28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/312,

24. veebruar 2022,

millega muudetakse määrust (EL) 2020/1429 seoses vaatlusperioodi kestusega raudteetaristu kasutustasude määramist käsitlevate ajutiste meetmete kohaldamisel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	COVID-19 pandeemia tõttu on raudteeliiklus järsult vähenenud, kuna nõudlus on märkimisväärselt kahanenud. See on oluliselt mõjutanud raudteeveo-ettevõtjaid.

(2)	Kõnealused asjaolud ei sõltu raudteeveo-ettevõtjatest, kellel on jätkuvalt märkimisväärsed likviidsusprobleemid ja suured kahjud ning keda mõnel juhul ähvardab maksejõuetus.

(3)

Selleks et võidelda COVID-19 pandeemia negatiivse majandusliku mõjuga ja toetada raudteeveo-ettevõtjaid, võimaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1429 (3) liikmesriikidel lubada raudteetaristu-ettevõtjatel raudteetaristu kasutustasusid vähendada, nende nõudmisest loobuda või nende nõudmist edasi lükata. See võimalus anti vaatlusperioodiks, mis kestis 1. märtsist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 ja mida pikendati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/1061 (4) kuni 31. detsembrini 2021.

(4)	COVID-19 pandeemia jätkumine ning väga nakkavate ja ettearvamatute viirusevariantide, nagu COVID-19 omikronvariandi levik tähendab, et vajalikuks võivad osutuda uued piiravad meetmed.

(5)	COVID-19 pandeemia avaldab raudteeliiklusele jätkuvalt negatiivset mõju ja on võimalik, et see mõjutab raudteeveo-ettevõtjaid ka edaspidi. Sektori pakiliste vajaduste rahuldamiseks tuleks määruses (EL) 2020/1429 sätestatud vaatlusperioodi pikendada veel kuni 30. juunini 2022.

(6)

COVID-19 pandeemia ettenägematu kulg, uute viirusevariantide ootamatu levik ja vajadus hinnata nende mõju raudteesektorile nõuavad kiiret ja paindlikku õiguslikku reageerimist. Selleks et vältida lünka praegusele olukorrale reageerimisel, on hädavajalik tagada, et normide kohaldamist jätkatakse ka pärast 31. detsembrit 2021. Võttes arvesse määrusega (EL) 2020/1429 ette nähtud meetmete sisu, ei riku vaatlusperioodi pikendamise tagasiulatuv kohaldamine asjaomaste isikute õiguspäraseid ootusi.

(7)	Komisjon peaks pidevalt analüüsima COVID-19 pandeemia majanduslikku mõju raudteesektorile ning liidul peaks olema võimalik pikendada põhjendamatu viivituseta määrusega (EL) 2020/1429 ette nähtud meetmete kohaldamise perioodi, kui ebasoodsad tingimused püsivad.

(8)

Määrusega (EL) 2020/1429 ette nähtud normide kehtivuse pikendamiseks, kui see on vajalik ja põhjendatud, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada vaatlusperioodi, mille kestel määruses (EL) 2020/1429 sätestatud meetmeid kohaldatakse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt pikendada COVID-19 pandeemiast tingitud kiireloomulisele olukorrale reageerimiseks kehtestatud, raudteetaristu kasutustasude määramist käsitlevate ajutiste normide kohaldamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)	Määrust (EL) 2020/1429 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Kuna kavandatud meetmeid õigustavad COVID-19 pandeemiast tingitud erandlikud asjaolud nõuavad kiiret tegutsemist, eelkõige vajalike meetmete kiiret vastuvõtmist, et lahendada sektori keerulisi ja kiireloomulisi probleeme, on peetud asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(12)	Selleks et tagada järjepidevus ja et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma kiireloomulisena Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2020/1429 muutmine

Määrust (EL) 2020/1429 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised normid raudteetaristu kasutustasude määramise kohta, nagu on sätestatud direktiivi 2012/34/EL IV peatükis. Käesolevat määrust kohaldatakse ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 30. juunini 2022 (edaspidi „vaatlusperiood“) raudteetaristu kasutamise suhtes riigisisesteks ja rahvusvahelisteks raudteevedudeks, mis on hõlmatud kõnealuse direktiiviga.“

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui komisjon tõdeb lõikes 1 osutatud andmete põhjal, et raudteeliikluse maht võrreldes eelmiste aastate vastava ajavahemikuga pidevalt väheneb, ja et see suundumus tõenäoliselt jätkub, ning tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele leiab, et olukord tuleneb COVID-19 pandeemia mõjust, võtab komisjon artikli 6 kohaselt artiklis 1 sätestatud vaatlusperioodi muutmiseks vastu delegeeritud õigusaktid. Iga sellise muudatusega võib vaatlusperioodi pikendada ainult kuni kuus kuud ning vaatlusperioodi ei tohi pikendada kauemaks kui 31. detsembrini 2023.“

3)	Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2023.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PANNIER-RUNACHER

(1) 19. jaanuari 2022. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1429, millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 puhanguga (ELT L 333, 12.10.2020, lk 1).

(4) Komisjoni 28. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1061, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1429 (millega kehtestatakse meetmed kestliku raudteeturu jaoks seoses COVID-19 puhanguga) vaatlusperioodi (ELT L 229, 29.6.2021, lk 1).

(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/313,

24. veebruar 2022,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ja Ukraina vaheliste suhete areng Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames jätkub. Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping (2) (edaspidi „assotsieerimisleping“), mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017.

(2)

2014. aasta kevadel alustas Ukraina kaugeleulatuva reformiprogrammi elluviimist, mille eesmärk on stabiliseerida riigi majandust ja parandada kodanike toimetulekut. Peamiste prioriteetide hulgas on võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide rakendamist on toetatud viie järjestikuse makromajandusliku finantsabi programmiga, mille raames on Ukraina saanud laenudena abi kokku 5 miljardit eurot. Viimase, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2020/701 (3) kohase COVID-19 pandeemia kontekstis antud makromajandusliku finantsabi raames sai Ukraina laenudena 1,2 miljardit eurot ja selle andmine lõppes 2021. aasta septembris.

(3)

Ukraina majandust mõjutas 2020. aasta majanduslangus, mille põhjustasid COVID-19 pandeemia ja pikaajalised julgeolekuohud piiril Venemaaga. Ebakindluse pideva suurenemise tagajärjeks on hiljutine kindlustunde kaotamine, mis mõjutab negatiivselt majanduslikke väljavaateid, ja alates 2022. aasta jaanuari keskpaigast juurdepääsu kaotamine rahvusvahelistele kapitaliturgudele. Rahastamistingimuste halvenemine on suurendanud märkimisväärset ja üha kasvavat välisrahastamise puudujääki ning avaldab ränka mõju investeeringutele, mille tulemusel väheneb Ukraina võime panna vastu tulevastele majanduslikele ja poliitilistele šokkidele.

(4)

Ukraina valitsus on näidanud üles kindlat pühendumist rakendada edasisi reforme, keskendudes praegusel kriitilisel silmapilgul lühiajalist perspektiivi silmas pidades peamistele poliitikavaldkondadele, nagu majanduslik vastupanuvõime ja stabiilsus, valitsemine ja õigusriigi põhimõte ning energeetika.

(5)

Taas kinnitatud valmisolek selliseid reforme ellu viia ja tugev poliitiline tahe on viinud Ukraina ametiasutused alates 2021. aasta suvest reformide kiirendatud rakendamiseni. See on võimaldanud Ukrainal ka edukalt lõpule viia COVID-19 pandeemia kontekstis antud makromajandusliku finantsabi tehingud, kuna kõik vastastikuse mõistmise memorandumis liiduga kokku lepitud reformimeetmed olid ellu viidud.

(6)

Selleks et võimaldada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisiolukorras paindlikumat poliitikat, kiitis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 2020. aasta juunis heaks 5 miljardi USA dollari suuruse 18-kuulise tugilaenu andmise Ukrainale. See kokkulepe keskendub neljale prioriteedile: i) kriisi majandusliku mõju leevendamine, sealhulgas leibkondade ja ettevõtete toetamise kaudu; ii) keskpanga jätkuva sõltumatuse ja paindliku vahetuskursi tagamine; iii) finantsstabiilsuse kindlustamine koos pangakriiside lahendamise kulude hüvitamisega ning iv) edasiliikumine oluliste valitsemis- ja korruptsioonivastaste meetmetega, et säilitada ja parandada hiljutisi saavutusi. Kuna reformide rakendamise tulemused on ebaühtlased, lõpetati programmi esimene läbivaatamine, mille raames muu hulgas nõustuti pikendama programmi kuni 2022. aasta juuni lõpuni, alles 2021. aasta novembris. Selle tulemusel on praeguse IMFi programmi raames seni tehtud väljamaksete kogusumma 2,8 miljardit USA dollarit. 2022. aasta teise kvartali lõpuks on kavas korraldada veel kaks läbivaatamist.

(7)

Võttes arvesse suuri eelarve rahastamisega seotud riske ja olukorras, kus majandus taastub aeglaselt COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist ja inflatsioon kasvab kiiresti, taotles Ukraina 16. novembril 2021 liidult uut pikaajalise makromajandusliku finantsabi programmi kogusummas kuni 2,5 miljardit eurot. Selline makromajanduslik finantsabi reageerib eeskätt Ukraina välisrahastamisvajaduse järsule ja ootamatule suurenemisele, mille põhjus on asjaolu, et juurdepääs finantsturgudele on sisuliselt kaotatud, ning selle aluseks olevatele kiireloomulistele katsumustele.

(8)	Arvestades, et Ukraina osaleb Euroopa naabruspoliitikas, peaks tal olema õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(9)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse maksebilansi sidumata ja sihtotstarbeta toetust eesmärgiga rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamisvajadust ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmab tugevaid ja viivitamatuid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid abisaaja maksebilansi olukorra parandamiseks lühiajalises perspektiivis ning majandusliku vastupanuvõime suurendamiseks keskpikas perspektiivis.

(10)

Arvestades et turule juurdepääsu kaotamine ja kapitali väljavool on tekitanud Ukraina maksebilansis märkimisväärse täiendava välisrahastamise puudujäägi ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist, peetakse Ukrainale kiiresti antavat liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks viisiks reageerida lühiajaliselt riiki ohustavatele märkimisväärsetele riskidele. Liidu makromajandusliku finantsabiga toetataks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja eesmärki viivitamata suurendada riigi vastupanuvõimet ning võimaluse korral tugevdada Ukraina struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamiskokkuleppe alusel kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(11)	Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi ka riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(12)	Liidu makromajanduslik finantsabi käib eelduste kohaselt käsikäes eelarvetoetusega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (4).

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks kvantitatiivsed hinnangud Ukraina täiendava välisrahastamise vajaduse kohta ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust rahastada end oma vahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse ka mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(14)	Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.

(15)	Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmisel tihedat koostööd.

(16)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti Ukraina pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(17)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust, läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning soodustama struktuurireforme, mis edendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, inimväärsete töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(18)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud kelmuste ja pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(19)	Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(20)	Liidu makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(21)	Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid selle abiga seotud asjaajamise käigust korrapäraselt teavitama ja edastama neile asjakohased dokumendid.

(22)	Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(23)

Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Ukraina ametiasutustega selliste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Nimetatud määruse kohaselt tuleks üldjuhul kohaldada nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole selles määruses sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on seda künnisväärtust ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada määruses (EL) nr 182/2011 kindlaks määratud kontrollimenetlust. Võttes arvesse Ukrainale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust.

(24)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt anda Ukrainale eelkõige tema majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks erakorralist makromajanduslikku finantsabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb COVID-19 pandeemiast ning sellega seotud majanduslikest tagajärgedest põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(26)	Et võimaldada käesolevas otsuses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev otsus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liit annab Ukrainale kuni 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. Liidu makromajanduslikku finantsabi antakse tingimusel, et Euroopa Parlament ja nõukogu kiidavad heaks liidu asjaomase aasta eelarve. Abi aitab katta Ukraina maksebilansivajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.

2. Liidu makromajandusliku finantsabi rahastamiseks volitatakse komisjoni laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Keskmine maksimaalne laenutähtaeg on 15 aastat.

3. Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingute või saavutatud kokkulepetega ning assotsieerimislepingus, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega, mis lepiti kokku Euroopa naabruspoliitika raames.

Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sealhulgas abi väljamaksetega seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

4. Liidu makromajanduslikku finantsabi antakse 12 kuu jooksul alates artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.

5. Kui Ukraina rahastamisvajadus liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes oluliselt väheneb, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või lõpetab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 2

1. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2. Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad lõikes 1 sätestatud eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (6).

Artikkel 3

1. Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad selgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, mis keskenduvad struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele. Need majanduspoliitilised ja finantstingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis sisaldab nende tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingute või kokkulepetega, sealhulgas Ukrainas IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.

2. Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamisel. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon jälgib korrapäraselt kõnealuste eesmärkide saavutamise edenemist.

3. Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimuste täitmist, sealhulgas Ukraina majanduspoliitika vastavust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Selle kontrolli eesmärgil koordineerib komisjon oma tegevust põhjalikult IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1. Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe võrdse osamaksena, mis on mõlemad laenud. Kummagi osamakse tegemise ajakava määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Laenudena antava liidu makromajandusliku finantsabi eraldisi tehakse vajaduse korral vastavalt määrusele (EL) 2021/947.

3. Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	artikli 2 lõikes 1 sätestatud eeltingimus;

b)	IMFi mitteennetava krediidikokkuleppe jätkuv ja rahuldav elluviimine;

c)	vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine.

Teine osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolme kuu möödumisel esimese osamakse tegemisest.

4. Kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud, peatab komisjon liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed ajutiselt või lõpetab need. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või lõpetamise põhjustest.

5. Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Ukraina keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavate tingimustega ja eeldusel, et täiendava rahastamise vajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Ukraina rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1. Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga ja need ei too liidu jaoks kaasa laenutähtaegade muutumist ega tekita liidule valuuta- või intressimäärariske või muid kommertsriske.

2. Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon astuda vajalikke samme, et tagada laenulepingu tingimustesse ennetähtaegse tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3. Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandada ja kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgsed võetud laenud täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning see ei põhjusta asjaomase laenu tähtaja pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Ukraina kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse kohaste laenuvõtmis- ja laenuandmistehingutega.

5. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingute käigust.

Artikkel 6

1. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (7).

2. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras.

3. Artikli 3 lõikes 3 osutatud laenuleping peab sisaldama kõiki järgnevaid sätted, millega:

tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu üldeelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid õigusnormide rikkumiste ning kelmuste ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud rahalised vahendid, mis on ebaseaduslikult omastatud;

tagatakse liidu finantshuvide kaitse, eelkõige nähes ette konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutava kelmuse ja pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (8) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) ning nende liikmesriikide puhul, kes osalevad tõhustatud koostöös seoses Euroopa Prokuratuuriga, kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2017/1939; (11)

c)	antakse Euroopa Pettustevastasele Ametile sõnaselge õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kaasa arvatud digitaalkriminalistika toimingud ja intervjuud;

d)	antakse komisjonile või tema esindajatele sõnaselge õigus teha kontrolle, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi;

e)	antakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale sõnaselge õigus teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu tegevusanalüüsid;

f)	tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, kui on kindlaks tehtud, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud kelmuse või pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve;

g)	tagatakse, et kõik liidu kulud, mis on seotud käesoleva otsuse kohaste laenuvõtmis- ja laenuandmistehingutega, tasub Ukraina.

4. Enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist hindab komisjon tegevusanalüüsiga Ukraina finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, mis on abi andmise seisukohast olulised.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal, sealhulgas hinnangu otsuse rakendamise kohta. Kõnealuses aruandes:

a)	analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist;

b)	hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamise edusamme;

c)	tuuakse välja seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste, Ukraina jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. veebruar 2022

Euroopa Parlamendi nimel

President

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PANNIER-RUNACHER

(1) Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2022. aasta otsus.

(2) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (ELT L 161, 29.5.2014, lk 3).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/701, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kontekstis (ELT L 165, 27.5.2020, lk 31).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(8) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(9) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(11) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/12

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/314,

15. veebruar 2022,

Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	22. juunil 2018 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoniga liidu ühinemiseks Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“).

(2)	Liidu pädevuses on võtta ühise kalanduspoliitika alusel vastu meetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitsmiseks ning sõlmida lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(3)	Vastavalt nõukogu otsusele 98/392/EÜ (2) on liit osaline Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsioonis (UNCLOS), millega kohustatakse kõiki lepinguosalisi tegema koostööd mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas.

(4)	Vastavalt nõukogu otsusele 98/414/EÜ (3) on liit osaline Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kokkuleppes.

(5)	Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon kutsus 23.–25. veebruarini 2021 toimunud kuuendal istungjärgul liitu konventsiooniga ühinema.

(6)

Konventsiooniga ühinemine aitaks järjepidevamalt järgida liidu kaitsealast lähenemisviisi kõigil maailma ookeanidel ning suurendada liidu pühendumust kalavarude pikaajalisele säilitamisele ja säästvale kasutamisele maailmas. Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni 10. novembri 2016. aasta ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ning nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldustele selle ühisteatise kohta on piirkondlike kalandusorganisatsioonide toetamise ja nende tegevuse tõhustamise meetmete edendamine ning vajaduse korral nende juhtimise parandamine liidu keskne teema nendes organisatsioonides.

(7)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (4) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma ametlikud kommentaarid 27. augustil 2021. Liikmesriikide või komisjoni poolt konventsiooni raames töödeldavaid isikuandmeid tuleb käsitleda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) ja määruse (EL) 2018/1725 kohaldatavatele sätetele.

(8)	Liit peaks seetõttu konventsiooniga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Liidu ühinemine Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga.

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma konventsiooni artikli 24 lõikes 4 sätestatud ühinemisdokumendi.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval (6).

Brüssel, 15. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) 15. veebruari 2022. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(3) Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6) Nõukogu peasekretariaat avaldab konventsiooni liidu suhtes jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/14

Tõlge

VAIKSE OOKEANI PÕHJAOSA AVAMERE KALAVARUDE KAITSE JA MAJANDAMISE KONVENTSIOON

KONVENTSIOONIOSALISED,

KOHUSTUDES tagama Vaikse ookeani põhjaosa kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise ning selle kaudu kaitsma mereökosüsteeme nende varude asukohas;

MEENUTADES asjakohaseid rahvusvahelise õiguse sätteid, mida kajastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe ning 24. novembri 1993. aasta kokkulepe, millega kutsutakse avamerekalalaevu üles täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning võttes arvesse ka vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsi 28. istungil 31. oktoobril 1995, samuti avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelisi suuniseid, mille FAO võttis vastu 29. augustil 2008;

VÕTTES TEADMISEKS ÜRO Peaassamblee resolutsioonides 61/105 ja 64/72 tehtud üleskutse astuda samme, et kaitsta ohualteid mereökosüsteeme ja nendega seotud liike hävitavate tagajärgedega püügitavade kahjuliku mõju eest, ning resolutsiooni 60/31, milles kannustatakse riike, kui see on asjakohane, tunnistama, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepet tuleks kohaldada ka avamere üksikute kalavarude suhtes;

TUNNISTADES vajadust koguda teadusandmeid, et mõista piirkonna merekeskkonna elurikkust ja ökoloogilisi olusid ning hinnata kalanduse mõju mereliikidele ja ohualdistele mereökosüsteemidele;

OLLES teadlikud vajadusest vältida kahjulikku mõju merekeskkonnale, kaitsta elurikkust, säilitada mereökosüsteemide terviklikkus ja vähendada püügitoimingute pikaajalisest või pöördumatust mõjust tulenevat ohtu;

TUNDES muret reguleerimata põhjapüügi võimaliku kahjuliku mõju pärast Vaikse ookeani põhjaosa avamere mereliikidele ja ohualdistele mereökosüsteemidele;

OLLES JÄTKUVALT kohustunud tegelema vastutustundliku kalapüügiga ja tegema tulemuslikku koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) ning sellest maailma kalavarudele ja nende asukohaks olevatele ökosüsteemidele tuleneva kahjuliku mõju vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„1982. aasta konventsioon“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon;

b)	„1995. aasta kokkulepe“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete4. detsembri 1995. aasta rakenduskokkulepe;

c)	„põhjapüük“ – kalapüük, kus püügivahendid puutuvad tavaliste püügitoimingute käigus tõenäoliselt kokku merepõhjaga;

d)	„konsensus“ – asjaolu, et otsuse tegemise ajal ei ole esitatud ühtegi ametlikku vastuväidet;

e)	„konventsiooniosaline“ – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud end käesoleva konventsiooniga siduma ja kelle suhtes see konventsioon kehtib;

f)	„konventsiooniala“ – piirkond, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse vastavalt artikli 4 lõikele 1;

g)	„FAO rahvusvahelised suunised“ – avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelised suunised, mille FAO võttis vastu 29. augustil 2008 ja mida võidakse aeg-ajalt muuta;

(h)

„kalavarud“ – kõik konventsioonialal kalalaevadega püütud kalad, molluskid, koorikloomad ja muud mereliigid, v.a:

i)	sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide suveräänsete õiguste alla vastavalt 1982. aasta konventsiooni artikli 77 lõikele 4, ja ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid, mis on loetletud või vastu võetud vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 13 lõikele 5;

ii)	katadroomsed liigid;

iii)	mereimetajad, -roomajad ja -linnud ning

iv)	muud mereliigid, mis juba kuuluvad olemasolevate kalanduse majandamist käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide pädevusalasse;

„kalapüük“ – järgmine tegevus:

i)	kalavarude tegelik otsimine, püüdmine, väljatõmbamine või nende saagi kogumine, samuti nende otsimise, püüdmise, väljatõmbamise või nende saagi kogumise katse;

ii)	iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlakstegemine, nende püüdmine, väljatõmbamine või nende saagi kogumine mis tahes eesmärgil;

iii)	nende varude töötlemine merel ja nende ümberlaadimine merel või sadamas ning

iv)	merel tehtavad toimingud, millega toetatakse vahetult või valmistatakse ette punktides i–iii kirjeldatud tegevust, v.a toimingud, mis on seotud hädaolukordadega, milles on kaalul meeskonnaliikmete tervis ja ohutus või kalalaevade ohutus;

j)	„kalalaev“ – laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalapüügiks, sh kalatöötlemislaevad, abilaevad, transpordilaevad ja muud laevad, mis on sellise kalapüügiga otseselt seotud;

k)	„ETR-kalapüük“ – tegevus, mis on määratud kindlaks FAO 2001. aasta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava punktis 3, ning muu tegevus, mille komisjon võib määrata kindlaks oma otsuses;

l)	„ettevaatusprintsiip“ – 1995. aasta kokkuleppe artiklis 6 sätestatud ettevaatusprintsiip;

m)	„piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kellele tema liikmesriigid on üle andnud volitused käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, sh õiguse teha neis küsimustes oma liikmesriikide jaoks siduvaid otsuseid, ning

n)	„ümberlaadimine“ – konventsioonialal püütud kalavarude või sellistest kalavarudest saadud toodete laadimine ühelt kalalaevalt teisele kas merel või sadamas.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada konventsiooniala kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning kaitsta nende kalavarude asukohaks olevaid mereökosüsteeme Vaikse ookeani põhjaosas.

