ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 321 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
Parandused |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2455,
8. detsember 2022,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1217/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (1),
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),
olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EMÜ) nr 2821/71 antakse komisjonile õigus määruste kaudu ja kooskõlas aluslepingu artikli 101 lõikega 3 teatada, et aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata teatavat liiki teadus- ja arenduskokkulepete suhtes. |
(2) |
Komisjoni määruses (EL) nr 1217/2010 (3) on määratletud teadus- ja arenduskokkulepete liigid, mida komisjon üldiselt peab aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Nimetatud määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2022. |
(3) |
5. septembril 2019 algatas komisjon määruse (EL) nr 1217/2010 hindamise. Hindamise käigus kogutud tõendid näitavad, et määrus (EL) nr 1217/2010 on olnud kasulik vahend ja et selles sätestatud õigusnormid on sidusrühmade jaoks endiselt asjakohased. Hindamise tulemustele tuginedes algatas komisjon 7. juunil 2021 poliitikavariantide mõju hindamise, mille eesmärk on võtta vastu uus teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitlev grupierandi määrus. |
(4) |
Selleks et anda komisjonile piisavalt aega, et viia lõpule uue teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitleva grupierandi määruse vastuvõtmise protsess, ja vastavalt komisjonile määruse (EMÜ) nr 2821/71 artikli 2 lõikega 1 antud volitustele tuleks määruse (EL) nr 1217/2010 kohaldamisaega pikendada kuue kuu võrra. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1217/2010 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1217/2010 artikli 9 teine lõik asendatakse järgmisega:
„See kaotab kehtivuse 30. juunil 2023. aastal.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46. 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 (varem EMÜ asutamislepingu artikkel 85) aluslepingu artikkel 101. Need sätted on sisult identsed. Käesolevas määruses tuleks viiteid EMÜ asutamislepingu artiklile 85 või EÜ asutamislepingu artiklile 81 vajaduse korral käsitada viidetena aluslepingu artiklile 101.
(2) ELT C 405, 21.10.2022, lk 53.
(3) Komisjoni 14. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1217/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes ( ELT L 335, 18.12.2010, lk 36).
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2456,
8. detsember 2022,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1218/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (1),
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),
olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EMÜ) nr 2821/71 antakse komisjonile õigus määruste kaudu ja kooskõlas aluslepingu artikli 101 lõikega 3 teatada, et aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata teatavate spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes. |
(2) |
Komisjoni määruses (EL) nr 1218/2010 (3) on määratletud teatavad spetsialiseerumiskokkulepete liigid, mida komisjon üldiselt peab aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Nimetatud määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2022. |
(3) |
5. septembril 2019 algatas komisjon määruse (EL) nr 1218/2010 hindamise. Hindamise käigus kogutud tõendid näitavad, et määrus (EL) nr 1218/2010 on olnud kasulik vahend ja et selle sätted on sidusrühmade jaoks endiselt asjakohased. Hindamise tulemustele tuginedes algatas komisjon 7. juunil 2021 poliitikavariantide mõju hindamise, mille eesmärk on võtta vastu uus grupierandi määrus spetsialiseerumiskokkulepete jaoks. |
(4) |
Selleks et anda komisjonile piisavalt aega, et viia lõpule uue spetsialiseerumiskokkuleppeid käsitleva grupierandi määruse vastuvõtmise protsess, ja vastavalt komisjonile määruse (EMÜ) nr 2821/71 artikli 2 lõikega 1 antud volitustele tuleks määruse (EL) nr 1218/2010 kohaldamisaega pikendada kuue kuu võrra. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1218/2010 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1218/2010 artikli 7 teine lõik asendatakse järgmisega:
„See kaotab kehtivuse 30. juunil 2023. aastal.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46. 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 (varem EMÜ asutamislepingu artikkel 85) aluslepingu artikkel 101. Need sätted on sisult identsed. Käesolevas määruses tuleks viiteid EMÜ asutamislepingu artiklile 85 või EÜ asutamislepingu artiklile 81 vajaduse korral käsitada viidetena aluslepingu artiklile 101.
(2) ELT C 405, 21.10.2022, lk 50.
(3) Komisjoni 14. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1218/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 335, 18.12.2010, lk 43).
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/5 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2457,
14. detsember 2022,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1993, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse nimetatud riikidest pärinevatena või mitte
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artikli 13 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 5,
võttes arvesse komisjoni 6. novembri 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/1993, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse neist riikidest pärinevatena või mitte (2),
ning arvestades järgmist:
1. KEHTIVAD MEETMED
(1) |
Nõukogu kehtestas määrusega (EL) nr 791/2011 (3) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud. |
(2) |
Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järel laiendati neid meetmeid nõukogu rakendusmäärustega (EL) nr 672/2012, (4) (EL) nr 21/2013 (5) ja (EL) nr 1371/2013, (6) mida on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1711„ (7)teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse neist riikidest pärinevatena või mitte, välja arvatud ettevõtete Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd ja Pyrotek India Pvt. Ltd toodang. |
(3) |
Neid meetmeid laiendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 976/2014 (8) vähesel määral muudetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile. |
(4) |
Praegu kohaldatavad meetmed kehtestati pärast aegumise läbivaatamist rakendusmäärusega (EL) 2017/1993, mida muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/788, (9) millega anti vabastus äriühingule SPG Glass Fibre PVT. Ltd. |
2. MENETLUS
2.1. Tollimaksust vabastamise taotlus
(5) |
23. augustil 2021 esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) taotlus, milles paluti vabastust dumpinguvastastest meetmetest, mida kohaldatakse teatavate Indiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte. Taotluse esitas äriühing Urja Products Private Limited (edaspidi „taotluse esitaja“). |
(6) |
Taotlus sisaldas tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja on uus eksportiv tootja, kes vastab dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 4 sätestatud vabastuse andmise kriteeriumidele, nimelt: 1) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil, mille alusel meetmed on kehtestatud, st 1. aprillist 2012 kuni 31. märtsini 2013 (edaspidi „algne uurimisperiood“), 2) ta ei ole seotud ühegi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse algse määrusega kehtestatud meetmeid, 3) ta on vaatlusalust toodet pärast algset uurimisperioodi tegelikult liitu eksportinud või ta on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida vaatlusalust toodet pärast algset uurimisperioodi liitu märkimisväärses koguses ja 4) ta ei ole meetmetest kõrvale hoidnud. |
(7) |
Komisjon jõudis järeldusele, et taotlus sisaldab piisavalt tõendeid, mis õigustavad uurimise algatamist vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikele 4, et teha kindlaks, kas taotluse esitaja võib laiendatud meetmetest vabastada. |
2.2. Algatamine
(8) |
Komisjon algatas 20. aprillil 2022 rakendusmäärusega (EL) 2022/651 (10) rakendusmääruse (EL) 2017/1993 läbivaatamise, et teha kindlaks, kas taotluse esitajale on võimalik vabastust anda. Sama määrusega tunnistas komisjon kehtetuks taotluse esitaja imporditud vaatlusalusele tootele rakendusmäärusega (EL) 2017/1993 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu ning andis tolliasutustele korralduse hakata sellist importi registreerima (edaspidi „algatamismäärus“). |
(9) |
Komisjon kutsus endaga ühendust võtma huvitatud isikuid, kes soovivad läbivaatamisega seotud uurimises osaleda. Huvitatud isikutel oli rakendusmääruses (EL) 2022/651 sätestatud tähtaja jooksul võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult või neilt mõlemalt enda ärakuulamist. Märkusi ega ärakuulamistaotlusi ei saadud. |
2.3. Uurimisalune toode
(10) |
Uurimisalune toode on hõreda koega klaaskiust kangas (välja arvatud klaaskiust plaadid), mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm, mis kaalub üle 35 g/m2 ja kuulub praegu CN-koodide ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00 ja ex 7019 69 90 (TARICi koodid 7019 63 00 14, 7019 64 00 14, 7019 65 00 14, 7019 66 00 14 ja 7019 69 90 14) alla ning on saadetud Indiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks. |
(11) |
Hõreda koega klaaskiust kangad võivad olla erineva koeruudu suurusega ning ruutmeeter kangast võib olla erineva kaaluga; tavaliselt kasutatakse neid ehitussektoris sarrusmaterjalina (väline soojusisolatsioon, põrandasarrus, seina defektide parandamine). |
2.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
(12) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2012 kuni 31. detsembrini 2021. |
2.5. Uurimine
(13) |
Komisjon palus taotluse esitajal täita küsimustiku, et saada uurimise jaoks vajalikku teavet. Taotluse esitaja esitas küsimustiku vastused 2. juunil 2022. |
(14) |
Komisjon korraldas 2022. aasta septembris kontrollkäigu ka taotluse esitaja ruumidesse. Komisjon soovis kontrollida kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotluse esitaja vastab vajalikele tingimustele. |
3. JÄRELDUSED
(15) |
Seoses tingimusega nr 1 viitas komisjon varasematele järeldustele, (11) et taotluse esitaja ei tootnud uurimisalust toodet ega eksportinud seda liitu algse uurimisperioodi jooksul. Sellest tulenevalt järeldati, et tingimus nr 1 on täidetud. |
(16) |
Seoses tingimusega nr 2 tehti uurimise käigus kindlaks mitu seotud äriühingut, nimelt Jayatma Industries Ltd, mis tegeleb tekstiili- ja rõivatootmisega, Mihikita Enterprises Ltd, mis tegutseb ehitussektoris, ning Denis Chem Lab Ltd, mis tegeleb meditsiiniseadmetega. Ükski neist äriühingutest ei tegelenud uurimisaluse toote tootmise, töötlemise, müügi ega ostmisega. Seetõttu järeldati, et tingimus nr 2 on täidetud. |
(17) |
Mis puudutab tingimust nr 3, siis eksportis taotluse esitaja 2021. aastal uurimisalust toodet kahele ELi äriühingule. Seetõttu jõuti järeldusele, et taotluse esitaja täidab tingimust nr 3. |
(18) |
Lõpuks leiti uurimise käigus, et taotluse esitaja tootis kogu liitu eksporditud koguse ise. Samuti leiti, et taotluse esitaja ei importinud vaatlusaluse toote tootmiseks Hiinast toorainet. Seega kinnitas uurimine, et taotluse esitaja ei tegelenud alusmääruse artiklis 13 määratletud kõrvalehoidmisega. Seetõttu järeldas komisjon, et ka kriteerium nr 4 on täidetud. |
(19) |
Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et taotluse esitaja vastab dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 4 kriteeriumidele. Seepärast tuleks taotluse esitaja vabastada rakendusmäärusega (EL) 2017/1993 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. |
(20) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/1993 muuta. |
4. LAIENDATUD MEETMETEST VABASTUSE SAANUD ÄRIÜHINGUTE NIMEKIRJA MUUTMINE
(21) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4 ja artikli 11 lõikega 4 jõudis komisjon eespool toodud järelduste põhjal seisukohale, et taotluse esitaja tuleks lisada nende äriühingute loetellu, kes on vabastatud rakendusmäärusega (EL) 2017/1993 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. |
(22) |
Taotluse esitajat ja liidu tootmisharu teavitati komisjoni kavatsusest vabastada äriühing Urja Products Private Limited kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest. |
(23) |
Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi. Märkusi ei esitatud. |
(24) |
Määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2017/1993 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2018/788) artikli 1 lõiked 1 ja 3 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kanga (v.a klaaskiust plaadid) impordi suhtes, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaalub rohkem kui 35 g/m2 ning kuulub praegu CN-koodide ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00 ja ex 7019 69 90 (TARICi koodid 7019 63 00 19, 7019 64 00 19, 7019 65 00 18, 7019 66 00 18 ja 7019 69 90 19) alla.“
„3. Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kohaldatavat lõikes 2 sätestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse Indiast ja Indoneesiast saadetud samasuguste hõreda koega kangaste impordile (kuulub praegu CN-koodide ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00 ja ex 7019 69 90 alla), olenemata sellest, kas need deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevatena või mitte (TARICi koodid 7019 63 00 14, 7019 63 00 15, 7019 64 00 14, 7019 64 00 15, 7019 65 00 14, 7019 65 00 15, 7019 66 00 14, 7019 66 00 15, 7019 69 90 14 ja 7019 69 90 15), välja arvatud kangad, mille on tootnud äriühingud Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. (TARICi lisakood B942), Pyrotek India Pvt. Ltd. (TARICi lisakood C051), SPG GLASS FIBRE PVT. LTD (TARICi lisakood C205) ja Urja Products Private Limited (TARICi lisakood C861), Malaisiast saadetud samasuguste hõreda koega kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte (TARICi koodid 7019 63 00 11, 7019 64 00 11, 7019 65 00 11, 7019 66 00 11 ja 7019 69 90 11), ning Taiwanist ja Taist saadetud samasuguste hõreda koega kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taiwanist ja Taist pärinevatena või mitte (TARICi koodid 7019 63 00 12, 7019 63 00 13, 7019 64 00 12, 7019 64 00 13, 7019 65 00 12, 7019 65 00 13, 7019 66 00 12, 7019 66 00 13, 7019 69 90 12 ja 7019 69 90 13).
Äriühingutele Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd, Pyrotek India Pvt. Ltd, SPG Glass Fibre PVT. Ltd ja Urja Products Private Limited antud vabastust kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Vastava arve puudumisel kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.“
Artikkel 2
1. Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2022/651 artikli 3 kohase impordi registreerimise.
2. Registreeritud impordilt ei võeta tagasiulatuvalt mingit lõplikku tollimaksu.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT L 288, 7.11.2017, lk 4.
(3) Nõukogu 3. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 791/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 204, 9.8.2011, lk 1).
(4) Nõukogu 16. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 672/2012, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte (ELT L 196, 24.7.2012, lk 1).
(5) Nõukogu 10. jaanuari 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 21/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taiwanist ja Taist pärinevatena või mitte (ELT L 11, 16.1.2013, lk 1).
(6) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1371/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Indiast ja Indoneesiast lähetatud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevatena või mitte (ELT L 346, 20.12.2013, lk 20).
(7) Komisjoni 13. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1711, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1371/2013 India eksportivatele tootjatele tehtud erandi kohaldamise kuupäeva osas (ELT L 286, 14.11.2018, lk 12).
(8) Komisjoni 15. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 976/2014, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate samuti Hiina Rahvavabariigist pärit väheste muudatustega hõreda koega klaaskiust kangaste impordile (ELT L 274, 16.9.2014, lk 13).
(9) Komisjoni 30. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/788, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1993, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse nimetatud riikidest pärinevatena või mitte (ELT L 134, 31.5.2018, lk 5).
(10) Komisjoni 20. aprilli 2022. aasta rakendamismäärus (EL) 2022/651, millega algatatakse rakendusmääruse (EL) 2017/1993 (millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse neist riikidest pärinevatena või mitte) läbivaatamine, et selgitada välja võimalus teha kõnealuste meetmete kohaldamise suhtes erand ühele India eksportivale tootjale, tühistatakse kõnealuse eksportiva tootja impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks ning kehtestatakse selle eksportiva tootja impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 119, 21.4.2022, p. 68).
