17.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 162/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/930,

10. märts 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks tasud seoses järelevalvega, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruandlusteenuste pakkujate üle

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 38n lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse turuandmete töötlemise piiriülest mõõdet, andmete kvaliteeti ja vajadust saavutada mastaabisääst ning selleks, et vältida võimalike lahknevuste negatiivset mõju nii andmete kvaliteedile kui ka aruandlusteenuste pakkujate ülesannetele, anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2175 (2) liidus aruandlusteenuste pakkujate tegevusega seotud tegevusloa andmise ja järelevalve volitused üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA).

(2)	Oluline on kindlaks määrata tasud, mida ESMA võib võtta seoses aruandlusteenuste pakkujate taotluste, tegevuslubade ja järelevalvega.

(3)

Aruandlusteenuste pakkujatelt võetavate tasude eesmärk on katta täielikult ESMA kulud, mis on seotud aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega. Järelevalvetegevus hõlmab juhtorgani sobivuse hindamist, järelevalvet selle üle, kuidas aruandlusteenuste pakkujad järgivad organisatsioonilisi nõudeid, volituste kasutamist teabe nõudmiseks, uurimiste läbiviimiseks ja kohapealsete kontrollide tegemiseks ning järelevalvemeetmete kehtestamist. ESMA hindab oma eelarvet igal aastal.

(4)	Aruandlusteenuste pakkujatega seotud ESMA tegevuse eest võetavad tasud tuleks kehtestada tasemel, mis hoiaks ära puudujäägi või ülejäägi märkimisväärset kuhjumist. Kui esineb korduv märkimisväärne ülejääk või puudujääk, tuleks tasude tase läbi vaadata.

(5)

Erandikriteeriumide ühtse kohaldamise tagamiseks peaks aruandlusteenuste pakkuja esitama oma taotluse ESMA-le. Taotluse menetlemise esimeses etapis peaks ESMA kindlaks määrama, kas aruandlusteenuste pakkuja suhtes tohib teha ESMA järelevalvest erandi. Kui erandi tegemise kriteeriumid on täidetud, peaks ESMA edastama taotluse riiklikule pädevale asutusele. ESMA ei tohiks sellisel juhul tasu võtta. ESMA poolt tegevusloa andmisega seotud kindlaksmääratud tasud tuleks jagada taotlustasuks, mis peaks olema seotud taotluse täielikkuse hindamisega, ja loatasuks. Tegevusloa andmise menetlus tuleks lõpule viia kuue kuu jooksul.

(6)

ESMA hindab, kas alates 1. jaanuarist 2022 riiklikul tasandil juba tegevusloa saanud aruandlusteenuste pakkujad kuuluvad ESMA järelevalve alla, ja teavitab sellest asjaomaseid aruandlusteenuste pakkujaid. ESMA ei tohiks uuesti anda tegevusluba aruandlusteenuste pakkujatele, kes on juba saanud tegevusloa riiklikul tasandil. Need aruandlusteenuste pakkujad vastavad juba aruandlusteenuste pakkujate suhtes kohaldatavatele nõuetele ja ESMA ei tohiks neilt nõuda tegevusloa andmise dubleerimise eest tasu.

(7)

ESMA võetavad aastatasud peaksid hõlmama kõiki aruandlusteenuste pakkujatega seotud tegevusi. ESMA peaks igal aastal hindama oma järelevalve-eelarvet seoses igat liiki aruandlusteenuste pakkujatega ja võtma igalt üksikult aruandlusteenuste pakkujalt tasu, mis on proportsionaalne tema tulu osakaaluga kõigi sama liiki aruandlusteenuste pakkujate kogutulus. Tulu, mis on seotud aruandlusteenuste pakkuja põhiteenuste otseste kõrvalteenustega, tuleks arvesse võetava käibe arvutamisel võtta arvesse niivõrd, kuivõrd see tõenäoliselt mõjutab ESMA järelevalvet aruandlusteenuste pakkuja üle ja kuivõrd see ei ole juba hõlmatud eraldi järelevalvetegevusega. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate miinimumtasu peaks katma teabenõuete, pideva järelevalve ja uurimisega seotud püsikulud. Aastatasu kohaldatakse kalendriaasta kohta.

(8)	ESMA võib delegeerida järelevalveülesanded riiklikele pädevatele asutustele, kuid sel juhul peaks ta hüvitama riiklikele pädevatele asutustele nende kantud kulud.

(9)

Kuna kulupõhise järelevalve teavet on 2022. aastal keeruline koguda, on oluline näha ette üleminekusäte koos kindlaksmääratud tasu arvutamise meetodiga, mida kohaldatakse ESMA järelevalve esimesel aastal ning mis põhineb kergesti kättesaadavatel ja objektiivsetel andmetel. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks tuleks teha vahet aruandlusteenuste pakkujatel, kasutades tehingute arvu ligikaudse näitajana iga üksiku aruandlusteenuste pakkuja olulisuse kohta võrreldes kõigi aruandlusteenuste pakkujatega. Aruandlusteenuste pakkuja 2022. aasta järelevalvetasu kindlaksmääramise arvutus peaks põhinema teabel, mille riiklikud pädevad asutused on esitanud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt 2021. aasta esimesel poolel avaldatud või teatatud tehingute kohta, ning selle puhul tuleks teha vahet suurematel ja väiksematel aruandlusteenuste pakkujatel.

(10)

Aruandlusteenuste pakkujate auditeeritud raamatupidamisaruandeid hakatakse nõudma alles pärast seda, kui aruandlusteenuste pakkujate järelevalve on üle võtnud ESMA. Seepärast tuleb ette näha üleminekusäte, et kohandada 2023. aasta tulude arvutamise meetodit, mille kohaselt põhineb 2023. aasta järelevalvetasu maksmine esimeses etapis 2022. aasta esimese kuue kuu auditeerimata raamatupidamisaruannete teabel. Teises etapis tuleks kehtestada korrigeerimismehhanism, et võtta tasu aluseks kogu 2022. aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded.

(11)	Selleks et tagada määruse (EL) 2019/2175 artikli 4 kohase aruandlusteenuste pakkujate uue järelevalveraamistiku sujuv toimimine, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „aruandlusteenuste pakkuja“ määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 ja artikli 2 lõike 1 punktis 36 määratletud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajat või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujat.

Artikkel 2

Taotlus- ja loatasud

Kui aruandlusteenuste pakkuja taotleb luba aruandlusteenuste pakkumiseks, maksab ta:

taotlustasu 20 000 eurot esimese taotluse eest ja 10 000 eurot iga täiendava aruandlusteenuse loa taotluse eest juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/466 (3) (erandikriteeriumide kohta) kohast erandit ning tegemist on tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujaga;

b)	loatasu 80 000 eurot esimese loa eest ja 40 000 eurot iga täiendava aruandlusteenuse loa eest juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) 2022/466 kohast erandit ning tegemist on tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujaga.

Artikkel 3

Aastased järelevalvetasud

1. ESMA järelevalve alla kuuluvalt aruandlusteenuste pakkujalt võetakse aastast järelevalvetasu.

2. Aastase järelevalvetasu kogusumma ja konkreetse aruandlusteenuste pakkuja aastane järelevalvetasu arvutatakse järgmiselt:

a)	aastase järelevalvetasu kogusumma teataval aastal (n) on määruse (EL) nr 600/2014 kohase aruandlussüsteemi pakkujate tegevuse järelevalvega seotud kulude eelarvestus, mis on esitatud ESMA asjaomase aasta eelarves;

aruandlusteenuste pakkuja aastane järelevalvetasu konkreetsel aastal (n) on punkti a kohaselt kindlaks määratud aastase järelevalvetasu kogusumma, jagatuna kõigi aastal (n) tegevusloa saanud aruandlusteenuste pakkujate vahel proportsionaalselt nende arvesse võetava käibega, mis on arvutatud vastavalt artiklile 4.

3. Ühelgi juhul ei maksa ESMA poolt tegevusloa saanud tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja aastast järelevalvetasu vähem kui 30 000 eurot.

Kui üksuse suhtes kohaldatakse minimaalset järelevalve tasu rohkem kui ühe aruandlusteenuse eest, maksab ta minimaalset järelevalvetasu iga osutatava teenuse eest.

4. Erandina lõigetest 2 ja 3 vähendatakse esimese aasta artikli 2 lõike 1 punkti b kohast loatasu, kohandades seda teguriga, mis võrdub loa andmise ja aasta lõpu vahele jäävate päevade arvuga, mis on jagatud asjaomase aasta päevade koguarvuga. See arvutatakse seega järgmiselt:

aruandlusteenuste pakkuja esimese aasta tasu = miinimum (loatasu, loatasu * koefitsient)

Kui aruandlusteenuste pakkujale on antud tegevusluba detsembris, ei pea ta maksma esimese aasta järelevalvetasu.

