ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 152

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
3. juuni 2022


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/868, 30. mai 2022, Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/869, 30. mai 2022, üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013

45

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/870, 30. mai 2022, mis käsitleb kaubanduse ajutist liberaliseerimist, millega täiendatakse Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel

103

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/871, 30. mai 2022, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ seoses selle kohaldamisajaga ning Boliivias teravilja-, õli- ja kiutaimede seemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsuse ning Boliivias kasvatatud teravilja-, õli- ja kiutaimede seemne samaväärsusega ( 1 )

109

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelist Cabo Verde ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingut) jõustumise kohta

112

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/872, 1. juuni 2022, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 288/2014 osas, mis puudutab majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidise ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidise muutmist seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE)

113

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/873, 2. juuni 2022, millega muudetakse 331. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

184

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/874, 1. juuni 2022, milles käsitletakse N-(triklorometüültio)ftaalimiidi (folpeet) sisaldava biotsiidi loa tingimusi, mille kohta Madalmaad on edastanud teatise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 36 lõikele 1 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 3465 all)  ( 1 )

187

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/875, 1. juuni 2022, milles käsitletakse teatavaid kiireloomulisi ajutisi meetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Itaalias (teatavaks tehtud numbri C(2022) 3727 all)  ( 1 )

190

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/868,

30. mai 2022,

Euroopa andmehalduse kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) nähakse ette siseturu rajamine ning sellise süsteemi sisseseadmine, mis tagaks siseturul moonutamata konkurentsi. Neid eesmärke aitaks saavutada ühiste andmehalduse raamistiku väljatöötamise normide ja tavade kehtestamine liikmesriikides, järgides seejuures täielikult põhiõigusi. Samuti peaks see tagama liidu avatud strateegilise autonoomia tugevdamise, edendades samal ajal rahvusvahelist andmete vaba liikumist.

(2)

Viimase kümne aastaga on digitehnoloogia kujundanud ümber majanduse ja ühiskonna, mõjutades kõiki tegevusvaldkondi ja igapäevaelu. Selle ümberkujundamise keskmes on andmed: andmepõhine innovatsioon toob väga suurt kasu nii liidu kodanikele kui ka majandusele, näiteks parandades ja personaliseerides meditsiini, pakkudes uut liikuvust ja panustades komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatisesse „Euroopa roheline kokkulepe“. Et muuta see andmepõhine majandus kõigi liidu kodanike jaoks kaasavaks, tuleb erilist tähelepanu pöörata digitaalse lõhe vähendamisele, naiste osaluse suurendamisele andmepõhises majanduses ja Euroopa tipptasemel oskusteabe edendamisele tehnoloogiasektoris. Andmepõhine majandus tuleb üles ehitada viisil, mis võimaldab ettevõtjatel, eelkõige komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (3) lisas määratletud mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), ja idufirmadel areneda, tagades andmejuurdepääsu neutraalsuse ja andmete ülekantavuse ja koostalitlusvõime ning vältides sõltuvust. Oma 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“ (Euroopa andmestrateegia) kirjeldas komisjon nägemust ühisest Euroopa andmeruumist –andmete siseturust, kus andmeid saaks kasutada olenemata nende füüsilisest asukohast liidus vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele, mis võib muu hulgas olla otsustava tähtsusega tehisintellekti tehnoloogia kiire arengu jaoks.

Samuti kutsus komisjon üles vabale ja turvalisele andmevahetusele kolmandate riikidega, võttes arvesse liidu avaliku julgeoleku, avaliku korra ja muude õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkidega seotud erandeid ja piiranguid kooskõlas rahvusvaheliste ja sealhulgas põhiõiguste alaste kohustustega. Selle nägemuse elluviimiseks teeb komisjon ettepaneku luua valdkonnapõhised ühised Euroopa andmeruumid andmete jagamiseks ja ühiskasutuseks. Euroopa andmestrateegias on tehtud ettepanek, et ühised Euroopa andmeruumid võivad hõlmata selliseid valdkondi nagu tervis, liikuvus, tootmine, finantsteenused, energeetika või põllumajandus või neid valdkondi kombineerituna, näiteks energeetika ja kliima, samuti temaatilisi valdkondi, nagu Euroopa roheline kokkulepe või Euroopa andmeruumid avaliku halduse või oskuste jaoks. Ühised Euroopa andmeruumid peaksid tegema andmed leitavaks, juurdepääsetavaks, koostalitlusvõimeliseks ja taaskasutatavaks (FAIR põhimõtted), tagades samal ajal küberturvalisuse kõrge taseme. Kui andmepõhises majanduses on olemas võrdsed tingimused, konkureerivad ettevõtjad teenuste kvaliteedi, mitte oma kontrolli all olevate andmete hulga pärast. Andmepõhises majanduses võrdsete tingimuste visandamiseks, loomiseks ja säilitamiseks on vaja usaldusväärset juhtimist, milles asjaomased ühtse Euroopa andmeruumi sidusrühmad peavad osalema ja olema esindatud.

(3)

Vaja on parandada andmete jagamise tingimusi siseturul, luues andmevahetuse ühtlustatud raamistiku ja kehtestades teatavad andmehalduse põhinõuded, pöörates seejuures erilist tähelepanu liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamisele. Määruse eesmärk peaks olema arendada edasi piirideta digitaalset siseturgu ning inimkeskset, usaldusväärset ja turvalist andmeühiskonda ja -majandust. Valdkondlikes liidu õigusaktides võib sõltuvalt valdkonna eripärast välja töötada, kohandada ja pakkuda välja uusi ja täiendavaid elemente, näiteks kavandatavad liidu õigusnormid Euroopa terviseandmeruumi ja sõidukiandmetele juurdepääsu kohta. Teatavaid majandussektoreid reguleeritakse juba praegu valdkondlike liidu õigusaktidega, mis sisaldavad piiriüleselt või kogu liidus andmete jagamise või neile juurdepääsuga seotud õigusnorme, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL (4) Euroopa terviseandmeruumi kontekstis ning asjakohased seadusandlikud aktid transpordi valdkonnas, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/1239 (5) ja (EL) 2020/1056 (6) ning direktiiv 2010/40/EL (7) Euroopa liikuvusandmeruumi kontekstis.

Käesolev määrus ei tohiks seega piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 223/2009, (8) (EL) 2018/858 (9) ja (EL) 2018/1807, (10) samuti direktiivide 2000/31/EÜ, (11) 2001/29/EÜ, (12) 2004/48/EÜ, (13) 2007/2/EÜ, (14) 2010/40/EL, (EL) 2015/849, (15) (EL) 2016/943, (16) (EL) 2017/1132, (17) (EL) 2019/790 (18) ja (EL) 2019/1024 (19) ega muude andmetele juurdepääsu ja andmete taaskasutamist käsitlevate liidu valdkondlike õigusaktide kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks piirata sellise liidu ega riigi tasandi õiguse kohaldamist, mis reguleerib andmetele juurdepääsu ja andmekasutust kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil, samuti asjaomast rahvusvahelist koostööd.

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust seoses nende avalikku julgeolekut, riigikaitset ja riiklikku julgeolekut puudutava tegevusega. Määrust ei tuleks kohaldada avaliku sektori asutuste valduses olevate nimetatud põhjustel kaitstud andmete taaskasutamise suhtes, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (20) kohaldamisalasse kuuluvate hankemenetluste andmeid. Tuleks kehtestada horisontaalne kord avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamiseks ning andmevahendusteenuste ja andmealtruismil põhinevate teenuste osutamiseks liidus. Eri valdkondade eriomadused võivad eeldada valdkondlike andmepõhiste süsteemide väljatöötamist, tuginedes samal ajal käesoleva määruse nõuetele. Käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavatel andmevahendusteenuse osutajatel peaks olema võimalik kasutada märgist „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“. Juriidilised isikud, kes soovivad toetada üldhuvi eesmärke, tehes asjakohased andmed andmealtruismi põhimõttel laialdaselt kättesaadavaks, ja kes vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, peaksid saama registreeruda ning kasutada märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“. Kui valdkondliku liidu või liikmesriigi õigusega nõutakse, et avaliku sektori asutused nagu sellised andmevahendusteenuse osutajad või juriidilised isikud (tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid) täidaksid konkreetseid täiendavaid tehnilisi, halduslikke või organisatsioonilisi nõudeid, sealhulgas lubade andmise või sertifitseerimise korra kaudu, tuleks kohaldada ka selle valdkondliku liidu või liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätteid.

(4)

Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 (21) ja (EL) 2018/1725 (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2002/58/EÜ (23) ja (EL) 2016/680 (24) ning riigisisese asjaomase õiguse kohaldamist, sealhulgas juhul, kui isikuandmed ja isikustamata andmed on lahutamatult seotud. Eelkõige ei tohiks käesolevat määrust tõlgendada nii, nagu loodaks sellega uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ükskõik millise reguleeritud tegevuse puhul või muudetaks määruse (EL) 2016/679 kohaseid teabenõudeid. Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks takistada määruse (EL) 2016/679 V peatüki kohast piiriülest andmeedastust. Kui käesolev määrus on vastuolus isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õiguse kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigusega, siis peaks asjakohane liidu või liikmesriigi isikuandmete kaitset käsitlev õigus olema ülimuslik. Käesoleva määruse alusel peaks olema võimalik käsitada pädevate asutustena andmekaitseasutusi. Kui käesoleva määruse alusel toimivad pädevate asutustena muud asutused, ei tohiks see piirata määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid andmekaitseasutuste järelevalvevolitusi ja pädevust.

(5)

Liidu tasandi meetmed on vajalikud selleks, et suurendada usaldust andmejagamise vastu asjakohaste mehhanismide loomise abil, mis võimaldavad andmesubjektidel ja andmevaldajatel kontrollida nendega seotud andmeid, ning et kõrvaldada muud hästitoimiva ja konkurentsivõimelise andmepõhise majanduse ees seisvad tõkked. Nimetatud meetmed ei tohiks piirata liidu sõlmitud rahvusvahelistes kaubanduslepingutes sisalduvate kohustuste täitmist. Kogu liitu hõlmava juhtimisraamistiku eesmärk peaks olema luua üksikisikute ja ettevõtjate vahel usaldus andmetele juurdepääsu, nende kontrollimise, jagamise, kasutamise ja taaskasutamise vastu, eelkõige asjakohaste mehhanismide loomisega andmesubjektidele selleks, et oma õigusi teada ja sisuliselt kasutada, samuti seoses avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavat liiki andmete taaskasutamisega, teenuste osutamisega andmevahendusteenuse osutajate poolt andmesubjektidele, -valdajatele ja -kasutajatele ning selliste andmete kogumise ja töötlemisega, mille füüsilised ja juriidilised isikud on teinud kättesaadavaks altruistlikel eesmärkidel. Usaldust võib aidata suurendada eelkõige andmete kasutamise eesmärgi ja ettevõtjate andmete säilitamise tingimuste suurem läbipaistvus.

(6)

Arusaam, et avaliku sektori eelarvega avaliku sektori asutuste või muude üksuste poolt loodud või kogutud andmed peaksid ühiskonnale kasu tooma, on olnud liidu poliitika osa juba pikka aega. Direktiiviga (EL) 2019/1024 ja liidu valdkondliku õigusega tagatakse, et avaliku sektori asutused teevad rohkem enda loodavaid andmeid kasutamise ja taaskasutamise eesmärgil kergesti kättesaadavaks. Samas ei tehta avalike andmebaaside teatava kategooria andmeid, nagu konfidentsiaalsed äriandmed, statistiliselt konfidentsiaalsed andmed ja kolmandate isikute intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmed, sealhulgas ärisaladused ja isikuandmed, sageli kättesaadavaks isegi mitte avalikes huvides olevate teadusuuringute või innovatsiooni jaoks, ehkki kohaldatav liidu õigus, eelkõige määrus (EL) 2016/679, direktiiv 2002/58/EÜ ja direktiiv (EL) 2016/680 seda võimaldaks. Nende andmete tundlikkuse tõttu peavad teatavad tehnilised ja õiguslikud menetlusnõuded olema täidetud enne andmete kättesaadavaks tegemist, eeskätt selleks, et austada teiste isikute õigusi neile andmetele või piirata negatiivset mõju põhiõigustele, diskrimineerimiskeelu põhimõttele ja andmekaitsele. Selliste nõuete täitmine on tavaliselt aja- ja teadmismahukas. See on toonud kaasa kõnealuste andmete ebapiisava kasutamise. Kuigi mõned liikmesriigid loovad struktuure, protsesse või võtavad vastu õigusakte sellise taaskasutamise hõlbustamiseks, ei ole see kogu liidus nii. Selleks et hõlbustada era- ja avaliku sektori üksuste poolset andmete kasutamist Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, on vaja liidu tasandil selgeid sellistele andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimusi.

(7)

On olemas isikuandmeid sisaldavate andmebaaside andmeanalüüsimeetodid, nagu anonüümimine, diferentsiaalprivaatsus, üldistamine, summutamine ning juhuslikustamine, sünteetiliste andmete kasutamine või sarnased meetodid ning eraelu puutumatuse säilitamise tipptasemel meetodid, mis võivad aidata kaasa suuremat eraelu puutumatuse kaitset pakkuvale andmetöötlusele. Liikmesriigid peaksid aitama avaliku sektori asutustel selliseid meetodeid optimaalselt kasutada ning seeläbi võimaldada võimalikult paljude andmete jagamist. Nimetatud meetodite kasutamine koos kõikehõlmavate andmekaitsealaste mõjuhinnangute ja muude kaitsemeetmetega võib aidata kaasa isikuandmete turvalisemale kasutamisele ja taaskasutamisele ning peaks tagama konfidentsiaalsete äriandmete turvalise taaskasutamise teadusuuringute, innovatsiooni ja statistika jaoks. Paljudel juhtudel tähendab selliste meetodite, mõjuhinnangute ja muude kaitsemeetmete kasutamine, et andmete kasutamine ja taaskasutamine on võimalik üksnes avaliku sektori asutuse pakutavas või kontrollitavas turvalises töötlemiskeskkonnas. Liidu tasandil on kogemusi selliste turvaliste töötlemiskeskkondadega, mida kasutatakse statistiliste üksikandmete uurimiseks komisjoni määruse (EL) nr 557/2013 (25) alusel. Üldiselt peaks isikuandmete töötlemine tuginema ühele või mitmele määruse (EL) 2016/679 artiklites 6 ja 9 sätestatud õiguslikule alusele.

(8)

Kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ei tuleks andmekaitse põhimõtteid kohaldada anonüümse teabe suhtes, mis on teave, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole või ei ole enam võimalik tuvastada. Keelata tuleks andmesubjektide tagasituvastus anonüümseks muudetud andmestikest. See ei tohiks piirata võimalust uurida kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 anonüümimismeetodeid, eelkõige eesmärgiga tagada infoturve, parandada olemasolevaid anonüümimismeetodeid ja tõhustada anonüümimise üldist usaldusväärsust.

(9)

Isikuandmete ja konfidentsiaalsete andmete kaitse hõlbustamiseks ning selliste andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise protsessi kiirendamiseks käesoleva määruse alusel peaksid liikmesriigid innustama avaliku sektori asutusi andmeid looma ja kättesaadavaks tegema direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 5 lõikes 2 toodud kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõtte alusel ning propageerima seda silmas pidades andmete loomist ja hankimist vormingutes ja struktuurides, mis hõlbustavad anonüümimist.

(10)

Käesoleva määruse alusel tuleks taaskasutada selliseid avaliku sektori asutuste valduses olevaid teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid, mis jäävad välja direktiivi (EL) 2019/1024 kohaldamisalast – sellest on välja jäetud ärilise või statistilise konfidentsiaalsuse tõttu mittekättesaadavad andmed ning selliste teoste või muude objektide andmed, mille suhtes on intellektuaalomandi õigused kolmandatel isikutel. Konfidentsiaalsed äriandmed hõlmavad ärisaladustega kaitstud andmeid, konfidentsiaalset oskusteavet ja muud teavet, mille loata avaldamine kahjustaks ettevõtja turupositsiooni või finantsolukorda. Käesolevat määrust tuleks kohaldada isikuandmete suhtes, mis ei kuulu direktiivi (EL) 2019/1024 kohaldamisalasse, kuivõrd juurdepääsukord välistab või piirab juurdepääsu sellistele andmetele andmekaitse, eraelu puutumatuse ja isikute puutumatuse tõttu, eelkõige kooskõlas andmekaitsenormidega. Ärisaladusi sisaldada võivate andmete taaskasutamine peaks toimuma nii, et see ei piira ärisaladuste seadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise raamistiku loomist käsitleva direktiivi (EL) 2016/943 kohaldamist.

(11)

Käesoleva määrusega ei tohiks tekitada avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutamise lubamise kohustust. Seepärast peaks igal liikmesriigil eelkõige olema võimalik teha otsus taaskasutamiseks andmetele juurdepääsu lubamise üle, seejuures ka sellise juurdepääsu eesmärgi ja ulatuse üle. Käesolev määrus peaks täiendama ja ei tohiks piirata avaliku sektori asutuste konkreetseid kohustusi lubada liidu või liikmesriigi valdkondlikus õiguses sätestatud andmete taaskasutamist. Üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele võib käsitada avaliku huvina. Võttes arvesse ka asjaolu, kui oluline on tagada ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääs ja läbipaistvus demokraatlikus ühiskonnas, ei peaks käesolev määrus piirama ka ametlikele dokumentidele juurdepääsu andmist ja nende avalikustamist käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse kohaldamist. Juurdepääsu ametlikele dokumentidele võib eelkõige anda eritingimusi kehtestamata kooskõlas liikmesriigi õigusega või siis kehtestades käesolevas määruses mittesätestatud eritingimused.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud taaskasutamissüsteemi tuleks kohaldada andmete suhtes, mille edastamine kuulub liikmesriigi õiguse või muude siduvate reeglite kohaste asjaomaste avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete hulka. Selliste reeglite puudumise korral tuleks avalik-õiguslikud ülesanded kindlaks määrata vastavalt liikmesriigis kehtivale haldustavale, tingimusel et avalik-õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi. Avalik-õiguslikud ülesanded võib kindlaks määrata üldiselt või iga avaliku sektori asutuse jaoks eraldi. Kuna riigi osalusega äriühingud ei kuulu avaliku sektori asutuse määratluse alla, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada riigi osalusega äriühingute valduses olevate andmete suhtes. Käesolev määrus ei tohiks hõlmata kultuuriasutuste, nagu raamatukogude, arhiivide ja muuseumide või orkestrite, ooperi- ja balletiteatrite ning teatrite, ega haridusasutuste valduses olevaid andmeid, kuna nende valduses olevad teosed ja muud dokumendid on valdavalt kaitstud kolmandate isikute intellektuaalomandi õigustega. Teadustööga tegelevad ja teadustööd rahastavad organisatsioonid võivad samuti olla korraldatud kui avaliku sektori asutused või avalik-õiguslikud isikud.

Käesolevat määrust tuleks kohaldada selliste hübriidorganisatsioonide suhtes üksnes nende kui teadustööga tegelevate organisatsioonide suhtes. Kui teadustööga tegelev organisatsioon valdab andmeid erasektori organisatsioonide või muude avaliku sektori asutuste, avalik-õiguslike isikute või teadustööga tegelevate hübriidorganisatsioonidega – näiteks, mis on organiseeritud kas avaliku sektori asutuste või riigi osalusega äriühingutena – ellu viidava teatava avaliku ja erasektori koostöövormi raames, mille peamine eesmärk on teadusuuringud, ei peaks käesolev määrus hõlmama ka selliseid andmeid. Vajaduse korral peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada käesolevat määrust riigi osalusega äriühingute või eraettevõtjate suhtes, kes täidavad avaliku sektori ülesandeid või osutavad üldhuviteenuseid. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamist, ei tohiks kohaldada avaliku sektori asutuste suhtes oma puhtalt avalik-õiguslikke ülesannete täitmisel, liidu avaliku sektori asutuste omavahelise või liidu avaliku sektori asutuste ja kolmandate riikide avaliku sektori asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise andmevahetuse suhtes ning teadlaste vahel mitteäriliste teaduslike uuringute eesmärgil toimuva andmevahetuse suhtes.

(13)

Avaliku sektori asutused peaksid oma valduses olevate andmete taaskasutuse põhimõtete kehtestamisel järgima konkurentsiõigust, vältides selliste kokkulepete sõlmimist, mille eesmärk või tagajärg võib olla ainuõiguste loomine teatavate andmete taaskasutamiseks. Selline kokkulepepeaks olema võimalik üksnes siis, kui see on põhjendatud ja vajalik üldhuvi pakkuva teenuse osutamiseks või toote pakkumiseks. See võib olla nii juhul, kui andmete ainukasutus on ainus viis pakkuda kõnealuste andmete abil ühiskonnale maksimaalset kasu; näiteks kui ainult üks üksus (kes on spetsialiseerunud konkreetse andmestiku töötlemisele) on suuteline osutama teenust või pakkuma toodet, mis võimaldab avaliku sektori asutusel osutada teenust või pakkuda toodet üldhuvi eesmärgil. Sellised kokkulepped tuleks aga sõlmida vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele ja see tuleks turuanalüüsi põhjal korrapäraselt läbi vaadata, et teha kindlaks, kas selline ainuõigus on jätkuvalt vajalik. Lisaks peaksid sellised kokkulepped olema kooskõlas asjakohaste riigiabi alaste õigusnormidega ning need tuleks sõlmida piiratud kestusega, mis ei tohiks ületada 12 kuud. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks sellised ainuõiguslikud kokkulepped avaldada internetis ja kujul, mis on vastavuses liidu asjaomase riigihangete alase õigusega, kui see on kohaldatavad. Kui andmete taaskasutamise ainuõigus ei ole vastavuses käesoleva määrusega, peaks nimetatud ainuõigus olema kehtetu.

(14)

Avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutamist käsitlevad enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva sõlmitud või kehtinud keelatud ainuõiguslikke kokkuleppeid ja muid tavasid või korda, mis ei anna sõnaselgelt ainuõigusi, kuid mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need piiravad taaskasutamiseks mõeldud andmete kättesaadavust, ei tohiks pärast nende kehtivusaja lõppemist uuendada. Tähtajatute või pikemaajaliste kokkulepete puhul tuleks need lõpetada 30 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

(15)

Käesolev määrus peaks sätestama kaitstud andmete taaskasutuse tingimused, mida kohaldatakse selliste avaliku sektori asutuste suhtes, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt määratud pädevaks lubama või keelama juurdepääsu taaskasutamisele, ja mis ei tohiks piirata sellistele andmetele juurdepääsuga seotud õigusi ega kohustusi. Need tingimused peaksid olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud ega tohiks piirata konkurentsi, ning eriti soodustama VKEde ja idufirmade juurdepääsu sellistele andmetele. Taaskasutamise tingimused tuleks kavandada teadusuuringuid soodustaval viisil, näiteks et teadusuuringute eelistamist tuleks üldjuhul pidada mittediskrimineerivaks. Taaskasutamist lubavatel avaliku sektori asutustel peaksid olema kolmandate isikute õiguste ja huvide kaitseks vajalikud tehnilised vahendid ning neil peaks olema õigus taotleda taaskasutajalt vajalikku teavet. Andmete taaskasutamisega seotud tingimused peaksid piirduma sellega, mis on vajalik kolmandate isikute andmealaste õiguste ja huvide ning avaliku sektori asutuste infotehnoloogia ja sidesüsteemide tervikluse säilitamiseks. Avaliku sektori asutused peaksid kohaldama tingimusi, mis teenivad kõige paremini taaskasutaja huve, toomata seejuures avaliku sektori asutustele kaasa ebaproportsionaalset koormust. Andmete taaskasutamisega seotud tingimused tuleks kavandada nii, et oleksid tagatud mõjusad isikuandmete kaitsmise meetmed. Isikuandmed tuleks enne edastamist anonüümida, et andmesubjektide tuvastamine oleks välistatud, ning konfidentsiaalset äriteavet sisaldavaid andmeid tuleks muuta nii, et konfidentsiaalset teavet ei avaldataks. Kui anonüümitud või muudetud andmete pakkumine ei vasta taaskasutaja vajadustele, ning kui nõuded läbi viia andmekaitsealane mõjuhinnang ja konsulteerida järelevalveasutusega vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklitele 35 ja 36 on täidetud ning riskid andmesubjektide õigustele ja huvidele on minimaalsed, võib lubada andmeid taaskasutada kohapeal või võrgu kaudu turvalises töötlemiskeskkonnas.

See võib olla pseudonüümitud andmete taaskasutamiseks sobiv kord. Avaliku sektori asutus peaks andmete analüüsimist sellises turvalises töötlemiskeskkonnas kontrollima, et kaitsta kolmandate isikute õigusi ja huve. Ennekõike tuleks isikuandmeid edastada kolmandale isikule taaskasutamiseks üksnes juhul, kui selline edastamine on lubatud andmekaitseõiguse kohase õigusliku alusega. Isikustamata andmeid tuleks edastada üksnes juhul, kui ei ole põhjust arvata, et isikustamata andmekogumite kombineerimine viiks andmesubjektide tuvastamiseni. See peaks kehtima ka pseudonüümitud andmete suhtes, mis jäävad isikuandmeteks. Andmesubjektide tagasituvastuse korral tuleks lisaks kohustusele teavitada sellisest isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutust ja andmesubjekti kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 kohaldada ka kohustust teavitada sellisest rikkumisest avaliku sektori asutust. Kui see on asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused sobivate tehniliste vahendite abil hõlbustama andmesubjektide nõusolekul või andmevaldajate poolt neid endid puudutavate andmete taaskasutamiseks antud lubade alusel toimuvat andmete taaskasutamist. Seejuures peaks avaliku sektori asutus andma endast parima, et aidata potentsiaalseid taaskasutajaid sellise nõusoleku või loa taotlemisel, luues tehnilised mehhanismid, mis võimaldavad edastada taaskasutajate nõusoleku- ja loataotlusi, kui see on praktiliselt teostatav. Anda ei tohiks kontaktandmeid, mis võimaldavad taaskasutajatel andmesubjektide või andmevaldajatega otse ühendust võtta. Kui avaliku sektori asutus edastab nõusoleku- või loataotluse, peaks ta tagama, et andmesubjekti või andmevaldajat teavitatakse selgelt võimalusest nõusoleku või loa andmisest keelduda.

(16)

Et hõlbustada ja soodustada avaliku sektori asutuste valduses olevat andmete kasutamist teadusuuringutes, julgustatakse avaliku sektori asutusi töötama välja ühtlustatud käsitlust ja ühtlustatud protsesse nimetatud andmete lihtsa kättesaadavuse tagamiseks avalikku huvi pakkuvate teadusuuringute jaoks. See võib muu hulgas tähendada, et luuakse ühtlustatud haldusmenetlusi, standardandmevorminguid, informatiivseid metaandmeid metodoloogiliste ja andmekogumisvalikute kohta ning standardandmevälju, mis võimaldavad hõlpsalt ühendada eri avaliku sektori andmeallikatest pärit andmekogusid, kui see on analüüsi jaoks asjakohane. Nimetatud tegevuse eesmärk peaks olema edendada andmete teadusuuringute eesmärgil rahastamist ja loomist avaliku sektori poolt, järgides põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“.

(17)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ei avaliku sektori asutustele kuuluvaid intellektuaalomandiõigusi ega nende õiguste olemasolu ega piirata nende õiguste mis tahes viisil teostamist. Käesoleva määruse kohaselt kehtestatud kohustusi tuleks rakendada üksnes niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas intellektuaalomandi kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga (Berni konventsioon), intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS-leping), Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepinguga, ning liidu või liikmesriigi intellektuaalomandi õigusega. Avaliku sektori asutused peaksid aga oma autoriõigusi teostama taaskasutamist hõlbustaval viisil.

(18)

Andmeid, mille suhtes kehtivad intellektuaalomandi õigused, ja ärisaladusi tuleks edastada kolmandale isikule üksnes juhul, kui selline edastamine on seaduslik liidu või liikmesriigi õiguse alusel, või õiguste omaja nõusolekul. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/9/EÜ (26) artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õiguse omanik on avaliku sektori asutus, ei tohiks ta seda õigust kasutada selleks, et takistada andmete taaskasutamist või piirata taaskasutamist rohkem, kui see on võimalik käesoleva määruse sätete kohaselt.

(19)

Ettevõtjatel ja andmesubjektidel peaks olema kindlustunne selles, et avaliku sektori asutuste valduses olevaid teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud andmeid taaskasutatakse viisil, mis austab nende õigusi ja huve. Seega tuleks kehtestada täiendavad kaitsemeetmed olukordadeks, kus selliste avaliku sektori andmete taaskasutamine põhineb väljaspool avalikku sektorit toimuval andmete töötlemisel, nagu nõue, et avaliku sektori asutused peaksid tagama, et füüsiliste ja juriidiliste isikute õigused ja huvid (eelkõige seoses isikuandmete, tundliku äriteabe ja intellektuaalomandi õigustega) on täielikult kaitstud kõigil juhtudel, sealhulgas siis, kui kõnealused andmed edastatakse kolmandatesse riikidesse. Avaliku sektori asutused ei tohiks lubada e-tervise rakendustes säilitatava teabe taaskasutamist kindlustusandjate või muude teenuseosutajate poolt diskrimineeriva hinnakujunduse eesmärgil, sest see oleks vastuolus põhiõigusega omada juurdepääsu tervishoiule.

(20)

Lisaks on õiglase konkurentsi ja avatud turumajanduse säilitamiseks ülimalt tähtis säilitada kaitstud isikustamata teavet, eelkõige ärisaladusi, aga ka isikustamata andmeid, mille sisu on kaitstud intellektuaalomandi õigustega, ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib viia intellektuaalomandi varguse või tööstusspionaažini. Selleks et tagada andmevaldajate õiguste või huvide kaitse, võib isikustamata andmeid, mida tuleb kaitsta ebaseadusliku või loata juurdepääsu eest liidu või liikmesriigi õiguse alusel ja mis on avaliku sektori asutuste valduses, edastada kolmandatele riikidele üksnes juhul, kui andmete kasutamiseks on ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed. Sellised asjakohased kaitsemeetmed peaksid ette nägema, et avaliku sektori asutus edastab taaskasutajale kaitstud andmeid üksnes juhul, kui taaskasutaja võtab lepingulisi kohustusi andmete kaitsmise huvides. Taaskasutaja, kes kavatseb edastada kaitstud andmed kolmandale riigile, peaks kohustuma täitma käesolevas määruses sätestatud kohustusi ka pärast seda, kui andmed on kolmandale riigile edastatud. Selliste kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks peaks taaskasutaja aktsepteerima ka seda, et vaidluste kohtulik lahendamine kuulub selle liikmesriigi jurisdiktsiooni, kelle avaliku sektori asutus lubas taaskasutamist.

(21)

Asjakohased kaitsemeetmed tuleks lugeda võetuks ka juhul, kui kolmandas riigis, millele isikustamata andmed edastatakse, on kehtestatud samaväärsed meetmed, mis tagavad andmete kaitse liidu õiguse alusel kohaldatava kaitsega sarnasel tasemel, eelkõige seoses ärisaladuste ja intellektuaalomandi õigusega. Kui seda õigustab märkimisväärne arv taotlusi kogu liidus seoses isikustamata andmete taaskasutamisega teatavates kolmandates riikides, võib komisjon selleks võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmas riik tagab kaitsetaseme, mis on sisuliselt samaväärne liidu õiguses sätestatud tasemega. Komisjon peaks hindama selliste rakendusaktide vajadust teabe põhjal, mille liikmesriigid esitavad Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu kaudu. Sellised rakendusaktid annaksid avaliku sektori asutustele kindluse, et avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete taaskasutamine asjaomases kolmandas riigis ei ohusta nimetatud andmete kaitstud olemust. Asjaomases kolmandas riigis pakutava kaitse taseme hindamisel tuleks eelkõige arvesse võtta nii üldist kui ka valdkondlikku asjakohast õigust, sealhulgas avaliku julgeoleku, riigikaitse-, riikliku julgeoleku ja kriminaalõigust, mis käsitleb isikustamata andmetele juurdepääsu ja nende kaitset; kõnealuse kolmanda riigi avaliku sektori asutuste juurdepääsu edastatud andmetele; kolmandas riigis ühe või mitme sellise sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tulemuslikku toimimist, kes vastutavad sellise õiguskorra järgimise ja täitmise tagamise eest, mis tagab juurdepääsu kõnealustele andmetele; kolmandate riikide võetud rahvusvahelisi kohustusi seoses andmekaitsega või muid kohustusi, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest, samuti selle kolmanda riigi osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides.

Seoses isikustamata andmete edastamisega kolmandasse riiki on eriti tähtis, et asjaomases kolmandas riigis oleksid andmevaldajate, avaliku sektori asutuste ja andmevahendusteenuse osutajate jaoks olemas toimivad õiguskaitsevahendid. Sellised kaitsemeetmed peaksid seega hõlmama kohtulikult kaitstavate õiguste ja toimivate õiguskaitsevahendite kättesaadavust. Sellised rakendusaktid ei tohiks piirata ühegi õigusliku kohustuse või lepingulise korra kohaldamist, mille taaskasutaja on juba võtnud või kehtestanud isikustamata andmete, eelkõige tööstusandmete kaitse huvides, ega avaliku sektori asutuste õigust kohustada taaskasutajaid täitma taaskasutamise tingimusi kooskõlas käesoleva määrusega.

(22)

Mõned kolmandad riigid võtavad vastu seadusi, määrusi ja muid õigusakte, mille eesmärk on isikustamata andmete otsene edastamine või neile valitsuse juurdepääsu tagamine liidu liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli all. Kolmanda riigi kohtu või erikohtu või haldusasutuse otsuseid, millega nõutakse isikustamata andmete edastamist või neile andmetele juurdepääsu, peaks olema võimalik täitmisele pöörata, kui need põhinevad rahvusvahelisel lepingul, näiteks kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vahel kehtival vastastikuse õigusabi lepingul. Mõnel juhul, eelkõige mis puudutab üksikisiku põhiõiguste või liikmesriigi põhihuvide kaitset riikliku julgeoleku või kaitse tagamisel, aga ka tundliku äriteabe või intellektuaalomandi õiguste kaitset, võib tekkida olukord, kus kolmanda riigi õigusest tulenev isikustamata andmete edastamise või neile juurdepääsu võimaldamise kohustus on vastuolus kohustusega kaitsta selliseid andmeid liidu või liikmesriigi õiguse alusel, sealhulgas kõnealusest õigusest tulenevate lepinguliste kohustustega, mis puudutavad konfidentsiaalsust. Kui selliseid küsimusi reguleerivad rahvusvahelised lepingud puuduvad, peaks edastamine või juurdepääs isikustamata andmetele olema lubatud üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et kolmanda riigi õigussüsteemis on nõutud haldusasutuse otsuse või kohtuotsuse põhjenduste ja proportsionaalsuse esitamine ja et haldusasutuse otsus või kohtuotsus on konkreetse iseloomuga ning selle adressaadi põhjendatud vaie või nõue vaadatakse läbi kolmanda riigi pädevas kohtus või erikohtus, kellel on õigus võtta nõuetekohaselt arvesse selliste andmete esitaja asjaomaseid õiguslikke huve.

Lisaks peaksid avaliku sektori asutused, andmete taaskasutamise õiguse saanud füüsilised või juriidilised isikud, andmevahendusteenuse osutajad ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid tagama eraõiguslike isikutega lepinguliste kokkulepete sõlmimisel, et liidus säilitatavatele isikustamata andmetele pääsetakse juurde või need edastatakse kolmandatesse riikidesse üksnes kooskõlas liidu või asjaomase liikmesriigi õigusega.

(23)

Selleks et suurendada usaldust liidu andmemajanduse vastu, on oluline, et liidu kodanike, avaliku sektori ja ettevõtjate suhtes kohaldataks kaitsemeetmeid, millega tagatakse kontroll nende strateegiliste ja tundlike andmete üle ning liidu õiguse, väärtuste ja standardite järgimine eelkõige turvalisuse, andmekaitse ja tarbijakaitse valdkonnas. Selleks et vältida ebaseaduslikku juurdepääsu isikustamata andmetele, peaksid avaliku sektori asutused, andmete taaskasutamise õigusega füüsilised või juriidilised isikud, andmevahendusteenuse osutajad ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid võtma isikustamata andmete talletamise süsteemidele juurdepääsu takistamiseks kõik mõistlikud meetmed, kasutades sealhulgas andmete krüpteerimist või ettevõtte tööstrateegiaid. Selleks tuleks tagada, et avaliku sektori asutused, andmete taaskasutamise õigusega füüsilised või juriidilised isikud, andmevahendusteenuse osutajad ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid järgiksid kõiki asjakohaseid liidu tasandi tehnilisi standardeid, tegevusjuhendeid ja sertifitseerimisnõudeid.

(24)

Selleks et suurendada usaldust taaskasutamismehhanismide vastu, võib osutuda vajalikuks kehtestada kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega tulevaste konkreetsete liidu seadusandlike aktide alusel väga tundlikuks peetavate teatavat liiki isikustamata andmete suhtes rangemad tingimused seoses andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse, kui selline edastamine võib ohustada liidu avaliku poliitika eesmärke. Näiteks tervishoiu valdkonnas võiks väga tundlikeks terviseandmeteks pidada teatavaid andmestikke, mida hoiavad rahvatervise süsteemis osalejad, näiteks riiklikud haiglad. Muud asjaomased sektorid hõlmavad transporti, energeetikat, keskkonda ja rahandust. Selleks et tagada ühtlustatud tavad kogu liidus, tuleks sellised väga tundlikud isikustamata avalikud andmed määratleda liidu õiguses, näiteks Euroopa terviseandmeruumi või muu valdkondliku õiguse kontekstis. Selliste andmete kolmandatesse riikidesse edastamise tingimused tuleks sätestada delegeeritud õigusaktides. Tingimused peaksid olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja vajalikud, et kaitsta kindlaksmääratud õiguspäraseid liidu avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervise kaitse, ohutus, keskkond, kõlblus, tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse. Tingimused peaksid vastama riskidele, mis on kindlaks tehtud seoses selliste andmete tundlikkusega, sealhulgas seoses üksikisikute tagasituvastuse ohuga. Sellised tingimused võiksid hõlmata edastamise või tehnilise korra suhtes kohaldatavaid tingimusi, nagu nõue kasutada turvalist töötlemiskeskkonda, ning piiranguid seoses andmete taaskasutamisega kolmandates riikides või isikute kategooriatega, kellel on õigus edastada selliseid andmeid kolmandatesse riikidesse või kellel on juurdepääs andmetele kolmandas riigis. Erandjuhtudel võivad need tingimused sisaldada ka piiranguid andmete edastamiseks kolmandatesse riikidesse, et kaitsta avalikke huve.

(25)

Avaliku sektori asutustel peaks olema võimalik nõuda tasu andmete taaskasutamise eest, kuid samuti peaks neil olema võimalik lubada andmete taaskasutamist allahinnatud tasu eest või tasuta, näiteks teatavat liiki taaskasutamise puhul, nagu mitteäriline või teadusuuringute eesmärgil taaskasutamine või taaskasutamine VKEde ja idufirmade, kodanikuühenduste ja haridusasutuste poolt, et kooskõlas riigiabi õigusnormidega pakkuda stiimuleid sellisele taaskasutamisele ning soodustada seeläbi teadusuuringuid ja innovatsiooni ning toetada ettevõtjaid, mis on tähtsad innovatsiooniallikad ja millel on asjakohaste andmete kogumine tavaliselt keerulisem. Selles konkreetses kontekstis tuleks teadusuuringute eesmärke mõista nii, et need sisaldavad ükskõik milliseid teadusuuringutega seotud eesmärke asjaomase teadusasutuse organisatsioonilisest või finantsstruktuurist olenemata, välja arvatud sellised ettevõtjate teadusuuringud, mille eesmärk on toodete või teenuste arendamine, täiustamine või optimeerimine. Sellised tasud peaksid olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja piirduma vajalike tekkinud kuludega ega tohiks piirata konkurentsi. Selliste taaskasutajakategooriate loetelu, kelle suhtes kehtestatakse allahinnatud tasu või tasu ei kehtestata, tuleks avalikustada koos loetelu koostamisel kasutatud kriteeriumidega.

(26)

Avaliku sektori asutuste valduses olevate konkreetsete andmekategooriate taaskasutamiseks stiimulite pakkumiseks peaksid liikmesriigid looma ühtse teabepunkti, mis toimiks ühenduslülina taaskasutajatele, kes soovivad kõnealuseid andmeid taaskasutada. Teabepunktil peaks olema valdkondadevaheline pädevus ja see peaks vajaduse korral täiendama valdkondliku tasandi korraldust. Ühtne teabepunkt peaks saama päringute või taaskasutamistaotluste edastamisel tugineda automatiseeritud vahenditele. Edastamisprotsessis tuleks tagada piisav inimjärelevalve. Selleks võiks kasutada juba olemasolevat praktilist korraldust, näiteks avatud andmete portaale. Ühtsel teabepunktil peaks olema varaloend, mis sisaldab ülevaadet kõigist kättesaadavatest andmeallikatest sealhulgas vajaduse korral sellistest andmeallikatest, mis on kättesaadavad valdkondlikest, piirkondlikest või kohalikest teabepunktidest, ning kus on esitatud kättesaadavaid andmeid kirjeldav asjakohane teave. Lisaks peaksid liikmesriigid määrama või looma pädevad asutused või hõlbustama nende loomist, et toetada avaliku sektori asutuste tegevust, mis võimaldab teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamist. Nende asutuste ülesannete hulka võib kuuluda andmetele juurdepääsu võimaldamine, kui see on liidu või riigisisese valdkondliku õigusega ette nähtud. Kõnealused pädevad asutused peaksid pakkuma avaliku sektori asutustele abi seoses tipptasemel tehnikaga, sealhulgas sellega, kuidas andmeid kõige paremini struktureerida ja säilitada, et teha need kergesti kättesaadavaks, eelkõige rakendusliideste kaudu, ning teha andmed koostalitlusvõimeliseks, ülekantavaks ja otsitavaks, võttes arvesse andmetöötluse parimaid tavasid ning kõiki kehtivaid õiguslikke ja tehnilisi standardeid, aga ka teabe privaatsust kaitsvat andmeanalüüsi võimaldavate turvaliste andmetöötluskeskkondade tagamise parimaid tavasid.

Pädevad asutused peaksid tegutsema vastavalt avaliku sektori asutustelt saadud juhistele. Selline abistruktuur peaks aitama andmesubjektidel ja -valdajatel hallata nõusolekuid või taaskasutuslubasid, sealhulgas nõusolekuid ja lubasid teatavates teadusuuringuvaldkondades, kui järgitakse teadusuuringute tunnustatud eetikanorme. Pädevatel asutustel ei tohiks olla järelevalvefunktsiooni, mis on jäetud määruses (EL) 2016/679 sätestatud järelevalveasutustele. Ilma et see piiraks andmekaitseasutuste järelevalvevolitusi, peaks andmetöötluse eest vastutama andmeregistri eest vastutav avaliku sektori asutus, kes jääb isikuandmete puhul vastutavaks töötlejaks määruse (EL) 2016/679 kohaselt. Liikmesriikidel võib olla üks või mitu pädevat asutust, kes võivad tegutseda eri valdkondades. Pädevate asutustena võivad tegutseda ka avaliku sektori asutuste sisetalitused. Pädev asutus võib olla avaliku sektori asutus, kes abistab muid avaliku sektori asutusi andmete taaskasutamise lubamisel, kui see on asjakohane, või avaliku sektori asutus, kes lubab taaskasutamist ise. Muude avaliku sektori asutuste abistamine peaks hõlmama vastava taotluse korral nende teavitamist parimate tavade kohta käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks, nagu tehnilised vahendid turvalise töötlemiskeskkonna kättesaadavaks tegemiseks või eraelu puutumatuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, kui käesoleva määruse kohaldamisala võimaldab juurdepääsu andmete taaskasutamisele.

(27)

Andmevahendusteenuse osutajad peaksid olema andmemajanduses kesksel kohal, eelkõige ettevõtjatevahelise vabatahtliku andmejagamise tavade toetamisel ja edendamisel või andmejagamise hõlbustamisel liidu või riigisisese õiguse kehtestatud kohustuste täitmise kontekstis. Nendest võiks saada vahend, mis hõlbustab suure hulga asjakohaste andmete vahetamist. Eri osalejaid ühendavaid teenuseid pakkuvad andmevahendusteenuse osutajad, kelle hulka võivad kuuluda avaliku sektori asutused, võivad aidata kaasa andmete tõhusale koondamisele ja kahepoolse andmejagamise hõlbustamisele. Spetsialiseerunud andmevahendusteenustel, mis on sõltumatud nii andmesubjektidest ja -valdajatest kui ka -kasutajatest, võib olla hõlbustav roll uute andmepõhiste ökosüsteemide tekkimisel, mis ei sõltu ühestki märkimisväärse turujõuga osalejast, võimaldades andmepõhisele majandusele mittediskrimineerivat juurdepääsu igas suuruses ettevõtjatele, eelkõige VKEdele ja idufirmadele, kelle rahalised, õiguslikud ja halduslikud vahendid on piiratud. See on eriti oluline ühtsete Euroopa andmeruumide loomise kontekstis, mis on eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed koostalitlusvõimelised ühtsete standardite ja tavade raamistikud, mille raames jagatakse või töödeldakse ühiselt andmeid muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks. Andmevahendusteenused võivad hõlmata kahepoolset või mitmepoolset andmevahetust või selliste platvormide või andmebaaside loomist, mis võimaldavad andmeid vahetada või ühiselt kasutada, aga ka muu eritaristu loomist andmesubjektide ja -valdajate kokkuviimiseks andmekasutajatega.

(28)

Käesoleva määrusega tuleks reguleerida teenuseid, mille eesmärk on luua tehniliste, õiguslike või muude vahendite abil ärisuhted andmete jagamiseks määramatu arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel, sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses isikuandmetega. Kui ettevõtjad või muud üksused pakuvad andmetega seotud mitmeid eri teenuseid, peaks käesolev määrus hõlmama üksnes tegevusi, mis on otseselt seotud andmevahendusteenuste osutamisega. Andmevahendusteenusena käesoleva määruse tähenduses ei tohiks käsitada pilvsalvestuse, analüüsi- või andmejagamistarkvara pakkumist, veebibrauserite või veebibrauserite pistikprogrammide pakkumist või e-posti teenust, kui sellised teenused pakuvad andmesubjektidele või -valdajatele üksnes tehnilisi vahendeid andmete jagamiseks teistega ning nende vahendite pakkumise eesmärgiks ei ole andmevaldajate ja -kasutajate vaheliste ärisuhete loomine ning need ei võimalda andmevahendusteenuse osutajal saada teavet ärisuhete loomise kohta andmejagamise eesmärgil. Andmevahendusteenused oleks näiteks andmeturud, kus ettevõtjad saaksid andmed teistele kättesaadavaks teha, või kõigile huvitatud isikutele näiteks ühtsete Euroopa andmeruumide raames avatud andmejagamise ökosüsteemide orkestraatorid, aga ka andmekogumid, mille on ühiselt loonud mitu juriidilist või füüsilist isikut eesmärgiga litsentsida selliste andmekogumite kasutamist kõigile huvitatud isikutele viisil, et kõik andmekogumitesse panustavad osalejad saaksid oma panuse eest tasu.

Selle hulka ei kuuluks andmeteenused, millega saadakse andmeid andmevaldajatelt ja koondatakse, rikastatakse või muundatakse andmeid neile olulise lisaväärtuse andmiseks ning litsentsitakse saadud andmete kasutamine andmekasutajatele, loomata andmevaldajate ja -kasutajate vahel ärisuhet. Selle hulka ei kuuluks ka teenused, mida kasutab vaid üks andmevaldaja, et kõnealuse andmevaldaja vallatavaid andmeid saaks kasutada, või mida kasutavad suletud grupina mitu juriidilist isikut, sealhulgas tarnija- või kliendisuhete või lepingulise koostöö puhul, eelkõige sellised teenused, mille peamine eesmärk on tagada asjade internetiga ühendatud seadmete ja objektide toimimine.

(29)

Käesoleva määrusega ei tohiks reguleerida teenuseid, mille puhul keskendutakse autoriõigusega kaitstud sisu vahendamisele, näiteks direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 6 kindlaks määratud veebisisu jagamise teenuse osutajad. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks käsitada andmevahendusteenuse osutajana Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 600/2014 (27) artikli 2 lõike 1 punktis 35 määratletud kauplemiskoondteabe pakkujaid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (28) artikli 4 punktis 19 määratletud kontoteabe teenuse pakkujaid. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada teenuste suhtes, mida pakuvad avaliku sektori asutused, et hõlbustada avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist kooskõlas käesoleva määrusega või mis tahes muude andmete kasutamist, kui nende teenuste eesmärk ei ole ärisuhete loomine. Käesoleva määrusega reguleeritud andmealtruismiorganisatsioone ei tuleks käsitada andmevahendusteenuste pakkujana, kui nimetatud teenustega ei looda ärisuhet ühelt poolt potentsiaalsete andmekasutajate ning teiselt poolt andmesubjektide ja -valdajate vahel, kes teevad andmed kättesaadavaks altruistlikel põhjustel. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks andmevahendusteenustena käsitada muid teenuseid, mille eesmärk ei ole ärisuhete loomine, näiteks andmehoidlad, mille eesmärk on võimaldada teadusuuringuandmete taaskasutamist kooskõlas avatud juurdepääsu põhimõtetega.

