ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 156
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
65. aastakäik
9. juuni 2022
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 156 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/1 |
Teave Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu jõustumise kohta
Euroopa Liidu ja Filipiini Vabariigi valitsuse vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping, mis allkirjastati 29. novembril 2018 Brüsselis, jõustus kõnealuse lepingu artikli 8 lõike 1 kohaselt 24. mail 2022, sest viimane teade anti hoiule 24. mail 2022.
MÄÄRUSED
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/2 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/897,
2. juuni 2022,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Lenticchia di Onano“ (KGT)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Lenticchia di Onano“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Lenticchia di Onano“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Lenticchia di Onano“ (KGT) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. juuni 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 87, 23.2.2022, lk 19.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
OTSUSED
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/3 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/898,
3. juuni 2022,
millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2021/641 (milles käsitletakse teatavaid erakorralisi meetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa
(teatavaks tehtud numbri C(2022) 3788 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 259 lõike 1 punkti c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lindude kõrge patogeensusega gripp on lindude nakkuslik viirushaigus, mis kahjustab tõsiselt kodulinnukasvatuse tulusust ja põhjustab häireid liidusiseses kaubanduses ning ekspordis kolmandatesse riikidesse. Lindude kõrge patogeensusega gripi viirustega võivad nakatuda rändlinnud, kes kevad- ja sügisrände ajal võivad viirusi levitada pika vahemaa taha. Seepärast kujutab lindude kõrge patogeensusega gripi viiruste esinemine metslindudel endast pidevat ohtu nende viiruste otsesele ja kaudsele sissetoomisele ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde. Lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu korral on oht, et tauditekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde. |
|
(2) |
Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Lindude kõrge patogeensusega gripp kuulub selles määruses esitatud mõiste „loetellu kantud taudid“ alla ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju. Lisaks täiendatakse komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (2) määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega, sealhulgas tauditõrjemeetmetega lindude kõrge patogeensusega gripi korral. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/641 (3) on vastu võetud määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega seotud tauditõrjemeetmed. |
|
(4) |
Täpsemalt on rakendusotsuses (EL) 2021/641 sätestatud, et pärast lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid ning täiendavad piirangutsoonid peavad hõlmama vähemalt eespool nimetatud rakendusotsuse lisas kaitse- ja järelevalvetsoonidena ning täiendavate piirangutsoonidena loetletud piirkondi. |
|
(5) |
Rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisa muudeti hiljuti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2022/817, (4) sest Saksamaal, Prantsusmaal ja Ungaris esines kodulindudel või tehistingimustes peetavatel lindudel järjekordseid lindude kõrge patogeensusega gripi puhanguid, mida oli vaja kajastada kõnealuses lisas. |
|
(6) |
Pärast rakendusotsuse (EL) 2022/817 vastuvõtmise kuupäeva on Ungari ja Madalmaad teatanud komisjonile uutest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude kasvatamisega tegelevates ettevõtetes, mis asuvad kõnealuse rakendusotsuse lisas loetletud piirkondades või nendest väljaspool. |
|
(7) |
Peale selle on Slovakkia teatanud komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kõnealuses liikmesriigis Šaľa piirkonnas asuvas ettevõttes, kus kasvatatakse kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde. |
|
(8) |
Ungari, Madalmaade ja Slovakkia pädevad asutused on võtnud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt nõutavad tauditõrjemeetmed, sealhulgas kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid kõnealuste puhangukollete ümber. |
|
(9) |
Komisjon on koostöös Ungari, Madalmaade ja Slovakkiaga läbi vaadanud kõnealuste liikmesriikide võetud tauditõrjemeetmed ning leidnud, et kõnealuste liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid Ungaris, Madalmaades ja Slovakkias on piisaval kaugusel ettevõtetest, kus lindude kõrge patogeensusega gripi puhangute esinemine on kinnitust leidnud. |
|
(10) |
Rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisas ei ole praegu Slovakkia puhul kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi. |
|
(11) |
Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Ungari, Madalmaade ja Slovakkiaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kõnealuste liikmesriikide poolt vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone. |
|
(12) |
Seepärast tuleks muuta Ungari ja Madalmaade puhul rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisas loetletud piirkondi. |
|
(13) |
Peale selle tuleks Slovakkia kaitse- ja järelevalvetsoonid loetleda rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisas. |
|
(14) |
Sellest tulenevalt tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist, arvestamaks Ungari, Madalmaade ja Slovakkia poolt vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2020/687 nõuetekohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone ning seal kohaldatavate meetmete kestust. |
|
(15) |
Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2021/641 vastavalt muuta. |
|
(16) |
Võttes arvesse, kui kiireloomuline on lindude kõrge patogeensusega gripi levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsusesse (EL) 2021/641 tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti. |
|
(17) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2021/641 lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 3. juuni 2022
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).
(3) Komisjoni 16. aprilli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/641, milles käsitletakse teatavaid erakorralisi meetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 134, 20.4.2021, lk 166).
(4) Komisjoni 20. mai 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/817, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2021/641 (milles käsitletakse teatavaid erakorralisi meetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 146, 25.5.2022, lk 13).
LISA
„LISA
A osa
Artiklites 1 ja 2 osutatud kaitsetsoonid asjaomastes liikmesriikides*:
Liikmesriik: Saksamaa
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 39 |
|
SCHLESWIG-HOLSTEIN |
|
|
Kreis Nordfriesland Beginn im Norden auf der Deichlinie Galmsbüllkoog, kreuzt den Westerweg in Höhe Marienkoog, folgt der Straße Mühlendeich bis zur Kreuzung Marienkoogsdeich, nach Osten in gerader Linie auf den Tefkebüller Weg und folgt diesem bis zum Süderdeich. Den Süderdeich 1 km folgend biegt der Sperrbezirk nach Süden ab bis zur Bahnlinie, folgt diesem Richtung Osten bis Höhe Der Südeste Querweg, wo er nach Süden abbiegt. Weiter im Verlauf Der Südeste Querweg und in dessen Verlängerung nach Süden bis zur Kreuzung am Schöpfweg/Martensenweg. Von dort aus südwestlich bis an den Kreuzungspunkt mit der B5/Gemeindegrenze. Weiter Richtung Südosten auf dem Süderdeich, darüber hinaus in gerader Linie bis zur Kreuzung Osewoldter Koog. Weiter östlich über den Deich in einem 10 km-Radius durch die Nordsee bis zum Beginn. |
5.6.2022 |
Liikmesriik: Prantsusmaa
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 39 |
|
Département: Aveyron (12) |
|
|
„CONQUES-EN-ROUERGUE sud RD 42, est RD901“ „PRUINES ouest RD228, nord RD 502“ „SAINT-FELIX-DE-LUNEL ouest RD228, RD657, RD102“ „SENERGUES sud RD137, ouest RD102“ |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Charente (16) |
|
|
AUBETERRE-SUR-DRONNE BELLON BONNES COURLAC LES ESSARDS LAPRADE NABINAUD ORIVAL PILLAC ROUFFIAC SAINT-ROMAIN |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Corrèze (19) |
|
|
CHARTRIER-FERRIERE SAINT-CERNIN-DE-LARCHE |
6.6.2022 |
|
Département: Dordogne (24) |
|
|
ANGOISSE ANLHIAC ARCHIGNAC AURIAC-DU-PERIGORD AZERAT LA BACHELLERIE BANEUIL BARS BEAUREGARD-ET-BASSAC BELEYMAS BERGERAC BESSE BORREZE BOULAZAC ISLE MANOIRE BOURROU LE BUGUE CAMPAGNAC-LES-QUERCY CAMPAGNE CAMPSEGRET LA CASSAGNE CAUSE-DE-CLERANS CHALAGNAC LA CHAPELLE-AUBAREIL LA CHAPELLE-SAINT-JEAN CHATRES LES COTEAUX PERIGOURDINS CLERMONT-DE-BEAUREGARD CORGNAC-SUR-L’ISLE COUBJOURS COULAURES COURS-DE-PILE CREYSSENSAC-ET-PISSOT DOISSAT LA DORNAC DOUVILLE LA DOUZE DUSSAC EGLISE-NEUVE-DE-VERGT EYMET EYZERAC FALSE LA FEUILLADE FOULEIX GENIS GRUN-BORDAS ISSAC JAYAC JOURNIAC JUMILHAC-LE-GRAND LACROPTE LALINDE LAMONZIE-MONTASTRUC LANOUAILLE LANQUAIS LIORAC-SUR-LOUYRE MANAURIE MARCILLAC-SAINT-QUENTIN MAUZAC-ET-GRAND-CASTANG MAYAC MONMADALES MONSAC MONTAGNAC-LA-CREMPSE MONTAUT MONTIGNAC NADAILLAC NANTHEUIL NANTHIAT NEGRONDES SANILHAC ORLIAC PAULIN PAYZAC PAZAYAC PEYRIGNAC PRATS-DU-PERIGORD PRESSIGNAC-VICQ PREYSSAC-D’EXCIDEUIL QUEYSSAC RAMPIEUX RAZAC-D’EYMET SAINT-AGNE VAL DE LOUYRE ET CAUDEAU SAINT-AMAND-DE-COLY SAINT-AMAND-DE-VERGT SAINT-AUBIN-DE-CADELECH SAINT-AUBIN-DE-LANQUAIS SAINT-AVIT-DE-VIALARD SAINT-CASSIEN SAINT-CERNIN-DE-L’HERM SAINT-CIRQ SAINT-CREPIN-ET-CARLUCET SAINT-FELIX-DE-REILLAC-ET-MORTEMART SAINT-FELIX-DE-VILLADEIX SAINTE-FOY-DE-LONGAS SAINT-GENIES SAINT-GEORGES-DE-MONTCLARD SAINT-GERMAIN-DES-PRES SAINT-GERMAIN-ET-MONS SAINT-HILAIRE-D’ESTISSAC SAINT-JEAN-D’ESTISSAC SAINT-JORY-LAS-BLOUX SAINT-JULIEN-DE-CREMPSE SAINT-MARCEL-DU-PERIGORD SAINT-MARTIN-DES-COMBES SAINT-MAIME-DE-PEREYROL SAINT-MEDARD-D’EXCIDEUIL SAINT-MESMIN SAINT-MICHEL-DE-VILLADEIX SAINT-NEXANS SAINT-PAUL-DE-SERRE SAINT-POMPONT SAINT-RABIER SAINT-SULPICE-D’EXCIDEUIL SAINTE-TRIE SALIGNAC-EYVIGUES SALON SARLANDE SARRAZAC SAVIGNAC-DE-MIREMONT SAVIGNAC-LEDRIER SAVIGNAC-LES-EGLISES SERGEAC SERRES-ET-MONTGUYARD SORGES ET LIGUEUX EN PERIGORD TAMNIES TEILLOTS TERRASSON-LAVILLEDIEU THENON THIVIERS THONAC VALOJOULX VAUNAC VERDON VERGT VEYRINES-DE-VERGT VILLAMBLARD VILLEFRANCHE-DU-PERIGORD |
7.6.2022 |
|
SAINT PRIVAT EN PERIGORD PETIT-BERSAC |
6.6.2022 |
|
ABJAT-SUR-BANDIAT CHAMPS-ROMAIN SAINT-SAUD-LACOUSSIERE MIALET FIRBEIX |
3.6.2022 |
|
Département: Gironde (33) |
|
|
MARGUERON |
7.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Loire-Atlantique (44) |
|
|
Legé La Limouzinière Machecoul-Saint-Même La Marne Paulx Saint-Colomban Corcoué-sur-Logne Saint-Étienne-de-Mer-Morte Saint-Lumine-de-Coutais Saint-Mars-de-Coutais Saint-Philbert-de-Grand-Lieu Touvois Aigrefeuille-sur-Maine Ancenis-Saint-Géréon La Boissière-du-Doré Boussay La Chevrolière Clisson Gétigné Gorges Le Landreau Montbert Montrelais La Planche La Regrippière La Remaudière Remouillé Saint-Aignan-Grandlieu Vair-sur-Loire Saint-Hilaire-de-Clisson Saint-Lumine-de-Clisson Vallet Loireauxence Vieillevigne La Roche-Blanche Geneston |
6.6.2022 |
|
Département: Lot (46) |
|
|
ALBIAC ALVIGNAC ANGLARS-NOZAC ASSIER AUTOIRE AYNAC BALADOU BANNES LE BASTIT BELMONT-BRETENOUX BIO BRETENOUX CALES COUZOU CRESSENSAC CREYSSE CUZANCE DURBANS ESPEDAILLAC ESPEYROUX FLAUJAC-GARE FLOIRAC FRAYSSINET FRAYSSINHES à l’ouest de la D43 GIGNAC GINOUILLAC GOURDON GRAMAT ISSENDOLUS ISSEPTS COEUR DE CAUSSE à l’ouest de l’A20 LACAVE LACHAPELLE-AUZAC LAVERGNE LEYME LIVERNON LOUBRESSAC LOUPIAC LUNEGARDE MARTEL MAYRAC MAYRINHAC-LENTOUR MEYRONNE MIERS MOLIERES MONTFAUCON à l’Ouest de l’A20 MONTVALENT PADIRAC PAYRAC PAYRIGNAC PINSAC PRUDHOMAT REILHAC REILHAGUET REYREVIGNES RIGNAC ROCAMADOUR ROUFFILHAC RUEYRES SAIGNES SAINT-CERE SAINT-CHAMARAND SAINT-CIRQ-SOUILLAGUET SAINT-DENIS-LES-MARTEL SAINT-JEAN-LAGINESTE SAINT-JEAN-LESPINASSE SAINT-LAURENT-LES-TOURS SAINT-MEDARD-DE-PRESQUE SAINT-MICHEL-DE-LOUBEJOU SAINT-PAUL-DE-VERN SAINT-PROJET SAINT-SIMON SAINT-SOZY SAINT-VINCENT-DU-PENDIT SARRAZAC SENIERGUES à l’Ouest de l’A20 SONAC SOUCIRAC SOUILLAC STRENQUELS THEGRA THEMINES VAYRAC LE VIGAN |
6.6.2022 |
|
Département: Lot-et-Garonne (47) |
|
|
Allemans-du-Dropt Beaugas Boudy-de-Beauregard Cambes Cancon Casseneuil Castelnaud-de-Gratecambe Castillonnès Douzains Lalandusse Lauzun Lédat Lougratte Miramont-de-Guyenne Monflanquin Montauriol Montaut Monteton Moulinet Moustier Pailloles Pinel-Hauterive Puysserampion Roumagne Saint-Colomb-de-Lauzun Saint-Eutrope-de-Born Saint-Maurice-de-Lestapel Saint-Pardoux-Isaac Saint-Pastour La Sauvetat-du-Dropt La Sauvetat-sur-Lède Savignac-sur-Leyze Ségalas Sérignac-Péboudou |
7.6.2022 |
|
Loubès-Bernac Saint-Astier Saint-Sernin Villeneuve-de-Duras |
17.6.2022 |
|
Rayet Tourliac Parranquet Saint-Martin-de-Villeréal |
10.6.2022 |
|
Département: Maine-et-Loire (49) |
|
|
Aubigné-sur-Layon Beaulieu-sur-Layon Bellevigne-en-Layon „Brissac Loire Aubance Luigné“ Cernusson Chalonnes-sur-Loire Chanteloup-les-Bois Chaudefonds-sur-Layon Chemillé-en-Anjou Cléré-sur-Layon Coron Denée „Doué-en-Anjou Brigné“ La Plaine Lys-Haut-Layon „Mauges-sur-Loire Saint-Laurent-de-la-Plaine“ Montilliers Mozé-sur-Louet Passavant-sur-Layon Rochefort-sur-Loire Saint-Paul-du-Bois Somloire Soulaines-sur-Aubance Terranjou Val-du-Layon Vezins Beaupréau-en-Mauges Bégrolles-en-Mauges Cholet La Romagne La Séguinière La Tessouale Le May-sur-Evre Le Puy-Saint-Bonnet Les Cerqueux „Mauges-sur-Loire (sauf Saint-Laurent-de-la-Plaine)“ Maulévrier Mazières-en-Mauges Montrevault-sur-Evre Nuaillé Orée d’Anjou Saint-Christophe-du-Bois Saint-Léger-sous-Cholet Sèvremoine Toutlemonde Trémentines Yzernay |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: DEUX-SEVRES (79) |
|
|
Amailloux Boussais Glénay Gourgé Lageon Louin Maisontiers Saint-Loup-Lamairé Tessonière Allonne Azay-sur-Thouet Saint-Pardoux-Soutiers Le Tallud L’Absie Chanteloup La Chapelle-Saint-Laurent Largeasse Neuvy-Bouin Scillé Trayes Vernoux-en-Gâtine Bretignolles Cerizay Mauléon Cirières Combrand Courlay La Forêt-sur-Sèvre Moncoutant-sur-Sèvre Montravers Nueil-les-Aubiers La Petite-Boissière Le Pin Saint-Amand-sur-Sèvre Saint-André-sur-Sèvre SAINT-PIERRE-DES-ECHAUBROGNES Saint-Paul-en-Gâtine Argentonnay Bressuire Val en Vignes Coulonges-Thouarsais Geay Genneton Luché-Thouarsais Saint-Aubin-du-Plain Voulmentin Saint Maurice Étusson |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Vendée (85) |
|
|
Aizenay Beaufou Bellevigny La Chaize-le-Vicomte La Chapelle-Palluau Doix lès Fontaines Dompierre-sur-Yon La Ferrière Fontenay-le-Comte Fougeré La Genétouze Grand’Landes Les Lucs-sur-Boulogne La Merlatière Montreuil Mouilleron-le-Captif Palluau Les Velluire-sur-Vendée Le Poiré-sur-Vie La Roche-sur-Yon Saint-Denis-la-Chevasse Saint-Étienne-du-Bois Saint-Martin-de-Fraigneau Saint-Martin-des-Noyers Saint-Michel-le-Cloucq Saint-Paul-Mont-Penit Saint-Pierre-le-Vieux La Taillée Vix Vouillé-les-Marais L’Aiguillon-sur-Vie Aubigny-Les Clouzeaux Auchay-sur-Vendée Bazoges-en-Pareds Beaulieu-sous-la-Roche Bessay Bourneau Bournezeau La Caillère-Saint-Hilaire Chantonnay La Chapelle-Hermier La Chapelle-Thémer Château-Guibert Chauché Corpe Essarts en Bocage Le Girouard Le Givre Grosbreuil L’Hermenault L’Île-d’Olonne La Jaudonnière La Jonchère Landeronde Landevieille Le Langon Longèves Luçon Les Magnils-Reigniers Mareuil-sur-Lay-Dissais Marsais-Sainte-Radégonde Martinet Mervent Les Achards Mouchamps Moutiers-les-Mauxfaits Moutiers-sur-le-Lay Mouzeuil-Saint-Martin Nalliers Nesmy L’Orbrie Péault Petosse Les Pineaux Pissotte Pouillé La Rabatelière La Réorthe Rochetrejoux Rosnay Saint-André-Goule-d’Oie Saint-Aubin-la-Plaine Saint-Avaugourd-des-Landes Saint-Benoist-sur-Mer Sainte-Cécile Saint-Cyr-des-Gâts Saint-Cyr-en-Talmondais Saint-Étienne-de-Brillouet Sainte-Flaive-des-Loups Rives de l’Yon Sainte-Foy Sainte-Gemme-la-Plaine Saint-Georges-de-Pointindoux Saint-Germain-de-Prinçay Sainte-Hermine Saint-Hilaire-le-Vouhis Saint-Jean-de-Beugné Saint-Juire-Champgillon Saint-Julien-des-Landes Saint-Laurent-de-la-Salle Brem-sur-Mer Saint-Martin-des-Fontaines Saint-Martin-Lars-en-Sainte-Hermine Saint-Mathurin Sainte-Pexine Saint-Valérien Saint-Vincent-Sterlanges Saint-Vincent-sur-Graon Sérigné Sigournais Le Tablier Talmont-Saint-Hilaire Thiré Thorigny Thouarsais-Bouildroux Vairé Venansault Vendrennes Bazoges-en-Paillers Beaurepaire La Bernardière La Boissière-de-Montaigu Les Brouzils La Bruffière Chavagnes-en-Paillers La Copechagnière Cugand La Gaubretière L’Herbergement Les Herbiers Les Landes-Genusson Mesnard-la-Barotière Montaigu-Vendée Mortagne-sur-Sèvre Rocheservière Montréverd Saint-Aubin-des-Ormeaux Saint-Fulgent Saint-Laurent-sur-Sèvre Saint-Malô-du-Bois Saint-Martin-des-Tilleuls Saint-Philbert-de-Bouaine Tiffauges Treize-Septiers Chanverrie Antigny Le Boupère Breuil-Barret Cezais La Châtaigneraie Chavagnes-les-Redoux Cheffois Les Epesses Sèvremont Mallièvre La Meilleraie-Tillay Menomblet Monsireigne Montournais Mouilleron-Saint-Germain Pouzauges Réaumur Saint-Mars-la-Réorthe Saint-Maurice-des-Noues Saint-Maurice-le-Girard Saint-Mesmin Saint-Paul-en-Pareds Saint-Pierre-du-Chemin Saint-Prouant Saint-Sulpice-en-Pareds Tallud-Sainte-Gemme La Tardière Treize-Vents Vouvant |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Haute Vienne (87) |
|
|
CUSSAC - à l’Est de la D 73 et à l’Ouest de la D 42 DOURNAZAC - à l’Ouest de la D 66 LA CHAPELLE-MONTBRANDEIX LADIGNAC-LE-LONG – à l’Est de la D11 LE CHALARD MARVAL - à l’Est de la D 67 et au Nord de la D 15 PENSOL - à l’Est de la D 15 et à l’Est de la D 67 SAINT-YRIEIX-LA-PERCHE – à L’Ouest de la D704 et au Nord de la D901 |
3.6.2022 |
Liikmesriik: Ungari
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 39 |
|
Bács-Kiskun és Csongrád-Csanád megye: |
|
|
Bócsa, Bugac, Bugacpusztaháza, Csólyospálos, Harkakötöny, Jászszentlászló, Kaskantyú, Kiskunhalas, Kiskunmajsa, Kömpöc, Móricgát, Orgovány, Pálmonostora, Petőfiszállás, Pirtó, Soltvadkert, Szank, Tázlár, Zsana, Balástya, Bordány, Csengele, Domaszék, Forráskút, Kistelek, Mórahalom, Ruzsa, Szatymaz, Szeged, Üllés, Zákányszék és Zsombó települések közigazgatási területeinek a 46.4715502 és a 19.7517826, a 46.405959 és a 19.779518, a 46.400225 és a 19.738443, a 46.602519 és a 19.476076, a 46.579444 és a 19.736667, a 46.275100 és a 19.945900 a 46.595993 és a 19.715993, a 46.598411 és a 19.463081, a 46.362527 és a 19.889897, a 46.305325 és a 19.971843 a 46.594879 és a 19.475755, a 46.411066 és a 19.824131, a 46.634798 és a 19.528758, a 46.565116 és a 19.736982, a 46.390193 és a 19.859026, a 46.622269 és a 19.510662, a 46.637471 és a 19.534997, a 46.360253 és a 19.889856, a 46.412262 és a 19.882318, a 46.388589 és a 19.865548, a 46.393122 és a 19.879532, a 46.618518 és a 19.547109, a 46.341487 és a 19.959773, a 46.428945 és a 19.858540, a 46.641252 és a 19.532421, a 46.418260 és a 19.870100, a 46.474934 és a 19.867312, a 46.647600 és a 19.532000, a 46.629090 és a 19.601820, a 46.423310 és a 19.839009, a 46.442445 és a 19.847226, a 46.454135 és a 19.851760, a 46.446677 és a 19.842729, a 46.450811 és a 19.848044, a 46.465875 és a 19.855253, a 46.584834 és a 19.571869, a 46.403030 és a 19.836280, a 46.515756 és a 19.644498, a 46.556377 és a 19.521274, a 46.632294 és a 19.540128, a 46.625950 és a 19.687550, a 46.423812 és a 19.851522, a 46.304143 és a 19.772469, a 46.416320 és a 19.855250, a 46.357129 és a 19.886464, a 46.657800 és a 19.525600, a 46.558312 és a 19.901765, a 46.646110 és a 19.506637, a 46.467710 és a 19.816220, a 46.383000 és a 19.863400, a 46.631240 és a 19.603105, a 46.674721 és a 19.501666, a 46.621178 és a 19.551212, a 46.643000 és a 19.547100, a 46.622759 és a 19.546290, a 46.674300 és a 19.496878, a 46.563426 és a 19.472723, a 46.424156 és a 19.854776, a 46.682057 és a 19.499820, a 46.443106 és a 19.844167, a 46.444167 és a 19.837500, a 46.569480 és a 19.691870, a 46.484707 és a 19.693469, a 46.509101 és a 19.639519, a 46.493050 és a 19.772140, a 46.675174 és a 19.500882, a 46.539300 és a 19.848400, a 46.460471 és a 19.829871, a 46.645837 és a 19.513270, a 46.451065 és a 19.838705, a 46.532821 és a 19.867635, a 46.494360 és a 19.781250, a 46.656787 és a 19.530891, a 46.538708 és a 19.820980, a 46.532500 és a 19.643611, a 46.500240 és a 19.782750, a 46.554744 és a 19.877308, a 46.442824 és a 19.859982, a 46.532438 és a 19.812180, a 46.506380 és a 19.781720, a 46.534952 és a 19.835752, a 46.625636 és a 19.653214, a 46.538611 és a 19.742222, a 46.672206 és a 19.497207, a 46.540082 és a 19.646619, a 46.518432 és a 19.790984, a 46.535395 és a 19.743623, a 46.532906 és a 19.822510, a 46.384682 és a 19.911029, a 46.582284 és a 19.467612, a 46.518168 és a 19.678617, a 46.395004 és a 19.675672, a 46.527904 és a 19.627410, a 46.342700 és a 19.803100, a 46.539808 és a 19.748672, a 46.498220 és a 19.776852, a 46.616930 és a 19.545510, a 46.525265 és a 19.722482, a 46.514691 és a 19.631108, a 46.617304 és a 19.548761, a 46.618622 és a 19.536336, a 46.526774 és a 19.498163, a 46.620761 és a 19.449354, a 46.570148 és a 19.650975, a 46.519380 és a 19.631010, a 46.472718 és a 19.664062, a 46.504690 és a 19.639840, a 46.514722 és a 19.648611, a 46.595049 és a 19.878352, a 46.512454 és a 19.731679, a 46.575500 és a 19.956300, a 46.633972 és a 19.896433, a 46.439030 és a 19.605080, a 46.642645 és a 19.896299, valamint a 46.458535 és a 19.605083 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