5. Erandina lõigetest 2 ja 3 arvutatakse juhul, kui delegeeritud määruse (EL) 2022/466 artikli 1 lõikes 3 osutatud ümberhindamise tulemusel tehakse aruandlusteenuste pakkujale ESMA järelevalvest erand, aastane järelevalvetasu aasta puhul, mille suhtes erand tehti, üksnes selle aasta viie kuu kohta, mille jooksul ESMA on jätkuvalt aruandlusteenuste pakkuja järelevalveasutus vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/466 artikli 1 lõikele 4.

Artikkel 4

Arvesse võetav käive

1. Aruandlusteenuste pakkujad peavad käesoleva määruse kohaldamisel auditeeritud raamatupidamisarvestust, milles eristatakse vähemalt järgmist:

a)	tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teenustest saadud tulu;

b)	tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate teenustest saadud tulu;

c)	tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tegevuse kõrvalteenustest saadud tulu;

d)	tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenustest saadud tulu.

2. Aruandlusteenuste pakkuja arvesse võetav käive konkreetsel aastal (n) on järgmiste summa:

tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest saadud tulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, ning

b)	arvesse võetav kõrvalteenustest saadud tulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, jagatuna järgmiste summaga:

kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kogutulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, ning

kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kõrvalteenustest saadud arvesse võetav kogutulu aasta (n–2) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel, või kui need ei ole veel kättesaadavad, kõnealusele aastale eelneva aasta (n–3) auditeeritud raamatupidamisaruannete alusel.

3. Kui aruandlusteenuste pakkuja ei tegutsenud kogu aasta (n–2) jooksul, hinnatakse tema arvesse võetavat käivet vastavalt lõikes 2 sätestatud valemile, ekstrapoleerides aruandlusteenuste pakkuja puhul väärtused kuude puhul, mille jooksul aruandlusteenuste pakkuja aastal (n–2) tegutses, kogu aastale (n–2).

4. Aruandlusteenuste pakkujad esitavad ESMA-le igal aastal lõikes 1 osutatud auditeeritud raamatupidamisaruanded. Dokumendid esitatakse ESMA-le elektrooniliselt hiljemalt iga aasta (n–1) 30. septembriks. Kui aruandlusteenuste pakkuja saab tegevusloa pärast kalendriaasta 30. septembrit, esitab ta andmed kohe pärast tegevusloa saamist ja tegevusloa saamise aasta lõpuks.

Artikkel 5

Tasude maksmise üldine kord

1. Kõik tasud makstakse eurodes. Need makstakse vastavalt artiklitele 6 ja 7.

2. Hilinenud maksetelt arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (4) artiklis 99 sätestatud viivist.

Artikkel 6

Taotlus- ja loatasude maksmine

1. Tegevusloa taotlemise, andmise või pikendamise tasud makstakse aruandlusteenuste pakkuja taotluse esitamise ajal ja täielikult 30 päeva jooksul alates ESMA arve väljastamise kuupäevast.

2. Kui aruandlusteenuste pakkuja otsustab oma loataotluse tagasi võtta enne seda, kui ESMA võtab vastu põhjendatud otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta, siis taotlus- või loatasusid tagasi ei maksta.

Artikkel 7

Aastaste järelevalvetasude maksmine

1. Artiklis 3 osutatud aastane järelevalvetasu kuulub tasumisele iga kalendriaasta alguses ja tuleb täielikult maksta ESMA-le asjaomase aasta esimese kolme kuu jooksul. ESMA esitab hiljemalt kolmkümmend päeva enne lõplikku maksekuupäeva arve, milles on märgitud järelevalvetasu kogusumma. Tasud arvutatakse aastatasusid käsitleva uusima kättesaadava teabe alusel.

2. Kui aruandlusteenuste pakkuja otsustab oma loataotluse tagasi võtta, siis aastast järelevalvetasu tagasi ei maksta.

Artikkel 8

Riiklike pädevate asutuste kulude hüvitamine

1. Kui ESMA delegeerib ülesanded riiklikele pädevatele asutustele, ei nõua riiklik pädev asutus ESMA delegeeritud järelevalveülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamist otse aruandlusteenuste pakkujalt.

2. ESMA hüvitab pädevatele asutustele tegelikud kulud, mis on tekkinud seoses määruse (EL) nr 600/2014 kohaste ülesannete, eelkõige määruse (EL) nr 600/2014 artikli 38o kohaselt neile delegeeritud ülesannete täitmisega.

3. ESMA tagab, et riiklikele pädevatele asutustele hüvitatavad kulud vastavad järgmistele tingimustele:

a)	ESMA ja riiklik pädev asutus peaksid nendes eelnevalt kokku leppima;

b)	need peaksid olema proportsionaalsed asjaomase aruandlusteenuste pakkuja käibega ning

c)	need ei tohiks olla suuremad kui asjaomase aruandlusteenuste pakkuja makstud järelevalvetasude kogusumma.

4. ESMA poolt riiklikele pädevatele asutustele delegeeritud ülesanded määratakse kindlaks sõltumatult, need võib igal ajal tagasi võtta ja need ei mõjuta konkreetselt aruandlusteenuste pakkujalt võetavate tasude suurust.

Artikkel 9

Üleminekusäte 2022. aastaks

1. ESMA järelevalve all olevate aruandlusteenuste pakkujate suhtes 2022. aastal kohaldatava aastase järelevalvetasu arvutamiseks kogub ESMA kindlaksmääratud tasu, mis põhineb järgmistel arvutustel:

350 000 eurot tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul, kelle avaldatud tehingute arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul rohkem kui 10 % kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate avaldatud tehingute koguarvust, kas kapitaliinstrumentide või mittekapitaliinstrumentide puhul, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus;

50 000 eurot tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul, kelle avaldatud tehingute arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul vähem kui 10 % kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate avaldatud tehingute koguarvust, kas kapitaliinstrumentide või mittekapitaliinstrumentide puhul, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus;

650 000 eurot tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul, kelle poolt asjaomasele pädevale asutusele esitatud tehinguaruannete arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul rohkem kui 10 % kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt pädevatele asutustele esitatud tehinguaruannete koguarvust, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus;

50 000 eurot tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul, kelle poolt asjaomasele pädevale asutusele esitatud tehinguaruannete arv moodustas 2021. aasta esimese kuue kuu jooksul vähem kui 10 % kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate poolt pädevatele asutustele esitatud tehinguaruannete koguarvust, nagu on teatanud asjaomane pädev asutus.

2. ESMA esitab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele arve, milles on märgitud 2022. aasta tasude kogusumma, võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse kohaldamise algust ja hiljemalt 30 päeva enne lõpliku maksekuupäeva.

Artikkel 10

Üleminekusäte 2023. aastaks

1. Aruandlusteenuste pakkujatelt, kelle üle teeb alates 1. jaanuarist 2023 järelevalvet ESMA, nõutakse 2023. aasta järelevalvetasu, mis on arvutatud vastavalt artiklile 3. Artikli 4 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse aruandlusteenuste pakkujate arvesse võetav käive vastavalt lõikele 2.

2. Lõike 1 kohaldamisel on aruandlusteenuste pakkuja arvesse võetav käive järgmiste summa:

a)	aruandlusteenuste pakkuja tulud, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning

b)	aruandlusteenuste pakkuja tulud, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenustest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, jagatuna järgmiste summaga:

kõigi tegevusloa saanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate kogutulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning

d)	kõigi tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate tegevuse kõrvalteenuste osutamisest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul saadud kogutulu.

Aruandlusteenuste pakkujad teatavad ESMA-le 30. septembriks 2022 tulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teenuste osutamise põhifunktsioonidest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul, ning tulu, mis on saadud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tegevuse kõrvalteenuste osutamisest 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul.

3. Niipea kui 2022. aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded on kättesaadavad, esitavad lõikes 1 osutatud aruandlusteenuste pakkujad need auditeeritud raamatupidamisaruanded viivitamata ESMA-le kooskõlas artikli 4 lõikega 1.

4. ESMA arvutab, kas on erinevusi aruandlusteenuste pakkuja poolt lõike 2 kohaselt makstud 2023. aasta järelevalvetasu ja lõike 3 kohaselt saadud auditeeritud raamatupidamisaruannete põhjal arvutatud maksmisele kuuluva 2023. aasta järelevalvetasu vahel.

