24.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 304/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2292,

6. september 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete saadetiste liitu toomise nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 126 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eeskirjad ametliku kontrolli ja muude kontrollitoimingute kohta, mida teevad liikmesriikide pädevad asutused eelkõige selle tagamiseks, et kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit ja inimtoiduks ettenähtud loomade ja kaupade saadetised vastaksid liitu toomisel toidu- ja söödaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele.

(2)

Määrusega (EL) 2017/625 on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealuses määruses sätestatud tingimusi teatavate loomade ja kaupade liitu toomiseks. Need tingimused võivad sisaldada täiendavaid nõudeid, täpsemalt võimalust lubada tuua liitu ainult sellistest kolmandatest riikidest pärit loomi ja kaupu, mis kuuluvad komisjoni poolt sel eesmärgil koostatud loeteludesse. Need täiendavad nõuded hõlmavad tagatisi, mis on seotud järgmiste meetmete järgimisega:

—	meetmed, mille abil nõukogu direktiivide 96/23/EÜ (2) ja 96/22/EÜ (3) kohaselt kontrollitakse inimtoiduks ettenähtud loomades ja kaupades teatavate ainete ja jääkide rühmi;

—	elusloomade ja loomsete saaduste puhul transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 999/2001 (4);

—	üldised põhimõtted ja nõuded, mis reguleerivad toitu üldiselt ja eelkõige toiduohutust liidu ja liikmesriikide tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (5);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (6) kohased toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (7) kohased loomse toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele;

—	erieeskirjad ametliku kontrolli ja kontrollitoimingute kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad seoses teatavate loomade ja inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/624 (8) ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/627 (9).

(3)	Sellised täiendavad nõuded on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/625, (10) mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. See ei hõlma direktiivis 96/23/EÜ juba sätestatud nõudeid.

(4)

Mis puudutab liidu rahvatervisealaseid eeskirju, siis praegu on kolmandad riigid, kust on lubatud liitu tuua loomi ja loomseid saadusi, kantud ja jäetud loeteludesse, mis on koostatud mitmesuguste nõuete alusel, sh sellise nõude alusel, mille kohaselt neil peab olema kehtiv farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava, millega on ette nähtud tagatised teatavate ainerühmade ja nende jääkide ning saasteainete kontrolliks vastavalt direktiivi 96/23/EÜ nõuetele.

(5)	Määrusega (EL) 2017/625 tunnistati direktiiv 96/23/EÜ alates 14. detsembrist 2019 kehtetuks ja nähti ette kõnealuse direktiivi teatavate sätete üleminekuaegne kohaldamine kuni 14. detsembrini 2022.

(6)	Täiendavate nõuete kehtestamine, et tagada vastavus direktiivis 96/23/EÜ sätestatud meetmetele inimtoiduks ettenähtud loomades ja kaupades teatavate ainete ja jääkide rühmade kontrolliks, tuleks siduda delegeeritud määruses (EL) 2019/625 juba sätestatud täiendavate nõuetega.

(7)	Seepärast on asjakohane sätestada kõik need täiendavad nõuded ühes delegeeritud määruses, lihtsustades niimoodi nende tõlgendamist ja kohaldamist ning suurendades läbipaistvust kolmandate riikide jaoks.

(8)	Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud nõuded toidukäitlejatele, kes toovad liitu loomseid saadusi. Sellest tulenevalt peaksid käesolevas määruses sätestatud täiendavad ametliku kontrolli nõuded olema kooskõlas nõuetega, mis on juba sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004.

(9)	Kui kehtestatakse teatavate inimtoiduks ettenähtud loomade ja kaupade saadetiste liitu toomise nõuded, tuleks kõnealuste kaupade ja loomade selgeks identifitseerimiseks viidata nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (11) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodidele.

(10)

Teatavate inimtoiduks ettenähtud loomade ja kaupade saadetisi võib riskianalüüsi alusel liitu tuua üksnes siis, kui kolmandad riigid või nende piirkonnad, kust kõnealused loomad ja kaubad on pärit, saavad tagada kõnealuste loomade ja kaupade vastavuse ohutusnõuetele ning need kolmandad riigid või nende piirkonnad on vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikele 2 kantud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/405 (12) kehtestatud loeteludesse.

(11)

Lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikes 3 sätestatud nõuetele tuleks teatavate inimtoiduks ettenähtud loomade ja kaupade suhtes kehtestada erinõuded, tagamaks et kolmandad riigid või nende piirkonnad annavad nende loomade ja kaupade puhul tagatised toiduohutuse ametliku kontrolli tõhususe kohta. Kolmandad riigid või nende piirkonnad tuleks rakendusmäärusega (EL) 2021/405 kehtestatud loeteludesse kanda alles pärast seda, kui on esitatud tõendid ja tagatised, et sealt pärit loomad ja kaubad vastavad määrustes (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EL) 2017/625 ning delegeeritud määruses (EL) 2019/624 ja rakendusmääruses (EL) 2019/627 sätestatud toiduohutust käsitlevatele liidu nõuetele või nendega samaväärseks tunnistatud nõuetele.

(12)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 kohaselt võib komisjon otsuse tegemisel kolmandate riikide lisamiseks rakendusmäärusega (EL) 2021/405 kehtestatud loeteludesse seada tingimuse, et need kolmandad riigid esitavad asjakohased tõendid ja tagatised, mis kinnitavad vastavust liidu nõuetele farmakoloogiliste toimeainete kasutamise kohta toiduloomadel ning liitu toomiseks ettenähtud loomsete saaduste ja liittoodete saadetiste vastavust liidu õigusaktides kehtestatud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormidele, pestitsiidijääkide piirnormidele ja saasteainete piirnormidele. Sellega tagatakse, et nende toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete puhul võimaldatakse samasugust tervisekaitse taset, nagu on ette nähtud toitu ja toiduohutust käsitlevate liidu õigusaktidega.

(13)

Samasuguse tervisekaitse taseme tagamiseks tuleks anda tõendid ja tagatised, esitades farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava, mis vastab teatavatele käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Nende nõuete pideva täitmise tagamiseks tuleks komisjonile igal aastal esitada ajakohastatud kontrollikavad.

(14)

Kolmandaid riike võib kanda ka rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas esitatud loetellu, kui nad annavad asjakohased tõendid ja tagatised selle kohta, et toiduloomad ja loomsed saadused, sh need, mida kasutatakse liitu toodavates liittoodetes, on pärit liikmesriigist või kolmandate riikide loetellu kantud kolmandast riigist, kellel on olemas farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikava eespool nimetatud toiduloomade ja loomsete saaduste (sh nende, mida kasutatakse liitu toodavates liittoodetes) jaoks. Selleks, et kõnealuses loetelus olemisest kasu oleks, tuleks esitada teave kehtivate menetluste kohta, mis aitavad tagada asjaomaste toiduloomade ja loomsete saaduste jälgitavuse ning anda tagatised nende loomade ja toodete päritolu kohta.

(15)

Liidu õigusaktides on sätestatud farmakoloogiliste toimeainete kasutamise eeskirjad ja kehtestatud nende ainete kasutamisest tulenevate jääkide piirnormid loomsetes saadustes. Toiduloomi ja loomseid saadusi, sh neid, mida kasutatakse liittoodetes, tuleks liitu tuua üksnes kolmandatest riikidest, kes tagavad, et loomsetes saadustes farmakoloogiliste toimeainete kasutamise ja nende jääkide kontroll on vähemalt samaväärne komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1644 (13) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1646 (14) osutatud mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades sisalduvates liidu kontrollikavades ette nähtud kontrolliga. Nende ainete ja jääkide ametliku kontrolli suhtes tuleks kohaldada komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/808 (15) kehtestatud eeskirju.

(16)

Direktiivi 96/22/EÜ kohaselt on liidus keelatud toiduloomadel kasutada beetaagoniste ja hormonaalse või türeostaatilise toimega aineid. Samamoodi on komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (16) lisa tabelis 2 loetletud farmakoloogilised toimeained, mille kasutamine liidus on keelatud. Ainult neil kolmandatel riikidel, kes tagavad, et toiduloomad ja loomsed saadused, sh need, mida kasutatakse liittoodetes, vastavad eespool nimetatud nõuetele või nendega samaväärseks tunnistatud nõuetele, tuleks lubada selliseid loomi ja tooteid liitu tuua.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 396/2005 (17) on sätestatud taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kooskõlastatud kontrolliprogramm, et hinnata tarbijate kokkupuudet nende ainetega ja õigusaktide kohaldamist ELis. See liidu kontrolliprogramm moodustab lahutamatu osa pestitsiidijääke käsitlevatest mitmeaastastest riiklikest kontrolliprogrammidest, mille liikmesriigid peavad koostama. Toiduloomi ja loomseid saadusi, sh neid, mida kasutatakse liittoodetes, tuleks liitu tuua üksnes kolmandatest riikidest, kes tagavad, et pestitsiidijääke kontrollitakse sama rangete kriteeriumide kohaselt, mis on kehtestatud liikmesriikidele komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/1355 (18) sätestatud pestitsiidijääke käsitlevate mitmeaastaste riiklike kontrolliprogrammidega. Seega tuleks tagada, et statistiliselt esindavate proovide võtmisega esitatakse tõendid selle kohta, et liitu toomiseks ettenähtud tooted vastavad pestitsiidijääke käsitlevatele liidu õigusaktidele.

(18)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/931 (19) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/932 (20) on ette nähtud toidus esinevate saasteainete riskipõhiste kontrollikavade koostamine ja sisu. Loomseid saaduseid ja liittooteid tuleks liitu tuua üksnes kolmandatest riikidest, kes tagavad, et tehakse saasteainete kontrolli selle tõendamiseks, et liitu toomiseks ettenähtud loomsed saadused ja liittooted vastavad saasteaineid käsitlevatele ELi õigusaktidele.

(19)	Komisjoni otsusega 2011/163/EL (21) on kooskõlas direktiiviga 96/23/EÜ kehtestatud loetelu kolmandatest riikidest, kust on lubatud liitu tuua teatavaid loomaliike või loomseid saadusi.

(20)	Pärast direktiivi 96/23/EÜ kehtetuks tunnistamist, asendas komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2293 (22) otsuse 2011/163/EL tervikuna.

(21)

Teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupade saadetisi võiks lubada liitu tuua üksnes siis, kui kõnealused kaubad lähetatakse ettevõtetest ning saadakse või valmistatakse ettevõtetes, mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunkti ii kohaselt koostatud ja ajakohastatud loetelusse. Selleks et tagada vastavus liidu toiduhügieenieeskirjadele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud eeskirjadele, on asjakohane sätestada, et kõnealuse loetelu koostamisel ja ajakohastamisel peaks kolmas riik lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktides i ja iv osutatud tagatistele anda täiendavaid tagatisi.

(22)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktis i osutatud ettevõtete loetelud tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, et tagada läbipaistvus toidukäitlejate ja tarbijate jaoks. Sellise läbipaistvuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid lubama loomade ja kaupade saadetiste liitu toomist ainult juhul, kui kolmanda riigi pädevad asutused annavad pärast kõnealuste loetelude avaldamist välja selliste saadetiste puhul liidu eeskirjade kohaselt nõutavad ametlikud sertifikaadid.

(23)

Selliseid loetellu kandmise nõudeid ei ole vaja kehtestada transiidiks ettenähtud kaupade suhtes, sest need kujutavad endast toiduohutuse seisukohast väikest riski ja neid ei viida liidus turule. Lisaks ei tuleks selliseid nõudeid kohaldada ettevõtete suhtes, kus tegeletakse üksnes esmatootmise, transporditoimingute, reguleeritava temperatuuriga ladustamistingimusi mittevajavate loomsete saaduste ladustamise või määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XVI jaotises osutatud kõrgrafineeritud loomsete saaduste tootmisega.

(24)

Komisjoni määrusega (EL) nr 210/2013 (23) on ette nähtud, et pädevad asutused peavad idandeid tootvad ettevõtted heaks kiitma vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklile 6. Liidu toiduhügieenieeskirjade või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud eeskirjade järgimise tagamiseks tuleks idandeid lubada liitu tuua üksnes juhul, kui need on toodetud ettevõtetes, mis on kantud käesoleva määruse kohaselt koostatud ja ajakohastatud loeteludesse.

(25)

Selleks et tagada vastavus liidu toiduhügieenieeskirjadele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud eeskirjadele, tuleks tooteid, mis on pärit ettevõtetest, kus toodetakse värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi, lihatooteid, lihamassi ning želatiini ja kollageeni tootmiseks ettenähtud toorainet, lubada liitu tuua ainult juhul, kui need ettevõtted on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunkti ii kohaselt koostatud ja ajakohastatud loeteludesse. Lisaks sellele peab tooraine, millest kõnealused tooted on valmistatud, olema pärit ettevõtetest (tapamajad, ulukikäitlusettevõtted, lihalõikusettevõtted ja kalandustooteid käitlevad ettevõtted), mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunkti ii kohaselt koostatud ja ajakohastatud loeteludesse.

(26)

Elusate karpide, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude saadetisi tuleks lubada liitu tuua üksnes nende kolmandate riikide või nende piirkondade tootmispiirkondadest, mis on kantud vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktile ii koostatud ja ajakohastatud loeteludesse, et tagada kõnealuste toodete vastavus määruses (EÜ) nr 853/2004 ja rakendusmääruses (EL) 2019/627 sätestatud kohaldatavatele erinõuetele või eeskirjadele, mis on tunnistatud nendega vähemalt samaväärseks. Selliste loetelude avaldamine peaks tagama, et toidukäitlejatele ja tarbijatele on selgelt teada, millistest tootmispiirkondadest tohib elusaid karpe, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid liitu tuua.

(27)

Kalandustoodete saadetisi tuleks lubada liitu tuua üksnes siis, kui need lähetatakse vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktile ii koostatud ja ajakohastatud loeteludesse kantud maismaal asuvast ettevõttest, kolmanda riigi lipu all sõitvatelt külmveo-, tehas- või külmutuslaevadelt või on kõnealuses ettevõttes või kõnealustel laevadel saadud või valmistatud, et tagada vastavus liidu nõuetele, eelkõige kalandustoodete suhtes kehtestatud erinõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004 ja rakendusmääruses (EL) 2019/627, või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud erieeskirjadele. Selliste loetelude avaldamine peaks tagama, et toidukäitlejatele ja tarbijatele on selgelt teada, millistelt laevadelt võib kalandustooteid liitu tuua.

(28)

Liittoodetega seotud risk sõltub nende koostisosade liigist ja kõnealuste koostisosade ladustamistingimustest. Seepärast tuleks kehtestada liittoodete saadetistele esitatavad nõuded, tagamaks et endast riski kujutavaid liittooteid tuuakse liitu riikidest, kust neid on rakendusmääruse (EL) 2021/405 kohaselt lubatud liitu tuua. Endast riski kujutavad liittooted on tooted, mis sisaldavad töödeldud loomseid saadusi, mille kohta on määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas esitatud erinõuded või mille puhul on nõutav jääkide kontrolli kava.

(29)

Arvestades määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu saadud teadete arvu, on teatavate inimtoiduna turule viimiseks ettenähtud loomade ja kaupade saadetiste puhul suurem risk, et liidu toiduohutusnõudeid ei täideta. Selliste loomade ja kaupade saadetiste puhul tuleks seetõttu iga saadetis enne liitu toomist individuaalselt sertifitseerida. Kõnealune sertifitseerimine võib samuti aidata toidukäitlejatele ning kolmandate riikide või nende piirkondade pädevatele asutustele meelde tuletada asjakohaseid liidu nõudeid. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2235 (24) on selleks sätestatud loomatervise sertifikaatide näidised või ametlike sertifikaatide näidised või mõlemad. Selliste loomade ja kaupade saadetistega, mille lõppsihtkoht ei ole liit, peaksid olema kaasas loomatervise sertifikaadid või ametlikud sertifikaadid koos loomatervisekinnitusega, samas kui inimeste terviseohutuse kinnitust ei ole nende loomade ja kaupade puhul vaja, sest neid ei viida liidu turule. Teatavate madala riskiga liittoodete puhul peaks sertifikaati asendama kaupu liitu toova toidukäitleja isiklik kinnitus, et tagada proportsionaalne riskipõhine lähenemisviis.

(30)

Pika säilimisajaga liittooted, mis kujutavad endast väheolulist riski, nt tooted, kus ainsaks lõplikus liittootes sisalduvaks loomseks saaduseks on toiduparendusained, nimelt D3-vitamiin, toidu lisaained, toiduensüümid või toidu lõhna- ja maitseained, tuleks vabastada piiridel tehtavast kontrollist ja isikliku kinnituse nõudest.

(31)	Käesoleva määruse sätete eesmärk on asendada delegeeritud määruse (EL) 2019/625 sätted tervikuna. Seepärast tuleks delegeeritud määrus (EL) 2019/625 kehtetuks tunnistada.

(32)	Kuna direktiivi 96/23/EÜ I, II, III ja IV lisa kohaldamine lõpeb 14. detsembril 2022, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 15. detsembrist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega täiendatakse määrust (EL) 2017/625 seoses kolmandatest riikidest või nende piirkondadest toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupade saadetiste liitu toomise nõuetega, et tagada nende vastavus määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud normidega kehtestatud kohaldatavatele nõuetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud nõuded hõlmavad järgmist:

toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupade identifitseerimine järgmiste liitu toomise nõuete kohaselt:

i)	nõue, mille kohaselt kõnealused toiduloomad ja teatavad inimtoiduks ettenähtud kaubad on pärit määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetellu kantud kolmandast riigist või selle piirkonnast;

ii)

nõue, mille kohaselt kõnealused toiduloomad ja teatavad inimtoiduks ettenähtud kaubad tuleb lähetada ettevõtetest ning saada või valmistada ettevõtetes, mis vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõikes 1 osutatud kohaldatavatele nõuetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele ning mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktide ii ja iii kohaselt koostatud ja ajakohastatud loeteludesse;

iii)

nõue, mille kohaselt peab vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõike 2 punktile c iga toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupade saadetisega kaasas olema ametlik sertifikaat või ametlik kinnitus või muu tõend (näiteks isiklik kinnitus) määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud normide täitmise kohta;

b)	vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikele 2 loetletud riigist või selle piirkonnast pärit toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupade liitu toomise suhtes kohaldatavad nõuded;

nõuded, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupade saadetised tuleb lähetada ettevõtetest ning saada või valmistada ettevõtetes, mis vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõikes 1 osutatud kohaldatavatele nõuetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele ning mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktide ii ja iii kohaselt koostatud ja ajakohastatud loeteludesse;

järgmiste erikaupade turuleviimise eesmärgil liitu toomise suhtes kohaldatavad nõuded lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 126 kohaselt sätestatud nõuetele:

i)	värske liha, hakkliha, lihavalmistised, lihatooted, lihamass ning želatiini ja kollageeni tootmiseks ettenähtud tooraine;

ii)	elusad karbid, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod;

iii)	kalandustooted;

iv)	liittooted;

e)	täiendavad nõuded ametlikele sertifikaatidele, ametlikele kinnitustele ja isiklikele kinnitustele, mis peavad toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud kaupadega liitu toomisel kaasas olema;

nõuded toiduloomadel farmakoloogiliste toimeainete kasutamise ja nende jääkide kohta ning saasteainete ja pestitsiidijääkide piirnormide kohta loomsetes saadustes ja liittoodetes, kui kõnealused toiduloomad, loomsed saadused ja liittooted tuuakse liitu kolmandatest riikidest ja on ette nähtud liidu turule viimiseks ning need nõuded on vajalikud selle tagamiseks, et kõnealuste toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete puhul võimaldatakse asjaomastes liidu toiduohutuseeskirjades sätestatuga samaväärset inimeste tervise kaitse taset;

g)	nõue, mille kohaselt võib toiduloomi, loomseid saadusi ja liittooteid liitu tuua ainult sellistest kolmandatest riikidest, kes esitavad asjakohased tõendid ja tagatised käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise kohta, esitades selleks kontrollikava.

3. Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu:

a)	loomad ja kaubad, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks; kui aga loomade ja kaupade sihtkoht ei ole liitu toomisel veel otsustatud ja inimtoiduks kasutamise võimalust ei saa välistada, kohaldatakse käesolevat määrust;

b)	inimtoiduks ettenähtud loomade ja kaupade transiitvedu läbi liidu territooriumi ilma kõnealuseid kaupu turule viimata;

c)	inimtoiduks ettenähtud tooted, mida kasutatakse näidistena tooteanalüüsiks ja kvaliteedikontrolliks, ilma et neid turule viidaks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„liitu toomine“ – liitu toomine määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 määratletud tähenduses;

2)	„saadetis“ – saadetis määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 37 määratletud tähenduses;

3)	„loomad“ – loomad määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 9 määratletud tähenduses;

4)	„kaubad“ – kaubad määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 11 määratletud tähenduses;

5)	„samaväärne“ – samaväärne määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud tähenduses;

6)	„ettevõte“ – ettevõte määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses;

7)	„ametlik sertifikaat“ – ametlik sertifikaat määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 27 määratletud tähenduses;

8)	„ametlik kinnitus“ – ametlik kinnitus määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 28 määratletud tähenduses;

9)	„isiklik kinnitus“ – kinnitus, millele on alla kirjutanud toidukäitleja, kes toob kaupu liitu;

10)	„turuleviimine“ – turuleviimine määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;

11)	„värske liha“ – värske liha määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.10 määratletud tähenduses;

12)	„hakkliha“ – hakkliha määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.13 määratletud tähenduses;

13)	„lihavalmistised“ – lihavalmistised määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.15 määratletud tähenduses;

14)	„lihatooted“ – lihatooted määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.1 määratletud tähenduses;

15)	„lihamass“ – lihamass määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.14 määratletud tähenduses;

16)	„želatiin“ – želatiin määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.7 määratletud tähenduses;

17)	„kollageen“ – kollageen määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.8 määratletud tähenduses;

18)	„kõrgrafineeritud loomsed saadused“ – määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XVI jaotise punktis 1 osutatud kõrgrafineeritud loomsed saadused;

19)	„karbid“ – kahepoolmelised molluskid määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 2.1 määratletud tähenduses;

20)	„kalandustooted“ – kalandustooted määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 3.1 määratletud tähenduses;

21)	„liittoode“ – toit, mis sisaldab nii taimseid kui ka töödeldud loomseid saadusi;

22)	„farmakoloogiline toimeaine“ – farmakoloogiline toimeaine komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2090 (25) artikli 2 punktis a määratletud tähenduses;

23)	„saasteaine“ – saasteaine nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 (26) artikli 1 lõike 1 teises lõigus määratletud tähenduses;

24)	„pestitsiidijäägid“, „pestitsiidide jäägid“ – pestitsiidide jäägid määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 3 lõike 2 punktis c määratletud tähenduses;

25)	„loomne saadus“ – loomne saadus määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 8.1 määratletud tähenduses;

26)

„farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava“ – kontrollikava farmakoloogiliste toimeainete kasutamise, farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide, pestitsiidijääkide piirnormide ja saasteainete piirnormide kohta toiduloomades ja loomsetes saadustes, sh nendes, mida kasutatakse liittoodetes;

27)

„putukad“ – toit, mis koosneb, on saadud või toodetud putukatest või nende osadest, sealhulgas inimtoiduks ettenähtud mis tahes arengustaadiumis putukatest, millele on vajaduse korral antud luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2283 (27) ja mis on loetletud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470 (28) kehtestatud liidu uuendtoitude loetelus (edaspidi „liidu uuendtoitude loetelu“);

28)	„transiit“ – transiit määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 44 määratletud tähenduses;

29)

„roomajate liha“ – tehistingimustes peetavate, liiki Alligator mississippiensis, Crocodylus johnstoni, Crocodylus niloticus, Crocodylus porosus, Timon lepidus, Python reticulatus, Python molurus bivittatus või Pelodiscus sinensis kuuluvate roomajate töötlemata või töödeldud söödavad kehaosad, mille kasutamiseks on vajaduse korral antud luba vastavalt määrusele (EL) 2015/2283 ja mis on kantud liidu uuendtoitude loetellu;

30)	„teod“ – teod määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 6.2 määratletud tähenduses ja inimtoiduks ettenähtud mis tahes muud liiki teod Helicidae, Hygromiidae või Sphincterochilidae sugukonnast;

31)	„toit“ – toit määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses;

32)	„sööt“ – sööt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4 määratletud tähenduses;

33)	„audit“ – audit määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 30 määratletud tähenduses;

34)	„pädevad asutused“ – pädevad asutused määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;

35)	„idandid“ – idandid komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 208/2013 (29) artikli 2 punktis a määratletud tähenduses;

36)	„esmatootmine“ – esmatootmine määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 17 määratletud tähenduses;

37)	„tapamaja“ – tapamaja määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.16 määratletud tähenduses;

38)	„ulukikäitlusettevõte“ – ulukite käsitsemise ettevõte määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1.18 määratletud tähenduses;

39)	„lihalõikusettevõte“ – lihalõikusettevõte määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.17 määratletud tähenduses;

40)	„tootmisala“ – tootmisala määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 2.5 määratletud tähenduses;

41)	„tehaslaev“ – tehaslaev määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 3.2 määratletud tähenduses;

42)	„külmutuslaev“ – külmutuslaev määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 3.3 määratletud tähenduses;

43)	„külmveolaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud kaubaalustel või lahtise lasti (pakendamata kauba) hoiustamiseks ja vedamiseks reguleeritava temperatuuriga trümmides või kambrites;

44)	„piimatooted“ – piimatooted määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.2 määratletud tähenduses;

45)	„munatooted“ – munatooted määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.3 määratletud tähenduses;

46)	„toidukäitleja“ – toidukäitleja määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;

47)	„ettevõtja“ – ettevõtja määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 29 määratletud tähenduses;

48)	„piiripunkt“ – piiripunkt määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 määratletud tähenduses.

