(1)

Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (3) sätestatud käibemaksumäärasid käsitlevate normide eesmärk on säilitada siseturu toimimine ja hoida ära konkurentsimoonutusi. Need normid töötati välja üle kahekümne aasta tagasi päritoluriigis maksustamise põhimõttel. Komisjon teatas oma 7. aprilli 2016. aasta teatises käibemaksu tegevuskava kohta „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ ja 4. oktoobri 2017. aasta teatises „Käibemaksu tegevuskava järelmeetmetest – ELi ühtse käibemaksuala suunas – aeg tegutseda“ oma kavatsusest kohandada neid norme liikmesriikidevahelise piiriülese ettevõtjatevahelise kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi jaoks, mis põhineks sihtliikmesriigis maksustamisel.

(2)

Süsteemis, mille kohaselt kaubatarneid ja teenuste osutamist maksustatakse sihtliikmesriigis, ei saa tarnijad ja teenuste osutajad märkimisväärset kasu sellest, kui nad on registreeritud madalama maksumääraga liikmesriigis. Selle süsteemi kohaselt ei häiriks suurem käibemaksumäärade erisus siseturu toimimist ega põhjustaks konkurentsimoonutusi. Seetõttu on asjakohane võimaldada liikmesriikidele maksumäärade kehtestamisel suuremat paindlikkust.

(3)

Kaubad ja teenused, millele võib kohaldada vähendatud maksumäärasid, peaksid tooma kasu lõpptarbijale ja teenima üldist huvi pakkuvat eesmärki. Selleks et vältida tarbetut keerukust ja sellele järgnevat ettevõtluskulude suurenemist, eelkõige ühendusesisese kaubanduse puhul, kohaldataks seejärel kui liikmesriigid on kaubad ja teenused vastavalt välja valinud, vähendatud maksumäärasid tavaliselt kogu turustamisahela ulatuses.

(4)

Õigusraamistik, mis võimaldab vähendatud maksumäärasid kohaldada, peaks olema üldiselt kooskõlas muude liidu poliitikavaldkondadega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 (4) ning komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatisega „Euroopa roheline kokkulepe“. Selleks et võimaldada liikmesriikidel kohaldada vähendatud maksumäärasid eesmärgiga tugevdada oma tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet, on asjakohane laiendada selliste kaupade ja teenuste loendit, mida peetakse hädavajalikuks, et toetada tervishoiuteenuste osutamist ning kompenseerida ja ületada puudeid. Lisaks sellele tuleks liikmesriikidele anda võimalus panustada kliimaneutraalsesse ja rohelisse majandusse keskkonnahoidlike tarnete suhtes vähendatud maksumäärade kohaldamise kaudu, tehes samal ajal ettevalmistusi keskkonnakahjulike tarnete praeguse sooduskohtlemise järkjärguliseks kaotamiseks.

(5)

Kõiki liikmesriike tuleks kohelda võrdselt ja seetõttu tuleb neile anda samad võimalused, et kohaldada vähendatud maksumäärasid, mis peaksid siiski jääma erandiks harilikust maksumäärast. Sellise võrdse kohtlemise võib saavutada, võimaldades kõigil liikmesriikidel kohaldada toetuskõlblike kaupade ja teenuste suhtes kindlaksmääratud piirides maksimaalselt kaht vähendatud maksumäära, mis on vähemalt 5 %, vähendatud maksumäära, mis on väiksem kui miinimummäär 5 %, ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastust.

(6)

Võttes arvesse vajadust vältida vähendatud maksumäärade vohamist eelarvelistel põhjustel ja võrdse kohtlemise põhimõtet, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada vähendatud maksumäärasid, mis ei ole madalamad kui miinimummäär 5 % direktiivi 2006/112/EÜ III lisa maksimaalselt 24 punktiga hõlmatud kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes. Samal põhjusel võivad liikmesriigid kohaldada vähendatud maksumäärasid, mis on madalamad kui miinimummäär 5 %, ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastust, kuid seda vaid direktiivi 2006/112/EÜ III lisa maksimaalselt seitsme punktiga hõlmatud kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes, mille nad on valinud kaupade ja teenuste seast, mis hõlmavad põhivajadusi ning mis on eelkõige seotud toidu, vee, ravimite, ravivahendite, tervise- ja hügieenitoodete tarnete, reisijateveo ja teatud kultuurikaupadega (raamatud, ajalehed ja perioodikaväljaanded), või muude kaubatarnete ja teenuste seast, mis on loetletud direktiivi 2006/112/EÜ III lisas ning mille suhtes teised liikmesriigid kohaldavad vähendatud maksumäärasid, mis on madalamad kui miinimummäär 5 %, või sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastust, tingimusel et nad kohaldatavatest tähtaegadest kinni peavad. Selliseid vähendatud maksumäärasid või maksuvabastusi juba kohaldavatele liikmesriikidele on asjakohane anda aega, mis on vajalik nende piirmääradega kohandumiseks.

(7)

Nende seitsme punkti hulka on asjakohane lisada ka päikesepaneelid, kuna see on kooskõlas süsinikuheite vähendamist käsitlevate liidu keskkonnaalaste kohustuste ja Euroopa rohelise kokkuleppega, ning pakkuda liikmesriikidele võimalust edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ka vähendatud käibemaksumäärade abil. Selleks et toetada üleminekut taastuvate energiaallikate kasutamisele ja suurendada liidu energiasõltumatust, on vaja võimaldada liikmesriikidel parandada lõpptarbijate juurdepääsu rohelistele energiaallikatele.

(8)

Eespool nimetatud valikuvõimaluste kasutamist liikmesriigi poolt tuleks käsitada meetmena, mis on osa käibemaksumäärade süsteemi loogikast ning mis võetakse selgelt määratletud sotsiaalsetel põhjustel lõpptarbijate kasuks või üldistes huvides.

(9)

Lisaks käibemaksumäärasid käsitlevatele üldnormidele kehtivad mitmed erandid, mis võimaldavad teatavatel liikmesriikidel kohaldada madalamaid määrasid. Neid madalamaid määrasid õigustavad konkreetsed geograafilised iseärasused või sotsiaalsed põhjused, millest saavad kasu lõpptarbijad või mis on üldistes huvides. Sellised madalamad määrad võivad olla asjakohased ka teiste liikmesriikide jaoks. Kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega on seetõttu asjakohane näha kõigile liikmesriikidele ette võimalus kohaldada madalamaid maksumäärasid samade kaupade ja teenuste suhtes, mille suhtes kohaldatakse madalamaid maksumäärasid teistes liikmesriikides, ja teha seda samadel tingimustel. Selleks et järgida seitsme punkti ülemmäära, peaksid need liikmesriigid, kes kohaldasid 1. jaanuaril 2021 selliseid madalamaid maksumäärasid direktiivi 2006/112/EÜ III lisa rohkem kui seitsme punktiga hõlmatud kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes, piirama selliste vähendatud maksumäärade, mis on madalamad kui miinimummäär 5 %, ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastuse kohaldamist direktiivi 2006/112/EÜ III lisa maksimaalselt seitsme punktiga hõlmatud kaubatarnete ja teenuse osutamise suhtes, tehes seda 1. jaanuariks 2032 või lõpliku korra vastuvõtmise ajaks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Eelnimetatud muudatused ei piira direktiivi 2006/112/EÜ X lisas sätestatud erandite korra kohaldamist seoses maksuvabastuse kohaldamisega ilma sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguseta.

(10)

Lisaks võimaldavad mitmed muud erandid praegu teatavatel liikmesriikidel kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ III lisas loetlemata kaupade ja teenuste suhtes vähendatud maksumäärasid, mis ei ole madalamad kui 12 %. Arvestades kõnealuste vähendatud maksumäärade taseme lähedust harilikule maksumäärale ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, on asjakohane näha kõikidele liikmesriikidele ette võimalus kohaldada vähendatud maksumäärasid, mis ei ole madalamad kui 12 %, samade kaupade ja teenuste suhtes, mille suhtes teistes liikmesriikides kohaldatakse vähendatud maksumäärasid, mis ei ole madalamad kui 12 %, ning teha seda samadel tingimustel.

(11)

Teistel liikmesriikidel peaks olema lubatud kohaldada vähendatud maksumäärasid, mis ei ole madalamad kui 12 %, direktiivi 2006/112/EÜ III lisas loetlemata kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes, ning vähendatud maksumäärasid, mis on madalamad kui 5 %, ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastusi direktiivi 2006/112/EÜ III lisa mis tahes punktiga hõlmatud kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes, välja arvatud punktid 1–6 ja 10c, tingimusel et nad järgivad käesolevas direktiivis sätestatud käibemaksumäärade struktuuri ning tingimusi, mida kohaldavad liikmesriigid, kes on 1. jaanuari 2021. aasta seisuga kehtestanud vähendatud maksumäärad või sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastused. Nimetatud teiste liikmesriikide hulka kuuluvad ka liikmesriigid, kes praegu kohaldavad vähendatud maksumäärasid ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastusi ning kes sooviksid kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ III lisas loetlemata kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes vähendatud maksumäärasid, mis ei ole madalamad kui 12 %, vähendatud maksumäärasid, mis on madalamad kui 5 %, või sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastusi selliste kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes, mille suhtes nad neid praegu ei kohalda.

(12)

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 2021 erandite alusel kohaldasid vähendatud maksumäärasid või andsid sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastusi, peaksid teatama käibemaksukomiteele, millised on nende õiguses erandeid käsitlevad peamised sätted ja tingimused, mida kohaldati 1. jaanuaril 2021 ja millele juurdepääs avatakse teistele liikmesriikidele. Selleks et tagada õiguskindlus ja võimaldada kõigile liikmesriikidele võrdne juurdepääs nendele eranditele ning tuginedes teabele, mille asjaomased liikmesriigid on esitanud kuni ettenähtud tähtajani, koostab komisjon viivitamatult peale teabe saamist täieliku loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes selliseid vähendatud maksumäärasid või maksuvabastusi kohaldatakse, ning edastab selle kõikidele liikmesriikidele. On oluline, et liikmesriigid peaksid kinni sellise teabe edastamise tähtajast, et tagada kõigile liikmesriikidele võrdne juurdepääs eranditele.

(13)

Komisjoni levitatud teabe põhjal peaksid liikmesriigid saama kohaldada vähendatud maksumäärasid ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastusi selliste kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes, mille suhtes teised liikmesriigid kohaldavad neid maksumäärasid ja maksuvabastusi, tingimusel et vähendatud maksumäärasid ja maksuvabastusi kohaldatakse samadel tingimustel nagu liikmesriikides, kes neid maksumäärasid ja maksuvabastusi juba kohaldavad. Nende võimaluste kasutamiseks peaksid liikmesriigid vastu võtma üksikasjalikud eeskirjad ja edastama vastuvõetud sätete teksti käibemaksukomiteele. Selle teabe põhjal peaks komisjon esitama nõukogule aruande, mis sisaldab ulatuslikku loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes liikmesriigid kohaldavad vähendatud maksumäärasid ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastusi.

(14)

Võttes arvesse vajadust kaasajastada ja ajakohastada loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib kohaldada vähendatud maksumäärasid, tuleks direktiivi 2006/112/EÜ muuta, et võimaldada vähendatud maksumäärade kohaldamist konkreetsetel sotsiaalpoliitika eesmärkidel, tagada selgus ja võtta arvesse neutraalsuse põhimõtet, nimelt tagades teatavate kaupade rentimise või liisimise ja tarnimise puhul käibemaksumäärade osas sama kohtlemise.

(15)

Selleks et anda liikmesriikidele võimalus toetada üleminekut keskkonnahoidlikele küttesüsteemidele ja kooskõlas süsinikuheite vähendamist käsitlevate liidu keskkonnaalaste kohustustega tuleks direktiivi 2006/112/EÜ III lisasse lisada liikmesriikide jaoks täiendav võimalus kohaldada vähendatud maksumäära selliste väga tõhusate vähese heitega küttesüsteemide tarnimise ja paigaldamise suhtes, mis vastavad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud kriteeriumitele.

(16)

Digitaliseerimisel on oluline roll väärtuse loomisel ja konkurentsivõime edendamisel. Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks mõõdab ja reastab liikmesriikide digitaalsed tulemused eelnevalt kindlaks määratud näitajate põhjal, mis näitavad digitaalse arengu osas märkimisväärseid erinevusi. Internetiühenduse teenuste puuduliku katvuse kaotamiseks ja nende arendamise edendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada selliste teenuste suhtes vähendatud maksumäära. Vähendatud maksumäära kohaldamine internetiühenduse teenuste suhtes peaks olema kohandatud riiklikus digitaliseerimispoliitikas sätestatud eesmärkidega ja seega piiratud ulatusega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2120 (5) pakutakse internetiühenduse teenustega ühenduvust, kuid need ei laiene interneti kaudu pakutavale sisule.

(17)

Lisaks sellele, pidades silmas majanduse digipööret, peaks liikmesriikidel olema võimalik otseülekandena edastatavaid tegevusi, sealhulgas üritusi, käsitleda samamoodi nagu neid, mille puhul füüsilise toimumise korral võib kohaldada vähendatud maksumäärasid.

(18)

Selleks et tagada maksustamine tarbimisliikmesriigis, on vaja, et kõik teenused, mida saab kliendile elektrooniliselt osutada, oleksid maksustatavad kohas, kus on kliendi asukoht, alaline elu- või asukoht või peamine elukoht. Seetõttu on vaja muuta selliste tegevustega seotud teenuste osutamise kohta reguleerivaid õigusnorme.

(19)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et sotsiaalsele heaolule pühendunud organisatsioonide puhul tuleks vähendatud maksumäära kohaldamise nõuete hindamisel arvesse võtta organisatsiooni kui terviku üldist tegevust ja eesmärke, mis ei sõltu kaubatarne või teenuste osutamise lõplikust saajast.

(20)

Lisaks tuleks direktiivi 2006/112/EÜ muuta, et vähendatud maksumäärasid oleks võimalik kohaldada piiratud arvul eriolukordades sotsiaalsetel põhjustel, lõpptarbija jaoks kasu saamiseks ja üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu tuleks laiendada nende kaubatarnete ja teenuste loetelu, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/112/EÜ III lisas esitatud vähendatud maksumäärasid, nii et see sisaldaks piiratud arvu selliseid kehtivaid erandeid.

(21)

COVID-19 pandeemia näitas, et direktiivi 2006/112/EÜ on vaja kohandada, et muuta õigusraamistik tulevaste kriisidega toimetulekuks valmisolevaks ja võimaldada liikmesriikidel kiiresti reageerida erakorralistele asjaoludele, nagu pandeemiad, humanitaarkriisid ja looduskatastroofid. Selleks peaks liikmesriikidel, kellele komisjon on andnud loa kohaldada katastroofiohvritele imporditud kaupade suhtes käibemaksuvabastust, olema võimalus samadel tingimustel kohaldada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega maksuvabastust selliste kaupade ja nendega seotud teenuste ühendusesiseste ja riigisiseste tarnete ja osutamise suhtes, mis on tehtud abikõlblikele asutustele, et nad saaksid selliste katastroofide ohvreid aidata. Kui maksuvabastuse tingimused ei ole enam täidetud, tuleks selliste kaupade tarnimine ja teenuste osutamine maksustada käibemaksuga.

(22)

Kuna käesoleva direktiivi põhieesmärke, nimelt nende kaupade ja teenuste loetelu ajakohastamine, mille suhtes võib kohaldada vähendatud maksumäärasid, ning aluste kehtestamine, mille alusel tagada liikmesriikidele võrdne juurdepääs vähendatud maksumäärade kohaldamisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid olemasolevate piirangute tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Direktiivi 2006/112/EÜ on muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2020/285 (6). Käesolevas direktiivis sätestatud käibemaksumäärade erineva struktuuri tõttu tuleks muuta direktiivis (EL) 2020/285 esitatud viiteid.

(24)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (7) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(25)

Direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (3) artikli 14 lõikega 1 võimaldatakse liikmesriikidel vabastada aktsiisist aktsiisikaup, mida müüakse liidu lennujaamades ja sadamates asuvates maksuvabades kauplustes reisijatele, kes suunduvad kolmandale territooriumile.

(2)

La Manche’i väina püsiühendus on kaksiktunnelist koosnev raudteeühendus, mis asub La Manche’i väina all Coquelles’i (Pas-de-Calais, Prantsusmaa) ja Folkestone’i (Kent, Ühendkuningriik) vahel. Sellega on seotud teenindustunnel ja tunneli mõlemas otsas on terminalialad, kus kontrollitakse tunnelitele juurdepääsu ja nendest väljumist. Nende taristute tõttu on see sarnane Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahelise mereühendusega, kuna kummaski terminalis toimub piirikontroll. Nii mereühendus kui La Manche’i väina püsiühendus võimaldab La Manche’i väina ületamist samadel tingimustel.

(3)

La Manche’i väina püsiühenduse Prantsusmaa Coquelles’i terminali tuleks seega käsitada samaväärsena sadamaga direktiivi 2008/118/EÜ artikli 14 tähenduses.

(4)

Kuna Ühendkuningriik astus liidust välja, mis tõi kaasa maksuvabade kaupluste avamise Calais’ ja Dunkerque’i sadamates ning La Manche’i väina püsiühenduse Ühendkuningriigi terminalis Folkestone’is, on asjakohane anda luba maksuvabade kaupluste avamiseks La Manche’i väina püsiühenduse Prantsusmaa terminalis Coquelles’is.

(5)

Võttes arvesse, et La Manche’i väina püsiühendust kasutavad reisijad ei saa sealt väljuda enne sihtkohta jõudmist, on oht, et ei täideta aktsiisi- ja maksuvaba impordi puhul lubatud määrasid, piiratud, nagu ka tolliasutuste kontrollikoormus. Maksudest kõrvalehoidmise, maksustamise vältimise ja muude kuritarvituste vältimiseks võtab Prantsusmaa siiski vajalikud meetmed, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane kohaldamine La Manche’i väina püsiühenduse Prantsusmaa Coquelles’i terminali maksuvabades kauplustes.

(6)

Kuna nõukogu direktiiviga (EL) 2020/262 (4) tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2008/118/EÜ alates 13. veebruarist 2023, tuleks muuta ka direktiivi (EL) 2020/262 vastavat sätet.

(7)

Seepärast tuleks direktiive 2008/118/EÜ ja (EL) 2020/262 vastavalt muuta,

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2022/449 (2) allkirjastati Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtegevust Moldova Vabariigis (edaspidi „kokkulepe“) 17. märtsil 2022, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(2)

Olukorras, kus on vajalik Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldusrühmade suunamine kolmandasse riiki, milles rühmaliikmed teostavad täitevvolitusi, peab liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (3) artikli 73 lõike 3 kohaselt sõlmima asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 alusel.

(3)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (4); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(5)

Kokkulepe tuleks heaks kiita,

(1)

Määruses (EL) 2019/2144 on sätestatud mootorsõidukite üldine kohustus varustada need teatavate kõrgtehnoloogiliste sõidukisüsteemidega. Kõnealuse määruse II lisas tuleks loetleda mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded seoses sündmuste salvestitega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnituse nõuded. Nende nõuete juurde on vaja kehtestada üksikasjalikud ühtlustatud normid sellise tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta.

(2)

Käesoleva määrusega kehtestatud tehnilised nõuded puudutavad mootorsõidukite kategooriaid M1 ja N1 kooskõlas kuupäevadega, mis on määruses (EL) 2019/2144 nende mootorsõidukite kategooriatele ELi tüübikinnituse andmisest keeldumiseks kehtestatud.

(3)

Vastavalt määruse (EL) 2019/2144 artikli 3 punktile 13 on sündmuste salvesti süsteem, mille ainus eesmärk on salvestada ja säilitada kokkupõrkega seotud kriitilisi parameetreid ja teavet vahetult enne kokkupõrget, selle ajal ja vahetult pärast seda, et saada täpsemaid ja põhjalikumaid andmeid õnnetuste kohta, mis võimaldavad liikmesriikidel teha liiklusohutuse analüüsi ja hinnata konkreetsete meetmete tõhusust.

(4)

Katsemenetluste ja üksikasjalike tehniliste nõuete suhtes, mis käsitlevad sõidukitüüpide tüübikinnitust seoses sündmuste salvestitega, kohaldatakse ÜRO eeskirja nr 160 (2). Seepärast tuleks kõnealune ÜRO määrus lisada määruse (EL) 2019/2144 artikli 4 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud kohaldatavate nõuete loetellu.

(5)

ÜRO eeskiri nr 160 sisaldab nõudeid selliste andmeelementide kohta, mida sündmuste salvestid peavad salvestama, nende andmete vormingut, andmete kogumise, salvestamise ja pardal säilitamise nõudeid, samuti toimivus- ja vastupidavusnõudeid kokkupõrkekatsetes.

(6)

Kõiki ÜRO eeskirja nr 160 (3) 01-seeria muudatustes sätestatud tehnilisi nõudeid kohaldatakse alates määruse (EL) 2019/2144 II lisas sätestatud kuupäevadest, ilma et see piiraks liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(7)

Tagamaks, et sõidukitootjad võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada sündmuste salvesti andmete kaitse manipuleerimise eest ja sündmuse salvesti andmete kättesaadavus standardliidese kaudu ning võimaldada nende andmete anonüümseks muutmist, tuleks neid nõudeid täiendada lisanõuetega andmeotsingu, andmekaitse ja -turvalisuse kohta.

(8)

Tagamaks, et sündmuste salvestite salvestatud andmed jääksid anonüümseks, peaksid tootjad olema kohustatud võtma asjakohaseid meetmeid, millega välditakse nende andmete esitamist või saamist koos füüsilise isikuga seotud teabega.

(9)

Kuni sündmuste andmetele juurdepääsu ja nende otsingute standarditud sideprotokollide kehtestamiseni peaksid sõidukitootjad komisjoni delegeeritud õigusaktiga andma asjaomastele isikutele teavet selle kohta, kuidas sündmuse salvestis andmetele juurde pääseda, neid otsida ja tõlgendada.

(10)

Sündmuste salvesti õiget tööseisundit, selle nõuetekohast toimimist ja tarkvara terviklust tuleks kontrollida sõidukite korralise tehnoülevaatuse käigus.

(11)

Määruse (EL) 2019/2144 II lisas esitatud nõuete loetelu sisaldav tabel ei sisalda viiteid sündmuste salvestitega seotud õigusaktidele. Seepärast on vaja lisada sellesse lisasse viide käesolevale eeskirjale ja ÜRO eeskirjale nr 160.

(12)

Määruse (EL) 2019/2144 artikli 4 lõikes 2 osutatud ÜRO eeskirjade loetelu, mis on esitatud kõnealuse määruse I lisas, tuleks muuta, et lisada viide ÜRO eeskirja nr 160 01-seeria muudatustele.