23.6.2022 |
|
Kiskunhalas település közigazgatási területének a 46.459968 és a 19.483002, valamint a 46.410497és a 19.517138 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
6.6.2022 |
|
Bugac, Bugacpusztaháza és Jakabszállás települések közigazgatási területeinek a 46.684719 és a 19.640491, a 46.679183 és a 19.663134 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
1.6.2022 |
|
Jánoshalma és Kunfehértó települések közigazgatási területeinek a 46.345334 és a 19.405583, valamint a 46.346178 és a 19.407121 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
3.6.2022 |
|
Kerekegyháza, Fülöpháza és Sazabadszállás települések közigazgatási területeinek a 46.926789 és a 19.469943, a 46.927460 és a 19.474320, a 46.923632 és a 19.467383, a 46.930155 és a 19.454917, a 46.924205 és a 19.464929, a 46.916900 és a 19.450500, a 46.911103 és a 19.480245, a 46.918600 és a 19.440000, a 46.919342 és a 19.472473, a 46.921349 és a19.467408, a 46.927636 és a 19.461940, a 46.918726 és a 19.468632, a 46.918752 és a 19.474294, a 46.915623 és a 19.477867, a 46.919787 és a 19.470642, a 46.920677 és a19.478588, a 46.918898 és a 19.474058, valamint a 46.913952 és a 19.509689 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
22.6.2022 |
|
Borota, Csávoly és Rém települések közigazgatási területeinek a a 46.257695 és a 19.129421, a 46.258680 és a 19.132083, a 46.261845 és a 19.129315, a 46.264668 és a 19.126455, a 46.257655 és a 19.135150, valamint a 46.267726 és a 19.123673 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
10.6.2022 |
|
Csongrád, Szegvár és Szentes települések közigazgatási területeinek a 46.649616 és a 20.230218, a 46.601700 és a 20.292500, valamint a 46.617800 és a 20.272700 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
21.6.2022 |
|
Kiskunfélegyháza, Tiszaalpár és Csongrád települések közigazgatási területeinek a 46.783440 és a 19.975508, a 46.797018 és a 19.956222, valamint a 46.786957 és a 20.000164 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
20.6.2022 |
|
Székkutas település közigazgatási területének a 46.519736 és a 20.569140, valamint a 46.526166 és a 20.582625GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
23.6.2022 |
|
Kiskunfélegyháza település közigazgatási területének a 46.695672 és a 19.938444 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
22.6.2022 |
|
Békés megye: |
|
|
Kardoskút, Kaszaper, Orosháza, Pusztaföldvár és Tótkomlós települések közigazgatási területeinek a 46.489250 és a 20.791090 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
16.6.2022 |
|
Békéssámson és Tótkomlós települések közigazgatási területeinek a 46.428118 és a 20.706752 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
23.6.2022 |
|
Orosháza település közigazgatási területének a 46.526166 és a 20.582625 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
23.6.2022 |
|
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye: |
|
|
Nyírbátor, Nyírpilis, Nyírvasvári és Piricse települések közigazgatási területeinek a 47.800570 és a 22.150850, a 47.802603 és a 22.155499, valamint a 47.802424 és a 22.150655 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
7.6.2022 |
|
Bököny és Újfehértó települések közigazgatási területeinek a 47.723822 és a 21.710387 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
24.6.2022 |
|
Jász-Nagykun-Szolnok megye: |
|
|
Tiszasas település közigazgatási területének a 46.786957 és a 20.000164 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
20.6.2022 |
|
Hajdú-Bihar megye: |
|
|
Hajdúhadház és Téglás települések közigazgatási területeinek a 47.723822 és a 21.710387 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
24.6.2022 |
Liikmesriik: Madalmaad
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 39 |
|
Municipality Boskoop, province Zuidholland |
|
|
Those parts of the municipality Boskoop contained within a circle of a radius of 3 kilometres, centered on WGS84 dec. coordinates long 4.65 lat 52.09 |
9.6.2022 |
Liikmesriik: Slovakkia
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 39 |
|
District Šaľa - the municipalites of Vlčany and Neded |
16.6.2022 |
B osa
Artiklites 1 ja 3 osutatud järelevalvetsoonid asjaomastes liikmesriikides*:
Liikmesriik: Bulgaaria
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 55 |
|
Region Pleven |
|
|
The following village in Nikopol municipality – Asenovo, Debovo, Novachene, Batsova mahala; The following village in Levski municipality – Trunchovitsa, Obnova The following village in Pordim municipality - Odarne, Kamenets, Borislav, Kateritsa, Zgalevo The followig villages in Pleven municipality – Pelishat |
9.6.2022 |
|
The following villages in Pleven municipality – Slavianovo, Mechka, Koilovtsi |
1.6.2022–9.6.2022 |
|
The following villages in Pordim municipality – Valchitran, Pordim, Totleben |
1.6.2022–9.6.2022 |
|
Lovech region |
|
|
The following villages in Lovech municipality – Vladinya, Drenov |
9.6.2022 |
|
Gabrovo region |
|
|
The following villages in Gabrovo municipality – Krushevo, Bogatovo, Yavorets, Draganovtsi, Novakovtsi, Gabene, Dragievtsi, Muzga, Smilovtsi, Kameshtitsa, Penkovtsi The following villages in Sevlievo municipality – Gorna Rositsa, Kastel, Batoshevo, Karamichevtsi, Shumata, Koriyata, Enev rat, Dushevski kolibi, Stolat, Dushevo, Sennik, Hirevo, Ryahovtsite, Kormyansko |
9.6.2022 |
|
The following villages in Sevlievo municipality – Sevlievo |
1.6.2022–9.6.2022 |
Liikmesriik: Saksamaa
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 55 |
|
SCHLESWIG- HOLSTEIN |
|
|
Kreis Nordfriesland Beginn im Norden auf der Deichlinie Galmsbüllkoog, kreuzt den Westerweg in Höhe Marienkoog, folgt der Straße Mühlendeich bis zur Kreuzung Marienkoogsdeich, nach Osten in gerader Linie auf den Tefkebüller Weg und folgt diesem bis zum Süderdeich. Den Süderdeich 1 km folgend biegt der Sperrbezirk nach Süden ab bis zur Bahnlinie, folgt diesem Richtung Osten bis Höhe Der Südeste Querweg, wo er nach Süden abbiegt. Weiter im Verlauf Der Südeste Querweg und in dessen Verlängerung nach Süden bis zur Kreuzung am Schöpfweg/Martensenweg. Von dort aus südwestlich bis an den Kreuzungspunkt mit der B5/Gemeindegrenze. Weiter Richtung Südosten auf dem Süderdeich, darüber hinaus in gerader Linie bis zur Kreuzung Osewoldter Koog. Weiter östlich über den Deich in einem 10 km-Radius durch die Nordsee bis zum Beginn. |
6.6.2022–14.6.2022 |
|
Kreis Nordfriesland Beginn am Deich an der südlichsten Spitze des Friedrich-Wilhelm-Lübke-Koogs in gerader Linie durch Emmelsbüll-Horsbüll bis zur Horsbüller Straße, dieser folgend bis zum Marksweg, diesen Richtung Osten folgend bis zur Diedersbüller Straße, auf der Diedersbüller Straße Richtung Norden bis zur Abbiegung Diedersbüller Weg in Richtung Osten bis auf die L6, der L6 Richtung Südosten folgend bis zum Dykensweg, den Dykensweg folgend über die Klanxbüller Straße in gerader Linie bis Wasserslebener Weg, diesen folgend bis zum Großen Rhinschlot, 500 m dem Großen Rhinschlot folgend nach Osten abbiegend auf die Gemeindegrenze zu Niebüll, auf der Gemeindegrenze bis Gotteskoogseeweg, diesem folgend in Richtung Osten bis Hallig Grönland, weiter im Verlauf Am Rollwagenzug bis zum Östlichen Peter-Jensen-Graben bis zur Gemeindegrenze nach Risum-Lindholm, an der Gemeindegrenze entlang Richtung Südosten bis zur B5, südlich bis 130 m über den Kreisverkehr hinaus, nach Osten dem Graben folgend und in gerader Linie bis zur Kreuzung Daagel/Senfmühlenweg. Dem Senfmühlenweg nach Süden folgend bis Klockries Von dort nach Westen abbiegend auf den Krouerswäi, 80 m folgend in gerader Linie bis zur Kreuzung Klockries/Smaasewäi. Diesem nach Süden folgen bis Dik, diesem bis zum Lindholmer Sielzug folgen, auf diesem nach Süden bis zum Siewert-Agsens-Wäi, nach Osten auf dem Sievert-Agsens-Wäi bis zum Grutstich, diesem nach Süden folgend bis kurz vor die Kreuzung Meelenwäi, von dort aus südöstlich über die Dorfstraße hinweg bis zum Ende des Üüle Browäi und weiter in gerader Linie bis zur Bahnlinie, dieser Richtung Südosten folgend bis zur Lecker Au, von dort aus in gerader Linie bis zu einem Punkt auf der K45, ca. 140 m östlich der Lecker Au. Auf Alter Deich Richtung Osten bis zur Abbiegung Steinighörnweg und diesem in südlicher Richtung folgend bis 100 m hinter Steinighörngraben, von da aus in gerader Linie zur Straße K45, weiter Richtung Süden bis Osterweg, diesem nach Nordwesten 500 m folgen und in gerader Linie in Richtung Süden bis zur Kreuzung Soltmeede/K45. Der K45 150 m Richtung Westen folgend und dann in gerader Linie südwestlich bis zur Kreuzung L6/Osterhallig-Weg. Dem Osterhallig-Weg Richtung Süden folgend bis Höhe Westerhalligweg, von dort aus Richtung Westen bis zum Norderkoog-Weg, weiter bis zur rechtwinkligen Kurve, von dort aus in gerader Linie bis zur Kreuzung Neuer Weg/Schulweg. Weiter in gerader Linie bis zur Dorfstraße im Bereich der Fedderswarft, weiter in gerader Linie bis zum Deich an der Bäderstraße. Vom Kreuzungspunkt der Bäderstraße am 10 km-Radius entlang durch die Nordsee, den Lorendamm zwischen Oland und Langeneß kreuzend weiter bis zur nordöstlichen Spitze von Föhr. Hier startet das Beobachungsgebiet oberhalb des Nyhamsweg in nordwestlicher Richtung bis zur Kreuzung K126/Remsweg, in einem Bogen, endend am Deich westlich des Geesingswegs. Weiter im 10 km-Radius durch die Nordsee bis zum Beginn der Beschreibung. |
14.6.2022 |
Liikmesriik: Prantsusmaa
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 55 |
|
Département: Aveyron (12) |
|
|
„ALMONT-LES-JUNIES entre ruisseaux Brousse et Aumont“ „AUZITS est RD 840“ „CAMPUAC ouest RD20“ „CONQUES-EN-ROUERGUE hors zp“ ESPEYRAC „FIRMI est RD840“ „GOLINHAC ouest RD20 puis RD 904“ MARCILLAC-VALLON MOURET NAUVIALE „PRUINES horsp zp“ „SAINT-CHRISTOPHE-VALLON est RD 840“ „SAINT-FELIX-DE-LUNEL hors zp“ „SENERGUES hors zp“ VILLECOMTAL |
13.6.2022 |
|
„CONQUES-EN-ROUERGUE sud RD 42, est RD901“ „PRUINES ouest RD228, nord RD 502“ „SAINT-FELIX-DE-LUNEL ouest RD228, RD657, RD102“ „SENERGUES sud RD137, ouest RD102“ |
7.6.2022–13.6.2022 |
|
SAINT-SANTIN |
3.6.2022 |
|
Département: Cantal (15) |
|
|
„GLENAT coupé d’ouest en est entre St Saury et Roumegoux en suivant D220, D32, D33“ ROUMEGOUX SAINT-SAURY |
8.6.2022 |
|
BOISSET CAYROLS LEYNHAC MONTMURAT MOURJOU PARLAN QUEZAC ROUZIERS SAINT-CONSTANT-FOURNOULES SAINT-JULIEN-DE-TOURSAC SAINT-SANTIN-DE-MAURS |
3.6.2022 |
|
MAURS SAINT ETIENNE DE MAURS LE TRIOULOU |
25.5.2022–3.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Charente (16) |
|
|
BARDENAC BAZAC BORS (canton de Tude-et-lavalette) BRIE-SOUS-CHALAIS CHALAIS CHATIGNAC COURGEAC CURAC JUIGNAC MEDILLAC MONTBOYER MONTIGNAC-LE-COQ MONTMOREAU PALLUAUD RIOUX-MARTIN SAINT-AVIT SAINT-LAURENT-DES-COMBES SAINT-MARTIAL SAINT-QUENTIN-DE-CHALAIS SAINT-SEVERIN YVIERS |
15.6.2022 |
|
AUBETERRE-SUR-DRONNE BELLON BONNES COURLAC LES ESSARDS LAPRADE NABINAUD ORIVAL PILLAC ROUFFIAC SAINT-ROMAIN |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Département: Charente Maritime (17) |
|
|
Courçon La Greve sur Mignon La Ronde Taugon Marans Saint-Jean-de-Liversay Saint-Cyr-du-Doret |
13.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Corrèze (19) |
|
|
ALTILLAC ASTAILLAC AYEN BEAULIEU-SUR-DORDOGNE BEYSSENAC BILHAC BRANCEILLES BRIGNAC-LA-PLAINE BRIVE-LA-GAILLARDE CHABRIGNAC LA CHAPELLE-AUX-SAINTS CHASTEAUX CHAUFFOUR-SUR-VELL CONCEZE CUBLAC CUREMONTE ESTIVALS JUGEALS-NAZARETH JUILLAC LARCHE LASCAUX LIGNEYRAC LIOURDRES LISSAC-SUR-COUZE LOUIGNAC MANSAC MERCOEUR NESPOULS NOAILLES PERPEZAC-LE-BLANC QUEYSSAC-LES-VIGNES ROSIERS-DE-JUILLAC SAILLAC SAINT-AULAIRE SAINT-BONNET-LA-RIVIERE SAINT-CYPRIEN SAINT-CYR-LA-ROCHE SAINT-JULIEN-LE-PELERIN SAINT-PANTALEON-DE-LARCHE SAINT-ROBERT SAINT-SOLVE SEGONZAC SIONIAC VARETZ VARS-SUR-ROSEIX VEGENNES VIGNOLS YSSANDON |
15.6.2022 |
|
CHARTRIER-FERRIERE SAINT-CERNIN-DE-LARCHE |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Département: Dordogne (24) |
|
|
AJAT ALLES-SUR-DORDOGNE ALLEMANS AUBAS AUDRIX AUGIGNAC BADEFOLS-D’ANS BADEFOLS-SUR-DORDOGNE BARDOU BASSILLAC ET AUBEROCHE BAYAC BEAUMONTOIS EN PERIGORD BEAUREGARD-DE-TERRASSON PAYS DE BELVES BERBIGUIERES BERGERAC BIRON BOISSE BOISSEUILH BOSSET BOULAZAC ISLE MANOIRE BOUNIAGUES BOURG-DU-BOST BOURGNAC BOURNIQUEL BOUTEILLES-SAINT-SEBASTIEN BOUZIC BROUCHAUD LE BUISSON-DE-CADOUIN CALES CAPDROT CARLUX CASTELNAUD-LA-CHAPELLE CASTELS ET BEZENAC CAZOULES CENAC-ET-SAINT-JULIEN CHALAIS CHAMPNIERS-ET-REILHAC LA CHAPELLE-FAUCHER CHASSAIGNES CHERVEIX-CUBAS CLERMONT-D’EXCIDEUIL COLOMBIER COLY COMBERANCHE-ET-EPELUCHE CONDAT-SUR-VEZERE CONNE-DE-LABARDE LA COQUILLE COULOUNIEIX-CHAMIERS COURSAC COUX ET BIGAROQUE-MOUZENS COUZE-ET-SAINT-FRONT CREYSSE CUBJAC-AUVEZERE-VAL D’ANS CUNEGES DAGLAN DOMME DOUZILLAC EGLISE-NEUVE-D’ISSAC EXCIDEUIL EYMET PLAISANCE LES EYZIES-DE-TAYAC-SIREUIL FANLAC LES FARGES FAURILLES FLAUGEAC FLEURAC FLORIMONT-GAUMIER FONROQUE FOSSEMAGNE GABILLOU GAGEAC-ET-ROUILLAC GAUGEAC GINESTET GRANGES-D’ANS GRIGNOLS GRIVES GROLEJAC HAUTEFORT ISSIGEAC JAURE LA JEMAYE-PONTEYRAUD LE LARDIN-SAINT-LAZARE LARZAC LAVALADE LAVAUR LAVEYSSIERE LES LECHES LEMBRAS LEMPZOURS LIMEUIL LIMEYRAT LOLME LOUBEJAC LUNAS MANZAC-SUR-VERN MARQUAY MARSALES MAURENS MAUZENS-ET-MIREMONT MAZEYROLLES MESCOULES MEYRALS MILHAC-DE-NONTRON MOLIERES MONBAZILLAC MONESTIER MONMARVES MONPAZIER MONSAGUEL MONTFERRAND-DU-PERIGORD MONTREM MOULEYDIER MUSSIDAN NABIRAT NAILHAC NAUSSANNES NEUVIC NONTRON SANILHAC ORLIAGUET PARCOUL-CHENAUD PAUNAT PEYRILLAC-ET-MILLAC PEYZAC-LE-MOUSTIER PEZULS PIEGUT-PLUVIERS PLAZAC PONTOURS PRATS-DE-CARLUX PROISSANS RAZAC-DE-SAUSSIGNAC RAZAC-SUR-L’ISLE RIBAGNAC RIBERAC ROUFFIGNAC-SAINT-CERNIN-DE-REILHAC SADILLAC SAINT-ANDRE-D’ALLAS SAINT-ASTIER SAINT-AUBIN-DE-NABIRAT SAINT AULAYE-PUYMANGOU SAINT-AVIT-RIVIERE SAINT-AVIT-SENIEUR SAINT-BARTHELEMY-DE-BUSSIERE SAINT-CAPRAISE-DE-LALINDE SAINT-CAPRAISE-D’EYMET SAINT-CERNIN-DE-LABARDE SAINT-CHAMASSY SAINT-CREPIN-D’AUBEROCHE SAINTE-CROIX SAINT-CYBRANET SAINT-CYPRIEN SAINT-CYR-LES-CHAMPAGNES SAINTE-EULALIE-D’ANS SAINTE-EULALIE-D’EYMET SAINTE-FOY-DE-BELVES SAINT-FRONT-D’ALEMPS SAINT-FRONT-DE-PRADOUX SAINT-GEYRAC SAINTE-INNOCENCE SAINT-JEAN-DE-COLE SAINT-JEAN-D’EYRAUD SAINT-JORY-DE-CHALAIS SAINT-JULIEN-DE-LAMPON SAINT-JULIEN-D’EYMET SAINT-LAURENT-DES-VIGNES SAINT-LAURENT-LA-VALLEE SAINT-LEON-D’ISSIGEAC SAINT-LEON-SUR-VEZERE SAINT-LOUIS-EN-L’ISLE SAINT-MARTIAL-D’ALBAREDE SAINT-MARTIAL-DE-NABIRAT SAINT-MARTIN-DE-FRESSENGEAS SAINTE-MONDANE SAINTE-NATHALENE SAINTE-ORSE SAINT-PANTALY-D’EXCIDEUIL SAINT-PARDOUX-LA-RIVIERE SAINT-PAUL-LA-ROCHE SAINT-PAUL-LIZONNE SAINT-PERDOUX SAINT-PIERRE-DE-CHIGNAC SAINT-PIERRE-DE-COLE SAINT-PIERRE-DE-FRUGIE SAINT-PRIEST-LES-FOUGERES SAINTE-RADEGONDE SAINT-Raphael SAINT-ROMAIN-DE-MONPAZIER SAINT-ROMAIN-ET-SAINT-CLEMENT SAINT-SAUVEUR SAINT-SEVERIN-D’ESTISSAC SAINT-VINCENT-JALMOUTIERS SAINT-VINCENT-LE-PALUEL SAINT-VINCENT-SUR-L’ISLE SALAGNAC SALLES-DE-BELVES SARLAT-LA-CANEDA SARLIAC-SUR-L’ISLE SAUSSIGNAC SAVIGNAC-DE-NONTRON SIGOULES SIMEYROLS SINGLEYRAC SIORAC-EN-PERIGORD SORGES ET LIGUEUX EN PERIGORD SOULAURES SOURZAC TEMPLE-LAGUYON THENAC TOURTOIRAC TREMOLAT TURSAC VALLEREUIL VANXAINS VARENNES VERGT-DE-BIRON VEYRIGNAC VILLAC VILLARS |
16.6.2022 |
|
ANGOISSE ANLHIAC ARCHIGNAC AURIAC-DU-PERIGORD AZERAT LA BACHELLERIE BANEUIL BARS BEAUREGARD-ET-BASSAC BELEYMAS BERGERAC BESSE BORREZE BOULAZAC ISLE MANOIRE BOURROU LE BUGUE CAMPAGNAC-LES-QUERCY CAMPAGNE CAMPSEGRET LA CASSAGNE CAUSE-DE-CLERANS CHALAGNAC LA CHAPELLE-AUBAREIL LA CHAPELLE-SAINT-JEAN CHATRES LES COTEAUX PERIGOURDINS CLERMONT-DE-BEAUREGARD CORGNAC-SUR-L’ISLE COUBJOURS COULAURES COURS-DE-PILE CREYSSENSAC-ET-PISSOT DOISSAT LA DORNAC DOUVILLE LA DOUZE DUSSAC EGLISE-NEUVE-DE-VERGT EYMET EYZERAC FALSE LA FEUILLADE FOULEIX GENIS GRUN-BORDAS ISSAC JAYAC JOURNIAC JUMILHAC-LE-GRAND LACROPTE LALINDE LAMONZIE-MONTASTRUC LANOUAILLE LANQUAIS LIORAC-SUR-LOUYRE MANAURIE MARCILLAC-SAINT-QUENTIN MAUZAC-ET-GRAND-CASTANG MAYAC MONMADALES MONSAC MONTAGNAC-LA-CREMPSE MONTAUT MONTIGNAC NADAILLAC NANTHEUIL NANTHIAT NEGRONDES SANILHAC ORLIAC PAULIN PAYZAC PAZAYAC PEYRIGNAC PRATS-DU-PERIGORD PRESSIGNAC-VICQ PREYSSAC-D’EXCIDEUIL QUEYSSAC RAMPIEUX RAZAC-D’EYMET SAINT-AGNE VAL DE LOUYRE ET CAUDEAU SAINT-AMAND-DE-COLY SAINT-AMAND-DE-VERGT SAINT-AUBIN-DE-CADELECH SAINT-AUBIN-DE-LANQUAIS SAINT-AVIT-DE-VIALARD SAINT-CASSIEN SAINT-CERNIN-DE-L’HERM SAINT-CIRQ SAINT-CREPIN-ET-CARLUCET SAINT-FELIX-DE-REILLAC-ET-MORTEMART SAINT-FELIX-DE-VILLADEIX SAINTE-FOY-DE-LONGAS SAINT-GENIES SAINT-GEORGES-DE-MONTCLARD SAINT-GERMAIN-DES-PRES SAINT-GERMAIN-ET-MONS SAINT-HILAIRE-D’ESTISSAC SAINT-JEAN-D’ESTISSAC SAINT-JORY-LAS-BLOUX SAINT-JULIEN-DE-CREMPSE SAINT-MARCEL-DU-PERIGORD SAINT-MARTIN-DES-COMBES SAINT-MAIME-DE-PEREYROL SAINT-MEDARD-D’EXCIDEUIL SAINT-MESMIN SAINT-MICHEL-DE-VILLADEIX SAINT-NEXANS SAINT-PAUL-DE-SERRE SAINT-POMPONT SAINT-RABIER SAINT-SULPICE-D’EXCIDEUIL SAINTE-TRIE SALIGNAC-EYVIGUES SALON SARLANDE SARRAZAC SAVIGNAC-DE-MIREMONT SAVIGNAC-LEDRIER SAVIGNAC-LES-EGLISES SERGEAC SERRES-ET-MONTGUYARD SORGES ET LIGUEUX EN PERIGORD TAMNIES TEILLOTS TERRASSON-LAVILLEDIEU THENON THIVIERS THONAC VALOJOULX VAUNAC VERDON VERGT VEYRINES-DE-VERGT VILLAMBLARD VILLEFRANCHE-DU-PERIGORD |
8.6.2022–16.6.2022 |
|
SAINT PRIVAT EN PERIGORD PETIT-BERSAC |
7.6.2022–16.6.2022 |
|
ABJAT-SUR-BANDIAT CHAMPS-ROMAIN SAINT-SAUD-LACOUSSIERE MIALET FIRBEIX |
4.6.2022–16.6.2022 |
|
Département: Gironde (33) |
|
|
COURS-DE-MONSEGUR SAINT-ANDRE-ET-APPELLES LES LEVES-ET-THOUMEYRAGUES PINEUILH PELLEGRUE LIGUEUX LA ROQUILLE LANDERROUAT RIOCAUD TAILLECAVAT SAINT-PHILIPPE-DU-SEIGNAL CAPLONG |
16.6.2022 |
|
MARGUERON |
8.6.2022–16.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Loire-Atlantique (44) |
|
|
Basse-Goulaine Besné Blain Bouée Bouvron Brains Campbon Carquefou Casson La Chapelle-Glain La Chapelle-Launay La Chapelle-sur-Erdre Châteaubriant Cheix-en-Retz Conquereuil Corsept Derval Donges Erbray Fay-de-Bretagne Le Gâvre Grand-Auverné Grandchamps-des-Fontaines Guémené-Penfao Héric Indre Issé Jans Lavau-sur-Loire Ligné Louisfert Lusanger Malville Marsac-sur-Don La Meilleraye-de-Bretagne Moisdon-la-Rivière La Montagne Montoir-de-Bretagne Mouais Mouzeil Nantes Notre-Dame-des-Landes Orvault Paimbœuf Le Pellerin Petit-Auverné Petit-Mars Pierric Le Pin Prinquiau Puceul Rouans Rougé Ruffigné Saffré Saint-Aubin-des-Châteaux Saint-Herblain Saint-Jean-de-Boiseau Saint-Julien-de-Vouvantes Sainte-Luce-sur-Loire Saint-Mars-du-Désert Saint-Nazaire Saint-Sébastien-sur-Loire Saint-Vincent-des-Landes Sautron Savenay Sion-les-Mines Sucé-sur-Erdre Thouaré-sur-Loire Les Touches Trans-sur-Erdre Treillières Trignac Vay Vue La Chevallerais La Grigonnais Saint-Brevin-les-Pins Saint-Père-en-Retz |