II PEATÜKK

LIITU TOOMISE TINGIMUSED SEOSES KOLMANDATE PÄRITOLURIIKIDE VÕI NENDE PIIRKONDADEGA

Artikkel 3

Toiduloomad ja kaubad, mis peavad pärinema sellistest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetellu

Järgmisi toiduloomade ja inimtoiduks ettenähtud kaupade saadetisi võib liitu tuua üksnes kolmandast riigist või selle piirkonnast, mis on kantud rakendusmääruses (EL) 2021/405 sätestatud loomade ja kaupade loetelusse:

a)	elusloomad, kelle jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa grupis 1 esitatud kombineeritud nomenklatuuri koodid (CN-koodid), kui need elusloomad on toiduloomad;

inimtoiduks ettenähtud loomsed saadused, sealhulgas roomajate liha ning surnud terved putukad, putukate osad või töödeldud putukad, mille jaoks on nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teises osas esitatud järgmised koodid:

i)	CN-koodid gruppides 2–5, 15, 16 ja 29 või

ii)	harmoneeritud süsteemi rubriigid (HSi rubriigid) 0901, 1702, 2105, 2106, 2301, 3001, 3002, 3302, 3501, 3502, 3503, 3504, 3507, 3913, 3926, 4101, 4102, 4103 ja 9602;

c)	elusteod (v.a meriteod), kellele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa CN-koodiga 0307 60 00;

d)	suirapulber, mis kuulub määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa CN-koodi ex 1212 99 95 alla.

Artikkel 4

Täiendavad nõuded kolmandast riigist või selle piirkonnast toiduloomade ja kaupade liitu toomise kohta

Lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikes 3 sätestatud nõuetele teeb komisjon otsuse kolmandate riikide või nende piirkondade lisamise kohta kõnealuse määruse artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetellu üksnes juhul, kui komisjon tunnistab, et järgmised nõuded on vähemalt samaväärsed liidu asjakohaste nõuetega, mida kohaldatakse käesoleva artiklis 3 osutatud toiduloomade ja kaupade suhtes:

kolmanda riigi õigusaktid, milles käsitletakse järgmist:

i)	loomsete saaduste tootmine;

ii)	veterinaarravimite kasutamine, kaasa arvatud nende keelamist või lubamist, nende turustamist ja turulelaskmist käsitlevad eeskirjad ning manustamist ja kontrollimist käsitlevad eeskirjad;

iii)	sööda valmistamine ja kasutamine, sealhulgas söödalisandite kasutamise menetlus ning ravimsööda valmistamine ja kasutamine ning sööda valmistamisel kasutatava tooraine ja lõpptoote hügieenikvaliteet;

b)	liitu importimiseks ettenähtud loomsete saaduste tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes praegu kohaldatavad hügieeninõuded;

c)	kolmandatest riikidest pärit loomsete saaduste turustamise kogemused ja liitu toomisel tehtavate mis tahes ametlike kontrollide tulemused;

komisjoni poolt kolmandas riigis läbi viidud auditite tulemused (kui need on kättesaadavad), mis on seotud muude toiduloomade ja kaupadega, mille puhul kolmas riik on juba määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 2 kohaselt loetelusse kantud, eelkõige kolmanda riigi auditeeritud pädevate asutuste hindamise tulemused, ning meetmed, mida pädevad asutused on võtnud komisjoni poolt pärast selliseid auditeid tehtud soovitusi arvesse võttes;

e)	vajaduse korral komisjoni poolt heakskiidetud zoonooside tõrjeprogrammi olemasolu, selle rakendamine ja sellest teatamine;

f)	kolmanda riigi nõuded seoses farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainetega vastavalt artiklile 6.

Artikkel 5

Loomad ja tooted, mille suhtes kohaldatakse artikleid 6–12

1. Artiklites 6–12 sätestatud nõudeid kohaldatakse järgmiste loomade ja toodete suhtes:

a)	elusloomad, kelle jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa I jaotise grupis 1 esitatud CN-koodid, kui need loomad on toiduloomad;

b)	loomsed saadused, mille jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa gruppides 2–5, 15 ja 16 esitatud CN-koodid ja mille jaoks on harmoneeritud süsteemi rubriikides 0901, 2105, 3501, 3502 ja 3504 esitatud harmoneeritud süsteemi alamrubriigid (HSi alamrubriigid);

c)	liittooted, mille jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa III jaotise grupis 15 ja IV jaotise gruppides 16–22 esitatud CN-koodid.

2. Artiklites 6–12 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgneva suhtes:

—	määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jaotise I peatüki punktis 1 osutatud želatiin ja želatiini tootmise tooraine;

—	kõnealuse määruse III lisa XV jaotise I peatüki punktis 1 osutatud kollageen ja kollageeni tootmise tooraine;

—	kõrgrafineeritud loomsed saadused;

—	putukad, konnad, konnakoivad, teod, roomajad ja roomajate liha.

Artikkel 6

Farmakoloogiliste toimeainete ja nende jääkide, saasteainete ja pestitsiidijääkidega seotud täiendavad nõuded toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete liitu toomise kohta

1. Lisaks määruses (EL) 2017/625 sätestatud nõuetele tohib toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete saadetisi liitu tuua üksnes sellisest kolmandast riigist, kus on kehtestatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava, millega on ette nähtud tagatised järgmiste nõuete täitmise kohta:

a)	liidu nõuded farmakoloogiliste toimeainete kasutamise, farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide, pestitsiidijääkide piirnormide ja saasteainete piirnormide kohta ning

b)	käesoleva määruse artiklites 9–12 sätestatud täiendavad nõuded.

2. Lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikes 3 sätestatud nõuetele teeb komisjon otsuse kolmanda riigi lisamise kohta kõnealuse määruse artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetellu üksnes juhul, kui kõnealune kolmas riik esitab oma kolmandate riikide loetellu kandmise taotluses, mille see kolmas riik peab esitama määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 2 kohaselt, koos käesoleva määruse I lisa II osas loetletud teabega tõendid ja tagatised, mis kinnitavad vastavust käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. Pärast seda, kui komisjon on kiitnud heaks kolmanda riigi lisamise loa saanud kolmandate riikide loetellu, tagab ta kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikega 3, et see kolmas riik täidab jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid.

4. Lõike 3 kohaldamisel võtab komisjon arvesse ajakohastatud tõendeid ja tagatisi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse kohta, sh nõutud teavet kolmanda riigi farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava kohta vastavalt I lisa II osale, mille asjaomane kolmas riik peab esitama iga aasta 31. märtsiks.

Artikkel 7

Kolmanda riigi lisamine selliste kolmandate riikide loetellu, kes täidavad liidu nõudeid farmakoloogiliste toimeainete ja nende jääkide, saasteainete ja pestitsiidijääkide kohta

Lisaks määruses (EL) 2017/625 sätestatud nõuetele tohib toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete saadetisi liitu tuua üksnes sellisest kolmandast riigist, mis vastab artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja on kantud rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas esitatud selliste kolmandate riikide loetellu, kust on lubatud liitu tuua asjaomaseid toiduloomi või loomseid saadusi.

Artikkel 8

Erand toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete liitu toomise nõuetest

1. Erandina artiklist 7 võib toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete saadetisi liitu tuua kolmandatest riikidest, kellel ei ole farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikava, kuid kes tagavad, et toiduloomad ja loomsed saadused, sh need, mida kasutatakse liittoodetes, on pärit liikmesriigist või seoses kõnealuste toiduloomade või loomsete saadustega rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas esitatud loetellu kantud kolmandast riigist.

2. Lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikes 3 sätestatud nõuetele teeb komisjon otsuse kolmanda riigi lisamise kohta kõnealuse määruse artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetellu üksnes juhul, kui selle kolmanda riigi pädev asutus esitab komisjonile tõendid ja tagatised, mis kinnitavad vastavust käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele. Sellised tõendid ja tagatised sisaldavad teavet kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud menetluste kohta, mis aitavad tagada asjaomaste toiduloomade ja loomsete saaduste jälgitavuse ja päritolu.

3. Kui kolmas riik on vastavalt lõigetele 1 ja 2 kantud loa saanud kolmandate riikide loetellu konkreetsete toiduloomade või loomsete saaduste puhul, lisatakse seda kolmandat riiki käsitlevale kandele järgmine märkus:

„Kolmas riik, kust kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artikliga 8 tuuakse liitu ainult konkreetseid toiduloomi või loomseid saadusi (sellisel kujul või liittoodete koostisosadena), mis on pärit a) muudest kolmandatest riikidest, kust on lubatud selliseid toiduloomi või loomseid saadusi liitu tuua, või b) liikmesriikidest.“

Kolmandate riikide puhul, kust loomatervisenõuete tõttu ei tohi liitu tuua konkreetseid toiduloomi või loomseid saadusi sellisel kujul, lisatakse seda kolmandat riiki käsitlevale kandele järgmine märkus:

„Kolmas riik, kust kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artikliga 8 tuuakse liitu ainult töödeldud loomseid saadusi sisaldavaid liittooteid, mis on pärit a) muudest kolmandatest riikidest, kust on lubatud selliseid loomseid saadusi liitu tuua, või b) liikmesriikidest.“

4. Liitu toomiseks ettenähtud kestade tootmiseks võivad kolmandad riigid kasutada loomset toorainet, mis on saadud liikmesriikidest või muudest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kust on lubatud liitu tuua värsket liha või teatavaid lihatooteid ja töödeldud magusid, põisi ja sooli, ning mis on kantud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/404 (30) või rakendusmääruses (EL) 2021/405 esitatud vastavatesse värsket liha ja lihasaadusi käsitlevatesse loeteludesse. Kolmandad riigid, kust kestasid liitu tuuakse, peavad olema loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas seoses kestadega. Lisaks kantakse ettevõtted, millest kesti liitu tuuakse, käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud loetelusse.

5. Pärast seda, kui komisjon on kiitnud heaks kolmanda riigi lisamise käesolevas artiklis osutatud loa saanud kolmandate riikide loeteludesse, tagab ta kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõikega 4, et see kolmas riik täidab jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid.

III PEATÜKK

LIITU TOOMISE TINGIMUSED SEOSES FARMAKOLOOGILISTE TOIMEAINETE KASUTAMISE JA NENDE JÄÄKIDE, SAASTEAINETE JA PESTITSIIDIJÄÄKIDEGA

Artikkel 9

Nõuded seoses toiduloomadel farmakoloogiliste toimeainete kasutamisega ning nende jääkidega loomsetes saadustes ja liittoodetes

1. Toiduloomi, loomseid saadusi ja liittooteid tuuakse liitu üksnes sellistest kolmandatest riikidest, kes esitavad tagatised selle kohta, et delegeeritud määruse (EL) 2022/1644 I lisas osutatud farmakoloogiliste toimeainete kasutamise ja nende jääkide kontroll on vähemalt samaväärne rakendusmääruse (EL) 2022/1646 artiklis 4 osutatud mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades nõutud kontrolliga.

2. Kui kolmas riik lubab toiduloomadel kasutada farmakoloogilisi toimeaineid, mida ei ole liidus selliste loomade puhul kasutada lubatud, tuuakse toiduloomi, loomseid saadusi ja liittooteid liitu ainult juhul, kui kõnealune kolmas riik esitab tagatised, et neis loomades ega toodetes ei esine kõnealuste ainete jääke. Selliste jääkide puudumise tõendamiseks kasutatavad meetodid peavad vastama rakendusmääruse (EL) 2021/808 I lisas esitatud nõuetele või nendega samaväärsetele nõuetele.

Artikkel 10

Teatavate ainete keelustamist käsitlevad nõuded

1. Toiduloomi, loomseid saadusi ja liittooteid tuuakse liitu üksnes sellistest kolmandatest riikidest, kes esitavad tagatised selle kohta, et nad järgivad direktiivis 96/22/EÜ sätestatud keeldu kasutada beetaagoniste ning stilbeeni, türeostaatilisi, östrogeenseid, androgeenseid ja gestageenseid aineid ning määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 2 loetletud ainete kasutamise keeldu.

2. Sellistest kolmandatest riikidest, kus on lubatud lõikes 1 osutatud ainete kasutamine toiduloomadel või kus ei ole eeskirju nende ainete kasutamise kohta, tuuakse toiduloomi, loomseid saadusi ja liittooteid liitu ainult juhul, kui need riigid esitavad tagatised, et:

a)	nad on loonud eraldatud tootmise süsteemi, millega tagatakse, et liitu toomiseks ettenähtud toiduloomi, loomseid saadusi ja liittooteid ei ravita ega töödelda lõikes 1 osutatud ainetega, ning

b)	nad on loonud asjakohase loomade identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi, samuti lõikes 1 osutatud ainete turustamise kontrollimise ja veterinaarravimite manustamise arvestuse pidamise süsteemi.

Artikkel 11

Loomsetes saadustes ja liittoodetes sisalduvaid pestitsiidijääke käsitlevad nõuded

Loomseid saadusi ja liittooteid võib liitu tuua ainult kolmandatest riikidest, kes esitavad tagatised selle kohta, et seal tehakse esindavaid kontrolle, tõestamaks et nende toodete puhul on järgitud määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud jääkide piirnorme. Need tagatised peavad olema vähemalt samaväärsed tagatistega, mis on ette nähtud rakendusmääruses (EL) 2021/1355 osutatud pestitsiidijääke käsitlevate mitmeaastaste riiklike kontrolliprogrammidega.

Artikkel 12

Loomsetes saadustes ja liittoodetes sisalduvaid saasteaineid käsitlevad nõuded

Loomseid saadusi ja liittooteid võib liitu tuua ainult kolmandatest riikidest, kes esitavad tagatised selle kohta, et nende toodete puhul on järgitud määruse (EMÜ) nr 315/93 alusel kehtestatud saasteainete piirnorme. Need tagatised peavad olema vähemalt samaväärsed tagatistega, mis on ette nähtud vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2022/931 ja rakendusmäärusele (EL) 2022/932 kehtestatud mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega.

IV PEATÜKK

LIITU TOOMISE NÕUDED SEOSES ETTEVÕTETEGA

Artikkel 13

Nõuded ettevõtetele

1. Järgmiste kaupade saadetisi võib liitu tuua üksnes siis, kui kõnealused saadetised lähetatakse ettevõtetest ning saadakse või valmistatakse ettevõtetes, mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktide ii ja iii kohaselt koostatud ja ajakohastatud loeteludesse:

loomsed saadused, mille jaoks on nõuded esitatud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas ja mille jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teises osas esitatud järgmised koodid:

i)	CN-koodid gruppides 2–5, 15 ja 16 või

ii)	HSi alamrubriigid rubriikides 1702, 2105, 2106, 2301, 2932, 3001, 3002, 3501, 3502, 3503, 3504, 4101, 4102 ja 4103;

b)	idandid, mis kuuluvad järgmistesse HSi alamrubriikidesse: 0704 90, 0706 90, 0708 10, 0708 20, 0708 90 või 1214 90 määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teises osas.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtted võib kanda määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punktis e osutatud loeteludesse ainult juhul, kui lisaks määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktides ii ja iv sätestatud tagatistele annab ettevõtete asukohaks olev kolmas riik järgmised tagatised:

need ettevõtted ja lõike 1 punktis a osutatud loomsete saaduste valmistamisel kasutatavat loomset toorainet käitlevad ettevõtted täidavad määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõikes 1 ja eelkõige määruses (EÜ) nr 853/2004 osutatud kohaldatavaid nõudeid või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõudeid;

b)	need ettevõtted käitlevad vajaduse korral üksnes loomset toorainet, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus on selle tootekategooria kohta olemas heakskiidetud jääkide kontrolli kava vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2022/1644 ja rakendusmäärusele (EL) 2022/1646, või liikmesriikidest;

c)	tal on tegelikud volitused takistada sellistel ettevõtetel loomseid saaduseid liitu tuua juhul kui need ettevõtted ei täida asjaomaseid liidu nõudeid või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõudeid.

3. Komisjon esitab liikmesriikidele kõik kolmanda riigi pädevatelt asutustelt vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktile iii saadud uued ja ajakohastatud loetelud ning avaldab need oma veebisaidil.

4. Liikmesriigid lubavad lõikes 1 osutatud saadetisi liitu tuua üksnes tingimusel, et kolmanda riigi pädevad asutused annavad välja ametlikud sertifikaadid, mis peavad liidu kehtivate eeskirjade kohaselt selliste saadetistega kaasas olema alates kuupäevast, mil komisjon lõikes 1 osutatud ettevõtete loetelud avaldab.

Artikkel 14

Ettevõtted, mille suhtes ei kohaldata artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõudeid

Artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata ettevõtete suhtes, mille tegevused on üksnes järgmised:

a)	esmatootmine;

b)	transporditoimingud;

c)	reguleeritava temperatuuriga ladustamistingimusi mittevajavate loomsete saaduste ladustamine;

d)	määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa HSi rubriikides 2930, 2932, 3503, 3507 ja 3913 osutatud kõrgrafineeritud loomsete saaduste tootmine;

e)	määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa HSi rubriikides 3913, 3926 ja 9602 osutatud želatiinikapslite tootmine.

V PEATÜKK

TÄIENDAVAD NÕUDED TEATAVATE INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD KAUPADE LIITU TOOMISEKS

Artikkel 15

Värske liha, hakkliha, lihavalmististe, lihamassi, lihatoodete ning želatiini ja kollageeni tootmiseks ettenähtud tooraine saadetiste suhtes kohaldatavad nõuded

Järgmiste loomsete saaduste saadetisi võib liitu tuua üksnes siis, kui need on toodetud toorainest, mis on saadud tapamajades, ulukikäitlusettevõtetes, lihalõikusettevõtetes ja kalandustooteid käitlevates ettevõtetes, mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e kohaselt koostatud ja ajakohastatud ettevõtete loeteludesse:

a)	värske liha;

hakkliha;

c)	lihavalmistised;

d)	lihamass ja lihatooted, v.a kestad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/692 (31) artikli 2 punktis 45 määratletud tähenduses;

e)	määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao I peatüki punkti 4 alapunktis a ja XV jao I peatüki punkti 4 alapunktis a osutatud želatiini ja kollageeni tootmiseks ettenähtud tooraine.

Artikkel 16

Elusate karpide, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude saadetiste suhtes kohaldatavad nõuded

1. Olenemata käesoleva määruse artiklist 14 võib elusate karpide, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude (kelle jaoks CN-koodid on esitatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa rubriigis 0307) saadetisi liitu tuua üksnes nende kolmandate riikide tootmispiirkondadest, mis on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e kohaselt kolmandate riikide pädevate asutuste koostatud loeteludesse, mille komisjon on avaldanud.

2. Järgmisi tooteid võib liitu tuua isegi juhul, kui need on kogutud aladelt, mida kolmanda tootjariigi pädevate asutused ei ole määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõike 6 kohaselt klassifitseerinud:

a)	kammkarplased, välja arvatud juhul, kui rakendusmääruse (EL) 2019/627 artikli 57 kohaselt kehtestatud seireprogrammide andmed võimaldavad pädevatel asutustel klassifitseerida määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao IX peatüki punktis 2 esitatud kalastuspiirkondi;

b)	mittefiltreeriva toitumisviisiga meriteod ja mittefiltreeriva toitumisviisiga okasnahksed.

Artikkel 17

Tootmispiirkondade loetelude koostamine

1. Enne kui kolmanda riigi pädevad asutused koostavad käesoleva määruse artikli 16 lõikes 1 osutatud loetelud, võetakse eelkõige arvesse tagatisi, mida kolmanda riigi pädevad asutused saavad anda seoses tootmispiirkondade klassifikatsiooni ja kontrolli käsitlevate rakendusmääruse (EL) 2019/627 artikli 52 nõuete järgimisega.

2. Enne artikli 16 lõikes 1 osutatud loetelude koostamist teeb komisjon kohapealse kontrolli.

3. Pärast artikli 16 lõikes 1 osutatud loetelude koostamist ja juhul, kui kolmanda riigi pädevad asutused annavad piisavad tagatised nende vastutusalasse kuuluvate tootmispiirkondade klassifitseerimise ja kontrolli osas, ei pea komisjon kohapealset kontrollkäiku tegema enne uue tootmispiirkonna lisamist olemasolevasse loetellu, mis on koostatud kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 18

Kalandustooteid käsitlevad erinõuded

Kalandustoodete saadetisi, mille jaoks CN-koodid on esitatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa rubriikides 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 0306, 0307, 0308, 0309, 1504, 1516, 1517, 1603, 1604, 1605 ja 2106, võib turuleviimise eesmärgil liitu tuua üksnes siis, kui need on saadud või mis tahes tootmisetapis valmistatud maismaal asuvas ettevõttes, tehas- või külmutuslaevadel või mida on ladustatud külmhoones või külmveolaevas, mis on kantud vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punktile e koostatud ja ajakohastatud loetellu, mille komisjon on avaldanud.