Artikkel 3

Üldpõhimõtted

Käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks tehakse vastavalt vajadusele kas eraldi või üheskoos järgmist:

a)	edendatakse kalavarude optimaalset kasutamist ja tagatakse nende pikaajaline jätkusuutlikkus;

parima olemasoleva teadusteabe põhjal võetakse vastu meetmeid, millega tagatakse kalavarude säilitamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel või nende taastamine sellele tasemele, võttes seejuures arvesse püügitavasid, varude omavahelist sõltuvust ning üldiselt soovitatavaid rahvusvahelisi allpiirkondlikke, piirkondlikke või üleilmseid miinimumnõudeid;

c)	võetakse vastu ja rakendatakse meetmeid, järgides ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalanduses ning rahvusvahelise õiguse asjakohaseid eeskirju, mida kajastavad eelkõige 1982. aasta konventsioon, 1995. aasta kokkulepe ja muud asjakohased rahvusvahelised õigusaktid;

hinnatakse kalapüügi mõju liikidele, mis kuuluvad samasse ökosüsteemi või sõltuvad sihtliikide varudest või on nendega seotud, ning võetakse vajaduse korral vastu kõnealuste liikide kaitse ja majandamise meetmeid, et taastada nende populatsioonid suuremaks tasemest, millest allapoole jäämine võib tõsiselt ohustada nende paljunemist;

e)	kaitstakse merekeskkonna elurikkust, vältides muu hulgas olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele, ning võetakse seejuures arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja suuniseid, sh FAO rahvusvahelisi suuniseid;

f)	hoitakse ära või lõpetatakse ülepüük ja liigne püügivõimsus ning tagatakse, et püügikoormus ja saagikogus põhineb parimal olemasoleval teadusteabel ega ületa kalavarude säästvale kasutamisele vastavat taset;

g)	tagatakse, et kalapüügi kohta, sh kõigi siht- ja mittesihtliikide püügi kohta konventsioonialal, kogutakse ja jagatakse õigel ajal ning sobival viisil täielikke ja täpseid andmeid;

tagatakse, et püügikoormuse suurendamine, uue või uurimusliku püügitegevuse arendamine ega olemasolevas püügitegevuses kasutatavate püügivahendite muutmine ei toimu ilma eelnevalt hindamata sellise kalapüügi mõju kalavarude pikaajalisele jätkusuutlikkusele ja kindlaks tegemata, et selline püük ei avalda olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele, või tagatakse, et kõnealune püük toimub sellist mõju vältival viisil või et seda püüki ei lubata;

kooskõlas 1995. aasta kokkuleppe artikliga 7 tagatakse, et avamere piirialade kalavarude suhtes kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmed sobivad kokku riikliku jurisdiktsiooni all olevate alade suhtes kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmetega, et tagada nende kalavarude kaitse ja majandamine tervikuna;

j)	tagatakse kaitse- ja majandamismeetmete järgimine ning piisavalt karmid karistused rikkumiste eest, et tulemuslikult tagada nõuete järgimine, hoida ära rikkumisi kõikjal, kus need esineda võivad, ja võtta rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud hüved;

vähendada nii palju kui võimalik kalalaevadelt pärit reostust ja jäätmeid, tagasiheidet, kaotatud või mahajäetud püügivahenditega toimuvat püüki ning mõju muudele liikidele ja mereökosüsteemidele, võttes meetmeid, mis hõlmavad niivõrd kui see on võimalik selektiivsete, keskkonnaohutute ja kulutõhusate püügivahendite ja -tehnikate arendamist ja kasutamist, ning

l)	kohaldada käesolevat konventsiooni õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 4

Kohaldamisala

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse Vaikse ookeani põhjaosa avamerepiirkonna vete suhtes, v.a Beringi mere avamerepiirkonnad ja muud avamerepiirkonnad, mida ümbritseb üheainsa riigi majandusvöönd. Kohaldamisala piirneb lõunas pideva joonega, mis algab Ameerika Ühendriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete merepoolsest piirist Põhja-Mariaani Ühenduse ümber kahekümnendal (20.) põhjalaiuskraadil, kulgeb seejärel ida suunas ja ühendab järgmisi koordinaate:

—	20°00’00” N, 180°00’00” E/W;

—	10°00’00” N, 180°00’00” E/W;

—	10°00’00” N, 140°00’00” W;

—	20°00’00” N, 140°00’00” E/W ning

—	sealt edasi ida suunas Mehhiko kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvate vete merepoolse piirini.

2. Ükski käesoleva konventsiooni säte ega käesoleva konventsiooni kohane tegu või tegevus ei ole aluseks ühegi konventsiooniosalise nõudmiste või seisukohtade tunnustamisele seoses sellise konventsiooniosalise taotlustega vete ja piirkondade õigusliku seisundi ja ulatuse suhtes.

Artikkel 5

Komisjoni loomine

1. Käesolevaga luuakse Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (edaspidi „komisjon“). Komisjon töötab kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega. Iga konventsiooniosaline on komisjoni liige.

2. Konventsioonis osutatud kalandusüksus võib osaleda komisjoni töös kooskõlas lisaga. Kalandusüksuse osalemine komisjoni töös ei kujuta endast kõrvalekaldumist rahvusvahelise õiguse, sh 1982. aasta konventsiooni üldtunnustatud kohaldamisest.

3. Komisjon peab vähemalt iga kahe aasta tagant tema valitud ajal ja kohas korralise koosoleku ning võib pidada muid koosolekuid, mis võivad olla vajalikud tema ülesannete täitmiseks käesoleva konventsiooni alusel.

4. Igal komisjoni liikmel on õigus soovida komisjoni koosoleku kokkukutsumist ning kokkukutsumine toimub komisjoni liikmete enamuse konsensuse alusel. Eesistuja kutsub seejärel sellise koosoleku aegsasti kokku ajal ja kohas, mille ta on määranud pärast komisjoni liikmetega nõu pidamist.

5. Komisjon valib konventsiooniosaliste esindajate hulgast eesistuja ja ase-eesistuja, kellest kumbki esindab eri konventsiooniosalist. Nad valitakse kaheks aastaks ja neid võib tagasi valida, kuid nad ei või järjest samas ametis olla kauem kui neli aastat. Eesistuja ja ase-eesistuja on ametis kuni nende ametijärglaste valimiseni.

6. Komisjon rakendab komisjoni ja selle allorganite koosolekute sageduse, kestuse ja kavandamise suhtes kulutõhususe põhimõtet.

7. Komisjon on rahvusvaheline juriidiline isik sellise õigus- ja teovõimega, mis on vajalik tema ülesannete ja eesmärkide täitmiseks. Komisjoni ja selle ametnike privileegid ja immuniteedid konventsiooniosalise territooriumil määratakse kindlaks komisjoni ja asjaomase konventsiooniosalise vahelise lepinguga.

8. Kõigil komisjoni ja tema allorganite koosolekutel võivad osaleda volitatud vaatlejad komisjoni poolt vastu võetava töökorra kohaselt. Seotud dokumendid tehakse sellise töökorra kohaselt üldsusele kättesaadavaks.

9. Komisjon võib luua alalise sekretariaadi, millesse kuuluvad täitevsekretär ja muud komisjonile vajalikud töötajad, ja/või sõlmida teenuste osutamise lepingu mõne olemasoleva organisatsiooni sekretariaadiga. Täitevsekretär määratakse ametisse konventsiooniosaliste heakskiidul.

Artikkel 6

Allorganid

1. Käesolevaga luuakse teaduskomitee ja tehniline vastavuskomitee. Komisjon võib konsensuse alusel aeg-ajalt luua muid allorganeid, kes aitavad käesoleva konventsiooni eesmärki täita.

2. Iga allorgan esitab iga koosoleku järel komisjonile oma töö kohta aruande, mis hõlmab vajaduse korral komisjonile antavaid nõuandeid ja soovitusi.

3. Allorganid võivad luua töörühmi ja kasutada välisekspertide nõuandeid kooskõlas komisjoni juhistega.

4. Allorganid vastutavad komisjoni ees ja tegutsevad komisjoni töökorra kohaselt, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.

Artikkel 7

Komisjoni ülesanded

1. Komisjon täidab kooskõlas artiklis 3 sätestatud põhimõtetega ning parima olemasoleva teadusteabe ja teaduskomitee nõuannete põhjal järgmisi ülesandeid:

a)	võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada konventsiooniala kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus, sh nende kalavarude lubatud kogupüük või nende suhtes rakendatav kogu lubatud püügikoormus, mida komisjon peab vajalikuks;

b)	tagab, et lubatud kogupüük või kogu lubatud püügikoormus on kooskõlas teaduskomitee nõuannete ja soovitustega;

c)	võtab vajaduse korral vastu samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikide kaitse ja majandamise meetmeid;

d)	võtab vajaduse korral vastu mis tahes kalavarude ja samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikide majandamise strateegiaid, mis võivad olla vajalikud käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks;

võtab selleks, et vältida olulist kahjulikku mõju konventsiooniala ohualdistele mereökosüsteemidele, vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

i)	meetmed selliste mõju hindamiste läbiviimiseks ja -vaatamiseks, millega selgitatakse välja, kas kalapüük avaldab konkreetses piirkonnas kõnealustele ökosüsteemidele kõnealust mõju;

ii)	meetmed sellise olukorra käsitlemiseks, kus tavapärase põhjapüügi käigus puututakse ootamatult kokku ohualdiste mereökosüsteemidega, ning

iii)	vajaduse korral meetmed selliste asukohtade kindlaksmääramiseks, kus kalapüügiga ei tohi tegeleda;

f)	määrab kindlaks olemasolevas püügitegevuses osalemise laadi ja ulatuse, sh kalapüügivõimaluste eraldamise kaudu;

g)	näeb konsensuse alusel ette konventsioonialal toimuva uue püügitegevuse tingimused ning sellises püügitegevuses osalemise laadi ja ulatuse, sh kalapüügivõimaluste eraldamise kaudu, ning

h)	lepib kokku vahendites, millega võtta arvesse uute konventsiooniosaliste kalapüügihuvisid viisil, mis on kooskõlas vajadusega tagada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus.

2. Komisjon võtab vastu meetmeid, millega tagatakse tulemuslik seire, kontroll ja järelevalve ning käesoleva konventsiooni sätete ja selle kohaselt vastu võetud meetmete järgimine ja nende järgimise tagamine. Sel eesmärgil komisjon

a)	kehtestab korra, mille alusel reguleeritakse ja jälgitakse konventsioonialal püütud kalavarude või sellistest kalavarudest saadud toodete ümberlaadimist, sh teatatakse komisjonile ümberlaadimise koht ja ümberlaaditud kogus;

b)	töötab välja Vaikse ookeani põhjaosa kalandusalaste vaatlejate programmi (edaspidi „vaatlejate programm“) ja rakendab seda, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja suuniseid;

c)	kehtestab konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale mineku ja inspekteerimise korra;

d)	kehtestab tulemuslikuks seireks, kontrolliks ja järelevalveks asjakohased koostöömehhanismid, millega kindlustatakse komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimise tagamine, sh ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise mehhanismid;

töötab välja standardid, spetsifikatsioonid ja korra, mille kohaselt komisjoni liikmed teatavad konventsioonialal kalapüügiga tegelevate laevade liikumisest ja tegevusest, kasutades reaalajas asukoha määramise satelliitsaatjaid, ning järgides kõnealust korda, koordineerib liikmete laevaseire satelliitsüsteemidest kogutud andmete õigeaegset levitamist;

f)	kehtestab korra, mille alusel teatatakse komisjonile õigel ajal selliste kalalaevade konventsioonialale sisenemisest ja sealt väljumisest, millega püütakse konventsioonialal kalavarusid või kavatsetakse seda teha;

g)	kehtestab, kui see on asjakohane, rahvusvahelisele õigusele vastavaid mittediskrimineerivaid turumeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, ning

h)	kehtestab korra, mille alusel vaadatakse läbi käesoleva konventsiooni sätete ja selle kohaselt vastu võetud meetmete järgimine.

3. Komisjon

a)	võtab konsensuse alusel vastu oma koosolekute läbiviimiseks ja ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad, sh töökorra, finantseeskirjad ja muud eeskirjad, ja/või muudab neid vajaduse korral konsensuse alusel;

b)	võtab vastu teaduskomitee, tehnilise vastavuskomitee ning vajaduse korral muude allorganite töökava ja pädevusulatuse;

pöördub teaduskomitee poole kõigi küsimustega, mis puudutavad teaduslikku alust otsustele, mida komisjonil võib olla vaja teha kalavarude ning samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikide kaitse ja majandamise kohta ning kalapüügist ohualdistele mereökosüsteemidele tuleneva mõju hindamise ja käsitlemise kohta;

d)	kehtestab konventsioonialal toimuva katselise, teadusliku ja uurimusliku kalapüügi tingimused ning määrab kindlaks kalavarusid, ohualteid mereökosüsteeme ja samasse ökosüsteemi kuuluvaid või sihtliikide varudest sõltuvaid või nendega seotud liike käsitlevate koostööpõhiste teadusuuringute ulatuse;

e)	võtab vastu loetelu ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikidest, mille sihtpüük on keelatud, ja muudab seda loetelu aeg-ajalt;

f)	korraldab komisjoni välissuhteid ning

g)	viib ellu muid ülesandeid ja muud tegevust, mis võivad olla vajalikud käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 8

Otsuste tegemine

1. Üldjuhul teeb komisjon otsused konsensuse alusel.

2. Kui komisjoni eesistuja leiab, et kõikidest pingutustest hoolimata ei saavutata konsensust, ja kui käesolevas konventsioonis ei ole otseselt sätestatud, et otsus võetakse vastu konsensuse alusel, toimitakse järgmiselt:

a)	menetlusküsimusi käsitlevad komisjoni otsused võetakse vastu poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete häälteenamusega ning

b)	sisulisi küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

3. Kui tekib vaidlus selle üle, kas küsimus on sisulist laadi või mitte, käsitatakse seda sisulisena.

4. Otsuseid tehakse vaid siis, kui otsuse tegemise ajal viibib kohal kahest kolmandikust komisjoni liikmetest koosnev kvoorum.

Artikkel 9

Komisjoni otsuste rakendamine

1. Komisjoni siduvad otsused jõustuvad järgmisel viisil:

a)	komisjoni eesistuja teatab kirjalikult kõikidele komisjoni liikmetele sellisest otsusest kohe, kui komisjon on selle vastu võtnud;

b)	otsus muutub kõigile komisjoni liikmetele siduvaks üheksakümmend (90) päeva pärast edastamiskuupäeva, mis on täpsustatud punkti a kohases eesistuja teates otsuse vastuvõtmise kohta komisjoni poolt, kui otsuses ei ole teisiti määratud;

c)	komisjoni liige võib esitada otsuse suhtes vastuväiteid üksnes põhjusel, et otsus ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppe sätetega või et see on vastuväite esitanud liikme suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv;

kui komisjoni liige esitab vastuväite, teatab ta sellest komisjoni eesistujale kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne kuupäeva, mil asjaomane otsus muutub siduvaks kooskõlas punktiga b; sel juhul ei ole otsus täpsustatud määral asjaomase liikme suhtes siduv; otsus jääb aga kõigi teiste liikmeste suhtes siduvaks, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti;

komisjoni liige, kes esitab punkti d kohase teate, täpsustab, kas otsus ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppe sätetega või kas see on tema suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv, ning esitab samal ajal oma seisukoha kirjaliku põhjenduse. Kõnealune liige peab ühtlasi võtma vastu ja rakendama alternatiivseid meetmeid, millel on samaväärne toime kui otsusel, mille kohta ta on esitanud vastuväite, ning mida kohaldatakse samast kuupäevast alates;

f)	eesistuja saadab viivitamata kõigile komisjoni liikmetele punktide d ja e kohaselt saadud teate ja põhjenduse üksikasjad;

kui komisjoni liige tegutseb punktides d ja e sätestatud korras, toimub ükskõik millise muu liikme taotlusel komisjoni koosolek, et vaadata läbi otsus, mille kohta vastuväide on esitatud; komisjon kutsub omal kulul sellele koosolekule kaks või rohkem eksperti, kes on muu kui komisjoni liikmeks oleva riigi kodanikud ning kellel on kalandusega seotud rahvusvahelise õiguse ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide toimimise kohta piisavalt teadmisi, et anda komisjonile asjaomases küsimuses nõu. Need eksperdid valitakse ja nad tegutsevad komisjoni poolt vastu võetavas korras;

h)	komisjoni koosolekul kaalutakse, kas komisjoni liikme poolt esitatud vastuväite põhjendused on õigustatud ja kas vastuvõetud alternatiivsetel meetmetel on samaväärne toime kui otsusel, mille kohta on vastuväide esitatud;

kui komisjon ei pea otsust, mille kohta vastuväide on esitatud, vastuväite esitanud komisjoni liikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ega leia, et otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppega, kuid leiab, et asjaomastel alternatiivsetel meetmetel on samaväärne toime kui komisjoni otsusel ning et komisjon peaks need sellisena heaks kiitma, on need alternatiivsed meetmed vastuväite esitanud liikmele siduvad otsuse asemel, mille kohta vastuväide on esitatud, ning

kui komisjon ei pea otsust, mille kohta vastuväide on esitatud, vastuväite esitanud liikmele vormiliselt või faktiliselt diskrimineerivaks ega leia, et otsus on vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni või 1995. aasta kokkuleppega, kuid leiab, et asjaomastel alternatiivsetel meetmetel ei ole samaväärset toimet kui otsusel, mille kohta asjaomane liige on vastuväite esitanud, võib vastuväite esitanud liige:

i)	esitada komisjonile kaalumiseks muud alternatiivsed meetmed;

ii)	rakendada neljakümne viie (45) päeva jooksul algse otsuse, mille kohta ta on vastuväite esitanud, või

iii)	algatada vaidluste lahendamise menetluse vastavalt artiklile 19 või lisa punktile 4.

2. Komisjoni liige, kes kasutab lõike 1 kohast vastuväite esitamise õigust, võib oma vastuväidet käsitleva teate igal ajal tagasi võtta ja seega muutub asjaomane otsus tema suhtes siduvaks kohe, juhul kui see on juba jõus, või siis, kui see käesoleva artikli kohaselt jõustub.

Artikkel 10

Teaduskomitee

1. Teaduskomitee annab teaduslikke nõuandeid ja soovitusi kooskõlas komitee pädevusulatusega, mis võetakse vastu komisjoni esimesel korralisel koosolekul ja mida võidakse aeg-ajalt muuta.

2. Kui komisjon ei otsusta teisiti, tuleb teaduskomitee kokku vähemalt iga kahe aasta tagant ja enne komisjoni korralist koosolekut.

3. Teaduskomitee teeb kõik võimaliku, et võtta oma aruanded vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalik on tehtud ja konsensust ei ole saavutatud, sisaldab aruanne enamuse ja vähemuse seisukohti ning võib sisaldada liikmete esindajate lahknevaid seisukohti aruande kõigi või mis tahes osade kohta.

4. Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	soovitab komisjonile teadusuuringute kava, sh konkreetsed teemad ja küsimused, mida vastavalt vajadusele kas teaduseksperdid või muud organisatsioonid või üksikisikud peavad käsitlema, ning teeb kindlaks andmevajadused ja koordineerib nende vajaduste täitmiseks vajalikku tegevust;

b)	kavandab korrapäraselt ning viib ja vaatab korrapäraselt läbi konventsiooniala kalavarude seisundi teaduslikke hindamisi, teeb kindlaks nende varude kaitseks ja majandamiseks vajalikud meetmed ning annab komisjonile nõuandeid ja soovitusi;

c)	kogub, analüüsib ja levitab asjakohast teavet;

d)	hindab kalapüügi mõju kalavarudele ja samasse ökosüsteemi kuuluvatele või sihtliikide varudest sõltuvatele või nendega seotud liikidele;

töötab välja ohualdiste mereökosüsteemide kindlakstegemise protsessi, sh selleks kasutatavad asjakohased kriteeriumid, ning teeb parima olemasoleva teadusteabe põhjal kindlaks alad või elemendid, kus sellised ökosüsteemid teatavasti või tõenäoliselt esinevad, ja põhjalähedase kalapüügi asukoha seoses nende alade või elementidega, ning võtab seejuures nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust;

f)	teeb kindlaks ohualdiste mereökosüsteemide täiendavad indikaatorliigid, mille sihtpüük on keelatud, ja annab komisjonile nende kohta nõu;

kehtestab teaduspõhised standardid ja kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas põhjapüük avaldab tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju teatava ala ohualdistele mereökosüsteemidele või -liikidele, võttes aluseks rahvusvahelised standardid, nagu FAO rahvusvahelised suunised, ning soovitab meetmeid sellise mõju vältimiseks;

h)	vaatab läbi hinnanguid, otsuseid ja majandamismeetmeid ning esitab vajalikke soovitusi käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks;

töötab komisjonile vastuvõtmiseks välja eeskirjad ja standardid selliste andmete kogumise, kontrollimise, edastamise, turvalisuse, vahetamise, juurdepääsetavuse ja levitamise kohta, milles käsitletakse konventsioonialal esinevaid kalavarusid ja samasse ökosüsteemi kuuluvaid või sihtliikide varudest sõltuvaid või nendega seotud liike ning konventsioonialal toimuvat kalapüüki;

j)	koostab komisjonile niivõrd kui see on võimalik alternatiivsete kaitse- ja majandamismeetmete analüüse hinnanguga selle kohta, mil määral võimaldaks iga alternatiivne meede saavutada nende majandamisstrateegiate eesmärke, mille komisjon on vastu võtnud või mida ta kaalub, ning

k)	annab komisjonile muid teaduslikke nõuandeid, mida ta peab asjakohaseks või mida komisjon nõuab.

5. Teaduskomitee võib vahetada vastastikust huvi pakkuvate küsimustega seotud teavet muude asjakohaste teadusorganisatsioonidega või muude asjakohaste korralduste raames kooskõlas eeskirjade ja standarditega, mille komisjon on võtnud vastu lõike 4 punkti i ja artikli 21 kohaselt.

6. Teaduskomitee ei dubleeri muude selliste teadusorganisatsioonide poolt ja muude selliste teaduskorralduste raames läbiviidavat tegevust, mis hõlmavad konventsiooniala.

Artikkel 11

Tehniline vastavuskomitee

1. Tehniline vastavuskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib ja vaatab läbi komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimist ning esitab komisjonile vajalikke soovitusi ning

b)	vaatab läbi komisjoni poolt seire, kontrolli, järelevalve ning nõuete järgimise tagamise valdkonnas vastu võetud koostöömeetmete rakendamise ja esitab komisjonile vajalikke soovitusi.