(11) Kooskõlas määruse (EL) nr 1371/2013 põhjendusega 50 leidis komisjon, et „Urja Products ei tooda uurimisalust toodet“.
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/10 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2458,
14. detsember 2022,
millega tehakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 mahaarvamised teatavate kalavarude 2022. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2022/1926
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006), (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
2021. aasta püügikvoodid kehtestati nõukogu määrustega (EL) 2020/1579, (2) (EL) 2021/90, (3) (EL) 2021/91 (4) ja (EL) 2021/92 (5). |
(2) |
2022. aasta püügikvoodid kehtestati nõukogu määrustega (EL) 2021/91, (EL) 2021/1888 (6), (EL) 2022/109 (7) ja (EL) 2022/110 (8). |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud talle eraldatud püügikvoote, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest. |
(4) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1926 (9) on teatavate kalavarude 2022. aasta püügikvoote vähendatud eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra. |
(5) |
Teatavate liikmesriikide (Hispaania, Prantsusmaa, Leedu ja Poola) puhul ei olnud rakendusmäärusega (EL) 2022/1926 siiski võimalik ülepüütud kalavarude püügikvootidest mahaarvamisi teha, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei ole 2022. aastal nende varude kvoote. |
(6) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 võib siis, kui ülepüütud kalavaruga seotud kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole selle varuga seotud kvooti, teha mahaarvamised pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist muude kalavarudega seotud kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. |
(7) |
Vastavalt komisjoni teatisele 2022/C 369/03, mis sisaldab suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt (10) (edaspidi „suunised“), tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha kvootidest, mis on eraldatud asjaomaste kalavarude püügiks samale laevastikule, kes püüdis rohkem, kui kvoodiga oli ette nähtud. |
(8) |
Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha teatavad mahaarvamised püügikvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks. Seepärast on asjakohane teha mahaarvamised kõnealustele liikmesriikidele 2022. aastaks eraldatud alternatiivsetest püügikvootidest. |
(9) |
Rakendusmääruse (EL) 2022/1926 kohaseid mahaarvamisi, mida Iirimaa peab tegema seoses ogarai ülepüügiga 7.d püügipiirkonnas, kohaldatakse Iirimaale 2022. aastaks eraldatud railaste püügikvoodist 7.d püügipiirkonnas, sest 7.d püügipiirkonna ogarai (RJC/07D.) kuulub 7.d püügipiirkonna railaste (SRX/07D.) varu alamliiki. |
(10) |
Portugal ületas 2021. aastal anšoovisepüügi kvooti 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (ANE/9/3411). 22. augustil 2022 taotles Portugal, et mahaarvamine (mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 2 kohaselt korrutustegurit 1,4) jaotataks kolmele aastale. Suuniste punkti 3 alapunkti a kohaselt võib mahaarvamise jaotamist kahele või enamale aastale lubada, kui kalavarusid majandatakse kestlikult ja asjaomast kalavaru käsitlevate asjakohaste teaduslike nõuannete kohaselt. Vastavalt akustilistele uuringutele, millega jälgitakse arvukust, levikut ja biomassi, ning anšoovise mitme bioloogilise parameetri iga-aastasele uuringule, suurenes anšoovise hinnanguline biomass 2022. aastal võrreldes 2021. aasta uuringutega 64 %. Portugali teadusinstituut IPMA (Instituto Português do Mar e da Atmosfera) ja Hispaania teadusinstituut IEO (Instituto Español de Oceanografía) testivad uue püügikontrollieeskirja rakendamist majandamisstrateegia hindamismeetodite toel. Oodates Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kavandatavat võrdlusalust kõnealuse kalavaru kohta, võib nõustuda mahaarvamise jaotamisega kahe aasta, mitte kolme aasta peale. |
(11) |
Prantsusmaa esitas 9. septembril 2022 ajakohastatud andmed, millest ilmneb, et 2021. aastaks määrusega (EL) 2021/92 ette nähtud ühetonnist ühiskvooti valge piikkoonu püügiks Atlandi ookeanis (WHM/ATLANT_AMS) (kvoot, mille alusel oli Prantsusmaal luba kala püüda) on ületatud. Võttes arvesse, et kõnealuse ühiskvoodi alusel püüti Prantsusmaa teate kohaselt 2 972 kilogrammi kala, vähendatakse Prantsusmaale 2022. aastaks eraldatud valge piikkoonu püügikvooti Atlandi ookeanis kõnealuse ülepüügi tõttu (sealhulgas rakendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 3 punkti c kohaselt korrutustegurit 1,5). Vastav mahaarvamine tuleks seepärast lisada rakendusmääruse (EL) 2022/1926 lisasse. |
(12) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2022/1926 vastavalt muuta. |
(13) |
Täiendavaid ajakohastusi või parandusi võib siiski teha pärast seda, kui liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt käimasoleva või eelmise püügiperioodi kohta deklareeritud püügiandmetes on avastatud vigu, väljajätmist või valeandmete esitamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse I lisas osutatud ning määrustega (EL) 2021/91, (EL) 2021/1888, (EL) 2022/109 ja (EL) 2022/110 aastaks 2022 kehtestatud püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2022/1926 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.
Artikkel 3
Portugali suhtes 2022. aastal kohaldatav 2 954,752 tonni suurune mahaarvamine, mis tuleneb 2021. aasta ülepüügist seoses anšoovisevaruga 9. ja 10. püügipiirkonnas, CECAFi 34.1.1 liidu vetes (ANE/9/3411), jaotatakse kahele aastale.
Kohaldatav iga-aastane mahaarvamine on 2022. ja 2023. aastal 1 477,376 tonni, ilma et see piiraks kvootide edasist kohandamist võimaliku hilisema ülepüügi tõttu.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 29. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1579, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 362, 30.10.2020, lk 3).
(3) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/90, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2021. aastaks (ELT L 31, 29.1.2021, lk 1).
(4) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/91, millega kehtestatakse 2021. ja 2022. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 31, 29.1.2021, lk 20).
(5) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).
(6) Nõukogu 27. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1888, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2021/92 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 384, 29.10.2021, lk 1).
(7) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 31.1.2022, lk 1).
(8) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 21, 31.1.2022, lk 165).
(9) Komisjoni 11. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1926, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2022. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 265, 12.10.2022, lk 67).
(10) Komisjoni teatis, milles käsitletakse suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt ning millega asendatakse teatis 2012/C/72/07 (2022/C 369/03) (ELT C 369, 27.9.2022, lk 3).
I LISA
2022. AASTA MAHAARVAMISED MUUDE KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST
ÜLEPÜÜTUD KALAVARUD |
|
MUUD KALAVARUD |
||||||||||
Liikmesriik |
Liigi kood |
Piirkonna kood |
Liigi nimi |
Piirkonna nimi |
Kogus, mida ei saa maha arvata ülepüütud kalavarude 2022. aasta püügikvootidest (kilogrammides) |
|
Liikmesriik |
Liigi kood |
Piirkonna kood |
Liigi nimi |
Piirkonna nimi |
Kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude 2022. aasta püügikvootidest (kilogrammides) |
ESP |
GHL |
1N2AB. |
Süvalest |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
56 667 |
|
ESP |
COD |
1/2B. |
Tursk |
1 ja 2b |
56 667 |
ESP |
HAD |
1N2AB. |
Kilttursk |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
19 059 |
|
ESP |
COD |
1/2B. |
Tursk |
1 ja 2b |
7 627 |
REB |
1N2AB. |
Meriahvenad |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
11 432 |
||||||||
ESP |
OTH |
1N2AB. |
Muud liigid |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
41 357 |
|
ESP |
REB |
1N2AB. |
Meriahvenad |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
41 357 |
FRA |
RED |
51214S |
Meriahvenad |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
3 516 |
|
FRA |
BLI |
5B67- |
Sinine molva |
6 ja 7; 5. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed |
3 516 |
LTU |
HER |
4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed 53°30′ põhjalaiusest põhja pool |
13 592 |
|
LTU |
MAC |
2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
13 592 |
POL |
MAC |
2A34. |
Harilik makrell |
2.a, 3. ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed |
63 850 |
|
POL |
HER |
3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
63 850 |
II LISA
Rakendusmääruse (EL) 2022/1926 lisa asendatakse järgmisega:
„ 2022. AASTA MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST
Liikmesriik |
Liigi kood |
Piirkonna kood |
Liigi nimi |
Piirkonna nimi |
Esialgne kvoot 2021. aastal (kilogrammides) |
Lubatud lossitavad kogused 2021. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1) |
Kogupüük 2021. aastal (kogus kilogrammides) |
Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe (%) |
Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides) |
Korrutustegur (2) |
Eelmis(t)e aasta(te) eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides) |
Mahaarvamised 2022. aasta (6) ja sellele järgnevate aastate püügikvootidest (kogus kilogrammides) |
Mahaarvamised ülepüütud kalavarude 2022. aasta püügikvootidest (7) (kogus kilogrammides) |
Mahaarvamised muude kalavarude 2022. aasta püügikvootidest (kogus kilogrammides) |
Arvatakse maha 2023. aasta ja sellele järgneva(te) aasta(te) püügikvootidest (kogus kilogrammides) |
|
CYP |
SWO |
MED |
Mõõkkala |
Vahemeri |
52 230 |
52 230 |
55 703 |
106,65 % |
3 473 |
/ |
C (8) |
/ |
3 473 |
3 473 |
/ |
/ |
DEU |
HER |
4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed 53°30′ põhjalaiusest põhja pool |
33 852 000 |
17 152 318 |
18 844 967 |
109,87 % |
1 692 649 |
/ |
A (8) |
/ |
1 692 649 |
1 692 649 |
/ |
/ |
DNK |
COD |
03AN. |
Tursk |
Skagerrak |
1 515 000 |
1 556 000 |
1 598 949 |
102,76 % |
42 949 |
/ |
C (8) |
/ |
42 949 |
42 949 |
/ |
/ |
DNK |
HER |
4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed 53°30′ põhjalaiusest põhja pool |
49 993 000 |
49 711 223 |
51 805 988 |
104,21 % |
2 094 765 |
/ |
/ |
/ |
2 094 765 |
2 094 765 |
/ |
/ |
ESP |
COD |
1/2B. |
Tursk |
1 ja 2b |
11 331 000 |
8 580 172 |
8 604 667 |
100,29 % |
24 495 |
/ |
A (8) |
/ |
24 495 |
24 495 |
/ |
/ |
ESP |
GHL |
1N2AB. |
Süvalest |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
/ |
6 000 |
43 778 |
729,63 % |
37 778 |
1,00 |
A |
/ |
56 667 |
/ |
56 667 |
/ |
ESP |
HAD |
1N2AB. |
Kilttursk |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
/ |
0 |
19 059 |
Ei kohaldata |
19 059 |
1,00 |
/ |
/ |
19 059 |
/ |
19 059 |
/ |
ESP |
OTH |
1N2AB. |
Muud liigid |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed |
/ |
0 |
27 571 |
Ei kohaldata |
27 571 |
1,00 |
A |
/ |
41 357 |
/ |
41 357 |
/ |
EST |
GHL |
N3LMNO |
Süvalest |
NAFO 3LMNO |
331 000 |
502 500 |
515 085 |
102,50 % |
12 585 |
/ |
/ |
/ |
12 585 |
12 585 |
/ |
/ |
FRA |
RED |
51214S |
Meriahvenad |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
0 |
0 |
3 516 |
Ei kohaldata |
3 516 |
1,00 |
/ |
/ |
3 516 |
/ |
3 516 |
/ |
FRA |
WHM |
ATLANT |
Valge piikkoon |
Atlandi ookean |
1 000 (9) |
1 000 (9) |
2 972 |
297,20 % |
1 972 |
1,00 |
C |
/ |
2 958 |
2 958 |
/ |
/ |
GRC |
BFT |
AE45WM |
Harilik tuun |
Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri |
314 030 |
314 030 |
322 640 |
102,74 % |
8 610 |
/ |
C (8) |
/ |
8 610 |
8 610 |
/ |
/ |
IRL |
HER |
6AS7BC |
Heeringas |
6aS, 7b ja 7c |
1 236 000 |
1 513 457 |
1 605 894 |
106,11 % |
92 437 |
/ |
/ |
/ |
92 437 |
92 437 |
/ |
/ |
IRL |
RJC |
07D. |
Ogarai |
7d |
/ |
0 |
1 741 |
Ei kohaldata |
1 741 |
1,00 |
/ |
/ |
1 741 (10) |
1 741 (10) |
/ |
/ |
LTU |
HER |
4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed 53°30′ põhjalaiusest põhja pool |
/ |
452 600 |
466 192 |
103,00 % |
13 592 |
/ |
/ |
/ |
13 592 |
/ |
13 592 |
/ |
LVA |
SPR |
3BCD-C |
Kilu |
Alarajoonide 22–32 liidu veed |
30 845 000 |
28 709 205 |
29 084 587 |
101,31 % |
375 382 |
/ |
C (8) |
/ |
375 382 |
375 382 |
/ |
/ |
NLD |
HER |
4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi, liidu ja Norra veed 53°30′ põhjalaiusest põhja pool |
46 381 000 |
45 488 813 |
46 533 481 |
102,30 % |
1 044 668 |
/ |
/ |
/ |
1 044 668 |
1 044 668 |
/ |
/ |
POL |
MAC |
2A34. |
Harilik makrell |
2.1, 3. ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed |
/ |
0 |
63 850 |
Ei kohaldata |
63 850 |
1,00 |
/ |
/ |
63 850 |
/ |
63 850 |
/ |
PRT |
ALF |
3X14- |
Limapead |
3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
145 000 |
136 677 |
139 363 |
101,97 % |
2 686 |
/ |
/ |
/ |
2 686 |
2 686 |
/ |
/ |
PRT |
ANE |
9/3411 |
Euroopa anšoovis |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
7 829 000 |
8 752 733 |
10 863 270 |
124,11 % |
2 110 537 |
1,40 |
/ |
/ |
2 954 752 (11) |
1 477 376 (11) |
/ |
1 477 376 (11) |
PRT |
ANF |
8C3411 |
Merikuratlased |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
584 000 |
648 238 |
657 235 |
101,39 % |
8 997 |
/ |
C (8) |
/ |
8 997 |
8 997 |
/ |
/ |
PRT |
BFT |
AE45WM |
Harilik tuun |
Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri |
572 970 |
572 970 |
583 215 |
101,79 % |
10 245 |
/ |
C (8) |
/ |
10 245 |
10 245 |
/ |
/ |
PRT |
HKE |
8C3411 |
Euroopa merluus |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
2 483 000 |
2 093 417 |
2 207 568 |
105,45 % |
114 151 |
/ |
C (8) |
/ |
114 151 |
114 151 |
/ |
/ |
SWE |
HER |
03A. |
Heeringas |
3a |
9 498 000 |
13 085 112 |
13 223 209 |
101,06 % |
138 097 |
/ |
/ |
/ |
138 097 |
138 097 |
/ |
/ |
(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast aastast 2020 aastasse 2021 toimuvat kvootide ülekandmist või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamise arvessevõtmist.
(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.
(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja juhul, kui ülepüügi ulatus on üle 10 %.
(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2019, 2020 ja 2021 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.