Artikkel 19

Erinõuded laevade loetellu kandmiseks

1. Laeva võib kanda määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktis ii osutatud loetellu ühisteatise alusel, mille on koostanud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kelle lipu all laev sõidab, ja sellise muu kolmanda riigi pädevad asutused, kellele on selle kolmanda riigi pädevad asutused, kelle lipu all laev sõidab, delegeerinud vastutuse asjaomase laeva inspekteerimise eest, tingimusel et kõik järgmised nõuded on täidetud:

a)	mõlemad kolmandad riigid on kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 kohaselt koostatud selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetellu, kust on lubatud kalandustooteid liitu tuua;

b)	kõik asjaomaselt laevalt pärit kalandustooted, mis on ette nähtud liidus turuleviimiseks, lossitakse otse kolmandas riigis, kellele see kolmas riik, kelle lipu all laev sõidab, on delegeerinud vastutuse asjaomase laeva inspekteerimise eest;

c)	delegeeritud pädevad asutused on laeva inspekteerinud ja kinnitanud, et see vastab kohaldatavatele liidu nõuetele;

d)	delegeeritud pädevad asutused on kinnitanud, et nad inspekteerivad laeva korrapäraselt, tagamaks, et see vastab jätkuvalt kohaldatavatele liidu nõuetele.

2. Laeva võib kanda määruse (EL) 2017/625 artikli 127 lõike 3 punkti e alapunktis ii osutatud loetellu ühisteatise alusel, mille on koostanud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kelle lipu all laev sõidab, ja sellise liikmesriigi pädevad asutused, kellele on selle kolmanda riigi pädevad asutused, kelle lipu all laev sõidab, delegeerinud vastutuse asjaomase laeva inspekteerimise eest, tingimusel et kõik järgmised nõuded on täidetud:

a)	kõik asjaomaselt laevalt pärit kalandustooted, mis on ette nähtud liidus turuleviimiseks, lossitakse otse liikmesriigis, kellele see kolmas riik, kelle lipu all laev sõidab, on delegeerinud vastutuse asjaomase laeva inspekteerimise eest;

b)	delegeeritud pädevad asutused on laeva inspekteerinud ja kinnitanud, et see vastab kohaldatavatele liidu nõuetele;

c)	delegeeritud pädevad asutused on kinnitanud, et nad inspekteerivad laeva korrapäraselt, tagamaks, et see vastab jätkuvalt kohaldatavatele liidu nõuetele.

Artikkel 20

Liittoodete saadetiste suhtes kohaldatavad nõuded

1. Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa rubriikide 1517, 1518, 1601 00, 1602, 1603 00, 1604, 1605, 1702, 1704, 1806, 1901, 1902, 1904, 1905, 2001, 2004, 2005, 2008, 2101, 2103, 2104, 2105 00, 2106, 2202 või 2208 CN-koodidega liittoodete saadetisi võib turuleviimise eesmärgil liitu tuua üksnes juhul, kui kõik liittoodetes sisalduvad töödeldud loomsed saadused on toodetud sellistes kolmandates riikides või nende piirkondades asuvates ettevõtetes, kust on käesoleva määruse artikli 13 kohaselt lubatud kõnealuseid töödeldud loomseid saaduseid liitu tuua, või liikmesriikides asuvates ettevõtetes.

2. Kuni komisjon esitab konkreetse loetelu nende kolmandate riikide või nende piirkondade kohta, kust on lubatud liittooteid liitu tuua, võib kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit liittoodete saadetisi liitu tuua, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	lõikes 1 osutatud liitooted, mida tuleb transportida või ladustada reguleeritaval temperatuuril, peavad olema pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kust on artikli 3 kohaselt lubatud liitu tuua igat lõpptootes sisalduvat töödeldud loomset saadust;

lõikes 1 osutatud liittooted, mida ei pea transportima ega ladustama reguleeritaval temperatuuril ning mis sisaldavad mis tahes hulgal ternespiimapõhiseid tooteid või lihatooteid, peavad olema pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kust on artikli 3 kohaselt lubatud liitu tuua liittootes sisalduvaid ternespiimapõhiseid tooteid või lihatooteid;

lõikes 1 osutatud liittooted, mida ei ole vaja vedada ega ladustada reguleeritaval temperatuuril ning mis sisaldavad töödeldud loomseid saadusi (v.a ternespiimapõhiseid tooteid või lihatooteid), mille jaoks nõuded on esitatud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisas, peavad olema pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kust on käesoleva määruse artikli 3 kohaselt lubatud liidu loomade ja inimeste tervishoiunõuete alusel liitu tuua lihatooteid, piimatooteid, kalandustooteid või munatooteid ning mis on kantud loetelusse vähemalt ühe sellise loomse saaduse puhul.

3. Kolmandad riigid või nende piirkonnad, kust tuuakse liitu liittooteid, kantakse rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisasse riikide või piirkondadena, kellel on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6 olemas heakskiidetud kontrollikava nende liikide või kaupade kohta, millest on saadud liittoodetes sisalduvad töödeldud loomsed saadused, v.a kollageen, želatiin ja kõrgrafineeritud loomsed saadused.

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata pika säilimisajaga liittoodete suhtes, mis sisaldavad ainult töödeldud loomseid saadusi või liittooteid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1332/2008, (32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 (33) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 (34) kohaldamisalasse või mis sisaldavad ainult D3-vitamiini.

VI PEATÜKK

LIITU TOOMISE NÕUDED SEOSES SERTIFITSEERIMISE JA KINNITAMISEGA

Artikkel 21

Ametlikud sertifikaadid

1. Iga järgmiste toodete saadetist võib liitu tuua üksnes siis, kui saadetisega on kaasas ametlik sertifikaat (v.a saadetised, mille lõppsihtkoht ei ole liit):

a)	elusloomad, kelle jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa I jaotise grupis 1 esitatud CN-koodid, kui need elusloomad on toiduloomad;

inimtoiduks ettenähtud loomsed saadused, mille jaoks on määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teises osas esitatud järgmised koodid:

i)	CN-koodid gruppides 2–5, 15, 16 ja 29 või

ii)	HSi rubriigid 0901, 1702, 2105, 2106, 2301, 3001, 3002, 3501, 3502, 3503, 3504, 3507, 3913, 3926, 4101, 4102, 4103 ja 9602;

idandid ja seemned, mis on ette nähtud idandite tootmiseks ja millele on osutatud järgmistes HSi alamrubriikides: 0704 90, 0706 90, 0708 10, 0708 20, 0708 90, 0712 34, 0712 35, 0712 50, 0712 60, 0713 10, 0713 33, 0712 34, 0713 39, 0713 40, 0713 90, 0910 99, 1201 10, 1201 90, 1207 50, 1207 99, 1209 10, 1209 21, 1209 91 ja 1214 90 määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osas;

d)	suirapulber, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa CN-koodiga 1212 99 95;

e)	elusteod (v.a meriteod), kellele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa CN-koodiga 0307 60 00;

f)	käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktides a ja b osutatud liittooted, v.a pika säilimisajaga liittooted, mis ei sisalda ternespiimapõhiseid tooteid ega muud töödeldud liha peale želatiini, kollageeni või kõrgrafineeritud loomsete saaduste.

2. Kui kalandustoodete saadetisi tuuakse liitu otse kolmanda riigi lipu all sõitvalt külmveo-, tehas- või külmutuslaevalt, võib kapten allkirjastada rakendusmääruse (EL) 2020/2235 artikli 14 lõikes 3 osutatud ametliku sertifikaadi.

3. Ametlikku sertifikaati ei ole vaja määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa teise osa HSi rubriikidesse 3913, 3926 ja 9602 kuuluvate želatiinikapslite liitu toomiseks, kui need kapslid ei ole saadud mäletsejaliste kontidest.

4. Lõikes 1 osutatud ametlike sertifikaatidega tõendatakse, et tooted vastavad:

a)	määrustes (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetele või kõnealuste nõuetega samaväärseks tunnistatud sätetele;

b)	kõikidele käesolevas määruses sätestatud liitu toomise erinõuetele.

5. Lõikes 1 osutatud ametlikud sertifikaadid võivad sisaldada andmeid, mida on nõutud kooskõlas muude liidu õigusaktidega inimeste ja loomade tervise kohta.

6. Lõike 1 punktis c osutatud idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete ametlik sertifikaat peab saadetisega kaasas olema kuni ametlikus sertifikaadis märgitud sihtkohta jõudmiseni. Juhul kui saadetis jagatakse mitmeks osaks, peab ametliku sertifikaadi koopia olema kaasas saadetise iga osaga.

7. Lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädevad asutused võivad sertifitseerida loomsete saaduste saadetisi, mille puhul nõutakse ainult inimeste terviseohutuse kinnitust, või muust kolmandast riigist pärit idandite saadetisi, kui lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädevad asutused suudavad tagada saadetiste vastavuse käesolevas määruses sätestatud liitu toomise nõuetele.

Artikkel 22

Isiklik kinnitus

1. Kaupu liitu toova toidukäitleja koostatud ja allkirjastatud isiklik kinnitus, mille kohaselt saadetised vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõikes 2 osutatud kohaldatavatele nõuetele, peab kaasas olema järgmiste saadetistega:

a)	käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud liittoodete saadetised, kui liittooted ei sisalda ternespiimapõhiseid tooteid ega muud töödeldud liha peale želatiini, kollageeni või kõrgrafineeritud loomsete saaduste, ning

b)	käesoleva määruse artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud liittoodete saadetised.

2. Erandina lõikest 1 peab isiklik kinnitus nende liittoodete puhul, mis on määruse (EL) 2017/625 artikli 48 punkti h kohaselt piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist vabastatud, olema liittoodetega kaasas turulelaskmise ajal.

3. Lõikes 1 osutatud isiklik kinnitus peab tagama saadetiste jälgitavuse ning sisaldama:

a)	teavet liitu toodud kauba kaubasaatja ja kaubasaaja kohta;

b)	liittoodetes sisalduvate taimsete toodete ja töödeldud loomsete saaduste loetelu kaalu järgi kahanevas järjestuses vastavalt nende kasutamisele liittoote valmistamise ajal;

c)	liittootes sisalduvaid töödeldud loomseid saadusi töötleva(te) ettevõt(e)te heakskiidunumbrit, mis anti ettevõt(e)tele heakskiitmisel määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 lõike 3 kohaselt; selle numbri märgib kaupu liitu toov toidukäitleja.

4. Lõikes 1 osutatud isikliku kinnitusega tõendatakse, et:

kolmas riik või selle piirkond, kus liittooted on toodetud, on kantud loetellu vähemalt ühes järgmises loomsete saaduste kategoorias:

i)	lihatooted,

ii)	piimatooted või ternespiimapõhised tooted,

iii)	kalandustooted,

iv)	munatooted;

b)	liittooteid tootev ettevõte vastab hügieenistandarditele, mis on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 852/2004 nõutud standarditega;

c)	liittooteid ei ole vaja ladustada ega transportida reguleeritaval temperatuuril;

d)	liittoodetes sisalduvad töödeldud loomsed saadused on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kust igat töödeldud loomset saadust on lubatud liitu tuua, või liikmesriikidest ning need saadused on saadud loetellu kantud ettevõtetest;

e)	liittoodetes kasutatud töödeldud loomsed saadused on läbinud vähemalt ühe delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 163 lõikes 1 osutatud töötluse; esitatud on lühikirjeldus liittoodete suhtes rakendatud kõigi protsesside ja temperatuuride kohta.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Viited

Viiteid direktiivi 96/23/EÜ artiklile 29 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) 2019/625 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud delegeeritud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 25

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. september 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatud ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

(3) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(8) Komisjoni 8. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta (ELT L 131, 17.5.2019, lk 1).

(9) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

(10) Komisjoni 4. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/625, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete ja loomade saadetiste liitu toomise nõuetega (ELT L 131, 17.5.2019, lk 18).

(11) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(12) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/405, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelud, kust on lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomi ja kaupu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 118).

(13) Komisjoni 7. juuli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1644, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 erinõuetega veterinaarravimitena või söödalisanditena lubatud farmakoloogiliste toimeainete kasutamise ning keelatud või loata farmakoloogiliste toimeainete ja nende jääkide ametliku kontrolli tegemiseks (ELT L 248, 26.9.2022, lk 3).

(14) Komisjoni 23. septembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1646, milles käsitletakse veterinaarravimitena või söödalisanditena lubatud farmakoloogiliste toimeainete ning keelatud või loata farmakoloogiliste toimeainete ja nende jääkide ametliku kontrolli tegemise ühtset praktilist korda, mitmeaastaste riiklike kontrollikavade erisisu ja nende koostamise erikorda (ELT L 248, 26.9.2022, lk 32).

(15) Komisjoni 22. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/808, milles käsitletakse toiduloomadel kasutatavate farmakoloogiliste toimeainete jääkide analüüsimise meetodeid ja tulemuste tõlgendamist ning proovivõtumeetodeid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2002/657/EÜ ja 98/179/EÜ (ELT L 180, 21.5.2021, lk 84).

(16) Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(18) Komisjoni 12. augusti 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1355, milles käsitletakse liikmesriikide kehtestatavaid mitmeaastaseid pestitsiidide jääkide riiklikke kontrolliprogramme (ELT L 291, 13.8.2021, lk 120).

(19) Komisjoni 23. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/931, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, sätestades ametliku kontrolli normid seoses toidus esinevate saasteainetega (ELT L 162, 17.6.2022, lk 7).

(20) Komisjoni 9. juuni 2022.aasta rakendusmäärus (EL) 2022/932 toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli tegemise ühtse praktilise korra, mitmeaastaste riiklike kontrollikavade konkreetse täiendava sisu ja nende kavade koostamise täiendava erikorra kohta (ELT L 162, 17.6.2022, lk 13).

(21) Komisjoni 16. märtsi 2011. aasta otsus 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (ELT L 70, 17.3.2011, lk 40).

(22) Komisjoni 18. november 2022 rakendusmäärus (EL) 2022/2293, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/405 seoses loeteluga kolmandatest riikidest, kellel on olemas farmakoloogiliste toimeainete kasutamise, farmakoloogiliste toimeainete ja pestitsiidide jääkide piirnormide ning saasteainete piirnormide heakskiidetud kontrollikava (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 31).

(23) Komisjoni 11. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 210/2013 idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004 (ELT L 68, 12.3.2013, lk 24).

(24) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).

(25) Komisjoni 19. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2090, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 juhtudel, mil on tegemist veterinaarravimites või söödalisanditena lubatud farmakoloogiliste toimeainete kasutamist või jääke või keelatud või loata farmakoloogiliste toimeainete kasutamist või jääke käsitlevate liidu normide oletatava või tuvastatud rikkumisega (ELT L 317, 9.12.2019, lk 28).

(26) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1).

(28) Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(29) Komisjoni 11. märtsi 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 208/2013 idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta (ELT L 68, 12.3.2013, lk 16).

(30) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).

(31) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

I LISA

Käesolevas lisas esitatakse teave sellise farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava ning farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava kohta, mille kolmas riik peab esitama selleks, et ta lisataks ja jäetaks artiklis 7 osutatud loetellu.

I OSA

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava ning farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava esitamise üldnõuded

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava, mille kolmas riik peab esitama koos taotlusega, et ta lisataks artiklis 7 osutatud loetellu teatavate toiduloomade või loomsete saaduste puhul, peab sisaldama käesoleva lisa II osas täpsustatud teavet.

Kui kolmas riik on lisatud punktis 1 osutatud loetellu, esitab ta sellesse loetellu jäämiseks igal aastal farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava, mis sisaldab III osas täpsustatud teavet.

Lisateavet, millega täiendatakse punktides 1 ja 2 osutatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava ning farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava, võib esitada igal ajal.

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava ning farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava esitamisel võetakse arvesse komisjoni poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud juhenddokumente, milles käsitletakse keelatud aineid, veterinaarravimite jääke, pestitsiidide jääke ja saasteaineid.

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava saadetakse komisjonile elektrooniliselt punktis 4 osutatud juhenddokumentides kirjeldatud vormingus või muus vormingus, tingimusel et see sisaldab vajaduse korral kogu II ja III osas loetletud teavet.

II OSA

Kolmandate riikide farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava – nõutav teave

A. Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava kohaldamisala

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomade ja loomsete saaduste, sealhulgas liittoodete koostisainetena kasutatavate toodete loetelu, sealhulgas üksikasjad loomade liikide ja alamliikide kohta.

Teave farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomade ja loomsete saaduste päritolu kohta, eelkõige teave selle kohta, kas need on kolmandas riigis toodetud täielikult kõnealusest riigist pärit loomadest või loomsetest saadustest või kas need sisaldavad loomi või loomseid saadusi, mis on pärit muudest kolmandatest riikidest või liikmesriikidest. Kui toiduloomad ja loomsed saadused ei ole toodetud kolmandas riigis, kes esitab farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava, esitatakse teave selliste loomade ja loomsete saaduste päritoluriikide ja sihtotstarbe kohta, selgitades eelkõige, kas loomsed saadused on ette nähtud liitu toomiseks sellisel kujul või liittoodete koostisosadena.

Eelmise aasta riiklikud tootmisandmed farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud loomaliikide ja loomsete saaduste kohta.

Selgitus selle kohta, kas asjaomaste loomade ja loomsete saaduste puhul hõlmab farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava riigi kogutoodangut või osa riigi toodangust (näiteks teatavate põllumajandusettevõtete/tootjate toodang või see osa teatavate ettevõtete toodangust, mis on ette nähtud liitu toomiseks). Kui hõlmatud on ainult osa riigi toodangust, siis kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et liitu lubatakse tuua ainult farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud populatsioonist eraldatud loomi ja loomseid saadusi.

B. Vastutavad pädevad asutused ja nende õiguslikud volitused

Pädevate asutuste kontaktandmed: pädeva keskasutuse või pädevate keskasutuste nimi ja aadress ning kontaktandmed farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga seotud kirjavahetuseks (nt e-posti aadressid, telefoninumbrid).

Pädevate asutuste struktuuri kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral organisatsiooni eri tasandid (nt keskne, piirkondlik, kohalik), asjaomased osakonnad ja organisatsiooni skeemid.

Kirjeldus farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava rakendamises osalevate pädevate asutuste rolli kohta, sealhulgas aspektide kohta, mis on seotud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava koostamisega, farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava rakendamise koordineerimise ja järelevalvega, proovide kogumisega, tulemuste võrdlemise ja hindamisega, vajaduse korral mittevastavuse kordumise lõpetamiseks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate parandusmeetmete kohaldamisega, ning farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava esitamisega komisjonile.

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava õiguslik alus, sealhulgas viited erisätetele, millega antakse pädevatele asutustele õigus siseneda asjaomastesse valdustesse, koguda proove, teha järeluuringuid nõuetele mittevastavate tulemuste tuvastamise korral ning näha sellistel juhtudel ette parandusmeetmed, näiteks piirata loomade liikumist, hävitada loomi või määrata trahve.

C. Farmakoloogilised toimeained

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga ettenähtud nõuded, eelkõige see, kas tegemist on rakendusmääruse (EL) 2022/1646 artiklis 4 osutatud nõuetega või samaväärsete nõuetega. Viimasel juhul tuleks esitada täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas need nõuded käsitlevad kõiki käesoleva lisa II osa C–K jagudes loetletud punkte.

Iga loomaliigi ja saaduse kohta farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud ainerühmade loetelu, mida on täpsustatud:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2022/1646 II lisa A osa punktis 1 A rühma ainete puhul, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/1646 I lisas;

delegeeritud määruse (EL) 2022/1644 II lisa B osa punktis 1 B rühma ainete puhul, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/1644 I lisas. B rühma ainete puhul võetakse kontrollikavaga hõlmatud rühmade valimisel arvesse selliste ainete lubamist ja kasutamist ning jääkidega seotud riske loomade ja loomsete saaduste puhul, mis on ette nähtud liitu toomiseks.

Kontrollikavaga hõlmatud ainerühmades selliste ainete ja nende markerjääkide loetelu, mida tuleb konkreetsetes maatriksites konkreetsete loomaliikide ja saaduste puhul analüüsida, sealhulgas põhjendus nende valimise kohta delegeeritud määruse (EL) 2022/1644 II lisas esitatud riskikriteeriumide alusel.

Proovide arv loomaliigi ja saaduse kohta iga kontrollikavaga hõlmatud ainerühma puhul rakendusmääruse (EL) 2022/1646 I lisas esitatud kontrollisageduse alusel, või samaväärsed tagatised. Selliste proovivõtukohtade ja loomade või loomsete saaduste valikukriteeriumide kirjeldus, mida tuleb valida delegeeritud määruse (EL) 2022/1644 II lisas esitatud kriteeriumide alusel.

Sellise proovivõtustrateegia kirjeldus, milles selgitatakse, kuidas selles käsitletakse delegeeritud määruse (EL) 2022/1644 III lisa sätteid.

D. Pestitsiidid

Loetelu ainetest, mida on kontrollitud vastavalt farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavale, ning vastav proovide arv selliste toiduloomade ja loomsete saaduste kategooriate kaupa, mis on hõlmatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga vastavalt rakendusmääruses (EL) 2021/1355 sätestatud nõuetele.

Põhjendus farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud ainete valimiseks, eelkõige asjaolu, et uuritavate ainete valik on kasutatavate pestitsiide puhul tüüpiline.

Kontrollidega tuleb anda tagatised selle kohta, et liitu toomiseks ettenähtud loomset päritolu toit vastab määruses (EÜ) nr 396/2005 osutatud jääkide piirnormidele. Need tagatised tuleb ette näha kõigi kolmandas riigis lubatud pestitsiidide puhul, eelkõige selliste pestitsiidide puhul, millele on antud luba kolmandas riigis, kuid mis ei ole liidus lubatud.

Kontrollikavaga hõlmatud pestitsiidide valimise põhjendus, võttes arvesse loomasöödast ja keskkonnast tulenevaid riske ning pestitsiide, mille puhul on liidus kehtestatud jääkide piirnormid, ning kavandatud proovide arvu põhjendus, mis põhineb usaldusväärsuse tasemel, mis on saavutatud liidu õigusaktides sätestatud jääkide piirnormide teatava protsendi ületamise kindlaksmääramisel liitu toomiseks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste puhul.

E. Saasteained

Loetelu saasteainetest, mida kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2022/931 ja rakendusmääruses (EL) 2022/932 sätestatud nõuetega on uuritud vastavalt farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavale ning vastav proovide arv selliste toiduloomade ja loomsete saaduste kategooriate kaupa, mis on hõlmatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga.

Põhjendus farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud saasteainete valimiseks, võttes arvesse loomasöödast ja keskkonnast tulenevaid riske, samuti saasteaineid, mille suhtes on liidus kehtestatud piirnormid farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud loomsetes saadustes.

F. Analüüsimeetodid ja laborid

Loetelu ametlikest laboritest või lepingulistest laboritest või mõlematest, kes tegelevad farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava raames analüüside tegemisega.