5. ESMA esitab aruandlusteenuste pakkujatele esimese arve, milles on märgitud 2023. aasta järelevalvetasu summa, nagu on osutatud lõikes 2, hiljemalt 30 päeva enne lõplikku maksekuupäeva.

Kui lõikes 3 osutatud teave on kättesaadav kõigi aruandlusteenuste pakkujate kohta, esitab ESMA aruandlusteenuste pakkujatele teise arve, milles on märgitud 2023. aasta järelevalvetasu lõppsumma, mis on arvutatud lõike 4 kohaselt. ESMA esitab aruandlusteenuste pakkujatele kõnealuse arve hiljemalt 30 päeva enne lõplikku maksekuupäeva.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub ja seda hakatakse kohaldama kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2175, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet (ELT L 334, 27.12.2019, lk 1).

(3) Komisjoni 17. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/466, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks kriteeriumid erandi tegemiseks põhimõttest, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate üle teeb järelevalvet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ELT L 96, 24.3.2022, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

17.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 162/7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/931,

23. märts 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, sätestades ametliku kontrolli normid seoses toidus esinevate saasteainetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 19 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/625 on sätestatud normid ametliku kontrolli ja muude ametlike tegevuste kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad eesmärgiga kontrollida liidu õigusnormide järgimist toidu ja toiduohutuse valdkonnas. Kõnealuse määruse artikliga 109 on ette nähtud liikmesriikide kohustus tagada, et pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel. Lisaks täpsustatakse määruses (EL) 2017/625 mitmeaastase riikliku kontrollikava üldist sisu, nõutakse, et liikmesriigid näeksid oma mitmeaastase riikliku kontrollikavaga ette toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli, ning sellega seoses antakse komisjonile õigus sätestada erinõuded ametliku kontrolli tegemiseks, sealhulgas asjakohasel juhul proovide võtmise ulatus ning tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid, kui tuleb proove võtta.

(2)

Määrusega (EL) 2017/625 tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, (2) millega nähti ette teatavate ainete, sealhulgas saasteainete kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes ning sätestati konkreetselt nõuded liikmesriikide kontrolli kavadele kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate jääkide või ainete tuvastamiseks. Määrus (EL) 2017/625 ei hõlma siiski kõiki eespool nimetatud direktiivis või selle alusel komisjoni poolt vastu võetud õigusaktides sätestatud meetmeid. Seega on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/932 (3) ja käesoleva määruse eesmärk tagada direktiivi 96/23/EÜ eeskirjade järjepidevus seoses mitmeaastase riikliku kontrollikava sisu ja ettevalmistamisega, samuti proovide võtmise ulatuse ning tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapiga, kui proove tuleb võtta seoses toidus esinevate saasteainetega määruse (EL) 2017/625 raames.

(3)

Kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 19, milles terviklikult osutatakse toidus esinevatele saasteainetele, on siiski asjakohane, et käesolevat määrust kohaldatakse ka sellise ametliku kontrolli suhtes, mida on vaja teha kõigi nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 (4) kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete esinemise tuvastamiseks. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada sellise ametliku kontrolli suhtes, mida on vaja teha toidus esinevate selliste saasteainete esinemise tuvastamiseks, mille jaoks on liidu õigusaktidega kehtestatud piirnormid või muud reguleerimistasemed, mille puhul peavad pädevad asutused võtma või algatama meetmeid.

(4)

Elavhõbedat võib toidus esineda keskkonnasaaste tõttu, sest elavhõbedat sisaldavate pestitsiidide kasutamine liidus keelati rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 396/2005 (5) sätestatud elavhõbedaühendite piirnormide ametlik kontroll. Seepärast tuleks ka komisjoni direktiiv 2006/125/EÜ, (6) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/127 (7) ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/128 (8) pestitsiidide jääkide kontrolli käsitlevate erinormide asemel hõlmata ka käesoleva määrusega.

(5)

Selleks et tagada ametliku kontrolli tõhus sihipärasus kõigis liikmesriikides, on asjakohane kehtestada normid selliste saasteainete või saasteainete rühmade ja kaubagruppide kombinatsioonide kohta, millest liikmesriigid peavad võtma proove, ning proovivõtustrateegia, sealhulgas kriteeriumid, mida nad peavad kasutama kontrollikavade sisu kindlaksmääramiseks ja nendega seotud ametliku kontrolli tegemiseks.

(6)	Seega on asjakohane täiendada määruse (EL) 2017/625 artikli 19 lõiget 1, sätestades ametliku kontrolli normid seoses toidus esinevate saasteainete proovide võtmisega.

(7)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 150 lõikes 1 on sätestatud üleminekuperiood, mille jooksul liikmesriigid peavad tegema ametlikku kontrolli kooskõlas direktiiviga 96/23/EÜ kuni 14. detsembrini 2022. Määruse (EL) 2017/625 artikli 19 lõikes 1 on sätestatud, et ametlik kontroll toidu ja toiduohutuse ning sööda- ja söödaohutuse normide täitmise kontrollimiseks hõlmab ametlikke kontrolle asjaomaste ainete, sealhulgas toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavate ainete, saasteainete ning lubamatute, keelatud ja soovimatute ainete suhtes, mille kasutamine või olemasolu põllukultuuride või loomade puhul või toidu või sööda töötlemisel võib põhjustada nende ainete jääke toidus või söödas. Kuna aga viimaseid kontrollikavasid, mille liikmesriigid on direktiivi 96/23/EÜ alusel vastu võtnud, kohaldatakse 2022. aastal ja seega ka pärast 14. detsembrit 2022, on asjakohane kohaldada käesolevat määrust alates 1. jaanuarist 2023.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 artikli 1 lõike 1 teises lõigus esitatud mõistet „saasteaine“.

Artikkel 2

Liikmesriigid kontrollivad saasteainete esinemist toidus vastavalt I lisale.

Liikmesriigid võtavad vastu proovivõtustrateegia vastavalt II lisas esitatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

(3) Komisjoni 9. juuni 2022.aasta rakendusmäärus (EL) 2022/932 toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli tegemise ühtse praktilise korra, mitmeaastaste riiklike kontrollikavade konkreetse täiendava sisu ja nende koostamise täiendava erikorra kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13).

(4) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(6) Komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16).

(7) Komisjoni 25. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 seoses imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostise ja teabe erinõuetega ning teabega imikute ja väikelaste toitmise kohta (ELT L 25, 2.2.2016, lk 1).

(8) Komisjoni 25. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/128, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 seoses meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu koostise ja teabe erinõuetega (ELT L 25, 2.2.2016, lk 30).

I LISA

Saasteainete või saasteainete rühmade ja kaubagruppide konkreetse kombinatsiooni valimise normid

Liikmesriigid kontrollivad järgmisi saasteainete või saasteainete rühmade kombinatsioone järgmistes kaubagruppides:

Kaubagrupid	Halogeenitud püsivad orgaanilised saasteained	Metallid	Mükotoksiinid	Muud saasteained
Töötlemata veise-, lamba- ja kitseliha (sh söödav rups)	x	x		x
Töötlemata sealiha (sh söödav rups)	x	x		x
Töötlemata hobuslaste liha (sh söödav rups)		x		x
Töötlemata kodulinnuliha (sh söödav rups)	x	x		x
Muude tehistingimustes peetavate maismaaloomade töötlemata liha (*) (sh söödav rups)		x
Lehma-, lamba- ja kitsetoorpiim	x	x	x	x
Värsked kanamunad ja muud munad	x	x		x
Mesi		x		x
Töötlemata kalandustooted (**) (v.a koorikloomad)	x	x		x
Koorikloomad ja karbid	x	x		x
Maismaa- ja mereloomade rasvad ja -õlid	x	x		x
Töödeldud loomsed saadused (***)	x	x		x

Liikmesriigid võtavad arvesse kõiki saasteainete või saasteainete rühmade ja mitteloomse toidu kaubagruppide kombinatsioone, mille suhtes on liidu õigusaktidega kehtestatud piirnormid või muud reguleerimistasemed.