(13)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/2144 vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna nende sätetega kehtestatakse eeskirjad mootorsõidukite tüübikinnituse tehniliste nõuete kohta seoses sündmuste salvestiga ning sündmuste salvestite kui eraldi seadmestiku tüübikinnituse kohta. Käesoleva määruse eeskirjade tõttu on vaja määruse (EL) 2019/2144 II lisasse lisada viide käesolevale eeskirjale, ÜRO eeskirjale nr 160 ja ÜRO eeskirja nr 160 01-seeria muudatustele. Seepärast on asjakohane kehtestada sätted ette ühe delegeeritud määrusega,

(15)

Kuna määruse (EL) 2019/2144 nõudeid M1- ja N1-kategooria sõidukite sündmuste salvestite kohta kohaldatakse alates 6. juulist 2022, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 (2) on kehtestatud kvoodid 2022. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on meriahvenate varu püük NAFO 3M püügipiirkonnas Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvate või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud vahekvoodi, mis on eraldatud perioodiks enne 1. juulit 2022.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru sihtpüük 30. juunini 2022,

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 18. veebruaril 2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Korea Vabariigist (edaspidi ka „asjaomane riik“) pärit ülisuure imamisvõimega polümeeride (edaspidi ka „uurimisalune toode“) importimisega liitu. Komisjon avaldas uurimise algatamise teate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas ülisuure imamisvõimega polümeeride koalitsioon (European Superabsorbent Polymer Coalition, edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati kahe liidu tootja nimel, kelle toodang moodustab 65 % liidu ülisuure imamisvõimega polümeeride kogutoodangust), alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks põhjuseks, et algatada uurimine.

(3)

Pärast menetluse algatamist väitis kasutajate koalitsioon, (3) et kaebuses eirati importijate ja kasutajate huve, leides, et Korea Vabariigist pärit ülisuure imamisvõimega polümeeride importi käsitleva dumpinguvastase uurimise algatamine on liidu huvides, rikkudes nii alusmääruse artiklit 21.

(4)

Sama väitis ka koostööd teinud eksportiv tootja LG Chem Ltd. (edaspidi „LG Chem“).

(5)

Komisjon tuletab meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 5 lõigetele 2 ja 9 on menetluse algatamine õigustatud, kui kaebuses on esitatud piisavad tõendid dumpingu, kahju ning väidetava dumpinguhinnaga impordi ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose kohta. Nende sätete kohaselt ei ole kaebuse esitaja kohustatud kaebuses analüüsima liidu huve. Seega ei olnud kaebus selle poolest puudulik.

(6)

Sellega seoses uuris komisjon esitatud tõendite täpsust ja asjakohasust ning leidis, et kooskõlas alusmääruse artikli 5 lõikega 3 on käesoleva uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid.

(7)

Seepärast lükati need väited tagasi.

(8)

LG Chem väitis, et ülisuure imamisvõimega polümeere homogeense tootena käsitades suurendas kaebuse esitaja kunstlikult kaebuses esitatud dumpingu- ja hindade allalöömise marginaale. Sellega seoses kordas LG Chem peamiselt juba esitatud märkusi toote määratluse kohta, mida on käsitletud punktis 2.3.

(9)

Lisaks väitis LG Chem, et kaebuses esitatud ekspordihind oli valesti arvutatud. Vastavalt kaebuses ekspordihinna arvutamiseks kasutatud allikale, st Korea kaubandusstatistika teenistusele, oleks ekspordihind pidanud olema 13–18 % kõrgem kui kaebuse esitaja teatatud hind. Seega komisjon eksis, kui ta aktsepteeris kaebuses esitatud tõendeid ekspordihinna kohta.

(10)

Kaebuse esitamise etapis piisab dumpingumarginaali ja hindade allalöömise marginaali esitamisest kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadava teabe põhjal ja toote kui terviku kohta. Asjaolu, et LG Chemi arvates ei ole uurimisalune toode homogeenne, ei muutnud kaebuse esitajate koostatud võrdlust menetluse algatamise seisukohast valeks. Üksikasjalikuma analüüsi nõude õigustatuse analüüs kuulub pigem komisjoni uurimise juurde.

(11)

Kaebuses kasutatud ekspordihinna kohta märkis komisjon, et LG Chemi poolt kaebuse 8. lisas esitatud kõrgemad hinnad hõlmasid tegelikult kogu kaubakoodi 3906 90 90 alla kuuluvat eksporti, sealhulgas vaatlusalusest tootest erinevaid tooteid, samal ajal kui kaebuse punktis 46 esitatud ekspordihinnad, mida kasutati dumpingu hindamiseks, hõlmasid ainult vaatlusalust toodet, mis sõeluti välja TRASSi süsteemis tehtud täiendava väljavõttepäringu alusel (4).

(12)

Seepärast lükkas komisjon LG Chemi väited tagasi.

(13)

LG Chem väitis ka, et kaebuse esitaja ei kohandanud ekspordihinda, võttes arvesse kaubandustasandi erinevusi, kuna tema ekspordimüük liidu turule toimub üldjuhul seotud äriühingu kaudu. Seetõttu olid nii kaebuses esitatud dumpingumarginaal kui ka hindade allalöömise marginaal kunstlikult suurendatud.

(14)

Komisjon tuletab meelde, et ekspordihindadest tehtud mahaarvamiste puhul kohandas kaebuse esitaja ainult transpordikulusid. See on väidetavalt konservatiivne lähenemisviis, sest ekspordihindade kohandamine vastavalt artikli 2 lõikele 9 või kaupade importimisega seotud kauplejate komisjonitasu täiendav mahaarvamine üksnes alandaks ekspordihinda ja suurendaks dumpingumarginaali. Isegi kui transpordiga seotud mahaarvamisi ei tehtaks, oleks dumping ikkagi märkimisväärne, nagu ilmneb kaebuse mittekonfidentsiaalsest versioonist. Seoses väidetavalt ülepaisutatud hindade allalöömise marginaaliga leidis komisjon, et impordistatistika põhjal arvutatud ekspordihinna kasutamine on kaebuse esitajate jaoks menetluse algatamise etapis mõistlikult kättesaadav tõend hinna allalöömise näitamiseks. Lisaks sellele on Korea Vabariigis veel kaks eksportivat tootjat, kes müüvad otse liidu turule, ja LG Chem ise müüb samuti osa oma ekspordist otse. Igal juhul ei suutnud LG Chem tõendada, kuidas teistsuguse ekspordihinna kasutamine vähendaks oluliselt kaebuses nimetatud [10–30 %] suurust hindade allalöömist.

(15)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(16)

LG Chem väitis, et kaebuse avalikus versioonis esitatud tõendid Lõuna-Korea impordist tuleneva hinnasurve mõju kohta, st turu-uuringute aruanded, ei võimaldanud õigesti mõista hindade allalöömist käsitlevat teavet.

(17)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni eesmärk on esitada asjakohane kokkuvõte konfidentsiaalses versioonis sisalduvast teabest. Uurides, kas kokkuvõte on asjakohane või mitte, tuleb kaaluda kogu teavet, mis sisaldub mittekonfidentsiaalses versioonis mis tahes teema kohta. Seoses väidetega hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta, mida kasutavad Korea eksportijad, märkis komisjon, et kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni punktis 5.3 on esitatud põhjalik kokkuvõte hinnavõrdlusest, mis on aluseks väidetele hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta, mida toetavad kaebuse lisades 5-1 kuni 5-3-3 sisalduvad asjakohased kokkuvõtted põhiteabest. Komisjon leidis, et kaebuse põhiosas esitatud kirjeldus ja nimetatud lisades kokkuvõtlikult esitatud andmed annavad piisava ülevaate hinnasurve kohta esitatud väidetest. Kaebuses on nimetatud turuaruanded, mis kinnitavad väidete paikapidavust. Lisaks leidis komisjon, et Euroopasse imporditud ülisuure imamisvõimega polümeere käsitlevad turu-uuringute aruanded sisaldasid turuosaliste võimalike strateegiate üksikasjalikku analüüsi. Isegi sisukokkuvõtte jagamine avaldaks kahjulikku mõju konfidentsiaalset teavet kogunud teenuseosutajale.

(18)

Tuletatakse meelde, et alusmääruse artikkel 19 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõige 5 (5) võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus selle avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju teabe andjale või isikule, kellelt teabe andja kõnealuse teabe sai.

(19)

Kaebuse konfidentsiaalses versioonis esitatud teave on seda liiki teave. Lisaks on kaebuse esitaja esitanud piisavad kokkuvõtted kaebuse konfidentsiaalsete osade sisust.

(20)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(21)

Seoses hinnalanguse mõjuga 2019. aastal esitas LG Chem märkuse kaebuse lisa 5-3-1-C kohta, milles viidati ebamääraselt „Ida-Aasiast pärit impordi agressiivsele hinnale“. LG Chem väitis, et see väljend oleks võinud samamoodi viidata Jaapanist või Hiinast pärit impordile.

(22)

Komisjon nõustub, et väljend „Ida-Aasia import“ ei viita ainult Korea Vabariigist pärit impordile. See väljend hõlmab siiski selgelt ka Lõuna-Koreast pärit importi. Kuigi see dokument iseenesest ei käsitle konkreetselt Korea Vabariigist lähtuvat hinnasurvet, kinnitab see teisi Koreast pärit impordi kohta esitatud tõendeid.

(23)

Seetõttu lükati tagasi väide, et need tõendid ei toetanud kaebust.

(24)

Mis puudutab turuhinnast madalama hinnaga müüki, siis LG Chemi väitel ei ole kaebuses esitatud 10 % suurune sihtkasum õigustatud.

(25)

Seoses minimaalse eeldusega tuletas komisjon meelde, et kaebuses esitati piisavalt tõendeid selle kohta, et Korea Vabariigist pärit import lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, s.o [10–30 %]. Juba see iseenesest on piisav tõend dumpinguhinnaga impordi mõju kohta liidu hindadele. See nähtub alusmääruse artikli 3 lõike 3 sõnastusest, milles nimetatakse hindade allalöömist ja hinnasurvet võimalike alternatiivsete mõjudena, mida dumpinguhinnaga import võib liidu hindadele avaldada. Seega ei olnud kaebuses esitatud väide, et hinnad langesid [30–60 %], vajalik selleks, et esitada piisavad tõendid selle kohta, et Korea Vabariigist imporditakse ülisuure imamisvõimega polümeere kahjustavate hindadega. Igal juhul ei ole kaebuse esitaja valitud sihtkasum turuhinnast madalama hinnaga müüki käsitleva komisjoni analüüsi jaoks siduv. Alusmääruse artikli 7 lõikes 2c on märgitud, et sihtkasum ei tohi olla alla 6 %. Isegi 6 % suuruse sihtkasumiga kohandatuna näitas kaebuse esitaja arvutus ikkagi suurt turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali. Seega ei ole oluline see, et kaebuse esitaja ei põhjendanud valitud 10 % suurust sihtkasumit.

(26)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et valitud sihtkasumi põhjendamata jätmine kujutab endast kaebuse puudust.

(27)

Seoses kaebuses nimetatud investeeringutega väitis LG Chem, et pole põhjendatud, miks kaebuse esitajad käsitasid neid andmeid konfidentsiaalsetena.

(28)

Nagu põhjenduses 18 on juba meenutatud, võimaldavad alusmääruse artikkel 19 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõige 5 kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus selle avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise.

(29)

Kaebuse konfidentsiaalses versioonis esitatud teave on seda liiki teave. Lisaks esitas kaebuse esitaja avalikus versioonis investeeringute indeksite muutumisvahemiku uurimisperioodil võrreldes 2017. aastaga. See näitab, kuidas investeeringud vaatlusalusel perioodil oluliselt vähenesid ja sellest piisab, et mõista kõnealust kahjunäitajat. Igal juhul on asjaomased suundumused esitatud tabelis 10.

(30)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et kaebuse avalikus versioonis tuli esitada üksikasjalikud investeerimisandmed.

(31)

LG Chem väitis, et kaebuses ei tõendatud põhjuslikku seost Korea Vabariigist pärit väidetava dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel, rikkudes sellega alusmääruse artikli 3 lõiget 6. LG Chemi sõnul väitis liidu tootmisharu üksnes seda, et „Koreast pärit dumpinguhinnaga import avaldas hinnasurvet ELi müügihindadele [...], mis sundis ELi ülisuure imamisvõimega polümeeride tootmisharu hindu alandama, mille tulemusel kandis tootmisharu märkimisväärset kahju“.

(32)

Vastupidi LG Chemi väitele esitas kaebuse esitaja piisavad tõendid põhjusliku seose kohta asjaomasest riigist pärit impordi ja kahju vahel. Kaebuse esitaja kahjunäitajate analüüs näitas, et Lõuna-Koreast pärit odava impordi mahu suurenemine ja liidu tootmisharu tulemuste halvenemine langesid ajaliselt kokku ning et seega avaldas Lõuna-Koreast pärit import liidu turul hinnalanguse survet liidu tootmisharu müügihindadele.

(33)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(34)

17. septembril 2021 teavitas komisjon alusmääruse artikli 19a lõike 2 kohaselt liikmesriike ja kõiki huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta kehtestamata ajutised tollimaksud Lõuna-Koreast pärit ülisuure imamisvõimega polümeeride impordi suhtes ning jätkata uurimist.

(35)

Ajutiste dumpinguvastaste meetmete kohaldamata jätmise tõttu ei registreerinud komisjon importi alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(36)

Pärast seda, kui komisjon oli teatanud oma kavatsusest ajutisi meetmeid mitte kehtestada, toimusid kahe valimisse kuuluva liidu tootja (BASF Antwerpen NV (edaspidi „BASF“) ja Nippon Shokubai Europe NV (Belgia) (edaspidi „Nippon Shokubai Europe“ või „NSE“)), ühe teadaoleva liidu tootja (Evonik Operations GmbH (edaspidi „Evonik“)) ning eksportiva tootja LG Chemiga ärakuulamised, mille käigus need isikud esitasid märkusi ajutiste meetmete kehtestamata jätmise kohta. Pooled esitasid toimiku jaoks oma ettekanded ja lisamärkused pärast ärakuulamist.

(37)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (eespool ja edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (eespool ja edaspidi „vaatlusalune periood“).

(38)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles võtma temaga ühendust uurimises osalemiseks. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Korea Vabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kauplejatele ja kasutajatele ning samuti muudele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ning kutsus neid üles osalema.

(39)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ära kuulati üks valimisse kaasatud liidu tootja (BASF), üks teadaolev liidu tootja (Evonik), üks koostööd tegev eksportiv tootja LG Chem ja kaks teadaolevat liidu kasutajat (Procter & Gamble International Operations SA (edaspidi „P&G“) ja FATER SpA (edaspidi „Fater“)).

(40)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(41)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust ning geograafilisest asukohast. Valimisse kuulus kaks liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 50 % liidu hinnangulisest toodangust ja müügist uurimisperioodil, kusjuures valim tagas hea geograafilise jaotuse ning seda peeti liidu tootmisharu esindavaks. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud ning seega valim kinnitati.

(42)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(43)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija. Laekunud vastuste vähesuse tõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ning palus koostööd tegeval importijal vastata küsimustikule.

(44)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Korea Vabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Korea Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(45)

Üks asjaomase riigi eksportiv tootja esitas nõutud teabe ja nõustus enda valimisse kaasamisega, mistõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(46)

Komisjon saatis küsimustikud koostööd tegevale eksportivale tootjale, koostööd tegevale sõltumatule importijale ja kahele valimisse kaasatud liidu tootjale. Samad küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka internetis (6).

(47)

Komisjon sai vastused küsimustikule kahelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt valimisse kaasamata liidu tootjalt (makromajanduslikke näitajaid käsitlev küsimustik), kahelt kasutajalt ja koostööd teinud eksportivalt tootjalt. Ainus sõltumatu importija, kes nõustus enda valimisse kaasamisega, küsimustikule ei vastanud.

(48)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulemiseks võetud meetmete („COVID-19 teade“) (7) tõttu ei olnud komisjonil võimalik teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike koostööd teinud ja valimisse kaasatud äriühingute valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teavet:

—

BASF Antwerpen N.V. (Belgia)

—

Nippon Shokubai Europe NV (Belgia)

—

Äriühing B, kelle isik jääb uurimises konfidentsiaalseks (8).

—

LG Chem Europe GmbH (edaspidi „LG Chem Europe“)

—

LG Chem, Ltd.

(49)

24. jaanuaril 2022 teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Korea Vabariigist pärit ülisuure imamisvõimega polümeeride impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Peale selle saatis komisjon veel kaks lõpliku avalikustamise dokumenti 4. ja 21. veebruaril 2022. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada lõpliku avalikustamise kõigi dokumentide kohta märkusi. Komisjonile saatsid märkused eksportiv tootja LG Chem, liidu tootmisharu ja mitu kasutajat.

(50)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti huvitatud isikutele ärakuulamisvõimalus vastavalt algatamisteate punktile 5.7. Ärakuulamised toimusid LG Chemiga, ELi avatud ja konkurentsipõhise ülisuure imavusega polümeeride turu koalitsiooniga ning Evonikiga.

(51)

Pärast teist lisaavalikustamist (edaspidi „teine lisaavalikustamine“) väitis LG Chem, et komisjoni järelduste oluliste muudatuste kohta märkuste esitamiseks vaid ühe päeva andmine rikub LG Chemi kaitseõigusi, eriti seetõttu, et ei avaldatud seda, kust viga tuli.

(52)

Komisjon märkis, et LG Chem ei palunud teise lisaavalikustamise kohta märkuste esitamiseks lisaaega. Peale selle võimaldati LG Chemile pärast märkuste esitamise tähtaega ka kaks ärakuulamist, kus tal oli võimalus esitada teise lisaavalikustamise kohta märkusi. Komisjon märkis, et ärakuulamise eest vastutava ametniku korraldatud ärakuulamisel pärast teist lisaavalikustamist mainis LG Chem kaebuses ja lõplikus avalikustamises ning viimase kohta saadetud oma turuteabele tuginevas vastuses esitatud andmete lahknevust. Komisjon analüüsis hoolikalt LG Chemi märkusi ja lisas makroandmetesse ühe äriühingu andmed, mis olid kogemata välja jäänud, ning jätkas teise lisaavalikustamisega.

(53)

LG Chem väitis ka, et lisaandmete avalikustamise tõttu toimus makroandmetes varasematega võrreldes märkimisväärne muutus, sest mitte ainult ei suurenenud oluliselt mahud, vaid ka suundumused olid kõikide näitajate puhul paremad. Peale selle väitis LG Chem, et teise lisaavalikustamisse ühe äriühingu andmete lisamisest tingitud vahemike kasutamise tõttu ei saanud LG Chem uutest makromajandusnäitajatest mõistlikku ülevaadet.

(54)

Teise lisaavalikustamisega muudeti avaldatud makroandmeid, mistõttu muutusid nii liidu tootmisharu kui ka importivate riikide turuosad. Seda muudatust palus LG Chem ise oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta, enne teist lisaavalikustamist. Peale selle, et LG Chem juhtis tähelepanu kaebuses esitatud mahtudele, esitas ta ka oma turuteabe, millest on näha teises lisaavalikustamises esitatud vahemikega sarnaseid väärtusi. Seetõttu ei saa väita, et LG Chemi kaitsja ei olnud muudetud andmetest juba teadlik.

(55)

Kui turul on piiratud arv tootjaid, suurendab ühe tootja andmete lisamine muidugi oluliselt absoluutarve, mida LG Chem oma algsetes märkustes ka eeldas. Ent vale on väita, et sellega kaasnes kõigi näitajate suundumuste paranemine. Suundumused jäid algselt avaldatutega samasuunaliseks. Kogutootmisindeks jäi samaks, kasvades veidi ainult 2018. aastal. Tootmisvõimsuse rakendamise, kogumüügi, töötajate koguarvu, tootlikkuse ja ekspordi indeksite suundumused jäid samaks, kuigi suurusaste oli väiksem. Vastupidi LG Chemi väidetele suundumused ei paranenud, vaid näitasid ikkagi sama kahju, kuigi muutumise suurusaste oli teine.

(56)

Peale selle märkis LG Chem oma märkustes teise lisaavalikustamise kohta, et muudetud turuosad kinnitasid tema varasemat väidet, et Koreast pärinev import ei vähendanud kunagi liidu tootmisharu turuosa. See väide näitab, et teises lisaavalikustamises esitatud suundumused ei viinud LG Chemi hinnangul üldise muutumiseni. Kuna komisjoni järeldused ja analüüs jäid samaks, jäid kehtima ka poolte kõik varasemad väited lõpliku avalikustamise põhidokumendi kohta.

(57)

Lõpetuseks ei takistanud ka vahemike kasutamine makroandmetes LG Chemi arusaama neist näitajatest. See oli vajalik algselt väljajäänud liidu tootja konkreetsete müügimahtude ja muu statistika konfidentsiaalsuse tagamiseks. Esitatud indeksid ei andnud mitte ainult selge pildi näitajate muutumisest, vaid ka vahemikud olid piisavalt kitsad, et anda mõistlik arusaam nende kõigi suurusastmetest. Seetõttu ei olnud komisjon nõus väitega, et lühike tähtaeg rikkus LG Chemi kaitseõigusi.

(58)

Vaatlusalune toode on ülisuure imamisvõimega polümeerid – Korea Vabariigist pärit, praegu CN-koodi ex 3906 90 90 (TARICi kood 3906909017) alla kuuluv toode, mis koosneb ebakorrapärastest, ümmargustest või aglomeeritud graanulitest, on pulbriline, välimuselt valge, vees lahustumatu ning saadud monomeeri molekulide polümerisatsioonil ristsidujaga, nii et moodustub ristseotud polümeerstruktuur, millel on suur vee ja veepõhiste vedelike imamise ja sidumise võime (edaspidi „vaatlusalune toode“). CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

(59)

Tänu erakordsele imamisvõimele kasutatakse ülisuure imamisvõimega polümeere peamiselt ühekordsetes hügieenitoodetes, nagu imikumähkmed ja uriinipidamatuse korral kasutatavad täiskasvanute mähkmed, ning muudes hügieenitoodetes, nagu naiste hügieenitooted ja rinnapadjad imetavatele naistele. Ülisuure imamisvõimega polümeere saab kasutada ka toiduga seotud tööstusharudes, näiteks külmaainetes või värskust säilitavates ainetes, ja majapidamistoodetes, näiteks ühekordsetes soojenduskottides või õhulõhnastites. Lisaks saab ülisuure imamisvõimega polümeere kasutada põllumajanduses vee sidumiseks. Võrreldes teiste kasutusaladega kasutatakse ülisuure imamisvõimega polümeere siiski ülekaalukalt ühekordsetes hügieenitoodetes.

(60)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

(61)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(62)

Kaebuses esitatud tõendite põhjal määratles komisjon algselt uurimisaluse toote vastavalt liidu tootmisharu esitatud kirjeldusele ja esitas küsimustike näidisvormides ühe toote kontrollnumbri.