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava raames analüüse tegevate ametlike laborite akrediteerimisstaatus, sealhulgas akrediteerimisulatus.

Iga labori kohta kõikide farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavas kasutatud meetodite loetelu viitega sellele, kas need on lisatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud konkreetsete maatriksite akrediteerimisulatusse või mitte.

Iga labori kohta farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavas kasutatud meetodite loetelu viitega sellele, kas kooskõlas asjaomaste liidu eeskirjade või samaväärsete eeskirjadega on need farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud konkreetsete maatriksite puhul valideeritud või mitte, täpsustades valideerimiseks kasutatud standardi.

Iga farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava jaoks uuritud aine kohta analüüsitulemuste tõlgendamiseks kasutatavate analüüsimeetodite ja regulatiivsete standardite loetelu ning analüüsimeetodite toimivusnõuded, sealhulgas teave järgmise kohta:

a)	analüüsitud aine ja markerjäägid;

b)	analüüsitud maatriksid;

c)	analüüsimeetodi identifitseerimine (nt ELISA, LC-MS/MS, AAS);

d)	analüüsimeetodi liik (sõeluuringu- või kinnitamismeetod);

e)	kasutatud sõeluuringu- ja kinnitamismeetodid, tuvastamispiirid ja määramispiirid, või kui see on asjakohane, kinnitamist võimaldav otsustuspiir (CCα) ja sõeluuringumeetodi tuvastamissuutlikkus (CCß), nagu on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/808 artikli 2 teise lõigu punktides 14 ja 15;

f)	kontsentratsioon, mille ületamisel loetakse tulemus farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava tähenduses nõuetele mittevastavaks. Eelkõige tuleb märkida erinevused liidu õigusaktides sätestatud piirmääradest.

G. Farmakoloogilised toimeained, mida on lubatud kasutada veterinaarravimites või söödalisanditena toiduloomade puhul ning nimetatud ainete kasutamise keeld selliste loomade puhul

Siseriiklikud õigusaktid, millega reguleeritakse veterinaarravimite turuleviimist ja kasutustingimusi seoses farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomade liikidega, sealhulgas viited asjakohastele sätetele.

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomade puhul lubatud veterinaarravimite loetelu, milles on iga toote puhul märgitud ravimi nimetus, selles sisalduv(ad) farmakoloogilis(ed) toimeaine(d) ja sihtliigid. Loetelus tuleb esile tõsta ained, mis on lubatud kolmandas riigis, kuid mis ei ole liidus selliseks kasutuseks lubatud. Loetelu sisaldab ka söödalisandeid, mis on farmakoloogilised toimeained, nagu antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid.

Sellise kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et iga aine puhul, mida kolmandas riigis on lubatud kasutada farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud loomaliikide puhul, kuid mis ei ole liidus selliseks kasutamiseks lubatud, ei esine jääke sellises kontsentratsioonis, mida saab usaldusväärselt määrata liitu toomiseks ettenähtud loomades või loomsetes saadustes. Tuleb esitada tõendid selle kohta, et selliseid aineid on farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava raames uuritud asjakohastes maatriksites asjaomaste loomade ja loomsete saaduste puhul.

Märge selle kohta, kas mõnda määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 2 loetletud ainet on lubatud kasutada farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomaliikide puhul. Kui niisugused ained on lubatud, esitatakse sellise süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et selliste ainetega ravitud loomi ja nende saadusi ei lubata liitu tuua. Kui selliste ainete kasutamine toiduloomadel on kolmandas riigis keelatud, esitatakse viide selle keelu riiklikule õiguslikule alusele.

Kinnitus selle kohta, et stilbeenide (st stilbeen, stilbeeni derivaadid, nende soolad ja estrid) või türeostaatiliste ainete kasutamine ei ole lubatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomaliikide puhul, olenemata nende vastavusest liitu toomise nõuetele, ning viide selle keelu riiklikule õiguslikule alusele.

Märge selle kohta, kas östrogeense, androgeense või gestageense toimega aineid ja beetaagoniste on lubatud kasvusoodustajatena kasutada farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud toiduloomaliikide puhul. Kui sellised ained on lubatud, esitatakse sellise kehtiva süsteemi üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse, et ravitud loomi ei lubata liitu tuua. Kui sellised ained ei ole lubatud või on selgesõnaliselt keelatud, esitatakse viide selle keelu riiklikule õiguslikule alusele.

H. Eriteave veiste, kitsede ja lammaste ning nende loomsete saaduste, sealhulgas piima kohta

Märge selle kohta, kas 17-beetaöstradioolile ja selle estrilaadsetele derivaatidele on antud luba ja kas seda kasutatakse asjaomase liigi puhul veterinaarravimites igal eesmärgil, sealhulgas zootehnilistel või ravieesmärkidel. Kui niisugused ained on lubatud, esitatakse sellise süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et selliste ainetega ravitud loomi ja nende saadusi ei lubata liitu tuua. Kui sellised ained on keelatud, esitatakse viide selle keelu riiklikule õiguslikule alusele.

Veised, kitsed ja lambad ning nende loomsed saadused, sealhulgas piim, mida on lubatud liitu tuua kolmandast riigist, mis on kantud rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas esitatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikavaga kolmandate riikide loetellu, peavad olema pärit asjaomasest kolmandast riigist või liikmesriikidest või muudest kolmandatest riikidest, kus rakendatakse komisjoni poolt heaks kiidetud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava.

I. Eriteave mee kohta

Kui antimikroobikumid on lubatud mesilastel esinevate haiguste raviks või ennetamiseks, siis sellise kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et liitu toomiseks ettenähtud mees ei ole jääke koguses, mida on võimalik määrata.

Mesi, mis on ette nähtud liitu toomiseks kolmandast riigist, mis on kantud rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas esitatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikavaga kolmandate riikide loetellu, peab olema pärit asjaomasest kolmandast riigist või liikmesriikidest või muudest kolmandatest riikidest, kus rakendatakse komisjoni poolt heaks kiidetud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava.

J. Eriteave vesiviljeluse kohta

Kui mis tahes tootmisetapis on lubatud kasutada värvaineid haiguste raviks ja ennetamiseks, siis kasutatud värvainete kirjeldus ja nende kalatoodete (sealhulgas koorikloomade) kirjeldus, mille puhul kasutamine on lubatud, ning kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et liitu toomiseks ettenähtud vesiviljelustoodetes ei esine jääke koguses, mida on võimalik määrata.

Vesiviljelustooted, mis on ette nähtud liitu toomiseks kolmandast riigist, mis on kantud rakendusmääruse (EL) 2021/405 -I lisas esitatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikavaga kolmandate riikide loetellu, peavad olema pärit asjaomasest kolmandast riigist või liikmesriikidest või muudest kolmandatest riikidest, kus rakendatakse komisjoni poolt heaks kiidetud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava.

K. Eriteave hobuslaste kohta

Sellise kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et hobuslasi, keda on ravitud ainetega, mis on liidus keelatud või mida on keelatud kasutada toiduloomadel, ja sellistest loomadest saadud inimtoiduks ettenähtud tooteid ei lubata liitu tuua. Kirjeldada tuleb sellise süsteemi järgmisi elemente:

a)	hobuslaste identifitseerimine ja jälgitavus;

b)	veterinaarravimite manustamise arvestuse pidamine;

c)	andmed kõigi ravimeetodite kohta, mille puhul on kasutatud farmakoloogilisi toimeaineid.

Kui hobuslasi on ravitud ainetega, mida peetakse liidu eeskirjade kohaselt oluliseks, siis sellise kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et sellistest loomadest saadud toitu ei lubata liitu tuua enne, kui viimasest ravist on möödunud kuus kuud.

Toiduloomadest hobuslased, keda lubatakse liitu tuua, peavad olema pärit sellisest kolmandast riigist, kes kavatseb tuua liitu hobuslasi, või muudest kolmandatest riikidest, kus rakendatakse komisjoni poolt heaks kiidetud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava.

L. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide poolt esitatav eriteave

Kolmanda riigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et loomsed saadused, mis on ette nähtud liitu toomiseks sellisel kujul või liittoodete koostisosana, on pärit üksnes kolmandatest riikidest, mis on kantud selliste kolmandate riikide loetellu, kus on olemas kõnealuste toiduloomade või loomsete saaduste farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikava, ning et asjaomase riigi poolt selleks kehtestatud menetlused on piisavad, et tagada kõnealuste loomsete saaduste jälgitavus ja päritolu.

Kolmanda riigi pädeva asutuse põhjalik kirjeldus kolmandas riigis kehtestatud menetluste kohta, millega põhjendatakse punktis 1 osutatud kinnitust.

M. Eriteave kestade kohta

Sellise kehtiva süsteemi kirjeldus, millega tagatakse, et kestade töötlemisel ei ole kasutatud antimikroobikume, mille kasutamine toiduloomadel on liidus keelatud vastavalt määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelile 2.

III OSA

Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikava – nõutav teave

A. Farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikavasse tehtavad muudatused

Ajakohastatud tootmisandmed farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavaga hõlmatud loomade ja loomsete saaduste kohta ning mõju kavandatud proovide arvule.

Üksikasjad kõigi muutuste kohta, mis on toimunud pärast farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava esitamist eelmisel aastal, ning mis muudavad II osa A–M jaos esitatud teavet.

Muudatuste puudumise korral lisatakse II osa A–M jagudesse märge selle kohta, et muudatusi ei ole toimunud.

B. Eelmise aasta farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava rakendamise tulemused

Eelmise aasta farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikava rakendamise tulemused koos farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete ajakohastatud kontrollikavaga.

Põhjendus kõigi võimalike lahknevuste kohta proovide arvu või analüüsitavate ainete ning proovide arvu ja/või tegelikult analüüsitud ainete vahel.

Üksikasjad liidus kehtestatud farmakoloogiliste toimeainete ja pestitsiidide jääkide piirnormidele või saasteainete piirnormidele mittevastavuse tulemuste kohta, sealhulgas iga sellise nõuetele mittevastava tulemuse puhul proovide võtmise kuupäevad, analüüsitulemuste kättesaadavaks tegemise kuupäevad, tuvastatud markerjäägid, mõõdetud kontsentratsioonid, kasutatud analüüsimeetodid ja asjaomased laborid.

Iga nõuetele mittevastava tulemuse puhul pädevate asutuste poolt tehtud järeluurimiste tulemuste kirjeldus, mittevastavuse põhjus ja kõik meetmed, mis on võetud mittevastavuse kordumise vältimiseks.

II LISA

Artikli 24 teises lõigus osutatud vastavustabel

Delegeeritud määrus (EL) 2019/625	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 13
Artikkel 6	Artikkel 14
Artikkel 7	Artikkel 15
Artikkel 8	Artikkel 16
Artikkel 9	Artikkel 17
Artikkel 10	Artikkel 18
Artikkel 11	Artikkel 19
Artikkel 12	Artikkel 20
Artikkel 13	Artikkel 21
Artikkel 14	Artikkel 22

24.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 304/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2293,

18. november 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/405 seoses loeteluga kolmandatest riikidest, kellel on olemas farmakoloogiliste toimeainete kasutamise, farmakoloogiliste toimeainete ja pestitsiidide jääkide piirnormide ning saasteainete piirnormide heakskiidetud kontrollikava

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (1) eriti selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku ja artikli 29 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud nõuded ametliku kontrolli ja muude kontrollitoimingute kohta, mida teevad liikmesriikide pädevad asutused, et kontrollida liidu õigusaktide järgimist muu hulgas toiduohutuse valdkonnas kõigis tootmis-, töötlemis- ja turustusetappides. Eelkõige nähakse sellega ette, et teatavate loomade ja kaupade saadetisi võib liitu tuua ainult sellisest kolmandast riigist või selle piirkonnast, mis on kantud sel eesmärgil komisjoni koostatud loetellu.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/2292 (3) täiendatakse määrust (EL) 2017/625 seoses kolmandatest riikidest või nende piirkondadest teatavate inimtoiduks ettenähtud toiduloomade ja kaupade saadetiste liitu toomise nõuetega, et tagada nende vastavus määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud normidega kehtestatud kohaldatavatele nõuetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele. Delegeeritud määrusega (EL) 2022/2292 määratletakse sellised inimtoiduks ettenähtud loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse nõuet, et need peavad pärinema määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõike 2 punkti a kohasesse loetellu kantud kolmandast riigist või selle piirkonnast.

(3)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/405 (4) kehtestatakse selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelud, kust on lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomi ja kaupu vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõike 2 punktile a.

(4)	Määrusega (EL) 2017/625 tunnistati direktiiv 96/23/EÜ kehtetuks, kuid nähti ette, et kõnealuse direktiivi artikli 29 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kuni 14. detsembrini 2022

(5)

Komisjoni otsuses 2011/163/EL (5) esitatakse loetelu sellistest kolmandatest riikidest, kelle puhul on heaks kiidetud farmakoloogiliste toimeainete kasutamise, farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide, pestitsiidide jääkide piirnormide ning saasteainete piirnormide kontrolli kavad, millele on viidatud direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 lõikes 1 koostoimes sama direktiivi I lisaga.

(6)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artiklis 7 sätestatakse, et lisaks määruses (EL) 2017/625 sätestatud nõuetele tohib toiduloomade, loomsete saaduste ja liittoodete saadetisi liitu tuua üksnes sellisest kolmandast riigist, mis on kantud selliste kolmandate riikide loetellu, kust on lubatud liitu tuua asjaomaseid toiduloomi või inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi.

(7)

Selleks, et tagada läbipaistvus ja järjepidevus ning hõlbustada teatavate inimtoiduks ettenähtud loomade ja kaupade saadetiste liitu toomist, tuleb kõik selliste kolmandate riikide loetelud, kes on kohustatud tagama, et liitu eksporditud kaubad ja loomad vastavad liitu toomisel määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud asjaomastele nõuetele, kehtestada ühesainsas konkreetses rakendusaktis. Seetõttu tuleb otsus 2011/163/EL kehtetuks tunnistada ning selle otsuse lisas esitatud loetelu tuleb lisada rakendusmäärusele (EL) 2021/405.

(8)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/405 vastavalt muuta.

(9)	Kuna delegeeritud määrust (EL) 2022/2292 hakatakse kohaldama alates 15. detsembrist 2022, tuleks käesolevat määrust samuti kohaldada alates sellest kuupäevast.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/405 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2021/405 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 järele lisatakse artikkel 2a:

„Artikkel 2a

Loetelu kolmandatest riikidest, kellel on olemas teatavates toiduloomades ja inimtoiduks ettenähtud loomsetes toodetes leiduvate farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete heakskiidetud kontrollikava

1. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 (*1) artikli 6 lõikes 1 osutatud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavad, mille käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelisse kantud kolmandad riigid või nende piirkonnad esitavad komisjonile, on heaks kiidetud toiduloomade ja inimtoiduks ette nähtud loomsete toodete osas, mis on nimetatud tabelis tähistatud „X“-ga.

2. Kolmandad riigid või nende piirkonnad, kes on taotlenud enda kandmist delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artikli 6 lõikes 2 osutatud loetellu, kuid kes ei ole esitanud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavasid, ning kes vastavalt oma taotlusele kavatsevad kasutada liitu eksportimiseks ette nähtud toodete tootmisel ainult sellist toorainet, mis pärineb liikmesriikidest või kolmandatest riikidest, kes on sellise tooraine liitu toomiseks heaks kiidetud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, tähistatakse käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelis asjaomaste liikide või kaupade puhul „Δ“-ga.

3. Kolmandad riigid või nende piirkonnad, kes on taotlenud enda kandmist delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artikli 6 lõikes 2 osutatud loetellu, kuid kes ei ole esitanud farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavasid veiste, lammaste, kitsede, sigade, hobuslaste, küülikute või kodulindude osas ning kes vastavalt oma taotlusele kavatsevad eksportida liitu liittooteid, kasutades töödeldud loomseid tooteid, mis on saadud liikidelt, mis pärinevad liikmesriikidest või kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kellel on olemas farmakoloogiliste toimeainete, pestitsiidide ja saasteainete kontrollikavad, tähistatakse käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelis taotlusega hõlmatud liikide puhul „O“-ga.

4. Kolmandad riigid või nende piirkonnad, kes on taotlenud enda kandmist delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artikli 6 lõikes 2 osutatud loetellu, ning kes käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelis tähistatud „X“-ga kategooriate „vesiviljelus“, „piim“ ja „munad“ osas ning kes vastavalt oma taotlusele kavatsevad eksportida liitu liittooteid, tähistatakse käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelis taotluses näidatud liikide puhul täiendavalt „O“-ga kategooriate puhul, mis ei ole tähistatud „X“-ga.

5. Kolmandad riigid või nende piirkonnad, kes on taotlenud enda kandmist delegeeritud määruse (EL) 2022/2292 artikli 6 lõikes 2 osutatud loetellu, ning kes on käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelis tähistatud „X“-ga kategooriate „veised“, „lambad“, „kitsed“, „sead“, „hobuslased“, „kodulinnud“, „vesiviljelus“, „piim“, „munad“, „küülikud“, „looduslikud ulukid“ ning „tehistingimustes peetavad ulukid“ osas, ning kes toodavad liittooteid, kasutades töödeldud tooteid, mis on saadud karpidelt, mis pärinevad liikmesriikidest või kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, mis on loetletud nimetatud määruse VIII lisas, tähistatakse käesoleva määruse -I lisas esitatud tabelis täiendavalt „P“-ga.

(*1) Komisjoni 6. septembri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/2292, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete saadetiste liitu toomise nõuetega (ELT L 304, 24.11.2022, lk 1).“"

2)	Artiklis 3 asendatakse sõnad „ja mis on loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

3)	Artikli 6 esimeses lõigus asendatakse sõnad „ja mis on loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

4)	Artikli 7 esimeses lõigus asendatakse sõnad „ja mis on seoses munadega loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on seoses munadega loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

5)	Artikli 10 teises lõigus asendatakse sõnad „ja mis on loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

6)	Artiklis 11 asendatakse sõnad „ja mis on seoses kestadega loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on seoses kestadega loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

7)	Artiklis 15 asendatakse sõnad „ja mis on seoses piimaga loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on seoses piimaga loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

8)	Artiklis 16 asendatakse sõnad „ja mis on seoses piimaga loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „ja mis on seoses piimaga loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

9)	Artiklis 21 asendatakse sõnad „mis on seoses meega loetletud otsuses 2011/163/EL“ sõnadega „mis on seoses meega loetletud käesoleva määruse -I lisas“.

10)	Artikli 25 punktis a asendatakse sõnad „ja mis on loetletud otsuses 2011/163/EL, kui see on asjakohane“ sõnadega „ja mis on loetletud käesoleva määruse -I lisas, kui see on asjakohane“.

11)	Artikli 25 punktis c asendatakse sõnad „ja mis on loetletud otsuses 2011/163/EL, kui see on asjakohane“ sõnadega „ja mis on loetletud käesoleva määruse -I lisas, kui see on asjakohane“.

12)	Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse enne I lisa -I lisana.

Artikkel 2

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2011/163/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(2) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(3) Komisjoni 6. septembri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/2292, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete saadetiste liitu toomise nõuetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(4) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/405, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelud, kust on lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomi ja kaupu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 118).

(5) Komisjoni 16. märtsi 2011. aasta otsus 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (ELT L 70, 17.3.2011, lk 40).

LISA

„-I LISA

Selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelud, kus on heakskiidetud kontrollikavad teatavate toiduloomade ja inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste jaoks, nagu on osutatud artiklis 2a, artiklis 3, artikli 6 esimeses lõigus, artikli 7 esimeses lõigus, artikli 10 teises lõigus, artiklites 11, 15, 16, 21 ja artikli 25 punktides a ja c

Riigi ISO kood

Kolmas riik (1) või selle piirkonnad

Veised

Lambad/kitsed

Sead

Hobuslased

Kodulinnud

Vesiviljelus (17)

Piim

Munad

Küülikud

Looduslikud ulukid

Tehistingimustes peetavad ulukid

Mesi

Kestad

Andorra

Araabia Ühendemiraadid

X (2)

X (3)

Albaania

X (14)

Armeenia

X (14)

Argentina

X (14)

Austraalia

Bosnia ja Hertsegoviina

X (14)

Bangladesh

Burkina Faso

Benin

Brunei

X (15)

Brasiilia

Botswana

Valgevene

X (8)

X (14)

Belize

X (15)

Kanada

Šveits (7)

X (14)

Tšiili

X (5)

X (14)

Kamerun

Hiina

Colombia

Costa Rica

Kuuba

X (15)

Dominikaani Vabariik

Ecuador

Egiptus

Etioopia

Falklandi saared

X (5)

X (14)

Fääri saared

X (14)

Ühendkuningriik (6)

X (14)

Gruusia

Guernsey

Gröönimaa

X (5)

Guatemala

X (15)

Hongkong

Honduras

Indoneesia

Iisrael (4)

X (14)

Mani saar

X (14)

India

Iraan

X (15)

X (16)

Jersey

Jamaica

Jaapan

X (14)

Keenia

X (14)

Lõuna-Korea

Liibanon

Sri Lanka

Maroko

X (14)

Moldova

X (14)

Montenegro

X (5)

X (14)

Madagaskar

Põhja-Makedoonia Vabariik

X (14)

Myanmar

Mongoolia

Mauritius

X (14)

Mehhiko

Malaisia

Mosambiik

X (15)

Namiibia

X (5)

Uus-Kaledoonia

X (15)

Nigeeria

X (15)

Nicaragua

X (15)

Uus-Meremaa

X (14)

Panama

Peruu

Filipiinid

Pakistan

Saint-Pierre ja Miquelon

Pitcairn

Paraguay

Serbia

X (8)

X (14)

Venemaa

X (9)

Rwanda

Saudi Araabia

Singapur

X (10)

X (14)

X (10)

San Marino

El Salvador

Süüria

Eswatini

Togo

Tai

Tuneesia

X (14)

Türgi

X (14)

Taiwan

Tansaania

X (15)

Ukraina

X (14)

Uganda

Ameerika Ühendriigid

X (11)

Uruguay

X (14)

Usbekistan

Venezuela

X (15)

Vietnam

Wallis ja Futuna

Kosovo (12)

Lõuna-Aafrika

X (13)

Sambia

(1) Kolmandate riikide ja territooriumide loetelu, mis ei piirdu üksnes ELi poolt tunnustatud kolmandate riikidega.

(2) Ainult kaamelipiim.

(3) Ainult Ras al Khaimahi piirkond.

(4) Siin tähenduses Iisraeli Riik, v.a Golani kõrgendikud, Gaza sektor, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekalda ülejäänud osa, mis kuuluvad Iisraeli valitsusalasse alates 1967. aasta 5. juunist.

(5) Ainult lambad.

(6) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.

(7) Vastavalt 21. juuni 1999. aasta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132).

(8) Tapmiseks ettenähtud elushobuslaste eksport liitu (ainult toiduloomad).

(9) Ainult põhjapõdrad.

(10) Ainult selliste Uus-Meremaalt pärit värske liha saadetiste puhul, mis on mõeldud liitu saatmiseks, laaditakse Singapuris (ladustamisega või ilma selleta) transpordivahendilt maha ning laaditakse heakskiidetud ettevõttes uuesti transpordivahendile Singapuri läbiva transiidi ajal.

