ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 320
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
14. detsember 2022

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2447, 30. september 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks tööjõu valdkonna alamteemade Noored tööturul, Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee ning Töö ja pereelu ühitamine kohta iga kaheksa aasta tagant kogutavate muutujate arvu ja nimetused ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2448, 13. detsember 2022, millega kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud metsa biomassi säästlikkuse kriteeriumidele ( 1 )

4

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2449, 13. detsember 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 612/2013 sellistes teatistes registreeritud andmete osas, mis on seotud ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud ja teise liikmesriiki kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks veetud aktsiisikauba liikumisega seotud ettevõtjate registreerimisega

12

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2450, 8. detsember 2022, millega lubatakse liikmesriikidel heaks kiita Euroopa Liidu huvides Tuneesia ühinemine rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta Haagi konventsiooniga

39

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/2451, 8. detsember 2022, Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis

41

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2452, 8. detsember 2022, milles sätestatakse nõukogu direktiiviga (EL) 2019/997 kehtestatud ELi tagasipöördumistunnistuse täiendav tehniline kirjeldus (teatavaks tehtud numbri C(2022) 8938 all)

47

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

14.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2447,

30. september 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks tööjõu valdkonna alamteemade „Noored tööturul“, „Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee“ ning „Töö ja pereelu ühitamine“ kohta iga kaheksa aasta tagant kogutavate muutujate arvu ja nimetused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tööjõu valdkonna alamteemade kaupa kindlaks tehtud vajaduste rahuldamiseks peaks komisjon kindlaks määrama iga kaheksa aasta tagant, esimest korda 2024. ja 2025. aastal kogutavate muutujate arvu ja nimetused.

(2)

Komisjon peaks kindlaks määrama tööjõu valdkonna alamteemade „Noored tööturul“, „Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee“ ning „Töö ja pereelu ühitamine“ kohta iga kaheksa aasta tagant kogutavate muutujate arv ja nimetused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tööjõu valdkonna alamteemade „Noored tööturul“, „Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee“ ja „Töö ja pereelu ühitamine“ kohta iga kaheksa aasta tagant kogutavate muutujate arv ja nimetused on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. september 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1.

LISA

Nende muutujate arv ja nimetused, mida kogutakse iga kaheksa aasta järel tööjõu valdkonna andmekogumite „Noored tööturul“ ja „Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee“ (esimene kogumine 2024. aastal) ning „Töö ja pereelu ühitamine“ (esimene kogumine 2025. aastal) kohta

Teema

Alamteema

Muutuja tunnuskood

Muutuja nimetus

03e. Tööturul osalemine - 3 kogutavat muutujat (3, mida kogutakse iga kaheksa aasta järel)

Noored tööturul

LEVMATCH

Haridustaseme vastavus praegusele või viimasele põhitöökohale

FIELDMATCH

Mil määral vastab praegune või viimane põhitöökoht erialale, mis on omandatud kõrgeimal lõpetatud haridus- või koolitusastmel

SKILLMATCH

Oskuste vastavus praegusele või viimasele põhitöökohale

04b. Haridustase ja taust - 4 kogutavat muutujat (4, mida kogutakse iga kaheksa aasta järel)

Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee

DROPEDUC

Lõpetamata formaalharidus või -koolitus

DROPEDUCLEVEL

Lõpetamata formaalhariduse või -koolituse aste

DROPEDUCREAS

Peamine põhjus, miks ei ole läbitud muutujas DROPEDUCLEVEL märgitud formaalhariduskava

MEDLEVQUAL

Keskmine haridustase

03f. Tööturul osalemine - 11 kogutavat muutujat (11, mida kogutakse iga kaheksa aasta järel)

Töö ja pereelu ühitamine

CHCARRES

Hooldab regulaarselt kuni 14-aastasi lapsi

CHCARAGE

Kõige noorema hooldatava lapse või lapselapse vanus

CHCARUSE

Lastehoiuteenuse kasutamine

CHCAROBS

Peamine põhjus, miks lastehoiuteenust ei kasutata

ELCARRES

Hooldab pidevalt vähemalt 15aastasi sugulasi, kes on haiged, põdurad või puudega

ELCARINT

Haigete, põdurate või puudega sugulaste hooldamise töömahukus

CAREFFEM

Hooldamiskohustuse mõju töötamisele

WORKOBS

Peamine asjaolu töö juures, mis häirib töö- ja pereelu ühitamist

CHNUMBER

Enda üleskasvatatud laste arv

PARLEAV

Perepuhkuse kasutamine

PARLENG

Kasutatud perepuhkuse pikkus

14.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2448,

13. detsember 2022,

millega kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud metsa biomassi säästlikkuse kriteeriumidele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud uued energiatootmiseks kasutatava metsa biomassi säästlikkuse kriteeriumid, et seda energiat saaks arvesse võtta Euroopa eesmärkide ja riiklike panuste saavutamisel ning artiklites 23 ja 25 sätestatud taastuvenergia kasutamise kohustuste täitmisel ning et see vastaks avaliku sektori vahenditest toetuse saamise tingimustele. Lisaks peavad direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt liikmesriigid taastuvate energiaallikate toetuskavade väljatöötamisel võtma arvesse olemasolevat kestlikku biomassivaru, ringmajanduse põhimõtteid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (2) kehtestatud jäätmehierarhia põhimõtteid, et vältida asjatuid moonutusi tooraineturul.

(2)

Seda arvesse võttes tuleb energiatootmiseks kasutatavat metsa biomassi pidada kestlikuks, kui see vastab säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 6 ja 7, milles käsitletakse vastavalt metsa ülestöötamist ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (edaspidi „LULUCF“) tulenevat heidet.

(3)

Selleks et tagada kooskõla direktiivi (EL) 2018/2001 eesmärkide ja liidu keskkonnaalaste õigusaktide vahel ning uute metsa biomassi säästlikkuse kriteeriumide usaldusväärne ja ühtlustatud rakendamine liikmesriikide ja ettevõtjate poolt, peab komisjon direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt võtma vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tegevussuunised tõendite kohta, mis näitavad vastavust kõnealustele kriteeriumidele.

(4)

Selleks et minimeerida sellise metsa biomassi kasutamise riski, mis ei vasta säästliku ülestöötamise kriteeriumidele, peaksid ettevõtjad tegema riskipõhise hindamise, tuginedes biomassi päritoluriigis kehtivatele metsa säästvat majandamist käsitlevatele õigusnormidele, sealhulgas seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemidele. Seepärast tuleks ülestöötatud metsa biomassi suhtes kohaldada riiklikke ja piirkondlikke õigusakte ja eeskirju, mis vastavad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 6 punktis a sätestatud ülestöötamiskriteeriumidele. Ettevõtjad peaksid hindama ka seda, kas on olemas seire- ja nõuete täitmise tagamise süsteemid ning kontrollima, kas ei ole tõendeid märkimisväärsete puuduste kohta asjakohaste riiklike või piirkondlike õigusaktide täitmise tagamisel. Selleks peaksid ettevõtjad kasutama Euroopa Komisjoni, (3) valitsustevaheliste organisatsioonide või riiklike asutuste koostatud õiguslikke hinnanguid ja aruandeid, mis sisaldavad valitsusväliste organisatsioonide ja metsaekspertide ühenduste esitatud teavet. Riskipõhisel hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõiki komisjoni algatatud asjakohaseid käimasolevaid rikkumismenetlusi, mis sisalduvad komisjoni avalikult kättesaadavas rikkumiste andmebaasis, ning käsitada Euroopa Liidu Kohtu asjakohaseid otsuseid tõendina sellistest puudustest nõuete täitmise tagamisel.

(5)

Kui puuduvad tõendid ühele või mitmele direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 6 punktis a sätestatud ülestöötamiskriteeriumile vastavuse kohta riiklikul tasandil, tuleks metsa biomass lugeda suure riskiga biomassiks. Sellisel juhul peaksid ettevõtjad esitama üksikasjalikumad tõendid selle kohta, et direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 6 punktis b sätestatud ülestöötamiskriteeriumid on täidetud hankimisala tasandi juhtimissüsteemide kaudu. Sellega seoses on vaja üksikasjalikumalt kindlaks määrata säästlikkust näitavad tõendid, mille ettevõtjad peaksid esitama metsa hankimisala tasandil juhtimissüsteemide kaudu, võrreldes riikliku ja piirkondliku vastavushindamise raames nõutavaga. Sellega tagatakse tegelik vastavus ülestöötamiskriteeriumidele, eelkõige metsa uuendamise, kaitsealade kaitse, pinnase kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju minimeerimise ning metsa pikaajalise tootmisvõimsuse säilitamise või suurendamisega seotud kriteeriumidele.

(6)

Selleks et tagada metsa biomassi ülestöötamisega seotud biogeense heite ja sidumise nõuetekohane arvestamine, on vaja, et metsa biomass vastaks riikliku tasandi LULUCFi kriteeriumidele. Eelkõige peaks riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kust biomass on hangitud, olema Pariisi kokkuleppe osaline. Lisaks peaks asjaomane riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon olema teatanud Pariisi kokkuleppe raames oma riiklikult kindlaks määratud panuse, mis hõlmab maakasutusest, põllumajandusest ja metsandusest tulenevat heidet ja sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaks määratud panuse võrra. Teise võimalusena peaks ta olema kehtestanud riiklikud või piirkondlikud õigusnormid, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas ning mille eesmärk on kaitsta ja suurendada süsinikuvaru ja süsiniku sidujaid. Lisaks tuleks esitada tõendid selle kohta, et LULUCFi sektori teatatud heitkogused ei ületa seotud koguseid ning et asjakohase võrdlusperioodi jooksul metsa süsiniku sidujaid säilitatakse või tugevdatakse.

(7)

Kui direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis a sätestatud LULUCFi kriteeriumidele vastavust ei ole võimalik tõendada, peavad ettevõtjad esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et metsa hankimisala tasandil on kasutusel juhtimissüsteemid, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja süsiniku sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine. Sellised süsteemid peaksid hõlmama vähemalt teavet, mis on saadud tulevikku suunatud planeerimise ning metsa süsinikuvarude ja sidujate arengu korrapärase seire tulemusena metsa hankimisala tasandil.

(8)

Selleks et tagada uute metsa biomassi säästlikkuse kriteeriumide usaldusväärne kontroll, peaks ettevõtjate esitatav teave olema läbipaistev, täpne, usaldusväärne ja pettuste eest kaitstud ning ettevõtjatel peaks olema võimalik tugineda usaldusväärsetele sertifitseerimiseeskirjadele. Nendes eeskirjades tuleks arvesse võtta komisjoni poolt kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikega 4 tunnustatud vabatahtlike riiklike või rahvusvaheliste sertifitseerimiskavade rolli.

(9)

Halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid hõlbustama ettevõtjate tööd, tehes planeerimise ja seire eesmärgil kättesaadavaks andmed, sealhulgas ruumiandmed ja inventuurid.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste jätkusuutlikkuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse tegevussuunised, mida liikmesriigid peavad järgima, et tagada direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja metsa biomassist toodetud biomasskütuste tootmise suhtes kohaldatavate riskipõhiste säästlikkuskriteeriumide usaldusväärne ja ühtlustatud rakendamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„riikliku või piirkondliku tasandi ülestöötamiskriteeriumid“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 6 punktis a sätestatud kriteeriumid;

—

„hankimisala tasandi ülestöötamiskriteeriumid“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 6 punktis b sätestatud kriteeriumid;

—

„ülestöötamise riik“ – riik või territoorium, kus metsa biomassi tooraine üles töötati;

—

„istutatud mets“ – mets, mis koosneb eelkõige istutatud ja/või tahtlikult külvatud puudest, mis küpsusvanuses eeldatavasti moodustavad rohkem kui 50 % kasvava metsa mahust; siia kuulub algselt istutatud või külvatud puudest tekkinud madalmets;

—

„istandik“ – intensiivselt majandatav istutatud mets, mis istutamise ajal ja puistu küpsusvanuses vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: seal on üks või kaks liiki ning ühevanused korrapäraselt paiknevad puud; siia kuuluvad lühikese raieringiga istandikud puidu, kiu ja energia saamiseks, kuid siia ei kuulu kaitse eesmärgil või ökosüsteemi taastamiseks istutatud mets ega istutatud või külvatud mets, mis puistu küpsusvanuses sarnaneb looduslikult uueneva metsaga;

—

„kännud ja juured“ – puu kogu mahu osad, mis ei hõlma kännust ülespoole jääva puitbiomassi mahtu, võttes kännu kõrguseks sellise kõrguse, millelt puu asjaomase riigi või piirkonna tavalise raietava kohaselt langetatakse;

