(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 101/2011.

(2)

Määruse läbivaatamine nõukogus näitas, et seitset isikut puudutavad kanded ja teave, mis käsitleb nende kaitseõigust ja õigust tõhusale õiguskaitsele, tuleks välja jätta.

(3)

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 139/2014 (2) on sätestatud lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused, sealhulgas sätted, mis käsitlevad raja pinnakatte seisukorrast teatamist ja lumest, jääst, lobjakast või seisvast veest põhjustatud ohtlike tingimuste olemasolu või nende kõrvaldamist käsitleva teate (SNOWTAM-teade) avaldamist osana üldisest aruandlusvormist.

(2)

SNOWTAM-teade tuleks algatada teatavatel tingimustel vastavalt 7. detsembril 1944 Chicagos allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 15. lisa sätetele ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt vastu võetud aeronavigatsiooniteenuste protseduure ja aeronavigatsiooniteabe haldamist (PANS-AIM, dokument 10066) käsitlevatele sätetele.

(3)

Määruse (EL) nr 139/2014 I lisas esitatud SNOWTAM-teate määratlust tuleks muuta, et see oleks kooskõlas Chicago konventsiooni 15. lisas esitatud määratlusega ja muude asjaomast valdkonda käsitlevate liidu õigusaktidega, näiteks komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/373 (3).

(4)

Määrust (EL) nr 139/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidele b ja c ning artikli 76 lõikele 1 koostas ja esitas Euroopa Liidu Lennundusohutusamet komisjonile arvamuse nr 03/2022 (4) rakenduseeskirjade kavandi kohta,

„(41b)

„SNOWTAM“ – standardvormingus NOTAM-teate eriseeria, milles esitatavas pinnakatte seisukorra aruandes teavitatakse liikumisalal esinevast lumest, jääst, lobjakast, härmatisest, seisvast veest või lume, lobjaka, jää või härmatisega seotud veest põhjustatud ohtlike tingimuste olemasolust või lakkamisest;“.

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Oktoberfestbier“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Oktoberfestbier“ registreerida,

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks perioodiks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid vajadust edendada selliste meetodite loomist ja ühtlustamist, mida aretusühingud ja määruse (EL) 2016/1012 artikli 27 lõike 1 punkti b kohaselt aretusühingute poolt määratud kolmandad isikud kasutavad ohustatud tõugude säilitamiseks või kõnealuste tõugude sees geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks.

(2)

Komisjon korraldas kooskõlas määruse (EL) 2016/1012 artikli 29 lõikega 3 avaliku konkursi, et valida välja ja määrata Euroopa Liidu referentkeskus, kes vastutab teadusliku ja tehnilise panuse andmise eest ohustatud tõugude säilitamise meetodite loomise ja ühtlustamise ning kõnealuste tõugude sees geneetilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas (edaspidi „Euroopa Liidu ohustatud loomatõugude referentkeskus“).

(3)

Selle konkursi jaoks määratud hindamis- ja valikukomisjon jõudis järeldusele, et konsortsium, mida juhib Wageningen Livestock Research (Stichting Wageningen Research, Madalmaad) ning kuhu kuuluvad Institut de l’Elevage (Prantsusmaa) ja Saksamaa föderaalne põllumajandus- ja toiduamet, vastab määruse (EL) 2016/1012 IV lisa punktis 1 sätestatud nõuetele ja on suuteline täitma kõnealuse lisa punktis 3 sätestatud ülesandeid.

(4)

Seega tuleks määrata Euroopa Liidu ohustatud loomatõugude referentkeskuseks konsortsium, mida juhib Wageningen Livestock Research (Stichting Wageningen Research, Madalmaad) ning kuhu kuuluvad Institut de l’Elevage (Prantsusmaa) ja Saksamaa föderaalne põllumajandus- ja toiduamet. Määruse (EL) 2016/1012 kohaldamisala piirdub aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslastega ning seetõttu peaks kõnealuse Euroopa Liidu referentkeskuse tegevus olema seotud üksnes nende loomaliikide ohustatud tõugudega.

(5)

Euroopa Liidu ohustatud loomatõugude referentkeskuse määramine ei tohiks olla ajaliselt piiratud, kuid see tuleks korrapäraselt läbi vaadata, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1012 artikli 29 lõikes 3.

(6)

Euroopa Liidu ohustatud loomatõugude referentkeskus peaks alustama tegevust 1. jaanuarist 2023, sest referentkeskuse tegevus aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikaalgatuste elluviimisele, ning seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates eelnimetatud kuupäevast.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise zootehnikakomitee arvamusega,

(1)

Meretranspordi valdkonnas võetava liidu meetme eesmärk peaks olema suurendada meresõiduohutust ning kaitsta merekeskkonda ja inimeste tervist.

(2)

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meresõiduohutuse komitee võtab oma 2.–11. novembril 2022 toimuval 106. istungjärgul (edaspidi „MSC 106“) eeldatavalt vastu rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) peatüki II-2 ning puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi käsitleva 2011. aasta rahvusvahelise koodeksi (edaspidi „2011. aasta ESP koodeks“) muudatused.

(3)

IMO merekeskkonna kaitse komitee võtab oma 12.–16. detsembril 2022 toimuval 79. istungjärgul (edaspidi „MEPC 79“) eeldatavalt vastu rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) reegli 14 ning MARPOLi VI lisa VII ja IX liite muudatused.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MSC 106-l võetav seisukoht, kuna SOLASi peatüki II-2 ja 2011. aasta ESP koodeksi muudatused võivad otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012 (2).

(5)

SOLASi peatüki II-2 muudatustega võetakse arvesse kütteõli tarnijaid, kes ei ole täitnud leekpunktinõudeid, meetmeid nende kütteõli tarnijate vastu, kes on tarninud leekpunkti miinimumnõuetele mittevastavat kütteõli, ning punkerdamisel tegeliku kütusepartii leekpunkti andmete dokumenteerimist. Liit peaks kõnealuseid muudatusi toetama, kuna need suurendavad laevade ohutust.

(6)

2011. aasta ESP koodeksi muudatuste eesmärk on rakendada rangemaid nõudeid ballastitankide ja tühjade ruumide ülevaatuse kohta, et lahendada ohutusprobleemid, mis tuvastati lipuriigi mereohutusalase uurimise käigus seoses puistlastilaeva MV Stellar Daisy kadumisega 2017. aastal. Liit peaks kõnealuseid muudatusi toetama, kuna need suurendavad laevade ohutust.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MEPC 79-l võetav seisukoht, kuna MARPOLi reegli 14 ning MARPOLi VI lisa VII ja IX liite muudatused võivad otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/802 (4).

(8)

MARPOLi reegli 14 ja MARPOLi VI lisa VII liite muudatused puudutavad Vahemere määramist tervikuna vääveloksiidi heite kontrollimise piirkonnaks (Med SOX ECA). Liit peaks kõnealuseid muudatusi toetama, sest kõnealuse määramise tagajärjel väheneb oluliselt Vahemerel tervikuna ja Vahemere rannikuriikides õhusaaste tase ja see toob olulist kasu inimeste tervisele ja keskkonnale.

(9)

MARPOLi VI lisa IX liite muudatustega lisatakse IMO laevade kütusekulu andmete kogumise süsteemi rohkem teavet laeva CO2-mahukuse kohta. Liit peaks kõnealuseid muudatusi toetama, kuna laevade CO2-mahukust käsitlevad andmed annavad olulist teavet maailma laevastiku energiatõhususe ja CO2-mahukuse kohta. Seega tuleks need andmed edastada IMO andmekogumissüsteemi.

(10)

Liit ei ole IMO liige ega SOLASi, 2011. aasta ESP koodeksi ega MARPOLi osaline. Seetõttu peaks nõukogu volitama liikmesriike liidu seisukohti väljendama.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamisala peaks piirduma kavandatavate muudatuste sisuga, niivõrd kuivõrd need muudatused võivad mõjutada liidu ühisnorme ja kuuluvad liidu ainupädevusse. Käesolev otsus ei tohiks mõjutada liidu ja liikmesriikide pädevuste jagunemist,

(1)

Horvaatia 6. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1348 (2) Horvaatiale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 1 020 600 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ning mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Horvaatia riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Horvaatia pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artiklis 3.

(3)

Oluline osa Horvaatia tööjõust on COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Horvaatia avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artikli 3 punktides a ja b.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Horvaatia on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ränka mõju riigi rahandusele. Horvaatia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg olid 2020. aastal vastavalt 7,3 % ja 87,3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning need vähenesid 2021. aasta lõpuks vastavalt 2,9 % ja 79,8 %ni. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Horvaatia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks eeldatavasti vastavalt 1,8 % ja 73,1 % SKPst. Komisjoni 2022. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt suureneb Horvaatia SKP 2022. aastal 3,4 %.

(5)

25. juulil 2022 taotles Horvaatia liidult lisafinantsabi summas 550 000 000 eurot, et jätkata 2020., 2021. ja 2022. aastal võetud riiklike meetmete täiendamist, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele. Eelkõige pikendas ja muutis Horvaatia veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, mis on esitatud põhjendustes 6 ja 7.

