(1)

Põllumajandusega seotud liidu poliitika, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), sealhulgas maaelu arengu meetmete, ent samuti keskkonna, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, maakasutuse, piirkondade, rahvatervise, toiduohutuse, taimekaitse, pestitsiidide kestliku kasutamise, veterinaarravimite kasutamise ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud liidu poliitika kavandamiseks, rakendamiseks, seireks, hindamiseks ja läbivaatamiseks on vaja läbipaistvat, terviklikku ja usaldusväärset statistilist teadmusbaasi. Selline statistika võib olla kasulik ka selleks, et seirata ja hinnata põllumajanduse mõju tolmeldajatele ja esmatähtsatele mullaorganismidele.

(2)

Statistiliste andmete, eeskätt põllumajanduse sisendeid ja väljundeid käsitlevate andmete kogumise eesmärk peaks muu hulgas olema pakkuda tõenditel põhineva otsustusprotsessi jaoks ajakohastatud, kvaliteetseid ja juurdepääsetavaid andmeid, eelkõige põllumajanduse keskkonnanäitajate arendamiseks vajalikke andmeid, ning toetada Euroopa rohelist kokkulepet ning sellega seotud strateegiat „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiat, nullsaaste tegevuskava ja liidu mahetootmise tegevuskava ning tulevasi ühise põllumajanduspoliitika reforme ja hinnata nende edusamme. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel on oluliseks teguriks üleminek mitmeotstarbelisele põllumajandusele, mis suudab toota piisavas koguses ohutut toitu, andes samal ajal keskkonna jaoks positiivseid tulemusi.

(3)

Kvaliteetsed ühtlustatud, sidusad ja võrreldavad statistilised andmed on olulised, et hinnata põllumajanduse sisendite ja väljundite olukorda ning nendega seotud suundumusi liidus, et esitada sisulisi ja täpseid andmeid põllumajanduse keskkonna- ja majandusliku mõju kohta ning kestlikumatele põllumajandustavadele ülemineku tempo kohta. Kogutud andmed peaksid olema seotud ka turgude toimimise ja toiduga kindlustatusega, et tagada juurdepääs piisavale ja kvaliteetsele toidule, samuti liidu ja liikmesriikide poliitika kestlikkuse ning keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju ning tulemuslikkuse hindamisega, aga ka uute ärimudelite kestlikkuse ja nende arendamise mõju hindamisega. Nimetatud andmed hõlmavad muu hulgas statistikat elusloomade ja liha kohta, munade tootmist ja kasutamist ning piima ja piimatoodete tootmist ja kasutamist. Tähtis on ka statistika põllukultuuride, köögivilja, püsikultuuride ja rohumaade kasvupinna, saagikuse ja toodangu kohta ning saaduste bilansside kohta. Lisaks on vaja statistikat, mis käsitleb taimekaitsevahendite, väetiste ja veterinaarravimite, eelkõige loomasöödas sisalduvate antibiootikumide, müüki ja kasutamist.

(4)

Põllumajandusstatistika rahvusvahelise hindamise tulemusel koostati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni üleilmne strateegia põllumajanduse ja maaelu arengu statistika parandamiseks. Selle üleilmse strateegia kiitis ÜRO statistikakomisjon heaks 2010. aastal. Euroopa põllumajandusstatistikas tuleks asjakohastel juhtudel lähtuda selle üleilmse strateegia soovitustest.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 (2) on loodud õigusraamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ühiste statistikaalaste põhimõtete alusel. Selles määruses on sätestatud kvaliteedikriteeriumid ning osutatud vajadusele minimeerida andmeesitajate vastamiskoormust ja aidata kaasa halduskoormuse vähendamise üldisema eesmärgi saavutamisele.

(6)

2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegias, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee kiitis heaks 2015. aasta novembris, on ette nähtud võtta vastu kaks raammäärust, mis hõlmavad põllumajandusstatistikat käsitlevate liidu õigusaktide kõiki tahkusid peale põllumajanduse arvepidamise. Käesolev määrus on üks neist kahest raammäärusest ja see peaks täiendama juba vastu võetud raammäärust, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1091 (3).

(7)

Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat kogutakse, tehakse ja levitatakse praegu mitme õigusakti alusel. Kehtiv õigusraamistik ei taga nõuetekohast järjekindlust statistika eri valdkondades ega edenda tervikliku lähenemisviisi rakendamist niisuguse põllumajandusstatistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel, mille eesmärk on hõlmata põllumajanduse majanduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte. Käesolev määrus peaks need õigusaktid asendama, et saavutada teabe ühtlus ja võrreldavus, tagada Euroopa kogu põllumajandusstatistika järjekindlus ja koordineerimine, hõlbustada asjakohaste statistikaprotsesside integreerimist ja ühtlustamist ning võimaldada rakendada terviklikumat lähenemisviisi. Seepärast on vajalik need õigusaktid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (4) (EÜ) nr 543/2009 (5) ja (EÜ) nr 1185/2009 (6) ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, (7) kehtetuks tunnistada. Euroopa statistikasüsteemi arvukad seonduvad lepingud ja suulised kokkulepped riiklike statistikaametite ja komisjoni (Eurostat) vahel andmete edastamise kohta tuleks lõimida käesolevasse määrusesse, kui on tõendeid, et andmed vastavad kasutajate vajadustele, kokkulepitud metoodika toimib ja andmed on asjakohase kvaliteediga.

(8)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 617/2008 (8) alusel nõutavat statistikat on kogutud Euroopa statistikasüsteemi raames, täites mõnda, kuid mitte kõiki selle kvaliteedistandardeid. See statistika, mis toetab pikemas plaanis liidu ja liikmesriikide poliitikat, tuleks integreerida Euroopa statistikasse, et tagada andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Et vältida liikmesriikide topeltaruandlust, tuleks kõnealuse määruse kohased statistikanõuded välja jätta.

(9)

Suur osa põllumajandusmaast liidu tasandil on rohumaa. Rohumaasaadusi ei peetud varem oluliseks, mistõttu ei ole põllumajanduskultuuride statistika sisaldanud nende kohta mingeid andmeid. Kuna rohumaade ja mäletsejaliste mõju keskkonnale on muutunud kliimamuutuste tõttu olulisemaks, on nüüd vaja statistikat rohumaasaaduste, sealhulgas loomade karjatamise kohta.

(10)

Euroopa põllumajandusstatistika tegemise eesmärgil tuleks hinnata ühisest põllumajanduspoliitikast tulenevate kohustuste raames kogutud olemasolevate andmete võimalikult suures ulatuses kasutamise teostatavust, tekitamata uusi kohustusi ja halduskoormust.

(11)

Et tagada põllumajanduse sisendeid ja väljundeid käsitleva teabe ühtlustamine ja võrreldavus põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitleva teabega ning rakendada edasi 2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegiat, peaks käesolev määrus täiendama määrust (EL) 2018/1091.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004 (9) ei hõlma põllumajandushindade statistikat, kuid tuleks tagada selle statistika kättesaadavus ja kooskõla põllumajanduse arvepidamisega. Põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika peaks seetõttu hõlmama statistikat põllumajanduse sisendite hindade kohta, mis on kooskõlas põllumajanduse arvepidamisega. Selleks et teha põllumajanduse arvepidamise arvutusi ja koostada võrreldavaid hinnaindekseid, peaksid liikmesriikides olema kättesaadavad andmed põllumajanduse väljundite hindade kohta.

(13)

Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, ühist põllumajanduspoliitikat ja eesmärki vähendada pestitsiididest sõltuvust, on oluline esitada kord aastas kvaliteetset statistikat taimekaitsevahendite kasutamise kohta seoses keskkonna-, tervise- ja majandusalaste küsimustega. Asjaolu, et liidu tasandil ei ole taimekaitsevahendite professionaalse kasutamise kohta elektroonilisi andmeid, mida saaks kasutada statistilistel eesmärkidel, on suureks takistuseks sellele, et suurendada põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite kohta andmete kogumise sagedust korralt viie aasta järel ühele korrale aastas. Käesolevas määruses tuleks ette näha üleminekukord, et anda riiklikele statistikaametitele aega taimekaitsevahendite kasutamist käsitleva iga-aastase statistika pidevaks koostamiseks.

(14)

Pestitsiidide turulelaskmist ja kasutamist käsitlevaid andmeid, mis tuleb esitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/128/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009, (11) tuleks kasutada nimetatud direktiivi ja määruse asjakohaste sätete kohaselt käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Taimekaitsevahendite kohta levitatavad andmed peaksid hõlmama turule lastud ja põllumajanduslikes tegevustes kasutatavaid toimeaineid põllumajanduskultuuride ja nendega seotud töödeldud alade lõikes.

(15)

Kõikide liikmesriikide võrreldav statistika põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta on oluline, et teha otsuseid ühise põllumajanduspoliitika arendamise kohta ja seirata ühise põllumajanduspoliitika rakendamist riiklike strateegiakavade raames, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Seetõttu tuleks muutujate puhul kasutada võimaluste piires standardset liigitust ja ühiseid mõisteid.

(16)

Andmete sidusus, võrreldavus ja koostalitlusvõime ning aruandlusvormide ühtsus on liidu põllumajandusstatistika koostamise eeltingimused, eelkõige seoses andmete kogumise, töötlemise ja levitamise korra tõhususe ning tulemuste kvaliteediga.

(17)

Statistika koostamiseks vajalikud andmed tuleks koguda viisil, millega vähendatakse andmeesitajate, sealhulgas põllumajandustootjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning liikmesriikide kulusid ja halduskoormust. Seepärast tuleb kindlaks teha nõutavate andmete allikate võimalikud omanikud ja tagada, et neid allikaid saab kasutada statistika jaoks.

(18)

Edastatavad andmekogumid hõlmavad mitut statistikavaldkonda. Et säilitada paindlik lähenemisviis, mis võimaldab statistikat andme nõuete muutumise korral kohandada, tuleks alusmääruses määrata kindlaks üksnes valdkonnad, teemad ja alamteemad, samas kui üksikasjalikud andmekogumid tuleks sätestada rakendusaktides. Üksikasjalike andmekogumite kogumisega ei tohiks kaasneda märkimisväärseid lisakulusid, mis tekitavad andmeesitajatele ja liikmesriikidele ebaproportsionaalset ja põhjendamatut koormust.

(19)

Euroopa statistika andmekogumi muutuja põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta võib hõlmata mitut mõõdet, näiteks mahepõllumajanduslikku ja piirkondlikku tasandi mõõdet. Mahepõllumajanduslik mõõde osutab tootmisele ja toodetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (12) sätestatud põhimõtetega. Piirkondliku tasandi mõõde tuleks esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (13). Selleks et vähendada liikmesriikide koormust andmete esitamisel käesoleva määruse alusel ja tagada prognoositavus selles osas, milliseid andmeid kogutakse, tuleks käesoleva määruse lisas täpsustada alamteemasid ja määrata kindlaks kohaldatavad mõõtmed. Lisas tuleks kasutusele võtta sõna „kohaldatav“ seoses selliste alamteemadega, mille puhul on nõutav mahepõllumajandusliku või piirkondliku tasandi mõõde või mõlemad.

(20)

Mahepõllumajanduslik tootmine kui kestlike põllumajanduslike tootmissüsteemide näitaja on muutumas üha tähtsamaks. Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad statistilised andmed on olulised, et seirata liidu mahetootmise tegevuskava edusamme. Seepärast tuleb tagada, et olemasolev mahepõllumajandusliku tootmise statistika, sealhulgas andmed sertifitseeritud või üleminekujärgus tootmispindade kohta, on kooskõlas muu põllumajandusliku tootmise statistikaga, integreerides need andmekogumitesse. Mahepõllumajandusliku tootmise statistika peaks olema sidus ka määruse (EL) 2018/848 alusel esitatavate haldusandmetega ja kasutama neid andmeid.

