(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2021/338 (2) on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 57 muudatused seoses positsioonide haldamise kontrolliga.

(2)

Vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 57 muudatustele peavad kauba tuletisinstrumentidega kauplevad kauplemiskohad kehtestama tõhusad positsioonide haldamise kontrollid ja neid kohaldama, et ennetada ja käsitleda nõuetele mittevastavat kauplemist, toetada nõuetekohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi ning tagada turgude tõhusus.

(3)

Tõhus positsioonide haldamise kontroll hõlmab näiteks õiguslikku korda positsioonide lõppomanike ja emaettevõtjate andmete kogumiseks ja kasutamiseks, samuti tehnilisi meetmeid, näiteks aruandeid ja parameetreid näiteks positsioonide koondpaneeli koostamiseks. Seetõttu peaksid tõhusad positsioonide haldamise kontrollid olema tihedalt seotud kauplemiskoha pideva järelevalvega ja tuginema sellele.

(4)

Tagamaks, et positsiooni olemasolu hinna leidmise protsessi põhjendamatult ei mõjuta, ning selleks, et teha kindlaks positsioonide kuhjumine, mis võib põhjustada hinnamoonutusi, turuga manipuleerimist või muid kuritarvituslikke kauplemistavasid, peaksid kauplemiskohad olema teadlikud suurtest positsioonidest, mida hoiavad positsioonide lõppomanikud ja emaettevõtjad füüsiliselt arveldatavates kaubatuletisinstrumentides, ning nende positsioonide hoidmise põhjustest. Kuna aluseks oleva füüsilise kauba tegelikule pakkumisele seab piirid pakkumise piiratus, on füüsiliselt arveldatavad kaubatuletisinstrumendid vastuvõtlikumad nõuetele mittevastavatele kauplemistavadele, nagu turu mõjutamine hinnasurve või suurte varude kokkuostu kaudu, kus vastaspooled kasutaksid valitsevat seisundit, et määrata kunstlikult kaubatuletisinstrumendi või aluseks oleva kauba hind. Seetõttu tuleks suured positsioonid kindlaks teha nii nende kaubatuletisinstrumentide puhul, mis on loodud füüsiliseks arveldamiseks, kui ka nende kaubatuletisinstrumentide puhul, mida saab füüsiliselt arveldada ostja või müüja valikul.

(5)

Selle, mis on suur positsioon, peaksid otsustama kauplemiskohad, võttes arvesse asjaomase turu suurust ja koosseisu. Selleks peaksid kauplemiskohad kehtestama kvalitatiivsed või kvantitatiivsed kriteeriumid, mida kasutatakse selliste suurte riskide kontsentreerumiste kindlakstegemiseks, ning kehtestama menetlused kõigi kelle tahes omanduses olevate positsioonide tuvastamiseks, mis ületavad eelnevalt kindlaksmääratud vastutustasemeid. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid võivad muu hulgas olla kaubatuletisinstrumendi kogu avatud positsiooni suurus, positsiooniomaniku osa positsioonis, turgude volatiilsus ja aluseks oleva kaubaturu omadused. Selliste tasemete ületamise korral peaks kauplemiskoht püüdma mõista selle suure positsiooni kujunemise põhjuseid. Selleks peaks kauplemiskoht hindama, kas ta peab nõudma selle suure positsiooni omanikult lisateavet, võttes eelkõige arvesse seda, kui sageli ületavad selle isiku hoitavad positsioonid vastutustasemeid ja seda, mil määral neid ületatakse. Selline teave võib muu hulgas hõlmata positsioone seotud toodetes, avatud positsiooni majanduslikku põhjust ja tegevust seotud aluseks oleval kaubaturul. Kauplemiskoht peaks võtma juba olemasoleva või teabenõude kaudu kogutud teabe põhjal vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

(6)

On oluline, et kehtestatud vastutustasemed oleksid sihtotstarbe jaoks piisavad ja tõhusad, ning et pädevat asutust teavitataks nende vastutustasemete kehtestamise ja ajakohastamise metoodikast.

(7)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(8)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2021/338 (2) on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 58 muudatused seoses positsioonidest teatamisega.

(2)

Vastavalt nimetatud muudatustele direktiivi 2014/65/EL artiklis 58 ei kohaldata positsioonidest teatamist enam kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c osutatud väärtpaberite suhtes, mis on seotud kõnealuse direktiivi I lisa C jao punktis 10 osutatud kauba või alusvaraga. Seepärast tuleks rakendusmääruses (EL) 2017/1093 (3) sätestatud rakenduslikest tehnilistest standarditest jätta välja viited nendele tuletisinstrumentide kategooriatele.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/1093 vastavalt muuta.

(4)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(5)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (4),

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/1226 (2) on sätestatud teave, mille väärtpaberistamise tehingu osalised peavad tavapärase tegelikku müüki hõlmava väärtpaberistamise korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) esitama vastavalt lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise (standardväärtpaberistamise) teatega seotud nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/2402 artiklites 19–22 ja artiklites 23–26.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/557 (3) muudeti määrust (EL) 2017/2402, laiendades standardväärtpaberistamise raamistikku bilansilistele sünteetilistele väärtpaberistamistele. Seega on vaja täpsustada, millist teavet peavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ESMA-le esitama, et bilansilise sünteetilise väärtpaberistamise korral täita standardväärtpaberistamise teatega seotud nõudeid.

(3)

Selleks et investorid, potentsiaalsed investorid ja pädevad asutused saaksid võrdleva ülevaate iga liiki standardväärtpaberistamise tehingute kohta, on vaja tagada kõigi standardväärtpaberistamise teadete kooskõlalisus. Seepärast peaks teave, mille väärtpaberistamise tehingu algatajad peavad esitama standardväärtpaberistamise nõuete täitmise kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklitele 26b–26e, vastama samasugustele standarditele ja üksikasjalikkuse tasemele, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/1226 I, II ja III lisas. Mõne kriteeriumi puhul piisab lihtsast vastavuse kinnitamisest, samas kui teiste kriteeriumide puhul on nõutav lisateave. Seega on vaja eristada neid standardväärtpaberistamise kriteeriume, mille puhul piisab lihtsast kinnitusest, kriteeriumidest, mille puhul on vajalik lühiselgitus või üksikasjalik selgitus.

(4)

Bilansilised sünteetilised väärtpaberistamised, mille puhul ei ole vaja koostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (4) kohast prospekti, võimaldavad tehinguosalistel teha väärtpaberistamise tehinguid tundlikku äriteavet avaldamata. Seepärast on asjakohane, et selliste väärtpaberistamiste puhul piirduks standardväärtpaberistamise teadetes esitav teave mittetundliku äriteabega.

(5)

Selleks et hõlbustada juurdepääsu standardväärtpaberistamise nõuetega seotud teabele, peaks väärtpaberistamise tehingu algatajatel olema lubatud viidata võimalikule asjakohasele prospektile, mis on koostatud bilansilise sünteetilise väärtpaberistamise kohta kooskõlas määrusega (EL) 2017/1129, või muudele määruse (EL) 2017/2402 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud asjakohastele alusdokumentidele. Lisaks peaks väärtpaberistamise tehingu algatajatel olema lubatud viidata mis tahes muule dokumendile, mis on seotud investorite ja väärtpaberistamise tehingu algatajatega, krediidiriski kaitse lepinguga, kontrolli tegeva kolmanda isikuga ja olemasolu korral krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade aluseks olevate tehingu dokumentidega.

(6)

Selleks et parandada omavahel seotud väljadel esitatava teabe läbipaistvust ja kooskõlalisust ning selgitada teatavate väärtpaberistamiste, sealhulgas ühisusaldusfondi väärtpaberistamise eriomadusi, on vaja täpsustada teavet, mis tuleb delegeeritud määruse (EL) 2020/1226 I, II ja III lisa teatavate väljade puhul esitada veergudes „Andmevälja nimi“ ja „Esitatav teave“.

(7)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/1226 vastavalt muuta.

(8)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/338 (2) on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 57 muudatused muu hulgas seoses positsioonipiirangutega, millega kaasnevad ka uued seonduvad volitused.

(2)

Selleks et suurendada liidu finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust, tuleks kindlaks määrata metoodika kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute ühtlustatud viisil arvutamiseks. Metoodika peaks aitama vältida õiguslikku arbitraaži ja edendama järjepidevust ning tagama samal ajal pädevatele asutustele piisava paindlikkuse, et võtta arvesse erinevusi eri kaubatuletisinstrumentide turgude ning aluseks olevate kaupade turgude vahel. Piirangute arvutamise metoodika peaks võimaldama pädevatel asutustel tasakaalustada eesmärki määrata piirangud piisavalt madalal tasemel, et hoida ära turu kuritarvitamine või moonutamine kõnealustes kaubatuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute poolt, ja eesmärki toetada nõuetekohast hinnakujundus- ja arvelduskorda, töötada välja uued kaubatuletisinstrumendid ja võimaldada kaubatuletisinstrumentidel jätkuvalt toetada äritegevuse toimimist aluseks oleva kauba turul.

(3)

Ühese arusaamise tagamiseks tuleks määratleda mitmed direktiivist 2014/65/EL tulenevad kontseptsioonid ja käesolevas määruses kasutatavad tehnilised mõisted.