(11) Ainult kitsed.

(12) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(13) Ainult silerinnalised linnud.

(14) Ainult kalad.

(15) Ainult koorikloomad.

(16) Ainult kalamari ja niisk ning kaaviar.

(17) Vesiviljelus hõlmab kalu, sealhulgas angerjad, ning kalast (nt kalamari ja niisk ning kaaviar) ja koorikloomadest saadud tooteid. Kolmandad riigid või nende piirkonnad, mis on loetletud VIII lisas seoses elusate, jahutatud, külmutatud või töödeldud karpide, okasnahksete, mantelloomade ja meritigudega, on selles veerus tähistatud tähega „M“.“

24.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 304/42

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2294,

23. november 2022,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside ja tervishoiuteenuste kasutamise statistika osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1 ja II lisa punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1338/2008 on sätestatud tervishoiuvaldkonna teemad, mille kohta tuleb Euroopa statistika koostamiseks esitada andmed ja metaandmed. Eelkõige tuleks rakendusmeetmetega kehtestada andmed ja metaandmed tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside, tervishoiuteenuste kasutamise, individuaalsete ja kollektiivsete teenuste ning andmete esitamise vaatlusperioodide, ajavahemike ja tähtaegade kohta.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 6 lõikele 1 algatas komisjon 2015. ja 2018. aastal prooviuuringud, mille liikmesriigid vabatahtlikult lõpule viisid. Komisjon arutas liikmesriikidega ka statistika kasutajate vajadusi. Nende prooviuuringute ja arutelude tulemusena selgus, et kogu liitu hõlmavaid andmeid on vaja, et tugevdada tervishoiualase teabe tõendusbaasi, millest on kasu rahvatervise ja sotsiaalpoliitika alaste otsuste tegemisel.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 6 lõikele 2 viis komisjon läbi tasuvusanalüüsi, võttes arvesse tervishoiuasutusi, tervishoiu inimressursse ja tervishoiuteenuste kasutamist käsitlevate muutujate kättesaadavusest tulenevat kasu ning andmete kogumise kulu. Analüüsist järeldub, et neid muutujaid tuleks koguda, et tagada kogu liitu hõlmavate andmete võrreldavus ja kättesaadavus.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa statistika arendamiseks ja koostamiseks tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside, tervishoiuteenuste kasutamise ning individuaalsete ja kollektiivsete teenuste valdkonnas, mille on osutatud määruse (EÜ) nr 1338/2008 II lisa punkti d esimeses, teises ja kolmandas taandes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse I lisas esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Vajalikud andmed

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) andmed II lisas loetletud muutujate, karakteristikute ja jaotuste kohta.

Artikkel 4

Metaandmed

Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) vajalikud selgitavad metaandmed ja kvaliteediaruanded, mis käsitlevad eelkõige järgmist:

a)	andmeallikad ja nende katvus;

b)	kasutatud koostamismeetodid;

c)	teave selliste liikmesriikide tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside ja tervishoiuteenuste kasutamise iseärasuste kohta, mis kalduvad kõrvale I lisas esitatud määratlustest ja II lisas sätestatud muutujatest;

d)	teave I ja II lisas nimetatud statistiliste mõistete muutuste kohta.

Artikkel 5

Vaatlusperiood

1. Vaatlusperiood on kalendriaasta.

2. Esimene vaatlusaasta on 2021.

3. Erandina lõikest 2 on II lisa punktides 1, 6 ja 7 osutatud tervishoiuvaldkonna tööhõivet, haiglaravi ja kirurgilisi protseduure käsitlevate andmete esimene vaatlusaasta 2023.

Artikkel 6

Andmete ja metaandmete esitamine komisjonile (Eurostat)

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal artiklites 3 ja 4 osutatud andmed ja selgitavad metaandmed 14 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

2. Erandina lõikest 1 esitavad liikmesriigid II lisa punktides 6 ja 7 osutatud haiglaravi ja kirurgiliste protseduuride andmed ja selgitavad metaandmed 20 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu.

3. Andmed ja selgitavad metaandmed edastatakse komisjonile (Eurostat) ühtse kontaktpunkti kaudu või tehakse kättesaadavaks viisil, mis võimaldab komisjonil (Eurostatil) need andmed elektrooniliselt kätte saada.

Artikkel 7

Andmeallikad

1. Andmed kogutakse peamiselt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 17a osutatud haldusdokumentidest ning need hõlmavad kogu liikmesriiki.

2. Kui haldusandmed ei ole kättesaadavad või nende kvaliteet või katvus on ebapiisav, aktsepteeritakse muude allikate, meetodite või uuenduslike lähenemisviiside kasutamist, kui need võimaldavad koostada võrreldavaid ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid andmeid.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

I LISA

Artiklis 2 nimetatud määratlused

1	„Praktiseerivad arstid“ – arstid, kes on lõpetanud meditsiiniteaduskonna või muude sarnaste asutuste meditsiiniõpingud ja kellel on tegevusluba. Praktiseerivad arstid osutavad teenuseid üksikpatsientidele, peredele ja kogukondadele. Siia alla kuuluvad ka internid ja arst-residendid, kes on lõpetanud meditsiiniõpingud meditsiiniteaduskondades või sarnastes asutustes ning kes osutavad teenuseid teiste arstide järelevalve all.
2	„Praktiseerivate arstide kategooria“ – arstide peamine praktiseerimisvaldkond.
3	„Perearstid“ – arstid, kes vastutavad üksikisikutele, perekondadele ja kogukondadele pideva ja tervikliku arstiabi osutamise eest.
4	„Muud üldarstid (mittespetsialistid)“ – arstid, kes ei piirdu oma tegevuses konkreetsete haiguskategooriate või ravimeetoditega. Nad ei tööta spetsialiseerumisvaldkonnas.
5	„Pediaatrid“ – arstid, kes tegelevad laste arengu, ravi ja haigustega.
6	„Sünnitusarstid“ – arstid, kes on spetsialiseerunud rasedusele ja sünnitusele. „Günekoloogid“ – arstid, kes on spetsialiseerunud naistele ja tütarlastele iseloomulikele funktsioonidele ja haigustele, eelkõige reproduktiivsüsteemi mõjutavatele funktsioonidele ja haigustele.
7	„Psühhiaatrid“ – arstid, kes on spetsialiseerunud psüühikahäirete ennetamisele, diagnoosimisele ja ravile.
8	„Mittekirurgiliste spetsialistide rühm“ – arstid, kes on spetsialiseerunud füüsiliste häirete ja haiguste diagnoosimisele ja mittekirurgilisele ravile.
9	„Kirurgiaspetsialistide rühm“ – arstid, kes on spetsialiseerunud kirurgiliste meetodite kasutamisele haiguste ja häirete ravis.
10	„Mujal liigitamata spetsialistid“ – arstid, kes ei liigitu mõistete 5–9 alla.
11	„Täpsemalt määratlemata arstid“ – arstid, keda ei saa liigitada teistesse kategooriatesse (mõisted 3–10).
12	„Praktiseerivad ämmaemandad“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon ämmaemanda erialal ning kellel on tegevusluba praktiseerimiseks ja teenuste osutamiseks otse patsientidele. Ämmaemand on sünnitusabi spetsialist või abiämmaemand. Ämmaemandad hoolitsevad naiste eest ja nõustavad neid raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Ämmaemandad osutavad sünnitusabi iseseisvalt või koostöös arstide, õdede ja teiste tervishoiutöötajatega ning nõustavad ja abistavad lapsevanemaid imikute eest hoolitsemise küsimustes. Abiämmaemandad osutavad sünnitusabi või abistavad sünnitusel arste või ämmaemandaid. Abiämmaemandad pakuvad sünnituseelset ja sünnitusjärgset hooldust ning juhendavad lapsevanemaid imiku eest hoolitsemisel.
13	„Praktiseerivad õed“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon õenduse erialal ning kellel on tegevusluba praktiseerimiseks ja teenuste osutamiseks otse patsientidele. Õde on õendusspetsialist või abiõde. Õendusspetsialistid vastutavad patsientide hoolduse kavandamise ja haldamise eest, sealhulgas teiste tervishoiutöötajate juhendamise eest, ning töötavad iseseisvalt või koos arstide ja teiste tervishoiutöötajatega ennetus- ja ravimeetmete praktilisel rakendamisel. Abiõed töötavad üldiselt arstide, õdede ja muude tervishoiutöötajate juhendamise all ning aitavad rakendada eelnimetatute poolt kehtestatud tervishoiu-, ravi- ja suunamiskavasid.
14	„Praktiseerivad hambaarstid“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon stomatoloogia erialal ning kellel on tegevusluba praktiseerimiseks ja teenuste osutamiseks otse patsientidele. Hambaarstid diagnoosivad ja ravivad hammaste, igemete ja suupiirkonna haigusi, vigastusi ja väärarenguid. Nad taastavad normaalse suufunktsiooni, kasutades mitmesuguseid ravimeetodeid, nagu kirurgia ja muud spetsiaalsed tehnikad, ning annavad nõu suutervise kohta. Siia alla kuuluvad ka internid ja hambaarst-residendid, kes on lõpetanud meditsiiniõpingud meditsiini- ja hambaravi teaduskondades või sarnastes asutustes ning kes osutavad teenuseid teiste hambaarstide järelevalve all.
15	„Praktiseerivad proviisorid“ – isikud, kellel on tunnustatud kvalifikatsioon farmaatsia erialal ja kellel on tegevusluba. Proviisorid kombineerivad ja väljastavad ravimeid arstide, hambaarstide või muude volitatud tervishoiutöötajate väljastatud retsepti alusel. Proviisorid valmistavad, väljastavad või müüvad patsientidele ravimeid ning annavad nõu.
16	„Meditsiinieriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis lõpetanud meditsiiniteaduskonnas või samalaadsetes asutustes meditsiini eriala, st kes on lõpetanud üldarsti õppe.
17	„Stomatoloogia eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud tunnustatud kvalifikatsiooni hambaarstiteaduses.
18	„Farmaatsia eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud tunnustatud kvalifikatsiooni farmaatsia valdkonnas.
19	„Ämmaemanda eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud ämmaemanda tunnustatud kvalifikatsiooni.
20	„Õenduse eriala lõpetanu“ – isikud, kes on andmeid esitavas riigis omandanud tunnustatud kvalifikatsiooni õenduse erialal.
21	„Haiglad“ – tegevusloaga asutused, kes osutavad eelkõige meditsiini-, diagnostika- ja raviteenuseid, mis hõlmavad hospitaliseeritud patsientidele osutatavaid arsti-, õendus- ja muid tervishoiuteenuseid ning spetsiaalseid erimajutusteenuseid, ning kes võivad pakkuda ka päevaravi, ambulatoorset ravi ja koduhooldusteenuseid.
22	„Haiglaravivoodid“ – voodikohad, mis on regulaarselt olemas ja mille juurde kuulub personal ning mis on vastuvõetud patsientide raviks kohe kättesaadavad. See mõiste hõlmab nii hõivatud kui ka vabu voodikohti. Siia ei kuulu transpordiraamid ja päevaravivoodid (päevaravi ja ambulatoorne ravi), ajutised ja lühiajalised voodikohad. Haiglaravivoodeid saab jagada raviliikide (mõisted 23 ja 24) ja ravi funktsiooni (mõisted 25–28) järgi.
23	„Somaatiline ravi“ – kehaga seotud tervishoiuteenus, mis erineb psühhiaatrilisest ravist.
24	„Psühhiaatriline ravi“ – psüühikaga seotud tervishoiuteenus, nt vaimse tervise ja käitumuslike häiretega tegelemine.
25	„Aktiivravi“– tervishoiuteenused, mille peamine eesmärk on leevendada sümptomeid või vähendada haiguse või vigastuse tõsidust või kaitsta haiguse või vigastuse süvenemise või komplikatsioonide tekkimise eest, mis võiks ohustada elu või normaalset talitlusvõimet.
26	„Taastusravi“ – teenused, mis stabiliseerivad, parandavad või taastavad keha ja selle häirunud funktsioone, kompenseerivad keha puuduvat või piiratud talitlusvõimet ja struktuure, parandavad tegevus- ja toimetulekuvõimet ning väldivad kahjustuste ja meditsiiniliste komplikatsioonide teket ja riske.
27	„Pikaajaline hooldus (tervis)“ – mitmesugused meditsiini- ja isikuhooldusteenused, mille põhieesmärk on leevendada valu ja kannatusi ning vähendada või ohjeldada terviseseisundi halvenemist patsientidel, kes vajavad pikaajalist hooldust.
28	„Mujal liigitamata somaatiliseks raviks ette nähtud haiglaravivoodid“ – haiglaravivoodid, mis ei ole liigitatud kui voodid aktiivravi, taastusravi või pikaajalise hoolduse jaoks.
29	„Haiglaravivoodid psühhiaatrilise ravi jaoks“ – voodikohad haiglates, kus majutatakse vaimse tervise probleemidega patsiente. Siia ei kuulu pikaajaliseks sotsiaalseks hoolduseks mõeldud voodikohad.
30	„Pikaajalise hooldusravi asutused“ – asutused, mis eelkõige pakuvad pikaajalist hooldusravi, mis hõlmab õendus-, järelevalve- või muid teenuseid, mida hooldatavad isikud vajavad, kusjuures märkimisväärne osa pakutavatest teenustest ja hooldusest on segu tervishoiu- ja sotsiaalteenustest ning tervishoiuteenused hõlmavad enamjaolt õendusteenuseid ja isikuhooldusteenuseid.
31	„Pikaajalise hooldusravi asutuste voodikohad“ – pikaajalise hooldusravi asutustes asuvad voodikohad, mis on kättesaadavad pikaajalist hooldust vajavatele isikutele.
32	„Magnetresonantstomograaf (MRI seade)“ – kujutise reprodutseerimise tehnikaga seadmed, mis on ette nähtud keha sisemiste struktuuride visualiseerimiseks, kasutades selleks magnet- ja elektromagnetvälju, mis tekitavad vesinikuaatomite resonantsefekti. Nende aatomite tekitatud elektromagnetkiirgus registreeritakse ja seda töötleb kehastruktuuride kujutiste tegemiseks spetsiaalne arvuti.
33	„Kompuutertomograaf (KT-seade)“ (tuntakse ka kompuuter-aksiaaltomograafi nime all) – kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid arvuti abil, et luua läbilõikevaateid ja vajaduse korral kolmemõõtmelisi kujutisi keha siseorganitest ja -struktuuridest.
34	„Ambulatoorne ravi“ – tervishoiuteenuste osutamine otse ambulatoorsetele patsientidele, kes ei vaja statsionaarset ravi; sealhulgas ravi osutamine nii üld- ja eriarstikabinettides kui ka asutustes, mis on spetsialiseerunud päevaravile ja koduhooldusteenuste pakkumisele.
35	„Vaktsineerimine gripi vastu“ – vaktsineerimine, mis kaitseb gripiviirustega nakatumise eest.
36	„Rinnavähi sõeluuringu (mammograafia) programm“ – organiseeritud sõeluuringuprogramm, mis on ette nähtud rinnavähi varajaseks avastamiseks kahepoolse mammograafia abil.
37	„Emakakaelavähi sõeluuringuprogramm“ – organiseeritud sõeluuringuprogramm emakakaelavähi varajaseks avastamiseks.
38	„Statsionaarne patsient“ – patsient, kes saab ravi ja/või hooldust tervishoiuasutuses, kes on ametlikult hospitaliseeritud ja vajab üleöö haiglas viibimist. „Statsionaarne ravi“ – statsionaarse patsiendi ravi.
39	„Ambulatoorne patsient“ – patsient, kes saab tervishoiuasutuses meditsiiniteenuseid ja meditsiinilisi tugiteenuseid ning kes ei ole ametlikult hospitaliseeritud ega ööbi seal. „Ambulatoorne ravi“ – ambulatoorse patsiendi ravi.
40	„Päevaravi patsient” – patsient, kes saab tervishoiuasutuses kavandatud meditsiiniteenuseid ja meditsiinilisi tugiteenuseid, kes on diagnoosi määramiseks, raviks või muud liiki tervishoiuteenuse saamiseks ametlikult hospitaliseeritud, kuid kes kirjutatakse välja samal päeval. „Päevaravi“ – päevaravi patsiendi ravi.
41	„Statsionaarse patsiendi haiglast väljakirjutamine“ – statsionaarse patsiendi ametlik haiglast väljakirjutamine. Välja jäetakse terved vastsündinud.
42	„Statsionaarse patsiendi voodipäevad“ – statsionaarse patsiendi haiglas viibitud päevad. Välja jäetakse terved vastsündinud.
43	„Päevaravi patsiendi väljakirjutamine“ – päevaravi patsiendi haiglast väljakirjutamine. See on plaaniliste meditsiiniteenuste ja meditsiiniliste tugiteenuste saamiseks ametlikult haiglasse võetud ja samal päeval välja kirjutatud patsiendi koju lubamine. Välja jäetakse terved vastsündinud.
44	„Resident“ – geograafilise piirkonna alaline elanik, st i) isik, kes on elanud oma alalises elukohas katkematult vähemalt 12 kuud enne vaatluskuupäeva või ii) isik, kes saabus oma alalisse elukohta vaatluskuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta. Kui punktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab alaline elukoht seaduslikku või registreeritud elukohta.
45	„Mitteresident“ – isik, kes ei ole andmeid esitava riigi resident.
46	„Kirurgilised protseduurid“ – meditsiinilised protseduurid, mis hõlmavad sisselõiget instrumentidega ja mida tavaliselt tehakse operatsioonisaalis ja mis tavaliselt hõlmavad anesteesiat ja/või hingamisabi. Kirurgilisi protseduure võib teha kas statsionaarse, päeva- või teatavatel juhtudel ambulatoorse ravi käigus.
47	„Katarakti operatsioon“ – kirurgiline protseduur silmaläätse eemaldamiseks ja enamikul juhtudel selle asendamiseks kunstläätsega.
48	„Tonsillektoomia“ – kurgumandlite kirurgiline eemaldamine.
49	„Transluminaalne koronaarangioplastika“ – protseduur, mis avab blokeeritud koronaararterid, et parandada südamelihase verevarustust.
50	„Koronaararterite šuntimine“ – kirurgiline operatsioon, mille käigus patsiendi koronaararterite lubjastumisest tingitud blokeeringutest minnakse mööda patsiendilt võetud venoossete või arteriaalsete soontega.
51	„Koletsüstektoomia“ – kirurgiline protseduur sapipõie eemaldamiseks.
52	„Kubemesonga operatsioon“ – kubemesonga kirurgiline korrigeerimine. Kubemesong on avaus, nõrk koht või väljasopistumine kõhukelmes kubemepiirkonnas, mis jääb kõhu ja reie vahele.
53	„Keisrilõige“ – kirurgiline protseduur, kus loode väljutatakse emakast kõhukatteid ja emakaseina läbistava lõikehaava kaudu.
54	„Puusaliigese asendamine“ – kirurgiline protseduur puusaliigese vigastatud osade eemaldamiseks ja nende asendamiseks proteesiga.
55	„Põlveliigese täielik asendamine“ – kirurgiline protseduur, mille käigus asendatakse haige põlveliiges proteesiga.
56	„Rinnanäärmete osaline eemaldamine“ – rinnakoe teatud osa kirurgiline eemaldamine, kuna teatud piirkonnas on tekkinud näiteks vohand/lesioon, tsüst, tuumor või healoomuline või pahaloomuline kasvaja.
57	„Täielik mastektoomia“ – kogu rinna kirurgiline eemaldamine.

II LISA

Artiklis 3 osutatud muutujate loend, muutujate karakteristikud ja jaotused

Muutujad

Karakteristikud ja jaotused

1.	Andmed tervisevaldkonna tööhõive kohta

1.1.	Praktiseerivate arstide arv vanuse ja soo järgi

Arv vaatlusperioodi lõpus. Jaotus vanuse ja soo järgi.

Vanus: alla 35, 35–44, 45–54, 55–64, 65–74, 75 ja vanemad.

1.2.	Praktiseerivate arstide arv kategooriate kaupa

Arv vaatlusperioodi lõpus. Jaotus kategooriate kaupa.

Kategooriad: üldarstid, muud üldarstid (mittespetsialistid), pediaatrid, sünnitusarstid ja günekoloogid, psühhiaatrid, mittekirurgiliste spetsialistide rühm, kirurgiaspetsialistide rühm, muud mujal klassifitseerimata spetsialistid, täpsemalt määratlemata arstid.

1.3.	Praktiseerivate ämmaemandate arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

1.4.	Praktiseerivate õdede arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

1.5.	Praktiseerivate ämmaemandate arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

1.6.	Praktiseerivate proviisorite arv

Arv vaatlusperioodi lõpus. Koguarv.

2.	Andmed tervishoiuvaldkonna erialadel lõpetanute kohta

2.1.	Meditsiinieriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.2.	Stomatoloogia eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.3.	Farmaatsia eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.4.	Ämmaemanda eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

2.5.	Õenduse eriala lõpetanute arv

Koguarv vaatlusperioodil.

3.	Andmed haiglate ja pikaajalise hooldusravi asutuste voodikohtade kohta

3.1.	Somaatiliseks raviks ette nähtud haiglaravivoodite arv

Keskmine arv vaatlusperioodi jooksul või koguarv vaatlusperioodi lõpus. Jaotus funktsioonide kaupa.

Funktsioonid: aktiivravi, taastusravi, pikaajaline ravi, mujal liigitamata funktsioon.

3.2.	Psühhiaatriliseks raviks ette nähtud haiglaravivoodite arv

Keskmine arv vaatlusperioodi jooksul või koguarv vaatlusperioodi lõpus.

3.3.	Voodikohtade arv pikaajalise hooldusravi asutustes

Keskmine arv vaatlusperioodi jooksul või koguarv vaatlusperioodi lõpus.

4.	Andmed piltdiagnostika seadmete kohta

4.1.	MRI seadmete arv

Seadmete koguarv vaatlusperioodi lõpus.

4.2.	KT-seadmete arv

Seadmete koguarv vaatlusperioodi lõpus.

5.	Andmed ambulatoorse ravi kohta

5.1.	65-aastaste ja vanemate inimeste gripi vastu vaktsineerimise määr

Gripi vastu immuniseeritud 65-aastaste ja vanemate inimeste arv vaatlusperioodil, jagatuna iga-aastase keskmise 65-aastaste ja vanemate elanike arvuga

või

nende 65-aastaste ja vanemate inimeste arv, kes on immuniseeritud gripi vastu gripihooajal, mis kestab 1. juulist kuni 30. juunini ja mis lõppes vaatlusperioodil, jagatuna 65-aastaste ja vanemate elanike arvuga vaatlusperioodi alguses.

5.2.	Nende 50–69-aastaste naiste osakaal, keda kontrolliti riikliku rinnavähi sõeluuringuprogrammi (mammograafia) raames

Osalusmäär: nende 50–69-aastaste naiste arv, keda kontrolliti 24 kuu jooksul enne vaatlusperioodi lõppu (või vastavalt igas riigis soovitatud sõeluuringute sagedusele) riikliku rinnavähi sõeluuringuprogrammi (mammograafia) raames, jagatuna organiseeritud sõeluuringuprogrammi tingimustele vastavate 50–69-aastaste naiste arvuga.