6.6.2022 |
|
Bouaye Port-Saint-Père Saint-Léger-les-Vignes Le Bignon Bouguenais Le Cellier Divatte-sur-Loire La Chapelle-Heulin Château-Thébaud Couffé La Haie-Fouassière Haute-Goulaine Le Loroux-Bottereau Maisdon-sur-Sèvre Mauves-sur-Loire Mésanger Monnières Mouzillon Oudon Le Pallet Pont-Saint-Martin Pouillé-les-Côteaux Rezé Saint-Fiacre-sur-Maine Saint-Julien-de-Concelles Les Sorinières Vertou |
15.6.2022 |
|
Abbaretz Cordemais Couëron Frossay Joué-sur-Erdre Nort-sur-Erdre Nozay Pannecé Riaillé Saint-Étienne-de-Montluc Saint-Viaud Teillé Le Temple-de-Bretagne Treffieux Vigneux-de-Bretagne Chaumes-en-Retz La Bernerie-en-Retz Villeneuve-en-Retz Chauvé Les Moutiers-en-Retz La Plaine-sur-Mer Pornic Préfailles Saint-Hilaire-de-Chaléons Vallons-de-l’Erdre Saint-Michel-Chef-Chef Sainte-Pazanne |
1.6.2022–8.6.2022 |
|
Legé La Limouzinière Machecoul-Saint-Même La Marne Paulx Saint-Colomban Corcoué-sur-Logne Saint-Étienne-de-Mer-Morte Saint-Lumine-de-Coutais Saint-Mars-de-Coutais Saint-Philbert-de-Grand-Lieu Touvois Aigrefeuille-sur-Maine Ancenis-Saint-Géréon La Boissière-du-Doré Boussay La Chevrolière Clisson Gétigné Gorges Le Landreau Montbert Montrelais La Planche La Regrippière La Remaudière Remouillé Saint-Aignan-Grandlieu Vair-sur-Loire Saint-Hilaire-de-Clisson Saint-Lumine-de-Clisson Vallet Loireauxence Vieillevigne La Roche-Blanche Geneston |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Département: Lot (46) |
|
|
ESPEYROUX FIGEAC MOLIERES PLANIOLES |
8.6.2022 |
|
CARDAILLAC FOURMAGNAC LABATHUDE SAINT-BRESSOU SAINTE-COLOMBE |
30.5.2022–8.6.2022 |
|
BIARS SUR CERE CAHUS CORNAC ESTAL GAGNAC SUR CERE GLANES LABASTIDE-DU-HAUT-MONT LATOUILLE-LENTILLAC LAVAL-DE-CERE SENAILLAC-LATRONQUIERE |
8.6.2022 |
|
SOUSCEYRAC-EN-QUERCY TEYSSIEU |
30.5.2022–8.6.2022 |
|
ANGLARS AYNAC BETAILLE BLARS LE BOURG BOUSSAC LE BOUYSSOU BRENGUES CAMBES CAMBOULIT CAMBURAT CANIAC-DU-CAUSSE CARDAILLAC CARENNAC CARLUCET CAZALS CAVAGNAC CAZILLAC COEUR DE CAUSSE à l’est de l’A20 CONCORES CONDAT CORN DEGAGNAC DURBANS ESPAGNAC-SAINTE-EULALIE ESPEDAILLAC FAJOLES FLAUJAC-GARE FONS FOURMAGNAC FRAYSSINET-LE-GELAT FRAYSSINHES à l’est de la D43 GIGNAC GINTRAC GIRAC GORSES GREZES COEUR DE CAUSSE LABATHUDE LACAPELLE-MARIVAL LADIRAT LAMOTHE-CASSEL LAMOTHE-FENELON LANZAC lATRONQUIERE LEOBARD LISSAC-ET-MOURET LIVERNON MARMINIAC MARTEL MASCLAT MECHMONT MILHAC MONTAMEL MONTCLERA MONTET-ET-BOUXAL MONTFAUCON à l’est de l’A20 NADAILLAC-DE-ROUGE PEYRILLES PUYBRUN LES QUATRE-ROUTES-DU-LOT QUISSAC LE ROC ROUFFILHAC RUDELLE SENIERGUES à l’est de l’A20 SAINT-BRESSOU SAINT-CAPRAIS SAINT-CIRQ-MADELON SAINT-CLAIR SAINTE-COLOMBE SAINT-GERMAIN-DU-BEL-AIR SAINT-MAURICE-EN-QUERCY SAINT-MEDARD-NICOURBY SAINT-MICHEL-DE-BANNIERES SAINT-SULPICE SONAC SOULOMES SOUSCEYRAC-EN-QUERCY: au sud de la D673 et de la D653 TAURIAC TERROU TEYSSIEU THEMINETTES USSEL |
15.6.2022 |
|
ALBIAC ALVIGNAC ANGLARS-NOZAC ASSIER AUTOIRE AYNAC BALADOU BANNES LE BASTIT BELMONT-BRETENOUX BIO BRETENOUX CALES COUZOU CRESSENSAC CREYSSE CUZANCE DURBANS ESPEDAILLAC ESPEYROUX FLAUJAC-GARE FLOIRAC FRAYSSINET FRAYSSINHES à l’ouest de la D43 GIGNAC GINOUILLAC GOURDON GRAMAT ISSENDOLUS ISSEPTS COEUR DE CAUSSE à l’ouest de l’A20 LACAVE LACHAPELLE-AUZAC LAVERGNE LEYME LIVERNON LOUBRESSAC LOUPIAC LUNEGARDE MARTEL MAYRAC MAYRINHAC-LENTOUR MEYRONNE MIERS MOLIERES MONTFAUCON à l’Ouest de l’A20 MONTVALENT PADIRAC PAYRAC PAYRIGNAC PINSAC PRUDHOMAT REILHAC REILHAGUET REYREVIGNES RIGNAC ROCAMADOUR ROUFFILHAC RUEYRES SAIGNES SAINT-CERE SAINT-CHAMARAND SAINT-CIRQ-SOUILLAGUET SAINT-DENIS-LES-MARTEL SAINT-JEAN-LAGINESTE SAINT-JEAN-LESPINASSE SAINT-LAURENT-LES-TOURS SAINT-MEDARD-DE-PRESQUE SAINT-MICHEL-DE-LOUBEJOU SAINT-PAUL-DE-VERN SAINT-PROJET SAINT-SIMON SAINT-SOZY SAINT-VINCENT-DU-PENDIT SARRAZAC SENIERGUES à l’Ouest de l’A20 SONAC SOUCIRAC SOUILLAC STRENQUELS THEGRA THEMINES VAYRAC LE VIGAN |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
BAGNAC-SUR-CELE FELZINS LAURESSES LINAC MONTREDON PRENDEIGNES SABADEL-LATRONQUIERE SAINT-CIRGUES SAINT-FELIX SAINT-HILAIRE SAINT-JEAN-MIRABEL SAINT-PERDOUX VIAZAC |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Lot-et-Garonne (47) |
|
|
Agnac Allez-et-Cazeneuve Armillac Auriac-sur-Dropt Bias Bourgougnague Bournel Brugnac Cahuzac Caubon-Saint-Sauveur Cavarc Coulx Dévillac Doudrac Duras Escassefort Ferrensac Fongrave Lacaussade Lachapelle Laussou Lavergne Lévignac-de-Guyenne Mazières-Naresse Monbahus Monclar Montagnac-sur-Lède Montastruc Montignac-de-Lauzun Montignac-Toupinerie Monviel Pardaillan Paulhiac Peyrière Puymiclan Rives Saint-Aubin Saint-Avit Saint-Barthélemy-d’Agenais Saint-Etienne-de-Fougères Saint-Etienne-de-Villeréal Saint-Géraud Saint-Jean-de-Duras Sainte-Livrade-sur-Lot Saint-Pierre-sur-Dropt Saint-Quentin-du-Dropt Seyches Soumensac Tombeboeuf Trentels Villebramar Villeneuve-sur-Lot Villeréal Virazeil |
16.6.2022 |
|
Aiguillon Anthé Auradou Baleyssagues Bazens Beauville Blaymont Bourran Cassignas Castelmoron-sur-Lot Cauzac Cazideroque Clairac Clermont-Dessous Cours Dausse Dolmayrac Dondas Engayrac Esclottes Frégimont Frespech Galapian Gavaudun Granges-sur-Lot Hautefage-la-Tour Lacapelle-Biron Lacépède Lafitte-sur-Lot Lagarrigue Laparade Laroque-Timbaut Laugnac Lusignan-Petit Madaillan Massels Massoulès Monbalen Montpezat Nicole Penne-d’Agenais Port-Sainte-Marie Prayssas Saint-Antoine-de-Ficalba Sainte-Colombe-de-Duras Saint-Hilaire-de-Lusignan Saint-Robert Saint-Salvy Saint-Sardos Saint-Sylvestre-sur-Lot Savignac-de-Duras Le Temple-sur-Lot Trémons |
10.6.2022 |
|
Allemans-du-Dropt Beaugas Boudy-de-Beauregard Cambes Cancon Casseneuil Castelnaud-de-Gratecambe Castillonnès Douzains Lalandusse Lauzun Lédat Lougratte Miramont-de-Guyenne Monflanquin Montauriol Montaut Monteton Moulinet Moustier Pailloles Pinel-Hauterive Puysserampion Roumagne Saint-Colomb-de-Lauzun Saint-Eutrope-de-Born Saint-Maurice-de-Lestapel Saint-Pardoux-Isaac Saint-Pastour La Sauvetat-du-Dropt La Sauvetat-sur-Lède Savignac-sur-Leyze Ségalas Sérignac-Péboudou |
8.6.2022–17.6.2022 |
|
Loubès-Bernac Saint-Astier Saint-Sernin Villeneuve-de-Duras |
18.6.2022–26.6.2022 |
|
Rayet Tourliac Parranquet Saint-Martin-de-Villeréal |
11.6.2022–19.6.2022 |
|
Département: Maine-et-Loire (49) |
|
|
Avrillé Beaucouzé Bouchemaine Candé Cantenay-Épinard Challain-la-Potherie Erdre-en-Anjou Feneu Grez-Neuville La Possonnière Le Lion-d’Angers Les Ponts-de-Cé Longuenée-en-Anjou Montreuil-Juigné „Ombrée d’Anjou Combrée“ „Ombrée d’Anjou Le Tremblay“ Saint-Clément-de-la-Place Saint-Lambert-la-Potherie Sainte-Gemmes-sur-Loire Savennières „Segré-en-Anjou Bleu La Chapelle-sur-Oudon“ „Segré-en-Anjou Bleu Le Bourg-d’Iré“ „Segré-en-Anjou Bleu Louvaines“ „Segré-en-Anjou Bleu Marans“ „Segré-en-Anjou Bleu Noyant-la-Gravoyère“ „Segré-en-Anjou Bleu Nyoiseau“ „Segré-en-Anjou Bleu Segré“ |
6.6.2022 |
|
Béhuard „Brissac Loire Aubance Brissac-Quincé“ „Brissac Loire Aubance Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance“ „Brissac Loire Aubance Chemellier“ „Brissac Loire Aubance Les Alleuds“ „Brissac Loire Aubance Saulgé-l’Hôpital“ „Brissac Loire Aubance Vauchrétien“ Dénezé-sous-Doué „Doué-en-Anjou Concourson-sur-Layon“ „Doué-en-Anjou Doué-la-Fontaine“ „Doué-en-Anjou Les Verchers-sur-Layon“ „Doué-en-Anjou Saint-Georges-sur-Layon“ „Gennes-Val-de-Loire Grézillé“ Le Puy-Notre-Dame Les Garennes sur Loire Louresse-Rochemenier Mûrs-Erigné Saint-Jean-de-la-Croix Saint-Macaire-du-Bois Saint-Mélaine-sur-Aubance Tuffalun |
15.6.2022 |
|
Angrie Bécon-les-Granits Champtocé-sur-Loire Chazé-sur-Argos Ingrandes-Le Fresne sur Loire Loiré Saint-Augustin-des-Bois Saint-Georges-sur-Loire Saint-Germain-des-Prés Saint-Léger-de-Linières Saint-Martin-du-Fouilloux Saint-Sigismond „Segré-en-Anjou Bleu Sainte-Gemmes-d’Andigné“ Val d’Erdre-Auxence |
1.6.2022–29.6.2022 |
|
Aubigné-sur-Layon Beaulieu-sur-Layon Bellevigne-en-Layon „Brissac Loire Aubance Luigné“ Cernusson Chalonnes-sur-Loire Chanteloup-les-Bois Chaudefonds-sur-Layon Chemillé-en-Anjou Cléré-sur-Layon Coron Denée „Doué-en-Anjou Brigné“ La Plaine Lys-Haut-Layon „Mauges-sur-Loire Saint-Laurent-de-la-Plaine“ Montilliers Mozé-sur-Louet Passavant-sur-Layon Rochefort-sur-Loire Saint-Paul-du-Bois Somloire Soulaines-sur-Aubance Terranjou Val-du-Layon Vezins Beaupréau-en-Mauges Bégrolles-en-Mauges Cholet La Romagne La Séguinière La Tessouale Le May-sur-Evre Le Puy-Saint-Bonnet Les Cerqueux „Mauges-sur-Loire (sauf Saint-Laurent-de-la-Plaine)“ Maulévrier Mazières-en-Mauges Montrevault-sur-Evre Nuaillé Orée d’Anjou Saint-Christophe-du-Bois Saint-Léger-sous-Cholet Sèvremoine Toutlemonde Trémentines Yzernay |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: DEUX-SEVRES (79) |
|
|
Brion-près-Thouet Irais Louzy Marnes Misse Plaine-et-Vallées Pas-de-Jeu Saint-Cyr-la-Lande Saint-Léger-de-Montbrun Saint-Martin-de-Mâcon Saint-Martin-de-Sanzay Sainte-Verge Tourtenay |
6.6.2022 |
|
Availles-Thouarsais Saint-Généroux |
1.6.2022–8.6.2022 |
|
La Ferrière-en-Parthenay „Pressigny sud limitée par D134E“ Oroux |
6.6.2022 |
|
Doux Thénezay |
1.6.2022–8.6.2022 |
|
Béceleuf Coulon Cours Échiré Faye-sur-Ardin Fenioux Magné Niort Pamplie Puihardy Saint-Laurs Saint-Maixent-de-Beugné Saint-Maxire Sainte-Ouenne Saint-Rémy Sciecq Surin Xaintray |
6.6.2022 |
|
Ardin Coulonges-sur-l’Autize Saint-Pompain Villiers-en-Plaine |
1.6.2022–8.6.2022 |
|
Adilly Airvault Assais-les-Jumeaux Aubigny Le Chillou Lhoumois La Peyratte „Pressigny nord limitée par D134E“ Saint-Germain-de-Longue-Chaume Viennay |
15.6.2022 |
|
Amailloux Boussais Glénay Gourgé Lageon Louin Maisontiers Saint-Loup-Lamairé Tessonière |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Beaulieu-sous-Parthenay La Boissière-en-Gâtine La Chapelle-Bertrand Châtillon-sur-Thouet Fénery Les Groseillers Mazières-en-Gâtine Parthenay Pompaire Le Retail Saint-Aubin-le-Cloud Saint-Marc-la-Lande Soutiers Verruyes Vouhé |
15.6.2022 |
|
Allonne Azay-sur-Thouet Saint-Pardoux-Soutiers Le Tallud |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Le Busseau Beugnon-Thireuil Clessé Pougne-Hérisson Secondigny Loretz-d’Argenton Boismé Chiché Faye-l’Abbesse Luzay Pierrefitte Sainte-Gemme Saint-Jacques-de-Thouars Saint-Jean-de-Thouars Saint-Varent „Thouars hors Misse“ |
15.6.2022 |
|
L’Absie Chanteloup La Chapelle-Saint-Laurent Largeasse Neuvy-Bouin Scillé Trayes Vernoux-en-Gâtine Bretignolles Cerizay Mauléon Cirières Combrand Courlay La Forêt-sur-Sèvre Moncoutant-sur-Sèvre Montravers Nueil-les-Aubiers La Petite-Boissière Le Pin Saint-Amand-sur-Sèvre Saint-André-sur-Sèvre SAINT-PIERRE-DES-ECHAUBROGNES Saint-Paul-en-Gâtine Argentonnay Bressuire Val en Vignes Coulonges-Thouarsais Geay Genneton Luché-Thouarsais Saint-Aubin-du-Plain Voulmentin Saint Maurice Étusson |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Département: Tarn-et-Garonne (82) |
|
|
ROQUECOR SAINT AMANS DU PECH SAINT BEAUZEIL VALEILLES |
6.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Vendée (85) |
|
|
Barbâtre La Barre-de-Monts L’Épine Le Fenouiller La Guérinière Noirmoutier-en-l’Île Notre-Dame-de-Monts Le Perrier Notre-Dame-de-Riez Saint-Hilaire-de-Riez Saint-Jean-de-Monts |
6.6.2022 |
|
Bouillé-Courdault Damvix Le Gué-de-Velluire L’Île-d’Elle Liez Maillé Maillezais Le Mazeau Rives-d’Autise Saint-Sigismond Xanton-Chassenon L’Aiguillon-sur-Mer Angles Avrillé Le Bernard La Boissière-des-Landes Bretignolles-sur-Mer La Bretonnière-la-Claye Chaillé-les-Marais La Chaize-Giraud Champagné-les-Marais Le Champ-Saint-Père Chasnais La Couture Curzon Givrand Grues Jard-sur-Mer Lairoux Longeville-sur-Mer Moreilles Nieul-le-Dolent Poiroux Puyravault Les Sables-d’Olonne Saint-Denis-du-Payré Saint-Gilles-Croix-de-Vie Saint-Hilaire-la-Forêt Saint-Michel-en-l’Herm Sainte-Radégonde-des-Noyers Saint-Vincent-sur-Jard La Tranche-sur-Mer Triaize La Faute-sur-Mer La Chapelle-aux-Lys Faymoreau Loge-Fougereuse Marillet Puy-de-Serre Saint-Hilaire-de-Voust |
15.6.2022 |
|
Apremont Beauvoir-sur-Mer Benet Bois-de-Céné Bouin Challans Châteauneuf Coëx Commequiers Falleron Foussais-Payré Froidfond La Garnache Maché Saint-Christophe-du-Ligneron Saint-Gervais Saint-Hilaire-des-Loges Saint-Maixent-sur-Vie Saint-Révérend Saint-Urbain Sallertaine Soullans |
1.6.2022–29.6.2022 |
|
Aizenay Beaufou Bellevigny La Chaize-le-Vicomte La Chapelle-Palluau Doix lès Fontaines Dompierre-sur-Yon La Ferrière Fontenay-le-Comte Fougeré La Genétouze Grand’Landes Les Lucs-sur-Boulogne La Merlatière Montreuil Mouilleron-le-Captif Palluau Les Velluire-sur-Vendée Le Poiré-sur-Vie La Roche-sur-Yon Saint-Denis-la-Chevasse Saint-Étienne-du-Bois Saint-Martin-de-Fraigneau Saint-Martin-des-Noyers Saint-Michel-le-Cloucq Saint-Paul-Mont-Penit Saint-Pierre-le-Vieux La Taillée Vix Vouillé-les-Marais L’Aiguillon-sur-Vie Aubigny-Les Clouzeaux Auchay-sur-Vendée Bazoges-en-Pareds Beaulieu-sous-la-Roche Bessay Bourneau Bournezeau La Caillère-Saint-Hilaire Chantonnay La Chapelle-Hermier La Chapelle-Thémer Château-Guibert Chauché Corpe Essarts en Bocage Le Girouard Le Givre Grosbreuil L’Hermenault L’Île-d’Olonne La Jaudonnière La Jonchère Landeronde Landevieille Le Langon Longèves Luçon Les Magnils-Reigniers Mareuil-sur-Lay-Dissais Marsais-Sainte-Radégonde Martinet Mervent Les Achards Mouchamps Moutiers-les-Mauxfaits Moutiers-sur-le-Lay Mouzeuil-Saint-Martin Nalliers Nesmy L’Orbrie Péault Petosse Les Pineaux Pissotte Pouillé La Rabatelière La Réorthe Rochetrejoux Rosnay Saint-André-Goule-d’Oie Saint-Aubin-la-Plaine Saint-Avaugourd-des-Landes Saint-Benoist-sur-Mer Sainte-Cécile Saint-Cyr-des-Gâts Saint-Cyr-en-Talmondais Saint-Étienne-de-Brillouet Sainte-Flaive-des-Loups Rives de l’Yon Sainte-Foy Sainte-Gemme-la-Plaine Saint-Georges-de-Pointindoux Saint-Germain-de-Prinçay Sainte-Hermine Saint-Hilaire-le-Vouhis Saint-Jean-de-Beugné Saint-Juire-Champgillon Saint-Julien-des-Landes Saint-Laurent-de-la-Salle Brem-sur-Mer Saint-Martin-des-Fontaines Saint-Martin-Lars-en-Sainte-Hermine Saint-Mathurin Sainte-Pexine Saint-Valérien Saint-Vincent-Sterlanges Saint-Vincent-sur-Graon Sérigné Sigournais Le Tablier Talmont-Saint-Hilaire Thiré Thorigny Thouarsais-Bouildroux Vairé Venansault Vendrennes Bazoges-en-Paillers Beaurepaire La Bernardière La Boissière-de-Montaigu Les Brouzils La Bruffière Chavagnes-en-Paillers La Copechagnière Cugand La Gaubretière L’Herbergement Les Herbiers Les Landes-Genusson Mesnard-la-Barotière Montaigu-Vendée Mortagne-sur-Sèvre Rocheservière Montréverd Saint-Aubin-des-Ormeaux Saint-Fulgent Saint-Laurent-sur-Sèvre Saint-Malô-du-Bois Saint-Martin-des-Tilleuls Saint-Philbert-de-Bouaine Tiffauges Treize-Septiers Chanverrie Antigny Le Boupère Breuil-Barret Cezais La Châtaigneraie Chavagnes-les-Redoux Cheffois Les Epesses Sèvremont Mallièvre La Meilleraie-Tillay Menomblet Monsireigne Montournais Mouilleron-Saint-Germain Pouzauges Réaumur Saint-Mars-la-Réorthe Saint-Maurice-des-Noues Saint-Maurice-le-Girard Saint-Mesmin Saint-Paul-en-Pareds Saint-Pierre-du-Chemin Saint-Prouant Saint-Sulpice-en-Pareds Tallud-Sainte-Gemme La Tardière Treize-Vents Vouvant |
7.6.2022–15.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Vienne (86) |
|
|
ANGLIERS ARCAY AULNAY BERRIE CHALAIS CRAON CURCAY-SUR-DIVE GLENOUZE LA CHAUSSEE LA GRIMAUDIERE MARTAIZE MASSOGNES MAZEUIL MONCONTOUR MOUTERRE-SILLY RANTON SAINT-CLAIR SAINT-JEAN-DE-SAUVES SAINT-LAON TERNAY CHALANDRAY CHERVES MAISONNEUVE |
8.6.2022 |
|
Les communes suivantes dans le département: Haute Vienne (87) |
|
|
BUSSIERE-GALANT CHALUS CHAMPAGNAC-LA-RIVIERE CHAMPSAC - au Sud de la D 141 CUSSAC - à l’Ouest de la D 73 et à l’Est de la D 42 DOURNAZAC - à l’Est de la D 66 GLANDON LA MEYZE LA-ROCHE-L’ABEILLE – à l’Ouest de la D17 LADIGNAC-LE-LONG – à l’Ouest de la D11 MARVAL - à l’Ouest de la D 67 et au Sud de la D 15 ORADOUR-SUR-VAYRES - au Sud de la D 34 PENSOL - à l’Ouest de la D 15 et à l’Ouest de la D 67 SAINT-BAZILE SAINT-HILAIRE-LES-PLACES SAINT-MATHIEU SAINT-YRIEIX-LA-PERCHE – à L’Est de la D704 et au Sud de la D901 |
12.6.2022 |
|
CUSSAC - à l’Est de la D 73 et à l’Ouest de la D 42 DOURNAZAC - à l’Ouest de la D 66 LA CHAPELLE-MONTBRANDEIX LADIGNAC-LE-LONG – à l’Est de la D11 LE CHALARD MARVAL - à l’Est de la D 67 et au Nord de la D 15 PENSOL - à l’Est de la D 15 et à l’Est de la D 67 SAINT-YRIEIX-LA-PERCHE – à L’Ouest de la D704 et au Nord de la D901 |
4.5.2022–12.6.2022 |
Liikmesriik: Ungari
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 55 |
|
Bács-Kiskun és Csongrád-Csanád megye: |
|
|
Balotaszállás, Bócsa, Bugac, Bugacpusztaháza, Csólyospálos, Harkakötöny, Jászszentlászló, Kiskunhalas, Kiskunmajsa, Kömpöc, Móricgát, Pálmonostora, Petőfiszállás, Pirtó, Soltvadkert, Szank, Tázlár, Zsana, Ambrózfalva, Balástya Baks, Bordány, Csengele, Domaszék, Forráskút, Kistelek, Mindszent, Mórahalom, Ópusztaszer, Pusztamérges, Pusztaszer, Ruzsa, Szatymaz, Szegvár, Üllés, Zákányszék és Zsombó települések védőkörzeten kívül eső teljes közigazgatási területe. Fülöpjakab, Gátér, Jakabszállás, Kaskantyú, Kiskőrös, Kiskunfélegyháza, Imrehegy, Izsák, Páhi, Petőfiszállás, Ásotthalom, Csanytelek, Csengele, Csongrád, Derekegyház, Fábiánsebestyén, Felgyő, Hódmezővásárhely, Mártély, Nagytőke, Orgovány, Ópusztaszer, Öttömös, Röszke, Sándorfalva, Szeged, Szentes és Tömörkény települések közigazgatási területeinek a 46.602519 és a 19.476076, a 46.275100 és a 19.945900, a 46.598411 és a 19.463081, a 46.304142 és a 19.77246857, a 46.594879 és a 19.475755, a 46.634798 és a 19.528758, a 46.622269 és a 19.510662, a 46.637471 és a 19.534997, a 46.618518 és a 19.547109, a 46.641252 és a 19.532421, a 46.647600 és a 19.532000, a 46.632294 és a 19.540128, a 46.657800 és a 19.525600, a 46.646110 és a 19.506637, a 46.674721 és a 19.501666, a 46.621178 és a 19.551212, a 46.643000 és a 19.551212, a 46.622759 és a 19.546290, a 46.674300 és a 19.496878, a 46.682057 és a 19.499820, a 46.625950 és a 19.687550, a 46.304143 és a 19.772469, a 46.55831146 és a 19.90176582, 46.67918396 és a 19.66313362, a 46.6588707 és a 19.84514999, a 46.64757538 és a 19.83792496, a 46.675174 és a 19.500882, a 46.645837 és a 19.513270, a 46.656787 és a 19.530891, a 46.672206 és a 19.497207, a 46.616930 és a 19.545510, a 46.617304 és a 19.548761, a 46.618622 és a 19.536336, a 46.620761 és a 19.449354, a 46.45996857 és a 19.48300171, 46.649616 és a 20.230218, a 46.601700 és a 20.292500, valamint a 46.617800 és a 20.272700 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
2.7.2022 |
|
Borota, Felsőszentiván, Jánoshalma, Kéleshalom, Kisszállás, Kunfehértó és Rém települések védőkörzeten kívül eső teljes közigazgatási területe. Baja, Érsekcsanád, Érsekhalma, Hajós, Mélykút, Nemesnádudvar és Sükösd települések közigazgatási területeinek a 46.257695 és a 19.129421, a 46.345334 és a 19.405583, a 46.346178 és a 19.407121, a 46.258680 és a 19.132083, a 46.261845 és a 19.129315, a 46.264668 és a 19.126455, 46.257655 és a 19.135150, valamint a 46.267726 és a 19.123673, GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
19.6.2022 |
|
Ágasegyháza, Ballószög, Fülöpháza, Fülöpszállás, Izsák, Kecskemét, Kerekegyháza, Kunadacs, Kunbaracs, Ladánybene, Lajosmizse, Szabadszállás települések közigazgatási területeinek a a 46.926789 és a 19.469943, a 46.927460 és a 19.474320, a 46.923632 és a 19.467383, a 46.930155 és a 19.454917, a 46.924205 és a 19.464929, a 46.916900 és a 19.450500, a 46.911103 és a 19.480245, a 46.918600 és a 19.440000, a 46.919342 és a 19.472473, a 46.921349 és a19.467408, a 46.927636 és a 19.461940, a 46.918726 és a 19.468632, a 46.918752 és a 19.474294, a 46.915623 és a 19.477867, a 46.919787 és a 19.470642, a 46.920677 és a19.478588, a 46.918898 és a 19.474058, valamint a 46.913952 és a 19.509689 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
1.7.2022 |
|
