31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 20/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/123,

25. jaanuar 2022,

mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 9 ja 168 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artikli 35 kohaselt peab liit kogu liidu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagama inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse.

(2)

COVID-19 pandeemia on toonud esile inimeste, loomade ja ökosüsteemi tervise läbipõimituse ning Maa elurikkuse vähenemisest tulenevad riskid. Nagu Maailma Terviseorganisatsioon on sedastanud, nakatavad loomi ja inimesi paljud samad mikroobid, mistõttu jõupingutused, mis keskenduvad ainult inimese tervisele või ainult loomatervisele, ei saa haiguste ülekandumise probleemi ära hoida ega kaotada. Haigused võivad kanduda inimestelt loomadele või vastupidi ning seetõttu tuleb võidelda nii inimeste kui ka loomade haiguste vastu, kasutades ära võimalikku koostoimet teadusuuringutes ja ravis. Ligikaudu 70 % esilekerkivatest haigustest ja peaaegu kõik teadaolevad pandeemiad, nimelt gripp, HIV/aids ja COVID-19, on zoonoosid. Nende haiguste esinemissagedus on kogu maailmas viimase 60 aasta jooksul kasvanud. Sellele kasvule aitavad kaasa muutused maakasutuses, metsade hävitamine, linnastumine, põllumajanduse laiendamine ja intensiivistamine, looduslike liikidega kaubitsemine ja tarbimisharjumused. Zoonootilised patogeenid võivad olla bakteriaalsed, viiruslikud või parasiitsed ja sisaldada ebatraditsioonilisi aineid, mis võivad levida inimestele otsese kokkupuute teel või toidu, vee ja keskkonna kaudu. COVID-19 pandeemia on selge näide vajadusest tugevdada terviseühtsuse põhimõtte kohaldamist liidus, et saavutada paremaid rahvatervisealaseid tulemusi, sest nagu on märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 kehtestatud programmis „EL tervise heaks“, (4)„on inimeste tervis seotud loomatervise ja keskkonnaga ning … terviseohtude vastu võitlemise meetmetes tuleb neid kolme mõõdet arvesse võtta“.

(3)

COVID-19 pandeemia enneolematu kogemus on toonud esile ka liidu ja liikmesriikide raskused sellise rahvatervise hädaolukorraga tegelemisel. See on siinkohal näidanud vajadust tugevdada liidu rolli, et tulemuslikumalt hallata ravimite kättesaadavust ning meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete ja nende vastavate abiseadmete (edaspidi koos „meditsiiniseadmed“) kättesaadavust ning töötada välja meditsiinilised vastumeetmed rahvatervisele avalduvatele ohtudele reageerimiseks juba varajases etapis ühtlustatud viisil, mis tagaks koostöö ja koordineerimise liidu, liikmesriigi ja piirkondlike pädevate asutuste, ravimi- ja meditsiiniseadmete tööstuse ning muude ravimite ja meditsiiniseadmete tarneahelas osalejate, sealhulgas tervishoiutöötajate vahel. Liit peab küll tervishoiule omistama suurema tähtsuse, kuid liidu suutlikkust tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste jätkuv osutamine ning valmidust epideemiate ja muude terviseohtudega tegeleda on suuresti takistanud selgelt kindlaks määratud õigusraamistiku puudumine pandeemiale reageerimise haldamiseks ning terviseametite piiratud volitused ja vahendid, samuti liidu ja liikmesriikide piiratud valmidus rahvatervise hädaolukorraks, mis mõjutab suuremat osa liikmesriikidest.

(4)

Ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse probleemil on erinevad ja keerukad algpõhjused, mida tuleb koos eri sidusrühmadega täiendavalt kaardistada, mõista ja analüüsida, et oleks võimalik nendega terviklikult tegeleda. Nappuse paremaks mõistmiseks tuleks kindlaks teha tarneahela nõrgad lülid. COVID-19 pandeemia puhul oli ravivahendite nappusel mitu põhjust, alustades kolmandate riikide tootmisraskustest ning lõpetades liidusiseste logistika- ja tootmisprobleemidega, mille puhul põhjustas vaktsiininappust ebapiisav tootmissuutlikkus.

(5)

Ravimite ja meditsiiniseadmete sageli keerukate tarneahelate häired, riiklikud ekspordipiirangud ja -keelud, selliste kaupade vaba liikumist takistavad piiride sulgemised, ebakindlus, mis on seotud selliste kaupade pakkumise ja nõudlusega COVID-19 pandeemia korral, ning asjaolu, et teatavaid ravimeid või toimeaineid liidus ei toodeta, on kogu liidus suurel määral takistanud siseturu tõrgeteta toimimist ja suurtele rahvaterviseohtudele reageerimist, millel on liidu kodanikele tõsised tagajärjed.

(6)

Raviminappuse probleemiga tegelemine on pikka aega olnud liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi prioriteet, nagu näitavad mitmed Euroopa Parlamendi raportid, näiteks Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon ravimite nappuse ja tekkiva probleemi lahendamise kohta, (5) ning arutelud Euroopa Liidu Nõukogus. Sellegipoolest on see probleem seni veel lahendamata.

(7)

Raviminappus kujutab endast üha suuremat ohtu rahvatervisele, millel on tõsine mõju tervishoiusüsteemidele ja patsientide õigusele saada sobivat ravi. Ravimite suurenenud üleilmne nõudlus, mida COVID-19 pandeemia teravdas, on raviminappust veelgi süvendanud, liikmesriikide tervishoiusüsteeme nõrgestanud ning kaasa toonud märkimisväärseid riske patsientide tervisele ja hooldusele, mis seisnevad eelkõige järgmises: haiguse progresseerumine ja sümptomite süvenemine, pikemad viivitused või katkestused hoolduses või ravis, pikem haiglaraviperiood, suurem risk puutuda kokku võltsitud ravimite, ravivigade või kõrvaltoimetega, mis tulenevad kättesaamatute ravimite asendamisest alternatiivsete ravimitega, patsientide suur psühholoogiline stress ja tervishoiusüsteemide kasvavad kulud.

(8)

COVID-19 pandeemia on teatavate pandeemiaga toimetulemiseks esmatähtsaks peetavate ravimite nappust süvendanud ning toonud esile liidu välissõltuvuse seoses ravimite ja meditsiiniseadmete tootmisega liidus, puuduliku koordineerimise ning struktuursed piirangud liidu ja liikmesriikide suutlikkuses sellistele probleemidele rahvatervise hädaolukorras kiiresti ja tulemuslikult reageerida. See on samuti toonud esile vajaduse toetada ja tugevdada asjakohaste poliitikameetmetega tööstuse suutlikkust toota asjaomaseid ravimeid ja meditsiiniseadmeid ning vajaduse liidu institutsioonide, organite ja asutuste aktiivsema ja ulatuslikuma kaasamise järele liidu kodanike tervise kaitsmisesse.

(9)

COVID-19 kiire areng ja viiruse levik põhjustasid nõudluse järsu suurenemise selliste meditsiiniseadmete järele nagu ventilaatorid, kaitsemaskid ja COVID-19 testikomplektid, samal ajal kui tootmise katkemine või piiratud võime tootmist kiiresti suurendada, samuti meditsiiniseadmete tarneahela keerukus ja globaalsus põhjustasid meditsiiniseadmete tõsiseid tarneprobleeme ja teatud aegadel suurt puudust. See tekitas ka olukorra, kus liikmesriigid pidid üksteisega konkureerima, et rahuldada oma kodanike legitiimseid vajadusi, mis suurendas koordineerimata meetmete võtmist riikide tasandil, põhjustades riigisiseste varude kogumist ja hoidmist. Sedalaadi probleemide tulemus oli omakorda, et selliste meditsiiniseadmete kiirendatud tootmisse kaasati uusi ettevõtteid, millega omakorda kaasnesid viivitused nende vastavushindamises ning ülehinnatud, nõuetele mittevastavate, ohtlike ja mõnel juhul ka võltsitud meditsiiniseadmete levik. Seepärast on asjakohane ja kiireloomuline luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (6) loodud Euroopa Ravimiametis (edaspidi „ravimiamet“) püsiv struktuur, et tagada rahvatervise hädaolukorras tekkida võiva meditsiiniseadmete nappuse kindlam ja tõhusam seire ning sellise nappuse haldamise koordineerimine, samuti tihedam ja varane dialoog meditsiiniseadmete tööstuse ja tervishoiutöötajatega, et sellist nappust ennetada ja leevendada.