—

„lagupuit“ – kogu varises mittesisalduv surnud puitbiomass, kas seisev või lamapuit või pinnases olev puit, sealhulgas maapinnal lasuv puit, jäme risu, surnud juured ja kännud, mille läbimõõt on vähemalt 10 cm või mis tahes muu asjaomases riigis kasutatav läbimõõt;

—

„pikaajaline tootmisvõime“ – metsa tervis ja võime pakkuda pika aja jooksul ja vajaduse korral mitme järjestikuse raieringi kestel pidevalt ja kestlikult hüvesid, nagu erineva kvaliteediga puit, ning mittepuittooteid ja teenuseid, sealhulgas õhu ja vee puhastamine, looduslike elupaikade säilitamine, puhkevõimalused või kultuurikapital;

—

„juhtimissüsteem“ – teave, mida kogutakse metsaala kohta hankimisala tasandil, sealhulgas teksti, kaartide, tabelite ja graafikute kujul, ning metsaressursside majandamise või arendamise eesmärkide saavutamiseks kavandatavad ja rakendatavad strateegiad ja juhtimismeetmed;

—

„looduslikud häiringud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (4) artikli 3 punktis 9 määratletud tähenduses;

—

„aastane netojuurdekasv“ – olemas olnud eluspuude varu mahu aastane keskmine kasv, millest on lahutatud kõnealuse varu keskmine looduslik suremus;

—

„riikliku tasandi LULUCFi kriteeriumid“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis a sätestatud kriteeriumid;

—

„hankimisala tasandi LULUCFi kriteeriumid“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b sätestatud kriteeriumid;

—

„süsinikuvaru“ – määruse (EL) 2018/841 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

—

„süsiniku siduja“ – määruse (EL) 2018/841 artikli 3 punktis 1 („süsiniku neeldaja“) määratletud tähenduses;

—

„esimene kogumispunkt“ – komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/996 (5) artikli 2 punktis 12 määratletud tähenduses;

—

„esimese poole audit“ – esimesele kogumispunktile tarniva ettevõtja deklaratsioon;

—

„teise poole audit“ – tarnija auditeerimine esimest kogumispunkti haldava ettevõtja poolt;

—

„kolmanda poole audit“ – ettevõtja auditeerimine, mida teeb auditeeritavast organisatsioonist sõltumatu kolmas isik;

—

„ettevõtja“ – rakendusmääruse (EL) 2022/996 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Riikliku või piirkondliku tasandi ülestöötamiskriteeriumidele vastavuse hindamine

1.   Liikmesriigid nõuavad ettevõtjatelt sellise auditeeritud teabe esitamist, mis tõendab vastavust riikliku või piirkondliku tasandi ülestöötamiskriteeriumidele. Selleks teevad ettevõtjad riskipõhise hindamise, mis annab täpseid, ajakohaseid ja kontrollitavaid tõendeid kõigi järgmiste elementide kohta:

a)

ülestöötamise riik ja vajaduse korral riigi piirkond, kus metsa biomass üles töötati ning

b)

ülestöötamise piirkonna suhtes kohaldatavate riiklike või piirkondlike õigusaktidega tagatakse, et

i)

ülestöötamine on seaduslik; selleks tuleb tõendada metsa ülestöötamise toimingute vastavust ülestöötamise riigis kohaldatavatele õigusaktidele, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 995/2010 (6) artikli 2 punktis h;

ii)

metsa uuendatakse, tõendades, et kohaldatavate õigusaktidega nõutakse looduslikku või kunstlikku uuendamist või nende mõlema kombinatsiooni eesmärgiga luua samal alal uus mets asjakohase ajavahemiku jooksul vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele;

iii)

rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on tõhusalt kaitstud;

iv)

metsa ülestöötamine toimub viisil, millega minimeeritakse negatiivne mõju mulla kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele, tõendades, et kohaldatavate õigusaktidega või asjakohaste metsamajandamiseeskirjadega:

1)

nõutakse, et põlismetsi ja lõike 1 punkti b alapunkti iii kohased kaitsealasid ei muudeta metsaistandusteks ega asendata nendega, ning asjaomane nõue võib hõlmata asjaolu, kuid ei tohiks piirduda sellega, et uuendatud metsaala tagab kohalikul tasandil sobiva ja piisava hulga taimi ja puuliike;

2)

nähakse ette mulla ning liikide ja elupaikade, sealhulgas rahvusvahelise või siseriikliku õigusega kaitstud liikide ja elupaikade kaitse. Ettevõtjate töö hõlbustamiseks saavad liikmesriigid esitada andmeid kohaspetsiifiliste keskkonnaelementide kohta; ning

3)

minimeeritakse vajaduse korral kändude, juurte ja lagupuidu eemaldamist;

v)

metsa pikaajaline tootmisvõimsus säilitatakse või seda suurendatakse, tõendades, et riigi või piirkondlikul tasandil kohaldatavate õigusaktidega tagatakse, et metsaraie ei ületa netojuurdekasvu asjakohase ajavahemiku jooksul vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui see on ajutiselt põhjendatud dokumenteeritud metsakahjuripuhangute, tormide või muude looduslike häiringute tõttu. Selle tõendamiseks võib:

1)

kasutada riiklike metsainventuuride aruandeid,

2)

esitada artikli 5 punktis ii osutatud tõendid või

3)

sarnased inventuuriaruanded piirkondlikul tasandil;

c)

punktis b osutatud riiklike ja piirkondlike õigusaktide rakendamise ja nõuete täitmise jälgimise tagamise süsteemide olemasolu, sealhulgas teave järgmiste elementide kohta: seire, rakendamise ja nõuete täitmise tagamise eest vastutavad asutused, mittetäitmise eest määratavad karistused, otsuste edasikaebamise süsteemid ja üldsuse juurdepääs teabele;

d)

ei esine märkimisväärseid puudusi punktis b osutatud riiklike või piirkondlike õigusaktide täitmise tagamisel.

2.   Lõike 1 punktis d nõutavate tõendite puhul võtavad ettevõtjad arvesse kõiki valitsusasutuste või valitsustevaheliste organisatsioonide õiguslikke hinnanguid ja aruandeid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult puudusi lõike 1 punktis b osutatud riiklike või piirkondlike õigusaktide täitmise tagamisel. Arvesse võetakse ka kõiki käimasolevaid asjaomaseid rikkumismenetlusi, mille Euroopa Komisjon on asjakohaste liidu õigusaktide alusel liikmesriigi vastu algatanud. Euroopa Kohtu otsust, mis kinnitab asjakohaste liidu õigusaktide, näiteks määruse (EL) nr 995/2010, rikkumist liikmesriigi poolt, käsitatakse tõendina sellistest puudustest nõuete täitmise tagamisel.

3.   Selleks et vähendada ettevõtjate halduskoormust, võivad liikmesriigid luua avalikke andmebaase, mis sisaldavad ajakohastatud teavet käesolevas artiklis osutatud elementide kohta, ning hõlbustavad ettevõtjate juurdepääsu teabele, sh avalikele ruumiandmetele ja inventuuridele. Liikmesriigid võivad pakkuda sel eesmärgil asjakohast koolitust.

4.   Ettevõtjad võivad otsustada tõendada otse vastavust hankimisala tasandi ülestöötamiskriteeriumidele kooskõlas artikliga 4.

Artikkel 4

Metsa hankimisala tasandi ülestöötamiskriteeriumidele vastavuse hindamine

Kui tõendid ühele või mitmele riikliku või piirkondliku tasandi ülestöötamiskriteeriumile vastavuse kohta ei ole kättesaadavad, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt auditeeritud teabe esitamist selle kohta, et need kriteeriumid on täidetud hankimisala tasandil kehtestatud ja rakendatud juhtimissüsteemide kaudu. Selleks esitavad ettevõtjad täpsed, ajakohased ja kontrollitavad tõendid kõigi järgmiste elementide kohta:

a)

selle hankimisala piirid, mille puhul tuleb kriteeriumidele vastavust tõendada ja kus kohaldatakse punktis b osutatud juhtimissüsteeme, muu hulgas geograafiliste koordinaatide või maatükkide abil;

b)

hankimisala suhtes kohaldatavad juhtimissüsteemid, millega tagatakse, et:

i)

ülestöötamine on seaduslik; selleks tuleb tõendada metsa ülestöötamise toimingute vastavust määruse (EL) nr 995/2010 artiklis 6 määratletud hoolsuskohustuse süsteemile;

ii)

metsa uuendamine toimub selliselt, et säilib vähemalt ülestöötatud metsaalade kvaliteet ja kvantiteet, tõendades, et samale alale rajatakse uus mets maksimaalselt kümne aasta jooksul pärast ülestöötamist. Selle tõendamiseks võib kasutada metsamajandamiskavasid, tegevusprotokolle, keskkonnamõju hindamisi ning asjakohaste vastavusauditite ja kohapealsete kontrollide tulemusi;

iii)

metsa biomass ei pärine rahvusvahelise või siseriikliku õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-aladelt, sealhulgas märgaladelt ja turbaaladelt, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et metsa biomassi ülestöötamine ei ole vastuolus määratud alade kaitse-eesmärkidega. Selle tõendamiseks võib kasutada rahvusvahelisi ja riiklikke andmebaase, ametlikke kaarte, metsamajandamiskavasid, tegevusprotokolle, ülestöötamisprotokolle, satelliitfotosid, keskkonnamõju hindamisi ja ametlikke raielube, mis sisaldavad tingimusi või piiranguid, millega tagatakse, et ei esine vastuolu asjakohaste looduskaitse-eesmärkidega, ning asjakohaste vastavusauditite ja kohapealsete kontrollide tulemusi;

iv)

metsa ülestöötamine toimub selliselt, et püütakse vähemalt vältida negatiivset mõju mulla kvaliteedile ja bioloogilisele mitmekesisusele. Selle tõendamiseks võib esitada tõendid selle kohta, et eelnevalt on kindlaks tehtud asjakohased riskid, mis on seotud metsa biomassi ülestöötamisega energia tootmiseks; ning et on rakendatud asjakohaseid leevendusmeetmeid, näiteks:

1)

põlismetsi ja punkti b alapunkti iii kohaselt kaitstud alasid ei muudeta metsaistandusteks ega asendata nendega;

2)

kändude ja juurte koristamine on viidud miinimumini;

3)

tundlike muldadega metsi üles ei töötata;

4)

ülestöötamisel kasutatakse selliseid metsaraiesüsteeme, mille puhul mõju mulla kvaliteedile (sealhulgas mulla tihenemisele) on võimalikult väike;

5)

ülestöötamine toimub viisil, mis minimeerib mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikadele, sealhulgas rahvusvaheliste või siseriikliku õiguse alusel kaitstud taimedele ja loomadele;

6)

metsa jäetakse kohalikesse tingimustesse sobiv kogus ja valik lagupuitu; ning

7)

võimalikult vähe tehakse suurepinnalist lageraiet, välja arvatud juhul, kui see on ajutiselt põhjendatud dokumenteeritud metsakahjuripuhangute, tormide või muude looduslike häiringute tõttu.

Nende leevendusmeetmete tõendamiseks võib kasutada rahvusvahelisi ja riiklikke andmebaase, ametlikke kaarte ja satelliitfotosid, metsamajandamiskavasid, tegevusprotokolle ja ülestöötamisprotokolle, asjakohaseid vastavusauditeid ja kohapealsete kontrollide tulemusi;

v)

ülestöötamisega säilitatakse või parandatakse metsa pikaajalist tootmisvõimet. Selle tõendamiseks võib esitada tõendid, et keskmised aastased metsamaterjali kogused ei ületa asjaomasel hankimisalal keskmist aastast netojuurdekasvu kümne aasta jooksul enne ülestöötamist, välja arvatud juhul, kui teistsugused kogused on nõuetekohaselt põhjendatud metsa tulevase tootmisvõimsuse suurendamiseks või dokumenteeritud metsakahjuripuhangute, tormide või muude looduslike häiringute tõttu. Selle tõendamiseks või kasutada avalikke või erasektori metsainventuuri andmeid.