(4)

Turuosaliste teatavates kaubatuletisinstrumentides hoitavad pikad ja lühikesed positsioonid tuleks üksteisega tasaarvestada, et määrata kindlaks turuosalise kontrollitava positsiooni tegelik suurus mingil kindlal ajahetkel. Samas kauplemiskohas kaubeldava sellise optsioonilepingu või kaubatuletisinstrumendi kaudu hoitava positsiooni suurus, mis moodustab peamise lepingu alamkogumi, tuleks arvutada delta ekvivalendi alusel. Selleks et võimaldada saada isiku tegevusest põhjalik, keskne ja esinduslik ülevaade ning vältida peamise lepingu jaoks kehtestatud positsioonipiirangu eesmärgi täitmisest kõrvalehoidumist, peaks isiku kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides hoitav koondpositsioon hõlmama ka positsiooni, mis tuleneb samas kauplemiskohas ühe kaubeldava instrumendina kauplemisele lubatud hinnavahelepingu komponentide osadeks jaotamisest, ja samas kauplemiskohas kaubeldavaid selliste kaubatuletisinstrumentide positsioone, mis moodustavad peamise lepingu alamkogumi nende suuruse (nn minilepingud) või hinnaperioodi lõpptähtajaga seoses, näiteks kuu bilansilepingud (nn balmo-lepingud).

(5)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt tuleb isiku positsioonipiirangu arvutamisel hõlmata kõik positsioonid, mida kõnealuse isiku nimel hoiavad kolmandad isikud, ja positsioonipiiranguid kohaldada nii üksuse kui ka kontserni tasandil. Seetõttu tuleb positsioonid summeerida kontserni tasandil. Asjakohane on tagada summeerimine kontserni tasandil ainult juhul, kui emaettevõtja saab kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist. Sellest tulenevalt peaksid emaettevõtjad summeerima oma tütarettevõtjate hoitavad positsioonid positsioonidega, mida emaettevõtja otseselt hoiab, lisaks sellele, et tütarettevõtjad summeerivad nende enda positsioonid. Sellise summeerimise tulemusena saab positsioonid arvutada emaettevõtja tasandil ja need võivad olla suuremad või eri tütarettevõtjate pikkade ja lühikeste positsioonide tasaarvestuse tõttu väiksemad kui üksiku tütarettevõtja tasandi positsioonid. Positsioone ei tohiks emaettevõtja tasandil summeerida, kui positsioone hoiavad investeerimisfondid, kes hoiavad neid oma investorite ja mitte emaettevõtjate nimel, juhul kui emaettevõtja ei saa kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist enda huvidest lähtuvalt.

(6)

Direktiivis (EL) 2021/338 sätestatud muudatustega nähakse ette, et positsioonipiiranguid kohaldatakse kauplemiskohtades kaubeldavate kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide ning nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes. Kriitilise tähtsusega või olulised tuletisinstrumendid on kaubatuletisinstrumendid, mille avatud kogupositsioon on aastas keskmiselt vähemalt 300 000 partiid. Kuna põllumajandustoore on kodanikele kriitilise tähtsusega, jääb põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes kehtima 300 000 partii tasemest väiksem positsioonipiirang. Käesolevas määruses määratakse kindlaks likviidsuse piirmäär, millest alates hakatakse positsioonipiiranguid kohaldama põllumajandustoorme tuletisinstrumentide suhtes, ning nendega kauplemist tuleks käsitada kauplemiskohas olulises mahus kauplemisena üksnes juhul, kui need ületavad piisava ajaperioodi jooksul likviidsuse piirmäära.

(7)

Kui börsivälist lepingut hinnatakse sama aluseks oleva kauba alusel, mis antakse üle samas asukohas ja samade lepingutingimuste alusel, ja kui selle majanduslik tulem on tugevas seoses kauplemiskohas kaubeldava lepingu omaga, tuleks seda käsitada majanduslikult samaväärsena olenemata väikestest erinevustest partii suurust ja üleandmiskuupäeva käsitlevates lepingutingimustes. Erinevused tehingujärgses riskijuhtimiskorras, näiteks kliirimiskorras, ei tohiks takistada selliste lepingute majanduslikult samaväärseks kuulutamist. Selleks et vältida börsiväliste lepingute puhul kahepoolsete kokkulepete kasutamise abil kauplemiskohas kaubeldavate võimalike valitsevate positsioonide kohatut tasaarvestust ning tagada praktikas positsioonipiirangute korra tõhus rakendamine, tuleb börsiväliselt kaubeldavaid kaubatuletisinstrumente kauplemiskohas kaubeldavate lepingutega majanduslikult samaväärsetena käsitada ainult piiratud juhtudel. Positsioonipiirangute järgimisest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ning positsioonipiirangute korra usaldusväärsuse suurendamiseks tuleb kehtestada majanduslikult samaväärse börsivälise lepingu kitsas määratlus, et see ei võimaldaks isikul tasaarvestada börsivälise lepingu positsiooni mitme muu positsiooniga. Lisaks peaks piirama otsustusõigust selliste positsioonide valikul, mille suhtes börsivälise lepingu positsiooni tasaarvestatakse, lubades seda üksnes teatavatel juhtudel, kui selline börsiväline leping on majanduslikult samaväärne rohkem kui ühe liidu kauplemiskohas kaubeldava kaubatuletisinstrumendiga.

(8)

Et määrata kindlaks, millised kaubatuletisinstrumentide positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel äritegevusega otseselt seotud riske, tuleks sätestada teatavad kriteeriumid, sh riskimaanduslepingu rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirjadel põhineva raamatupidamisarvestusliku määratluse kasutamine. See raamatupidamisarvestuslik määratlus peaks olema kasutatav ka finantssektoriväliste üksuste puhul, isegi kui nad rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirju üksuse tasandil ei kohalda.

(9)

Lisaks peaks finantssektorivälistel üksustel olema võimalik kasutada riskijuhtimismeetodeid, et maandada enda või oma kontserni äritegevusest tulenevaid üldisi riske, sealhulgas riske, mis on tingitud erinevatest geograafilisest turgudest, toodetest, ajavahemikest või üksusest (st makro- või portfelliriski maandamine). Sarnaselt peaks finantsettevõtjatel, kes kuuluvad peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni, olema võimalik kasutada riskijuhtimismeetodeid, et maandada kontserni kuuluvate finantssektoriväliste üksuste äritegevusest tulenevaid üldisi riske. Finantssektorivälisel üksusel või finantsettevõtjal ei pruugi makro- või portfelliriski maandamisel olla võimalik määrata kindlaks üks ühele seost kaubatuletisinstrumendi konkreetse positsiooni ja äritegevusest tuleneva konkreetse riski vahel, mille maandamiseks kaubatuletisinstrument on mõeldud. Finantssektoriväline üksus või finantsettevõtja võib kasutada finantssektorivälise üksuse äritegevusest tuleneva konkreetse riski maandamiseks ka mittesamaväärset kaubatuletisinstrumenti, kui identset kaubatuletisinstrumenti ei ole saadaval või kui tugevamini seotud kaubatuletisinstrumendil ei ole piisavalt likviidsust (kaudne riskimaandus). Neil juhtudel peaksid riskijuhtimispõhimõtted ja -süsteemid suutma ära hoida muude kui riskimaandustehingute liigitamise riskimaandustehinguteks ning tagada piisavalt üksikasjaliku ülevaate riskimaandusportfellist, et võimaldada määrata kindlaks spekulatiivsed osad ning võtta neid arvesse positsioonipiirangute arvutamisel. Positsioone ei tohiks käsitada äritegevusega seotud riske vähendavana ainult seetõttu, et need on lisatud riskivähendusportfelli üldisel alusel.

(10)

Risk võib aja jooksul muutuda ja riski muutusega kohanemiseks võib olla vaja tasaarvestada äritegevusega seotud riski vähendamiseks algselt rakendatud kaubatuletisinstrumendid selliste täiendavate kaubatuletislepingute kasutamise teel, millega lõpetatakse need kaubatuletislepingud, mis ei ole enam äririski jaoks asjakohased. Samuti ei tohiks sellise riski muutumine, mille vähendamiseks on investeeritud kaubatuletisinstrumendi positsiooni, tingida kõnealuse positsiooni ümberhindamist, nagu see ei oleks algusest peale privilegeeritud tehing.

(11)

Finantsettevõtjad ja finantssektorivälised üksused peaksid saama enne positsiooni investeerimist esitada taotluse äritegevusega seotud riski maandamise erandi tegemiseks. Taotlus peaks andma pädevale asutusele selge ja kokkuvõtliku ülevaate finantssektoriväliste üksuste äritegevusest seoses aluseks oleva kaubaga, millega kaasnevaid riske kavatsetakse maandada, seotud riskidest ning sellest, kuidas kaubatuletisinstrumente kõnealuste riskide maandamiseks kasutatakse. Positsioonipiiranguid kohaldatakse alati põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide suhtes ning kui pädev asutus lõpuks erandit ei tee, peaks olenevalt olukorrast finantsettevõtja või finantssektoriväline üksus vähendama vastavalt kõnealust piirangut ületavaid positsioone ning tema suhtes võidakse piirangu ületamisega seoses võtta järelevalvemeetmeid. Finantsettevõtjad ja finantssektorivälised üksused peaksid oma tegevust korrapäraselt uuesti hindama, tagamaks, et erandi jätkuv kohaldamine on põhjendatud.

