ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 335

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
29. detsember 2022


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2022/2576, 19. detsember 2022, millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil

1

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks

36

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2022/2578, 22. detsember 2022, millega luuakse turukorrektsioonimehhanism liidu kodanike ja majanduse kaitsmiseks ülemäära kõrgete hindade eest

45

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2579, 10. juuni 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks teave, mille ettevõtja peab esitama tegevusloa taotluses kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 8a ( 1 )

61

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2580, 17. juuni 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks teave, mis tuleb esitada krediidiasutuse tegevusloa taotluses, ja millega määratakse kindlaks takistused, mis võivad pärssida järelevalveasutuste järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist ( 1 )

64

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2581, 20. juuni 2022, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL kohaldamiseks krediidiasutustele tegevusloa andmise taotlustes teabe esitamise suhtes ( 1 )

86

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitee OTSUS nr 2/2022, 30. november 2022, vaidluste lahendamist reguleeriva töökorra vastuvõtmise kohta [2022/2582]

103

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määruse (EL) 2019/818 (millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816) parandus ( ELT L 135, 22.5.2019 )

112

 

*

Nõukogu 26. juuli 2022. aasta otsuse (EL) 2022/2417 (Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise autokaubaveo lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta) parandus ( ELT L 318, 12.12.2022 )

113

 

*

Nõukogu 26. juuli 2022. aasta otsuse (EL) 2022/2435 (Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta) parandus ( ELT L 319, 13.12.2022 )

114

 

*

Komisjoni 7. detsembri 2022. aasta määruse (EL) 2022/2388 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses perfluoroalküülühendite piirnormidega teatavates toiduainetes) parandus ( ELT L 316, 8.12.2022 )

115

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2576,

19. detsember 2022,

millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon gaasitarneid relvana kasutades ja gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu turuga manipuleerides põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust.

(2)

See nõuab liidult jõulist ja koordineeritud reageerimist, et kaitsta oma kodanikke ja majandust ülemäära kõrgete ja manipuleeritud turuhindade eest ning tagada, et gaasivood jõuaksid ka gaasinappuse korral üle piiri kõigi gaasi vajavate tarbijateni. Selleks et vähendada sõltuvust Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnetest ja alandada ülemääraseid hindu, on väga oluline paremini koordineerida gaasi ostmist välistarnijatelt.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 122 lõikele 1 võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib suuri raskusi teatavate toodetega varustamisel, eelkõige energeetikasektoris. Selliste suurte raskuste hulka kuulub nii oht, et Venemaa peatab täielikult oma gaasitarned, kui ka äärmuslik energiahinna tõus, mis mõlemad kahjustavad liidu majandust.

(4)

Komisjon andis 18. mai 2022. aasta teatises „REPowerEU kava“ kohta teada kavatsusest luua koos liikmesriikidega ELi energiaostuplatvorm gaasi, veeldatud maagaasi (edaspidi „LNG“) ja vesiniku ühisostudeks. Nimetatud teatis kiideti heaks 30. ja 31. mail 2022 toimunud Euroopa Ülemkogul. Komisjon tutvustas kava „REPowerEU“ raames ka ELi energiaalase välistegevuse strateegiat, milles selgitatakse, kuidas liit toetab üleilmset õiglast üleminekut puhtale energiale eesmärgiga tagada kestlik, kindel ning taskukohane energia muu hulgas liidu energiavarustuse mitmekesistamisega, pannes eelkõige rõhku olemasolevate või uute gaasitarnijatega peetavatele läbirääkimistele poliitiliste kohustuste üle, et suurendada gaasitarneid ja sellega asendada Venemaa gaasitarned Euroopasse.

(5)

ELi energiaostuplatvorm võib etendada keskset rolli vastastikku kasulike partnerluste otsimisel, et suurendada varustuskindlust ja tagada kolmandatest riikidest ostetud gaasi puhul madalamad impordihinnad, kasutades täiel määral ära liidu kollektiivset mõjuvõimu. Selleks on oluline tõhustada rahvusvahelist suhtlust nii gaasitarnijate (torujuhtmegaas ja LNG) kui ka tulevaste saastevaba vesiniku tarnijatega. Liidu kollektiivse mõjuvõimu suurema tulemuslikkuse tagaks eelkõige ELi energiaostuplatvormi kaudu toimuv parem koordineerimine liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel suhetes kolmandate riikidega.

(6)

Kuna oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel, peaksid ühisostud andma liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele, mis tuleb kasuks lõpptarbijatele ning aitab tagada madalamad hinnad kui need, mida gaasi teenuseosutaja kaudu eraldi ostvad ettevõtjad muidu oleksid pidanud maksma.

(7)

Ühisostudega võib kaasneda soodsama kohtlemise või toetuse lubamine taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, näiteks biometaani ja vesiniku tarnimisele, kui neid on võimalik ohutult gaasisüsteemi sisestada, ning sellise gaasi tarnimisele, mis muidu oleks atmosfääri lastud või tõrvikpõletatud. Kui üheski asjaomases jurisdiktsioonis ei ole muud ametlikku nõuet, saavad käesoleva määruse kohaselt lepinguid sõlmivad ettevõtjad kasutada liitu suunduva tarneahela metaaniheite mõõtmisel, kontrollimisel ja asjaomaste aruannete koostamisel ÜRO nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerluse (OGMP 2.0) aruandlusraamistikku.

(8)

Käesoleva määruse kohaselt välja töötatud uus mehhanism peaks koosnema kahest etapist. Esimeses etapis koondaksid liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad komisjoniga lepingu sõlminud teenuseosutaja vahendusel oma gaasinõudluse. See võimaldaks gaasitarnijatel teha suurtel koondmahtudel põhinevaid pakkumisi, selle asemel, et teha arvukalt väiksemaid pakkumisi üksikostjatele. Teises etapis võivad liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad eraldi või teiste selliste ostjatega koordineeritult sõlmida gaasiostulepinguid maagaasitarnijate või -tootjatega, kes suudavad rahuldada koondatud nõudluse.

(9)

Kuna oleme jätkuvalt olukorras, kus esineb tõsiseid raskusi varustuskindluse tagamisel, peaksid nõudluse koondamine ja ühisostud andma liikmesriikide ettevõtjatele võrdsema juurdepääsu uutele või täiendavatele gaasiallikatele, mis tuleb kasuks lõpptarbijatele ning aitab tagada madalamad hinnad kui need, mida gaasi teenuseosutaja kaudu ostvad ettevõtjad muidu oleksid pidanud maksma. Esimene viide gaasi väga piiratud ühisostu võimalusele tasakaalustamise eesmärgil on juba tehtud komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta. Kõnealune ettepanek pärineb aga ajast, mil Venemaa Föderatsioon ei olnud veel alustanud agressioonisõda Ukraina vastu; lisaks käsitleti kõnealuses ettepanekus ainult ülekandesüsteemi haldurite väga konkreetseid vajadusi tasakaalustamisenergia järele ja see ei sisaldanud üksikasjalikku kontseptsiooni. Kuna koordineeritud gaasiostude jaoks vajalike struktuuride puudumine vajab kiiret ja palju ulatuslikumat lahendust, on asjakohane pakkuda välja ajutine kiirlahendus.

(10)

Seega võiksid nõudluse koondamine ja ühisostud suurendada liidu solidaarsust gaasi ostmisel ja jaotamisel. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt peaks gaasi ühisostmine toetama eelkõige neid ettevõtjaid, kes varem ostsid gaasi ainult või peamiselt Venemaa tarnijatelt, sest nõudluse koondamine ja ühisostud aitaksid neil hankida varusid teistelt maagaasitarnijatelt või -pakkujatelt soodustingimustel.

(11)

Nõudluse koondamine ja ühisostud peaksid aitama täita gaasihoidlaid praeguses hädaolukorras, juhul kui enamik Euroopa gaasihoidlate varudest peaks eelseisva talve lõpuks olema ammendunud. Lisaks peaksid kõnealused meetmed aitama osta gaasi varasemast koordineeritumal viisil, lähtuvalt solidaarsuse põhimõttest.

(12)

Seetõttu on olemas tungiv vajadus korraldada kiiresti ja ajutiselt nõudluse koondamine ja ühisostud. See võimaldaks kiiresti kindlaks määrata teenuseosutaja, kes alustaks nõudluse koondamist. Komisjoniga lepingu sõlminud teenuseosutajal oleks vaid mõni põhifunktsioon ja tema korraldatud protsess sisaldaks vaid nõudluse koondamises osalemisega seotud kohustuslikke elemente ning ei hõlmaks veel lepingutingimuste kohustuslikku koordineerimist ega kohustust esitada siduvaid pakkumisi gaasi ostmiseks teenuseosutaja kaudu.

(13)

Maagaasiettevõtjatele või gaasi tarbivatele ettevõtjatele ei tohiks panna kohustust osta gaasi teenuseosutaja kaudu, sõlmides gaasitarnelepingud või vastastikuse mõistmise memorandumid gaasitarnijate või -tootjatega, kes suudavad koondatud nõudluse rahuldada. Maagaasiettevõtjaid või gaasi tarbivaid ettevõtjaid kutsutakse siiski tungivalt üles tutvuma koostöövormidega, mis on kooskõlas konkurentsiõigusega, ning kasutama teenuseosutajat, et saada ühisostudest täit kasu. Seetõttu võiks teenuseosutaja ja osalevate ettevõtjate vahel välja töötada mehhanismi, milles määratakse kindlaks peamised tingimused, mille alusel ühisostus osalevad ettevõtjad võtavad kohustuse osta koondatud nõudlusele vastavat gaasi.

(14)

On oluline, et komisjon ja liikmesriigid omaksid kõigist ELis kavandatud ja sõlmitud gaasitarnelepingutest selget ülevaadet, et hinnata varustuskindluse ja energiasolidaarsuse eesmärkide täitmist. Seepärast peaksid ettevõtjad või liikmesriikide asutused teavitama komisjoni ja liikmesriike, kus need ettevõtjad on asutatud, kavandatud gaasiostudest, mis on suuremad kui 5 TWh aastas. See peaks kehtima eelkõige uute või uuendatud lepingute põhiteabe kohta. Komisjonil peaks olema lubatud anda soovitusi asjaomaste liikmesriikide maagaasiettevõtjatele või asutustele, eelkõige juhul, kui täiendav koordineerimine võiks parandada ühisostude toimimist või kui gaasi ostmiseks pakkumismenetluse algatamine või kavandatud gaasiostud võivad avaldada negatiivset mõju varustuskindlusele, siseturule või energiasolidaarsusele. Soovituse esitamine ei tohiks takistada asjaomaste liikmesriikide maagaasiettevõtjatel või ametiasutustel samal ajal läbirääkimisi jätkamast.

(15)

Liikmesriigid peaksid aitama komisjonil hinnata, kas asjaomased gaasiostud suurendavad liidu varustuskindlust ja on kooskõlas energiasolidaarsuse põhimõttega. Seetõttu tuleks selle hindamise koordineerimise hõlbustamiseks luua ajutine juhtnõukogu, mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest.

(16)

Ühisostude eesmärgil korraldatavat nõudluse koondamise protsessi peaks läbi viima sobiv teenuseosutaja. Seepärast peaks komisjon sõlmima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) kohase hankemenetluse kaudu lepingu sellise teenuseosutajaga, kes suudab välja töötada asjakohase infotehnoloogia vahendi (edaspidi „IT-vahend“) ja korraldada nõudluse koondamise protsessi. Ühisostus osalejatelt võiks tegevuskulude kandmiseks koguda tasusid.

(17)

Nõudlust koondavate ettevõtjate vahel pakkumisele juurdepääsuõiguste jaotamisel peaks teenuseosutaja kohaldama meetodeid, mis ei diskrimineeriks nõudluse koondamise väiksemaid ja suuremaid osalejaid ning peaksid olema õiglased, olenemata üksikute ettevõtjate taotletud gaasikogustest. Näiteks peaks teenuseosutaja andma juurdepääsuõigused proportsionaalselt gaasikogustega, mida üksikud ettevõtjad on deklareerinud ostma konkreetse tarneaja ja -koha jaoks. See võib olla asjakohane juhul, kui pakkumine ei kata piisavalt nõudlust liidu turul.

(18)

Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on keerukad protsessid, milles tuleb arvesse võtta eri elemente, mis hõlmavad lisaks hindadele ka tarnete mahtu, tarnekohti ja muid näitajaid. Seetõttu peaks valitud teenuseosutajal olema asjakohane kogemus maagaasi või sellega seotud teenuste ostude haldamisel ja koondamisel liidu tasandil. Nõudluse koondamine ja maagaasi ostmine on samuti tähtsal kohal liidus gaasivarustuskindluse tagamisel ja energiasolidaarsuse põhimõtte kaitsmisel.

(19)

Kui teave tehakse nõudluse koondamise eesmärgil kättesaadavaks komisjonile, ajutise juhtnõukogu liikmetele või nõudluse koondamise IT-vahendit loovale või haldavale teenuseosutajale, on äärmiselt oluline tagada tundliku äriteabe kaitse. Seepärast peaks komisjon rakendama tõhusaid vahendeid, et kaitsta kõnealust teavet volitamata juurdepääsu ja küberriskide vastu. Kõiki isikuandmeid, mida võidakse töödelda nõudluse koondamise ja ühisostude raames, tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (3).

(20)

Ühisoste võiks korraldada eri kujul. Selleks võiks kasutada pakkumismenetlust või enampakkumist, mille korraldab teenusepakkuja, kes IT-vahendi abil koondab maagaasiettevõtjate ja gaasi tarbivate ettevõtjate nõudluse ja võimaluse korral sobitab seda maagaasitarnijate või -tootjate pakkumistega.

(21)

Üks nõuete koondamise ja ühisostude korraldamise eesmärke on vähendada tarbetu hinnatõusu ohtu, mis võib tekkida siis, kui mitu ettevõtjat teevad pakkumisi ühe sama gaasikoguse kohta. See, kas kõik ühisostudega kaasnevad eelised jõuavad ka lõpptarbijani, sõltub lõppkokkuvõttes ettevõtjate endi otsustest. Suurettevõtjad peaksid seda arvesse võtma ka siis, kui neil on võimalik gaasi müüa kõrgema hinnaga. Ettevõtjad, kes saavad ühisostus osaledes madalamatest gaasihindadest kasu, peaksid selle kasu üle kandma tarbijatele. Madalamate hindade edasikandumine oleks ühisostude edukuse oluline näitaja, sest see on tarbijate jaoks väga tähtis.

(22)

Nõudluse koondamises ja ühisostudes peaksid saama osaleda liidus asutatud maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad. Eelkõige tööstustarbijad, kes tarbivad oma tootmisprotsessides intensiivselt gaasi, näiteks väetise-, terase-, keraamika- ja klaasitootjad, võivad samuti ühisostudest kasu saada, kuna ühisostud võimaldavad neil koondada oma nõudlust, sõlmida lepinguid gaasi ja LNG-lastide kohta ning struktureerida tarneid vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Ühisostu korraldamise protsessil peaksid olema läbipaistvad normid selle kohta, kuidas sellega ühineda ning need normid peaksid tagama ühisostu avatuse.

(23)

Liidu väljakuulutatud poliitiline eesmärk on nõudluse koondamise ja ühisostmise avamine ka Lääne-Balkani ja kolme assotsieerunud idapartnerlusriigi jaoks. Seepärast tuleks energiaühenduse osalisriikides asutatud ettevõtjatel lubada osaleda käesoleva määrusega kehtestatud nõudluse koondamises ja ühisostudes, tingimusel et kehtestatud on vajalik kord.

(24)

On vaja vähendada liidu sõltuvust gaasist, mida tarnitakse Venemaa Föderatsioonist. Seetõttu tuleks ühisostudest ja nende korraldamisest kõrvale jätta ettevõtjad, kes on Venemaa Föderatsiooni või mõne Venemaa füüsilise või juriidilise isiku kontrolli all, või ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel liidu piiravaid meetmeid, ning ettevõtjad, kes on sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omandis või kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid.

(25)

Selleks et vältida olukorda, kus Venemaa Föderatsioonis asutatud Venemaa füüsiliste või juriidiliste isikute või ettevõtjate kontrollitavate ettevõtjate või muude asutuste osalemine nõudluse koondamises ja ühisostudes ohustaks Venemaa Föderatsioonist tarnitavast gaasist mitmekesistamise eesmärki, tuleks kõnealuste üksuste osalemine samuti välistada.

(26)

Lisaks ei tohiks ühisostudeks kasutada Venemaa Föderatsioonist pärit maagaasi. Sel eesmärgil tuleks ühisostudest jätta välja maagaas, mis siseneb liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse konkreetsete sisenemiskohtade kaudu, sest tõenäoliselt siseneb nende sisenemiskohtade kaudu liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse Venemaa Föderatsioonist pärinev maagaas.

(27)

Gaasi ühisostus osalejad võivad vajada finantstagatisi, kui mõni ettevõtja ei suuda lepingujärgse lõppmahu eest tasuda. Liikmesriigid või muud sidusrühmad võivad anda ühisostus osalejatele rahalist toetust, sealhulgas tagatisi. Rahalist toetust andes tuleks järgida liidu riigiabi eeskirju, sealhulgas vajaduse korral komisjoni poolt 23. märtsil 2022 vastu võetud ajutist kriisiabiraamistikku, mida muudeti 28. oktoobril 2022.

(28)

Gaasihoidlate täitmine on liidu varustuskindluse tagamiseks hädavajalik. Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnete vähenemise tõttu võib liikmesriikidel olla raske täita gaasihoidlad, et tagada gaasivarustuskindlus 2023.–2024. aasta talveks nii, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1032 (4). Võimalus osaleda teenuseosutaja pakutavas nõudluse koondamises võib aidata liikmesriikidel seda probleemi vähendada. Konkurentsiõiguse piires võiks see eelkõige aidata hoidlaid koordineeritult täita ja hallata, pidades silmas järgmist täitmishooaega, ning vältida ülemäära järske hinnatõuse, mille üheks põhjuseks on puudulik koordineerimine gaasihoidlate täitmisel.

(29)

Suurendamaks ühisostude rolli gaasihoidlate täitmisel kooskõlas määruses (EL) 2022/1032 sätestatud vahe-eesmärkidega, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad kasutaksid täituvuse sihttaseme saavutamise ühe võimaliku vahendina teenuseosutaja korraldatud protsessi.

(30)

Määruse (EL) 2022/1032 kohaselt peavad liikmesriigid täitma oma gaasihoidlad 2023. aasta 1. novembriks 90 % ulatuses. See eesmärk on 2022. aasta 1. novembriks kehtestatud täituvuse sihttasemest (80 %) suurem. Ühisostud võiksid aidata liikmesriikidel seda uut eesmärki saavutada. Seda tehes peaksid liikmesriigid nõudma, et kodumaised ettevõtjad kasutaksid teenuseosutajat piisavalt suure gaasinõudluse koondamiseks, mis vähendaks ohtu, et nende gaasihoidlaid ei suudeta täita. Liikmesriigid peaksid nõudma, et nende ettevõtjad lisaksid nõudluse koondamise protsessi mahud, mis moodustavad nende hoidlatele järgmiseks aastaks kehtestatud täituvuse sihttasemest vähemalt 15 %, mis moodustab kogu liidu peale kokku ligikaudu 13,5 miljardit kuupmeetrit. Liikmesriigid, kelle territooriumil puuduvad maa-alused gaasihoidlad, peaksid osalema nõudluse koondamise protsessis gaasimahuga, mis on samaväärne 15 protsendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (5) artikli 6c kohasest koormuse jagamise kohustusest.

(31)

Nõudluse koondamise ja ühisostudega ei nähta ette gaasihoidlate, sealhulgas strateegiliste gaasihoidlate haldamist ning need ei piira määruste (EL) 2017/1938 ja (EL) 2022/1032 kohaldamist.

(32)

Selleks et ühisostmist tulemuslikult kasutada ja sõlmida gaasilepinguid teenuseosutajale pakkumise esitanud tarnijatega, peaks ettevõtjatel olema võimalik liidu õiguse piires kooskõlastada selliseid ostutingimusi nagu tarnete maht, gaasi hind ning tarnekohad ja -ajad. Gaasiostukonsortsiumis osalevad ettevõtjad peaksid siiski tagama, et otse või kaudselt vahetatav teave piirdub sellega, mis on rangelt vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 101. Lisaks tuleks käesoleva määruse kohaste läbipaistvust ja juhtimist käsitlevate sätetega tagada, et ostukonsortsiumi lepingud ei ohusta varustuskindlust ega energiasolidaarsust, eelkõige juhul, kui ostuprotsessis osalevad otseselt või kaudselt liikmesriigid.

(33)

Moodustada võib mitu gaasiostukonsortsiumi, kuid kõige tõhusam oleks luua üksainus gaasiostukonsortsium, kuhu kuuluks võimalikult palju ettevõtjaid, kes on koondanud oma nõudluse teenuseosutaja kaudu, ja mis oleks kavandatud kooskõlas liidu konkurentsiõiguse sätetega. Lisaks peaks jõudude ühendamine üheks gaasiostukonsortsiumiks tugevdama liidu läbirääkimispositsiooni turul ja tegema võimalikuks soodsad tingimused, mida väiksemate ettevõtjate või killustatud tegevusega vaevalt oleks võimalik saavutada.

(34)

Käesoleva määruse kohaste gaasiostukonsortsiumide loomine ja rakendamine peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega, mille kohaldamisel võetakse arvesse praegust erandlikku turuolukorda. Komisjoni sõnul on ta valmis ettevõtjaid sellise gaasiostukonsortsiumi kavandamisel toetama ja tegema vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artiklile 10 otsuse, et ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102 ei kohaldata, tingimusel et lisatakse asjaomased kaitsemeetmed ja et neid ka järgitakse. Lisaks on komisjon teatanud oma valmisolekust anda mitteametlikke suuniseid, kui mõnes muus konsortsiumis osalevatel ettevõtjatel tekib küsimusi seoses nendevahelise ühisostukokkuleppe ühe või mitme elemendi hindamisega liidu konkurentsieeskirjade alusel.

(35)

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe nõudluse koondamise ja ühisostmisega seotud meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärgi saavutamiseks, kuna kõnealuseid meetmeid rakendatakse vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud piiratud erand, mis hõlmab kohustuslikku osalemist nõudluse koondamises gaasihoidlate täitmise eesmärgil, ning eraettevõtjad jäävad asjaomase ühisostu raames sõlmitud gaasitarnelepingute osalisteks.

(36)

Liidu LNG rajatiste vastuvõtuvõime ja gaasihoidlate kasutamise optimeerimiseks on vaja tõhusamat läbipaistvuskorda ning organiseeritud turgu, mis sarnanevad juba torujuhtmegaasi transportimiseks looduga ja mis hõlbustaksid järelkauplemist gaasihoidlate hoiustamisvõimsuse ja LNG rajatiste võimsusega. See on eriti oluline, arvestades hädaolukorda ja muutusi gaasivoogudes, st Venemaa Föderatsiooni torujuhtmegaasi asendamist LNG-ga. Asjakohased sätted sisalduvad komisjoni esitatud direktiivi ettepanekus, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturgude ühiseeskirju, ning määruse ettepanekus taastuvallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku siseturu kohta. Nende sätete võimalikult kiire rakendamine kriisile reageerimise raames on äärmiselt oluline, et tagada suurem tõhusus ning nõuetekohane läbipaistvus LNG rajatiste ja gaasihoidlate kasutamisel. Üleeuroopalise läbipaistvusplatvormi puhul peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada olemasolevaid liidu läbipaistvusplatvorme LNG rajatise ja gaasihoidlate jaoks, et tagada käesoleva määruse kiire rakendamine. Järelturul müüdava võimsuse reserveerimisplatvormi puhul peaksid LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad saama kasutada oma olemasolevaid platvorme, täiendades neid vajalike funktsioonidega.

(37)

Gaasitranspordivõimsuse pikaajaliste reserveeringute puhul nähakse praegustes ülekoormusega tegelemise normides ette menetlused põhimõttel „kasuta või kaota“. Samas on tegemist pikaajaliste menetlustega, kuna mõju hakkab avalduma alles kuue kuu möödudes, ning nende puhul peavad riikide reguleerivad asutused järgima rangeid haldusmenetlusi. Seetõttu tuleks neid norme karmistada ja lihtsustada, et anda gaasisüsteemi halduritele vahendid kiireks reageerimiseks gaasivoomuutustele ja võimaliku ülekoormusega seotud probleemide lahendamiseks. Eelkõige võiksid uued normid kiirendada selliste pikaajaliste võimsuste turustamist, mis muidu jääksid kasutamata, pannes seeläbi torujuhtmed tõhusamalt tööle.

(38)

Ülekandesüsteemi haldurid peaksid analüüsima kättesaadavat teavet selle kohta, kuidas kasutajad ülekandevõrku kasutavad, ja tegema kindlaks, kas esineb lepingulise kindla võimsuse alakasutamist. Sellist alakasutamist tuleks määratleda kui olukorda, kus võrgu kasutaja kasutas või pakkus viimase 30 päeva jooksul turul keskmiselt vähem kui 80 % reserveeritud kindlast võimsusest. Alakasutamise korral peaks ülekandesüsteemi haldur avaldama järgmise kuu enampakkumise jaoks andmed kasutatava võimsuse kohta ja seejärel kõnealuse võimsuse enampakkumisel maha müüma. Teise võimalusena peaks riikide reguleerivatel asutustel olema võimalik otsustada kasutada selle asemel kindla järgmise päeva „kasuta või kaota“ mehhanismi. Viimasel juhul tuleks mehhanismi kohaldada kõigi ühenduspunktide suhtes, olenemata sellest, kas need on ülekoormatud või mitte.

(39)

Ettevõtjad, kes ostavad gaasi või pakuvad gaasi tarnimist eelnevalt kindlaks määratud sihtkohtadesse ühisostude teel, peaksid tagama transpordivõimsuse gaasi tarnepunktidest sihtkohta. Kohaldatavate siseturu eeskirjade, sealhulgas gaasivõrgueeskirjade eesmärk on aidata tagada transpordivõimsust. Riiklikud reguleerivad asutused, ülekandesüsteemi haldurid, LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad ning reserveerimisplatvormid peaksid uurima võimalusi, kuidas parandada taristu kasutamist taskukohasel viisil, uurides võimalust töötada välja uusi transpordivõimsustooteid, mis ühendavad ELi-siseseid ühenduspunkte, LNG rajatisi ja gaasihoidlaid, järgides samal ajal kohaldatavaid siseturu eeskirju, eelkõige komisjoni määrust (EL) 2017/459 (7).

(40)

Kuigi erakorralised kriisiolud toovad kaasa Euroopa gaasivõrkude voogude muutumise, mille tulemuseks on teatavates liidu ühenduspunktides erakordselt kõrged ülekoormustasud, on dialoogis mõjutatud liikmesriikide asjaomaste reguleerivate asutustega võimalik leida kehtivate normide alusel mõningane paindlikkus, vajaduse korral komisjoni kaasabil.

(41)

Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse on põhjustanud Euroopa maagaasiturgudel suurt ebakindlust ja häireid. Seetõttu on maagaasiturgudel viimastel kuudel kajastunud ebakindlus tarnete suhtes ning sellest ebakindlusest mõjutatud turuootused on toonud kaasa ülikõrged ja volatiilsed maagaasihinnad. See omakorda on avaldanud turuosalistele lisasurvet ja kahjustanud liidu energiaturgude sujuvat toimimist.

(42)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (8) on sätestatud normid, millega tagatakse selliste kauplemiskohtade nõuetekohane toimimine, kus muu hulgas kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega. Vastavalt kõnealuse direktiivi sätetele peavad liikmesriigid nõudma, et reguleeritud turul oleksid kehtestatud mehhanismid, millega tagatakse finantsturgude õiglane ja nõuetekohane toimimine. Kõnealuste mehhanismide eesmärk aga ei ole piirata päevasiseseid hinnamuutusi ning need ei ole suutnud ära hoida gaasi- ja elektrituletisinstrumentide turgudel täheldatud erakordset volatiilsust.

(43)

Võttes arvesse probleeme, millega turuosalised energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevates kauplemiskohtades silmitsi seisavad, ja kiireloomulist vajadust tagada, et energia tuletisinstrumentide turud täidaksid jätkuvalt oma rolli reaalmajanduse riskimaandusvajaduste rahuldamisel, on asjakohane nõuda, et kauplemiskohad, kus kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega, kehtestaksid ajutised päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismid, mis aitaksid liigsetele hinnamuutustele tõhusamalt reageerida. Selleks et tagada kõnealuste mehhanismide kohaldamine kõige asjakohasemate lepingute suhtes, tuleks neid kohaldada energiaga seotud kuni 12-kuulise tähtajaga tuletisinstrumentide suhtes.

(44)

Kauplemiskohad, kus pakutakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumente, lubavad sageli osaleda eri energiaettevõtjatel kõigist liikmesriikidest. Sellised energiaettevõtted sõltuvad suurel määral tuletisinstrumentidest, millega sellistes kauplemiskohtades kaubeldakse, et tagada elutähtsad gaasi- ja elektritarned liidu eri paigus. Liigsed hinnamuutused energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevates kauplemiskohtades avaldavad seega mõju kogu liidu energiaettevõtete tegevusele ja mõjutavad lõppkokkuvõttes negatiivselt ka lõpptarbijaid. Seepärast tuleks liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus koordineerida päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kasutuselevõttu ja kohaldamist, mis võimaldaks kõikidel energiavarustuskindluse seisukohast olulistel ettevõtjatel igas liikmesriigis saada kasu kaitsemeetmetest, millega välditaks suuri hinnamuutusi, mis kahjustavad nende äritegevuse jätkamist ja selle kaudu ka lõpptarbijaid.

(45)

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismid peaksid tagama, et hinnad kauplemispäeva jooksul liigselt ei kõiguks. Nimetatud mehhanismid peaks põhinema turuhinnal, mida vaadeldakse korrapäraste ajavahemike järel. Võttes arvesse energiaturu tuletisinstrumentide suurt mitmekesisust ja selliste instrumentidega seotud kauplemiskohtade iseärasusi, tuleks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme kohandada vastavalt nende instrumentide ja turgude eripärale. Seepärast peaksid kauplemiskohad kehtestama hinnapiirid, võttes arvesse iga asjakohase energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili.

(46)

Kauplemispäeva esimese võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutatava avamishinna määramisel peaks kauplemiskoht tuginema meetodile, mida ta tavaliselt kohaldab, et määrata kindlaks hind, millega konkreetne energiaga seotud kaubatuletisinstrument kauplemispäeva alguses kõigepealt kaupleb. Avamishinna kindlaksmääramisel pärast kauplemispäeval tekkida võivat kauplemiskatkestust peaks kauplemiskoht kohaldama metoodikat, mida ta peab kõige asjakohasemaks, et tagada nõuetekohase kauplemise jätkumine.

(47)

Kauplemiskohad peaksid saama rakendada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kas integreerides selle oma olemasolevatesse direktiivi 2014/65/EL kohaselt juba loodud kauplemispiirangutesse või lisamehhanismina.

(48)

Tagamaks, et kauplemiskoha kasutatav päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism toimib läbipaistvalt, peaks kauplemiskoht põhjendamatu viivituseta avalikustama selle üldiste omaduste kirjelduse alati kui ta kohaldab mõnda muudatust. Õiglase ja nõuetekohase kauplemise tagamiseks ei tohiks kauplemiskohtadelt siiski nõuda kasutatava mehhanismi kõigi tehniliste parameetrite avaldamist.

(49)

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kogutud teabe põhjal, mis käsitleb volatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamist liidus asuvate energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega tegelevate kauplemiskohtade poolt, ilmneb et mehhanismi rakendamist on vaja rohkem ühtlustada, et tagada hindade ülemäärase volatiilsuse tõhusam juhtimine kogu liidus, peaks komisjonil olema võimalik määrata kindlaks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamise ühtsed tingimused, näiteks hinnapiiride uuendamise sageduse või meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui kauplemine liigub väljapoole neid hinnapiire. Komisjonil peaks olema võimalik võtta arvesse iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili.

(50)

Selleks et anda kauplemiskohtadele piisavalt aega käesolevas määruses kirjeldatud päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi nõuetekohaseks rakendamiseks, tuleks kauplemiskohtadele anda kõnealuse mehhanismi loomiseks aega kuni 31. jaanuarini 2023. Tagamaks, et kauplemiskohad suudavad isegi enne selle mehhanismi loomist hindade liigse kõikumisega kiiresti toime tulla, peaks neil olema esialgne mehhanism, mis võimaldab üldjoontes saavutada sama eesmärgi nagu päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism.

(51)

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismidega kauplemiskohtadele ja kauplejatele kehtestatavad kohustused ja piirangud ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalikud, et võimaldada energiaettevõtjatel jätkata osalemist gaasi- ja elektriturgudel ning täita oma riskimaandusvajadusi, aidates seeläbi tagada lõpptarbijate energiavarustuskindluse.

(52)

Selleks et tagada päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide tõhus kohaldamine, peaksid pädevad asutused tegema järelevalvet selle üle, kuidas kauplemiskohad mehhanisme rakendavad, ja esitama korrapäraselt ESMAle sellise rakendamise kohta aruande. Kindlustamaks, et päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme rakendatakse järjepidevalt, peaksid pädevad asutused tagama, et erinevused selles, kuidas kauplemiskohad kõnealuseid mehhanisme rakendavad, on nõuetekohaselt põhjendatud.

(53)

Selleks et tegeleda võimalike liikmesriikidevaheliste erinevustega päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide kohaldamises ning tuginedes pädevate asutuste esitatud aruannetele, peaks ESMA koordineerima liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja dokumenteerima kõik täheldatud erinevused selles, kuidas kauplemiskohad päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanisme liidu eri jurisdiktsioonides kohaldavad.

(54)

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni maagaasitarnete enneolematut vähenemist ja jätkuvat ootamatute tarnehäirete ohtu, seisab liit silmitsi kiireloomulise vajadusega oma gaasivarustust mitmekesistada. Euroopa LNG-turg on aga alles tekkimas ja sellel turul valitsevate hindade korrektsust on raske hinnata. Selleks et saada täpne, objektiivne ja usaldusväärne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (9) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) koguma kõiki LNG-turu andmeid, mis on vajalikud, et määrata LNG päevane hinnanguline hind.

(55)

Hinnangulise hinna määramine peaks põhinema kõigil tehingutel, mis on seotud LNG-tarnetega liitu. ACERil peaks olema õigus koguda kõnealuseid turuandmeid kõigilt osalistelt, kes tegelevad LNG-tarnetega liitu. Kõik sellised osalised peaksid olema kohustatud esitama ACERile kõik LNG-turu andmed nii reaalajalähedaselt kui tehnoloogiliselt võimalik kas pärast tehingu sõlmimist või tehingu tegemiseks ostu- või müügipakkumise esitamist. ACERi tehtav hinnangulise hinna määramine peaks hõlmama kõige täielikumat andmekogumit ELi suunduvate LNG-tarnete kohta, sealhulgas tehingute hindu ning alates 31. märtsist 2023 ostu- ja müügihindu. Avaldades iga päev selle objektiivse hinnangulise hinna ja selle kindlakstehtud erinevuse võrreldus turu muude võrdlushindadega LNG võrdlusaluse näol, sillutatakse teed selle hinna vabatahtlikule kasutuselevõtule võrdlushinnana turuosaliste lepingutes ja tehingutes. Kui LNG hinnanguline hind ja LNG võrdlusalus on kasutusele võetud, võiksid neist saada ka selliste tuletislepingute viitemäärad, mida kasutatakse LNG hinna või LNG hinna ja muude gaasihindade vahega seotud riskide maandamiseks. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust kehtestada LNG hinnanguline hind, tuleks see hind esimest korda avaldada hiljemalt 13. jaanuar 2023.

(56)

Praegused volitused, mis on ACERile antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (10) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 (11),(„energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrused“), ei ole piisavad, et luua täielik ja terviklik andmekogum, mis hõlmaks kõiki LNG-tarneid liitu. Selline terviklik ja täielik andmekogum igapäevaseks hinnangulise hinna määramiseks on aga vajalik selleks, et liit saaks solidaarsuse vaimus juhtida LNG rahvusvahelise impordiga seotud hankepoliitikat, eelkõige praeguses kriisiolukorras. Asjakohased andmed ja teave LNG-lepingute kohta on vajalikud ka selleks, et saaks jälgida hindade arengut, teha andmekvaliteedikontrolle ja tagada kvaliteet. See ajutine vahend peaks võimaldama ACERil koguda kõiki turuandmeid, mida on vaja, et koostada põhjalik ja representatiivne hinnang liitu suunduvate LNG-tarnete hinna kohta.

(57)

Kuigi LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse alaline kasutuselevõtt tuleks hilisemas etapis lisada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste põhjalikumasse läbivaatamisse, nõuab jätkuv kriisiolukord kiiret tegutsemist juba praegu, et ajutiselt lahendada praegune tõsiste tarneraskustega olukord ja tegeleda liitu suunduvate LNG-tarnete täpse hinnastamise küsimusega, kuni energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste muudatused saab vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

(58)

Selleks et kohe suurendada hindade läbipaistvust ja planeerimiskindlust LNG imporditurul, tuleks kindlaks määrata, et asjaomane andmekogum peaks sisaldama nii teavet lõpuleviidud LNG-tehingute hindade ja koguste kohta ning ELi suunduvate LNG-tarnetega seotud ostu- ja müügipakkumiste hindade ja koguste kohta kui ka hinnavalemit pikaajalises lepingus, millest hind tuletatakse, kui see on asjakohane.

(59)

LNG turuosalised, kelle suhtes kehtib aruandekohustus, tuleks määratleda kui turuosalised, kes osalevad liitu tarnimiseks mõeldud LNG-lasti ostus või müügis. Nende LNG-turu osaliste suhtes tuleks kohaldada energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruste kohaselt turuosaliste suhtes kehtivaid kohustusi ja keelde.

(60)

ACERil peaks koostöös komisjoniga olema laialdased volitused täpsustada nende turuandmete kvaliteeti ja sisu, mida ta kogub, et määrata liitu suunduvate LNG-tarnete päevane hinnanguline hind. Samuti peaks tal olema ulatuslik kaalutlusõigus oma eelistatud edastusprotokolli valikul. Selleks et esitatavate turuandmete kvaliteet oleks võimalikult kõrge, peaks ACERil olema õigus täpsustada talle esitatavate turuandmete kõiki parameetreid. Sellised parameetrid peaksid muu hulgas hõlmama võrdlusühikuid, mida kasutatakse hinnaandmete esitamisel, võrdlusühikuid, mida kasutatakse koguseandmete esitamisel, tehingute tähtaegu või tehingueelsete ostu- ja müügipakkumiste andmeid ning edastamisprotokolle, mida kasutatakse nõutud andmete edastamiseks ACERile.

(61)

ACER peaks samuti kehtestama metoodika, mida ta kasutab LNG päevase hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti selle metoodika korrapärase läbivaatamise protsessi.

(62)

Käesoleva määruse alusel avaldatav hinnanguline hind peaks tagama liikmesriikidele ja teistele turuosalistele suurema läbipaistvuse seoses valitseva hinnaga LNG Euroopasse importimisel. Hindade suurem läbipaistvus peaks omakorda võimaldama liikmesriikidel ja liidus asuvatel eraõiguslikel üksustel tegutseda teadlikumalt ja koordineeritumalt LNG ostmisel üleilmsetelt turgudelt, eelkõige kui nad kasutavad teenuseosutajat. Parem koordineerimine LNG ostmisel peaks võimaldama liikmesriikidel vältida üksteise ülepakkumist või ostuhindu, mis ei ole kooskõlas valitseva turuhinnaga. Seepärast on käesoleva määruse alusel avaldatavad hinnangulised hinnad ja võrdlusalused väga olulised, et suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust LNG piiratud varude hankimisel.

(63)

Turuosaliste kohustus esitada ACERile teavet LNG-tehingute kohta on vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk võimaldada ACERil määrata kindlaks LNG võrdlusalus, eelkõige kuna see on kooskõlas turuosaliste kohustustega, mis tulenevad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrustest, ning ACER hoiab tundlikku äriteavet konfidentsiaalsena.

(64)

Lisaks kauplemispiirangule ja LNG võrdlusalusele on kättesaadavad ka muud sekkumised, sealhulgas ajutine dünaamiline hinnakoridor, nagu Euroopa Ülemkogu oma 20. ja 21. oktoobri 2022. aasta järeldustes nõudis, võttes arvesse järgmisi kaitsemeetmeid: seda tuleks kohaldada maagaasitehingutele gaasibörsi Title Transfer Facility (TTF) virtuaalses kauplemispunktis, mida haldab Gasunie Transport Services B.V.; liidu muud gaasi kauplemispunktid võib ajutise dünaamilise hinnakoridori kaudu siduda korrigeeritud TTF hetkehinnaga; see ei tohiks piirata börsiväliseid gaasitehinguid, ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust, peaks sõltuma gaasisäästu eesmärgi täitmisel tehtud edusammudest ega tohiks põhjustada gaasitarbimise üldist suurenemist, peaks olema kavandatud nii, et see ei takistaks turupõhiseid ELi-siseseid gaasivooge, ei mõjutaks energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist ning võtaks arvesse gaasi turuhindu erinevatel organiseeritud turgudel kogu liidus.