Iga liikmesriik kaalub saasteainete või saasteainete rühmade ja kaubagruppide konkreetsete kombinatsioonide valimiseks järgmisi kriteeriume:

a)	mittevastavuse avastamise sagedus liikmesriigi, teiste liikmesriikide või kolmandate riikide proovides, eriti kui need mittevastavused on esitatud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi või haldusabi ja -koostöö süsteemi raames;

b)	sobivate laborimeetodite ja analüüsistandardite kättesaadavus;

c)	toidus esinevate saasteainete tarbimisest tulenev võimalik oht tarbijatele või teatavatele elanikkonnarühmadele, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusametilt kättesaadavat asjakohast teavet, või sellise teabe puudumisel muid teabeallikaid, nagu teadusväljaanded või riiklikud riskihindamised;

d)	tarbimisandmed (toiduga kokkupuutumise viisid);

määruse (EL) 2022/932 artiklis 5 kirjeldatud liitu toodava loomse toidu kontrolli kava kohaldamisalasse kuuluva toidu puhul võetakse võimaluse korral arvesse ka järgmisi kriteeriume:

i)	komisjoni poolt kolmandates riikides tehtava kontrolli tulemus;

ii)	igasugune teave, mis seab kahtluse alla imporditud toidu liidu eeskirjadele vastavuse suhtes antud tagatiste usaldusväärsuse;

iii)	teave suurema valvsuse kohta.

(*) Muud tehistingimustes peetavad maismaaloomad nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa A osa kandes 1017000.

(**) Kalandustooted nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(***) Töödeldud tooted nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

II LISA

Proovivõtustrateegia kriteeriumid

Iga kontrollitava toidukäitleja puhul võtab liikmesriik kontrollitava toidu liigi valimisel arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	varasemad mittevastavused;

b)	puudused ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide ning nendega seotud enesekontrollide kohaldamisel;

c)	puudused määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa III jaos määratletud arvestuse pidamist käsitlevate nõuete täitmisel;

d)	esindav proovivõtt, olenemata toidukäitleja suurusest;

e)	esilekerkivad olukorrad (tarbimisharjumuste muutumine, loodusõnnetused või majanduslikud probleemid, mis põhjustavad muutusi toiduainete tarneahelates jne).

Iga liikmesriik kaalub tapamajade, lihalõikusettevõtete, piimatootmisettevõtete, kalandustoodete ja vesiviljelustoodete tootmise ja turustamisettevõtete, mee- ja munatootmisettevõtete ning munapakkimiskeskuste valimisel järgmisi kriteeriume:

a)	I lisa punktis 3 ja käesoleva lisa punktis 1 loetletud kriteeriumid;

b)	vastavate ettevõtete osatähtsus liikmesriigi tapamajades, lihalõikusettevõtetes, piimatootmisettevõtetes, kalandustoodete ja vesiviljelustoodete tootmis- ja turustamisettevõtetes, mee- ja munatootmisettevõtetes ning munapakkimiskeskustes;

c)	tapetud loomade, piima, vesiviljelustoodete, mee ja munade päritolu.

Proovide võtmisel püütakse vältida ühe toidukäitleja puhul mitmekordset proovide võtmist, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on määratletud punktis 1 esitatud kriteeriumide alusel või kui kontrollikavas on esitatud asjakohane põhjendus. Tagatakse kontrollide tegemine kavandatud sagedusega.

Määruse (EL) 2022/932 artikli 4 kohaselt liidu turule lastud toidu kontrolli kava kohaldamisalasse kuuluva toidu puhul võetakse proovid turule lastud toidust ja turule laskmiseks ettenähtud toidust (esmane etapp, vabapidamine, tapamajad, toidu töötlemise, ladustamise või müügi ajal jne).

17.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 162/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/932,

9. juuni 2022,

toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli tegemise ühtse praktilise korra, mitmeaastaste riiklike kontrollikavade konkreetse täiendava sisu ja nende kavade koostamise täiendava erikorra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/625 on sätestatud normid ametliku kontrolli ja muude ametlike tegevuste kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad eesmärgiga kontrollida liidu õigusnormide järgimist toidu ja toiduohutuse valdkonnas. Kõnealuse määruse artikliga 109 on ette nähtud liikmesriikide kohustus tagada, et pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel. Lisaks täpsustatakse määruses (EL) 2017/625 mitmeaastase riikliku kontrollikava üldist sisu, nõutakse, et liikmesriigid näeksid oma mitmeaastase riikliku kontrollikavaga ette toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli, ning antakse komisjonile sellega seoses õigus määrata kindlaks mitmeaastaste riiklike kontrollikavade konkreetne täiendav sisu, nende kavade koostamise täiendav erikord, samuti ametlike kontrollide läbiviimise miinimumsagedus, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 1 osutatud ainetega seotud ohte ja riske.

(2)

Määrusega (EL) 2017/625 on tunnistatud kehtetuks nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, (2) millega nähti ette teatavate ainete, sealhulgas saasteainete kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes saadustes ning sätestati konkreetselt nõuded liikmesriikide kontrollikavadele kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate jääkide või ainete tuvastamiseks. Määrus (EL) 2017/625 ei hõlma siiski kõiki eespool nimetatud direktiivis või selle alusel komisjoni poolt vastu võetud õigusaktides ette nähtud meetmeid. Sujuva ülemineku tagamiseks on määruses (EL) 2017/625 sätestatud, et pädevad asutused peavad jätkama direktiivi 96/23/EÜ lisade kohaste ametlike kontrollide tegemist kuni 14. detsembrini 2022 või kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama komisjoni poolt vastu võetud asjakohaseid eeskirju. Käesoleva määruse ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/931 (3) eesmärk on tagada direktiivi 96/23/EÜ eeskirjade täitmise järjepidevus mitmeaastase riikliku kontrollikava sisu ja ettevalmistamise osas, samuti proovide võtmise miinimumsageduse osas, kui proove tuleb võtta seoses toidus esinevate saasteainetega määruse (EL) 2017/625 raames.

(3)

Võttes arvesse kolmandatest riikidest liitu saabuva loomse toidu ametlike kontrollide konkreetseid sätteid, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 47, on asjakohane nõuda liikmesriikidelt, et nad lisaksid oma mitmeaastastesse riiklikesse kontrollikavadesse toidus esinevate saasteainete kontrollimiseks kaks eraldi kava, kus ühes käsitletaks liitu saabuva loomse toidu kontrollimist ja teises mis tahes muu liidu turule lastud toidu kontrollimist.

(4)

Liitu saabuvat loomset toitu käsitlev kava peaks sisaldama ametlikke kontrolle iga sellise liidu turule lastava toidu puhul, samuti kalandustoodete ametlikku kontrolli, mida tehakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/627 (4) artikli 68 kohaselt laevadel, mis peatuvad mõnes liikmesriigi sadamas, sest neid laevu tuleb käsitada samuti kui piirikontrollipunkte ja seda olenemata nende laevade lipuriigist.

(5)

Liidu turule lastavat toitu käsitlev kava peaks hõlmama mis tahes muud toitu, täpsemalt igas liikmesriigis toodetud toitu, mõnest teisest liikmesriigist saabuvat toitu ja liitu saabuvat mitteloomset toitu. See kava peaks hõlmama ka liittooteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/625 (5) tähenduses, isegi neid, mis saabuvad liitu kolmandatest riikidest, sest osasid neid tooteid ei pea määruse (EL) 2017/625 kohaselt piirikontrollipunktis kontrollima.

(6)

Lisaks eeskirjadele, milles käsitletakse saasteainete või saasteainerühmade ja kaubagruppide kombinatsioone, millest liikmesriigid peavad proove võtma, ning proovivõtustrateegiale, sealhulgas kriteeriumidele, mida liikmesriigid peavad kasutama kontrollikavade sisu kindlaksmääramiseks ja nendega seotud ametliku kontrolli tegemiseks vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2022/931, tuleks käesoleva määrusega sätestada iga kava jaoks kontrollimise miinimumsagedus, et tagada see, et liidu piires kontrollitaks kõiki tooteid vähemalt teatavas ulatuses. Et tagada proportsionaalsus, tuleks aastas tehtavate kontrollide miinimumsagedus määrata tootest sõltuvalt, arvestades liikmesriikide esitatavaid tootmisandmeid ja liikmesriigi rahvaarvu, kuid kindlustades mõistliku kontrollide miinimumarvu ja kontrollitavate imporditud saadetiste arvu. Samal põhjusel ning eelkõige ülemäärase koormuse ja kulude vältimiseks on asjakohane lubada, et liikmesriigid ei tee teatavate saasteainete ja kaubagruppide ametlikke kontrolle iga-aastaselt, eeldusel, et seda valikut põhjendatakse mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades. Mis puudutab eelkõige imporditud saadetisi, st toidukaupa, mis on imporditud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2129 (6) II lisas loetletud kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud füüsilise kontrolli samaväärsuskokkulepped, siis neid saadetisi ei tuleks lugeda imporditud saadetiste hulka, sest liikmesriigid peavad selliseid saadetisi kontrollima sagedusega, mis on nende kokkulepetega ette nähtud.