(21)

Üks kõige laialdasemalt kasutatavaid põllumajanduse keskkonnanäitajaid on toitainete kogubilanss. Eurostati/OECD ühises metoodikas kirjeldatakse seda kui põllumajandussüsteemi sisenevate toitainesisendite üldkoguse ja sellest põllumajandussüsteemist väljuvate toitaineväljundite koguse arvutuslik erinevus. Vaatamata selle olulisusele, ei esita kõik liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) vabatahtlikult andmeid toitainete kogubilansi kohta. Seetõttu on oluline, et käesolev määrus hõlmaks toitainete kogubilanssi.

(22)

Veterinaarravimid on põllumajanduse jaoks olulised sisendid. Oluline on vältida töö dubleerimist ning optimeerida niisuguse olemasoleva teabe kasutamist, mida on võimalik kasutada statistilistel eesmärkidel. Sellest tulenevalt ja selleks, et anda liidu kodanikele ja muudele sidusrühmadele kergesti juurdepääsetavat ja kasulikku teavet veterinaarravimite müügi ja kasutamise kohta, sealhulgas mikroobivastaste ravimite kasutamise kohta toiduloomadel, peaks komisjon (Eurostat) levitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (14) alusel kättesaadavat asjakohast statistikat. Sellega seoses tuleks komisjoni ja asjaomaste üksuste vahel, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, sõlmida asjakohased statistikaalast tegevust käsitlevad koostöölepingud.

(23)

Biotsiidid on põllumajanduses olulised sisendid, näiteks loomade hügieeni ja loomasööda valdkonnas. Biotsiidides kasutatakse sageli taimekaitsevahendites lubatud toimeaineid. Juba määruses (EÜ) nr 1185/2009 on tuvastatud vajadus koguda biotsiide käsitlevat statistikat teadliku teaduspõhise poliitika jaoks põllumajanduse, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas. Biotsiidide lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse on veel ennatlik, arvestades asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (15) kohane tööprogramm, mille eesmärk on vaadata süstemaatiliselt läbi kõik olemasolevad biotsiidides sisalduvad toimeained, on veel pooleli, kus ainult 35 % sellega seotud tööst on lõpule viidud. Niipea kui biotsiidides kasutatavate toimeainete läbivaatamine on lõpule viidud, peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse laiendamist, et hõlmata ka sellised tooted.

(24)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1059/2003 tuleks territoriaalüksused määratleda vastavalt ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS). Selleks et liikmesriikide koormust piirata, ei tohiks piirkondlike andmetega seotud nõuded minna kaugemale varasemate liidu õigusaktidega kehtestatud nõuetest, välja arvatud juhul, kui vahepeal on tekkinud uued piirkondlikud tasandid. Sellest tulenevalt on asjakohane lubada Saksamaal esitada piirkondlikke statistilisi andmeid ainult NUTSi 1. tasandi territoriaalüksuste kohta.

(25)

Kindlaksmääratud ajal peaks olema võimalik koguda andmeid põllumajanduse sisendite ja väljunditega seotud sihtotstarbeliste teemade kohta, et lisada korrapäraselt kogutavatele andmetele täiendavaid andmeid niisuguste teemade ja esilekerkivate nähtuste või uuenduste kohta, mille kohta on vaja rohkem teavet. Vajadus selliste täiendavate andmete järele peaks siiski olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(26)

Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks tuleks võimaldada erandeid teatavast korrapärasest andmete edastamisest, kui liikmesriigi osa on asjaomaste andmete ELi kogustatistikas väike või kui vaadeldav nähtus on kõnealuse liikmesriigi kogutoodangu suhtes ebaoluline.

(27)

Et suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust Euroopa statistikasüsteemi raames ja vähendada andmeesitajate halduskoormust, peaks riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel asutustel olema õigus pääseda kiiresti ja tasuta juurde haldusandmetele, mis on vajalikud avalikuks otstarbeks, ning neid kasutada, olenemata sellest, kas need on avaliku sektori, avaliku sektori osalusega või erasektori organi valduses. Samuti peaks riiklikel statistikaametitel ja muudel riiklikel asutustel olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 17a võimalik integreerida need haldusandmed statistikasse ulatuses, milles need on vajalikud Euroopa põllumajandusstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

(28)

Liikmesriigid või vastutavad riiklikud asutused peaksid püüdma võimalikult palju ajakohastada andmete kogumise viise. Sellega seoses tuleks edendada digilahenduste ning maaseire vahendite, näiteks liidu Maa seire programmi (Copernicuse programmi) ja kaugandurite kasutamist. Põllumajandusandmeid luuakse üha enam digitaalsete põllumajandustavade abil, mille raames jääb peamiseks andmete allikaks põllumajandustootja.

(29)

Selleks et tagada paindlikkus ning vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada statistilisi uuringuid, haldusdokumente ning kõiki muid allikaid, meetodeid ja uuenduslikke lähenemisviise, kaasa arvatud teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud meetodeid, nagu lünkade täitmine, hindamine ja modelleerimine. Alati tuleks tagada neil allikatel põhineva statistika kvaliteet ning eriti selle täpsus, ajakohasus ja võrreldavus.

(30)

Määrus (EÜ) nr 223/2009 sisaldab sätteid, mis käsitlevad andmete edastamist liikmesriikidelt komisjonile (Eurostatile) ja selliste andmete kasutamist, sealhulgas konfidentsiaalsete andmete edastamist ja kaitset. Käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tagada, et konfidentsiaalsed andmed edastatakse ja neid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 21 ja 22.

(31)

Määruses (EÜ) nr 223/2009 on sätestatud Euroopa statistika võrdlusraamistik ning nõutakse, et liikmesriigid järgiksid selles määruses kindlaks määratud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Kvaliteediaruanded on olulised, et hinnata ja parandada Euroopa statistika kvaliteeti ning jagada selle kvaliteedi kohta teavet. Euroopa statistikasüsteemi komitee on heaks kiitnud ühtse integreeritud metaandmete struktuuri kui Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruandluse standardi, aidates ühtsete standardite ja ühtlustatud meetodite kaudu täita kõnealuse määruse artikli 12 lõikes 3 sätestatud nõudeid statistika kvaliteedi kohta. See Euroopa statistikasüsteemi standard peaks aitama kaasa kvaliteedi tagamise ja aruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(32)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 peaks komisjon (Eurostat) levitama käesoleva määruse alusel liikmesriikide poolt kogutud andmeid ja edastatud kvaliteediaruandeid.

(33)

Kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ja juhul, kui käesoleva määrusega hõlmatud andmekogumitele on vajalik kehtestada uued andmenõuded või kui neid andmekogumeid on vajalik täiustada, peaks komisjon hindama nende teostatavust, algatades vajaduse korral teostatavus- ja prooviuuringu.

(34)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega hinnati 2016. aastal 2020. aasta ja järgnevate aastate põllumajandusstatistika strateegia mõju, et keskenduda käesoleva määrusega kehtestatud statistikaprogrammis vajadusele tagada tulemuslikkus eesmärkide saavutamisel ning et võtta arvesse eelarvepiiranguid.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt teha liidus süstemaatiliselt Euroopa põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat, ei suuda liikmesriigid koordineeritud lähenemisviisi vajalikkuse tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda järjekindluse ja võrreldavuse põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Selleks et võtta arvesse uusi andmevajadusi, mis tulenevad peamiselt põllumajanduse uutest arengusuundumustest, õigusaktide läbivaatamisest ja poliitikaprioriteetide muutumisest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses loetletud alamteemade muutmise ning alamteemade edastamissageduste, vaatlusperioodide ja mõõtmete kohaldatavuse muutmise kohta ning niisuguse teabe kindlaksmääramise kohta, mida liikmesriigid peavad esitatama ad hoc korras sihtotstarbeliste andmete kogumiseks, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Niisuguste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel peaks komisjon arvesse võtma selliseid aspekte nagu andmeesitajate ja liikmesriikide kulud ja halduskoormus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada katvusnõudeid, lisas loetletud teemade ja alamteemadega seotud andmekogumeid ning esitatavate andmete tehnilisi elemente, kehtestada sihtotstarbeliste andmete kogumiseks muutujate loetelud ja kirjeldused ning muu praktiline kord, täpsustada veelgi andmekogumite igat edastamissagedust, määrata kindlaks andmete edastamise tähtajad ja asjakohased edastamissagedused, muutujad ja asjakohased künnised, mille alusel võib liikmesriigile teha teatavate andmete saatmise nõudest erandi, ja täpsustada veelgi vaatlusperioode ning määrata kindlaks kvaliteediaruannete koostamise praktiline kord ja nende sisu, täpsustada katvusnõudeid seoses põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise alamteemaga seotud andmete suhtes kohaldatava üleminekukorraga ja teha liikmesriikidele erandeid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17). Nende volituste teostamisel peaks komisjon arvesse võtma selliseid aspekte nagu andmeesitajate ja liikmesriikide kulud ja halduskoormus.

(38)

Kui liikmesriigi statistikasüsteemis tuleb teha käesoleva määruse rakendamiseks suuri kohandusi, peaks komisjonil olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik teha asjaomasele liikmesriigile piiratud ajaks erandeid. Sellised suured kohandused võivad olla tingitud eelkõige vajadusest kohandada andmete kogumise süsteeme seoses uute andmenõuetega, sealhulgas juurdepääsuga haldusallikatele ja muudele asjakohastele allikatele.

(39)

Käesoleva määruse rakendamise toetamiseks tuleks nõuda rahalisi vahendeid nii liikmesriikidelt kui ka liidult. Seetõttu tuleks ette näha toetuse vormis liidu rahaline panus.

(40)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(41)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1367/2006 (19) ja (EÜ) nr 1049/2001 (20) kohaldamist, ning kooskõlas statistilise konfidentsiaalsusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009.

(42)

Tuleks tugevdada Euroopa statistikasüsteemi raames toimuvat ametiasutustevahelist koostööd ja koordineerimist, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 338 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt tehtava Euroopa põllumajandusstatistika sidusus ja võrreldavus. Andmeid koguvad ka liidu organid, millele käesolevas määruses osutatud ei ole, ning muud organisatsioonid. Seepärast tuleks tugevdada selliste organite ja organisatsioonide ning Euroopa statistikasüsteemi kaasatute koostööd, et kasutada ära koostoimet.