2. Komisjon otsustab, millal toimub tehnilise vastavuskomitee esimene koosolek. Kui komisjon ei otsusta teisiti, tuleb tehniline vastavuskomitee seejärel kokku vähemalt iga kahe aasta tagant ja enne komisjoni korralist koosolekut.

3. Tehniline vastavuskomitee teeb kõik võimaliku, et võtta oma aruanded vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalik on tehtud ja konsensust ei ole saavutatud, sisaldab aruanne enamuse ja vähemuse seisukohti ning võib sisaldada liikmete esindajate lahknevaid seisukohti aruande kõigi või mis tahes osade kohta.

4. Oma ülesannete täitmisel teeb tehniline vastavuskomitee järgmist:

a)	toimib foorumina, kus vahetatakse teavet selle kohta, mil viisil rakendavad komisjoni liikmed komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid konventsioonialal ning vajaduse korral täiendavaid meetmeid sellega piirnevates vetes;

b)	toimib foorumina, kus vahetatakse teavet nõuete järgimise tagamise, sh nõuete järgimise tagamise meetmete, strateegiate ja kavade kohta;

c)	võtab kõigilt komisjoni liikmetelt vastu aruanded meetmete kohta, mida iga liige on võtnud käesoleva konventsiooni sätete rikkumise ja konventsiooni kohaselt vastu võetud meetmete järgimata jätmise juhtude jälgimiseks, uurimiseks ning nende korral karistuste määramiseks;

d)	esitab komisjonile oma tähelepanekud või järeldused kaitse- ja majandamismeetme järgimise ulatuse kohta;

e)	esitab komisjonile soovitusi seire, kontrolli, järelevalve ja nõuete järgimise tagamisega seotud küsimustes;

f)	töötab välja eeskirjad ja korra andmete ning muu teabe kasutamise kohta seire, kontrolli ja järelevalve eesmärgil ning

g)	kaalub ja/või uurib muid küsimusi, millega komisjon palub tal tegeleda.

5. Tehniline vastavuskomitee täidab oma ülesandeid vastavalt korrale ja suunistele, mida komisjon võib aeg-ajalt vastu võtta.

Artikkel 12

Eelarve

1. Kõik komisjoni liikmed kannavad ise oma kulud, mis on seotud komisjoni ja selle allorganite koosolekutel osalemisega.

2. Igal korralisel koosolekul võtab komisjon konsensuse alusel vastu mõlema järgmise kahe aasta eelarve. Täitevsekretär edastab nende kahe aasta eelarveprojektid liikmetele koos osamaksude maksmise ajakavaga hiljemalt kuuskümmend (60) päeva enne komisjoni korralist koosolekut, kus neid eelarveid arutatakse. Kui komisjon ei jõua teatava aasta eelarve vastuvõtmise suhtes konsensusele, kantakse sellesse aastasse üle komisjoni eelmise aasta eelarve.

3. Eelarve jagatakse komisjoni liikmete vahel vastavalt valemile, mille komisjon võtab vastu konsensuse alusel. Komisjoni liige, kes on saanud liikmeks eelarveaasta jooksul, maksab eelarvesse summa, mis on proportsionaalne aasta järelejäänud täiskuudega alates kuupäevast, mil ta liikmeks sai.

4. Täitevsekretär teatab igale komisjoni liikmele tema osamaksu summa. Osamaks makstakse nelja kuu jooksul pärast kõnealuse teate kuupäeva selle riigi vääringus, kus asub komisjoni sekretariaat. Komisjoni liige, kel ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, põhjendab seda komisjonile.

5. Komisjoni liige, kes ei ole oma täit osamaksu maksnud kaks järjestikust aastat, ei või osaleda komisjoni otsuste tegemises ega esitada komisjoni otsuste kohta vastuväiteid, kuni ta on täitnud oma rahalised kohustused komisjoni ees.

6. Komisjoni rahanduslikku olukorda kontrollivad igal aastal komisjoni valitud välisaudiitorid.

Artikkel 13

Lipuriigi kohustused

1. Iga konventsiooniosaline võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita:

a)	järgivad konventsioonialal tegutsedes käesoleva konventsiooni sätteid ja konventsiooni kohaselt vastu võetud meetmeid ega osale tegevuses, mis kahjustab nende meetmete tulemuslikkust, ning

b)	ei tegele loata kalapüügiga muu riigi jurisdiktsiooni all olevatel aladel, mis piirnevad konventsioonialaga.

2. Konventsiooniosaline ei luba kasutada kalalaeva, millel on õigus tema lipu all sõita, konventsioonialal kalapüügiks, kui selle konventsiooniosalise asjakohane ametiasutus või asjakohased ametiasutused ei ole andnud laevale vastavat luba. Konventsiooniosaline lubab kasutada laevu, millel on õigus tema lipu all sõita, konventsioonialal kalapüügiks vaid seal, kus ta on suuteline tulemuslikult täitma talle käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta kokkuleppega pandud kohustusi kõnealuste laevade suhtes.

3. Konventsiooniosaline tagab, et kalapüük, millega on tegelenud kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, ja millega on rikutud käesoleva konventsiooni sätteid ja konventsiooni kohaselt vastu võetud meetmeid ning lõike 2 kohast luba, on tema õigusraamistiku kohaselt rikkumine.

4. Konventsiooniosaline nõuab kalalaevadelt, millel on õigus tema lipu all sõita ja mis tegelevad konventsioonialal kalapüügiga, järgmist:

a)	kasutada konventsioonialal tegutsemise ajal reaalajas asukoha määramise satelliitsaatjaid vastavalt korrale, mis on välja töötatud artikli 7 lõike 2 punkti e kohaselt;

b)	teatada komisjonile oma kavatsusest konventsioonialale siseneda ja sealt väljuda vastavalt korrale, mis on välja töötatud artikli 7 lõike 2 punkti f kohaselt, ning

c)	teatada komisjonile konventsioonialal püütud kalavarude või sellistest kalavarudest saadud toodete ümberlaadimise asukohad, kuni komisjon on võtnud vastu ümberlaadimise reguleerimise ja jälgimise korra vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a.

5. Konventsiooniosaline keelab laevadel, millel on õigus tema lipu all sõita, sihilikult püüda seltside Alcyonacea, Antipatharia, Gorgonacea ja Scleractinia isendeid ning muid ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliike, mille teaduskomitee võib aeg-ajalt kindlaks määrata ja komisjon vastu võtta.

6. Konventsiooniosaline saadab selliste kalalaevade pardale, millel on õigus tema lipu all sõita ja mis tegutsevad konventsioonialal, vaatlejad kooskõlas vaatlejate programmiga, mis kehtestatakse vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile b. Vaatlejate programmi alusel hõlmab vaatlemine sadat (100) protsenti konventsioonialal põhjapüügiga tegelevatest kalalaevadest. Konventsioonialal muud liiki kalapüügiga tegelevaid kalalaevu hõlmab vaatlemine ulatuses, mille määrab kindlaks komisjon.

7. Konventsiooniosaline tagab, et kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, lubavad pardale nõuetekohaselt volitatud inspektorid vastavalt konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale mineku ja inspekteerimise korrale, mille komisjon on vastu võtnud artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt. Nõuetekohaselt volitatud inspektorid järgivad kõnealust korda.

8. Et kõnealust konventsiooni tulemuslikult rakendada, teeb konventsiooniosaline järgmist:

a)	peab kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud teabenõuete, eeskirjade, standardite ja korraga registrit kalalaevade kohta, millel on õigus tema lipu all sõita ja mida on lubatud konventsioonialal kalapüügiks kasutada;

b)	esitab komisjonile igal aastal vastavalt komisjoni poolt kehtestatavale korrale komisjoni nõutud teabe iga kalalaeva kohta, mis on kantud registrisse, mida tuleb käesoleva lõike kohaselt pidada, ning teavitab komisjoni viivitamata kõigist selle teabe muudatustest, ning

c)	esitab komisjonile artikli 16 kohase iga-aastase aruande raames selliste registrisse kantud laevade nimed, mis tegelesid eelmisel kalendriaastal kalapüügiga.

9. Konventsiooniosaline teatab komisjonile viivitamata:

a)	kõigist registri täiendustest ning

kõigist registrist kustutamistest, märkides ühe järgmistest põhjustest:

i)	kalalaeva omaniku või käitaja vabatahtlik loobumine kalapüügiloast;

ii)	kalalaevale lõike 2 kohaselt antud kalapüügiloa tühistamine või uuendamata jätmine;

iii)	asjaolu, et asjaomasel kalalaeval ei ole enam õigust sõita tema lipu all;

iv)	asjaomase kalalaeva lammutamine, kasutuselt kõrvaldamine või hukkumine, või

v)	muu täpselt selgitatud põhjus.

10. Komisjon peab ka ise kalalaevade registrit talle lõigete 8 ja 9 kohaselt esitatud teabe põhjal. Komisjon teeb selle registri kokkulepitud viisil üldsusele kättesaadavaks, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust kooskõlas iga konventsiooniosalise riigisiseste tavadega. Peale selle edastab komisjon igale konventsiooniosalisele selle taotluse korral sellise teabe komisjoni registrisse kantud mis tahes laeva kohta, mis ei ole muidu üldsusele kättesaadav.

11. Konventsiooniosaline, kes ei esita artikli 16 lõikes 3 nõutud andmeid ja teavet mis tahes aasta kohta, mil kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, on konventsioonialal kalapüügiga tegelenud, ei osale asjakohases püügitegevuses, kuni need andmed ja teave on esitatud. Käesoleva lõike rakendamisel juhindutakse täiendavalt komisjoni poolt vastu võetavast töökorrast.

Artikkel 14

Sadamariigi kohustused

1. Konventsiooniosalisel on õigus ja kohustus võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega meetmeid, et suurendada allpiirkondlike, piirkondlike ning üleilmsete kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust.

2. Konventsiooniosaline:

jõustab sellised komisjoni poolt vastu võetud sadamariigi meetmed seoses konventsioonialal kalapüügiga tegelenud kalalaevade sisenemisega tema sadamatesse ja tema sadamate kasutamisega, mis hõlmavad muu hulgas kalavarude lossimist ja ümberlaadimist, kalalaevade, dokumentide, pardal leiduva saagi ja püügivahendite inspekteerimist ning sadamateenuste kasutamist, ning

abistab lipuriike, kui see on mõistlikult võimalik ja kooskõlas tema riigi ja rahvusvahelise õigusega, kui kalalaev viibib vabatahtlikult tema sadamas ning laeva lipuriik palub konventsiooniosalise abi, et tagada käesoleva konventsiooni sätete ja komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete järgimine.

3. Kui konventsiooniosalisel on põhjust arvata, et tema sadamaid kasutav kalalaev on rikkunud käesoleva konventsiooni sätet või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeedet, teatab ta sellest asjaomasele lipuriigile, komisjonile ja muudele asjakohastele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Konventsiooniosaline esitab lipuriigile ja vajaduse korral komisjonile kõik kõnealust küsimust käsitlevad tõendid, sh kõik inspekteerimisega seotud dokumendid.

4. Käesolev artikkel ei mõjuta kuidagi konventsiooniosaliste suveräänsete õiguste kasutamist nende territooriumil asuvate sadamate suhtes kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sh õigus keelata sisenemine nende territooriumil asuvatesse sadamatesse ning õigus võtta vastu rangemaid sadamariigi meetmeid kui need, mille komisjon on käesoleva konventsiooni kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 15

Kalandusüksuste kohustused

Artiklit 13 ning artikli 14 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis kõigi kalandusüksuste suhtes, kes on kooskõlas lisaga kinnitanud kindla kohustuse võtmist.

Artikkel 16

Andmete kogumine, koostamine ja vahetus

1. Komisjon töötab 1995. aasta kokkuleppe I lisa ning artiklite 10 ja 11 asjakohaseid sätteid täielikult arvesse võttes välja standardid, eeskirjad ja korra muu hulgas selleks, et

a)	komisjoni liikmed koguksid ja kontrolliksid kõiki asjakohaseid andmeid ning teataksid need õigel ajal komisjonile;

b)	komisjon koostaks ja haldaks täpseid ja täielikke andmeid, et lihtsustada tõhusat varude hindamist ning tagada seega, et on võimalik anda parimat teaduslikku nõu;

vahetada andmeid komisjoni liikmete vahel, teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja teiste piirkondlike kalanduskorralduste raames ning muude asjakohaste organisatsioonidega, sh andmeid ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade kohta ja vajaduse korral nende kalalaevade tulusaavate omanike kohta, eesmärgiga konsolideerida selline teave tsentraliseeritud vormingusse, et seda vajaduse korral levitada;

d)	hõlbustada piirkondlike kalandusorganisatsioonide vahel ja eri piirkondlike kalanduskorralduste raames koordineeritud dokumentatsiooni ja andmete jagamist, sh laevaregistreid ja vajaduse korral turumeetmeid käsitlevate andmete vahetuse korda, ning

e)	auditeerida regulaarselt seda, kuidas komisjoni liige andmekogumise ja -vahetuse nõudeid täidab, ning võtta meetmeid, kui auditiga on välja selgitatud nõuetele mittevastavused.

2. Komisjon tagab järgmiste andmete kättesaadavuse üldsusele: konventsioonialal tegutsevate kalalaevade arv, käesoleva konventsiooni alusel majandatavate kalavarude seisund, kalavarude hindamine, konventsioonialal rakendatavad uurimisprogrammid ning piirkondlike ja üleilmsete organisatsioonidega tehtava koostöö algatused.

3. Komisjon kehtestab kõigi komisjoni liikmete esitatava iga-aastase aruande vormi. Kõik komisjoni liikmed esitavad komisjonile viivitamata oma iga-aastase aruande kõnealuses vormis. Iga-aastane aruanne sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas komisjoni liige on rakendanud komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning seire, kontrolli, järelevalve ja nõuete järgimise tagamise korda, sh liikme poolt artikliga 17 seoses võetud mis tahes meetmete tulemusi, samuti teavet muude teemade kohta, mille määrab kindlaks komisjon.

4. Komisjon kehtestab eeskirjad, et tagada andmete, sh reaalajas asukoha määramise satelliitsaatjate kaudu edastatud andmete turvalisus, juurdepääsetavus ja levitamine, säilitades samas vajaduse korral andmete konfidentsiaalsuse ning võttes nõuetekohaselt arvesse konventsiooniosaliste riigisiseseid tavasid.

Artikkel 17

Nõuete järgimine ja järgimise tagamine

1. Kõik komisjoni liikmed tagavad käesoleva konventsiooni ja komisjoni mis tahes asjakohaste otsuste sätete järgimise.

2. Iga komisjoni liige uurib omal algatusel või muu komisjoni liikme taotlusel ja asjakohase teabe saamise korral täielikult kõiki väiteid, mille kohaselt on kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, rikkunud mõnd käesoleva konventsiooni sätet või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeedet.

3. Kui on piisavalt teavet käesoleva konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete väidetava rikkumise kohta kalalaeva poolt, millel on õigus komisjoni liikme lipu all sõita, siis

a)	teatatakse asjaomasele komisjoni liikmele viivitamata väidetavast rikkumisest ning

b)	asjaomane komisjoni liige võtab asjakohaseid meetmeid kooskõlas oma õigusnormidega, sh algatab viivitamata menetluse ja peab vajaduse korral asjaomase laeva kinni.

4. Kui komisjoni liikme õigusnormide kohaselt on kindlaks tehtud, et kalalaev, millel on õigus kõnealuse liikme lipu all sõita, on osalenud käesoleva konventsiooni sätete või komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetme tõsises rikkumises, annab see komisjoni liige asjaomasele kalalaevale korralduse tegevus lõpetada ning kui see on asjakohane, konventsioonialalt kohe lahkuda. Kõnealune komisjoni liige tagab, et asjaomane laev ei tegele konventsioonialal kalavarude püügiga seni, kuni on täidetud kõik karistused, mis see liige on rikkumise eest määranud.

5. Käesoleva artikli tähenduses on tõsised rikkumised 1995. aasta kokkuleppe artikli 21 lõike 11 punktides a–h sätestatud rikkumised ning muud rikkumised, mille komisjon võib kindlaks määrata.

6. Kui komisjon ei suuda kolme (3) aasta jooksul alates käesoleva konventsiooni jõustumisest kokku leppida konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale mineku ja inspekteerimise korda, kohaldatakse 1995. aasta kokkuleppe artikleid 21 ja 22 nii, nagu need oleksid käesoleva konventsiooni osa. Konventsioonialal tegutsevate kalalaevade pardale minnakse ja neid inspekteeritakse ning sellest tulenevaid nõuete järgimise tagamise meetmeid võetakse neis artiklites sätestatud korras ja muu praktilise lisakorra kohaselt, mille komisjon on kindlaks määranud.

7. Ilma et see piiraks lipuriigi vastutuse ülimuslikkust, teeb iga komisjoni liige oma õigusnormidega kooskõlas järgmist:

võtab võimalikult suures ulatuses meetmeid ja teeb koostööd tagamaks, et tema riigi kodanikud ja tema riigi kodanike omanduses olevad või nende poolt käitatavad või kontrollitavad kalalaevad järgivad käesoleva konventsiooni sätteid ning kõiki komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, ning

uurib omal algatusel või muu komisjoni liikme taotlusel ja asjakohase teabe saamise korral viivitamata täielikult kõiki rikkumisi, mille tema riigi kodanikud või tema riigi kodanike omanduses olevad või nende poolt käitatavad või kontrollitavad kalalaevad on väidetavalt käesoleva konventsiooni sätete või mõne komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetme suhtes toime pannud.

8. Kõik uurimised ja kohtumenetlused viiakse läbi kiiresti. Komisjoni liikmete asjakohastes õigusnormides ettenähtud karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult tagada nõuete järgimine ja hoida ära rikkumisi kõikjal, kus need esineda võivad, ning nendega võetakse rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud hüved.

9. Taotluse esitanud komisjoni liikmele ja komisjonile esitatakse niipea kui võimalik ja igal juhul kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest aruanne lõike 2, 3, 4 või 7 kohaste uurimiste edenemise kohta, mis hõlmab ka väidetava rikkumise suhtes võetud või kavandatud meetmete üksikasju. Pärast uurimise lõppu esitatakse taotluse esitanud komisjoni liikmele ja komisjonile uurimise tulemust käsitlev aruanne.

10. Käesolev artikkel ei piira

a)	komisjoni liikmete õigusi vastavalt nende õigusnormidele kalanduse valdkonnas ning

b)	konventsiooniosaliste õigusi seoses nõuete järgimist ja järgimise tagamist käsitlevate sätetega, mis sisalduvad asjakohastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes ega ole vastuolus käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni ega 1995. aasta kokkuleppe sätetega.

Artikkel 18

Läbipaistvus

Komisjon edendab oma otsustusprotsesside ja muu tegevuse läbipaistvust. Käesoleva konventsiooni rakendamisse puutuvate küsimustega seotud valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatele antakse võimalus osaleda komisjoni ja selle allorganite koosolekutel vaatlejana või muul viisil, nagu komisjon liikmed peavad asjakohaseks ja nagu on ette nähtud komisjoni poolt vastu võetavas töökorras. Selle küsimusega seotud kord ei tohi olla põhjendamatult piirav. Kõnealustele valitsustevahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele antakse õigel ajal juurdepääs asjakohasele teabele vastavalt eeskirjadele ja korrale, mille komisjon võib vastu võtta. Kõik komisjoni või allorganite kindlaks määratud kaitse-, majandamis- ja muud meetmed või küsimused tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui komisjon ei ole otsustanud teisiti.

Artikkel 19

Vaidluste lahendamine

Konventsiooniosaliste vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse 1995. aasta kokkuleppe VIII osa kohaseid vaidluste lahendamise sätteid mutatis mutandis olenemata sellest, kas nad on ka 1995. aasta kokkuleppe osalised.

Artikkel 20

Koostöö konventsiooniga ühinemata osalistega

1. Komisjoni liikmed vahetavad teavet selliste konventsioonialal tegutsevate kalalaevade tegevuse kohta, millel on õigus sõita käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise lipu all.

2. Komisjon juhib käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise tähelepanu mis tahes tegevusele, mida viivad läbi tema kodanikud või kalalaevad, millel on õigus tema lipu all sõita, ning mis komisjoni arvates mõjutab käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamist.

3. Komisjon palub lõike 2 kohasel konventsiooniga ühinemata osalisel komisjoniga igati koostööd teha kas konventsiooniosaliseks saamise teel või nõustudes rakendama komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid. Vastavalt tingimustele, mille komisjon võib kehtestada, võib selline koostööd tegev käesoleva konventsiooniga ühinemata osaline saada asjaomases püügitegevuses osalemisest hüvesid määral, mis vastab muu hulgas tema pühendumisele järgida asjaomaste kalavarude kaitse ja majandamise meetmeid ja nende tegelikule järgimisele ning komisjonile tehtavale rahalisele panusele.

4. Kõik komisjoni liikmed võtavad meetmeid kooskõlas käesoleva konventsiooni, 1982. aasta konventsiooni, 1995. aasta kokkuleppe ja muu asjakohase rahvusvahelise õigusega, et takistada sellistel laevadel, millel on õigus sõita käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise lipu all, tegevust, mis kahjustab komisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust.

5. Kõik komisjoni liikmed võtavad oma õigusnormidega kooskõlas asjakohaseid meetmeid, et takistada laevadel, millel on õigus nende lipu all sõita, kanda oma registreering üle käesoleva konventsiooniga ühinemata osalise juurde, et vältida käesoleva konventsiooni sätete järgimist.

Artikkel 21

Koostöö muude organisatsioonidega või muude korralduste raames

1. Komisjon teeb vastastikku huvi pakkuvates küsimustes vajaduse korral koostööd FAOga, ÜRO muude spetsialiseeritud asutustega ning asjakohaste piirkondlike organisatsioonidega või asjakohaste piirkondlike korralduste raames, eriti selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega või selliste piirkondlike kalanduskorralduste raames, mille vastutusse kuulub konventsiooniala lähedal asuvatel või sellega piirnevatel merealadel toimuv püügitegevus.

2. Komisjon võtab arvesse kaitse- ja majandamismeetmeid või soovitusi, mis on vastu võetud selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt ja selliste piirkondlike kalanduskorralduste raames ning muude selliste asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonide poolt, mille pädevus on seotud konventsioonialaga piirnevate aladega või käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse mittekuuluvate kalavarude ja samasse ökosüsteemi kuuluvate või sihtliikide varudest sõltuvate või nendega seotud liikidega, ning mille eesmärgid on kooskõlas käesoleva konventsiooni eesmärgiga ja toetavad seda.