Artikkel 5

Riikliku tasandi LULUCFi kriteeriumidele vastavuse hindamine

Liikmesriigid nõuavad ettevõtjatelt sellise auditeeritud teabe esitamist, mis kinnitab vastavust riikliku tasandi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) kriteeriumidele. Selleks esitavad ettevõtjad täpsed, ajakohased ja kontrollitavad tõendid selle kohta, et riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kust metsa biomass pärit on, on Pariisi kokkuleppe osaline ja vastab ühele kahest järgmisest tingimusest:

i)

ta on esitanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud 2015. aasta Pariisi kokkuleppe kohase riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis vastab järgmistele nõuetele:

a)

riiklikult kindlaksmääratud panus hõlmab nii põllumajanduse, metsanduse kui ka maakasutuse sektorit kas koos ühe põllumajandus-, metsandus- ja muu maakasutuse sektorina (AFOLU) või eraldi põllumajandussektori ja LULUCFi sektorina;

b)

riiklikult kindlaksmääratud panuses on selgitatud, kuidas selles on põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse sektorit arvesse võetud;

c)

riiklikult kindlaksmääratud panuses võetakse põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse sektorist tulenevat heidet, sealhulgas metsa biomassi ülestöötamisega seotud heide, ja sidumist arvesse riigi üldise heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisel, või

ii)

ta on kehtestanud riiklikud või piirkondlikud õigusaktid, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas metsa süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks. Lisaks tuleb esitada tõendid selle kohta, et LULUCFi sektori teatatud heitkogused ei ületa sidumist; selleks võib esitada tõendid, et metsa biomassi ülestöötamisele eelnenud kümne aasta jooksul ei ole teatatud LULUCFi sektori heitkogused keskmiselt suuremad kui sidumine ning et metsa biomassi ülestöötamisele eelnenud kahe järjestikuse kümneaastase perioodi jooksul säilitatakse või suurendatakse süsinikuvaru ja süsiniku sidujaid.

Selleks et vähendada ettevõtjate halduskoormust, võivad liikmesriigid anda ettevõtjatele ajakohastatud teavet käesolevas artiklis osutatud elementide kohta.

Artikkel 6

Metsa hankimisala tasandi LULUCFi kriteeriumidele vastavuse hindamine

Kui tõendid riikliku tasandi LULUCFi kriteeriumidele vastavuse kohta ei ole kättesaadavad, nõuavad liikmesriigid ettevõtjatelt sellise auditeeritud teabe esitamist, mis kinnitab selliste juhtimissüsteemide olemasolu ja rakendamist metsa hankimisala tasandil, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine. Selleks esitavad ettevõtjad täpsed, ajakohased ja kontrollitavad tõendid järgmiste nõuete täitmise kohta:

a)

teha kindlaks selle hankimisala (sh puistud ja maa-alad) piirid, mille puhul tuleb kriteeriumidele vastavust tõendada, näiteks geograafiliste koordinaatide või maatükkide abil; ning teha kindlaks asjakohased metsa süsinikutalletajad, sealhulgas maapealne biomass, maa-alune biomass, varis, lagupuit ja mulla orgaaniline süsinik;

b)

arvutada metsa keskmine süsinikuvaru ja sidujates sidumine varasemal võrdlusperioodil, et kehtestada võrdlusalus hankimisala metsa süsinikuvaru ja sidujate säilitamise või suurenemise võrdlemiseks. Ettevõtjad kasutavad metsainventuuri andmete kasutamise hõlbustamiseks või looduslike häiringute või muude äärmuslike sündmuste mõju leevendamiseks võrdlusperioodi 2000–2009 või muud sama pikka perioodi, mis on võimalikult lähedal perioodile 2000–2009. Ettevõtjad põhjendavad nõuetekohaselt oma võrdlusperioodi valikut. Ettevõtja arvutab eraldi võrdlusväärtused kõigi asjakohaste süsinikutalletajate jaoks, mis punkti a kohaselt kindlaks tehti;

c)

kirjeldada eeldatavate metsamajandamistavade stsenaariumi hankimisalal prognoositud pikema perioodi jooksul, mis hõlmab vähemalt 30 aastat pärast ülestöötamist, mille tulemusel biomass hangiti. Kõnealuse stsenaariumi koostamisel võetakse aluseks hankimisala metsamajandamistavad, mis dokumenteeriti varasema võrdlusperioodi kohta, või olemasolevad metsamajandamiskavad või muud kontrollitavad tõendid;

d)

teha hinnang hankimisala süsinikuvaru ja sidujate keskmise suuruse kohta prognoositava pikema perioodi jooksul, mis sõltuvalt metsa kasvukiirusest hõlmab vähemalt 30 aastat pärast metsa biomassi ülestöötamist. Selleks et tagada võrreldavus varasema võrdlusperioodiga, kasutatakse nendes hinnangutes samu süsinikutalletajaid, andmeid ja meetodeid, millele on osutatud punktides a ja b. Kui ettevõtjad ei suuda kvantifitseerida üht või mitut punkti a kohaselt kindlaks tehtud talletajat, esitavad nad nõuetekohase põhjenduse;

e)

võrrelda asjaomase metsa hankimisala süsinikuvaru ja sidujate keskmist suurust prognoositud pikemal perioodil metsa süsinikuvaru ja sidujate suurusega varasemal võrdlusperioodil. Kui prognoositava pikema perioodi metsa süsinikuvaru ja sidujate keskmine suurus on sama suur või suurem kui varasema võrdlusperioodi metsa süsinikuvaru ja sidujate keskmine suurus, vastab metsa biomass hankimisala tasandi LULUCFi kriteeriumidele. Ettevõtjad võtavad kasutusele nõuetekohased süsinikuvaru ja sidujate tegeliku arengu seire ja kontrolli süsteemid, et tõendada vastavust käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

Artikkel 7

Auditeerimine ja kontroll

1.   Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et ettevõtjad:

a)

esitavad usaldusväärset teavet, mis toetab nende säästlikkusalaseid väiteid ja mis tõendab, et artiklites 3–6 esitatud nõuded on nõuetekohaselt täidetud, ning teevad taotluse korral kättesaadavaks üksikasjalikud andmed, mida kasutati selle teabe koostamiseks. Kui ülestöötamis- ja LULUCFi kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks esitatakse muid tõendeid, peavad sellised tõendid olema usaldusväärsuse ja kontrollitavuse seisukohast kõrgel tasemel;

b)

kasutavad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikes 1 osutatud massibilansisüsteemi;

c)

tagavad esitatud teabe asjakohasele standardile vastava sõltumatu kolmanda poole auditeerimise, välja arvatud riikliku ja piirkondliku tasandi ülestöötamis- ja LULUCFi kriteeriumide puhul, millele vastavuseks võib metsa biomassi esimese kogumispunktini kasutada esimese või teise poole auditit;

d)

tagavad piisava läbipaistvuse, võttes arvesse auditeerimismeetodi avaliku kontrollimise vajadust;

e)

esitavad tõendid selle kohta, et asjakohaseid auditeid tehakse korrapäraselt, sealhulgas perioodiliste kohapealsete kontrollide kaudu, kui see on asjakohane.

2.   Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et lõike 1 punktis c osutatud auditeerimise käigus hinnatakse proovivõtu tihedust ja metoodikat ning andmete stabiilsust, ühtlasi kontrollitakse, et ettevõtjate esitatud teave on täpne, usaldusväärne ja pettuste eest kaitstud.

3.   Ettevõtjad võivad kasutada komisjoni poolt kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõikega 4 tunnustatud riiklikke kavasid või rahvusvahelisi vabatahtlikke kavasid, et tõendada vastavust käesoleva määruse artiklites 3–6 sätestatud kriteeriumidele.

4.   Rühmaauditeid võib teha tingimustel, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2022/996 artiklis 12, et aidata leevendada eelkõige väikeste ettevõtjate halduskoormust.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 328, 21.12.2018, lk 82.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(3)  Näiteks projekt „REDIIBIO. Technical Assistance for the preparation of the guidance for the implementation of the new bioenergy sustainability criteria set out in the revised Renewable Energy Directive, 2021“ (REDIIBIO. Tehniline abi läbivaadatud taastuvenergia direktiivis sätestatud uute bioenergia säästlikkuse kriteeriumide rakendamise suuniste ettevalmistamiseks, 2021)

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(5)  Komisjoni 14. juuni 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/996 (säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide ning maakasutuse kaudse muutuse väikese riski kriteeriumide kontrollimise eeskirjade kohta (ELT L 168, 27.6.2022, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).

14.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2449,

13. detsember 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 612/2013 sellistes teatistes registreeritud andmete osas, mis on seotud ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud ja teise liikmesriiki kaubanduslikel eesmärkidel tarnimiseks veetud aktsiisikauba liikumisega seotud ettevõtjate registreerimisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004, (1) eriti selle artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Praegu kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2020/263 (2) artiklit 1, et teha järelevalvet aktsiisikauba liikumise üle, mis toimub aktsiisi peatamise korra alusel nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 (3) artikli 3 punkti 6 tähenduses. Kõnealuse direktiiviga laiendatakse otsuse (EL) 2020/263 artiklis 1 osutatud arvutipõhise süsteemi (edaspidi „arvutipõhine süsteem“) kasutamist ühe liikmesriigi territooriumil tarbimises lubatud ja seejärel teise liikmesriiki kaubanduslikul eesmärgil tarnimiseks veetud aktsiisikauba jälgimiseks. Selline liikumine peab toimuma elektroonilise lihtsustatud haldusdokumendi alusel, mille kaubasaatja peab esitama arvutipõhise süsteemi kaudu alates 13. veebruarist 2023. Kuni selle kuupäevani kohaldatakse komisjoni määrust (EMÜ) nr 3649/92, (4) mille kohaselt toimub selline liikumine paberkandjal dokumendi, täpsemalt lihtsustatud saatedokumendi alusel.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/1636 (5) on kehtestatud arvutipõhise süsteemi kaudu vahetatavate elektrooniliste lihtsustatud haldusdokumentide ülesehitus ja sisu ning tunnistatud alates 13. veebruarist 2023 kehtetuks määrus (EMÜ) nr 3649/92.

(3)

Arvutipõhise süsteemi kaudu vahetatavate elektrooniliste haldusdokumentide ülesehitust ja sisu reguleeriti komisjoni määrusega (EÜ) nr 684/2009, (6) millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (7) seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumisega. Delegeeritud määrusega (EL) 2022/1636 kehtestatud elektrooniliste haldusdokumentide ülesehitus ja sisu ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1637 (8) sätestatud eeskirjad ja menetlused asendavad määruses (EÜ) nr 684/2009 sätestatud eeskirjad ja menetlused. Selguse huvides tuleb komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 612/2013 (9) muuta viiteid määrusele (EÜ) nr 684/2009.

(4)

Määruse (EL) nr 389/2012 artiklis 19 on sätestatud liikmesriikide kohustus pidada elektroonilisi registreid aktsiisikauba liikumisega seotud ettevõtjate ja maksuladude lubade kohta.

(5)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/261 (10) laiendatakse määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 kohaldamisala alates 13. veebruarist 2023 kahele uuele ettevõtjate kategooriale, nimelt sertifitseeritud kaubasaatjatele ja sertifitseeritud kaubasaajatele, kes veavad aktsiisikaupa, mis on juba tarbimisse lubatud.

(6)

Nõukogu määrusega (EL) 2021/774 (11) laiendatakse määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 kohaldamisala alates 13. veebruarist 2023, et hõlmata kaks uut ettevõtjate kategooriat, nimelt sertifitseeritud kaubasaatjad ja sertifitseeritud kaubasaajad, kes saadavad või võtavad vastu tarbimisse lubatud aktsiisikaupa vaid aeg-ajalt.

(7)

Rakendusmääruses (EL) nr 612/2013 on sätestatud teave, mis tuleb registreerida aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumisega seotud ettevõtjate ja maksuladude registreerimise teatistes. Kõnealuse rakendusmääruse kohaldamisala tuleks laiendada nii, et see hõlmaks teavet, mis tuleb registreerida juba tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikumisega seotud ettevõtjate registreerimise teatistes.

(8)

Määrusega (EL) 2020/262 asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/118/EÜ alates 13. veebruarist 2023. Selguse huvides tuleks muuta rakendusmääruses (EL) nr 612/2013 viiteid direktiivile 2008/118/EÜ.

(9)

Rakendusmääruse (EL) nr 612/2013 I lisas on sätestatud selliste teatiste ülesehitus ja sisu, mis on seotud ettevõtjate ja maksuladude registreerimisega riiklikes registrites ja keskregistris aktsiisimaksu valdkonnas, kui kaupa veetakse aktsiisi peatamise korra alusel. Selliste teatiste ulatust tuleks muuta, et hõlmata uusi ettevõtjate kategooriaid, kes on juba seotud tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikumisega.

(10)

Rakendusmääruse (EL) nr 612/2013 I lisa tabelis 3 ei kajastu veel mitu arvutipõhise süsteemi tehnilist uuendust. Seepärast tuleks seda tabelit vastavalt muuta.

(11)

Rakendusmääruse (EL) nr 612/2013 II lisas on sätestatud koodid, mida on vaja ettevõtjate ja maksuladude lubasid käsitlevate teatiste teatavate andmeväljade täitmiseks riiklikes registrites ja keskregistris, millele on osutatud määruse (EL) nr 389/2012 artiklis 19. Aktsiisikauba vedamiseks annavad ettevõtjatele loa pädevad asutused ning igale loale antakse määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõikes 2 osutatud kordumatu aktsiisinumber. Ettevõtjale võib anda rohkem kui ühte liiki loa. Liikmesriigid võivad kontrolli ja riskianalüüsi eesmärgil rühmitada ettevõtja mitu kordumatut aktsiisinumbrit ühe globaalse aktsiisikaupleja identifitseerimistunnuse alla. Seepärast tuleks kõnealusesse lisasse lisada koodide loetelu.

