivoo	90 %	80 %	70 %	60 %
z väärtus (kahepoolne)	1,645	1,282	1,036	0,842
z' väärtus (ühepoolne)	1,282	0,842	0,524	0,253

4. Vigade või veamäärade eeldatav standardhälve ja eeldatav viga

Vigade või veamäärade eeldatav standardhälve ja eeldatav viga on parameetrid, mis peaksid iseloomustama auditeeritavat andmekogumit. Nende kindlakstegemiseks võib kasutada katsevalimit, varasematest valimi moodustamistest saadud ajalooandmeid ja professionaalset hinnangut.

II LISA

VALIMIMAHU ARVUTAMISE JA VIGADE EKSTRAPOLEERIMISE VALEMID

1. MUS standardlähenemisviis

1.1. MUS standardlähenemisviis– üks periood

STRATIFITSEERIMATA

STRATIFITSEERITUD

Valimimahu arvutamine

kus

on kõigi kihtide veamäärade dispersioonide kaalutud keskmine, mille puhul iga kihi kaal võrdub kihi arvestusliku väärtuse (BV h ) ja kogu andmekogumi arvestusliku väärtuse (BV) jagatisega:

on iga kihi veamäärade dispersioon

kus

BV	-	on andmekogumi arvestuslik väärtus (deklareeritud kogukulud)
z –	-	z-parameeter normaaljaotuse korral
TE	-	lubatav viga (kuni 2 % kogukuludest)
AE	-	eeldatav viga
σr	-	veamäärade standardhälve.

Vigade ekstrapoleerimine

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus)

Täielikult auditeeritava kihi puhul on projitseeritud viga sellesse kihti kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritava kihi ehk valikusammust väiksema arvestusliku väärtusega

valimikontrolli ühikuid sisaldava kihi puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus)

Täielikult auditeeritavate rühmade puhul on projitseeritud viga nendesse rühmadesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate rühmade ehk valikusammust väiksema arvestusliku väärtusega

valimikontrolli ühikuid sisaldavate rühmade puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Valimi moodustamise täpsus

kus

on osaliselt auditeeritava kihi valimi veamäärade standardhälve (arvutatud samast valimist, mille alusel ekstrapoleeriti vead andmekogumi tasandile).

Valimi moodustamise täpsus

kus

on kihi h osaliselt auditeeritava rühma valimi veamäärade standardhälve (arvutatud samast valimist, mille alusel ekstrapoleeriti vead andmekogumi tasandile).

1.2. MUS standardlähenemisviis – kaks perioodi

STRATIFITSEERIMATA

STRATIFITSEERITUD

Valimimahu arvutamine

Esimene periood

kus

Esimene periood

kus

Teine periood

kus

Märkused

Kui kummagi perioodi jaoks eraldi ei ole võimalik saada või kasutada standardhälbe ligikaudset väärtust, siis võib mõlema perioodi jaoks kasutada sama standardhälbe väärtust. Sel juhul võrdub

lihtsalt veamäärade ühise standardhälbega

Parameeter σ tähistab abiteabest (nt varasemate perioodide andmetest) saadud standardhälvet ja s auditeeritud valimist saadud standardhälvet. Kui s ei ole teada, võib selle valemites asendada parameetriga σ.

Pealkirja „Esimene periood“ all esitatud valemeid kasutatakse valimimahu arvutamiseks pärast aruandeaasta esimest valimi moodustamise perioodi artikli 5 lõike 6 punktis a osutatud valimimahu standardse ümberarvutamise korral. Artikli 5 lõike 6 punktis b osutatud valimimahu üldise ümberarvutamise korral kasutatakse neid valemeid pärast esimest valimi moodustamise perioodi ja vajaduse korral ka pärast teist valimi moodustamise perioodi, et võtta arvesse ajakohastatud valimi moodustamise parameetreid.