(12)

Finantsettevõtjad ja finantssektorivälised üksused peaksid saama taotleda erandi tegemist seoses positsioonidega, mis tulenevad kohustuslikust likviidsuse tagamisest kauplemiskohtades, enne kõnealuste tehingute tegemist. Taotlus peaks andma pädevale asutusele selge ja kokkuvõtliku ülevaate kohustusliku likviidsuse tagamise raamistikust, mille alusel kõnealused isikud tegutsevad, isiku tegevusest kaubatuletisinstrumentidega kauplemisel vastavalt kauplemiskohaga sõlmitud kirjalikule lepingule ja tulenevatest avatud positsioonidest. Positsioonipiiranguid kohaldatakse alati põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide suhtes ning kui pädev asutus lõpuks erandit ei tee, peaks finantssektoriväline üksus või finantsettevõtja vähendama asjakohaselt kõnealust piirangut ületavaid positsioone ning tema suhtes võidakse piirangu ületamisega seoses võtta järelevalvemeetmeid. Finantssektorivälised üksused ja finantsettevõtjad peaksid oma tegevust korrapäraselt uuesti hindama, tagamaks, et erandi jätkuv kohaldamine on põhjendatud.

(13)

Hetkekuu ajavahemik ehk aegumise ajal üleandmisele vahetult eelnev periood oleneb konkreetsest kaubatuletisinstrumendist ning see ei pruugi vastata täpselt ühele kuule. Kuu hetkelepingud peaksid seetõttu osutama selle kaubatuletisinstrumendi sellisele lepingule, mille lõpptähtaeg saabub järgmisena. Nende positsioonide piiramine, mida isik võib hoida füüsilise kauba üleandmise perioodi vältel, piirab aluseks oleva üleantava varu kogust, mida iga isik võib üle anda või vastu võtta, takistades seega valitsevate positsioonide koondumist teatavatele isikutele, mis võiks võimaldada neil avaldada turule survet kaubale juurdepääsu piiramise teel. Kuu hetkepositsiooni piirangu standardne lähtetase tuleks seega nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide puhul arvutada prognoositava üleantava varu protsendina. Pädevad asutused peaksid saama rakendada positsioonipiirangute vähendamise ajakava alates hetkest, kui lepingust saab kuu hetkeleping, kuni lõpptähtajani, et tagada täpsemalt see, et positsioonipiirangud on nõuetekohaselt määratud kogu hetkekuu ajavahemiku vältel, ning et tagada nõuetekohane arveldamine.

(14)

Kui tuletisinstrumentidega kaubeldakse kauba üleantava varuga võrreldes suhteliselt vähe, on avatud kogupositsioon üleantava varuga võrreldes väiksem. Sellisel juhul ei pruugi isegi metoodika kohase väikseima üleantava varu protsendi kasutamine võimaldada pädevatel asutustel kehtestada kuu hetkepositsiooni piirangut, mis on kooskõlas eesmärgiga tagada nõuetekohased hinnakujundus- ja arveldustingimused ning hoida ära turu kuritarvitamine. Selleks et tagada nende eesmärkide täitmine kõigis olukordades, tuleks siis, kui kaubatuletisinstrumendi üleantav varu on avatud kogupositsioonist oluliselt suurem – nii et üleantaval varul põhinev kuu hetkepositsiooni piirang võtaks pädevate asutuste positsioonipiirangute kohaldamise nõudelt igasuguse mõju –, peaksid pädevad asutused varumeetodina määrama kindlaks kõnealuse kaubatuletisinstrumendi kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse protsendina kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsioonist ja seejärel rakendama asjakohaseid korrigeerimistegureid.

(15)

Põllukultuuridest põllumajandustoorme puhul võivad ilmastikutingimused põhjustada suurt volatiilsust. Seepärast on asjakohane, et põllumajandustoorme tuletisinstrumentide üleantava varu kindlaksmääramise vaatlusperiood on pikem kui vaatlusperiood, mida kasutatakse muude kaubatuletisinstrumentide üleantava varu kindlaksmääramiseks.

(16)

Teiste kuude positsioonipiirangut kohaldatakse kõigi muude lõpptähtaegade puhul peale kuu hetkelepingu lõpptähtaja. Teiste kuude positsioonipiirangute standardne lähtetase tuleks seega nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide puhul arvutada protsendina avatud kogupositsioonist. Kaubalepingu teiste kuude positsioonide jaotus on sageli kontsentreerunud lõpptähtajale kõige lähematele kuudele. Seetõttu annab avatud kogupositsioon asjakohasema lähtealuse positsioonipiirangute kehtestamiseks kui kõigil lõpptähtaegadel põhinev keskmise väärtus. Kuna avatud kogupositsioon võib lühikese aja jooksul oluliselt muutuda, peaksid pädevad asutused arvutama avatud kogupositsiooni sellise perioodi kohta, mis kajastab asjakohaselt kaubatuletisinstrumentidega kauplemise iseloomu. Kõnealuse vaatlusperioodi puhul peaks eelkõige arvesse võtma lepinguga kauplemise hooajalisust.

(17)

Tagamaks, et pädevate asutuste kehtestatud positsioonipiirangud põhinevad kaubatuletisinstrumendis hoitavate kõigi avatud positsioonide põhjalikul ja esinduslikul ülevaatel, peaks pädev asutus avatud kogupositsiooni arvutamisel võtma arvesse nii selle kauplemiskoha avatud positsioone, kus kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse, kui ka avatud positsioone majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes, millest pädevat asutust on teavitatud.

(18)

Standardne lähtetase 25 % üleantavast varust ja avatud kogupositsioonist on kehtestatud muude turgude ja jurisdiktsioonide kogemusi arvesse võttes. Pädevad asutused peaksid lähtetaset korrigeerima, et seda saaks vähendada 5 %ni üleantavast varust ja avatud kogupositsioonist või 2,5 %ni mõne põllumajandustoorme tuletisinstrumendi puhul ning suurendada 35 %ni üleantavast varust ja avatud kogupositsioonist, kui see on turu iseloomust tulenevalt vajalik, et toetada lepingu nõuetekohast arveldamist ja toimimist ning selle aluseks oleva kauba turu toimimist. Kuna lähtetaseme väärtust korrigeeritakse üksnes juhul, kui (ja kuni) see on turu objektiivsetest näitajatest tulenevalt vajalik, peaks lähtetaseme ajutine korrigeerimine olema võimalik. Pädevad asutused peaksid tagama, et piirangut korrigeeritakse lähtetasemest allapoole alati, kui seda on vaja valitsevate seisundite tekkimise vältimiseks ning kaubatuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba nõuetekohase hinnakujunduse toetamiseks. Materiaalse aluseta tuletisinstrumentide puhul ei saa positsioonipiirangu kindlaksmääramiseks kasutada üleantavat varu. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik täiustada või korrigeerida metoodikaid, et määrata selliste kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangud muude parameetrite alusel, näiteks kasutades avatud kogupositsiooni ka kuu hetkepositsiooni puhul.

(19)

Võib esineda olukordi, kus hiljuti kauplemiskohas kauplemisele lubatud kaubatuletisinstrumendiga kaubeldi varem ühes või mitmes liidu või kolmanda riigi kauplemiskohas. Selleks et kaubatuletisinstrumendi saaks sujuvalt üle kanda, peaks pädev asutus hiljuti kauplemisele lubatud kaubatuletisinstrumendi algsete positsioonipiirangute kehtestamisel arvesse võtma kõnealuse varem muus kauplemiskohas (muudes kauplemiskohtades) kaubeldud kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsiooni. Esineda võib ka muid olukordi, näiteks olukord, kus kahe kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse samas kauplemiskohas ja nende omaduste väikese erinevuse tõttu, mis on seotud näiteks alusindeksi või pakkumispiirkonna muutusega, eeldatakse, et avatud kogupositsioon vanemates lepingutes läheb kiiresti üle hilisemale lepingule. Hilisema lepingu jaoks positsioonipiirangute kehtestamisel peaks pädev asutus võtma arvesse vanema lepingu avatud kogupositsiooni, et võimaldada hilisema lepingu sujuvat kujunemist.

(20)

Teatavate kaubatuletisinstrumentide, eelkõige elektrienergial ja gaasil põhinevate kaubatuletisinstrumentide puhul nähakse ette, et aluseks olev kaup antakse pidevalt üle kindlaks määratud perioodi, näiteks päeva, kuu või aasta jooksul. Lisaks võib teatavad pikema üleandmise perioodiga (näiteks üks aasta või kvartal) lepingud automaatselt asendada asjakohaste lühema üleandmise perioodiga (näiteks kvartal või kuu) lepingutega (nn teise astme lepingud). Neil juhtudel ei oleks kuu hetkepositsiooni piirang enne üleandmist asendatava lepingu korral asjakohane, kuna kõnealune piirang ei hõlmaks lepingu aegumist ja füüsilist üleandmist või rahas arveldamist. Selles ulatuses, milles sama alusvaraga lepingute üleandmise perioodid kattuvad, tuleks kõigi asjakohaste lepingute suhtes kohaldada ühte positsioonipiirangut, et võtta nõuetekohaselt arvesse kõigi nende lepingute positsioone, mis võidakse üle anda. Selle võimaldamiseks tuleks asjakohaseid lepinguid mõõta alusvara ühikutes ning vastavalt summeerida ja tasaarvestada.