(12)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 612/2013 vastavalt muuta.

(13)

Kuna arvutipõhise süsteemi kasutamise laiendamist hakatakse kohaldama alates 13. veebruarist 2023, tuleks käesoleva määruse kohaldamise algus edasi lükata sellele kuupäevale.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas aktsiisikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 612/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lõikes 1 osutatud teatistes on teatavate andmeväljade täitmiseks vaja koode, kasutatakse selleks käesoleva määruse II lisas või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 (*1) II lisas loetletud koode.

(*1)  Komisjoni 5. juuli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1636, millega täiendatakse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, kehtestades aktsiisikauba liikumisega seoses vahetatavate dokumentide ülesehituse ja sisu ning kauba laadist tuleneva kao piirnormi (ELT L 247, 23.9.2022, lk 2).“ "

2)

Artikli 6 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti a muudetakse järgmiselt:

1)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„a)

kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaatja kirjele, on väljavõttel esitatud järgmine teave:“;

2)

alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

teave ettevõtja tegevuse koodi kohta, mis näitab, kas registreeritud kaubasaajatel või volitatud laopidajatel on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 (*2) artikli 16 lõike 4 kohane luba vedada aktsiisikaupa aktsiisi peatamise korra alusel vahetu kättetoimetamise kohta (I lisa 2. tabeliga ettenähtud andmerühm 2.3);

(*2)  Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).“;"

b)

punkti c sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„kui esitatud kordumatu aktsiisinumber vastab registreeritud kaubasaajale või sertifitseeritud kaubasaajale või sertifitseeritud kaubasaatjale, kes kuulub määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 lõike 2 punktide h, l ja m alla, sisaldab väljavõte lisaks käesoleva lõike punktiga a ettenähtud andmetele järgmist teavet:“.

3)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

4)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. veebruarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 121, 8.5.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/263 aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (ELT L 58, 27.2.2020, lk 43).

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

(4)  Komisjoni 17. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3649/92 aktsiisiga maksustatavate lähteliikmesriigis tarbimisse lastud toodete ühendusesisesel liikumisel kasutatava lihtsustatud saatedokumendi kohta (EÜT L 369, 18.12.1992, lk 17).

(5)  Komisjoni 5. juuli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1636, millega täiendatakse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, kehtestades aktsiisikauba liikumisega seoses vahetatavate dokumentide ülesehituse ja sisu ning kauba laadist tuleneva kao piirnormi (ELT L 247, 23.9.2022, lk 2).

(6)  Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 684/2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ seoses aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikaupade liikumise arvutipõhiste menetlustega (ELT L 197, 29.7.2009, lk 24).

(7)  Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

(8)  Komisjoni 5. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1637, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 rakenduseeskirjad seoses dokumentide kasutamisega aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise ja pärast tarbimisse lubamist aktsiisikauba liikumise kontekstis ning nähakse ette vabastussertifikaadi vorm (ELT L 247, 23.9.2022, lk 57).

(9)  Komisjoni 25. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 612/2013, milles käsitletakse ettevõtjate ja maksuladude registri haldamist ning sellega seotud statistikat ja aruandlust vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas (ELT L 173, 26.6.2013, lk 9).

(10)  Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2020/261, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012 (milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas) elektrooniliste registrite sisu osas (ELT L 58, 27.2.2020, lk 1).

(11)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/774, millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2012 (milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas) elektrooniliste registrite sisu osas (ELT L 167, 12.5.2021, lk 1).

I LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 612/2013 I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 2 lisatakse alapunkt aa:

„aa)

e-LHD: elektrooniline lihtsustatud haldusdokument;“;

2)

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

„loa alguskuupäev“ on kuupäev, millest alates võib ettevõtja vastutava liikmesriigi loal aktsiisikaupu toota, ladustada, saata või vastu võtta direktiivi (EL) 2020/262 IV peatüki ja V peatüki 2. jao tähenduses;“;

b)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

„kehtivuse alguskuupäev“ on kuupäev, millest alates lubab vastutav liikmesriik ettevõtja ruume kasutada kohana, kus võib aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupu toota, saata või vastu võtta direktiivi (EL) 2020/262 IV peatüki ja V peatüki 2. jao tähenduses;“;

3)

tabelid 1–4 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Üldine taotlus

(osutatud artikli 4 lõikes 5, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2)

A

B

C

D

E

F

G

1

ATRIBUUDID

R

 

 

 

 

a

Taotluse liik

R

 

Võimalikud väärtused:

1

=

(reserveeritud)

2

=

võrdlusandmete taotlus

3

=

(reserveeritud)

4

=

(reserveeritud)

5

=

ettevõtjate registri resünkroniseerimise taotlus

6

=

e-HDde/e-LHDde loetelu päringu taotlus

7

=

SEEDi statistika taotlus

8

=

e-HDde loetelu päringu taotlus

9

=

e-LHDde loetelu päringu taotlus

n1

 

b

Taotluse teatise nimi

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „2“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

Võimalikud väärtused:

„C_COD_DAT“

=

koodide üldloetelu

„C_PAR_DAT“

=

üldised süsteemiparameetrid

„ALL“

=

kogu struktuuri kohta.

a..9

 

c

Taotlust esitav asutus

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 4)

an8

 

d

Taotluse vastavustunnus

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „2“, „5“, „6“, „7“, „8“ või „9“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

<Taotluse vastavustunnus> peab iga liikmesriigi puhul olema kordumatu.

an..44

 

e

Alguskuupäev

C

Punkti 1 alapunktide e ja f puhul:

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „2“ või „5“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

 

kuupäev

 

f

Lõppkuupäev

C

 

kuupäev

 

g

Üks kuupäev

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „2“ või „5“

—

Muul juhul ei kohaldata

—

(vt taotluse liik lahtris 1a)

 

kuupäev

2

E-HDde/E-LHDde LOETELU TAOTLUS

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „6“, „8“ või „9“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

 

 

 

a

Liikmesriigi kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 3)

a2

2.1

RA_PEAMINE KRITEERIUM

R

 

 

99x

 

a

Peamise kriteeriumi liigi kood

R

 

Võimalikud väärtused:

1

=

HVN

2

=

toote kaubamärk

3

=

lähetatavate aktsiisikaupade kategooriad

4

=

(reserveeritud)

5

=

(reserveeritud)

6

=

(reserveeritud)

7

=

(reserveeritud)

8

=

kaubasaaja linn

9

=

kaubasaatja linn

10

=

käendaja linn

11

=

(reserveeritud)

12

=

üleandmiskoha linn

13

=

lähetuskoha maksulao linn

14

=

vedaja linn

15

=

toote CN-kood

16

=

arve kuupäev

17

=

kaubasaaja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

18

=

kaubasaatja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

19

=

käendaja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

20

=

(reserveeritud)

21

=

(reserveeritud)

22

=

sihtkoha maksulao aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

23

=

lähetuskoha maksulao aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

24

=

(reserveeritud)

25

=

aktsiisikauba kood

26

=

veo kestus

27

=

sihtliikmesriik

28

=

lähteliikmesriik

29

=

kaubasaaja nimi

30

=

kaubasaatja nimi

31

=

käendaja nimi

32

=

(reserveeritud)

33

=

üleandmiskoha nimi

34

=

lähetuskoha maksulao nimi

35

=

vedaja nimi

36

=

arve number

37

=

kaubasaaja sihtnumber

38

=

kaubasaatja sihtnumber

39

=

käendaja sihtnumber

40

=

(reserveeritud)

41

=

üleandmiskoha sihtnumber

42

=

lähetuskoha maksulao sihtnumber

43

=

vedaja sihtnumber

44

=

kauba kogus (vastavalt e-HD/e-LHD sisule)

45

=

kohalik viitenumber, milleks on kaubasaatja märgitud seerianumber

46

=

transpordiliik

47

=

(reserveeritud)

48

=

(reserveeritud)

49

=

kaubasaaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number

50

=

(reserveeritud)

51

=

vedaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number

52

=

sihtkoha muutmine (järjenumber ≥ 2)

n..2

2.1.1

RA_PEAMINE TUNNUSNUMBER

O

 

 

99x

 

a

Väärtus

R

 

Kui <Peamise kriteeriumi liigi kood> on „46“ (Transpordiliik), siis kasutatakse <TRANSPORDILIIKIDE> loetelus olevat <Transpordiliigi koodi>.

an..255

3

STA_TAOTLUS

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „7“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

 

 

 

a

Statistika liik

R

 

Võimalikud väärtused:

1

=

aktiivsed/mitteaktiivsed ja kustutatud ettevõtjad

2

=

aeguvad kehtivused

3

=

ettevõtjad liikide ja maksuladude kaupa

4

=

aktsiisiga seotud tegevus

5

=

aktsiisilubades tehtud muudatused

n1

3.1

LIIKMESRIIKIDE LOETELU kood

R

 

 

99x

 

a

Liikmesriigi kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 3)

a2

4

STA_PERIOOD

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „7“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

 

 

 

a

Aasta

R

 

 

n4

 

b

Poolaasta

C

Punkti 4 alapunktide b, c ja d puhul:

on kolm järgmist andmevälja valikulised ja välistavad üksteist:

—

<Poolaasta>

—

<Kvartal>

—

<Kuu>

st kui on märgitud üks neist andmeväljadest, siis teisi andmevälju ei täideta

Võimalikud väärtused:

1

=

esimene poolaasta

2

=

teine poolaasta

n1

 

c

Kvartal

C

Võimalikud väärtused:

1

=

esimene kvartal

2

=

teine kvartal

3

=

kolmas kvartal

4

=

neljas kvartal

n1

 

d

Kuu

C

Võimalikud väärtused:

1

=

jaanuar

2

=

veebruar

3

=

märts

4

=

aprill

5

=

mai

6

=

juuni

7

=

juuli

8

=

august

9

=

september

10

=

oktoober

11

=

november

12

=

detsember

n..2

5

REF_TAOTLUS

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „2“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt taotluse liik lahtris 1a)

 

 

 

a

Ühiste riskihindamise kriteeriumide oleku märguanne

O

 

Võimalikud väärtused:

0

=

„Ei“ või „Väär“

1

=

„Jah“ või „Tõene“

n1

5.1

KOODIDE LOETELU kood

O

 

 

99x

 

a

Taotletud koodide loetelu

O

 

Võimalikud väärtused:

1

=

mõõtühik

2

=

juhtumiliigid

3

=

tõendiliigid

4

=

(reserveeritud)

5

=

(reserveeritud)

6

=

keelekoodid

7

=

Riiklikud ametiasutused

8

=

riigikoodid

9

=

pakendi koodid

10

=

ebarahuldava vastuvõtu- või kontrolliaruande põhjused

11

=

katkestuste põhjused

12

=

(reserveeritud)

13

=

transpordiliigid

14

=

transpordiühikud

15

=

viinamarjakasvatusvööndid

16

=

veinikäitlemise koodid

17

=

aktsiisikaupade kategooriad

18

=

aktsiisikaubad

19

=

CN-koodid

20

=

vastavus CN-koodile – aktsiisikaup

21

=

tühistamise põhjused

22

=

e-HD/e-LHD hoiatuse või tagasilükkamise põhjused

23

=

viivituse selgitused

24

=

(reserveeritud)

25

=

juhtumist teavitavad isikud

26

=

keeldumise põhjused

27

=

hilinenud tulemuse põhjused

28

=

halduskoostöömeetmed

29

=

halduskoostöötaotluse põhjused

30

=

(reserveeritud)

31

=

(reserveeritud)

32

=

(reserveeritud)

33

=

(reserveeritud)

34

=

põhjused, miks halduskoostöömeede ei ole võimalik

35

=

(reserveeritud)

36

=

dokumendi liik

37

=

(reserveeritud)

38

=

(reserveeritud)

39

=

käsitsi sulgemise taotluse põhjused

40

=

käsitsi sulgemise taotluse tagasilükkamise põhjused

41

=

Riiklik ametiasutus – Plato kraad

n..2


Tabel 2

Ettevõtjate registriga seotud toimingud

(osutatud artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 6 lõikes 3)

A

B

C

D

E

F

G

1

ATRIBUUDID

R

 

 

 

 

a

Teatise liik

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

ettevõtjate andmete ajakohastamine (muudatustest teatamine CD/RDsse)