Kui riigil sellist programmi ei ole, siis väärtust ei sisestata, vaid tehakse asjakohane märge.

5.3.	Nende 20–69-aastaste naiste osakaal, keda kontrolliti riikliku emakakaelavähi sõeluuringuprogrammi raames

Osalusmäär: nende 20–69-aastaste naiste arv, keda on 36 kuu jooksul enne vaatlusperioodi lõppu (või vastavalt igas riigis soovitatud sõeluuringute sagedusele) riikliku emakakaelavähi sõeluuringuprogrammi raames kontrollitud, jagatuna organiseeritud sõeluuringuprogrammi tingimustele vastavate 20–69-aastaste naiste arvuga.

Kui riigil sellist programmi ei ole, siis väärtust ei sisestata, vaid tehakse asjakohane märge.

6.	Andmed haiglaravi kohta

6.1.	Haiglast välja kirjutatud statsionaarsete patsientide arv

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus diagnoosi, soo, vanuserühma ja geograafilise mõõtme järgi.

Vaimse tervise ja käitumuslikke häireid ei ole vaja diagnoosi alusel jaotada ja nende kohta võib esitada grupiandmed.

Vanuserühmad: alla 1, 1–4, 5–9, 10–14, 15–19, 20–24, 25–29, 30–34, 35–39, 40–44, 45–49, 50–54, 55–59, 60–64, 65–69, 70–74, 75–79, 80–84, 85–89, 90–94, 95 ja vanemad

Geograafiline mõõde: haiglast välja kirjutatud patsiendi elukoha NUTS2 piirkond (mitteresidentide puhul: elukohariik).

6.2.	Statsionarsete patsientide voodipäevad

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus diagnoosi, soo, vanuserühma ja geograafilise mõõtme järgi.

Vaimse tervise ja käitumuslikke häireid ei ole vaja diagnoosi alusel jaotada ja nende kohta võib esitada grupiandmed.

Geograafiline mõõde: haiglast välja kirjutatud patsiendi elukoha NUTS2 piirkond (mitteresidentide puhul: elukohariik).

6.3.	Haiglast välja kirjutatud päevaravi patsientide arv

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus diagnoosi, soo, vanuserühma ja geograafilise mõõtme järgi.

Vaimse tervise ja käitumuslikke häireid ei ole vaja diagnoosi alusel jaotada ja nende kohta võib esitada grupiandmed.

Geograafiline mõõde: haiglast välja kirjutatud patsiendi elukoha NUTS2 piirkond (mitteresidentide puhul: elukohariik).

6.4.	Haiglast välja kirjutatud patsientide arv somaatilist aktiivravi saanud patsientide kohta

Koguarv vaatlusperioodil.

6.5.	Somaatilist aktiivravi saanud statsionaarsete patsientide voodipäevade arv

Koguarv vaatlusperioodil.

7.	Andmed kirurgiliste protseduuride kohta

7.1.	Katarakti operatsioon

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.2.	Tonsillektoomia

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.3.	Transluminaalne koronaarangioplastika

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.4.	Koronaararterite šuntimine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.5.	Koletsüstektoomia

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.6.	Kubemesonga operatsioon

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.7.	Keisrilõikus

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.8.	Puusaliigese asendamine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.9.	Põlveliigese täielik asendamine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.10.

Rinnanäärmete osaline eemaldamine

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

7.11.

Täielik mastektoomia

Koguarv vaatlusperioodil. Jaotus statsionaarsete, päevaravi ja ambulatoorsete patsientide kaupa.

24.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 304/53

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2295,

23. november 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 3 kohaselt on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Kõnealust nimekirja tuleks esitatud teabe põhjal ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mille alusel otsustatakse kehtestada nende suhtes tegevuskeeld liidus või muudetakse määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa või B lisa nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)	Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda kõikide asjaomaste dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 15 alusel loodud komiteele (edaspidi „ELi lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on teavitanud ELi lennuohutuskomiteed käimasolevatest ühiskonsultatsioonidest, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (3) raames Armeenia, Kasahstani, Nepali, Nigeeria ja Pakistani pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Komisjon teavitas ELi lennuohutuskomiteed ka tsiviillennunduse olukorrast Argentinas, Brazzaville’i Kongos, Ekvatoriaal-Guineas, Iraagis, Madagaskaril, Venemaal ja Lõuna-Sudaanis.

(6)	Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed tehnilistest hindamistest, mis tehti komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 sätete alusel välja antud kolmandate riikide lennuettevõtjate lubade esialgseks hindamiseks ja nendega seotud pidevaks järelevalveks (4).

(7)	Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (edaspidi „SAFA programm“) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest (5).

(8)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 474/2006 kohast tegevuskeeldu. Lisaks andis amet teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning kolmandate riikide tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamiseks tehtava koostöö kohta, eesmärgiga aidata neil kõrvaldada puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste tsiviillennunduse ohutusstandardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja ametiga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) lennuohutusalase partnerlusabi vahendi (Aviation Safety Implementation Assistance Partnership tool) kaudu teavet sellise tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad kolmandatele riikidele, et suurendada lennuohutust kogu maailmas.

(9)	Eurocontrol andis komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet SAFA programmi ja kolmandate riikide lennuettevõtjate häirefunktsiooni staatuse kohta ning statistika tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete kohta.

Liidu lennuettevõtjad

(10)

Pärast seda, kui amet oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide ja ameti korraldatud standardimiskontrollide tulemusi, mida oli täiendatud liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemustega, on liikmesriigid ja amet, kes tegutsevad pädevate asutustena, võtnud teatavaid parandus- ja täitemeetmeid ning teavitanud neist meetmetes komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed.

(11)	Liikmesriigid ja amet, kes tegutsevad pädevate asutustena, kinnitasid uuesti, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustaks otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

Armeenia lennuettevõtjad

(12)	2020. aasta juunis kanti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/736 määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse Armeenias serditud lennuettevõtjad (6).

(13)

Komisjon ja amet külastasid Armeenia tsiviillennunduskomiteed (edaspidi „CAC“) 27.–30. septembril 2022. Kontrollkäigu raames vaatas komisjon läbi edusammud, mida CAC on teinud, et kõrvaldada kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid, mille tõttu eespool nimetatud keeld Armeenia lennuettevõtjate suhtes kehtestati. Kontrollkäigu ajal tehtud läbivaatamise ühe osana keskenduti juba võetud ja kavandatud meetmetele, et tegeleda kindlakstehtud ohutusprobleemide algpõhjustega, eelkõige seoses CAC suutlikkusega teostada tõhusat järelevalvet Armeenias serditud lennuettevõtjate üle.

(14)

Sellest tulenevalt vaatas komisjon läbi meetmed, mida CAC on juba võtnud, et täita oma kohustusi seoses riikliku lennuohutuskava, lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi, kvaliteedijuhtimissüsteemi ja lennuettevõtjate sertifitseerimise protsessi rakendamisega. Lisaks CAC suutlikkusele järgida asjakohaseid ohutuseeskirju ja -standardeid vaadati kontrollkäigu ajal läbi ka CAC suutlikkus avastada serditud lennuettevõtjate puhul mis tahes olulisi ohutusriske ja tegutseda tõhusalt selliste riskide leevendamiseks.

(15)

Kontrollkäik kinnitas, et CAC ei ole teinud suuri edusamme liidu 2020. aasta kohapealse kontrollkäigu raames kindlaks tehtud ohutuspuudujääkide ja tähelepanekute kõrvaldamisel. Kuigi parandusmeetmete kava on kindlaks määratud ja kasutusele võetud, tuleks see siiski uuesti avada, läbi vaadata ja lisada täiendavaid meetmeid, et muuta parandusmeetmete kava otstarbekohaseks. See on põhiline tegevus tehnilise abi projekti raames, mida amet pakub.

(16)

Lisaks teatas CAC komisjonile, et ta on sertinud uue lennuettevõtja Fly Arna (AM AOC No. 075). Kuna CAC ei ole tõendanud, et ta suudab asjakohaseid ohutusstandardeid piisaval määral rakendada ja nende täitmist tagada, ei taga lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine kõnealusele uuele lennuettevõtjatele, et tema tegevus on piisaval määral kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandarditega.

(17)

Kontrollkäik andis võimaluse juhtida Armeenia pädevate asutuste ja valitsuse esindajate tähelepanu taas kord sellele, et nõuetekohast ja tõhusat ohutusjärelevalvet saab tagada ainult siis, kui CAC tugineb oma töös asjakohastele vahenditele ja oskusteabele, mis eelkõige tähendab piisavat hulka kvalifitseeritud töötajaid, ning tagatakse stabiilsus tippjuhtkonna seas.

(18)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu on Armeenia lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, et lisada lennuettevõtja Fly Arna määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(19)	Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Armeenias serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Armeenias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

Kasahstani lennuettevõtjad

(20)

2016. aasta detsembris kustutati Kasahstanis serditud lennuettevõtjad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2214 (7) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast, välja arvatud lennuettevõtja Air Astana, kes oli 2015. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2322 (8) määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisast välja jäetud.

(21)	20. oktoobril 2022 korraldasid komisjon, amet, liikmesriigid ning Kasahstani tsiviillennunduskomitee (edaspidi „CAC KZ“) ja Kasahstani Lennuameti aktsiaselts (edaspidi „AAK“) esindajad tehnilise koosoleku.

(22)

Sellel koosolekul tutvustasid CAC KZ ja AAK oma parandusmeetmete kava rakendamisel ja edasiarendamisel tehtud edusamme ning esitasid komisjonile tõendid meetmete kohta, mis on võetud liidu poolt 2021. aastal korraldatud kohapealse kontrollkäigu ajal esitatud tähelepanekute ja soovituste järgimiseks ja/või nende menetlemise lõpuleviimiseks. Kohtumine andis CAC KZile ja AAKile ka võimaluse anda ajakohastatud teavet Kasahstani lennundusalase õigusraamistiku arengusuundumuste kohta, eelkõige seoses esmaste lennundusalaste õigusaktide muudatustega, mis võetakse eeldatavasti vastu 2022. aasta detsembris. AAK teatas ka võetud meetmetest, et töötada välja teisesed lennundusalased õigusaktid, mille saab vastu võtta alles pärast esmaste õigusaktide vastuvõtmist.

(23)

Enne koosolekut esitatud parandusmeetmete kava läbivaatamise ning koosolekul esitatud arutelude ja tõendite põhjal leiti, et liidu 2021. aasta kohapealse kontrollkäigu raames tehtud tähelepanekute ja antud soovituste käsitlemisel on tehtud edusamme. Kõiki tähelepanekuid ja soovitusi on arvestatud ning on võetud mitmeid asjakohaseid meetmeid. Siiski tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, et kõiki ülejäänud tähelepanekuid arvesse võtta, ning piisava ohutusjärelevalve tagamiseks tuleks ette näha vajalikud vahendid. Tehti kindlaks mitu täiendavat tähelepanu nõudvat konkreetset küsimust, sealhulgas etteteatamata kontrollide läbiviimise korra väljatöötamine ja rakendamine, eelkõige lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja heakskiidetud hooldusorganisatsioonide puhul, ning kvalifitseeritud eksperdi töölevõtmine, et tagada järelevalve määratud kontrollpilootide üle.

(24)	Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Kasahstani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(25)	Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Kasahstanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Kasahstanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(26)	Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

Nepali lennuettevõtjad

(27)	2013. aasta detsembris kanti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 1264/2013 (9) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse Nepalis serditud lennuettevõtjad.

(28)

Komisjon kohtus oma pideva järelevalvetegevuse raames Nepali tsiviillennundusameti (edaspidi „CAAN“) esindajatega 14. septembril 2022. Sellega seoses esitas CAAN komisjonile teavet ohutusjärelevalve kohta Nepalis ja eelkõige oma läbivaadatud kaalutluste kohta seoses CAANi regulatiivse ja teenuseosutaja rolli funktsionaalse eraldamisega, mis on pikaajaline probleem, mille komisjon tegi kindlaks Nepaliga peetud konsultatsioonide käigus, samuti ICAO üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi (USOAP) kaudu.

(29)

Selle koosoleku järelmeetmena esitas CAAN 10. novembril 2022 komisjonile teabe ja dokumentaalsed tõendid CAANi käsitleva uue määruse vastuvõtmise kohta, mis CAANi arvates tagab CAANi regulatiivse ja teenuseosutaja rolli funktsionaalse eraldamise, nimelt vältides töötajate üleviimist CAANi regulatiivset rolli täitvatest osakondadest teenuste osutamisega tegelevatesse osakondadesse ja vastupidi. Selle uue määruse rakendamine ja edusammud CAANi ohutusjärelevalve vastavusse viimisel asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandarditega võimaldaksid komisjonil kaaluda, kas 2023. aastal tuleks korraldada liidu kohapealne kontrollkäik Nepali. Sellise kontrollkäigu raames kogutud tõendite põhjal võiks komisjon hinnata, kas Nepalis serditud lennuettevõtjate väljajätmine määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast on põhjendatud.

(30)	Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Nepali lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(31)	Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Nepalis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Nepalis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

Nigeeria lennuettevõtjad

(32)	2017. aasta mais kanti lennuettevõtja Med-View Airline komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/830 (10) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(33)	Nigeeria tsiviillennundusamet (edaspidi „NCAA“) kinnitas 25. mai 2022. aasta kirjaga, et lennuettevõtja Med-View Airline on tegevuse lõpetanud.

(34)

7. novembril 2022 korraldas komisjon ameti osalusel NCAAga viimase taotlusel kohtumise, et saada ajakohastatud teavet peamiste ohutusjärelevalvega seotud arengusuundumuste kohta Nigeerias aastatel 2019–2022, pidades eelkõige silmas ameti poolt NCAA-le 2019. aastal ohutusjärelevalve tõhustamiseks antud toetust.

(35)	Sellel kohtumisel esitas NCAA põhjaliku ülevaate ohutusjärelevalve täiustustest, eelkõige esmaste lennundusalaste õigusaktide, tehnilise personali kvalifikatsiooni ja järelevalvekohustuste valdkonnas.

(36)

Erilist tähelepanu väärivad Nigeeria tsiviillennundusseaduse muudatused, piirkondlike büroode ümberkorraldamine, jõupingutused saada NCAA jaoks ISO 9001 sertifikaat, NCAA protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise kavade väljatöötamine, personalikoolituse parandamine ning lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi loomine.

(37)	NCAA rõhutas oma pühendumust pidevale täiustamisele, sealhulgas ohutusjärelevalvele ning komisjoni ja ameti korrapärasele teavitamisele. Komisjon tunnustas seda positiivset arengut ja rõhutas, et NCAA-le tuleks anda ohutusjärelevalve kohustuste täitmiseks kogu vajalik toetus ja vahendid.

(38)	Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ja jätta lennuettevõtja Med-View Airline määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja.

(39)	Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Nigeerias serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Nigeerias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(40)	Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

Pakistani lennuettevõtjad

(41)	2007. aasta märtsis kanti lennuettevõtja Pakistan International Airlines komisjoni määrusega (EÜ) nr 235/2007 (11) määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse ning jäeti sealt välja 2007. aasta novembris komisjoni määrusega (EÜ) nr 1400/2007 (12).

(42)

1. juulil 2020 alustas komisjon määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaseid konsultatsioone Pakistani tsiviillennundusametiga (edaspidi „PCAA“), võttes aluseks lennuettevõtja Pakistan International Airlines ja Vision Air kolmanda riigi lennuettevõtja loa peatamised ning Pakistani transpordiministri avalduse Pakistanis pettuse teel omandatud piloodilubade kohta.

(43)

Sellega seoses korraldas komisjon ameti ja liikmesriikide osalusel PCAAga mitu tehnilist ja teabekoosolekut (9. juulil ja 25. septembril 2020, 15. ja 16. märtsil 2021, 15. oktoobril 2021 ja 16. märtsil 2022). Aruteludes keskenduti jõupingutustele, mida PCAA on teinud lahendamaks ohutusjärelevalve probleeme, mille komisjon ja ameti eksperdid olid varem kindlaks teinud, ning mille ICAO tegi kindlaks oma 29. novembrist kuni 10. detsembrini 2021 toimunud USOAP kontrollkäigul.

(44)

Oma pideva järelevalvetegevuse käigus pidasid komisjon, amet, liikmesriigid ja PCAA esindajad 25. oktoobril 2022 tehnilise koosoleku. Sellel koosolekul teavitas PCAA osalejaid juba rakendatud toimingutest ja meetmetest ning meetmetest, mis olid kavandatud selleks, et lahendada kindlakstehtud ohutusjärelevalve probleeme.

(45)

Koosolekul esitatud teave ja andmed näitavad PCAA pühendumust ohutusjärelevalve olukorra lahendamisele Pakistanis ning selleks tehtavaid jõupingutusi, eelkõige võeti 2022. aasta lõpuks vastu tsiviillennundusameti määrus (muudetud) ning sellega seotud teisesed õigusaktid on kavas vastu võtta 2023. aasta esimeses kvartalis. Üldiselt tunduvad koosolekul esitatud kavade ettepanekud olevat otstarbekohased, et täita ja tõhusalt rakendada asjakohaseid ohutusstandardeid. Seda saab aga hinnata alles pärast asjaomaste õigusaktide vastuvõtmist.

(46)

Sellest lähtuvalt ja tunnustades seni võetud meetmeid, jätkab komisjon Pakistani ohutusjärelevalvesüsteemi jälgimist, et teha kindlaks, kas määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Sellega seoses kavatseb komisjon teha 2023. aastal koos ameti ja liikmesriikidega liidu kohapealse kontrollkäigu Pakistani.

(47)	Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Pakistanis serditud lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(48)	Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Pakistanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Pakistanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(49)	Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad asjaomaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased lisameetmed.

(50)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(51)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklites 5 ja 6 on märgitud, et ohutusele avalduvat mõju arvestades on vaja võtta lisade ajakohastamisega seotud otsused vastu kiiresti ja vajaduse korral viivitamata. Seepärast on tundliku teabe ja reisijate kaitsmiseks vaja, et kõik otsused, millega ajakohastatakse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või -piiranguid, avaldatakse ja need jõustuvad kohe pärast vastuvõtmist.

(52)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 15 kohaselt asutatud ELi lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1)	A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga;

2)	B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Adina VĂLEAN

(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).

(3) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 473/2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 8).

(4) Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt (ELT L 133, 6.5.2014, lk 12).

(5) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(6) Komisjoni 2. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/736, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid (ELT L 172, 3.6.2020, lk 7).

(7) Komisjoni 8. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2214, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu (ELT L 334, 9.12.2016, lk 6).

(8) Komisjoni 10. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2322, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 328, 12.12.2015, lk 67).

(9) Komisjoni 3. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1264/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 326, 6.12.2013, lk 7).

(10) Komisjoni 15. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/830, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid (ELT L 124, 17.5.2017, lk 3).

(11) Komisjoni 5. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 235/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 66, 6.3.2007, lk 3).

(12) Komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1400/2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 311, 29.11.2007, lk 12).