(6)

Horvaatia kehtestas tööturuseaduse (3) alusel meetme, millega kaasrahastatakse töötajate palkasid ettevõtete puhul, mille tulud on võrreldes 2019. aastaga vähenenud. Tulude vähenemise kriteeriumid on tulude vähenemine 20 % ajavahemikus märtsist kuni maini 2020 või 50 % juunist kuni detsembrini 2020 ning alates jaanuarist 2021 on ainsaks nõudeks tulude vähenemine võrreldes sama kuuga aastal 2019, tingimusel et töösuhet ei lõpetata. 2020. aasta märtsi puhul määrati toetuse summaks 3 250 Horvaatia kuna täistööajaga töötaja kohta ning alates 2020. aasta aprillist on kuutoetuse summaks määratud 4 000 Horvaatia kuna täistööajaga töötaja kohta. Toetuse summa töötaja kohta jääb meetme kehtimise perioodil muutumatuks, kuid toetuskõlblikud sektorid muutuvad aja jooksul sõltuvalt majanduslikest tingimustest. Ajavahemikul 2020. aasta novembrist kuni 2021. aasta juunini said ettevõtted, kelle suhtes riiklike ametiasutuste otsuse alusel kohaldati liikumispiiranguid, toetust iga täistööajaga töötaja kohta sõltuvalt liikumispiirangu päevade arvust, kuid mitte rohkem kui 4 000 Horvaatia kuna ühe kuu kestnud liikumispiirangu eest. Meetmega pikendatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artikli 3 punktis a kirjeldatud meedet, nagu on ette nähtud Horvaatia tööhõiveameti haldusnõukogu 20. märtsi 2020. aasta otsusega, mida on muudetud 25. märtsil, 7. aprillil, 9. aprillil, 6. mail, 28. mail, 18. juunil, 25. juunil, 10. juulil ja 29. juulil, 7. septembril, 22. oktoobril, 4. novembril ja 4. detsembril 2020. Horvaatia tööhõiveameti tehtud hilisemad muudatused võeti vastu 2021. aasta 8. jaanuaril, 21. jaanuaril, 3. märtsil, 15. aprillil, 30. aprillil, 31. mail, 23. juulil, 25. augustil, 29. septembril, 15. oktoobril ja 4. novembril ning 2022. aasta 27. jaanuaril ja 31. mail tehtud otsustega. Meede lõpetati 2022. aasta juuni lõpus.

(7)

Horvaatia kehtestas tööturuseaduse alusel ka meetme, millega on ette nähtud toetus ajutise tööaja vähendamise korral ajavahemikul juunist 2020 detsembrini 2022 vähemalt 10 töötajaga ettevõtete puhul olenemata sektorist. Selle meetme alusel toetuse saamise eelduseks on kõigi täistööajaga töötajate igakuise kogutööaja eeldatav vähenemine vähemalt 10 % tööandja tasandil või 20 % äriüksuse tasandil sellel kuul, mille eest toetust taotletakse. Lisaks peab toetust taotlev tööandja tõendama seost tema äritegevusele avalduva COVID-19 puhangu mõju ja eeldatava vähenemise vahel, eelkõige esitades tõendeid selle kuu tulude vähenemise kohta, mille eest toetust taotletakse, vähemalt 20 % võrreldes 2019. aasta sama kuuga või 2022. aasta jaanuari ja veebruari puhul erandkorras võrreldes 2020. aasta sama kuuga. Meetme taotlus esitatakse sellele kuule eelneval kuul, mille eest toetust taotletakse. Meede võimaldab toetust anda kuni 2 000 Horvaatia kuna kuus töötaja kohta. Meetmega pikendatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1348 artikli 3 punktis b kirjeldatud meedet, nagu on ette nähtud Horvaatia tööhõiveameti haldusnõukogu 29. juuni 2020. aasta otsusega, mida on muudetud 2020. aasta 10. juulil ja 22. oktoobril ning 2021. aasta 8. jaanuaril ja 2022. aasta 27. jaanuaril. Meedet on kavas kohaldada 2022. aasta detsembri lõpuni.

(8)

Horvaatia vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Horvaatia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud kulud on alates 2020. aasta 1. veebruarist kuni 2022. aasta aprilli lõpuni suurenenud 2 220 567 523 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Tegu on järsu ja olulise suurenemisega, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kava ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Horvaatia ettevõtjatest ja tööjõust. Horvaatia kavatseb suurenenud kulutusi rahastada 631 536 540 euro ulatuses liidu vahenditest ja 18 430 983 euro ulatuses oma vahenditest.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Horvaatiaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 25. juuli 2022. aasta taotluses osutati.

(10)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Horvaatial toime tulla COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(11)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1348 osutatud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut abi kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1348 ette nähtud 18-kuulist finantsabi kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ning sellest tulenevalt peaks abi kättesaadavuse koguperiood olema 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1348 jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

(12)

Horvaatia ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Horvaatia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Horvaatia neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Horvaatia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Leedu 7. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1350 (2) Leedule finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 602 310 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ning mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Leedu riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Leedu pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artiklis 3.

(3)

Lähtuvalt Leedu 11. märtsi 2021 teisest taotlusest andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/678, (3) millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/1350, Leedule täiendavat finantsabi summas 354 950 000 eurot, suurendades maksimaalset laenusummat 957 260 000 euroni, mille maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on 15 aastat ja mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Leedu riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(4)

Leedu pidi täiendavat laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsusega (EL) 2021/678 muudetud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artiklis 3.

(5)

Oluline osa Leedu tööjõust on COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Leedu avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktides a ja b.

(6)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Leedu on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg olid 2020. aastal vastavalt 7,3 % ja 46,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning need vähenesid 2021. aasta lõpuks vastavalt 1,0 % ja 44,3 %ni. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks eeldatavasti vastavalt 4,6 % ja 42,7 % SKPst. Komisjoni 2022. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt suureneb Leedu SKP 2022. aastal 1,9 %.

(7)

8. augustil 2022 taotles Leedu liidult lisafinantsabi summas 141 800 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020., 2021. ja 2022. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele. Eelkõige pikendas või muutis Leedu veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, mis on esitatud põhjendustes 8 ja 9.

(8)

21. juuni 2016. aasta tööseaduses nr XII-2470 (mida on muudetud 17. märtsi 2020. aasta seadusega nr XIII-2822, 7. aprilli 2020. aasta seadusega nr XIII-2846, 4. juuni 2020. aasta seadusega nr XIII-3005 ja 23. detsembri 2020. aasta seadusega nr XIV-131), millele on viidatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis a, ning mida on hiljem muudetud 27. mai 2021. aasta seadusega nr XIV-351 ja 20. jaanuari 2022. aasta seadusega nr XIV-911, kehtestas Leedu kava tööandjatele toetuste maksmiseks, et katta iga tööd katkestama sunnitud töötaja hinnanguline palk karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil. Enne 1. jaanuari 2021 võis tööandja valida, kas katta toetuse abil 70 % palgast kuni 1,5kordse miinimumpalgani või 90 % palgast (60aastaste ja vanemate töötajate puhul 100 % palgast) kuni miinimumpalgani. Alates 1. jaanuarist 2021 võib tööandja saada toetusi, et katta 100 % palgast kuni 1,5kordse miinimumpalgani. Kavas osalenud tööandjad peavad säilitama vähemalt 50 % töötajate töökohad vähemalt kolme kuu jooksul pärast palgatoetuse perioodi lõppemist.

(9)

Vastavalt 21. juuni 2016. aasta tööseadusele nr XII-2470 (mida on muudetud 4. juuni 2020. aasta seadusega nr XIII-3005) ning millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis b, ning mida on hiljem muudetud 27. mai 2021. aasta seadusega nr XIV-351, maksti enne 1. juulit 2021 toetusi ka töökatkestuselt naasvatele töötajatele kuni kuus kuud pärast nende tööle naasmist. Esimese ja teise kuu jooksul pärast tööle naasmist makstava toetuse summa võib olla kuni 100 %, kolmandal ja neljandal kuul kuni 50 % ning viiendal ja kuuendal kuul kuni 30 % töötaja palgast; seejuures kohaldatakse ülempiiri, milleks on tööandja majandustegevusest olenevalt kas miinimumpalk või kahekordne miinimumpalk. Alates 1. juulist 2021 maksti toetust töökatkestuselt naasvatele töötajatele kuni kaks kuud pärast nende tööle naasmist. Esimesel kuul on toetus 100 % töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui 0,9kordne miinimumpalk, ja teisel kuul 100 % töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui 0,6kordne miinimumpalk. Neid toetusi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on pakkuda palgatöötajatele sissetulekutoetust ja aidata säilitada olemasolevaid töösuhteid.

(10)

Leedu vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Leedu on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 1 264 915 309 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Tegu on järsu ja olulise suurenemisega, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kava ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Leedu ettevõtjatest ja tööjõust. Leedu kavatseb suurenenud kulutusi rahastada 144 350 000 euro ulatuses liidu eelarve vahenditest ja 21 505 309 euro ulatuses oma vahenditest.

(11)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Leeduga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 8. augusti 2022. aasta taotluses osutati.