—

=

2

=

ettevõtjate andmete ajakohastamisest teavitamine

—

=

3

=

päring ettevõtjate kohta

—

=

4

=

väljavõte ettevõtjate kohta

n1

 

b

Taotluse vastavustunnus

C

—

„R“, kui <Taotluse liik> on „3“ või „4“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt teate liik lahtris 1a)

<Taotluse vastavustunnus> peab iga liikmesriigi puhul olema kordumatu

an..44

2

ETTEVÕTJA LUBA

O

 

 

999999x

 

a

Aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 1) <Aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber> peab loetelus <ETTEVÕTJA LUBA> olema kordumatu.

an13

 

b

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number

O

 

 

an..14

 

c

Loa alguskuupäev

R

 

 

kuupäev

 

d

Loa lõppkuupäev

O

 

 

kuupäev

 

e

Ettevõtja liigi kood

R

 

Võimalikud väärtused:

1

=

volitatud laopidaja

2

=

registreeritud kaubasaaja

3

=

registreeritud kaubasaatja

4

=

sertifitseeritud kaubasaatja

5

=

sertifitseeritud kaubasaaja

Andmekirje <Ettevõtja liigi kood> väärtust ei saa pärast andmekirje ETTEVÕTJA LUBA loomist muuta

n1

 

f

Aktsiisiasutuse viitenumber

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 4)

an8

 

g

Globaalse aktsiisikaupleja identifitseerimistunnus

O

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 4)

an22

2.1

MEEDE

R

 

 

 

 

a

Toiming

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

- C

=

loomine

—

=

- U

=

ajakohastamine

—

=

- I

=

tühistamine

—

=

- D

=

kustutamine

Toimingu D (Kustutamine) puhul on <Aktiveerimiskuupäev> (vt <Aktiveerimiskuupäev> lahtris 4.1b) kustutamistaotluse praegune kuupäev

a1

 

b

Aktiveerimiskuupäev

R

 

 

kuupäev

 

c

Vastutav andmehaldur

O

 

 

an..35

2.2

NIMI JA AADRESS

R

 

 

99x

 

a

Nimi

R

 

 

an..182

 

b

NAD_LNG

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 1)

a2

2.2.1

AADRESS

R

 

 

 

 

a

Tänava nimi

R

 

 

an..65

 

b

Majanumber

O

 

 

an..11

 

c

Sihtnumber

R

 

 

an..10

 

d

Linn

R

 

 

an..50

 

e

Liikmesriigi kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 3)

a2

2.3

ETTEVÕTJA TEGEVUSE kood

O

 

 

9x

 

a

Ettevõtja tegevuse kood

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

- 1

=

lubatud vahetu kättetoimetamise korral

—

=

- 2

=

lubatud jätta sihtkohta käsitlevad andmed märkimata vastavalt direktiivi (EL) 2020/262 artiklile 22.

<Ettevõtja liik / Ettevõtja tegevuse kood> võimalikud kombinatsioonid on järgmised:

n1

ETTEVÕTJA LIIK / ETTEVÕTJA TEGEVUS

VOLITATUD LAOPIDAJA

REGISTREERITUD KAUBASAAJA

REGISTREERITUD KAUBASAATJA

Lubatud vahetu kättetoimetamise korral

X

X

 

Lubatud jätta sihtkohta käsitlevad andmed märkimata vastavalt direktiivi 2020/262/EÜ artiklile 22.

X

 

X

2.4

AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood

C

Tuleb märkida vähemalt üks andmerühmast <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> või <AKTSIISIKAUBA kood>

 

999x

 

a

Aktsiisikauba kategooria kood

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 3)

<Aktsiisikauba kategooria kood> peab loetelus <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA> või <MAKSULADU> piires olema kordumatu

a1

2.5

AKTSIISIKAUBA kood

C

Tuleb märkida vähemalt üks andmerühmast <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> või <AKTSIISIKAUBA kood>

 

999x

 

a

Aktsiisikauba kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 10)

Loetelus <Aktsiisikauba kood> olev < Aktsiisikauba kategooria kood> ei ole ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA> või <MAKSULADU> piires lubatud

<Aktsiisikauba kood> peab loetelus <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA>, <MAKSULADU> või <AJUTINE LUBA> piires olema kordumatu

<Aktsiisikauba koodi> S600 kohaldatakse ainult sertifitseeritud kaubasaatjate ja sertifitseeritud kaubasaajate suhtes (vt lahter 2e) vastavalt nõukogu direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõike 1 punktile a

an..4

2.6

(KASUTATAV) MAKSULADU

C

—

„R“ kui <Ettevõtja liigi kood> on „Volitatud laopidaja“

—

Muul juhul ei kohaldata

(vt ettevõtja liigi koodid lahtris 2e)

 

99x

 

a

Maksulao viitenumber

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 1)

<Maksulao viitenumber> peab olema üks andmekirjest <MAKSULADU. Maksulao viitenumber> nii, et oleks vähemalt üks aktiivne versioon, mille kehtivusaeg kattuks vähemalt ühe päeva ulatuses andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA> kehtivusajaga pärast selle aktiveerimiskuupäeva

<Maksulao viitenumber> peab loetelus <MAKSULADU> olema kordumatu.

an13

3

MAKSULADU

O

 

 

999999x

 

a

Maksulao viitenumber

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 1)

<Maksulao viitenumber> peab loetelus <MAKSULADU> olema kordumatu.

<Maksulao viitenumber> on identne ühega andmekirjest <(KASUTATAV) MAKSULADU. Maksulao viitenumber> ühes või enamas „Volitatud laopidajat“ käsitlevas andmerühmas <ETTEVÕTJA LUBA> ning järgib eeskirja 204.

an13

 

b

Kehtivuse alguskuupäev

R

 

 

kuupäev

 

c

Kehtivuse lõppkuupäev

O

 

 

kuupäev

 

d

Aktsiisiasutuse viitenumber

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 4)

an8

3.1

MEEDE

R

 

 

 

 

a

Toiming

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

C

=

loomine

—

=

U

=

ajakohastamine

—

=

I

=

tühistamine

—

=

D

=

kustutamine

Toimingu D (Kustutamine) puhul on <Aktiveerimiskuupäev> (vt <Aktiveerimiskuupäev> lahtris 4.1b) kustutamistaotluse praegune kuupäev

a1

 

b

Aktiveerimiskuupäev

R

 

 

kuupäev

 

c

Vastutav andmehaldur

O

 

 

an..35

3.2

NIMI JA AADRESS

R

 

 

99x

 

a

Nimi

R

 

 

an..182

 

b

NAD_LNG

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 1)

a2

3.2.1

AADRESS

R

 

 

 

 

a

Tänava nimi

R

 

 

an..65

 

b

Majanumber

O

 

 

an..11

 

c

Sihtnumber

R

 

 

an..10

 

d

Linn

R

 

 

an..50

 

e

Liikmesriigi kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 3)

a2

3.4

AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood

C

Tuleb märkida vähemalt üks andmerühmast <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> või <AKTSIISIKAUBA kood>

 

999x

 

a

Aktsiisikauba kategooria kood

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 3)

<Aktsiisikauba kategooria kood> peab loetelus <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA> või <MAKSULADU> piires olema kordumatu

an1

3.5

AKTSIISIKAUBA kood

C

Tuleb märkida vähemalt üks andmerühmast <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> või <AKTSIISIKAUBA kood>

 

999x

 

a

Aktsiisikauba kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 10)

Loetelus <Aktsiisikauba kood> olev < Aktsiisikauba kategooria kood> ei ole ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA> või <MAKSULADU> piires lubatud

<Aktsiisikauba kood> peab loetelus <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA>, <MAKSULADU> või <AJUTINE LUBA> piires olema kordumatu

an..4

4

AJUTINE LUBA

O

 

 

999999x

 

a

Ajutise loa viitenumber

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 2)

an13

 

a1

Ettevõtja liigi kood

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

ajutiselt registreeritud kaubasaaja

—

=

2

=

ajutiselt sertifitseeritud kaubasaatja

—

=

3

=

ajutiselt sertifitseeritud kaubasaaja

n1

 

b

Loa väljastanud asutuse viitenumber

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 4)

an8

 

c

Kehtivusaja lõppkuupäev

R

 

 

kuupäev

 

d

Korduskasutatava ajutise loa tunnus

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

0

=

„Ei“ või „Väär“

—

=

1

=

„Jah“ või „Tõene“

n1

 

e

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number

O

 

 

an..14

 

f

Loa alguskuupäev

R

 

 

kuupäev

 

g

Väikese veinitootja tunnus

O

 

Võimalikud väärtused:

—

=

0

=

„Ei“ või „Väär“

—

=

1

=

„Jah“ või „Tõene“

n1

4.1

MEEDE

R

 

 

 

 

a

Toiming

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

C

=

loomine

—

=

U

=

ajakohastamine

—

=

I

=

tühistamine

—

=

D

=

kustutamine

Toimingu D (Kustutamine) puhul on <Aktiveerimiskuupäev> (vt <Aktiveerimiskuupäev> lahtris 4.1b) kustutamistaotluse praegune kuupäev

a1

 

b

Aktiveerimiskuupäev

R

 

 

kuupäev

 

c

Vastutav andmehaldur

O

 

 

an..35

4.2

Ajutise loaga seotud ETTEVÕTJA

D

—

„O“ sertifitseeritud kaubasaaja ajutise loa puhul, mis seotakse sertifitseeritud kaubasaatja ajutise loaga

—

„R“ muul juhul

 

 

 

a

Aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber

C

—

„R“, kui <Ajutine luba – Väikese veinitootja tunnus> puudub või on väär

—

„O“ muul juhul

Kehtiv registreerimisnumber <Aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber> andmerühmas <ETTEVÕTJA LUBA>

Osutatud <ETTEVÕTJA> <Ettevõtja liigi kood> peab olema:

—

„volitatud laopidaja“ VÕI „registreeritud kaubasaatja“ <ajutiselt registreeritud kaubasaaja> lubade puhul VÕI

—

„sertifitseeritud kaubasaatja“ <ajutiselt sertifitseeritud kaubasaaja> lubade puhul VÕI;

—

„sertifitseeritud kaubasaaja“ <ajutiselt sertifitseeritud kaubasaatja> lubade puhul.

Lisaks sellele peab <ETTEVÕTJA LOA> liikmesriik olema muu kui liikmesriik, mille jaoks <AJUTINE LUBA> on registreeritud.

VÕI

Kehtiv registreerimisnumber <Aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumber> andmerühmas <AJUTINE LUBA>

Osutatud <ETTEVÕTJA> <Ettevõtja liigi kood> peab olema:

—

„ajutiselt sertifitseeritud kaubasaatja“ <ajutiselt sertifitseeritud kaubasaaja> lubade puhul VÕI;

—

„ajutiselt sertifitseeritud kaubasaaja“ <ajutiselt sertifitseeritud kaubasaatja> lubade puhul.

Lisaks sellele peab seotud <AJUTISE LOAGA> seotud liikmesriik olema muu kui liikmesriik, mille jaoks <AJUTINE LUBA> on registreeritud.

an13

 

b

Ettevõtja nimi

R

 

 

an..182

 

c

Tänava nimi

R

 

 

an..65

 

d

Majanumber

O

 

 

an..11

 

e

Sihtnumber

R

 

 

an..10

 

f

Linn

R

 

 

an..50

 

g

NAD_LNG

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 1)

a2

4.3

AJUTISE LOA ANDMED

R

 

 

999x

 

a

Aktsiisikauba kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 10)

<Aktsiisikauba kood> peab loetelus <AKTSIISIKAUBA KATEGOORIA kood> ühe ja sama andmekirje <ETTEVÕTJA LUBA>, <MAKSULADU> või <AJUTINE LUBA> piires olema kordumatu

<Aktsiisikauba koodi> S600 kohaldatakse ainult sertifitseeritud kaubasaatjate ja sertifitseeritud kaubasaajate suhtes (vt lahter 4a1) vastavalt nõukogu direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõike 1 punktile a

Kui <Ajutine luba – Väikese veinitootja tunnus> on olemas ja tõene, SIIS <Aktsiisikauba kood> peab olema kas:

—

„W200“ VÕI

—

„W300“

an..4

 

b

Kogus

R

 

 

n..15,3

4.4

NIMI JA AADRESS

R

 

 

99x

 

a

Nimi

R

 

 

an..182

 

b

NAD_LNG

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) nr 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 1)

a2

4.4.1

AADRESS

R

 

 

 

 

a

Tänava nimi

R

 

 

an..65

 

b

Majanumber

O

 

 

an..11

 

c

Sihtnumber

R

 

 

an..10

 

d

Linn

R

 

 

an..50

 

e

Liikmesriigi kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 3)

a2


Tabel 3

Ettevõtja andmete ajakohastamisest keeldumine

(osutatud artiklis 4)

A

B

C

D

E

F

G

1

Ettevõtjate registri toimingutega seotud teatiste esitamine

R

 