(63)

Koostööd tegev eksportiv tootja LG Chem esitas 8. märtsil 2021 oma märkused, milles väitis, et ülisuure imavusega polümeere ei saa pidada homogeenseks tooteks, kuna uurimisaluse toote erinevad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused mõjutavad selle lõppkasutust ja asendatavust, samuti tootmisprotsesse ning seotud tootmiskulusid ja müügihindu. Sama märkis toote lõppkasutuse, asendatavuse, tootmisprotsessi ja turustuskanalite kohta ka kasutajate koalitsioon. Nende väidete analüüsimiseks otsustas komisjon nõuda eksportivalt tootjalt ja liidu tootjatelt ajakohastatud teavet üksikasjalikuma toote kontrollnumbri alusel, nagu on selgitatud punktis 2.3.5.

(64)

Esiteks taotles LG Chem, et uurimisest jäetaks välja nn eriotstarbelised tooted, nimelt ülisuure imamisvõimega polümeeri tooted, mis on kohandatud spetsiaalselt klientide nõudmistele ja vajadustele. Ta selgitas, et füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste tõttu ei ole sellist liiki tooted muude ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetega asendatavad.

(65)

Sarnaseid väiteid esitati ka „ühiselt väljatöötatud“ ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete kohta, nimelt toodete kohta, mille LG Chem ja konkreetne klient on välja töötanud ühiselt, et need vastaksid ainult selle kliendi nõuetele. Lisaks eriotstarbeliste toodete puhul juba kirjeldatud omadustele erinevad ühiselt väljatöötatud tooted turustuskanalite, tootmisprotsessi ja tootmiskulude poolest. Seetõttu taotles LG Chem, et „ühiselt väljatöötatud“ ülisuure imamisvõimega polümeeri tooted jäetaks uurimisest välja.

(66)

LG Chem taotles ka pikaajaliste ostude ja üldiste jaotuslepingute spetsiifiliste turustuskanalite väljajätmist vaatlusaluse toote määratlusest, kuna nende kaudu müüdavad tooted ei konkureeri liidu turul.

(67)

LG Chem ei väitnud siiski, et eriotstarbelisi või ühiselt väljatöötatud tooteid saab toota ainult LG Chem ja et eri tarnijate vahel puudub konkurents. Vastupidi, liidu tootjad toodavad klientide eritellimusel ka „eriotstarbelisi“ ja „ühiselt väljatöötatud“ tooteid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 64 ja 65. Lisaks jõudis komisjon järeldusele, et isegi „eriotstarbeliste“ või „ühiselt väljatöötatud“ ülisuure imamisvõimega polümeeride kasutajad rakendavad tarnete stabiilsuse tagamiseks ikkagi mitme tarnija strateegiat, kasutades eri tarnijaid ja eri tootmiskohti, sealhulgas liidu tarnijaid. Lisaks ei nõudnud LG Chem eriotstarbeliste või ühiselt väljatöötatud toodete lisamist ühe omadusena toote kontrollnumbri tasandil, et võtta arvesse väidetavaid erinevusi tootmiskuludes või hindades. Pealegi ei leidnud komisjon tõendeid selliste erinevuste olemasolu kohta.

(68)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi taotluse jätta eriotstarbelised tooted või ühiselt väljatöötatud tooted uurimisest välja.

(69)

Teiseks taotles LG Chem, et lõhna neutraliseerivad ülisuure imamisvõimega polümeeri tooted jäetaks uurimisest välja, kuna need erinevad teistest ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetest tehniliste ja keemiliste omaduste, tootmisprotsessi, seonduvate kulude ja lõppkasutuse poolest. Ta selgitas, et lõhna neutraliseeriv omadus saavutatakse täiendavate toorainete lisamisega konkreetse keemilise koostise abil, mille tulemusena on hind lõpptarbijale kallim. Neil alustel väideti, et lõhna neutraliseerivaid tooteid ei saa asendada teiste ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetega. LG Chem märkis ka, et lõhna neutraliseerivaid tooteid imporditi väga vähe ja seega ei saanud Lõuna-Koreast pärit lõhna neutraliseerivate toodete import põhjustada kahju liidu lõhna neutraliseerivate ülisuure imamisvõimega polümeeride tootjatele.

(70)

Komisjon kontrollis mitut ülisuure imamisvõimega polümeeride tarne lepingut, mis sisaldasid kliendi jaoks võimalust valida lõhna neutraliseeriva ja lõhna mitteneutraliseeriva ülisuure imamisvõimega polümeeri toote vahel, ilma et hind oleks erinenud. See näitab, et mõlemad ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete sarjad konkureerivad otseselt omavahel, hoolimata nende erinevatest tehnilistest ja keemilistest omadustest.

(71)

Seetõttu lükkas komisjon asjaomase väljajätmise taotluse tagasi. Nagu on näidatud punktis 2.3.5, lisas komisjon siiski lõhna neutraliseerimise kontrollnumbri tasandi omaduste hulka, et võtta arvesse võimalikke hinnaerinevusi, mis tulenevad lõhna neutraliseerivate ainete lisamisest.

(72)

Kolmandaks taotles LG Chem, et uurimisest jäetaks välja orgaanilised ülisuure imamisvõimega polümeeri tooted (nn bioloogilised ülisuure imamisvõimega polümeerid), mis erinevad oma keemiliste omaduste poolest ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetest, mis ei ole bioloogilised, kuna toornafta asemel kasutatakse toorainena biodiislit. LG Chem selgitas täpsemalt, et bioloogiliste ülisuure imamisvõimega polümeeride tootmisprotsess ja sellega seotud kulud on võrreldes muude, mittebioloogiliste ülisuure imamisvõimega polümeeridega erinevad, mille tulemuseks on kallim hind lõpptarbijale. Neil alustel väideti, et bioloogilisi ülisuure imamisvõimega polümeere ei saa asendada teiste ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetega. LG Chem märkis ka, et Lõuna-Korea tootjad ei tarni liidu turule bioloogilisi ülisuure imamisvõimega polümeeri tooteid ning seetõttu ei saanud Lõuna-Koreast pärit bioloogiliste ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete import liidu tootmisharule kahju tekitada. LG Chem kordas neid märkusi ka pärast lõplikku avalikustamist.

(73)

Kaebus hõlmas nii mittebioloogilisi kui ka bioloogilisi ülisuure imamisvõimega polümeere, sest liidu tootmisharu toodab mõlemaid. Lisaks toodetakse paljusid erinevaid liike ülisuure imamisvõimega polümeere, mille kuju ja omadused on erinevad. LG Chem ei põhjendanud piisavalt, et bioloogilistel ülisuure imamisvõimega polümeeridel on eraldi turg ja et need ei konkureeri toornaftast valmistatud ülisuure imamisvõimega polümeeridega. Seetõttu lükkas komisjon asjaomase väljajätmise taotluse tagasi.

(74)

Neljandaks taotles LG Chem tööstuslike ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete uurimisest väljajätmist ja väitis, et ülisuure imamisvõimega polümeere, mida ei kasutata hügieenilisel otstarbel, ei saa võrdsustada hügieenilisel otstarbel kasutatavate ülisuure imamisvõimega polümeeridega. Ta selgitas, et need kaks kategooriat erinevad füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste poolest, kuna tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete osakesed on tavaliselt väiksemad. Sellest lähtudes väideti, et hügieenilisel otstarbel kasutatavaid ülisuure imamisvõimega polümeeri tooteid ei saa asendada tööstuslike ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetega. LG Chem märkis ka, et Lõuna-Korea tööstuslike ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete import vastab nišiturule, mis moodustab umbes 1–3 % ülisuure imamisvõimega polümeeride koguturust liidus, ning seetõttu ei saanud see liidu tootmisharule kahju tekitada.

(75)

Kaebus hõlmas nii hügieenilisel otstarbel kasutatavaid ülisuure imamisvõimega polümeere kui ka tööstuslikke ülisuure imamisvõimega polümeere, sest liidu tootmisharu toodab mõlemaid. Kuigi nende toodete lõppkasutus on erinev, siis tootmisprotsess ning üldised keemilised ja tehnilised omadused üldjoontes kattuvad. Samuti ei ole vaja, et kõik uurimisega hõlmatud tootetüübid konkureeriksid omavahel otseselt. Nagu on näidatud punktis 2.3.5, rahuldas komisjon taotluse eristada kasutamist hügieenilisel otstarbel ja tööstuslikul otstarbel, lisades need kategooriad toote kontrollnumbri alla.

(76)

12. märtsil 2021 esitas LG Chem oma märkused ja kordas oma väiteid vaatlusaluse toote mittehomogeense olemuse kohta, vaidlustades kaebuse esitaja väite, et ülisuure imamisvõimega polümeere iseloomustab pigem nende funktsionaalne võime kui keemiline struktuur. Sellega seoses rõhutas LG Chem, et ühtse toote kontrollnumbri kasutamine ei oleks võimaldanud õiglast võrdlust eri liiki ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete vahel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10, ning tegi toote kontrollnumbri liigendamise ettepaneku. Ta eristas ülisuure imamisvõimega polümeeri tooteid tootmisprotsessis kasutatavate toorainete, kuju, keskmise tsentrifugaalse retentsioonivõime (centrifugal retention capacity – CRC), lisaainete ja lisafunktsioonide – sealhulgas vahttooted, paakumisvastased omadused, värvimuutusi takistavad omadused ja lõhna neutraliseerivad omadused – ning kasutusalade järgi.

(77)

19. märtsil 2021 esitasid valimisse kuuluvad liidu tootjad BASF ja Nippon Shokubai Europe oma märkused vastuseks LG Chemi ettepanekule. Esialgse märkusena väitsid nad, et LG Chem esitas oma märkused tootemääratluse kohta pärast algatamisteates määratud tähtaja möödumist ning seega tuleks need tähelepanuta ja kõrvale jätta.

(78)

Seoses põhjenduses 76 esitatud LG Chemi väitega toote kontrollnumbri liigendamise kohta väitsid liidu tootjad, et kuigi on õige kinnitada, et ülisuure imavusega polümeere iseloomustavad mitmesugused parameetrid, mis võivad klientide nõudmistest ja eelistustest olenevalt erineda, ei ole ükski parameeter ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete eristamisel teistest olulisem. Eelkõige väitsid nad, et kujust, tsentrifugaalsest retentsioonivõimest, lisaainetest ja lisafunktsioonidest tulenevad erinevused ei takista toodete võrreldavust ega põhjusta märkimisväärseid hinnaerinevusi, ning esitasid selle toetuseks tõendid.

(79)

Seoses ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete eristamisega kasutusalade alusel nõustusid liidu tootjad sellega, et hügieeniliseks otstarbeks mõeldud ülisuure imamisvõimega polümeere tuleks eristada mittehügieeniliseks otstarbeks mõeldud ülisuure imamisvõimega polümeeridest, kuna lõppkasutus võib põhjustada hinnaerinevusi. ELi tootmisharu oli siiski vastu igasugusele LG Chemi pakutud eristamisele hügieenitoodete turusegmendis – st imikute, täiskasvanute või naiste jaoks mõeldud hügieenitooted – ning väitis, et ülisuure imamisvõimega polümeeridest valmistatud hügieenitooted on omavahel võrreldavad. Neil põhjustel olid BASF ja Nippon Shokubai Europe vastu LG Chemi pakutud toote kontrollnumbri liigendamisele ning väitsid, et üks ühtne toote kontrollnumber ei takista LG Chemi taotlemast kohandamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(80)

Kokkuvõttes olid liidu tootjad vastu LG Chemi taotlusele jätta toode uurimisest välja, nagu on kirjeldatud punktis 2.3.1, ja väitsid, et LG Chem ei ole tõendanud, et need ülisuure imamisvõimega polümeeri tooted, mille väljajätmist taotleti, erinevad oluliselt muudest ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetest oma tehniliste ja füüsikaliste omaduste, kasutusalade, klientide arvamuse või toodete asendatavuse poolest.

(81)

Pärast toote kontrollnumbri eristamise taotlust otsustas komisjon koguda taotluse analüüsimiseks rohkem andmeid.

(82)

Olemasolevate tõendite põhjal lisas komisjon 9. aprillil 2021 toimikusse teate, milles kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama andmeid ja märkusi toote kontrollnumbri uue liigenduse kohta, mille puhul võetakse arvesse ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete erinevusi, mis tulenevad tootmisprotsessis kasutatavatest toorainetest, kujust, tsentrifugaalsest retentsioonivõimest, vaht- ja mittevahttoodetest, paakumisvastastest omadustest, värvimuutuste vastastest omadustest, lõhna neutraliseerivatest omadustest ja kasutusaladest.

(83)

Valimisse kaasatud liidu tootjad BASF ja Nippon Shokubai Europe ning liidu tootja Evonik kordasid oma väiteid, mille kohaselt nad olid vastu toote kontrollnumbri liigendamisele, väites, et see on meelevaldne ja valikuline ning toetaks uurimises ainult LG Chemi enda huve.

(84)

Kaks kasutajat, nimelt FATER ja P&G tundsid seevastu heameelt otsuse üle võtta kasutusele uus toote kontrollnumbri liigendus. Mõlemad kasutajad taotlesid veel ühe eristuskriteeriumi lisamist, nimelt T20 ehk dünaamiline imamiskiirus sekundites, st kiirus, millega ülisuure imamisvõimega polümeer imab vedelikke rõhu all. Oma esildistes selgitasid need kaks kasutajat, et P&G on T20 meetodi välja töötanud ja seda eelmisel kümnendil oluliselt täiustanud ning praegu kasutavad seda nii P&G kui ka FATER 8. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetes, millelt tõenäoliselt minnakse üle 2022. aastal 9. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetele. Seetõttu pidasid kaks kasutajat selle kriteeriumi kasutuselevõttu oluliseks, et tagada toodete ja hindade võimalikult suur võrreldavus teiste ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetega.

(85)

Komisjon leidis, et imamiskiirus on üldine omadus, mis on kõigi ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete puhul erinev. Kõikide ülisuure imamisvõimega polümeeri liikide eristamine takistaks aga mis tahes hinnavõrdlust. Seepärast lükkas komisjon tagasi taotluse lisada see kriteerium oma analüüsi.

(86)

Pärast kõigi huvitatud isikutelt saadud märkustega tutvumist otsustas komisjon toimikus sisalduvate tõendite põhjal 22. aprillil 2021 muuta toimikule lisatud 9. aprilli 2021. aasta teates esitatud toote kontrollnumbri liigendust. Toote kontrollnumbri lõplikus liigenduses võeti arvesse ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete erinevusi, mis tulenevad tootmisprotsessis kasutatavatest toorainetest, kujust, tsentrifugaalsest retentsioonivõimest, lõhna neutraliseerivatest omadustest ja kasutusaladest ning jäeti kõrvale erinevused, mis tulenevad vaht- ja mittevahttoodetest, paakumisvastastest omadustest ja värvimuutuste vastastest omadustest. Komisjon palus valimisse kuuluvatel liidu tootjatel ja eksportival tootjal esitada uuesti need küsimustiku vastused, mis põhinesid toote kontrollnumbril, kasutades toote kontrollnumbri lõplikku liigendust.

(87)

Pärast toote kontrollnumbri lõpliku liigenduse kohta tehtud otsust väitis LG Chem 27. mail 2021, et huvitatud isikute märkusi, mis õigustasid toote kontrollnumbri lõpliku liigenduse muutmist, ei lisatud õigel ajal uurimise mittekonfidentsiaalsesse toimikusse, mis on vastuolus alusmääruse artikli 6 lõikega 7.

(88)

Komisjon pikendas LG Chemi jaoks nende märkuste kohta märkuste esitamise tähtaega.

(89)

Lisaks väitis LG Chem, et andmed, mis teised pooled esitasid vastuseks üksikasjalikule toote kontrollnumbrile, ei võimaldanud vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabest.

(90)

Komisjon pidas LG Chemi viidatud andmeid äärmiselt konfidentsiaalseks, kuna konkurendid võisid nende andmete abil mõista liidu tootmisharu äristrateegiaid. Komisjon leidis, et mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted on konfidentsiaalsena esitatud andmeid esindavad, ning võimaldas teistel huvitatud isikutel kasutada nõuetekohaselt oma kaitseõigust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(91)

Pärast lõpliku toote kontrollnumbri liigenduse avalikustamist taotlesid kaks kasutajat – FATER ja P&G – nn 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete väljajätmist põhjendusega, et neil on spetsiifilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused, mis ei võimalda neid asendada teiste ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetega. Nagu eespool põhjenduses 84 on kirjeldatud, väitsid kasutajad, et T20 meetod eristab 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imavusega polümeere kõigist teistest ülisuure imamisvõimega polümeeri toodetest liidu turul.

(92)

Komisjon uuris neid väiteid ja jõudis järeldusele, et kõigi ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete tehnilised või keemilised omadused olid teataval määral erinevad. Lõppkokkuvõttes on nende lõppkasutusala siiski sama ja nad on omavahel asendatavad ning kuuluvad ikkagi vaatlusaluse toote määratluse alla, nagu on märgitud põhjenduses 58. Kõik väiksemad omaduste erinevused on kajastatud lisateabes toote kontrollnumbri tasandil. Seetõttu ei õigustanud 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeride puhul kasutatud T20 meetod nende väljajätmist uurimisaluse toote määratluse alla kuuluvate toodete hulgast. Seepärast lükati need väited tagasi.

(93)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitsid P&G ja Fater, et komisjon kirjeldas imamiskiirust valesti üldomadusena, kuigi see on igal ülisuure imavusega polümeeri tootel erinev. Nad märkisid, et selle alusel võib lõplikus toote kontrollnumbri alusel liigendamises kasutatud viit kirjeldavat näitajat pidada samamoodi üldomaduseks, mis aga on igal ülisuure imavusega polümeeri tootel samuti erinevad. P&G ja Fater tahtsid sellega öelda, et kui komisjon oleks kasutanud liigendamiseks lävendina T20, oleks analüüs olnud täpsem.

(94)

Veel väitsid nad, et komisjon ei põhjendanud, miks „ei õigustanud 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imavusega polümeeride puhul kasutatud T20 meetod nende väljajätmist uurimisaluse toote määratluse alla kuuluvate toodete hulgast“. Samuti väitsid nad, et komisjon ei võtnud arvesse teisi T20 meetodit isaloomustavaid tegureid (nt tootmisprotsess ja tarbija taju) ning füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi erinevusi, kui järeldas, et kõigi ülisuure imavusega polümeeri toodete „lõppkasutusala [on] sama ja nad on omavahel asendatavad“ ning „[k]õik väiksemad omaduste erinevused on kajastatud lisateabes toote kontrollnumbri tasandil“.

(95)

P&G ja Fater väitsid ka seda, et komisjon ei võtnud arvesse tõendusmaterjali, mis oli esitatud tõendamiseks, et ülisuure imavusega polümeeride 8. ja 9. põlvkonna tootmisprotsess on teiste toodete omadest põhimõtteliselt erinev.

(96)

Lõpetuseks mainisid P&G ja Fater, et 8. ja 9. põlvkonna toodete väljajätmine siinsest uurimisest oleks liidu huvides, sest siis ei avalduks kahjulik mõju P&G ning Fateri mähkmete hindadele, millega müüakse jaemüüjatele, aga teiste ülisuure imavusega polümeeri toodete impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed võiksid jõusse jääda.

(97)

Nagu komisjon huvitatud isikutele avaldas, ei saa neid välja jätta vaid tehniliste erinevuste alusel (vt põhjendus 92). P&G ja Fater ei vaidlustanud seda, et selliste ülisuure imavusega polümeeride tootmiseks kasutatakse teistega samu tooraineid ning nende kasutamine mähkmetes ja hügieenisidemetes konkureerib teiste sarnastes toodetes kasutatavate ülisuure imavusega polümeeridega. Peale selle ei anna väljajätmiseks alust ka see, et konkreetsed kasutajad on kujundanud oma tootmise teatavate omadustega ülisuure imavusega polümeeride jaoks. Sellepärast ei nõustunud komisjon väitega, et ei arvestanud hinnangus mõne teguriga. Liidu huvidest on lähemalt juttu 6. jaotises.

(98)

Pärast lõplikku avalikustamist palus Kimberly-Clark komisjonil jätta toote määratlusest välja tema tootmisprotsessis kasutatavat liiki ülisuure imavusega polümeerid. .

(99)

Komisjon märkis, et Kimberly-Clark ei esitanud oma taotluse toetamiseks mingeid tõendeid selle kohta, et neil on erinevad tehnilised omandused. Samuti ei vaidlustanud Kimberly-Clark seda, et seda liiki ülisuure imavusega polümeeride tootmiseks kasutatakse teistega samu tooraineid ning et see konkureerib teiste sarnastes toodetes kasutatavate ülisuure imavusega polümeeridega. Peale selle esitati see väljajätmistaotlus menetluse käigus väga hilja, mistõttu ei saanud komisjon kontrollida väiteid, et mõni tootja sellist liiki ülisuure imavusega polümeere toota ei suudaks. Seetõttu lükkas komisjon asjaomase väljajätmise taotluse tagasi.

(100)

Korea Vabariigi eksportivatest tootjatest valimit ei moodustatud. LG Chem oli ainus vaatlusalust toodet Korea Vabariigist eksportiv tootja, kes tegi koostööd.

(101)

Kõigepealt uuris komisjon, kas LG Chemi omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Sellest lähtudes oli LG Chemi samasuguse toote kogumüük riigi siseturul tüüpiline.

(102)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need LG Chemi poolt siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega, mille omamaine müük oli tüüpiline.

(103)

Järgmisena uuris komisjon, kas LG Chemi omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(104)

Komisjon tegi kindlaks, et LG Chem ei müünud omamaisel turul nelja tooteliiki. Nende tooteliikide puhul arvutati normaalväärtus nii, nagu on selgitatud põhjendustes 111–112.

(105)

Ühe tooteliigi müügimaht moodustas 4,3 % LG Chemi eksportmüügi kogumahust liitu, mis jääb vaid veidi alla 5 % suuruse künnise. Kuna selle müügihind oli kooskõlas omamaisel turul müüdud võrreldavate mudelite hindadega, pidas komisjon seda asjaomasel turul tüüpiliseks.

(106)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(107)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(108)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(109)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(110)

Omamaise müügi analüüs näitas, et üle 80 % (9) ekspordiks liitu müüdud tooteliikidega identsete või võrreldavate tooteliikide omamaisest kogumüügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Vastavalt sellele arvutati nende tooteliikide puhul normaalväärtus uurimisperioodiaegse omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena.

(111)

Nende tooteliikide kohta, mille puhul samasugust toodet siseturul tüüpilises koguses ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(112)

Nelja tooteliigi puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(113)

LG Chem eksportis liitu kas otse sõltumatutele klientidele või kaudselt liidus asuva seotud importija LG Chem Europe kaudu.