(10)

COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud rahvatervise hädaolukord tõid esile vajaduse kooskõlastatuma liidu käsituse järele kriisiohjamise valdkonnas. Kuigi hädaolukorra tõttu ei lisatud käesoleva määruse ettepanekule mõjuhinnangut, tuleks tagada piisav ressursside eraldamine personali ja rahastamise näol, võttes arvesse tervishoiusektori eripära eri liikmesriikides.

(11)

Pakkumise ja nõudluse ebakindluse ning ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse ohu tõttu rahvatervise hädaolukorras, nagu COVID-19 pandeemia, võidakse kehtestada ekspordipiiranguid liikmesriikide vahel ja muid riiklikke kaitsemeetmeid, mis võivad märkimisväärselt halvendada siseturu toimimist, süvendades tagajärgi rahvatervisele, samuti tuues kaasa vajaduse ekspordi ajutise läbipaistvuse ja ekspordilubade mehhanismide järele. Peale selle võib raviminappus tekitada patsientide tervisele liidus suuri riske ravimite halva kättesaadavuse tõttu, mis võib põhjustada ravimivigu, haiglas viibimise pikenemist ja sobimatute asendusravimite kasutamisest tingitud kõrvaltoimeid ja suuremat suremusriski. Meditsiiniseadmete nappus võib kaasa tuua diagnostikaressursside puuduse, millel on negatiivsed tagajärjed rahvatervise meetmetele, ning ravi puudumise või haiguse halvenemise, samuti võib see takistada tervishoiutöötajatel oma ülesandeid nõuetekohaselt täitmast või olla nende täitmisel kaitstud, nagu ilmnes COVID-19 pandeemia käigus, tuues kaasa tõsiseid tagajärgi nende tervisele. Selline nappus, näiteks COVID-19 testikomplektidega ebapiisav varustatus, võib suuresti raskendada ka konkreetse patogeeni leviku piiramist. Seetõttu on oluline luua liidu tasandil asjakohane raamistik, milles koordineerida liidu tegevust ravimi- ja meditsiiniseadmete nappusele lahenduste leidmisel ning esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete seire tugevdamiseks ja ametlikuks muutmiseks kõige tõhusamal viisil ja vältides tarbetu koormuse tekitamist sidusrühmadele, mis võib ressursse kurnata ja põhjustada lisaviivitusi.

(12)

Ohutud ja efektiivsed ravimid, millega ravitakse, ennetatakse või diagnoositakse rahvatervishoiu hädaolukordi põhjustavaid haigusi, tuleks selliste hädaolukordade ajal kindlaks teha, neid arendada – eelkõige ametiasutuste, erasektori ja teadusringkondade ühiste jõupingutuste abil – ja need tuleks teha liidu kodanikele kättesaadavaks nii kiiresti kui võimalik. COVID-19 pandeemia on toonud esile ka vajaduse koordineerida rahvusvahelisi kliinilisi uuringuid käsitlevaid hinnanguid ja järeldusi kooskõlas sellega, mida liikmesriikide kliiniliste uuringute eksperdid on enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 536/2014 (7) kohaldamise alguskuupäeva vabatahtlikult teinud, ning vajaduse anda liidu tasandil nõu ravimite kohta, mida kasutatakse riiklikes eriloaga kasutamise programmides või ravimite kasutamise kohta liidus müügiloaga hõlmatud näidustustest erinevatel juhtudel, et hoida ära viivitusi uuringutulemuste rakendamisel ning uute või uue kasutusotstarbega ravimite väljatöötamise ja kättesaadavuse kohta.

(13)

COVID-19 pandeemia käigus tuli leida ajutisi lahendusi, nagu ühest küljest komisjoni, ravimiameti, müügiloa hoidjate, tootjate ja muude ravimite tarneahelas osalejate ning teisest küljest liikmesriikide vahel sõlmitud tingimuslikud kokkulepped, et teha COVID-19 ravimiseks või selle leviku tõkestamiseks kättesaadavaks ohutud ja efektiivsed ravimid ning hõlbustada ja kiirendada ravi ja vaktsiinide väljatöötamist ja müügiloa andmist.

(14)

COVID-19 ravimiseks või selle leviku tõkestamiseks mõeldud ohutute ja efektiivsete ravimite siseturu parema toimimise tagamiseks ja inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele kaasaaitamiseks on asjakohane ühtlustada ja tõhustada ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse seire norme ning hõlbustada selliste ravimitega seotud teadus- ja arendustegevust, mis võivad aidata ravida, ennetada või diagnoosida rahvatervise hädaolukordi põhjustavaid haigusi, et komisjoni, sealhulgas komisjoni 16. septembri 2021. aasta otsusega (8) loodud tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), ning liidu asutuste sellealaseid pingutusi strateegiliselt täiendada.

(15)

Selleks et toetada käesolevas määruses sätestatud kriisivalmiduse ja -ohje raamistiku hindamist seoses ravimi- ja meditsiiniseadmete nappusega, peaks komisjonil olema võimalik kasutada komisjoni enda, ravimiameti, liikmesriikide või muude asjaomaste osaliste korraldatud sihtotstarbeliste stressitestide tulemusi. Sellised stressitestid hõlmavad rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse simulatsiooni, mille käigus testitakse käesolevas määruses sätestatud protsesside ja menetluste mõningaid või kõiki etappe.

(16)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, tagades ravimite ja meditsiiniseadmete siseturu tõrgeteta toimimise. Peale selle soovitakse käesoleva määrusega tagada selliste ravimite kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi. Mõlemat eesmärki püütakse saavutada korraga, sest need on lahutamatult seotud ja ühtviisi olulised. Seoses ELi toimimise lepingu artikliga 114 luuakse käesoleva määrusega ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse seire ning sellest rahvatervise hädaolukorras ja ulatuslike sündmuste korral teatamise raamistik. Seoses ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punktiga c tuleks käesoleva määrusega luua liidu jaoks tugevdatud raamistik ravimite ja meditsiiniseadmete kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.

(17)

Käesoleva määrusega tuleks luua raamistik rahvatervise hädaolukorras ja ulatuslike sündmuste korral esineva ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse probleemi lahendamiseks. Selline nappus on aga püsiv probleem, mis on liidu kodanike tervist ja elu aastakümneid üha enam mõjutanud. Seepärast peaks käesolev määrus olema esimene samm, et parandada liidu reageerimist sellele püsivale probleemile. Komisjon peaks seejärel hindama raamistiku laiendamist, et tagada ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse probleemi lahendamine.

(18)

Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud kriisivalmiduse ja -ohje parandamiseks ning vastupanuvõime ja solidaarsuse suurendamiseks kogu liidus tuleks täpsustada asjaomaste eri üksuste menetlusi ning konkreetseid rolle ja kohustusi. Käesoleva määrusega loodud raamistik peaks tuginema ajutistele lahendustele, mis on COVID-19 pandeemiale reageerimisel seni leitud ja mis on osutunud tõhusaks, ning kogemustele, parimatele tavadele ja näidetele kolmandates riikides, jäädes samal ajal piisavalt paindlikuks, et tegeleda tulevaste rahvatervise hädaolukordade ja ulatuslike sündmustega kõige tõhusamal viisil, millest saavad kasu rahvatervis ja patsiendid.