Täpsema teabe saamiseks vt tabel 2

 

2

TAGASILÜKKAMINE

R

 

 

9999x

 

a

Tagasilükkamise kuupäev ja kellaaeg

R

 

 

kuupäev/kellaaeg

 

b

Tagasilükkamise põhjuse kood

R

 

 

Võimalikud väärtused:

—

=

0

=

muu

—

=

8

=

ettevõtja luba on juba olemas (loomine)

—

=

9

=

maksuladu on juba olemas (loomine)

—

=

10

=

ajutine luba on juba olemas (loomine)

—

=

11

=

ajutist luba ei leitud (ajakohastamine/kustutamine)

—

=

12

=

maksuladu ei leitud (ajakohastamine/kustutamine)

—

=

13

=

ajutist luba ei leitud (ajakohastamine/kustutamine)

—

=

26

=

leitud duplikaat

—

=

27

=

vastuolu aktsiisinumbri ja aktsiisiasutuse vahel

—

=

41

=

üksnes laopidaja võib kasutada maksuladu

—

=

42

=

maksulao viitenumber kehtetu

—

=

43

=

maksulaole viitav volitatud laopidaja puudub

—

=

44

=

aktsiisimaksukohuslase registreerimisnumber puudub

—

=

45

=

aktsiisikauba koodi kehtetu väärtus

—

=

46

=

ajutise loa riik ja deklareeritud kaubasaatja/kaubasaaja on sama

—

=

112

=

(koodi) vale väärtus

—

=

115

=

selles kohas ei saa kasutada

n..2


Tabel 4

SEEDi statistika

(osutatud artikli 7 lõikes 2)

A

B

C

D

E

F

G

1

ATRIBUUDID

R

 

 

 

 

a

Taotluse vastavustunnus

R

 

<Taotluse vastavustunnus> peab iga liikmesriigi puhul olema kordumatu.

an..44

2

STA_PERIOOD

R

 

 

 

 

a

Aasta

R

 

 

n4

 

b

Poolaasta

C

Punkti 2 alapunktide b, c ja d puhul:

on kolm järgmist andmevälja valikulised ja välistavad üksteist:

—

<Poolaasta>

—

<Kvartal>

—

<Kuu>

st kui on märgitud üks neist andmeväljadest, siis teisi andmevälju ei täideta

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

esimene poolaasta

—

=

2

=

teine poolaasta

n1

 

c

Kvartal

C

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

esimene kvartal

—

=

2

=

teine kvartal

—

=

3

=

kolmas kvartal

—

=

4

=

neljas kvartal

n1

 

d

Kuu

C

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

jaanuar

—

=

2

=

veebruar

—

=

3

=

märts

—

=

4

=

aprill

—

=

5

=

mai

—

=

6

=

juuni

—

=

7

=

juuli

—

=

8

=

august

—

=

9

=

september

—

=

10

=

oktoober

—

=

11

=

november

—

=

12

=

detsember.

n..2

3

STA_LIIKMESRIIKIDE_ KAUPA

O

 

 

99x

 

a

Liikmesriigi kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 3)

a2

 

b

Aktiivsete ettevõtjate arv

O

 

 

n..15

 

c

Mitteaktiivsete ettevõtjate arv

O

 

 

n..15

 

d

Aeguvate kehtivuste arv

O

 

 

n..15

 

e

Maksuladude arv

O

 

 

n..15

 

f

Aktsiisilubade muudatuste arv

O

 

 

n..15

 

h

Kustutatud ettevõtjate arv

O

 

 

n..15

3.1

ETTEVÕTJA_LIIK

O

 

 

9x

 

a

Ettevõtja liigi kood

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

volitatud laopidaja

—

=

2

=

registreeritud kaubasaaja

—

=

3

=

registreeritud kaubasaatja

—

=

4

=

sertifitseeritud kaubasaatja

—

=

5

=

sertifitseeritud kaubasaaja

n1

 

b

Ettevõtjate arv

R

 

 

n..15

3.2

AKTSIISI_KAUBA_KATEGOORIA_TEGEVUS

O

 

 

9x

 

a

Aktsiisikauba kategooria kood

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 3)

a1

 

b

Ettevõtjate arv

R

 

 

n..15

3.3

AKTSIISI_KAUBA_TEGEVUS

O

 

 

9999x

 

a

Aktsiisikauba kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 10)

an..4

 

b

Ettevõtjate arv

R

 

 

n..15

4

STA_KÕIK_LIIKMESRIIGID

O

 

 

 

 

a

Aktiivsete ettevõtjate koguarv

O

 

 

n..15

 

b

Mitteaktiivsete ettevõtjate koguarv

O

 

 

n..15

 

c

Aeguvate kehtivuste koguarv

O

 

 

n..15

 

d

Maksuladude koguarv

O

 

 

n..15

 

e

Aktsiisilubade muudatuste koguarv

O

 

 

n..15

 

f

Kustutatud ettevõtjate koguarv

O

 

 

n..15

4.1

ETTEVÕTJA_LIIK_KÕIK_LIIKMESRIIGID

O

 

 

9x

 

a

Ettevõtja liigi kood

R

 

Võimalikud väärtused:

—

=

1

=

volitatud laopidaja

—

=

2

=

registreeritud kaubasaaja

—

=

3

=

registreeritud kaubasaatja

—

=

4

=

sertifitseeritud kaubasaatja

—

=

5

=

sertifitseeritud kaubasaaja

n1

 

b

Ettevõtjate koguarv

R

 

 

n..15

4.2

AKTSIISI_KAUBA_KATEGOORIA_TEGEVUS_KÕIK_LIIKMESRIIGID

O

 

 

9x

 

a

Aktsiisikauba kategooria kood

R

 

(vt II lisa, koodide loetelu nr 3)

a1

 

b

Ettevõtjate koguarv

R

 

 

n..15

4.3

AKTSIISI_KAUBA_TEGEVUS_KÕIK_LIIKMESRIIGID

O

 

 

9999x

 

a

Aktsiisikauba kood

R

 

(vt delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa, koodide loetelu nr 10)

an..4

 

b

Ettevõtjate koguarv

R

 

 

n..15“

II LISA

II lisa muudetakse järgmiselt:

1)

koodide loetelus nr 1 asendatakse tabeli märkus välja 1 kohta järgmisega:

„Väli 1 saadakse loetelust <RIIKIDE KOODID> (delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa punkt 3 „Riikide koodid“).“;

2)

koodide loetelus nr 2 asendatakse tabeli märkus välja 1 kohta järgmisega:

„Väli 1 saadakse loetelust <RIIKIDE KOODID> (delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa punkt 3 „Riikide koodid“).“;

3)

lisatakse koodide loetelu nr 4:

„Koodide loetelu nr 4: globaalse aktsiisikaupleja identifitseerimistunnus

Väli

Sisu

Välja liik

Näide

1

Selle riikliku ametiasutuse tunnus, kus ettevõtja või maksuladu on registreeritud

Täheline 2

PL

2

Riiklikul tasandil kinnitatud kordumatu kood

Tähtnumbriline 20

2005764CL78232ERW123

Väli 1 saadakse loetelust <RIIKIDE KOODID> (delegeeritud määruse (EL) 2022/1636 II lisa punkt 3 „Riikide koodid“).

Väli 2 tuleb täita kordumatu tunnusega, mis võimaldab siduda ühe aktsiisiettevõtja eri loatüübid (volitatud laopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja).“

OTSUSED

14.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/39

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2450,

8. detsember 2022,

millega lubatakse liikmesriikidel heaks kiita Euroopa Liidu huvides Tuneesia ühinemine rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta Haagi konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise eest.

(2)

Nõukogu on võtnud vastu määruse (EL) 2019/1111 (2) (edaspidi „Brüsseli IIb määrus“), mille eesmärk on kaitsta lapsi õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende harilikku viibimiskohta, ning tagada suhtlusõiguse ja hooldusõiguse kaitse.

(3)

Brüsseli IIb määrus täiendab ja tugevdab rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon“), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil lepinguosaliste riikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem ning mille eesmärgiks on tagada õigusvastaselt ära viidud või kinni hoitud laste kiire tagastamine.

(4)

Kõik liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised.

(5)

Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni nõuetekohast rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsil korrapäraselt korraldatavates erikomisjonides.

(6)

Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatav ühine õigusraamistik võiks olla parim lahendus tundlikele rahvusvahelise lapseröövi juhtumitele.

(7)

1980. aasta Haagi konventsioonis on sätestatud, et see kehtib ühineva riigi ja selliste lepinguosaliste riikide vahel, kes on tema ühinemise deklaratsiooniga heaks kiitnud.

(8)

1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat heakskiitmisdeklaratsiooni hoiule anda.

(9)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 (3) kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga kohased heakskiitmisdeklaratsioonid liidu ainupädevusse välisasjades.

(10)

Tuneesia andis oma 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemise kirja hoiule 10. juulil 2017. 1980. aasta Haagi konventsioon jõustus Tuneesia suhtes 1. oktoobril 2017.

(11)

Tuneesias valitsevat olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid võivad liidu huvides heaks kiita Tuneesia ühinemise vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni tingimustele.

(12)

Seetõttu tuleks liikmesriikidel lubada anda hoiule liidu huvides nende Tuneesia ühinemise heakskiitmisdeklaratsioonid kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega.

(13)

Brüsseli IIb määrus on Iirimaa suhtes siduv ja seepärast osaleb ta käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Liikmesriikidele antakse luba heaks kiita liidu huvides Tuneesia ühinemine 1980. aasta Haagi konventsiooniga.

2.   Liikmesriigid annavad hoiule liidu huvides heakskiitmisdeklaratsiooni Tuneesia ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga hiljemalt 9. detsembril 2023, mis on sõnastatud järgmiselt:

„[LIIKMESRIIGI täielik nimi] kiidab heaks vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2022/2450 Tuneesia ühinemise rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga.“

3.   Liikmesriigid teavitavad nõukogu ja komisjoni oma Tuneesia ühinemise heakskiitmisdeklaratsioonide hoiuleandmisest ning edastavad komisjonile nimetatud deklaratsioonide teksti kahe kuu jooksul pärast nende hoiuleandmist.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 8. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

V. RAKUŠAN

(1)   ELT C 224, 8.6.2022, lk 163.

(2)  Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (ELT L 178, 2.7.2019, lk 1).

(3)  ECLI:EU:C:2014:2303.

14.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/41

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2451,

8. detsember 2022,

Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 2011. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 4 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Horvaatia 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et Schengeni acquis’ sätteid, millele ei ole osutatud kõnealuse akti artikli 4 lõikes 1, kohaldatakse Horvaatias üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, mis kinnitab, et Horvaatias on kõnealuse acquis’ kõigi osade kohaldamise tingimused täidetud, sealhulgas kõik Schengeni eeskirjad on tõhusalt kohaldatud kooskõlas kokkulepitud ühiste standardite ja aluspõhimõtetega.

(2)

Nõukogu, olles teinud kindlaks, et Horvaatia on täitnud Schengeni acquis’ andmekaitset käsitlevate sätete kohaldamiseks vajalikud tingimused, loeb oma otsusega (EL) 2017/733, (2) et Schengeni infosüsteemiga (SIS) seonduvad Schengeni acquis’ sätted on Horvaatia suhtes kohaldatavad alates 27. juunist 2017.

(3)

Vastavalt nõukogu määruses (EL) nr 1053/2013 (3) sätestatud kohaldatavale Schengeni hindamiskorrale viidi läbi hindamised, et kontrollida, kas Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud kõigis Schengeni acquis’ ülejäänud valdkondades, milleks on välispiiri haldamine, politseikoostöö, SIS, tagasisaatmine, viisad, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja tulirelvad.

(4)

Komisjon järeldas oma 22. oktoobri 2019. aasta teatises, milles käsitletakse Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kontrollimist Horvaatia puhul, et tema arvates oli Horvaatia võtnud vajalikud meetmed, et tagada Schengeni acquis’ kõigi asjaomaste osade kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmine. Peale selle märkis komisjon, et Horvaatia peab jätkama järjepidevat tööd kõigi käimasolevate meetmete rakendamisel, eriti välispiiride haldamise valdkonnas, et tagada nende tingimuste jätkuv täitmine. Samuti kinnitab komisjon, et Horvaatia täitis endiselt ühinemisläbirääkimistel võetud Schengeni acquis’ sätetega seotud kohustusi.“

(5)

9. detsembril 2021 jõudis nõukogu järeldusele, et Horvaatia on täitnud Schengeni acquis’ kõigi osade kohaldamiseks vajalikud tingimused.

(6)

Seega on Horvaatias võimalik kehtestada Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kuupäevad, millest alates tuleks kaotada isikute kontrollimine Horvaatia liidusisestel piiridel.