(12)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Leedul toime tulla COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(13)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1350 osutatud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut abi kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1350 ette nähtud 18-kuulist finantsabi kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ning sellest tulenevalt peaks abi kättesaadavuse koguperiood olema 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1350 jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

(14)

Leedu ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(15)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(16)

Leedu peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Leedu neid kulutusi teinud.

(17)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Leedu olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1346 (2) Kreekale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 2 728 000 000 eurot, maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ja mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Kreeka riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Kreeka pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artiklis 3.

(3)

Kreeka poolt 9. märtsil 2021 esitatud teise taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/679, (3) millega muudeti rakendusotsust (EL) 2020/1346, Kreekale täiendavat finantsabi 2 537 000 000 eurot, suurendades maksimaalset laenusummat 5 265 000 000 euroni maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga 15 aastat ja mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Kreeka riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele.

(4)

Kreeka pidi täiendavat laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsusega (EL) 2021/679 muudetud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artiklis 3.

(5)

Olulisel osal Kreeka tööjõust on tööhõives osalemine COVID-19 puhangu tõttu takistatud. See on kaasa toonud Kreeka avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise kasvu seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artikli 3 punktides a ja b.

(6)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Kreeka rakendas aastatel 2020, 2021 ja 2022, et seda puhangut ohjeldada ning selle sotsiaal-majanduslikke ja tervishoiualaseid tagajärgi leevendada, on avaldanud ja avaldavad jätkuvalt ränka mõju riigi rahandusele. Aastal 2020 oli Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk 10,2 % ja võlg 206,3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aasta lõpuks vähenesid need näitajad vastavalt 7,4 %-ni ja 193,3 %-ni. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks eeldatavasti vastavalt 4,3 % ja 185,7 % SKP-st. Komisjoni 2022. aasta suve vaheprognoosi kohaselt kasvab Kreeka SKP 2022. aastal 4,0 %.

(7)

1. septembril 2022 taotles Kreeka liidult lisafinantsabi summas 900 000 000, et jätkata 2020., 2021. ja 2022. aastal võetud riiklike meetmete täiendamist, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele. Eelkõige pikendas Kreeka veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, millele on osutatud põhjendustes 8 ja 9.

(8)

Täpsemalt on Kreeka taotlus seotud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artikli 3 punktis a osutatud „14. märtsi 2020. aasta õigusaktiga“, (4) millega kehtestati erihüvitis erasektori töötajatele, kelle töölepingud on peatatud. Selle meetme eesmärk on kaitsta tööhõivet äriühingutes, mis peatavad oma tegevuse riigi korralduse tõttu või kuuluvad majandussektoritesse, mida COVID-19 puhang tugevalt mõjutab, ning meetmega on ette nähtud 534 euro suurune igakuine eritoetus töötajatele, kelle töölepingud on peatatud. Toetuse saamise eeltingimusena peab tööandja säilitama töösuhte sama paljude töötajatega, st samade töötajatega, ajavahemikuks, mis on sama pikk kui aeg, mille jooksul tööleping oli peatatud. Meedet on pikendatud kuni 31. jaanuarini 2022.

(9)

Peale selle hakkas riik rahastama põhjenduses 8 osutatud erihüvitist saavate töötajate sotsiaalkindlustuskaitset, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artikli 3 punktis b. Toetuse saamise eeltingimusena peab tööandja säilitama töösuhte sama paljude töötajatega, st samade töötajatega, ajavahemikuks, mis on sama pikk kui aeg, mille jooksul tööleping oli peatatud.

(10)

Kreeka vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 ette nähtud finantsabi taotlemise tingimustele. Kreeka on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 kasvanud 6 477 014 989 euro võrra. Tegu on järsu ja olulise kasvuga, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kava ja samalaadsete meetmetega, mis hõlmavad olulist osa Kreeka ettevõtjatest ja tööjõust. Kreeka kavatseb avaliku sektori kasvanud kulutusi rahastada 312 014 989 euro ulatuses oma vahenditest.

(11)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Kreekaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt kasvanud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele on osutatud 1. septembri 2022. aasta taotluses.

(12)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Kreekal tulla toime COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(13)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1346 märgitud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut abi kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1346 ette nähtud 18 kuu pikkust finantsabi kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ja seega oleks abi kättesaadavuse koguperiood 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1346 jõustumisele järgnevast päevast.

(14)

Kreeka ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(15)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(16)

Kreeka peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Kreeka neid kulutusi teinud.

(17)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Kreeka olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mida teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Küprose 6. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1344 (2) Küprosele finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 479 070 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ning mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Küprose riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Küpros pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artiklis 3.

(3)

Lähtuvalt Küprose 10. märtsi 2021 teisest taotlusest andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/680, (3) millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/1344, Küprosele täiendavat finantsabi summas 124 700 000 eurot, suurendades maksimaalset laenusummat 603 770 000 euroni, mille maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg on 15 aastat ja mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Küprose riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(4)

Küpros pidi täiendavat laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsusega (EL) 2021/680 muudetud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artiklis 3.

(5)

Oluline osa Küprose tööjõust on COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Küprose avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktides c, e, f, g, h ja i.

(6)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Küpros on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Küprose valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg olid 2020. aastal vastavalt 5,8 % ja 115,0 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning need vähenesid 2021. aasta lõpuks vastavalt 1,7 %-ni ja 103,6 %-ni. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Küprose valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks eeldatavasti vastavalt 0,3 % ja 93,9 % SKP-st. Komisjoni 2022. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt suureneb Küprose SKP 2022. aastal 3,2 %.

(7)

5. septembril 2022 taotles Küpros liidult lisafinantsabi summas 29 200 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020., 2021. ja 2022. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige pikendas või muutis Küpros veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, mis on esitatud põhjendustes 8–13.

(8)

Seaduse 27(I)/2020, (4) seaduse 49(I)/2020, (5) seaduse 140(I)/2020, (6) seaduse 36(I)/2021 (7) ja seaduse 120(I)2021 (8) alusel on vastu võetud mitu igakuist regulatiivset haldusakti, (9) milles on ette nähtud meetmed COVID-19 puhangu tagajärgedega toimetulekuks. Nende seaduste põhjal on ametivõimud kehtestanud toetuskava äriühingutele, mis on pidanud oma tegevuse osaliselt peatama, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis c. See näeb ette töötasude hüvitamise selliste ettevõtjate töötajatele, kelle käive on pandeemia tõttu vähenenud, tingimusel et töökohad säilitatakse. Hüvitis katab 60 % töötaja palgast või 60 % töötaja 2018. aasta sotsiaalkindlustusmaksete summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hüvitis on maksimaalselt 1 214 eurot kuus ja minimaalselt 360 eurot kuus. Meede kehtis algselt 2020. aasta märtsist 2020. aasta juunini ja seda pikendati, et hõlmata ajavahemik 2021. aasta jaanuarist 2021. aasta augustini.

(9)

Lisaks on seadus 27(I)/2020, seadus 49(I)/2020, seadus 140(I)/2020, seadus 36(I)/2021 ja seadus 120(I)/2021 ning rida igakuiseid regulatiivseid haldusakte (10) olnud aluseks hotellide ja majutusettevõtjate erikavale, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis e. Selle kavaga nähakse ette töötasu hüvitamine, et toetada hotellinduse valdkonna töötajaid ja muude majutusteenuseid pakkuvate ettevõtjate töötajaid, kelle tööandja on tegevuse täielikult peatanud või kelle käive on vähenenud rohkem kui 40 %. Kavas osalemise tingimuseks on töökohtade säilitamine. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta juunist 2020. aasta oktoobrini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta novembrist 2021. aasta oktoobrini.

(10)

Lisaks on seadus 27(I)/2020, seadus 49(I)/2020, seadus 140(I)/2020, seadus 36(I)/2021 ja seadus 120(I)/2021 ning rida igakuiseid regulatiivseid haldusakte (11) olnud aluseks selliste ettevõtjate toetamise erikavale, kes on seotud turismindusega või turismist mõjutatud või kes on seotud ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tegevuse täielikult peatama, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis f. Selle kavaga nähakse ette töötasu hüvitamine töötajatele hotellinduse valdkonnas ja muudes majutusteenuseid pakkuvates ettevõtjates, mis on tegevuse täielikult peatanud või mille käive on vähenenud rohkem kui 40 % (algse kava järgi rohkem kui 55 %), tingimusel et töökohad säilitatakse. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta juunist 2020. aasta augustini, muudeti ja pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta septembrist 2021. aasta oktoobrini.

(11)

Lisaks on seadus 27(I)/2020, seadus 49(I)/2020, seadus 140(I)/2020, seadus 36(I)/2021 ja seadus 120(I)/2021 ning rida igakuiseid regulatiivseid haldusakte (12) olnud aluseks teatavate eelnevalt kindlaksmääratud tegevustega tegelevate ettevõtjate toetamise erikavale, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis g. Selle kavaga nähakse ette sissetuleku hüvitamine 50 %-le kavaga ühinenud ettevõtjate töötajatest. Hüvitis katab 60 % töötaja palgast või 60 % töötaja asjaomase võrdlusaasta sotsiaalkindlustusmaksete summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hüvitis on maksimaalselt 1 214 eurot kuus ja minimaalselt 360 eurot kuus. Kavas osalemise tingimuseks on töökohtade säilitamine. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta juunist 2020. aasta augustini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta septembrist 2021. aasta oktoobrini.