(19)

Tuleks luua ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse ühtlustatud seiresüsteem. See hõlbustaks esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete asjakohast kättesaadavust rahvatervise hädaolukorras ja ulatuslike sündmuste korral, millel võib olla suur mõju rahvatervisele. Seda süsteemi tuleks täiendada täiustatud struktuuridega, et tagada rahvatervise hädaolukordade ja ulatuslike sündmuste asjakohane ohjamine ning koordineerida ja nõustada selliste ravimitega seotud teadus- ja arendustegevust, mis võivad aidata leevendada rahvatervise hädaolukordi või ulatuslikke sündmusi. Võimaliku või tegeliku ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse seire ja nappusest teatamise hõlbustamiseks peaks ravimiametil olema määratud kesksete kontaktpunktide kaudu võimalik taotleda ja saada teavet ja andmeid müügiloa hoidjatelt, tootjatelt ja liikmesriikidelt, vältides samal ajal taotletud ja esitatud teabe dubleerimist. See ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (9) artikli 23a kohast müügiloa hoidjate kohustust liikmesriike teavitada, kui ravimi laskmine asjaomase liikmesriigi turule lõpetatakse, ja kõnealuse direktiivi artikli 81 kohast müügiloa hoidjate ja hulgimüüjate kohustust tagada selle ravimi kohane ja jätkuv tarnimine isikutele ja õigussubjektidele, kellel on luba või õigus ravimeid müüa, nii et kõnealuse liikmesriigi patsientide vajadused oleksid rahuldatud.

(20)

Selleks et hõlbustada raviminappuse ennetamist, seiret ja nappusest teatamist, peaks ravimiamet looma IT-platvormi – Euroopa nappuse seire platvormi (edaspidi „nappuseseire platvorm“), mis on võimeline töötlema esmatähtsate ravimite nõudluse ja pakkumise alast teavet nii rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral kui ka muul ajal selleks, et anda teada selliste ravimite nappusest, mis võib põhjustada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse. Nappuseseire platvormi arendamise hõlbustamiseks tuleks võimaluse korral tugineda olemasolevatele IT-süsteemidele ja neid kasutada. Raviminappuse ennetamiseks peaks nappuseseire platvorm võimaldama liikmesriikide pädevatel asutustel esitada ja seirata teavet rahuldamata nõudluse kohta, sealhulgas teavet müügiloa hoidjatelt, hulgimüüjatelt ja muudelt isikutelt või õigussubjektidelt, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida. Nappuseseire platvorm võiks rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse ennetamiseks samuti töödelda müügiloa hoidjatelt, hulgimüüjatelt ja muudelt isikutelt või õigussubjektidelt, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida, saadud lisateavet. Kui nappuseseire platvorm on täielikult rakendatud, peaks see toimima ainsa portaalina, mille kaudu müügiloa hoidjad annavad vajalikku teavet rahvatervise hädaolukordade ja ulatuslike sündmuste ajal, eesmärgiga suurendada tõhusust ja prognoositavust rahvatervise hädaolukordade ja ulatuslike sündmuste ajal ning kiirendada otsustusprotsessi, vältides samal ajal jõupingutuste dubleerimist ja põhjendamatut koormust sidusrühmadele. Selleks et hõlbustada ravimiameti koordineerivat rolli, on väga tähtis andmete koostalitlusvõime liikmesriikide olemasolevate nappuseseire IT-platvormide ja asjakohasel juhul muude süsteemidega, et oleks võimalik asjakohast teavet jagada nappuseseire platvormil, mida peaks haldama ravimiamet.

(21)

Kui tegelik tulevane nõudlus ei ole rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse tõttu teada, on oluline teha teatavate ravimite nõudluse kohta parima olemasoleva teabe alusel pragmaatilisi prognoose. Sellega seoses peaksid liikmesriigid ja ravimiamet koguma teavet ja andmeid olemasolevate varude ja kavandatud miinimumvarude kohta ning seda võimalikult palju nõudluse kindlaksmääramisel arvesse võtma. Kõnealune teave ja kõnealused andmed on äärmiselt olulised ravimite tootmise korrektseks kohandamiseks, et vältida või vähemalt leevendada raviminappuse mõju. Kui andmed varude kohta ei ole kättesaadavad või neid ei saa riigi julgeoleku huvide tõttu esitada, peaksid liikmesriigid aga esitama ravimiametile hinnangulised andmed nõudluse mahtude kohta.

(22)

Ravimite jaoks tuleks ravimiametis luua juhtrühm, et tagada jõuline reageerimine ulatuslikele sündmustele ja koordineerida liidus kiireloomulisi meetmeid, kui on vaja lahendada ravimite tarnimisega seotud probleeme (edaspidi „raviminappuse juhtrühm“). Raviminappuse juhtrühm peaks esmatähtsate ravimite seireks koostama nende loetelud ning olema võimeline andma nõu ja soovitusi meetmete kohta, mida on vaja ravimite kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse kaitsmiseks, aga ka ravimite tarnete ning inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks.

(23)

Et hõlbustada asjakohast teabevahetust ühelt poolt patsientide ja tarbijate ning teiselt poolt raviminappuse juhtrühma vahel, võiksid liikmesriigid koguda andmeid raviminappuse mõju kohta patsientidele ja tarbijatele ning jagada raviminappuse juhtrühmaga asjakohast teavet, et anda sisendit raviminappuse haldamise käsituste kujundamisele.

(24)

Et tagada raviminappuse juhtrühma töö kaasavus ja läbipaistvus, peaks toimuma sobiv koostöö raviminappuse juhtrühma ja asjaomaste kolmandate isikute vahel, kelle hulka kuuluvad ravimite huvirühmade esindajad, müügiloa hoidjad, hulgimüüjad, muud asjakohased ravimite tarneahelas osalejad ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajad.

(25)	Raviminappuse juhtrühm peaks kasutama ravimiameti ulatuslikku teaduslikku oskusteavet ravimite hindamise ja järelevalve kohta ning arendama edasi ravimiameti juhtrolli COVID-19 pandeemia ajal tekkivale raviminappusele reageerimise koordineerimisel ja toetamisel.

(26)

Et kvaliteetseid, ohutuid ja efektiivseid ravimeid, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi, saaks selliste rahvatervise hädaolukordade ajal liidus arendada ja võimalikult ruttu kättesaadavaks teha, tuleks selliste ravimite kohta nõu andmiseks moodustada ravimiametis hädaolukordade rakkerühm (edaspidi „hädaolukordade rakkerühm“). Hädaolukordade rakkerühm peaks ravi ja vaktsiinide arendamisega seotud teaduslikes küsimustes ning kliiniliste uuringute plaanide küsimustes andma tasuta nõu arendamises osalevatele üksustele, näiteks müügiloa hoidjatele, kliiniliste uuringute sponsoritele, tervishoiuasutustele ja akadeemilistele ringkondadele, olenemata nende rollist selliste ravimite arendamisel. Otsuste tegemine kliiniliste uuringute taotluste kohta peaks jääma liikmesriikide pädevusse kooskõlas määrusega (EL) nr 536/2014.

(27)

Hädaolukordade rakkerühma töö tuleks hoida lahus ravimiameti teaduskomiteede tööst ning rakkerühma tegevus ei tohiks mõjutada komiteede teaduslikke hinnanguid. Hädaolukordade rakkerühm peaks andma nõu ja soovitusi ravimite kasutamise kohta, et ületada rahvatervise hädaolukord. Määruse (EÜ) nr 726/2004 artikliga 5 loodud inimtervishoius kasutatavate ravimite komiteel peaks olema võimalik neid soovitusi kasutada, kui ta koostab teaduslikke arvamusi ravimite eriloaga kasutamise või muu varases etapis kasutamise kohta enne müügiloa saamist. Raviminappuse juhtrühm võiks esmatähtsate ravimite loetelude koostamisel tugineda ka hädaolukordade rakkerühma tööle.

(28)

Hädaolukordade rakkerühma moodustamisel tuleks aluseks võtta toetus, mida ravimiamet andis COVID-19 pandeemia ajal, eelkõige toetus, mis on seotud teadusliku nõuga kliiniliste uuringute kavandamise ja tootearenduse kohta ning pideva läbivaatamise käigus selguvate tõenditega, mis võimaldavad ravimeid, sealhulgas vaktsiine rahvatervise hädaolukorras tõhusamalt hinnata, tagades samal ajal inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse.