(7)

SISi kasutamise piirangud, mis on ettenähtud otsuses (EL) 2017/733, tuleks kaotada kõige varsemast kuupäevast, mis on määratud Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks Horvaatias.

(8)

Selleks et vältida olukorda, kus reisimine muutub teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele keerulisemaks, tuleks säilitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 565/2014/EL (4) kehtestatud lihtsustatud kord kolmandate riikide kodanikele, kellele Horvaatia on välja andnud lühiajalise Horvaatia viisa oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul. Sellest tulenevalt tuleks nimetatud otsuse teatud sätteid jätkuvalt kohaldada piiratud üleminekuaja jooksul.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktides B, C, D ja F osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B, C, D ja F osutatud valdkonda, kusjuures neid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B, C, D ja F osutatud valdkonda, kusjuures neid tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Alates 1. jaanuarist 2023 kaotatakse isikute kontroll Horvaatia liidusisestel maa- ja merepiiridel ning sellest tulenevalt kohaldatakse lisas osutatud Schengeni acquis’ sätteid Horvaatia suhtes tema suhetes Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga ning samuti Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga.

2.   Mis puudutab isikute kontrolli liidusisestel õhupiiridel, siis see kaotatakse alates 26. märtsist 2023 ning sellest kuupäevast alates kohaldatakse lõikes 1 osutatud sätteid, niivõrd kui nendega reguleeritakse isikute kontrolli kaotamist liidusisestel õhupiiridel.

3.   Kõik piirangud Schengeni infosüsteemi kasutamisele Horvaatia poolt kaotatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artikkel 2

Horvaatia poolt enne 1. jaanuari 2023 välja antud lühiajalised riigi viisad jäävad kehtima nende kehtivuse ajal teiste liikmesriikide territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks teiste liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, kui need liikmesriigid on tunnustanud asjaomaseid sel eesmärgil välja antud lühiajalisi viisasid vastavalt otsusele nr 565/2014/EL. Kohaldatakse nimetatud otsuses sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 8. detsember 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

V. RAKUŠAN

(1)   10. novembri 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 25. aprill 2017. aasta otsus (EL) 2017/733 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (ELT L 108, 26.4.2017, lk 31).

(3)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 565/2014/EL, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ (ELT L 157, 27.5.2014, lk 23).

(5)   EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7)   ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9)   ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

LISA

Loetelu Schengeni acquis’ sätetest 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, mis on kohaldatavad Horvaatias tema suhetes liikmesriikidega, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigiga ja Šveitsi Konföderatsiooniga

A.

19. juunil 1990 Schengenis allkirjastatud ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva Schengeni 14. juunil 1985. aasta lepingu rakendamise konventsiooni (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19) järgmised sätted:

artikkel 1 (niivõrd kui see on seotud muude käesolevas punktis osutatud sätetega), artikkel 18, artikli 19 lõiked 1, 3 ja 4, artiklid 20, 21 ja 22, artiklid 40–43 ning artiklid 126–130 (niivõrd kui need on seotud muude käesolevas punktis osutatud sätetega).

B.

Järgmised muud liidu õigusaktid ja nende rakendusaktid:

1.

nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 34);

2.

nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse direktiivi 2001/40/EÜ (kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta) kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.2.2004, lk 55);

3.

nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5);

4.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1931/2006 (millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (ELT L 405, 30.12.2006, lk 1)) artikli 4 punkt b ja artikli 9 punkt c;

5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60);

6.

nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129), välja arvatud artikkel 6;

7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1), välja arvatud artikkel 3;

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (ELT L 85, 31.3.2010, lk 1);

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1105/2011/EL selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta (ELT L 287, 4.11.2011, lk 9);

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 610/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi (EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 (ELT L 182, 29.6.2013, lk 1), niivõrd kui see puudutab muid käesolevas lisas osutatud sätteid;

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1) artikkel 1, artikli 6 lõike 5 punkt a, III jaotis ning II jaotise ja selle lisade Schengeni infosüsteemi ja viisainfosüsteemi käsitlevad sätted;

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2225, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas (ELT L 327, 9.12.2017, lk 1), niivõrd kui see ei ole veel kohaldatav vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikele 2;

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20), niivõrd kui see on seotud määruses (EÜ) nr 767/2008 sätestatud viisainfosüsteemiga ning ei ole veel kohaldatav vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikele 2;

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295 21.11.2018, lk 99), niivõrd kui see on seotud viisainfosüsteemiga, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 767/2008, ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2017/2226 ja millele on osutatud käesolevas lisas;

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135 22.5.2019, lk 27), niivõrd kui see on seotud viisainfosüsteemiga, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 767/2008, ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2017/2226 ja millele on osutatud käesolevas lisas;

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85), niivõrd kui see on seotud viisainfosüsteemiga, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 767/2008, ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2017/2226 ja millele on osutatud käesolevas lisas;

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1155, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 188, 12.7.2019, lk 25);

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1133, millega muudetakse määrusi (EL) nr 603/2013, (EL) 2016/794, (EL) 2018/1862, (EL) 2019/816 ja (EL) 2019/818 seoses tingimuste kehtestamisega juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele viisainfosüsteemi kasutamise eesmärgil (ELT L 248, 13.7.2021, lk 1);

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1134, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, et reformida viisainfosüsteemi (ELT L 248, 13.7.2021, lk 11);

20.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1150, millega muudetakse määrusi (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/818 seoses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi tarbeks muudele ELi infosüsteemidele juurdepääsu tingimuste kehtestamisega (ELT L 249, 14.7.2021, lk 1);

21.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1152, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 ja (EL) 2019/817 seoses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi tarbeks muudele ELi infosüsteemidele juurdepääsu tingimuste kehtestamisega (ELT L 249, 14.7.2021, lk 15).

14.12.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/47

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/2452,

8. detsember 2022,

milles sätestatakse nõukogu direktiiviga (EL) 2019/997 (1) kehtestatud ELi tagasipöördumistunnistuse täiendav tehniline kirjeldus

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 8938 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis (EL) 2019/997 on sätestatud õigusnormid, mis käsitlevad tingimusi ja korda, mille alusel antakse esindamata kodanikele kolmandates riikides ELi tagasipöördumistunnistus, ja kehtestatud sellise dokumendi ühtne vorming, mis koosneb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest.

(2)

Direktiivi (EL) 2019/997 lisades on sätestatud tehniline kirjeldus, millele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm ja kleebis peavad vastama. Nüüd on vaja kehtestada täiendav tehniline kirjeldus, mis käsitleb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise kujundust, vormingut ja värve, ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi materjalile ja trükitehnikale esitatavaid nõudeid ning turvaelemente ja -nõudeid, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastaseid standardeid.

(3)

Et takistada võltsimist ja järeletegemist ning võttes arvesse käesoleva otsuse lisa II osas sätestatud täiendava tehnilise kirjelduse eripära, tuleb see hoida salajas ning seda ei tohi avaldada.

(4)

Viitedokumentide kättesaadavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama üksteisele ja komisjonile oma ELi tagasipöördumistunnistuse näidised ning säilitama edaspidiste trükkide näidised.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1683/95 (3) artikli 6 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

ELi tagasipöördumistunnistuse tootmise eeltingimusi, juhiseid ja standardeid käsitlev täiendav tehniline kirjeldus on sätestatud lisa I osas.

Täiendav tehniline kirjeldus, mis käsitleb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise kujundust, vormingut ja värve, ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi materjalile ja trükitehnikale esitatavaid nõudeid ning turvaelemente ja -nõudeid, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastaseid standardeid, on sätestatud lisa II osas. Lisa II osa liigitatakse salastatuse kategooriasse SECRET UE/EU SECRET.

Artikkel 2

Iga liikmesriik saadab ELi tagasipöördumistunnistuse näidise komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Samuti säilitab iga liikmesriik edaspidiste trükkide näidised ning hoiab neid komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavana.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. detsember 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Didier REYNDERS

(1)  SECRET UE/EU SECRET non classifiée en l’absence de la partie II de l’annexe / lisa II osast eraldatult – salastamata.

(2)   ELT L 163, 20.6.2019, lk 1.

(3)  Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).

LISA

ELi tagasipöördumistunnistuse täiendav tehniline kirjeldus

I osa

Tootmise eeltingimused, juhised ja standardid (1)

1.

 SISUKORD 50

2.

 JUHISED SEOSES TOOTJATEGA 50

3.

 FÜÜSILINE TURVALISUS 50

3.1.

 TOOTMISHOONED 50

3.2.

 TURVATÖÖTAJAD 50

3.3.

 TURVAKONTROLLI RUUM 51

3.4.

 KÜLASTAJATE JA KOLMANDATE ISIKUTE JUURDEPÄÄS 51

3.5.

 TÖÖTAJATE JUURDEPÄÄS 51

3.6.

 TOOTMISALA KONTROLL 51

3.7.

 SISSETULEVA JA VÄLJAMINEVA MATERJALI KÄITLEMINE 51

3.8.

 TARNED 51

4.

 TOOTMISMEETODITE JA MATERJALIDE TURVALISUS 52

4.1.

 TRÜKIPLAADID 52

4.2.

 PABER 52

4.3.

 OPTILISELT MUUTUV DIFRAKTSIOONILINE KUJUTIS 52

4.4.

 TURVATRÜKIVÄRV 53

4.5.

 LADUSTAMINE 53

5.

 KVALITEEDIKONTROLL 53

6.

 VIITED 53

1.   SISUKORD

Lisa selles osas on sätestatud ELi tagasipöördumistunnistuste tootmise eeskirjad.

Lisa selle osa võib esitada võimalikele turvatrükiste trükkijatele, näiteks hankemenetluse osana.

2.   JUHISED SEOSES TOOTJATEGA

ELi tagasipöördumistunnistusi võivad toota liikmesriikide tellimusel üksnes avaliku või erasektori turvatrükikojad või asutused, mis on võimelised tootma kõrge turvaastmega dokumente.

Selline ettevõtja või asutus peab suutma tõendada, et ta on kõrge turvaastmega dokumentide tootmiseks pädev. Tootja peakontor peab asuma liidus ja ELi tagasipöördumistunnistuste tootmine peab samuti toimuma liidus.

ELi tagasipöördumistunnistuste tootmist ei tohi anda allhanke korras kolmandale isikule (seda ei kohaldata tooraine ja koostisosade, näiteks kiudude ja turvapaberi suhtes), välja arvatud juhul, kui ELi tagasipöördumistunnistuse tootmise lepingu sõlminud liikmesriik on selleks loa andnud ja sellest on komisjonile teatatud. Kolmandast isikust ettevõtjad, kes tegelevad osaga ELi tagasipöördumistunnistuste tootmisest, peavad samuti järgima käesolevas dokumendis loetletud turvanõudeid ja -tavasid.

Tootja peab olema sertifitseeritud vastavalt standardile ISO 9001 „Kvaliteedijuhtimissüsteem“ ja ISO/IEC 27001 „Infoturbe halduse süsteemid“.

Lisaks peab tootjal olema kehtiv standardi ISO 14298 „Turvatrükiste trükkimise korraldamine“ (varem CWA 14641) kohane sertifikaat vähemalt „valitsuse“ tasemel või tootja peab olema sertifitseeritud samaväärsel tasemel siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Liikmesriigi taotlusel peavad tootjad esitama turvaauditi sertifikaatide üksikasjad.

Liikmesriigid peavad tagama, et tootjad järgivad neid eeskirju, ja teatama komisjonile, milline ettevõtja on valitud ELi tagasipöördumistunnistusi tootma.

Tootja peab kõigist tootmise ajal toimunud turvarikkumistest seoses ELi tagasipöördumistunnistuse, põhimaterjalide või hoonete füüsilise turvalisusega teatama liikmesriigile, kes peab omakorda sellest viivitamata teavitama komisjoni.

3.   FÜÜSILINE TURVALISUS

Käesolevas punktis sätestatud nõuded täiendavad standardit ISO 14298 ja on ELi tagasipöördumistunnistuse tootmisel kohustuslikud. Neid kohaldatakse ka materjalide ja pooltoodete suhtes ning ELi tagasipöördumistunnistuste ladustamisel.

Füüsiline turvalisus tootmisruumides ja -hoonetes tuleb tagada vastavalt standardile ISO 14298 ja Intergrafi sertifitseerimisnõuetele (eriti riskikategooria E „Füüsilise sissetungi ja juurdepääsuga seotud risk“) või samaväärsete siseriiklike eeskirjade kohaselt.

Kõiki inimesi (töötajad, turvatöötajad, külastajad, kolmandad isikud jne), kes viibivad tootja ruumides või tootmishoonetes, tuleb kontrollida vastavalt standardile ISO 14298 ja Intergrafi sertifitseerimisnõuetele või samaväärsete siseriiklike eeskirjade kohaselt.