(30)

Andmevahendusteenuste erikategooria hõlmab selliseid teenuseosutajaid, kes pakuvad oma teenuseid andmesubjektidele. Sellised andmevahendusteenuse osutajad püüavad suurendada andmesubjektide tegevusvõimekust ja eelkõige kontrolli nendega seotud andmete üle. Sellised teenuseosutajad aitaksid üksikisikutel kasutada määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid õigusi, eelkõige anda ja tagasi võtta oma nõusolekut andmetöötluseks, enda andmetele juurdepääsu õigust, õigust parandada ebatäpseid isikuandmeid, õigust andmete kustutamisele või õigust olla unustatud, õigust andmetöötluse piiramisele ja andmete ülekantavuse õigust, mis võimaldab andmesubjektidel viia oma isikuandmeid ühe vastutava andmetöötleja juurest teise juurde. Sellega seoses on tähtis, et selliste teenuseosutajate ärimudel tagaks, et ei esine vastuolulisi stiimuleid, mis kutsuksid üksikisikuid üles kasutama selliseid teenuseid selleks, et teha töötlemise eesmärgil kättesaadavaks rohkem nendega seotud andmeid, kui see oleks nende huvides. See võiks hõlmata üksikisikute nõustamist nende kohta käivate andmete võimaliku kasutuse kohta ning andmekasutajate hoolsuskohustuse kontrolli tegemist, enne kui neil lubatakse andmesubjektidega ühendust võtta, et vältida pettusi. Teatavates olukordades võiks olla soovitav koondada tegelikud andmed isikuandmete ruumi, et isikuandmete ja eraelu puutumatuse paremaks kaitsmiseks oleks võimalik isikuandmeid töödelda selles ruumis ilma kolmandatele isikutele edastamata. Sellised isikuandmete ruumid võivad sisaldada staatilisi isikuandmeid, nagu nimi, aadress või sünniaeg, aga ka dünaamilisi andmeid, mida üksikisik genereerib näiteks internetiteenuse või asjade internetiga ühendatud objekti abil. Neid võib kasutada ka kontrollitud isikuandmete, näiteks passi numbrid või sotsiaalkindlustusandmed, ja tõendite, näiteks juhiload, diplomid või pangakonto andmed, säilitamiseks.

(31)

Andmekooperatiivid püüavad saavutada mitmeid eesmärke, eelkõige tugevdada üksikisikute positsiooni teadlike valikute tegemisel enne andmekasutuseks nõusoleku andmist, mõjutades andmekasutajate organisatsioonide andmekasutusega seotud tingimusi viisil, mis tagab rühma individuaalsetele liikmetele paremad valikuvõimalused, või võimaluse korral leides lahendusi rühma individuaalsete liikmete vastandlikele seisukohtadele seoses sellega, kuidas andmeid kasutada, kui need on seotud mitme kõnealusesse rühma kuuluva andmesubjektiga. Sellega seoses on tähtis mõista, et määrusest (EL) 2016/679 tulenevad õigused on andmesubjekti isiklikud õigused ja et andmesubjektid ei saa sellistest õigustest loobuda. Andmekooperatiivid võiksid olla kasulikud ka üksikettevõtjad ning VKEde jaoks, kes on andmejagamise alaste teadmiste poolest sageli võrreldavad üksikisikutega.

(32)

Selleks et suurendada usaldust selliste andmevahendusteenuste vastu, eelkõige seoses andmekasutuse ning andmesubjektide ja andmevaldajate kehtestatud tingimuste täitmisega, on vaja luua liidu tasandi õigusraamistik, milles kehtestatakse selliste andmevahendusteenuste usaldusväärse osutamisega seotud põhjalikult ühtlustatud nõuded ning mida rakendavad pädevad asutused. Nimetatud raamistik aitab tagada, et andmesubjektidel ja andmevaldajatel ning andmekasutajatel on kooskõlas liidu õigusega parem kontroll oma andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise üle. Komisjon võiks samuti edendada ja hõlbustada tegevusjuhendite väljatöötamist liidu tasandil, kaasates asjaomaseid sidusrühmi, eelkõige koostalitlusvõime valdkonnas. Nii olukordades, kus andmejagamine leiab aset ettevõtjate vahel, kui ka olukordades, kus andmejagamine toimub ettevõtja ja tarbija vahel, peaksid andmevahendusteenuse osutajad pakkuma uut, euroopalikku andmehalduse viisi, eristades andmepõhises majanduses andmete esitamist, vahendamist ja kasutamist. Andmevahendusteenuse osutajad võiksid ühtlasi teha kättesaadavaks spetsiaalse tehnilise taristu andmesubjektide ja andmevaldajate ühendamiseks andmekasutajatega. Sellega seoses on eriti oluline kujundada kõnealust taristut nii, et VKEd ja idufirmad ei puutuks kokku tehniliste või muude takistustega, mis ei lase neil andmepõhises majanduses osaleda.

Andmevahendusteenuse osutajatel peaks olema lubatud pakkuda andmevaldajatele või andmesubjektidele täiendavaid erivahendeid ja -teenuseid, mille konkreetne eesmärk on hõlbustada andmete vahetamist, näiteks andmete ajutine säilitamine, hooldamine, teisendamine, anonüümimine ja pseudonüümimine. Neid vahendeid ja teenuseid tuleks kasutada üksnes andmevaldaja või andmesubjekti selgesõnalisel taotlusel või nõusolekul, ning sellega seoses pakutavad kolmandate isikute vahendid ei tohiks andmeid kasutada muudel eesmärkidel. Samal ajal peaks andmevahendusteenuse osutajatel olema lubatud vahetatavaid andmeid kohandada, et parandada andmete kasutatavust andmekasutajate jaoks, kui andmekasutaja seda soovib, või parandada koostalitlusvõimet, näiteks teisendades andmed konkreetsesse vormingusse.

(33)

Oluline on võimaldada andmete jagamiseks konkurentsipõhist keskkonda. Andmevaldajate, andmesubjektide ja andmekasutajate usalduse ja kontrolli suurendamise tagamise võtmeelement andmevahendusteenustes on andmevahendusteenuse osutajate neutraalsus seoses andmevaldajate või andmesubjektide ja andmekasutajate vahel vahetatavate andmetega. Seetõttu on vajalik, et andmevahendusteenuse osutajad osaleksid tehingutes ainult vahendajatena ega kasutaks vahetatud andmeid ühelgi muul eesmärgil. Andmevahendusteenuste äritingimused, sealhulgas nende hinnakujundus, ei tohiks sõltuda sellest, kas potentsiaalne andmevaldaja või andmekasutaja kasutab sama andmevahendusteenuse osutaja või temaga seotud üksuse osutatavaid muid teenuseid, sealhulgas salvestamis-, analüüsi-, tehisintellekti- või muid andmepõhiseid rakendusi, ja millises ulatuses andmevaldaja või andmekasutaja selliseid muid teenuseid kasutab. See nõuab ka andmevahendusteenuse ja muude osutatavate teenuste struktuurset eraldamist, et vältida huvide konflikti. See tähendab, et andmevahendusteenust tuleks osutada juriidilise isiku kaudu, kes ei ole seotud kõnealuse andmevahendusteenuse osutaja muu tegevusega. Siiski peaks andmevahendusteenuse osutajatel olema võimalik kasutada andmevaldaja esitatud andmeid oma andmevahendusteenuste täiustamiseks.

Andmevahendusteenuse osutajatel peaks olema võimalik pakkuda andmevaldajatele, andmesubjektidele ja andmekasutajatele andmevahetuse hõlbustamiseks enda või kolmandate isikute vahendeid, näiteks vahendeid andmete teisendamiseks või hooldamiseks, seda üksnes andmesubjekti või andmevaldaja selgesõnalisel taotlusel või nõusolekul. Selles kontekstis pakutavad kolmandate isikute vahendid ei tohi kasutada andmeid muudel kui andmevahendusteenustega seotud eesmärkidel. Andmevahendusteenuse osutajatel, kes vahendavad andmete vahetamist andmesubjektidest üksikisikute ja andmekasutajatest juriidiliste isikute vahel, peaks lisaks olema usaldussuhtest tulenev kohustus üksikisikute ees, mis tagaks, et nad tegutsevad andmesubjektide parimates huvides. Andmevahendusteenuse osutaja mis tahes tegevusest tuleneva materiaalse ja mittemateriaalse kahju ning kahjulike mõjuritega seotud vastutusalaseid küsimusi võiks käsitleda asjaomases lepingus, tuginedes riiklikule vastutuskorrale.

(34)

Andmevahendusteenuse osutajad peaksid võtma mõistlikke meetmeid, et tagada sektorisisene ja eri sektorite vaheline koostalitlusvõime siseturu nõuetekohase toimimise eesmärgil. Mõistlikud meetmed võiksid hõlmata olemasolevate üldkasutatavate standardite järgimist sektoris, kus andmevahendusteenuse osutaja tegutseb. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu peaks vajaduse korral soodustama täiendavate valdkondlike standardite kujunemist. Andmevahendusteenuse osutajad peaksid õigeaegselt rakendama andmevahendusteenuste koostalitlusvõime meetmeid, mille on vastu võtnud Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu.

(35)

Käesolev määrus ei tohiks piirata andmevahendusteenuse osutajate kohustust järgida määrust (EL) 2016/679 ega järelevalveasutuste kohustust tagada kõnealuse määruse järgimine. Andmevahendusteenuse osutajate poolt isikuandmete töötlemisel ei peaks käesolev määrus mõjutama isikuandmete kaitset. Kui andmevahendusteenuse osutajad on määruses (EL) 2016/679 määratletud vastutavad töötlejad või volitatud töötlejad, peavad nad järgima selle määruse norme.

(36)

Andmevahendusteenuse osutajatelt oodatakse, et nad oleksid kehtestanud menetlused ja meetmed, et määrata karistused pettuse või kuritarvituse eest seoses isikutega, kes püüavad saada juurdepääsu oma andmevahendusteenuse osutajate teenuste kaudu, sealhulgas sellised meetmed nagu teenusetingimusi või kehtivat õigust rikkuvate andmekasutajate väljajätmine.

(37)

Lisaks peaksid andmevahendusteenuse osutajad võtma meetmeid, et tagada konkurentsiõiguse järgimine ning olema kehtestanud selleks vajalikud menetlused. See kehtib eelkõige olukordades, kus andmete jagamine võimaldab ettevõtjatel saada teadlikuks oma tegelike või potentsiaalsete konkurentide turustrateegiatest. Konkurentsi seisukohast tundlik teave hõlmab tavaliselt teavet kliendiandmete, tulevaste hindade, tootmiskulude, koguste, käibe, müügi või tootmisvõimsuse kohta.

(38)

Andmevahendusteenuste jaoks tuleks kehtestada teavitamiskord, et tagada liidus usaldusväärsel andmevahetusel põhinev andmehaldus. Usaldusväärsest keskkonnast oleks kõige parem kasu saada, kui andmevahendusteenuste osutamiseks kehtestataks konkreetsed nõuded, ilma et selliste teenuste osutamiseks oleks vaja andmevahenduse pädeva asutuse sõnaselget otsust või haldusakti. Teavitamiskord ei tohiks tekitada VKEdele, idufirmadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele põhjendamatuid takistusi ning see peaks vastama mittediskrimineerimise põhimõttele.

(39)

Selleks et toetada teenuste tulemuslikku piiriülest osutamist, tuleks andmevahendusteenuse osutajalt nõuda teate saatmist üksnes andmevahenduse pädevale asutusele liikmesriigis, kus asub tema peamine tegevuskoht või seaduslik esindaja. Teade ei peaks sisaldama enamat kui lihtsalt deklaratsiooni kavatsuse kohta osutada selliseid teenuseid ning sellele lisaks tuleks esitada üksnes käesolevas määruses sätestatud teave. Sellise teate saatmise järel peaks andmevahendusteenuse osutajal olema võimalik alustada tegevust mis tahes teises liikmesriigis ilma täiendavate teavitamiskohustusteta.

(40)

Käesolevas määruses sätestatud teavitamismenetlus ei tohiks piirata andmevahendusteenuste osutamise suhtes valdkondliku õigus alusel kohaldatavaid konkreetseid täiendavaid norme.

(41)

Andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht liidus peaks olema koht, kus asub tema juhatus liidus. Andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht liidus tuleks kindlaks määrata objektiivsete kriteeriumide alusel ning see peaks eeldama tegelikku ja tulemuslikku juhtimistegevust. Andmevahendusteenuse osutaja tegevus peaks samuti vastama selle liikmesriigi õigusele, kus asub tema peamine tegevuskoht.

(42)

Selleks et tagada andmevahendusteenuse osutajate vastavus käesoleva määrusega, peaks nende peamine tegevuskoht olema liidus. Kui väljapool liitu asuva andmevahendusteenuse osutaja, osutab teenuseid liidu piires, peaks ta määrama endale seadusliku esindaja. Seadusliku esindaja määramine on sellistel juhtudel vajalik, kuna sellised andmevahendusteenuse osutajad käitlevad nii isikuandmeid kui ka konfidentsiaalseid äriandmeid, mistõttu tuleb hoolikalt jälgida, kas andmevahendusteenuse osutajad täidavad käesolevat määrust. Selgitamaks välja, kas selline andmevahendusteenuse osutaja osutab teenuseid liidu piires, tuleks kindlaks teha, kas on ilmne, et andmevahendusteenuse osutaja kavatseb osutada teenuseid ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele isikutele. Sellise kavatsuse kindlakstegemiseks ei tohiks piisavaks pidada üksnes asjaolu, et liidus on juurdepääs andmevahendusteenuse osutaja veebisaidile, e-posti aadressile või muudele kontaktandmetele, samuti ei tohiks piisata andmevahendusteenuse osutaja tegevuskohariigiks oleva kolmanda riigi üldkasutatava keele kasutamisest. Samas võivad andmevahendusteenuse osutaja kavatsuse pakkuda teenuseid liidu piires ilmseks muuta sellised asjaolud nagu ühes või mitmes liikmesriigis üldiselt kasutatava keele või vääringu kasutamine koos võimalusega tellida teenuseid selles keeles või liidus paiknevate kasutajate nimetamine.

Määratud seaduslik esindaja peaks tegutsema andmevahendusteenuse osutaja nimel ning andmevahenduse pädevatel asutustel peaks olema lisaks andmevahendusteenuse osutajale või tema asemel võimalik pöörduda seadusliku esindaja poole muu hulgas eesmärgiga rikkumise korral algatada väljapool liitu asuva andmevahendusteenuse osutaja suhtes menetlus nõuete täitmise tagamiseks. Seaduslik esindaja peaks olema andmevahendusteenuse osutaja kirjaliku volitusega määratud tegutsema andmevahendusteenuse osutaja nimel seoses kohustustega, mida viimane peab käesoleva määruse kohaselt täitma.

(43)

Selleks et aidata andmesubjektidel ja andmevaldajatel liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajaid hõlpsasti ära tunda ja seeläbi suurendada usaldust nende vastu, tuleks lisaks märgisele „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“ kehtestada kogu liidus äratuntav ühtne logo.

(44)

Andmevahenduse pädevad asutused, kes on määratud jälgima andmevahendusteenuse vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks valida vastavalt nende suutlikkusele ja asjatundlikkusele horisontaalses või valdkondlikus andmejagamises. Nad peaksid olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud mis tahes andmevahendusteenuse osutajast ning läbipaistvad ja erapooletud. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile andmevahenduse pädevate asutuste nimed. Andmevahenduse pädevate asutuste volitused ja pädevused ei tohiks piirata andmekaitseasutuste volitusi. Eelkõige peaks andmevahenduse pädev asutus kõigis küsimustes, mille puhul tuleb hinnata kooskõla määrusega (EL) 2016/679, taotlema vajaduse korral kõnealuse määruse kohaselt asutatud pädeva järelevalveasutuse arvamust või otsust.

(45)

Andmesubjektide teadval nõusolekul vabatahtlikult kättesaadavaks tehtud andmete või andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud isikustamata andmete kasutamisel on suur potentsiaal üldhuvi eesmärkide saavutamiseks. Selliste eesmärkide hulka kuuluksid tervishoid, kliimamuutuste vastane võitlus, liikuvuse parandamine, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise hõlbustamine, avalike teenuste osutamise parandamine või avaliku poliitika kujundamine. Üldhuvi eesmärkide hulka tuleks lugeda ka teadusuuringute toetamine. Käesoleva määruse eesmärk peaks olema aidata luua andmealtruismi alusel kättesaadavaks tehtavaid piisavalt suuri andmekogusid, et võimaldada andmeanalüüsi ja masinõpet, seda ka liiduüleselt. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks võiksid liikmesriigid kehtestada organisatsioonilise või tehnilise korra või mõlemad, mis hõlbustaks andmealtruismi. Selline kord võiks hõlmata hõlpsasti kasutatavate vahendite kättesaadavust andmesubjektidele või andmevaldajatele nende andmete altruistlikuks kasutamiseks nõusoleku või loa andmiseks, teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist või pädevate asutuste vahelist struktureeritud teabevahetust selle kohta, kuidas andmealtruism avalikule poliitikale kasu toob, näiteks liikluskorralduse parandamise, rahvatervise ja kliimamuutuste vastase võitluse puhul. Selleks peaksid liikmesriigid saama kehtestada ka andmealtruismi riikliku poliitika. Andmesubjektidel peaks olema võimalik saada hüvitist üksnes kulude eest, mis neil tekivad, kui nad teevad oma andmed kättesaadavaks üldhuvi eesmärgil.

(46)

Tunnustatud andmealtruismi organisatsioonide registreerimine ja märgise „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“ kasutamine võiks eeldatavasti viia andmehoidlate asutamiseni. Ühes liikmesriigis tehtud registrikanne kehtiks kõikjal liidus ja peaks hõlbustama andmete piiriülest kasutamist liidus ning mitut liikmesriiki hõlmavate andmekogumite teket. Andme valdajad saaksid anda loa töödelda oma isikustamata andmeid mitmesugustel eesmärkidel, mis ei ole loa andmise ajal kindlaks määratud. Kui sellised tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid vastaksid käesolevas määruses sätestatud nõuetele, peaks see andma kindlustunde, et altruistlikult kättesaadavaks tehtud andmed teenivad üldhuvi eesmärke. See kindlustunne peaks ennekõike tulenema tegevuskohast või seaduslikust esindajast liidus, samuti nõudest, et tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid on mittetulunduslikud organisatsioonid, läbipaistvusnõuetest ja konkreetsetest kaitsemeetmetest, mille eesmärk on kaitsta andmesubjektide ja ettevõtjate õigusi ja huve.

Täiendavate kaitsemeetmete hulka peaks kuuluma võimalus töödelda asjaomaseid andmeid tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide käitatavas turvalises töötlemiskeskkonnas, järelevalvemehhanismid, nagu eri liiki eetikanõukogud, millesse kuuluvad kodanikuühiskonna esindajad, et tagada vastutava töötleja poolne rangete teaduseetika normide järgimine ja põhiõiguste kaitse, tõhusad ja selgelt teatavaks tehtud tehnilised vahendid nõusoleku mis tahes hetkel tagasivõtmiseks või selle muutmiseks vastavalt vastutavate töötlejate teavitamiskohustusele, mis tuleneb määrusest (EL) 2016/679, samuti vahendid, mis võimaldavad andmesubjektidel hoida end kursis nende poolt kättesaadavaks tehtud andmete kasutamisega. Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina registreerimine ei tohiks olla andmealtruismialase tegevuse eeltingimus. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega vastu võtma eeskirja, mis on välja töötatud tihedas koostöös andmealtruismiorganisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmadega, ning tegema selle eeskirja järgimise tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina registreerumiseks nõutavaks.

(47)

Selleks et aidata andmesubjektidel ja andmevaldajatel hõlpsasti ära tunda ja seeläbi suurendada usaldust nende vastu, tuleks kehtestada kogu liidus äratuntav ühtne logo. Ühtsele logole tuleks lisada QR-kood lingiga liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikule registrile.

(48)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada selliste üksuste asutamist, korraldust ja toimimist, kelle eesmärk on tegeleda andmealtruismiga liikmesriigi õiguse alusel ning mis tugineb liikmesriigi õiguse kohastele nõuetele mittetulundusühendusena tegutsemise kohta selles liikmesriigis.

(49)

Käesolev määrus ei tohiks piirata selliste üksuste asutamist, korraldust ja toimimist, mis ei ole avaliku sektori asutused ja mis jagavad andmeid ja sisu avatud litsentside alusel, aidates sellega kaasa kõigile kättesaadavate ühiste vahendite loomisele. See peaks hõlmama avatud ühiseid teadmiste jagamise platvorme, avatud juurdepääsuga teadus- ja akadeemilisi andmekogusid, avatud lähtekoodiga tarkvara arendusplatvorme ja avatud juurdepääsuga sisu koondamise platvorme.

(50)

Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidel peaks olema võimalik koguda asjaomaseid andmeid füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt otse või töödelda teiste kogutud andmeid. Kogutud andmeid võiks töödelda andmealtruismiorganisatsioonid nende enda kehtestatud eesmärkidel või, kui see on asjakohane, võiksid nad lubada kolmandatel isikutel kogutud andmeid nimetatud eesmärkidel töödelda. Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid on vastutavad töötlejad või volitatud töötlejad, nagu on määratletud määruses (EL) 2016/679, peavad nad järgima selle määruse sätteid. Üldjuhul tugineks andmealtruism andmesubjektide nõusolekule määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti a ja artikli 9 lõike 2 punkti a tähenduses, mis peaks olema kooskõlas kõnealuse määruse artiklite 7 ja 8 kohaste seaduslikule nõusolekule esitatavate nõuetega. Määruse (EL) 2016/679 kohaselt võiks teadusuuringute eesmärki toetada nõusolek, mis antakse teatavate teadusuuringute valdkondade jaoks, kui see on kooskõlas teadusuuringute tunnustatud eetikanormidega, või ainult teatavate teadusuuringute valdkondade või teadusprojektide osade jaoks. Määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktiga b on ette nähtud, et isikuandmete edasist töötlemist teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil ei loeta määruse (EL) 2016/679 artikli 89 lõike 1 kohaselt algsete eesmärkidega vastuolus olevaks. Isikustamata andmete puhul peaksid kasutuspiirangud sisalduma andmevaldaja antud loas.

(51)

Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused, kes on määratud jälgima tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuleks valida vastavalt nende suutlikkusele ja asjatundlikkusele ning nad peaksid olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud kõigist andmealtruismiorganisatsioonidest. Nad peaksid olema läbipaistvad ja erapooletud. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile kõnealuste altruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste nimed. Altruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste volitused ja pädevused ei tohiks piirata andmekaitseasutuste volitusi. Eelkõige peaks altruismiorganisatsioonide registreeriv pädev asutus kõigis küsimustes, mille puhul tuleb hinnata kooskõla määrusega (EL) 2016/679, taotlema vajaduse korral kõnealuse määruse kohaselt asutatud pädeva järelevalveasutuse arvamust või otsust.

(52)

Usalduse suurendamiseks ning suurema õiguskindluse ja kasutajasõbralikkuse tagamiseks nõusoleku andmise ja tagasivõtmise puhul, eriti seoses altruistlikult kättesaadavaks tehtud andmete kasutamisega teadusuuringute ja statistika eesmärgil, tuleks välja töötada Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm, mida tuleks kasutada andmete altruistliku jagamise korral. Selline vorm peaks aitama muuta andmesubjektide jaoks läbipaistvamaks seda, et juurdepääs nende andmetele ja selliste andmete kasutamine toimub vastavalt nende antud nõusolekule ja lisaks sellele täielikus kooskõlas andmekaitsenormidega. Samuti peaks see lihtsustama nõusoleku andmist ja tagasivõtmist ning seda tuleks kasutada ettevõtjate poolt teostatava andmealtruismi lihtsustamiseks ja sellise mehhanismi loomiseks, mis võimaldaks kõnealustel ettevõtjatel andmete kasutamise loa tagasi võtta. Selleks et võtta arvesse eri sektorite spetsiifikat, muu hulgas andmekaitse seisukohast, peaks Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormis kasutama moodulipõhist lähenemisviisi, mis võimaldab kohandamist konkreetsete sektorite ja eri otstarvete jaoks.

(53)

Andmehaldusraamistiku edukaks rakendamiseks tuleks luua eksperdirühma vormis Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu peaks koosnema liikmesriikide andmevahenduse pädevatest asutustest ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivatest pädevatest asutustest, Euroopa Andmekaitsenõukogust, Euroopa Andmekaitseinspektorist, Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametist (ENISA), komisjonist, VKEde saadikust või VKEde saadikute võrgustiku määratud esindajatest ning teistest asjaomastest konkreetse valdkonna pädevate asutuste ja konkreetse ekspertiisiga asutuste esindajatest. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu peaks koosnema alarühmadest, sealhulgas sidusrühmade kaasamise alarühm, mis koosneb asjaomaste tegevusalade (näiteks tervis, keskkond, põllumajandus, transport, energeetika, tööstuslik tootmine, meedia, kultuuri- ja loomesektor ning statistika), samuti vajaduse korral teadusringkondade ja akadeemia, kodanikuühiskonna, standardiorganisatsioonide, asjaomaste ühiste Euroopa andmeruumide esindajatest ning teistest asjaomastest sidusrühmadest ja kolmandatest osapooltest, muu hulgas konkreetse asjatundlikkusega asutustest, näiteks riiklikest statistikaametitest.

(54)

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu peaks abistama komisjoni käesoleva määruse teemaderingi kuuluvate riiklike tavade ja poliitikameetmete koordineerimisel ning toetuse pakkumisel sektoritevahelisele andmekasutusele, järgides Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtteid ning kasutades Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja spetsifikaate, sealhulgas IKT standardimist käsitleva ELi sidusrühmade platvormi, põhisõnastike ja Euroopa ühendamise rahastu komponentide abil, võttes samuti arvesse konkreetsetes sektorites või valdkondades toimuvat standardimist. Tehniliste standardite kehtestamise raames võidakse muu hulgas kindlaks määrata prioriteedid, millest lähtuvalt töötada välja standardeid ning koostada ja hallata tehniliste ja õiguslike standardite kogumit andmete edastamiseks kahe töötlemiskeskkonna vahel, mis võimaldab andmeruume korraldada, eelkõige täpsustada ja eristada, millised standardid ja tavad on sektoriteülesed ja millised sektoripõhised. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu peaks tegema koostööd eri sektorite asutustega, võrgustikega ja eksperdirühmadega või muude sektoritevaheliste organisatsioonidega, kes tegelevad andmete taaskasutamisega. Andmealtruismi vallas peaks Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu aitama komisjonil välja töötada andmealtruismi nõusolekuvormi, pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitsenõukoguga. Ühtseid Euroopa andmeruume käsitlevate suuniste ettepanekute tegemisel peaks Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu vastavalt Euroopa andmestrateegias sätestatule toetama nendel andmeruumidel põhineva toimiva Euroopa andmemajanduse arendamist.

(55)

Liikmesriigid peaksid kehtestama reeglid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise eest, ning kehtestama kõik vajalikud meetmed nende täitmisele pööramiseks. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Suured erinevused karistusi käsitlevate normide vahel võivad põhjustada konkurentsimoonutusi digitaalsel ühtsel turul. Seda silmas pidades võiks kasu olla kõnealuste reeglite ühtlustamisest.

(56)

Et kindlustada käesoleva määruse tõhus täitmine ja tagada andmevahendusteenuse osutajate ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidena registreeruda soovivate üksuste jaoks võimalus teavitamis- ja registreerimismenetlustele täiesti veebipõhiselt ja piiriüleselt ligi pääseda ning need sellisel viisil lõpule viia, tuleks kõnealuseid menetlusi pakkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 (29) kohaselt loodud ühtse digivärava kaudu. Need menetlused tuleks lisada määruse (EL) 2018/1724 II lisas esitatud menetluste loetellu.

(57)

Määrust (EL) 2018/1724 tuleks seega vastavalt muuta.

(58)

Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslikkus, tuleks komisjonile anda ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades eritingimusi, mida kohaldatakse juhul, kui kolmandatesse riikidesse edastatakse isikustamata andmeid, mis kuuluvad konkreetsete liidu seadusandlike aktide kohaselt teatavatesse väga tundlikuks loetavatesse kategooriatesse, ning kehtestades liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide jaoks eeskirja, mida need organisatsioonid peavad järgima, millega nähakse ette teabe-, tehnilised ja turvanõuded ning teabevahetuse tegevuskavad ja koostalitlusvõime standardid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (30) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(59)

Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et abistada avaliku sektori asutusi ja taaskasutajaid käesolevas määruses sätestatud taaskasutustingimuste täitmisel standardsete lepingutingimuste kehtestamise teel isikustamata andmete edastamiseks taaskasutajate poolt kolmandasse riiki, kinnitada kolmanda riigi õigus-, järelevalve- ning täitmise tagamise korra võrdväärsust liidu õigusega tagatud kaitsega, töötada välja andmevahendusteenuse osutajate ühtse logo ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide ühtse logo kujundus, ning kehtestada ja töötada välja Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(60)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkurentsireeglite, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi piiramiseks viisil, mis on vastuolus ELi toimimise lepinguga. See puudutab eelkõige norme konkurentsi seisukohast tundliku teabe vahetamise kohta tegelike või potentsiaalsete konkurentide vahel andmevahendusteenuste kaudu.

(61)

Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteeriti vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 ning nad esitasid oma arvamuse 10. märtsil 2021.

(62)

Käesoleva määruse juhtpõhimõtted on põhiõiguste ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtete austamine, sealhulgas õigus eraelu puutumatusele, õigus isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadus, õigus omandile ja puuetega isikute integreerimine ühiskonda. Seoses viimasega peaksid käesoleva määruse kohased avaliku sektori asutused ja teenused, kui see on asjakohane, järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive (EL) 2016/2102 (32) ja (EL) 2019/882 (33). Lisaks tuleks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seoses arvesse võtta universaaldisaini põhimõtet, st vajadust teha teadlikke ja süstemaatilisi jõupingutusi selleks, et rakendada ennetavalt põhimõtteid, meetodeid ja vahendeid universaaldisaini edendamiseks arvutiga seotud tehnoloogia puhul, sealhulgas internetipõhises tehnoloogias, et vältida vajadust teha tagantjärele kohandusi või kasutada eridisaini.

(63)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate andmete liidus taaskasutamine ning andmevahendusteenuste osutamiseks teavitamis- ja järelevalveraamistiku loomine ning altruistlikel eesmärkidel andmeid kättesaadavaks tegevate üksuste vabatahtliku registreerimise ning Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu asutamise raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse:

a)

avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate andmete liidusisese taaskasutamise tingimused;

b)

teavitamis- ja järelevalveraamistik, mida kohaldatakse andmevahendusteenuste osutamise suhtes;

c)

altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja töötlemisega tegelevate üksuste vabatahtliku registreerimise raamistik ja

d)

raamistik Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu asutamiseks.

2.   Käesoleva määrusega ei panda avaliku sektori asutustele kohustust lubada andmete taaskasutamist ega vabastata neid nende konfidentsiaalsuskohustustest, mis tulenevad liidu või liikmesriigi õigusest.

Käesolev määrus ei piira

a)

teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele andmetele juurdepääsu või selliste andmete taaskasutamist käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse konkreetsete sätete kohaldamist, eelkõige seoses juurdepääsu andmisega ametlikele dokumentidele ja nende avalikustamisega, ning

b)

liidu või liikmesriigi õigusest avaliku sektori asutustele tulenevaid kohustusi seoses andmete taaskasutamise lubamisega või isikustamata andmete töötlemisega seotud nõuete kohaldamist.

Juhul kui avaliku sektori asutused, andmevahendusteenuse osutajad või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid peavad sektoripõhise liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt täitma konkreetseid tehnilisi, halduslikke või korralduslikke lisanõudeid, muu hulgas tulenevalt loaandmise või sertifitseerimise korrast, kohaldatakse samuti kõnealuse sektoripõhise liidu või liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätted. Kõik sellised konkreetsed lisanõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud.

3.   Kõigi käesoleva määrusega seoses töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja liikmesriigi õigust. Eelkõige ei piira käesolev määrus määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivide 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680 kohaldamist, sealhulgas järelevalveasutuste volitusi ja pädevusi. Kui käesoleva määruse sätted on vastuolus isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega või nimetatud liidu õiguse kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigusega, siis peaks olema ülimuslik asjakohane liidu või liikmesriigi isikuandmete kaitset käsitlev õigus. Käesoleva määrusega ei looda õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ning ei mõjutata õigusi ega kohustusi, mis on sätestatud määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 või direktiivides 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.

4.   Käesolev määrus ei piira konkurentsiõiguse kohaldamist.

5.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide pädevust seoses nende avalikku julgeolekut, riigikaitset ja riiklikku julgeolekut puudutava tegevusega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„andmed“ – tegevuse, faktide või teabe mis tahes digitaalne väljendus ja selliste tegevuste, faktide või teabe kogum, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise kujul;

2)

„taaskasutamine“ – avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kasutamine füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks andmed avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline andmevahetus puhtalt nende avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks;

3)

„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

4)

„isikustamata andmed“ – muud andmed kui isikuandmed;

5)

„nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud nõusolek;

6)

„luba“ – andmekasutajatele isikustamata andmete kasutamise õiguse andmine;

7)

„andmesubjekt“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 osutatud andmesubjekt;

8)

„andmevaldaja“ – juriidiline isik, sealhulgas avaliku sektori asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, või füüsiline isik, kes ei ole konkreetsete andmete puhul andmesubjekt ning kellel on liidu või liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt õigus anda juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele või õigus neid andmeid jagada;

9)

„andmekasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduslik juurdepääs teatavatele isiku- või isikustamata andmetele ja kellel on õigus, sealhulgas isikuandmete puhul määruse (EL) 2016/679 kohaselt, kasutada kõnealuseid andmeid ärilisel või mitteärilisel eesmärgil;

10)

„andmete jagamine“ – andmete andmesubjekti või andmevaldaja poolt andmekasutaja käsutusse andmine, et selliseid andmeid saaks kasutada vabatahtlike kokkulepete alusel või liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt ühiselt või individuaalselt kas otse või vahendaja kaudu, näiteks avatud litsentsi või ärilitsentsi alusel tasu eest või tasuta;

11)

„andmevahendusteenus“ – teenus, mille eesmärk on luua tehniliste, õiguslike või muude vahendite abil ärisuhted andmete jagamiseks määramata arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel, sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses isikuandmetega, välja arvatud vähemalt:

a)

teenused, mille kaudu saadakse andmeid andmevaldajatelt ja koondatakse, rikastatakse või muundatakse andmeid neile olulise väärtuse lisamise eesmärgil ning litsentsitakse saadud andmete kasutamine andmekasutajatele, loomata ärisuhet andmevaldajate ja andmekasutajate vahel;

b)

teenused, mille puhul keskendutakse autoriõigusega kaitstud sisu vahendamisele;

c)

teenused, mida kasutab vaid üks andmevaldaja, et kõnealuse andmevaldaja vallatavaid andmeid saaks kasutada, või mida kasutavad suletud grupina mitu juriidilist isikut, sealhulgas tarnija- või kliendisuhted või lepingupõhine koostöö, eelkõige sellised teenused, mille peamine eesmärk on tagada asjade internetiga ühendatud seadmete ja objektide toimimine;

d)

avaliku sektori asutuste pakutavad andmete jagamise teenused, mille eesmärk ei ole luua ärisuhteid;

12)

„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 2 või isikustamata andmete töötlemine, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/1807 artikli 3 punktis 2;

13)

„juurdepääs“ – andmete kasutamine kooskõlas konkreetsete tehniliste, õiguslike või korralduslike nõuetega, ilma et see tähendaks ilmtingimata andmete edastamist või allalaadimist;

14)

„peamine tegevuskoht“ – juriidilise isiku puhul tema juhatuse asukoht liidus;

15)

„andmekooperatiivide teenused“ – andmevahendusteenused, mida pakutakse organisatsioonilise struktuuri kaudu, mille moodustavad andmesubjektid, üksikettevõtjad või VKEd, kes on kõnealuse struktuuri liikmed, ning mille peamised eesmärgid on toetada oma liikmeid nende õiguste kasutamisel seoses teatavate andmetega, sealhulgas teadlike valikute tegemisel enne, kui nad annavad nõusoleku andmete töötlemiseks, vahetada seisukohti andmetöötluse selliste eesmärkide ja tingimuste üle, mis esindaksid kõige paremini nende liikmete huve seoses nende andmetega, ja pidada läbirääkimisi liikmete nimel andmetöötluse tingimuste üle enne loa andmist isikustamata andmete töötlemiseks või enne nõusoleku andmist isikuandmete töötlemiseks;

16)

„andmealtruism“ – andmete vabatahtlik jagamine, mis põhineb andmesubjektide nõusolekul, et nende kohta käivaid isikuandmeid töödeldakse, või andmevaldajate loal kasutada nende isikustamata andmeid liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärgil, kui see on kohaldatav, näiteks tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse, liikuvuse parandamise, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise, hõlbustamise, avalike teenuste osutamise parandamise, avaliku poliitika kujundamise või üldhuviga seotud teadusuuringute eesmärgil, soovimata või saamata selle eest tasu, mis ületab nende andmete kättesaadavaks tegemise tulemusena neile tekkinud kuludega seotud kompensatsiooni;

17)

„avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlikud ja kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused;

18)

„avalik-õiguslik isik“ – isik, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)

see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ega tegele tööstuse või kaubandusega;

b)

see on juriidiline isik;

c)

seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud või selle juhtimine toimub kõnealuste omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute järelevalve all või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud;

19)

„riigi osalusega äriühing“ – igasugune ettevõtja, kelle suhtes avaliku sektori asutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel; käesoleva määratluse kohaldamisel eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt:

a)

omavad enamust ettevõtja märgitud kapitalist;

b)

omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;

c)

võivad nimetada rohkem kui poole ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

20)

„turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, näiteks määrusele (EL) 2016/679, eelkõige seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlemistoiminguid, mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks;

21)

„seaduslik esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on spetsiaalselt määratud tegutsema väljaspool liitu asuva andmevahendusteenuse osutaja või sellise üksuse nimel, kes kogub üldhuvi eesmärgil füüsiliste või juriidiliste isikute poolt andmealtruismi raames kättesaadavaks tehtud andmeid, ning kelle poole andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused võivad pöörduda lisaks andmevahendusteenuse osutajale või üksusele või nende asemel seoses käesoleva määruse kohaste kohustustega, sealhulgas selleks, et algatada väljaspool liitu asuva õigusnorme eirava andmevahendusteenuse osutaja või üksuse suhtes menetlus õigusnormide täitmise tagamiseks.

II PEATÜKK

Avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamine

Artikkel 3

Andmekategooriad

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse avaliku sektori asutuste valduses olevate selliste andmete suhtes, mis on kaitstud järgmistel põhjustel:

a)

äriteabe konfidentsiaalsus, sealhulgas äri-, kutseala- ja äriühingu saladused;

b)

statistiliste andmete konfidentsiaalsus;

c)

kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste kaitse või

d)

isikuandmete kaitse, kui sellised andmed jäävad väljapoole direktiivi (EL) 2019/1024 kohaldamisala.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed;

b)

andmed, mis on avalike ringhäälingujaamade ja nende filiaalide ning muude asutuste või nende filiaalide valduses avaliku ringhäälinguteenuse osutamise eesmärgil;

c)

kultuuriasutuste ja haridusasutuste valduses olevad andmed;

d)

riikliku julgeoleku, kaitse või avaliku julgeoleku eesmärgil kaitstud andmed, mis on avaliku sektori asutuste valduses, või

e)

andmed, mille väljastamine ei kuulu asjaomaste avaliku sektori asutuste selliste avalik-õiguslike ülesannete alla, mis on määratletud asjaomase liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides, või selliste normide puudumisel selle liikmesriigi üldise haldustava kohaselt tingimusel, et avalik-õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi.

3.   Käesolev peatükk ei piira:

a)

liidu ega liikmesriigi õiguse või selliste liidu või liikmesriikide osalusega rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud andmekategooriate kaitset, ja

b)

dokumentidele juurdepääsu käsitleva liidu ega liikmesriigi õiguse kohaldamist.

Artikkel 4

Keeld sõlmida ainuõiguslikke kokkuleppeid

1.   Keelatud on avaliku sektori asutuste valduses olevate artikli 3 lõikes 1 osutatud andmekategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise kokkulepped või muud tavad, millega antakse ainuõigused või mille eesmärk või tulemus on niisuguste ainuõiguste andmine või andmete taaskasutamise piiramine selliste üksuste puhul, kes ei ole kõnealuste kokkulepete või muude tavade osalised.

2.   Erandina lõikest 1 võib nimetatud lõikes osutatud taaskasutamise ainuõiguse anda ulatuses, mis on vajalik teenuse osutamiseks või toote pakkumiseks üldhuvi eesmärgil ning mis ei oleks muul juhul võimalik.

3.   Lõikes 2 osutatud ainuõigus antakse haldusakti või lepingupõhise kokkuleppega vastavalt kohaldatavale liidu või liikmesriigi õigusele ning kooskõlas läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega.

4.   Andmete taaskasutamise ainuõiguse kestus ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Lepingu sõlmimise korral on lepingu kestus võrdne ainuõiguse kestusega.

5.   Lõigete 2, 3 ja 4 kohane ainuõiguse andmine, sealhulgas põhjused selle kohta, miks on vajalik selline õigus anda, peab olema läbipaistev ja see tuleb teha internetis avalikult kättesaadavaksvormis, mis on vastavuses asjakohase avalikke hankeid käsitleva liidu õigusega.

6.   Lõikes 1 osutatud keelu kohaldamisalasse kuuluvad kokkulepped või muud tavad, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning mis sõlmiti enne 23. juunit 2022, lõpetatakse kohaldatava lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 24. detsembriks 2024.

Artikkel 5

Taaskasutamise tingimused

1.   Avaliku sektori asutused, kes on liikmesriigi õiguse alusel pädevad andma taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu mõnesse artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriasse kuuluvatele andmetele või sellise juurdepääsu andmisest keelduma, teevad artiklis 8 osutatud ühtse teabepunkti kaudu üldsusele kättesaadavaks sellise taaskasutamise lubamise tingimused ja taaskasutamise taotlemise korra. Taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andmiseks või sellest keeldumiseks, võivad neid aidata artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused on varustatud vajalike ressurssidega, mis vastavad käesolevale artiklile.

2.   Taaskasutamise tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud andmekategooriate, taaskasutamise eesmärkide ja selliste andmete iseloomu seisukohast, mille taaskasutamine on lubatud. Kõnealuseid tingimusi ei kasutata konkurentsi piiramiseks.

3.   Avaliku sektori asutused tagavad kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega andmete kaitstuse säilimise. Need võivad hõlmata järgmiste nõuete kehtestamist:

a)

andmete taaskasutamiseks antakse õigus vaid juhul, kui avaliku sektori asutus või pädev asutus on taaskasutamise taotluse saamisel taganud

i)

isikuandmete anonüümimise ning

ii)

konfidentsiaalse äriteabe, sealhulgas ärisaladuste või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu puhul on andmed muudetud või koondatud või nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit;

b)

andmetele juurdepääs ja nende taaskasutamine võrgu kaudu peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või kontrollib avaliku sektori asutus;

c)

kui kaugjuurdepääsu ei saa võimaldada kolmandate isikute õigusi ja huvisid ohtu seadmata, peab andmetele juurepääs ja nende taaskasutamine toimuma ruumides, kus asub turvaline töötlemiskeskkond, kooskõlas rangete turvastandarditega.

4.   Lõike 3 punktide b ja c kohaselt lubatud taaskasutuse puhul kehtestavad avaliku sektori asutused tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse. Avaliku sektori asutus jätab endale õiguse andmekaitse tervikluse säilitamiseks kontrollida taaskasutaja tehtud andmetöötlustoimingute protsessi, vahendeid ja kõiki tulemusi ning õiguse keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave seab ohtu kolmandate isikute õigused ja huvid. Otsus keelata tulemuste kasutamine peab olema taaskasutaja jaoks arusaadav ja läbipaistev.

5.   Kui liikmesriigi õigus ei näe ette konkreetseid kaitsemeetmeid seoses artiklis 3 lõikes 1 osutatud andmete taaskasutamise puhul kohaldatavate konfidentsiaalsuskohustustega, siis seab avaliku sektori asutus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud andmete taaskasutamise tingimuseks, et taaskasutaja peab järgima konfidentsiaalsuskohustust, millega keelatakse sellise kolmandate isikute õigusi ja huve ohustava teabe avalikustamine, mille taaskasutaja võib olla saanud hoolimata kehtestatud kaitsemeetmetest. Taaskasutajatel on keelatud tagasituvastada andmesubjekte, kellega andmed on seotud, ning nad võtavad tehnilisi ja operatiivmeetmeid, et tagasituvastust vältida ja teavitada avaliku sektori asutust kõigist andmetega seotud rikkumistest, mille tulemusena asjaomased andmesubjektid tagasituvastatakse. Isikustamata andmete loata taaskasutamise puhul teavitab taaskasutaja viivituseta, vajaduse korral avaliku sektori asutuse abil, juriidilisi isikuid, kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada.

6.   Kui ei ole võimalik lubada andmete taaskasutamist kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustustega ja puudub õiguslik alus andmete edastamiseks määruse (EL) 2016/679 alusel, siis teeb avaliku sektori asutus liidu ja liikmesriigi õigusele vastavalt kõik endast oleneva, et osutada abi võimalikele taaskasutajatele selliste andmesubjektide nõusoleku või andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid niisugune taaskasutamine võib mõjutada, kui see on võimalik ilma, et sellest tuleneks ebaproportsionaalne koormus avaliku sektori asutusele. Kui avaliku sektori asutus osutab sellist abi, võivad teda aidata artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused.

7.   Andmete taaskasutamist lubatakse üksnes kooskõlas intellektuaalomandi õigustega. Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada andmete taaskasutamist või piirata taaskasutamist rohkem kui see on võimalik käesoleva määruse sätete kohaselt.

8.   Kui taotletavaid andmeid käsitatakse ärilist või statistilist konfidentsiaalsust käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt konfidentsiaalsena, siis tagavad avaliku sektori asutused, et taaskasutamise lubamise tulemusena ei avalikustata konfidentsiaalseid andmeid, välja arvatud juhul, kui selline taaskasutamine on lubatud lõike 6 kohaselt.

9.   Kui taaskasutaja kavatseb edastada artikli 3 lõikes 1 sätestatud alustel kaitstud isikustamata andmeid kolmandasse riiki, siis teavitab ta avaliku sektori asutust oma kavatsusest edastada selline teave ja sellise edastamise eesmärgist selle teabe taaskasutamise taotlemise ajal. Käesoleva artikli lõike 6 kohase taaskasutamise puhul teavitab taaskasutaja, vajaduse korral avaliku sektori asutuse abil, juriidilist isikut, kelle õigusi ja huve taaskasutamine võib mõjutada, kõnealusest kavatsusest, eesmärgist ja asjakohastest kaitsemeetmetest. Avaliku sektori asutus lubab taaskasutamist üksnes juhul, kui juriidiline isik annab edastamiseks loa.

10.   Avaliku sektori asutused edastavad isikustamata konfidentsiaalseid või intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmeid taaskasutajale, kes kavatseb edastada need andmed kolmandasse riiki, mis ei kuulu lõike 12 kohaselt kindlaks määratud riikide hulka, üksnes juhul, kui taaskasutaja võtab lepingulise kohustuse:

a)

täita lõigete 7 ja 8 alusel kehtestatud kohustusi isegi pärast seda, kui andmed on kolmandasse riiki edastatud, ning

b)

tunnistada andmeid edastava avaliku sektori asutuse liikmesriigi kohtute või erikohtute pädevust mis tahes vaidluse puhul seoses lõigete 7 ja 8 järgimisega.

11.   Avaliku sektori asutused annavad vajaduse korral ja oma võimete piires taaskasutajatele suuniseid ja abi seoses käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kohustuste täitmisega.

Avaliku sektori asutuste ja taaskasutajate abistamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse standardsed lepingutingimused käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kohustuste täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   Kui seda õigustab märkimisväärne arv taotlusi kogu liidus seoses isikustamata andmete taaskasutamisega teatavates kolmandates riikides, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalve- ning täitmise tagamise kord vastab järgmistele tingimustele:

a)

see tagab intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitse viisil, mis on sisuliselt samaväärne liidu õiguse kohaselt tagatud kaitsega;

b)

seda kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt ning

c)

sellega on ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

13.   Konkreetsete liidu seadusandlike aktidega võidakse lugeda teatavad avaliku sektori asutuste valduses olevad isikustamata andmete kategooriad käesoleva artikli kohaldamisel väga tundlikeks, kui nende edastamine kolmandatesse riikidesse võib seada ohtu liidu avaliku poliitika eesmärgid (näiteks ohutuse ja rahvatervise) või põhjustada isikustamata ja anonüümitud andmete tagasituvastuse riski. Kui selline õigusakt vastu võetakse, võtab komisjon kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades eritingimused, mis kehtivad selliste andmete kolmandatesse riikidesse edastamise puhul.

Need eritingimused lähtuvad konkreetses liidu seadusandlikus aktis kindlaks määratud isikustamata andmete kategooriate iseloomust ja põhjustest, miks neid kategooriaid loetakse väga tundlikeks, võttes arvesse anonüümitud isikustamata andmete tagasituvastuse riske. Nad on mittediskrimineerivad ja piirduvad sellega, mis on vajalik selles aktis kindlaks määratud liidu avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega.

Kui esimeses lõigus osutatud konkreetsete liidu seadusandlike aktidega seda nõutakse, siis võivad sellised eritingimused hõlmata edastamise suhtes kohaldatavaid tingimusi või sellega seotud tehnilist korda, piiranguid seoses andmete taaskasutamisega kolmandates riikides või isikute kategooriatega, kellel on õigus selliseid andmeid kolmandatesse riikidesse edastada, või erandjuhtudel piiranguid seoses kolmandatesse riikidesse edastamisega.

14.   Füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud õigus isikustamata andmeid taaskasutada, võib andmeid edastada ainult neisse kolmandatesse riikidesse, mille puhul on täidetud lõigetes 10, 12 ja 13 sätestatud tingimused.

Artikkel 6

Tasud

1.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise eest.

2.   Lõike 1 kohaselt võetav tasu peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning see ei tohi piirata konkurentsi.

3.   Avaliku sektori asutused tagavad, et tasusid saab maksta ka internetis, kasutades laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et kedagi diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, makseinstrumendi väljastamise koha või maksekonto asukoha põhjal liidus.

4.   Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, võtavad nad meetmeid, et pakkuda stiimuleid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel, näiteks teadusuuringuteks, ning VKEde ja idufirmade poolt kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellega seoses võivad avaliku sektori asutused teha andmed kättesaadavaks ka väiksema tasu eest või tasuta, eelkõige VKEdele ja idufirmadele ning kodanikuühendustele ja haridusasutustele. Selleks võivad avaliku sektori asutused koostada loendi selliste taaskasutajate kategooriatest, kellele andmed tehakse kättesaadavaks väiksema tasu eest või tasuta. Loend ja selle koostamise kriteeriumid avalikustatakse.

5.   Tasud tulenevad kuludest, mis on seotud artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, ja piirduvad vajalike kuludega seoses:

a)

andmete reprodutseerimise, esitamise ja levitamisega,

b)

õiguste saamise,

c)

anonüümimise või muude kuludega, mis tulenevad isikuandmete ja äriliselt konfidentsiaalsete andmete ettevalmistamisest artikli 5 lõike 3 kohaselt,

d)

turvalise töötlemiskeskkonna hooldusega,

e)

avaliku sektori välistelt kolmandatelt isikutelt käesoleva peatüki kohaselt taaskasutamise lubamise õiguse omandamisega ning

f)

taaskasutajate abistamisega selliste andmesubjektide nõusoleku ja andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huve võib kõnealune taaskasutamine mõjutada.

