ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 183 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/1 |
Teade ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu jõustumise kohta
5. oktoobril 2016 Brüsselis alla kirjutatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vaheline suhteid ja koostööd käsitlev partnerlusleping (1) jõustub 21. juulil 2022, kuna lepingu artikli 58 lõikes 1 ette nähtud menetlused viidi lõpule 21. juunil 2022.
(1) ELT L 321, 29.11.2016, lk 3, ja ELT L 171, 28.06.2022, lk 1.
MÄÄRUSED
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/2 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1171,
22. märts 2022,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 II, III ja IV lisa, et lisada nendesse ELi väetisetoodete koostisainete kategooriana taaskasutusse võetud kõrge puhtusastmega materjalid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (1) eriti selle artikli 42 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded. ELi väetisetooted sisaldavad ühe või mitme kõnealuse määruse II lisas loetletud kategooria koostisaineid. |
(2) |
Kooskõlas määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõikega 1 on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamiseks tehnika arenguga. Vastavalt määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõikele 3 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) artikliga 6 võib komisjon lisada koostisainete kategooriatesse materjalid, mis lakkavad pärast taaskasutamistoimingut olemast jäätmed, kui selliseid materjale kasutatakse konkreetsel otstarbel, neil on olemasolev turg või nõudlus ning nende kasutamine ei avalda keskkonnale või inimeste tervisele üldiselt kahjulikku mõju. |
(3) |
Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on kindlaks teinud teatavad kõrge puhtusastmega materjalid, mida on võimalik jäätmetest taaskasutusse võtta ja ELi väetisetoodete koostisainetena kasutada (3). |
(4) |
Kõrge puhtusastmega materjalid, mille Teadusuuringute Ühiskeskus on kindlaks teinud, on ammooniumsoolad, sulfaadid, fosfaadid, elementne väävel, kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumoksiid. Kõik need materjalid on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2003/2003, (4) neil on märkimisväärne turunõudlus ja nende suur agronoomiline väärtus on pika kasutusaja jooksul põllul tõestatud. |
(5) |
Esimese meetmena nii ohutuse kui ka agronoomilise tõhususe tagamiseks tuleks sätestada kõrge puhtusastmega materjalide minimaalse puhtuse nõue. Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruandes esitatud teabe kohaselt tagab 95 % puhtusaste, väljendatuna materjali kuivaines, et väikese keskkonna-, tervise- ja turvariski juures on agronoomiline tõhusus suur. Kuigi mõne materjali puhul on selline kõrge puhtusaste kõrgem kui määruses (EÜ) nr 2003/2003 nõutud tase, eeldatakse, et selline kõrgem puhtusaste on olemasolevaid tavasid järgides saavutatav. |
(6) |
Lisaks on asjakohane täpsustada, et kõrge puhtusastmega materjalid võetakse jäätmetest taaskasutusse kahte liiki protsesside abil: protsessid, mille käigus isoleeritakse soolad või muud elemendid täiustatud puhastusmeetodite (kombinatsiooni) abil, nagu kristalliseerimine, tsentrifuugimine või vedelik-vedelik ekstraheerimine, mida (nafta)keemiatööstuses sageli kasutatakse, ning gaasi puhastamise või heitekontrolli protsessid, mis on ette nähtud toitainete eemaldamiseks heitgaasidest. |
(7) |
Seetõttu tuleks Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruande põhjal piirata teatavate nendele materjalidele omaste lisandite, haigusetekitajate või saasteainete sisaldust või orgaanilise süsiniku sisaldust. Selliseid kriteeriume tuleks kohaldada lisaks määruse (EL) 2019/1009 I lisas vastava toote toimekategooria suhtes sätestatud ohutuskriteeriumidele, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (5) kohaldamist. |
(8) |
Sellest tulenevalt tuleks kehtestada täiendavad saasteainete piirnormid kroomi ja talliumi üldsisaldusele. Mõned kõrge puhtusastmega materjalid võivad sisendmaterjalide ja tootmisprotsesside tulemusena selliseid saasteaineid sisaldada. Kõnealuste saasteainete kavandatud piirnormid peaksid tagama, et niisuguste kõrge puhtusastmega materjale sisaldavate ELi väetisetoodete kasutamine, mis sisaldavad selliseid saasteaineid, ei põhjusta nende akumuleerumist pinnasesse. Lisaks tuleks kehtestada nõuded haigusetekitajate sisalduse kohta kõigile ELi väetisetoodetele, mis sisaldavad kõrge puhtusastmega materjale või koosnevad neist, kuna neid on võimalik saada väga mitmesuguste protsesside tulemusel ja sisendmaterjalina on lubatud kasutada mitmesuguseid jäätmevooge. Nii saasteainete kui ka haigusetekitajate piirnormid tuleks määrata kontsentratsioonina lõpptootes, sarnaselt määruse (EL) 2019/1009 I lisas sätestatud nõuetele. Seda õigustab asjaolu, et ohutuskriteeriumid, mis on kehtestatud vastuseks tuvastatud konkreetsetele ohtudele, puudutavad üldjuhul lõpptoodet, mitte koostisainet. See peaks hõlbustama ka selliste toodete turujärelevalvet, kuna katseid tehakse ainult lõpptootega. |
(9) |
Lisaks tuleks kehtestada täiendavad ohutuskriteeriumid, et piirata 16 polütsüklilise aromaatse süsivesiniku (PAH16) (6) ning polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF) (7) sisaldust. Määruses (EL) 2019/1021 on sätestatud PAH16 ja PCDD/PCDFide kui tootmisprotsessi käigus tahtmatult toodetud ainete heite vähendamine, kuid ei ole kehtestatud sellistel juhtudel piirnormi. Võttes arvesse selliste saasteainete väetisetoodetes esinemisest tulenevat suurt ohtu, peetakse asjakohaseks kehtestada rangemad nõuded, kui on sätestatud kõnealuses määruses. Sellised piirnormid tuleks kehtestada koostisainete tasandil, mitte kontsentratsioonina lõpptootes, et tagada kooskõla määrusega (EL) 2019/1021. |
(10) |
Need piirnormid ei pruugi olla asjakohased kõigi kõrge puhtusastmega materjalide puhul, mis lisatakse uue koostisainete kategooriana. Seepärast peaks tootjatel olema võimalik eeldada väetisetoote vastavust antud nõudele ilma kontrollimata, näiteks katseid tegemata, kui vastavus nimetatud nõudele tuleneb kindlalt ja vaieldamatult vastavat kõrge puhtusastmega materjali andva taaskasutusprotsessi või ELi väetisetoote tootmisprotsessi laadist. |
(11) |
Täiendava ohutusmeetmena tuleks kõrge puhtusastmega materjalid registreerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) alusel muude koostisainete kategooriate keemilisi aineid käsitlevates ulatuslikes tingimustes, mis on juba sätestatud määruses (EL) 2019/1009. See peaks tagama, et tootjad võtavad kõnealuse määruse kohasel riskihindamisel arvesse väetisetootena kasutamist ning et registreerimine toimub ka väikese materjalikoguse puhul. |
(12) |
Lisaks võivad mõned kõrge puhtusastmega materjalid olla kohalikul turul kättesaadavad kogustes, mis ületavad nõudlust. Tagamaks, et turul on nõudlus kõrge puhtusastmega materjalide järele ja et nende pikaajaline ladustamine mitteoptimaalsetes tingimustes ei põhjusta kahjulikku keskkonnamõju, on asjakohane piirata ajavahemikku, mille jooksul neid saab pärast nende tekkimist kasutada ELi väetisetoodete koostisainetena. Tootjatelt tuleks nõuda nimetatud materjali sisaldava ELi väetisetoote ELi vastavusdeklaratsiooni allkirjastamist kõnealuse ajavahemiku jooksul. |
(13) |
Eespool esitatu põhjal järeldab komisjon, et kõrge puhtusastmega materjalid tagavad agronoomilise tõhususe määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunkti ii tähenduses, kui need on taaskasutusse võetud vastavalt Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamisaruandes soovitatud taaskasutuseeskirjadele. Samuti vastavad need direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 6 sätestatud kriteeriumidele. Kui need vastavad muudele määruse (EL) 2019/1009 üldistele nõuetele ja eelkõige selle I lisas sätestatud nõuetele, ei kujuta need endast määruse (EL) 2019/1009 artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunkti i tähenduses ohtu inim-, looma- ega taimetervisele, ohutusele ega keskkonnale. Sellistel materjalidel oleks ka kasulik otstarve, sest need asendaksid muid ELi väetisetoodete tootmisel kasutatavaid tooraineid. Seepärast tuleks taaskasutusse võetud kõrge puhtusastmega materjalid lisada määruse (EL) 2019/1009 II lisasse. |
(14) |
Võttes lisaks arvesse asjaolu, et kõrge puhtusastmega materjalid on taaskasutusse võetud jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tuleks nad määruse (EL) 2019/1009 II lisa koostisainete kategooriatest 1 ja 11 vastavalt kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 kolmandale lõigule välja jätta. |
(15) |
Mõned kõrge puhtusastmega materjalid võivad sisaldada seleeni, mis võib suure kontsentratsiooni korral olla mürgine. Mõned võivad sisaldada ka kloriidi, mis võib tekitada probleeme mulla soolsusega. Kui nende ainete kontsentratsioon ületab teatava piirnormi, tuleks nende sisaldus märkida etiketile, et väetisetoote kasutajaid oleks sellest nõuetekohaselt teavitatud. Määruse (EL) 2019/1009 III lisa tuleks vastavalt muuta. |
(16) |
Oluline on tagada, et kui väetisetooted sisaldavad kõrge puhtusastmega materjale, tuleb nende suhtes kohaldada asjakohast vastavushindamismenetlust, mis sisaldab teavitatud asutuse poolt hinnatud ja heaks kiidetud kvaliteedisüsteemi. Seepärast on vaja muuta määruse (EL) 2019/1009 IV lisa, et näha ette kõnealustele väetisetoodetele sobiv vastavushindamine. |
(17) |
Võttes arvesse, et määruse (EL) 2019/1009 II ja III lisas sätestatud nõudeid ja kõnealuse määruse IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlusi tuleb kohaldada alates 16. juulist 2022, on vaja käesoleva määruse kohaldamise algus edasi lükata samale kuupäevale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt.
1) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
2) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale; |
3) |
IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 16. juulist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. märts 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 170, 25.6.2019, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(3) Huygens, D., Saveyn, H.G.M., Technical proposals for by-products and high purity materials as component materials for EU Fertilising Products, JRC128459, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).
(6) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.
(7) 2,3,7,8-TCDD, 1,2,3,7,8-PeCDD summa; 1,2,3,4,7,8-HxCDD; 1,2,3,6,7,8-HxCDD; 1,2,3,7,8,9-HxCDD; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD; OCDD; 2,3,7,8-TCDF; 1,2,3,7,8-PeCDF; 2,3,4,7,8-PeCDF; 1,2,3,4,7,8-HxCDF; 1,2,3,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,7,8,9-HxCDF; 2,3,4,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF; 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF ja OCDF.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
I LISA
Määruse (EL) 2019/1009 II lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I osasse lisatakse järgmine punkt: „CMC 15: taaskasutusse võetud kõrge puhtusastmega materjalid“. |
2) |
II osa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
(2) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
(3) 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(5) Naftaleeni, atsenaftüleeni, atsenafteeni, fluoreeni, fenantreeni, antratseeni, fluoranteeni, püreeni, benso[a]antratseeni, krüseeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni, dibenso[a,h]antratseeni ja benso[ghi]perüleeni summaarne sisaldus.
(6) van den Berg, M., Birnbaum, L.S., Denison, M., De Vito, M., Farland, W. et al. (2006), „The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds“, Toxicological sciences: an official journal of the Society of Toxicology, 93: 223–241. doi:10.1093/toxsci/kfl055.
(7) 2,3,7,8-TCDD, 1,2,3,7,8-PeCDD summa; 1,2,3,4,7,8-HxCDD; 1,2,3,6,7,8-HxCDD; 1,2,3,7,8,9-HxCDD; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD; OCDD; 2,3,7,8-TCDF; 1,2,3,7,8-PeCDF; 2,3,4,7,8-PeCDF; 1,2,3,4,7,8-HxCDF; 1,2,3,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,7,8,9-HxCDF; 2,3,4,6,7,8-HxCDF; 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF; 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF ja OCDF.““
II LISA
Määruse (EL) 2019/1009 III lisa I osasse lisatakse punkt 7b:
„7b. |
Kui ELi väetisetoode sisaldab II lisa II osa CMC 15 kohaseid kõrge puhtusastmega materjale või koosneb nendest ning:
|
Kui seleeni- või kloriidisisaldus on märgitud vastavalt punktidele a ja b, peab see olema selgelt eristatud toitainesisaldusest ja seda võib väljendada väärtuste vahemikuna.
Kui asjaolu, et selline ELi väetisetoode sisaldab seleeni või kloriidi punktides a ja b sätestatud piirnormidest vähem, tuleneb kindlalt ja vaieldamatult kõrge puhtusastmega materjali laadist või taaskasutamistoimingust või sellist materjali sisaldava ELi väetisetoote tootmisprotsessist, võib tootja omal vastutusel neid näitajaid käsitleva teabe märgistuselt ilma kontrollimata (nt katseid tegemata) välja jätta.“
III LISA
Määruse (EL) 2019/1009 IV lisa II osas muudetakse moodulit D1 (tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine) järgmiselt:
1) |
punkti 2.2 alapunkt d asendatakse järgmisega:
|
2) |
punkti 5.1.1.1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
|
3) |
punkt 5.1.2.1 asendatakse järgmisega:
|
4) |
punkti 5.1.3.1 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
punkti 5.1.4.1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
|
6) |
punkti 5.1.5.1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
|
7) |
punkti 6.3.2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
|
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/12 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1172,
4. mai 2022,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eelkõige selle artiklit 74, artikli 85 lõiget 7 ja artiklit 105,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2021/2116 on sätestatud põhinormid, mis käsitlevad muu hulgas ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamist ja arvutamist. Selleks et tagada uue õigusraamistiku sujuv toimimine, tuleb vastu võtta teatavad õigusnormid, et täiendada kõnealuse määruse sätteid asjaomastes valdkondades. |
(2) |
Ühtset süsteemi ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamist ja arvutamist käsitlevad õigusnormid peaksid tagama liikmesriikide ja toetusesaajate poolt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames kohaldatavate õigusnormide tõhusa kontrollisüsteemi ning tuleks seetõttu sätestada ühes delegeeritud õigusaktis. Uute õigusnormidega tuleks asendada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (2) asjakohased sätted. |
(3) |
Eelkõige tuleks kehtestada õigusnormid, millega täiendatakse määruse (EL) 2021/2116 teatavaid vähem olulisi aspekte seoses kõnealuse määruse artiklis 65 osutatud ühtse süsteemi toimimisega, kõnealuse määruse artikli 68 lõikes 3, artikli 69 lõikes 6 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud kvaliteedihindamist käsitlevate õigusnormidega, kõnealuse määruse artiklis 68 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi käsitlevate õigusnormidega ning kõnealuse määruse artiklis 85 osutatud tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamist ja arvutamist käsitlevate üksikasjalike õigusnormidega. |
(4) |
Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem peab andma väärtuslikku, põhjalikku ja usaldusväärset teavet, mis on asjakohane poliitika tulemuslikkuse alase aruandluse jaoks, aidates kaasa pindalapõhiste sekkumiste tõhusale rakendamisele ning toetades toetusesaajaid korrektsete toetusetaotluste esitamisel. Nende eesmärkide täitmise tagamiseks on vaja õigusnorme, et selgitada tehnilisi nõudeid, mida liikmesriigid peavad järgima, ning seda, kuidas olemasolevat teavet tuleb struktureerida ja ajakohastada. |
(5) |
Selleks et liikmesriigid saaksid ennetavalt kindlaks teha ühtse süsteemi võimalikud puudused ja võtta vajaduse korral asjakohaseid parandusmeetmeid, tuleks sätestada õigusnormid põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi iga-aastase kvaliteedihindamise kohta. Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 kohase põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamisel saadud kogemused on näidanud, et tehniliste suuniste väljatöötamine komisjoni poolt on eriti kasulik. Sellised tehnilised suunised aitavad liikmesriikidel kohaldada kohandatud metoodikat oma hindamiste läbiviimiseks. Võttes arvesse, kui olulised on kvaliteedihindamised nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi jaoks, mis tagab usaldusväärsed ja kontrollitavad andmed iga-aastases tulemusaruandes, peaks komisjon liikmesriike sarnasel viisil abistama määrusega (EL) 2021/2116 ette nähtud kvaliteedihindamiste tegemisel. |
(6) |
Kvaliteedihindamiste eesmärk on hinnata, kas ühtne süsteem täidab oma eesmärki anda usaldusväärset ja põhjalikku teavet, mis on asjakohane iga-aastase tulemusaruande jaoks, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõikes 2, eelkõige õige hektarite arv väljundnäitajate ja pindalade õige osakaal pindalapõhiste sekkumiste tulemusnäitajate jaoks. Selleks on vaja ühendada pindala seiresüsteemi ja georuumilise taotlussüsteemi kvaliteedi hindamise asjakohased tulemused, et vältida asjaomase mõju ülehindamist alade tõttu, kus esines nii mõõtmisvigu kui ka ebaõigeid otsuseid toetuskõlblikkuse tingimuste kohta. Sel eesmärgil peaks deklareeritud pindala kontrollimine georuumilise taotlussüsteemi kvaliteedi hindamisel põhinema samal põllumajanduslike maatükkide valimil, mida kasutatakse pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamisel. |
(7) |
Lisaks peab pindala seiresüsteemiga seotud kvaliteedihindamine tagama, et tulemused on liikmesriigiti võrreldavad, olenemata võimalusest pindala seiresüsteemi täielik toimimine edasi lükata. Kvaliteedihindamine peaks seega hõlmama igasugust pindalapõhist sekkumist ja asjaomaseid toetusskõlblikkuse tingimusi, olenemata sellest, kas liikmesriik on otsustanud tagada täielikult toimiva pindala seiresüsteemi alles alates 1. jaanuarist 2024, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 1. Pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamine peaks andma diagnostilist teavet nii sekkumise tasandil kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste tasandil, mille alusel liikmesriigid peaksid vajaduse korral võtma asjakohaseid parandusmeetmeid. |
(8) |
Selguse huvides ja selleks, et luua ühtlustatud alus tingimuslikkusega seotud halduskaristuste arvutamiseks ja kohaldamiseks, on vaja näha ette ühised määratlused ja üldpõhimõtted seoses mittevastavusega. |
(9) |
Määruses (EL) 2021/2116 on sätestatud, et tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kehtestamisel tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Seepärast tuleks vähendamisi ja ilmajätmisi hinnata vastavalt mittevastavuse raskusastmele ning need peaksid ulatuma isegi toetusesaaja täieliku ilmajätmiseni kõigist kõnealuse määruse artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest tahtliku mittevastavuse korral. Toetusesaajatele õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada halduskaristuste kohaldamise tähtaeg. |
(10) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõikes 1 on sätestatud, et tingimuslikkusega seotud halduskaristuse arvutamisel tuleb võtta aluseks maksed, mis tehti või tehakse asjaomasele toetusesaajale seoses toetuse- või maksetaotlustega, mis on esitatud või esitatakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Seega selleks et tagada seos põllumajandustootja käitumise ja karistuse vahel ning kindlustada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, on asjakohane sätestada, et kui sama mittevastavus leiab aset pidevalt mitme kalendriaasta jooksul, tuleb halduskaristust kohaldada ja see arvutada iga kalendriaasta kohta, mille puhul on võimalik kindlaks teha, et mittevastavus leidis aset. |
(11) |
Selleks et tagada halduskaristuste tõhus kohaldamine ja määramine, on asjakohane sätestada, et kui tuvastamise kalendriaastal ületab karistus toetusesaajale tehtud või tehtavate maksete kogusummat või kui toetusesaaja ei esita toetusetaotlust, tuleb karistust kohaldada või see määrata tagasinõudmise teel. |
(12) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 3 kohaselt ei pea, olenemata sellest, kas mittevastavus avastatakse pindala seiresüsteemi või muude vahendite kaudu, halduskaristust kohaldama, kui tahtmatul mittevastavusel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on tähtsusetud. Tulenevalt selliste mittevastavuste vähetähtsusest, millel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on tähtsusetud, ning selleks, et vähendada halduskoormust, ei tuleks selliseid mittevastavusi võtta arvesse mittevastavuse kordumise või püsivuse kindlaksmääramisel. |
(13) |
Määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõikes 4 on sätestatud, et kui liikmesriik kasutab mittevastavuste avastamiseks pindala seiresüsteemi, võib ta otsustada kohaldada madalamaid vähendusprotsente. Asjakohane on kindlaks määrata minimaalne vähendusprotsent. |
(14) |
Tuleks ette näha õigusnormid, mis käsitlevad halduskaristuste arvutamist juhul, kui sama kalendriaasta jooksul leiab aset mitu mittevastavust. |
(15) |
Selleks et tagada sujuv üleminek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 (3) sätestatud korralt, peetakse asjakohaseks näha ette üleminekusätted seoses määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punkti a alapunkti iv kohaldamisega, et vältida selliste tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse kontrollidega seotud liigseid halduskulusid ja -koormust, mida kohaldatakse toetusesaajate suhtes, kes saavad pindalapõhiseid toetusi nii ÜPP strateegiakava alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/2115 (4) kui ka maaelu arengu programmi alusel, mida rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1305/2013, (5) kuni 31. detsembrini 2025. Selleks tuleks pindalapõhiseid tingimuslikkuse kontrolle käsitada nii, et need hõlmavad ka määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 96 osutatud nõuetele vastavuse kontrolle. Seda õigustab asjaolu, et pindalapõhiste toetuste puhul on tingimuslikkust käsitlevad õigusnormid nii kohustuste kui ka karistuste osas üldiselt rangemad kui nõuetele vastavust käsitlevad õigusnormid. Seega võib eeldada, et nõuetele vastavust käsitlevaid õigusnorme järgitakse, kui toetusesaaja täidab tingimuslikkust käsitlevates õigusnormides sätestatud kohustusi. Kui aga tingimuslikkuse kontrolli käigus avastatakse mittevastavusi, ei saa liikmesriik enam eeldada, et nõuetele vastavust on järgitud, ning peaks seega tegema määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 96 osutatud kontrolle ning kohaldama sellega seoses halduskaristuste arvutamist ja kohaldamist käsitlevaid õigusnorme kooskõlas kõnealuse määruse sätetega. |
(16) |
Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 kehtetuks tunnistada. Samas tuleks seda määrust jätkuvalt kohaldada enne 1. jaanuari 2023 esitatud otsetoetuste taotluste suhtes, määruse (EL) nr 1305/2013 alusel rakendatud toetusmeetmete raames esitatud maksetaotluste suhtes ning kontrollisüsteemi ja halduskaristuste suhtes seoses nõuetele vastavust käsitlevate õigusnormidega. |
(17) |
Võttes arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teist lõiku ja artiklit 106, tuleks käesolevat määrust kohaldada sekkumise suhtes, mis algab 1. jaanuarist 2023 ja mida rakendatakse määruse (EL) 2021/2115 alusel. |
(18) |
Võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 31, leiab komisjon, et määruses (EL) 2021/2116 sätestatud ühtset süsteemi käsitlevate õigusnormide ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise õiguste vahel on sisuline seos ning et need on omavahel seotud. Seepärast on asjakohane, et kõnealused õigusnormid oleksid sätestatud ühes ja samas delegeeritud õigusaktis, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega täiendatakse määruse (EL) 2021/2116 teatavaid vähem olulisi aspekte järgmistes valdkondades:
a) |
kõnealuse määruse artikli 68 lõikes 3 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, artikli 69 lõikes 6 osutatud georuumilise taotlussüsteemi ja artikli 70 lõikes 2 osutatud pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamine; |
b) |
kõnealuse määruse artiklis 68 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem; |
c) |
kõnealuse määruse artiklis 85 osutatud tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamine ja arvutamine. |
II PEATÜKK
ÜHTNE SÜSTEEM
Artikkel 2
Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem
1. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 68 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem toimib võrdlusmaatüki tasandil ja sisaldab teavet, mis võimaldab vahetada andmeid kõnealuse määruse artiklis 69 osutatud georuumilise taotlussüsteemiga ja kõnealuse määruse artiklis 70 osutatud pindala seiresüsteemiga.