(5) Eelmis(t)e aasta(te) järelejäänud kogused.
(6) 2022. aastal tehtavad mahaarvamised.
(7) 2022. aastal tehtavad mahaarvamised, mida tegelikult kohaldatakse, võttes arvesse 19. oktoobril 2022 kasutada olevat kvooti.
(8) Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.
(9) Ühiskvoot, mille alusel Prantsusmaal lubati kala püüda.
(10) Arvatakse maha 2022. aastal Iirimaa kasutada olevast railiste varu püügikvoodist 7.d püügipiirkonnas (SRX/07D.)
(11) Portugali taotluse põhjal on 2021. aasta ülepüügi tõttu 2022. aastal mahaarvatav kogus 2 954 752 kilogrammi jaotatud võrdselt kahe aasta peale (2022 ja 2023).“
OTSUSED
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/18 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2459,
8. detsember 2022,
Gambia suhtes suurema viisatasu kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), (1) eriti selle artikli 25a lõike 5 punkti b,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 2 kohaselt hindab komisjon korrapäraselt kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas. Kõnealuse sätte kohaselt tehtud hindamisele tuginedes hinnati Gambiaga tagasivõtmise valdkonnas tehtavat koostööd ebapiisavaks. Võttes arvesse seni astutud samme, et parandada koostööd ja liidu üldisi suhteid Gambiaga, peeti Gambia koostööd liiduga tagasivõtmise küsimustes ebapiisavaks, mistõttu oli vaja võtta liidu meetmeid. |
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 5 punktiga a võeti 7. oktoobril 2021 vastu nõukogu rakendusotsus (EL) 2021/1781, (2) millega on ajutiselt peatatud määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine teatavate Gambia kodanike suhtes. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 25a lõike 2 kohaselt on komisjon pärast rakendusotsuse (EL) 2021/1781 jõustumist pidevalt hinnanud Gambiaga tagasivõtmise valdkonnas tehtavat koostööd. Hindamise kohaselt ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme, kuna tuvastamise ja tagasisaatmise valdkonnas tehtavas koostöös on jätkuvalt probleeme, ei ole järgitud ELi-Gambia tagasivõtukokkuleppes sätestatud tähtaegu ning tellimuslendudega tagasisaatmise moratoorium, mille Gambia ühepoolselt kehtestas, kehtis kuni 2022. aasta märtsini. Hoolimata teatavatest piiratud edusammudest, eelkõige kolme maandumisloa väljastamine tagasisaatmisoperatsioonide jaoks, mis toimusid pärast Gambia kehtestatud moratooriumi peatamist, on tagasivõtmise valdkonnas tehtav koostöö jätkuvalt ebapiisav ning on vaja olulisi ja püsivaid edusamme. |
(4) |
Komisjoni hinnangul on Gambia koostöö liiduga tagasivõtmise valdkonnas rakendusotsusega (EL) 2021/1781 võetud meetmetest hoolimata jätkuvalt ebapiisav ja seega on vaja võtta täiendavaid meetmeid, ilma et see mõjutaks rakendusotsust (EL) 2021/1781. |
(5) |
Gambia kodanike suhtes suurema viisatasu järkjärguline kohaldamine peaks saatma Gambia ametiasutustele selge sõnumi vajaduse kohta võtta meetmeid koostöö parandamiseks tagasivõtmise valdkonnas. |
(6) |
Seega tuleks Gambia kodanikelt, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1806, (3) nõuda määruses (EÜ) nr 810/2009 sätestatud 120 euro suurust viisatasu. Kõnealuse määruse kohaselt ei kehti nimetatude tasu alla 12-aastastele lastele. Samuti ei tuleks seda kohaldada viisataotlejatele, kelle puhul on viisatasu nõudmisest loobutud või seda vähendatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 810/2009. |
(7) |
Käesolev otsus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (4) kohaldamist, millega laiendatakse vaba liikumise õigust pereliikmetele nende kodakondsusest olenemata, kui nad ühinevad liidu kodanikuga või on temaga kaasas. Käesolevat otsust ei tohiks seega kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike pereliikmete suhtes ega selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmete suhtes, kellel on liidu ja kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega. |
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed ei tohiks piirata kohustusi, mis liikmesriikidel on rahvusvahelise õiguse kohaselt muu hulgas rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide asukohariigina või rahvusvaheliste konverentside võõrustajariigina, mille on kokku kutsunud ÜRO või muud liikmesriikides asuvad rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid. Seega ei tohiks suuremat viisatasu kohaldada viisat taotlevate Gambia kodanike suhtes, kui see on vajalik selleks, et liikmesriigid saaksid täita oma kohustusi selliste organisatsioonide asukohariigina või selliste konverentside võõrustajariigina. |
(9) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses. |
(10) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(11) |
Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7)artikli 1 punktis B osutatud valdkonda. |
(12) |
Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3. |
(13) |
Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3. |
(14) |
Käesolev otsus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat otsust kohaldatakse selliste Gambia kodanike suhtes, kelle suhtes kehtib viisanõue vastavalt määrusele (EL) 2018/1806.
2. Käesolevat otsust ei kohaldata selliste Gambia kodanike suhtes, kes on viisanõudest vabastatud määruse (EL) 2018/1806 artikli 4 või 6 alusel.
3. Käesolev otsus ei piira võimalust üksikjuhtudel viisatasu nõudmisest loobuda või seda vähendada kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 16 lõikega 6.
4. Käesolevat otsust ei kohaldata selliste Gambia kodanike suhtes, kes taotlevad viisat ja kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike või selliste kolmandate riikide kodanike pereliikmed, kellel on liidu ja kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.
5. Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:
a) |
rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina; |
b) |
ÜRO või mõnes liikmesriigis asuvate muude rahvusvaheliste valitsustevaheliste organisatsioonide poolt kokku kutsutud või nende egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi võõrustajariigina; |
c) |
privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või |
d) |
tulenevalt Püha Tooli (Vatikan) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt), nagu seda on viimati muudetud. |
6. Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see piiraks meetmeid, mis on sätestatud rakendusotsuses (EL) 2021/1781 ja mida selle alusel kohaldatakse.
Artikkel 2
Viisatasu kohaldamine
Gambia kodanikud, kes viisat taotlevad, maksavad viisatasu 120 eurot.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Horvaatia Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.
Brüssel, 8. detsember 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
V. RAKUŠAN
(1) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 7. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1781, millega peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 teatavate sätete kohaldamine Gambia suhtes (ELT L 360, 11.10.2021, lk 124).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).
(5) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(6) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.
(7) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(8) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.
(9) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(10) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.
(11) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/22 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2022/2460,
13. detsember 2022,
põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Rootsi põhjapoolsetes piirkondades
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 9240 all)
(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti, eriti selle artiklit 142,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsusega 96/228/EÜ (1) kiitis komisjon heaks põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava Rootsi põhjapoolsetes piirkondades (edaspidi „põhjapiirkondade abikava“), nagu Rootsi on ühinemisakti artikli 143 kohaselt teatanud, et saada luba ühinemisakti artikli 142 alusel. Otsus 96/228/EÜ asendati komisjoni otsusega K(2010) 6050 (2). Kõnealune otsus asendati komisjoni otsusega (EL) 2018/479 (3). |
(2) |
Kuna otsusega (EL) 2018/479 Rootsile antud luba rakendada põhjapiirkondade abikava aegub 31. detsembril 2022, tuleb vastu võtta uus otsus. |
(3) |
1. juuli 2022. aasta kirjas esitas Rootsi komisjonile oma ettepaneku põhjapiirkondade abikava pikendada. Rootsi tegi ettepaneku, et komisjon muudaks otsust (EL) 2018/479 nii, et pikendataks kava jätkamise kehtivusaega ühe aasta võrra, suurendataks aastast üldist kontrollväärtust, millega kaasneks toetustasemete teatav kohandamine, ning muudetaks kuupäeva, mil Rootsi peaks esitama ettepanekud kava muutmiseks ja pikendamiseks. |
(4) |
Ühinemisakti artiklis 142 osutatud pikaajalist riiklikku abi antakse selleks, et tagada põllumajandusliku tegevuse säilimine põhjapoolsetes piirkondades, mille komisjon on kindlaks määranud. |
(5) |
Võttes arvesse ühinemisakti artikli 142 lõigetes 1 ja 2 osutatud tegureid, on asjakohane täpsustada allpiirkondadeks rühmitatud haldusüksused, mis asuvad 62. paralleelist põhja pool või kõnealuse paralleeli lähialal ja mida mõjutavad võrreldavad ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti keeruliseks. Kõnealuste allpiirkondade asustustihedus on kuni 10 inimest/km2, kasutatava põllumajandusmaa osa omavalitsusüksuse kogupindalast on 10 % või väiksem ning inimtoiduks ettenähtud kultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa osa on 20 % või väiksem. Eespool nimetatud piirkondades asuvad ja muudest allpiirkondadest ümbritsetud allpiirkonnad tuleks lisada isegi siis, kui need ei vasta samadele tingimustele. |
(6) |
Selleks et hõlbustada kava haldamist ja koordineerida seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (4) kohase toetusega, on asjakohane lisada Rootsi 2023.–2027. aasta ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ÜPP strateegiakavasse käesoleva otsuse alusel toetust saavatele aladele samad vallad, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) artikli 32 lõike 2 teise lõigu ja määruse (EL) 2021/2115 artikli 71 lõike 2 kohaselt piiritletud alale. |
(7) |
Võrdlusperiood, mille suhtes tuleb arvesse võtta põllumajandusliku tootmise arengut ja üldist toetustaset, kasutades alusena olemasolevat riiklikku statistikat ning pidades silmas ühetaolist kohaldamist kõigi tootmissektorite suhtes, peaks olema 1993. aasta. |
(8) |
Ühinemisakti artikli 142 kohaselt peaks antava abi kogusumma olema piisav selleks, et Rootsi põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid see ei tohi viia olukorrani, kus abi kokku ületab toetuse määra ühinemiseelsel võrdlusperioodil, mis on vaja kindlaks määrata. Võttes arvesse praegusi tootmiskulusid, ja selleks, et mitte ületada ühinemiseelse võrdlusperioodi abitaset, on ühinemisakti artikli 142 kohase piisaval tasemel abi andmiseks asjakohane võtta kõnealuse artikli kohase maksimaalse lubatud abitaseme kindlaksmääramisel arvesse tarbijahinnaindeksi arengut Rootsis ajavahemikul 1993–2022. |
(9) |
Seega tuleks ajavahemikku 1993–2022. aasta aprilli lõpp hõlmavate andmete alusel kehtestada ajavahemikus 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2028 suurimaks aastaseks abisummaks 473,75 miljonit Rootsi krooni, mis on arvutatud kuueaastase perioodi keskmisena. |
(10) |
Selleks et lihtsustada põhjapiirkondade abikava ning lubada Rootsil suunata abi paindlikult eri tootmissektoritesse, tuleks kogutoetuse puhul sätestada üks suurim keskmine aastane abisumma, sh eraldi lehmapiima tootmise ja transpordiga seotud suurim toetus, et tagada toetuse tasakaalustatud jagamine. |
(11) |
Käesolevas otsuses sätestatud piirnormide raames tuleks abi anda igal aastal tootmistegurite (loomühikud ja hektarid) alusel, v.a lehmapiim, mille puhul tuleks abi anda tootmisühikute alusel (kilogrammid). |
(12) |
Selleks et võimaldada viivitamatult reageerida põllumajandustoodangu hindade volatiilsusele ja säilitada põllumajanduslik tegevus Rootsi põhjapoolsetes piirkondades, on asjakohane lubada Rootsil kehtestada igaks kalendriaastaks abisumma sektori kohta abikategooria ja tootmisühiku kaupa. |
(13) |
Rootsi peaks oma põhjapoolsetes piirkondades abi diferentseerima ja määrama kindlaks aastased abisummad vastavalt ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmele ning muudele objektiivsetele, läbipaistvatele ja õigustatud kriteeriumidele, mis on seotud ühinemisakti artikli 142 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud eesmärkidega: säilitada asjaomaste piirkondade kliimatingimustega sobiv traditsiooniline esmatootmine ja -töötlemine, täiustada põllumajandustoodete tootmis-, turustus- ja töötlemisstruktuure, hõlbustada selliste toodete müümist ning tagada keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmine. |
(14) |
Abi makstakse igal aastal rahastamiskõlblike tootmistegurite tegeliku arvu alusel. Rootsil peaks siiski olema lubatud maksta toetust igakuiste maksetena lehmapiima, munakanade ja tapasigade ning lehmapiima transportimise eest. Selleks et tagada tootmise järjepidevus, peaks abi lehmapiima eest põhinema tegelikul tootmisel. |
(15) |
Tootjate ülemäärast hüvitamist tuleks vältida alusetute maksete kiire sissenõudmisega hiljemalt enne järgmise aasta 1. juunit. |
(16) |
Vastavalt ühinemisakti artikli 142 lõikele 2 ei tohiks käesoleva otsuse kohaselt antud abi põhjustada seda, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas ületaks üldise tootmise tase traditsioonilise tootmise taset. |
(17) |
Seepärast on vaja kehtestada iga abikategooria kohta rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv ning lehmapiima tootmise maksimaalne rahastamiskõlblik summa, mis ei ületa võrdlusperioodide summat. |
(18) |
Kui kategooria tootmistegurite arv või lehmapiima tootmise summa ületab asjaomase aasta maksimummäära, siis tuleks viieaastaste perioodide keskmiste arvessevõtmiseks vähendada rahastamiskõlblike tootmistegurite arvu või lehmapiima tootmise summat tootmistegurite vastava arvu võrra sel kalendriaastal, mis järgnes maksimummäära ületamise aastale; see ei kehti lehmapiima transportimise, munakanade ja tapasigade ning lehmapiima tootmise puhul antava abi suhtes, sest rahastamiskõlblikku summat võib vähendada sellise summa võrra, mis vastab ületamise summale selle aasta viimasel kuul, mil maksimumäär ületati. |
(19) |
Kuna komisjonile käesoleva otsuse alusel lubatud abi pikendamise ja muutmise ettepanekutest teatamine peaks võimaldama kava hindamise õigeaegset ettevalmistamist, on vaja lubada sellist teatamist viieaastast perioodi käsitleva aruandega samal aastal ning pikendada põhjapiirkondade abikavale antud loa kehtivusaega viielt aastalt kuuele. |
(20) |
Vastavalt ühinemisakti artikli 143 lõikele 2 peab Rootsi edastama komisjonile teavet abi rakendamise ja mõjude kohta. Abi pikaajaliste mõjude paremaks hindamiseks ning võttes arvesse, et abimäärad on vaja kehtestada mitmeaastaste perioodide keskmisena, on asjakohane iga viie aasta järel anda aru abi sotsiaalmajanduslike mõjude kohta ning esitada aastaaruanded, mis sisaldavad finants- ja muud rakendusega seotud teavet, mis on vajalik käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks. |
(21) |
Asjakohane on täpsustada eeskirju, mida kohaldatakse kava selliste muudatuste suhtes, mida komisjon on teinud või Rootsi kavandanud, et kaitsta abisaajate õiguspäraste ootuste täitumist ja tagada abikava järjepidevus, et tõhusalt järgida ühinemisakti artiklis 142 sätestatud eesmärke. |
(22) |
Rootsi peaks tagama, et abisaajate suhtes võetakse asjakohased kontrollmeetmed. Kõnealuste meetmete tõhususe ja põhjapiirkondade abikava rakendamise läbipaistvuse tagamiseks peaksid kõnealused kontrollmeetmed olema võimalikult täpselt kohandatud selliste kontrollmeetmetega, mida on võetud ühise põllumajanduspoliitika alusel. |
(23) |
Ühinemisakti artiklis 142 osutatud tootmise säilitamisega seotud eesmärgi saavutamiseks ja haldustoetuse hõlbustamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. |
(24) |
Selguse huvides tuleks otsus (EL) 2018/479 kehtetuks tunnistada. Asjakohane on näha ette üleminekumeetmed seoses aruandlusega ühinemisakti artikli 142 kohase sellise toetuse kohta, mida 2018.–2022. aastal maksti vastavalt komisjoni otsusele (EL) 2018/479, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lubatud abi
1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2028 lubatakse Rootsil rakendada põllumajanduse pikaajalist abikava riigi põhjapoolsetes piirkondades, mis on loetletud I lisas.