Pealkirja „Teine periood“ all esitatud valemeid kasutatakse üksnes artikli 5 lõike 6 punktis a osutatud valimimahu standardse ümberarvutamise korral. Neid kasutatakse teise perioodi valimimahu ümberarvutamiseks, et võtta arvesse ajakohastatud valimi moodustamise parameetreid. Kui valem annab tulemuseks negatiivse arvu, siis ei saa seda valemit ja seega valimimahu standardset ümberarvutamist ajakohastatud parameetrite kindlaksmääratud kogumi põhjal kasutada.

Vigade ekstrapoleerimine

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus)

Täielikult auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide ehk valikusammust väiksema arvestusliku väärtusega

valimikontrolli ühikuid sisaldavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus)

Täielikult auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide ehk valikusammust väiksema arvestusliku väärtusega

valimikontrolli ühikuid sisaldavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Valimi moodustamise täpsus

kus

on perioodi t osaliselt auditeeritavate kihtide valimi veamäärade standardhälve (arvutatud samast valimist, mille alusel ekstrapoleeriti vead andmekogumi tasandile).

Valimi moodustamise täpsus

kus

on perioodi t kihi h osaliselt auditeeritava rühma valimi veamäärade standardhälve (arvutatud samast valimist, mille alusel ekstrapoleeriti vead andmekogumi tasandile).

1.3. MUS standardlähenemisviis – kolm perioodi (1)

STRATIFITSEERIMATA

STRATIFITSEERITUD

Valimimahu arvutamine

Esimene periood

kus

Esimene periood

kus

Teine periood

kus

Teine periood

kus

Kolmas periood

Märkused

Kui iga perioodi jaoks eraldi ei ole võimalik saada või kasutada standardhälbe ligikaudset väärtust, siis võib kõigi perioodide jaoks kasutada sama standardhälbe väärtust. Sel juhul võrdub

lihtsalt veamäärade ühise standardhälbega

Vt ka ülaltoodud märkusi MUS standardlähenemisviisi kohta kahe perioodi korral seoses valimimahu standardse ümberarvutamisega ja valimimahu üldise ümberarvutamisega, millele on osutatud artikli 5 lõikes 6.

Vigade ekstrapoleerimine

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus)

Täielikult auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide ehk valikusammust väiksema arvestusliku väärtusega

valimikontrolli ühikuid sisaldavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus)

Täielikult auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide ehk valikusammust väiksema arvestusliku väärtusega

valimikontrolli ühikuid sisaldavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Valimi moodustamise täpsus

kus

on perioodi t osaliselt auditeeritavate kihtide valimi veamäärade standardhälve (arvutatud samast valimist, mille alusel ekstrapoleeriti vead andmekogumi tasandile).

Valimi moodustamise täpsus

kus

on perioodi t kihi h osaliselt auditeeritava rühma valimi veamäärade standardhälve (arvutatud samast valimist, mille alusel ekstrapoleeriti vead andmekogumi tasandile).

2. LIHTNE JUHUVALIK

2.1. Lihtne juhuvalik – üks periood

STRATIFITSEERIMATA

STRATIFITSEERITUD

Valimimahu arvutamine

kus

on vigade standardhälve andmekogumis.

kus

on kõigi kihtide vigade kaalutud keskmine dispersioon:

on iga kihi vigade dispersioon

kus

N on	-	andmekogumi maht
z	-	z-parameeter normaaljaotuse korral
TE	-	lubatav viga (kuni 2 % kogukuludest)
AE	-	eeldatav viga
σe	-	vigade standardhälve.

Vigade ekstrapoleerimine

Käesolevas delegeeritud määruses sätestatud kasutusvalmis meetodite raames kasutatakse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud lihtsa juhuvaliku ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud võrdse tõenäosusega valiku korral lihtsustamise ja õiguskindluse huvides ühtainsat ekstrapoleerimise meetodit – suhtarvu hindamist. See ei piira muude ekstrapoleerimismeetodite kasutamist auditeerimisasutuste poolt vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 79.

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik):

Kui kasutatakse täielikult auditeeritavat kihti, on selle rühma projitseeritud viga sellesse kihti kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Juhusliku kihi puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik):

Kui kasutatakse täielikult auditeeritavat kihti, on selle rühma projitseeritud viga nendesse rühmadesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Juhuslike kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa:

Valimi moodustamise täpsus

kus s q on muutuja q valimi standardhälve:

Täpsus arvutatakse üksnes osaliselt auditeeritavate kihtide andmetega.