(21)

Teatavate põllumajandustoorme tuletisinstrumentide puhul, mis mõjutavad oluliselt toidu tarbijahindu, peaks metoodika võimaldama pädeval asutusel määrata lähtetaseme ja positsioonipiirangu, mis on väiksem üldise vahemiku miinimumist, kui ta leiab tõendeid hindu oluliselt mõjutava spekulatiivse tegevuse kohta.

(22)

Pädev asutus peaks hindama, kas direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 3 loetletud tegurite tõttu on vaja korrigeerida lähtetaset, et määrata positsioonipiirangu lõplik tase. Hindamisel tuleks neid tegureid arvesse võtta, kui need on kõnealuse konkreetse kaubatuletisinstrumendi puhul asjakohased. Metoodikas tuleks anda juhised, kuidas kehtestada piirang, ilma et pädevalt asutuselt võetaks võimalus teha turukuritarvitamise ärahoidmise eesmärgil lõplik otsus kaubatuletisinstrumendi suhtes asjakohase positsioonipiirangu kohaldamise kohta. Tegurid peaksid andma pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele olulist teavet, et lihtsustada arvamuse kujundamist ja tagada liidus positsioonipiirangute nõuetekohane ühtlustamine.

(23)

Positsioonipiirangud ei tohiks tekitada tõkkeid uute põllumajandustoorme tuletisinstrumentide väljatöötamisele ning need ei tohiks takistada põllumajandustoorme tuletisinstrumentide turgude vähem likviidsete segmentide nõuetekohast toimimist. Metoodika peaks võtma arvesse aega, mida on vaja likviidsuse tekitamiseks ja suurendamiseks nii uute kui ka olemasolevate kaubatuletisinstrumentide puhul ning eelkõige põllumajandustoorme tuletisinstrumentide puhul, mis võivad toetada riskijuhtimist eriotstarbelistel või ebaküpsetel turgudel, või proovima töötada välja uued riskimaandusmeetmed uute kaupade puhul. Samuti on mitmeid põllumajandustoorme tuletislepinguid, mille puhul ei pruugi osalisi või likviidsust olla kunagi piisavalt, et võimaldada positsioonipiirangute tõhusat kohaldamist, ilma et tekiks risk, et osalejad korrapäraselt ja hooletusest eiravad piirangut ning sellest tulenevalt kahjustavad kõnealuste kaubatuletisinstrumentide hinnakujundust ja arveldamist. Selleks et neid turgude tõhusat toimimist ohustavaid riske maandada, tuleks kuu hetkepositsiooni piirang ja teiste kuude positsioonipiirang kehtestada fikseeritud tasemel 10 000 partiid, kuni avatud kogupositsioon põllumajandustoorme tuletisinstrumentides ületab 20 000 partii künnise.

(24)

Kaubatuletisinstrumendiga seotud turuosaliste arv, koosseis ja seisund võib mõjutada nende positsioonide olemust ja suurust, mida teatavad turuosalised turul hoiavad. Mõnede kaubatuletisinstrumentide puhul võivad teatavad turuosalised hoida suurt positsiooni, mis näitab nende seisundit kauba ostmisel, müümisel ja tarnimisel, kui nad on aluseks oleva kauba turu puhul likviidsuse ja riskijuhtimise teenuseid osutavate enamiku teiste turuosalistega võrreldes turu vastaspoolel.

(25)

Aluseks oleva kauba tarnimine, kasutamine, kättesaadavus ja juurdepääs sellele on aluseks oleva kauba turgu iseloomustavad omadused. Nende omaduste üksikasjalikum (näiteks kauba säilivuse ja transpordiviisi) hindamine peaks võimaldama pädeval asutusel määrata kindlaks turu paindlikkus ning positsioonipiiranguid asjakohaselt korrigeerida.

(26)

Teatavate kaubatuletisinstrumentide puhul võib avatud kogupositsiooni ja üleantava varu vahel olla suur erinevus. See võib tekkida juhul, kui tuletisinstrumentidega kauplemise maht on üleantava varuga võrreldes suhteliselt väike, mistõttu on avatud kogupositsioon üleantava varuga võrreldes väiksem, või näiteks juhul, kui teatavat kaubatuletisinstrumenti kasutatakse laialdaselt erinevate riskipositsioonidega seotud riskide maandamiseks ja seega on üleantav varu avatud kogupositsiooniga võrreldes väiksem. Sellised olulised erinevused avatud kogupositsiooni ja üleantava varu vahel õigustavad teiste kuude positsioonipiirangu suhtes kohaldatava lähtetaseme väärtuse üles- või allapoole korrigeerimist, et vältida turu ebastabiilsust hetkekuu lähenemisel. Täpsemalt, kui avatud kogupositsioon on üleantavast varust märkimisväärselt suurem, tuleks teiste kuude positsioonipiirangut korrigeerida allapoole, et vältida nn kaljuefekti kuu hetkepositsiooni piiranguga seoses, mis põhineb üleantaval varul. Sellises olukorras ei oleks asjakohane korrigeerida kuu hetkepositsiooni piirangut ülespoole, võttes arvesse turu monopoliseerimise riski. Kui üleantav varu on avatud kogupositsioonist märkimisväärselt suurem, tuleks teiste kuude positsioonipiirangut korrigeerida ülespoole, et vältida kauplemise põhjendamatu piiramise riski. Kuna üleantav varu on avatud kogupositsioonist märkimisväärselt suurem, peaks lähtetasemest tulenev üleantaval varul põhinev kuu hetkepositsiooni piirang ületama turuosaliste hoitavaid kuu avatud hetkepositsioone. Tagamaks, et kuu hetkepositsiooni piirang takistab turuosalise valitseva seisundi kujunemist ning et direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 1 ette nähtud turukuritarvituste ärahoidmise ja nõuetekohase hinnakujunduse tagamise eesmärk saavutatakse tulemuslikult, tuleks kuu hetkepositsiooni piirangut vastupidiselt korrigeerida allapoole, kui see põhineb üleantaval varul.

(27)

Samal eesmärgil – vähendada üleantava varu ja avatud kogupositsiooni arvutuste suurtest erinevustest põhjustatud turu ebastabiilsust kuu hetkepositsiooni lähenemisel – tuleks üleantav varu määratleda nii, et see hõlmaks mis tahes asendusklasside või -liikide kaupu, mille saab kaubatuletislepingu arveldamisel kõnealuse lepingu tingimustel üle anda.

(28)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõigetega 1, 3 ja 12 on komisjonile antud volitus võtta vastu positsioonipiirangute arvutamise ja kohaldamise metoodika, et kehtestada ühtlustatud positsioonipiirangute kord kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes. Artikli 57 lõike 1 kohaselt tuleb määrata arvutusmeetod, mida pädevad asutused peavad kohaldama kaubatuletisinstrumentide positsioonide suhtes piirangute kehtestamisel. Artikli 57 lõike 1 kohaselt tuleb ka määrata kindlaks kord, mille alusel saavad finantsettevõtjad, kes kuuluvad peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni, taotleda likviidsuse tagamise erandit ja riski vähendamise erandit. Artikli 57 lõike 3 kohaselt tuleb täpsustada, kuidas pädevad asutused peaksid võtma arvesse tegureid füüsiliselt arveldatavate ja rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide suhtes kuu hetkepositsiooni piirangute ja teiste kuude positsioonipiirangute kindlaksmääramisel. Artikli 57 lõike 12 kohaselt tuleb määrata kindlaks, kuidas peaks positsioonipiirangute metoodikat kohaldama, näiteks kontserni positsioonide summeerimisel, kui positsiooni võib käsitada riski vähendavana või kui äriühing võib kasutada riskimaanduserandit. Eeskirjad on sisuliselt seotud, kuna need on tihedalt seotud positsioonipiirangute kehtestamise metoodikaga. Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning selleks, et hõlbustada eeskirjade kohaldamist ja vältida dubleerimist, tuleks eeskirjad sätestada pigem ühes õigusaktis kui mitmes ristviidetega eraldi õigusaktis.

(29)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(30)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku seonduvat kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(31)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/591 (4) täiendab direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist. Käesolev määrus asendab kõnealuse delegeeritud määruse, võttes arvesse direktiiviga (EL) 2021/338 direktiivis 2014/65/EL tehtud muudatusi, millega kehtestati uued sätted seoses riskimaanduserandite tegemisega likviidsuse tagamise puhul ja finantsettevõtjate puhul, kes kuuluvad peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni, andes komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse finantsettevõtjatele likviidsuse tagamise erandi ja riski vähendamise erandi tegemise kriteeriumid. Lisaks jäeti välja mõiste „sama kaubatuletisleping“ ja kohaldamisalast arvati välja väärtpaberistatud tuletisinstrumendid. Veel selgitati avatud kogupositsiooni arvutamist ning lihtsustati uute ja vähem likviidsete põllumajandustoorme tuletislepingute metoodikat. Seepärast tuleks delegeeritud määrus (EL) 2017/591 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega,

(1)

Määruse (EL) 2019/787 artiklis 5 on sätestatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi määratlus ja sellele esitatavad nõuded; tööstuses nimetatakse kõnealust alkoholi ka põllumajandusliku päritoluga alkoholiks, neutraalseks alkoholiks või rektifitseeritud alkoholiks. Kõnealune tehniline määratlus ja kõnealused nõuded on ilma oluliste muudatusteta üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) I lisa punktis 1 sätestatust.