2. Antud abi kogusumma ei tohi ületada 473,75 miljonit Rootsi krooni kalendriaasta kohta. Aastaseid maksimumsummasid käsitatakse käesoleva otsusega hõlmatud kuue kalendriaasta pikkuse perioodi jooksul antud abi aastaste keskmistena.
3. Abikategooriad ja iga kategooria tootmissektorid, lõikes 2 täpsustatud aastased keskmised maksimumsummad, sh eraldi maksimumsummad lehmapiima tootmise ja transportimise jaoks ning rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv abikategooria kohta on esitatud II lisas.
4. Abi antakse rahastamiskõlblike tootmistegurite või tootmismahtude alusel järgmiselt:
(a) |
lehmapiima tootmise puhul piima tegeliku tootmise kilogrammi kohta; |
(b) |
loomakasvatuse puhul loomühiku kohta; |
(c) |
põllu- ja aiakultuuride (sh marjad) puhul hektari kohta; |
(d) |
lehmapiima transportimise tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks. |
Tootmismahtudega seotud abi tohib anda üksnes lehmapiima tootmiseks ning mingil juhul ei tohi abi olla seotud tulevase toodanguga.
Ümberarvestuskurss loomühikuteks eri liiki kariloomade puhul on esitatud II lisas.
5. Rootsi diferentseerib abi oma põhjapoolsetes piirkondades vastavalt lõikele 3 ja II lisas esitatud piirmäärade raames ning kehtestab igal aastal abisummad tootmisteguri, kulu või tootmisühiku kohta ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmega seotud selliste objektiivsete kriteeriumide ja muude tegurite alusel, millega panustatakse ühinemisakti artikli 142 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud eesmärkide saavutamisse.
Artikkel 2
Võrdlusperioodid
Ühinemisakti artikli 142 lõike 3 esimese lõigu teises taandes osutatud võrdlusperiood on 1993. aasta nii käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud toetuse hulga kui ka selle taseme puhul.
Artikkel 3
Toetuse andmise tingimused
1. Rootsi kehtestab käesoleva otsusega ettenähtud piirides tingimused eri kategooria abisaajatele antava abi kohta. Kõnealused tingimused hõlmavad kohaldatud rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriume ning tagavad abisaajate võrdse kohtlemise.
2. Abisaajatele makstakse toetust tegelike tootmistegurite või artikli 1 lõikes 4 osutatud lehmapiima tootmise puhul, tegeliku tootmismahu alusel.
3. Toetust makstakse igal aastal, v.a toetus lehmapiima tootmise, lehmapiima transportimisabi, munakanade ja tapasigade puhul, mida on lubatud maksta igakuiste maksetena.
4. II lisas esitatud rahastamiskõlblike tootmistegurite aastase maksimumarvu või rahastamiskõlblike mahtude ületamist võetakse arvesse tootmistegurite arvu vastava vähendamisena sellel aastal, mis järgneb ületamise aastale, kui toetust makstakse iga-aastaste maksetena, või selle aasta viimasel kuul, kui toetust makstakse igakuiselt.
5. Rootsi võtab asjakohased meetmed, et vältida lõikes 4 osutatud ületamist, kui selline ületamine on tõenäoline kas ametlike või ametlikult kontrollitud statistiliste prognooside kohaselt.
6. Abisaajale tehtud enammakstud või alusetu makse tuleb sisse nõuda, arvates vastavad summad maha abisaajale järgmisel aastal makstavast toetusest, või nõutakse need muul viisil sisse sellel aastal, kui abisaajale toetust ei maksta. Alusetult makstud summad nõutakse sisse järgmise aasta 1. juuniks.
Artikkel 4
Teave ja kontrollimeetmed
1. Rootsi esitab ühinemisakti artikli 143 lõikega 2 ettenähtud teabe osana komisjonile igal aastal enne 1. juunit teabe eelneva kalendriaasta jooksul käesoleva otsuse kohaselt anud abi rakendamise kohta.
Kõnealune teave peab hõlmama eelkõige järgmist:
(a) |
selliste valdade kindlaksmääramine, kus abi maksti, üksikasjaliku maakaardi ja vajaduse korral muude andmete alusel; |
(b) |
käesoleva otsuse kohaste rahastamiskõlblike allpiirkondade aruandlusaastat hõlmav kogutoodang, väljendatuna kogustes II lisas määratletud iga toote kohta; |
(c) |
tootmistegurite ja koguste koguarv, rahastamiskõlblike tootmistegurite ja koguste arv ning toetust saanud tootmistegurite ja koguste arv II lisas määratletud tootmissektori kohta ning igas sektoris toote kaupa, sh märkusega kõigi tootmistegurite ja koguste lubatud aastaste maksimumarvu ületamiste kohta ning selliste meetmete kirjeldus, mis on võetud (kui on) selliste ületamiste kohta; |
(d) |
makstud toetus kokku, toetuse kogusumma abikategooria ja tootmisliigi kaupa, abisaajale makstud toetussummad tootmisteguri / muu ühiku kohta ning toetussummade diferentseerimise kriteeriumid allpiirkondade ja põllumajandusettevõtete või muude kaalutluste alusel; |
(e) |
kohaldatud maksesüsteem, üksikasjadega kõigi prognoosidel põhinevate ettemaksete, lõplike maksete ning täheldatud enammaksete ja nende sissenõudmise kohta; |
(f) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt käesoleva otsusega hõlmatud haldusüksustes makstud abisummad; |
(g) |
viited riiklikele õigusaktidele, mille alusel abimeedet rakendatakse. |
2. Enne 1. juunit 2028 peab Rootsi lisaks 2027. aastat hõlmavale aastaaruandele esitama komisjonile aruande, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.
Eelkõige sisaldab see aruanne järgmist:
(a) |
viieaastase ajavahemiku jooksul makstud kogutoetus ning selle jaotus abikategooriate, tootmisliikide ja allpiirkondade kaupa; |
(b) |
iga abikategooria kohta kokku tootmismahud aasta ja viieaastase perioodi jooksul, tootmistegurite arv ja rahastamiskõlblike piirkondade põllumajandustootjate sissetulekutasemed; |
(c) |
põllumajandusliku tootmise, töötlemise ja turustamise areng põhjapoolsete piirkondade sotsiaalmajanduslikus kontekstis; |
(d) |
abi mõju keskkonnakaitsele ja maaelu alalhoidmisele; |
(e) |
aruandes esitatud andmete põhised ettepanekud abi arenguks keskpikas perspektiivis. |
3. Rootsi peab esitama andmed Euroopa Liidus kasutatavate statistiliste standardite kohaselt.
4. Rootsi peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse ning abisaajate suhtes asjakohaste kontrollmeetmete kohaldamiseks.
5. Kontrollmeetmed peavad olema niipalju kui võimalik ühtlustatud liidu toetuskavade raames kohaldatavate kontrollisüsteemidega.
Artikkel 5
Muudatuste kohaldamine
1. Artiklis 4 osutatud teabe alusel ning võttes arvesse põllumajandusliku tootmise riiklikku ja liidu konteksti ning muid asjakohaseid tegureid, peab Rootsi 1. juuliks 2028 tegema komisjonile asjakohased ettepanekud käesoleva otsuse kohaselt lubatud abi andmise pikendamiseks ja muutmiseks.
2. Kui komisjon otsustab käesolevat otsust muuta eelkõige kõigi muudatuste tõttu kas ühises põllumajanduse turukorralduses või otsetoetuskavas või ka lubatud riikliku põllumajandusliku riigiabi määras, siis kohaldatakse käesoleva otsusega lubatud abi suhtes tehtud kõiki muudatusi üksnes alates sellest aastast, mis järgneb sellele, mil muudatus vastu võeti.
Artikkel 6
Kehtetuks tunnistamine
Otsus (EL) 2018/479 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõiget 2 kohaldatakse jätkuvalt selle otsuse alusel aastatel 2018–2022 antud abi suhtes.
Artikkel 7
Kohaldamine
Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
Artikkel 8
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.
Brüssel, 13. detsember 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) Komisjoni 28. veebruari 1996. aasta otsus 96/228/EÜ põllumajandustootjate aitamise pikaajalise riikliku abikava kohta Rootsi põhjapoolsetes piirkondades (EÜT L 76, 26.3.1996, lk 29).
(2) Komisjoni 8. septembri 2010. aasta otsus K(2010) 6050 Rootsi põhjapoolsetes piirkondades põllumajandustootjate toetamise pikaajalise riikliku abikava kohta.
(3) Komisjoni 20. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/479 põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Rootsi põhjapoolsetes piirkondades ELT L 79, 22.3.2018, lk 55.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
I LISA
ALLPIIRKOND 1
Lään |
Vald |
Vallaüksus |
Dalarna |
Älvdalen |
Idre |
Jämtland |
Krokom |
Hotagen |
|
Strömsund |
Frostviken |
|
Åre |
Åre |
|
|
Kall |
|
|
Undersåker |
|
Berg |
Storsjö |
|
Härjedalen |
Linsell |
|
|
Hede |
|
|
Ljusnedal |
|
|
Tännäs |
Västerbotten |
Storuman |
Tärna |
|
Sorsele |
Sorsele |
|
Dorotea |
Risbäck |
|
Vilhelmina |
Vilhelmina |
Norrbotten |
Arvidsjaur |
Arvidsjaur |
|
Arjeplog |
Arjeplog |
|
Jokkmokk |
Jokkmokk |
|
|
Porjus |
|
Pajala |
Muonionalusta |
|
|
Junosuando |
|
Gällivare |
Gällivare |
|
|
Nilivaara |
|
|
Malmberget |
|
Kiruna |
Jukkasjärvi |
|
|
Vittangi |
|
|
Karesuando |
Põllumajandusmaa allpiirkond 1 |
6 700 ha |
ALLPIIRKOND 2
Lään |
Vald |
Vallaüksus |
Dalarna |
Malung |
Lima |
|
|
Transtrand |
|
Älvdalen |
Särna |
Västernorrland |
Örnsköldsvik |
Trehörningsjö |
Jämtland |
Ragunda |
Borgvattnet |
|
|
Stugun |
|
Bräcke |
Bräcke |
|
|
Nyhem |
|
|
Håsjö |
|
|
Sundsjö |
|
|
Revsund |
|
|
Bodsjö |
|
Krokom |
Näskott |
|
|
Aspås |
|
|
Ås |
|
|
Laxsjö |
|
|
Föllinge |
|
|
Offerdal |
|
|
Alsen |
|
Strömsund |
Ström |
|
|
Alanäs |
|
|
Gåxsjö |
|
|
Hammerdal |
|
|
Bodum |
|
|
Tåsjö |
|
Åre |
Mattmar |
|
|
Mörsil |
|
|
Hallen |
|
Berg |
Berg |
|
|
Hackås |
|
|
Oviken |
|
|
Myssjö |
|
|
Åsarne |
|
|
Klövsjö |
|
|
Rätan |
|
Härjedalen |
Sveg |
|
|
Vemdalen |
|
|
Ängersjö |
|
|
Lillhärdal |
|
Östersund |
Östersund |
|
|
Frösö |
|
|
Sunne |
|
|
Näs |
|
|
Lockne |
|
|
Marieby |
|
|
Brunflo |
|
|
Kyrkås |
|
|
Lit |
|
|
Häggenås |
Västerbotten |
Vindeln |
Vindeln |
|
|
Åmsele |
|
Norsjö |
Norsjö |
|
Malå |
Malå |
|
Storuman |
Stensele |
|
Sorsele |
Gargnäs |
|
Dorotea |
Dorotea |
|
Åsele |
Åsele |
|
|
Fredrika |
|
Lycksele |
Lycksele |
|
|
Björksele |
|
|
Örträsk |
|
Skellefteå |
Boliden |
|
|
Fällfors |
|
|
Jörn |
|
|
Kalvträsk |
Norrbotten |
Jokkmokk |
Vuollerim |
|
Övertorneå |
Svanstein |
|
Pajala |
Pajala |
|
|
Korpilombolo |
|
|
Tärendö |
|
Gällivare |
Hakkas |
Põllumajandusmaa allpiirkond 2 |
46 600 ha |
ALLPIIRKOND 3
Lään |
Vald |
Vallaüksus |
Värmland |
Torsby |
Södra Finnskoga |
Dalarna |
Älvdalen |
Älvdalen |
Gävleborg |
Nordanstig |
Hassela |
|
Ljusdal |
Hamra |
|
|
Los |
|
|
Kårböle |
Västernorrland |
Ånge |
Haverö |
|
Timrå |
Ljustorp |
|
Härnösand |
Stigsjö |
|
|
Viksjö |
|
Sundsvall |
Indal |
|
|
Holm |
|
|
Liden |
|
Kramfors |
Nordingrå |
|
|
Vibyggerå |
|
|
Ullånger |
|
|
Torsåker |
|
Sollefteå |
Graninge |
|
|
Junsele |
|
|
Edsele |
|
|
Ramsele |
|
Örnsköldsvik |
Örnsköldsvik |
|
|
Anundsjö |
|
|
Skorped |
|
|
Sidensjö |
|
|
Nätra |
|
|
Själevad |
|
|
Mo |
|
|
Gideå |
|
|
Björna |
Jämtland |
Ragunda |
Ragunda |
|
Bräcke |
Hällesjö |
|
Krokom |
Rödön |
|
Strömsund |
Fjällsjö |
|
Åre |
Marby |
|
Härjedalen |
Älvros |
|
|
Överhogdal |
|
|
Ytterhogdal |
|
Östersund |
Norderö |
Västerbotten |
Nordmaling |
Nordmaling |
|
Bjurholm |
Bjurholm |
|
Robertsfors |
Bygdeå |
|
|
Nysätra |
|
Vännäs |
Vännäs |
|
Umeå |
Umeå Landsförsamling |
|
|
Tavelsjö |
|
|
Sävar |
|
Skellefteå |
Skellefteå Landsförsamling |
|
|
Kågedalen |
|
|
Byske |
|
|
Lövånger |
|
|
Burträsk |
Norrbotten |
Överkalix |
Överkalix |
|
Kalix |
Nederkalix |
|
|
Töre |
|
Övertorneå |
Övertorneå |
|
|
Hietaniemi |
|
Älvsbyn |
Älvsby |
|
Luleå |
Luleå Domkyrkoförsamling |
|
|
Örnäset |
|
|
Nederluleå |
|
|
Råneå |
|
Piteå |
Piteå Stadsförsamling |
|
|
Hortlax |
|
|
Piteå Landsförsamling |
|
|
Norrfjärden |
|
Boden |
Överluleå |
|
|
Gunnarsbyn |
|
|
Edefors |
|
|
Sävast |
|
Haparanda |
Nedertorneå-Haparanda |
|
|
Karl Gustav |
Põllumajandusmaa allpiirkond 3 |
108 650 ha |
ALLPIIRKOND 4
Lään |
Vald |
Vallaüksus |
Värmland |
Torsby |
Lekvattnet |
|
|
Nyskoga |
|
|
Norra Finnskoga |
|
|
Dalby |
|
|
Norra Ny |
|
Filipstad |
Rämmen |
|
Hagfors |
Gustav Adolf |
Dalarna |
Vansbro |
Järna |
|
|
Nås |
|
|
Äppelbo |
|
Malung |
Malung |
|
Rättvik |
Boda |
|
|
Ore |
|
Orsa |
Orsa |
|
Mora |
Våmhus |
|
|
Venjan |
|
Falun |
Bjursås |
|
Ludvika |
Säfsnäs |
Gävleborg |
Ovanåker |
Ovanåker |
|
|
Voxna |
|
Nordanstig |
Ilsbo |
|
|
Harmånger |
|
|
Jättendal |
|
|
Gnarp |
|
|
Bergsjö |
|
Ljusdal |
Ljusdal |
|
|
Färila |
|
|
Ramsjö |
|
|
Järvsö |
|
Bollnäs |
Rengsjö |
|
|
Undersvik |
|
|
Arbrå |
|
Hudiksvall |
Bjuråker |
Västernorrland |
Ånge |
Borgsjö |
|
|
Torp |
|
Timrå |
Timrå |
|
|
Hässjö |
|
|
Tynderö |
|