(65)

Määrusega (EL) 2017/1938 on liikmesriikidele juba ette nähtud võimalus seada hädaolukorras esikohale teatavate kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamade varustamine gaasiga, arvestades nende tähtsust elektrivarustuskindluse tagamisel ja võrgu tasakaalustamatuse vältimisel. Kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad ja nende tarbitavad gaasikogused võivad oluliselt mõjutada hädaolukorras solidaarsusmeetme jaoks saadaval olevaid gaasikoguseid. Sellega seoses peaks liikmesriikidel, erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõigetest 1, 3 ja 8, olema ajutiselt võimalik taotleda erakorralisi solidaarsusmeetmeid ka siis, kui nad ei suuda hankida kriitilise tähtsusega gaasikoguseid, mis on vajalikud selleks, et tagada elektritootmise jätkumine kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamades. Samal põhjusel peaks solidaarsust pakkuvatel liikmesriikidel olema õigus tagada, et solidaarsuse pakkumine teistele liikmesriikidele ei sea ohtu tarneid nende solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele ega muid esmaseid teenuseid, näiteks kaugküte, ning nende endi kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamade tööd.

(66)

Igas liikmesriigis tuleks kehtestada elektrivarustuskindluse säilitamiseks vajalike kriitilise tähtsusega gaasikoguste ülemmäär, et vältida tarbetuid või kuritarvitavaid solidaarsustaotlusi või põhjendamatuid piiranguid abivajavale liikmesriigile solidaarsuse osutamisel. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguse kindlaksmääramise ja selliste piirangute kehtestamise aluseks on Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) talveprognoosis kasutatud metoodika. ENTSO-E arvutatud elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogused kajastavad üleeuroopalise elektriga varustatuse tagamiseks tingimata vajalikke gaasikoguseid, kasutades kõiki tururessursse, pidades gaasi alati tähtsuse järjekorras viimaseks. ENTSO-E metoodika põhineb halvimate võimalike kliima- ja sundkatkestuste stsenaariumide suurel valimil. Asjaolu, et ENTSO-E metoodikas ei võeta arvesse kogu soojus- ja elektrienergia koostootmist, ei takista liikmesriike käsitamast kaitstud tarbijate kaugkütterajatisi määruse (EL) 2017/1938 määratluse kohaselt kaitstutena. Liikmesriikide puhul, kus elektri tootmine sõltub üksnes LNG tarnetest ning kus ei ole märkimisväärset hoiustamisvõimsust, tuleks elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguseid vastavalt kohandada. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogus võib olla väiksem kui elektri tootmiseks tarbitud gaasi varasem tase, sest elektri piisavust saab tagada muude vahenditega, sealhulgas liikmesriikidevaheliste tarnetega.

(67)

See ei välista siiski, et tegelikud minimaalsed gaasikogused, mida solidaarsust taotlev liikmesriik või solidaarsust pakkuv liikmesriik vajavad, võivad elektrikriisi vältimiseks olla suuremad kui ENTSO-E poolt modelleeritud väärtused. Sellistel juhtudel peaks solidaarsust taotleval liikmesriigil või solidaarsust pakkuval liikmesriigil olema võimalik ületada käesolevas määruses sätestatud maksimumväärtusi, kui ta suudab põhjendada, et kõnealune on elektrikriisi vältimiseks vajalik, näiteks juhul, kui on vaja kasutada sageduse taastamise reserve ja alternatiivkütuseid, või erandlike stsenaariumide korral, mida ENTSO-E talveprognoosis arvesse ei võetud, pidades eelkõige silmas veetasemeid või ootamatuid sündmusi. Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogus hõlmab määratluse kohaselt kogu gaasi, mida on vaja stabiilse elektrivarustuse tagamiseks, ning hõlmab seega gaasi tootmiseks ja transportimiseks vajalikku elektrit, samuti elutähtsa taristu olulisi sektoreid ja rajatisi, mis on olulised sõjaväe, riikliku julgeoleku ja humanitaarabi teenuste toimimiseks.

(68)

Turuosalistele kehtestatavad piirangud, mis nähakse ette solidaarsuskaitse laiendamisega kriitilise tähtsusega gaasikogustele, on vajalikud, et tagada gaasivarustuskindlus olukorras, kus gaasitarned on vähenenud ja nõudlus talveperioodil suurenenud. Need piirangud tuginevad olemasolevatele meetmetele, mis on sätestatud vastavalt määruses (EL) 2017/1938 ja nõukogu määruses (EL) 2022/1369 (12) ning mille eesmärk on muuta need meetmed praeguse olukorra jaoks tõhusamaks.

(69)

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide vabadust võtta arvesse võimalikku pikaajalist kahju tööstuskäitistele, kui nad seavad esikohale nõudluse, mida tuleks vähendada või piirata, et olla suuteline pakkuma solidaarsust teisele liikmesriigile.

(70)

Teatavad tarbijad, sealhulgas kodumajapidamised ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on gaasitarnehäirete negatiivse mõju suhtes eriti tundlikud. Seepärast kehtestati määrusega (EL) 2017/1938 liikmesriikide vahelise solidaarsuse mehhanism, mille abil leevendada tõsise hädaolukorra mõju liidus ning tagada, et gaas jõuaks solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijateni. Teatavatel juhtudel võidakse aga ka kaitstud tarbijate gaasitarbimist pidada mittehädavajalikuks. Sellise tarbimise vähendamine, mis on hädavajalikust selgelt suurem, ei kahjustaks määruses (EL) 2017/1938 sätestatud eesmärke, eelkõige kuna gaas, mida tarbitakse mittehädavajalikul eesmärgil, võib põhjustada tõsist kahju muudes era- või ärisektorites. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus säästa gaasi ka kaitstud tarbijate mittehädavajaliku tarbimise vähendamisega konkreetsete tingimuste korral, kui selline vähendamine on füüsiliselt teostatav ilma, et see mõjutaks hädavajalikke kasutusviise. Liikmesriikide võetavad vähendamismeetmed peaksid siiski olema rangelt piiratud mittehädavajaliku tarbimisega ega tohiks mingil juhul vähendada kaitstud tarbijate põhitarbimist ega piirata nende suutlikkust oma kodu piisavalt kütta.

(71)

Liikmesriikidel ja nende pädevatel asutustel peaks olema vabadus määrata kindlaks kohaldatavad vähendamismeetmed ja toimingud, mida käsitatakse mittehädavajaliku tarbimisena, nagu välisküte, elamute ujumisbasseinide ja muude lisarajatiste kütmine. Kui liikmesriikidel on võimalus piirata mittehädavajalikku tarbimist, peaks neil olema võimalik tugevdada kaitsemeetmeid ja tagada gaasi tarnimine teiste oluliste sektorite, teenuste ja tööstusettevõtete jaoks, et nad saaksid jätkata oma tegevust kriisi ajal.

(72)

Kõik meetmed kaitstud tarbijate mittehädavajaliku tarbimise vähendamiseks peaksid olema vajalikud ja proportsionaalsed ning neid tuleks kohaldada konkreetselt määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 kohases kriisiolukorras või määruse (EL) 2022/1369 kohases liidu häireolukorras. Vaatamata mittehädavajaliku tarbimise vähendamise meetmete kohaldamisele peaksid kaitstud tarbijad olema jätkuvalt kaitstud varustuse katkestuse eest. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et sellised meetmed ei piira kaitset, mida nõutakse vähekaitstud tarbijatele, kelle praegust tarbimist tuleks pidada hädavajalikuks, ilma et see mõjutaks tarnete katkemist tehnilistel põhjustel.

(73)

Liikmesriigid võivad ise otsustada, kas ja kuidas eristada kaitstud tarbijate hädavajalikku tarbimist ja mittehädavajalikku tarbimist. Solidaarsusmeetmeid taotlev liikmesriik, kes otsustab sellist eristamist mitte teha, ei peaks olema kohustatud tõendama, et mittehädavajalikku tarbimist on võimalik enne solidaarsustaotluse esitamist vähendada. Solidaarsust pakkuvalt liikmesriigilt ei tohiks nõuda, et solidaarsusmeetmete jaoks kättesaadava gaasikoguse kindlaksmääramiseks eristaks ta olulisi ja mitteolulisi tarbijaid.

(74)

Hädaolukorras peaksid nii liikmesriigid kui ka liit tagama gaasivood siseturul. See tähendab, et riiklikul tasandil võetavad meetmed ei tohiks tekitada probleeme varustuskindlusega teises liikmesriigis, samal ajal kui juurdepääs piiriülesele taristule peaks jääma igal ajal ohutuks ja tehniliselt võimalikuks. Praeguses õigusraamistikus ei ole ette nähtud protsessi, millega saaks tõhusalt lahendada kahe liikmesriigi vahelisi konflikte, mis on seotud piiriüleseid vooge negatiivselt mõjutavate meetmetega. Kuna liidu gaasi- ja elektrivõrgud on omavahel ühendatud, võib see lisaks tõsistele varustuskindluse probleemidele nõrgendada ka liidu ühtsust suhetes kolmandate riikidega. Erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõikest 6 tuleks seepärast komisjonile anda volitused hinnata võetud riiklikke meetmeid ja vajaduse korral lahendada konfliktid mõistliku aja jooksul. Selleks peaks komisjonil olema võimalik taotleda nimetatud riiklike meetmete muutmist, kui ta täheldab ohtu teiste liikmesriikide või liidu gaasivarustuskindlusele. Arvestades praeguse energiakriisi erakordset iseloomu, peaks komisjoni otsuse täitmine toimuma viivitusteta, mis võivad takistada liidu gaasitarneid. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise ajaks lepitusmenetlused peatada, et tagada siseturu toimimine.

(75)

Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte (13) ja see kehtib kõigi liikmesriikide, mitte ainult naaberliikmesriikide suhtes. Lisaks on solidaarsusest lähtuvaks gaasivarustuskindluse tagamiseks oluline olemasoleva taristu, sealhulgas piiriüleste ülekandevõimsuste ja LNG rajatiste tõhus kasutamine. Ajal, mil gaasitarnehäireid esineb liidu, piirkondlikul või riiklikul tasandil ning toimub märkimisväärne üleminek torujuhtmegaasilt LNG-le, peaksid tõsises kriisiolukorras olevad liikmesriigid saama kasutada mitte ainult naabruses asuvate torujuhtmete tarnevõimalusi, vaid ka tarneid riikidest, kus on LNG rajatis. Mõned liikmesriigid peaksid suutma pakkuda solidaarsust teistele liikmesriikidele isegi siis, kui nad ei ole nendega otse ühendatud gaasijuhtme või kolmanda riigi või muude liikmesriikide kaudu, eeldusel et solidaarsust taotlev liikmesriik on võtnud kõik oma hädaolukorra lahendamise kavas sisalduvad turupõhised meetmed, sealhulgas LNG ostud maailmaturul. Seepärast on asjakohane laiendada solidaarsuskohustust liikmesriikidele, kellel on LNG rajatisi, kuid puudub torujuhtmeühendus, võttes halduritele kohustusi kehtestades arvesse erinevusi torugaasi ja LNG turgude ja taristu vahel, sealhulgas LNG laevad ja tankerid, ning võttes arvesse täitmise tagamise volituste puudumist seoses LNG varaga, nt LNG tankerid, ning hõlmates ka võimalusi kasutada vaheldumisi maagaasi ja LNGd, kui solidaarsust pakkuva liikmesriigi territooriumil ei ole gaasi veeldamise rajatisi.

(76)

LNG rajatisi omavat liikmesriiki, kes pakub solidaarsust teisele liikmesriigile, ei tohiks pidada vastutavaks kitsaskohtade või muude võimalike probleemide eest, mis võivad tekkida väljaspool tema territooriumi või mis tulenevad täitmise tagamise volituste puudumisest kolmanda riigi haldurile kuuluvate LNG laevade ja tankerite puhul, ning kui sellised kitsaskohad või muud võimalikud probleemid mõjutavad tegelikku gaasivoogu ja lõppkokkuvõttes takistavad vajaliku gaasikoguse jõudmist solidaarsust taotleva liikmesriigini. Kui solidaarsust pakkuval liikmesriigil ei ole jõustamisvolitusi, ei tohiks teda pidada vastutavaks LNG ja maagaasi vaheldumisi kasutamise puudumise eest.

(77)

Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamiseks kehtestati määrusega (EL) 2017/1938 solidaarsusmehhanism, mille eesmärk on suurendada liikmesriikidevahelist koostööd ja usaldust tõsise kriisi korral. Solidaarsusmehhanismi rakendamise hõlbustamiseks peavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikele 10 sõlmima kahepoolsed kokkulepped paljudes tehnilistes, õiguslikes ja rahalistes küsimustes.

(78)

Vaatamata juriidilisele kohustusele sõlmida kahepoolsed solidaarsuskokkulepped 1. detsembriks 2018, on lõplikult vormistatud vaid mõni selline kokkulepe ning see seab ohtu hädaolukorras solidaarsuse pakkumist puudutava juriidilise kohustuse täitmise. Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus taastuvallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturu kohta sisaldas solidaarsuskokkuleppe vormi esimest mudelit. Kuna kõnealune vorm töötati aga välja enne Venemaa Föderatsiooni sissetungi Ukrainasse ning kui võtta arvesse praegust äärmuslikku gaasinappust ja plahvatuslikku hinnatõusu ning kiireloomulist vajadust kehtestada ajutised vaike-normid juba eelseisvaks talveks, on asjakohane luua erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõigetest 1 ja 2 nõutavate solidaarsusmeetmete kohaldamiseks selliste vaike-normide ajutine raamistik, mis on mõjusad ja kiiresti rakendatavad, ei sõltu pikkadest kahepoolsetest läbirääkimistest ning on kohandatud praegusele olukorrale, kus valitsevad ülemäärased hinnad ja väga volatiilsed gaasihinnad. Eelkõige tuleks kehtestada selgemad vaike-normid tarnitava gaasi kulude hüvitamiseks ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus selliste võimalike lisakulude piiramiseks, mida solidaarsust pakkuv liikmesriik võib sisse nõuda. Määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohaseid solidaarsusmeetmeid käsitlevaid norme tuleks jätkuvalt kohaldada, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

(79)

Solidaarsust tuleks põhimõtteliselt pakkuda õiglase hüvitise alusel, mida maksab otse solidaarsust taotlev liikmesriik või tema volitatud üksused. Hüvitis peaks katma gaasi hinna, kõik tegelikud või võimalikud hoiustamiskulud, piiriülese transpordi ja sellega seotud kulud. Hüvitis peaks olema õiglane nii solidaarsust taotleva liikmesriigi kui ka solidaarsust pakkuva liikmesriigi jaoks.

(80)

Praegune kriisiga kaasnevad hinnatasemed ja regulaarsed järsud hinnatõusud, mis kaugelt ületavad võimaliku tarnekriisi tingimusi, millest lähtuti määruse (EL) 2017/1938 vastuvõtmise ajal. Seetõttu tuleks solidaarsust pakkuvatele liikmesriikidele makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse praegusest gaasikriisist põhjustatud päevasisest hinnavolatiilsust gaasiturul. Lähtudes solidaarsuse põhimõttest ja selleks, et vältida hinna määramist äärmuslikel turutingimustel, oleks problemaatiline võtta solidaarsusmeetme vaikehinna aluseks kõikuv päevasisene turuhind. Gaasihind peaks kajastama solidaarsust pakkuvas liikmesriigis solidaarsustaotluse esitamisele eelneval päeval kehtinud järgmise päeva keskmist turuhinda. Seda arvesse võttes põhineb hüvitis endiselt turuhinnal, nagu on sätestatud komisjoni soovituses (EL) 2018/177 (14). Järgmise päeva keskmine turuhind on kriisiolukorras volatiilsusest ja väga kõrgetest hetkehindadest vähem sõltuv ning piirab seega mis tahes kahjulikke stiimuleid.

(81)

Nagu on rõhutatud soovituses (EL) 2018/177, saab piiratud tarbimisega tööstusharude kahju hüvitada üksnes juhul, kui kahjuhüvitist ei ole arvestatud gaasihinnas, mida maksab solidaarsust taotlev liikmesriik ning solidaarsust taotlenud liikmesriik ei peaks maksma ühe ja sama kulu eest hüvitist kaks korda. Võttes arvesse erandlikku olukorda, kus gaasihinnad on jõudnud enneolematule tasemele, ei tohiks liikmesriik, kellele solidaarsust pakutakse, olla automaatselt kohustatud katma täies ulatuses muid kulusid, nagu kahjuhüvitis või kohtumenetluse kulud, mis tekivad solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui solidaarsuskokkuleppes on ette nähtud muu lahendus. Kogemuste põhjal võib öelda, et üheks peamiseks solidaarsuskokkulepete sõlmimise takistuseks on selle liikmesriigi, kellele solidaarsust pakutakse, kohustus kanda kõik otsesed või kaudsed hüvitamiskulud, mis võivad tuleneda solidaarsusmeetmete võtmisest. Seetõttu tuleks solidaarsuskokkulepete vaike-normides piiramatut vastutust vähendada, et võimaldada sõlmimisel olevate kokkulepete võimalikult kiiret sõlmimist, kuna need kokkulepped on määruse (EL) 2017/1938 nurgakivi, kajastades liidu energiasolidaarsuse põhimõtet. Kui kaudsete kulude hüvitamine ei ületa 100 % gaasi hinnast, kui see on õigustatud ja seda ei kaeta gaasihinnast, peaks need kulud katma vastuvõttev liikmesriik.

Kui aga taotletav kulu ületab 100 % gaasi hinnast, peaks komisjon pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist kehtestama õiglase kulude hüvitamise ja seega saama kontrollida, kas kulude hüvitamise piiramine on asjakohane. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik üksikjuhtumitel lubada määruses (EL) 2017/1938 sätestatust erinevat hüvitist, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas meetmeid gaasi kokku hoidmiseks ja gaasinõudluse vähendamiseks ja energiasolidaarsuse põhimõtet. Hindamisel peaks komisjon nõuetekohaselt arvesse võtma, et välditaks ülemääraseid kaudseid kulusid, mis tulenevad gaasitarbimise piiramisest või tarbijate lahtiühendamisest.

(82)

Käesoleva määruse sätted, mis on seotud liikmesriikidevaheliste solidaarsusmeetmete eest hüvitise maksmisega, ei piira liikmesriigi põhiseadusõiguses sätestatud kahju hüvitamise põhimõtete kohaldamist.

(83)

Solidaarsuskokkulepete sõlmimine naaberliikmesriikidega, nagu on nõutud määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikes 10, on kõige sobivam vahend kõnealuse määruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohase solidaarsusmeetmete pakkumise kohustuse täitmiseks. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud kalduda kõrvale käesolevas määruses sätestatud hüvitamise vaike-normidest, kui nad lepivad solidaarsuskokkuleppes kokku muudes eeskirjades. Eelkõige peaks liikmesriikidele eelkõige jääma võimalus leppida kahepoolselt kokku täiendavas hüvitises, et katta muud kulud, näiteks kõik kulud, mis on tekkinud seoses kohustusega maksta hüvitist solidaarsust pakkuvas liikmesriigis, sealhulgas kahjuhüvitist tööstusettevõtetele, mille tarbimist on piiratud. Kahepoolsetes solidaarsuskokkulepetes võib selliseid kulusid hüvitisele lisada, kui siseriiklikus õigusraamistikus on ette nähtud kohustus maksta kahjuhüvitist tööstusettevõtetele, mille tarbimist on piiratud, sh lisaks gaasihinnale hüvitist majandusliku kahju eest.

(84)

Kuna solidaarsusmehhanism on viimane abinõu, peaks solidaarsust taotlev liikmesriik saama käivitada vaikimisi kohaldatava solidaarsuse üksnes juhul, kui turg ei suuda pakkuda vajalikke gaasikoguseid, sealhulgas LNGd ja gaasikoguseid, mida pakuvad kaitsmata tarbijad vabatahtlikult, et rahuldada solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate vajadust. Määruse (EL) 2017/1938 kohaselt peavad liikmesriigid olema ammendanud kõik oma hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad meetmed, sealhulgas kohustuslik tarbimise piiramine solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate tasemeni.

(85)

Solidaarsusmehhanismi võimaliku aktiveerimise kiireloomulisus ja tagajärjed peaksid viima tiheda koostööni asjaomaste liikmesriikide, komisjoni ja määruse (EL) 2017/1938 artikli 10 lõike 1 punkti g kohaselt liikmesriikide poolt määratud pädevate kriisijuhtide vahel. Seepärast tuleks taotlus edastada õigeaegselt kõigile osalistele ja see peaks sisaldama minimaalset teavet, mis võimaldab solidaarsust pakkuvatel liikmesriikidel viivitamata vastata. Solidaarsust pakkuvate liikmesriikide vastus peaks sisaldama teavet gaasikoguse kohta, mida saaks solidaarsust taotlevale liikmesriigile tarnida, sealhulgas ka neid koguseid, mille saaks vabastada, kui kohaldatakse mitteturupõhiseid meetmeid. Liikmesriigid võivad kokku leppida täiendavas tehnilises ja koordineerimiskorras, et hõlbustada õigeaegset reageerimist solidaarsustaotlusele. Kui liikmesriigid pakuvad solidaarsust, peaksid nemad ja nende pädevad asutused tagama võrgu kasutamise ohutuse ja usaldusväärsuse.

(86)

Solidaarsust taotleval liikmesriigil peaks olema võimalik võtta vastu solidaarsust mitmelt liikmesriigilt. Vaikimisi kohaldatavat solidaarsusmehhanismi peaks käivitama üksnes juhul, kui solidaarsust pakkuv liikmesriik ei ole solidaarsust taotleva liikmesriigiga kahepoolset kokkulepet sõlminud. Kui solidaarsust taotlev liikmesriik ja solidaarsust pakkuv liikmesriik on sõlminud omavahel kahepoolse kokkuleppe, peaks sellega ette nähtud kord olema ülimuslik ja nimetatud korda tuleks nende vahel rakendada.

(87)

Komisjonil peaks olema võimalik jälgida vaikimisi kohaldatava solidaarsusmehhanismi rakendamist ja vajaduse korral peaks tal olema võimalik hõlbustada solidaarsustaotluste sobitamist pakkumisega. Selleks peaks komisjon looma interaktiivse platvormi, mis peaks olema vormi kujul ja võimaldama solidaarsustaotluste pidevat reaalajas esitamist ja nende sidumist vastavate saadaval olevate kogustega.

(88)

Liikmesriigid ja energiaühenduse osalisriigid võivad samuti sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid solidaarsusmeetmete kohaldamiseks.

(89)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(90)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised normid, millega reguleeritakse järgmist:

a)

sellise teenuse kiirendatud loomine, mis võimaldab liidus asutatud ettevõtjatel koondada nõudlust ja osta ühiselt gaasi;

b)

LNG rajatiste ja gaasihoidlate teisese võimsuse reserveerimise platvormid ja läbipaistvusplatvormid ning

c)

gaasi ülekandevõrkude ülekoormuse juhtimine.

2.   Käesoleva määrusega luuakse ka ajutised mehhanismid kodanike ja majanduse kaitsmiseks ülemäära kõrgete hindade eest, kasutades selleks ajutist päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi, millega piiratakse liigseid hinnamuutusi, ning ajutist LNG hinna võrdlusalust, mille töötab välja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER).

3.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised meetmed gaasiga seotud hädaolukorra puhuks, et gaasi piiriüleselt õiglaselt jaotada, tagada gaasitarned kõige kriitilisema tähtsusega tarbijatele ja tagada piiriüleste solidaarsusmeetmete võtmine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„maagaasiettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle vähemalt üks ülesanne on maagaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi (LNG) tootmine, ülekandmine, jaotamine, tarnimine, ostmine või hoiustamine, ning kes vastutab nende ülesannetega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest, välja arvatud lõpptarbijad;

2)

„LNG rajatis“ – terminal, mida kasutatakse maagaasi veeldamiseks või LNG importimiseks, mahalaadimiseks ja taasgaasistamiseks, kaasa arvatud taasgaasistamiseks ja selle järel ülekandesüsteemi toimetamiseks vajalikud abiteenused ja ajutised hoidlad, kuid välja arvatud kõik hoidlatena kasutatavad LNG terminalide osad;

3)

„gaasihoidla“ – maagaasi hoidmiseks kasutatav rajatis, mis kuulub maagaasiettevõtjale või mida maagaasiettevõtja haldab, kaasa arvatud hoidlatena kasutatavad LNG rajatiste osad, kuid välja arvatud nende tootmistegevuseks kasutatav osa ja välja arvatud ka eranditult ülekandesüsteemi haldurite poolt nende ülesannete täitmisel kasutatavad rajatised;

4)

„teenuseosutaja“ – liidus asutatud ettevõtja, kellega komisjon on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohaselt sõlminud hankemenetluse teel lepingu ühisostude korraldamiseks ja käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks;

5)

„IT-vahend“ – IT-vahend, mille kaudu teenuseosutaja koondab maagaasiettevõtjate ja gaasi tarbivate ettevõtjate nõudlust ning kogub maagaasitarnijatelt või -tootjatelt pakkumisi, et sobituda nimetatud koondnõudlusega;

6)

„LNG-ga kauplemine“ – ostu- ja müügipakkumised või tehingud LNG ostmiseks või müümiseks, mille puhul:

a)

on määratud kindlaks tarne liidus;

b)

mille tulemuseks on tarne liidus; või

c)

üks tehingu vastaspool taasgaasistab LNG-d liidus asuvas terminalis;

7)

„LNG-turu andmed“ – LNG-ga kauplemises ostu- ja müügipakkumiste või tehingute andmed koos artikli 21 lõikes 1 sätestatud teabega;

8)

„LNG-turu osaline“ – füüsiline või juriidiline isik, olenemata tema asutamis- või alalisest asukohast, kes tegeleb LNG-ga kauplemisega;

9)

„LNG hinnanguline hind“ – päevane võrdlushind, mis määratakse LNG-ga kauplemiseks vastavalt ACERi kehtestatavale metoodikale;

10)

„LNG võrdlusalus“ – vahe, mis määratakse LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahel, mille määrab iga päev kindlaks ICE Endex Markets B.V;

11)

„kauplemiskoht“ – mis tahes järgmine:

a)

„reguleeritud turg“, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21;

b)

„mitmepoolne kauplemissüsteem“, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

c)

„organiseeritud kauplemissüsteem“, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23;

12)

„energiaga seotud kaubatuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (16) artikli 2 lõike 1 punktis 30 määratletud kauba tuletisinstrument, millega kaubeldakse kauplemiskohas ja mille alusvaraks on elekter või gaas ning mille tähtaeg on kuni 12 kuud;

13)

„pädev asutus“ – kui ei ole sätestatud teisiti, siis direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud pädev asutus;

14)

„elektrivarustuskindluse jaoks kriitiline gaasikogus“ – suurim võimalik gaasitarbimine, mis on elektrisektoris vajalik piisavuse tagamiseks halvima stsenaariumi korral, millega on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/941 (17) artikli 9 kohases talvise piisavuse hindamises arvestatud;

15)

„kaitstud tarbija“ – määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 punktis 5 määratletud kaitstud tarbija;

16)

„solidaarsuse alusel kaitstud tarbija“ – määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 punktis 6 määratletud solidaarsuse alusel kaitstud tarbija.

II PEATÜKK

GAASIOSTUDE PAREM KOORDINEERIMINE

1. JAGU

Gaasiostude koordineerimine liidus

Artikkel 3

Läbipaistvus ja teabevahetus

1.   Üksnes parema koordineerimise eesmärgil teavitavad liidus asutatud maagaasiettevõtjad või gaasi tarbivad ettevõtjad või liikmesriikide asutused, kes kavatsevad algatada pakkumismenetluse gaasi ostmiseks või alustada kolmandate riikide maagaasitootjate või -tarnijatega läbirääkimisi aastas üle 5 TWh gaasi ostmiseks, komisjoni ja vajaduse korral nende ettevõtjate asukohaliikmesriiki gaasitarnelepingu või vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisest või gaasi ostmiseks pakkumismenetluse algatamisest.

Esimese lõigu kohane teavitus edastatakse vähemalt kuus nädalat enne kavandatud sõlmimist või algatamist või lühema aja jooksul, kui läbirääkimisi alustatakse lepingu allkirjastamise kuupäeva lähenedes, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne kavandatud sõlmimist või algatamist. Sellises teates esitatakse üksnes järgmine põhiteave:

a)

lepingupartneri või -partnerite andmed või gaasi ostmiseks korraldatava pakkumismenetluse eesmärk;

b)

asjakohased kogused;

c)

asjakohased kuupäevad ja

d)

teenuseosutaja, kes korraldab vajadusel selliseid oste või pakkumismenetlusi liikmesriigi nimel.

2.   Kui komisjon leiab, et täiendav koordineerimine seoses gaasi ostmiseks pakkumismenetluse algatamisega või liidus asutatud maagaasiettevõtjate või gaasi tarbivate ettevõtjate või liikmesriikide asutuste kavandatud gaasiostud võivad parandada ühisostude toimimist või et gaasi ostuks pakkumismenetluse algatamine või kavandatud gaasiost võib mõjutada negatiivselt siseturgu, varustuskindlust või energiasolidaarsust, võib komisjon esitada liidus asutatud maagaasiettevõtjatele või gaasi tarbivatele ettevõtjatele või liikmesriikide ametiasutustele soovituse kaaluda sobilike meetmete võtmist. Sellisel juhul teavitab komisjon vajaduse korral liikmesriiki, kus ettevõtja on asutatud.

3.   Komisjon teavitab artiklis 4 osutatud ajutist juhtnõukogu enne lõikes 2 sätestatud soovituse esitamist.

4.   Üksused võivad komisjonile lõike 1 kohaselt teavet esitades märkida, kas mingit osa sellest teabest (äriteave või muu teave), mille avalikustamine võiks kahjustada asjaosaliste tegevust, tuleb käsitada konfidentsiaalsena ja kas esitatud teavet võib teiste liikmesriikidega jagada.

5.   Käesoleva artikli kohased konfidentsiaalsustaotlused ei piira komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Komisjon tagab, et konfidentsiaalsele teabele pääsevad ligi ainult need komisjoni talitused, kelle jaoks see teave on vältimatult vajalik. Komisjoni esindajad käitlevad sellist teavet nõuetekohase konfidentsiaalsusega.

6.   Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldamist, vahetatakse konfidentsiaalset teavet komisjoni ja muude asjaomaste asutustega üksnes juhul, kui selline teabevahetus on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Vahetada võib ainult teavet, mis on teabevahetuse eesmärgi seisukohast oluline ja proportsionaalne. Teavet vahetades säilitatakse kõnealuse teabe konfidentsiaalsus ning kaitstakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste turvalisust ja ärihuve ning rakendatakse tõhusaid vahendeid andmete füüsiliseks kaitsmiseks. Kõik serverid asuvad füüsiliselt ja kogu teavet säilitatakse liidu territooriumil.

Artikkel 4

Ajutine juhtnõukogu

1.   Luuakse ajutine juhtnõukogu, et hõlbustada nõudluse koondamise ja ühisostude koordineerimist.

2.   Komisjon moodustab ajutise juhtnõukogu kuue nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Sinna kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Energiaühenduse osalisriikide esindajad võivad komisjoni kutsel osaleda ajutises juhtnõukogus kõigis ühist huvi pakkuvates küsimustes. Ajutise juhtnõukogu koosolekuid juhatab komisjon.

3.   Ajutine juhtnõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu oma kodukorra ühe kuu jooksul alates selle loomisest.

4.   Komisjon konsulteerib ajutise juhtnõukoguga komisjoni poolt artikli 3 lõike 2 kohaselt esitatud soovituse eelnõu üle, eelkõige seoses sellega, kas asjaomased gaasiostud või pakkumismenetlus gaasi ostmiseks suurendavad liidu varustuskindlust ja on kooskõlas energiasolidaarsuse põhimõttega.

5.   Komisjon teavitab ajutist juhtnõukogu ka mõjust, mida ettevõtjate osalemine teenuseosutaja korraldatud ühisostudes avaldab liidu varustuskindlusele ja asjakohasel juhul energiasolidaarsusele.

6.   Kui ajutise juhtnõukogu liikmetele edastatakse kooskõlas artikli 3 lõikega 6 konfidentsiaalne teave, käsitlevad nad seda teavet nõuetekohaselt konfidentsiaalselt. Vahetada võib ainult teavet, mis on teabevahetuse eesmärgi seisukohast oluline ja proportsionaalne.

2. JAGU

Nõudluse koondamine ja ühisostud

Artikkel 5

Ajutine teenuste hankeleping teenuseosutajaga

1.   Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklist 176 sõlmib komisjon vajalike teenuste hankimiseks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohaselt hankemenetluse teel lepingu liidus asutatud üksusega, kes tegutseb teenuseosutajana, et täita käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud ülesandeid.

2.   Valitud teenuseosutajaga sõlmitud teenuste hankelepingus määratakse kindlaks teenuseosutaja saadud teabe omandiõigus ning nähakse ette võimalus, et kõnealune teave edastatakse teenuste hankelepingu lõpetamisel või lõppemisel komisjonile.

3.   Komisjon määrab teenuste hankelepingus kindlaks teenuseosutaja tegevusega seotud üksikasjad, sealhulgas IT-vahendi kasutamise, turvameetmed, vääringu või vääringud, maksekorra ja kohustused.

4.   Teenuseosutajaga sõlmitud teenuste hankeleping jätab komisjonile õiguse teenuseosutaja tegevust jälgida ja auditeerida. Selleks on komisjonil täielik juurdepääs teenuseosutaja valduses olevale teabele.

5.   Komisjon võib nõuda, et teenuseosutaja esitaks kogu teabe, mis on vajalik artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks, ja võimaldaks komisjonil kontrollida, kas maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad täidavad artiklist 10 tulenevaid kohustusi.

Artikkel 6

Teenuseosutaja valimise kriteeriumid

1.   Komisjon valib teenuseosutaja järgmiste kõlblikkuskriteeriumide alusel.

a)

Teenuseosutaja on asutatud ja tema tegevuskoht on liikmesriigi territooriumil.

b)

Teenuseosutajal peab olema kogemus piiriüleste tehingute valdkonnas.

c)

Teenuseosutaja ei või olla isik,

i)

kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravaid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, või Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

ii)

kes kuulub otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, on selle kontrolli all või tegutseb sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või organi nimel või juhtimisel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid liidu piiravaid meetmeid, või

iii)

kes kuuluvad otse või kaudselt Venemaa Föderatsioonile või selle valitsusele või tegutsevad nende nimel või juhtimisel või kuuluvad otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, kelle asutamiskoht või alaline asukoht on Venemaal.

2.   Ilma et see piiraks muude hoolsuskohustuse nõuete täitmist, kehtestatakse komisjoni ja teenuseosutaja vahelised lepingulised kohustused tagamaks, et teenuseosutaja ei tee artikli 7 kohaseid ülesandeid täites rahalisi vahendeid ega majandusressursse otse ega kaudselt kättesaadavaks sellistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või organitele või nende heaks,

a)

kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravaid meetmeteid, eelkõige neid, mis on vastu võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, või Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

b)

kes kuulub otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, on selle kontrolli all või tegutseb sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või organi nimel või juhtimisel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid liidu piiravaid meetmeid, või

c)

kes kuuluvad otse või kaudselt Venemaa Föderatsioonile või selle valitsusele või tegutsevad nende nimel või juhtimisel või kuuluvad otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, kelle asutamiskoht või alaline asukoht on Venemaal.

3.   Teenuseosutaja ei või olla osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, kes tegeleb maagaasi tootmise või tarnimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (18) artikli 2 punkti 20 tähenduses, välja arvatud kõnealuse direktiivi IV peatüki kohaselt eraldatud üksus.

4.   Komisjon kehtestab valiku- ja hindamiskriteeriumid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi pakkumiskutses täpsustatavaid kriteeriume:

a)

spetsiaalsete IT-vahendite abil maagaasi või sellega seotud teenuste, näiteks transporditeenuste hanke- või enampakkumisprotsesside loomise ja läbiviimise kogemus;

b)

kogemus, mis on saadud hanke- või enampakkumisprotsesside kohandamisel erinevatele vajadustele, näiteks geograafiline suunitlus või ajastus;

c)

kogemus, mis on saadud paljude osalejate nõudluse koondamist ja pakkumisega sobitamist võimaldavate IT-vahendite väljatöötamisel;

d)

infosüsteemi turvalisuse tase, eelkõige seoses andmekaitse ja internetiturvalisusega ning

e)

osalejate tuvastamise ja akrediteerimise suutlikkus nii juriidilise isiku kui ka finantssuutlikkuse seisukohast.

Artikkel 7

Teenuseosutaja ülesanded

1.   Teenuseosutaja korraldab nõudluse koondamist ja ühisoste ning eelkõige:

a)

koondab IT-vahendi abil maagaasiettevõtjate ja gaasi tarbivate ettevõtjate nõudlust;

b)

kogub koondnõudlusega sobitamiseks IT-vahendi abil maagaasitarnijatelt või -tootjatelt pakkumisi;

c)

jaotab tarnete saamise õigusi, võttes arvesse pakutavate gaasikoguste proportsionaalset jaotust nõudluse koondamises osalevate väiksemate ja suuremate maagaasiettevõtjate ja gaasi tarbivate ettevõtjate vahel. Kui koondnõudlus ületab saadud tarnepakkumisi, peab tarnete saamise õiguse eraldamine olema proportsionaalne nõudlusega, mille osalevad ettevõtjad on deklareerinud nõudluse koondamise etapis konkreetse tarneaja ja -koha kohta;

d)

kontrollib, akrediteerib ja registreerib IT-vahendi kasutajaid; ning

e)

osutab IT-vahendi kasutajatele või komisjonile artiklis 5 osutatud lepinguga ette nähtud toimingute nõuetekohaseks tegemiseks vajalikke abiteenuseid, sealhulgas teenuseid teenuste hankelepingute sõlmimise hõlbustamiseks.

2.   Teenuseosutaja ülesannetega seotud tingimused, eelkõige kasutajate registreerimise, teabe avaldamise ja aruandluse tingimused määratakse kindlaks artiklis 5 osutatud teenuste hankelepingus.

Artikkel 8

Nõudluse koondamises ja ühisostus osalemine

1.   Nõudluse koondamises ja ühisostus osalemine on avatud ja läbipaistev kõikidele liidus asutatud maagaasiettevõtjatele ja gaasi tarbivatele ettevõtjatele, olenemata taotletud mahust. Maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad ei tohi tarnijate, tootjate ega ostjatena osaleda nõudluse koondamises ja ühisostus, kui:

a)

kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravaid meetmeteid, eelkõige neid, mis on vastu võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, või Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

b)

kes kuulub otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, on selle kontrolli all või tegutseb sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või organi nimel või juhtimisel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid liidu piiravaid meetmeid, või

c)

kes kuuluvad otse või kaudselt Venemaa Föderatsioonile või selle valitsusele või tegutsevad nende nimel või juhtimisel või kuuluvad otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, kelle asutamiskoht või alaline asukoht on Venemaal.

2.   Kehtestatakse lepingulised kohustused tagamaks, et teenuseosutaja korraldatud ühisostudes osalemisest tulenevaid rahalisi vahendeid või majandusressursse ei tehta otse ega kaudselt kättesaadavaks sellistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või organitele või nende heaks,

a)

kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravaid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, või Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega;

b)

kes kuulub otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, on selle kontrolli all või tegutseb sellise füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või organi nimel või juhtimisel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid liidu piiravaid meetmeid, või

c)

kes kuuluvad otse või kaudselt Venemaa Föderatsioonile või selle valitsusele või tegutsevad nende nimel või juhtimisel või kuuluvad otse või kaudselt sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või organile, kelle asutamiskoht või alaline asukoht on Venemaal.

3.   Liikmesriigid või muud sidusrühmad võivad anda teenuseosutaja korraldatud ühisostudes osalejatele likviidsustoetust, sealhulgas tagatisi, kooskõlas riigiabi eeskirjadega, kui see on asjakohane. See võib hõlmata tagatisi, et katta tagatise vajadusi või lisakulude riski, mis tuleneb sama ühisostulepingu raames teiste ostjate maksejõuetusest.

4.   Energiaühenduse osalisriikides asutatud maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad võivad osaleda nõudluse koondamises ja ühisostudes, tingimusel et on kehtestatud vajalikud meetmed või kord, mis võimaldavad neil osaleda käesoleva jao kohases nõudluse koondamises ja käesoleva jao kohastes ühisostudes.

Artikkel 9

Ühisostudest välja jäetavad maagaasitarned

Ühisostudest jäetakse välja Venemaa Föderatsioonist pärit maagaasitarned, sealhulgas need maagaasitarned, mis sisenevad liikmesriikidesse või energiaühenduse osalisriikidesse järgmiste sisenemispunktide kaudu:

a)

Greifswald,

b)

Lubmin II,

c)

Imatra,

d)

Narva,

e)

Värska,

f)

Luhamaa,

g)

Sakiai,

h)

Kotlovka,

i)

Kondratki,

j)

Wysokoje,

k)

Tieterowka,

l)

Mazõr,

m)

Kobrõn,

n)

Sudža (RU)/Ukraine

o)

Belgorod (RU)/Ukraina,

p)

Valuiki (RU)/Ukraina,

q)

Serebrjanka (RU)/Ukraina,

r)

Pisarevka (RU)/Ukraina,

s)

Sohhranovka (RU)/Ukraina,

t)

Prohhorovka (RU)/Ukraina,

u)

Platovo (RU)/Ukraina,

v)

Strandža 2 (BG)/Malkoçlar (TR).