(7)	Tagamaks, et mitmeaastaste riiklike kontrollikavade sisu hõlmab igakülgselt toidus esinevate saasteainete esinemise, tuleks kindlaks määrata teave, mida liikmesriigid peavad kandma oma mitmeaastastesse riiklikesse kontrollikavadesse valikute kohta, mida nad on oma kavadesse pannud.

(8)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaoline rakendamine, on asjakohane nõuda, et liikmesriigid esitaksid oma kontrollikavad igal aastal komisjonile hindamiseks, ja sätestada sellise hindamise kord.

(9)

Liikmesriikide poolt ametlike kontrollide käigus kogutud andmed toidus esinevate saasteainete kohta tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (7) artiklile 33 edastada ka Euroopa Toiduohutusametile (EFSA). Selleks et värskeid esinemisandmeid saaks seirata, peaksid kõik liikmesriigid esitama andmed korrapäraselt ja samal ajal.

(10)

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtne praktiline kord toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli kohta seoses järgmisega:

a)	nende ametlike kontrollide ühtne miinimumsagedus aastas ja

b)	liikmesriikide mitmeaastaste riiklike kontrollikavade konkreetne korraldus ja sisu, lisaks neile sisulistele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 110.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kontekstis kasutatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 315/93, (8) määruses (EÜ) nr 178/2002, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 396/2005, (11) komisjoni soovituses 2013/165/EL, (12) komisjoni määruses (EL) 2017/644 (13) ja komisjoni määruses (EL) 2017/2158 (14) sätestatud mõisteid.

II PEATÜKK

Mitmeaastase riikliku kontrollikava sisu

Artikkel 3

Üldsätted

Liikmesriigid tagavad, et mitmeaastase riikliku kontrollikava see osa, milles käsitletakse toidus esinevate saasteainete sisalduse ametlikku kontrolli, hõlmab järgmist:

a)	liidu turule lastud toidu kontrolli kava vastavalt artiklile 4 ja

b)	liitu saabuva loomse toidu kontrolli kava vastavalt artiklile 5.

Artikkel 4

Liidu turule lastud toidu kontrolli kava

1. Liikmesriigid koostavad kontrollikava saasteainete või saasteainerühmade esinemise kohta liidu turule lastavas toidus, välja arvatud liitu saabuvas loomses toidus. See kava hõlmab ametlikku kontrolli iga liikmesriigi riigisisese toidutootmise, teistest liikmesriikidest toodud toidu, liitu saabuva mitteloomse toidu ja liittoodete üle, isegi kui need tuuakse liitu kolmandatest riikidest.

2. Liidu turule lastud toidu kontrolli kavas sätestatakse:

a)	saasteainete või saasteainerühmade ja kaubagruppide kombinatsioonide loetelu, mida liikmesriigi otsuse kohaselt tuleb kontrollida vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/931 I lisale;

b)	liikmesriigi otsuse kohaselt ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/931 II lisale koostatud proovivõtustrateegia ja

c)	liikmesriigi otsusega kindlaks määratud kontrollimise tegelik sagedus, võttes arvesse käesoleva otsuse I lisas sätestatud iga-aastast kontrollide miinimumsagedust.

3. Liikmesriigid võivad kontrollikavadesse lisada teabe selliste saasteainete või saasteainerühmade ja kaubagruppide kombinatsioonide kontrollimise kohta, mille suhtes on siseriiklike õigusaktidega kehtestatud riiklikud piirnormid või muud regulatiivsed tasemed.

Artikkel 5

Liitu saabuva loomse toidu kontrolli kava

1. Liikmesriigid koostavad kontrollikava saasteainete või saasteainerühmade esinemise kohta liitu saabuvas loomses toidus, mida plaanitakse lasta liidu turule. See kava hõlmab liitu saabuva ja liidu turule lastava loomse toidu ametlikku kontrolli ja kalandustoodete kontrolli, mis tehakse laevadel, kui need peatuvad liikmesriigi sadamas.

2. Liitu saabuva loomse toidu kontrolli kavas sätestatakse:

a)	saasteainete või saasteainerühmade ja kaubagruppide kombinatsioonide loetelu, mida liikmesriigi otsuse kohaselt tuleb kontrollida vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/931 I lisale;

b)	liikmesriigi otsuse kohaselt ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/931 II lisale koostatud proovivõtustrateegia ja

c)	liikmesriigi otsusega kindlaks määratud kontrollimise tegelik sagedus, võttes arvesse käesoleva otsuse II lisas sätestatud iga-aastast kontrollide miinimumsagedust.

Artikkel 6

Kontrollikavade suhtes kehtivad üldnõuded

Artiklis 3 osutatud kontrollikavades tuleb lisaks eelnevale määrata kindlaks järgmine:

a)	saasteainete või saasteainerühmade ja kaubagruppide kombinatsioonide valiku põhjendused, sealhulgas selgitus selle kohta, kuidas arvestati delegeeritud määruse (EL) 2022/931 I lisas loetletud kriteeriume, seda isegi siis, kui eelmise aasta kavaga võrreldes muudatusi ei tehtud;

b)	juhul, kui kava kohaselt ei pea teatavate saasteainete või saasteainerühmade ja kaubagruppide kombinatsioone ametlikult kontrollima mitte igal aastal, vaid teatava ajavahemiku jooksul, tuleb esitada põhjendus, miks nii otsustati, ja

c)	teave kavade rakendamise eest vastutava(te) pädeva(te) asutus(t)e kohta.

III PEATÜKK

Kontrollikavade esitamine ja hindamine ning liikmesriikide kogutud andmete edastamine

Artikkel 7

Kontrollikavade esitamine ja hindamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks elektrooniliselt artiklis 3 osutatud kontrollikavad jooksva aasta kohta.

Komisjon hindab kontrollikavasid käesoleva määruse ja delegeeritud määruse (EL) 2022/931 alusel ning edastab vajaduse korral oma hinnangu igale liikmesriigile.

Liikmesriigid võtavad komisjoni märkusi arvesse kontrollikavade rakendamisel ja siis, kui nad valmistavad ette järgmiste kontrollikavade esitamist käesoleva artikli kohaselt. Kui komisjon tuvastab kontrollikava olulise mittevastavuse, võib ta siiski nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks ajakohastatud kava enne järgmise aasta 31. märtsi.

Kui liikmesriik otsustab, et ta ei ajakohasta oma kava komisjoni märkuste põhjal, peab ta oma seisukohta põhjendama.

Artikkel 8

Liikmesriikide kogutud andmete esitamine

Liikmesriigid esitavad kõik artiklis 3 osutatud kontrollikavade alusel kogutud andmed Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) 30. juuniks.

IV PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(3) Komisjoni 23. märtsi 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/931, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, sätestades ametliku kontrolli eeskirjad seoses toidus esinevate saasteainetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 7).

(4) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

(5) Komisjoni 4. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/625, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete ja loomade saadetiste liitu toomise nõuetega (ELT L 131, 17.5.2019, lk 18).

(6) Komisjoni 25. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2129, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade ühetaolise kohaldamise kohta (ELT L 321, 12.12.2019, lk 122).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(8) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(12) Komisjoni 27. märtsi 2013. aasta soovitus 2013/165/EL toksiinide T-2 ja HT-2 esinemise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes (ELT L 91, 3.4.2013, lk 12).

(13) Komisjoni 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/644, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide ja mittedioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 589/2014 (ELT L 92, 6.4.2017, lk 9).

(14) Komisjoni 20. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2158, millega kehtestatakse riskivähendusmeetmed ja võrdlusväärtused akrüülamiidisisalduse vähendamiseks toidus (ELT L 304, 21.11.2017, lk 24).