(2)

Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi määratlus ja sellele esitatavad nõuded, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/787 artiklis 5, on tehnilisest ja teaduslikust seisukohast osaliselt aegunud. Eelkõige tuleb teatavate jääkide piirnormid viia kooskõlla praegu tööstuses ja enamikus analüüsilaborites kasutatavate tehniliste parameetritega. Seega õigustab tehnoloogia areng selles valdkonnas vajadust muuta seda määratlust ja neid nõudeid.

(3)

Määruse (EL) 2019/787 artikli 5 punkti d alapunktides i, vi ja vii sätestatud viited üldisele happesusele, kuivekstraktile ja lenduvatele lämmastikalustele ei ole enam asjakohased, kuna neid tavaliselt ei kasutata protsessi tehniliste parameetritena, sest selliste jääkide esinemine 96-mahuprotsendilises alkoholis on tühine, ning nende leidumine põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis on ebatõenäoline.

(4)

Estrite, aldehüüdide ja kõrgemate alkoholide puhul ei ole määruse (EL) 2019/787 artikli 5 punkti d alapunktides ii, iii ja iv sätestatud piirnormid spetsiifilised ja selliste piirnormide puhul tuleb praegu kasutada märgkeemia meetodeid, mida ei ole liidu õiguses määratletud. Nende ainete täpsem määratlemine, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, parandaks põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi analüüside tulemusi, sest saaks kasutada selliseid meetodeid nagu gaasikromatograafia, ning samuti oleks see kasulik analüütikutele, kuna paljude vanemate analüüsimeetodite puhul tuleb kasutada ohtlikke kemikaale.

(5)

Eelkõige on asjakohane piirduda estrite puhul vaid etüülatsetaadiga. Kuigi käärimisprotsessis võib tekkida palju estreid, on kõige suurema kontsentratsiooniga ester etüülatsetaat, samas kui muid estreid, mis võivad esineda põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, ei ole tõenäoliselt võimalik tuvastada tavapäraste analüüsimeetodite abil ja nende osa estrite koguhulgas on väheoluline. Etüülatsetaadi sisalduse mõõtmine peaks põhinema komisjoni määruses (EÜ) nr 2870/2000 (3) sätestatud standardmeetodil, kuna see on kehtestatud meetod, mida kasutatakse praegu mitme piiritusjoogi analüüsimiseks.

(6)

Sarnaselt on peamine aldehüüd kõigi aldehüüdide seas atseetaldehüüd. Seepärast on asjakohane kasutada aldehüüdide määramise parameetrina ainult atseetaldehüüdi. Kuna atseetaldehüüd on tasakaalus 1,1-dietoksüetaaniga, mis tähendab, et mõlemad molekulid esinevad korraga ning muunduvad teineteiseks keemiliste ja füüsikaliste tingimuste tõttu, tuleb arvestada ka atsetaalis sisalduva atseetaldehüüdi osa. Atseetaldehüüdi sisalduse mõõtmine peaks põhinema määruses (EÜ) nr 2870/2000 sätestatud standardmeetodil, kuna see on kehtestatud meetod, mida kasutatakse praegu mitme piiritusjoogi analüüsimiseks.

(7)

Pärast kääritamist tekib märkimisväärses koguses kõrgemaid alkohole. Siiski esineb põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis kõrgemaid alkohole vaid väheses koguses, kuna kõrgemate keemistemperatuuride tõttu destilleeritakse need kergesti välja. Kõrgemate alkoholide sisalduse mõõtmine peaks põhinema määruses (EÜ) nr 2870/2000 sätestatud standardmeetodil, kuna see on kehtestatud meetod, mida kasutatakse praegu mitme piiritusjoogi analüüsimiseks.

(8)

Furfuraali puhul on kehtestatud nõue, et selle jääkide sisaldus peab olema allpool avastamispiiri, kuid see nõue viitab märgkeemia meetodile, mida enamikus liikmesriikides enam ei kasutata, ning seepärast ei ole selle nõude tõttu võimalik saada ühtseid ja määratletud analüüsimeetodeid ja -tulemusi. Kuna praegu ei ole põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis furfuraali sisalduse analüüsimiseks määratletud standardmeetodit, on asjakohane määrata kindlaks künnis, mida on võimalik saavutada praegu enamikus liikmesriikide laborites kasutatavate erinevate meetoditega, mis annavad täpsemad tulemused kui siis, kui see nõue esialgu kehtestati. Furfuraali mõõtmine peaks põhinema määruses (EÜ) nr 2870/2000 sätestatud vedelikkromatograafia meetodil, mida kasutatakse puidust pärinevate ühendite määramiseks.

(9)

Täielikkuse huvides ja kooskõlas määruse (EL) 2019/787 artikli 4 punktis 7 sätestatud põllumajandusliku päritoluga destillaadi määratlusega on asjakohane sätestada, et põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol on põllumajandustoodete alkoholkäärimise järgse destilleerimise saadus.

(10)

Määrust (EL) 2019/787 tuleks seepärast vastavalt muuta,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Tšehhi taotluse saada heakskiit komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1263/2013 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Valašský frgál“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

(1)

Dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit molübdeentraadi impordi suhtes kehtestati algselt 2010. aastal nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 511/2010 (2) (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse käesolevas määruses edaspidi „esialgseks uurimiseks“. Esialgsed meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli 64,3 %.

(2)

Pärast kaht meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati 2012. ja 2013. aastal esialgseid meetmeid esiteks Malaisiast lähetatud molübdeentraadi impordile (3) ja teiseks Hiina RVst pärit sellist liiki molübdeentraadi impordile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (4). Pärast kolmandat meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati 30. oktoobril 2015 meetmeid sellist liiki molübdeentraadi impordile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm (5).

(3)

Praegu kohaldatavad meetmed kehtestati pärast aegumise läbivaatamist 30. juunil 2016 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1046 (6) (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (7) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Taotluse esitas 23. märtsil 2021 äriühing Plansee SE (edaspidi „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatava molübdeentraadi kogutoodangust, liidu molübdeentraadi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 28. juunil 2021 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses Hiina RVst pärit molübdeentraadi impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (8) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat ning teist teadaolevat liidu tootjat, teadaolevaid kasutajaid ja Hiina RV ametiasutusi ning kutsus neid üles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Algatamisteates ei kasutanud komisjon väljavõttelist uuringut, kuid palus kahel teadaoleval liidu tootjal, nimelt äriühingutel Plansee SE ja Osram GmbH, esitada küsimustiku vastused kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(12)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(13)

Ükski importija ei andnud endast märku ega esitanud algatamisteates palutud teavet.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel molübdeentraadi tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks võimalikud muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest. Mingit vastust sellele aga ei esitatud.

(15)

Seega teatas komisjon Hiina RV ametiasutustele, et arvestades koostöö puudumist, kavatseb ta dumpingu jätkumise või kordumise uurimisel kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Hiina RV ametiasutused ei vastanud.

(16)

Küsimustikud liidu tootjatele ning Hiina RV importijatele, kasutajatele ja tootjatele tehti uurimise algatamise päeval internetis kättesaadavaks.

(17)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(18)

Küsimustikule vastas üks liidu tootja, Plansee SE, kes on ühtlasi taotluse esitaja ja kelle arvele langeb [86–94 %] liidu tootmisharu kogumüügist liidu turul.

(19)

24. juunil 2021 väljendas ainus teine liidu tootja soovi jääda uurimises neutraalseks ega vastanud küsimustikule.

(20)

Küsimustikule ei vastanud ei Hiina RV valitsus ega ükski Hiina RV tootja.

(21)

15. novembril 2021 saadeti äriühingule Plansee SE ka makromajanduslik küsimustik, millele komisjon sai vastuse 29. novembril 2021.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Üks alusmääruse artikli 16 kohane kontrollkäik tehti liidu tootja Plansee SE (Austria) valdustesse.

(23)

9. juunil 2022 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada.

(24)

Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.

(25)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt CN-koodi ex 8102 96 00 alla kuuluv molübdeentraat, mis sisaldab vähemalt 99,95 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (edaspidi „uurimisalune toode“).

(26)

Hiina RVst pärit uurimisalune toode, mis ei ole lähetatud Malaisiast, kuulub praegu TARICi koodi 8102960019 alla. Malaisiast lähetatud uurimisalust toodet (olenemata sellest, kas see deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte), mis praegu kuulub TARICi koodi 8102960011 alla, ei uuritud, sest esialgses uurimises kasutatud tootemääratlus seda ei hõlma.

(27)

Molübdeentraati kasutatakse peamiselt autotööstuses, näiteks autode manuaalkäigukastide sünkroniseerimisrõngastes

(28)

Nagu esialgses uurimises ja ka eelmises aegumise läbivaatamises kindlaks määrati, on uurimisalune toode ja samasugune toode füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste näitajate poolest identsed. Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust asjaolu, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised näitajad ning samasugused põhilised kasutusalad:

(29)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus molübdeentraadi import Hiina RVst, kuigi väiksemas koguses kui eelmise aegumise läbivaatamise uurimisperioodil.

(31)

Nagu põhjenduses 20 osutatud, ei teinud ükski Hiina RV tootja uurimises koostööd.

(32)

Seega teatas komisjon 16. juulil 2021 Hiina RV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Hiina RV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud kavatsuse kohta kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artiklile 18 ühtegi märkust.