Artikkel 10

Teenuseosutaja kohustuslik kasutamine

1.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad osalevad teenuseosutaja korraldatavas nõudluse koondamise protsessis ühe võimaliku vahendina määruse (EL) 2017/1938 artiklites 6a ja 20 osutatud täituvuse sihttasemete saavutamiseks.

2.   Maa-aluseid gaasihoidlaid omavad liikmesriigid nõuavad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt maagaasiettevõtjatelt ja gaasi tarbivatelt ettevõtjatelt, et nad osaleksid teenuseosutaja korraldatavas nõudluse koondamise protsessis ulatuses, mis on võrdne vähemalt 15 %-ga kogumahust, mis on vajalik määruse (EL) 2017/1938 artiklites 6a ja 20 osutatud täituvuse sihttasemete saavutamiseks.

3.   Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, nõuavad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt maagaasiettevõtjatelt ja gaasi tarbivatelt ettevõtjatelt, et nad osaleksid teenuseosutaja korraldatavas nõudluse koondamise protsessis ulatuses, mis on võrdne vähemalt 15 %-ga määruse (EL) 2017/1938 artiklites 6c ja 20 osutatud piiriülese täituvuse sihttasemete mahust.

4.   Maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad, kelle jaoks on nõudluse koondamises osalemine kohustuslik, võivad otsustada pärast koondamisprotsessi gaasi mitte osta. Ostetud gaasi võib kasutada muul otstarbel kui hoidlate täitmiseks.

Artikkel 11

Gaasiostukonsortsium

Maagaasiettevõtjad ja gaasi tarbivad ettevõtjad, kes osalevad teenuseosutaja korraldatud nõudluse koondamises, võivad läbipaistvalt kooskõlastada ostulepingu tingimuste elemente või kasutada ühisostulepinguid, et saada tarnijatega lepingute sõlmimisel paremad tingimused, juhul kui nad järgivad liidu õigust, sealhulgas liidu konkurentsiõigust, eelkõige ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102, nagu komisjon võib täpsustada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 10 kohases otsuses, ning kui nad täidavad käesoleva määruse artikli 3 kohast läbipaistvusnõuet.

3. JAGU

Meetmed, millega tõhustatakse LNG-rajatiste, gaasihoidlate ja torujuhtmete kasutamist

Artikkel 12

Järelturul müüdava võimsuse reserveerimisplatvorm LNG rajatiste ja hoidla kasutajatele

LNG rajatiste kasutajad ja gaasihoidlate kasutajad, kes soovivad müüa oma lepingulist võimsust edasi järelturul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 (19) artikli 2 punktis 6, võivad seda teha. Hiljemalt 28. veebruariks 2023 loovad LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad eraldi või piirkondlikult LNG rajatiste kasutajatele ja gaasihoidlate kasutajatele läbipaistva ja mittediskrimineeriva reserveerimisplatvormi või kasutavad olemasolevat reserveerimisplatvormi, mille kaudu nad saavad oma lepingulist võimsust järelturul edasi müüa.

Artikkel 13

LNG rajatiste ja gaasihoidlate läbipaistvusplatvormid

1.   LNG rajatiste käitajad ja gaasihoidlate käitajad avaldavad hiljemalt 28. veebruariks 2023 läbipaistval ja kasutajasõbralikul viisil kogu määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 19 nõutud teabe Euroopa LNG läbipaistvusplatvormil ja Euroopa hoidlate läbipaistvusplatvormil. Reguleerivad asutused võivad nõuda, et kõnealused käitajad avalikustaksid mis tahes lisateabe, mis on süsteemi kasutajate seisukohalt asjakohane.

2.   LNG rajatised, millele on tehtud eranddirektiivi 2009/73/EÜ artikli 36 kohaselt kolmandate isikute juurdepääsu normidest, ning gaasihoidlate käitajad, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 33 lõikes 3 osutatud läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korda, avalikustavad taristu lõplikud tariifid 31. jaanuar 2023.

Artikkel 14

Ülekandevõimsuste tulemuslikum kasutamine

1.   Ülekandesüsteemi haldurid pakuvad ühenduspunktides ja virtuaalsetes ühenduspunktides alakasutatud lepingulist kindlat võimsust kuu võimsustootena ning päeva ja päevasiseste võimsustoodetena lõike 2 kohase alakasutatud võimsuse kindlakstegemisele järgneval kuul.

2.   Lepingulist kindlat võimsust peetakse alakasutatuks, kui võrgu kasutaja kasutas või pakkus ühenduspunktis või virtuaalses ühenduspunktis eelmise kalendrikuu jooksul keskmiselt vähem kui 80 % reserveeritud kindlast võimsusest. Ülekandesüsteemi haldur jälgib kasutamata võimsust ja teavitab võrgu kasutajat tagasivõetavast võimsusest asjaomases ühenduspunktis või virtuaalses ühenduspunktis hiljemalt enne seda, kui ta teatab kooskõlas määrusega (EL) 2017/459 eeloleval jooksval igakuise võimsuse enampakkumisel pakutava võimsuse.

3.   Pakutav võimsus võrdub eelmise kalendrikuu keskmise kasutamise ja 80 % kindla võimsuse, mille kohta sõlmiti leping pikemaks ajaks kui üks kuu, vahega.

4.   Võimsuse jaotamisel on määruse (EL) 2017/459 kohaselt enampakkumisel pakutaval olemasoleval võimsusel eelisõigus võrreldes lõike 2 kohaselt enampakkumisel sisalduva alakasutatud võimsusega.

5.   Kui ülekandesüsteemi halduri pakutav alakasutatud võimsus müüakse ära, võetakse see lepingulise võimsuse algselt valdajalt tagasi. Algne valdaja võib tagasivõetud kindlat võimsust kasutada katkestatava võimsuse põhimõtte alusel.

6.   Võrgu kasutajal säilivad võimsuslepingust tulenevad õigused ja kohustused seni, kuni ülekandesüsteemi haldur jaotab võimsuse ümber, ja selles ulatuses, milles ülekandesüsteemi haldur ei ole võimsust ümber jaotanud.

7.   Enne alakasutatud kindla võimsuse pakkumist vastavalt käesolevale artiklile analüüsib ülekandesüsteemi haldur võimalikku mõju igas tema käitatavas ühenduspunktis ja teavitab pädevat riigi reguleerivat asutust. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1–6 ja olenemata sellest, kas need ühenduspunktid on ülekoormatud või mitte, võivad riigi reguleerivad asutused otsustada kõigis ühenduspunktides kasutusele võtta ühe järgmistest mehhanismidest:

a)

määruse (EL) 2017/459 kohane ja määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 2.2.3 arvesse võttev kindla järgmise päeva „kasuta või kaota“ mehhanism;

b)

määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 2.2.2 kohane ülemärkimis- ja tagasiostukava, mis pakub vähemalt 5 % lisavõimsust võrreldes tehnilise võimsusega asjaomases ühenduspunktis; või

c)

vähemalt algselt määramata järgmise päeva ja päevasisese võimsuse pakkumine, mis jaotatakse katkestatava võimsusena.

Käesoleva artikli lõikeid 1–6 kohaldatakse automaatselt, kui ühte esimese lõigu kohastest alternatiivsetest mehhanismidest ei kohaldata enne 31. märtsi 2023.

8.   Enne lõikes 7 osutatud otsuse tegemist konsulteerib riigi reguleeriv asutus naaberliikmesriigi reguleeriva asutusega ja võtab arvesse selle asutuse arvamusi. Kui sisend-väljundsüsteem hõlmab rohkem kui ühte liikmesriiki, kus tegutseb rohkem kui üks ülekandesüsteemi haldur, otsustavad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused ühiselt lõike 7 kohaldamise üle.

III PEATÜKK

MEETMED ÜLEMÄÄRASE GAASIHINNA JA ÜLEMÄÄRASE PÄEVASISESE HINNAVOLATIILSUSE VÄLTIMISEKS ENERGIA TULETISINSTRUMENTIDE TURGUDEL

1. JAGU

Ajutine päevasisene vahend energia tuletisinstrumentide turgude ülemäärase volatiilsuse juhtimiseks

Artikkel 15

Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism

1.   Võimalikult kiiresti ja hiljemalt 31. jaanuariks 2023 kehtestab iga kauplemiskoht, kus kaubeldakse energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega, iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi kohta päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi, mis põhineb ülemisel ja alumisel hinnapiiril (edaspidi „hinnapiirid“), millega määratakse kindlaks hinnad, millest kõrgema või madalama hinnaga ei või korraldusi täita (edaspidi „päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism“). Kauplemiskohad tagavad, et päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanism hoiab ära energiaga seotud kaubatuletisinstrumentide ülemäärased hinnamuutused ühe kauplemispäeva piires. Päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kehtestamisel tagavad kauplemiskohad ühtlasi, et asjaomaste meetmete rakendamine ei takista usaldusväärsete päevalõpu sulgemishindade kujunemist.

2.   Kauplemiskohad kehtestavad iga seal kaubeldava energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi jaoks arvutusmeetodi, millega määratakse kindlaks hinnapiirid võrdlushinna suhtes. Päeva esimene võrdlushind on võrdne hinnaga, mis määratakse kindlaks asjaomase kauplemise ajavahemiku avamisel. Järgmised võrdlushinnad võrduvad viimase turuhinnaga, mida vaadeldakse korrapäraste ajavahemike järel. Kui kauplemine kauplemispäeval katkeb, siis on esimeseks võrdlushinnaks avamishind, mille juures kauplemine pärast katkestust uuesti algas.

3.   Hinnapiirid väljendatakse kas absoluutväärtusena või suhtelises väljenduses, st varieerumise protsendina võrdlushinna suhtes. Kauplemiskohad kohandavad seda arvutusmeetodit vastavalt iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripärale, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiilile ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiilile. Kauplemiskoht teatab selle meetodi pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta.

4.   Kauplemiskohad uuendavad hinnapiire kauplemisaja jooksul korrapäraste ajavahemike järel võrdlushinna alusel.

5.   Kauplemiskohad avalikustavad kehtestatud päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi omadused põhjendamatu viivituseta või alati juhul, kui nad on kohaldanud muudatusi.

6.   Kauplemiskohad rakendavad päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi kas integreerides selle oma olemasolevatesse direktiivi 2014/65/EL kohaselt juba loodud kauplemispiirangutesse või lisamehhanismina.

7.   Kui kauplemiskoht kavatseb muuta energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi hinnapiiride arvutamise meetodit, teavitab ta põhjendamatu viivituseta kavandatavatest muudatustest pädevat asutust.

8.   Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA) poolt artikli 16 lõike 3 kohaselt kogutud teave näitab, et ülemäärase hinnavolatiilsuse tõhusama juhtimise tagamiseks kogu liidus on vaja mehhanismi rakendamise suuremat järjepidevust, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamise ühtsed põhimõtted, võttes arvesse iga energiaga seotud kaubatuletisinstrumendi eripära, sellise tuletisinstrumendi turu likviidsusprofiili ja sellise tuletisinstrumendi volatiilsusprofiili. Eelkõige selleks, et tagada energiaga seotud kaubatuletisinstrumentidega kauplemist pakkuvate kauplemiskohtade sujuv toimimine, võib komisjon kindlaks määrata hinnapiiride uuendamise ajavahemikud või meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui kauplemine liigub väljapoole neid hinnapiire, sealhulgas sätted, millega tagatakse usaldusväärsete sulgemishindade kujunemine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 29 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Pädevate asutuste roll

1.   Pädevad asutused teevad järelevalvet päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide rakendamise üle. Pädevad asutused tagavad, et erinevused päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide rakendamisel nende liikmesriigis asutatud kauplemiskohtades on asjakohaselt põhjendatud asjaomaste kauplemiskohtade või energiaga seotud kaubatuletisinstrumentide eripäradega.

2.   Pädevad asutused tagavad, et kauplemiskohad rakendavad asjakohaseid esialgseid mehhanisme, millega tagatakse, et energiaga seotud kaubatuletisinstrumentide turgude ülemäärast volatiilsust leevendatakse kuni artikli 15 lõikes 1 osutatud päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi loomiseni.

3.   Pädevad asutused esitavad ESMA-le aruande päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismi rakendamise kohta kauplemiskohtades, mille üle nad järelevalvet teevad, kolme nädala jooksul alates artikli 15 lõikes 1 osutatud kuupäevast ja vähemalt kord kvartalis.

Artikkel 17

ESMA koordineeriv roll

1.   ESMA koordineerib ja jälgib päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide rakendamist pädevate asutuste poolt talle artikli 16 lõike 3 kohaselt esitatud aruannete alusel.

2.   ESMA dokumenteerib kõik erinevused päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide rakendamises liidu jurisdiktsioonides, tuginedes pädevate asutuste aruannetele. Hiljemalt 30. juuniks 2023 esitab ESMA komisjonile aruande, milles hinnatakse päevasisese hinnavolatiilsuse juhtimise mehhanismide tõhusust. Selle aruande põhjal kaalub komisjon, kas esitada nõukogule ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

2. JAGU

ACERi volitused koguda ja avaldada objektiivseid hinnaandmeid

Artikkel 18

ACERi ülesanded ja volitused määrata hinnangulised hinnad ja võrdlusalused

1.   Kiirkorras, alustades hiljemalt 13. jaanuar 2023, määrab ja avaldab ACER iga päev LNG hinnangulise hinna. LNG hinnangulise hinna määramiseks kogub ja töötleb ACER süstemaatiliselt LNG-turu andmeid tehingute kohta. Hinnangulise hinna määramisel võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlikke erinevusi ja turutingimusi.

2.   Hiljemalt 31. märtsist 2023 määrab ja avaldab ACER iga päev LNG võrdlusaluse ehk vahe LNG päevase hinnangulise hinna ja TTFi gaasifutuuride lähima aegumiskuupäevaga lepingu arveldushinna vahel, mille määrab iga päev kindlaks ICE Endex Markets B.V. LNG võrdlusaluse määramiseks kogub ja töötleb ACER süstemaatiliselt kõiki LNG-turu andmeid.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 3 lõike 4 punktist b kohaldatakse määruses (EL) nr 1227/2011 turuosaliste kohta sätestatud kohustusi ja keelde LNG-turu osaliste suhtes. ACERile määrusega (EL) nr 1227/2011 ja rakendusmäärusega (EL) nr 1348/2014 antud volitusi, sealhulgas konfidentsiaalsuse sätteid kohaldatakse ka LNG-turu osaliste suhtes.

Artikkel 19

LNG hinnangulise hinna ja võrdlusaluse avaldamine

1.   LNG hinnanguline hind avaldatakse iga päev hiljemalt kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi otsetehingute hinna hindamiseks. Lisaks LNG hinnangulise hinna avaldamisele avaldab ACER alates 31. märtsist 2023 iga päev hiljemalt kell 19.00 Kesk-Euroopa aja järgi või niipea, kui see on tehniliselt võimalik, ka LNG võrdlusaluse.

2.   Käesoleva artikli nõuete täitmiseks võib ACER kasutada kolmanda isiku teenuseid.

Artikkel 20

LNG-turu andmete esitamine ACERile

1.   LNG-turu osalised esitavad ACERile iga päev enne igapäevase LNG hinnangulise hinna avaldamist, mis toimub kell 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi, LNG-turu andmed vastavalt artiklis 21 sätestatud spetsifikatsioonidele, standardvormingus, kvaliteetse edastusprotokolli kaudu ja nii reaalajalähedaselt, kui see on tehniliselt võimalik.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks LNG turuandmete esitamise tähtaeg enne lõikes 1 osutatud LNG hinnangulise hinna igapäevast avaldamist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 29 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Vajaduse korral annab ACER pärast komisjoniga konsulteerimist välja suunised järgmiste üksikasjade kohta:

a)

esitatava teabe üksikasjad lisaks rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 kohaselt praegu teatatavate tehingute üksikasjadele ja põhiandmetele, sealhulgas ostu- ja müügipakkumised; ning

b)

menetlus, standard ja elektrooniline vorming ning tehnilised ja korralduslikud nõuded andmete saatmiseks, mida tuleb kasutada LNG-turu andmete esitamisel.

4.   LNG-turu osalised esitavad nõutavad LNG-turu andmed ACERile tasuta ja ACERi loodud aruandluskanalite kaudu, kasutades võimaluse korral juba olemasolevaid ja kättesaadavaid menetlusi.

Artikkel 21

LNG-turu andmete kvaliteet

1.   LNG-turu andmed hõlmavad järgmist:

a)

lepingu pooled, sealhulgas ostu-/müügiindikaator;

b)

andmeid esitav pool;

c)

tehinguhind;

d)

lepingujärgsed kogused;

e)

lepingu väärtus;

f)

LNG-lasti saabumise ajavahemik;

g)

tarnetingimused;

h)

tarnekohad;

i)

ajatempli teave kõigi järgmiste elementide kohta:

i)

ostu- või müügipakkumise esitamise kuupäev ja aeg;

ii)

tehingu kuupäev ja aeg;

iii)

ostu- või müügipakkumisest või tehingust teatamise kuupäev ja aeg;

iv)

LNG-turu andmete vastuvõtmine ACERi poolt.

2.   LNG-turu osalised esitavad ACERile LNG-turu andmed järgmistes ühikutes ja vääringutes:

a)

tehingu ning ostu- ja müügipakkumise ühikuhinnad esitatakse lepingus kindlaksmääratud vääringus ja eurodes MWh-de kohta ning nendega on vajaduse korral kaasas kasutatud konverteerimis- ja vahetuskursid;

b)

lepingujärgsed kogused esitatakse lepingutes kindlaksmääratud ühikutes ja MWh-des;

c)

saabumise ajavahemikud esitatakse tarnekuupäevadena, väljendatuna koordineeritud maailmaaja (UTC) vormingus;

d)

tarnekohana esitatakse kehtiv tunnus, mis sisaldub ACERi loetelus, nagu on osutatud nende LNG rajatiste loetelus, mille suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid vastavalt määrusele (EL) nr 1227/2011 ja rakendusmäärusele (EL) nr 1348/2014; ajatempli teave esitatakse UTC vormingus;

e)

kui see on asjakohane, esitatakse kogu pikaajalises lepingus sisalduv hinnavalem, mille järgi hind arvutati.

3.   ACER annab välja suunised selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral vastutab üks esitaja olulise osa teatava võrdlusperioodi jooksul esitatud LNG-turu andmete eest ning kuidas seda olukorda võetakse arvesse ACERi igapäevase LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramisel.

Artikkel 22

Talitluspidevus

Võttes arvesse LNG-turu andmete esitajate seisukohti, vaatab ACER korrapäraselt läbi, ajakohastab ja avaldab oma metoodika LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse määramiseks, samuti metoodika LNG-turu andmete esitamiseks ning LNG hinnangulise hinna ja LNG võrdlusaluse avaldamiseks.

IV PEATÜKK

GAASIGA SEOTUD HÄDAOLUKORRAS VÕETAVAD MEETMED

1. JAGU

Gaasisolidaarsus elektrivarustuse, oluliste tööstusharude ja kaitstud tarbijate jaoks

Artikkel 23

Solidaarsuskaitse laiendamine elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogustele

1.   Erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikest 3 kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 kohast solidaarsusmeedet üksnes juhul, kui solidaarsust taotlev liikmesriik ei ole suutnud katta:

a)

puudujääki gaasitarnetes solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele või hädavajalikke gaasikoguseid solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele juhul, kui liikmesriik on võtnud ajutisi meetmeid, et vähendada kaitstud tarbijate mittehädavajalikku tarbimist vastavalt käesoleva määruse artiklile 24;

b)

elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogust, hoolimata määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõikes 3 osutatud meetme rakendamisest. Kohaldatakse määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõike 3 punktides b, c ja d sätestatud tingimusi.

2.   Liikmesriikidel, kes on kohustatud pakkuma solidaarsust vastavalt lõikele 1, on õigus solidaarsuspakkumisest maha arvata:

a)

tarned tema solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele niivõrd, kuivõrd see mõjutab põhitarbimiseks vajalikke koguseid, või hädavajalike gaasikoguste tarned tema solidaarsuse alusel kaitstud tarbijatele juhul, kui liikmesriik on võtnud ajutisi meetmeid, et vähendada kaitstud tarbijate mittehädavajalikku tarbimist vastavalt artiklile 24;

b)

elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikoguste tarned;

c)

gaasikoguste tarned gaasi tootmiseks ja transportimiseks vajaliku elektri jaoks ning

d)

gaasikogused, mis on vajalikud, et käitada varustuskindluse seisukohast elutähtsat taristut, nagu on osutatud II lisas, ning muid sõjaväe, riikliku julgeoleku ja humanitaarabi teenuste toimimiseks olulisi rajatisi.

3.   Lõike 1 punktis b ning lõike 2 punktides b ja d osutatud elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega gaasikogused ei ületa I lisas esitatud koguseid. Kui liikmesriik suudab tõendada, et liikmesriigis on elektrikriisi vältimiseks vaja suuremat gaasikogust, võib komisjon asjakohaselt põhjendatud taotluse korral otsustada lubada suuremate koguste mahaarvamist.

4.   Kui solidaarsusmeetmeid palutakse võtta liikmesriikidel, kelle elektrisüsteem on sünkroniseeritud ainult kolmanda riigi elektrisüsteemiga, võivad nad juhul, kui elektrisüsteem desünkroniseeritakse kõnealuse kolmanda riigi võrgust, erandkorras maha arvata suuremad gaasikogused seni, kuni on vajalikud isoleeritud elektrisüsteemi teenused või muud põhivõrguettevõtjale osutatavad teenused, et tagada elektrisüsteemi ohutu ja usaldusväärne toimimine.

Artikkel 24

Kaitstud tarbijate nõudluse vähendamise meetmed

1.   Liikmesriigid võivad erandkorras võtta ajutisi meetmeid, et vähendada määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 punktis 5 määratletud kaitstud tarbijate mittehädavajalikku tarbimist, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud üks määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõikele 1 ja artiklile 12 vastavatest kriisitasemetest või määruse (EL) 2022/1369 kohane liidu häireolukord. Sellised meetmed piirduvad gaasi mittehädavajalike kasutusviisidega ja nende puhul võetakse arvesse määruse (EL) 2022/1369 artikli 6 lõikes 2 sätestatud elemente. Selliseid erakorralisi meetmeid võib võtta üksnes pärast seda, kui pädevad asutused, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 punktis 7, on hinnanud selliste mittehädavajalike gaasikoguste kindlaksmääramise tingimusi.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete tulemusena ei vähendata mingil juhul liikmesriikide poolt vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 3 lõikele 3 määratletud kaitsetumate tarbijate tarbimist ning liikmesriigid ei katkesta käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise tõttu kaitstud tarbijate varustust.

Artikkel 25

Piiriüleste gaasivoogude kaitse meetmed

Kui komisjon esitab määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõike 6 esimese lõigu kohase taotluse lõpetada piiriüleste gaasivoogude või gaasitaristule juurdepääsu põhjendamatud piirangud või meetmed, mis võivad kahjustada mõne teise liikmesriigi varustamist gaasiga, siis määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 punktis 7 määratletud pädev asutus või kõnealuse määruse artikli 12 lõike 6 esimeses lõigus osutatud liikmesriik, selle asemel, et järgida määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõike 6 teises lõigus sätestatud menetlust, muudab oma meedet või võtab meetmeid, et tagada kooskõla kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 5.

2. JAGU

Solidaarsusmeetmete võtmise normid

Artikkel 26

Solidaarsuskohustuste ajutine laiendamine liikmesriikidele, kellel on LNG rajatised

1.   Määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõike 1 kohast solidaarsusmeetmete võtmise kohustust ei kohaldata mitte ainult solidaarsust taotleva liikmesriigiga otse ühendatud liikmesriikide, vaid ka LNG rajatistega liikmesriikide suhtes, tingimusel et asjaomases taristus on kättesaadav vajalik võimsus, sealhulgas LNG laevad ja tankerid.

2.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse LNG rajatistega liikmesriikide suhtes määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikeid 2–9.

3.   Maagaasi veeldusjaamadega liikmesriigid, mis ei ole solidaarsust taotleva liikmesriigiga otse ühendatud, võivad leppida mis tahes teiste liikmesriikidega kahepoolselt kokku solidaarsuse pakkumisele kohaldatava ja selleks vajaliku tehnilise ning õigus- ja finantskorra.

4.   Artikli 27 kohaseid solidaarsusmeetmete võtmise vaike-norme kohaldatakse ka nende liikmesriikide suhtes, mis ei ole omavahel ühendatud, kui solidaarsustaotluse saamise ajal ei ole sõlmitud kahepoolset kokkulepet.

Artikkel 27

Solidaarsusmeetmete vaike-normid

1.   Kui kaks liikmesriiki ei ole kokku leppinud vajalikus tehnilises ning õigus- ja finantskorras vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikele 10 (edaspidi „solidaarsuskokkulepe“), kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud kohustuse kohase hädaolukorras gaasi tarnimise suhtes käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

2.   Solidaarsusmeetme hüvitis ei ületa mõistlikke kulusid ning erandina määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikest 8 hõlmab see igal juhul järgmist:

a)

gaasi hind solidaarsust pakkuvas liikmesriigis;

b)

hoiustamis- ja transpordikulud, sealhulgas võimalikud tasud, mis tulenevad LNG-lasti kõrvalesuunamisest nõutud ühenduspunkti;

c)

kulud seoses kohtu- või vahekohtumenetlustega, mis hõlmavad solidaarsust pakkuvat liikmesriiki;

d)

muud kaudsed kulud, mida gaasihind ei kata, näiteks sellise rahalise või muu kahju hüvitamine, mis tuleneb solidaarsuse pakkumisega seotud klientide kohustuslikust püsikoormuse jagamisest, tingimusel et need kaudsed kulud ei ületa 100 % gaasi hinnast.

3.   Kui liikmesriik taotleb lõike 2 punkti d kohaselt hüvitist selliste kaudsete kulude eest, mis ületavad 100 % gaasi hinnast, otsustab komisjon pärast asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist, kas suurem hüvitis on asjakohane, võttes arvesse juhtumi konkreetseid lepingulisi ja riiklikke asjaolusid ja energiasolidaarsuse põhimõtet.

4.   Kui solidaarsust taotlev liikmesriik ja solidaarsust pakkuv liikmesriik ei lepi kokku muus hinnas, on solidaarsust taotlevale liikmesriigile tarnitava gaasi hinnaks järgmise päeva keskmine turuhind solidaarsust pakkuvas liikmesriigis solidaarsustaotlusele eelnenud päeval või vastav järgmise päeva keskmine turuhind lähimal juurdepääsetaval börsil, lähimas virtuaalses kauplemispunktis või kokkulepitud kauplemispunktis solidaarsustaotlusele eelneva päeva jooksul.

5.   Solidaarsust taotlenud liikmesriik maksab artikli 28 kohase solidaarsustaotluse raames tarnitud gaasikoguste eest hüvitist otse solidaarsust pakkuvale liikmesriigile või üksusele, mille mõlemad liikmesriigid märgivad oma solidaarsustaotlusele antud vastuses ja kinnituses vastuse kättesaamise ja vastu võetava koguse kohta.

6.   Liikmesriik, kellele on esitatud solidaarsusmeetme taotlus, võtab solidaarsusmeetmed võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Liikmesriik võib keelduda solidaarsust taotlevale liikmesriigile solidaarsuse pakkumisest üksnes juhul, kui ta tõendab, et:

a)

tal ei ole piisavalt gaasi artikli 23 lõikes 2 osutatud koguste jaoks või

b)

tal ei ole piisavat kättesaadavat ülekandevõimsust vastavalt määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 lõikele 7 ega võimalust piisavaid LNG koguseid pakkuda.

7.   Lisaks käesolevas artiklis sätestatud vaike-normid võivad liikmesriigid leppida kokku tehnilises korras ja solidaarsuse pakkumise koordineerimises.

8.   Käesolev artikkel ei piira gaasisüsteemi ohutuks ja usaldusväärseks käitamiseks kehtestatud olemasolevat korda.

Artikkel 28

Solidaarsusmeetmete menetlus solidaarsuskokkuleppe puudumise korral

1.   Solidaarsusmeetmete kohaldamist taotlev liikmesriik esitab teisele liikmesriigile solidaarsustaotluse, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)

liikmesriigi pädeva asutuse kontaktandmed;

b)

liikmesriigi asjaomaste ülekandesüsteemi haldurite kontaktandmed (kui see on asjakohane);

c)

liikmesriigi nimel tegutseva kolmanda isiku kontaktandmed (kui see on asjakohane);

d)

tarneperiood, sealhulgas esimene võimalik tarneaeg ja tarnete eeldatav kestus;

e)

tarne- ja ühenduspunktid;

f)

gaasi kogus kilovatt-tundides iga ühenduspunkti kohta;

g)

gaasi kvaliteet.

2.   Solidaarsustaotlus saadetakse samal ajal liikmesriikidele, kes saavad võtta solidaarsusmeetmeid, komisjonile ja kriisijuhtidele, kes on nimetatud määruse (EL) 2017/1938 artikli 10 lõike 1 punkti g kohaselt.

3.   Solidaarsustaotluse saanud liikmesriigid saadavad vastuse, milles märgitakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kontaktandmed ja kogus, mida on võimalik ühenduspunktidesse taotletud ajal tarnida, nagu on osutatud lõike 1 punktides d kuni g. Vastuses märgitakse strateegiliste varude võimalikust vähendamisest või, kui see on rangelt vajalik, kasutuselevõtust tulenev kogus, kui kogus, mida on võimalik tarnida vabatahtlike meetmete alusel, ei ole piisav.

4.   Solidaarsustaotlused tuleb esitada vähemalt 72 tundi enne märgitud tarneaega. Solidaarsustaotlustele tuleb vastata 24 tunni jooksul. Solidaarsust taotleva liikmesriigi kinnitus vastuse kättesaamise ja vastu võetava koguse kohta esitatakse 24 tunni jooksul enne taotletud tarneaega.

5.   Taotluse võib esitada üheks või mitmeks päevaks ning vastus peab vastama taotletud kestusele.

6.   Kui solidaarsust pakuvad mitu liikmesriiki ja neist ühe või mitmega on sõlmitud kahepoolne solidaarsuskokkulepe, siis kehtib kahepoolse kokkuleppe sõlminud liikmesriikide vahel kokkuleppega ettenähtud kord. Käesolevas artiklis sätestatud vaike-norme kohaldatakse üksnes teiste solidaarsust pakkuvate liikmesriikide suhtes.

7.   Komisjon võib hõlbustada solidaarsuskokkulepete rakendamist, eelkõige turvalise veebiplatvormi vormingu abil, et võimaldada taotluste ja pakkumiste edastamist reaalajas.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 30

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi 1. oktoobriks 2023, võttes arvesse gaasitarnete üldist olukorda liidus, ja esitab nõukogule selle läbivaatamise peamisi järeldusi sisaldava aruande. Komisjon võib kõnealuse aruande põhjal teha ettepaneku käesoleva määruse kehtivusaja pikendamiseks.

Artikkel 31

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse ühe aasta jooksul alates selle jõustumisest.

Artiklit 14 kohaldatakse alates 31. märtsiks 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SÍKELA


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1032, millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega (ELT L 173, 30.6.2022, lk 17).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).

(6)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(7)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ja millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019, lk 22).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

(11)  Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121).

(12)  Nõukogu 5. augusti 2022. aasta määrus (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid (ELT L 206, 8.8.2022, lk 1).

(13)  Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsus Saksamaa vs. Poola, C-848/19 P, ECLI:EU:C:2021:598.

(14)  Komisjoni 2. veebruari 2018. aasta soovitus (EL) 2018/177 gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohase solidaarsusmehhanismi rakendamiseks liikmesriikidevahelistesse tehnilistesse, õiguslikesse ja rahalistesse kokkulepetesse lisatavate põhielementide kohta (ELT L 32, 6.2.2018, lk 52).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).


I LISA

a)

Artikli 23 kohased elektrivarustuskindluse seisukohast kriitilise tähtsusega suurimad võimalikud gaasimahud ajavahemikul 2022. aasta detsembrist 2023. aasta märtsini (miljonites kuupmeetrites) (1).

Liikmesriik

Detsember 2022

Jaanuar 2023

Veebruar 2023

Märts 2023

AT

74,24

196,83

152,20

139,35

BE

399,05

458,77

382,76

398,99

BG

61,49

71,26

61,55

63,29

CY

-

-

-

-

CZ

17,26

49,64

34,80

28,28

DE

2 090,53

2 419,56

2 090,59

1 863,77

DK

249,48

295,56

254,87

268,09

EE

5,89

5,78

5,00

1,05

EL

209,95

326,68

317,18

232,80

ES

1 378,23

1 985,66

1 597,27

1 189,29

IE

372,76

375,29

364,26

375,74

FI

28,42

39,55

44,66

12,97

FR

876,37

875,58

802,53

771,15

HR

10,95

66,01

59,99

48,85

HU

82,13

133,97

126,44

93,72

IT

2 166,46

3 304,99

3 110,79

2 774,67

LV

89,26

83,56

84,96

66,19

LT

16,13

20,22

18,81

4,21

LU

-

-

-

-

MT

32,88

34,84

31,43

33,02

NL

684,26

762,31

556,26

480,31

PL

158,14

158,64

136,97

148,64

PT

409,97

415,22

368,54

401,32

RO

130,35

179,35

162,41

159,71

SI

12,98

15,15

13,35

12,80

SK

33,99

47,26

34,80

34,76

SE

18,05

18,61

17,71

15,76

b)

Elektrivarustuskindluse seisukohast kriitiline gaasi maksimumkogus vastavalt artiklile 23 ajavahemikuks aprill 2023 kuni detsember 2023 (miljonites kuupmeetrites)

Liikmesriik

Ühe kuu kohta

AT

140,66

BE

409,89

BG

64,40

CY

-

CZ

32,50

DE

2 116,11

DK

267,00

EE

4,43

EL

271,65

ES

1 537,61

IE

372,01

FI

31,40

FR

831,41

HR

46,45

HU

109,06

IT

2 839,23

LV

80,99

LT

14,84

LU

-

MT

33,03

NL

620,79

PL

150,60

PT

398,76

RO

157,96

SI

13,57

SK

37,70

SE

17,53


(1)  I lisa punktides a ja b esitatud arvud põhinevad andmetel, mis on pärit talvise piisavuse hinnangust, mille Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) koostas vastavalt määruse (EL) 2019/941 artiklile 9, välja arvatud Malta puhul, kus elektri tootmine sõltub üksnes LNG tarnetest ning kus ei ole märkimisväärset hoiustamisvõimsust. Arvestades madala kütteväärtusega gaasi spetsiifilisust, tuleks käesolevas tabelis esitatud Madalmaade väärtused korrutada teisendusteguriga 37,89 jagatuna 35,17-ga. I lisa punktis a on esitatud kuukogused, mille ENTSO-E arvutas ajavahemiku 2022. aasta detsember – 2023. aasta märts iga kuu kohta; I lisa punktis b esitatud ajavahemiku 2023. aasta aprill – 2023. aasta detsember kuupõhised arvud on ajavahemiku 2022. aasta detsember – 2023. aasta märts keskmised väärtused.


II LISA

Varustuskindluse seisukohast elutähtis taristu vastavalt artikli 23 lõike 2 punktile d

Valdkond

Alamvaldkond

I Energeetika

1.

Elektrienergia

Elektrivarustusega seoses elektrienergia tootmiseks ja ülekandmiseks vajalik taristu ja rajatised

2.

Nafta

Nafta tootmine, rafineerimine, töötlemine, ladustamine ja edastamine torustiku kaudu

3.

Gaas

Gaasi tootmine, rafineerimine, töötlemine, ladustamine ja edastamine torustiku kaudu

LNG terminalid

II Transport

4.

Maanteetransport

5.

Raudteetransport

6.

Lennutransport


29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/36


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2577,

22. detsember 2022,

millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon, kasutades gaasitarneid relvana ja manipuleerides turuga gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu, põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust. Taastuvate energiaallikate kiire kasutuselevõtt aitaks leevendada praeguse energiakriisi mõju, luues kaitse Venemaa tegevuse vastu. Taastuvenergia võib märkimisväärselt aidata kaasa võitlusele olukorraga, kus Venemaa kasutab energiat relvana, kuna see tugevdab liidu varustuskindlust, vähendab turu volatiilsust ja alandab energiahindu.

(2)

Viimastel kuudel on Venemaa tegevus turuolukorda veelgi halvendanud, eelkõige on suurenenud oht, et lähitulevikus Venemaa gaasitarned liitu peatuvad täielikult, ja see olukord on mõjutanud liidu varustuskindlust. See suurendas järsult energiahindade volatiilsust liidus ning tõstis gaasi- ja elektrihinnad suvel kõigi aegade kõrgeimale tasemele, tuues kaasa elektri jaehindade tõusu, mis peaks järk-järgult kajastuma enamikus tarbijalepingutes, koormates üha enam kodumajapidamisi ja ettevõtjaid. Halvenenud olukord energiaturgudel on oluliselt kiirendanud üldist inflatsiooni euroalal ja aeglustas majanduskasvu kogu liidus. Nimetatud oht püsib olenemata hulgihindade ajutisest alanemisest ja puudutab veelgi enam järgmist aastat, nagu on sedastatud komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta teatisele „Energiaalane hädaolukord: ühine ELi ettevalmistus ja kaitse ning ühisostud“ lisatud hädaolukorra ettepanekus. Euroopa energiaettevõtted võivad järgmisel aastal seista silmitsi suurte raskustega gaasihoidlate täitmisel, kuna on väga tõenäoline, et praeguse poliitilise olukorra tõttu jõuab liitu Venemaalt torugaasi varasemast vähem või ei jõua üldse. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/1032 (1) sätestatud eesmärk 2023. aastaks täita liidu gaasihoidlad 90 % ulatuses, võrreldes 80 %-ga sellel talvel. Samuti võivad ettearvamatud sündmused nagu torujuhtmete saboteerimine ja muud varustuskindluse häirete riskid tekitada gaasiturgudel lisapingeid. Lisaks on Euroopa taastuvenergiatehnoloogia tööstuse konkurentsivõime väljavaateid nõrgendanud muude maailma piirkondade hiljutine poliitika, mille eesmärk on toetada ja kiirendada kogu taastuvenergia tehnoloogia väärtusahelate laiendamist.

(3)

Sellega seoses ja selleks, et lahendada olukord, kus Euroopa tarbijad ja ettevõtjad seisavad silmitsi kõrgete ja volatiilsete hindadega, mis põhjustavad majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, leevendada energianõudluse vajalikku vähendamist, asendades maagaasitarned taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga ning suurendada varustuskindlust, peab liit võtma viivitamata täiendavaid ja ajutisi meetmeid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamiseks, eelkõige selliste sihipäraste meetmete abil, millega suudetakse kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus lühikeses perspektiivis.

(4)

Kõnealuste kiireloomuliste meetmete valimisel on lähtutud nende olemusest ja potentsiaalist aidata kaasa energiaalase hädaolukorra lahendamisele lühikeses perspektiivis. Täpsemalt saavad liikmesriigid kiiresti rakendada mitmeid käesolevas määruses sätestatud meetmeid taastuvenergiaprojektide loamenetluse lihtsustamiseks, ilma et oleks vaja teha koormavaid muudatusi oma siseriiklikes menetlustes ja õigussüsteemides, ning tagada taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine lühikeses perspektiivis. Mõned nimetatud meetmetest on üldist laadi, nagu sellise ümberlükatava eelduse kehtestamine, mille kohaselt pakuvad taastuvenergiaprojektid asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide tähenduses ülekaalukat avalikku huvi, või täpsustuse lisamine teatavate keskkonnadirektiivide kohaldamisala kohta ning taastuvenergiajaamade ajakohastamise loaraamistiku lihtsustamine, keskendudes algprojektiga võrreldes tehtud muudatustest või laiendustest tulenevale mõjule. Muud meetmed on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele, nagu märkimisväärselt lühem ja kiirem loamenetlus olemasolevatele rajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks. On asjakohane rakendada nimetatud erakorralised meetmed võimalikult kiiresti ja kohandada neid vastavalt vajadusele, et praegused probleemid õigesti lahendada.

(5)

On vaja kehtestada täiendavad kiireloomulised ja sihipärased meetmed, mis on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele ja projektiliikidele, mis kõige tõenäolisemalt võimaldavad taastuvenergiat kiiresti kasutusele võtta ja avaldavad kohe mõju hindade volatiilsuse ja maagaasinõudluse vähendamise eesmärkidele, ilma et see piiraks üldist energianõudlust. Lisaks loamenetluse kiirendamisele on tehisrajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul asjakohane edendada ja kiirendada väikeste päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergiata tarbijate ja kollektiivsete oma tarbeks toodetud energia tarbijate jaoks nagu kohalikud energiakogukonnad, kuna need võimalused on kõige vähem kulukamad ning seega kõige kättesaadavamad ja nende keskkonnaalane või muud liiki mõju on uute taastuvenergiarajatiste kiire kasutuselevõtu seisukohast kõige väiksem. Lisaks toetavad nimetatud projektid otseselt kodumajapidamisi ja ettevõtteid, kes seisavad silmitsi kõrgete energiahindadega, ning kaitsevad tarbijaid hinnavolatiilsuse eest. Taastuvelektrijaamade ajakohastamine on võimalus suurendada taastuvenergia tootmist kiiresti nii, et selle mõju võrgutaristule ja keskkonnale oleks võimalikult väike, sealhulgas selliste taastuvenergia tootmise tehnoloogiate puhul nagu tuuleelektrienergia, mille loamenetlus on tavaliselt pikem. Soojuspumbad on otsene taastuvenergial põhinev alternatiiv maagaasikateldele ja neil on potentsiaal vähendada küttehooajal maagaasinõudlust märkimisväärselt.

