25.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2036,

19. oktoober 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kelle strateegiaks on mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine, ning seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise meetodiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/877, (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/879 (6) muudeti liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse raamistikku, tehes muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 575/2013, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 806/2014 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (9). Need muudatused olid vajalikud, et rakendada liidus finantsstabiilsuse nõukogu 9. novembril 2015 avaldatud rahvusvahelisi kogu kahjumikatmisvõime tingimusi (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“) globaalsetele süsteemselt olulistele pankadele, millele liidu normistikus osutatakse kui globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, ning tõhustada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamist kõigi pankade suhtes. Liidu pankade läbivaadatud kriisilahenduse raamistik peaks paremini tagama, et kui pangad ei ole enam finantsiliselt elujõulised ja nende suhtes algatatakse seejärel kriisilahendusmenetlus, toimub kõnealuste pankade kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine erasektori vahendite abil.

(2)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 12a on sätestatud, et globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, kes kohaldavad kriisilahendusstrateegiat, mille kohaselt võib kriisilahendusmenetluse algatada rohkem kui ühe grupi üksuse suhtes (edaspidi „mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia“), peavad arvutama oma omavahendite ja kõlblike kohustuste riskipõhise nõude teoreetilise eelduse alusel, et kriisilahendusmenetlus algatatakse ainult ühe grupi üksuse suhtes, kusjuures kõnealuse grupi mis tahes tütarettevõtjate kahjum ja rekapitaliseerimisvajadused kantakse üle kriisilahendussubjektile (ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia). Sarnane nõue on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikes 4 seoses täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudega, mille kriisilahendusasutused võivad vastavalt kõnealuse artikli lõikele 3 kehtestada. Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga tuleks nende arvutuste puhul võtta arvesse kõiki kolmanda riigi üksusi, mis on globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate osa ning mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus.

(3)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45h lõike 2 kolmandale lõigule ja kogu kahjumikatmisvõime standardile ei tohi mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja grupi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete tegelik summa olla väiksem kui teoreetiline nõue sama grupi ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia korral. Selleks et viia määruse (EL) nr 575/2013 normid kooskõlla direktiivi 2014/59/EL normidega ja tagada, et kriisilahendusasutused tegutsevad alati kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning võtavad arvesse nii määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid ning mis tahes täiendavaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d, tuleks määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 12a muuta ja kõnealuse määruse artikli 92a lõige 3 välja jätta. See ei tohiks takistada kriisilahendusasutusi tegemast järeldust, et mis tahes kohandus, mille eesmärk on minimeerida või kõrvaldada erinevus mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat kohaldava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete tegeliku summa ja kõnealuse grupi ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia korral arvutatud teoreetilise nõude vahel, kui esimene on suurem kui viimane, oleks sobimatu või vastuolus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga. Et tagada kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45h lõike 2 vahel, tuleks kõnealuse direktiivi artikli 45h lõikes 2 osutatud arvutuses võtta arvesse ka kõiki kolmanda riigi üksusi, mis on globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate osa ning mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92b on sätestatud, et kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendussubjektid, võib omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet muu hulgas täita kõlblike kohustuste instrumentidega. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõike 2 punktides c, k, l ja m sätestatud kõlblike kohustuste instrumentide kriteeriumid eeldavad siiski, et emiteeriv üksus on kriisilahendussubjekt. Tuleks tagada, et need olulised tütarettevõtjad saavad emiteerida võlainstrumente, mis vastavad kõigile kõlblikkuskriteeriumidele, nagu algselt kavandatud.

(5)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 4 esimese lõigu kohaselt võivad kriisilahendusasutused lubada mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat kohaldaval globaalsel süsteemselt olulisel ettevõtjal arvata maha teatavad osalused oma selliste tütarettevõtjate omavahendites ja kõlblike kohustuste instrumentides, mis ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi, arvates maha kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema korrigeeritud summa. Kõnealuse määruse artikli 72e lõike 4 teise lõiguga on ette nähtud, et sellistel juhtudel arvatakse korrigeeritud summa ja algse summa vahe maha asjaomaste tütarettevõtjate kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimest. Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks kõnealune lähenemisviis võtma arvesse nii asjaomase tütarettevõtja riskipõhiseid kui ka riskil mittepõhinevaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid. Lisaks tuleks seda lähenemisviisi kohaldada kõigi kolmanda riigi tütarettevõtjate suhtes, kes on kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, tingimusel et nimetatud tütarettevõtjate suhtes kohaldatakse kriisilahenduskorda, mis on liidus asjaomase kriisilahendusasutuse arvates õiguslikult maksma pandav ja millega rakendatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, konkreetsemalt finantsstabiilsuse nõukogu 2011. aasta oktoobris avaldatud dokumenti „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“) ja kogu kahjumikatmisvõime standardit.

(6)

Direktiiviga (EL) 2019/879 muudeti direktiivi 2014/59/EL, et sätestada erinormid sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudseks märkimiseks, nimelt direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikele 2 vastavate omavahendite ja kohustuste kaudseks märkimiseks kriisilahendusalustes gruppides. Selleks, et rakendada nimetatud normid ja tagada, et kaudne märkimine viiakse läbi kooskõlas usaldatavusnõuetega anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (10) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 6 alusel volitus töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kõlblike vahendite kaudse märkimise meetodeid. Kuid nagu EBA rõhutas oma 25. jaanuari 2021. aasta kirjas komisjonile, oli mitmeid vastuolusid direktiivis 2014/59/EL sätestatud delegeerimisnõuete ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kehtivate usaldatavusnõuete vahel, mis ei võimaldanud kohaldada usaldatavusnõuetekohast käsitlust, mida oli vaja, et volitust saaks täita algselt kavandatud viisil. Täpsemalt märkis EBA, et määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ei ole lubatud sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikke vahendeid maha arvata ja seejärel kohaldada asjakohast riskikaalu kõigil direktiiviga 2014/59/EL hõlmatud juhtudel. Sarnased probleemid tuvastati ka määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud finantsvõimenduse määra nõude osas. Neid õiguslikke piiranguid arvesse võttes tuleks EBA väljatöötatud meetodeid lisada otse määrusesse (EL) nr 575/2013. Seega tuleks direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõige 6 välja jätta.

(7)

Olukorras, kus kriisilahendussubjektid märgivad sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikke vahendeid kaudselt vastavalt liidu pankade kriisilahenduse läbivaadatud raamistikule, tuleks vaheüksustelt nõuda, et nad arvaksid maha sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks hoitavad need kõlblikud vahendid tervikuna, mille on emiteerinud samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvad üksused, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid. See tagab grupisiseste kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimismehhanismide nõuetekohase toimimise ning väldib kõnealuste üksuste sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite topeltarvestust vaheüksuse nimetatud sisemise miinimumnõude täitmisel. Kui kõnealuseid mahaarvamisi ei tehta, võib see seada ohtu valitud kriisilahendusstrateegia nõuetekohase rakendamise, kuna vaheüksus võib kasutada mitte ainult enda, vaid ka muude kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate üksuste, mis ei ole ise kriisilahendussubjektid, kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet, enne kui vaheüksus ei ole enam elujõuline või kõnealused muud üksused ei ole enam elujõulised. Tagamaks, et mahaarvamiskohustus haaraks neid üksusi, mida kriisilahendussubjekt võib kasutada sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudseks märkimiseks, ning vältimaks õiguslikku arbitraaži, peaksid vaheüksused maha arvama nimetatud sisemise miinimumnõude täitmiseks hoitavad kõlblikud vahendid, mille on emiteerinud kõik samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvad üksused ning mille suhtes võidakse kohaldada nimetatud sisemise miinimumnõude täitmise kohustust, mitte üksnes oma tütarettevõtjate emiteeritud vahendeid, mida hoitakse. Sama kohustust tuleks kohaldada, kui tegemist on selliste vahendite kaudse emiteerimisega, mille puhul tuleb kohasel juhul täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92b sätestatud kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulistele tütarettevõtjatele esitatavat omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet.

(8)

Tagamaks, et mahaarvamiskord jääb proportsionaalseks, peaksid vaheüksused saama valida selliste instrumentide kombinatsiooni, mis hõlmab omavahendeid või kõlblikke kohustusi, millega nad rahastavad sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite omandamist. See võimaldaks vaheüksustel täielikult vältida omavahenditega seotud mahaarvamisi, juhul kui nad on emiteerinud piisavalt kõlblikke kohustusi. Mahaarvamisi tuleks seepärast kõigepealt kohaldada vaheüksuste kõlblike kohustuste kirjete suhtes. Kui vaheüksuselt nõutakse direktiivi 2014/59/EL kohaselt sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmist individuaalselt, tuleks mahaarvamisi kohaldada kõnealuse direktiivi artikli 45f lõike 2 tingimustele vastavate kõlblike kohustuste suhtes. Kui mahaarvatav summa ületab vaheüksuste kõlblike kohustuste kirjete summat, tuleks ülejäänud summa maha arvata nende esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjetest, alustades teise taseme omavahendite kirjetest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktile e. Sellisel juhul on vaja, et ülejäänud summale vastavaid mahaarvamisi kohaldatakse ka omavahendite arvutamisel määruses (EL) nr 575/2013 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (11) sätestatud nõuete kohaldamiseks. Vastasel juhul võivad selliste vaheüksuste maksevõime suhtarvud, kes on sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite omandamise rahastamise eesmärgil emiteerinud kõlblike kohustuste asemel omavahendeid, olla ülehinnatud. Sellega, et nimetatud sisemise miinimumnõude täitmiseks hoitavate kõlblike vahendite käsitlemine hoitakse usaldatavusnõuete ja kriisilahenduse eesmärgil ühtlustatuna, välditakse ühtlasi tarbetut keerukuse suurenemist, kuna finantsinstitutsioonid saaksid usaldatavusnõuete ja kriisilahenduse eesmärgil jätkata ühe koguriskipositsiooni ning koguriskipositsiooni näitaja arvutamist, sellekohast aruandlust ja avalikustamist. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõiget 2 vastavalt muuta.

(9)

Selleks et veelgi suurendada mahaarvamiskorra proportsionaalsust, ei tohiks see kord olla kohaldatav erandjuhtudel, kui sisemist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 1 kolmanda lõigu ja lõike 4 kohaselt vaid konsolideeritud alusel konsolideerimise alla kuuluvate üksuste poolt emiteeritud nimetatud sisemise miinimumnõude täitmiseks hoitavate kõlblike vahendite puhul. Sama erandit tuleks kohaldada juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92b sätestatud kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulistele tütarettevõtjatele esitatavat omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet täidetakse konsolideeritud alusel vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõikele 3a.

(10)

Sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudne märkimine peaks tagama, et kui tütarettevõtja on jõudnud punkti, kus ta ei ole enam elujõuline, kantakse kahjum tegelikult üle kriisilahendussubjektile ja asjaomane tütarettevõtja rekapitaliseeritakse kriisilahendussubjekti poolt. Seda kahjumit ei peaks seega katma vaheüksus, vaid ta peaks olema lihtsalt vahend, mille kaudu kanda kahjum üle kriisilahendussubjektile. Sellest tulenevalt ja tagamaks, et kaudse märkimise tulemus on samaväärne täieliku otsese märkimise tulemusega, nagu on ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 6 sätestatud volitusega, ei tuleks vaheüksuse koguriskipositsiooni arvutamisel riskikaalu kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artiklisse 72e lisatava uue mahaarvamiskorra kohaselt maha arvatud riskipositsioonide suhtes. Samamoodi tuleks kõnealused riskipositsioonid välja jätta vaheüksuse koguriskipositsiooni näitaja arvutamisel. Käsitlus, mille kohaselt riskikaalusid ei kohaldata ja kõnealused riskipositsioonid jäetakse koguriskipositsiooni näitajast välja, peaks rangelt piirduma riskipositsioonidega, mis arvatakse maha vastavalt kõnealuse määruse artiklisse 72e lisatavale uuele mahaarvamiskorrale, et rakendada sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise meetodit.

(11)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/763 (12) ette nähtud avalikustamisvorme ühtse teabe esitamiseks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta ning kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate suhtes kohaldatava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude kohta tuleks muuta, et kajastada nimetatud sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite suhtes kohaldatavat uut mahaarvamiskorda. Avalikustamisvorme tuleks muuta ka nii, et need sisaldaksid koguriskipositsiooni ning koguriskipositsiooni näitajat, mis vaheüksustel oleks, kui nad uue mahaarvamiskorra kohaselt maha arvatud riskipositsioone välja ei jätaks.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt täielikult ühtlustada vaheüksuste poolt nendega samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate üksuste sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite hoidmise usaldatavusnõuetekohast käsitlust ning vaadata sihipäraselt läbi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate oluliste tütarettevõtjate puhul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(13)

Selleks et nõuetekohaselt hinnata sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise, sealhulgas uue mahaarvamiskorra võimalikke soovimatuid tagajärgi ning tagada eri liiki pangagruppide jaoks proportsionaalne kohtlemine ja võrdsed tingimused, eelkõige selliste finantsinstitutsioonide puhul, kelle valdusettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel tegutseb käitusettevõtja, ning ettevõtjate puhul, kelle kriisilahenduse kava näeb maksejõuetuse korral ette likvideerimise tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt, peaks komisjon vaatama võimalikult kiiresti läbi sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise rakendamise eri liiki pangagruppide poolt. Komisjon peaks nõuetekohaselt hindama võimalikke struktuurseid lahendusi mis tahes kindlaks tehtud küsimustele, näiteks andes ettevõtjatele, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, võimaluse täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel. Asjaomase seadusandliku ettepaneku puhul, mille komisjon võib vastu võtta, tuleks igakülgselt kaaluda nimetatud sisemise miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise erikäsitluse kohaldamise alguskuupäeva, et erikäsitlust saaks rakendada enne, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõige 5 muutub kohaldatavaks. Kõnealune seadusandlik ettepanek peaks eelistatavalt käsitlema seda küsimust.

(14)

Selleks, et finantsinstitutsioonidel oleks piisavalt aega sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite kaudse märkimise erikäsitluse, sealhulgas uue mahaarvamiskorra rakendamiseks, ning et turud suudaksid vajaduse korral toime tulla nimetatud sisemise miinimumnõude täitmiseks kõlblike vahendite lisaemissioonidega, tuleks kõnealust käsitlust käsitlevaid sätteid hakata kohaldama 1. jaanuarist 2024 kooskõlas omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise tähtajaga.

(15)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„130a)

„asjaomane kolmanda riigi asutus“ – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;“.

Artikkel 12a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arvutab kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa:

a)	iga kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi üksuse puhul, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus;

b)	ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.

Esimese lõigu punktis b osutatud arvutus tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni konsolideeritud olukorra alusel.

Kriisilahendusasutused tegutsevad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikega 4 ja artikli 45h lõikega 2.“

3)	Artikli 49 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 72e lõikes 5 sätestatud mahaarvamiste suhtes.“

Artikli 72b lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 92b kohaldamisel käsitatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides c, k, l ja m esitatud viiteid kriisilahendussubjektile ka viidetena finantsinstitutsioonile, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja.“

Artiklit 72e muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui ELis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

mi= max{0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – max{ri · aRWAi; wi · aLREi}]}}

kus:

i	=	tütarettevõtja indeks;
OPi	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;
LPi	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa;
β	=	tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtja hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsent, mis arvutatakse järgmiselt: ;
Oi	=	tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
Li	=	tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;
ri	=	tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;
aRWAi	=	globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon, mis on arvutatud artikli 92 lõike 3 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi, või mis on kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul arvutatud kohaldatavate kohalike õigusnormide kohaselt;
wi	=	tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile b ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile b või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;
aLREi	=	globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt artikli 429 lõikele 4, või mis on kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul arvutatud kohaldatavate kohalike õigusnormide kohaselt.

Kui emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.“;

lisatakse järgmine lõige:

„5. Finantsinstitutsioonid ja ettevõtjad, kellele on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha oma osaluse omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:

omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente hoiab finantsinstitutsioon või ettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja või sellise kolmanda riigi üksuse tütarettevõtja, kes oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus;

b)	punktis a osutatud finantsinstitutsioon või ettevõtja on kohustatud täitma käesoleva määruse artiklis 92b või direktiivi 2014/59/EL artiklis 45f sätestatud nõudeid;

punktis a osutatud finantsinstitutsiooni või ettevõtja hoitavad omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid on emiteerinud käesoleva määruse artikli 92b lõikes 1 või direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 1 osutatud finantsinstitutsioon või ettevõtja, kes ise ei ole kriisilahendussubjekt ja kes kuulub samasse kriisilahendusalusesse gruppi kui punktis a osutatud finantsinstitutsioon või ettevõtja.

Erandina esimesest lõigust ei arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides, kui esimese lõigu punktis a osutatud finantsinstitutsioon või ettevõtja peab täitma esimese lõigu punktis b osutatud nõuet konsolideeritud alusel ning esimese lõigu punktis c osutatud finantsinstitutsioon või ettevõtja on kaasatud esimese lõigu punktis a osutatud finantsinstitutsiooni või ettevõtja konsolideerimisse vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse viidet kõlblike kohustuste kirjetele viitena millisele tahes järgmistest:

a)	kõlblike kohustuste kirjed, mida võetakse arvesse artiklis 92b sätestatud nõude täitmiseks;

b)	kohustused, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktis a sätestatud tingimustele.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse viidet omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele viitena millisele tahes järgmistest:

a)	omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis vastavad artikli 92b lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;

b)	omavahendid ja kohustused, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikes 2 sätestatud tingimustele.“

6)	Artikli 92a lõige 3 jäetakse välja.

Artikli 113 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse vastavalt 2. jao sätetele riskikaalusid kõigi riskipositsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui need riskipositsioonid on maha arvatud omavahenditest või kui nende suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on määratud, ja 2. jaos sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib kindlaks määrata krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel või 3. jao kohaselt ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel.“

Artikli 151 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 147 lõike 2 punktides a–e ja punktis g osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt 2. alajaole, välja arvatud juhul, kui need riskipositsioonid on maha arvatud omavahenditest või kui nende suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust.“

Artikli 429a lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„q)	riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse artikli 72e lõike 5 esimeses lõigus sätestatud käsitlust.“

10)

X osa I jaotise 1. peatüki 3. jaole lisatakse järgmine alajagu:

„3a alajagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 477a

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1. Erandina artikli 72e lõikest 4 ja kuni 31. detsembrini 2024 võib emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutus pärast asjaomaste tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste või asjaomaste kolmandate riikide ametiasutuste arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada korrigeeritud summa mi arvutamisel kasutada järgmist ri ja wi määratlust:

ri	=	tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kohaldatav kogu riskipõhine kapitalinõue, kui seda nõuet täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahenditena;
wi	=	tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kohaldatav kogu mitteriskipõhine esimese taseme omavahendite nõue, kui seda nõuet täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks esimese taseme omavahenditena.

2. Kriisilahendusasutus võib lõikes 1 osutatud loa anda, kui tütarettevõtja on asutatud kolmandas riigis, kus kohaldatavat kohalikku kriisilahenduskorda veel ei ole, ja kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)	puuduvad praegused või ette näha olevad olulised praktilised või õiguslikud takistused vara kiireks ülekandmiseks tütarettevõtjalt emaettevõtjana tegutsevale finantsinstitutsioonile;

tütarettevõtja asjaomane kolmanda riigi asutus on esitanud emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutusele arvamuse, mille kohaselt võib tütarettevõtjalt emaettevõtjale üle kanda vara, mille väärtus on võrdne summaga, mille tütarettevõtja on kohustatud artikli 72e lõike 4 teise lõigu kohaselt maha arvama.“

Artikkel 2

Direktiivi 2014/59/EL muutmine

Direktiivi 2014/59/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 45d lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui rohkem kui üks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arvutavad asjaomased kriisilahendusasutused käesoleva artikli lõikes 3 osutatud summa artikli 45h lõike 2 kohaldamisel:

a)	iga kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi üksuse puhul, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus;

b)	liidus tegutseva emaettevõtja puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.“

2)	Artikli 45f lõige 6 jäetakse välja.

Artikli 45h lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui rohkem kui üks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksuste puhul, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arutavad lõikes 1 osutatud kriisilahendusasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e kohaldamist ning vajalikke kohandusi, et võimalikult vähendada või kaotada erinevused käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa vahel üksikute kriisilahendussubjektide või kolmanda riigi üksuste puhul ning käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa vahel, ning lepivad kokku nende kohaldamises, kui see on asjakohane ja kooskõlas globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendusstrateegiaga.

Sellist kohandust võib kohaldada järgmistel tingimusel:

a)	kohandust võib kohaldada seoses koguriskipositsioonide arvutamise erinevustega asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide vahel, kohandades nõude suurust;

b)	kohandust ei kohaldata selleks, et kõrvaldada kriisilahenduse konsolideerimisgruppide vahelistest riskipositsioonidest tulenevad erinevused.

Käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis a osutatud summade summa üksikute kriisilahendussubjektide puhul või kolmanda riigi üksuste puhul, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, ei tohi olla väiksem kui käesoleva direktiivi artikli 45d lõike 4 punktis b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 12a punktis b osutatud summade summa.“

Artiklisse 129 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon vaatab 31. detsembriks 2022 läbi omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise mõju eri liiki pangagruppide vahelistele võrdsetele tingimustele, sealhulgas juhul, kui konsolideerimisgrupil on käitusettevõtja, kes tegutseb kriisilahendussubjektina käsitatava valdusettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel. Komisjon hindab eelkõige järgmist:

a)	võimalust lubada ettevõtjatel, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel;

b)	omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet reguleerivate normide kohast käsitlust selliste ettevõtjate puhul, kelle kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et see ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaselt nõutavate mahaarvamiste piiramise asjakohasust.

Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek, mille puhul võetakse arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72e lõike 5 kohaldamise alguskuupäeva.“

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 punktide 1 ja 3 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 15. novembriks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale määrusele. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määruse artikli 2 punktidega 1 ja 3 reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. novembrist 2022.

Artikli 1 punkti 3, punkti 5 alapunkti b, punkte 7, 8 ja 9 kohaldatakse aga alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. oktoober 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) ELT C 122, 17.3.2022, lk 33.

(2) ELT C 152, 6.4.2022, lk 111.

(3) Euroopa Parlamendi 13. septembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2022. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/877, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 226).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/879 millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ (ELT L 150, 7.6.2019, lk 296).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(12) Komisjoni 23. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/763, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL kohaldamiseks seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise järelevalvelise aruandluse ja avalikustamisega (ELT L 168, 12.5.2021, lk 1).

25.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 275/14

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2038,

19. oktoober 2022,

millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses epidemioloogilisest olukorrast või sõjalisest agressioonist tingitud ajutise vabastusega teenindusaegade kasutamise nõuete kohaldamisest liidu lennujaamades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 (3) on alates COVID-19 kriisi algusest mitu korda muudetud, kuna nimetatud määrusega kehtestatud nõue kasutada vähemalt 80 % teenindusaegade sarjast, et säilitada õigus samale teenindusaegade sarjale järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil, muutus lennuettevõtjate jaoks oluliselt vähenenud lennuliikluse mahtude tõttu jätkusuutmatuks.

(2)

Ühtse Euroopa taeva lennuliiklusvõrgu haldusasutusena tegutseva Eurocontroli avaldatud arvud näitavad, et lennuliiklus on alates 2022. aasta suvehooaja sõiduplaani perioodi algusest väga hästi taastunud ning lähteprognoosi kohaselt moodustab lennuliiklus 2022.–2023. aasta talvehooaja sõiduplaani perioodi alguseks eeldatavasti ligikaudu 90 % 2019. aasta mahtudest. Need arvud õigustavad 2023. aasta suvehooaja sõiduplaani perioodiks üldreeglina 80 % ulatuses teenindusaegade kasutamise nõude juurde naasmist, mida täiendab spetsiaalne teenindusaegade kasutamise leevendamine teenindusaegade põhjendatud kasutamata jätmise juhtudel.

(3)

Siiski on olukord lennundussektoris COVID-19 kriisi tõttu jätkuvalt väga ebakindel. Sarnaselt olukorraga 2021. aasta lõpus võivad ilmuda uued COVID-19 variandid ning need võivad põhjustada nii riigiasutuste kui ka tarbijate äkilisi reaktsioone, mis võivad omakorda negatiivselt mõjutada lennuliiklust. Lisaks mõjutavad teatavaid pikamaalennu turge jätkuvalt sanitaarmeetmed, mis takistavad oluliselt lennuliiklust.

(4)	Ka Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda mõjutab lennuliiklust ja lennuettevõtjate võimalusi kasutada oma teenindusaegu, sest liidu lennuettevõtjatel on Valgevene, Venemaa ja Ukraina õhuruumi sisenemine takistatud.

(5)

Riikide poolt sanitaarkaalutlustel kehtestatavad reisipiirangud ja asjaolu, et sõjatsooniks muutunud õhuruumi sisenemine ei ole võimalik, ei sõltu lennuettevõtjatest. Need asjaolud võivad viia nende lennuteenuste vabatahtliku või kohustusliku tühistamiseni või sõiduplaanide kohandamiseni. Eelkõige aitavad vabatahtlikud tühistamised kaitsta lennuettevõtjate finantsolukorda ja samal ajal vältida kahjulikku keskkonnamõju, mida põhjustavad üksnes oma teenindusaegade säilitamiseks toimuvad lennud.

(6)

Sellises olukorras ei tohiks lennuettevõtjad, kes jätavad oma teenindusajad vastavalt määruses (EMÜ) nr 95/93 sätestatud teenindusaegade kasutamismäärale kasutamata, kaotada automaatselt eesõigust kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud teenindusaegade sarjadele, mida nad saaksid muidu kasutada. Käesolevas määruses tuleks selleks kehtestada erinormid.