(33)

Seega tehti järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 kättesaadavate faktide ja eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses sisalduva teabe põhjal, kasutades ka muid teabeallikaid, nagu impordi- ja ekspordistatistika (Comext (Eurostat)), Dun & Bradstreet, (9) Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (10).

(34)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina RV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(35)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(36)

Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon 16. juulil 2021 Hiina valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(37)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et uurimise algatamise ajal kättesaadavate tõendite kohaselt on Hiina RV puhul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohase normaalväärtuse kindlaksmääramiseks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal võimalik võrdlusaluseks sobiv riik Türgi. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(38)

10. märtsil 2021 avaldas komisjon esimese toimikusse lisatud teate (edaspidi „esimene teade“) ja teavitas huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates esitas komisjon loetelu kõikidest tootmisteguritest, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida molübdeentraadi tootmisel kasutatakse. Võrdlusriigi valiku kohta märkis komisjon, et uurimisalust toodet toodetakse üle maailma vaid vähestes riikides (11) ning et ainsa riigina, mille majanduse arengutase on sarnane Hiina RV omaga, tehti kindlaks Tai. Tai puhul ei olnud aga müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks vajalik piisav äriühingu tasandi teave kergesti kättesaadav.

(39)

Võttes arvesse, et komisjonil ega taotluse esitajal ei õnnestunud kindlaks teha võrdlusriiki, millel on Hiina RVga sarnane majanduse arengutase, kus toodetakse uurimisalust toodet ja mille kohta on kogu vajalik teave hõlpsasti kättesaadav, püüdis komisjon leida sobivat võrdlusriiki, millel on Hiina RVga sama majanduse arengutase, kus toodetakse sarnast toodet, mis kuulub samasse üldkategooriasse või sektorisse, kuid ühtegi sellist toodet ei õnnestunud kindlaks teha. Lisaks ei olnud ka ükski huvitatud isik soovitanud sobivat võrdlusriiki, millel on Hiina RVga sama majanduse arengutase, kus toodetakse uurimisalust toodet või kus toodetakse sarnast toodet. Seepärast tegi komisjon esimeses teates erandkorras ettepaneku kasutada moonutamata hindade ja kulude kindlaksmääramise võimaliku allikana lisaks Taile ka Indiat ning palus huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Selle teate kohta esitas märkusi ainult taotluse esitaja.

(40)

29. oktoobril 2021 teavitas komisjon teise teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, ja et sobiv allikas on India, ning palus huvitatud isikutel selle kohta märkusi esitada. Ühtegi märkust ei laekunud.

(41)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „[n]ormaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(42)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumisummat“.

(43)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(44)

Hiina RV volframisektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (12) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. Enamik molübdeenitoodete tootjaid töötleb oma tehastes ka volframit. Lisaks on volframil ja molübdeenil sarnased keemilised omadused ja tööstuslikud kasutusalad. Nagu on täpsemalt selgitatud allpool, tuli uurimise käigus lisaks kõiki Hiina RV tootmistegureid mõjutavatele süsteemsetele olulistele moonutustele ilmsiks, et Hiina planeerimis- ja juhenddokumentides nimetatakse volframit ja molübdeeni tavaliselt koos. Komisjon jõudis käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(45)

Nendes hiljutistes volframit käsitlevates uurimistes leidis komisjon, et Hiina RVs esineb olulist riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (13). Eelkõige järeldas komisjon, et lisaks Hiina majandust mõjutavate süsteemsete moonutuste olemasolule on oluline osa volframisektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (14) ja samal ajal saab Hiina valitsus oma esindatuse tõttu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses mõjutada ka volframisektori hindu ja kulusid (15). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (16). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (17). Samamoodi leidis komisjon volframisektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (18) ja finantsturgude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (19).

(46)

Samamoodi nagu varasemas Hiina RV volframisektorit käsitlevas uurimises analüüsis komisjon käesolevas molübdeeni käsitlevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus kättesaadavate tõendite, sealhulgas taotluses esitatud tõendite ning Hiinas esinevaid olulisi moonutusi käsitleva komisjoni aruande (20) (edaspidi „aruanne“) põhjal, milles kasutati avalikult kättesaadavaid allikaid. Analüüsis käsitleti valitsuse ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on olulised, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiina RVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(47)

Käesoleval juhul viidati taotluses aruandele, eelkõige mõjule, mida avaldab Hiina riik värviliste metallide, sealhulgas molübdeenitööstusele, Hiina Rahvavabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava (edaspidi „13. üldine viisaastakukava“) ja mitteraudmetallide tööstuse 13. viisaastakukava (edaspidi „mitteraudmetallide 13. viisaastakukava) kaudu. Peale selle märgiti taotluses, et algatuse „Made in China 2025“ kohaselt on molübdeenitööstus kõlblik saama märkimisväärset riiklikku rahastamist. Taotluses nimetatakse rahastamise erifonde, mille Hiina riik on loonud molübdeenitööstuse toetamiseks (Hiina arengupank, riiklik integraallülituste fond, kõrgtehnoloogilise tootmise fond, mitmesugused kohalike omavalitsuste loodud fondid ning äriühingu China Reform Holdingsi pakutavad rahalised vahendid tootjate toetamiseks ja ümberkorraldamiseks). Lisaks sellele on taotluses näiteks nimetatud kaht molübdeenisektori äriühingut, kes said riiklikke rahastamisvahendeid: Jiduicheng Molybdenum ja Xiamen Tungsten, mis on Xiamen Honglu Tungsteni emaettevõtja.

(48)

Molübdeenisektoris on suur osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis ja kontrolli all alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses. Paljud suurimad tootjad kuuluvad riigile. Kuna Hiina uurimisaluse toote tootjad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik molübdeentraadi tootjate era- ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhet kindlaks määrata. Uurimise käigus sai siiski selgeks, et molübdeentraadi sektoris on paljud suured tootjad riigi omandis olevad ettevõtted, nende hulgas Jinduicheng Molybdenum, Xiamen Honglu Tungsten, Chengdu Hongbo Industrial ja Luoyang Hi-tech Molybdenum & Tungsten Material.

(49)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis tegi komisjon uurimise käigus kindlaks, et uurimisaluse toote tootjate ja Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) tootjate vahel on isiklikud sidemed, näiteks on HKP liikmeid mitme uurimisalust toodet tootva äriühingu kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogus. Näiteks äriühingus Jinduicheng Molybdenum on haldusjuhtide nõukogu esimees samal ajal parteikomitee sekretär, peadirektor on ühtlasi parteikomitee asesekretär ja distsiplinaarkomisjoni sekretär töötab ühtaegu parteikomitee asesekretärina (21). Äriühingus Xiamen Honglu Tungsten on riigile kuuluva valdusettevõtja Xiamen Tungsten juhatuse esimees HKP liige (22). Nii molübdeentraadi sektoris tegutsevad riigi- kui ka eraettevõtted alluvad poliitilisele järelevalvele ja saavad poliitilisi suuniseid.

(50)

Hiina valitsuse eespool kirjeldatud sekkumise suurenemise suundumust molübdeentraadi sektoris illustreerivad järgmised näited: paljud uurimisaluse toote tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt partei tugevdamise meetmeid, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimise käigus selgus, et mitmel molübdeentraadi tootjal, sealhulgas äriühingul Chengdu Hongbo Industrial, on olemas partei tugevdamise meetmed. Veel üks tootja, Jinduicheng Molybdenum, märgib oma veebisaidil partei tugevdamise meetmete kohta järgmist: (23)„Koosolek juhtis tähelepanu sellele, et 2019. aastal täitis ettevõtte parteikomitee kohusetundlikult Shaanxi Non Ferrous Metals Groupi parteikomitee mitmesuguseid nõudeid. […] [ettevõtte parteikomitee] keskendus kesksele tööle ja poliitiline juhtkond edendas kvaliteetset arengut [ja] jätkas juhtkonna ranget kontrollimist.“

(51)

Veel üks molübdeentraadi tootja, kellel on parteikomitee, on Xiamen Honglu Tungsten. Riigile kuuluva valdusettevõtja Xiamen Tungsten põhikirja artiklis 96 on sätestatud: „[e]ttevõte asutab Xiamen Tungsten Industry Co., Ltd. Hiina Kommunistliku Partei komitee (edaspidi „ettevõtte parteikomitee“) ja Xiamen Tungsten Industry Co., Ltd. Hiina Kommunistliku Partei distsiplinaarkontrollikomitee (edaspidi „ettevõtte distsiplinaarkomitee“). Põhikirja artikli 98 kohaselt „[t]äidab ettevõtte parteikomitee oma ülesandeid kooskõlas partei põhikirja ja partei muude sise-eeskirjadega: 1) tagab ettevõttes partei ja riigi põhimõtete ja poliitika täitmise järelevalve ning rakendab ettevõttes partei keskkomitee, riiginõukogu, provintsi parteikomitee ja provintsivalitsuse otsuseid ja kokkuleppeid; 2) ühitab lisaks partei kaadrite juhtimise põhimõtteid ja kooskõla seadusega, mille kohaselt direktorite nõukogu valib ärijuhte […]; 3) uurib ja arutab ettevõtte reformimist, arengut ja stabiilsust ning olulisi küsimusi, mis on seotud ettevõtte juhtimisega ja töötajate isiklike huvidega ning esitab arvamusi ja ettepanekuid; […] 5) tugevdab ettevõttes rohujuure tasandi parteiorganisatsioonide ja parteiliikmete meeskondade loomist“ (24).