I LISA

„A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU, ERANDITEGA (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number	ICAO kolmetäheline kood	Lennuettevõtja päritoluriik
AVIOR AIRLINES	ROI-RNR-011	ROI	Venezuela
BLUE WING AIRLINES	SRBWA-01/2002	BWI	Suriname
IRAN ASEMAN AIRLINES	FS-102	IRC	Iraan
IRAQI AIRWAYS	001	IAW	Iraak
AIR ZIMBABWE (PVT)	177/04	AZW	Zimbabwe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas:			Afganistan
ARIANA AFGHAN AIRLINES	AOC 009	AFG	Afganistan
KAM AIR	AOC 001	KMF	Afganistan
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, välja arvatud TAAG Angola Airlines ja Heli Malongo, sealhulgas:			Angola
AEROJET	AO-008/11-07/17 TEJ	TEJ	Angola
GUICANGO	AO-009/11-06/17 YYY	Teadmata	Angola
AIR JET	AO-006/11–08/18 MBC	MBC	Angola
BESTFLYA AIRCRAFT MANAGEMENT	AO-015/15-06/17YYY	Teadmata	Angola
HELIANG	AO 007/11–08/18 YYY	Teadmata	Angola
SJL	AO-014/13-08/18YYY	Teadmata	Angola
SONAIR	AO-002/11–08/17 SOR	SOR	Angola
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Armeenia ametiasutused, sealhulgas:			Armeenia
AIRCOMPANY ARMENIA	AM AOC 065	NGT	Armeenia
ARMENIA AIRWAYS	AM AOC 063	AMW	Armeenia
ARMENIAN HELICOPTERS	AM AOC 067	KAV	Armeenia
FLY ARNA	AM AOC 075	ACY	Armeenia
FLYONE ARMENIA	AM AOC 074	FIE	Armeenia
NOVAIR	AM AOC 071	NAI	Armeenia
SHIRAK AVIA	AM AOC 072	SHS	Armeenia
SKYBALL	AM AOC 073	Ei kohaldata	Armeenia
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Brazzaville’i Kongo ametiasutused, sealhulgas:			Kongo-Brazzaville
CANADIAN AIRWAYS CONGO	CG-CTA 006	TWC	Kongo-Brazzaville
EQUAFLIGHT SERVICES	CG-CTA 002	EKA	Kongo-Brazzaville
EQUAJET	RAC06-007	EKJ	Kongo-Brazzaville
TRANS AIR CONGO	CG-CTA 001	TSG	Kongo-Brazzaville
SOCIETE NOUVELLE AIR CONGO	CG-CTA 004	Teadmata	Kongo-Brazzaville
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR FAST CONGO	AAC/DG/OPS-09/03	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KATANGA	AAC/DG/OPS-09/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSY BEE CONGO	AAC/DG/OPS-09/04	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
COMPAGNIE AFRICAINE D'AVIATION (CAA)	AAC/DG/OPS-09/02	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CONGO AIRWAYS	AAC/DG/OPS-09/01	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KIN AVIA	AAC/DG/OPS-09/10	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MALU AVIATION	AAC/DG/OPS-09/05	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVE AIR CARGO	AAC/DG/OPS-09/07	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SWALA AVIATION	AAC/DG/OPS-09/06	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MWANT JET	AAC/DG/OPS-09/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:			Djibouti
DAALLO AIRLINES	Teadmata	DAO	Djibouti
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:			Ekvatoriaal-Guinea
CEIBA INTERCONTINENTAL	2011/0001/MTTCT/DGAC/SOPS	CEL	Ekvatoriaal-Guinea
CRONOS AIRLINES	2011/0004/MTTCT/DGAC/SOPS	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Eritrea ametiasutused, sealhulgas:			Eritrea
ERITREAN AIRLINES	AOC nr 004	ERT	Eritrea
NASAIR ERITREA	AOC nr 005	NAS	Eritrea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kõrgõzstani ametiasutused, sealhulgas:			Kõrgõzstan
AEROSTAN	08	BSC	Kõrgõzstan
AIR COMPANY AIR KG	50	KGC	Kõrgõzstan
AIR MANAS	17	MBB	Kõrgõzstan
AVIA TRAFFIC COMPANY	23	AVJ	Kõrgõzstan
FLYSKY AIRLINES	53	FSQ	Kõrgõzstan
HELI SKY	47	HAC	Kõrgõzstan
KAP.KG AIRCOMPANY	52	KGS	Kõrgõzstan
SKY KG AIRLINES	41	KGK	Kõrgõzstan
TEZ JET	46	TEZ	Kõrgõzstan
VALOR AIR	07	VAC	Kõrgõzstan
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused			Libeeria
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Liibüa ametiasutused, sealhulgas:			Liibüa
AFRIQIYAH AIRWAYS	007/01	AAW	Liibüa
AIR LIBYA	004/01	TLR	Liibüa
AL MAHA AVIATION	030/18	Teadmata	Liibüa
BERNIQ AIRWAYS	032/21	BNL	Liibüa
BURAQ AIR	002/01	BRQ	Liibüa
GLOBAL AIR TRANSPORT	008/05	GAK	Liibüa
HALA AIRLINES	033/21	HTP	Liibüa
LIBYAN AIRLINES	001/01	LAA	Liibüa
LIBYAN WINGS AIRLINES	029/15	LWA	Liibüa
PETRO AIR	025/08	PEO	Liibüa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Nepali ametiasutused, sealhulgas:			Nepal
AIR DYNASTY HELI. S.	035/2001	Teadmata	Nepal
ALTITUDE AIR	085/2016	Teadmata	Nepal
BUDDHA AIR	014/1996	BHA	Nepal
FISHTAIL AIR	017/2001	Teadmata	Nepal
SUMMIT AIR	064/2010	Teadmata	Nepal
HELI EVEREST	086/2016	Teadmata	Nepal
HIMALAYA AIRLINES	084/2015	HIM	Nepal
KAILASH HELICOPTER SERVICES	087/2018	Teadmata	Nepal
MAKALU AIR	057A/2009	Teadmata	Nepal
MANANG AIR PVT	082/2014	Teadmata	Nepal
MOUNTAIN HELICOPTERS	055/2009	Teadmata	Nepal
PRABHU HELICOPTERS	081/2013	Teadmata	Nepal
NEPAL AIRLINES CORPORATION	003/2000	RNA	Nepal
SAURYA AIRLINES	083/2014	Teadmata	Nepal
SHREE AIRLINES	030/2002	SHA	Nepal
SIMRIK AIR	034/2000	Teadmata	Nepal
SIMRIK AIRLINES	052/2009	RMK	Nepal
SITA AIR	033/2000	Teadmata	Nepal
TARA AIR	053/2009	Teadmata	Nepal
YETI AIRLINES	037/2004	NYT	Nepal
Järgmised lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Venemaa ametiasutused:			Venemaa
AURORA AIRLINES	486	SHU	Venemaa
AVIACOMPANY „AVIASTAR-TU“ CO. LTD	458	TUP	Venemaa
IZHAVIA	479	IZA	Venemaa
JOINT STOCK COMPANY „AIR COMPANY „YAKUTIA““	464	SYL	Venemaa
JOINT STOCK COMPANY „RUSJET“	498	RSJ	Venemaa
JOINT STOCK COMPANY „UVT AERO“	567	UVT	Venemaa
JOINT STOCK COMPANY SIBERIA AIRLINES	31	SBI	Venemaa
JOINT STOCK COMPANY SMARTAVIA AIRLINES	466	AUL	Venemaa
JOINT-STOCK COMPANY „IRAERO“ AIRLINES	480	IAE	Venemaa
JOINT-STOCK COMPANY „URAL AIRLINES“	18	SVR	Venemaa
JOINT–STOCK COMPANY ALROSA AIR COMPANY	230	DRU	Venemaa
JOINT-STOCK COMPANY NORDSTAR AIRLINES	452	TYA	Venemaa
JS AVIATION COMPANY „RUSLINE“	225	RLU	Venemaa
JSC YAMAL AIRLINES	142	LLM	Venemaa
LLC „NORD WIND“	516	NWS	Venemaa
LLC „AIRCOMPANY IKAR“	36	KAR	Venemaa
LTD. I FLY	533	RSY	Venemaa
POBEDA AIRLINES LIMITED LIABILITY COMPANY	562	PBD	Venemaa
PUBLIC JOINT STOCK COMPANY „AEROFLOT - RUSSIAN AIRLINES“	1	AFL	Venemaa
ROSSIYA AIRLINES, JOINT STOCK COMPANY	2	SDM	Venemaa
SKOL AIRLINE LLC	228	CDV	Venemaa
UTAIR AVIATION, JOINT-STOCK COMPANY	6	UTA	Venemaa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:			São Tomé ja Príncipe
AFRICA'S CONNECTION	10/AOC/2008	ACH	São Tomé ja Príncipe
STP AIRWAYS	03/AOC/2006	STP	São Tomé ja Príncipe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused			Sierra Leone
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas:			Sudaan
ALFA AIRLINES SD	54	AAJ	Sudaan
BADR AIRLINES	35	BDR	Sudaan
BLUE BIRD AVIATION	11	BLB	Sudaan
ELDINDER AVIATION	8	DND	Sudaan
GREEN FLAG AVIATION	17	GNF	Sudaan
HELEJETIC AIR	57	HJT	Sudaan
KATA AIR TRANSPORT	9	KTV	Sudaan
KUSH AVIATION CO.	60	KUH	Sudaan
NOVA AIRWAYS	46	NOV	Sudaan
SUDAN AIRWAYS CO.	1	SUD	Sudaan
SUN AIR	51	SNR	Sudaan
TARCO AIR	56	TRQ	Sudaan

“

(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes ei kohaldata tegevuskeeldu, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

II LISA

„B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number	ICAO kolmetäheline kood	Käitaja päritoluriik	Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut	Piiranguga õhusõiduki registritunnus(ed) ja, kui see/need on kättesaadav(ad), seerianumber/seerianumbrid	Õhusõiduki registreerinud riik
IRAN AIR	FS100	IRA	Iraan	Kõik Fokker F100 ja Boeing B747 tüüpi õhusõidukid.	Fokker F100 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis; Boeing B747 tüüpi õhusõidukid, nagu on märgitud lennuettevõtja sertifikaadis.	Iraan
AIR KORYO	GAC-AOC/KOR-01	KOR	Põhja-Korea	Kõik õhusõidukid, v.a kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit.	Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633.	Põhja-Korea

(1) B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes ei kohaldata tegevuskeeldu, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.”

24.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 304/67

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2296,

21. november 2022,

liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 148 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid ja liit peavad tegutsema kooskõlastatud tööhõivestrateegia väljaarendamise nimel ning eelkõige kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning tulevikku suunatud ja majanduse arengule reageerivate tööturgude edendamiseks, et täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärk saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, tasakaalustatud majanduskasv ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Liikmesriigid peavad käsitama tööhõive edendamist ühise huvi küsimusena ja kooskõlastama nõukogus oma sellealast tegevust, võttes arvesse tööturu osapoolte kohustustega seotud riigisiseseid tavasid.

(2)

Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendama sotsiaalset õiglust ja kaitset, seisma naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, põlvkondade solidaarsuse ning lapse õiguste kaitse eest, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 3. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 9 peab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse võtma kõrge tööhõivetaseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse ja koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)

Kooskõlas ELi toimimise lepinguga on liit välja töötanud majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise vahendid ning neid rakendanud. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas („suunised“), ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunised, mis on esitatud nõukogu soovituses (EL) 2015/1184, (4) on osa neist vahenditest ja moodustavad koondsuunised. Nende alusel suunatakse poliitika elluviimist liikmesriikides ja liidus, võttes arvesse liikmesriikide vastastikust sõltuvust. Sellest tulenevad Euroopa ja liikmesriikide kooskõlastatud poliitikameetmed ja reformid peaksid moodustama sobiva üldise kestliku majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, mis omakorda peaks tekitama positiivset ülekanduvat mõju tööturgudele ja ühiskonnale laiemalt, ning reageerima tõhusaltmõjule, mida avaldavad COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja suurenev elukallidus.

(4)

Et kiirendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, hõlbustada rohe- ja digipööret ning saavutada liidus kaasav, konkurentsivõimeline ja vastupidav tööturg, peaksid liikmesriigid edendama kvaliteetset haridust, koolitust, täiendus- ja ümberõpet, samuti elukestvat õpet, tulevikku suunatud kutseharidust ja -õpet ning paremaid karjäärivõimalusi, tugevdades selleks haridussüsteemi ja tööturu sidemeid ning tunnustades mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud oskusi, teadmisi ja pädevusi.

(5)

Käesolevad suunised on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kehtivate liidu õigusaktidega ja mitmesuguste liidu algatustega, sealhulgas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ, (5) nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitusega, (6) nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitusega, (7) nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitusega, (8) nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitusega, (9) nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitusega, (10) nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitusega, (11) nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitusega, (12) nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitusega, (13) nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitusega, (14) nõukogu 29. novembri 2021. aasta soovitusega (15) ja nõukogu 16. juuni 2022. aasta (16) soovitusega, komisjoni soovitusega (EL) 2021/402, (17) nõukogu soovitusega (EL) 2021/1004, (18) nõukogu 26. veebruari 2021. aasta resolutsiooniga, (19) komisjoni 9. detsembri 2021. aasta teatisega „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2021/2316, (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiviga (EL) 2022/2041, (21) mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid.

(6)

Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta koondab eri vahendid liidu üldiseks majandus- ja tööhõivepoliitika lõimitud mitmepoolse koordineerimise ja järelevalve raamistikuks. Euroopa poolaasta raames liigutakse keskkonnasäästlikkuse, tootlikkuse, õigluse ja makromajandusliku stabiilsuse suunas ning sellesse on lõimitud ka Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle seirevahendiks oleva sotsiaalvaldkonna tulemustabeli põhimõtted; Euroopa poolaasta raames nähakse ette tihe koostöö sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude sidusrühmadega. Sellega toetatakse kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Liidu ja liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika peaks käima käsikäes Euroopa üleminekuga kliimaneutraalsele, keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele ning sellega tuleks parandada konkurentsivõimet, tagada nõuetekohased töötingimused, edendada innovatsiooni, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi ning ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist, ühtlasi kõrvaldada ebavõrdsus ja piirkondlikud erinevused.

(7)

Kliimamuutused ja teised keskkonnaga seotud probleemid, energiasõltumatuse kiirendamise vajadus, sotsiaalselt õiglane rohepööre ja Euroopa avatud strateegilise autonoomia tagamise vajadus, globaliseerumine, digiüleminek, tehisintellekt, kaugtöö osakaalu suurenemine, platvormimajandus ja demograafilised muutused on põhjused, miks Euroopa majandus ja ühiskond on põhjalikult ümber kujunemas. Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd, et nende struktuursete suundumustega tulemuslikult ja ennetavalt tegeleda ning vajaduse korral olemasolevaid süsteeme kohandada, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude tihedat vastastikust sõltuvust; samuti tuleb kohandada nende süsteemidega seotud poliitikat. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil sotsiaalpartnerite rolli tunnustades võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja liidu sätetega majandusjuhtimise kohta, võttes arvesse ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. Sellised poliitikameetmed peaksid hõlmama kestlike investeeringute hoogustamist, uuendatud kohustust viia ellu asjakohaselt järjestatud reforme, mis suurendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, tootlikkust, nõuetekohaseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist, vastupanuvõimet ja vastutustundliku eelarvepoliitika rakendamist, ning neid poliitikameetmeid tuleks toetada olemasolevatest liidu rahastamisprogrammidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (22) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika fondide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (23) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (24) hallatava Euroopa Regionaalarengu Fond, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (25) loodud õiglase ülemineku fondi vahenditest. Poliitikameetmed peaksid ühendama pakkumise ja nõudlusega seotud meetmed, võttes samal ajal arvesse nende majanduslikku, keskkonna- ja tööhõivealast ning sotsiaalset mõju.

(8)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid välja Euroopa sotsiaalõiguste samba (26). Sambasse on hästi toimivate ja õiglaste tööturgude ja sotsiaalhoolekande süsteemide toetamiseks koondatud kakskümmend põhimõtet ja õigust, mis on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasatus. Need põhimõtted ja õigused on liidu strateegia suunanäitajad ning tagavad, et kliimaneutraalsusele, keskkonnasäästlikkusele ja digitaaltehnoloogiale üleminek ning demograafilised muutused toimuvad sotsiaalselt õiglastel alustel ja säilitavad territoriaalse ühtekuuluvuse. Euroopa sotsiaalõiguste sammas koos selle juurde kuuluva sotsiaalvaldkonna tulemustabeliga on võrdlusraamistik, mille alusel jälgida liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajaid, edendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi reforme ning sobitada tänapäeva majanduses kokku sotsiaal- ja turuküsimused, sealhulgas sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. Komisjon esitas 4. märtsil 2021 Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava („tegevuskava“), mis sisaldab 2030. aastaks seatud ulatuslikke, kuid realistlikke peamisi eesmärke ja täiendavaid alleesmärke tööhõive, oskuste, hariduse ja vaesuse vähendamise valdkonnas ning läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit.

(9)

8. mail 2021 toimunud Porto sotsiaaltippkohtumisel tunnustasid riigipead ja valitsusjuhid Euroopa sotsiaalõiguste sammast majanduse taastumise põhielemendina, märkides, et selle rakendamine tugevdab liidu püüdlusi digitaalse, rohelise ja õiglase ülemineku suunas ning aitab saavutada ülespoole suunatud sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ning lahendada demograafilisi probleeme. Nad rõhutasid, et suure konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse keskmes on sotsiaalne mõõde, sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine. Nad leidsid, et tegevuskavas antakse kasulikke suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks, sealhulgas tööhõive, oskuste, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Nad pidasid tervitatavaks liidu uusi 2030. aasta peamisi eesmärke seoses tööhõive (hõivatud peaks olema vähemalt 78 % elanikkonnast vanuses 20–64) ning oskustega (vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest peaks igal aastal mõnel koolitusel osalema) ja vaesuse vähendamisega (vähemalt 15 miljoni inimese võrra, sealhulgas viis miljonit last) ning samuti läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, mis aitab osana poliitika koordineerimise raamistikust jälgida Euroopa poolaasta kontekstis Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel tehtud edusamme. Lisaks sellele kutsuti Porto sotsiaalkohustuses liikmesriike üles seadma kõrgeid riiklikke eesmärke, mis peaksid iga riigi lähtepositsiooni asjakohaselt arvesse võttes andma piisava panuse liidu 2030. aasta peamiste eesmärkide saavutamisse. Riigipead ja valitsusjuhid märkisid Portos, et sedamööda, kuidas Euroopa järk-järgult COVID-19 pandeemiast taastub, muutub prioriteediks liikuda töökohtade kaitsmiselt töökohtade loomise ja nende kvaliteedi parandamise suunas, ning nad rõhutasid, et Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamine on väga oluline, et tagada kaasava taastumise raames rohkemate ja paremate töökohtade loomine kõigi jaoks. Nad rõhutasid oma pühendumust ühtsusele ja solidaarsusele, mis tähendab ka kõigile võrdsete võimaluste tagamist ning seda, et kedagi ei jäeta kõrvale.

Nad kinnitasid oma kindlameelsust jätkata Euroopa sotsiaalõiguste samba süvendatud rakendamist liidu ja liikmesriikide tasandil, nagu on ette nähtud Euroopa Ülemkogu strateegilises tegevuskavas 2019–2024, võttes nõuetekohaselt arvesse vastavaid pädevusi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Lõpetuseks toonitasid nad, kui oluline on tähelepanelikult jälgida – sealhulgas kõrgeimal tasandil – edusamme, mida tehakse Euroopa sotsiaalõiguste samba ja liidu 2030. aasta peamiste eesmärkide rakendamise suunas.

(10)

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse mõistis Euroopa Ülemkogu oma 24. veebruari 2022. aasta järeldustes hukka Venemaa tegevuse, mille eesmärk on õõnestada Euroopa ja üleilmset julgeolekut ja stabiilsust, ning väljendas solidaarsust Ukraina rahvaga, rõhutades, et Venemaa rikub rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid. Praeguses olukorras on põgenike ja ümberasustatud isikute sissevoolu ulatust arvesse võttes vajalik ajutine kaitse, mis on antud nõukogu rakendusotsusega (EL) 2022/382, (27) millega aktiveeritakse direktiiv 2001/55/EÜ. See võimaldab Ukrainast põgenenud isikutel kogu liidus kasutada ühtlustatud õigusi, mis tagavad piisava kaitse. Euroopa tööturul osaledes saavad Ukrainast põgenenud isikud aidata tugevdada liidu majandust ning toetada oma koduriiki ja rahvast. Tulevikus võivad omandatud kogemused ja oskused aidata kaasa Ukraina ülesehitamisele. Saatjata laste ja teismeliste puhul annab ajutine kaitse õiguse seaduslikule eestkostele ning juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule. Liikmesriigid peaksid kaasama sotsiaalpartnerid selliste poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse, mille eesmärk on tegeleda probleemidega, mis tulenevad Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ning on seotud tööhõive ja oskustega, sealhulgas kvalifikatsioonide tunnustamisega. Sotsiaalpartneritel on tööhõive ja tootmise säilitamise kaudu oluline roll sõja mõju leevendamisel.

(11)

Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid ja sotsiaalpartnerite sõltumatust, eesmärgiga tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset ja kestlikku majanduskasvu ning ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist. Reformid peaksid võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, töötingimusi, haridust, koolitust ja oskusi, rahvatervist ja sotsiaalset kaasatust ning reaaltulu. Sellega seoses toetatakse liikmesriike taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest liidu fondidest selliste reformide ja investeeringute tegemisel, mis on liidu prioriteetidega kooskõlas, muutes Euroopa majanduse ja ühiskonna COVID-19 pandeemia järgses olukorras kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördeks paremini ettevalmistatuks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on juba COVID-19 pandeemiast alguse saanud sotsiaal-majanduslikke probleeme veelgi süvendanud. Liikmesriigid ja liit peaksid jätkuvalt tagama sotsiaalse, tööhõivealase ja majandusliku mõju leevendamise ning üleminekute sotsiaalse õigluse, võttes arvesse ka asjaolu, et suurem avatud strateegiline autonoomia ja kiirem rohepööre aitavad vähendada sõltuvust energia ja muude strateegiliste toodete ja tehnoloogiate impordist, eelkõige Venemaalt. Väga oluline on tugevdada vastupanuvõimet ning püüelda kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna poole, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda.

Tööturustaatuste vahelise liikumise toetamiseks on vaja sidusaid aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mis sisaldavad ajutisi värbamis- ja üleminekustiimuleid, oskustealaseid meetmeid ja paremaid tööturuteenuseid, võttes arvesse ka rohe- ja digipööret, nagu on rõhutatud komisjoni soovituses (EL) 2021/402 ja nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta. Edendada tuleks inimväärseid töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust, ning töötajate füüsilist ja vaimset tervist.

(12)

Tuleks võidelda igas vormis diskrimineerimise vastu, tagada sooline võrdõiguslikkus ja toetada noorte tööhõivet. Kõigile tuleks tagada võrdne juurdepääs ja võimalused ning vähendada tuleks eelkõige laste, puuetega inimeste ja romade vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagades eelkõige tööturgude tõhusa toimimise ning piisavad ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid nagu on sätestatud nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovituses, samuti kõrvaldades kaasava ja tulevikku suunatud hariduse omandamist, koolituse saamist, elukestvat õpet ja tööturul osalemist takistavad tõkked, sealhulgas investeerimise kaudu alusharidusse ja lapsehoidu (kooskõlas Euroopa lastegarantiiga) ning digioskustesse ja rohelistesse kutseoskustesse. Eriti oluline on õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohastele pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetavatele ja terviseedenduse meetmetele, võttes arvesse ka 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat ja asjaolu, et ühiskond vananeb. Paremini tuleks ära kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel. Kuna töökohtadel kogu liidus juurduvad uued majandus- ja ärimudelid, muutuvad ka töösuhted. Liikmesriigid peaksid tagama, et uutest töövormidest tulenevate töösuhete puhul säiliks ja tugevneks Euroopa sotsiaalmudel.

(13)

Koondsuunised peaksid olema aluseks riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele esitada. Liikmesriigid peavad täiel määral ära kasutama REACT-EU vahendeid, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2221, (28) millega tugevdatakse 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika fonde ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) kuni 2023. aastani. Praeguse Ukraina kriisi tõttu on määrust (EL) 2020/2221 veelgi laiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/562 (29) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (30) täiendava muudatusega, mis puudutab REACT-EU eelmaksete suurendamist ja uut ühikuhinda, et aidata kiirendada Ukrainast lahkuvate ja liitu sisenevate inimeste integreerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/613 (31).

Lisaks peaksid liikmesriigid programmitöö perioodil 2021–2027 kasutama kogu ulatuses Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude liidu fondide vahendeid, sealhulgas õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (32) loodud InvestEU programmi vahendeid, et soodustada kvaliteetset tööhõivet ja sotsiaalseid investeeringuid, võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega, et tagada juurdepääsetavus ning edendada tööjõu täiendus- ja ümberõppe võimalusi, elukestvat õpet ning kvaliteetset haridust ja koolitust kõigile, sealhulgas digikirjaoskust ja muid digioskusi, et võimestada inimesi digi- ja rohe-majanduse tarvis vajalike teadmiste ja kvalifikatsioonidega. Liikmesriigid peavad täielikult ära kasutama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/691 (33) loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendeid, et toetada töötajaid, keda on koondatud suurte restruktureerimiste (nt COVID-19 pandeemia) ning sotsiaal-majanduslike muutuste tõttu, mis on tingitud üleilmastumisest ja tehnoloogilistest ning keskkonnaalastest muutustest. Olgugi et koondsuunised on adresseeritud liikmesriikidele ja liidule, tuleks neid rakendada koostöös kõigi liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutustega, tehes tihedalt koostööd parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega.

(14)

Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee peavad kooskõlas oma vastavate aluslepingust lähtuvate volitustega jälgima, kuidas võetakse tööhõivepoliitika suuniseid asjaomase poliitika rakendamisel arvesse. Nimetatud komiteed ning teised majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimises osalevad nõukogu ettevalmistavad organid peavad tegema tihedat koostööd. Tuleks jätkata Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelist poliitikadialoogi, eelkõige liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste osas.

(15)	Sotsiaalkaitsekomiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised („suunised“), mis on esitatud lisas. Nimetatud suunised on osa koondsuunistest.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad suuniseid arvesse oma tööhõivepoliitikas ja reformikavades, millest antakse aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 3.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. november 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. NEKULA

(1) 18. oktoobri 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 21. septembri 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) 21. oktoobri 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).

(5) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

(6) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

(7) Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitus, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (ELT C 67, 20.2.2016, lk 1).

(8) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1).

(9) Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

(10) Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(11) Nõukogu 22. mai 2019. aasta soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (ELT C 189, 5.6.2019, lk 4).

(12) Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1).

(13) Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1).

(14) Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1).

(15) Nõukogu 29. novembri 2021. aasta soovitus, milles käsitletakse põimõpet kvaliteetse ja kaasava põhi- ja keskhariduse tagamiseks (ELT C 504, 14.12.2021, lk 21).

(16) Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele (ELT C 243, 27.6.2022, lk 10), nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, mis käsitleb isiklikke õppekontosid (ELT C 243, 27.6.2022, lk 26) ja nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 35).

(17) Komisjoni 4. märtsi 2021. aasta soovitus (EL) 2021/402 toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi, (ELT L 80, 8.3.2021, lk 1).