3. Komisjon püüab arendada koostöösuhteid ja võib selleks sõlmida lepinguid valitsustevaheliste organisatsioonidega, kes võivad tema tööle kaasa aidata ning on pädevad tagama elusressursside ja nende ökosüsteemide pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise. Ta võib paluda neil organisatsioonidel saata oma või oma allorganite koosolekutele vaatlejaid. Ta võib vajaduse korral püüda osaleda nende organisatsioonide koosolekutel.

4. Komisjon püüab võtta sobivaid abinõusid konsultatsioonide pidamiseks ja koostööks muude piirkondlike kalandusorganisatsioonidega või muude piirkondlike kalanduskorralduste raames, et kasutada olemasolevaid institutsioone niipalju kui võimalik käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamiseks. Sellega seoses püüab komisjon luua nõuete järgimise tagamise tegevusega seotud koostöösuhteid nende organisatsioonidega, kes konventsioonialal sellist tegevust läbi viivad, või nende korraldustega, mille raames seda tehakse.

Artikkel 22

Läbivaatamine

1. Komisjon korraldab korrapäraseid läbivaatamisi, et hinnata tema poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmete tulemuslikkust ja järgimist käesoleva konventsiooni eesmärgi täitmisel. Selline läbivaatamine võib hõlmata konventsiooni enda sätete tulemuslikkuse uurimist.

2. Komisjon määrab kindlaks selliste läbivaatamiste pädevusulatuse ja metoodika, mille kohaselt

a)	võetakse arvesse muudes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kasutatavaid tulemuslikkuse läbivaatamise tavasid;

b)	kasutatakse vajaduse korral allorganite kaasabi ning

c)	osaleb (osalevad) tegevuses komisjoni liikmetest sõltumatu(d) tunnustatud pädevusega isik(ud).

3. Komisjon võtab arvesse sellistest läbivaatamistest tulenevaid soovitusi ning võtab vajaduse korral meetmeid, sh muudab asjakohaselt oma kaitse- ja majandamismeetmeid ning nende rakendamise mehhanisme. Käesoleva konventsiooni sätete muutmise ettepanekuid, mis tulenevad sellistest läbivaatamistest, käsitletakse vastavalt artiklile 29.

4. Sellise läbivaatamise ja sellele järgneva komisjonipoolse hindamise tulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast nende esitamist komisjonile.

Artikkel 23

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine ja heakskiitmine

1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Seoulis 1. aprillil 2012 riikidele, kes osalesid Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude majandamist käsitlevatel mitmepoolsetel kohtumistel, ja jääb allakirjutamiseks avatuks kaheteistkümneks (12) kuuks.

2. Allakirjutajad peavad käesoleva konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Korea Vabariigi valitsusele, kes täidab hoiulevõtja ülesandeid. Hoiulevõtja teatab kõikidele allakirjutajatele ja konventsiooniosalistele kõigist hoiule antud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjadest ning täidab muid rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini 1969. aasta konventsioonis ja rahvusvahelises tavaõiguses sätestatud ülesandeid.

Artikkel 24

Ühinemine

1. Konventsioon on ühinemiseks avatud artikli 23 lõikes 1 osutatud riikidele.

2. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võivad konventsiooniosalised konsensuse alusel kutsuda konventsiooniga ühinema

a)	muid riike või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioone, kelle kalalaevad soovivad konventsioonialal kalavarude püügiga tegeleda, ning

b)	muid konventsiooniala rannikuriike.

3. Konventsiooniosaline, kes lõikega 2 seotud konsensusega ei ühine, esitab komisjonile selle kohta kirjaliku põhjenduse.

4. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teatab kõikidele allakirjutajatele ja konventsiooniosalistele kõigist ühinemistest.

Artikkel 25

Jõustumine

1. Konventsioon jõustub sada kaheksakümmend (180) päeva pärast seda, kui hoiuleandja on kätte saanud neljanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

2. Nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise kirja hoiule andnud pärast jõustumisnõuete täitmist, kuid enne jõustumise kuupäeva, jõustub ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine või ühinemine konventsiooni jõustumise kuupäeval või kolmkümmend (30) päeva pärast kirja hoiule andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva, jõustub konventsioon kolmkümmend (30) päeva pärast kirja hoiule andmise kuupäeva.

Artikkel 26

Reservatsioonid ja erandid

Konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone ega erandeid.

Artikkel 27

Deklaratsioonid ja avaldused

Artikkel 26 ei takista riiki ega piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma õigusnorme konventsiooni sätetega, tingimusel et selliste deklaratsioonide või avaldustega ei vähendata ega muudeta konventsiooni õiguslikku toimet selle kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes.

Artikkel 28

Seos muude lepingutega

1. Konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest konventsiooniga kooskõlas olevatest lepingutest ja mis ei mõjuta teistel konventsiooniosalistel konventsioonist tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist.

2. Konventsioon ei kahjusta kuidagi konventsiooniosaliste õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad 1982. aasta konventsioonist või 1995. aasta kokkuleppest. Konventsiooni tõlgendatakse ja kohaldatakse 1982. aasta konventsiooni ja 1995. aasta kokkuleppe alusel ning viisil, mis on nendega kooskõlas.

Artikkel 29

Muudatused

1. Konventsiooni muutmise ettepanek saadetakse kirjalikult komisjoni eesistujale vähemalt üheksakümmend (90) päeva enne selle arutamiseks kavandatud koosoleku kuupäeva ning komisjoni eesistuja edastab selle viivitamata kõigile komisjoni liikmetele. Konventsiooni muutmise ettepanekuid arutatakse komisjoni korralisel koosolekul, kui komisjoni liikmete enamus ei soovi muudatusettepanekut arutada erakorralisel koosolekul. Erakorralise koosoleku kokkukutsumise etteteatamisaeg on vähemalt üheksakümmend (90) päeva.

2. Konventsiooniosalised võtavad komisjoni poolt konventsiooni tehtavad muudatused vastu konsensuse alusel. Hoiulevõtja edastab vastuvõetud muudatuste teksti kõigile konventsiooniosalistele.

3. Muudatus jõustub kõigi konventsiooniosaliste suhtes sada kakskümmend (120) päeva pärast edastamiskuupäeva, mis on märgitud hoiulevõtja teates selle kohta, et ta on kõigilt konventsiooniosalistelt kätte saanud kirjaliku teate heakskiitmise kohta.

4. Kõik riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest on saanud käesoleva konventsiooni osaline pärast muudatuse vastuvõtmist kooskõlas lõikega 2, loetakse olevat selle muudatuse heaks kiitnud.

Artikkel 30

Lisa

Lisa on konventsiooni lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, hõlmab viide konventsioonile ka viidet selle lisale.

Artikkel 31

Väljaastumine

1. Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni osaliste hulgast välja astuda mis tahes aasta 31. detsembril, teatades sellest sama aasta 30. juunil või varem hoiulevõtjale, kes edastab selle teate koopiad teistele konventsiooniosalistele.

2. Mis tahes muu konventsiooniosaline võib seejärel sama aasta 31. detsembril käesoleva konventsiooni osaliste hulgast välja astuda, teatades sellest hoiulevõtjale ühe kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi lõike 1 kohaselt esitatud väljaastumisteate koopia.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

KOOSTATUD kahekümne neljandal veebruaril 2012 Tokios inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

KALANDUSÜKSUSED

Pärast konventsiooni jõustumist võib iga kalandusüksus, kelle kalalaevad on tegelenud või kavatsevad tegeleda kalavarude püügiga, kinnitada hoiulevõtjale saadetud kirjaliku teatega, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi ning järgida kõiki selle konventsiooni kohaselt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid. Selline kohustus jõustub kolmkümmend (30) päeva pärast kõnealuse teate kättesaamist. Iga selline kalandusüksus võib sellisest kohustusest taanduda mis tahes aasta 31. detsembril, teatades sellest sama aasta 30. juunil või varem hoiulevõtjale.

Iga punktis 1 osutatud kalandusüksus võib hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega kinnitada, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi artikli 29 lõike 3 kohaselt muudetavas vormis. See kohustus jõustub alates artikli 29 lõikes 3 osutatud kuupäevadest või käesolevas lõikes osutatud kirjaliku teate kättesaamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Kalandusüksus, kes on kooskõlas punktiga 1 kinnitanud, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi ning järgida kõiki selle konventsiooni kohaselt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid, peab täitma komisjoni liikmete kohustusi ja võib osaleda komisjoni töös, sh otsuste tegemises, kooskõlas konventsiooni sätetega. Konventsiooni kohaldamisel hõlmavad viited komisjonile või komisjoni liikmetele ka sellist kalandusüksust.

Sellise vaidluse korral, mis hõlmab kalandusüksust, kes on käesoleva lisa kohaselt kinnitanud, et on võtnud kohustuse siduda end konventsiooni tingimustega, ja mida ei ole võimalik lahendada rahumeelsel viisil, taotletakse vaidlusele mis tahes vaidlusosalise nõudel lõplikku ja siduvat otsust vastavalt alalise vahekohtu asjakohastele eeskirjadele.

Käesoleva lisa sätted kalandusüksuse osalemise kohta on ette nähtud üksnes käesoleva konventsiooni jaoks.

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/33

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/315,

17. detsember 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/161 seoses erandiga hulgimüüjate kohustusest kõrvaldada kasutuselt Ühendkuningriiki eksporditavate ravimite ainulaadne identifikaator

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 54a lõike 2 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161 (2) artikli 22 punkti a kohaselt peab hulgimüüja kõrvaldama kasutuselt selliste ravimite ainulaadse identifikaatori, mida ta kavatseb turustada väljaspool liitu.

(2)

1. veebruaril 2020 astus Ühendkuningriik välja Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“) artiklite 126 ja 127 kohaselt kohaldati liidu õigust Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis üleminekuperioodi jooksul, mis lõppes 31. detsembril 2020 (edaspidi „üleminekuperiood“).

(3)	Kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 185 ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikega 4 jätkus Põhja-Iirimaal pärast üleminekuperioodi lõppu ravimeid käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine.

(4)	Ühendkuningriigi väljaastumine liidust tähendab, et kui kohaldatavatest eeskirjadest ei ole erandit, oleks tulnud Ühendkuningriigis turustamiseks ette nähtud ravimite ainulaadne identifikaator kasutuselt kõrvaldada.

(5)

13. jaanuaril 2021 muudeti delegeeritud määrust (EL) 2016/161 komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/457, (3) et teha erand nõudest kõrvaldada kasutuselt ainulaadsed identifikaatorid toodete puhul, mis on eksporditud Ühendkuningriiki kuni 31. detsembrini 2021. Erandi eesmärk oli tagada ravimite tarnimine väikestele turgudele, mis on ajalooliselt sõltuvad Ühendkuningriigist, st Põhja-Iirimaale, Küprosele, Iirimaale ja Maltale. Neil ajalooliselt Ühendkuningriigist sõltuvatel väikestel turgudel ostsid ja ostavad paljusid ravimeid Ühendkuningriigist sellised hulgimüüjad, kellel ei ole tootmis- ega impordiluba ning kes seetõttu ei vasta direktiivis 2001/83/EÜ ja delegeeritud määruses (EL) 2016/161 sätestatud impordinõuetele.

(6)

Põhja-Iirimaal, Küprosel, Iirimaal ja Maltal ainulaadse identifikaatoriga varustatud ravimite turustamise jätkumiseks on vaja pikendada ajutist erandit Ühendkuningriiki eksporditavate toodete puhul ainulaadsete identifikaatorite kasutuselt kõrvaldamise nõudest. Selleks et anda tööstusele piisavalt aega Põhja-Iirimaale, Küprosele, Iirimaale ja Maltale suunatud ravimite tarneahelate kohandamiseks, on vaja täiendavalt kolme aasta pikkust perioodi. Erand peaks siiski piirduma ravimitega, mis on mõeldud üksnes Ühendkuningriigi turule või Ühendkuningriigi turule koos Küprose, Iirimaa või Maltaga. Seda ei tohiks kohaldada ravimite suhtes, mis on ette nähtud muudele turgudele kui Ühendkuningriik või mis on pakendatud märgistusega, mis hõlmab kogu ELi või maailma. See erand ei peaks piirama liidu õiguse kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga kooskõlas väljaastumislepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikega 4 koostoimes selle protokolli 2. lisaga.

(7)

Selleks et võtta arvesse riiklike tarneahelate eripära, lubatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/161 artikliga 23 liikmesriikidel nõuda hulgimüüjatelt ainulaadsete identifikaatorite kontrollimist ja kõrvaldamist kõnealuses artiklis osutatud isikute või asutuste nimel. Paljudel juhtudel tähendaks see, et mujal kui Põhja-Iirimaal asuvad hulgimüüjad peaksid kontrollima Põhja-Iirimaal asuvatele isikutele või asutustele tarnitavate ravimite ainulaadseid identifikaatoreid ja need kasutuselt kõrvaldama. Kuna need hulgimüüjad ei ole liidu andmekogude süsteemiga ühendatud, on vaja teha erand ravimi ainulaadsete identifikaatorite kasutuselt kõrvaldamise nõudest, et anda hulgimüüjatele aega viia kontrolli ja kasutuselt kõrvaldamise toimingud üle Põhja-Iirimaale.

(8)

Delegeeritud määruse (EL) 2016/161 eesmärk on sätestada ainulaadse identifikaatori, turvaelementide ja andmekogude süsteemi kirjeldus, pidades silmas liidus usaldusväärse ravimite autentimise süsteemi loomist. See kahjustab vastastikust usaldust, kui väljaspool liitu asuvad andmekogud saavad süsteemi üles laadida tundlikku sisu ja sellele juurde pääseda, arvestades eelkõige piiratud vahendeid selliste andmekogude üle järelevalve teostamiseks.

(9)

Tagamaks, et liitu reimporditud ravimeid ei viida turule mujal kui Põhja-Iirimaal, Küprosel, Iirimaal ja Maltal, on vaja tagada, et andmekogude süsteem annaks hoiatuse, kui ravimit kontrollitakse mujal liidus. Põhja-Iirimaa, Küprose, Iirimaa ja Malta hulgimüüjad peaksid kontrollima ka Ühendkuningriigi turule suunatud ravimisaadetisi, mis on saadud tootjatelt, müügiloa hoidjatelt või hulgimüüjatelt, kes on määratud müügiloa hoidja poolt, et tagada saadud toodete vastavus turvaelemente käsitlevatele eeskirjadele.

(10)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/161 vastavalt muuta.

(11)	Arvestades praegu kehtiva erandi peatset lõppemist, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti. Kuna praegune erand kaotab kehtivuse 31. detsembril 2021, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2016/161 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	„aktiivne ainulaadne identifikaator“ – ainulaadne identifikaator, mis ei ole veel kasutusest kõrvaldatud või mis ei ole enam kasutusest kõrvaldatud ning mis ei ole tuvastatud kui „liiduväline pakend“ vastavalt artikli 36 punktile p;“.

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Ainulaadse identifikaatori ehtsuse kontrollimine hulgimüüjate poolt

Hulgimüüja kontrollib ainulaadse identifikaatori ehtsust vähemalt järgmiste tema füüsilises valduses olevate ravimite puhul:

a)	ravimid, mis on tagastatud isikute poolt, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, või teise hulgimüüja poolt;

b)	ravimid, mida ta saab hulgimüüjalt, kes ei ole tootja ega müügiluba hoidev hulgimüüja ega hulgimüüja, kes on määratud müügiloa hoidja poolt kirjaliku lepinguga tema eest tema müügiloaga hõlmatud tooteid laos hoidma ja turustama.

Põhja-Iirimaal, Küprosel, Iirimaal või Maltal asuv hulgimüüja viib läbi nõuetekohase kontrolli, et tagada Ühendkuningriigi turu jaoks toodetud ja märgistatud ravimite saadetiste vastavus direktiivi 2001/83/EÜ artikli 54a lõikes 1 sätestatud nõudele turvaelementide olemasolu kohta, kui saadetised on saadud tootjalt, müügiloa hoidjalt või hulgimüüjalt, kes on määratud müügiloa hoidja poolt kirjaliku lepinguga tema eest tema müügiloaga hõlmatud tooteid laos hoidma ja turustama.“

Artikli 22 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina punktist a ei kehti kuni 31. detsembrini 2024 kohustus kõrvaldada kasutuselt selliste ravimite ainulaadne identifikaator, mida hulgimüüja kavatseb turustada väljaspool liitu, ravimite suhtes, mis on toodetud ja märgistatud Ühendkuningriigi turu jaoks või Ühendkuningriigi turu ning Küprose, Iirimaa või Malta turgude jaoks, ning mida ta kavatseb turustada Ühendkuningriigis.“

Artiklisse 26 lisatakse lõige 4:

„4. Kuni 31. detsembrini 2024 võivad Ühendkuningriigi ametiasutused seoses Põhja-Iirimaaga mitte täita kohustust kontrollida turvaelemente ja kõrvaldada kasutuselt ainulaadne identifikaator ravimi puhul, mis tarnitakse artiklis 23 loetletud isikutele või asutustele Ühendkuningriigi turu jaoks seoses Põhja-Iirimaaga ja mida tarnivad Ühendkuningriigi muudes osades asuvad hulgimüüjad.“

5)	Artikli 32 lõike 1 punkti b lõppu lisatakse järgmine lause: „Andmekogusid, mis teenindavad väljaspool liitu asuvaid territooriume, ei ühendata keskusega.“

Artiklile 36 lisatakse punkt p:

„p)

esitada hoiatusteade tuvastatud „liiduvälise pakendi“ kohta andmekogude süsteemis ja terminalis, kus toimub ainulaadse identifikaatori ehtsuse kontrollimine vastavalt artiklile 11, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)	kontrollimisel leiti, et ainulaadset identifikaatorit kandev ravim on toodetud ja märgistatud Ühendkuningriigi turu jaoks või Ühendkuningriigi turu jaoks ning Küprose, Iirimaa või Malta turgude jaoks;

ii)	kontrollimine ei leia aset Põhja-Iirimaal, Küprosel, Iirimaal ega Maltal.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(2) Komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/161, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega inimtervishoius kasutatavate ravimite välispakendil olevate turvaelementide kohta (ELT L 32, 9.2.2016, lk 1).

(3) Komisjoni 13. jaanuari 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/457, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/161 seoses erandiga hulgimüüjate kohustusest kõrvaldada kasutuselt Ühendkuningriiki eksporditavate toodete ainulaadne identifikaator (ELT L 91, 17.3.2021, lk 1).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/316,

21. veebruar 2022,

millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine („Tarragona“ (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon vaatas läbi Hispaania esitatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohase taotluse saada heakskiit kaitstud päritolunimetuse „Tarragona“ tootespetsifikaadi muutmisele.

(2)	Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)	Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)	Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 heaks kiita.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Tarragona“ (KPN) tootespetsifikaadi muutmine kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT C 402, 5.10.2021, lk 14.

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/38

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/317,

21. veebruar 2022,

millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus „Dehesa Peñalba“ (KPN)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse registreerida nimetus „Dehesa Peñalba“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)	Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)	Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Dehesa Peñalba“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Dehesa Peñalba“ (KPN) võetakse kaitse alla.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT C 398, 1.10.2021, lk 28.

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/39

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/318,

21. veebruar 2022,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Nijolės Šakočienės šakotis“ (KGT)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Leedu taotlus registreerida nimetus „Nijolės Šakočienės šakotis“ (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Nijolės Šakočienės šakotis“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Nijolės Šakočienės šakotis“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 2.3 „leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 446, 3.11.2021, lk 38.

(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/319,

21. veebruar 2022,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Trote del Trentino“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 910/2013 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Trote del Trentino“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Trote del Trentino“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. veebruar 2022

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 16. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 910/2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Trote del Trentino (KGT)] (ELT L 252, 24.9.2013, lk 1).

(3) ELT C 446, 3.11.2021, lk 43.

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/41

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/320,

25. veebruar 2022,

millega antakse luba kasutada pressitud eeterlikku mandariiniõli kodulindude, sigade, mäletsejaliste, hobuste, küülikute ja lõhelaste söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite taotlemise nõuded ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)	Direktiivi 70/524/EMÜ alusel anti tähtajatu luba kasutada pressitud eeterlikku mandariiniõli kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b kanti see söödalisand olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus hinnata pressitud eeterlikku mandariiniõli uuesti kõikide loomaliikide puhul.

(4)	Taotleja taotles, et pressitud eeterlikku mandariiniõli lubataks kasutada ka joogivees. Määrus (EÜ) nr 1831/2003 ei võimalda siiski lubada maitse- ja/või lõhnaaine kasutamist joogivees. Seepärast ei tohiks lubada kasutada pressitud eeterlikku mandariiniõli joogivees.

(5)	Taotleja taotles kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „lõhna- ja maitseained“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 5. mai 2021. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda pressitud eeterlik mandariiniõli kahjulikku mõju ei loomade ega tarbijate tervisele ega keskkonnale. Siiski ei olnud võimalik teha järeldusi lemmikloomade ja dekoratiivkalade kohta, kes tavaliselt ei puutu kokku tsitrusviljade kõrvalsaadustega. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et pressitud eeterlikku mandariiniõli tuleks pidada nahka sensibiliseerivaks ning nahka, silmi ja hingamisteid ärritavaks. Seepärast leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste, eelkõige kõnealuse söödalisandi kasutajate tervisele.

(7)

Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et pressitud eeterlik mandariiniõli on toidu maitsestamisel üldtunnustatud ja selle toime söödas on põhimõtteliselt sama nagu toidus, mistõttu ei ole vaja selle tõhusust täiendavalt tõendada. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodite kohta.

(8)	Pressitud eeterliku mandariiniõli hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(9)	Asjaolu, et pressitud eeterliku mandariiniõli kasutamiseks lõhna- ja maitseainena joogivees ei ole luba antud, ei välista selle kasutamist segasöödas, mida manustatakse veega.

(10)	Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust kõnealuse aine lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas kirjeldatud ainet, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „lõhna- ja maitseained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1. Lisas kirjeldatud ainet ja seda ainet sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 20. septembrit 2022 kooskõlas enne 20. märtsi 2022 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2. Lisas kirjeldatud ainet sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 20. märtsi 2023 kooskõlas enne 20. märtsi 2022 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta

(EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3) EFSA Journal 2021; 19(6): 6625.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja nimi

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Toimeaine sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: organoleptilised lisandid. Funktsionaalrühm: lõhna- ja maitseained.

2b142-eo

–

Pressitud eeterlik mandariiniõli

Söödalisandi koostis

Eeterlik mandariiniõli, mis on saadud Citrus reticulata Blanco vilja koorest.