(52)

Peale selle on molübdeenisektoris kehtestatud poliitikameetmed, mis soosivad omamaiseid tootjaid või mõjutavad muul viisil turgu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Molübdeenitööstust on nimetatud mitmes juhenddokumendis, mis tõendab, et molübdeentraati tootvad äriühingud saavad Hiina valitsuselt toetust (25). Seda kinnitavad arvukad kavad, direktiivid ja muud dokumendid, milles käsitletakse molübdeeni ja mis on välja antud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Molübdeeni on nimetatud näiteks järgmistes dokumentides:

riikliku arengu- ja reformikomisjoni suunavad arvamused investeeringute laiendamise kohta strateegilistesse kujunemisjärgus tööstusharudesse ning uute kasvukohtade ja kasvukeskuste loomise ja tugevdamise kohta, nr 1409 [2020], (27) milles on sätestatud: „Rakendada innovatsiooni ja uute materjalide arendamise tegevuskava, parandada haruldaste muldmetallide, vanaadium-titaani, volfram-molübdeeni, liitiumi, rubiidium-tseesiumi, grafiidi ja muude eriressursside kaevandamise, sulatuse ja süvatöötlemise tehnoloogilist taset“.

Lisaks reguleeritakse molübdeeni provintsi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Näide:

(53)

Nagu eespool esitatud näidetest ilmneb, suunab Hiina valitsus molübdeenisektori arengut kooskõlas paljude poliitiliste vahendite ja direktiividega ning kontrollib peaaegu kõiki sektori arengu ja toimimise aspekte. Seega saab molübdeentraaditööstus kasu valitsuse suunistest ja sekkumisest seoses peamise toorainega, nimelt molübdeenoksiidiga.

(54)

Lisaks eelöeldule saavad molübdeentraadi tootjad kasu ka riiklikest toetustest, mis näitab selgelt riigi huvi selle sektori vastu. Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et mitu molübdeentraadi tootjat said riigilt otsetoetusi. Nende hulgas olid Xiamen Honglu Volten (31) ja Luoyang Hi-tech Molybdenum & Tungsten Material (32).

(55)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et ärgitada ettevõtjaid täitma avaliku poliitika eesmärke toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas molübdeeni kui uurimisaluse toote tootmisel kasutatava peamise tooraine tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(56)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 45 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(57)

Molübdeenisektorit mõjutavad samuti palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 45. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses kapitali kättesaadavusega või sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi).

(58)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et molübdeenisektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 45. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(59)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui uurimisaluse toote tootjad neid sisendeid ostavad või tellivad, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused; nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ning nende suhtes kohaldatakse planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(60)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti ei ole sisendikulud (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(61)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesolevas uurimises esitanud tõendeid ega väiteid, mis tõendaksid vastupidist.

(62)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(63)

Võrdlusriigi valik põhineb vajaduse korral järgmistel alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohastel kriteeriumidel:

(64)

Nagu on selgitatud põhjendustes 38–40, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Nendes teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis pooltelt nende asjaolude ja allikate kohta saadi. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva allikana Indiat, kui oluliste moonutuste esinemine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(65)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates valis komisjon välja India ja Tai. Maailmapank on liigitanud Tai keskmisest suurema sissetulekuga riigiks ja Maailmapanga andmetel on tema majanduse arengutase sama nagu Hiina RV-l. Komisjonil õnnestus aga kindlaks teha ainult üks Tai molübdeentraadi tootja ja vajalik äriühingu tasandi teave ei olnud hõlpsasti kättesaadav. Maailmapank on liigitanud India väiksema keskmise sissetulekuga riigiks. Komisjon leidis vähemalt 18 India äriühingut, kes toodavad muu hulgas molübdeentraati, ning otsustas seetõttu täiendavalt hinnata, kas Indiat saaks erandkorras kasutada moonutamata kulude ja hindade kindlaksmääramiseks.

(66)

Selle teate kohta esitas märkusi ainult taotluse esitaja, kes küll ei olnud vastu India kasutamisele moonutamata kulude ja hindade kindlaksmääramiseks, kuid väitis, et sobivad riigid võivad olla ka Austria, Saksamaa ja USA. Komisjon märkis siiski, et Maailmapank on liigitanud need riigid suure sissetulekuga riikideks. Seevastu on India liigitatud väiksema keskmise sissetulekuga riigiks ja tema majanduse arengutase jääb seega Hiina RV omale alla. Väiksema keskmise sissetulekuga riikides, nagu India, on tootmistegurid tõenäoliselt odavamad kui riikides, kus majanduse arengutase on kõrgem, nagu Hiina RVs. Seetõttu saadaks tulemuseks tõenäoliselt tegelikust väiksem normaalväärtus ja seega ka alahinnatud dumpingumarginaal. Kuna aga käesolevas uurimises on tegemist aegumise läbivaatamisega, mille puhul on küsimus selles, kas dumping tõenäoliselt jätkub või kordub, olenemata tegelikust tasemest, leidis komisjon, et Indiat võib erandkorras pidada moonutamata kulude ja hindade jaoks sobivaks allikaks, kuigi sellest tulenev arvutuslik normaalväärtus oleks tõenäoliselt tegelikust väiksem. Komisjon märkis, et juba see väga konservatiivse lähenemisviisi alusel kindlaks määratud normaalväärtus osutas märkimisväärsele dumpingule, nagu on järeldatud allpool põhjenduses 87. Komisjon jõudis järeldusele, et seetõttu ei ole vaja muid alternatiive uurida.

(67)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus olevaid asjakohaseid andmeid India tootmistegurite kohta ja täheldas järgmist:

(68)

Arvestades eespool esitatud analüüsi, peeti Indiat erandkorras moonutamata kulude ja hindade puhul sobivaks allikaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses. Vajalike finantsandmete sobivaks allikaks valiti äriühing WebFill Ltd. Peale selle otsustas komisjon kasutada normaalväärtuse arvutamiseks GTAd, et teha kindlaks uurimisaluse toote tootmiseks vajaliku tooraine molübdeenoksiidi moonutamata kulud. Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude (37) ja energiakulude (38) kindlakstegemiseks India ametlikke andmeid.

(69)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning taotluse esitaja ja huvitatud isikute hiljem esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Molübdeentraadi tootmistegurid

(70)

India tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hinna kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks Indiasse suunatud impordi kaalutud keskmise hinna, mis on esitatud GTAs. India impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (40) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi asjakohasesse riiki, sest nagu ta järeldas, ei ole sobiv kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(71)

Sarnaselt ei arvestatud andmeid impordi kohta Indiasse WTOsse mittekuuluvatest riikidest, mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest ning pealekauba olid sellised impordiandmed ebaolulised. Pärast Hiina RV väljajätmist oli kolmandatest riikidest pärit import jätkuvalt tüüpiline.

(72)

Normaalväärtuse kindlakstegemiseks komisjoni metoodika kohaselt tuleks nendele impordihindadele tavaliselt lisada tootmistegurite ja Indiasse imporditud muude materjalide imporditollimaksud ning riigisisese transpordi kulud. Võttes arvesse käesoleva aegumise läbivaatamise olemust, milles keskendutakse dumpingu jätkumise tuvastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mitte selle täpse ulatuse leidmisele, otsustas komisjon, et imporditollimaksude ja riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik, sest sellised kohandused suurendaksid üksnes normaalväärtust ja seega juba niigi märkimisväärset dumpingumarginaali.

(73)

India tööjõuamet (41) avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta India eri majandussektorites. Komisjon kasutas kättesaadavat statistikat ja vastavalt viimasele kättesaadavale India tööjõuandmete analüüsile (2017) oli aruande A lisa kohaselt tööstussektoris majandustegevuse statistilise liigituse koodi 25 „Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed“ tegevusaladel aasta keskmine miinimumtöötasu 118 191 India ruupiat. Statistikaministeeriumi korrapärased tööjõu-uuringud näitavad, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelnenud lähimal perioodil oli Indias keskmine aastapalk ligikaudu 207 780 India ruupiat (vt andmed, mis käsitlevad regulaarset palka/töötasu töötaja kohta, aastaaruande „Annual Report, PLFS, 2018–2019“ lk A-265 ja A-266 (372–373)) (42). Eespool öeldut silmas pidades arvestas komisjon tööjõukuluks 207 780 India ruupiat aastas, nagu eespool kindlaks määratud. See summa võrdub 2 800 USA dollariga aastas ja on suurem kui India keskmine palk, sealhulgas põllumajandussektoris, (43) mis annab umbes poole tööhõivest ning kus Maailmapanga andmete kohaselt maksti 2019. aastal palka 2 130 USA dollarit aastas (44).

(74)

India koosneb 28 osariigist ja kaheksast territooriumist, (45) kusjuures üle 70 % India tehastest ja töötlevast tööstusest asub seitsmes osariigis. Seitsmest suurima tööstuse osakaaluga osariigist on käesoleva uurimise seisukohast representatiivne osariik Maharashtra, sest Maharashtra on üks osariikidest, kus asub suurem osa tehaseid. Seda arvesse võttes kasutas komisjon Maharashtra elektriturgu reguleeriva komisjoni avaldatud elektrienergia hinnastatistikat (46). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Maharashtras tööstusettevõtete elektritariif 8,50 India ruupiat kWh eest, st 0,10 eurot kWh eest, nagu on näidatud Maharashtra elektriturgu reguleeriva komisjoni väljaandes (47).