(43)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

1)

„põllumajanduslik tegevus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (21) kohane põllumajanduses toimuv majandustegevus, mis kuulub gruppidesse A.01.1, A.01.2, A.01.3, A.01.4 või A.01.5, või gruppi A.01.6 kuuluv „põllumajandusmaa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi säilitamine“, mis toimub liidu majandusterritooriumil kas põhi- või kõrvaltegevusena; klassi A.01.49 tegevusaladest kuuluvad siia ainult „poolkodustatud ja muude elusloomade kasvatamine“, kuid mitte putukakasvatus, ning „mesindus ning mee ja mesilasvaha tootmine“;

2)

„piimatöötlemisettevõte“ – ettevõte või põllumajanduslik majapidamine, mis ostab piimatoodete valmistamiseks piima või teatud juhtudel piimatooteid; see hõlmab ka ettevõtteid, mis koguvad piima või koort, et toimetada see töötlemata kujul täielikult või osaliselt teistele piimatöötlemisettevõtetele;

3)

„tapamaja“ – ametlikult registreeritud ja heaks kiidetud ettevõte, millel on luba selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, kelle liha on ette nähtud inimtoiduks;

4)

„haudejaam“ – ettevõte, mis tegeleb munade hautamise ning tibude koorutamise ja tarnimisega;

5)

„vaatlusüksus“ – identifitseeritav üksus, mille kohta on võimalik koguda andmeid;

6)

„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad spetsiifilisi teemasid;

7)

„teema“ – vaatlusüksuste kohta kogutava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab üht või mitut alamteemat;

8)

„alamteema“ – spetsiifilise teemaga seotud vaatlusüksuste kohta kogutava teabe üksikasjalik sisu, kusjuures iga alamteema hõlmab üht või mitut muutujat;

9)

„taimekaitsevahendid“ – kasutajale tarnitaval kujul tooted, mis koosnevad määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 2 osutatud toimeainetest, nimetatud määruse artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud taimekaitseainetest või artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud sünergistidest või sisaldavad neid aineid ning on ette nähtud üheks nimetatud määruse artikli 2 lõikes 1 kirjeldatud kasutusalaks;

10)

„andmekogum“ – üks või mitu koondmuutujat, mis on esitatud struktureeritud kujul;

11)

„muutuja“ – vaatlusüksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtus teatavast väärtuste kogumist;

12)

„eelkontrollitud andmed“ – andmed, mida liikmesriigid on kontrollinud kokkulepitud ühiste valideerimisreeglite alusel, kui need on olemas;

13)

„sihtotstarbelised andmed“ – kasutajatele teataval ajahetkel erilist huvi pakkuvad andmed, mis ei sisaldu korrapärastelt koostatavates andmekogumites;

14)

„haldusandmed“ – andmed, mille on loonud mittestatistiline allikas ning mis on tavaliselt niisuguse avaliku või erasektori organi valduses, kelle peamine eesmärk ei ole pakkuda statistikat;

15)

„metaandmed“ – teave, mis on vajalik statistika kasutamiseks ja tõlgendamiseks ning mis kirjeldab andmeid struktureeritud viisil;

16)

„professionaalne kasutaja“ – isik, kes kasutab põllumajandussektoris taimekaitsevahendeid oma kutsetegevuse käigus, sealhulgas operaatorid, tehnikud, tööandjad ja iseenda tööandjad.

1)

artiklist 8 jäetakse välja lõiked 3, 4 ja 5;

2)

artikkel 11 jäetakse välja;

3)

III ja IV lisa jäetakse välja.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (3) üks eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 3 punktile a on üks olulisi nõudeid, millele raadioseadmed peavad vastama, koostalitlusvõime tarvikutega, eelkõige ühtsete laadijatega. Sellega seoses on direktiivis 2014/53/EL märgitud, et raadioseadmete ja tarvikute, näiteks laadijate koostalitlusvõime muudab raadioseadmete kasutamise lihtsamaks ning vähendab tarbetute jäätmete teket ja kulusid ning et eelkõige tarbijate ja muude lõppkasutajate huvides tuleb töötada konkreetsete raadioseadmete kategooriate või klasside jaoks välja ühtsed laadijad.

(2)

Alates 2009. aastast on liidu tasandil tehtud jõupingutusi mobiiltelefonide ja muude sarnaste raadioseadmete laadimisliideste turu killustatuse piiramiseks. Kuigi hiljutised vabatahtlikud algatused on suurendanud laadimisseadmete, mis on laadijate välise toiteallikana toimivad osad, ühtlustamise taset ja vähendanud turul saadaolevate erinevate laadimislahenduste arvu, ei täida need täielikult liidu poliitilisi eesmärke tagada tarbijatele kasutusmugavus, vähendada elektroonikajäätmeid (elektroonikaromud) ja vältida laadimisseadmete turu killustatust.

(3)

Liit on võtnud kohustuse edendada puhtale ringmajandusele ülemineku teel tõhusat ressursikasutust, võttes aluseks sellised algatused nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL (4) ning hiljuti komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises esitatud Euroopa roheline kokkulepe. Käesoleva direktiivi eesmärk on vähendada raadioseadmete müügist tekkivate elektroonikaromude hulka, vähendada toorainete kaevandamist ning laadimisseadmete tootmisel, transportimisel ja kõrvaldamisel tekkivat CO2 heidet, edendades seeläbi ringmajandust.

(4)

Komisjoni 11. märtsi 2020. aasta teatises esitatud ringmajanduse tegevuskavas sätestati toodete kogu olelusringi mõjutavad algatused, mis on suunatud nende kavandamisele, ringmajanduse protsesside ja säästva tarbimise edendamisele ning mille eesmärk on tagada, et kasutatud ressursse hoitakse liidu majanduses võimalikult kaua.

(5)

Komisjon viis läbi mõju hindamise, mis näitas, et siseturg ei kasuta oma potentsiaali täielikult ära, sest mobiiltelefonide ja muude sarnaste raadioseadmete laadimisliideste ja -protokollide turu jätkuv killustatus muudab tarbijate elu ebamugavamaks ja suurendab elektroonikaromude hulka.

(6)

Raadioseadmete ja tarvikute, näiteks laadijate koostalitlusvõime on pärsitud, kuna teatavate juhtmega laadimist kasutavate raadioseadmete kategooriate või klasside, nagu käeshoitavad mobiiltelefonid, tahvelarvutid, digikaamerad, kõrvaklapid ja kõneklapid, käeshoitavad mängukonsoolid, kaasaskantavad kõlarid, e-lugerid, klaviatuurid, hiired, kaasaskantavad navigatsioonisüsteemid, nööpkõrvaklapid ja sülearvutid, laadimisliidesed on erinevad. Peale selle on mitu kiirlaadimise sideprotokolli, mille minimaalne tõhususe tase ei ole alati tagatud. Seepärast on vaja liidu meetmeid, et edendada ühist koostalitlusvõime taset ning anda tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele teavet raadioseadmete laadimisomaduste kohta. Selleks on vaja direktiivis 2014/53/EL sätestada sobivad nõuded, mis käsitlevad laadimise sideprotokolle, teatavate raadioseadmete kategooriate või klasside laadimisliidest, st laadimispistikupesa ning tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele antavat teavet nende raadioseadmete kategooriate või klasside laadimisomaduste kohta, näiteks teave raadioseadme laadimiseks nõutava miinimum- ja maksimumvõimsuse kohta. Miinimumvõimsus peaks väljendama raadioseadme töös hoidmiseks nõutava võimsuse ja selle aku laadimise alustamiseks nõutava vähima võimsuse summat. Maksimumvõimsus peaks väljendama raadioseadme töös hoidmiseks nõutava võimsuse ja maksimaalse laadimiskiiruse saavutamiseks nõutava võimsuse summat.

(7)

Laadimisliideste ja -protokollide ühtlustamata jätmine võib tuua kaasa olulised erinevused liikmesriikide õigus- ja haldusnormides või tavades, mis käsitlevad mobiiltelefonide ja muude sarnaste raadioseadmete kategooriate või klasside ning nende laadimisseadmete koostalitlusvõimet ning raadioseadmete tarnimist ilma laadimisseadmeteta.

(8)

Laetavate mobiiltelefonide ja muude sarnaste raadioseadmete kategooriate või klasside siseturu suuruse, selliste raadioseadmete laadimisseadmete eri liikide rohkuse, laadimisliideste ja -protokollide koostalitlusvõime puudumise ja nende toodete märkimisväärse piiriülese kaubanduse tõttu on vaja pigem tugevamat seadusandlikku tegevust liidu tasandil kui tegevust liikmesriigi tasandil või vabatahtlikke meetmeid, et saavutada siseturu tõrgeteta toimimine, tagades kasutusmugavuse tarbijate jaoks ning vähendades samal ajal keskkonnajäätmeid.

(9)

Seepärast on vaja laadimisliides ja laadimise sideprotokollid teatavate juhtmega laetavate raadioseadmete kategooriate ja klasside puhul ühtlustada. Samuti on vaja luua alus kohandamiseks tulevaste teadusalaste ja tehnoloogiliste edusammudega või turu suundumustega, mida komisjon pidevalt jälgib. Eelkõige tuleks tulevikus kaaluda laadimisliideste ja laadimise sideprotokollide ühtlustamist ka raadioseadmete puhul, mida võib laadida muul viisil kui juhtmega, sealhulgas raadiolainete kaudu (juhtmeta laadimine). Lisaks tuleks ühtsete laadimislahenduste tulevase kohandamise kontekstis süstemaatiliselt kaaluda täiendavate juhtmega laetavate raadioseadmete kategooriate või klasside lisamist, tingimusel et ühtsete laadimislahenduste integreerimine selliste täiendavate raadioseadmete kategooriate või klasside puhul on tehniliselt teostatav. Ühtlustamise eesmärkideks peaks kasutusmugavuse tagamine tarbijate jaoks, keskkonnajäätmete vähendamine ning turu killustumise vältimine erinevate laadimisliideste ja laadimise sideprotokollide vahel ning liikmesriigi tasandi algatuste vahel, mis võib tekitada siseturul kaubandustõkkeid. Laadimisliideste ja laadimise sideprotokollide ühtlustamise tulevasel kohandamisel tuleks jätkuvalt püüda saavutada neid eesmärke, tagades, et see hõlmab laadimisliideste ja laadimise sideprotokollide puhul kõige sobivamaid tehnilisi lahendusi kõigi laadimisviiside jaoks. Ühtsete laadimislahenduste puhul tuleks leida kõige asjakohasem kombinatsioon turul tunnustamise ning tarbijate jaoks mugavuse tagamise, keskkonnajäätmete vähendamise ja turu killustumise vältimise eesmärkide vahel. Selliste laadimislahenduste valimisel tuleks eelkõige kasutada nimetatud eesmärkidele vastavaid asjakohaseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud Euroopa või rahvusvahelisel tasandil. Erandjuhtudel, kui avalikult kättesaadavate, kõnealustele eesmärkidele vastavate Euroopa või rahvusvaheliste standardite puudumisel on vaja kehtestada või lisada tehniline kirjeldus või muuta olemasolevat, peaks komisjonil olema võimalik kehtestada muud tehnilised kirjeldused, tingimusel et kõnealused tehnilised kirjeldused on välja töötatud kooskõlas avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse kriteeriumidega ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (5) II lisas osutatud neutraalsuse ja stabiilsuse nõuetele. Kõik asjaomased valdkondlikud sidusrühmad, kes on esindatud komisjoni raadioseadmete eksperdirühmas, tuleb kaasata kogu ühtsete laadimislahenduste protsessi.

(10)

Selline ühtlustamine ei oleks siiski täielik, kui seda ei kombineeritaks raadioseadmete ja nende laadijate kombineeritud müüki käsitlevate nõuetega ning tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele esitatava teabega. Liikmesriikide lähenemisviiside killustatus seoses asjaomaste raadioseadmete kategooriate või klasside ja nende laadimisseadmete turustamisega takistaks piiriülest kauplemist nende toodetega, näiteks kui ettevõtjaid kohustatakse oma tooteid ümber pakendama sõltuvalt liikmesriigist, kuhu tooteid tarnitakse. See tooks omakorda kaasa suuremad ebamugavused tarbijate jaoks ja tekitaks tarbetuid elektroonikaromusid, kaotades seega ühtlustatud laadimisliidestest ja laadimise sideprotokollidest saadava kasu. Seepärast on vaja kehtestada nõuded, mis tagavad, et tarbija ega muu lõppkasutaja ei ole sunnitud ostma uut laadimisseadet iga kord, kui ta ostab uue mobiiltelefoni või muu sarnase raadioseadme. Laadimisseadmete müügi lahtisidumine raadioseadmete müügist tagaks tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele kestlikud, kättesaadavad, atraktiivsed ja mugavad valikud. Tuginedes nõuete kohaldamisel saadud kogemustele, tekkivatele turusuundumustele ja tehnoloogia arengule, peaks komisjon kaaluma, kas laiendada nõuet, mis käsitleb laadimisseadmete tarnimist koos raadioseadmetega, ka juhtmetele ja/või kehtestada kohustuslik lahtisidumine, et tagada tarbijate jaoks kasutusmugavus ja keskkonnajäätmete vähendamise eesmärkide saavutamine kõige tõhusamal viisil. Selliste nõuete tõhususe tagamiseks peaks tarbija ja muu lõppkasutaja mobiiltelefoni või muu sarnase raadioseadme ostmisel saama vajaliku teabe laadimisomaduste kohta. Spetsiaalne piktogramm võimaldaks tarbijatel ja muudel lõppkasutajatel enne ostmist kindlaks teha, kas raadioseadmega on kaasas laadimisseade või mitte. Piktogramm tuleks esitada kõikide tarnevormide, sealhulgas kaugmüügi puhul.