Vedelik

Toimeaine kirjeldus

Pressitud eeterlik mandariiniõli, mis on saadud Citrus reticulata Blanco vilja koorest külmpressimise teel, nagu on määratlenud Euroopa Nõukogu (1).

d-limoneen: 65–80 %

γ-terpineen: 13–22 %

α-pineen (pin-2(3)-een):

1–3,5 %

mürtseen:1–2 %

β-pineen (pin-2(10)-een):

1–2 %

metüül-N-metüülantranilaat: 0,15–0,7 %

perillaldehüüd: ≤ 0,063 %

CASi number: 8008-31–9

FEMA number: 2657

CoE number: 142

Analüüsimeetod (2)

Fütokeemilise markeri d-limoneeni sisalduse määramine söödalisandis või lõhna- ja maitseainete segus:

—	gaasikromatograafia koos leekionisatsioondetektoriga (GC-FID) – (põhineb standardil ISO 3528)

Kodulinnud

Küülikud

Lõhelased

–

1.	Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.	Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

Pressitud eeterliku mandariiniõli segamine muude botaaniliste lisanditega on lubatud tingimusel, et perillaldehüüdi sisaldus söödamaterjalis ja segasöödas on väiksem kui sisaldus, mis tuleneb ühe söödalisandi kasutamisest asjaomase liigi või loomakategooria jaoks maksimaalses või soovitatavas koguses.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas naha-, silma- ja hingamiskaitsevahendeid.

20. märts 2032

Sead

–

Mäletsejalised

–

Hobused

–

(1) „Natural sources of flavourings“ („Lõhna- ja maitseainete looduslikud allikad“) – aruanne nr 2 (2007).

(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/45

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/321,

24. veebruar 2022,

millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (EL) 2020/430 (1) kehtestati ühekuuline erand nõukogu kodukorra (2) artikli 12 lõike 1 esimesest lõigust seoses otsustega kasutada liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (Coreper) otsuste vastuvõtmisel tavalist kirjalikku menetlust. Kõnealune erand pidi kehtima kuni 23. aprillini 2020.

(2)

Otsuses (EL) 2020/430 on sätestatud, et kui see on põhjendatud erandlike asjaolude jätkumisega, võib nõukogu kõnealuse otsuse kehtivust pikendada. Otsusega (EL) 2020/556 (3) pikendas nõukogu 21. aprillil 2020 otsuse (EL) 2020/430 artikliga 1 kehtestatud erandit veel kord ühe kuu võrra alates 23. aprillist 2020. Erandi nimetatud pikendamine pidi kehtima kuni 23. maini 2020. Otsusega (EL) 2020/702 (4) pikendas nõukogu 20. mail 2020 otsuse (EL) 2020/430 artikliga 1 kehtestatud erandit kuni 10. juulini 2020. Otsusega (EL) 2020/970 (5) pikendas nõukogu 3. juulil 2020 kõnealust erandit kuni 10. septembrini 2020.

Otsusega (EL) 2020/1253 (6) pikendas nõukogu 4. septembril 2020 kõnealust erandit kuni 10. novembrini 2020. Otsusega (EL) 2020/1659 (7) pikendas nõukogu 6. novembril 2020 kõnealust erandit kuni 15. jaanuarini 2021. Otsusega (EL) 2021/26 (8) pikendas nõukogu 12. jaanuaril 2021 kõnealust erandit kuni 19. märtsini 2021. Otsusega (EL) 2021/454 (9) pikendas nõukogu 12. märtsil 2021 kõnealust erandit kuni 21. maini 2021. Otsusega (EL) 2021/825 (10) pikendas nõukogu 20. mail 2021 kõnealust erandit kuni 16. juulini 2021.

Otsusega (EL) 2021/1142 (11) pikendas nõukogu 12. juulil 2021 kõnealust erandit kuni 30. septembrini 2021. Otsusega (EL) 2021/1725 (12) pikendas nõukogu 24. septembril 2021 kõnealust erandit kuni 30. novembrini 2021. Otsusega (EL) 2021/2098 (13) pikendas nõukogu 25. novembril 2021 kõnealust erandit kuni 28. veebruarini 2022.

(3)

Kuna COVID-19 pandeemiast tingitud erandlikud asjaolud jätkuvad ja liikmesriigid kohaldavad endiselt mitmeid erakorralisi ennetus- ja piiramismeetmeid, on vaja pikendada otsuse (EL) 2020/430 artikliga 1 kehtestatud ning otsustega (EL) 2020/556, (EL) 2020/702, (EL) 2020/970, (EL) 2020/1253, (EL) 2020/1659, (EL) 2021/26, (EL) 2021/454, (EL) 2021/825, (EL) 2021/1142, (EL) 2021/1725 ja (EL) 2021/2098 pikendatud erandit veel kord piiratud ajavahemikuks kuni 30. juunini 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (EL) 2020/430 artikliga 1 kehtestatud erandit pikendatakse veel kord 30. juunini 2022.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

A. PANNIER-RUNACHER

(1) Nõukogu 23. märtsi 2020. aasta otsus (EL) 2020/430, mis käsitleb ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 88 I, 24.3.2020, lk 1).

(2) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

(3) Nõukogu 21. aprilli 2020. aasta otsus (EL) 2020/556, millega pikendatakse otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 128 I, 23.4.2020, lk 1).

(4) Nõukogu 20. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/702, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ja otsusega (EL) 2020/556 pikendatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 165, 27.5.2020, lk 38).

(5) Nõukogu 3. juuli 2020. aasta otsus (EL) 2020/970, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ning otsustega (EL) 2020/556 ja (EL) 2020/702 pikendatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 216, 7.7.2020, lk 1).

(6) Nõukogu 4. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1253, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ning otsustega (EL) 2020/556, (EL) 2020/702 ja (EL) 2020/970 pikendatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 294, 8.9.2020, lk 1).

(7) Nõukogu 6. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1659, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ning otsustega (EL) 2020/556, (EL) 2020/702, (EL) 2020/970 ja (EL) 2020/1253 pikendatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 376, 10.11.2020, lk 3).

(8) Nõukogu 12. jaanuari 2021. aasta otsus (EL) 2021/26, millega pikendatakse täiendavalt otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ning otsustega (EL) 2020/556, (EL) 2020/702, (EL) 2020/970, (EL) 2020/1253 ja (EL) 2020/1659 pikendatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 11, 14.1.2021, lk 19).

(9) Nõukogu 12. märtsi 2021. aasta otsus (EL) 2021/454, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 89, 16.3.2021, lk 15).

(10) Nõukogu 20. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/825, millega pikendatakse täiendavalt otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 183, 25.5.2021, lk 40).

(11) Nõukogu 12. juuli 2021. aasta otsus (EL) 2021/1142, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 247, 13.7.2021, lk 91).

(12) Nõukogu 24. septembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1725, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 344, 29.9.2021, lk 5).

(13) Nõukogu 25. novembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/2098, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus (ELT L 427, 30.11.2021, lk 194).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/47

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/322,

18. veebruar 2022,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 1., 6.–10., 14. ja 17. lisa muudatuste vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (edaspidi „Chicago konventsioon“), millega reguleeritakse rahvusvahelist lennutransporti, jõustus 4. aprillil 1947. Sellega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).

(2)	Liidu liikmesriigid on Chicago konventsiooni osalisriigid ja ICAO liikmed ning liidul on teatavates ICAO organites vaatleja staatus. ICAO nõukogus on praegu esindatud seitse liikmesriiki.

(3)	Chicago konventsiooni artikli 54 kohaselt võtab ICAO nõukogu vastu rahvusvahelised standardid ja soovituslikud tavad ning määrab need kindlaks Chicago konventsiooni lisades.

(4)

ICAO nõukogu kavatseb oma 225. istungjärgul vastu võtta Chicago konventsiooni 1. lisa 178. muudatuse, 6. lisa I osa 47. muudatuse, 6. lisa II osa 40. muudatuse, 6. lisa III osa 24. muudatuse, 7. lisa 7. muudatuse, 8. lisa 109. muudatuse, 9. lisa 29. muudatuse, 10. lisa IV köite 91. muudatuse, 14. lisa I köite 17. muudatuse ja 17. lisa 18. muudatuse riikidele adresseeritud kirjades AN 12/1.1.25–20/112, AN 11/1.1.34–20/75, AN 3/45–20/85, AN 3/1.2–20/76, AN 7/1.3.105–20/42, SP 55/4–20/94, AS 8/2.1–21/48 (konfidentsiaalne) ja EC 6/3 – 21/67 esitatud kujul.

(5)	Chicago konventsiooni 1. lisa 178. muudatuse peamine eesmärk on võimaldada tõhususe suurendamiseks lennundusspetsialistide elektrooniliste lubade süsteemi rakendamist.

(6)

Chicago konventsiooni 6. lisa I, II ja III osa vastavalt 47., 40. ja 24. muudatuse peamine eesmärk on tugevdada õigusraamistikku, et hoida lennuandmete pardasalvestid jätkuvalt töökorras; selgitada sätteid, mis käsitlevad pikema kõrvalekaldumisajaga lende (EDTO) ja imikute päästeveste; kohustada teatavaid lennukeid kasutama maapinnaga kokkupõrke vältimise süsteemi (GPWS); lisada uus standard, mille kohaselt teatavatele tingimustele vastavad lennukid varustatakse lennurajalt väljasõitmise eest hoiatavate süsteemidega (ROAAS); kehtestada vähendatud käitamismiinimumid seoses suutlikkusel põhinevate lennuväljade käitamismiinimumidega (PBAOM); tagada, et lennuväljal, kus toimub kavandatud käitamine, on olemas piisavad pääste- ja tuletõrjerajatised ja -teenused; ajakohastada sätteid, mis käsitlevad avamerel asuvate varulennuväljade kasutamist kopterite pikamaalendudel, ning lisada sätted ohtlike kaupade veo kohta kopterites ja ajakohastada seonduvaid koolitust käsitlevaid sätteid.

(7)	Chicago konventsiooni 7. lisa 7. muudatuse peamine eesmärk on hõlbustada õhusõidukite ülekandmist ühe riigi registrist teise riigi registrisse, kohandades registreerimissertifikaadi näidist ja võttes kasutusele registrist kustutamise sertifikaadi vormi.

(8)

Chicago konventsiooni 8. lisa 109. muudatuse peamine eesmärk on suurendada selgust ning tagada, et mis tahes muudatus- ja remonditöid heakskiitvatel riikidel oleks selge arusaam oma jätkuvast vastutusest lennukõlblikkuse eest, ning selgitada projekteerimisvõimalusi seoses tule summutamisega suurte lennukite, kopterite ja väikelennukite lastiruumis.

(9)

Chicago konventsiooni 9. lisa 29. muudatuse peamine eesmärk on suurendada riikide valmisolekut tulevasteks pandeemiateks, võttes õppust COVID-19 pandeemiast ja kehtestades piisavad meetmed esmaseks reageerimiseks tulevastele pandeemiatele. Samuti käsitletakse 29. muudatuses standardite ja soovituslike tavade kaudu võitlust inimkaubandusega. Lisaks hõlmab muudatus väiksemaid, kuid kasulikke muudatusi Chicago konventsiooni 9. lisa sätetes seoses repatrieerimislendude ja puuetega reisijate lennutranspordiga ning broneeringuinfo märkuste muutmist seoses mõistega „tõuge“.

(10)	Chicago konventsiooni 10. lisa IV köite 91. muudatuse peamine eesmärk on võtta kasutusele õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS) X ja vähendada õhus kokkupõrke vältimise süsteemi valehäirete arvu.

(11)	Chicago konventsiooni 14. lisa I köite 17. muudatuse peamine eesmärk on jätta üldlennundus välja pääste- ja tuletõrjeteenuseid käsitlevatest sätetest.

(12)

Chicago konventsiooni 17. lisa 18. muudatuse peamine eesmärk on lisada uusi standardeid ja soovituslikke tavasid ning muuta kehtivaid standardeid ja soovituslikke tavasid, mis on seotud julgeolekukultuuri, õhusõiduki käitaja julgestusprogrammide, registreeritud pagasis lõhkeainete avastamise meetodite ja riiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolliprogrammidega.

(13)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ICAO nõukogus võetav seisukoht, sest Chicago konventsiooni 1. lisa 178. muudatus, 6. lisa I osa 47. muudatus, 6. lisa II osa 40. muudatus, 6. lisa III osa 24. muudatus, 7. lisa 7. muudatus, 8. lisa 109. muudatus, 9. lisa 29. muudatus, 10. lisa IV köite 91. muudatus, 14. lisa I köite 17. muudatus ja 17. lisa 18. muudatus võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, täpsemalt komisjoni määruseid (EL) nr 1178/2011, (1) (EL) nr 1332/2011, (2) (EL) nr 965/2012, (3) (EL) nr 139/2014 (4) ja (EL) 2015/640, (5) komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/1998 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1139 (7).

(14)

Liidu seisukoht ICAO nõukogu 225. istungjärgul või ühel sellele järgneval istungjärgul seoses Chicago konventsiooni 1. lisa 178. muudatuse, 6. lisa I osa 47. muudatuse, 6. lisa II osa 40. muudatuse, 6. lisa III osa 24. muudatuse, 7 lisa 7. muudatuse, 8. lisa 109. muudatuse, 9. lisa 29. muudatuse, 10. lisa IV köite 91. muudatuse, 14. lisa I köite 17. muudatuse ja 17. lisa 18. muudatuse vastuvõtmisega peaks olema neid muudatusi tervikuna toetada. Kõnealust seisukohta peaksid väljendama liidu nimel ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.

(15)

Liidu seisukoht pärast seda, kui ICAO nõukogu on vastu võtnud Chicago konventsiooni 1. lisa 178. muudatuse, 6. lisa I osa 47. muudatuse, 6. lisa II osa 40. muudatuse, 6. lisa III osa 24. muudatuse, 7. lisa 7. muudatuse, 8. lisa 109. muudatuse, 9. lisa 29. muudatuse, 10. lisa IV köite 91. muudatuse, 14. lisa I köite 17. muudatuse ja 17. lisa 18. muudatuse, millest ICAO peasekretär teatab ICAO riikidele adresseeritud kirjaga, peaks olema mitte teatada oma mittenõustumisest ning teatada vastuvõetud muudatuste järgimisest tingimusel, et muudatused võetakse vastu oluliste muutusteta. Samuti on asjakohane kehtestada menetlus, mida järgitaks ICAO-le erinevustest teatamisel, kui liidu õigusaktid kalduvad kõrvale äsja vastuvõetud standarditest ja soovituslikest tavadest pärast kõnealuste standardite ja soovituslike tavade kavandatud kohaldamise alguskuupäeva. Seoses erinevustega Chicago konventsiooni 1., 6., 8., ja 14. lisas sisalduvates liidu ainupädevusse kuuluvates standardites, kohaldatakse nõukogu otsust (EL) 2021/1092 (8). Kõnealust seisukohta peaksid väljendama kõik liidu liikmesriigid,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu 225. istungjärgul või ühel sellele järgneval istungjärgul liidu nimel võetav seisukoht on toetada rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 1. lisa 178. muudatust, 6. lisa I osa 47. muudatust, 6. lisa II osa 40. muudatust, 6. lisa III osa 24. muudatust, 7. lisa 7. muudatust, 8. lisa 109. muudatust, 9. lisa 29. muudatust, 10. lisa IV köite 91. muudatust, 14. lisa I köite 17. muudatust ja 17. lisa 18. muudatust tervikuna.

2. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel tingimusel, et ICAO nõukogu võtab sisuliste muudatusteta vastu lõikes 1 osutatud muudatused, on mitte teatada oma mittenõustumisest ning teatada iga vastuvõetud muudatuse järgimisest, vastates ICAO poolt riikidele adresseeritud asjaomasele kirjale.

Kui liidu õigusaktid erinevad lõikes 1 osutatud Chicago konventsiooni lisades esitatud ICAO muudetud standarditest pärast seda, kui kõnealused standardid on muutunud kohaldatavaks, mistõttu on vaja teatada kõnealuste lisadega seotud erinevustest Chicago konventsiooni artikli 38 kohaselt, esitab komisjon õigeks ajaks ja vähemalt kaks kuud enne ICAO poolt erinevustest teatamiseks kehtestatud tähtpäeva nõukogule arutamiseks ja heakskiitmiseks ettevalmistava dokumendi, milles esitatakse erinevuste üksikasjalik loetelu, millest liikmesriigid peavad liidu nimel ICAO-le teatama.

Olenemata käesoleva lõike teisest lõigust, kui liidu õigusaktid erinevad Chicago konventsiooni 1., 6., 8., ja 14. lisas esitatud ICAO muudetud standarditest pärast seda, kui kõnealused standardid on muutunud kohaldatavaks, niivõrd kui need standardid kuuluvad liidu ainupädevusse, mistõttu on vaja teatada kõnealuste lisadega seotud erinevustest Chicago konventsiooni artikli 38 kohaselt, määratakse liidu nimel ICAO-s võetav seisukoht sellistest erinevustest teatamise kohta kindlaks otsuse (EL) 2021/1092 alusel.

Artikkel 2

Artikli 1 lõikes 1 osutatud seisukohta väljendavad ühiselt tegutsedes liidu liikmesriigid, kes on ICAO nõukogu liikmed.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud seisukohta väljendavad kõik liidu liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(2) Komisjoni 16. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1332/2011, millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks (ELT L 336, 20.12.2011, lk 20).

(3) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(4) Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).

(5) Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18).

(6) Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

(7) Euroopa parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

(8) Nõukogu 11. juuni 2021. aasta otsus (EL) 2021/1092, millega määratakse kindlaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt lennundusohutuse valdkonnas vastu võetud rahvusvaheliste standarditega seotud erinevustest teatamise kriteeriumid ja kord (ELT L 236, 5.7.2021, lk 51).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/51

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/323,

22. veebruar 2022,

milles käsitletakse lahendamata vastuväiteid biotsiidile Sojet loa andmise tingimuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 973 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

8. aprillil 2020 esitas äriühing Sharda Cropchem España S.L. (edaspidi „taotleja“) Prantsusmaale taotluse biotsiidile Sojet (edaspidi „biotsiid“) antud riikliku loa vastastikuseks järjestikku tunnustamiseks, nagu seda on juba teinud Saksamaa, vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 33. Asjaomane biotsiid on tooteliiki 18 kuuluv insektitsiid, mida kutselised kasutajad kasutavad siseruumides kärbsetõrjeks tööstus- või kaubandusruumides, kodumajapidamistes või eraruumides, avalikes kohtades ja loomapidamishoonetes. Biotsiid segatakse veega ja kantakse pintsliga papist lehtedele ning see sisaldab toimeainetena imidaklopriidi ja cis-trikos-9-eeni.

(2)

Prantsusmaa edastas 6. oktoobril 2020 kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 lõikega 2 koordineerimisrühmale vastuväited, märkides, et Saksamaa kehtestatud loatingimuste puhul ei ole tagatud, et biotsiid vastab kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud nõudele. Prantsusmaa leiab, et biotsiidi ohutu käitlemise tagamiseks on vaja kasutada isikukaitsevahendeid, milleks on kemikaalikindlad kaitsekindad (kaitsekinnaste materjali täpsustab loaomanik tootekirjelduse raames) ja ühekordselt kasutatav kaitseülikond (vähemalt tüüp-6 EN 13034). Prantsusmaa seisukoht on, et tehniliste ja korralduslike meetmete kohaldamine vastavalt nõukogu direktiivile 98/24/EÜ, (2) nagu need on sätestatud Saksamaa antud loaga isikukaitsevahendite kasutamise võimaliku asendamise osas, ei taga piisavat kaitset, kui selliseid meetmeid ei ole biotsiidi hindamise raames täpsustatud ega hinnatud.

(3)

Saksamaa on seisukohal, et direktiivis 98/24/EÜ on kehtestatud töötajate kaitseks võetavate erinevate riskivähendusmeetmete eelistamise järjekord ning tehniliste ja korralduslike meetmete kohaldamine biotsiidi kasutamise puhul on prioriseeritud isikukaitsevahendite kandmise suhtes. Saksamaa sõnul peab tööandja asjaomase direktiivi kohaselt otsustama, milliseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tuleb kohaldada, ning kuna selliseid meetmeid on palju, ei ole biotsiidile loa andmise käigus võimalik neid kirjeldada ja hinnata.

(4)

Kuna koordineerimisrühm kokkuleppele ei jõudnud, edastas Saksamaa lahendamata vastuväite 3. märtsil 2021 kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 36 lõikega 1 komisjonile. Saksamaa esitas komisjonile üksikasjaliku ülevaate küsimusest, mille osas liikmesriigid ei suutnud kokkulepet saavutada, ning lahkarvamuste põhjused. Kõnealune ülevaade edastati asjaomastele liikmesriikidele ja taotlejale.

(5)	Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 2 lõike 3 punktides b ja c on sätestatud, et kõnealune määrus ei piira nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (3) ja direktiivi 98/24/EÜ kohaldamist.

(6)	Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii on loa andmise tingimusena märgitud, et biotsiid ei avalda otseselt ega oma jääkide kaudu vastuvõetamatut mõju inimeste tervisele.

(7)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punktis 9 on sätestatud, et kõnealuse lisaga kehtestatud ühispõhimõtete kohaldamisel kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud biotsiidide toimikute hindamiseks, ning arvestades sama määruse artiklis 19 sätestatud muid tingimusi, on biotsiidile loa andmise või mitteandmise otsuse tegemise voli pädeval asutusel või komisjonil. Selline luba võib sisaldada biotsiidi kasutuspiiranguid või muid tingimusi.

(8)	Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punkti 18 alapunktis d on sätestatud, et biotsiidi riskihindamisega määratakse vajalikud meetmed inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks nii biotsiidi kavandatud tavakasutuse jooksul kui ka tõepärase halvima stsenaariumi korral.

(9)	Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punkti 56 alapunktis 2 on sätestatud, et artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele vastavust hinnates on üks otsustest, mille hindav asutus peab tegema, see, kas biotsiid võib vastata kriteeriumidele, arvestades konkreetsete tingimuste või piirangute järgimist.

(10)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punktis 62 on sätestatud, et vajaduse korral jõuab taotlust hindav asutus järeldusele, et kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alapunkti iii kriteeriumi saab täita üksnes kohaldades ennetus- ja kaitsemeetmeid, sealhulgas tööprotsesside kavandamine, tehniline kontroll, sobivate vahendite ja materjalide kasutamine, ühiskaitsemeetmete kohaldamine ning kui kokkupuudet ei saa muul viisil vältida, individuaalsed kaitsemeetmed, sealhulgas isikukaitsevahendite, nagu respiraatorite, hingamismaskide, kombinesoonide, kinnaste ja kaitseprillide kandmine, et vähendada kutseliste kasutajate kokkupuudet kahjulike ainetega.

(11)

Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisa punktis 62 ei ole siiski sätestatud, et hindamine, mille tulemusel jõutakse järeldusele, et kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud kriteeriumi saab täita üksnes ennetus- ja kaitsemeetmete kohaldamisega, peab toimuma kooskõlas direktiiviga 98/24/EÜ. Samuti ei ole selles sõnaselgelt sätestatud, et seda direktiivi ei kohaldata. Seetõttu ei saa nendest sätetest järeldada, et direktiiv 98/24/EÜ ei ole kohaldatav. Lisaks on direktiivi 98/24/EÜ kohased asjaomased kohustused kehtestatud tööandjatele, mitte liikmesriikide ametiasutustele.