6.   Liikmesriigid peavad kehtestama tasude arvutamise kriteeriumid ja metoodika ning need tuleb avaldada. Avaliku sektori asutus avaldab kulude põhikategooriate ja kulude jaotamisel kasutatud reeglite kirjelduse.

Artikkel 7

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmise eesmärgil ühe või mitu pädevat asutust, kes võivad olla pädevad konkreetses sektoris, et abistada artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andvaid või selle andmisest keelduvaid avaliku sektori asutusi. Liikmesriigid võivad asutada ühe või mitu uut pädevat asutust või tugineda olemasolevatele avaliku sektori asutustele või avaliku sektori asutuste sisetalitustele, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2.   Pädevatele asutustele võidakse anda samuti õigus anda taaskasutamise eesmärgil juurdepääs artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvatele andmetele kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, mis näeb ette sellise juurdepääsu andmise. Kui nad annavad juurdepääsu või keelduvad juurdepääsu andmisest taaskasutamise eesmärgil, kohaldatakse nende suhtes artikleid 4, 5, 6 ja 9.

3.   Pädevatel asutustel peavad olema piisavad õiguslikud, rahalised ja tehnilised vahendid ning inimressursid, et täita neile määratud ülesandeid, sealhulgas vajalikud tehnilised teadmised, mis võimaldavad järgida asjakohast liidu või liikmesriigi õigust seoses artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvatele andmetele juurdepääsu korraga.

4.   Lõikega 1 ette nähtud abistamise raames võidakse vastavalt vajadusele:

a)

pakkuda tehnilist tuge, tehes kättesaadavaks turvalise töötlemiskeskkonna, et võimaldada juurdepääsu andmete taaskasutamise eesmärgil;

b)

anda juhiseid ja tehnilist tuge selle kohta, kuidas andmeid kõige paremini struktureerida ja säilitada, et teha need kergesti kättesaadavaks;

c)

pakkuda tehnilist tuge andmete pseudonüümimiseks ja tagamaks, et neid töödeldakse viisil, mis võimaldab tulemuslikult säilitada taaskasutamiseks lubatud andmetes sisalduva teabe privaatsuse, konfidentsiaalisuse, tervikluse ja kättesaadavuse, sealhulgas isikuandmete anonüümimise, üldistamise, summutamise ja juhuslikustamise või muude eraelu puutumatuse kaitsmise tipptasemel meetodite rakendamisel ning konfidentsiaalse äriteabe, sealhulgas ärisaladuste või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu kustutamisel;

d)

osutada avaliku sektori asutustele vajaduse korral abi taaskasutajate toetamisel seoses andmesubjektidelt nõusoleku või andmevaldajatelt loa taotlemisega andmete taaskasutamiseks kooskõlas nende konkreetsete otsustega, muu hulgas seoses jurisdiktsiooniga, kus andmete töötlemist kavandatakse, ning osutada avaliku sektori asutustele abi tehniliste mehhanismide loomisel, mis võimaldavad edastada taaskasutajate taotlusi nõusolekuks või loaks, kui see on praktiliselt teostatav;

e)

osutada avaliku sektori asutustele abi seoses taaskasutaja poolt artikli 5 lõikes 10 kohaselt võetud lepinguliste kohustuste piisavuse hindamisega.

5.   Iga liikmesriik teatab komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed hiljemalt 24. septembriks 2023. Iga liikmesriik teatab samuti komisjonile kõigist muudatustest kõnealuste pädevate asutuste loetelus.

Artikkel 8

Ühtne teabepunkt

1.   Liikmesriigid tagavad, et kogu asjakohane teave artiklite 5 ja 6 kohaldamise kohta on kättesaadav ja hõlpsasti ligipääsetav ühtse teabepunkti kaudu. Liikmesriigid võivad luua teabepunkti uue asutusena või määrata selleks olemasoleva asutuse või struktuuri. Ühtne teabepunkt võib olla seotud valdkondlike, piirkondlike või kohalike teabepunktidega. Ühtse teabepunkti funktsioonid võib automatiseerida tingimusel, et on tagatud avaliku sektori asutuse piisav toetus.

2.   Ühtne teabepunkt on pädev võtma vastu päringuid või taotlusi artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamiseks ja edastab need – kui see on võimalik ja kohane, siis automaatsete vahenditega – pädevatele avaliku sektori asutustele või artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevatele asutusele, kui see on asjakohane. Ühtne teabepunkt teeb elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks otsinguid võimaldava peamiste dokumentide nimekirja, mis sisaldab ülevaadet kõigi olemasolevate andmeallikate kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste andmeallikate kohta, mis on kättesaadavad valdkondlikest, piirkondlikest või kohalikest teabepunktidest, ning kus on esitatud olemasolevaid andmeid kirjeldav asjakohane teave, sealhulgas vähemalt andmete vormingu, mahu ja nende taaskasutamise tingimuste kohta.

3.   Ühtne teabepunkt võib VKEde ja idufirmade jaoks luua eraldi, lihtsustatud ja hästi dokumenteeritud teabekanali, et tegeleda nende vajaduste ja võimalustega artikli 3 lõikes 1 osutatud andmekategooriate taaskasutamise taotlemise puhul.

4.   Komisjon loob Euroopa ühtse juurdepääsupunkti, mis pakub riiklikes ühtsetes teabepunktides kättesaadavate andmete otsinguid võimaldavat elektroonilist registrit ja lisateavet selle kohta, kuidas nende ühtsete riiklike teabepunktide kaudu andmeid taotleda.

Artikkel 9

Andmete taaskasutamise taotluste menetlus

1.   Kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole kehtestatud lühemaid tähtaegu, võtavad pädevad avaliku sektori asutused või artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotlust käsitleva otsuse vastu kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

Äärmiselt ulatuslike ja keerukate taaskasutamise taotluste puhul võidakse kõnealust kahekuulist tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Sellisel juhul teatatavad pädevad avaliku sektori asutused või artikli 7 lõikes 1 osutatud pädevad asutused taotlejale esimesel võimalusel, et menetlemiseks vajatakse rohkem aega, ning lisatakse viivituse põhjendused.

2.   Kõigil füüsilistel või juriidilistel isikutel, keda lõikes 1 osutatud otsus otseselt mõjutab, on õigus tõhusale õiguskaitsele asjaomase asutuse asukoha liikmesriigis. Õigus õiguskaitsele sätestatakse liikmesriigi õiguses ja see hõlmab võimalust, et otsuse vaatab läbi asjakohaste eriteadmistega erapooletu asutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiasutus, asjaomane dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asutus, määruse (EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele või pädevale asutusele siduvad.

III PEATÜKK

Andmevahendusteenuste suhtes kohaldatavad nõuded

Artikkel 10

Andmevahendusteenused

Järgmiste andmevahendusteenuste osutamine peab olema vastavuses artikliga 12 ja nende suhtes kohaldatakse teavitamise korda:

a)

teenused, mille eesmärk on vahendada andmevaldajaid ja potentsiaalseid andmekasutajaid, muu hulgas tehes kättesaadavaks selliste teenuste võimaldamiseks ette nähtud tehnilised või muud vahendid; nimetatud teenused võivad hõlmata kahepoolset või mitmepoolset andmevahetust või selliste platvormide või andmebaaside loomist, mis võimaldavad andmeid vahetada või ühiselt kasutada, samuti muu eritaristu loomist andmevaldajate kokkuviimiseks andmekasutajatega;

b)

teenused, mille eesmärk on vahendada andmesubjekte, kes soovivad oma isikuandmeid kättesaadavaks teha, või füüsilisi isikuid, kes soovivad isikustamata andmeid kättesaadavaks teha, ja potentsiaalseid andmekasutajaid, muu hulgas tehes kättesaadavaks selliste teenuste võimaldamiseks ette nähtud tehnilised või muud vahendid, ning eelkõige võimaldades kasutada andmesubjektidele määrusega (EL) 2016/679 ette nähtud õigusi;

c)

andmekooperatiivide teenused.

Artikkel 11

Andmevahendusteenuse osutajate teatised

1.   Kõik andmevahendusteenuse osutajad, kes kavatsevad osutada artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, esitavad teatise andmevahenduse pädevale asutusele.

2.   Ilma et see piiraks piiriüleseid kahju hüvitamise hagisid ja vastavaid menetlusi reguleeriva liidu õiguse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaldamisel rohkem kui ühes liikmesriigis asuv andmevahendusteenuse osutaja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on tema peamine tegevuskoht.

3.   Andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, kuid kes osutab liidus artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, määrab seadusliku esindaja ühes neist liikmesriikidest, kus ta nimetatud teenuseid osutab.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab andmevahendusteenuse osutaja seaduslikule esindajale volitused, et tema poole saavad lisaks teenuseosutajale või tema asemel pöörduda andmevahenduse pädevad asutused või andmesubjektid ja andmevaldajad kõigis osutatavate andmevahendusteenustega seotud küsimustes. Seaduslik esindaja teeb andmevahenduse pädevate asutustega koostööd ja tõendab andmevahenduse pädevatele asutustele taotluse korral põhjalikult teenuseosutaja poolt käesoleva määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.

Andmevahendusteenuse osutaja loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht. Seadusliku esindaja määramine andmevahendusteenuse osutaja poolt ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada andmevahendusteenuse osutaja enda vastu.

4.   Andmevahendusteenuse osutaja võib pärast lõike 1 kohase teatise esitamist alustada tegevust käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

5.   Lõikes 1 osutatud teatise esitamine annab andmevahendusteenuse osutajale õiguse osutada andmevahendusteenuseid kõigis liikmesriikides.

6.   Lõikes 1 osutatud teatis peab sisaldama järgmist teavet:

a)

andmevahendusteenuse osutaja nimi;

b)

andmevahendusteenuse osutaja õiguslik staatus, vorm, omandistruktuur, asjakohased tütarettevõtjad ja kui teenuseosutaja on registreeritud riiklikus äriregistris või muus samalaadses avalikus registris, registreerimisnumber;

c)

andmevahendusteenuse osutaja peamise tegevuskoha aadress liidus, kui see on olemas, ja kui see on asjakohane, siis kõigi muudes liikmesriikides asuvate täiendavate filiaalide või seadusliku esindaja aadress;

d)

avalik veebisait, kust on võimalik leida andmevahendusteenuse osutaja ja tema tegevuse kohta täielikku ja ajakohast teavet, sealhulgas vähemalt teavet, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a, b, c, ja f;

e)

andmevahendusteenuse osutaja kontaktisikud ja kontaktandmed;

f)

kirjeldus andmevahendusteenuse kohta, mida andmevahendusteenuse osutaja kavatseb osutada, ning märge, millisesse artiklis 10 esitatud kategooriasse selline andmevahendusteenus kuulub;

g)

tegevuse alustamise eeldatav kuupäev, kui see erineb teatise kuupäevast.

7.   Andmevahenduse pädev asutus tagab, et teavitamismenetlus on mittediskrimineeriv ega moonuta konkurentsi.

8.   Andmevahendusteenuse osutaja taotlusel väljastab andmevahenduse pädev asutus ühe nädala jooksul alates nõuetekohaselt ja täielikult koostatud teatise esitamisest standarddeklaratsiooni, millega kinnitatakse, et andmevahendusteenuse osutaja on esitanud lõikes 4 osutatud teatise ning et teatis sisaldab lõikes 6 osutatud teavet.

9.   Andmevahendusteenuse osutaja taotluse korral kinnitab andmevahenduse pädev asutus, et andmevahendusteenuse osutaja täidab käesoleva artikli ja artikli 12 nõudeid. Sellise kinnituse saanud andmevahendusteenuse osutaja võib oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada märgist „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“ ning kasutada ühtset logo.

Selleks et liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad oleksid kogu liidus kergesti äratuntavad, kehtestab komisjon rakendusaktidega ühtse logo kujunduse. Liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad kuvavad ühtse logo selgelt kõigil oma andmevahendustegevusega seotud veebi- ja veebivälistel väljaannetel.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

10.   Andmevahenduse pädev asutus teavitab viivitamata elektrooniliste vahendite kaudu komisjoni kõigist uutest teatistest. Komisjon peab ja uuendab regulaarselt kõigi liidus oma teenuseid osutavate andmevahendusteenuse osutajate avalikku registrit. Artikli lõike 6 punktides a, b, c, d, f ja g osutatud teave avaldatakse avalikus registris.

11.   Andmevahenduse pädev asutus võib teavitamise eest nõuda liikmesriigi õiguse kohase tasu. Selline tasu peab olema proportsionaalne ja objektiivne ning põhinema halduskuludel, mis on seotud järelevalvega nõuete täitmise üle ja muu andmevahenduse pädeva asutuse tehtava turukontrolliga seoses andmevahendusteenus. e osutajast teavitamisega. Andmevahenduse pädev asutus võib VKEdelt ning idufirmadelt nõuda väiksemat tasu või nad tasust vabastada.

12.   Andmevahendusteenuse osutajad teavitavad andmevahenduse pädevat asutust kõikidest muudatustest lõike 6 alusel esitatud teabes 14 päeva jooksul alates muudatuse kuupäevast.

13.   Kui andmevahendusteenuse osutaja oma tegevuse lõpetab, teavitab ta 15 päeva jooksul asjaomast andmevahenduse pädevat asutust, kes määratakse kindlaks vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3.

14.   Andmevahenduse pädev asutus teavitab viivitamata komisjoni igast lõigetes 12 ja 13 osutatud teavitusest elektrooniliste vahendite kaudu. Komisjon ajakohastab sellele vastavalt liidu andmevahendusteenuse osutajate avalikku registrit.

Artikkel 12

Andmevahendusteenuste osutamise tingimused

Artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuste osutamise suhtes kehtivad järgmised tingimused:

a)

andmevahendusteenuse osutaja ei tohi kasutada andmeid, millega seotud andmevahendusteenuseid ta osutab, muul eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate käsutusse, ning osutab andmevahendusteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu;

b)

andmevaldajale või andmekasutajale andmevahendusteenuste osutamise äritingimused, sealhulgas hinnakujundus, ei tohi sõltuda sellest kas andmevaldaja või andmekasutaja kasutab sama andmevahendusteenuse osutaja või sellega seotud üksuse muid teenuseid, ja millises ulatuses andmevaldaja või andmekasutaja selliseid muid teenuseid kasutab;

c)

andmeid, mis on kogutud füüsilise või juriidilise isiku mis tahes tegevuse kohta eesmärgiga osutada andmevahendusteenust, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja asukohaandmed, tegevuse kestus ning andmevahendusteenust kasutava isiku seosed muude füüsiliste või juriidiliste isikutega, kasutatakse ainult nimetatud andmevahendusteenuse arendamiseks, mis võib hõlmata andmete kasutamist pettuse või küberturvalisuse avastamiseks, ning need tehakse taotluse korral kättesaadavaks andmevaldajatele;

d)

andmevahendusteenuse osutaja hõlbustab andmete vahetamist vormingus, milles ta andmeid andmesubjektilt või andmevaldajalt saab, teisendab andmeid erivormingutesse ainult selleks, et suurendada sektorisisest ja sektoritevahelist koostalitlusvõimet või kui andmekasutaja seda taotleb või kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav või selleks, et tagada ühtlustamine rahvusvaheliste või Euroopa andmestandarditega, ja pakub andmesubjektidele või andmevaldajatele võimalust sellisest teisendamisest loobuda, välja arvatud juhul, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav;

e)

andmevahendusteenused võivad hõlmata andmevaldajatele või andmesubjektidele täiendavate erivahendite ja -teenuste pakkumist, mille erieesmärk on hõlbustada andmete vahetamist, näiteks andmete ajutine säilitamine, hooldamine, teisendamine, anonüümimine ja pseudonüümimine; selliseid vahendeid kasutatakse üksnes andmevaldaja või andmesubjekti selgesõnalisel taotlusel või nõusolekul ning selles kontekstis pakutavaid kolmandate isikute vahendeid ei kasutata muudel eesmärkidel;

f)

andmevahendusteenuse osutaja tagab, et tema teenusele juurdepääsu kord on nii andmesubjektide ja andmevaldajate kui ka andmekasutajate jaoks õiglane, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, muu hulgas hindade ja teenusetingimuste osas;

g)

andmevahendusteenuse osutaja kehtestab korra pettuste või kuritarvituste vältimiseks isikute poolt, kes püüavad saada juurdepääsu oma andmevahendusteenuste kaudu;

h)

andmevahendusteenuse osutaja tagab maksejõuetuse korral oma andmevahendusteenuste osutamise mõistliku järjepidevuse ja kui sellised need andmevahendusteenused tagavad andmetalletust, pakuvad nad mehhanisme, mis võimaldavad andmevaldajatel ja andmekasutajatel saada juurdepääsu oma andmetele, neid edastada või oma valdusse saada või, kui tegemist on andmesubjektide ja andmekasutajate vaheliste andmevahendusteenuste osutamisega, võimaldavad andmesubjektidel kasutada oma õigusi;

i)

andmevahendusteenuse osutaja võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada koostalitlusvõime muude andmevahendusteenustega, muu hulgas kasutades selle sektori üldkasutatavaid avatud standardeid, kus andmevahendusteenuse osutajad tegutsevad;

j)

andmevahendusteenuse osutaja võtab sobilikud tehnilised, õiguslikud ja korralduslikud meetmed, et vältida isikustamata andmete edastamist või neile juurdepääsu, kui see on liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt ebaseaduslik;

k)

andmevahendusteenuse osutaja teavitab tema jagatud isikustamata andmete loata edastamise, neile loata juurdepääsu või nende loata kasutamise korral viivituseta andmevaldajaid;

l)

andmevahendusteenuse osutaja võtab vajalikud meetmeid, et tagada isikustamata andmete säilitamise, töötlemise ja edastamise asjakohane turvalisus, ning samuti tagab andmevahendusteenuse osutaja kõrgeimal tasemel turvalisuse konkurentsi seisukohast tundliku teabe säilitamisel ja edastamisel;

m)

andmesubjektidele teenuseid osutav andmevahendusteenuse osutaja tegutseb andmesubjektide nende parimates huvides, kui ta nende õiguste kasutamist hõlbustab, ennekõike andes andmesubjektidele, enne kui nad oma nõusoleku annavad, kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul teavet ja vajadusel nõu andmete andmekasutajate poolse kavandatud kasutamise kohta ning sellise kasutamisega seotud tüüptingimuste kohta;

n)

kui andmevahendusteenuse osutaja pakub vahendeid, et saada andmesubjektide nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete töötlemiseks, näitab ta vajaduse korral ära kolmanda riigi jurisdiktsiooni, kus andmete kasutamist kavandatakse, ning annab andmesubjektidele vahendid nii nõusoleku andmiseks kui ka selle tagasivõtmiseks ning andmevaldajatele vahendid nii andmete töötlemise loa andmiseks kui ka selle tagasivõtmiseks;

o)

andmevahendusteenuse osutaja peab andmevahendustegevuse kohta registrit.

Artikkel 13

Andmevahenduse pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kellel on pädevus täita andmevahendusteenuse teavitamismenetlusega seotud ülesandeid, ja teatab komisjonile hiljemalt 24. septembriks 2023 selliste pädevate asutuste nimed. Iga liikmesriik teavitab komisjoni ka kõigist hilisematest kõnealuste pädevate asutuste nimede muudatustest.

2.   Andmevahenduse pädevad asutused peavad täitma artiklis 26 sätestatud nõudeid.

3.   Andmevahenduse pädevate asutuste volitused ei piira andmekaitseasutuste, liikmesriikide konkurentsiasutuste, küberturvalisuse eest vastutavate asutuste ja muude asjaomaste kõnealuse sektori asutuste volitusi. Kooskõlas oma vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusest tuleneva pädevusega loovad kõnealused asutused tihedad koostöösuhted ja vahetavad teavet, mis on vajalik oma ülesannete täitmiseks seoses andmevahendusteenuse osutajatega, ning püüavad saavutada käesoleva määruse kohaldamisel tehtud otsuste järjepidevuse.

Artikkel 14

Järelevalve nõuete täitmise üle

1.   Andmevahenduse pädev asutus jälgib ja kontrollib andmevahendusteenuse osutajate käesoleva peatüki nõuete täitmist. Andmevahenduse pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste andmevahendusteenuse osutajate nõuetelevastavust füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2.   Andmevahenduse pädevatel asutusel on õigus nõuda andmevahendusteenuse osutajatelt või nende seaduslikelt esindajatelt igasugust teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3.   Kui andmevahenduse pädev asutus leiab, et andmevahendusteenuse osutaja ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta andmevahendusteenuse osutajat neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teate saamist oma seisukohad.

4.   Andmevahenduse pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks mõistliku aja jooksul või tõsise rikkumise korral kohe, ning ta võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on tagada nõuete täitmine. Sellega seoses on andmevahenduse pädevatel asutustel vajaduse korral õigus:

a)

kehtestada haldusmenetluses hoiatavad rahatrahvid, mis võivad sisaldada perioodilisi karistusmakseid ning tagasiulatava jõuga karistusmakseid, algatada kohtumenetlus trahvide kehtestamiseks, või teha mõlemat;

b)

nõuda andmevahendusteenuse osutamise alustamise edasilükkamist või andmevahendusteenuse osutamise peatamist, kuni teenuseosutaja on teinud oma tingimustes andmevahenduse pädeva asutuse nõutud muudatused, või

c)

nõuda andmevahendusteenuse osutamise lõpetamist tõsise või korduva rikkumise korral, mida ei ole kõrvaldatud, kuigi selle kohta on esitatud eelnev teatis kooskõlas lõikega 3.

Kui andmevahenduse pädev asutus on andnud korralduse andmevahendusteenuse osutamise lõpetamiseks, taotleb ta komisjonilt sellise andmevahendusteenuse osutaja eemaldamist andmevahendusteenuse osutajate registrist vastavalt esimese lõike punktile c.

Kui andmevahendusteenuse osutaja rikkumised kõrvaldab, esitab kõnealune andmevahendusteenuste osutaja andmevahenduse pädevale asutusele uue teatise. Andmevahenduse pädev asutus teavitab kõigist uutest kordusteatistest komisjoni.

5.   Kui andmevahendusteenuse osutaja, kelle asukoht ei ole liidus, ei määra seaduslikku esindajat või kui seaduslik esindaja ei esita andmevahenduse pädeva asutuse nõudmisel vajalikku teavet, mis tõendab põhjalikult käesoleva määruse nõuete täitmist, on andmevahenduse pädeval asutusel õigus nõuda andmevahendusteenuste osutamise alustamise edasilükkamist või peatamist kuni seadusliku esindaja määramiseni või vajaliku teabe esitamiseni.

6.   Andmevahenduse pädevad asutused teavitavad viivitamata asjaomast andmevahendusteenuse osutajat lõigete 4 ja 5 kohaselt võetud meetmetest ja nende võtmise aluseks olevatest põhjustest ning asjaomaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikest meetmetest ning määravad kindlaks mõistliku ajavahemiku, mis ei ole pikem kui 30 päeva, mille jooksul andmevahendusteenuse osutaja peab nimetatud meetmeid järgima.

7.   Kui andmevahendusteenuse osutaja peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta osutab teenuseid teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata andmevahenduse pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmevahenduse pädev asutus taotleb abi andmevahenduse pädevalt asutuselt teises liikmesriigis, esitab ta nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmevahenduse pädev asutus annab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 15

Erandid

Käesolevat peatükki ei kohaldata tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide või teiste mittetulunduslike üksuste suhtes, juhul kui nende tegevus seisneb selles, et nad püüavad koguda üldhuvi eesmärgil füüsiliste või juriidiliste isikute poolt andmealtruismi alusel kättesaadavaks tehtud andmeid, välja arvatud juhul, kui selliste organisatsioonide ja üksuste eesmärk on luua ärisuhted määramata arvu ühelt poolt andmesubjektide ja andmevaldajate ning teiselt poolt andmekasutajate vahel.

IV PEATÜKK

Andmealtruism

Artikkel 16

Andmealtruismi riiklik kord

Liikmesriigid võivad andmealtruismi hõlbustamiseks võtta korralduslikke või tehnilisi meetmeid või mõlemaid. Selle toetamiseks võivad liikmesriigid luua andmealtruismi riikliku poliitika. Nimetatud riikliku poliitikaga võidakse eelkõige abistada andmesubjekte nendega seotud ja avaliku sektori asutuste valduses olevate isikuandmete vabatahtlikult kättesaadavaks tegemisel andmealtruismi eesmärgil ning määrata kindlaks, millist vajalikku teavet tuleb anda andmesubjektidele neid puudutavate andmete üldist huvi pakkuvaks taaskasutamiseks.

Kui liikmesriik sellise riikliku poliitika välja töötab, teavitab ta sellest komisjoni.

Artikkel 17

Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikud registrid

1.   Kõik andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused peavad ja uuendavad regulaarselt tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrit.

2.   Komisjon peab teavitamise eesmärgil tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide kohta avalikku liidu registrit. Üksus, kes on artikli 18 kohaselt kantud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse, võib oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“ ning ühtset logo.

Selleks et tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid oleksid kogu liidus kergesti äratuntavad, kehtestab komisjon rakendusaktidega ühtse logo kujunduse. Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid kuvavad ühtse logo selgelt kõigil oma andmealtruismialase tegevusega seotud veebi- ja veebivälistel väljaannetel. Ühtsele logole lisatakse QR-kood lingiga liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikule liidu registrile.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 18

Registreerimise üldnõuded

Selleks et üksuse saaks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide riiklikus avalikus registris registreerida, peab ta:

a)

tegelema andmealtruismiga;

b)

olema liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärkide saavutamiseks, kui see on kohaldatav;

c)

tegutsema mittetulunduslikul alusel ja olema õiguslikult sõltumatu mis tahes üksusest, kes tegutseb tulunduslikul alusel;

d)

viima ellu oma andmealtruismi tegevusi muudest tema tegevustest funktsionaalselt eraldiseisva struktuuri kaudu;

e)

täitma artikli 22 lõikes 1 osutatud eeskirja hiljemalt 18 kuud pärast kõnealuses lõikes osutatud delegeeritud õigusaktide jõustumise kuupäeva.

Artikkel 19

Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide register

1.   Artikli 18 nõuetele vastav üksus võib esitada taotluse enda registreerimiseks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus on tema asukoht.

2.   Artikli 18 nõuetele vastav üksus, mille on asukoht rohkem kui ühes liikmesriigis, võib esitada taotluse enda registreerimiseks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus on tema peamine tegevuskoht.

3.   Artikli 18 nõuetele vastav üksus, kelle asukoht ei ole liidus, määrab seadusliku esindaja ühes neist liikmesriikidest, kus ta andmealtruismi teenuseid osutab.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks annab üksus seaduslikule esindajale volitused, et tema poole saavad üksusele lisaks või tema asemel pöörduda andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused või andmesubjektid ja andmevaldajad kõigis nimetatud üksusega seotud küsimustes. Seaduslik esindaja teeb andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutustega koostööd ja tõendab pädevatele asutustele taotluse korral põhjalikult üksuse poolt käesoleva määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.

Üksus loetakse selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht. Selline üksus võib taotleda enda registreerimist tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide riiklikku registrisse kõnealuses liikmesriigis. Seadusliku esindaja määramine üksuse poolt ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada üksuse vastu.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud registreerimistaotlused peavad sisaldama järgmist teavet:

a)

üksuse nimi;

b)

üksuse õiguslik staatus, vorm ja kui üksus on registreeritud avalikus riiklikus registris, registreerimisnumber;

c)

üksuse põhikiri, kui see on asjakohane;

d)

üksuse sissetulekuallikad;

e)

üksuse peamise tegevuskoha aadress liidus, kui see on olemas, ja kui see on asjakohane, siis kõigi muudes liikmesriikides asuvate täiendavate filiaalide või seadusliku esindaja aadress;

f)

avalik veebisait, kust on võimalik leida täielikku ja ajakohastatud teavet üksuse ja tegevuse kohta, sealhulgas vähemalt teavet, millele on osutatud punktides a, b, d, e ja h;

g)

üksuse kontaktisikud ja kontaktandmed;

h)

üldhuvi eesmärgid, mida üksus kavatseb andmeid kogudes edendada;

i)

andmete laad, mida üksus kavatseb kontrollida või töödelda, ning isikuandmete puhul isikuandmete kategooriad;

j)

mis tahes muu dokument, mis tõendab vastavust artikli 18 nõuetele.

5.   Kui üksus on esitanud kogu lõike 4 kohase vajaliku teabe ja andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus on registreerimise taotlust hinnanud ja leidnud, et üksus vastab artikli 18 nõuetele, kannab ta üksuse tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku riiklikku registrisse 12 nädala jooksul pärast registreerimise taotluse kättesaamise kuupäevast. Registreerimine kehtib kõigis liikmesriikides.

Andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks pädev asutus teavitab komisjoni igast registrikandest. Komisjon lisab asjaomase registrikande tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku liidu registrisse.

6.   Lõike 4 punktides a, b, f, g ja h osutatud teave avaldatakse asjaomases tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikus riiklikus registris.

7.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon teatab andmealtruismiorganisatsioonide registreerivale pädevale asutusele kõigist muudatustest lõike 4 alusel esitatud teabes 14 päeva jooksul alates muudatuse kuupäevast.

Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata igast sellisest teavitusest elektrooniliste vahendite kaudu. Sellise teavituse alusel ajakohastab komisjon viivitamata tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikku liidu registrit.

Artikkel 20

Läbipaistvusnõuded

1.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon säilitab täielikud ja täpsed andmed järgmise kohta:

a)

kõik füüsilised või juriidilised isikud, kellele oli antud võimalus töödelda asjaomase tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni valduses olevaid andmeid, ning nende kontaktandmed;

b)

isikuandmete töötlemise või isikustamata andmete kasutamise kuupäev või kestus;

c)

töötlemise eesmärk vastavalt selle füüsilise või juriidilise isiku teatatule, kellele töötlemisvõimalus anti;

d)

andmeid töötlevate füüsilise või juriidiliste isikute makstud tasud, kui tasu maksti.

2.   Andmealtruismiorganisatsioon koostab ja edastab asjaomasele andmealtruismiorganisatsioone registreerivale pädevale asutusele tegevuse aastaaruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

a)

teave tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni tegevuse kohta;

b)

kirjeldus selle kohta, mil viisil on eelarveaasta jooksul edendatud üldhuvi eesmärke, mille jaoks andmeid koguti;

c)

kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute loetelu, kellel lubati töödelda üksuse valduses olevaid andmeid, sealhulgas kokkuvõtlik selliste üldhuvi eesmärkide kirjeldus, mida see andmete töötlemine teenis, ja selleks kasutatud tehniliste vahendite kirjeldus, sealhulgas privaatsuse ja andmekaitse tagamiseks kasutatud meetodite kirjeldus;

d)

kokkuvõte tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni poolt lubatud andmete töötlemise tulemustest, kui see on asjakohane;

e)

teave tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni sissetulekuallikate kohta, eriti andmetele juurdepääsu lubamisest tulenenud kogu sissetuleku puhul, ja kulude kohta.

Artikkel 21

Erinõuded, mille eesmärk on kaitsta andmesubjektide ja andmevaldajate õigusi ja huve seoses nende andmetega

1.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon teavitab andmesubjekte või andmevaldajaid enne nende andmete töötlemist selgel ja hõlpsasti arusaadaval viisil järgmisest:

a)

üldhuvi eesmärgid ning, kui see on asjakohane, isikuandmete töötlemise täpselt kindlaksmääratud ning õiguspärane eesmärk ja milleks ta lubab andmekasutajal nende andmeid töödelda;

b)

üldhuvi eesmärgid, milleks ta lubab töötlemist kolmandas riigis, ning sellise töötlemise asukoht, kui andmeid töötleb tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon.

2.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei kasuta andmeid muul eesmärgil kui üldhuvi eesmärgid, milleks andmevaldaja või andmesubjekt töötlemist lubab. Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei tohi andmete esitamise üleskutsetes kasutada eksitavaid turundusvõtteid.

3.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon pakub vahendid, et saada andmesubjektide nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete töötlemiseks. Samuti pakub tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon vahendid sellise nõusoleku või loa lihtsaks tagasivõtmiseks.

4.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon võtab meetmed, et tagada tema poolt andmealtruismi alusel kogutud isikustamata andmete säilitamiseks ja töötlemiseks vajalik turvalisus.

5.   Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon teavitab viivituseta andmevaldajaid igast tema vahendatud isikustamata andmete loata edastamisest, neile loata juurdepääsust või nende loata kasutamisest.

6.   Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon hõlbustab andmete töötlemist kolmandate poolte poolt, muu hulgas pakkudes vahendeid, et saada andmesubjektide nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete töötlemiseks, täpsustab ta vajadusel, millises kolmanda riigi jurisdiktsioonis on kavas andmeid kasutada.

Artikkel 22

Eeskiri

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse eeskiri, mis käsitleb järgmist:

a)

asjakohased nõuded teabele, tagamaks, et andmesubjektidele ja andmevaldajatele pakutakse enne andmealtruismiks nõusoleku või loa andmist piisavalt üksikasjalikku, selget ja läbipaistvat teavet andmete kasutamise, nõusoleku või loa andmiseks ja tagasivõtmiseks mõeldud vahendite ning andmealtruismiorganisatsiooniga jagatud andmete väärkasutuse vältimiseks võetud meetmete kohta;

b)

asjakohased tehnilised ja turvanõuded, et tagada andmete säilitamiseks ja töötlemiseks ning nõusoleku ja loa andmiseks või tagasivõtmiseks mõeldud vahendite vajalik turvalisus;

c)

teabevahetuse tegevuskavad, milles võetakse mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis, et suurendada asjaomaste sidusrühmade, eelkõige andmesubjektide ja andmevaldajate kui oma andmete potentsiaalsete jagajate teadlikkust andmealtruismi, liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina määratlemise ja eeskirja kohta;

d)

soovitused asjakohaste koostalitlusvõime standardite kohta.

2.   Lõikes 1 nimetatud eeskiri valmistatakse ette tihedas koostöös andmealtruismiorganisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmadega.

Artikkel 23

Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad tema tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avaliku riikliku registri eest.

Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused peavad vastama artiklis 26 sätestatud nõuetele.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile oma andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste nimed 24. septembriks 2023. Samuti teavitab iga liikmesriik komisjoni kõigist hilisematest nimetatud pädevate asutuste nimede muudatustest.

3.   Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev liikmesriigi asutus täidab oma ülesandeid koostöös asjaomase andmekaitseasutusega, kui need ülesanded on seotud isikuandmete töötlemisega, ja selle liikmesriigi asjaomaste valdkondlike asutustega.

Artikkel 24

Järelevalve

1.   Andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused seiravad ja kontrollivad tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist. Andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus võib samuti jälgida ja kontrollida selliste tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide poolset nõuete täitmist füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel.

2.   Andmealtruismiorganisatsioone registreerivatel pädevatel asutusel on volitused nõuda tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidelt teavet, mis on vajalik, et kontrollida vastavust käesoleva peatüki nõuetele. Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

3.   Kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus leiab, et tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud nõuet, teavitab ta tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni neist järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul oma seisukohad peale teavituse saamist.

4.   Andmealtruismiorganisatsioone registreerival pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks kohe või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab täitmise tagamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmed.

5.   Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesoleva peatüki nõuet ka pärast seda, kui andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus on teda lõike 3 kohaselt teavitanud, siis nimetatud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon:

a)

kaotab õiguse kasutada kirjalikus ja suulises suhtluses märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“;

b)

kustutatakse asjaomasest tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust riiklikust registrist ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide avalikust liidu registrist.

Andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks pädev asutus avaldab kõik esimese lõigu punkti a kohased otsused, millega tunnistatakse kehtetuks õigus kasutada märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“.

6.   Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peamine tegevuskoht või tema seaduslik esindaja asub ühes liikmeriigis, kuid ta tegutseb teistes liikmesriikides, teevad peamise tegevuskoha või seadusliku esindaja asukoha liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus ja kõnealuste teiste liikmesriikide andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused omavahel koostööd ja abistavad üksteist. Selline abi ja koostöö võib hõlmata asjaomaste andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist teabevahetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete eesmärgil ja põhjendatud taotlusi võtta käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Kui ühe liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus taotleb abi teise liikmesriigi andmealtruismiorganisatsioone registreerivaltpädevalt asutuselt, esitab ta põhjendatud taotluse. Sellise taotluse saanud andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus saadab vastuse viivituseta ja aja jooksul, mis on proportsionaalne taotluse kiireloomulisusega.

Käesoleva lõike alusel taotletud ja antud abi raames vahetatud teavet kasutatakse üksnes seoses juhtumiga, mille puhul seda taotleti.

Artikkel 25

Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm

1.   Selleks et hõlbustada andmete kogumist andmealtruismi alusel, võtab komisjon pärast Euroopa Andmekaitsenõukoguga konsulteerimist, Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõuandeid arvesse võttes ja asjaomaseid sidusrühmi nõuetekohaselt kaasates vastu rakendusaktid, et kehtestada ja välja töötada Euroopa andmealtruismi nõusolekuvorm. Vorm võimaldab saada nõusoleku või loa kõigis liikmesriikides ühtses vormis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormis kasutatakse moodulipõhist lähenemisviisi, mis võimaldab kohandamist konkreetsete sektorite ja eri otstarvete jaoks.

3.   Isikuandmete esitamise korral tagatakse Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormiga, et andmesubjektidel on võimalik anda ja võtta tagasi nõusolek seoses konkreetse andmetöötlustoiminguga vastavalt määruse (EL) 2016/679 nõuetele.

4.   Vorm on kättesaadaval viisil, mis võimaldab paberil väljatrükki ja on kergesti mõistetav, ning elektroonilisel, masinloetaval kujul.

V PEATÜKK

Pädevad asutused ja menetlussätted

Artikkel 26

Nõuded pädevatele asutustele

1.   Andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused on juriidiliselt eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud kõigist andmevahendusteenuse osutajatest või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidest. Andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste funktsioone võib täita sama asutus. Liikmesriigid võivad nendel eesmärkidel kas asutada ühe või mitu uut asutust või tugineda olemasolevatele asutustele.

2.   Andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused täidavad oma ülesandeid erapooletult, läbipaistvalt, järjekindlalt, usaldusväärselt ja tähtaegadest kinni pidades. Oma ülesandeid täites kaitsevad nad õiglast konkurentsi ja tagavad mittediskrimineerimise.

3.   Andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste juhtkond ja asjaomaste ülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei saa olla nende poolt hinnatavate teenuste projekteerija, tootja, osutaja, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja või hooldaja ega neist ühegi volitatud esindaja. See ei takista andmevahenduse pädeva asutuse ja andmealtruismiorganisatsioone registreeriva pädeva asutuse tegevuseks vajalike hinnatavate teenuste kasutamist ega selliste teenuste kasutamist isiklikul eesmärgil.

4.   Andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste juhtkond ja töötajad ei osale tegevuses, mis võib ohustada nende otsuste sõltumatust või ausust seoses neile määratud hindamistegevusega.

5.   Andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste käsutusse antakse nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, sealhulgas vajalikud tehnilised teadmised ja vahendid.

6.   Liikmesriigi andmevahenduse pädevad asutused ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused annavad komisjoni ja teiste liikmesriikide andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste käsutusse põhjendatud taotluse alusel ja viivituseta teabe, mis on vajalik, et täita nende käesoleva määruse kohaseid ülesandeid. Kui andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus käsitab taotletud teavet äri- ja ametisaladust käsitlevate liidu ja riiklike õigusnormide alusel konfidentsiaalsena, tagavad komisjon ja kõik muud asjaomased andmevahenduse pädevad asutused või andmealtruismiorganisatsioone registreerivad pädevad asutused selle konfidentsiaalsuse.

Artikkel 27

Kaebuse esitamise õigus

1.   Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on õigus esitada individuaalne või asjakohasel juhul kollektiivne kaebus kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes riigi asjaomasele andmevahenduse pädevale asutusele andmevahendusteenuse osutaja peale või asjakohasele andmealtruismiorganisatsioone registreerivale pädevale asutusele tunnustatud andmealtruismiorganisatsiooni peale.

2.   Andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse:

a)

menetlemise käigust ja tehtud otsusest ning

b)

artikliga 28 ette nähtud õiguskaitsevahenditest.

Artikkel 28

Õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile

1.   Olenemata halduslikest ja muudest kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest on kõigil mõjutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile seoses artiklis 14 osutatud andmevahenduse pädevate asutuste õiguslikult siduvate otsustega, mis on tehtud andmevahendusteenuse osutajate teavitamiskorra haldamise, järelevalve ja täitmise tagamise osas ning artiklites 19 ja 24 osutatud andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste õiguslikult siduvate otsustega, mis on tehtud tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide järelevalve osas.

2.   Käesoleva artikli kohased menetlused algatatakse selle liikmesriigi kohtus või erikohtus, kus asub andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus, mille suhtes kas individuaalselt või asjakohasel juhul kollektiivselt ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku esindaja poolt taotletakse kohtulikku õiguskaitsevahendit.

3.   Kui andmevahenduse pädev asutus või andmealtruismiorganisatsioone registreeriv pädev asutus jätab kaebuse menetlemata, on kõigil mõjutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel kooskõlas liikmesriigi õigusega õigus tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile või võimalus lasta otsus läbi vaadata asjakohaste eriteadmistega erapooletul asutusel.

VI PEATÜKK

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu

Artikkel 29

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu

1.   Komisjon asutab Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu, mis kujutab enesest eksperdirühma ja koosneb kõigi liikmesriikide andmevahenduse pädevatest asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivatest pädevatest asutuste, Euroopa Andmekaitsenõukogu, Euroopa Andmekaitseinspektori, ENISA ja komisjoni esindajatest, ELi VKEde saadikust või VKEde saadikute võrgustiku määratud esindajast ning teistest konkreetsete sektorite asjaomaste asutuste ja eriteadmistega asutuste esindajatest. Üksikekspertide nimetamisel püüab komisjon saavutada kõnealuse eksperdirühma liikmete soolist ja geograafilist tasakaalu.

2.   Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosneb vähemalt kolmest järgnevast alarühmast:

a)

andmevahenduse pädevatest asutustest ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivatest pädevatest asutustest koosnev alarühm, mis täidab ülesandeid vastavalt artikli 30 punktidele a, c, j ja k;

b)

standardimist, ülekantavust ja koostalitlusvõimet käsitlevate tehniliste arutelude alarühm vastavalt artikli 30 punktidele f ja g;

c)

sidusrühmade kaasamise alarühm, mis koosneb sektori, teadus- ja akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, standardiorganisatsioonide, asjaomaste ühtsete Euroopa andmeruumide ja muude asjaomaste sidusrühmade ja kolmandate isikute esindajatest, kes nõustavad Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu artikli 30 punktide d, e, f, g ja h kohaste ülesannete osas.

3.   Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosolekute eesistuja on komisjon.

4.   Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu abistab sekretariaat, mille teenused tagab komisjon.

Artikkel 30

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu ülesanded

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogul on järgmised ülesanded:

a)

nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel artikli 7 lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutuste ja pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid artikli 3 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamise taotluste menetlemisel;

b)

nõustada ja abistada komisjoni andmealtruismi ühtse tava väljatöötamisel kogu liidus;

c)

nõustada ja abistada komisjoni sellise järjepideva tava väljatöötamisel andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste jaoks, mida nad kasutaksid andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide suhtes kehtivate nõuete kohaldamisel;

d)

nõustada ja abistada komisjoni sidusate suuniste väljatöötamisel selle kohta, kuidas käesoleva määruse kontekstis kõige paremini kaitsta isikustamata tundlikku äriteavet, eelkõige ärisaladusi, aga ka isikustamata andmeid, mille sisu on kaitstud intellektuaalomandi õigustega ebaseadusliku juurdepääsu eest, mis võib tekitada intellektuaalomandi varguse või tööstusspionaaži ohu;

e)

nõustada ja abistada komisjoni järjepidevate suuniste väljatöötamisel küberturvalisuse nõuete kohta andmete vahetamisel ja säilitamisel;

f)

nõustada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, järgmistes küsimustes: selliste sektoriüleste standardite prioriseerimine, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks tekkivate ühtsete Euroopa andmeruumide vahel, parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriteüleseid standardeid ja tavasid;

g)

abistada komisjoni, eelkõige standardiorganisatsioonide panust arvesse võttes, siseturu killustumise ja siseturu andmemajanduse käsitlemisel, tõhustades andmete piiriülest, sektoritevahelist koostalitlusvõimet ning eri sektorite ja valdkondade vahelisi andmejagamisteenuseid, tuginedes kehtivatele Euroopa, rahvusvahelistele või riiklikele standarditele, muu hulgas eesmärgiga ergutada ühtsete Euroopa andmeruumide loomist;

h)

teha ettepanekuid ühtsete Euroopa andmeruumide suuniste kohta, eesmärgi- või sektoripõhised või sektoriülesed ühtsete standardite ja tavade koostalitlusvõimelised raamistikud, et jagada või ühiselt töödelda andmeid, muu hulgas uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, teadusuuringuteks või kodanikuühiskonna algatusteks; sellistes ühistes standardites ja tavades võetakse arvesse kehtivaid standardeid, järgitakse konkurentsieeskirju ja tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs kõigile osalejatele, et hõlbustada andmete jagamist liidus ning kasutada olemasolevate ja tulevaste andmeruumide potentsiaali, käsitledes muu hulgas järgmist:

i)

sektoriülesed standardid, mida tuleb kasutada ja arendada andmete kasutamiseks ja sektoritevaheliseks andmete jagamiseks ning parimate tavade sektoritevaheline võrdlemine ja vahetamine seoses valdkondlike turvalisusnõuete ja juurdepääsumenetlustega, võttes arvesse sektorispetsiifilist standardimistegevust, eelkõige täpsustades ja eristades sektoripõhiseid ja sektoriüleseid standardeid ja tavasid;

ii)

nõuded turule sisenemise tõkete kõrvaldamiseks ja sõltuvuse vältimiseks, et tagada aus konkurents ja koostalitlusvõime;

iii)

piisav kaitse õiguspärasele andmete edastamisele kolmandatele riikidele, sealhulgas kaitsemeetmed liidu õigusega keelatud andmeedastamiste vastu;

iv)

asjaomaste sidusrühmade piisav ja mittediskrimineeriv esindatus ühtsete Euroopa andmeruumide haldamisel;

v)

liidu õigusega kooskõlas olevate küberturvalisuse nõuete järgimine;

i)

hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ühtlustatud tingimuste kehtestamisel siseturu avaliku sektori asutustes säilitatavate artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmete kategooriate taaskasutamise lubamiseks;

j)

hõlbustada andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse arendamise ja teabevahetuse abil, eelkõige luues viisid tõhusaks teabevahetuseks seoses andmevahendusteenuse osutajate suhtes kehtiva teavitamiskorra ning tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise ja järelevalvega, sealhulgas seoses tasude või karistuste kehtestamise koordineerimisega, ning hõlbustab andmevahenduse pädevate asutuste ja andmealtruismiorganisatsioone registreerivate pädevate asutuste vahelist koostööd rahvusvahelise juurdepääsu ja andmete edastamise valdkonnas;

k)

nõustada ja abistada komisjoni selle hindamisel, kas tuleks vastu võtta artikli 5 lõigetes 11 ja 12 osutatud rakendusaktid;

l)

nõustada ja abistada komisjoni artikli 25 lõike 1 kohase Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamisel;

m)

nõustada ja abistada komisjoni isikustamata andmeid käsitleva rahvusvahelise regulatiivse keskkonna, sealhulgas standardimise parandamisel.

VII PEATÜKK

Rahvusvaheline juurdepääs ja edastamine

Artikkel 31

Rahvusvaheline juurdepääs ja edastamine

1.   Avaliku sektori asutus, füüsiline või juriidiline isik, kellele on II peatüki alusel antud andmete taaskasutamise õigus, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon võtab kõik mõistlikud tehnilised, õiguslikud ja korralduslikud meetmed, sealhulgas kehtestab lepingulise korra, et hoida ära liidus säilitatavate isikustamata andmete rahvusvaheline edastamine või valitsusasutuste juurdepääs neile, kui selline edastamine või juurdepääs tingiks vastuolu liidu õiguse või asjaomase liikmesriigi õigusega, ilma et see piiraks lõike 2 või 3 kohaldamist.

2.   Kolmanda riigi kohtu või erikohtu ja haldusasutuse otsust, millega nõutakse avaliku sektori asutuselt, füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kellele on II peatüki alusel antud andmete taaskasutamise õigus, andmevahendusteenuse osutajalt või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonilt, et ta edastaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus hoitavaid isikustamata andmeid või annaks neile juurdepääsu, peab tunnustama või selle mis tahes viisil täitmisele pöörama üksnes siis, kui kõnealune otsus põhineb nõude esitanud kolmanda riigi ja liidu vahelisel kehtival rahvusvahelisel lepingul, näiteks vastastikuse õigusabi lepingul, või nõude esitanud kolmanda riigi ja liikmesriigi vahelisel mistahes sellisel lepingul.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahvusvahelise lepingu puudumisel, kui kolmanda riigi kohtu või erikohtu või haldusasutuse otsuse, mille kohaselt on kohustus edastada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus asuvaid isikustamata andmeid või anda neile juurdepääs, adressaadiks on avaliku sektori asutus, füüsiline või juriidiline isik, kellele on II peatüki alusel antud andmete taaskasutamise õigus, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon, ja selle otsuse täitmine tingiks otsuse adressaadi jaoks ohu minna vastuollu liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi õigusega, toimub selliste andmete edastamine kõnealusele kolmanda riigi asutusele või tema juurdepääs neile ainult juhul, kui:

a)

kolmanda riigi õigussüsteemi kohaselt tuleb esitada sellise haldusasutuse otsuse või kohtuotsuse põhjendused ja proportsionaalsus ning selline haldusotsus või kohtukohtuotsus, olenevalt asjaoludest, peab olema konkreetse iseloomuga, näiteks näidates ära piisava seose teatavate kahtlustatavate isikutega või rikkumistega;

b)

adressaadi põhjendatud vaide või nõude vaatab läbi kolmanda riigi pädev kohus või erikohus ning

c)

kolmanda riigi pädev kohus või erikohus, kes teeb kohtuotsuse või vaatab läbi haldusasutuse otsuse, on kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt volitatud võtma nõuetekohaselt arvesse liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi õigusega kaitstud andmete esitaja asjakohaseid õiguslikke huve.