(11)

Tehniliselt on võimalik määratleda USB-C kui asjaomaste raadioseadmete kategooriate ja klasside ühtne laadimispistikupesa, eriti seetõttu, et nendes seadmetes on juba valmidus selline pistikupesa kasutusele võtta. USB-C tehnoloogia, mida kasutatakse kõikjal maailmas, võeti vastu rahvusvahelise standardimise tasandil ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) on selle Euroopa süsteemi üle võtnud vastavalt Euroopa standardile EN IEC 62680-1–3:2021 EN IEC 62680-1–3:2021 „Universal serial bus interfaces for data and power - Part 1–3: Common components - USB Type-C® Cable and Connector Specification“.

(12)

USB-C on tehnoloogia, mis on juba levinud paljude raadioseadmete kategooriate ja klasside puhul, kuna võimaldab kvaliteetset laadimist ja andmeedastust. USB C-tüüpi laadimispistikupesa koos USB Power Delivery laadimise sideprotokolliga suudab pakkuda kuni 100 vatti võimsust ja jätab seega piisavalt ruumi kiirlaadimise lahenduste edasiarendamiseks, võimaldades turul samal ajal pakkuda ka madala hinnaga seadmeid, mis ei vaja kiirlaadimist. Mobiiltelefonid ja muud sarnased raadioseadmed, mis toetavad kiirlaadimist, võivad sisaldada USB Power Delivery funktsioone, mida on kirjeldatud Euroopa standardis EN IEC 62680-1–2:2021 „Universal serial bus interfaces for data and power – Part 1–2: Common components - USB Power Delivery specification“. USB spetsifikatsioone arendatakse pidevalt. Sellega seoses töötas USB Implementers Forum välja USB Power Delivery spetsifikatsiooni ajakohastatud versiooni, mis võimaldab toetada kuni 240 vati suurust võimsust. Samuti on kohandatud USB C-tüübi spetsifikatsiooni, mille uute nõuete kohaselt peavad pistikühendused ja juhtmed olema sobivad kuni 240 vati suuruse võimsuse jaoks. See võimaldab kaaluda sellist võimsustaset nõudvate raadioseadmete võimalikku lisamist käesoleva direktiiviga hõlmatud raadioseadmete loetellu.

(13)

Mis puutub muul viisil kui juhtmega laadimisse, siis tulevikus võidakse välja töötada erinevaid lahendusi, millel võib olla negatiivne mõju koostalitlusvõimele, kasutusmugavusele ja keskkonnale. Kuigi praegu on selliste lahenduste suhtes konkreetsete nõuete kehtestamine ennatlik, peaks komisjon võtma meetmeid selliste lahenduste edendamiseks ja ühtlustamiseks, et vältida tulevikus siseturu killustumist.

(14)

Direktiivi 2014/53/EL tuleks muuta, et see hõlmaks laadimisliideseid ja laadimise sideprotokolle käsitlevaid sätteid. Uute sätetega konkreetselt hõlmatud raadioseadmete kategooriaid või klasse tuleks täpsustada kõnealuse direktiivi uues lisas. Nende raadioseadmete kategooriate või klassidega on hõlmatud üksnes eemaldatavate või sisseehitatud akudega raadioseadmed. Digikaamerate puhul on asjaomased raadioseadmed kõik digitaalsed foto- ja videokaamerad, sealhulgas tegevuskaamerad. Ühtse laadimislahenduse kasutuselevõttu ei peaks nõudma digikaamerates, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes audiovisuaalsektoris või turvalisuse ja valve sektoris. Nööpkõrvaklappide puhul käsitletakse asjaomaseid raadioseadmeid koos nende spetsiaalse laadimiskarbiga, sest oma eriomase suuruse ja kuju tõttu moodustavad nööpkõrvaklapid alati või peaaegu alati laadimiskarbiga ühe terviku. Seda konkreetset tüüpi raadioseadme laadimiskarpi ei loeta laadimisseadme osaks. Sülearvutite puhul on asjaomased raadioseadmed kõik kaasaskantavad arvutid, sealhulgas sülearvutid, minisülearvutid, ultrabook sülearvutid, hübriid- või tahvel-sülearvutid ning netimärkmikud.

(15)

Muuta tuleks ka direktiivi 2014/53/EL ka, et kehtestada teatavatesse raadioseadmete kategooriatesse või klassidesse kuuluvate seadmete ilma laadimisseadmeteta tarnimise nõuded. Asjaomased raadioseadmete kategooriad või klassid ning laadimislahendustega seotud spetsifikatsioonid tuleks täpsustada kõnealuse direktiivi uues lisas.

(16)

Direktiivis 2014/53/EL on sätestatud, milline teave tuleb lisada raadioseadmega kaasas olevasse kasutusjuhendisse, mistõttu tuleks kõnealuse direktiivi asjaomasesse artiklisse lisada täiendavad teabele esitatavad nõuded. Uute nõuete sisu tuleks täpsustada kõnealuse direktiivi uues lisas. Teatav teave tuleks esitada visuaalses vormis kõikide tarnevormide, sealhulgas kaugmüügi puhul. Sihtotstarbeline märgis laadimisvõime ja ühilduvate laadimisseadmete spetsifikatsioonide kohta võimaldaks tarbijatel ja muudel lõppkasutajatel teha kindlaks kõige sobivam laadimisseade nende raadioseadme laadimiseks. Selleks et pakkuda kasulikku teavet raadioseadme kogu olelusringi vältel, tuleks raadioseadmega kaasas olevatesse juhistesse ja ohutusalasesse teabesse lisada ka teave laadimisvõimega seotud spetsifikatsioonide ja ühilduvate laadimisseadmete kohta. Neid teabele esitatavaid nõudeid peaks olema võimalik tulevikus kohandada, et kajastada muudatusi märgistamisnõuetes, mis võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (6) alusel kehtestada eriti laadimisseadmete osas. Need teabele esitatavad nõuded peaksid eelkõige kajastama ühtsete laadimislahenduste arengut ja neid tuleks vastavalt kohandada. Selles kontekstis võiks kaaluda ka värvikoodide süsteemi lisamist.

(17)

Võttes arvesse, et importijad ja levitajad võiksid tarnida raadioseadmeid ka otse tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele, tuleks antava või esitatava teabega seoses kehtestada nende suhtes samasugused kohustused nagu need, mida kohaldatakse tootjate suhtes. Kõik ettevõtjad, kes teevad raadioseadmed tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele kättesaadavaks, peaksid seda kohustust täitma piktogrammi osas, mis näitab, kas raadioseadmega on kaasas laadimisseade või mitte. Seega võiksid importijad ja levitajad pakkuda pakette, mis hõlmavad raadioseadet ja selle laadimisseadet, isegi kui tootja tarnib selliseid raadioseadmeid ilma laadimisseadmeta, tingimusel et importijad ja levitajad pakuksid tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele ka võimalust omandada raadioseade ilma laadimisseadmeta.

(18)

Direktiivis 2014/53/EL on sätestatud vastavushindamismenetlused. Neid tuleks muuta, et lisada viited uutele olulistele nõuetele. Tootjatel peaks seega olema võimalus järgida tootmise sisekontrollimenetlust, et tõendada vastavust uutele olulistele nõuetele.

(19)

Tagamaks, et riiklikel turujärelevalveasutustel oleks menetluslikud vahendid uute nõuete täitmise tagamiseks, mis käsitlevad ühtseid laadimisliideseid ja laadimise sideprotokolle, ning samuti nende nõuete täitmise tagamiseks, mis käsitlevad sellise ühtlustamise alla kuuluvate raadioseadmete tarnimist, tuleks direktiivi 2014/53/EL vastavalt kohandada. Eelkõige tuleks lisada sõnaselge viide olulistele nõuetele mittevastavusele, kusjuures need nõuded hõlmavad ka uusi sätteid laadimisvõimeid ja ühilduvaid laadimisseadmeid käsitlevate spetsifikatsioonide kohta. Võttes arvesse, et uued sätted käsitlevad koostalitlusvõimet, oleks eesmärk vältida lahknevaid tõlgendusi selle kohta, kas direktiivis 2014/53/EL sätestatud menetlust võiks kohaldada ka raadioseadmete suhtes, mis ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avalike huvide kaitsmise aspektidele.

(20)

Direktiivis 2014/53/EL on sätestatud vormilise mittevastavuse juhud. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse uued nõuded, mida kohaldatakse teatavate raadioseadmete kategooriate või klasside suhtes, tuleks direktiivi 2014/53/EL muuta, et riiklikud turujärelevalveasutused saaksid uute nõuete täitmist tõhusalt tagada.

(21)

Muuta tuleks ka direktiivi 2014/53/EL, et kohandada selles sisalduvaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtestatavatele uutele nõuetele.

(22)

On vaja tagada raadioseadmete ja nende laadimisseadmete minimaalne koostalitlusvõime ning võtta arvesse turu tulevasi suundumusi, näiteks selliste uute raadioseadmete kategooriate või klasside teket, mille puhul täheldatakse laadimisliideste ja laadimise sideprotokollide märkimisväärset killustatust, ning kõiki suundumusi laadimistehnoloogias. Samuti on vaja võtta arvesse tulevasi muudatusi märgistamisnõuetes, näiteks väliste toiteallikate või laadimisjuhtmete puhul, või muud tehnoloogia arengut. Komisjonil peaks seetõttu olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta raadioseadmete kategooriaid või klasse ning laadimisliideste ja nende vastavate laadimise sideprotokollidega seotud tehnilisi kirjeldusi ning et muuta laadimisliideseid ja laadimise sideprotokolle käsitlevaid teabele esitatavaid nõudeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(23)

Direktiivi 2014/53/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(24)

Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega vajalike kohanduste tegemiseks seoses käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate raadioseadmetega, mida nad kavatsevad liidu turule lasta,

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

3)

Artikli 10 lõige 8 asendatakse järgmisega:

4)

Artikli 12 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 3 lõikes 4 osutatud raadioseadmete tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele kättesaadavaks tegemisel tagavad importijad, et:

5)

Artikli 13 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 3 lõikes 4 osutatud raadioseadmete tarbijatele ja muudele lõppkasutajatele kättesaadavaks tegemisel tagavad levitajad, et:

6)

Artikli 17 lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „artikli 3 lõikes 1“ sõnadega „artikli 3 lõigetes 1 ja 4“.

7)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 43 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

10)

Artiklisse 47 lisatakse järgmine lõige:

11)

Käesoleva direktiivi lisas esitatud tekst lisatakse Ia lisana.

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.

(3)

Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 23 nähakse ette, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.

(4)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri edendamisega.

(5)

Töökohal soolise võrdõiguslikkuse saavutamine nõuab terviklikku lähenemist, mis hõlmab ka äriühingutes kõikidel tasanditel sooliselt tasakaalustatud otsuste tegemise tugevdamist ning soolise palgalõhe kaotamist. Töökohal soolise võrdõiguslikkuse tagamine on samuti üks peamisi eeltingimusi naiste hulgas vaesuse vähendamiseks.