Ambrózfalva, Csanádalberti, Makó, Nagyér, Pitvaros és Székkutas települések közigazgatási területeinek a 46.412612 és a 20.721112, a 46.448300 és a 20.723600, a 46.423614 és a 20.753063, a 46.442739 és a 20.726279, a 46.424346 és a 20.764714, valamint a 46.428118 és a 20.706752 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül eső területe. |
2.7.2022 |
|
Ambrózfalva, Csanádalberti, Csanádpalota, Makó, Nagyér, Pitvaros és Székkutas települések közigazgatási területeinek a a 46.350338 és a 20.802407 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül eső területe. |
2.6.2022 |
|
Árpádhalom, Nagymágocs, Hódmezővásárhely és Székkutas települések közigazgatási területeinek a 46.519736 és a 20.569140, valamint a 46.526166 és a 20.582625 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
2.7.2022 |
|
Bócsa, Bugac, Bugacpusztaháza, Csólyospálos, Harkakötöny, Jászszentlászló, Kaskantyú, Kiskunhalas, Kiskunmajsa, Kömpöc, Móricgát, Orgovány, Pálmonostora, Petőfiszállás, Pirtó, Soltvadkert, Szank, Tázlár, Zsana, Balástya, Bordány, Csengele, Domaszék, Forráskút, Kistelek, Mórahalom, Ruzsa, Szatymaz, Szeged, Üllés, Zákányszék és Zsombó települések közigazgatási területeinek a 46.4715502 és a 19.7517826, a 46.405959 és a 19.779518, a 46.400225 és a 19.738443, a 46.602519 és a 19.476076, a 46.579444 és a 19.736667, a 46.275100 és a 19.945900 a 46.595993 és a 19.715993, a 46.598411 és a 19.463081, a 46.362527 és a 19.889897, a 46.305325 és a 19.971843 a 46.594879 és a 19.475755, a 46.411066 és a 19.824131, a 46.634798 és a 19.528758, a 46.565116 és a 19.736982, a 46.390193 és a 19.859026, a 46.622269 és a 19.510662, a 46.637471 és a 19.534997, a 46.360253 és a 19.889856, a 46.412262 és a 19.882318, a 46.388589 és a 19.865548, a 46.393122 és a 19.879532, a 46.618518 és a 19.547109, a 46.341487 és a 19.959773, a 46.428945 és a 19.858540, a 46.641252 és a 19.532421, a 46.418260 és a 19.870100, a 46.474934 és a 19.867312, a 46.647600 és a 19.532000, a 46.629090 és a 19.601820, a 46.423310 és a 19.839009, a 46.442445 és a 19.847226, a 46.454135 és a 19.851760, a 46.446677 és a 19.842729, a 46.450811 és a 19.848044, a 46.465875 és a 19.855253, a 46.584834 és a 19.571869, a 46.403030 és a 19.836280, a 46.515756 és a 19.644498, a 46.556377 és a 19.521274, a 46.632294 és a 19.540128, a 46.625950 és a 19.687550, a 46.423812 és a 19.851522, a 46.304143 és a 19.772469, a 46.416320 és a 19.855250, a 46.357129 és a 19.886464, a 46.657800 és a 19.525600, a 46.558312 és a 19.901765, a 46.646110 és a 19.506637, a 46.467710 és a 19.816220, a 46.383000 és a 19.863400, a 46.631240 és a 19.603105, a 46.674721 és a 19.501666, a 46.621178 és a 19.551212, a 46.643000 és a 19.547100, a 46.622759 és a 19.546290, a 46.674300 és a 19.496878, a 46.563426 és a 19.472723, a 46.424156 és a 19.854776, a 46.682057 és a 19.499820, a 46.443106 és a 19.844167, a 46.444167 és a 19.837500, a 46.569480 és a 19.691870, a 46.484707 és a 19.693469, a 46.509101 és a 19.639519, a 46.493050 és a 19.772140, a 46.675174 és a 19.500882, a 46.539300 és a 19.848400, a 46.460471 és a 19.829871, a 46.645837 és a 19.513270, a 46.451065 és a 19.838705, a 46.532821 és a 19.867635, a 46.494360 és a 19.781250, a 46.656787 és a 19.530891, a 46.538708 és a 19.820980, a 46.532500 és a 19.643611, a 46.500240 és a 19.782750, a 46.554744 és a 19.877308, a 46.442824 és a 19.859982, a 46.532438 és a 19.812180, a 46.506380 és a 19.781720, a 46.534952 és a 19.835752, a 46.625636 és a 19.653214, a 46.538611 és a 19.742222, a 46.672206 és a 19.497207, a 46.540082 és a 19.646619, a 46.518432 és a 19.790984, a 46.535395 és a 19.743623, a 46.532906 és a 19.822510, a 46.384682 és a 19.911029, a 46.582284 és a 19.467612, a 46.518168 és a 19.678617, a 46.395004 és a 19.675672, a 46.527904 és a 19.627410, a 46.342700 és a 19.803100, a 46.539808 és a 19.748672, a 46.498220 és a 19.776852, a 46.616930 és a 19.545510, a 46.525265 és a 19.722482, a 46.514691 és a 19.631108, a 46.617304 és a 19.548761, a 46.618622 és a 19.536336, a 46.526774 és a 19.498163, a 46.620761 és a 19.449354, a 46.570148 és a 19.650975, a 46.519380 és a 19.631010, a 46.472718 és a 19.664062, a 46.504690 és a 19.639840, a 46.514722 és a 19.648611, a 46.595049 és a 19.878352, a 46.512454 és a 19.731679, a 46.575500 és a 19.956300, a 46.633972 és a 19.896433, a 46.439030 és a 19.605080, a 46.439030 és a 19.605080, a 46.642645 és a 19.896299, valamint a 46.458535 és a 19.605083 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
24.6.2022–2.7.2022 |
|
Kiskunhalas település közigazgatási területének a 46.459968 és a 19.483002, valamint a 46.410497és a 19.517138 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
7.6.2022–2.7.2022 |
|
Bugac, Bugacpusztaháza és Jakabszállás települések közigazgatási területeinek a 46.684719 és a 19.640491, a 46.679183 és a 19.663134 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
2.6.2022–2.7.2022 |
|
Jánoshalma és Kunfehértó települések közigazgatási területeinek a 46.345334 és a 19.405583, valamint a 46.346178 és a 19.407121 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
4.6.2022–19.6.2022 |
|
Kerekegyháza, Fülöpháza és Szabadszállás települések közigazgatási területeinek a 46.926789 és a 19.469943, a 46.927460 és a 19.474320, a 46.923632 és a 19.467383, a 46.930155 és a 19.454917, a 46.924205 és a 19.464929, a 46.916900 és a 19.450500, a 46.911103 és a 19.480245, a 46.918600 és a 19.440000, a 46.919342 és a 19.472473, a 46.921349 és a19.467408, a 46.927636 és a 19.461940, a 46.918726 és a 19.468632, a 46.918752 és a 19.474294, a 46.915623 és a 19.477867, a 46.919787 és a 19.470642, a 46.920677 és a19.478588, a 46.918898 és a 19.474058, valamint a 46.913952 és a 19.509689 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
23.6.2022–1.7.2022 |
|
Borota, Csávoly és Rém települések közigazgatási területeinek a a 46.257695 és a 19.129421, a 46.258680 és a 19.132083, a 46.261845 és a 19.129315, a 46.264668 és a 19.126455, a 46.257655 és a 19.135150, valamint a 46.267726 és a 19.123673 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
11.6.2022–19.6.2022 |
|
Csongrád, Szegvár és Szentes települések közigazgatási területeinek a 46.649616 és a 20.230218, a 46.601700 és a 20.292500, valamint a 46.617800 és a 20.272700 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
22.6.2022–2.7.2022 |
|
Kiskunfélegyháza, Tiszaalpár és Csongrád települések közigazgatási területeinek a 46.783440 és a 19.975508, a 46.797018 és a 19.956222, valamint a 46.786957 és a 20.000164 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
21.6.2022–2.7.2022 |
|
Székkutas település közigazgatási területének a 46.519736 és a 20.569140, valamint a 46.526166 és a 20.582625GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
24.6.2022–2.7.2022 |
|
Kiskunfélegyháza település közigazgatási területének a 46.695672 és a 19.938444 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
23.6.2022–2.7.2022 |
|
Békés megye: |
|
|
Battonya, Békéssámson, Csanádapáca, Gerendás,, Kardoskút, Kaszaper, Kisdombegyház, Kunágota, Magyarbánhegyes, Magyardombegyház, Mezőhegyes, Mezőkovácsháza, Nagybánhegyes, Orosháza, Pusztaföldvár, Tótkomlós, és Végegyháza települések közigazgatási területeinek a 46.412612 és a 20.721112, a 46.453700 és a 20.892040, a 46.461337 és a 20.822849, a 46.448300 és a 20.723600, a 46.423614 és a 20.753063, a 46.464106 és a 20.824599, a 46.442739 és a 20.726279, a 46.424346 és a 20.764714, valamint a 46.428118 és a 20.706752 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
2.7.2022 |
|
Almáskamarás, Battonya, Csanádapáca, Dombiratos, Elek, Gyula Kaszaper, Kevermes, Kétegyháza, Kunágota, Lőkösháza, Medgyesegyháza, Medgyesbodzás, Mezőhegyes, Mezőkovácsháza, Nagybánhegyes, Nagykamarás, Pusztaföldvár, Pusztaottlaka, Szabadkígyós, Tótkomlós, Újkígyós, Végegyháza települések közigazgatási területeinek a 46.414509 és a 20.895129, 46.467000 és a 20.977800, a 46.475210 és a 21.138900, valamint a 46.350338 és a 20.802407 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
2.6.2022 |
|
Békéssámson, Kardoskút és Orosháza települések közigazgatási területeinek a 46.519736 és a 20.569140, valamint a 46.526166 és a 20.582625 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül eső területe. |
2.7.2022 |
|
Kardoskút, Kaszaper, Orosháza, Pusztaföldvár és Tótkomlós települések közigazgatási területeinek a 46.489250 és a 20.791090GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
17.6.2022–2.7.2022 |
|
Békéssámson és Tótkomlós települések közigazgatási területeinek a 46.428118 és a 20.706752 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
24.6.2022–2.7.2022 |
|
Orosháza település közigazgatási területének a 46.526166 és a 20.582625 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
24.6.2022–2.7.2022 |
|
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye: |
|
|
Bátorliget, Encsencs, Kisléta, Máriapócs, Nyírbátor, Nyírbéltek, Nyírbogát, Nyírcsászári, Nyírderzs, Nyírgyulaj, Nyírkáta, Nyírpilis, Nyírvasvári, Ömböly, Piricse és Terem települések közigazgatási területeinek a 47.800570 és a 22.150850, a 47.802603 és a 22.155499, valamint a 47.802424 és a 22.150655 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
16.6.2022 |
|
Balkány, Bököny, Érpatak, Geszteréd, Újfehértó, települések közigazgatási területeinek a 47.723822 és a 21.710387 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
3.7.2022 |
|
Nyírbátor, Nyírpilis, Nyírvasvári és Piricse települések közigazgatási területeinek a 47.800570 és a 22.150850, a 47.802603 és a 22.155499, valamint a 47.802424 és a 22.150655 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
8.6.2022–16.6.2022 |
|
Bököny és Újfehértó települések közigazgatási területeinek a 47.723822 és a 21.710387 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
25.6.2022–3.7.2022 |
|
Jász-Nagykun-Szolnok megye: |
|
|
Tiszasas és Csépa védőkörzeten kívül eső teljes közigazgatási területe. |
2.7.2022 |
|
Tiszasas település közigazgatási területének a 46.786957 és a 20.000164 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
21.6.2022–2.7.2022 |
|
Hajdú-Bihar megye: |
|
|
Bocskaikert, Hajdúböszörmény, Hajdúhadház, Hajdúsámson, Nyíradony és Téglás települések közigazgatási területeinek a 47.723822 és a 21.710387 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 10 km sugarú körön belül és védőkörzeten kívül eső területe. |
3.7.2022 |
|
Hajdúhadház és Téglás települések közigazgatási területeinek a 47.723822 és a 21.710387 GPS-koordináták által meghatározott pont körüli 3 km sugarú körön belül eső területe. |
25.6.2022–3.7.2022 |
Liikmesriik: Madalmaad
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 55 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Province Gelderland |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4.6.2022 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Those parts of the municipality Ede and Renswoude contained within a circle of a radius of 3 kilometres, centered on WGS84 dec. coordinates long 5.63 lat 52.11 |
27.5.2022–4.6.2022 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Municipality Boskoop, province Zuidholland |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
18.6.2022 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Those parts of the municipality Boskoop contained within a circle of a radius of 3 kilometres, centered on WGS84 dec. coordinates long 4.65 lat 52.09 |
10.6.2022–18.6.2022 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liikmesriik: Slovakkia
|
Piirkond |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 55 |
|
District Galanta - the municipality of Dolný Chotár District Nové Zámky – the municipalities of Palárikovo, Zemné, Komoča, Tvrdošovce District Komárno – he minicipalities of Dedina Mládeže, Veľký Ostrov District Šaľa – the miniciaplities of Selice, Selice-Šók, Žihárec |
25.6.2022 |
|
District Šaľa: the municipalites of Vlčany and Neded |
17.6.2022–25.6.2022 |
C osa
Artiklites 1 ja 3a osutatud täiendavad piirangutsoonid asjaomastes liikmesriikides*:
|
* |
Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, hõlmavad käesolevas lisas olevad viited liikmesriigile Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga. |
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/53 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/899,
8. juuni 2022,
selliseid keskseid vastaspooli käsitleva Indoneesia õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, mille üle teeb järelevalvet Indoneesia finantsteenuste amet (Otoritas Jasa Keuangan)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis. |
|
(2) |
Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles kolmandas riigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seega tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske. |
|
(3) |
Selle hindamine, kas Indoneesia õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult selliste õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, mida Indoneesias tegutsevate ja Indoneesia finantsteenuste ameti (Otoritas Jasa Keuangan, OJK) järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust. Komisjon peaks ka hindama kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse selle finantsturu suurust, kus kesksed vastaspooled Indoneesias tegutsevad. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja kehtestada rangemad riskimaandamismeetmed kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam. |
|
(4) |
Käesolev otsus on seotud üksnes OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorra samaväärsusega, mitte selliste kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorraga, kes osutavad kliirimisteenuseid kaubaturul ning mida reguleerib ja mille üle teeb järelevalvet Indoneesia Vabariigi kaubandusministeeriumi (Kementerian Perdagangan Republik Indonesia) alluvuses kaubafutuuridega kauplemise regulatiivamet (Badan Pengawas Perdagangan Berjangka Komoditi, Bappebti), või selliseid keskseid vastaspooli, mida korraldab juhib Indoneesia pank ja mis on tema järelevalve all. |
|
(5) |
Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud nimetatud määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust. |
|
(6) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma nimetatud määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(7) |
Indoneesias tegevusloa saanud ja OJK järelevalve all olevaid keskseid vastaspooli käsitlevad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud Indoneesia Vabariigi kapitaliturge puudutavas 1995. aasta seaduses nr 8 (kapitalituruseadus) (Undang-Undang Republik Indonesia Nomor 8 Tahun 1995 tentang Pasar Modal), (2) kapitaliturgudel tegutsemise korraldust puudutavas OJK määruses nr 3/POJK.04/2021 (Peraturan OJK Nomor 3/POJK.04/2021 tentang Penyelenggaraan Kegiatan di Bidang Pasar Modal) (3) ja väärtpaberitehinguid puudutavas OJK määruses nr 22/POJK.04/2019 (Peraturan OJK Nomor 22/POJK.04/2019 tentang Transaksi Efek) (4) (edaspidi koos „esmased õigusnormid“). OJK määrusega nr 22/POJK.04/2019 rakendatakse rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja antud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes (5). |
|
(8) |
Kesksetel vastaspooltel peab olema OJK tegevusluba. Kliirimisteenuste osutamiseks tegevusloa saamiseks peavad kesksed vastaspooled täitma esmastes õigusnormides sätestatud nõudeid. Neid nõudeid täiendavad kesksete vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid, millega tagatakse kõigi finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes sätestatud asjaomaste standardite järgimine. |
|
(9) |
Seega on Indoneesias tegevusloa saanud ja OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esimene tase koosneb esmastest õigusnormidest, milles on sätestatud põhikohustused, mida kesksed vastaspooled peavad Indoneesias kliirimisteenuste osutamiseks tegevusloa saamiseks järgima. Teine tase koosneb keskse vastaspoole sise-eeskirjadest ja protseduuridest, mille keskne vastaspool peab iseregulatsiooni organina võtma vastu määrustena. |
|
(10) |
Indoneesia finantsturg on liidu finantsturust oluliselt väiksem. Seega kujutab osalemine Indoneesias tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. Esmased õigusnormid, mis kohaldatakse Indoneesias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes, ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid, millega rakendatakse finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid, on küllaldased, et maandada liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks esineda võivat väiksemat riski, ning nendega saavutatavat riskimaandamise tulemust saab pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga. |
|
(11) |
Komisjon leiab, et Indoneesia õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et Indoneesias tegevusloa saanud ja OJK järelevalve all olevad kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(12) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(13) |
OJK kui kesksete vastaspoolte järelevalveasutus teeb kesksete vastaspoolte üle Indoneesias järelevalvet, tagamaks, et esmaseid õigusnorme ning kesksete vastaspoolte sise-eeskirju ja protseduure täidetaks pidevalt. OJK teeb korrapäraselt igapäevast järelevalvet kooskõlas finantsteenuste ametit puudutava Indoneesia Vabariigi 2011. aasta seadusega nr 21 (OJK seadus) (Undang-Undang Republik Indonesia Nomor 21 Tahun 2011 tentang Otoritas Jasa Keuangan), (6) et teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja maandada riske. OJK võib uurida võimalikke rikkumisjuhte, nagu on osutatud OJK seaduse XI peatükis. OJK-l on ulatuslikud volitused nõuete täitmise tagamiseks ning ta võib tegevusloa, samuti sise-eeskirjade ja protseduuride heakskiidu tühistada, kehtestada tingimusi ja nõudeid, anda juhiseid ja määrata kesksetele vastaspooltele karistusi. |
|
(14) |
Komisjon järeldab, et Indoneesias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(15) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks. |
|
(16) |
Kolmandate riikide kesksed vastaspooled, kes soovivad osutada Indoneesias keskseid kliirimisteenuseid, peavad taotlema OJK-lt kapitalituruseaduse artikli 13 lõike 1 kohaselt keskse vastaspoole tegevusluba. Muud kui Indoneesia ja Indoneesia kesksed vastaspooled saavad seega osutada kliirimisteenuseid Indoneesia kapitaliturul mittediskrimineerivalt. Muud kui Indoneesia kesksed vastaspooled peavad vastama samadele nõuetele nagu Indoneesia kesksed vastaspooled, sealhulgas täitma finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid. OJK ja muu kui Indoneesia keskse vastaspoole järelevalve eest vastutavate kolmandate riikide pädevate asutuste vahelise koostöökorra sõlmimine on ette nähtud OJK seaduse artiklites 47 ja 48. |
|
(17) |
Komisjon järeldab, et Indoneesia õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(18) |
Seepärast leiab komisjon, et OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Indoneesia õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks nimetatud määruses sätestatud nõuetega. |
|
(19) |
Käesolev otsus põhineb selle otsuse vastuvõtmise ajal OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon jälgib muu hulgas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6b kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt saadud teabe alusel korrapäraselt Indoneesias kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist. |
|
(20) |
Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi. |
|
(21) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel käsitatakse järgmist Indoneesia õigus- ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse selliste kesksete vastaspoolte suhtes, mis on Indoneesia finantsteenuste ameti (Otoritas Jasa Keuangan) järelevalve all, samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega:
|
a) |
kapitaliturge puudutav Indoneesia Vabariigi 1995. aasta seadus nr 8; |
|
b) |
finantsteenuste ametit puudutav Indoneesia Vabariigi 2011. aasta seadus nr 21; |
|
c) |
väärtpaberitehinguid puudutav OJK määrus nr 22/POJK.04/2019; |
|
d) |
kapitaliturgudel tegutsemise korraldust puudutav OJK määrus nr 3/POJK.04/2021. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Indoneesia Vabariigi 1995. aasta ametlik väljaanne nr 64, Indoneesia Vabariigi ametliku väljaande nr 3608 lisa.