(12)

Lisaks on rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis h osutatud ja dokumendiga „Lisaeelarve. Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu ajal“ kehtestatud toetuskava kuni 50 töötajaga mikro- ja väikeettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetust on taotletud ainult nende kulutuste katmiseks, mis on seotud füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamisega. Need toetused kujutavad endast ühekordseid toetusi väikeettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuskulude katmiseks. Eri kategooriate ettevõtjate ühekordsete toetuste summad on üle vaadatud lähtuvalt töötajate arvust. Lisaks on kokku lepitud toetused ettevõtjatele, kes on oma tegevuse alates 2020. aasta märtsist peatanud, summas 10 000 eurot kuni üheksa töötaja puhul ja 15 000 eurot rohkem kui üheksa töötaja puhul. Toetuskava võib pidada samalaadseks meetmeks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna selle eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnaste kategooriate töötajaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta aprillist 2020. aasta maini, muudeti ja pikendati 2020. aasta novembris 2020. aasta novembrini. Kava pikendati taas 2021. aasta märtsis ja 2021. aasta aprillis ning see hõlmas igasuguse töötajate arvuga ettevõtjaid, kes olid tervishoiuministri dekreetide alusel pidanud oma tegevuse täielikult peatama.

(13)

Lisaks on seadus 27(I)/2020, seadus 49(I)/2020, seadus 140(I)/2020, seadus 36(I)/2021 ja seadus 120(I)/2021 ning rida igakuiseid regulatiivseid haldusakte (13) olnud aluseks haigushüvitiste kavale, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis i. Selle kavaga nähakse ette töötasu hüvitamine erasektori töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, tingimusel et nad on kas tervishoiuministeeriumi avaldatud nimekirja kohaselt liigitatud haavatavateks isikuteks, ametiasutused on nad karantiini pannud või nad on COVID-19-ga nakatunud. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta märtsist 2020. aasta juunini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta novembrist 2021. aasta juunini.

(14)

Küpros vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Küpros on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 777 840 000 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks. Tegu on järsu ja olulise suurenemisega, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kava ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Küprose ettevõtjatest ja tööjõust. Küpros kavatseb suurenenud kulutusi rahastada 144 870 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(15)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Küprosega ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 5. septembri 2022. aasta taotluses osutati.

(16)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Küprosel toime tulla COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(17)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1344 osutatud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut abi kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1344 ette nähtud 18-kuulist finantsabi kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ning sellest tulenevalt peaks abi kättesaadavuse koguperiood olema 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1344 jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

(18)

Küpros ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(19)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(20)

Küpros peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Küpros neid kulutusi teinud.

(21)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Küprose olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1354 (2) Portugalile finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa oli 5 934 462 488 eurot, maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ja mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Portugali riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Portugal pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid ning tervishoiualaseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artiklis 3.

(3)

Portugali poolt 9. detsembril 2021 esitatud teise taotluse alusel laiendas nõukogu rakendusotsusega (EL) 2022/99 (3) meetmete loetelu, mille jaoks oli rakendusotsusega (EL) 2020/1354 finantsabi juba antud, et täiendada Portugali riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(4)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Portugali tööjõust. See on kaasa toonud Portugali avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise kasvu seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artiklis 3.

(5)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Portugal rakendas aastatel 2020, 2021 ja 2022, et seda puhangut ohjeldada ning selle sotsiaal-majanduslikke ja tervishoiualaseid tagajärgi leevendada, on avaldanud ja avaldavad jätkuvalt ränka mõju riigi rahandusele. Aastal 2020 oli Portugali valitsemissektori eelarvepuudujääk 5,8 % ja võlg 135,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aasta lõpuks vähenesid need näitajad vastavalt 2,8 %-ni ja 127,4 %-ni. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Portugali valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks vastavalt 1,9 % ja 119,9 % SKP-st. Komisjoni 2022. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt kasvab Portugali SKP 2022. aastal 6,5 %.

(6)

17. septembril 2022 taotles Portugal liidult lisafinantsabi summas 300 000 000 eurot, et aastatel 2020, 2021 ja 2022 võetud riiklikke meetmeid jätkuvalt täiendada, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige pikendas ja muutis Portugal veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, millele on osutatud põhjendustes 7–21.

(7)

Portugali „12. veebruari seaduse nr 7/2009“ artiklitega 298–308 ja nagu täpsustatud „31. detsembri seaduse nr 75-B/2020“ artikliga 142, kehtestati meede, millega toetatakse töölepingute säilitamist töö ajutise katkestamise või Portugali tööseadustikus sätestatud tavapärase tööaja lühendamise korral. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis a. Algselt toetati meetmega abikõlblikke ettevõtteid, et katta 70 % töötajate hüvitistest, kusjuures töötajate hüvitised võrdusid kahe kolmandikuga nende tavapärasest brutopalgast. Selle kahekolmandikulise korrektsiooni suhtes kehtis alampiir, mis oli võrdne riikliku miinimumpalgaga, ja ülempiir, mis oli võrdne kolmekordse riikliku miinimumpalgaga. Abikõlblikud ettevõtted pidid olema peatanud oma äritegevuse või olema kaotanud märkimisväärse osa oma tulust. Seejärel pikendati meedet, sealhulgas suurendati töötajate hüvitisi ajutiselt 100 %-ni nende tavapärasest brutopalgast;

(8)

„26. märtsi dekreetseadusega nr 10-G/2020“, muudetuna „28. märtsi parandusdeklaratsiooniga nr 14/2020“, „13. aprilli dekreetseaduse nr 14-F/2020“ artikliga 4, „1. mai dekreetseaduse nr 20/2020“ artikliga 3, „14. mai dekreetseaduse nr 20-H/2020“ artikliga 6, „19. juuni dekreetseaduse nr 27-B/2020“ artikliga 2 ning „15. jaanuari dekreetseaduse nr 6-C/2021“ artikliga 2, täpsustatuna „31. detsembri seaduse nr 75-B/2020“ artikliga 142, kehtestati uus ja lihtsustatud eritoetus töölepingute säilitamiseks töö ajutise katkestamise või tavapärase tööaja lühendamise korral. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis b. See meede sarnanes põhjenduses 7 osutatud meetmega, kuid siin kehtisid lihtsustatud menetlused, et võimaldada kiiremat juurdepääsu rahalistele vahenditele. Algselt toetati meetmega abikõlblikke ettevõtteid, et katta 70 % töötajate hüvitistest, kusjuures töötajate hüvitised võrdusid kahe kolmandikuga nende tavapärasest brutopalgast, ning tööandja vabastati sotsiaalkindlustusmaksetest. Selle kahekolmandikulise korrektsiooni suhtes kehtis alampiir, mis oli võrdne riikliku miinimumpalgaga, ja ülempiir, mis oli võrdne kolmekordse riikliku miinimumpalgaga. Abikõlblikud ettevõtted pidid toetusetaotlusele eelneva 30 päeva jooksul olema peatanud oma äritegevuse või kaotanud vähemalt 40 % tulust, võrreldes eelmise aasta sama kuuga või sellele perioodile eelnenud kahe kuu keskmisega. Seejärel pikendati meedet mitu korda, sealhulgas suurendati teatavatel asjaoludel töötajate hüvitisi ajutiselt 100 %-ni nende tavapärasest brutopalgast. Kuna sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine tähendab valitsemissektorile saamata jäänud tulu, võib neid meetmeid lugeda võrdväärseks avaliku sektori kulutustega määruse (EL) 2020/672 tähenduses.

(9)

„26. märtsi dekreetseaduse nr 10-G/2020“ artikli 5 lõikes 2 ja artiklites 7–9 oli sätestatud, et juhul kui ettevõtted said toetust põhjenduses 7 või 8 osutatud meetmetest ning neil oli kutseõppe eriprogrammide alla kuuluv ning riikliku tööhõive- ja koolitusameti („Instituto do Emprego Formação Profissional“, IEFP) heakskiidetud koolitusprogramm, siis võis tööaja lühendamise alternatiivina anda koolitustoetust, mis kattis asendussissetuleku ja koolituskulud, tingimusel et koolitused toimusid tööajal. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis c.