(12)

Direktiivi 98/24/EÜ artiklis 4 on sätestatud, et keemiliste mõjurite esinemisest töötajate ohutusele ja tervisele tuleneva riski hindamisel peavad tööandjad hankima tarnijalt või muudest kergesti kättesaadavatest allikatest vajalikku lisateavet ning et vajaduse korral peab selline teave sisaldama erihinnangut kasutajatele tuleneva riski kohta, nagu on kehtestatud keemilisi mõjureid käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel.

(13)

Direktiivi 98/24/EÜ artiklis 6 on sätestatud töötajate kaitseks keemilistest ainetest tööl tuleneva riski vastu tööandja poolt võetavad meetmed tähtsuse järjekorras. Esmatähtsaks tuleb pidada ohtliku aine asendamist ning kui see ei ole võimalik, tuleb ohtliku keemilise mõjuri põhjustatud riski töötajate ohutusele ja tervisele tööl vähendada miinimumini, kohaldades kaitse- ja ennetusmeetmeid. Kui kokkupuudet ohtlike mõjuritega ei ole võimalik ära hoida muul viisil, tuleb tagada töötajate kaitse, kasutades individuaalseid kaitsevahendeid, kaasa arvatud isikukaitsevahendid.

(14)	Arvestades biotsiidi töötlemisviisi ja hindavalt asutuselt kättesaadavat teavet, ei ole biotsiidi loa taotluses ega taotluse hindamise käigus selliseid tehnilisi ega korralduslikke meetmeid kindlaks määratud.

(15)

Seepärast leiab komisjon, et biotsiid vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimusele, juhul kui biotsiidi loal ja märgistusel on biotsiidi kasutamise kohta esitatud järgmine tingimus: „Toote käitlemiseks on vaja kanda kemikaalikindlaid kaitsekindaid (kaitsekinnaste materjali täpsustab loaomanik tootekirjelduses) ja ühekordselt kasutatavat kaitseülikonda, mis on vähemalt tüüp-6 EN 13034 või samaväärne. See ei piira nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ja muude töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist tööandjate poolt.“

(16)

Kui aga loa taotleja või lubade andmisega tegelev asutus teeb kindlaks tõhusad tehnilised või korralduslikud meetmed, mis vähendavad kokkupuudet samaväärsel või kõrgemal tasemel, peaksid sellised meetmed asendama isikukaitsevahendite kandmise nõude ning need tuleks ära näidata biotsiidi loal ja märgistusel.

(17)	23. novembril 2021 andis komisjon taotlejale võimaluse esitada kirjalikke märkusi kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 36 lõikega 2. Taotleja esitas märkused, mida komisjon seejärel arvesse võttis.

(18)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Biotsiidiregistris registrinumbriga BC-RW058475-96 registreeritud biotsiid vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud tingimusele, juhul kui biotsiidi loal ja märgistusel on biotsiidi kasutamise kohta esitatud järgmine tingimus: „Toote käitlemiseks on vaja kanda kemikaalikindlaid kaitsekindaid (kaitsekinnaste materjali täpsustab loaomanik tootekirjelduses) ja ühekordselt kasutatavat kaitseülikonda, mis on vähemalt tüüp-6 EN 13034 või samaväärne. See ei piira nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ja muude töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist tööandjate poolt.“

Kui loa taotleja või lubade andmisega tegelev asutus teeb kindlaks tehnilised või korralduslikud meetmed, mis vähendavad kokkupuudet samaväärsel või kõrgemal tasemel, kui seda võimaldab esimese lõigus nimetatud kaitsevahendite kandmine, siis tuleks selliseid meetmeid kasutada isikukaitsevahendite kandmise asemel ning need tuleks ära näidata biotsiidi loal ja märgistusel. Sellisel juhul ei kohaldata esimeses lõigus sätestatud kohustust lisada biotsiidi kasutamise kohta esitatud tingimus.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. veebruar 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(3) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/54

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/324,

24. veebruar 2022,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/973, et võtta arvesse teatavat ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemist CO2 heite arvutamisel Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse puhul

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 690 all)

(Ainult eesti-, hollandi-, iiri-, inglis-, itaalia-, prantsus-, rootsi-, saksa-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011, (1) eriti selle artikli 7 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Üldkohus tühistas kohtuasjas T-359/19 (2) tehtud otsusega komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/583 (3) seoses keskmise CO2 eriheite ja ökoinnovatsioonist tuleneva CO2 heite vähenemise arvutustega 2017. kalendriaasta kohta tootja Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse puhul.

(2)	Kuna komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/973 (4) täpsustatud keskmine CO2 eriheide ja ökoinnovatsioonist tulenev CO2 heite vähenemine tehti kindlaks samal moel, kui rakendusotsuse (EL) 2019/583 puhul, siis on asjakohane selles otsuses kehtestatud väärtusi muuta.

(3)

Ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemist, mis on sertifitseeritud vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2015/158 (5) ning millest liikmesriigid on teatanud ning mida on kontrollinud Daimler AG ja Daimler AG heiteühendus, tuleks võtta 2019. kalendriaastal arvesse nimetatud ettevõtjate puhul keskmise eriheite arvutamisel.

(4)	Rakendusotsuses (EL) 2021/973 kajastatud ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemise näitajat tuleks seetõttu Daimler AG puhul suurendada 0,102 g CO2/km võrra ning Daimler AG heiteühenduse puhul 0,101 g CO2/km võrra.

(5)	Rakendusotsusega (EL) 2021/973 Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse jaoks kindlaks määratud keskmine CO2 eriheide ja kaugus sihttasemest on ümber arvutatud, võttes arvesse suuremat ökoinnovatsioonist tulenevat heite vähenemist. Seepärast on vaja muuta asjaomaseid kandeid.

(6)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2021/973 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2021/973 muutmine

Rakendusotsuse (EL) 2021/973 I lisa muudetakse järgmiselt.

Tabelis 1 asendatakse kanne Daimler AG kohta järgmisega:

A	B	C	D	E	F	G	H	I	J
Tootja nimi	Heiteühendus ja erandid	Registreeritud sõidukite arv	Keskmine mass	Keskmine CO2 eriheide	Eriheite sihttase	Kaugus sihttasemest	Ökoinnovatsioonist tulenev CO2 heite vähenemine	Parandustegur	Lubatav viga
„DAIMLER AG	P2	979 292	1 589,41	135,985	139,576	–3,593	0,753	1	0,002 “

Tabelis 2 asendatakse kanne Daimler AG kohta järgmisega:

A	B	C	D	E	F	G	H	I	J
Heiteühenduse nimi	Heiteühendus	Registreeritud sõidukite arv	Keskmine mass	Keskmine CO2 eriheide	Eriheite sihttase	Kaugus sihttasemest	Ökoinnovatsioonist tulenev CO2 heite vähenemine	Parandustegur	Lubatav viga
„DAIMLER AG	P2	985 163	1 591,60	136,648	139,676	–3,030	0,748	1	0,002 “

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele tootjatele ja vastavalt määruse (EL) 2019/631 artiklile 6 moodustatud heiteühendustele:

ADAM OPEL GmbH

Bahnhofsplatz 1 IPC 39–13

65423 Rüsselsheim

Saksamaa

ADIDOR VOITURES SAS

2/4 Rue Hans List

78290 Croissy-sur-Seine

Prantsusmaa

ALFA ROMEO SPA

C.so Settembrini, 40

Gate 8 – Building 6 – 1st floor – B15N Colonna N47

10135 Torino

Itaalia

ALKE SRL

via Vigonovese 123

35127 Padova

Itaalia

ALPINA BURKARD BOVENSIEPEN GmbH E CO KG

Alpenstraße 35–37

86807 Buchloe

Saksamaa

ANHUI JIANGHUAI AUTOMOBILE

Via Lanzo 27

10071 Borgaro Torinese

Itaalia

ASTON MARTIN LAGONDA LIMITED

Esindaja ELis:

Aston Martin Lagonda of Europe GmbH,

Unterschweinstiege 2–14

60549 Frankfurt am Main

Saksamaa

AUDI AG

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

AUDI HUNGARIA MOTOR KFT

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

10)

AUDI SPORT GmbH

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

11)

AUTOMOBILE DACIA SA

1 Avenue du Golf

78280 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

12)

AUTOMOBILES CITROEN

7, rue Henri Sainte-Claire Deville

92500 Rueil-Malmaison

Prantsusmaa

13)

AUTOMOBILES PEUGEOT

7, rue Henri Sainte-Claire Deville

92500 Rueil-Malmaison

Prantsusmaa

14)

AUTOMOBILI LAMBORGHINI SPA

via Modena 12

40019 Sant’Agata Bolognese (BO)

Itaalia

15)

AVTOVAZ JSC

Esindaja ELis:

CS AUTOLADA

211 Konevova

130 00 Prague 3

Tšehhi Vabariik

16)

BAYERISCHE MOTOREN WERKE AG

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

17)

BEIJING BORGWARD AUTOMOTIVE CO LTD

Kriegsbergstraße 11

70174 Stuttgart

Saksamaa

18)

BENTLEY MOTORS LTD

Pyms Lane

CW1 3PL

Crewe Cheshire

Ühendkuningriik

19)

BLUECAR SAS

31–32 quai de Dion Bouton

92800 Puteaux

Prantsusmaa

20)

BMW M GmbH

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

21)

BMW Pool

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

22)

BUGATTI AUTOMOBILES SAS

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

23)

CATERHAM CARS LIMITED

2 Kennet Road

DA1 4QN Dartford

Ühendkuningriik

24)

CNG-TECHNIK GmbH

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

25)

DAIMLER AG

Building 120, Mercedesstrasse 120

70546 Stuttgart-Untertuerkheim

Saksamaa

26)

DAIMLER Pool (M1)

Esindaja ELis:

DAIMLER AG

Building 120, Mercedesstrasse 120

70546 Stuttgart-Untertuerkheim

Saksamaa

27)

DAIMLER Pool (N1)

Esindaja ELis:

DAIMLER AG

Building 120, Mercedesstrasse 120

70546 Stuttgart-Untertuerkheim

Saksamaa

28)

DFSK MOTOR CO LTD

Esindaja ELis:

Giotti Victoria Sr.l. Pisana Road, 11/a

50021 Barberino, Val D’ Elsa (FI)

Itaalia

29)

DONKERVOORT AUTOMOBIELEN BV

Pascallaan 96

8218 NJ Lelystad

Madalmaad

30)

DR AUTOMOBILES SRL

Zona Industriale, Snc

86070 Macchia d’Isernia

Itaalia

31)

DR ING HCF PORSCHE AG

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

32)

DR MOTOR COMPANY SRL

S S 85 Venafrana km 37500

86070 Macchia d’Isernia

Itaalia

33)

E-GO MOBILE AG

AG Campus-Boulevard 30 D

52074 Aachen

Saksamaa

34)

FABBRICA DALLARA SRL

Via Guglielmo Marconi,18

43040 Varano de’ Melegari (PR)

Itaalia

35)

FCA ITALY SPA

C.so Settembrini, 40

Gate 8 – Building 6 – 1st floor – B15N Colonna N47

10135 Torino

Itaalia

36)

FCA TESLA Pool

Esindaja ELis:

FCA Italy SpA

C.so Settembrini, 40

Gate 8 – Building 6 – 1st floor – B15N Colonna N47

10135 Torino

Itaalia

37)

FCA US LLC

C.so Settembrini, 40

Gate 8 – Building 6 – 1st floor – B15N Colonna N47

10135 Torino

Itaalia

38)

FIAT GROUP Pool (N1)

C.so Settembrini, 40

Gate 8 – Building 6 – 1st floor – B15N Colonna N47

10135 Torino

Itaalia

39)

ESAGONO ENERGIA SRL

Via Puecher 9

20060 Pozzuolo Martesana (MI)

Itaalia

40)

FERRARI SPA

Via Emilia Est 1163

41122 Modena

Itaalia

41)

FORD INDIA PRIVATE LIMITED

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

42)

FORD MOTOR COMPANY

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

43)

FORD MOTOR COMPANY OF AUSTRALIA LIMITED

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

44)

FORD-WERKE GmbH

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

45)

FORD Pool (M1)

Esindaja ELis:

Ford-Werke Gmbh

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

46)

FORD Pool (N1)

Esindaja ELis:

Ford-Werke Gmbh

Niehl Plant, building, Imbert 479

Henry Ford Strasse 1

50735 Köln

Saksamaa

47)

FUSO

Esindaja ELis:

Daimler AG, Building 120, Mercedesstrasse 120

70546

Stuttgart-Untertuerkheim

Saksamaa

48)

GAZ

Poe 2

60502 Lähte Tartumaa

Eesti

49)

GENERAL MOTORS HOLDINGS LLC

Bouwhuispad 1

8121 PX Olst

Madalmaad

50)

GONOW AUTO CO LTD

Via della Muratella, 797

00054 Maccarese (RM)

Itaalia

51)

GOUPIL INDUSTRIE SA

Route de Villeneuve

47320 Bourran

Prantsusmaa

52)

GREAT WALL MOTOR COMPANY LIMITED

Great Wall Motor Europe Technical Center

Otto-Hahn-Str. 5

63128 Dietzenbach

Saksamaa

53)

GUMPERT AIWAYSAUTOMOBILE GmbH

Carl-Hahn-Straße 5

85053 Ingolstadt

Saksamaa

54)

HONDA MOTOR CO LTD

Esindaja ELis:

Honda Motor Europe Ltd

Wijngaardveld 1 (Noord V)

9300 Aalst

Belgia

55)

HONDA Pool

Esindaja ELis:

Honda Motor Europe Ltd

Wijngaardveld 1 (Noord V)

9300 Aalst

Belgia

56)

HONDA OF THE UK MANUFACTURING LTD

Esindaja ELis:

Honda Motor Europe Ltd

Wijngaardveld 1 (Noord V)

9300 Aalst

Belgia

57)

HYUNDAI ASSAN OTOMOTIV SANAYI VE TICARET AS

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe Technical Centre GmbH

Hyundai Platz

65428 Russelsheim

Saksamaa

58)

HYUNDAI Pool (M1)

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe Technical Centre GmbH

Hyundai Platz

65428 Russelsheim

Saksamaa

59)

HYUNDAI Pool (N1)

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe Technical Centre GmbH

Hyundai Platz

65428 Russelsheim

Saksamaa

60)

HYUNDAI MOTOR COMPANY

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe Technical Centre GmbH

Hyundai Platz

65428 Russelsheim

Saksamaa

61)

HYUNDAI MOTOR EUROPE GmbH

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe Technical Centre GmbH

Hyundai Platz

65428 Russelsheim

Saksamaa

62)

HYUNDAI MOTOR MANUFACTURING CZECH SRO

Esindaja ELis:

Hyundai Motor Europe Technical Centre GmbH

Hyundai Platz

65428 Russelsheim

Saksamaa

63)

ISUZU MOTORS LIMITED

Bist 12

2630 Aartselaar

Belgia

64)

IVECO SPA

Via Puglia 35

10156 Torino

Itaalia

65)

JAGUAR LAND ROVER LIMITED

Esindaja ELis:

JLR Ireland (Services) Ltd, Software Engineering Centre,

Three Airport Avenue, Shannon Industrial Estate

V14 YH92 Shannon (Co. Clare)

Iirimaa

66)

KIA Pool (M1)

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt/M

Saksamaa

67)

KIA Pool (N1)

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt/M

Saksamaa

68)

KIA MOTORS CORPORATION

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt/M

Saksamaa

69)

KIA MOTORS SLOVAKIA SRO

Theodor-Heuss-Allee 11

60486 Frankfurt/M

Saksamaa

70)

KOENIGSEGG AUTOMOTIVE AB

Valhall Park

262 74 Angelhlom

Rootsi

71)

KTM-SPORTMOTORCYCLE AG

Stallhofnerstrasse 3

5230 Mattighofen

Austria

72)

LADA AUTOMOBILE GmbH

Erlengrund 7

21614 Buxtehude

Saksamaa

73)

LIGIER GROUP

Route d’Hauterive 105

3200 Abrest

Prantsusmaa

74)

LONDON EV COMPANY

Esindaja ELis:

Cina-Euro Vehicle Technology (CEVT), Theres Svenssons Gata 7

41755 Goteborg

Rootsi

75)

LOTUS CARS LIMITED

Esindaja ELis:

Cina-Euro Vehicle Technology (CEVT), Theres Svenssons Gata 7

41755 Goteborg

Rootsi

76)

MAGYAR SUZUKI CORPORATION LTD

Schweidel Jozsef U52

2500 Esztergom

Ungari

77)

MAHINDRA & MAHINDRA LTD

Via Cancelliera 35

00072 Ariccia (Roma)

Itaalia

78)

MAN TRUCK & BUS AG

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

79)

MARUTI SUZUKI INDIA LTD

Schweidel Jozsef U52

2500 Esztergom

Ungari

80)

MASERATI SPA

Viale Ciro Menotti 322

41122 Modena

Itaalia

81)

MAZDA MOTOR CORPORATION

European R & D Centre

Hiroshimastr. 1

61440 Oberursel/Taunus

Saksamaa

82)

MCLAREN AUTOMOTIVE LIMITED

Chertsey Road Woking

GU21 4YH Surrey

Ühendkuningriik

83)

MERCEDES-AMG GmbH

Esindaja ELis:

Daimler AG, Building 120, Mercedesstrasse 120

70546 Stuttgart-Untertuerkheim

Saksamaa

84)

MFTBC

F403, EA/R

70546 Stuttgart

Saksamaa

85)

MG MOTOR UK LIMITED

Esindaja ELis:

SAIC Motor Europe B.V.

Professor W.H. Keesomlaan 12

1183 Amstelveen

Madalmaad

86)

MG SAIC Pool

Esindaja ELis:

SAIC MOTOR CORPORATION

Dyapason Building, rue Robert Stumper 4

L2557 Luxembourg -Cloche d`Or

Luksemburg

87)

MITSUBISHI MOTORS Pool (M1)

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe BV

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

88)

MITSUBISHI MOTORS Pool (N1)

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe BV

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

89)

MITSUBISHI MOTORS CORPORATION MMC

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe BV

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

90)

MITSUBISHI MOTORS THAILAND CO LTD MMTH

Esindaja ELis:

Mitsubishi Motors Europe BV

Mitsubishi Avenue 21

6121 SH Born

Madalmaad

91)

MORGAN TECHNOLOGIES LTD

Pickersleigh Road Malvern Link

WR14 2LL Worcestershire

Ühendkuningriik

92)

NISSAN INTERNATIONAL SA

Renault Nissan Representation Office

Avenue des Arts 40

1040 Brussels

Belgia

93)

OPEL AUTOMOBILE GmbH

Bahnhofsplatz 1 IPC 39–13

65423 Rüsselsheim

Saksamaa

94)

PAGANI AUTOMOBILI SPA

Via dell’ Artigianato 5

41018 San Cesario sul Panaro (Modena)

Itaalia

95)

PIAGGIO & C SPA

Viale Rinaldo Piaggio, 25

56025 Pontedera (PI)

Itaalia

96)

GROUPE PSA Pool (N1)

Route de Gisy

78943 Velizy-Villacoublay Cedex

Prantsusmaa

97)

PSA AUTOMOBILES SA

2–10 boulevard de l’Europe

78300 Poissy

Prantsusmaa

98)

PSA OPEL Pool (M1)

Route de Gisy

78943 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

99)

RENAULT Pool (M1)

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

100)

RENAULT Pool (N1)

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

101)

RENAULT SAS

1 avenue du Golf

78288 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

102)

RENAULT TRUCKS

99 Route de Lyon TER L10 0 01

69806 Saint Priest Cedex

Prantsusmaa

103)

ROLLS-ROYCE MOTOR CARS LTD

Petuelring 130

80788 München

Saksamaa

104)

ROMANITAL SRL

Via delle Industrie, 107

90040 Isola delle Femmine PA

Itaalia

105)

SAIC MOTOR CORPORATION

Dyapason Building, rue Robert Stumper 4

L2557 Luxembourg Luxembourg -Cloche d`Or

Luksemburg

106)

SAIC MAXUS AUTOMOTIVE CO LTD

Dyapason Building, rue Robert Stumper 4

L2557 Luxembourg Luxembourg -Cloche d`Or

Luksemburg

107)

SEAT SA

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

108)

SECMA SAS

Rue Denfert Rochereau

59580 Aniche

Prantsusmaa

109)

SKODA AUTO AS

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

110)

SOCIETE DES AUTOMOBILES ALPINE

1 Avenue du Golf

78280 Guyancourt Cedex

Prantsusmaa

111)

SSANGYONG MOTOR COMPANY

SsangYong Motor Europe Office c/o Business center

Otto-Volger-Straße 15

65843 Sulzbach

Saksamaa

112)

STREETSCOOTER GmbH

Jülicher Straße 191

52070 Aachen

Saksamaa

113)

SUBARU CORPORATION

Leuvensesteenweg 555 B/8

1930 Zaventem

Belgia

114)

SUZUKI MOTOR CORPORATION

Schweidel Jozsef U52

2500 Esztergom

Ungari

115)

SUZUKI MOTOR THAILAND CO LTD

Schweidel Jozsef U52

2500 Esztergom

Ungari

116)

SUZUKI Pool

Schweidel Jozsef U52

2500 Esztergom

Ungari

117)

TATA JAGUAR LAND ROVER Pool

Esindaja ELis:

JLR Ireland (Services) Ltd, Software Engineering Centre,

Three Airport Avenue, Shannon Industrial Estate

V14 YH92 Shannon (Co. Clare)

Iirimaa

118)

TECNO MECCANICA IMOLA SPA

Esindaja ELis:

Artega GmbH, Artegastraße 1

33129 Delbrück

Saksamaa

119)

TESLA MOTORS LTD

Esindaja ELis:

Tesla Motors Netherlands B.V.,

Burgemeester Stramanweg 122

1101 EN Amsterdam

Madalmaad

120)

TOYOTA MAZDA Pool

Esindaja ELis:

Toyota Motor Europe Nv Sa

Avenue du Bourget 60

1140 Brussels

Belgia

121)

TOYOTA MOTOR EUROPE NV SA

Avenue du Bourget 60

1140 Brussels

Belgia

122)

UAZ

Moskovskoye shosse, 92

432034 Ulyanovsk

Venemaa

123)

VOLKSWAGEN AG

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

124)

VOLKSWAGEN Pool (M1)

Esindaja ELis:

VW GROUP PC

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

125)

VOLKSWAGEN Pool (N1)

Esindaja ELis:

VOLKSWAGEN GROUP LCV

Letter box 011/1882

38436 Wolfsburg

Saksamaa

126)

VOLVO CAR CORPORATION

Regulatory Affairs Environment (Dep 58832)

PV3A1, PVE Reception, Assar Gabrielssons väg

40531 Göteborg

Rootsi

Brüssel, 24. veebruar 2022

Komisjoni nimel

juhtiv asepresident

Frans TIMMERMANS

(1) ELT L 111, 25.4.2019, lk 13.