4.   Kui lõikes 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab avaliku sektori asutus, füüsiline või juriidiline isik, kellele on II peatüki alusel antud andmete taaskasutamise õigus, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon vastusena taotlusele minimaalse lubatud koguse andmeid, tuginedes taotluse mõistlikule tõlgendamisele.

5.   Avaliku sektori asutus, füüsiline või juriidiline isik, kellele on II peatüki alusel antud andmete taaskasutamise õigus, andmevahendusteenuse osutaja ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon teavitab andmevaldajat kolmanda riigi haldusasutuse taotlusest tema andmetele juurdepääsuks enne taotluse rahuldamist, välja arvatud, kui taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil ja nii kaua, kui see on vajalik õiguskaitsetegevuse tulemuslikkuse tagamiseks.

VIII PEATÜKK

Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõikes 13 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. juunist 2022.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 13 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 13 või artikli 22 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IX PEATÜKK

Lõpp- ja üleminekusätted

Artikkel 34

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse selliste kohustuste rikkumise korral, mis on seotud isikustamata andmete edastamisega kolmandatesse riikidesse vastavalt artikli 5 lõikele 14 ja artiklile 31, andmevahendusteenuse osutajate teatamiskohustusega vastavalt artiklile 11, andmevahendusteenuste osutamise tingimustega vastavalt artiklile 12 ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina registreerimise tingimustega vastavalt artiklitele 18, 20, 21 ja 22, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Oma karistusnormides võtavad liikmesriigid arvesse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu soovitusi. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealustest normidest ja meetmetest hiljemalt 24. septembriks 2023, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

2.   Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rikkumise eest andmevahendusteenuse osutajatele ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidele karistuste määramisel vajaduse korral arvesse järgmisi kriteeriume, mille loetelu on mitteammendav ja näitlik:

a)

rikkumise laad, raskusaste, ulatus ja kestus;

b)

mis tahes meetmed, mida andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon on võtnud rikkumisest tuleneva kahju leevendamiseks või heastamiseks;

c)

mis tahes varasemad rikkumised, mida andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon on toime pannud;

d)

rahaline kasu, mida andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon rikkumise tõttu on saanud, või kahju, mida ta on vältinud, kui sellist kasu või kahju on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha;

e)

juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad muud raskendavad või kergendavad asjaolud.

Artikkel 35

Hindamine ja läbivaatamine

Hiljemalt 24. septembriks 2025 hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Aruandes analüüsitakse eelkõige järgmist:

a)

liikmesriikide poolt artikli 34 kohaselt kehtestatud karistusnormide kohaldamine ja toimimine;

b)

väljaspool liitu asuvate andmevahendusteenuse osutajate ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide seaduslike esindajate käesoleva määruse nõuetele vastavuse tase ning nende teenuseosutajate ja organisatsioonide suhtes kohaldatavate karistuste täideviimise tase;

c)

IV peatüki kohaselt registreeritud andmealtruismiorganisatsioonide liik ja ülevaade üldhuvi eesmärkidest, mille puhul andmeid jagatakse, et kehtestada sellekohased selged kriteeriumid.

Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja hindamisaruande koostamiseks.

Artikkel 36

Määruse (EL) 2018/1724 muutmine

Määruse (EL) 2018/1724 II lisa kanne „Ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine“ asendatakse järgmisega:

Elusündmused

Menetlused

Oodatav tulemus, mille puhul pädev asutus hindab taotlust kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui see on asjakohane

Ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine

Majandustegevusest teavitamine, majandustegevusega seotud load, muudatused majandustegevuses ning majandustegevuse lõpetamine põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust ega likvideerimismenetlust, välja arvatud majandustegevuse esmakordne registreerimine äriregistris ning välja arvatud menetlused äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks

Kinnitus teate, muudatusi puudutava teate või majandustegevuse loa taotluse kättesaamise kohta

 

Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis

Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber

Töötajate registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis

Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber

Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine

Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus

Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu kollektiivse lõpetamise menetlused

Teatise kättesaamise kinnitus

Töötajate sotsiaalmaksete tasumine

Kättesaamistõend või muu kinnitus töötajate sotsiaalmaksete tasumise kohta

Andmevahendusteenuse osutaja teatis

Teatise kättesaamise kinnitus

Registreerimine liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina

Registreerimise kinnitus

Artikkel 37

Üleminekukord

Üksused, kes osutavad 23. juunil 2022 artiklis 10 osutatud andmevahendusteenuseid, peavad vastama III peatükis sätestatud nõuetele hiljemalt 24. septembriks 2025.

Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 24. septembriks 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  ELT C 286, 16.7.2021, lk 38.

(2)  Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2022. aasta otsus.

(3)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL (ELT L 198, 25.7.2019, lk 64).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.7.2020, lk 33).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 6.8.2010, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(25)  Komisjoni 17. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 557/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2002 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 16).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(30)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).


3.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/45


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/869,

30. mai 2022,

üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon esitas 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“) uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus hiljemalt 2050. aastaks on saavutatud kliimaneutraalsuse eesmärk ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Komisjoni tegi 17. septembri 2020. aasta teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ ettepaneku suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks vähemalt 55 %-ni. Seda eesmärki toetas 11. detsembril 2020 Euroopa Ülemkogu ja sellele teatisele lisatud mõjuhinnangus kinnitatakse, et tuleviku energiaallikate jaotus on praegusest väga erinev, ning rõhutatakse vajadust energiaalased õigusaktid läbi vaadata ja neid vajaduse korral muuta. Praegused investeeringud energiataristusse ei ole tuleviku energiataristu ümberkujundamiseks ja ehitamiseks selgelt piisavad. See tähendab ka, et Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks on vaja taristut, sealhulgas kiiret elektrifitseerimist, taastuvelektri ja fossiilkütusevaba elektri tootmise osakaalu suurendamist, taastuvate ja vähese CO2 heitega gaaside laialdasemat kasutamist, energiasüsteemide lõimimist ja uuenduslike lahenduste suuremat kasutuselevõttu.

(2)

Praegune liidu tasandi siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal energia lõpptarbimisest, ja liidu tasandi peaeesmärk saavutada vähemalt 32,5 % energiatõhusus, vaadatakse läbi osana liidu tõhustatud eesmärgist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (4) ja Euroopa roheleppes.

(3)

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi Pariisi kliimakokkuleppes (5) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) on seatud pikaajaline eesmärk hoida üleilmne keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks 1,5 °C piires võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, ning rõhutatakse, kui oluline on kohaneda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga ning viia rahastamisvood kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu poole liikumisega. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013 (6) on kehtestatud õigusnormid üleeuroopalise energiataristu esmatähtsate koridoride ja -alade õigeaegse arendamise ja koostalitlusvõime kohta, et saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) energiapoliitika eesmärgid – tagada energia siseturu toimimine, energiavarustuskindlus ja konkurentsivõimelised energiaturud liidus, edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist, arendada välja uusi ja taastuvaid energiaallikaid ning edendada energiavõrkude ühendamist. Määrusega (EL) nr 347/2013 on kehtestatud raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel ja asjaomastel sidusrühmadel teha piirkondlikul tasandil koostööd paremini ühendatud energiavõrkude arendamiseks, et ühendada praegu Euroopa energiaturgudest eraldatud piirkondi, tugevdada olemasolevaid ja edendada uusi piiriüleseid ühendusi ning aidata lõimida taastuvenergiat. Nimetatud eesmärkide poole püüeldes aidatakse määrusega (EL) nr 347/2013 kaasa arukale, kestlikule ja kaasavale majanduskasvule ning tuuakse kasu kogu liidu konkurentsivõimele ja tema majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

(5)

Määruse (EL) nr 347/2013 hindamine on selgelt näidanud, et raamistik on tõhusalt parandanud liikmesriikide võrkude lõimimist, ergutanud energiakaubandust ja seega aidanud kaasa liidu konkurentsivõimele. Elektri- ja gaasisektori ühishuviprojektid on oluliselt kaasa aidanud energiavarustuskindluse tagamisele. Gaasi puhul on taristu nüüd paremini ühendatud ja tarnekindlus on alates 2013. aastast tunduvalt paranenud. Projektide elluviimisel on oluline tegur piirkondlik koostöö piirkondlikes rühmades ja kulude piiriülese jaotamise läbi. Paljudel juhtudel ei vähendanud kulude piiriülene jaotamine siiski projekti rahastamispuudujääki, nagu oli ette nähtud. Kuigi enamikku loamenetlusi on lühendatud, on protsess mõnel juhul veel pikk. Oluline tegur on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (7) loodud Euroopa ühendamise rahastust antud finantsabi, sest uuringute jaoks antud toetused on aidanud projektidel maandada riske varajastes arendusetappides, samas kui tööde tegemise toetustega on toetatud projekte, mis on aidanud tegeleda peamiste kitsaskohtadega, mida üksnes turupõhise rahastamisega ei olnud võimalik piisavalt lahendada.

(6)

Euroopa Parlament nõudis oma 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis üleeuroopalise energiataristu suuniste muutmise kohta (8) määruse (EL) nr 347/2013 muutmist, võttes arvesse eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet.

(7)

Üleeuroopalise energiavõrgu poliitika on energia siseturu arendamise keskne vahend, mis on vajalik Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks. Et saavutada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste suurem vähendamine ja hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vajab Euroopa lõimitumat energiasüsteemi, mis rajaneb täiendavatel taastuvatel energiaallikatel ja vähese CO2 heitega energiaallikatel põhineval suuremal elektrifitseerimisel ja gaasisektori CO2 heite vähendamisel. Üleeuroopalise energiavõrgu poliitikaga saab tagada, et liidu energiataristu arendamine toetab vajalikku energiasüsteemi ümberkujundamist kliimaneutraalseks kooskõlas põhimõttega seada esikohale energiatõhusus ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega, pidades samas silmas võimalust vähendada heidet lõppkasutuses. Samuti saab sellega tagada võrkudevahelised ühendused, energiajulgeoleku, turgude ja süsteemide lõimimise ning kõikidele liikmesriikidele kasuliku konkurentsi, samuti taskukohase hinnaga energia kodumajapidamistele ja ettevõtjatele.

(8)

Kuigi määruse (EL) nr 347/2013 eesmärgid jäävad suuresti samaks, ei kajasta praegune üleeuroopalise energiavõrgu raamistik veel täiel määral energiasüsteemi oodatavaid muutusi, mis tulenevad uuest poliitilisest kontekstist ja eelkõige liidu täiendatud 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidest ning Euroopa roheleppe kohasest 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgist. Seepärast tuleb muudetud üleeuroopalise energiavõrgu raamistikus lisaks muudele aspektidele asjakohaselt kajastada nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise eesmärke. Peale uue poliitilise konteksti ja eesmärkide on tehnoloogia viimasel kümnendil kiiresti arenenud. Seda arengut tuleks arvesse võtta käesoleva määrusega hõlmatud energiataristu kategooriates, ühishuviprojektide valikukriteeriumides ning esmatähtsate koridoride ja alade puhul. Käesoleva määruse sätted ei tohiks samas mõjutada liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimused, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 194.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2009/73/EÜ (9) ja (EL) 2019/944 (10) nähakse ette energia siseturg. Kuigi selle turu väljakujundamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, on veel arenguruumi, kasutades paremini olemasolevat energiataristut, lõimides suuremaid koguseid taastuvenergiat ning lõimides süsteeme.

(10)

Liidu energiataristut tuleks ajakohastada, et vältida tehnilisi rikkeid ja suurendada avariikindlust ning taristu vastupanuvõimet loodusõnnetustele või inimtegevusest tingitud katastroofidele, kliimamuutuse kahjulikule mõjule ja julgeolekuohtudele – eelkõige puudutab see nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ (11) kohaseid Euroopa elutähtsaid infrastruktuure.

(11)

Olenemata jõupingutustest kliimamuutuste leevendamiseks peaks liidu energiataristu olema vastupidav vältimatutele mõjudele, mida kliimamuutused eeldatavasti Euroopas tekitavad. Seetõttu on äärmiselt oluline tugevdada jõupingutusi, mis on seotud kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, vastupanuvõime suurendamise, katastroofide ennetamise ja nendeks valmisolekuga.

(12)

Kui see on tehniliselt võimalik ja kõige tõhusam tuleks üleeuroopalise energiataristu arendamisel arvesse võtta olemasoleva taristu ja seadmete kasutusotstarbe muutmise võimalust.

(13)

Energiavarustuskindlust, mis on määruse (EL) nr 347/2013 vastuvõtmise üks peamisi tõukejõude, on ühishuviprojektide kaudu märkimisväärselt parandatud. Lisaks eeldatakse komisjoni kliimaeesmärgi mõjuhinnangus, mis on lisatud komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatisele „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“, et maagaasi tarbimine väheneb märkimisväärselt, sest selle vaibumatu kasutamine ei ole CO2-neutraalsusega kooskõlas. Teisest küljest suureneb 2050. aastaks eeldatavasti märkimisväärselt biogaasi, taastuva ja vähese CO2 heitega vesiniku ning sünteetiliste gaasiliste kütuste tarbimine. Gaasi puhul on taristu nüüd paremini ühendatud ja tarnekindlus on alates 2013. aastast tunduvalt paranenud. Energiataristu kavandamine peaks seda muutuvat gaasimaastikku kajastama. Siiski ei ole kõik liikmesriigid veel Euroopa gaasivõrguga piisavalt ühendatud ning eelkõige saareriikidest liikmesriikidel on endiselt suuri probleeme, mis on seotud varustuskindluse ja energiasüsteemide eraldatusega. Kuigi 78 % gaasivaldkonna ühishuviprojektidest tuleks 2025. aasta lõpuks eeldatavalt käiku lasta, esineb mitme puhul märgatavaid viivitusi, muu hulgas loaprobleemide tõttu. Seetõttu ei tohiks käesolev määrus avaldada negatiivset mõju ühishuviprojektidele, mis ei ole määruse jõustumise kuupäevaks veel lõpule viidud. Seepärast peaks määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt koostatud liidu ühishuviprojektide viiendasse loendisse kantud ühishuviprojektidel, mille taotlustoimiku on pädev asutus läbivaatamiseks heaks kiitnud, olema võimalik säilitada oma õigused ja kohustused seoses lubade andmisega nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(14)

Komisjoni tunnistas oma 8. juuli 2020. aasta teatises „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ (edaspidi „ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia“) selliste arukate elektrivõrkude, mis alati ei hõlma füüsilise piiri ületamist, olulisust liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Selle kategooria kriteeriume tuleks lihtsustada, need peaksid hõlmama tehnoloogia arengut seoses innovatsiooni ja digitaalsete aspektidega ning võimaldama energiasüsteemi lõimimist. Lisaks tuleks selgitada projektiarendajate rolli. Võttes arvesse transpordisektori energianõudluse eeldatavat märkimisväärset suurenemist, eelkõige elektrisõidukite puhul maanteedel ja linnapiirkondades, peaksid arukate võrkude tehnoloogiad aitama transpordisektori CO2 heite vähendamise toetamiseks parandada ka energiavõrguga seotud toetust piiriülesele suure võimsusega laadimisele.

(15)

Komisjoni teatises ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia kohta rõhutati samuti vajadust energiataristu integreeritud planeerimise järele energiakandjate, taristute ja tarbimissektorite üleselt. Süsteemi selline lõimimine algab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisest ning sellest, et poliitikas lähtutakse terviklikust, üksikutest sektoritest kaugemale ulatuvast lähenemisviisist. Selles käsitletakse ka süsinikuheite vähendamise vajadusi sektorites, kus selle piiramine on raske, nagu osa tööstusest või teatavad transpordiliigid, kus otsene elektrifitseerimine on praegu tehniliselt või majanduslikult keeruline. Tuleb teha investeeringuid vesiniku tootmisesse ja elektrolüüsiseadmetesse, mille puhul liigutakse laiaulatusliku kaubandusliku kasutuselevõtu suunas. Komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatises „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (edaspidi „vesinikustrateegia“) peetakse esmatähtsaks vesiniku tootmist taastuvelektri abil, mis on kõige puhtam lahendus ja liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga kõige paremini kooskõlas. Üleminekuetapis on aga vaja muid vähese CO2 heitega vesiniku vorme, et kiiremini vähendada olemasoleva vesinikutootmise CO2 heidet, keskendudes mitmesugustele puhastele tehnoloogiatele, ja anda tugev impulss mastaabisäästule.

(16)

Lisaks jõudis komisjon oma vesinikustrateegias järeldusele, et vesiniku nõutavaks kasutuselevõtuks on oluline luua ulatuslik taristuvõrkelement, mida saab pakkuda üksnes liit ja siseturg. Spetsiaalne taristu vesiniku piiriüleseks transportimiseks ja sellega kauplemiseks või vesinikualade loomiseks on praegu väga piiratud. Selline taristu peaks suures osas koosnema maagaasi sektori ümberkujundatud rajatistest, mida täiendavad uued sihtotstarbelised vesinikurajatised. Lisaks seati vesinikustrateegias strateegiline eesmärk suurendada 2030. aastaks elektrolüüsi ülesseatud võimsust 40 gigavatini (GW), et suurendada saastevaba vesiniku tootmist ja hõlbustada CO2 heite vähendamist fossiilkütustest sõltuvates sektorites, nagu tööstus või transport. Seepärast peaks üleeuroopaliste energiavõrkude poliitika hõlmama uut ja selleks otstarbeks ümberkujundatud vesiniku ülekandetaristut ja hoidlaid ning elektrolüüsirajatisi. Liidu vesinikumagistraali loomiseks tuleks kogu liitu hõlmavasse kümneaastasesse võrgu arengukavasse lisada ka vesiniku ülekande- ja hoiustamistaristud, et oleks võimalik põhjalikult ja järjepidevalt hinnata nende kulusid ja kasu energiasüsteemile, sealhulgas nende panust sektorite lõimimisse ja CO2 heite vähendamisse.

(17)

Lisaks tuleks uuenduslikele digitehnoloogiatele tuginedes luua arukate gaasivõrkude jaoks uus taristukategooria, et toetada investeeringuid, millega lõimitakse gaasivõrku mitmesugused vähese CO2 heitega ning eelkõige taastuvad gaasid, nagu biogaas, biometaan ja vesinik, ning aidata hallata sellest tulenevat keerukamat süsteemi.

(18)

Kliimaneutraalsuse saavutamine hiljemalt 2050. aastaks eeldab, et jätkuvad tööstusprotsessid, mille tõttu eraldub süsinikdioksiid. Sellist süsinikdioksiidi peetakse vältimatuks, kui selle tootmist ei ole optimeerimisest hoolimata võimalik ära hoida, näiteks vaatamata energiatõhususele või taastuvaid energiaallikaid lõimivale elektrifitseerimisele. Süsinikdioksiidi taristu arendamine peaks mõistlike alternatiivide puudumisel tooma kaasa muidu vältimatute heitkoguste märkimisväärse vähenemise. Süsinikdioksiidi kogumist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (12) seoses kõnealuse direktiiviga hõlmatud käitistest pärit süsinikdioksiidivoogudega ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ (13) kohase geoloogilise säilitamisega.

(19)

Määruses (EL) nr 347/2013 nõuti, et ühishuviprojekti kandidaat peab tõendama, et ta annab olulise panuse kriteeriumide kogumist vähemalt ühe kriteeriumi täitmisesse liidu ühishuviprojektide loendi koostamise protsessis, mis võis, kuid ei pruukinud hõlmata kestlikkust. See nõue võimaldas kooskõlas tolleaegsete energia siseturu erivajadustega arendada ühishuviprojekte, mis käsitlesid üksnes energiavarustuskindlusega seotud riske, kuid ei näidanud kestlikkuse seisukohast mingit kasu. Võttes aga arvesse liidu taristuvajaduste arengut, CO2 heite vähendamise eesmärke ja Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldusi, mille kohaselt liidu kulutused peaksid olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja Euroopa roheleppe põhimõttega mitte tekitada kahju, tuleks kestlikkust olenevalt asjakohasusest hinnata taastuvate energiaallikate võrku lõimimise või kasvuhoonegaaside heite vähendamise seisukohast, et tagada üleeuroopaliste energiavõrkude poliitika sidusus liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega, võttes arvesse iga liikmesriigi eripära kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Süsinikdioksiidi transpordivõrkude kestlikkust käsitletakse projekti kasvuhoonegaaside heite eeldatava koguvähendamisega projekti kasutustsükli jooksul ja alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste puudumisega süsinikdioksiidi vähendamise sama taseme saavutamiseks.

(20)

Liit peaks hõlbustama taristuprojekte, millega ühendatakse liidu võrgud kolmandate riikide võrkudega, mis on vastastikku kasulikud ja vajalikud energiasüsteemi ümberkujundamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ning mis vastavad ka käesoleva määruse kohaste asjaomaste taristukategooriate erikriteeriumidele, eelkõige naaberriikide ja nende riikide võrkudega, kellega liit on sisse seadnud konkreetse energiakoostöö. Seepärast peaks käesoleva määruse reguleerimisala hõlmama vastastikust huvi pakkuvaid projekte, kui need on kestlikud ning suudavad näidata märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku netokasu liidu tasandil ja vähemalt ühele kolmandale riigile. Sellised projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud liidu ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide loendisse (edaspidi „liidu loend“) lisamiseks tingimustel, et poliitikaraamistik on suurel määral ühtlustatud ning seda toetavad jõustamismehhanismid, ning sellised projektid peaksid näitama, et need aitavad kaasa liidu ja kolmandate riikide üldiste energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele energiavarustuskindluse ja CO2 heite vähendamise seisukohast.

Suurel määral ühtlustatud õigusraamistikku tuleks eeldada Euroopa Majanduspiirkonna või energiaühenduse lepinguosaliste puhul või seda saab muude kolmandate riikide puhul tõendada kahepoolsete lepingutega, mis sisaldavad asjakohaseid sätteid CO2 heite vähendamist käsitlevate kliima- ja energiapoliitika eesmärkide kohta, ning seda võib komisjoni toetusel täiendavalt hinnata asjakohane piirkondlik rühm. Lisaks peaks kolmas riik, kellega liit teeb koostööd vastastikust huvi pakkuvate projektide arendamisel, võimaldama sarnase ajakava kiirendatud rakendamiseks ja muud poliitika toetusmeetmed, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Seepärast tuleks vastastikust huvi pakkuvaid projekte käsitleda samal viisil kui ühishuviprojekte, kusjuures kõik ühishuviprojekte käsitlevad sätted kehtivad ka vastastikust huvi pakkuvate projektide kohta, kui ei ole sätestatud teisiti. Märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku netokasu liidu tasandil tuleks mõista kui koostalitlusvõime ja siseturu toimimise parandamist, mis ulatub ühe liikmesriigi piiridest kaugemale. Süsinikdioksiidi säilitamise projektide puhul peaksid rahastamiskõlblikud olema ainult sellised projektid, mis on vajalikud süsinikdioksiidi piiriülese transpordi ja säilitamise võimaldamiseks, tingimusel et standardid ja kaitsemeetmed süsinikdioksiidi lekke vältimiseks ning kliima, inimeste tervise ja ökosüsteemide kaitseks seoses süsinikdioksiidi alalise säilitamise ohutuse ja tõhususega on vähemalt samal tasemel kui liidus. Tuleks eeldada, et Euroopa Majanduspiirkond vastab nendele standarditele ja kaitsemeetmetele.

(21)

Vastastikust huvi pakkuvaid projekte tuleks käsitada lisavahendina käesoleva määruse reguleerimisala laiendamiseks kolmandatesse riikidesse lisaks nendele ühishuviprojektidele, mis aitavad kaasa I lisas sätestatud esmatähtsa energiataristukoridori või -ala rakendamisele. Seepärast peaks niisugune kolmanda riigiga elluviidav projekt, mis aitab kaasa esmatähtsa energiataristukoridori või -ala rakendamisele, olema kõlblik taotlema käesoleva määruse kohast ühishuviprojekti staatust. Sama põhimõtte kohaselt võib määruse (EL) nr 347/2013 alusel ühishuviprojektide staatuse saanud kolmandate riikidega elluviidavaid elektrivõrkude ühendamise projekte valida ühishuviprojektideks, tingimusel et need läbivad valikumenetluse ja vastavad ühishuviprojektide kriteeriumidele.

(22)

Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks tuleb liidul lisaks märkimisväärselt suurendada taastuvelektri tootmist. Olemasolevad elektrienergia ülekandmise ja salvestamise energiataristu kategooriad on üliolulised, et lõimida taastuvelektri tootmise märkimisväärne suurenemine elektrivõrku. Lisaks nõuab see investeeringute suurendamist avamere taastuvenergiasse, et saavutada vähemalt 300 GW avamere tuuleenergia tootmine, mis on paigaldatud kooskõlas komisjoni 19. novembri 2020. aasta teatises „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil“ esitatud komisjoni avamere taastuvenergia strateegiaga. Nimetatud strateegia hõlmab uusi avamere tuuleenergia tootmisvõimsusi ühendavaid radiaalühendusi ja integreeritud hübriidprojekte. Samuti tuleks tegeleda avamere ja maismaa elektrivõrkude pikaajalise planeerimise ja arendamise koordineerimisega. Eelkõige tuleks avamere taristu planeerimisel minna projektipõhiselt lähenemisviisilt üle kooskõlastatud terviklikule lähenemisviisile, millega tagatakse lõimitud avamerevõrkude kestlik areng kooskõlas iga merepiirkonna avamere taastuvenergia potentsiaaliga, keskkonnakaitse ja muude mere kasutusviisidega. Lähenemisviis peaks põhinema liikmesriikide vabatahtlikul koostööl. Liikmesriigid peaksid ka edaspidi vastutama oma territooriumiga seotud ühishuviprojektide ja nendega seotud kulude heakskiitmise eest.

(23)

Asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik hinnata taastuvenergia esmatähtsate avamerevõrgu koridoride tulu ja kulusid ning teha esialgne kulude jagamise analüüs esmatähtsate avamerevõrgu koridoride tasandil, et toetada ühiseid poliitilisi kohustusi avamere taastuvenergia arendamiseks. Komisjon peaks koos liikmesriikide, asjaomaste ülekandevõrguettevõtjate ja riiklike reguleerivate asutustega töötama välja suunised lõimitud avamerevõrgu arengukavade kasutuselevõtuks konkreetsete kulude-tulude ja kulude jagamise kohta, mis peaks võimaldama liikmesriikidel teha asjakohast hindamist.

(24)

Kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade koostamine, mis on elektri- ja gaasikategooriatega seotud ühishuviprojektide kindlaksmääramise alus, on osutunud tõhusaks. Kuigi Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikel (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikel (ENTSOG) ning ülekandevõrguettevõtjatel on protsessis oluline roll, on protsessi usaldusväärsuse suurendamiseks vaja suuremat kontrolli, eelkõige seoses tulevikustsenaariumide kindlaksmääramisega, pikaajaliste taristulünkade ja kitsaskohtade kindlakstegemisega ning üksikute projektide hindamisega. Seetõttu peaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil (edaspidi „koostööamet“) ja komisjonil olema sõltumatu valideerimise vajaduse tõttu protsessis suurem roll, sealhulgas kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade koostamise protsessis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 715/2009 (14) ning (EL) 2019/943 (15). Kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade koostamisse peaks andma objektiivse ja teaduspõhise panuse sõltumatu teadusasutus, näiteks kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu, ning seda tuleks korraldada kõige tõhusamal viisil.

(25)

ENTSO-E ja ENTSOG peaksid kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade vastuvõtmisele eelnenud ülesannete täitmisel korraldama ulatusliku konsultatsiooniprotsessi, kuhu on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad. Konsultatsioon peaks olema avatud ja läbipaistev ning see tuleks korraldada õigeaegselt, et sidusrühmadelt oleks võimalik saada tagasisidet kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade põhietappide ettevalmistamisel, nagu stsenaariumide väljatöötamine, taristu puuduste tuvastamine ning kulude-tulude analüüsi metoodika projektide hindamiseks. ENTSO-E ja ENTSOG peaksid võtma sidusrühmadelt konsultatsioonide käigus saadud sisendit igakülgselt arvesse ning selgitama, kuidas nad seda arvesse võtsid.

(26)

Kooskõlas 2020. aasta energiataristu foorumi järeldustega on vaja tagada, et kõiki asjaomaseid sektoreid, nagu gaasi-, elektri- ja transpordisektor, võetakse arvesse kõigi maismaa- ja avamere-, ülekande- ja jaotustaristute kavandamisprotsessides terviklikust vaatepunktist. Selleks et täita Pariisi kliimakokkulepet ning saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärgid, 2040. aasta avamereenergia arengueesmärgid ja kooskõlas liidu eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, peaks üleeuroopaliste energiavõrkude raamistik tuginema arukamale, integreeritumale, pikaajalisemale ja optimeeritumale nn ühtse energiasüsteemi vaatepunktile, võttes kasutusele raamistiku, mis võimaldab taristu kavandamist mitmesugustes sektorites paremini koordineerida ja loob võimaluse optimaalselt integreerida mitmesuguseid sidumislahendusi, mis hõlmavad eri taristute vahelisi erinevaid võrguelemente. Seda tuleks tagada järk-järgult lõimitud mudeli väljatöötamisega, mis võimaldab ühtsetel eeldustel põhinevate ühe sektori metoodikate sidusust ja kajastab vastastikust sõltuvust.

(27)

Oluline on tagada, et ühishuviprojekti staatuse saavad ainult sellised taristuprojektid, millele ei ole mõistlikke alternatiivseid lahendusi. Selleks tuleks käesoleva määruse kohaselt koostatud taristu puuduste kindlakstegemise aruandes arvesse võtta energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning piirkondlike rühmade tööd liidu loendis esitatud projektide piirkondlike loendite koostamisel. Kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega tuleks kaaluda kõiki asjakohaseid alternatiive uuele taristule, et tagada tulevased taristuvajadused, mis võiksid aidata kaasa taristu puuduste tuvastamisele.

Piirkondlikud rühmad, keda abistavad riiklikud reguleerivad asutused, peaksid kaaluma kooskõlas käesoleva määrusega välja töötatud taristu puuduste hindamise eeldusi ja tulemusi ning tagama, et ühishuviprojektide valikumenetluses võetakse täielikult arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Lisaks peaksid projektiarendajad esitama projekti rakendamise ajal aruande keskkonnaalaste õigusaktide järgimise kohta, ning tõendama, et projektid ei kahjusta oluliselt keskkonda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (16) artikli 17 tähenduses. Olemasolevate ühishuviprojektide puhul, mis on piisavalt välja arendatud, võtavad piirkondlikud rühmad seda arvesse projektide valimisel järgnevasse liidu loendisse.

(28)

Pinge ja sageduse stabiilsuse tagamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata Euroopa elektrivõrgu stabiilsusele muutuvates tingimustes, pidades eelkõige silmas paindlikkusvõimaluste, näiteks taastuvenergia salvestamise ja taastuvelektri kasvavat osakaalu. Eelkõige tuleb esmatähtsaks pidada jõupingutusi tagada ja säilitada rahuldaval tasemel vähese CO2 heitega energia tootmine, et tagada kodanike ja ettevõtjate jaoks energiavarustuskindlus.

(29)

Pärast tihedaid konsultatsioone kõikide liikmesriikide ja sidusrühmadega on komisjon määranud kindlaks 14 üleeuroopalise energiataristu prioriteeti, mille elluviimine on liidu 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks oluline. Need prioriteedid hõlmavad mitmesuguseid geograafilisi piirkondi või elektrienergia ülekandmise ja salvestamise, taastuvenergia avamerevõrkude, vesiniku ülekandmise ja ladustamise, elektrolüüsiseadmete, arukate gaasivõrkude, arukate elektrivõrkude ning süsinikdioksiidi transpordi ja säilitamisega seotud teemavaldkondi.

(30)

Arvestades ühishuviprojektide panust energiapoliitikaeesmärkide täitmisse, peaksid need projektid täitma ühiseid, läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume. Liidu loenditesse kandmiseks peaksid elektri- ja vesinikuprojektid olema osa viimasest olemasolevast kogu liitu hõlmavast kümneaastasest võrgu arengukavast. Kuna vesinikutaristu ei ole praegu kogu liitu hõlmavasse kümneaastasesse võrgu arengukavasse lisatud, tuleks seda nõuet vesinikuprojektide suhtes käesoleva määruse kohaselt koostatava teise liidu loendi puhul kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2024.

(31)

Tuleks luua piirkondlikud rühmad, kes esitaksid ja vaataksid läbi ühishuviprojekte, ning seejärel koostada ühishuviprojektide piirkondlikud loendid. Laiema konsensuse saavutamiseks peaksid need piirkondlikud rühmad tegema tihedat koostööd liikmesriikide, riiklike reguleerivate asutuste, projektiarendajate ja asjakohaste sidusrühmadega. Selle koostöö käigus peaksid riiklikud reguleerivad asutused piirkondlikke rühmi vajaduse korral nõustama muu hulgas kavandatud projektide õiguslike aspektide teostatavuse ning reguleerijatelt loa saamise kavandatud tähtaegade realistlikkuse küsimuses.

(32)

Protsessi tõhususe suurendamiseks tuleks piirkondlike rühmade vahelist koostööd tihendada ja veelgi ergutada. On vaja, et komisjon etendaks selle koostöö hõlbustamisel olulist rolli, eesmärgiga käsitleda võimalikku mõju, mida projektid teistele piirkondlikele rühmadele võivad avaldada.

(33)

Iga kahe aasta järel tuleks koostada uus liidu loend. Järgmisse liidu loendisse ei tohiks võtta neid ühishuviprojekte, mis on lõpule viidud või mis ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud asjaomastele kriteeriumidele ja nõuetele. Sellepärast peaks olemasolevate ühishuviprojektide järgmisse liidu loendisse võtmise kohta kohalduma sama piirkondlike loendite ja liidu loendi koostamise valikumenetlus, mida kohaldatakse kavandatavate projektide suhtes. Halduskoormust tuleks aga võimalikult palju vähendada, näiteks kasutades juba varem esitatud teavet ning võttes arvesse projektiarendajate aastaaruannete andmeid. Sel eesmärgil peaksid olemasolevad ühishuviprojektid, mis on teinud märkimisväärseid edusamme, saama kasu ühtlustatud kaasamisprotsessist kogu liitu hõlmavasse kümneaastasesse võrgu arengukavasse.

(34)

Ühishuviprojekte tuleks võimalikult kiiresti rakendada ning tähelepanelikult seirata ja hinnata, järgides samal ajal igakülgselt sidusrühmade osalemise nõudeid ja keskkonnaalaseid õigusakte ning hoides projektiarendajate halduskoormuse võimalikult väiksena. Erilistesse raskustesse sattunud või viivitusi kogevatele projektidele peaks komisjon määrama Euroopa koordinaatorid. Konkreetsete projektide rakendamisel tehtud edusamme ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmist tuleks arvesse võtta nimetatud projektide valikumenetluses järgnevatesse liidu loenditesse.

(35)

Loamenetlus ei tohiks tekitada ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust võrreldes projekti suuruse või keerukusastmega, ega tõkestada üleeuroopaliste võrkude arendamist ja juurdepääsu turule.

(36)

Liidu energia- ja transpordi- ja telekommunikatsioonitaristu ühishuviprojektide kavandamine ja rakendamine tuleks kooskõlastada, et tekitada nende koostoimet kõikjal, kus see on majanduslikust, tehnilisest, keskkonna-, kliima- või ruumilise planeerimise seisukohast teostatav, võttes seejuures arvesse asjakohaseid ohutusküsimusi. Seega peaks erinevate Euroopa võrkude planeerimisel olema võimalik eelistada transpordi-, side- ja energiavõrkude ühendamist, et kasutada selleks võimalikult vähe maad. Eri sektorite energiasüsteemide lõimimiseks on vajalik võrkude ühine visioon, et võimaluse korral tagada olemasolevate või kasutamata trasside uuesti kasutamine, et minimeerida negatiivset sotsiaalset, majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja finantsmõju.

(37)

Ühishuviprojektide kiireks halduslikuks menetlemiseks tuleks anda neile riiklikul tasandil eelisstaatus, et tagada nende kiire käsitlemine kõigis nendega seotud kohtumenetlustes ja muudes vaidluste lahendamise menetlustes. Pädevad asutused peaksid neid käsitama avalikes huvides olevatena. Ülekaaluka avaliku huvi tõttu tuleks projektidele, millel on ebasoodne mõju keskkonnale, anda luba, kui kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (17) ning nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (18) sätestatud tingimused on täidetud.

(38)

On oluline, et sidusrühmadele, sealhulgas kodanikuühiskonnale, antaks teavet ja nendega konsulteeritaks, et tagada projektide edu ja piirata nende vastu esitatud vastuväiteid.

(39)

Et vähendada keerukust, suurendada tõhusust ja läbipaistvust ning aidata tihendada liikmesriikide koostööd, peaks olema pädev asutus või pädevad asutused, kes lõimivad või koordineerivad kõiki loamenetlusi.

(40)

Et taastuvenergia avamerevõrkude loamenetlust lihtsustada ja kiirendada, tuleks määrata liidu loendis olevate piiriüleste avamere projektide jaoks ühtsed kontaktpunktid, vähendades projektiarendajate halduskoormust. Ühtsed kontaktpunktid peaksid vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja kiirendama sageli paljusid jurisdiktsioone läbivate avamere ülekanderajatiste loamenetlust.

(41)

Vaatamata juba kehtivatele normidele üldsuse osalemise tagamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisel, mida kohaldatakse täielikult ühishuviprojektide suhtes, on käesoleva määruse kohaselt siiski vaja lisameetmeid selleks, et tagada kõige rangemate läbipaistvuse ja üldsuse osalemise normide järgimine ühishuviprojektide loamenetluse kõikide asjakohaste küsimuste käsitlemisel. Kui riiklikud õigusnormid juba hõlmavad samu või kõrgemaid standardeid kui käesolevas määruses sätestatud, peaks loamenetluse eelne eelkonsulteerimine olema vabatahtlik ning vältima õiguslike nõuete dubleerimist.

(42)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2001/42/EÜ (19) ja 2011/92/EL (20) ning kui see on kohane, Århusis 25. juunil 1998. aastal allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (21) (edaspidi „Århusi konventsioon“) ja Espoos 25. veebruaril 1991. aastal allkirjastatud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (22) (edaspidi „Espoo konventsioon“) nõuetekohane ja koordineeritud kohaldamine peaks tagama keskkonna- ja kliimamõju hindamise põhimõtete ühtlustamise, sealhulgas piiriüleses kontekstis. Komisjon on avaldanud suunised, mis abistavad liikmesriike piisavate seadusandlike ja muude meetmete kindlaksmääramisel energiataristu keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks ning ühishuviprojektide liidu õiguse kohaselt nõutava keskkonnamõju hindamise menetluste ühtse kohaldamise tagamiseks. Liikmesriigid peaksid koordineerima ühishuviprojektide hindamist ja võimaluse korral tagama ühishindamise. Liikmesriike tuleks innustada vahetama loamenetlustealaseid kogemusi ja suurendama vastavat haldusvõimekust.

(43)

Tähtis on loamenetlusi sujuvamaks muuta ja täiustada, tunnustades – nii palju kui see on subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt järgides võimalik – liikmesriikide pädevust ja menetlusi uue energiataristu rajamisel. Pidades silmas energiataristute arendamise hädavajadust, tuleks loamenetluse lihtsustamisega kehtestada kindlaksmääratud ajapiirang asjaomastele asutustele otsuse tegemiseks projekti ehitustööde kohta. Nimetatud ajapiirang peaks stimuleerima loamenetluste tõhusamat kindlaksmääramist ja läbiviimist ega tohiks mingil juhul ohtu seada keskkonnakaitse kõrgeid standardeid kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega ega üldsuse osalemist. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada maksimaalsed tähtajad. Liikmesriigid võivad aga püüda saavutada lühemaid tähtaegu, kui see on teostatav, ja eelkõige selliste projektide puhul nagu arukad võrgud, mille puhul ei pruugi vaja minna nii keerukaid loamenetlusi nagu ülekandetaristu puhul. Tähtaegadest kinnipidamise eest peaksid vastutama pädevad asutused.

(44)

Liikmesriigid peaksid asjakohasel juhul saama lisada tervikotsustesse otsused, mis tehti seoses konkreetsete maaomanikega peetud läbirääkimistega kinnisasjale juurdepääsu saamiseks, kinnisasja omandamiseks või selle valdamisõiguse saamiseks seoses ruumilise planeerimisega, mis määrab kindla piirkonna üldise maakasutuse, sealhulgas muud arendusprojektid, nt maanteed, raudteed, hooned ja looduskaitsealad ning mida ei tehta kavandatud projekti tarvis ja tegevuslubade andmiseks. Loamenetlustes tuleks silmas pidada, et ühishuviprojekt peaks saama hõlmata asjakohast taristut projekti rajamiseks või toimimiseks vajalikus ulatuses. Käesolevat määrust ja eelkõige loamenetlust, üldsuse osalemist ja ühishuviprojektide rakendamist käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas keskkonna- ja rahvatervise kaitset käsitlevate sätete ning ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika sätete, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL (23) alusel vastu võetud sätete kohaldamist.

(45)

Ühishuviprojektide arendus-, ehitus-, haldamis- ja hoolduskulud peaksid üldjuhul täielikult katma taristu kasutajad. Kulude jaotamine peaks tagama, et lõppkasutajaid ei koormata ebaproportsionaalselt, eriti kui see võib põhjustada energiaostuvõimetust. Kui turunõudluse või kasutustasude eeldatava mõju hindamisest nähtub, et ilmselt ei õnnestu kulusid katta taristu kasutajate tasudest, peaks olema lubatud ühishuviprojektide kulude piiriülene jaotamine.

(46)

Kulude asjakohase jaotamise arutelu peaks põhinema taristuprojekti kulude ja tulude analüüsil, mis viiakse läbi kogu energiasüsteemi hõlmava analüüsi ühtlustatud metoodika alusel, kasutades kõiki asjakohaseid stsenaariume, mis on kehtestatud kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade raames, mis on ette valmistanud vastavalt määrustele (EÜ) nr 715/2009 ja (EL) 2019/943 ning mille koostööamet on läbi vaadanud, ning muid võrgu arengu kavandamise lisastsenaariume, mis võimaldavad põhjalikult analüüsida ühishuviprojekti panust liidu energiapoliitikasse, milleks on CO2 heite vähendamine, turgude lõimimine, konkurents, kestlikkus ja varustuskindlus. Analüüsis võib investeeringute ühikukulude võrdlemiseks võtta arvesse näitajaid ja vastavaid kontrollväärtusi. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peaksid need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes tuleks kohaldada põhjalikku konsultatsiooni- ja kontrollimenetlust.

(47)

Üha enam lõimitud energia siseturul on vaja selgeid ja läbipaistvaid õigusnorme kulude piiriüleseks jaotamiseks, et kiirendada piiriülesesse taristusse investeerimist ja piiriülese mõjuga projekte. Oluline on tagada ühishuviprojektide arendamiseks stabiilne rahastamisraamistik, minimeerides ühtlasi rahalise toetuse vajadust, ning samal ajal ergutada huvitatud investoreid asjakohaste stiimulite ja rahastamismehhanismidega. Kulude piiriülese jaotamise üle otsustamisel peaksid riiklikud reguleerivad asutused jaotama kantud investeerimiskulud tõhusalt, nagu on asjakohane, pidades silmas nende riiklikku käsitust ja metoodikat sarnase taristu puhul, piiriüleselt tervikuna ja lisama need riiklikesse tariifidesse ning seejärel kindlaks tegema, kui see on asjakohane, kas nende mõju riigisisestele tariifidele võib põhjustada vastava liikmesriigi tarbijatele ebaproportsionaalset koormust. Projektide mitmekordse toetamise vältimiseks peaksid riiklikud reguleerivad asutused arvesse võtma tegelikke või hinnangulisi kasutustasusid ja tulusid. Nimetatud tasusid ja tulusid tuleks arvesse võtta vaid niivõrd, kuivõrd need on seotud projektidega ja mõeldud asjaomaste kulude katmiseks.

(48)

Vaja on selliseid piiriüleseid projekte, millel on positiivne mõju liidu elektrivõrgule, näiteks arukad elektrivõrgud või elektrolüüsiseadmed, mis ei pruugi hõlmata ühist füüsilist piiri.

(49)

Energia siseturgu käsitlevates õigusaktides nõutakse, et võrkude juurdepääsutasudega loodaks asjakohased stiimulid investeeringute tegemiseks. Siiski võib mitut liiki ühishuviprojektidel tõenäoliselt olla välismõjusid, mida ei ole võimalik tavapärases tariifisüsteemis täielikult arvesse võtta ja selle kaudu sisse nõuda. Energia siseturgu käsitlevate õigusaktide kohaldamisel peaksid riiklikud reguleerivad asutused tagama stabiilse ja prognoositava õigus- ja finantsraamistiku ja ühishuviprojektide stiimulid, sealhulgas pikaajalised stiimulid, mis oleksid vastavuses projekti spetsiifiliste riskide tasemega. Seda raamistikku tuleks kohaldada eelkõige piiriüleste projektide suhtes, elektrienergia uuenduslike ülekandetehnoloogiate suhtes, mis võimaldavad taastuvenergia, hajaenergia ressursside või tarbimiskaja ulatuslikku lõimimist omavahel ühendatud võrkudesse, ning energiatehnoloogia ja digiülemineku projektide suhtes, millega tõenäoliselt kaasnevad kas suuremad riskid kui ühes liikmesriigis asuvate sarnaste projektidega või mis lubavad liidule suuremat kasu. Peale selle peaks suurte tegevuskuludega projektidele pakkuma asjakohaseid investeerimisstiimuleid. Taastuvenergia avamerevõrgud, mis täidavad elektrivõrkude vaheliste ühenduste ja avamere taastuvenergia tootmise projektide ühendamise kahekordset funktsiooni, on tõenäoliselt suurema riskiga kui võrreldavad maismaa taristuprojektid, kuna nad on olemuslikult seotud tootmisrajatistega, tuues endaga kaasa regulatiivsed riskid, rahastamisriskid, nagu vajadus ennetavate investeeringute järele, tururiskid ja uute uuenduslike tehnoloogiate kasutamisega seotud riskid.

(50)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes lubade andmise suhtes ühishuviprojektidele, üldsuse osalemisele nendes projektides ja nende regulatiivsele käsitlemisele. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik vastu võtta riigisiseseid sätteid, et kohaldada samasuguseid või nendega sarnaseid norme ka teiste projektide suhtes, mida ei loeta ühishuviprojektideks käesoleva määruse tähenduses. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vastu võtta riigisiseseid sätteid, et kohaldada õiguslike stiimulite puhul samasuguseid või sarnaseid norme elektrienergia salvestamise ühisprojektide suhtes.

(51)

Liikmesriike, kes praegu ei omista energiataristuprojektidele lubade andmise protsessis suurimat võimalikku riiklikku tähtsust, tuleks julgustada kaaluma sellise suure riikliku tähtsuse omistamist, eelkõige hinnates, kas see kiirendaks loamenetlust.

(52)

Liikmesriike, kus praegu ei ole kehtestatud energiataristuprojektide suhtes kohaldatavaid kiirendatud või kiireloomulisi kohtumenetlusi, tuleks julgustada kaaluma selliste menetluste kehtestamist, eelkõige hinnates, kas see kiirendaks selliste projektide rakendamist.

(53)

Määrus (EL) nr 347/2013 on näidanud, et erasektori rahastamise võimendamine liidu märkimisväärse finantsabi kaudu annab lisaväärtust ja võimaldab rakendada Euroopa tähtsusega projekte. Majandusliku ja rahalise olukorra ning eelarvepiirangute tingimustes tuleks mitmeaastase finantsraamistiku raames jätkata toetuste ja finantsinstrumentide kaudu antavat sihtotstarbelist toetust, et tuua võimalikult suurt kasu liidu elanikele ning meelitada käesoleva määruse lisas sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade rahastamiseks ligi uusi investoreid, hoides ühtlasi liidu eelarvevahendite osakaalu selles võimalikult väiksena.

(54)

Ühishuviprojektid peaksid olema kõlblikud saama liidu finantsabi uuringuteks ning vastama teatavatele tingimustele, et saada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153 (24) alusel liidu finantsabi töödeks kas toetuste või uuenduslike finantsinstrumentide kujul, et tagada vajaduspõhine toetus ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt elujõulised. Oluline on vältida konkurentsimoonutusi, eelkõige projektide vahel, mis panustavad samasse liidu esmatähtsasse koridori. Niisugune finantsabi peaks tagama vajaliku koostoime struktuurifondidega, et rahastada arukaid energiajaotusvõrke, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (25) artikli 33 lõike 1 alusel komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1294 (26) loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismiga.

Ühishuviprojektidesse investeerimine peaks põhinema kolmeastmelisel loogikal. Esiteks, peaks investeerimise prioriteet olema turul. Teiseks, kui turg ei investeeri, tuleks uurida regulatiivseid lahendusi, kohandada vajaduse korral asjaomast õigusraamistikku ning tagada asjaomase õigusraamistiku nõuetekohane kohaldamine. Kolmandaks, kui esimesed kaks sammu ühishuviprojektide jaoks vajalikke investeeringuid ei too, peaks olema võimalik anda liidu finantsabi, kui ühishuviprojekt vastab kohaldatavatele abikõlblikkuse kriteeriumidele. Ühishuviprojektid võivad olla rahastamiskõlblikud ka programmi „InvestEU“ raames, mis täiendab toetuse vormis antavat rahastust.

(55)

Liit peaks hõlbustama energiaprojekte ebasoodsas olukorras olevates, vähem ühendatud, äärepoolsetes, äärepoolseimates või isoleeritud piirkondades, et võimaldada juurdepääsu üleeuroopalistele energiavõrkudele, kiirendamaks CO2 heite vähendamise protsessi ja vähendamaks sõltuvust fossiilkütustest.

(56)

Kui liikmesriigis ülekandevõrguettevõtjaid ei ole, kohaldatakse käesolevas määruses sisalduvaid viiteid ülekandevõrguettevõtjatele mutatis mutandis jaotusvõrguettevõtjate suhtes.

(57)

Toetused vastastikust huvi pakkuvate projektidega seotud töödeks peaksid olema kättesaadavad samadel tingimustel nagu muude kategooriate puhul, kui need aitavad kaasa liidu energia- ja kliimapoliitika üldeesmärkide saavutamisele ning kui kolmanda riigi CO2 heite vähendamise eesmärgid on kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

(58)

Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 (27) ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 vastavalt muuta.

(59)

Kui maagaasitaristu kasutusotstarbe muutmise eesmärk on vähendada gaasivõrkude CO2 heidet, võimaldades puhta vesiniku sihtotstarbelist kasutamist, siis võiks üleminekuperiood võimaldada eelnevalt kindlaksmääratud vesiniku ja maagaasi või biometaani segu transporti või hoiustamist. Vesiniku tootmisvõimsuse suurendamiseks ja vesiniku transpordi hõlbustamiseks saaks kasutada vesiniku segamist maagaasi või biometaaniga. Vesinikule ülemineku tagamiseks peaks projektiarendaja muu hulgas kaubanduslepingute kaudu näitama, kuidas saavad üleminekuperioodi lõpuks maagaasirajatistest sihtotstarbelised vesinikurajatised ja kuidas suurendatakse üleminekuperioodil vesiniku kasutamist. Järelevalve raames peaks koostööamet kontrollima projekti õigeaegset üleminekut sihtotstarbelisele vesinikurajatisele. Kõnealuste projektide rahastamine vastavalt määrusele (EL) 2021/1153 peaks üleminekuperioodil sõltuma toetuslepingu tingimusest, mille kohaselt tuleb rahastamine tagasi maksta, kui projekti õigeaegne üleminek sihtotstarbelisele vesinikurajatisele hilineb, ning asjakohastest sätetest, mis võimaldavad selle tingimuse täitmist.

(60)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta järeldustega, et ükski liikmesriik ei tohiks pärast 2015. aastat jääda Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest eraldatuks ega tunda muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine, on käesoleva määruse eesmärk tagada juurdepääs üleeuroopalistele energiavõrkudele, lõpetades Küprose ja Malta energiaisolatsiooni, sest need riigid ei ole üleeuroopalise gaasivõrguga ikka veel ühendatud. See eesmärk tuleks saavutada, võimaldades arendatavatel või planeeritavatel projektidel, millele on määruse (EL) nr 347/2013 alusel antud ühishuviprojekti staatus, säilitada oma staatus seni, kuni Küpros ja Malta on üleeuroopalise gaasivõrguga ühendatud. Lisaks sellele, et need projektid aitavad kaasa taastuvenergia turu arengule, energiasüsteemi paindlikkusele ja vastupidavusele ning varustuskindlusele, tagavad need projektid ka juurdepääsu tulevastele energiaturgudele, sealhulgas vesinikuturule, ning aitavad kaasa liidu energia- ja kliimapoliitika üldeesmärkide saavutamisele.

(61)

Ühishuviprojektid ei peaks olema kõlblikud saama liidu rahalist abi, kui projektiarendajad, ettevõtjad või investorid on ühes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (28) artiklis 136 osutatud kõrvalejätmise olukorras, näiteks kui nad on süüdi mõistetud kuritegeliku ühendusega seotud pettuses, korruptsioonis või käitumises. Ühishuviprojekti peaks saama liidu loendist välja jätta, kui selle loendisse võtmine põhines ebaõigel teabel, mis oli loendisse võtmisel määravaks asjaoluks või kui projekt ei vasta liidu õigusele. Sellistes liikmesriikides asuvate ühishuviprojektide puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohast erandit, peaksid need liikmesriigid tagama, et selliste projektide rahastamise taotluse toetamisel vastavalt määrusele (EL) 2021/1153 ei saa projektidest otseselt ega kaudselt kasu isikud või üksused, kes on mõnes määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 136 osutatud kõrvalejätmise olukorras.

(62)

Selleks et tagada liidu jaoks oluliste energiataristuprojektide õigeaegne arendamine, peaks liidu viies ühishuviprojektide loend jääma jõusse kuni käesoleva määruse kohaselt koostatud liidu ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide esimese loendi jõustumiseni. Lisaks peaksid liidu viienda loendi ühishuviprojektide arendamise, järelevalve ja rahastamise võimaldamiseks jääma jõusse ka määruse (EL) nr 347/2013 teatavad sätted, mis peaksid avaldama mõju kuni käesoleva määruse kohaselt koostatud liidu ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide esimese loendi jõustumiseni.

(63)

Määrus (EL) nr 347/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(64)

Tagamaks, et liidu loendis piirdutakse projektidega, mis aitavad kõige rohkem kaasa käesoleva määruse lisas sätestatud strateegiliste energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rakendamisele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks, et koostada ja vaadata läbi liidu loend, austades samal ajal liikmesriikide õigust kiita heaks liidu loendis olevaid projekte, mis on seotud nende territooriumiga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (29) sätestatud põhimõtetega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui nad peavad seda vajalikuks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu saata kumbki oma eksperdid osalema komisjoni delegeeritud õigusakte ettevalmistavatel eksperdirühmade koosolekutel, kuhu on kutsutud liikmesriikide eksperdid.

Piirkondlikes rühmades toimuvad arutelud on komisjoni jaoks liidu loendeid kehtestavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks olulised. Seetõttu on asjakohane, niivõrd kui see on võimalik ja käesoleva määruse raamistikuga kooskõlas, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse piirkondlike rühmade koosolekutest ning et nad võivad saata sinna eksperte kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega. Lähtudes vajadusest tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamine, peaks liidu loendi projektide koguarv jääma käideldavuse piiridesse, arvestades liidu loendis olevate projektide senist arvu, ega tohiks ületada oluliselt 220 projekti.

(65)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt üleeuroopaliste energiavõrkude arendamist ja koostalitlusvõimet ning selliste võrkudega ühendamist, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele, eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist hiljemalt aastaks 2050, ning võrkudevaheliste ühenduste, energiajulgeoleku, turu ja süsteemi lõimimise, kõikidele liikmesriikidele kasuliku konkurentsi ja taskukohaste energiahindade tagamisele ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese, eesmärgid ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse suunised selliste I lisas sätestatud esmatähtsate üleeuroopalise energiataristu koridoride ja alade (edaspidi „esmatähtsad energiataristukoridorid ja -alad“) õigeaegse arendamise ja koostalitlusvõime jaoks, mis aitavad tagada kliimamuutuste leevendamist, eelkõige saavutada liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid ning kliimaneutraalsuse eesmärk hiljemalt aastaks 2050, ning tagada ühendused, energiajulgeoleku, turu ja süsteemi lõimimine, kõikidele liikmesriikidele kasulik konkurents ja taskukohased energiahinnad.

2.   Käesoleva määrusega

a)

nähakse ette liidu ühishuviprojektide loendisse kantud projektide ja artikli 3 (liidu loend) kohaselt koostatud liidu vastastikust huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramine;

b)

hõlbustatakse liidu loendisse kantud projektide õigeaegset elluviimist, lihtsustades, paremini kooskõlastades ja kiirendades loamenetlusi ning suurendades läbipaistvust ja üldsuse osalemist;

c)

sätestatakse reeglid liidu loendisse kantud projektide kulude riikidevaheliseks jaotamiseks ja riskidega seotud stiimulite pakkumiseks;

d)

määratakse kindlaks tingimused, mille täitmisel on liidu loendisse kantud projektid kõlblikud liidu finantsabi saamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks mõistetele määrustes (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2018/1999, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiivides 2009/73/EÜ, (EL) 2018/2001 (30) ja (EL) 2019/944 kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1)

„energiataristu“ – füüsilised seadmed või rajatised, mis kuuluvad energiataristukategooriate alla ning asuvad liidus ja ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki;

2)

„energiataristu kitsaskoht“ – ülekandevõimsuse piiratusest, sealhulgas taristu puudumisest tingitud energiasüsteemi füüsiliste energiavoogude piirang;

3)

„tervikotsus“ – liikmesriigi asutuse või asutuste, välja arvatud kohtute tehtud otsus või otsuste kogum, millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on luba ehitada ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti elluviimiseks vajalik energiataristu, andes talle võimaluse alustada, või hankida ja alustada vajalikke ehitustöid (edaspidi „ehitusvalmiduse etapp“), ilma et see piiraks otsuste tegemist vaiete menetlemisel;

4)

„projekt“ – üks või mitu II lisas sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvat liini, torustikku, rajatist, seadet või paigaldist;

5)

„ühishuviprojekt“ – projekt, mida on vaja I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade loomiseks ning mis kuulub liidu loendisse;

6)

„vastastikust huvi pakkuv projekt“ – projekt, mida liit edendab koostöös kolmandate riikidega otseselt mõjutatud riikide valitsuste toetuskirjade või muude mittesiduvate kokkulepete alusel, mis kuulub mõnda II lisa punkti 1 alapunktis a või f, punkti 3 alapunktis a või punkti 5 alapunktis a või c sätestatud energiataristu kategooriasse, aitab kaasa liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja on kantud liidu loendisse;

7)

„konkureerivad projektid“ – projektid, mis käsitlevad täielikult või osaliselt sama tuvastatud taristu puudujääki või piirkondlikku taristuvajadust;

8)

„projektiarendaja“ – üks järgmistest:

a)

põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja või muu ettevõtja või investor, kes töötab välja liidu loendisse kantud projekti;

b)

juhul kui tegemist on mitme põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja või muu ettevõtja või investori või nende rühmaga, siis nendevahelise lepinguga määratud, kohaldatava liikmesriigi õiguse kohane juriidilisest isikust üksus, kellel on õigus võtta lepinguosaliste nimel õiguslikke ja finantskohustusi;

9)

„arukas elektrivõrk“ – elektrivõrk (ka saartel), mis ei ole ühendatud või piisavalt ühendatud üleeuroopaliste elektrivõrkudega ja mis võimaldab kulutõhusalt lõimida kõigi võrguga ühendatud kasutajate, sealhulgas tootjate, tarbijate ja tootvate tarbijate käitumise ja tegevuse ning seda aktiivselt kontrollida, et tagada majanduslikult tõhus ja kestlik elektrisüsteem, mis on väikeste kadudega ja mille taastuvate energiaallikate lõimituse, energiavarustuskindluse ja ohutuse tase on kõrge ning kus võrguettevõtja saab digitaalselt jälgida võrguga ühendatud kasutajate tegevust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid suhtlemiseks asjaomaste võrguettevõtjate, tootjate, energiasalvestusüksuste ning tarbijate või tootvate tarbijatega, et edastada ja jaotada elektrit kestlikul, kulutõhusal ja turvalisel viisil;

10)

„arukas gaasivõrk“ – gaasivõrk, mis kasutab uuenduslikke digilahendusi või muid lahendusi, et lõimida kulutõhusal viisil arvukad vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvad gaasiallikad vastavalt tarbijate vajadustele ja gaasi kvaliteedinõuetele, et vähendada asjaomase gaasitarbimise CO2 jalajälge, võimaldada taastuvate ja vähese CO2 heitega gaaside osakaalu suurendamist ning luua sidemeid teiste energiakandjate ja sektoritega, sealhulgas teha vajalikke füüsilisi uuendusi, kui need on vältimatult vajalikud seadmete ja paigaldiste toimimiseks vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside lõimimise eesmärgil;

11)

„asjaomane asutus“ – asutus, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt pädev väljastama mitmesuguseid lube ja kinnitusi, mis on seotud kinnisvara, sealhulgas energiataristu planeerimise, projekteerimise ja ehitamisega;

12)

„riiklik reguleeriv asutus“ – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud riiklik reguleeriv asutus või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 kohaselt riigi tasandil määratud reguleeriv asutus;

13)

„asjaomane riiklik reguleeriv asutus“ – riiklik reguleeriv asutus liikmesriikides, kus projektid läbi viiakse, ja liikmesriikides, kellele projekt avaldab märkimisväärset positiivset mõju;

14)

„tööd“ – komponentide, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine, projektiga seotud arendus-, uue kasutusotstarbe andmise, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine;

15)

„uuringud“ – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara, ning kõik muud tehnilised toetusmeetmed, sh eeltööd projekti määratlemiseks ja väljaarendamiseks ning selle rahastamise üle otsustamiseks, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;

16)

„käikulaskmine“ – valmisehitatud projekti toimivaks muutmise protsess;

17)

„sihtotstarbelised vesinikurajatised“ – taristu, mis on valmis mahutama puhast vesinikku ilma edasiste kohandustöödeta, sealhulgas torustikud või hoidlad, mis on uusehitised, uue kasutusotstarbe saanud maagaasirajatised või mõlemat;

18)

„uue kasutusotstarbe andmine“ – olemasoleva maagaasitaristu tehniline täiustamine või muutmine, tagamaks et see on ette nähtud puhta vesiniku kasutamiseks;

19)

„kliimamuutustega kohanemine“ – protsess, mis tagab energiataristu vastupanuvõime kliimamuutuste võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja -riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohaste kohanemismeetmete abil.

II PEATÜKK

Ühishuviprojektid ja vastastikust huvi pakkuvad projektid

Artikkel 3

Ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide liidu loend

1.   Luuakse piirkondlikud rühmad (edaspidi „rühmad“) vastavalt III lisa 1. jaos sätestatud korrale. Rühmade koosseis põhineb igal esmatähtsal koridoril ja alal ning selle vastaval geograafilisel katvusel, mis on sätestatud I lisas. Rühmades kuulub otsustuspädevus üksnes liikmesriikidele ja komisjonile (otsuseid tegev organ) ning põhineb konsensusel.

2.   Iga rühm kehtestab oma kodukorra, võttes arvesse III lisa sätteid.

3.   Iga rühma otsuseid tegev organ võtab vastu III lisa 2. jaos sätestatud menetluse kohaselt koostatud projektide piirkondliku loendi, iga projekti panuse I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade loomisesse ning selle, kuidas projektid vastavad artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

Piirkondliku loendi koostamisel:

a)

peab iga üksik projektiettepanek saama heakskiidu liikmesriikidelt, mille territooriumiga see projekt on seotud; kui liikmesriik heakskiitu ei anna, esitab ta asjaomasele rühmale sellekohased põhjendused;

b)

võtab rühm arvesse komisjoni soovitusi, mille eesmärk on hoida liidu loendi projektide koguarv hallatavates piirides.

4.   Kui ELi toimimise lepingu artikli 172 teisest lõigust ei tulene teisiti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 20 liidu loendi kehtestamiseks vastu delegeeritud õigusakte.

Talle antud õiguse teostamisel tagab komisjon liidu loendi kehtestamise iga kahe aasta järel, võttes aluseks III lisa 1. jao punkti 1 kohaselt rühmade otsuseid tegevate organite poolt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud korras koostatud piirkondlikud loendid.

Delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse käesoleva määruse kohane esimene liidu loend, võtab komisjon vastu 30. novembriks 2023.

Kui delegeeritud õigusakt, mille komisjon on käesoleva lõike kohaselt vastu võtnud, ei saa jõustuda Euroopa Parlamendi või nõukogu artikli 20 lõike 6 kohaselt esitatud vastuväite tõttu, kutsub komisjon viivitamata kokku rühmad, et koostada uued piirkondlikud loendid, milles võetakse arvesse vastuväite põhjusi. Komisjon võtab võimalikult kiiresti vastu uue delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse liidu loend.

5.   Kui komisjon koostab lõikes 3 osutatud piirkondlikke loendeid kombineerides liidu loendit, võtab ta igakülgselt arvesse rühmade arutelusid ja teeb järgmist:

a)

tagab, et sellesse võetakse üksnes projektid, mis vastavad artiklis 4 osutatud kriteeriumidele;

b)

tagab piirkondadevahelise sidususe, võttes arvesse koostööameti seisukohta, millele on osutatud III lisa 2. jao punktis 14;

c)

võtab arvesse liikmesriikide arvamused, millele on osutatud III lisa 2. jao punktis 10;

d)

püüab tagada, et liidu loendi projektide arv jääb hallatavatesse piiridesse.

6.   Käesoleva määruse II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f sätestatud energiataristukategooriate ühishuviprojektid saavad määruse (EL) 2019/943 artikli 34 kohaste vastavate piirkondlike investeerimiskavade ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 51 kohaste vastavate riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade ning asjakohasel juhul muude riiklike taristukavade lahutamatuks osaks. Nimetatud ühishuviprojektid seatakse kõikides nimetatud kavades võimalikul tähtsale kohale. Käesolevat lõiget ei kohaldata konkureerivatele projektidele, projektidele, mis ei ole piisavalt välja arendatud, et teha projektipõhine kulude-tulude analüüs vastavalt III lisa 2. jao punkti 1 alapunktile d, ega vastastikust huvi pakkuvatele projektidele.

7.   II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvaid ühishuviprojekte, mis on konkureerivad projektid või projektid, mis ei ole piisavalt välja arendatud, et teha projektipõhine kulude-tulude analüüs, millele on osutatud III lisa 2. jao punkti 1 alapunktis d, võib kui see on kohane lisada kaalumisel olevate projektidena asjaomastesse piirkondlikesse investeerimiskavadesse, riiklikesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse ja muudesse riiklikesse taristukavadesse.

Artikkel 4

Rühmade projektide hindamise kriteeriumid

1.   Ühishuviprojekt peab vastama järgmistele üldkriteeriumidele:

a)

projekt on vajalik vähemalt ühe I lisas sätestatud esmatähtsa energiataristukoridori ja -ala jaoks;

b)

projektist saadav üldine kasu, mida hinnatakse kooskõlas lõikes 3 sätestatud asjaomaste erikriteeriumidega, on sellega kaasnevatest kuludest suurem ka pikemas perspektiivis;

c)

projekt vastab vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:

i)

projekt hõlmab kahe või enama liikmesriigi piire ületades otse või kaudselt (kolmanda riigi ühenduse kaudu) vähemalt kahte liikmesriiki;

ii)

asub ühe liikmesriigi territooriumil – kas maismaal või avameres, sealhulgas saartel, – ning sel on IV lisa punktis 1 sätestatud oluline piiriülene mõju.

2.   Vastastikust huvi pakkuv projekt peab vastama järgmistele üldkriteeriumidele:

a)

projekt aitab märkimisväärselt kaasa artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärkide ja kolmanda riigi eesmärkide saavutamisele, eelkõige sellega, et ei takistata kolmandal riigil järk-järgult loobumast riigisiseseks tarbimiseks fossiilkütustest energia tootmisest, samuti kestlikkusele, sealhulgas taastuvenergia võrku lõimimise ja taastuvenergia ülekandmisega suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning seal jaotamisega;

b)

projektist liidu tasandil saadav üldine kasu, mida hinnatakse kooskõlas lõikes 3 sätestatud asjaomaste erikriteeriumidega, on liidus sellega kaasnevatest kuludest suurem ka pikemas perspektiivis;

c)

projekt asub vähemalt ühe liikmesriigi territooriumil ja vähemalt ühe kolmanda riigi territooriumil ning sel on IV lisa punktis 2 sätestatud oluline piiriülene mõju;

d)

liikmesriigi territooriumil asuva osa puhul on projekt kooskõlas direktiividega 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944, kui see kuulub käesoleva määruse II lisa punktides 1 ja 3 sätestatud taristukategooriatesse;

e)

asjaomasel kolmandal riigil või asjaomastel kolmandatel riikidel on poliitikaraamistiku lähendamisel kõrge tase ja on olemas õiguslikud jõustamismehhanismid, et toetada liidu poliitikaeesmärke, eelkõige selleks, et tagada:

i)

hästi toimiv energia siseturg;

ii)

muu hulgas energiaallikate mitmekesistamisel, koostööl ja solidaarsusel põhinev energiavarustuskindlus;

iii)

energiasüsteem, sealhulgas tootmine, ülekandmine ja jaotamine kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise nimel kooskõlas Pariisi kokkuleppe ning liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide, samuti 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, eelkõige kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimine;

f)

asjaomane kolmas riik või asjaomased kolmandad riigid toetavad projekti prioriteetsust, nagu on sätestatud artiklis 7, ning kohustuvad järgima sarnast ajakava kiirendatud rakendamiseks ning muid poliitika- ja regulatiivseid toetusmeetmeid, mida kohaldatakse liidus ühishuviprojektide suhtes.

II lisa punkti 5 alapunktis c sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate CO2 säilitamise projektide puhul on projekt vajalik selleks, et võimaldada CO2 piiriülest transporti ja säilitamist, ning kolmandas riigis, kus projekt asub, on olemas piisav õigusraamistik, mis põhineb tõendatud tõhusatel jõustamismehhanismidel, tagamaks et projekti suhtes kohaldatakse standardeid ja kaitsemeetmeid, mis hoiavad ära CO2 heite ülekandumise, ning kliima, inimeste tervise ja ökosüsteemide seisukohast on CO2 alalise säilitamise ohutus ja tõhusus vähemalt samal tasemel, kui on ette nähtud liidu õiguses.

3.   Konkreetsetesse energiataristukategooriatesse kuuluvate ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse järgmisi erikriteeriume:

a)

II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c ja f sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate elektri ülekandmise, jaotamise ja salvestamise projektide puhul aitab projekt oluliselt kaasa kestlikkusele, lõimides võrku taastuvenergia ning kandes taastuvenergia üle või jaotades seda peamistesse tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse, samuti aitab projekt kaasa energiatootmise piiramise vähenemisele, kui see on asjakohane, ning vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisele:

i)

turgude lõimimine, sealhulgas vähemalt ühe liikmesriigi energiasüsteemi eraldatuse lõpetamine ning energiataristu kitsaskohtade vähendamine; konkurents, koostalitlusvõime ja süsteemi paindlikkus;

ii)

energiavarustuskindlus, muu hulgas koostalitlusvõime, süsteemi paindlikkuse, küberturvalisuse, sobivate ühenduste ning süsteemi kindla ja usaldusväärse talitluse kaudu;

b)

II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate arukate elektrivõrkude projektide puhul aitab projekt märkimisväärselt kaasa kestlikkusele taastuvenergia võrku lõimimise abil ning aitab kaasa vähemalt kahe järgmise erikriteeriumi täitmisele:

i)

energiavarustuskindlus, elektri ülekande ja jaotuse tõhusus ja koostalitlus võrgu igapäevatöös, ülekoormuse vältimine ning võrgu kasutajate lõimimine ja kaasamine;

ii)

turgude lõimimine, sealhulgas tõhusa süsteemi toimimise ja võrkudevaheliste ühenduste kasutamise kaudu;

iii)

võrguturve, paindlikkus ja varustamise kvaliteet, sealhulgas suurema innovatsiooni kasutuselevõtu kaudu tasakaalustamise, paindlikkusturgude, küberturvalisuse, seire, süsteemi kontrolli ja vigade parandamise valdkonnas;

iv)

arukas sektorite lõimimine kas energiasüsteemis mitmesuguste energiakandjate ja sektorite ühendamise kaudu või laiemalt, soodustades energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektori vahelist koostoimet ja koordineerimist;

c)

II lisa punktis 5 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate CO2 transpordi ja säilitamise projektide puhul aitab projekt märkimisväärselt kaasa kestlikkusele CO2 heite vähendamisega ühendatud tööstusrajatistes ja aitab kaasa kõigi alljärgnevate erikriteeriumide täitmisele:

i)

CO2 heite vältimine, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse;

ii)

CO2 transpordi ja säilitamise vastupanuvõime ja kindluse suurendamine;

iii)

vahendite tõhus kasutamine, võimaldades mitme CO2 allika ja säilitamiskoha ühendamist ühise taristu kaudu ja vähendades keskkonnakoormust ja -riske;

d)

II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate vesinikuprojektide puhul aitab projekt märkimisväärselt kaasa kestlikkusele, sealhulgas vähendades kasvuhoonegaaside heidet, edendades saastevaba või vähese CO2 heitega vesiniku kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu taastuvallikatest toodetud vesinikule, eriti lõppkasutusaladel, näiteks sektorites, kus on raske heiteid vähendada ja energiatõhusamaid lahendusi ei ole võimalik kasutusele võtta, ning toetades muutuvat taastuvenergia tootmist, pakkudes paindlikkust, salvestamise lahendusi või mõlemaid ning projekt aitab märkimisväärselt kaasa vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisele:

i)

turu lõimimine, sealhulgas liikmesriikide olemasolevate või tekkivate vesinikuvõrkude ühendamise kaudu või aidates muul viisil kaasa kogu liitu hõlmava vesiniku transpordi ja hoiustamise võrgu tekkele, ning ühendatud võrkude koostalitlusvõime tagamine;

ii)

energiavarustuskindlus ja paindlikkus, sealhulgas asjakohaste ühenduste ning süsteemi turvalise ja usaldusväärse käitamise hõlbustamise kaudu;

iii)

konkurents, sealhulgas võimaldades läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil juurdepääsu mitmele tarneallikale ja võrgu kasutajatele;

e)

II lisa punktis 4 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate elektrolüüsiseadmete puhul aitab projekt märkimisväärselt kaasa kõigi järgmiste erikriteeriumide täitmisele:

i)

kestlikkus, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja saastevaba või vähese CO2 heitega vesiniku, eelkõige taastuvallikatest toodetud vesiniku, samuti nendest allikatest toodetud sünteetiliste kütuste kasutuselevõtu tõhustamine;

ii)

energiavarustuskindlus, sealhulgas aidates kaasa süsteemi turvalisele, tõhusale ja usaldusväärsele toimimisele või pakkudes salvestus- ja paindlikkuslahendusi või mõlemat, nagu nõudlusreageering ja tasakaalustamisteenused;

iii)

paindlikkusteenuste, nagu tarbimiskaja ja salvestamise võimaldamine, hõlbustades aruka energiasektori lõimimist ühenduste loomise kaudu teiste energiakandjate ja sektoritega;

f)

II lisa punktis 2 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate arukate gaasivõrkude projektide puhul aitab projekt märkimisväärselt kaasa kestlikkusele, tagades mitmesuguste vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud, sealhulgas kohapeal ammutatavate gaaside, näiteks biometaani või saastevaba vesiniku lõimimise gaasi ülekande-, jaotus- või salvestussüsteemi, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, samuti aitab projekt märkimisväärselt kaasa vähemalt ühe järgmise erikriteeriumi täitmisele:

i)

võrguturve ja tarnekvaliteet, parandades gaasi ülekande- ja jaotus- või salvestussüsteemide tõhusust ja koostalitlusvõimet võrgu igapäevases toimimises, muu hulgas tegeledes uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtu abil probleemidega, mis tulenevad erineva kvaliteediga gaaside sisestamisest;

ii)

turu toimimine ja klienditeenused;

iii)

aruka energiasüsteemide lõimimise hõlbustamine ühenduste loomise kaudu teiste energiakandjate ja sektoritega ning tarbimiskaja võimaldamine.

4.   II lisas sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate projektide puhul hinnatakse käesoleva artikli lõikes 3 loetletud kriteeriumide täitmist kooskõlas IV lisa punktides 3–8 sätestatud näitajatega.

5.   Et hõlbustada kõigi selliste projektide hindamist, mis võivad osutuda ühishuviprojektidena abikõlblikuks ja piirkondlikku loendisse võtmiseks sobivaks, hindab iga rühm läbipaistvalt ja objektiivselt iga projekti panust ühe ja sama energiataristu esmatähtsa koridori või ala loomisse. Iga rühma hindamismeetodite aluseks tuleb võtta kogupanus lõikes 3 osutatud kriteeriumide täitmisse. Selle hindamise põhjal koostatakse projektide järjestus rühmasiseseks kasutamiseks. Ei piirkondlikus ega liidu loendis projekte ei järjestata, samuti ei kasutata järjestamist mingil muul eesmärgil peale selle, mida on kirjeldatud III lisa 2. jao punktis 16.

Rühmades ühesuguse hindamisstrateegia tagamiseks võtab iga rühm projektide hindamisel nõuetekohaselt arvesse:

a)

iga kavandatud projekti kiireloomulisust ja panust, et saavutada liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, turgude lõimimine, konkurentsivõime, kestlikkus ning energiavarustuskindlus;

b)

seda, kuivõrd iga kavandatud projekt täiendab teisi kavandatud projekte, sealhulgas konkureerivaid või potentsiaalselt konkureerivaid projekte;

c)

võimalikku koostoimet üleeuroopaliste transpordi- ja telekommunikatsioonivõrkude raames kindlaks määratud esmatähtsate koridoride ja valdkondadega;

d)

kavandatud projektide puhul, mis on hindamise ajal liidu loendisse kantud projektid, nende rakendamise edenemist ning nende vastavust aruande- ja läbipaistvuskohustustele.

II lisa punkti 1 alapunktis e ja punktis 2 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate arukate elektrivõrkude ja arukate gaasivõrkude projektide puhul koostatakse paremusjärjestus projektidele, mis mõjutavad sama kahte liikmesriiki, ning võetakse igakülgselt arvesse ka projekti mõjuväljas olevate kasutajate arvu, aastast energiatarbimist ning mittedispetšjuhitavate võimsustega toodetud energia osa nende kasutajate piirkonnas.

Artikkel 5

Liidu loendisse kantud projektide rakendamine ja kontroll

1.   Projektiarendajad koostavad liidu loendisse kantud projektide rakenduskava, mis sisaldab ka ajakava alljärgneva jaoks:

a)

teostatavus- ja projekteerimisuuringud, sealhulgas seoses kliimamuutustega kohanemise ja keskkonnaalaste õigusaktide ning olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimisega;

b)

heakskiidu saamine riiklikult reguleerivalt asutuselt või muult asjaomaselt asutuselt;

c)

ehitamine ja käikulaskmine;

d)

artikli 10 lõike 6 punktis b osutatud loamenetlus.

2.   Põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad ja muud ettevõtjad teevad omavahel koostööd, et hõlbustada oma piirkonnas liidu loendisse kantud projektide arendamist.

3.   Koostööamet ja asjaomased rühmad jälgivad liidu loendisse kantud projektide rakendamisel tehtavaid edusamme ning annavad vajaduse korral soovitusi nende rakendamise hõlbustamiseks. Rühmad võivad paluda kooskõlas lõigetega 4, 5 ja 6 lisateavet, korraldada koosolekuid asjakohaste pooltega ning paluda komisjonil kontrollida esitatud teavet kohapeal.

4.   Projektiarendaja esitab iga projekti liidu loendisse võtmisele järgneva aasta 31. detsembriks aastaaruande kõikide II lisas sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate projektide kohta artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikule pädevale asutusele.

Nimetatud aruanne sisaldab järgmisi üksikasju:

a)

projekti arendamisel, ehitustööde tegemisel ja käikulaskmisel tehtud edusammud, eelkõige seoses loamenetluse ja nõuandemenetlusega; samuti keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnale olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimine projekti puhul, ning kliimamuutustega kohanemiseks võetud meetmed;

b)

asjakohasel juhul rakenduskavaga võrreldes täheldatud viivitus, sellise viivituse põhjused ja muud kogetud raskused;

c)

asjakohasel juhul läbivaadatud kava, mille abil lahendada viivitusega seotud probleemid.

5.   Iga aasta 28. veebruariks, mis järgneb aastale, mil projektiarendajal tuleb esitada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud aruanne, esitavad artikli 8 lõikes 1 osutatud pädevad asutused koostööametile ja asjaomasele rühmale käesoleva artikli lõikes 4 osutatud aruande, millele on lisatud teave nende territooriumil paiknevate liidu loendisse kantud projektide arengujärgu ja asjakohasel juhul projektide elluviimisel loamenetluses tekkinud viivituste ning nende põhjuste kohta. Pädevate asutuste sisend aruandesse peab olema selgelt sellisena märgitud ja koostatud ilma projektiarendajate esitatud teksti muutmata.

6.   Iga aasta 30. aprilliks, mil tuleks vastu võtta uus liidu loend, esitab koostööamet rühmadele riikide reguleerivate asutuste pädevusse kuuluvate liidu loendisse kantud projektide kohta koondaruande, milles hinnatakse saavutatud edusamme ja eeldatavaid muutusi projekti kuludes ning antakse asjakohasel juhul soovitusi viivitustest ja esinenud raskustest ülesaamiseks. Samuti hinnatakse koondaruandes kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 11 punktiga b kogu liitu hõlmava võrgu arengukavade järjepidevat rakendamist I lisas sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade suhtes.

Piisavalt põhjendatud juhtudel võib koostööamet nõuda käesolevas lõikes sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku lisateavet.

7.   Kui liidu loendisse kantud projekti käikulaskmine on rakenduskavaga võrreldes hilinenud ja seda muudel põhjustel kui projektiarendajast sõltumatud kaalukad põhjused, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)

niivõrd, kui direktiivi 2009/73/EÜ artikli 22 lõike 7 punktides a, b või c ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 51 lõike 7 punktides a, b või c osutatud meetmed on asjaomase riigi õiguse alusel kohaldatavad, tagavad riiklikud reguleerivad asutused investeeringute tegemise;

b)

kui punktis a ette nähtud riikide reguleerivate asutuste meetmed ei ole kohaldatavad, valib projektiarendaja 24 kuu jooksul rakenduskavas ette nähtud käikulaskmise kuupäeva möödumisest projekti osaliseks või täielikuks rahastamiseks või valmisehitamiseks kolmanda isiku;

c)

kui kolmandat isikut punkti b kohaselt ei valita, võib liikmesriik või riiklik reguleeriv asutus, kui liikmesriik on nii ette näinud, kahe kuu jooksul alates punktis b osutatud ajavahemiku möödumisest määrata projekti rahastamiseks või valmisehitamiseks kolmanda isiku ning projektiarendaja peab selle heaks kiitma;

d)

kui viivitus võrreldes rakenduskavas ettenähtud käikulaskmise kuupäevaga ületab 26 kuud, võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ja nendega igakülgset koostööd tehes algatada projektikonkursi, mis on avatud kõigile kolmandatele isikutele, kes on suutelised olema projektiarendajad, et projekt vastavalt kokkulepitud ajakavale valmis ehitada;

e)

kui kohaldatakse punktis c või d osutatud meetmeid, annab võrguettevõtja, kelle piirkonnas investeering tehakse, rakendavatele ettevõtjatele või investoritele või kolmandale isikule kogu investeeringu realiseerimiseks vajaliku teabe, ühendab uued rajatised ülekandevõrku või, kui see on kohaldatav, jaotusvõrku ning annab üldiselt oma parima, et hõlbustada investeeringu rakendamist ning liidu loendisse kantud projekti kindlat, usaldusväärset ja tõhusat haldamist ning hooldamist.

8.   Liidu loendisse kantud projekti võib liidu loendist artikli 3 lõikes 4 sätestatud korras välja jätta, kui selle loendisse võtmine põhines ebaõigel teabel, mis oli loendisse võtmisel määrav asjaolu või kui projekt ei vasta liidu õigusele.

9.   Liidu loendist välja jäetud projektid kaotavad kõik käesoleva määruse alusel ühishuviprojekti või vastastikust huvi pakkuva projekti staatusega seonduvad õigused ja kohustused.

Projektil, mis ei ole enam liidu loendis, kuid mille taotluse pädev asutus on läbivaatamiseks vastu võtnud, säilivad III peatükis sätestatud õigused ja kohustused, välja arvatud juhul, kui projekt jäeti loendist välja käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud põhjustel.

10.   Käesolev artikkel ei mõjuta finantsabi, mille liit on liidu loendisse kantud projektile andnud enne selle liidu loendist väljajätmist.

Artikkel 6

Euroopa koordinaatorid

1.   Kui ühishuviprojekti rakendamisel tekivad olulised raskused, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega määrata projektile kuni üheks aastaks Euroopa koordinaatori, kelle ametiaega võib pikendada kaks korda.

2.   Euroopa koordinaator

a)

edendab projekte, mille Euroopa koordinaatoriks ta on määratud, ning piiriülest dialoogi projektiarendajate ja kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel;

b)

aitab vajadust mööda kõiki osalisi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimisel, kui see on asjakohane, alternatiivse trassi arutamisel ja projekti jaoks vajalike lubade saamisel;

c)

asjakohasel juhul nõustab projektiarendajaid projekti rahastamise küsimuses;

d)

tagab, et asjaomased liikmesriigid pakuvad projekti ettevalmistamiseks ja rakendamiseks asjakohast tuge ja strateegilist suunamist;

e)

esitab komisjonile igal aastal ja asjakohasel juhul oma volituste lõppemisel aruande projekti edenemise kohta ning raskuste ja takistuste kohta, mis võivad tõenäoliselt lükata projekti käikulaskmise kuupäeva oluliselt edasi.

Komisjon edastab punktis e osutatud Euroopa koordinaatori aruande Euroopa Parlamendile ja asjaomastele rühmadele.

3.   Euroopa koordinaator valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva protsessi tulemusel ja arvestades kandidaadi kogemusi seoses asjaomase projektiga talle määratud konkreetsete ülesannetega.

4.   Euroopa koordinaatori määramise otsuses täpsustatakse tema pädevus, volituste kestus, konkreetsed ülesanded ja vastavad tähtajad ning metoodika, mida tal tuleb järgida. Koordineerimise ulatus on proportsionaalne projekti keerukuse ja hinnangulise maksumusega.

5.   Asjaomased liikmesriigid teevad Euroopa koordinaatoriga täiel määral koostööd, kui ta täidab lõigetes 2 ja 4 osutatud ülesandeid.

III PEATÜKK

Loa andmine ja üldsuse osalemine

Artikkel 7

Liidu loendisse kantud projektide eelisstaatus

1.   Liidu loendi vastuvõtmisega määratakse loamenetluses tehtavate otsuste jaoks kindlaks, et liidu loendisse kantud projektid on energiapoliitika ja kliima seisukohast vajalikud, ilma et see mõjutaks projekti täpset asukohta, trassi või tehnoloogiat.

Käesolevat lõiget ei kohaldata konkureerivatele projektidele ega projektidele, mis ei ole piisavalt välja arendatud, et teha III lisa 2. jao punkti 1 alapunktis d osutatud projektipõhine kulude-tulude analüüs.

2.   Et tagada liidu loendisse kantud projektidega seotud taotlusdokumentide tõhus menetlemine, tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased ametiasutused dokumentide võimalikult kiire läbivaatamise kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega.

3.   Ilma et see piiraks liidu õigusega sätestatud kohustuste täitmist, käsitatakse liidu loendisse kantud projekte riikliku tähtsuse poolest kõrgeima võimaliku staatusega projektidena, kui see staatus on liikmesriigi õigusega ette nähtud, ja neid käsitatakse sellistena ka loamenetlustes, ning kui liikmesriigi õigus seda ette näeb, siis ka ruumilisel planeerimisel, sealhulgas keskkonnamõju hindamisega seonduvatel juhtudel, asjaomase energiataristu liigi suhtes kohaldatavas liikmesriigi õiguses sellise käsitamise kohta sätestatud viisil.

4.   Kõiki vaidluste lahendamise menetlusi, kohtuvaidlusi, edasikaebusi ja õiguskaitsevahendeid, mis on seotud liidu loendisse kantud projektidega riikide kohtutes või vaekogudes, sealhulgas vahendus- või vahekohtumenetlused, kui need on liikmesriigi õiguses ette nähtud, käsitletakse kiireloomulisena vastavalt sellele, kas ja millises ulatuses on liikmesriigi õiguses selline kiirmenetlus ette nähtud.

5.   Liikmesriigid hindavad – võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni olemasolevaid suuniseid liidu loendisse kantud projektide keskkonnamõju hindamise menetluste ühtlustamise kohta –, milliseid seadusandlikke ja muid meetmeid on vaja, et ühtlustada keskkonnamõju hindamise menetlusi ja tagada nende ühtne kohaldamine, ning teavitavad sellest hindamise tulemusest komisjoni.

6.   Liikmesriigid võtavad 24. märtsiks 2023 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud muud kui seadusandlikud meetmed.

7.   Liikmesriigid võtavad 24. juuniks 2023 lõike 5 kohaselt kindlaks määratud seadusandlikud meetmed. Nimetatud seadusandlikud meetmed ei mõjuta liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmist.

8.   Kui kõik kõnealustes direktiivides sätestatud tingimused seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 4 ja direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 7 käsitletud keskkonnamõjuga on täidetud, käsitatakse liidu loendisse kantud projekte energiapoliitika seisukohast avalikus huvis olevana ning neid võib käsitada ülekaaluka avaliku huviga projektidena.

Kui direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt on nõutav komisjoni arvamus, tagavad komisjon ja käesoleva määruse artiklis 9 osutatud riiklik pädev asutus, et otsus ülekaaluka avaliku huvi kohta projekti puhul tehakse käesoleva määruse artikli 10 lõigetes 1 ja 2 kindlaks määratud tähtaegade jooksul.

Käesolevat lõiget ei kohaldata konkureerivatele projektidele ega projektidele, mis ei ole piisavalt välja arendatud, et teha projektipõhine kulude-tulude analüüs vastavalt III lisa 2. jao punkti 1 alapunktile d.

Artikkel 8

Loamenetluse korraldus

1.   Iga liikmesriik ajakohastab 23. juuniks 2022 vajaduse korral ühe riikliku pädeva asutuse nimetamise, kelle ülesanne on hõlbustada ja koordineerida liidu loendisse kantud projektide loamenetlust.

2.   Lõikes 1 nimetatud riikliku pädeva asutuse pädevuse või ülesanded võib teatava liidu loendisse kantud projekti või projektide kategooria suhtes teisele asutusele delegeerida või teisel asutusel neid täita lasta järgmistel tingimustel:

a)

riiklik pädev asutus teavitab komisjoni delegeerimisest ja riiklik pädev asutus või projektiarendaja avaldab teabe artikli 9 lõikes 7 osutatud veebisaidil;

b)

iga liidu loendisse kantud projekti eest vastutab ainult üks asutus, kes on projektiarendaja jaoks ühtne kontaktpunkt menetluses, mille lõpptulemus on tervikotsus asjaomase liidu loendisse kantud projekti kohta, ning kes koordineerib kõigi asjaomaste dokumentide ja asjaomase teabe esitamist.

Riiklikule pädevale asutusele võib jääda õigus kehtestada tähtaegu, ilma et see mõjutaks artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu.

3.   Ilma et see piiraks liidu ja rahvusvahelisest õigusest, samuti liikmesriigi õigusest, kuivõrd see ei ole liidu ja rahvusvahelise õigusega vastuolus, tulenevate asjakohaste nõuete täitmist, hõlbustab riiklik pädev asutus tervikotsuse tegemist. Tervikotsus tehakse artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul ühe alljärgneva kava kohaselt:

a)

lõimitud kava:

riiklik pädev asutus teeb tervikotsuse, mis on ainus seadusega ette nähtud loamenetluse tulemusel tehtav õiguslikult siduv otsus. Muud projektiga seotud asutused võivad kooskõlas liikmesriigi õigusega esitada menetluse raames oma seisukohad, mida riiklik pädev asutus peab arvesse võtma;

b)

koordineeritud kava:

tervikotsus hõlmab mitut õiguslikult siduvat üksikotsust, mille on teinud mitu asjaomast asutust, keda koordineerib riiklik pädev asutus. Riiklik pädev asutus võib moodustada töörühma, milles on esindatud kõik asjaomased asutused ning kes vastavalt artikli 10 lõike 6 punktile b koostab loamenetluse üksikasjaliku ajakava, ja jälgib ja koordineerib selle täitmist. Kui see on liikmesriigi õigusega kooskõlas ja ilma et see piiraks artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kohaldamist, määrab riiklik pädev asutus pärast teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist igal üksikjuhul mõistliku tähtaja üksikotsuste tegemiseks. Riiklik pädev asutus võib teha muu asjaomase riikliku asutuse eest üksikotsuse, kui kõnealune asutus ei ole tähtaja jooksul otsust teinud ja viivitus ei ole piisavalt põhjendatud või kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud ja niivõrd kui see on liidu õigusega kooskõlas, võib riiklik pädev asutus juhul, kui teine asjaomane riiklik asutus ei ole projekti ei heaks kiitnud ega tagasi lükanud, lugeda, et kõnealune asutus ei ole otsust tähtaegselt teinud. Kui liikmesriigi õiguses on nii sätestatud, võib riiklik pädev asutus jätta teise asjaomase riikliku asutuse üksikotsuse arvesse võtmata, kui seda ei ole tema arvates asjaomase riikliku asutuse esitatud tõenditega piisavalt põhjendatud; seda tehes tagab riiklik pädev asutus, et järgitakse liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid asjakohaseid nõudeid, ning põhjendab oma otsust;

c)

koostöökava:

riiklik pädev asutus koordineerib tervikotsuse tegemist. Kui see on liikmesriigi õigusega kooskõlas ja ilma et see piiraks artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kohaldamist, määrab riiklik pädev asutus pärast teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist igal üksikjuhul mõistliku tähtaja üksikotsuste tegemiseks. Pädev asutus kontrollib, kas asjaomased asutused peavad tähtaegadest kinni.

Liikmesriigid rakendavad kavasid viisil, mis liikmesriigi õiguse kohaselt aitab kaasa tervikotsuse kõige tõhusamale ja õigeaegsele tegemisele.

Asjaomaste asutuste pädevuse võib lisada kooskõlas lõikega 1 määratud riikliku pädeva asutuse pädevusse või nad säilitavad teataval määral oma sõltumatu pädevuse kooskõlas vastava lubade andmise kavaga, mille liikmesriik on valinud kooskõlas käesoleva lõikega, et hõlbustada tervikotsuse tegemist ja teha vastavalt koostööd riikliku pädeva asutusega.

Kui asjaomane asutus arvab, et ta ei saa üksikotsust ettenähtud tähtaja jooksul teha, teavitab kõnealune asutus sellest viivitamata riiklikku pädevat asutust, põhjendades viivitust. Seejärel kehtestab riiklik pädev asutus üksikotsuse tegemiseks uue tähtaja, järgides seejuures artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu.

Liikmesriigid valivad oma menetluste hõlbustamiseks ja kooskõlastamiseks esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kolme kava hulgast ühe, mis on vastava riigi kavandamis- ja loamenetluste erisusi silmas pidades kõige tulemuslikum. Koostöökava valimise korral teavitab liikmesriik komisjoni selle valimise põhjustest.

4.   Liidu loendisse kantud maismaa- ja avamereprojektidele võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 3 sätestatud kavasid.

5.   Kui liidu loendisse kantud projekti kohta tuleb teha otsuseid vähemalt kahes liikmesriigis, võtavad asjakohased riiklikud pädevad asutused kõik vajalikud meetmed, et kindlustada tulemuslik ja tõhus koostöö ja teabevahetus, muu hulgas artikli 10 lõikes 6 osutatud etappide järgimisel. Liikmesriigid püüavad ette näha ühismenetlused, eelkõige keskkonnamõju hindamiseks.

6.   Liidu loendisse kantud ja ühte I lisa 2. jaos sätestatud esmatähtsasse avamere võrgukoridoridest kuuluvasse projekti kaasatud liikmesriikide asjaomased riiklikud pädevad asutused määravad endi hulgast ühiselt projektiarendajatele iga projekti kohta ühtse kontaktpunkti, mille ülesanne on hõlbustada riiklike pädevate asutuste vahelist teabevahetust projektide loamenetluse teemal, et hõlbustada seda menetlust ja asjaomastel riiklikel pädevatel asutustel otsuste tegemist. Ühtsed kontaktpunktid võivad toimida andmekoguna, kuhu koondatakse projektidega seotud dokumendid.

Artikkel 9

Läbipaistvus ja üldsuse osalemine

1.   Liikmesriik või riiklik pädev asutus avaldab asjakohasel juhul koostöös teiste asjaomaste asutustega 24. oktoobriks 2023 liidu loendisse kantud projektide loamenetluse ajakohastatud käsiraamatu, mis sisaldab vähemalt VI lisa punktis 1 täpsustatud teavet. Käsiraamat ei ole õiguslikult siduv, kuid selles viidatakse asjakohastele õigusnormidele või tsiteeritakse neid. Riiklikud pädevad asutused teevad asjakohasel juhul naaberriikide ametiasutustega koostööd ja loovad koostoimet, et vahetada häid tavasid ja hõlbustada loamenetlust, eelkõige eesmärgiga töötada välja menetluskäsiraamat.

2.   Ilma et see piiraks keskkonnaõigusest ja Århusi ja Espoo konventsioonidest ning liidu asjakohasest õigusest tulenevate nõuete kohaldamist, järgivad kõik loamenetluses osalejad üldsuse osalemise põhimõtteid, mis on sätestatud VI lisa punktis 3.

3.   Kolme kuu pikkuse soovitusliku tähtaja jooksul alates loamenetluse alustamisest vastavalt artikli 10 lõikele 3 koostab projektiarendaja üldsuse osalemise kontseptsiooni ja esitab selle riiklikule pädevale asutusele, järgides seejuures käesoleva artikli lõikes 1 osutatud käsiraamatus kirjeldatud menetlust ja VI lisas sätestatud suuniseid. Riiklik pädev asutus taotleb üldsuse osalemise kontseptsiooni muutmist või kiidab selle heaks kolme kuu jooksul alates kontseptsiooni saamisest, võttes seejuures arvesse igasugust enne loamenetluse algust toimunud üldsuse osalemist ja üldsusega konsulteerimist, niivõrd kui selline osalemine ja konsulteerimine vastas käesoleva artikli nõuetele.

Kui projektiarendaja kavatseb teha heakskiidetud üldsuse osalemise kontseptsiooni olulisi muudatusi, teatab ta sellest riiklikule pädevale asutusele. Sellisel juhul võib riiklik pädev asutus nõuda muudatuste tegemist.

4.   Enne kui projektiarendaja esitab riiklikule pädevale asutusele lõplikud ja täielikud taotlusdokumendid vastavalt artikli 10 lõikele 7 korraldab projektiarendaja või – kui see on ette nähtud liikmesriigi õigusega – riiklik pädev asutus, vähemalt ühe avaliku konsultatsiooni, kui see ei ole liikmesriigi õiguse kohaste samaväärsete või rangemate normidega juba nõutud. See avalik konsultatsioon ei keela teha mis tahes avalikke konsultatsioone, mis tuleb vastavalt direktiivi 2011/92/EL artikli 6 lõikele 2 korraldada pärast teostusloa taotluse esitamist. Avaliku konsultatsiooni käigus teavitatakse VI lisa punkti 3 alapunktis a osutatud sidusrühmi projektist selle algetapis ning aidatakse välja selgitada kõige sobivam asukoht, trajektoor või tehnoloogia, võttes asjakohasel juhul projekti puhul arvesse ka kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid kaalutlusi ning kogu liidu ja liikmesriigi õigusest tulenevat mõju, ja käsitletakse taotlusdokumentides lahendamist vajavaid küsimusi. Avalik konsultatsioon peab vastama VI lisa punktis 5 sätestatud miinimumnõuetele. Ilma et see piiraks liikmesriikide menetlus- ja läbipaistvusnormide kohaldamist, avaldab projektiarendaja käesoleva artikli lõikes 7 osutatud veebisaidil aruande selle kohta, kuidas avalikel konsultatsioonidel väljendatud arvamusi arvesse võeti, näidates ära, milliseid muudatusi tehti seoses projekti asukoha, trajektoori ja ülesehitusega, või põhjendades, miks selliseid arvamusi arvesse ei võetud.