(114)

Vaatlusaluse toote müümisel otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele oli ekspordihinnaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(115)

LG Chemi märkustes lõpliku avalikustamise kohta vaidlustati komisjoni kohandus, milles võeti arvesse äriühingult liitu toimuva otsemüügi laenukulusid, kasutades Korea kolme kuu intressimäära ja ettevõtte aruandluses kasutatud valuutat (KRW). LG Chemi arvates oleks komisjon pidanud kasutama LIBORit, nagu ettevõte seda tegi küsimustikule vastamisel, ja arvetel kasutatud valuutat (EUR).

(116)

LG Chem väitis, et need kulud peaks kajastama müügi hetkel kokkulepitud maksetingimustest tingitud kulusid. Ettevõtte arvates on kokkulepitud maksetingimuseks arvevaluuta, mistõttu oleks komisjon pidanud kasutama LIBORi lühiajalise intressi määra euro jaoks.

(117)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Nagu küsimustikuski selgitatud, tähistavad laenukulud neid kulusid, mis tekivad ostjale kaupade eest maksmiseks antud ajavahemikul, milles lepitakse kokku maksetingimustes. Seetõttu on kokkulepitud tingimusteks päevad, mille jooksul ostja peab arve tasuma. Intressimäär aga peab kajastama kulusid, mis äriühingul oleks tekkinud siis, kui ta ise oleks arvel oleva summa peale võtnud lühiajalise laenu. Sellepärast tuleb selleks kasutada Korea wone, mis on äriühingu arvestusvaluuta.

(118)

LG Chemi kaudu toimunud müügi puhul tugineti ekspordihinna arvutamisel alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt hinnale, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(119)

Seoses kasutatud kasumimarginaaliga väitis LG Chem Europe, et tuleks kasutada tema enda kasumimarginaali, kuna see oli tema arvates täpne ja mõistlik.

(120)

Leiti siiski, et jaotamismeetodit mõjutas täielikult kahe äriühingu vaheline seos, kuna LG Chem jaotas selle otse. Seega ei olnud siirdehind selline hind, mis oleks olnud kindlaks määratud läbirääkimistel sõltumatu importijaga. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et LG Chem Europes’i kasumimarginaal ei olnud põhjendatud. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt peetakse asjakohaseks kasutada põhjendatud kasumimarginaali, olenemata sellest, mis on siirdehinna põhjal arvutatav tegelik kasum, et vältida moonutusi, mis võivad tuleneda siirdehindade kasutamisest, kooskõlas liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktikaga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(121)

Koostööga nõustunud sõltumatute importijate puudumisel otsustas komisjon tugineda kasumimarginaalile, mida kasutati ühes varasemas menetluses, mis käsitles teist sarnases tootmisharus toodetud ja sarnastel asjaoludel imporditud keemiatoodet, nimelt polüvinüülalkoholide uurimise käigus kindlaks määratud 6,89 % (10) suurusele kasumimarginaalile. Komisjoni arvates on see kasumimarginaal kõige objektiivsem olemasolev alus reaalturuväärtusele vastava ekspordihinna rahuldavaks kindlaksmääramiseks.

(122)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas äriühing oma väidet ja esitas arvutused, mis peaksid näitama, et LG Chem Europe’i kulud LG Chemilt tehtud ostudele olid suuremad kui täpselt samasuguste kontrollnumbritega toodete müügihinnad, mida LG Chem küsis liidu sõltumatutele klientidele otsemüügil. Äriühingu arvates näitas see, et LG Chem Europe’i kasumimarginaal oli kooskõlas turutingimustel tehtud ostukulutustega, ja artikli 2 lõike 9 kohasel kohandamisel tuleks niisiis kasutada seda.

(123)

Oma arvutustes võrdles LG Chem LG Chem Europe’i hindu (pärast PVA uurimises väljaselgitatud müügi-, üld- ja halduskulude, kasumi ning allahindluste mahaarvamist) LG Chemi otsemüügiga ELis (pärast allahindluste mahaarvamist) ega esitanud seetõttu tõendeid, mis oleks vastuolus väitega, et kasum olenes täiel määral nende kahe äriühingu seostest, nagu uurimise ajal kindlaks tehti. Peale selle olid LG Chem Europe’i tehasehinnad koos PVA uurimises välja selgitatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga keskmiselt [5–8] % suuremad kui LG Chemil tehasehinnaga otsemüügi korral. Komisjoni arvates on see vahemik täielikult kooskõlas seotud importija küsitava juurdehindlusega. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(124)

LG Chem vaidlustas ka PVA uurimises kindlaks tehtud kasumimarginaali kasutamise. Äriühing väitis, et see tehti kindlaks käimasoleva uurimisega võrreldes teise aja kohta ja PVAga võrreldes on ülisuure imavusega polümeeride edasimüügis olulisi erinevusi. Äriühingu arvates muutus PVAga seotud turuolukord praeguse uurimise uurimisperioodiga võrreldes märgatavalt, vähendades keemiasektoris importijate kasumimarginaali, ning teiseks on ülisuure imavusega polümeerid tootja ja kliendi ühise arendamise tulemus, mida müüakse tavaliselt pikaajaliste lepingute alusel, aga PVA on n-ö laiatarbekaup, mida müüakse hetkelepingute alusel.

(125)

Komisjoni ei leia, et PVA uurimises kindlaks tehtud kasumimarginaal ei sobi. Esiteks oli huvitatud isikutelt saadud teabest näha, et importijate keskmine kasumimarginaal erikemikaalisektoris jäi 2020. aastal 10 ja 15 % vahele. Teiseks on erinevalt LG Chemi väitele ka PVA toode, mida arendatakse sageli kliendi spetsifikaatide järgi ja müüakse pikaajaliste lepingute alusel (nagu PVA uurimine näitas). Kolmandaks oli PVA uurimises kogutud andmetest näha, et koostööd tegevate sõltumatute importijate kasum oli samas vahemikus ka enne PVA uurimise uurimisperioodi. Seepärast ei võetud seda väidet arvesse.

(126)

Pärast lõplikku avalikustamist pakkus LG Chem koos LG Chem Europe’iga alusmääruse artikli 8 lõike 2 kohase tähtaja jooksul hinnakohustust. Äriühing pakkus kaks keskmist impordi miinimumhinda, mida indekseeritaks.

(127)

Kaebuse esitajad ja Evonik ei olnud komisjonile esitatud märkustes LG Chemi pakkumisega mitmel põhjusel nõus (nt hinna ristkompenseerimise risk ja oht, et impordi miinimumhind muutub liidu turul võrdlushinnaks, mis seega vähendab konkurentsi). Nad palusid LG Chemi pakkumise tagasi lükata.

(128)

Lisaks väitsid kaebuse esitajad ja Evonik, et kuna Korea Vabariik ei järgi teatavaid ILO konventsioonide sätteid, võib see moonutada Korea ülisuure imavusega polümeeride tootmiskulusid ning lõpuks mõjuda halvasti liidu tootmisharu toodangu ja Korea impordi hinnavõrdlusele. Nad palusid komisjonil sellise moonutusega käesolevas uurimises või vähemalt eksportiva tootja esitatud hinnakohustuse pakkumise hindamisel arvestada.

(129)

Komisjoni arvates ei olnud tal käesolevas uurimises piisavalt tõendeid ILO konventsioonide sätete mittejärgimise kohta, et teha mingeid järeldusi tööjõukulude moonutatuse kohta. Sellegipoolest oli LG Chemi pakkumisest keeldumiseks teisi põhjusi ja tööjõukulude moonutatust hinnata pole vaja.

(130)

Alusmääruse artikli 8 kohaselt peavad hinnakohustuse pakkumised olema dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks piisavad ja nendega nõustumine ei tohi olla ebaotstarbekaks. Komisjon hindas pakkumist neid kriteeriumeid arvestades ja jõudis järeldusele, sellega nõustumine ei ole mõistlik ega kaota dumpingu tekitatavat kahju järgmistel põhjustel.

(131)

Esiteks on vaatlusaluse toote ja toorme hinnad, mille alusel oleks toimunud pakutud indekseerimine, volatiilsed. Niisuguse kõikumise juures ei saa tagada, et impordi miinimumhind on meetmete kestuse ajal dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks piisav.

(132)

Teiseks eksportis LG Chem uurimisperioodil mitut liiki tooteid, mille hind varieerus [30–40] %. Kui vaatlusaluse tootekategooria puhul kasutada kaalutud keskmist impordi miinimumhinda, oleks tulemuseks hind, mis oleks mõne ülisuure imavusega polümeeri dumpinguvabast hinnast madalam ja seda ka eespool selgitatud volatiilsust arvesse võttes.

(133)

Kolmandaks kasutataks pakutud minimaalsete impordihindade indekseerimiseks kahte ülisuure imavusega polümeeride toorainet – propüleeni ja naatriumhüdroksiidi. Ent teisi olulisi tegureid, nagu näiteks energiakulu, indekseerimisel arvesse ei võetaks.

(134)

Neljandaks ei saa ülisuure imavusega polümeeride liike (st toote kontrollnumbritele vastavust) üksteisest lihtsalt silmaga eristada. Seetõttu kasvab risk deklareerida kallimaid tooteid odavamatena. Nii ei saa hinnakohustuse täitmise üle teha järelevalvet, mistõttu on see alusmääruse artikli 8 mõistes ebaotstarbekas.

(135)

Viiendaks on LG Chem üleilmne organisatsioon, kuhu kuulub mitu omavahel seotud äriühingut nii liidus kui ka väljaspool seda ja mis müüb ka paljusid teisi keemiatooteid üleilmsetele klientidele, kes asuvad nii liidus kui ka väljaspool. Ülisuure imavusega polümeere müüakse sageli üleilmsete jaotuslepingute alusel, mille puhul maailmas mitme tegevuskohaga klient peab LG Chemiga läbirääkimisi hinna ja mahtude üle. Seetõttu oleks komisjonil võimatu teha nende tehingute üle järelevalvet, sest need toimuks väljaspool liitu, mistõttu on LG Chemil lihtne liidu hindu teiste liiduväliste üleilmsete klientide hindadega ristkompenseerida. See juba iseenesest muudab pakkumise ebaotstarbekaks.

(136)

Komisjon saatis taotluse esitajale kirja, milles esitas eespool osutatud hinnakohustuste pakkumise tagasilükkamise põhjused. Taotluse esitaja esitas nende kohta märkusi. Need tehti huvitatud isikutele juhtumi toimikus kättesaadavaks.

(137)

LG Chem vaidlustas oma märkustes komisjoni esitatud keeldumispõhjused. LG Chemi arvates suudaks väljapakutud indekseerimismehhanism arvestada hinna volatiilsusega ja tagada selle, et impordi miinimumhind kaotaks kogu meetmete kohaldamise aja jooksul dumpingumarginaali. Erinevate tooteliikide kohta ütles LG Chem, et nende hinna suur varieerumine on tingitud ühe konkreetse kontrollnumbriga tootest, mida eksporditakse piiratud kogustes, ning pakkus välja hinnakohustuse muutmist, võttes aluseks kolm üldisemat kontrollnumbrit, mida kasutatakse hinna allalöömisega seoses. Peale selle väitis ta, et eri tooteliikide ristkompenseerimise ohtu ei ole, kuna toll saab eri omadusi lihtsalt kontrollida müügidokumentide ja tehniliste andmelehtede alusel, mille LG Chem peab koostama iga saadetise jaoks eraldi. Lõpetuseks väitis LG Chem, et pikaajaliste üleilmsete jaotuslepingute kaudu toimuva ristkompenseerimise ohtu ei ole ja pakkus, et annab selle riski maandamiseks teavet ELis ja väljaspool asuvatele klientidele toimuva müügi kohta.

(138)

Komisjon möönis, et selline indekseerimine suudaks arvesse võtta vähemalt osa täheldatavast hinnavolatiilsusest. Aga väljapakutud minimaalsed impordihinnad tugineksid vaid osaliselt toorme hindadele ja ülejäänud osa – umbes 50 % ülisuure imavusega polümeeride hinnast – oleks muutumatu. Pealegi oleks ka eri tooteliikidega nii, et kui selle ühe kontrollnumbriga toodet, mida eksporditakse väikestes kogustes, arvesse ei võetaks, varieeruks ülejäänud üheksa kontrollnumbriga toodete hind ikkagi umbes [15–30] %. Ristkompenseerimise kohta arvab komisjon, et pelk müügidokumentide ettenäitamine vale deklareerimise riski ei kaotaks, sest toll saaks tugineda ainult neile deklaratsioonidele. Lõpetuseks tänab komisjon LG Chemi üleilmsetele klintidele tehtava müügi andmete pakkumise eest. Ent komisjon on arvamusel, et see ei maandaks ristkompenseerimise riski, sest komisjonil ei oleks võimalik kontrollida, kas kogu vajalik teave on esitatud ja seda LG Chemi kohustuse täitmist oleks väga keeruline tagada. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(139)

Peale selle väitis LG Chem, et komisjoni esitatud põhjendused äriühingu hinnakohustusest keeldumise kohta ei olnud kooskõlas lõpliku avalikustamise põhidokumendis esitatud järeldustega. Äriühing väitis, et: (i) komisjon möönis, et vaatlusaluse toote hind on volatiilne, aga see pole äriühingu arvates kooskõlas väitega, et Korea import lööb liidu tootmisharu hinnad alla; (ii) komisjon väitis, et LG Chem ekspordib 10 erinevat tooteliiki, mida on võimalik identifitseerida toote graanulite kuju, poorsusastme, mahumassi ja osakeste suurusjaotuse alusel, aga lõpliku avalikustamise põhidokumendis võttis komisjon hindade allalöömise ja kahju marginaali arvutamisel aluseks üldisema kontrollnumbri, mille puhul arvestatakse ainult lõhna neutraliseerimise ja kasututusalaga (hügieenitoodetes või tööstuses); (iii) lõpliku avalikustamise põhidokumendis ei pidanud komisjon ülisuure imavusega polümeeri hindu ja liidu tootjate kulusid liidu tootmisharu kahjustamise seisukohalt olulisteks teguriteks; (iv) komisjon keeldus LG Chemi hinnakohustusest, võttes aluseks pikaajalised ja üleilmsed jaotuslepingud, aga ei käsitlenud seda lõpliku avalikustamise põhidokumendis, eriti seoses liidu tootmisharu ekspordijõudluse ja Jaapanist pärineva impordi mõjuga.

(140)

Need väited tuli kõrvale jätta. Esiteks analüüsis komisjon juba seda, et hinnad on volatiilsed (st kõiguvad kooskõlas toorainehindadega). Leiti, et see ei mõjuta kuigi palju liidu tootmisharu kasumlikkust ja hindu (vt põhjendused 283–288), sest Koreast pärineva dumpinguhindadega impordi tõttu ei saa liidu tootmisharu hindu tootmiskulude suurenemisega samas suurusjärgus tõsta (vt põhjendus 249). Teiseks käsitles komisjon ülisuure imavusega polümeeride eri omadusi seoses tolliametnike võimega eri tooteliike eristada ja pakutud hinnakohustuse täitmist tagada. Ent, nagu selgitatud põhjenduses 182, oli hinna allalöömise arvutustes kasutatud üldisem kontrollnumber komisjoni arvates piisavalt täpne selleks, et näidata ülisuure imavusega polümeeride peamiste omaduste mõju kuludele ja hinnale. Kolmandaks (sarnaselt eelmise punktiga) peeti üleilmseid jaotuslepinguid oluliseks, sest need ohustavad ristkompenseerimisvõimaluse tõttu hinnakohustuse järelevalvet ja täitmise tagamist. Pealegi analüüsis komisjon LG Chemi märkusi üleilmsete jaotuslepingute mõju kohta Jaapanist pärineva impordi mõjule, liidu tootmisharu ekspordi ja üleilmsete hinnaläbirääkimiste kohta punktides 5.2.3, 5.2.4 ja 5.2.8.

(141)

Seetõttu pidas komisjon hinnakohustuse pakkumist jõustamatuks ning seega alusmääruse artikli 8 mõistes ebaotstarbekaks ja lükkas pakkumise seetõttu tagasi.

(142)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd teinud eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(143)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Normaalväärtust korrigeeriti, võttes arvesse transpordi-, pakendamis- ja krediidikulusid ning tehnilise abi kulusid. Ekspordihinda korrigeeriti, võttes arvesse käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulusid, impordimaksusid ja tollimaksude tagastamist, krediidikulusid ja pangatasusid ning tehnilise abi kulusid, kui need leiti olevat mõistlikud, täpsed ja kontrollitud tõenditega tõendatud.

(144)

LG Chem soovis kaubandustaseme kohandamist omamaise müügi suhtes. Äriühing väitis, et liitu suunatud eksportmüügiga seotud müügitegevusega ei tegele mitte ainult seotud importija LG Chem Europe, vaid ka Korea Vabariigis asuva LG Chemi peakorteri müügimeeskond. Kuna komisjon kohandas ekspordihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud importija müügi-, üld- ja halduskulude võrra, peaks komisjon analoogia põhjal arvama omamaisest hinnast maha ka Korea Vabariigi müügimeeskonna kantud omamaise müügiga seotud müügikulud.

(145)

See väide tuli tagasi lükata. Esiteks on alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase kohandamise eesmärk selgitada välja usaldusväärne ekspordihind, mida ei mõjuta eksportiva riigi eksportija ja seotud liidu importija vahelised suhted. Kohandused peavad katma kõik importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulud (ja kogunenud kasumi), kuivõrd need kulud kannab tavaliselt importija. LG Chem ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ekspordihinna arvutamine vastavalt artikli 2 lõikele 9 on läinud selles sättes nõutust kaugemale. Asjaolu, et normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramise suhtes kohaldatakse erinevaid põhimõtteid, ei ole iseenesest tegur, mis mõjutab hindade võrreldavust ja mida tuleb käsitleda alusmääruse artikli 2 lõikes 10 sätestatud kohandamise raames. LG Chem ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et artikli 2 lõike 10 alusel tehtud kohandused, millele on viidatud põhjenduses 143, ei ole piisavad ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglaseks võrdlemiseks või et nad müüsid omamaisel turul teistsugust tüüpi klientidele kui liidu turul.

(146)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(147)

Selle põhjal on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast (kulud, kindlustus, vedu) liidu piiril ilma tollimakse tasumata, ainsa koostööd teinud eksportiva tootja puhul 13,4 %.

(148)

Kõikide teiste Korea Vabariigi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö ulatuse.

(149)

Kuna Korea Vabariigis on veel kaks tootjat, kes uurimise käigus koostööd ei teinud, pidas komisjon koostööd väheseks. Seega pidas komisjon asjakohaseks määrata dumpingu jääkmarginaaliks tüüpilise tooteliigi kõrgeima dumpingumarginaali.

(150)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(151)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet viis tootjat. Need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(152)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 346 590 tonni. Komisjon tegi selle kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe põhjal, näiteks valimisse kaasatud liidu tootjate vastused dumpinguvastast uurimist käsitlevatele küsimustikele ja valimist välja jäetud liidu tootjate vastused makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule. Nende andmete usaldusväärsust ja täielikkust kontrolliti, võrreldes neid kaebuse andmetega. Nagu on märgitud põhjenduses 41, moodustas kahe valimisse kaasatud liidu tootja toodang üle 50 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(153)

Komisjon leidis, et kogu liidu tootjate toodang oli suunatud vabaturule ja konkureeris seega otseselt asjaomase riigi impordiga. Sellele tuginedes uuris komisjon kõiki liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid.

(154)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt dumpinguvastast uurimist käsitlevale küsimustikule ja makromajanduslikke näitajaid käsitlevale küsimustikule antud vastuste ning Eurostati impordiandmete põhjal.

(155)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1.

Liidu tarbimine (tonnides)

(156)

Vabaturu kogutarbimine oli vaatlusalusel perioodil stabiilne: kõikumine jäi selgelt alla 1 %.

(157)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasist võetud CN-koodide (11) alusel, mida kohandati kaebuse esitajalt saadud TRASSi andmetega, et tuua välja vaatlusaluse toote import. See kohandamine oli vajalik, kuna Eurostati andmed CN-koodi kohta hõlmasid ka muid tooteid, mis oleks moonutanud nii koguseid kui ka hindu. Ükski huvitatud isik sellist kohandamist ei vaidlustanud. Impordi turuosa väljaselgitamiseks võrreldi asjaomasest riigist pärit impordi mahtu liidu kogutarbimise mahuga, mille andmed on esitatud tabelis 2.

(158)

Pärast lõplikku avalikustamist palus LG Chem, et avalikustataks ka metoodika, mille abil tehti kindlaks impordimahud ja väärtused, ning TRASSist pärinevad täpsed andmed. Komisjon esitas järgmise lisateabe:

(159)

Nagu kaebuse punktis 18 selgitatud, ei hõlma CN-kood 3906 90 90 mitte ainult ülisuure imavusega polümeere. Kaebuse esitaja andis TRASSi andmete alusel hinnangu selle kohta, kui suure osa selle koodi alusel liitu lubatud kaubamahust moodustavad ülisuure imavusega polümeerid. Nagu kaebuse lisa 5-1 (ülisuure imavusega polümeeride import ELi) avalikust versioonist näha, moodustas ülisuure imavusega polümeeride eksport ELi vaatlusalusel perioodil CN-koodi 3906 90 90 alusel toimunud koguimpordist 84 %. Nimetatud lisas on ka selgitatud, et kaebuse esitaja korrigeeris selle teabe alusel Eurostati andmeid.

(160)

Komisjon kasutas kaebuse esitajaga sama metoodikat, sest pidas seda sobivaks ja seda polnud vaidlustatud (vt lõpliku avalikustamise põhidokumendi põhjendus 119).

(161)

Komisjon selgitas ka, et TRASSi andmebaas võimaldab valida toodete nimetusi. Seetõttu filtreeriti HS-koodi 3906 90 90 alusel Koreast ELi eksporditud kauba mahtu ja hindu nii, et tulemus kajastaks ainult ülisuure imavusega polümeere. Valiti välja 15 toodet.

(162)

Ent TRASS võimaldab andmete väljavõtet teha ainult siis, kui on olemas vähemalt kolme äriühingu andmed. 2018. aastal see nii ei olnud. Kuna TRASSi ja Eurostati kohase CN-koodi 3906 90 90 alusel toimunud ülisuure imavusega polümeeride ekspordi suhe oli aastate jooksul muutumatu, arvutas komisjon 2018. aasta väärtuse teiste aastate keskmise suhte alusel.

(163)

Aluseks võetud TRASSi andmed on autoriõigusega kaitstud ja neid ei või avaldada, küll aga osta.

(164)

Asjaomasest riigist pärit import muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2.