(6)

Kiireloomulise ja erandliku energiaolukorra tõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erandeid teatavatest liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud hindamiskohustustest taastuvenergiaprojektide ning energiasalvestusprojektide ja elektrivõrguprojektide puhul, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi. Nende erandite tegemiseks peaks olema täidetud kaks tingimust, nimelt et projekti viiakse ellu sihtotstarbelises taastuvenergia- või võrgupiirkonnas ning et sellise ala suhtes on eelnevalt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lisaks tuleks liikide kaitse tagamiseks võtta proportsionaalseid leevendusmeetmeid või, kui need ei ole kättesaadavad, kompensatsioonimeetmeid.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamisaega. Võttes arvesse käesoleva määruse eesmärki ning hädaolukorda ja määruse vastuvõtmise erandlikku konteksti, eelkõige asjaolu, et taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu lühiajaline kiirendamine liidus õigustab käesoleva määruse sätete kohaldamist pooleliolevate loamenetluste suhtes, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada käesolevat määrust või selle teatavaid sätteid pooleliolevate loamenetluste suhtes, mille kohta ei ole asjaomane asutus lõplikku otsust teinud, tingimusel et kõnealuste normide kohaldamisel austatakse nõuetekohaselt kolmandate isikute olemasolevaid õigusi ja nende õiguspäraseid ootusi. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et käesoleva määruse kohaldamine pooleliolevate loamenetluste suhtes on proportsionaalne ning kaitseb asjakohaselt kõigi huvitatud isikute õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(8)

Üks ajutistest meetmetest seisneb selles, et kehtestatakse ümberlükatav eeldus, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust asjakohaste keskkonnaalaste liidu õigusaktide tähenduses, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale suur kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega kompenseerida. Taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad ja tuuleenergia, on väga olulised selleks, et võidelda kliimamuutuste ja saaste vastu, alandada energiahindu, vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja tagada liidu varustuskindlus. Eeldus, et taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad, pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust, võimaldaks vajaduse korral sellistel projektidel viivitamata kasu saada konkreetse erandiga asjakohastes keskkonnaalastes liidu õigusaktides ette nähtud lihtsustatud hindamisest. Liikmesriikidel peaks olema lubatud, võttes arvesse oma riigi eripära, piirduda selle eelduse kohaldamisel oma territooriumi teatavate osadega või teatavate tehnoloogiate või projektidega. Liikmesriikidel on võimalik kaaluda selle eelduse kohaldamist oma asjakohastes maastikukujundust käsitlevates siseriiklikes õigusaktides.

(9)

See kajastab taastuvenergia olulist rolli liidu energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, koheste lahenduste pakkumisel fossiilkütustel põhineva energia asendamiseks ja raske turuolukorra lahendamisel. Selleks et kõrvaldada kitsaskohad taastuvenergiajaamadele loamenetluses ja taastuvenergiajaamade käitamises, tuleks siis, kui üksikjuhtude puhul kaalutakse õiguslikke huve, planeerimis- ja loamenetluses eelistada taastuvenergiajaamade ehitamist ja käitamist ning sellega seotud võrgutaristu arendamist, vähemalt projektide puhul, mis on tunnistatud avalikku huvi pakkuvateks. Liikide kaitse puhul tuleks kõnealust eelistust kohaldada ainult siis ja niivõrd, kuivõrd võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.

(10)

Päikeseenergia on peamine taastuvenergia allikas, mis võimaldab lõpetada liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ning saavutada samal ajal ülemineku kliimaneutraalsele majandusele. Fotogalvaanilist energiat, mis on üks vähem kulukaimaid kättesaadavaid elektriallikaid, ja päikese soojusenergial põhinevat tehnoloogiat, mis võimaldab pakkuda taastuvenergial põhinevat kütet madala hinnaga soojusühiku kohta, on võimalik kiiresti kasutusele võtta ning see võib tuua otsest kasu kodanikele ja ettevõtjatele. Sellega seoses ja kooskõlas komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisega „ELi päikeseenergia strateegia“ toetatakse liidus vastupidava tööstusliku päikeseenergia väärtusahela arendamist, sealhulgas päikeseenergiatööstuse liidu kaudu, mis käivitatakse 2022. aasta lõpus. Taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamine ja vastava menetluse täiustamine aitab suurendada liidu tootmisvõimsust puhta energia tehnoloogia valdkonnas. Praeguse olukorra ja eelkõige energiahindade väga suure volatiilsuse tõttu on vaja tegutseda kohe, et tagada oluliselt kiiremad loamenetlused, et märkimisväärselt kiiremini paigaldada päikeseenergiaseadmeid tehisrajatistele, mis on üldiselt vähem keerukam kui maapealne paigaldus ja mis võimaldab kiiresti leevendada praeguse energiakriisi mõju, tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. Seepärast peaksid loamenetlused olema kõnealuste paigaldamiste puhul kiiremad kui muude taastuvenergiaprojektide puhul.

(11)

Sellistes olemasolevates või tulevastes tehisrajatistes, mis on loodud muul otstarbel kui päikeseenergia tootmine, päikeseenergiaseadmete paigaldamise ning samas kohas asuvate salvestusvahendite ja võrguühenduste loamenetluse maksimaalne tähtaeg peaks olema kolm kuud. Samuti tuleks kehtestada kõnealuste paigaldamiste puhul konkreetne erand keskkonnamõju hindamise läbiviimise nõudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (2) alusel, kuna need seadmed ei tekita tõenäoliselt probleeme, mis on seotud ruumi konkureerivate kasutusviiside või keskkonnamõjuga. Investeerimine väikestesse detsentraliseeritud päikeseenergiaseadmetesse, et saada oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks, on energiatarbijate jaoks üks tõhusamaid vahendeid oma energiaarvete ja hinnavolatiilsuse mõju vähendamiseks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud teatavad alad või struktuurid selle lühema tähtaja ja kõnealuse erandi kohaldamisalast teatavatel õigustatud põhjustel välja jätta.

(12)

Oma tarbeks energiat tootvad seadmed, sealhulgas seadmed kollektiivsetele oma tarbeks toodetud energia tarbijatele nagu kohalikud energiakogukonnad, aitavad samuti vähendada üldist maagaasinõudlust, suurendada süsteemi vastupidavust ja saavutada liidu taastuvenergia eesmärgid. Selliste päikeseenergiaseadmete paigaldamine, mille võimsus on alla 50 kW, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate jaoks, ei avalda tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju keskkonnale ega võrgule ega tekita ohutusprobleeme. Lisaks ei nõua väikesed seadmed üldjuhul võimsuse suurendamist võrgu ühenduspunktis. Võttes arvesse sellist tüüpi seadmete vahetut positiivset mõju tarbijatele ja nende võimalikku piiratud keskkonnamõju, on asjakohane veelgi lihtsustada nende suhtes kohaldatavat loamenetlust, eeldusel et need ei ületa jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolevat võimsust, kehtestades asjaomastes loamenetlustes positiivse haldusvaikuse põhimõtte, et edendada ja kiirendada kõnealuste seadmete kasutuselevõttu ning saada neist lühikese ajaga kasu. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kohaldada madalamat künnist kui 50 kW oma sisemiste piirangute tõttu, tingimusel et künnis jääb üle 10,8 kW. Igal juhul võivad asjaomased asutused või üksused selliste seadmete kohta esitatud taotlused ühekuise loamenetluse käigus tagasi lükata võrgu ohutuse, stabiilsuse ja töökindlusega seotud põhjustel, andes igakülgselt põhjendatud vastuse.

(13)

Olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada ja seega gaasitarbimist vähendada. Ajakohastamine võimaldab jätkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti. Tuuleelektrijaama ajakohastamine tõhusamate turbiinidega võimaldab olemasolevat võimsust säilitada või suurendada väiksema arvu suuremate ja tõhusamate turbiinidega. Ajakohastamise puhul on ka muid eelised nagu olemasolev võrguühendus, tõenäoliselt suurem üldsuse heakskiit ja teadmised keskkonnamõju kohta.

(14)

2021.–2025. aastal lõppeb hinnanguliselt maismaa tuuleenergia 38 GW võimsusega rajatiste tavapärane 20-aastane tööiga. Kõnealuste võimsuste kasutuselt kõrvaldamine ajakohastamise asemel tooks kaasa praegu ülesseatud taastuvenergiavõimsuse olulise vähenemise, muutes olukorra energiaturul veelgi keerulisemaks. Ajakohastamise kohene lihtsustamine ja kiirem loamenetlus on liidu taastuvenergiavõimsuse säilitamiseks ja suurendamiseks väga olulised. Sel eesmärgil kehtestatakse käesoleva määrusega täiendavad meetmed taastuvenergiaprojektide ajakohastamise suhtes kohaldatava loamenetluse täiendavaks lihtsustamiseks. Eelkõige peaks taastuvenergiaprojektide ajakohastamise loamenetluse suhtes kohaldatav maksimaalne kuue kuu pikkune tähtaeg hõlmama kõiki asjakohaseid keskkonnamõju hindamisi. Lisaks tuleks alati, kui taastuvenergiajaama või taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajaliku võrgutaristu ajakohastamise suhtes kohaldatakse läbivaatamist või keskkonnamõju hindamist, piirduda selle hindamisega, milline on algprojektiga võrreldes tehtud muudatuse või laienduse võimalik oluline mõju.

(15)

Selleks et edendada ja kiirendada olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, tuleks võrguühenduste puhul kohe kehtestada lihtsustatud menetlus, kui ajakohastamise tulemusel suureneb koguvõimsus algprojektiga võrreldes piiratud määral.

(16)

Päikeseenergiaseadme ajakohastamisel on võimalik suurendada tõhusust ja võimsust ilma kasutatava ruumi suurendamiseta. Ajakohastatud seadmel ei oleks seega keskkonnale teistsugust mõju kui algsel seadmel, kui kasutatavat ruumi selle protsessi käigus ei suurendata ja järgitakse jätkuvalt algselt nõutud keskkonnaohu vähendamise meetmeid.

(17)

Soojuspumba tehnoloogia on oluline, et toota taastuvallikatel põhinevat kütet ja jahutust ümbritseva keskkonna energiast, sealhulgas reoveepuhastitest, ja geotermilisest energiast. Samuti võimaldavad soojuspumbad kasutada heitsoojust ja -jahutust. Selliste soojuspumpade kiire kasutuselevõtt, mis kasutavad vähekasutatud taastuvaid energiaallikaid nagu ümbritseva keskkonna energia, geotermiline energia ja heitsoojus tööstus- ja teenindussektorist, sealhulgas andmekeskustest, võimaldab asendada maagaasi ja muud fossiilkütustel põhinevad katlad taastuvenergial põhineva küttelahendusega ning suurendada samal ajal energiatõhusust. See kiirendab gaasi kasutamise vähendamist küttega varustamisel nii hoonetes kui ka tööstuses. Soojuspumpade paigaldamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks on asjakohane kehtestada selliste seadmete jaoks sihipärased lühemad loamenetlused, sealhulgas lihtsustatud menetlus väiksemate soojuspumpade elektrivõrku ühendamiseks, kui puuduvad ohutusega seotud probleemid, ei ole vaja teha täiendavaid töid seoses võrguühendustega, süsteemi osad ühilduvad tehniliselt ning kui sellist menetlust siseriiklike õigusaktidega ei nõuta. Tänu soojuspumpade kiiremale ja lihtsamale paigaldamisele aitab taastuvate energiaallikate suurem kasutamine küttesektoris, mis moodustab peaaegu poole liidu energiatarbimisest, parandada varustuskindlust ja aidata lahendada praegust keerulisemat turuolukorda.

(18)

Päikeseenergiaseadmete paigaldamise, taastuvenergiajaamade ajakohastamise ja soojuspumpade kasutuselevõtu tähtaegade kohaldamisel ei tohiks nimetatud tähtaegade puhul sisse arvestada aega, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse jaamasid, nende võrguühendusi ja nendega seotud vajalikku võrgutaristut, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega. Lisaks ei peaks nende tähtaegade sisse arvestama võrgu stabiilsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamise seisukohast vajalikuks võrgu oluliseks ajakohastamiseks läbitud haldusetappidele kulunud aega.

(19)

Selleks et veelgi hõlbustada taastuvenergia kasutuselevõttu, peaks liikmesriikidele jääma võimalus loamenetluse tähtaegu veelgi lühendada.

(20)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) sätteid, mis käsitlevad keskkonnainfo kättesaadavust, üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises ning õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaküsimustes, eelkõige liikmesriikide kohustusi seoses üldsuse kaasamise ja õiguskaitse kättesaadavusega, kohaldatakse jätkuvalt.

(21)

Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, nagu on märkinud Euroopa Kohus oma 15. juuli 2021. aasta otsuses kohtuasjas C-848/19 P, (3) Saksamaa vs. Poola, ja see kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamisel võimaldab käesolev määrus taastuvenergiaprojektide kiirema kasutuselevõtu mõju piiriülest jaotamist. Käesolevas määruses sätestatud meetmed on suunatud kõigis liikmesriikides asuvatele taastuvenergiaseadmetele ja hõlmavad paljusid projekte, sealhulgas olemasolevatele rajatistele paigaldatavaid seadmeid, uusi päikeseenergiaseadmeid ja olemasolevate seadmete ajakohastamist. Võttes arvesse liidu energiaturgude integreerituse taset, peaks taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamine ühes liikmesriigis olema kasulik ka teistele liikmesriikidele varustuskindluse ja madalamate hindade seisukohast. See peaks aitama suunata taastuvelektri üle piiri sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning tagama odavalt toodetud taastuvelektri eksportimise liikmesriikidesse, kus elektritootmine on kallim. Lisaks hakkab liikmesriikides uus lisanduv ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus mõjutama gaasinõudluse üldist vähendamist kogu liidus.

(22)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Võttes arvesse hiljutisi sündmusi ja Venemaa hiljutist tegevust, võib Venemaa gaasitarnete täieliku peatumise suur risk ja alternatiividega seotud ebakindel väljavaade kujutada märkimisväärset ohtu energiavarustuse häirete ja energiahindade edasise tõusu seisukohast ning avaldada survet liidu majandusele. Seetõttu on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid.

(23)

Võttes arvesse energiakriisi ulatust, selle sotsiaalset, majanduslikku ja rahalist mõju ning vajadust võimalikult kiiresti tegutseda, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kehtib 18 kuud ja sisaldab läbivaatamisklauslit, et komisjon saaks vajaduse korral teha ettepaneku selle kehtivuse pikendamiseks.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega nähakse ette erakorralised ajutised normid, et kiirendada loamenetlust, mida kohaldatakse energia tootmisele taastuvatest energiaallikatest, keskendudes eeskätt konkreetsetele taastuvenergiatehnoloogiatele või sellist liiki projektidele, millega on võimalik saavutada lühikese aja jooksul taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu tempo kiirendamine liidus.

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamisaega, ning see ei piira siseriiklike sätete kohaldamist, millega kehtestatakse artiklites 4, 5 ja 7 sätestatutest lühemad tähtajad.

Liikmesriigid võivad käesolevat määrust kohaldada ka pooleliolevate loamenetluste suhtes, mille puhul ei ole tehtud lõplikku otsust enne 30. detsembrit 2022, tingimusel et sellega lühendatakse loamenetlust ja säilitatakse olemasolevad kolmandate isikute juriidilised õigused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (4) artiklis 2 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmiseid mõisteid:

1)

„loamenetlus“ – menetlus, mis:

a)

hõlmab kõiki asjakohaseid halduslube taastuvenergiajaamade, sealhulgas soojuspumpade, samas asukohas asuvate energiasalvestusseadmete ja nende võrku ühendamiseks vajalike vahendite ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks, sealhulgas võrguga ühendamise lubasid ja keskkonnamõju hindamisi, kui neid nõutakse, ning

b)

hõlmab kõiki haldusetappe alates sellest, kui asjaomane asutus kinnitab täieliku taotluse kättesaamist, ja lõpetades sellega, kui asjaomane asutus teatab lõplikust otsusest menetluse tulemuse kohta;

2)

„päikeseenergiaseadmed“ – seadmed, mis muundavad päikeseenergia soojus- või elektrienergiaks, sealhulgas päikesesoojusenergia seadmed ja fotogalvaanilise päikeseenergia seadmed.

Artikkel 3

Ülekaalukas avalik huvi

1.   Üksikjuhtude puhul direktiivi 92/43/EMÜ (5) artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (6) artikli 4 lõike 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (7) artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks õiguslikke huve kaaludes eeldatakse, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust. Liikmesriigid võivad kooskõlas nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada kohaldada nimetatud sätteid üksnes oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes.

2.   Liikmesriigid tagavad vähemalt ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektide puhul, et üksikjuhu õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses eelis taastuvenergiajaamade - ja seadmete ehitamisele ja käitamisele ning sellega seotud võrgutaristu arendamisele. Liikide kaitse puhul kohaldatakse eelmist lauset ainult siis ja niivõrd, kui võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.

Artikkel 4

Loamenetluse kiirendamine päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul

1.   Kui paigaldatakse päikeseenergiaseadmeid ja samas kohas asuvaid energiasalvestusvahendeid, sealhulgas ehitistesse integreeritud päikeseenergiaseadmeid ja katustel asuvaid päikeseenergiaseadmeid olemasolevatele või tulevastele tehisrajatistele, välja arvatud tehisveekogude pinnad, ei kesta loamenetlus üle kolme kuu, tingimusel et selliste rajatiste põhiotstarve ei ole päikeseenergia tootmine. Erandina direktiivi 2011/92/EL artikli 4 lõikest 2 ning II lisa punkti 3 alapunktidest a ja b, tõlgendatuna eraldi või koostoimes nimetatud direktiivi II lisa punkti 13 alapunktiga a, vabastatakse selliste päikeseenergiaseadmete paigaldamine nõudest teha kindlaks, kas projekti puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine, kui selline nõue on kohaldatav, või nõudest teha sihipärane keskkonnamõju hindamine.

2.   Liikmesriigid võivad teatavad alad või struktuurid lõike 1 sätete kohaldamisalast välja jätta kultuuri- või ajaloopärandi kaitsmise põhjustel või riigikaitse huvidega või ohutusega seotud põhjustel.

3.   Loamenetluse puhul, mis puudutab selliste päikeseenergiaseadmete paigaldamist, sealhulgas oma tarbeks toodetava taastuvenergia tarbijate jaoks, mille võimsus on kuni 50 kW, loetakse luba antuks, kui asjaomased asutused või üksused ei ole vastanud ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, eeldusel et päikeseenergiaseadme võimsus ei ole suurem kui jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolev võimsus.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud võimsuskünnise kohaldamine toob elektrivõrgu toimimisele kaasa olulise halduskoormuse või piirangu, võivad liikmesriigid kohaldada madalamat künnist, tingimusel et see jääb üle 10,8 kW.

5.   Kõik lõikes 1 osutatud loamenetlustest tulenevad otsused avalikustatakse kooskõlas kehtivate kohustustega.

Artikkel 5

Taastuvelektrijaamade ajakohastamine

1.   Projektide ajakohastamise loamenetlus, sealhulgas load, mis on seotud võrguga ühendamiseks vajalike vahendite uuendamisega, kui ajakohastamine toob kaasa võimsuse suurenemise, ei ületa kuute kuud, mis hõlmab keskkonnamõju hindamist, kui see on nõutud asjakohaste õigusaktidega.

2.   Kui ajakohastamise tulemusel ei suurene taastuvelektrijaama võimsus rohkem kui 15 % ja ilma et see mõjutaks vajadust hinnata võimalikku keskkonnamõju vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, antakse ülekande- või jaotusvõrgu võrguühenduste jaoks luba kolme kuu jooksul pärast asjaomasele üksusele taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt.

3.   Kui taastuvelektrijaama või sellega seotud võrgutaristu ajakohastamisel, mis on vajalik taastuvate energiaallikate integreerimiseks elektrisüsteemi, tuleb kindlaks teha, kas projekti puhul on vaja keskkonnamõju hindamise menetlust või keskkonnamõju hindamist vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, piirdub selline eelnev kindlakstegemine ja/või keskkonnamõju hindamine võimaliku olulise mõjuga, mis tuleneb projekti muutmisest või laiendamisest võrreldes algprojektiga.

4.   Kui päikeseenergiaseadmete ajakohastamisega ei kaasne täiendava ruumi kasutamist ja see vastab algse seadme suhtes kehtestatud kohaldatavatele keskkonnaohu vähendamise meetmetele, vabastatakse projekt nõudest teha kindlaks, kas projekti puhul on vajalik keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivi 2011/92/EL artiklile 4, kui selline nõue on kohaldatav.

5.   Kõik käesolevas artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetlustest tulenevad otsused avalikustatakse kooskõlas kehtivate kohustustega.

Artikkel 6

Loamenetluse kiirendamine taastuvenergiaprojektide ja nendega seotud võrgutaristu jaoks, mis on vajalik taastuvate energiaallikate integreerimiseks süsteemi

Liikmesriigid võivad direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 1 kohasest keskkonnamõju hindamisest ning direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 5 kohasest liikide kaitse hindamisest vabastada taastuvenergia projektid, energiasalvestusprojektid ning samuti elektrivõrguprojektid, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi, tingimusel et projekt viiakse ellu sihtotstarbelises taastuvenergia piirkonnas või võrgupiirkonnas seotud võrgutaristu jaoks, mis on vajalik taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi, kui liikmesriigid on taastuvenergia- või võrgupiirkonna kehtestanud, ning et selles piirkonnas on läbi viidud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (8) kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pädev asutus tagab, et olemasolevate andmete alusel kohaldatakse asjakohaseid ja proportsionaalseid leevendusmeetmeid, et tagada vastavus direktiivi 92/43/EMÜ artikli 12 lõikele 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ artiklile 5. Kui need meetmed ei ole kättesaadavad, tagab pädev asutus, et käitaja maksab rahalist hüvitist liikide kaitse programmide jaoks, et tagada mõjutatud liikide kaitsestaatuse säilitamine või seda parandada.

Artikkel 7

Soojuspumpade kasutuselevõtu kiirendamine

1.   Alla 50 MW elektritootmisvõimsusega soojuspumpade paigaldamise loamenetlus ei kesta kauem kui üks kuu; maasoojuspumpade puhul ei kesta see kauem kui kolm kuud.

2.   Välja arvatud juhul, kui esinevad põhjendatud ohutusprobleemid, on vaja teha võrguühendusi puudutavaid täiendavaid töid või süsteemi osad ei ühildu tehniliselt, antakse ülekande- või jaotusvõrguga ühenduse loomiseks luba pärast asjaomase üksuse teavitamist:

a)

selliste soojuspumpade puhul, mille elektritootmise võimsus on kuni 12 kW, ning

b)

oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate poolt paigaldatud soojuspumpade puhul, mille elektritootmisvõimsus on kuni 50 kW, tingimusel et oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate taastuvenergiaseadmete võimsus on vähemalt 60 % soojuspumba võimsusest.

3.   Liikmesriigid võivad teatavad alad või struktuurid käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välja jätta kultuuri- või ajaloopärandi kaitsmise põhjustel või riigikaitse huvidega või ohutusega seotud põhjustel.

4.   Kõik käesolevas artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetlustest tulenevad otsused avalikustatakse kooskõlas kehtivate kohustustega.

Artikkel 8

Päikeseenergiaseadmete paigaldamise, taastuvenergiajaamade ajakohastamise ja soojuspumpade kasutuselevõtu loamenetluse ajakava

Artiklites 4, 5 ja 7 osutatud tähtaegade kohaldamisel ei arvestata tähtaegade sisse järgmist aega, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega:

a)

aeg, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse jaamasid, nende võrguühendusi ning, pidades silmas võrgu stabiilsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamist, nendega seotud vajalikku võrgutaristut, ja

b)

võrgu stabiilsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamise seisukohast vajalikuks võrgu oluliseks ajakohastamiseks läbitud haldusetappidele kulunud aeg.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Hiljemalt 31. detsembriks 2023 vaatab komisjon käesoleva määruse läbi, pidades silmas varustuskindluse ja energiahindade arengut ning vajadust taastuvenergia kasutuselevõttu veelgi kiirendada. Ta esitab nõukogule aruande kõnealuse läbivaatamise peamiste tulemuste kohta. Komisjon võib kõnealuse aruande põhjal teha ettepaneku käesoleva määruse kehtivusaja pikendamiseks.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse 18 kuu jooksul alates selle jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/1032, millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega (ELT L 173, 30.6.2022, lk 17).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. Poola, C-848/19 P, ECLI:EU:C:2021:598.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(5)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 197, 21.7.2001, lk 30).


29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/45


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2578,

22. detsember 2022,

millega luuakse turukorrektsioonimehhanism liidu kodanike ja majanduse kaitsmiseks ülemäära kõrgete hindade eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 122 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa“) provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa poolne gaasitarnete relvana kasutamine ja gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu turuga manipuleerimine põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu. Tarneteede muutumine, mis põhjustab Euroopa gaasitaristu ülekoormatust, vajadus leida alternatiivseid gaasitarneallikaid ning hinnakujundussüsteemid, mis ei ole tarnešoki olukorrale kohandatud, on hinnavolatiilsuse ja hinnatõusu olukorrale kaasa aidanud. Kõrgemad maagaasihinnad ohustavad liidu majandust, tingituna kõrgematest elektrihindadest tulenevast püsivalt kiirest inflatsioonist, mis vähendab tarbijate ostujõudu, ning tootmiskulude kasvust, eelkõige energiamahukates tööstusharudes, ning seavad tõsiselt ohtu varustuskindluse.

(2)

2022. aastal on maagaasihinnad olnud erakordselt volatiilsed ning mõned võrdlusalused saavutasid 2022. aasta augustis kõigi aegade kõrgeima taseme. 2022. aasta augustis registreeritud maagaasihindade ebaharilik tase oli tingitud mitmest tegurist, sealhulgas pingelisest pakkumise ja nõudluse vahekorrast, mis oli seotud gaasihoidlate taastäitmisega ja torujuhtmevoogude vähendamisega, hirmust Venemaa edasiste tarnehäirete ja turuga manipuleerimise ees ning hinnakujundusmehhanismist, mis ei olnud sellistele nõudluse ja pakkumise äärmuslikele muutustele kohandatud ning süvendas ülemäärast hinnatõusu. Eelmise kümne aasta hinnad jäid vahemikku 5–35 eurot/MWh, aga nüüd jõudsid Euroopa maagaasi hinnad tasemele, mis oli 1 000 % kõrgem kui liidu varasemad keskmised hinnad. Madalmaade gaasibörsi Title Transfer Facility (TTF) gaasifutuuridega (kolmekuised / kvartaalsed tooted), millega kaubeldakse ICE Endexi börsil, (2) kaubeldi tasemel veidi alla 350 euro/MWh ja Euroopa energiabörsil kaubeldav TTFi järgmise päeva gaasi turuhind oli 316 eurot/MWh. Kunagi varem ei ole gaasihinnad jõudnud 2022. aasta augustis täheldatud tasemele.

(3)

Pärast Nord Stream 1 torujuhtmele tekitatud kahju, mille põhjustas tõenäoliselt 2022. aasta septembris toimunud sabotaaž, ei ole tõenäoline, et Venemaa gaasitarned liitu jõuaksid lähitulevikus taas sõjaeelsele tasemele. Euroopa tarbijad ja ettevõtjad seisavad jätkuvalt silmitsi ilmse ohuga, et tulevikus võivad toimuda majanduslikult kahjulikud gaasihinna tõusud. Ettearvamatud sündmused, nagu õnnetused või torujuhtmete sabotaaž, mis katkestavad gaasitarneid Euroopasse või suurendavad järsult nõudlust, võivad ohustada varustuskindlust. Ootamatu nappuse kartusest tingitud turupinged püsivad tõenäoliselt ka pärast seda talve ja jätkuvad järgmisel aastal, kuna tarnešokkidega kohanemine ning uute tarnesuhete ja taristu loomine võtab eeldatavasti aega aasta või rohkemgi.

(4)

Kuigi on olemas muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumente, peetakse Madalmaade TTFi üldiselt Euroopa gaasiturgudel standardseks hinnakujunduse lähtealuseks. Põhjuseks on selle tavapäraselt suur likviidsus, mis on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas geograafilisest asukohast, mis võimaldas TTFil sõjaeelses keskkonnas saada maagaasi mitmest allikast, sealhulgas märkimisväärsetes kogustes Venemaalt. TTFi hinda kasutatakse laialdaselt võrdlushinnana gaasitarnelepingute hinnakujunduse valemites ning hinnaalusena riskimaandus- või tuletisinstrumentidega seotud tehingutes kogu liidus, sealhulgas kauplemispunktides, mis ei ole otseselt TTFiga seotud. Turuandmete kohaselt läbis TTFi kauplemispunkti 2022. aasta esimese kaheksa kuu jooksul kokku ligikaudu 80 % maagaasist, millega kaubeldi liidus ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (edaspidi „Ühendkuningriik“).

(5)

Liidu energiaturgudel alates 2022. aasta veebruarist toimunud häirivad muutused mõjutasid aga gaasi hulgimüügituru traditsiooniliste hinnakujundusmehhanismide toimimist ja tõhusust, eelkõige TTFi võrdlusaluse puhul. Kuigi TTF oli varem hea gaasihindade lähtealus teistes Euroopa piirkondades, on see alates 2022. aasta aprillist lahknenud hindadest teistes Euroopa kauplemispunktides ja -kohtades, samuti hinnangulistest hindadest, mida avaldavad hinnateabeagentuurid veeldatud maagaasi (LNG) impordi kohta. Selle peamine põhjus on asjaolu, et Loode-Euroopa gaasisüsteemil on konkreetsed taristuga seotud piirangud nii torujuhtme kaudu edastamise (lääne-ida suunal) kui ka LNG taasgaasistamise võimsuse osas. Need piirangud põhjustasid osaliselt gaasihindade üldise tõusu alates kriisi algusest Euroopas pärast seda, kui Venemaa asus energiat relvana kasutama. Tavatu hinnavahe TTFi ja muude piirkondlike kauplemispunktide vahel 2022. aasta augustis näitab, et praegustes konkreetsetes turutingimustes ei pruugi TTF olla hea lähtealus turuolukorra hindamiseks väljaspool Loode-Euroopat, kus turud seisavad silmitsi taristuga seotud piirangutega. Loode-Euroopa turul ajuti esineva nappuse ajal võivad muudel piirkondlikel turgudel väljaspool Loode-Euroopat olla soodsamad turutingimused ja seetõttu mõjutab TTFiga seotud lepingute indekseerimine neid põhjendamatult. Kuigi TTF täidab endiselt oma eesmärki tasakaalustada pakkumist ja nõudlust Loode-Euroopas, on vaja võtta meetmeid, et piirata mõju, mida TTFi ajuti esinevad ebaharilikult ja ülemääraselt kõrged hinnad avaldavad teistele liidu piirkondlikele turgudele. Vähemal määral võib hinnakujunduse puudusi esineda ka teiste kauplemispunktide puhul.

(6)

Praeguste hinnakujundusmehhanismidega seotud probleemide lahendamiseks on olemas eri meetmed. Üks võimalus hiljutistest turuhäiretest ja hinnakujundussüsteemi puudustest mõjutatud Euroopa äriühingutele on alustada uusi läbirääkimisi olemasolevate TTFil põhinevate lepingute üle. Kuna TTFi gaasifutuuridega seotud võrdlushinnad on varasemast erineva tähtsusega ega pruugi olla iseloomulikud gaasituru olukorrale väljaspool Loode-Euroopat, võivad teatavad ostjad püüda lahendada praegusi hinnakujunduse ja TTFi võrdlusalusega seotud küsimusi, pidades oma lepingupartneritega uusi läbirääkimisi kas olemasolevas lepingus sõnaselgelt sätestatud tingimustest või lepinguõiguse üldpõhimõtetest lähtudes.

(7)

Samamoodi võivad importivad äriühingud või nende nimel tegutsevad liikmesriigid teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et pidada uusi läbirääkimisi olemasolevate lepingute üle või leppida kokku uutes tarnelepingutes, kasutades asjakohasemaid hinnakujundusvalemeid, mis on kohandatud praegusele volatiilsuse olukorrale. Koordineeritud ostmine nõukogu määruse (EL) 2022/2576 (3) alusel loodud IT-vahendi kaudu võib pakkuda võimalusi imporditava energia hinna alandamiseks, mis omakorda vähendab turusekkumise vajadust.

(8)

Lisaks sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL (4) juba mõningaid kaitsemeetmeid ajuti esineva äärmusliku volatiilsuse piiramiseks; näiteks nõutakse selles, et kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turgudel oleksid lühiajalised kauplemispiirangud, mis piiravad äärmuslikku hinnatõusu teatavatel tundidel. Ajutine päevasisene vahend energiatuletisinstrumentide turgude ülemäärase volatiilsuse juhtimiseks, mis kehtestati nõukogu määrusega (EL) 2022/2576, aitab piirata energiatuletisinstrumentide turgude hindade äärmuslikku volatiilsust ühe päeva jooksul. Sellised mehhanismid toimivad siiski ainult lühiajaliselt ning nende eesmärk ei ole takistada turuhindade ülemääraste tasemete saavutamist.

(9)

Nõudluse vähendamine on veel üks oluline element äärmuslike hinnatõusude probleemi lahendamisel. Gaasi- ja elektrinõudluse vähendamine võib alandada turuhindu ja seega aidata leevendada ebaharilikult kõrgete gaasihindadega seotud probleeme. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 20.-21. oktoobri 2022. aasta järeldustega tuleks käesoleva määrusega seetõttu tagada, et käesoleva määrusega loodud mehhanismi käivitamine ei põhjusta gaasitarbimise üldist suurenemist.

(10)

2022. aasta suvel aitasid hinna võrdlusaluste suurenemisele ja eelkõige TTFi hindade tõusule kaasa riiklikult subsideeritud üksuste jõupingutused osta gaasi hoiustamiseks, arvestamata seejuures kooskõlastamata ostmise mõju hindadele. Äärmuslike hinnatõusude vältimiseks tulevikus on seetõttu oluline tagada asjakohasel juhul parem koordineerimine liikmesriikide vahel, kes kasutavad riiklikult rahastatavaid üksusi, et osta gaasi maa-aluste gaasihoidlate täitmiseks. Määrusega (EL) 2022/2576 kehtestatud ühisostude mehhanismi kasutamine võib sellega seoses täita olulist rolli ajuti esinevate ülemäära kõrgete gaasihindade piiramisel.

(11)

Kuigi on olemas meetmed selleks, et tegeleda mõningate gaasituru hinnakujunduse probleeme põhjustavate teguritega, ei taga kõnealused olemasolevad meetmed kiiret ja piisavalt kindlat lahendust praegustele probleemidele.

(12)

Seepärast on vaja viivitamata kehtestada ajutine turukorrektsioonimehhanism maagaasitehingute jaoks peamistel TTFi ja muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentide turgudel, et vältida ajuti esinevaid ülemäära kõrgeid gaasihindu.

(13)

Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri 2022. aasta järeldustes kutsuti komisjoni üles esitama kiiresti ettepanek ajutise dünaamilise hinnakoridori kehtestamiseks maagaasitehingutele, et viivitamata vähendada perioode, mil gaasihinnad on ülemäära kõrged, võttes arvesse kaitsemeetmeid, mis on sätestatud määrust (EL) 2022/2576 käsitleva komisjoni ettepaneku artikli 23 lõikes 2.

(14)

Järgmisi kaitsemeetmeid tuleks ühest küljest arvesse võtta turukorrektsioonimehhanismi kavandamisel ja teisest küljest tuleks neid kasutada selleks, et tagada turukorrektsioonimehhanismi võimaliku käivitamise lõpetamine, kui selle käivitamise tingimused ei ole enam täidetud või kui ilmnevad soovimatud turuhäired: seda mehhanismi tuleks kohaldada maagaasitehingute suhtes TTFi virtuaalses kauplemispunktis, mida haldab Gasunie Transport Services B.V.; liidu muud gaasi kauplemispunktid võib dünaamilise hinnakoridori kaudu siduda korrigeeritud TTF hetkehinnaga; see ei tohiks piirata börsiväliseid gaasitehinguid; ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust; ei peaks sõltuma gaasisäästu eesmärgi täitmisel tehtud edusammudest; ei tohiks põhjustada gaasitarbimise üldist suurenemist; peaks olema kavandatud nii, et see ei takistaks turupõhiseid liidusiseseid gaasivooge; see mehhanism ei tohiks mõjutada energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist ning selle puhul tuleks võtta arvesse gaasi turuhindu erinevatel organiseeritud turgudel kogu liidus.

(15)

Turukorrektsioonimehhanism peaks olema kavandatud nii, et see vastaks kahele põhikriteeriumile, eelkõige peaks see toimima tõhusa vahendina ajuti esinevate erakordselt kõrgete gaasihindade vastu ning see tuleks käivitada üksnes juhul, kui hinnad jõuavad maailmaturgudega võrreldes erakordselt kõrgele tasemele, et vältida märkimisväärseid turuhäireid ja tarnelepingute häireid, mis võivad põhjustada tõsiseid varustuskindluse riske.

(16)

Turukorrektsioonimehhanismi kaudu sekkumine peaks piirduma kõige olulisemate puuduste kõrvaldamisega hinnakujunduses. TTFi ühekuulise tähtajaga tuletisinstrumentide arveldushind on gaasitarnelepingute puhul ülekaalukalt kõige laialdasemalt kasutatav võrdlusalus kogu liidus; sellele järgnevad kahekuulise ja aastase tähtajaga tuletisinstrumendid. Üleminek kauplemisele muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidega võib aga põhjustada moonutusi liidu energia- või finantsturgudel, näiteks turuosaliste arbitraaži tõttu korrigeeritud ja korrigeerimata tuletisinstrumentide vahel, ja tekitada tarbijatele kahju. Seepärast tuleks kõigi liidu virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumendid põhimõtteliselt kaasata turukorrektsioonimehhanismi. Turukorrektsioonimehhanismi kohaldamine muude virtuaalsete kauplemispunktidega kui TTF seotud tuletisinstrumentide suhtes on aga keeruline ja nõuab täiendavat tehnilist ettevalmistust. Pidades silmas tungivat vajadust kehtestada turukorrektsioonimehhanism kõige olulisemate tuletisinstrumentide – TTFi tuletisinstrumentide – jaoks, tuleks komisjonile anda volitus määrata rakendusaktiga kindlaks tehnilised üksikasjad turukorrektsioonimehhanismi kohaldamiseks muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide suhtes ja selliste muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide valimiseks, mille võib eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel välja jätta.

(17)

Turukorrektsioonimehhanismi kehtestamine peaks saatma turule selge signaali, et liit ei aktsepteeri ülemäära kõrgeid gaasihindu, mis tulenevad ebatäiuslikust hinnakujundusest. Samuti peaks see andma turuosalistele kindluse seoses gaasiga kauplemise usaldusväärsete piirmääradega ning võib tagada olulise majandusliku kokkuhoiu nii äriühingutele kui ka kodumajapidamistele, keda seeläbi ajuti esinevad ülemäärased energiahinnad vähem mõjutavad.

(18)

Turukorrektsioonimehhanismiga tuleks kehtestada ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentide hinna dünaamiline ohutuspiir. Dünaamiline ohutuspiir tuleks käivitada, kui tuletisinstrumentide hind jõuab eelnevalt kindlaksmääratud tasemele ja kui hinnatõus ei vasta sarnasele tõusule piirkondlikul või maailmaturul.

(19)

Dünaamiline ohutuspiir peaks seega tagama, et ei aktsepteerita tehingukorraldusi, mille hind ületab märkimisväärselt maailma teistes piirkondades kehtivaid LNG hindu. LNG ülemaailmseid hinnasuundumusi kajastava võrdlushinna kindlaksmääramiseks tuleks kasutada asjakohaseid võrdlusaluseid. Võrdlushind peaks põhinema LNG hinnangulistel hindadel, mis kajastavad Euroopa turutingimusi, ning võttes arvesse Ühendkuningriigi ja Aasia erilist tähtsust konkurentidena ülemaailmsel LNG-turul, ka asjakohasel võrdlusalusel Ühendkuningriigi ja Aasia piirkondade jaoks. Erinevalt torujuhtmegaasist kaubeldakse LNGga ülemaailmselt. Seetõttu kajastavad LNG hinnad paremini gaasihinna arengut ülemaailmsel tasandil ja neid saab kasutada võrdlusalusena, et hinnata, kas hinnatase sellistes Mandri-Euroopa kauplemispunktides erineb ebaharilikult rahvusvahelistest hindadest.