(7)

Samal ajal on oluline tuletada meelde määruse (EMÜ) nr 95/93 eesmärke, nimelt tagada lennujaamade läbilaskevõime tõhus kasutamine ning tagada kõigile lennuettevõtjatele õiglane juurdepääs lennujaama piiratud läbilaskevõimele, edendades seeläbi konkurentsi. Väiksema kasutusmäära kehtestamine või põhjendatud mittekasutamise erandite laiendamine, mida tehakse teenindusaegade kasutamise tavapäraste nõuete kohandamiseks, peaks rangelt piirduma olukordadega, kus vabastus teenindusaegade kasutamisest on vajalik ning see ei tohiks anda ebaõiglast konkurentsieelist lennuettevõtjatele, kellele väljakujunenud teenindusajad kuuluvad.

(8)

Eelkõige tuleb tagada, et lennuettevõtjatel, kes on valmis teenuseid osutama, lubatakse kasutada vaba läbilaskevõimet ja et neil on väljavaade säilitada sellised teenindusajad pikemas perspektiivis. See peaks säilitama lennuettevõtjate stiimuli lennujaamade läbilaskevõime kasutamiseks, mis omakorda tooks tarbijatele kasu lennuühenduste poolest.

(9)

Seepärast on vaja kehtestada kooskõlas nende põhimõtetega ja piiratud ajavahemikuks tingimused, mille kohaselt lennuettevõtjatel on jätkuvalt õigus teenindusaegade sarjale vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, ning kehtestada asjaomastele lennuettevõtjatele nõuded kasutamata läbilaskevõime vabastamiseks. See periood peaks Eurocontroli taastumisprognoosi kohaselt kestma 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023.

(10)	Mõiste „uustulnuk“ määratlus peaks jääma nimetatud perioodi jooksul avaraks, et suurendada hõlmatud lennuettevõtjate arvu ja anda seega enamatele lennuettevõtjatele võimalus oma tegevust alustada ja laiendada.

(11)

Ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 tuleks teenindusaegade jaotamise süsteemis jätkata nende lennuettevõtjate jõupingutuste arvessevõtmist, kes on käitanud lende, kasutades teenindusaegu, mis kuuluvad teenindusaegade sarja, millele on õigus teisel lennuettevõtjal vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, kuid mis on ajutiseks ümberjaotamiseks tehtud kättesaadavaks teenindusaegade koordinaatorile. Seega peaksid lennuettevõtjad, kes on kasutanud vähemalt viie teenindusajaga sarju, saama järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil nende sarjade jaotamisel eesõiguse, olenevalt lennujaama olemasolevast läbilaskevõimest.

(12)

Selleks et võtta arvesse Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju ning toetada liidu ja Ukraina vaheliste ühenduste taastamist, on vaja pikendada perioodi, mil lennuettevõtjatel on võimalik liidu ja Ukraina vahelistel lennuliinidel teenindusaegade sarjade kasutamata jätmise põhjendamisel tugineda määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 10 lõike 4 punktis a sätestatud põhjusele.

(13)

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust järgida liidu õigust, eelkõige aluslepingutes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 (4) sätestatud norme, ei saa liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste poolt epidemioloogiliste olukordadega toimetulekuks kehtestatud võimalike piirangute, loodusõnnetuste või poliitiliste rahutuste (näiteks ülestõusud, massirahutused või avaliku korra raske rikkumine) kahjulikke tagajärgi reisijate reisimisvõimalustele pidada lennuettevõtjate süüks ning neid meetmeid tuleks seega leevendada, kui need mõjutavad märkimisväärselt ettevõtjate elujõulisust või reisimisvõimalusi või nõudlust asjaomastel liinidel. Leevendamismeetmed peaksid tagama, et lennuettevõtjaid ei karistata teenindusaegade kasutamata jätmise eest, kui see tuleneb kõnealustest piirangutest.

(14)

Selleks et vähendada konkurentsimoonutuste ohtu ja tagada lennujaamade läbilaskevõime tõhus kasutamine, peaks konkreetne leevendus selliste piirangute kehtestamise mõjule olema piiratud kestuse ja ulatusega, tagamaks, et leevendusmeetmete mõju on piiratud perioodiga, kui need olid põhjendatud. Selliste piirangute mõju leevendavate meetmetega hõlmatud teenindusaegu tuleks käsitada nii, nagu neid oleks kasutatud määruse (EMÜ) nr 95/93 kohaldamise eesmärgil.

(15)

On vaja selgitada, et teenindusaegade põhjendatud kasutamatajätmise erandeid käsitlevaid sätteid ei kohaldata nende lennuettevõtjate suhtes, kelle kohta kehtivad Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravad meetmed, ega lennuettevõtjate suhtes, kellel on liidus tegevuskeeld ja kes on kantud komisjoni määruse (EÜ) nr 474/2006 (5) A või B lisasse. Nende meetmete tulemusliku kohaldamise tagamiseks ei tohiks teenindusaegade põhjendatud kasutamatajätmise erandeid käsitlevatele sätetele saada tugineda ka need lennuettevõtjad, kelle kohta need piiravad meetmed käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba kehtivad.

(16)	Koordinaatorite vahelist koostööd tuleks tugevdada, et tagada määruse (EMÜ) nr 95/93 ühetaoline rakendamine kogu liidus.

(17)

Koordinaatorid peaksid vahetama parimaid tavasid määruse (EMÜ) nr 95/93 rakendamise kohta, sealhulgas Euroopa lennujaamade koordinaatorite ühenduse (EUACA) kaudu. EUACAt julgustatakse jätkama suuniste väljaandmist, et tagada liidu normide ühtlustatud rakendamine, eeskätt mis puudutab piirangute leevendamist käsitlevat sätet. Peale selle on asjaolu, kas leevendamist kohaldatakse või mitte, lennuettevõtjatele sõiduplaanide kavandamisel oluline teave. Seetõttu tuleb tagada koordinaatorite läbipaistev teavitustegevus.

(18)

Kuigi piirangute leevendamise meetmeid tuleks tõlgendada kitsalt, kuna need kujutavad erandit tavapärastest teenindusaegade kasutamise nõuetest, peaks teatavatel juhtudel olema võimalik nõuda kõigi koordinaatorite ühiselt tegutsemist, et tagada kogu liidus võrdsed võimalused. Teatavatel tingimustel ja ühehäälse otsuse alusel peaksid koordinaatorid saama kohaldada seda sätet koordineeritud lennujaamade kõigi teenindusaegade suhtes.

(19)

2022.–2023. aasta talvehooaja sõiduplaani perioodiks koostatud lennuliikluse prognooside kindlust mõjutab negatiivselt eri kriiside areng, eelkõige olukord Ukrainas ja Covid-19 kriis. Sellest tulenevalt tuleks lennuettevõtjad vajalikus ulatuses vabastada nõudest kasutada teenindusaegu selleks, et säilitada õigus samadele teenindusaegadele järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil. See peaks võimaldama lennuettevõtjatel suurendada lennuteenuste mahtu, kui asjaolud seda võimaldavad, eesmärgiga kohaldada alates 2023. aasta suvehooaja sõiduplaani perioodist teenindusaegade kasutamise tavapäraseid reegleid, võttes arvesse komisjoni poolt konkreetsetel asjaoludel teatavatele lennutranspordisektori probleemidele reageerimiseks tehtud kohandusi.

(20)

Selleks et võtta arvesse COVID-19 kriisi või muu epidemioloogilise olukorra muutuvat mõju ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja otsest laastavat mõju lennuliiklusele ja toetada Ukrainaga ühenduste taastamist ning reageerida paindlikult, kui see on tingimata vajalik ja põhjendatud, probleemidele, millega lennutranspordisektor selle tõttu toime peab tulema, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses minimaalse kasutusmäära protsendi muutmisega kindlas vahemikus või mis tahes sõiduplaani perioodil ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 vastavalt Eurocontroli taastumisprognoosile ning seoses liidu ja Ukraina vaheliste lennuliinide minimaalse kasutusmäära protsendi muutmisega kindlas vahemikus või mis tahes sõiduplaani perioodi puhul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(21)

Lennujaamadel, lennujaama teenuseosutajatel ja lennuettevõtjatel on vaja asjakohaseks planeerimiseks teada, milline on olemasolev läbilaskevõime. Lennuettevõtjad peaksid jätkuvalt andma kõik teenindusajad, mida ei kavatseta kasutada, koordinaatorile võimalikuks teistele lennuettevõtjatele ümberjaotamiseks võimalikult vara ja hiljemalt kolm nädalat enne nende kavandatud kasutamiskuupäeva. Kui lennuettevõtjad seda nõuet korduvalt rikuvad, ei tohiks nad saada kasutada väiksemat teenindusaegade kasutamise määra.

(22)	Kui koordinaator on veendunud, et lennuettevõtja on lõpetanud lennujaamas oma tegevuse, peaks koordinaator võtma asjaomaselt lennuettevõtjalt teenindusajad tagasi ja lisama need ühisvarusse ümberjaotamiseks teistele lennuettevõtjatele.

(23)

Lennuettevõtjatele kehtestatud keeld lennata ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt võetud piiravate meetmete või määruse (EÜ) nr 474/2006 kohase tegevuskeelu kohaldamisel liidu õhuruumi võib tuua kaasa liidu lennujaamade teenindusaegade põhjendamatu blokeerimise. Kuigi selliste lennuettevõtjate varem kasutatud teenindusajad saab sõiduplaani perioodi jooksul vastavalt vajadusele ümber jaotada, ei julgusta see piisavalt teenindusaegade tõhusat kasutamist, mis võimaldaks lennuettevõtjatel tarbijate huvides parandada pikaajalist konkurentsi ja ühendusvõimalusi. Seega tuleks teenindusajad asjaomastelt lennuettevõtjatelt viivitamata tagasi võtta.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt erinormide kehtestamist ja piiratud ajavahemikuks ette nähtud vabastust üldistest teenindusaegade kasutamise nõuetest, et leevendada epidemioloogilise kriisi ning Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju lennuliiklusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda kavandatud meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Võttes arvesse COVID-19 kriisi ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõjaga seotud erandlikest asjaoludest tingitud kiireloomulisust, peetakse asjakohaseks näha ette erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(26)	Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 95/93 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punkti ba sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 on uustulnuk:“;

punkti f alapunkt i asendatakse järgmisega:

„„lennuettevõtja“ – õhutranspordi valdkonna ettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba või samaväärne luba järgmise suvehooaja sõiduplaani perioodi jaoks hiljemalt 31. jaanuariks või järgmise talvehooaja sõiduplaani perioodi jaoks hiljemalt 31. augustiks; artiklite 4, 8, 8a, 10 ja 10a kohaldamisel hõlmab lennuettevõtja mõiste ka ärilise lennutegevusega tegelevat ettevõtjat, kui ta tegutseb sõiduplaani kohaselt; artiklite 7 ja 14 kohaldamisel hõlmab lennuettevõtja mõiste ka kõiki tsiviilõhusõiduki käitajaid;“.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „2. Ilma et see piiraks artiklite 7, 8a ja 9, artikli 10 lõike 1 ja artikli 14 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

lõike 2a esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2a. Ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 ja olenevalt lennujaama olemasolevast läbilaskevõimest jaotatakse teenindusaegade sarjad, mis tagastati vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 sõiduplaani perioodi lõpus („sõiduplaani võrdlusperiood“) teenindusaegade ühisvarusse, taotluse korral järgmiseks samaväärseks sõiduplaani perioodiks lennuettevõtjale, kes on pärast artikli 10a lõike 7 kohaldamist kasutanud sõiduplaani võrdlusperioodi jooksul vähemalt viit asjaomase teenindusaegade sarja teenindusaega.“;

lõige 6a asendatakse järgmisega:

„6a. Ajavahemikul, mil kohaldatakse COVID-19 koordineerimisparameetreid, võib koordinaator selliste koordineerimisparameetrite nõuetekohase kohaldamise võimaldamiseks pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist muuta selliste taotletud või jaotatud teenindusaegade ajastust, mis puudutavad ajavahemikku 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023, või need tühistada. Sellega seoses võtab koordinaator arvesse lõikes 5 osutatud täiendavaid nõudeid ja suuniseid selles sätestatud tingimustel.“

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2a jäetakse välja;

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	kohtumenetlus, mis käsitleb käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist lennuliinide puhul, mille suhtes on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikliga 4 kehtestatud avaliku teenindamise kohustus, mille tulemusena on sellisel lennuliinil lennuliiklus ajutiselt peatatud.“;

—	punkt e jäetakse välja;

ii)	teine, kolmas, neljas ja viies lõik jäetakse välja;

iii)

lisatakse järgmine lõik:

„Kui Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju ja elutähtsa taristu hävitamine mõjutab suutlikkust osutada lennuteenuseid ja nõudlust lennuteenuste järele, kohaldavad koordinaatorid liidu ja Ukraina vahelistel lennuliinidel õhuruumi või lennujaama sulgemise jooksul, lähtudes sellest, milline sulgemine toimub hiljem, ning täiendava 16-nädalase perioodi jooksul esimese lõigu punkti a. Koordinaator teavitab komisjoni 16-nädalase perioodi algus- ja lõppkuupäevast.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„4a. Lisaks saab ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 põhjendada teenindusaja mittekasutamist ka ametiasutuste kehtestatud piirangutega, mille eesmärk on reageerida mis tahes tõsisele epidemioloogilisele olukorrale, loodusõnnetusele või poliitilisele rahutusele selle lennuliini ühes otsas, mille puhul asjaomast teenindusaega kasutati või kavatseti kasutada, tingimusel et need piirangud mõjutavad märkimisväärselt reisimise võimalust või reisimise nõudlust ning et piirangud toovad asjaomastel lennuliinidel kaasa järgmise:

a)	piiri, lennujaama või õhuruumi osaline või täielik sulgemine asjaomase sõiduplaani perioodi olulise osa jooksul;

tõsine takistus reisijate võimalusele reisida mis tahes lennuettevõtjaga sellel otseliinil asjaomase sõiduplaani perioodi olulise osa jooksul, näiteks kui see takistus on seotud mõne järgmise põhjusega:

—	kodakondsusel või elukohal põhinevad reisipiirangud, kõigi reiside keelamine, välja arvatud hädavajalikud reisid, või teatavatest riikidest või geograafilistest piirkondadest lähtuvate või sinna suunduvate lendude keelamine;

—	liikumispiirangud või karantiini- või isolatsioonimeetmed riigis või piirkonnas, kus sihtlennujaam asub (sealhulgas vahepealsed punktid), välja arvatud juhul, kui karantiini saab vältida liidus tunnustatud negatiivse testi või läbipõdemis- või vaktsineerimistõendiga;

—	selliste teenuste kättesaadavuse piiramine, mis on vajalikud lennuteenuse osutamise otseseks toetamiseks, sealhulgas majutus- ja avalike teenuste, sealhulgas transporditeenuste osutamise peatamine, mis põhjustab lennuliini kummaski otsas nõudluse olulist vähenemist;

—	piirangud reisijate arvule lennu kohta ning ühenduste arvule lennuettevõtja kohta, mis põhjustab lennuliini kummaski otsas nõudluse olulist vähenemist;

lennumeeskonna liikumise piirang, mis takistab oluliselt teenindatavasse lennujaama suunduva või sellest lähtuva lennuteenuse osutamist, sealhulgas ootamatud riiki sisenemise keelud või meeskonna jäämine ootamatutesse kohtadesse karantiinimeetmete tõttu, välja arvatud juhul, kui karantiini saab vältida liidus tunnustatud negatiivse testi või läbipõdemis- või vaktsineerimistõendiga.

Käesolevat lõiget kohaldatakse perioodil, mille jooksul kehtivad esimeses lõigus osutatud piirangud, ja veel kuue nädala jooksul, kui järgitakse kolmandat ja neljandat lõiku. Kui nende piirangute kohaldamine lõpeb vähem kui kuus nädalat enne sõiduplaani perioodi lõppu, kohaldatakse käesolevat lõiget ülejäänud kuuenädalasel ajavahemikul ainult juhul, kui järgneva sõiduplaani perioodi teenindusaegu kasutatakse samal marsruudil.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes nendel marsruutidel kasutatavate teenindusaegade suhtes, mille puhul lennuettevõtja kasutas neid juba enne esimeses lõigus osutatud piirangute avalikuks tegemist.

Käesoleva lõike kohaldamine lõpetatakse, kui lennuettevõtja, kes kasutab kõnealuseid teenindusaegu, läheb üle lennuliinile, mida ei mõjuta esimeses lõigus osutatud piirangud.

Kui enamik liikmesriike, kes esindavad vähemalt 50 % liidu elanikkonnast, kohaldavad esimeses lõigus osutatud piiranguid, millel on märkimisväärne mõju reisimisvõimalusele või selle järele esinevale nõudlusele, ning mis põhjustavad esimese lõigu punktides a–c osutatud olukorra, võib iga koordinaator, tuginedes kõigi ühenduse koordineeritavate lennujaamade koordinaatorite ühehäälsele otsusele pärast komisjoni ja liikmesriikide teavitamist, et kasutamata jätmine üldiselt on põhjendatud, kohaldada käesolevat lõiget kõigi teenindusaegade suhtes, mida ettevõtja vastavas lennujaamas omab, kehtivate piirangute ajal ja veel kuue järgneva nädala jooksul, kui asjaomane piirang mõjutab suurt hulka lennuliine, mille lähte- või sihtkoht on ühenduse lennujaam, ja mille tulemusena ei ole liidus lennuliiklus suures ulatuses võimalik või mis looks ebavõrdsed konkurentsitingimused.

4b. Kui teenindusaja kasutamata jätmine on põhjendatud lõikes 4 või 4a osutatud piiranguga, käsitavad koordinaatorid teenindusaega nii, et seda on vastava teenindusaegade sarja puhul kasutatud.

4c. Lennuettevõtjatel, kelle tegevust takistavad Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravad meetmed, sealhulgas need, mis kehtivad 26. oktoobril 2022, ning lennuettevõtjatel, kellel on liidus tegevuskeeld ja kes on kantud komisjoni määruse (EÜ) nr 474/2006 (*1) A või B lisasse, ei ole õigust põhjendada teenindusaegade kasutamata jätmist käesoleva artikli lõigete 4 ja 4a alusel.

Erandina esimesest lõigust võivad kõnealused lennuettevõtjad, kui neil on lubatud käitada selliselt lennuettevõtjalt märgrendilepingu alusel renditavaid õhusõidukeid, kelle tegevust sellised piiravad meetmed ei takista ja kelle suhtes sellist tegevuskeeldu ei kohaldata, põhjendada teenindusaegade kasutamata jätmist lõigete 4 ja 4a alusel, tingimusel et järgitakse liidus kohaldatavaid ohutusnorme.

4d. Koordinaatorid jagavad parimaid tavasid lõigete 4 ja 4a rakendamise kohta, et tagada kogu liidus ühtne ja järjepidev kohaldamine.

Koordinaatorid avaldavad ja ajakohastavad korrapäraselt nende sihtkohtade loetelu, mille suhtes lõikeid 4 ja 4a kohaldatakse.

(*1) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).“;"

d)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel, kas käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva lennujaama koordinaator kohaldab lõikeid 4 ja 4a.“

Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 10a Teenindusaegade jaotamine vastusena teatavatele kriisiolukordadele“;

b)	lõiked 1, 2 ja 4 jäetakse välja;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui lennuettevõtja tõendab 30. oktoobrist 2022 kuni 25. märtsini 2023 kestva ajavahemiku puhul ning artikli 8 lõike 2, artikli 10 lõigete 2 ja 4 ning artikli 14 lõike 6 esimese lõigu kohaldamisel koordinaatorile rahuldaval viisil, et asjaomane lennuettevõtja on kasutanud talle jaotatud teenindusaegade sarja koordinaatori loale vastavalt vähemalt 75 % sõiduplaani perioodi jooksul, millele ta on määratud, on asjaomasel lennuettevõtjal õigus kasutada sama teenindusaegade sarja järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui Eurocontroli avaldatud andmetest nähtub selgelt, et nädalane lennuliiklus kahe järjestikuse nädala jooksul on langenud kas COVID-19 kriisi või muu epidemioloogilise olukorra tõttu või Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja otsese mõju tõttu alla 80 % vastavate 2019. aasta nädalate mahtudest ning et Eurocontroli liiklusprognooside kohaselt jääb lennuliikluse mahtude vähenemine 2019. aasta vastava perioodiga võrreldes tõenäoliselt püsima, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ajavahemikku 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 jääval mis tahes sõiduplaani perioodil käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 14 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud protsendimäärasid vahemikus 0 % kuni 70 %. Kohaldatav protsendimäär on proportsionaalne Eurocontroli lennuliikluse prognoosidega.

Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse kõiki järgmisi elemente:

a)	Eurocontroli avaldatud andmed lennuliikluse mahtude ja prognooside kohta;

b)	näitajad, mis on seotud nõudlusega reisijate ja kauba lennutranspordi järele, sealhulgas eelbroneeringutega, lennuettevõtjate kavandatud sõiduplaanide ning lennukipargi suuruse, kasutamise ja täituvusega seotud suundumused;

ametiasutuste kehtestatud meetmed, mis on seotud COVID-19 kriisi või mõne muu epidemioloogilise olukorraga, millel on märkimisväärne mõju liidu lennujaamadesse suunduva või liidu lennujaamadest lähtuva lennuliikluse mahtudele, marsruudi sunnitud muutmised õhuruumide sulgemise tõttu või liidu lennuettevõtjatele kehtestatud keeld siseneda kolmanda riigi õhuruumi, võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti konfliktipiirkondade teabebülletäänis antud nõuandeid;

d)	Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Maailma Terviseorganisatsiooni andmed COVID-19 või muu epidemioloogilise olukorra kohta, mida iseloomustab suur nakkavus ja mis tõenäoliselt võib tuua kaasa lennuliikluse olulise vähenemise.

Võttes arvesse seda, et lennuettevõtjad koostavad sõiduplaani enne sõiduplaani perioodi, peab komisjon püüdma võtta kõnealused delegeeritud õigusaktid vastu enne sõiduplaani perioodi algust, et lennuettevõtjad saaksid planeerida oma lennugraafikuid. Ettenägematute asjaolude korral võib komisjon võtta kõnealused õigusaktid vastu sõiduplaani perioodil.“;

lisatakse järgmine lõige:

„5a. Kui komisjon leiab, et Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast põhjustatud taristu hävitamise ja mõju tõttu elutingimustele nõuab Ukraina ja liidu vahelise lennuliikluse järkjärguline taastamine Ukrainat teenindavatel marsruutidel väiksemat kasutusmäära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta Ukrainasse suunduvatel või Ukrainast lähtuvatel marsruutidel kasutatavate teenindusaegade puhul ajavahemikku 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 jääval mis tahes sõiduplaani perioodil käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 14 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud protsendimäärasid vahemikus 0 % kuni 70 %.

Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi elemente:

a)	Eurocontroli avaldatud andmed liidu ja Ukraina vaheliste marsruutide lennuliikluse mahtude ja prognooside kohta;

b)	näitajad, mis on seotud nõudlusega reisijate ja kauba lennutranspordi järele, sealhulgas eelbroneeringutega ja kavandatud lennuliinide sõiduplaanidega seotud suundumused;

c)	marsruudi sunnitud muutmised õhuruumide sulgemise tõttu või liidu lennuettevõtjatele kehtestatud keeld siseneda kolmanda riigi õhuruumi, võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti konfliktipiirkondade teabebülletäänis antud nõuandeid.“;

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

„6. Kui COVID-19 kriisi või muu epidemioloogilise olukorra pikaajalise mõju või Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja otsese mõju tulemusena on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 12b sätestatud menetlust.

7. Käesoleva artikli lõike 3, 5 või 5a kohase teenindusaegade kasutamisest vabastamise ajavahemikul teevad lennuettevõtjad muudele lennuettevõtjatele ümberjaotamiseks koordinaatorile kättesaadavaks kõik teenindusajad, mida nad ei kavatse kasutada, vähemalt kolm nädalat enne kavandatud lennutegevuse algust. Ilma, et see piiraks artikli 10 lõigete 4 ja 4a kohaldamist, kui lennuettevõtja ei tee vastavalt käesolevale lõikele koordinaatorile kättesaadavaks sarja enam kui kolme teenindusaega, on sellel lennuettevõtjal õigus kasutada sama teenindusaegade sarja järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil üksnes juhul, kui see lennuettevõtja on kasutanud kogu seda teenindusaegade sarja või kui kogu seda teenindusaegade sarja loetakse kasutatuks kooskõlas artikli 10 lõikega 4b vähemalt 80 % ajast, olenemata sellest, kas artikli 8 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 2 on muudetud käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktiga.“

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks kaebuse esitamise õigust riigisisese õiguse alusel, esitatakse artikli 7 lõike 2, artiklite 8, 8a ja 10, artikli 10a lõike 7, artikli 14 lõigete 1–4 ning artikli 14 lõike 6 kohaldamist käsitlevad kaebused koordinatsioonikomiteele. Komitee vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul pärast selle esitamist ning teeb koordinaatorile võimaluse korral ettepaneku probleemi lahendamiseks. Kui kaebust ei ole võimalik lahendada, võib vastutav liikmesriik täiendava kahekuulise ajavahemiku jooksul näha ette lennuettevõtjate või lennujaamu esindava organisatsiooni või muu kolmanda isiku vahendusmenetluse.“

6)	Artikli 12a lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artiklis 10a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 28. oktoobrini 2023.“

Artikli 14 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 4 ja 4a kohaldamist ja juhul, kui lennuettevõtja ei suuda saavutada artikli 8 lõikes 2 kindlaks määratud 80 % kasutuse määra, võib koordinaator otsustada võtta lennuettevõtjalt ära kõnealuse teenindusaegade sarja ülejäänud sõiduplaani perioodi ajaks ning paigutada selle pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist teenindusaegade ühisvarusse.

Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 4 ja 4a kohaldamist ja juhul, kui pärast jagatud aega, mis vastab 20 %le sarja kehtivusajast, ei ole ühtegi sarja teenindusaega kasutatud, paigutab koordinaator kõnealuse teenindusaegade sarja pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist sõiduplaani perioodi lõpuni teenindusaegade ühisvarusse.

Kui koordinaator teeb ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et lennuettevõtja on lõpetanud oma tegevuse lennujaamas ja tal ei ole enam võimalik kasutada talle antud teenindusaegu, võtab koordinaator ülejäänud sõiduplaani perioodiks ära selle lennuettevõtja asjaomased teenindusaegade sarjad ja lisab need teenindusaegade ühisvarusse, olles asjaomase lennuettevõtja enne ära kuulanud.

Kui koordinaator teeb ajavahemikul 30. oktoobrist 2022 kuni 28. oktoobrini 2023 tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et lennuettevõtjal, kelle kohta kehtivad ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravad meetmed, sealhulgas need, mis kehtivad 26. oktoobril 2022, või lennuettevõtjal, kellel on liidus tegevuskeeld ja kes on kantud komisjoni määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse, ei ole olulisel osal sõiduplaani perioodist võimalik kasutada oma teenindusaegu, võtab koordinaator, olles asjaomase lennuettevõtja enne ära kuulanud, ülejäänud sõiduplaani perioodiks ära selle lennuettevõtja asjaomased teenindusaegade sarjad ja lisab need teenindusaegade ühisvarusse.

Kui aga lennuettevõtja suhtes kohaldatakse liidus tegevuskeeldu ja ta on kantud määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse ning tal on lubatud käitada selliselt lennuettevõtjalt märgrendilepingu alusel renditavaid õhusõidukeid, kelle tegevust sellised piiravad meetmed ei takista ja kelle suhtes sellist tegevuskeeldu ei kohaldata, ei kohaldata kõnealuse lennuettevõtja teenindusaegade suhtes käesoleva lõike neljandat lõiku, tingimusel et järgitakse liidus kohaldatavaid ohutusnorme.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. oktoober 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) 22. septembri 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. oktoobri 2022. aasta otsus.

(3) Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

(5) Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu (ELT L 84, 23.3.2006, lk 14).

(6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

25.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 275/23

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2039,

19. oktoober 2022,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) 2021/1060 seoses täiendava paindlikkusega Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tagajärgedega tegelemiseks FAST (paindlik abi territooriumidele) – CARE

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukraina vastu on mõjutanud rängalt liikmesriike ning eelkõige Euroopa Liidu kesk- ja idapiirkondi ajal, mil liikmesriikide majandus taastub veel COVID-19 pandeemia mõjust. Samaaegselt Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste pideva sissevooluga mõjutavad paljusid liikmesriike ka tööjõupuudus, tarneahelaga seotud raskused ning tõusvad hinnad ja energiakulud. Ühelt poolt põhjustab see probleeme avaliku sektori eelarvetele ja teiselt poolt aeglustab investeeringute rakendamist. Kõnealused asjaolud on tekitanud erakorralise olukorra, millega on vaja tegeleda konkreetsete ja hästi suunatud meetmetega, et ei oleks vaja teha muudatusi mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades, mis on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (2) I lisas, ning vältida majanduse rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil taastamises tagasilööke.

(2)

Selleks et leevendada kasvavat koormust riikide eelarvetele, tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/562 (3) sihipäraseid muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014, (5) et liikmesriikidel oleks lihtsam kasutada mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) ülejäänud eraldisi, ning kasutada REACT-EU vahendeid, et tegeleda Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemidega nii tõhusalt ja kiiresti kui võimalik.

(3)

Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/613 (6) nähtud ette täiendavad võimalused vahendite kiireks kasutuselevõtmiseks, et katta liikmesriikide otsesed eelarvekulud, ning kehtestatud ühikuhind, et hõlbustada Vene agressiooni eest põgenevate isikute, kellele on antud ajutine kaitse, põhivajaduste rahastamist ja nende isikute toetamist.

(4)

Võttes arvesse Venemaa sissetungi laiaulatuslikku olemust, tuleks liikmesriikidele siiski näha ette täiendavad erandid, mis võimaldaksid liikmesriikidel keskenduda praeguses enneolematus sotsiaal-majanduslikus olukorras vajalike meetmete võtmisele, eelkõige seoses tegevustega, mis on suunatud Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevatele rändeprobleemidele.

(5)

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevat täiendavat survet avaliku sektori eelarvetele, tuleks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikes 4 sätestatud paindlikkust ERFi ja ESFi kasutamisel asjaomaste tegevuste puhul laiendada ka Ühtekuuluvusfondile, nii et selle vahendeid saaks kasutada ka ERFi või ESFi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste toetamiseks vastavalt kõnealuste fondide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Lisaks on asjakohane laiendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikes 4 sätestatud lihtsustatud seire nõudeid ESFist toetatavatele rändeprobleemidega seotud tegevustele, kui need tegevused on kavandatud prioriteetse suuna all, mis käsitleb üksnes asjaomaseid probleeme. Peale selle tuleks kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni edendavate prioriteetide, sealhulgas Venemaa agressioonist tulenevaid rändeprobleeme lahendavate tegevuste jaoks ette nähtud prioriteetide puhul kehtestada mõlemaks programmitöö perioodiks kuni 100 % kaasrahastamise määra võimalus, et toetada liikmesriike, kes tegelevad põgenikega nii praegu kui ka tulevikus. Samuti tuleks pagulaste põhivajaduste rahastamise ja nende toetamise hõlbustamiseks suurendada ühikuhinna summat ning pikendada selle kohaldamise aega.

(6)

Lisaks ei ole Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemide lahendamisele suunatud tegevuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva määramine 24. veebruarile 2022 osutunud piisavaks, et tagada kõigi asjaomaseid probleeme lahendavate tegevuste toetamine fondide abil. Seepärast on asjakohane lubada erandkorras valida selliseid tegevusi enne sellega seotud programmi muudatuse heakskiitmist ning käsitada selliste tegevuste kulusid rahastamiskõlblikuna, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud, laiendades vastavat paindlikkust ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavatele tegevustele, mis on suunatud Venemaa agressioonist tulenevatele tagajärgedele kalandus- ja vesiviljelussektoris. Võttes arvesse rahaliste vahendite piiratust kõige enam mõjutatud piirkondades, peaks olema võimalik toetada selliseid tegevusi asjaomases liikmesriigis väljaspool programmipiirkonda, arvestades, et olukord, kus inimesed põgenevad Venemaa agressiooni eest ning liiguvad liikmesriikide sees ja vahel, kujutab endast väljakutset liidu kui terviku majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Seetõttu peaksid sellised tegevused olema rahastamiskõlblikud olenemata sellest, kus neid asjaomases liikmesriigis elluviiakse, sest nende asukoht ei ole lõppkokkuvõttes otsustav kriteerium esmavajaduste rahuldamisel.

(7)

Võttes arvesse, et kohalikele asutustele ja kohalikes kogukondades tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele pandud koormus Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemide lahendamisel on suur, tuleks selliste asutuste ja organisatsioonide jaoks eraldada vähemalt 30 % suurune toetus vahenditest, mida kasutatakse ERFi või ESFi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste toetamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 esimesele ja teisele lõigule.

(8)

Liikmesriikide halduskoormuse leevendamiseks, et võtta arvesse muutuvaid vajadusi ja rakenduskavaga ettenähtud rahaliste eraldiste järgimist, tuleks kaotada programmitöö perioodi 2014–2020 raames kehtiv nõue ametlikult muuta rakenduskava, et võimaldada ümberpaigutusi valdkondlike eesmärkide vahel sama fondi prioriteedi ja piirkonnakategooria raames.

(9)	Selleks et optimeerida 2014.–2020. aasta eraldiste kasutamist 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi programmide lõpetamise kontekstis, tuleks fondide toetuse lõppmakse arvutamisel suurendada prioriteetide vahelise paindlikkuse ülemmäära.

(10)

Enneolematu olukorraga tegelemiseks tuleks ette näha ka teatavad paindlikkusmeetmed 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi programme reguleerivas õigusraamistikus. Liikmesriikide eelarvete koormuse vähendamiseks tuleks suurendada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide eelmakseid. Lisaks, võttes arvesse probleeme, mis tulenevad inimeste ümberasumisest ja integreeritud meetmetest, mida liikmesriigid peavad võtma juhul, kui liikmesriik seab ühe oma 2021.–2027. aasta ühtekuuluvusprogrammi raames prioriteediks kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni edendavate tegevuste toetamise, peaks selle prioriteedi kuni 100 % kaasrahastamise määra olema võimalik kohaldada kuni 30. juunini 2024, tingimusel et asjakohane toetuse tase on ette nähtud kohalikele asutustele ja kohalikes kogukondades tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning et selliste prioriteetide raames liikmesriigi programmiga hõlmatud kogusumma ei ületa 5 % asjaomase liikmesriigi puhul ERFi ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) esialgsetest riiklikest eraldistest kokku. See ei piira liikmesriikide võimalust kavandada selliste prioriteetide jaoks täiendavaid summasid tavapäraste kaasrahastamise määradega. Võttes samuti arvesse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid häireid 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi lõpus, mis lisanduvad projektide rakendamisele avalduvatele COVID-19 pandeemia pikaajalistele tagajärgedele ja jätkuvatele häiretele väärtusahelates, tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus, et võimaldada otsetoetuse andmist ja selliste tegevuste lõpetamist, mille rakendamine oli alanud kooskõlas 2014.–2020. aasta õigusraamistikuga enne käesoleva määruse seadusandliku ettepaneku kuupäeva, isegi kui sellised tegevused ei kuuluks 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi vastava fondi kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui fonde kasutati määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 esimese ja teise lõigu alusel. Tagamaks, et selliseid tegevusi saab seostada sekkumise liikidega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (7) I lisa vastavalt kohandada. Selliste tegevuste toetamine ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi täita valdkondliku keskendamise nõudeid ja kliimapanuse eesmärke.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata liikmesriikidel tegeleda katsumustega, mida põhjustab erakordselt suur arv liitu saabuvaid inimesi, kes põgenevad Ukraina vastu suunatud Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni eest, ning toetada liikmesriike nende jätkuvates püüdlustes saavutada majanduse vastupidav taastumine COVID-19 pandeemiast, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) 2021/1060 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(13)

Pidades silmas vajadust leevendada kiiresti survet avaliku sektori eelarvetele, et säilitada liikmesriikide suutlikkus jätkata majanduse taastamise protsessi, ning võimaldada kiiret programmitööd tegevuste üleviimiseks 2021.–2027. aasta programmitöö perioodile, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 30 lisatakse järgmised lõiked:

„6. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriik ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide puhul paigutada rahalisi eraldisi ümber sama fondi sama prioriteedi eri valdkondlike eesmärkide ja sama programmi piirkonnakategooria vahel.

Selliseid ümberpaigutusi ei käsitata olulisena ja nende tegemiseks ei ole vaja komisjoni otsust programmi muutmise kohta. Siiski peavad need ümberpaigutused vastama kõigile regulatiivsetele nõuetele ja seirekomisjon peab need eelnevalt heaks kiitma. Liikmesriik edastab muudetud finantstabelid komisjonile.

7. Erandina lõigetest 1 ja 2 ei ole artikli 120 lõike 9 kohaselt kuni 100 % kaasrahastamise määra kohaldamiseks programmi raames loodud prioriteetse suuna puhul, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni, sealhulgas nende prioriteetsete suundade puhul, mis on ette nähtud tegevusteks, millega lahendatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme, vaja komisjoni otsust programmi muutmise kohta. Seirekomisjon peab muudatuse eelnevalt heaks kiitma. Liikmesriik edastab muudetud finantstabelid komisjonile.“

Artiklisse 65 lisatakse järgmine lõige:

„10a. Lõiget 6 ei kohaldata tegevuste suhtes, millega lahendatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme.

Lõiget 6 ei kohaldata ka EMKFist toetatavate tegevuste suhtes, mis on suunatud selle agressiooni tagajärgedele kalandus- ja vesiviljelussektoris.

Erandina artikli 125 lõike 3 punktist b võib kõnealused tegevused ERFist, ESFist, Ühtekuuluvusfondist või EMKFist toetuse saamiseks välja valida enne muudetud programmi heakskiitmist.“

Artikli 68c esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme lahendavate tegevuste rakendamisel võivad liikmesriigid maksetaotlustes deklareeritud kulude hulka arvata ühikuhinna, mis on seotud nende isikute põhivajaduste ja toetamisega, kes on saanud ajutise kaitse või liikmesriigi õiguse alusel muu piisava kaitse kooskõlas nõukogu rakendusotsusega (EL) 2022/382 (*1) ja nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ (*2). Kõnealune ühikuhind on 100 eurot nädalas iga täisnädala või osalise nädala kohta, mil isik viibib asjaomases liikmesriigis. Ühikuhinda võib kasutada kokku kuni 26 nädalat alates isiku liitu saabumise kuupäevast.

(*1) Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (ELT L 71, 4.3.2022, lk 1)."

(*2) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).“"

Artikli 70 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavaid tegevusi, millega lahendatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme, viiakse ellu väljaspool programmipiirkonda, kuid asjaomases liikmesriigis, kohaldatakse ainult esimese lõigu punkti d.“

5)	Artikli 70 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes. Lõikeid 2 ja 3, välja arvatud lõike 2 neljas lõik, ei kohaldata ESFist toetatavate tegevuste suhtes.“

Artikli 96 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Ilma et see piiraks artikli 30 lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamist, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, millega kiidab heaks kõik käesoleva artikli kohased rakenduskava elemendid (sealhulgas kõik selles tulevikus tehtavad muudatused), välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkti vi, punkti c alapunkti v ja punkti e, lõigete 4 ja 5, lõike 6 punktide a ja c ning lõike 7 kohased elemendid, mille osas vastutus jääb liikmesriikidele.“

Artikli 98 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a)	esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik: „Lisaks võib kõnealuseid tegevusi rahastada ka Ühtekuuluvusfondist ERFi või ESFi suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel.“;

teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kui sihtotstarbelise prioriteetse suuna raames kasutatakse esimeses ja teises lõigus sätestatud võimalust, eraldatakse vähemalt 30 % selle prioriteetse suuna rahalisest eraldisest tegevustele, mille puhul toetusesaajad on kohalikud asutused või kohalikes kogukondades tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid või mõlemad. Liikmesriigid annavad selle tingimuse täitmisest aru artikli 50 lõike 1 ja artikli 111 kohaselt nõutavas rakendamise lõpparuandes. Kui kõnealune tingimus ei ole täidetud, vähendab komisjon asjaomase prioriteetse suuna raames tehtavaid tagasimakseid proportsionaalselt, et tagada kõnealuse tingimuse täitmine programmile makstava lõppmakse arvutamisel.“;

kolmas lõik asendatakse järgmise lõiguga:

„Kui kolmandas lõigus osutatud prioriteetse suuna alla kuuluvate tegevuste puhul tuleb esitada andmed osalejate kohta, põhinevad need teadlikel hinnangutel ning piirduvad toetatud isikute koguarvu ja alla 18-aastaste laste arvuga. Samad aruandluse nõuded kehtivad ka muude ESFist toetatavate prioriteetsete suundade suhtes, millega toetatakse ainult Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme lahendavaid tegevusi.“

Artiklisse 120 lisatakse järgmine lõige:

„9. Rakenduskava raames võib luua eraldi prioriteetse suuna, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, et edendada kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. Selline prioriteetne suund võib olla täielikult ette nähtud tegevusteks, millega lahendatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme, sealhulgas artikli 98 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud sihtotstarbeline prioriteetne suund.“

Artikli 130 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina lõikest 2 ei tohi fondide ega EMKFi toetus iga prioriteedi lõppmaksena fondi ja piirkonnakategooria kohta viimasel aruandeaastal ületada rohkem kui 15 % võrra fondide või EMKFi toetust igale prioriteedile fondi ja piirkonnakategooria kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.“

Artikkel 2

Määruse (EL) 2021/1060 muutmine

Määrust (EL) 2021/1060 muudetakse järgmiselt.

Artikli 90 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Täiendav 0,5 % eelmakse tehakse 2022. aastal kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning täiendavad 0,5 % eelmaksed tehakse 2023. aastal ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames toetatavatele programmidele. Kui programm võetakse vastu pärast 31. detsembrit 2022, tasutakse 2022. aasta osamaksed vastuvõtmise aastal.“

Artikli 90 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5. 2021. ja 2022. aastaks eelmaksetena makstud summa, välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud täiendavad eelmaksed, kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja igal aastal. Kõik muud eelmaksetena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimase aruandeaasta jooksul vastavalt artiklile 100.“

Artiklisse 112 lisatakse järgmine lõige:

„7. Kui programmi raames luuakse eraldi prioriteet kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni edendavate tegevuste toetamiseks, kohaldatakse maksetaotlustes deklareeritud kulude suhtes kuni 100 % kaasrahastamise määra kuni 30. juunil 2024 lõppeva aruandeaasta lõpuni. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse programmis sätestatud kaasrahastamise määra vastavalt lõigetes 3 ja 4 loetletud maksimaalsetele kaasrahastamise määradele.

Selliste prioriteetide raames liikmesriigi programmiga hõlmatud kogusumma ei tohi ületada 5 % ERFist ja ESF+ist saadavatest esialgsetest riiklikest eraldistest kokku.

Komisjon vaatab kaasrahastamise määra läbi 30. juuniks 2024.

Vähemalt 30 % sellise eraldi prioriteedi rahalisest eraldisest suunatakse tegevustele, mille puhul toetusesaajad on kohalikud asutused või kohalikes kogukondades tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Liikmesriigid annavad kõnealuse tingimuse täitmisest aru artikli 43 kohaselt nõutavas lõplikus tulemusaruandes. Kui kõnealune tingimus ei ole täidetud, vähendab komisjon asjaomase prioriteedi raames tehtavaid tagasimakseid proportsionaalselt, et tagada selle tingimuse täitmine programmile makstava lõppmakse arvutamisel.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 118a

Määruse (EL) nr 1303/2013 alusel enne 29. juunit 2022 toetuse saamiseks välja valitud etapipõhiselt elluviidavate tegevuste tingimused

1. Olenemata artiklist 118 peetakse tegevust, mille kogukulud ületavad 1 000 000 eurot ning mis valiti toetuse saamiseks välja ja mida alustati enne 29. juunit 2022 vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013 ja fondispetsiifilistele määrustele (EL) nr 1301/2013, (*3) (EL) nr 1304/2013, (*4) (EL) nr 1300/2013, (*5) (EL) nr 1299/2013 (*6) ning (EL) nr 508/2014, (*7) toetuse saamiseks rahastamiskõlblikuks vastavalt käesolevale määrusele ja vastavatele fondispetsiifilistele määrustele 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil.

Erandina artikli 73 lõigetest 1 ja 2 võib korraldusasutus otsustada anda sellisele tegevusele toetust otse käesoleva määruse alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	tegevusel on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

b)	tegevus kuulub asjaomase erieesmärgi raames kavandatud meetmete alla ja on omistatud ühele sekkumise liigile vastavalt I lisale;

c)	esimest etappi käsitlevas maksetaotluses esitatud kulud ei ole esitatud üheski teist etappi käsitlevas maksetaotluses;

d)	liikmesriik kohustub määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 141 kohaselt esitatavas rakendamise lõpparuandes või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul viimases rakendamise aastaaruandes viima programmitöö perioodil lõpule teise ja viimase etapi ning muutma selle toimivaks.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata tegevuste suhtes, millega lahendatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme ning mida toetatakse kasutades määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 esimeses ja teises lõigus sätestatud võimalust.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281)."

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259)."

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).“"

I lisa tabeli 1 lõppu lisatakse järgmised read:

SEKKUMISVALDKOND3		Koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks	Koefitsient keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks
„Muud koodid, mis on seotud tegevustega, mida viiakse ellu etapipõhiselt vastavalt artiklile 118a
183	Kodumajapidamisjäätmete käitlus: prügilad	0 %	100 %
184	Elektrienergia salvestamine ja ülekanne	100 %	40 %
185	Maagaas: säilitamine, ülekandmine ja jaotamine	0 %	0 %
186	Lennujaamad	0 %	0 %
187	Tootlik investeering suurettevõtjatele seoses vähese CO2-heitega majanduse edendamisega	40 %	0 %“

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 19. oktoober 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2022 aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. oktoobri 2022. aasta otsus.

(2) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/562, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) (ELT L 109, 8.4.2022, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/613, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses REACT-EU vahenditest tehtavate eelmaksete suurendamise ja ühikuhinna kehtestamisega (ELT L 115, 13.4.2022, lk 38).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

25.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 275/33

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2022/2041,

19. oktoober 2022,

mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti b koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk muu hulgas edendada oma rahvaste hüvangut ja töötada Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel, edendades samal ajal sotsiaalset õiglust ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi nagu need, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas (edaspidi „sotsiaalharta“), võtavad liit ja liikmesriigid muu hulgas oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse ning tööturu osapoolte dialoogi.

(3)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (4) (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 31 on sätestatud, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased. Põhiõiguste harta artikliga 27 nähakse ette töötajate õigus olla informeeritud ja ära kuulatud. Põhiõiguste harta artikliga 28 nähakse ette, et töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida. Põhiõiguste harta artikliga 23 nähakse ette naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.

(4)

Sotsiaalhartas on sätestatud, et kõigil töötajatel on õigus õiglastele töötingimustele. Selles tunnustatakse kõigi töötajate õigust õiglasele töötasule, mis on piisav neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme tagamiseks. Selles tunnustatakse ka vabalt sõlmitud kollektiivlepingute ja seadusjärgset miinimumpalka kehtestavate mehhanismide rolli selle õiguse tõhusa kasutamise tagamisel, kõigi töötajate ja tööandjate õigust organiseeruda kohalikes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, et kaitsta oma majanduslikke ja sotsiaalseid huve, ning õigust pidada kollektiivläbirääkimisi.

(5)

Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) II peatükis on sätestatud põhimõtted, millest juhinduda õiglaste töötingimuste tagamisel. Samba 6. põhimõttes kinnitatakse veel kord töötajate õigust õiglasele palgale, mis võimaldab inimväärse elatustaseme. Samuti nähakse sellega ette, et tagatakse piisavad miinimumpalgad töötaja ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi, tagades samas juurdepääsu töökohtadele ja motivatsiooni otsida tööd. Lisaks tuletatakse selles meelde, et hoiduda tuleb palgavaesusest ning et kõik töötasud tuleb kehtestada avatult ja prognoositaval viisil, vastavalt liikmesriikide tavadele ning austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust. Samba 8. põhimõtte kohaselt konsulteeritakse majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel sotsiaalpartneritega lähtudes liikmesriikide tavadest ning neil soovitatakse pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmida neid olulistes küsimustes, austades samas nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

(6)

Nõukogu otsuse (EL) 2020/1512 (5) lisa suunises 5 kutsutakse liikmesriike, kus on olemas riiklikud mehhanismid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks, üles tagama sotsiaalpartnerite tõhusa kaasamise palgakujundusse, tagades õiglased palgad, mis võimaldavad inimväärset elatustaset, pöörates samal ajal erilist tähelepanu madalama ja keskmise sissetulekuga rühmadele, et saavutada ülespoole suunatud lähenemine. Samuti kutsutakse kõnealuses suunises liikmesriike üles palgakujundamise eesmärgil edendama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Liikmesriigid ning sotsiaalpartnerid peaksid tagama, et kõigil töötajatel oleks piisavad ja õiglased palgad tulenevalt kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse nende mõju konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja palgavaesusele, järgides samal ajal riiklikke tavasid. Komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatises „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ märgitakse, et liikmesriigid peaksid vastu võtma meetmed õiglaste töötingimuste tagamiseks. Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta teatises „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegias“ tuletatakse meelde, et suurenevate sotsiaalsete erinevuste tõttu on oluline tagada, et iga töötaja saaks õiglast palka. Mitmele liikmesriigile on miinimumpalga kohta esitatud ka riigipõhiseid soovitusi, eesmärgiga parandada miinimumpalkade kujundamist ja ajakohastamist.

(7)

Paremad elu- ja töötingimused, sealhulgas piisava miinimumpalga tõttu, toovad kasu liidu töötajatele ja ettevõtjatele, aga ka ühiskonnale ja majandusele üldisemalt, ning on õiglase, kaasava ja kestliku majanduskasvu saavutamise eeltingimus. Miinimumpalga kaitse katvuses ja piisavuses esinevate suurte erinevuste käsitlemine aitab suurendada õiglust liidu tööturul, vältida ja vähendada palkade ja sotsiaalset ebavõrdsust ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja ülespoole suunatud lähenemist. Konkurents siseturul peaks põhinema kõrgetel sotsiaalsetel standarditel koos töötajate kaitse kõrge tasemega ja kvaliteetsete töökohtade loomisel ning innovatsioonil ja tootlikkuse parandamisel, tagades samas võrdsed võimalused.

(8)

Kui miinimumpalk on kas liikmesriigi õiguses või kollektiivläbirääkimistega kehtestatud piisaval tasemel, kaitseb see töötajate, eriti ebasoodsas olukorras olevate töötajate sissetulekut ning aitab tagada inimväärse elu vastavalt 1970. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 131 miinimumpalga kindlaksmääramise süsteemi loomise kohta. Miinimumpalk, mis tagab inimväärse elatustaseme ja võimaldab seega väärikalt elada, võib aidata vähendada vaesust riiklikul tasandil ning säilitada sisenõudlust ja ostujõudu, tugevdada töötamise stiimuleid, vähendada palkade ebavõrdsust, soolist palgalõhet ja palgavaesust ning piirata sissetulekute vähenemist majanduslanguse ajal.