(3) Indoneesia Vabariigi 2021. aasta ametlik väljaanne nr 71, Indoneesia Vabariigi ametliku väljaande nr 6663 lisa.
(4) Indoneesia Vabariigi 2019. aasta ametlik väljaanne nr 168, Indoneesia Vabariigi ametliku väljaande nr 6387 lisa.
(5) Makse- ja arveldussüsteemide komitee, 16. aprilli 2012. aasta dokument nr 101.
(6) Indoneesia Vabariigi 2011. aasta ametlik väljaanne nr 111, Indoneesia Vabariigi ametliku väljaande nr 5253 lisa.
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/57 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/900,
8. juuni 2022,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/2039 seoses Lõuna-Aafrika kesksete vastaspoolte õigusraamistiku arenguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2015/2039, (2) mis võeti vastu 13. novembril 2015, otsustati, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaldamisel loetakse Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekorda, mis hõlmab finantsturgude seadust (2012. aasta seadus nr 19), ja mida kohaldatakse Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes, samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. |
|
(2) |
Alates 13. novembrist 2015 on aga Lõuna-Aafrika kesksete vastaspoolte õigusraamistik muutunud, sest jõustunud on finantssektori eeskirjade seadus (2017. aasta seadus nr 9), (3) millega muudeti finantsturgude seadust, ja välja on kuulutatud 2018. aasta finantsturgude seaduse määrused (4). Seepärast on vaja hinnata kõnealuse muudetud Lõuna-Aafrika õigusraamistiku samaväärsust. |
|
(3) |
Lõuna-Aafrika muudetud õigusraamistiku samaväärsuse hindamine ei peaks põhinema üksnes Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval kokkuvõtval analüüsil, vaid ka nende nõuete mõju hindamisel. Hindamise käigus tuleks kontrollida kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse nende finantsturgude suurust, kus Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksed vastaspooled tegutsevad. Suurematel finantsturgudel tegutsevatel kõrgema riskitasemega kesksetel vastaspooltel, peavad olema rangemad riskimaandamisnõuded kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel. |
|
(4) |
Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud kõnealuse määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c loetletud kolm tingimust. |
|
(5) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma kõnealuse määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(6) |
Rakendusotsuses (EL) 2015/2039 loeti Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega. Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte muudetud õigusraamistikus säilitatakse selle hindamine, kas tegevusloa saanud kliiringukojad ja kesksed vastaspooled vastavad finantsturu infrastruktuuride põhimõtetele, mille avaldasid 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) (5). |
|
(7) |
Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte ja kliiringukodade suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad praegu finantsturgude seadusest, mida on muudetud finantssektori eeskirjade seadusega, ja 2018. aasta finantsturgude seaduse määrustest. Seda õigusraamistikku täiendavad finantsteenuste järelevalve asutuse (FSCA) välja antud käitumisstandardid. Muudetud finantsturgude seaduses ja 2018. aasta finantsturgude seaduse määrustes on sätestatud täiendavad kohustused ja nõuded, mida Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukojad ja kesksed vastaspooled peavad täitma. Lisaks võtavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutus (PA) ja finantsteenuste järelevalve asutus (FSCA) muudetud finantsturgude seaduse alusel üle teenuste registripidaja (Registrar of Services) ülesanded ja annavad ühiselt volitusi tegutseda Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud sõltumatu kliiringukojana või keskse vastaspoolena, tingimusel et taotleja täidab neid nõudeid ja aitab kaasa finantsturgude seaduses loetletud eesmärkide saavutamisele, sealhulgas süsteemsete riskide maandamisele. |
|
(8) |
Lõuna-Aafrikas kliiritud tuletistehingute koguväärtus moodustab endiselt alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodades ja kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. |
|
(9) |
Komisjon leiab, et Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal PA ja FSCA ühiselt välja antud tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(10) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on ka nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. Lõuna-Aafrika kesksete vastaspoolte ja kliiringukodade kohandatud õigusraamistikuga antakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusele (PA) ja finantsteenuste järelevalve asutusele (FSCA) ulatuslikud volitused teha Lõuna-Aafrikas tegevusloa saanud kliiringukodade ja kesksete vastaspoolte üle järelevalvet, neid jälgida ja uurida. PA ja FSCA hindavad igal aastal, kas tegevusloa saanud kliiringukojad ja kesksed vastaspooled järgivad finantsturgude seadust ning oma sise-eeskirju ja menetlusi. PA-l ja FSCA-l on õigus tegevusloa saanud sõltumatu kliiringukoja või keskse vastaspoole tegevusluba tühistada või peatada, kui nad ei täida finantsturgude seadust või 2018. aasta finantsturgude seaduse määrusi või teisestes õigusaktides, näiteks käitumisstandardites sätestatud nõudeid. PA-l ja FSCA-l on samuti õigus nõuda tegevusloa saanud kliiringukodadelt ja kesksetelt vastaspooltelt teavet või dokumente ning teha kohapealseid kontrolle. Järelevalveasutused viivad ellu ka kesksete vastaspoolte iga-aastast järelevalveprogrammi, mis hõlmab riskide läbivaatamist, analüüsi ja hindamist. PA jälgib ja hindab kesksete vastaspoolte kapitali adekvaatsust ja kapitalijuhtimise tavasid. |
|
(11) |
Komisjon järeldab, et PA-lt ja FSCA-lt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(12) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks. |
|
(13) |
Muudetud finantsturgude seaduses on sätestatud välisriigi jurisdiktsioonide samaväärsuse tunnustamise tingimused. FSCA võib koos Lõuna-Aafrika reservpanga ja PA-ga otsustada, et konkreetse välisriigi õigusraamistik on samaväärne Lõuna-Aafrika finantssektori õigusraamistikuga. |
|
(14) |
Komisjon järeldab, et Lõuna-Aafrika õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(15) |
Seepärast leiab komisjon, et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks kõnealuses määruses sätestatud nõuetega. |
|
(16) |
Seega tuleks rakendusotsust (EL) 2015/2039 vastavalt muuta. |
|
(17) |
Tagamaks, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib viivitamata ellu Lõuna-Aafrikas asutatud kesksete vastaspoolte taseme määramise ja tunnustamise, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti. |
|
(18) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2015/2039 artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel loetakse Lõuna-Aafrika õigus- ja järelevalvekorda, mis koosneb 2012. aasta finantsturgude seadusest nr 19 ja finantsturgude seaduse määrustest, ning mida kohaldatakse seal tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes, samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2039 keskseid vastaspooli käsitleva Lõuna-Aafrika õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) nõuetega (ELT L 298, 14.11.2015, lk 29).
(3) Lõuna-Aafrika Vabariik, 2017. aasta seadus nr 9: finantssektori reguleerimise seadus, 2017.
(4) Lõuna-Aafrika riigikassa, NO.R. 98: finantsturgude seadus, 2012: määrused.
(5) Committee on Payment and Settlement Systems/Technical Committee of the International Organization of Securities Commissions: Principles for financial market infrastructures (aprill 2012), CPMI Papers No. 101, Principles for Financial Market Infrastructures (bis.org).
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/60 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/901,
8. juuni 2022,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/2269 seoses rahvusvaheliste finantsteenuste keskuste asutuse järelevalve all olevate kesksete vastaspooltega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/2269 (2) on sätestatud, et India õigus- ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes on vastavalt India väärtpaberite ja börsi nõukogu (SEBI) ja India Reservpanga järelevalve all, tuleb käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. |
|
(2) |
1. oktoobril 2020 võttis rahvusvaheliste finantsteenuste keskuste amet (IFSCA) SEBI-lt üle India rahvusvahelistes finantsteenuste keskustes asutatud kesksete vastaspoolte järelevalve. Lisaks lõpetati 16. aprillil 2021 osaliselt rakendusotsuse (EL) 2016/2269 artikli 1 lõikes 1 osutatud seaduse ja määruste kohaldamine rahvusvahelistes finantsteenuste keskustes (IFSC). Alates sellest kuupäevast on IFSCdes asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatud turutaristuasutuste eeskirju (2021. aasta eeskirjad), (3) mille IFSCA on välja andnud rahvusvaheliste finantsteenuste keskuste ameti seaduse (International Financial Services Centres Authority Act, 2019, Act 50, edaspidi „IFSCA seadus“) (4) alusel. 1956. aasta väärtpaberilepingute seadus (määrus) (1956. aasta seadus nr 42) (5) jäi siiski kohaldatavaks. |
|
(3) |
Hinnang selle kohta, kas IFSCdes asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav India õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, ei peaks põhinema mitte ainult IFSCdes asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid ka nende nõuete mõju hindamisel. Hindamise käigus tuleks kontrollida kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse nende finantsturgude suurust, kus IFSCdes asutatud kesksed vastaspooled tegutsevad. Selleks et tagada piisav riskimaandamine, peavad suurematel finantsturgudel tegutsevatel kõrgema riskitasemega kesksetel vastaspooltel olema rangemad riskimaandamisnõuded kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel madalama riskitasemega kesksetel vastaspooltel. |
|
(4) |
Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud kolm kõnealuse määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c loetletud tingimust. |
|
(5) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma kõnealuse määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(6) |
IFSCdes tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud turutaristuasutuste eeskirjades. Nimetatud määrustega rakendatakse täielikult rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes ning mille andsid 2012. aasta aprillis välja makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (6). |
|
(7) |
IFSCdes asutatud kesksetele vastaspooltele peab tegutsemiseks loa andma IFSCA. Selleks et saada luba kliirimisteenuseid osutada, peavad kesksed vastaspooled järgima erinõudeid, mis on sätestatud turutaristuasutuste eeskirjades, ning olema kehtestanud põhimäärused ja eeskirjad, millega tagatakse kõigi finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes sätestatud asjaomaste standardite järgimine. Eelkõige peavad kesksed vastaspooled täitma turutaristuasutuste eeskirjade artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimusi, mis peaksid võimaldama kõnealustel kesksetel vastaspooltel tegutseda turvaliselt ja tõhusalt ning juhtida usaldusväärselt oma äritegevuse ja tehingutega seotud riske. Nagu on sätestatud turutaristuasutuste eeskirjade eeskirjades 14–39, peavad kesksed vastaspooled täitma nõudeid, mis käsitlevad muu hulgas netoväärtust, osalust, haldust, juhtimist ja käitumist, riskijuhtimist, sealhulgas arvelduse tagatisfondi loomist, talitluspidevust, kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade juurdepääsu kesksele vastaspoolele ning arvestuse pidamist. Eelkõige kohustab turutaristuasutuste eeskirjade eeskirja 24 lõige 1 keskseid vastaspooli võtma vastu finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes sätestatud juhtimispõhimõtted. Vastavuse tõendamiseks turutaristuasutuste eeskirjadega on turutaristuasutuste eeskirjades 6 ja 40 nõutud, et kesksed vastaspooled esitaksid oma sise-eeskirjad ja protseduurid enne rakendamist IFSCA-le. |
|
(8) |
IFSCde finantsturg on oluliselt väiksem kui turud, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Alates 2020. aastast on kauplemine ja arveldamine tuletisinstrumentidega olnud minimaalne. Seega kujutab osalemine IFSCdes asutatud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. IFSCA-lt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad turutaristuasutuste eeskirjad ning kõnealuste vastaspoolte põhimäärused ja eeskirjad, milles nõutakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtete järgimist, on küllaldased, et maandada liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks eksisteerida võivat väiksemat riski, ning nendega saavutatavat riskimaandamise tulemust saab seega pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga. |
|
(9) |
Komisjon leiab, et India õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et IFSCA-lt tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(10) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on ka nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(11) |
IFSCA tunnustab IFSCde keskseid vastaspooli ja jälgib neid, et tagada pidev vastavus turutaristuasutuste eeskirjadele ning kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadele ja protseduuridele. IFSCA teeb igapäevast regulaarset järelevalvet vastavalt IFSCA seaduse paragrahvidele 12, 13 ja 28 ning turutaristuasutuste eeskirjade eeskirjadele 65–70. IFSCA-l on õigus nõuda teavet, teha kontrolle, anda välja juhiseid, juhendeid ja ringkirju ning määrata trahve ja karistusi. Turutaristuasutuste eeskirjade eeskirja 8 lõike 3 punkti k kohaselt on IFSCA-l ka õigus kehtestada täiendavaid tingimusi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. IFSCA seaduse paragrahvi 12 kohaselt on IFSCA-l õigus määrata kesksetele vastaspooltele trahve ja karistusi. Turutaristuasutuste eeskirjade artikli 13 kohaselt on IFSCA-l õigus keskse vastaspoole tunnustus tagasi võtta. |
|
(12) |
Komisjon järeldab, et IFSCA-lt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(13) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks. |
|
(14) |
IFSCde välised kesksed vastaspooled, kes soovivad finantsinstrumente rahvusvahelistes finantsteenuste keskustes kliirida, võivad taotleda IFSCA-lt tunnustamist. Tunnustamise kriteeriumid on sätestatud turutaristuasutuste eeskirjade eeskirja 8 lõigetes 1 ja 3. Turutaristuasutuste eeskirjade eeskiri 71 võimaldab IFSCA-l leevendada tunnustamisnõuet IFSCdes finantsteenuste arendamise ja reguleerimise huvides, võttes arvesse päritoluriigis nõutavat järelevalvestandardit. Sama säte võimaldab IFSCA-l tunnustada keskseid vastaspooli, kes ei ole asutatud IFSCdes. |
|
(15) |
Komisjon järeldab, et IFSCde õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(16) |
Seepärast leiab komisjon, et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav India õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. |
|
(17) |
Käesolev otsus põhineb selle otsuse vastuvõtmise ajal IFSCdes kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon peaks koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega jätkuvalt korrapäraselt jälgima IFSCs kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist, sealhulgas seda, kas IFSCA kasutab turutaristuasutuste eeskirjade eeskirja 71 kohast õigust leevendada kõnealustes määrustes sätestatud nõudeid. |
|
(18) |
IFSCdes tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda, sealhulgas turutaristuasutuste eeskirjades sätestatud nõuete võimalikku leevendamist IFSCA poolt, tuleks korrapäraselt kontrollida. Korrapärane kontroll ei tohiks piirata komisjoni õigust korraldada erikontrolle, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsuse kohast samaväärsust. Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi. |
|
(19) |
Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2016/2269 vastavalt muuta. |
|
(20) |
Tagamaks, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib viivitamata ellu IFSCdes asutatud kesksete vastaspoolte taseme määramise ja tunnustamise, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti. |
|
(21) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2016/2269 artiklile 1 lisatakse järgmine lõik:
„3. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel loetakse India õigus- ja järelevalvekord, mis koosneb 1956. aasta väärtpaberilepingute seadusest, 2019. aasta rahvusvaheliste finantsteenuste keskuste ameti seadusest ja 2021. aasta turutaristuasutuste eeskirjadest, ning mida kohaldatakse rahvusvahelistes finantsteenuste keskustes asutatud kesksete vastaspoolte suhtes, samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2269 keskseid vastaspooli käsitleva India õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 38).
(3) India ametlik väljaanne nr 179], 16.4.2021, lk 1, 2310 GI/2021.
(4) India ametlik väljaanne nr 74], 20.12.2019, lk 1.
(5) India ametlik väljaanne, erakorraline, 1957, II osa, 3. jagu, lk 549.
(6) Committee on Payment and Settlement Systems/Technical Committee of the International Organization of Securities Commissions: Principles for financial market infrastructures (aprill 2012), CPMI Papers No. 101, Principles for Financial Market Infrastructures (bis.org).
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/64 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/902,
8. juuni 2022,
keskseid vastaspooli käsitleva Malaisia õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis. |
|
(2) |
Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seega tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske. |
|
(3) |
Selle hindamine, kas Malaisia õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, ei peaks seega põhinema mitte ainult Malaisias kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust ning nende asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks, võttes arvesse finantsturu suurust, kus kesksed vastaspooled Malaisias tegutsevad. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, peavad riskimaandamisnõuded olema rangemad kesksete vastaspoolte puhul, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam. |
|
(4) |
Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõike 6 punktidele a, b ja c olema täidetud kolm tingimust. |
|
(5) |
Artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(6) |
Malaisias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kehtivad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud 2007. aasta kapitaliturgude ja teenuste seaduses (Capital Markets and Services Act 2007 (Act 671) – Akta Pasaran Modal dan Perkhidmatan 2007, edaspidi „CMSA“), (2) eelkõige selle paragrahvis 38, mida täiendavad Malaisia väärtpaberijärelevalve (Securities Commission Malaysia, edaspidi „SC“) avaldatud finantsturu infrastruktuuri suunised (3) (edaspidi „suunised“). CMSA ja suunistega rakendatakse täielikult rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes ning mille andsid välja 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (4). |
|
(7) |
Malaisias asutatud kesksetele vastaspooltele peab tegutsemiseks loa andma Malaisia väärtpaberijärelevalve. Selleks et saada luba kliirimisteenuseid osutada, peavad kesksed vastaspooled täitma erinõudeid, mis on sätestatud CMSAs ja mida on täpsustatud suunistes, ning olema kehtestanud sise-eeskirjad ja protseduurid, millega tagatakse kõigi finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes sätestatud asjaomaste standardite järgimine. Eelkõige peavad kesksed vastaspooled tegutsema turvaliselt ja tõhusalt ning nad peavad oma tegevuse ja toimingutega seonduvaid riske hoolikalt juhtima. Vastavalt suuniste punktile 3.02, peavad kesksetel vastaspooltel olema ka piisavad finants-, inim-, riskijuhtimis-, infotehnoloogia-, süsteemi- ja taristuressursid, et täita oma ülesandeid keskse vastaspoolena. Vastavuse tõendamiseks CMSA ja suunistega on CMSA paragrahvi 38 lõikes 2 nõutud, et kesksed vastaspooled esitaksid enne rakendamist oma sise-eeskirjad ja protseduurid SC-le. |
|
(8) |
Seega on Malaisias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esimene tase koosneb CMSAst ja suunistest, milles on sätestatud aluspõhimõtted ja ranged standardid, mida kesksed vastaspooled peavad Malaisias kliirimisteenuste osutamiseks tegevusloa saamiseks järgima (edaspidi koos „esmased eeskirjad“). Teine tase koosneb keskse vastaspoole sise-eeskirjadest ja protseduuridest. |
|
(9) |
Malaisia finantsturg on oluliselt väiksem kui turg, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Alates 2016. aastast on kauplemine ja arveldamine tuletisinstrumentidega olnud minimaalne. Seega kujutab osalemine Malaisia tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. Kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid, millega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, on küllaldased, et maandada liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks eksisteerida võivat väiksemat riski, ning nendega saavutatavat riskimaandamise tulemust saab pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga. |
|
(10) |
Komisjon leiab, et Malaisia õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(11) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti b kohaselt peab kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagama ka kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise meetmed. |
|
(12) |
SC kui kesksete vastaspoolte järelevalveasutus teeb kesksete vastaspoolte üle Malaisias järelevalvet, et tagada pidev vastavus esmastele eeskirjadele ning kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadele ja protseduuridele. SC teeb korrapäraselt igapäevast järelevalvet kooskõlas Malaisia väärtpaberijärelevalve seaduse (Securities Commission Malaysia Act 1993 (Act 498) (5) – Akta Suruhanjaya Sekuriti Malaysia 1993) paragrahvi 15 punktiga f, et teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja maandada riske. SC võib korraldada oletatavate rikkumiste puhul uurimisi ja kontrolle, saada oma käsutusse raamatupidamis- ja muid dokumente või nõuda üksikisikute osalemist intervjuudel vande all. SC-l on ulatuslikud volitused nõuete täitmise tagamiseks ning ta võib tegevusloa, samuti sise-eeskirjade ja protseduuride heakskiidu tühistada CMSA paragrahvi 39 kohaselt, esitada tingimusi, nõudeid või juhiseid CMSA paragrahvide 26, 354, 355 kohaselt ja määrata kesksetele vastaspooltele karistusi CMSA paragrahvi 354 kohaselt. |
|
(13) |
Komisjon järeldab, et Malaisias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise. |
|
(14) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi. |
|
(15) |
Väljastpoolt Malaisiat pärit kesksed vastaspooled, kes soovivad kliirida tuletisinstrumente Malaisias, peavad taotlema SC heakskiitu. Suuniste punktis 3.03 on esitatud tunnustamise kriteeriumid ja menetlus. Õigus- ja järelevalvekord jurisdiktsioonis, kus keskne vastaspool on asutatud, peab olema võrreldav Malaisias tegevusloa saanud ja asutatud kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorraga. Väljastpoolt Malaisiat pärit kesksed vastaspooled peavad alati tegelikkuses täitma oma päritoluriigi jurisdiktsiooni eeskirju, sealhulgas finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid. Enne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte taotluse heakskiitmist peavad SC ja kolmanda riigi pädevad asutused, kes vastutavad väljastpoolt Malaisiat pärit keskse vastaspoole järelevalve eest, lisaks sellele sõlmima koostöölepingu ning keskse vastaspoole jurisdiktsioonis peab kehtima õiguslik raamistik, mis võimaldab tunnustada väljastpoolt Malaisiat pärit keskseid vastaspooli. |
|
(16) |
Komisjon järeldab, et Malaisia õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(17) |
Seega võib määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused lugeda kesksete vastaspoolte suhtes kehtiva Malaisia õigus- ja järelevalvekorra puhul täidetuks ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda võib käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. |
|
(18) |
Käesolev otsus põhineb käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal Malaisias kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon peaks koostöös ESMAga Malaisias jätkuvalt korrapäraselt jälgima kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning seda, et käesoleva otsuse tegemise aluseks olevad tingimused oleksid täidetud. |
|
(19) |
Malaisias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni õigust korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsuse kohast samaväärsust. Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi. |
|
(20) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaldamisel käsitatakse Malaisia kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorda, mis on sätestatud Malaisia 1993. aasta väärtpaberijärelevalve seaduses („Securities Commission Malaysia Act 1993“) ning 2007. aasta kapitaliturgude ja teenuste seaduses („Capital Markets and Services Act 2007“), mida on täiendatud Malaisia väärtpaberijärelevalve finantsturu infrastruktuuri suunistega („Securities Commission Malaysia’s Guidelines on Financial Market Infrastructures“), samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Securities Commission Malaysia: Capital Markets and Services Act 2007 [A1499/2015 & P.U.(A) 289/2021], c.i.f. 1. juuli 2021.
(3) Securities Commission Malaysia: Guidelines on Financial Market Infrastructures SC-GL/1-2017 (R1-2019).
(4) Committee on Payment and Settlement Systems/Technical Committee of the International Organization of Securities Commissions: Principles for financial market infrastructures (aprill 2012), CPMI Papers No. 101, Principles for Financial Market Infrastructures (bis.org).
(5) Securities Commission Malaysia: Securities Commission Malaysia Act 1993 [- P.U.(B) 547/2017], c.i.f. 24. november 2017.