Valimi moodustamise täpsus

kus

on muutuja q h valimi dispersioonide kaalutud keskmine, mille korral

Täpsus arvutatakse üksnes osaliselt auditeeritavate kihtide andmetega.

2.2. Lihtne juhuvalik – kaks perioodi

STRATIFITSEERIMATA

STRATIFITSEERITUD

Valimimahu arvutamine

Esimene periood

kus

Esimene periood

kus

Teine periood

Märkused

lihtsalt vigade ühise standardhälbega

Pealkirja „Teine periood“ all esitatud valemeid kasutatakse üksnes artikli 5 lõike 6 punktis a osutatud valimimahu standardse ümberarvutamise korral. Neid kasutatakse teise perioodi valimimahu ümberarvutamiseks, et võtta arvesse ajakohastatud valimi moodustamise parameetreid. Kui valem annab tulemuseks negatiivse arvu, siis ei saa seda valemit ja seega valimimahu ümberarvutamise standardmeetodit ajakohastatud parameetrite kindlaksmääratud kogumi põhjal kasutada.

Vigade ekstrapoleerimine

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik):

Kui kasutatakse täielikult auditeeritavat kihti, on selle rühma projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa.

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik):

Kui kasutatakse täielikult auditeeritavat kihti, on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa.

Valimi moodustamise täpsus

Täpsus arvutatakse üksnes osaliselt auditeeritavate kihtide andmetega.

Valimi moodustamise täpsus

Täpsus arvutatakse üksnes osaliselt auditeeritavate kihtide andmetega.

2.3. Lihtne juhuvalik– kolm perioodi (2)

STRATIFITSEERIMATA

STRATIFITSEERITUD

Valimimahu arvutamine

Esimene periood

kus

Esimene periood

kus

Teine periood

kus

Teine periood

Kolmas periood

Märkused

Kui iga perioodi jaoks eraldi ei ole võimalik saada või kasutada standardhälbe ligikaudset väärtust, siis võib kõigi perioodide jaoks kasutada sama standardhälbe väärtust. Sel juhul võrdub

lihtsalt vigade ühise standardhälbega

Vt ka ülaltoodud märkusi lihtsa juhuvaliku kohta kahe perioodi korral seoses valimimahu standardse ümberarvutamisega ja valimimahu üldise ümberarvutamisega, millele on osutatud artikli 5 lõikes 6.

Vigade ekstrapoleerimine

Käesolevas määruses sätestatud kasutusvalmis meetodite raames kasutatakse artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud lihtsa juhuvaliku ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud võrdse tõenäosusega valiku korral lihtsustamise ja õiguskindluse huvides ühtainsat ekstrapoleerimise meetodit – suhtarvu hindamist. See ei piira muude ekstrapoleerimismeetodite kasutamist auditeerimisasutuste poolt vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 79.

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik):

Täielikult auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa.

Projitseeritud/ekstrapoleeritud viga (lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik):

Täielikult auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga nendesse kihtidesse kuuluvates ühikutes leitud vigade summa:

Osaliselt auditeeritavate kihtide puhul on projitseeritud viga

Andmekogumi tasandile projitseeritud viga on kahe eeltoodud komponendi summa.

Valimi moodustamise täpsus

Täpsus arvutatakse üksnes osaliselt auditeeritavate kihtide andmetega.

Valimi moodustamise täpsus

Täpsus arvutatakse üksnes osaliselt auditeeritavate kihtide andmetega.

(1) MUS standardlähenemisviisi saab kasutada rohkema kui kolme valimi moodustamise perioodi jaoks, kui valemeid vastavalt kohandada.

(2) Lihtsat juhuvalikut saab kasutada rohkema kui kolme valimi moodustamise perioodi jaoks, kui valemeid vastavalt kohandada.