I LISA

Liidu turule lastud toidu kontrolli kavas ettenähtud kontrollide miinimumsagedus liikmesriigi kohta

1. Loomne toit

Liidu turule lastud toidu kontrolli kavaga peavad liikmesriigid nägema ette kontrollide miinimumsageduse järgmiselt:

	Kontrollide sagedus
Töötlemata veiseliha (sh söödav rups)	Vähemalt 0,02 % tapetud loomade koguarvust
Töötlemata lamba- ja kitseliha (sh söödav rups)	Vähemalt 0,004 % tapetud loomade koguarvust
Töötlemata sealiha (sh söödav rups)	Vähemalt 0,003 % tapetud loomade koguarvust
Töötlemata hobuslaste liha (sh söödav rups)	Proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.
Töötlemata kodulinnuliha (sh söödav rups)	Iga vaatlusaluse kodulinnukategooria (broilerid, prakeeritud munakanad, kalkunid, muud kodulinnud) puhul vähemalt üks proov aastatoodangu iga 3 000 tonni (tapakaal) kohta
Muude tehistingimustes peetavate maismaaloomade töötlemata liha (*1) (sh söödav rups)	Proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.
Lehma toorpiim	Vähemalt üks proov piima aastatoodangu iga 110 000 tonni kohta
Lamba- ja kitse toorpiim	Proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.
Värsked kanamunad ja muud munad	Vähemalt üks proov munade aastatoodangu iga 3 700 tonni kohta
Mesi	Vähemalt üks proov mee aastatoodangu iga 1 300 tonni kohta
Töötlemata kalandustooted (*2) (v.a koorikloomad)	Vähemalt üks proov vesiviljeluse aastatoodangu 700 tonni kohta esimese 60 000 toodetud tonni puhul, siis üks proov iga järgmise 2 000 tonni kohta Loodusest püütud kalandustoodetelt võetavate proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.
Koorikloomad ja karbid	Proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.
Maismaa- ja mereloomade rasv ja -õli	Proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.
Töödeldud loomsed saadused (*3)	Proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik tootmismahu ja tuvastatud probleemide põhjal.

b)	Liikmesriigid kontrollivad igal aastal metallide esinemist iga käesoleva lisa tabelis nimetatud kaubagrupi puhul vähemalt 10 %-s proovides, välja arvatud kaubagrupid „koorikloomad ja karbid“, „maismaa- ja mereloomade rasv ja -õli“ ja „töödeldud loomsed saadused“.

c)	Liikmesriigid kontrollivad igal aastal mükotoksiinide esinemist vähemalt 10 %-s proovides, mis on võetud käesoleva lisa tabelis nimetatud kaubagruppide „lehma toorpiim“ ja „lamba- ja kitse toorpiim“ puhul.

d)	Kaubagruppide „töötlemata veiseliha (sh söödav rups)“ ja „töötlemata lamba- ja kitseliha (sh söödav rups)“ puhul võtavad liikmesriigid proove kõigilt loomaliikidelt, võttes arvesse nende suhtelist tootmismahtu.

e)	Kaubagrupi „töötlemata kodulinnuliha (sh söödav rups)“ puhul võtavad liikmesriigid proove kõigilt kodulinnuliikidelt, võttes arvesse nende suhtelist tootmismahtu.

f)	Kalandustoodetelt ja karpidelt võetavate proovide arvu kindlaks määramisel võtavad liikmesriigid arvesse ka geograafilisi aspekte, lossimis-/tootmismahtusid ja konkreetseid saastumisvõimalusi aladel, kus toodang on püütud.

Kontrollide tegemise miinimumsageduse kindlaks määramisel kasutavad liikmesriigid uusimaid kättesaadavaid tootmisandmeid eelmise või äärmisel juhul sellele eelneva aasta kohta; andmeid tuleb vajaduse korral kohandada, et kajastada tootmise arengusuundumusi pärast seda, kui asjaomased andmed avaldati.

h)	Kui käesoleva lisa kohaselt arvutatud kontrollisagedus näeks ette vähem kui viie proovi võtmist aastas, võib proove võtta ühe korra kahe aasta jooksul.

i)	Kui aga kolme aasta jooksul ei ole toodang saavutanud taset, mille puhul tuleks teha vähemalt üks proov, peaksid liikmesriigid juhul, kui asjaomast toodet toodetakse liikmesriigi territooriumil, kaaluma vähemalt kahe proovi tegemist kolme aasta jooksul.

j)	Muude kontrollikavade raames saasteainete (nt farmakoloogilised toimeained ja nende jäägid, pestitsiidide jäägid) analüüsimiseks võetud proove võib kasutada ka saasteainete kontrollimiseks, seda juhul, kui saasteainete kontrollimist käsitlevad nõuded on täidetud.

2. Mitteloomne toit (1)

Liikmesriigid võtavad vastavalt oma riigi rahvaarvule 100–2 000 proovi aastas. Kui ohutuse seisukohast on vaja, võetakse rohkem proove, et tagada kontrollide tõhusus.

Proovide võtmine peab olema representatiivne eri saasteainete osas, mis võivad esineda liikmesriigi turul olevates eri toodetes, kusjuures arvesse tuleb võtta eri piirkondadest pärit toodete erinevaid saastumise võimalusi ning toidukäitlejate arvu ja toodangu suurust.

(*1) Muud tehistingimustes peetavad maismaaloomad nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa A osa kandes 1017000.

(*2) Kalandustooted nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004.

(*3) Töödeldud tooted nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 852/2004.

(1) Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse mitteloomse toidu suhtes kohaldatavaid kriteeriume ka liittoodete suhtes.

II LISA

Liidu turule saabuva loomse toidu kontrolli kavaga ettenähtud kontrollide miinimumsagedus liikmesriigi kohta

Liikmesriigid näevad ette kontrollide miinimumsageduse alljärgneva tabeli kohaselt.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punkti d (rangemad kontrollid) ja artikli 47 lõike 1 punkti e (kaitsemeetmed) alusel tehtud kontrolle ei arvestata käesoleva lisa kohase kontrollimise miinimumsageduse saavutamisel.

Kontrolle, mida tehakse kehtestatud erakorraliste meetmete raames, ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 53 ja määruse (EL) 2017/625 artikli 65 lõike 4 alusel tehtud rangemaid ametlikke kontrolle ei arvestata käesoleva lisa kohase kontrollimise miinimumsageduse saavutamisel.

Kui kontrollitakse toidukaupa, mis on pärit määruse (EL) 2019/2129 II lisas loetletud kolmandatest riikidest, kellega liit on sõlminud füüsilise kontrolli samaväärsuskokkulepped, ei lähe need kontrollid arvesse käesoleva lisa kohase kontrollimise miinimumsageduse saavutamisel.

Kalandustoodete kontrollide puhul, mida tehakse määruse (EL) 2019/627 artikli 68 kohaselt, võtvad liikmesriigid arvesse geograafilisi aspekte, lossimis-/tootmismahtusid ja konkreetseid saastumisvõimalusi aladel, kus toodang on püütud.

	Kontrollide sagedus
Veiseliha (sh lihatükid, hakkliha, mehaaniliselt eraldatud liha, söödav rups, lihavalmistised ja -tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Lamba- ja kitseliha (sh lihatükid, hakkliha, mehaaniliselt eraldatud liha, söödav rups, lihavalmistised ja -tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Sealiha (sh lihatükid, hakkliha, mehaaniliselt eraldatud liha, söödav rups, lihavalmistised ja -tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Hobuslaste liha (sh lihatükid, hakkliha, mehaaniliselt eraldatud liha, söödav rups, lihavalmistised ja -tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Kodulinnuliha (sh lihatükid, hakkliha, söödav rups, lihavalmistised ja -tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Muude tehistingimustes peetavate maismaaloomade liha (*1) (sh lihatükid, hakkliha, söödav rups, lihavalmistised ja -tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Piim (sh kõikide piimaloomade liikide toorpiim, piimatooted, ternespiim ja ternespiimatooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Munad (sh kõikide linnuliikide munad ja munatooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Mesi (sh mesi ja muud mesindustooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Töötlemata kalandustooted (*2) (v.a koorikloomad)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Koorikloomad ja karbid (sh nende lihaskude ja sellest saadud tooted)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest
Maismaa- ja mereloomade töötlemata rasv ja -õli (*3)	Vähemalt 1 % imporditud saadetistest

Lisasätted:

1.	Kontrollid, mida tehakse loomsest toidust saadud töödeldud toiduainetele, näiteks želatiinile ja kollageenile, määrab imporditud saadetiste arvu ja tuvastatud probleemide põhjal kindlaks liikmesriik.

2.	Käesolevas lisas loetletud minimaalsete kontrollisageduste kindlaks määramisel kasutavad liikmesriigid uusimaid andmeid selle kohta, kui palju nende piiripunktide kaudu asjaomaste toodete saadetisi nende riiki on saabunud eelmise või äärmisel juhul sellele eelneva aasta jooksul.

Kui liitu saabuva ja liidu turule lastava toidu saadetiste arv on väiksem, kui ühe proovi võtmiseks on ette nähtud, võib liikmesriik võtta proove ühe korra kahe või kolme aasta jooksul. Kui kolme aasta jooksul on liitu imporditavate saadetiste arv väiksem, kui ühe proovi võtmiseks on ette nähtud, peab liikmesriik võtma vähemalt ühe proovi kolme aasta jooksul.