(9)

Palgavaesus on liidus viimase kümne aasta jooksul suurenenud ja üha rohkem töötajaid kannatab vaesuse all. Majanduslanguse ajal on piisava miinimumpalga roll madalapalgaliste töötajate kaitsmisel eriti oluline, kuna nad on sellise languse tagajärgede ees kaitsetumad, ning see on oluline, et toetada kestlikku ja kaasavat majanduse taastumist, mis peaks viima kvaliteetse tööhõive suurenemiseni. Kestliku taastumise tagamiseks on äärmiselt oluline, et ettevõtted, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjad, saaksid jõudsalt areneda. COVID-19 pandeemia tagajärgi silmas pidades on oluline hinnata palkade piisavust madalapalgalistes sektorites, mis on kriisi ajal osutunud oluliseks ja suure sotsiaalse väärtusega sektoriteks.

(10)

Naistel, noortel töötajatel, võõrtöötajatel, üksikvanematel, madala kvalifikatsiooniga töötajatel, puuetega inimestel ja eelkõige mitmesuguse diskrimineerimise all kannatavatel inimestel on teiste rühmadega võrreldes endiselt suurem tõenäosus saada miinimumpalka või madalat palka Arvestades naiste üleesindatust madalapalgalistel töökohtadel, aitab miinimumpalga piisavuse parandamine kaasa soolisele võrdõiguslikkusele, soolise palga- ja pensionilõhe kaotamisele, samuti naiste ja nende perekondade vaesusest väljaaitamisele ning panustab kestlikusse majanduskasvu liidus.

(11)

COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis mõjutab suuresti teenustesektorit, mikro- ja väikeettevõtjaid, kus suur osa töötajatest saavad madalat palka ja miinimumpalka. Seetõttu on miinimumpalk oluline ka seoses struktuursete suundumustega, mis kujundavad ümber tööturge ja mida üha enam iseloomustab ebakindla ja ebatüüpilise töö suur osakaal, mis sageli hõlmab osaajatööd, hooajatööd, platvormitööd ja ajutist renditööd. Need suundumused on mitmel juhul suurendanud tööturu polariseerumist, mille tulemusena on enamikus liikmesriikides suurenenud madalapalgaliste ja madala kvalifikatsiooniga töökohtade ja sektorite osakaal ning mõnes liikmesriigis on suurenenud ka palkade ebavõrdsus. Ebatüüpiliste lepingutega töötajatel on raskem organiseeruda ja pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute sõlmimiseks.

(12)	Kuigi miinimumpalga kaitse on olemas kõigis liikmesriikides, tuleneb see mõnes liikmesriigis õigus- või haldusnormidest ja kollektiivlepingutest, samas kui teistes on see tagatud eranditult kollektiivlepingute alusel. Austada tuleks liikmesriikide erinevaid riiklikke traditsioone.

(13)

Kollektiivlepingutega kehtestatud madalapalgaliste kutsealade jaoks ette nähtud miinimumpalga kaitse on piisav ja seega tagab enamikel juhtudel inimväärse elatustaseme ning on osutunud tõhusaks vahendiks palgavaesuse vähendamisel. Mitmes liikmesriigis on seadusjärgne miinimumpalk teiste palkadega võrreldes enamasti madal. 2018. aastal ei taganud seadusjärgne miinimumpalk ühele palgasaajale piisavat sissetulekut vaesusriski piirini jõudmiseks üheksas liikmesriigis.

(14)

Kõik liidu töötajad ei ole miinimumpalgaga tõhusalt kaitstud, kuna tegelikkuses saavad mõnes liikmesriigis mõned töötajad, isegi kui nad on miinimumpalga kaitsega hõlmatud, kehtivate õigusnormide eiramise tõttu seadusega ettenähtud miinimumpalgast väiksemat tasu. Selline normide eiramine mõjutab eelkõige naisi, noori töötajaid, madala kvalifikatsiooniga töötajaid, võõrtöötajaid, üksikvanemaid, puuetega inimesi, ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid, näiteks ajutised töötajaid ja osalise tööajaga töötajaid, ning põllumajandus- ja majutusasutuste töötajad, mille tagajärjel langevad palgad. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on kehtestatud üksnes kollektiivlepingutega, on selle kaitsega hõlmamata töötajate osakaal hinnanguliselt 2–55 % kõigist töötajatest.

(15)	ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis nõutakse, et puuetega töötajad, sealhulgas kaitstud töökohal töötavad töötajad, saaksid võrdväärse töö eest võrdset tasu. See põhimõte on asjakohane ka miinimumpalga kaitse puhul.

(16)

Kuigi jõulised kollektiivläbirääkimised eelkõige sektori või sektoriülesel tasandil aitavad tagada piisava miinimumpalga kaitse, on traditsioonilised kollektiivläbirääkimiste struktuurid viimastel aastakümnetel nõrgenenud, mis on muu hulgas tingitud majanduse struktuursetest nihetest vähem ametiühingutega liitunud sektorite suunas ning ametiühingusse kuulumise vähenemisest, eelkõige ametiühingute allasurumise ning ebakindlate ja ebatüüpiliste töövormide arvu suurenemise tulemusena. Lisaks sattusid 2008. aasta finantskriisi järel mõnes liikmesriigis valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised surve alla. Valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised on siiski oluline tegur piisava miinimumpalga kaitse saavutamisel ning seetõttu tuleb neid edendada ja tugevdada.

(17)

Komisjon on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 154 kahes etapis konsulteerinud tööturuosapooltega võimalike meetmete küsimuses, et lahendada liidus piisava miinimumpalga kaitsega seotud probleemid. Sotsiaalpartnerid ei jõudnud nende küsimuste üle läbirääkimiste alustamises kokkuleppele. Siiski on oluline subsidiaarsuse põhimõtet järgides võtta liidu tasandil meetmeid, et parandada elu- ja töötingimusi liidus, eelkõige miinimumpalga piisavust, võttes arvesse sotsiaalpartneritega peetud konsultatsioonide tulemusi.

(18)

Selleks et parandada liidus elu- ja töötingimusi ning ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist, kehtestatakse käesoleva direktiiviga liidu tasandil miinimumnõuded ja sätestatakse menetluslikud kohustused seadusjärgse miinimumpalga piisavuse tagamiseks ning parandatakse töötajate tegelikku juurdepääsu miinimumpalga kaitsele kas seadusjärgse miinimumpalgana, kui see on olemas, või kollektiivlepingutes kehtestatud palgana, nagu on määratletud käesolevas direktiivis. Käesoleva direktiiviga edendatakse ka kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle.

(19)

ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 5 kohaselt ei ole käesoleva direktiivi eesmärk miinimumpalga taseme ühtlustamine kogu liidus ega miinimumpalga kehtestamise ühtse mehhanismi kehtestamine. See ei piira liikmesriikide vabadust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepinguga ette nähtud miinimumpalga kaitsele, kooskõlas iga liikmesriigi õiguse ja tavadega ning austades täielikult riikide pädevust ja sotsiaalpartnerite õigust lepinguid sõlmida. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike, kus palgakujundus on tagatud üksnes kollektiivlepingutega, kehtestama seadusjärgset miinimumpalka ega tunnistama kollektiivlepinguid üldkohaldatavaks, samuti ei tohiks käesolevat direktiivi selliselt tõlgendada. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata palgataset, mis kuulub sotsiaalpartnerite õiguse hulka sõlmida kokkuleppeid riiklikul tasandil ja liikmesriigi asjaomasesse pädevusse.

(20)

Käesolevas direktiivis võetakse arvesse, et vastavalt ILO 2006. aasta meretöönormide konventsioonile (6) (muudetud kujul) kehtestavad kõnealuse konventsiooni ratifitseerinud liikmesriigid pärast laevaomanike ja meremeeste esindusorganisatsioonidega konsulteerimist meremeeste miinimumpalga kindlaksmääramise korra. Sellistes menetlustes peavad osalema laevaomanike ja meremeeste esindusorganisatsioonid. Võttes arvesse sellistest menetlustest tulenevate liikmesriikide õigusaktide eripära, ei tohiks nende suhtes kohaldada käesoleva direktiivi II peatükis sätestatud seadusjärgset miinimumpalka käsitlevaid norme. Sellised õigusaktid ei tohiks takistada laevaomanike või nende organisatsioonide ja meremeeste organisatsioonide vahelisi vabasid kollektiivläbirääkimisi.

(21)

Järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 593/2008 (7) lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada nende töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, tavade või kollektiivlepingute kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud kriteeriume töötaja staatuse kindlaksmääramiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad kuuluda nii era- kui ka avaliku sektori töötajad, samuti koduabilised, nõudetöö tegijad, lühiajalises töösuhtes olevad töötajad, vautšeripõhise töö tegijad, platvormitöötajad, praktikandid, õpipoisid ja muud ebatüüpilised töötajad, samuti näilised iseenda tööandjad ja deklareerimata töötajad, tingimusel et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Tegelikud iseenda tööandjad ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna nad ei vasta nimetatud kriteeriumidele. Liikmesriigi õiguses määratletud iseenda tööandja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Näilise iseenda tööandjaga on tegemist juhul, kui isik deklareerib ennast teatavate õiguslike kohustuste või maksukohustuste vältimiseks iseenda tööandjana, kuigi tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Sellised isikud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled seda suhet kirjeldavad.

(22)

Hästi toimivad kollektiivläbirääkimised palgakujunduse üle on oluline vahend, mille abil tagada, et töötajad oleksid kaitstud piisava miinimumpalga kaudu, pakkudes seeläbi inimväärset elatustaset. Liikmesriikides, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, toetavad kollektiivläbirääkimised üldisi palgasuundumusi ja aitavad seega parandada miinimumpalga piisavust ning töötajate elu- ja töötingimusi. Liikmesriikides, kus miinimumpalga kaitse on tagatud üksnes kollektiivläbirääkimistega, määravad miinimumpalga taseme ja kaitstud töötajate osakaalu otseselt kollektiivläbirääkimiste süsteemi toimimine ja kollektiivläbirääkimistega hõlmatus. Jõulised ja hästi toimivad kollektiivläbirääkimised koos ulatusliku sektoripõhiste või sektoriüleste kollektiivlepingutega hõlmatusega suurendavad miinimumpalga piisavust ja katvust.

(23)

Miinimumpalga kaitse kollektiivlepingute kaudu on kasulik nii töötajatele ja tööandjatele kui ka ettevõtjatele. Mõnes liikmesriigis puudub seadusjärgne miinimumpalk. Kõnealustes liikmesriikides kehtestatakse palgad, sealhulgas miinimumpalga kaitse üksnes sotsiaalpartnerite kollektiivläbirääkimiste teel. Nende liikmesriikide keskmine palgatase on liidu kõrgeimate hulgas. Neid süsteeme iseloomustab väga suur kollektiivläbirääkimistega hõlmatus ning suur seotus nii tööandjate ühenduste kui ka ametiühingutega. Miinimumpalkasid, mis on ette nähtud üldkohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingutega, ilma et lepinguid üldkohaldavaks tunnistaval asutusel oleks kohaldatavate sätete sisu suhtes kaalutlusõigust, ei tuleks käsitada seadusjärgsete miinimumpalkadena.

(24)

Arvestades, et kollektiivläbirääkimistega hõlmatus väheneb, on oluline, et liikmesriigid edendaksid kollektiivläbirääkimiste pidamist, lihtsustaksid kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamist palgakujundusel ja tõhustaksid seeläbi kollektiivlepingutega kehtestatud palgakujundust, et parandada töötajate miinimumpalga kaitset. Liikmesriigid on ratifitseerinud ILO 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni nr 87 ning ILO 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooni nr 98. Kollektiivläbirääkimiste õigust tunnustatakse nimetatud ILO konventsioonides, ILO 1978. aasta konventsioonis nr 151 töösuhete kohta (avalikud teenused) ja ILO konventsioonis nr 154 kollektiivläbirääkimiste kohta, samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning sotsiaalhartas. Põhiõiguste harta artiklitega 12 ja 28 tagatakse vastavalt kogunemis- ja ühinemisvabadus ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus. Põhiõiguste harta preambuli kohaselt kinnitab põhiõiguste harta kõnealuseid õigusi, kuna need tulenevad eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ning liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud sotsiaalhartadest. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohasel juhul ning kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega meetmeid, mis edendavad kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle. Sellised meetmed võivad muu hulgas hõlmata meetmeid, mis lihtsustavad ametiühingute esindajate juurdepääsu töötajatele.

(25)

Liikmesriikides, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on kõrge, on madalapalgaliste töötajate osakaal väike ja miinimumpalk kõrge. Liikmesriikides, kus madalapalgaliste osakaal on väike, on kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr üle 80 %. Samuti on enamikus liikmesriikides, kus miinimumpalk on keskmise palgaga võrreldes kõrge, kollektiivläbirääkimistega hõlmatus üle 80 %. Seetõttu peaks iga liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on alla 80 %, võtma meetmeid selliste kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Iga liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus jääb alla 80 % künnise, peaks looma raamistiku kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste loomiseks ning koostama tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks, et suurendada järk-järgult kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra. Selleks et austada sotsiaalpartnerite autonoomiat, mis hõlmab nende õigust kollektiivläbirääkimistele ja mis välistab igasuguse kohustuse sõlmida kollektiivlepinguid, tuleks kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse 80 % künnist käsitada üksnes näitajana, mis toob kaasa kohustuse koostada tegevuskava.

Tegevuskava tuleks korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel läbi vaadata ja vajaduse korral muuta. Tegevuskavast ja selle kõigist ajakohastamistest tuleks teavitada komisjoni ja need tuleks avalikustada. Igal liikmesriigil peaks olema võimalus otsustada oma tegevuskava sobiva vormi üle. Tegevuskava, mille liikmesriik on vastu võtnud enne käesoleva direktiivi jõustumist, võib käsitada käesoleva direktiivi kohase tegevuskavana tingimusel, et see sisaldab meetmeid kollektiivläbirääkimiste tõhusaks edendamiseks ja käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks. Iga liikmesriik peaks koostama tegevuskava pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Liikmesriikide kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määrad erinevad märkimisväärselt mitmete tegurite tõttu, sealhulgas riiklikud traditsioonid ja tavad ning ajalooline taust. Seda tuleks arvesse võtta, kui analüüsitakse edusamme suurema kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse saavutamisel, eelkõige seoses käesolevas direktiivis ette nähtud tegevuskavaga.

(26)

Piisava miinimumpalga tagamiseks on vaja mõistlikke norme, menetlusi ja tõhusaid tavasid seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks ja ajakohastamiseks, kaitstes samal ajal olemasolevaid ja luues uusi töökohti ja võrdseid võimalusi ning ettevõtjate, sealhulgas mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) konkurentsivõimet. Kõnealused normid, menetlused ja tavad hõlmavad mitut tegurit, mis aitavad tagada seadusjärgse miinimumpalga piisavuse, sealhulgas kriteeriumid, et suunata liikmesriike seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisel ja ajakohastamisel ning näitajad, et hinnata selle piisavust, korrapärast ja õigeaegset ajakohastamist, nõuandvate organite olemasolu ja sotsiaalpartnerite kaasamine. Viimaste õigeaegne ja tõhus kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse ning automaatsete indekseerimismehhanismide loomisse või muutmisse, kui need on olemas, on veel üks hea valitsemistava element, mis võimaldab teadlikku ja kaasavat otsustusprotsessi. Liikmesriigid peaksid andma sotsiaalpartneritele asjakohast teavet seadusjärgse miinimumpalga kehtestamise ja ajakohastamise kohta. Sotsiaalpartneritele võimaluse andmine esitada arvamusi ja saada põhjendatud vastus arvamustele, mis on esitatud enne seadusjärgse miinimumpalga kehtestamist ja ajakohastamist käsitlevate ettepanekute esitamist ning enne otsuste tegemist, võiks aidata kaasa sotsiaalpartnerite asjakohasele kaasamisele kõnealusesse protsessi.

(27)

Liikmesriigid, kes kasutavad automaatset indekseerimismehhanismi, sealhulgas poolautomaatseid mehhanisme, mille puhul on tagatud vähemalt seadusjärgse miinimumpalga minimaalne kohustuslik tõstmine, peaksid vähemalt iga nelja aasta järel läbi viima ka seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamise menetlused. Need korrapärased ajakohastamised peaksid hõlmama miinimumpalga hindamist, võttes arvesse suunavaid kriteeriume, millele järgneb vajaduse korral summa muutmine. Ühelt pool automaatse indekseerimise kohandamise sagedus ja teiselt poolt seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamine võivad olla erinevad. Liikmesriigid, kus automaatseid või poolautomaatseid indekseerimismehhanisme ei ole, peaksid ajakohastama oma seadusjärgset miinimumpalka vähemalt iga kahe aasta järel.

(28)

Miinimumpalka peetakse piisavaks, kui see on õiglane võrreldes palgajaotusega asjaomases liikmesriigis ja kui see tagab täistööajaga töölepinguga töötajatele inimväärse elatustaseme. Liikmesriigid määravad kindlaks seadusjärgse miinimumpalga piisavuse ja hindavad seda, võttes arvesse oma riiklikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Selle kindlaksmääramiseks peaksid liikmesriigid võtma arvesse ostujõudu, pikaajalisi riiklikku tootlikkuse tasemeid ja arengut, samuti palgatasemete jaotust ja palgakasvu.

Lisaks muudele vahenditele võib elukalliduse kindlaksmääramisel olla oluline kasutada riiklikul tasandil kehtestatud tegelike hindadega kaupade ja teenuste kogumit, et saavutada inimväärne elatustase. Lisaks materiaalsetele vajadustele, nagu toit, rõivad ja eluase, võiks arvesse võtta ka vajadust osaleda kultuuri-, haridus- ja ühiskondlikus tegevuses. On asjakohane kaaluda seadusjärgse miinimumpalga kehtestamist ja ajakohastamist sissetulekutoetuse mehhanismidest eraldi. Liikmesriigid peaksid seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamisel kasutama näitajaid ja nendega seotud kontrollväärtusi. Liikmesriigid võivad valida need rahvusvahelisel tasandil tavaliselt kasutatavate näitajate ja/või riiklikul tasandil kasutatavate näitajate hulgast. Hinnang võib põhineda rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavatel kontrollväärtustel, nagu brutopalga ja 60 % brutomediaanpalga suhe ning brutomiinimumpalga suhe 50 % keskmisest brutopalgast, mida kõik liikmesriigid praegu ei täida, või netomiinimumpalga suhe 50 % või 60 % keskmisest netopalgast. Hindamine võib põhineda ka võrdlusväärtustel, mis on seotud riiklikul tasandil kasutatavate näitajatega, nagu netopalga ja vaesuspiiri võrdlus ning miinimumpalga ostujõud.

(29)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk ning lubada erandeid ja mahaarvamisi, on oluline vältida erandite ja mahaarvamiste laialdast kasutamist, kuna need võivad avaldada negatiivset mõju miinimumpalga piisavusele. Tuleks tagada, et erandid ja mahaarvamised oleksid kooskõlas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Eranditel ja mahaarvamistel peaks seetõttu olema õiguspärane eesmärk. Sellised mahaarvamised võivad olla näiteks liigselt makstud summade tagasinõudmine või kohtu- või haldusasutuse korraldusel tehtud mahaarvamised. Muude mahaarvamiste, näiteks nende puhul, mis on seotud töö tegemiseks vajalike seadmetega või mitterahaliste toetuste (näiteks majutus) mahaarvamisega, on suur risk, et need on ebaproportsionaalsed. Lisaks ei tohiks ühtki käesoleva direktiivi sätet tõlgendada nii, et sellega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada miinimumpalga erisused ja mahaarvamised.

(30)

Riiklike seadusjärgse miinimumpalga raamistike toimimise ja järgimise tagamiseks on vaja tõhusat täitmise tagamise süsteemi, mis hõlmab usaldusväärset seiret, kontrolli ja kohapealset kontrolli. Täitevasutuste tõhususe suurendamiseks on vaja ka tihedat koostööd sotsiaalpartneritega, sealhulgas eriti oluliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud kuritarvituslike allhangetega, näiliste iseenda tööandjatega, ületunnitöö registreerimata jätmisega või töö suurenenud intensiivsusega seotud tervise- ja ohutusriskidega. Samuti tuleks arendada täitevasutuste suutlikkust, eelkõige koolituse ja juhendamise abil. Korrapärased ja etteteatamata kontrollkäigud, kohtu- ja haldusmenetlused ning karistused rikkumiste korral on olulised vahendid, millega veenda tööandjaid hoiduma rikkumiste toimepanemisest.

(31)

Õigusnormides või kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga kaitse tõhus rakendamine on oluline riigihanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimisel ja täitmisel. Selliste kollektiivlepingute täitmata jätmist, mis näevad ette miinimumpalga kaitse, võib nende lepingute täitmisel või sellele järgnevas alltöövõtuahelas tõepoolest esineda, mille tulemusel makstakse töötajatele madalamat palka kui sektoripõhistes kollektiivlepingutes kokku lepitud palgatase. Niisuguse olukorra ärahoidmiseks peavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (8) artikli 30 lõikega 3 ja artikli 42 lõikega 1, direktiivi 2014/24/EL (9) artikli 18 lõikega 2 ja artikli 71 lõikega 1 ning direktiivi 2014/25/EL (10) artikli 36 lõikega 2 ja artikli 88 lõikega 1 võtma asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud võimalus kehtestada lepingu täitmise tingimused, ning tagama, et ettevõtjad kohaldaksid oma töötajate suhtes asjaomase sektori ja geograafilise piirkonna kollektiivlepingutes ette nähtud palka ning austaksid töötajate ja ametiühingute õigusi, mis tulenevad ILO 1948. aasta konventsioonist nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning ILO 1949. aasta konventsioonist nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta, nagu on osutatud nimetatud direktiivides, et täita tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. Käesoleva direktiiviga ei looda lisakohustusi seoses nimetatud direktiividega.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (11) ning selles sätestatud eeltingimuste kohaselt liidu fondidest ja programmidest rahalise toetuse taotlejate suhtes tuleks nõuetekohaselt kohaldada riigihangete ja kontsessioonide reegleid, sealhulgas seoses kollektiivlepingute sätete järgimisega.

(33)

Usaldusväärne seire ja andmete kogumine on oluline miinimumpalga tõhusaks kaitsmiseks. Andmete kogumise eesmärgil võivad liikmesriigid tugineda piisavalt representatiivsetele valikuuringutele, riiklikele andmebaasidele, Eurostati ühtlustatud andmetele ja muudele üldsusele kättesaadavatele allikatele, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Erandjuhtudel, kui täpsed andmed ei ole kättesaadavad, võivad liikmesriigid kasutada hinnanguid. Tööandjad, eelkõige mikroettevõtjad ja muud VKEd, ei peaks andmete kogumise nõuete rakendamisel kandma tarbetut halduskoormust. Komisjon peaks igal teisel aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt saadud andmete ja teabe põhjal analüüsi, milles ta hindab seadusjärgse miinimumpalga kaitse piisavuse ja katvuse ning kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse taset ja arengut.

Lisaks tuleks edusamme jälgida liidu tasandi majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise protsessi raames. Sellega seoses võib nõukogu või komisjon paluda tööhõivekomiteel ja sotsiaalkaitsekomiteel uurida kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 150 ja 160 nende vastavas pädevusvaldkonnas palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimistega hõlmatust ja miinimumpalga piisavuse edendamist liikmesriikides, tuginedes komisjoni koostatud aruannetele ja muudele mitmepoolse järelevalve vahenditele, nagu võrdlusuuringud. Sellise uurimise käigus peavad komiteed vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 150 ja 160 kaasama liidu tasandil sotsiaalpartnereid, sealhulgas sektoriüleseid sotsiaalpartnereid.

(34)

Töötajatele peaks olema hõlpsasti kättesaadav põhjalik seadusjärgset miinimumpalka ja üldkohaldatavate kollektiivlepingutega ette nähtud miinimumpalga kaitset käsitlev teave, et tagada nende töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus, kaasa arvatud puuetega inimeste jaoks, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2102 (12).

(35)

Töötajatel ja töötajate esindajatel, sealhulgas neil, kes on ametiühingu liikmed või esindajad, peaks olema võimalik kasutada oma kaitseõigust, kui on rikutud nende miinimumpalga kaitsega seotud õigusi, mis on tagatud liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingutega. Selleks et vältida olukorda, kus töötajad jäävad ilma oma õigustest, mis on neile tagatud liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingutega, ning ilma et see piiraks kollektiivlepingutes ette nähtud konkreetsete õiguskaitsevahendite ja vaidluste lahendamise vormide, sealhulgas kollektiivse vaidluste lahendamise süsteemide kasutamist, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et tagada töötajatele juurdepääs tõhusale, õigeaegsele ja erapooletule vaidluste lahendamisele ja õiguskaitsele ning samuti õigus tõhusale kohtulikule ja/või halduslikule kaitsele mis tahes kahju eest, kui nad otsustavad oma kaitseõigust kasutada. Kasulik võib olla sotsiaalpartnerite kaasamine erapooletute vaidluste lahendamise mehhanismide edasiarendamisse liikmesriikides. Töötajaid tuleks õiguskaitsemehhanismidest teavitada, et nad saaksid kasutada oma õigust õiguskaitsele.

(36)	Komisjon peaks läbi viima hindamise, mille alusel vaadatakse üle, kas käesolevat direktiivi on tõhusalt rakendatud. Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks kõnealuse läbivaatamise tulemustest teavitada.

(37)

Kuigi liikmesriikide reformid ja meetmed töötajate jaoks piisava miinimumpalga kaitse suurendamiseks on samm õiges suunas, ei ole need alati olnud põhjalikud ega süstemaatilised. Lisaks võivad liidu tasandil võetavad meetmed miinimumpalga piisavuse ja katvuse parandamiseks aidata kaasa elu- ja töötingimuste edasisele parandamisele liidus ning leevendada muret liikmesriikide üksikutest meetmetest tulenevate võimalike negatiivsete majandusmõjude pärast. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse menetluslikud kohustused kui miinimumnõuded ning jäetakse seega liikmesriikidele õigus kehtestada ja säilitada soodsamaid sätteid. Kehtiva riikliku õigusraamistiku alusel saadud õigused peaksid jääma kehtima, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohi vähendada töötajatele ette nähtud õigusi ega olla ka mõjuv põhjus, et vähendada töötajatele käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatavat üldist kaitsetaset, sealhulgas eelkõige seoses miinimumpalga alandamise või kaotamisega.