(75)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a teise lõigu kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et võtta arvesse ka kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(76)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluses esitatud andmete põhjal kindlaks tootmise üldkulude osakaalu tootmise kogukuludes ja tööjõukuludes. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(77)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi ja kulumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon WebFill Ltd 2020.–2021. aasta finantsandmetele, mis saadi äriühingult Dun & Bradstreet, ning samal äriühingu veebisaidil kättesaadavatele finantsaruannete üksikandmetele (48). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et võtta arvesse ka kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(78)

Võttes arvesse eespool esitatut, arvutas komisjon normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(79)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta molübdeentraadi tootmisel. Taotluse esitaja esitatud kasutusmäärasid kontrolliti. Seejärel korrutas komisjon kasutusteguri moonutamata ühikukuludega, mida täheldati Indias vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikana.

(80)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid, kasumit ja kulumit. Need tehti kindlaks WebFill Ltd finantsaruannete põhjal (vt punkt 3.2.3.1). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised elemendid:

(81)

Koostööst keeldumise tõttu määrati ekspordihinnad alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide alusel. Komisjon kasutas ekspordihindade kindlaksmääramiseks Hiinast pärineva impordi andmeid, mis sisalduvad artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(82)

Arvestades Hiinast pärit impordi suhteliselt väikest mahtu (alla 1 % liidu tarbimisest), analüüsis komisjon, kas neid hindu saab pidada usaldusväärseks ja tüüpiliseks. Selle kohta märkis komisjon, et Hiina liitu suunatud ekspordi keskmine hind jäi samasse hinnavahemikku, nagu see oli Hiina ekspordi puhul muudesse peamistesse kolmandatesse riikidesse (vt põhjendus 92 allpool). Peale selle jäid liitu suunatud ekspordi hinnad hinnavahemiku alumisse ossa. Seetõttu leidis komisjon, et kuigi need hinnad põhinevad väikestel mahtudel, on need piisavalt usaldusväärsed ja tüüpilised, et võtta need dumpingu arvutamisel ekspordihinna kindlaksmääramise aluseks.

(83)

Kuna need hinnad on esitatud CIF-hindadena, kohandati neid nii, et need vastaksid tehasest hankimise tasandi hindadele, arvates maha asjakohase summa Hiina RV ja liidu piiri vahelistest transpordi- ja kindlustuskuludest. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon kohandamisel sama protsenti nagu esimeses dumpinguvastases uurimises (49) (1,84 %).

(84)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ja eespool kindlaks määratud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(85)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei olnud Hiina RVst eksporditavaid tooteliike võimalik kindlaks teha. Seetõttu ei olnud võimalik teha võrdlust tooteliikide kaupa.

(86)

Komisjon tuletas meelde, et dumpingumarginaal määrati India kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase sobiva allika andmetel põhineva arvestusliku normaalväärtuse ja liitu suunatud Hiina ekspordi keskmiste statistiliste hindade võrdlemise teel, mis korrigeeriti tehasest hankimise tasandile.

(87)

Komisjon arvutas kättesaadavate andmete põhjal dumpingumarginaali 44,98 %.

(88)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(89)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente:

(90)

Taotluse kohaselt on Hiina tootjate tootmisvõimsus ligikaudu 3 500 tonni aastas ehk üle 19 korra suurem kui liidu tarbimine kokku.

(91)

Kuna Hiina RV koostööd ei teinud, hindas komisjon Hiina vaba tootmisvõimsust eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimises tehtud järelduste põhjal. Selles uurimises leidis komisjon, et tootmisvõimsuse rakendusaste oli ligikaudu 20–25 %. Kuna puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid vastupidisele, eeldas komisjon, et tootmisvõimsuse rakendamine jääb käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasuguseks. Arvestades, et molübdeentraadi hinnanguline tootmisvõimsus Hiina RVs on ligikaudu 3 500 tonni, hindas komisjon, et vaba tootmisvõimsus on vähemalt 2 500 tonni, mis ületab liidu tarbimist üle 15 korra.

(92)

Hiina tootjate koostöö puudumise tõttu analüüsis komisjon Hiina hinnapoliitikat kaubandusstatistika põhjal. Hiina ekspordi hinnad muudes ekspordi peamistes sihtkohtades kui liit, st Indias, Koreas ja Vietnamis, jäid vahemikku 28–41 eurot kg kohta, samal ajal kui Hiina ELi suunatud ekspordi hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 33,80 eurot kg kohta (vt allpool põhjendus 107). Need hinnad on oluliselt madalamad kui hinnad, mida küsis liidu tootmisharu liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tegelikult oli Hiina eksportivate tootjate keskmine müügihind kõikide muude riikide puhul peale liidu 40 eurot kg kohta, mis on ligikaudu [25–35] % madalam kui keskmine hind liidu turul.

(93)

Nagu on selgitatud põhjendustes 150–152, on liidu turg suuruse ja hindade poolest atraktiivne.

(94)

2012. ja 2013. aastal tuvastati kahes meetmetest kõrvalehoidmise uurimises meetmetest kõrvalehoidmine kas ümberlaadimise või toote vähesel määral muutmise teel. Esimene käsitles Malaisiast lähetatud molübdeentraadi importi (50) ja teine Hiina RVst pärit sellist liiki molübdeentraadi importi, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 1,35 mm, kuid mitte üle 4,0 mm (51). Pärast kolmandat meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati 30. oktoobril 2015 meetmeid sellist liiki molübdeentraadi impordile, mis sisaldab vähemalt 97 massiprotsenti molübdeeni ja mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 4,0 mm, kuid mitte üle 11,0 mm (52). Need kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmiseks tehtud jõupingutused näitavad, kui atraktiivne on liidu turg uurimisaluse toote Hiina tootjate jaoks.

(95)

Uurimine on näidanud, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines dumping ning et see dumping tõenäoliselt jätkub, kui meetmetel lastakse aeguda. Meetmete aegumise korral siseneks dumpinguhinnaga import tõenäoliselt liidu turule märkimisväärsetes kogustes, võttes arvesse Hiina vaba tootmisvõimsust ja võimalikku müügi ümbersuunamist muudest kolmandatest riikidest liitu, arvestades kõrgemaid hindu liidu turul.

(96)

Liidu tootmisharus ei ole pärast esialgset uurimist ja viimast aegumise läbivaatamist olulisi struktuurimuutusi toimunud. Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(97)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu [198 000 – 232 000] kg. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks taotluse esitaja täidetud makromajandusliku küsimustiku põhjal.

(98)

Kuna kahju hindamisega seotud andmed saadi peamiselt ainsalt koostööd tegevalt liidu tootjalt või vajaduse korral koostööst keeldunud teise liidu tootja kohta antud hinnangute põhjal, on mõned arvnäitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena, kuna nende alusandmed on konfidentsiaalsed.

(99)

Tehti kindlaks, et liidu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli [148 000 – 174 000] kg. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete alusel, i) võttes arvesse liidu tootmisharu kogumüüki ELis, mille taotluse esitaja esitas oma vastuses makromajanduslikule küsimustikule, ja ii) liites kokku ELi suunatud impordi mahud, mis on esitatud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(100)

Liidu tarbimine arenes järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (kg)

(101)

Võrreldes 2017. aastaga vähenes liidu tarbimine kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärsed 28 %. Täpsemalt öeldes vähenes see 2018. aastal 1 protsendipunkti võrra ja seejärel 2019. aastal 23 protsendipunkti võrra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 4 protsendipunkti võrra.

(102)

Molübdeentraadi tarbimise vähenemine liidus, mida täheldati nii pärast esialgset uurimist kui ka vaatlusalusel perioodil, on seletatav peamiselt tehnoloogia arenguga autotööstuses ja sellega, et automaatkäigukastid tõrjuvad järk-järgult kõrvale manuaalkäigukastid, mis on molübdeentraadi peamine kasutusvaldkond.

(103)

Komisjon tegi Hiina RVst liitu suunatud impordi mahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis kättesaadavate andmete põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks kõnealuse impordimahu alusel protsendina liidu kogutarbimisest.

(104)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (kg) ja turuosa

(105)

Kuigi Hiina RVst ELi suunatud impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 171 %, on uurimisaluse toote impordimaht väike ja Hiina impordi turuosa püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla 1 %.

(106)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, määras komisjon impordihinnad kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis Hiina RV kohta esitatud uurimisaluse toote mahtude ja väärtuste põhjal.

(107)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot kg kohta)

(108)

2017.–2019. aastal langes uurimisaluse toote Hiina RVst liitu suunatud impordi keskmine hind pidevalt ja järsult 57 % ning püsis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samal tasemel. Kuigi mahud on väikesed, on see suundumus olnud mitme aasta jooksul püsiv ja on vastuolus ka tooraine hinna suundumusega, st molübdeenoksiidi hindade tõusuga, eriti aastatel 2017–2019 (53).

(109)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi keskmine impordihind liidu tootmisharu keskmise hinna alla [52–67 %].

(110)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, ei olnud aga võimalik kindlaks teha Hiina RVst liitu eksporditud tooteliike, mistõttu ei olnud võimalik teha võrdlust tooteliikide kaupa.

(111)

Liitu suunatud impordi (koond)maht ning muudest kolmandatest riikidest pärit molübdeentraadi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest