ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 173

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
30. juuni 2022


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1031, 23. juuni 2022, kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihanke- ja kontsessiooniturgudele ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele (rahvusvaheliste hangete instrument) ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1032, 29. juuni 2022, millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega ( 1 )

17

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1033, 29. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse

34

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1034, 29. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal ( 1 )

37

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1035, 29. juuni 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil

46

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1036, 29. juuni 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1429 vaatlusperioodi osas ( 1 )

50

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2022/1037, 29. juuni 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa jookides glükolipiidide säilitusainena kasutamise osas ( 1 )

52

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2022/1038, 29. juuni 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses polüvinüülpürrolidooni (E 1201) kasutamisega meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus tablettide ja kattega tablettide kujul ( 1 )

56

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1039, 29. juuni 2022, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 rakenduseeskirjad seoses teatavatele GSP raames soodustatud riikidele antud teatavate tariifsete soodustuste peatamisega 2023. aastaks

58

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1040, 29. juuni 2022, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI ja XV lisa selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelude osas, millest on lubatud liitu tuua teatavaid tehistingimustes peetavaid linde ja nende paljundusmaterjali ning kodulindudelt saadud lihatooteid ( 1 )

61

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1041, 29. juuni 2022, teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes registreerimise nõude kehtestamise kohta pärast uurimise taasalustamist, et rakendada Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas T-383/17, mida Euroopa Kohus kinnitas kohtuasjas C-260/20 P, seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/763

64

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/1042, 21. juuni 2022, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingule lisatud protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarverida 07 20 03 01 – sotsiaalkindlustus) ( 1 )

68

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2022/1043, 28. juuni 2022, millega nimetatakse ametisse üks Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige ja kaks Hispaania Kuningriigi esitatud asendusliiget

71

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2022/1044, 28. juuni 2022, millega pikendatakse Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) juhi volitusi (EUPOL COPPS/1/2022)

73

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2022/1045, 28. juuni 2022, millega pikendatakse Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhi volitusi (EU BAM Rafah/1/2022)

75

 

*

Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus (EL) 2022/1046, 29. juuni 2022, millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud

77

 

 

III   Muud aktid

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 269/21/COL, 1. detsember 2021, millega võetakse kasutusele muudetud regionaalabi suunised aastateks 2022–2027 [2022/1047]

79

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 293/21/COL, 16. detsember 2021, millega muudetakse menetluslikke ja sisulisi riigiabieeskirju, kehtestades läbivaadatud suunised lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse kohta [2022/1048]

121

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1031,

23. juuni 2022,

kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihanke- ja kontsessiooniturgudele ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele (rahvusvaheliste hangete instrument)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 21 antakse liidule volitused määratleda ja viia ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning parandada koostööd kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 206 aitab liit tolliliidu rajamisega ühistes huvides kaasa ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tolli- ja muude tõkete vähendamisele.

(3)

ELi toimimise lepingu artikli 26 kohaselt võtab liit meetmeid, mille eesmärk on rajada siseturg, mis hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingutele, või tagada selle toimimine. Kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanke- või kontsessiooniturgudele kuulub ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalasse.

(4)

1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikliga III:8 ja teenustekaubanduse üldlepingu artikliga XIII jäetakse riigihanked Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peamiste mitmepoolsete reeglite kohaldamisalast välja.

(5)

Liit toetab WTO raames ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanke- ja kontsessiooniturgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.

(6)

WTO mitmepoolne riigihankeleping ja riigihankealaseid sätteid sisaldavad liidu kaubanduslepingud võimaldavad liidu ettevõtjatele juurdepääsu üksnes selliste kolmandate riikide riigihanke- või kontsessiooniturgudele, kes on asjaomaste lepingute osalised.

(7)

Kui kolmas riik on WTO riigihankelepingu osaline või ta on sõlminud liiduga riigihankealaseid sätteid sisaldava kaubanduslepingu, peaks komisjon järgima kõnealuste lepingute kohast konsultatsioonide korraldamise või vaidluste lahendamise korda, kui piiravad meetmed on seotud riigihangetega, mis on hõlmatud turulepääsukohustustega, mille kõnealune kolmas riik on liidu suhtes võtnud.

(8)

Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma riigihanke- või kontsessiooniturgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või neile turgudele juurdepääsu parandamisele. Selle tagajärjel kohaldatakse paljudes kolmandates riikides liidu ettevõtjate suhtes piiravaid riigihanketavasid, mille tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 654/2014 (3) sätestatakse normid ja menetlused, millega tagada liidu sõlmitud rahvusvahelistest kaubanduskokkulepetest tulenevate liidu õiguste kasutamine. Selliste rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega hõlmamata ettevõtjate, kaupade ja teenuste kohtlemise kohta sellised normid ja menetlused puuduvad.

(10)

Liidu poolt kolmandate riikide suhtes riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused hõlmavad muu hulgas nende kolmandate riikide ettevõtjate võrdset kohtlemist. Seetõttu saab käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmeid kohaldada ainult nende kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade või teenuste puhul, kes ei ole WTO riigihankelepingu osalised ega riigihanke- või kontsessiooniturgudele juurdepääsu tagamise sätteid sisaldavate liiduga sõlmitud kahe- või mitmepoolsete kaubanduslepingute osalised, või nende riikide ettevõtjate, kaupade või teenuste puhul, kes on selliste lepingute osalised, kuid üksnes selliste kaupade, teenuste või kontsessioonide riigihankemenetluste puhul, mida nimetatud lepingutes ei käsitleta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2014/23/EL, (4) 2014/24/EL (5) ja 2014/25/EL (6) ning komisjoni 24. juuli 2019. aasta teatises „Suunised kolmandate riikide pakkujate ja kaupade osalemise kohta ELi hanketurul“ esitatud selgituste kohaselt ei ole nende kolmandate riikide ettevõtjatele, kellel puudub ELi hanketuru avamist käsitlev leping või kelle kaupu, teenuseid ja ehitustöid nimetatud leping ei hõlma, tagatud juurdepääs hankemenetlustele ELis ja nad võidakse kõrvale jätta.

(11)

Käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmete tõhusaks kohaldamiseks, et parandada liidu ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide riigihanke- või kontsessiooniturgudele, on vaja ettevõtjate, kaupade ja teenuste jaoks selgeid päritolureegleid.

(12)

Kaupade päritolu tuleks kindlaks määrata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (7) artikliga 60.

(13)

Teenuse päritolu tuleks kindlaks määrata seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Juriidilise isiku päritoluriigiks tuleks pidada riiki, mille õigusaktide alusel juriidiline isik on loodud või muul viisil korraldatud ning mille territooriumil kõnealune juriidiline isik tegeleb olulise äritegevusega. Liikmesriigi õigusaktide alusel loodud või muul viisil korraldatud juriidilisi isikuid tuleks käsitada liidust pärit juriidiliste isikutena üksnes juhul, kui neil on otsene ja tegelik seos mõne liikmesriigi majandusega. Selleks et vältida võimalikku kõrvalehoidmist rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmest, võib selliste välisriigi kontrolli all või omandis olevate juriidiliste isikute päritolu, kes ei tegele olulise äritegevusega kolmanda riigi territooriumil või liikmesriigi territooriumil, mille õigusaktide alusel nad on loodud või muul viisil korraldatud, olla vaja kindlaks määrata, võttes arvesse ka muid asjaolusid, nagu omanike või muude nimetatud juriidilise isiku üle valitsevat mõju omavate isikute päritolu.

(14)

Hinnates kolmandas riigis selliste erimeetmete või -tavade olemasolu, mis võivad piirata liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu kõnealuse kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudele, peaks komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgude alaste õigusaktide, normide või muude meetmetega läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse olulised ja korduvad piirangud liidu ettevõtjatele, kaupadele või teenustele. Samuti peaks komisjon uurima seda, mil määral üksikud kolmandate riikide avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võtavad kasutusele liidu ettevõtjaid, kaupu või teenuseid piiravad tavad või kohaldavad neid jätkuvalt.

(15)

Komisjonil peaks olema igal ajal võimalik algatada läbipaistev uurimine väidetavalt piiravate meetmete või tavade kohta, mille kolmas riik on võtnud või mida ta jätkuvalt kohaldab.

(16)

Võttes arvesse liidu üldist poliitilist eesmärki toetada vähim arenenud riikide majanduskasvu ja nende integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse, ei tohiks komisjon algatada uurimist erikorra „Kõik peale relvade“ raames soodustatud riikide suhtes, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (8) IV lisas.

(17)

Uurimise käigus peaks komisjon kutsuma asjaomase kolmanda riigi konsultatsioonile eesmärgiga kõrvaldada või heastada kõik piiravad meetmed või tavad ning seega parandada liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuse kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudel.

(18)

On ülimalt oluline, et uurimine toimuks läbipaistval viisil. Seepärast tuleks uurimise peamisi leide käsitlev aruanne üldsusele kättesaadavaks teha.

(19)

Kui piiravad meetmed või tavad leiavad uurimise käigus kinnitust ja asjaomase kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei vii rahuldavate parandusmeetmeteni, millega heastatakse liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu oluline ja korduv piiramine mõistliku aja jooksul, või kui asjaomane kolmas riik keeldub konsultatsioonide alustamisest, peaks komisjon, kui ta leiab, et see on liidu huvides, võtma käesoleva määruse alusel kasutusele rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme hinde kohandamise või pakkumuste kõrvalejätmise vormis.

(20)

Otsus selle kohta, kas rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme võtmine on liidu huvides, peaks põhinema kõigi erinevate huvide, sealhulgas liidu ettevõtjate huvide hindamisel tervikuna. Komisjon peaks kaaluma sellise meetme võtmise tagajärgi ja selle mõju liidu laiematele huvidele. Oluline on pöörata erilist tähelepanu üldisele eesmärgile saavutada vastastikkus, avades kolmandate riikide turud ja parandades liidu ettevõtjate turulepääsu võimalusi. Samuti tuleks võtta arvesse eesmärki piirata avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate tarbetut halduskoormust.

(21)

Hinde kohandamist tuleks kohaldada üksnes nende pakkumuste hindamiseks, mille on esitanud asjaomasest kolmandast riigist pärit ettevõtjad. Selline meede ei tohiks mõjutada eduka pakkujaga sõlmitava lepingu alusel makstavat hinda. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad otsustavad, et pakkumuste hindamisel võetakse ainsa kriteeriumina aluseks hind või maksumus, tuleks hinde kohandamise tase seada oluliselt kõrgemale, et tagada rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme võrreldav tõhusus.

(22)

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid tuleks kohaldada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate riigihankemenetluste, sealhulgas raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide suhtes. Kui erileping sõlmitakse dünaamilise hankesüsteemi alusel, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, tuleks rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid kohaldada ka selle erilepingu suhtes. Avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate üldise halduskoormuse vähendamiseks ei tuleks rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid kohaldada alla teatava piirmäära jäävate lepingute suhtes. Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmete võimaliku topeltkohaldamise vältimiseks ei tuleks neid meetmeid kohaldada raamlepingul põhinevate lepingute suhtes, kui rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid on juba raamlepingu sõlmimise etapis kohaldatud.

(23)

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmest võimaliku kõrvalehoidmise vältimiseks tuleks edukatele pakkujatele kehtestada asjakohased kohustused. Kohustusi tuleks kohaldada ainult selliste riigihankemenetluste puhul, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, ja samuti raamlepingul põhinevate lepingute puhul, kui nende väärtus on võrdne teatava piirmääraga või ületab seda ning kui asjaomase raamlepingu suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

(24)

Kui kolmas riik peab liiduga sisulisi ja kaugele arenenud läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete valdkonnas, et kõrvaldada või heastada liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu piiramine tema riigihanke- või kontsessiooniturgudele, peaks komisjonil olema võimalik läbirääkimiste ajaks asjaomase kolmanda riigiga seotud rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed peatada.

(25)

On oluline, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kohaldavad rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid liidus ühetaoliselt. Selleks et võtta arvesse avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate haldussuutlikkuse taseme erinevusi, peaks liikmesriikidel olema teatavate rangete nõuete kohaselt võimalik taotleda piiratud arvule avaliku sektori hankijatele rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmetest vabastust. Liikmesriikide esitatud kohalike avaliku sektori hankijate nimekirjade kontrollimisel on oluline, et komisjon võtab arvesse nende avaliku sektori hankijate konkreetset olukorda, muu hulgas rahvaarvu ja geograafilist asukohta. Selline erand võiks puudutada ka riigihankemenetlusi, mida kõnealused avaliku sektori hankijad peaksid saama läbi viia raamlepingute või dünaamiliste hankesüsteemide alusel.

(26)

On väga oluline, et avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel oleks juurdepääs nende hankevajadustele vastavatele konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetsetele toodetele. Seepärast peaks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel olema võimalik mitte kohaldada hõlmamata toodete ja teenuste juurdepääsu piiravat rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, kui puuduvad liidu või hõlmatud kaubad või teenused, mis vastaksid avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vajadustele, või kui on tegu avaliku poliitikaga seotud oluliste vajaduste kaitsmisega, näiteks rahvatervise või keskkonnakaitse alaste ülimuslike avalike huvidega. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad neid erandeid kohaldavad, tuleks komisjoni sellest aegsasti ja põhjalikult teavitada, et võimaldada asjakohast järelevalvet käesoleva määruse rakendamise üle.

(27)

Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kohaldavad rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid valesti ja see piirab riigihankemenetluses osalemise õigust omavate ettevõtjate võimalusi, tuleks kohaldada nõukogu direktiive 89/665/EMÜ (9) ja 92/13/EMÜ (10). Mõjutatud ettevõtjatel peaks olema võimalik nimetatud direktiive rakendava liikmesriigi õiguse kohaselt algatada läbivaatamismenetlus, kui näiteks nimetatud ettevõtjad leiavad, et konkureeriv ettevõtja oleks tulnud kõrvale jätta või pakkumus oleks pidanud olema rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamise tõttu madalamal kohal. Kooskõlas direktiivi 89/665/EMÜ artikliga 3 või direktiivi 92/13/EMÜ artikliga 8 peaks komisjonil olema võimalik võtta ka parandusmeetmeid.

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(29)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kehtestamiseks, tühistamiseks, peatamiseks, taaskehtestamiseks või pikendamiseks ning komisjoni peaks abistama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1843 (12) kohaselt loodud kaubandustõkete komitee. Arvestades, et rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed võivad avaldada liidu riigihanke- või kontsessiooniturgudele mitmesugust mõju, tuleks kohandada pakkumuste kõrvalejätmist käsitlevate rakendusaktide eelnõude suhtes kohaldatavat komiteemenetlust ning sellistel juhtudel tuleks kohaldada määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(30)

Vajaduse korral ja küsimustes, mis mõjutavad riigihankeid käsitleva liidu õigusraamistiku kohaldamist, peaks komisjon küsima nõu nõukogu otsusega 71/306/EMÜ (13) loodud riigihangete nõuandekomiteelt.

(31)

Käesoleva määruse alusel saadud teavet tuleks kasutada ainult selleks, milleks seda taotleti, ning järgides kõiki kohaldatavaid liidu ja liikmesriigi andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid. Vastavalt tuleks kohaldada nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (14) kui ka direktiivi 2014/23/EL artiklit 28, direktiivi 2014/24/EL artiklit 21 ja direktiivi 2014/25/EL artiklit 39.

(32)

Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega (15) ja pidades muu hulgas silmas halduskoormuse vähendamist, eelkõige liikmesriikides, peaks komisjon käesoleva määruse kohaldamisala, toimimise ja tõhususe korrapäraselt läbi vaatama. Läbivaatamisel tuleks muu hulgas käsitleda võimalust kasutada teabevahetuse hõlbustamiseks mis tahes kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas elektroonilisi hankevahendeid, nagu riigihangete valdkonna teadete avaldamise standardvormid vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/1780, (16) ning avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate halduskoormust käesoleva määruse kohaldamisel. Komisjon peaks tegema hindamise tulemused teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning asjakohasel juhul esitama seadusandlikud ettepanekud.

(33)

Riigihankenormid ja -põhimõtted, mida kohaldatakse liidu institutsioonide nimel sõlmitavate riigihankelepingute suhtes, on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (17) ning jäävad seega käesoleva määruse kohaldamisalast välja. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 kohaselt põhinevad need normid direktiivides 2014/23/EL ja 2014/24/EL sätestatud normidel. Seepärast on asjakohane hinnata, kas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 läbivaatamise raames tuleks käesoleva määrusega kehtestatud norme ja põhimõtteid kohaldada ka liidu institutsioonide sõlmitavate riigihankelepingute suhtes.

(34)

Selleks et hõlbustada avaliku sektori hankijatel, võrgustiku sektori hankijatel ja ettevõtjatel käesoleva määruse kohaldamist, peaks komisjon välja andma suunised. Suunistes tuleks eelkõige anda teavet füüsiliste ja juriidiliste isikute päritolu mõiste, kaupade ja teenuste päritolu mõiste, täiendavate kohustuste ja nende sätete kohaldamise kohta käesoleva määruse raames. Arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamine on liidu üldine poliitikaeesmärk, tuleks suunistes võtta arvesse ka VKEde konkreetseid teabevajadusi käesoleva määruse rakendamisel, et vältida nende ülekoormamist.

(35)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ning selleks, et saavutada põhieesmärk - parandada liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kolmandate riikide hanke- ja kontsessiooniturgudele, kehtestades hõlmamata hankeid puudutavad meetmed - on vajalik ja asjakohane sätestada menetlused, mille kohaselt komisjon alustab uurimist kolmanda riigi poolt liidu ettevõtjate suhtes kohaldatavate väidetavate meetmete või tavade kohta ning kutsub asjaomase riigi konsultatsioonile. ELi lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe käesolev määrus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse hõlmamata riigihankeid puudutavad meetmed, mille eesmärk on parandada liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste juurdepääsu kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele. Selles sätestatakse menetlused, mille kohaselt komisjon alustab uurimist kolmanda riigi poolt liidu ettevõtjate suhtes kohaldatavate väidetavate meetmete või tavade kohta ning kutsub asjaomase riigi konsultatsioonile.

Käesoleva määrusega nähakse komisjonile ette võimalus kehtestada rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed seoses kolmandate riikide meetmete või tavadega, millega piiratakse kolmandatest riikidest pärit ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu liidu riigihankemenetlustele.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste õigusaktidega hõlmatud riigihankemenetluste suhtes:

a)

direktiiv 2014/23/EL;

b)

direktiiv 2014/24/EL;

c)

direktiiv 2014/25/EL.

3.   Käesolev määrus ei piira liidu rahvusvahelisi kohustusi ega meetmeid, mida liikmesriigid või nende avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võivad lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt võtta.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse pärast selle jõustumist algatatud riigihankemenetluste suhtes. Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldatakse ainult rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamisalasse jäävate riigihankemenetluste suhtes, mis on algatatud alates asjaomase rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme jõustumisest kuni selle kehtivuse kaotamise, tühistamise või peatamiseni. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad lisavad rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamisalasse kuuluvate menetluste riigihankehanke alusdokumentidesse viite käesoleva määruse kohaldamise ja rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme võimaliku kohaldamise kohta.

5.   Keskkonna-, sotsiaal- ja tööalaseid nõudeid kohaldatakse ettevõtjate suhtes kooskõlas direktiividega 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL või muu liidu õigusega.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ettevõtja“ – ettevõtja, nagu on määratletud direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL;

b)

„kaubad“ – riigihankemenetluse esemes ja asjaomase lepingu tingimustes osutatud kaubad, välja arvatud tarnitud kaupades sisalduvad sisendid, materjalid ja koostisosad;

c)

„eeldatav maksumus“ – direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaselt arvutatud lepingu eeldatav maksumus;

d)

„hindamistulemuse kohandamine“ – pakkumuse hindamistulemuse, mis tuleneb pakkumuse hindamisest avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt asjaomastes riigihanke alusdokumentides määratletud pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel, suhteline vähenemine teatava protsendi võrra. Juhul kui hind või maksumus on ainus pakkumuste hindamise kriteerium, tähendab hindamistulemuse kohandamine pakkumuste hindamisel hinna suhtelist suurenemist teatava protsendi võrra pakkuja pakutavast hinnast;

e)

„tõendid“ – mis tahes teave, tunnistus, tõendav dokument või avaldus, mille eesmärk on tõendada artiklis 8 sätestatud kohustuste täitmist, näiteks:

i)

dokumendid, mis tõendavad, et kaup on pärit liidust või kolmandast riigist;

ii)

tarnitavate kaupade tootmisprotsessi kirjeldus, sh näidised, kirjeldused või fotod;

iii)

väljavõte asjaomastest registritest või finantsaruanded teenuste päritolu kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

f)

„avaliku sektori hankija“ – direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL määratletud avaliku sektori hankija;

g)

„võrgustiku sektori hankija“ – direktiivides 2014/23/EL ja 2014/25/EL määratletud võrgustiku sektori hankija;

h)

„huvitatud isik“ – isik või üksus, kelle huve kolmanda riigi meede või tava võib mõjutada, näiteks ettevõtjad, ettevõtjate ühendused või sotsiaalpartnereid liidu tasandil esindavad peamised sektoriülesed organisatsioonid;

i)

„kolmanda riigi meede või tava“ – seadusandlik, regulatiivne või haldusmeede, menetlus või tava või nende kombinatsioon, mida kolmanda riigi ametiasutused või üksikud avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad on mis tahes tasemel kohaldama hakanud või mida nad jätkuvalt kohaldavad ning mille tulemusel piiratakse oluliselt ja korduvalt liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu nimetatud kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudele;

j)

„rahvusvaheliste hangete instrumendi meede“ – komisjoni poolt käesoleva määruse kohaselt võetav meede, millega piiratakse hõlmamata riigihangete puhul kolmandatest riikidest pärit ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu liidu riigihanke- või kontsessiooniturgudele;

k)

„hõlmamata hange“ – riigihankemenetlused selliste kaupade, teenuste või kontsessioonide hankimiseks, mille suhtes liit ei ole võtnud endale riigihankeid või kontsessioone käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe raames turulepääsuga seotud kohustusi;

l)

„lepingud“ – direktiivis 2014/24/EL määratletud riigihankelepingud, direktiivis 2014/23/EL määratletud kontsessioon ning direktiivis 2014/25/EL määratletud asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud;

m)

„pakkuja“ – direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL määratletud pakkuja;

n)

„riik“ – mis tahes riik või eraldi tolliterritoorium, ilma et see mõiste mõjutaks suveräänsust;

o)

„alltöövõtt“ – lepingu osa täitmise korraldamine kolmanda isiku poolt, mis ei hõlma pelgalt teenuse osutamiseks vajalike kaupade või osade kohaletoimetamist.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel, välja arvatud artikli 6 lõigete 3 ja 7 puhul, käsitatakse ehitustööde või ehitustöö tegemist direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL tähenduses teenuse osutamisena.

Artikkel 3

Päritolu kindlaksmääramine

1.   Ettevõtja päritoluriigiks loetakse:

a)

füüsiliste isikute puhul riik, mille kodanik ta on või kus sel isikul on alaline elamisõigus;

b)

juriidiliste isikute puhul üks järgmistest:

i)

riik, mille õigusaktide alusel on juriidiline isik loodud või muul viisil korraldatud ning mille territooriumil kõnealune juriidiline isik tegeleb olulise äritegevusega;

ii)

kui juriidiline isik ei tegele olulise äritegevusega selle riigi territooriumil, kus ta on loodud või muul viisil korraldatud, loetakse sellise juriidilise isiku päritoluriigiks selle isiku või nende isikute päritoluriik, kes võivad juriidilise isiku suhtes otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või juriidilise isiku suhtes kehtivate õigusnormide alusel.

Esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaldamisel loetakse, et asjaomasel isikul või isikutel on juriidilise isiku üle valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui see isik või need isikud kas otseselt või kaudselt

a)

omab (omavad) enamust juriidilise isiku märgitud kapitalist;

b)

omab (omavad) kontrolli juriidilise isiku emiteeritud aktsiatega/osadega määratud häälte enamuse üle või

c)

võib (võivad) nimetada rohkem kui poole juriidilise isiku haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest.

2.   Kui ettevõtja on füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, avalik-õiguslike üksuste rühm või nende kombinatsioonist koosnev rühm ning vähemalt üks nimetatud isikutest või üksustest on pärit kolmandast riigist, mille ettevõtjatele, kaupadele või teenustele kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet ka selle rühma esitatud pakkumustele.

Kui aga nende isikute või üksuste osalus rühmas moodustab vähem kui 15 % selle rühma esitatud pakkumuse väärtusest, siis seda rahvusvahelise hangete instrumendi meedet selle pakkumuse suhtes ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui need isikud või üksused on vajalikud selleks, et täita hankemenetluse vähemalt ühe valikukriteeriumi enamus.

3.   Avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad võivad hankemenetluse käigus igal ajal nõuda, et ettevõtja esitaks, täiendaks, selgitaks või viimistleks sobiva aja jooksul ettevõtja päritolu kontrollimisega seotud teavet või dokumentatsiooni, tingimusel et sellised nõuded esitatakse kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kui ettevõtja ei esita seda teavet või dokumentatsiooni ilma mõistlikku selgitust andmata ja takistab sellega avaliku sektori hankijatel või võrgustiku sektori hankijatel ettevõtja päritolu kontrollimist või muudab selle praktiliselt võimatuks või väga keeruliseks, jäetakse nimetatud ettevõtja asjaomases riigihankemenetluses kõrvale.

4.   Kauba päritolu määratakse kindlaks määruse (EL) nr 952/2013 artikli 60 kohaselt ja teenuse päritolu määratakse kindlaks teenust osutava ettevõtja päritolu alusel.

Artikkel 4

Vähim arenenud riikidest pärit kaupade ja teenuste vabastus

Komisjon ei algata uurimist määruse (EL) nr 978/2012 IV lisas loetletud vähim arenenud riikide suhtes, välja arvatud juhul, kui on tõendeid loetletud kolmanda riigi või selle ettevõtjatega seostatava rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmest kõrvalehoidmise kohta.

II PEATÜKK

Uurimine, konsultatsioonid, meetmed ja kohustused

Artikkel 5

Uurimine ja konsultatsioonid

1.   Komisjon võib omal algatusel või liidu huvitatud isiku või liikmesriigi põhjendatud kaebuse alusel algatada kolmanda riigi väidetava meetme või tava uurimise, avaldades sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas. Selline teade sisaldab komisjoni esialgset hinnangut kolmanda riigi meetmele või tavale ja selles kutsutakse huvitatud isikuid ja liikmesriike üles esitama komisjonile kindlaksmääratud aja jooksul kogu asjakohane teave.

Komisjon teeb oma veebisaidil kättesaadavaks veebivahendi. Liikmesriigid ja liidu huvitatud isikud kasutavad seda vahendit põhjendatud kaebuse esitamiseks.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud teate avaldamist kutsub komisjon asjaomast kolmandat riiki üles esitama oma seisukohad, andma asjakohast teavet ja pidama komisjoniga konsultatsioone, et väidetav kolmanda riigi meede või tava kõrvaldada või heastada. Komisjon teavitab liikmesriike regulaarselt uurimise ja konsultatsioonide edenemisest määruse (EL) 2015/1843 artikli 7 alusel loodud kaubandustõkete komitees.

3.   Uurimine ja konsultatsioonid viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates nende algatamise kuupäevast. Põhjendatud juhtudel võib komisjon seda ajavahemikku pikendada viie kuu võrra, avaldades Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate ja teavitades pikendamisest kolmandat riiki, huvitatud isikuid ja liikmesriike.

4.   Komisjon teeb pärast uurimise ja konsultatsioonide lõpetamist üldsusele kättesaadavaks aruande uurimise peamiste leidude ja kavandatava tegevuskava kohta. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Kui komisjon leiab oma uurimise tulemusel, et väidetavat kolmanda riigi meedet või tava ei kohaldata või et selle tulemusel ei piirata oluliselt ja korduvalt liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudele, lõpetab komisjon uurimise ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate.

6.   Komisjon võib uurimise ja konsultatsioonid igal ajal peatada, kui asjaomane kolmas riik

a)

võtab rahuldavad parandusmeetmed, millega kõrvaldatakse või heastatakse liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudele juurdepääsu oluline ja korduv piiramine ning seeläbi parandatakse seda juurdepääsu või

b)

võtab liidu ees kohustused lõpetada või järk-järgult lõpetada kolmanda riigi meede või tava, sealhulgas olemasoleva riigihangete lepingu kohaldamisala laiendamise kaudu, mõistliku aja jooksul ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast selliste kohustuste võtmist.

7.   Komisjon jätkab uurimist ja konsultatsioone mis tahes ajal, kui ta jõuab järeldusele, et peatamise põhjuseid enam ei ole.

8.   Kui uurimised ja konsultatsioonid peatatakse või neid jätkatakse, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate.

Artikkel 6

Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmed

1.   Kui komisjon leiab pärast artikli 5 kohast uurimist ja konsultatsioone, et kolmanda riigi meede või tava on olemas, võtab komisjon rakendusaktiga vastu rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme, kui ta leiab, et see on liidu huvides. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Otsus selle kohta, kas rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme vastuvõtmine on liidu huvides, peab põhinema kõikide eri huvide, sealhulgas liidu ettevõtjate huvide hindamisel tervikuna. Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmeid ei võeta vastu, kui komisjon järeldab kogu olemasoleva teabe põhjal, et niisuguste meetmete vastuvõtmine ei ole liidu huvides.

3.   Rahvusvaheliste hangete instrumendi meede määratakse kindlaks, võttes arvesse olemasolevat teavet, ning järgmiste kriteeriumite põhjal:

a)

rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme proportsionaalsus kolmanda riigi meetme või tava suhtes;

b)

alternatiivsete allikate olemasolu asjaomaste kaupade ja teenuste tarnimiseks, et vältida või minimeerida märkimisväärset negatiivset mõju avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijatele.

4.   Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldatakse ainult nende riigihankemenetluste suhtes, mille eeldatav maksumus ületab piirmäära, mille komisjon määrab kindlaks uurimise ja konsultatsioonide tulemuste põhjal ning võttes arvesse lõikes 3 sätestatud kriteeriume. See eeldatav maksumus peaks ehitustööde ja kontsessioonide puhul olema vähemalt 15 000 000 eurot (ilma käibemaksuta) ning kaupade ja teenuste puhul vähemalt 5 000 000 eurot (ilma käibemaksuta).

5.   Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldatakse dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitud hankelepingute puhul, kui rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldatakse nende aluseks olevale dünaamilisele hankesüsteemile, välja arvatud hankelepingute puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla direktiivi 2014/23/EL artiklis 8, direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 või direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 sätestatud maksumuse. Rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet ei kohaldata riigihanke menetluste suhtes, mille eesmärk on sõlmida raamlepingul põhinevaid hankelepinguid ega hankelepingute sõlmimisele üksikute osade suhtes vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 5 lõikele 10 või direktiivi 2014/25/EL artikli 16 lõikele 10.

6.   Lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme puhul võib komisjon lõikes 8 sätestatud ulatuses piirata kolmandast riigist pärit ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu riigihankemenetlustele, nõudes avaliku sektori hankijatelt või võrgustiku sektori hankijatelt, et nad

a)

kohaldaksid sellest kolmandast riigist pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste suhtes hindamistulemuse kohandamist või

b)

jätaksid sellest kolmandast riigist pärit ettevõtjate esitatud pakkumused riigihankelt kõrvale.

7.   Lõike 6 punktis a osutatud hindamistulemuse kohandamist kohaldatakse üksnes pakkumuste hindamisel ja nende paremusjärjestuse koostamisel. See ei mõjuta eduka pakkujaga sõlmitava lepingu alusel makstavat hinda.

8.   Lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme puhul täpsustab komisjon rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamisala, sealhulgas järgmist:

a)

kaupade, teenuste ja kontsessioonide sektorid või kategooriad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 (18) kehtestatud ühtsele riigihangete klassifikaatorile ja kõikidele kohaldatavatele eranditele;

b)

avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate teatavad kindlaksmääratud kategooriad;

c)

ettevõtjate teatavad kindlaksmääratud kategooriad;

d)

teatavad kindlaksmääratud piirmäärad mis on võrdsed lõikes 4 sätestatud piirmääradega või ületavad neid;

e)

asjakohasel juhul lõike 6 punktis a osutatud hindamistulemuste kohandamise protsentuaalsed väärtused.

Esimese lõigu punktis e osutatud hindamistulemuse kohandamise protsentuaalseks väärtuseks määratakse kuni 50 % pakkumuse hindamistulemusest, sõltuvalt konkreetsest kolmandast riigist ja kavandatavate kaupade, teenuste, ehitustööde või kontsessioonide sektorist. Riigihankemenetluste puhul, kus hind või maksumus on ainus lepingu sõlmimise kriteerium, on hinde kohandamine kaks korda suurem käesoleva lõigu esimeses lauses sätestatud protsendimäärast. Vastavad protsendimäärad esitatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmes eraldi.

9.   Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kindlaksmääramisel lõike 6 punktis a või b osutatud võimalustest lähtuvalt valib komisjon sellise meetme liigi, mis oleks proportsionaalne ja heastaks kõige mõjusamalt liidu ettevõtjatele, kaupadele või teenustele kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudele pääsu piiramisest tekkiva kahju määra.

10.   Komisjon võib rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kas tühistada või selle kohaldamise peatada, kui ta leiab, et kolmas riik võtab rahuldavaid parandusmeetmeid liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste juurdepääsu selle kolmanda riigi riigihanke- või kontsessiooniturgudele piiramise kõrvaldamiseks või heastamiseks, parandades seeläbi juurdepääsu, või kui see kolmas riik võtab endale kohustused asjaomane meede või tava lõpetada.

Kui komisjon leiab, et parandusmeetmed või võetud kohustused on tühistatud, peatatud või neid on valesti rakendatud, teeb ta oma järeldused üldsusele kättesaadavaks ning võib rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme igal ajal ennistada.

Komisjon võib rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme rakendusaktiga tühistada, peatada või ennistada ning avaldada sellisel juhul teate Euroopa Liidu Teatajas. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

11.   Rahvusvaheliste hangete instrumendi meede kaotab kehtivuse viis aastat pärast selle jõustumist. Rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kehtivust võib pikendada viie aasta võrra. Komisjon algatab asjaomase rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme läbivaatamise hiljemalt üheksa kuud enne selle rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kehtivuse kaotamist, avaldades sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas. Läbivaatamine viiakse lõpule kuue kuu jooksul alates sellekohase teate avaldamisest. Läbivaatamise järel võib komisjon rakendusaktiga rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kehtivust pikendada, meedet asjakohaselt kohandada või asendada selle muu rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmega. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Käesoleva määruse kohaldamisest vabastatud avaliku sektori hankijate nimekiri

1.   Liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon võtta vastu nimekirja selle liikmesriigi kohaliku tasandi avaliku sektori hankijatest alla 50 000 elanikuga haldusüksustes, kes on käesoleva määruse kohaldamisest vabastatud, pidades silmas rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamisalasse kuuluvate lepingute sõlmimise menetluste õiglast jaotamist liikmesriikide vahel.

2.   Liikmesriik esitab oma taotluses üksikasjaliku teabe eranditaotluse põhjendamiseks ja hankelepingute maksumuse kohta, mille maksumus ületab käesoleva määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud hankelepingute maksumuse ning mille on sõlminud kõik loetletud avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad viimase kolme aasta jooksul alates eranditaotlusele eelneva aasta 31. detsembrist. Erandi võib teha üksnes juhul, kui käesoleva määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud piirmäärasid ületavate lepingute maksumus, mille on sõlminud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad, kelle suhtes ei kohaldata erandit, ületab 80 % piirmäära ületavate lepingute kogumaksumusest, mis kuuluvad direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaldamisalasse ja mis on sõlmitud taotlevas liikmesriigis sama kolmeaastase ajavahemiku jooksul.

3.   Erand piirdub vaid sellega, mis on rangelt vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse määruse kohaldamisest vabastatud avaliku sektori hankijate haldussuutlikkust.

4.   Enne lõikes 1 osutatud nimekirja vastuvõtmist teavitab komisjon sellest liikmesriike. Nimetatud nimekiri, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kehtib kolm aastat ning seda võib asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluse korral iga kolme aasta järel läbi vaadata või uuendada.

Artikkel 8

Edukale pakkujale kohaldatavad kohustused

1.   Kui riigihankemenetlusele kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet või kui raamlepingu alusel sõlmitud lepingute eeldatav maksumus on vähemalt sama suur kui direktiivi 2014/23/EL artiklis 8, direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 sätestatud piirmäär ning kui nimetatud raamlepingule kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, kehtestavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad edukale pakkujale riigihanke alusdokumentides ka järgmised kohustused:

a)

mitte anda kolmandast riigist pärit ettevõtjatele alltöövõtuna enam kui 50 % hankelepingu kogumaksumusest, kui sellele kolmandale riigile kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet;

b)

kui hankelepingu ese hõlmab kauba tarnimist, siis tagada, et hankelepingu kestel kolmandast riigist pärit tarnitud kaubad või osutatud teenused ei moodustaks hankelepingu kogumaksumusest enam kui 50 %, kui asjaomasele kolmandale riigile kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, olenemata sellest, kas selliseid kaupu tarnib või teenuseid osutab edukas pakkuja või alltöövõtja;

c)

esitada avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale nende taotluse korral hiljemalt hankelepingu täitmise lõpetamisel punktile a või b vastavad piisavad tõendid;

d)

maksta proportsionaalset leppetrahvi, kui punktis a või b osutatud kohustused jäetakse täitmata vahemikus 10–30 % hankelepingu kogumaksumusest.

2.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel piisab, kui esitatakse tõendid selle kohta, et enam kui 50 % hankelepingu kogumaksumusest on pärit muudest riikidest kui sellest kolmandast riigist, millele kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõuab asjakohaseid tõendeid, kui esineb põhjendatud viiteid lõike 1 punkti a või b rikkumise kohta või kui hankeleping sõlmitakse ettevõtjate rühmaga, millesse kuulub mõni juriidiline isik, kes on pärit sellest kolmandast riigist, millele kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

3.   Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad lisavad riigihankemenetluste dokumentidesse viite käesolevas artiklis sätestatud kohustustele, kui riigihankemenetlusele kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet.

Artikkel 9

Erandid

1.   Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võivad erandkorras otsustada jätta riigihankemenetluse suhtes rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamata, kui

a)

pakkumusnõuetele vastavad üksnes pakkumused ettevõtjatelt kolmandast riigist, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, või

b)

otsus mitte kohaldada rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet on põhjendatud sellistel ülekaalukatel avaliku huviga seotud kaalutlustel nagu rahvatervis või keskkonnakaitse.

2.   Kui avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustab rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet mitte kohaldada, esitab ta hiljemalt kolmkümmend päeva pärast hankelepingu sõlmimist komisjonile viisil, mille otsustab asjaomane liikmesriik, järgmise teabe:

a)

avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nimi ja kontaktandmed;

b)

hankelepingu eseme kirjeldus;

c)

teave ettevõtjate päritolu kohta;

d)

põhjused, miks ei kohaldata rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, ning erandi kohaldamise üksikasjalik põhjendus;

e)

asjakohasel juhul muu teave, mida avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vajalikuks peab.

Komisjon võib paluda asjaomastel liikmesriikidel esitada lisateavet.

Artikkel 10

Õiguskaitsevahendid

Tagamaks nende ettevõtjate õiguskaitset, kellel on või on olnud huvi saada mõni konkreetne käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv hankeleping, kohaldatakse vastavalt direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ.

III PEATÜKK

Rakendamisvolitused, aruandlus ja lõppsätted

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) 2015/1843 artikli 7 kohaselt loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee käesoleva määruse artikli 6 lõike 6 punkti b kohaselt arvamust rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme eelnõu vastuvõtmise kohta pakkumuste kõrvalejätmise vormis ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 12

Suunised

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate ning ettevõtjate jaoks, avaldab komisjon kuue kuu jooksul alates 29. augustist 2022 suunised.

Artikkel 13

Aruandlus

1.   30. augustiks 2025 ja vähemalt iga kahe aasta järel pärast seda esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses liidu ettevõtjate juurdepääsuga riigihanke- või kontsessiooniturgudele kolmandates riikides. Nimetatud aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid esitavad taotluse korral komisjonile teavet käesoleva määruse kohaste meetmete kohaldamise kohta, sealhulgas nende keskvalitsuse tasandi ja keskvalitsusest madalama tasandi hankemenetluste arvu kohta, millele kohaldati asjaomast rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet, nende kolmandatest riikidest saadud pakkumuste arvu kohta, millele seda rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldati, ning nende juhtumite kohta, millele tehti rahvusvaheliste hangete instrumendi meetme kohaldamisest konkreetne erand.

2.   Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad annavad väljaande Tender Electronic Daily kaudu komisjonile hankelepingute sõlmimist käsitleva teabe raames aru rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmete kohaldamisest. Selline aruanne sisaldab iga asjaomase menetluse puhul teavet rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmete kohaldamise kohta, nende kolmandatest riikidest saadud pakkumuste arvu kohta, millele asjaomast rahvusvaheliste hangete instrumendi meedet kohaldati, nende pakkumuste arvu kohta, millele kohaldati pakkumuse kõrvalejätmist või hindamistulemuse kohandamist, ning rahvusvaheliste hangete instrumendi meetmest konkreetsete erandite kohaldamise kohta. Komisjon kasutab neid andmeid käesoleva artikli kohaselt nõutavas regulaarses aruandluses. Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral komisjonile lisateavet käesoleva määruse kohaste meetmete kohaldamise kohta.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Hiljemalt neli aastat pärast rakendusakti vastuvõtmist või hiljemalt 30. augustiks 2027, vastavalt sellele, kumb tähtpäev saabub varem, ja seejärel iga viie aasta järel vaatab komisjon läbi käesoleva määruse kohaldamisala, toimimise ja tõhususe ning esitab oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kuuekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

F. RIESTER


(1)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 110.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. juuni 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. juuni 2022. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (ELT L 189, 27.6.2014, lk 50).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

(9)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

(10)  Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1843, millega kehtestatakse liidu meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine (ELT L 272, 16.10.2015, lk 1).

(13)  Nõukogu 26. juuli 1971. aasta otsus 71/306/EMÜ riiklike ehitustöölepingute nõuandekomitee loomise kohta (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(15)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(16)  Komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1780, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 (e-vormid) (ELT L 272, 25.10.2019, lk 7).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).


Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/1031

Euroopa Parlament ja nõukogu tunnistavad, et käesoleva õigusakti alusel vastu võetud komiteemenetluse eeskirjad ei piira muude käimasolevate või tulevaste seadusandlike läbirääkimiste tulemusi ning neid ei saa käsitada pretsedendina teiste seadusandlike ettepanekute puhul.


Komisjoni avaldus määruse läbivaatamise kohta rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1031)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1031 kohaldamisala, toimimise ja tulemuslikkuse läbivaatamisel kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 14 hindab komisjon ka vajadust jätta kohaldamisalast välja määruse (EL) nr 978/2012 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud üldisest korrast kasu saavad arengumaad ning eelkõige määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 9 määratletud kestliku arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatavast stimuleerivast erikorrast kasusaajad. Läbivaatamise raames pöörab komisjon erilist tähelepanu sektoritele, mida peetakse ELi riigihangete seisukohast strateegiliseks.


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/17


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032,

29. juuni 2022,

millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuigi minevikus on esinenud lühiajalisi gaasitarnehäireid, on mitu tegurit, mis eristavad olukorda 2022. aastal varasematest gaasivarustuskindlusega seotud kriisidest. Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni eskaleerumine alates 2022. aasta veebruarist on toonud kaasa enneolematu hinnatõusu. Selline hinnatõus muudab tõenäoliselt põhjalikult liidus asuvate maa-aluste gaasihoidlate täitmise stiimuleid. Praeguses geopoliitilises olukorras ei saa edasisi gaasitarnehäireid välistada. Sellised tarnehäired võivad põhjustada kodanikele ja liidu majandusele tõsist kahju, sest liit sõltub endiselt olulisel määral välistest gaasitarnetest, mida konflikt võib mõjutada.

(2)

Hiljutiste sündmuste olemus ja tagajärjed on ulatuslikud ja tuntavad kogu liidus ning seetõttu tuleb liidul neile igakülgselt reageerida. Reageerimisel tuleks seada esikohale meetmed, millega saab tugevdada gaasivarustuskindlust liidu tasandil, eelkõige gaasitarneid kaitstud tarbijatele. Selle eesmärgi saavutamisel mängivad kõige suuremat rolli energiasääst ja energiatõhusus. Seetõttu on äärmiselt oluline, et liit tegutseks kooskõlastatult selleks, et vältida võimalikest gaasitarnehäiretest tuleneda võivaid riske, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust valida eri energiaallikate vahel ja määratleda oma energiavarustuse üldine struktuur kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 194.

(3)

Maa-alused gaasihoidlad aitavad tagada varustuskindlust; korralikult täidetud maa-aluste gaasihoidlatega loodud gaasivarustuskindlus võimaldab gaasi lisatarneid suure nõudluse või tarnehäirete korral. Kuna torugaasi tarnehäired võivad tekkida igal ajal, tuleks kehtestada liidu maa-aluste gaasihoidlate täituvusega seotud meetmed, et tagada gaasivarustuskindlus 2022.–2023. aasta talveks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1938 (3) kehtestati solidaarsusmehhanism vahendina, mille abil leevendada sellise liidus esineva tõsise hädaolukorra mõju, mille puhul mõnes liikmesriigis on kaalul solidaarsuse alusel kaitstud tarbijate gaasiga varustamine kui oluline julgeolekuvajadus ja vajalik prioriteet. Liidus esineva hädaolukorra puhul tagab kohene reageerimine, et liikmesriigid suudavad tarbijaid tõhusalt kaitsta.

(5)

Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni mõju on näidanud, et kehtivad varustuskindluse normid ei ole kohased geopoliitilise olukorra ootamatult suurte muutuste korral, kus tarnehäired ja järsud hinnatõusud võivad tuleneda mitte ainult taristu rikkest või äärmuslikest ilmastikutingimustest, vaid ka ulatuslikest tahtlikest sündmustest ja pikemaajalistest või äkilistest tarnehäiretest. Seepärast on vaja tegeleda geopoliitilise olukorra praegustest muutustest tulenevate järsult suurenenud riskidega, sealhulgas liidu energiatarneid mitmekesistades.

(6)

Lähtudes komisjoni analüüsist muu hulgas gaasivarustuskindluse saavutamiseks vajalike meetmete piisavuse kohta ning määrusega (EL) 2017/1938 asutatud gaasikoordineerimisrühma ja komisjoni 2022. aasta veebruaris tehtud kogu liitu hõlmava tugevdatud ohuvalmiduse analüüsist, peaks iga liikmesriik põhimõtteliselt tagama, et tema territooriumil asuvad ja otse selle liikmesriigi turupiirkonnaga ühendatud maa-alused gaasihoidlad on iga aasta 1. novembriks täidetud tema liikmesriigi tasandi võimsusest vähemalt 90 % ulatuses (edaspidi „täituvuse sihttase“) ning igale liikmesriigile seatakse mitmed vahe-eesmärgid järgneva aasta maiks, juuliks, septembriks ja veebruariks (edaspidi „täitmistrajektoor“). Mõningaid liikmesriike, kellel on märkimisväärne maa-alune hoiustamisvõimsus, mõjutaks ebaproportsionaalselt kohustus saavutada oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttase. Kõnealuse olukorra kajastamiseks tuleks vähendada maa-aluste gaasihoidlate täitmise kohustust 35 %ni nende viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest. See ei tohiks piirata teiste liikmesriikide kohustust asjaomaste maa-aluste gaasihoidlate täitmisse panustada. Teatavatel tingimustel peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada saavutada täituvuse sihttase osaliselt, võttes arvesse veeldatud maagaasi hoidlates hoitavaid veeldatud maagaasi varusid. Nende täituvuse sihttasemete saavutamine on vajalik, et tagada liidus tarbijate piisav kaitse gaasitarnehäirete eest. 2022. aastal peaks kehtima madalam täituvuse sihttase 80 % ja vähem vahe-eesmärke, võttes arvesse, et käesolev määrus jõustub alles pärast täitmishooaja algust ning liikmesriikidel on selle rakendamiseks vähe aega.

(7)

Hoidlate täitmisel peaksid liikmesriigid püüdma mitmekesistada oma gaasitarnijaid, et vähendada sõltuvust, kui see võib ohustada energiavarustuskindlust või liidu või liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve.

(8)

Alates 2023. aastast tuleks gaasihoidlate täituvust eraldi seirata alates veebruarist, et vältida seda, et gaas viiakse talve keskel ootamatult maa-alustest gaasihoidlatest välja, mis võib põhjustada varustuskindluse probleeme enne talve lõppu. Täitmistrajektoorid peaksid võimaldama pidevat seiret kogu täitmishooaja jooksul.

(9)

Alates 2023. aastast peaks iga liikmesriik, kellel on maa-alused gaasihoidlad, esitama komisjonile korra aastas selliste oma territooriumil asuvate ja otse tema turupiirkonnaga ühendatud hoidlate kohta kokkuvõtlikul kujul esialgse täitmistrajektoori. Komisjon peaks tegema gaasikoordineerimisrühma hinnangut arvesse võttes otsuse igale liikmesriigile täitmistrajektooride kehtestamise kohta viisil, mis ei moonutaks põhjendamatult selle liikmesriigi maa-aluste gaasihoidlate konkurentsipositsiooni võrreldes naaberliikmesriikides asuvate maa-aluste gaasihoidlatega.

(10)

Selleks et määrata alates 2023. aastast igale liikmesriigile, kellel on maa-alused gaasihoidlad, kehtivad täitmistrajektoorid iga sellise liikmesriigi esitatud kavandatava täitmistrajektoori alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(11)

Iga liikmesriigi täitmistrajektoor, kellel on maa-alused gaasihoidlad, peaks koosnema mitmest vahe-eesmärgist ning põhinema kõnealuse liikmesriigi eelnenud viie aasta keskmisel täitmismääral. Liikmesriikide puhul, kelle maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttaset vähendatakse 35 %-ni nende aastasest keskmisest gaasitarbimisest, tuleks vastavalt vähendada ka täitmistrajektoori vahe-eesmärke.

(12)

Kui liikmesriigid ei suuda tehniliste takistuste tõttu, nagu näiteks probleemid maa-alust gaasihoidlat varustavate torujuhtmetega või gaasi sissejuhtimisseadmetega, täituvuse sihttaset õigeks ajaks saavutada, tuleks liikmesriikidel lubada saavutada täituvuse sihttase hilisemas etapis. Iga täituvuse sihttase tuleks siiski saavutada niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid mitte mingil juhul hiljem kui asjaomase aasta 1. detsembriks, et tagada gaasivarustuskindlus talveperioodil.

(13)

Võib juhtuda, et liikmesriigid ei suuda täituvuse sihttaset või vahe-eesmärke saavutada piirkondliku või liidu hädaolukorra (näiteks juhul, kui gaasivarustus on määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 punkti c osutatud tähenduses ebapiisav) korral, mille komisjon on välja kuulutanud olenevalt olukorrast ühe või mitme kõnealuse määruse tähenduses hädaolukorra välja kuulutanud liikmesriigi taotlusel. Seepärast ei tohiks täituvuse sihttasemeid, sealhulgas koormuse jagamise eesmärki kohaldada juhul, kui komisjon on vastavalt kõnealuse määruse artiklile 12 kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra, ja niikaua, kuni see hädaolukord kestab.

(14)

Tagamaks, et täitmistrajektoorist ei kaldutaks kõrvale, peaksid pädevad asutused pidevalt seirama maa-aluste gaasihoidlate täituvust. Täitmistrajektoorid tuleks määrata viie protsendipunkti täpsusega. Kui konkreetse liikmesriigi hoidlate täituvus on täitmistrajektoori tasemest rohkem kui viie protsendipunkti võrra väiksem, peaks pädev asutus võtma viivitamata tõhusaid meetmeid selle suurendamiseks. Liikmesriigid peaksid teatama sellistest meetmetest komisjonile ja gaasikoordineerimisrühmale.

(15)

Liikmesriigi märkimisväärne ja püsiv kõrvalekaldumine täitmistrajektoorist võib seada ohtu maa-aluste gaasihoidlate sellise piisava täituvuse ja täituvuse sihttaseme saavutamise, mis on vajalik, et tagada liidus solidaarsusest lähtuv gaasivarustuskindlus. Komisjonil peaks olema õigus võtta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest sellise märkimisväärse ja püsiva kõrvalekaldumise korral tõhusaid meetmeid hoidlate täitmatajätmisest tulenevate gaasivarustuskindluse probleemide ärahoidmiseks. Selliste tõhusate meetmete üle otsustamisel peaks komisjon võtma arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetset olukorda, näiteks maa-aluste gaasihoidlate suurust võrreldes riigisisese gaasitarbimisega ja maa-aluste gaasihoidlate ja kõigi olemasolevate veeldatud maagaasi hoidlate tähtsust piirkonna gaasivarustuskindluse jaoks. Kuna käesolev määrus on kavandatud jõustuma pärast 2022. aasta täitmishooaja algust, tuleks kõigi meetmete puhul, mida komisjon võtab 2022. aasta täitmistrajektoorist kõrvalekaldumiste käsitlemiseks, võtta arvesse, et riikidel on olnud selle määruse rakendamiseks vähe aega. Komisjon peaks tagama, et meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik gaasivarustuskindluse säilitamiseks, ja nendega ei tekitata liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele ega tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

(16)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et täituvuse sihttasemed saavutatakse. Seda tehes peaksid nad püüdma võimaluse korral võtta esmalt turupõhiseid meetmeid, et vältida tarbetuid turuhäireid. Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada kõrgem täituvuse sihttase, et liit saaks püüda 2022. aastaks ühiselt täita 85 % liidu maa-aluste gaasihoidlate võimsusest. Arvestades, et paljudes liikmesriikides on juba olemas erinevad regulatiivsed mehhanismid selleks, et hoidlate täitmist toetada, ei tuleks täitmistrajektoori järgimiseks või täituvuse sihttaseme saavutamiseks ette näha konkreetset vahendit. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus otsustada, milline vahend on nende riigi süsteemides kõige asjakohasem, eeldusel et teatud tingimused on täidetud. Liikmesriikidel või pädevatel reguleerivatel asutustel peaks seetõttu olema võimalus otsustada, millised turuosalised peaksid maa-aluste gaasihoidlate täitmise tagama. Samuti võiksid nad saada otsustada, kas regulatiivsed vahendid, mis on kehtivate liidu turunormide alusel võimalikud, nagu meetmed, millega kohustatakse hoiustamisvõimsuse valdajaid kasutamata võimsust vabastama, on täituvuse sihttasemete saavutamise tagamiseks piisavad või on vaja rahalisi stiimuleid või hoiustamistariifi soodustusi. Kui liikmesriik kehtestab oma territooriumil kaitstud tarbijatele gaasi tarnivatele gaasitarnijatele kohustuse hoiustada gaasi maa-alustes gaasihoidlates, tuleks hoiustatava gaasi kogus kindlaks määrata neile kaitstud tarbijatele tarnitud maagaasi koguse alusel. Liikmesriigid peaksid omavahel koordineeritult kasutama vahendeid, näiteks veeldatud maagaasi ostmise platvorme, et maksimeerida veeldatud maagaasi kasutamist hoidlate täitmiseks. Lisaks peaksid liikmesriigid vähendama taristust tulenevaid ja regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad veeldatud maagaasi ühist kasutamist hoidlate täitmiseks.

(17)

Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ on selgitatud, et liidu õiguse kohaselt võivad liikmesriigid anda tarnijatele abi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, näiteks tagatiste vormis (kahesuunaline hinnavaheleping), et tagada hoidlate täitmine.

(18)

Liikmesriikide kõik maa-aluste gaasihoidlate täitmise tagamiseks võetavad meetmed, sealhulgas tingimused, mis kehtestatakse koormuse jagamisel põhineva täitmise suhtes ning gaasi maa-alustest gaasihoidlatest väljaviimise suhtes, peavad olema vajalikud, selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad ning need ei tohiks põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu nõuetekohast toimimist ega ohustada gaasivarustuskindlust teistes liikmesriikides ega liidus. Eelkõige ei tohiks sellised meetmed kaasa tuua turgu valitseva seisundi tugevnemist ega ootamatut tulu sellistele ettevõtjatele, kes kontrollivad maa-aluseid gaasihoidlaid või kes on reserveerinud hoiustamisvõimsust, kuid pole seda kasutanud.

(19)

Solidaarsusest lähtuvaks gaasivarustuskindluse tagamiseks on oluline olemasoleva taristu, sealhulgas piiriüleste ülekandevõimsuste, maa-aluste gaasihoidlate ja maagaasi veeldusjaamade tõhus kasutamine. Gaasivarustuskindluse jaoks on esmatähtis energia vaba piiriülene liikumine, sealhulgas riigi, piirkonna või liidu tasandil toimuvate gaasitarnehäirete ajal. Seetõttu ei tohiks maa-aluste gaasihoidlate täitmise tagamiseks võetud meetmed takistada ega piirata piiriülest võimsust, mis on jaotatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2017/459 (5). Lisaks peaksid liikmesriigid tagama hoidla kättesaadavuse, sealhulgas naaberliikmesriikidele ning juhul, kui on välja kuulutatud määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud hädaolukord.

(20)

Hoiustamiskohustus paneb tõenäoliselt rahalise koormuse asjaomastele turuosalistele nendes liikmesriikides, kelle territooriumil on vastavad maa-alused gaasihoidlad, samas kui gaasivarustuskindluse suurendamine peaks olema kasulik kõigile liikmesriikidele, sealhulgas liikmesriikidele, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid. Selleks et jagada koormust selle tagamisel, et liidu maa-alused gaasihoidlad oleksid gaasivarustuskindluse tagamiseks piisavalt täidetud, peaksid need liikmesriigid, kelle territooriumil ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, täitma solidaarsuse vaimus kohustust kasutada maa-aluseid hoiustamisvõimalusi teistes liikmesriikides. Kui liikmesriigil puudub ühendus teiste liikmesriikide gaasitaristuga või kui liikmesriigi piiriülene ülekandevõimsus on piiratud või kui muudel tehnilistel põhjustel ei ole võimalik kasutada teistes liikmesriikides asuvaid maa-aluseid gaasihoidlaid, tuleks seda kohustust vastavalt vähendada.

(21)

Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peaksid tagama, et nende turuosalistel oleks liikmesriikides, kellel on maa-alused gaasihoidlad, sõlmitud kokkulepped, millega nähakse 1. novembriks ette hoidlate kasutamine sellises mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le nende viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest. Liikmesriikidel, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peaks siiski olema ka võimalik koos ühe või mitme liikmesriigiga, kellel on maa-alused gaasihoidlad, töötada välja alternatiivne koormuse jagamise mehhanism. Koormuse jagamise mehhanismi kaalumisel tuleks arvesse võtta ka muid juba olemasolevaid samaväärseid gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, näiteks samaväärset kohustust muude kütuste kui maagaasi, sealhulgas nafta puhul, kui teatud tingimused on täidetud. Liikmesriigid peaksid sellistest alternatiivsetest koormuse jagamise mehhanismidest komisjonile teatama ning võetud meetmete tehnilisi piiranguid ja meetmete samaväärsust tõendama.

(22)

On võimalik, et meetmetel, millega liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, jagavad hoiustamiskohustusest tulenevat koormust liikmesriikidega, kellel on maa-alused gaasihoidlad, võib omakorda olla finantsmõju asjaomastele turuosalistele. Liikmesriikidel, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, peaks olema seega lubatud pakkuda turuosalistele rahalisi stiimuleid või hüvitist tulude vähenemise või neile pandud kohustustega kaasnevate kulude eest, mida ei saa katta tuludest. Kui selliseid meetmeid rahastatakse maksude abil, ei tohiks selliseid makse kohaldada piiriüleste ühenduspunktide suhtes.

(23)

Tõhus seire ja aruandlus on olulised nii gaasivarustuskindlusega seotud riskide laadi ja ulatuse hindamiseks kui ka selleks, et valida selliste riskide vältimiseks sobivad meetmed. Maa-aluste gaasihoidlate haldurid peaksid täitmishooaja igal kuul teatama hoidlate täituvuse pädevatele asutustele. Maa-aluste gaasihoidlate omanikel ja halduritel soovitatakse korrapäraselt registreerida iga maa-aluse gaasihoidla võimsus ja täituvus kesksel aruandlusplatvormil.

(24)

Pädevad asutused mängivad olulist rolli gaasivarustuskindluse seires ning nad peaksid tagama, et gaasivarustuskindlus ja meetmete kulukus tarbijate jaoks oleksid omavahel tasakaalus. Iga liikmesriigi pädev asutus või liikmesriigi määratud muu üksus peaks koos komisjoniga seirama oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvust ning seiretulemustest komisjonile teada andma. Kui see on asjakohane, peaks komisjonil olema samuti võimalik paluda Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametilt (ACER) seirega seotud abi.

(25)

On väga oluline, et määruse (EL) 2017/1938 artikli 7 kohaselt läbi viidud riskihindamises võetaks arvesse kõiki riske, mis võiksid gaasivarustuskindlust tõsiselt mõjutada. Sel eesmärgil tuleks gaasivarustuskindluse hindamisel ning ennetus- ja leevendusmeetmete kehtestamisel võtta kohaldatavas riskipõhises lähenemisviisis arvesse ka ühe tarneallika tarnete täieliku katkemise stsenaariume. Maksimaalse valmisoleku tagamiseks selleks, et vältida gaasitarnehäireid ja leevendada sellise häirete mõju, tuleks selliseid stsenaariume arvesse võttes teha ühiseid riskihindamisi ja riigi tasandi riskihindamisi. See võimaldaks koordineerida hädaolukorra mõju leevendamise meetmeid ja optimeerida ressursse, et tagada tarnete jätkumine nende täieliku katkemise olukorras.

(26)

Tuleks laiendada gaasikoordineerimisrühma rolli, andes sellele sõnaselge ülesande seirata liikmesriikide tulemusi ning töötada välja gaasivarustuskindluse valdkonna parimad tavad. Seepärast peaks komisjon andma korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale ning gaasikoordineerimisrühm peaks abistama komisjoni maa-aluste gaasihoidlate täituvuse sihttasemete seirel ja nende saavutamise tagamisel.

(27)

Gaasikoordineerimisrühm tegutseb komisjoni peamise nõustajana, et hõlbustada varustuskindluse meetmete koordineerimist, abistades komisjoni igal ajal ja eriti just kriisi korral. Kui see on vajalik maksimaalse valmisoleku tagamiseks ja kiire teabevahetuse hõlbustamiseks, kutsub komisjon võimaliku kriisi ennetamiseks viivitamata kokku gaasikoordineerimisrühma kriisiohjekoosseisu. Gaasikoordineerimisrühma kriisiohjekoosseis peaks olema komisjoni abistamiseks kättesaadav nii kaua kui vaja. Selleks peaks gaasikoordineerimisrühmal olemas olema sidekanalid liikmesriikide ja kõigi gaasivarustuskindluse valdkonna asjaomaste turuosalistega ning ta peaks koguma teavet, mis on oluline gaasivarustuskindluse tagamiseks riigi, piirkonna ja liidu tasandil.

(28)

Hoiustamissektor on liidule tema energiavarustuskindluse ja liidu muude oluliste julgeolekuhuvide seisukohast väga oluline. Sellest tulenevalt käsitatakse maa-aluseid gaasihoidlaid elutähtsa taristuna nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ (6) tähenduses. Liikmesriike julgustatakse võtma käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid arvesse oma riiklikes energia- ja kliimakavades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (7) kohaselt vastu võetud eduaruannetes.

(29)

Gaasihoidlate võrgustik vajab lisakaitset, et vältida liidus ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või liidu kodanike heaolule. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik hoidlate haldurid, sealhulgas ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all olevad hoidlate haldurid, on sertifitseeritud riikliku reguleeriva asutuse või liikmesriigi määratud muu pädeva asutuse poolt, tagamaks, et mõju hoidlate haldurite üle ei ohusta liidu ega ühegi liikmesriigi energiavarustuskindlust ega muud olulist julgeolekuhuvi. Võimalike energiavarustuskindlusega seotud riskide analüüsimisel on oluline, et varustuskindluse hindamine oleks liikmesriikide vahel koordineeritud See hindamine ei tohiks turuosalisi diskrimineerida, vaid peaks olema täielikult kooskõlas hästi toimiva siseturu põhimõtetega. Selleks et kiiresti leevendada maa-aluste gaasihoidlate madalast täituvusest tulenevat riski, tuleks selline sertifitseerimine seada prioriteediks ja kiiremini tuleks sertifitseerida suuremad maa-alused gaasihoidlad, mille täituvus on viimasel ajal olnud püsivalt madal, et välistada või võimaluse korral kõrvaldada võimalikud gaasivarustuskindluse probleemid, mis tulenevad kontrollist selliste suurte hoidlate üle. Arvestades, et liidu kõigi maa-aluste hoidlate keskmine täituvus on olnud viimase kuue aasta jooksul 35 % nende maksimumvõimsusest (31. märtsi seisuga), tuleks 2021. aasta märtsi ja 2022. aasta märtsi ebatavaliselt madala täituvuse määratlemiseks kehtestada künniseks 30 %.

(30)

Riiklikud reguleerivad asutused või asjaomase liikmesriigi määratud muu pädev asutus (edaspidi mõlemal juhul „sertifitseerimisasutus“) peaksid sertifitseerimisest keelduma juhul, kui nad leiavad, et isik, kes otseselt või kaudselt kontrollib hoidla haldurit või kel on halduri suhtes mis tahes õigused, võiks ohustada energiavarustuskindlust või mis tahes muud olulist julgeolekuhuvi liikmesriigi, piirkonna või liidu tasandil. Selle hindamisel peaks sertifitseerimisasutus võtma arvesse ärisuhteid, mis võivad vähendada hoidla halduri stiimuleid ja suutlikkust maa-alust gaasihoidlat täita, samuti liidu rahvusvahelisi kohustusi ning muid juhtumiga seotud konkreetseid fakte ja asjaolusid. Selleks et tagada sertifitseerimisnormide järjepidev kohaldamine kogu liidus, liidu rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamine ning solidaarsus ja energiajulgeolek liidus, peaks sertifitseerimisasutus sertifitseerimist käsitlevate otsuste tegemisel võtma täiel määral arvesse komisjoni arvamust, sealhulgas oma otsuste projekte kohasel juhul läbi vaadates. Kui sertifitseerimisasutus keeldub sertifitseerimisest, peaks tal olema õigus nõuda mis tahes isikult, et ta võõrandaks oma osaluse või õigused hoidla omaniku või hoidla halduri suhtes, kehtestada sellise võõrandamise tähtaeg, nõuda muid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõnealusel isikul ei oleks võimalik hoidla omanikku ega hoidla haldurit kontrollida ega tema suhtes mingeid õigusi teostada, ning otsustada asjakohaste hüvitusmeetmete üle. Kõik sertifitseerimisotsuse alusel võetavad meetmed gaasivarustuskindluse riskide või muude oluliste julgeolekuhuvide käsitlemiseks peaksid olema vajalikud, selgelt sõnastatud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

(31)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige austatakse selles õigust mitte jääda ilma omandist, välja arvatud üldistes huvides ning seaduses ette nähtud juhtudel ja tingimustel, eeldusel et omandi kaotuse eest makstakse õigeaegselt õiglast hüvitust, nagu on ette nähtud põhiõiguste harta artiklis 17, ning et järgitakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus ja õiglasele asja arutamisele, nagu on ette nähtud harta artiklis 47.

(32)

Kui ettevõtjad peavad ostma rohkem gaasi ajal, kui gaasi hind on kõrge, võib see hindu veelgi tõsta. Seepärast peaks reguleerivatel asutustel olema võimalik kohaldada siseneva ja väljuva ülekande- ja jaotusvõimsuse puhul kohaldatavate sisenemis- ja väljumistariifide suhtes 100 % soodustust, seda nii maa-aluste gaasihoidlate kui ka maagaasi veeldusjaamade puhul, muutes hoidlad turuosaliste jaoks atraktiivsemaks. Riiklikke reguleerivaid asutusi ja konkurentsiasutusi julgustatakse ka kasutama oma volitusi selleks, et tulemuslikult välistada hoiustamistariifide põhjendamatu suurendamine.

(33)

Pidades silmas praegust erandlikku olukorda ja ebakindlust, mis on seotud edasiste muutustega geopoliitilises olukorras, kutsutakse liikmesriike üles saavutama täituvuse sihttasemed võimalikult kiiresti.

(34)

Võttes arvesse Venemaa Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tulenevat vahetut ohtu gaasivarustuskindlusele, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Tulenevalt praeguse olukorra erakorralisusest tuleks käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada vaid kuni 31. detsembrini 2025.

(35)

Kooskõlas Ateenas 25. oktoobril 2005. aastal allkirjastatud ja 1. juulil 2006. aastal jõustunud energiaühenduse asutamislepinguga peaks käesolev määrus võimalikult kiiresti saama energiaühenduse acquis’ osaks.

(36)

Seetõttu tuleks määrust (EL) 2017/1938 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 (8) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1938 muudatused

Määrust (EL) 2017/1938 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„27)   „täitmistrajektoor“ – mitmed maa-aluse gaasihoidla vahe-eesmärgid iga liikmesriigi kohta, nagu need on 2022. aastaks loetletud Ia lisas ja järgnevateks aastateks kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6a;

28)   „täituvuse sihttase“ – siduv sihttase maa-aluste gaasihoidlate koguvõimsuse täituvusele;

29)   „strateegiline tagavara“ – selline veeldamata maagaasi maa-alune tagavara või selle osa, mida ostavad, haldavad ja hoiustavad ülekandesüsteemi haldurid, liikmesriigi määratud üksus või ettevõtja ning mida saab kasutusele võtta üksnes pärast eelnevat teavitamist või ametiasutuselt loa saamist ning mis üldiselt võetakse kasutusele järgmise olukorra esinemisel:

a)

tarnenappus,

b)

tarnehäire või

c)

artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud hädaolukorra väljakuulutamine;

30)   „tasakaalustamisvaru“ – veeldamata maagaas, mida:

a)

ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostavad, haldavad ja hoiustavad maa all üksnes ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja gaasivarustuskindluse tagamiseks ning

b)

jaotatakse üksnes juhul, kui see on vajalik süsteemi turvaliseks ja usaldusväärseks tööshoidmiseks kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikliga 13 ja määruse (EL) nr 312/2014 artiklitega 8 ja 9;

31)   „maa-alune gaasihoidla“ – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 9 määratletud gaasihoidla, mida kasutatakse maagaasi, sealhulgas tasakaalustamisvaru hoidmiseks ja mis on ühendatud ülekande- või jaotusvõrguga, kuid ei hõlma maapealseid sfäärilisi või mahuvaruhoidlaid.“

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 6a

Täituvuse sihttasemed ja täitmistrajektoorid

1.   Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, peavad liikmesriigid saavutama iga aasta 1. novembriks kõigi nende territooriumil asuvate ja otse nende turupiirkonnaga ühendatud maa-aluste gaasihoidlate ning Ib lisas loetletud hoidlate täituvuse sihttaseme, arvestades nende koguvõimsust:

a)

2022. aastaks: 80 %

b)

alates 2023. aastast: 90 %.

Käesoleva lõike järgimisel võtavad liikmesriigid arvesse eesmärki tagada liidu gaasivarustuskindlus vastavalt artiklile 1.

2.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks teiste liikmesriikide kohustust täita maa-alused gaasihoidlad, vähendatakse igas liikmesriigis, kus on maa-aluseid gaasihoidlaid, täituvuse sihttaset mahuni, mis vastab 35 %-le kõnealuse liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.

3.   Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks teiste liikmesriikide kohustust täita maa-alused gaasihoidlad, vähendatakse igas liikmesriigis, kus on maa-aluseid gaasihoidlaid, täituvuse sihttaset võrdlusperioodil 2016 kuni 2021 kolmandatesse riikidesse tarnitud mahu võrra, kui gaasi hoidlast väljaviimise perioodil (oktoober – aprill) oli keskmine tarnitud maht üle 15 TWh aastas.

4.   Ib lisas loetletud maa-aluste gaasihoidlate puhul kohalduvad lõike 1 kohane täituvuse sihttase ja lõike 7 kohane täitmistrajektoor. Iga liikmesriigi kohustuste üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolses kokkuleppes kooskõlas Ib lisaga.

5.   Liikmesriik võib täita täituvuse sihttaseme osaliselt, võttes arvesse maagaasi veeldusjaamades füüsiliselt hoiustatud ja kättesaadavat veeldatud maagaasi, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

gaasisüsteemis on märkimisväärne veeldatud maagaasi hoiustamisvõimsus, mis moodustab igal aastal üle 4 % riigi viimase viie aasta keskmisest tarbimisest;

b)

liikmesriik on kehtestanud gaasitarnijatele kohustuse hoiustada miinimumkoguseid gaasi maa-alustes gaasihoidlates ja/või maagaasi veeldusjaamades vastavalt artikli 6b lõike 1 punktile a.

6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et täita vahe-eesmärgid või tagada vahe-eesmärkide täitmine järgmiselt:

a)

2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatule, ja

b)

alates 2023. aastast: kooskõlas lõikega 7.

7.   2023. aasta ja sellele järgnevate aastate kohta esitab iga liikmesriik, kellel on maa-alused gaasihoidlad, komisjonile eelneva aasta 15. septembriks kokkuvõtlikul kujul oma territooriumil asuvate maa-aluste ja otse tema turupiirkonnaga ühendatud gaasihoidlate esialgse täitmistrajektoori veebruari, mai, juuli ja septembri vahe-eesmärkidega, sealhulgas tehnilise teabe. Täitmistrajektoor ja vastavad vahe-eesmärgid põhinevad eelneva viie aasta keskmisel täitmismääral.

Liikmesriikide puhul, kelle gaasihoidlate täituvuse sihttaset vähendatakse vastavalt lõikele 2 35 %-ni nende aastasest keskmisest gaasitarbimisest, vähendatakse vastavalt ka täitmistrajektoori vahe-eesmärke.

Tuginedes iga liikmesriigi esitatud tehnilisele teabele ja võttes arvesse gaasikoordineerimisrühma hinnangut, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks iga liikmesriigi täitmistrajektoor. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need võetakse vajaduse korral vastu eelneva aasta 15. novembriks, sealhulgas juhul, kui liikmesriik on esitanud ajakohastatud esialgse täitmistrajektoori. Rakendusaktid põhinevad üldise gaasivarustuskindluse olukorra hinnangul ning gaasi nõudluse ja pakkumise muutustel liidus ja üksikutes liikmesriikides ning need kehtestatakse viisil, mis tagab gaasivarustuskindluse, põhjustamata seejuures tarbetut koormust liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele või tarbijatele, ning ei moonuta põhjendamatult konkurentsi naaberliikmesriikide hoidlatega.

8.   Kui liikmesriik ei suuda saavutada iga aasta 1. novembriks oma täituvuse sihttaset ühe või mitme tema territooriumil asuva maa-aluse gaasihoidla konkreetsete tehniliste omaduste tõttu, näiteks gaasi sissejuhtimise eriti väikese kiiruse tõttu, on tal lubatud saavutada see 1. detsembriks. Liikmesriik teatab sellest komisjonile hiljemalt 1. novembriks, esitades viivituse põhjused.

9.   Täituvuse sihttaset ei kohaldata, kui ja seni, kuni komisjon on vastavalt artiklile 12 kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra vastavalt kas ühe või mitme sellise liikmesriigi taotlusel, kes on kuulutanud välja riikliku hädaolukorra.

10.   Iga liikmesriigi pädev asutus seirab pidevalt täitmistrajektoori järgimist ja annab gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru. Kui konkreetse liikmesriigi hoidlate täituvus on täitmistrajektoori tasemest rohkem kui viie protsendipunkti võrra väiksem, võtab pädev asutus viivitamata tõhusaid meetmeid selle suurendamiseks. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest komisjonile ja gaasikoordineerimisrühmale.

11.   Kui liikmesriik kaldub oluliselt ja püsivalt kõrvale täitmistrajektoorist, seades sellega ohtu täituvuse sihttaseme saavutamise, või kui kaldutakse kõrvale täituvuse sihttasemest, esitab komisjon pärast gaasikoordineerimisrühma ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist asjaomasele liikmesriigile või asjaomastele liikmesriikidele soovituse meetmete kohta, mis tuleb võtta viivitamatult.

Kui kõrvalekaldumist ei vähendata märkimisväärselt ühe kuu jooksul alates komisjoni soovituse kättesaamist, võtab komisjon pärast gaasikoordineerimisrühma ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist viimase abinõuna vastu otsuse, millega kohustakse asjaomaseid liikmesriike võtma meetmeid, mis lõpetavad tulemuslikult kõrvalekaldumise, sealhulgas kohasel juhul ühe või mitu artikli 6b lõikes 1 ette nähtud meedet või muud meedet, et tagada käesoleva artikli kohase täituvuse sihttaseme saavutamine.

Selliste teise lõigu kohaselt võetavate meetmete üle otsustamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste liikmesriikide konkreetset olukorda, näiteks maa-aluste gaasihoidlate suurust võrreldes riigisisese gaasitarbimisega, maa-aluste gaasihoidlate tähtsust piirkonna gaasivarustuskindluse jaoks ja mis tahes olemasolevaid veeldatud maagaasi hoidlaid.

Kõigi meetmete puhul, mida komisjon võtab 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest kõrvalekaldumiste käsitlemiseks, võetakse arvesse, et käesoleva artikli rakendamiseks riiklikul tasandil on olnud vähe aega, mis võib olla tinginud kõrvalekaldumise 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest.

Komisjon tagab, et käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed:

a)

ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks;

b)

ei pane liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele ega tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Artikkel 6b

Täituvuse sihttaseme saavutamine

1.   Liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid, sealhulgas rahalisi stiimuleid või hüvitisi turuosalistele, et saavutada artiklis 6a sätestatud täituvuse sihttasemed. Täituvuse sihttaseme saavutamise tagamisel seavad liikmesriigid võimaluse korral esikohale turupõhised meetmed.

Sellises ulatuses, milles käesolevas artiklis sätestatud meetmete puhul on tegemist riikliku reguleeriva asutuse ülesannete ja volitustega vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 41, vastutavad nende meetmete võtmise eest liikmesriikide reguleerivad asutused.

Käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a)

nõue, et gaasitarnijad hoiustaksid gaasi miinimumkoguseid hoidlates, sealhulgas maa-alustes gaasihoidlates ja/või veeldatud maagaasi hoidlates; nimetatud maht määratakse kindlaks gaasikoguse alusel, mida gaasitarnijad tarnivad kaitstud klientidele;

b)

nõue, et hoidlate haldur pakuks oma võimsust turuosalistele;

c)

nõue, et ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostaksid ja haldaksid gaasi tasakaalustamisvaru üksnes oma ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja vajaduse korral muu määratud üksuse kohustus tagada varustuskindlus artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud kriisiolukorras;

d)

teiste liikmesriikidega koordineeritud vahendite, näiteks veeldatud maagaasi ostmise platvormide kasutamine, et maksimeerida veeldatud maagaasi kasutamist ning vähendada taristust tulenevaid ja regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad veeldatud maagaasi ühist kasutamist maa-aluste gaasihoidlate täitmiseks;

e)

vabatahtliku mehhanismi kasutamine maagaasi ühishangeteks, millega kohaldamise kohta võib komisjon vajaduse korral anda suuniseid hiljemalt 1. augustiks 2022;

f)

turuosalistele, sealhulgas hoidla haldurile finantsstiimulite, sealhulgas (kuid mitte ainult) hinnavahelepingute võimaldamine või hüvitise võimaldamine turuosalistele tulude vähenemise eest või turuosalistele, sealhulgas hoidla haldurile pandud kohustuste tõttu neile tekkinud kulude eest, mida ei saa katta tuludest;

g)

nõue, et hoiustamisvõimsuse valdajad kasutaksid või vabastaksid reserveeritud võimsusi, mida nad ei kasuta, kohustades samal ajal hoiustamisvõimsuse valdajat, kes ei kasuta hoiustamisvõimsust, maksma kokkulepitud hinda kogu hoiustamislepingu kehtivusaja jooksul;

h)

selliste tõhusate vahendite vastuvõtmine, mis võimaldavad avalik-õiguslikel või eraõiguslikel isikutel osta või hallata strateegilist tagavara, tingimusel et need vahendid ei moonuta konkurentsi ega takista siseturu nõuetekohast toimimist;

i)

sellise kindla isiku määramine, kelle ülesandeks on saavutada täituvuse sihttase juhul, kui täituvuse sihttaset ei saaks muul viisil saavutada;

j)

hoiustamistariifide soodustuste andmine;

k)

selliste tulude kogumine, mida on vaja reguleeritud hoidlatega seotud kapitali- ja tegevuskulude katmiseks, hoiustamistariifidena ja ülekandetariifides sisalduva sihtotstarbelise tasuna; neid kogutakse ainult samas liikmesriigis asuvate lõpptarbijateni suunduvatest väljavoolupunktidest, tingimusel et tariifide kaudu kogutavad tulud ei ole suuremad kui lubatud tulud.

2.   Lõike 1 kohaselt liikmesriikide vastu võetud meetmed piirduvad täituvustrajektooride ja täituvuse sihttasemete saavutamiseks vajalikuga. Meetmed peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad. Need ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu nõuetekohast toimimist ega ohustada teiste liikmesriikide või liidu gaasivarustuskindlust.

3.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada riigi ja piirkonna tasandil olemasoleva taristu tõhus kasutamine gaasivarustuskindluse huvides. Meetmed ei tohi mingil juhul takistada ega piirata gaasihoidlate või maagaasi veeldusjaamade piiriülest kasutamist ega piira piiriülest ülekandevõimsust, mis on jaotatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2017/459 (*1).

4.   Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (*2) kohaldavad liikmesriigid käesoleva artikli kohaste meetmete võtmisel energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, saavutades samas oma vastavate meetmete eesmärgid.

Artikkel 6c

Hoiustamiskokkulepped ja koormuse jagamise mehhanism

1.   Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, tagavad, et turuosalised on nimetatud liikmesriigis sõlminud kokkulepped nende liikmesriikide maa-aluste hoidlate halduritega või muude turuosalistega, kellel on maa-alused gaasihoidlad. Sellised kokkulepped näevad ette, et liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kasutavad 1. novembriks hoiustamisvõimsusi mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le nende viimase viie aasta aastasest keskmisest gaasitarbimisest. Kui piiriülene ülekandevõimsus või muud tehnilised piirangud ei võimalda liikmesriigil, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, täielikult kasutada 15 % sellest hoiustamisvõimsuse mahust, hoiustab nimetatud liikmesriik siiski ainult tehniliselt võimalikku mahtu.

Kui tehnilised piirangud ei võimalda liikmesriigil esimeses lõigus sätestatud kohustust täita ja nimetatud liikmesriigil on kohustus hoiustada gaasi asendamiseks muid kütuseid, võib esimeses lõigus sätestatud kohustuse erandkorras asendada samaväärse kohustusega hoiustada muid kütuseid kui gaas. Tehnilisi piiranguid ja meetme samaväärsust tõendab asjaomane liikmesriik.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, töötada ühiselt välja koormuse jagamise mehhanismi ühe või mitme liikmesriigiga, kellel on maa-alused gaasihoidlad (edaspidi „koormuse jagamise mehhanism“).

Koormuse jagamise mehhanism põhineb artikli 7 kohase viimase riskihindamise asjakohastel andmetel ja selles võetakse arvesse kõiki järgmisi parameetreid:

a)

kulud rahalisele toetusele, mida antakse täituvuse sihttasemete saavutamiseks, välja arvatud strateegiliste reservide kohustuste täitmisega seotud kulud;

b)

gaasikogused, mis on vajalikud kaitstud tarbijate nõudluse rahuldamiseks vastavalt artikli 6 lõikele 1;

c)

kõik tehnilised piirangud, sealhulgas olemasolev maa-aluse hoiustamise võimsus, tehniline piiriülene ülekandevõimsus ja gaasi väljaviimisemahud.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni koormuse jagamise mehhanismist hiljemalt 2. septembriks 2022. Kui selleks tähtpäevaks koormuse jagamise mehhanismi asjus kokkulepet ei sõlmita, tõendavad liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, et nad järgivad lõiget 1 ja teavitavad sellest komisjoni.

3.   Üleminekumeetmena võivad liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kuid kes on kandnud maa-alused gaasihoidlad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/869 (*3) osutatud viimasesse ühishuviprojektide loendisse, järgida lõiget 1 osaliselt, võttes arvesse veeldatud maagaasi varud olemasolevates kütusesektori üksustes, kuni maa-alused gaasihoidlad on töös.

4.   Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, võivad pakkuda turuosalistele või asjakohasel juhul ülekandesüsteemi halduritele stiimuleid või rahalist hüvitist tulude vähenemise eest või käesoleva artikli kohaste hoiustamiskohutuste täitmise tõttu neile tekkinud kulude eest, kui vähenenud tulusid või tekkinud kulusid ei saa katta tuludest, et tagada nende lõike 1 kohase teistes liikmesriikides gaasi hoiustamise kohustuse täitmine või koormuse jagamise mehhanismi rakendamine. Kui stiimulit või rahalist hüvitist rahastatakse maksu kaudu, ei kohaldata seda maksu piiriülestele ühenduspunktidele.

5.   Olenemata lõikest 1, kui liikmesriigil on tema territooriumil asuvaid maa-aluseid gaasihoidlaid ning nende hoidlate koguvõimsus on suurem kui nimetatud liikmesriigi aastane gaasitarbimine, siis liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, aga kellel on juurdepääs nimetatud hoidlatele:

a)

tagab, et 1. novembriks vastavad hoiustamismahud vähemalt viimase viie aasta keskmisele kindlaksmääratud hoiustamisvõimsuse kasutamisele, võttes muu hulgas arvesse väljastamishooajal hoidla asukohaks olevatest liikmesriikidest pärit vooge viimase viie aasta jooksul, või

b)

tõendab, et punkti a kohase kohustusega hõlmatud mahule vastav hoiustamisvõimsus on reserveeritud.

Kui liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, suudab tõendada, et esimese lõigu punkti a kohase kohustusega hõlmatud kogusele vastav hoiustamismaht on reserveeritud, kohaldatakse lõiget 1.

Käesoleva lõike kohane kohustus on piiratud 15 %-ga asjaomase liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.

6.   Kui Ib lisas ei ole sätestatud teisiti, on ühes liikmesriigis asuvate maa-aluste gaasihoidlate puhul, mis ei ole hõlmatud lõikega 5, kuid on otseselt ühendatud teise liikmesriigi turupiirkonnaga, tagab nimetatud teine liikmesriik, et 1. novembriks vastavad hoiustamismahud vähemalt asjaomases piiriüleses punktis viimase viie aasta jooksul reserveeritud keskmisele hoiustamismahule.

Artikkel 6d

Seire ja täitmise tagamine

1.   Hoidlate haldurid teatavad täituvuse iga asjaomase maa-aluse gaasihoidla asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ja asjakohasel juhul oma asukohaliikmesriigi määratud üksusele (edaspidi „määratud üksus“) järgmiselt:

a)

2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatud vahe-eesmärkidele, ja

b)

alates 2023. aastast: kooskõlas artikli 6a lõikega 4 kindlaksmääratule.

2.   Pädev asutus ja asjakohasel juhul iga liikmesriigi määratud üksus, teostab oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvuse seiret iga kuu lõpus ja teatavad tulemused põhjendamatu viivituseta komisjonile.

Vajaduse korral võib komisjon paluda Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametilt (ACER) sellise seirega seotud abi.

3.   Pädeva asutuse ja asjakohasel juhul iga liikmesriigi määratud üksuse esitatud teabe põhjal annab komisjon korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale.

4.   Gaasikoordineerimisrühm abistab komisjoni täitmistrajektooride ja täituvuse sihttasemete seirel ning koostab komisjonile suunised asjakohaste meetmete kohta, millega tagada nõuete täitmine juhul, kui liikmesriigid kalduvad täitmistrajektoorist kõrvale ega saavuta täituvuse sihttasemeid.

5.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et järgida täitmistrajektoori ja saavutada täituvuse sihttase ning nõuda turuosalistelt nende nõuete täitmiseks vajalike hoiustamiskohustuste täitmist, muu hulgas asjaomaste turuosaliste suhtes piisavalt hoiatavate karistuste ja trahvide kehtestamisega.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata käesoleva lõike kohaselt võetud täitmise tagamise meetmetest.

6.   Tundliku äriteabe vahetamise korral võib komisjon kokku kutsuda gaasikoordineerimisrühma koosolekuid koosseisus, kus saavad osaleda vaid komisjon ise ja liikmesriigid.

7.   Vahetatav teave piirdub sellega, mis on vajalik käesoleva määruse täitmise seireks.

Komisjon, riiklikud reguleerivad asutused ja liikmesriigid tagavad neile pandud kohustuste täitmise raames saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

(*1)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45).“"

3)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   1. septembriks 2022 viib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik läbi kogu liitu hõlmava gaasitarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimise, sealhulgas ühe tarneallika pikaajalise katkemise stsenaariumide matkimise. Matkimine hõlmab hädaolukorra gaasitarnekoridoride kindlaksmääramist ja hindamist ja selle käigus määratakse samuti kindlaks liikmesriigid, kes on suutelised maandama kindlakstehtud riske, sealhulgas veeldatud maagaasi osas. Gaasitarne- ja taristuhäire stsenaariumid ja matkimismetoodika määrab kindlaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik koostöös gaasikoordineerimisrühmaga. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik tagab piisaval tasemel läbipaistvuse ja juurdepääsu stsenaariumide modelleerimisel kasutatud eeldustele. Kogu liitu hõlmava gaasitarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimist korratakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedamat ajakohastamist.“;

b)

lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

„g)

võttes arvesse ühe tarneallika pikaajalise katkemise stsenaariume.“

4)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Liikmesriigid peavad tagama, et käesoleva määruse kohased hoiustamiskohustused oleksid täidetud, kasutades liidus asuvaid hoidlaid. Liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide koostöö võib siiski hõlmata vabatahtlikke kokkuleppeid energiaühenduse osalisriikide pakutava hoiustamisvõimsuse kasutamiseks, et hoiustada täiendavaid gaasikoguseid liikmesriikide jaoks.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Komisjoni aruandlus

1.   Komisjon esitab 28. veebruariks 2023 ja seejärel kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab järgmist:

a)

ülevaade meetmetest, mida liikmesriigid on võtnud hoiustamiskohustuste täitmiseks;

b)

ülevaade määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3a sätestatud sertifitseerimismenetluse jaoks vajalikust ajast;

c)

ülevaade meetmetest, mida komisjon nõuab, et tagada täitmistrajektooride järgimine ja täituvuse sihttasemete saavutamine;

d)

analüüs käesoleva määruse võimaliku mõju kohta gaasihindadele ja võimalikule gaasisäästule seoses artikli 6b lõikega 4.“

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*4) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

7)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Artikleid 6a–6d ei kohaldata Iirimaa, Küprose ega Malta suhtes seni, kuni nad ei ole otseselt ühendatud ühegi teise liikmesriigi ühendatud gaasisüsteemiga.“

8)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 2 punkte 27–31, artikleid 6a–6d, artikli 16 lõiget 3, artikleid 17a ja 18a, artikli 20 lõiget 4 ning Ia ja Ib lisasid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.“

9)

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse Ia ja Ib lisadena.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 715/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 715/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Hoidlate haldurite sertifitseerimine

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik hoidlate haldurid, sealhulgas kõik ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all olevad hoidlate haldurid, on käesolevas artiklis sätestatud korras sertifitseeritud käesoleva artikli kohase riikliku reguleeriva asutuse või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (*5) artikli 3 lõikele 2 asjaomase liikmesriigi poolt määratud muu pädeva asutuse (edaspidi mõlemal juhul „sertifitseerimisasutus“) poolt.

Käesoleva artikli kohast hoidlate haldurite sertifitseerimise kohustust kohaldatakse ka nendele hoidlate halduritele, kes on selliste ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all, kes on juba sertifitseeritud direktiivi 2009/73/EÜ artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud eraldamisnormide alusel.

2.   Hoidlate haldurite puhul, kes käitavad üle 3,5 TWh võimsusega maa-aluseid gaasihoidlaid, mille kogutäituvus oli olenemata haldurite arvust 31. märtsil 2021 ja 31. märtsil 2022 keskmiselt väiksem kui 30 % nende maksimumvõimsusest, teeb sertifitseerimisasutus sertifitseerimisotsuse ettepaneku hiljemalt 1. veebruariks 2023 või 150 tööpäeva jooksul lõike 9 kohase teate kättesaamise kuupäevast.

Esimeses lõigus osutatud hoidlate haldurite puhul teeb sertifitseerimisasutus kõik endast oleneva, et teha sertifitseerimisotsuse ettepanek hiljemalt 1. novembriks 2022.

Kõigi teiste hoidlate haldurite puhul teeb sertifitseerimisasutus sertifitseerimisotsuse ettepaneku hiljemalt 2. jaanuariks 2024 või 18 kuu jooksul arvates lõike 8 või 9 kohase teate kättesaamise kuupäevast.

3.   Kaaludes riski energiavarustuskindlusele liidus, võtab sertifitseerimisasutus arvesse kõiki gaasivarustuskindlusega seotud riske riigi, piirkonna või liidu tasandil ja nende riskide leevendamist, mis tulenevad muu hulgas

a)

omandi-, tarne- või muudest ärisuhetest, mis võivad negatiivselt mõjutada hoidla halduri stiimuleid ja suutlikkust maa-alust gaasihoidlat täita;

b)

liidu sellistest õigustest ja kohustustest kolmanda riigi suhtes, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille osaline liit on ning mis puudutab energiavarustuskindluse küsimust;

c)

asjaomaste liikmesriikide sellistest õigustest ja kohustustest kolmanda riigi suhtes, mis tulenevad asjaomase liikmesriigi sõlmitud lepingutest ühe või mitme kolmanda riigiga, kui need lepingud on kooskõlas liidu õigusega, või

d)

muudest juhtumiga seotud konkreetsetest faktidest ja asjaoludest.

4.   Kui sertifitseerimisasutus leiab, et isik, kellel on otsene või kaudne kontroll hoidla halduri üle või kellel on tema suhtes õigusi direktiivi 2009/73/EÜ artikli 9 tähenduses, võib ohustada liidu või mis tahes liikmesriigi energiavarustuskindlust või olulisi julgeolekuhuve, keeldub sertifitseerimisasutus sertifikaadi andmisest. Selle asemel võib sertifitseerimisasutus väljastada sertifitseerimisotsuse tingimustel, millega tagatakse selliste riskide piisav maandamine, mis võivad negatiivselt mõjutada maa-aluste gaasihoidlate täitmist, eeldusel et nende tingimuste praktilist toimivust on võimalik täielikult tagada tõhusa rakendamise ja seirega. Selliste tingimuste hulka võib eelkõige kuuluda nõue, et hoidla omanik või haldur annaks hoidla juhtimise üle.

5.   Kui sertifitseerimisasutus jõuab järeldusele, et gaasivarustuse riske ei saa leevendada lõike 4 kohaste tingimustega, sealhulgas nõudes hoidla omanikult või haldurilt hoidla juhtimise üleandmist, ning keeldub seetõttu sertifitseerimisest, teeb ta järgmist:

a)

nõuab hoidla omanikult või haldurilt või igalt isikult, kes tema arvates võiks seada ohtu liidu või mõne liikmesriigi energiavarustuskindluse või olulised julgeolekuhuvid, et see isik võõrandaks oma osaluse või õigused hoidla omandiõiguse või halduri omandiõiguse suhtes ning määraks kindlaks sellise võõrandamise tähtaja;

b)

annab vajaduse korral korralduse võtta ajutisi meetmeid tagamaks, et kõnealune isik ei oleks võimeline teostama enne osaluse või õiguste võõrandamist kontrolli ega õigusi kõnealuse hoidla omaniku või halduri üle, ning

c)

teeb otsuse liikmesriigi õigusega kooskõlas olevate asjakohaste hüvitusmeetmete kohta.

6.   Sertifitseerimisasutus teavitab komisjoni viivitamata sertifitseerimisotsuse projektist ja kogu selle otsusega seotud asjakohasest teabest.

Komisjon esitab sertifitseerimisasutusele sertifitseerimisotsuse ettepaneku kohta arvamuse 25 tööpäeva jooksul teavitamisest. Sertifitseerimisasutus võtab komisjoni arvamust täiel määral arvesse.

7.   Sertifitseerimisasutus võtab 25 tööpäeva jooksul pärast komisjoni arvamuse kättesaamist vastu otsuse hoidlate haldurite sertifitseerimise kohta.

8.   Enne uue maa-aluse gaasihoidla kasutuselevõttu peab hoidla haldur olema sertifitseeritud vastavalt lõigetele 1–7. Hoidla haldur teatab sertifitseerimisasutusele oma kavatsusest hoidla kasutusele võtta.

9.   Hoidlate haldurid teatavad sertifitseerimisasutusele igast kavandatavast tehingust, mille korral oleks vaja ümber hinnata haldurite vastavus lõigetes 1 kuni 4 sätestatud sertifitseerimisnõuetele.

10.   Sertifitseerimisasutus seirab pidevalt hoidlate haldurite jätkuvat vastavust lõigetes 1 kuni 4 sätestatud sertifitseerimisnõuetele. Asjaomane asutus algatab sellise vastavuse ümberhindamiseks sertifitseerimismenetluse mis tahes järgmistel asjaoludel:

a)

hoidla halduri poolt lõike 8 või lõike 9 kohaselt esitatud teate saamisel;

b)

omal algatusel, kui talle on teada, et kavandatav muudatus seoses õigustega hoidla halduri suhtes või mõjuga tema üle võib põhjustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele mittevastavuse;

c)

komisjoni põhjendatud taotluse alusel.

11.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada maa-aluste gaasihoidlate jätkuv käitamine oma vastavatel territooriumidel. Maa-alused gaasihoidlad võivad tegevuse lõpetada üksnes juhul, kui tehnilised ja ohutusnõuded ei ole täidetud, või kui sertifitseerimisasutus leiab pärast hindamise läbiviimist ja olles arvesse võtnud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku arvamust, et selline tegevuse lõpetamine ei nõrgendaks gaasivarustuskindlust liidu ega riigi tasandil.

Kui tegevuse lõpetamist ei lubata, võetakse kohasel juhul asjakohaseid hüvitusmeetmeid.

12.   Komisjon võib anda suuniseid käesoleva artikli kohaldamise kohta.

13.   Käesolevat artiklit ei kohaldata maagaasi veeldusjaamade nende osade suhtes, mida kasutatakse hoiustamiseks.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).“"

2)

Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Maa-aluse gaasihoidla ja maagaasi veeldusjaama sisend- ja väljundpunktides võib riiklik reguleeriv asutus kohaldada võimsuspõhiste ülekande- ja jaotustariifide suhtes kuni 100 % soodustust siis ja niivõrd, kui rohkem kui ühe ülekande- või jaotusvõrguga ühendatud hoidlat ei kasutata ühenduspunkti asemel.

Käesolev lõige kehtib kuni 31. detsembrini 2025.“

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

F. RIESTER


(1)  18. mai 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. juuni 2022. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5)  Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 1).

(6)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).


LISA

„Ia LISA (1)

Maa-aluseid gaasihoidlaid omavate liikmesriikide täitmistrajektoori vahe-eesmärgid ja täituvuse sihttasemed 2022. aastaks

Liikmesriik

1. augusti vahe-eesmärk

1. septembri vahe-eesmärk

1. oktoobri vahe-eesmärk

1. novembri täituvuse sihttase

AT

49  %

60  %

70  %

80  %

BE

49  %

62  %

75  %

80  %

BG

49  %

61  %

75  %

80  %

CZ

60  %

67  %

74  %

80  %

DE

45  %

53  %

80  %

80  %

DK

61  %

68  %

74  %

80  %

ES

71  %

74  %

77  %

80  %

FR

52  %

65  %

72  %

80  %

HR

49  %

60  %

70  %

80  %

HU

51  %

60  %

70  %

80  %

IT

58  %

66  %

73  %

80  %

LV

57  %

65  %

72  %

80  %

NL

54  %

62  %

71  %

80  %

PL

80  %

80  %

80  %

80  %

PT

72  %

75  %

77  %

80  %

RO

46  %

57  %

66  %

80  %

SE

40  %

53  %

67  %

80  %

SK

49  %

60  %

70  %

80  %

Ib LISA

Jagatud vastutus kohustusliku täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektoori puhul

Seoses artikli 6a kohase täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektooriga jagavad Saksamaa Liitvabariik ja Austria Vabariik vastutust Haidachi ja 7Fieldsi hoidlate puhul. Nii Saksamaa Liitvabariigi kui ka Austria Vabariigi kõnealuse vastutuse täpne jaotus ja ulatus sõltub nende liikmesriikide kahepoolsest kokkuleppest.


(1)  Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse iga liikmesriigi käesolevast määrusest, eelkõige selle artiklitest 6a, 6b ja 6c tulenevaid proportsionaalseid kohustusi.

Artikli 6a lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate liikmesriikide puhul arvutatakse proportsionaalne vahe-eesmärk, korrutades tabelis esitatud väärtuse 35 % piirmääraga ja jagades tulemuse 80 %ga.


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/34


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1033,

29. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 seoses erimeetmega Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks, et reageerida mõjule, mis tuleneb Venemaa sissetungist Ukrainasse

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärjed on mõjutanud liidu põllumajandustootjaid ja -ettevõtteid enneolematul viisil. Sisendihindade tõus, eelkõige energia, väetiste ja loomasööda puhul, on põhjustanud majandushäireid liidu põllumajandussektoris ja maakogukondades ning tekitanud likviidsusprobleeme põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevatele põllumajandustootjatele ja väikestele maapiirkondade ettevõtetele. See on loonud erandliku olukorra, mis tuleb lahendada uue erakorralise meetmega.

(2)

Et reageerida mõjule, mida Venemaa sissetung Ukrainasse avaldab liidu põllumajandus- ja toidusektorile, tuleks käesoleva määrusega ette näha uus erakorraline ja ajutine meede, mille abil tegeleda likviidsusprobleemidega, mis ohustavad põllumajandustegevuse ning põllumajandustoodete töötlemise, turustamise või arendamisega tegelevate väikeettevõtjate tegevuse jätkuvust.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetme kohase toetuse eesmärk on tagada põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtete konkurentsivõime ja põllumjandusettevõtete elujõulisus liidus ning seda tuleks anda objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, et suunata olemasolevad vahendid sellistele toetusesaajatele, keda Venemaa sissetung Ukrainasse kõige enam mõjutab. Põllumajandustootjate puhul peaks olema võimalik selliste kriteeriumidega hõlmata tootmissektoreid, põllumajandustootmise viise või põllumajandusettevõtte struktuure ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul sektoreid, tegevusliike, piirkondade liike või muid eripiiranguid.

(4)

Praegusene tõsisene kriis liidu põllumajandussektoris kinnitab, et tulevasteks kriisideks paremini valmistumiseks on vaja kiirendada üleminekut kestlikkusele. Seega ei tohiks käesoleva määrusega ette nähtud meetme kohane toetus vähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) artikli 59 lõikes 6 osutatud meetmete jaoks ette nähtud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osaluse üldist osakaalu.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetme kiireloomulisuse ning ajutise ja erakorralise iseloomu tõttu tuleks kehtestada ühekordne makse ja meetme kohaldamise lõppkuupäev. Samuti tuleks järgida põhimõtet, et komisjon teeb makseid kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul.

(6)

Selleks et anda suuremat toetust kõige rängemini mõjutatud põllumajandustootjatele või VKEdele, on asjakohane lubada liikmesriikidel kohandada kindlasummalisi makseid teatavate toetuskõlblike toetusesaajate kategooriate puhul, näiteks kehtestades teatavad vahemikud või suured kategooriad, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

(7)

Selleks et tagada käesoleva määgusega ette nähtud meetme piisav rahastamine, seadmata ohtu maaelu arengu programmide muid eesmärke, tuleks kindlaks määrata liidu maksimaalne toetus kõnealusele meetmele.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1305/2013 vastavalt muuta.

(9)

Võttes arvesse Venemaa sissetungi Ukrainasse ja pakilist vajadust tegeleda kõnealuse sissetungi mõjuga liidu põllumajandus- ja toidusektorile, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(10)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tegeleda erandliku olukorraga liidu põllumajandus- ja toidusektoris, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, mis on seotud mõjuga, mida Venemaa sissetungi Ukrainasse avaldab liidu põllumajandus- ja toidusektorile, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1305/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39c

Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda Venemaa sissetung Ukrainasse on eriti mõjutanud

1.   Käesoleva meetme kohase toetusega antakse erakorralist abi Venemaa sissetungist Ukrainasse eriti mõjutatud põllumajandustootjatele ja VKEdele, et tagada nende äritegevuse jätkuvus käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Toetust antakse põllumajandustootjatele või VKEdele, kes töötlevad, turustavad või arendavad ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid või puuvilla, välja arvatud kalandustooted. Tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode.

3.   Liikmesriigid suunavad toetuse toetusesaajatele, keda Venemaa sissetung Ukrainasse kõige rohkem mõjutab, ning määravad olemasolevate tõendite alusel kindlaks toetuskõlblikkuse tingimused ja, kui asjaomane liikmesriik peab seda asjakohaseks, siis valikukriteeriumid, mis peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriikide antava toetusega aidatakse kaasa toiduga kindlustatusele või turu tasakaalustamatuse leevendamisele ning toetatakse põllumajandustootjaid või VKEsid, kes tegelevad ühe või mitme järgmise tegevusega, mille eesmärk on:

a)

ringmajandus;

b)

toitainete majandamine;

c)

ressursside tõhus kasutamine;

d)

keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid.

4.   Toetus antakse ühekordse kindlasummalise maksena, mis makstakse välja 15. oktoobriks 2023 toetustaotluste põhjal, mille pädev asutus on heaks kiitnud 31. märtsiks 2023. Komisjon hüvitab selle hiljem vastavalt eelarveassigneeringutele ja vabade vahendite olemasolul. Toetus võib kehtestada eri suuruse toetusesaajate kategooriate kaupa vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.

5.   Toetuse maksimumsumma ei tohi ületada 15 000 eurot põllumajandustootja kohta ja 100 000 eurot VKE kohta.

6.   Käesoleva artikli alusel toetuse andmisel võtavad liikmesriigid arvesse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erasektori kavade alusel antud toetust, mis on mõeldud reageerimiseks mõjule, mida Venemaa sissetung Ukrainasse avaldab.“

2)

Artikli 49 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tegevuste valiku eest vastutav liikmesriigi ametiasutus tagab, et tegevused valitakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valikukriteeriumidele ning läbipaistvale ja hästi dokumenteeritud menetlusele, välja arvatud artikli 18 lõike 1 punktis b, artikli 24 lõike 1 punktis d ning artiklites 28–31, 33, 34 ja 36–39c sätestatud tegevuste puhul.“

3)

Artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

„6b.   Artikli 39c alusel antav EAFRD toetus ei tohi ületada 5 % EAFRD kogu toetusest maaelu arengu programmile aastateks 2021–2022, nagu on sätestatud I lisa teises osas.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

F. RIESTER


(1)  16. juuni 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. juuni 2022. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/37


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1034,

29. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953 (2) on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus hõlbustada SARS-CoV-2 leviku piiramiseks liidu õiguse kohaselt liikmesriikide kehtestatud vaba liikumise piirangute järkjärgulist kaotamist kooskõlastatud viisil.

(2)

Määruse (EL) 2021/953 kohaselt väljastatakse SARS-CoV-2 nakkuse testimistõend kaht liiki testide põhjal, milleks on molekulaarse nukleiinhappe amplifikatsioonil põhinevad testid (NAAT-testid), sealhulgas testid, milles kasutatakse pöördtranskriptsiooniga polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR), ja antigeeni kiirtestid, mis põhinevad viiruse valkude (antigeenide) tuvastamisel immuunkromatograafilise testi abil ning annavad tulemuse vähem kui 30 minutiga, tingimusel et neid teste teevad tervishoiutöötajad või kvalifitseeritud testijad.

(3)

Määrus (EL) 2021/953 ei hõlma laboratoorseid antigeenianalüüse, nagu immunoensüümmeetod või automatiseeritud immuunanalüüs. Alates 2021. aasta juulist on COVID-19 diagnostiliste testide tehniline töörühm, mis vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (3) artikli 17 kohaselt loodud terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühise COVID-19 antigeeni kiirtestide loetelu ajakohastamise eest, vaadanud läbi liikmesriikide ja tootjate esitatud ettepanekud COVID-19 laboratoorsete antigeenianalüüside kohta. Neid ettepanekuid on hinnatud samade kriteeriumide alusel, mida kasutatakse antigeeni kiirtestide puhul, ning terviseohutuse komitee on koostanud loetelu nendele kriteeriumidele vastavatest laboratoorsetest antigeenianalüüsidest.

(4)

Kõnealuste suundumuste tulemusena ja selleks, et laiendada nende eri tüüpi diagnostiliste testide valikut, mida võidakse kasutada ELi digitaalse COVID-tõendi väljastamiseks, peaks antigeeni kiirtesti määratlust muutma, et see hõlmaks ka laboratoorseid antigeenianalüüse. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik väljastada testimistõendeid ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/256 (4) vastuvõtmise järel ka läbipõdemistõendeid antigeenitestide alusel, mis vastavad ettenähtud kvaliteedinõuetele ja on selle alusel kantud COVID-19 antigeeni kiirtestide ELi ühisesse loetellu, mille terviseohutuse komitee on heaks kiitnud ja mida ta korrapäraselt ajakohastab. Võttes arvesse, et liikmesriikide COVID-19 testimise strateegiad on erinevad, peaks liikmesriikidele jääma võimalus kasutada läbipõdemistõendite väljastamiseks antigeeniteste, eelkõige siis, kui asjaomases piirkonnas on NAAT-teste nakkuste suure arvu tõttu puudu, või muul põhjusel. Kui on piisavalt NAAT-teste, võivad liikmesriigid jätkata läbipõdemistõendite väljastamist üksnes NAAT-testide alusel, mida peetakse COVID-19 juhtumite ja kontaktide testimisel kõige usaldusväärsemaks meetodiks. Samuti võiks liikmesriikidel olla ajutiselt võimalik väljastada läbipõdemistõendeid antigeenitestide põhjal ajavahemikel, mil nakatumine SARS-CoV-2-sse on suurenenud ning sellest tulenevalt on suurenenud testimisvajadus või on tekkinud NAAT-testide nappus. Kui nakatumine on vähenenud, võivad liikmesriigid jätkata läbipõdemistõendite väljastamist üksnes NAAT-testide alusel.

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2021/953 artiklile 5 peavad liikmesriikide väljastatud vaktsineerimistõendid sisaldama tõendi omajale manustatud dooside arvu. Tuleks selgitada, et nimetatudnõude eesmärk on kajastada kõiki, mis tahes liikmesriigis, mitte ainult vaktsineerimistõendi väljastanud liikmesriigis, manustatud doose. Sisaldades ainult neid varasemaid doose, mis on saadud vaktsineerimistõendi väljastanud liikmesriigis, võib inimesele tegelikult manustatud dooside ja tõendil märgitud dooside arv erineda, mis võib takistada vaktsineerimistõendi omajal vaktsineerimistõendit kasutada liidus vaba liikumise õiguse teostamisel. Varasemate dooside manustamist teistes liikmesriikides tõendatakse kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendiga. Liikmesriik ei tohiks sellist vaktsineerimistõendit omavalt liidu kodanikult nõuda lisateavet või tõendusmaterjali, näiteks varasemate dooside partiinumbrit. Liikmesriigil peaks olema võimalik nõuda, et isik esitaks kehtiva isikut tõendava dokumendi ja varasema vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi. Sellega seoses kohaldatakse teiste liikmesriikide väljastatud vaktsineerimistõendite aktsepteerimise norme, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5. Lisaks aktsepteeritakse määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 10 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusakti kohaldamisalasse kuuluvaid tõendeid vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks samadel tingimustel kui liikmesriikide väljastatud ELi digitaalseid COVID-tõendeid. Määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 4 kohaselt on ELi digitaalse COVID-tõendi omajal õigus taotleda uue tõendi väljastamist, kui algses tõendis sisalduvad isikuandmed, sealhulgas vaktsineerimist puudutavad andmed, ei ole täpsed.

(6)

Vastavalt määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikele 1 väljastab liikmesriik, kus COVID-19 vaktsiini manustati, asjaomasele isikule vaktsineerimistõendi. Siiski ei tohiks seda mõista nii, nagu see takistaks liikmesriigil väljastada määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud vaktsineerimistõendeid isikutele, kes tõendavad, et neid on vaktsineeritud teises liikmesriigis.

(7)

Eelkõige uute SARS-CoV-2 murettekitavate variantide esilekerkimist arvestades on COVID-19 pandeemia ületamise seisukohalt võtmetähtsusega jätkata COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist ja uurimist. Sellega seoses on oluline hõlbustada vabatahtlike osalemist kliinilistes uuringutes ehk uurimustes, mille eesmärk on teha kindlaks ravimi, näiteks COVID-19 vaktsiini ohutus või tõhusus. Kliinilised uuringud on vaktsiinide väljatöötamisel olulise tähtsusega ning seetõttu tuleks julgustada vabatahtlikku osalemist kliinilistes uuringutes. Kliinilistes uuringutes osalevate vabatahtlike ilmajätmine ELi digitaalse COVID-tõendi saamise võimalusest võib tunduvalt pärssida nende osalemishuvi uuringutes, see aeglustab selliste uuringute lõpuleviimist ja mõjub halvasti rahvatervisele üldisemalt. Peale selle tuleb hoolt kanda kliiniliste uuringute usaldusväärsuse, sealhulgas pimemenetluse kasutamise ja konfidentsiaalsuse eest, et tagada uuringutulemuste kehtivus. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik väljastada vaktsineerimistõendeid inimestele, kes osalevad kliinilistes uuringutes, mille on heaks kiitnud liikmesriigi eetikakomitee või pädev asutus, ning uuringute kahjustamise vältimiseks peaks see olema võimalik olenemata sellest, kas osalejale on manustatud COVID-19 vaktsiini kandidaati või kontrollrühmale mõeldud doosi.

(8)

Samuti on tarvis täpsustada, et teistel liikmesriikidel peaks olema võimalik aktsepteerida kliinilisi uuringuid läbivate COVID-19 vaktsiinidega vaktsineerimise tõendeid, et loobuda vaba liikumise piirangutest, mis on kooskõlas liidu õigusega kehtestatud COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Selliste vaktsineerimistõendite aktsepteerimise aeg ei tohiks olla pikem kui tõendite puhul, mis on välja antud COVID-19 vaktsiinide alusel, millele on antud müügiluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 726/2004 (5). Selliste vaktsineerimistõendite aktsepteerimise aeg võib olla erinev sõltuvalt sellest, kas vaktsiini manustati esmase vaktsineerimiskuuri käigus või tõhustusdoosina. Nimetatud aja jooksul võivad liikmesriigid selliseid vaktsineerimistõendeid aktsepteerida, välja arvatud juhul, kui need on pärast kliinilise uuringu lõppu kehtetuks tunnistatud, eelkõige juhul, kui COVID-19 vaktsiinile ei anta hiljem müügiluba või kui vaktsineerimistõendid anti välja pimekatse raames kontrollgrupile manustatud platseebo kohta. Sellega seoses kuulub COVID-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes osalejatele vaktsineerimistõendite väljastamine ja selliste tõendite aktsepteerimine liikmesriigi pädevusse. Kui kliinilised uuringud läbinud COVID-19 vaktsiinile antakse määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt müügiluba, kuuluvad selle vaktsiiniga vaktsineerimise tõendid kõnealuse müügiloa väljaandmise kuupäevast alates määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõike 5 esimese lõigu kohaldamisalasse. Ühtse toimimise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus paluda terviseohutuse komiteed, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC) või Euroopa Ravimiametit (EMA) anda kliiniliste uuringute tegemiseks vajalikke eetilisi ja teaduslikke kriteeriume arvesse võttes välja suuniseid selle kohta, millistel tingimustel aktsepteerida vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiini puhul, mis alles läbib kliinilisi uuringuid ja millele ei ole veel antud määruse (EÜ) nr 726/2004 kohast müügiluba.

(9)

Pärast määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmist on COVID-19 pandeemia epidemioloogiline olukord märkimisväärselt muutunud. Kuigi vaktsineerituse tase eri liikmesriikides on erinev, oli 31. jaanuari 2022. aasta seisuga üle 80 % liidu täiskasvanud elanikkonnast lõpetanud esmase vaktsineerimiskuuri ja üle 50 % oli saanud tõhustusdoosi. Arvestades kaitset, mille vaktsineerimine annab haiglaravile sattumise ja raske haigestumise vastu, on COVID-19 pandeemia ületamiseks jätkuvalt oluline eesmärk suurendada vaktsiinide kasutuselevõttu ning seega on sellel tähtis osa isikute vaba liikumise piirangute kaotamise tagamisel.

(10)

Lisaks põhjustas SARS-CoV-2 murettekitava deltavariandi levik 2021. aasta teises pooles nakatumiste, haiglaravivajaduse ja surmajuhtumite arvu märkimisväärse kasvu ning liikmesriigid pidid võtma oma tervishoiusüsteemi suutlikkuse kaitseks rangeid rahvatervisemeetmeid. 2022. aasta alguses suurendas SARS-CoV-2 murettekitav omikronvariant COVID-19-sse nakatumiste arvu järsult, asendas kiiresti deltatüve ja selle levik kogukondades saavutas kogu liidus enneolematu intensiivsuse. ECDC märkis 27. jaanuari 2022. aasta riski kiirhinnangus, et omikrontüvega nakatumine toob väiksema tõenäosusega kaasa raskekujulisi kliinilisi tagajärgi, mis nõuaksid patsiendi paigutamist haiglasse või intensiivraviosakonda. Kuigi haiguse kergem kulg on osaliselt tingitud viiruse enda omadustest, on vaktsiinitõhususe uuringute tulemused näidanud, et vaktsineerimisel on oluline roll omikrontüvega nakatumise raskekujuliste kliiniliste tagajärgede ärahoidmisel ning sellest tulenev kaitse raske haigestumise vastu suureneb märkimisväärselt nende inimeste seas, kes on saanud kolm vaktsiinidoosi. Võttes sellele lisaks arvesse viiruse väga kiiret kogukonnasisest levikut, mille tõttu haigestub ühel ja samal ajal palju inimesi, satuvad liikmesriikide tervishoiusüsteemid ja ühiskonna toimimine tervikuna tõenäoliselt märkimisväärse surve alla, eelkõige seetõttu, et puudutakse töölt ja koolist.

(11)

Pärast omikrontüvega nakatumise haripunkti 2022. aasta alguses on suur osa elanikkonnast eeldatavasti vähemalt teatava aja jooksul COVID-19 eest kaitstud kas vaktsineerimise, varasema nakatumise või mõlema tõttu. Olemasolevate COVID-19 vaktsiinide tulemusena on praeguseks märkimisväärne osa elanikkonnast paremini kaitstud ka raske haigestumise ja surma eest. Siiski ei ole võimalik prognoosida, kuidas mõjutab olukorda nakatunute arvu võimalik suurenemine 2022. aasta teises pooles. Samuti ei saa välistada võimalust, et COVID-19 pandeemia halveneb SARS-CoV-2 uute murettekitavate variantide esilekerkimise tõttu. Nagu märkis ka ECDC, on ebakindlus COVID-19 pandeemia praeguses etapis endiselt märkimisväärselt suur.

(12)

COVID-19 pandeemia edasise arenguga seotud ebakindlust silmas pidades ei saa välistada, et liikmesriigid nõuavad vaba liikumise õigust kasutavatelt liidu kodanikelt ja nende pereliikmetelt COVID-19 vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist kinnitava tõendi esitamist ka pärast 30. juunit 2022, millal kaotab kehtivuse määrus (EL) 2021/953. Seega on oluline vältida olukorda, kus juhul, kui ka pärast 30. juunit 2022 jäävad endiselt kehtima teatavad rahvatervisest tulenevad vaba liikumise piirangud, jääksid liidu kodanikud või nende pereliikmed ilma võimalusest kasutada ELi digitaalset COVID-tõendit, mis on tõhus, turvaline ja privaatsust tagav viis tõendada COVID-19 vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist, kui liikmesriigid nõuavad sellise tõendi omamist vaba liikumise õiguse kasutamiseks.

(13)

Sellega seoses peaksid liikmesriigid nõudma vaba liikumise õigust kasutavatelt liidu kodanikelt ja nende pereliikmetelt COVID-19 vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist kinnitava tõendi esitamist või kehtestama lisapiirangud, nagu reisimisega seotud täiendav testimine SARS-CoV-2 nakkuse suhtes või reisimisega seotud karantiin või eneseisolatsioon, üksnes juhul, kui sellised piirangud on mittediskrimineerivad ning vajalikud ja proportsionaalsed rahvatervise kaitse eesmärgil, tuginedes uusimatele kättesaadavatele teaduslikele tõendusmaterjalidele, sealhulgas epidemioloogilistele andmetele, mille ECDC on avaldanud nõukogu soovituse (EL) 2022/107 (6) alusel, ja kooskõlas ettevaatuspõhimõttega.

(14)

Rahvatervise huvides vaba liikumise piirangute kehtestamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu äärepoolseimate piirkondade, eksklaavide ja geograafiliselt eraldatud piirkondade eripärale ning selliste piirangute tõenäolisele mõjule piiriülestele piirkondadele, võttes arvesse kõnealuste piirkondade tugevaid sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid.

(15)

ELi digitaalse COVID-tõendi moodustavate tõendite kontrollimine ei tohiks kaasa tuua täiendavaid piiranguid liidusisesele liikumisvabadusele ega Schengeni alal reisimisele.

(16)

Võttes arvesse, et kõik SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestatud isikute vaba liikumise piirangud liidus, sealhulgas nõue esitada ELi digitaalne COVID-tõend, tuleks tühistada niipea, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab, tuleks määruse (EL) 2021/953 kohaldamisaega pikendada mitte rohkem kui 12 kuu võrra. Lisaks sellele ei tohiks kõnealuse määruse kehtivusaja pikendamist mõista nii, nagu kohustaks see liikmesriike, eriti neid, kes riigisisesed rahvatervise meetmed tühistavad, säilitama või kehtestama vaba liikumise piiranguid. Samuti tuleks pikendada komisjonile määruse (EL) 2021/953 alusel delegeeritud õigust võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290. Tuleb tagada, et ELi digitaalse COVID-tõendi raamistik oleks kohandatav vastavalt uutele tõenditele COVID-19 vastu vaktsineerimise, läbipõdemisele järgneva taasnakatumise või testimise kohta ning edusammudele, mida tehakse teaduses COVID-19 pandeemia kontrolli alla saamiseks.

(17)

Komisjon peaks hiljemalt 31. detsembril 2022 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) 2021/953 kohaldamise kohta kolmanda aruande. Aruanne peaks eelkõige sisaldama ülevaadet kõnealuse määruse artikli 11 kohaselt saadud teabest vaba liikumise piirangute kohta, mille liikmesriigid on kehtestanud SARS-CoV-2 leviku piiramiseks, ülevaadet, milles kirjeldatakse kõiki suundumusi seoses ELi digitaalse COVID-tõendi riigisisese ja rahvusvahelise kasutamisega, teises aruandes esitatud hinnangu asjakohaseid uuendusi ning hinnangut selle kohta, kas ELi digitaalsete COVID-tõendite jätkuv kasutamine kõnealuse määruse kohaldamisel on asjakohane, võttes arvesse epidemioloogilisi suundumusi ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendusmaterjale ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Aruande koostamisel peaks komisjon taotlema suuniseid ECDC-lt ja terviseohutuse komiteelt. Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, peaks aruandele olema lisatud seadusandlik ettepanek määruse (EL) 2021/953 kohaldamisaja lühendamiseks, võttes arvesse epidemioloogilise olukorra arengut seoses COVID-19 pandeemiaga ning ECDC ja terviseohutuse komitee sellekohaseid soovitusi.

(18)

Määrust (EL) 2021/953 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärki hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liidus vaba liikumise õiguse kasutamist, kehtestades isikute COVID-19 vastu vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist kinnitavate koostalitlusvõimeliste COVID-19 tõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistiku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis esitatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Et käesolevat määrust saaks viivitamata ja õigeaegselt kohaldada, et tagada ELi digitaalse COVID tõendi järjepidevus, peaks see jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(21)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (7) artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid ühisarvamuse 14. märtsil 2022 (8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2021/953 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

„antigeenitest“ – ühte järgmistest kategooriatest kuuluv test, mis põhineb viirusvalkude (antigeenide) tuvastamisel SARS-CoV-2 avastamiseks:

a)

antigeeni kiirtest, näiteks immuunkromatograafiline analüüs, mis annab tulemuse vähem kui 30 minutiga;

b)

laboratoorne antigeenianalüüs, näiteks ensüümimmuunsorptsioonanalüüs või automaatne immuunanalüüs antigeenide avastamiseks;“.

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

esimeses lõigus asendatakse punktid b ja c järgmistega:

„b)

tõend, mis kinnitab, et tõendi omajale on tehtud tõendi välja andnud liikmesriigis tervishoiutöötaja või kvalifitseeritud testija poolt NAAT-test või terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühises COVID-19 antigeenitestide loetelus nimetatud antigeenitest, ning millel on märgitud testi liik, testimise kuupäev ja testi tulemus (testimistõend);

c)

tõend, mis kinnitab, et tõendi omaja on pärast tervishoiutöötaja või kvalifitseeritud testija tehtud NAAT-testi või terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühises COVID-19 antigeenitestide loetelus nimetatud antigeenitesti positiivset tulemust SARS-CoV-2 nakkuse läbi põdenud (läbipõdemistõend).“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon avaldab terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühise COVID-19 antigeenitestide loetelu, sealhulgas selle ajakohastatud versioonid.“;

b)

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11.   Vajaduse korral palub komisjon terviseohutuse komiteel, ECDC-l või EMA-l välja anda suuniseid kättesaadava teadusliku tõendusmaterjali kohta, mis käsitleb lõikes 1 osutatud tõendites dokumenteeritud meditsiiniliste nähtude mõju, eelkõige seoses SARS-CoV-2 uute murettekitavate variantidega, ning selle kohta, millistel tingimustel aktsepteerida COVID-19 vaktsiine, mille kliinilised uuringud liikmesriikides on veel pooleli.“

3)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Usaldusraamistik põhineb avaliku võtme taristul ning võimaldab artikli 3 lõikes 1 osutatud tõendeid usaldusväärselt ja turvaliselt välja anda ning kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Usaldusraamistik võimaldab avastada kelmusi ja pettusi, eelkõige võltsimisjuhte. Lisaks on selle alusel võimalik vastastikku vahetada tühistatud tõendite loendeid, mis sisaldavad tühistatud tõendite kordumatuid tunnuseid. Sellised tühistatud tõendite loendid ei tohi sisaldada muid isikuandmeid. Artikli 3 lõikes 1 osutatud tõendite ja asjakohasel juhul tühistatud tõendite loendi kontroll ei too kaasa tõendi väljaandja teavitamist kontrollimisest.“

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

teave tõendi omajale manustatud COVID-19 vaktsiini ja dooside arvu kohta, olenemata sellest, millises liikmesriigis kõnealused doosid manustati;“;

b)

lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Liikmesriigid võivad väljastada vaktsineerimistõendi ka isikutele, kes osalevad liikmesriigi eetikakomitees või pädevas asutuses heaks kiidetud COVID-19 vaktsiini kliinilises uuringus, olenemata sellest, kas osaleja sai COVID-19 vaktsiinikandidaati või kontrollrühmale mõeldud doosi. Lisa punktis 1 sätestatud konkreetsete andmeväljade kohaselt vaktsineerimistõendile lisatav teave COVID-19 vaktsiini kohta ei tohi kahjustada kliinilise uuringu usaldusväärsust.

Liikmesriigid võivad aktsepteerida teistes liikmesriikides neljanda lõigu kohaselt välja antud vaktsineerimistõendeid, et loobuda vaba liikumise piirangutest, mis on kooskõlas liidu õigusega kehtestatud SARS-CoV-2 leviku piiramiseks, välja arvatud juhul, kui nende aktsepteerimisaeg on möödunud või need on pärast kliinilise uuringu lõppu kehtetuks tunnistatud, eelkõige juhul, kui COVID-19 vaktsiinile ei anta hiljem müügiluba või kui vaktsineerimistõendid anti välja pimekatse raames kontrollgrupile manustatud platseebo kohta.“

5)

Artikli 6 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

teave tõendi omajale tehtud NAAT-testi või antigeenitesti kohta;“.

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik väljastab taotluse korral pärast tervishoiutöötaja või kvalifitseeritud testija tehtud NAAT-testi positiivset tulemust artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud läbipõdemistõendi.

Liikmesriik võib taotluse korral väljastada artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud läbipõdemistõendi ka pärast positiivset testitulemust, mis on saadud terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühises COVID-19 antigeenitestide loetelus nimetatud antigeenitestiga, mille on teinud tervishoiutöötaja või kvalifitseeritud testija.

Liikmesriigid võivad läbipõdemistõendeid väljastada antigeenitesti alusel, mille on teinud tervishoiutöötaja või kvalifitseeritud testija 1. oktoobril 2021 või pärast seda, tingimusel et positiivse testitulemuse saamise kuupäeval oli kasutatud antigeenitest terviseohutuse komitees kokku lepitud ELi ühises COVID-19 antigeenitestide loetelus.

Läbipõdemistõend väljastatakse kõige varem 11 päeva pärast seda kuupäeva, mil isikule tehti esimest korda NAAT-test või antigeenitest, mis andis positiivse tulemuse.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta päevade arvu, millest alates läbipõdemistõend väljastatakse, tuginedes terviseohutuse komiteelt artikli 3 lõike 11 kohaselt saadud suunistele või ECDC läbi vaadatud teaduslikule tõendusmaterjalile.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjonil on õigus võtta artikli 3 lõike 11 kohaselt saadud suuniste alusel ning kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõike 1 ja artikli 3 lõike 1 punkti c sätteid eesmärgiga võimaldada välja anda läbipõdemistõendit ka antigeenitesti positiivse tulemuse, antikehade testi, sealhulgas SARS-CoV-2 vastaste antikehade seroloogilise testi või muu teadusliku heakskiidu saanud meetodi alusel. Delegeeritud õigusaktidega muudetakse samuti lisa punkti 3, lisades, muutes või jättes välja andmevälju, mis kuuluvad käesoleva artikli lõike 2 punktides b ja c osutatud isikuandmete kategooriatesse.“

7)

Artikli 10 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Tühistatud tõendite loendeid, mida vahetatakse artikli 4 lõike 2 kohaselt, ei säilitata pärast käesoleva määruse kohaldamisaja lõppemist.“

8)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Vaba liikumise piirangud ja teabevahetus

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kehtestada rahvatervise kaitse eesmärgil vaba liikumise piiranguid, hoiduvad liikmesriigid, kui nad aktsepteerivad vaktsineerimistõendeid, negatiivset testitulemust kinnitavaid tõendeid või läbipõdemistõendeid, kehtestamast täiendavaid vaba liikumise piiranguid, välja arvatud juhul, kui sellised piirangud on mittediskrimineerivad ning rahvatervise kaitse eesmärgil vajalikud ja proportsionaalsed, tuginedes uusimatele kättesaadavatele teaduslikele tõendusmaterjalidele, sealhulgas epidemioloogilistele andmetele, mille ECDC on avaldanud nõukogu soovituse (EL) 2022/107 (*1) alusel, ja kooskõlas ettevaatuspõhimõttega.

2.   Kui liikmesriik kehtestab kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, artikli 3 lõikes 1 osutatud tõendite omajatele lisapiirangud, mis tulenevad eelkõige SARS-CoV-2 murettekitavast või huvipakkuvast variandist, teavitab ta sellest komisjoni ja teisi liikmesriike, võimaluse korral 48 tundi enne selliste uute piirangute kehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik järgmise teabe:

a)

piirangute põhjused, sealhulgas kõik asjakohased epidemioloogilised andmed ja neid piiranguid toetavad teaduslikud tõendusmaterjalid, mis on sellel hetkel olemas ja kättesaadavad;

b)

piirangute ulatus, täpsustades, milliste tõendite omajate suhtes piiranguid kohaldatakse või milliste tõendite omajad on neist vabastatud;

c)

piirangute kehtestamise kuupäev ja nende kestus.

2a.   Kui liikmesriik kehtestab piiranguid vastavalt lõigetele 1 ja 2, pöörab ta erilist tähelepanu sellele, millist mõju niisugused piirangud võivad avaldada piiriülestele piirkondadele ning äärepoolseimatele piirkondadele, eksklaavidele ja geograafiliselt eraldatud piirkondadele.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artikli 3 lõikes 1 osutatud tõendite väljaandmisest ja aktsepteerimise tingimustest, sealhulgas sellest, milliseid COVID-19 vaktsiine nad vastavalt artikli 5 lõike 5 teisele lõigule aktsepteerivad.

4.   Liikmesriigid annavad üldsusele selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet lõigete 1, 2 ja 3 kohta. Üldjuhul avaldavad liikmesriigid selle teabe 24 tundi enne uute piirangute jõustumist, võttes arvesse, et epidemioloogiliste hädaolukordade puhul on vaja teatavat paindlikkust. Komisjon võib liikmesriikide edastatud teabe ka keskselt üldsusele kättesaadavaks teha.

(*1)  Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovitus (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 (ELT L 18, 27.1.2022, lk 110).“"

9)

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 5 lõikes 2, artikli 6 lõikes 2 ning artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile 24 kuuks alates 1. juulist 2021.“

10)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 kolmas lõik jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Hiljemalt 31. detsembril 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Aruanne sisaldab eelkõige:

a)

ülevaadet artikli 11 kohaselt saadud teabest vaba liikumise piirangute kohta, mille liikmesriigid on kehtestanud SARS-CoV-2 leviku piiramiseks;

b)

ülevaadet, milles kirjeldatakse kõiki muutusi seoses artikli 3 lõikes 1 osutatud tõendite riigisisese ja rahvusvahelise kasutamisega ning artikli 8 lõike 2 kohaste rakendusaktide vastuvõtmisega kolmandate riikide välja antud COVID-19 tõendite kohta;

c)

asjakohaseid ajakohastusi seoses hinnanguga, mis sisaldub käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud aruandes ja käsitleb käesoleva määruse mõju vaba liikumise hõlbustamisele, sealhulgas reisimisele ja turismile, eri liiki vaktsiinide aktsepteerimisele, põhiõigustele ja diskrimineerimiskeelule ning isikuandmete kaitsele COVID-19 pandeemia ajal;

d)

hinnangut artikli 3 lõikes 1 osutatud tõendite jätkuva kasutamise asjakohasuse kohta käesoleva määruse kohaldamisel, võttes arvesse epidemioloogilisi muutusi ja uusimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendusmaterjale.

Aruande koostamisel peab komisjon taotlema ECDC-lt ja terviseohutuse komiteelt suuniseid, mis lisatakse kõnealusele aruandele.

Aruandele võib olla lisatud seadusandlik ettepanek, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisaja lühendamiseks, võttes arvesse epidemioloogilise olukorra muutumist seoses COVID-19 pandeemiaga ning ECDC ja terviseohutuse komitee sellekohaseid soovitusi.“

11)

Artikli 17 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2023.“

12)

Lisa punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

testimiskeskus või -asutus (antigeenitesti puhul ei ole kohustuslik);“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

F. RIESTER


(1)  Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. juuni 2022. aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 211, 15.6.2021, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(4)  Komisjoni 22. veebruari 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/256, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/953 seoses antigeeni kiirtestil põhineva läbipõdemistõendi väljastamisega (ELT L 42, 23.2.2022, lk 4).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(6)  Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovitus (EL) 2022/107, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475 (ELT L 18, 27.1.2022, lk 110).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/46


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1035,

29. juuni 2022,

millega muudetakse määrust (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Schengeni acquis’, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (2) (Schengeni piirieeskirjad) kohaselt võivad liidus seaduslikult viibivad või elavad kolmandate riikide kodanikud ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikud liikuda vabalt ka kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(2)

ELi digitaalne COVID-tõend kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953, (3) mis kehtestas koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühise raamistiku, selleks et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse kasutamist. Koos nimetatud määrusega võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/954, (4) millega laiendati ELi digitaalsete COVID-tõendite raamistikku kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumidel ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse.

(3)

Määrused (EL) 2021/953 ja (EL) 2021/954 kaotavad kehtivuse 30. juunil 2022. COVID-19 pandeemia kestab aga edasi ja murettekitavate viirusevariantide puhangud võivad liidusisesele reisimisele jätkuvalt negatiivset mõju avaldada. Sellest tulenevalt tuleks pikendada nimetatud määruste kohaldamisaega, et ELi digitaalset COVID-tõendit saaks jätkuvalt kasutada.

(4)

Määruse (EL) 2021/953 kohaldamisaega pikendatakse 12 kuu võrra. Kuna määruse (EL) 2021/954 eesmärk on laiendada määruse (EL) 2021/953 kohaldamist liidus seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike teatavatele kategooriatele, peaks selle kohaldamise kestus olema otseselt seotud määruse (EL) 2021/953 kehtivusajaga. Seetõttu tuleks määrust (EL) 2021/954 vastavalt muuta.

(5)

Käesolevat määrust ei tuleks käsitada COVID-19 pandeemia ajal vaba liikumise või muude põhiõiguste piirangute kehtestamise hõlbustamise või soodustamisena. Lisaks ei saa määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud tõendite kontrollimise nõuded iseenesest õigustada piirikontrolli ajutist taaskehtestamist sisepiiridel. Kontroll sisepiiridel peaks jääma viimaseks abinõuks, mida rakendatakse Schengeni piirieeskirjades sätestatud erieeskirjade kohaselt.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(7)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (5); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Selleks et liikmesriigid saaksid määruse (EL) 2021/953 tingimuste kohaselt aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille Iirimaa on välja andnud oma territooriumil seaduslikult viibivatele või elavatele kolmandate riikide kodanikele, et hõlbustada reisimist liikmesriikide territooriumil, peaks Iirimaa kõnealustele kolmandate riikide kodanikele välja andma COVID-19 tõendid, mis vastavad ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku nõuetele. Iirimaa ja teised liikmesriigid peaksid tunnustama käesoleva määrusega hõlmatud kolmandate riikide kodanikele välja antud tõendeid vastastikkuse põhimõtte alusel.

(8)

Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(9)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (6) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis C osutatud valdkonda.

(10)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(11)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3.

(12)

Määrust (EL) 2021/954 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike reisimist, kehtestades isikute COVID-19 vastu vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist kinnitavate koostalitlusvõimeliste COVID-19 tõendite väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistiku, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Et käesolevat määrust saaks viivitamata ja õigeaegselt kohaldada, et tagada ELi digitaalse COVID-tõendi järjepidevus, peaks see jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (12) artikli 42 lõigetega 1 ja 2 ning nad esitasid ühisarvamuse 14. märtsil 2022 (13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2021/954 artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2021 seni, kuni kohaldatakse määrust (EL) 2021/953.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 29. juuni 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

F. RIESTER


(1)  Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 28. juuni 2022.aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (ELT L 211, 15.6.2021, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(6)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(7)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(8)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(9)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(10)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(11)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(13)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/50


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1036,

29. juuni 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1429 vaatlusperioodi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1429, millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 puhanguga, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemia tõttu on raudteeliikluse maht järsult vähenenud, mis tuleneb nõudluse märkimisväärsest vähenemisest ja liikmesriikides pandeemia tõkestamiseks võetud otsestest meetmetest.

(2)

Kõnealune olukord ei sõltu raudteeveo-ettevõtjatest, kes on püsivalt seisnud silmitsi märkimisväärsete likviidsusprobleemidega ja kandnud suurt kahju ning keda mõnel juhul ähvardab maksejõuetuse oht.

(3)

Selleks et võidelda COVID-19 pandeemia negatiivse majandusmõjuga ja toetada raudteeveo-ettevõtjaid, võimaldab määrus (EL) 2020/1429 liikmesriikidel lubada raudteetaristu-ettevõtjatel raudteetaristu kasutustasusid vähendada, nende nõudmisest loobuda või nende nõudmist edasi lükata. See võimalus anti piiratud vaatlusperioodiks, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/312 (2) pikendati kuni 30. juunini 2022.

(4)

Pandeemia ajal kehtestatud liikumispiirangutel oli märkimisväärne mõju raudtee-reisijateveo teenuste kasutamisele. Vähesemal määral olid mõjutatud ka raudtee-kaubaveoteenused. Liidu raudteetaristu-ettevõtjate esitatud andmete põhjal kannatas pandeemia tõttu kõige rängemini reisijateveoteenuste segment. Enim mõjutas see reisijate kommertsveo segmenti, kus pakkumine vähenes märkimisväärselt kõigis liikmesriikides ega ole veel saavutanud 2019. aasta taset.

(5)

Raudteevõrgus liiklevate kaubarongide endine arv taastus, kusjuures 2021. aastal oli näitaja 2019. aastaga võrreldes vaid 0,1 % väiksem. Avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisironge liikus 2021. aastal raudteevõrgus 2 % rohkem kui 2019. aastal, kuigi 2020. aastal oli see näitaja 2019. aastaga võrreldes 5,1 % väiksem. Võttes aga arvesse, et ei 2020. aastal ega 2021. aastal ei saavutanud reisijate arv kaht kolmandikku 2019. aasta tasemest, tulenes nii pandeemia väiksem mõju kui ka järgnenud olukorra paranemine tõenäoliselt sellest, et pädevad asutused maksid pidevalt rahalist toetust avaliku teenindamise kohustust käsitlevate lepingute alusel. Kommertsvedudeks kasutatavaid reisironge käitati 2021. aastal tegelikult ikka veel 18,2 % vähem kui 2019. aastal. 2020. aastal oli see näitaja 22,9 % väiksem kui 2019. aastal ja seega ei ole tegemist olukorra märkimisväärse paranemisega.

(6)

Samasuguseid suundumisi võib täheldada rongikilomeetrites väljendatud liiklusmahu puhul. Raudteevõrgus liiklevate kaubarongide kilomeetrite poolest on tegemist olukorra paranemisega – 2021. aastal oli see näitaja vaid 0,5 % väiksem kui 2019. aastal. Avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijateveoteenuste maht, väljendatuna rongikilomeetrites, oli 2021. aastal 1,1 % suurem kui 2019. aastal. Samas aga jäi reisijate kommertsveo teenuste maht, väljendatuna rongikilomeetrites, 2021. aastal 2019. aastaga võrreldes 18,7 % väiksemaks, olles küll veidi parem kui 2020. aastal.

(7)

Seetõttu on ilmne, et COVID-19 pandeemia mõju tõttu reisijateveosegmendile, mis 2018. aastal moodustas ligikaudu 80 % kogu rongkilomeetrites väljendatud rongiliiklusest, väheneb raudteeliikluse maht pidevalt.

(8)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmed näitavad, et 2022. aasta alguses kerkis Euroopas iga päev registreeritud COVID-19-juhtude arv järsult tasemeteni, milleni pandeemia ajal kunagi ei jõutud. Praegugi teatatakse iga päev väga paljudest uutest juhtudest.

(9)

On tõenäoline, et pandeemia jääb negatiivselt mõjutama raudteeliiklust ja raudteeveo-ettevõtjate keeruline finantsolukord püsib kuni 2022. aasta lõpuni.

(10)

Seepärast on vaja määruse (EL) 2020/1429 artiklis 1 sätestatud vaatlusperioodi pikendada 31. detsembrini 2022.

(11)

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu uuriksid käesolevat määrust kogu määruse (EL) 2020/1429 artikli 6 lõikes 6 sätestatud vastuväidete esitamise perioodi jooksul, jõustuks käesolev määrus alles pärast määruse (EL) 2020/1429 artiklis 1 praegu ette nähtud vaatlusperioodi lõppu. Õiguskindlusetuse vältimiseks tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EL) 2020/1429 artiklis 7 sätestatud kiirmenetluse korras ning see peaks jõustuma võimalikult kiiresti, s.o järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2020/1429 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised normid raudteetaristu kasutustasude määramise kohta, nagu on sätestatud direktiivi 2012/34/EL IV peatükis. Määrust kohaldatakse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „vaatlusperiood“) raudteetaristu kasutamise suhtes riigisisesteks ja rahvusvahelisteks raudteevedudeks, mis on hõlmatud kõnealuse direktiiviga.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 333, 12.10.2020, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/312, millega muudetakse määrust (EL) 2020/1429 seoses vaatlusperioodi kestusega raudteetaristu kasutustasude määramist käsitlevate ajutiste meetmete kohaldamisel (ELT L 55, 28.2.2022, lk 1).


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/52


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1037,

29. juuni 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ja komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa jookides glükolipiidide säilitusainena kasutamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 14,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on esitatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused.

(2)

Komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 (3) lisas on esitatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(3)

Liidu loetelu toidu lisaainetest ja toidu lisaainete spetsifikatsioone võib ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kaudu kas komisjoni algatusel või mõne liikmesriigi või huvitatud isiku taotluse alusel.

(4)

2019. aasta detsembris esitati komisjonile taotlus lubada kasutada glükolipiide säilitusainena maitsestatud jookides, mõnes muus kategooriasse 14.1 „mittealkohoolsed joogid“ kuuluvas tootes ning alkoholivabas õlles ja linnasejookides.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas glükolipiidide toidu lisaainena kavandatud kasutamise ohutust. Toiduohutusameti 4. mail 2021 vastu võetud arvamuses (4) kehtestati aktsepteeritavaks päevadoosiks 10 mg kehamassi kg kohta päevas. Toiduohutusamet märkis, et maimikute puhul suurim hinnanguline kokkupuude (3,1 mg kehamassi kg kohta ööpäevas) jääb kehtestatud aktsepteeritava päevadoosi piiresse, ning jõudis järeldusele, et kokkupuude glükolipiididega ei põhjusta taotleja kavandatud kasutusviiside ja -koguste puhul ohutusprobleeme.

(6)

Glükolipiide toodetakse seene Dacryopinax spathularia abil kääritamise teel. Säilitusainena kasutatavate glüolipiididega pikendatakse jookide kõlblikkusaega, kaitstes neid mikroorganismide põhjustatava riknemise eest ja pidurdades patogeensete mikroorganismide kasvu. Glükolipiidid toimivad pärmi, hallitusseente ja grampositiivsete bakterite vastu ning võivad olla alternatiiviks muudele praegu jookides lubatud säilitusainetele.

(7)

Seepärast on asjakohane lubada glükolipiidide kasutamist säilitusainena taotlusega hõlmatud jookides ja määrata sellele lisaainele E-number E 246.

(8)

Glükolipiidide (E 246) spetsifikatsioonid tuleks lisada määruse (EL) nr 231/2012 lisasse, kuna see aine lisatakse esimest korda määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas esitatud liidu loetellu toidus kasutada lubatud lisaainetest.

(9)

Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3)  Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(4)  EFSA Journal 2021; 19(6): 6609


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.

a)

B osa punktis 3 „Toidu lisaained, välja arvatud toiduvärvid ja magusained“ lisatakse toidu lisaainet E 243 käsitleva kande järele järgmine kanne:

„E 246

Glükolipiidid“

b)

E osa muudetakse järgmiselt:

1)

toidugrupis 14.1.4 „Maitsestatud joogid“ lisatakse ainet E 242 käsitleva kande järele ainet E 246 (glükolipiidid) käsitlev kanne:

 

„E 246

Glükolipiidid

50

 

Välja arvatud piimapõhised joogid“

2)

toidugrupis 14.1.5.2 „Muud“ lisatakse ainet E 242 käsitleva kande järele ainet E 246 (glükolipiidid) käsitlev kanne:

 

„E 246

Glükolipiidid

20

(93)

Ainult tee vedelkontsentraadid ning taime- ja puuviljatõmmiste vedelkontsentraadid“

3)

toidugrupis 14.2.1 „Õlu ja linnasejoogid“ lisatakse aineid E 220–228 käsitlevate kannete järele ainet E 246 (glükolipiidid) käsitlev kanne:

 

„E 246

Glükolipiidid

50

 

Ainult alkoholivaba õlu ja linnasejoogid“


II LISA

Määruse (EL) nr 231/2012 lisas lisatakse toidu lisaainet E 243 käsitleva kande järele järgmine kanne:

E 246 GLÜKOLIPIIDID

Sünonüümid

 

Määratlus

Looduslikult esinevaid glükolipiide saadakse kääritamise teel, kasutades seene Dacryopinax spathularia metsiktüve MUCL 53181. Glükoosi kasutatakse süsinikuallikana. Lahustivaba järgneva etapi töötlus hõlmab filtreerimist ja mikrofiltreerimist mikroobirakkude eemaldamiseks, sadenemist ja puhastamiseks puhverdatud veega pesemist. Toode on pastöriseeritud ja pihustuskuivatatud. Tootmisprotsessis ei modifitseerita glükolipiide keemiliselt ega muudeta nende loomupärast koostist.

CASi number

2205009-17–0

Keemiline nimetus

Glükolipiidid seenest Dacryopinax spathularia

Analüüs

Glükolipiidi sisaldus kuivaines kokku vähemalt 93 %

Kirjeldus

Beeži kuni helepruuni värvusega pulber, nõrk iseloomulik lõhn

Määramine

 

Lahustuvus

Vastab (10 g/l vees)

pH

Vahemikus 5,0–7,0 (10 g/l vees)

Hägusus

Mitte üle 28 NTU (10 g/l vees)

Puhtus

 

Veesisaldus

Mitte üle 5 % (Karl Fischeri meetod)

Valk

Mitte üle 3 % (analüütiliselt määratud lämmastiku kogus korrutatud teguriga 6,25)

Rasv

Mitte üle 2 % (gravimeetriline)

Naatrium

Mitte üle 3,3 %

Arseen

Mitte üle 1 mg/kg

Plii

Mitte üle 0,7 mg/kg

Kaadmium

Mitte üle 0,1 mg/kg

Elavhõbe

Mitte üle 0,1 mg/kg

Nikkel

Mitte üle 2 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid

 

Aeroobsete bakterite üldarv

Mitte üle 100 PMÜ/g

Pärm- ja hallitusseened

Mitte üle 10 PMÜ/g

Kolibakterid

Mitte üle 3 MPN/g

Salmonella spp.

Ei leidu 25 grammis“


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/56


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/1038,

29. juuni 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses polüvinüülpürrolidooni (E 1201) kasutamisega meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus tablettide ja kattega tablettide kujul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused.

(2)

Kõnealust loetelu võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisale on polüvinüülpürrolidooni (E 1201) lubatud kasutada toidu lisaainena lauamagusainetes tablettide kujul ning ja tahkel kujul toidulisandites, välja arvatud imikute ja väikelaste toidulisandites.

(4)

29. oktoobril 2018 esitati taotlus polüvinüülpürrolidooni (E 1201) kasutamise lubamiseks toidu lisaainena meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus tablettide ja kattega tablettide kujul tablette siduva ainena. Taotlus tehti määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kohaselt liikmesriikidele kättesaadavaks.

(5)

Toidu teaduskomitee hindas polüvinüülpürrolidooni (E 1201) 1990. aastal (3). Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas oma 1. juuli 2020. aasta teaduslikus arvamuses (4) uuesti polüvinüülpürrolidooni (E 1201) ohutust toidu lisaainena ja kaalus selle kasutamise laiendamist meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidule tablettide ja kattega tablettide kujul. Selles arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kavandatava maksimaalse lubatud taseme ja soovitusliku tarbimistaseme juures ei kujuta selline kasutusala laiendamine ohtu.

(6)

Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud tablettide tootmisel on tehnoloogiline vajadus polüvinüülpürrolidooni (E 1201) kasutamiseks, kuna see seob tugevalt koostisaineid, tagab nende kohesiooni ja aeglustab nende lagunemist. Seepärast on asjakohane lubada kõnealuse lisaaine kasutamine toidu stabilisaatorina meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus tablettide ja kattega tablettide kujul.

(7)

Polüvinüülpürrolidooni (E 1201) kasutamise lubamine toidu lisaainena määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas loetletud grupis 13.2 „Meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud, nagu määratletud direktiivis 1999/21/EÜ, välja arvatud toidugrupi 13.1.5 tooted“ ei too kaasa vajadust klassifitseerida kõnealuse toidu lisaainega töödeldud toodet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 (5) kohase meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toiduna.

(8)

Määrust (EÜ) nr 1333/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas loetletud gruppi 13.2 „Meditsiinilise eriotstarbega dieettoidud, nagu määratletud direktiivis 1999/21/EÜ, välja arvatud toidugrupi 13.1.5 tooted“ lisatakse järgmine kanne:

 

„E 1201

Polüvinüülpürrolidoon

quantum satis

 

Ainult tablettide ja kattega tablettide kujul“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3)  Report of the Scientific Committee for Food, twenty-sixth series (toidu teaduskomitee aruanne, kahekümne kuues seeria). Report EUR 13 913.

(4)  EFSA Journal 2020; 18(8): 6215.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/58


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1039,

29. juuni 2022,

millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 rakenduseeskirjad seoses teatavatele GSP raames soodustatud riikidele antud teatavate tariifsete soodustuste peatamisega 2023. aastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 (1) üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta ning eriti selle artikli 8 lõiget 3,

olles konsulteerinud üldiste tariifsete soodustuste komiteega määruse (EL) nr 978/2012 artikli 39 tähenduses

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 8 lõikele 1 peatatakse üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) tariifsed soodustused GSP raames soodustatud riigist pärit ning GSP jaotisesse kuuluvate toodete osas, kui sellest soodustatud riigist pärit asjaomase toote liitu impordi keskmine väärtus kolmel järjestikusel aastal ületab kõnealuse määruse VI lisas esitatud piirmäärasid.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 978/2012 artikli 8 lõikega 2 ja aastate 2015–2017 kaubandusstatistika alusel kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/249 (2) selliste tootejaotiste loetelu, mille tariifsed soodustused peatati alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 8 lõikele 3 peab komisjon nimetatud loetelu iga kolme aasta järel läbi vaatama ja võtma vastu rakendusakti, millega tariifsed soodustused kas peatatakse või kehtestatakse uuesti.

(4)

Kuna määruse (EL) nr 978/2012 kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2023, tuleks läbivaadatud loetelu kohaldada ühe aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2023. Loetelu põhineb aastate 2018–2020 kaubandusstatistikal, nagu see oli kättesaadav 1. septembril 2021, ja selles võetakse arvesse importi GSP raames soodustatud riikidest, mis on loetletud nimetatud kuupäeva seisuga määruse (EL) nr 978/2012 II lisas. Siiski ei ole arvesse võetud importi GSP raames soodustatud riikidest, mis alates 1. jaanuarist 2023 ei saa määruse (EL) nr 978/2012 artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud tariifseid soodustusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on esitatud sellistes GSP jaotistes leiduvate toodete loetelu, mille osas on peatatud määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 7 osutatud tariifsed soodustused GSP raames soodustatud asjaomastele riikidele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 12. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/249, millega peatatakse tariifsed soodustused teatavatele GSP raames soodustatud riikidele teatavate GSP jaotiste osas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 978/2012, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava (ELT L 42, 13.2.2019, lk 6).


LISA

Selliste GSP jaotiste loetelu, mille osas on peatatud määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 7 osutatud tariifsed soodustused GSP raames soodustatud asjaomastele riikidele:

Veerg A: riigi nimi

Veerg B: GSP jaotis (GSP määruse artikli 2 punkt j)

Veerg C: kirjeldus

A

B

C

India

S-6a

Anorgaanilised ja orgaanilised kemikaalid

S-7a

Plastid ja plasttooted

S-8b

Nahktooted; karusnahk ja tehiskarusnahk

S-11a

Tekstiiltooted

S-13

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; keraamikatooted; klaas ja klaastooted

S-14

Pärlid ja väärismetallid

S-15a

Raud ja teras ning rauast ja terasest tooted

S-15b

Mitteväärismetallid (v.a raud ja teras) ning nendest valmistatud tooted (v.a rauast ja terasest tooted)

S-16

Masinad ja mehaanilised seadmed; elektrimasinad ja -seadmed, nende osad

S-17a

Raudtee- või trammivedurid, -veerem

Indoneesia

S-1a

Elusloomad ja loomsed tooted (v.a kala)

S-3

Loomsed ja taimsed õlid, rasv ja vaha

S-5

Mineraalsed tooted

S-9a

Puit ja puittooted; puusüsi

Keenia

S-2a

Elustaimed ja lillekasvatustooted


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/61


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1040,

29. juuni 2022,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI ja XV lisa selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelude osas, millest on lubatud liitu tuua teatavaid tehistingimustes peetavaid linde ja nende paljundusmaterjali ning kodulindudelt saadud lihatooteid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 21. aprillist 2021 kohaldatavas määruses (EL) 2016/429 on muu hulgas sätestatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomist käsitlevad loomatervisenõuded. Ühega nimetatud loomatervisenõuetest on ette nähtud, et nimetatud saadetised peavad olema pärit sellisest kolmandast riigist, territooriumilt või nende tsoonist või bioturvarühmikust, mis on loetellu kantud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 230 lõikega 1.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (2) täiendati määrust (EL) 2016/429 seoses loomatervisenõuetega, milles käsitletakse teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetiste liitu toomist kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest. Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud, et selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi lubatakse liitu tuua ainult siis, kui need on pärit kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust, mis on konkreetsesse liiki või kategooriasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste puhul loetellu kantud vastavalt kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud loomatervisenõuetele.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. Loetelud ja teatavad loeteludega seotud üldeeskirjad on esitatud kõnealuse rakendusmääruse I–XXII lisas.

(4)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI lisa 1. osa A osas on esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelu, millest on lubatud liitu tuua tehistingimustes peetavate lindude ja tehistingimustes peetavate lindude paljundusmaterjali saadetisi, v.a selliste tehistingimustes peetavate lindude ja selliste tehistingimustes peetavate lindude paljundusmaterjali saadetised, kes on hõlmatud delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 62 osutatud eranditega.

(5)

Ühendkuningriik on esitanud komisjonile taotluse, et saada luba tuua liitu Briti krooni sõltkondadest Mani saarelt ja Jerseylt pärit tehistingimustes peetavate lindude ja nende paljundusmaterjali (v.a delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 62 osutatud tehistingimustes peetavad linnud ja nende paljundusmaterjal) saadetisi ning on esitanud tagatised, et kõnealuste Briti kroonile alluvate alade pädevad asutused suudavad tagada liitu toomiseks ettenähtud tehistingimustes peetavate lindude ja nende paljundusmaterjali saadetiste usaldusväärse ametliku sertifitseerimise ja vastavuse asjakohastele loomatervisenõuetele. Seepärast tuleks kõnealused Briti kroonile alluvad alad kanda rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI lisasse.

(6)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(7)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 XV lisa 1. osa A osas on esitatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelu, millest on lubatud liitu tuua kabiloomadelt, kodulindudelt ja uluklindudelt saadud lihatoodete saadetisi, mis on riskide maandamiseks läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/692 XXVI lisas osutatud töötlemisviisi.

(8)

Maroko on esitanud komisjonile taotluse, et saada luba tuua liitu kodulindudelt (v.a silerinnalised linnud) saadud lihatoodete saadetisi, ning esitanud tagatised selle kohta, et kõnealune kolmas riik täidab delegeeritud määruse (EL) 2020/692 I lisa punktis 1 osutatud kodulindude puhul loetellu kantud taudidest teavitamise ja nendest teatamise nõudeid, ning tagatised ka selle kohta, et kõnealune kolmas riik täidab asjakohaseid liidu loomatervisenõudeid või samaväärseid nõudeid. Seepärast ja võttes arvesse kodulindude terviseseisundit Marokos, on asjakohane lisada kõnealune kolmas riik rakendusmääruse (EL) 2021/404 XV lisa 1. osa A osas esitatud loetellu seoses kodulindudelt (v.a silerinnalised linnud) saadud lihatoodetega, mis on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/692 XXVI lisas osutatud riskide maandamiseks kasutatava eritöötluse D.

(9)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 XV lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(10)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/404 vastavalt muuta.

(11)

Kuna rakendusmäärust (EL) 2021/404 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused ja parandused õiguskindluse huvides ja kaubanduse lihtsustamiseks jõustuma kiiremas korras.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI ja XV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(3)  Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 VI ja XV lisa muudetakse järgmiselt.

1)

VI lisa 1. osa A osas lisatakse Iisraeli ja Uus-Meremaad käsitlevate kannete vahele järgmised Mani saart ja Jerseyt käsitlevad kanded:

IM

Mani saar

IM-0

Tehistingimustes peetavad linnud

CAPTIVE- BIRDS

 

 

 

 

Tehistingimustes peetavate lindude haudemunad

HE-CAPTIVE-BIRDS

 

 

 

 

JE

Jersey

JE-0

Tehistingimustes peetavad linnud

CAPTIVE- BIRDS

 

 

 

 

Tehistingimustes peetavate lindude haudemunad

HE-CAPTIVE-BIRDS“

 

 

 

 

2)

XV lisa 1. osa A osas asendatakse Marokot käsitlev kanne järgmisega:

MA

Maroko

MA-0

B

B

B

B

B

B

B

D

Keelatud

Keelatud

MPST“

 


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/64


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1041,

29. juuni 2022,

teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes registreerimise nõude kehtestamise kohta pärast uurimise taasalustamist, et rakendada Üldkohtu 2. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas T-383/17, mida Euroopa Kohus kinnitas kohtuasjas C-260/20 P, seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/763

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Meetmete võtmine

(1)

17. novembril 2017 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/2005, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes (2). 3. mail 2017 avaldas komisjon komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/763, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Korea Vabariigist pärineva kerge termopaberi impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (3) (edaspidi „vaidlusalune määrus“).

1.2.   Otsused kohtuasjades T-383/17 ja C-260/20 P

(2)

Grupp Hansol Group (Hansol Paper Co. Ltd. ja Hansol Artone Paper Co. Ltd.) (edaspidi „Hansol“) esitas Üldkohtu kantseleile 20. juunil 2017 esitatud taotlusega rakendusmääruse (EL) 2017/763 tühistamishagi Hansolit käsitlevas ulatuses (kohtuasi T-383/17). Hansol seadis vaidlusaluse määruse õiguspärasuse mitmes mõttes kahtluse alla. Ühes oma väidetest vaidlustas Hansol alusmääruse artikli 2 lõikes 3 märgitud teatavate normaalväärtuste arvutamise. Teises väites oli Hansol seisukohal, et komisjon oli teinud hindamisel ilmse vea, kaaludes Euroopa Liidus sõltumatutele klientidele müüki võrreldes müügiga seotud töötlejatele. Hansoli sõnul moonutas see väidetav arvutusviga dumpingumarginaali ja muu hulgas hinna allalöömise marginaali arvutusi.

(3)

2. aprillil 2020 tegi kohus otsuse kohtuasjas T-383/17 ning tühistas rakendusmääruse (EL) 2017/763 Hansoli toodetud kaupa käsitlevas ulatuses (4). Üldkohus oli seisukohal, et komisjon oli rikkunud alusmääruse artikli 2 lõiget 1, kui ta otsustas määrata Hansol Artone Paper Co. Ltd. müüdava tooteliigi normaalväärtuse kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3, samas kui Hansol Paper Co. Ltd. selle tooteliigi omamaine müük oli tüüpiline. Üldkohus leidis samuti, et väidetav kaalumisviga oli kinnitatud ja et komisjon oleks pidanud võtma arvesse Schades Nordicu (üks grupiga Hansol Group liidus seotud töötlejatest) müüdud koguseid sõltumatutele klientidele. Komisjon oli seega rikkunud alusmääruse artikli 2 lõiget 11, kuna komisjoni arvutused ei kajastanud Hansoli dumpingu täielikku ulatust. Viimaks oli Üldkohus seisukohal, et see kaalumisviga mõjutas ka hinna allalöömise marginaali arvutusi, kuna komisjon kasutas selle jaoks sama kaalumist. Üldkohus leidis samuti, et komisjon oli teinud vea kohaldades alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia alusel, kui ta arvas maha SG&A kulud ja kasumimarginaali seotud müüva üksuse poolse asjakohase toote edasimüügi puhul ELis, et määrata kindlaks kõnealuse toote ekspordihind kahju kindlakstegemise kontekstis.

(4)

11. juunil 2020 palus komisjon Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsus, esitades apellatsioonkaebuse (kohtuasi C-260/20 P). 12. mail 2022 lükkas Euroopa Kohtu teine koda apellatsioonkaebuse tagasi ja nõustus Üldkohtu hinnanguga (5). Euroopa Kohus märkis siiski, et vastupidiselt Üldkohtu järeldustele ei teinud komisjon viga, kui ta kohaldas sel juhul alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia alusel.

(5)

Seega tühistatakse komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/763 Hansolit käsitlevas ulatuses.

2.   REGISTREERIMISE ALUSED

(6)

Komisjon analüüsis, kas on asjakohane kehtestada asjaomase toote impordi registreerimise nõue. Komisjon võttis analüüsimisel arvesse järgmisi kaalutlusi.

(7)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on dumpinguvastane uurimine, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud kohtu tuvastatud õigusvastasus (6).

(8)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust alustada punktist, mil õigusvastasus ilmnes (7). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Olukorras, kus tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (8) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(9)

Nagu on selgitatud uurimise taasalustamise teates ja kuna õigusvastasus ei ilmnenud mitte menetluse algatamise, vaid uurimise etapis, otsustas komisjon taasalustada uurimise Hansoli suhtes sellest etapist, milles õigusvastasus ilmnes.

(10)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole haldusmenetluse taasalustamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (9). Uurimiste taasalustamise teatega anti huvitatud isikutele, sh importijatele teada, et kõik tulevased kohustised (kui neid on), tulenevad kõnealuse taasalustatud uurimise järeldustest.

(11)

Lähtuvalt uutest järeldustest ja taasalustatud uurimise tulemusest, mis ei ole praeguses etapis teada, võib komisjon võtta vastu määruse, millega muudetakse kohaldatavat tollimaksumäära, kui see on põhjendatud. Kui tollimaksu määra muudetakse, siis hakkab muudetud määr kehtima alates kuupäevast, mil vaidlusalune määrus jõustus.

(12)

Komisjon palub sel otstarbel riiklikel tolliasutustel oodata ära kõnealuse taasalustatud uurimise tulemused, enne kui tehakse otsus Üldkohtu poolt Hansoli suhtes tühistatud dumpinguvastaste tollimaksudega seotud võimalike tagasimaksenõuete kohta. Seega antakse tolliasutustele suunised peatada tühistatud tollimaksudega seotud võimalike tagasimaksenõuete rahuldamine kuni taasalustatud uurimise tulemuste avaldamiseni Euroopa Liidu Teatajas.

(13)

Lisaks, kui taasalustatud uurimise tulemusel taaskehtestatakse meetmed, tuleks tollimaksud sisse nõuda ka selle ajavahemiku eest, mil taasalustatud uurimine toimus.

(14)

Sellega seoses märgib komisjon, et impordi registreerimine on alusmääruse artikli 14 lõikes 5 ettenähtud vahend selleks, et meetmeid saaks hiljem impordi suhtes rakendada alates registreerimise kuupäevast (10). Käesoleval juhul peab komisjon asjakohaseks registreerida Hansoli import, et lihtsustada dumpinguvastaste tollimaksude kogumist, kui nende määra on muudetud kooskõlas Üldkohtu otsusega.

(15)

Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (11) ei kohaldata vastupidiselt enne ajutiste meetmete vastuvõtmist toimuvale registreerimisele praeguse juhtumi korral alusmääruse artikli 10 lõikes 4 ette nähtud tingimusi. Käesoleva registreerimise eesmärk, mida tehakse seoses kohtuotsuste rakendamisega, ei ole lubada võimalikku tagasiulatuvat kaubanduse kaitsemeetmete kohaste tollimaksude kogumist, nagu on ette nähtud kõnealustes sätetes. Selle asemel on eesmärk kaitsta kehtivate meetmete tulemuslikkust, tekitamata põhjendamatuid katkestusi alates vaidlusaluse määruse jõustumise kuupäevast kuni korrigeeritud tollimaksumäärade taaskehtestamiseni, tagades et tulevikus on võimalik nõuda sisse õiges koguses tollimaksu.

(16)

Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes oli komisjon seisukohal, et alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohane registreerimine on põhjendatud.

3.   REGISTREERIMINE

(17)

Eespool märgitut arvesse võttes tuleb kehtestada Hansoli (Hansol Paper Co. Ltd. ja Hansol Artone Paper Co. Ltd.) toodetud asjaomase toote registreerimise kohustus.

(18)

Nagu on märgitud uurimise taasalustamise teates, tuleneb alates vaidlusaluse dumpinguvastase määruse jõustumise kuupäevast dumpinguvastaste tollimaksude maksmise lõplik kohustus, kui need tollimaksud kehtestatakse, taasalustatud uurimise järeldustest.

(19)

Vaidlusaluses määruses kehtestatud tollimaksust suuremat tollimaksu ei tohi koguda ajavahemikus alates käesoleva uurimise taasalustamise teate avaldamisest kuni taasalustatud uurimise tulemuste jõustumiseni.

(20)

Hansoli suhtes praegu kehtiv dumpinguvastane netotollimaks on 104,46 eurot tonni kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Tolliasutused võtavad kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikega 5 ja määruse (EL) 2016/1037 artikli 24 lõikega 5 asjakohased meetmed, et registreerida järgmiste toodete import: teatav kerge termopaber, mis kaalub 65 g/m2 või vähem, rullides laiusega vähemalt 20 cm ja kaaluga (rull koos paberiga) vähemalt 50 kg ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) vähemalt 40 cm („suured rullid“), aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita, ühelt või mõlemalt poolt kaetud soojustundliku ainega, kattekihiga või ilma, mis kuulub praegu CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 (TARICi koodid: 4809900010, 4811900010, 4816900010, 4823908520) alla, mis pärineb Korea Vabariigist ja mille on tootnud grupp Hansol Group (Hansol Paper Co. Ltd. ja Hansol Artone Paper Co. Ltd) (TARICi lisakood C874).

2.   Registreerimisnõue aegub käesoleva määruse jõustumise kuupäevast üheksa kuu möödumisel.

3.   Dumpinguvastase tollimaksu määr, mille võib nõuda sisse, kui imporditakse teatavat kerget termopaberit, mis kuulub praegu CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 (TARICi koodid: 4809900010, 4811900010, 4816900010, 4823908520) alla, mis pärineb Korea Vabariigist ja mille on tootnud grupp Hansol Group (Hansol Paper Co. Ltd. ja Hansol Artone Paper Co. Ltd) alates uurimise taasalustamisest kuni taasalustatud uurimise tulemuste jõustumise kuupäevani, ei tohi ületada rakendusmäärusega (EL) 2017/763 kehtestatud tollimaksumäära.

4.   Liikmesriikide tolliasutused ootavad komisjoni asjakohase rakendusmääruse avaldamist, millega tollimaksud taaskehtestatakse, enne kui nad teevad otsuse dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksete ja vähendamise nõuete kohta seoses grupi Hansol Group (Hansol Paper Co. Ltd. ja Hansol Artone Paper Co. Ltd) impordiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  ELT L 310, 17.11.2016, lk 1.

(3)  ELT L 114, 3.5.2017, lk 3.

(4)  ECLI:EU:T:2020:139.

(5)  ECLI:EU:C:2022:370.

(6)  Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86: Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, EKL 1988, lk 2181, punktid 27 ja 28 ning kohtuasi T-440/20, Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:318.

(7)  Kohtuasi C-415/96: Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01: Alitalia vs. komisjon, EKL 2008, lk II-1753, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08: Région Nord-Pas de Calais vs. komisjon, EKL 2011, lk II-0000, punkt 83.

(8)  Kohtuasi C-415/96: Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.

(9)  Euroopa Kohtu 15. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas C-256/16 Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ning 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 5.

(10)  Kohtuasi T-440/20: Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, EU:T:2022:318, punktid 154–159.

(11)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16 Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ning 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16 C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 58.


OTSUSED

30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/68


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1042,

21. juuni 2022,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingule lisatud protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (eelarverida 07 20 03 01 – sotsiaalkindlustus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

EMP lepingu artikli 98 kohaselt võib EMP lepinguga asutatud EMP ühiskomitee (edaspidi „EMP ühiskomitee“) oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingule lisatud protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust (edaspidi „protokoll nr 31“).

(3)

On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd liidu üldeelarvest rahastatavate liidu meetmete raames, mis on seotud tööjõu vaba liikumise ning sotsiaalkindlustusskeemide ja võõrtöötajate, sealhulgas kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimisega.

(4)

Protokolli nr 31 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees põhinema käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingule lisatud protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BEAUNE


(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.


EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr […],

…,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd liidu üldeelarvest rahastatavate liidu meetmete raames, mis on seotud tööjõu vaba liikumise ning sotsiaalkindlustusskeemide ja võõrtöötajate, sealhulgas kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimisega.

(2)

Seetõttu tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks toimuda alates 1. jaanuarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 5 lõigetes 5 ja 14 asendatakse sõnad „2021. eelarveaasta“ sõnadega „2021. ja 2022. eelarveaasta“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (*1).

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, […].

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee

sekretärid


(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/71


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/1043,

28. juuni 2022,

millega nimetatakse ametisse üks Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige ja kaks Hispaania Kuningriigi esitatud asendusliiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekuid

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)

Nõukogu võttis 3. veebruaril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/144, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025.

(3)

Seoses Juan ESPADAS CEJASe tagasiastumisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(4)

Seoses Carlos MARTÍNEZ MÍNGUEZi tagasiastumisega ning seoses riiklike volituste lõppemisega, mille põhjal José Francisco BALLESTA GERMÁN asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud kaks asendusliikme kohta.

(5)

Hispaania valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 kohaliku organi esindaja Julio MILLÁN MUÑOZi, kellel on kohalikel valimistel saadud mandaat (Alcalde del Ayuntamiento de Jaén (Andalucía) (Jaéni linnapea (Andalucía)).

(6)

Hispaania valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee asendusliikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 järgmised kohaliku organi esindajad, kellel on kohalikel valimistel saadud mandaat: Noelia María ARROYO HERNÁNDEZ, Alcaldesa del Ayuntamiento de Cartagena (Murcia) (Cartagena linnapea (Murcia)), ja Óscar PUENTE SANTIAGO, Alcalde del Ayuntamiento de Valladolid (Castilla y León) (Valladolidi linnapea (Castilla y León)),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2025 järgmised kohaliku organi esindajad, kellel on valimistel saadud mandaat:

a)

liikmena:

Julio MILLÁN MUÑOZ, Alcalde del Ayuntamiento de Jaén (Andalucía) (Jaéni linnapea (Andalucía))

ning

b)

asendusliikmetena:

Noelia María ARROYO HERNÁNDEZ, Alcaldesa del Ayuntamiento de Cartagena (Murcia) (Cartagena linnapea (Murcia));

Óscar PUENTE SANTIAGO, Alcalde del Ayuntamiento de Valladolid (Castilla y León) (Valladolidi linnapea (Castilla y León)).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 28. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PANNIER-RUNACHER


(1)  ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.

(2)  Nõukogu 3. veebruari 2020. aasta otsus (EL) 2020/144, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 32, 4.2.2020, lk 16).


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/73


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/1044,

28. juuni 2022,

millega pikendatakse Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) juhi volitusi (EUPOL COPPS/1/2022)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 3. juuli 2013. aasta otsust 2013/354/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2013/354/ÜVJP artikli 9 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomiteel kooskõlas aluslepingu artikliga 38 volitus teha Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise teostamiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas nimetada ametisse missiooni juht.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 13. oktoobril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1541, (2) millega nimetatakse missiooni EUPOL COPPS juhiks alates 15. novembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 Nataliya APOSTOLOVA.

(3)

Nõukogu võttis 28. juunil 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/1066, (3) millega pikendatakse EUPOL COPPSi volitusi kuni 30. juunini 2022.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 1. juulil 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/1128, (4) millega pikendatakse Nataliya APOSTOLOVA volitusi missiooni EUPOL COPPS juhina kuni 30. juunini 2022.

(5)

Nõukogu võttis 27. juunil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1018, (5) millega pikendatakse EUPOL COPPSi volitusi 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.

(6)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi ettepaneku pikendada Nataliya APOSTOLOVA volitusi missiooni EUPOL COPPS juhina 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nataliya APOSTOLOVA volitusi Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) juhina pikendatakse 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

Brüssel, 28. juuni 2022

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

D. PRONK


(1)  ELT L 185, 4.7.2013, lk 12.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 13. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1541 Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni EUPOL COPPS juhi ametisse nimetamise kohta (EUPOL COPPS/1/2020) (ELT L 353, 23.10.2020, lk 8).

(3)  Nõukogu 28. juuni 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1066, millega muudetakse otsust 2013/354/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS) (ELT L 229, 29.6.2021, lk 13).

(4)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 1. juuli 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1128, millega pikendatakse Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) juhi volitusi (EUPOL COPPS/1/2021) (ELT L 244, 9.7.2021, lk 3).

(5)  Nõukogu 27. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1018, millega muudetakse otsust 2013/354/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS) (ELT L 170, 28.6.2022, lk 76).


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/75


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2022/1045,

28. juuni 2022,

millega pikendatakse Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhi volitusi (EU BAM Rafah/1/2022)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2005. aasta ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah), (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2005/889/ÜVJP artikli 10 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomiteel õigus teha kooskõlas aluslepingu artikliga 38 Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise teostamiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas nimetada ametisse missiooni juht.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 13. oktoobril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1548, (2) millega nimetatakse missiooni EU BAM Rafah juhiks 1. novembrist 2020 kuni 30. juunini 2021 Mihai-Florin BULGARIU.

(3)

Nõukogu võttis 28. juuni 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/1065, (3) millega pikendati EU BAM Rafah volitusi kuni 30. juunini 2022.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 1. juulil 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/1127, (4) millega pikendati Mihai-Florin BULGARIU volitusi missiooni EU BAM Rafah juhina 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2022.

(5)

Nõukogu võttis 27. juunil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1017, (5) millega pikendati EU BAM Rafah volitusi kuni 30. juunini 2023.

(6)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on teinud ettepaneku pikendada Mihai-Florin BULGARIU volitusi missiooni EU BAM Rafah juhina kuni 30. juunini 2023,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mihai-Florin BULGARIU volitusi missiooni EU BAM Rafah juhina pikendatakse 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

Brüssel, 28. juuni 2022

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

D. PRONK


(1)  ELT L 327, 14.12.2005, lk 28.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 13. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1548 Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhi ametisse nimetamise kohta (EU BAM Rafah/2/2020) (ELT L 354, 26.10.2020, lk 5).

(3)  Nõukogu 28. juuni 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1065, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah) (ELT L 229, 29.6.2021, lk 11).

(4)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 1. juuli 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1127, millega pikendatakse Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhi volitusi (EU BAM Rafah/1/2021) (ELT L 244, 9.7.2021, lk 1).

(5)  Nõukogu 27. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/1017, millega muudetakse ühismeedet 2005/889/ÜVJP, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah) (ELT L 170, 28.6.2022, lk 74).


30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/77


LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL) 2022/1046,

29. juuni 2022,

millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üldkohtu 26 kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2022. Uued kohtunikud tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2028.

(2)

On tehtud ettepanek nimetada Üldkohtu kohtuniku ametikohale uueks ametiajaks tagasi Ion GÂLEA, Marc JAEGER, Dean SPIELMANN ja Mirela STANCU.

(3)

On tehtud ettepanek nimetada Üldkohtu kohtuniku ametikohale esimeseks ametiajaks Steven VERSCHUUR.

(4)

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422, (1) artiklis 48 sätestatakse, et Üldkohtu kohtunike arvu suurendatakse kolmes etapis nii, et alates 1. septembrist 2019. aastal koosneb Üldkohus kahest kohtunikust igast liikmesriigist. Kõnealuse määruse artikli 2 punkti a kohaselt toob kohtunike arvu suurendamise esimene etapp kaasa 12 täiendava kohtuniku ametisse nimetamise, kellest kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2016. Need kuus kohtunikku valitakse nii, et kuue liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2016. aastal, ametiajaga 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2022. Slovaki Vabariigi valitsuse ettepanekul ametisse nimetatava lisakohtuniku ametikoht on üks kuuest täiendavast ametikohast, mida puudutas Üldkohtu koosseisu osaline uuendamine 2016. aastal. Üldkohtu täiendava kohtuniku ametikohale on esitatud Beatrix RICZIOVÁ kandidatuur.

(5)

Protokolli nr 3 artikli 7 alusel ning seoses Barna BERKE surmaga tuleks Barna BERKE järelejäänud ametiajaks kuni 31. augustini 2022 ametisse nimetada üks Üldkohtu kohtunik.

(6)

Vabanenud ametikohale esitati Tihamér TÓTHi kandidatuur.

(7)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel loodud komitee esitas pooldava arvamuse kõnealuste kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse ajavahemikuks 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2028 järgmised isikud:

Ion GÂLEA,

Marc JAEGER,

Dean SPIELMANN,

Mirela STANCU,

Steven VERSCHUUR.

Artikkel 2

Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2022 järgmised isikud:

Beatrix RICZIOVÁ,

Tihamér TÓTH.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 29. juuni 2022

eesistuja

P. LÉGLISE-COSTA


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).


III Muud aktid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

30.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/79


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 269/21/COL,

1. detsember 2021,

millega võetakse kasutusele muudetud regionaalabi suunised aastateks 2022–2027 [2022/1047]

EFTA järelevalveamet,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.

Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt annab EFTA järelevalveamet välja teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimustes, kui EMP lepingu või järelevalve- ja kohtulepinguga on nii otseselt ette nähtud või kui EFTA järelevalveamet peab seda vajalikuks.

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 kohaselt vaatab EFTA järelevalveamet pidevalt läbi kõigi EFTA riikide abisüsteeme ja teeb ettepanekuid mis tahes sobilike meetmete kohta, mis on vajalikud järkjärgulise arengu või EMP lepingu toimimise tõttu.

19. aprillil 2021 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastu muudetud ELi regionaalabi suunised) (1).

Nimetatud suunised on olulised ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks.

Kooskõlas EMP lepingu artiklis 1 sätestatud ühtsuse tagamise eesmärgiga tuleb tagada EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.

EMP lepingu XV lisa 11. leheküljel oleva peatüki „ÜLDSÄTTED“ II punkti kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

olles konsulteerinud EFTA riikidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi valdkonna materiaalõiguse norme muudetakse, võttes alates käesoleva otsuse tegemise kuupäevast kasutusele muudetud regionaalabi suunised. Muudetud suunised on lisatud käesolevale otsusele ja on selle lahutamatu osa.

Artikkel 2

Kehtivad regionaalabi suunised aastateks 2014–2021 asendatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 3

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 1. detsember 2021

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja,

vastutav kolleegiumi liige

Bente ANGELL-HANSEN

kolleegiumi liige

Högni S. KRISTJÁNSSON

kolleegiumi liige

Stefan BARRIGA

Melpo-Menie JOSÉPHIDÈS,

kes kirjutab alla õigus- ja täitevasjade

osakonna direktorina


(1)  Avaldatud väljaandes ELT C 153, 29.4.2021, lk 1.


Regionaalabi suunised (*) *

Sisukord

1.

Sissejuhatus 83

2.

Kohaldamisala ja mõisted 85

2.1.

Regionaalabi kohaldamisala 85

2.2.

Mõisted 86

3.

Teatamisele kuuluv regionaalabi 89

4.

Abikõlblikud kulud 89

4.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi 89

4.1.1.

Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud 90

4.1.2.

Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud 91

4.2.

Tegevusabi 91

5.

Regionaalabi kokkusobivuse hindamine 91

5.1.

Panus regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse 92

5.1.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad 92

5.1.2.

Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada 93

5.1.3.

Tegevusabi kavad 94

5.2.

Ergutav mõju 94

5.2.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi 94

5.2.2.

Tegevusabi kavad 96

5.3.

Riigi sekkumise vajadus 96

5.4.

Regionaalabi asjakohasus 96

5.4.1.

Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes 97

5.4.2.

Asjakohasus võrreldes muude abivahenditega 97

5.5.

Abisumma proportsionaalsus (abi piiramine vajaliku miinimumini) 97

5.5.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi 97

5.5.2.

Tegevusabi kavad 99

5.6.

Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine 99

5.6.1.

Üldised kaalutlused 99

5.6.2.

Selge negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele 100

5.6.3.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad 101

5.6.4.

Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada 102

5.6.5.

Tegevusabi kavad 103

5.7.

Läbipaistvus 103

6.

Hindamine 104

7.

Regionaalabi kaardid 105

7.1.

Regionaalabikõlblike piirkondade elanikkond 106

7.2.

Artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud erand 106

7.3.

Artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erand 107

7.3.1.

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad 107

7.3.2.

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad 108

7.4.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad 109

7.4.1.

Abi ülemmäär punkti a aladel 109

7.4.2.

Abi ülemmäär punkti c aladel 110

7.4.3.

VKEde suurem abi osakaal 110

7.4.4.

Õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide suurem abi osakaal () 110

7.4.5.

Suurem abi osakaal rahvastikukaoga piirkondadele 110

7.5.

Regionaalabi kaartidest teatamine ja nende hindamine 110

7.6.

Muudatused 111

7.6.1.

Elanikkonna reserv 111

7.6.2.

Vahekokkuvõte 111

8.

Aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste muutmine 111

9.

Regionaalabi eeskirjade kohaldatavus 112

10.

Aruandlus ja järelevalve 112

11.

Läbivaatamine 112

1.   SISSEJUHATUS

1.

EFTA järelevalveamet võib pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c tähenduses EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks järgmist liiki riigiabi:

a)

riigiabi majandusarengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine vaegtööhõive, ning

b)

riigiabi teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas („EMP“) (1).

Sellist liiki riigiabi nimetatakse regionaalabiks.

2.

Käesolevates suunistes on märgitud tingimused, mille alusel regionaalabi saab pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Suunistes on ka sätestatud kriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c kokkusobivuse tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks.

3.

Regionaalabi valdkonnas tehtava riigiabi kontrolli peamine eesmärk on tagada, et regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamiseks antav abi (2) ei kahjusta põhjendamatul määral EMP riikide vahelisi kaubandustingimusi (3). Täpsemalt on selle eesmärk vältida subsideerimisrallit – see võib toimuda juhul, kui EMP riigid proovivad meelitada ettevõtjaid abi saavatesse EMP piirkondadesse või hoida neid sellistes piirkondades –, ning vähendada nii palju kui võimalik regionaalabi mõju kaubandusele ja konkurentsile.

4.

Regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk eristab regionaalabi muud liiki abist, nagu abi teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, tööhõivele, koolitusele, energeetikasektorile või keskkonnakaitsele, millel on kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 muud majandusarengu eesmärgid. Mõnes olukorras lubatakse kõnealuse muud liiki abi puhul juhul, kui seda antakse abi saavas piirkonnas asutatud ettevõtjatele, kohaldada suuremat abi osakaalu, et võtta arvesse nende eriprobleeme sellistes piirkondades (4).

5.

Regionaalabi saab mängida olulist rolli ainult siis, kui seda kasutatakse säästlikult ja proportsionaalselt ning kui see koondatakse EMP abi saavatesse piirkondadesse (5). Lubatud abi piirmäärad peaksid kajastama eelkõige asjaomaste piirkondade arengut mõjutavate probleemide ulatust. Abi saavale piirkonnale abist tekkivad arengueelised peavad kaaluma üles sellest tekkida võiva konkurentsi ja kaubanduse moonutamise (6). Abi positiivsele mõjule antav kaal võib kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 alusel tehtava erandiga tõenäoliselt erineda, mis tähendab, et artikli 61 lõike 3 punktiga a hõlmatud kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades võib lubada suuremaid konkurentsimoonutusi kui artikli 61 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades (7).

6.

Regionaalabi võib abi saavate piirkondade majandusarengut tõhusalt edendada või soodustada üksnes juhul, kui seda antakse selleks, et soodustada lisainvesteeringuid või majandustegevust nendes piirkondades. Teatavatel väga piiratud, täpselt määratletud juhtudel võivad nende piirkondade probleemid, mis takistavad majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist, olla nii tõsised või püsivad, et üksnes investeeringuteks ettenähtud abist piirkonna arendamiseks ei piisa. Selles olukorras võib investeeringuteks ettenähtud regionaalabile lisaks anda regionaalset tegevusabi.

7.

2019. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) regionaalabi raamistiku hindamise, et teha kindlaks, kas tema regionaalabi suunised täidavad endiselt oma eesmärki. Tulemused (8) näitavad, et põhimõtteliselt toimivad eeskirjad hästi, kuid majandusarengu kajastamiseks oleks vaja teha neis mõningaid parandusi. Lisaks sellele võib komisjon võtta regionaalabi mõju hindamisel arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, (9) Euroopa uut tööstusstrateegiat (10) ning Euroopa digituleviku kujundamist, (11) mis eeldab eeskirjade teatavaid muudatusi. Selles kontekstis vaadatakse ka läbi muid riigiabieeskirju ning komisjon pöörab eritähelepanu kõigi valdkondlike suuniste kohaldamisalale ning sama investeeringu puhul eri liiki abi kombineerimise võimalustele. Seeläbi on võimalik hinnata uut keskkonnasõbralikku tehnoloogiat (mis aitab kaasa tööstuse tootmisprotsesside CO2 heite vähendamisele, sh sellistes energiamahukates tööstussektorites nagu terasesektor) rahastavatele alginvesteeringutele antavat toetust, olenevalt selle eriomadustest, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni või keskkonnakaitse ja energeetika riigiabieeskirjade alusel. Regionaalabi saab kombineerida ka muud liiki abiga. Näiteks on võimalik sama investeerimisprojekti puhul kombineerida regionaalabi keskkonnakaitse ja energeetika riigiabieeskirjade alusel antava toetusega, kui kõnealune investeerimisprojekt soodustab abi saava piirkonna arengut ja tõstab samal ajal keskkonnakaitse taset sellises ulatuses, et investeeringul või selle osal on õigus saada toetust mõlemate valdkondlike eeskirjade alusel ja mõlemate eeskirjade nõuded on täidetud. Sel moel saavad EMP riigid parimal viisil ajendada saavutama mõlemat eesmärki, vältides samal ajal ülehüvitamist. [---] (12).

7a.

EFTA järelevalveamet märgib, et komisjoni osutatud teatavaid poliitikavahendeid ja õigusnorme ei pruugita EMP lepingusse inkorporeerida. EFTA järelevalveamet võtab arvesse EMP EFTA riikide konkreetset õiguslikku olukorda, kuid kohaldab EMPs riigiabi sätete ühtse kohaldamise ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks üldiselt komisjoni suunistega samu võrdlusaluseid, kui ta hindab regionaalabi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega (*). Käesolevad suunised sisaldavad seega viiteid komisjoni suunistes märgitud Euroopa Liidu õigusaktidele ja poliitikadokumentidele (**). See ei tähenda, et EMP EFTA riigid peavad järgima õigusakte, mis ei ole EMP lepingus rakendatud.

8.

Vastusena COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandushäiretele on komisjon võtnud kasutusele sihipärased vahendid, näiteks riigiabi ajutise raamistiku (13). Pandeemial võib olla mõnes piirkonnas teistest piirkondadest pikaajalisem mõju. Praegu on liiga vara prognoosida, milline on pandeemia mõju keskmises ja pikas perspektiivis ning millistes piirkondades see enim avaldub. EFTA järelevalveamet kavatseb seega teha 2023. aastal regionaalabi kaartide vahekokkuvõtte, milles võetakse arvesse uusimat saada olevat statistikat.

2.   KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.   Regionaalabi kohaldamisala

9.

Käesolevates suunistes sätestatud kokkusobivuse tingimusi kohaldatakse teatamisele kuuluva regionaalabi kavade ja teatamisele kuuluva üksikabi suhtes.

10.

Need suunised ei hõlma riigiabi, mida antakse terase-, (14) pruunsöe- (15) ja söesektoris (16).

11.

EFTA järelevalveamet kohaldab neis suunistes sätestatud põhimõtteid regionaalabi suhtes kõigis muudes majandustegevuse sektorites, mis kuuluvad EMP lepingu kohaldamisalasse, peale nende sektorite, mille suhtes kohaldatakse konkreetseid riigiabi eeskirju, eelkõige [---] (17) (18) transport, (19) lairibaühendus (20) ja energeetika, (21) v.a juhul, kui neis sektorites antakse riigiabi horisontaalse regionaalse tegevusabi kava osana.

12.

EFTA järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid põllumajandustoodete töötlemise suhtes mittepõllumajanduslikeks toodeteks ning selliste toodete turustamise suhtes (22).

13.

Piirkondlikud piirangud investeerimisel või majandustegevuse säilitamisel abi saavas piirkonnas mõjutavad suurettevõtjaid tavaliselt vähem kui väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Esiteks saavad suurettevõtjad üleilmsetel turgudel hõlpsamini kapitali ja krediiti ning neid takistab vähem finantsteenuste piiratum pakkumine abi saavates piirkondades. Teiseks saavad suurettevõtjate investeeringud tekitada mastaabisäästu, mis vähendab kohaspetsiifilisi algseid kulusid ning ei ole paljuski seotud piirkonnaga, milles investeering tehakse. Kolmandaks on investeeringuid kavandavatel suurettevõtjatel tavaliselt märkimisväärne mõjuvõim läbirääkimistel ametiasutustega, mis võib põhjustada abi andmist ilma vajaduse või piisava põhjenduseta. Samuti on suurettevõtjad suurema tõenäosusega olulised osalised asjaomasel turul ning sellest tulenevalt võivad investeeringud, milleks abi antakse, moonutada konkurentsi ja kaubandust siseturul.

14.

Kuna suurettevõtjate investeeringutele antaval regionaalabil tõenäoliselt puudub ergutav mõju, ei saa seda reeglina pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui seda antakse alginvesteeringuteks, mille abil käivitatakse punkti c aladel uut majandustegevust kooskõlas käesolevates suunistes märgitud kriteeriumidega. [---] (23) (24).

15.

Regionaalabi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks kujutab endast tegevusabi. Tegevusabi saab pidada siseturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui on näha, et see on vajalik piirkonna arenguks, näiteks kui selle eesmärk on vähendada kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades (kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga a) tegutsevate VKEde teatavaid konkreetseid probleeme, kui sellega kompenseeritakse lisakulusid, mis kaasnevad äärepoolseimate piirkondade majandustegevusega, või kui see takistab või vähendab rahvastikukadu hõredalt või väga hõredalt asustatud piirkondades.

16.

Need suunised ei hõlma tegevusabi, mida antakse ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (25) jao K („Finants- ja kindlustustegevus“) alla, ega ettevõtjatele, kes teostavad kontsernisisest tegevust ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klasside 70.10 („Peakontorite tegevus“) või 70.22 („Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine“) alla.

17.

Regionaalabi ei tohi anda raskustes olevatele ettevõtjatele, kes on käesolevate suuniste tähenduses määratletud riigiabi suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (26).

18.

Hinnates regionaalabi ettevõtjale, kellele EFTA järelevalveameti eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab EFTA järelevalveamet arvesse mis tahes tagasimaksmata abi (27).

2.2.   Mõisted

19.

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„punkti a alad“ – EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud piirkonnad; „punkti c alad“ – EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud piirkonnad;

2)

„sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta kava alusel;

3)

„kohandatud abisumma“ – suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:

3.1)

kohandatud abisumma = R × (A + 0,50 × B + 0,34 × C),

3.2)

kus R on asjaomases piirkonnas lubatud abi ülemmäär (välja arvatud VKEde suurem abi osakaal); A on abikõlblikud kulud suurusega 50 miljonit eurot, B on abikõlblikud kulud vahemikus 50–100 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud üle 100 miljoni euro;

4)

„abi osakaal“ – brutotoetusekvivalent, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest;

5)

„abi saav piirkond“ – punkti a või punkti c ala;

6)

„investeeringu lõpuleviimine“ – hetk, kui riiklikud ametiasutused peavad investeeringut lõpuleviiduks, või kolm aastat pärast tööde alustamist, olenevalt sellest, kumb on varasem;

7)

„abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt riigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;

8)

„EL 27“ – kõik 27 liikmesriiki (v.a Põhja-Iirimaa); (*)

8a)

„EMP riigid“ – EL 27 ja EMP EFTA riigid;

8b)

„EMP EFTA riigid“ – Island, Liechtenstein ja Norra;

9)

„hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmete kogumise nõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõplike hindamisaruannete esitamise tähtaeg, hindamist tegeva sõltumatu organi kirjeldus või kriteeriumid selle organi valimiseks ning hindamise avalikustamise meetmed;

10)

„brutotoetusekvivalent“ – abi diskonteeritud summa, mis on võrdväärne summaga, mis oleks antud toetusena abisaajale enne maksude või muude tasude mahaarvamist, arvutatuna sellise võrdlusmäära alusel, mida kohaldatakse abi andmise kuupäeval või EFTA järelevalveametile abist teatamise ajal, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

11)

„horisontaalse regionaalse tegevusabi kava“ – õigusakt, mille alusel võib ilma täiendavate rakendusmeetmeteta anda individuaalset tegevusabi õigusaktis üldiselt või abstraktselt määratletud ettevõtjatele. Selle määratluse otstarbel ei saa käsitada horisontaalse regionaalse tegevusabi kavana valdkondlikku abikava;

12)

„üksikabi“ – sihtotstarbeline abi või abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi, millest tuleb teatada;

13)

„alginvesteering“ –

a)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud ühe või enamaga järgmistest:

uue ettevõtte loomine;

olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamine;

ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse tooteturgudele, (28) kus ettevõte enne ei tegutsenud, või

ettevõttesse tehtava investeeringuga seotud toote või toodete üldise tootmisprotsessi põhjalik muutmine või

b)

sellise vara omandamine, mis kuulub ettevõttele, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud. Üksnes ettevõtte aktsiate omandamine alginvesteeringuks ei kvalifitseeru.

Investeeringu asendamine ei ole seega alginvesteering;

14)

„uut majandustegevust tekitav alginvesteering“ –

a)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud ühe või enamaga järgmistest:

uue ettevõtte loomine või

ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala, või

b)

sellise vara omandamine, mis kuulub ettevõttele, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud, tingimusel et uus tegevusala, millel omandatud vara abil tegutsetakse, ei ole sama mis ettevõtte tegevusala enne omandamist ega sellega sarnane tegevusala. Üksnes ettevõtte aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks;

15)

„immateriaalne vara“ – vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendiõigused, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;

16)

„töökohtade loomine“ – töötajate arvu suurenemine asjaomases ettevõttes võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist, väljendatud aasta tööühikute arvuna;

17)

„suurettevõtjad“ – ettevõtjad, kes ei vasta alapunktis 28 esitatud VKE kirjeldusele;

18)

„suur investeerimisprojekt“ – alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot;

19)

„abi ülemmäär“ – abi osakaal, mis kajastub jaos 7.4 märgitud regionaalabi kaartidel, sh VKEde suurem abi osakaal;

20)

„töötajate arv“ – aasta tööühikute arv, s.o ühe aasta jooksul täiskohaga töötanud inimeste arv; osaaja- või hooajatööd mõõdetakse aasta tööühikute murdosades;

21)

[---] (29);

22)

„tegevusabi“ – abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks, mis hõlmab selliseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjal, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent ja haldus, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid, kui need on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmisel lisatud abikõlblike kulude alla;

23)

„regionaalabi kaart“ – EMP EFTA riigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud EFTA järelevalveamet;

24)

„ümberpaigutamine“ – sama või sarnase tegevusala või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigis asuvast ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (abi saav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode täidab nii algses kui ka abi saavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes algses ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;

25)

„sama või sarnane tegevusala“ – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala;

26)

„valdkondlik abikava“ – kava, mis hõlmab tegevusalasid, mis kuuluvad vähem kui viide statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) klassi (neljakohaline arvkood);

27)

„üks investeerimisprojekt“ – alginvesteering, mis on seotud sama või sarnase tegevusalaga, mida alustab abisaaja kontserni tasandil kolme aasta jooksul alates mõne teise abi saanud investeeringu töödega alustamisest samas 3. tasandi statistilises piirkonnas (30);

28)

„VKEd“ – ettevõtjad, kes vastavad EFTA järelevalveameti 19. aprilli 2006. aasta suunistes (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi kohta) sätestatud tingimustele (31);

29)

„tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem. Maa ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, tööde alustamiseks ei peeta. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud ettevõtjaga vahetult seotud vara omandamise kuupäeva;

30)

„hõredalt asustatud piirkonnad“ – piirkonnad, mille asjaomased EMP EFTA riigid on punkti 169 kohaselt määranud;

31)

„materiaalne vara“ – maa, hooned ning tehased, masinad ja seadmed;

32)

„väga hõredalt asustatud piirkonnad“ – 2. tasandi statistilised piirkonnad rahvastikutihedusega alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta või selliste statistiliste piirkondade osad, mille EMP EFTA riik on punkti 169 kohaselt määranud;

33)

„palgakulud“ – kogusumma, mida abisaaja teatava ajavahemiku jooksul seoses asjaomaste töökohtadega tegelikult maksab ning mis hõlmab maksustamiseelset brutopalka ja kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning lapse- ja vanemahoolduskulusid kindla ajavahemiku jooksul.

3.   TEATAMISELE KUULUV REGIONAALABI

20.

Põhimõtteliselt peavad EMP EFTA riigid teatama regionaalabist kooskõlas EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“) I osa artikli 1 lõikega 3, v.a meetmetest, mis vastavad tingimustele, mis on kehtestatud EMP lepingusse selle XV lisaga inkorporeeritud grupierandi määrusega (32).

21.

EFTA järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid teatamisele kuuluvate regionaalabi kavade ja üksikabina antava teatamisele kuuluva regionaalabi suhtes.

22.

Teatatud kava alusel antud üksikabi suhtes kehtib protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohane teatamiskohustus, kui kõigist allikatest antud abi ületab eraldi teatamise künnist, mis on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi jaoks sätestatud üldises grupierandi määruses (33).

23.

Teatatud kava alusel antava üksikabi suhtes kohaldatakse protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 alusel jätkuvalt teatamiskohustust, välja arvatud juhul, kui abisaaja

a)

on kinnitanud, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel alginvesteering, ning

b)

on võtnud kohustuse mitte paigutada oma tegevust ümber kuni kahe aasta jooksul pärast seda, kui alginvesteering on lõpule viidud.

4.   ABIKÕLBLIKUD KULUD

4.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

24.

Abikõlblikena käsitatakse

1)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulusid või

2)

alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevaid prognoositud palgakulusid, mis arvutatakse kaheks aastaks, või

3)

alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulude teatava osa kombinatsiooni, mis ei ületa aga suurimat alapunktis 1 või 2 nimetatud summadest.

25.

Kui abikõlblikud kulud määratakse kindlaks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulude põhjal, on abikõlblikud ainult sellise vara kulud, mis moodustab osa abi saavas sihtpiirkonnas asuvasse abisaaja ettevõttesse tehtud alginvesteeringust.

26.

Punktis 25 märgitud tingimuse erandina võib abikõlblike kuludena käsitada selle ettevõtja valmistajaseadmeid, (34) kes on need omandanud (või tootnud), kui neid kasutatakse kogu minimaalse hooldusperioodi vältel, mis on suurettevõtjate puhul viis aastat ja VKEde puhul kolm aastat, abisaaja töötlus- või koostetegevuseks, mis on otseselt seotud abisaaja abi saanud alginvesteeringul põhineva tootmisprotsessiga. Seda erandit kohaldatakse juhul, kui tarnija ettevõte paikneb abi saavas piirkonnas, tarnija ise ei saa asjaomaste varade jaoks investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ega VKEdele antavat investeeringuteks ettenähtud abi kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 17 ning abi osakaal ei ületa tarnija ettevõtte asukoha suhtes kohaldatavat abi ülemmäära. Suurte investeerimisprojektide abi osakaalu mis tahes kohandust kohaldatakse ka abi suhtes, mis arvutatakse ettevõtja valmistajaseadmete kulude jaoks, mida peetakse alginvesteeringu üldiste investeerimiskulude osaks.

4.1.1.   Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

27.

Omandatav vara peab olema uus, välja arvatud VKEde puhul või ettevõtte omandamise korral (35).

28.

VKEde puhul on kuni 50 % ulatuses abikõlblikud ka investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kulud.

29.

Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.

30.

Olemasoleva ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde alustamisele eelneval majandusaastal.

31.

Renditud materiaalse vara omandamisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:

1)

maa ja hoonete rentimise korral peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva;

2)

seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

32.

Punkti 19 alapunkti 13 alapunktis b või punkti 19 alapunkti 14 alapunktis b osutatud alginvesteeringu puhul tuleks põhimõtteliselt võtta arvesse ainult ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt vara ostmisest tulenevaid kulusid. Kui väikeettevõtja äritegevuse võtab üle algse omaniku perekonnaliige või ettevõtja töötaja, siis ei kohaldata tingimust, et vara tuleb osta kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui ettevõtja vara omandamisega kaasneb täiendav regionaalabikõlblik investeering, tuleb sellise täiendava investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtja vara omandamise kuludele.

33.

Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul on abikõlblikud 100 % immateriaalse vara kuludest.

34.

Investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:

1)

seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

2)

see peab olema amortiseeritav;

3)

see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt;

4)

see peab olema arvatud abi saava ettevõtja vara hulka ja peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

4.1.2.   Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

35.

Regionaalabi arvutamise aluseks võib võtta ka prognoositud palgakulud, mis tulenevad alginvesteeringu tulemusena loodud töökohtadest. Abist võib katta ainult palgakulud, mis on seotud töökohtade loomisega, arvutatuna kahe aasta alusel, ning sellest tulenev abi osakaal ei tohi ületada maksimaalselt kohaldatavat abi osakaalu asjasse puutuvas piirkonnas.

36.

Kui abikõlblikud kulud arvutatakse punktis 35 osutatud prognoositud palgakulude alusel, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1)

investeerimisprojekt peab tooma kaasa töökohtade loomise;

2)

kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist;

3)

kõiki investeeringuga loodud töökohti tuleb asjaomases piirkonnas säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist.

4.2.   Tegevusabi

37.

Tegevusabi kavade puhul peavad abikõlblikud kulud olema eelnevalt kindlaks määratud ja EMP EFTA riik peab tõendama, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada.

38.

[---].

5.   REGIONAALABI KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

39.

EFTA järelevalveamet käsitab regionaalabi meedet EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 kokkusobivana ainult juhul, kui abi aitab kaasa regionaalarengule ja ühtekuuluvusele. Eesmärk peab olema kas edendada punkti a alade majandusarengut või punkti c alade arengut (jagu 5.1) ning abi peab vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:

1)

ergutav mõju: abi peab muutma asjaomaste ettevõtjate käitumist nii, et nad hakkavad tegelema lisategevusalaga, mida nad ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil või muus kohas (jagu 5.2);

2)

vajadus riigi sekkumise järele: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida saab abiga oluliselt parandada sellisel määral, mida turg ise ei suuda, näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi (jagu 5.3);

3)

abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend selle eesmärgi saavutamiseks (jagu 5.4);

4)

abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi tuleb piirata miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas (jagu 5.5);

5)

EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi positiivne mõju peab olema suurem kui sellest konkurentsile ja kaubandusele tekkiv negatiivne mõju (jagu 5.6);

6)

abi läbipaistvus: EMP riikidel, EFTA järelevalveametil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema lihtne juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele (jagu 5.7).

40.

Abikavade teatavate kategooriate üldise tasakaalu suhtes võib kehtestada ka järelhindamise nõude, nagu on kirjeldatud allpool jaos 6. Sellistel juhtudel võib EFTA järelevalveamet piirata kavade kestust (harilikult nelja aasta või veelgi lühema ajaga), võimalusega hiljem teatada nende pikendamisest.

41.

Kui riigiabimeede, selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on riigiabi meetme lahutamatu osa) või sellest rahastatav tegevus kujutavad endast EMP õiguse asjasse puutuva sätte rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (36).

5.1.   Panus regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse

42.

Regionaalabi peamine eesmärk on EMP ebasoodsas olukorras piirkondade majandusareng. Edendades ja soodustades abi saavate piirkondade kestlikku arengut, aitab abi parandada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades piirkondade arengutasemete erinevusi.

5.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

43.

Regionaalabi kavad peaksid moodustama lahutamatu osa selgelt kindlaks määratud eesmärkidega regionaalarengu strateegiast.

44.

EMP EFTA riigid peavad näitama, et kava on järjepidev ja sellega toetatakse asjaomase piirkonna arengu strateegiat. Selleks võivad EMP EFTA riigid osutada eelnevatele riigiabi kavadele antud hinnangutele, abi andvate ametiasutuste tehtud mõjuhinnangutele või eksperdiarvamustele. Tagamaks et abikava toetab sellist arengustrateegiat, peab see sisaldama meetodit, mis võimaldab abi andvatel ametiasutustel prioriseerida ja valida investeerimisprojekte, mis vastavad kava eesmärkidele (nt ametlikku hindamist kasutava meetodi alusel).

45.

Regionaalabi kavadega võib punkti a aladel toetada VKEde või suurettevõtjate alginvesteeringuid. Punkti c aladel võib toetada kavadega VKEde alginvesteeringuid ning suurettevõtjate alginvesteeringuid uue majandustegevuse alustamiseks.

46.

Kava alusel individuaalsetele investeerimisprojektidele abi andmisel peab abi andev ametiasutus kontrollima, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning selle kaudu asjaomase piirkonna arengustrateegiat. Selleks peaks EMP EFTA riik toetuma teabele, mille on abi taotleja esitanud abitaotluse vormil, kus kirjeldatakse investeeringu positiivset mõju asjaomase piirkonna arengule (37).

47.

Investeeringut tuleb asjaomases piirkonnas säilitada vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist, tagamaks et investeering aitab reaalselt ja püsivalt kaasa asjaomase piirkonna arengule (38).

48.

Investeeringu elujõulisuse tagamiseks peab EMP EFTA riik veenduma, et abisaaja omavahenditest või välise rahastamise teel saadud rahaline panus on vähemalt 25 % (39) abikõlblikest kuludest ning see peab olema vormis, mille puhul on välistatud igasugune avalik toetus (40).

49.

Selleks et riigiabimeetmetega ei kaasneks keskkonnakahju, peavad EMP EFTA riigid tagama EMP keskkonnaalaste õigusaktide järgimise, mis hõlmab eelkõige vajadust hinnata keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud, ning hankima kõik asjaomased load.

5.1.2.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

50.

Selleks et näidata teatamise nõudega investeeringuteks ettenähtud üksikabi panust regionaalarengusse, võivad EMP EFTA riigid kasutada mitmesuguseid näitajaid, näiteks allpool loetletud näitajaid, mis võivad olla nii otsesed (nt otseselt loodud töökohad) kui ka kaudsed (nt piirkondlik innovatsioon).

1)

Investeeringuga otseselt loodud töökohtade arv on oluline regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse tehtud panuse näitaja. Kaaluda tuleks ka loodud töökohtade kvaliteeti ja kestust ning nõutud oskustaset.

2)

Veelgi rohkem töökohti võidakse luua kohalikus (all)tarnija võrgustikus, aidates paremini integreerida investeeringut asjaomases piirkonnas ning tagades ulatuslikuma ülekanduva mõju. Seetõttu võetakse arvesse ka kaudselt loodud töökohtade arvu.

3)

Abisaaja võetud kohustust korraldada laiaulatuslikku koolitustegevust oma töötajate (üldiste ja spetsiifiliste) oskuste parandamiseks käsitatakse tegurina, mis aitab regionaalarengule ja ühtekuuluvusele kaasa. Rõhku pannakse ka eelkõige noortele koolituse ja praktikavõimaluste pakkumisele ning koolitusele, mis parandab töötajate teadmisi ja nende tööalast konkurentsivõimet väljaspool ettevõtet.

4)

Lähedustegurist tulenevalt võib regionaalarengu vaatenurgast tekkida väline mastaabisääst või muu kasu (klastriefekt). Samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate klastrite tekkimine võimaldab üksikutel tehastel kitsamalt spetsialiseeruda ja see suurendab tõhusust. Selle näitaja olulisus regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse antava panuse määratlemisel sõltub siiski klastri kujunemisetapist.

5)

Investeeringud hõlmavad tehnilisi teadmisi ning need võivad olla märkimisväärse tehnosiirde (teadmiste leviku) allikaks. Tehnoloogiamahukatesse tööstusharudesse tehtavad investeeringud toovad suurema tõenäosusega kaasa tehnosiirde asjaomasesse piirkonda. Teadmiste levitamise tase ja spetsiifika on selles suhtes samuti olulised.

6)

Projektide panust piirkonna suutlikkusse luua kohaliku innovatsiooni kaudu uut tehnoloogiat võib samuti arvesse võtta. Sel puhul võib positiivse tegurina arvesse võtta koostööd kohalike teadus- ja teadmiste levitamisega tegelevate organisatsioonidega, näiteks ülikoolide või teadusinstituutidega.

7)

Investeeringu kestus ja võimalikud tulevased järelinvesteeringud on märk ettevõtja kestvast seotusest asjaomase piirkonnaga.

51.

EMP EFTA riigid võivad viidata abisaaja äriplaanile, mis võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (leibkondade jõukuse suurenemine kui ülekanduv mõju), kohalikelt tootjatelt hankimise mahu, investeeringuga loodava käibe ning piirkonnale täiendava maksutulu kaudu võimaliku kasu toomise kohta.

52.

Teatamise nõudega investeeringuteks ettenähtud üksikabi suhtes kohaldatakse punktides 47–49 märgitud nõudeid.

53.

Sihtotstarbelise üksikabi (41) puhul peab EMP EFTA riik lisaks punktides 50–52 sätestatud nõuetele näitama, et projekt on kooskõlas asjaomase piirkonna arengustrateegiaga ning aitab sellele kaasa.

5.1.3.   Tegevusabi kavad

54.

Tegevusabi kavadega edendatakse abi saavate piirkondade arengut ainult juhul, kui selliste piirkondade probleemid on enne selgelt kindlaks määratud. Majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist takistavad probleemid võivad olla nii tõsised või püsivad, et investeeringuteks ettenähtud abist üksi selliste piirkondade arenguks ei piisa.

55.

Punkti a alade VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud abi puhul peavad EMP EFTA riigid tõendama kõnealuste konkreetsete probleemide olemasolu ja ulatust ning tegevusabi kava vajalikkust, kuna kõnealuseid konkreetseid probleeme ei ole võimalik lahendada investeeringuteks ettenähtud abiga.

56.

[---].

57.

Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao takistamiseks või elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi puhul peavad EMP EFTA riigid tõendama rahvastikukao ohtu tegevusabi puudumisel.

5.2.   Ergutav mõju

5.2.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

58.

Regionaalabi saab pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks üksnes juhul, kui abil on ergutav mõju. Riigiabil on ergutav mõju, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil või muus kohas. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, millega ettevõtja tegeleks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

59.

Ergutava mõju esinemist saab tõendada kahel moel:

1)

abi ajendab tegema otsust investeerida asjaomasesse piirkonda, kuna vastasel juhul ei oleks investeering abisaajale EMPs piisavalt kasumlik (42) (1. stsenaarium, investeerimisotsus);

2)

abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just asjaomases piirkonnas, sest sellega hüvitatakse abistatavasse piirkonda investeerimisega seotud netopuudujäägid ja -kulud (2. stsenaarium, asukoha valik).

60.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (täiendavaid) alginvesteeringuid asjaomases piirkonnas, võib võtta seisukoha, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita. Sellisel abil puudub ergutav mõju regionaalarengu ja ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele ning seda ei saa käesolevate suuniste alusel kiita heaks kui EMP lepingu toimimisega kokkusobivat.

61.

EMP õigusaktides kehtestatud standardite täitmiseks vajalikeks investeeringuteks punkti a aladel ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaudu antava regionaalabi puhul võidakse siiski järeldada, et abil on ergutav mõju, kui abi puudumise korral ei oleks abisaajal võimalik teha asjaomases piirkonnas piisavalt tulusat investeeringut, mis viiks omakorda ettevõtja tegevuse lõpetamiseni kõnealuses piirkonnas.

5.2.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

62.

Töid, mida konkreetne investeering võimaldab teha, võib alustada alles pärast abitaotluse vormi esitamist.

63.

Kui tööd algavad enne abitaotluse vormi esitamist, ei peeta selle alginvesteeringuga seotud mis tahes abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

64.

EMP EFTA riigid peavad esitama standardse abitaotluse vormi, mis sisaldab vähemalt kogu VII lisas loetletud teavet. Taotlusvormil peavad VKEd ja suurettevõtjad selgitama, mis oleks juhtunud siis, kui nad ei oleks abi saanud, osutades, milline punktis 59 kirjeldatud stsenaarium on kohaldatav.

65.

Lisaks peavad suurettevõtjad esitama tõendavad dokumendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks. Kava alusel antava ja teatamisele mitte kuuluva abi puhul VKEde suhtes selline kohustus ei kehti.

66.

Abi andev ametiasutus peab kontrollima vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ning veenduma, et regionaalabil on ühele punktis 59 kirjeldatud stsenaariumile vastav vajalik ergutav mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.

5.2.1.2.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

67.

Lisaks punktidega 62–66 teatamisele kuuluva üksikabi jaoks ette nähtud nõuetele peavad EMP EFTA riigid esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab investeerimisotsust või asukoha valikut (43). Tuleb täpsustada, millist punktis 59 kirjeldatud stsenaariumi kohaldatakse. Põhjaliku hindamise võimaldamiseks peavad EMP EFTA riigid esitama lisaks teabele projekti kohta ka põhjaliku kirjelduse vastupidisest stsenaariumist, mis põhineb eeldusel, et abitaotleja ei saa abi üheltki EMP avaliku sektori asutuselt.

68.

1. stsenaariumi korral võivad EMP EFTA riigid tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, mis näitavad, et ilma abita ei oleks investeering piisavalt kasumlik.

69.

2. stsenaariumi korral võivad EMP EFTA riigid tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, mis näitavad, et võrreldud on asjaomases piirkonnas ja muu(de)s asukoh(t)a(de)s tehtava investeeringu kulusid ja kasu. EFTA järelevalveamet kontrollib, kas sellised võrdlused on realistlikud.

70.

EMP EFTA riikidel palutakse koostada kehtivad ja ametlikud juhatuse dokumendid, riskihindamised (sealhulgas asukohaspetsiifiliste riskide hindamised), finantsaruanded, asutusesisesed äriplaanid, eksperdiarvamused ja muud hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringud. Need dokumendid peavad olema ajakohased, võttes arvesse investeeringu või selle asukoha kohta tehtavat otsust. Ergutavat mõju võivad EMP EFTA riikidel aidata tõendada dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudluse, kulude ja finantsprognooside kohta, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ja milles täpsustatakse investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

71.

Seejuures ning eelkõige 1. stsenaariumi korral saab kasumlikkuse taset hinnata selliste meetodite abil, mida asjaomases tööstusharus üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata meetodeid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), (44) sisemise tulumäära (IRR) (45) või rakendatud kapitalilt saadud keskmise kasumi (ROCE) hindamiseks. Projekti kasumlikkust võrreldakse tavapärase tulumääraga, mida abisaaja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes. Kui sellised määrad ei ole teada, võrreldakse projekti kasumlikkust abisaaja kapitalikuludega tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumääradega.

72.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringut asjaomases piirkonnas, ei ole sellel piirkonnale positiivset mõju. Sellest tulenevalt ei peeta abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks juhtudel, kus tundub, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita.

5.2.2.   Tegevusabi kavad

73.

Tegevusabi kavade puhul esineb abi ergutav mõju juhul, kui on tõenäoline, et abi puudumise korral oleks majandustegevuse tase tulenevalt probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada, asjaomases piirkonnas oluliselt väiksem.

74.

Seetõttu leiab EFTA järelevalveamet, et tegevusabi ergutab täiendavat majandustegevust asjaomases piirkonnas juhul, kui EMP EFTA riik on tõendanud selliste probleemide esinemist ja tõsidust kõnealuses piirkonnas (vt punktid 54–57).

5.3.   Riigi sekkumise vajadus

75.

Selleks et hinnata riigiabi vajalikkust regionaalarengu ja ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel, tuleb kõigepealt teha kindlaks lahendust vajava probleemi olemus. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu kui turg suudaks seda pakkuda. See on eriti oluline juhul, kui napib riiklikke vahendeid.

76.

Riigiabimeede võib teatavatel tingimustel aidata kõrvaldada turutõrkeid ning aidata seega kaasa turgude tõhusale toimimisele ja konkurentsivõime tugevdamisele. Kui turud toimivad, kuid saavutatud tulemused ei ole võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, siis võib kasutada riigiabi, et saavutada turul paremad ja võrdsemad tulemused.

77.

Mis puudutab abi, mida antakse kooskõlas käesolevate suuniste jaos 7 ette nähtud eeskirjadega regionaalabi kaardile kantud piirkondade arendamiseks, leiab EFTA järelevalveamet, et ilma riigi sekkumiseta ei saavutata neis piirkondades turul majandusarengu ja ühtekuuluvuse seisukohast piisavaid tulemusi. Seetõttu peetakse neis piirkondades abi andmist vajalikuks.

5.4.   Regionaalabi asjakohasus

78.

Abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend asjaomase poliitilise eesmärgi saavutamiseks. Abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid võimaldavad saavutada sama positiivse panuse regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse.

5.4.1.   Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

5.4.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

79.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei ole ainus poliitikavahend, mida EMP EFTA riigid saavad kasutada investeeringute edendamiseks ja töökohtade loomiseks abi saavates piirkondades. EMP EFTA riigid saavad võtta muid meetmeid, nagu taristu arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi või ärikeskkonna parandamine.

80.

Kui EMP EFTA riigid teatavad investeeringuteks ettenähtud abi kavast, siis peavad nad märkima, miks regionaalabi on kohane vahend piirkonna arengu toetamiseks.

81.

Kui EMP EFTA riik otsustab kehtestada valdkondliku abikava, peab ta tõendama sellise vahendi eeliseid mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikute ees.

82.

Eelkõige võtab EFTA järelevalveamet arvesse kavandatud abikava mõjuhindamisi, mille EMP EFTA riigid teevad kättesaadavaks. Ta võib väljapakutud kava hindamiseks võtta arvesse ka jaos 6 kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

83.

Investeeringuteks ettenähtud sihtotstarbelise abi puhul peavad EMP EFTA riigid tõendama, kuidas abi saab aidata piirkonna arengule kaasa paremini, kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed.

5.4.1.2.   Tegevusabi kavad

84.

EMP EFTA riigid peavad tõendama, et abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks, arvestades probleeme, mida abiga kavatsetakse lahendada. Abi asjakohasuse tõendamiseks võivad EMP EFTA riigid arvutada abisumma eelnevalt kindla summana, mis katab eeldatavad lisakulud konkreetsel perioodil, et motiveerida ettevõtjaid hoidma kulusid kontrolli all ning tõhustama oma äritegevust (46).

5.4.2.   Asjakohasus võrreldes muude abivahenditega

85.

Regionaalabi võib anda mitmesuguses vormis. EMP EFTA riigid peavad aga tagama, et abi antakse vormis, mis kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutab. Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused maksudes, sotsiaalkindlustusmaksetes või muudes kohustuslikes tasudes või maa, kauba või teenuste pakkumine soodsate hindadega), peavad EMP EFTA riigid tõendama, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abi, mis põhineb võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitalisüst soodsatel tingimustel).

86.

Samuti võib kavandatud abivahendi asjakohasuse hindamisel arvesse võtta jaos 6 kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

5.5.   Abisumma proportsionaalsus (abi piiramine vajaliku miinimumini)

5.5.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

87.

Regionaalabi summa tuleb piirata sellise miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute ergutamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas.

88.

Prognoositavuse ja võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldab EFTA järelevalveamet investeeringuteks ettenähtud abi puhul ülemmäärasid (47).

89.

Alginvesteeringu projekti puhul peab abi ülemmäära ja suurima abisumma (48) (kohandatud abisumma (49) ja vastav vähendatud abi osakaal suurte investeerimisprojektide korral) arvutama abi andev ametiasutus abi andmise ajal või EFTA järelevalveametile abist teatamise ajal, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

90.

Kuna suured investeerimisprojektid moonutavad konkurentsi ja kaubandust tõenäoliselt rohkem, ei tohi abisumma selliste projektide puhul ületada kohandatud abisummat.

91.

Kui alginvesteering on osa ühest investeerimisprojektist ja see üks investeerimisprojekt on suur investeerimisprojekt, ei tohi ühele investeerimisprojektile antav abisumma ületada kohandatud abisummat. Selle eeskirja järgmiseks kohaldatakse vahetuskurssi ja diskontomäära ühe investeerimisprojekti esimesele projektile abi andmise kuupäeva seisuga.

92.

Abi ülemmääral on kaks eesmärki.

93.

Esiteks tagavad abi ülemmäärad teatamisele kuuluvate kavade puhul VKEdele turvatunde – kui abi osakaal jääb ülemmäärast allapoole, loetakse abi proportsionaalseks.

94.

Teiseks kasutatakse abi ülemmäärasid kõigil juhtudel punktides 95–97 kirjeldatud täiendavate netokulude meetodi puhul ülempiirina.

95.

Üldjuhul peab EFTA järelevalveamet teatamisele kuuluvat üksikabi miinimumini piiratuks, kui abisumma vastab asjaomasesse piirkonda investeerimise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta, (50) ning kasutatud on abi ülemmäärasid. Ka teatamisele kuuluvate kavade alusel suurettevõtjatele antava investeeringuteks ettenähtud abi korral peavad EMP EFTA riigid täiendavate netokulude meetodiga tagama, et abisumma piirdub miinimumiga ja kasutatakse abi ülemmäärasid.

96.

1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral ei tohiks abisumma seega ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi, näiteks taset, mis on vajalik selleks, et projekti sisemine tulumäär ületaks tavapärast määra, mida ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes, kui need on olemas, või et sisemine tulumäär ületaks abisaaja kapitalikulusid tervikuna või selles majandusharus tavapäraselt saavutatud tulumäärasid.

97.

2. stsenaariumi (asukoha valik) korral ei tohiks abisumma ületada sihtpiirkonnas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet. Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kogu asjakohast kasu, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning palgaerinevusi. Kui aga alternatiivne asukoht paikneb EMPs, siis selles kohas antud toetusi ei tohi arvesse võtta.

98.

Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. EMP EFTA riigid peavad proportsionaalsust dokumentaalselt tõendama nt punktis 70 viidatud dokumentide alusel.

99.

Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda samal ajal mitme regionaalabi kava alusel või koos sihtotstarbelise regionaalabiga, eeldusel et abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära projekti kohta; nimetatud ülemmäära peab eelnevalt arvutama esimene abi andev ametiasutus. Mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad, võib kumuleerida ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kohaldatavate valdkondlike eeskirjade kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse. Kumuleerimist tuleb kontrollida nii abi andmise kui ka väljamaksmise ajal (51). Kui EMP EFTA riik lubab ühe kava alusel antava riigiabi kumuleerimist teise kava alusel antava riigiabiga, peab ta iga kava puhul täpsustama meetodi, millega ta tagab vastavuse käesolevas punktis sätestatud tingimustele.

100.

Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (Interreg) toetuse andmist käsitlevate erisätete määruses (52) sätestatud kriteeriumidele vastavate, Euroopa territoriaalse koostöö projektidesse tehtavate alginvesteeringute korral kohaldatakse kõigi projektis osalevate abisaajate suhtes sellist abi osakaalu, mida kohaldatakse alginvesteeringu piirkonnas. Kui alginvesteering tehakse kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on alginvesteeringu puhul abi ülemmäär see, mida kohaldatakse selles abi saavas piirkonnas, kus kulutatakse kõige suurem summa abikõlblikest kuludest. Alginvesteeringuid, mida teevad suurettevõtjad punkti c aladel, võib Euroopa territoriaalse koostöö projektide raames regionaalabiga toetada ainult juhul, kui tegemist on uut majandustegevust tekitavate alginvesteeringutega.

5.5.2.   Tegevusabi kavad

101.

EMP EFTA riigid peavad tõendama, et abi tase on proportsionaalne probleemidega, mida sellega soovitakse lahendada.

102.

Eelkõige peavad EMP EFTA riigid täitma järgmised tingimused:

1)

abi tuleb arvutada seoses eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblike kuludega, mille puhul EMP EFTA riik tõendab, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada;

2)

abi peab olema piiratud teatava osakaaluga sellistest kindlaksmääratud abikõlblikest kuludest ega tohi olla nendest kuludest suurem;

3)

abisumma ühe abisaaja kohta peab olema proportsionaalne probleemide tasemega, millega see abisaaja tegelikult kokku puutub.

103.

Sellise abi korral, mis on ette nähtud VKEde teatavate eriprobleemide vähendamiseks punkti a aladel, tuleb abi taset kava kestuse jooksul järk-järgult vähendada (53). See ei kehti kavade puhul, mille eesmärk on takistada rahvastikukadu hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondades.

5.6.   Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine

104.

Selleks et abi oleks EMP lepingu toimimisega kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju, mis seisneb EMP riigi konkurentsi moonutamises ja kaubanduse mõjutamises, olema piiratud ega tohi olla suurem kui abi positiivne mõju, kuna vastasel juhul ei oleks see ühistes huvides.

5.6.1.   Üldised kaalutlused

105.

Kui EFTA järelevalveamet tasakaalustab abi üldist positiivset mõju (jagu 5.1) konkurentsile ja kaubandusele tekkiva negatiivse mõjuga, siis võib ta võtta vajaduse korral arvesse asjaolu, et abi avaldab lisaks regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse antavale panusele ka muud positiivset mõju. Sellele järeldusele võidakse jõuda näiteks juhul, kui tehakse kindlaks, et alginvesteering aitab lisaks töökohtade loomisele, uute tegevusalade ja/või kohalike tuluallikate tekitamisele märkimisväärselt kaasa digipöördele või keskkonnasäästlikule tegevusele (sh vähese CO2 heitega, kliimaneutraalsele või kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele tegevusele) üleminekule. EFTA järelevalveamet pöörab eritähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (54) (ELi taksonoomiamäärus) artiklile 3, sh põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ või muudele võrreldavatele meetoditele. Lisaks sellele võib EFTA järelevalveamet võtta konkurentsile ja kaubandusele tekkiva negatiivse mõju hindamise osana vajaduse korral arvesse abi saanud tegevuse negatiivset välismõju, kui see välismõju kahjustab konkurentsi ja EMP riikide vahelist kaubandust sellisel määral, mis ei ole ühistes huvides, tekitades või suurendades turu ebatõhusust (55).

106.

Regionaalabi negatiivne mõju võib seisneda konkurentsi ja kaubanduse võimalikus moonutamises kahel peamisel moel. Need on tooteturgude moonutamine ja mõju asukohale. Mõlemat liiki moonutused võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist (mis kahjustab siseturu majandustulemusi) ning probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega.

107.

Riigiabi üks võimalik kahjulik mõju on, et selle tõttu ei saa turg saavutada tõhusaid tulemusi, tasustades kõige tõhusamaid tootjaid ning avaldades kõige ebatõhusamatele survet olukorra parandamiseks, restruktureerimiseks või turult väljumiseks. Riigiabi, mille tulemusena suurendatakse märkimisväärselt ebatõhusa turu tootmisvõimsust, võib ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, sest liigse tootmisvõimsuse loomine või jätkumine võib pingestada kasumimarginaale, vähendada konkurentide investeeringuid või isegi viia nende turult lahkumiseni. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turul konkureerima, sunnitakse sealt lahkuma. See võib ka takistada ettevõtetel turule siseneda ja seal oma tegevust laiendada ning vähendada konkurentide soovi tegeleda innovatsiooniga. Selle tulemuseks võivad olla ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele. Abi kättesaadavus võib samuti vähendada potentsiaalsete abisaajate valvsust ning suurendada tõenäosust, et nad võtavad põhjendamatuid riske. Sellel on tõenäoliselt pikaajaline negatiivne mõju valdkonna üldisele tulemuslikkusele.

108.

Abil võib olla ka moonutav mõju, kui see suurendab või säilitab abisaaja märkimisväärset turujõudu. Isegi kui abiga ei tugevdata märkimisväärset turujõudu otseselt, võidakse seda teha kaudselt, heidutades olemasolevaid konkurente laienemast, mille tulemusena nad väljuvad turult, või heidutades uusi konkurente turule sisenemast.

109.

Peale tooteturgude moonutamise mõjutab regionaalabi oma olemuse tõttu ka majandustegevuse asukohta. Kui üks piirkond meelitab investeeringu ligi tänu abile, jääb teine piirkond sellest võimalusest ilma. Negatiivne mõju abist mõjutatud piirkondades avaldub majandustegevuse vähenemises ja töökohtade, sealhulgas allhankijate töökohtade kaotuses. Negatiivne mõju võib avalduda ka positiivse välismõju (nt klastriefekt, teadmiste ülekandumine, haridus ja koolitus) kadumises.

110.

Regionaalabi geograafiline piiritletus eristab seda muudest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabi eriomadus on see, et sellega soovitakse mõjutada investorite otsust investeerimisprojektide asukoha valimisel. Kui regionaalabiga hüvitatakse lisakulud, mis tulenevad piirkonna piirangutest, ning toetatakse lisainvesteeringuid abistatavates piirkondades, meelitamata investeeringuid ära muudest samas või halvemas olukorras olevatest abi saavatest piirkondadest, aitab see lisaks piirkonna arengule kaasa ka ühtekuuluvusele ja on lõppkokkuvõttes kasulik kogu EMP-le. Regionaalabi võimalikku negatiivset mõju asukoha valikule on juba teataval määral piiratud regionaalabi kaartidega, millel on kindlaks määratud regionaalabikõlblikud piirkonnad, võttes arvesse piirkonna majanduse arengu ja ühtekuuluvuse poliitika eesmärke ning abi lubatud ülemmäära. Kuid selleks et hinnata abi mõju piirkonna arengule ja ühtekuuluvusele, on jätkuvalt oluline mõista, mis juhtuks siis, kui abi ei antaks.

5.6.2.   Selge negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele

111.

EFTA järelevalveamet on kindlaks teinud mitu olukorda, kus investeeringuteks ettenähtud regionaalabi negatiivne mõju EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele on positiivsest selgelt suurem, mis tähendab, et abi ei saa tõenäoliselt pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

5.6.2.1.   Liigse tootmisvõimsuse loomine absoluutses languses oleval turul

112.

Nagu on märgitud punktis 107, võtab EFTA järelevalveamet abi negatiivse mõju hindamiseks arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ebatõhusal turul.

113.

Kui riigiabi on võimaldanud teha investeeringuid turul tootmisvõimsuse lisamiseks, esineb oht, et see võib avaldada negatiivset mõju tootmisele või investeeringutele EMP muudes piirkondades. See on eriti tõenäoline juhul, kui tootmisvõimsus suureneb rohkem kui kasvab turg või kui tootmisvõimsuse suurenemine toimub liigse tootmisvõimsusega turul.

114.

Seepärast leiab EFTA järelevalveamet, et kui investeeringu tulemusel luuakse või suurendatakse liigset tootmisvõimsust struktuurselt absoluutses languses oleval turul (st kokkutõmbuval turul), (56) on abil negatiivne mõju, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju. See kehtib eelkõige 1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral.

115.

2. stsenaariumi (asukohaotsused) korral, kui investeering tehtaks igal juhul samal geograafilisel turul või erandjuhul erinevatel geograafilistel turgudel, aga kui müük on suunatud samale geograafilisele turule, mõjutab abi (tingimusel et see piirdub miinimumiga, mis on vajalik asukoha ebasoodsa olukorra kompenseerimiseks ja sellest ei teki abisaajale täiendavat likviidsust) ainult asukohaotsust. Sellisel juhul lisaks investeering asjaomasele geograafilisele turule täiendavat tootmisvõimsust abist sõltumata. Seepärast oleksid võimalikud tulemused liigse tootmisvõimsuse seisukohast abist olenemata põhimõtteliselt samad. Kui investeeringu tegemise alternatiivne asukoht on aga erineval geograafilisel turul ja abi tagajärjel luuakse liigset tootmisvõimsust struktuurselt absoluutses languses oleval turul, kehtivad punktis 114 tehtud järeldused.

5.6.2.2.   Ühtekuuluvuse kahjustamine

116.

Nagu on märgitud punktides 109 ja 110, peab EFTA järelevalveamet abi negatiivse mõju hindamisel võtma arvesse mõju majandustegevuse asukohale.

117.

2. stsenaariumi (asukohaotsused) korral on juhul, kui ilma abita oleks investeering toimunud teises piirkonnas, kus regionaalabi osakaal (57) on suurem või sama kui sihtpiirkonnas, tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles võimalik positiivne mõju, sest see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

5.6.2.3.   Ümberpaigutamine

118.

Teatamisele kuuluvate meetmete hindamisel nõuab EFTA järelevalveamet kogu teavet, mis on vajalik selle analüüsimiseks, kas riigiabi tekitaks tõenäoliselt olulist töökohtade kaotust senistes asukohtades EMPs. Sellises olukorras ja juhul kui investeering võimaldab abisaajal paigutada tegevuse ümber sihtpiirkonda ning kui abi ja tegevuse ümberpaigutamise vahel on põhjuslik seos, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju.

5.6.3.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

119.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad ei tohi tekitada olulisi konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi. Isegi juhul, kui individuaalsel tasandil võib moonutusi pidada piiratuks (eeldusel et kõik investeeringuteks ettenähtud abi tingimused on täidetud), võivad kavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised moonutused võivad mõjutada väljunditurgusid, luues või süvendades olukordi, kus esineb liigne tootmisvõimsus, või luues, suurendades või säilitades teatavate abisaajate märkimisväärset turujõudu viisil, mis mõjutab negatiivselt dünaamilisi stiimuleid. Kavade alusel antav abi võib põhjustada ka majandustegevuse olulist vähenemist EMP teistes piirkondades. Juhul kui kavas keskendutakse teatavatele valdkondadele, on selliste moonutuste risk veelgi suurem.

120.

Seetõttu peavad EMP EFTA riigid tõendama, et sellist negatiivset mõju piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi. Selleks et EFTA järelevalveamet saaks tõenäolist negatiivset mõju hinnata, võivad EMP EFTA riigid esitada talle kõik kättesaadavad sarnaste varasemate kavade mõjuhindamise ja järelhindamise tulemused.

121.

Üksikutele projektidele kava alusel abi andes peab abi andev asutus kontrollima, kas, ja kinnitama, et abil puudub punktides 111–118 kirjeldatud selge negatiivne mõju. Kõnealune kontroll võib põhineda teabel, mille abisaaja esitab abi taotlemise ajal, ning abitaotluse standardvormil esitatud deklaratsioonil, kus tuleks ära näidata alternatiivne asukoht abi mitteandmise stsenaariumi puhul.

5.6.4.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

122.

Üksikabi negatiivse mõju hindamisel eristab EFTA järelevalveamet kaht vastupidist stsenaariumit, mida on kirjeldatud punktides 96 ja 97.

5.6.4.1.   1. stsenaarium (investeerimisotsused)

123.

1. stsenaariumi korral paneb EFTA järelevalveamet erilist rõhku negatiivsele mõjule, mis on seotud languses olevatel turgudel liigse tootmisvõimsuse tekkimise, turult lahkumise takistamise ja märkimisväärse turujõuga. Kõnealust negatiivset mõju kirjeldatakse punktides 124–133 ning seda peab kompenseerima abi positiivne mõju. Kui tehakse kindlaks, et abi tulemuseks oleks punktis 114 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siis ei kompenseeri abi negatiivset mõju tõenäoliselt selle positiivne mõju ja seda ei saa tõenäoliselt pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

124.

Selleks et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, peaksid EMP EFTA riigid esitama tõendid, mis võimaldavad EFTA järelevalveametil teha kindlaks asjaomased tooteturud (tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad. Asjaomane toode on tavaliselt investeerimisprojektiga hõlmatud toode (58). Kui toode on vahesaadus ja olulist osa toodangust turul ei müüda, võib asjaomane toode olla tootmisahela järgmise etapi toode. Asjaomane tooteturg hõlmab asjaomast toodet ja selle asendustooteid, mida peab asendustoodeteks kas tarbija (toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal) või tootja (lähtuvalt tootmisseadmete paindlikkusest).

125.

EFTA järelevalveamet kasutab selliste võimalike moonutuste hindamiseks mitmeid kriteeriume, nagu asjaomase toote turu struktuur, turu tõhusus (kahanev või kasvav turg), abisaaja valimise protsess, takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel ning toodete diferentseeritus.

126.

Kui ettevõtja toetub süsteemselt riigiabile, võib see näidata, et ta ei suuda ise konkurentsis püsida või et ta saab konkurentide ees ebaõiglaseid eeliseid.

127.

EFTA järelevalveamet eristab tooteturgude puhul kaht peamist võimaliku negatiivse mõju allikat:

1)

tootmisvõimsuse suurenemine, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse või suurendab juba tekkinud liigset tootmisvõimsust veelgi, eriti languses oleval turul;

2)

olukord, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud.

128.

Selleks et hinnata, kas abi loob või säilitab ebatõhusaid turustruktuure, võtab EFTA järelevalveamet arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus.

129.

Kui kõnealune turg kasvab, on tavaliselt vähem põhjust muretseda, et abi mõjutab negatiivselt dünaamikastiimuleid või takistab ebaõiglasel viisil turult lahkumist või turule sisenemist.

130.

Suurem mure on õigustatud juhul, kui turg on languses. EFTA järelevalveamet eristab juhtumeid, kus kõnealune turg on pikas perspektiivis struktuurses languses (st see tõmbub kokku), ning juhtumeid, kus turg on suhtelises languses (st see veel kasvab, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära).

131.

Turu ebatõhusust mõõdetakse üldjuhul lähtuvalt EMP sisemajanduse koguproduktist (SKP) projekti algusele eelneva kolme aasta jooksul (võrdlusmäär). Seda saab mõõta ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla asjaomase turu eeldatav kasv, sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendamise aste ning tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali seisukohast.

132.

Teatavatel juhtudel ei ole abi kogu mõju hindamiseks asjakohane hinnata tooteturu kasvu EMPs, eriti juhul, kui geograafiline turg on üleilmne. Sellistel juhtudel kaalub EFTA järelevalveamet abi mõju asjaomastele turustruktuuridele, eelkõige selle potentsiaali tõrjuda välja EMP tootjad.

133.

Märkimisväärse turujõu hindamiseks võtab EFTA järelevalveamet arvesse abisaaja seisundit teataval perioodil enne abi saamist ja tema prognoositavat turuseisundit pärast investeeringu tegemist. EFTA järelevalveamet võtab arvesse abisaaja turuosa ja samuti abisaaja konkurentide turuosa ning vajaduse korral teisi asjaolusid. Näiteks hindab ta turustruktuuri, uurides turu koondumist, võimalikke takistusi turule sisenemisel, (59) ostja jõudu (60) ning turu laienemise või turult väljumise võimalikke takistusi.

5.6.4.2.   2. stsenaarium (asukohaotsused)

134.

Kui vastupidise stsenaariumi analüüs näitab, et ilma abita oleks investeering tehtud mõnes muus piirkonnas (2. stsenaarium), mis asjaomast toodet arvestades kuulub samale geograafilisele turule, ning kui abi on proportsionaalne, on tagajärg seoses liigse tootmisvõimsuse või märkimisväärse turujõuga abist hoolimata põhimõtteliselt tõenäoliselt sama. Sellistel juhtudel kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles piiratud negatiivse mõju konkurentsile. Kui alternatiivne asukoht on EMPs, siis on EFTA järelevalveamet eriti mures alternatiivse asukohaga seotud negatiivse mõju pärast. Seega, kui abi tulemuseks on punktides 117 ja 118 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siis ei kompenseeri abi negatiivset mõju tõenäoliselt selle positiivne mõju ja seda ei saa tõenäoliselt pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

5.6.5.   Tegevusabi kavad

135.

Kui abi on vajalik ja proportsionaalne jaos 5.1.3 kirjeldatud regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse panustamise eesmärgi saavutamiseks, kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju. Mõnel juhul võib abi siiski põhjustada muutusi turustruktuuris või valdkonna või tööstusharu seisundis ning need võivad konkurentsi oluliselt moonutada, näiteks turule sisenemise või sealt lahkumise takistuste, asendamise mõju või kaubandusvoogude ümberpaigutamise kaudu. Sellistel juhtudel ei kaalu võimalik positiivne mõju tõenäoliselt üles negatiivset mõju.

5.7.   Läbipaistvus

136.

EMP EFTA riigid peavad avaldama Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis (61) või ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil järgmise teabe:

1)

üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse või heakskiidetud abikava ja selle rakendussätete täistekst või link;

2)

teave iga suurema kui 100 000 eurose üksikabi andmise kohta, kasutades VIII lisa struktuuri.

137.

Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antud abi puhul tuleb punktis 136 osutatud teave esitada selle EMP riigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus (62). Teise võimalusena võivad osalevad EMP riigid otsustada, et iga riik avaldab asjakohasel veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta.

138.

EMP EFTA riigid peavad looma oma ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, nagu on osutatud punktis 136, ning neil tuleb esitada teave sellisel viisil, et sellele oleks lihtne juurde pääseda. Teave tuleb avaldada omandiõiguseta (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab tõhusalt andmeid otsida, neist väljavõtteid teha, neid alla laadida ja hõlpsalt internetis avaldada. Üldsusel peab olema juurdepääs sellele veebisaidile ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas eelneva kasutajaks registreerumiseta.

139.

Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse punkti 136 alapunktis 2 sätestatud tingimused täidetuks, kui EMP EFTA riik avaldab nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmises suurusjärgus (miljonites eurodes):

 

0,1–0,5;

 

0,5–1;

 

1–2;

 

2–5;

 

5–10;

 

10–30;

 

30–60;

 

60–100;

 

100–250 ning

 

250 ja rohkem.

140.

Punkti 136 alapunktis 2 osutatud teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuste vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast (63). Kui abi on ebaseaduslik, kuid leitakse olevat kokkusobiv, peavad EMP EFTA riigid avaldama kõnealuse teabe kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil EFTA järelevalveasutus tegi otsuse abi kokkusobivuse kohta. EMP lepingu kohaste riigiabi eeskirjade täitmise tagamise võimaldamiseks tuleb teavet hoida kättesaadavana vähemalt kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

141.

EFTA järelevalveamet avaldab punktis 136 osutatud riigiabi veebisaidi lingi oma veebisaidil.

6.   HINDAMINE

142.

Tagamaks, et konkurentsi- ja kaubandusmoonutused on piiratud, võib EFTA järelevalveamet nõuda punktis 143 osutatud abikavade järelhindamist. Hinnatakse kavasid, millega võivad kaasneda eriti suured konkurentsi- ja kaubandusmoonutused, s.o kavasid, millega võib kaasneda konkurentsi märkimisväärse piiramise või moonutamise oht, kui rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

143.

Järelhindamist võidakse nõuda suure eelarve või uudsete omadustega abikavade puhul või kui on ette näha olulisi muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Hindamist nõutakse igal juhul abikavade puhul, mille riigiabi eelarve või arvestuslikud kulutused on suuremad kui 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kogukestuse jooksul, s.o kava ning sarnast eesmärki ja geograafilist piirkonda käsitlevate võimalike varasemate kavade kombineeritud kestuse jooksul alates 1. jaanuarist 2022. Võttes arvesse hindamise eesmärke ja selleks et vältida EMP EFTA riikide ebaproportsionaalset koormamist, nõutake ainult nende abikavade järelhindamist, mille kogukestus ületab kolm aastat alates 1. jaanuarist 2022.

144.

Järelhindamise nõudest võib loobuda abikavade puhul, mis vahetult järgnevad sarnast eesmärki ja geograafilist piirkonda hõlmavale kavale, mida on hinnatud, mille kohta on esitatud EFTA järelevalveameti heakskiidetud hindamiskavale vastav lõplik hindamisaruanne ning mille kohta ei ole tehtud mingeid negatiivseid järeldusi. Kavad, mille lõplik hindamisaruanne ei vasta heakskiidetud hindamiskavale, tuleb viivitamata peatada.

145.

Hindamise eesmärk peaks olema kontrollida, kas täidetud on kava EMP lepingu toimimisega kokkusobivuse aluseks olevad eeldused ja tingimused, eelkõige abimeetme vajalikkus ja tõhusus, võttes arvesse selle üld- ja erieesmärke. Samuti tuleks selle raames hinnata kava mõju konkurentsile ja kaubandusele.

146.

Kui abikava suhtes kohaldatakse hindamisnõuet kooskõlas punktiga 143, peavad EMP EFTA riigid teatama hindamiskava projektist, mis moodustab olulise osa EFTA järelevalveameti hinnangust kavale, järgmiselt:

1)

koos abikavaga, kui kava riigiabi eelarve on suurem kui 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kogu selle kestuse jooksul;

2)

30 tööpäeva jooksul pärast olulist muudatust, mis suurendab kava eelarvet üle 150 miljoni euro mis tahes aastal või üle 750 miljoni euro kava kogukestuse jooksul;

3)

30 tööpäeva jooksul pärast mis tahes aasta kohta 150 miljonit eurot ületavate kava kulutuste kandmist ametlikesse raamatupidamisaruannetesse.

147.

Hindamiskava projekt peab olema kooskõlas EFTA järelevalveameti esitatud ühiste metoodiliste põhimõtetega (64). EMP EFTA riigid peavad EFTA järelevalveameti heakskiidetud hindamiskava avaldama.

148.

Järelhindamise peab hindamiskava alusel tegema abi andvast ametiasutusest sõltumatu ekspert. Iga hindamise kohta tuleb koostada vähemalt üks vahearuanne ja vähemalt üks lõplik hindamisaruanne. EMP EFTA riigid peavad avaldama mõlemad aruanded.

149.