(39)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma ebavajalike haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest, eriti kui see pidurdab VKEde asutamist ja arengut. Seepärast julgustatakse liikmesriike hindama oma ülevõtmismeetmete mõju VKEdele, veendumaks et mõju neile ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörata seejuures eritähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele, ning avaldada sellise hindamise tulemused. Kui liikmesriigid leiavad, et ülevõtmismeetmete mõju VKEdele on ebaproportsionaalselt suur, peaksid nad kaaluma meetmete võtmist, et toetada VKEsid nende tasustamisstruktuuride uute nõuetega kohandamisel.

(40)

Liikmesriikidel on võimalik kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2021/240 (13) ja (EL) 2021/1057, (14) et arendada või parandada miinimumpalga raamistike tehnilisi aspekte, sealhulgas piisavuse hindamist, seiret ja andmete kogumist, juurdepääsu laiendamist, samuti täitmise tagamist ja kõnealuste raamistike rakendamisega seotud üldise suutlikkuse suurendamist. Määruse (EL) 2021/1057 kohaselt peavad liikmesriigid eraldama asjakohase summa sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Selleks et parandada liidus töötajate elu- ja töötingimusi, eelkõige miinimumpalga piisavust, ning aidata kaasa ülespoole suunatud sotsiaalsele lähenemisele ja vähendada palkade ebavõrdsust, nähakse käesoleva direktiiviga ette raamistik:

a)	seadusjärgse miinimumpalga piisavuseks, eesmärgiga saavutada inimväärsed elu- ja töötingimused;

b)	palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste edendamiseks;

c)	töötajate tegeliku juurdepääsu soodustamiseks miinimumpalga kaitse õigustele, kui see on ette nähtud liikmesriigi õiguse ja/või kollektiivlepingutega.

2. Käesolev direktiiv ei piira sotsiaalpartnerite tegevusvabaduse täielikku austamist ega nende õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida.

3. Kooskõlas ELi toimise lepingu artikli 153 lõikega 5 ei piira käesolev direktiiv liikmesriikide pädevust kehtestada miinimumpalga tase ega liikmesriikide valikuvõimalust kehtestada seadusjärgne miinimumpalk või soodustada juurdepääsu kollektiivlepingutega ette nähtud miinimumpalga kaitsele või teha mõlemat.

4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse täielikus kooskõlas kollektiivläbirääkimiste õigusega. Ühtegi käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustataks sellega liikmesriiki:

a)	kehtestama seadusjärgset miinimumpalka, kui palgakujundus on tagatud üksnes kollektiivlepingutega või

b)	tunnistama mis tahes kollektiivlepingut üldkohaldatavaks.

5. Käesoleva direktiivi II peatükki ei kohaldata aktide suhtes, millega liikmesriik rakendab meremeeste miinimumpalgaga seotud meetmeid, mille kehtestab perioodiliselt ühine merenduskomisjon või muu Rahvusvahelise Tööbüroo juhtorgani volitatud organ. Need õigusaktid ei piira kollektiivläbirääkimiste õigust ega võimalust kehtestada kõrgem miinimumpalga tase.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõikide liidu töötajate suhtes, kellel on liikmesriigis kehtiva õiguse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„miinimumpalk“ – õigusaktide või kollektiivlepingutega sätestatud minimaalne tasu, mida tööandja, sealhulgas avalikus sektoris, on kohustatud töötajatele maksma teatava ajavahemiku jooksul tehtud töö eest;

„seadusjärgne miinimumpalk“ – seadusega või muude siduvate õigusnormidega kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud miinimumpalk, mis on kehtestatud üldkohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingutega, ilma et lepinguid üldkohaldatavaks tunnistaval asutusel oleks kohaldatavate sätete sisu suhtes mingit kaalutlusõigust;

3)	„kollektiivläbirääkimised“ – kõik läbirääkimised, mis toimuvad liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu vahel töötingimuste ja töölepingutingimuste kindlaksmääramiseks;

„kollektiivleping“ – kirjalik kokkulepe töötingimusi ja töölepingutingimusi käsitlevate sätete kohta, mille on sõlminud sotsiaalpartnerid, kellel on liikmesriigi õiguse ja tavade kohaselt õigus pidada läbirääkimisi töötajate ja tööandjate nimel, kaasa arvatud üldkohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingud;

„kollektiivläbirääkimistega hõlmatus“ – nende töötajate osakaal riigis, kelle suhtes kollektiivlepingut kohaldatakse, mille arvutamisel jagatakse kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arv töötajate arvuga, kelle töötingimusi võib reguleerida kollektiivlepingutega kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega.

Artikkel 4

Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste edendamine

1. Kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse suurendamiseks ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamise hõlbustamiseks palgakujunduses teevad liikmesriigid sotsiaalpartnereid kaasates kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega järgmist:

a)	edendavad ja tugevdavad sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada eelkõige sektori või sektoriülesel tasandil kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle;

b)	julgustavad sotsiaalpartnereid pidama omavahel palkade üle konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi võrdsetel alustel, kus mõlemale poolele on kättesaadav asjakohane teave, et täita oma ülesandeid seoses palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimistega;

võtavad asjakohasel juhul meetmeid, et kaitsta kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamist palgakujundamisel ning kaitsta töötajaid ja ametiühingute esindajaid tegude eest, millega diskrimineeritakse neid seoses nende tööga põhjusel, et nad osalevad või soovivad osaleda palgakujundust käsitlevatel kollektiivläbirääkimistel;

võtavad palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste edendamiseks asjakohasel juhul meetmeid, et kaitsta kollektiivläbirääkimistes osalevaid või osaleda soovivaid ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone üksteise või oma esindajate või liikmete vastastikuse sekkumise eest nende asutamisse, toimimisse või haldamisse.

2. Lisaks kehtestab iga liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on väiksem kui 80 %, raamistiku kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste loomiseks, kas seadusega pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel. Need liikmesriigid töötavad välja ka tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Tegevuskavas esitatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse järkjärguliseks suurendamiseks, austades täielikult sotsiaalpartnerite autonoomiat. Liikmesriigid vaatavad tegevuskava korrapäraselt läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist või nendega kokkuleppel või sotsiaalpartnerite ühise taotluse alusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Igal juhul vaadatakse selline tegevuskava läbi vähemalt iga viie aasta järel. Tegevuskava ja selle ajakohastamine avalikustatakse ja sellest teatatakse komisjonile.

II PEATÜKK

SEADUSJÄRGNE MIINIMUMPALK

Artikkel 5

Piisava seadusjärgse miinimumpalga kehtestamise menetlus

1. Liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, võtavad kasutusele vajalikud menetlused seadusjärgse miinimumpalga kehtestamiseks ja ajakohastamiseks. Miinimumpalga sellisel kehtestamisel ja ajakohastamisel juhindutakse kriteeriumidest, mis on ette nähtud selle piisavusele kaasa aitamiseks, eesmärgiga saavutada inimväärne elatustase, vähendada palgavaesust, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ning vähendada soolist palgalõhet. Liikmesriigid määratlevad need kriteeriumid kooskõlas riiklike tavadega asjakohases riigisiseses õiguses, oma pädevate asutuste otsustes või kolmepoolsetes kokkulepetes. Kriteeriumid määratletakse selgelt. Liikmesriigid võivad otsustada selliste kriteeriumide, sealhulgas lõikes 2 viidatud elementide suhtelise osakaalu üle, võttes arvesse oma sotsiaal-majanduslikke tingimusi.

2. Lõikes 1 osutatud riigisisesed kriteeriumid hõlmavad vähemalt järgmisi elemente:

a)	seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust;

b)	palkade üldine tase ja nende jaotus;

c)	palkade kasvumäär;

d)	pikaajaline riiklik tootlikkuse tase ja selle areng.

3. Ilma et see piiraks käesolevas artiklis sätestatud kohustusi, võivad liikmesriigid lisaks kasutada seadusjärgse miinimumpalga indekseerimiseks automaatset mehhanismi, mis põhineb asjakohastel kriteeriumidel ning on kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, tingimusel et selle mehhanismi kohaldamine ei too kaasa seadusjärgse miinimumpalga vähenemist.

4. Liikmesriigid kasutavad seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamisel soovituslikke võrdlusväärtusi. Selleks võivad nad kasutada rahvusvahelisel tasandil tavaliselt kasutatavaid soovituslikke võrdlusväärtusi, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, ja/või riigisisesel tasandil kasutatavaid soovituslikke võrdlusväärtusi.

5. Liikmesriigid tagavad, et seadusjärgset miinimumpalka ajakohastatakse korrapäraselt ja õigeaegselt vähemalt iga kahe aasta järel või, nende liikmesriikide puhul, kes kasutavad lõikes 3 osutatud automaatset indekseerimismehhanismi, vähemalt iga nelja aasta järel.

6. Iga liikmesriik nimetab või loob ühe või mitu nõuandvat organit, kes nõustavad pädevaid asutusi seadusjärgse miinimumpalgaga seotud küsimustes, ja võimaldab selliste organite toimimise.

Artikkel 6

Erandid ja mahaarvamised

1. Kui liikmesriigid näevad teatavatele töötajate rühmadele ette erinevad seadusjärgse miinimumpalga määrad või mahaarvamised, millega vähendatakse makstavat tasu asjakohasest seadusjärgsest miinimumpalgast madalama tasemeni, tagavad nad, et nende erandite ja mahaarvamiste puhul austatakse mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet, viimase puhul ka õiguspärase eesmärgi taotlemist.

2. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nii, nagu sellega kohustataks liikmesriike kehtestama seadusjärgse miinimumpalga erandeid või mahaarvamisi.

Artikkel 7

Sotsiaalpartnerite kaasamine seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sotsiaalpartnerite õigeaegseks ja tõhusaks kaasamiseks seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse, millega neile võimaldatakse vabatahtlik osalemine aruteludes kogu otsustusprotsessi vältel, sealhulgas osalemise kaudu artikli 5 lõikes 6 osutatud nõuandvates organites, eelkõige seoses järgmisega:

a)	artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kriteeriumide valimine ja kohaldamine seadusjärgse miinimumpalga taseme kindlaksmääramiseks ning automaatse indekseerimisvalemi loomine ja selle muutmine, kui selline valem on olemas;

b)	artikli 5 lõikes 4 osutatud soovituslike võrdlusväärtuste valimine ja kohaldamine seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamiseks;

c)	artikli 5 lõikes 5 osutatud seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamine;

d)	artiklis 6 osutatud seadusjärgse miinimumpalga erandite ja mahaarvamiste kehtestamine;

e)	otsused andmete kogumise ning uuringute ja analüüside läbiviimise kohta, et anda teavet ametiasutustele ja muudele seadusjärgse miinimumpalga kehtestamise asjaosalistele.

Artikkel 8

Töötajate tegelik juurdepääs seadusjärgsele miinimumpalgale

Liikmesriigid võtavad vajaduse korral sotsiaalpartnereid kaasates järgmisi meetmeid, et suurendada töötajate tegelikku juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele, muu hulgas vajaduse korral tugevdades selle järgimist:

a)	tööinspektsioonide või seadusjärgse miinimumpalga nõuete täitmise tagamise eest vastutavate asutuste mõjusate, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kontrollide ja kohapealsete kontrollide tagamine;

b)	täitevasutuste suutlikkuse väljaarendamine eelkõige koolituse ja juhendamise kaudu, et tegeleda ennetavalt nõuetele mittevastavate tööandjatega ja nad vastutusele võtta;

III PEATÜKK

HORISONTAALSED SÄTTED

Artikkel 9

Riigihanked

Kooskõlas direktiividega 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed tagamaks, et riigihanke- või kontsessioonilepingute sõlmimisel ja täitmisel järgiksid ettevõtjad ja nende alltöövõtjad liidu õiguse, riigisisese õiguse, kollektiivlepingute või rahvusvahelise sotsiaal- ja tööõiguse sätetega, kaasa arvatud ILO konventsioon nr 87 (1948) ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning ILO konventsioon nr 98 (1949) organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse kohta, kehtestatud sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kehtivaid kohustusi seoses palkade, organiseerumisõiguse ja palgakujunduse kollektiivläbirääkimistega.

Artikkel 10

Seire ja andmete kogumine

1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et tagada tõhusate andmekogumisvahendite olemasolu miinimumpalga kaitse seireks.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kahe aasta järel enne aruandlusaasta 1. oktoobrit järgmised andmed ja teabe:

a)	kollektiivläbirääkimiste hõlmatuse ja selle muutumise määr;

seadusjärgse miinimumpalga kohta:

i)	seadusjärgse miinimumpalga määr ja sellega hõlmatud töötajate osakaal;

ii)	olemasolevate erandite ja mahaarvamiste kirjeldus ja nende kehtestamise põhjused ning eranditega hõlmatud töötajate osakaal, niivõrd kui andmed selle kohta on kättesaadavad;

üksnes kollektiivlepingutega ette nähtud miinimumpalga kaitse kohta:

madalapalgalisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingutega ette nähtud madalaimad palgamäärad või nende hinnanguline suurus, kui vastutavatele riigi ametiasutustele ei ole täpsed andmed kättesaadavad, ning nendega hõlmatud töötajate osakaal või hinnang, kui vastutavatele riigi ametisutustele ei ole täpsed andmed kättesaadavad;

ii)	nendele töötajatele makstava palga tase, kes ei ole hõlmatud kollektiivlepingutega, ja selle suhe kollektiivlepinguga hõlmatud töötajatele makstava palga tasemega.

Liikmesriigid, kellel on lõigu 1 punktis c osutatud teavitamiskohustus, peavad teavitama kõnealuse punkti alapunktis i osutatud andmed, vähemalt seoses valdkondlike, geograafiliste ja muude mitut tööandjat hõlmavate kollektiivlepingute, sealhulgas üldkohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute kohta.

Liikmesriigid esitavad käesolevas lõikes osutatud statistika ja teabe soo, vanuse, puude, ettevõtte suuruse ja sektori kaupa, niivõrd kui selline teave on kättesaadav.

Esimene aruanne hõlmab aastaid 2021, 2022 ja 2023 ja esitatakse 1. oktoobriks 2025. Liikmesriigid võivad jätta välja statistika ja teabe, mis ei ole kättesaadav enne 15. novembrit 2024.

3. Komisjon analüüsib liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aruannetes ning artikli 4 lõikes 2 osutatud tegevuskavades edastatud andmeid ja teavet. Ta esitab igal teisel aastal sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab samal ajal liikmesriikide edastatud andmed ja teabe.

Artikkel 11

Miinimumpalga kaitset käsitlev teave

Liikmesriigid tagavad, et seadusjärgset miinimumpalka ja üldkohaldatavate kollektiivlepingutega ette nähtud miinimumpalga kaitset käsitlev teave, sealhulgas õiguskaitsemehhanisme käsitlev teave, oleks üldsusele kättesaadav, vajaduse korral liikmesriigi poolt kindlaks määratud kõige olulisemas keeles, terviklikult ja kergesti ligipääsetavalt, sealhulgas puuetega inimestele.

Artikkel 12

Õigus õiguskaitsele ja kaitsele ebasoodsa kohtlemise või ebasoodsate tagajärgede eest

1. Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks kohaldataval juhul kollektiivlepingutes ette nähtud konkreetsete õiguskaitse ja vaidluste lahendamise vormide kasutamist, et töötajatel, sealhulgas neil, kelle töösuhe on lõppenud, on juurdepääs tõhusale, õigeaegsele ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsele, kui õigusi rikutakse seoses seadusjärgse miinimumpalga või seoses miinimumpalga kaitsega, kui need õigused on ette nähtud riigisiseses õiguses või kollektiivlepingutega.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid ja töötajate esindajaid, sealhulgas neid, kes on ametiühingute liikmed või esindajad, tööandjapoolse ebasoodsa kohtlemise ning ebasoodsate tagajärgede eest, mis tulenevad tööandjale esitatud kaebusest või menetlusest, mille eesmärk on tagada, et rikkumiste korral järgitaks miinimumpalga kaitsega seotud õigusi, kui need õigused on ette nähtud riigisiseses õiguses või kollektiivlepingutega.

Artikkel 13

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad sätted karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste ja kohustuste rikkumise korral, kui need õigused ja kohustused on ette nähtud riigisiseses õiguses või kollektiivlepingutega. Liikmesriikides, kus ei ole seadusjärgset miinimumpalka, võivad kõnealused sätted sisaldada hüvitisi ja/või leppetrahve või piirduda viitega hüvitisele ja/või leppetrahvidele, mis on kohaldataval juhul ette nähtud kollektiivlepingute täitmise tagamise reeglitega. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Teabelevi

Liikmesriigid tagavad, et töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas VKEdele, tehakse teatavaks käesolevat direktiivi ülevõtvad riigisisesed meetmed ning artiklis 1 sätestatud reguleerimisesemega seotud juba jõustunud asjakohased sätted.

Artikkel 15

Hindamine ja läbivaatamine

Hiljemalt 15. novembriks 2029, pärast konsulteerimist liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega liidu tasandil, viib komisjon läbi käesoleva direktiivi hindamise. Komisjon esitab seejärel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade käesoleva direktiivi rakendamise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepaneku õigusaktide muutmiseks.

Artikkel 16

Kaitse taseme säilitamine ja soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei anna piisavat alust töötajatele liikmesriigis juba ette nähtud kaitse üldise taseme alandamiseks, eelkõige miinimumpalga alandamiseks või kaotamiseks.

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriigi õigust kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme, mis on töötajate jaoks soodsamad, või soodustada või lubada töötajate jaoks soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist. Seda ei saa tõlgendada nii, nagu see takistaks liikmesriigil tõsta seadusjärgset miinimumpalka.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ilma et see piiraks õigusi, mis on töötajatele antud teiste liidu õigusaktidega.

Artikkel 17

Ülevõtmine ja rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 15. novembriks 2024. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende normide juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

3. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma õiguse ja tavadega asjakohased meetmed, et tagada sotsiaalpartnerite tegelik kaasamine, et rakendada käesolevat direktiivi. Selleks võivad nad usaldada täielikult või osaliselt sotsiaalpartneritele selle rakendamise, sealhulgas seoses tegevuskava koostamisega vastavalt artikli 4 lõikele 2, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad. Seda tehes võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste järjepidev täitmine.

4. Lõikes 2 osutatud teatis sisaldab kirjeldust sotsiaalpartnerite kaasamise kohta käesoleva direktiivi rakendamisse.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 19. oktoober 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) 25. märtsi 2021. aasta arvamus (ELT C 220, 9.6.2021, lk 106).

(2) 19. märtsi 2021. aasta arvamus (ELT C 175, 7.5.2021, lk 89).

(3) Euroopa Parlamendi 14. septembri 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2022. aasta otsus.

(4) ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(5) Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1512 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, lk 22).

(6) Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/431/EÜ, millega volitatakse liikmesriike ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta konsolideeritud meretöönormide konventsiooni (ELT L 161, 22.6.2007, lk 63).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21).

25.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 275/64

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2049,

24. oktoober 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/2325 seoses teatavate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamisega mahepõllumajanduslike toodete importimiseks liitu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 48 lõiget 3 ja artikli 57 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2325 (2) I lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteemid ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimeetmed on tunnistatud samaväärseks nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (3) sätestatud meetmetega.

(2)	India on komisjonile teatanud, et tema pädev asutus peatas kontrollorgani „TQ Cert Services Private Limited“ tegevuse ja seepärast tuleks kõnealune kontrollorgan India poolt tunnustatud kontrollorganite loetelust välja jätta.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/2325 II lisas on esitatud loetelu kontrolliasutustest ja kontrollorganitest, keda tunnustatakse samaväärsena ning kes on pädevad tegema kolmandates riikides kontrolle ja väljastama sertifikaate. Võttes arvesse pärast rakendusmääruse (EL) 2021/2325 vastuvõtmist komisjonile laekunud uut teavet ja uusi taotlusi, tuleks kõnealuses loetelus teha teatavad muudatused.

(4)

Mahepõllumajanduse teabesüsteemis (OFIS) on teatatud mittevastavuse juhtumitest kontrollorganite „Control Union Certifications“ (BIO-149), „Ecocert SA“ (BIO-154), „Lacon GmbH“ (BIO-134) ja „OneCert International PVT Ltd“ (BIO-152) puhul. Kõnealused teated käsitlevad suure hulga Indias toodetud ja kõnealuste kontrollorganite poolt mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud toodete saadetiste saastatust. Saastatus toodete ja ainetega, mis ei ole liidus mahepõllumajanduslikus tootmises ja/või tavapärases tootmises lubatud, ületas (sageli väga palju) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 396/2005 (4) sätestatud jääkide piirnorme. Nende saasteainete hulka kuulub muu hulgas, kuid mitte ainult, etüleenoksiid, mis on kantserogeenne, mutageenne ja reproduktiivtoksiline.

(5)

Lisaks ei ole kõnealused kontrollorganid tõendanud, et nende kontrolli all imporditud mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud kooskõlas tootmiseeskirjadega ja et nende suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 834/2007 ning komisjoni määrustes (EÜ) nr 889/2008 (5) ja (EÜ) nr 1235/2008 (6) sätestatuga samaväärset kontrollikorda.

(6)	Lisaks ei ole need kontrollorganid võtnud täheldatud nõuete eiramiste ja rikkumiste korral parandusmeetmeid.

(7)

Kõigil nimetatud põhjustel ja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1342 (7) artikli 4 lõike 1 punkti d alapunktidega iv, v ja vii tuleks kontrollorganid „Control Union Certifications“, „Ecocert SA“, „Lacon GmbH“ ja „OneCert International PVT Ltd“ määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel India puhul samaväärsena tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelust välja jätta.

(8)	„A CERT European Organization for Certification S.A.“ on teatanud komisjonile oma aadressi muutumisest.

(9)	Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „BioGro New Zealand Limited“ taotluse tühistada tema tunnustus seoses kõigi kolmandate riikidega, mille puhul on ta rakendusmääruse (EL) 2021/2325 kohaselt tunnustatud.

(10)	„Bureau Veritas Certification France SAS“ on teatanud komisjonile oma internetiaadressi muutmisest.

(11)	Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud „Ecocert SA“ taotluse nime muutmiseks. Saadud teabe alusel on komisjon jõudnud järeldusele, et on põhjendatud asendada kõnealuse kontrollorgani nimi nimega „Ecocert SAS“.

(12)

Akrediteerimisasutus IOAS on teavitanud komisjoni kontrollorganiga „FairCert Certification Services Pvt Ltd“ seotud akrediteeringu tühistamisest. Samuti on komisjon kutsunud kõnealust kontrollorganit üles esitama kehtiv akrediteerimistunnistus ning võtma asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid. „FairCert Certification Services Pvt Ltd“ ei vastanud määratud tähtaja jooksul siiski rahuldavalt. Ühtlasi ei esitanud „FairCert Certification Services Pvt Ltd“ komisjonile kogu tema tehnilise toimikuga seotud teavet. Kõigil kolmel põhjusel ja kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/1342 artikli 4 lõike 1 punkti d alapunktiga iii tuleks „FairCert Certification Services Pvt Ltd“ rakendusmääruse (EL) 2021/2325 II lisas esitatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelust välja jätta kõigi kolmandate riikide puhul.

(13)	„Kiwa Sativa“ on komisjonile teatanud oma internetiaadressi muutumisest.

(14)	Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Lacon GmbH“ taotluse tühistada tema tunnustus seoses kõigi kolmandate riikidega, mille puhul on ta rakendusmääruse (EL) 2021/2325 kohaselt tunnustatud.

(15)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „LETIS S.A.“ taotluse tühistada tema tunnustus Afganistani, Aserbaidžaani, Valgevene, Côte d’Ivoire’i, Egiptuse, Etioopia, Iraani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldova, Maroko, Pakistani, Venemaa, Tadžikistani, Türkmenistani, Ukraina, Araabia Ühendemiraatide ja Usbekistani puhul.

(16)

Akrediteerimisasutus IOAS on teavitanud komisjoni kontrollorganiga „LETIS S.A.“ seotud akrediteeringu tühistamisest Türgis. Samuti on komisjon kutsunud kõnealust kontrollorganit üles esitama Türgi puhul kehtiv akrediteerimistunnistus ning võtma asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid. „LETIS S.A.“ ei vastanud määratud tähtaja jooksul siiski rahuldavalt. Mõlemal nimetatud põhjusel ja kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/1342 artikli 4 lõike 1 punkti d alapunktiga iii on õigustatud tühistada kontrollorgani „LETIS S.A.“ tunnustus Türgi puhul.

(17)	„OneCert International PVT Ltd“ on teatanud komisjonile oma aadressi ja internetiaadressi muutumisest.

(18)	Komisjon on kätte saanud kontrollorgani „Oregon Tilth“ taotluse tema tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks Panama puhul.

(19)	Komisjon on kätte saanud kontrollorgani „Organic Standard“ taotluse tema tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks Venemaa puhul.

(20)	Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Soil Association Certification Limited“ taotluse vabatahtlikult lõpetada oma tegevus kõigis kolmandates riikides, mille puhul ta on rakendusmääruse (EL) 2021/2325 kohaselt tunnustatud.

(21)	„Tse-Xin Organic Certification Corporation“ on teatanud komisjonile oma aadressi muutumisest.

(22)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/2325 vastavalt muuta.

(23)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/2325 muudetakse järgmiselt.

1)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. oktoober 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 16. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2325, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/848 selliste kolmandate riikide loetelu ning selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu, mida on tunnustatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigetele 2 ja 3 mahepõllumajanduslike toodete importimiseks liitu (ELT L 465, 29.12.2021, lk 8).