(6)

Nõukogu soovituses 84/635/EMÜ (4) soovitati liikmesriikidel astuda samme, millega tagatakse, et positiivsed meetmed hõlmaksid võimaluse korral ka selliseid meetmeid, mis suurendavad naiste aktiivset osalemist otsuseid tegevates organites. Nõukogu soovituses 96/694/EÜ (5) soovitati liikmesriikidel kutsuda erasektorit üles suurendama naiste osakaalu kõikidel otsustustasanditel, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse kavade ja positiivsete meetmete kavade raames või nende vastuvõtmise kaudu.

(7)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada naiste ja meeste võrdsete võimaluste põhimõtte kohaldamine ning saavutada sooliselt tasakaalustatud esindatus kõrgemas juhtkonnas, kehtestades kogumi menetlusnõudeid kandidaatide juhtkonna liikme ametikohale nimetamise või valimise valikuks läbipaistvuse ja tulemuste põhjal.

(8)

Komisjon on viimastel aastatel esitanud mitu aruannet, milles käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse olukorda majanduslike otsuste tegemisel. Komisjon on kutsunud börsil noteeritud äriühinguid üles suurendama alaesindatud soost liikmete arvu juhtorganites iseregulatsioonimeetmete ja konkreetsete vabatahtlike kohustuste võtmise kaudu. Komisjon rõhutas oma 5. märtsi 2010. aasta teatises „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“, et naistel ei ole ikka veel täielikku ligipääsu võimu ja otsuste tegemise juurde poliitilises ja majanduselus ega avalikus ja erasektoris, ning kinnitas veel kord oma kavatsust kasutada oma volitusi selleks, et saavutada naiste ja meeste õiglasemat esindatust juhtivatel kohtadel avalikus sektoris ja majanduses. Komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatises „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ määratleti ühe prioriteedina soolise tasakaalu parandamine otsuste tegemisel. Samuti on soolise tasakaalu saavutamine otsuste tegemisel ja poliitikas üks prioriteetidest, mis on loetletud komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatises „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“.

(9)

Oma 7. märtsi 2011. aasta järeldustes tunnistas nõukogu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga (2011–2020), et soolise võrdõiguslikkuse poliitikasuunad on ülimalt tähtsad majanduskasvu, jõukuse ja konkurentsivõime seisukohast. Nõukogu kinnitas veel kord, et ta on võtnud ülesande kaotada naiste ja meeste erinev kohtlemine, et saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse seisukohast kolmes väga olulises valdkonnas, milleks on tööhõive, haridus ja sotsiaalse kaasatuse edendamine. Samuti kutsus ta tungivalt üles võtma meetmeid, et edendada naiste ja meeste võrdset osalemist kõigil tasanditel ja kõigis valdkondades otsuste tegemisel, et rakendada täiel määral kõiki andekaid inimesi. Andekate inimeste, teadmiste ja ideede täiel määral rakendamine suurendaks inimressursi mitmekesisust ja parandaks ettevõtlusperspektiive.

(10)

Komisjon tunnistas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (edaspidi „strateegia „Euroopa 2020““), et naiste tööhõives osalemise määra suurendamine aitab kaasa majanduskasvu edendamisele ning demograafiliste probleemide lahendamisele Euroopas. Strateegia „Euroopa 2020“ üks peamine eesmärk oli tagada 2020. aastaks 75 %-line tööhõivemäär 20–64-aastaste liidu elanike seas. On oluline võtta kindel kohustus, et kaotada olemasolev sooline palgalõhe ja teha suuremaid jõupingutusi selleks, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist tööturul, sealhulgas olemasolev nn klaaslae nähtus. Riigipeade või valitsusjuhtide poolt 8. mail 2021 allkirjastatud Porto deklaratsioonis (6) tervitati liidu uusi peamisi eesmärke tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise vallas ning läbivaadatud sotsiaalnäitajate tulemustabelit, mille komisjon oli esitanud oma 4. märtsi 2021. aasta teatisega „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“. Nimetatud tegevuskava näeb ette, et üldeesmärgi – 78 %-line tööhõivemäär 20–64-aastaste liidu elanike seas 2030. aastaks – saavutamiseks tuleb püüda vähendada 2019. aastaga võrreldes soolist tööhõivelõhet vähemalt poole võrra. Eeldatakse, et naiste osaluse suurendamisel majandusotsuste tegemisel, eelkõige juhtorganites, on ka laiem positiivne mõju, mis suurendab naiste tööhõive määra asjaomastes äriühingutes ja majandustegevuses üldiselt. Pärast COVID-19 kriisi on sooline võrdõiguslikkus ja kaasav juhtimine olulisemad kui kunagi varem, pidades silmas vajadust kasutada täiel määral ära andekaid inimesi, nii naisi kui ka mehi. Uuringud on näidanud, et kaasatus ja mitmekesisus aitavad kaasa taastumisele ja vastupanuvõimele. Need eesmärgid on üliolulised, et tagada liidu majanduse konkurentsivõime, ergutada innovatsiooni ja edendada ametialaseid standardeid juhtorganites.

(11)

Euroopa Parlament nõudis tungivalt oma 6. juuli 2011. aasta resolutsioonis naiste ja ärijuhtimise kohta, et äriühingud saavutaksid otsustava 30 %-lise naiste esindatuse määra juhtorganites 2015. aastaks ja 40 %-lise määra 2020. aastaks. Juhuks, kui äriühingute ja liikmesriikide võetavad meetmed osutuvad ebapiisavaks, kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles tegema 2012. aastaks seadusandliku ettepaneku, mis sisaldaks sealhulgas kvoote. On oluline, et sellist õigusakti rakendataks ajutiselt ja et ta kiirendaks muutusi ja kiireloomulisi reforme, mille eesmärk on kaotada säilinud sooline ebavõrdsus ning stereotüübid majanduslike otsuste tegemisel. Euroopa Parlament rõhutas õigusakti väljatöötamise vajadust oma 13. märtsi 2012. aasta ja 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioonides.

(12)

On oluline, et liidu institutsioonid, organid ja asutused oleksid eeskujuks soolise võrdõiguslikkuse poolest ning seaksid muu hulgas eesmärgiks sugude tasakaalustatud esindatuse kõigil juhtimistasanditel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgema juhtkonna liikmete töölevõtmise poliitikale. Seetõttu rõhutas komisjon oma 5. märtsi 2020. aasta teatises „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid tagama soolise tasakaalu juhtivatel ametikohtadel. Komisjon võttis oma 5. aprilli 2022. aasta teatisega „ Uus komisjoni personalistrateegia“ endale kohustuse tagada 2024. aastaks täielik sooline võrdõiguslikkus komisjoni kõikidel juhtimistasanditel. Komisjon jälgib sellega seonduvaid edusamme ja annab sellest regulaarselt aru oma veebisaidil. Peale selle jagab komisjon parimaid tavasid teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning annab oma veebisaidil aru soolise tasakaalu olukorra kohta juhtivatel ametikohtadel kõnealustes institutsioonides, organites ja asutustes. Euroopa Parlament nõustus oma juhatuse 13. jaanuari 2020. aasta otsuses kehtestama 2024. aastaks kõrgema ja keskastme juhtide seas soolise tasakaalu eesmärgid. Euroopa Parlament jätkab edusammude jälgimist kõikidel juhtimistasanditel ning soovib olla eeskujuks. Nõukogu seadis oma mitmekesisuse ja kaasamise strateegias 2021–2024 endale kohustuseks saavutada sooline võrdõiguslikkus nõukogu peasekretariaadi (edaspidi „peasekretariaat“) juhtivatel ametikohtadel 45–55 % ulatuses hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Nõukogu peasekretariaadi juhtivatel ametikohtadel soolise võrdõiguslikkuse tagamise tegevuskavas esitatakse meetmed kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(13)

On oluline, et äriühingud ja ettevõtted edendaksid, toetaksid ja arendaksid naistalente kõigil tasanditel ja kogu nende tööelu jooksul, selleks et tagada kvalifitseeritud naistele võimalused töötada juhtorganites ja juhtivatel ametikohtadel.

(14)

Selleks et edendada soolist võrdõiguslikkust ja toetada naiste osalemist otsuste tegemisel, sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/1158, (7) millega edendatakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu, et liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid, et tagada hoolduskohustuste võrdne jagamine naiste ja meeste vahel vanema-, isa- ja hooldaja puhkuse kaudu olemasoleva emapuhkuse kõrval. Nimetatud direktiiviga nähakse ette õigus taotleda paindlikku töökorraldust.

(15)

Naiste nimetamist juhtkonna liikmeteks takistavad mitmed konkreetsed tegurid, mida saaks ületada mitte ainult siduvate reeglite abil, vaid ka haridusalgatuste ja parimate tavade edendamise stiimulite abil. Kõigepealt on tähtis suurendada ettevõtluskõrgkoolides ja ülikoolides teadlikkust kasust, mida pakub sooline võrdõiguslikkus äriühingute konkurentsivõime suurendamise seisukohalt. Samuti on vaja ergutada juhtkonna liikmete korrapärast vahetumist ja kehtestada positiivsed meetmed, et edendada ja premeerida liikmesriikide ja ettevõtjate jõupingutusi, et võtta vastu kindlameelsem lähenemine sellistele muutustele kõige tähtsamates majanduslikke otsuseid tegevates organites kõikidel tasanditel.

(16)

Liidus on suur hulk kõrgelt kvalifitseeritud naisi ja nende arv suureneb pidevalt, millest annab tunnistust asjaolu, et 60 % ülikooli lõpetanutest on naised. Juhtorganites soolise tasakaalu saavutamine on äärmiselt oluline, et rakendada tõhusalt kõnealused olemasolevad inimesed, mis on võtmetähtsusega liidu ees seisvate demograafiliste ja majanduslike probleemidega tegelemiseks. Seega on naiste alaesindatus juhtorganites kasutamata jäetud võimalus nii liikmesriikide majandusele üldiselt ning nende arengule ja majanduskasvule. Olemasolevate naistalentide täielik rakendamine suurendaks samuti hariduse tasuvust nii üksikisikute kui ka avaliku sektori seisukohalt. On üldteada, et naiste esindatus juhtorganites aitab parandada äriühingu üldjuhtimist, sest see suurendab kollektiivi tulemuslikkust ja otsuste tegemise kvaliteeti, tagades mitmekülgse kollektiivse mõtteviisi, mis pakub rohkem vaatenurki. Paljud uuringud on näidanud, et mitmekesisus viib proaktiivsema ärimudelini, tasakaalustatumate otsusteni ja kõrgemate kutsestandarditeni juhtorganites, mis kajastavad paremini ühiskondlikku tegelikkust ja tarbijate vajadusi. Samuti soodustab see innovatsiooni. Paljud uuringud on samuti näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide hulgas paranevad ka äriühingu majandustulemused ja kasumlikkus, mille tulemuseks on märkimisväärne pikaajaline kestlik kasv. Juhtorganites soolise tasakaalu saavutamine on seetõttu äärmiselt oluline, et tagada liidu majanduslik konkurentsivõime globaliseerunud majanduses, ning see annaks suhtelise eelise kolmandate riikide ees.

(17)

Juhtorganites naiste esindatuse suurendamine ei mõjuta mitte ainult juhtorganisse määratud naisi, vaid aitab meelitada ligi ka teisi naistalente ning tagab naiste suurema osaluse kõikidel juhtimistasanditel ja kogu töötajaskonna hulgas. Seepärast peaks naiste osaluse suurendamine juhtorganites eeldatavasti vähendama nii soolisi erinevusi tööhõives kui ka soolist palgalõhet.