2. Käesolevas määruses tähendab võrdlusmaatükk geograafiliselt piiritletud maa-ala, millel on määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 kohases põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemis registreeritud kordumatu identifitseerimisnumber. Võrdlusmaatükk on pindalaühik, mis vastab määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikes 3 osutatud põllumajandusmaale. Kui see on asjakohane, siis sisaldab võrdlusmaatükk ka mittepõllumajanduslikke alasid, mida liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhistel sekkumistel toetuskõlblikuna.
3. Võrdlusmaatükid on aluseks toetusesaajate toetamisel määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhisteks sekkumisteks georuumiliste taotluste esitamisel.
4. Liikmesriigid piiritlevad võrdlusmaatükid selliselt, et iga maatükk oleks ajas stabiilne, mõõdetav, võimaldaks määrata kindlaks iga sellise igal aastal deklareeritava põllumajandusliku maatüki ja mittepõllumajandusliku maa ühiku kordumatu ja üheselt mõistetava asukoha, mida liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhistel sekkumistel toetuskõlblikuna.
5. Liikmesriigid tagavad identifitseerimissüsteemis kõigi võrdlusmaatükkide kohta teabe ajakohastamise vähemalt kord kolme aasta jooksul. Lisaks võtavad liikmesriigid igal aastal arvesse kogu georuumilisest taotlussüsteemist, pindala seiresüsteemist või muust usaldusväärsest allikast kättesaadavat teavet.
6. Liikmesriigid tagavad, et põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem sisaldab vajalikku teavet määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõikes 2 osutatud näitajate korrektse aruandluse jaoks asjakohaste andmete saamiseks.
7. Liikmesriigid teevad identifitseerimissüsteemis iga võrdlusmaatüki puhul vähemalt järgmist:
a) |
määravad kindlaks maksimaalse toetuskõlbliku pindala ühtse süsteemi raames pindalapõhiste sekkumiste jaoks. Maksimaalse toetuskõlbliku pindala kindlaksmääramiseks arvavad liikmesriigid võimaluse korral piiritlemise teel maatükist maha toetuskõlbmatud elemendid. Liikmesriigid määravad eelnevalt kindlaks kriteeriumid ja menetlused, mida kasutatakse maatüki toetuskõlblike ja -kõlbmatute osade hindamiseks, suuruse määramiseks ja vajaduse korral piiritlemiseks. Maksimaalse toetuskõlbliku pindala kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid kehtestada suuruse õigeks määramiseks mõistliku marginaali, et võtta arvesse maatüki üldomadusi ja seisukorda; |
b) |
teevad kindlaks määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikes 3 osutatud põllumajandusmaa. Kui see on asjakohane, siis tagavad liikmesriigid piiritlemise teel põllumajandusmaa eristamise põllumaana, püsikultuuride all oleva maa-alana ja püsirohumaana, sealhulgas juhul, kui need moodustavad sellel alal agrometsandussüsteemid, nagu on kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõikega 3; |
c) |
üksikute mitte-toetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade puhul ning juhul kui liikmesriigid otsustavad kohaldada kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks peetav maa-ala, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 punkti b kolmandas lõigus, registreerivad nad kogu asjakohase teabe; |
d) |
lisavad elemendid ja/või kohustused, mis on pindalapõhiste sekkumiste toetuskõlblikkuse ja tingimuslikkuse nõuete seisukohast olulised ning mis on ajas stabiilsed. See teave registreeritakse põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemis atribuutide või kihtidena ning see hõlmab vähemalt järgmist:
|
e) |
kui see on asjakohane, määravad kindlaks nende maastikuelementide asukohad ja suurused määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud HPK 8. standardi kohaselt, mis on asjakohased tootmisega mitteseotud alade või maastikuelementide all asuva põllumajandusmaa minimaalse osakaalu puhul; |
f) |
määravad kindlaks, kas maatükid asuvad looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangutega aladel, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 71, või kas kehtivad kõnealuse määruse artiklis 72 osutatud teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid; |
g) |
määravad kindlaks, kas maatükid asuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (6) hõlmatud Natura 2000 aladel, kas need asuvad põllumajandusmaal, millel on määruse (EL) 2021/2115 artikli 37 lõike 1 kohaselt lubatud toota puuvilla, kõnealuse määruse artikli 4 lõike 3 punkti c teise lõigu punktis i osutatud kohalike tavadega seotud aladel, määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 9. standardi kohaselt keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks tunnistatud aladel või nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (7) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ (8) hõlmatud aladel. |
8. Määruse (EL) 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel toetatud metsandusega seotud sekkumise puhul võivad liikmesriigid kehtestada asjakohased alternatiivsed süsteemid sellise toetuskõlbliku maa kordumatuks identifitseerimiseks, mis on kaetud metsaga.
9. Geograafilise teabe süsteemi toimimise aluseks on riiklik koordinaatide viitsüsteem, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (9) ning mis võimaldab põllumajanduslike maatükkide standardmõõtmisi ja kordumatut identifitseerimist kogu asjaomases liikmesriigis. Eri koordinaatide viitsüsteemide kasutamisel ei tohi need omavahel kattuda ja kõigi puhul peab olema tagatud, et samale asukohale viitavad teabeühikud oleksid omavahel kooskõlas.
Artikkel 3
Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamine
1. Liikmesriigid viivad igal aastal läbi määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3 osutatud kvaliteedihindamise seoses baassissetuleku toetusega kestlikkuse tagamiseks. Kvaliteedi hindamine hõlmab järgmisi elemente:
a) |
maksimaalse toetuskõlbliku pindala suuruse õige määramine; |
b) |
võrdlusmaatükkide proportsioonid ja jaotumine juhtudel, kui maksimaalse toetuskõlbliku pindala puhul võetakse arvesse toetuskõlbmatuid alasid või ei võeta arvesse põllumajandusmaad; |
c) |
oluliste puudustega võrdlusmaatükkide esinemissagedus; |
d) |
põllumajandusmaa õige liigitamine põllumaaks, püsirohumaaks või püsikultuuride all olevaks maa-alaks igal võrdlusmaatükil; |
e) |
pindaladeklaratsioonide suhtarv võrdlusmaatüki kohta; |
f) |
võrdlusmaatükkide liigitamine juhul, kui maksimaalse toetuskõlbliku pindala puhul võetakse arvesse toetuskõlbmatuid alasid või ei võeta arvesse põllumajandusmaad või kui ilmneb olulisi puudusi; |
g) |
muudetud võrdlusmaatükkide protsent, mis on korrapärase ajakohastamistsükli jooksul kumuleerunud. |
Liikmesriigid tagavad ka, et kõik põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamise taotlused täidetakse nii, et oleks võimalik jälgida, kas need tulenevad pindala seiresüsteemist, toetusesaaja tegevusest või muust allikast.
2. Liikmesriigid teostavad lõikes 1 osutatud hindamist võrdlusmaatükkide valimi alusel. Nad kasutavad andmeid, mis võimaldavad hinnata tegelikku olukorda.
3. Kui kvaliteedi hindamise tulemusel ilmnevad puudused, teeb liikmesriik ettepaneku piisavateks parandusmeetmeteks.
Artikkel 4
Georuumilise taotlussüsteemi kvaliteedi hindamine
1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 6 osutatud iga-aastase kvaliteedihindamise käigus hinnatakse georuumilises taotlussüsteemis esitatud teabe usaldusväärsust ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 osutatud näitajate kohta aru andmisel kasutatud teabe õigsust. Eelkõige hinnatakse kvaliteedihindamise käigus georuumilises taotlussüsteemis eeltäidetud teabe täielikkust ja õigsust, toetusesaajatele taotlusprotsessi jooksul esitatud suunavate hoiatuste täielikkust ja õigsust ning kõigi georuumilistes taotlustes pärast taotluse esitamist registreeritud muudatuste jälgitavust.
2. Kvaliteedihindamine hõlmab järgmist:
a) |
kontrollitakse, kas teave, mida liikmesriik kasutas georuumilise taotluse eeltäitmiseks, oli täielik, õige ja ajakohane; |
b) |
liikmesriik kontrollib, kas toetusesaaja poolt pindalapõhisteks sekkumisteks deklareeritud pindala on kohaldatavate toetuskõlblikkuse tingimustega seoses õigesti kindlaks määratud; |
c) |
kontrollitakse, et liikmesriik võttis võimalikult suures ulatuses arvesse kõiki sekkumise toetuskõlblikkuse tingimusi ja vajaduse korral tingimuslikkuse nõudeid, et anda toetusesaajatele taotlusprotsessi käigus suunavaid hoiatusi; |
d) |
kontrollitakse, et liikmesriik registreeris kõik georuumilise taotluse muudatused pärast selle esitamist viisil, mis võimaldab jälgida, kas need tulenevad pindala seiresüsteemi hoiatusest, toetusesaaja tegevusest või muust allikast. |
3. Lõike 2 punktides a, c ja d sätestatud kvaliteedihindamine viiakse läbi toetusetaotluste esindava valimi elektroonilise testimise ja taotlusprotsessi kordamise teel.
4. Lõike 2 punkti b kohase kontrolli puhul tehakse kvaliteedihindamine kohapealsete kontrollkäikude või sama kalendriaasta fotode analüüsi abil, mis on vähemalt sama kvaliteediga, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3 osutatud kvaliteedihindamisel. Kontrollimisel mõõdetakse sekkumiseks deklareeritud pindala valimi alusel, mis on moodustatud käesoleva määruse artiklis 5 osutatud pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamiseks.
5. Liikmesriigid tagavad, et kõik ühtse süsteemi hallatavad pindalapõhised sekkumised sisalduvad lõigetes 3 ja 4 osutatud valimites ning et neid kontrollitakse kvaliteedi hindamise protsessis.
6. Kui kvaliteedi hindamise tulemusel ilmnevad puudused, teeb liikmesriik ettepaneku piisavateks parandusmeetmeteks.
Artikkel 5
Pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamine
1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 2 osutatud iga-aastase kvaliteedihindamise käigus hinnatakse pindala seiresüsteemi rakendamise usaldusväärsust, antakse diagnostilist teavet sekkumiste ja toetuskõlblikkuse tingimuste tasandil tehtud ebaõigete otsuste allikate kohta ning hinnatakse eelkõige määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 osutatud näitajaid käsitleva aruandluse jaoks esitatud teabe õigsust.
2. Kvaliteedihindamine viiakse läbi kohapealsete kontrollkäikude või sama kalendriaasta fotode analüüsi abil, mis on vajaduse korral vähemalt sama kvaliteediga, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3 osutatud kvaliteedihindamisel. Kohapealseid kontrollkäike võib teha igal ajal aasta jooksul ning need peavad võimaluste piires hõlmama kõiki asjaomase toetusesaaja jaoks sama kontrollkäigu ajal asjakohaseid toetuskõlblikkuse tingimusi. Liikmesriikide poolt kvaliteedi hindamiseks kasutatavad fotod peavad tagama veenvad ja usaldusväärsed tulemused tegeliku olukorra kohta kohapeal. Kui liikmesriigid kasutavad põllumajandustegevuse vaatlemiseks, jälgimiseks ja hindamiseks geomärgistusega fotosid andmetena, mis on vähemalt samaväärsed Copernicuse Sentineli satelliitide andmetega, võivad liikmesriigid hinnata geomärgistusega fotode põhjal tehtud otsuste kvaliteeti geomärgistusega fotode mitteautomaatse analüüsi abil, tingimusel et need tagavad veenvad ja usaldusväärsed tulemused.
3. Sekkumiste tasandil hõlmab kvaliteedihindamine järgmist:
a) |
vigade kvantifitseerimine pindalapõhiste sekkumistega hõlmatud maatükkide toetuskõlblikkuse tingimuste kohta tehtud ebaõigete otsuste tõttu, olenemata sellest, kas asjaomane otsus tehti pindala seiresüsteemi alusel või mitte. Tulemus väljendatakse hektarites; |
b) |
selliste maatükkide arvu kvantifitseerimine, mille puhul pindala seiresüsteemiga avastati toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavus, ja selliste maatükkide arv, mis pärast toetusetaotluste muutmise viimast kuupäeva ei vastanud toetuskõlblikkuse tingimustele. |
4. 15. veebruariks 2025 ja 15. veebruariks 2027 esitatavad aruanded sisaldavad ka kinnitust selle kohta, kas kõigi jälgitavate pindalapõhiste sekkumiste toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes kohaldati vastavalt 2024. ja 2026. aastal pindala seiresüsteemi. Pärast kõnealuste aruannete tulemuste hindamist võib olla vaja võtta parandusmeetmeid.
5. Kvaliteedi hindamiseks kontrollitakse kõigi taotletud sekkumiste kõiki toetuskõlblikkuse tingimusi maatükkide esindava valimi alusel.
6. Lihtsustamise eesmärgil ja võttes arvesse, et pindala seiresüsteemi kvaliteedi hindamise valim annab piisava kindluse seoses iga sekkumise toetuskõlblikkuse tingimuste täitmisega, võib liikmesriik otsustada võtta määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 sätestatud kontrollisüsteemi loomise kohustuse puhul arvesse käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 osutatud kvaliteedihindamisi.
7. Liikmesriigid tagavad, et kõik ühtse süsteemiga hallatavad pindalapõhised sekkumised lisatakse põllumajanduslike maatükkide valimisse ja neid kontrollitakse kvaliteedi hindamise käigus, olenemata võimalusest luua pindala seiresüsteem järk-järgult, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 1.
8. Kui lõike 3 punktides a ja b osutatud kvantifitseerimise tulemusel ilmnevad puudused, teeb liikmesriik ettepaneku piisavateks parandusmeetmeteks.
9. Parandusmeetmed võivad juhul, kui toetuskõlblikkuse tingimusi ei ole kontrollitud või neid ei ole veenvalt kontrollitud, hõlmata kohapealsete kontrollkäikude tegemist. Kui asjaomase kalendriaasta kvaliteedihindamise tulemuste põhjal on vaja võtta parandusmeetmeid, võib olla vajalik lisada järgmise aasta kvaliteedihindamise aruandesse täiendavaid üksikasju puuduste kohta, mis tuleb kõrvaldada.
III PEATÜKK
TINGIMUSLIKKUSEGA SEOTUD HALDUSKARISTUSTE KOHALDAMINE JA ARVUTAMINE
Artikkel 6
Mõisted
Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise IV peatükis esitatud mõisteid.
Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:
a) |
„mittevastavus“ – „mittevastavus“ – mittevastavus määruse (EL) 2021/2115 artikli 12 lõikes 4 osutatud liidu õigusaktidest tulenevatele kohustuslikele majandamisnõuetele või maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standarditele, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 13; |
b) |
„standardid“ – mis tahes standardid, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 13; |
c) |
„tuvastamise aasta“ – haldus- või kohapealsete kontrollide teostamise kalendriaasta; |
d) |
„tingimuslikkuse valdkonnad“ – mis tahes valdkond määruse (EL) 2021/2115 artikli 12 lõikes 1 osutatud kolmest valdkonnast. |
Artikkel 7
Mittevastavust käsitlevad üldpõhimõtted
1. Mittevastavuse kordumise kindlaksmääramisel võetakse arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 kohaselt kindlaks määratud nõuetele vastavust käsitlevatele õigusnormidele mittevastavusi.
2. Mittevastavuse ulatuse kindlakstegemisel võetakse arvesse eelkõige seda, kas mittevastavusel on kaugele ulatuv mõju või kas see piirdub üksnes põllumajandusliku majapidamisega.
3. Mittevastavuse raskusaste sõltub eelkõige sellega kaasnevate tagajärgede olulisusest, võttes arvesse asjaomase nõude või standardi eesmärke.
4. Kas mittevastavus on püsiv, sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või nende mõjude mõistlike vahenditega lõpetamise võimalusest.
5. Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse mittevastavust kindlaks tehtuna, kui see tehakse kindlaks määruse (EL) 2021/2116 kohaselt teostatud mis tahes liiki kontrolli käigus või kui pädev kontrolliasutus või asjakohasel juhul makseasutus on sellest mõnel muul viisil teada saanud.
Artikkel 8
Halduskaristusi käsitlevad üldpõhimõtted
1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõikes 1 sätestatud halduskaristust kohaldatakse üksnes juhul, kui mittevastavus tuvastatakse kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, mis arvutatakse alates aastast (k.a), mil mittevastavus aset leidis.
2. Kui sama mittevastavus leiab aset pidevalt mitme kalendriaasta jooksul, kohaldatakse halduskaristust iga kalendriaasta eest, mil mittevastavus aset leidis. Halduskaristused arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse asjaomasele toetusesaajale seoses toetuse- või maksetaotlustega, mis on esitatud või esitatakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis.
3. Kui toetusesaaja ei esita tuvastamise kalendriaastal toetusetaotlust või halduskaristus ületab toetusesaajale tehtud või tehtavate maksete kogusummat toetusetaotluste puhul, mille toetusesaaja on esitanud või esitab tuvastamise kalendriaasta jooksul, nõutakse halduskaristuse kohane summa tagasi vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/128 (10) artiklile 30.
Artikkel 9
Vähendusprotsendid tahtmatu mittevastavuse korral
1. Kindlakstehtud tahtmatu mittevastavuse korral võib makseasutus pädeva kontrolliasutuse esitatud mittevastavuse hinnangu alusel, võttes arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriume, otsustada vähendada kõnealuse määruse artikli 85 lõikes 2 sätestatud protsendimäära kuni 1 %ni.
2. Kui kindlakstehtud tahtmatul mittevastavusel on rasked tagajärjed asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele või kui see kujutab otsest ohtu inimeste või loomade tervisele, võib makseasutus pädeva kontrolliasutuse esitatud mittevastavuse hinnangu alusel, võttes arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriume, otsustada suurendada kõnealuse määruse artikli 85 lõikes 5 osutatud protsendimäära kuni 10 %ni.
3. Kui kindlakstehtud tahtmatu mittevastavus samale nõudele või standardile jätkub kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, kohaldatakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud vähendusprotsenti üksnes juhul, kui toetusesaajat on teavitatud varasemast kindlakstehtud mittevastavusest. Kui sama mittevastavus püsib, mille kohta toetusesaaja ei ole mõjuvat põhjust esitanud, käsitatakse seda tahtliku mittevastavuse juhtumina.
4. Kui kindlakstehtud mittevastavusel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on tähtsusetud ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 3 esimese lõigu kohaselt ei määrata halduskaristust, ei võeta mittevastavust selle kordumise või püsivuse kindlaksmääramisel arvesse.
5. Kui liikmesriik kasutab mittevastavuse juhtude avastamiseks määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pindala seiresüsteemi, võib kindlakstehtud tahtmatute mittevastavuste puhul kohaldatav vähendamine olla väiksem kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vähendamine, kuid vähemalt 0,5 % kogusummast, mis tuleneb kõnealuse määruse artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.
Artikkel 10
Vähendusprotsendid tahtliku mittevastavuse korral
Kindlakstehtud tahtliku mittevastavuse korral on vähendusprotsent vähemalt 15 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest. Makseasutus võib pädeva kontrolliasutuse esitatud mittevastavuse hinnangu alusel, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 85 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriume, otsustada suurendada seda protsenti kuni 100 %ni.
Artikkel 11
Vähenduste arvutamine samal kalendriaastal aset leidnud mitme mittevastavuse korral
1. Kui kindlakstehtud mittevastavus standardile kujutab endast ka nõudele mittevastavust, käsitatakse mittevastavust ühe mittevastavusena. Vähenduste arvutamisel käsitatakse mittevastavust nõude tingimuslikkuse valdkonna osana.
2. Kui samal kalendriaastal on leidnud aset rohkem kui üks kindlakstehtud mittekorduv tahtmatu mittevastavus, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust iga mittevastavuse suhtes eraldi ja saadud protsendimäärad liidetakse. Vähendamiste kogusumma ei tohi siiski ületada:
a) |
5 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest, kui ühelgi mittevastavusel ei ole raskeid tagajärgi asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele või ükski neist ei kujuta otsest ohtu inimeste või loomade tervisele; või |
b) |
10 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest, kui vähemalt ühel mittevastavusel on rasked tagajärjed asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele või see kujutab endast otsest ohtu inimeste või loomade tervisele. |
3. Kui samal kalendriaastal on leidnud aset rohkem kui üks kindlakstehtud korduv tahtmatu mittevastavus, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust iga mittevastavuse suhtes eraldi ja saadud vähendusprotsendid liidetakse. Samas vähendus ei ületa 20 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.
4. Kui samal kalendriaastal on leidnud aset rohkem kui üks kindlakstehtud tahtlik mittevastavus, kohaldatakse vähendamise kindlaksmääramise menetlust iga mittevastavuse suhtes eraldi ja saadud vähendusprotsendid liidetakse. Samas vähendus ei ületa 100 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.
5. Kui samal kalendriaastal on leidnud aset mitu tahtmatut, korduvat ja tahtlikku mittevastavust, liidetakse saadud vähendusprotsendid ja vajaduse korral pärast käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamist kokku. Samas vähendus ei ületa 100 % kogusummast, mis tuleneb määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud maksetest ja toetustest.
IV PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Üleminekusätted
Erandina määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punkti a alapunktist iv tehakse kõnealuse määruse artiklis 83 osutatud tingimuslikkust käsitlevate õigusnormide täitmise kontrolle aladel, mida toetatakse määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29 ja 30 alusel maaelu arengu programmide kaudu, mida rakendatakse kõnealuse määruse alusel kuni 31. detsembrini 2025, kui asjaomane toetusesaaja saab pindalapõhiseid toetusi ka ÜPP strateegiakava alusel vastavalt määrusele (EL) 2021/2115.