Impordimaht (tonnides) ja turuosa

(165)

Korea Vabariigist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 83 500 tonnist umbes 110 900 tonnini, mis tähendab, et 2017. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes import kokku 33 %. See kasv oli oluliselt suurem kui tarbimise kasv.

(166)

Korea Vabariigist pärit impordi maht suurenes kõige rohkem 2018. ja 2019. aastal, suurenedes aastaga 22 %, millele järgnes 3,5 % vähenemine 2019. aastast kuni uurimisperioodini.

(167)

Selle tulemusena suurenes Lõuna-Korea toodete impordi turuosa vaatlusalusel perioodil [12–14] %-lt [16–18 %]-ni, mis tähendab, et 2017. aastast kuni uurimisperioodini suurenes see 33 %. Tuleb märkida, et nii Korea Vabariigist pärit impordi maht kui ka selle turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil üldiselt kiiresti.

(168)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal, kasutades põhjenduses 157 osutatud TARICi koodi, mida on kohandatud TRASSi andmete alusel, nagu on selgitatud põhjendustes 157–162.

(169)

Pärast lõplikku avalikustamist juhtis LG Chem tähelepanu sellele, et Eurostati andmed hõlmasid CIF-hindu. Komisjon arvestas sellega ja arvutas TRASSis olevad FOB-impordihinnad CIF-hindadeks, võttes aluseks FOB ja CIFi suhte, mis saadi LG Chemi kontrollitud andmetest. Kohandatud arvnäitajad on esitatud tabelis 3.

(170)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3.

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(171)

Korea Vabariigist pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 10 % (st 1 191 eurolt 1 074 euroni tonni kohta). Need hinnad jäid vaatlusalusel perioodil oluliselt madalamaks valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadest ja tootmiskuludest, nagu on näidatud tabelis 7.

(172)

Impordist tingitud hindade allalöömine tehti kindlaks asjaomase riigi koostööd teinud eksportiva tootja andmete ja liidu tootmisharu poolt uurimisperioodi kohta esitatud omamaise müügi andmete põhjal. Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(173)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Tuvastatud kaalutud keskmine hinna allalöömine oli 14,7 %.

(174)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis LG Chem, et talle ei ole lõpliku avalikustamise lisas 3b antud tema enda üksikasjalikke andmeid ning et konfidentsiaalsete andmete vahemike suurusjärk ei ole piisav. Komisjon tänas LG Chemi märkuste eest. Seetõttu andis ta LG Chemile tema oma konfidentsiaalsed andmed ja muutis vahemikud väiksemaks. Need muudatused sisaldusid tundlikus lisaavalikustamises, mis esitati LG Chemile ja liidu tootmisharule 8. veebruaril 2022.

(175)

Veel väitis LG Chem, et avalikustada tuleks ka toote kontrollnumbri tasandi andmed. Ent alusmääruse artikli 19 kohaselt ei olnud komisjonil võimalik kõiki soovitud andmeid tooteliikide kaupa avaldada. Konkreetsel juhul oli liidu tootjaid ainult kaks ja toote kontrollnumbreid kolm. Seetõttu võimaldaks nii täpsete andmete avaldamine kas otseselt või turuteabe abil rekonstrueerida üksikute liidu tootjate konfidentsiaalsed müügi- või tootmisandmed. Pärast täiendavat lõplikku avalikustamist kordas LG Chem seda väidet.

(176)

Komisjon ei saa avaldada üksikasjalikke andmeid, mis on saadud vaid kahelt äriühingult, sest see loob võimaluse, et huvitatud isikud võivad turuteabe abil taastada konkreetsete tootjate konfidentsiaalsed andmed. See on objektiivne risk kõikidel turgudel, kus on vähe tootjaid, või kui komisjoni uurimises osaleb vähe tootjaid, kelle nimed on teada. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(177)

Peale selle väitis LG Chem, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise väljaselgitamiseks kasutatud näitajatel pole uurimismaterjalides mingit alust ja neid lahknevusi tuleb selgitada. Täpsemalt leidis LG Chem, et ei saa kokku viia lisas 3b avaldatud CIF-ekspordihindu ELi piiril ega talle avaldatud üksikasjalikke hinna allalöömise ja kahju tekitamise arvutusi LGC müügihindadega, mis on esitatud tabelites EUSALUR ja RLSALUR. LG Chem väitis ka, et lõpliku avalikustamise lisas 2.1 Korea wonides näidatud CIF-ekspordihinnad ELi piiril annavad eurodes teistsugused hinnad kui lisas 3b.

(178)

Komisjon selgitas, et teisendas Korea wonid eurodeks iga tehingu CIF-väärtuse alusel, kasutades vastava kuu EKP vahetuskurssi, aga LG Chem kasutas enda väitel EKP aastast vahetuskurssi. Kuna kogused olid erinevad, siis andsidki LG Chemi arvutused aastase kursi alusel teised väärtused. Seetõttu ei nõustunud komisjon väitega, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise väljaselgitamiseks kasutatud arvnäitajad on toimikus esitatutest erinevad.

(179)

Samuti väitis LG Chem, et komisjon ei selgitanud, kuidas saadi hinna allalöömise väljaselgitamiseks kasutatud arvutuslikud CIF-väärtused.

(180)

Komisjon selgitas, et LG Chem Europe’i kaudu toimunud müügi arvutuslik CIF saadi arve netoväärtuse, müügi-, üld- ja halduskulude, kasumi (mille väljaselgitamist kirjeldati põhjendustes 118–125) ning kõigi impordijärgsete kulude alusel. Vastupidiselt LG Chemi väidetule on lõpliku avalikustamise lisas 3a selgitatud, kuidas CIF-hind on saadud ja et seda on impordijärgsete kulude alusel kohandatud. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(181)

LG Chem väitis, et komisjon kasutas LG Chemi ja valimis olevate liidu tootjate hindade võrdlemiseks liiga üldist kontrollnumbrit ega võtnud arvesse kõiki omadusi, mida LG Chem oma 28. aprilli 2021. aasta esildises mainis (st tooraine, kuju, tsentrifugaalne retensioonivõime, lõhna neutraliseerimine, vahustatus, paakumiskindlus, värvikindlus ja kasutusviis). Täpsemalt saab hindade allalöömise marginaali 14,7% selgitada ainuüksi tsentrifugaalse retensioonivõime erinevustega.

(182)

Komisjon juhib tähelepanu punktile 2.3.5, millest on näha, et komisjon kogus üksikasjalikke andmeid, et saaks analüüsida LG Chemi esitatud eri omaduste (sh tsentrifugaalse retensioonivõime) mõju kuludele ja hinnale. Ent need andmed koos kasutajatelt kogutud ja nende kontrollitud teabega ei kinnitanud selliste omaduste väidetavat mõju kuludele ja hinnale ning komisjon kasutas vaid neid omadusi, millel selline mõju olemas oli. Seetõttu ei nõustunud komisjon väitega, et oleks tulnud kasutada täpsemat toote kontrollnumbrit.

(183)

Lõpetuseks väitis LG Chem, et LG Chem Europe’i küsitud tegeliku hinna kohandamine teoreetiliste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusel on hinna allalöömise väljaselgitamisel selge hindamisviga ega ole kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõigetega 2 ja 3, sest kõnealuseks otstarbeks tuleb hindu võrrelda Jindali (12) kohtuotsuse kohaselt samal kauplemistasandil. Hansoli (13) kohtuasjas on üldkohus kinnitanud, et hinna allalöömise väljaselgitamiseks tuleb kasutada ettevõtte ja klientide vahel läbi räägitud hindu, mitte vahepealseid hindu, sest klient teeb ostuotsuse just esimeste alusel.

(184)

Väitega ei olnud võimalik nõustuda. Esiteks viidatakse alusmääruse artikli 3 lõikes 2 dumpinguhinnaga impordi mõjule, mis võib kahjustada liidu tootmisharu, mitte äriühingu (seotud importija) poolt liidus teisele kliendile kohaldatud edasimüügihinnale.

(185)

Teiseks ei ole alusmääruses hinna allalöömise marginaalide hindamiseks konkreetset metoodikat kindlaks määratud. Komisjonile on seega antud selle kahjuteguri hindamisel kaalutlusruumi. Kaalutlusõigust piirab vajadus tagada, et järeldused põhineksid otsesel tõendusmaterjalil ja et uurimine oleks objektiivne, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(186)

Rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise marginaalide arvutamisel arvesse võetavatest teguritest, peab komisjon välja selgitama liidu turul liidu tootmisharu konkureerimise tegeliku või võimaliku alguspunkti. Alguspunkt on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide klientidelt. Seevastu seotud importijate edasimüügihindade analüüs ei näita punkti, kust algab tegelik konkureerimine. Tegu on vaid punktiga, milles eksportija väljakujunenud müügistruktuur üritab leida kliente, kuid see toimub alles pärast punkti, mil importimise otsus on juba tehtud. Tõepoolest, kui eksportival tootjal on liidus välja kujunenud sidusettevõtjate süsteem, on nad juba otsustanud, et nende kaubaallikad asuvad kolmandates riikides. Seega peaks võrdluspunkt asuma vahetult pärast seda, kui kaup ületab liidu piiri, mitte jaotusahela hilisemas etapis (nt lõppkasutajale müümisel).

(187)

Selline lähenemisviis tagab järjepidevuse ka juhtudel, kui eksportiv tootja müüb tooteid otse sõltumatule kliendile (importijale või lõppkasutajale), sest sellisel juhul ei kasutataks edasimüügihindu juba nende määratlusest lähtudes. Teistsuguse lähenemisviisi puhul diskrimineeritaks eksportivaid tootjaid üksnes nende poolt kasutatava müügikanali alusel.

(188)

Sellisel juhul ei saa kasutada impordihinna nimiväärtust, kuna eksportiv tootja ja importija on seotud. Seega tuleb usaldusväärse turutingimustele vastava impordihinna kindlakstegemiseks kasutada sellise hinna ümberarvutamisel alguspunktina seotud importija edasimüügihinda. Sellisel ümberarvutamisel on asjakohased alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud ekspordihinna arvutamise eeskirjad, mis on asjakohased ka ekspordihinna kindlaksmääramisel dumpingu puhul. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamine võimaldab jõuda hinnani, mis on täielikult võrreldav CIF-hinnaga (liidu piiril), mida kasutatakse selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele klientidele.

(189)

Komisjon märkis ka, et sellise lähenemise on heaks kiitnud ka üldkohus Severstali kohtuasjas (14).

(190)

Lõpetuseks ei esitanud LG Chem mingeid tõendeid, mis näitaks süstemaatilist hinnavahet sarnaste tooteliikide müümisel edasimüüjatele ja vahetult klientidele. Samuti ei suutnud komisjon leida selliseid tõendeid liidu tootmisharu puhul.

(191)

Seoses hinnalanguse mõjuga 2018. aastal väitis LG Chem, et nii Lõuna-Korea impordi kui ka liidu tootmisharu hinnad tõusid võrreldes 2017. aasta hindadega. Seega ei saanud hindade allalöömist toimuda.

(192)

Samas analüüsitakse siiski impordihindade muutumist võrreldes liidu tootmisharu hindadega vaatlusalusel perioodil tervikuna, st ajavahemikus 2017. aastast kuni uurimisperioodini. Kuigi hinnasuundumusi hinnatakse kogu vaatlusalusel perioodil, tehakse hindade allalöömise arvutused ainult uurimisperioodi (2020) kohta. Seetõttu ei ole Lõuna-Korea hindade ja liidu tootmisharu hindade tõus 2018. aastal võrreldes nende 2017. aasta hindadega käesoleval juhul uurimisperioodil toimunud hinna allalöömise arvutamisel asjakohane. Lisaks ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et Lõuna-Korea import ei löönud vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu hindu alla, sest seda järeldust saab teha ainult tegeliku ekspordihinna ja ELi hindade üksikasjaliku võrdluse põhjal.

(193)

Hinna allalöömise marginaal on määratletud kui summa, mille võrra asjaomasest riigist pärit impordi tegelik hind on madalam liidu tootmisharu tegelikust hinnast. Nende kahe hinna vahet pärast vajalikke kohandusi väljendatakse protsendina liidu tootmisharu hinnast.

(194)

2018. aastal oli Lõuna-Korea impordi keskmine hind endiselt madalam kui liidu tootmisharu keskmised hinnad. Sellest tulenevalt näitab statistika, et hindade allalöömine oleks toimunud ka 2018. aastal, kuigi nii Lõuna-Korea kui ka liidu tootmisharu hinnad sel perioodil tõusid.

(195)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(196)

Pärast lõplikku avalikustamist teatas LG Chem, et ta pole kunagi väitnud, et 2018. aastal ei saanud hindade allalöömist aset leida. Selline LG Chemi väite tõlgendus rikkus väidetavalt tema õigust hea valitsemistava kohasele menetlusele.

(197)

Komisjon võttis teadmiseks, et äriühing ei tahtnud eelmainitud väidet esitada. Kuna LG Chem ei viidanud mingile argumendile, millega komisjon polnud arvestanud, ei leidnud komisjon, et oleks rikkunud head valitsemistava.

(198)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordist liidu tootmisharule tuleneva mõju uurimine kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundanud majandusnäitajate hindamist.

(199)

Nagu on märgitud põhjenduses 41, kasutati liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(200)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud ja kaasamata tootjate esitatud andmete alusel ning võrdles neid kaebuses esitatud andmetega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustike vastustes esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemaid andmekogumeid peeti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavaks.

(201)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööjõud, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. Pärast lõplikku avalikustamist tõid huvitatud isikud välja mõned lahknevused kaebuses ja avalikustamisdokumendis esitatud makromajanduslikes tootmise ja müügi näitajates. Pärast analüüsi nõustus komisjon nende väidetega ja parandas asjaomased arvnäitajad. See tähendas makromajanduslike näitajate ajakohastamist ühe äriühingu andmete lisamisega. Sel põhjusel esitati absoluutväärtused konfidentsiaalsuse tagamiseks vahemikena.

(202)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(203)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(204)

Ajavahemikus 2017–2019 suurenes liidu tootmisharu tootmismaht 5 protsendipunkti, vähenedes seejärel 2019. aastast uurimisperioodini 7 protsendipunkti. Tootmise kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %.

(205)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kasvades [540 000–580 000] tonnist 2017. aastal [650 000–690 000] tonnini 2019. aastal ning jäädes uurimisperioodil samale tasemele, mis üldkokkuvõttes tähendab 17 % suurust kasvu. ELi ülisuure imamisvõimega polümeeride tootmisharu tootmisvõimsuse suurenemine tulenes ühe liidu tootja poolt vaatlusalusel perioodil tehtud suurest investeeringust.

(206)

Nagu eespool tabelis 4 on näha, siis kuigi liidu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, halvenes liidu tootmisvõimsuse rakendusaste märgatavalt, vähenedes [93–95] %-lt 2017. aastal [78–80] %ni uurimisperioodil. Selle suundumuse tõttu vähenes liidu tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil kokku 17 %.

(207)

LG Chem märkis, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vähenes vaatlusalusel perioodil, viidates eelkõige ühe liidu tootja investeerimisprojektile, mis suurendas tootmisvõimsust 2018. aastal. LG Chemi sõnul ei olnud lisavõimsus kunagi mõeldud liidu turu varustamiseks, kuna olemasolev tootmisvõimsus ületas juba 2017. aastal liidu turu nõudlust. Seega ei saanud liidu tootjate liigne tootmisvõimsus olla tingitud Lõuna-Korea impordist.

(208)

Komisjon nõustus, et tootmisvõimsuse rakendamise vähenemine vaatlusalusel perioodil, kuigi tootmismaht püsis suhteliselt stabiilsena, oli seotud liidu tootjate tootmisvõimsuse suurenemisega. Vastupidi LG Chemi väidetele ei ületanud see täiendav tootmisvõimsus siiski nõudlust liidu turul. 2017. aastal moodustas liidu tootmisharu kogutootmisvõimsus vaid [86–88] % liidu tarbimisest. Pärast tootmisvõimsuse kasvu jäi see liidu tarbimisega kooskõlla (ülevõimsust oli vaid [1–2] %). Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et täiendav tootmisvõimsus ei olnud ette nähtud liidu turu jaoks.

(209)

Pärast teist lõpliku avalikustamise lisadokumenti väitis LG Chem, et arvnäitajad ei kinnita järeldust, et liidu tootmisharu lisavõimsus, mis loodi vaatlusalusel perioodil, oli mõeldud liidu turu teenindamiseks.

(210)

Komisjon on järeldanud, et võimsuse suurendamine viis ainult väikese ülevõimsuseni. Kuna nii kasutajad kui ka LG Chem on oma argumentides liidu huvide kohta juhtinud tähelepanu sellele, et mitte kogu võimsus ei lähe automaatselt eri tüüpi ülisuure imavusega polümeeride tootmiseks, mistõttu ei näita väike [1–2]% ülevõimsus, et see ei ole mõeldud liidu turule, vaid selleks, et oleks piisavalt võimsust, millega toota eri liiki ülisuure imavusega polümeere paindlikult (st nõudlust järgides). Pealegi jäi tegelik tootmine ka pärast võimsuse suurendamist liidu tarbimisest palju väiksemaks. Seega ei nõustunud komisjon selle argumendiga.

(211)

Lisaks väitis LG Chem, et kaebuses esitatud liidu tootmisharu liigset tootmisvõimsust on alahinnatud, kuna selles ei ole arvesse võetud liidu tootja Sumitomo Seika tootmisvõimsust. LG Chem palus komisjonil selgitada, miks ei võetud arvesse liidu tootja Sumitomo Seika tootmisvõimsust ja kahjunäitajaid, kuna need võisid mõjutada ja moonutada kaebuses kirjeldatud kahjuolukorda.

(212)

Komisjon tuletas meelde, et kõnealune äriühing ei teinud uurimises koostööd. Vastupidi LG Chemi väidetele ei tähenda see siiski seda, et komisjon ei võtnud selle äriühingu tootmisvõimsust ja kahjunäitajaid arvesse. LG Chemi esitatud arvu 47 000 tonni kasutati ka komisjoni makromajanduslikes andmetes tootmisvõimsuse kohta ning hinnati selle äriühingu ülejäänud kahjunäitajad.

(213)

Seetõttu lükati see väide tagasi.

(214)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5.

Müügimaht ja turuosa

(215)

Vaatlusalusel perioodil kogumüük liidu turul üldkokkuvõttes vähenes, langedes 2017. aasta ja uurimisperioodi vahel 11 %. Aastatel 2017–2018 suurenes liitu müügi kogumaht 4 %, kuid vähenes seejärel pidevalt kuni uurimisperioodini. Kõige suurem langus toimus 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil müügi kogumaht liidu turul vähenes 14 %.

(216)

Hoolimata liidu tarbimise üldisest kasvust, nagu on näha tabelist 1, vähenes liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil pidevalt ja seega vähenes selle turuosa 2017. aastast kuni uurimisperioodini 12 %. Liidu müügimahu suundumusega sarnaselt vähenes turuosa kõige rohkem 2019. aastast kuni uurimisperioodini – aastaga 15 %.

(217)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis LG Chem, et komisjon ei saa analüüsida liidu turu müügimahtude suundumust ignoreerides müügimahte eksporditurgudel. Müük on liidu turult eksporditurgudele ümber suunatud, mitte tegemata jäänud.

(218)

Komisjon peab kindlasti analüüsima liidu turu suundumusi, sest välja on vaja selgitada liidu turul tekitatud kahju. Ekspordikasvu on analüüsitud punktis 5.2.4, et selgitada välja, kas see oli saadud kahju põhjus. Sellepärast komisjon ei nõustunud väitega, et analüüsis suundumust ilma liidu tootmisharu ekspordile tähelepanu pööramata.

(219)

Liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil ei muutunud, aga liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 12 %. Seega kaotas liidu tootmisharu turuosa, samal ajal kui asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes samal perioodil märkimisväärselt.

(220)

Tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Tööjõud ja tootlikkus

(221)

Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil. Selle tulemusel vähenes töötajate arv kaudset tööhõivet arvestamata 9 %.

(222)

Tootlikkuse suundumus järgis liidu tootmismahtude suundumust, mis oli kuni 2019. aastani positiivne, aga muutus seejärel 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal negatiivseks. Aastatel 2017–2019 kasvas tootlikkus 15 %, kahanedes seejärel pärast tootmismahu vähenemist. Seega suurenes tootlikkus üldkokkuvõttes 8 %. See tuleneb sellest, et kuigi tootmismahud suurenesid kuni 2019. aastani ja seejärel vähenesid uurimisperioodil, vähenes töötajate arv vaatlusalusel perioodil pidevalt ja märkimisväärselt. Samas vähenes tootmine alates 2019. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni väiksema müügi tõttu kiiremini kui töötajate arv, mis tõi kaasa tootlikkuse vastava vähenemise (2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal –6 %).

(223)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis LG Chem, et töötajate arv vähenes kaasajastamise tõttu ja see ei näita kahju. Hoolimata sellest, et NSE investeering peaks andma 70 uut töökohta, on need tõenäoliselt loomata jäänud BASFi tehnilise moderniseerimise tõttu, mis võeti 2017. aastal ette Antwerpenis, ja sellepärast, et sel on kavas oma ülisuure imavusega polümeeride tootmine digitaliseerida.

(224)

Kuigi ei saa välistada, et moderniseerimine on töötajate arvu vähenemisele kaasa aidanud, oli kahju tõendatav ka teiste näitajate alusel, töötajate arvu vähenemist arvesse võtmata. Pealegi oleks kahju puudumise korral viinud moderniseerimine tootlikkuse kasvuni. Seda aga ei toimunud. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(225)

LG Chemi dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(226)

Käesolev uurimine on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(227)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Müügihinnad liidus

(228)

Müügihinnad liidu turul tõusid esmalt 2018. aastal 4 %. Seejärel alanesid need 1 %, langedes uurimisperioodil veel 17 %. Seega alanes keskmine ühiku müügihind liidus vaatlusalusel perioodil kokku 15 %.

(229)

Valimisse kaasatud tootjate tootmiskulud ühiku kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 5 %. 2017. ja 2018. aastal suurenesid need 21 %. Seejärel vähenesid need 2019. aastal 3 % ja uurimisperioodil veelgi 11 %. Seda suundumust võib seletada toorainehindade järsu tõusuga 2018. aastal, mis seejärel kuni uurimisperioodini langesid.

(230)

Nagu on näidatud tabelis 7, kohandusid valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad osaliselt tootmiskulude kõikumisega, kuid palju aeglasemalt. Seetõttu olid müügihinnad 2018. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni tunduvalt madalamad kui ühiku tootmiskulud.

(231)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis LG Chem, et Koreast pärineva impordi analüüsimisel rikuti äriühingu õigust kaitsele, sest tabelis 7 esitatud vahemikud, mille kohaselt olid hinnad uurimisperioodil (st aastal 2020) 1 000–1 300 eurot tonni kohta, olid liiga suured ja Koreast pärinev import võib olla valimis olevate liidu tootjate hindadega võrreldes ühtmoodi kas kõrgemad, samad või väiksemad.