Härnösand |
Härnösands Domkyrkoförsamling |
|
|
Högsjö |
|
|
Häggdånger |
|
|
Säbrå |
|
|
Hemsö |
|
Sundsvall |
Sundsvalls Gustav Adolf |
|
|
Skönsmon |
|
|
Skön |
|
|
Alnö |
|
|
Sättna |
|
|
Selånger |
|
|
Stöde |
|
|
Tuna |
|
|
Attmar |
|
|
Njurunda |
|
Kramfors |
Gudmundrå |
|
|
Nora |
|
|
Skog |
|
|
Bjärtrå |
|
|
Styrnäs |
|
|
Dal |
|
|
Ytterlännäs |
|
Sollefteå |
Sollefteå |
|
|
Multrå |
|
|
Långsele |
|
|
Ed |
|
|
Resele |
|
|
Helgum |
|
|
Ådals-Liden |
|
|
Boteå |
|
|
Överlännäs |
|
|
Sånga |
|
Örnsköldsvik |
Arnäs |
|
|
Grundsunda |
Jämtland |
Ragunda |
Fors |
Västerbotten |
Umeå |
Umeå Stadsförsamling |
|
|
Teg |
|
|
Ålidhem |
|
|
Holmsund |
|
|
Hörnefors |
|
|
Holmön |
|
|
Umeå Maria |
|
Skellefteå |
Skellefteå Sankt Olov |
|
|
Skellefteå Sankt Örjan |
|
|
Bureå |
Põllumajandusmaa allpiirkond 4 |
69 050 ha |
ALLPIIRKOND 5
Lään |
Vald |
Vallaüksus |
Värmland |
Kil |
Boda |
|
Eda |
Eda |
|
|
Järnskog |
|
|
Skillingmark |
|
|
Köla |
|
Torsby |
Fryksände |
|
|
Vitsand |
|
|
Östmark |
|
Grums |
Värmskog |
|
Årjäng |
Silbodal |
|
|
Sillerud |
|
|
Karlanda |
|
|
Holmedal |
|
|
Blomskog |
|
|
Trankil |
|
|
Västra Fågelvik |
|
|
Töcksmark |
|
|
Östervallskog |
|
Sunne |
Gräsmark |
|
|
Lysvik |
|
Filipstad |
Gåsborn |
|
Hagfors |
Hagfors |
|
|
Ekshärad |
|
|
Norra Råda |
|
|
Sunnemo |
|
Arvika |
Arvika Östra |
|
|
Arvika Västra |
|
|
Stavnäs |
|
|
Högerud |
|
|
Glava |
|
|
Bogen |
|
|
Gunnarskog |
|
|
Ny |
|
|
Älgå |
|
|
Mangskog |
|
|
Brunskog |
|
Säffle |
Svanskog |
|
|
Långserud |
Dalarna |
Gagnef |
Mockfjärd |
|
|
Gagnef |
|
|
Floda |
|
Leksand |
Leksand |
|
|
Djura |
|
|
Ål |
|
|
Siljansnäs |
|
Rättvik |
Rättvik |
|
Mora |
Mora |
|
|
Sollerön |
|
Falun |
Svärdsjö |
|
|
Enviken |
Gävleborg |
Ockelbo |
Ockelbo |
|
Ovanåker |
Alfta |
|
Gävle |
Hamrånge |
|
Söderhamn |
Söderhamn |
|
|
Sandarne |
|
|
Skog |
|
|
Ljusne |
|
|
Söderala |
|
|
Bergvik |
|
|
Mo |
|
|
Trönö |
|
|
Norrala |
|
Bollnäs |
Bollnäs |
|
|
Segersta |
|
Bollnäs |
Hanebo |
|
Hudiksvall |
Hudiksvall |
|
|
Idenor |
|
|
Hälsingtuna |
|
|
Rogsta |
|
|
Njutånger |
|
|
Enånger |
|
|
Delsbo |
|
|
Norrbo |
|
|
Forsa |
|
|
Hög |
Põllumajandusmaa allpiirkond 5 |
72 300 ha |
II LISA
|
Keskmine aastane maksimumabi kuueaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2028 (mln Rootsi kroonides) |
Abikõlblike tootmistegurite piirarv aastas (1) |
Piimalehma piima tootmine ja piimalehma piima transpordi jaoks antav abi. |
|
450 000 tonni kumbki |
Emaskitsed, tapasead, emised, munakanad |
|
17 000 LÜ |
Marjad, köögiviljad ja kartulid |
|
3 660 hektarit |
ABI KOKKU |
473,75 (2) |
|
(1) Loomühikutesse (LÜ) ümberarvestamise kurss: emaskits 0,20 LÜ, munakana 0,01 LÜ, emis 0,33 LÜ ja tapasiga 0,10 LÜ.
(2) Millest võib anda maksimaalse toetuse 443,44 miljonit Rootsi krooni kategooriale: piimalehma piima tootmine ja piimalehma piima transpordi jaoks antav abi.
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/38 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2461,
14. detsember 2022,
kava „KZR INiG“ tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhiste kütuste jaoks sätestatud nõuete täitmise tõendamisel ning komisjoni rakendusotsuse (EL) 2022/603 kehtetuks tunnistamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud nõuded teatavatele kütustele, nimelt biokütustele, vedelatele biokütustele, biomasskütustele, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelatele ja gaasilistele kütustele ning ringlusse võetud süsinikupõhistele kütustele. Nende nõuetega tagatakse, et neid kütuseid saab kõnealuses direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamisel arvesse võtta ainult siis, kui need on toodetud säästvalt ja need hoiavad ära märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet võrreldes fossiilkütustega. Kõnealuse direktiivi artiklis 29 on sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid. Lisaks on direktiivi artiklis 26 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/807 (2) sätestatud kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks: i) missuguse biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste lähteaine puhul on maakasutuse kaudse muutuse risk suur ning ii) missuguste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste puhul, mis vastavad teatavatele tingimustele, võib tõendada, et maakasutuse kaudse muutuse risk on väike. Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 on sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid transpordis kasutatavate muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlusse võetud süsinikupõhiste kütuste puhul. Kõnealuse direktiivi artikli 28 lõikes 2 nõutakse, et ettevõtjad sisestaksid liidu andmebaasi teabe teatavate transpordis kasutatavate taastuvkütustega (biokütused, biogaas ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelad ja gaasilised kütused) ja ringlusse võetud süsinikupõhiste kütustega tehtud tehingute ning säästlikkuse näitajate kohta. |
(2) |
Direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud ka eeskirjad, mille alusel arvutada taastuvelektri osakaal transpordisektori eesmärkide saavutamisel. Eelkõige on kõnealuse direktiivi artikli 27 lõikes 3 sätestatud reeglid, mille alusel arvutada see osakaal juhul, kui elektrienergiat kasutatakse otse elektrisõidukite käitamiseks, ja juhul, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks. |
(3) |
Vabatahtlikel kavadel on olnud biokütuste ja vedelate biokütuste suhtes kehtestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumide järgimise tõendamisel oluline roll. Direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt võib vabatahtlikke kavasid kasutada selleks, et: i) tõendada kõigi biomassist toodetud kütuste, sealhulgas gaasiliste ja tahkekütuste vastavust kõnealuses direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele; ii) esitada täpseid andmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta; iii) tõendada muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ja ringlusevõetud süsinikupõhiste kütuste vastavust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning iv) tõendada vastavust kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 3 sätetele, mis käsitlevad taastuvelektri osakaalu arvutamist transpordisektoris. Vabatahtlikke kavasid võib kasutada ka tõendamaks, et ettevõtjad sisestavad kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikega 4 liidu või riiklikku andmebaasi täpset teavet teatavate transpordis kasutatavate taastuvkütuste ja ringlusse võetud süsinikupõhiste kütuste kohta. Lisaks saab vabatahtlikke kavasid kasutada maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimiseks. Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad võivad teenida kõiki või osa neist eesmärkidest. |
(4) |
Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikes 9 on sätestatud, et kui ettevõtja esitab tunnustamisotsusega hõlmatud ulatuses tõendeid või andmeid, mis näitavad, et säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid on täidetud, ja need tõendid või andmed on saadud vastavalt komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikule kavale, ei nõua liikmesriik tarnijalt täiendavate tõendite esitamist. |
(5) |
28. augustil 2020 esitati komisjonile taotlus tunnustada kava „KZR INiG“ direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 4 alusel. Taotluse alusel hindas komisjon seda kava ning tegi kindlaks mõned probleemid, mis ei võimaldanud kava pidada direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavaks. 25. juunil 2021. aastal uuesti esitatud kavas käsitleti neid küsimusi õigesti. Komisjoni hinnangus jõuti järeldusele, et: i) kava hõlmas piisavalt põllumajandusliku biomassi säästlikkuse kriteeriume, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5; ii) kava sisaldas täpseid andmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 10 kohaldamisel ning iii) sellega kohaldati massibilansi meetodit kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega. Komisjon leidis siiski, et kava ei hõlma piisavalt metsa biomassi säästlikkuse kriteeriume, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 6 ja 7. Seepärast tunnustati kava „KZR INiG“ komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/603 (3) üksnes direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 ja lõikes 10 sätestatud nõuetele vastavuse tõendamise osas. |
(6) |
Kava „KZR INiG“ esitajad tegid täiendavaid muudatusi, et piisavalt hõlmata ka metsa biomassi säästlikkuse kriteeriume, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 6 ja 7. 23. septembril 2022 uuesti esitatud taotluses, mis sisaldas täiendavaid muudatusi, käsitleti piisavalt kõiki varem kindlaks tehtud lahendamata küsimusi. |
(7) |
Kava „KZR INiG“ hõlmab järgmisi lähteaineid: põllumajanduslik biomass, metsa biomass ning jäätmed ja jäägid. Kava hõlmab ka kõiki kütuseliike. See kava on ülemaailmse geograafilise ulatusega ja hõlmab kogu järelevalveahelat (biometaani puhul kuni tootmisüksuseni). Komisjon on pärast 23. septembril 2022. aastal uuesti esitatud taotlust kava „KZR INiG“ uuesti hinnanud ja leidnud, et see: i) hõlmab piisavalt säästlikkuse kriteeriume, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7; ii) sisaldab täpseid andmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kohta kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 10 kohaldamisel ning iii) sellega kohaldatakse massibilansi meetodit kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega. |
(8) |
Komisjoni hinnangus ei võeta arvesse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 8 kohaselt vastu võetavat rakendusakti, (4) milles esitatakse suunised kõnealuse direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks. Seetõttu hinnatakse kava „KZR INiG“ selles osas uuesti. |
(9) |
Komisjoni rakendusmäärust (EL) 2022/996 (5) hakatakse kohaldama alles alates 30. detsembrist 2023. Kava „KZR INiG“ tuleks uue rakendusmäärusega seoses uuesti hinnata. |
(10) |
Kava „KZR INiG“ hindamise käigus leidis komisjon, et see vastab nõuetekohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning selles järgitakse direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas esitatud metodoloogilisi nõudeid. |
(11) |
Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane, et ühesainsas komisjoni õigusaktis sätestatakse terviklikult kõik säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kriteeriumid, mida kava „KZR INiG“ piisavalt hõlmab. Seepärast tuleks rakendusotsus (EL) 2022/603 asendada. |
(12) |
Tunnustatud kava „KZR INiG“ tuleks teha kättesaadavaks komisjoni Europa veebisaidil vabatahtlike kavade jaotises. |
(13) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Vabatahtliku kavaga „KZR INiG“ (edaspidi „kava“), mis esitati komisjonile tunnustamiseks 23. septembril 2022, tõendatakse kava raames auditeeritud kütuste puhul järgmisi elemente:
a) |
biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste saadetised vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele; |
b) |
ettevõtjad järgivad nõuet sisestada kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikega 4 liidu või riiklikku andmebaasi täpset teavet transpordis kasutatavate taastuvkütuste ja ringlusse võetud süsinikupõhiste kütuste kohta. |
Samuti sisaldab kava täpseid andmeid direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 10 kohase kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta niivõrd, kuivõrd sellega tagatakse, et järelevalveahela alguses asuvatelt ettevõtjatelt pärinev kogu asjakohane teave edastatakse järelevalveahela lõpuosas olevatele ettevõtjatele.
Kui komisjonile 23. septembril 2022 tunnustamiseks esitatud vabatahtliku kava „KZR INiG“ sisu muudetakse selliselt, et see võib mõjutada käesoleva otsuse alust, tuleb sellistest muudatustest komisjonile viivitamata teatada. Komisjon hindab teatatud muudatusi, et teha kindlaks, kas kava vastab endiselt piisaval määral nendele säästlikkuse kriteeriumidele, mille alusel seda tunnustatakse.
Artikkel 2
Otsust kohaldatakse kuni 16. detsembrini 2027.