Esimeses lõigus osutatud tingimuslikkuse kontrollid hõlmavad määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 96 osutatud nõuetele vastavuse kontrolle, välja arvatud juhul, kui nende käigus avastatakse tingimuslikkust käsitlevatele õigusnormidele mittevastavus. Kui tingimuslikkust käsitlevaid õigusnorme ei täideta, kontrollib liikmesriik kooskõlas nimetatud artikliga maaelu arengu programmide pindalapõhiseid meetmeid ja kohaldab õigusnormide rikkumise korral määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud halduskaristuste arvutamist ja kohaldamist käsitlevaid õigusnorme.
Artikkel 13
Kehtetuks tunnistamine
Delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.
Selle määruse kohaldamist jätkatakse siiski järgmistel juhtudel:
a) |
enne 1. jaanuari 2023 esitatud otsetoetuste taotlused; |
b) |
maksetaotlused, mis on esitatud seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel rakendatud toetusmeetmetega; |
c) |
kontrollisüsteem ja halduskaristused seoses nõuetele vastavust käsitlevate õigusnormidega. |
Artikkel 14
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.
(2) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(7) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
(10) Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/128, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 20, 31.1.2022, lk 131).
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/23 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1173,
31. mai 2022,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eriti selle artikli 26 esimese lõigu punkti c, artikli 60 lõike 4 esimese lõigu punkti b, artiklit 75 ja artiklit 92,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2021/2116 on sätestatud põhinormid, mis käsitlevad muu hulgas liikmesriikide kohustust kaitsta liidu finantshuve ja anda aru poliitika tulemuslikkuse kohta. Selleks et tagada uue õigusraamistiku sujuv toimimine, tuleb vastu võtta teatavad eeskirjad, mis käsitlevad ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) kolme osa (põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem, georuumiline taotlussüsteem ja pinnaseiresüsteem) kvaliteedi hindamise aruandeid ja seonduvaid parandusmeetmeid, toetusetaotlustele ja pinnaseiresüsteemile esitatavaid nõudeid, pinnaseiresüsteemi jaoks satelliidiandmete kogumist reguleerivat raamistikku ning heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrolli seoses puuvilla eritoetusega. Uute õigusnormidega tuleks asendada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (2) asjakohased sätted. |
(2) |
Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aruanded peaksid olema põhjalikud, et oleks võimalik hinnata ühtse süsteemi kõnealuste osade abil saadud teabe usaldusväärsust. Nende aruannete sisu peaks võimaldama ka järeldada, kas on antud piisav kindlus sellise teabe kvaliteedi kohta, mida kasutatakse seoses liikmesriigi kohustusega esitada tulemusaruanne ühtse süsteemi raames hallatavate pindalapõhiste sekkumiste väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Seepärast peaksid need aruanded sisaldama eelkõige teavet kvaliteedihindamise raames tehtud töö kohta, tuvastatud puuduste kohta ning diagnostilist teavet nende puuduste võimalike algpõhjuste kohta. Täpsemalt peaksid aruanded sisaldama teavet kvaliteedi hindamisel kasutatud andmete ja kujutiste ning nende testimistulemuste kohta. Kogemus, mis on saadud liikmesriikide ja komisjoni vahel põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamisega seotud teabe vahetamisel, on näidanud, et eriti on abi spetsiaalsete elektrooniliste teabesüsteemide kasutamisest. Selleks et hõlbustada liikmesriikide tööd ja teabevahetust komisjoniga, tuleks selliseid teabesüsteeme määruses (EL) 2021/2116 sätestatud kolme kvaliteedihindamise aruande koostamiseks jätkuvalt kasutada ja vajaduse korral edasi arendada. |
(3) |
Et täita iga-aastase tulemusaruande jaoks usaldusväärsete andmete esitamise eesmärki, tuleks kolme kvaliteedihindamise, eelkõige georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise tulemused ühendada, et hinnata väljund- ja tulemusnäitajate kohta esitatud andmetes esinevat pindalaviga, mis on tingitud nimetatud süsteemide puudustest. Tuleks kehtestada eeskirjad parandusmeetmete kohta, mida võib olla vaja puuduste kõrvaldamiseks kindlaksmääratud aja jooksul. Lisaks peaksid 2024. ja 2026. aasta kohta koostatud aruanded võimaldama kontrollida, kas kõigis liikmesriikides on nõuetekohaselt loodud pinnaseiresüsteem ning kas selle järkjärguline rakendamine on olnud edukas, hõlmates kõiki toetuskõlblikkuse tingimusi ja sekkumisi, mida saab jälgida. Sel eesmärgil peaksid aruanded sisaldama kõigi ühtse süsteemi alla kuuluvate pindalapõhiste sekkumiste kõigi toetuskõlblikkuse kriteeriumide loetelu koos teabega analüüsiks kasutatud andmeallikate kohta. |
(4) |
Liikmesriigid peaksid looma usaldusväärse ja nüüdisaegse toetusetaotluste haldamise süsteemi, mis võimaldab elektroonilist teabevahetust ja toimib iga-aastase tsükli raames. Liikmesriigid peaksid pidama silmas lihtsustamist toetusesaajate ja riikide haldusasutuste jaoks, näiteks sätestades, et üks taotlus võib hõlmata mitut sekkumist või mitut toetusesaajat, kes esitavad taotluse ühiselt, või et põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral võetakse asjaomasel aastal arvesse üht taotlust põllumajandusliku majapidamise kohta. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada sekkumiste nõuetekohane haldamine juhul, kui sama toetusesaaja eest vastutab rohkem kui üks makseasutus. |
(5) |
Liikmesriigid peaksid kasutama ära digitaliseerimisest tulenevaid võimalusi, kasutades kogu suhtluseks toetusesaajatega eelkõige elektroonilisi vahendeid. Lisaks peaksid liikmesriigid lihtsustamise eesmärgil hankima sekkumiste haldamiseks vajalikku teavet võimalikult suures ulatuses avaliku halduse asutuste käsutuses olevatest andmeallikatest. |
(6) |
Toetusetaotluste esitamise protsessi hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks eeltäidetud vormid, mis sisaldavad kogu toetusesaajatele olulist ajakohastatud teavet. Liikmesriigid peaksid ära hoidma nõuetele mittevastavust, võimaldades eeltäidetud vormides teha muudatusi ja andes suunavaid hoiatusi, mis aitavad toetusesaajal võimalikke mittevastavusi kindlaks teha ja esitada taotlus nõuetekohaselt. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse muudatusi, mida toetusesaajad on teinud riikide haldusasutuste andmebaasides oleva teabe ajakohastamiseks. Toetusesaajate võrdse kohtlemise huvides tuleks juhul, kui liikmesriik otsustab rakendada automaatset taotluste süsteemi, tagada sama üksikasjalikkuse tase, mida nõutakse käesoleva määruse kohase toetusetaotluse puhul. |
(7) |
Ühtse süsteemi toetusetaotlustes tuleks võimaluste piires esitada kogu teave, mida on vaja hõlmatud sekkumiste nõuetekohaseks ja usaldusväärseks haldamiseks ning selleks, et anda korrektselt aru väljund- ja tulemusnäitajatest. Sekkumiste nõuetekohase haldamise huvides peaks vastutus esitatud toetusetaotluse eest jääma toetusesaajale, et oleks võimalik selgelt täita kõiki asjaomaseid õigusi ja kohustusi. |
(8) |
Tuleks kehtestada kord nõuetele mittevastavuse vältimiseks, võimaldades toetusetaotlusi teatava tähtaja jooksul muuta või tagasi võtta. Kui kõik konkreetse sekkumise raames toetuse saajad on hõlmatud halduskontrollidega ja/või nende puhul kasutatakse pinnaseiresüsteemi, ei ole sanktsioonide hoiatav mõju vajalik. Seepärast tuleks muutmist või tagasivõtmist lubada igal ajal enne tähtaja saabumist, sest see on vajalik sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks. Muutmist või tagasivõtmist ei tohiks siiski lubada selliste mittevastavuste puhul, mis on seotud toetuskõlblikkuse tingimustega, mille täitmist ei ole võimalik jälgida, ning mis on avastatud tänu muudele allikatele kui pinnaseiresüsteem ja halduskontrollid. Muudel juhtudel ei tohiks muutmist ega tagasivõtmist lubada, kui toetusesaajat on teavitatud kavandatavast kohapealsest kontrollist või kui ette teatamata kohapealse kontrolli käigus on juba avastatud nõuetele mittevastavus. Selleks et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (3) artikli 34 lõike 2 kohasteks veiste, lammaste ja kitsedega seotud sekkumisteks vajaliku teabe usaldusväärsus, tuleks muudatuste tegemise tähtaeg kehtestada nii, et toetusetaotluses oleks võimalik muudatusi teha ja loomade elektroonilist andmebaasi oleks võimalik ajakohastada enne kuupäeva, mille liikmesriik on kindlaks määranud identifitseerimis- ja registreerimisnõude täitmiseks. |
(9) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et georuumiline taotlus sisaldaks vajalikku teavet, et hallata ühtse süsteemi raames pindalapõhiseid sekkumisi ja vajalikul määral pindalapõhiseid sekkumisi veinisektoris ning tingimuslikkuse alusel esitatavaid nõudeid. Liikmesriikidele kasulike suuniste andmiseks tuleks esitada georuumilise taotluse elementide mittetäielik loetelu. Mis puudutab taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevat teavet, mille toetusesaaja peab esitama, kui see on asjakohane ühtse süsteemi raames toimuva sekkumise puhul, mille jaoks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetust taotletakse, võivad liikmesriigid otsustada seda teavet kasutada seoses kohustusega registreerida nende toodete kasutamine, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (4). |
(10) |
Loomapõhiste sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks tuleks sätestada teatavad eeskirjad asjaomaste toetusetaotluste sisu kohta. Selleks et tagada läbipaistvus ja toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks ka selgitada, et kui kasutatakse automaatset taotluste süsteemi, loetakse asjaomase sekkumise puhul deklareerituks kõik loomad, kes on toetusesaaja omandis ja võivad selle sekkumise raames toetust saada. |
(11) |
Määrusega (EL) 2021/2116 kehtestati ühtse süsteemi kohustusliku osana pinnaseiresüsteem. Et tagada selle kohustuse nõuetekohane ja ühetaoline täitmine, peaks pinnaseiresüsteemi kohaldamisala olema kõigis liikmesriikides ühesugune, hõlmates seega kõiki ühtse süsteemi raames hallatavaid toetusesaajaid ja pindalapõhiseid sekkumisi ning kõiki tingimusi, mille täitmist on võimalik jälgida. Esmatähtsaks tuleks pidada pinnaseiresüsteemi raames toimuva andmeanalüüsi automatiseerimist, et toetada ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamise valdkonnaülest eesmärki. Neil põhjustel tuleks järk-järgult suurendada selliste toetuskõlblikkuse tingimuste arvu, mille täitmist võib lugeda jälgitavaks Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete abil. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et 2023. ja 2024. aastal kohaldatakse pinnaseiresüsteemi kõigi toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete automaatse töötlemise abil. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, kas nende toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist jälgitakse praktikas Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete töötlemise teel. Kui toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist ei saa pidada Copernicuse Sentineli satelliidiandmete abil jälgitavaks, võivad liikmesriigid otsustada tingimuste täitmist jälgida muude vähemalt samaväärsete andmete töötlemise abil või lugeda nende tingimuste täitmise jälgimist mitteteostatavaks. Alates 2025. aastast peaksid liikmesriigid tagama, et pinnaseiresüsteemi kohaldatakse kõigi toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille puhul loetakse võimalikuks nende täitmise jälgimist kas Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muul viisil geomärgistatud fotode automaatse töötlemise abil. Arvestades aga jõupingutusi ja investeeringuid, mida on vaja selleks, et lisada geomärgistatud fotod pinnaseiresüsteemi vähemalt samaväärsete andmetena, tuleks liikmesriikidele anda aega vajalike ettevalmistustööde tegemiseks. Seetõttu tuleb liikmesriikidel tagada, et programmitöö perioodi jooksul hõlmataks järk-järgult toetuskõlblikkuse tingimused, mille puhul loetakse võimalikuks nende täitmise jälgimist geomärgistatud fotode abil. Need jõupingutused peaksid tagama pideva edasimineku alates 2025. aastast. Liikmesriigid peaksid otsustama, milliste toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida geomärgistatud fotode abil, hakatakse igal aastal pinnaseiresüsteemi kohaldama. Selleks et liikmesriikidel oleks veelgi lihtsam kõnealust uut tehnoloogiat pinnaseiresüsteemi integreerida, peaksid nad enne 1. jaanuari 2027 hakkama kohaldama pinnaseiresüsteemi vähemalt teatava protsendi sekkumiste suhtes, mille puhul saab toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist pidada jälgitavaks üksnes geomärgistatud fotode abil. Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus otsustada, millised sekkumised, millel on vähemalt üks toetuskõlblikkuse tingimus, mille täitmist jälgitakse pinnaseiresüsteemi raames geomärgistatud fotode abil, nimetatud protsendimääras sisalduvad. Liikmesriigid peaksid oma otsusega siiski tagama, et pinnaseiresüsteemi kohaldatakse kõigi pindalapõhiste sekkumiste suhtes, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artiklis 70. |
(12) |
Lisaks tuleks kehtestada ühised nõuded tagamaks, et maa-aladel, mille jaoks sekkumise raames toetust taotletakse, ei esineks toetuskõlbmatut maad, toetuskõlbmatut maakasutust ega muudatusi põllumajandusmaa kategoorias, mis võiks mõjutada selliste sekkumispõhiste toetuskõlblikkuse tingimuste analüüsi, mille puhul kasutatakse pinnaseiresüsteemi. Nende nõuete täitmist tuleks kogu taotlusaasta jooksul hinnata seoses asjaomases toetusetaotluses sisalduvate sekkumiste toetuskõlblikkuse tingimustega, et võimaldada hiljem teha pinnaseiresüsteemi abil sisulist analüüsi. Maakasutust tuleks hinnata piiritletud alal, et teha konkreetse toetusetaotluse ja asjaomase sekkumise põhjal kindlaks, kas eeldatav ruumiline või ajaline toiming on aset leidnud. Pinnaseiresüsteemi väljatöötamisel peaksid liikmesriigid täiel määral ära kasutama selle potentsiaali, kasutades olemasolevat teavet põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks ja suheldes toetusesaajatega, et võimaldada toetusetaotluste muutmist. Kui liikmesriik peab pärast pinnaseiresüsteemi tulemuste selgumist teavitama toetusesaajat nõuetele mittevastavusest juhtudel, kui esineb toetuskõlbmatuid maa-alasid või toetuskõlbmatut maakasutust, tuleks teave mittevastavuse kohta edastada niipea, kui mittevastavus avastatakse, et anda toetusesaajale võimalus toetusetaotlust võimalikult kiiresti muuta ning et saaks uuesti teha sisuka ja õigeaegse pinnaseiresüsteemi analüüsi. Samuti tuleks selgitada, kuidas kohaldatakse praktikas süsteemi järkjärgulise rakendamise võimalust, määrates kindlaks 2023. aastal hõlmatavad sekkumised. |
(13) |
Selleks et pinnaseiresüsteem hõlmaks kõiki ühtse süsteemi raames hallatavate pindalapõhiste sekkumiste toetuskõlblikkuse tingimusi, mille täitmist saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete abil, on vaja laiendada andmeliike ja kehtestada standardid, millega tagatakse nende samaväärsus satelliidiandmetega. Selleks et hoida ära puudusi liikmesriikide moderniseerimisalases töös, tuleks geomärgistatud fotosid käsitada pinnaseiresüsteemi jaoks vähemalt samaväärsete andmetena. |
(14) |
Tuleks kehtestada erieeskirjad objektiivse ja tõhusa menetluse jaoks, mille alusel kogutakse satelliidiandmeid pinnaseiresüsteemi jaoks. |
(15) |
Puuvillaga seotud sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks tuleks sätestada teatavad eeskirjad selliste kontrollide sisu kohta, mida liikmesriigid teevad heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes. |
(16) |
Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 kehtetuks tunnistada. Nimetatud määrust tuleks siiski jätkuvalt kohaldada enne 1. jaanuari 2023 esitatud otsetoetustaotluste suhtes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) alusel rakendatud toetusmeetmetega seotud maksetaotluste suhtes. |
(17) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee, ühise põllumajanduspoliitika komitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 65 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) kohta seoses järgmisega:
a) |
komisjonile edastatavate või kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja sisu ning edastamise või kättesaadavaks tegemise kord:
|
b) |
määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 kohase toetuse taotlemise süsteemi ja kõnealuse määruse artiklis 70 osutatud pinnaseiresüsteemi põhijooned ja eeskirjad, sealhulgas sekkumiste arvu järkjärgulise suurendamise parameetrid pinnaseiresüsteemi raames; |
c) |
menetlus, mille kohaselt toimub määruse (EL) 2021/2116 artiklis 24 osutatud satelliidiandmete hankimine seatud eesmärkide saavutamiseks; |
d) |
satelliidiandmete hankimist, tõhustamist ja kasutamist reguleeriv raamistik ning kohaldatavad tähtajad ning |
e) |
heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrolli süsteem puuvilla eritoetuse puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos. |
Artikkel 2
Kvaliteedi hindamise aruanded
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3, artikli 69 lõikes 6 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud kvaliteedihinnangu aruannetena, mis esitatakse elektrooniliste teabesüsteemide kaudu, mis võimaldavad vahetada teavet, dokumente ja tõendavaid andmeid.
2. Lõikes 1 osutatud aruannetes esitatakse teave kvaliteedi hindamise raames tehtud töö kohta, eelkõige seoses kohapealsete külastuste tulemustega ja/või selliste kujutiste analüüsiga, mis annavad usaldusväärset ja lõplikku teavet kohapealse tegeliku olukorra kohta, ning kvantifitseeritakse asjaomase kvaliteedihindamise käigus tuvastatud puudused. Lõikes 1 osutatud kvaliteedihinnangute tulemused ühendatakse, et arvutada välja viga iga-aastases tulemusaruandes esitatud hektarite arvus või maa-alade osakaalus.
3. Kui lõikes 1 osutatud kvaliteedihinnangute tulemustest ilmneb puudusi, märgib liikmesriik kvaliteedi hindamise aruandes selgelt parandusmeetmed nende puuduste kõrvaldamiseks. Kui komisjon leiab, et eelmisel aastal kavandatud parandusmeetmete rakendamisel tehtud edusammud ei ole piisavad, võib ta nõuda, et liikmesriik esitaks tegevuskava kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 42.
4. Lõikes 1 osutatud kvaliteedihindamise käigus tuvastatud korduvate puuduste korral nõuab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 42 lõikega 1 tegevuskava koostamist, kui samad puudused avastatakse teist aastat järjest, ilma et neid oleks parandatud, ja kui neid käsitatakse oluliste puudustena vastavalt kõnealuse määruse artikli 2 punktile d.
5. Pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aruandes, mis esitatakse 2024. ja 2026. aasta kohta, tuleb loetleda kõik toetuskõlblikkuse tingimused kõigi pinnaseiresüsteemiga hõlmatud sekkumiste puhul koos teabega analüüsiks kasutatud andmeallikate kohta.
Artikkel 3
Toetuse taotlemise süsteemi üldeeskirjad
1. Liikmesriigid loovad elektroonilise süsteemi toetusetaotluste jaoks, mille toetusesaajad esitavad igal aastal ja mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, mis võimaldab liikmesriikidel kontrollida toetuskõlblikkuse tingimusi vähemalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud sekkumiste puhul ning vajaduse korral tingimuslikkuse ja toetusõigustega seotud tingimusi ja nõudeid. Süsteem peab võimaldama toetusesaajaid selgelt ja üheselt identifitseerida, eelkõige juhul, kui kasutatakse kõnealuse määruse artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi. Süsteem peab hõlmama georuumilist taotlussüsteemi ja, kui see on kohaldatav, kõnealuse määruse artikli 66 lõike 1 punktis b osutatud loomapõhist taotlussüsteemi.
2. Toetusetaotlused tuleb esitada liikmesriigi määratud tähtaja jooksul ja need peavad olema seotud taotluse esitamise kalendriaastaga.
3. Liikmesriigid võivad ette näha ühe toetusetaotluse, mis hõlmab mitut määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud sekkumist, toetusõigust ja tingimuslikkust.
4. Liikmesriigid võivad otsustada, et toetusesaajate rühm võib esitada toetusetaotluse ühiselt, tingimusel et on tagatud kõigi toetusesaajate võrdne kohtlemine.
5. Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle ühelt toetusesaajalt teisele, võtavad liikmesriigid üleandmise aastal arvesse ainult ühte kõnealuse põllumajandusliku majapidamise toetusetaotlust.
6. Määruse (EL) 2021/2115 artiklite 31, 34 ja 70 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul võivad liikmesriigid juhul, kui loom antakse üle ühelt toetusesaajalt teisele, selle looma puhul üleandmise aastal arvesse võtta rohkem kui ühte toetusetaotlust, tingimusel et nad suudavad tagada asjaomaste toetusesaajate mittediskrimineerimise, kontrollide tõhususe, võimalike karistuste õiglase kohaldamise ja ühtse süsteemi aastasuse põhimõtte järgimise.
7. Sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks liikmesriigis ja juhul, kui sama toetusesaaja toetusetaotluse haldamise eest vastutab rohkem kui üks makseasutus, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed tagamaks, et vajalik teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele makseasutustele.
Artikkel 4
Toetuse taotlemise süsteemiga seotud menetluste lihtsustamine
1. Liikmesriigid loovad toetusesaaja ja ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks mõeldud elektroonilised vahendid, millega tagatakse, et edastatud andmed on ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames toimuvat sekkumiste nõuetekohast haldamist silmas pidades usaldusväärsed. Kui tõendavaid dokumente ei ole võimalik elektrooniliselt edastada, kehtestavad liikmesriigid nende mitteelektroonilisel teel edastamiseks samad tähtajad.
2. Liikmesriigid võivad ette näha lihtsustatud menetlused, kui andmed on ametiasutustele juba kättesaadavad, eelkõige juhul, kui olukord ei ole pärast toetusetaotluse viimast esitamist muutunud. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada toetusetaotluste puhul riikide ametiasutuste käsutuses olevatest andmeallikatest saadud andmeid. Liikmesriigid tagavad, et need teabeallikad on andmete nõuetekohaseks haldamiseks vajaliku kindlusastmega, et tagada nimetatud andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja turvalisus.
3. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid taotleda koos toetusetaotlusega esitatavates tõendavates dokumentides nõutavat teavet otse teabeallikast.
Artikkel 5
Toetuse taotlemise süsteemi käsitlevad nõuded
1. Liikmesriigid teevad toetusesaajatele elektrooniliselt kättesaadavaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 3 osutatud eeltäidetud vormid.
2. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhiste sekkumiste puhul peavad eeltäidetud vormid sisaldama kõige viimast ajakohastatud vastavat graafilist materjali, mis esitatakse geoinfosüsteemil põhineva liidese kaudu, et hõlbustada alade georuumilist deklareerimist kõnealuste sekkumiste ja tingimuslikkusega seoses.
3. Lõikes 1 osutatud eeltäidetud vormides märgitakse järgmine:
a) |
kõigi selliste põllumajanduslike maatükkide ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavate maatükkide ühene identifitseerimistunnus, mida põllumajandusliku majapidamise liikmesriik käsitab toetusõiguslikena; |
b) |
nende maatükkide deklareeritud pindala ja asukoht ning vastav toetusõiguslik ala, mis on eelmisel aastal kindlaks määratud pindalapõhiste sekkumiste jaoks toetuse saamiseks; |
c) |
tingimuslikkuse seisukohast oluline teave. |
4. Toetusesaajatele võib esitada ka pinnaseiresüsteemist tulenevat teavet, kui see on toetusetaotluse jaoks asjakohane.
5. Veiseid, lambaid ja kitsi puudutavate loomapõhiste sekkumiste puhul tugineb liikmesriik komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (6) artikli 2 punktis 25 määratletud ajakohastatud elektroonilisele andmebaasile, et eeltäidetud vormides oleks kõnealusest andmebaasist pärit uusim teave, mis peab olema ajakohastatud vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/520 (7) sätestatud tähtaegadele.
6. Liikmesriigid annavad toetusesaajatele võimaluse parandada eeltäidetud vorme tähtaja jooksul, mille liikmesriik kehtestab vastavalt artiklis 3 sätestatud toetusetaotluste esitamise tähtaja tingimustele ning artiklis 7 sätestatud toetusetaotluste muutmise või tagasivõtmise tingimustele.
7. Toetusesaajate poolt eeltäidetud vormides tehtud muudatusi võetakse asjakohasel juhul arvesse põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamisel, pinnaseiresüsteemi kohaldamisel ja lõikes 5 osutatud elektroonilises andmebaasis.
8. Selleks et lihtsustada toetusesaajatel teabe esitamist, nähakse toetuse taotlemise süsteemis ette taotlusprotsessi ajal nähtavad suunavad hoiatused.
9. Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi, tagavad käesolevas määruses sätestatuga samaväärse üksikasjalikkuse taseme.
Artikkel 6
Toetusetaotluste sisu
1. Toetusetaotlusena käsitatakse ühtse süsteemiga reguleeritava mis tahes sekkumise raames esitatavat toetusetaotlust või, kui see on asjakohane, toetuse- või maksetaotlust.
2. Toetusetaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) |
toetusesaaja isikuandmed; |
b) |
taotletava(te) sekkumis(t)e üksikasjad; |
c) |
asjakohasel juhul mis tahes tõendavad dokumendid, mis on vajalikud asjaomase sekkumise puhul toetuskõlblikkuse tingimuste ja muude asjakohaste nõuete kehtestamiseks; |
d) |
tingimuslikkusega seotud teave. |
Toetusesaaja vastutab toetusetaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest. See kehtib ka juhul, kui liikmesriik kohaldab automaatset taotluste süsteemi.
3. Liikmesriigid tagavad, et toetusetaotlus sisaldab kogu teavet, mis on vajalik selleks, et hankida määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõikes 2 osutatud väljund- ja tulemusnäitajate korrektseks aruandluseks asjakohaseid andmeid seoses toetusetaotlusega hõlmatud sekkumistega.
Artikkel 7
Toetusetaotluste muutmine või tagasivõtmine
1. Toetusesaaja võib toetusetaotlust muuta või selle täielikult või osaliselt tagasi võtta järgmistel tingimustel:
a) |
sekkumiste puhul, mille suhtes kohaldatakse pinnaseiresüsteemi, igal ajal enne liikmesriigi määratavat tähtaega, mis peab olema hiljemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 kohaselt tehakse esimene osamakse või ettemakse. Muutmine või tagasivõtmine ei ole siiski lubatud mittevastavuste korral, mis on seotud selliste toetuskõlblikkuse tingimustega, mille täitmist ei ole võimalik jälgida, ning mis on ilmnenud muul viisil kui pinnaseiresüsteemi või halduskontrollide abil või pärast seda, kui toetusesaajat on teavitatud liikmesriigi kavatsusest teha kohapealne kontroll; |
b) |
määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul, mis on seotud veiste, lammaste või kitsedega, igal ajal enne liikmesriigi määratavat tähtaega, mis peab olema hiljemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 kohaselt tehakse esimene osamakse või ettemakse. Loomade identifitseerimist ja registreerimist puudutava toetusõiguslikkuse tingimuse puhul on muutmine või tagasivõtmine aga lubatud üksnes enne kuupäeva, mille liikmesriik on määranud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõike 2 teise lausega, ning juhul, kui käesoleva punkti esimeses lauses osutatud tähtaeg ei ole möödunud. Lisaks ei ole muutmine või tagasivõtmine lubatud pärast seda, kui toetusesaajat on teavitatud liikmesriigi kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui toetusesaaja saab mittevastavusest teada ette teatamata kontrolli tulemusena. Siiski on lubatud muuta või tagasi võtta osa, mida kohapealse kontrolli käigus tuvastatud mittevastavus ei mõjuta; |
c) |
muude sekkumiste puhul igal ajal enne liikmesriigi määratavat tähtaega, mis peab olema hiljemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 kohaselt tehakse esimene osamakse või ettemakse. Muutmine või tagasivõtmine ei ole aga lubatud pärast seda, kui toetusesaajat on teavitatud liikmesriigi kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui toetusesaaja saab mittevastavusest teada ette teatamata kontrolli tulemusena. Siiski on lubatud muuta või tagasi võtta osa, mida kohapealse kontrolli käigus tuvastatud mittevastavus ei mõjuta. |
2. Kui halduskontrolli või pinnaseiresüsteemi abil tuvastatakse toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavus, teavitavad liikmesriigid toetusesaajaid, võimaldades neil lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt muuta või tagasi võtta toetusetaotluse see osa, mida mittevastavus mõjutab. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul, mis on seotud veiste, lammaste või kitsedega, on loomade identifitseerimist ja registreerimist puudutava toetusõiguslikkuse tingimusega seotud mittevastavuse korral muutmine või tagasivõtmine siiski lubatud üksnes enne kuupäeva, mille liikmesriik on kindlaks määranud kõnealuste nõuete täitmiseks, nagu on osutatud kõnealuse artikli lõikes 2. Selleks et protsessi toetusesaaja jaoks lihtsustada, võivad liikmesriigid teha vajalikud parandused toetusetaotluse osas, mida mittevastavus mõjutab. Sellisel juhul aga peavad liikmesriigid tagama, et toetusesaaja on liikmesriigi tehtud muudatustest teadlik ja tal on võimalus erimeelsuste korral reageerida.
3. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul, mis on seotud veiste, lammaste või kitsedega, võivad liikmesriigid ette näha, et käesoleva määruse artikli 5 lõikes 5 osutatud elektroonilisse andmebaasi esitatud teated põllumajanduslikust majapidamisest välja viidud looma kohta võivad asendada kirjalikku teadet loomaga seotud taotluse tagasivõtmise kohta.
4. Liikmesriikides, kes kohaldavad loomapõhiste sekkumiste puhul määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi, võivad toetusesaajad oma taotluse tagasi võtta üksnes kõigi sekkumisega seotud loomade puhul, kes on registreeritud elektroonilises andmebaasis.
5. Muutmine või tagasivõtmine peab toimuma liikmesriigi loodud ametlikke teabevahetuskanaleid kasutades.
6. Liikmesriigid teatavad toetusesaajatele toetusetaotluse muutmise või tagasivõtmise viimase kuupäeva. Liikmesriigid tagavad nende toetusesaajate võrdse kohtlemise, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi.
Artikkel 8
Georuumiline taotlus
1. Georuumilist taotlust kasutatakse kõigi ühtse süsteemi alla kuuluvate pindalapõhiste sekkumiste ja tingimuslikkusega seotud asjakohase teabe puhul, seda ka toetusesaajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse tingimuslikkust, kuid kes ei taotle toetust pindalapõhiste sekkumiste raames.
2. Georuumilist taotlust võib kasutada ka pindalapõhiste sekkumiste puhul veinisektoris, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 4. jaos.
3. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab georuumiline taotlus sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) |
selliste põllumajanduslike maatükkide ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavate maatükkide ühene identifitseerimistunnus, mida põllumajandusliku majapidamise liikmesriik käsitab toetusõiguslikena; |
b) |
iga sekkumise raames toetuse saamiseks deklareeritud ala selge piiritlus põllumajanduslikel maatükkidel ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavatel maatükkidel, mida liikmesriik käsitab toetusõiguslikena, eelkõige juhul, kui ala, millele toetust taotletakse, on väiksem kui põllumajandusliku maatüki kogupindala; |
c) |
tingimuslikkuse või sekkumiste seisukohast asjakohaste maastikuelementide liik, asukoht ja vajaduse korral suurus; |
d) |
asjakohasel juhul põllukultuurid põllumajanduslikel maatükkidel; |
e) |
asjakohasel juhul teave selle kohta, kas maatükk on ette nähtud mahepõllumajanduse jaoks ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (8) sätestatud mahepõllumajanduslikele tavadele ja meetoditele üleminekuks või nende säilitamiseks, mis on asjakohane määruse (EL) 2021/2115 artiklites 31 ja 70 osutatud sekkumisteks antava toetuse või tingimuslikkuse puhul; |
f) |
asjakohasel juhul teave taimekaitsevahendite kasutamise kohta maatükkidel, kus kohaldatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklite 31 ja 70 kohaseid sekkumisi, mille eesmärk on pestitsiidide säästev ja vähesem kasutamine. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada seda teavet seoses määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 lõikes 1 sätestatud nõudega säilitada taimekaitsevahendite andmeid; |
g) |
toetusõiguste identifitseerimine kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artiklis 73 sätestatud identifitseerimis- ja registreerimissüsteemiga, eesmärgiga tagada baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks; |
h) |
alade puhul, mille jaoks taotletakse puuvilla eritoetust, kasutatud puuvillaseemnete sort, ja kui see on kohaldatav, selle heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni andmed, mille liige toetusesaaja on; |
i) |
kanepi tootmiseks kasutatavate alade puhul kasutatud seemnesort, kasutatud seemnete kogused kilogrammides hektari kohta ning ametlikud etiketid, mida kasutatakse seemnete pakendil vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ, (9) eriti selle artiklile 12, või mis tahes muu liikmesriigi poolt samaväärseks tunnistatud dokument. Kui etiketid tuleb esitada ka teistele riiklikele asutustele, võivad liikmesriigid ette näha, et need etiketid tagastatakse toetusesaajatele. Tagastatud etiketid märgistatakse taotluseks kasutatutena. |
Artikkel 9
Loomapõhiste sekkumistega seotud taotlused
1. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab loomapõhise sekkumisega seotud taotlus sisaldama vähemalt järgmist teavet:
a) |
loomade arv või vajaduse korral loomühikute arv iga liigi puhul, mille jaoks taotletakse loomapõhist sekkumist; |
b) |
asjakohasel juhul teave loomade pidamise koha kohta toetusetaotlusega hõlmatud kalendriaastal; |
c) |
kui toetus on seotud veiste, lammaste või kitsedega, ajakohastatud teave, mis on loomapõhise sekkumise jaoks asjakohane seoses loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikele 2. |
2. Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punkti f kohast automaatset taotluste süsteemi, tagavad sama üksikasjalikkuse taseme, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1, tuginedes teabele, mis on kättesaadav ametlikus elektroonilises andmebaasis, mida tuleb kõigi loomade puhul ajakohastada kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikega 2. Automaatse taotluste süsteemi alusel loetakse kõik toetusesaaja loomad, kes on sekkumise seisukohast asjakohased, taotlusesse lisatuks.
Artikkel 10
Pinnaseiresüsteem
1. Pinnaseiresüsteemi kohaldatakse igas liikmesriigis esitatud kõigi ühtse süsteemi kohaste pindalapõhiste sekkumiste toetusetaotluste suhtes ning seda kasutatakse kõnealuste pindalapõhiste sekkumiste alla kuuluvatel hektaritel aset leidvate põllumajandustegevuste ja -tavade vaatlemiseks, jälgimiseks ja hindamiseks ning vähemalt iga-aastaste tulemusaruannete koostamiseks.
2. Liikmesriigid tagavad, et kõigi pindalapõhiste sekkumiste puhul kohaldatakse pinnaseiresüsteemi toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete abil, ning edastavad selle teabe asjaomastele toetusesaajatele.
3. Pinnaseiresüsteemi puhul loetakse toetuskõlblikkuse tingimuse täitmist jälgitavaks, kui seda saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete abil. Et käsitleda toetuskõlblikkuse tingimusi, mille täitmist loetakse jälgitavaks, võivad liikmesriigid otsustada kasutada Copernicuse Sentineli satelliidiandmeid või mis tahes muid vähemalt samaväärseid andmeid, mis on sätestatud artiklis 11. Alates 1. jaanuarist 2025 aga loetakse toetuskõlblikkuse tingimuse täitmist jälgitavaks, kui seda saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või artiklis 11 osutatud geomärgistatud fotode abil. Et käsitleda toetuskõlblikkuse tingimusi, mille täitmist loetakse alates 1. jaanuarist 2025 jälgitavaks, võivad liikmesriigid otsustada kasutada Copernicuse Sentineli satelliidiandmeid, geomärgistatud fotosid või muid vähemalt samaväärseid andmeid.
4. Liikmesriigid võivad otsustada toetuskõlblikkuse tingimused, mille täitmist saab jälgida geomärgistatud fotode abil, lisada pinnaseiresüsteemi järk-järgult. Liikmesriigid tagavad, et pindala seiresüsteemi kohaldatakse enne 1. jaanuari 2027 vähemalt 70 % selliste sekkumiste suhtes, mis on seotud toetuskõlblikkuse tingimustega, mille täitmist saab jälgida üksnes geomärgistatud fotode abil. Liikmesriigid otsustavad, milliste toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida geomärgistatud fotode abil, hakatakse igal aastal pinnaseiresüsteemi kohaldama.
5. Pinnaseiresüsteemi raames jälgitavate toetuskõlblikkuse tingimuste analüüsimiseks võivad liikmesriigid otsustada kombineerida Copernicuse Sentineli satelliidiandmeid ja/või muud liiki vähemalt samaväärseid andmeid kooskõlas artiklis 11 täpsustatud kriteeriumidega, et hõlmata asjaomaste toetusetaotluste kogu üldkogum. Samuti võivad liikmesriigid otsustada teha Sentineli satelliidiandmete ja/või muud liiki vähemalt samaväärsete andmete astmelise analüüsi, et vähendada nende juhtumite arvu, mis ei ole lõplikult jälgitavad. Toetuskõlblikkuse tingimuste puhul, mille täitmist saab jälgida üksnes geomärgistatud fotode abil, võib liikmesriik juhul, kui toetusesaaja ei ole andmeid esitanud, otsustada, et asjaomane toetuskõlblikkuse tingimus ei ole täidetud.
6. Liikmesriigid tagavad, et iga-aastasest tulemusaruandest jäetakse välja hektarid, mis ei vasta asjakohastele toetusõiguslikkuse tingimustele kõige hilisemal kuupäeval, mis on lubatud toetusetaotluste muutmiseks kooskõlas artikliga 7.
7. Selleks et põllumajandustegevust ja -tavasid oleks võimalik usaldusväärselt vaadelda, jälgida ja hinnata, tagatakse pinnaseiresüsteemiga liikmesriigi poolt toetuskõlblikeks peetavate põllumajanduslike maatükkide või mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavate maatükkide tasandil järgneva tuvastamine:
a) |
toetuskõlbmatute alade olemasolu, eelkõige alaliste struktuuride tõttu; |
b) |
toetuskõlbmatu maakasutuse olemasolu; |
c) |
põllumajandusmaa kategooria muutus, olenemata sellest, kas tegemist on põllumaa, püsikultuuri või püsirohumaaga. |
Kui see on asjakohane, kasutavad liikmesriigid käesolevas lõikes osutatud teavet põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks.
8. Liikmesriigid edastavad toetusesaajatele teabe hektarite kohta, kus asjaomased toetuskõlblikkuse tingimused ei ole täidetud, ning tuvastatud toetuskõlbmatu maa-ala olemasolu, toetuskõlbmatu maakasutuse või põllumajandusmaa kategooria muutuse kohta, et toetusesaajad saaksid teha toetusetaotlustes artiklis 7 osutatud muudatusi või esitada täiendavaid tõendeid. Samuti võivad liikmesriigid otsustada edastada toetusesaajatele mis tahes muud esialgsed tulemused, sealhulgas juhtumid, mis ei ole lõplikult jälgitavad, et võimaldada toetusesaajatel vajaduse korral oma taotlusi vastavalt artikli 7 lõikele 1 muuta.
9. Erandina lõikest 1 ja selleks, et võimaldada pinnaseiresüsteemiga hõlmatud sekkumiste arvu järk-järgult suurendada, peab süsteem 2023. aastal andma teavet vähemalt järgmise kohta:
a) |
kõik asjakohased toetuskõlblikkuse tingimused määruse (EL) 2021/2115 artiklis 21 osutatud kestlikkuse tagamisega seotud baassissetuleku toetuse andmiseks; |
b) |
kõik asjakohased toetuskõlblikkuse tingimused määruse (EL) 2021/2115 artiklis 71 osutatud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud sekkumiste puhul. |
Artikkel 11
Pinnaseiresüsteemi jaoks vähemalt samaväärsed andmed
Liikmesriigid võivad pinnaseiresüsteemi puhul otsustada kasutada muid vähemalt samaväärseid andmeid, kui need on digitaalsel kujul, võimaldavad andmete automaatset töötlemist, on asjaomaste toetusesaajate jaoks või liikmesriigi maakategooriate puhul süstemaatiliselt kättesaadavad, ei ole diskrimineerivad ja sobivad konkreetse toetuskõlblikkuse tingimuse või kohustuse täitmise kindlakstegemiseks alal, mille suhtes asjaomast tingimust kohaldatakse. Sellega seoses käsitatakse geomärgistatud fotosid muude vähemalt samaväärsete andmetena, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis b.
Artikkel 12
Satelliidiandmete hankimine
1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 24 kohaldamisel teatab iga liikmesriik komisjonile enne pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aastale eelneva kalendriaasta 1. novembrit oma täpsustused satelliidiandmete hankimise kohta seoses järgmisega:
a) |
selliste maatükkide kogum sekkumise kohta, millest valitakse kvaliteedi hindamise valim; |
b) |
ajakava satelliidiandmete hankimiseks valitud maatükkidel toimuva sekkumise toetuskõlblikkuse tingimuste kohta. |
2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel koostavad liikmesriigid kvaliteedihindamise valimi jaoks maatükkide kogumi, võttes aluseks kvaliteedihindamise kalendriaastale eelneva aasta toetusetaotlused. Nende maatükkide kogumit, mille kohta satelliidiandmeid taotletakse, võib kvaliteedihindamise kalendriaastal ajakohastada maatükkide osas, mis ei ole pärast asjaomase kalendriaasta toetusetaotluste esitamist enam konkreetse sekkumise puhul asjakohased, või sekkumiste alla kuuluvate maatükkide osas, mille jaoks eelmisel aastal toetust ei taotletud.
3. Komisjon sõlmib asjaomase liikmesriigiga enne 15. jaanuari lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet käsitleva kokkuleppe pärast seda, kui on esitatud lõikes 1 osutatud teave.
4. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 24 osutatud pädevad asutused või neid esindavad organid peavad järgima teenusepakkujatega sõlmitud lepingutes sisalduvaid autoriõigusealaseid sätteid.
5. Kui kõik liikmesriikidelt saadud taotlused ületavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 24 kohaldamiseks ette nähtud eelarve, teeb komisjon olemasolevate rahaliste vahendite kõige tõhusamat kasutamist eesmärgiks seades otsuse esitatavate satelliidiandmete piiramise kohta. Kui liikmesriigid lisavad maatükkide kogumisse kalendriaasta jooksul pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise jaoks maatükke, ei pruugi komisjonil olla võimalik hankida kõiki asjakohaseid kujutisi.
Artikkel 13
Heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollid puuvilla eritoetuse puhul
Liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva artikliga halduskontrolle heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes seoses puuvilla eritoetusega.
Kui see on asjakohane, et kontrollida määruse (EL) 2021/2115 artikli 40 lõikes 2 sätestatud õigust toetuse suurendamisele, teevad liikmesriigid ristkontrolli, võrreldes toetusesaaja georuumilises taotluses esitatud deklaratsiooni selle kohta, et ta on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liige, asjaomase organisatsiooni edastatud teabega.
Liikmesriigid kontrollivad vähemalt kord iga viie aasta järel tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide täitmist ja nende organisatsioonide liikmete nimekirja.
Artikkel 14
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.
Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt järgmise suhtes:
a) |
enne 1. jaanuari 2023 esitatud otsetoetuste taotlused; |
b) |
maksetaotlused, mis on esitatud seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel rakendatud toetusmeetmetega; |
c) |
nõuetele vastavuse eeskirjadega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused. |
Artikkel 15
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 toetusetaotluste suhtes, mis on seotud kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115 rakendatavate sekkumistega.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. mai 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.
(2) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(6) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 5.12.2019, lk 115).
(7) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/520, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega (ELT L 104, 25.3.2021, lk 39).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
(9) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/35 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1174,
7. juuli 2022,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise teatavate üksikasjalike meetmete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (2) rakendamisel saadud kogemused näitavad, et teatavate ühiste põhistandardite rakendamise viise tuleks pisut muuta. |
(2) |
Teatavaid üksikasjalikke lennundusjulgestusmeetmeid tuleks selgitada, ühtlustada või lihtsustada, et muuta need õiguslikult selgemaks, standardida õigusaktide ühtset tõlgendamist ja veelgi kindlamalt tagada lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite parim võimalik rakendamine. Lisaks on osutunud vajalikuks teha teatavaid muudatusi, võttes arvesse ohtude ja riskidega seotud olukorda ning hiljutisi suundumusi lennujaamade ja lennuettevõtjate tegevuses, tehnoloogiavaldkonnas ning rahvusvahelises poliitikas. Need muudatused hõlmavad lennujaama julgestust, tulirelvade ohutut ja turvalist vedu õhusõiduki pardal, töötajate koolitamist, lennukauba ja -posti julgestust, lennujaama varude tuntud tarnijaid, taustakontrolli, pommikoeri (EDD) ning metallidetektorväravate (WTMD) avastamisstandardeid. |
(3) |
Rakendusmäärust (EL) 2015/1998 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(4) |
Kuna on vaja mõistlikku aega, et lennu ajal julgestusmeetmeid rakendavad lennumeeskonna ja salongipersonali liikmed saaksid läbida käesoleva määruse lisa punktis 38 sätestatud koolituse, tuleks käesoleva punkti kohaldamine edasi lükata 1. jaanuarini 2023. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022. Lisa punkte 32 ja 38 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.