(18)

Olenemata tõenditest, et sooline tasakaal avaldab soodsat mõju nii äriühingutele kui ka majandusele üldiselt, ning olenemata kehtivast liidu õigusest, mis keelab soolise diskrimineerimise, ja olemasolevate iseregulatsiooni soodustavate meetmete võtmisest liidu tasandil, on naised äriühingute kõrgemates otsuseid tegevates organites kogu liidu territooriumil endiselt suuresti alaesindatud. Statistika näitab, et kõrgema taseme äriliste otsuste tegemisel on naiste osakaal endiselt väga väike. Kui juhtivate ametikohtade jaoks pooli andekatest inimestest isegi ei kaaluta, võib see seada ohtu ametisse nimetamise protsessi ja kvaliteedi, mis suurendab usaldamatust äriühingute võimustruktuuride suhtes ning võib kaasa tuua languse olemasoleva inimkapitali rakendamise tõhususes. On oluline, et ühiskonna koosseis kajastuks tõetruult äriühingute otsustusprotsessis ja et rakendataks kogu liidu elanikkonna potentsiaali. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel oli 2021. aastal naisi suurimate börsil noteeritud äriühingute juhatuses keskmiselt 30,6 % ja esimeeste seas ainult 8,5 %. See viitab naiste ebaõiglasele ja diskrimineerivale alaesindatusele, kahjustades seega selgelt liidu põhimõtteid seoses naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemisega töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Tuleks kehtestada meetmed, mis soodustaksid naiste karjääri edenemist kõikidel juhtimistasanditel, ning neid meetmeid tugevdada, ning eelkõige tuleks tähelepanu pöörata sellele, et see oleks tagatud börsil noteeritud liidu äriühingute puhul, pidades silmas selliste äriühingute suurt majanduslikku ja sotsiaalset vastutust. Lisaks on oluline, et liidu organid ja asutused oleksid eeskujuks oma juhtivatel ametikohtadel esineva soolise tasakaalustamatuse kõrvaldamisel.

(19)

Naiste osakaal juhtorganites on viimastel aastatel suurenenud väga aeglaselt. Olukord on liikmesriikides erineval määral paranenud ning seetõttu on ka tulemused väga erinevad. Edusammud on märksa suuremad nendes liikmesriikides, kus on kehtestatud siduvad meetmed. Erinevused liikmesriikide vahel tõenäoliselt süvenevad veelgi, võttes arvesse väga erinevaid lähenemisviise seoses soolise tasakaalu parandamisega juhtorganites. Seetõttu julgustatakse liikmesriike jagama teavet riigisisesel tasandil võetud tõhusate meetmete ja vastuvõetud poliitika kohta, samuti vahetama parimaid tavasid, et toetada üle kogu liidu edusamme juhtorganites naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse eesmärgi poole liikumisel.

(20)

Kui liikmesriikide normid, millega reguleeritakse börsil noteeritud äriühingute juhtorganite soolist tasakaalu, on hajutatud ja lahknevad või puuduvad üldse, ei too see mitte ainult kaasa olukorda, kus naiste arv tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete hulgas on liikmesriigiti erinev ja olukord on paranenud erineval määral, vaid see seab ka tõkkeid siseturu toimimisele, esitades liidus börsil noteeritud äriühingutele erinevaid äriühingu üldjuhtimise nõudeid. Sellised erinevused juhtorganite koosseisu käsitlevates õiguslikes ja iseregulatsiooni nõuetes võivad kaasa tuua praktilisi probleeme piiriülestele börsil noteeritud äriühingutele, eelkõige siis, kui on tegemist tütarettevõtjate loomise või ühinemiste ja ülevõtmistega, aga ka juhtkonna liikmeks kandideerivatele isikutele.

(21)

Äriühingutes esinev sooline tasakaalustamatus on suurem kõrgematel tasanditel. Lisaks töötavad paljud kõrgema tasandi juhtkonnas esindatud naised sellistes valdkondades nagu inimressursid ja kommunikatsioon, samas kui mehed töötavad kõrgematel tasanditel tõenäolisemalt äriühingu juhtkonnas või kesktaseme juhina. Kuna peamiselt täidetakse juhtkonna liikmete kohti suuresti kandidaatidega, kellel on kõrgema tasandi juhina töötamise kogemus, on ülimalt oluline, et suurendataks selliste naiste arvu, kes jõuavad äriühingutes niisugustele juhtivatele ametikohtadele.

(22)

Käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise üks peamistest mõjuteguritest on see, kui tulemuslikult kohaldatakse juhtkonna liikmete valimise kriteeriume, mis on eelnevalt kehtestatud ja täielikult läbipaistvad ning milles arvestatakse kandidaatide kvalifikatsioone, teadmisi ja oskusi võrdsel määral, sõltumata nende soost.

(23)

Praegune olukord, kus enamikus liikmesriikides puudub juhtkonna liikmete ametikohtade kvalifikatsiooninõuete ja valikumenetluse läbipaistvus, takistab olulisel määral parema soolise tasakaalu kujunemist juhtkonna liikmete hulgas ja mõjutab negatiivselt nii juhtorganisse kandideerivate inimeste karjääri ja liikumisvabadust kui ka investorite otsuseid. Läbipaistvuse puudumine ei võimalda potentsiaalsetel juhtkonna liikmete kandidaatidel kandideerida juhtorganisse, kus nende kutseoskusi kõige rohkem vaja oleks, ega vaidlustada sooliselt kallutatud ametisse nimetamise otsuseid, piirates sel viisil nende liikumisvabadust siseturul. Teisalt võivad investoritel olla investeerimisstrateegiad, mis nõuavad teavet juhtkonna liikmete oskuste ja pädevuse kohta. Juhtkonna liikmete kvalifikatsiooninõuete ja valikumenetluste suurem läbipaistvus võimaldab investoritel paremini hinnata äriühingu äristrateegiat ja teha kaalutletud otsuseid. Seetõttu on oluline, et juhtorganite ametisse nimetamise menetlused oleksid selged ja läbipaistvad ning et kandidaate hinnataks objektiivselt nende individuaalsete tulemuste põhjal, sõltumata nende soolisest kuuluvusest.

(24)

Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada juhtkonna liikmete valikumenetlust ja nende kvalifikatsiooninõudeid reguleerivaid riigisiseseid õigusakte kõigis üksikasjades, on soolise tasakaalu saavutamiseks vajalik kehtestada sellistele börsil noteeritud äriühingutele, kus puudub sooliselt tasakaalustatud esindatus, teatavad miinimumnõuded seoses kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimise valikuga läbipaistva ja selgelt määratletud valikumenetluse ning kandidaatide kvalifikatsioonide sellise objektiivse võrdleva hindamise alusel, mis hõlmab kandidaatide sobivust, pädevust ja ametialast suutlikkust. Üksnes liidu tasandi siduvate meetmega on võimalik tõhusalt tagada konkurentsipõhised võrdsed võimalused kogu liidus ja ära hoida probleeme igapäevases äritegevuses.

(25)

Seega peaks liit püstitama eesmärgi suurendada naiste osalust äriühingu juhtorganites kõigis liikmesriikides, et hoogustada majanduskasvu, soodustada liikuvust tööturul, tugevdada börsil noteeritud äriühingute konkurentsivõimet ning saavutada tööturul tegelik sooline võrdõiguslikkus. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada positiivsete meetmete miinimumnõuded siduvate meetmete vormis. Nimetatud siduvate meetmete ülesandeks peaks olema saavutada juhtorganite soolise koosseisu kvantitatiivne eesmärk, arvestades, et kõnealuse või sellega sarnaneva vahendi valinud liikmesriigid ja kolmandad riigid on saavutanud kõige paremaid tulemusi naiste alaesindatuse vähendamisel majanduslike otsuste tegemisega seotud ametikohtadel.

(26)

On oluline, et iga börsil noteeritud äriühing töötaks välja soolise võrdõiguslikkuse strateegia, et saavutada tasakaalustatum sooline esindatus kõikidel tasanditel. Strateegia võiks hõlmata nii nais- kui ka meeskandidaadi nimetamist otsustava tähtsusega ametikohtadele, juhenduskavasid ja karjääri kujundamise nõustamist naiste jaoks ning inimressursside strateegiaid, mis on kavandatud soodustama mitmekesist värbamist.

(27)

Börsil noteeritud äriühingud on majandusliku tähtsuse, nähtavuse ja turumõju seisukohalt eriti tähtsal positsioonil. Sellised äriühingud on eeskujuks laiemas mõttes majandusele ning nende toimimisviisi järgivad tõenäoliselt ka teist tüüpi äriühingud. Börsil noteeritud äriühingute avalik olemus nõuab, et nende tegevust tuleks avaliku huvi tõttu rohkem reguleerida.

(28)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmeid tuleks kohaldada börsil noteeritud äriühingute suhtes.

(29)

Käesolevat direktiivi ei peaks kohaldama mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) suhtes.

(30)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks liikmesriik, kes on pädev reguleerima käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimusi, olema liikmesriik, kus on asjaomase börsil noteeritud äriühingu registreeritud asukoht. Käesolev direktiiv ei piira selliste riigisiseste normide kohaldamist, milles kehtestatakse äriühingute suhtes kohaldatavad õigusnormid küsimustes, mida käesolev direktiiv ei hõlma.

(31)

Liikmesriikides kasutatakse börsil noteeritud äriühingute puhul erisuguseid juhtorganite struktuure, mis erinevad üksteisest peamiselt selle poolest, kas äriühingul on eraldi juhtimis- ja järelevalveorgan või ainult üks juhtorgan, mis täidab nii juhtimise kui ka järelevalvega seotud ülesandeid. Samuti on olemas segasüsteeme, mis hõlmavad mõlema süsteemi elemente või võimaldavad äriühingutel valida eri mudelite vahel. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõikide liikmesriikides olemasolevate juhtorganite struktuuride suhtes.

(32)

Kõikide juhtimissüsteemide puhul eristatakse de jure või de facto tegevjuhtkonna liikmeid, kes osalevad äriühingu igapäevases juhtimises, ning tegevjuhtkonda mittekuuluvaid juhtkonna liikmeid, kes täidavad järelevalveülesandeid ega osale börsil noteeritud äriühingu igapäevases juhtimises. Direktiiviga soovitakse parandada soolist tasakaalu mõlemas juhtkonna liikmete kategoorias. Selleks et tasakaalustada omavahel vajadus suurendada soolist tasakaalu juhtorganites ja vajadus võimalikult vähe sekkuda äriühingu igapäevasesse juhtimisse, eristatakse käesolevas direktiivis nimetatud kaht juhtkonna liikmete kategooriat.

(33)

Mitmes liikmesriigis on riigisisese õiguse või tava kohaselt võimalus või kohustus ametisse nimetada või valida teatav osa tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmetest äriühingu töötajate või töötajate organisatsiooni või mõlema poolt. Käesolevas direktiivis sätestatud kvantitatiivseid eesmärke tuleks kohaldada ka selliste juhtkonna liikmete suhtes. Kuid kuna mõned tegevjuhtkonda mittekuuluvad juhtkonna liikmed on töötajate esindajad, peaksid liikmesriigid looma vahendid, et tagada kõnealuste eesmärkide täitmine, võttes nõuetekohaselt arvesse töötajate esindaja valimise või määramise erireegleid, nagu need on sätestatud riigisiseses õiguses, ning austama hääletamisvabadust töötajate esindajate valimisel. Pidades silmas erinevusi liikmesriikide äriühinguõiguses, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada kvantitatiivseid eesmärke eraldi aktsionäride esindajate ja töötajate esindajate jaoks.