(29)

Ravimite siseturu parema toimimise tagamiseks ja rahvatervise kõrgetasemelisele kaitsele kaasaaitamiseks peaks hädaolukordade rakkerühm koordineerima selliste ravimitega seotud teadus- ja arendustegevust, mis võivad aidata ravida, ennetada või diagnoosida rahvatervise hädaolukordi põhjustavaid haigusi, ning nõustama sellises teadus- ja arendustegevuses osalevaid arendajaid.

(30)

Hädaolukordade rakkerühm peaks andma nõu kliiniliste uuringute plaanide kohta ja liidus kliiniliste uuringute arendajatele, andes suuniseid vaktsiinide ja ravi kliiniliselt oluliste näitajate ja eesmärkide kohta, et hõlbustada selliste kliiniliste uuringute kavandamist, mis täidavad tõhusate rahvatervisealaste sekkumismeetmete kriteeriume.

(31)

COVID-19 pandeemia ajal tehtud kliiniliste uuringute käigus saadud kogemused näitasid, et toimus äärmiselt palju dubleerimist samade sekkumiste uurimisel, ning paljude väikeste uuringute, oluliste elanikkonna alarühmade soo, vanuse, etnilise päritolu või kaasnevate haiguste alusel alaesindatuse ja koostöö puudumise tõttu on teadusuuringute raiskamise oht. Rahvusvahelised reguleerivad asutused juhtisid tähelepanu vajadusele parandada kliiniliste uuringute kava, et saada kindlaid tõendeid ravimite kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse kohta. Peamine viis usaldusväärsete tõendite saamiseks on koordineeritud, hästi kavandatud ja statistiliselt usaldusväärsed ulatuslikud juhuslikustatud võrdlusuuringud. Kliiniliste uuringute tulemused ja kliinilised andmed tuleks pärast müügiloa andmist teha üldsusele õigel ajal kättesaadavaks. Uuringuplaani avaldamine kliinilise uuringu alguses võimaldaks avalikku kontrolli.

(32)	Vajaduse korral, võttes arvesse, et inimtervishoius kasutatavad ravimid võivad mõjutada veterinaarsektorit, tuleks ette näha tihe koostöö veterinaarravimitega tegelevate liikmesriigi pädevate asutustega.

(33)

Kuigi üksikud teadusüksused võivad omavahel või koos mõne teise osalisega kokku leppida sponsoriks hakkamises, et koostada kogu liidu jaoks üks ühtlustatud kliinilise uuringu plaan, on COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemused näidanud, et suurte rahvusvaheliste uuringute organiseerimise algatustel on olnud raske leida ühte üksust, mis suudaks kogu liidus täita kõiki sponsori kohustusi ja ülesandeid mitme liikmesriigiga suhtlemisel. Selle probleemi lahendamiseks algatati komisjoni 17. veebruari 2021. aasta teatise „HERA Incubator – COVID-19 variantidega seotud ohu ühine ennetamine“ alusel uus kogu liitu hõlmav ja liidu rahastatud vaktsiiniuuringute võrgustik VACCELERATE. Ravimiamet peaks sellised algatused kindlaks tegema ja neile kaasa aitama, andes nõu sponsorina tegutsemise võimaluste kohta või asjakohasel juhul määrates vastavalt määruse (EL) nr 536/2014 artiklile 72 kindlaks kaassponsori kohustused ning koordineerides kliiniliste uuringute plaanide väljatöötamist. Selline käsitus tugevdaks liidu teaduskeskkonda, edendaks ühtlustamist ja sellega välditaks viivitusi teadusuuringute tulemuste müügiloa toimikute jaoks kättesaadavaks tegemisel. Liidu sponsor võiks kasu saada liidu teadusuuringute rahastamisest rahvatervise hädaolukorras ning olemasolevatest kliiniliste uuringute võrgustikest, mis hõlbustavad uuringute väljatöötamist, loa taotlust, taotluse esitamist ja uuringute läbiviimist. Eriti väärtuslikuks võib see osutuda liidu või rahvusvaheliste rahvatervise- või teadusorganisatsioonide korraldatavate uuringute puhul.

(34)

Ravimiamet avaldab Euroopa avaliku hindamisaruande (EPAR) ravimite kohta, millele on antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004; nimetatud aruandes esitatakse asjaomaste ravimite hindamist käsitlev teave, kirjeldades analüüsitud andmeid ja põhjuseid, miks ravimile tuleks anda müügiluba. EPARis on toodud üksikasjalik teave kõigi asjakohaste taotluste esitamisele eelnevate nimetatud määruse kohaste tegevuste kohta, sealhulgas kaasatud koordinaatorite ja ekspertide nimed, ning juhul, kui ravimiarendaja küsib taotluse esitamisele eelnevas etapis teaduslikku nõu, ülevaade teaduslikest küsimustest, mida kõnealuse nõuandmise raames arutati.

(35)

Meditsiiniseadmete jaoks tuleks luua meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm, et koordineerida kiireloomulisi meetmeid meditsiiniseadmete pakkumise ja nõudlusega seotud küsimuste lahendamiseks liidus ning koostada rahvatervise hädaolukorra tarbeks esmatähtsate meditsiiniseadmete loetelu (edaspidi „meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm“).Sellise koordineerimise tagamiseks peaks meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm tegema asjakohasel juhul koostööd ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (10) artikliga 103 loodud meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata samad esindajad nii meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma kui ka meditsiiniseadmete koordineerimisrühma.

(36)

Raviminappuse juhtrühm, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm ning hädaolukordade rakkerühm peaksid tööd alustama siis, kui olukord tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (11) kohaselt rahvatervise hädaolukorraks, ning raviminappuse juhtrühm ka ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamise korral. Samuti tuleks tagada ravimite kvaliteeti, ohutust, efektiivsust või tarnimist mõjutada võivatest ulatuslikest sündmustest, sealhulgas tootmisprobleemidest, loodusõnnetustest ja bioterrorismist rahvatervisele tuleneva ohu pidev seire. Lisaks tuleks sellise seire puhul järgida terviseühtsuse põhimõtet.

(37)

Ollakse arusaamisel, et kõik käesolevas määruses sätestatud soovitused, nõuanded, suunised ja arvamused on olemuselt mittesiduvad. Kõik need instrumendid võimaldavad komisjonil, ravimiametil, raviminappuse juhtrühmal, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmal ja hädaolukordade rakkerühmal teha teatavaks oma seisukohad ja soovitada tegevussuunda, kehtestamata õiguslikke kohustusi neile, kellele need instrumendid on adresseeritud.

(38)

Ravimiameti regulatiivse tegevuse suhtes seoses käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate ravimite ja meditsiiniseadmetega on hädavajalik kehtestada ranged läbipaistvusmeetmed ja -standardid. Nende meetmete hulgas peaks olema heakskiidetud ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitleva kogu asjakohase teabe ja kliiniliste andmete, sealhulgas kliiniliste uuringute plaanide õigeaegne avaldamine. Ravimiamet peaks tagama raviminappuse juhtrühma, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma ning hädaolukordade rakkerühma liikmesuse, soovituste, arvamuste ja otsuste suure läbipaistvuse. Raviminappuse juhtrühma, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma ning hädaolukordade rakkerühma liikmetel ei tohiks olla ravimi- ega meditsiiniseadmete tööstuses finants- ega muid huvisid, mis võiksid mõjutada nende erapooletust.

(39)

Esmatähtsate meditsiiniseadmete kategooriate loetelu koostamiseks ja nappuse seire protsessi hõlbustamiseks peaksid kõnealuste meditsiiniseadmete tootjad või nende volitatud esindajad ja vajaduse korral asjaomased teavitatud asutused esitama ravimiameti nõutud teavet. Konkreetsetes olukordades, nimelt kui liikmesriik peab vajalikuks kehtestada ajutisi erandeid vastavalt määruse (EL) 2017/745 artikli 59 lõikele 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 (12) artikli 54 lõikele 1, et leevendada meditsiiniseadme tegelikku või võimalikku nappust, peaksid juhul, kui ELi-väline tootja ei ole määranud volitatud esindajat, nõutava teabe esitamisel täitma rolli ka meditsiiniseadme importija ja levitaja.