(2) Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
punktile 1.1.2.2 lisatakse järgmine lõik: „Isikud, kes teevad julgestusotstarbelise läbiotsimise muudel aladel kui need, mida kasutavad lennukist väljuvad reisijad, keda ei ole ühiste põhistandardite kohaselt läbi vaadatud, peavad läbima punkti 11.2.3.1, 11.2.3.2, 11.2.3.3, 11.2.3.4 või 11.2.3.5 kohase koolituse.“; |
2) |
punkt 1.4.4.2 asendatakse järgmisega:
|
3) |
lisatakse punkt 1.4.4.3:
|
4) |
lisatakse punkt 1.5.5:
|
5) |
punkti 3.1.1.3 lisatakse järgmine lause: „Läbiotsimist ei tohi alustada enne, kui õhusõiduk on jõudnud oma lõplikku parkimiskohta.“; |
6) |
punkt 3.1.3 asendatakse järgmisega: „3.1.3. Teave õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohta Väljuva lennu õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohta salvestatakse järgmine teave ja seda säilitatakse mujal kui õhusõidukis lennu kestuse jooksul või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem:
Esimeses lõigus loetletud salvestatud teavet võib säilitada elektroonilisel kujul.“; |
7) |
punktile 5.4.2 lisatakse järgmine lõik: „Lennuettevõtja tagab, et tulirelvi lubatakse registreeritud pagasis vedada alles pärast seda, kui selleks volitatud ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud isik on kindlaks teinud, et need ei ole laetud. Asjaomased tulirelvad paigutatakse kohta, mis ei ole lennu ajal ühelegi isikule kättesaadav.“; |
8) |
punkti 6.1.1 alapunkt c jäetakse välja; |
9) |
lisatakse punkt 6.1.3:
|
10) |
punkti 6.3.1.2 alapunkti a neljas lõik asendatakse järgmisega: „Allkirjastatud deklaratsioonis märgitakse selgelt, kus on tegevuskoht või tegevuskohad, millele selles osutatakse, ning deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus.“; |
11) |
punkt 6.3.2.1 asendatakse järgmisega:
|
12) |
punkti 6.3.2.3 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
13) |
punkti 6.3.2.6 muudetakse järgmiselt:
|
14) |
punkti 6.3.2.9 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kokkuleppeline esindaja peab tagama, et kõik töötajad võetakse tööle vastavalt 11. peatüki nõuetele ja et nad läbivad asjakohase koolituse vastavalt asjaomastele ametijuhenditele. Koolituse eesmärgil käsitatakse julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate isikutena töötajaid, kellel on järelevalveta juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid. Isikud, kes on eelnevalt saanud punkti 11.2.7 kohase koolituse, peavad hiljemalt 1. jaanuariks 2023 oma oskusi täiendama nii, et need vastaksid punktis 11.2.3.9 osutatud nõuetele.“; |
15) |
punkti 6.4.2.1 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:
|
16) |
punkt 6.5 asendatakse järgmisega: „6.5. HEAKSKIIDETUD VEOETTEVÕTJAD Käesolevas määruses sätted puuduvad.“; |
17) |
punkt 6.6.1.1 asendatakse järgmisega:
|
18) |
punkti 6.8.3.1 muudetakse järgmiselt:
|
19) |
lisatakse punkt 6.8.3.10:
|
20) |
punkti 6.8.5.4 teine lõik jäetakse välja; |
21) |
liite 6-A teise lõigu neljanda taande punkt a asendatakse järgmisega:
|
22) |
liite 6-C 3. osa tabeli punkt 3.4 asendatakse järgmisega:
|
23) |
liide 6-D jäetakse välja; |
24) |
liite 6-E teise lõigu esimene taane asendatakse järgmisega:
|
25) |
punkti 8.1.1.1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Pardavarud vaadatakse enne julgestuspiirangualale viimist läbi lennuettevõtja, kokkuleppelise tarnija või lennujaama käitaja poolt või nende nimel, välja arvatud juhul, kui:“; |
26) |
punkti 8.1.3.2 alapunkti a neljas lõik asendatakse järgmisega: „Allkirjastatud deklaratsioonis märgitakse selgelt, kus on tegevuskoht või tegevuskohad, millele selles osutatakse, ning deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus.“; |
27) |
punkti 8.1.4.2 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
28) |
punkti 8.1.5.1 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
29) |
liite 8-B teise lõigu esimese taande punkt b asendatakse järgmisega:
|
30) |
punkti 9.1.1.1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Lennujaama varud vaatab enne julgestuspiirangualale viimist läbi lennujaama käitaja või kokkuleppeline tarnija või nende nimel tegutsev isik, välja arvatud juhul, kui:“; |
31) |
punkti 9.1.3.2 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
32) |
punkt 9.1.3.3 asendatakse järgmisega:
|
33) |
punkti 9.1.4.1 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
34) |
liite 9-A teise lõigu esimese taande punkt b asendatakse järgmisega:
|
35) |
punkt 11.1.1 asendatakse järgmisega:
|
36) |
punktile 11.1.5 lisatakse järgmine lõik: „Isik peab enne punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 osutatud koolituse saamist olema täielikult läbinud tugevdatud taustakontrolli.“; |
37) |
punkti 11.2.3.9 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Koolitus isikutele, kellel on järelevalveta juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrollimeetmeid, ning isikutele, kes kohaldavad lennukauba ja -posti suhtes muid julgestuskontrolli meetmeid kui läbivaatus, peab tagama vähemalt kõik järgmised pädevused:“; |
38) |
lisatakse punkt 11.2.3.11:
|
39) |
punkt 12.0.3.2 asendatakse järgmisega:
|
40) |
punkt 12.1.2.1 asendatakse järgmisega:
|
41) |
lisatakse punkt 12.1.2.4:
|
42) |
punkt 12.2.4 jäetakse välja; |
43) |
punkti 12.5.1.1 seitsmes lõik jäetakse välja; |
44) |
punkt 12.6.3 jäetakse välja; |
45) |
punkt 12.7.3 jäetakse välja; |
46) |
punkt 12.9.1.7 asendatakse järgmisega:
|
47) |
punkt 12.9.3.2 asendatakse järgmisega:
|
48) |
lisatakse liide 12-P: „LIIDE 12-P POMMIKOERA MEESKONDADE KASUTAMIST TOETAVATE PÄDEVATE ASUTUSTE VAHELINE VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi on koostanud järgmised osalised: Pommikoera meeskondade kasutamiseks toetust saav pädev asutus: … Pommikoera meeskondade kasutamist toetav(ad) pädev(ad) asutus(ed): … Määratakse kindlaks järgmised ülesanded (*1) selle tagamiseks, et pommikoera meeskondade kasutamine vastaks ELis kehtivatele nõuetele: Koolituskursuste sisu kindlaksmääramise või tunnustamise eest vastutav pädev asutus: … Pommikoera meeskondade tunnustamise eest vastutav pädev asutus: … Välise kvaliteedikontrolli eest vastutav pädev asutus: … Memorandumi kehtivusaeg: Kuupäev: Allkirjad: (*1) Vajaduse korral võib käesolevasse vastastikuse mõistmise memorandumisse lisada täiendavaid üksikasju ja seda vastavalt vajadusele muuta, et täpsustada asjaomaste asutuste ülesandeid ja määrata kindlaks käesoleva memorandumi kohaldamisala.“" |
(*1) Vajaduse korral võib käesolevasse vastastikuse mõistmise memorandumisse lisada täiendavaid üksikasju ja seda vastavalt vajadusele muuta, et täpsustada asjaomaste asutuste ülesandeid ja määrata kindlaks käesoleva memorandumi kohaldamisala.““
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/43 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1175,
7. juuli 2022,
millega kehtestatakse pärast uurimise taasalustamist registreerimisnõue teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes, et rakendada 4. mai 2022. aasta otsuseid liidetud kohtuasjades T-30/19 ja T-72/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2018/1579 ja rakendusmäärust (EL) 2018/1690
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 14,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“), eriti selle artiklit 24,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Meetmete vastuvõtmine
(1) |
4. mail 2018 võttis komisjon vastu määruse (EL) 2018/683, (3) millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes (edaspidi „ajutine määrus“). |
(2) |
18. oktoobril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1579, (4) millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks. |
(3) |
9. novembril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1690, (5) millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1579. |
1.2. Euroopa Liidu Üldkohtu otsused
(4) |
Hiina Kummitööstuse Ühing (China Rubber Industry Association, CRIA) ja Hiina Metallide, Mineraalide ja Kemikaalide Importijate ja Eksportijate Kaubanduskoda (China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers and Exporters, CCCMC) esitasid Üldkohtule tühistamishagi, milles vaidlustasid nimetatud määruste õiguspärasuse. |
(5) |
CRIA ja CCCMC esitasid mitu väidet nende määruste vaidlustamiseks ja Üldkohus tegi otsuse neist kahe väite kohta: i) asjaolu, et komisjon ei teinud hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel õiglast hinnavõrdlust, ja ii) teatavad etteheited sisuliste vastuolude ja kaitseõiguste rikkumise kohta seoses kahjunäitajatega ning liidu tootjate valimi andmete kaalumisega. |
(6) |
Üldkohus tegi 4. mail 2022 otsuse kohtuasjades T-30/19 ja T-72/19, tühistades nii rakendusmääruse (EL) 2018/1579 (dumpinguvastane määrus) kui ka rakendusmääruse (EL) 2018/1690 (subsiidiumivastane määrus). |
(7) |
Seoses hinna allalöömise marginaali arvutamisega leidis Üldkohus, et komisjon tegi ebaõiglase võrdluse, kui ta kohandas ekspordihinda – arvates maha seotud importija müügi-, üld- ja halduskulud ning tingliku kasumi –, kui müük toimus seotud kaupleja kaudu liidus. Üldkohus märkis, et ka liidu tootjad müüsid osaliselt seotud üksuste kaudu ja nende müügihindu ei kohandatud. Üldkohus järeldas sellest, et komisjon rikkus vaidlusalustes määrustes hinna allalöömise marginaali arvutamisel õigusnormi ja tegi ilmse hindamisvea ning et selle tulemusena on kõnealuse arvutusega rikutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõikeid 1 ja 2. Lisaks leidis Üldkohus, et vead mõjutasid üldisi järeldusi kahju ja põhjusliku seose kohta ning ka kahjumarginaale ning ei olnudvõimalik täpselt kindlaks teha, mil määral olid kõnealused lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud osaliselt põhjendatud. Seetõttu tühistati määrused, millega need tollimaksud hagejate suhtes kehtestati. |
(8) |
Teise punkti osas leidis Üldkohus, et komisjon ei viinud läbi objektiivset uurimist (nagu nõutakse dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikes 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikes 1), sest kuna ta ei vaadanud läbi kõigi mikromajanduslike näitajate (välja arvatud kasumlikkuse) arvutusi ega esitanud korrigeeritud andmeid vaidlustatud määruses, ei kasutanud komisjon kõiki tema käsutuses olevaid asjakohaseid andmeid. Lisaks tuvastas Üldkohus hagejate kaitseõiguse rikkumise. Eelkõige ei nõustunud Üldkohus sellega, et teatavat teavet, mida pooltele ei avaldatud, võiks pidada konfidentsiaalseks, ning leidis, et kõik vaidlusalused andmed on „seotud vaidlustatud määruses tuvastatud faktiliste asjaoludega“. Seetõttu oli tegemist „oluliste faktide ja kaalutlustega“, mis oleks tulnud pooltele avalikustada. |
(9) |
Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlusaluse dumpinguvastase määruse osas, mis puudutab CRIA ja CCCMC poolt esindatud äriühinguid (loetletud I lisas). |
(10) |
Lisaks tühistas Üldkohus vaidlusaluse subsiidiumivastase määruse osas, mis puudutab CRIA ja CCCMC poolt esindatud äriühinguid (loetletud II lisas). |
2. REGISTREERIMISE ALUSED
(11) |
Komisjon analüüsis, kas on asjakohane kehtestada asjaomase toote impordi registreerimise nõue. Komisjon võttis analüüsis arvesse järgmisi kaalutlusi. |
(12) |
ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Sellise akti tühistamise korral, mille institutsioonid on vastu võtnud haldusmenetluse, näiteks dumpingu- või subsiidiumivastase uurimise käigus, tähendab Euroopa Kohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Euroopa Kohtu määratletud õigusvastasus (6). |
(13) |
Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib menetlust tühistatud akti asendamiseks alustada hetkest, mil õigusvastasus ilmnes (7). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Olukorras, kus tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (8) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis. |
(14) |
Komisjon on selgitanud uurimiste taasalustamise teates, et kuna õigusvastasus ei ilmnenud menetluse algatamise, vaid uurimise etapis, otsustas ta taasalustada dumpingu- ja subsiidiumivastaseid uurimisi selles osas, mis puudutavad eespool punktis 1.2 loetletud äriühinguid, ning taasalustas neid uurimisi punktist, kus õigusvastasus ilmnes. |
(15) |
Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole haldusmenetluse taasalgatamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (9). Uurimiste taasalustamise teatega anti huvitatud isikutele, sh importijatele teada, et kõik tulevased kohustised (kui neid on), tulenevad kõnealuse taasalustatud uurimise järeldustest. |
(16) |
Võttes aluseks oma uued järeldused ja taasalustatud uurimiste tulemused, mis ei ole praeguses etapis teada, võib komisjon võtta vastu määrusi, millega vaadatakse läbi kohaldatavad tollimaksumäärad, kui see on põhjendatud. Võimalikud läbivaadatud tollimaksumäärad hakkavad kehtima alates kuupäevast, mil läbivaadatavad määrused jõustusid. |
(17) |
Komisjon palus seepärast riiklikel tolliasutustel oodata ära taasalustatud uurimise tulemused, enne kui tehakse otsus Üldkohtu poolt tühistatud dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate tollimaksudega seotud võimalike tagasimaksenõuete kohta. Seega antakse tolliasutustele suunised peatada tühistatud tollimaksudega seotud võimalike tagasimaksenõuete rahuldamine kuni taasalustatud uurimise tulemuste avaldamiseni Euroopa Liidu Teatajas. |
(18) |
Lisaks, kui taasalustatud uurimiste tulemusena taaskehtestatakse meetmed, tuleb tollimaksud sisse nõuda ka selle ajavahemiku eest, mil taasalustatud uurimine toimus. |
(19) |
Sellega seoses märgib komisjon, et impordi registreerimine on dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõikes 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikes 5 ettenähtud vahend selleks, et meetmeid saaks hiljem impordi suhtes rakendada alates registreerimise kuupäevast (10). Käesoleval juhul peab komisjon asjakohaseks registreerida punktis 1.2 loetletud äriühingute import, et lihtsustada dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kogumist pärast seda, kui nende tasemed on kooskõlas Üldkohtu otsusega (11) läbi vaadatud. |
(20) |
Vastupidiselt enne ajutiste meetmete vastuvõtmist toimuvale registreerimisele ei kohaldata Euroopa Kohtu praktika (12) kohaselt praegusel juhtumil dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõikes 4 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 16 lõikes 4 ette nähtud tingimusi. Tõepoolest, kohtuotsuste täitmisega seoses ei ole registreerimise eesmärk lubada võimalikku tagasiulatuvat kaubanduse kaitsemeetmete kohaste tollimaksude kogumist, nagu on ette nähtud kõnealustes sätetes. Eesmärk on pigem kaitsta kehtivate meetmete tõhusust, tekitamata põhjendamatut katkestust alates vaidlusaluste määruste jõustumisest kuni korrigeeritud tollimaksumäärade taaskehtestamiseni, tagades, et tulevikus on võimalik nõuda sisse õiges koguses tollimaksu. |
(21) |
Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes on komisjon seisukohal, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõike 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõike 5 kohane registreerimine on põhjendatud. |
3. REGISTREERIMINE
(22) |
Eespool märgitut arvesse võttes tuleb punktis 1.2 loetletud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue (13). |
(23) |
Nagu märgitud uurimiste taasalustamise teates, tuleneb alates vaidlusaluse dumpinguvastase määruse ja vaidlusaluse subsiidiumivastase määruse jõustumise kuupäevast dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste tollimaksude maksmise lõplik kohustus, kui need tollimaksud kehtestatakse, taasalustatud uurimise järeldustest. |
(24) |
Vaidlusalustes määrustes kehtestatud tollimaksust suuremat tollimaksu ei tohi koguda ajavahemikus alates käesoleva uurimise taasalustamise teate avaldamisest kuni taasalustatud uurimise tulemuste jõustumiseni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikele 5 asjakohased meetmed, et registreerida teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ja käesoleva määruse I lisas loetletud äriühingute toodetud uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 ning mis kuuluvad praegu CN-koodide 4011 20 90 ja ex 4012 12 00 (TARICi kood 4012120010) alla) import.
2. Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EL) 2016/1037 artikli 24 lõikele 5 asjakohased meetmed, et registreerida teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ja käesoleva määruse II lisas loetletud äriühingute toodetud uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 ning mis kuuluvad praegu CN-koodide 4011 20 90 ja ex 4012 12 00 (TARICi kood 4012120010) alla) import.
3. Registreerimisnõue aegub käesoleva määruse jõustumise kuupäevast üheksa kuu möödumisel.
4. Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude määrad, mida võib koguda teatavate käesoleva määruse I ja II lisas loetletud äriühingute toodetud uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 ning mis kuuluvad praegu CN-koodide 4011 20 90 ja ex 4012 12 00 (TARICi kood 4012120010) alla) impordilt alates uurimiste taasalustamisest kuni taasalustatud uurimiste tulemuste jõustumise kuupäevani, ei tohi ületada rakendusmäärustega (EL) 2018/1579 ja (EL) 2018/1690 kehtestatud määrasid.
5. Liikmesriikide tolliasutused ootavad ära komisjoni asjakohase rakendusmääruse avaldamise, millega tollimaksud taaskehtestatakse, enne kui nad teevad otsuse dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate tollimaksude tagasimaksete ja vähendamise nõuete kohta seoses käesoleva määruse I ja II lisas loetletud äriühingute impordiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(3) Komisjoni 4. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/683, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ning millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/163 (ELT L 116, 7.5.2018, lk 8).
(4) Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163 (ELT L 263, 22.10.2018, lk 3).
(5) Komisjoni 9. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1690, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163 (ELT L 283, 12.11.2018, lk 1).
(6) Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86: Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, EKL 1988, lk 2181, punktid 27 ja 28, ning kohtuasi T-440/20, Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:318.
(7) Kohtuasi C-415/96: Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01: Alitalia vs. komisjon, EKL 2008, lk II-1753, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08: Région Nord-Pas de Calais vs. komisjon, EKL 2011, lk II-0000, punkt 83.
(8) Kohtuasi C-415/96: Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.
(9) Euroopa Kohtu 15. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas C-256/16 Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ning 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16 C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 5.
(10) Kohtuasi T-440/20: Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:318, punktid 154–159.
(11) Juhime tähelepanu asjaolule, et eksportiva tootja Zhongce Rubber Group Co., Ltd puhul kehtib see ainult vaidlusaluse tasakaalustava tollimaksu suhtes. Üldkohus ei tühistanud dumpinguvastast määrust selle äriühingu osas ja seetõttu tuleb äriühingu Zhongce Rubber Group Co suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud jätkuvalt sisse nõuda.
(12) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16 Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ja 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16 C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 58.
(13) Juhime tähelepanu asjaolule, et eksportiva tootja Zhongce Rubber Group Co., Ltd puhul kehtib see ainult vaidlusaluse tasakaalustava tollimaksu suhtes. Üldkohus ei tühistanud dumpinguvastast määrust selle äriühingu osas ja seetõttu tuleb äriühingu Zhongce Rubber Group Co suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud jätkuvalt sisse nõuda.
I LISA
Loetelu äriühingutest, keda mõjutab rakendusmääruse (EL) 2018/1579 (dumpinguvastane määrus) tühistamine.
Äriühingu nimi |
TARICi lisakood |
Chaoyang Long March Tyre Co., Ltd |
C338 |
Triangle Tyre Co., Ltd |
C375 |
Shandong Wanda Boto Tyre Co., Ltd |
C366 |
Qingdao Doublestar Tire Industrial Co., Ltd |
C347 |
Ningxia Shenzhou Tire Co., Ltd |
C345 |
Guizhou Tyre Co., Ltd |
C340 |
Aeolus Tyre Co., Ltd |
C877 (1) |
Shandong Huasheng Rubber Co., Ltd |
C360 |
Chongqing Hankook Tire Co., Ltd |
C334 |
Prinx Chengshan (Shandong) Tire Co., Ltd |
C346 |
Jiangsu Hankook Tire Co., Ltd |
C334 |
Shandong Linglong Tire Co., Ltd |
C363 |
Shandong Jinyu Tire Co., Ltd |
C362 |
Sailun Group Co., Ltd |
C351 |
Shandong Kaixuan Rubber Co., Ltd |
C353 |
Weifang Yuelong Rubber Co., Ltd |
C875 (2) |
Weifang Shunfuchang Rubber And Plastic Products Co., Ltd |
C377 |
Shandong Hengyu Science & Technology Co., Ltd |
C358 |
Jiangsu General Science Technology Co., Ltd |
C341 |
Double Coin Group (Jiang Su) Tyre Co., Ltd |
C878 (3) |
Hefei Wanli Tire Co., Ltd |
C876 (4) |
Giti Tire (Anhui) Company Ltd |
C332 |
Giti Tire (Fujian) Company Ltd |
C332 |
Giti Tire (Hualin) Company Ltd |
C332 |
Giti Tire (Yinchuan) Company Ltd |
C332 |
Qingdao GRT Rubber Co., Ltd |
C350 |
(1) Vaidlusalustes määrustes tähistab TARICi lisakood C333 järgmisi eksportivaid tootjaid:
|
Aeolus Tyre Co., Ltd; |
|
Aeolus Tyre (Taiyuan) Co., Ltd; |
|
Qingdao Yellow Sea Rubber Co., Ltd; |
|
Pirelli Tyre Co., Ltd. |
|
Registreerimise eesmärgil antakse äriühingule Aeolus Tyre Co., Ltd uus TARICi lisakood. |
(2) Vaidlusalustes määrustes on Weifang Yuelong Rubber Co., Ltd seotud TARICi lisakoodiga C999.
(3) Vaidlusalustes määrustes tähistab TARICi lisakood C371 järgmisi eksportivaid tootjaid:
|
Shanghai Huayi Group Corp. Ltd; |
|
Double Coin Group (Jiang Su) Tyre Co., Ltd. |
|
Registreerimise eesmärgil antakse äriühingule Double Coin Group (Jiang Su) Tyre Co., Ltd uus TARICi lisakood. |
(4) Vaidlusalustes määrustes on Hefei Wanli Tire Co. Ltd seotud TARICi lisakoodiga C999.