4.	Muude kontrollikavade raames saasteainete (nt farmakoloogilised toimeained ja nende jäägid, pestitsiidide jäägid jne) analüüsimiseks võetud proove võib kasutada ka saasteainete kontrollimiseks, seda juhul, kui saasteainete kontrollimist käsitlevad nõuded on täidetud.

(*1) Muud tehistingimustes peetavad maismaaloomad nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa A osa kandes 1017000.

(*2) Kalandustooted nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004.

(*3) Töödeldud tooted nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 852/2004.

17.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 162/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/933,

13. juuni 2022,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodide alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks perioodiks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodide alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2022

Komisjoni nimel

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Gerassimos THOMAS

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendused

(1)

(2)

(3)

Kolm jaemüügiks kokku pakendatud eset:

ülakeha kattev vööni ulatuv varrukateta silmkoeline rõivaese (nn jooksuvest) (93 % sünteeskiudu ja 7 % elastaani). Esiküljel on V-kaelus ja üleni lahtikäiv tõmblukuga kinnis, mis ei ole kandiga kaetud. Rõivaeseme esiküljel on kaks kandilist pealt lahtist rinnataskut mõõtmetega umbes 19 cm × 8 cm ja kaks kandilist pealt lahtist vöötaskut mõõtmetega umbes 12 cm x 14 cm.

Tagaküljel on üks kummipaeltega tasku, mis on kavandatud näiteks kokkukäivate käimiskeppide kinnitamiseks.

b)	kaks polüuretaanist valmistatud lameda põhjaga pehmet joogipudelit, kumbki mahuga 500 ml, millel on väljatõmmatava tilaga plastkork ja mis mahuvad rinnataskutesse.

Vt fotod (*).

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6.

Kolm tollile esitatavat eset on kolm eraldi eset. Need ei ole liitkaubad, kuna need koos ei moodusta tervikut, mida tavaliselt eraldi osadena müügiks ei pakuta. Need ei ole jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad kombineeritud nomenklatuuri üldreegli 3 punkti b tähenduses, kuna ei ole komplekteeritud konkreetse vajaduse või tegevuse jaoks, eelkõige seetõttu, et taskute konstruktsioon ei piira nende kasutamist spetsiifiliste toodete kandmiseks spetsiifilisteks vajadusteks või tegevusteks. Esemed on üksikud esemed, mida saab kasutada üksteisest sõltumatult. Rõivaeseme kandmine ja joomine on erinevad tegevused ega rahulda samasugust spetsiifilist vajadust (rõivaese katab ülakeha ja pudelid on joomise jaoks).

Kui komplekti üks ese või mitu sellesse kuuluvat eset ei rahulda samasugust konkreetset vajadust ega ole kavandatud samasuguseks spetsiifiliseks tegevuseks, tuleb iga ese klassifitseerida eraldi (vt ka „Suunised jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaupade klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuris“, B osa (II)1)) (1).

Järelikult tuleb need esemed klassifitseerida eraldi.

Kauba kirjelduses osundatud üksikesemed klassifitseeritakse järgmiselt:

6110 30 99

a)	Klassifikatsioon määratakse kindlaks grupi 61 märkuse 9 teise lõigu ning CN-koodide 6110 , 6110 30 ja 6110 30 99 sõnastusega.

Oma objektiivsete omaduste tõttu on vest rubriiki 6110 kuuluv rõivaese. Sellesse rubriiki kuuluvad ülakeha katmiseks kavandatud silmkoelised või heegeldatud tooted (kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed) (vt ka harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 6110 kohta, esimene lõik).

Sellesse rubriiki kuuluvad ülakeha katmiseks ette nähtud rõivaesemed, varrukatega või ilma, mistahes liiki kaelusega, kraega või ilma, taskutega või ilma. Need võivad olla tehtud mistahes tekstiilkiust trikoomaterjalist, sh kerge või tihedakoeline riie (vt ka kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused rubriigi 6110 kohta).

Vesti ei või identifitseerida ühe või teise sugupoole jaoks kavandatud esemena. Vest tuleb klassifitseerida naiste või tüdrukute trikookangast kampsuni, pulloveri, kardigani, vesti või samalaadse sünteeskiust rõivaesemena.

3924 90 00

b)	Klassifikatsioon määratakse kindlaks CN-koodide 3924 ja 3924 90 00 sõnastusega.

Joogipudelid klassifitseeritakse muude plastist majapidamis- ja tualett-tarvetena.

(1) ELT C 105, 11.4.2013, lk 1.

(*) Fotod on üksnes illustreerivad.

17.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 162/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/934,

16. juuni 2022,

millega kehtestatakse Marokost pärit teatavate alumiiniumrataste impordi registreerimise nõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eelkõige selle artikli 14 lõiget 5a,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

17. novembril 2021 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) (edaspidi „algatamisteade“) dumpinguvastase menetluse algatamisest Marokost pärit teatavate alumiiniumrataste impordi suhtes vastavalt kaebusele, mille oli esitanud Euroopa rattatootjate liit (edaspidi „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate alumiiniumrataste kogutoodangust.

1. REGISTREERIMISELE KUULUV TOODE

(2)	Registreerimisele kuuluv toode on Marokost pärit, rubriikidesse 8701–8705 kuuluvad mootorsõidukite alumiiniumrattad, tarvikutega või ilma, rehvidega või ilma (edaspidi „asjaomane toode“).

(3)	Asjaomane toode kuulub praegu CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 (TARICi koodid 8708701015, 8708701050, 8708705015 ja 8708705050) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks. Käesoleva uurimise ulatus lähtub eespool esitatud uuritava toote määratlusest.

2. REGISTREERIMISE ALUSED

(4)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5a registreerib komisjon impordi alusmääruse artikli 19a kohase eelavalikustamise perioodil, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes registreerimise kuupäevast alates meetmeid kohaldada, välja arvatud juhul, kui komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti c või artikli 10 lõike 4 punkti d kohased nõuded ei ole täidetud.

(5)

Komisjon kontrollis, kas importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu kestusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust. Samuti analüüsis komisjon seda, kas import on veelgi märgatavalt suurenenud, mis selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib tõenäoliselt olulisel määral vähendada kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

(6)	Komisjon kontrollis seega tema käsutuses olevaid tõendeid vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 4. Selles analüüsis tugines komisjon muu hulgas tabelis 1 esitatud impordiandmetele.

2.1. Importijate teadlikkus dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust

(7)	Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et Marokost imporditud asjaomast toodet müüakse dumpinguhinnaga.

(8)	17. novembril 2021 avaldatud menetluse algatamise teates on rõhutatud, et arvutatud dumpingumarginaal on märkimisväärne – 14 %. Kaebuses esitatud tõendite alusel sai esialgu piisava kindlusega väita, et eksportivad tootjad kasutavad dumpingut.

(9)	Kaebus sisaldas ka piisavalt tõendeid väidetava kahju kohta liidu tootmisharule, sealhulgas turuosa vähenemise ja liidu tootmisharu muude peamiste tulemusnäitajate negatiivse arengu kohta.

(10)

Algatamisteade on pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist avalik dokument, mis on kõigile importijatele kättesaadav. Importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutele on kättesaadav ka kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon ja muud mittekonfidentsiaalsed dokumendid. Sellest lähtudes leidis komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust.

(11)	Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et algmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c sätestatud nõue ei ole täidetud.

2.2. Impordi edasine oluline suurenemine

(12)

Komisjon leidis allpool tabelis 1 kokkuvõtvalt esitatud statistiliste andmete põhjal, et pärast juhtumi algatamist, s.t 1. detsembrist 2021 kuni 30. aprillini 2022 kasvas Marokost alumiiniumrataste impordi maht liitu 43 % võrreldes nii sama ajavahemikuga eelnenud aastal (1. detsembrist 2020 kuni 30. aprillini 2021) kui ka uurimisperioodi teatava osaga (uurimisperiood kestab 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021). Lisaks oli ajavahemikul 1. detsembrist 2021 kuni 30. aprillini 2022 Marokost liitu suunatud impordi kuu keskmine maht 92 300 ühikut suurem kui selle impordi kuu keskmine maht uurimisperioodil.

(13)

Seega, võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi märkimisväärset suurenemist, jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealune nõue ei ole täidetud.