Artikkel 3
Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks, kui
a) |
on selgelt tõendatud, et vabatahtliku kavaga „KZR INiG“ ei ole rakendatud käesoleva otsuse seisukohast olulisi aspekte, või kui kõnealuste aspektide osas on toimunud raskeid ja struktuurseid rikkumisi; |
b) |
vabatahtliku kava „KZR INiG“ raames ei esitata komisjonile direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõike 5 kohaseid iga-aastaseid aruandeid; |
c) |
vabatahtliku kavaga „KZR INiG“ ei rakendata sõltumatu auditi standardeid ega muid nõudeid, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 8 või artikli 30 lõikes 8 osutatud rakendusaktides, või kava muude elementide parandusi, mida peetakse jätkuva tunnustamise seisukohast oluliseks. |
Artikkel 4
Rakendusotsus (EL) 2022/603 tunnistatakse kehtetuks alates 16. detsembrist 2022.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 14. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.
(2) Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/807, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 selliste maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähteainete kindlaksmääramise osas, mille tootmise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste sertifitseerimise osas (ELT L 133, 21.5.2019, lk 1).
(3) Komisjoni 8. aprilli 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/603 kava „KZR INiG“ tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste kütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste jaoks sätestatud nõuete täitmise tõendamisel (ELT L 114, 12.4.2022, lk 185).
(4) Rakendusmäärus, millega antakse suunised direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks, sai biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse komiteelt 14. septembril 2022 positiivse arvamuse, kuid seda ei ole veel ametlikult vastu võetud.
(5) Komisjoni 14. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/996 kestlikkuskriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse vähese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta (ELT L 168, 27.6.2022, lk 1).
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/42 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2462,
14. detsember 2022,
millega muudetakse komisjoni rakendusotsust (EL) 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artiklit 16,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 6 lõike 2 kohaselt peavad laevaomanikud tagama, et ringlussevõtmisele määratud laevad võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu (edaspidi „Euroopa loetelu“), mis avaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16. |
(2) |
Euroopa loetelu on esitatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/2323 (2). |
(3) |
Leedus ja Prantsusmaal asuvatele laevade ringlussevõtu kohtadele UAB Armar ja Démonaval Recycling antud lubade kehtivused lõppesid vastavalt 19. aprillil 2022 ja 11. detsembril 2022. Leedu ja Prantsusmaa on komisjoni teavitanud, et kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 14 pikendati kõnealustele kohtadele antud laevade ringlussevõtu lube enne nende aegumist. Seetõttu tuleks nimetatud ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu kande kehtivuse lõppkuupäeva ajakohastada. |
(4) |
Bulgaaria on komisjonile teatanud, et pädev asutus on andnud kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 14 loa Bulgaaria territooriumil asuvale laevade ringlussevõtu kohale Ship and Industrial Service Ltd. Bulgaaria on esitanud komisjonile kogu asjakohase teabe kõnealuse koha lisamiseks Euroopa loetellu. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et lisada sellesse nimetatud koht. |
(5) |
Komisjonile on teatatud vastavalt Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal asuvate laevade ringlussevõtu kohtade Dales Marine Services Ltd ja Gardet & De Bezenac Recycling kontaktandmete muutumisest. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu vastavalt ajakohastada. |
(6) |
Kishorn Port Ltd on komisjonile teatanud loa muudatustest, millega piiratakse käitamist ja seatakse laevade ringlussevõtu koha käitajale tingimused. Muudatusega suurendatakse laevade lubatud maksimummõõtmeid. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu vastavalt ajakohastada. |
(7) |
Komisjon viis kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 15 lõikega 4 läbi Türgis asuva laevade ringlussevõtu koha Işıksan vahehindamise, mille käigus ei saadud kinnitust, et kõnealune ringlussevõtu koht vastaks jätkuvalt määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 13 lõike 1 asjaomastele nõuetele, eelkõige punktidele b, f ja i. Lisaks tehti kindlaks, et kõnealune ringlussevõtu koht ei ole täitnud määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 13 lõike 2 punktides a–c sätestatud nõudeid ELi liikmesriikide lipu all sõitvate laevade ringlussevõtu kohta. Lisaks ei ole võimalik kättesaadava teabe põhjal järeldada, mitu ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva, mis olid määratud ringlussevõtmiseks Işıksanis, lammutati lõplikult kõnealuses rajatises, küll aga ilmneb teabest, et selle asemel transporditi laevad lähedalasuvatesse ringlussevõtu kohtadesse, mis ei ole kantud Euroopa loetellu. Selline teguviis kujutab endast määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 13 lõike 1 punkti e nõuete rikkumist, mille kohaselt peavad Euroopa loetellu kantud ringlussevõtu kohtade käitajad võtma ELi liikmesriikide lipu all sõitvad laevad oma ringlussevõtu kohtades ringlusse vastavalt laevapõhisele ringlussevõtu kavale. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et nimetatud koht sellest välja jätta. |
(8) |
Komisjon on hinnanud õnnetuste uurimist ja nende algpõhjuste analüüsi kahe surmaga lõppenud õnnetuse puhul, mis leidsid aset 2021. aasta veebruaris ja 2022. aasta juunis ühes teises Türgis asuvas laevade ringlussevõtu kohas Simsekleris. Hindamisel jõuti järeldusele, et õnnetusi ei põhjustanud vaid üksikud teod, aga ka organisatsioonilised tegurid, millele laevatehas peaks keskenduma oma riskijuhtimise parandamiseks. Lisaks sisaldas rajatisele 2021. aasta juunis edastatud aruanne esimese surmaga lõppenud õnnetuse kohta mitut konkreetset soovitust töötajate ohutuse parandamiseks. Ringlussevõtu koht ei järginud komisjoni taotlust hoida teda kursis selles vallas võetud meetmetega. Seega ei ole kõnealune ringlussevõtu koht täitnud määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 13 lõike 1 asjakohaseid nõudeid, eelkõige punkte b, f ja i. Seetõttu tuleks Euroopa loetelu ajakohastada, et nimetatud koht sellest välja jätta. |
(9) |
Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2016/2323 vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1257/2013 artikliga 25 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2016/2323 lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 14. detsember 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 330, 10.12.2013, lk 1.
(2) Komisjoni 19. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119).
LISA
„LISA
Määruse (EL) nr 1257/2013 artiklis 16 osutatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu
A OSA
Liikmesriikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad
Ringlussevõtukoha nimi |
Ringlussevõtumeetod |
Ringlussevõtuks sobivate laevade tüüp ja suurus |
Piirangud ja tingimused, mille alusel laevade ringlussevõtu kohta käitatakse, sh seoses ohtlike jäätmete käitlemisega |
Pädeva asutuse poolt laeva ringlussevõtu kavale sõnaselgelt või vaikimisi antava heakskiidu menetluse üksikasjad (1) |
Maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht, mis arvutatakse kõnealuses ringlussevõtukohas konkreetsel aastal ringlusse võetud laevade summaarse massina tühimassi tonnides (LDT (2)) |
Euroopa loetelu kande kehtivuse lõppkuupäev (3) |
||||||||||
BELGIA |
||||||||||||||||
Tel +32 92512521 E-post: peter.wyntin@galloo.com |
Kai ääres (sadamabasseinis), kaldpinnal |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 265 meetrit Laius: 37 meetrit Süvis: 12,5 meetrit |
|
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 30 päeva |
34 000 (4) |
31. märts 2025 |
||||||||||
BULGAARIA |
||||||||||||||||
Tel + 359 888 334114 E-post: d_kondov@yahoo.co.uk |
Kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 140 meetrit Laius: 16 meetrit Süvis: 6 meetrit Tühja laeva kaal: 1 800 tonni |
Piirangud ja tingimused on sätestatud jäätmekäitlusloas (otsus nr 03-DO-655–00/25.1.2019). |
Sõnaselge heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 30 päeva. Heakskiitva otsuse tegemiseks pädev asutus on laevade ringlussevõtukoha piirkondliku keskkonna- ja veeinspektsiooni direktor. |
12 500 (5) |
25. jaanuar 2024 |
||||||||||
TAANI |
||||||||||||||||
www.fayard.dk Tel +45 75920000 E-post: fayard@fayard.dk |
Kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 415 meetrit Laius: 90 meetrit Süvis: 7,8 meetrit |
Laevade ringlussevõtu koha tegevust reguleeritakse vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja Kerteminde omavalitsuse poolt 7. novembril 2018 väljastatud keskkonnaloas sätestatud tingimustele. Keskkonnaluba hõlmab töötundide, eritöötingimuste ning jäätmete käitlemise ja ladustamisega seotud tingimusi ning sisaldab ka tingimust, et tegevus peab toimuma kuivdokis. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 14 päeva |
0 (6) |
7. november 2023 |
||||||||||
www.fornaes.com Tel +45 86326393 E-post: recycling@fornaes.dk |
Kai ääres, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 150 meetrit Laius: 25 meetrit Süvis: 7 meetrit Kogumahutavus: 10 000 |
Norddjursi omavalitsusel on õigus suunata ohtlikud jäätmed keskkonna seisukohalt heakskiidetud vastuvõtukohta. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 14 päeva |
30 000 (7) |
12. mai 2026 |
||||||||||
www.jatob.dk Tel +45 86681689 E-post: post@jatob.dk mathias@jatob.dk |
Kai ääres, ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 150 meetrit Laius: 30 meetrit Süvis: 6 meetrit |
Jäätmefraktsioonide käitlemine ja ladustamine toimub keskkonnaloa alusel. Ohtlikke jäätmeid tohib ringlussevõtukohas vaheladustada kuni ühe aasta. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 14 päeva |
13 000 (8) |
9. märts 2025 |
||||||||||
www.modernamericanrecyclingservices.com/ E-post: kim@mars-eu.dk |
Ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 290 meetrit Laius: 90 meetrit Süvis: 14 meetrit |
Tingimused, mille alusel laevade ringlussevõtu kohta käitatakse, on kindlaks määratud Frederikshavni omavalitsuse poolt 9. märtsil 2018 väljastatud keskkonnaloas. Frederikshavni omavalitsusel on õigus suunata ohtlikud jäätmed keskkonna seisukohalt heakskiidetud vastuvõtukohta. Ringlussevõtukohas ei tohi ohtlikke jäätmeid ladustada kauem kui ühe aasta jooksul. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 14 päeva |
0 (9) |
23. august 2023 |
||||||||||
www.smedegaarden.net Tel +45 75128888 E-post: m@smedegaarden.net |
Kai ääres, ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 200 meetrit* Laius: 48 meetrit Süvis: 7,5 meetrit (* Kui pikkus > 170 meetrit, on vaja Esbjergi omavalitsuse nõusolekut) |
Tingimused, mille alusel laevade ringlussevõtu kohta käitatakse, on kindlaks määratud Esbjergi omavalitsuse poolt 4. juunil 2015 väljastatud keskkonnaloas. Esbjergi omavalitsusel on õigus suunata ohtlikud jäätmed keskkonna seisukohalt heakskiidetud vastuvõtukohta. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 14 päeva |
20 000 (10) |
11. märts 2026 |
||||||||||
www.stenarecycling.dk Tel +45 20699190 E-post: jakob.kristensen@stenarecycling.com |
Kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed:
|
Tingimused, mille alusel laevade ringlussevõtu kohta käitatakse, on kindlaks määratud Esbjergi omavalitsuse poolt 5. oktoobril 2017 väljastatud keskkonnaloas. Esbjergi omavalitsusel on õigus suunata ohtlikud jäätmed keskkonna seisukohalt heakskiidetud vastuvõtukohtadesse, mis on sätestatud laevade ringlussevõtu kohale väljastatud keskkonnaloas. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 14 päeva |
0 (11) |
7. veebruar 2024 |
||||||||||
EESTI |
||||||||||||||||
Tel +372 6102933 Faks +372 6102444 E-post: refonda@blrt.ee www.refonda.ee |
Ujuvilolekus kai ääres ja ujuvdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 197 meetrit Laius: 32 meetrit Süvis: 9,6 meetrit |
Jäätmeluba nr KL-511809. Ohtlike jäätmete käitlemise luba nr 0546. Vene-Balti sadama eeskirjad, laevade ringlussevõtu käsiraamat MSR-Refonda. Keskkonnajuhtimissüsteem, jäätmekäitlus EP 4.4.6–1-13. Ringlussevõtukoht võib võtta ringlusse ainult selliseid ohtlikke materjale, mille jaoks tal on luba. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 30 päeva |
24 364 (12) |
15. veebruar 2026 |
||||||||||
HISPAANIA |
||||||||||||||||
Tel +34 944971552 E-post: dina@dinascrapping.com www.redena.es |
Kai ääres, lammutusrambil |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 120 meetrit Laius: 20 meetrit Süvis: 6 meetrit |
Piirangud on esitatud integreeritud keskkonnaloas. |
Vaikimisi antud heakskiit. Heakskiidu saamiseks pädev asutus on selle autonoomse piirkonna keskkonnaasutus, kus ringlussevõtukoht asub. |
2 086 (13) |
3. märts 2026 |
||||||||||
Tel +34 630144416 E-post: abarredo@ddr-vessels.com |
Kai ääres, lammutusrambil |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 169,9 meetrit (Sellest suuremad laevad, mille ümberminekumoment rambil on null või negatiivne, võib heaks kiita sõltuvalt põhjaliku teostatavusuuringu tulemustest.) Laius: 25 meetrit |
Piirangud on esitatud integreeritud keskkonnaloas. |
Vaikimisi antud heakskiit. Heakskiidu saamiseks pädev asutus on selle autonoomse piirkonna keskkonnaasutus, kus ringlussevõtukoht asub. |
3 600 (14) |
28. juuli 2025 |
||||||||||
PRANTSUSMAA |
||||||||||||||||
Tel +33 (0)769791280 E-post: patrick@demonaval-recycling.fr |
Kai ääres, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 140 meetrit Laius: 25 meetrit Süvis: 5 meetrit |
Keskkonnaalased piirangud on esitatud prefekti loas. |
Sõnaselge heakskiit – kinnitusotsuse tegemiseks pädev asutus on keskkonnaministeerium. |
1 500 (15) |
21. september 2027 |
||||||||||
Tel +33 235951634 E-post: normandie@baudelet.fr |
Ujuvilolekus ja ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 150 meetrit Laius: 18 meetrit Süvis: 7 meetrit LDT: 7 000 |
Keskkonnaalased piirangud on esitatud prefekti loas. |
Sõnaselge heakskiit – kinnitusotsuse tegemiseks pädev asutus on keskkonnaministeerium. |
7 730 (16) |
29. detsember 2026 |
||||||||||
Tel +33 556905800 E-post: maintenance@bordeaux-port.fr |
Kai ääres, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 240 meetrit Laius: 37 meetrit Süvis: 17 meetrit |
Keskkonnaalased piirangud on esitatud prefekti loas. |
Sõnaselge heakskiit – kinnitusotsuse tegemiseks pädev asutus on keskkonnaministeerium. |
9 000 (17) |
27. september 2026 |
||||||||||
Tel +33 298011106 E-post: navaleo@navaleo.fr |
Kai ääres, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 225 meetrit Laius: 34 meetrit Süvis: 27 meetrit |
Keskkonnaalased piirangud on esitatud prefekti loas. |
Sõnaselge heakskiit – kinnitusotsuse tegemiseks pädev asutus on keskkonnaministeerium. |
15 000 (18) |
19. juuni 2025 |
||||||||||
ITAALIA |
||||||||||||||||
Tel +39 10251561 E-post: segreteria@sgdp.it; sangiorgiodelporto@legalmail.it www.sgdp.it |