II LISA
Loetelu äriühingutest, keda mõjutab rakendusmääruse (EL) 2018/1690 (subsiidiumivastane määrus) tühistamine.
Äriühingu nimi |
TARICi lisakood |
Chaoyang Long March Tyre Co., Ltd |
C338 |
Triangle Tyre Co., Ltd |
C375 |
Shandong Wanda Boto Tyre Co., Ltd |
C366 |
Qingdao Doublestar Tire Industrial Co., Ltd |
C347 |
Ningxia Shenzhou Tire Co., Ltd |
C345 |
Guizhou Tyre Co., Ltd |
C340 |
Aeolus Tyre Co., Ltd |
C877 (1) |
Shandong Huasheng Rubber Co., Ltd |
C360 |
Chongqing Hankook Tire Co., Ltd |
C334 |
Prinx Chengshan (Shandong) Tire Co., Ltd |
C346 |
Jiangsu Hankook Tire Co., Ltd |
C334 |
Shandong Linglong Tire Co., Ltd |
C363 |
Shandong Jinyu Tire Co., Ltd |
C362 |
Sailun Jinyu Group Co., Ltd |
C351 |
Shandong Kaixuan Rubber Co., Ltd |
C353 |
Weifang Yuelong Rubber Co., Ltd |
C875 (2) |
Weifang Shunfuchang Rubber And Plastic Products Co., Ltd |
C377 |
Shandong Hengyu Science & Technology Co., Ltd |
C358 |
Jiangsu General Science Technology Co., Ltd |
C341 |
Double Coin Group (Jiang Su) Tyre Co., Ltd |
C878 (3) |
Hefei Wanli Tire Co., Ltd |
C876 (4) |
Giti Tire (Anhui) Company Ltd |
C332 |
Giti Tire (Fujian) Company Ltd |
C332 |
Giti Tire (Hualin) Company Ltd |
C332 |
Giti Tire (Yinchuan) Company Ltd |
C332 |
Qingdao GRT Rubber Co., Ltd |
C350 |
Zhongce Rubber Group Co., Ltd |
C379 |
(1) Vaidlusalustes määrustes tähistab TARICi lisakood C333 järgmisi eksportivaid tootjaid:
|
Aeolus Tyre Co., Ltd; |
|
Aeolus Tyre (Taiyuan) Co., Ltd; |
|
Qingdao Yellow Sea Rubber Co., Ltd; |
|
Pirelli Tyre Co., Ltd |
|
Registreerimise eesmärgil antakse äriühingule Aeolus Tyre Co., Ltd uus TARICi lisakood. |
(2) Vaidlusalustes määrustes on Weifang Yuelong Rubber Co., Ltd seotud TARICi lisakoodiga C999.
(3) Vaidlusalustes määrustes tähistab TARICi lisakood C371 järgmisi eksportivaid tootjaid:
|
Shanghai Huayi Group Corp. Ltd; |
|
Double Coin Group (Jiang Su) Tyre Co., Ltd |
|
Registreerimise eesmärgil antakse äriühingule Double Coin Group (Jiang Su) Tyre Co., Ltd uus TARICi lisakood. |
(4) Vaidlusalustes määrustes on Hefei Wanli Tire Co. Ltd seotud TARICi lisakoodiga C999.
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/51 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1176,
7. juuli 2022,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1223/2009 seoses teatavate UV-filtrite kasutamisega kosmeetikatoodetes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aineid 2-hüdroksü-4-metoksübensofenoon/oksübensoon (CASi nr 131-57-7), millele on kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelises nomenklatuuris (INCI) antud nimetus Benzophenone-3, ja 2-tsüano-3,3-difenüülakrüülhappe 2-etüülheksüülester/oktokrüleen (CASi nr 6197-30-4), millele on kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelises nomenklatuuris antud nimetus Octocrylene, on praegu lubatud kasutada kosmeetikatoodetes UV-filtrina ning need on loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa kannetes 4 ja 10. |
(2) |
Võttes arvesse probleeme, mis on seotud ainete Benzophenone-3 ja Octocrylene võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omadustega kosmeetikatoodetes UV-filtrina kasutamisel, avaldati 2019. aastal andmete esitamise üleskutse. Sidusrühmad esitasid teaduslikke tõendeid ainete Benzophenone-3 ja Octocrylene ohutuse kohta UV-filtrina kosmeetikatoodetes. Esitatud teavet arvesse võttes palus komisjon tarbijaohutuse komiteel viia läbi mõlema aine ohutuse hindamine. |
(3) |
Tuginedes ohutushindamisele ja võttes arvesse aine Benzophenone-3 võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omadustega seotud probleeme, jõudis tarbijaohutuse komitee oma 30.–31. märtsi 2021. aasta arvamuses (2) järeldusele, et aine Benzophenone-3 ei ole tarbijatele ohutu, kui seda kasutatakse UV-filtrina praegu kehtivas maksimaalses kontsentratsioonis 6 % päikesekaitsetoodetes, mis on kas kehakreemid, aerosoolpihustiga või pumppihustiga tooted. |
(4) |
Tarbijaohutuse komitee jõudis ka järeldusele, et aine Benzophenone-3 on tarbijatele ohutu, kui seda kasutatakse UV-filtrina kontsentratsioonis kuni 6 % näokreemis, kätekreemis ja huulepulkades, ning et aine Benzophenone-3 kasutamine kosmeetikatoodetes kontsentratsioonis kuni 0,5 % kosmeetikatoote koostise kaitsmiseks on tarbijale ohutu. |
(5) |
Tarbijaohutuse komitee leidis ka, et aine Benzophenone-3 kasutamine UV-filtrina on tarbijale ohutu kontsentratsioonis kuni 2,2 % kehakreemides, aerosoolpihustiga ja pumppihustiga toodetes, kui samas kosmeetikatoote koostises ei kasutata täiendavalt ainet Benzophenone-3 kontsentratsioonis 0,5 %. Tarbijaohutuse komitee jõudis ka järeldusele, et kui samas koostises kasutatakse ainet Benzophenone-3 kontsentratsioonis 0,5 %, ei tohiks UV-filtrina kasutatava Benzophenone-3 sisaldus kehakreemides, aerosoolpihustiga ja pumppihustiga toodetes ületada 1,7 %. |
(6) |
Aine Octocrylene kohta jõudis tarbijaohutuse komitee ohutushinnangule tuginedes ja võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omadustega seotud probleeme arvesse võttes oma 30.–31. märtsi 2021. aasta arvamuses (3) järeldusele, et aine Octocrylene on UV-filtrina ohutu kontsentratsioonis kuni 10 % kosmeetikatoodetes, kui seda kasutatakse eraldi. |
(7) |
Samuti leidis tarbijaohutuse komitee, et aine Octocrylene kasutamine on ohutu päikesekaitsekreemi või -kehapiima, pumppihustatava päikesekaitsekreemi, näokreemi, kätekreemi ja huulepulga kombineeritud kasutamisel kontsentratsioonis kuni 10 %, kuid aine Octocrylene kasutamine 10 % või suuremas kontsentratsioonis aerosoolpihustiga päikesekaitsekreemis ei ole kombineeritud kasutamisel ohutu. Tarbijaohutuse komitee pidas aine Octocrylene kasutamist sellistes toodetes ohutuks, kui selle sisaldus koos 10 % ainet Octocrylene sisaldava näokreemi, kätekreemi või huulepulgaga ei ületa 9 %. |
(8) |
Tarbijaohutuse komitee arvamuste põhjal võib järeldada, et ainete Benzophenone-3 ja Octocrylene kasutamine UV-filtritena kosmeetikatoodetes praegu lubatud kontsentratsioonis võib olla inimeste tervisele ohtlik. Seetõttu tuleks ainete Benzophenone-3 ja Octocrylene kasutamist piirata tarbijaohutuse komitee soovitatud maksimaalsete kontsentratsioonidega. |
(9) |
Määrust (EÜ) nr 1223/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(10) |
Tööstusharule tuleks ette näha mõistlik ajavahemik uute nõuetega kohanemiseks, sealhulgas tehes vajalikud muudatused toodete koostises, tagamaks, et turule lastakse üksnes uutele nõuetele vastavad tooted. Tööstusharule tuleks ette näha ka mõistlik ajavahemik selliste kosmeetikatoodete turult kõrvaldamiseks, mis ei vasta neile nõuetele. |
(11) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.
(2) Tarbijaohutuse komitee arvamus aine Benzophenone-3 kohta (CASi nr 131-57-7, EÜ nr 205-031-5), 15. detsembri 2020. aasta esialgne versioon, 30.-31. märtsi 2021. aasta lõplik versioon, SCCS/1625/20 https://ec.europa.eu/health/sites/default/files/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_247.pdf
(3) Tarbijaohutuse komitee arvamus aine Octocrylene kohta (CASi nr 6197-30-4, EÜ nr 228-250-8), 15. jaanuari 2021. aasta esialgne versioon, 30.–31. märtsi 2021. aasta lõplik versioon, SCCS/1627/21 https://ec.europa.eu/health/sites/default/files/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_249.pdf
LISA
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa kanded 4 ja 10 asendatakse järgmisega:
Viitenumber |
Aine määratlus |
Tingimused |
Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus |
|||||||||||||||||||||
Keemiline nimetus/INN |
Nimetus koostisainete ühtses nimestikus |
CASi number |
EÜ number |
Toote liik, kehaosa |
Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes |
Muu |
||||||||||||||||||
a |
b |
c |
d |
e |
f |
g |
h |
i |
||||||||||||||||
„4 |
2-hüdroksü-4-metoksübensofenoon/oksübensoon (*1) |
Benzophenone-3 |
131-57-7 |
205-031-5 |
|
|
Nii a kui ka b puhul mitte rohkem kui 0,5 % toote koostise kaitseks
|
Nii a kui ka b puhul: Sisaldab ainet Benzophenone-3 (*2) |
||||||||||||||||
10 |
2-tsüano-3,3-difenüülakrüülhappe 2-etüülheksüülester/oktokrüleen (*1), (*3) |
Octocrylene |
6197-30-4 |
228-250-8 |
|
|
|
|
(*1) Kosmeetikatooteid, mis sisaldavad kõnealust ainet ja vastavad määruses (EÜ) nr 1223/2009 sätestatud piirangutele, nagu neid kohaldatakse 27. juulil 2022, võib siiski lasta liidu turule kuni 28. jaanuarini 2023 ja teha liidu turul kättesaadavaks kuni 28. juulini 2023.
(*2) Ei nõuta, kui sisaldus on alla 0,5 % ja kui seda kasutatakse üksnes toote kaitsmiseks.
(*3) Bensofenooni sisaldus lisandina ja/või oktokrüleeni lagunemissaadusena ei tohi olla suurem kui jälgedena.“
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/54 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1177,
7. juuli 2022,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/683, lisades paberkandjal teabedokumendi ja vastavustunnistuse vormidele kandeid teatavate turvasüsteemide kohta ja ajakohastades neid ning kohandades sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteemi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 4, artikli 28 lõiget 3, artikli 36 lõiget 4 ja artikli 38 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/683 (2) on sätestatud mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse jaoks kasutatavate dokumentide standardvorming, mis hõlmab teabedokumendi, üksiksõiduki ELi tüübikinnitustunnistuste ja paberkandjal vastavustunnistuste vorme. |
(2) |
Rakendusmääruse (EL) 2020/683 I ja II lisas esitatud teabedokumentide vorme tuleks muuta, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2144 (3) kehtestatud uusi nõudeid ja selle alusel vastu võetud õigusakte. |
(3) |
Selleks et võimaldada tüübikinnitustunnistuste ühtset numeratsioon, on vaja ühtlasi muuta rakendusmääruse (EL) 2020/683 IV lisas sätestatud numeratsiooni, et võtta arvesse määruse (EL) 2019/2144 kohast regulatiivset arengut. |
(4) |
Samuti on asjakohane muuta rakendusmääruse (EL) 2020/683 V lisa, milles sätestatakse ELi osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitusmärgi näidis ning ajakohastada viidet määrusele (EL) 2019/2144. |
(5) |
Määruse (EL) 2019/2144 kohaselt peavad uued sõidukid olema varustatud kõrgtehnoloogiliste turvasüsteemidega, sealhulgas hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteemi, aruka kiirusekontrollisüsteemi, juhi unisuse ja tähelepanu hoiatussüsteemi ning sündmuste salvestiga. On asjakohane nõuda, et vastavustunnistusel oleks märgitud, millised süsteemid on sõidukile paigaldatud. Seepärast on vaja lisada asjakohased kanded rakendusmääruse (EL) 2020/683 VIII lisas esitatud paberkandjal vastavustunnistuse vormidele. |
(6) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/683 vastavalt muuta. |
(7) |
Selleks et anda liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, turujärelevalveasutustele ja registreerimisasutustele ning tootjatele piisavalt aega paberkandjal vastavustunnistuse muudatuste sisseviimiseks oma süsteemidesse, tuleks V lisa kohaldamise kuupäeva edasi lükata. |
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2020/683 muudatused
Rakendusmäärust (EL) 2020/683 muudetakse järgmiselt:
1) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
2) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale; |
3) |
IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale; |
4) |
V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale; |
5) |
VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale. |
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
V lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 151, 14.6.2018, lk 1.
(2) Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega (ELT L 325, 16.12.2019, lk 1).
I LISA
Määruse (EL) 2020/683 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Selgitavaid märkusi muudetakse järgmiselt:
|
2) |
punkt 2.2.1.3 asendatakse järgmisega:
|
3) |
punkt 2.6.2 asendatakse järgmisega:
|
4) |
lisatakse punktid 2.11.4.1 ja 2.11.4.2:
|
5) |
punkt 2.13 asendatakse järgmisega:
|
6) |
punkt 2.14.1 asendatakse järgmisega:
|
7) |
punkt 3.2.18.1 asendatakse järgmisega:
|
8) |
punkt 4.11.2 asendatakse järgmisega:
|
9) |
lisatakse punktid 4.11.4, 4.11.5 ja 4.11.6:
|
10) |
lisatakse punktid 6.7, 6.7.1 ja 6.7.2:
|
11) |
lisatakse järgmised punktid 7.4–7.6.3:
|
12) |
punkt 8.6 asendatakse järgmisega:
|
13) |
punkt 8.9 asendatakse järgmisega:
|
14) |
lisatakse punktid 8.12, 8.12.1 ja 8.12.2:
|
15) |
punktid 9.14–9.14.4 asendatakse järgmisega:
|
16) |
punkti 9.14.5 järele lisatakse järgmised punktid:
|
17) |
punktid 9.14.6 ja 9.14.7 asendatakse järgmisega:
|
18) |
punkt 9.16.2 asendatakse järgmisega:
|
19) |
punktid 9.17.4 ja 9.17.4.1 asendatakse järgmisega:
|
20) |
lisatakse punkt 9.17.4.3:
|
21) |
punkt 9.20.2 asendatakse järgmisega:
|
22) |
punkt 9.25.1 asendatakse järgmisega:
|
23) |
lisatakse punkt 10.1.1:
|
24) |
lisatakse punktid 12.2.4, 12.2.4.1 ja 12.2.4.2:
|
25) |
lisatakse punktid 12.6.5–12.6.5.5:
|
26) |
lisatakse järgmised punktid 12.11–12.17.3:
|
27) |
lisatakse järgmised punktid 17–17.11:
|
II LISA
Määruse (EL) 2020/683 II lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I osa (A. M- ja N-kategooria) muudetakse järgmiselt:
|
2) |
I osa (B. O-kategooria) muudetakse järgmiselt:
|
III LISA
Määruse (EL) 2020/683 IV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
punktis 2.2 asendatakse alapunkt c järgmisega:
Kui punkti c kohaldamisel sisaldab (alus)määrus eraldi lisasid nõuete ja tehniliste eeskirjadega, mida kohaldatakse eri valdkondade suhtes, mis hõlmavad sõiduki süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, järgneb 2. osas esitatud viitele Rooma number, mis tähistab kõnealuse määruse lisa numbrit.“; |
2) |
punktis 3.1 asendatakse alapunkt c järgmisega:
e2*2021/535/XI*2021/535*00003*00“ |
3) |
punktis 3.1 asendatakse alapunkt d järgmisega:
e2*2021/646*2021/646*00003*00 “ |
4) |
punktis 4 asendatakse teine lõik järgmisega: „Siiski kohaldatakse käesolevat lisa ELi tüübikinnituste suhtes, mis on antud määruse (EL) 2019/2144 alusel vastavalt nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/858 II lisas loetletud ÜRO eeskirjades, ning sellisel juhul kasutatakse järgmist numeratsioonisüsteemi:“; |
5) |
punkt 4.2 asendatakse järgmisega:
|
6) |
punkti 4.6.1 näites asendatakse tüübikinnitustunnistuse number. järgmisega: „e1*2019/2144*13-HR00/16*00001*00“; |
7) |
punkti 4.6.2 näites asendatakse tüübikinnitustunnistuse number järgmisega: „e25*2019/2144*46R04/01*00123*05“. |
IV LISA
Määruse (EL) 2020/683 V lisa punkti 4 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Siiski kohaldatakse käesolevat lisaosade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnituste suhtes, mis on antud määruse (EL) 2019/2144 alusel vastavalt nõuetele, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas loetletud ÜRO eeskirjades, ning sellisel juhul kehtib järgmine:“.