(40)

Käesoleva määrusega tuleks anda ravimiametile ülesanne toetada kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõikega 1 meditsiiniseadmete jaoks määratud eksperdirühmi (edaspidi „eksperdirühmad“), et anda liikmesriikidele, komisjonile, meditsiiniseadmete koordineerimisrühmale, teavitatud asutustele ja tootjatele sõltumatut teaduslikku ja tehnilist abi, säilitades samal ajal maksimaalse läbipaistvuse, mis on liidu õigussüsteemi suhtes usalduse ja kindlustunde suurendamise eeltingimus.

(41)

Lisaks teatavate kõrge riskitasemega meditsiiniseadmete kliinilisele hindamisele hinnangu andmisele ja nende toimivuse hindamisele vastavalt määrustele (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 ning tootjate ja teavitatud asutustega konsulteerimise tulemusel arvamuste esitamisele annavad eksperdirühmad teaduslikku, tehnilist ja kliinilist abi liikmesriikidele, komisjonile ja meditsiiniseadmete koordineerimisrühmale. Eelkõige peavad eksperdirühmad aitama välja töötada suuniseid mitmes küsimuses, sealhulgas konkreetsete meditsiiniseadmete, meditsiiniseadmete kategooriate või -rühmade kliinilised ja toimivusaspektid või meditsiiniseadmete kategooria või -rühmaga seotud konkreetsed ohud, välja töötama tehnika tasemele vastavalt kliinilise hindamise ja toimivuse hindamise suunised ning aitama kaasa ohutuse ja toimivusega seotud kahtluste ja esilekerkivate probleemide kindlakstegemisele. Selles kontekstis võiks eksperdirühmadel olla meditsiiniseadmetega seoses oluline roll rahvatervise hädaolukorraks valmiduses ja selle ohjamisel, seda eelkõige seoses kõrge riskitasemega meditsiiniseadmetega, sealhulgas selliste meditsiiniseadmetega, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi, ilma et see piiraks määrustest (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmist.

(42)

Arvestades ravimiameti pikaajalist ja tõendatud asjatundlikkust ravimite valdkonnas ning ravimiameti kogemust arvukate eksperdirühmadega töötamisel, on otstarbekas luua ravimiametis sobivad struktuurid meditsiiniseadmete võimaliku nappuse seireks rahvatervise hädaolukorras ja näha ette, et ravimiamet osutab eksperdirühmadele sekretariaaditeenust. See tagaks, et eksperdirühmad tegutsevad pikka aega kestlikult, ja annaks selget koostoimet ravimitealase kriisivalmidustööga. Need struktuurid ei muudaks mingil viisil liidus kehtivat õigusraamistikku ega otsuste tegemise korda meditsiiniseadmete valdkonnas, mis peaks jääma selgelt eristatavaks ravimite puhul kohaldatavast korrast. Selleks et tagada ravimiameti jaoks sujuv üleminek, peaks komisjon kuni 1. märtsini 2022 eksperdirühmi toetama.

(43)

Käesoleva määruse alusel tehtava töö ja teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks ette näha IT-taristute rajamine ja haldamine ning luua koostoimet muude olemasolevate IT-süsteemide ja väljatöötatavate IT-süsteemidega, mille hulka kuulub määruse (EL) 2017/745 artiklis 33 sätestatud Euroopa meditsiiniseadmete andmebaas (Eudamed), ning andmetaristu tõhustatud kaitse ja võimalike küberrünnete heidutus. Eudamedis tuleks kasutada määruse (EL) 2017/745 artikliga 26 ja määruse (EL) 2017/746 artikliga 23 ette nähtud Euroopa meditsiiniseadmete nomenklatuuri, et aidata koguda vajalikku teavet meditsiiniseadmete kategoriseerimise kohta. Seda tööd saaks võimaluse korral hõlbustada ka kujunemisjärgus digitehnoloogiad, nagu arvutusmudelid ja kliiniliste uuringute simulatsioonid, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (13) loodud liidu kosmoseprogrammi andmed, näiteks Galileo asukohatuvastusteenused ja Copernicuse Maa seire andmed.

(44)

Selleks et tagada ravimiameti saadud teabe ja andmete täielikkus ning võttes arvesse meditsiiniseadmete sektori eripära, peaks kuni Eudamedi täieliku toimimiseni olema võimalik koostada rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete nappuse seireks mõeldud kesksete kontaktpunktide loetelu, tuginedes teabeallikana asjakohastele andmebaasidele ja meditsiiniseadmetega tegelevatele ühendustele liidu või liikmesriigi tasandil.

(45)

Kiire juurdepääs terviseandmetele, sealhulgas andmetele tegelikust elust ehk mujalt kui kliinilistest uuringutest saadud terviseandmetele, ja nende andmete vahetamine on rahvatervise hädaolukordade ja muude ulatuslike sündmuste tulemusliku ohjamise tagamiseks väga oluline. Käesolev määrus peaks võimaldama ravimiametil kasutada ja hõlbustada sellist teabevahetust ning osaleda tervishoiu Euroopa andmeruumi koostalitlusvõimelise taristu loomises ja toimimises, kasutades ära kogu superandmetöötluse, tehisintellekti ja suurandmete teadusvaldkonna potentsiaali prognoosimudelite väljatöötamisel ning paremate ja õigeaegsemate otsuste tegemisel, kahjustamata seejuures eraelu puutumatuse õigust.

(46)	Selleks et hõlbustada turvalist ravimiteabe vahetamist usaldusväärsel ja järjepideval viisil, peaks inimtervishoius kasutatavate ravimite identifitseerimine põhinema Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) välja töötatud ravimite identifitseerimise standarditel.

(47)

Tundlike andmete käsitlemine, mis on äärmiselt oluline võimalike rahvatervise hädaolukordadega toimetulekuks, nõuab kõrgetasemelist kaitset küberrünnete eest. Tervishoiuorganisatsioonid on COVID-19 pandeemia ajal seisnud silmitsi ka suurenenud küberturvalisuse ohtudega. Ravimiameti enda vastu pandi toime küberrünne, mille tagajärjel saadi ebaseaduslikult juurdepääs kolmandatele isikutele kuuluvatele COVID-19 ravimite ja vaktsiinidega seotud dokumentidele, millest mõned lekitati seejärel internetti. Seepärast on vaja, et ravimiametil oleks kõrgetasemelised turvakontrollid ja -protsessid küberrünnete vastu, et tagada ravimiameti normaalne toimimine igal ajal ning eelkõige rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral. Selleks peaks ravimiamet koostama küberrünnete ennetamise, avastamise, leevendamise ja neile reageerimise kava, et tagada oma tegevuse turvalisus igal ajal, tõkestades samal ajal ebaseadusliku juurdepääsu ravimiameti valduses olevatele dokumentidele.

(48)

Terviseandmete tundliku iseloomu tõttu peaks ravimiamet hoolt kandma oma töötlemistoimingute eest ja tagama, et nendes järgitakse selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus, eesmärgi piirang, võimalikult väheste andmete kogumine, õigsus, säilitamise piirang, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus. Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega. Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (14) ja (EL) 2018/1725 (15).

(49)

Ravimiameti usaldusväärsus ja üldsuse usaldus selle otsuste vastu sõltuvad ulatuslikust läbipaistvusest. Seetõttu tuleks ette näha asjakohaste kommunikatsioonivahendite kasutamine, et ettevaatavalt üldsusega suhelda. Lisaks on üldsuse usalduse võitmiseks ja säilitamiseks ülimalt oluline kiiresti tugevdada läbipaistvusstandardeid ja -meetmeid, mis hõlmaksid ravimiameti tööorganeid ja selliseid kliinilisi andmeid, millele on antud hinnang ravimite ja meditsiiniseadmete hindamise ja järelevalve eesmärgil. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada selliste tugevdatud läbipaistvusstandardite ja -meetmete raamistik, mis põhineks läbipaistvusstandarditel ja meetmetel, mille ravimiamet võttis vastu COVID-19 pandeemia ajal.