Projektiarendaja koostab aruande, milles võtab kokku taotlusdokumentide esitamisele eelnenud üldsuse osalemise tulemused, sealhulgas tegevused enne loamenetluse algust.

Projektiarendaja esitab esimeses ja teises lõigus osutatud aruanded koos taotlusdokumentidega riiklikule pädevale asutusele. Tervikotsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse nende aruannete tulemusi.

5.   Vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate piiriüleste projektide korral toimub igas asjaomases liikmesriigis lõike 4 kohane avalik konsultatsioon hiljemalt kahe kuu jooksul alates esimese avaliku konsultatsiooni alustamisest.

6.   Kui projektil on tõenäoliselt oluline piiriülene mõju ühes või mitmes naaberliikmesriigis, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL artiklit 7 ja Espoo konventsiooni, tehakse asjakohane teave kättesaadavaks asjaomaste naaberliikmesriikide riiklikele pädevale asutusele. Kõnealuste naaberliikmesriikide riiklikud pädevad asutused teatavad asjakohasel juhul teavitamismenetlust kasutades, kas nemad ise või mõni teine asjaomane asutus soovib osaleda asjakohastes avalikes konsultatsioonides.

7.   Projektiarendaja loob ühishuviprojekti veebisaidi, mis sisaldab projekti kohta asjakohast teavet ning mis seotakse komisjoni veebisaidi ja artiklis 23 osutatud läbipaistvusplatvormiga ning mis vastab VI lisa punktis 6 sätestatud nõuetele, ning ta ajakohastab seda korrapäraselt. Tundlikku äriteavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

Projektiarendajad avaldavad asjakohast teavet ka muude sobivate avalike teabekanalite kaudu.

Artikkel 10

Loamenetluse kestus ja läbiviimine

1.   Loamenetlus toimub kahes osas:

a)

eeltaotlusmenetlus hõlmab ajavahemikku loamenetluse algusest kuni esitatud taotlusdokumentide heakskiitmiseni riikliku pädeva asutuse poolt ning selle soovituslik kestus on 24 kuud ning

b)

seadusega ette nähtud loamenetlus hõlmab ajavahemikku alates esitatud taotlusdokumentide heakskiitmise kuupäevast kuni tervikotsuse vastuvõtmiseni ning kestab kuni 18 kuud.

Esimese lõigu punkti b puhul võivad liikmesriigid asjakohasel juhul ette näha alla 18 kuu pikkuse seadusjärgse loamenetluse.

2.   Riiklik pädev asutus vastutab selle eest, et lõikes 1 osutatud mõlema menetluse osa kestus kokku ei ületa 42 kuud.

Kui aga riikliku pädeva asutuse arvates ei saa üht või mõlemat menetlust lõikes 1 nimetatud tähtaegade jooksul lõpule viia, võib ta enne nende tähtaegade möödumist, igal üksikjuhul eraldi, otsustada pikendada üht või mõlemat tähtaega. Riiklik pädev asutus pikendab kahe menetluse kestust kokku rohkem kui üheksa kuu võrra üksnes erakorralistel asjaoludel.

Kui riiklik pädev asutus pikendab tähtaega, teavitab ta sellest asjaomast rühma ning esitab rühmale meetmed, mis on juba võetud või võetakse selleks, et loamenetlus võimalikult lühikese aja jooksul lõpule viia. Kõnealune rühm võib paluda riiklikul pädeval asutusel sellealastest olukorrast korrapäraselt aru anda ja viivitusi põhjendada.

3.   Loamenetluse alustamiseks teavitavad projektiarendajad iga asjaomase liikmesriigi riiklikku pädevat asutust projektist kirjalikult ja lisavad selle piisavalt üksikasjaliku kirjelduse.

Kolme kuu jooksul alates nimetatud teate kättesaamist kinnitab riiklik pädev asutus kirjalikult teate kättesaamise või, kui ta leiab, et projekt ei ole loamenetluse alustamiseks piisavalt küps, lükkab selle kirjalikult tagasi, sealhulgas ka teiste asjaomaste asutuste nimel. Tagasilükkamise korral põhjendab riiklik pädev asutus oma otsust, tehes seda ka teiste asjaomaste asutuste nimel. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäev mil riiklik pädev asutus teate kättesaamise kinnituse allkirjastab. Kui projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäev, mil viimane asjaomane riiklik pädev asutus kinnitas teate kättesaamist.

Riiklikud pädevad asutused tagavad, et lubade andmise protsessi kiirendatakse vastavalt käesolevale peatükile iga ühishuviprojekti kategooria puhul. Selleks kohandavad riiklikud pädevad asutused loamenetluse alustamise ja esitatud taotlusdokumentide vastuvõtmise nõudeid, et need sobiksid selliste projektide jaoks, mille puhul võib olla nende laadi, mõõtme või liikmesriigi õiguse kohase keskkonnamõju hindamise nõude puudumise tõttu vaja ehitusvalmiduse etappi jõudmiseks vähem lube ja kinnitusi. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevas lõigus osutatud projektide puhul ei ole käesoleva artikli lõigetes 1 ja 6 osutatud eeltaotlusmenetlus nõutav.

4.   Riiklikud pädevad asutused võtavad loamenetluses arvesse kõiki enne käesoleva artikli kohast loamenetluse alustamist konkreetse liidu loendisse kantud projekti jaoks tehtud kehtivaid uuringuid ning väljastatud lube või antud kinnitusi ning nad ei nõua topeltuuringuid, -lube ja kinnitusi.

5.   Liikmesriikides, kus üksnes kavandatava projekti jaoks vajaliku objekti või trassi asukoha kindlaks määramist, sealhulgas võrgutaristu konkreetsete koridoride kavandamist, ei saa tervikotsuseni viiva menetlusega hõlmata, tehakse vastav otsus eraldi kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mille alguseks loetakse kuupäev, mil projektiarendaja esitab lõplikud ja täielikud taotlusdokumendid.

Käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud asjaoludel, välja arvatud erandjuhul, vähendatakse lõike 2 teises lõigus osutatud pikendamist kuue kuuni, mis hõlmab käesolevas lõikes osutatud menetlust.

6.   Eeltaotlusmenetlus koosneb järgmistest etappidest:

a)

nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kuue kuu jooksul sellest, kui riiklik pädev asutus on vastavalt lõike 3 esimesele lõigule kinnitanud teate kättesaamist, määrab ta VI lisa punkti 1 alapunktis e osutatud kontrollnimekirja põhjal ja tihedas koostöös muude asjaomaste asutustega ja asjakohasel juhul projektiarendaja ettepaneku põhjal kindlaks tervikotsuse taotlemisel taotlusdokumentides projektiarendaja poolt esitatavate aruannete ja dokumentide ulatuse ja teabe üksikasjalikkuse määra;

b)

riiklik pädev asutus koostab tihedas koostöös projektiarendaja ja muude asjaomaste asutustega käesoleva lõike punkti a kohaste toimingute tulemusi arvesse võttes ning vastavalt VI lisa punkti 2 suunistele loamenetluse üksikasjaliku ajakava;

c)

riiklik pädev asutus palub vajaduse korral pärast taotlustoimiku kavandi kättesaamist enda või teiste asjaomaste asutuste nimel projektiarendajal esitada puuduv teave punktis a osutatud nõutud elementide kohta.

Eeltaotlusmenetlus hõlmab vajaduse korral projektiarendajate keskkonnaaruannete, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise dokumentide koostamist.

Kolme kuu jooksul alates esimese lõigu punktis c osutatud puuduva teabe esitamisest kiidab pädev asutus taotluse läbivaatamise heaks kirjalikult või digiplatvormil ja alustab lõike 1 punktis b osutatud seadusjärgset loamenetlust. Lisateavet võib taotleda, kuid üksnes siis, kui see on põhjendatud uute asjaolude ilmnemise tõttu.

7.   Projektiarendaja tagab, et taotlusdokumendid on täielikud ja asjakohased, ning küsib selle kohta riikliku pädeva asutuse arvamust võimalikult vara loataotlusprotsessi ajal. Projektiarendaja teeb riikliku pädeva asutusega igakülgset koostööd, et järgida käesolevas määruses sätestatud tähtaegu.

8.   Liikmesriigid püüavad tagada, et ükski muudatus nende õiguses ei tooks kaasa enne kõnealuse muudatuse jõustumist alustatud loamenetluse pikenemist. Liidu loendisse kantud projektide kiirendatud loamenetluse säilitamiseks kohandavad riiklikud pädevad asutused nõuetekohaselt käesoleva artikli lõike 6 punkti b kohaselt kehtestatud ajakava, et tagada nii palju kui võimalik, et käesolevas artiklis sätestatud loamenetluse tähtaegu ei ületataks.

9.   Käesolevas artiklis sätestatud tähtajad ei mõjuta liidu ega rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, vaiete menetlemist ega kohtulikku õiguskaitset.

Käesolevas artiklis ühegi loamenetluse jaoks sätestatud tähtaeg ei takista liikmesriike kehtestamast lühemaid tähtaegu.

IV PEATÜKK

Sektoriülene taristu planeerimine

Artikkel 11

Kogu energiasüsteemi hõlmav kulude-tulude analüüs

1.   ENTSO-E ja ENTSOG koostavad terviklikud ühe sektori metoodika kavandid (sh käesoleva artikli lõikes 10 osutatud energiavõrgu ja -turu mudel) kogu energiasüsteemi kulude ja tulude ühtlustatud analüüsimiseks liidu tasandil liidu loendisse kantud projektide jaoks, mis kuuluvad II lisa punkti 1 alapunktides a, b, d ja f ning punktis 3 sätestatud energiataristu kategooriatesse.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud metoodikad koostatakse V lisa põhimõtete kohaselt, need põhinevad ühistel eeldustel, mis võimaldavad projekte võrrelda, ning on kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning samuti IV lisas sätestatud normide ja näitajatega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud metoodikate põhjal koostavad ENTSO-E vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 30 ja ENTSOG vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8 kogu liitu hõlmavad kümneaastased võrgu arengukavad.

24. aprilliks 2023 avaldavad ja esitavad ENTSO-E ja ENTSOG liikmesriikidele, komisjonile ja koostööametile oma terviklikud ühe sektori metoodika kavandid, pärast asjaomastelt sidusrühmadelt lõikes 2 osutatud konsultatsioonide käigus sisendi kogumist.

2.   Enne oma metoodika kavandite esitamist liikmesriikidele, komisjonile ja koostööametile vastavalt lõikele 1 avaldavad ENTSO-E ja ENTSOG esialgsed metoodika kavandid ning korraldavad ulatuslikke konsultatsioone ja küsivad soovitusi liikmesriikidelt ning vähemalt kõigi asjaomaste sidusrühmade esindusorganisatsioonidelt, sh määruse (EL) 2019/943 artikli 52 alusel asutatud Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksuselt (edaspidi „ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus“), elektri-, gaasi- ja vesinikuturuga seotud ühendustelt, kütte ja jahutuse, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise sidusrühmadelt, sõltumatutelt energiavahendajatelt, tarbimiskaja teenuse pakkujatelt, energiatõhususe lahendustega seotud organisatsioonidelt, energiatarbijate ühendustelt, kodanikuühiskonna esindajatelt ja asjakohasel juhul riiklikelt reguleerivatelt asutustelt ning teistelt riigiasutustelt.

Kolme kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud esialgse metoodika kavandi avaldamisest võivad kõik selles lõigus osutatud sidusrühmad esitada soovitusi.

Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (31) artikli 10a alusel, võib omal algatusel esitada metoodika kavandite kohta arvamuse.

Kui see on asjakohane, esitavad liikmesriigid ja esimeses lõigus osutatud sidusrühmad oma soovitused ja teevad need üldsusele kättesaadavaks, ning kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu esitab ametile ning asjakohasel juhul ENTSO-E-le või ENTSOG-le oma arvamuse ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

Konsulteerimine on avatud, õigeaegne ja läbipaistev. ENTSO-E ja ENTSOG koostavad konsulteerimise kohta aruande ja avaldavad selle.

ENTSO-E ja ENTSOG esitavad põhjendused, kui nad ei ole liikmesriikide või sidusrühmade ja riigiasutuste soovitusi või kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu arvamust arvesse võtnud, või on võtnud neid arvesse üksnes osaliselt.

3.   Kolme kuu jooksul alates sellest, kui koostööamet saab metoodika kavandi, konsultatsioonide tulemused ja aruande konsulteerimise kohta, esitab ta ENTSO-E-le ja ENTSOG-le arvamuse. Koostööamet teatab oma arvamuse ENTSO-E-le, ENTSOG-le, liikmesriikidele ja komisjonile ning avaldab selle oma veebisaidil.

4.   Kolme kuu jooksul pärast metoodika kavandite kättesaamist võivad liikmesriigid esitada oma arvamuse ENTSO-E-le ja ENTSOG-le ning komisjonile. Konsulteerimise hõlbustamiseks võib komisjon korraldada rühmade erikoosolekuid, et arutada metoodikate kavandeid.

5.   Kolme kuu jooksul alates lõigetes 3 ja 4 osutatud koostööameti ja liikmesriikide arvamuse saamisest muudavad ENTSO-E ja ENTSOG kumbki oma metoodikat, võttes koostööameti ja liikmesriikide arvamusi täiel määral, ning esitavad need koos koostööameti arvamusega komisjonile heakskiitmiseks. Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ENTSO-E ja ENTSOG kumbki oma metoodika esitas.

6.   Kahe nädala jooksul alates komisjoni heakskiidu saamisest vastavalt lõikele 5 avaldavad ENTSO-E ja ENTSOG kumbki oma metoodika oma veebisaidil. Nad avaldavad vastavad sisendandmed ning muud asjaomased võrgu-, koormusvoogude- ja turuandmed piisavalt täpses vormis, arvestades liikmesriigi õiguse kohaseid piiranguid ja asjaomaseid konfidentsiaalsuskokkuleppeid. Komisjon ja koostööamet tagavad, et saadud andmeid käsitavad konfidentsiaalsetena nii nemad ise kui ka kõik osalised, kes andmeid nende jaoks analüüsivad.

7.   Metoodikaid ajakohastatakse ja täiustatakse korrapäraselt, järgides lõigetes 1–6 kirjeldatud menetlust. Eelkõige muudetakse neid pärast lõikes 10 osutatud energiavõrgu ja -turu mudeli esitamist. Koostööamet võib omal algatusel või riiklike reguleerivate asutuste või sidusrühmade nõuetekohaselt põhjendatud taotluste alusel ning pärast ametlikku nõupidamist lõike 2 esimeses lõigus osutatud kõiki asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide ja komisjoniga taotleda sellist ajakohastamist ja täiustamist, esitades põhjendused ja ajakava. Koostööamet avaldab kõik riiklike reguleerivate asutuste või sidusrühmade taotlused ning kõik asjakohased dokumendid, mis ei sisalda tundlikku äriteavet ning millest tulenevalt koostööamet taotles metoodika ajakohastamist või täiustamist.

8.   Projektide jaoks, mis kuuluvad II lisa punkti 1 alapunktides c ja e ning punktides 2, 4, ja 5 sätestatud energiataristukategooriatesse, tagab komisjon kogu energiasüsteemi hõlmava liidu tasandi kulude-tulude analüüsi metoodika väljatöötamise. Need metoodikad ühilduvad tulude ja kulude osas ENTSO-E ja ENTSOG väljatöötatud metoodikatega. Koostööamet edendab riiklike reguleerivate asutuste toetusel nende metoodikate sidusust ENTSO-E ja ENTSOG väljatöötatud metoodikatega. Metoodikad töötatakse välja läbipaistvalt, pidades ulatuslikke konsultatsioone liikmesriikide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

9.   Iga kolme aasta järel kehtestab koostööamet näitajad ja vastavad etalonväärtused, mille abil võrrelda II lisas sätestatud energiataristukategooriate omavahel võrreldavate projektide investeeringute ühikuväärtusi, ja teeb need üldsusele kättesaadavaks. Projektiarendajad esitavad riiklikele reguleerivatele asutustele ja koostööametile nõutud andmed.

Koostööamet avaldab esimesed näitajad II lisa punktides 1, 2 ja 3 sätestatud energiataristukategooriate kohta 24. aprilliks 2023, sel määral, mil andmed on usaldusväärsete näitajate ja etalonväärtuste arvutamiseks kättesaadavad. ENTSO-E ja ENTSOG võivad neid etalonväärtusi kasutada järgnevate kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade jaoks koostatavates tulude-kulude analüüsides.

Koostööamet avaldab esimesed näitajad II lisa punktides 4 ja 5 sätestatud energiataristukategooriate kohta 24. aprilliks 2025.

10.   24. juuniks 2025 ning pärast ulatuslikku konsulteerimist lõike 2 esimeses lõigus osutatud sidusrühmadega esitavad ENTSO-E ja ENTSOG komisjonile ja koostööametile ühiselt elektri, gaasi ja vesiniku ülekandetaristuid ning salvestamis- ja veeldatud maagaasi rajatisi ja elektrolüüsiseadmeid käsitleva sidusa ja järk-järgult lõimitud mudeli, mis tagab ühistel eeldustel põhinevate ühe sektori metoodikate sidususe ning mis hõlmab I lisas sätestatud ja V lisa põhimõtete kohaselt välja töötatud esmatähtsaid energiataristukoridore ja -alasid.

11.   Lõikes 10 osutatud mudel võtab arvesse vähemalt asjaomaste sektorite omavahelisi seoseid taristu planeerimise kõigis etappides, eelkõige stsenaariume, tehnoloogiaid ja ruumilist eraldusvõimet ning taristu puuduste tuvastamist, eeskätt seoses piiriülese võimsusega, ja projektide hindamist.

12.   Pärast lõikes 10 osutatud mudeli heakskiitmist komisjoni poolt lõigetes 1–5 sätestatud korras lisatakse see lõikes 1 osutatud metoodikatesse, mida tuleb vastavalt muuta.

13.   Mudelit ja terviklikke ühe sektori kulude-tulude analüüsi metoodikaid ajakohastatakse lõikes 7 osutatud korras vähemalt iga viie aasta järel alates selle heakskiitmisest kooskõlas lõikega 10 ja vajaduse korral sagedamini.

Artikkel 12

Kümneaastaste võrgu arengukavade stsenaariumid

1.   24. jaanuariks 2023 avaldab koostööamet ENTSO-E ja ENTSOG poolt väljatöötatavate ühiste stsenaariumide raamsuunised, olles pidanud ulatuslikke konsultatsioone, millesse on kaasatud komisjon, liikmesriigid, ENTSO-E, ENTSOG, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ja vähemalt organisatsioonid, mis esindavad elektri-, gaasi- ja vesinikuturuga seotud ühendusi, kütte ja jahutuse, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise sidusrühmi, sõltumatuid energiavahendajaid, tarbimiskaja teenuse pakkujaid, energiatõhususe lahendustega seotud organisatsioone, energiatarbijate ühendusi ning kodanikuühiskonna esindajaid. Neid suuniseid ajakohastatakse vajaduse korral korrapäraselt.

Suunistega kehtestatakse kriteeriumid stsenaariumide läbipaistvaks, mittediskrimineerivaks ja kindlaks väljaarendamiseks, võttes arvesse taristute hindamise ja võrgu arendamise kavandamise parimaid tavasid. Suuniste eesmärk on ka tagada, et ENTSO-E ja ENTSOG stsenaariumid oleksid täielikult kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga, ning neis võetakse arvesse komisjoni viimaseid kättesaadavaid stsenaariume ja asjakohasel juhul riiklikke energia- ja kliimakavasid.

Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib omal algatusel anda nõu selle kohta, kuidas tagada, et stsenaariumid oleksid liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga kooskõlas. Koostööamet võtab seda teavet esimeses lõigus osutatud raamsuunistes nõuetekohaselt arvesse.

Kui koostööamet ei ole liikmesriikide, sidusrühmade ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu soovitusi arvesse võtnud või on võtnud neid arvesse üksnes osaliselt, põhjendab ta seda.

2.   ENTSO-E ja ENTSOG järgivad koostööameti raamsuuniseid, kui nad töötavad välja kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade jaoks kasutatavaid ühiseid stsenaariume.

Ühised stsenaariumid hõlmavad ka pikaajalist perspektiivi aastani 2050 ja kui see on kohane, vaheetappe.

3.   ENTSO-E ja ENTSOG kutsuvad stsenaariumide väljatöötamise protsessis osalema kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust, elektri-, gaasi- ja vesinikuturuga seotud ühendusi, kütte ja jahutuse, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise sidusrühmi, sõltumatuid energiavahendajaid, tarbimiskaja teenuse pakkujaid, energiatõhususe lahendustega seotud organisatsioone, energiatarbijate ühendusi, kodanikuühiskonna esindajaid; eelkõige kutsutakse neid osalema seoses põhielementidega nagu eeldused ja nende kajastumine stsenaariumiandmetes.

4.   ENTSO-E ja ENTSOG avaldavad ühiste stsenaariumide aruande kavandi ning esitavad selle koostööametile, liikmesriikidele ja komisjonile arvamuse saamiseks.

Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib omal algatusel esitada arvamuse ühiste stsenaariumide aruande kohta.

5.   Kolme kuu jooksul alates sellest, kui on esitatud ühiste stsenaariumide aruande kavand koos konsultatsiooni käigus saadud tagasisidega ja selle arvesse võtmist käsitleva aruandega, esitab koostööamet ENTSO-E-le, ENTSOG-le, liikmesriikidele ja komisjonile oma arvamuse selle kohta, kas stsenaariumid on lõike 1 esimeses lõigus osutatud raamsuunistega kooskõlas, ning võimalikud muutmissoovitused.

Sama aja jooksul võib kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu omal algatusel esitada arvamuse selle kohta, kas stsenaariumid on kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

6.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 5 osutatud arvamuse saamisest kiidab komisjon koostööameti ja liikmesriikide arvamusi arvesse võttes ühiste stsenaariumide aruande kavandi heaks või palub ENTSO-E-l ja ENTSOG-l seda muuta.

ENTSO-E ja ENTSOG esitavad põhjendused, selgitades, kuidas on käsitletud komisjoni muudatusettepanekuid.

Kui komisjon ei kiida ühiste stsenaariumide aruannet heaks, esitab ta ENTSO-E-le ja ENTSOG-le selle kohta põhjendatud arvamuse.

7.   Kahe nädala jooksul alates sellest, kui ühiste stsenaariumide aruanne on lõike 6 kohaselt heaks kiidetud, avaldavad ENTSO-E ja ENTSOG selle kumbki oma veebisaidil. Nad avaldavad vastavad sisend- ja väljundandmed piisavalt selges ja täpses vormis, et kolmas isik saaks tulemusi reprodutseerida, võttes igakülgselt arvesse liikmesriigi õigust ja asjaomaseid konfidentsiaalsuskokkuleppeid ning tundlikku teavet.

Artikkel 13

Taristu puuduste tuvastamine

1.   Kuue kuu jooksul pärast ühiste stsenaariumide aruande heakskiitmist vastavalt artikli 12 lõikele 6 ja edaspidi iga kahe aasta järel avaldavad ENTSO-E ja ENTSOG kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade raames välja töötatud taristu puudusi käsitlevad aruanded.

Taristu puuduste hindamisel tuginevad ENTSO-E ja ENTSOG oma analüüsis artikli 12 alusel koostatud stsenaariumidele, rakendavad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning kaaluvad prioriteedina kõiki asjaomaseid alternatiive uutele taristutele. Kui kaalutakse uusi taristulahendusi, võetakse taristu puuduste hindamisel arvesse kõiki asjaomaseid kulusid, sealhulgas võrgu tugevdamise kulusid.

Taristu puuduste hindamisel keskendutakse eelkõige nendele puudustele, mis võivad mõjutada liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist.

Enne aruande avaldamist peavad ENTSO-E ja ENTSOG ulatuslikke konsultatsioone kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, elektri-, gaasi- ja vesinikuturuga seotud ühendused, kütte ja jahutuse, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise sidusrühmad, sõltumatud energiavahendajad, tarbimiskaja teenuse pakkujad, energiatõhususe lahendustega seotud organisatsioonid, energiatarbijate ühendused, kodanikuühiskonna esindajad, koostööamet ja kõik liikmesriikide esindajad, kes on seotud I lisas sätestatud asjaomaste esmatähtsate energiataristukoridoridega.

2.   ENTSO-E ja ENTSOG esitavad oma vastavad taristu puudusi käsitlevate aruannete kavandid koostööametile, komisjonile ja liikmesriikidele arvamuse saamiseks.

3.   Kolme kuu jooksul alates sellest, kui koostööamet saab taristu puudusi käsitlevad aruanded koos konsultatsiooni käigus saadud tagasisidega ja selle arvesse võtmist käsitleva aruandega, esitab ta ENTSO-E-le või ENTSOG-le ja liikmesriikidele arvamuse ning teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

4.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud koostööameti arvamuse saamisest koostab komisjon – võttes arvesse koostööameti arvamust ja kasutades liikmesriikide sisendit – oma arvamuse ning esitab selle ENTSO-E-le või ENTSOG-le.

5.   Võttes igakülgselt arvesse koostööameti arvamust ning järgides komisjoni ja liikmesriikide arvamust, ajakohastavad ENTSO-E ja ENTSOG oma taristu puudusi käsitlevaid aruandeid ning teevad need üldsusele kättesaadavaks.

V PEATÜKK

Avamerevõrgud taastuvenergia lõimimiseks

Artikkel 14

Avamerevõrgu kavandamine

1.   24. jaanuariks 2023 sõlmivad liikmesriigid mittesiduva kokkuleppe, teha komisjoni toetusel koostööd oma konkreetsetes esmatähtsates avamere võrgukoridorides, mis on kindlaks määratud I lisa 2. jaos, ning iga piirkonna eripära ja arengut arvesse võttes igas merepiirkonnas 2050. aastal kasutatava avamere taastuvenergia eesmärkide osas koos 2030. ja 2040. aasta vaheetappidega, järgides oma riiklikke energia- ja kliimakavasid ning arvestades iga merepiirkonna avamere taastuvenergia potentsiaali.

Mittesiduv kokkulepe sõlmitakse kirjalikult liikmesriikide territooriumiga seotud iga merepiirkonna kohta ning see ei piira liikmesriikide õigust arendada projekte oma territoriaalmerel ja majandusvööndis. Komisjon annab suuniseid tööks rühmades.

2.   24. jaanuariks 2024 ja seejärel iga kümneaastase võrgu arengukava osana töötab ENTSO-E asjaomaste ülekandevõrguettevõtjate, riiklike reguleerivate asutuste, liikmesriikide ja komisjoni osalusel ning kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mittesiduva kokkuleppega välja ja avaldab – eraldi aruandena kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames –kõrgetasemelised strateegilised lõimitud avamerevõrgu arengukavad iga merepiirkonna kohta kooskõlas I lisas osutatud esmatähtsate avamere võrgukoridoridega, võttes arvesse keskkonnakaitset ja muid merekasutusviise.

Lõikes 1 osutatud tähtaja raames kõrgetasemelisi strateegilisi lõimitud avamerevõrgu arengukavasid välja töötades võtab ENTSO-E arvesse lõikes 1 osutatud mittesiduvaid kokkuleppeid kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade stsenaariumide koostamiseks.

Kõrgetasemelistes strateegilistes lõimitud avamerevõrgu arengukavades esitatakse põhjalik ülevaade avamere potentsiaalsetest tootmisvõimsustest ning sellest tulenevatest avamerevõrkude vajadustest, sealhulgas sellest, millised võivad olla vajadused võrkudevaheliste ühenduste, hübriidprojektide, radiaalühenduste, tugevdamise ja vesinikutaristu järele.

3.   Kõrgetasemelised strateegilised lõimitud avamerevõrgu arengukavad on kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikli 34 lõike 1 kohaselt avaldatud piirkondlike investeerimiskavadega ning on lõimitud kogu liitu hõlmavatesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse, et tagada maismaa- ja avamerevõrgu planeerimise sidus arendamine ning vajalik tugevdamine.

4.   24. detsembriks 2024 ja seejärel iga kahe aasta järel ajakohastavad liikmesriigid oma käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mittesiduvat kokkulepet, muu hulgas tulemuste osas, mida on andnud kulude-tulude kohaldamine ja kulude jagamise kohaldamine esmatähtsatele avamere võrgukoridoridele, siis kui nimetatud tulemused kättesaadavaks muutuvad.

5.   Iga kord pärast iga merepiirkonna mittesiduvate lepingute ajakohastamist kooskõlas lõikega 4 ajakohastab ENTSO-E lõikes 2 osutatud kõrgetasemelist strateegilist lõimitud avamerevõrgu arengukava kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames.

Artikkel 15

Avamerevõrgud taastuvenergia kulude piiriüleseks jagamiseks

1.   24. juuniks 2024 töötab komisjon koos liikmesriikide, asjaomaste ülekandevõrguettevõtjate, koostööameti ja riiklike reguleerivate asutustega välja suunised konkreetse kulude-tulude ning kulude jagamise kohta artikli 14 lõikes 2 osutatud merepiirkonna lõimitud avamerevõrgu arengukava kasutuselevõtuks kooskõlas artikli 14 lõikes 1 osutatud mittesiduvate kokkulepetega. Suunised peavad olema kooskõlas artikli 16 lõikega 1. Komisjon ajakohastab asjakohasel juhul oma suuniseid, võttes arvesse nende rakendamise tulemusi.

2.   24. juuniks 2025 esitab ENTSO-E asjaomaste ülekandevõrguettevõtjate, koostööameti, riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni osalusel esmatähtsate avamere võrgukoridoride kulude-tulude arvestamise ja kulude jagamise kohaldamise tulemused.

VI PEATÜKK

Õigusraamistik

Artikkel 16

Piiriülese mõjuga investeeringute võimaldamine

1.   II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f ning II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvate selliste ühishuviprojektide puhul, mis kuuluvad igas asjaomases liikmesriigis riiklike reguleerivate asutuste pädevusse, kannavad tegelikult tehtud investeerimiskulud, mis ei sisalda hoolduskulusid, selliste liikmesriikide asjakohased ülekandevõrguettevõtjad või ülekandetaristu projektiarendajad, kellele projekt avaldab positiivset puhasmõju, ning selles ulatuses, mis ei ole kaetud ülekoormuse ajal kasutamise eest saadud tulu või muude tasudega, katavad kulud võrgu kasutajad võrgule juurdepääsu tariifide kaudu selles liikmesriigis või nendes liikmesriikides.

2.   Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f ning punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluva ühishuviprojekti suhtes, kui vähemalt üks projektiarendaja taotleb asjakohastelt riiklikult asutustelt selle kohaldamist projekti kulude suhtes.

II lisa punkti 1 alapunktis e ja punktis 2 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate projektide suhtes võib kohaldada käesoleva artikli sätteid, kui vähemalt üks projektiarendaja taotleb käesoleva artikli kohaldamist asjaomastelt riiklikelt asutustelt.

Kui projektil on mitu projektiarendajat, paluvad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused viivitamata kõigil projektiarendajatel esitada investeerimistaotlus ühiselt vastavalt lõikele 4.

3.   Sellise ühishuviprojekti korral, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, hoiavad projektiarendajad kõiki asjaomaseid riiklikke reguleerivaid asutusi korrapäraselt – vähemalt kord aastas ja kuni projekti käikulaskmiseni – kursis projekti arengu ning väljaselgitatud kulude ja mõjuga.

4.   Niipea kui selline ühishuviprojekt on piisavalt välja arendatud ja on hinnanguliselt valmis ehitusetapiks järgmise 36 kuu jooksul, esitavad projektiarendajad pärast konsulteerimist nende liikmesriikide ülekandevõrguettevõtjatega, kellele projekt avaldab märkimisväärset positiivset netomõju, investeerimistaotluse. Nimetatud investeerimistaotlus sisaldab taotlust kulude piiriülese jaotamise kohta ning see esitatakse kõigile asjaomastele riiklikele reguleerivatele asutustele koos kõige järgmisega:

a)

ajakohastatud projektipõhine kulude-tulude analüüs, mis vastab artikli 11 kohaselt koostatud metoodikale ja milles võetakse arvesse kasu väljaspool nende liikmesriikide piire, kelle territooriumil projekt asub, võttes arvesse vähemalt võrgu arengu kavandamiseks koostatud ühiseid stsenaariume, millele on osutatud artiklis 12. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes tuleb kohaldada samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul. Koostööameti ülesanne on hinnata võimalikke muid stsenaariume ja tagada, et need oleks käesoleva lõikega kooskõlas;

b)

äriplaan, milles on hinnatud projekti rahalist elujõudu ja märgitud muu hulgas valitud rahastamislahendus, ning II lisa punktis 3 osutatud energiataristu kategooriasse kuuluva projekti puhul turu-uuringute tulemused;

c)

kui projektiarendajad selles kokku lepivad, siis põhjendatud ettepanek kulude piiriülese jaotamise kohta.

Kui projekti arendab mitu projektiarendajat, esitavad nad oma investeerimistaotluse ühiselt.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused edastavad pärast kättesaamist koostööametile teavitamise eesmärgil viivitamata iga investeerimistaotluse koopia.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ja koostööamet tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

5.   Kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane riiklik reguleeriv asutus sai kätte investeerimistaotluse, võtavad nad pärast asjaomaste projektiarendajatega nõupidamist vastu ühised kooskõlastatud otsused, mis käsitlevad selliste tegelikult tekkinud investeerimiskulude jaotamist, mida iga võrguettevõtja seoses projektiga kannab, ning nende kulude arvesse võtmist tariifides, või investeerimistaotluse täielikku või osalist tagasilükkamist, kui riiklike reguleerivate asutuste ühises analüüsis jõutakse järeldusele, et projekt või selle osa ei too mõnes asjaomaste reguleerivate asutuste liikmesriigis märkimisväärset puhaskasu. Riiklikud reguleerivad asutused lisavad asjakohased tegelikult tekkinud investeerimiskulud tariifidesse, nagu on määratletud lõikes 11 osutatud soovituses, kooskõlas iga võrguettevõtja poolt projekti jaoks kantavate investeerimiskulude jaotusega. Seejärel hindavad riiklikud reguleerivad asutused oma riigi territooriumi projektide puhul asjakohasel juhul, kas seoses investeerimiskulude lisamisega tariifidesse võivad tekkida probleemid seoses hinna taskukohasusega.

Kulude jaotamisel võtavad asjaomased riiklikud reguleerivad asutused arvesse tegelikke või hinnangulisi

a)

ülekoormuse tasusid või muid tasusid;

b)

tulusid, mis tulenevad määruse (EL) 2019/943 artikli 49 alusel loodud põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitamismehhanismist.

Kulude piiriülesel jaotamisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide projektide majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid ja tulusid ning vajadust tagada ühishuviprojektide arendamiseks stabiilne rahastamisraamistik, minimeerides samal ajal vajadust rahalise toetuse järele.

Kulude piiriülesel jaotamisel üritavad riiklikud reguleerivad asutused saavutada asjaomaste ülekandevõrguettevõtjatega konsulteerides vastastikuse kokkuleppe, mis põhineks muu hulgas käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b nimetatud teabel. Hindamisel võtavad nad arvesse kõiki artiklis 12 osutatud asjakohaseid stsenaariume ja muid võrgu arengu kavandamise stsenaariume, mis võimaldavad põhjalikult analüüsida ühishuviprojekti panust liidu energiapoliitikasse, milleks on CO2 heite vähendamine, turgude lõimimine, konkurents, kestlikkus ja energiavarustuskindlus. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes kohaldatakse samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul.

Kui ühishuviprojekt leevendab sellist negatiivset välismõju nagu ringvood, ja seda ühishuviprojekti rakendatakse liikmesriigis, kust negatiivne välismõju pärineb, ei loeta sellist leevendamist piiriüleseks kasuks ning seetõttu ei võeta seda aluseks kulude jaotamisel nende liikmesriikide ülekandevõrguettevõtjate vahel, keda see negatiivne välismõju mõjutab.

6.   Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused võtavad direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punkti a ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punkti a kohasel tariifide kindlaksmääramisel ja kinnitamisel käesoleva artikli lõikes 5 osutatud kulude piiriülese jaotamise alusel arvesse ülekandevõrguettevõtja või muu projektiarendaja tegelikke investeerimiskulusid, niivõrd kui need kulud vastavad tõhusa ja võrreldava struktuuriga ettevõtja kuludele.

Asjaomased riiklikud reguleerivad asutused teatavad kulude jaotamise otsusest viivitamata koostööametile, lisades kogu nimetatud otsusega seotud asjakohase teabe. Kulude jaotamise otsuses esitatakse eelkõige üksikasjalikud põhjendused kulude jaotamiseks liikmesriikide vahel, sealhulgas järgmine:

a)

hinnang igale asjaomasele liikmesriigile avaldunud mõjule, sealhulgas võrgutariife käsitlevale mõjule;

b)

hinnang lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud äriplaanile;

c)

projektist tulenevad piirkondlikud või kogu liitu hõlmavad positiivsed välismõjud, nagu energiavarustuskindlus, süsteemi paindlikkus, solidaarsus või innovatsioon;

d)

asjaomaste projektiarendajatega peetud nõupidamise tulemus.

Kulude jaotamise otsus avaldatakse.

7.   Kui asjaomased riiklikud reguleerivad asutused ei ole jõudnud investeerimistaotluse osas kokkuleppele kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane riiklik reguleeriv asutus sai kätte kõnealuse investeerimistaotluse, teavitavad nad viivitamata koostööametit.

Sellisel juhul või asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste ühise taotluse korral teeb koostööamet kolme kuu jooksul alates tema poole pöördumisest otsuse investeerimistaotluse kohta, sealhulgas lõikes 5 osutatud kulude piiriülese jaotamise kohta.

Enne sellise otsuse tegemist konsulteerib koostööamet asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste ja projektiarendajatega. Kui koostööamet soovib lisateavet, võib teises lõigus osutatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kahe kuu võrra. Kõnealune lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast.

Koostööameti tehtav hindamine võtab arvesse kõiki asjakohaseid artikli 12 alusel loodud stsenaariume ja teisi võrgu arengukavade stsenaariume, mis võimaldab põhjalikult analüüsida ühishuviprojekti panust liidu energiapoliitika CO2 heite vähendamise, turgude lõimimise, konkurentsi, kestlikkuse ja energiavarustuskindlustuse eesmärkidesse. Kui kasutatakse lisastsenaariume, peavad need olema kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning nende suhtes kohaldatakse samal tasemel konsulteerimist ja kontrolli kui artiklis 12 sätestatud protsessi puhul.

Koostööamet jätab seoses otsusega, kuidas investeerimiskulud lisatakse tariifidesse kooskõlas kulude piiriülese jaotamisega, asjaomastele riiklikele asutustele otsuse rakendamise ajal tegutsemisruumi selle kindlaksmääramiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega.

Investeerimistaotluse kohta tehtud otsus, sealhulgas kulude piiriülene jaotamine, avaldatakse. Kohaldatakse määruse (EL) 2019/942 artikli 25 lõiget 3 ning artikleid 28 ja 29.

8.   Koostööamet edastab komisjonile viivitamata kõikide kulude jaotamise otsuste koopiad koos kogu igat otsust käsitleva asjakohase teabega. Selle teabe võib esitada kokkuvõtlikult. Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

9.   Kulude jaotamise otsused ei mõjuta ülekandevõrguettevõtjate õigust kohaldada võrgule juurdepääsu tasusid ega riiklike reguleerivate asutuste õigust neid kinnitada vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 13, määruse (EL) 2019/943 artikli 18 lõigetele 1 ja 3–6, direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 32 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 6.

10.   Käesolevat artiklit ei kohaldata selliste ühishuviprojektide suhtes, millele on antud vabastus:

a)

direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 vastavalt sama direktiivi artiklile 36;

b)

määruse (EL) 2019/943 artikli 19 lõigetest 2 ja 3 või direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 6, artikli 59 lõikest 7 ja artikli 60 lõikest 1 vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 63;

c)

eraldamisest või kolmanda isiku juurdepääsunormidest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 (32) artiklile 17 või määruse (EL) 2019/943 artiklile 64 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 66.

11.   24. juuniks 2023 võtab koostööamet vastu soovituse määrata kindlaks ühishuviprojektide investeerimistaotluste käsitlemise head tavad. Soovitust ajakohastatakse korrapäraselt vastavalt vajadusele, eelkõige selleks, et tagada sidusust põhimõtetega avamere energiavõrkude kulude piiriüleseks jagamiseks, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 1. Soovituse vastuvõtmisel või muutmisel peab koostööamet ulatuslikke konsultatsioone, millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad.

12.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kõigi vastastikust huvi pakkuvate projektide suhtes.

Artikkel 17

Regulatiivsed stiimulid

1.   Kui projektiarendajale kaasneb riiklike reguleerivate asutuste pädevusse kuuluva ühishuviprojekti arendamise, ehitamise, haldamise või hooldamisega suurem risk kui tavaliselt kaasneks võrreldava taristuprojektiga, võivad liikmesriigid ja riiklikud reguleerivad asutused pakkuda projekti teostamiseks asjakohaseid stiimuleid kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 13, määruse (EL) 2019/943 artikli 18 lõikega 1 ja artikli 18 lõigetega 3–6, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõikega 8 ning direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 58 punktiga f.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui ühishuviprojektile on antud vabastus:

a)

direktiivi 2009/73/EÜ artiklitest 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 vastavalt kõnelause direktiivi artiklile 36;

b)

määruse (EL) 2019/943 artikli 19 lõigetest 2 ja 3 või direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 6, artikli 59 lõikest 7 ja artikli 60 lõikest 1 vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 63;

c)

vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 36;

d)

vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artiklile 17.

2.   Kui riiklikud reguleerivad asutused võtavad vastu otsuse pakkuda lõikes 1 osutatud stiimuleid, võtavad nad arvesse artikli 11 kohaselt koostatud metoodika abil tehtud kulude-tulude analüüsi tulemusi ja eelkõige projekti positiivset välismõju piirkondadele või kogu liidule. Lisaks analüüsivad riiklikud reguleerivad asutused projektiarendaja kantavaid spetsiifilisi riske, nende vähendamiseks võetud meetmeid ja kõnealuse riskiprofiili põhjuseid, pidades silmas projekti positiivset puhasmõju võrreldes riskivabama alternatiiviga. Stiimuleid pakutakse eelkõige seoses maismaa ja avamere uue ülekandetehnoloogia ja kulude katmatajätmise riskide ning arendusriskidega.

3.   Otsuse tegemisel stiimulite pakkumise kohta võetakse arvesse projektiga kaasneva riski laadi ning otsusega võidakse pakkuda muu hulgas üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)

ennetava investeerimise reeglid;

b)

projekti käikulaskmisele eelnenud tõhusate investeerimislahenduste kajastamise reeglid;

c)

projekti investeeritud kapitalilt lisakasumi võimaldamise reeglid;

d)

muud vajalikuks ja asjakohaseks peetavad meetmed.

4.   24. jaanuariks 2023 esitavad kõik riiklikud reguleerivad asutused koostööametile metoodika ja kriteeriumid, mille alusel hinnatakse energiataristu projektidesse tehtavaid investeeringuid ning nimetatud projektidega kaasnevaid suuremaid riske ning mida on ajakohastatud vastavalt viimastele seadusandlikele, poliitilistele, tehnoloogilistele ja turusuundumustele. Sellised metoodikad ja kriteeriumid käsitlevad sõnaselgelt ka konkreetseid riske, mis kaasnevad II lisa punkti 1 alapunktis f osutatud avamere taastuvenergia võrkude ja projektidega, millel on küll väikesed kapitalikulud, kuid millega kaasnevad märkimisväärsed tegevuskulud.

5.   Võttes igakülgselt arvesse käesoleva artikli lõike 4 kohaselt saadud teavet, hõlbustab koostööamet heade tavade vahetamist ja esitab 24. juuniks 2023 kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõikega 2 soovitused järgmise kohta:

a)

lõikes 1 osutatud stiimulid riiklike reguleerivate asutuste parimate tavade võrdluse põhjal;

b)

energiataristu projektidesse investeerimisega kaasnevate suuremate riskide hindamise ühtne metoodika.

6.   Kõik riiklikud reguleerivad asutused avaldavad 24. septembriks 2023 energiataristu projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide hindamise metoodika ja kriteeriumid.

7.   Kui lõigetes 5 ja 6 osutatud meetmetest ühishuviprojektide õigeaegse rakendamise tagamiseks ei piisa, võib komisjon esitada suunised käesolevas artiklis sätestatud stiimulite kohta.

VII PEATÜKK

Rahastamine

Artikkel 18

Liidu finantsabi tingimustele vastavad projektid vastavalt määrusele (EL) 2021/1153

1.   Artiklis 24 ja II lisas sätestatud energiataristu kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele võib anda liidu rahalist abi uuringutoetuste ja rahastamisvahendite kaudu.

2.   Artiklis 24 ja II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f ning punktis 3 sätestatud energiataristu kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul, kui need projektid vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a)

projekti kulude ja tulude analüüsis, mis on koostatud artikli 16 lõike 4 punkti a kohaselt, tõendatakse olulist positiivset välismõju, nt varustuskindlus, süsteemi paindlikkus, solidaarsus või innovatsioon;

b)

projekti kohta on tehtud artikli 16 kohane kulude piiriülese jaotamise otsus või ühishuviprojektide puhul, mis kuuluvad II lisa punkti 3 kohasesse energiataristu kategooriasse ja mis ei kuulu riiklike reguleerivate asutuste pädevusse ning mille kohta seetõttu ei tehta kulude piiriülese jaotamise otsust, on projekti eesmärk pakkuda piiriüleselt teenuseid, ajendada tehnoloogilisi uuendusi ja tagada võrgu piiriülese toimimise ohutus;

c)

projekti ei saa äriplaani või muude hinnangute, eelkõige potentsiaalsete investorite, võlausaldajate või riiklike reguleeriva asutuse koostatud hinnangute järgi rahastada turu vahenditest ega reguleeriva raamistiku kaudu; kui hinnatakse projekti vajadust liidu finantsabi järele, võetakse arvesse artikli 17 lõikes 2 osutatud stiimuleid käsitlevat otsust ja selle põhjendust.

3.   Ühishuviprojektidele, mida teostatakse artikli 5 lõike 7 punktis d osutatud menetluse kohaselt, antakse liidu rahalist abi ka tööde tegemise toetuste kujul, kui need vastavad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

4.   II lisa punkti 1 alapunktis e ning punktides 2 ja 5 sätestatud energiataristu kategooriatesse kuuluvatele ühishuviprojektidele antakse samuti liidu rahalist abi tööde tegemise toetuste kujul, kui asjaomased projektiarendajad suudavad asjaomase riikliku asutuse või võimaluse korral riikliku reguleeriva asutuse läbi viidud hindamisel selgelt tõendada projekti olulist positiivset välismõju, milleks on näiteks varustuskindlus, süsteemi paindlikkus, solidaarsus või innovatsioon, ja selle ärilise tasuvuse puudumist vastavalt kulude-tulude analüüsile, äriplaanile ja muudele hinnangutele, mille on koostanud eelkõige potentsiaalsed investorid või võlausaldajad või võimaluse korral riiklik reguleeriv asutus.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kõigi vastastikust huvi pakkuvate projektide suhtes.

Vastastikust huvi pakkuvatele projektidele võib anda liidu rahalist abi vastavalt määruse (EL) 2021/1153 artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Mis puudutab tööde tegemise toetusi, võib vastastikust huvi pakkuvatele projektidele anda liidu rahalist abi tingimusel, et need vastavad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning projekt aitab kaasa liidu energia- ja kliimapoliitika üldeesmärkide saavutamisele.

Artikkel 19

Suunised liidu finantsabi andmise kriteeriumide kohta

Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud erikriteeriumide ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud parameetrite alusel kehtestatakse liidu finantsabi andmise kriteeriumid, mis on ette nähtud määrusega (EL) 2021/1153. Käesoleva määruse artikli 24 kohaste ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse turgude lõimimise, energiavarustuskindluse, konkurentsivõime ja kestlikkuse kriteeriume.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 23. juunist 2022. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Aruandlus ja hindamine

30. juuniks 2027 avaldab komisjon aruande liidu loendisse kantud projektide rakendamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse järgmist:

a)

liidu loendisse kantud projektide kavandamisel, arendamisel, ehitustööde tegemisel ja käikulaskmisel tehtud edusammud ning asjakohasel juhul viivitused rakendamisel ja muud kogetud raskused;

b)

vahendid, mida liit on liidu loendisse kantud projektide jaoks eraldanud ja välja maksnud, võrreldes liidu loendisse kantud rahastatud projektide koguväärtusega;

c)

edusammud, mida on liidu loendisse kantud projektide kavandamisel, arendamisel, ehitamisel ja kasutuselevõtmisel tehtud taastuvate energiaallikate (sh avamere taastuvatel energiaallikate) lõimimisel ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel;

d)

elektrisektori ning taastuvatest energiaallikatest toodetud või vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesinikusektori puhul liikmesriikidevaheliste ühenduste loomise areng, sellega seotud energiahindade areng ning energiavõrgu tõrgete arv, nende põhjused ja majanduskulu;

e)

loamenetlus ja üldsuse osalemine, eelkõige:

i)

liidu loendisse kantud projektide loamenetluste keskmine ja maksimaalne kestus, sh menetluse iga etapi kestus, võrreldes artikli 10 lõikes 6 osutatud algsete oluliste vahe-eesmärkide saavutamise ajakavaga;

ii)

vastuseis liidu loendisse kantud projektidele (eelkõige avaliku konsultatsiooni käigus saadud kirjalike vastuväidete ja õiguskaitsemenetluste arv);

iii)

parimad ja uuenduslikud tavad seoses sidusrühmade kaasamisega;

iv)

parimad ja uuenduslikud tavad seoses keskkonnamõjude leevendamisega, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisega, loamenetluste ja projektide rakendamise käigus;

v)

artikli 8 lõikes 3 ette nähtud kavade tulemuslikkus pidades silmas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadest kinnipidamist;

f)

regulatiivne kohtlemine, eelkõige:

i)

selliste ühishuviprojektide arv, mille kohta on tehtud artikli 16 kohane kulude piiriülese jaotamise otsus;

ii)

selliste ühishuviprojektide arv ja laad, mille jaoks on tagatud artikli 17 kohased konkreetsed stiimulid;

g)

käesoleva määruse tõhusus liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel ning kliimaneutraalsuse saavutamisel hiljemalt 2050. aastaks.