V LISA
Määruse (EL) 2020/683 VIII lisa liidet muudetakse järgmiselt:
1) |
I osa (Komplektsed ja komplekteeritud sõidukid) muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II osa (Mittekomplektsed sõidukid) muudetakse järgmiselt:
|
OTSUSED
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/71 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/1178,
7. juuli 2022,
mitte pikendada Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2021/1784 kehtestatud lõplike dumpinguvastaste tollimaksude peatamist
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), ning eriti selle artikli 14 lõiget 4,
olles konsulteerinud nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. augustil 2020 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise (edaspidi „uurimine“) seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete (edaspidi „alumiiniumist lehtvaltstooted“ või „asjaomane toode“) importimisega (2). |
(2) |
12. aprillil 2021 kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/582 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu. |
(3) |
11. oktoobril 2021 kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2021/1784 (4) (edaspidi „lõplik määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu asjaomase toote impordi suhtes. Dumpinguvastase tollimaksu määrad on 14,3–24,6 %. |
(4) |
Samal kuupäeval peatas komisjon oma rakendusotsusega (EL) 2021/1788 (5) (edaspidi „peatamisotsus“) asjaomase toote suhtes kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu üheksaks kuuks, st kuni 11. juulini 2022. |
(5) |
Komisjon saatis 9. märtsil 2022 omal algatusel küsimustikud Euroopa Alumiiniumi Assotsiatsioonile (edaspidi „EA“), valimisse kaasatud liidu tootjatele ja kõigile teistele huvitatud isikutele. Küsimustiku eesmärk oli saada teavet, mis võimaldaks komisjonil hinnata peatamise pikendamise vajadust. Märkused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja nende ühenduselt EA-lt, 14 kasutajalt, sealhulgas Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsioon (CLEPA), ning kuuelt importijalt ja nende ühenduselt (Euranimi). Valimisse kaasatud liidu tootjatel ja EA-l paluti esitada ka teave pärast peatamisotsuses analüüsitud perioodi kõige hilisema perioodi (nn kaheksakuuline analüüsiperiood (edaspidi „analüüsiperiood“), st 1. juulist 2021 kuni 28. veebruarini 2022) teatavate kahjunäitajate kohta. Nad esitasid nõutud teabe teatavate näitajate kohta. Vastused esitati 2022. aasta märtsi lõpus. |
(6) |
Mitu kasutajat palusid oma vastustes peatamist pikendada. Lisaks esitas EA 25. aprillil 2022 ametliku taotluse peatamise viivitamatuks lõpetamiseks. |
(7) |
24. mail 2022 teatas komisjon oma kavatsusest meetmete peatamist mitte pikendada ja palus osalistel esitada oma märkused 2. juuniks 2022. Ettenähtud tähtajaks esitasid märkused seitse huvitatud isikut: TDK Hungary Components Kft. (edaspidi „TDK Ungari“), Euranimi, Valeo Group (edaspidi „Valeo“), TitanX Holding (edaspidi „TitanX“), Airoldi Metalli S.p.a. (edaspidi „Airoldi“), SATMA ja Lodec Metall-Handel (edaspidi „Lodec“). TDK Foil Italy SpA (edaspidi „TDK Itaalia“) esitas märkused pärast tähtaega, mida seetõttu arvesse ei võetud. |
(8) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Airoldi, et tema kaitseõigusi rikuti, kuna komisjon kasutas EA andmeid, eelkõige turusuundumuste ja tootmisvõimsuse kohta, mis ei olnud teistele osalistele kättesaadavad. Komisjon märkis siiski, et EA andmed põhinesid kõigi tema liikmete esitatud teabel ning EA esitas nende andmete mittekonfidentsiaalse versiooni. Seega võisid kõik osalised kasutada oma kaitseõigust ja esitada esitatud andmete kohta märkusi. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
(9) |
Mõned huvitatud isikud tegid ettepanekuid meetmete muutmiseks, näiteks jätta teatavad tooted meetme kohaldamisalast välja või kehtestada tollimaksuvaba impordi kvoot. Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt võib ta otsustada üksnes seda, kas pikendada peatamist veel kuni ühe aasta võrra või peatamist mitte pikendada. Seetõttu ei saanud komisjon lõpliku määrusega kehtestatud meetmeid läbi vaadata. Vahepealsete läbivaatamiste jaoks on ette nähtud alusmääruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud erimenetlus. Seepärast lükati need väited tagasi. |
2. TURUTINGIMUSTE UURIMINE JA LIIDU TURUL TEGUTSEVAD ETTEVÕTJAD ANALÜÜSIPERIOODIL
(10) |
Alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatakse, et liidu huvides võib dumpinguvastased meetmed peatada, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju sellise peatamise tulemusena jätkuks. |
(11) |
Meetmed peatati 12. oktoobril 2021, sest komisjon tegi kindlaks, et COVID-19 kriisi järgsel taastumise perioodil esines pakkumise ja nõudluse ajutine tasakaalustamatus ning liidu tootmisharu majanduslik olukord oli 2021. aasta esimesel poolaastal võrreldes uurimisperioodiga (edaspidi „uurimisperiood“, 1. juuli 2019 kuni 30. juuni 2020) ja 2017. aastaga (esialgses uurimises vaadeldud perioodi parim aasta) soodsam. Eeldati, et liidu tootmisharu majandusliku olukorra positiivsed suundumused jätkuvad üheksakuulise peatamisperioodi jooksul ning seetõttu on kahju jätkumine peatamise tõttu ebatõenäoline. Muutunud turutingimusi peeti siiski ajutiseks. |
(12) |
Artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et peatamist võib pikendada veel kuni ühe aasta võrra. Et otsustada, kas peatamist pikendada või mitte, analüüsis komisjon analüüsiperioodil valitsenud turutingimusi, liidu tootmisharu majanduslikku olukorda ning importijate ja kasutajate seisukohti. |
2.1. Turutingimused
(13) |
Analüüsiperioodil vähenes liidu tarbimine märkimisväärselt, st 13,5 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga (6). Nõudlus saavutas haripunkti 2021. aasta esimesel poolaastal, mil see suurenes uurimisperioodiga võrreldes 27 %, ja vähenes märkimisväärselt analüüsiperioodil. |
(14) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et komisjoni kavatsuse teatavaks tegemise dokumendis ei esitatud tarbimisnäitajate allikat ega selgitusi ning et need arvud on vastuolus EA poolt analüüsiperioodi kohta esitatud andmetega. Komisjon märkis, et üldises teatavaks tegemise dokumendis on juba teada antud, et andmed esitas EA. Komisjon arvutas analüüsiperioodi tarbimise näitaja, liites koguimpordi liidu tootmisharu müügimahule. Korrektseks võrdlemiseks 2021. aasta esimese poolaastaga arvutati põhjenduses 12 esitatud tarbimisnäitajad ümber EA poolt poolaasta kohta esitatud andmete põhjal (7). Seega tugines komisjon EA poolt analüüsiperioodi kohta esitatud andmetele ja lükkas seetõttu selle väite tagasi. |
(15) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitsid Euranimi, Airoldi ja Lodec, et CRU Internationali aruande kohaselt oli nõudluse vähenemise järeldus vastuolus prognoosiga, et ülemaailmne nõudlus alumiiniumi järele suureneb 2030. aastaks 40 %. Komisjon märkis siiski, et kõnealune uuring ei piirdunud üksnes alumiiniumist lehtvaltstoodetega, vaid puudutas kõiki alumiiniumtooteid. Peale selle moodustab Euroopa (mitte ainult EL, vaid ka teised Euroopa riigid) vaid väikese osa kogu prognoositud kasvust (14 %). Lõppkokkuvõttes ei olnud see prognoos vastuolus komisjoni järeldustega, mis käsitlesid analüüsiperioodi ja lühiajalisi kasvu väljavaateid, samas kui uuringus käsitleti järgmise kaheksa aasta kasvu väljavaateid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
(16) |
2022. aasta esimestel kuudel võis täheldada järgmisi suundumusi: CRU aruande (8) kohaselt oli nõudlus alumiiniumist valtsitud toodete järele Euroopas endiselt rahuldav, mis on tingitud varude kogumisest Ukraina sõja tõttu ja ehitussektori tegevuse jätkumisest. Autotööstuses oli nõudlus vastupidi nõrk pooljuhtide jätkuva nappuse ja Ukrainast pärit juhtmestike puuduse tõttu. Selline olukord kestab eeldatavasti veel mõned kuud. Seoses ehitustööstusega mainitakse samas aruandes ka riski, et kiire inflatsiooni tõttu on projekte vähem. |
(17) |
Pakkumise poolel suurendas liidu tootmisharu oma tootmisvõimsust pärast uurimisperioodi (+ 20 %), kuid tootmisvõimsuse rakendamine ei suurenenud ja püsis ligikaudu 80 %. Seetõttu on liidu tootmisharul võimalik tootmist suurendada. |
(18) |
Peamiste toorainete (alumiinium, magneesium) ja energia hinnad tõusid kogu perioodil alates uurimisperioodist märkimisväärselt, peamiselt COVID-19 kriisi järgse taastumise tõttu. Hinnatõusu kiirendas veelgi Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu. Lähikuudel see suundumus tõenäoliselt jätkub. See mõjutab alumiiniumist lehtvaltstoodete hinda ja vähendab seega üldist nõudlust nende toodete järele. |
(19) |
Mis puudutab Venemaalt pärit metalli, sealhulgas primaaralumiiniumi importi, siis on liidu tootmisharu vähendanud oma importi 22 %-lt 2015. aastal ligikaudu 11 %-le 2021. aastal. Samuti aegus Venemaa poolt primaaralumiiniumile kehtestatud 15 % eksporditollimaks 31. detsembril 2021, (9) nagu algselt kavandatud. Liidu tootmisharu sõnul ei ole primaaralumiiniumist või alumiiniumist pooltoodetest puudust hoolimata Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest, mis vaatamata sellele, et need ei puuduta otseselt alumiiniumtooteid, avaldavad tugevat negatiivset mõju kaubavahetusele Venemaaga üldiselt. |
(20) |
Eespool toodut silmas pidades näib, et nõudlus saavutas haripunkti 2021. aasta esimesel poolaastal. Seda näitab tellimuste vastuvõtmine, mis, nagu on selgitatud põhjenduses 33, vähenes analüüsiperioodil 12 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Lisaks normaliseerusid analüüsiperioodil tarneajad: vastavalt CRU 2022. aasta aprilli aruandele 5–7 nädalat ja EA andmetel 6–8 nädalat (10). See on oluliselt lühem aeg kui 2021. aasta esimesel poolaastal, mil tarneaeg oli mõnikord 6–10 kuud. Tarneaja lühenemist kinnitasid ka paljud kasutajad. |
(21) |
Selle põhjal järeldas komisjon, et pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus, mis iseloomustas 2021. aasta esimest poolaastat, vähenes analüüsiperioodil märkimisväärselt. Kuigi tulevik on endiselt ebakindel, näib nõudluse haripunkt COVID-19 kriisi järgsel taastumise perioodil olevat möödas, nagu näitab tellimuste vastuvõtmise ja tarneaja märkimisväärne vähenemine. Siiski valitseb mõningane ebakindlus seoses tulevase nõudlusega kahes peamises järgmise etapi sektoris, st autotööstuses ja ehitussektoris. |
2.2. Liidu tootmisharu olukord
(22) |
Võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga vähenes müügimaht ELis analüüsiperioodil 12,8 % – 1 056 668 tonnilt 921 701 tonnini. Võrreldes uurimisperioodiga suurenes müügimaht 36 % ja võrreldes 2017. aastaga 17 %. |
(23) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et EA poolt analüüsiperioodi kohta esitatud andmed on vastuolus komisjoni kavatsuse teatavaks tegemise dokumendis esitatud müügi- ja tootmissuundumustega. Nagu on selgitatud põhjenduses 14, arvutas komisjon EA esitatud andmed poolaasta kohta ümber, et võimaldada nõuetekohast võrdlust 2021. aasta esimese poolaastaga, ning kohaldas samasugust metoodikat ka teiste võrdlusperioodide (2017. aasta ja uurimisperioodi) puhul. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
(24) |
Alumiiniumist lehtvaltstoodete hinnad tõusid liidus pidevalt – keskmiselt 2 703 eurolt tonni kohta uurimisperioodil 2 879 euroni tonni kohta 2021. aasta esimesel poolaastal ning seejärel kiiremas tempos 3 555 euroni tonni kohta analüüsiperioodil. 2021. aasta esimese poolaasta ja analüüsiperioodi vaheline kasv on 23 %. See tulenes nõudluse suurenemisest COVID-19 kriisi järgses kontekstis ning toorainete (primaaralumiinium, magneesium) ja energia hindade tõusust. |
(25) |
Kasutajad, sealhulgas Euranimi, Lodec ja Airoldi, juhtisid oma esialgsetes märkustes ja pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist tähelepanu ümberarvestustasu järsule tõusule (+100 % ja kuni +160 % nende kasutajate sõnul). Komisjoni hinnangute kohaselt tõusis ümberarvestustasu (11) 8 % uurimisperioodi järgse perioodi (2020. aasta teine poolaasta ja 2021. aasta esimene poolaasta) ja analüüsiperioodi vahel. Sõltuvalt konkreetsest müügist (milline äriühing või äriühingute rühm, kas müük on osa pikaajalisest lepingust või mitte, milline tooteliik jne) ja vaadeldavatest perioodidest, võib ümberarvestustasu oluliselt erineda, kuid näib, et üldjoontes on kõik huvitatud isikud seisukohal, et see ümberarvestustasu tõepoolest tõusis. Seda tõusu võib osaliselt seletada muude tootmiskulude kui primaaralumiiniumi hinna tõusuga (energia ja toorainete, näiteks sulamikomponentide hinnad tõusid) ja osaliselt liidu tootjate suurenenud kasumiga. |
(26) |
Mis puudutab turuosa, siis uurimisperioodile järgneval aastal tõi liidu tootmisharu müügi kasv kaasa liidu turuosa suurenemise (64,8 %-lt uurimisperioodil 79,4 %-le 2021. aasta esimesel poolaastal). Seda turuosa säilitati analüüsiperioodil (80,1 %), kuna müügimahtude vähenemisega kaasnes tarbimise vähenemine, nagu on märgitud põhjenduses 13. |
(27) |
Analüüsiperioodil tootmismaht vähenes veidi, st 2 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Võrreldes uurimisperioodiga suurenes tootmine 22 % ja võrreldes 2017. aastaga 9 %. |
(28) |
Tootmisvõimsus vähenes analüüsiperioodil veidi, st 1,3 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Võrreldes uurimisperioodiga suurenes tootmisvõimsus märkimisväärselt, st 20,8 %, ja võrreldes 2017. aastaga 23 %. Lisaks ei mõjutanud olemasolevat tootmisvõimsust enam
|
(29) |
Tootmisvõimsuse rakendamine püsis suhteliselt stabiilsena – analüüsiperioodil 80,8 %, 2021. aasta esimesel poolaastal 81,5 % ja 2017. aastal 91,3 %. Valimisse kaasatud äriühingute asjaomase toote tellimuste vastuvõtmine vähenes analüüsiperioodil 2021. aasta esimese poolaastaga võrreldes 12 % ja oli veidi väiksem (2 %) kui uurimisperioodil. Tellimuste tase oli madalam kui uurimisperioodil ja isegi madalam kui 2017. aastal (12). See näitab, et liidu tootmisharu tootmisvõimsust ei rakendata lähikuudel täielikult. |
(30) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et tootmisvõimsuse vähenemine on kooskõlas pakkumise vähesusega ja et liidu tootmisharu ei saavutanud kunagi 100 % tootmisvõimsuse rakendamist. Seega ei ole tal vaba tootmisvõimsust, kusjuures analüüsiperioodil oli rakendusaste 80,8 %. Lõpuks väitis Valeo, et komisjoni järeldused on vastuolus kasutaja väidetega, et liidu tootmisharul puudub tootmisvõimsus. Esiteks tegi komisjon vastupidi Valeo väitele kindlaks, et tootmisvõimsus suurenes analüüsiperioodil võrreldes uurimisperioodiga 20,8 % ja 2017. aastaga võrreldes 23 %. Teiseks on väide, et 80,8 % tootmisvõimsuse rakendusastme korral vaba tootmisvõimsus puudub, vastuolus lõplikus määruses (13) esitatud komisjoni järeldustega, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2017. aastal 91,3 %. Lisaks ei vaidlustanud Valeo komisjoni järeldusi, et tegelik/olemasolev tootmisvõimsus ei erine enam deklareeritud võimsusest. Seetõttu lükati need väited tagasi. |
(31) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitsid Euranimi, Airoldi ja Lodec, et liidu tootmisharu ei investeerinud viimastel aastakümnetel piisavalt uude tootmisvõimsusse. Ükski osaline ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis toetaks seda väidet ja et see puudutab konkreetselt alumiiniumist lehtvaltstooteid. Seevastu tegi komisjon lõplikus määruses (14) kindlaks, et tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 2 % ja analüüsiperioodil 20 %. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
(32) |
Euranimi ja Airoldi väitsid ka, et paljud liidu tootjad ei saanud primaaralumiiniumi nappuse tõttu valtsimise võimsust kasutada. See nappus on väidetavalt osaliselt seletatav primaaralumiiniumi tootmise vähenemisega ELis rohkem kui 30 % võrra alates 2000. aastast. Nappus vähendab veelgi liidu tootmisharu suutlikkust tarnida alumiiniumist lehtvaltstooteid. EA selgitas siiski, et primaaralumiiniumi nappust ei ole ja et liidu tootmisharu suudab ise seda tarnida kolmandatest riikidest. Seda kinnitas asjaolu, et 2022. aasta jaanuarist aprillini primaaralumiiniumi import ELi suurenes võrreldes sama perioodiga 2021. aastal. Lisaks märkis komisjon, et ülemaailmsed primaaralumiiniumi varud olid 2022. aasta teises kvartalis [9,2–10,7] miljardit tonni, (15) mis on vähem kui 2020.–2021. aastal (keskmiselt [10,1–11,4] miljardit tonni), kuid võrreldav COVID-19 kriisi eelse 2019. aasta mahuga (keskmiselt [9,1–10,5] miljardit tonni). Euroopa tootjate varu ([310 000–330 000] tonni) 2022. aasta esimeses kvartalis oli samuti kooskõlas viimase kolme aasta keskmisega ([320 000–340 000] tonni aastatel 2019–2021). Komisjon järeldas, et kuigi mitmel tooraineturul, sealhulgas primaaralumiiniumi turul esineb endiselt pingeid, on tegemist ülemaailmse nähtusega, mis ei ole konkreetselt seotud liidu turuga, ning et primaaralumiiniumi varud olid liidu tootmisharule kättesaadavad, kuigi üldiselt järjest kõrgemate hindadega. Seetõttu lükati tagasi väide, et selline turuolukord piirab liidu tootmisharu tootmisvõimet, eriti võrreldes tema Hiina konkurentidega. |
(33) |
Kasumlikkus paranes ja oli analüüsiperioodil 2,8 %. Kasumlikkus oli uurimisperioodil –1,8 % ja 2021. aasta esimesel poolaastal 1,9 %, kuid analüüsiperioodil oli see endiselt väiksem kui vaatlusaastal 2017 saavutatud kasum 3,1 % ja oluliselt väiksem kui alusmääruse artikli 7 lõikes 2c sätestatud minimaalne kasumimarginaal 6 %, mida kasutati lõplikus määruses turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel. |
(34) |
Kokkuvõttes mõned näitajad (müügimaht, tootmine) vähenesid analüüsiperioodil võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga, samal ajal kui teised näitajad (hinnad, kasumlikkus) paranesid. Üldiselt järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud analüüsiperioodil olulist kahju. |
2.3. Kasutajate olukord
(35) |
Kasutajad pooldasid peatamise pikendamist, kuna peatamise tingimused kehtivad endiselt. |
(36) |
Komisjon märkis siiski, et peatamise ajal valitsenud ajutine olukord on muutunud, nagu on märgitud põhjendustes 13–23. |
(37) |
Mitu kasutajat väitis ka, et peatamise tingimused olid täidetud nende kasutatavate konkreetsete alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, kuna väidetavalt on nende toodete puhul endiselt pakkumise puudus. Nad kordasid oma väidet pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist ja väitsid, et peatamist tuleks kõnealuste toodete puhul pikendada. Need tooted moodustasid siiski vaid väikese osa koguimpordist ning alusmääruse artikli 14 lõikes 4 on ette nähtud asjaomase toote kui terviku, mitte selle osa impordi suhtes kehtestatud meetmete peatamine. |
(38) |
Kasutajad väitsid ka, et ELis üldiselt ja eelkõige konkreetsete alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, mida nad kasutavad, on endiselt pakkumise puudus ning et peatamise lõpetamine suurendab seda puudust veelgi, vähendades Hiinast pärit tarneid. |
(39) |
Komisjon märkis siiski, et liidu tootmisharul on endiselt olulisel määral vaba tootmisvõimsust, mis, nagu on selgitatud põhjenduses 28, vastab juba tegelikule/olemasolevale tootmisvõimsusele. Alates esialgsest uurimisperioodist on liidu tootmisharu tootmisvõimsus märkimisväärselt suurenenud. Liidu tootmisharu on ülekaalukalt peamine asjaomase toote tarnija kasutajatele. Komisjon märkis ka, et olemas on alternatiivsed tarneallikad, nagu Türgi ja muud kolmandad riigid. Lisaks kinnitasid paljud kasutajad, et tarneaeg on oluliselt lühem kui 2021. aasta esimesel poolaastal, nagu on selgitatud põhjenduses 20. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 37, ei võimalda artikli 14 lõige 4 üksnes osalist peatamist. Komisjon märkis ka seda, et väljajätmise taotlusi käsitleti juba lõplikus määruses (16). |
(40) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Valeo, et liidu tootmisharu esitatud teabe avalikus versioonis ei ole näidatud vastuvõetud tellimusi ja komisjon peaks seda kontrollima. Vastuvõetud tellimuste arvu vähenemine oli ka vastuolus asjaoluga, et analüüsiperioodil oli nõudlus suurem kui 2021. aasta esimesel poolaastal ja uurimisperioodil. Komisjon märkis, et tellimustega seotud teave puudutab konfidentsiaalseid andmeid, on äriühingupõhine ja selle kohta ei tehtud kokkuvõtet. Komisjon esitas oma kavatsuse teatavaks tegemisel siiski piisavalt andmeid, et võimaldada osalistel kasutada oma kaitseõigusi ja esitada märkusi kirjeldatud suundumuse kohta. Samuti kontrollis komisjon nii palju kui võimalik esitatud teabe täpsust. Lisaks vastupidi Valeo väidetele vähenes tarbimine analüüsiperioodil 2021. aasta esimese poolaastaga võrreldes 13,5 %, nagu on selgitatud põhjenduses 13. Seega on tellimuste vastuvõtmise vähenemine 12 % kooskõlas nõudluse vähenemisega. See väide lükati seega tagasi. |
(41) |
Seoses tarneaegade lühenemisega väitis Valeo pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist, et selle suhtes tuleb arvestada asjaolu, et paljud kasutajad ei saa alumiiniumist lehtvaltstooteid osta ning et liidu tootmisharu lükkas paljud tellimused tagasi, et nad saaksid tarnida tooteid piiratud koguseid, mille jaoks neil on võimsus ettenähtud tarneaja jooksul. Komisjon märkis esiteks, et seda väidet ei toeta ükski tõend. Teiseks on see vastuolus peaaegu kõigi kasutajate varem esitatud väidetega, mida toetavad sõltumatud allikad, (17) et pikemad tarneajad on märk pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusest liidu turul. Sellest tulenevalt oli tarneaja normaliseerumine analüüsiperioodil üks asjaoludest, mis viitab pakkumise ja nõudluse tasakaalu paranemisele. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
(42) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist seadsid kasutajad kahtluse alla komisjoni järeldused teatavate tooteliikide kättesaadavuse kohta liidu turul ja võimaluse kohta hankida neid tooteliike kolmandatest riikidest. |
(43) |
Seoses alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnimise küsimusega täheldas komisjon, et mõlemad kasutajad, kes esitasid märkusi komisjoni kavatsuse kohta, st TitanX ja Valeo, hankisid juba märkimisväärseid koguseid liidu tootmisharult. Lisaks oli osa Valeo ja liidu tootjate kirjavahetusest, mille esitas Valeo, seotud läbirääkimistega liidu tootjate tulevaste tarnete üle alates 2023. aastast. Enamik sellest kirjavahetusest näis olevat seotud läbirääkimistega uute hindade üle, mitte tingimata tootmisvõimsuse probleemi või tootmisvõimsuse puudumisega. |
(44) |
Valeo väitis ka, et üks tema suurimaid tarnijaid keeldus talle tarnimast juba kokkulepitud koguseid ja seda tarnijat oli hiljuti tabanud tulekahju, mis hävitas tema uue tehase. Kõnealune tarnija esitas aga tõendid selle kohta, et just Valeo ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja tühistas juba kokkulepitud mahud. Võttes arvesse, et tegemist on kahe äriühingu konkreetse lepingulise vaidlusega, ei saanud komisjon teha järeldusi alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete liidu turul tarnimise üldise küsimuse kohta. Seoses tulekahjuga ei olnud ajakirjanduses ilmunud viidatud artiklis märgitud, et tehas oleks täielikult hävinud. Pigem oli märgitud, et tehas hakkab tööle mõne kuu pikkuse viivitusega (2022. aasta teise poole asemel 2023. aastal). Lisaks, nagu on märgitud samas artiklis, mõjutab see üksnes uusi mahte, mitte juba võetud kohustusi. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
(45) |
TitanX väitis, et tema suurim tarnija tõstis oma hindu ja et ta ei suutnud leida liidus täiendavaid tarnijaid. TitanX ei väitnud siiski, et tal olid tarneprobleemid oma suurima tarnijaga, ning ta ei esitanud tõendeid selle kohta, et teised liidu tarnijad keeldusid tarnimast. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. |