(232)

Tabelis 7 esitatud vahemikud ei riku LG Chemi kaitseõigusi. Kuna komisjon avaldas põhjenduses 171, et Korea hinnad olid liidu tootmisharu hindadest oluliselt väiksemad, oli LG Chemile kaitse seisukohalt selge, et Korea 2020. aasta hinnad ei olnud liidu tootmisharu hindadest suuremad, nendega võrdsed ega neile väga lähedal. Liidu tootjate tegelik hind on tundlik äriteave ja seda on vaja kaitsta. Ent ka väiksem vahemik ei pruugi näidata LG Chemile tegelikku hinnavahet ja anda võimalust selle suuruse üle vaielda. Seetõttu ei oleks teistsugune vahemik LG Chemi märkuste tegemise võimalusi parandanud. Pealegi näitasid tabelis 7 esitatud tootmiskulude vahemikud LG Chemile, et Korea hind oli liidu tootmisharu tootmiskuludest selgelt madalam. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(233)

Veel väitis LG Chem, et tabel 7 hõlmab liidu tootjate kõiki tooteid, kaasa arvatud bioloogilised ülisuure imavusega polümeerid ja SAVIVA, mis Korea impordiga ei konkureeri.

(234)

Tabel 7 peaks sisaldama ainult vaatlusaluse toote koguimporti. Kuna komisjon ei nõustunud LG Chemi palvega jätta bioloogilised ülisuure imavusega polümeerid ja SAVIVA toote määratlusest välja (vt põhjendus 73), on nende olemasolu tabelis õigustatud. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(235)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(236)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2018. aastal 7 % ja vähenesid siis 2019. aastal 3,5 % ning uurimisperioodil veel 1 %; seega oli üldine kasv vaatlusalusel perioodil 2 %.

(237)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Laovarud

(238)

Lõppvarud vähenesid 2018. aastal 8 % ning suurenesid seejärel pidevalt ja märkimisväärselt 2018. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni. Kokkuvõttes suurenesid laovarud vaatlusalusel perioodil 42 %.

(239)

Liidu kogutarbimist esindab tarbimine vabaturul ja seega kandis liidu tootmisharu müük liidu turul kahju Korea Vabariigist pärit impordi otsese konkurentsi tõttu. Lõuna-Korea impordi pidev surve liidu turule koos liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemisega võib osaliselt selgitada tabelis 9 näidatud lõppvarude suurenemise suundumust.

(240)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate lõppvarude osakaal toodangust vähenes 2018. aastal 13 %, suurenedes seejärel nii 2019. aastal kui ka uurimisperioodil üle 2017. aasta taseme, kusjuures kasvumäärad olid 2017. aastaga võrreldes vastavalt 5 % ja 21 %.

(241)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(242)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(243)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele muutus kahjumlikust müügist 2017. aastal märkimisväärselt kahjumlikuks nii 2018. kui ka 2019. aastal ja veelgi kahjumlikumaks uurimisperioodil. Hoolimata kasumlikkuse mõningasest paranemisest aastatel 2018 ja 2019, halvenes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus vaatlusalusel perioodil märgatavalt, langedes üle seitsme korra madalamale tasemele kui 2017. aastal.

(244)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog muutus vaatlusalusel perioodil väga palju, peamiselt suurenenud tootmiskulude ja negatiivse kasumlikkuse tõttu.

(245)

Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See vähenes vaatlusalusel perioodil, järgides kasumlikkusega sarnast langustrendi. Samal ajavahemikul vähendas liidu tootmisharu oma investeeringuid üldkokkuvõttes 81 %, kusjuures 2018. aastal need suurenesid tänu ühe liidu tootja tehtud suurele investeeringule, nagu on märgitud põhjenduses 205. Nagu on näha investeeringute vähenemisest, mõjutas vaatlusalusel perioodil tekkinud kahjum siiski liidu tootmisharu kapitali kaasamise võimet.

(246)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et komisjon oleks pidanud arvestama sellega, et kahe valimis oleva tootja kasumlikkus oli erinev. LG Chem märkis, et 2017. aastal oli kahjumis vaid NSE, aga BASF oli kasumis ja 2018. aastast uurimisperioodini NSE kasumlikkus paranes.

(247)

Komisjon analüüsis liidu tootmisharu kahju üldpilti, mitte igat tootjat eraldi. Tasakaalus pildi saamiseks kasutas komisjon liidu tootmisharu esindavat valimit. Ent lisaks analüüsis komisjon ka kahjupilti moonutavaid üksikasju, nagu investeeringud. Neid võeti kahju analüüsis arvesse sel määral, mil need ei toimunud tavapärase majandustegevuse käigus. Lõpetuseks ei pea kõik valimi äriühingud näitama iga näitaja puhul sama suundumust. Niisiis ei võetud seda väidet arvesse.

(248)

Kõik peamised kahjunäitajad muutusid vaatlusalusel perioodil halvemaks. Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes umbes 2 % ja müügimaht liidu turul 11 %. Võttes arvesse stabiilset tarbimist liidu turul, tähendas see turuosa vähenemist liidu turul [56–58] %-lt 2017. aastal [49–51] %ni uurimisperioodil, mis vastab 7 % suurusele langusele vaatlusalusel perioodil.

(249)

Korea Vabariigist pärit import suurenes 2017. aastast kuni uurimisperioodini 33 % ja selle turuosa suurenes märkimisväärselt, kuigi tarbimine liidu turul püsis stabiilsena. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes märkimisväärselt: [12–14] %-lt [16–18] %ni. Lisaks sellele langesid Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 10 % ja olid pidevalt liidu tootmisharu hindadest madalamad. Uurimisperioodil lõid koostööd teinud eksportiva tootja impordihinnad liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 14,7 %. Lisaks sellele ja hindade allalöömisest olenemata märkis komisjon tabelites 2, 3, 5 ja 7 esitatud suundumuste põhjal, et dumpinguhinnaga import surus liidu tootmisharu hindu alla. Liidu tootmisharu ei saanud tõsta hindu tootmiskulude suurenemisega samal määral.

(250)

Liidu tootmisharu keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 15 % ja alates 2018. aastast olid keskmised müügihinnad liidu turul tunduvalt madalamad kui vastavad ühiku tootmiskulud. Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes uurimisperioodi jooksul [–2%st kuni –7%st] 2017. aastal [–15% kuni –20%ni] uurimisperioodil. Lisaks sellele suurenesid liidu tootmisharu lõppvarud vaatlusalusel perioodil kokku 42 % ja moodustasid uurimisperioodil 25 % toodangust.

(251)

Vaatlusalusel perioodil näitas positiivset suundumust ainult liidu tootmisharu tootmisvõimsus. Nagu selgub tabelist 4, suurenes tootmisvõimsus [540 000–580 000] tonnilt 2017. aastal [650 000–690 000] tonnini uurimisperioodil, s.o kokku 17 %. Tootmisvõimsus suurenes ühe liidu tootja suure investeeringu tõttu 2018. aastal, sest tootmisvõimsuse rakendusaste oli 2017. aastal kõrge ([93–95] %). Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes vaatlusalusel perioodil siiski 17 %, langedes [93–95] %-lt 2017. aastal [78–80] %ni uurimisperioodil.

(252)

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi tarbimine liidu turul püsis stabiilsena, ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada. Korea Vabariigist pärit impordi maht oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärne ja selle hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad. Alates 2018. aastast müüs liidu tootmisharu oma toodangut hindadega, mis ei katnud enam kulusid, ning sellest tulenevalt vähendas tootmisharu oma müügimahte ja -hindu.

(253)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(254)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et järeldus, mille kohaselt olid kõik kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega, on erapoolik, sest tootmine oli stabiilne, võimsus kasvas, osa toodangust läks eksporditurgudele, tehti märkimisväärseid investeeringuid, töötajate arvu mõjutas moderniseerimine ja kasumlikkuses kajastuvad 2017.–2018. aastal tehtud suured investeeringud. Vastupidi LG Chemi väitele analüüsis komisjon kõiki tegureid ja vastas äriühingu argumentidele. See, et komisjon LG Chemi argumentidega ei nõustunud, ei muuda analüüsi erapoolikuks. Niisiis jättis komisjon selle väitega arvestamata.

(255)

Pärast teist lisaavalikustamist väitis LG Chem, et kõik parandatud näitajad viitasid algselt avaldatutega võrreldes positiivsetele suundumustele. Täpsemalt oli nii müük kui ka töötajate arv kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt väiksemas languses ega toeta enam kahju tekitamise järeldust.

(256)

Komisjon tõendas eespool kõigis teises lisaavalikustamises avaldatud näitajate puhul, et arvud toetavad komisjoni algset järeldust kahju tekitamise kohta või vähemalt ei ole sellega vastuolus. Seega ei nõustunud komisjon väitega, et arvnäitajad kahju tekitamist ei kinnita.

(257)

Avatud ja konkurentsipõhise ülisuure imavusega polümeeride turu koalitsioon (edaspidi „koalitsioon H“) (15) väitis pärast lõplikku avalikustamist oma märkustes, et pärast uurimisperioodi on ülisuure imavusega polümeeride hinnad kasvanud. Koalitsioon H väitis ja esitas ka tõendusmaterjali, et praegused ülisuure imavusega polümeeride hinnad on märgatavalt suuremad kui uurimisperioodil, sest suurenenud on veokulud, ning Korea hinnad on liidu tootjate omadest suuremaks läinud.

(258)

Komisjon märkis, et koalitsioon H ei vaidlusta komisjoni analüüsi vaatlusalusel perioodil kehtinud ülisuure imavusega polümeeride hindade kohta. Koalitsiooni väited puudutavad vaatlusaluse perioodi järgset aega ega anna midagi mainitud perioodi analüüsi. Pealegi on uurimisperioodile järgnenud hinnatõus tingitud suurematest veokuludest, nagu koalitsioon H ise mainis. Sellised veohinnad on seotud praeguse COVID-19 pandeemiaga. Ei ole võimalik kinnitada, et see muutus hindades on pikaajaline ja tulevikus lisakahju ei tekitataks. Sellepärast ei leidnud komisjon, et see võiks muuta järeldust uurimisperioodil tekitatud kahju koha, ja jättis väitega arvestamata.

(259)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: import kolmandatest riikidest, eriotstarbeliste toodete lepingud, liidu tootmisharu eksporditulemused, COVID-19 pandeemia, tooraine tarnelepingute hinnavalem, ülisuure imamisvõimega polümeeride tarnelepingute hinnavalem, tootmisvõimsuse suurendamise kulud ning teadus- ja arendustegevuse kulud.

(260)

Korea Vabariigist pärit impordi maht suurenes (nagu näha tabelist 2) alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini 33 % ja selle tulemusel suurenes selle turuosa 33 % (st [12–14] %-lt [16–18] %ni]. See kahjustas liidu tootmisharu. Samal perioodil (nagu näha tabelist 5) vähenes liidu tootmisharu müük 11 % ning turuosa liidu turul 12 %. Täpsemalt vähenes liidu tootmisharu turuosa [56–58] %-lt 2017. aastal [49–51] %ni uurimisperioodil.

(261)

Dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 10 % (vt tabel 3). Samal ajavahemikul langesid liidu tootmisharu hinnad liidu turul 15 %. Lõuna-Koreast pärit importi, mis oli liidu turul kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üha enam esindatud, müüdi liidu tootmisharu hindadest pidevalt madalamate hindadega.

(262)

Dumpinguhinnaga import tekitas hindadele märkimisväärset langussurvet, mida kinnitab asjaolu, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik hindu kuludega samas ulatuses tõsta. Nagu on näidatud tabelis 7, suurenesid tootmiskulud vaatlusalusel perioodil 5 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügihinnad langesid 15 %. See suutmatus hindu tõsta põhjustas vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu kasumlikkuse märkimisväärse vähenemise [–2%st kuni –7%st] kuni [–15% kuni –20%ni], mis on selgelt jätkusuutmatu tase.

(263)

Samal ajal suurenes Korea Vabariigist pärit impordi maht märkimisväärselt (33 %) ja turuosa 33 %, aga liidu tootmisharu turuosa vähenes 12 %. Hoolimata stabiilsest tarbimisest liidu turul 2017. aastast kuni uurimisperioodini, suurendas Lõuna-Korea import jätkuvalt oma turuosa liidu tootmisharu turuosa arvelt. Samal ajavahemikul langesid Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad 10 % (tabel 3), aga liidu tootmisharu omad langesid rohkem (15 %), kuigi tootmiskulud suurenesid 5 %. Seega kandis liidu tootmisharu juba 2018. aastal dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju.

(264)

Eelöeldu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Korea Vabariigist pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Selline kahju avaldas mõju nii mahule kui ka hindadele.

(265)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et faktid hinnasurve väiteid ei toeta, sest hiljutistes pressiteadetes on kirjas, et vähemalt kaks liidu tootjat on ülisuure imavusega polümeeride hindu oluliselt tõstnud.

(266)

Need väited puudutavad vaatlusaluse perioodi järgset aega ega anna midagi mainitud perioodi analüüsi. Pealegi võivad need hinnatõusud olla seotud mitmete lühiajaliste teguritega (sh rahvusvahelisest konteinerite nappusest tingitud vähene pakkumine), nagu mainis koalitsioon H. Sellepärast ei leidnud komisjon, et see võiks muuta järeldust uurimisperioodil tekitatud kahju koha, ja jättis väite arvestamata.

(267)

LG Chem väitis ka, et enamik kahjunäitajatest hakkas vähenema 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, aga Korea import suurenes 2017.–2019. aastani ja sel perioodil liidu tootmisharu mahu alusel otsustades kahju ei saanud. Müügi ja turuosa langus toimus uurimisperioodil, mil liidu tootmisharu otsustas suurendada tähelepanu eksporditurgudele ja mil kasvas Jaapani import.

(268)

Selles väites paneb LG Chem kokku kaks eraldiseisvat väidet. Komisjon käsitleb liidu tootmisharu eksporditurgudele keskendumist punktis 5.2.4 ja kahjule kaasa aidata võinud Jaapani impordi kasvu uurimisperioodil punktis 5.2.3. Veel väitis LG Chem, et Korea ekspordi ja liidu tootmisharu turuosade muutumine ei ole omavahel seotud, sest viimane kaotas oma turuosa 2020. aastal, mil vähenes ka Korea impordi turuosa.

(269)

See väide on tihedalt seotud LG Chemi väitega, et 2020. aasta turuosakaotuses oli süüdi Jaapani, mitte Korea import; sellest oli juttu põhjendustes 299–306, kus sellega ei nõustutud.

(270)

Veel väitis LG Chem, et Koreast pärinev import ei mõjutanud kunagi investeeringuid, nagu näha liidu tootjate pidevast uute toodete arendamisest.

(271)

Kuigi liidu tootjate investeeringud kasvasid tõesti 2017.–2019. aastani, vähenesid need uurimisperioodil Korea impordist tingitud hinnasurve tõttu märkimisväärselt. LG Chem ei analüüs pideva uute toodete väljatöötamise kohta ei hõlmanud uurimisperioodi. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(272)

Algatamise kohta esitatud märkustes palus LG Chem komisjonil analüüsida, kas liidu tootmisharu müügi ja turuosa vähenemine oli tingitud Jaapanist pärit impordist, eriotstarbeliste lepingute ülemaailmsest jaotamisest ja tootmisvõimsuse suurendamisse tehtud investeeringutest. LG Chem viitas kaebusele, milles kaebuse esitajad väitsid, et liidu tootjate müük kõikus kuni 2019. aastani sama moodi nagu tarbimine ning et liidu tootmisharu turuosa vähenes uurimisperioodil üksnes liidu tarbimise suundumusega võrreldes. LG Chem väitis, et liidu tootmisharu turuosa vähenemise tingis Jaapanist pärit impordi oluline suurenemine, samal ajal kui Korea Vabariigist pärit impordi vähene suurenemine oli tingitud eriotstarbelistest lepingutest.

(273)

Komisjon analüüsis, kas ja mil määral need tegurid aitasid kaasa kahju tekkimisele.

(274)

LG Chem väitis, et Koreast hangitud eriotstarbeliste toodete suurenenud nõudlus on põhjustanud Koreast pärit ekspordi suurenemise.

(275)

Eriotstarbelisi tooteid toodavad ja müüvad liidus nii liidu kui ka Lõuna-Korea tootjad. Komisjon ei tuvastanud suurenenud nõudlust eriotstarbeliste toodete kui selliste järele. Ta leidis siiski, et maailma tasandil on tarnijad vahetunud, kusjuures aja jooksul telliti eriotstarbelisi tooteid rohkem Korea tootjalt.

(276)

Lisaks analüüsis komisjon liidu tootjate tarnitud lepinguliste mahtude muutumist vaatlusalusel perioodil ja leidis, et kuigi liidu tarnijate mahud muutusid, ei mõjutanud vaatlusalusel perioodil toimunud üldised tarnemahtude muutused kahjunäitajate suundumust ja eelkõige liidu tootmisharu kui terviku kasumlikkust vaatlusalusel perioodil.

(277)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et see tegur ei mõjutanud liidu tootmisharule asjaomase kahju tekitamist.

(278)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et kuna ülisuure imavusega polümeerid ei ole n-ö laiatarbekaup, tuginetakse läbirääkimistel mitte hindadele, vaid kvaliteedile. Kasutajatel on vaja konkreetseteks kasutusviisideks konkreetset laadi ülisuure imavusega polümeere. Seetõttu sõlmitakse lepingud lihtsalt nende tootjatega, kes suudavad klientide nõudmisi kõige paremini täita.

(279)

Komisjon märkis, et ülisuure imavusega polümeeride tootjad suudavad tavaliselt toota seda eri kasutusviiside jaoks erinevat laadi ning selliseid eritooteid pakuvad nii liidu kui ka Korea tootjad. Seda näitab ka asjaolu, et paljud kasutajad (eriti suured) hangivad tooteid mitmelt tootjalt. See näitab, et tavaliselt ei ole kliendi nõuetele vastavat laadi ülisuure imavusega polümeeride tootjaid mitte üks, vaid mitu. Loogiliselt võttes otsivad kasutajad kasumile keskenduvate äriühingutena sellisel juhul hankimisel tasakaalu mitme tootja pakutava ülisuure imavusega polümeeride heade omaduste ja parima kulutõhususe vahel. See erineb olukorrast, kus kasutajatel ei ole võimalik valida odavaimat tarnijat selle kvaliteedi või tehniliste probleemide tõttu. Sellepärast jättis komisjon arvestamata väitega, et läbirääkimiste aluseks on mitte hind, vaid ainult kvaliteet.

(280)

Kasutajate koalitsioon väitis, et liidu tootmisharu kandis kahju oma tarnelepingutes kasutatud hinnavalemi tõttu ja seega ei saaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega vältida liidu tootjate hindade langust. Koalitsioon leidis, et liidu tootmisharu ülisuure imamisvõimega polümeeride hinnad järgivad toorainehindade indekseerimismehhanismi ja seega kõiguvad kooskõlas toorainehindade kõikumisega, sõltumata asjaomasest riigist pärit impordi mahust.

(281)

Lisaks väitsid nii kasutajate koalitsioon kui ka LG Chem, et tarnelepingutes kasutatud hinnavalemi mehhanism oli piisav, et ülisuure imamisvõimega polümeeride tarnijad saavutaksid piisava kasumlikkuse, kuna toorainekulude suurenemine ja vähenemine kajastub automaatselt ülisuure imamisvõimega polümeeri toodete lõpphinnas.

(282)

Seega ei saanud kaebuses kirjeldatud väidetav kasumlikkuse vähenemine olla tingitud liidu tootmisharu müügihindade langusest pärast Lõuna-Korea impordi hindade langust, vaid pigem liidu tootjate tootmisstruktuuridega seotud kulude suurenemisest.

(283)

Komisjon analüüsis hinnavalemi mõju kasumlikkusele. Kogu maailmas sõlmitakse ülisuure imamisvõimega polümeeride müügilepingud tavaliselt üheks või mitmeks aastaks. Nendes lepingutes on ülisuure imamisvõimega polümeeride hind konkreetsel kuul tavaliselt seotud peamiste toorainete hinnaga eelnevas kvartalis. Sellise tooraine hinna hilinenud mõju tõttu on kasumimarginaal kõnealusel kuul madalam või kõrgem. Kui tooraine hind oli eelmises kvartalis madalam kui jooksvas kuus, mõjutab see marginaali negatiivselt. Kuigi üldjuhul võib positiivne mõju negatiivset mõju aja jooksul tasakaalustada, leidis komisjon, et uurimisperioodil oli üldine mõju negatiivne. See mõju oli siiski nii väike, et sellega saab seletada vaid väga väikest osa liidu tootmisharu kahjumist. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et see tegur ei saanud mõjutada liidu tootmisharule kahju tekitamist.

(284)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et mingit hindade alanemist või allasurumist ei ole. Äriühing väitis, et hindade vähenemise suundumust selgitavad hoopis ülisuure imavusega polümeeride hinnavalemid, milles kajastub toorainehindade muutumine, mitte Korea import ning seetõttu alandavad liidu turu hindu need valemid. Seega juhiti komisjoni tähelepanu muudele asjaoludele, mis võivad peale impordi selgitada liidu siseturu hindade märgatavat alanemist. Pealegi liikusid nii Korea impordi kui ka liidu tootmisharu hinnad samas suunas.

(285)

Komisjon on võtnud arvesse seda, et ülisuure imavusega polümeeride hinnavalemites kajastub toorainehindade muutumine. Need valemid tagavad selle, et ülisuure imavusega polümeeride tootjate kasum toorainehindade kasvamise tõttu ei kannataks, kui neil on sõlmitud pikaaegsed müügilepingud. Kui hinnavalemid oleks ainus põhjus, mis selgitab hindade alanemist, oleks Euroopa tootjate kasumimarginaal olnud stabiilsem ja hinnad oleks alanenud vähem (vt põhjendus 283), sest hinnad on seotud eelmise kvartali toorainehindadega. Ent sellised hinnavalemid üksinda ei saa selgitada olemasolevate lepingutega võrreldes madalamaid hindu lepingute pikendamisel või uute sõlmimisel.

(286)

Sellepärast analüüsis komisjon peale toorainehindadega seotud hinnasuundumuste ka muid hinnamuutusi vaatlusalusel perioodil. Sel ajal vähenesid liidu tootmisharu hinnad rohkem kui toorainehinnad. Kahju tekitaski just see täiendav müügihinnalangus, sest see mõjutas kasumit. See, et nii Korea impordi kui ka liidu tootmisharu hinnad liikusid samas suunas, kuigi eri määral, ei lükka ümber fakti, et peale toorainehindade muutumise, mis kasumit ei mõjutanud, toimus veel teinegi muutus. Seetõttu ei nõustunud komisjon argumendiga, et ta jättis ühe hindade alanemist selgitava teguri arvesse võtmata.