Artikkel 22

Läbivaatamine

30. juuniks 2027 vaatab komisjon käesoleva määruse läbi, võttes aluseks määruse artiklis 21 sätestatud aruandluse ja hindamise tulemused, samuti määruse (EL) 2021/1153 artiklite 22 ja 23 kohaselt tehtud seire, aruandluse ja hindamise tulemused.

Artikkel 23

Teave ja avalikustamine

Komisjon loob läbipaistvusplatvormi, mis on üldsusele interneti kaudu kergesti juurdepääsetav, ja haldab seda. Platvormi ajakohastatakse korrapäraselt teabega, mis pärineb artikli 5 lõikes 4 osutatud aruannetest ja artikli 9 lõikes 7 osutatud veebisaidilt. Platvorm sisaldab järgmist teavet:

a)

ajakohastatud üldteave (sh geograafiline teave) iga liidu loendisse kantud projekti kohta;

b)

artikli 5 lõikes 1 sätestatud rakenduskava iga liidu loendisse kantud projekti kohta, mis on esitatud viisil, mis võimaldab hinnata rakendamise edenemist igal ajal;

c)

projektide peamine eeldatav kasu ja panus artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamisse ning kulud, välja arvatud tundlik äriteave;

d)

liidu loend;

e)

liidu poolt iga liidu loendisse kantud projekti jaoks eraldatud ja väljamakstud vahendid;

f)

lingid artiklis 9 osutatud riiklikule menetluskäsiraamatule;

g)

olemasolevad merepiirkonna uuringud ja kavad iga esmatähtsa avamerevõrgu koridori kohta, ilma et see rikuks intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 24

Erandid Küprose ja Malta võrkudevahelise ühenduse jaoks

1.   Küprose ja Malta puhul, mis ei ole üleeuroopalise gaasivõrguga ühendatud, kohaldatakse erandit artiklist 3, artikli 4 lõike 1 punktidest a ja b, artikli 4 lõikest 5, artikli 16 lõike 4 punktist a ning I, II ja III lisast, ilma et see piiraks artikli 32 lõike 2 kohaldamist. Kummagi liikmesriigi üks võrkudevaheline ühendus säilitab ühishuviprojekti staatuse vastavalt käesolevale määrusele koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, tingimusel et see on:

a)

23. juunil 2022 arendamise või kavandamise etapis;

b)

saanud ühishuviprojekti staatuse vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013 ning

c)

vajalik selleks, et tagada nende liikmesriikide alaline ühendus üleeuroopalise gaasivõrguga.

Nende projektidega tagatakse tulevikus juurdepääs uutele energiaturgudele, sealhulgas vesinikuturule.

2.   Projektiarendajad esitavad piisavad tõendid selle kohta, kuidas võimaldavad lõikes 1 osutatud ühendused juurdepääsu uutele energiaturgudele, sh vesinikuturule, kooskõlas liidu energia- ja kliimapoliitika üldeesmärkidega. Selline tõendamine hõlmab saastevaba või vähese CO2 heitega vesiniku pakkumise ja nõudluse hindamist, samuti projektiga võimaldatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamist.

Komisjon kontrollib regulaarselt nimetatud hindamist ja arvutamist, samuti projekti õigeaegset rakendamist.

3.   Lisaks artiklis 19 sätestatud liidu finantsabi erikriteeriumidele kavandatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühendused selliselt, et need tagaksid juurdepääsu tulevastele energiaturgudele, sh vesinikuturule, ei pikendaks maagaasi rajatiste kasutusiga ja kindlustaksid koostalitlusvõime piiriüleste naabervõrkudega. Liidu finantsabi saamise kõlblikkus artikli 18 alusel lõppeb 31. detsembril 2027.

4.   Liidu finantsabi taotluses tööde tegemiseks näidatakse konkreetsete tähtaegadega tegevuskavas selgelt ära eesmärk muuta rajatised 2036. aastaks sihtotstarbelisteks vesinikurajatisteks, kui turutingimused seda võimaldavad.

5.   Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse seni, kuni Küpros ja Malta on vahetult ühendatud üleeuroopalisse gaasivõrku või kuni 31. detsembrini 2029, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 25

Määruse (EÜ) nr 715/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõike 10 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„10.   ENTSOG võtab iga kahe aasta järel vastu kogu ühendust hõlmava võrgu arengukava, millele on osutatud lõike 3 punktis b, ning avaldab selle. Kogu ühendust hõlmava võrgu arengukava sisaldab lõimitud võrgu mudelit, sh vesinikuvõrke, stsenaariumide arendamist, Euroopa tootmise piisavuse prognoosimist ning hinnangut süsteemi paindlikkuse kohta.“

Artikkel 26

Määruse (EL) 2019/942 muutmine

Määruse (EL) 2019/942 artikli 11 punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/869 (*1) artiklis 5, artikli 11 lõikes 3 ja lõigetes 6–9, artiklites 12, 13 ja 17 ning III lisa 2. jao punktis 12 sätestatud kohustusi;

d)

võtta vastu otsuseid investeerimistaotluste, sealhulgas piiriülese kulude jaotamise kohta vastavalt määruse (EL) 2022/869 artikli 16 lõikele 7.

Artikkel 27

Määruse (EL) 2019/943 muutmine

Määruse (EL) 2019/943 artikli 48 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kogu liitu hõlmava võrgu arengukava, millele osutatakse artikli 30 lõike 1 punktis b, sisaldab integreeritud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse hinnangut. Modelleerimisel kasutatavad asjakohased sisendparameetrid, näiteks prognoosid kütuse- ja süsinikuhindade kohta või taastuvenergia seadmete paigaldamise kohta on täielikult kooskõlas artikli 23 kohaselt välja töötatud Euroopa ressursside piisavuse hinnanguga.“

Artikkel 28

Direktiivi 2009/73/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„v)

täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/869 (*2) artiklis 3, artikli 5 lõikes 7 ja artiklites 14–17 sätestatud kohustusi.

Artikkel 29

Direktiivi (EL) 2019/944 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/944/EL artikli 59 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„aa)

täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/869 (*3) artiklis 3, artikli 5 lõikes 7 ja artiklites 14–17 sätestatud kohustusi.

Artikkel 30

Üleminekusätted

Käesolev määrus ei mõjuta sellise finantsabi andmist, jätkamist ega muutmist, mida komisjon annab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1316/2013 (33).

III peatükki ei kohaldata ühishuviprojektidele, mille suhtes on alustatud loamenetlust ja mille kohta on projektiarendaja esitanud taotluse enne 16. novembrit 2013.

Artikkel 31

Üleminekuperiood

1.   Üleminekuperioodil, mis lõppeb 31. detsembril 2029, võib maagaasist sihtotstarbelisteks vesinikurajatisteks ümber kujundatud rajatisi, mis kuuluvad II lisa punktis 3 sätestatud energiataristu kategooriasse, kasutada eelnevalt kindlaks määratud vesiniku ja maagaasi või biometaani segu transportimiseks või ladustamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud üleminekuperioodil teevad projektiarendajad projektide kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd, et tagada naabervõrkude koostalitlusvõime.

3.   Projektiarendaja esitab piisavalt tõendeid (sh ärilepingutega) selle kohta, kuidas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rajatised ei ole üleminekuperioodi lõpus enam maagaasiga seotud, vaid on saanud sihtotstarbeliseks vesinikurajatisteks, nagu on sätestatud II lisa punktis 3, ning selle kohta, kuidas üleminekuperioodi jooksul võimaldatakse suuremat vesiniku kasutamist. Selline tõendamine hõlmab saastevaba või vähese CO2 heitega vesiniku pakkumise ja nõudluse hindamist, samuti projekti poolt võimaldatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutamist. Ühishuviprojektide rakendamise edusammude seire kontekstis kontrollib koostööamet projekti õigeaegset üleminekut sihtotstarbelistele vesinikurajatistele, nagu on sätestatud II lisa punktis 3.

4.   Lõikes 1 osutatud projektide kõlblikkus liidu finantsabi saamiseks artikli 18 alusel lõppeb 31. detsembril 2027.

Artikkel 32

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EL) nr 347/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 23. juunist 2022. Käesolevast määrusest ei tulene õigusi määruse (EL) nr 347/2013 lisades loetletud projektide suhtes.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, jäävad määruse (EL) nr 347/2013 (mida on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/564) (34) VII lisa (mis sisaldab viiendat liidu ühishuviprojektide loetelu), samuti määruse (EL) nr 347/2013 artiklid 2–10, 12, 13 ja 14 ning lisad I–IV ja lisa VI viiendasse liidu ühishuviprojektide loetellu kantud projektide suhtes jõusse ja avaldavad neile mõju, senikaua kuni jõustub käesoleva määruse kohane esimene liidu ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide loend.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 2, saavad projektid, mis on kantud määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt koostatud liidu ühishuviprojektide viiendasse loendisse ja mille taotlustoimiku on pädev asutus läbivaatamiseks vastu võtnud, kasutada käesoleva määruse III peatükist tulenevaid õigusi ja kohustusi nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  ELT C 220, 9.6.2021, lk 51.

(2)  ELT C 440, 29.10.2021, lk 105.

(3)  Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2022. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(5)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(8)  ELT C 371, 15.9.2021, lk 68.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).

(11)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(18)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(21)  ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(22)  EÜT C 104, 24.4.1992, lk 7.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(26)  Komisjoni 15. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1294 liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta (ELT L 303, 17.9.2020, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, 14.6.2019, lk 22).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(29)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(34)  Komisjoni 19. novembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/564, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses liidu ühishuviprojektide loendiga (ELT L 109, 8.4.2022, lk 14).


I LISA

ESMATÄHTSAD ENERGIATARISTUKORIDORID JA -ALAD

(millele on osutatud artikli 1 lõikes 1)

Käesolevat määrust kohaldatakse üleeuroopaliste esmatähtsate energiataristukoridoride ja -alade suhtes.

1.   ESMATÄHTSAD ELEKTRIKORIDORID

1)

Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity): kõnealuse piirkonna liikmesriikide võrkude vahelised ühendused ja ühendused Vahemere-äärse piirkonnaga, sealhulgas Pürenee poolsaarega, eelkõige selleks, et lõimida võrku taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter, täiustada riigisiseseid võrgutaristuid turgude tõhusamaks lõimimiseks piirkonnas ja lõpetada Iirimaa eraldatus ning tagada taastuvenergia avamerevõrkude vajalik pikendamine maismaal ja riigisisese võrgu tugevdamine, mis on vajalik selleks, et tagada piisav ja usaldusväärne ülekandevõrk ning tarnida avamerel toodetud elektrienergia sisemaa liikmesriikidesse.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, ja Portugal.

2)

Põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Electricity): põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised ühendused ja siseliinid, et viia lõpule siseturu väljakujundamine, lõimida võrku taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter, et lõpetada Küprose eraldatus, ning tagada taastuvenergia avamerevõrkude vajalik pikendamine maismaal ja riigisisese võrgu tugevdamine, mis on vajalik selleks, et tagada piisav ja usaldusväärne ülekandevõrk ning tarnida avamerel toodetud elektrienergia sisemaa liikmesriikidesse.

Asjaomased liikmesriigid: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Itaalia, Ungari, Austria, Poola, Rumeenia Sloveenia ja Slovakkia.

3)

Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity): liikmesriikidevahelised ühendused ja Läänemere piirkonna siseliinid, et soodustada turgude lõimimist, samal ajal integreerides kasvava taastuvenergia osakaalu piirkonnas.

Asjaomased liikmesriigid: Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi.

2.   ESMATÄHTSAD AVAMEREVÕRGU KORIDORID

4)

Põhjamere avamerevõrgud (NSOG): Põhjameres, Iiri meres, Keldi meres ja La Manche’i väinas ja neid ümbritsevates vetes paikneva avamere elektrivõrgu, lõimitud avamere elektrivõrgu ning asjakohasel juhul vesinikuvõrgu arendamine ja sellega seotud võrkudevahelised ühendused elektri või asjakohasel juhul vesiniku transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse või piiriülese taastuvenergiakaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad ja Rootsi.

5)

Läänemere energiaturu avamerevõrkude ühendamise tegevuskava (BEMIP offshore): Läänemeres ja seda ümbritsevates vetes paikneva avamere elektrivõrgu, lõimitud avamere elektrivõrgu, asjakohasel juhul ka vesinikuvõrgu arendamine ja sellega seotud võrkudevahelised ühendused elektri või asjakohasel juhul korral vesiniku transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse või piiriülese taastuvenergiakaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi.

6)

Lõuna- ja Lääne-Euroopa avamerevõrgud (SW offshore): Vahemeres (sealhulgas Cadizi lahes) ja seda ümbritsevates vetes paikneva avamere elektrivõrgu, lõimitud avamere elektrivõrgu, asjakohasel juhul ka vesinikuvõrgu arendamine ja sellega seotud võrkudevahelised ühendused elektri või asjakohasel juhul vesiniku transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse või piiriülese taastuvenergiakaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal.

7)

Lõuna- ja Ida-Euroopa avamerevõrgud (SE offshore): Vahemeres, Mustas meres ja neid ümbritsevates vetes paikneva avamere elektrivõrgu, lõimitud avamere elektrivõrgu, asjakohasel juhul ka vesinikuvõrgu arendamine ja sellega seotud võrkudevahelised ühendused elektri või asjakohasel juhul vesiniku transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse või piiriülese taastuvenergiakaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Küpros, Rumeenia ja Sloveenia.

8)

Atlandi ookeani avamerevõrgud: Atlandi ookeani põhjaosa vetes paikneva avamere elektrivõrgu ja lõimitud avamere elektrivõrgu arendamine ning sellega seotud võrkudevahelised ühendused elektri transportimiseks taastuvatest avamere energiaallikatest tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse ning piiriülese elektrikaubanduse laiendamiseks.

Asjaomased liikmesriigid: Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal.

3.   ESMATÄHTSAD VESINIKUKORIDORID JA ELEKTROLÜÜSISEADMED

9)

Ühendatud vesinikuvõrgud Lääne-Euroopas (HI West): vesinikutaristu ja gaasile uue kasutusotstarbe andmise taristu, mis võimaldab luua lõimitud vesinikumagistraali, mis otseselt või kaudselt (kolmanda riigi kaudu) ühendab piirkonna riike ja rahuldab nende konkreetseid vesinikuga seotud taristuvajadusi, toetades kogu liitu hõlmava vesinikutranspordivõrgu teket, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul vähendab energiasüsteemide eraldatust, toetab uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ning millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aitab märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Elektrolüüsiseadmed: selliste elektrienergiast gaasi tootmise rakenduste kasutuselevõtu toetamine, mille eesmärk on võimaldada kasvuhoonegaaside vähendamist ning aidata kaasa süsteemi turvalisele, tõhusale ja usaldusväärsele toimimisele ning arukale energiasüsteemi lõimimisele, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul uuenduslikke ja muude lahenduste toetamine, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning märkimisväärne kaasaaitamine saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Asjaomased liikmesriigid: Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria ja Portugal.

10)

Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosa ühendatud vesinikuvõrgud (HI East): vesinikutaristu ja gaasile uue kasutusotstarbe andmise taristu, mis võimaldab luua lõimitud vesinikumagistraali, mis otseselt või kaudselt (kolmanda riigi kaudu) ühendab piirkonna riike ja rahuldab nende konkreetseid vesinikuga seotud taristuvajadusi, toetades kogu liitu hõlmava vesinikutranspordivõrgu tekkimist, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul vähendab energiasüsteemide eraldatust, toetab uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ning millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aitab märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Elektrolüüsiseadmed: selliste elektrienergiast gaasi tootmise rakenduste kasutuselevõtu toetamine, mille eesmärk on võimaldada kasvuhoonegaaside vähendamist ning aidata kaasa süsteemi turvalisele, tõhusale ja usaldusväärsele toimimisele ning arukale energiasüsteemi lõimimisele, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul uuenduslike ja muude lahenduste toetamine, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning märkimisväärne kaasaaitamine saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Asjaomased liikmesriigid: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

11)

Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühendamise tegevuskava (BEMIP Hydrogen): vesinikutaristu ja gaasile uue kasutusotstarbe andmise taristu, mis võimaldab luua lõimitud vesinikumagistraali, mis otseselt või kaudselt (kolmanda riigi kaudu) ühendab piirkonna riike ja rahuldab nende konkreetseid vesinikuga seotud taristuvajadusi, toetades kogu liitu hõlmava vesinikutranspordivõrgu tekkimist, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul vähendab energiasüsteemide eraldatust, toetab uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ning millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aitab märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Elektrolüüsiseadmed: selliste elektrienergiast gaasi tootmise rakenduste kasutuselevõtu toetamine, mille eesmärk on võimaldada kasvuhoonegaaside vähendamist ning aidata kaasa süsteemi turvalisele, tõhusale ja usaldusväärsele toimimisele ning arukale energiasüsteemi lõimimisele, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul uuenduslike ja muude lahenduste toetamine, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning märkimisväärne kaasaaitamine saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Asjaomased liikmesriigid: Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi.

4.   ESMATÄHTSAD TEEMAVALDKONNAD

12)

Arukate elektrivõrkude kasutuselevõtt: nutivõrgu tehnoloogia kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt lõimida kõigi elektrivõrguga ühendatud kasutajate käitumine ja tegevus, eelkõige suurte elektrikoguste tootmine taastuvatest või hajutatud energiaallikatest ja tarbimiskaja, energia salvestamine, elektrisõidukid ja muud paindlikkuse allikad, ning lisaks saarte ja saaresüsteemide puhul vähendada energiasüsteemide eraldatust, toetada uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ning millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning märkimisväärne kaasaaitamine saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

13)

Piiriülene CO2 võrk: CO2 transpordi- ja säilitustaristu arendamine liikmesriikide vahel ning ümbritsevate kolmandate riikidega tööstuskäitistest püsiva geoloogilise säilitamise eesmärgil kogutud CO2 kogumiseks ja säilitamiseks ning CO2 kasutamiseks sünteetiliste kütuste puhul, mis viib CO2 püsiva neutraliseerimiseni.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.

14)

Arukad gaasivõrgud: arukate gaasivõrkude tehnoloogia kasutuselevõtt kogu liidus, et tõhusalt lõimida gaasivõrku palju vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvaid gaasiallikaid, toetada uuenduslike ja digilahenduste kasutuselevõttu võrgu haldamiseks ning hõlbustada arukat energiasüsteemide lõimimist ja tarbimiskaja, sealhulgas teha sellega seotud füüsilisi uuendusi, kui see on vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside lõimimise seadmete ja paigaldiste toimimiseks hädavajalik.

Asjaomased liikmesriigid: kõik.


II LISA

ENERGIATARISTUKATEGOORIAD

I lisas loetletud energiataristu prioriteetide elluviimiseks tuleb arendada järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid energiataristuid.

1)

Elekter:

a)

kõrgepinge- ja ülikõrgepinge-õhuliinid, mis ületavad piiri või asuvad liikmesriigi territooriumil, sealhulgas majandusvööndis, kui need on projekteeritud pingele 220 kV või rohkem, ning maa- ja merealused ülekandekaablid, kui need on projekteeritud pingele 150 kV või rohkem. Liikmesriikide ja väikeste eraldatud võrkude puhul, mille üldise ülekandesüsteemi pinge on madalam, on need pingekünnised võrdsed nende vastavate elektrisüsteemide kõrgeima pingetasemega;

b)

punktis a osutatud energiataristukategooriasse kuuluvad seadmed või paigaldised, mis võimaldavad avamere tootmiskohtadest pärit avamere taastuvelektri ülekandmist (avamere taastuvelektri energiataristu);

c)

energiasalvestusüksused eraldi või agregeeritud kujul energia alaliseks või ajutiseks salvestamiseks maapealsesse või maa-alusesse taristusse või geoloogiliselt, tingimusel et need on vahetult ühendatud kõrgepinge õhuliinidega ja jaotusliinidega, mis on projekteeritud pingele 110 kV või rohkem. Liikmesriikide ja väikeste eraldatud võrkude puhul, mille üldise ülekandesüsteemi pinge on madalam, on need pingekünnised võrdsed nende vastavate elektrisüsteemide kõrgeima pingetasemega;

d)

punktides a, b ja c osutatud süsteemide ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja kontrollisüsteemid kõigi pingetasemete juures ning alajaamad;

e)

arukad elektrivõrgud: seadmed või paigaldised, digitaalsed süsteemid ja komponendid, mis ühendavad toimivate digiplatvormide kaudu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiaid nii ülekande- kui ka kesk- ja kõrgpingejaotuse tasandil ning mille eesmärk on tõhusam ja arukam elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrk, suurem võimsus uute tootmis-, energia salvestamis- ja tarbimisvormide lõimimiseks ning uute ärimudelite ja turustruktuuride soodustamine, sealhulgas investeeringud saartesse ja saaresüsteemidesse, et vähendada energiasüsteemide eraldatust, toetada uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ning millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aidata märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele;

f)

punktis a osutatud energiataristukategooriasse kuuluvad seadmed või paigaldised, millel on kaks funktsiooni: ühendamine ja avamere võrguühendussüsteem avamere taastuvenergia tootmiskohtadest kahte või enamasse liikmesriiki ning liidu loendisse kantud projektides osalevatesse kolmandatesse riikidesse, sealhulgas kõnealuste seadmete pikendused maismaal kuni maismaa ülekandesüsteemi esimese alajaamani, samuti kõik avamerel asuvad külgnevad seadmed või paigaldised, mis on hädavajalikud võrgu ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks käitamiseks, sealhulgas kaitse-, seire- ja kontrollisüsteemid, ning vajalikud alajaamad, kui need tagavad ka tehnoloogia koostalitlusvõime, muu hulgas eri tehnoloogiat kasutavate liideste ühilduvuse (taastuvenergia avamerevõrgud).

2)

Arukad gaasivõrgud: kõik järgmised seadmed või paigaldised, mille eesmärk on võimaldada ja hõlbustada mitmesuguste vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside (sealhulgas biometaan või vesinik) lõimimist gaasivõrku: digitaalsed süsteemid ja komponendid, mis ühendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiat, et võimaldada gaasivõrgus gaasi tootmise, ülekandmise, jaotamise, hoiustamise ja tarbimise interaktiivset ja arukat seiret, mõõtmist, kvaliteedikontrolli ja juhtimist. Lisaks võivad sellised projektid hõlmata ka seadmeid, mis võimaldavad vastassuunavoogusid jaotustasandilt ülekandetasandini, sealhulgas sellega seotud füüsilisi uuendusi, kui see on vähese CO2 heitega ja eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside lõimimise seadmete ja paigaldiste toimimiseks hädavajalik.

3)

Vesinik:

a)

vesiniku transportimise, peamiselt kõrgel survel, ülekandetorustikud, sealhulgas uue kasutusotstarbega maagaasitaristu, mis annavad läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu paljudele võrgu kasutajatele;

b)

punktis a osutatud kõrgsurve-vesinikutorustikega ühendatud hoidlad;

c)

muudes keemilistes ainetes sisalduva vesiniku või veeldatud vesiniku vastuvõtu-, hoiustamis- ja taasgaasistamis- või rõhulangetamisseadmed, mille ülesanne on vesiniku juhtimine võrku, kui see on kohaldatav;

d)

kõik seadmed või paigaldised, sh kompressorjaamad, mis on vajalikud vesinikusüsteemi ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks;

e)

kõik seadmed või paigaldised, mis võimaldavad kasutada vesinikku või vesinikust saadavaid kütuseid transpordisektoris TEN-T põhivõrgus, mis on kindlaks määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (1) III peatükiga.

Kõik punktides a–d loetletud rajatised võivad olla uued ehitatud rajatised või maagaasist vesiniku jaoks ümber kujundatud rajatised või nende kahe kombinatsioon.

4)

Elektrolüüsirajatised:

a)

elektrolüüsiseadmed:

i)

mille võimsus on vähemalt 50 MW, mille annab üks elektrolüüsiseade või mitu elektrolüüsiseadet, mis moodustavad ühe koordineeritud projekti;

ii)

mille tootmine vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ. Olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodikat või standardit ISO 14067 või ISO 14064-1. Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide peab hõlmama kaudset heidet. Kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist olelusringi jooksul tõendatakse, kui see on kohaldatav, kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või sõltumatu kolmanda isiku poolt, ja

iii)

millel on ka võrguga seotud funktsioon, eelkõige selleks, et tagada süsteemi üldine paindlikkus ning süsteemi üldine tõhusus elektri- ja vesinikuvõrkude jaoks;

b)

seotud seadmed, sealhulgas torujuhtmete ühendus võrguga.

5)

Süsinikdioksiid:

a)

spetsiaalne torustik, v.a tootmisetapi torustik, mille kaudu transporditakse CO2, mis on pärit mitmest allikast, selle püsivaks geoloogiliseks säilitamiseks vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ;

b)

CO2 veeldamise püsirajatised, puhverhoidlad ja konverterid selle edasi transportimiseks torujuhtmete kaudu ja spetsiaalsetes transpordivahendites, näiteks laevad, praamid, veokid ja rongid;

c)

ilma et see piiraks CO2 geoloogilise säilitamise keelamist liikmesriigis, geoloogilises formatsioonis paikneva taristuga seotud maapealsed rajatised ja sissejuhtimisseadmed, mida kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ kasutatakse CO2 püsivaks geoloogiliseks säilitamiseks, kui need ei hõlma CO2 kasutamist süsivesinike tõhustatud tootmiseks ning on vajalikud CO2 piiriüleseks transportimiseks ja säilitamiseks;

d)

kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sh kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).


III LISA

PROJEKTIDE PIIRKONDLIKUD LOENDID

1.   RÜHMI KÄSITLEVAD REEGLID

1)

Riiklike reguleerivate asutuste pädevusse kuuluva energiataristu puhul koosneb iga rühm liikmesriikide, riiklike reguleerivate asutuste ja ülekandevõrguettevõtjate, samuti komisjoni, koostööameti, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ning kas ENTSO-E või ENTSOG esindajatest.

Muude energiataristukategooriate puhul koosneb iga rühm komisjoni ja liikmesriikide esindajatest ning iga I lisas sätestatud asjaomase prioriteediga seotud projektiarendajatest.

2)

Olenevalt liidu loendisse kantavate projektide arvust, piirkondlike taristute puudustest ja turu arengust võivad rühmad ja rühmade otsuseid tegevad organid vajaduse korral jaguneda, ühineda või kohtuda eri koosseisudes, et arutada küsimusi, mis on ühised kõigile rühmadele või puudutavad üksnes konkreetseid piirkondi. Sellised küsimused võivad hõlmata piirkondadevahelise sidususega seotud teemasid või piirkondlike loendite kavandeisse lisatud selliste kavandatavate projektide arvu, mis võivad muutuda haldamatuks.

3)

Iga rühm korraldab oma tööd kooskõlas piirkondliku koostööga, mida tehakse määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 12, määruse (EL) 2019/943 artikli 34, direktiivi 2009/73/EÜ artikli 7 ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 61 kohaselt ning muude olemasolevate piirkondlike koostööstruktuuridega.

4)

Kui see on I lisas kindlaks määratud asjaomaste energiataristu esmatähtsate koridoride ja alade rakendamiseks asjakohane, kutsub iga rühm osalema sellise projekti arendajaid, mida võib pidada ühishuviprojektiks, ning riikide haldusasutuste, reguleerivate asutuste, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide ülekandevõrguettevõtjate esindajaid. Otsus kutsuda kolmanda riigi esindajaid põhineb konsensusel.

5)

I lisa 2. jaos sätestatud esmatähtsate energiataristukoridoride puhul kutsub iga rühm asjakohasel juhul osalema sisemaa liikmesriikide, pädevate asutuste, riiklike reguleerivate asutuste ja ülekandevõrguettevõtjate esindajaid.

6)

Iga rühm kutsub asjakohasel juhul asjaomaseid sidusrühmi esindavaid organisatsioone, sealhulgas kolmandate riikide esindajaid, ja kui seda peetakse kohaseks, sidusrühmi otse, sh tootjaid, jaotusvõrguettevõtjaid, tarnijaid, tarbijaid, kohalikku elanikkonda ja liidus asuvaid keskkonnakaitseorganisatsioone väljendama oma eriteadmisi. Rühmad korraldavad oma ülesannete täitmiseks kuulamisi või konsultatsioone.

7)

Komisjon avaldab sidusrühmadele kättesaadaval platvormil rühmade koosolekute kodukorra, liikmesorganisatsioonide ajakohastatud nimekirja, korrapäraselt ajakohastatud teabe töö edenemise kohta, koosolekute päevakorrad ning koosolekute protokollid, kui need on kättesaadavad. Rühmade otsuseid tegevate organite arutelud ja projektide paremusjärjestus vastavalt artikli 4 lõikele 5 on konfidentsiaalsed. Kõik piirkondlike rühmade tegevust ja tööd käsitlevad otsused tehakse liikmesriikide ja komisjoni konsensuse alusel.

8)

Komisjon, koostööamet ja rühmad püüavad saavutada rühmade sidusus. Selleks tagavad komisjon ja koostööamet, kui see on asjakohane, kogu piirkondadevahelist huvi pakkuvat tööd hõlmava teabe vahetamise asjaomaste rühmade vahel.

9)

Riikide reguleerivate asutuste ja koostööameti osalus rühmades ei sea ohtu nende ülesannete ja kohustuste täitmist, mis on nendele asutustele pandud käesoleva määrusega või määrusega (EL) 2019/942, direktiivi 2009/73/EÜ artiklitega 40 ja 41 ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklitega 58, 59 ja 60.

2.   PIIRKONDLIKE LOENDITE KOOSTAMISE KORD

1)

Sellise projekti, mida võib pidada liidu loendisse kantavaks projektiks, arendaja, kes soovib saada seda staatust, esitab rühmale liidu loendi projektiks valimise avalduse, mis sisaldab järgmist:

a)

hinnang selle kohta, kuidas projekt aitab rakendada I lisas sätestatud prioriteete;

b)

viide II lisas sätestatud vastavale projektikategooriale;

c)

artiklis 4 sätestatud asjakohaste kriteeriumide täitmise analüüs;

d)

piisavalt välja arendatud projektide puhul projektipõhine kulude-tulude analüüs, mis on kooskõlas artikli 11 kohaselt koostatud metoodikaga;

e)

vastastikust huvi pakkuvate projektide puhul otseselt mõjutatud riikide valitsuste toetuskirjad, milles väljendatakse toetust projektile, või muud mittesiduvad kokkulepped;

f)

muu teave, mis on projekti hindamiseks asjakohane.

2)

Kõik taotluse saajad tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

3)

Käesoleva määruse II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvad kavandatavad elektri ülekandmise ja salvestamise ühishuviprojektid on osa elektrivõrgu viimasest olemasolevast kogu liitu hõlmavast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSO-E on koostanud vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 30. Käesoleva määruse II lisa punkti 1 alapunktides b ja f sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvad kavandatavad elektri ülekandmise ühishuviprojektid tulenevad käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud lõimitud avamerevõrgu kavandamisest ja tugevdamisest ning on sellega kooskõlas.

4)

Alates 1. jaanuarist 2024 on käesoleva määruse II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvad kavandatavad vesiniku ühishuviprojektid projektid, mis on osa gaasivõrgu viimasest olemasolevast kogu liitu hõlmavast kümneaastasest arengukavast, mille ENTSOG on koostanud vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklile 8.

5)

30. juuniks 2022 ja seejärel iga kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava kohta esitavad ENTSO-E ja ENTSOG ajakohastatud suunised projektide lisamiseks punktides 3 ja 4 osutatud kogu liitu hõlmavasse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, et tagada võrdne kohtlemine ja protsessi läbipaistvus. Kõigi sel ajal kehtivasse liidu loendisse kantud projektide puhul kehtestatakse suunistes kogu liitu hõlmavatesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse lisamise lihtsustatud menetlus, võttes arvesse eelmise kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava protsesside käigus juba esitatud dokumente ja andmeid, tingimusel et juba esitatud dokumendid ja andmed jäävad kehtima.

ENTSO-E ja ENTSOG konsulteerivad enne lõplike suuniste avaldamist komisjoni ja koostööametiga oma vastavate suuniste kavandi üle, mis käsitlevad projektide lisamist kogu liitu hõlmavatesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse, ning võtavad nõuetekohaselt arvesse komisjoni ja koostööameti soovitusi.

6)

II lisa punktis 5 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluvad kavandatavad CO2 transpordi ja säilitamise projektid on osa vähemalt kahe liikmesriigi poolt riikidevahelise CO2 transpordi ja säilitamise taristu arendamiseks koostatud kavast, mille asjaomased liikmesriigid või nende määratud üksused esitavad komisjonile.

7)

ENTSO-E ja ENTSOG annavad rühmadele teavet selle kohta, kuidas nad kohaldasid suuniseid, et hinnata nende lisamist kogu liitu hõlmavatesse kümneaastastesse võrgu arengukavadesse.

8)

Nende pädevusse kuuluvate projektide puhul kontrollivad riiklikud reguleerivad asutused ja vajaduse korral koostööamet, võimaluse korral piirkondliku koostöö raames (vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 7 ja direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 61), kriteeriumide ja kulude-tulude analüüsi metoodika ühtset kohaldamist ning hindavad nende piiriülest asjakohasust. Nad esitavad oma hinnangu rühmale. Komisjon tagab, et käesoleva määruse artiklis 4 ja IV lisas osutatud kriteeriume ja metoodikaid kohaldatakse ühtlustatud viisil, et tagada piirkondlike rühmade sidusus.

9)

Kõigi projektide puhul, mis ei ole hõlmatud käesoleva lisa punktiga 8, hindab komisjon käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud kriteeriumide kohaldamist. Komisjon võtab samuti arvesse projektide tulevase laiendamise võimalusi muude liikmesriikide kaasamiseks. Komisjon esitab oma hinnangu rühmale. Vastastikust huvi pakkuva projekti staatust taotlevate projektide puhul kutsutakse hindamisele kolmandate riikide esindajad ja reguleerivad asutused.

10)

Iga liikmesriik, kelle territooriumiga ei ole kavandatav projekt seotud, kuid kellele kavandatav projekt võib avaldada positiivset puhasmõju või olulist mõju, näiteks keskkonnale või energiataristu toimimisele tema territooriumil, võib esitada rühmale arvamuse, kirjeldades oma mureküsimusi.

11)

Rühm analüüsib rühma kuuluva liikmesriigi taotlusel liikmesriigi poolt vastavalt artikli 3 lõikele 3 esitatud põhjendusi, miks tema territooriumiga seotud projekti mitte heaks kiita.

12)

Rühm võtab arvesse seda, kas piirkondliku taristu vajaduste kindlaksmääramisel ja iga kandidaatprojekti puhul kohaldatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Rühm käsitleb esmatähtsate lahendustena eelkõige selliseid lahendusi nagu nõudluse juhtimist, turukorralduslahendusi, digilahenduste rakendamist ja hoonete renoveerimist, kui neid peetakse kogu süsteemi perspektiivist kulutõhusamaks kui uue taristu ehitamist pakkumise poolel.

13)

Rühm tuleb kokku, et kavandatud projekte projektide läbipaistva hindamise ja artiklis 4 sätestatud kriteeriumide alusel analüüsida ja need paremusjärjestusse seada, võttes arvesse reguleerivate asutuste hinnangut või komisjoni hinnangut projektide kohta, mis ei kuulu riiklike reguleerivate asutuste pädevusse.

14)

Riiklike reguleerivate asutuste pädevusse kuuluvate kavandatavate projektide piirkondlike loendite kavandid, mille rühmad on koostanud, koos kõigi käesoleva jao punktis 10 täpsustatud arvamustega esitatakse koostööametile kuus kuud enne liidu loendi vastuvõtmise kuupäeva. Koostööamet hindab piirkondlike loendite kavandeid ja nendega kaasas olevaid arvamusi kolme kuu jooksul alates kättesaamise kuupäevast. Koostööamet esitab oma arvamuse piirkondlike loendite kavandite kohta, eelkõige kriteeriumide ja kulude-tulude analüüsi ühtse kohaldamise kohta kõigis piirkondades. Koostööameti arvamus võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) 2019/942 artikli 22 lõikes 5 osutatud menetlusega.

15)

Ühe kuu jooksul alates koostööameti arvamuse kättesaamise kuupäevast võtab iga rühma otsuseid tegev organ artikli 3 lõike 3 sätteid järgides vastu oma lõpliku kavandatavate projektide piirkondliku loendi, lähtudes rühmade ettepanekust ning võttes arvesse koostööameti arvamust ja punkti 8 kohaselt esitatud riiklike reguleerivate asutuste hinnangut või punkti 9 kohaselt esitatud komisjoni hinnangut nende projektide kohta, mis ei kuulu riiklike reguleerivate asutuste pädevusse, ning komisjoni nõuannet, mille eesmärk on hoida liidu loendisse kantud projektide koguarv hallatavates piirides, eelkõige piiridel, seoses konkureerivate või potentsiaalselt konkureerivate projektidega. Rühmade otsuseid tegevad organid esitavad lõplikud piirkondlikud loendid koos kõigi punktis 10 täpsustatud arvamustega komisjonile.

16)

Kui piirkondlike loendite kavanditest lähtudes ja koostööameti arvamust arvesse võttes muutuks kavandatavate projektide koguhulk liidu loendis haldamatuks, soovitab komisjon igale asjaomasele rühmale jätta piirkondlikust loendist välja projektid, mille asjaomane rühm oli seadnud artikli 4 lõike 5 alusel koostatud järjestuses viimastele kohtadele.

IV LISA

PROJEKTIDE KRITEERIUMIDEGA SEOTUD NORMID JA NÄITAJAD

1)   

Olulise piiriülese mõjuga ühishuviprojekt on liikmesriigi territooriumil elluviidav projekt, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

elektriülekanne: projekti kaudu suurendatakse võrgu ülekandevõimsust või kaubanduslikeks elektrivoogudeks kättesaadavat võimsust asjaomase liikmesriigi ja ühe või mitme teise liikmesriigi piiril, mille tulemusena suureneb piiriülese võrgu ülekandevõimsus selle liikmesriigi ja ühe või mitme teise liikmesriigi piiril vähemalt 500 megavati (MW) võrra võrreldes olukorraga, kui projekt jäetaks käiku laskmata, või projekti kaudu vähendatakse omavahel ühendamata energiasüsteemide eraldatust ühes või mitmes liikmesriigis ning suurendatakse piiriülese võrgu ülekandevõimsust kahe liikmesriigi vahelisel piiril vähemalt 200 MW võrra;

b)

elektri salvestamine: projekti installeeritud võimsus on vähemalt 225 MW ja sellega luuakse salvestamisvõimsus, mis võimaldab vähemalt 250 GW-tunni suurust elektri netotoodangut aastas;

c)

arukad elektrivõrgud: projekt on seotud kõrge- ja keskpingeseadmete ja -paigaldistega, mis on projekteeritud kõrge- ja keskpingele, ning see hõlmab ülekandevõrguettevõtjaid, ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjaid või jaotusvõrguettevõtjaid vähemalt kahest liikmesriigist. Projekt võib hõlmata ainult jaotusvõrguettevõtjaid, tingimusel et nad on pärit vähemalt kahest liikmesriigist ja et on tagatud koostalitlusvõime. Projekt vastab vähemalt kahele järgmistest kriteeriumidest: see hõlmab 50 000 elektri kasutajat, tootjat, tarbijat või tootvat tarbijat, see hõlmab piirkonda, kus tarbitakse vähemalt 300 GW-tundi aastas, vähemalt 20 % projektiga seotud tarbitavast elektrist pärineb muutlikest taastuvatest energiaallikatest või selle kaudu vähendatakse omavahel ühendamata energiasüsteemide eraldatust ühes või mitmes liikmesriigis. Projekt ei pea olema seotud ühise füüsilise piiriga. Projektide puhul, mis on seotud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 42 määratletud väikeste eraldatud võrkudega sealhulgas saared, peavad need pingetasemed võrduma asjaomase elektrisüsteemi kõrgeima pingetasemega;

d)

vesiniku ülekandmine: projekt võimaldab vesiniku ülekandmist üle asjaomaste liikmesriikide piiride või suurendab olemasolevat piiriülest vesinikutranspordivõimsust kahe liikmesriigi vahelisel piiril vähemalt 10 % võrreldes olukorraga enne projekti käivitamist ning projekt näitab piisavalt, et on kavandatud piiriülese vesinikuvõrgu oluline osa, ning esitab piisavad tõendid olemasolevate kavade ja koostöö kohta naaberriikide ja võrguettevõtjatega, või projekti kaudu vähendatakse omavahel ühendamata energiasüsteemide eraldatust ühes või mitmes liikmesriigis ning projekti eesmärk on tarnida otse või kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki;

e)

II lisa punktis 3 osutatud vesinikuhoidlad või vesiniku vastuvõtukohad: projekti eesmärk on tarnida otse või kaudselt vähemalt kahte liikmesriiki;

f)

elektrolüüsiseadmed: projekt tagab vähemalt 50 MW ülesseatud võimsuse, mille annab üks elektrolüüsiseade või mitu elektrolüüsiseadet, mis moodustavad ühe koordineeritud projekti, ja toob otsest või kaudset kasu vähemalt kahele liikmesriigile, ning eelkõige saarte ja saaresüsteemidega seotud projektide puhul toetab uuenduslikke ja muid lahendusi, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki ja millel on märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning aitab märkimisväärselt kaasa saarte ja liidu energiasüsteemi kestlikkusele;

g)

arukad gaasivõrgud: projekt hõlmab ülekandevõrguettevõtjaid, ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjaid või jaotusvõrguettevõtjaid vähemalt kahest liikmesriigist. Jaotusvõrguettevõtjaid võib kaasata, kuid ainult siis, kui seda toetavad vähemalt kahe liikmesriigi ülekandevõrguettevõtjad, kes on projektiga tihedalt seotud ja tagavad koostalitlusvõime;

h)

avamere taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülekandmine: projekt on kavandatud selleks, et kanda üle elektrit avamere tootmiskohtadest, mille võimsus on vähemalt 500 MW, ning võimaldab elektrienergia ülekandmist konkreetse liikmesriigi maismaavõrku, suurendades nõnda siseturul kättesaadava taastuvallikatest toodetud elektrienergia kogust. Projekti arendatakse piirkondades, kus avamere taastuvelektri kasutamine on väike, ning sellel peab olema märkimisväärne positiivne mõju liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ning see aitab märkimisväärselt kaasa energiasüsteemi kestlikkusele ja turgude lõimimisele, takistamata samal ajal piiriülest võimsust ja vooge;

i)

CO2 projektid: projekti kasutatakse vähemalt kahest liikmesriigist pärit inimtekkelise CO2 transportimiseks ja kui see on kohane, säilitamiseks.

2)   

Vastastikkust huvi pakkuv projekt, millel on märkimisväärne piiriülene mõju, on projekt, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

II lisa punkti 1 alapunktides a ja f sätestatud kategooriasse kuuluvate vastastikkust huvi pakkuvate projektide puhul suurendab projekt võrgu ülekandevõimsust või kaubavoogude jaoks kättesaadavat võimsust selle liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiril ning toob kas otsest või kaudset (kolmanda riigiga ühenduse kaudu) märkimisväärset kasu artikli 4 lõikes 3 loetletud erikriteeriumide alusel liidu tasandil. ENTSO-E arvutab liikmesriikide kasu kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava raames ja avaldab selle;

b)

II lisa punktis 3 sätestatud kategooriasse kuuluvate vastastikkust huvi pakkuvate projektide puhul võimaldab vesinikuprojekt vesiniku ülekandmist liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiril ning tõestab, et toob kas otsest või kaudset (kolmanda riigiga ühenduse kaudu) märkimisväärset kasu artikli 4 lõikes 3 loetletud erikriteeriumide alusel liidu tasandil. ENTSOG arvutab liikmesriikide kasu kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava raames ja avaldab selle;

c)

II lisa punktis 5 sätestatud kategooriasse kuuluvate vastastikkust huvi pakkuvate projektide puhul võib projekti kasutada inimtekkelise CO2 transportimiseks ja säilitamiseks vähemalt kahe liikmesriigi ja kolmanda riigi poolt.

3)   

II lisa punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f sätestatud kategooriatesse kuuluvate projektide puhul hinnatakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)

taastuvenergia ülekandmist suurimatesse tarbimiskeskustesse ja salvestamiskohtadesse mõõdetakse elektrivõrgu uusima kättesaadava kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, tehes eelkõige järgmist:

i)

elektri ülekandmisega seoses hinnatakse projekti tulemusel ühendatavat ja ülekantavat taastuvatest energiaallikatest toodetavat elektrikogust (tehnoloogialiikide kaupa ja MWdes) võrreldes nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri kavandatud üldkogusega asjaomases liikmesriigis 2030. aastal vastavalt lõimitud riiklikele energia- ja kliimakavadele, mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999;

ii)

energia salvestamisega seoses võrreldakse projektist tulenevat uut salvestusvõimsust sama salvestustehnoloogia olemasoleva koguvõimsusega V lisas sätestatud analüüsipiirkonnas;

b)

turgude lõimimist, konkurentsi ja süsteemi paindlikkust mõõdetakse elektrivõrgu uusima kättesaadava kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, tehes eelkõige järgmist:

i)

piiriüleste projektide, sealhulgas reinvesteerimisprojektide puhul arvutatakse nende mõju mõlemasuunaliste elektrivoogude ülekande võimsusele võrgus, mõõdetuna elektrikogustes (MWdes), ning nende panus sellesse, et saavutada vähemalt minimaalne, 15 % ühendatuse eesmärk, ja olulise piiriülese mõjuga projektide puhul nende mõju võrgu ülekandevõimsusele asjaomaste liikmesriikide vahelistel piiridel, asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel piiridel või asjaomastes liikmesriikides ning mõju pakkumise ja nõudluse tasakaalustamisele ja võrgu toimimisele asjaomastes liikmesriikides;

ii)

V lisas sätestatud analüüsipiirkonnas hinnatakse projekti mõju kogu energiasüsteemi tootmis- ja ülekandekuludele ning turuhindade arengule ja ühtlustumisele eri planeerimisstsenaariumide korral, võttes eelkõige arvesse tootmisvõimsuste koormamisjärjestuse muutumist;

c)

Varustuskindlust, koostalitlusvõimet ja süsteemi talitluskindlust mõõdetakse elektrivõrgu viimase olemasoleva kogu liitu hõlmava kümneaastase arengukava raames tehtud analüüsi kohaselt, hinnates eelkõige, kuidas projekt mõjutab V lisas sätestatud analüüsipiirkonnas piisava tootmise ja ülekandmisega seotud hinnangulist tootmispuudujääki teatavatel iseloomulikel koormusperioodidel, võttes arvesse kliimaga seotud äärmuslikke ilmastikunähtusi ja nende mõju taristu vastupidavusele. Kui see on kohaldatav, mõõdetakse, millist mõju avaldab projekt süsteemi toimimise ja teenuste sõltumatule ja usaldusväärsele kontrollile.

4)   

II lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate projektide puhul hinnatakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)

kestlikkuse taseme mõõtmiseks hinnatakse, mil määral on võrgud võimelised ühendama ja transportima muutlikku taastuvenergiat;

b)

energiavarustuskindluse mõõtmiseks hinnatakse elektrikao määra jaotus- või ülekandevõrkudes või mõlemas, elektrivõrguosade protsentuaalset kasutamist (st keskmine koormus), võrguosade kättesaadavust (seotud ettekavandatud ja ettekavandamata hooldustöödega) ja selle mõju võrgu toimimisele ning katkestuste, sealhulgas kliimaga seotud häirete, kestust ja sagedust;

c)

turgude lõimimise mõõtmiseks hinnatakse uuenduslikke lahenduste kasutuselevõttu süsteemi toimimises, energiasüsteemide eraldatuse vähenemist ja omavahelist ühendatust, samuti muude sektorite lõimimise taset ning uute ärimudelite ja turu struktuuride hõlbustamist;

d)

talituskindluse, paindlikkuse ja tarnekvaliteedi mõõtmiseks hinnatakse uuenduslikku lähenemisviisi süsteemi paindlikkusele, küberturvalisusele, võrgu tõhusale talitlusele ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjate tasandil, suutlikkust hõlmata tarbimiskaja, salvestamist, energiatõhususe meetmeid, digivahendite ja IKT kulutõhusat kasutamist seire ja kontrolli eesmärgil, elektrisüsteemi stabiilsust ja pingekvaliteeti.

5)   

II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluva vesinikutaristu puhul hinnatakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)

kestlikkust mõõdetakse projekti panusena kasvuhoonegaaside heite vähendamisse eri lõppkasutusalade puhul sektorites, kus seda on raske teha, näiteks tööstuses või transpordis; taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise paindlikkusse ja sesoonse salvestamise võimalustesse; või taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku lõimimisse, et võtta arvesse turu vajadusi ja edendada taastuvallikatest toodetud vesinikku;

b)

turgude lõimimise ja koostalitlusvõime mõõtmiseks arvutatakse projekti lisaväärtus turupiirkondade lõimimisele, hindade lähenemisele ning süsteemi üldisele paindlikkusele;

c)

energiavarustuskindluse ja paindlikkuse mõõtmiseks arvutatakse projekti lisaväärtus vesiniku varustuskindluse vastupidavusele, mitmekesisusele ja paindlikkusele;

d)

konkurentsi mõõtmiseks hinnatakse projekti panust tarnete mitmekesistamisse, sealhulgas juurdepääsu hõlbustamisse omamaistele vesinikuallikatele.

6)   

II lisa punktis 2 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate aruka gaasivõrgu projektide puhul hinnatakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)

kestlikkuse taseme mõõtmiseks hinnatakse gaasivõrku lõimitud taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside osakaalu, sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähenemist kogu süsteemi CO2 heite vähendamiseks ja lekete piisavat avastamist;

b)

kvaliteedi ja energiavarustuskindluse mõõtmiseks hinnatakse kindlalt olemasoleva gaasivarustuse ja tippnõudluse suhet, impordi osa, mida asendavad kohalikud taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasid, süsteemi toimimise stabiilsust, häirete kestust ja sagedust tarbija kohta;

c)

selleks et mõõta niisuguste paindlikkusteenuste nagu tarbimiskaja ja salvestamise võimaldamist, millega hõlbustatakse energiasüsteemide arukat lõimimist ühenduste loomise kaudu teiste energiakandjate ja sektoritega, hinnatakse ühendatud energiasektorites ja -süsteemides, näiteks kütte- ja energiasüsteemis, transpordis ja tööstuses saavutatavat kulude kokkuhoidu.