Tabel 1

	1. detsember 2020 – 30. aprill 2021	1. detsember 2021 – 30. aprill 2022	Δ	Kuu keskmine 1. detsember 2020 – 30. aprill 2021	Kuu keskmine 1. detsember 2021 – 30. aprill 2022
Impordikogus (tk)	1 068 018	1 529 755	+43 %	213 604	305 951
Allikas: 2022. aasta aprilli kohta komisjoni järelevalve andmebaas, muude kuude kohta Eurostati Comexti andmebaas. Kilogrammide ühikuteks ümberarvutamise suhtarv: 11,3 kg/ühik

2.3. Tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(14)

Punktis 2.2 on esitatud järeldus, et pärast käesoleva uurimise algatamist suurenes asjaomase toote import oluliselt. Võrreldes Marokost uurimisperioodi jooksul imporditud alumiiniumrataste arvuga suurenes import ligikaudu 92 300 alumiiniumratta võrra kuus. See kasv üksi moodustab ligikaudu 2 % liidu tarbimisest uurimisperioodi jooksul.

(15)

Vastavalt tabelis 2 esitatud kokkuvõtvatele impordiandmetele oli ajavahemikul 1. detsembrist 2021 kuni 30. aprillini 2022 asjaomase toote keskmine impordihind ratta kohta 14,8 % kõrgem kui Marokost pärineva impordi keskmine hind uurimisperioodil. Siiski tuleb arvesse võtta, et primaaralumiinium moodustab umbes 50 % alumiiniumrataste tootmiskuludest ja et müügihind on seotud alumiiniumihinnaga Londoni metallibörsil. Komisjon märkis, et keskmine alumiiniumihind tõusis uurimisperioodil 50 % võrreldes ajavahemikuga 2021. aasta detsembrist 2022. aasta aprillini. Seetõttu näib, et 14,8 % suurune hinnatõus kajastas vaid osaliselt tootmiskulude kasvu ja seega võib import endiselt avaldada survet liidu tootmisharu müügile.

Tabel 2

	Uurimisperiood	Detsember 2021 – aprill 2022	Δ
Keskmine impordihind kuus (euro/tk)	44,7	51,3	+14,8 %
Allikas: 2022. aasta aprilli kohta komisjoni järelevalve andmebaas, muude kuude kohta Eurostati Comexti andmebaas.

(16)	Selle põhjal järeldas komisjon, et toimikus olevatest tõenditest ei nähtu, et see nõue ei ole täidetud.

2.4. Järeldus

(17)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leidis komisjon, et puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et asjaomase toote impordi registreerimine eelavalikustamise perioodi jooksul ei ole käesoleva juhtumi puhul põhjendatud. Seega on asjaomase toote import pärast algatamisteate avaldamist, kui eksportivad tootjad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust ja selle tekitatud kahjust, suurenenud ka eelavalikustamise perioodi jooksul niivõrd, et see võib oluliselt kahjustada dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju.

(18)	Seega registreerib komisjon alusmääruse artikli 14 lõikele 5a kohaselt asjaomase toote impordi eelavalikustamise perioodil.

3. MENETLUS

(19)	Huvitatud isikutel palutakse oma seisukoht ja tõendid esitada kirjalikult. Komisjon võib huvitatud isikud ka ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

4. REGISTREERIMINE

(20)	Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5a registreerib komisjon asjaomase toote impordi alusmääruse artikli 19a kohasel eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c ja punkti d nõuded ei ole täidetud.

(21)

Kõik edaspidised kohustused tulenevad dumpinguvastase uurimise lõplikest tulemustest. Kaebuses, milles taotleti dumpinguvastase uurimise algatamist, on väidetud, et asjaomase toote keskmine dumpingumarginaal on umbes 14 % ja keskmine kahju kõrvaldamist võimaldav tase 43 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnangulise suuruse arvutamisel võetakse aluseks see määr, s.t proportsionaalselt 14 % asjaomase toote CIF-impordihinnast.

5. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(22)	Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Tolliasutustele antakse vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikele 5 korraldus võtta meetmed Marokos pärit, praegu CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 (TARICi koodid 8708701015, 8708701050, 8708705015 ja 8708705050) alla kuuluvate, rubriikides 8701–8705 loetletud mootorsõidukite teatavate alumiiniumrataste, tarvikutega või ilma, rehvidega või ilma, impordi registreerimiseks.

2. Registreerimine aegub nelja nädala möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT C 464, 17.11.2021, lk 19.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

17.6.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 162/31

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/935,

13. juuni 2022,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, seoses ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteetide vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (1) (edaspidi „leping“) allkirjastati 25. juunil 2001 ja see jõustus 1. juunil 2004.

(2)	Lepingu kohaselt on sellega asutatud assotsiatsiooninõukogul (edaspidi „ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu“) õigus teha lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikke otsuseid ning anda asjakohaseid soovitusi.

(3)

Kahe partneri vaheliste kindlate ja mitmetahuliste suhete edasiseks tugevdamiseks on kindlaks määratud partnerluse prioriteedid ajavahemikuks 2021–2027 (edaspidi „ELi-Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid“), et toetada lepingu rakendamist ning suunata ELi-Egiptuse parnerlust ja jagada selle kohta teavet.

(4)	Oma 9. koosolekul kavatseb ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu võtta vastu soovituse ELi-Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteetide kohta.

(5)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus võetav seisukoht, kuna ELi-Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete käsitleval soovitusel on liidu jaoks õiguslikud tagajärjed.

(6)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogus põhinema lisatud soovituse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 9. istungil, põhineb käesolevale otsusele lisatud ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu soovituse ettepanekul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 13. juuni 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

M. FESNEAU

(1) Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (ELT L 304, 30.9.2004, lk 39).

EELNÕU:

ELi-EGIPTUSE 9. ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2022,

…,

mis käsitleb ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete

ELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (edaspidi „leping“) sõlmiti 25. juunil 2001 ja see jõustus 1. juunil 2004.

(2)	Lepingu artikliga 76 antakse ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogule õigus teha lepingu eesmärkide saavutamiseks otsuseid ja esitada asjakohaseid soovitusi.

(3)	Lepingu artikli 86 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(4)	Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek alustada partneritega tehtava koostöö uut etappi, mis tekitaks mõlemal poolel suuremat omaluse tunnet.

(5)	Euroopa Liit ja Egiptus on leppinud kokku tugevdada oma partnerlust, leppides kokku prioriteetides ajavahemikuks 2021–2027 (edaspidi „ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid“) eesmärgiga tegeleda liidu ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega ning edendada ühiseid huvisid.

(6)	Lepinguosalised on leppinud kokku ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete käsitleva teksti, mis toetab lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiste huvide valdkonnas,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Artikkel 1

Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalitel rakendada käesoleva soovituse lisas esitatud ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteete (+).

Artikkel 2

ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteedid asendavad ELi-Egiptuse partnerluse prioriteedid, mille rakendamist assotsiatsiooninõukogu soovitas oma soovitusega nr 1/2017 (1).

Artikkel 3

Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…, …

ELi-Egiptuse Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

(+) Delegatsioonid: vt dokument ST 8663/2022 ADD1.

(1) ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu 25. juuli 2017. aasta soovitus nr 1/2017, millega lepitakse kokku ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides (ELT L 255, 3.10.2017, lk 26).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 162

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 17. juuni 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/930, 10. märts 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014, määrates kindlaks tasud seoses järelevalvega, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruandlusteenuste pakkujate üle	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/931, 23. märts 2022, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, sätestades ametliku kontrolli normid seoses toidus esinevate saasteainetega ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/932, 9. juuni 2022, toidus esinevate saasteainete ametliku kontrolli tegemise ühtse praktilise korra, mitmeaastaste riiklike kontrollikavade konkreetse täiendava sisu ja nende kavade koostamise täiendava erikorra kohta ( 1 )	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/933, 13. juuni 2022, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/934, 16. juuni 2022, millega kehtestatakse Marokost pärit teatavate alumiiniumrataste impordi registreerimise nõue	27
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/935, 13. juuni 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta assotsiatsiooninõukogus, mis on loodud Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, seoses ELi ja Egiptuse partnerluse 2021.-2027. aasta prioriteetide vastuvõtmisega	31
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/936, 13. juuni 2022, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) tehniliste ekspertide komitee 14. koosolekul seoses kaubaveoteenuste telemaatilisi seadmeid käsitlevate ühtsete tehniliste eeskirjade muudatustega ja erandeid käsitleva ATMFi ühtsete eeskirjade lisa B läbivaatamisega, ning OTIFi läbivaatamiskomitees kirjaliku menetluse teel võetava seisukoha kohta seoses ATMFi ühtsete eeskirjade muutmisega	35
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/937, 16. juuni 2022, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/563/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel ühenduses ( 1 )	37


	(1) EMPs kohaldatav tekst