(34)

Liikmesriigid peaksid seadma börsil noteeritud äriühingutele eesmärgiks kas saavutada hiljemalt 30. juuniks 2026 juhtorganite koosseis, kus vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmete ametikohtadest oleksid täidetud alaesindatud soost liikmetega, või teise võimalusena, kuna on oluline, et börsil noteeritud äriühingud suurendaksid alaesindatud soo osakaalu kõigil otsuste tegemisega seotud ametikohtadel, võivad liikmesriigid seada eesmärgiks börsil noteeritud äriühingutele saavutada juhtorganite koosseis, kus vähemalt 33 % kõikidest juhtkonna liikmete ametikohtadest oleksid hiljemalt 30. juuniks 2026 täidetud alaesindatud soost juhtkonna liikmetega, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega, eesmärgiga soodustada tasakaalustatumat soolist esindatust kõikide juhtkonna liikmete seas.

(35)

Eesmärgid saavutada juhtorganite koosseis, kus vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmete ametikohtadest või kus vähemalt 33 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadest oleksid täidetud juhtkonna alaesindatud soost liikmetega puutuvad üksnes juhtkonna liikmete üldisesse soolisesse tasakaalu ja seda ei võeta arvesse igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista käesolev direktiiv kedagi kandideerimast juhtkonna liikme ametikohale ega kohusta börsil noteeritud äriühinguid ega aktsionäre valima teatavat juhtkonna liiget. Seega otsustavad endiselt börsil noteeritud äriühingud ja aktsionärid sobivate juhtkonna liikmete valiku üle.

(36)

Tulenevalt oma olemusest on asjakohane, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad avalikud ettevõtjad on eeskujuks erasektorile. Liikmesriigid rakendavad valitsevat mõju selliste komisjoni direktiivi 2006/111/EÜ (8) artikli 2 punkti b tähenduses avalike ettevõtjate suhtes, mis on noteeritud reguleeritud turul. Sellest valitsevast mõjust tulenevalt on liikmesriikide käsutuses vahendid, mis aitavad vajalikke muudatusi kiiremini ellu viia.

(37)

Juhtkonna liikmete ametikohtade vajaliku arvu määramine, mis on vajalik käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärkide täitmiseks, nõuab täiendavat täpsustamist, sest kui võtta arvesse enamiku juhtorganite suurust, ei ole matemaatiliselt võimalik saavutada täpselt 40 %-list või vajaduse korral 33 %-list osakaalu. Seega peaks olema juhtkonna liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik käesolevas direktiivis ette nähtud eesmärgi täitmiseks, 40 %-lisele või asjakohasel juhul 33 %-lisele osakaalule kõige lähemal olev arv ning kummalgi juhul ei tohiks see ületada 49 %.

(38)

Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) on leidnud oma otsustes, (9) milles käsitletakse positiivset meedet ja selle kooskõla soolise diskrimineerimise keeluga, mis on sätestatud ka harta artiklis 21, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui teisest soost konkreetse kandidaadi omadused kallutavad tulemuse selle kandidaadi kasuks, ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes kõiki valikukriteeriume.

(39)

Liikmesriigid peaksid tagama, et need börsil noteeritud äriühingud, mille juhtorganites on alaesindatud soost juhtkonna liikmeid vähem kui 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähem kui 33 % kõigil juhtkonna liikmete ametikohtadel, sealhulgas nii tegevjuhtkonda kuuluvad kui ka tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed, valivad nende ametikohtade täitmiseks, ametisse nimetamise või valimise teel, kõige paremini kvalifitseeritud kandidaadi, võttes aluseks võrdlushinnangu, mis põhineb valikumenetlusele eelnevalt kindlaks määratud, selgetel, neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavatel kriteeriumidel, et parandada soolist tasakaalu juhtorganites. Näiteks võiksid börsil noteeritud äriühingud valikukriteeriumidena rakendada erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, rahvusvahelist kogemust, multidistsiplinaarsust, juhtimisoskust, suhtlemisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või personalijuhtimises.

(40)

Kandidaate juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetades või valides tuleks eelistada alaesindatud soost võrdse kvalifikatsiooniga kandidaati. Kõnealune eelistamine ei toimu siiski automaatselt ega tingimusteta. Võib esineda erakorralisi asjaolusid, kus vastassoost võrdse kvalifikatsiooniga kandidaadi konkreetse olukorra objektiivse hindamise tulemusel võidakse eirata eelistust, mis muus olukorras oleks antud alaesindatud soost kandidaadile. Selline eelistuse eiramine võib toimuda näiteks juhul, kui äriühingu juhtkonna liikmete valimiseks kohaldatakse riigi või äriühingu tasandil laiemat mitmekesisuspoliitikat. Positiivse meetme kohaldamise eiramine peaks jääma siiski erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo suhtes diskrimineerivad.

(41)

Liikmesriikides, kus kohaldatakse käesoleva direktiiviga sätestatud kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohadele nimetamise või valimise valikuga seotud nõudeid, ei peaks börsil noteeritud äriühingud, mille juhtorganites on alaesindatud soost liikmeid vastavalt vähemalt 40 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 33 % kõigil juhtkonna liikmete ametikohtadel, olema kohustatud neid nõudeid täitma.

(42)

Kandidaatide valiku metoodika juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks erineb nii liikmesriikide kui ka äriühingute lõikes. See võib hõlmata kandidaatide eelvalikut, keda tutvustatakse aktsionäride koosolekul, mida võib teha näiteks ametisse nimetamise komisjon või juhtivtöötajaid otsiv ettevõte. Kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimise suhtes kehtestatud nõuded tuleks täita valikumenetluse asjakohases etapis kooskõlas riigisisese õiguse ning asjaomaste börsil noteeritud äriühingu põhikirjadega, sealhulgas enne kui aktsionärid kandidaadi valivad, näiteks kandidaatide loetelu ette valmistades. Sellega seoses kehtestatakse käesoleva direktiiviga ette üksnes miinimumstandardid seoses kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimisega, tehes võimalikuks Euroopa Kohtu lahendites ette nähtud tingimuste kohaldamise, et võimaldada soolist võrdõiguslikkust ja saavutada eesmärk muuta börsil noteeritud äriühingute juhtorganite koosseis sooliselt tasakaalustatumaks. Käesolev direktiiv ei sekku liigselt igapäevasesse börsil noteeritud äriühingute juhtimisse, kuna neil säilib vabadus valida kandidaate kvalifikatsiooni või teiste asjakohaste objektiivsete kaalutluste alusel.

(43)

Direktiivi soolise tasakaalu alaseid eesmärke silmas pidades peaksid börsil noteeritud äriühingud olema kohustatud sellise kandidaadi taotlusel, keda kaaluti juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks, avaldama sellele kandidaadile valiku aluseks olnud kvalifikatsiooninõuded, nendele nõuetele tugineva kandidaatide objektiivse võrdlushinnangu ja, kui see on asjakohane, konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras selle kandidaadi kasuks, kes ei olnud alaesindatud soost. Nõue sellist informatsiooni anda võib piirata õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, mida tunnustatakse vastavalt harta artiklites 7 ja 8. Sellised piirangud on siiski vajalikud ning vastavad kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega üldhuvi pakkuvatele eesmärkidele. Seepärast on need kooskõlas piirangute suhtes kehtivate nõuetega, mis on ette nähtud harta artikli 52 lõikes 1, ja Euroopa Kohtu praktikaga. Selliseid piiranguid tuleks kohaldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (10).

(44)

Kui alaesindatud soost kandidaat, keda kaaluti juhtkonna liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli valitud teisest soost kandidaadiga võrdselt kvalifitseeritud, tuleks kõnealuselt börsil noteeritud äriühingult nõuda, et ta tõendaks tehtud valiku nõuetekohasust.

(45)

Kuigi käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada miinimumnõuded siduvate meetmete kujul, et parandada juhtorganite soolist koosseisu, on tähtis tunnistada, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, erinevate lähenemisviiside legitiimsust ning selles poliitikavaldkonnas juba vastu võetud teatavate olemasolevate riigisiseste meetmete – mis on andnud rahuldavaid tulemusi – tõhusust. Mõnes liikmesriigis on juba tehtud jõupingutusi naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks ettevõtete juhtorganites, võttes vastu siduvaid meetmeid, mida peetakse käesolevas direktiivis sätestatud meetmetega samavõrra tõhusaks. Nimetatud liikmesriigid peaksid saama peatada käesolevas direktiivis sätestatud kandidaatide juhtkonna liikmete ametikohtadele nimetamise või valimise valikuga seotud nõuete kohaldamise ja asjakohasel juhul individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide kehtestamisega seotud nõuete kohaldamise, kui on täidetud käesoleva direktiiviga sätestatud kohaldamise peatamise nõuded. Sellistel juhtudel, kui liikmesriigid on kehtestanud asjaomased meetmed riigisisese õigusega, tuleks käesolevas direktiivis ette nähtud ümardamisreegleid juhtkonna liikmete konkreetse arvu kohta kohaldada mutatis mutandis, et hinnata käesoleva direktiivi kohaselt võetud riigisiseseid meetmeid. Liikmesriigis, kus sellist peatamist kohaldatakse, tuleks käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid lugeda saavutatuks ning seega ei asenda käesoleva direktiiviga sätestatud eesmärgid seoses tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmetega või kõigi juhtkonna liikmetega asjakohaseid riigisiseseid meetmeid ega lisandu neile.

(46)

Selleks, et parandada soolist tasakaalu äriühingu igapäevase juhtimisega tegelevate juhtkonna liikmete seas, tuleks börsil noteeritud äriühingutelt nõuda, et nad seaksid individuaalsed kvantitatiivsed eesmärgid mõlema soo tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks tegevjuhtkonnas, et saavutada nimetatud eesmärgid direktiivis ettenähtud kuupäevaks. Sellised eesmärgid peaksid aitama äriühingutel saavutada käegakatsutavat edu, võrreldes nende praeguse olukorraga. Nimetatud kohustust ei tohiks kohaldada börsil noteeritud äriühingutele, kes püüavad saavutada 33 %-list eesmärki kõigi juhtkonna liikmete puhul, olenemata sellest, kas tegemist on tegevjuhtkonna liikme või tegevjuhtkonda mittekuulva liikmega.

(47)

Liikmesriigid peaksid nõudma, et börsil noteeritud äriühingud esitaksid pädevatele asutustele igal aastal teabe oma juhtorganite soolise koosseisu kohta ning meetmete kohta, mida on võetud käesoleva direktiiviga ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, et oleks võimalik hinnata iga börsil noteeritud äriühingu tehtud edusamme juhtkonna liikmete seas soolise tasakaalu saavutamisel. Börsil noteeritud äriühingud peaksid selle teabe avaldama nõuetekohaselt ja kergesti juurdepääsetavas vormis oma veebisaitidel ning esitama selle oma aastaaruandes. Kui börsil noteeritud äriühing ei ole kohaldatavaid kvantitatiivseid eesmärke saavutanud, peaks ta selles teabes hõlmama ka selliste konkreetsete meetmete kirjeldust, mida äriühing on käesoleva direktiiviga ette nähtud eesmärkide saavutamiseks seni võtnud või kavatseb tulevikus võtta. Tarbetu halduskoormuse ja jõupingutuste dubleerimise vältimiseks peaks käesoleva direktiivi kohaselt esitatav teave soolise tasakaalu kohta juhtorganites moodustama asjakohasel juhul osa börsil noteeritud äriühingute ühingujuhtimise aruandest kooskõlas kohaldatava liidu õigusega ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL (11). Kui liikmesriigid on artikli 12 kohaselt peatanud artikli 6 kohaldamise, ei tuleks käesolevas direktiivis sätestatud teavitamiskohustusi kohaldada, tingimusel et kõnealuste liikmesriikide riigisisene õigus näeb ette aruandluskohustusi, millega tagatakse kõnealuse teabe korrapärane avaldamine seoses börsil noteeritud äriühingute edusammudega naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse saavutamisel nende juhtorganites.