(50)

Rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse korral peaks ravimiamet tagama koostöö Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (16) loodud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) ja asjakohasel juhul ka liidu muude asutustega. Selline koostöö peaks hõlmama andmete jagamist (sealhulgas epidemioloogilised prognoosid), juhtkondade regulaarset teabevahetust ning ECDC ja liidu muude asutuste esindajate kutsumist vastavalt vajadusele osalema hädaolukordade rakkerühma, raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma koosolekutel. Koostöö peaks hõlmama ka strateegilisi arutelusid liidu asjaomaste üksustega, kellel on võimalik toetada teadus- ja arendustegevust ning asjakohaste lahenduste ja tehnoloogia väljatöötamist, et leevendada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse mõju või ennetada sarnaseid rahvatervise hädaolukordi või ulatuslikke sündmusi edaspidi.

(51)

Rahvatervise hädaolukorras või ulatusliku sündmuse korral peaks ravimiametil olema võimalik algatada regulaarset teabevahetust liikmesriikide, müügiloa hoidjate, ravimite tarneahelas asjakohaste osalejate ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajatega, et tagada varajased arutelud võimaliku raviminappuse ja tarnepiirangute üle turul, võimaldamaks paremat koordineerimist ja koostoimet rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse leevendamiseks ja sellele reageerimiseks.

(52)

Võttes arvesse, et COVID-19 pandeemia ei ole lõppenud ning et rahvatervise hädaolukorra, näiteks pandeemiate kestus ja areng on ebakindel, tuleks ette näha, et käesoleva määruse kohaselt loodud struktuuride ja mehhanismide toimimise tõhusus vaadatakse läbi. Läbivaatamise alusel tuleks struktuure ja mehhanisme kohasel juhul kohandada.

(53)

Kuna rahvatervise hädaolukordade ja ulatuslike sündmuste piiriülese mõju tõttu ei suuda liikmesriigid käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(54)

Et tagada käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks piisavad ressursid, sealhulgas piisav personal ja vajalik oskusteave, tuleks ravimiameti kulud katta liidu panusest ravimiameti tuludesse. Sellised kulud peaksid hõlmama hädaolukordade rakkerühma tööga seotud teadusteenuste osutamiseks määratud ettekande tegijate tasu ning kooskõlas tavapraktikaga raviminappuse juhtrühma, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma, hädaolukordade rakkerühma ja nende töörühmade koosolekutega seotud sõidu-, majutus- ja elamiskulude hüvitisi.

(55)

Määrusega (EL) 2021/522 loodud programm „EL tervise heaks“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (17) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu on mõned vahendid liikmesriigi pädevate asutuste täiendavaks toetamiseks raviminappusega seoses, muu hulgas raviminappuse leevendamise ja tarnekindluse parandamise meetmete rakendamise kaudu. Liikmesriigid peaksid saama taotleda liidult rahalist toetust eelkõige käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks.

(56)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõike 1 kohaselt ja ta esitas oma ametlikud märkused 4. märtsil 2021.

(57)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikega 7 võetakse käesolevas määruses täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määramisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks tegemisel, samuti hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, sealhulgas isikuandmete kaitset.

(58)

Käesoleva määruse üks eesmärke on tagada tugevdatud raamistik raviminappuse seireks ja raviminappusest teatamiseks rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral. Nagu on välja kuulutatud komisjoni 25. novembri 2020. aasta Euroopa ravimistrateegias, teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi ravimeid käsitlevad õigusaktid, et suurendada tarnekindlust ja tegeleda raviminappuse probleemiga erimeetmete abil. Kõnealused õigusaktid võiksid hõlmata ravimiameti täiendavat koordineerivat rolli raviminappuse seires ja haldamisel. Kui läbivaatamise tulemusel on vaja rangemaid meetmeid ravimite pakkumise ja nõudluse alase seire ning teatamise kohta liidu tasandil, tuleks Euroopa nappuseseire platvormi pidada sobivaks süsteemiks, millest oleks abi raviminappuse seire ja raviminappusest teatamise uute sätete väljatöötamisel. Käesolevat määrust käsitleva aruandluse raames peaks komisjon kaaluma vajadust laiendada käesoleva määruse kohaldamisala veterinaarravimitele ja isikukaitsevahenditele, muuta määratlusi ja võtta liidu või liikmesriigi tasandil meetmeid, et tugevdada käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmist. Kõnealuses läbivaatamises tuleks käsitleda Euroopa nappuseseire platvormi volitusi ja toimimist. Vajaduse korral tuleks kaaluda Euroopa nappuseseire platvormi toimimisaja pikendamist ja vajadust liikmesriikide nappuseseire platvormide järele. Et valmistada ette ja toetada raviminappuse seiret rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral, tuleks kaaluda suutlikkuse suurendamist liidu rahastamismehhanismide toel, et tõhustada liikmesriikide koostööd. See võiks hõlmata parimate tavade uurimist ja IT-vahendite väljatöötamise koordineerimist, et seirata ja hallata raviminappust liikmesriikides ning luua ühendus Euroopa nappuseseire platvormiga. Selleks et tagada Euroopa nappuseseire platvormi kõigi funktsioonide täielik kasutamine ning teha kindlaks ja prognoosida probleeme seoses ravimite pakkumise ja nõudlusega, peaks platvorm kohasel juhul hõlbustama suurandmete metoodika ja tehisintellekti kasutamist.

(59)	Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet“) jaoks ette raamistik ja vahendid, et

a)	olla liidu tasandil valmis ravimitele ja meditsiiniseadmetele rahvatervise hädaolukordadest tulenevaks mõjuks ning ravimitele ja meditsiiniseadmetele ulatuslikest sündmustest tulenevaks mõjuks ning et sellist mõju ennetada, koordineerida ja hallata;

b)	teha ravimi- ja meditsiiniseadmete nappuse seiret, nappust ennetada ja sellest teatada;

c)	luua liidu tasandil koostalitlusvõimeline IT-platvorm raviminappuse seireks ja sellest teatamiseks;

d)	anda nõu ravimite kohta, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi;

e)	pakkuda toetust määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõikes 1 ette nähtud eksperdirühmadele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„rahvatervise hädaolukord“ – rahvatervise hädaolukord, mille olemasolu on komisjon tunnistanud kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 12 lõikega 1;

„ulatuslik sündmus“ – sündmus, mis tõenäoliselt on ravimite mõttes suureks ohuks rahvatervisele rohkem kui ühes liikmesriigis; mis põhjustab surmaohtu või muud tõsist terviseohtu, mis tuleneb bioloogilistest, keemilistest, keskkonnaga seotud või muudest põhjustest või muust sündmusest ning võib mõjutada ravimite pakkumist, nõudlust või kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust; mis võib põhjustada ravimite nappust enam kui ühes liikmesriigis ja eeldab kiiret koordineerimist liidu tasandil, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

c)	„ravim“ – direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud ravim;

d)	„veterinaarravim“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (18) artikli 4 punktis 1 määratletud veterinaarravim;

„meditsiiniseade“ – määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktis 1 määratletud meditsiiniseade või määruse (EL) 2017/746 artikli 2 punktis 2 määratletud in vitro diagnostikameditsiiniseade ning kõnealuste seadmete abiseadmed vastavalt määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punkti 2 ning määruse (EL) 2017/746 artikli 2 punkti 4 tähenduses;

f)	„pakkumine“ – müügiloa hoidja või tootja poolt turule lastud teatava ravimi või meditsiiniseadme varu kokku;

g)	„nõudlus“ – ravimi või meditsiiniseadme taotlemine tervishoiutöötaja või patsiendi poolt kliinilise vajaduse tõttu; nõudlus on rahuldatud, kui ravim või meditsiiniseade on soetatud õigel ajal ja piisavas koguses, et võimaldada patsientide järjepidevalt parimat ravi;

h)	„nappus“ – olukord, kus liikmesriigis müügiloa saanud ja turule lastud ravimi või CE-märgisega meditsiiniseadme pakkumine ei kata riigi tasandil, olenemata põhjusest, nõudlust selle ravimi või meditsiiniseadme järele;

i)	„arendaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes ravimi väljatöötamise raames soovib luua teaduslikke andmeid ravimi kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse kohta.