(287)

LG Chem väitis veel, et liidu siseturu hindade alanemine ei ole tingitud mitte ülisuure imavusega polümeeride müügilepingute fikseeritud, vaid muutuva osa vähenemisest, milles kajastuvad toorainete (C3 ja NaOH) hinnamuutused. LG Chem väitis, et suurem osa liidu tootmisharu hindade langusest 2017.–2020. aastani oli tingitud C3 ja NaOH hindadest, mis alanesid sel ajal 18 %, aga hinna muutumatu osa vähenes samal ajal LG Chemi arvutuste kohaselt vaid 12 %. Samuti väitis LG Chem, et liidu tootjate kasumlikkus liidu turul oli kooskõlas nende kasumlikkusega eksporditurgudel, mis näitab samuti, et hinnalangus on tingitud välistest asjaoludest, mis mõjutavad kogu maailma ülisuure imavusega polümeeride turge, ehk siis ülisuure imavusega polümeeride hinnavalemist ja kulupiirangutest.

(288)

Nagu eespool mainitud, võttis komisjon arvesse asjaolu, et toorainehindade muutumine mõjutab ka müügihindu. Aga müügihinnavalemid ongi loodud selleks, et hoida kasumimarginaal toorainehindade muutumisel sama. Sellepärast mõjutab liidu tootmisharu kasumlikkust hinnavalemi muutumatu osa muutmine uute lepingute sõlmimisel ja vanade pikendamisel. Kui oleks muutunud ainult toorainehinnad, oleks kasumlikkus kogu vaatlusalusel perioodil olnud stabiilsem. See näitab, et kasumlikkuse vähenemine on tingitud mitte toorainehindade muutumisest, vaid Korea impordi survest uute ja pikendatavate lepingute hinnale. See, et hinnasurve on olemas ka eksporditurgudel, ei ole liidu turu analüüsi tulemustega vastuolus. Niisiis jättis komisjon selle väitega arvestamata.

(289)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Import kolmandatest riikidest

(290)

Kuigi Jaapanist pärit import vähenes esmalt alates 2017. aastast kuni 2018. aastani 28 % ja alates 2018. aastast kuni 2019. aastani 25 %, suurenes see uurimisperioodil oluliselt (75 %). Jaapanist importis asjaomast toodet üks valimisse kaasatud liidu tootjatest, Nippon Shokubai Europe, kes lisaks oma toodangule müüb edasi oma emaettevõtte Nippon Shokubai Japan (edaspidi „Nippon Shokubai“) toodetud ülisuure imamisvõimega polümeere. Kuni 2019. aastani rakendas Nippon Shokubai strateegiat, mille kohaselt vähendati Jaapani importi Euroopa tootmise kasuks, mis kajastub suuremates tootmismahtudes ja investeeringutes, mille tulemuseks oli Euroopa tootmisvõimsuse märkimisväärne suurenemine 2018. aastal. Aja möödudes aga nõudsid Nippon Shokubai Europe’i kliendid Lõuna-Korea odava impordi surve tõttu üha enam madalamaid hindu. Seetõttu kohandas Nippon Shokubai uurimisperioodil oma strateegiat.

(291)

Selleks et säilitada Lõuna-Korea impordiga konkureerimise võime ja mitte kaotada müügimahtu Euroopas, suurendas Nippon Shokubai Europe Jaapanis toodetud ülisuure imamisvõimega polümeeride edasimüüki.

(292)

Kuigi Jaapani ja Lõuna-Korea impordi hinnad järgisid üldiselt sarnast suundumust (nagu ka liidu tootmisharu hinnad), on üks märkimisväärne erand: Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad langesid 2019. aastal märkimisväärselt, samal ajal kui Jaapani hinnad endiselt tõusid ja liidu tootmisharu hinnad jäid peaaegu samaks. See ei olnud jätkusuutlik ning seetõttu pidi nii Jaapani kui ka liidu tootmisharu sellega kaasa minema ja langetama uurimisperioodil märkimisväärselt oma hindu.

(293)

Ka turuosade muutumine on märkimisväärne. Korea Vabariik suurendas oma turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 4 protsendipunkti võrra. Seevastu Jaapani import vähenes esmalt aastatel 2018 ja 2019 märkimisväärselt ja suurenes alles uurimisperioodil Lõuna-Korea impordi hinnasurve tõttu, mis muutis Euroopa tootmise kahjumlikuks. Selle tulemusena olid Jaapanist imporditud kogused uurimisperioodil suuremad kui kahju uurimise perioodi alguses ning Jaapani turuosa suurenes kogu kahju tekkimise perioodil 20 % võrra.

(294)

Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et Jaapani import oleks toimunud dumpinguhinnaga. Sellest tingituna ja olenemata sellest, kas Jaapanist pärit import võis kaasa aidata teistele liidu tootjatele kahju tekitamisele või mitte, oli Lõuna-Korea ekspordi mõju vaatlusalusel perioodil oluliselt suurem, sest hind oli madalam ja maht suurenes kogu selle perioodi jooksul.

(295)

Lisaks sellele oli Nippon Shokubai Europe poolt Euroopas toodetud ülisuure imamisvõimega polümeeride müük endiselt kahjumlik.

(296)

Türgist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 25 %. selle impordi turuosa suurenes sama aja jooksul [6–8] %-lt [7–9] %ni. Kõnealuse impordi keskmine hind järgis Korea Vabariigist pärit impordi hindadega sama suundumust, hoolimata sellest, et alates 2018. aastast kuni uurimisperioodini oli see madalam. Uurimisperioodil lõi see import Lõuna-Korea ja liidu tootmisharu hindu alla vastavalt 3 % ja 14 %. Seepärast tuleks Türgi importi pidada liidu tootmisharule kahju tekitamisele kaasaaitavaks teguriks.

(297)

Kuna aga sellise impordi maht moodustas alati vähem kui poole Korea Vabariigist pärit impordi mahust, on selge, et Korea Vabariigist pärit import oli põhjusliku tegurina olulisem.

(298)

USAst pärit impordi maht ja turuosa vähenesid mõlemad vaatlusalusel perioodil 24 %. Sama ajal keskmine hind tõusis 22 %. Seega ei saanud USAst pärit import sel perioodil liidu tootmisharule kahju tekitamisele kaasa aidata.

(299)

Pärast lõplikku avalikustamist palus LG Chem, et avalikustataks ka metoodika, mille abil tehti kindlaks Koreast ja Jaapanist pärineva impordi mahud ja väärtus. Komisjon selgitas 8. veebruari 2022. aasta lisaavalikustamises, et kolmandatest riikidest pärit impordi puhul on tuginetud Eurostati andmetele, mis omakorda tuginevad CN-koodidele. Jaapani puhul võrreldi Eurostati CN-koodi 3906 90 90 alusel kogutud andmeid toimikus oleva konfidentsiaalse teabega. Nagu lõpliku avalikustamise põhidokumendi põhjenduses 195 selgitatud, toimus import Jaapanist ühe valimis olnud liidu tootja kaudu. Kuna need arvnäitajad pärinevad ainult ühelt tootjalt, on need konfidentsiaalsed. Korea kohta esitas komisjon kohandatud andmed, nagu selgitatud põhjendustes 159–163.

(300)

Mis puudutab LG Chemi märkust, et Jaapani impordi kohta esitatud vahemikud ei võimalda korralikult võrrelda seda ei Korea impordiga ega liidu tootmisharu hindadega, siis komisjon juhtis tähelepanu sellele, et need andmed on konfidentsiaalsed ja kitsamad vahemikud ei taga nende konfidentsiaalsust.

(301)

LG Chem väitis ka, et kahju tekitas peamiselt Jaapani import. Selle tõendamiseks väitis äriühing, et Korea import oli suurim 2019. aastal ja see ei takistanud siis liidu tootmisharul oma hinna fikseeritud osa suurendada. See vähenes alles 2020. aastal, mil Korea import vähenes, aga liidu tootmisharu hinnad langesid rohkem, järgides Jaapanist pärineva impordi hindade kahanemist.

(302)

LG Chemi argument puudutab ainult aastaid 2019 ja 2020. Selles jäetakse arvestamata, et ülisuure imavusega polümeeride lepingute üle peetakse regulaarselt läbirääkimisi vähemalt korra aastas ning mitmeaastaste lepingute ja hinnaläbirääkimised toimuvad lepingu algusele eelneval aastal. See tähendab, et 2020. aasta lepingute üle peeti läbirääkimisi 2019. aastal ja 2019. aastal jõustunud mitmeaastaste lepingute üle juba 2018. aastal.

(303)

Aga Jaapani import oli 2018. aastal vähenenud 2017. aastaga võrreldes 28 % ja 2019. aastal juba 57 %. Samuti ei ole 2019. aastal Jaapanist imporditud mahud ka tabelis 11 esitatud vahemiku suuremas pooles pooltki nii suured kui Koreast pärinev import samal perioodil. Kui võrrelda Jaapanist pärinevat importi, mis on esitatud kaebuse põhjenduses 113 perioodi kohta, mis algas 2019. aasta juulis ja lõppes 2020. aasta juunis ([63 000–67 000] tonni), tabelis 11 esitatud impordiga kogu 2020. aasta kohta ([105 000–115 000] tonni), on näha ka seda, et Jaapani import suurenes alles 2020. aasta teises pooles.

(304)

Seetõttu on väga ebatõenäoline, et Jaapani impordi kasv 2020. aastal mõjutas 2020. aasta müügihinna läbirääkimisi, sest on üsna loogiline, et selle impordi lisamõju (kui olemas) avaldub alles 2021. aastast alates. Vastupidi (nagu ka LG Chem möönab) – Korea import kasvas oluliselt 2018. aastal (38 %), jõudes kõige suuremate mahtudeni 2019. aastal, aga just neil kahel aastal toimus enamik 2020. aasta hinna läbirääkimisi. See, et Jaapani import suurenes oluliselt alles 2020. aasta teisel poolel, näitab, et selline kasv oli reaktsioon Korea impordi avaldatud hinnasurvele (vt põhjendus 291). Seetõttu ei nõustunud komisjon argumendiga, et Jaapanist pärit impordi suurenemine 2020. aastal põhjustas samal aastal liidu turul hindade languse.

(305)

LG Chem väitis veel, et valimis olevate liidu tootjate hinnad järgisid Jaapanist, mitte Koreast pärineva impordi hindu.

(306)

LG Chem ei esitanud selle kohta tõendeid. 2017.–2018. aastani kasvasid liidu tootjate ja Koreast pärit impordi hinnad sama protsendi võrra, aga Jaapanist pärit impordi hinnad kasvasid vaid veidi. 2018.–2019. aastani kasvasid Jaapanist pärit impordi hinnad selgelt 4 protsendipunkti, aga liidu tootjate ja ka Koreast pärit impordi hinnad kahanesid. Selget korrelatsiooni on näha alles 2019. aastast kuni uurimisperioodini kestnud ajavahemikul, mil nii liidu tootjad kui ka Jaapanist pärit import olid 2019. aastal Koreast saabunud rekordimpordi tõttu hinnasurve all.

(307)

LG Chem väitis ka, et NSE oma strateegiat ei muutnud, sest nende müük liidus oli märkimisväärsele Jaapanist pärinevale impordile lisaks uurimisperioodil stabiilne. Peale selle väitis LG Chem, et tarnijaid ei saa üleöö välja vahetada, sest kasutajatel on vaja nendega koostöö alustamiseks läbida pikk ettevalmistusprotsess. NSE järgis pikaajalist n-ö röövstrateegiat, mille kohaselt varustas ta liidu turgu nii Jaapani kui ka liidu tehastes toodetuga ning kasvatas liidus tootmisvõimsust ja müüki liidu teisi tootjaid kahjustades.

(308)

Komisjon märkis, et Jaapanist pärinev import (sh NSE import) vähenes 2017. –2019. aastani märgatavalt ja hakkas kasvama alles uurimisperioodil. See näitab, et strateegiat kohandati ja püüti Jaapanist pärit importi asendada ELi kohaliku toodanguga. Jaapanist pärit import hakkas vastuseks Korea odavale impordile kasvama alles 2020. aasta lõpus. Selline muudatus saab hargmaise kontserni tütarettevõtjate vahel toimuda kiiremini, sest kasutajapoolel on kohanduste tegemiseks vaja vähem aega. See on kooskõlas ka asjaoluga, et Jaapanist pärinev import vähenes, mil liidu tootmisvõimsust kasvatati. Niisiis jättis komisjon selle väitega arvestamata.

(309)

LG Chem väitis ka, et tõenäoliselt alahindas komisjon Jaapani turuosa, jättes arvesse võtmata teised Jaapani tarnijad (nt Sumitomo Seika).

(310)

Komisjon kontrollis Eurostati andmeid toimikus olevate (sh kasutajate esitatud) andmete alusel. Toimikust ei olnud kuidagi näha, et teiste Jaapani tarnijate importi oleks alahinnatud. Niisiis jättis komisjon selle väitega arvestamata.

(311)

Lõpetuseks väitis LG Chem, et kuna liidu tootmisharule tekitas kahju Türgist pärinev import, oleks komisjon pidanud jälgima, et tolle impordi mõju oleks hoitud eraldi, mitte omistatud Korea impordile.

(312)

Komisjon märkis põhjendustes 296 ja 297, et Türgi import ei ole vaatlusalusel perioodil oluliselt kasvanud ja see ei ole absoluutarvudes ka kuidagi võrreldav Korea impordiga. Sellepärast ei nõustunud komisjon väidetega, et omistas Türgi impordi mõju Korea impordile.

(313)

Oma märkustes algatamise kohta palus LG Chem komisjonil analüüsida, kas liidu tootmisharu tahtlik keskendumine ekspordile on aidanud kaasa kahju tekkimisele.

(314)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12.

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(315)

Kõnealuse ekspordi keskmine hind tõusis kõigepealt 23 % 2018. aastal. Seejärel langes 2019. aastal, jäädes 18 % kõrgemaks kui 2017. aastal ning langedes uurimisperioodil veel madalamale kui 2017. aastal (–2 %). Kõnealuse ekspordi keskmine hind oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madalam kui liidu tootmisharu hind liidu turul ning püsis stabiilsena. Ekspordimaht jäi pidevalt alla liidu tootmisharu poolt liidu turul saavutatud mahu, kuigi see suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 45 %.

(316)

Ekspordi müügihinnad muutusid vaatlusalusel perioodil suuremas kooskõlas tooraine hinna muutumisega, seega ei olnud hinnalangus vaatlusalusel perioodil sama ulatuslik kui müük liidu turul (vt tabel 5). Lisaks, arvestades seda, et eksportmüük suurenes, ei avaldanud see täiendavat negatiivset mõju püsikuludele toodetud ühiku kohta. Seega järeldas komisjon, et eksporditegevus ei aidanud oluliselt kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(317)

Arvestades liidu tootjate vaba tootmisvõimsust 2018. aasta seisuga, ei ole ka mingeid märke sellest, et liidu tootjad oleksid tahtliku strateegiana loobunud oma turuosast ELis, et müüa väljapoole ELi. Vaba tootmisvõimsus oleks võimaldanud liidu tootjatel suurendada müüki väljaspool ELi, ilma et nad oleksid kaotanud turuosa ELis.

(318)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et liidu tootmisharu tahtlik keskendumine ekspordile on aidanud kaasa kahju tekkimisele.

(319)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et liidu tootmisharu müük ei jäänud vähemaks, vaid suunati ümber eksporditurgudele. Peale selle väitis LG Chem, et komisjon oli 2007. aasta pentaerütritooli uurimises otsustanud, et liidu turu keskmisest hinnast madalama hinnaga ekspordi väike kasv kahjustab liidu tootmisharu finantsseisundit.

(320)

Komisjon täheldas, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise protsent uurimisperioodil oli ainult [78–80] %. See kinnitab, et liidu tootmisharu oleks võinud kasvatada ekspordimahte ka liidu turule vähem müümata. Erinevalt pentaerütritooli uurimisest (vt põhjendus 316) ei suurendanud eksportmüügi kasv märgatavalt olulist kahju.

(321)

Niisiis ei võetud seda väidet arvesse.

(322)

LG Chem väitis ka, et COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslangust tuleks arvesse võtta kui tegurit, mis võis tekitada kahju liidu tootmisharule ajavahemikul 2019. aasta keskpaigast kuni 2020. aastani. Ta palus komisjonil uurida, mil määral see tegur aitas kaasa liidu tootmisharule kahju tekitamisele.

(323)

Ülisuure imamisvõimega polümeere kasutatakse peamiselt põhiliste hügieenivajaduste rahuldamiseks ja seega ei mõjutanud COVID-19 pandeemia neid negatiivselt. Kui 2020. aasta alguses tõi hirm turul kaasa suurenenud nõudluse hügieenitoodete ja seega ka ülisuure imamisvõimega polümeeride järele, siis aasta jooksul see ühtlustus. Samuti ei põhjustanud pandeemia suuri tootmisseisakuid. Mingit muud negatiivset mõju, mida COVID-19 pandeemia võis ülisuure imamisvõimega polümeeride tootjatele avaldada, ei täheldatud. Seepärast lükkas komisjon tagasi väite, et COVID-19 pandeemia on kahju tekkimisele kaasa aidanud.

(324)

Kasutajate koalitsioon ja LG Chem väitsid lisaks, et liidu tootmisharu kaebuses väidetud kasumlikkuse vähenemine võib tuleneda pigem erakorralistest kuludest kui tavapärastest ärilistest kaalutlustest. Nad oletasid, et siin võis olla oma osa liidu tootmisharu investeeringutel uude tootmisvõimsusesse (mida on juba kirjeldatud põhjenduses 205), mis suurendasid tootmiskulusid.

(325)

LG Chem lisas, et sellised erakorralised kulud võivad olla seotud ka liidu tootmisharu investeeringutega uute tehnoloogiate arendamisse, mis sarnaselt investeeringutega tootmisvõimsusesse aitasid kaasa tootmiskulude suurenemisele.

(326)

Komisjon märkis, et äritegevuse käigus on tavapärane, et ülisuure imamisvõimega polümeeride tootjad investeerivad uutesse tootmisrajatistesse, eriti olukorras, kus tootmisvõimsus on peaaegu täielikult ära kasutatud, mis oli vaatlusaluse perioodi alguses möödapääsmatu. Tootmisvõimsuse suurendamine ei olnud ka ebamõistlikult suur, eriti kui võtta arvesse suurema tootmisvõimsusega kaasnevat tootmise tõhusust. Lisaks palus komisjon valimisse kuuluvatel liidu tootjatel jätta kahjunäitajate hulgast välja igasugune erakorraline mõju, mis tulenes väärtuse langusest või erakorralisest mahakandmisest.

(327)

Seepärast lükkas komisjon tagasi väite, et tootmisvõimsuse suurendamise kulud on kahju tekkimisele kaasa aidanud.

(328)

LG Chem väitis, et liidu tootjad on keskendunud uute materjalide arendamisele, millega on kaasnenud märkimisväärsed teadus- ja arendustegevuse kulud, mis on paratamatult suurendanud märgatavalt ka kulusid.

(329)

Äritegevuse käigus on tavapärane, et ülisuure imamisvõimega polümeeride tootjad investeerivad uute ülisuure imamisvõimega polümeeride arendamisse. Ka LG Chem investeerib regulaarselt uut tüüpi ülisuure imamisvõimega polümeeride arendamisse ning ta rõhutas sõnaselgelt selliste investeeringute tähtsust seoses eriotstarbeliste ülisuure imamisvõimega polümeeridega. Asjaolu, et teadus- ja arendustegevusega kaasnevad kulud, on seega äritegevuses tavapärane. Valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollimise käigus ei leitud, et oleks kantud põhjendamatult suuri teadus- ja arendustegevuse kulusid.

(330)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et teadus- ja arendustegevuse kulud aitasid kaasa liidu tootmisharule kahju tekitamisele.

(331)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et kuna üle maailma on ostjaid vähe, kujunevad hinnad maailma tasandil, mitte ei olene liidu turu üksiksuundumustest.

(332)

Esiteks ei tegutse mitte kõik ülisuure imavusega polümeeride kasutajad üle kogu maailma, nagu näitavad menetlusest osa võtvad eri kasutajad, kelle kogu tootmine on liidus. LG Chem ei täpsustanud ega põhjendanud, millise liidus toimuva müügi osa kohta see üleilmsete hinnaläbirääkimiste väide käis. Teiseks arvestatakse liidu turu hinnatasemega ka maailmatasandi hinnaläbirääkimistel. Ükski maailmaturuosaline ei maksaks kõrgemat ülemaailmset hinda, kui liidu turul on odavamaid pakkumisi. Ühtlasi ei õigusta üleilmne leping seda, kui sellise lepinguga tarnija nõustub varustama liitu seda kahjustavate dumpinguhindadega. Seega ei nõustunud komisjon selle väitega.

(333)

Impordi ja liidu tootmisharu olukordade võrdlus vaatlusaluse perioodi alguses ja lõpus näitab selgelt, et asjaomasest riigist pärit import suurenes märkimisväärselt ja liidu tootmisharu olukord halvenes. Täpsemalt halvenes olukord märgatavalt aastatel 2019 ja 2020. Lõuna-Korea hinnad langesid 2019. aastal märkimisväärselt, samal ajal kui liidu tootmisharu (ja Jaapan) säilitas(id) oma hinnataseme. Kuid see toimus nende müügimahu arvelt, kuna Korea Vabariik laiendas oma müüki märgatavalt. Vastuseks järgis liidu tootmisharu Korea Vabariigi tekitatud hinnasuundumust ja langetas 2020. aastal oma müügihindu, kuid müügikogused vähenesid turul jätkuvalt. Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas alates 2017. aastast liidu tootmisharule olulist kahju liidu tootmisharu arvelt turu massilise hõlvamise tõttu. Mis puudutab hindu, siis impordi turuosa suurenemine lõi liidu tootmisharu hindu järjepidevalt alla, tekitas märkimisväärset hinnasurvet ja takistas turuhindade tõstmist kooskõlas toorainehindade tõusuga, mis oleks liidu tootmisharu jaoks olnud vajalik mõistliku kasumi saamiseks.

(334)

Muud tegurid, nagu müügimahu vähenemine ja üleminek eriotstarbelistele ülisuure imamisvõimega polümeeridele või toorainehindade kõikumine, ei mõjutanud liidu tootmisharule asjaomase kahju tekitamist.