(48)

Kandidaatide juhtkonna liikme ametikohtadele nimetamise või valimise valikuga seotud nõuded, kohustus näha ette tegevjuhtkonnaga seotud kvantitatiivsed eesmärgid ning aruandluskohustus tuleks jõustada karistuste abil, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning liikmesriigid peaksid tagama nimetatud eesmärgil piisavate haldus- ja kohtumenetluste kättesaadavuse. Sellised karistused võivad hõlmata trahve või võimalust tühistada või tunnistada tühiseks juhtkonna liikmete valiku otsus kohtu poolt. Ilma et see piiraks karistuste kehtestamist käsitleva riigisisese õiguse kohaldamist, siis seni, kuni börsil noteeritud äriühingud järgivad nimetatud kohustusi, ei tohiks neid karistada, kui nad ei suuda saavutada kvantitatiivseid eesmärke seoses naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatusega juhtkonna liikmete seas. Karistusi ei tohiks kohaldada börsil noteeritud äriühingutele, kui vastavalt riigisisesele õigusele ei olene tegevus või tegevusetus äriühingust endast, vaid teistest füüsilistest või juriidilistest isikutest, nagu näiteks mõni aktsionär. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada muid karistusi kui need, mis on loetletud käesolevas direktiivis sätestatud karistuste mittetäielikus loetelus, eelkõige juhul, kui börsil noteeritud äriühing on käesolevas direktiivis sätestatud kohustustega seoses toime pannud tõsiseid ja korduvaid rikkumisi. Liikmesriigid peaksid tagama, et riigihankelepingute ja kontsessioonide täitmisel järgivad börsil noteeritud äriühingud sotsiaal- ja tööõigusega seotud kohaldatavaid kohustusi kooskõlas asjaomases valdkonnas kohaldatava liidu õigusega.

(49)

Liikmesriigid või börsil noteeritud äriühingud võivad naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks kehtestada või säilitada soodsamad meetmeid.

(50)

Liikmesriigid peaksid määrama asutused, kes edendavad, analüüsivad, jälgivad ja toetavad soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhtorganites. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt kaasa kõigi börsil noteeritud äriühingute seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja innustaksid neid proaktiivselt soolise tasakaalu saavutamisega tegelema. Eelkõige innustatakse liikmesriike kehtestama poliitikameetmed VKEde toetamiseks ja stimuleerimiseks, et märkimisväärselt parandada soolist tasakaalu kõigil juhtimistasanditel ja äriühingute juhtorganites.

(51)

Käesolevas direktiivis arvestatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige aitab see järgida naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet (harta artikkel 23) ning õigust teha tööd ja tegutseda vabalt valitud kutsealal (harta artikkel 15). Direktiivi eesmärk on tagada, et täielikult austataks õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele (harta artikkel 47). Ettevõtlusvabaduse (harta artikkel 16) ja omandiõiguse (harta artikkel 17 lõige 1) suhtes kohaldatavad piirangud arvestavad nimetatud vabaduse ja nimetatud õiguse põhiolemust ning on vajalikud ja proportsionaalsed. Piiranguid võib seada üksnes siis, kui need vastavad oma olemuselt liidu poolt tunnustatud üldhuvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

(52)

Samal ajal kui mõned liikmesriigid on kehtestanud regulatiivseid meetmeid või innustanud iseregulatsiooni, mille puhul on saavutatud erinevaid tulemusi, ei ole enamik liikmesriike võtnud ühtegi meedet ega ilmutanud valmisolekut tegutseda viisil, mis võiks olukorda piisaval määral parandada. Prognoosid, mis põhinevad nii varasemaid kui ka praeguseid suundumusi ja kavatsusi käsitleva teabe igakülgsel analüüsil, näitavad, et lähemas tulevikus ei saavuta liikmesriigid eraldi tegutsedes kogu liidus naiste ja meeste tasakaalustatud esindatust juhtkonna liikmete seas, kooskõlas käesoleva direktiiviga ette nähtud eesmärkidega. Tegevusetus selles valdkonnas aeglustab üldisemalt soolise võrdõiguslikkuse saavutamist töökohal, sealhulgas soolise palgalõhe kaotamist, mis tuleneb osaliselt vertikaalsest segregatsioonist. Arvestades nimetatud asjaolusid ja seda, et erinevus naiste ja meeste esindatuse osas juhtorganites liikmesriigiti järjest süveneb, saab soolist tasakaalu parandada kõikides juhtorganites üle liidu üksnes ühise lähenemisviisi abil ning soolise võrdõiguslikkuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu potentsiaali on võimalik paremini saavutada liidu tasandil kui liikmesriikide algatuste kaudu, mis erinevad üksteisest nii ulatuse, taotluste kui ka tulemuslikkuse poolest. Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt saavutada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas, kehtestades selleks tõhusaid meetmeid, mis aitavad kiirendada soolise tasakaalu saavutamist, andes samas börsil noteeritud äriühingutele piisavalt aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuse artikli kohase proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv ühiste põhimõtete ja eesmärkide seadmisega ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriikidele antakse piisavalt vabadust otsustada, kuidas oleks kõige parem saavutada käesoleva direktiivi eesmärke, võttes arvesse riigisisest olukorda, eelkõige juhtorganitesse värbamise reegleid ja tavasid. Käesolev direktiiv ei piira börsil noteeritud äriühingute vabadust nimetada ametisse kõige parema kvalifikatsiooniga juhtkonna liikmed ning see tagab paindliku raamistiku ja näeb ette piisavalt pika kohanemisaja.

(53)

Liikmesriigid peaksid tegema koostööd tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga, et teavitada neid tõhusalt käesoleva direktiivi tähtsusest, ülevõtmisest ja rakendamisest.

(54)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid börsil noteeritud äriühingute poolt saavutatavad eesmärgid olema ajaliselt piiratud ning kehtima vaid niikaua, kuni on jõutud kestlike tulemusteni soolise tasakaalu eesmärgi saavutamisel äriühingute juhtorganites. Seepärast peaks komisjon käesoleva direktiivi kohaldamise korrapäraselt läbi vaatama ning esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lisaks sätestatakse käesolevas direktiivis kuupäev, mil direktiiv kaotab kehtivuse. Komisjon peaks läbivaatamise käigus hindama, kas käesoleva direktiivi kehtivust on vaja pikendada.

(55)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (12) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

1)

„börsil noteeritud äriühing“ – äriühing, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiad on lubatud kauplemisele ühe või mitme liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

2)

„juhtorgan“ – börsil noteeritud äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan;

3)

„juhtkonna liige“ – juhtorgani liige, sealhulgas liige, kes on töötajate esindaja;

4)

„tegevjuhtkonna liige“ – ühetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes tegeleb börsil noteeritud äriühingu igapäevase juhtimisega, või kahetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes täidab börsil noteeritud äriühingus juhtimisülesandeid;

5)

„tegevjuhtkonda mittekuuluv juhtkonna liige“ – ühetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes ei ole tegevjuhtkonna liige, või kahetasandilise juhtimissüsteemi puhul juhtorgani liige, kes täidab börsil noteeritud äriühingus järelevalveülesandeid;

6)

„ühetasandiline juhtimissüsteem“ – süsteem, mille puhul börsil noteeritud äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid täidab sama juhtorgan;

7)

„kahetasandiline juhtimissüsteem“ – süsteem, mille puhul börsil noteeritud äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid täidavad eri juhtorganid;

8)

„mikro-, väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – äriühing, kus on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot või, kui VKE registreeritud asukoht on liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavaid summasid selle liikmesriigi vääringus.

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 (2) on kehtestatud kvoodid 2022. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on lainelise rai varu püük 9. püügipiirkonna liidu vetes Portugali lipu all sõitvate või Portugalis registreeritud laevade puhul ammendanud 2022. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

(1)

ELis tüübikinnituse saanud sõidukitel peab olema võimalik vajaduse korral kasutada puhast biodiislit ning erinevaid biodiisli ja fossiilkütuste segusid.

(2)

Komisjoni määruse (EL) nr 582/2011 (2) artikli 3 kohaselt on mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnituseks seoses heidetega nõutav, et tootja tagab vastavuse kõnealuse määruse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele, mida kasutatakse tüübikinnituskatsetes.

(3)

Puhas biodiisel (FAME B100) ei ole loetletud määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas raskeveokite heitega seotud tüübikinnitusel etalonkütusena. Et tõendada vastavust heitenõuetele, tuleb tüübikinnituskatseid teha nii diislikütuse (B7) kui ka puhta biodiisliga (B100). Selleks et vähendada katsete dubleerimist ning hõlbustada puhta biodiisli ja biodiisli segude (nt FAME B20/B30) kasutamise sertifitseerimist, on vaja kehtestada puhta biodiisli kui etalonkütuse spetsifikatsioonid, mis põhinevad asjakohastel rahvusvahelistel ja Euroopa standarditel. Heitekatsete nõuetele vastavuse tõendamine B100 tüübikinnituseks peaks olema lubatud puhtal biodiislil töötava algmootori heitekatsetega. Samas võib kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsete jaoks valida mis tahes biokütusesegu.

(4)

Tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukite tüübikinnituseks on vaja addendum’it tüübikinnitustunnistuse tehniliste kirjelduste kohta.

(5)

Seepärast tuleks komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 11. ministrite konverentsil tegid 59 WTO liiget, sealhulgas liit, ministrite ühisavalduse teenuste siseriikliku reguleerimise kohta ning käivitasid mõnepoolse algatuse pidada läbirääkimisi teenuste siseriikliku reguleerimise põhimõtete üle.

(2)

Komisjon pidas läbirääkimisi, konsulteerides aluslepingu artikli 207 lõike 3 alusel moodustatud komiteega. Mõnepoolses ühisavalduse algatuses osalejate arv suurenes aja jooksul 67 WTO liikmeni.

(3)

2. detsembril 2021 esitasid kõnealustel läbirääkimistel osalejad deklaratsiooni teenuste siseriikliku reguleerimise läbirääkimiste lõpuleviimise kohta (edaspidi „deklaratsioon“), milles teatati läbirääkimiste edukast lõpetamisest. Osalejad märkisid, et lõpule on viidud läbirääkimised teenuste siseriikliku reguleerimise viitedokumendi üle, mis on esitatud deklaratsiooni 1. lisas. Samuti väljendasid nad heameelt liikmete esitatud GATSi erikohustuste nimekirjade üle, mis võimaldas WTO liikmetel lõpetada läbirääkimised ja mis on ühtlasi deklaratsiooni 2. lisa.

(4)

Deklaratsioonis osalejad tahavad lisada deklaratsiooni 1. lisas esitatud põhimõtted täiendavate kohustustena oma GATSi erikohustuste nimekirjadesse kooskõlas kõnealuse lisa 1. jaoga. Vastavalt deklaratsiooni punktile 5 saavad osalised esitada kaheteist kuu jooksul alates deklaratsiooni kuupäevast oma GATSi erikohustuste nimekirjad kinnitamiseks vastavalt erikohustuste nimekirja korrigeerimise või täiendamise korrale, tingimusel et kõik nõutavad siseriiklikud menetlused on lõpule viidud.

(5)

Deklaratsiooni kohaselt peaks liit esitama WTO-le muudatused, mis tal on vaja oma GATSi erikohustuste nimekirja teha, nii nagu need on esitatud liidu GATSi erikohustuste nimekirja lõppversiooni eelses versioonis.

(6)

Deklaratsiooni 1. lisas esitatud põhimõtete inkorporeerimine lisakohustustena liidu GATSi erikohustuste nimekirja tuleks seetõttu liidu nimel heaks kiita,