(10)

„19. juuni dekreetseaduse nr 27-B/2020“ artiklitega 4 ja 5 ning „30. juuli dekreetseaduse nr 46-A/2020“ artikliga 14-A, muudetuna „15. jaanuari dekreetseaduse nr 6-C/2021“ artikliga 4, „24. märtsi dekreetseaduse nr 23-A/2021“ artikliga 2 ning „12. mai dekreetseaduse nr 32/2021“ artikliga 2, täpsustatuna „valitsuse 14. mai määrusega nr 102-A/2021“, kehtestati uus eritoetuse meede ettevõtetele äritegevuse jätkamiseks. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis d. Et hõlbustada tööle naasmist ja toetada töökohtade säilitamist, võisid ettevõtted, kelle töötajate suhtes kohaldati põhjenduses 7 või 8 osutatud meetmeid, algselt saada hüvitist, mis võrdus riikliku miinimumpalgaga iga asjaomase töötaja kohta ja maksti välja ühekordse maksena või võrdus kahekordse riikliku miinimumpalgaga iga sellise töötaja kohta ja maksti välja järk-järgult kuue kuu jooksul. Kui toetust maksti järk-järgult, said ettevõtted asjaomaste töötajate puhul kasutada ka osalist 50 % vabastust sotsiaalkindlustusmaksetest, mida tööandja nende töötajate eest maksis. Seejärel pikendati meedet mitu korda, sealhulgas lisati abikõlblike ettevõtetena mikroettevõtjad, kelle töötajate suhtes oli kohaldatud põhjenduses 12 osutatud meetmeid ning kes võisid seejärel saada hüvitist, mis võrdus kahekordse riikliku miinimumpalgaga iga sellise töötaja kohta ja mis maksti välja järk-järgult kuue kuu jooksul;

(11)

„19. juuni dekreetseaduse nr 27-B/2020“ artikliga 3, muudetuna „14. augusti dekreetseaduse nr 58-A/2020“ artikliga 2, kehtestati uus sissetuleku stabiliseerimise lisatoetus töötajatele, kelle suhtes kohaldati põhjenduses 7 või 8 osutatud meetmeid vähemalt ühe kuu jooksul (hilisema määratluse kohaselt 30 järjestikuse päeva jooksul) ajavahemikul 2020. aasta aprillist juunini. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis e. Abikõlblikud olid töötajad, kelle brutopalk ei ületanud 2020. aasta veebruaris kahekordset riiklikku miinimumpalka. Töötajatel oli õigus saada hüvitist, mis võrdus 2020. aasta veebruari brutopalga ja sellise brutopalga vahega, mida töötaja sai ajavahemikul, mil tema suhtes kohaldati üht kahest eespool nimetatud meetmest, kusjuures hüvitise alammäär oli 100 eurot ja ülemmäär 351 eurot;

(12)

„30. juuli dekreetseaduse nr 46-A/2020“ artikliga 4, muudetuna „19. oktoobri dekreetseaduse nr 90/2020“ artikliga 2, „31. detsembri seaduse nr 75-B/2020“ artikliga 142, „15. jaanuari dekreetseaduse nr 6-C/2021“ artikliga 3, „24. märtsi dekreetseaduse nr 23-A/2021“ artikliga 2 ning „13. augusti dekreetseaduse nr 71-A/2021“ artikliga 2 kehtestati uus astmeline eritoetus töölepingute säilitamiseks tavapärase tööaja lühendamise teel. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis f. Algselt nägi meede abikõlblikele ettevõtetele ette hüvitise, mis kattis 70 % ulatuses töötajate hüvitised mittetöötatud tundide eest, kusjuures hüvitis võrdus kahe kolmandikuga nende tavapärasest brutopalgast 2020. aasta augustis ja septembris mittetöötatud tundide eest või nelja viiendikuga nende tavapärasest brutopalgast 2020. aasta oktoobrist detsembrini mittetöötatud tundide eest. Sellest tuleneva töötajate üldise brutopalga suhtes kehtis alampiir, mis võrdus riikliku miinimumpalgaga.

Meede nägi ette ka täieliku või osalise vabastuse asjaomase tööandja sotsiaalkindlustusmaksetest, kalibreerituna vastavalt sellele, kas abikõlblik ettevõte kuulus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka või suurettevõtete hulka. Abikõlblikud ettevõtted pidid toetusetaotlusele eelneva 30 päeva jooksul olema peatanud oma äritegevuse või kaotanud vähemalt 40 % tulust, võrreldes eelmise aasta sama kuuga või sellele perioodile eelnenud kahe kuu keskmisega. Tavapärase tööaja maksimaalne ajutine lühendamine oli kalibreeritud selliselt, et see suureneks vastavalt abikõlblike ettevõtete saamata jäänud tulu suurusele. Seejärel pikendati meedet mitu korda, sealhulgas lisati abikõlblikuna ettevõtted, mille tulud olid vähenenud vähemalt 25 %, kalibreeriti ümber tavapärase tööaja maksimaalne ajutine lühendamine vastavalt abikõlblike ettevõtete saamata jäänud tulu suurusele, ajutiselt suurendati töötajatele makstav hüvitis 100 %-ni nende tavapärasest mittetöötatud tundide brutopalgast ning kehtestati tööandja sotsiaalkindlustusmaksete soodustuse järkjärguline kaotamine; Kuna sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine tähendab valitsemissektorile saamata jäänud tulu, võib neid meetmeid lugeda võrdväärseks avaliku sektori kulutustega määruse (EL) 2020/672 tähenduses.

(13)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 26, muudetuna „6. aprilli dekreetseaduse nr 12-A/2020“ artikliga 2, „13. aprilli dekreetseaduse nr 14-F/2020“ artikliga 2, „7. mai dekreetseaduse nr 20-C/2020“ artikliga 4, „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 9 ja „11. augusti seaduse nr 31/2020“ artikliga 2 ning „31. märtsi seaduse nr 2/2020“ artikliga 325-G, mis lisati „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3, kehtestati uus eritoetuse meede füüsilisest isikust ettevõtjatele, mitteametlikele töötajatele ja juhtivtöötajatele. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis g. Algselt nägi meede ette igakuise hüvitise, mis võrdus isikute registreeritud sissetulekuga ja mille ülemmäär võrdus Portugali sotsiaaltoetuste indeksiga („Indexante dos Apoios Sociais“ ehk IAS, 2020. aastal 438,81 eurot). Abikõlblikud olid isikud, kes oma äritegevuse peatasid. Seejärel pikendati meedet mitu korda, sealhulgas lisati abikõlblikuna isikud, kelle tulud olid toetusetaotlusele eelnenud 30 päeva jooksul vähenenud vähemalt 40 %, võrreldes eelmise aasta sama kuuga või sellele perioodile eelnenud kahe kuu keskmisega, hüvitis kalibreeriti ümber selliselt, et igakuine hüvitis oleks võrdne kas isiku registreeritud sissetulekuga, kusjuures ülemmäär võrdus Portugali sotsiaaltoetuste indeksiga, kui isiku registreeritud sissetulek oli väiksem kui 1,5-kordne Portugali sotsiaaltoetuste indeks, või kahe kolmandikuga isiku registreeritud sissetulekust, kusjuures ülemmäär võrdus riikliku miinimumpalgaga, kui isiku registreeritud sissetulek oli 1,5-kordne Portugali sotsiaaltoetuste indeks või suurem, ning alammääraks kehtestati 50 % Portugali sotsiaaltoetuste indeksist.

(14)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 23, muudetuna „6. aprilli dekreetseaduse nr 12-A/2020“ artikliga 2, ning „7. aprilli seaduse nr 16/2021“ artikliga 3 kehtestati peretoetus töötajatele, kes ei saa töötada, kuna neil tuleb abistada oma lapsi või muid ülalpeetavaid, kes on alla 12-aastased või – vanusest olenemata – kellel on puue või kes põevad kroonilist haigust. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis h. Meede nägi ette hüvitise, mis vastas kahele kolmandikule tavapärasest brutopalgast ja mida maksid võrdsetes osades tööandja ja sotsiaalkindlustus, kusjuures selle alammäär võrdus riikliku miinimumpalgaga ja ülemmäär kolmekordse riikliku miinimumpalgaga. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks meetmeks, kuna sellega antakse töötajatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid, kui koolid on suletud, ja aitab seega vanematel jätkata töötamist, hoides ära töösuhte ohtusattumise.

(15)

„Valitsuse 19. märtsi määrusega nr 3485-C/2020“, „valitsuse 10. aprilli määrusega nr 4395/2020“ ja „valitsuse 28. mai määrusega nr 5897-B/2020“ kehtestati eritoetuse meede koolitajate töölepingute säilitamiseks kutseõppe peatamise tingimustes. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis i. Avaliku sektori toetus seisnes hüvitises, mis katab koolitajate palga isegi siis, kui kutseõpet ei toimu.

(16)

„Töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministri ning tervishoiuministri 3. märtsi määrusega nr 2875-A/2020“, „13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 20, muudetuna „3. septembri dekreetseaduse nr 62-A/2020“ artikliga 2, ja „31. märtsi seaduse nr 2/2020“ artikliga 325-F, muudetuna „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3, kehtestati haigushüvitis COVID-19-sse haigestumise puhuks. Meedet kirjeldatakserakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis m. Erinevalt Portugali tavapärasest haigushüvitiste süsteemist ei kohaldatud COVID-19 haigushüvitise maksmise suhtes ooteaega. Avaliku sektori toetus seisnes toetusesaaja tavapärase brutopalgaga võrdses hüvitises.