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/68 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/903,
8. juuni 2022,
keskseid vastaspooli käsitleva Tšiili õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis. |
|
(2) |
Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles kolmandas riigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seega tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske. |
|
(3) |
Selle hindamine, kas Tšiili õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult selliste õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, mida Tšiilis tegutsevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust. Komisjon peaks ka hindama kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse selle finantsturu suurust, kus Tšiilis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled tegutsevad. Suurematel finantsturgudel tegutsevatel kõrgema riskitasemega kesksetel vastaspooltel peavad olema rangemad riskimaandamisnõuded kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel madalama riskitasemega kesksetel vastaspooltel. |
|
(4) |
Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud kõnealuse määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust. |
|
(5) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma kõnealuse määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(6) |
Tšiilis tegevusloa saanud keskseid vastaspooli käsitlevad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud 2009. aasta seaduses nr 20.345, (2) millega reguleeritakse finantsinstrumentide kliirimist ja arveldamist („esmased õigusnormid“), üldnormides (Normas de Caracter General) ning finantsturukomisjoni (Comisiόn para el Mercado Financiero, CMF) välja antud ringkirjades („teisesed õigusnormid“). Nendes õigusnormides on sätestatud standardid ja nõuded, mida Tšiilis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad pidevalt täitma. |
|
(7) |
Esmastes õigusnormides on muu hulgas sätestatud normid, mis käsitlevad juhtimiskorda, olulise osalusega aktsionäre ja liikmeid, tagatisfonde ja arveldamist, ning määratud kindlaks teemad, mida kesksete vastaspoolte tegevuseeskirjades tuleb kindlasti käsitleda. Lisaks peavad tegevusloa saanud kesksed vastaspooled 2018. aasta ringkirja nr 2237 kohaselt kohaldama ja rakendama asjakohaseid kliiringu- ja arveldussüsteeme käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid, eelkõige makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja antud finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid (3). |
|
(8) |
Tegevusloa saamiseks peab keskne vastaspool esitama CMF-ile ja Tšiili keskpangale oma tegevuseeskirjad ning uuringu iga süsteemi piisavuse kohta, mida ta haldab. Keskse vastaspoole tegevuseeskirjades tuleb üksikasjalikult ette näha, kuidas ta täidab esmastes õigusnormides ja finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes kehtestatud rangeid standardeid ja nõudeid. Tegevuseeskirjad peavad sisaldama sätteid osalemisnõuete, sidesüsteemide, kliiritavate finantsinstrumentide liigi, riskijuhtimisprotseduuride, õigeaegse arveldamise protseduuride, osalejate antavate tagatiste, osalejate kohustuste rikkumise korral võetavate meetmete, auditi korralduse ja toimimise, distsiplinaar- ja riskikomiteede ning tegevuse järjepidevuse kohta. Kui CMF ja Tšiili keskpank on tegevuseeskirjad heaks kiitnud, kontrollib CMF keskse vastaspoole suutlikkust tegevust alustada, võttes arvesse vahendeid, kutsealaseid ja tehnoloogilisi ressursse, protseduure ja kontrolle. Kui keskne vastaspool on saanud tegevusloa, muutuvad tema tegevuseeskirjad tema jaoks õiguslikult siduvaks. Igasuguse tegevuseeskirjades tehtava muudatuse peab heaks kiitma CMF ja Tšiili keskpank. |
|
(9) |
Seega on Tšiilis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esimene tase koosneb 2009. aasta seadusest nr 20.345 ning CMF-i välja antud üldnormidest ja ringkirjadest, milles on sätestatud ranged standardid ja nõuded, sealhulgas finantsturu infrastruktuuride põhimõtted, mida tegevusloa saanud kesksed vastaspooled peavad järgima, ja üksikasjad selle kohta, kuidas keskne vastaspool hakkab neid rangeid standardeid ja nõudeid täitma. Teine tase koosneb kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadest ja protseduuridest. |
|
(10) |
Tšiili finantsturg on oluliselt väiksem turust, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Tšiilis kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide koguväärtus liidus kliiritud börsiväliste tuletisinstrumentide koguväärtusest alla 1 %. Seega kujutab osalemine Tšiilis tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. Esmased ja teisesed õigusnormid, mida kohaldatakse Tšiilis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes, ning siduvad tegevuseeskirjad, mis kõik koos rakendavad finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid, on küllaldased, et maandada liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks esineda võivat väiksemat riski, ning nendega saavutatavat riskimaandamise tulemust saab pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga. |
|
(11) |
Komisjon leiab, et Tšiili õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid. |
|
(12) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(13) |
2017. aasta seadusega nr 21.000 (4) luuakse CMF ning sätestatakse selle ülesanded ja volitused. CMF teeb kesksete vastaspoolte järelevalveasutusena kesksete vastaspoolte üle järelevalvet Tšiilis, tagamaks, et esmaseid õigusnorme ning kesksete vastaspoolte sise-eeskirju ja protseduure järgitaks pidevalt. CMF-il on ulatuslikud volitused tegevusloa saanud keskse vastaspoole kontrollimiseks ja karistamiseks, sealhulgas õigus nõuda teavet ja andmeid, teha kohapealseid ja kaugkontrolle ning nõuda tegevusloa saanud keskselt vastaspoolelt paranduste tegemist, anda korraldusi ja juhiseid, pöörduda prokuröri poole, kui CMF saab teada ükskõik millisest asjaolust, mis võib olla seotud kuriteoga, määrata kesksele vastaspoolele karistusi, määrata kesksele vastaspoolele ja selle juhtidele trahve, peatada keskse vastaspoole tegevusluba või see tühistada. Lisaks peavad kesksed vastaspooled ise hindama, kas nad täidavad finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid, ja esitama CMF-ile selle kohta aruande, mis avaldatakse. Üldiselt on CMF-il seaduse nr 21.000 artikli 5 kohaselt õigus võtta seadusega ette nähtud ennetus- ja parandusmeetmeid, mida peetakse selles seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuks. |
|
(14) |
Komisjon järeldab, et Tšiilis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni. |
|
(15) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks. |
|
(16) |
2022. aasta ringkirja nr 2.311 kohaselt on Tšiilis „samaväärne kolmanda riigi keskne vastaspool“ selline keskne vastaspool, kes tegutseb jurisdiktsioonis, kus CMF jälgib finantsturu infrastruktuuride põhimõtete sisulist järgimist, kelle üle tehakse tõhusat järelevalvet ning kelle puhul on olemas kolmanda riigi järelevalveasutuse ja CMF-i vaheline koostöökord. CMF-i poolt samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled on avalikus registris, mida hinnatakse vähemalt kord aastas, et kontrollida vastavust finantsturu infrastruktuuride põhimõtetele. Ka sellised kolmandate riikide kesksed vastaspooled, mida CMF ei ole tunnustanud samaväärsete kolmandate riikide kesksete vastaspooltena, võivad osutada Tšiili pankadele kliirimisteenuseid. Kui Tšiili pankade riskipositsioonide suhtes samaväärsete kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse ringkirja nr 2.311 kohaselt kapitali sooduskohtlemist, siis selliste kolmandate riikide kesksete vastaspoolte riskipositsioonide suhtes, mida ei peeta samaväärseks, kohaldatakse penaliseerivat riskikaalu, mis on 1 250 %. Praktikas on mittesamaväärsete kolmandate riikide kesksete vastaspoolte nii suur riskikaal tõkestava iseloomuga ja väga vähestelt Tšiili pankadelt (kui üldse) võib eeldada, et nad kliirivad mittesamaväärsete kolmanda riigi kesksete vastaspoolte kaudu. Pealegi kui Tšiili pangad otsustavad kliirida mittesamaväärse kolmanda riigi keskse vastaspoole kaudu, maandaks kõrge riskikaal kõiki tema riskipositsioonidega seotud riske. Pidades silmas kapitalikäsitlust, mida mittesamaväärsete kesksete vastaspoolte riskipositsioonide suhtes ringkirja nr 2.311 alusel kohaldatakse, võib Tšiili korda pidada tõhusaks samaväärseks kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise süsteemiks. |
|
(17) |
Komisjon järeldab, et Tšiili õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks. |
|
(18) |
Seepärast leiab komisjon, et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Tšiili õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks nimetatud määruses sätestatud nõuetega. |
|
(19) |
Käesolev otsus põhineb selle otsuse vastuvõtmise ajal Tšiilis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon jälgib muu hulgas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6b kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt saadud teabe alusel korrapäraselt Tšiilis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist. |
|
(20) |
Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi. |
|
(21) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisel käsitatakse Tšiili õigus- ja järelevalvekorda, mis koosneb 2009. aasta seadusest nr 20.345, mida täiendavad üldnormid (Normas de Caracter General) ja finantsturukomisjoni (Comisiόn para el Mercado Financiero) välja antud ringkirjad ning mida kohaldatakse kesksete vastaspoolte suhtes, samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 8. juuni 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Diario Oficial de la República de Chile, Núm. 39.380, 6. juuni 2009.
(3) Makse- ja arveldussüsteemide komitee, 16. aprilli 2012. aasta dokument nr 101.
(4) Diario Oficial de la República de Chile, I Sección, Núm. 41.692, 23. veebruar 2017.
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/72 |
ELI-MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2022,
9. veebruar 2022,
millega muudetakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut seoses selle protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise) asendamisega[2022/904]
ELi-MONTENEGRO STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahel, (1) eriti selle protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise) artiklit 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artiklis 44 on osutatud nimetatud lepingu protokollile nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“), milles on kehtestatud päritolureeglid. |
|
(2) |
Protokolli nr 3 artiklis 3 on sätestatud, et lepingu artikli 119 alusel loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta protokolli nr 3 sätteid. |
|
(3) |
Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (2) (edaspidi „konventsioon“) eesmärk on asendada mitmepoolse raamistikuga praegused päritolureeglite kahepoolsed süsteemid, mis on kehtestatud konventsiooniosaliste vahel sõlmitud kahepoolsete vabakaubanduslepingutega, ilma et see piiraks nendes kahepoolsetes lepingutes sätestatud põhimõtete kohaldamist. |
|
(4) |
Liit ja Montenegro Vabariik kirjutasid konventsioonile alla 15. juunil 2011. |
|
(5) |
Liit andis konventsiooni heakskiitmiskirja konventsiooni hoiulevõtjale üle 26. märtsil 2012 ja Montenegro Vabariik 2. juulil 2012. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon liidu suhtes 1. mail 2012 ja Montenegro Vabariigi suhtes 1. septembril 2012. |
|
(6) |
ELi-Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega nr 1/2014 (3) asendati protokoll nr 3 uue protokolliga, milles viidatakse konventsioonile. |
|
(7) |
Liit ja Montenegro Vabariik leppisid kokku kohaldada kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni muudetud konventsiooni sätetel põhinevaid alternatiivseid päritolureegleid, mida võib kahepoolselt kasutada alternatiivina konventsioonis ette nähtud päritolureeglitele. |
|
(8) |
Protokoll nr 3 tuleks seetõttu asendada uue protokolliga, millega nähakse ette alternatiivsed päritolureeglid. Lisaks peaks uus protokoll sisaldama dünaamilist viidet konventsioonile, nii et viidataks alati konventsiooni viimasele kehtivale versioonile, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise) asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval ja seda kohaldatakse alates samast päevast.
Brüssel, 9. veebruar 2022
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu nimel
eesistuja
J. BORRELL FONTELLES
(1) ELT L 108, 29.4.2010, lk 3.
(2) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.
(3) ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu 12. detsembri 2014. aasta otsus nr 1/2014, millega asendatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 3, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise (ELT L 28, 4.2.2015, lk 45).
LISA
Protokoll nr 3
milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid
Artikkel 1
Kohaldatavad päritolureeglid
1. Lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon“), nagu seda on viimati muudetud ja mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.
2. Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena lepingule.
3. Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgi Vabariiki, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, Moldova Vabariiki, Gruusiat ja Ukrainat, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või päritoludeklaratsioon.
Artikkel 2
Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid
1. Olenemata käesoleva protokolli artiklist 1 käsitatakse lepingu rakendamisel tooteid, mis on sooduskohtlemist võimaldava päritoluga vastavalt käesoleva protokolli A liites sätestatudalternatiivselt kohaldatavatele päritolureeglitele („üleminekusätted“), samuti Euroopa Liidust või Montenegro Vabariigist pärinevate toodetena.
2. Üleminekueeskirju kohaldatakse kuni jõustub konventsiooni muudatus, millel üleminekueeskirjad põhinevad.
Artikkel 3
Vaidluste lahendamine
1. Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 või käesoleva protokolli A liite artiklis 34 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.
2. Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.
Artikkel 4
Protokolli muutmine
Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.
Artikkel 5
Konventsioonist väljaastumine
1. Kui Euroopa Liit või Montenegro Vabariik teatab konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad Euroopa Liit ja Montenegro Vabariik kohe läbirääkimisi lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.
2. Kuni jõustuvad päritolureeglid, milles lepitakse kokku pärast uusi läbirääkimisi, kohaldatakse lepingu suhtes konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist väljaastumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja asjakohasel juhul konventsiooni II liite asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Montenegro Vabariigi vahelist kahepoolset kumulatsiooni.
A liide
ALTERNATIIVSED KOHALDATAVAD PÄRITOLUREEGLID
Reeglid, mida Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalised kohaldavad vabatahtlikult kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni
(„reeglid“ või „üleminekueeskirjad“)
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODID
SISUKORD
EESMÄRGID
|
I JAOTIS |
ÜLDSÄTTED |
|
Artikkel 1 |
Mõisted |
|
II JAOTIS |
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS |
|
Artikkel 2 |
Üldised nõuded |
|
Artikkel 3 |
Täielikult saadud tooted |
|
Artikkel 4 |
Piisav töö või töötlus |
|
Artikkel 5 |
Piirmäära reegel |
|
Artikkel 6 |
Ebapiisav töö või töötlus |
|
Artikkel 7 |
Päritolu kumulatsioon |
|
Artikkel 8 |
Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused |
|
Artikkel 9 |
Kvalifikatsiooniühik |
|
Artikkel 10 |
Komplektid |
|
Artikkel 11 |
Kõrvalised tegurid |
|
Artikkel 12 |
Arvestuslik eraldamine |
|
III JAOTIS |
TERRITORIAALSED NÕUDED |
|
Artikkel 13 |
Territoriaalsuspõhimõte |
|
Artikkel 14 |
Mittemuutmise reegel |
|
Artikkel 15 |
Näitused |
|
IV JAOTIS |
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE või TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE |
|
Artikkel 16 |
Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine |
|
V JAOTIS |
PÄRITOLUTÕEND |
|
Artikkel 17 |
Üldised nõuded |
|
Artikkel 18 |
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused |
|
Artikkel 19 |
Heakskiidetud eksportija |
|
Artikkel 20 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord |
|
Artikkel 21 |
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 |
|
Artikkel 22 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine |
|
Artikkel 23 |
Päritolutõendi kehtivus |
|
Artikkel 24 |
Vabatsoonid |
|
Artikkel 25 |
Impordinõuded |
|
Artikkel 26 |
Importimine osasaadetistena |
|
Artikkel 27 |
Päritolutõendi esitamisest vabastamine |
|
Artikkel 28 |
Lahknevused ja vormistusvead |
|
Artikkel 29 |
Tarnija deklaratsioonid |
|
Artikkel 30 |
Eurodes väljendatud summad |
|
VI JAOTIS |
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID |
|
Artikkel 31 |
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine |
|
Artikkel 32 |
Vaidluste lahendamine |
|
VII JAOTIS |
HALDUSKOOSTÖÖ |
|
Artikkel 33 |
Teavitamine ja koostöö |
|
Artikkel 34 |
Päritolutõendite kontrollimine |
|
Artikkel 35 |
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine |
|
Artikkel 36 |
Karistused |
|
VIII JAOTIS |
A LIITE KOHALDAMINE |
|
Artikkel 37 |
Euroopa Majanduspiirkond |
|
Artikkel 38 |
Liechtenstein |
|
Artikkel 39 |
San Marino Vabariik |
|
Artikkel 40 |
Andorra Vürstiriik |
|
Artikkel 41 |
Ceuta ja Melilla |
Lisade loetelu
|
I LISA |
Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta |
|
II LISA |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlusest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
III LISA |
Päritoludeklaratsiooni tekst |
|
IV LISA |
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised |
|
V LISA |
Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused |
|
VI LISA |
Tarnija deklaratsioon |
|
VII LISA |
Pikaajaline tarnija deklaratsioon |
EESMÄRGID
Käesolevad reeglid on vabatahtlikud. Need on mõeldud ajutiseks kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaliste poolt kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni. Käesolevaid reegleid kohaldatakse kahepoolselt nende konventsiooniosaliste vahelise kaubanduse suhtes, kes selles kokku lepivad ja kes viitavad neile reeglitele oma kahepoolsetes sooduskaubanduslepingutes või lisavad need reeglid kõnealustesse lepingutesse. Käesolevad reeglid on mõeldud kohaldamiseks alternatiivina konventsiooni reeglitele, mis kooskõlas konventsiooniga ei piira konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomastes lepingutes ja muudes seotud kahepoolsetes lepingutes kokkulepitud põhimõtete rakendamist. Seega ei ole käesolevad reeglid kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. Ettevõtjad võivad neid kohaldada, kui soovivad konventsiooni reeglite asemel käesolevatest reeglitest tulenevast sooduskohtlemisest kasu saada.
Käesolevate reeglitega ei muudeta konventsiooni. Konventsioon jääb konventsiooniosaliste vahel täielikult kohaldatavaks. Käesolevad reeglid ei muuda konventsiooniosalistele konventsiooniga ettenähtud õigusi ja kohustusi.
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevates reeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„reegleid kohaldav konventsiooniosaline“ – konventsiooniosaline, kes lisab käesolevad reeglid mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kahepoolsesse sooduskaubanduslepingusse ning see hõlmab ka lepinguosalisi; |
|
b) |
„grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem“) koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele; |
|
c) |
„klassifitseeritud“ – kauba klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki; |
|
d) |
„kaubasaadetis“ – tooted, mis
|
|
e) |
„lepinguosalise või reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus“ – tähendab Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutust; |
|
f) |
„tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus; |
|
g) |
„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest lepinguosalise territooriumil asuvale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale. Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki lepinguosalise territooriumil toote tootmisega kaasnenud kulusid, tähendab tehasehind kõikide kõnealuste kulude summat, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel; |
|
h) |
„asendatav materjal“ või „asendatav toode“ – samalaadne ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjal või toode, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa üksteisest eristada; |
|
i) |
„kaup“ – nii materjalid kui ka tooted; |
|
j) |
„tootmine“ – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine; |
|
k) |
„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote tootmisel kasutatud; |
|
l) |
„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus“ – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab tootmist käsitada piisava töö või töötlusena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist; |
|
m) |
„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on mõeldud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks; |
|
n) |
„territoorium“ – lepinguosalise maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed; |
|
o) |
„lisandväärtus“ – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste asjaomases tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad mõne muu sellise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil; |
|
p) |
„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil. Kui on vaja kindlaks teha tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis. |
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldised nõuded
Lepingu rakendamisel käsitatakse teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena järgmisi tooteid:
|
a) |
lepinguosalise territooriumil täielikult saadud tooted artikli 3 tähenduses; |
|
b) |
lepinguosalise territooriumil saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole seal täielikult saadud, tingimusel et need on kõnealuse lepinguosalise territooriumil läbinud piisava töö või töötluse artikli 4 tähenduses. |
Artikkel 3
Täielikult saadud tooted
1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodetena teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel:
|
a) |
sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad ja ammutatud looduslik vesi; |
|
b) |
seal kasvatatud või koristatud taimed, kaasa arvatud veetaimed, ja köögiviljasaadused; |
|
c) |
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; |
|
d) |
seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted; |
|
e) |
seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted; |
|
f) |
seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused; |
|
g) |
akvakultuuritooted, kui kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on seal munadest sündinud või maimudest, kalavastsetest ja -maimudest kasvatatud; |
|
h) |
tema laevadega väljaspool mis tahes territoriaalvett püütud merekalapüügi- ja muud saadused; |
|
i) |
tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted; |
|
j) |
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret; |
|
k) |
sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid; |
|
l) |
väljaspool tema territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et tal on selle merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus; |
|
m) |
kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest. |
2. Lõike 1 punktides h ja i nimetatud termineid „tema laevad“ ja „tema kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis
|
a) |
on registreeritud eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil; |
|
b) |
sõidavad eksportiva või importiva lepinguosalise lipu all; |
|
c) |
vastavad ühele järgmistest tingimustest:
|
3. Kui lõike 2 rakendamisel on eksportivaks või importivaks lepinguosaliseks Euroopa Liit, tähendab see mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.
4. Lõike 2 rakendamisel käsitatakse EFTA riike ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.
Artikkel 4
Piisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja artikli 6 kohaldamist, käsitatakse tooteid, mis ei ole lepinguosalise territooriumil täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui II lisa loendis esitatud tingimused on asjaomaste kaupade puhul täidetud.
2. Kui kooskõlas lõikega 1 lepinguosalise territooriumil päritolustaatuse saanud toodet kasutatakse materjalina muu toote tootmiseks, ei võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle tootmiseks kasutada.
3. Lõikes 1 osutatud nõuete täitmist kontrollitakse iga toote puhul.
Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõude järgimisel, võivad lepinguosaliste tolliasutused lubada siiski eksportijatel arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena vastavalt lõikele 4, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi.
4. Lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutatakse toote keskmine tehasehind ja kasutatud päritolustaatuseta materjalide keskmine väärtus vastavalt eelmisel majandusaastal kõigi samade müüdud toodete eest küsitud tehasehinna ja eelmisel majandusaastal samade toodete tootmiseks kasutatud kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse põhjal, kusjuures majandusaasta on eksportiva lepinguosalise majandusaasta ning kui terve majandusaasta kohta ei ole andmed saadaval, siis võetakse aluseks lühem periood, mis ei ole lühem kui kolm kuud.
5. Eksportijad, kes otsustavad teha arvutuse keskmise näitaja alusel, kasutavad seda meetodit järjepidevalt võrdlusmajandusaastale järgneva aasta jooksul või vajaduse korral lühemale võrdlusperioodile järgneva aasta jooksul. Nad võivad lõpetada selle meetodi kasutamise, kui konkreetse majandusaasta või lühema võrdlusperioodi (mis ei ole lühem kui kolm kuud) jooksul ilmneb, et sellise meetodi kasutamist õigustanud kulude või valuutakursi kõikumine on lakanud.
6. Lõikes 4 osutatud keskmisi näitajaid kasutatakse vastavalt tehasehinnana ja päritolustaatuseta materjalide väärtusena, et teha kindlaks, kas päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõuet on järgitud.
Artikkel 5
Piirmäära reegel
1. Erandina artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt toote tootmiseks kasutada ei tohi, siiski kasutada, kui toote kohta hinnatud kogunetomass või koguväärtus ei ületa:
|
a) |
15 % toote netomassist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted; |
|
b) |
15 % toote tehasehinnast muude kui punktiga a hõlmatud toodete puhul. |
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes, mille puhul kehtivad I lisa märkustes 6 ja 7 mainitud piirmäärad.
2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole lubatud ületada päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud protsentuaalset sisaldust, nagu on ette nähtud II lisa loendis esitatud reeglitega.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 tähenduses täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodete suhtes. Ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõnealustes sätetes osutatud piirmäärasid siiski toote suhtes, mille puhul II lisa loendis esitatud reegli kohaselt on nõutav, et toote tootmiseks kasutatud materjalid peavad olema täielikult saadud.
Artikkel 6
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 nõuded on täidetud või mitte:
|
a) |
toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel; |
|
b) |
pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine; |
|
c) |
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine; |
|
d) |
tekstiili triikimine või pressimine; |
|
e) |
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd; |
|
f) |
riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine; |
|
g) |
suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine; |
|
h) |
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine; |
|
i) |
teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine; |
|
j) |
tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine); |
|
k) |
tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine; |
|
l) |
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele; |
|
m) |
üht või mitut sorti toodete lihtne segamine; |
|
n) |
suhkru segamine mis tahes muu ainega; |
|
o) |
lihtne toodetele vee lisamine või toodete lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine; |
|
p) |
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toote osadeks lammutamine; |
|
q) |
loomade tapmine; |
|
r) |
kahe või enama punktides a–q loetletud toimingu kombinatsioon. |
2. Kõiki konkreetse tootega eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud toiminguid tuleb arvesse võtta juhul, kui tehakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav.
Artikkel 7
Päritolu kumulatsioon
1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel, kui need on seal saadud, kasutades materjale, mis pärinevad mõne reegleid kohaldava konventsiooniosalise, v.a eksportiva lepinguosalise territooriumilt, tingimusel et eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
2. Kui eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus ei ole artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum, loetakse toode, mis on saadud, kasutades mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid materjale, eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevate kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud toode pärinevaks selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kust pärinevate, eksportiva lepinguosalise territooriumil toote tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.
3. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist ning jättes välja gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, loetakse reegleid kohaldava konventsiooniosalise, mis ei ole eksportiv lepinguosaline, territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui saadud tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.
4. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul ja üksnes lepinguosaliste vahelises kahepoolses kaubanduses importiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötlus eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud tööks või töötluseks, kui tooted läbivad hiljem kõnealuse eksportiva lepinguosalise territooriumil töö või töötluse.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid riike ja Moldova Vabariiki ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.
5. Lepinguosalised võivad ühepoolselt laiendada käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete importimise suhtes. Lepinguosaline, kes valib sellise laiendamise, teatab sellest teisele lepinguosalisele ning teavitab Euroopa Komisjoni vastavalt artikli 8 lõikele 2.
6. Käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud kumulatsiooni kohaldamisel loetakse päritolustaatusega tooted pärinevaks eksportiva lepinguosalise territooriumilt üksnes siis, kui seal tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum.
7. Tooted, mis pärinevad reegleid kohaldavate konventsiooniosaliste territooriumilt, nagu on osutatud lõikes 1, ja mis ei läbi eksportiva lepinguosalise territooriumil tööd või töötlust, säilitavad mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile eksportimisel oma päritolustaatuse.
Artikkel 8
Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused
1. Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui
|
a) |
reegleid kohaldavate, päritolustaatuse saamisega seotud konventsiooniosaliste ja reegleid kohaldava, sihtkohaks oleva konventsiooniosalise vahel kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut ning |
|
b) |
kaubad on saanud päritolustaatuse käesolevate reeglitega identsete päritolureeglite alusel. |
2. Teatised kumulatsiooni kohaldamiseks vajalike nõuete täitmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ning Montenegro ametlikus väljaandes vastavalt tema enda menetlustele.
Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse nendes teatistes osutatud kuupäevast alates.
Lepinguosalised esitavad Euroopa Komisjonile andmed teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega sõlmitud asjaomaste lepingute kohta, sealhulgas käesolevate reeglite jõustumise kuupäevad.
3. Päritolutõendile tuleks teha ingliskeelne märge „CUMULATION APPLIED WITH [asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed) inglise keeles]“, kui tooted said päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7.
Kui päritolutõendina kasutatakse liikumissertifikaati EUR.1, tehakse see märge liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
4. Kui lepinguosalisele eksporditakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse eksportiva lepinguosalise territooriumil, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artiklile 7, võib ta loobuda päritolutõendile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud märke kandmise nõudmisest (2).