7)   

II lisa punktis 4 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate elektrolüüsiprojektide puhul hinnatakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)

kestlikkuse mõõtmiseks hinnatakse, kui suur osakaal on võrku lõimitud saastevabal või vähese CO2 heitega vesinikul, eelkõige taastuvallikatest toodetud vesinikul, mis vastab II lisa punkti 4 alapunkti a alapunktis ii määratletud kriteeriumidele, või nendest allikatest toodetud sünteetiliste kütuste kasutuselevõtul ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähenemist;

b)

energiavarustuskindluse mõõtmiseks hinnatakse selle panust võrgu talitluse ohutusse, stabiilsusse ja tõhususse, sealhulgas hinnates taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia tootmise välditud vähendamist;

c)

selleks et mõõta niisuguste paindlikkusteenuste nagu tarbimiskaja ja salvestamise võimaldamist, millega hõlbustatakse energiasüsteemide arukat lõimimist ühenduste loomise kaudu teiste energiakandjate ja sektoritega, hinnatakse ühendatud energiasektorites ja -süsteemides, näiteks gaasi-, vesiniku-, energia- ja küttevõrgud, transpordi- ja tööstussektoris saavutatavat kulude kokkuhoidu.

8)   

II lisa punktis 5 sätestatud energiataristukategooriatesse kuuluva CO2 taristu puhul hinnatakse artiklis 4 sätestatud kriteeriume järgmiselt:

a)

kestlikkuse mõõtmiseks hinnatakse projekti kasvuhoonegaaside heite eeldatavat koguvähendamist projekti kasutustsükli jooksul ja alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste puudumist, nagu energiatõhusus ja elektrifitseerimine taastuvate energiaallikate lõimimise teel, mille abil saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamine tasemel, mis vastab ühendatud tööstuskäitistes kogutava CO2 kogusega võrreldavate kuludega võrreldava aja jooksul, võttes arvesse CO2 kogumiseks, transpordiks ja säilitamiseks vajalikust energiast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, kui see on asjakohane, arvestades taristut, sealhulgas, kui see on kohaldatav, muid võimalikke tulevasi kasutusviise;

b)

vastupidavuse ja turvalisuse mõõtmiseks hinnatakse taristu turvalisust;

c)

keskkonnakoormuse ja -riski vähendamine CO2 püsiva neutraliseerimise kaudu.


V LISA

KOGU ENERGIASÜSTEEMI HÕLMAV KULUDE-TULUDE ANALÜÜS

ENTSO-E ja ENTSOGi välja töötatud kulude-tulude analüüsi metoodikad peavad olema sidusad, võttes ühtlasi arvesse valdkondlikke eripärasid. Liidu loendisse kantud projektide kogu energiasüsteemi hõlmava ühtlustatud ja läbipaistva kulude-tulude analüüsi metoodikad on ühtsed kõigi taristukategooriate puhul, välja arvatud juhul, kui erisused on põhjendatud. Metoodikates käsitletakse kulusid laiemas tähenduses, sealhulgas väliskulusid, pidades silmas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke ning 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki, ning need vastavad järgmistele põhimõtetele.

1)

Iga projekti analüüsipiirkond hõlmab kõiki liikmesriike ja kolmandaid riike, kelle territooriumil projekt asub, kõiki vahetus naabruses asuvaid liikmesriike ning kõiki muid liikmesriike, kus on projektil märkimisväärne mõju. Selleks teevad ENTSO-E ja ENTSOG koostööd kõigi asjakohaste kolmandate riikide asjakohaste võrguettevõtjatega. II lisa punktis 3 sätestatud energiataristukategooriasse kuuluvate projektide puhul teevad ENTSO-E ja ENTSOG projektiarendajaga koostööd ka juhul, kui tegemist ei ole süsteemihalduriga.

2)

Iga kulude-tulude analüüs sisaldab tundlikkuse analüüsi lähteandmete kohta, mis hõlmavad tootmise ja kasvuhoonegaasidega seotud kulusid, samuti eeldatavat nõudluse ja pakkumise arengut, sealhulgas seoses taastuvate energiaallikatega, muu hulgas mõlema paindlikkuse osas, ning salvestusvõimaluste kättesaadavust, samas analüüsipiirkonnas elluviidavate projektide käikulaskmise kuupäeva, kliimamõju ja muid asjakohaseid parameetreid.

3)

Nendes tehakse kindlaks läbiviidav analüüs, mis tehakse asjaomaste mitut sektorit hõlmavate lähteandmete põhjal, määrates kindlaks mõju iga projekti olemasolu ja puudumise korral, ning need sisaldavad asjaomaseid vastastikkuseid seoseid muude projektidega.

4)

Nendes antakse suunised kulude-tulude analüüsiks vajalikuks energiavõrgu ja turu modelleerimise koostamiseks ja kasutamiseks. Modelleerimine võimaldab täielikult hinnata majanduslikku kasu (sealhulgas turgude lõimimine, energiavarustuskindlus ja konkurents, samuti energiaisolatsiooni lõpetamine), sotsiaalset ning keskkonna- ja kliimamõju, sealhulgas sektoriülest mõju. Metoodika peab olema täiel määral läbipaistev ning sisaldama üksikasju selle kohta, millist kasu ja kulu arvutatakse ning miks ja kuidas seda tehakse.

5)

Need hõlmavad selgitust selle kohta, kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kogu liitu hõlmavate kümneaastaste võrgu arengukavade kõigis etappides rakendatakse.

6)

Nendes selgitatakse, et projekt ei takista taastuvenergia arendamist ja kasutuselevõttu.

7)

Nendega tagatakse, et tuvastatakse liikmesriigid, kellele projekt avaldab positiivset puhasmõju, kasusaajad, liikmesriigid, kellele projekt avaldab negatiivset puhasmõju ning kulukandjad, kes võivad olla muud liikmesriigid kui need, kelle territooriumile taristu on ehitatud.

8)

Selles võetakse arvesse vähemalt kapitalikulusid, haldamis- ja hoolduskulusid, samuti seonduva süsteemi kulusid projekti kogu tehnilise eluea jooksul, näiteks kasutusest kõrvaldamise ja jäätmekäitluse kulusid, sealhulgas väliskulusid. Metoodikates antakse juhiseid kulude-tulude arvutamisel kasutatavate diskontomäärade, tehnilise eluea ja jääkväärtuse kohta. Lisaks sisaldavad need kohustuslikku metoodikat tulude ja kulude suhte ning nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks ning hüvitiste diferentseerimist vastavalt nende hindamismeetodite usaldusväärsuse tasemele. Samuti võetakse arvesse projektide kliima- ja keskkonnamõjude arvutamise meetodeid ning panust liidu energiaeesmärkide saavutamisse, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus ja süsteemidevahelise ühendatuse eesmärgid.

9)

Need tagavad, et iga projekti puhul võetud kliimamuutustega kohanemise meetmeid ja kasvuhoonegaaside heitega seotud kulusid hinnatakse usaldusväärselt ning kooskõlas liidu muude poliitikatega, et võimaldada võrdlust muude lahendustega, mis ei nõua uute taristute ehitamist.


VI LISA

LÄBIPAISTVUSE JA ÜLDSUSE OSALEMISE SUUNISED

1)   

Artikli 9 lõikes 1 osutatud loamenetluse käsiraamat sisaldab vähemalt järgmist:

a)

asjakohaste (sh keskkonnaalaste) õigusaktide kirjeldused, mille alusel tehakse otsused ja esitatakse arvamused eri liiki asjakohaste ühishuviprojektide kohta;

b)

asjakohaste vajaminevate otsuste ja arvamuste loetelu;

c)

pädeva asutuse, muude asjaomaste ametiasutuste ja tähtsaimate asjaomaste sidusrühmade nimed ja kontaktandmed;

d)

tööde käik, kusjuures märgitud on kõik tööetapid ja ligikaudne ajakava, ning lühiülevaade otsuste tegemise protsessist eri liiki asjakohaste ühishuviprojektide puhul;

e)

teave otsuse taotlusele lisatavate dokumentide ulatuse, ülesehituse ja üksikasjalikkuse kohta, sh kontrollnimekiri;

f)

millistes etappides ja kuidas osaleb protsessis üldsus;

g)

kord, mille kohaselt pädev asutus, muud asjaomased asutused ja projektiarendajad tõendavad, et avaliku konsultatsiooni käigus avaldatud arvamusi on arvesse võetud, näiteks selgitades, milliseid muudatusi tehti projekti asukohas ja ülesehituses, või põhjendades, miks selliseid arvamusi ei ole arvesse võetud;

h)

selle sisu tõlgitakse koostöös asjaomaste naaberliikmesriikidega võimalikult suures ulatuses kõikidesse naaberliikmesriikide keeltesse.

2)   

Artikli 10 lõike 6 punktis b osutatud üksikasjalikus ajakavas määratakse kindlaks vähemalt järgmine:

a)

vajaminevad otsused ja arvamused;

b)

ametiasutused, sidusrühmad ja üldsus, keda projekt tõenäoliselt puudutab;

c)

menetluse üksiketapid ja nende kestus;

d)

tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad;

e)

ametiasutuste kavandatud vahendid ja võimalike lisavahendite vajadus.

3)   

Ilma et see piiraks keskkonnaõigusest tuleneva avaliku konsultatsiooni nõude kohaldamist, selleks et suurendada üldsuse osalemist loamenetluses ning tagada eelnev teavitamine ja dialoog üldsusega, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)

ühishuviprojektist mõjutatud sidusrühmi, sh asjakohaseid riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi ametiasutusi, maaomanikke ja projekti lähiümbruses elavaid inimesi, üldsust ja nende ühendusi, organisatsioone või rühmi teavitatakse põhjalikult ning nendega peetakse igakülgselt nõu varajases etapis kaasaval viisil, kui üldsuse võimalikke muresid saab veel arvesse võtta, ning seda tehakse avatud ja läbipaistval viisil. Asjakohasel juhul toetab pädev asutus aktiivselt projektiarendaja tegevust;

b)

pädevad asutused tagavad, et ühishuviprojektidega seotud avalikud konsultatsioonid korraldatakse võimaluse korral koondatult, koos liikmesriigi õiguse kohaselt juba nõutavate avalike konsultatsioonidega. Igas avalikus konsultatsioonis käsitletakse kõiki teatava menetlusetapiga seotud küsimusi ja ühte teatava menetlusetapiga seotud küsimust ei käsitleta rohkem kui ühes avalikus konsultatsioonis; üks avalik konsultatsioon võib siiski toimuda rohkem kui ühes geograafilises asukohas. Avalikul konsultatsioonil käsitletavad teemad märgitakse avaliku konsultatsiooni teates selgelt ära;

c)

märkused ja vastuväited on lubatud üksnes avaliku konsultatsiooni algusest kuni selle lõppemise tähtpäevani;

d)

projektiarendajad tagavad, et konsultatsioonid toimuvad niisuguse perioodi jooksul, mis võimaldab üldsuse avatud ja kaasavat osalemist.

4)   

Üldsuse osalemise kontseptsioon sisaldab vähemalt teavet järgmise kohta:

a)

asjaomased sidusrühmad, kelle poole pöördutakse;

b)

kavandatavad meetmed, sealhulgas erikoosolekute kavandatavad üldised toimumiskohad ja kuupäevad;

c)

ajakava;

d)

mitmesuguste ülesannete täitmiseks ette nähtud inimressursid.

5)   

Enne taotlusdokumentide esitamist korraldatava avaliku konsultatsiooniga seoses teevad asjaomased osalised vähemalt järgmist:

a)

avaldavad elektroonilisel ja asjakohasel juhul trükitud kujul kuni 15-leheküljelise teabelehe, milles esitavad selgelt ja lühidalt ülevaate projekti kirjeldusest, eesmärgist ja arendusetappide esialgsest ajakavast ning andmed riikliku võrguarenduskava ja võimalike alternatiivtrasside, võimaliku mõju liigi ja karakteristikute (sh piiriülene või riikidevaheline laad) ning võimalike negatiivse mõju leevendamise meetmete kohta, selline teabeleht avaldatakse enne konsultatsiooni algust ning selles esitatakse artikli 9 lõikes 7 osutatud ühishuviprojekti veebisaidi, käesoleva lisa artiklis 23 osutatud läbipaistvusplatvormi ja käesoleva lisa punktis 1 osutatud loamenetluse käsiraamatu veebiaadressid;

b)

avaldavad teavet konsulteerimise kohta artikli 9 lõikes 7 osutatud ühishuviprojekti veebisaidil, kohalike haldusasutuste büroode teadetetahvlitel ja vähemalt ühes, või kui see on asjakohane, kahes kohalikus meediakanalis;

c)

kutsuvad kirjalikult või elektroonilisel teel kõik asjaomased mõjutatud sidusrühmad, ühendused, organisatsioonid ja rühmad erikoosolekutele, mille käigus arutatakse mureküsimusi.

6)   

Artikli 9 lõikes 7 osutatud projekti veebisaidil avaldatakse vähemalt järgmine teave:

a)

projekti veebisaidi viimase ajakohastamise kuupäev;

b)

projekti sisu tõlked kõikide nende liikmesriikide keeltesse, mida projekt puudutab või millele projektil on märkimisväärne piiriülene mõju vastavalt IV lisa punktile 1;

c)

punktis 5 osutatud teabeleht, mida on ajakohastatud projekti uusimate andmetega;

d)

üldarusaadav ja korrapäraselt ajakohastatav kokkuvõte projekti hetkeseisust, sealhulgas geograafiline teave, kusjuures ajakohastamisel on eelmistesse versioonidesse tehtud muudatused selgelt märgitud;

e)

artikli 5 lõikes 1 sätestatud rakenduskava, mida on ajakohastatud projekti uusimate andmetega;

f)

rahalised vahendid, mille liit on projekti jaoks eraldanud ja välja maksnud;

g)

projekti ja avalike konsultatsioonide ajakava, milles on selgelt märgitud avalike konsultatsioonide ja kuulamiste kuupäevad ja toimumiskohad ning nende kuulamiste kavandatud teemadering;

h)

kontaktandmed lisateabe või -dokumentide saamiseks;

i)

kontaktandmed avalike konsultatsioonide käigus märkuste ja vastuväidete esitamiseks.


3.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/103


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/870,

30. mai 2022,

mis käsitleb kaubanduse ajutist liberaliseerimist, millega täiendatakse Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu ja Ukraina suhete aluseks on ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (2) (edaspidi „assotsieerimisleping“). Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/668/EL (3) on assotsieerimislepingu kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat IV jaotist ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2016 ning assotsieerimisleping jõustus 1. septembril 2017 pärast selle ratifitseerimist kõigi liikmesriikide poolt.

(2)

Assotsieerimislepingus väljendatakse assotsieerimislepingu osaliste (edaspidi „lepinguosalised“) soovi tugevdada ja laiendada suhteid ambitsioonikal ja innovaatilisel viisil, hõlbustada järkjärgulist majanduslikku integratsiooni ja selle saavutamist ning teha seda kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad lepinguosaliste liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis.

(3)

Assotsieerimislepingu artiklis 2 sätestatakse assotsieerimislepingu oluliste osadena muu hulgas demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete austamise edendamine.

(4)

Assotsieerimislepingu artikliga 25 nähakse ette lepinguosaliste vahelise vabakaubanduspiirkonna järkjärguline loomine kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikliga. Selleks nähakse assotsieerimislepingu artiklis 29 ette tollimaksude järkjärguline kaotamine vastavalt selles sisalduvatele ajakavadele, samuti nähakse ette võimalus tollimaksude kaotamise kiirendamiseks ja ulatuse laiendamiseks. Assotsieerimislepingu artiklis 48 on sätestatud, et enne dumpinguvastaste meetmete kohaldamist lepinguosaliste vahel tuleb arvesse võtta avalikku huvi.

(5)

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatul agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud sügavalt negatiivne mõju Ukraina suutlikkusele kaubelda ülejäänud maailmaga, seda nii tootmisvõimsuse hävimise tõttu kui ka seetõttu, et märkimisväärset osa transpordivahendeid ei ole võimalik kasutada, kuna juurdepääs Mustale merele on suletud. Sellistel erandlikel asjaoludel ja Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu negatiivse majandusliku mõju leevendamiseks on vaja kiirendada tihedamate majandussuhete arendamist liidu ja Ukraina vahel, et Ukraina ametiasutusi ja elanikkonda kiiresti toetada. Seepärast on vajalik ja asjakohane ergutada kaubavooge ja anda kaubanduse liberaliseerimise meetmete vormis soodustusi kõigile toodetele kooskõlas tollimaksude kaotamise kiirendamisega liidu ja Ukraina vahelises kaubanduses.

(6)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 21 lõike 3 kohaselt peab liit tagama kooskõla välistegevuse eri valdkondade vahel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 207 lõike 1 kohaselt tuleb ühist kaubanduspoliitikat ellu viia kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.

(7)

Käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmed peaksid olema järgmises vormis: i) Ukrainast pärit tööstustoodete imporditollimaksude (soodustollimaksud) täielik kaotamine; ii) puu- ja köögivilja suhtes sisenemishindade süsteemi kohaldamise peatamine; iii) tariifikvootide peatamine ja imporditollimaksude täielik kaotamine; iv) erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (4) artikli 14 lõike 1 esimesest lõigust ei tohiks käesoleva määruse kohaldamise ajal Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse ühelgi ajahetkel sisse nõuda, sealhulgas pärast käesoleva määruse kehtivusaja lõppemist; ning v) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 (5) kohaldamise ajutine peatamine. Nende meetmete kaudu annab liit Ukrainale ja mõjutatud ettevõtjatele ajutiselt asjakohast majanduslikku ja rahalist toetust.

(8)

Pettuste ja kelmuste vältimiseks peaks Ukraina käesoleva määrusega kehtestatud sooduskorra kasutamiseks järgima kõiki assotsieerimislepingu kohaste soodustuste saamise asjaomaseid tingimusi, sealhulgas asjaomaste toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi, ning Ukraina peaks tegema liiduga tõhusat halduskoostööd, nagu on sätestatud assotsieerimislepingus.

(9)

Ukraina peaks hoiduma uute tollimaksude või samaväärse toimega maksude ning uute koguseliste piirangute või muude samaväärse toimega meetmete kehtestamisest, samuti olemasolevate tollimaksumäärade või muude maksude suurendamisest või muude piirangute kehtestamisest liiduga kauplemisele, välja arvatud juhul, kui see on sõja kontekstis selgelt põhjendatud. Kui Ukraina neid tingimusi ei täida, peaks komisjonil olema õigus käesoleva määrusega kehtestatud sooduskord ajutiselt täielikult või osaliselt peatada.

(10)

Assotsieerimislepingu artiklis 2 on sätestatud, et assotsieerimislepingu olulised elemendid on muu hulgas demokraatlike põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku vastu võitlemine. Lisaks on assotsieerimislepingu artiklis 3 märgitud, et lepinguosaliste suhete tihendamisel on keskne roll õigusriigil, heal valitsemistaval, korruptsiooni- ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastasel võitlusel, kestliku arengu edendamisel ja tõhusal mitmepoolsusel. Nagu muude liidu sõlmitud assotsieerimislepingute puhul on asjakohane näha ette võimalus peatada käesoleva määrusega kehtestatud sooduskord ajutiselt, kui Ukraina ei järgi assotsieerimislepingu üldpõhimõtteid.

(11)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 osutatud sooduskorra ajutiseks peatamiseks ning parandusmeetmete võtmiseks juhul, kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv import mõjutab või võib oluliselt mõjutada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaid liidus. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(12)

Ette tuleks näha võimalus taaskehtestada tollimaksud, mida muidu kohaldatakse assotsieerimislepingu alusel nende käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete impordi suhtes, mis komisjoni uurimise kohaselt põhjustavad või võivad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus.

(13)

Komisjoni iga-aastane aruanne assotsieerimislepingu oluliseks osaks oleva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise kohta peaks sisaldama üksikasjalikku hinnangut käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmete rakendamisele.

(14)

Võttes arvesse Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu tingitud olukorraga seotud kiireloomulisust, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(15)

Pidades silmas hädaolukorda Ukrainas, tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohane üleminekusäte ning määrus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaubanduse liberaliseerimise meetmed

1.   Kehtestatakse järgmine sooduskord:

a)

teatavate Ukrainast pärit tööstustoodete, mille suhtes kohaldatakse assotsieerimislepingu I-A lisa kohast seitsme aasta pikkust järkjärgulist tollimaksude kaotamist, liitu importimisel kohaldatav soodustollimaks on null;

b)

sisenemishindade süsteemi kohaldamine peatatakse nende toodete puhul, mille suhtes seda süsteemi kohaldatakse vastavalt assotsieerimislepingu I-A lisale. Nende toodete impordi suhtes ei kohaldata tollimakse;

c)

kõik assotsieerimislepingu I-A lisas kehtestatud tariifikvoodid peatatakse ja nende kvootidega hõlmatud tooteid lubatakse Ukrainast liitu importida tollimaksuvabalt.

2.   Erandina määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõike 1 esimesest lõigust ei nõuta käesoleva määruse kohaldamise ajal Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse sisse ühelgi ajahetkel, sealhulgas pärast käesoleva määruse kehtivusaja lõppemist.

3.   Määruse (EL) 2015/478 kohaldamine Ukrainast pärit impordi suhtes peatatakse ajutiselt.

Artikkel 2

Sooduskorra saamise tingimused

Artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud sooduskorra suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi järgitakse vastavalt assotsieerimislepingus sätestatule;

b)

Ukraina hoidub uute tollimaksude või muude samaväärse toimega maksude ning uute koguseliste piirangute või muude samaväärsete meetmete kehtestamisest liidust pärit impordile, samuti olemasolevate tollimaksumäärade või muude maksude suurendamisest või muude piirangute, sealhulgas diskrimineerivate sisemiste haldusmeetmete kehtestamisest, välja arvatud juhul, kui see on sõja kontekstis selgelt põhjendatud ning

c)

Ukraina austab demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi, järgib õigusriiki ning teeb jätkuvaid ja kestvaid jõupingutusi võitluses korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud assotsieerimislepingu artiklites 2, 3 ja 22.

Artikkel 3

Ajutine peatamine

1.   Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et Ukraina ei täida artiklis 2 sätestatud tingimusi, võib komisjon artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud sooduskorra rakendusaktiga täielikult või osaliselt peatada. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse sooduskorra peatamiseks põhjusel, et Ukraina ei täida artikli 2 punktis b sätestatud tingimusi, esitab komisjon nelja kuu jooksul pärast taotluse saamist põhjendatud arvamuse selle kohta, kas väide tingimuste täitmata jätmise kohta Ukraina poolt on põhjendatud. Kui komisjon leiab, et väide on põhjendatud, algatab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluse.

Artikkel 4

Kaitseklausel

1.   Kui Ukrainast pärit toodet imporditakse tingimustel, mis põhjustavad või võivad põhjustada tõsiseid raskusi samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele liidus, võib nimetatud toote impordi suhtes igal ajal taaskehtestada muidu assotsieerimislepingu kohaselt kohaldatavad tollimaksud.

2.   Komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva määruse mõju, sealhulgas mõju hindadele liidu turul, võttes arvesse teavet selliste toodete ekspordi ja impordi kohta ning tootmise kohta liidus, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmeid.

3.   Komisjon teeb ametliku otsuse uurimise algatamise kohta mõistliku aja jooksul

a)

liikmesriikide taotluse korral;

b)

sellise juriidilise isiku või juriidilise isiku staatuseta ühenduse taotluse korral, kes tegutseb liidu tootmisharu nimel, mis tähendab kõiki või suuremat osa samasuguste või otseselt konkureerivate toodete liidu tootjaid või

c)

omal algatusel, kui ta leiab, et on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid lõikes 1 osutatud samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjate tõsiste raskuste kohta.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „suurem osa samasuguste või otseselt konkureerivate toodete liidu tootjaid“ liidu tootjaid, kelle toodang moodustab kokku enam kui 50 % samasuguste või otseselt konkureerivate toodete liidu kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendanud osa liidu vastavast tootmisharust, ning vähemalt 25 % liidu selle tootmisharu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kogutoodangust.

4.   Kui komisjon otsustab algatada uurimise, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas uurimise algatamise teate. Kõnealuses teates esitatakse saadud teabe kokkuvõte ja märgitakse, et kogu asjakohane teave tuleb saata komisjonile. Teates nimetatakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad kirjalikult oma arvamuse esitada. See ajavahemik ei tohi ületada nelja kuud alates teate avaldamise kuupäevast.

5.   Komisjon hangib kogu vajaliku teabe ning võib saadud teavet Ukraina või muu asjakohase allika abiga kontrollida. Komisjoni võivad abistada selle liikmesriigi ametnikud, kelle territooriumil kontroll toimub, kui kõnealune liikmesriik sellist ametnike abi taotleb.

6.   Lõikes 1 osutatud samasuguste või otseselt konkureerivate toodete liidu tootjate tõsiste raskuste olemasolu uurides võtab komisjon, kui asjakohane teave on kättesaadav, muu hulgas arvesse järgmisi liidu tootjatega seotud asjaolusid:

turuosa,

toodang,

varud,

tootmisvõimsus,

tootmisvõimsuse ärakasutamine,

tööhõive,

import,

hinnad.

7.   Uurimine lõpetatakse kuue kuu jooksul käesoleva artikli lõikes 4 osutatud teate avaldamisest. Erandlikel asjaoludel võib komisjon kõnealust tähtaega pikendada rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 5 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

8.   Kolme kuu jooksul pärast uurimise lõpetamist otsusab komisjon, kas taaskehtestada muidu assotsieerimislepingu kohaselt kohaldatavad tollimaksud rakendusaktiga, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetluse korras. Nimetatud rakendusakt jõustub ühe kuu jooksul pärast selle avaldamist.

Muidu assotsieerimislepingu kohaselt kohaldatavad tollimaksud võidakse taaskehtestada ajavahemikuks, mis on vajalik liidu tootjate majandusliku või finantsolukorra halvenemise heastamiseks või nii kauaks, kui sellise halvenemise oht püsib. Kui asjaolude põhjal on lõplikult kindlaks tehtud, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega uurimine ja menetlus lõpetatakse. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.   Kui viivitamatut tegutsemist nõudvate erandlike asjaolude tõttu ei ole uurimine võimalik, võib komisjon pärast artikli 5 lõikes 1 osutatud tolliseadustiku komitee teavitamist võtta vajalikke ennetusmeetmeid.

Artikkel 5

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (7) artikliga 285 loodud tolliseadustiku komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 6

Kaubanduse liberaliseerimise meetmete rakendamise hindamine

Komisjoni iga-aastane aruanne põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise kohta peab sisaldama üksikasjalikku hinnangut käesolevas määruses sätestatud kaubanduse liberaliseerimise meetmete rakendamisele ning, kui see on asjakohane, hinnangut nende meetmete sotsiaalsele mõjule Ukrainas ja liidus. Teave artikli 1 lõike 1 punkti c kohaste toodete impordi kohta tehakse kättesaadavaks komisjoni veebisaidil.

Artikkel 7

Üleminekusätted

Artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud sooduskorda kohaldatakse toodete suhtes, mis on 4. juunil 2022 kas transiidil Ukrainast liitu või tollikontrolli all liidus, tingimusel et liidu vastutavatele tolliasutustele esitatakse vastav taotlus kuue kuu jooksul alates nimetatud kuupäevast.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 5. juunini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. mai 2022. aasta otsus.

(2)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(3)  Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/668/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta selle III jaotise (välja arvatud sätted teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike kohtlemise kohta) ning IV, V, VI ja VII jaotise ning seotud lisade ja protokollide osas (ELT L 278, 20.9.2014, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).


OTSUSED

3.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/109


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/871,

30. mai 2022,

millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ seoses selle kohaldamisajaga ning Boliivias teravilja-, õli- ja kiutaimede seemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsuse ning Boliivias kasvatatud teravilja-, õli- ja kiutaimede seemne samaväärsusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuses 2003/17/EÜ (3) on sätestatud, et teatavatel tingimustel käsitatakse teatavate seemnekultuuride põldtunnustamist, mis on tehtud kõnealuse otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides, samaväärsena liidu õiguse kohaselt tehtud põldtunnustamisega. Samuti on selles sätestatud, et teatavatel tingimustel käsitatakse nendes kolmandates riikides kasvatatud teatavate liikide seemet samaväärsena liidu õiguse kohaselt kasvatatud seemnega.

(2)

Kõnealuste kolmandate riikide samaväärsuse tunnustamise aluseks on rahvusvahelise seemnekaubanduse mitmepoolne raamistik, nimelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) rahvusvaheliseks kaubanduseks ette nähtud seemnete sordisertifitseerimise kavad ja Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) asjakohased meetodid, või kui see on asjakohane, ISTA meetoditele samaväärsed Ametlike Seemneanalüütikute Assotsiatsiooni (AOSA) reeglid. Komisjon on mõnes neist kolmandatest riikidest teinud ka õiguslikke hindamisi ja auditeid, et kontrollida enne samaväärsuse esmakordset tunnustamist nende vastavust liidu õiguse kohastele nõuetele. OECD raames tehtavad iga-aastased kontrollid ja aruandlus, laborite korrapärane uuesti auditeerimine ISTA akrediteeringu jaoks ning liidu õiguse kohased ametlikud kontrollid näitavad, et kõnealustes kolmandates riikides tehtavad põldtunnustamised pakuvad jätkuvalt samu tagatisi kui liikmesriikides tehtavad põldtunnustamised ning et kõnealustes kolmandates riikides kasvatatud ja sertifitseeritud seeme pakub jätkuvalt samu tagatisi kui liikmesriikides kasvatatud ja sertifitseeritud seeme. Seepärast tuleks kõnealuseid põldtunnustamisi ja seemet jätkuvalt käsitada samaväärsena liidu põldtunnustamiste ja seemnega.

(3)

2016. aastal esitas Boliivia komisjonile taotluse tunnistada samaväärseks Boliivia seemnekultuuride põldtunnustamise süsteem ning Boliivias toodetud ja sertifitseeritud liikide Sorghum spp. (sorgo), Zea mays (mais) ja Helianthus annuus (päevalill) seeme.

(4)

Komisjon hindas Boliivia asjakohaseid õigusakte, viis 2018. aastal läbi auditi, mis käsitles seemnetootmise ametlike kontrollide süsteemi ja sorgo-, maisi- ja päevalilleseemne sertifitseerimist Boliivias ning nende samaväärsust liidu nõuetega, ning avaldas auditi järeldused aruandes „Boliivia Paljurahvuselises Riigis 14. märtsist 2018 kuni 22. märtsini 2018 läbi viidud auditi lõpparuanne, millega hinnatakse ametlike kontrollide süsteemi ja seemnete sertifitseerimist ning nende samaväärust Euroopa Liidu nõuetega“.

(5)

Auditist nähtus, et seemnekasvatus- ja -sertifitseerimissüsteem on Boliivias hästi korraldatud. Komisjon tegi kindlaks mõned puudused ja esitas Boliiviale soovitused. Kuna Boliivia kõrvaldas need puudused 30. novembriks 2018, vastab ta otsuse 2003/17/EÜ II lisas sätestatud tingimustele ning nõukogu direktiivides 66/402/EMÜ (4) ja 2002/57/EÜ (5) sätestatud vastavatele nõuetele.

(6)

Seetõttu on asjakohane tunnistada samaväärseks Boliivias tehtavad seemnekultuuride sorgo, maisi ja päevalille põldtunnustamised ning tunnistada samaväärseks Boliivias kasvatatud sorgo-, maisi- ja päevalilleseeme, mille Boliivia ametiasutused on ametlikult sertifitseerinud.

(7)

Kuna otsus 2003/17/EÜ kaotab 31. detsembril 2022 kehtivuse, tuleks pikendada ajavahemikku, mille jooksul samaväärsust kõnealuse otsuse alusel tunnustatakse, et hoida ära riski häirete tekkimiseks seemne liitu importimisel. Võttes arvesse investeeringuid ja aega, mida on vaja liidu õiguse kohaselt sertifitseeritud seemne tootmiseks, on asjakohane pikendada kõnealust ajavahemikku seitsme aasta võrra.

(8)

Otsust 2003/17/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2003/17/EÜ muutmine

Otsust 2003/17/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklis 6 asendatakse kuupäev „31. detsember 2022“ järgmisega: „31. detsember 2029“;

2)

I lisa tabelit muudetakse järgmiselt:

a)

ridade „AU“ ja „BR“ vahele lisatakse järgmine rida:

„BO

Ministry of Rural Development and Land

Bolivia

Av. Camacho entre calles Loaya y Bueno N°1471, LA PAZ

66/402/EMÜ – ainult seoses liikidega Zea mays ja Sorghum spp.;

2002/57/EÜ – ainult seoses liigiga Helianthus annuus“;

b)

joonealusesse märkusesse (1) lisatakse „AU – Austraalia,“ ja „BR – Brasiilia,“ vahele järgmine mõiste:

 

„BO – Boliivia,“.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE


(1)  23. märtsi 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2022. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus 2003/17/EÜ kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta (EÜT L 8, 14.1.2003, lk 10).

(4)  Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT P 125, 11.7.1966, lk 2309).

(5)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

3.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/112


Teave Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelist Cabo Verde ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingut) jõustumise kohta

Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vahelist Cabo Verde ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingut) artikli 2 lõikes 2 sätestatud menetlus viidi 3. mail 2022 lõpule ning leping jõustub 1. juulil 2022.


MÄÄRUSED

3.6.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/113


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/872,

1. juuni 2022,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 288/2014 osas, mis puudutab majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidise ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidise muutmist seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 96 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 11,

olles konsulteerinud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 288/2014 (3) on sätestatud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidis ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidis.

(2)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/562 (4) kehtestatud erandkorras on laiendatud võimalust kohaldada ajutiselt 100 %-list kaasrahastamismäära ka 1. juulil 2021 algaval ja 30. juunil 2022 lõppeval aruandeaastal maksetaotlustes deklareeritud kulude suhtes Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme prioriteetse suuna puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 25a lõikega 1a, tuleks vastavalt muuta rakendusmääruse (EL) nr 288/2014 I lisas esitatud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidist ja rakendusmääruse (EL) nr 288/2014 II lisas esitatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidist.

(3)

Määrusega (EL) 2022/562 kehtestati ka võimalus, et Venemaa sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemide lahendamise meetmeid võib rahastada kas ERFist või ESFist eeskirjade alusel, mida kohaldatakse teise fondi suhtes kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikega 4, kui sellised tegevused on osa sihtotstarbelisest prioriteetsest suunast. Seetõttu peaks niisugune uus võimalus kajastuma rakendusmääruse (EL) nr 288/2014 I lisas esitatud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidises. Eelkõige peaks olema selge, milline fond on valitud toetama selliseid tegevusi, mis aitavad kaasa teise fondi investeerimisprioriteetidele, olenemata sellest, kas sihtotstarbeline prioriteetne suund on seotud ERFi, ESFi või mõlemaga.

(4)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 288/2014 vastavalt muuta.

(5)

Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Rakendusmääruse (EL) nr 288/2014 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud tekstiga.

2.   Rakendusmääruse (EL) nr 288/2014 II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuni 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(3)  Komisjoni 25. veebruari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 288/2014, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) kohaselt eeskirjad, mis käsitlevad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) kohaselt eeskirjad, milles käsitletakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidist (ELT L 87, 22.3.2014, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/562, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 223/2014 seoses ühtekuuluvusmeetmetega pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) (ELT L 109, 8.4.2022, lk 1).


I LISA […]

„I LISA

Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidis

CCI

<0.1 type="S" maxlength="15" input="S"“SME”>  (1)

Pealkiri

<0.2 type="S" maxlength="255" input="M"“SME >

Versioon

<0.3 type="N" input="G"“SME >

Esimene aasta

<0.4 type="N" maxlength="4" input="M"“SME >

Viimane aasta

<0.5 type="N" maxlength="4" input="M"“SME >

Toetuskõlblik alates

<0.6 type="D" input="G"“SME >

Toetuskõlblik kuni

<0.7 type="D" input="G"“SME >

Euroopa Komisjoni otsuse number

<0.8 type="S" input="G"“SME >

Euroopa Komisjoni otsuse kuupäev

<0.9 type="D" input="G"“SME >

Liikmesriigi muutmisotsuse number

<0.10 type="S" maxlength="20" input="M"“SME >

Liikmesriigi muutmisotsuse kuupäev

<0.11 type="D" input="M"“SME >

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise kuupäev

<0.12 type="D" input="M"“SME >

Selle rakenduskavaga hõlmatud NUTS piirkonnad

<0.12 type="S" input="S“SME >

1. OSA

STRATEEGIA, MIS KÄSITLEB RAKENDUSKAVA PANUST LIIDU ARUKA, JÄTKUSUUTLIKU JA KAASAVA MAJANDUSKASVU STRATEEGIASSE NING MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE JA TERRITORIAALSE ÜHTEKUULUVUSE SAAVUTAMISEKS (2)

(Viide: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 27 lõige 1 ja artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkt a ning valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ kohaste rakenduskavade puhul kõnealuse määruse artikli 92b lõike 9 teine lõik ja lõige 10 (3)).

1.1.   Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks

1.1.1.

Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse (4).

<1.1.1 type="S" maxlength="70 000 " input="M">

Et lisada olemasolevale rakenduskavale uusi prioriteetseid suundi selleks, et eraldada lisavahendeid valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, tuleb allpool esitatud vastavas tekstikastis kirjeldada mõju, mida eeldatavasti avaldatakse COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamisele ning ettevalmistuste tegemisele, et taastada majandus rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Valdkondliku eesmärgiga „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ seotud uue rakenduskava puhul on vaja täita ainult kirjeldus ja alljärgnev tekstikast.

1.1.1.a

Ülevaade, milles kirjeldatakse rakenduskava eeldatavat mõju COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamisele ning ettevalmistuste tegemisele, et taastada majandus rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

<1.1.1 type="S" maxlength="10 000 " input="M">

1.1.2.

Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepingut arvestades valdkondlikud eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui see on asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi (5).

Et lisada olemasolevale rakenduskavale uusi prioriteetseid suundi selleks, et eraldada lisavahendeid valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, on vaja lisada kirjeldus 1.1.2.a.

Valdkondliku eesmärgiga „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ seotud uue rakenduskava puhul on vaja esitada ainult kirjeldus 1.1.2.a.

1.1.2.a

Põhjendus, milles kirjeldatakse rakenduskava eeldatavat mõju COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamisele ning ettevalmistuste tegemisele, et taastada majandus rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Tabel 1.

Valdkondlike eesmärkide ja vastavate investeerimisprioriteetide valiku põhjendus

Valitud valdkondlik eesmärk

Valitud investeerimisprioriteet

Valiku põhjendus või kriisi tagajärgede kõrvaldamise mõju (kui see on asjakohane)

<1.1.2 type="S" input="S" PA=Y TA=”NA”>

<1.1.3 type="S" input="S" PA=Y TA=”NA”>

<1.1.4 type="S" maxlength="1000" input="M" PA=Y TA=”NA”>

 

 

 

1.2.   Rahaeraldiste põhjendus

Iga valdkondliku eesmärgi ning vajaduse korral investeerimisprioriteedi jaoks eraldatava summa (liidu toetus) põhjendus valdkondliku kontsentreerumise nõuete alusel ja võttes arvesse eelhindamise tulemusi.

<1.2.1 type="S" maxlength="7000" input="M" PA=Y TA=”NA”>

Et lisada olemasolevale rakenduskavale uusi prioriteetseid suundi selleks, et eraldada lisavahendeid valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ raames, on vaja lisada kirjeldus 1.2.a.

Valdkondliku eesmärgiga „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ seotud uue rakenduskava puhul on vaja esitada ainult järgmine kirjeldus:

1.2.a   Selgitus, miks eraldatakse ERFile või ESFile valdkondliku eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamine ning ettevalmistuste tegemine majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil“ jaoks lisavahendeid ning kuidas need vahendid suunatakse geograafilistesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, võttes arvesse piirkondade erinevaid vajadusi ja arengutasemeid, tagamaks et säiliks tasakaal COVID-19 pandeemia all kõige rohkem kannatanud piirkondade ja linnade vajaduste ja selle vahel, et jätkuvalt keskendutakse vähem arenenud piirkondadele ja järgitakse ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki.

<1.2.1 type="S" maxlength="3000" input="M" PA=Y TA=”NA”>


Tabel 2.

Ülevaade rakenduskavas esitatud investeerimisstrateegiast

Prioriteetne suund

Fond (ERF, (6) Ühtekuuluvusfond, ESF (7), noorte tööhõivealgatus (YEI) (8), ERF REACT-EU, ESF REACT-EU või YEI REACT-EU)

Liidu toetus (9) (eurodes)

Rakenduskavale antava liidu toetuse osakaal (10)

Valdkondlik eesmärk (11)

Investeerimisprioriteedid (12)

Investeerimisprioriteedile vastavad konkreetsed eesmärgid

Üldised ja rakenduskavaga seotud tulemusnäitajad, mille jaoks on kehtestatud sihtväärtus

<1.2.1 type="S" input="G">

<1.2.2 type="S" input="G">

<1.2.3 type="N' " input="G">

<1.2.4 type="P’ input="G">

<1.2.5 type="S" input="G">

<1.2.6 type="S" input="G">

<1.2.7 type="S" input="G">

<1.2.8 type="S" input="G">

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. OSA

PRIORITEETSED SUUNAD

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punktid b ja c, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 teine lõik)

Tabelis osutatud sihtotstarbelisi fonde saab kasutada mõne teise fondi prioriteetse suuna rakendamiseks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 teise lõigu alusel.

2.A   Prioriteetsete suundade (v.a tehniline abi) kirjeldus

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkt b)

2.A.1   Prioriteetne suund (korratakse iga prioriteetse suuna puhul)

Prioriteetse suuna tunnus (ID)

<2A.1 type="N" input="G"“SME» >

Prioriteetse suuna nimetus

<2A.2 type="S" maxlength="500" input="M"“SME” >


Seda prioriteetset suunda rakendatakse üksnes rahastamisvahendite abil

<2A.3 type="C" input="M">

Seda prioriteetset suunda rakendatakse üksnes liidu tasandil loodud rahastamisvahendite abil

<2A.4 type="C" input="M"“SME” >

Seda prioriteetset suunda rakendatakse kogukondlikult juhitava kohaliku arengu vahendite abil

<2A.5 type="C" input="M">

ESFi puhul: see prioriteetne suund on ette nähtud sotsiaalse innovatsiooni või riikidevahelise koostöö (või mõlema) jaoks

<2A.6 type="C" input="M">

Selle prioriteetse suuna raames tegeletakse REACT-EUga

<2A.7 type="C" input="M">

Selle prioriteetse suuna raames tegeletakse Venemaa sõjalise agressiooni tagajärjel tekkinud rändeprobleemide lahendamisega (sh määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 kohaselt)

<2A.8 type="C" input="M">

See prioriteetne suund kasutab REACT-EU vahendeid, et lahendada Venemaa sõjalise agressiooni tagajärjel tekkinud rändeprobleeme määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 kohaselt

<2A.9 type="C" input="M">

2.A.2   Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte valdkondlikku eesmärki või rohkem kui ühte fondi (vajaduse korral) (13)

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõige 1 ja artikli 98 lõike 4 teine lõik)

<2A.0 type="S" maxlength="3500" input="M">

2.A.3   Fond, piirkonnakategooria ja liidu toetuse arvutamise põhimõte

(korratakse prioriteetse suuna alla kuuluvate fondide ja piirkonnakategooriate iga kombinatsiooni puhul)

Fond

<2A.7 type="S" input="S"“SME” >

Piirkonnakategooria  (14)

<2A.8 type="S" input="S"“SME “>

Toetuse arvutamise põhimõte (rahastamiskõlblikud kulud kokku või rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud)

<2A.9 type="S" input="S"“SME” >

Äärepoolseima piirkonna või väga väikese asustustihedusega põhjapoolseima piirkonnakategooria (kui see on asjakohane)  (15)

<2A.9 type="S" input="S” >

2.A.4   Investeerimisprioriteet

(korratakse prioriteetse suuna alla kuuluva iga investeerimisprioriteedi puhul)

Investeerimisprioriteet

<2A.10 type="S" input="S"“SME” >

2.A.5   Investeerimisprioriteedile vastavad erieesmärgid ja eeldatavad tulemused

(korratakse investeerimisprioriteedi iga konkreetse eesmärgi puhul)

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktid i ja ii)

ID

<2A.1.1 type="N" input="G"“SME >

Erieesmärk

<2A.1.2 type="S" maxlength="500" input="M"“SME >

Tulemused, mida liikmesriik liidu toetuse abiga püüab saavutada

<2A.1.3 type="S" maxlength="3500" input="M“SME ">


Tabel 3.

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitajad erieesmärgi kaupa

(ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ERF REACT-EU puhul)

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt ii)

ID

Näitaja

Mõõtühik

Piirkonnakategooria (kui see on asjakohane)

Algväärtus

Baasaasta

Sihtväärtus (16) (2023)

Andmete allikas

Aruandluse sagedus

<2A.1.4 type="S" maxlength="5" input="M"“SME” >

<2A.1.5 type="S" maxlength="255" input="M"“SME” >

<2A.1.6 type="S" input="M”” SME">

<2A.1.7 type="S" input="S"“SME” >

Kvantitatiivne näitaja <2A.1.8 type="N" input="M"“SME” >

Kvalitatiivne näitaja <2A.1.8 type="S" maxlength="100" input="M"“SME”

<2A.1.9 type="N’ input="M"“SME”>

Kvantitatiivne näitaja <2A.1.10 type="N" input="M">

Kvalitatiivne näitaja <2A.1.10 type="S" maxlength="100" input="M"“SME” >

<2A.1.11 type="S" maxlength="200" input="M"“SME”>

<2A.1.12 type="S" maxlength="100" input="M"“SME” >

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 4.

Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele erieesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seotud tulemusnäitajad (investeerimisprioriteedi ja piirkonnakategooria kaupa) (ESFi ja ESF REACT-EU puhul)

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt ii)

ID

Näitaja

Piirkonnakategooria (kui see on asjakohane)

Näitaja puhul kasutatav mõõtühik

Sihttasemete seadmisel aluseks võetavad üldised väljundnäitajad

Algväärtus

Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik

Baasaasta

Sihtväärtus (17) (2023)

Andmete allikas

Aruandluse sagedus

M

W

T

M

W

T

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja<2A.1.13 type="S" maxlength="5" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.13 type="S" input="S">

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja<2A.1.14 type="S" maxlength="255" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.14 type="S" input="S">

<2A.1.15 type="S" input="S">

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja <2A.1.16 type="S" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.16 type="S" input="S">

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja <2A.1.17 type="S" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.17 type="S" input="S">

Üldine väljundnäitaja <2A.1.18 type="S" input="S">

Kvantitatiivne näitaja <2A.1.19 type="S" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.19 type="S" input="G">

<2A.1.20 type="N’ input="M">

Kvantitatiivne näitaja <2A.1.21 type="N" input="M">

Kvalitatiivne näitaja <2A.1.21 type="S" maxlength="100" input="M">

<2A.1.22 type="S" maxlength="200" input="M">

<2A.1.23 type="S" maxlength="100" input="M">

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 4a.

Noorte tööhõive algatuse tulemusnäitajad ja rakenduskavaga seotud tulemusnäitajad, mis vastavad konkreetsele erieesmärgile

(prioriteetse suuna või selle osa kaupa)

(Viide: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1304/2013 (19) artikli 19 lõige 3)

ID

Näitaja

Näitaja puhul kasutatav mõõtühik

Sihttasemete seadmisel aluseks võetavad üldised väljundnäitajad

Algväärtus

Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik

Baasaasta

Sihtväärtus (18) (2023)

Andmete allikas

Aruandluse sagedus

M

W

T

M

W

T

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja<2A.1.24 type="S" maxlength="5" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.24 type="S" input="S">

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja<2A.1.25 type="S" maxlength="255" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.25 type="S" input="S">

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja <2A.1.26 type="S" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.26 type="S" input="S">

Rakenduskavaga seotud tulemusnäitaja <2A.1.27 type="S" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.27 type="S" input="S">

Üldine väljundnäitaja <2A.1.28 type="S" input="S">

Kvantitatiivne näitaja <2A.1.29 type="S" input="M">

Üldine tulemusnäitaja<2A.1.29 type="S" input="G">

<2A.1.30 type="N’ input="M">

Kvantitatiivne näitaja <2A.1.31 type="N" input="M">

Kvalitatiivne näitaja <2A.1.31 type="S" maxlength="100" input="M">

<2A.1.32 type="S" maxlength="200" input="M">

<2A.1.33 type="S" maxlength="100" input="M">

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.A.6   Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed

(investeerimisprioriteetide kaupa)

2.A.6.1    Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus erieesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt iii)

Investeerimisprioriteet

<2A.2.1.1 type="S" input="S">

<2A.2.1.2 type="S" maxlength="17500" input="M">

2.A.6.2    Tegevuste valiku juhtpõhimõtted

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt iii)

Investeerimisprioriteet

<2A.2.2.1 type="S" input="S">

<2A.2.2.2 type="S" maxlength="5000" input="M">

2.A.6.3   Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine (kui see on asjakohane)

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt iii)

Investeerimisprioriteet

<2A.2.3.1 type="S" input="S">

Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine

<2A.2.3.2 type="C" input="M">

<2A.2.3.3 type="S" maxlength="7000" input="M">

2.A.6.4   Suurprojektide plaanitud kasutamine (kui see on asjakohane)

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt iii)

Investeerimisprioriteet

<2A.2.4.1 type="S" input="S">

<2A.2.4.2 type="S" maxlength="3500" input="M">

2.A.6.5    Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja (kui see on asjakohane) piirkonnakategooriate kaupa

(Viide: määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkt iv)

Tabel 5

Üldised ja rakenduskavaga seotud väljundnäitajad

(esitatakse iga investeerimisprioriteedi kohta ja ESFi puhul (kui see on asjakohane ka ERFi puhul (21)) vastava piirkonnakategooria kaupa)

ID

Näitaja

Mõõtühik

Fond

Piirkonnakategooria (kui see on asjakohane)

Sihttase (2023) (20)

Andmete allikas

Aruandluse sagedus

M

W

T

 

 

<2A.2.5.1 type="S" input="S" SME >

<2A.2.5.2 type="S" input="S" SME >

<2A.2.5.3 type="S" input="S" SME >

<2A.2.5.4 type="S" input="S" SME >

<2A.2.5.5 type="S" input="S" SME >

<2A.2.5.6 type="N’ input="M" SME >

<2A.2.5.7 type="S" maxlength="200" input="M" SME >

<2A.2.5.8 type="S" maxlength="100" input="M" SME >

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.A.7   Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus vald