(17)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 19, muudetuna „3. septembri dekreetseaduse nr 62-A/2020“ artikliga 2, ja „31. märtsi seaduse nr 2/2020“ artikliga 325-F, muudetuna „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3, kehtestati toetus töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel oli profülaktilise isolatsiooni tõttu ajutiselt keelatud oma kutsealal tegutseda. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis l. Toetuse andmisel ei kohaldatud ooteaega. Toetust saavatel töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel oli õigus saada hüvitist, mis võrdus nende tavapärase brutopalgaga.

(18)

„Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 8. aprilli resolutsiooniga nr 97/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 28. aprilli resolutsiooniga nr 120/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 5. mai resolutsiooniga nr 128/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 5. mai resolutsiooniga nr 129/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 15. juuli resolutsiooniga nr 195/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 15. juuli resolutsiooniga nr 196/2020“ ja „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 17. juuli resolutsiooniga nr 200/2020“ kehtestati Assooride autonoomses piirkonnas mitu piirkondlikku tööhõivega seotud meedet. Meetmeid kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis j. Erimeetmed olid ette nähtud COVID-19 puhangu ajal Assooridel töökohtade säilitamiseks ja nende hulka kuulusid piirkondlikud lisatoetused üleriigilistele kavadele, nimelt lühendatud tööaja kavadele, ning toetus füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ettevõtetele nende äritegevuse jätkamisel. Nende meetmete raames antava toetuse saamise tingimus oli, et ettevõtted säilitaksid töölepingud ja jätkaksid äritegevust;

(19)

„Madeira piirkondliku valitsuse 13. märtsi resolutsiooniga nr 101/2020“ ja „Madeira piirkondliku valitsuse asejuhi ning sotsiaalse kaasatuse ja kodakondsuse piirkondliku sekretariaadi 22. aprilli määrusega nr 133-B/2020“ kehtestati Madeira autonoomses piirkonnas mitu piirkondlikku tööhõivega seotud meedet. Meetmeid kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis k. Erimeetmed olid ette nähtud COVID-19 puhangu ajal Madeiral töökohtade säilitamiseks ja nende hulka kuulusid piirkondlikud lisatoetused üleriigilistele kavadele, nimelt lühendatud tööaja kavadele, ning toetus füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ettevõtetele nende äritegevuse jätkamisel. Nende meetmete raames antava toetuse saamise tingimus oli, et ettevõtted säilitaksid töölepingud ja jätkaksid äritegevust.

(20)

„31. detsembri seaduse nr 75-B/2020“ artikliga 156, sama artikli lõike 2 punktides c–f sätestatud tingimustel, nagu on täpsustatud „valitsuse 25. jaanuari määruses nr 19-A/2021“ ja pikendatud „27. novembri dekreetseaduse nr 104/2021“ artikliga 12, kehtestati erakorraline toetuskava füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötajatele, kellel puudub juurdepääs muudele sotsiaalkaitsemehhanismidele, ja juhtivtöötajatele, kelle sissetulekut on COVID-19 pandeemia oluliselt mõjutanud. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis r. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul nägi meede ette hüvitise, mis võrdus kahe kolmandikuga töötajate igakuise sissetuleku vähenemisest, ülemmääraga 501,16 eurot. Abikõlblikud olid füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle sissetulek ajavahemikus 2020. aasta märtsist detsembrini oli võrreldes 2019. aastaga vähemalt 40 % väiksem.

Töötajatele, kellel puudus juurdepääs muudele sotsiaalkaitsemehhanismidele, nägi meede ette järgmist: i) töötajate puhul hüvitis, mis võrdus igakuise kontrollväärtuse 501,16 eurot ja vastava leibkonna täiskasvanud liikmete keskmise kuupalga vahega, ning ii) füüsilisest isikust ettevõtjate puhul hüvitis, mis võrdus kahe kolmandikuga töötajate igakuise sissetuleku vähenemisest, ülemmääraga 501,16 eurot. Juhtivtöötajatele nägi meede ette hüvitise, mis võrdus kas nende keskmise igakuise võrdlussissetulekuga, kui see oli väiksem kui 1,5-kordne Portugali sotsiaaltoetuste indeks („ Indexante dos Apoios Sociais “ ehk IAS, 2021. aastal 438,81 eurot), või kahe kolmandikuga nende keskmisest igakuisest võrdlussissetulekust, kui see oli selle indeksiga võrdne või sellest suurem. Abikõlblikud olid juhtivtöötajad, kelle äritegevus oli COVID-19 pandeemia tõttu ajutiselt peatatud või kes olid toetustaotlusele eelnenud 30 päeva jooksul eelmise aasta sama kuu või sellele perioodile eelnenud kahe kuu keskmisega võrreldes kaotanud vähemalt 40 % tulust. Kõikidel juhtudel oli hüvitise alampiir 50 eurot, mida suurendati 50 %-ni igakuisest kindlakstehtud sissetuleku vähenemisest, kui sissetulek oli vähenenud vahemikus 50–100 % Portugali sotsiaaltoetuste indeksist, või 50 %-ni Portugali sotsiaaltoetuste indeksist, kui sissetuleku vähenemine ületas seda indeksit;

(21)

„Ministrite nõukogu 6. juuni resolutsiooni nr 41/2020“ lisa punktiga 2.5.1, täpsustatuna „valitsuse 3. augusti määruse nr 180/2020“ artiklitega 10–12 ja laiendatuna „valitsuse 15. veebruari määruse nr 37-A/2021“ lisa artiklitega 5–7, kehtestati loovisikute, autorite, tehnikute ja muude loomevaldkonna spetsialistide sotsiaaltoetuskava. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis s. Meede nägi ette igakuise hüvitise summas, mis võrdus Portugali sotsiaaltoetuste indeksiga („Indexante dos Apoios Sociais“ ehk IAS, 2021. aastal 438,81 eurot);

(22)

COVID-19 puhanguga toimetulekuks pikendas või muutis Portugal täiendavalt mitut tervishoiualast meedet. Eelkõige puudutab see põhjendustes 23–27 osutatud meetmeid.

(23)

Portugali terviseameti „6. mai norm nr 012/2020“, mida on muudetud 14. mail 2020, ja Portugali terviseameti „10. juuni norm nr 013/2020“, mida on muudetud 23. juunil 2020, ning „13. märtsi dekreetseadus nr 10-A/2020“ võimaldasid osta isikukaitsevahendeid, mida kasutada töökohtadel, eelkõige riiklikes haiglates, pädevates ministeeriumides, omavalitsustes ning Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis n.

(24)

„13. märtsi dekreetseadusega nr 10-A/2020“ kehtestati koolihügieeni kampaania, mille eesmärk oli tagada õpetajate, muude töötajate ja õpilaste turvaline kooli naasmine. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis o.

(25)

Portugali terviseameti „6. mai norm nr 012/2020“, mida on muudetud 14. mail 2020, ja Portugali terviseameti „10. juuni norm nr 013/2020“, mida on muudetud 23. juunil 2020, nägid ette riiklike haiglate statsionaarseid patsiente ja töötajaid ning hooldekodude ja lastehoiuasutuste töötajaid COVID-19 suhtes testida. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis p.

(26)

„31. märtsi seaduse nr 2/2020“ artikliga 42-A, muudetuna „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3, ja „31. detsembri seaduse nr 75-B/2020“ artikliga 291 kehtestati uus erihüvitis riikliku tervishoiusüsteemi töötajatele, kes osalesid COVID-19 puhangu tõrjes. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis q. Meede kujutab endast tulemustasu, mida maksti ühekordselt ja mis vastas 50 %-le töötaja tavapärasest brutopalgast.

(27)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikkel 6 ning „2. veebruari dekreetseaduse nr 10-A/2021“ artiklid 4–8 nägid ette palgata riiklikusse tervishoiuteenistusse täiendavaid tervishoiutöötajaid ja tasustada ületunnitööd, et aidata lahendada pandeemiaga seotud probleeme. Meedet kirjeldatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1354 artikli 3 punktis t.

(28)

Portugal vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Portugal on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 kasvanud 6 920 192 416 euro võrra. Tegu on järsu ja olulise kasvuga, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisegaga, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, mis hõlmavad olulist osa Portugali ettevõtjatest ja tööjõust. Portugal kavatseb kasvanud kulutusi rahastada 386 417 324 euro ulatuses liidu vahenditest ja 299 312 604 euro ulatuses omaenda vahenditest.

(29)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Portugaliga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsku ja oluliselt kasvanud otseselt COVID-19 puhangu tõttu rakendatavate lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete tõttu ning asjakohaste tervisemeetmete rakendamise tulemusena, nagu on osutatud 17. septembri 2022. aasta taotluses.

(30)

Portugali 17. septembri 2022. aasta taotluses ning põhjendustes 23–27 osutatud tervishoiumeetmete kulutuste summa on 1 382 230 075 eurot.

(31)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Portugalil tulla toime COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(32)

Arvestades et rakendusotsuses (EL) 2020/1354 märgitud abi kättesaadavuse aeg on möödunud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut kättesaadavusaega. Rakendusotsusega (EL) 2020/1354 ette nähtud 18 kuu pikkust finantsabi kättesaadavuse aega tuleks pikendada 21 kuu võrra ja selle tulemusel peaks abi kättesaadavuse aeg olema kokku 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1354 jõustumisele järgnevast päevast.