(335)

Jaapanist ja Türgist pärit impordi mõju tootmisharule oli omakorda piiratud. Türgist pärit impordi hinnad olid Lõuna-Koreast pärit impordi hindadega sarnased, kuid imporditud kogused olid palju väiksemad, mistõttu selline import ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Samamoodi ei nõrgendanud Jaapani import põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Selline import vähenes vaatlusalusel perioodil ja suurenes oluliselt alles uurimisperioodil. Jaapanist pärit impordi hinnad jäid siiski kõrgemaks kui Lõuna-Koreast pärit impordi hinnad. Lõuna-Koreast pärit import liidu tootmisharu hindadest palju madalamate hindadega on peamine põhjus, miks liidu tootmisharu müük vähenes ja miks liidu tootmisharul ei olnud võimalik tõsta oma hindu tootmiskulude suurenemisega samal määral, mis tõi kaasa suure kahjumi.

(336)

Eelkirjeldatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et liidu tootmisharule tekitas olulist kahju asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import, samal ajal kui teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(337)

Eelöeldu põhjal järeldas komisjon, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Kahju ilmneb selgelt selles, kuidas arenesid toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul, turuosa, tööhõive, keskmise ühiku müügihind liidu turul, tootmiskulud, lõppvarud, kasumlikkus ja investeeringutasuvus, kui seda vaadelda Lõuna-Koreast pärit impordi mahtude ja hindade (nii absoluutarvudes kui ka võrreldes teiste turuosalistega) muutumise taustal.

(338)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks kindlalt järeldada, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine praegusel juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu ja kasutajate huve. Kuna toodet müüakse enamasti otse kliendile, ei osalenud menetluses ühtegi sõltumatut importijat.

(339)

Meetmete kehtestamine parandab liidu tootjate turutingimusi, sest neil tekib võimalus tugevdada oma konkurentsivõimet turul ning taastada kaotatud müügimahu ja turuosa. Kuna ebaausast impordist tulenev hinnasurve kaoks, saaks liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu ja saavutada jätkusuutliku kasumlikkuse.

(340)

Meetmete puudumisel oleks liidu tootmisharule märkimisväärne negatiivne mõju, sest import jätkaks suurenemist ja tooks kaasa edasise hinnalanguse liidus. See mõjutaks negatiivselt liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahtu ning turuosa. See omakorda avaldaks kahjulikku mõju liidu tootmisharu finantsnäitajatele ja eelkõige halvendaks niigi kahjumlikku olukorda veelgi, millel oleksid negatiivsed tagajärjed investeeringutele ja tööhõivele liidus.

(341)

Seega oleks meetmete kehtestamine selgelt liidu tootmisharu huvides.

(342)

Uurimise käigus andis endast teada mitu kasutajat, kuid ainult kaks neist vastasid küsimustikule. Mõlemad toodavad valdavalt täiskasvanutele mõeldud tervishoiutooteid. Mõlema kasutaja vastuses esines suuri lünki ja ainult üks äriühing reageeris komisjoni palvele esitada lisateavet ettenähtud tähtaja jooksul ning tema vastus oli siiski puudulik. Selle tulemusel ei olnud komisjonil ühe kasutaja puhul võimalik dumpinguvastaste tollimaksude mõju üldse hinnata. Teise kasutaja puhul sai komisjon meetmete mõju hinnata, hoolimata küsimustikule antud mittetäielikust vastusest. Kõnealuse äriühingu puhul moodustasid ülisuure imamisvõimega polümeeride tootmisega seotud kulud [5–15 %] tema tootmiskuludest, kuid ainult umbes üks kolmandik nendest ülisuure imamisvõimega polümeeridest oli tarnitud Lõuna-Koreast. See äriühing tõendas ka seda, et oluliste turgude puhul takistavad tervishoiusektori ja kindlustusfirmadega sõlmitud mitmeaastased lepingud täiendavate tootmiskulude ülekandmist. Äriühing esitas ka tõendid selle kohta, et paljud riigid vähendavad tervishoiusektori kulusid, mis avaldab äriühingule survet müügihindade alandamiseks. Hoolimata neist probleemidest ja eelkõige kulude kärpimisest tervishoiusektoris, mis mõjutas kasutajate müüki, saavutas ettevõte korraliku [10–20 %] suuruse kasumi. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et 14,7 % suurused meetmed, mis mõjutavad [5–15 %] selle äriühingu tootmiskuludest, on võimalik absorbeerida või vähemalt kanda üle tarbijatele.

(343)

Veel neli kasutajat, sealhulgas Procter & Gamble, FATER ja Essity, ning neljast liikmest koosnev kasutajate koalitsioon esitasid oma argumendid ärakuulamiste ja märkuste esitamise käigus. Kõik kasutajad olid kindlalt meetmete vastu.

(344)

Procter & Gamble väitis, et juurdepääs kõikidele ülisuure imamisvõimega polümeeride tarnijatele, sealhulgas Lõuna-Korea tarnijatele, on oluline mitme tarnija kasutamise strateegia säilitamiseks, et tagada tarnete stabiilsus, eriti eriotstarbeliste ülisuure imamisvõimega polümeeride puhul, mida kõik ülisuure imamisvõimega polümeeride tootjad ei saa toota. Liidu tootjate tootmisvõimsus ei ole piisav, et toota vajalikus koguses 8. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeere, mida Procter & Gamble vajab. Kui Procter & Gamble oleks sunnitud kasutama muid ülisuure imamisvõimega polümeere, mis ei vasta 8. põlvkonna toodete spetsifikatsioonidele, võib see tekitada suuri kulusid seoses pakendite kohandamise ja transpordiga ning avaldada negatiivset mõju keskkonnale, suurendades jäätmete kogust. Lisaks nõuab muude ülisuure imamisvõimega polümeeride kasutamine vähemalt kuuekuulist kohanemisprotsessi.

(345)

FATER esitas sarnased väited seoses 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeride tarnete stabiilsuse ja ebapiisava tootmisvõimsusega ning kuue kuni üheksa kuu pikkuse kohanemisperioodiga. FATERi hinnangul oleks sellel äriühingule kahjulik mõju, kui too peaks kasutama muud liiki ülisuure imamisvõimega polümeere, mis tooks kaasa standardimise kaotamise ja tekitaks seitsmekohalise summa (eurodes) ulatuses lisakulusid.

(346)

Kolmas kasutaja esitas sarnased väited seoses tarnete stabiilsuse, muude ülisuure imamisvõimega polümeeride kasutamisega seotud kohanemiskulude ja keskkonnamõjuga.

(347)

Kasutajate koalitsioon ja veel üks kasutaja väitsid, et arvestades ohtu, et üks liidu tootja kaalub oma ülisuure imamisvõimega polümeeride äri müüki, tugevdaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine duopoli ja ohustaks konkurentsi liidu turul.

(348)

Koostööd teinud eksportiv tootja märkis ka, et on oht, et dumpinguvastased meetmed võivad kahjustada ausat konkurentsi liidu turul.

(349)

Sarnaseid väiteid esitas veel üks ülisuure imamisvõimega polümeeride kasutaja, nimelt Essity. Ta väitis, et ilma konkurentsisurveta oleks liidu tootmisharul vähe stiimuleid tootmise mitmekesistamiseks ja uute lahenduste väljatöötamiseks, et rahuldada klientide muutuvaid vajadusi, mis takistaks Essity mitmekesistamise püüdlusi ja muudaks ta sõltuvaks vaid mõnest liidu tootjast.

(350)

Komisjon leiab, et kasutajate koalitsioon ei esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise korral võib liidu turul tekkida duopol. Eelkõige ei võtnud koalitsioon arvesse seda, et dumpinguhinnaga import ja liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemine ei pruugi suurendada ohtu, et üks liidu tootja võib turult lahkuda.

(351)

Lisaks ei tõendanud uurimise käigus kogutud teave liidu tootmisharu konkurentsivastast tegevust. Vastupidi, koguti konkreetseid tõendeid selle kohta, et tootmisharu on võimeline ja valmis varustama kõiki vaatlusaluse toote kasutajaid.

(352)

Komisjon jõudis järeldusele, et meetmed suurendavad kasutajate tootmiskulusid ega ole kasutajate huvides. Võttes arvesse, et kavandataval tollimaksu summal ei ole takistavat mõju, kuna ülisuure imamisvõimega polümeeride tootmiskulud moodustavad ainult [5–15 %] täiskasvanutele mõeldud või imikumähkmete tootmiskuludest, jõudis komisjon järeldusele, et kasutajate huvi saada juurdepääs kõigile ülisuure imamisvõimega polümeeride tarnijatele maailmas ilma tollimaksu maksmata ei ole olulisem kui liidu tootmisharu huvi olla kaitstud dumpinguhinnaga impordi eest.

(353)

P&G ja Fater ei nõustunud lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes põhjenduses 351 esitatud lausega, mis puudutas liidu tootmisharu võimet varustada vaatlusaluse tootega kõiki kasutajaid. Nad väitsid, et liidu tootmisharu ei suuda pakkuda nõutud koguses 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imavusega polümeere, sest nende jaoks pole tootmisvõimsust.

(354)

Sama väitis oma avalikustamisjärgses esildises koalitsioon H. Ka tema ei nõustunud komisjoni järeldusega, et liidu tootmisharu suudab varustada vaatlusaluse tootega kõiki kasutajaid. Ta väitis ja esitas ka tõendusmaterjali selle kohta, et ülisuure imavusega polümeeride tarneahelas oli liidu turul süstemaatiliselt probleeme, mistõttu ta ei saanud oma tootmise jaoks piisavalt kvaliteetset ülisuure imavusega polümeeri piisavas koguses. Koalitsioon ütles kokkuvõtteks, et olemasolevaid tarneahelaprobleeme arvestades ei suudaks liidu tootmisharu ELi välise konkurentsivõimelise ülisuure imavusega polümeeride impordi kadumist kompenseerida.

(355)

P&G, Fateri ja koalitsioon H esitatud tõendusmaterjal tarneraskuste kohta hõlmab enamjaolt uurimisperioodijärgset aega, aga ka uurimisperioodi teist ja kolmandat kvartalit. Uurimisperioodi kohta esitatud tõenditest on näha, et üht Euroopa tarnijat mõjutasid ajutiselt Covidi-piirangud (2020. aasta märtsist juunini). Ent andmetest oli näha ka seda, et see oli ajutine ja erakorraline olukord, sest pärast asjaomase piirangu lõppu taastusid tarned kiiresti. Pealegi ei olnud andmetest näha samu probleeme kogu ELi tootmisharu jaoks. Andmetest on hoopis näha, et ühe liidu tootja varustuspuudujääki leevendasid osaliselt teised liidu tootjad (koos ELi-välise impordiga). Seetõttu järeldas komisjon, et uurimisperioodi kohta polnud piisavalt tõendeid, mis kinnitaks, et ELi tootmisharu ei suudaks asjaomaseid kasutajaid tavapäraste asjaolude korral varustada.

(356)

Kõik ülejäänud tõendusmaterjal käis uurimisperioodijärgse aja kohta, mida mõjutasid meretagused tarnehäired ja COVID-19 pandeemiast tingitud üleilmne transporditeenuste nappus, mistõttu tekkis Euroopa ülisuure imavusega polümeeride järele suurem nõudlus. Ent need olid ajutised ja mittestruktuursed nähtused, mis pidid kaduma, kui tarneahelad COVID-19 pandeemia mõjuga kohanevad. Nagu paljud kasutajad väitsid ei toimu uue tarnijaga kohanemine tõepoolest alati silmapilkselt ja tarnelepinguid sõlmitakse regulaarselt vähemalt aastaks. Sellised pikaajalised lepingud annavad liidu tootmisharule veidi aega kohaneda, eriti kui arvestada selle tõendatud võimet teha märkimisväärseid investeeringuid. Peale selle ei viidanud koalitsiooni H esitatud tõendusmaterjal mingile suurele struktuursele probleemile, mis mõjutaks tavapärastel turutingimustel Euroopa tootjate tarnimisvõimet või -tahet. Näiteks Nippon Shokubaiga seotud e-kirjades juhiti tähelepanu vaid selle Jaapani, mitte Euroopa tehase tarneprobleemidele. Kogu BASFi kohta esitatud tõendusmaterjal puudutas ainult üht ootamatut ja ajutist probleemi, mis mõjutas üht laadi ülisuure imavusega polümeere. Ka teise kahe Euroopa tootja kohta esitatud tõendusmaterjalis ei selgunud mingeid struktuurseid tarneprobleeme.

(357)

Mis puudutab P&G-d, siis ta ei väitnud, et liidu tootjad ei suuda 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imavusega polümeere toota, vaid et praegune tootmisvõimsus, mis on selle ülisuure imavusega polümeeri jaoks kohandatud ei ole P&G nõudluse jaoks piisav. Ent liidu tootmisharu on näidanud uurimisperioodil üles soovi teha investeeringuid, mis viitab sellele, et olemasolevat vaba tootmisvõimsust saab vajaduse korral kohandada või suurendada. Seetõttu ei nõustunud komisjon väitega, et ta ei arvestanud P&G, Fateri ja koalitsiooni H esitatud tõenditega.

(358)

P&G ja Fater väitsid ka, et komisjon ei põhjendanud, milliseid konkreetseid tõendeid saadi, mille alusel järeldati, et liidu tootmisharu suudab ja tahab kõiki kasutajaid vaatlusaluse tootega varustada, nagu mainitud põhjenduses 351. Sama väitis oma avalikustamisjärgses esildises ka koalitsioon H.

(359)

Komisjon selgitab, et see konkreetne tõendusmaterjal on vaba tootmisvõimsuse, uute klientide vajadustega kohanemise investeeringute ja uute klientidega koostöö alustamise kohta.

(360)

LG Chem väitis pärast lõplikku avalikustamist, et tarneolukord (sh ülisuure imavusega polümeeride hind ja kättesaadavus liidus) on pärast 2020. aastat muutunud, kinnitades P&G ja teiste kasutajate väiteid. LG Chem väitis ka, et ülisuure imavusega polümeeride hinnad kasvavad, sest propüleeni ja naatriumhüdroksiidi hinnad tõusevad. Komisjon arvestas sellega, et kasutajad on esitanud tõendusmaterjali, mille kohaselt tekitasid COVID-19 pandeemia ja sellest tulenev meretaguse transpordi nappus ülisuure imavusega polümeeride pakkumise puudujäägi ja viisid hinnad tõusuteele. Ent komisjon arvates oli see vaid ajutine muutus (vt põhjendus 355). Pealegi ei paranda liidu tootmisharu pikaajalist kasumlikkust tõenäoliselt ka toorainehindade kasvust tingitud ülisuure imavusega polümeeride hinnatõus. Seetõttu arvas komisjon, et ajutised tarneraskused ei mõjuta liidu huvi rakendada väljaselgitatud kahjustava dumpingu vastane meede.

(361)

Koalitsioon H ei nõustunud lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes komisjoni metoodikaga. Täpsemalt väitis ta, et liidu huvi kohta tehtud järeldused põhinevad puudulikul ja ebatäpsel infol, mida komisjon ka ise põhjenduses 342 puudulikuks nimetas.

(362)

Peale selle ei nõustunud koalitsioon H ka põhjenduses 352 esitatud järeldusega, mille kohaselt moodustab ülisuure imavusega polümeer täiskasvanute ja laste mähkmete tootmiskuludest [5–15] %. Koalitsioon väitis ja esitas tõendusmaterjali selle kohta, et ülisuure imavusega polümeer moodustab tootmise kogukuludest kuni [20–30] %.

(363)

Samuti väitis see, et komisjon tugines oma järelduse tegemisel vaid ühe kasutaja esitatud andmetele ega arvestanud seetõttu tõenditega, mis olid esitatud probleemide kohta, mis tekivad tollimaksudest tuleneva lisakoormuse edasikandumisel klientidele. Täpsemalt selgitati, et ülisuure imavusega polümeeride kasutajad ei saa tavaliselt jätta hinnatõusust tingitud kulude katmist tarbijate kanda ja seda mitmel põhjusel: pikaajalised lepingud, tihe konkurents ELi-väliste konkurentide poolt ja tarbijate hinnatundlikkus.

(364)

Komisjon hindas kõiki kõigi huvitatud isikute esitatud dokumente ega tuginenud vaid piiratud või ebatäpsele teabele. Kuna huvitatud isikud tegid koostööd, siis komisjon kontrollis esitatud teavet. See hõlmas ülisuure imavusega polümeeri osakaalu laste ja täiskasvanute hügieenitoodete tootmiskuludes. Seepärast ei nõustunud komisjon nende väidetega.

(365)

Kimberly-Clark väitis oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta, et ülisuure imavusega polümeeride hinnad olenevad liidu turul suuresti tootmiskuludest, mitte Korea impordist. Ta väitis, et ülisuure imavusega polümeeride hindu kasvatas 2021. aastal aset leidnud kaupade, jaotusteenuste, tööjõu- ja energiakulude inflatsioon. Lõpetuseks väitis Kimberly-Clark, et dumpinguvastased meetmed suurendaks ülisuure imavusega polümeere sisaldavate toodete niigi kerkivaid hindu nii allkasutajate kui ka lõpptarbijate jaoks veelgi.

(366)

Vastuses nõustus komisjon Kimberly-Clarkiga selles, et liidu ülisuure imavusega polümeeride tootjad peavad toime tulema tootmiskulude kasvuga ega saa oma müügihindu selle alusel suurendada. See aga näitab ainult turul valitsevat hinnasurvet ja seda et tootjad ei saa kasvanud tootmiskulusid klientidele edasi anda. Niisiis jättis komisjon selle väitega arvestamata.

(367)

Ka ei nõustunud Kimberly-Clark lõpliku avalikustamise järgsetes märkustes komisjoni järeldusega, et tollimaksul ei ole heidutavat mõju, sest ülisuure imavusega polümeerid moodustavad täiskasvanute ja laste mähkmete tootmiskuludest ainult [5–15] % (vt põhjendus 352). Ta väitis, et arvutamisel ei ole arvestatud sellega, et ülisuure imavusega polümeerid ei ole asendatav kaup.

(368)

Komisjon arvestas hindamisel sellega, et ülisuure imavusega polümeere toodetakse eri omadustega ja et kasutajad valivad oma tootesse neist kõige paremini sobiva. Küll aga ei andnud tehnilised erinevused alust lisada rohkem toote kontrollnumbri kategooriaid. Komisjon kogus enne täpsemaid andmeid ja jõudis järeldusele, et põhjust on eristada vaid kasutusala ja lõhna neutraliseerivate lisandite olemasolu alusel. Niisiis jättis komisjon selle väitega arvestamata.

(369)

Koalitsioon H väitis veel, et komisjon ei hinnanud korrektselt mitme ülisuure imavusega polümeeride tootja väljendatud muret tollimaksude kehtestamise pärast ja jõudis nii liidu huvi küsimuses valedele järeldustele. Koalitsioon väitis, et komisjon ei kasutanud võimalust juhendada kasutajaid, kuidas esitada täielikumaid ja kasulikumaid andmeid ega teinud kasutajatega piisavalt koostööd, et lõpuks kokku saadud teabe alusel oleks võimalik liidu huvi korralikult hinnata. Veel väitis koalitsioon, et komisjon andis küsimustiku selle liikmetest ainult kolmele ülisuure imavusega polümeeri kasutajale ja kasutas kahest küsimusest vaid ühe vastuseid, jättes arvestamata vähemalt kaheksa teise ülisuure imavusega polümeeride kasutaja argumentidega, mille nad esitasid ärakuulamistel ja esildistes.

(370)

Komisjon saatis algatamisteate koos lingiga kasutajaküsimustikule kõigile teadaolevatele kasutajatele, kes endast teada andsid, ja neile kõigile selgitati kuidas asjad käivad. Hindamisel arvestati kõigi kasutajate esitatud koguinfoga. Komisjon võttis ka kõigi kasutajaküsimustikule vastused esitanutega veel ühendust, et andmeid kontrollida. Puudustele viitavate kirjadega anti teada ka sellest, millised andmed tuleb esitada. Seega ei nõustunud komisjon väitega, et ta ei abistanud kasutajaid piisavalt ega arvestanud nende esitatud teabega.

(371)

Mitu kasutajat märkis, et tervishoiutoodete tootmiskulude suurenemine suurendab tervishoiutoodete tarbijate kulusid. Lisaks sellele võib 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeride kättesaadavuse piiramise tulemuseks olla vähem kvaliteetsed tooted tarbijate jaoks.

(372)

Komisjon leidis, et meetmetest tulenevad võimalikud täiendavad tootmiskulud tõstavad tervishoiutoodete hinda tarbijate jaoks. Samas on komisjon seisukohal, et see tõus ei ole nii suur, et tarbijate huvi mõistliku hinnaga tervishoiutoodete kättesaadavuse vastu oleks tähtsam kui liidu tootmisharu huvi olla kaitstud dumpinguhinnaga impordi eest. Lisaks sellele ei takistaks meetmed kasutajatel jätkata tervishoiutoodete, sealhulgas 8. ja 9. põlvkonna ülisuure imamisvõimega polümeeride tootmist.

(373)

Fater väitis avalikustamise kohta esitatud märkustes, et komisjon ei käsitlenud tema muret, mille kohaselt võivad dumpinguvastased meetmed mõjutada tarbijate võimalusi osta mõistliku hinnaga tervishoiutooteid. Äriühing kordas, et ta toetub meditsiiniseadmete tootmises Korea eksportijate koostööle ning meetmetega kaasneks tehniline lisatöö ja tooteid oleks vaja muuta, mistõttu suureneks lõpptarbijatelt küsitav hind.

(374)

Komisjon käsitles tervishoiutoodete võimalikku hinnatõusu tarbija jaoks põhjenduses 372 ja võrdles seda liidu tootmisharu huviga saada dumpinguhinnaga impordi eest kaitset. Sellepärast ei nõustunud komisjon Fateri väitega.

(375)

Eeltoodu alusel jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Korea Vabariigist pärit ülisuure imavusega polümeeride impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(376)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(377)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(378)

Kõigepealt selgitas komisjon välja tollimaksu summa, mis on vajalik liidu tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning samuti alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „sihtkasum“), müües sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(379)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon sihtkasumi kindlaksmääramisel arvesse kasumlikkuse taset enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist ja kasumlikkuse taset, mida võib eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(380)

Komisjon määras kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Liidu tootmisharu kandis kahju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuna see oli madalam kui alusmääruse artikli 7 lõikes 2c nõutud minimaalne 6 %, asendati kõnealune kasumimarginaal 6 %ga.

(381)

Keegi ei väitnud, et liidu tootmisharu investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem.

(382)

Samuti ei esitatud kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d mingeid väiteid mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, tulenevate tulevaste kulude kohta, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(383)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate uurimisperioodil kantud tootmiskuludele eespool nimetatud 6 % suurust taotletavat kasumimarginaali ja lisades seejärel alusmääruse artikli 7 lõike 2d alusel tehtud kohandused tooteliikide kaupa.

(384)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes tooteliikide kaupa valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda asjaomases riigis, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu vabaturul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(385)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „kõigi muude äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui koostööd teinud äriühingu dumpingumarginaal.

(386)