Kai ääres, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 350 meetrit Laius: 75 meetrit Süvis: 16 meetrit Kogumahutavus: 130 000 |
Piirangud on esitatud integreeritud keskkonnaloas. |
Sõnaselge heakskiit |
38 564 (19) |
6. juuni 2023 |
||||||||||
LÄTI |
||||||||||||||||
Tel +371 29410506 E-post: galaksisn@inbox.lv |
Kai ääres (sadamabasseinis), kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 165 meetrit Laius: 22 meetrit Süvis: 7 meetrit Kogumahutavus: 12 000 |
Vt riiklik luba nr LI12IB0053. |
Sõnaselge heakskiit – kirjalik teade 30 tööpäeva pärast |
0 (20) |
17. juuli 2024 |
||||||||||
LEEDU |
||||||||||||||||
Tel +370 46365776 Faks +370 46365776 E-post: uab.apk@gmail.com |
Kai ääres (sadamabasseinis) |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 130 meetrit Laius: 35 meetrit Süvis: 10 meetrit Kogumahutavus: 3 500 |
Vt riiklik luba nr TL-KL.1–15/2015. |
Sõnaselge heakskiit – kirjalik teade 30 tööpäeva pärast |
1 500 (21) |
12. märts 2025 |
||||||||||
Tel +370 68532607 E-post: armar.uab@gmail.com |
Kai ääres (sadamabasseinis) |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 80 meetrit Laius: 16 meetrit Süvis: 5 meetrit Kogumahutavus: 1 500 |
Vt riiklik luba nr TL-KL.1–51/2017. |
Sõnaselge heakskiit – kirjalik teade 30 tööpäeva pärast |
3 910 (22) |
12. aprill 2027 |
||||||||||
Tel +370 63069903 E-post: uabdemeksa@gmail.com |
Kai ääres (sadamabasseinis) |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 58 meetrit Laius: 16 meetrit Süvis: 5 meetrit Kogumahutavus: 3 500 |
Vt riiklik luba nr TL-KL.1–64/2019. |
Sõnaselge heakskiit – kirjalik teade 30 tööpäeva pärast |
0 (23) |
22. mai 2024 |
||||||||||
Tel +370 46483940/483891 Faks +370 46483891 E-post: refonda@wsy.lt |
Kai ääres (sadamabasseinis) |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 230 meetrit Laius: 55 meetrit Süvis: 14 meetrit Kogumahutavus: 70 000 |
Vt riiklik luba nr (11.2)-30–161/2011/TL-KL.1–18/2015. |
Sõnaselge heakskiit – kirjalik teade 30 tööpäeva pärast |
20 140 (24) |
30. aprill 2025 |
||||||||||
MADALMAAD |
||||||||||||||||
Tel +31 181234353 E-post: MZoethout@damenverolme.com |
Kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 400 meetrit Laius: 90 meetrit Süvis: 12 meetrit Kõrgus: 90 meetrit |
Kohal on tegevusluba, mis sisaldab piiranguid ja tingimusi keskkonnahoidlikuks tegevuseks. |
Sõnaselge heakskiit |
0 (25) |
21. mai 2026 |
||||||||||
Tel +31 235581937 E-post: info@decomamsterdam.eu |
Ettevalmistav tegevus kai ääres, lammutamiseks tõstetakse kaldale |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 240 meetrit Laius: 50 meetrit Süvis: 9 meetrit |
Kohal on tegevusluba, mis sisaldab piiranguid ja tingimusi keskkonnahoidlikuks tegevuseks. |
Sõnaselge heakskiit |
17 500 (26) |
5. oktoober 2026 |
||||||||||
Tel +31 113352510 E-post: info@hsd.nl |
Ettevalmistav tegevus kai ääres, lammutamiseks tõstetakse kaldale |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 175 meetrit Laius: 40 meetrit Süvis: 10 meetrit |
Kohal on tegevusluba, mis sisaldab piiranguid ja tingimusi keskkonnahoidlikuks tegevuseks. |
Sõnaselge heakskiit |
30 000 (27) |
26. jaanuar 2026 |
||||||||||
Tel +31 113351710 E-post: slf@sagro.nl |
Ettevalmistav tegevus kai ääres, lammutamiseks tõstetakse kaldale |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 120 meetrit Laius: 20 meetrit Süvis: 6 meetrit |
Kohal on tegevusluba, mis sisaldab piiranguid ja tingimusi keskkonnahoidlikuks tegevuseks. |
Sõnaselge heakskiit |
15 000 (28) |
28. märts 2024 |
||||||||||
Tel +31 180463990 E-post: gsnoek@sloperij-nederland.nl |
Kai ääres (sadamabasseinis) ja ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 200 meetrit Laius: 33 meetrit Süvis: 5,5 meetrit Kõrgus: 45 meetrit (Botlekbridge) |
Kohal on tegevusluba, mis sisaldab piiranguid ja tingimusi keskkonnahoidlikuks tegevuseks. Ettevalmistav tegevus toimub kai ääres, kuni laevakere saab haalata ellingule vintsiga, mille tõmbejõud on 2 000 tonni. |
Sõnaselge heakskiit |
17 500 (29) |
12. mai 2026 |
||||||||||
NORRA |
||||||||||||||||
https://adrs.no/ |
Kai ääres, ellingul, kuivdokis, sadamabasseinis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 360 meetrit Laius: piiramata Süvis: piiramata |
Vt riiklik luba nr 2019.0501.T. |
Sõnaselge heakskiit |
0 (30) |
1. oktoober 2024 |
||||||||||
https://afgruppen.no/selskaper/af-offshore-decom/ |
Kai ääres |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 290 meetrit Laius: piiramata Süvis: piiramata |
Vt riiklik luba nr 2005.0038.T. |
Sõnaselge heakskiit |
31 000 (31) |
28. jaanuar 2024 |
||||||||||
www.greenyard.no |
Kuivdokis (sisetingimustes), ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 230 meetrit Laius: 25 meetrit Süvis: 20 meetrit |
Vt riiklik luba nr 2018.0833.T. Suured demonteerimistööd tuleb teha siseruumides. Väljas on lubatud teha ainult väikeseid demonteerimis- ja lõikamistöid, mis on vajalikud laevade mahutamiseks siseruumidesse. Lisateabe saamiseks vt luba. |
Sõnaselge heakskiit |
0 (32) |
28. jaanuar 2024 |
||||||||||
www.kleven.no |
Kai ääres, ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 170 meetrit Laius: 35 meetrit Süvis: piiramata |
Vt riiklik luba nr 2021.0011.T. |
Sõnaselge heakskiit |
0 (33) |
9. aprill 2026 |
||||||||||
Tel +47 40039479, E-post: knut@fosengjenvinning.no |
Kai ääres |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad, välja arvatud süsivesinike kaevandamiseks kasutatud puurplatvormid ja laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 150 meetrit Laius: 20 meetrit Süvis: 7 meetrit |
Vt riiklik luba nr 2006.0250.T. |
Sõnaselge heakskiit |
8 000 (34) |
9. jaanuar 2024 |
||||||||||
www.akersolutions.com |
Kai ääres (sadamabasseinis), ellingul |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 230 meetrit Laius: piiramata Süvis: piiramata |
Vt riiklik luba nr 2013.0111.T. |
Sõnaselge heakskiit |
43 000 (35) |
28. jaanuar 2024 |
||||||||||
www.lutelandetoffshore.com |
Kai ääres |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: piiramata Süvis: piiramata |
Vt riiklik luba nr 2014.0646.T. |
Sõnaselge heakskiit |
14 000 (36) |
28. jaanuar 2024 |
||||||||||
www.norscrap.no |
Kai ääres, ujuvellingul, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 150 meetrit Laius: 34 meetrit Süvis: piiramata |
Vt riiklik luba nr 2017.0864.T. Maksimaalselt 8 000 LDTd ujuvellingul. Selliste laevade kaalu, mille tühimass on üle 8 000 LDT, tuleb enne ellingule tõmbamist vähendada. |
Sõnaselge heakskiit |
4 500 (37) |
1. märts 2024 |
||||||||||
SOOME |
||||||||||||||||
Tel +358 244511 E-post: try@turkurepairyard.com |
Kai ääres, kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 250 meetrit Laius: 40 meetrit Süvis: 7,9 meetrit |
Piirangud on esitatud riiklikus keskkonnaloas. |
Sõnaselge heakskiit |
20 000 (38) |
1. oktoober 2023 |
||||||||||
ÜHENDKUNINGRIIK – PÕHJA-IIRIMAA |
||||||||||||||||
Tel +44 2890534189 Faks +44 2890458515 E-post: Eoghan.Rainey@harland-wolff.com |
Kuivdokis ja sadamabasseinis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 556 meetrit Laius: 93 meetrit Süvis: 7,5 meetrit Dedveit: 550 000 |
Koht on heaks kiidetud jäätmekäitluslitsentsiga (loa number LN/20/11), millega piiratakse toiminguid ja seatakse tingimused ringlussevõtukoha käitajale. |
Sõnaselge heakskiit |
12 000 (39) |
16. juuni 2025 |
B OSA
Kolmandates riikides asuvad laevade ringlussevõtu kohad
Ringlussevõtukoha nimi |
Ringlussevõtumeetod |
Ringlussevõtuks sobivate laevade tüüp ja suurus |
Piirangud ja tingimused, mille alusel laevade ringlussevõtu kohta käitatakse, sh seoses ohtlike jäätmete käitlemisega |
Pädeva asutuse poolt laeva ringlussevõtu kavale sõnaselgelt või vaikimisi antava heakskiidu menetluse üksikasjad (40) |
Maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht, mis arvutatakse kõnealuses ringlussevõtukohas konkreetsel aastal ringlusse võetud laevade summaarse massina tühimassi tonnides (LDT (41)) |
Euroopa loetelu kande kehtivuse lõppkuupäev (42) |
||||||||||
TÜRGI |
||||||||||||||||
Tel +90 23261821 07-08-09 E-post: info@avsargemiltd.com |
Maabumismeetod |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad, välja arvatud puurplatvormid. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: 50 meetrit Süvis: 15 meetrit |
Ringlussevõtukohal on keskkonna- ja linnaplaneerimisministeeriumi välja antud laevade lammutamise luba ning transpordi- ja taristuministeeriumi välja antud laevade lammutamise loatunnistus, mis sisaldavad piiranguid ja tingimusi, mille kohaselt ringlussevõtukoht tegutseb. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 15 päeva. Laeva ringlussevõtu kava on üks osa dokumentidest, uuringutest ja lubadest/litsentsidest, mis esitatakse pädevatele asutustele laevade lammutamise loa saamiseks. Laeva ringlussevõtu kava ei kiideta selgesõnaliselt heaks ega lükata tagasi eraldiseisva dokumendina. |
54 224 (43) |
2. detsember 2025 |
||||||||||
Tel +90 2326182162 E-post: pamirtaner@egecelik.com |
Maabumismeetod |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: 50 meetrit Süvis: 15 meetrit |
Ringlussevõtukohal on keskkonna- ja linnaplaneerimisministeeriumi välja antud laevade lammutamise luba ning transpordi- ja taristuministeeriumi välja antud laevade lammutamise loatunnistus, mis sisaldavad piiranguid ja tingimusi, mille kohaselt ringlussevõtukoht tegutseb. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 15 päeva. Laeva ringlussevõtu kava on üks osa dokumentidest, uuringutest ja lubadest/litsentsidest, mis esitatakse pädevatele asutustele laevade lammutamise loa saamiseks. Laeva ringlussevõtu kava ei kiideta selgesõnaliselt heaks ega lükata tagasi eraldiseisva dokumendina. |
55 503 (44) |
12. veebruar 2025 |
||||||||||
Tel +90 2326182030 E-post: info@leyal.com.tr |
Maabumismeetod |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: 100 meetrit Süvis: 15 meetrit |
Ringlussevõtukohal on keskkonna- ja linnaplaneerimisministeeriumi välja antud laevade lammutamise luba ning transpordi- ja taristuministeeriumi välja antud laevade lammutamise loatunnistus, mis sisaldavad piiranguid ja tingimusi, mille kohaselt ringlussevõtukoht tegutseb. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 15 päeva. Laeva ringlussevõtu kava on üks osa dokumentidest, uuringutest ja lubadest/litsentsidest, mis esitatakse pädevatele asutustele laevade lammutamise loa saamiseks. Laeva ringlussevõtu kava ei kiideta selgesõnaliselt heaks ega lükata tagasi eraldiseisva dokumendina. |
64 815 (45) |
9. detsember 2023 |
||||||||||
Tel +90 2326182065 E-post: demtas@leyal.com.tr |
Maabumismeetod |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: 63 meetrit Süvis: 15 meetrit |
Ringlussevõtukohal on keskkonna- ja linnaplaneerimisministeeriumi välja antud laevade lammutamise luba ning transpordi- ja taristuministeeriumi välja antud laevade lammutamise loatunnistus, mis sisaldavad piiranguid ja tingimusi, mille kohaselt ringlussevõtukoht tegutseb. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 15 päeva. Laeva ringlussevõtu kava on üks osa dokumentidest, uuringutest ja lubadest/litsentsidest, mis esitatakse pädevatele asutustele laevade lammutamise loa saamiseks. Laeva ringlussevõtu kava ei kiideta selgesõnaliselt heaks ega lükata tagasi eraldiseisva dokumendina. |
57 275 (46) |
9. detsember 2023 |
||||||||||
Tel +90 2326182105 E-post: oge@ogegemi.com www.ogegemi.com |
Maabumismeetod |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: 70 meetrit Süvis: 15 meetrit |
Ringlussevõtukohal on keskkonna- ja linnaplaneerimisministeeriumi välja antud laevade lammutamise luba ning transpordi- ja taristuministeeriumi välja antud laevade lammutamise loatunnistus, mis sisaldavad piiranguid ja tingimusi, mille kohaselt ringlussevõtukoht tegutseb. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 15 päeva. Laeva ringlussevõtu kava on üks osa dokumentidest, uuringutest ja lubadest/litsentsidest, mis esitatakse pädevatele asutustele laevade lammutamise loa saamiseks. Laeva ringlussevõtu kava ei kiideta selgesõnaliselt heaks ega lükata tagasi eraldiseisva dokumendina. |
62 471 (47) |
12. veebruar 2025 |
||||||||||
Tel +90 2326182092 E-post: info@sokship.com |
Maabumismeetod |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: piiramata Laius: 90 meetrit Süvis: 15 meetrit |
Ringlussevõtukohal on keskkonna- ja linnaplaneerimisministeeriumi välja antud laevade lammutamise luba ning transpordi- ja taristuministeeriumi välja antud laevade lammutamise loatunnistus, mis sisaldavad piiranguid ja tingimusi, mille kohaselt ringlussevõtukoht tegutseb. |
Vaikimisi antud heakskiit, läbivaatamisaeg kuni 15 päeva. Laeva ringlussevõtu kava on üks osa dokumentidest, uuringutest ja lubadest/litsentsidest, mis esitatakse pädevatele asutustele laevade lammutamise loa saamiseks. Laeva ringlussevõtu kava ei kiideta selgesõnaliselt heaks ega lükata tagasi eraldiseisva dokumendina. |
66 167 (48) |
12. veebruar 2025 |
||||||||||
ÜHENDKUNINGRIIK |
||||||||||||||||
Tel +44 1314543380; + 44 7834 658 588 E-post: Phil@dalemarine.co.uk |
Kuivdokis ja sadamabasseinis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad, välja arvatud puurplatvormid. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 165 meetrit Laius: 20 meetrit Süvis: 7,7 meetrit |
Koht on heaks kiidetud jäätmekäitluslitsentsiga (loa number WML/L/1157331), millega piiratakse toiminguid ja seatakse tingimused ringlussevõtukoha käitajale. |
Sõnaselge heakskiit |
5 019 (49) |
22. mai 2027 |
||||||||||
Tel +44 1397773840 E-post: enquiries@kishornportltd.com alasdair@kishornportltd.com frank@fergusontransport.co.uk |
Kuivdokis |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed: Pikkus: 160 meetrit Laius: 160 meetrit Süvis: 13,8 meetrit LDT: 26 448 |
Koht on heaks kiidetud jäätmekäitluslitsentsiga (lubade numbrid „WML/L/1175043 Modification“ 01 ja „WML/L/1175043 Modification 02“), millega piiratakse toiminguid ja seatakse tingimused ringlussevõtukoha käitajale. |
Sõnaselge heakskiit |
38 148 (50) |
22. mai 2027 |
||||||||||
AMEERIKA ÜHENDRIIGID |
||||||||||||||||
Tel +1 9568312299 E-post: chris.green@internationalshipbreaking.com robert.berry@internationalshipbreaking.com |
Kai ääres (sadamabasseinis), kaldpinnal |
Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud laevad. Laeva maksimaalmõõtmed:
|
Tingimused, mille alusel ringlussevõtukohal on lubatud tegutseda, on kindlaks määratud lubades ja sertifikaatides, mille on ringlussevõtukohale väljastanud keskkonnakaitseamet, Texase keskkonnakvaliteedi komisjon, Texase maa-amet ja Ameerika Ühendriikide Rannikuvalve. USA toksiliste ainete kontrolli seadusega on keelatud USAsse importida välisriigi lipu all sõitvaid laevu, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB) suuremas kontsentratsioonis kui 50 miljondikku. Ringlussevõtukohas on kaks ellingut rampidega lõplikuks laevade ringlussevõtuks (idapoolne elling (East Slip) ja läänepoolne elling (West Slip)). ELi liikmesriikide lipu all sõitvate laevade ringlussevõtt toimub üksnes idapoolse ellingu rambil. |
Ameerika Ühendriikide õigusaktidega ei ole praegu ette nähtud laeva ringlussevõtu kava heakskiitmisega seotud menetlust. |
120 000 (51) |
9. detsember 2023 |
(1) Vastavalt määruse (EL) nr 1257/2013 (laevade ringlussevõtu kohta) artikli 7 lõikele 3.