(3) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(5) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(6) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

(7) Komisjoni 27. mai 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1342, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega teabe kohta, mida kolmandad riigid ning kontrolliasutused ja kontrollorganid peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigete 2 ja 3 kohaselt saatma nende tunnustuse üle tehtavaks järelevalveks seoses imporditavate mahepõllumajanduslike toodetega, ning eeskirjadega sellise järelevalve tegemiseks võetavate meetmete kohta (ELT L 292, 16.8.2021, lk 20).

I LISA

Määruse (EL) 2021/2325 I lisa Indiat käsitleva kande punktist 5 jäetakse välja koodi IN-ORG-006 käsitlev rida.

II LISA

Määruse (EL) 2021/2325 II lisa muudetakse järgmiselt.

Kandes „A CERT European Organization for Certification S.A.“ asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1.	Aadress: 52, 19is Maiou Street, 57001 Thessaloniki, Kreeka“;

2)	kanne „BioGro New Zealand Limited“ jäetakse välja;

kandes „Bureau Veritas Certification France SAS“ asendatakse punkt 2 järgmisega:

„2.	Internetiaadress: https://www.bureauveritas.fr/besoin/agriculture-biologique-certification-bio“;

4)	kande „Control Union Certifications“ punkti 3 tabelist jäetakse välja Indiat käsitlev rida;

kannet „Ecocert SA“ muudetakse järgmiselt:

a)	nimetus „Ecocert SA“ asendatakse nimetusega „Ecocert SAS“;

b)	punkti 3 tabelist jäetakse välja Indiat käsitlev rida;

6)	kanne „FairCert Certification Services Pvt Ltd“ jäetakse välja;

kandes „Kiwa Sativa“ asendatakse punkt 2 järgmisega:

„2.	Internetiaadress: www.kiwa.com/pt“;

8)	kanne „Lacon GmbH“ jäetakse välja;

kandes „LETIS S.A.“ asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood	Kolmas riik	Tootekategooria
Kood	Kolmas riik	A	B	C	D	E	F
AR-BIO-135	Argentina	—	—	x	x	—	—
BO-BIO-135	Boliivia	x	—	—	x	—	—
BR-BIO-135	Brasiilia	x	—	x	x	—	—
BZ-BIO-135	Belize	x	—	x	x	—	—
CO-BIO-135	Colombia	x	—	x	x	—	—
CR-BIO-135	Costa Rica	—	—	x	—	—	—
DO-BIO-135	Dominikaani Vabariik	x	—	x	x	—	—
EC-BIO-135	Ecuador	x	—	—	x	—	—
GT-BIO-135	Guatemala	x	—	x	x	—	—
HN-BIO-135	Honduras	x	—	x	x	—	—
KY-BIO-135	Kaimanisaared	x	—	—	x	—	—
MX-BIO-135	Mehhiko	x	—	—	—	—	—
PA-BIO-135	Panama	x	—	x	x	—	—
PE-BIO-135	Peruu	x	—	x	—	—	—
PY-BIO-135	Paraguay	x	—	—	x	—	—
SV-BIO-135	El Salvador	x	—	x	x	—	—
UY-BIO-135	Uruguay	x	—	—	—	—	—“

10)

kannet „OneCert International PVT Ltd“ muudetakse järgmiselt:

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.	Aadress: KA-23B, Near Greenphield Public School, Shri Ram Colony, Ramnagar Ext., Sodala, Jaipur, 302019, Rajasthan, India

2.	Internetiaadress: www.onecertinternational.com“;

b)	punkti 3 tabelist jäetakse välja Indiat käsitlev rida;

11)	kande „Oregon Tilth“ punkti 3 tabelist jäetakse välja Panamat käsitlev rida;

12)	kande „Organic Standard“ punkti 3 tabelist jäetakse välja Venemaad käsitlev rida;

13)	kanne „Soil Association Certification Limited“ jäetakse välja;

14)

kandes „Tse-Xin Organic Certification Corporation“ asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1.	Aadress: Xizhi District, City: 221416 New Taipei City, 26 F, No. 95, Sec. 1, Xintai 5th Rd.“

25.10.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 275/80

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations

ÜRO eeskiri nr 147 – ühtsed sätted, milles käsitletakse põllumajanduslike masinrongide mehaaniliste haakeseadiste osade tüübikinnitust [2022/2055]

Jõustumise kuupäev: 2. jaanuar 2019

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentne ja õiguslikult siduv tekst on: ECE/TRANS/WP.29/2018/69.

SISUKORD

EESKIRI

Kohaldamisala

Mõisted

Mehaanilise haakeseadise või selle osa tüübikinnituse taotlemine

Mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade üldnõuded

Mehaanilise haakeseadise või selle osaga varustatud sõiduki tüübikinnituse taotlemine

Mehaanilise haakeseadise või selle osaga varustatud sõiduki üldnõuded

Märgistused

Tüübikinnitus

Mehaanilise haakeseadise või selle osa või sõiduki muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

10.

Toodangu vastavuse kontrollimine

11.

Karistused toodangu mittevastavuse korral

12.

Tootmise lõpetamine

13.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

Teatis haakeseadiste ja nende osade kohta

Teatis sõidukite kohta

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis

Iseloomulike väärtuste märgistuse kujunduse näidised

T-, R- ja S-kategooria sõidukite mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade nõuded

T-, R- ja S-kategooria sõidukite mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade katsetamine

Paigaldamine ja erinõuded

1. KOHALDAMISALA

1.1.

Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse nõuded, millele mehaanilised haakeseadised ja nende osad peavad vastama, et neid saaks rahvusvaheliselt käsitleda omavahel kokkusobivate ja asendatavatena.

1.2.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse T-, R- ja S-kategooria (1) sõidukite (põllutöömasinad) masinrongi moodustamiseks ettenähtud seadmete ja nende osade suhtes (2).

1.3.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

1.3.1.

punktis 2.2 määratletud standardsete haakeseadiste ja nende osade suhtes;

1.3.2.

punktis 2.3 määratletud mittestandardsete haakeseadiste ja nende osade suhtes;

1.3.3.

punktis 2.4 määratletud muude mittestandardsete haakeseadiste ja nende osade suhtes.

1.4.

Käesolevat eeskirja ei kohaldata tõsteseadmete (kolmepunktiline rippsüsteem) ega veduki alumiste tõsteaisade ja nende ühenduste suhtes haagisega.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Mehaaniline haakeseadis ja selle osad“ – kõik need mootorsõiduki ja haagise raami, koormust kandvate keredetailide ja šassii osad, millega sõidukid on omavahel ühendatud nii, et moodustub masinrong või liigendsõiduk. Siia kuuluvad ka fikseeritud, liikuvad või eemaldatavad osad, mis on vajalikud mehaanilise haakeseadise või selle osa kinnitamiseks või kasutamiseks.

2.1.1.

Automaatse ühendamise nõuded on täidetud, kui veduki tagurdamisest vastu haagist piisab haakeseadise täielikuks kinnitamiseks, selle automaatseks lukustumiseks ning märguandeks lukustusseadmete täielikust rakendumisest mis tahes välise sekkumiseta.

2.2.

„Standardne mehaaniline haakeseadis ja selle osad“ – vastab käesolevas eeskirjas esitatud standardsetele mõõtmetele ja iseloomulikele väärtustele. Oma klassis on need vahetatavad, nende paigaldusmõõtmed ei sõltu tootjast ning neid võib ühendada vastava klassi standardsete mehaaniliste haakeseadiste ja nende osadega vastavalt 5. lisa tabelile 2.

2.3.

„Mittestandardne mehaaniline haakeseadis ja selle osad“ – ei vasta kõigis aspektides käesolevas eeskirjas esitatud standardsetele mõõtmetele ja iseloomulikele väärtustele, kuid seda saab ühendada vastava klassi standardsete haakeseadiste ja nende osadega.

2.4.

„Muu mittestandardne mehaaniline haakeseadis ja selle osad“ – ei vasta käesolevas eeskirjas esitatud standardsetele mõõtmetele ja iseloomulikele väärtustele ning seda ei saa ühendada standardsete haakeseadiste ega nende osadega. Nende hulka kuuluvad näiteks haakeseadised, mis ei vasta ühegi punktis 2.6 loetletud klassi a kuni r nõuetele, kuid vastavad kehtivate riiklike ja rahvusvaheliste standardite nõuetele.

2.5.

Pukseerimisraamid võivad koosneda rohkem kui ühest osast ja olla kõrguse kiire muutmisega või tihvtidega seatavad.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse pukseerimisraamide suhtes, mis on eraldi üksused, mitte veduki konstruktsiooniosa.

2.6.

Mehaanilised haakeseadised ja nende osad on vastavalt tüübile liigitatud järgmiselt.

2.6.1.	Klass a80	Veduki külge kinnitatud konsoolsed kinnitusplaadid 80 mm läbimõõduga haakekuuliga – haagise ühendamiseks 80 mm läbimõõduga sfäärilise süvendiga haakepea abil.
2.6.2.	Klass b80	Haagise tiisli külge kinnitatud 80 mm läbimõõduga sfäärilise süvendiga haakepead – 80 mm läbimõõduga haakekuuliga ühendamiseks.
2.6.3.	Klass c40	Veduki külge kinnitatud kahvelhaakeseadised 30–38 mm läbimõõduga veopoldi, haaratsi ja automaatse või mitteautomaatse sulgemis- ja lukustussõrmega – haagise ühendamiseks veoaasa abil.
2.6.4.	Klass d40-1	Haagise tiisli külge kinnitatud 40 mm läbimõõduga avaga silindrilised veoaasad, mille ava sobib 30–38 mm läbimõõduga veopoldi jaoks, ja mille nimipaksus on 30,5 mm – kahvelhaakeseadisega ühendamiseks.
2.6.5.	Klass d40-2	Haagise tiisli külge kinnitatud 40 mm läbimõõduga avaga silindrilised veoaasad, mille ava sobib 30–38 mm läbimõõduga veopoldi jaoks, ja mille nimipaksus on 42 mm – kahvelhaakeseadisega ühendamiseks.
2.6.6.	Klass d50	Haagise tiisli külge kinnitatud 50 mm läbimõõduga avaga toroidsed veoaasad – ühendamiseks piton-tüüpi (klass h) või konkshaakeseadisega (klass g).
2.6.6.1.	Klass d50-1	Haagise tiisli külge kinnitatud 50 mm läbimõõduga avaga toroidsed veoaasad, mille ristlõike nimiläbimõõt on 30 mm – ühendamiseks piton-tüüpi (klass h) või konkshaakeseadisega (klass g).
2.6.6.2.	Klass d50-2	Haagise tiisli külge kinnitatud 50 mm läbimõõduga avaga toroidsed veoaasad, mille ristlõike läbimõõt on 41 mm – ühendamiseks konkshaakeseadisega (klass g).
2.6.7.	Klass e	Haagise esikülje või šassii külge kinnitatud mittestandardsed tiislid, mis hõlmavad kahveltüüpi ja muid tiisleid, pealejooksumehhanisme ja samalaadseid seadmeid – vedukiga ühendamiseks veoaasa abil. Veoaasad, sfäärilise süvendiga haakepead või muud samalaadsed haakeseadised. Tiislid võivad olla vertikaalsuunas vabalt liikuvad ja ei kanna vertikaalkoormust (liigendtiisel) või vertikaalsuunas fikseeritud ja kanda vertikaalkoormust (jäik tiisel). Jäigad tiislid võivad olla täiesti jäigad või vedru külge kinnitatud või paigaldatud reguleeritavalt (näiteks hüdrauliliselt). Tiislid võivad koosneda ka rohkem kui ühest osast ja olla reguleeritavad või vändatavad.
2.6.8.	Klass f	Mittestandardsed pukseerimisraamid, mis hõlmavad kõiki osi ja haakeseadiseid haakeseadise (näiteks kuul- või kahvelhaakeseadise jne) ja veduki tagumise osa vahel (näiteks jõuülekanne, koormust kandev kere või šassii).
2.6.9.	Klass g	Kinnitusplaadi ja langetamisseadisega haakekonksud, mida välist jõudu rakendades saab kaugjuhtimisega ühendada ja lahti ühendada – haagisega ühendamiseks veoaasa abil.
2.6.10.	Klass h	Piton-tüüpi haakeseadised kinnitusplaadiga – haagisega ühendamiseks veoaasa abil.
2.6.11.	Klass i	Veduki haakeseadised – ümber pikitelje mittepöörduva tiisli ühendamiseks.
2.6.12.	Klass j	Haagise tiisli külge kinnitatud veoaasad – ühendamiseks veduki tiisliga (klass i).
2.6.13.	Klass q	Kahvelhaakeseadised – ümber pikitelje mittepöörduva tiisli ühendamiseks.
2.6.14.	Klass r	Haagise tiisli külge kinnitatud ümber pikitelje pöörduvad toroidsed veoaasad (ringikujulise ristlõikepinnaga) – ühendamiseks mittepöörduva kahvelhaakeseadisega (klass q).
2.6.15.	Klass s	Haakeseadised ja nende osad, mis ei vasta ühegi klassi a kuni r nõuetele, kuid vastavad kehtivate riiklike (mõnes riigis ainulaadne) ja rahvusvaheliste standardite nõuetele, ja mida kasutatakse eriotstarbel.

2.7.

„Kaugjuhtimissüsteem“ – seade ja selle osad, mis võimaldavad haakeseadise kasutamist sõiduki kõrvalt või juhikabiinist.

2.8.

„Kaugnäidik“ – seade ja selle osad, mis annavad märku sellest, et ühendus on toimunud ja lukustusseadmed on rakendunud.

2.9.

„Haakeseadise ja selle osa tüüp“ – haakeseadis ja selle osa, mis ei erine järgmiste põhiliste näitajate poolest:

2.9.1.

tootja või tarnija kaubanimi või kaubamärk;

2.9.2.

punktis 2.6 määratletud haakeseadise klass;

2.9.3.

väliskuju, põhimõõtmed või olulised konstruktsioonipõhimõtted, sealhulgas kasutatud materjalid, ning

2.9.4.

iseloomulikud väärtused D, Dc, S, Av ja V, nagu on kindlaks määratud punktis 2.10.

2.10.

Iseloomulikud väärtused D, Dc, S, Av ja V määratakse kindlaks või arvutatakse järgmiselt.

2.10.1.

D või Dc on vedukile ja haagisele mõjuva horisontaalse jõu teoreetiline võrdlusväärtus ning seda kasutatakse dünaamilistel katsetel horisontaalse koormuse kindlaksmääramise alusena.

Mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade korral, mis ei ole konstrueeritud vertikaalkoormuse vastuvõtmiseks, kasutatakse valemit

Punktis 2.12 määratletud jäiga tiisliga haagiste jaoks ettenähtud mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade puhul kasutatakse valemit

kus:

T	on veduki täismass tonnides. Kui see on asjakohane, hõlmab see jäiga tiisliga haagise tekitatud vertikaalkoormust (3);
R	on poolhaagise või vertikaalsuunas vabalt liikuva tiisliga haagise täismass tonnides3;
C	on punktis 2.12 määratletud jäiga tiisliga haagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantav mass tonnides, kui see on vedukiga ühendatud ja koormatud täismassini2;
g	on raskuskiirendus (arvestuslikult 9,81 m/s2);
S	on väärtus, mis on määratletud punktis 2.10.2.

2.10.2.

S on punktis 2.12 määratletud jäiga tiisliga haagise täismassini koormatuse korral haakeseadisele staatilistes tingimustes vertikaalsuunas rakenduv mass kilogrammides3.

2.10.3.

Av on liigendtiisliga haagise juhttelje suurim lubatav teljekoormus tonnides.

2.10.4.

V on üle 3,5 tonnise täismassiga jäiga tiisliga haagise korral haakeseadisele vertikaalsuunas mõjuva jõu amplituudi teoreetiline võrdlusväärtus. Väärtust V kasutatakse dünaamilistel katsetel vertikaaljõu kindlaksmääramise alusena.

2.11.

Käesoleva eeskirja 6. lisas kasutatakse järgmisi tähiseid ja mõisteid.

Av	=	liigendtiisliga haagise juhttelje suurim lubatav teljekoormus (t).
C	=	jäiga tiisliga haagise mass (t), vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.1.
D	=	D väärtus (kN), vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.1.
Dc	=	Dc väärtus jäiga tiisliga haagise korral (kN), vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.1.
R	=	haagise mass (t), vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.1.
T	=	veduki mass (t), vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.1.
Fs	=	staatiline tõstejõud (kN).
Fh	=	katsejõu horisontaalkomponent sõiduki pikitelje suunas (kN).
Fv	=	katsejõu vertikaalkomponent (kN).
S	=	vertikaalsuunas rakenduv staatiline mass (kg).
V	=	V väärtus (kN), vt käesoleva eeskirja punkt 2.10.4.
g	=	raskuskiirendus (arvestuslikult 9,81 m/s2).
vmax	=	vmax on suurim valmistajakiirus, millega käesoleva eeskirja alusel haakeseadist katsetatakse ja mille suhtes tüübikinnitus antakse.

Allindeksid:

O	=	maksimaalne katsejõud;
U	=	minimaalne katsejõud;
s	=	staatiline jõud;
h	=	horisontaalne;
p	=	pulseeriv;
res	=	resultant;
v	=	vertikaalne;
w	=	vahelduv jõud.

2.12.

„Jäiga tiisliga haagis“ – ühe telje või teljerühmaga haagis, mille tiisel ei saa sõiduki suhtes pöörduda või saab pöörduda ainult piiratud ulatuses (näiteks vedrustussüsteemi tõttu) ümber ühe telje paralleelselt teepinnaga ja risti sõidusuunaga ning on seetõttu võimeline vedukile vertikaaljõudu üle kandma. Osa sellise haagise massist kannab veduk. Hüdrauliliselt reguleeritavat liigendtiislit peetakse jäigaks tiisliks (4).

2.13.

„Juhuslikul käsitsemisel mitteavanev lukustusseade“ – seadme ja selle osade konstruktsioon ja geomeetria on sellised, et seade ei avane ega eraldu mis tahes jõudude ega jõukomponentide toimel, mis sellele tavalise kasutuse või katse ajal rakenduvad.

2.14.

„Sõidukitüüp“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste põhiomaduste poolest nagu selle koha konstruktsioon, mõõtmed, kuju ja materjal, kuhu mehaaniline haakeseadis või selle osa kinnitatakse. See kehtib nii veduki kui ka haagise suhtes.

3. MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI SELLE OSA TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade iga tüübi kohta tuleb taotlusele lisada järgmine teave (näiteks 1. lisas esitatud teatisevormil).

3.2.1.

Täpsed andmed kõikide tootja või tarnija kaubanimede või kaubamärkide kohta, mida haakeseadise ja selle osa korral kasutatakse.

3.2.2.

Joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et määrata kindlaks haakeseadis ja selle osa ja kuidas see tuleb sõidukile paigaldada. Joonistel peab olema näidatud tüübikinnitusnumbri ja muu punktis 7 kindlaksmääratud märgistuse asukoht ja selle jaoks ettenähtud pindala.

3.2.3.

Vajaduse korral punktis 2.10 määratletud parameetrite D, Dc, S, Av ja V väärtus.

3.2.3.1.

Haakeseadiste iseloomulikud väärtused peavad olema vähemalt võrdsed väärtustega, mida kohaldatakse veduki, haagise ja masinrongi täismassi suhtes.

3.2.4.

Haakeseadise või selle osa üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis eelkõige sisaldab infot tüübi ja kasutatud materjalide kohta.

3.2.5.

Tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse nõutud näidised.

3.2.6.

Kõik näidised peavad olema täielikult valmis ja lõpliku pinnatöötlusega. Kui lõplik pinnatöötlus on ettenähtud teha värvi või epoksüpulberkattega, tuleb see siiski ära jätta.

4. MEHAANILISTE HAAKESEADISTE JA NENDE OSADE ÜLDNÕUDED

4.1.

Kõik näidised peavad vastama 5. ja 6. lisas kindlaks määratud mõõtmete ja tugevuse andmetele. Pärast 6. lisas kirjeldatud katseid ei tohi neil olla mis tahes pragusid, mõrasid ega liigset jäävdeformatsiooni, mis kahjustaksid haakeseadise või selle osa rahuldavat funktsioneerimist.

4.2.

Mehaanilise haakeseadise ja selle osa kõik detailid, mille purunemine võiks põhjustada veduki ja haagise eraldumise, peavad olema valmistatud terasest või malmist. Muid materjale võib kasutada, kui tootja suudab tõendada käesolevat eeskirja kohaldava kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutust või tehnilist teenistust rahuldaval viisil, et need on terasega samaväärsed.

4.3.

Mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade kasutamine peab olema ohutu ning üks inimene peab tööriistu kasutamata suutma neid ohutult ühendada ja lahti ühendada. Üle 3,5 tonnise täismassiga haagiste jaoks ettenähtud haakeseadised peavad olema üht järgmist tüüpi:

a)	punktis 2.2 määratletud automaatne haakeseadis või

b)	automaatse ühendamise ja lukustamisega, mille korral algatatud ühendamine viiakse automaatselt lõpule ja lukustatud seisundi kohta esitatakse teade juhi vaateväljas, või

c)	käsitsi lukustamise ja kaitsega ilma automaat- või lukustusseadmeta.

4.4.

Mehaanilised haakeseadised ja nende osad tuleb konstrueerida ja toota nii, et tavalise kasutamise, õige hoolduse ja kuluvosade väljavahetamise korral töötavad need rahuldavalt ja säilitavad käesoleva eeskirjaga ettenähtud omadused.

4.5.

Kõik mehaanilised haakeseadised ja nende osad peavad olema konstrueeritud nii, et nende lukustusseade on juhuslikul käsitsemisel mitteavanev ja suletud asend on lukustatav vähemalt ühe täiendava juhuslikul käsitsemisel mitteavaneva lukustusseadmega, kui 5. lisas ei ole esitatud täiendavaid nõudeid. Seadise tervikluse tagamiseks võib alternatiivina kasutada kaht või enamat eraldi lukustussüsteemi, aga iga süsteem tuleb konstrueerida nii, et sellel on juhuslikul käsitsemisel mitteavanev lukustusseade, ja seda tuleb katsetada eraldi kõikide 6. lisas esitatud nõuete suhtes. Juhuslikul käsitsemisel mitteavanev lukustusseade peab vastama punktis 2.13 esitatud määratlusele.

Vedrujõudu võib kasutada üksnes haakeseadise sulgemiseks ning selleks, et vältida selle osade liikumist vibratsiooni toimel asendisse, milles see võib avaneda või eralduda.

Mis tahes ühe vedru tõrge või puudumine ei tohi võimaldada kogu haakeseadise avanemist või eraldumist.

Sõiduki kabiini paigaldatud kaugnäidikud peavad paiknema juhi vaateväljas ja olema selgesti identifitseeritavad.

Sõiduki küljele paigaldatud kaugnäidikud peavad olema püsivalt ja selgesti identifitseeritavad. Kaugnäidik peab automaatselt rakenduma ja lähtestuma haakeseadise igal avamisel ja sulgemisel.

4.6.

Igale haakeseadisele või selle osale peab olema lisatud paigaldus- ja kasutusjuhend, mis annab igale kompetentsele isikule piisavalt informatsiooni haakeseadise õigeks sõidukile paigaldamiseks ja nõuetekohaseks kasutamiseks, vt ka 7. lisa. Juhendid peavad olema vähemalt selle riigi keeles, kus haakeseadiseid müügiks pakutakse. Kui haakeseadised ja nende osad tarnitakse originaalvarustuse paigaldamiseks sõiduki tootjale või pealisehitise paigaldajale, ei ole paigaldusjuhendit vaja lisada, kuid sõiduki tootja või pealisehitise paigaldaja vastutab selle eest, et sõiduki kasutaja oleks varustatud vajaliku informatsiooniga haakeseadise ja selle osa õige kasutamise kohta.

4.7.

Kõrguse kiire muutmisega ilma jõuseadmeta pukseerimisseadmete korral ei tohi tööjõud olla suurem kui 40 daN.

5. MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI SELLE OSAGA VARUSTATUD SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

5.1.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses mehaanilise haakeseadise või selle osa paigaldamisega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

5.2.

Sellele peab olema lisatud järgmine informatsioon, mis võimaldab tüübikinnitusasutusel täita 2. lisas esitatud teatisevormi.

5.2.1.

5.2.2.

Haakeseadise või selle osa üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis eelkõige sisaldab infot tüübi ja kasutatud materjalide kohta.

5.2.3.

Vajaduse korral punktis 2.10 määratletud parameetrite D, Dc, S, Av ja V väärtus.

5.2.3.1.

Iseloomulikud väärtused peavad olema vähemalt võrdsed väärtustega, mida kohaldatakse veduki, haagise ja masinrongi täismassi suhtes.

5.2.4.

Kinnitatavat tüüpi esindav sõiduk, millele on paigaldatud mehaaniline haakeseadis, esitatakse tüübikinnitusasutusele või tehnilise teenistusele, kes võib nõuda haakeseadise või selle osa täiendavaid näidiseid.

5.2.5.

Sõiduk, millel ei ole kõiki tüübile vastavaid osi, võib saada tüübikinnituse eeldusel, et taotleja suudab tõendada tüübikinnitusasutust või tehnilist teenistust rahuldaval viisil, et käesoleva eeskirja nõuete järgimise korral ei avalda osade puudumine kontrollimise tulemusele mingit mõju.

6. MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI SELLE OSAGA VARUSTATUD SÕIDUKI ÜLDNÕUDED

6.1.

Sõidukile kinnitatud mehaaniline haakeseadis või selle osa peab saama tüübikinnituse vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 3 ja 4 ning 5. ja 6. lisale.

6.2.

Mehaaniline haakeseadis või selle osa peab olema paigaldatud vastavalt käesoleva eeskirja 7. lisa nõuetele.

6.3.