(20)

Arvesse võetav LNG hindade valim peaks olema piisavalt lai, et olla informatiivne isegi juhul, kui konkreetne LNG hind ei ole konkreetsel päeval kättesaadav. Pidades silmas Euroopa ja rahvusvaheliste hindade representatiivse kogumi loomist ning tagamaks, et hinnateavet esitavate üksuste suhtes kohaldatakse asjakohaseid liidu õigusnorme, peaksid hinnangulised hinnad välja valima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 (5) loodud haldurite ja võrdlusaluste registris loetletud teabeagentuurid. Kuna õigeaegne teave on dünaamilise turukorrektsioonimehhanismi seisukohast väga oluline, tuleks arvesse võtta üksnes avaldamise päeva kohta teavet esitavate üksuste hinnateavet. Selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/942 (6) loodud Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) saaks täita oma käesolevast määrusest tulenevaid turujärelevalvekohustusi ning arvutada õigel ajal võrdlushinna, on vaja kohustada hinnangulisi hindu avaldavaid teabeagentuure esitama ACERile hinnangud hiljemalt kell 21.00 Kesk-Euroopa aja järgi, tingimusel et need on kättesaadavad, et ACER saaks avaldada võrdlushinna enne päeva lõppu. Kuigi selline teabekohustus puudutab üksnes olemasolevaid andmeid ega tekita teabeagentuuridele märkimisväärset lisakoormust ning on sagedane energia- ja finantsturgude reguleerimisel, peaks ACER tagama saadud teabe konfidentsiaalse käsitlemise, kaitsma teabega seotud intellektuaalomandi õigusi ja kasutama seda teavet üksnes regulatiivsetel eesmärkidel. ACERil peaks olema võimalik anda välja suuniseid asjaomaste andmete esitamise vormi kohta.

(21)

Võttes arvesse Ühendkuningriigi kauplemispunktiga National Balancing Point (NBP) seotud lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide suurt likviidsust, tuleks hõlmata ka kõnealused tuletisinstrumendid. Igapäevase hinnangulise hinna määramine ACERi poolt määruse (EL) 2022/2576 kohaselt peaks olema LNG hinnanguliste hindade kogumi osa.

(22)

Kuigi võrdlushinna puhul arvesse võetud võrdlusalused on LNG ülemaailmsete hinnasuundumuste heaks näitajaks, ei saa need lihtsalt asendada tuletisinstrumentide hindu. Seda peamiselt seetõttu, et võrdlushind kajastab hindu TTFist erinevates asukohtades ja liidu muudes virtuaalsetes kauplemispunktides. Näiteks ei võta võrdlusalused arvesse kulusid, mis on seotud taristu võimaliku ülekoormusega, mis tekib gaasi viimisel LNG-terminalist TTFi kauplemispunkti. Seega on TTFi hinnad tavaliselt kõrgemad kui võrdlushinna puhul arvesse võetud hinnad. 2022. aasta juunist augustini oli erinevus keskmiselt ligikaudu 35 eurot/MWh. Lisaks on varustuskindluse seisukohast väga oluline, et TTFi tuletisinstrumentide korrigeeritud hind kehtestataks piisavalt kõrgel tasemel, et meelitada endiselt ligi LNG importi maailma teistest piirkondadest. Seetõttu tuleks TTFi tuletisinstrumentide korrigeeritud hinna arvutamisel lisada võrdlushinnale varustuskindluse tagamisega seotud lisatasu. Ohutuspiiri määramise valem peaks olema täielikult dünaamiline ning põhinema maailmaturu hindu kajastaval dünaamiliselt areneval hindade kogumil ja teataval ohutusvarul, tagamaks, et varustuskindlus ei satuks ohtu. Dünaamiline ohutuspiir võib iga päev muutuda vastavalt kogumisse kuuluvate maailmaturu hindade arengule.

(23)

Ohutuspiir ei tohiks olla staatiline. Ohutuspiiri tuleks dünaamiliselt ja iga päev kohandada. Päevase arveldushinna avaldamine võimaldab tagada, et ohutuspiir on kooskõlas LNG-turu arenguga, säilitada hinnakujunduse protsessi börsidel ning leevendada võimalikku mõju tuletisinstrumentide turgude nõuetekohasele toimimisele. Ohutuspiiri dünaamiline ülesehitus vähendab ka kesksete vastaspoolte riske ja mõju futuuriturgudel osalejatele, nagu kliirivad liikmed ja nende kliendid. Ohutuspiiriga ei tuleks korrigeerida turuhindu allpool teatavat piiri.

(24)

Vältimaks ohtu, et ühekuulise kuni aastase tähtajaga tuletisinstrumentide hinna dünaamiline pakkumispiir toob kaasa ebaseadusliku kokkumängu maagaasitarnijate või -kauplejate vahel, peaksid finantsvaldkonna reguleerivad asutused, ACER ja konkurentsiasutused jälgima gaasi- ja energiatuletisinstrumentide turge turukorrektsioonimehhanismi käivitamise ajal eriti hoolikalt.

(25)

Turukorrektsioonimehhanism peaks olema oma olemuselt ajutine ja see tuleks käivitada üksnes selleks, et piirata ajuti esinevaid erakordselt kõrgeid maagaasihindu, mis ei ole seotud ka muude gaasibörside hindadega. Selleks peaksid turukorrektsioonimehhanismi toimimiseks olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust.

(26)

Turukorrektsioonimehhanism tuleks käivitada üksnes juhul, kui TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide arveldushinnad jõuavad eelnevalt kindlaks määratud erakordselt kõrgele tasemele, tagamaks, et kõnealuse mehhanismiga korrigeeritakse turu puudusi ning ei sekkuta märkimisväärselt nõudlusse ja pakkumisse ega tavapärasesse hinnakujundusse. Kui ei kehtestata piisavalt kõrget ülempiiri, võib ohutuspiir takistada turuosalisi oma riske tõhusalt maandamast, sest see võib kahjustada tuletisinstrumentide turgude toimimist ja usaldusväärsete hindade kujunemist toodetele, mille tarnekuupäev on tulevikus. Kui turukorrektsioonimehhanismi rakendataks mitte turuhäirete korrigeerimiseks, vaid selleks, et hindu kunstlikult vähendada, kahjustaks see tugevasti turuosalisi, sealhulgas energiaettevõtteid, kellel võib tekkida lisatagatise nõuete ja likviidsuspiirangute täitmisel raskusi, mis võivad põhjustada makseviivitusi. Mõnede (eelkõige väiksemate) turuosaliste positsioonide riskide maandamisel võib tekkida takistusi, see süvendab veelgi volatiilsust hetketurgudel ja võib tuua kaasa suuremad hinnatõusud. Võttes arvesse märkimisväärseid kauplemismahtusid, kujutaks selline suundumus endast majandusele ilmset riski, mida tuleks turukorrektsioonimehhanismi ülesehitusega ära hoida. Selliste hinnatasemete kindlaks määramisel, mille puhul tuleks rakendada turukorrektsioonimehhanismi, tuleks seega juhinduda varasematest kogemustest, nagu 2022. aasta augustis ilmnenud erakorraline hinnatõus. Kättesaadavad andmed näitavad, et 2022. aasta augustis küündis TTFi tuletisinstrumentide lähima aegumiskuupäeva hinnatase üle 180 euro/MWh. Turukorrektsioonimehhanismi eesmärk peaks olema vältida ebaharilikke hindu 2022. aasta augustis saavutatud tasemel.

(27)

Lisaks tuleks turukorrektsioonimehhanism käivitada üksnes juhul, kui TTFi hinnad jõuavad ülemaailmseid turusuundumusi kajastavate LNG hindadega võrreldes märkimisväärselt ja ebaharilikult kõrgele tasemele. Kui hinnad maailmaturgudel tõusevad samas tempos ja samal tasemel kui TTFi hinnad, võib turukorrektsioonimehhanismi käivitamine takistada varude ostmist maailmaturult, mis võib põhjustada varustuskindluse riske. Seepärast tuleks turukorrektsioonimehhanismi rakendada ainult olukordades, kus TTFi hinnad on pikema aja jooksul märkimisväärselt kõrgemad kui maailmaturu hinnad. Samuti, kui erinevus TTFi hindadega peaks vähenema või kaduma, tuleks turukorrektsioonimehhanism seisata, et vältida ohtu varustuskindlusele.

(28)

Et täielikult järgida nõukogu määrust (EL) 2022/1369 (7) ja kõnealuses määruses sätestatud nõudluse vähendamise eesmärke, peaks komisjonil olema võimalik peatada turukorrektsioonimehhanismi käivitamine, kui see kahjustab määruse (EL) 2022/1369 kohase nõudluse vabatahtliku vähendamise eesmärgi täitmise edukust või kui see põhjustab gaasitarbimise üldise suurenemise 15 % võrra ühes kuus või 10 % võrra kahel järjestikusel kuul, võrreldes samade kuude keskmise tarbimisega eelmistel aastatel. Selleks et võtta arvesse hooajalisusest, ilmastikumuutustest ja muudest teguritest, nagu COVID-19 kriis, tingitud piirkondlikke või kogu liitu hõlmavaid erisusi, tuleks gaasitarbimist mõõta käesoleva määruse jõustumise kuupäevale eelneva viie aasta tarbimise alusel kooskõlas määruses (EL) 2022/1369 sätestatud lähenemisviisiga ning liikmesriikidelt kõnealuse määruse kohaselt saadud gaasi tarbimist ja nõudluse vähendamist käsitlevate andmete põhjal. Turukorrektsioonimehhanismi võimalik maagaasi hindasid alandav mõju ei tohiks viia maagaasi tarbimise kunstliku stimuleerimiseni liidus sel määral, et see kahjustaks vajalikke jõupingutusi maagaasinõudluse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks vähendamiseks vastavalt määrusele (EL) 2022/1369 ning nõukogu määruse (EL) 2022/1854 (8) kohastele nõudluse vähendamise eesmärkidele. Komisjon peaks tagama, et turukorrektsioonimehhanismi käivitamine ei aeglusta liikmesriikide edusamme energiasäästu eesmärkide saavutamisel.

(29)

Sõltuvalt sekkumise tasemest võivad turukorrektsioonimehhanismiga kaasneda finants-, lepingulised ja varustuskindluse riskid. Riskitase sõltub sellest, kui sageli turukorrektsioonimehhanism käivitatakse ja võib seega häirida turu normaalset toimimist. Mida madalam on sekkumise künnis, seda sagedamini rakendatakse turukorrektsioonimehhanismi ja seetõttu on seda tõenäolisem, et risk realiseerub. Seega tuleks turukorrektsioonimehhanismi käivitamise tingimused kehtestada tasemel, mis on seotud TTFi järgmise kuu hinna ebahariliku ja erakordselt kõrge tasemega, ning samal ajal tagada, et see on tõhus viis hoida ära ajuti esinevaid ülemäära kõrgeid gaasihindu, mis ei kajasta rahvusvahelise turu suundumusi.

(30)

On oluline, et turukorrektsioonimehhanism oleks kavandatud nii, et see ei muudaks gaasitarnelepingute põhilist lepingulist tasakaalu, vaid tegeleks turu ebahariliku toimimise juhtumitega. Kui sekkumise käivitamise tingimused on kehtestatud sellisel tasemel, et need lahendavad praegused hinnakujunduse probleemid ja nende tingimustega ei soovita mõjutada nõudluse ja pakkumise tasakaalu, siis on võimalik minimeerida riski, et turukorrektsioonimehhanism või selle käivitamine muudab olemasolevate lepingute lepingulist tasakaalu.

(31)

Selleks et tagada turukorrektsioonimehhanismi kohene mõju, tuleks dünaamiline pakkumispiir käivitada viivitamata ja automaatselt, ilma et selleks oleks vaja ACERi või komisjoni täiendavat otsust.

(32)

Tagamaks, et turukorrektsioonimehhanismi käivitamisest tulenevad võimalikud probleemid tuvastatakse varakult, peaks komisjon andma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (9) asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ja ACERile volitused koostada aruanne mehhanismi võimaliku negatiivse mõju kohta finants- ja energiaturgudele ning varustuskindlusele.

(33)

ACER peaks pidevalt seirama, kas turukorrektsioonimehhanismi toimimise tingimused on täidetud. ACER on sellise seire tegemiseks sobivaim asutus, sest tal on kogu liitu hõlmav ülevaade gaasiturgudest ja vajalikud teadmised gaasiturgude toimimisest ning ta on liidu õiguse alusel juba volitatud seirama energia hulgimüügitoodetega kauplemist. ACER peaks seetõttu seirama TTFi lähima aegumiskuupäevaga instrumentide arveldushinna muutumist ning võrdlema seda võrdlushinnaga, mis määratakse kindlaks LNG Euroopa kauplemispunktidega seotud hinnanguliste hindade keskmise näitaja alusel, et kontrollida, kas turukorrektsioonimehhanismi käivitamist või seiskamist õigustavad tingimused on täidetud. Kui turukorrektsioonimehhanismi rakendamise tingimused on täidetud, peaks ACER viivitamata avaldama oma veebisaidil teate, teavitamaks asjaolust, et mehhanismi käivitamise tingimused on täidetud. Järgmisel päeval ei tohiks turukorraldajad aktsepteerida dünaamilist pakkumispiiri ületavaid tehingukorraldusi ning TTFi tuletisinstrumentide turu osalised ei tohiks selliseid korraldusi esitada. Turukorraldajad ja TTFi tuletisinstrumentide turu osalised peaksid jälgima ACERi veebisaiti, kus tuleks avaldada päevane võrdlushind. Sarnast dünaamilist pakkumispiiri tuleks kohaldada muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide suhtes tingimustel, mis on kindlaks määratud nende tuletisinstrumentide suhtes turukorrektsioonimehhanismi kohaldamist käsitlevas rakendusaktis.

(34)

Turukorrektsioonimehhanismi käivitamine võib avaldada majandusele soovimatut ja ettenägematut mõju, sealhulgas põhjustada riske varustuskindlusele ja finantsstabiilsusele. Et tagada kiire reageerimine soovimatute turuhäirete korral, tuleks lisada objektiivsetel kriteeriumidel põhinevad tõhusad kaitsemeetmed, millega tagatakse, et turukorrektsioonimehhanismi saab igal ajal peatada. Kui soovimatute turuhäirete korral on ACERi seiretulemuste põhjal konkreetseid märke selle kohta, et turukorrektsioonisündmus on peatselt toimumas, peaks komisjonil olema võimalik küsida ESMA, ACERi ning asjakohasel juhul Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (10) alusel loodud gaasikoordineerimisrühma arvamust võimaliku turukorrektsioonisündmuse mõju kohta varustuskindlusele, liidusisestele gaasivoogudele ja finantsstabiilsusele, et komisjon saaks vajaduse korral rakendusotsusega kiiresti peatada ACERi poolt turukorrektsioonimehhanismi käivitamise.

(35)

Lisaks sellele, et iga päev kontrollitakse, kas dünaamilise pakkumispiiri kohaldamiseks vajalikud tingimused on endiselt täidetud, tuleks kehtestada täiendavad kaitsemeetmed, et vältida soovimatuid turuhäireid.

(36)

Dünaamiline pakkumispiir ei tohiks mõjutada börsiväliseid tehinguid, sest nende hõlmamine tekitaks tõsiseid seireprobleeme ja võib tekitada probleeme varustuskindlusega. Tuleks siiski kohaldada läbivaatamismehhanismi, et hinnata, kas börsiväliste tehingute väljajätmine võib tuua kaasa TTFi tuletisinstrumentidega kauplemise märkimisväärse ülemineku börsivälistele turgudele, seades seeläbi ohtu finants- või energiaturgude stabiilsuse.

(37)

Kui turukorrektsioonimehhanismi toimimine ei ole enam põhjendatud maagaasituru olukorraga, tuleks mehhanism automaatselt seisata. Kui turuhäireid ei esine, tuleks turukorrektsioonimehhanism seisata alles pärast teatavat ajavahemikku, et ära hoida selle sagedast käivitamist ja seiskamist. Seepärast tuleks turukorrektsioonimehhanism automaatselt seisata 20 päeva pärast, kui dünaamiline pakkumispiir on teatava ajavahemiku jooksul 180 eurot/MWh. Turukorrektsioonimehhanismi seiskamiseks ei tohiks olla vaja ACERi ega komisjoni hindamist, vaid see peaks toimuma automaatselt, kui vastavad tingimused on täidetud.

(38)

Kui gaasitarned peaksid märkimisväärselt vähenema ja kui gaasivarustus ei ole piisav, et rahuldada ülejäänud gaasinõudlust, võib komisjon kuulutada määruse (EL) 2017/1938 kohaselt välja piirkondliku või liidu hädaolukorra ühe liikmesriigi taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, ning kuulutab välja piirkondliku või liidu hädaolukorra, kui hädaolukorra on välja kuulutanud kaks või enam liikmesriiki. Vältimaks olukorda, kus jätkuvalt käivitatud turukorrektsioonimehhanism põhjustab varustuskindlusega seotud probleeme, tuleks mehhanism automaatselt seisata siis, kui komisjon on kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra.

(39)

On väga oluline, et turukorrektsioonimehhanismi raames oleks ette nähtud tõhus vahend, et mis tahes ajal viivitamatult peatada objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes dünaamilise ohutuspiiri kohaldamine, kui dünaamiline ohutuspiir põhjustaks tõsiseid turuhäireid, mis mõjutaksid varustuskindlust ja liidusiseseid gaasivooge.

(40)

Kuna on oluline põhjalikult hinnata kõiki kaitsemeetmeid, mida tuleb turukorrektsioonimehhanismi kohaldamise võimaliku peatamise hindamisel arvesse võtta, tuleks turukorrektsioonimehhanismi kohaldamine peatada komisjoni otsusega. Komisjon peaks tegema otsuse põhjendamatu viivituseta ja seejuures hindama seda, kas dünaamilise pakkumispiiri kohaldamine ohustab liidu varustuskindlust, kas sellega kaasnevad piisavad jõupingutused nõudluse vähendamiseks, kas sellega takistatakse turupõhiseid liidusiseseid gaasivooge, kas see kahjustab energiatuletisinstrumentide turge, kas selle juures võetakse arvesse gaasi turuhindu eri korraldatud turgudel kogu liidus ning kas see võib kahjustada olemasolevaid gaasitarnelepinguid. Sellistel juhtudel peaks komisjon peatama turukorrektsioonimehhanism rakendusotsusega. Arvestades vajadust reageerida kiiresti, ei tohiks nõuda, et komisjon tegutseks komiteemenetluse kohaselt.

(41)

Turukorrektsioonimehhanism ei tohiks ohustada liidu gaasivarustuskindlust sellega, et see piirab hinnasignaale, mis on tähtsad vajalike gaasitarnete stiimulitena ja liidusiseste gaasivoogude jaoks. Turukorrektsioonimehhanismi käivitamise korral võivad gaasitarnijad tegelikult tarned peatada ja müüa kasumi maksimeerimiseks vahetult pärast ohutuspiiri kohaldamise lõppu. Olukorras, kus turukorrektsioonimehhanism ohustaks liidu varustuskindlust, kuid piirkondlikku või liidu hädaolukorda ei ole välja kuulutatud, peaks komisjon turukorrektsioonimehhanismi viivitamata peatama. Elemendid, mida tuleb varustuskindluse riskide hindamisel arvesse võtta, peaksid hõlmama võrdlushinna ühe komponendi võimalikku märkimisväärset kõrvalekallet võrreldes varasema suundumusega ning LNG kvartaalse liitu importimise märkimisväärset vähenemist võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

(42)

Kuna piiranguteta liidusisesed gaasivood on liidu varustuskindluse seisukohast olulise tähtsusega, tuleks turukorrektsioonimehhanismi käivitamine peatada ka siis, kui see piirab põhjendamatult liidusiseseid gaasivooge, ohustades liidu varustuskindlust.

(43)

Turukorrektsioonimehhanism ei tohiks vähendada hinnasignaalide mõju liidu maagaasi siseturul ega takistada turupõhiseid liidusiseseid gaasivooge, kuna on oluline, et maagaas liiguks jätkuvalt sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse.

(44)

Turukorrektsioonimehhanismid ei tohiks põhjendamatult ohustada energiatuletisinstrumentide turgude jätkuvat korrapärast toimimist. Nendel turgudel on oluline osa selles, et turuosalised saavad maandada oma positsioonide riske, eelkõige seoses hindade volatiilsusega. Lisaks võivad turukorrektsioonimehhanismi kaudu tehtavad hinnasekkumised põhjustada tuletisinstrumentide turgudel turuosalistele märkimisväärset rahalist kahju. Arvestades liidu gaasituru suurust, võib selline kahju mõjutada mitte ainult tuletisinstrumentidele spetsialiseerunud turge, vaid sellel võib olla märkimisväärne järelmõju teistele finantsturgudele. Hinnasekkumised võivad ebakindluse tõttu kaasa tuua ka lisatagatise nõuete kahjuliku suurenemise. Lisatagatise nõuete oluline suurenemine võib põhjustada turuosalistele märkimisväärset finants- ja likviidsuskahju, mis toob kaasa kliiriva liikme või lõppkliendi kohustuste täitmatajätmise. Asjaomased turuosalised peaksid tegutsema heas usus ega tohiks põhjendamatult muuta riskijuhtimismenetlusi, mis toob kaasa lisatagatise nõuete suurenemise, eriti kui need ei ole kooskõlas tavapäraste turumenetlustega. Seepärast peaks komisjon turukorrektsioonimehhanismi viivitamata peatama, kui see ohustab tuletisinstrumentide turu nõuetekohast toimimist, näiteks juhul, kui see toob endaga kaasa TTFi tuletisinstrumentide tehingute arvu märkimisväärse vähenemise liidus või TTFi tuletisinstrumentide tehingute märkimisväärse ülemineku liidust väljaspool asuvatesse kauplemiskohtadesse. Sellega seoses on oluline, et komisjon võtaks arvesse asjaomaste liidu asutuste olemasolevaid eksperditeadmisi. ESMA on sõltumatu asutus, mis aitab kaitsta liidu finantssüsteemi stabiilsust, eelkõige edendades stabiilseid ja korrakohaseid finantsturge, näiteks tuletisinstrumentide turge.

Seepärast peaks komisjon võtma arvesse ESMA aruandeid nende aspektide kohta. Lisaks peaks komisjon võtma arvesse kõiki Euroopa Keskpanga (EKP) nõuandeid finantssüsteemi stabiilsuse kohta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 127 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) (edaspidi „protokoll“) artikliga 25.1. Võttes arvesse finantsturgude volatiilsust ja nendel toimuvate turusekkumiste võimalikku suurt mõju, on oluline tagada, et komisjon saaks turukorrektsioonimehhanismi kiiresti peatada. Seepärast tuleks ESMA aruanne esitada hiljemalt 48 tunni jooksul või kiireloomulistel juhtudel samal päeval pärast komisjoni taotlust.

(45)

Turukorrektsioonimehhanism peaks olema kavandatud nii, et see oleks suunatud üksnes erandlikule gaasihindade tõusule, mis on tingitud hinnakujundusmehhanismi puudustest, ning seega ei tohiks see mõjutada olemasolevate gaasitarnelepingute kehtivust. Kuid olukordades, kus ACER või komisjon täheldab, et turukorrektsioonimehhanismi käivitamine kahjustab olemasolevaid gaasitarnelepinguid, peaks komisjon mehhanismi peatama.

(46)

Turukorrektsioonimehhanismi ülesehituse ja peatamise võimaluste juures tuleks arvesse võtta, et maagaasiga kauplejad võivad viia maagaasiga kauplemise liiduvälistesse piirkondadesse ja see vähendab mehhanismi tõhusust. Nii oleks see näiteks juhul, kui kauplejad hakkavad tegema börsiväliseid gaasitehinguid, mis on vähem läbipaistvad ja vähem regulatiivselt kontrollitud ning mille korral on suurem risk, et asjaomased pooled ei täida oma kohustusi. See oleks nii ka juhul, kui kauplejad, kelle riskimaandust turukorrektsioonimehhanism võib piirata, otsivad riskimaandust teistes jurisdiktsioonides, mille tulemusel peab kliiriv vastaspool tasakaalustama tuletisinstrumentide positsioonide aluseks olevat raha, et kajastada piiratud arveldushinda, ning see põhjustab lisatagatise nõude.

(47)

ACER, ESMA, ENTSOG ja gaasikoordineerimisrühm peaksid abistama komisjoni turukorrektsioonimehhanismi seires.

(48)

Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel peaks komisjonil olema ka võimalus konsulteerida EKPga ja küsida temalt nõu, kooskõlas EKP ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikest 5 tuleneva rolliga aidata kaasa krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele ning protokolli artiklist 25.1 tuleneva rolliga nõustada ja konsulteerida muu hulgas komisjoni küsimustes, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ja rahandussüsteemi stabiilsust käsitlevate liidu õigusaktide ulatuse ja rakendamisega. Sellise konsulteerimise protsess tuleks korraldada viisil, mis võimaldab vajaduse korral turukorrektsioonimehhanismi kiiresti peatada.

(49)

Arvestades tungivat vajadust tegeleda probleemidega, mis on seotud eelkõige TTFi tuletisinstrumentide hinnakujundusega liidus, on turukorrektsioonimehhanismi kiire rakendamine äärmiselt oluline. ESMA ja ACER peaksid hindama turukorrektsioonimehhanismi mõju (edaspidi „mõjuhinnang“), et analüüsida, kas mehhanismi kiire rakendamine võib tuua kaasa soovimatuid negatiivseid tagajärgi finants- või energiaturgudele või varustuskindlusele. Mõjuhinnang tuleks komisjonile esitada 1. märtsiks 2023. Eelkõige tuleks analüüsida elemente, mis on vajalikud rakendusakti jaoks, mis käsitleb turukorrektsioonimehhanismi sellistele tuletisinstrumentidele laiendamise üksikasju, mis on seotud muude virtuaalsete kauplemispunktidega, ning kontrollida, kas turukorrektsioonimehhanismi põhielemendid on finants- ja energiaturu või varustuskindluse arengut silmas pidades endiselt asjakohased. ESMA ja ACER peaksid avaldama 23. jaanuariks 2023 turukorrektsioonimehhanismi kasutuselevõtu esialgseid andmeid käsitleva aruande. Võttes arvesse mõjuhinnangu tulemusi, peaks komisjon asjakohasel juhul tegema põhjendamatu viivituseta ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada turukorrektsioonimehhanismiga hõlmatud toodete valikut.

(50)

Komisjon võib teha ka muid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, tuginedes mõjuhinnangule või tulenevalt turukorrektsioonisündmusest või peatamisotsusest või võttes arvesse turu ja varustuskindluse arengut.

(51)

Selleks et säilitada tuletisinstrumentide turgude usaldusväärne toimimine, eelkõige kliiringu kesksete vastaspoolte riskijuhtimisprotsessid, ja minimeerida vajadust nõuda tagatisena lisavarusid, peaks pooltel olema lubatud soovi korral nõuetekohaselt tasaarvestada või vähendada positsioone TTFi tuletisinstrumentide turul. Seepärast ei tohiks dünaamilist pakkumispiiri kohaldada lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist, ega selliste tehingute suhtes, mis võimaldavad turuosalistel tasaarvestada või vähendada enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud TTFi tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid positsioone.

(52)

Kliiringu kesksetel vastaspooltel on keskne roll TTFi tuletisinstrumentide turgude nõuetekohase toimimise tagamisel vastaspoole riski maandamise kaudu. Seepärast on vaja, et turukorrektsioonimehhanism ei takistaks kliiringu kesksete vastaspoolte tegevust, eelkõige selliste positsioonide haldamisel, mille puhul ei täideta kohustusi. Selleks ei tohiks dünaamilist pakkumispiiri kohaldada tehingute suhtes, mis tehakse kliiringu keskse vastaspoole korraldatud kohustuste täitmata jätmise haldamise protsessi raames.

(53)

Turukorrektsioonimehhanism on vajalik ja proportsionaalne, et saavutada eesmärk korrigeerida ülemäära kõrgeid gaasihindu TTFi ja muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide puhul. Kõik liikmesriigid on mures hinnatõusude kaudsete tagajärgede pärast, nagu energiahindade tõus ja inflatsioon. Mis puudutab hinnakujundussüsteemi puudusi, siis neil puudustel on eri liikmesriikides erinev roll, kusjuures mõnes liikmesriigis (nt Kesk-Euroopa liikmesriikides) on hinnatõus selgemalt väljendunud kui teistes liikmesriikides (nt äärealadel asuvad või muude tarnevõimalustega liikmesriigid). Selleks et vältida killustunud tegevust, mis võib liidu integreeritud gaasiturgu lõhestada, on solidaarsuse vaimus vaja võtta ühiseid meetmeid. See on hädavajalik ka selleks, et tagada liidu varustuskindlus. Lisaks peaksid ühised kaitsemeetmed, mis võivad olla rohkem vajalikud muude tarnevõimalusteta liikmesriikides kui liikmesriikides, kus on rohkem muid võimalusi, tagama kooskõlastatud käsituse energiasolidaarsuse väljendusena. Kuigi finantsriskid ja -kasu on eri liikmesriikides väga erinevad, kujutab turukorrektsioonimehhanism endast solidaarset kompromissi, mille puhul kõik liikmesriigid nõustuvad aitama kaasa turu korrigeerimisele ja võtma vastu samad hinnakujunduse piirid, kuigi hinnakujundusmehhanismi häirete tase ja tuletisinstrumentide hindade finantsmõju majandusele on mõnedes liikmesriikides erinev. Turukorrektsioonimehhanism tugevdaks seega liidu solidaarsust ja hoiaks ära ülemäära kõrged gaasihinnad, mis on paljude liikmesriikide jaoks isegi lühiajaliselt jätkusuutmatud. Turukorrektsioonimehhanism aitab solidaarsuse vaimus tagada, et kõigi liikmesriikide gaasitarneettevõtjad saavad osta gaasi mõistliku hinnaga.

(54)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele turukorrektsioonimehhanismi kohaldamise tehnilised üksikasjad. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(55)

Eeloleva talvehooaja maagaasituru ebastabiilse ja ettearvamatu olukorra tõttu on oluline tagada, et turukorrektsioonimehhanismi saaks kohaldada niipea kui võimalik, kui selle käivitamist õigustavad tingimused on täidetud. Seega peaks käesolev määrus jõustuma 1. veebruaril 2023. Dünaamilist pakkumispiiri tuleks kohaldada alates 15. veebruarist 2023. ESMA ja ACERi kohustust esitada esialgseid andmeid käsitlev aruanne tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023, et saada nõutav teave võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajutine turukorrektsioonimehhanism TTFi tuletisinstrumentidega ja kooskõlas artikliga 9 muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidega kauplemiseks antud korralduste jaoks, et piirata liidus selliste ülemäära kõrgete gaasihindade esinemist, mis ei kajasta maailmaturu hindu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„TTFi tuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (12) artikli 2 lõike 1 punktis 30 määratletud kauba tuletisinstrument, millega kaubeldakse reguleeritud turul ja mille alusvara on tehing Gasunie Transport Services B.V. hallatava gaasibörsi Title Transfer Facility (TTF) virtuaalses kauplemispunktis;

2)

„muu virtuaalse kauplemispunktiga seotud tuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 30 määratletud kauba tuletisinstrument, millega kaubeldakse reguleeritud turul ja mille alusvara on gaasitehing liidu virtuaalses kauplemispunktis;

3)

„virtuaalne kauplemispunkt“ – mittefüüsiline kauplemispunkt sisend-väljundsüsteemis, kus gaasi omanik vahetub, ilma et oleks vaja reserveerida ülekande- või jaotusvõimsust;

4)

„TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrument“ – TTFi tuletisinstrument, mis asjaomasel reguleeritud turul kaubeldavate ühekuulise tähtajaga tuletisinstrumentide seas on lähima aegumiskuupäevaga;

5)

„TTFi lähima aastase aegumiskuupäevaga tuletisinstrument“ – TTFi tuletisinstrument, mis asjaomasel reguleeritud turul kaubeldavate 12-kuulise tähtajaga tuletisinstrumentide seas on lähima aegumiskuupäevaga;

6)

„võrdlushind“ – järgmine keskmine päevahind, niivõrd kui see on kättesaadav:

„LNG Northwest Europe Marker“ (Loode-Euroopa marker) hinnanguline hind, mis on kindlaks määratud Madalmaade äriühingu Platts Benchmark B.V. hallatava „Daily Spot Northwest Europe Marker (NWE)“ ja Madalmaade äriühingu Argus Benchmark Administration B.V. hallatava „Northwest Europe des – half-month 2“ päeva keskmisena; kusjuures LNG hinnanguline hind USA dollarites miljoni Briti soojusühiku kohta (MMBtu) on ümber arvestatud eurodeks MWh kohta Euroopa Keskpanga (EKP) euro vahetuskursi alusel ning ümberarvestuse määraks on 1 MMBtu = 0,293071 kWh;

„LNG Mediterranean Marker“ hinnanguline hind, mis on kindlaks määratud Madalmaade äriühingu Platts Benchmark B.V. hallatava „Daily Spot Mediterranean Markeri (MED)“ ning Madalmaade äriühingu Argus Benchmark Admisnistration B.V. hallatavate „Iberian peninsula des - half-month 2“, „Italy des - half-month 2“ ja „Greece des - half-month 2“ päeva keskmisena; kusjuures LNG hinnanguline hind USA dollarites miljoni Briti soojusühiku kohta (MMBtu) on ümber arvestatud eurodeks MWh kohta EKP euro vahetuskursi alusel ning ümberarvestuse määraks on 1 MMBtu = 0,293071 kWh;

„LNG Northeast Asia Marker“ hinnanguline hind, mis on kindlaks määratud Madalmaade äriühingu Platts Benchmark B.V. hallatava „LNG Japan/Korea DES 2 Half-Month“ ja Madalmaade äriühingu Argus Benchmark Administration B.V. hallatava „Northeast Asia des (ANEA) – half-month 2“ päeva keskmisena; kusjuures LNG hinnanguline hind USA dollarites miljoni Briti soojusühiku kohta (MMBtu) on ümber arvestatud eurodeks MWh kohta EKP euro vahetuskursi alusel ning ümberarvestuse määraks on 1 MMBtu = 0,293071 kWh;

NBP lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumendi arveldushind, mille on avaldanud ICE Futures Europe (Ühendkuningriik); kusjuures naelsterlingi pennid termi (Briti soojusühik) kohta on ümber arvestatud eurodeks MWh kohta EKP euro vahetuskursi alusel ning ümberarvestuse määraks on 1 term = 29,3071 kWh;

keskmine päevahind, mille aluseks on ACERi poolt määruse (EL) 2022/2576 artikli 18 kohaselt määratud hinnanguline päevahind;

7)

„reguleeritud turg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 määratletud reguleeritud turg;

8)

„turukorraldaja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud turukorraldaja.

II PEATÜKK

TURUKORREKTSIOONIMEHHANISM

Artikkel 3

Hinnaseire

1.   ACER seirab pidevalt võrdlushinna, TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide ja muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide arveldushinna arengut.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks edastab Madalmaade äriühing Platts Benchmark B.V. ACERile iga päev hiljemalt kell 21.00 (Kesk-Euroopa aja järgi) LNG hinnangulised hinnad järgmiste markerite kohta: „Daily Spot Mediterranean Marker (MED)“, „Daily Spot Northwest Europe Marker (NEW)“ ja „Japan Korea Marker (JKM)“.

3.   Lõike 1 kohaldamiseks edastab Madalmaade äriühing Argus Benchmark Administration B.V. ACERile iga päev hiljemalt kell 21.00 (Kesk-Euroopa aja järgi) LNG hinnangulised hinnad järgmiste markerite kohta: „Northwest Europe des – half-month 2“, „Iberian peninsula des - half-month 2“, „Italy des - half-month 2“, „Greece des - half-month 2“ ja „Northeast Asia des (ANEA) - half-month 2“.

4.   Lõike 1 kohaselt saadud teabe põhjal arvutab ACER iga päev päeva võrdlushinna. ACER avaldab päeva võrdlushinna iga päev oma veebisaidil hiljemalt kell 23.59 (Kesk-Euroopa aja järgi).

Artikkel 4

Turukorrektsioonisündmus

1.   TTFi lähima aastase aegumiskuupäevaga tuletisinstrumentide arveldushinna turukorrektsioonimehhanismi käivitab turukorrektsioonisündmus, mis toimub siis, kui Madalmaade äriühingu ICE Endex B.V. avaldatud TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumendi arveldushind:

a)

ületab kolmel tööpäeval 180 eurot/MWh ning

b)

on punktis a osutatud ajavahemikul võrdlushinnast 35 eurot kõrgem.

2.   Pärast artikli 9 lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist toimub muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide turukorrektsioonisündmus kõnealuses rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel vastavalt artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

3.   Kui ACER täheldab, et on toimunud turukorrektsioonisündmus, avaldab ta oma veebisaidil selgel ja nähtaval viisil hiljemalt kell 23.59 (Kesk-Euroopa aja järgi) teate turukorrektsioonisündmuse toimumise kohta (edaspidi „turukorrektsiooniteade“) ning teavitab nõukogu, komisjoni, EKPd ja ESMAt turukorrektsioonisündmuse toimumisest.

4.   TTFi tuletisinstrumentide turu korraldajad ja TTFi tuletusinstrumentide turu osalised jälgivad ACERi veebisaiti iga päev.

5.   Alates turukorrektsiooniteate avaldamisele järgnevast päevast ei võta turukorraldajad vastu ja TTFi tuletisinstrumentide turu osalised ei esita enam korraldusi nende TTFi tuletisinstrumentide kohta, mis aeguvad ajavahemikul TTFi lähima aegumiskuupäevaga tuletisinstrumendi aegumiskuupäevast kuni TTFi lähima aastase aegumiskuupäevaga tuletisinstrumendi aegumiskuupäevani, kui hind on 35 euro võrra kõrgem ACERi poolt eelmisel päeval avaldatud võrdlushinnast (edaspidi „dünaamiline pakkumispiir“). Kui võrdlushind on alla 145 euro/MWh, jääb dünaamiliseks pakkumispiiriks 145 euro ja 35 euro summa.

6.   Pärast artikli 9 lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist kohaldatakse muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide suhtes dünaamilist pakkumispiiri kõnealuses rakendusaktis kindlaks määratud tingimustel vastavalt artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

7.   Kui ACER on dünaamilise pakkumispiiri aktiveerinud, kehtib see vähemalt 20 tööpäeva, välja arvatud juhul, kui komisjon peatab selle kooskõlas artikliga 6 või seiskab vastavalt artikli 5 lõikele 1.

8.   Et komisjon saaks vajaduse korral rakendusotsusega kiiresti peatada ACERi poolt turukorrektsioonimehhanismi käivitamise, palub komisjon, kui ACERi poolt artikli 3 lõike 1 kohaselt tehtud seire tulemustest ilmneb konkreetseid märke selle kohta, et peatselt on toimumas artikli 4 lõike 1 punkti b kohane turukorrektsioonisündmus, viivitamata EKP-lt, ESMA-lt ja asjakohasel juhul Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikult (ENTSOG) ning gaasikoordineerimisrühmalt hinnangu esitamist võimaliku turukorrektsioonisündmuse mõju kohta varustuskindlusele, liidusisestele tarnevoogudele ja finantsstabiilsusele. Kõnealuses hinnangus võetakse arvesse muudel asjakohastel, eelkõige Aasia ja Ühendriikide organiseeritud turgudel esinevaid hinnamuutusi, mida kajastavad Madalmaade äriühingu Platts Benchmark B.V. hallatavad ja New Yorki äriühingu S&P Global Inc. avaldatavad „Joint Japan Korea Marker“ (Jaapani-Korea ühismarker) ja „Henry Hub Gas Price Assessment“ (Henry Hubi gaasihinna hinnang).

9.   Kui komisjon on hinnanud dünaamilise pakkumispiiri mõju gaasi- ja elektritarbimisele ning edusamme, mis on tehtud määruse (EL) 2022/1369 artiklites 3 ja 5 ning määruse (EL) 2022/1854 artiklites 3 ja 4 nõudluse vähendamisele seatud eesmärkide saavutamisel, võib ta samuti teha ettepaneku määruse (EL) 2022/1369 muutmiseks, et kohandada seda vastavalt uuele olukorrale.

10.   Turukorrektsioonisündmuse esinemise korral palub komisjon EKP-l põhjendamatu viivituseta koostada nõuanne selle kohta, kas energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist võib ohustada mõni soovimatu häire.

Artikkel 5

Turukorrektsioonimehhanismi seiskamine

1.   Dünaamiline pakkumispiir seisatakse 20 tööpäeva möödumisel artikli 4 lõike 5 kohasest turukorrektsioonisündmusest või pärast seda, kui võrdlushind on kolmel järjestikusel tööpäeval alla 145 euro/MWh.

2.   Kui komisjon on kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra, eelkõige gaasivarustuse olukorra olulise halvenemise tõttu, mille tulemusel ei ole gaasitarned ülejäänud gaasinõudluse rahuldamiseks piisavad („ratsioneerimine“) kooskõlas määruse (EL) 2017/1938 artikli 12 lõikega 1, seisatakse dünaamiline pakkumispiir.

3.   ACER avaldab viivitamata oma veebisaidil teate ning teavitab nõukogu, komisjoni, EKPd ja ESMAt lõikes 1 osutatud seiskamissündmusest (edaspidi „seiskamisteade“).

Artikkel 6

Turukorrektsioonimehhanismi peatamine

1.   ESMA, ACER, ENTSOG ja gaasikoordineerimisrühm seiravad turukorrektsioonimehhanismi käivitamise korral järjepidevalt dünaamilise pakkumispiiri mõju finants- ja energiaturgudele ja varustuskindlusele.