(18) Nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitus (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (ELT L 223, 22.6.2021, lk 14).

(19) Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (ELT L 462, 28.12.2021, lk 1).

(21) ELT L 275, 25.10.2022.

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231 30.6.2021, lk 60).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

(26) Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).

(27) Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (ELT L 71, 4.3.2022, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID 19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/562, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) (ELT L 109, 8.4.2022, lk 1).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/613, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses REACT-EU vahenditest tehtavate eelmaksete suurendamise ja ühikuhinna kehtestamisega (ELT L 115, 13.4.2022, lk 38).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48).

LISA

Suunis 5. Tööjõunõudluse suurendamine

Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama kestlikku sotsiaalset turumajandust, hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse ning kasutama tööhõive alase liidu 2030. aasta peamise eesmärgi kohaselt ära ka digi- ja rohepöördega seotud potentsiaali. Selleks peaksid nad vähendama takistusi, millega ettevõtjad inimeste töölevõtmisel kokku puutuvad, edendama vastutustundlikku ettevõtlust ja tegelikku iseendale tööandjaks olemist ning toetama just mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas rahastamisvõimalusi. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama sotsiaalse turumajanduse arengut ning kasutama ära kõiki selle võimalusi, hoogustama sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalsete ettevõtete asutamist ning soodustama neid ärimudeleid, millega luuakse, eelkõige kohalikul tasandil, kvaliteetseid töövõimalusi ja ühiskondlikke hüvesid, seda eelkõige ringmajanduse valdkonnas ja piirkondades, mida rohepööre nende valdkondade eripära tõttu kõige rohkem mõjutab.

COVID-19 pandeemia järgselt peaksid hästi läbimõeldud lühendatud tööaja kavad ja muud sarnased töökorraldused restruktureerimist hõlbustama ja toetama ning aitama võimaluse korral töökoha säilitamisele lisaks majandust moderniseerida, sealhulgas tuleks soodustada selleks vajalike oskuste omandamist. Et luua töökohti, pakkuda võimalusi töökoha leidmiseks või vahetuseks kogu tööelu jooksul ning korvata tööjõupuudust ja oskuste puudumist, tuleks kaaluda hästi läbimõeldud värbamis- ja üleminekustiimulite kasutuselevõttu ning täiendus- ja ümberõppemeetmete võtmist, arvestades ka digi- ja rohepöörde vajadusi, demograafilisi muutusi ning mõju, mida avaldab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Maksukoormus tuleks nihutada tööjõu maksustamiselt muudele maksustamisallikatele, mis toetaksid paremini tööhõivet ja kaasavat majanduskasvu ning oleksid kooskõlas kliima- ja keskkonnaeesmärkidega; arvesse tuleks võtta maksusüsteemi ümberjaotavat mõju ning mõju naiste tööturul osalemise määrale, tagades samas maksutulu säilimise asjakohase sotsiaalkaitse pakkumiseks ja majanduskasvu soodustavate kulutuste tegemiseks.

Liikmesriigid, sealhulgas need, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, peaksid palkade kujundamisel soodustama kollektiivläbirääkimiste pidamist ning tagama, et sotsiaalpartnerid on läbirääkimistesse läbipaistval ja prognoositaval viisil kaasatud. See võimaldab viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga ning tagada, et palgad on õiglased ja võimaldavad inimväärset elatustaset, kusjuures ülespoole suunatud lähenemise tugevdamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata madalama ja keskmise sissetulekuga rühmadele. Palgakujundusmehhanismide puhul tuleks arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest lähtuvalt ning sotsiaalpartnerite sõltumatust arvestades tagama, et kõik töötajad saaksid piisavat palka, mille suurus on otseselt või kaudselt tuletatud kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse palkade mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele.

Suunis 6. Tööjõupakkumise edendamine ning parem juurdepääs tööhõivele, elukestvale oskuste omandamisele ja pädevustele

Arvestades digi- ja rohepööret, demograafilisi muutusi ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, peaksid liikmesriigid panema rõhku kestlikkuse, tootlikkuse, tööalase konkurentsivõime ja inimkapitali edendamisele, soodustama oskuste ja pädevuste omandamist kogu elu jooksul ning reageerima tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, pidades silmas liidu 2030. aasta peamist eesmärki oskuste alal. Samuti tuleks liikmesriikidel ajakohastada oma haridus- ja koolitussüsteeme ning investeerida kvaliteetse ja kaasava hariduse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe pakkumisse ning digiõppele ja keeleõppele juurdepääsu tagamisse (sealhulgas Ukrainast ja mujalt pärit põgenike ja pagulaste puhul) ja ettevõtlusoskuste omandamisse. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja muude sidusrühmadega, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused, parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, seda muu hulgas ka selleks, et võimaldada rohe- ja digipööret, kõrvaldada olemasolevate oskuste mittevastavus ning vältida uute oskuste vajakajäämist, eelkõige REPowerEUga seotud tegevuste puhul, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt või hoonete renoveerimine.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata õpetaja elukutsega seonduvatele väljakutsetele, sealhulgas õpetajate ja koolitajate digipädevusse investeerimisele. Kõik haridus- ja koolitussüsteemides õppijad peaksid omandama võtmepädevused, sealhulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed oskused, mis paneksid kogu eluks aluse kohanemis- ja toimetulekuvõimele, ning ühtlasi tuleks tagada, et õpetajatel oleks ettevalmistus nende pädevuste edasiandmiseks õppijatele. Liikmesriigid peaksid toetama tööealisi täiskasvanuid koolitusele juurdepääsul ning suurendama inimeste stiimuleid ja motivatsiooni koolitustel osalemiseks, sealhulgas vajaduse korral individuaalsete koolitusõiguste, näiteks isiklike õppekontode kaudu, ning tagades nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, samuti koolituse kvaliteedi hindamise usaldusväärse süsteemi kaudu. Et toetada elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, peaksid liikmesriigid kaaluma mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamise võimalust. Nad peaksid võimaldama igaühel tööturu vajadusi ette näha ja nendega paremini kohaneda, eelkõige tuleks luua võimalusi pidevaks täiendus- ja ümberõppeks ning pakkuda integreeritud juhendamist ja nõustamist, et toetada kõigile suunatud ausat ja õiglast üleminekut, muuta sotsiaalsed tulemused käegakatsutavaks, kõrvaldada tööturu puudujäägid ja oskuste mittevastavused tööturu vajadustele, parandada majanduse üldist vapustustele vastupanu võimet ning hõlbustada võimalike kriisidega kohanemist.

Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu haridus- ja koolitussüsteemides esinevale ebavõrdsusele. Kooskõlas Euroopa lastegarantiiga tuleks eelkõige võimaldada seda, et laste jaoks on loodud taskukohane ja kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid. Liikmesriigid peaksid tõstma üldist haridustaset, vähendama haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, toetama ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest ja äärepoolsetest piirkondadest pärit laste juurdepääsu haridusele, suurendama kutsehariduse ja -õppe populaarsust ning toetama juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle lõpetanute arvu, lihtsustama kvaliteetse praktika ja õpipoisiõppe pakkumise kaudu noorte koolitussüsteemist tööturule liikumist, suurendama täiskasvanute osalemist jätkuõppes, eelkõige ebasoodsa taustaga õppijate ja kõige madalama kvalifikatsiooniga inimeste hulgas. Võttes arvesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja vananeva ühiskonna uusi vajadusi, peaksid liikmesriigid tugevdama oma kutsehariduse ja -õppe süsteemides tööpõhist õpet, sealhulgas kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu, ning suurendama loodusteaduste, tehnoloogia ning inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna lõpetajate, eelkõige naissoost lõpetajate arvu nii kutsehariduses ja -õppes kui ka kolmanda taseme hariduses. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama kolmanda taseme hariduse ja asjakohasel juhul teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, parandama oskuste jälgimist ja prognoosimist, muutma oskused, sealhulgas välismaal omandatud oskused, nähtavamaks ning kvalifikatsioonid, sealhulgas välismaal omandatud kvalifikatsioonid, võrreldavamaks, samuti suurendama väljaspool formaalset haridust ja koolitust omandatud oskuste ning pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi, sealhulgas põgenike ja pagulaste ning ajutise kaitse all olevate isikute puhul. Nad peaksid ajakohastama ja suurendama paindlike jätku-kutseõppevõimaluste pakkumist ja kasutamist. Liikmesriigid peaksid toetama ka väheste oskustega täiskasvanute pikaajalise tööalase konkurentsivõime püsimist ja arendamist ning parandama selleks juurdepääsu kvaliteetsetele õpivõimalustele ja nende võimaluste kasutamist, rakendades oskuste täiendamise meetmeid käsitlevas nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovituses esitatut, sealhulgas oskuste hindamist, tööturu võimalustega kooskõlas oleva hariduse ja koolituse pakkumist ning omandatud oskuste valideerimist ja tunnustamist.

Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele tõhusat, õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, ümberkvalifitseerumise ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ning rohe- ja digipöördest või tööturušokkidest eriti mõjutatud inimestele. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust, tuleks võimalikult kiiresti ning hiljemalt 18 kuud pärast isikute töötuksjäämist rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad nende individuaalse olukorra põhjalikku hindamist. Jätkuvalt tuleks tegeleda noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) probleemiga, ennetades haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas täielikult rakendades tugevdatud noortegarantiid, mis peaks pandeemiajärgse taastumise etapis samuti toetama kvaliteetsete tööhõivevõimaluste loomist noortele. Lisaks peaksid liikmesriigid tugevdama jõupingutusi nimelt selleks, et rõhutada, kuidas rohe- ja digipööre pakuvad uusi tulevikuväljavaateid ja võimalusi, et noored saaksid üle pandeemia negatiivsest mõjust.

Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturul osalemist takistavaid asjaolusid ja töötamist pärssivaid tegureid ning pakkuma stiimuleid tööturul osalemiseks, seda eelkõige väikese sissetulekuga inimestele, leibkonna teisele palgasaajale (sageli naised) ja neile, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud, sealhulgas rändetaustaga inimestele ja tõrjutud romadele. Kuna teatud elukutsete ja sektorite puhul on tööjõupuudus suur, peaksid liikmesriigid aitama tööjõu pakkumist suurendada, soodustades piisavate palkade maksmist ja inimväärsete töötingimuste pakkumist ning võttes tõhusaid aktiivse tööturupoliitika meetmeid ja austades sotsiaalpartnerite rolli. Liikmesriigid peaksid toetama ka töökeskkonna kohandamist puudega inimestele, tehes seda muu hulgas suunatud rahalise toetuse ja teenuste abil, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda.

Vähendada tuleks nii soolist tööhõive- ja palgalõhet kui ka soolisi stereotüüpe. Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul, sealhulgas tuleks tagada meeste ja naiste võrdsed võimalused kogu karjääri jooksul ning kaotada takistused, mis ei lase naistel kõigil otsustustasanditel juhtimises osaleda, samuti võidelda vägivalla ja ahistamise vastu tööl, mis mõjutab peamiselt naisi. Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus. Samuti tuleks edendada nii naiste kui ka meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige võimaldada juurdepääsu taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alusharidus- ja lapsehoiuteenustele. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks võimalus saada sobivat perekondlikel põhjustel võetavat puhkust ja kasutada töö-, pere- ja eraelu tasakaalustamiseks paindlikku töökorraldust, ning edendama nende õiguste tasakaalustatud kasutamist vanemate vahel.

Suunis 7. Tööturgude toimimise parandamine ja sotsiaaldialoogi tulemuslikumaks muutmine

Et dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest oleks kasu, peaksid liikmesriigid tegema koostööd sotsiaalpartneritega ja edendama õiglaseid, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi, mille puhul on õigused ja kohustused tasakaalus. Nad peaksid vähendama ja ennetama tööturu segmenteerumist, võitlema deklareerimata töö ja fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate vastu ning soodustama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad, tööõigus ja vastavad asutused peaksid tagama tööandjatele sobiva värbamiskeskkonna ja vajaliku paindlikkuse, et neil oleks võimalik kiiresti kohaneda majanduskeskkonna muutustega, ning kaitsma samal ajal töötajate õigusi, tagades kõigile töötajatele sotsiaalkaitse, asjakohasel tasemel kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna. Paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö kasutamise edendamine võib aidata pandeemiajärgses keskkonnas tööhõivet suurendada ja tööturge kaasavamaks muuta. Samas on väga oluline, et töötajatele oleksid tagatud nende õigused, mis puudutavad tööaega, töötingimusi, vaimset tervist töökohal ning töö- ja eraelu tasakaalu. Hoiduda tuleks töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas platvormitöötajate ja eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul, samuti tuleks võidelda ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsevahenditele, sealhulgas, kui see on asjakohane, piisavale hüvitisele.

Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning üleminekuid, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Liikmesriigid peaksid tegelema inimeste aktiivsuse suurendamisega ja võimaldama neil inimestel, kes on võimelised tööturul osalema ja kuuluvad eelkõige haavatavatesse rühmadesse (madalama kvalifikatsiooniga inimesed, puuetega inimesed, rändetaustaga inimesed, sealhulgas ajutise kaitse all olevad isikud, ja tõrjutud romad), seda ka teha. Liikmesriigid peaksid laiendama aktiivse tööturupoliitika kohaldamist ja muutma selle tulemuslikumaks, parandades tööturumeetmete otstarbekohasust, sihtrühmadele suunatust ja hõlmavust ning sidudes need meetmed paremini tööd otsivatele töötutele suunatud sotsiaalteenuste, koolituse ja sissetulekutoetusega, võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi. Liikmesriigid peaksid suurendama avalike tööturuasutuste suutlikkust, et nende teenustega saaks aidata tööotsijaid õigeaegselt ja vastavalt vajadustele, toetades praeguseid ja tulevasi tööturu vajadusi ja rakendades tulemuspõhist juhtimist.

Liikmesriigid peaksid tagama töötutele mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised, mis on kooskõlas töötute poolt tehtud sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega. Töötushüvitised ei tohiks pärssida kiiret tööle naasmist ja nendega peaksid kaasnema aktiivsed tööturupoliitika meetmed.

Piisavalt tuleks toetada õppijate ja töötajate liikuvust, et suurendada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaal, tagades samal ajal õiglased tingimused kõigile, kes osalevad piiriüleses tegevuses, ning tugevdades riikide haldusasutuste vahel halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes, saades abi Euroopa Tööjõuametilt. Kriitilise tähtsusega kutsealade töötajate ning piiriüleste, hooajaliste ja lähetatud töötajate liikuvust tuleks eriti toetada juhul, kui piir rahvatervisega seotud kaalutlustel ajutiselt suletakse.

Liikmesriigid peaksid samuti püüdma luua asjakohaseid tingimusi uute töövormide kasutuselevõtuks, see aitaks avada töökohtade loomise potentsiaali ning tagaks samal ajal vastavuse kehtivate sotsiaalõigustega. Seega peaksid liikmesriigid inimesi nõustama ja selgitama neile nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide osas, näiteks digitaalsete platvormide kaudu tehtava töö korral. Selles võib olla oluline roll sotsiaalpartneritel ning liikmesriigid peaksid neid toetama, et nad jõuaksid ka ebatüüpilises töösuhtes olevate või platvormitööd tegevate isikuteni ja esindaksid neid. Lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma jõustamise toetamist, näiteks koostama tööinspektsioonidele juhendeid või korraldama spetsiaalseid koolitusi, kus käsitletaks uusi töökorralduse vorme, näiteks algoritmilist juhtimist, andmeseiret ning alalist või osalist kaugtööd.

Tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele ning selleks, et muuta sotsiaaldialoog tulemuslikumaks ja parandada sotsiaal-majanduslikke tulemusi ka kriiside ajal, sealhulgas Venemaa agressioonisõja ajal Ukraina vastu ning suureneva elukalliduse kontekstis, peaksid liikmesriigid tagama sotsiaalpartnerite õigeaegse ja sisulise kaasamise tööhõive-, sotsiaal- ja asjakohasel juhul majandusreformide ning -poliitika kavandamisse ja rakendamisse, toetades muu hulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist. Liikmesriigid peaksid soodustama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Sotsiaalpartnereid tuleks toetada, et nad saaksid nende jaoks olulistes küsimustes kollektiivlepingute teemalisi läbirääkimisi pidada ja lepinguid sõlmida, austades täielikult nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes.

Suunis 8. Kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine

Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes tõhusaid meetmeid, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse tööturul võrdseid võimalusi kõikide, eelkõige alaesindatud rühmade jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele, sealhulgas eluasemele juurdepääsu vallas, vaatamata soole, rassile või etnilisele päritolule, usule või veendumustele, puudele, vanusele või seksuaalsele sättumusele.

Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse kõikide jaoks kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ülesliikuvust, stimuleerides tööturul osalemist, toetades sotsiaalseid investeeringuid, võideldes vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja tegeledes ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja toetussüsteemide ülesehituse kaudu ning hinnates poliitikate ümberjaotavat mõju. Kui täiendada üldisi lähenemisviise sihipäraste lähenemisviisidega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad. Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise käigus tuleks parandada ka nende vastupidavust mitmetahulistele väljakutsetele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähimkaitstud leibkondadele, keda mõjutavad rohe- ja digipööre ning kasvavad energiakulud.

Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemidega tuleks tagada kõigile piisavate vahenditeta isikutele piisav miinimumsissetulekutoetus ning edendada sotsiaalset kaasamist, toetades ja innustades inimesi aktiivselt osalema tööturul ja ühiskonnas ning teha seda muu hulgas eesmärgipäraste sotsiaalteenuste pakkumise kaudu.

Et tagada võrdsed võimalused, on oluline juurdepääs sellistele taskukohastele, kättesaadavatele ja kvaliteetsetele teenustele nagu alusharidus ja lapsehoid, koolipäevajärgne lapsehoid, haridus-, koolitus-, eluaseme- ja tervishoiuteenused ning pikaajaline hooldus. Suurt tähelepanu tuleks pöörata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, sealhulgas palgavaesuse kõrvaldamisele vaesuse vähendamist käsitleva liidu 2030. aasta peamise eesmärgi raames. Euroopa lastegarantii täieliku rakendamise raames tuleks võtta terviklikke ja integreeritud meetmeid, eriti laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamiseks.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs kvaliteetsetele esmavajalikele teenustele. Hädasolijatele või haavatavas olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama juurdepääsu piisavale sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele. Liikmesriigid peaksid tagama õiglase ülemineku puhtale energiale ja võtma sihipäraseid ajutisi sissetulekutoetuste meetmeid või kohandama olemasolevaid sissetulekutoetuste meetmeid, et tegeleda energiaostuvõimetuse probleemiga, mis on osaliselt ka Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu tingitud energia hinnatõusu tagajärjel üha levinum vaesuse vorm. Tuleks rakendada ka kaasavat eluasemete renoveerimise poliitikat. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Eraldi tuleks võidelda kodutusega. Liikmesriigid peaksid tagama õigeaegse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele ennetavatele ja aktiivravi- ning pikaajalise hoolduse teenustele, tagades samal ajal nende teenuste kestlikkuse pikas perspektiivis.

Kooskõlas nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ (1) aktiveerimisega peaksid liikmesriigid pakkuma Ukrainast ümberasustatud isikutele piisavat kaitset. Saatjata alaealiste suhtes peaksid liikmesriigid rakendama vajalikke meetmeid. Kooskõlas Euroopa lastegarantiiga tuleks lastele pakkuda alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid ning muid esmatähtsaid teenuseid.

Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada ja koguda pensioniõigusi, sealhulgas täiendavate pensioniskeemide kaudu, et tagada vanaduspõlves piisav sissetulek. Pensionireforme tuleks toetada poliitikaga, mille eesmärk on vähendada soolist pensionilõhet, ja meetmetega, millega pikendatakse tööelu, näiteks tõstes tegelikku pensioniiga, lihtsustades nii vanemaealiste osalemist tööturul. Pensionireformid peaksid olema kooskõlas aktiivsena vananemise strateegiatega. Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama etapiviisiliste reformide tegemist.

(1) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 304

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 24. november 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/2292, 6. september 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses toiduloomade ja teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete saadetiste liitu toomise nõuetega ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2293, 18. november 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/405 seoses loeteluga kolmandatest riikidest, kellel on olemas farmakoloogiliste toimeainete kasutamise, farmakoloogiliste toimeainete ja pestitsiidide jääkide piirnormide ning saasteainete piirnormide heakskiidetud kontrollikava ( 1 )	31
	*	Komisjoni määrus (EL) 2022/2294, 23. november 2022, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 tervishoiuasutuste, tervishoiu inimressursside ja tervishoiuteenuste kasutamise statistika osas ( 1 )	42
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2295, 23. november 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006 seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või tegevuspiiranguid ( 1 )	53
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2296, 21. november 2022, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta	67
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2297, 19. oktoober 2022, millega luuakse kontsentreeritud päikeseenergia Euroopa teadusuuringute taristu (EU-SOLARIS ERIC) (teatavaks tehtud numbri C(2022) 7351 all) ( 1 )	78
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2298, 23. november 2022, millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides propikonasooli kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 ( 1 )	85

	Parandused
*	Nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsuse (EL) 2022/1994 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ulatusliku ja laiendatud partnerluslepinguga ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel loodud geograafiliste tähiste allkomitees seoses selle kodukorra vastuvõtmisega) parandus ( ELT L 273, 21.10.2022 )	87
*	Komisjoni 31. augusti 2022. aasta määruse (EL) 2022/1439 (millega muudetakse määrust (EL) nr 283/2013 toimeainete kohta esitatava teabe ja mikroorganisme käsitlevate konkreetsete andmenõuete osas) parandus ( ELT L 227, 1.9.2022 )	94
*	Komisjoni 31. augusti 2022. aasta määruse (EL) 2022/1440 (millega muudetakse määrust (EL) nr 284/2013 taimekaitsevahendite kohta esitatava teabe ja mikroorganisme sisaldavaid taimekaitsevahendeid käsitlevate konkreetsete andmenõuete osas) parandus ( ELT L 227, 1.9.2022 )	97
*	Komisjoni 31. augusti 2022. aasta määruse (EL) 2022/1441 (millega muudetakse määrust (EL) nr 546/2011 mikroorganisme sisaldavate taimekaitsevahendite hindamise ja nende jaoks loa andmise konkreetsete ühtsete põhimõtete osas) parandus ( ELT L 227, 1.9.2022 )	100
*	Komisjoni 10. juuni 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/1860 (millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamiseks seoses aruandluse standardite, vormingute, sageduse, meetodite jSa korraga) parandus ( ELT L 262, 7.10.2022 )	102
*	Komisjoni 20. juuni 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/2236 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 I, II, IV ja V lisa seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite, väikeseeriana toodetavate sõidukite, väikeseeriana toodetavate täielikult automatiseeritud sõidukite ja eriotstarbeliste sõidukite tehniliste nõuete osas ning seoses tarkvara uuendamisega) parandus ( ELT L 296, 16.11.2022 )	103
*	Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1299 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks kauplemiskohtade positsioonide haldamise kontrolli sisu) parandus ( ELT L 197, 26.7.2022 )	104
*	Komisjoni 14. juuni 2022 delegeeritud määruse (EL) 2022/2059 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 325bf ja 325bg kohaste järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuete tehnilised üksikasjad) parandus ( ELT L 276, 26.10.2022 )	105