(33)

Portugal ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(34)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige vastavalt aluslepingu artiklitele 107 ja 108. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(35)

Portugal peaks kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest komisjonile korrapäraselt teatama, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Portugal neid kulutusi teinud.

(36)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Portugali olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Tšehhi 7. augusti 2020. aasta taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1345 (2) Tšehhile finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 2 000 000 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat ning mis on kättesaadav 18 kuu jooksul, et täiendada Tšehhi riiklikke jõupingutusi leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Tšehhi pidi laenu kasutama selleks, et rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1345 artiklis 3.

(3)

Oluline osa Tšehhi tööjõust on COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Tšehhi avaliku sektori kulutuste korduva järsu ja olulise suurenemise seoses meetmega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1345 artikli 3 punktides a, c, d ja e.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Tšehhi on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Tšehhi valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg olid 2020. aastal vastavalt 5,8 % ja 37,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aasta lõpuks olid need näitajad vastavalt 5,9 % ja 41,9 %. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Tšehhi valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks eeldatavasti vastavalt 4,3 % ja 42,8 % SKPst. Komisjoni 2022. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt suureneb Tšehhi SKP 2022. aastal 2,3 %.

(5)

22. septembril 2022 taotles Tšehhi liidult lisafinantsabi 2 500 000 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020., 2021. ja 2022 aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige pikendas ja muutis Tšehhi veelgi lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, mis on esitatud põhjendustes 6–9.

(6)

Rakendusotsuse (EL) 2020/1345 artikli 3 punktis a osutatud lühendatud tööaja kava, mida tuntakse programmi „Antivirus“ nime all, kavandati selliste eraõiguslike tööandjate palgakulude hüvitamiseks, kes olid sunnitud oma majandustegevuse peatama või seda märkimisväärselt vähendama otseselt riigi võetud meetmete tõttu (variant A) või kaudselt COVID-19 pandeemia kahjuliku majandusmõju tõttu (variant B). Selle õiguslikuks aluseks olid valitsuse 31. märtsi 2020. aasta muudetud resolutsioon nr 353 ja tööhõivet käsitleva seaduse nr 435/2004 (konsolideeritud) (3) artikkel 120 (muudetud kujul). Programmi pikendati ja muudeti valitsuse 14. oktoobri 2020. aasta resolutsiooniga nr 1039 kasutusele võetud variandiga „A pluss“, et tagada palgakulude täielik hüvitamine tööandjatele, kes on ametiasutuste võetud meetmete tõttu sunnitud oma tegevuse peatama või seda vähendama. Programmi pikendati ka mitme valitsuse otsusega, kusjuures variant A kehtis 12. märtsist 2020 kuni 28. veebruarini 2022, variant „A pluss“1. oktoobrist 2020 kuni 31. maini 2021 ja variant B 12. märtsist 2020 kuni 31. maini 2021 ja 1. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.

(7)

Esimene kompenseeriv soodustus füüsilisest isikust ettevõtjatele, nn programm „Pětadvacítka“, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1345 artikli 3 punktis c ning mis kehtestati seadusega nr 159/2020 (konsolideeritud), (4) nägi ette, et füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on COVID-19-ga kaasnevate rahvatervise ohtude või riigi võetud kriisimeetmete tõttu sunnitud oma majandustegevuse peatama või seda allapoole tavapärasest turukõikumisest tingitud määra oluliselt vähendama, antakse 500 Tšehhi krooni suurune igapäevane kompenseeriv soodustus inimese kohta. „Pětadvacítka“ kehtis 12. märtsist 2020 kuni 8. juunini 2020. Seadusega nr 461/2020 (konsolideeritud) (5) kehtestatud muudatus, „sügisene kompenseeriv soodustus“, kestis 5. oktoobrist 2020 kuni 15. veebruarini 2021 ja sellega nähti ette 500 Tšehhi krooni suurune igapäevane maksusoodustus füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes olid rahvatervise ohtude või riigi võetud kriisimeetmete tõttu sunnitud oma majandustegevuse peatama või seda oluliselt vähendama. Seadusega nr 95/2021 (konsolideeritud) (6) ja sellega seotud valitsuse resolutsioonidega (nr 154/2021 (7) ja 188/2021) (8) kehtestati veel üks muudatus, mida nimetati „2021. aasta uueks kompenseerivaks soodustuseks“, mis kehtis 1. veebruarist 2021 kuni 31. maini 2021 ja millega suurendati maksusoodustuse summat 1 000 Tšehhi kroonini päevas. Selle füüsilisest isikust ettevõtjatele ette nähtud kompenseeriva soodustuse viimane muudatus, „2022. aasta kompenseeriv soodustus“, kehtestati seadusega nr 519/2021 (konsolideeritud), (9) selle suurus oli samuti 1 000 Tšehhi krooni päevas ning see kestis 22. novembrist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022.

(8)

Rakendusotsuse (EL) 2020/1345 artikli 3 punktis d osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaal- ja tervisekindlustusmaksetest osalise vabastamise õiguslik alus oli seadus nr 136/2020 (konsolideeritud) (10) sotsiaalkindlustuse osas ja seadus nr 134/2020 (konsolideeritud) (11) tervisekindlustuse osas. Riik tasus 2020. aasta märtsist augustini füüsilisest isikust ettevõtjate vastavad sotsiaal- ja ravikindlustusmaksed ise. Kuigi programm lõppes 2020. aasta augustis, tuli 2021. aastal maksta täiendavaid summasid füüsilisest isikust ettevõtjate poolt 2020. aastal tehtud ettemaksetega seotud arvelduste tõttu. Meede tähendab valitsuse jaoks saamata jäänud tulu, mida võib määruse (EL) 2020/672 rakendamise seisukohast pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega.

(9)

Rakendusotsuse (EL) 2020/1345 artikli 3 punktis e osutatud füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud „hooldamistoetuse“ õiguslik alus oli valitsuse 19. märtsi 2020. aasta resolutsioon nr 262, (12)26. märtsi 2020. aasta resolutsioon nr 311, 31. märtsi 2020. aasta resolutsioon nr 354, 4. mai 2020. aasta resolutsioon nr 514, 18. mai 2020. aasta resolutsioon nr 552, 16. oktoobri 2020. aasta resolutsioon nr 1053, 30. novembri 2020. aasta resolutsioon nr 1260 ja 10. mai 2021. aasta resolutsioon nr 446 ning eelarve-eeskirju käsitleva seaduse nr 218/2000 (konsolideeritud) (13) (muudetud kujul) artikkel 14, mida kohaldatakse füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes põllumajanduse ja metsanduse esmatootmises, ning VKEde toetamist käsitleva seaduse nr 47/2002 (konsolideeritud) (14) (muudetud kujul) artikli 3 punkt h, mida kohaldatakse kõigi teiste füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. Programmiga hüvitatakse füüsilisest isikust ettevõtjatele sissetulekukaotus, mis on tingitud vajadusest hoolitseda laste või hooldust vajavate inimeste eest laste- ja sotsiaalhoolekandeasutuste sulgemise tõttu. Toetuse igapäevane summa oli 424 Tšehhi krooni 2020. aasta märtsis ja 500 Tšehhi krooni 2020. aasta aprillist juunini. Programmi pikendati 2020. aasta oktoobrist 2021. aasta maini, mil sellega pakuti igapäevast toetust 400 Tšehhi krooni.

(10)

Tšehhi vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Tšehhi on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 5 349 588 352 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. Tegu on järsu ja olulise suurenemisega, sest see on ühtlasi seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamise või muutmisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kava ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Tšehhi ettevõtjatest ja tööjõust. Tšehhi kavatseb suurenenud kulusid rahastada 215 333 982 euro ulatuses liidu vahenditest ja 634 254 370 euro ulatuses oma vahenditest.

(11)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Tšehhiga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 22. septembri 2022. aasta taotluses osutati.

(12)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Tšehhil toime tulla COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(13)

Kuna rakendusotsuses (EL) 2020/1345 osutatud abi kättesaadavuse periood on lõppenud, on täiendava finantsabi jaoks vaja uut kättesaadavuse perioodi. Rakendusotsusega (EL) 2020/1345 ette nähtud finantsabi 18-kuulist kättesaadavuse perioodi tuleks pikendada 21 kuu võrra ning sellest tulenevalt peaks abi kättesaadavuse koguperiood olema 39 kuud alates rakendusotsuse (EL) 2020/1345 jõustumise kuupäevale järgnevast päevast.

(14)

Tšehhi ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(15)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(16)

Tšehhi peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Tšehhi neid kulutusi teinud.

(17)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Tšehhi olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Nõukogu võttis 27. septembril 2010 vastu otsuse 2010/573/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2010/573/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2023. Nõukogu vaatab kõnealuste piiravate meetmetega seotud olukorra läbi kuue kuu pärast.

(3)

Otsust 2010/573/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP.

(2)

Otsuse läbivaatamine nõukogus näitas, et seitset isikut puudutavad kanded ja teave, mis käsitleb nende kaitseõigust ja õigust tõhusale õiguskaitsele, tuleks välja jätta.