2.   Lõikes 1 osutatud seirele tuginedes peatab komisjon oma rakendusotsusega turukorrektsioonimehhanismi kohaldamise, kui ilmnevad soovimatud turuhäired või nende esinemise selge oht, mis mõjutavad negatiivselt varustuskindlust, liidusiseseid gaasivooge või finantsstabiilsust (edaspidi „peatamisotsus“). Hindamisel võtab komisjon arvesse seda, kas turukorrektsioonimehhanismi käivitamine:

a)

seab ohtu liidu gaasivarustuskindluse; varustuskindluse häirimise riskide hindamisel tuleb arvesse võtta võrdlushinna ühe komponendi potentsiaalselt märkimisväärset kõrvalekallet võrreldes varasema suundumusega ning LNG kvartaalse liitu importimise märkimisväärset vähenemist võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga;

b)

toimub ajal, kui määruse (EL) 2022/1369 artikli 5 kohased nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärgid ei ole liidu tasandil täidetud, mõjutab negatiivselt määruse (EL) 2022/1369 artikli 3 kohase gaasisäästueesmärgi saavutamisel tehtavaid edusamme, võttes arvesse vajadust tagada, et hinnasignaalid stimuleerivad nõudluse vähendamist, või põhjustab gaasitarbimise üldise suurenemise 15 % ühes kuus või 10 % kahel järjestikusel kuul võrreldes samade kuude keskmise tarbimisega 1. veebruarile 2023 eelneval viiel järjestikusel aastal, tuginedes liikmesriikidelt määruse (EL) 2022/1369 artikli 8 kohaselt saadud andmetele gaasitarbimise ja gaasinõudluse vähendamise kohta;

c)

vastavalt ACERi seireandmetele takistab liidusiseseid turupõhiseid gaasivooge;

d)

turukorrektsioonimeetme käivitamise mõju käsitleva ESMA aruande ja komisjoni poolt EKP-lt küsitud nõuande kohaselt kahjustab energiatuletisinstrumentide turgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist, eelkõige juhul, kui see põhjustab lisatagatise nõuete märkimisväärse suurenemise või TTFi tuletisinstrumentide tehingute arvu märkimisväärse vähenemise vähemalt liidus ühe kuu jooksul, võrreldes eelmise aasta sama kuuga, või TTFi tuletisinstrumentide tehingute märkimisväärse ülemineku liidust väljaspool asuvatesse kauplemiskohtadesse;

e)

põhjustab märkimisväärseid erisusi gaasi turuhindade vahel erinevatel organiseeritud turgudel kogu liidus ja muudes asjakohastes organiseeritud kauplemiskohtades, näiteks Aasias ja Ühendriikides, mida kajastavad Madalmaade äriühingu Platts Benchmark B.V. hallatavad „Joint Japan Korea Marker“ (Jaapani-Korea ühismarker) või „Henry Hub Gas Price Assessment“ (Henry Hubi gaasihinna hinnang);

f)

mõjutab olemasolevate, sealhulgas pikaajaliste gaasitarnelepingute kehtivust.

3.   Peatamisotsus tehakse põhjendamatu viivituseta ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Dünaamilise pakkumispiiri kohaldamine lõpetatakse alates peatamisotsuse avaldamisele järgnevast päevast otsuses nimetatud ajavahemikuks.

4.   Artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud ülesannete täitmisel abistavad komisjoni ACER, ESMA, ENTSOG ja gaasikoordineerimisrühm. Käesoleva artikli lõike 2 punkti d kohane ESMA aruanne esitatakse hiljemalt 48 tunni jooksul või kiireloomulistel juhtudel komisjoni nõudel samal päeval.

5.   Artiklite 4, 5 ja 6 kohaste ülesannete täitmisel võib komisjon konsulteerida EKPga, et saada nõu mis tahes küsimuses, mis on seotud tema ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 5 kohase ülesandega aidata kaasa krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika sujuvale elluviimisele.

Artikkel 7

Ametisaladus

1.   Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib käesolevas artiklis sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.   Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud ACERi heaks või mõne ametiasutuse või turul tegutseva ettevõtja või füüsilise või juriidilise isiku heaks, kellele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas pädeva asutuse lepingulised audiitorid ja eksperdid.

3.   Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

4.   Kogu käesoleva määruse kohaselt pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või töötingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet edastades, et seda võib avalikustada, või kui avalikustamine on vajalik tulenevalt kohtumenetlusest.

Artikkel 8

Mõju hindamine

1.   ESMA ja ACER hindavad turukorrektsioonimehhanismi mõju finants- ja energiaturgudele ja varustuskindlusele, eeskätt selleks, et teha kindlaks, kas turukorrektsioonimehhanismi põhielemendid on endiselt asjakohased, pidades silmas finants- ja energiaturu ning varustuskindluse arengut.

2.   Mõju hindamisel teevad ESMA ja ACER eelkõige analüüsi, milles käsitletakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. Hindamise käigus tehakse eeskätt kindlaks, kas TTFi tuletisinstrumentide piirang tõi kaasa turuosaliste arbitraaži korrigeeritud ja korrigeerimata tuletisinstrumentide vahel, mis avaldas finants- või energiaturgudele negatiivset mõju ja tekitas tarbijatele kahju.

3.   Samuti hindavad ESMA ja ACER, kas

a)

börsivälise kauplemise väljajätmine käesoleva määruse kohaldamisalast tõi kaasa TTFi tuletisinstrumentidega kauplemise märkimisväärse ülemineku börsivälistele turgudele, ohustades finants- või energiaturgude stabiilsust;

b)

turukorrektsioonimehhanism tõi endaga kaasa TTFi tuletisinstrumentide tehingute arvu märkimisväärse vähenemise liidus või TTFi tuletisinstrumentide tehingute märkimisväärse ülemineku liidust väljaspool asuvatesse kauplemiskohtadesse.

4.   Lisaks hindavad ESMA ja ACER seda, kas on vaja läbi vaadata

a)

võrdlushinna puhul arvesse võetud elemendid;

b)

artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimused;

c)

dünaamiline pakkumispiir.

5.   ESMA ja ACERi lõike 1 kohased aruanded esitatakse komisjonile 1. märtsiks 2023. ESMA ja ACER avaldavad 23. jaanuariks 2023 turukorrektsioonimehhanismi kasutuselevõtu esialgseid andmeid käsitleva aruande.

Artikkel 9

Turukorrektsioonimehhanismi kohaldamisala laiendamine muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele

1.   Tuginedes artikli 8 lõikes 1 osutatud hindamisele, määrab komisjon 31. märtsiks 2023 rakendusaktiga vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 kindlaks tehnilised üksikasjad turukorrektsioonimehhanismi kohaldamiseks muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikega 2.

Kui turukorrektsioonimehhanismi kohaldamine muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele põhjustab märkimisväärset negatiivset mõju finants- või gaasiturgudele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, jätab komisjon teatavad tuletisinstrumendid turukorrektsioonimehhanismi kohaldamisalast erandkorras välja.

2.   Komisjon valib rakendamise tehnilised üksikasjad ja need muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumendid, mis võib olla vaja turukorrektsioonimehhanismi kohaldamisalast välja jätta, eeskätt järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide hinda puudutava teabe kättesaadavus;

b)

muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentide likviidsus;

c)

mõju, mida turukorrektsioonimehhanismi kohaldamisala laiendamine muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele avaldaks liidusisestele gaasivoogudele ja varustuskindlusele;

d)

mõju, mida turukorrektsioonimehhanismi kohaldamisala laiendamine muude virtuaalsete kauplemispunktidega seotud tuletisinstrumentidele avaldaks finantsturgude stabiilsusele, võttes arvesse mõju seoses võimalike tagatisena kasutatavate lisavarudega.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Komisjon võib asjakohasel juhul esitada ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et lisada määruse kohaldamisalasse börsivälised tuletisinstrumendid või vaadata läbi võrdlushinna puhul arvesse võetavad elemendid – eeskätt analüüsimaks, kas nendele elementidele tuleks anda erinev kaal –, artikli 4 lõike 1 punktides a ja b sätestatud turukorrektsioonimehhanismi käivitamise tingimused ning dünaamiline pakkumispiir. Enne sellise ettepaneku esitamist konsulteerib komisjon EKP, ESMA, ACERi, ENTSOGi ja gaasikoordineerimisrühma ning asjakohasel juhul muude asjaomaste sidusrühmadega.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2023. Seda kohaldatakse alates samast päevast ühe aasta jooksul.

2.   Artiklit 4 kohaldatakse alates 15. veebruarist 2023.

3.   Artikli 8 lõiget 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgneva suhtes:

a)

enne 1. veebruari 2023 sõlmitud TTFi tuletisinstrumentide lepingud;

b)

enne 1. veebruari 2023 sõlmitud TTFi tuletisinstrumentide lepingute tasaarvestamiseks või vähendamiseks toimuv TTFi tuletisinstrumentide ost ja müük;

c)

TTFi tuletisinstrumentide ost ja müük kliiringu keskse vastaspoole kohustuste täitmata jätmise haldamise menetluse osana, sealhulgas reguleeritud turul kliirimiseks registreeritud börsivälised tehingud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK


(1)  2. detsembri 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ICE Endex on üks peamisi energiabörse Euroopas. Gaasi puhul pakub see Madalmaade TTFi kauplemispunktile reguleeritud kauplemist futuuride ja optsioonidega.

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2576, millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ja millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019, lk 22).

(7)  Nõukogu 5. augusti 2022. aasta määrus (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid (ELT L 206, 8.8.2022, lk 1).

(8)  Nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (ELT L 261 I, 7.10.2022, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).


29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/61


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2579,

10. juuni 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks teave, mille ettevõtja peab esitama tegevusloa taotluses kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 8a

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 8a lõike 6 teist lõiku koostoimes artikli 8a lõike 6 esimese lõigu punktiga a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 8a kohaselt peaksid investeerimisühingud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud tingimustele, taotlema krediidiasutuse tegevusluba. Kõnealused ettevõtjad peaksid esitama pädevatele asutustele piisavalt teavet, et need saaksid tegevusluba taotlevaid krediidiasutusi põhjalikult hinnata.

(2)

Määruses tuleks kindlaks määrata loetelu teabest, mille peavad taotluses esitama direktiivi 2013/36/EL artiklis 8a osutatud tegevusluba taotlevad üksused. Selline teave peaks hõlmama tegevusluba taotleva krediidiasutuse identifitseerimisandmeid ja varasemat teavet, sealhulgas olemasolevaid lubasid, kavandatavat tegevust, praegust finantsolukorda, tegevuskava ja algkapitali.

(3)

Selleks et tagada tegevusluba taotlevate krediidiasutuste puhul nõutava teabe järjepidevus ja ühtsus, tuleks käesolevas määruses viidata komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2022/2580, (3) millega määratakse kindlaks teave, mis tuleb esitada krediidiasutuse tegevusloa taotluses, nõuded, mida kohaldatakse olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes, ja takistused, mis võivad pärssida järelevalveasutuste järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist, ning käesoleva määruse eesmärk peaks olema laiendada delegeeritud määruse kohaldamisala krediidiasutusteks kvalifitseeruvatele investeerimisühingutele.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1 on määratletud selliste krediidiasutuste liik, kes võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ning annavad oma arvel laenu, ja teine krediidiasutuste liik, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse. Krediidiasutused, kelle tegevus hõlmab avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmist ning oma arvel laenu andmist, peaksid järgima delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 nõudeid.

(5)

Tegevusluba taotlevale krediidiasutusele käesoleva määruse kohaselt kehtestatud teabenõuete loetelus tuleks arvesse võtta investeerimisühingute ärimudeli eripära ja neile pädeva asutuse poolt varem antud lubasid.

(6)

Pädevatel asutustel võib olla vaja nõutavat teavet laiendada, et neil oleks võimalik tegevusluba taotlevat krediidiasutust põhjalikult hinnata, võttes arvesse erinevaid ärimudeleid ja õiguslikke vorme, mida taotluse esitanud asutused võivad kasutada. Käesolev määrus peaks võimaldama pädevatel asutustel nõuda krediidiasutuse tegevusloa taotluse hindamisel investeerimisühingult lisateavet.

(7)

Pädev asutus võib kaaluda teatavatest teabenõuetest loobumist, võttes arvesse tegevusluba taotleva krediidiasutuse suurust, laadi, ulatust ja keerukust ning proportsionaalsuse põhimõtet ja asutuste rakendamiskoormust. See ei tohiks siiski seada ohtu võimalust viia läbi krediidiasutuse taotluse põhjalik hindamine.

(8)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 alusel loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõutava teabe ulatus

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b määratletud krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab vastama delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artiklite 3–10 kohastele krediidiasutustega seotud nõuetele.

2.   Pädevad asutused võivad nõuda lisateavet, tingimusel et selline teave on proportsionaalne ja asjakohane tegevusloa andmise hindamiseks.

3.   Kui pädev asutus ei nõua teisiti, ei pea taotleja esitama lõikes 1 sätestatud teavet, kui see teave on pädeval asutusel juba olemas, sealhulgas juhul, kui teavet on taotletud ja saadud teiselt pädevalt asutuselt, tingimusel et taotleja tõendab, et selline teave on taotluse esitamise kuupäeval täpne ja täielik.

4.   Tegevusluba taotlev krediidiasutus võib jätta taotlusest välja teabe, mis on seotud üksnes tegevustega, mida delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 kohases tegevuskavas esitatud teabes ei ole märgitud, tingimusel et taotleja märgib taotluses väljajäetud teabe ja viitab väljajätmise alusena käesolevale sättele.

5.   Pärast taotluses esitatud teabe hindamist võib pädev asutus nõuda taotlejalt lisateavet või selgitusi, kui ta peab seda vajalikuks selleks, et kontrollida, kas kõik tegevusloaloa saamise nõuded on täidetud.

6.   Tegevusluba taotlev krediidiasutus tagab, et taotluses esitatud teave on ajakohane, et tagada taotluse esitanud krediidiasutuse olukorda käsitleva teabe täielikkus ja täpsus.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3)  Komisjoni 17. juuni 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/2580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks teave, mis tuleb esitada krediidiasutuse tegevusloa taotluses, ja millega määratakse kindlaks takistused, mis võivad pärssida järelevalveasutuste järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist (ELT L 335, 7.10.2022, lk 64).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/64


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2580,

17. juuni 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks teave, mis tuleb esitada krediidiasutuse tegevusloa taotluses, ja millega määratakse kindlaks takistused, mis võivad pärssida järelevalveasutuste järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 punkte a ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatav teave peaks olema piisavalt üksikasjalik ja põhjalik, et pädev asutus saaks hinnata, kas taotluse esitanud krediidiasutus vastab kõnealuse direktiivi artiklites 10–14 ja siseriiklikus õiguses sätestatud nõuetele.

(2)

Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatav teave peaks olema tõene, täpne, täielik ja ajakohane alates taotluse esitamisest kuni tegevusloa andmiseni ja tegevuse alustamiseni. Selleks tuleks pädevaid asutusi teavitada kõigist esialgses taotluses esitatud teabe muutustest ning pädevatel asutustel peaks olema võimalik küsida, kas enne tegevuse alustamist on aset leidnud muutusi või ajakohastusi. Tagamaks, et pädevatel asutustel on täielik ülevaade taotluse esitanud krediidiasutusest, tuleks pädevatel asutustel lubada vajaduse korral nõuda krediidiasutuse tegevusloa taotluse kohta konkreetseid selgitusi või lisateavet.

(3)

Tõhususe tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks peaks pädevatel asutustel olema võimalik loobuda nõudest esitada mis tahes teavet, mis neil juba on, või esitada teavet tegevuste kohta, millega taotluse esitanud krediidiasutus tegevusloa saamise korral ei tegeleks.

(4)

Krediidiasutuse tegevusloa taotluses tuleks kirjeldada taotluse esitanud krediidiasutust ja see peaks sisaldama teavet taotluse esitanud krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate varasema äritegevuse kohta ning litsentside, tegevuslubade, registreeringute või muude lubade kohta, mis on olemas, ootavad heakskiitmist või mille andmisest on keeldutud või mis on tühistatud.

(5)

Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peaks sisaldama tegevuskava, milles kirjeldatakse tegevusloa andmise korral tehtavaid tegevusi, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisa osutatud tegevusi.

(6)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata taotluse esitanud krediidiasutuse üldist riskiprofiili, kaitsta kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas eelkõige hoiustajaid, ning tagada stabiilsus finantsturgudel, kus taotluse esitanud krediidiasutus hakkab tegutsema, peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama teavet taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusstruktuuri, äriliinide ja sihtturgude kohta, sealhulgas äritegevuse geograafilise jaotuse kohta. Lisaks peaksid taotluse esitanud krediidiasutused esitama taotluses teabe oma võimaliku liikmesuse kohta hoiuste tagamise skeemis, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (2) artikli 2 lõike 1 punktis 1.

(7)

Selleks et pädevad asutused saaksid hinnata taotluse esitanud krediidiasutuste rahalist usaldusväärsust, peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama taotluse esitanud krediidiasutuse kohta finantsteavet, sealhulgas vajaduse korral individuaalsel, konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil. Samal põhjusel peaks pädevatel asutustel olema võimalik teha kindlaks taotluse esitanud krediidiasutuse algkapitali kvaliteet, päritolu ja koosseis ning taotluse esitanud krediidiasutuse suutlikkus täita usaldatavusnõudeid. Seepärast peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama teavet emiteeritud või emiteeritava kapitali suuruse ja omavahendite koosseisu kohta ning vajaduse korral tõendeid selle kohta, et algkapital makstakse täielikult välja enne tegevuse alustamist. Et pädevad asutused saaksid hinnata, kas algkapitali tekitanud tegevus on õiguspärane, peaks krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama ka teavet algkapitali päritolu kohta.

(8)

Tuleb tagada, et taotluse esitanud krediidiasutuse juhtimine oleks algusest peale kindel ja usaldusväärne vastavalt nõuetele, mida krediidiasutus peab pideva järelevalve raames täitma. Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatud teave peaks seega võimaldama pädevatel asutustel hinnata taotluse esitanud krediidiasutuse juhtorgani iga liikme mainet, ausust, usaldusväärsust, sõltumatust ja ajalist pühendumust ning juhtorgani liikmete teadmisi, oskusi ja kogemusi nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatud teave peaks samuti võimaldama pädevatel asutustel konkreetsetel juhtudel hinnata sisekontrolli funktsioonide juhtide ja finantsjuhi mainet, ausust, usaldusväärsust, teadmisi, oskusi ja kogemusi, kui neid ei ole juba hinnatud juhtorgani liikmetena. See teave peaks võimaldama ka pädevatel asutustel hinnata direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 3 osutatud oluliste krediidiasutuste sisekontrolli funktsiooni juhtide ja finantsjuhi sobivust, kui need isikud ei ole juhtorgani liikmed, kui kõnealused krediidiasutused ei kuulu gruppi, kuuluvad gruppi ja on konsolideerivad krediidiasutused või kuuluvad gruppi ja konsolideeriv krediidiasutus ei ole direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 3 osutatud oluline krediidiasutus.

(9)

Tuleb tagada taotluse esitanud krediidiasutuse aktsiaosaluse struktuuri läbipaistvus ning vältida, et kurjategijad ja nende kaasosalised omavad olulist osalust krediidiasutuses või on krediidiasutuses olulise osaluse tegelikud tulusaajad. Seepärast peaksid krediidiasutuse tegevusloa taotlused sisaldama teavet isikute või üksuste kohta, kellel on või kellel taotluse esitanud krediidiasutusele tegevusloa andmise korral saab olema selles krediidiasutuses oluline osalus. Samal põhjusel ja juhul, kui ühelgi isikul või muul üksusel ei ole või ei saa taotluse esitanud krediidiasutusele tegevusloa andmise korral olema olulist osalust krediidiasutuses, peaksid krediidiasutuse tegevusloa taotlused sisaldama teavet isikute kohta, kes on või kes taotluse esitanud krediidiasutusele tegevusloa andmise korral saavad olema kakskümmend suurimat aktsionäri või liiget, ning iga isiku kohta, kellel on või saab tegevusloa andmise korral olema märkimisväärne seos krediidiasutusega.

(10)

Taotluse esitanud krediidiasutusega seotud varasemate sündmuste hindamiseks ning aktsionäride ja liikmete ning juhtorgani liikmete sobivuse hindamiseks peaks taotluse esitanud krediidiasutus esitama pädevatele asutustele kogu teabe taotluse esitanud krediidiasutuse, tema aktsionäride ja liikmete ning juhtorgani liikmete varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ja pooleliolevate kriminaaluurimiste, tsiviil- ja haldusasjade ning muude vahekohtumenetluste kohta.

(11)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik hinnata, kas on takistusi, mis võiksid häirida nende järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, asjaolusid või olukordi ning direktiivis 2013/36/EL sätestatud geograafilist kohalolekut, konsolideerimisgrupi struktuuri ja järelevalvekorraga seotud asjaolusid.

(12)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(13)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

(14)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev – kuus kuud pärast jõustumist], et anda pädevatele asutustele ja taotluse esitanud krediidiasutustele piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldteave taotluse esitanud krediidiasutuse kohta

Krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldab taotluse esitanud krediidiasutuse kohta kogu järgmist teavet:

a)

taotlusega seotud kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

b)

kui see on asjakohane, taotluse koostamisse kaasatud peamise kutselise nõustaja nimi ja kontaktandmed;

c)

taotluse esitanud krediidiasutuse praegune nimi, ärinimi ja logo ning asjakohasel juhul nimede või logo kavandatud muudatused;

d)

taotluse esitanud krediidiasutuse õiguslik vorm;

e)

taotluse esitanud krediidiasutuse asutamise või loomise kuupäev ja jurisdiktsioon;

f)

taotluse esitanud krediidiasutuse registrijärgse asukoha aadress ning peakontori ja peamise tegevuskoha aadressid, kui need on erinevad;

g)

taotluse esitanud krediidiasutuse kontaktandmed, kui need erinevad punktis a esitatud kontaktandmetest;

h)

kui taotluse esitanud krediidiasutus on registreeritud keskregistris, äriregistris, äriühingute registris või muus samalaadses avalikus registris, selle registri nimi ja taotluse esitanud krediidiasutuse registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvahend selles registris;

i)

taotluse esitanud krediidiasutuse juriidilise isiku tunnus (LEI), kui see on olemas;

j)

taotluse esitanud krediidiasutuse majandusaasta lõpu kuupäev;

k)

taotluse esitanud krediidiasutuse veebisaidi aadress, kui see on olemas;

l)

taotluse esitanud krediidiasutuse põhikiri või samaväärsed asutamisdokumendid ning asjakohasel juhul tõendid registreerimise kohta asjaomase liikmesriigi õigusega määratud registris kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (4) artikliga 16.

Artikkel 2

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse varasema tegevuse kohta

Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama kokkuvõtet taotluse esitanud krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate varasema tegevuse kohta, sealhulgas kogu järgmist teavet:

a)

andmed mis tahes litsentsi, tegevusloa, registreeringu või muu loa kohta, mis on antud taotluse esitanud krediidiasutusele või tema tütarettevõtjatele tegutsemiseks finantsteenuste sektoris ja mille on andnud mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis avalikke ülesandeid täitev avaliku sektori asutus või muu üksus ja mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

i)

litsents, tegevusluba, registreering või luba on antud;

ii)

sellise litsentsi, tegevusloa, registreeringu või loa taotlus on menetlemisel või on tagasi lükatud;

iii)

litsents, tegevusluba, registreering või luba on tühistatud;

iv)

pärast taotluse esitamist või taotluse rahuldamist on taotluse esitanud krediidiasutus või üks tema tütarettevõtjatest otsustanud sellist taotlust mitte menetleda või sellisest litsentsist, tegevusloast, registreeringust või loast loobuda;

b)

üksikasjad taotluse esitanud krediidiasutuse või selle tütarettevõtjatega seotud oluliste sündmuste kohta, mis on toimunud või toimuvad ja mida võib põhjendatult pidada tegevusloa andmise seisukohast oluliseks, sealhulgas järgmised asjaolud:

i)

kas taotluse esitanud krediidiasutuse või mõne tema tütarettevõtja suhtes on kunagi kohaldatud moratooriumi mis tahes võlgade puhul, tema võlausaldajaid mõjutavat restruktureerimis- või saneerimisprotsessi, meetmeid, mis hõlmavad maksete peatamist, täitemeetmete peatamist või nõuete vähendamist, tegevuse lõpetamist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (5) artiklis 2 määratletud likvideerimismenetlust või haldus-, maksejõuetus- või muud samalaadset menetlust;

ii)

kas taotluse esitanud krediidiasutuse või tema tütarettevõtja suhtes on kunagi kohaldatud halduskaristust, tsiviil- või haldusotsust, vahekohtu otsust või muud vaidluste lahendamise lahendit või otsust või otsust kuriteo toimepaneku kohta, mille tulemusel on otsus tehtud taotluse esitanud krediidiasutuse või mõne tema tütarettevõtja suhtes ning mida ei ole tühistatud ja mida ei ole edasi kaevatud, välja arvatud halduskaristused, mis on määratud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 65, 66 või 67, ning süüdimõistvad kohtuotsused, mille puhul esitatakse teave ka otsuste kohta, mis on edasi kaevatud, sealhulgas:

1)

täitmata jäänud otsused;

2)

mis tahes juriidilise või füüsilise isikuga finantsteenuste sektoriga seotud küsimuses sõlmitud kokkulepped, võttes arvesse kõnealuste kokkulepete rahalisi tingimusi või kõnealuste kokkulepete sõlmimise asjaolusid;

3)

mis tahes kriminaalkaristus, tsiviil- või halduskaristus või muu tsiviil- või haldusmeede, mille on võtnud finantsteenuste sektori asutus või muu asutus seoses järgmisega:

pettus, ebaausus, korruptsioon, rahapesu, terrorismi rahastamine või muu finantskuritegu või suutmatus kehtestada asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi selliste sündmuste ärahoidmiseks;

finantsteenuste sektorit või tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide või regulatiivsete nõuete rikkumine;

mis tahes keelatud reguleeritud tegevuse läbiviimine;

4)

mis tahes muud ametlikud kaebused taotluse esitanud krediidiasutuse või mõne tema tütarettevõtja vastu, mille on esitanud tema kliendid või endised kliendid ja mille on kaebuse esitaja kasuks lahendanud kohtuväline kolmas isik;

iii)

kas taotluse esitanud krediidiasutus või mõni tema tütarettevõtja on taotluse esitamise kuupäevast alates seotud mis tahes menetlusega, kriminaal-, tsiviil- või haldusuurimisega või mõne muu sündmusega, millele on osutatud punktis b;

c)

teave punkti b alapunktis ii loetletud sündmuste kohta, sealhulgas asjaomase kriminaal- või tsiviilkohtu või tsiviil- või haldusasutuse nimi ja aadress, sündmuse kuupäev, asjaomane summa, menetluse tulemus ja menetluse algatanud sündmuse asjaolude selgitus;

d)

kohaldatavate tasude arvutamiseks vajalikud elemendid, kui liidu või siseriikliku õiguse kohaselt arvutatakse taotluse esitanud krediidiasutuse makstav taotlus- või järelevalvetasu taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuse või tunnuste põhjal;

e)

tõendid punktis d osutatud mis tahes tasu maksmise kohta.

Artikkel 3

Taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuskava

Krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldab taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuskava, sealhulgas järgmist:

a)

loetelu tegevustest, mida taotluse esitanud krediidiasutus kavatseb teha, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevused;

b)

selle kirjeldus, kuidas tegevuskava (äriplaan) on kooskõlas kavandatud tegevustega.

Taotluse esitanud krediidiasutus võib jätta taotlusest välja teabe, mis puudutab üksnes tegevusi, mida ei ole tegevuskavas loetletud, tingimusel et ta märgib taotluses ära, milline teave on välja jäetud, ja märgib selle väljajätmise alusena selle sätte.

Artikkel 4

Finantsteave taotluse esitanud krediidiasutuse kohta

Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama kogu järgmist finantsteavet:

a)

prognoositav teave taotluse esitanud krediidiasutuse kohta individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil, näidates ära krediidiasutuse osa baasstsenaariumi ja stressistsenaariumi alusel, sealhulgas:

i)

prognoositud arvestuskavad kolmeks aastaks pärast krediidiasutuse tegevusloa saamist või, olenevalt siseriiklikust õigusest, tegevuse alustamisest, märkides üksikasjalikult äriliinid iga tehtava tegevuse kohta, asjakohasel juhul iga riigi või asjaomase geograafilise piirkonna kohta, sealhulgas:

1)

bilansi prognoos;

2)

kasumiaruannete prognoos, milles kirjeldatakse üksikasjalikult püsi- ja muutuvkulusid ning näidatakse ettevõtte tundlikkust peamiste näitajate suhtes, sealhulgas maht, hind, geograafia ja avatus riskidele, ning selgitus meetmete kohta, mille eesmärk on vähendada avatust nendele riskidele;

3)

rahavoogude aruande prognoos, kui see on asjakohane;

ii)

punktis i osutatud prognooside kavandamise eeldused ning kavades esitatud näitajate selgitused, eelkõige stressistsenaariumi aluseks olevad eeldused;

iii)

taotluse esitanud krediidiasutuse omavahendite nõuete ja kapitalipuhvrite, nagu on osutatud direktiivis 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) III osas, kõnealuse määruse VI osas osutatud likviidsusnõuete ja VII osas osutatud finantsvõimenduse määra nõuete prognoositavad arvutused kolmeks aastaks pärast krediidiasutuse tegevusloa saamist;

iv)

rahastamisprofiil, sealhulgas kõik rahastamisallikad, mitmekesistamise tase ning rahastamistingimused;

v)

sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise kokkuvõte individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul konsolideeritud, allkonsolideeritud ja individuaalsel tasandil, näidates, et taotluse esitanud krediidiasutuse likviidsusressursid on piisavad tema individuaalsete likviidsusnõuete täitmiseks;

b)

taotluse esitanud krediidiasutuse sellised kohustuslikud finantsaruanded individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil, mille on heaks kiitnud vannutatud audiitor või audiitorühing ja mis hõlmavad vähemalt taotlusele eelnenud kolme viimast majandusaastat, või kui taotluse esitanud krediidiasutus on tegutsenud vähem kui kolm aastat, ajavahemikku alates tegevuse algusest, sealhulgas:

i)

bilanss;

ii)

kasumiaruanded;

iii)

rahavoogude aruanded;

iv)

aastaaruanded ja finantslisad ning kõik muud pädevale registrile või asutusele esitatud dokumendid ning asjakohasel juhul taotluse esitanud krediidiasutuse audiitori aruanne, mis hõlmab taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaastat, või kui taotluse esitanud krediidiasutus on tegutsenud vähem kui kolm aastat, aruanne, mis hõlmab ajavahemikku alates tegevuse algusest;

v)

konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel koostatud aruannete puhul taotluse esitanud krediidiasutuse osa;

c)

ülevaade mis tahes võlgadest, mis taotluse esitanud krediidiasutusel on tekkinud või eeldatavasti tekivad enne krediidiasutusena tegevuse alustamist, sealhulgas asjakohasel juhul laenuandjate nimed, selliste võlgade tähtajad ja tingimused, tulu kasutamine ning juhul, kui laenuandja ei ole järelevalve all olev finantseerimisasutus, teave laenatud vahendite päritolu või eeldatavalt laenatavate vahendite kohta;

d)

ülevaade tagatishuvidest, garantiidest või hüvitistest, mille taotluse esitanud krediidiasutus on andnud või mida ta eeldatavasti annab enne krediidiasutusena tegevuse alustamist;

e)

võimaluse korral teave taotluse esitanud krediidiasutuse krediidireitingu või konsolideerimisgrupi üldise reitingu kohta;

f)

kui taotluse esitanud krediidiasutus või selle emaettevõtja peab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 11 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 14 lõike 1 kohaselt täitma kõnealuse määruse II–VI osa või VIII osa nõudeid, konsolideeritud järelevalve ulatuse analüüs, sealhulgas teave selle kohta, millised konsolideerimisgrupi üksused kuuluvad konsolideeritud järelevalve alla, ning analüüs kõnealuse määruse I osa II jaotises osutatud mis tahes võimaliku vabastuse, erandi, väljaarvamise või erimeetodi või -käsitluse mõju kohta;

g)

ülevaade taotluse esitanud krediidiasutuse järgmistest raamistikest ja põhimõtetest:

i)

riskijuhtimisraamistik, milles selgitatakse taotluse esitanud krediidiasutuse kõrgetasemelist strateegiat oma tegevusega seotud riskide, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks, ja kirjeldatakse nende riskide juhtimise strateegiat, sealhulgas riskitaluvuse ja -valmiduse aruanne ning meetmed, mille eesmärk on viia hinnatud risk kooskõlla riskivalmidusega;

ii)

likviidsusriski juhtimise põhimõtted;

iii)

rahastamise kontsentratsiooni ja mitmekesistamise põhimõtted;

iv)

tagatisvara haldamise põhimõtted;

v)

hoiustamispõhimõtted;

vi)

krediidi- ja laenuandmispõhimõtted;

vii)

kontsentratsiooniriski põhimõtted;

viii)

provisjoneerimise põhimõtted;

ix)

dividendide jaotamise põhimõtted;

x)

kauplemisportfelli põhimõtted;

h)

taotluse esitanud krediidiasutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (7) artikli 2 lõike 1 punktis 32 määratletud finantsseisundi taastamise kava ning asjakohasel juhul kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 33 määratletud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava väljatöötamise protsessi kirjeldus;

i)

avaldus või kinnitus selle kohta, et taotluse esitanud krediidiasutus saab enne tegevusloa andmise kuupäeva või hiljemalt tegevusloa andmise kuupäeval sellise hoiuste tagamise skeemi liikmeks, mida tunnustatakse ametlikult taotluse esitamise liikmesriigis kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõikega 3, ning märgib ära hoiuste tagamise skeemi;

j)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem, millega taotluse esitanud krediidiasutus on liitunud või kavatseb liituda.

Artikkel 5

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuskava, sisekontrollisüsteemide ja audiitorite kohta

1.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama järgmist teavet taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuskava (äriplaan), struktuuri, sisekontrollisüsteemide ja audiitorite kohta:

a)

selline tegevuskava vähemalt kolmeks aastaks pärast krediidiasutuse tegevusloa saamist või, olenevalt siseriiklikust õigusest, tegevuse alustamisest, mis põhistsenaariumi ja stressistsenaariumi alusel sisaldab teavet kavandatud äritegevuse ning taotluse esitanud krediidiasutuse struktuuri ja korralduse kohta, sealhulgas järgmisi andmeid:

i)

ülevaade taotluse esitanud krediidiasutuse kavandatud tegevuse geograafilisest jaotusest päritoluliikmesriigis ja mis tahes muus liikmesriigis või kolmandas riigis, sealhulgas filiaalide või tütarettevõtjate kaudu või teenuste otsese osutamise kaudu, ning tulevased laienemiskavad;

ii)

ärimudeli esialgse ja jätkuva elujõulisuse selgitus;

iii)

ülevaade sihtturgudest, klientide segmenteerimisest, toodetest ja teenustest ning edastamiskanalitest, nagu filiaalid, internet, post, esindused ja tütarettevõtjad;

iv)

ülevaade selle grupi korraldusest ja struktuurist, kuhu taotluse esitanud krediidiasutus kuulub, kirjeldades gruppi kuuluvate üksuste tegevust ning märkides ära gruppi kuuluvad emaettevõtjad, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad;

v)

ülevaade kõigist tõenäolistest ärilistest ja regulatiivsetest riskiteguritest, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, ning selgitus, kuidas neid jälgitakse ja kontrollitakse;

vi)

märge selle kohta, kas on vaja rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku kuni taotluse esitanud krediidiasutuse täieliku toimimiseni, ning võimaluse korral ülevaade igast sellisest kavast;

vii)

ülevaade taotluse esitanud krediidiasutuse üldisest strateegiast, sealhulgas strateegilised eesmärgid ja kõik kindlaks tehtud konkurentsieelised, ning krediidiasutuse asutamise põhjustest ning sellest, miks ta on otsustanud jätkata tegevust, mille jaoks ta tegevusluba taotleb;

b)

teave taotluse esitanud krediidiasutuse organisatsiooni, struktuuri ja juhtimiskorra kohta, sealhulgas organisatsiooni skeem ja kogu järgmine teave:

i)

taotluse esitanud krediidiasutuse selliste korralduste, protsesside ja mehhanismide kirjeldus, millele on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 74 lõikes 1;

ii)

juhtorgani pädevus;

iii)

mitmesugustele kavandatud tegevustele, sealhulgas IT-, äri-, õigus-, sisekontrolli- ja vastavuskontrollifunktsioonidele eraldatud inim-, tehniliste ja õiguslike ressursside kirjeldus;

iv)

taotluse esitanud krediidiasutuse eri funktsioonide koostoime kirjeldus;

v)

iga sellise makse-, kliiring- või arveldussüsteemi nimi, mille liige taotluse esitanud krediidiasutus kavatseb esimesel tegevusaastal otseselt või kaudselt olla;

c)

järgmine teave sisekontrolli raamistiku kohta:

i)

ülevaade sisemisest korraldusest, sealhulgas eraldatud eelarve- ja inimressurssidest, vastavuskontrolli funktsioonist, riskijuhtimise funktsioonist, siseauditi funktsioonist, sealhulgas selgitus selle kohta, kuidas taotluse esitanud krediidiasutus täidab oma õiguslikke ja usaldatavusnõudeid, sealhulgas rahapesuvastaseid ja terrorismi rahastamise vastaseid nõudeid, sisekontrolli funktsioonide eest vastutavate isikute andmed ning krediidiasutuse vastavus-, sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide ja -menetluste ning juhtorganile esitatava aruandluse ahelate kirjeldus;

ii)

ülevaade järgmistest põhimõtetest ja menetlustest, mis käsitlevad artikli 3 kohaselt kindlaks tehtud tegevustega seotud küsimusi:

1)

rikkumisest teatamise põhimõtted;

2)

huvide konfliktide juhtimise põhimõtted;

3)

kaebuste käsitlemise põhimõtted;

4)

turu kuritarvitamise ärahoidmise põhimõtted;

5)

juhtorgani mitmekesisust edendavad põhimõtted;

6)

selliste töötajate tasustamise põhimõtted, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt taotluse esitanud krediidiasutuse riskiprofiili;

iii)

ülevaade artikli 4 punkti g alapunktis i osutatud kõrgetasemelises strateegias nimetatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise ja juhtimise süsteemidest ja põhimõtetest, sealhulgas ülevaade peamistest menetlustest, mis on kehtestatud selleks, et ära hoida ohtu, et taotluse esitanud krediidiasutust võidakse kasutada finantskuritegude jätkamiseks;

d)

siseauditi vahendite kirjeldus ning ülevaade metoodikast ja siseauditi kavast krediidiasutuse tegevusloa saamisele järgnevaks kolmeks aastaks;

e)

ülevaade taotluse esitanud krediidiasutuse järgmistest põhimõtetest ja kavadest:

i)

siseauditi põhimõtted;

ii)

toodete juhtimise põhimõtted;

iii)

tarbijakaitse põhimõtted;

iv)

talitluspidevuse kava ja põhimõtted, sealhulgas ülevaade olemasolevatest varu- ja taastamissüsteemidest ning kavadest, millega tagatakse oluliste töötajate kättesaadavus talitluspidevuse olukorras;

f)

järgmine teave taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuse korralduse kohta:

i)

ülevaade välisest ja grupisisesest tegevuse edasiandmisest taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuse või sisekontrollitegevuse toetamiseks, sealhulgas kogu järgmine teave:

1)

edasiantud tegevuse teostaja;

2)

mis tahes seos edasiantud tegevuse teostaja ja taotluse esitanud krediidiasutuse vahel;

3)

edasiantud tegevuse teostaja asukoht;

4)

tegevuse edasiandmise põhjendus;

5)

edasiantud tegevuse teostaja inimressursid;

6)

taotluse esitanud krediidiasutuse sisekontrollisüsteem tegevuse edasiandmise haldamiseks;

7)

hädaolukorrakavad juhuks, kui edasiantud tegevuse teostaja ei suuda tagada teenuse jätkumist;

8)

kõik edasiantud tegevustega seotud säilitatud funktsioonid;

ii)

ülevaade järelevalvekohustustest ja -korrast, -süsteemidest ja -kontrollidest iga edasiantud funktsiooni puhul, mis on taotluse esitanud krediidiasutuse juhtimise ja tegevuse seisukohast kriitilise tähtsusega või oluline;

iii)

ülevaade teenustaseme kokkulepetest ja korrast iga tegevuse edasiandmise funktsiooni puhul, mis on taotluse esitanud krediidiasutuse juhtimise ja tegevuse seisukohast kriitilise tähtsusega või oluline;

iv)

taotluse esitanud krediidiasutuse IT-taristu kirjeldus, sealhulgas süsteemid, mida kasutatakse või hakatakse kasutama, tema majutuskorraldus, IT-funktsiooni korraldus, IT-struktuur, IT-strateegia ja IT-juhtimine, IT-turvalisuse põhimõtted ja protseduurid ning mis tahes süsteemid ja kontrollimeetmed, mis on kehtestatud või kehtestatakse internetilahenduste pakkumiseks.

2.   Krediidiasutusena registreerimise taotluses esitatakse taotluse esitanud krediidiasutuse vannutatud audiitorite või audiitorühingu nimi, aadress ja kontaktandmed.