II PEATÜKK

ESMATÄHTSATE RAVIMITE NAPPUSE SEIRE JA LEEVENDAMINE NING ULATUSLIKE SÜNDMUSTE OHJAMINE

Artikkel 3

Raviminappuse ja -ohutuse juhtrühm

1. Ravimiameti haldusalas moodustatakse raviminappuse ja -ohutuse juhtrühm (edaspidi „raviminappuse juhtrühm“).

Raviminappuse juhtrühm vastutab artikli 4 lõigetes 3 ja 4 ning artiklites 5–8 osutatud ülesannete täitmise eest.

Raviminappuse juhtrühm saab kokku regulaarselt ja ka vastavalt vajadusele kas füüsiliselt või kaugkoosolekutel, kui on vaja valmistuda rahvatervise hädaolukorraks või selle ajal või kui komisjon on tunnistanud ulatusliku sündmuse olemasolu artikli 4 lõike 3 kohaselt.

Ravimiamet osutab raviminappuse juhtrühmale sekretariaaditeenust.

2. Raviminappuse juhtrühma liikmete hulka kuuluvad ravimiameti esindaja, komisjoni esindaja ja üks nimetatud esindaja igast liikmesriigist.

Raviminappuse juhtrühma liikmed võivad raviminappuse juhtrühma koosolekutele kaasata konkreetsete teadus- või tehnikavaldkondade eksperte.

Raviminappuse juhtrühma liikmete nimekiri peab olema läbipaistev ja see avalikustatakse ravimiameti veebiportaalis.

Raviminappuse juhtrühma koosolekutel võivad vaatlejana osaleda ravimiameti patsientide ja tarbijate töörühma esindajad ning ravimiameti tervishoiutöötajate töörühma esindaja.

3. Raviminappuse juhtrühma tööd juhivad ühiselt ravimiameti esindaja ja üks liikmesriikide esindaja, kelle valivad enda hulgast raviminappuse juhtrühma liikmesriikide esindajad.

Raviminappuse juhtrühma kaasjuhid võivad omal algatusel või raviminappuse juhtrühma ühe või mitme liikme taotluse korral kutsuda koosolekutele vastavalt vajadusele vaatlejana osalema ja eksperdinõu andma liikmesriikides veterinaarravimitega tegelevate pädevate asutuste esindajaid, muude asjaomaste pädevate asutuste esindajaid ning kolmandaid isikuid, sealhulgas ravimite huvirühmade, müügiloa hoidjate, hulgimüüjate ja muid asjakohaseid ravimite tarneahelas osalejaid ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajaid.

4. Raviminappuse juhtrühm vahendab koostöös liikmesriikide ravimitega tegelevate pädevate asutustega asjakohast suhtlust müügiloa hoidjate või nende esindajatega, tootjate, muude asjakohaste ravimite tarneahelas osalejate ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajatega, et saada vajalikku teavet artiklis 6 sätestatud rahvatervise hädaolukorras või ulatusliku sündmuse korral esmatähtsaks peetavate ravimite tegeliku või võimaliku nappuse kohta.

5. Raviminappuse juhtrühm võtab vastu oma töökorra, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 6 osutatud töörühmaga seotud menetlused ning esmatähtsate ravimite loetelude, artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud teabekogumite ja soovituste vastuvõtmise korra.

Esimeses lõigus osutatud töökord jõustub pärast seda, kui raviminappuse juhtrühm on saanud komisjonilt ja ravimiameti haldusnõukogult toetava arvamuse.

6. Raviminappuse juhtrühma tööd toetab artikli 9 lõike 1 punkti d kohaselt loodud töörühm.

Esimeses lõigus osutatud töörühm koosneb liikmesriikides ravimitega tegelevate pädevate asutuste esindajatest, kes on raviminappusega seoses kesksed kontaktisikud.

7. Raviminappuse juhtrühm võib konsulteerida määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 56 lõike 1 punktiga b loodud veterinaarravimite komiteega alati, kui raviminappuse juhtrühm peab seda vajalikuks, eelkõige selleks, et tegeleda rahvatervise hädaolukordade või ulatuslike sündmustega, mis on seotud zoonooside või haigustega, mis mõjutavad ainult loomi ja millel on või võib olla oluline mõju inimeste tervisele, või kui veterinaarravimite toimeainete kasutamine võib olla kasulik rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmusega tegelemisel.

Artikkel 4

Sündmuste seire ning rahvatervise hädaolukordadeks ja ulatuslikeks sündmusteks valmidus

1. Ravimiamet seirab koostöös liikmesriikidega pidevalt kõiki sündmusi, mis võivad põhjustada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse. Ravimiamet teeb vastavalt vajadusele tihedat koostööd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) ning asjakohasel juhul muude liidu asutustega.

2. Lõikes 1 osutatud seire hõlbustamiseks teatavad liikmesriikide ravimitega tegelevad pädevad asutused artikli 3 lõikes 6 osutatud kesksete kontaktisikute kaudu või artiklis 13 osutatud platvormi (edaspidi „nappuseseire platvorm“) kaudu, kui see on täielikult toimiv, ravimiametile aegsasti igast sündmusest, mis võib põhjustada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse, sealhulgas tegeliku või võimaliku raviminappuse mingis liikmesriigis. Teavitamisel võetakse aluseks artikli 9 lõike 1 punkti b kohased teatamismeetodid ja -kriteeriumid.

Kui riigi pädev asutus teatab ravimiametile esimeses lõigus osutatud raviminappusest, esitab ta ravimiametile kogu teabe, mille ta on müügiloa hoidjalt direktiivi 2001/83/EÜ artikli 23a kohaselt saanud, kui kõnealune teave ei ole nappuseseire platvormil kättesaadav.

Kui ravimiamet saab liikmesriigi ravimitega tegelevalt pädevalt asutuselt teavituse sündmuse kohta, võib ravimiamet artikli 3 lõikes 6 osutatud töörühma kaudu taotleda neilt pädevatelt asutustelt teavet, et hinnata sündmuse mõju teistes riikides.

3. Kui ravimiamet leiab, et alanud või lähenevale ulatuslikule sündmusele on vaja reageerida, tõstatab ta probleemi raviminappuse juhtrühmas.

Kui raviminappuse juhtrühm esitab selle kohta positiivse arvamuse, võib komisjon tunnistada ulatusliku sündmuse olemasolu.

Komisjon või vähemalt üks liikmesriik võivad omal algatusel tõstatada probleemi raviminappuse juhtrühmas.

4. Raviminappuse juhtrühm teavitab komisjoni ja ravimiameti tegevdirektorit, kui raviminappuse juhtrühm leiab, et ulatuslikule sündmusele on piisavalt reageeritud ning et abi ei ole enam vaja.

Esimeses lõigus osutatud teabe põhjal või omal algatusel võib komisjon või tegevdirektor kinnitada, et ulatuslikule sündmusele on piisavalt reageeritud ning raviminappuse juhtrühma abi ei ole seetõttu enam vaja.

5. Pärast olukorra tunnistamist rahvatervise hädaolukorraks või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamist kohaldatakse artikleid 5–12 järgmiselt:

a)	kui rahvatervise hädaolukord või ulatuslik sündmus võib mõjutada ravimite kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust, kohaldatakse artiklit 5;

b)	kui rahvatervise hädaolukord või ulatuslik sündmus võib põhjustada raviminappuse enam kui ühes liikmesriigis, kohaldatakse artikleid 6–12.

Artikkel 5

Teabe hindamine ja soovitused seoses meetmetega, mis puudutavad rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral ravimite kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust

1. Pärast rahvatervise hädaolukorra tunnistamist või artikli 4 lõike 3 kohaselt ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamist hindab raviminappuse juhtrühm teavet rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse kohta ning kaalub vajadust võtta kiireloomulisi ja koordineeritud meetmeid seoses asjakohaste ravimite kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsusega.