(46) |
Seoses alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete impordiga kolmandatest riikidest märkis komisjon, et Türgist pärit kõnealuste toodete impordil oli oluline osa selle tooteliigi kogutarbimisest, samal ajal kui Türgist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi turuosa oli analüüsiperioodil vaid 2,2 %, vähenedes [5,9–6,3] %-lt uurimisperioodil. Dokumentides puuduvad tõendid selle kohta, et Türgi ei saa suurendada oma eksporti varasemale tasemele. Sellega seoses ei osutatud Valeo ja ühe Türgi tarnija saadetud e-kirjas ühelegi kõnealuse Türgi tarnija tarneprobleemidele. |
(47) |
Alumiiniumist soojusvahetites kasutatavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid kasutatakse autotööstuses. Nagu on märgitud põhjenduses 71, koges see sektor raskusi ja ajutist nõudluse vähenemist, mis tõi paratamatult kaasa ka alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete nõudluse vähenemise. Seda kinnitasid EA esitatud tõendid selle kohta, et analüüsiperioodil vähenesid kasutajate Valeo, Mahle ja Marelli kõnealuste toodete tellimused allapoole juba kokkulepitud koguseid, kuna nõudlus vähenes (18). |
(48) |
Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes lükkas komisjon tagasi väited alumiiniumist soojusvahetites kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete praeguse pakkumise puuduse kohta. |
(49) |
Alumiiniumist elektrolüütkondensaatorite tootmiseks kasutatavate alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta väitsid SATMA ja TDK Ungari pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist, et liidus ei ole selle tooteliigi tootjaid, Türgi ei saa olla tarneallikas, kuna seda tooteliiki seal ei toodeta, ning Jaapani tootjad lõpetasid tootmise 2021. aastal. SATMA ei esitanud aga ühtegi tõendit selle kohta, et Jaapan, mis on alati olnud selle tooteliigi peamine tarneallikas, oleks tootmise lõpetanud. Komisjon märkis ka, et käimas on projekt tootmise taaskäivitamiseks liidus. Peale selle moodustas see tooteliik väga väikese osa liidu alumiiniumist lehtvaltstoodete kogutarbimisest ning nagu on selgitatud põhjenduses 39, ei ole artikli 14 lõike 4 kohaselt võimalik meetmeid peatada üksnes teatavate tooteliikide puhul. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. |
(50) |
Kasutajad andsid teada ka mitme tootmisahela järgmise etapi äriühingu või tootmisüksuse võimalikest finantsraskustest, kui tollimaksud ennistatakse. Nad hoiatasid ELi tootmiskohtade võimaliku sulgemise eest. |
(51) |
Sellega seoses viitas komisjon oma lõpliku määruse põhjendustes 532–548 esitatud järeldustele, mille kohaselt ei oleks meetmete kehtestamine vastuolus kasutajate huvidega, sest mõju kasutajate finantsolukorrale oleks piiratud. Lisaks oli peatamisperioodil kasutajatel aega kohandada oma tootmisüksusi muude tarneallikatega. |
(52) |
Peale selle, nagu on märgitud peatamisotsuse põhjenduses 75, leidis komisjon, et üheksakuuline peatamisperiood andis kasutajatele, eelkõige neile, kes taotlesid teatavate toodete väljajätmist, lisaaja liidu tootjate (uuesti) valideerimiseks. Kasutajate ümbersuunamist liidu tootmisharu tarnete juurde näib kinnitavat asjaolu, et liidu tootmisharu suurendas turuosa 2021. aasta esimesel poolaastal nõudluse haripunktis ja säilitas sama turuosa analüüsiperioodil. |
2.4. Importijate ja kauplejate olukord
(53) |
Euranimi, mis on alumiiniumi ja/või roostevaba terase tehastest sõltumatute importijate ja turustajate Euroopa ühendus, ning kuus selle liiget esitasid oma märkused turu arengu ja peatamise kohta. Nad pooldasid peatamise jätkamist. |
(54) |
Nad juhtisid peamiselt tähelepanu praegusele tõsisele alumiiniumi nappusele ning ohule tootmisahela järgmise etapi tootjate jaoks, kes ei pruugi olla enam konkurentsivõimelised. Komisjon käsitles seda väidet juba põhjenduses 51. |
3. PEATAMISE PIKENDAMISEST TULENEVA KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS
(55) |
Nagu on märgitud põhjenduses 34, näib liidu tootmisharu olevat olukorras, kus mitu positiivset suundumust on stagneerunud või pöördunud tagasi. Mõned näitajad (müügimaht, tootmine) vähenesid analüüsiperioodil võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga, teised (hinnad, kasumlikkus) aga paranesid. Üldiselt järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud analüüsiperioodil olulist kahju. Komisjon hindas, kas peatamise pikendamise tõttu oleks kahju jätkumine ebatõenäoline. Analüüsiti eelkõige kahte tegurit: Hiinast pärit impordi muutumine ja viimased turusuundumused. |
3.1. Hiinast pärit impordi muutumine
(56) |
Hiinast pärit impordi turuosa vähenes 8 %-lt uurimisperioodil 2,2 %-le 2021. aasta esimesel poolaastal, kuid suurenes seejärel 49 % ja oli analüüsiperioodil 3,2 %. Analüüsi kohaselt oli 2022. aasta veebruaris ja märtsis HRVst pärit impordi kasv aga kiire, mille tulemusel oli turuosa veebruaris ja märtsis üle 6,0 %, mis on lähedane turuosale uurimisperioodil. Tabel 1 Hiinast pärit import analüüsiperioodil (tonnides)
|
(57) |
Mahud muutusid järgmiselt: pärast uurimisperioodi vähenes Hiinast pärit import märkimisväärselt – 171 240 tonnilt uurimisperioodil 56 470 tonnini uurimisperioodile järgneval aastal. Seejärel suurenes import analüüsiperioodil uuesti 73 752 tonnini (8 kuu keskmine, aasta kohta), kuid jäi siiski alla uurimisperioodi ja 2017. aasta taseme (viimase puhul ligikaudu 100 000 tonni). 2022. aasta alguses suurenes import jätkuvalt (11 000 tonni kuus 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, st 132 000 tonni aastas, ja 14 027 tonni 2022. aasta aprillis, st rohkem kui 168 000 tonni aastas). |
(58) |
Hiinast pärit impordi hinnad tõusid märkimisväärselt seoses sisendite hinnatõusu ja suuremate transpordikuludega. Vastupidi sellele, mida mõned huvitatud isikud pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitsid, ei saanud seda hinnatõusu vaadelda eraldi, vaid muude asjaolude taustal ja võrreldes muude hindade ja kuludega, nagu liidu müügihinnad. |
(59) |
Uurimisperioodil täheldatud hinna allalöömise määr oli 17,3 %. Hiina impordihindade ja liidu tootmisharu müügihindade vahe suurenes järk-järgult kogu analüüsiperioodil, nagu on näidatud tabelis 2. Seepärast olid impordihinnad 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (4–5 %). |
(60) |
Eelöeldu näitas, et Hiinast pärit import ei suurenenud kohe pärast uurimisperioodi, vaid järk-järgult analüüsiperioodil ja veelgi enam analüüsiperioodile järgnevatel kuudel ning jõudis peaaegu uurimisperioodi keskmise mahuni tarbimise vähenemise kontekstis võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga. Komisjon märkis, et Hiina töötleva tööstuse üldist olukorda iseloomustas ebakindlus seoses COVID-19 puhangutega, COVID-19 nullpoliitikaga ja nende mõjuga Hiina majandusele. 2022. aasta märtsi ja aprilli iseloomustas seega Hiina tehaste tegevuse üldine vähenemine. Tööstustoodang, tellimused ja tööhõive vähenesid, samal ajal kui täitmata tellimuste hulk ja tarneajad suurenesid veelgi. Hoolimata nendest probleemidest suurenes asjaomase toote import Hiinast analüüsiperioodil, eriti 2022. aasta jaanuarist aprillini. Samal ajal hinnad langesid ja vahe liidu tootmisharu müügihindadega suurenes, nagu on näidatud tabelis 2. Sellest tulenevalt Hiinast pärit import taastus analüüsiperioodil hoolimata COVID-19-ga seotud langusest Hiina tootmises ning pärast täiendava kohanemise perioodi suurenes import Hiinast ELi veelgi. Tabel 2 Hinnavõrdlus analüüsiperioodil (eurodes tonni kohta)
|
(61) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Airoldi kõigepealt, et komisjoni analüüs Hiinast pärit impordi kohta oli vale, sest tema esitatud impordiandmete kohaselt Hiina import ei suurenenud, samal ajal kui Hiinast pärit impordi hinnad tõusid. Teiseks väitis Airoldi, et impordisuundumust tuleks analüüsida proportsionaalselt 2021. aastaga ning et impordi suurenemist 2022. aasta veebruaris ja märtsis ei tuleks arvesse võtta, kuna seda mõjutasid Ukraina kriisi erakorralised sündmused. Kolmandaks väitis Airoldi, et Hiina hinnad on kooskõlas ELi müügihindadega ning et komisjoni analüüsis tuleks Hiinast pärit importi kohandada transpordikuludega. |
(62) |
Esimese väite kohta märkis komisjon, et Airoldi väide oli vale, kuna see põhines palju laiemal CN-koodi tasemel (8 numbrit), samas kui komisjoni analüüs põhines TARICi tasandi statistikal (10 numbrit), mis hõlmas ainult asjaomast toodet. |
(63) |
Võrreldavate perioodide kohta tuletas komisjon meelde, et nii uurimisperioodile järgnenud aasta (1. juuli 2020 kuni 30. juuni 2021) kui ka analüüsiperiood jäid osaliselt 2021. aastasse. Seepärast ei võimalda 2021. aasta esimese poole ja analüüsiperioodi mis tahes võrdlus määrata kindlaks kogu 2021. aasta keskmist, kuna 2021. aasta poolaastad kuuluvad erinevatesse võrdlusperioodidesse. Seega oleks analüüsiperioodi ja 2021. aasta impordisuundumuste võrdlemine mõttetu ja ebausaldusväärne. Seoses 2022. aasta jaanuari ja veebruari väljajätmisega ei esitanud Airoldi ühtegi selgitust ega põhjendust Ukraina kriisi mõju kohta peale selle, et kriis oli erakorraline. |
(64) |
Mis puutub hindadesse, siis vastupidiselt Airoldi väitele Hiinast pärit impordi ja liidu hindade vahe analüüsiperioodil suurenes, nagu on selgitatud põhjenduses 60. Seoses transpordikohandustega tuletas komisjon meelde, et impordistatistikat kogutakse CIF-tasemel, mis kajastab seega hinnas olulist osa transpordikuludest. Seetõttu lükati need väited tagasi. |
(65) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Euranimi, et Hiinast pärit impordi hiljutine kasv oli seotud prognoosiga, et peatamine lõpeb ja et kõnealune import toimus Euroopa tootjate omadega sarnastel hinnatingimustel. Komisjon märkis, et Hiinast pärit impordi mahtu mõjutas mitu tegurit ning meetmete peatamine võib olla üks neist. Hinnataseme kohta märkis komisjon, et kui võrrelda valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisi müügihindu Hiinast pärit impordi keskmiste hindadega, olid viimased kogu analüüsiperioodil madalamad. |
(66) |
Pärast komisjoni kavatsuse teatavaks tegemist väitis Lodec, et Hiina impordi turuosa suurus ja madalamad hinnad ei kujuta endast ohtu liidu tootmisharule, kuna väidetavalt tuleneks see vabast turust, kus Hiina eksportivad tootjad on konkurentsivõimelisemad. Samamoodi väitis SATMA, et komisjon ei suutnud tõestada, et alumiiniumkondensaatorite tootmiseks kasutatava alumiiniumfooliumi import tekitas liidu tootmisharule kahju, kuna liidus seda väidetavalt ei toodeta. |
(67) |
Komisjon märkis, et põhjusliku seose analüüs tehti lõplikus määruses. Komisjonil oli võimalik järeldada, et asjaomane toode tekitas esialgsel uurimisperioodil kahju liidu tootmisharule. Puudusid tõendid selle kohta, et kui tingimused, mille tõttu komisjon peatas ajutiselt lõplike meetmete kohaldamise, ei kehtiks enam, et imporditud toodete ja liidu müügi vaheline põhjuslik seos oleks lõppenud või et need põhjusliku seose järeldused oleksid vahepeal tühistatud. Lisaks oleks Lodec pidanud esitama need väited esialgse uurimise etapis, mil kehtestati lõplikud meetmed. Peale selle oli see põhjusliku seose analüüs viidud läbi kogu toote kohta ning puudus kohustus teha analüüs konkreetse tooteliigi alusel. Seepärast lükati need väited tagasi. |
(68) |
Lodec ja Euranimi väitsid, et teatavate tooteliikide puhul põhjustaks Venemaalt pärit impordi lõpetamine täiendavat nappust liidu turul, millega komisjon peaks tegelema mõningate leevendusmeetmete abil. Komisjon märkis siiski, et asjaomase toote import Venemaalt moodustas tühise osa liidu tarbimisest, kuna selle turuosa oli pärast uurimisperioodi ja analüüsiperioodil alla 0,5 %. Sellest tulenevalt leiti, et Venemaalt pärit impordi mahu kõikumisel ei ole olulist mõju. Seepärast lükati see väide tagasi. |
3.2. Hiljutised turusuundumused
(69) |
Tulevik on ebakindel ja turgu mõjutavad erinevad tegurid. Varude kogumine ei ole kestev, sest see oli ajutine vastus ebakindlusele seoses sissetungiga Ukrainasse. Lisaks on toorainete ja energia hindade tõus, mida on tugevalt mõjutanud COVID-19 kriisi järgne taastumine ning alates 2022. aasta veebruarist Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, olulised tegurid, mida tuleb arvesse võtta. |
(70) |
Mis puudutab nõudlust ehitussektoris, siis kuigi nõudlus on endiselt suur, on märke sellest, et toorainehindade tõus ja intressimäärade võimalik tõus võivad pidurdada uusi projekte ja seetõttu võib nõudlus väheneda (19). |
(71) |
Mis puudutab tootmist autotööstuses, siis on võimalik, et see saavutab lähitulevikus taas tavapärase taseme. Lühiajalises perspektiivis on autotööstuse nõudlust siiski negatiivselt mõjutanud Ukrainas toodetavate juhtmestike ja ülemaailmne kiipide nappus (20). Viimane jätkub tõenäoliselt 2022. aastal vähemalt mõnda aega (21). |
(72) |
EA prognooside kohaselt koguturg järgmistel kuudel kahaneb. EA prognoosis 2022. aasta esimesel poolaastal võrreldes analüüsiperioodiga müügi vähenemist 3,8 % ja toodangu vähenemist 5,7 %. Selle aluseks oli autotööstuse tarbimise vähenemine ja Hiinast pärit impordi märkimisväärne suurenemine. Komisjon märkis, et Euroferi hinnangul autotööstus 2022. aastal kasvab, kuid 2023. aastal kasv seiskub (22). Euroferi 2022. aasta prognoos põhineb aga mitmel tundmatul muutujal: jätkuvast pooljuhtide nappusest tulenevate praeguste langusriskide ulatus tulevikus; nõudluse võimalik vähenemine, arvestades kasvavat majanduslikku ebakindlust pikaajalise sõja korral Ukrainas; tarbijate sissetulekute kasvu peatumine (ELis) ning kiire inflatsioon energia ja toorainete sektoris; ELi peamiste eksporditurgude (Ühendkuningriik, USA, Hiina ja Türgi) kasvunõudlus, mis on praegu tagasihoidlik. Seetõttu on nõudlus autotööstuses endiselt ebakindel. |
(73) |
Komisjon analüüsis ka seda, kas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu ja Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutasid liidu tootmisharu tarneahelat. Praegu ei takista ükski sanktsioon ega muu meede alumiiniumitoodete eksporti Venemaalt ELi. Peale selle on liidu tootmisharul lisaks Venemaale ka muid tarneallikaid. Sellest tulenevalt ei leidnud komisjon ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutasid liidu tootmisharu tarneahelat määral, mis oleks oluline peatamise lõpetamise mõju analüüsimisel. Kuid sanktsioonid, millega takistatakse mõnedel pankadel kasutamast SWIFTi maksesüsteemi, võivad tekitada probleeme, nagu ka asjaolu, et mõned kaubaveoettevõtjad on lõpetanud igasuguse konteinerveo Venemaale ja Venemaalt. Lisaks võib mõju avaldada sanktsioonide kohaldamine teatavate Venemaa üksikisikute suhtes, kellel on osalus selles sektoris. Seetõttu suurendab selline olukord ebakindlust turuolukorra muutumise suhtes lühikeses ja keskpikas perspektiivis. |
3.3. Järeldus selle kohta, kas kahju jätkumine on ebatõenäoline
(74) |
Pärast liidu tootmisharu majandustulemuste paranemist 2021. aasta esimesel poolaastal võrreldes uurimisperioodiga jäi selle majanduslik olukord analüüsiperioodil üsna stabiilseks, kuigi mõned kahjunäitajad halvenesid. Seega, kuigi liidu tootmisharu turuosa oli stabiilne, vähenes müügimaht märkimisväärselt (12,8 %), samas kui tootmine ja tootmisvõimsus vähenesid veidi, vastavalt 2 % ja 1,3 %. Kasumlikkus paranes ja jõudis analüüsiperioodil 2,8 %ni, mis on siiski väiksem kui võrdlusaastal 2017 ja tunduvalt väiksem kui turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud miinimumkasum 6 %. |
(75) |
Konkreetsemalt ei ole liidu tootmisharu väljavaated pärast analüüsiperioodi nii positiivsed. Asjaomase toote vastuvõetud tellimuste arv vähenes analüüsiperioodil 12 % võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga ja 2 % võrreldes uurimisperioodiga (kus leiti, et liidu tootmisharu kannatab kahju). Seega, vastupidi peatamisotsuse põhjenduses 49 esitatud järeldustele, ei rakendata liidu tootmisharu tootmisvõimsust järgmistel kuudel enam täielikult ja tema tulevane tegevuse tase ei ole tagatud. Tarbimine saavutas haripunkti 2021. aasta esimesel poolaastal ja vähenes seejärel analüüsiperioodil 13,5 %. Seda kinnitas vastuvõetud tellimuste arvu vähenemine ja ka tarneaegade märkimisväärne lühenemine. Järgmiste kuude jooksul nõudlus eeldatavasti ei suurene, arvestades nõudluse ebakindlust autotööstuses ja ehitussektoris ning peamiste sisenditega seotud kulude eeldatavat edasist suurenemist. Pakkumise ja nõudluse tasakaalu paranemise kontekstis oleks liidu tootmisharul hinnakujunduses väiksem läbirääkimisvõimekus ja see mõjutaks negatiivselt tema majandustulemusi. |
(76) |
Samal ajal suurenes Hiina import analüüsiperioodil pidevalt ja märkimisväärselt ning veelgi enam pärast analüüsiperioodi kahe kuu jooksul hindadega, mis olid madalamad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad. Hiina impordihindade ja liidu tootmisharu müügihindade vahe suurenes järk-järgult kogu analüüsiperioodil. See toimus hoolimata rahvusvahelise transpordi kulude suurenemisest ja tarneraskustest, millele kasutajad osutasid, ning COVID-19-ga seotud raskustest, mis mõjutasid Hiina tootjaid üldiselt. See Hiina impordi kiire kasvu hiljutine ja märkimisväärne suundumus jätkub tõenäoliselt ka tulevikus ja toob kaasa samasuguse olukorra nagu esialgsel uurimisperioodil, kui meetmete peatamine jätkub. Lisaks kulude eeldatavale edasisele suurenemisele ja nõudluse ebakindlusele avaldaks Hiinast pärit madalamate hindadega impordi edasine kasv selgelt negatiivset mõju liidu tootmisharu majandustulemustele. |
(77) |
Eespool esitatud analüüsi arvesse võttes järeldas komisjon, et enam ei ole liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumine ebatõenäoline, juhul kui dumpinguvastaste tollimaksude praegust peatamist pikendatakse. |
4. JÄRELDUS
(78) |
Olles uurinud turusuundumusi analüüsiperioodil, tõenäolisi muutusi lähitulevikus, liidu tootmisharu olukorda ning importijate ja kasutajate seisukohti, jõudis komisjon järeldusele, et meetmete peatamise pikendamise tingimused ei ole täidetud. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et dumpinguvastaste tollimaksude sissenõudmise peatamine on alusmääruses sätestatud üldreeglit arvestades erandlik meede. |
(79) |
Seetõttu otsustas komisjon vajalike elementide puudumisel ja kõigi osaliste seisukohti arvesse võttes mitte pikendada Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude peatamist. Seega tuleks tollimaksud ennistada, kui peatamisotsuse kohaldamine lõpeb (12. juulil 2022). |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes rakendusotsuse (EL) 2021/1788 artikliga 1 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamist ei pikendata.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) 2021/1784 artikliga 1 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes ennistatakse 12. juulist 2022.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 7. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT C 268, 14.8.2020, lk 5.
(3) Komisjoni 9. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/582, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L 124, 12.4.2021, lk 40).
(4) Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1784, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L 359, 11.10.2021, lk 6).
(5) Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1788, millega peatatakse Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes määrusega (EL) 2021/1784 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 359, 11.10.2021, lk 105).
(6) 1 331 005 tonnilt 2021. aasta esimesel poolaastal 1 150 832 tonnile analüüsiperioodil.
(7) See tähendab, et jagati kaheksaga (analüüsiperioodiga hõlmatud kuude arv) ja korrutati kuuega.
(8) CRU Aluminium Products Monitor, 2022. aasta aprilli aruanne.
(9) https://steelnews.biz/russia-lifts-aluminium-alloys-export-tax/.
(10) Peatamisotsuses (põhjendus 30) oli tavaline tarneaeg 4–12 nädalat.
(11) Ümberarvestustasu on üldjoontes erinevus primaaralumiiniumi müügihindade ja Londoni metallibörsi (LME) (3 kuu) hindade vahel. Müügihindade kindlaksmääramiseks kasutas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teavet. Vt tabel 2. Londoni metallibörsi (3 kuu) hindade kindlaksmääramiseks kasutas komisjon allikana platvormi Fastmarkets. Andmed võeti iga päeva kohta ja neid kasutati kahe perioodi keskmiste näitajate arvutamiseks: 2020. aasta juulist 2021. aasta juunini ja 2021. aasta juulist kuni 2022. aasta veebruarini (analüüsiperiood). Need keskmised summad konverteeriti USA dollaritest eurodesse, kasutades ametlikke vahetuskursse (vastavate perioodide keskmised). Londoni metallibörsi keskmised hinnad olid nendel perioodidel vastavalt 1 710 eurot ja 2 431 eurot.
(12) EA esitatud 2017. aasta andmed hõlmasid aga mõningaid kohaldamisalast välja jäävaid tooteid.
(13) Põhjendus 439.
(14) Põhjendus 438.
(15) Primaaralumiiniumi varusid käsitlevate andmete allikas on CRU seireandmed alumiiniumi 2022. aasta juuni varude kohta.
(16) Kõiki toodete väljajätmise taotlusi käsitleti lõpliku määruse punktis 2.2. Kõigi alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, mida kasutatakse kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks (sama määruse punkt 2.2.2), järeldas komisjon, et liidu turul on piisav tootmisvõimsus, ning lükkas seetõttu toodete väljajätmise taotlused tagasi.
(17) Vt peatamisotsuse põhjendus 36 ja joonealune märkus 6.
(18) t21.006374.
(19) CRU aruanne, märts 2022.
(20) Euroopa Autotootjate Ühenduse andmetel vähenes uute autode registreerimine 2022. aasta esimeses kvartalis 12,3 % https://www.acea.auto/pc-registrations/passenger-car-registrations-12-3-first-quarter-of-2022-20-5-in-march/.
(21) https://www.autocar.co.uk/car-news/business-tech%2C-development-and-manufacturing/latest-updates-semiconductor-chip-crisis; https://www.bbc.com/news/business-60313571.
(22) https://www.eurofer.eu/assets/publications/economic-market-outlook/economic-and-steel-market-outlook-2022-2023-first-quarter-2/EUROFER_ECONOMIC_REPORT_Q2_2022-23_final.pdf
8.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 183/83 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/1179,
7. juuli 2022,
millega nimetatakse ametisse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/217 (ATALANTA/4/2022)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks, (1) eriti selle artiklit 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõikele 1 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja (edaspidi „ELi vägede juhataja“) ametisse nimetamise kohta. |
(2) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 15. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/217, (2) millega nimetatakse ELi vägede juhatajaks kontradmiral Fabrizio BONDI. |
(3) |
ELi operatsiooni ülem soovitas 30. juunil 2022 nimetada võimalikult kiiresti uueks ELi vägede juhatajaks kontradmiral Riccardo MARCHIÓ. |
(4) |
ELi sõjaline komitee nõustus 30. juunil 2022 kõnealuse soovitusega. |
(5) |
Otsus (ÜVJP) 2022/217 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhatajaks nimetatakse kontradmiral Riccardo MARCHIÓ ning kõnealune ametisse nimetamine jõustub 7. juulil 2022.
Artikkel 2
Otsus (ÜVJP) 2022/217 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 7. juuli 2022
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
D. PRONK
(1) ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.
(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 15. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/217, millega nimetatakse ametisse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2022/41 (ATALANTA/3/2022) (ELT L 37, 18.2.2022, lk 39).