Artikkel 6

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse kapitali kohta tegevusloa taotlemise ajal

1.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama tõendeid taotluse esitanud krediidiasutuse emiteeritud kapitali, sissemakstud kapitali ja veel sissemaksmata kapitali kohta ning teavet algkapitalile vastavate omavahendite liikide ja summade kohta.

2.   Kui algkapital ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamise ajaks täielikult sisse makstud, tuleb krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitada kava ja rakendamise tähtaeg, et tagada algkapitali täielik sissemaksmine enne krediidiasutusena tegevuse alustamise loa jõustumist.

3.   Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatakse selgitus omavahendite kättesaadavate rahastamisallikate kohta ja olemasolu korral tõendid nende rahastamisallikate kättesaadavuse kohta, sealhulgas:

a)

kokkuvõte erasektori rahaliste vahendite kasutamisest, sealhulgas nende kättesaadavus ja allikad;

b)

kokkuvõte finantsturgudele juurdepääsust, sealhulgas andmed emiteeritud või emiteeritavate finantsinstrumentide kohta;

c)

kokkuvõte mis tahes kokkulepetest või lepingutest, mis on sõlmitud seoses omavahenditega, sealhulgas seoses laenatud vahendite või eeldatavalt laenatavate vahenditega, laenuandjate nimed ja antud vahendite üksikasjad, tulu kasutamine ning juhul, kui laenuandja ei ole järelevalve all olev finantseerimisasutus, teave laenatud vahendite päritolu või eeldatavalt laenatavate vahendite kohta;

d)

sellise makseteenuse pakkuja andmed, keda kasutati rahaliste vahendite ülekandmiseks taotluse esitanud krediidiasutusele.

4.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama hinnangut sellise sisekapitali suuruse, liigi ja jaotuse kohta, mida taotluse esitanud krediidiasutus peab piisavaks, et katta selliste riskide laadi ja taset, millele taotluse esitanud krediidiasutus on või võib olla avatud, ning analüüsi, sealhulgas prognoose, mis näitavad, et kapitaliressursid on piisavad omavahendite nõuete täitmiseks, kui krediidiasutus on saanud tegevusloa, ja seejärel vähemalt kolme aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tõsise, kuid usutava stressiga krediidiasutusena.

Esimeses lõigus osutatud stressistsenaariumis ja metoodikas võetakse arvesse stsenaariumi ja metoodikat, mida kasutatakse kõige viimases iga-aastases järelevalvealases stressitestis, mille pädev asutus teeb vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 100 lõikele 1, kui selline järelevalvealane stressitest oli tehtud, ning teave esitatakse nii taotluse esitanud krediidiasutuse kohta individuaalselt kui ka konsolideeritud olukorra kohta, kui see on asjakohane.

Artikkel 7

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse tegeliku juhtimise kohta

1.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama I lisas osutatud teavet iga taotluse esitanud krediidiasutuse juhtorgani soovitatud või ametisse nimetatud liikme kohta.

2.   Kui pädev asutus leiab, et taotluse esitanud krediidiasutus on oluline ettevõtja tema suuruse, sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse seisukohast, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 3, peab krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisekontrolli funktsiooni juhtide ja finantsjuhi puhul, kui nad ei ole juhtorgani liikmed, sisaldama I lisas loetletud teavet, välja arvatud kõnealuse lisa punkti 1 alapunktides f ja g ning punktides 2, 4 ja 5 osutatud teave.

3.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama taotluse esitanud krediidiasutuse juhtorgani soovitatud või ametisse nimetatud liikmete volituste, isiklike ülesannete, kohustuste ja asendajate kirjeldust ning lõikes 2 osutatud taotluse esitanud krediidiasutuse puhul selliste sisekontrolli funktsioonide juhtide ja sellise finantsjuhi volituste, isiklike ülesannete, kohustuste ja asendajate kirjeldust, kes ei ole juhtorgani liikmed.

4.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„finantsjuht“ – isik, kes vastutab üldiselt rahaliste vahendite haldamise, finantsplaneerimise ja finantsaruandluse eest;

b)

„kontrollifunktsioon“ – funktsioon, mis on sõltumatu kontrollitavatest äriüksustest ja mille eesmärk on esitada objektiivne hinnang krediidiasutuse riskide kohta, selliseid riske läbi vaadata või nende kohta aruandeid esitada, sealhulgas riskijuhtimise funktsioon, vastavuskontrolli funktsioon ja siseauditi funktsioon;

c)

„sisekontrolli funktsioonide juhid“ – kõrgeimal hierarhilisel tasandil olevad isikud, kes vastutavad sõltumatute riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja auditi funktsioonide igapäevase toimimise tõhusa juhtimise eest;

Artikkel 8

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete kohta

1.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlus peab sisaldama II lisa punktis 1 osutatud teavet kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude üksuste kohta, kellel on või kellel saab krediidiasutuse tegevusloa saamise korral olema oluline osalus krediidiasutuses, ning teavet nende osaluste kohta.

2.   Kui lõikes 1 osutatud isik on füüsiline isik, peab krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 osutatud teabele ka II lisa punktis 2 osutatud teavet.

3.   Kui lõikes 1 osutatud isik on juriidiline isik või üksus, mis ei ole juriidiline isik, kes omab või saab omama olulist osalust enda nimel, peab krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 osutatud teabele ka II lisa punktis 3 osutatud teavet.

4.   Kui usaldushaldus on juba olemas või luuakse pärast isiku märkimist taotluse esitanud krediidiasutuse aktsiakapitali, peab krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 osutatud teabele ka II lisa punktis 4 osutatud teavet.

5.   Kui isikul on või saab tegevusloa saamise korral olema oluline osalus selles krediidiasutuses ja ta on sellise üksuse liige, mis ei ole juriidiline isik, kusjuures olulist osalust krediidiasutuses käsitatakse kõnealuse üksuse varana, peab krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama järgmist teavet:

a)

kõnealuse üksuse kõigi liikmete andmed koos II lisa punktis 2 osutatud teabega, kui need liikmed on füüsilised isikud, või kõnealuse lisa punktis 3 osutatud teabega, kui need liikmed on juriidilised isikud;

b)

kokkuvõte üksust reguleeriva(te) lepingu(te) tingimustest.

Artikkel 9

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse 20 suurima aktsionäri või liikme kohta, välja arvatud olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed

Kui ühelgi isikul või muul üksusel ei ole või ei saa tegevusloa saamise korral olema olulist osalust krediidiasutuses, peab krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldama järgmist:

a)

II lisa punkti 1 alapunktis a osutatud skeem;

b)

II lisa punkti 1 alapunktis b osutatud teave;

c)

taotluse esitanud krediidiasutuse 20 suurima aktsionäri või liikme nimekiri;

d)

kui krediidiasutusel on vähem kui 20 aktsionäri või liiget, kõigi tema aktsionäride või liikmete nimekiri;

e)

teave selle kohta, kas mõne punktis c või d osutatud aktsionäri või liikme üle teeb järelevalvet pädev asutus.

Artikkel 10

Lisateave

1.   Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutuse tegevusloa taotlus sisaldaks lisaks artiklites 1–9 osutatud teabele lisateavet, tingimusel et see teave vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a)

kõnealune lisateave on vajalik, et kontrollida, kas kõik liikmesriigi poolt direktiivi 2013/36/EL artikli 8 lõike 1 kohaselt tegevusloa saamiseks kehtestatud nõuded on täidetud;

b)

nõutava teabe hulk on proportsionaalne punktis a osutatud kontrolli eesmärgiga ja teave on selle kontrolli jaoks oluline.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad pädevad ametiasutused pärast krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatud teabe hindamist nõuda taotluse esitanud krediidiasutuselt täiendava teabe esitamist või lisaselgitusi, kui kõnealused asutused peavad vajalikuks kontrollida, kas kõik tegevusloa saamise tingimused on täidetud.

3.   Krediidiasutuse tegevusloa taotluses esitatud teave peab olema tõene, täpne ja täielik kuni tegevusloa saamiseni. Taotleja teavitab pädevat asutust kõikidest algses taotluses esitatud teabe muutustest. Pädevad asutused võivad nõuda teavet selle kohta, kas pärast taotluse esitamist ja enne tegevuse alustamist on toimunud muutusi.

Artikkel 11

Loobumine

Pädevad asutused võivad loobuda artiklites 1–9 osutatud teabe osalise või täieliku esitamise nõudest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

pädeval asutusel on teave juba olemas ning teave on tegevusloa andmise päeval endiselt tõene, täpne, täielik ja ajakohane ning taotluse esitanud krediidiasutus on seda kinnitanud;

b)

teabe esitamise nõudest on loobutud, nagu on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 21.

Artikkel 12

Tõhusa järelevalve võimalikud takistused

Kui pädevad asutused hindavad, kas on takistusi direktiivi 2013/36/EL artikli 14 lõikes 3 osutatud tõhusale järelevalvele, võtavad nad arvesse kogu asjakohast teavet ja järgmist:

a)

kolmanda riigi selliste õigus- ja haldusnormide koostoime, millega reguleeritakse füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellega krediidiasutusel on või saab krediidiasutuse tegevusloa saamise järel olema märkimisväärne seos, raskused kõnealuste õigus- ja haldusnormide täitmise tagamisel ning raskused selliste kolmandate riikide ametiasutustelt või sellistelt isikutelt teabe saamisel;

b)

võimalus vahetada teavet ametiasutusega (kui see on olemas), kes teeb järelevalvet isikute üle, kellel on krediidiasutusega märkimisväärne seos;

c)

krediidiasutuse grupi või märkimisväärselt seotud isiku või isikute struktuuri keerukus ja läbipaistvus;

d)

krediidiasutuse grupi liikmete või märkimisväärselt seotud isiku või isikute asukoht;

e)

krediidiasutuse grupi liikmete või märkimisväärselt seotud isiku või isikute praegune või tulevane tegevus.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ….

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ning määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).


I LISA

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse tegeliku juhtimise kohta

1.   

Isikuandmed ja teave hea maine, aususe, usaldusväärsuse, teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta ning üksikasjad ja teave sõltumatuse ja ajalise pühendumuse kohta:

a)

isiku täielik nimi ja sünnijärgne nimi, kui see on erinev;

b)

isiku sugu, sünnikoht ja -aeg, aadress ja kontaktandmed, kodakondsus ning isikukood või isikutunnistuse või samaväärse dokumendi koopia;

c)

üksikasjad isiku praeguse või tulevase ametikoha kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas tegemist on kohaga tegev- või mitte-tegevjuhtkonnas, volituste alguskuupäev või kavandatav alguskuupäev ja kestus ning isiku peamiste ülesannete ja kohustuste kirjeldus;

d)

elulookirjeldus, mis sisaldab üksikasju hariduse ja töökogemuse kohta (sealhulgas töökogemus, akadeemiline kvalifikatsioon, muu asjakohane koolitus), sealhulgas kõigi selliste organisatsioonide nimed ja laad, kus isik on töötanud, ning täidetud funktsioonide laad ja kestus, tuues eelkõige esile kõik taotletava ametikohaga seotud tegevused, mis on asjakohased pangandus- või juhtimiskogemuse seisukohast;

e)

kontaktisikute nimekiri, sealhulgas kontaktandmed, eelistatavalt pangandus- või finantsteenuste sektori tööandjate kohta, sealhulgas nende täielik nimi, asutus, ametikoht, telefoninumber, e-posti aadress, ametialase suhte laad ning teave selle kohta, kas selle isikuga on või oli mittekutsealane suhe;

f)

taustandmed, sealhulgas kõik järgmised andmed:

i)

karistusregistri andmed ja asjakohane teave kriminaaluurimiste ja -menetluste, asjakohaste tsiviil- ja haldusasjade ning distsiplinaarmeetmete, sealhulgas äriühingu juhina tegutsemise keelu, pankroti-, maksejõuetus- ja muude sarnaste menetluste kohta, esitades ametliku tõendi või sellise tõendi puudumisel usaldusväärse teabeallika süüdimõistvate kohtuotsuste, uurimiste ja menetluste puudumise kohta;

ii)

märge selle kohta, kas kriminaalmenetlus on pooleli või kas isik või mõni tema juhitud organisatsioon on osalenud võlgnikuna maksejõuetus- või võrreldavas menetluses;

iii)

teave järelevalveasutuse läbiviidud uurimiste, täitemenetluste või määratud karistuste kohta, millega asjaomane isik on olnud otseselt või kaudselt seotud;

iv)

teave registreerimisest, tegevusloa andmisest, liikmeks võtmisest või litsentsi andmisest keeldumise kohta kaubandus-, äri- või kutsealase tegevuse puhul; või sellise registreeringu, tegevusloa, liikmesuse või litsentsi tühistamise, kehtetuks tunnistamise või lõpetamise kohta või reguleeriva asutuse või valitsusasutuse või kutseühenduse või -liidu poolt väljaheitmise kohta;

teave töölt või usaldusisiku ametikohalt, usaldussuhtest või sarnasest olukorrast vabastamise või asjaolu kohta, et isikul paluti sellisel ametikohal töölt lahkuda, välja arvatud koondamised;

teave selle kohta, kas mõni teine pädev asutus on hinnanud isiku mainet omandaja või krediidiasutuse äritegevust juhtiva isikuna, sealhulgas kõnealuse asutuse andmed, hindamise kuupäev ja teave hindamise tulemuste kohta ning vajaduse korral isiku nõusolek sellise teabe saamiseks, et oleks võimalik töödelda ja kasutada esitatud teavet sobivuse hindamiseks;

teave selle kohta, kas mõne muu finantssektorivälise sektori asutus on isikut hinnanud, sealhulgas selle asutuse andmed ja teave hindamise tulemuste kohta;

g)

kõigi selliste rahaliste ja mitterahaliste huvide kirjeldus, mis võivad tekitada potentsiaalseid huvide konflikte, sealhulgas, kuid mitte ainult:

i)

mis tahes finantshuvid, sealhulgas antud või saadud laenud, osalused, tagatised või tagatishuvid ning mittefinantshuvid või -suhted, sealhulgas lähedased suhted, nagu abikaasa, registreeritud partner, elukaaslane, laps, vanem või muu suhe, kellega isikul on ühine eluase, isiku või tema lähisugulaste või mis tahes äriühingu, millega isik on tihedalt seotud, ning taotluse esitanud krediidiasutuse, selle emaettevõtja või tütarettevõtjate, sealhulgas mis tahes juhtimisorgani liikmete, sisekontrolli funktsiooni juhi või finantsjuhti või mis tahes isiku vahel, kellel on taotluse esitanud krediidiasutuses oluline osalus;

ii)

kas isik tegeleb äritegevusega või tal on või on olnud viimase kahe aasta jooksul ärisuhteid mõne punktis f loetletud isikuga või kas ta on kaasatud mis tahes selliste isikutega seotud kohtumenetlusse;

iii)

kas isikul ja tema lähisugulastel on või ei ole konkureerivaid huve taotluse esitanud krediidiasutuse, selle emaettevõtja või tütarettevõtjatega;

iv)

kas isik esitatakse olulist osalust omava olulise aktsionäri või liikme nimel või mitte ning kui see on nii, siis sellise aktsionäri või liikme üldandmed;

v)

mis tahes rahalised kohustused taotluse esitanud krediidiasutuse, selle emaettevõtja või tütarettevõtjate ees;

vi)

riigi või kohaliku tasandi poliitilise mõjuvõimuga ametikohad viimase kahe aasta jooksul;

vii)

olulise huvide konflikti tuvastamise korral avaldus selle kohta, kuidas seda konflikti on rahuldavalt leevendatud või see kõrvaldatud, sealhulgas viide krediidiasutuse huvide konfliktide lahendamise põhimõtete asjakohasele osale või mis tahes kohandatud konfliktijuhtimise või -maandamise korrale;

h)

üksikasjad, mis tõendavad, et isikul on volituste täitmiseks piisavalt aega, sealhulgas:

i)

selline hinnanguline minimaalne aeg aastas ja kuus, mille isik pühendab oma ülesannete täitmisele taotluse esitanud krediidiasutuses;

ii)

loetelu isiku peamiselt ärilistest volitustest ja kas kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõiget 4;

iii)

kui kohaldatakse eelisarvestuseeskirju, selgitus äriühingutevahelise sünergia kohta;

iv)

loetelu volitustest, mille eesmärk on peamiselt mitteäriline tegevus või mille ainus eesmärk on asjaomase isiku majanduslike huvide haldamine;

v)

selliste äriühingute või organisatsioonide suurus, kus punktis iv osutatud volitusi omatakse, sealhulgas koguvara, olenemata sellest, kas äriühing on noteeritud või mitte, ning nende äriühingute või organisatsioonide töötajate arv;

vi)

loetelu mis tahes lisakohustustest, mis on seotud käesoleva punkti g alapunktis v osutatud volitustega, sealhulgas mõne komitee juhtimine;

vii)

hinnanguline igale volitusele pühendatud päevade arv aastas;

viii)

igale volitusele pühendatud koosolekute arv aastas.

2.   

Krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamise ajal kavandatud juhtorgani komiteede, sealhulgas selle liikmete ja volituste kirjeldus.

3.   

Taotluse esitanud krediidiasutuse poolt iga isiku kohta tehtud sobivuse hindamise tulemused, sealhulgas järgmine teave:

a)

asjakohased juhatuse koosolekute protokollid;

b)

sobivuse hinnang või sellekohane dokument;

c)

avaldus selle kohta, kas isiku puhul on või ei ole hinnatud seda, kas tal on nõutav kogemus, ning kui ei ole, siis kehtestatud koolituskava üksikasjad, sealhulgas selle sisu ja pakkuja ning koolituskava täitmise tähtpäev.

4.   

Avaldus, mis käsitleb taotluse esitanud krediidiasutuse üldist hinnangut juhtorgani kollektiivse sobivuse kohta, sealhulgas asjakohased juhatuse koosolekute protokollid või sobivuse hindamise aruanne või dokumendid.

5.   

Kirjeldus selle kohta, kuidas võeti juhtorgani liikmete valimisel arvesse omaduste ja pädevuste mitmekesisust.


II LISA

Teave, mis võimaldab pädevatel asutustel hinnata olulist osalust omavaid aktsionäre või liikmeid

1.   

Teave kõigi isikute ja üksuste kohta, kellel on või saab taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusloa saamise korral olema oluline osalus krediidiasutuses, ning muu sobivuse hindamise seisukohast oluline teave, sealhulgas kogu järgmine teave:

a)

skeem, milles on esitatud taotluse esitanud krediidiasutuse aktsionäride struktuur, sealhulgas tema kapitali ja hääleõiguste jaotus;

b)

kõigi praegu või tulevikus olulist osalust omavate isikute ja üksuste nimed, esitades iga sellise isiku või üksuse kohta järgmise teabe:

i)

märgitud või märgitavate aktsiate või muude osaluste arv ja liik;

ii)

selliste aktsiate või muude osaluste nimiväärtus;

iii)

makstud või makstav ülekurss;

iv)

tagatishuvid või koormatised, mis on loodud selliste aktsiate või muude osaluste suhtes, sealhulgas tagatud isikute andmed;

v)

asjakohasel juhul selliste isikute või üksuste võetud kohustused, mille eesmärk on tagada, et taotluse esitanud krediidiasutus täidab kohaldatavaid usaldatavusnõudeid;

c)

üksikasjad punktis b osutatud isikute või muude üksuste puhul osaluse omamise rahaliste või majanduslike põhjuste kohta ning üksikasjad nende osalusega seotud strateegia kohta, sealhulgas ajavahemik, mille jooksul kõnealused isikud või üksused kavatsevad osalust omada, ja mis tahes võimalik kavatsus lähitulevikus osaluse suurust suurendada, vähendada või see säilitada;

d)

üksikasjad isikute või muude üksuste kavatsuste kohta taotluse esitanud krediidiasutuse suhtes ja mõju kohta, mida need isikud või üksused kavatsevad avaldada taotluse esitanud krediidiasutusele, sealhulgas seoses dividendipoliitikaga, üksikasjad taotluse esitanud krediidiasutuse strateegilise arengu ja vahendite jaotamise kohta ning üksikasjad selle kohta, kas kõnealused isikud või üksused kavatsevad tegutseda aktiivsete vähemusaktsionäridena või mitte, sealhulgas sellise kavatsuse põhjused;

e)

teave punktis b osutatud isikute või üksuste valmisoleku kohta toetada taotluse esitanud krediidiasutust täiendavate omavahenditega, kui seda on vaja krediidiasutuse tegevuse arendamiseks või finantsraskuste korral;

f)

taotluse esitanud krediidiasutusega seotud aktsionäride või liikmete ja teiste aktsionäride või liikmete vaheliste kavandatavate lepingute sisu;

g)

analüüs selle kohta, kas oluline osalus mõjutab, sealhulgas tulenevalt punktis b osutatud isikute või üksuste tihedast seosest taotluse esitanud krediidiasutusega, taotluse esitanud krediidiasutuse suutlikkust esitada pädevatele asutustele õigeaegset ja täpset teavet;

h)

kõigi selliste juhtorgani või kõrgema juhtkonna liikmete andmed, kes hakkavad juhtima taotluse esitanud krediidiasutuse äritegevust ja kelle sellised aktsionärid või liikmed ametisse määravad või kes määratakse ametisse pärast nende nimetamist, koos I lisa punkti 1 alapunktides a–f sätestatud teabega, kui seda ei ole juba esitatud;

i)

selgitus rahastamisallikate kohta seoses aktsiate või muude osaluste kavandatud omandamiseks taotluse esitanud krediidiasutuses, sealhulgas asjakohasel juhul:

i)

andmed erasektori rahaliste vahendite kasutamise kohta, sealhulgas selliste vahendite kättesaadavus ja allikad;

ii)

andmed kavandatud omandamise korral kasutatavate maksevahendite ning rahaliste vahendite ülekandmiseks kasutatava võrgu kohta;

iii)

andmed kapitaliallikatele ja finantsturgudele juurdepääsu kohta, sealhulgas andmed emiteeritavate finantsinstrumentide kohta;

iv)

teave laenatud vahendite kasutamise kohta, sealhulgas laenuandjate nimed ja antud vahendite üksikasjad, näiteks tähtajad, tingimused, tagatishuvid ja tagatised, samuti teave selliste laenatud vahendite tagasimaksmiseks kasutatavate tuluallikate kohta;

v)

teave selliste teiste isikutega sõlmitud finantskokkulepete kohta, kes on või saavad olema taotluse esitanud krediidiasutuse aktsionärid või liikmed;

vi)

teave mis tahes varade kohta, mida kavatsetakse müüa kavandatava osaluse rahastamiseks, näiteks müügitingimused, hind, hinnang nende varade omadustele ja nende üksikasjad, sealhulgas teave nende omandamise aja ja viisi kohta.

Punkti i alapunkti iv kohaldamisel, kui laenuandja ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutus, kellel on lubatud anda krediiti, teatavad taotluse esitanud krediidiasutused pädevatele asutustele laenatud vahendite päritolu.

2.   

Järgmine teave füüsiliste isikute kohta, kellel on või kellel saab taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusloa saamise korral olema oluline osalus krediidiasutuses:

a)

isikuandmed, sealhulgas kõik järgmised andmed:

i)

isiku nimed ja sünnijärgsed nimed, kui need on erinevad;

ii)

sünniaeg ja -koht,

iii)

isiku kodakondsus;

iv)

isiku riiklik isikukood, kui see on olemas;

v)

isiku aadress, kontaktandmed;

vi)

ametliku isikut tõendava dokumendi koopia;

b)

üksikasjalik elulookirjeldus, milles on esitatud asjakohane haridus ja koolitused ning mis tahes ametialane töökogemus ettevõtetes osaluse omandamisel ja juhtimisel ning mis tahes praegune ametialane tegevus või muud praegused funktsioonid;

c)

avaldus, mis sisaldab füüsilise isiku ja tema poolt viimase kümne aasta jooksul juhitud või kontrollitud ettevõtja kohta järgmist teavet, millest taotluse esitanud krediidiasutus on pärast nõuetekohast ja hoolikat uurimist teadlik:

i)

vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, mis käsitlevad kantud süüdimõistvate kohtuotsuste avalikustamist, teave mis tahes süüdimõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse kohta, mille puhul isik või ettevõtja on leitud olevat süüdi ja mida ei ole tühistatud;

ii)

teave isiku või ettevõtja kohta tehtud tsiviil- või haldusotsuste kohta, mis on asjakohased sobivuse hindamisel või taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusloa seisukohast, ning halduskaristuste või -meetmete kohta, mis on määratud õigus- või haldusnormide rikkumise tagajärjel, sealhulgas äriühingu juhina tegutsemise keeld, iga juhtumi puhul, mida ei tühistatud ja mis ei ole või mida ei saa edasi kaevata, välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artiklite 65, 66 või 67 alusel määratud halduskaristuste puhul, ja teave süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mille puhul esitatakse teave ka otsuste kohta, mis on edasi kaevatud;

iii)

mis tahes pankroti-, maksejõuetus- või samalaadsed menetlused;

iv)

mis tahes pooleliolevad kriminaaluurimised;

v)

isiku või ettevõtja suhtes olevad tsiviil- või haldusuurimised, täitemenetlused, sanktsioonid või muud täiteotsused küsimustes, mida võib põhjendatult pidada taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusloa või kõnealuse krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise seisukohast oluliseks;

vi)

kui selliseid dokumente on võimalik hankida, siis ametlik tõend või muu samaväärne dokument, mis tõendab, et isiku või ettevõtja suhtes on toimunud mõni käesoleva punkti c alapunktides i–v sätestatud sündmus;

vii)

registreerimisest, tegevusloa andmisest, liikmeks võtmisest või litsentsi andmisest keeldumine kaubandus-, äri- või kutsealase tegevuse puhul;

viii)

registreeringu, tegevusloa, liikmesuse või litsentsi tühistamine, kehtetuks tunnistamine või lõpetamine kaubandus-, äri- või kutsetegevuse puhul;

ix)

mis tahes väljaheitmine reguleeriva asutuse või valitsusasutuse või kutseühenduse või erialaliidu poolt;

x)

vastutav ametikoht üksuses, mille suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, määratud kriminaalkaristus või tsiviil- või halduskaristus või võetud muu tsiviil- või haldusmeede, mis on asjakohane sobivuse hindamisel, või mis tahes ametiasutuse kohaldatav loa andmise menetlus või käimasolev uurimine seoses iga rikkumisjuhuga, sealhulgas seoses pettuse, ebaaususe, korruptsiooni, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu finantskuriteoga või suutmatusega kehtestada asjakohased põhimõtted ja menetlused selliste sündmuste ärahoidmiseks, mis toimusid väidetava rikkumise ajal, koos selliste juhtude ja nendes osalemise üksikasjadega, kui need on teada;

xi)

töölt või usaldussuhtest vabastamine, usaldussuhtest väljaarvamine, välja arvatud juhul, kui suhe lõpeb aja jooksul, ja mis tahes sarnane olukord;

d)

kui mõni teine järelevalveasutus on asjaomase isiku mainet juba hinnanud, kõnealuse asutuse nimi ja hindamise tulemus;

e)

isiku praegune finantsseisund, sealhulgas andmed tuluallikate, varade ja kohustuste ning antud või saadud tagatishuvide ja tagatiste kohta;

f)

isiku ja kõigi tema juhitavate või kontrollitavate ettevõtjate äritegevuse kirjeldus;

g)

finantsteave, sealhulgas krediidireitingud ja avalikult kättesaadavad aruanded mis tahes ettevõtja kohta, keda isik juhib või kontrollib;

h)

isiku majanduslike huvide kirjeldus, sealhulgas krediiditehingud, tagatised ja tagatishuvid (antud või saadud), ning isiku mis tahes mittefinantshuvid, sealhulgas perekondlikud või lähedased suhted mis tahes järgmise füüsilise või juriidilise isikuga:

i)

taotluse esitanud krediidiasutuse mis tahes muu praegune aktsionär või liige;

ii)

kõik isikud, kellel on õigus kasutada taotluse esitanud krediidiasutuse hääleõigust mis tahes järgmisel juhul või nende koosesinemise korral:

hääleõigus, mis on kolmandal isikul, kellega kõnealune isik on sõlminud kokkuleppe, mis kohustab teda temal oleva hääleõiguse kooskõlastatud kasutamisega teostama kestvalt ühist poliitikat asjaomase emitendi juhtimisel;

hääleõigus, mis on kolmandal isikul kõnealuse isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, millega nähakse ette kõnealuse hääleõiguse ajutine ülekandmine tasu eest;

hääleõigus, mis on seotud kõnealusele isikule tagatiseks antud aktsiatega, tingimusel et see isik kontrollib seda hääleõigust ja kinnitab oma kavatsust seda hääleõigust kasutada;

hääleõigus, mis on seotud aktsiatega, mille suhtes kõnealusel isikul on eluaegne valdusõigus;

hääleõigus, mis on kõnealuse isiku kontrollitava ettevõtja valduses või mida võib selle alapunkti ii esimese nelja taande tähenduses kasutada kõnealuse isiku kontrollitav ettevõtja;

hääleõigus, mis on seotud kõnealuse isiku juures hoiule antud aktsiatega, kusjuures see isik võib aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral kasutada hääleõigust omaenda äranägemise järgi;

hääleõigus, mida kolmas isik hoiab enda nimel kõnealuse isiku eest;

hääleõigus, mida kõnealune isik või üksus võib volitatuna kasutada, kusjuures aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral võib see isik või üksus kasutada hääleõigust omaenda äranägemise järgi;

iii)

mis tahes isik, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt on taotluse esitanud krediidiasutuse haldus-, juht- või järelevalveorgani või kõrgema juhtkonna liige;

iv)

taotluse esitanud krediidiasutus või tema grupi mis tahes muu liige;

i)

niivõrd, kuivõrd huvide konflikt tuleneb punktis h osutatud suhetest, kavandatavad meetodid sellise konflikti ohjamiseks;

j)

mis tahes seosed riikliku taustaga isikutega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (1) artikli 3 lõikes 9;

k)

isiku mis tahes muud huvid või tegevus, mis võivad olla vastuolus taotluse esitanud krediidiasutuse omadega, ja kavandatud meetodid selliste huvide konfliktide ohjamiseks.

3.   

Teave juriidiliste isikute kohta, kellel on või kellel saab taotluse esitanud krediidiasutuse tegevusloa saamise korral olema oluline osalus krediidiasutuses:

a)

juriidilise isiku nimi;

b)

kui juriidiline isik on registreeritud keskregistris, äriregistris, äriühingute registris või muus samalaadses avalikus registris, selle registri nimi, kuhu juriidiline isik on kantud, selle registri registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvahend ja registreerimistunnistuse koopia;

c)

juriidilise isiku registrijärgse asukoha aadress ning peakontori ja peamise tegevuskoha aadressid, kui need on erinevad;

d)

kontaktandmed;

e)

äriühingu dokumendid või kokkulepped, mis reguleerivad juriidilist isikut, ning lühiselgitus juriidilise isiku õigusliku vormi peamiste õiguslike tunnuste kohta;

f)

kas juriidilist isikut on kunagi reguleerinud või reguleerib finantsteenuste sektori pädev asutus või muu valitsusasutus;

g)

teave, millele osutatakse:

i)

punkti 2 alapunktis f seoses juriidilise isikuga;

ii)

punkti 2 alapunktis d seoses juriidilise isikuga;

iii)

punkti 2 alapunktides g ja i seoses juriidilise isikuga, juriidilise isiku äritegevust tegelikult juhtiva isikuga või juriidilise isiku kontrolli all oleva ettevõtjaga;

iv)

punkti 2 alapunktis c seoses juriidilise isikuga, juriidilise isiku kontrolli all oleva ettevõtjaga ja juriidilisele isikule märkimisväärset mõju avaldava aktsionäriga;

h)

juriidilise isiku, selle äritegevust tegelikult juhtivate isikute või asjakohasel juhul grupi, kuhu juriidiline isik kuulub, ning juriidilise isiku äritegevust tegelikult juhtivate isikute majanduslike huvide, sealhulgas krediiditehingute, tagatiste ja tagatishuvide (antud või saadud) kirjeldus, samuti mis tahes sellise juriidilise isiku mitterahaliste huvide kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul perekondlikud või lähedased suhted mis tahes järgmise füüsilise või juriidilise isikuga:

i)

taotluse esitanud krediidiasutuse mis tahes muu praegune aktsionär või liige;

ii)

kõik isikud, kellel on õigus kasutada taotluse esitanud krediidiasutuse hääleõigust mis tahes järgmisel juhul või nende koosesinemise korral:

hääleõigus, mis on kolmandal isikul, kellega kõnealune isik on sõlminud kokkuleppe, mis kohustab teda temal oleva hääleõiguse kooskõlastatud kasutamisega teostama kestvalt ühist poliitikat asjaomase emitendi juhtimisel;

hääleõigus, mis on kolmandal isikul kõnealuse isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, millega nähakse ette kõnealuse hääleõiguse ajutine ülekandmine tasu eest;

hääleõigus, mis on seotud kõnealuse juriidilise isikule tagatiseks antud aktsiatega, tingimusel et see isik või üksus kontrollib seda hääleõigust ja kinnitab oma kavatsust seda hääleõigust kasutada;

hääleõigus, mis on seotud aktsiatega, mille suhtes kõnealusel isikul on eluaegne valdusõigus;

hääleõigus, mis on kõnealuse isiku kontrollitava ettevõtja valduses või mida võib selle alapunkti ii esimese nelja taande tähenduses kasutada kõnealuse isiku kontrollitav ettevõtja;

hääleõigus, mis on seotud kõnealuse isiku juures hoiule antud aktsiatega, kusjuures see isik võib aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral kasutada hääleõigust omaenda äranägemise järgi;

hääleõigus, mida kolmas isik hoiab enda nimel kõnealuse isiku eest;

hääleõigus, mida kõnealune isik võib volitatuna kasutada, kusjuures aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral võib see isik kasutada hääleõigust omaenda äranägemise järgi;

iii)

mis tahes riikliku taustaga isik, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 9;

iv)

mis tahes isik, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt on taotluse esitanud krediidiasutuse haldus-, juht- või järelevalveorgani või kõrgema juhtkonna liige;

v)

taotluse esitanud krediidiasutus või tema grupi mis tahes muu liige;

i)

niivõrd, kuivõrd huvide konflikt tuleneb punktis h osutatud suhetest, kavandatavad meetodid selliste konfliktide ohjamiseks;

j)

selliste isikute nimekiri, kes juriidilise isiku äritegevust tegelikult juhtivad, nende nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed, olemasolu korral nende riiklik isikukood, üksikasjalik elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitused, varasem töökogemus, mis tahes ametialane tegevus või muud asjakohased funktsioonid, mida praegu täidetakse, ning punkti 2 alapunktides c ja d osutatud teave iga sellise isiku kohta;

k)

juriidilise isiku aktsiaosaluse struktuur, sealhulgas kõigi märkimisväärset mõju omavate aktsionäride andmed ning nende vastav kapitaliosalus ja hääleõigused ning teave kõigi aktsionärilepingute kohta;

l)

kui juriidiline isik kuulub gruppi, kogu äriühingu struktuuri üksikasjalik organisatsiooniskeem ja teave selliste aktsionäride kapitali ja hääleõiguste osakaalu kohta, kellel on märkimisväärne mõju grupi üksustele ja selliste üksuste praegusele tegevusele;

m)

kui juriidiline isik kuulub gruppi, teave gruppi kuuluva mis tahes krediidiasutuse, kindlustus- või edasikindlustusandja või investeerimisühingu ja gruppi kuuluvate muude üksuste vaheliste suhete kohta ning järelevalveasutuste nimed;

n)

kui juriidiline isik kuulub gruppi, gruppi kuuluva mis tahes krediidiasutuse, kindlustus- või edasikindlustusandja või investeerimisühingu andmed, asjaomaste pädevate asutuste nimed ning krediidiasutuse ja grupi usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatuse analüüs, sealhulgas teave selle kohta, millised grupi üksused oleksid hõlmatud konsolideeritud järelevalve nõuetega ja millisel grupi tasandil neid nõudeid kohaldataks täielikult või allkonsolideeritud alusel;

o)

aruandeaasta finantsaruanded individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul grupi konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil viimase kolme majandusaasta kohta, kui juriidiline isik on tegutsenud kõnealusel ajavahemikul, või sellise lühema ajavahemiku kohta, mille jooksul juriidiline isik on tegutsenud ja finantsaruandeid koostanud, kusjuures kõnealused finantsaruanded peab olema heaks kiitnud vannutatud audiitor või audiitorühing, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (2) artikli 2 punktides 2 ja 3, kui see on asjakohane, sealhulgas kõik järgmised:

i)

bilanss;

ii)

kasumiaruanne;

iii)

aastaaruanded ja finantslisad ning kõik muud dokumendid, mis on registreeritud juriidilise isiku registris või pädevas asutuses, sealhulgas, nagu aastaaruannetes, finantslisades ja muudes registreeritud dokumentides on sätestatud, planeerimisel kasutatud eeldused, vähemalt põhistsenaariumide ja stressistsenaariumide alusel;

p)

kui juriidilise isiku peakontor asub kolmandas riigis, kogu järgmine teave:

i)

kui juriidilise isiku üle teeb järelevalvet kolmanda riigi finantsteenuste sektori asutus, sellise kolmanda riigi ametiasutuse väljastatud tõend juriidilise isiku heausksuse kohta või kui see ei ole kättesaadav, samaväärne tõend;

ii)

kui juriidilise isiku üle teeb järelevalvet kolmanda riigi finantsteenuste sektori asutus ja kui kõnealune asutus selliseid avaldusi väljastab, siis kõnealuse kolmanda riigi asutuse avaldus selle kohta, et taotluse esitanud krediidiasutuse järelevalveks vajaliku teabe esitamisel ei ole takistusi ega piiranguid;

iii)

üldteave kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra kohta, mida kohaldatakse juriidilise isiku suhtes, sealhulgas teave selle kohta, mil määral on kolmanda riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kord kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega;

q)

kui juriidiline isik on investeerimisfond:

i)

selliste osakuomanike andmed, kes kontrollivad investeerimisfondi või kellel on osalus, mis võimaldab neil takistada investeerimisfondil otsuste tegemist;

ii)

andmed investeerimispoliitika kohta ja võimalikud investeerimispiirangud;

iii)

selliste isikute nimed ja ametinimetused, kes kas üksikult või komiteena vastutavad investeerimisfondi investeerimisotsuste kindlaksmääramise ja tegemise eest, samuti koopiad mis tahes valitsemisvolitustest või asjakohasel juhul komitee pädevusest;

iv)

investeerimisfondi kohaldatava rahapesuvastase õigusraamistiku ja rahapesuvastaste menetluste üksikasjalik kirjeldus;

v)

teistes krediidiasutustes, kindlustus- või edasikindlustusandjates või investeerimisühingutes olnud varasemate investeerimisfondi osaluste tulemuslikkuse üksikasjalik kirjeldus, märkides ära, kas pädev asutus oli sellised osalused heaks kiitnud, ja kui see nii oli, asutuse andmed;

r)

kui isik on riiklik investeerimisfond:

i)

riikliku investeerimisfondi investeerimispoliitika kindlaksmääramise eest vastutava avalik-õigusliku asutuse nimi;

ii)

andmed riikliku investeerimisfondi investeerimispoliitika kohta ja võimalikud investeerimispiirangud;

iii)

riiklikus investeerimisfondis investeerimisotsuste tegemise eest vastutavate isikute nimed ja ametikohad;

iv)

üksikasjad mis tahes mõju kohta, mida punktis i osutatud avalik-õiguslik asutus avaldab riikliku investeerimisfondi ja taotluse esitanud krediidiasutuse igapäevasele tegevusele.

4.   

Käesoleva punkti 3 kohaldamisel hõlmab grupp üksuse liikmeid ja selliste liikmete tütarettevõtjaid. Järgmine teave usalduskorraldustest tulenevate märkimiste kohta:

a)

kõigi selliste usaldusisikute andmed, kes haldavad vara usaldusdokumendi tingimuste kohaselt, ja iga sellise isiku andmed, kes on usaldusfondi vara kasusaaja või asutaja, ning asjakohasel juhul nende vastavad osad usaldusvarast saadava tulu jaotamisel;

b)

usaldusfondi asutavate või seda reguleerivate dokumentide koopiad;

c)

usaldusfondi ja selle toimimise peamiste õiguslike tunnuste kirjeldus;

d)

usaldusfondi ja selliste vahendite rahastamise meetod, millega tagatakse usaldusfondi rahaline usaldusväärsus taotleja toetuseks, ning eelkõige:

i)

usaldusfondi investeerimispoliitika ja võimalike investeerimispiirangute kirjeldus, sealhulgas teave investeerimisotsuseid mõjutavate tegurite ja taotluse esitanud krediidiasutuse väljumisstrateegia kohta;

ii)

teave finantssektori ettevõtjate varasemate ja olemasolevate investeeringute kohta ning nende investeeringutega seotud tegevustulemuste kohta seoses usaldusfondiga;

iii)

loetelu ja ülevaade rahastamisallikatest ning võimaluse korral usaldusfondi aruandeaasta finantsaruanded.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).


29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/86


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2581,

20. juuni 2022,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL kohaldamiseks krediidiasutustele tegevusloa andmise taotlustes teabe esitamise suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/2580 (2) kehtestatakse, milline teave tuleb pädevatele asutustele esitada krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel.