(2) ELT C 452, 8.11.2021, lk 21.

(3) Komisjoni 3. aprilli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/583, millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 sõiduautode tootjakohase keskmise CO2-eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused 2017. kalendriaasta kohta ning teatavate Volkswageni heiteühendusse kuuluvate tootjate puhul 2014., 2015. ja 2016. kalendriaasta kohta või muudetakse neid (ELT L 100, 11.4.2019, lk 66).

(4) Komisjoni 1. juuni 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/973, millega kinnitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/631 sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tootjakohase keskmise CO2 eriheite ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused 2019. kalendriaasta kohta ning sõiduautode tootja Dr. Ing. h.c. F. Porsche AG ning Volkswageni heiteühenduse puhul 2014.–2018. kalendriaasta kohta või muudetakse neid (ELT L 215, 17.6.2021, lk 1).

(5) Komisjoni 30. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/158, millega lubatakse kasutada kahte Robert Bosch GmbH uudse tehnilise lahendusega suure kasuteguriga generaatorit sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 26, 31.1.2015, lk 31).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/70

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/325,

24. veebruar 2022,

millega muudetakse seoses loa hoidja ja tema esindajaga liidus rakendusotsuseid 2015/698, 2017/2448, 2017/2452, 2018/1109, 2018/1110, 2019/1304, 2019/1306 ja 2021/1388, millega lubatakse lasta turule teatavaid geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid, neist koosnevaid või neist valmistatud tooteid

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 1049 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 21 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Belgias asuv äriühing Pioneer Overseas Corporation esindab liidus Ameerika Ühendriikides asuvat äriühingut Union of Pioneer Hi-Bred International Inc. seoses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate, neist koosnevate või neist valmistatud toodete turulelaskmise lubadega, mis on antud komisjoni rakendusotsustega (EL) 2015/698, (2) (EL) 2017/2448, (3) (EL) 2017/2452, (4) (EL) 2018/1109, (5) (EL) 2018/1110, (6) (EL) 2019/1304, (7) (EL) 2019/1306 (8) ja (EL) 2021/1388 (9).

(2)

Prantsusmaal asuv äriühing Dow AgroSciences Distribution S.A.S. esindab liidus Ameerika Ühendriikides asuvat äriühingut Dow AgroSciences LLC seoses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate, neist koosnevate või neist toodetud toodete turule laskmise lubadega, mis on antud rakendusotsustega (EL) 2017/2452, (EL) 2018/1109 ja (EL) 2019/1306.

(3)	Äriühing Corteva Agriscience LLC teatas 22. märtsi 2021. aasta kirjaga komisjonile, et äriühing Dow AgroSciences LLC muutis oma nime, mis alates 1. jaanuarist 2021 on Corteva Agriscience LLC.

(4)	Äriühing Pioneer Hi-Bred International, Inc. palus 1. novembri 2021. aasta kirjaga komisjoni kanda kõik äriühingu Pioneer Hi-Bred International, Inc. õigused ja kohustused seoses geneetiliselt muundatud toodete lubade ja menetluses olevate taotlustega üle äriühingule Corteva Agriscience LLC.

(5)	Äriühing Corteva Agriscience LLC teatas 1. novembri 2021. aasta kirjaga komisjonile, et alates 1. novembrist 2021 on tema esindaja liidus Belgias asuv äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.

(6)	Taotletud muudatused on puhtalt halduslikud ega too kaasa asjaomaste toodete uut hindamist.

(7)	Rakendusotsuseid (EL) 2015/698, (EL) 2017/2448, (EL) 2017/2452, (EL) 2018/1109, (EL) 2018/1110, (EL) 2019/1304, (EL) 2019/1306 ja (EL) 2021/1388 tuleks seega vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2015/698 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2015/698 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loaomanik Loaomanik on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Corteva Agriscience LLC, 9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV, Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loaomanik

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 2

Rakendusotsuse (EL) 2017/2448 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2017/2448 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 3

Rakendusotsuse (EL) 2017/2452 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2017/2452 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 4

Rakendusotsuse (EL) 2018/1109 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2018/1109 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 5

Rakendusotsuse (EL) 2018/1110 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2018/1110 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 6

Rakendusotsuse (EL) 2019/1304 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2019/1304 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 7

Rakendusotsuse (EL) 2019/1306 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2019/1306 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 8

Rakendusotsuse (EL) 2021/1388 muutmine

Rakendusotsust (EL) 2021/1388 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Loa hoidja Loa hoidja on äriühing Corteva Agriscience LLC, Ameerika Ühendriigid, keda liidus esindab äriühing Corteva Agriscience Belgium BV.“

(2)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Adressaat

(3)

Lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Taotleja ja loa hoidja

Nimi	:	Corteva Agriscience LLC
Aadress	:	9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid

Esindaja ELis: Corteva Agriscience Belgium B.V., Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia.“

Artikkel 9

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Corteva Agriscience LLC (9330 Zionsville Road, Indianapolis, Indiana 46268-1054, Ameerika Ühendriigid), keda esindab liidus äriühing Corteva Agriscience Belgium B.V. (Bedrijvenlaan 9, 2800 Mechelen, Belgia).

Brüssel, 24. veebruar 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2) Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/698, millega lubatakse turule lasta geneetiliselt muundatud sojauba 305423 (DP-3Ø5423-1) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003(ELT L 112, 30.4.2015, lk 71).

(3) Komisjoni 21. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2448, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40–3-2 (DP-3Ø5423-1 × MON-Ø4Ø32-6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT L 346, 28.12.2017, lk 6).

(4) Komisjoni 21. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2452, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS-Ø15Ø7-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turulelaskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 346, 28.12.2017, lk 25).

(5) Komisjoni 1. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1109, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS-59122-7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete turulelaskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 203, 10.8.2018, lk 7).

(6) Komisjoni 3. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1110, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL (ELT L 203, 10.8.2018, lk 13).

(7) Komisjoni 26. juuli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1304, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 4114 (DP-ØØ4114-3) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 204, 2.8.2019, lk 65).

(8) Komisjoni 26. juuli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1306, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 (DAS-Ø15Ø7-1 × MON-ØØ6Ø3-6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete turulelaskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 204, 2.8.2019, lk 75).

(9) Komisjoni 17. augusti 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1388, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 × MIR162 × MON810 × NK603 ning geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, MIR162, MON810 ja NK603 transformatsioonidest, sisaldavaid, neist koosnevaid või valmistatud tooteid (ELT L 300, 24.8.2021, lk 22).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/76

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/326,

24. veebruar 2022,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/961, millega lubatakse kohaldada Prantsuse Vabariigi võetud ajutist meedet piirata kreosoodi ja muude kreosoodiga seotud ainetega töödeldud puidu kasutamist ja turulelaskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artiklile 129

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 1074 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 129 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

7. juunil 2019 võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2019/961 (2) (edaspidi „otsus“), millega lubatakse kohaldada Prantsusmaa võetud ajutist meedet piirata kreosoodi ja muudekreosoodiga seotud ainetega töödeldud puidu kasutamist ja turulelaskmist vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 129.

(2)	Otsuse artikli 1 lõike 1 kohaselt lubati ajutist meedet kohaldada 27 kuu jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevast, seega lõppes see 7. septembril 2021.

(3)

27-kuuline ajavahemik oli seatud selleks, et Prantsusmaal oleks piisavalt aega, et lõpetada piirangute kehtestamise menetlus, mille Prantsusmaa oli kohustatud algatama vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 129 lõikele 3, esitades selleks Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) XV lisale vastava toimiku (edaspidi „XV lisa toimik“) kolme kuu jooksul alates otsuse kuupäevast.

(4)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1839 (3) lükati tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides kreosoodi kasutamise loa aegumiskuupäev edasi 31. oktoobrini 2022. Seda tehti selleks, et võtta arvesse kemikaaliameti arvamuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks vajalikku aega ning aega, mis on vajalik otsustamaks, kas vähemalt üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (4) artikli 5 lõike 2 esimese lõigu tingimustest on täidetud ja kas kreosoodi heakskiitu võib seega pikendada.

(5)

Prantsusmaa ei alustanud kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest piirangute kehtestamise menetlust. Prantsusmaa väidab, et esitatava XV lisa toimiku ulatus ja sisu on tihedalt seotud kreosoodi määruse (EL) nr 528/2012 kohase heakskiidu pikendamist või pikendamata jätmist käsitlevate arutelude järeldustega, et tagada määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohase võimaliku piirangu õiguslik kooskõla nende arutelude järeldustega. Ta on lubanud esitada XV lisa toimiku 1. veebruariks 2022, et oleks võimalik võtta arvesse nende arutelude järeldusi.

(6)

Seni on lubatud kohaldada ajutist meedet, et võimaldada piirangute kehtestamise menetlus lõpule viia. Võttes arvesse piirangute kehtestamise menetlusega seotud tähtaegu, tuleks nende kestel lubatud ajutise meetme kehtivusaega pikendada sama ajavahemiku võrra, kui otsuses arvutatud, ehk 27 kuud alates XV lisa toimiku esitamise kuupäevast.

(7)	Rakendusotsuses (EL) 2019/961 kirjeldatud ajutise meetme lubamise põhjused jäävad samaks. Seega tuleks ajutine meede jätkuvalt heaks kiita.

(8)

Selleks et vältida õiguslikku ebakindlust, mis tuleneks Prantsusmaale ajutise meetme kohaldamiseks antud loa aegumisest enne piirangute menetluse lõpetamist, tuleb tagasiulatuvalt pikendada ajavahemikku, mille jooksul ajutine meede on lubatud. Kehtivusaega tuleks seepärast arvestada pigem 8. septembrist 2021 ja mitte XV lisa toimiku esitamise eeldatavast kuupäevast ning lisada sellele veel viis kuud, millega pikendatakse kehtivusaega kokku 32 kuuni.

(9)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/961 vastavalt muuta.

(10)	Käesolev otsus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2019/961 artikli 1 lõikes 1 asendatakse tekst „27 kuu jooksul“ tekstiga „59 kuu jooksul“.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 8. septembrist 2021.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 24. veebruar 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Thierry BRETON

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) Komisjoni 7. juuni 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/961, millega lubatakse kohaldada Prantsuse Vabariigi võetud ajutist meedet piirata kreosoodi ja muude kreosoodiga seotud ainetega töödeldud puidu kasutamist ja turulelaskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artiklile 129 (ELT L 154, 12.6.2019, lk 44).

(3) Komisjoni 15. oktoobri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1839, millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides kreosoodi kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva (ELT L 372, 20.10.2021, lk 27).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/78

Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta määruse (EL) 2022/262 (millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 42 I, 23. veebruar 2022 )

Leheküljel 74

asendatakse määrus (EL) 2022/262 järgmisega:

„

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/262,

23. veebruar 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsust (ÜVJP) 2022/264, (1) millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	31. juulil 2014 võttis nõukogu vastu määruse (EL) nr 833/2014 (2).

(2)

Nõukogu määrusega (EL) nr 833/2014 jõustatakse teatavad nõukogu otsuses 2014/512/ÜVJP (3) sätestatud meetmed ja keelatakse müüa, tarnida, üle anda või eksportida kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiat isikule, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal, kui neid kasutatakse või võidakse kasutada sõjalisel otstarbel või sõjalise lõppkasutaja heaks. Samuti on keelatud müüa selliseid kaupu ja tehnoloogiat kindlaksmääratud juriidilistele isikutele Venemaal, anda tehnilist abi ja osutada muid seotud teenuseid ning pakkuda selliste kaupade ja tehnoloogiaga seotud rahastamist ja rahalist abi. Peale selle on määrusega nõutud, et ettevõtjad peavad saama eelneva loa teatava tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks Venemaa naftatööstusele, ning keelatud on selliste seotud teenuste osutamine, mis on vajalikud nafta uurimiseks ja tootmiseks süvameres ja Arktikas või põlevkiviõli projektides Venemaal, sealhulgas Venemaa majandusvööndis ja mandrilaval. Samuti on keelatud osutada tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga või seoses kõnealuste kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega. Lisaks on määrusega kehtestatud kapitaliturgudele juurdepääsu piirangud teatavatele Venemaa finantseerimisasutustele.

(3)	Venemaa Föderatsiooni president kirjutas 21. veebruaril 2022 alla dekreedile, millega tunnustatakse väljaspool Ukraina valitsuse kontrolli olevate Ukraina Donetski ja Luganski oblasti alade „sõltumatust ja suveräänsust“ ning anti Venemaa relvajõududele korraldus sellesse piirkonda siseneda.

(4)	Pidades silmas olukorra tõsidust, võttis nõukogu 23. veebruaril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/264, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP ja kehtestatakse täiendavad piiravad meetmed, millega keelatakse Venemaa, selle valitsuse ja keskpanga rahastamine.

(5)	Määrust (EL) nr 833/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 833/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 punkti f alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selliseid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid;“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

1. Keelatud on selliste vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide otsene või kaudne müük, ostmine, nende emiteerimisega seoses investeerimisteenuste osutamine või abi andmine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille on pärast 9. märtsi 2022 välja andnud:

a)	Venemaa või selle valitsus või

b)	Venemaa Keskpank või

c)	juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis b osutatud üksuse nimel või suuniste alusel.

2. Keelatud on otse või kaudselt osaleda mis tahes kokkuleppes anda uusi laene või krediiti lõikes 1 osutatud juriidilisele isikule, üksusele või asutusele pärast 23. veebruari 2022.

Keeldu ei kohaldata laenude või krediidi suhtes, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk rahastada kaupade ja mittefinantsteenuste keelu alla mitte kuuluvat importi või eksporti liidu ja mõne kolmanda riigi vahel, sealhulgas kulutused muust kolmandast riigist pärit kaupadele ja teenustele, mis on vajalikud ekspordi- või impordilepingute täitmiseks.

3. Lõikes 2 sätestatud keeldu ei kohaldata rahaliste vahendite kasutuselevõtmise ega väljamaksete suhtes, mis tehakse enne 23. veebruari 2022 sõlmitud lepingu alusel, kui on täidetud järgmised tingimused:

kõigis krediidi kasutusele võtmise või väljamaksete tegemise tingimustes

i)	oli kokku lepitud enne 23. veebruari 2022 ning

ii)	neid ei ole sellel kuupäeval või hiljem muudetud ning

b)	enne 23. veebruari 2022 oli kindlaks määratud lepinguline lõpptähtpäev kõigi eraldatud vahendite täielikuks tagasimaksmiseks ning kõigi lepingujärgsete õiguste ja kohustuste tühistamiseks.

Punktis a nimetatud krediidi kasutuselevõtmise või väljamaksete tegemise tingimused sisaldavad iga krediidi kasutuselevõtmise või väljamakse puhul sätet tagasimakseaja pikkuse, kohaldatud intressimäära või intressimäära arvutamise meetodi ja maksimumsumma kohta.“

Artikli 11 lõikes 1 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)	artikli 5 lõike 1 punktis b või c, artikli 5 lõike 2 punktis c või d ning artikli 5a lõike 1 punktis a, b või c osutatud või III, IV, V või VI lisas loetletud juriidilised isikud, üksused või asutused;“.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

„Keelatud on osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on käesolevas määruses sätestatud keeldudest kõrvalehoidumine, sealhulgas tegutsedes artiklis 5 või 5a osutatud juriidiliste isikute, üksuste või asutuste asemel või kasutades nende huvides ära artikli 5 lõikega 3 või artikli 5a lõikega 2 ette nähtud erandeid.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

“

(1) ELT L 42 I, 23.2.2022, lk 95.

(2) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1).

(3) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13).

28.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 55/81

Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/265 (millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 42 I, 23. veebruar 2022 )

Leheküljel 98 asendatakse otsus (ÜVJP) 2022/265 järgmisega:

„

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/265,

23. veebruar 2022,

millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP (1).

(2)	Liit toetab endiselt vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

(3)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 24. ja 25. juuni 2021. aasta järeldustes Venemaad üles võtma täielikult vastutuse, et tagada Minski kokkulepete täielik täitmine, mis on peamine eeltingimus mis tahes suuremale muutusele liidu suhtumises. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et liit ja selle liikmesriigid peavad otsustavalt ja koordineeritult reageerima Venemaa igasugusele jätkuvale pahatahtlikule, ebaseaduslikule ja kahjulikule tegevusele, kasutades täielikult ära kõiki liidu käsutuses olevaid vahendeid ning tagades koordineerimise partneritega. Sel eesmärgil kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja“) üles esitama võimalikke täiendavaid piiravaid meetmeid, sealhulgas majandussanktsioone.

(4)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 16. detsembri 2021. aasta järeldustes tungivat vajadust, et Venemaa leevendaks pingeid, mille on põhjustanud vägede koondamine Ukraina piirile ja agressiivne retoorika. Euroopa Ülemkogu kinnitas taas oma täielikku toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Innustades tegema diplomaatilisi jõupingutusi ja toetades Normandia formaati Minski kokkulepete täieliku täitmise saavutamiseks, märkis Euroopa Ülemkogu, et igasugusel Ukraina vastu suunatud edasisel sõjalisel agressioonil on tohutud tagajärjed ja kõrge hind, sealhulgas partneritega kooskõlastatud piiravad meetmed.

(5)

Nõukogu kiitis 24. jaanuaril 2022 heaks järeldused, milles mõistis hukka Venemaa jätkuva agressiivse tegevuse ja ähvardused Ukraina suunal ning kutsus Venemaad üles leevendama pingeid, järgima rahvusvahelist õigust ja osalema kehtestatud rahvusvaheliste mehhanismide kaudu konstruktiivselt dialoogis. Nõukogu kinnitas taas liidu täielikku pühendumust aluspõhimõtetele, millele on rajatud Euroopa julgeolek ja mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni asutamisdokumentides, sealhulgas Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas. Need aluspõhimõtted hõlmavad eelkõige riikide suveräänset võrdsust ja territoriaalset terviklikkust, piiride puutumatust, hoidumist jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest ning riikide vabadust valida või muuta oma julgeolekukorraldust. Nõukogu märkis, et need põhimõtted ei ole läbiräägitavad, neid ei muudeta ega tõlgendata uuesti ning nende rikkumine Venemaa poolt on takistuseks ühisele ja jagamatule julgeolekuruumile Euroopas ning ohustab rahu ja stabiilsust Euroopa mandril. Tuletades meelde Euroopa Ülemkogu 2021. aasta detsembri järeldusi, kordas nõukogu, et igasugusel Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud edasisel sõjalisel agressioonil on tohutud tagajärjed ja kõrge hind, mis hõlmab mitmesuguseid valdkondlikke ja individuaalseid piiravaid meetmeid, mis võetakse vastu koostöös partneritega.

(6)

Kõrge esindaja tegi 19. veebruaril 2022 liidu nimel avalduse, milles väljendas muret Venemaa relvajõudude massilise koondumise pärast Ukrainas ja selle ümbruses ning kutsus Venemaad tungivalt üles alustama sisukat dialoogi ja kasutama diplomaatiat, ilmutama vaoshoitust ja leevendama pingeid Ukraina piiride lähedusest vägede märkimisväärse tagasitõmbumise kaudu. Liit märkis, et igasugusel Venemaa edasisel Ukraina vastu suunatud sõjalisel agressioonil on tohutud tagajärjed ja kõrge hind, sealhulgas partneritega kooskõlastatud piiravad meetmed.

(7)	Venemaa Föderatsiooni president kirjutas 21. veebruaril 2022 alla dekreedile, millega tunnustati isehakanud „Donetski Rahvavabariigi“ ja „Luganski Rahvavabariigi“ sõltumatust ja suveräänsust, ning andis korralduse Venemaa relvajõudude Ida-Ukrainasse siirmiseks.

(8)

Kõrge esindaja tegi 22. veebruaril 2022 liidu nimel avalduse, milles mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni presidendi otsuse tunnustada valitsuse kontrolli alt väljas olevaid Ukraina Donetski ja Luganski oblasteid iseseisvate üksustena ning sellest tulenevat otsust saata nendele aladele Vene väed. Kõnealune ebaseaduslik tegu õõnestab veelgi Ukraina suveräänsust ja sõltumatust ning kujutab endast rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti, Pariisi harta ja Budapesti memorandumi ning ka Minski kokkulepete ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2202 (2015) rasket rikkumist. Kõrge esindaja kutsus Venemaad kui konflikti osalist tungivalt üles tühistama seda tunnustamisotsust, täitma oma kohustusi, järgima rahvusvahelist õigust ning pöörduma tagasi arutelude juurde Normandia formaadis ja kolmepoolses kontaktrühmas. Ta teatas, et liit reageerib kõnealustele Venemaa viimastele rikkumistele, võttes kiiremas korras vastu täiendavad piiravad meetmed.

(9)	Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud selliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada 22 isikut ja neli üksust.

(10)	Nõukogu leiab, et seoses teatavate tehingutega tuleks lisada erandimehhanism, mida kohaldatakse otsuse 2014/145/ÜVJP lisas loetletud teatavate üksuste suhtes.

(11)	Otsust 2014/145/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/145/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

„8. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigi pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, vabastada teatavad lisa kannetes 53, 54 ja 55 loetletud üksustele kuuluvad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid nendele üksustele kättesaadavaks, olles eelnevalt kindlaks teinud, et sellised rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud nende üksustega enne 23. veebruari 2022 sõlmitud tehingute, lepingute või muude kokkulepete, sealhulgas korrespondentpangandussuhete lõpetamiseks hiljemalt 24. augustiks 2022.“;

2)	Otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetellu lisatakse käesoleva otsuse lisas loetletud isikud ja üksused.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 23. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

LISA

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud isikute, üksuste ja asutuste loetellu lisatakse järgmised isikud ja üksused.

Isikud

Nimi

Identifiseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„212.

Sergei SHOIGU

(Сергей Кужугетович Шойгу)

Sünniaeg: 21.5.1955

Sünnikoht: Chadan, Tuva Vabariik, Venemaa Föderatsioon

Kodakondsus: Venemaa

Amet: Venemaa Föderatsiooni kaitseminister

Sugu: mees

Sergei Shoigu on Venemaa Föderatsiooni kaitseminister. Ta on esinenud väidetega, et Krimm on Venemaa osa ja jääb selleks ka edaspidi. Tema juhtimisel ja käsul on Venemaa väed pidanud ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis sõjalisi õppusi ja viidud Ukraina piirile. Ta kannab lõplikku vastutust Ukraina vastu suunatud mis tahes sõjalise tegevuse eest.

Seetõttu vastutab ta Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust ning Ukraina stabiilsust või julgeolekut kahjustava ja ohustava tegevuse ja poliitika aktiivse toetamise ja rakendamise eest.

23.2.2022

213.