III LISA

ÜHTSE AUDITI KORRALDUSEGA SEOTUD KOHANDUSED

Järgmised tabelid 1 ja 2 sisaldavad teavet valimi moodustamise, vigade ekstrapoleerimise ja täpsuse arvutamise meetodite kohta vastavalt ühtse auditi korralduse põhimõtetele, eelkõige juhul, kui vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 lõikele 3 ei saa tegevusi auditeerida. Mittestatistiliste valimi moodustamise meetodite puhul võib suurusega proportsionaalse tõenäosuse ja võrdse tõenäosusega valiku kasutamise korral vigade ekstrapoleerimiseks kasutada nendes tabelites esitatud meetodit.

Selliseid lähenemisviise kohaldatakse ka erandjuhtudel, mil valimisse valitud tegevusi tõendavad dokumendid puuduvad.

Tabel 1

MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalse tõenäosusega valik

Valikudisain	MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus: valimikontrolli ühikute väljajätmine	MUS standardlähenemisviis / suurusega proportsionaalne tõenäosus: valimikontrolli ühikute asendamine
Andmekogum, millest võetakse valim	Vähendatud (kohandatud) andmekogum (st andmekogum, millest on välja arvatud tegevused või muud valimikontrolli ühikud, millele kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklit 80)	Algne andmekogum (1)
Valimimahu arvutamiseks kasutatud parameetrid	Algse andmekogumi parameetrid
Soovituslik vigade projitseerimise/ekstrapoleerimise ja täpsuse arvutamise meetod	Esimeses etapis projitseeritakse viga vähendatud andmekogumile ja arvutatakse täpsus vähendatud andmekogumi jaoks. Järgmises etapis kohandatakse seda nii, et see kajastaks algset andmekogumit. Kohandamiseks võib projitseeritud vea ja täpsuse korrutada algse andmekogumi kulude BV (h) algne ja vähendatud andmekogumi kulude BV (h) vähendatud jagatisega. Kui määruse (EL) 2021/1060 artiklit 80 kohaldatakse suure väärtusega kihi (või mõne muu täielikult auditeeritava kihi) ühikute suhtes, võib olla vaja arvutada suure väärtusega kihi jaoks viga ning projitseerida see viga selles kihis auditeerimata jäänud ühikutele, kasutades selleks valemit , kus EE e vähendatud on suure väärtusega kihi auditeeritud valimikontrolli ühikute vea suurus, BV e algne algse suure väärtusega kihi arvestuslik väärtus ja BV e vähendatud suure väärtusega kihis auditeeritud ühikute arvestuslik väärtus.	Viga projitseeritakse algsele andmekogumile ja arvutatakse täpsus algse andmekogumi jaoks. Suure väärtusega kihi ühikud (või mõne muu täielikult auditeeritava kihi ühikud), mis jäetakse vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 80 sätetele auditeerimisest välja, tuleb asendada väikese väärtusega kihi valimikontrolli ühikutega. Sel juhul võib olla vaja arvutada suure väärtusega kihi jaoks viga ning projitseerida see viga selles kihis auditeerimata jäänud ühikutele, kasutades selleks valemit , kus EE e vähendatud on suure väärtusega kihi auditeeritud valimikontrolli ühikute vea suurus, BV e algne on algse suure väärtusega kihi arvestuslik väärtus ja BV e vähendatud on suure väärtusega kihis auditeeritud ühikute arvestuslik väärtus.

Tabel 2

Lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik (suhtarvu hindamine)