3.1.   TOOTMISHOONED

Kõik hooned, kus ladustatakse ning töödeldakse toorainet, pooltooteid ja valmistooteid, peavad olema sertifitseeritud vähemalt „valitsuse“ tasandil vastavalt standardile ISO 14298 või samaväärsete siseriiklike eeskirjade kohaselt.

3.2.   TURVATÖÖTAJAD

Ruumide ja tootmisala turvalisuse tagamiseks peab tootja kasutama eraldi selleks mõeldud osakonda või hea mainega ja sertifitseeritud turvaettevõtjat ning hästi väljakoolitatud turvatöötajaid. Välisturvaettevõtja peaks soovitatavalt olema sertifitseeritud kvaliteediaspekte arvestades (nt ISO 9001, DIN 77200).

3.3.   TURVAKONTROLLI RUUM

Tootmisruumides peab olema turvakontrolli ruum. Füüsilise turvalisuse meetmed peavad vastama standardi EN 50518 nõuetele (sertifitseerimine ei ole vajalik) või siseriiklikele eeskirjadele/standarditele. Erandina eelmisest lausest on võimalikud kõrvalekalded standardi EN 50518 nõuetest, tingimusel et need põhinevad riskihindamisel. Turvakontrolli ruumi uks peab sisenemiseks ja väljumiseks olema varustatud kaardilugeja või biomeetrilise juurdepääsukontrolli süsteemiga, kus salvestatakse kõik sisenemised ja väljumised, samuti peab see olema varustatud tagasiminekut mittevõimaldava funktsiooniga.

Soovitatavalt peaks kogu aeg kohal olema vähemalt kaks töötajat (valvurit). On soovitatav, et need töötajad (valvurid) oleksid tootja töötajad.

3.4.   KÜLASTAJATE JA KOLMANDATE ISIKUTE JUURDEPÄÄS

Kolmandate isikute ja külastajate juurdepääs tootmisalale peab olema rangelt kontrollitud standardi ISO 14298 kohaselt. Kõnealused isikud peavad kogu aeg olema koos saatjaga ja nende ID-sissepääsuluba peab kogu aeg nähtav olema.

3.5.   TÖÖTAJATE JUURDEPÄÄS

Tootmisalale tohivad pääseda üksnes selleks volitatud töötajad juurdepääsukontrolli süsteemi kaudu, kus sisenejaid kontrollitakse ükshaaval. Sisse peab olema seatud juurdepääsukontrolli kord. Juurdepääs on soovitatav anda üksnes teadmisvajaduse põhjal.

3.6.   TOOTMISALA KONTROLL

Tootmisala tuleb alati kontrollida. Kui tootmisala ei ole kasutuses, tuleb see füüsiliselt lukku panna ja seda jälgida.

Kui tootmisalale on vaja pääseda väljaspool tootmise toimumise aega, tuleb sellest teatada turvaosakonnale ja viimase töötajad peavad juurdepääsu korral kohal viibima. Sellisel juhul ei tohi olla võimalik siseneda tootmisalale ilma turvaosakonna töötaja füüsilise kohalolekuta (eraldi võtme(te) omanik(ud)).

3.7.   SISSETULEVA JA VÄLJAMINEVA MATERJALI KÄITLEMINE

Tootjal peab sissetulevate ning väljaminevate materjalide ja toodete jaoks olema eraldi vastuvõtu- ja väljasaatmisala. Kõik vastuvõtu- ja väljasaatmisalale viivad uksed, sealhulgas piirdeaia värav, vaheuks ning vastuvõtu- ja väljasaatmisala siseuksed peavad toimima elektroonilise vahelukustussüsteemi alusel, mis tähendab, et kui üks ustest on avatud, siis teised on elektrooniliselt turvatud.

Kehtestatud peab olema külastajate ning selliste materjalide veoks kasutatavate sõidukite juhtide kontrollimise kord. Iga materjalisaadetise kohta tuleb pidada logi.

3.8.   TARNED

ELi tagasipöördumistunnistuste tarnimist peab koos tootjaga korraldama liikmesriik, kes on lepingu sõlminud. Kuna valmis, kuid veel isikustamata ELi tagasipöördumistunnistused loetakse suure riskiga turvatoodeteks, peab nende transport olema võimalikult turvaline.

Iga transpordiliigi puhul tuleb teha ja dokumenteerida üldine riskihindamine ning rakendada kõiki täiendavaid julgestusmeetmeid, mida peetakse vajalikuks (nt soomussõiduk, veost saatev sõiduk). Kui asjakohased tingimused on muutunud, tuleb riskihindamine läbi vaadata.

Kõik peale- ja mahalaadimistoimingud, sealhulgas vastuvõtvale poolele kättetoimetamine, peavad toimuma kahekordse kontrolli all, st kahe või enama isiku osalusel.

Transporditavate ELi tagasipöördumistunnistuste seerianumbrid peavad olema märgitud transpordidokumentidel.

Turvatrükiseid vedavate sõidukite staatust ja asukohta on soovitatav vedamise ajal korrapäraste ajavahemike järel kontrollida. Kasutusel peab olema vähemalt kaks sõltumatut süsteemi, millega tagatakse toimiv side välispartneritega transpordi katkemise korral.

Nõuetest kõrvalekaldumise korral (nt mõni osapooltest, kes peab transpordi miinimumnõudeid täitma, ei suuda seda teha; toimub rünnak veosele või mis tahes kahju tekitamine veo ajal) tuleb sellest viivitamata teatada tootjaettevõtjale.

Juhikabiini kaudu ei tohi turvatoodete juurde pääseda ning sõiduki see osa, milles kaupa veetakse, peab olema valmistatud metallist ja täiesti suletud (kardin-külgedega sõidukid ei sobi) ning peale- ja mahalaadimiseks peab juurdepääs sellele toimuma lukustatud ukse kaudu. Lukkude võtmeid ei tohi hoida sõidukis.

4.   TOOTMISMEETODITE JA MATERJALIDE TURVALISUS

Käesolevas punktis esitatakse vajalik teave ELi tagasipöördumistunnistuse tootmiseks kasutatavate vahendite turvalisuse kohta. Tootja peab säilitama ammendava ja täieliku auditijälje alates sissetulevate turvamaterjalide saabumisest kuni ELi tagasipöördumistunnistuse kättetoimetamiseni, mis kajastab ka soovimatu, rikutud või poolvalmis materjali hävitamist.

Peale selle vastutab tootja toormaterjali tarnijate ja nende valiku eest ning vajaduse korral peab asjaomane liikmesriik selle heaks kiitma. On soovitatav, et turvatoormaterjali tarnijatel on sama taseme sertifikaat kui tootjatel, eelkõige standardi ISO 14298 puhul. Kui tootja leiab, et tarnija on hea mainega ja usaldusväärne (ning on seda vastavalt kontrollinud), kuid tal ei ole sertifikaati, peab liikmesriik, kes sõlmib lepingu, heakskiidu andma ja sellest komisjonile teatama.

4.1.   TRÜKIPLAADID

Kõik ELi tagasipöördumistunnistuste trükiplaadid peaksid olema toodetud selle volitatud tootja ruumides, kus ELi tagasipöördumistunnistus toodetakse. Trükiplaadid, mida ei ole enam vaja (nt kulumine, rikutud plaadid jne), tuleb asjakohasel viisil kasutuskõlbmatuks muuta ja turvaliselt hävitada.

Trükiplaadid, mida võib edaspidisel tootmisel vaja minna, tuleb ladustada ettevõtja ruumides asuval turvaalal.

Kui tootja ei suuda trükiplaate oma ruumides toota, võib vajalikke trükiplaate tellida üksnes hea mainega trükiplaatide tootjalt, kes on näiteks varem tootnud plaate ELi viisakleebise jaoks. Selline trükiplaatide tootja peab olema sertifitseeritud vastavalt standardile ISO 14298. Trükiplaate võib volitatud tootjatele tarnida üksnes liikmesriigi loal. Teade selle kohta tuleb saata ka komisjonile.

4.2.   PABER

ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks toodetud paberit tuleb rangelt kontrollida. See kehtib nii paberitootja kui ka järgmiste vajalike etappide (kleepuva tagakülje lisamine) kohta. Tarneahelas vastutuse tagamiseks peavad kõik rullid ja lehed läbima turvaauditi.

Kogu ELi tagasipöördumistunnistuste tootjale tarnitud paber tuleb enne üleandmist arvele võtta. Tootjale tarnitud ning tootmiseks kasutatud lehed tuleb kontrollida ja arvele võtta.

Paber tuleb tootjatele tarnida turvaveosena. Transpordi puhul tuleb teha ja dokumenteerida üldine riskihindamine ning rakendada kõiki täiendavaid julgestusmeetmeid, mida peetakse vajalikuks (nt soomussõiduk, veost saatev sõiduk). Kui asjakohased tingimused on muutunud, tuleb riskihindamine läbi vaadata.

4.3.   OPTILISELT MUUTUV DIFRAKTSIOONILINE KUJUTIS

ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks ette nähtud optiliselt muutuva difraktsioonilise kujutise (DOVID) tootmist ning kasutamist tuleb kontrollida ja arvele võtta. See hõlmab mitte ainult täielikke DOVID-märgiseid, vaid ka pooltooteid ja rikutud või kasutamiskõlbmatuid tooteid.

DOVID-märgised tuleb volitatud tootjale tarnida turvaveosena. Tarnitud DOVID-märgiste arv tuleb registreerida.

Tootja ruumides kasutatavad DOVID-märgised tuleb samuti kontrollida ja arvele võtta. Rikutud materjal tuleb turvalisel viisil ladustada ja selle võib vajaduse korral hiljem turvaliselt hävitada. DOVID-märgised tuleb arvele võtta, nii et vajaduse korral oleks olemas täielik auditijälg.

Komisjon või liikmesriik võib tellida DOVID-märgiseid igal aastal grupitellimusena, et alandada hinda üksikute liikmesriikide jaoks. Liikmesriigid vastutavad lepinguliste ja rahaliste kokkulepete eest vastavalt grupitellimuse tingimustele. DOVID-märgiste grupitellimuses saavad osaleda ainult teavitatud tootjad.

4.4.   TURVATRÜKIVÄRV

ELi tagasipöördumistunnistuste tootmiseks kasutatakse turvatrükivärve, mille kasutus on piiratud. Trükivärve on võimalik tellida hea mainega tarnijatelt, teistelt ELi tagasipöördumistunnistuste tootjatelt ja/või toota tootja ruumides. Tootja võib selliseid trükivärve teisele volitatud tootjale tarnida alles pärast viimaselt ELi tagasipöördumistunnistuste tootmiseks loa saamist.

Turvatrükivärvid tuleb ladustada turvaalal. Tootmisprotsessis kasutatud turvatrükivärvide kasutamise jälgimise tagab auditimenetlus.

4.5.   LADUSTAMINE

ELi tagasipöördumistunnistuste tootmisel kasutatavaid materjale saab liigitada järgmiselt:

—

põhimaterjalid (nt trükivärv, turvapaber)

—

põhivahendid (nt trükiplaadid)

—

pooltooted (poolvalmis vormid ja/või kleebised, mis ei ole kõiki tootmisetappe läbinud)

—

Valmis ELi tagasipöördumistunnistus – vorm ja kleebis

Toote ladustamine ja käitlemine nõuab igas etapis asjakohast turvalisuseastet, vastutust ja kontrolli. Soovitatav on, et ladustamisala vastaks turvakambrite nõuetele (vt ISO 14298).

5.   KVALITEEDIKONTROLL

Iga ELi tagasipöördumistunnistuse tootja võib pärast tootmise heaks kiitnud liikmesriigiga konsulteerimist täpselt kindlaks määrata, millist kvaliteedikontrolli soovitatakse tootmise igas etapis teha. Kvaliteedikontrolliga tuleb tagada, et toodetud ELi tagasipöördumistunnistus on kooskõlas tehnilise kirjeldusega, mis on kehtestatud nõukogu direktiiviga (EL) 2019/997 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktidega, nii et ELi tagasipöördumistunnistuse kvaliteet erineb tootepartiide lõikes võimalikult vähe.

Juhul kui on toodetud ja ringlusse lastud selline ELi tagasipöördumistunnistus, mis ei vasta tehnilisele kirjeldusele, peab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile viivitamata teatama.

6.   VIITED

ISO 14298

Turvatrükiste trükkimise korraldamine (varem CWA 14641)

EN 50518

Järelevalve- ja häirekeskus

ISO 9001

Kvaliteedijuhtimissüsteemid

ISO/IEC 27001

Infoturbe halduse süsteemid

(1)  SECRET UE/EU SECRET non classifiée en l’absence de la partie II de l’annexe / lisa II osast eraldatult – salastamata.