Lepinguosalised teatavad Euroopa Komisjonile loobumisest vastavalt artikli 8 lõikele 2.
Artikkel 9
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesolevate reeglite kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks. Sellest tulenevalt:
|
a) |
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; |
|
b) |
kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesolevate reeglite kohaldamisel iga toodet arvesse. |
2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
3. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavavarustuse osaks ja kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 10
Komplektid
Komplektid harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegli tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.
Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 11
Kõrvalised tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja arvesse võtta toote tootmisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
|
a) |
energia ja kütus, |
|
b) |
sisseseade ja varustus, |
|
c) |
masinad ja tööriistad; |
|
d) |
muud kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu. |
Artikkel 12
Arvestuslik eraldamine
1. Kui tootega tehtava töö või töötluse käigus kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, võivad ettevõtjad neid materjale hallata arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma materjalide varusid eraldi hoidmata.
2. Ettevõtjad võivad hallata rubriiki 1701 kuuluvaid omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooteid arvestusliku eraldamise meetodit kasutades, ilma toodete varusid eraldi hoidmata.
3. Lepinguosalised võivad nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks peab tolliasutus andma eelnevalt loa. Tolliasutus võib loa andmiseks esitada mis tahes tingimusi, mida ta peab vajalikuks, ning ta kontrollib loa kasutamist. Tolliasutus võib loa ära võtta, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevates reeglites sätestatud tingimust.
Arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tuleb tagada, et selliste toodete hulk, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks, on alati sama, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.
Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse eksportiva lepinguosalise territooriumil kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodit kasutav isik koostab päritolutõendi või taotleb päritolutõendit nende toodete kogusele, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks toodeteks. Tolliasutuse nõudmisel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 13
Territoriaalsuspõhimõte
1. II jaotises esitatud tingimused peavad asjaomase lepinguosalise territooriumil olema täidetud katkematult.
2. Kui lepinguosalise territooriumilt mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
|
a) |
tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning |
|
b) |
need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete seisundi säilitamiseks. |
3. Lepinguosalise territooriumilt eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool selle eksportiva lepinguosalise territooriumi tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotise tingimustele, kui:
|
a) |
kõnealused materjalid on täielikult saadud eksportiva lepinguosalise territooriumil või nendega enne eksportimist tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum ning |
|
b) |
tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
|
4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumil tehtud töö või töötluse suhtes. Kui lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks kasutatakse II lisa loendis sätestatud reeglit, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või eksportiva lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtusega olla suurem sätestatud protsendimäärast.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus“ kõiki väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6. Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisa loendis sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artiklis 5 kindlaksmääratud üldisi piirmäärasid.
7. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi peab toimuma välistöötlemise korra või muu samalaadse korra kohaselt.
Artikkel 14
Mittemuutmise reegel
1. Lepinguga ettenähtud sooduskohtlemist rakendatakse üksnes nende toodete suhtes, mis vastavad käesolevate reeglite nõuetele ja mis on lepinguosalise territooriumil deklareeritud impordina, tingimusel et need on samad tooted, mis eksporditi eksportiva lepinguosalise territooriumilt. Tooteid ei tohi enne lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, mille eesmärk on tagada importiva lepinguosalise siseriiklike nõuete täitmine ja mis toimub transiidi- või osadeks jagamise kolmanda riigi või kolmandate riikide tollijärelevalve all.
2. Toodete ja kaubasaadetiste ladustamine on lubatud, kui need jäävad transiidiriigis/transiidiriikides tollijärelevalve alla.
3. Ilma et see piiraks käesoleva liite V jaotise kohaldamist, on kaubasaadetiste osadeks jagamine lubatud, kui need jäävad osadeks jagamise riigis või riikides tollijärelevalve alla.
4. Kahtluse korral võib importiv lepinguosaline igal ajal paluda importijal või tema esindajal esitada kõik vajalikud dokumendid, millega tõendatakse käesoleva artikli nõuete täitmist, milleks võib esitada mis tahes dokumentaalsed tõendid ning eelkõige:
|
a) |
lepingulised veodokumendid, nagu veokiri; |
|
b) |
faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel; |
|
c) |
transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tolliasutuse väljastatud mittemuutmise tõend või mõni muu dokument, millega tõendatakse, et kaubad jäid transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tollijärelevalve alla, või |
|
d) |
igasugused kaupadega seotud tõendid. |
Artikkel 15
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale nende, millega kooskõlas artiklitega 7 ja 8 kohaldatakse kumulatsiooni, ja mis pärast näitust müüakse mõne lepinguosalise territooriumile importimiseks, kohaldatakse importimisel asjaomase lepingu sätteid, kui tolliasutusele tõendatakse, et:
|
a) |
eksportija on saatnud tooted lepinguosalise territooriumilt näitust korraldavasse riiki ja need seal näitusel välja pannud; |
|
b) |
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule; |
|
c) |
tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning |
|
d) |
pärast näitusele saatmist ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks. |
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas käesoleva liite V jaotisega ja esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 16
Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine
1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud lepinguosalise territooriumilt pärinevate ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete tootmiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt käesoleva liite V jaotisele, ei kohaldata eksportiva lepinguosalise territooriumil tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist mitte mingil viisil.
2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida eksportiv lepinguosaline kohaldab tootmisel kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on mõeldud selle lepinguosalise territooriumil kasutamiseks.
3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud keeld ei puuduta lepinguosaliste vahel vahetatavaid tooteid, mis on saanud päritolustaatuse, kohaldades päritolu kumulatsiooni vastavalt artikli 7 lõikele 4 või 5.
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 17
Üldised nõuded
1. Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete importimisel teise lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingust tulenevaid soodustusi, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
|
a) |
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva liite IV lisas; |
|
b) |
artikli 18 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon“), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida. Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva liite III lisas. |
2. Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata kohaldatakse käesolevate reeglite tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 27 nimetatud juhtudel lepingust tulenevaid soodustusi, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud päritolutõendeid.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad lepinguosalised kokku leppida, et nendevahelises sooduskaubanduses asendatakse lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendid päritolukinnitustega, mille koostavad lepinguosaliste õigusaktide kohaselt elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijad.
Kahe või enama reegleid kohaldava konventsiooniosalise vahel kokku lepitud elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse kasutamine ei takista diagonaalse kumulatsiooni kasutamist teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega.
4. Lõike 1 kohaldamisel võivad lepinguosalised kokku leppida süsteemi loomises, mis võimaldab lõike 1 punktides a ja b nimetatud päritolutõendeid välja anda ja/või esitada elektrooniliselt.
5. Artikli 7 kohaldamisel, kui kohaldub artikli 8 lõige 4, võtab reegleid kohaldavas konventsiooniosalises asutatud eksportija, kes annab välja päritolutõendi või taotleb päritolutõendit muu päritolutõendi alusel, mille puhul on loobutud kohustusest lisada muul juhul artikli 8 lõikega 3 nõutav märge, kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud, ning on valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid.
Artikkel 18
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:
|
a) |
heakskiidetud eksportija artikli 19 tähenduses või |
|
b) |
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot. |
2. Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui tooteid võib käsitada reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevatena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
4. Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva liite III lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
5. Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 19 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tolliasutusele kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist (edaspidi „tagantjärele välja antud päritoludeklaratsioon“), tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
Kui kaubasaadetis jagatakse osadeks kooskõlas artikli 14 lõikega 3 ja tingimusel, et peetakse kinni samast kaheaastasest tähtajast, koostab tagantjärele välja antava päritoludeklaratsiooni tooteid eksportiva lepinguosalise heakskiidetud eksportija.
Artikkel 19
Heakskiidetud eksportija
1. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus võib kooskõlas siseriiklike nõuetega anda igale kõnealuse lepinguosalise territooriumil asutatud eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija“) loa koostada ise päritoludeklaratsioone, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.
2. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmise kontrollimiseks.
3. Tolliasutus annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.
4. Tolliasutus kontrollib, kas luba kasutatakse õigesti. Tolliasutus võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada, kui heakskiidetud eksportija ei kasuta seda õigesti, ja ta tunnistab loa kehtetuks siis, kui heakskiidetud eksportija ei paku enam lõikes 2 osutatud tagatisi.
Artikkel 20
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
1. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva liite IV lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud leping, ning kooskõlas eksportiva riigi õigusega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 tuleb teha ingliskeelne märge „TRANSITIONAL RULES“.
4. Eksportija, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud eksportiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist.
5. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada päritolustaatusega toodetena ja kui need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6. Liikumissertifikaati EUR.1 välja andev tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesolevate reeglite nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige kontrollib ta, kas toodete kirjeldamiseks mõeldud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
7. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse liikumissertifikaadi lahtrisse 11.
8. Tolliasutus annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 21
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
1. Olenemata artikli 20 lõikest 8 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
|
a) |
seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu; |
|
b) |
tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel; |
|
c) |
asjaomaste toodete lõplik sihtkoht ei olnud ekspordi ajal teada ning see määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast kaubasaadetise võimalikku osadeks jagamist vastavalt artikli 14 lõikele 3; |
|
d) |
liikumissertifikaat EUR.1 või EUR.MED anti välja kooskõlas konventsiooni reeglitega toodete jaoks, mis on päritolustaatusega ka käesolevate reeglite kohaselt; eksportija võtab kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud ja olla valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et toode on päritolustaatusega vastavalt käesolevatele reeglitele, või |
|
e) |
liikumissertifikaat EUR.1 anti välja artikli 8 lõike 4 alusel ja artikli 8 lõike 3 kohaldamine on nõutav importimisel teise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile. |
2. Lõike 1 rakendamisel märgib eksportija oma taotluses liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud toodete ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.
3. Tolliasutus võib liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele välja anda kahe aasta jooksul alates ekspordikuupäevast ning alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4. Lisaks artikli 20 lõikes 3 esitatud nõudele tuleb tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 teha järgmine ingliskeelne märge: „ISSUED RETROSPECTIVELY“.
5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
Artikkel 22
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Lisaks artikli 20 lõikes 3 esitatud nõudele tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaselt väljaantud duplikaadile teha järgmine ingliskeelne märge: „DUPLICATE“.
3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.
Artikkel 23
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib kümme kuud alates eksportiva lepinguosalise territooriumil väljaandmise või koostamise kuupäevast ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise tolliasutusele.
2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele pärast lõikes 1 osutatud kehtivusaja möödumist, võib tariifsete soodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise tolliasutus päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on tollile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.
Artikkel 24
Vabatsoonid
1. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tooteid, millega kaubeldakse päritolutõendi alusel ja mida vedamise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid peale nende, mis on mõeldud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, võib erandina lõikest 1 välja anda või koostada uue päritolutõendi, kui tehtud töö või töötlus on kooskõlas käesolevate reeglitega.
Artikkel 25
Impordinõuded
Päritolutõendid esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele selle lepinguosalise territooriumil kohaldatava korra kohaselt.
Artikkel 26
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.
Artikkel 27
Päritolutõendi esitamisest vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil, kui on deklareeritud, et need vastavad käesolevate reeglite nõuetele, ja kui ei teki kahtlust sellise deklaratsiooni õigsuses.
2. Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
a) |
import on juhutine; |
|
b) |
import hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks; |
|
c) |
toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil. |
3. Väikepakendite puhul ei tohi selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 28
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumente ei tohiks tagasi lükata päritolutõendi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 29
Tarnija deklaratsioonid
1. Kui lepinguosalise territooriumil antakse välja liikumissertifikaat EUR.1 või koostatakse päritoludeklaratsioon päritolustaatusega toodete kohta, mille tootmisel on kasutatud mõne muu reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevaid kaupu, mis on läbinud seal töö või töötluse, kuid ei ole saanud sooduspäritolustaatust kooskõlas artikli 7 lõikega 3 või 4, võetakse arvesse käesoleva artikli kohaselt nende kaupade kohta tehtud tarnija deklaratsioone.
2. Lõikes 1 osutatud tarnija deklaratsiooni käsitatakse tõendina selle kohta, et asjaomased kaubad on läbinud reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil töö või töötluse, selleks et kindlaks teha, kas tooteid, mille tootmisel nimetatud kaupu kasutati, võib lugeda eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.
3. Kui välja arvata lõikes 4 osutatud juhud, esitab tarnija iga kaubasaadetise kohta eraldi tarnija deklaratsiooni VI lisas sätestatud vormis paberilehel, mis on lisatud arvele, saatelehele või muule äridokumendile, milles kõnealuseid kaupu on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.
4. Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt kaupu, mille puhul reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil läbitud töö või töötlus jääb eeldatavalt teatavaks ajavahemikuks muutumatuks, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni (edaspidi „pikaajaline tarnija deklaratsioon“). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus deklaratsioon on koostatud, kehtestab tingimused, mille alusel võib rakendada pikemaid ajavahemikke. Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni VII lisas sätestatud vormis ja kirjeldab selles asjaomaseid kaupu piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. Deklaratsioon esitatakse asjaomasele kliendile enne talle esimese kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetise lähetamist või koos esimese saadetisega. Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui tarnija pikaajaline deklaratsioon tarnitavate kaupade suhtes enam ei kehti.
5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud tarnija deklaratsioonid trükitakse või prinditakse ühes keeltest, milles leping on koostatud, vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise riigisisesele õigusele, kus deklaratsioon koostatakse, ning see peab kandma tarnija omakäelist originaalallkirja. Deklaratsioon võib olla ka käsitsi kirjutatud; sel juhul tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
6. Deklaratsiooni koostav tarnija on valmis igal ajal esitama selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.
Artikkel 30
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad lepinguosalised artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 27 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 18 lõike 1 punkti b või artikli 27 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summale.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4. Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 %. Lepinguosaline võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab lepinguosalise taotluse korral eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
VI JAOTIS
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID
Artikkel 31
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine
1. Päritoludeklaratsiooni koostanud või liikumissertifikaati EUR.1 taotlenud eksportija säilitab kõnealuseid päritolutõendeid ja kõiki toote päritolustaatust tõendavaid täiendavaid dokumente paberkandjal või elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates päritoludeklaratsiooni väljaandmise või koostamise kuupäevast.
2. Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja kõikide arvete, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel loetakse päritolustaatust tõendavateks dokumentideks muu hulgas järgmised:
|
a) |
otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud toote saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises; |
|
b) |
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomase reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega; |
|
c) |
dokumendid, mis tõendavad materjalidega töö või töötluse tegemist asjaomase lepinguosalise territooriumil ja mis on seal välja antud või koostatud kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega; |
|
d) |
päritoludeklaratsioonid või liikumissertifikaadid EUR.1, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosaliste territooriumil kooskõlas käesolevate reeglitega; |
|
e) |
asjakohased tõendid artiklite 13 ja 14 kohaselt väljaspool lepinguosaliste territooriumi tehtud töö või töötluse kohta, mis tõendavad kõnealustes artiklites sätestatud nõuete täitmist. |
4. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 20 lõikes 2 osutatud taotlusvormi vähemalt kolm aastat.
5. Importiva lepinguosalise tolliasutus säilitab talle esitatud päritoludeklaratsioone ja liikumissertifikaate EUR.1 vähemalt kolm aastat.
6. Tarnija deklaratsiooni, millega tõendatakse kasutatud materjalidega töö või töötluse tegemist reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ja mis on seal koostatud, käsitatakse artikli 18 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumendina, mida kasutatakse selle tõendamiseks, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada kõnealuse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt pärinevateks ja muudele käesolevate reeglite nõuetele vastavateks toodeteks.
Artikkel 32
Vaidluste lahendamine
Kui seoses artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega või käesoleva liite tõlgendamisega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.
Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
VII JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 33
Teavitamine ja koostöö
1. Lepinguosaliste tolliasutused esitavad üksteisele nende tolliasutustes liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks kasutatavad templijäljendid, heakskiidetud eksportijatele antavate lubade numbrite näidised ning nimetatud sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid.
2. Et tagada käesolevate reeglite nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust.
Artikkel 34
Päritolutõendite kontrollimine
1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesolevate reeglite nõuete täitmises.
2. Importiva lepinguosalise tolliasutus tagastab järelkontrollitaotluse tegemisel eksportiva lepinguosalise tolliasutusele liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrolle, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui importiva lepinguosalise tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib käsitada mõne lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena ja kas need vastavad muudele käesolevate reeglite nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtlusega olukordades ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada asjaomase dokumendi ehtsuse üle või teha kindlaks toodete tegelik päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Artikkel 35
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
1. Järelkontrolli tarnija deklaratsioonide või pikaajaliste tarnija deklaratsioonide üle võidakse teha pisteliselt või siis, kui selle lepinguosalise tolliasutusel, kus asjaomaste deklaratsioonide põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on tekkinud põhjendatud kahtlus dokumendi ehtsuses või selles esitatud andmete õigsuses.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab lõikes 1 osutatud lepinguosalise tolliasutus tarnija deklaratsiooni või pikaajalise tarnija deklaratsiooni ja arved, saatelehed või muud äridokumendid, mis käsitlevad asjaomase deklaratsiooniga hõlmatud kaupu, selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutusele, kus deklaratsioon koostati, põhjendades vajaduse korral kontrollitaotluse sisu ja vormi.
Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli teostab selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus, kus tarnija deklaratsioon või pikaajaline tarnija deklaratsioon koostati. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kontrolli tulemused teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama otsustada, kas ja millisel määral saab seda deklaratsiooni arvestada liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmisel või päritoludeklaratsiooni koostamisel.
Artikkel 36
Karistused
Lepinguosalised näevad ette käesolevate reeglitega seotud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused.
VIII JAOTIS
A LIITE KOHALDAMINE
Artikkel 37
Euroopa Majanduspiirkond
Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevaid tooteid käsitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast („EMP lepingu osalised“) pärinevate toodetena, kui need on eksporditud vastavalt kas Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast Montenegrosse, tingimusel et Montenegro ning EMP lepingu osaliste vahel kohaldatakse käesolevatele reeglitele tuginevaid vabakaubanduslepinguid.
Artikkel 38
Liechtenstein
Liechtensteinist pärinevat toodet käsitatakse Šveitsi ja Liechtensteini tolliliidu tõttu Šveitsist pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 39
San Marino Vabariik
San Marino Vabariigist pärinevat toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 40
Andorra Vürstiriik
Andorra Vürstiriigist pärinevat ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 klassifitseeritud toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 41
Ceuta ja Melilla
1. Käesolevates reeglites kasutatud mõiste „Euroopa Liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2. Montenegrost pärinevate toodete Ceutasse ja Melillasse importimisel kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste akti (3) protokolli nr 2 alusel. Montenegro kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate ning asjaomase lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärinevate toodete suhtes.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärinevate toodete suhtes kohaldatakse käesolevaid reegleid mutatis mutandis vastavalt V lisas sätestatud eritingimustele.
I LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA
Märkus 1 – üldine sissejuhatus
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva liite II jaotise artikli 4 tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need varieeruvad vastavalt tootele:
|
a) |
töö või töötlusega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust; |
|
b) |
töö või töötluse tulemusel ei kuulu valmistatud toode või kasutatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või samasse kuuekohalisse alamrubriiki; |
|
c) |
teostatakse konkreetne töö- või töötlemistoiming; |
|
d) |
töö või töötlus teostatakse teatavate täielikult saadud materjalidega. |
Märkus 2 – loendi struktuur
|
2.1. |
Loendi esimeses kahes veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Esimese kahe veeru iga kande jaoks on kolmandas veerus nähtud ette reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex“, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes. |
|
2.2. |
Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse esimesse veergu koondatud rubriiki. |
|
2.3. |
Kui loend sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane asjaomase rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastavate reeglitega. |
|
2.4. |
Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või“, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada. |
Märkus 3 – näited reeglite kohaldamise kohta
|
3.1. |
Käesoleva liite II jaotise artiklit 4, milles käsitletakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases. |
|
3.2. |
Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaselt peab tehtud töö või töötlus olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.
Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis päritolustaatuseta materjali ei või kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis enam mitte. Näide: kui grupi 19 reegliga nähakse ette, et rubriikidesse 1101–1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei tohi ületada 20 % massist, ei ole gruppi 10 kuuluvate teraviljade kasutamine (st importimine) (materjalid varasemas tootmisetapis) piiratud. |
|
3.3. |
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest“, tähendab see, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis mainitud eripiirangutest ei tulene teisiti.
Väljend „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas muudest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest“ või „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest muudest materjalidest“ tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus esitatud toote kirjelduse alla. |
|
3.4. |
Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea. |
|
3.5. |
Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. |
|
3.6. |
Kui loendi reegliga nähakse ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgeimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära. |
Märkus 4 – teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted
|
4.1. |
Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 2401 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse kõnealuse lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest. |
|
4.2. |
Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus teatavas tootes on piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse rubriikidesse 1701 (sahharoos) ja 1702 (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) kuuluvate suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptoote tootmisel ja lõpptootes sisalduvate päritolustaatuseta toodete tootmisel. |
Märkus 5 – teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia
|
5.1. |
Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude. |
|
5.2. |
Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid ja loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid. |
|
5.3. |
Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade tootmiseks. |
|
5.4. |
Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid. |
|
5.5. |
Trükkimine (koos kudumise, silmuskudumise, heegeldamise, taftingtöötluse või flokeerimisega) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid. |
|
5.6. |
Trükkimine (eraldiseisva toiminguna) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
Märkus 6 – tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad piirmäärad
|
6.1. |
Kui loendis sisalduva toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi selle toote tootmiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 15 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 6.3 ja 6.4). |
|
6.2. |
Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.
Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
|
|
6.3. |
Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist“, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %. |
|
6.4. |
Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust“, on piirmäär sellise riba kohta 30 %. |
Märkus 7 – teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud piirmäärad
|
7.1. |
Kui loendis on viide käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase valmistoote kohta loendi kolmandas veerus ettenähtud reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui toode ning nende väärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast. |
|
7.2. |
Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. |
|
7.3. |
Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. |
Märkus 8 – teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja lihttoimingute määratlus
|
8.1. |
Rubriikides ex 2707 ja 2713 tähendab „eritöötlustoiming“ järgmisi toiminguid:
|
|
8.2. |
Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 tähendab „eritöötlustoiming“ järgmisi toiminguid:
|
|
8.3. |
Rubriikides ex 2707 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust. |
Märkus 9 – teatavate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja toimingute määratlus
|
9.1. |
Gruppi 30 kuuluvaid tooteid, mis on saadud lepinguosalise territooriumil rakukultuure kasutades, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. Mõiste „rakukultuur“ tähendab inim-, looma- ja taimerakkude kasvatamist kontrollitud tingimustes (nt kindlaksmääratud temperatuur, kasvukeskkond, gaasisegu, pH) väljaspool elusorganismi. |
|
9.2. |
Tooteid, mis kuuluvad gruppidesse 29 (välja arvatud: 2905,43–2905,44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302,10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502,11–3502,19, 3502,20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809,10, 38.23, 3824,60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26) ning mis on saadud lepinguosalise territooriumil fermenteerimise teel, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. „Fermenteerimine“ on biotehnoloogiline protsess, milles inim-, looma- ja taimerakke, baktereid, pärmseeni, seeni või ensüüme kasutatakse selleks, et toota gruppidesse 29–39 kuuluvaid tooteid. |
|
9.3. |
Järgmisi töötlemistoiminguid peetakse artikli 4 lõike 1 kohaselt piisavaks toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 28, 29 (välja arvatud: 2905,43–2905,44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302,10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502,11–3502,19, 3502,20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809,10, 38.23, 3824,60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26).