(3)

Otsuse 2011/72/ÜVJP lisa tuleks vastavalt muuta,

(1)

Vastavalt määrusele (EL) 2019/631 peab komisjon tegema igal aastal kindlaks keskmise CO2 eriheite ja eriheite sihttaseme iga liidus, Islandil, Norras ja kuni kalendriaastani 2020 Ühendkuningriigis registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite eest vastutava tootja ning tootjate heiteühenduse kohta. Selle põhjal tehakse kindlaks tootjate või tootjate heiteühenduste suutlikkus täita oma kohustust mitte ületada oma eriheite sihttasemeid.

(2)

2020. aasta tootjakohase keskmise CO2 eriheite ja eriheite sihttaseme arvutus põhineb aruandvate asutuste poolt kõnealuse aasta jooksul registreeritud uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite üksikasjalikel registreerimisandmetel.

(3)

Kõik riigid esitasid komisjonile oma 2020. aasta andmed, kuigi mõnel juhul esines viivitusi võrreldes aruande esitamise tähtajaga, milleks oli 28. veebruar 2021. Kui komisjon leidis andmete kontrollimise käigus, et osa andmeid on puudu või ilmselgelt ebatäpsed, võttis ta asjaomaste aruandvate asutustega ühendust ja kokkuleppel nendega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui aruandva asutusega kokkulepet ei saavutatud, siis selle riigi esitatud esialgseid andmeid ei muudetud.

(4)

Esialgsed andmed avaldati 29. juunil 2021 ning komisjon esitas 93-le sõiduautode tootjale ja 68-le väikeste tarbesõidukite tootjale ning vastavatele heiteühendustele nende 2020. aasta keskmise CO2 eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused.

(5)

Tootjatel paluti kontrollida esialgseid andmeid vastavalt määruse (EL) 2019/631 artikli 7 lõikele 5 ja teatada komisjonile võimalikest vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest. Vigade kohta esitasid teate 63 sõiduautode tootjat ja 42 väikeste tarbesõidukite tootjat.

(6)

Esialgsed andmed sisaldasid nii sõiduautode puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1153 (2) artikli 7 lõike 2 kohaselt arvutatud parandustegureid kui ka väikeste tarbesõidukite puhul komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1152 (3) artikli 6 lõike 2 kohaselt arvutatud parandustegureid. Kuna lõplikud parandustegurid olid kõigi tootjate ja nende heiteühenduste puhul võrdsed ühega, ei olnud keskmise eriheite arvutust vaja korrigeerida.

(7)

Kahe sõiduautode tootja ja ühe väikeste tarbesõidukite tootja puhul ei kuulunud ükski esialgses andmekogus esitatud sõidukitest määruse (EL) 2019/631 kohaldamisalasse. Ühe sõiduautode tootja puhul ei olnud ühegi esialgses andmekogus sisalduva sõiduki kohta esitatud uue Euroopa sõidutsükli (edaspidi „NEDC“) põhist CO2 eriheidet ning seetõttu käesolev otsus seda tootjat ei hõlma.

(8)

Ülejäänud 30 sõiduautode tootja ja 26 väikeste tarbesõidukite tootja puhul, kes ei teatanud vigadest andmekogudes või ei vastanud, tuleks esialgsed andmed ning keskmise eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused kinnitada.

(9)

Komisjon on kontrollinud tootjate teatatud vigu ja nende parandamise põhjendusi ning vastavalt vajadusele on esialgne andmekogu kinnitatud või seda on muudetud. Seetõttu tuleks 93 sõiduautode tootja ja 68 väikeste tarbesõidukite tootja esialgsed andmed kinnitada või neid muuta.

(10)

Kooskõlas määruse (EL) 2019/631 artikliga 4 on tootja täitnud oma eriheite sihttaseme nõudeid juhul, kui käesolevas otsuses osutatud keskmine CO2 eriheide ei ületa tema eriheite sihttaset. Heiteühendusse kuuluvate tootjate puhul tuleks nõuete täitmist hinnata heiteühenduse tasandil vastavalt kõnealuse määruse artiklile 6. Tootjate või heiteühenduste puhul, kellele tehti erand nende 2020. kalendriaasta eriheite sihttasemest vastavalt kõnealuse määruse artiklile 10, hinnatakse keskmise CO2 eriheite vastavust neile tehtud erandi sihttasemele.

(11)

Vastavalt määruse (EL) 2019/631 artikli 4 lõikele 3 võetakse iga tootja või heiteühenduse puhul tema keskmise CO2 eriheite kindlakstegemisel arvesse ainult 95 % 2020. kalendriaastal registreeritud uutest sõiduautodest, mis on valitud nende heitetasemete alusel.

(12)

Vastavalt määruse (EL) 2019/631 artiklile 5 loetakse sõiduautode tootjate keskmise CO2 eriheite arvutamisel iga uut sõiduautot, mille CO2 eriheide on alla 50 g CO2/km (NEDC), 2020. kalendriaastal kaheks sõiduautoks, kuni erisoodustuse ülempiirini 7,5 g CO2/km iga tootja või heiteühenduse kohta.

(13)

CO2 heite vähenemist, mis on saavutatud selliste innovatiivsete tehnoloogialahenduste kasutamisega, mis tõendatult vähendavad CO2 heidet ja mille komisjon on vastavalt määruse (EL) 2019/631 artiklile 11 heaks kiitnud (edaspidi „ökoinnovatsioon“), võetakse keskmise CO2 eriheite arvutamisel arvesse kuni kogupanuseni 7 g CO2/km iga tootja või heiteühenduse kohta. Kalendriaastal 2020 võetakse arvesse üksnes sellist ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemist, mille kindlakstegemisel on lähtutud NEDCst.

(14)

Veakoodiga B kandeid, st selliseid kandeid, mis sisaldavad täielikke andmeid töökorras sõiduki massi ja CO2 heite kohta, kuid kust puudub valmistajatehase tähis või kus see on vale, tuleks eriheite sihttasemete ja keskmise CO2 eriheite arvutamisel samuti arvesse võtta. Siiski tuleks arvestada asjaolu, et tootjad ei saa neid kandeid kontrollida ega parandada. Seepärast on asjaomase tootja kauguse määramisel sihttasemest asjakohane kohaldada lubatavat viga.

(15)

Lubatav viga arvutatakse keskmise CO2 eriheite ja eriheite sihttaseme vaheliste kauguste erinevusena, võttes ühel juhul kauguse arvutamisel arvesse kõiki registreerimisi, mida tootja kontrollida ei saa, ja jättes teisel juhul need arvesse võtmata. Sõltumata sellest, kas erinevus on positiivne või negatiivne, kohaldatakse lubatavat viga selliselt, et see parandab tootja tulemust talle kehtestatud eriheite sihttaseme suhtes.

(16)

Kui pärast lubatava vea arvessevõtmist on tootja või asjakohasel juhul heiteühenduse kaugus sihttasemest üle nulli, tuleb määruse (EL) 2019/631 artikli 8 kohaselt kehtestada ülemäärase heite maks. Nii on see kuue sõiduautode tootja puhul (Subaru, Jaguar Land Rover, Bentley, DR Motor, Lamborghini and McLaren), kahe sõiduautode tootjate heiteühenduse (Suzuki ja Volkswagen-SAICi heiteühendus) ja ühe väikeste tarbesõidukite tootja (Ssangyong) puhul.

(17)

Vastavalt määruse (EL) 2019/631 artikli 2 lõikele 4 on sellised tootjad, kes on tootnud alla 1 000 liidus kalendriaastal registreeritud uue sõiduki, eriheite sihttaseme saavutamisest vabastatud. Siiski on asjakohane arvutada ja esitada nende keskmine eriheide ning registreeritud uute sõidukite arv.

(18)

Tootjaid tuleks teavitada ka väärtustest, mida kasutatakse eriheite sihttasemete ja erandite sihttasemete arvutamiseks kalendriaastateks 2021–2024 vastavalt määruse (EL) 2019/631 I lisa A ja B osa punktidele 4 ja 5.

(19)

Tootja tulemustega seotud ning käesoleva otsusega kinnitatud või muudetud väärtused võib läbi vaadata juhul, kui asjaomased riiklikud asutused kinnitavad eeskirjade rikkumisi seoses CO2 heite väärtuste või massi väärtustega, mis esitati selleks, et teha kindlaks, kas asjaomane tootja täidab eriheite sihttaseme nõudeid,

1)

2)

3)

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

11)

12)

13)

14)

15)

16)

17)

18)

19)

20)

21)

22)

23)

24)

25)

26)

27)

28)

29)

30)

31)

32)

33)

34)

35)

36)

37)

38)

39)

40)

41)

42)

43)

44)

45)

46)

47)

48)

49)

50)

51)

52)

53)

54)

55)

56)

57)

58)

59)

60)

61)

62)

63)

64)

65)

66)

67)

68)

69)

70)

71)

72)

73)

74)

75)

76)

77)

78)

79)

80)

81)

82)

83)

84)

85)

86)

87)

88)

89)

90)

91)

92)

93)

94)

95)

96)

97)

98)

99)

100)

101)

102)

103)

104)

105)

106)

107)

108)

109)

110)

111)

112)

113)

114)

115)

116)

117)

118)

119)

120)

121)

122)