Valikudisain	Lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik: valimikontrolli ühikute väljajätmine	Lihtne juhuvalik / võrdse tõenäosusega valik: valimikontrolli ühikute asendamine
Andmekogum, millest võetakse valim	Vähendatud (kohandatud) andmekogum (st andmekogum, millest on välja arvatud tegevused või muud valimikontrolli ühikud, millele kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklit 80)	Algne andmekogum (2)
Valimimahu arvutamiseks kasutatud parameetrid	Algse andmekogumi parameetrid
Soovituslik vigade projitseerimise/ekstrapoleerimise ja täpsuse arvutamise meetod	Viga projitseeritakse vähendatud andmekogumile ja arvutatakse täpsus vähendatud andmekogumi jaoks. Järgmises etapis kohandatakse seda nii, et see kajastaks algset andmekogumit, tuginedes järgmistele lähenemisviisidele. Kohandamiseks võib projitseeritud vea ja täpsuse korrutada algse andmekogumi kulude BV (h) algne ja vähendatud andmekogumi kulude BV (h) vähendatud jagatisega. Vea võib projitseerida ka otse algsele andmekogumile. Täpsust ei tohiks arvutada otse algse andmekogumi jaoks. Vähendatud andmekogumi jaoks arvutatud täpsust tuleks kohandada algse andmekogumi jaoks, korrutades vähendatud andmekogumi täpsuse jagatisega . Kui määruse (EL) 2021/1060 artiklit 80 kohaldatakse suure väärtusega kihi (või mõne muu täielikult auditeeritava kihi) ühikute suhtes, võib olla vaja arvutada suure väärtusega kihi jaoks viga ning projitseerida see viga selles kihis auditeerimata jäänud ühikutele. Selleks kasutatakse valemit , kus EE e vähendatud on suure väärtusega kihis auditeeritud valimikontrolli ühikute vea suurus, BV e algne on algse suure väärtusega kihi arvestuslik väärtus ja BV e vähendatud on suure väärtusega kihis auditeeritud ühikute arvestuslik väärtus.	Viga projitseeritakse algsele andmekogumile. Täpsus tuleb arvutada vähendatud andmekogumi jaoks (andmekogum, millest on välja arvatud kõik valimikontrolli ühikud, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklit 80). Järgmises etapis tuleb seda kohandada nii, et see kajastaks algset andmekogumit. Selleks võib vähendatud andmekogumi täpsuse korrutada algse andmekogumi kulude BV (h) algne ja vähendatud andmekogumi kulude BV (h) vähendatud jagatisega. NB! Isegi kui auditeerimisasutus ei valinud valimisse ühtegi valimikontrolli ühikut, mille kohta kehtib määruse (EL) 2021/1060 artikkel 80, tuleb täpsus arvutada ikkagi vähendatud andmekogumi jaoks ja seejärel eeltoodud valemit kasutades kohandada. Kui määruse (EL) 2021/1060 artiklit 80 kohaldatakse suure väärtusega kihi (või mõne muu täielikult auditeeritava kihi) ühikute suhtes, võib olla vaja arvutada suure väärtusega kihi jaoks viga ning projitseerida see viga selles kihis auditeerimata jäänud ühikutele. Selleks kasutatakse valemit , kus EE e vähendatud on suure väärtusega kihis auditeeritud valimikontrolli ühikute vea suurus, BV e algne on algse suure väärtusega kihi arvestuslik väärtus ja BV e vähendatud on suure väärtusega kihis auditeeritud ühikute arvestuslik väärtus.

(1) Kui valitud valim sisaldab valimikontrolli ühikuid, mis tuleb asendada, valitakse asendusühikud andmekogumist, millest on välja arvatud algse valimi valimikontrolli ühikud.

(2) Kui valitud valim sisaldab valimikontrolli ühikuid, mis tuleb asendada, valitakse asendusühikud andmekogumist, millest on välja arvatud algse valimi valimikontrolli ühikud.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 7

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	66. aastakäik 10. jaanuar 2023

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/67, 20. oktoober 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 sellega, et kehtestatakse valimi moodustamise kasutusvalmis standardmeetodid ja kord, mida kohaldatakse ühele või mitmele programmitöö perioodile	1
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2023/68, 14. detsember 2022, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et anda abi Saksamaale, Belgiale, Madalmaadele, Austriale, Luksemburgile, Hispaaniale ja Kreekale seoses neis riikides 2021. aastal toimunud loodusõnnetustega	25
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2023/69, 9. jaanuar 2023, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/436 elektrilise abimootoriga jalgrattaid käsitleva harmoneeritud standardi osas ( 1 )	27


	(1) EMPs kohaldatav tekst