|
II LISA
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLUSEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
|
Rubriik |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlus, mis annavad päritolustaatuse |
||||||||
|
(1) |
(2) |
(3) |
||||||||
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 2 |
Liha ja sööda v rups |
Tootmine, mille puhul kogu sellesse gruppi kuuluv liha ja söödav rups on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex 0511 91 |
Mittesöödav kalamari ja niisk |
Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning tsitrusviljade ja melonite koor on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
Grupp 10 |
Teravili |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 11 |
Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 8, 10 ja 11, rubriikidesse 0701 , 0714 , 2302 ja 2303 ning alamrubriiki 0710 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 13 |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex 1302 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
1504 –1506 |
Kalade või veeimetajate rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid; villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin); muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
1509 ja 1510 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
1511 |
Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 1512 |
Päevalilleseemneõlid ja nende fraktsioonid: |
|
||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|||||||||
|
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
|||||||||
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 1516 |
Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
1520 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest |
|||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 –1108 , 1701 ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist |
|||||||||
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
ex grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex 1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
1806 10 |
Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
||||||||
|
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|||||||||
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest |
||||||||
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2002 ja 2003 |
Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
2006 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex 2008 |
Tooted, välja arvatud:
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2103 |
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|||||||||
|
2105 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul:
|
||||||||
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
||||||||
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2207 ja 2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle või alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 2207 või 2208 kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad valmistised |
Tootmine, mille puhul:
|
||||||||
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide kogumassist |
||||||||
|
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed |
Tootmine, mille puhul kõik rubriiki 2401 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||
|
ex 2402 |
Sigaretid tubakast või tubakaasendajatest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 2403 19 suitsetamistubakas, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud |
||||||||
|
ex 2403 |
Ilma põletamata, kuumutatuna või muul viisil sissehingamiseks ettenähtud tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud |
||||||||
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2519 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
||||||||
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2707 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2901 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2902 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 2905 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 30 |
Farmaatsiatooted |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
Grupp 31 |
Väetised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või |
||||||||
|
tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
ex 3824 99 ja ex 3826 00 |
Biodiislikütus |
Tootmine, mille puhul biodiislikütus saadakse ümberesterdamise ja/või esterdamise või vesiniktöötluse teel |
||||||||
|
Grupp 39 |
Plastid ja plasttooted |
Eritöötlustoiming(ud) (7) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 4012 |
Kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
||||||||
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
4104 –4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 4302 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
||||||||
|
Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele |
|||||||||
|
Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|||||||||
|
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
||||||||
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
||||||||
|
ex 4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud, ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
||||||||
|
ex 4410 – ex 4413 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
||||||||
|
ex 4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
||||||||
|
ex 4418 |
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
||||||||
|
Profileerimine |
|||||||||
|
ex 4421 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi 4409 pidevprofiiliga puidust |
||||||||
|
Grupp 45 |
Kork ja korktooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 5003 |
Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
||||||||
|
5004 – ex 5006 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5106 –5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5111 –5113 |
Kootud riie lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5204 –5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5208 –5212 |
Puuvillane riie |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5306 –5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5309 –5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5401 –5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5501 –5507 |
Keemilised staapelkiud |
Keemiliste kiudude ekstrusioon |
||||||||
|
5508 –5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5512 –5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või lõnga värvimine koos kudumisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega |
||||||||
|
5601 |
Tekstiilvatt ja tooted sellest; kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed |
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega. Kuid:
milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast või looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine |
|||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega või muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine |
|||||||||
|
5603 |
Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
|
||||||||
|
5603 11 – 5603 14 |
Keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Tootmine
millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks |
||||||||
|
5603 91 – 5603 94 |
Muudest kui keemilistest filamentkiududest lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Tootmine
millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks |
||||||||
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
||||||||
|
Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|||||||||
|
Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
|||||||||
|
5605 |
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga |
||||||||
|
5606 |
Mähitud lõng, rubriiki 5404 või 5405 kuuluvad mähitud ribad jms (v.a rubriigi 5605 lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või korrutamine koos mähkimisega või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või flokeerimine koos värvimisega |
||||||||
|
Grupp 57 |
Vaibad jm tekstiilpõrandakatted: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega või tootmine kookos-, sisal- või džuutlõngast või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast või taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||||||||
|
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega või kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega või taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või või lõnga värvimine koos kudumisega kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5805 |
Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
5810 |
Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena |
Tikandid, mille puhul kõigi kasutatavate mis tahes rubriiki kuuluvate materjalide (v.a toote rubriiki kuuluv materjal) väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie |
Kudumine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega |
||||||||
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
|
||||||||
|
Kudumine |
|||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega |
|||||||||
|
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) |
Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
Kudumine koos värvimise või pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
||||||||
|
5905 |
Tekstiilseinakatted:
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega |
||||||||
|
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega või kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega või kudumine koos trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv:
|
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega |
|||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või kummeerimisega või lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, trükkimise, pealistamise, katmise või impregneerimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte: |
|
||||||||
|
Tootmine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast |
|||||||||
|
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|||||||||
|
5909 –5911 |
Tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks: |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega või keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega või kudumine koos värvimise või pealistamise või lamineerimisega või pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine või heegeldamine koos värvimise või flokeerimise, pealistamise, lamineerimise või trükkimisega või flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või lõnga värvimine koos silmuskudumise või heegeldamisega või korrutamine ja tekstureerimine koos silmuskudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
||||||||
|
Silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega või keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või silmuskudumine ja lõpptöötlus ühe toiminguna |
|||||||||
|
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
ex 6202 , ex 6204 , ex 6206 , ex 6209 ja ex 6211 |
Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 6210 ja ex 6216 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 6212 |
Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
Silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
||||||||
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast või lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvate toodete osad: |
|
||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast või lõpptöötlus, millele on eelnenud trükkimine (eraldiseisva toiminguna) |
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
Tootmine:
|
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
ex grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
6301 –6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
||||||||
|
Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
|
|||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel et kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|||||||||
|
Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
||||||||
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
|
||||||||
|
Lausriide moodustumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega |
|||||||||
|
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest |
||||||||
|
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või kinnitamata); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 65 |
Peakatted ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või klaasesemete lihvimine, tingimusel et lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex 7102 , ex 7103 ja ex 7104 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
7106 , 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
||||||||
|
||||||||||
|
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
|||||||||
|
ex 7107 , ex 7109 ja ex 7111 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
||||||||
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7208 –7212 |
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
7213 –7216 |
Rauast või legeerimata terasest vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
||||||||
|
7217 |
Traat rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
7218 91 ja 7218 99 |
Pooltooted |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7219 –7222 |
Roostevabast terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
||||||||
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
7224 90 |
Pooltooted |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7225 –7228 |
Lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
||||||||
|
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
||||||||
|
ex grupp 73 |
Raud- ja terastooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 7301 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7304 , 7305 ja 7306 |
Rauast või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 , 7212 , 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex 7307 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, tingimusel et kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada |
||||||||
|
ex 7315 |
Rehviketid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
7408 |
Vasktraat |
Tootmine:
|
||||||||
|
Grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine:
|
||||||||
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine:
või tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel |
||||||||
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
ex 7616 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Tootmine:
|
||||||||
|
Grupp 78 |
Plii ja pliitooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 80 |
Tina ja tinatooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
||||||||
|
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikide 8202 –8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8425 –8430 |
Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad: Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed) Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8431 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8444 –8447 |
Seadmed keemiliste tekstiilkiudude ekstrusiooniks, tõmbamiseks, tekstureerimiseks või lõikamiseks: Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga valmistamiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446 ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed Kangakudumismasinad (kangasteljed): Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8448 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8456 –8465 |
Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid Metallitreipingid Tööpingid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8466 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8470 –8472 |
Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele ja seadmed nende andmete töötlemiseks Muud kontorimasinad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8473 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8501 –8502 |
Elektrimootorid ja -generaatorid Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8519 , 8521 |
Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8525 –8528 |
Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, videosalvestus- või -taasesitusseadmed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8535 –8537 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluvad materjalid või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8542 31 – 8542 39 |
Monoliitsed integraallülitused |
Difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalisteks olevates riikides või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8544 –8548 |
Isoleeritud traat, kaablid (jm isoleeritud elektrijuhtmed, kiudoptilised kaablid) Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 45 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8708 |
Osad ja tarvikud rubriikide 8701 –8705 sõidukitele |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal; rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
9001 50 |
Muust materjalist kui klaasist prilliläätsed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest:
või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 91 |
Kellad ja nende osad |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
III LISA
PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST
Päritoludeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.
Albaaniakeelne tekst
Eksportuesi i produkteve të mbuluara nga ky dokument (autorizim doganor Nr. ... (8)) deklaron që përveç rasteve kur tregohet qartësisht ndryshe, këto produkte janë me origjine preferenciale ... (9) n në përputhje me Rregullat kalimtare të origjinës.
Araabiakeelne tekst
Bosniakeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ...(1)) izjavljuje da su, osim ako je to drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog porijekla u skladu sa prijelaznim pravilima porijekla.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение №...(1)), декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с ...(2) преференциален произход съгласно преходните правила за произход.
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog podrijetla prema prijelaznim pravilima o podrijetlu.
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení ...(1)) prohlašuje, že podle přechodných pravidel původu mají tyto výrobky kromě zřetelně označených preferenční původ v ...(2).
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument (toldmyndighedernes tilladelse nr. ...(1)) erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ...(2) i henhold til overgangsreglerne for oprindelse.
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ...(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ...(2) oorsprong zijn in overeenstemming met de overgangsregels van oorsprong.
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No...(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2) preferential origin according to the transitional rules of origin.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. ...(1)) deklareerib, et need tooted on päritolureeglite üleminekueeskirjade kohaselt ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Fäärikeelne tekst
Útflytarin av vørunum, sum hetta skjal fevnir um (tollvaldsins loyvi nr. ...(1)) váttar, át um ikki nakað annað er tilskilað, eru hesar vørur upprunavørur ...(2) sambært skiftisreglunum um uppruna.
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ...(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja...(2) alkuperätuotteita siirtymäkauden alkuperäsääntöjen nojalla.
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no ...(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ...(2) selon les règles d'origine transitoires.
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ...(1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte ...(2) Ursprungswaren gemäß den Übergangsregeln für den Ursprung sind.
Gruusiakeelne tekst
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ' αριθ. ...(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ...(2) σύμφωνα με τους μεταβατικούς κανόνες καταγωγής.
Heebreakeelne tekst
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő termékek exportőre (vámfelhatalmazási szám: ...(1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában a termékek az átmeneti származási szabályok szerint preferenciális ...(2) származásúak.
Islandikeelne tekst
Útflytjandi framleiðsluvara sem skjal þetta tekur til (leyfi tollyfirvalda nr. ...(1)), lýsir því yfir að vörurnar séu, ef annars er ekki greinilega getið, af ...(2) uppruna samkvæmt upprunareglum á umbreytingartímabili.
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. ...(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ...(2) conformemente alle norme di origine transitorie.
Lätikeelne tekst
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. ...(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir...(2) preferenciāla izcelsme saskaņā ar pārejas noteikumiem par izcelsmi.
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente nurodytų produktų eksportuotojas (muitinės leidimo Nr. ...(1)) deklaruoja, kad, jeigu aiškiai nenurodyta kitaip, šie produktai turi ...(2) lengvatinės kilmės statusą pagal pereinamojo laikotarpio kilmės taisykles.
Makedooniakeelne tekst
Извозникот на производите што ги покрива овоj документ (царинскo одобрение бр. ...(1)) изjавува дека, освен ако тоа не е jасно поинаку назначено, овие производи се со ...(2) преференциjaлно потекло, во согласност со преодните правила за потекло.
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti minn dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru...(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat mod ieħor b'mod ċar, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali ...(2) skont ir-regoli ta' oriġini tranżitorji.
Montenegrokeelne tekst
Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. ...(1)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи ...(2) преференцијалног пориjекла, у складу са транзиционим правилима поријекла.
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br. ...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito navedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog porijekla u skladu sa tranzicionim pravilima porijekla.
Norrakeelne tekst
Eksportøren av produktene omfattet av dette dokument (tollmyndighetenes autorisasjonsnr...(1)) erklærer at disse produktene, unntatt hvor annet er tydelig angitt, har...preferanseopprinnelse i henhold til overgangsreglene for opprinnelse(2).
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr...(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają ...(2) preferencyjne pochodzenie zgodnie z przejściowymi regułami pochodzenia.
Portugalikeelne tekst
O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o...(1)) declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ...(2) de acordo com as regras de origem transitórias.
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor care fac obiectul prezentului document (autorizația vamală nr. ...(1)) declară că, exceptând cazul în care se indică altfel în mod clar, aceste produse sunt de origine preferențială ...(2) în conformitate cu regulile de origine tranzitorii.
Serbiakeelne tekst
Извозник производа обухваћених овом исправом (царинско овлашћење бр. ...(1)) изјављује да су, осим ако је другачије изричито наведено, ови производи ...(2) преференцијалног порекла, у складу са прелазним правилима о пореклу.
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlašćenje br...(1)) izjavljuje da su, osim ako je drugačije izričito nаvedeno, ovi proizvodi ...(2) preferencijalnog porekla, u skladu sa prelaznim pravilima o poreklu.
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia ...(1)) vyhlasuje, že pokiaľ nie je zreteľne uvedené inak, tieto výrobky majú v súlade s prechodnými pravidlami pôvodu preferenčný pôvod v ...(2).
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št ...(1)), izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno ...(2) poreklo v skladu s prehodnimi pravili o poreklu.
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n.o...(1)) declara que, excepto donde se indique claramente lo contrario, estos productos son de origen preferencial...(2) con arreglo a las normas de origen transitorias.
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ...(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ...(2) ursprung i enlighet med övergångsreglerna om ursprung.
Türgikeelne tekst
Bu belge kapsamındaki ürünlerin ihracatçısı (gümrük yetki No: ...(1)), aksi açıkça belirtilmedikçe, bu ürünlerin geçiş menşe kurallarına göre ...(2) tercihli menşeli olduğunu beyan eder.
Ukrainakeelne tekst
Експортер продукцiї, на яку поширюється цей документ (митний дозвiл № ...(1)) заявляє, що, за винятком випадкiв, де це явно зазначено, ця продукцiя має ...(2) преференцiйне походження згiдно з перехiдними правилами походження.
...
(Koht ja kuupäev) (10)
...
(Eksportija allkiri. Lisaks sellele tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) (11)
IV LISA
LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED
TRÜKKIMISJUHISED
|
1. |
Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud. |
|
2. |
Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida. |
LIIKUMISSERTIFIKAAT
|
EUR.1 |
Nr A |
000.000 |
|||||||
|
Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel. |
||||||||||
ja … (märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid) |
||||||||||
|
||||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|
||||||||
(Allkiri) |
Pitser |
(Allkiri) |
||||||||
|
|
||||
|
|
Teostatud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat (14)
|
||||
|
Palutakse kontrollida käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust. |
|
||||
|
… (Koht ja kuupäev) Pitser … (Allkiri) |
… (Koht ja kuupäev) Pitser … (Allkiri) |
MÄRKUSED
|
1. |
Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Selliseid muudatusi tohib teha üksnes sertifikaadi täitnud isik ning need peab kinnitama väljaandjariigi või -territooriumi tolliasutus. |
|
2. |
Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse järele tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb sellisel viisil läbi kriipsutada, et ei oleks võimalik teha hilisemaid lisandusi. |
|
3. |
Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida. |
LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS
|
EUR.1 |
Nr A |
000.000 |
|||||||
|
Enne vormi täitmist vt märkused tagaküljel. |
||||||||||
ja … (märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid) |
||||||||||
|
||||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|||||||||
|
|
|
||||||||
EKSPORTIJA DEKLARATSIOON
Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,
KINNITAN, et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljaandmiseks nõutavatele tingimustele;
NIMETAN järgnevalt asjaolud, mis võimaldavad nendel kaupadel eespool nimetatud tingimustele vastata:
…
…
…
…
ESITAN järgmised täiendavad dokumendid (16):
…
…
…
…
KOHUSTUN esitama asjaomaste asutuste taotluse korral kõik täiendavad tõendid, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et välja anda lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba tootmisprotsesse;
TAOTLEN nimetatud kaupadele lisatud sertifikaadi väljaandmist.
…
(Koht ja kuupäev)
…
(Allkiri)
V LISA
CEUTAST JA MELILLAST PÄRIT TOODETE SUHTES KOHALDATAVAD ERITINGIMUSED
Ainus artikkel
1. Tingimusel et need vastavad käesoleva liite artiklis 14 sätestatud mittemuutmise reeglile, loetakse:
|
1) |
Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks:
|
|
2) |
Montenegrost pärinevateks toodeteks:
|
2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab eksportiva lepinguosalise nime ning „Ceuta ja Melilla“ kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Lisaks sellele, juhul kui tooted pärinevad Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.
4. Hispaania tolliasutus vastutab käesolevate reeglite kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
VI LISA
TARNIJA DEKLARATSIOON
Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud kaupade tarnija, kinnitan, et:
|
1. |
Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:
|
||||||||||||||||||||
|
2. |
Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)]. |
|
3. |
Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas käesoleva liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:
|
VII LISA
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti kirjutada.
PIKAAJALINE TARNIJA DEKLARATSIOON
kaupade kohta, mis on läbinud töö või töötluse reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil ilma sooduspäritolustaatust saamata
Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt [kellele] (21)…tarnitavate kaupade tarnija, kinnitan, et:
|
1. |
Järgmisi materjale, mis ei pärine [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota järgmisi kaupu:
|
||||||||||||||||||||
|
2. |
Kõik muud materjalid, mida on kasutatud [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)], et toota neid kaupu, pärinevad [kust: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)]. |
|
3. |
Järgmised kaubad on läbinud töö või töötluse väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] kooskõlas A liite artikliga 13 ning seal on tekkinud järgmine kogulisandväärtus:
|
Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud kaupade kõikide edaspidiste saadetiste kohta alates …
kuni … (26)
Kohustun … (21) deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest viivitamata teavitama.
|
|
|
(Koht ja kuupäev) |
|
|
|
|
|
|
|
(Tarnija aadress ja allkiri. Lisaks tuleb loetavalt kirjutada deklaratsioonile alla kirjutanud isiku nimi) |
(1) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.
(2) Lepinguosalised lepivad kokku, et nad loobuvad kohustusest lisada päritolutõendile artikli 8 lõikes 3 osutatud märge.
(3) EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23.
(4) Eritöötlustoimingu(te) eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 8.1–8.3.
(5) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 6.
(6) Vt sissejuhatav märkus 7.
(7) Vt sissejuhatav märkus 9.
(8) Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(9) Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt tooteid, mis pärinevad Ceutast ja Melillast, peab eksportija need dokumendis, mille alusel deklaratsioon koostatakse, selgelt tähistama märkega „CM“.
(10) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(11) Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka alla kirjutanud isiku nimi.
(12) Pakkimata kauba puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.
(13) Täidetakse üksnes juhul, kui eksportiva riigi või territooriumi õigusnormid seda nõuavad.
(14) Sobivasse lahtrisse märkida X.
(15) Pakkimata kauba puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.
(16) Näiteks impordidokumendid, liikumissertifikaadid, arved, tootja deklaratsioonid jms, mis viitavad tootmisel kasutatud toodetele või samas seisukorras reeksporditud kaupadele.
(17) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(18) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(19) „Materjalide väärtus“ – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(20) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
(21) Kliendi nimi ja aadress.
(22) Kui arve, saateleht või muu äridokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, käsitleb mitut liiki kaupa või kaupu, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.
Näide:
Dokument hõlmab erinevaid rubriiki 8501 kuuluvaid elektrimootoreid, mida kasutatakse rubriiki 8450 kuuluvate pesumasinate tootmisel. Mootorite tootmisel kasutatud, ilma päritolustaatuseta materjalide liik ja väärtus võivad mudeliti erineda. Seetõttu tuleb mudelid loetleda eraldi esimeses veerus ja teistes veergudes esitada andmed iga mudeli kohta, et pesumasinate tootja saaks sõltuvalt kasutatud mootori mudelist õigesti hinnata iga oma toote päritolustaatust.
(23) Nendes veergudes nõutud andmed tuleb esitada üksnes vajaduse korral.
Näited:
Ex grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui reegleid kohaldava konventsiooniosalise rõivatootja kasutab Euroopa Liidust imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui Euroopa Liidu tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.
Tootja, kes valmistab rubriiki 7217 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab teise veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb kolmandasse veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.
(24) „Materjalide väärtus“ – kasutatavate päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või, kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse [kus: märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
Iga kasutatava, päritolustaatuseta materjali puhul tuleb märkida täpne väärtus esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta.
(25) „Kogulisandväärtus“ – kõik väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)] akumuleerunud kulud, kaasa arvatud kõigi seal lisatud materjalide väärtus. Esimeses veerus näidatud kauba ühiku kohta tuleb märkida täpne kogulisandväärtus, mis on saadud väljaspool [märkida asjakohas(t)e reegleid kohaldava(te) konventsiooniosalis(t)e nimi(nimed)].
(26) Märkida kuupäevad. Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 24 kuud vastavalt selle reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustele, kus pikaajaline tarnija deklaratsioon koostatakse.
Parandused
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/159 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 198, 22. juuni 2020 )
Leheküljel 22 põhjenduse 43 esimeses lauses
asendatakse
„Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1221/2009 (55) ja (EÜ) nr 66/2010, (56) komisjoni soovitust 2013/179/EL (57) ning komisjoni 16. juuli 2018. aasta teatist „Keskkonnahoidlikud riigihanked“.“
järgmisega:
„Tehnilisi sõelumiskriteeriume kehtestades ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse valdkondlikku liidu õigust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 1221/2009 (55) ja (EÜ) nr 66/2010, (56) komisjoni soovitust 2013/179/EL (57) ning komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Keskkonnahoidlikud riigihanked“.“
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/160 |
Nõukogu 9. märtsi 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/397 (millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 80, 9. märts 2022 )
|
1) |
Leheküljel 51 lisa tabeli „Isikud“ kande 806 (Igor Nikolayevich MOROZOVi kohta) veerus „Identifitseerimisandmed“ |
Asendatakse:
„Sünniaeg: 13.10.1956“
järgmisega:
„Sünniaeg: 10.12.1956“.
|
2) |
Leheküljel 59 lisa tabeli „Isikud“ kande 872 (Alexandra Gennadyevna ZHUKOVA kohta) veerus „Nimi“ |
Asendatakse:
„Alexandra Gennadyevna ZHUKOVA“
järgmisega:
„Anastasia Gennadyevna ZHUKOVA“.
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/161 |
Komisjoni 16. detsembri 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/2325 (millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/848 selliste kolmandate riikide loetelu ning selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu, mida on tunnustatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigetele 2 ja 3 mahepõllumajanduslike toodete importimiseks liitu) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 465, 29. detsember 2021 )
Lehekülgedel 30 ja 31 II lisas kande „A CERT European Organization for Certification S.A.“ punktis 3 esitatud tabeli jaotise „Tootekategooria“ tulba „F“ kõikidel ridadel
Asendatakse:
„“
järgmisega:
„—“.
Leheküljel 38 II lisas kande „Bioagricert s.r.l.“ punktis 3 esitatud tabeli jaotise „Tootekategooria“ tulba „F“ Kameruni kohta käival real
Asendatakse:
„“
järgmisega:
„—“.
Leheküljel 41 II lisas kande „Bio.inspecta AG“ punktis 3 esitatud tabeli jaotise „Tootekategooria“ tulba „B“ Aserbaidžaani kohta käival real ja jaotise „Tootekategooria“ tulba „F“ Tai kohta käival real
Asendatakse:
„“
järgmisega:
„—“.
Leheküljel 59 II lisas kande „Ecocert SA“ punktis 5
Asendatakse:
„Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juuni 2024.“
järgmisega:
„Loetelus oleku tähtaeg: kuni 31. detsember 2024.“
Leheküljel 71 II lisas kande „LACON GmbH“ punktis 3 esitatud tabeli esimeses veerus Iraani kohta käival real oleva koodi numbrites
Asendatakse:
„161“
järgmisega:
„134“.
Leheküljel 79 II lisas kande „Organización Internacional Agropecuaria“ punktis 3 esitatud tabeli jaotise „Tootekategooria“ tulpade „B“, „C“, „E“ ja „F“ Hiina kohta käival real
Asendatakse:
„“
järgmisega:
„—“.
Leheküljel 81 II lisas kande „ORSER“ punktis 3 esitatud tabeli jaotise „Tootekategooria“ tulba „B“ Moldova, Serbia, Venemaa, Ukraina ja Usbekistani kohta käivatel ridadel
Asendatakse:
„“
järgmisega:
„—“.
Leheküljel 85 II lisas kande „SRS Certification GmbH“ punktis 3 esitatud tabeli esimeses veerus Kameruni kohta käival real oleva koodi numbrites
Asendatakse:
„154“
järgmisega:
„195“.
Leheküljel 87 II lisas kande „TÜV Nord Integra“ punktis 3 esitatud tabeli jaotise „Tootekategooria“ tulpade „B“, „C“, „E“ ja „F“ Gambia kohta käival real
Asendatakse:
„“
järgmisega:
„—“.
|
9.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/163 |
Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/2289 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade sisu esitamise ja turvalise teabevahetuse elektroonilise süsteemi kohta) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 458, 22. detsember 2021 )
Leheküljel 467 määruse (EL) 2021/2289 I lisa punkti 3.1 alapunkti e alapunkti vi teises taandes
Asendatakse:
|
„– |
kui liikmesriigid kohaldavad määruse (EL) 2021/2115 III lisas märgitud HPK 6. standardi kohta lisatud joonealust märkust 2, siis asjaomaste piirkondade eritingimuste selgitus;“ |
järgmisega:
|
„– |
kui liikmesriigid kohaldavad määruse (EL) 2021/2115 III lisas märgitud HPK 6. standardi kohta lisatud joonealust märkust 1, siis asjaomaste piirkondade eritingimuste selgitus;“. |
Leheküljel 468 määruse (EL) 2021/2289 I lisa punkti 3.1 alapunkti e alapunkti vii kolmandas taandes
Asendatakse:
|
„– |
kui liikmesriik lubab oma territooriumi teatavates piirkondades rakendada tavasid, mis on seotud liblikõieliste kultuuride ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamise abil külvikorra tõhustamisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud HPK 7. standardi kohta lisatud joonealuses märkuses 3, siis selgitus selle kohta, kuidas need tavad aitavad kaasa mullapotentsiaali säilitamisele kooskõlas HPK standardi eesmärkidega, tuginedes asjaomaste piirkondade mitmekesistele põllumajandusmeetoditele ja agroklimaatilistele tingimustele, ning valiku põhjendus;“ |
järgmisega:
|
„– |
kui liikmesriik lubab oma territooriumi teatavates piirkondades rakendada tavasid, mis on seotud liblikõieliste kultuuride ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamise abil külvikorra tõhustamisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud HPK 7. standardi kohta lisatud joonealuses märkuses 2, siis selgitus selle kohta, kuidas need tavad aitavad kaasa mullapotentsiaali säilitamisele kooskõlas HPK standardi eesmärkidega, tuginedes asjaomaste piirkondade mitmekesistele põllumajandusmeetoditele ja agroklimaatilistele tingimustele, ning valiku põhjendus;“. |