Anton Vaino

(Антон Эдуардович Вайно)

Sünniaeg: 17.2.1972

Sünnikoht: Tallinn, Eesti

Kodakondsus: Venemaa

Amet: presidendi kantselei ülem

Sugu: mees

Anton Vaino on presidendi kantselei ülem. Ta täidab olulist rolli Kremli otsuste tegemise protsessis, osaledes Venemaa julgeolekunõukogus ning mõjutades presidendi otsuste kujundamist Venemaa riigikaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas. Anton Vaino osaleb ka Krimmi ja Sevastopoli sotsiaal-majandusliku arengu alastel kohtumistel.

23.2.2022

214.

Marat KHUSNULLIN

(Марат Шакирзянович Хуснуллин)

Sünniaeg: 9.8.1966

Sünnikoht: Kaasan, Tatarstani Vabariik, Venemaa Föderatsioon

Amet: Venemaa ehitus- ja regionaalarengu valdkonna asepeaminister

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Marat Khusnullin on Venemaa ehitus- ja regionaalarengu valdkonna asepeaminister. Sellel ametikohal vastutab ta okupeeritud Krimmiga seotud Venemaa valitsuse poliitika, sealhulgas Krimmi ja Sevastopoli veega varustamise eest.

Seetõttu vastutab ta Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust või Ukraina stabiilsust või julgeolekut kahjustava või ohustava tegevuse ja poliitika eest.

23.2.2022

215.

Dmitriy Yuryevich GRIGORENKO

(Дмитрий Юрьевич ГРИГОРЕНКО)

Sünniaeg: 14.7.1978

Sünnikoht: Nizhnevartovsk, Tjumeni oblast, Venemaa Föderatsioon

Ametid: Venemaa Föderatsiooni asepeaminister – Venemaa Föderatsiooni valitsuse kantselei ülem; VTB Banki järelevalvenõukogu esimees

Sugu: mees

Dmitriy Grigorenko on Venemaa Föderatsiooni asepeaminister ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse kantselei ülem. Ta on ka riigiosalusega panga VTB Bank järelevalvenõukogu esimees ning on seotud VTB Banki järelevalvenõukogu liikme Maksim Reshetnikoviga.

Venemaa Föderatsiooni föderaalse maksuameti endise asedirektorina vastutas Grigorenko uute kohalike maksuseaduste kehtestamise eest Krimmi territooriumi jaoks pärast selle annekteerimist 2014. aastal.

Seetõttu on ta vastutav Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust või Ukraina stabiilsust või julgeolekut kahjustava või ohustava tegevuse või poliitika eest.

Samuti annab ta materiaalset ja rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele ja saab nende tegevusest kasu.

23.2.2022

216.

Maxim Gennadyevich RESHETNIKOV

(Максим Геннадьевич РЕШЕТНИКОВ)

Sünniaeg: 11.7.1979

Sünnikoht: Perm, Venemaa Föderatsioon

Amet: Venemaa Föderatsiooni majandusarengu minister; VTB panga (VTB Bank) järelevalvenõukogu liige

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Maxim Reshetnikov on Venemaa Föderatsiooni majandusarengu minister. Samuti on ta VTB panga (VTB Bank), mis on riigi omanduses olev pank, järelevalvenõukogu liige ning on seotud VTB panga järelevalvenõukogu liikme Dmitriy Grigorenkoga.

Majandusarengu ministrina vastutab Maxim Reshetnikov Krimmi ja Sevastopoli taristu arendamise programmide eest, eelkõige föderaalse sihtprogrammi „Krimmi ja Sevastopoli sotsiaalne ja majanduslik areng kuni aastani 2022“ raames, mida pikendati kuni 2025. aastani. Ta on teinud avaldusi, milles tõi välja Venemaa Föderatsiooni kavad ja prioriteedid seoses Krimmi ja Sevastopoli majandusliku arenguga.

Seetõttu on ta vastutav Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust või Ukraina stabiilsust või julgeolekut kahjustava või ohustava tegevuse või poliitika eest.

Samuti on ta vastutav materiaalse või rahalise toetuse andmise eest Krimmi annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele ning on saanud nende tegevusest kasu.

23.2.2022

217.

Nikolay Anatolyevich YEVMENOV

(teise nimega Nikolai YEVMENOV)

(Николай Анатольевич Евменов)

Sünniaeg: 2.4.1962

Sünnikoht: Moskva, Venemaa

Amet: Venemaa mereväe ülemjuhataja

Auaste: admiral

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Nikolay Yevmenov on Venemaa mereväe ülemjuhataja. Nimetatud ametis on ta vastutav kõigi Venemaa mereväe mereoperatsioonide eest, sealhulgas Ukrainas toimuvate või Ukrainasse suunduvate operatsioonide eest.

23.2.2022

218.

Vladimir Lvovich KASATONOV

(Владимир Львович Касатонов)

Sünniaeg: 17.6.1952

Sünnikoht: Moskva, Venemaa

Sugu: mees

Vladimir Kasatonov on Venemaa mereväe ülemjuhataja asetäitja. Nimetatud ametis on ta vastutav Ukrainas toimuvate või Ukrainasse suunduvate mereoperatsioonide eest.

23.2.2022

219.

Igor Vladimirovich OSIPOV

(Игорь Владимирович Осипов)

Sünniaeg: 6.3.1973

Sünnikoht: Novo-Shunoe asund, Fedorovski piirkond, Kostanay piirkond, Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (nüüd Kasahstan)

Amet: Musta mere laevastiku ülemjuhataja

Auaste: admiral

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Igor Osipov on Musta mere laevastiku ülemjuhataja. Seega vastutab ta Musta mere kaudu asetleidvate mereoperatsioonide eest Ukrainas või Ukrainasse ning Mustal merel navigeerimisvabaduse piiramise eest.

Seetõttu vastutab ta Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust ning Ukraina stabiilsust ja julgeolekut kahjustava ja ohustava tegevuse ja poliitika aktiivse toetamise ja rakendamise eest.

23.2.2022

220.

Oleg Leonydovych SALYUKOV

(Олег Леонидович Салюков)

Sünniaeg: 21.5.1955

Sünnikoht: Saratov, Venemaa Föderatsioon

Amet: Venemaa maavägede ülemjuhataja

Auaste: sõjaväekindral

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Sõjaväekindral Oleg Salyukov on Venemaa maavägede ülemjuhataja. Seega vastutab ta Venemaa maapealsete operatsioonide eest Ukrainas või Ukrainasse.

23.2.2022

221.

Sergei SUROVIKIN

(Cергей Cуровикин)

Sünniaeg: 11.10.1966

Sünnikoht: Novosibirsk, Venemaa

Amet: õhu- ja kosmosejõudude sõjaväe ülemjuhataja

Auaste: sõjaväekindral

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Sõjaväekindral Sergei Surovikin on Venemaa õhu- ja kosmosejõudude ülemjuhataja. Seega vastutab ta Venemaa lennutegevusoperatsioonide eest Ukrainas või Ukrainasse.

23.2.2022

222.

Sergey Vladimirovich DRONOV

(teise nimega Sergei Vladimirovich DRONOV)

(Сергей Владимирович ДРОНОВ)

Sünniaeg: 11.8.1962

Sünnikoht: Almazovka, Voroshilovogradi regioon, Ukraina

Amet: õhujõudude ülem ning õhu- ja kosmosejõudude ülemjuhataja asetäitja

Auaste: kindralleitnant

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Kindralleitnant Sergey Vladimirovich Dronov on õhujõudude ülem ning õhu- ja kosmosejõudude ülemjuhataja asetäitja. Seega vastutab ta Venemaa lennutegevusoperatsioonide eest Ukrainas või Ukrainasse.

23.2.2022

223.

Violetta PRIGOZHINA

(Виолетта Пригожина)

Seotud isikud: Yevgeniy Viktorovich Prigozhin (poeg); Lyubov Valentinovna Prigozhina (minia)

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: naine

Violetta Prigozhina on Yevgeniy Prigozhini ema ning talle kuulub Concord kontserni osaks olev Concord Management and Consulting LLC, mille asutas ja mille omanik oli kuni 2019. aastani tema poeg. Ta on teiste oma pojaga seotud ettevõtete omanik. Ta on seotud Yevgeniy Prigozhiniga, kes vastutab Wagneri grupi palgasõdurite lähetamise eest Ukrainasse ning saab kasu Venemaa kaitseministeeriumiga sõlmitud ulatuslikest riigihankelepingutest pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ja Ida-Ukraina okupeerimist Venemaa toetatud separatistide poolt.

Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

23.2.2022

224.

Lyubov Valentinovna PRIGOZHINA

(Любовь Валентиновна Пригожина)

Seotud isikud: Yevgeniy Viktorovich Prigozhin (abikaasa); Violetta Prigozhina (ämm)

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: naine

Lyubov Valentinovna Prigozhina on Yevgeniy Prigozhini abikaasa ja ettevõtte Agat LLC (mis on Concord Groupi kuuluva Concord Management and Consulting LLC tütarettevõte) omanik; selle asutaja ja omanik kuni 2019. aastani oli tema abikaasa. Ta on seotud Yevgeniy Prigozhiniga, kes vastutab Wagner Groupi palgasõdurite Ukrainasse lähetamise eest ja kes saab kasu suuremahulistest lepingutest, mis sõlmiti Venemaa kaitseministeeriumiga pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ning Ida-Ukraina okupeerimist Venemaalt toetust saavate separatistide poolt.

Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

23.2.2022

225.

Denis Aleksandrovich BORTNIKOV

(Денис Александрович БОРТНИКОВ)

Sünniaeg: 19.11.1974

Amet: VTB panga (VTB Bank) asepresident ja juhatuse esimees

Kodakondsus: Venemaa

Seotud isikud: Alexander Vasilyevich Bortnikov (isa); Tatiana Borisovna Bortnikova (ema)

Denis Bortnikov on Alexander Bortnikovi poeg ja seeläbi temaga seotud; Alexander Bortnikov on Föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktor ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu alaline liige, kes osales Vene valitsuse sellise poliitika kujundamises, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

Ta on VTB panga (VTB Bank) asepresident ja juhatuse esimees, tegutsedes sel ametikohal oma isa varjatud/ebaseadusliku sissetuleku legitimeerimise nimel. Seetõttu on ta samuti rahaliselt toetanud Venemaa otsustajad, kes vastutavad Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina destabiliseerimise eest.

23.2.2022

226.

Andrei Leonidovich KOSTIN

(Андрей Леонидович КОСТИН)

Sünniaeg: 21.9.1956

Sünnikoht: Moskva, NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)

Amet: VTB pank (VTB Bank)

Seotud isikud: Tamara Mikhailovna Kostina (ema); Leonid Alekseevich Kostin (isa)

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Andrei Leonidovich Kostin on Venemaa ühe juhtiva riigiosalusega panga Vneshtorbanki (VTB) president ja erakonna „Ühendatud Venemaa“ ülemnõukogu liige.

Ta on teinud avalikke avaldusi, toetades Krimmi annekteerimist ja julgustades Venemaa kodanikke Krimmis puhkama. Meediakajastuste kohaselt on ta ka Krimmi veinitehase ja luksusliku hotelli omanik.

Seetõttu toetab ta Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning saab kasu Krimmi annketeerimisest.

23.2.2022

227.

Igor SHUVALOV

(Игорь Иванович Шувалов)

Sünniaeg: 4.1.1967

Sünnikoht: Bilibino, Venemaa Föderatsioon

Sugu: mees

Igor Ivanovich Shuvalov on riikliku arengukorporatsiooni VEB.RF esimees ja Euraasia Majanduskomisjoni nõukogu liige. Varem oli ta Venemaa esimene asepeaminister. Sellega seoses märkis ta, et Venemaa muudab eelarve-reegleid, et võtta arvesse täiendavat kahte miljonit elanikku pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt.

Seetõttu toetab ta Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

23.2.2022

228.

Margarita SIMONYAN

(Маргарита Симоновна Симоньян)

Sünniaeg: 6.4.1980

Sünnikoht: Krasnodar, NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)

Amet: Inglisekeelse teleuudiste võrgustiku RT peatoimetaja (Russia Today)

Seotud isikud: Dmitry Konstantinovich Kiselyov

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: naine

Margarita Simonyan on valitsuse propaganda keskne isik. Ta on ka ingliskeelse teleuudiste võrgustiku RT peatoimetaja (Russia Today). Oma tegevusega edendas ta positiivset suhtumist Krimmi annekteerimisse ja separatistide tegevusse Donbassis.

Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

23.2.2022

229.

Maria ZAKHAROVA

(Мария Владимировна Захáрова)

Sünniaeg: 24.12.1975

Sünnikoht: Moskva, NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)

Amet: Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi teabe- ja pressiosakonna direktor.

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: naine

Maria Zakharova on Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi teabe- ja pressiosakonna direktor. Valitsuse propaganda keskse figuurina toetab ta Vene vägede kasutamist Ukrainas.

Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

23.2.2022

230.

Vladimir Roudolfovitch SOLOVIEV

(Владимир Рудольфович Соловьёв)

Sünniaeg: 20.10.1963

Sünnikoht: Moskva, NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)

Amet: propagandist ning tele- ja raadioajakirjanik

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Vladimir Solovyev on propagandist ning saatejuht Russia-1 ja Rossia 24 telekanalis. Ta sai teenetemärgi (Aleksander Nevski orden) „Krimmi Vabariigis aset leidnud sündmuste äärmiselt professionaalse ja objektiivse kajastamise“ eest.

Solovyov on tuntud Ukrainasse äärmusvaenuliku suhtumise ja Venemaa valitsuse ülistamise poolest.

Seetõttu on ta vastutav Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse ja poliitika toetamise eest.

23.2.2022

231.

Konstantin KNYRIK

(Константин Кнырик)

Sünniaeg: 1989 (võimalik)

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Konstantin Knyrik on venemeelne aktivist, kes veab ettevõtet MediaGroup News Front Ltd, mis on ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel registreeritud uudistesait. Ta on Venemaa Kremli-meelse partei „Rodina“ Krimmi ringkonna juht.

Konstantin Knyrik sai teenetemärgi „Krimmi tagastamise“ eest.

Seetõttu toetas ja rakendas ta aktiivselt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

23.2.2022

232.

Aleksey Konstantinovich PUSHKOV

(Алексей Константинович Пушков)

Sünniaeg: 10.8.1954

Sünnikoht: Peking, Hiina

Kodakondsus: Venemaa

Tel ja faks: 8 (495) 697-58-69

Venemaa vastuvõtukontori aadress: 51 Lenina St., Perm, 614000, room 219

Venemaa Föderatsiooni piirkonna vastuvõtukontori telefon ja faks: (342) 253-66-01

Sugu: mees

Aleksey Konstantinovich Pushkov on Permi krai rahvasaadik, valitseva partei „Ühtne Venemaa“ liige ja infopoliitika komisjoni esimees. Ta tegi mitu avaldust Krimmi poolsaare annekteerimise toetuseks ja esitas seda kui „sündinud fakti“.

Seetõttu on ta vastutav Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevus ja poliitika toetamise eest.

23.2.2022

233.

Pyotr TOLSTOY

(teise nimega Petr Olegovich Tolstoy; Pyotr Olegovich Tolstoy)

(Пётр Олегович Толстой)

Sünniaeg: 20.6.1969

Sünnikoht: Moskva, NSVL (nüüdne Venemaa Föderatsioon)

Amet: Venemaa ajakirjanik, produtsent, saatejuht ja poliitik. Alates 2016. aastast Riigiduuma aseesimees ning alates 28. jaanuarist 2020 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ase-eesistuja.

Kodakondsus: Venemaa

Sugu: mees

Pyotr Tolstoy on Riigiduuma liige ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Venemaa delegatsiooni juht. Samuti juhib ta telesaadet „Aeg näitab“ („Время покажет“). Olles valitsuse propaganda keskne figuur, väljendab ta sageli oma poolehoidu Krimmi annekteerimisele.

Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

23.2.2022“

Üksused

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
„52.	Internet Research Agency (Агентство интернет-исследований)	Asutamise aeg: 2013 Aadress: Saint Petersburg, Russia Seotud isikud: Yevgeny Prigozhin	Internet Research Agency on Venemaa ettevõte, mis on kaasatud Venemaa läbiviidavatesse mõjutusoperatsioonidesse internetis. Selle ettevõtte lõppeesmärk on avaliku arvamusega manipuleerimine. Ettevõte viib läbi Ukraina plaanide vastu suunatud desinformatsioonikampaaniaid, mõjutades valimisi või seda, kuidas tajutakse Krimmi annekteerimist või konflikti Donbassis. Nii tegutsedes vastutab Internet Research Agency Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse aktiivse toetamise eest. Ettevõtet finantseerib Yevgeny Prigozhin ja seetõttu on see ettevõte seotud loetellu kantud isikuga.	23.2.2022
53.	Bank Rossiya (Банк «Россия»)	Asutatud 27. juunil 1990 Aadress: Pl Rastrelli 2 Liter A Saint Petersburg, 191124 Russian Federation Veebisait: Abr.ru Seotud isikud: Dmitri Lebedev (juhatuse esimees); Yuriy Kovalchuk (suurim aktsionär)	Bank Rossiyat on Venemaa Föderatsiooni kõrgemate ametnike personaalne pank. Sellisena toetab Bank Rossiya Venemaa otsustusõiguslikke isikuid, kes vastutavad Krimmi annekteerimise või Ukraina idaosa destabiliseerimise eest, ning toob neile rahalist kasu. Bank Rossiyal on oluline osalus riiklikus meediagrupis, mis omakorda kontrollib telekanaleid, mis toetavad aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat. Pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist on Bank Rossiya avanud filiaale Krimmis ja Sevastopolis. Samuti andis Bank Rossiya laenu Federal State Unitary Enterprise „Crimea Railway“-le ning toetab raudtee ehitamist üle Krimmi silla. Seega toetab Bank Rossiya rahaliselt tegevust, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust. Seotud Yuriy Valentinovich Kovalchukiga, Bank Rossiya suurima aktsionäriga.	23.2.2022
54.	PROMSVYAZBANK (ПАО Промсвязьбанк")	Asutatud 1995. aastal Aadress: Moskva; Veebisait: psbank.ru Seotud isikud: Petr Fradkov, tegevjuht	PROMSVYAZBANK on Venemaa riigi omandis olev pank, mis toetab rahaliselt Venemaa kaitsesektorit ja sõjalisi jõude, mis vastutavad Venemaa vägede massilise saatmise eest Ukraina piiri äärde ja Venemaa vägede kohaloleku eest Krimmi poolsaarel. PROMSVYAZBANK saab otseseid korraldusi Venemaa Föderatsiooni presidendilt Vladimir Putinilt ja annab seega rahalist ja materiaalset abi Venemaa otsustusõiguslikele isikutele, kes vastutavad Ukraina idaosa destabiliseerimise ja Krimmi ebaseadusliku annekteerimise eest. PROMSVYAZBANK tegutseb Krimmi poolsaarel.	23.2.2022
55.	VEB.RF (teise nimega Vnesheconombank; VEB) (ВЭБ.РФ)	Asutatud kui pank 1922. aastal ja kui arenguinstituut 2007. aastal. Aadress: 9 prospekt Akademika Sakharova, Moscow, Russia; Veebisait: veb.ru Seotud isikud: Igor Shuvalov, juht	VEB.RF on suur finantsarenguinstitutsioon, mille juhi nimetab ametisse otse Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin ning mis saab juhiseid otse presidendilt. VEB.RF loob Venemaa valitsusele olulise tuluallika ning haldab selle riiklikke pensionifonde. VEB.RF täidab aktiivset rolli Venemaa Föderatsiooni kaitsesektori mitmekesistamisel ning viib läbi projekte koos kaitsesektori ettevõtetega, sh Rostec, mis toetavad tegevust, millega kahjustatakse ja ohustatakse Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. VEB annab laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele Krimmis ning peab Krimmi „prioriteetseks piirkonnaks“, samuti on partnerlussuhetes Krimmi asjade ministeeriumiga, vastutab annekteeritud „Krimmi Autonoomse Vabariigi“ integreerimise eest Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Selles rollis annab VEB.RF aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saab nende tegevusest kasu.	23.2.2022“

“

(1) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 16).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 55

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 28. veebruar 2022

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/312, 24. veebruar 2022, millega muudetakse määrust (EL) 2020/1429 seoses vaatlusperioodi kestusega raudteetaristu kasutustasude määramist käsitlevate ajutiste meetmete kohaldamisel ( 1 )	1
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2022/313, 24. veebruar 2022, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale	4

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/314, 15. veebruar 2022, Euroopa Liidu ühinemise kohta Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga	12
*	Tõlge — Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon	14
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/315, 17. detsember 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/161 seoses erandiga hulgimüüjate kohustusest kõrvaldada kasutuselt Ühendkuningriiki eksporditavate ravimite ainulaadne identifikaator ( 1 )	33
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/316, 21. veebruar 2022, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Tarragona (KPN))	37
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/317, 21. veebruar 2022, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Dehesa Peñalba (KPN)	38
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/318, 21. veebruar 2022, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Nijolės Šakočienės šakotis (KGT)	39
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/319, 21. veebruar 2022, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Trote del Trentino (KGT))	40
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/320, 25. veebruar 2022, millega antakse luba kasutada pressitud eeterlikku mandariiniõli kodulindude, sigade, mäletsejaliste, hobuste, küülikute ja lõhelaste söödalisandina ( 1 )	41
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/321, 24. veebruar 2022, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus	45
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/322, 18. veebruar 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 1., 6.–10., 14. ja 17. lisa muudatuste vastuvõtmisega	47
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/323, 22. veebruar 2022, milles käsitletakse lahendamata vastuväiteid biotsiidile Sojet loa andmise tingimuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 973 all) ( 1 )	51
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/324, 24. veebruar 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/973, et võtta arvesse teatavat ökoinnovatsioonist tulenevat CO2 heite vähenemist CO2 heite arvutamisel Daimler AG ja Daimler AG heiteühenduse puhul (teatavaks tehtud numbri C(2022) 690 all) ( 1 )	54
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/325, 24. veebruar 2022, millega muudetakse seoses loa hoidja ja tema esindajaga liidus rakendusotsuseid 2015/698, 2017/2448, 2017/2452, 2018/1109, 2018/1110, 2019/1304, 2019/1306 ja 2021/1388, millega lubatakse lasta turule teatavaid geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid, neist koosnevaid või neist valmistatud tooteid (teatavaks tehtud numbri C(2022) 1049 all) ( 1 )	70
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/326, 24. veebruar 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/961, millega lubatakse kohaldada Prantsuse Vabariigi võetud ajutist meedet piirata kreosoodi ja muude kreosoodiga seotud ainetega töödeldud puidu kasutamist ja turulelaskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artiklile 129 (teatavaks tehtud numbri C(2022) 1074 all) ( 1 )	76

	Parandused
*	Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta määruse (EL) 2022/262 (millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) parandus ( ELT L 42 I, 23.2.2022 )	78
*	Nõukogu 23. veebruari 2022. aasta otsuse (ÜVJP) 2022/265 (millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega) parandus ( ELT L 42 I, 23.2.2022 )	81