Lõplik hindamisaruanne tuleb esitada EFTA järelevalveametile aegsasti, et hinnata abikava võimalikku pikendamist, ja hiljemalt üheksa kuud enne abikava lõppemist. Seda ajavahemikku võib lühendada kavade puhul, mille hindamisnõue tekib nende viimasel kahel rakendamisaastal. Iga hindamise täpne ulatus ja korraldus määratakse kindlaks abikava heaks kiitvas otsuses. Igast hilisemast samalaadse eesmärgiga abimeetmest teatamisel tuleb kirjeldada, kuidas on hindamise tulemusi arvesse võetud.

7.   REGIONAALABI KAARDID

150.

Käesolevas jaos sätestab EFTA järelevalveamet kriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks. Nendele tingimustele vastavad piirkonnad, mille EMP EFTA riigid soovivad määrata punkti a või c aladeks, (65) tuleb kindlaks määrata regionaalabi kaardil, millest tuleb EFTA järelevalveametile teatada ning mille EFTA järelevalveamet peab heaks kiitma, enne kui kõnealustes piirkondades asuvatele ettevõtjatele saab regionaalabi anda.

151.

Kaartidel tuleb samuti märkida abi ülemmäärad, mis kehtivad neis piirkondades heakskiidetud kaardi kehtivusperioodil.

152.

Selleks et säilitada abi ergutavat mõju, ei tohi juhul, kui kaalutlusõigusel põhinevate abimeetmete taotlused esitati juba enne kaardi kehtivusaja algust, pärast projekti tööde alustamist algses abitaotluses märgitud vajalikuks peetavat abisummat tagasiulatuvalt muuta, et õigustada kõrgemat abi osakaalu, mis võib olla lubatud käesolevate suuniste alusel.

153.

Maksusoodustusel põhinevate automaatsete abikavade puhul võib käesolevate suuniste alusel lubatud abi ülemmäärasid kohaldada ainult nende projektide suhtes, mis algasid asjaomaste riiklike eeskirjade alusel asjaomase abi ülemmäära suurenduse kohaldamise kuupäeval või pärast seda. Enne seda kuupäeva alanud projektide puhul jääb kehtima eelmise regionaalabi kaardi kohaselt heaks kiidetud abi ülemmäär.

7.1.   Regionaalabikõlblike piirkondade elanikkond

154.

Arvestades, et regionaalabi andmine on erand üldisest riigiabi keelust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1, leiab komisjon, et EL 27 punkti a ja punkti c alade elanikkond kokku peab olema väiksem kui määramata aladel. Seega peaks EL 27s määratud alade regionaalabiga hõlmatud elanikkond kokku olema väiksem kui 50 % EL 27 elanikkonnast.

155.

Regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020 (66) kehtestas komisjon punkti a ja punkti c alade hõlmatud elanikkonna piirmääraks 47 % EL 28 elanikkonnast. Võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist EList, on komisjon seisukohal, et on sobilik suurendada EL 27 elanikkonna koguhõlmatust 48 %-le.

156.

Seega on praegustes komisjoni regionaalabi suunistes märgitud liikmesriikide üldiseks punkti a ja punkti c alade hõlmatud elanikkonna piirmääraks 48 % EL 27 elanikkonnast (67).

156a.

EFTA järelevalveamet nõustub komisjoni seisukohaga. Seega tuleks käesolevates suunistes kehtestada vastav üldine hõlmatuse piirmäär kogu EMP jaoks, mis hõlmab EMP EFTA riike. See kogu EMPs kehtiv piirmäär saadakse, kui liita EMP EFTA riikide elanikkond komisjoni suunistega kehtestatud hõlmatuse piirmäära arvutusele. Seega on käesolevate suuniste kohaldamisel punkti a ja punkti c alade hõlmatuse üldine piirmäär 48 % EMP koguelanikkonnast, kasutades Eurostati 2018. aasta andmeid.

7.2.   Artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud erand

157.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a on sätestatud, et „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus,“ võib pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Euroopa Kohus on leidnud, et „sõnade „erakordselt“ ja „tõsine“ kasutamine [Euroopa Liidu toimimise lepingu] artikli 107 lõike 3 punktis a näitab, et selle erandi puhul peetakse silmas ainult neid piirkondi, kus majanduslik olukord on võrreldes [liiduga] tervikuna äärmiselt ebasoodne“ (68).

158.

EFTA järelevalveamet leiab, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud tingimused on täidetud nende 2. tasandi statistiliste piirkondade puhul, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % EMP keskmisest või sellega võrdne (69).

159.

Sellest tulenevalt võivad EMP EFTA riigid määrata punkti a aladeks järgmised piirkonnad:

1)

2. tasandi statistilised piirkonnad, mille SKP elaniku kohta ostujõu standardina (70) on alla 75 % EMP keskmisest või sellega võrdne (kolme viimase aasta keskmise põhjal, mille kohta on olemas Eurostati andmed) (71);

2)

[---].

160.

I lisas on loetletud EMP EFTA riikide kaupa abikõlblikud punkti a alad. Nende suuniste vastuvõtmise ajal ei vastanud ükski EMP EFTA riigi piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a alusel tehtava erandi tingimustele.

7.3.   Artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erand

161.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c on ette nähtud, et EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Euroopa Kohtu seisukoht on, et „[Euroopa Liidu toimimise lepingu] artikli 107 lõike 3 punktis c [---] sätestatud erand võimaldab arendada teatavaid piirkondi ilma artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud majanduslikest tingimustest tulenevate piiranguteta, kui selline abi „ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega“. See säte annab komisjonile volituse ka sellise abi andmiseks, mis on ette nähtud majandusliku arengu soodustamiseks liikmesriigi piirkondades, mis on ebasoodsamas olukorras võrreldes selle riigi keskmise olukorraga“ (72). EFTA järelevalveamet on seisukohal, et sama kehtib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

162.

EMP punkti c alade elanikkonna maksimaalse hõlmatuse (edaspidi „punkti c alade hõlmatus“) saamiseks arvatakse EMP abikõlblike punkti a alade elanikkond maha EMP maksimaalsest koguhõlmatusest, mis on sätestatud punktis 156a.

163.

Punkti c alasid on kaht liiki:

1)

alad, mis vastavad teatavatele kehtestatud tingimustele ning mille EMP EFTA riik võib seetõttu määrata punkti c alaks, ilma et ta peaks seda täpsemalt põhjendama (edaspidi „eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad“);

2)

alad, mille EMP EFTA riik võib oma äranägemise järgi määrata punkti c alaks eeldusel, et EMP EFTA riik tõendab, et selline ala vastab teatavatele sotsiaal-majanduslikele kriteeriumidele (edaspidi „eelnevalt kindaksmääramata punkti c alad“).

7.3.1.   Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad

7.3.1.1.   Punkti c alade hõlmatuse erimäärad eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade jaoks

164.

[---] (73).

165.

EFTA järelevalveamet leiab, et EMP EFTA riikides peab punkti c alade hõlmatus olema piisav, et oleks võimalik määrata punkti c aladeks piirkonnad, kus rahvastikutihedus on väike.

166.

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladeks peetakse järgmisi piirkondi:

1)

[---];

2)

hõredalt asustatud piirkonnad: 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (Eurostati 2018. aasta rahvastikutiheduse andmete alusel).

167.

I lisas on loetletud EMP EFTA riikide kaupa eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade hõlmatuse erimäärad. Elanikkonna hõlmatust saab kasutada üksnes eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramisel.

7.3.1.2.   Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramine

168.

EMP EFTA riigid võivad määrata punkti c alaks punktis 166 viidatud eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad.

169.

Hõredalt asustatud piirkondadeks peaks EMP EFTA riik põhimõtteliselt määrama 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. EMP EFTA riigid võivad siiski määrata ka 3. tasandi statistiliste piirkondade osasid, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberpiirkondi, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud piirkondades on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väga hõredalt asustatud piirkondade puhul võivad EMP EFTA riigid määrata 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või muud väiksemad naaberpiirkonnad, mis asuvad nende 2. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et neis piirkondades on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta ning et väga hõredalt asustatud piirkondade elanikkond koos hõredalt asustatud piirkondadega ei ületa punkti c alade hõlmatuse erimäära, millele on osutatud punktis 167.

7.3.2.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

7.3.2.1.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramise meetod EMP EFTA riikides

170.

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna maksimaalse hõlmatuse saamiseks EMPs arvatakse EL 27 ja EMP EFTA riikide abikõlblike punkti a alade ning eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade elanikkond maha EMP maksimaalsest koguhõlmatusest, mis on sätestatud punktis 156a. Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus jaotatakse EMP EFTA riikide vahel III lisas sätestatud meetodi alusel.

7.3.2.2.   Turvavõrk ja minimaalne elanikkonna hõlmatus

171.

Komisjon leiab, et selleks et tagada regionaalabi kaartide järjepidevus ning minimaalne tegevusulatus kõikides liikmesriikides, ei tohiks ükski liikmesriik kaotada üle 30 % oma koguhõlmatusest võrreldes aastatega 2017–2020 ning et kõikides liikmesriikides peaks olema hõlmatud minimaalne elanikkond.

172.

Seetõttu suurendas komisjon erandina komisjoni suuniste punktis 156 sätestatud maksimaalsest koguhõlmatusest iga liikmesriigi punkti c alade hõlmatust nii, et

1)

üheski asjaomases liikmesriigis ei vähendata punkti a ja c alade koguhõlmatust võrreldes aastatega 2017–2020 üle 30 % (74);

2)

kõigis liikmesriikides moodustab elanikkonna hõlmatus vähemalt 7,5 % riigi elanikkonnast (75).

172a.

EFTA järelevalveamet nõustub komisjoni seisukohaga. Seetõttu suurendatakse punkti c alade hõlmatust, mille tulemusena on Liechtensteini minimaalne elanikkonna hõlmatus 7,5 % riigi elanikkonnast.

173.

I lisas on sätestatud eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus, sealhulgas turvavõrk ja minimaalne hõlmatud elanikkond EMP EFTA riikide kaupa.

7.3.2.3.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade määramine

174.

EFTA järelevalveamet leiab, et kriteeriumid, mida EMP EFTA riigid kasutavad punkti c alade määramiseks, peaksid kajastama kõiki olukordi, milles võib regionaalabi andmine olla põhjendatud. Seetõttu peaksid kriteeriumid käsitlema punkti c aladel tõenäoliselt esineda võivaid sotsiaal-majanduslikke, geograafilisi või struktuurseid probleeme ning nendega tuleks ette näha piisavad tagatised, et regionaalabi andmine ei mõjutaks kaubandustingimusi sellises ulatuses, mis oleks vastuolus ühise huviga.

175.

Seega võivad EMP EFTA riigid määrata punkti c aladeks eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on kindlaks määratud järgmiste kriteeriumide alusel:

1)

1. kriteerium: vähemalt 100 000 elanikuga naaberpiirkonnad (76). Need peavad asuma 2. või 3. tasandi statistilistes piirkondades, mille:

i)

SKP elaniku kohta on EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne või

ii)

töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (77);

2)

2. kriteerium: 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 100 000 elaniku ning kus

i)

SKP elaniku kohta on EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne või

ii)

töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne;

3)

3. kriteerium: saared ja naaberpiirkonnad, mida iseloomustab sarnane geograafiline eraldatus (nt poolsaared või mägipiirkonnad), kus

i)

SKP elaniku kohta on EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne (78) või

ii)

töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (79) või

iii)

on alla 5 000 elaniku;

4)

4. kriteerium: 3. tasandi statistilised piirkonnad või 3. tasandi statistiliste piirkondade osad, mis moodustavad naaberpiirkonnad, mis asuvad punkti a ala kõrval või millel on ühine maismaapiir mõne EMP või EFTA välise riigiga;

5)

5. kriteerium: vähemalt 50 000 elanikuga naaberpiirkonnad, (80) kus toimuvad suured struktuursed muutused või mis on tõsises suhtelises languses, eeldusel et sellised piirkonnad ei asu 3. tasandi statistilistes piirkondades või naaberpiirkondades, mis vastavad tingimustele, mis võimaldavad määrata piirkonnad eelnevalt kindlaksmääratud aladeks, või 1.–4. kriteeriumile (81).

176.

Punktis 175 viidatud kriteeriumide kohaldamisel mõistetakse naaberpiirkondade all terviklikke kohalikke haldusüksusi (LAU) (82) või kohalike haldusüksuste rühma (83). Kohalike haldusüksuste rühma peetakse naaberpiirkonnaks, kui igal rühma kuuluval piirkonnal on ühine halduspiir rühma teise piirkonnaga (84).

177.

Iga EMP EFTA riigi puhul lubatud elanikkonna hõlmatusele vastavuse hindamisel võetakse aluseks riikliku statistikaameti avaldatud kõige värskemad andmed asjaomaste piirkondade koguelanikkonna kohta.

7.4.   Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad

178.

EFTA järelevalveamet leiab, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul tuleb abi ülemmääras võtta arvesse EMP eri piirkondade arengutaseme erinevuste olemust ja ulatust. Abi osakaal peab seetõttu olema punkti a aladel suurem kui punkti c aladel.

7.4.1.   Abi ülemmäär punkti a aladel

179.

Suurettevõtjatele antava abi osakaal punkti a aladel ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

1)

50 % 2. tasandi statistilistes piirkondades, kus SKP elaniku kohta on alla 55 % EMP keskmisest või sellega võrdne;

2)

40 % 2. tasandi statistilistes piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 55 % ja alla 65 % EMP keskmisest või sellega võrdne;

3)

30 % 2. tasandi statistilistes piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 65 % EMP keskmisest.

180.

[---].

181.

Punktis 179 sätestatud abi osakaalusid võib suurendada jagudes 7.4.4 ja 7.4.5 osutatud piirkondades juhul, kui suurettevõtjatele antava abi osakaal kõnealuses piirkonnas ei ületa 70 %.

7.4.2.   Abi ülemmäär punkti c aladel

182.

Suurettevõtjatele antava abi osakaal ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

1)

20 % hõredalt asustatud piirkondades ning piirkondades (3. tasandi statistilised piirkonnad või nende osad), millel on maismaapiir EMP- või EFTA-välise riigiga;

2)

15 % endistel punkti a aladel;

3)

10 % eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, kus SKP elaniku kohta on üle 100 % EMP keskmisest ja töötuse määr on alla 100 % EMP keskmisest;

4)

15 % muudel eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel.

183.

Punkti 182 alapunktis 2 sätestatud endistel punkti a aladel võib abi osakaalu 15 % ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2024 suurendada kuni viie protsendipunkti võrra.

184.

Kui punkti c ala piirneb punkti a alaga, võib 3. tasandi statistiliste piirkondade või nende osade punktis 182 sätestatud abi osakaalu punkti a alaga külgneval punkti c alal vajaduse korral suurendada, et abi osakaalu erinevus nendel aladel ei ületaks 15 protsendipunkti.

185.

Punktis 182 sätestatud abi osakaalu võib suurendada ka jaos 7.4.5 sätestatud piirkondades.

7.4.3.   VKEde suurem abi osakaal

186.

Jagudes 7.4.1 ja 7.4.2 sätestatud abi osakaale võib suurendada kuni 20 protsendipunkti väikeste ning kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate puhul (85).

7.4.4.   Õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide suurem abi osakaal (86)

187.

[---] (87).

7.4.5.   Suurem abi osakaal rahvastikukaoga piirkondadele

188.

Jaos 7.4.1 sätestatud abi ülemmäära võib suurendada 10 protsendipunkti võrra ja jaos 7.4.2 sätestatud abi ülemmäära võib suurendada viie protsendipunkti võrra 3. tasandi statistiliste piirkondade puhul, mille rahvastikukadu ajavahemikus 2009–2018 on suurem kui 10 % (88).

7.5.   Regionaalabi kaartidest teatamine ja nende hindamine

189.

Pärast käesolevate suuniste vastuvõtmist peab iga EMP EFTA riik teavitama EFTA järelevalveametit 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027 kohaldatavast regionaalabi kaardist. Iga kõnealune teatis peaks sisaldama V lisas ettenähtud teavet.

190.

EFTA järelevalveamet vaatab iga EMP EFTA riigi teatatud regionaalabi kaardi läbi ja kui kaart vastab käesolevates suunistes sätestatud tingimustele, siis teeb otsuse selle heakskiitmise kohta. Kõik regionaalabi kaardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes ning need moodustavad käesolevate suuniste lahutamatu osa.

7.6.   Muudatused

7.6.1.   Elanikkonna reserv

191.

EMP EFTA riik võib omal algatusel otsustada kehtestada riigi elanikkonna hõlmatuse reservi, mis kujutab endast erinevust asjaomase EMP EFTA riigi maksimaalse elanikkonna hõlmatuse (mille on määranud EFTA järelevalveamet) (89) ning selle riigi regionaalabi kaardil määratud punkti a ja punkti c aladel kasutatud hõlmatuse vahel.

192.

Kui EMP EFTA riik otsustab sellise reservi kehtestada, võib ta seda igal ajal kasutada uute punkti c alade lisamiseks kaardile, kuni saavutatakse riigi maksimaalne elanikkonna hõlmatus. Selleks võib EMP EFTA riik kasutada kõige uuemaid kättesaadavaid sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis saadakse Eurostatilt või riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast. Asjakohaste punkti c alade elanikkond arvutatakse esialgse kaardi koostamisel kasutatud elanikkonnaandmete alusel.

193.

EMP EFTA riik peab teatama EFTA järelevalveametile elanikkonna reservi igast kavandatavast kasutamisest uute punkti c alade lisamiseks enne selliste muudatuste tegemist.

7.6.2.   Vahekokkuvõte

194.

2023. aastal tehakse regionaalabi kaartidest vahekokkuvõte, võttes arvesse ajakohastatud statistikat. EFTA järelevalveamet annab kõnealuse vahekokkuvõtte üksikasjadest teada 2023. aasta juuniks.

8.   AASTATE 2014–2020 REGIONAALABI SUUNISTE MUUTMINE

195.

EMP EFTA riik võib punkti 189 alusel esitatavasse teatisesse lisada ka oma aastate 2014–2021 regionaalabi kaardi muudatuse, (90) et asendada aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste alusel abikõlblikud piirkonnad piirkondadega, mis on abikõlblikud kaardil, mille EFTA järelevalveamet kiidab heaks käesolevate suuniste punkti 190 alusel. Läbivaadatud regionaalabi kaart kehtib alates kuupäevast, mil võetakse vastu EFTA järelevalveameti otsus aastate 2014–2021 regionaalabi kaardi teada antud muutmise kohta, kuni 31. detsembrini 2021. Selles otsuses märgitakse ka aastate 2014–2021 muudetud regionaalabi kaardi alusel abikõlblike piirkondade abi ülemmäärad, mis vastavad aastate 2014–2020 regionaalabi suunistes sätestatud abi ülemmääradele. Muudetud kaart on kooskõlas aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste punktiga 157 kõnealuste suuniste olemuslik osa.

196.

Regionaalabi suuniseid aastateks 2014–2020 muudetakse järgmiselt:

1)

punkti 20 alapunkt q asendatakse järgmisega:

„„regionaalabi kaart“ – EMP EFTA riigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes või alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavates regionaalabi suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud EFTA järelevalveamet;“

2)

punkti 161 järele lisatakse punkt 161a:

„5.6.3.    Alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavate regionaalabi suuniste põhjal tehtav muudatus

161a.

EMP EFTA riik võib taotleda oma regionaalabi kaardi muutmist kooskõlas alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavate regionaalabi suuniste jaoga 7.6.“

9.   REGIONAALABI EESKIRJADE KOHALDATAVUS

197.

EFTA järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid, et hinnata igasuguse sellise teatamisele kuuluva regionaalabi kokkusobivust, mis on kavas anda või antakse pärast 31. detsembrit 2021.

198.

Teateid regionaalabi kavadest või abist, mida antakse pärast 31. detsembrit 2021, ei saa pidada täielikuks enne, kui EFTA järelevalveamet on võtnud jaos 7.5 kirjeldatud korra kohaselt vastu asjaomase EMP EFTA riigi regionaalabi kaardi heakskiitmise otsuse.

199.

Käesolevate suuniste rakendamine toob kaasa vajaduse teha teatavaid muudatusi regionaalabi suhtes kohaldatavates eeskirjades. Seepärast on vajalik teha kindlaks, kas kõik sellised olemasolevad (91) regionaalabi kavad, sealhulgas nii investeeringuteks ettenähtud abi kui ka tegevusabi kavad, mis kestavad ka pärast 2021. aastat, on endiselt põhjendatud ja tõhusad.

200.

Neil põhjustel pakub EFTA järelevalveamet protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 alusel EMP EFTA riikidele välja järgmised asjakohased meetmed:

1)

EMP EFTA riigid peavad piirama kõigi olemasolevate regionaalabi kavade kohaldamist abiga, mida kavatsetakse anda hiljemalt 31. detsembriks 2021;

2)

EMP EFTA riigid peavad muutma muid olemasolevaid horisontaalse abi kavasid, milles sätestatakse erikohtlemine sellise abi puhul, mida antakse projektidele abi saavates piirkondades, tagamaks et pärast 31. detsembrit 2021 antav abi on kooskõlas abi andmise kuupäeval kehtiva regionaalabi kaardiga;

3)

EMP EFTA riigid peaksid kinnitama alapunktides 1 ja 2 välja pakutud meetmetega nõustumist 31. detsembriks 2021.

10.   ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

201.

Kooskõlas protokolliga nr 3 ja EFTA järelevalveameti otsusega nr 195/04/COL (92) (93) peavad EMP EFTA riigid esitama EFTA järelevalveametile igal aastal aruanded.

202.

EMP EFTA riigid peavad säilitama üksikasjalikud andmed kõikide abimeetmete kohta. Need andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik selleks, et näidata abikõlblike kulude ja abi ülemmäära suhtes kehtestatud tingimuste täitmist. EMP EFTA riigid peavad kõnealuseid andmeid säilitama abi andmise kuupäevast alates kümne aasta jooksul ning nad peavad nõudmise korral need EFTA järelevalveametile esitama.

11.   LÄBIVAATAMINE

203.

EFTA järelevalveamet võib otsustada muuta käesolevaid suuniseid igal ajal, kui see osutub vajalikuks konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel või selleks, et võtta arvesse ELi muid poliitilisi strateegiaid ja rahvusvahelisi kohustusi või mis tahes muul põhjendatud juhul.

(*)  Need suunised vastavad Euroopa Komisjoni regionaalabi suunistele (ELT C 153, 29.4.2021, lk 1). Komisjoni suunised ei kvalifitseeru õigusaktiks ja seepärast ei pea EMP ühiskomitee neid EMP lepingusse inkorporeerima.

(1)  EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblikud piirkonnad, mida nimetatakse tavaliselt punkti a aladeks, on sageli majandusliku arengu seisukohalt kõige ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad EMPs. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblikud piirkonnad, mida nimetatakse punkti c aladeks, on samuti üldjuhul ebasoodsamas olukorras, aga vähemal määral. Kuna EMP EFTA riikide SKP elaniku kohta on suhteliselt suur, ei vasta neis riikides praegu ükski piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohase erandi kohaldamise tingimustele.

(2)  [---]

(3)  Need suunised käsitlevad abi, mida EMPs annavad EMP EFTA riigid, nimelt Island, Liechtenstein ja Norra. EFTA järelevalveameti kasutatav nimetus „liikmesriigid“ hõlmab Põhja-Iirimaa territooriumi, nagu on kokku lepitud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollis.

(4)  Teatavatele piirkondadele selliseks otstarbeks antavat lisatoetust ei käsitleta seetõttu regionaalabina.

(5)  EMP EFTA riigid võivad sellised piirkonnad kindlaks määrata regionaalabi kaardil, järgides jaos 7 sätestatud tingimusi.

(6)  Vt 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79, Philip Morris Holland BV vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, ECLI:EU:C:1980:209, punkt 17, ning 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-169/95, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1997:10, punkt 20.

(7)  Vt 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T-380/94, AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, ECLI:EU:T:1996:195, punkt 54.

(8)  Vt 30. oktoobri 2020. aasta komisjoni talituste töödokument toimivuskontrolli tulemuste kohta (SWD(2020) 257 final).

(9)  Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2019) 640 final).

(10)  Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 102 final).

(11)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 67 final).

(12)  [---].

(*)  Lähtuvalt ettepanekust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (COM(2020) 22 final), lisas komisjon oma suunistesse ka konkreetsed sätted, et edendada õiglase ülemineku fondi kontekstis antavat toetust kooskõlas ühtekuuluvuse põhimõtetega. Neid sätteid ei ole käesolevatesse suunistesse lisatud, kuna käesolevate suuniste vastuvõtmise ajal ei olnud piisavalt selge, kuidas käsitataks õiglase ülemineku fondi EMP lepingu kontekstis tingimuste kehtestamiseks. Olenevalt edasistest suundumustest võib EFTA järelevalveamet kaaluda käesolevate suuniste muutmist neis ja muudes punktides.

(**)  Komisjoni suunistega võrreldes on osa teksti siiski välja jäetud. Muu hulgas on välja jäetud tekst, mis osutab õigusaktidele ja sätetele, mida või millega võrdväärseid õigusakte ja sätteid ei ole EMP lepingusse lisatud, ning tekst, mille puhul on praegu piisavalt selge, millist mõju osutatud õigusakt EMP lepingu kontekstis avaldab, nagu on osutatud eelmises joonealuses märkuses. Kui tekst on välja jäetud, siis on selle asemel lisatud [---].

(13)  ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1.

(14)  Nagu on määratletud VI lisas.

(15)  „Pruunsüsi“ – madala kvaliteediklassi C kategooria süsi ehk ortoligniit või madala kvaliteediklassi B kategooria süsi ehk must ligniit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses.

(16)  „Süsi“ – kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses, mida on selgitatud nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuses konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).

(17)  [---].

(18)  [---].

(19)  Transpordi all mõistetakse reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi või maanteed, raudteed ja siseveeteed pidi või kaubaveoteenuseid rendi või tasu eest. Erisuunistega hõlmatud transporditaristu, näiteks lennujaamad, arvatakse samuti käesolevate suuniste kohaldamisalast välja (vt suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT L 318, 24.11.2016, lk 17, ja EMP kaasanne nr 66, 24.11.2016, lk 1).

(20)  Suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (ELT L 135, 8.5.2014, lk 49, ja EMP kaasanne nr 27, 8.5.2014, lk 1).

(21)  EFTA järelevalveamet hindab riigiabi kokkusobivust energeetikasektoriga lähtuvalt keskkonnakaitse ja energeetika riigiabi suunistest 2014–2020 (ELT L 131, 28.5.2015, lk 1, ja EMP kaasanne nr 30, 28.5.2015, lk 1).

(22)  [---].

(23)  [---].

(24)  [---].

(25)  NACE on akronüüm, mis on tuletatud prantsuskeelsest nimetusest „Nomenclature générale des Activités économiques dans les Communautés Européennes“ (Euroopa ühenduste majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator), mida kasutatakse ELi majanduse tegevusalade eri statistilise klassifikaatorite tähistamiseks. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XXI lisasse EMP ühiskomitee otsusega nr 61/2007 (ELT L 266, 11.10.2007, lk 25, ja EMP kaasanne nr 48, 11.10.2007, lk 18).

(26)  Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 271, 16.10.2015, lk 35, ja EMP kaasanne nr 62, 15.10.2015, lk 1). Nagu on selgitatud kõnealuste suuniste punktis 23, ei saa juhul, kui raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, kasutada seda ettevõtjat muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud.

(27)  Vt 13. septembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-244/93 ja T-486/93, TWD Textilwerke Deggendorf GmbH vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, ECLI:EU:T:1995:160, punkt 56, ning EFTA järelevalveameti teatis ebaseadusliku ja EMP lepinguga kokkusobimatu abi tagasinõudmise kohta (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, ja EMP kaasaanne nr 23, 21.4.2011, lk 1).

(*)  Vt selles kontekstis ka joonealune märkus nr 3.

(28)  Toote mõiste hõlmab käesolevate suuniste kontekstis ka teenuseid.

(29)  [---].

(30)  Nendes suunistes kasutatakse komisjoni suunistes kasutatud akronüümi „NUTS“ asemel terminit „statistiline piirkond“. NUTS on tuletatud nimetusest „Nomenclature of Territorial Units for Statistics“ (statistiliste territoriaalüksuste liigitus) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1), nagu seda on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1755 (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1). Kõnealune määrus ei ole EMP lepingusse inkorporeeritud. Eesmärgiga ühtlustada mõisteid seoses pidevalt suureneva nõudlusega piirkondliku tasandi statistilise teabe järele on aga Eurostat, kandidaatriikide riiklikud asutused ja EFTA kokku leppinud, et statistilised piirkonnad moodustatakse sarnaselt NUTSi liigitusega. Käesolevates suunistes kasutatud andmed põhinevad nimetatud 2021. aasta liigitusel.

(31)  EFTA järelevalveameti 19. aprilli 2006. aasta otsus nr 94/06/COL, millega viiekümne seitsmendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju (ELT L 36, 5.2.2009, lk 62, ja EMP kaasaanne nr 6, 5.2.2009, lk 1).

(32)  [---].

(33)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1j EMP ühiskomitee otsusega nr 152/2014 (ELT L 342, 27.11.2014, lk 63, ja EMP kaasanne nr 71, 27.11.2014, lk 61).

(34)  Ettevõtja valmistajaseadmed on selliste masinate, vahendite või seadmete ja nendega seotud tarkvara hankimine (või oma tarbeks tootmine) ettevõtja poolt (kontserni tasandil), mis omandatakse (või toodetakse) mitte kasutamiseks ettevõtja ruumides (kontserni tasandil), vaid selleks, et teha need kättesaadavaks valitud tarnijatele tarnija ruumides toodete tootmiseks, mida hakatakse kasutama ettevõtja tootmisprotsessis vahetoodetena. Valmistajaseadmete vahendid jäävad omandava ettevõtja omandisse, aga need tehakse tarnijale kättesaadavaks ülesannete täitmiseks ning tarnelepingus või sarnases lepingus sätestatud tingimustel. Need on seotud täpselt kindlaks määratud töötlemis- või koostetoimingutega ettevõtja ruumides (kontserni tasandil) ühes või mitmes asukohas ning need võib tagastada omanikule pärast tellimuse täitmist või raamlepingu aegumist või lõppu.

(35)  Määratletud punkti 19 alapunktides 13 ja 14.

(36)  Vt 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-156/98, Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:2000:467, punkt 78, ning 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-333/07, Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne, ECLI:EU:C:2008:764, punktid 94–116.

(37)  Vt VII lisa.

(38)  Kohustus säilitada investeeringut asjaomases piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) ei tohiks takistada selle perioodi jooksul vananenud või purunenud seadmete väljavahetamist, tingimusel et asjaomases piirkonnas säilib kõnealuse miinimumperioodi vältel asjaomane majandustegevus. Seadmete väljavahetamiseks ei tohi regionaalabi siiski anda.

(39)  [---].

(40)  See ei ole nii näiteks subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitali laenude või avaliku sektori osaluste korral, mis ei vasta turutingimustes tegutseva investori põhimõttele, samuti abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi raames antud avaliku sektori toetuse korral.

(41)  Sihtotstarbelise üksikabi suhtes kohaldatakse samu nõudeid nagu kava alusel antud üksikabi suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

(42)  Sellised investeeringud võivad luua tingimused edasisteks investeeringuteks, mis on elujõulised ka lisaabita.

(43)  Vastupidiseid stsenaariume kirjeldatakse punktis 64.

(44)  Projekti nüüdispuhasväärtuse all mõistetakse diskonteeritud (harilikult kapitalikulu alusel) positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeerimistsükli jooksul.

(45)  Sisemine tulumäär ei põhine konkreetse aasta raamatupidamislikul tulul, vaid selles võetakse arvesse tulevasi rahavooge, mida investor loodab saada kogu investeeringu eluea jooksul. See määratletakse diskontomäärana, mille puhul rahavoogude jada nüüdispuhasväärtus võrdub nulliga.

(46)  Kui aga tulevaste kulude ja tulude arengu prognoos on väga ebakindel ja teave väga asümmeetriline, võib riiklik ametiasutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaks määratud, vaid kujutavad endast pigem eelneva kindlaksmääramise ja tagantjärele hüvitamise kombinatsiooni (näiteks võib ta kasutada tagastamisnõudeid, et ootamatut tulu saaks tasakaalustatult jagada).

(47)  Vt jagu 7.4 regionaalabi kaartide kohta.

(48)  Väljendatud brutotoetusekvivalendina.

(49)  Samas.

(50)  Vastupidiste stsenaariumide võrdlemisel tuleb abi diskonteerida vastava investeeringu ja vastupidiste stsenaariumide puhul sama teguriga.

(51)  Nõue, et esimene abi andev ametiasutus peab eelnevalt arvutama projekti kohta abi ülemmäära, ei kehti juhul, kui abi antakse automaatse(te) abikava(de) kaudu maksusoodustusena. Sellises olukorras ei ole kumuleerimist abi andmise ajal põhimõtteliselt võimalik kontrollida ja seda tuleks teha abi väljamaksmisel.

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259), või määrus erisätete kohta, mis käsitlevad programmitöö perioodi 2021–2027 suhtes kohaldatavaid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärke (Interreg), olenevalt sellest, kumba kohaldatakse alginvesteeringu suhtes.

(53)  Sealhulgas juhul, kui tegevusabi kavadest teatatakse olemasolevate abimeetmete pikendamiseks.

(54)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(55)  Nii võib see olla ka juhul, kui abi moonutab selliste majandusinstrumentide toimimist, mis on võetud kasutusele sellise negatiivse välismõju arvessevõtmiseks (nt mõjutades ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või muu sarnase instrumendi edastatud hinnasignaale).

(56)  EFTA järelevalveamet hindab seda nii mahu kui ka väärtuse seisukohast ja võtab arvesse majandustsüklit.

(57)  Selle kontrollimiseks tuleks kasutada punkti a aladega piirnevatel punkti c aladel standardset kohaldatavat abi ülemmäära, vaatamata punktiga 184 ette nähtud abi osakaalu suurendamisele.

(58)  Kui investeerimisprojekt hõlmab mitme eri toote tootmist, tuleb hinnata iga toodet.

(59)  Sellised takistused turule sisenemisel võivad hõlmata õiguslikke takistusi (eelkõige intellektuaalomandi õigused), mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning takistusi võrkudele ja taristule juurdepääsul. Kui abi on seotud turuga, kus abisaajal on valitsev positsioon, võivad võimalikud takistused sisenemisele süvendada abisaaja võimalikku märkimisväärset turujõudu ning seeläbi selle turujõu võimalikku negatiivset mõju.

(60)  Kui turul on tugevad ostjad, on tõenäosus, et abisaaja tõstab tugevatest ostjatest hoolimata hindu, väiksem.

(61)  Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et.

(62)  Määratletud määruse (EÜ) nr 1299/2013 artiklis 21.

(63)  Kui puudub ametlik nõue esitada igal aastal deklaratsioon, loetakse abi andmise kuupäevaks kodeerimise eesmärgil selle aasta 31. detsember, mille jaoks abi anti.

(64)  Lähtuvalt komisjoni talituste 28. mai 2014. aasta töödokumendist „Riigiabi hindamise ühine metoodika“, Brüssel, SWD(2014) 179 (final), või mis tahes järgnevatest vastavasisulistest dokumentidest.

(65)  Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkonnad tuleks samuti regionaalabi kaardil ära märkida.

(66)  ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

(67)  Piirmäär kehtestatakse Eurostati 2018. aasta elanikkonnaandmete alusel. Piirmäär vastab 48,00 %-le EL 27_2020 (Euroopa Liidu 27 liikmesriiki alates 2020. aastast) elanikkonnast.

(68)  14. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 248/84, Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:1987:437, punkt 19, 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas, Hispaania vs. komisjon, C-169/95, ECLI:EU:C:1997:10, punkt 15, ning 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas Itaalia vs. komisjon, C-310/99, ECLI:EU:C:2002:143, punkt 77.

(69)  [---].

<