(2)

Ühtlustamise eesmärgil on oluline, et krediidiasutuse tegevusloa taotlejad esitaksid selle loa saamiseks nõutava teabe ühtsel viisil, kasutades kogu liidus samu standardvorme, -malle ja -menetlusi.

(3)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(4)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(5)

Selleks et pädevatel asutustel ja tegevusluba taotlevatel krediidiasutustel oleks piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud nõuetega kohanemiseks, tuleks selle kohaldamise kuupäeva edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamine

1.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlejad peavad esitama oma pädevale asutusele delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artiklites 1–9 märgitud teabe, täites käesoleva määruse lisas esitatud malli.

2.   Pädevad asutused peavad märkima oma veebisaidil kontaktandmed krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamiseks ning kas taotlus tuleb esitada paberkandjal, elektrooniliselt või mõlemal kujul.

Artikkel 2

Krediidiasutuse tegevusloa taotluste terviklikkuse hindamine

1.   Krediidiasutuse tegevusloa taotlusi peetakse terviklikuks, kui need sisaldavad delegeeritud määrusega (EL) 2022/2580 nõutud kogu teavet.

2.   Kui taotluses esitatud teavet hinnatakse ja leitakse, et see ei ole terviklik, küsib pädev asutus paberkandjal või elektrooniliselt asjaomaselt taotluse esitajalt vajalikku lisateavet ning annab taotluse esitajale võimaluse see teave esitada.

3.   Kui taotlus on hinnatud terviklikuks, annab pädev asutus taotluse esitajale sellest teada ja teatab talle tervikliku taotluse või taotluse terviklikuks muutnud teabe kättesaamise kuupäeva.

4.   Pädev asutus võib nõuda, et taotluse esitaja esitaks taotluse hindamiseks täiendavaid selgitusi ja lisateavet.

Artikkel 3

Käesolevas määruses käsitletud krediidiasutuse tegevusloa taotlused

Käesolevat määrust kohaldatakse krediidiasutuse tegevusloa taotluste suhtes, mis on esitatud XX.XX.XXXX või hiljem.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates XX.XX.XXXX.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(2)  Komisjoni 17. juuni 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/2580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks teave, mis tuleb esitada krediidiasutuse tegevusloa taotluses, ja millega määratakse kindlaks takistused, mis võivad pärssida järelevalveasutuste järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist (ELT L 335, XX.XX.XXXX, lk 64).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


LISA

Tegevusloa taotlemiseks esitatav teave

Kuupäev: ……………

Viitenumber: …………..

Taotleja nimi:

Aadress:

(Määratud kontaktisiku kontaktandmed)

Nimi:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

Tegemist on krediidiasutuse tegevusloa saamise taotlusega vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2022/2580 (1)

Kinnitan, et selles taotluses esitatud teave on tõene, täpne ja täielik ning ei ole eksitav. Kui ei ole märgitud teisiti, on teave selle taotluse esitamise kuupäeval ajakohane. Kui mingi teave käsitleb kuupäeva tulevikus, siis on see taotluses selgelt märgitud ja võtan kohustuse teavitada asutust viivitamata kirjalikult, kui see teave ei osutu tõeseks, täpseks või täielikuks või osutub eksitavaks.

[Taotleja nimi]

Taotluse esitaja: …

Nimi:

Ametikoht:

Tabel 1

Taotluse esitanud krediidiasutuse kohta esitatav teave (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 1)

1.1.

Taotlusega seotud kontaktisikud (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 1 punktid a ja b)

Taotlusega seotud kontaktisiku andmed

Ametinimetus

 

Täisnimi

 

Ametikoht

 

Telefoninumber

 

Mobiiltelefoni number

 

Faksinumber (kui on olemas)

 

E-posti aadress

 

Taotluse koostamisse kaasatud peamine kutseline nõustaja (kui on olemas)

Ametinimetus

 

Täisnimi

 

Ametikoht

 

Telefoninumber

 

Mobiiltelefoni number

 

Faksinumber (kui on olemas)

 

E-posti aadress

 

1.2.

Taotluse esitanud krediidiasutuse identifitseerimine (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 1 punktid c–k)

Taotluse esitanud krediidiasutuse nimi ning muud ärinimed, mida ta kasutab või hakkab kasutama

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse (võimalik) kavatsus nime muuta ja kavandatud muudatuste selgitus

 

Logo

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse õiguslik vorm

 

Asutamise või loomise kuupäev

 

Asutamise või loomise jurisdiktsioon

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse registrijärgse asukoha aadress ning peakontori ja peamise tegevuskoha aadressid, kui need on erinevad

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse kontaktandmed, kui need erinevad selle tabeli punktis 1.1 esitatud kontaktandmetest: telefoninumber, mobiiltelefoni number, faksinumber (kui on olemas) ja e-posti aadress

 

Kui taotluse esitanud krediidiasutus on registreeritud keskregistris, äriregistris, äriühingute registris või muus samalaadses avalikus registris, siis selle registri nimi ja taotluse esitanud krediidiasutuse registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimisvahend selles registris

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse juriidilise isiku tunnus (LEI)

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse majandusaasta lõpu kuupäev

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse veebisaidi aadress, kui see on olemas

 

1.3.

Asutamisdokumendid (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 1 punkt l)

Lisa, kus on esitatud taotluse esitanud krediidiasutuse põhikiri või samaväärsed asutamisdokumendid ning asjakohasel juhul tõendid registreerimise kohta asjaomase liikmesriigi õigusega määratud registris kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (2) artikliga 16

 

1.4.

Teave taotluse esitanud krediidiasutuse ja selle tütarettevõtjate varasema tegevuse kohta (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 2 punktid a–c)

Kinnitus, kas taotluse esitanud krediidiasutus on varem viinud ellu kaubanduslikku või muud tegevust (jah/ei) (kui jah, siis täitke käesoleva tabeli punkti 1.4 ülejäänud väljad)

 

Andmed taotluse esitanud krediidiasutuse või selle tütarettevõtjate litsentside, tegevuslubade, registreeringute või muude lubade kohta tegutseda finantsteenuste sektoris, mille on andnud mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis avalikke ülesandeid täitev avaliku sektori asutus või muu üksus ja mis kuulub delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 2 punkti a alapunktides i–iv märgitud kategooriatesse

 

Üksikasjad taotluse esitanud krediidiasutuse või selle tütarettevõtjatega seotud oluliste sündmuste kohta, mis on toimunud või toimuvad ja mida võib põhjendatult pidada tegevusloa andmise seisukohast oluliseks, sh delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 2 punktis b märgitud asjaolud

 

Teave deklaratsioonis loetletud mis tahes sündmuste kohta, sh asjaomase kriminaal- või tsiviilkohtu või tsiviil- või haldusasutuse nimi ja aadress, sündmuse kuupäev, asjaomane summa, menetluse tulemus ja menetluse algatanud sündmuse asjaolude selgitus

 

1.5.

Kohaldatavad tasud (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 2 punktid d ja e)

Mis tahes kohaldatavate tasude arvutamiseks vajalikud elemendid, kui liidu või riikliku õiguse kohaselt arvutatakse taotluse esitanud krediidiasutuse makstav taotlus- või järelevalvetasu taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuse või tunnuste põhjal

 

Lisa, kus on esitatud tõendid mis tahes taotlustasu maksmise kohta, kui see on liidu või riikliku õiguse alusel kohaldatav

 


Tabel 2

Tegevuskava (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 3)

Tegevus (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 3)

Lisa, kus on esitatud tegevuskava, sh a) loetelu tegevusest, mille taotluse esitanud krediidiasutus kavatseb ellu viia, sh direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevus, ning b) kirjeldus selle kohta, kuidas tegevuskava on kooskõlas kavandatud tegevusega

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 3

Finantsteave (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 4)

3.1.

Prognoositav teave (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt a)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punktis a nõutud prognoositav teave taotluse esitanud krediidiasutuse kohta individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul grupi konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil

 

3.2.

Kohustuslikud finantsaruanded (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt b)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punktis b nõutud taotluse esitanud krediidiasutuse kohustuslikud finantsaruanded individuaalsel tasandil ning asjakohasel juhul konsolideeritud ja allkonsolideeritud tasandil

 

3.3.

Võlad (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt c)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punktis c nõutud ülevaade mis tahes võlgadest, mis taotluse esitanud krediidiasutusel on tekkinud või eeldatavasti tekivad enne krediidiasutusena tegevuse alustamist

 

3.4.

Tagatishuvid, garantiid ja kahjuhüvitised (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt d)

Lisa, kus on esitatud ülevaade tagatishuvidest, garantiidest ja kahjuhüvitistest, mille taotluse esitanud krediidiasutus on andnud või mida ta eeldatavasti annab enne krediidiasutusena tegevuse alustamist

 

3.5.

Krediidireiting (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt e)

Olemasolu korral taotluse esitanud krediidiasutuse krediidireiting ja selle konsolideerimisgrupi üldine reiting

 

3.6.

Konsolideeritud järelevalve (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt f)

Lisa, kus on võimaluse korral esitatud konsolideeritud järelevalve ulatuse analüüs kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punktis f märgitud konsolideerimisnõuetega

 

3.7.

Raamistikud ja põhimõtted (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkti g alapunktid i–x)

Delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punktis g nõutud riskijuhtimisraamistiku ülevaade

 

Likviidsusriski juhtimise põhimõtete ülevaade

 

Rahastamise kontsentratsiooni ja mitmekesistamise põhimõtete ülevaade

 

Tagatisvara haldamise põhimõtete ülevaade

 

Hoiustamispõhimõtete ülevaade

 

Krediidi- ja laenuandmispõhimõtete ülevaade

 

Kontsentratsiooniriski põhimõtete ülevaade

 

Provisjoneerimise poliitika ülevaade

 

Dividendide jaotamise põhimõtete ülevaade

 

Kauplemisportfelli põhimõtete ülevaade

 

3.8.

Finantsseisundi taastamise kava väljatöötamise protsess (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt h)

Taotluse esitanud krediidiasutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (3) artikli 2 lõike 1 punktis 32 määratletud finantsseisundi taastamise kava ning asjakohasel juhul kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 33 määratletud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava väljatöötamise protsessi kirjeldus

 

3.9.

Hoiuste tagamise skeem (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt i)

Avaldus või kinnitus selle kohta, et taotluse esitanud krediidiasutus saab enne tegevusloa andmise kuupäeva või hiljemalt sellel kuupäeval sellise hoiuste tagamise skeemi liikmeks, mida tunnustatakse ametlikult taotluse esitamise liikmesriigis kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõikega 3

 

Hoiuste tagamise skeemi nimi

 

3.10.

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 4 punkt j)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (4) määratletud selle krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi nimi, millega taotluse esitanud krediidiasutus on liitunud või kavatseb liituda

 


Tabel 4

Tegevuskava, struktuur, sisekontrollisüsteemid ja audiitorid (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 5)

4.1.

Tegevuskava (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkt a)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punktis a nõutud tegevuskava

 

4.2.

Organisatsioon, struktuur ja juhtimiskord (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkt b)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punktis b nõutud taotluse esitanud krediidiasutuse organisatsiooni, struktuuri ja juhtimiskorra kirjeldus

 

4.3.

Sisekontrolli raamistik (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkt c)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis i nõutud ülevaade sisemisest korraldusest (sh eraldatud eelarvevahendid ja inimressursid), vastavuskontrollifunktsioonist, riskijuhtimise funktsioonist ja siseauditi funktsioonist

 

Rikkumisest teatamise põhimõtete ülevaade

 

Huvide konfliktide juhtimise põhimõtete ülevaade

 

Kaebuste käsitlemise põhimõtete ülevaade

 

Turu kuritarvitamise ärahoidmise põhimõtete ülevaade

 

Juhtorgani mitmekesisust edendavate põhimõtete ülevaade

 

Selliste töötajate tasustamise põhimõtete ülevaade, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt taotluse esitanud krediidiasutuse riskiprofiili

 

Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise ja juhtimise süsteemide ning põhimõtete ülevaade, sh ülevaade peamistest menetlustest, mis on kehtestatud selleks, et ära hoida ohtu, et taotluse esitanud krediidiasutust võidakse kasutada finantskuritegevuse edendamiseks

 

4.4.

Siseauditi vahendid (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkt d)

Siseauditi vahendite kirjeldus ning ülevaade metoodikast ja siseauditi kavast krediidiasutuse tegevusloa saamisele järgnevaks kolmeks aastaks, sh välisteenuste auditeerimine

 

4.5.

Põhimõtted ja kavad (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkt e)

Siseauditi põhimõtete ülevaade

 

Toodete juhtimise põhimõtete ülevaade

 

Tarbijakaitse põhimõtete ülevaade

 

Talitluspidevuse kava ja põhimõtete ülevaade, sh ülevaade olemasolevatest varu- ja taastamissüsteemidest ning kavadest, millega tagatakse oluliste töötajate kättesaadavus talitluspidevuse olukorras

 

4.6.

Taotluse esitanud krediidiasutuse struktuur (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkt f)

Ülevaade välisest ja grupisisesest tegevuse edasiandmisest taotluse esitanud krediidiasutuse tegevuse või sisekontrollitegevuse toetamiseks, sh teave, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõike 1 punkti f alapunktis i

 

Järelevalvekohustuste ja -korra, -süsteemide ja -kontrollide ülevaade iga edasiantud funktsiooni puhul, mis on taotluse esitanud krediidiasutuse juhtimise ja tegevuse seisukohast kriitilise tähtsusega või oluline

 

Teenustaseme kokkulepete ja korra ülevaade iga edasiantud funktsiooni puhul, mis on taotluse esitanud krediidiasutuse juhtimise ja tegevuse seisukohast kriitilise tähtsusega või oluline

 

Taotluse esitanud krediidiasutuse IT-taristu kirjeldus, sh süsteemid, mida kasutatakse või hakatakse kasutama, tema majutuskorraldus, IT-funktsiooni korraldus, IT-struktuur, IT-strateegia ja IT-juhtimine, IT turvalisuse põhimõtted ja protseduurid ning mis tahes süsteemid ja kontrollimeetmed, mis on kehtestatud või kehtestatakse internetipanga lahenduste pakkumiseks

 

4.7.

Vannutatud audiitorid või audiitorühing (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 5 lõige 2)

Nimi

 

Aadress

 

Kontaktisik (nimi, telefoninumber, e-posti aadress)

 


Tabel 5

Algkapital (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 6)

5.1.

Algkapital ja omavahendid (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 6 lõiked 1 ja 2)

Lisa, kus on esitatud tõendid taotluse esitanud krediidiasutuse emiteeritud aktsiakapitali, sissemakstud kapitali ja veel sissemaksmata kapitali kohta

 

Algkapitalile vastavate omavahendite liikide ja summade kirjeldus

 

Kui algkapital ei ole taotluse esitamise ajaks täielikult sisse makstud, siis kava ja rakendamise tähtaeg, millega tagatakse algkapitali täielik sissemaksmine enne krediidiasutusena tegevuse alustamise loa jõustumist

 

5.2.

Omavahendite kättesaadavad rahastamisallikad (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 6 lõige 3)

Delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 6 lõikes 3 nõutud omavahendite jaoks kättesaadavate rahastamisallikate selgitus ning lisa, kus on esitatud tõendid nende rahastamisallikate kättesaadavuse kohta

 

5.3.

Sisemise kapitali suurus, liigid ja jaotus (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 6 lõige 4)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 6 lõikes 4 nõutud hinnang sellise sisemise kapitali suuruse, liikide ja jaotuse kohta, mida taotluse esitanud krediidiasutus peab piisavaks, et katta selliste riskide laadi ja taset, millele taotluse esitanud krediidiasutus on või võib olla avatud, ning analüüs

 


Tabel 6

Tegelik juhtimine (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 7)

6.1.

Juhtorgani liikmed (see tabeli osa tuleb eraldi täita iga isiku kohta) (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 7 lõige 1)

Nimi ja varasemad nimed, kui need on erinevad

 

Sugu

 

Sünnikoht

 

Sünniaeg

 

Aadress

 

Telefoninumber

 

Mobiiltelefoninumber

 

E-posti aadress

 

Kodakondsus

 

Isikukood või lisa, kus on esitatud ID-kaardi või võrdväärse dokumendi koopia

 

Üksikasjad isiku praeguse või tulevase ametikoha kohta, sh teave selle kohta, kas tegemist on kohaga tegev- või mitte-tegevjuhtkonnas, volituste alguskuupäev või kavandatav alguskuupäev ja kestus ning isiku peamiste ülesannete ja kohustuste kirjeldus

 

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punkti 1 alapunktis d nõutud elulookirjeldus

 

Lisa, kus on esitatud kontaktisikute nimekiri, sh kontaktandmed, eelistatavalt pangandus- või finantsteenuste sektori tööandjate kohta, sh nende täielik nimi, asutus, ametikoht, telefoninumber, e-posti aadress, ametialase suhte laad ning teave selle kohta, kas selle isikuga on või oli mittekutsealane suhe

 

Lisa, kus on esitatud karistusregistri andmed ja asjakohane teave kriminaaluurimiste ja -menetluste, asjakohaste tsiviil- ja haldusasjade ning distsiplinaarmeetmete (sh äriühingu juhina tegutsemise keelu, pankroti-, maksejõuetus- ja muude sarnaste menetluste) kohta, esitades eelkõige ametliku tõendi või sellise tõendi puudumisel usaldusväärse teabeallika süüdimõistvate kohtuotsuste, uurimiste ja menetluste puudumise kohta

 

Lisa, kus on esitatud märge selle kohta, kas kriminaalmenetlus on pooleli või kas isik või mõni tema juhitud organisatsioon on osalenud võlgnikuna maksejõuetus- või võrreldavas menetluses

 

Lisa, kus on esitatud teave delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punkti 1 alapunkti f alapunktis iii nimetatud küsimuste kohta

 

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punkti 1 alapunktis g nõutud kõigi selliste rahaliste ja mitterahaliste huvide kirjeldus, mis võivad tekitada potentsiaalseid huvide konflikte

 

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punkti 1 alapunktis h nõutud üksikasjad, mis tõendavad, et isikul on volituste täitmiseks piisavalt aega

 

Andmed isiku sobivuse hindamise tulemuste kohta, mille on viinud ellu taotluse esitanud krediidiasutus, nagu on kirjeldatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punktis 3

 

6.2.

Juhtorgani liikmete kohta nõutav muu teave (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 7 lõige 1 ning selle I lisa punktid 2, 4 ja 5)

Krediidiasutuse tegevusloa taotluse esitamise ajal kavandatud juhtorgani komiteede, sh selle liikmete ja volituste kirjeldus

 

Avaldus, mis käsitleb taotluse esitanud krediidiasutuse üldist hinnangut juhtorgani kollektiivse sobivuse kohta, sh asjakohased juhatuse koosolekute protokollid või sobivuse hindamise aruanne või dokumendid

 

Kirjeldus selle kohta, kuidas võeti juhtorgani liikmete valimisel arvesse omaduste ja pädevuste mitmekesisust

 

6.3.

Sisekontrolli funktsiooni juhid ja finantsjuht, kui nad ei ole juhtorgani liikmed (see tabeli osa tuleb eraldi täita iga isiku kohta) (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 7 lõige 2)

Nimi ja varasemad nimed, kui need on erinevad

 

Sugu

 

Sünnikoht

 

Sünniaeg

 

Aadress

 

Telefoninumber

 

Mobiiltelefoninumber

 

E-posti aadress

 

Kodakondsus

 

Isikukood või lisa, kus on esitatud ID-kaardi või võrdväärse dokumendi koopia

 

Üksikasjad isiku praeguse või tulevase ametikoha kohta, sh teave selle kohta, kas tegemist on kohaga tegev- või mitte-tegevjuhtkonnas, volituste alguskuupäev või kavandatav alguskuupäev ja kestus ning isiku peamiste ülesannete ja kohustuste kirjeldus

 

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punkti 1 alapunktis d nõutud elulookirjeldus

 

Lisa, kus on esitatud kontaktisikute nimekiri, sh kontaktandmed, eelistatavalt pangandus- või finantsteenuste sektori tööandjate kohta, sh nende täielik nimi, asutus, ametikoht, telefoninumber, e-posti aadress, ametialase suhte laad ning teave selle kohta, kas selle isikuga on või oli mittekutsealane suhe

 

Lisa, kus on esitatud karistusregistri andmed ja asjakohane teave kriminaaluurimiste ja -menetluste, asjakohaste tsiviil- ja haldusasjade ning distsiplinaarmeetmete (sh äriühingu juhina tegutsemise keelu, pankroti-, maksejõuetus- ja muude sarnaste menetluste) kohta, esitades eelkõige ametliku tõendi või sellise tõendi puudumisel usaldusväärse teabeallika süüdimõistvate kohtuotsuste, uurimiste ja menetluste puudumise kohta

 

Lisa, kus on esitatud märge selle kohta, kas kriminaalmenetlus on pooleli või kas isik või mõni tema juhitud organisatsioon on osalenud võlgnikuna maksejõuetus- või võrreldavas menetluses

 

Lisa, kus on esitatud teave delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punkti 1 alapunkti f alapunktis iii nimetatud küsimuste kohta

 

Andmed isiku sobivuse hindamise tulemuste kohta, mille on viinud ellu taotluse esitanud krediidiasutus, nagu on kirjeldatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 I lisa punktis 3

 

6.4.

Taotluse esitanud krediidiasutuse juhtorgani liikmete volitused, kohustused ja asendajad (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 7 lõige 3)

Taotluse esitanud krediidiasutuse juhtorgani liikmete volituste, kohustuste ja asendajate kirjeldus, ning kui see on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 7 lõikega 2 asjakohane ning sisekontrolli funktsiooni juhid ja finantsjuht ei ole juhtorgani liikmed, siis nende volituste, kohustuste ja asendajate kirjeldus

 


Tabel 7

Olulist osalust omavad aktsionärid ja liikmed (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 8)

7.1.

Aktsionärid ja liikmed (füüsilised ja juriidilised isikud) (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõige 1)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõikes 1 osutatud teave iga olulist osalust omava füüsilise ja juriidilise isiku kohta

 

7.2.

Lisateave füüsiliste isikute kohta (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõige 2)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõikes 2 osutatud lisateave iga olulist osalust omava füüsilise isiku kohta

 

7.3.

Lisateave juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatuseta üksuste kohta, kes omavad praegu või edaspidi olulist osalust enda nimel (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõige 3)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõikes 3 osutatud teave iga juriidilise isiku või juriidilise isiku staatuseta üksuse kohta, kes omab praegu või edaspidi olulist osalust enda nimel

 

7.4.

Usaldushaldused (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõige 4)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõikes 4 osutatud teave

 

7.5.

Juriidilise isiku staatuseta üksuse liikmed, kui osalust taotluse esitanud krediidiasutuses käsitatakse üksuse varana (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõige 5)

Lisa, kus on esitatud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 8 lõikes 5 osutatud teave

 


Tabel 8

20 suurimat aktsionäri või liiget (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 9)

8.1.

Aktsionäride struktuur (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 9)

Lisa, kus on esitatud taotluse esitanud krediidiasutuse aktsionäride struktuur, sh tema kapitali ja hääleõiguste jaotus

 

8.2.

Kõigi aktsionäridest isikute ja muude üksuste nimede loetelu ja muud asjakohased andmed (delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikkel 9)

Lisa, kus on esitatud loetelu kõigi selliste isikute ja muude üksuste nimedest, kellel on delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artiklis 9 kirjeldatud liiki osalus, ning kus on märgitud iga sellise isiku või üksuse kohta:

märgitud või märgitavate aktsiate või muude osakute arv ja liik,

selliste aktsiate või muude osaluste nimiväärtus,

makstud või makstav ülekurss,

tagatishuvid või koormatised, mis on loodud selliste aktsiate või muude osaluste suhtes, sh tagatud isikute andmed, ning

asjakohasel juhul selliste isikute või üksuste võetud kohustused, mille eesmärk on tagada, et krediidiasutus täidab kohaldatavaid usaldatavusnõudeid

 


Tabel 9

Delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 10 lõike 1 kohaselt nõutav teave

Delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 10 lõike 1 kohaselt pädeva asutuse nõutav teave (mis peab olema vastavalt vajadusele täielik ja mille puhul tuleb esitada vasakpoolses tulbas teabe kirjeldus ja parempoolses tulbas teave)

 

 

 

 


Tabel 10

Teave, mille esitamisest on loobutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 11 kohaselt

10.1.

Teave, mille esitamisest on loobutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 11 punkti a kohaselt (vajaduse korral koos teabe loeteluga)

 

10.2.

Teave, mille esitamisest on loobutud delegeeritud määruse (EL) 2022/2580 artikli 11 punkti b kohaselt (vajaduse korral koos teabe loeteluga)

 


(1)  ELT L 335, XX.XX.XXXX, lk 64.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

29.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 335/103


ÜHELT POOLT GHANA NING TEISELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE VAHELISE VAHEPEALSE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGUGA LOODUD MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS nr 2/2022,

30. november 2022,

vaidluste lahendamist reguleeriva töökorra vastuvõtmise kohta [2022/2582]

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut (1) („leping“), mis kirjutati alla 28. juulil 2016 Brüsselis, eriti selle artiklit 59,

Võttes arvesse, et lepingu artikli 59 lõikes 1 on sätestatud, et vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse töökorraga, mille võtab vastu majanduspartnerluslepingu komitee kolme kuu jooksul pärast selle moodustamist, ning et lepingu artikli 64 lõikes 2 märgitakse, et tegevusjuhend tuleb lisada nimetatud töökorrale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu käesoleva otsuse lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleeriv töökord.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.


(1)  ELT L 287, 21.10.2016, lk 3.


LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMIST REGULEERIV TÖÖKORD

A.   MÕISTED

1.

Lepingu 3. peatükis (Vaidluste lahendamise menetlus) ja käesolevas töökorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„haldustöötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

b)

„nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud enda nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;

c)

„assistent“ – isik, kes ametisse nimetamise tingimuste kohaselt ning vahekohtuniku juhtimise ja kontrolli all teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

d)

„kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 49 (Vahekohtumenetluse algatamine) alusel;

e)

„päev“ – kalendripäev;

f)

„vahekohus“ – lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) kohaselt moodustatud kohus;

g)

„vahekohtunik“ – vahekohtu liige;

h)

„lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub lepingu sätteid;

i)

„lepinguosalise esindaja“ – töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist lepinguga seotud vaidluses.

B.   TEATED

2.

Iga teade, kirjalik esildis või muu dokument:

a)

mille on koostanud vahekohus, saadetakse ühel ja samal ajal mõlemale lepinguosalisele;

b)

mille on koostanud lepinguosaline ja mis on suunatud vahekohtule, lisatakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele ja

c)

mille on koostanud lepinguosaline ja mis on suunatud teisele lepinguosalisele, lisatakse vajaduse korral samal ajal koopiana vahekohtule.

3.

Punktis 2 osutatud teated edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse teate saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

4.

Kõik teated adresseeritakse Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile ja Ghana kaubandus- ja tööstusministeeriumi peadirektorile.

5.

Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.

6.

Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Euroopa Liidu institutsioonide või Ghana valitsuse puhkepäevale, lõpeb dokumendi kättetoimetamise tähtaeg esimesel järgneval tööpäeval.

C.   VAHEKOHTUNIKE AMETISSE NIMETAMINE

7.

Kui vastavalt lepingu artiklile 50 lõikele 3 (Vahekohtu moodustamine) valitakse vahekohtunik loosi teel, teatab kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja loosimise kuupäeva, kellaaja ja koha kohe selle lepinguosalise poolt nimetatud kaaseesistujale, kelle vastu kaebus esitati. Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistujal või tema esindajal palutakse loosimine läbi viia lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) lõigete 3 ja 4 kohaselt. Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja võib vahekohtuniku loosi teel valimise delegeerida.

8.

Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja valib loosi teel vahekohtuniku või eesistuja viie päeva jooksul pärast artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist, kui ükski artikli 64 (Vahekohtunike nimekiri) lõikes 1 osutatud osanimekirjadest:

a)

ei ole koostatud – sel juhul valitakse lepinguosaline või eesistuja nende isikute hulgast, kelle üks või mõlemad lepinguosalised on selle osanimekirja koostamiseks ametlikult esitanud, või

b)

ei sisalda enam vähemalt viit isikut – sel juhul valitakse lepinguosaline või eesistuja nende isikute hulgast, kes on sellesse osanimekirja jäänud.

Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja võib vahekohtuniku loosi teel valimise delegeerida.

9.

Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja teavitab iga vahekohtunikuks valitud isikut kirjalikult tema ametisse nimetamisest. Iga selline isik kinnitab oma valmisolekust sellele ametikohale asumiseks mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil talle nimetamisest teatati. Lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) lõike 5 kohase vahekohtu moodustamise kuupäeva kindlaks määramisel käsitatakse vahekohtunike valimise kuupäevana kuupäeva, mil viimane kolmest valitud vahekohtunikust teatab oma nõusolekust.

D.   PÄDEVUS

10.

Kui osapooled ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, on vahekohtu volitused järgmised:

vaadata läbi vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud küsimus, pidades silmas lepingu asjakohaseid sätteid, millele lepinguosalised on viidanud, teha järeldused kõnealuse meetme vastavuse kohta artiklis 46 (Reguleerimisala) osutatud lepingusätetele ning esitada aruanne vastavalt artiklitele 51 (Vahearuanne) ja 52 (Vahekohtu otsus).

11.

Kui lepinguosalised lepivad kokku muudes volitustes, teavitavad nad vahekohut kokkulepitud volitustest punktis 10 osutatud tähtaja jooksul.

E.   VAHEKOHTU ÜLESANDED

12.

Vahekohus:

a)

annab objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, mis muu hulgas hõlmab hinnangu andmist juhtumiga seotud faktidele, kohaldatavusele ning kooskõlale vaidlusaluste meetmetega;

b)

esitab oma otsustes ja aruannetes tuvastatud asjaolud, hõlmatud sätete kohaldatavuse ning oma leidude ja järelduste peamised põhjendused ning

c)

peaks konsulteerima regulaarselt pooltega ja pakkuma piisavalt võimalusi mõlemat poolt rahuldava lahenduse väljatöötamiseks.

13.

Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaekogude ja apellatsioonikogu aruannetes, mille vaidluste lahendamise organ on vastu võtnud.

F.   KORRALDUSLIK ISTUNG

14.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:

a)

vahekohtunikele makstav tasu ja hüvitatavad kulud, kui need ei ole juba varem kokku lepitud. Tasu peab olema kooskõlas WTO normidega;

b)

assistentidele makstav tasu, kui see ei ole juba varem kokku lepitud. Ühegi vahekohtuniku assistendi või assistentide töötasu kogusumma ei tohi ületada 50 % asjaomase vahekohtuniku töötasust;

c)

menetluse ajakava ning

d)

sihtotstarbelised menetlused konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.

15.

Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellisel kohtumisel telefoni või videokonverentsi teel.

G.   KIRJALIKUD ESILDISED

16.

Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättetoimetamist.

H.   VAHEKOHTU TÖÖ

17.

Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki selle istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.

18.

Kui lepingu 3. peatükis (Vaidluste lahendamise menetlus) või käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi ja arvutisidet.

19.

Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada oma assistentidel nõupidamise juures viibida.

20.

Mis tahes otsuse ja aruande koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.

21.

Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud lepingu 3. peatükiga (Vaidluste lahendamise menetlus), võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.

22.

Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega (v.a lepingu 3. peatükis (Vaidluste lahendamise menetlus) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või halduslikke kohandusi, konsulteerib ta esmalt lepinguosalistega ja seejärel teatab neile kirjalikult muudatuse või kohanduse põhjustest, märkides ära vajaliku uue tähtaja või kohanduse.

I.   ASENDAMINE

23.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhendis (käesoleva töökorra lisa) esitatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab kõnealune lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast piisavate tõendite saamisest selle kohta, et vahekohtunik ei vasta väidetavalt tegevusjuhendi nõuetele.

24.

Lepinguosalised konsulteerivad omavahel 15 päeva jooksul pärast punktis 23 osutatud teate saamist. Nad teavitavad vahekohtunikku tema väidetavast puudusest ja võivad nõuda, et vahekohtunik astuks samme puuduse kõrvaldamiseks. Samuti võivad nad kokkuleppe korral asjaomase vahekohtuniku ametist vabastada ja valida uue vahekohtuniku vastavalt lepingu artiklile 50 (Vahekohtu moodustamine).

25.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku (välja arvatud eesistuja) asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse.

Kui vahekohtu eesistuja leiab, et vahekohtunik ei vasta vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhendis esitatud nõuetele, valitakse uus vahekohtunik vastavalt lepingu artiklile 50 (Vahekohtu moodustamine).

26.

Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks mõnele teisele isikule, kes on kantud lepingu artikli 64 (Vahekohtunike nimekiri) kohasesse eesistujate osanimekirja. Tema nime valib loosi teel taotluse esitanud poolt nimetatud lepinguosalise majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja või tema esindaja. Valitud isiku otsus eesistuja väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.

Kui see isik leiab, et eesistuja ei vasta vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhendis esitatud nõuetele, valitakse uus eesistuja vastavalt lepingu artiklile 50 (Vahekohtu moodustamine).

27.

Aruande või otsuse esitamise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mis on vajalik uue vahekohtuniku nimetamiseks.

J.   PEATAMINE JA LÕPETAMINE

28.

Mõlema lepingupoole taotlusel peatab vahekohus oma töö poolte vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus alustab uuesti tööd enne peatamisaja möödumist mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse korral või peatamisaja möödumisel kummagi lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline esitab vastava teate teisele lepinguosalisele. Kui lepinguosaline ei taotle vahekohtu töö peatamiseks ettenähtud tähtaja möödumisel vahekohtu töö jätkamist, kaotavad vahekohtu volitused kehtivuse ja vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas jaos sätestatud tähtaegu sama aja võrra, mille jooksul vahekohtu töö oli peatatud.

K.   ISTUNGID

29.

Vastavalt punkti 14 kohaselt kindlaks määratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele istungi kuupäeva, kellaaja ja toimumise koha. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks see lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, välja arvatud juhul, kui istung on kinnine.

30.

Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Ghana, ja Accras, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kannab istungi logistilised halduskulud.

31.

Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.

32.

Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

33.

Kui pooled ei lepi kokku teisiti, võivad istungil osaleda järgmised isikud olenemata sellest, kas istung on avalik või kinnine:

a)

lepinguosalise esindajad;

b)

nõustajad;

c)

assistendid ja haldustöötajad;

d)

vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning

e)

eksperdid, kui vahekohus lepingu artikli 60 (Teave ja tehniline nõustamine) kohaselt nii otsustab.

34.

Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.

35.

Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks.

Väited

a)

kaebuse esitanud lepinguosalise väited;

b)

selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.

Vastuväited

a)

kaebuse esitanud lepinguosalise repliik;

b)

selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.

36.

Vahekohus võib istungi jooksul esitada igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi.

37.

Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

38.

Mõlemad lepinguosalised võivad 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.

L.   KIRJALIKUD KÜSIMUSED

39.

Vahekohus võib menetluse käigus esitada igal ajal ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele.

40.

Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastustest vahekohtu küsimustele. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada asjaomase lepinguosalise vastuste kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul pärast sellise koopia kättesaamist.

41.

Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda lepinguosalistelt asjaomast teavet, mida ta peab vajalikuks ja asjakohaseks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabenõudele kiiresti ja ammendavalt.

M.   KONFIDENTSIAALSUS

42.

Mõlemad lepinguosalised ja vahekohus käsitlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule kirjaliku esildise, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul ka konfidentsiaalse teabeta esildise, mis avalikustatakse.

43.

Miski käesolevas töökorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.

44.

Kui lepinguosalise esildised ja argumendid sisaldavad konfidentsiaalset teavet, peab vahekohus istungi asjaomased osad kinniselt. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

N.   ÜHEPOOLSED KONTAKTID

45.

Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal.

46.

Ükski vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema lepinguosalisega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.

O.   KOLMANDA POOLE ESILDISED

47.

Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepinguosalise territooriumil asuvad füüsilised või juriidilised isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud omal algatusel, tingimusel et

a)

vahekohus saab need kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva;

b)

need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 lehekülge (trükitud kahekordse reavahega), kaasa arvatud lisad;

c)

need puudutavad otseselt vahekohtu käsitletavat faktilist või õiguslikku küsimust;

d)

need sisaldavad esildise esitanud isiku kirjeldust, sh füüsilise isiku puhul tema kodakondsust ja juriidilise isiku puhul tema asukohta, tegevuse laadi, õiguslikku seisundit, üldeesmärke ja rahastamisallikaid;

e)

nendes on märgitud, mis laadi huvi on asjaomasel isikul vahekohtumenetluse suhtes ning

f)

need on koostatud vastavalt käesoleva töökorra punktidele 54 ja 55 lepinguosaliste valitud keeltes.

48.

Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada kümne päeva jooksul alates esildise edastamisest.

49.

Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt punktile 47. Vahekohus ei pea oma aruandes käsitlema kõnealustes esildistes esitatud argumente, kui ta aga seda teeb, siis võtab ta arvesse ka kõiki märkusi, mis lepinguosalised on teinud punkti 48 kohaselt.

P.   KIIRELOOMULISED JUHTUMID

50.

Lepingu artikli 52 (Vahekohtu otsus) lõikes 2 osutatud kiireloomulistel juhtudel kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist vastavalt vajadusele käesolevas töökorras osutatud tähtaegu, välja arvatud punktis 10 osutatud tähtajad. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.

51.

Lepinguosalise taotluse korral otsustab vahekohus kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, kas juhtum on seotud kiireloomuliste küsimustega.

Q.   KULUD

52.

Mõlemad lepinguosalised kannavad oma vahekohtumenetluses osalemise kulud ise.

53.

Ilma et see piiraks punkti 30 kohaldamist, jagavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike ja nende assistentide töötasud ja kulud.

R.   KIRJALIK JA SUULINE TÕLGE

54.

Lepingu artiklis 47 (Konsulteerimine) osutatud konsulteerimise või artiklis 48 (Vahendamine) osutatud vahendamise jooksul ja hiljemalt käesoleva töökorra punktis 14 osutatud istungil püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.

55.

Kui lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles. Kumbki lepinguosaline esitab samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.

56.

Vahekohtu aruanded ja otsused esitatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne ja lõpparuanne ühes WTO töökeeles.

57.

Käesoleva töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad mõlemad lepinguosalised märkusi esitada.

58.

Mõlemad lepinguosalised kannavad oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud ise. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad lepinguosalised võrdselt.

S.   MUUD MENETLUSED

59.

Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu kohandatakse vastavalt eritähtaegadele, mis on ette nähtud vahekohtu aruande või otsuse vastuvõtmiseks lepingu artiklis 54 (Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg), artiklis 55 (Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine), artiklis 56 (Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral) ja artiklis 57 (Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast asjakohaste meetmete võtmist) sätestatud menetlustes.


LISA

TEGEVUSJUHEND

I.   MÕISTED

1.

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„haldustöötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;

b)

„assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;

c)

„kandidaat“ – isik, kelle nimi on kantud lepingu artiklis 64 (Vahekohtunike nimekiri) osutatud vahekohtunike nimekirja ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) alusel;

d)

„vahendaja“ – isik, kes on vahendajaks valitud vastavalt lepingu artiklile 48 (Vahendamine);

e)

„vahekohtunik“ – vahekohtu liige.

II.   JUHTPÕHIMÕTTED

2.

Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, peab iga kandidaat ja vahekohtunik

a)

tutvuma käesoleva tegevusjuhendiga;

b)

olema sõltumatu ja erapooletu;

c)

vältima otsest ja kaudset huvide konflikti;

d)

hoiduma ebasobivast või ebasobivana või erapoolikuna näivast käitumisest;

e)

järgima rangeid käitumisnorme ning

f)

mitte laskma end mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele või kriitikakartusest.

3.

Vahekohtunik ei võta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat vahekohtuniku ülesannete nõuetekohast täitmist.

4.

Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik hoidub tegevusest, mis võib jätta mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võiks teda mõjutada.

5.

Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

6.

Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.

III.   AVALIKUSTAMISKOHUSTUSED

7.

Enne seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) kohaselt, avalikustab ta kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mõistliku eelduse kohaselt tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

8.

Punkti 7 kohane avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis.

9.

Kandidaat või vahekohtunik edastab kohe, kui ta sellest teada saab, teabe käesoleva tegevusjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumise kohta majanduspartnerluslepingu komiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.

IV.   VAHEKOHTUNIKE KOHUSTUSED

10.

Vahekohtunikuks nimetamisega nõustudes on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.

11.

Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule.

12.

Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistendid ja haldustöötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi II, III, IV ja VI osa kohastest kohustustest ning täidavad neid.

V.   ENDISTE VAHEKOHTUNIKE KOHUSTUSED

13.

Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevust, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.

14.

Kõik endised vahekohtunikud peavad täitma käesoleva tegevusjuhendi VI osas sätestatud kohustusi.

VI.   KONFIDENTSIAALSUS

15.

Vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta kunagi talle määratud menetlusega seotud või sellise menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet. Ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.

16.

Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt lepingu 3. peatükile (Vaidluste lahendamise menetlus).

17.

Vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta ega tee avaldusi talle määratud menetluse kohta või menetletavate vaidlusküsimuste kohta.

VII.   KULUD

18.

Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistentide ja haldustöötajate tööaja ja kulude kohta.

VIII.   VAHENDAJAD

19.

Käesolevat tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes mutatis mutandis.


Parandused