Haakeseadise ja selle osa kasutamiseks peab sellele olema lisatud kasutusjuhend, mis sisaldab erijuhiseid kasutuseks, mis erineb kõnealust tüüpi haakeseadise ja selle osa tavapärasest kasutusest, ning juhiseid ühendamiseks ja lahtiühendamiseks erinevates töötingimustes, näiteks erinevate nurkade korral veduki ja haagise vahel. Igale sõidukile peab olema lisatud kasutusjuhend vähemalt selle riigi keeles, kus sõidukit müügiks pakutakse.

7. MÄRGISTUSED

7.1.

Tüübikinnituse saamiseks esitatud mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade andmesildil peab olema tootja, tarnija või taotleja kaubanimi või kaubamärk.

7.2.

Punktis 8.5 viidatud ja 3. lisas esitatud tüübikinnitusmärgi paigaldamiseks peab olema piisavalt suur pind. See pind peab olema näidatud punktis 3.2.2 viidatud joonistel.

7.3.

Punktides 7.2 ja 8.5 osutatud tüübikinnitusmärgi lähedusse peavad olema märgitud mehaanilise haakeseadise ja selle osa klass, nagu on määratletud punktis 2.6, vastavad iseloomulikud väärtused, nagu on määratletud punktis 2.10 ja esitatud 4. lisas, ja suurim valmistajakiirus, nagu on määratletud punktis 2.11. Nende märgistuste asukoht peab olema näidatud punktis 3.2.2 viidatud joonistel.

7.4.

Kui mehaaniline haakeseadis või selle osa on saanud tüübikinnituse alternatiivsete iseloomulike väärtuste suhtes haakeseadiste ja nende osade sama klassi piires, märgitakse haakeseadisele või selle osale maksimaalselt kaks alternatiivset väärtust.

7.5.

Kui mehaanilise haakeseadise või selle osa kasutamine on mis tahes viisil piiratud, näiteks kui kasutamine on piiratud teatava kiirusega, tuleb see piirang märkida haakeseadisele või selle osale.

7.6.

Kõik märgistused peavad olema püsivad ja selgelt loetavad, kui haakeseadis või selle osa on sõidukile paigaldatud.

8. TÜÜBIKINNITUS

8.1.

Kui mehaanilise haakeseadise ja selle osa tüübi näidis(ed) vastab (vastavad) käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus, kui punkti 10 nõuded on rahuldavalt täidetud.

8.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 00) näitavad tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi muule käesoleva eeskirja kohasele haakeseadise ja selle osa tüübile anda sama numbrit.

8.3.

Teade mehaanilise haakeseadise ja selle osa tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas näidisena esitatud teatisevormi.

8.4.

Peale punktis 7.1 kindlaks määratud märgi tuleb igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud mehaanilisele haakeseadisele või selle osale punktis 7.2 viidatud kohta kinnitada tüübikinnitusmärk, nagu on kirjeldatud punktis 8.5.

8.5.

Tüübikinnitusmärk peab olema rahvusvaheline ja sisaldama järgmist:

8.5.1.

ringjoonega ümbritsetud täht E, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (5);

8.5.2.

punktis 8.2 kindlaks määratud tüübikinnitusnumber;

8.5.3.

suurtäht D, kui katse on tehtud vastavalt 6. lisa punktile 3.1.3 (dünaamiline kestvuskatse) või

8.5.4.

suurtäht S, kui katse on tehtud vastavalt 6. lisa punktile 3.3.3.2 (staatiline katse);

8.5.5.

suurtäht T, kui on tehtud kaheosaline katse;

8.5.6.

tüübikinnitusmärk ja -number peavad olema paigutatud vastavalt 3. lisas esitatud näidisele.

9. MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI SELLE OSA VÕI SÕIDUKI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

9.1.

Mehaanilise haakeseadise või selle osa või sõiduki punktis 2.9 määratletud tüübi mis tahes muutmisest tuleb teatada tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus

9.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning haakeseadise või selle osa või sõiduki tüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele või

9.1.2.

nõuda täiendavat katsearuannet.

9.2.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest tuleb koos muudatuste täpsustamisega teatada kõigile käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 8.3 kindlaks määratud korras.

9.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus määrab selle laienduse seerianumbri ja teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 8.3 kindlaks määratud korras.

10. TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMINE

Toodangu vastavuse kontrollimisel tuleb järgida 1958. aasta kokkuleppe 1. liidet (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ja järgmisi nõudeid.

10.1.

Tüübikinnituse omanik tagab toodangu vastavuse kontrollimise tulemuste dokumenteerimise ja lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistusega. See ajavahemik on kuni 10 aastat tootmise lõpetamisest.

10.2.

Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Tavapäraselt tehakse sellist kontrollimist iga kahe aasta järel.

11. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1.

Mehaanilisele haakeseadisele või selle osale käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõudeid ei täideta või kui tüübikinnitusmärki kandev haakeseadis või selle osa ei vasta kinnitatud tüübile.

11.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas näidisena esitatud teatisevormi.

12. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud mehaanilise haakeseadise või selle osa tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele. Asjakohase teatise saamisest teatab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. või 2. lisas näidisena esitatud teatisevormi.

13. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

13.1.

ÜRO eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta või tootmise lõpetamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite konstruktsiooni käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2) Maanteeliiklust käsitleva 1968. aasta Viini konventsiooni artikli 1 punktide t ja u tähenduses.

(3) Massid T ja R ning täismass võivad olla suuremad kui siseriiklike õigusaktidega ettenähtud täismass.

(4) Massid T ja R ning täismass võivad olla suuremad kui siseriiklike õigusaktidega ettenähtud täismass.

(5) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument TRANS/WP.29/78/Rev. 6, 3 lisa –www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html.

1. LISA

Teatis haakeseadiste ja nende osade kohta

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

(1)

Välja andnud:

ametiasutuse nimi

…

seadisetüübi: (2)	tüübikinnituse andmise
	tüübikinnituse laiendamise
	tüübikinnituse andmata jätmise
	tüübikinnituse tühistamise
	tootmise lõpetamise

kohta seoses mehaanilise haakeseadise ja selle osa tüübiga ÜRO eeskirja nr 147 kohaselt

Tüübikinnituse nr: … Laienduse nr: …

Haakeseadise ja selle osa kaubanimi või kaubamärk: …

Haakeseadise ja selle osa tüübile tootja antud nimi: …

Tootja nimi ja aadress: …

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on asjakohane): …

Haakeseadise ja selle osa alternatiivsed tarnijanimed või kaubamärgid: …

Haakeseadise puhul: sõiduki tüüp ja mark, mille jaoks haakeseadis on ette nähtud …

Toodangu vastavuse eest vastutava ettevõtte või asutuse nimi ja aadress: …

Tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …

Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus: …

10.

Lühikirjeldus: …

10.1.

Haakeseadise ja selle osa tüüp ja klass: …

10.2.

Iseloomulikud väärtused: …

10.2.1.

Peamised väärtused:

D… kN Dc… kN S… kg

Av… tonni vmax… km/h V… kN.

Alternatiivsed väärtused:

D… kN Dc… kN S… kg

Av… tonni vmax… km/h V… kN.

11.

Haakeseadise ja selle osa tüübi sõidukile paigaldamise juhised ning sõiduki tootja esitatud kinnituspunktide fotod või joonised: …

12.

Info mis tahes eriotstarbeliste tugevdusklambrite või plaatide või vahedetailide paigaldamiseks, mis on vajalikud haakeseadise või selle osa kinnitamiseks: …

13.

Katsearuande kuupäev: …

14.

Katsearuande number: …

15.

Tüübikinnitusmärgi asukoht: …

16.

Tüübikinnituse laiendamise põhjus(ed): …

17.

Tüübikinnitus antud / laiendatud / andmata jäetud / tühistatud:

18.

Koht: …

19.

Kuupäev: …

20.

Allkiri: …

21.

Käesolevale teatisele on lisatud loetelu tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuses hoitavatest dokumentidest, mis väljastatakse taotluse korral. …

(1) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätteid tüübikinnituse kohta).

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

2. lisa

Teatis sõidukite kohta

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

(1)

Välja andnud:

ametiasutuse nimi

…

sõidukitüübi: (2)	tüübikinnituse andmise
	tüübikinnituse laiendamise
	tüübikinnituse andmata jätmise
	tüübikinnituse tühistamise
	tootmise lõpetamise

kohta seoses mehaanilise haakeseadise või selle osa paigaldamisega ÜRO eeskirja nr 147 kohaselt

Tüübikinnituse nr: … Laienduse nr: . …

Sõiduki kaubanimi või kaubamärk: …

Sõidukitüüp: …

Tootja nimi ja aadress: …

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on asjakohane): …

Sõidukikategooria, näiteks T, R (3): …

Sõiduki täismass: …kg

Sõiduki täismassi jaotumine telgede vahel: …

Haagise täismass: … kg

Haakepunktile rakenduv suurim lubatav staatiline mass: … kg

Töökorras sõiduki suurim mass (sealhulgas kere, jahutusvedeliku, õlide, kütuse, tööriistade ja varuratta (kui on olemas) mass, välja arvatud juhi mass): … kg

Nõutavad iseloomulikud väärtused

D … kN Dc … kN S …. kg

Av … tonni vmax. … km/h V … kN

Haakeseadise ja selle osa tüübi sõidukile paigaldamise juhised ning kinnituspunktide fotod või joonised: …

Info mis tahes eriotstarbeliste tugevdusklambrite või plaatide või vahedetailide paigaldamiseks, mis on vajalikud haakeseadise või selle osa kinnitamiseks: …

10.

Mehaanilise haakeseadise ja selle osa kaubanimi või kaubamärk ning tüübikinnitusnumber: …

11.

Mehaanilise haakeseadise ja selle osa klass: …

12.

Tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: …

13.

Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus: …

14.

Katsearuande kuupäev: …

15.

Katsearuande number: …

16.

Tüübikinnitusmärgi asukoht: …

17.

Tüübikinnituse laiendamise põhjus(ed): …

18.

Tüübikinnitus antud / laiendatud / andmata jäetud / tühistatud (2):

19.

Koht: …

20.

Kuupäev: …

21.

Allkiri: …

22.

Käesolevale teatisele on lisatud loetelu tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutuses hoitavatest dokumentidest, mis väljastatakse taotluse korral.…

(1) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätteid tüübikinnituse kohta).

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) Nagu on määratletud sõidukite konstruktsiooni käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

3. lisa

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis

a = 8 mm (miinimum)

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärgiga mehaaniline haakeseadis või selle osa või sõiduk on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) tüübikinnitusnumbriga 2405 ja vastab käesoleva eeskirja 00-seeria muudatuste nõuetele ja seda on katsetatud staatiliselt (S).

Märkus. Tüübikinnitusnumber ja lisatähised peavad paikema ringjoone lähedal kas tähe E kohal, all, sellest paremal või vasakul. Tüübikinnitusnumbri numbrid peavad jääma tähest E samale poole ja paiknema samas suunas. Rooma numbrite kasutamist tüübikinnitusnumbris tuleb vältida, et hoida ära segiajamist muude sümbolitega.

4. LISA

Iseloomulike väärtuste märgistuse kujunduse näidised

Kõikidele mehaanilistele haakeseadistele ja nende osadele peab olema märgitud haakeseadise ja selle osa klass. Lisaks sellele peab neil olema märgistus, mis näitab käesoleva eeskirja punktis 2.10 määratletud iseloomulike väärtustega seotud tööomadusi.

1.1.

Ühegi tähe ega numbri kõrgus ei tohi olla väiksem kui tüübikinnitusnumbri numbrite kõrgus, mis on a/3, kus a on vähemalt 8 mm.

1.2.

Igale haakeseadisele ja selle osale, mis tuleb märgistada, kohaldatavad iseloomulikud väärtused on esitatud alljärgnevas tabelis – vt ka käesoleva eeskirja punkt 7.3.

Tabel 1

Haakeseadistele ja nende osadele märgitavad iseloomulikud väärtused

Mehaanilise haakeseadise ja selle osa kirjeldus	Märgitavad iseloomulikud väärtused
Mehaanilise haakeseadise ja selle osa kirjeldus	Klass	D	Dc	S	V	vmax	T (*2)
Haakekuul, 80 mm (klass a)	★	★	★	★	★	★	-
Haakepea (klass b)	★	★	★	★	★	★	-
Kahvelhaakeseadis (klass c või q)	★	★	★	★	★	★	★
Konkshaakeseadis (klass g)	★	★	★	★	★	★	-
Veduki tiisel (klass i)	★	★	★	★	★	★	★
Pukseerimisraam (klass f)	★	★	★	★	★	★	-
Piton-tüüpi haakeseadis (klass h)	★	★	★	★	★	★	-
Veoaas (klass d või r)	★	★	★	★	★	★	★
Tiisel (klass e) (*1)	★	★	★	★	★	★	-

Näide

a80 D130 Dc90 S2000 tähendab klassi a80 kuuluvat 80 mm standardset haakekuuli, mille D väärtus on maksimaalselt 130 kN, Dc maksimaalne lubatav väärtus on 90 kN ja maksimaalne lubatav staatiline vertikaalkoormus on 2 000 kg.

(*1) Liigendtiislil peab täiendavalt olema andmesildile märgitud Av väärtus, kuid ei pea olema märgitud S ega V väärtus.

(*2) Pukseeritav mass 6. lisa punkti 3.3.3.2 kohasel katsetamisel (staatiline katse) (vajaduse korral tuleb määratleda mõistete peatükis).

5. LISA

T-, R- ja S-kategooria sõidukite mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade nõuded

80 mm haakekuulid ja kinnitusplaadid (klass a80)

1.1.

80 mm haakekuulide üldnõuded

1.1.1.

Kõik 80 mm haakekuulid ja kinnitusplaadid peavad olema konstrueeritud nii, et haakekuulid vastavad 6. lisa punktis 3.1 kirjeldatud katsete nõuetele ning kinnitusplaadid vastavad 6. lisa punktis 3.3.5 kirjeldatud katsete nõuetele.

1.1.2.

Klassi a kuuluvate 80 mm haakekuulide väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 1. Kinnitusplaadi asukoht on näidatud joonisel 2.

Joonis 1

Haakekuul, klass a (kõik mõõtmed millimeetrites)

Joonis 2

Kinnitusplaadi mõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

1.1.3.

80 mm haakekuulid peavad võimaldama liikumist vähemalt järgmiste nurkade võrra (neid ei pea saavutama korraga):

Joonis 3

Liikumisnurgad

80 mm haakepead (klass b80)

2.1.

80 mm haakepea üldnõuded

2.1.1.

Kõik 80 mm haakepead peavad olema konstrueeritud nii, et need vastavad 6. lisa punktis 3.2 kirjeldatud katsete nõuetele.

2.1.2.

Klassi b kuuluvate 80 mm haakepeade väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 4.

Joonis 4

80 mm haakepea mõõtmed, klass b (kõik mõõtmed millimeetrites)

Kahvelhaakeseadised (klass c40)

3.1.

Kahvelhaakeseadiste üldnõuded

3.1.1.

Kõik kahvelhaakeseadised peavad olema konstrueeritud nii, et need vastavad 6. lisa punktis 3.3.1 kirjeldatud katsete nõuetele ja lukustusseadmed vastavad 6. lisa punktis 3.3.1.3 kirjeldatud katsete nõuetele.

3.1.2.

Klassi c kahvelhaakeseadiste väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonistele 5, 6 ja 7. Kõikide klasside korral peab haaratsi maksimaalne kõrgus olema alati vähemalt pool haaratsi laiusest.

3.1.3.

Nõuded

Automaatse haakeseadise suletud ja lukustatud seisund peab pärast ühendamist olema selgelt ja silmatorkavalt näidatud vähemalt ühe välise näidikuga.

3.1.4

Kahvelhaakeseadised peavad võimaldama liikumist vähemalt järgmiste nurkade võrra (vt ka joonised 5 ja 6):

a)	vertikaaltelje suhtes: vähemalt ±70°;

b)	risttelje suhtes: vähemalt ±20°;

c)	pikitelje suhtes: vähemalt ±20°.

3.1.5

Haarats peab võimaldama veoaasa pöördumist vähemalt 90° paremale või vasakule ümber haakeseadise pikitelje fikseeritud pidurdusmomendiga 30–150 Nm.

Joonis 5

Automaatne haakeseadis kumera veopoldiga (vasakul) ja automaatne haakeseadis silindrilise veopoldiga (paremal) (kõik mõõtmed millimeetrites)

Joonis 6

Haagise mitteautomaatne haakeseadis silindrilise veopoldiga (kõik mõõtmed millimeetrites)

Veoaasad (klass d40-1 ja d40-2)

4.1.

Veoaasad, klass d40-1

4.1.1.

Klassi d40-1 veoaasade üldnõuded

Kõik klassi d40-1 veoaasad peavad olema konstrueeritud nii, et need vastavad 6. lisa punktis 3.4 kirjeldatud katsete nõuetele. Klassi d40-1 veoaasad võivad olla pistikupesaga või ilma.

Veoaasade väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 7.

Joonis 7

Klassi d40-1 standardsete veoaasade põhimõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

4.2.

Veoaasad, klass d40-2

4.2.1.

Klassi d40-2 veoaasade üldnõuded

Kõik klassi d40-2 veoaasad peavad olema konstrueeritud nii, et need vastavad 6. lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

Veoaasade väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 8.

Joonis 8

Klassi d40-2 standardsete veoaasade põhimõõtmed

Mõõtmed millimeetrites.

4.3.

Toroidsed veoaasad (klass d50-1 ja d50-2)

4.3.1.

Üldnõuded

Kõik klassi d50 veoaasad peavad olema konstrueeritud nii, et need vastavad 6. lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

Klassi d50 veoaasade väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 9.

Joonis 9

Klassi d50 toroidsete veoaasade põhimõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

4.3.2.

Peale selle peavad klassi d50-1 toroidsete veoaasade mõõtmed vastama joonisele 10 ning klassi d50-2 toroidsete veoaasade mõõtmed peavad vastama joonisele 11.

Joonis 10

Klassi d50-1 toroidsete veoaasade mõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

Joonis 11

Klassi d50-2 toroidsete veoaasade mõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

a	Alternatiivne väliskontuur: välisraadius maksimaalselt 22,5 mm ja kumeruse raadius ülemises ja alumises osas vähemalt 15 mm või vähemalt võrdne välispinna raadiusega.

b	Sisekontuur.

Tiislid (klass e)

5.1.

Klassi e tiislid peavad vastama 6. lisa punktis 3.7 kirjeldatud katsete nõuetele.

5.2.

Vedukiga ühendamiseks võivad tiislid olla varustatud klassi b, d või s kuuluva haakepea või veoaasaga, mis kinnitatakse keermes-, polt- või keevisühendusega.

5.3.

Liigendtiislite kõrguse muutmise seadmed

5.3.1.

Liigendtiisel peab olema varustatud seadmega, millega saab tiisli seada haakeseadise või haaratsi kõrgusele. Need seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et tiislit saab seada üks inimene ilma tööriistade või muude abivahenditeta.

5.3.2.

Kõrguse muutmise seadmed peavad võimaldama veoaasa või 80 mm haakepead liigutada maapinnaga paralleelsest horisontaalasendist vähemalt 300 mm üles- ja allapoole. Selles vahemikus peab tiisli kõrgus olema muudetav astmeteta või maksimaalselt 50 mm sammuga (mõõdetuna veoaasast või haakepeast).

5.3.3.

Kõrguse muutmise seade ei tohi takistada haakeseadisega ühendatud tiisli liikumist.

5.3.4.

Kõrguse muutmise seade ei tohi takistada pealejooksu-inertspiduri mis tahes tööd.

5.4.

Kui tiislid on kombineeritud pealejooksu-inertspiduriga, ei tohi veoaasa keskme ja veoaasa vaba varre lõpu vahekaugus pidurite tööasendis olla väiksem kui 200 mm. Kui veoaasa vars on kõige sisemises asendis, ei tohi see vahekaugus olla väiksem kui 150 mm.

5.5.

Jäiga tiisliga haagistel kasutatavad tiislid peavad vastu pidama külgjõule, mis on kuni pool lubatavast vertikaaljõust.

Pukseerimisraamid ja rööbasplaadid (klass f)

Joonis 12

Klassi f pukseerimisraami näide

6.1.

Klassi f pukseerimisraamid peavad vastama 6. lisa punktis 3.6 kirjeldatud katsete nõuetele.

6.2.

Kui pukseerimisraamid on ette nähtud paigaldamiseks konkreetsetele sõidukitüüpidele, peavad kinnituspunktid ja haakeseadis vastama sõiduki või jõuülekande tootja nõuetele.

6.3.

Pukseerimisraami konstruktsioon võib olla kõrguse kiire muutmisega (qha), tihvti abil kõrguse seadmisega (pha) või kõrguse muutmiseta tüüpi. Enimkasutatavad on kõrguse kiire muutmisega raamid, milles on kasutusel kõrguse kiire muutmise liugurid (nimetatakse redelraamiks), nagu on näidatud joonisel 12.

Haakekonksud ja kinnitusplaadid (klass g)

7.1.

Haakekonksude üldnõuded

Kõik klassi g haakekonksud ja kinnitusplaadid peavad olema konstrueeritud nii, et haakekonksud ja kinnitusplaadid vastavad 6. lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

Klassi g haakekonksu väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 13. Kinnitusplaadi asukoht on näidatud joonisel 14.

Haakekonks peab võimaldama liikumist vähemalt punktis 1.1.3 nimetatud nurkade võrra.

Joonis 13

Haakekonksu põhimõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

Joonis 14

Kinnitusplaadi asukoht (kõik mõõtmed millimeetrites)

Piton-tüüpi haakeseadised ja kinnitusplaadid (klass h)

8.1.

Piton-tüüpi haakeseadiste üldnõuded

Kõik klassi h piton-tüüpi haakeseadised ja kinnitusplaadid peavad olema konstrueeritud nii, et piton-tüüpi haakeseadised ja kinnitusplaadid vastavad 6. lisas kirjeldatud katsete nõuetele.

Klassi h piton-tüüpi haakeseadise väliskuju ja välismõõtmed peavad vastama joonisele 15. Kinnitusplaadi asukoht on näidatud joonisel 16.

Piton-tüüpi haakeseadis peab võimaldama liikumist vähemalt punktis 1.1.3 nimetatud nurkade võrra.

Joonis 15

Piton-tüüpi haakeseadise põhimõõtmed (kõik mõõtmed millimeetrites)

Joonis 16

Kinnitusplaadi asukoht (kõik mõõtmed millimeetrites)

Veduki haakeseadised ümber pikitelje mittepöörduva tiisli ühendamiseks (klass i)

9.1.

Veduki haakeseadised peavad võimaldama liikumist vähemalt järgmiste nurkade võrra (vt ka joonis 17):

a)	vertikaaltelje suhtes: vähemalt ±90°;

b)	risttelje suhtes: vähemalt ±20° (4. ja 5. kategooria puhul ±15°);

c)	pikitelje suhtes: vähemalt ±20° (4. ja 5. kategooria puhul ±15°). Neid nurki ei pea ei pea saavutama korraga.

9.2.

Haakeseadist katsetatakse 6. lisa punkti 3.3.3 kohaselt.

9.3.

Mittepöörduv kahvelhaakeseadis peab olema varustatud seadmega, mis tõkestab tahtmatu lahtiühendamise.

9.4.

Klassi i tiisel ja haakekahvel peavad vastama joonisele 17 ja tabelile 2.

Joonis 17

Veduki tiisli ja haakekahvli mõõtmed (klass i) (kõik mõõtmed millimeetrites)

Tabel 2

Veduki tiisel ja haakekahvel – mõõtmed

Mõõtmed millimeetrites
Mõõde		Tiisli kategooria
Mõõde		0.	1.	2.	3.	4.	5.
Tiisli laius A (1)	max	60 .	67 .	90 .	100 .	130 .	160 .
Tiisli paksus B	max	20 .	36 .	52 .	57 .	64 .	80 .
Veopoldiava läbimõõt C	+1,00/–0,25	20 .	33 .	33 .	41 .	52,5 .	72,5 .
Veopoldi läbimõõt C1	+1,00/–1,50	18,5 .	31 .	31 .	39 .	51 .	71 .
F	max	30 .	45 .	45 .	55 .	70 .	80 .
G (2)	min	140 .	210 .	210 .	210 .	210 .	210 .
Kõrgus H	min	50 .	70 .	70 .	90 .	90 .	100 .
Ühendusala sügavus veopoldi teljest J	min	50 .	70 .	80 .	80 .	90 .	110 .
Tiisli ja haakekahvli otsaraadius R (3)	max	30 .	45 .	50 .	60 .	80 .	80 .
W (3)	min	20 °	20 °	20 °	20 °	15 °	15 °

10.

Haagise tiisli külge kinnitatud veoaasad – ühendamiseks veduki tiisliga (klass j)

10.1.

Haakeseadist katsetatakse 6. lisa punkti 3.3.3 kohaselt.

10.2.

Klassi j veoaasad peavad vastama joonisele 18 ja tabelile 3.

Joonis 18

Tööseadise veoaas (klass j)

Tabel 3

Veoaasa tehnilised andmed (klass j)

Mõõde		Tiisli kategooria
Mõõde		0.	1.	2.	3.	4.	5.
Ava E (4)	min	23 .	38 .	38 .	47 .	56 .	78 .
Paksus F	max	30 .	36 .	38 .	46 .	50 .	60 .
Ulatus G	max	40 .	55 .	55 .	75 .	85 .	100 .
Ulatus H	min	35 .	40 .	50 .	50 .	65 .	80 .
Laius J	max	85 .	107 .	115 .	140 .	160 .	190 .
Raadius M		Nagu on vaja piisava liikuvuse tagamiseks veduki ja tööseadise vahel, Mmax = F/2.
Veopoldi läbimõõt	min	Vastavalt tabelile 2 .

11.

Kahvelhaakeseadised ümber pikitelje mittepöörduva tiisli ühendamiseks (klass q)

11.1.

Haakeseadise kuju peab võimaldama veoaasa pöördumist vähemalt järgmise nurga võrra:

±60° horisontaaltasapinnal (pöördumine);

±20° vertikaaltasapinnal (pikikaldumine);

±20° ümber pikitelje (külgkaldumine).