(2) Vastavalt määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 32 lõike 1 punkti a kolmandale lausele.
(3) Euroopa loetelu kande kehtivuse lõppkuupäev vastab liikmesriigi laevade ringlussevõtu kohale antud loa kehtivuse lõppkuupäevale.
(4) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 50 000 LDTd aastas.
(5) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 12 500 LDTd aastas.
(6) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 30 000 LDTd aastas.
(7) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 50 000 LDTd aastas.
(8) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 30 000 LDTd aastas.
(9) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 200 000 LDTd aastas.
(10) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 50 000 LDTd aastas.
(11) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 45 000 LDTd aastas.
(12) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 36 000 LDTd aastas.
(13) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 6 000 LDTd aastas.
(14) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 60 000 LDTd aastas.
(15) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 15 000 LDTd aastas.
(16) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 12 000 LDTd aastas.
(17) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 23 000 LDTd aastas.
(18) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 40 000 LDTd aastas.
(19) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 60 000 LDTd aastas.
(20) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 10 000 LDTd aastas.
(21) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 30 000 LDTd aastas.
(22) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 6 000 LDTd aastas.
(23) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 10 000 LDTd aastas.
(24) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 45 000 LDTd aastas.
(25) Loa kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 100 000 LDTd aastas.
(26) Loa kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 47 500 LDTd aastas.
(27) Loa kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 100 000 LDTd aastas.
(28) Loa kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 100 000 LDTd aastas.
(29) Loa kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 40 000 LDTd aastas.
(30) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 75 000 LDTd aastas.
(31) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 75 000 LDTd aastas.
(32) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 30 000 LDTd aastas.
(33) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 30 000 LDTd aastas.
(34) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 10 000 LDTd aastas.
(35) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 85 000 LDTd aastas.
(36) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 200 000 LDTd aastas.
(37) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 100 000 LDTd aastas.
(38) Esitatud teabe kohaselt on ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht 40 000 LDTd aastas.
(39) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 300 000 LDTd aastas.
(40) Vastavalt määruse (EL) nr 1257/2013 (laevade ringlussevõtu kohta) artikli 7 lõikele 3.
(41) Vastavalt määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 32 lõike 1 punkti a kolmandale lausele.
(42) Kolmandas riigis asuva laevade ringlussevõtu koha kanne Euroopa loetelus kehtib viis aastat alates kuupäevast, mil jõustub asjaomane komisjoni rakendusotsus, millega nähakse ette kõnealuse ringlussevõtukoha loetellu kandmine, kui ei ole sätestatud teisiti.
(43) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 60 000 LDTd aastas.
(44) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 60 000 LDTd aastas.
(45) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 80 000 LDTd aastas.
(46) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 70 000 LDTd aastas.
(47) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 90 000 LDTd aastas.
(48) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 100 000 LDTd aastas.
(49) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 7 275 LDTd aastas.
(50) Loa kohaselt tohib ringlussevõtukoht võtta ringlusse maksimaalselt 38 148 LDTd aastas.
(51) Ringlussevõtukoha teoreetiline maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht on 120 000 LDTd aastas.“
Parandused
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/71 |
Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsuse 2014/194/EL (Euroopa Liidu ja Islandi Vabariigi vahelisele lepingule, mis käsitleb Islandi Vabariigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju, liidu nimel allakirjutamise kohta) parandus
Sisukorras ja leheküljel 2 pealkirjas, põhjenduses 2 ja artiklis 1
asendatakse
„Islandi Vabariigi“
järgmisega:
„Islandi“.
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/72 |
Komisjoni 23. juuni 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/978 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes) parandus
Leheküljel 77 II lisas esitatud muudatuses, mis on tehtud rakendusmääruse (EL) 2019/159 IV lisa osas IV.1 olevas tabelis, toote 9 kirjes,
asendatakse:
„9 |
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad |
7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80 |
Korea Vabariik |
47 773,95 |
47 773,95 |
46 735,39 |
47 254,67 |
49 549,16 |
49 549,16 |
49 010,58 |
49 010,58 |
25 % |
09.8846 |
Taiwan |
44 302,39 |
44 302,39 |
43 339,29 |
43 820,84 |
45 948,59 |
45 948,59 |
45 449,15 |
45 449,15 |
25 % |
09.8847 |
|||
India |
29 610,23 |
29 610,23 |
28 966,53 |
29 288,38 |
30 710,50 |
30 710,50 |
30 376,69 |
30 376,69 |
25 % |
09.8848 |
|||
Lõuna-Aafrika |
25 765,68 |
25 765,68 |
25 205,56 |
25 485,62 |
26 723,10 |
26 723,10 |
26 432,63 |
26 432,63 |
25 % |
09.8853 |
|||
Ameerika Ühendriigid |
24 090,93 |
24 090,93 |
23 567,21 |
23 829,07 |
24 986,11 |
24 986,11 |
24 714,52 |
24 714,52 |
25 % |
09.8849 |
|||
Türgi |
20 046,66 |
20 046,66 |
19 610,86 |
19 828,76 |
20 791,56 |
20 791,56 |
20 565,57 |
20 565,57 |
25 % |
09.8850 |
|||
Malaisia |
12 700,45 |
12 700,45 |
12 424,35 |
12 562,40 |
13 172,38 |
13 172,38 |
13 029,20 |
13 029,20 |
25 % |
09.8851 |
|||
Muud riigid |
50 944,84 |
50 944,84 |
49 837,34 |
50 391,09 |
52 837,87 |
52 837,87 |
52 263,55 |
52 263,55 |
25 % |
11“ |
järgmisega:
„9 |
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad |
7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80 |
Korea Vabariik |
47 773,95 |
47 773,95 |
46 735,39 |
47 254,67 |
49 549,16 |
49 549,16 |
49 010,58 |
49 010,58 |
25 % |
09.8846 |
Taiwan |
44 302,39 |
44 302,39 |
43 339,29 |
43 820,84 |
45 948,59 |
45 948,59 |
45 449,15 |
45 449,15 |
25 % |
09.8847 |
|||
India |
29 610,23 |
29 610,23 |
28 966,53 |
29 288,38 |
30 710,50 |
30 710,50 |
30 376,69 |
30 376,69 |
25 % |
09.8848 |
|||
Lõuna-Aafrika |
25 765,68 |
25 765,68 |
25 205,56 |
25 485,62 |
26 723,10 |
26 723,10 |
26 432,63 |
26 432,63 |
25 % |
09.8853 |
|||
Ameerika Ühendriigid |
24 090,93 |
24 090,93 |
23 567,21 |
23 829,07 |
24 986,11 |
24 986,11 |
24 714,52 |
24 714,52 |
25 % |
09.8849 |
|||
Türgi |
20 046,66 |
20 046,66 |
19 610,86 |
19 828,76 |
20 791,56 |
20 791,56 |
20 565,57 |
20 565,57 |
25 % |
09.8850 |
|||
Muud riigid |
63 645,29 |
63 645,29 |
62 261,69 |
62 953,49 |
66 010,25 |
66 010,25 |
65 292,75 |
65 292,75 |
25 % |
11“ |
Leheküljel 85 II lisas esitatud muudatuses, mis on tehtud rakendusmääruse (EL) 2019/159 IV lisa osas IV.2 olevas tabelis, toote 9 kirjes,
asendatakse:
„9 |
Muud riigid |
50 944,84 |
50 944,84 |
49 837,34 |
50 391,09 |
52 837,87 |
52 837,87 |
52 263,55 |
52 263,55 “ |
järgmisega:
„9 |
Muud riigid |
63 645,29 |
63 645,29 |
62 261,69 |
62 953,49 |
66 010,25 |
66 010,25 |
65 292,75 |
65 292,75 “ |
15.12.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 321/74 |
Komisjoni 30. augusti 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/2387 (millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/655 seoses väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud kasutusel olevate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete heite seiret käsitlevate sätete kohandamisega, et need hõlmaksid mootoreid võimsusega alla 56 kW ja üle 560 kW) parandus
Leheküljel 3 artikli 1 punktis 3
Asendatakse:
„3) |
Artiklisse 3a lisatakse järgmine lõige 3: „3. ELi tüübikinnitusi, mis on antud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale käesoleva määruse kohaselt enne 26. detsembrit 2022, ei pea lisa nõuete kohaselt tehtud katsete tulemusel läbi vaatama ega laiendama.““ |
järgmisega:
„3) |
Artiklisse 3a lisatakse järgmine lõige 3: „3. ELi tüübikinnitusi, mis on antud mootoritüübile või mootoritüüpkonnale käesoleva määruse kohaselt enne 28. detsembrit 2022, ei pea lisa nõuete kohaselt tehtud katsete tulemusel läbi vaatama ega laiendama.““ |
Leheküljel 6 lisa punktis 7:
Asendatakse:
„2.6.1.1.1. |
Katsetatakse üheksat kasutusaegse seire rühma kuuluvat mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on alla a % heite püsimisajast vastavalt tabelile 2. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024. |
2.6.1.1.2. |
Katsetatakse üheksat kasutusaegse seire rühma kuuluvat mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on üle b % heite püsimisajast vastavalt tabelile 2. Katsearuanded tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.“ |
järgmisega:
„2.6.1.1.1. |
Katsetatakse üheksat kasutusaegse seire rühma kuuluvat mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on alla a % heite püsimisajast vastavalt tabelile 2. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2024. |
2.6.1.1.2. |
Katsetatakse üheksat kasutusaegse seire rühma kuuluvat mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on üle b % heite püsimisajast vastavalt tabelile 2. Katsearuanded tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2026.“ |
Leheküljel 7 lisa punktis 7
Asendatakse:
„2.6.2.1.1. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on alla c % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024. |
2.6.2.1.2. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on üle d % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.“ |
järgmisega:
„2.6.2.1.1. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on alla c % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2024. |
2.6.2.1.2. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on üle d % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2026.“ |
Leheküljel 8 lisa punktis 7:
Asendatakse:
„2.6.2.2.1. |
Esimese x mootori katsetulemused tuleb esitada enne kõige hilisemat järgmistest kuupäevadest:
|
järgmisega:
„2.6.2.2.1. |
Esimese x mootori katsetulemused tuleb esitada enne kõige hilisemat järgmistest kuupäevadest:
|
Leheküljel 9 lisa punktis 7
Asendatakse:
„2.6.2.2.3. |
|
järgmisega:
„2.6.2.2.3. |
|
Leheküljel 9 lisa punktis 7
Asendatakse:
„2.6.3.1.1. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamisaasta on kuni kaks aastat enne katse kuupäeva (vt joonis 2), vastavalt tabelile 4. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024. |
2.6.3.1.2. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamisaasta on vähemalt 4 aastat enne katse kuupäeva (vt joonis 2), vastavalt tabelile 4. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.“ |
järgmisega:
„2.6.3.1.1. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamisaasta on kuni kaks aastat enne katse kuupäeva (vt joonis 2), vastavalt tabelile 4. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2024. |
2.6.3.1.2. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamisaasta on vähemalt 4 aastat enne katse kuupäeva (vt joonis 2), vastavalt tabelile 4. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2026.“ |
Leheküljel 10 lisa punktis 7:
Asendatakse:
„2.6.4.1.1. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina läbisõidumõõdiku näidu kohane kogunenud kasutusaeg on alla c (km) vastavalt tabelile 4 ja tabelile 6. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024. |
2.6.4.1.2. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina läbisõidumõõdiku näidu kohane kogunenud kasutusaeg on üle d (km) vastavalt tabelile 4 ja tabelile 6. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.“ |
järgmisega:
„2.6.4.1.1. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina läbisõidumõõdiku näidu kohane kogunenud kasutusaeg on alla c (km) vastavalt tabelile 4 ja tabelile 6. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2024. |
2.6.4.1.2. |
Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina läbisõidumõõdiku näidu kohane kogunenud kasutusaeg on üle d (km) vastavalt tabelile 4 ja tabelile 6. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 28. detsembriks 2026.“ |