Mittepöörduv kahvelhaakeseadis peab olema varustatud seadmega, mis tõkestab tahtmatu lahtiühendamise.

11.2.

Haakeseadist katsetatakse 6. lisa punkti 3.3.3 kohaselt.

11.3.

Klassi q kahvelhaakeseadis peab vastama joonisele 19 ja tabelile 4.

Joonis 19

Kahvelhaakeseadis (klass q)

Tabel 4

Haagise või tööseadise ühendamise kahvelhaakeseadise kuju ja mõõtmed (klass q)

Kuju	Mõõtmed (mm)
Kuju	D ±0,5	a min	b min
w	18 .	50 .	40 .
x	28 .	70 .	55 .
y	43 .	100 .	80 .
z	50 .	110 .	95 .

12.

Haagise tiisli külge kinnitatud ümber pikitelje pöörduv toroidne veoaas – ühendamiseks mittepöörduva kahvelhaakeseadisega (klass r).

12.1.

Haakeseadist katsetatakse 6. lisa punkti 3.3.3 kohaselt.

12.2.

Klassi r veoaasad peavad vastama joonisele 20 ja tabelile 5.

Joonis 20

Veoaasa mõõtmed peavad vastama joonisele (klass r)

Tabel 5

Kuju ja mõõtmed (klass r)

Kuju	Veoaas (mm)
	Silindriline veoaas								Toroidne veoaas
	d	b	c	e	i	h	d 1	t	d	b	c	e	i	t	h
	±0,5	min	min	max	max	±1	±3	min	±0,5	min	min	max	max	min	±1
W	28	50	80	30	30	20	70	44	22	40	80	30	30	44	20
X	45	70	100	60	40	32	105	63	35	50	100	60	40	63	30
Y	62	90	120	60	55	40	132	73	50	55	140	60	55	73	35
Z	73	100	140	75	60	42	157	78	68	60	160	75	60	78	42

13.

Haakeseadised (klass s)

Klassi s ja p haakeseadiste puhul tuleb kasutada sarnaseima standardse või mittestandardse haakeseadise või selle osa kohta 5. ja 6. lisas esitatud asjakohaseid nõudeid.

14.

Veduki või iseliikuva masina ja haagise jaoks sobiva mehaanilise haakeseadise määramine

Veduki või iseliikuva masina ja haagise jaoks sobiv mehaaniline haakeseadis määratakse vastavalt tabelile 6.

Tabel 6

Veduki või iseliikuva masina ja haagise jaoks sobiva mehaanilise haakeseadise määramine

Veduki külge kinnitatav haakeseadis	Haagise külge kinnitatav haakeseadis
Klass a80	Klass b80
Klass c40	Klass d40-1, d40-2
Klass g	Klass d50-1, d50-2
Klass h	Klass d50-2
Klass i	Klass j
Klass q	Klass r

15.

Kaugjuhitav ja/või automaatne haakeseadis

Kui haakeseadis on kaugjuhitav või automaatne, peab kasutajale alati olema nähtav kaugnäidik, mis näitab, et ühendus on toimunud ja lukustusseadmed on rakendunud.

Kaugnäidik peab olema sõiduki kabiinis, kui ühendamine tehakse sõiduki kabiinist lahkumata.

(1) Tiisli veopoldi käepide ja haakekahvli kinnitusdetailid võivad ulatuda kaugemale kui laius A, kuid ei tohi tõkestada tööseadise pöördumist nurkade võrra, mis on kindlaks määratud punktis 10.

(2) G on kaugus, mille ulatuses on ettenähtud mõõtmed A ja B püsivad.

(3) Joonisel 17 kujutatud profiil esitab tiisli ja haakekahvli suurimaid mõõtmeid. Raadius R ja nurk W võivad esitatud väärtustest erineda, kui suurimat mõõdet ei ületata.

(4) Erirakenduste puhul võib ava E olla piklik.

6. LISA

T-, R- ja S-kategooria sõidukite mehaaniliste haakeseadiste ja nende osade katsetamine

1. Katsetamise üldnõuded

1.1.

Haakeseadiste näidistele tuleb teha tugevus- ja käituskatsed. Haakeseadise tugevust kontrollitakse dünaamilise katsega. Mehaanilise haakeseadise tugevus määratakse kindlaks tõmbejõu muutmisega katsestendis. Kui mehaanilise haakeseadise konstruktsioon (näiteks liigne lõtk, haakekonks) ei võimalda teha katset vahelduva katsekoormusega, võib katsekoormuse rakendamiseks suurendada tõmbe- või tõukejõudu (kumb on suurem). Teatavatel juhtudel võib olla vaja teha täiendavaid staatilisi katseid. Klassi i, q ja r mehaanilistele haakeseadistele, mis on ette nähtud paigaldamiseks põllutöömasinatele, mille valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, võib dünaamilise katse asemel teha käesoleva lisa punkti 3.3.3.2 kohase katse (staatiline katse). Kõigi klasside mehaanilisi haakeseadiseid, mis on ette nähtud paigaldamiseks põllutöömasinatele, mille valmistajakiirus ületab 60 km/h, tuleb katsetada eeskirja nr 55.01 6. lisa kohaselt. Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib loobuda dünaamilisest või staatilisest katsest, kui osa lihtne konstruktsioon võimaldab teha teoreetilise kontrolli klassi d, e, f, i või j haakeseadistele ja nende klassidega sarnastele klassi s haakeseadistele. Teoreetilisi kontrollimisi võib teha ka halvima olukorra tingimuste kindlaksmääramiseks. Igal juhul peavad teoreetilised katsed andma sama kvaliteediga tulemuse kui dünaamilised või staatilised katsed. Lahknevuste korral on määravad füüsiliste katsete tulemused.

1.2.

Dünaamilised katsed tuleb teha ligikaudu sinusoidse koormuse (vahelduv ja/või pulseeriv) tsüklitega, mida rakendatakse konkreetse materjali jaoks sobiv arv kordi. Haakeseadise tööd mõjutavad praod ega kildumised ei ole lubatud.

1.3.

Ettenähtud staatiliste katsete korral on lubatud ainult kerge jäävdeformatsioon. Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, ei tohi (plastne) jäävdeformatsioon pärast koormuse eemaldamist olla suurem kui 10 % katse ajal mõõdetud maksimaalsest deformatsioonist.

1.4.

Dünaamiliste katsete korral eeldatakse, et koormuse moodustavad horisontaalne jõukomponent sõiduki pikitelje suunas ja vertikaalne jõukomponent. Horisontaalseid jõukomponente ja -momente, mis ei ole sõiduki pikiteljega samas suunas, ei võeta arvesse eeldusel, et need on väheolulised.

Kui haakeseadise konstruktsioon või selle kinnitamine sõidukile või lisasüsteemide (näiteks varustuse ajamid, jõukompensaatorid, aktiivroolimise süsteem jne) kinnitamine tekitab lisajõude või -momente, tuleb neid tüübikinnitusmenetluse käigus arvesse võtta. Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib nõuda ka lisakatseid.

Sõiduki pikiteljesuunaline horisontaalne jõukomponent esitatakse teoreetiliselt kindlaks määratud võrdlusjõuna D või Dc. Vertikaalne jõukomponent, kui see on kohaldatav, koosneb staatilisest vertikaalkoormusest S haakepunktis ja eeldatavast vertikaalsest jõukomponendist V.

1.5.

Iseloomulikud väärtused D, Dc, S, Av ja vmax, millel katsed põhinevad ja mis on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.10, võetakse tootja tüübikinnitustaotluses esitatud andmetest (vt 1. ja 2. lisas esitatud teatisevormi).

1.6.

Vedru jõuga suletuna hoitavad vaikimisi lukustatud lukustusseadmed peavad jääma suletud asendisse, kui kõige ebasoodsamast suunast rakendub neile lukustusmehhanismi kolmekordsele massile vastav jõud.

1.7.

Koormuse eeldused

Dünaamiline pulseerimisega kestvuskatse, kus katse resultantjõud on

(kN)

pulseerivate tõmbe- või survepingete vahemikus (kumb on suurem),

kus:

horisontaalkoormus (kN):

Fh = 1,0 · Dc,

Fh = 1,0 · D täishaagiste puhul;

vertikaalkoormus (kN):

Fs = g · S + 0,3 · V.

2. Katse käik

2.1.

Nii dünaamilise kui ka staatilise katse jaoks kinnitatakse näidis sobivale katsestendile, millel on olemas vahendid jõu rakendamiseks selliselt, et peale katseks määratud jõu ei mõjuta seda ükski täiendav jõud ega -moment. Vahelduva jõuga katses ei tohi rakendatava jõu suund ettenähtud suunast erineda rohkem kui ±1° võrra. Pulseerimisega ja staatiliste katsete korral peab nurk olema seatud suurima katsejõu järgi. Selleks on tavaliselt vaja liigendit jõu rakenduspunktis (näiteks haakepunktis) ja teist liigendit ettenähtud kaugusel.

2.2.

Katse sagedus ei tohi ületada 35 Hz. Valitud sagedus peab olema hästi eristatud katsepaigaldise, sh katseseadme, resonantssagedustest. Asünkroonse katsetamise korral peab kahe jõukomponendi sageduse erinevus olema ligikaudu 1 % ja suurim erinevus 3 %. Terasest valmistatud haakeseadiste korral on koormustsüklite arv 2 × 106. Muust materjalist kui teras valmistatud haakeseadiste korral võib olla vaja rakendada rohkem koormustsükleid. Katse käigus tekkinud pragude avastamiseks tuleb kasutada värvi penetreerumise meetodit või muud samaväärset meetodit.

2.3.

Pulseerimisega katse korral muutub katsejõud maksimaalse katsejõu ja minimaalse katsejõu vahel, mis ei tohi olla suurem kui 5 % maksimaalsest katsejõust, kui konkreetse katsemenetluse jaoks ei ole kindlaks määratud teisiti.

2.4.

Staatiliste katsete korral rakendatakse katsejõudu sujuvalt ja kiiresti ning see peab püsima vähemalt 60 sekundit.

2.5.

Katsetatavad haakeseadised ja nende osad tuleb katsestendile kinnitada võimalikult jäigalt ja sellises asendis, milles neid kasutatakse sõidukil. Kinnitusseadmed peavad olema need, mille on kindlaks määranud tootja või tüübikinnituse taotleja haakeseadise või selle osa kinnitamiseks sõidukile, ja/või neil peavad olema samasugused mehaanilised omadused.

2.6.

Haakeseadiseid ja nende osi tuleb katsetada sellises seisundis, nagu neid kasutatakse tegelikus käitusolukorras. Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib elastseid osi siiski fikseerida, kui see on katse jaoks vajalik ja kui see ei avalda katsetulemustele ebarealistlikku mõju.

Elastsed osad, mis on katsetamisel esineva kiirenduse tõttu üle kuumenenud, võib katse käigus välja vahetada. Katsekoormuste rakendamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid lõtkuta seadmeid.

3. Katsetamise erinõuded

3.1.

Haakekuul, 80 mm (klass a)

3.1.1.

Peamine katse on dünaamiline pulseerimisega kestvuskatse, kus rakendatakse katse resultantjõudu. Teise võimalusena on lubatud ka kaheosaline sünkroonne dünaamiline kestvuskatse. Katsekeha koosneb haakekuulist ja haakeseadise sõiduki külge kinnitamiseks vajalikest kinnitusdetailidest. Vahelduvat või pulseerivat jõudu tekitavale katsestendile peab haakekuul olema kinnitatud jäigalt ja sellises asendis, milles seda kasutatakse sõidukil.

3.1.2.

Jõu rakendamiseks kasutatakse sobivat 80 mm haakepead. Näidis kinnitatakse katsestendile koos kasutatavate ühendusosadega ja seatakse nii, et selle suhteline asend vastab asendile, milles seda kasutatakse sõidukil. Näidisele ei tohi peale katsejõu mõjuda ükski täiendav jõud ega -moment. Katsejõudu rakendatakse läbi haakepunkti piki joont, mis on horisontaal- ja vertikaalkoormuse eeldustest tuletatud resultantnurga all.

3.1.3.

Koormuse eeldused

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 1.7.

3.2.

80 mm haakepea (klass b)

3.2.1.

Peamine katse on dünaamiline pulseerimisega kestvuskatse, kus rakendatakse vahelduvat või pulseerivat katsejõudu. Teise võimalusena on lubatud ka kaheosaline sünkroonne dünaamiline kestvuskatse.

3.2.2.

Dünaamiline katse tehakse eraldi koostuga, millel on samaväärse või suurema tugevusega 80 mm haakekuul.

Näidis kinnitatakse katsestendile koos kasutatavate ühendusosadega ja seatakse nii, et selle suhteline asend vastab asendile, milles seda kasutatakse sõidukil.

Näidisele ei tohi peale katsejõu mõjuda ükski täiendav jõud ega -moment.

Katsejõudu rakendatakse läbi haakepunkti piki joont, mis on horisontaal- ja vertikaalkoormuse eeldustest tuletatud resultantnurga all.

3.2.3.

Koormuse eeldused

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 1.7.

3.3.

Haakeseadised

3.3.1.

Kahvelhaakeseadised (klass c)

Näidisega tehakse dünaamiline kestvuskatse. Haakeseadis peab olema varustatud kõikide sõiduki külge kinnitamiseks vajalike kinnitusdetailidega.

3.3.1.1.

Jäiga tiisliga haagised

Dünaamiline pulseerimisega kestvuskatse pulseerivate tõmbepingete vahemikus katse resultantjõu rakendamisega (tõmbesuund taha ja alla).

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 1.7.

3.3.1.2.

Haagise külge kinnitatud kahvelhaakeseadised

Kasutatakse koormuse eeldusi, milles arvestatakse väärtust D

R1 ja R2 vastavalt tootja juhistele (R2 · R1). Dünaamilised kestvuskatsed, nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 3.3.1.1.

3.3.1.3.

Veopoldi lukustusseadme staatilised katsed

Mittesilindrilise veopoldiga kahvelhaakeseadistel tuleb katsetada ka sulgurit ja kõiki lukustusseadmeid avamissuunas mõjuva staatilise jõuga 0,25 · D.

Silindriliste veopoltide korral on piisav katsejõud 0,1 · D.

Seda jõudu rakendatakse eespool nimetatud väärtuseni sujuvalt ja kiiresti ning see peab püsima 10 sekundit.

Katse ei tohi põhjustada sulguri avanemist ega mis tahes kahjustusi.

3.3.2.

Haakekonksud (klass g)

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 3.3.1.

3.3.3.

Veduki tiislid (klass i)

3.3.3.1.

Kui tiisel on ette nähtud paigaldamiseks põllutöömasinatele, mille valmistajakiirus ei ületa 40 km/h, tehakse punkti 3.3.1 kohane katse või dünaamilise katse asemel punkti 3.3.3.2 kohane staatiline katse.

3.3.3.2.

Staatilise katse meetod

3.3.3.2.1.

Katse tehniline kirjeldus

3.3.3.2.1.1.

Üldnõuded

Mehaanilise haakeseadise konstruktsiooniomaduste kontrollimisel tehakse staatilised katsed punktide 3.3.3.2.1.2, 3.3.3.2.1.3 ja 3.3.3.2.1.4 nõuete kohaselt.

3.3.3.2.1.2.

Katse ettevalmistamine

Mehaanilist haakeseadist ja selle kõiki osi, millega haakeseadis kinnitatakse veduki kere külge, katsetatakse spetsiaalsel katsestendil nii, et haakeseadis on katsestendile jäigalt kinnitatud samade osade abil, millega see kinnitatakse veduki kere külge.

3.3.3.2.1.3.

Katse mõõteseadmed

Rakendatavate koormuste ja liikumiste registreerimiseks kasutatavate mõõteseadmete täpsusaste peab olema järgmine:

a)	rakendatavate koormuste puhul ±50 daN;

b)	liikumiste puhul ±0,01 mm.

3.3.3.2.1.4.

Katse käik

3.3.3.2.1.4.1.

Haakeseadisele rakendatakse kõigepealt veoseisundi eelset koormust, mis ei ületa 15 % punktis 3.3.3.2.1.4.2 kindaks määratud veoseisundi katsekoormusest.

Punktis 3.3.3.2.1.4.1 kirjeldatud toimingut korratakse vähemalt kaks korda, alustades nullkoormusest. Koormust suurendatakse järk-järgult kuni punktis 3.3.3.2.1.4.1 nimetatud väärtuseni ja seejärel vähendatakse väärtuseni 500 daN. Stabiliseerimiskoormus peab püsima vähemalt 60 sekundit.

3.3.3.2.1.4.2.

Veoseisundi tingimustes koormus-/deformatsioonikõvera koostamiseks registreeritud andmed või veojõu tekitamise seadmega ühendatud printeri esitatud graafik selle kõvera kohta peavad põhinema üksnes haakeseadise nullkeskmele rakendataval suureneval koormusel (alates väärtusest 500 daN).

Väärtuste jadas ei tohi olla katkestusi kuni veoseisundi katsekoormuse (kaasa arvatud) saavutamiseni. Veoseisundi katsekoormuseks on kehtestatud haagise 1,5-kordne täismass. Peale selle peab koormuse-/deformatsiooni kõver näitama sujuvat ja hälveteta liikumist koormusvahemikus väärtusest 500 daN kuni veoseisundi maksimaalse koormuse 1/3 väärtuseni.

Jäävdeformatsioon registreeritakse koormus-/deformatsioonikõveral koormuse 500 daN suhtes pärast seda, kui katsekoormus on uuesti langetatud sellele väärtusele.

Jäävdeformatsiooni registreeritud väärtus ei tohi olla suurem kui 25 % tekkinud maksimaalsest elastsest deformatsioonist.

3.3.3.2.1.5.

Punktis 3.3.3.2.1.4.2 nimetatud katsele eelneb katse, mille käigus rakendatakse haakeseadise nullkeskmele järk-järgult suurenevat algkoormust, mis on kolm korda suurem tootja soovitatud suurimast lubatavast vertikaaljõust (daN, võrdne g · S/10), alustades algkoormuse väärtusest 500 daN.

Katse käigus ei tohi haakeseadise deformatsioon olla suurem kui 10 % tekkinud maksimaalsest elastsest deformatsioonist.

Seda kontrollitakse pärast vertikaaljõu eemaldamist (daN, võrdne g · S/10) ja algkoormuse 500 daN taastamist.

3.3.4.

Piton-tüüpi haakeseadised (klass h)

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 3.3.1.

3.3.5.

Kahvelhaakeseadised ümber pikitelje mittepöörduva tiisli ühendamiseks (klass q)

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 3.3.3.

3.3.6.

Kinnitusplaadid (kõigi klassi a, g ja h haakeseadiste puhul, kui on kasutusel)

Piton-tüüpi, konks- ja kuulhaakeseadiste ning samaväärsete haakeseadiste puhul tuleb kinnitusplaadi katsetamisel kasutada staatilist jõudu Fs stat = 0,6 · D (vertikaalselt ülespoole). Haakeseadise tööd mõjutavad praod ega kildumised ei ole lubatud.

3.4.

Veoaasad (klass d)

3.4.1.

Kahvelhaakeseadiste veoaasadele (klass d40-1 ja d40-2) tehakse samad dünaamilised katsed ja rakendatakse samu koormuse eeldusi (vt punkt 3.3.1).

Ainult täishaagistel kasutatavate veoaasade puhul tehakse katse horisontaalkoormuse eelduste kohaselt.

Katse võib teha vahelduva või pulseeriva katsejõuga, nagu on kindlaks määratud punktis 3.3.1.

3.4.2.

Haakekonksude, veduki tiislite või piton-tüüpi haakeseadiste veoaasadele (klass d50) tehakse samad katsed kui kahvelhaakeseadise veoaasadele.

3.5.

Veoaasad (klass r)

Nagu on kindlaks määratud käesoleva lisa punktis 3.3.3.

3.6.

Pukseerimisraamid (klass f)

3.6.1.

Pukseerimisraamidele tuleb katsetamise ajal rakendada samu jõudusid kui haakeseadistele. Katsekoormust rakendatakse horisontaalsel ja vertikaalsel kaugusel, mis vastab haakeseadise sellisele asendile, mis avaldab pukseerimisraamile kõige ebasoodsamat mõju.

3.6.2.

Katse ettevalmistamine

Katsed tuleb teha vastavalt punktile 3.3.3.2.1.2.

3.6.3.

Katse mõõteseadmed

Rakendatavate koormuste ja liikumiste registreerimiseks kasutatavad mõõteseadmed peavad vastama punktis 3.3.3.2.1.3 esitatud nõuetele.

3.6.4.

Pukseerimisraamide võrdlemine

Kohustuslike katsete asemel võib pukseerimisraame hinnata arvutuste võrdlemise teel. Võrreldavate pukseerimisraamide peamised konstruktsiooniomadused peavad olema sarnased juba katsetatud pukseerimisraami konstruktsiooniomadustega.

3.7.

Tiislid (klass e)

3.7.1.

Tiislitele tehakse samad katsed kui haakeseadistele (vt punkt 3.3.1). Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib kestvuskatsest loobuda, kui osa lihtne konstruktsioon võimaldab teha selle tugevuse teoreetilise kontrolli.

Teoreetiliseks kontrollimiseks ettenähtud jõud arvutatakse valemiga

kus:

V on punktis 3.3.1.1 esitatud jõu amplituud;

Fsc on arvutatud vertikaalkoormus.

Lubatavad pinged peavad vastama standardi ISO 7641-1:1983 punkti 5.3 nõuetele.

Keevistele rakenduv lubatav pinge ei tohi ületada 90 N/mm2.

Kaarühendusega tiislite (nn luigekael) ja täishaagiste tiislite puhul tuleb arvesse võtta horisontaalsuunalist jõukomponenti

3.7.2.

Täishaagiste tiislite puhul, mis saavad vertikaalsuunas vabalt liikuda, tuleb peale kestvuskatse või tugevuse teoreetilise kontrollimise kontrollida nõtkekindlust teoreetilise arvutusega, kasutades arvutuslikku jõudu

, või nõtkekatsega, kasutades jõudu

Arvutuste puhul peavad lubatavad pinged vastama punkti 3.7.1 nõuetele.

3.7.3.

Juhttelgede korral tuleb paindekindlust kontrollida teoreetiliste arvutustega või paindekatsega. Haakepunkti keskmele tuleb rakendada horisontaalsuunaline staatiline külgjõud. Selle jõu suurus tuleb valida nii, et jõumoment

(kNm) rakendub umbes esitelje keskmele. Lubatavad pinged peavad vastama punkti 3.7.1 nõuetele.

7. lisa

Paigaldamine ja erinõuded

Vedukid

1.1.

Veduk võib olla varustatud ühe või mitme mehaanilise haakeseadisega vastavalt punktile 2.6 ja 5. lisa tabelile 6.

1.2.

Kui veduki külge on kinnitatud mehaanilised haakeseadised vastavalt punktile 2.6 ja 5. lisa tabelile 6, peavad vähemalt ühe haakeseadise iseloomulikud väärtused D, Dc, S, Av ja vmax vastama veduki jaoks lubatavatele suurimatele veduki tootja määratud väärtustele.

Haagised

Kui haagise külge on kinnitatud mehaanilised haakeseadised vastavalt punktile 2.6 ja 5. lisa tabelile 6 haagise ühendamiseks vedukiga, peavad vähemalt ühe haakeseadise iseloomulikud väärtused D, Dc, S, Av ja vmax vastama haagise jaoks lubatavatele suurimatele haagise tootja määratud väärtustele.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 275

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 25. oktoober 2022

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2036, 19. oktoober 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kelle strateegiaks on mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine, ning seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise meetodiga ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2037, 19. oktoober 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed	11
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2038, 19. oktoober 2022, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses epidemioloogilisest olukorrast või sõjalisest agressioonist tingitud ajutise vabastusega teenindusaegade kasutamise nõuete kohaldamisest liidu lennujaamades ( 1 )	14
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2039, 19. oktoober 2022, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) 2021/1060 seoses täiendava paindlikkusega Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tagajärgedega tegelemiseks FAST (paindlik abi territooriumidele) – CARE	23
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2040, 19. oktoober 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 805/2004 kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise osas, et kohandada seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ( 1 )	30
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus	33

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL) 2022/2042, 24. oktoober 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes	48
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/2043, 24. oktoober 2022, millega rakendatakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis	50
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2044, 18. oktoober 2022, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Roero (KPN))	52
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2045, 18. oktoober 2022, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Chianti Classico (KPN))	53
*	Komisjoni määrus (EL) 2022/2046, 24. oktoober 2022, millega muudetakse määruse (EL) nr 1408/2013 lisasid, et kohandada need Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ning selle Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli sätetega	55
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2047, 24. oktoober 2022, millega parandatakse rakendusmäärust (EL) 2021/2325 seoses teatavate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamisega mahepõllumajanduslike toodete importimiseks liitu	57
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2048, 24. oktoober 2022, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine L-(+)-piimhappe kasutamine tooteliiki 6 kuuluvates biotsiidides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 ( 1 )	60
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/2049, 24. oktoober 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/2325 seoses teatavate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamisega mahepõllumajanduslike toodete importimiseks liitu	64
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/2050, 18. oktoober 2022, millega nimetatakse ametisse Austria Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige ja asendusliige	70
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2051, 24. oktoober 2022, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis	72
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/2052, 24. oktoober 2022, millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	74
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2053, 18. oktoober 2022, taotluse kohta registreerida Euroopa kodanikualgatus Vegantoidu Euroopa kodanikualgatus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/788 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 7418 all)	75
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/2054, 21. oktoober 2022, milles käsitletakse lahendamata vastuväiteid seoses biotsiidile Preventol A 12 TK 50 loa andmise tingimustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 7408 all) ( 1 )	77
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
*	ÜRO eeskiri nr 147 – ühtsed sätted, milles käsitletakse põllumajanduslike masinrongide mehaaniliste haakeseadiste osade tüübikinnitust [2022/2055]	80