2. Raviminappuse juhtrühm annab komisjonile ja liikmesriikidele soovitusi kõigi meetmete kohta, mida on asjakohaste ravimite puhul tema arvates direktiivi 2001/83/EÜ või määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt vaja võtta liidu tasandil.

3. Raviminappuse juhtrühm võib konsulteerida veterinaarravimite komiteega alati, kui raviminappuse juhtrühm peab seda vajalikuks, eelkõige selleks, et tegeleda rahvatervise hädaolukordade või ulatuslike sündmustega, mis on seotud zoonooside või haigustega, mis mõjutavad ainult loomi ja millel on või võib olla oluline mõju inimeste tervisele, või kui veterinaarravimite toimeainete kasutamine võib olla kasulik rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmusega tegelemisel.

Artikkel 6

Esmatähtsate ravimite loetelud ja esitatav teave

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, koostab raviminappuse juhtrühm hädaolukordadele ja ulatuslikele sündmustele reageerimiseks erakorralise meditsiiniabi, kirurgilise abi ja intensiivravi jaoks vajalike põhiravimite ravikategooriate loetelu, et aidata kaasa lõigetes 2 ja 3 osutatud esmatähtsate ravimite loetelude koostamisele. Loetelu koostatakse 2. augustiks 2022 ning seda ajakohastatakse igal aastal ja vajaduse korral.

2. Kohe pärast ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamist käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt konsulteerib raviminappuse juhtrühm käesoleva määruse artikli 3 lõikes 6 osutatud töörühmaga. Kohe pärast kõnealust konsulteerimist võtab raviminappuse juhtrühm vastu direktiivi 2001/83/EÜ või määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt müügiloa saanud selliste ravimite loetelu, mida ta ulatusliku sündmuse korral peab esmatähtsateks ravimiteks (edaspidi „ulatusliku sündmuse korral kasutatavate esmatähtsate ravimite loetelu“).

Raviminappuse juhtrühm ajakohastab ulatusliku sündmuse korral kasutatavate esmatähtsate ravimite loetelu vastavalt vajadusele, kuni ulatuslikule sündmusele on piisavalt reageeritud ja kinnitatakse, et raviminappuse juhtrühma abi ei ole vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 enam vaja.

3. Kohe pärast rahvatervise hädaolukorra olemasolu tunnistamist konsulteerib raviminappuse juhtrühm käesoleva määruse artikli 3 lõikes 6 osutatud töörühmaga. Kohe pärast kõnealust konsulteerimist võtab raviminappuse juhtrühm vastu direktiivi 2001/83/EÜ või määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt müügiloa saanud selliste ravimite loetelu, mida ta peab rahvatervise hädaolukorras esmatähtsateks ravimiteks (edaspidi „rahvatervise hädaolukorras kasutatavate esmatähtsate ravimite loetelu“). Raviminappuse juhtrühm ajakohastab rahvatervise hädaolukorras kasutatavate esmatähtsate ravimite loetelu vastavalt vajadusele, kuni rahvatervise hädaolukord tunnistatakse lõppenuks. Rahvatervise hädaolukorras kasutatavate esmatähtsate ravimite loetelu võib asjakohasel juhul ajakohastada, et võtta arvesse käesoleva määruse artikli 18 kohase läbivaatamise tulemusi. Sel juhul teeb raviminappuse juhtrühm koostööd käesoleva määruse artiklis 15 osutatud hädaolukordade rakkerühmaga.

4. Artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks kinnitab raviminappuse juhtrühm artikli 9 lõike 2 punktides c ja d osutatud teabekogumi, mida on vaja käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud loeteludesse (edaspidi „esmatähtsate ravimite loetelud“) kantud ravimite pakkumise ja nõudluse seireks, teeb selle üldsusele kättesaadavaks ning teavitab sellest teabekogumist artikli 3 lõikes 6 osutatud töörühma.

5. Pärast esmatähtsate ravimite loetelude vastuvõtmist kooskõlas lõigetega 2 ja 3 avaldab ravimiamet need loetelud ja nende ajakohastatud versioonid viivitamata oma veebiportaalis, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 26.

6. Ravimiamet loob oma veebiportaalis üldsusele juurdepääsetava veebilehe, mis sisaldab teavet esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite tegeliku nappuse kohta juhtudel, mil ravimiamet on nappust hinnanud ning andnud tervishoiutöötajatele ja patsientidele soovitusi. Veebilehel on vähemalt järgmine teave:

a)	esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimi nimetus ja üldnimetus;

b)	esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimi näidustused;

c)	esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite nappuse põhjus;

d)	esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite nappuse algus- ja lõppkuupäev;

e)	esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite nappusest mõjutatud liikmesriigid;

f)	muu asjakohane teave tervishoiutöötajatele ja patsientidele, sealhulgas teave alternatiivsete ravimite kohta.

Esimeses lõigus osutatud veebilehel tuuakse ära ka viited liikmesriikide raviminappuse registritele.

Artikkel 7

Esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite nappuse seire

Raviminappuse juhtrühm seirab pärast rahvatervise hädaolukorra tunnistamist või artikli 4 lõike 3 kohaselt ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamist esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite pakkumist ja nõudlust, et teha kindlaks nende ravimite tegelik või võimalik nappus. Raviminappuse juhtrühm kasutab seire tegemiseks esmatähtsate ravimite loetelusid ning teavet ja andmeid, mis on esitatud artiklite 10 ja 11 kohaselt ja kättesaadavad nappuseseire platvormil, kui see on täielikult toimiv.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud seireks teeb raviminappuse juhtrühm asjakohasel juhul koostööd otsuse nr 1082/2013/EL artikliga 17 loodud terviseohutuse komiteega ning rahvatervise hädaolukorras liidu õiguse kohaselt moodustatud iga muu asjakohase rahvatervise hädaolukordade nõuandekomiteega ning ECDCga.

Artikkel 8

Raviminappusest teatamine ja soovitused selle kohta

1. Rahvatervise hädaolukorras või pärast artikli 4 lõikes 3 osutatud ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamist kuni selle kinnitamiseni, et ulatuslikule sündmusele on piisavalt reageeritud vastavalt artikli 4 lõikele 4, esitab raviminappuse juhtrühm komisjonile ja artikli 3 lõikes 6 osutatud kesksetele kontaktisikutele regulaarselt aruandeid artiklis 7 osutatud seire tulemuste kohta ja annab eelkõige teada esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite tegelikust või võimalikust nappusest või igast sündmusest, mis võib põhjustada ulatusliku sündmuse.

Esimeses lõigus osutatud aruanded võidakse asjakohasel juhul ja kooskõlas konkurentsiõigusega teha kättesaadavaks ka muudele ravimite tarneahelas osalejatele.

2. Kui komisjon või üks või enam artikli 3 lõikes 6 osutatud keskset kontaktisikut seda taotleb, esitab raviminappuse juhtrühm oma tähelepanekute ja järelduste toetamiseks koondandmed ja nõudluse prognoosid. Sellega seoses raviminappuse juhtrühm:

a)	kasutab nappuseseire platvormi andmeid, kui platvorm on täielikult toimiv;

b)	teeb koostööd ECDCga, et saada epidemioloogilisi andmeid, mudeleid ja arengustsenaariume ravimivajaduse prognoosimiseks, ning

c)	teeb koostööd artiklis 21 osutatud meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmaga, kui esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimeid kasutatakse koos meditsiiniseadmega.

Asjakohasel juhul ja kooskõlas konkurentsiõigusega võidakse esimeses lõigus osutatud koondandmed ja nõudluse prognoosid teha kättesaadavaks ka muudele ravimite tarneahelas osalejatele, et paremini ennetada või leevendada tegelikku või võimalikku raviminappust.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teatamise raames võib raviminappuse juhtrühm anda soovitusi meetmete kohta, mida komisjon, liikmesriigid, müügiloa hoidjad ja muud üksused, sealhulgas tervishoiutöötajate ja patsientide esindajad, võiksid võtta tegeliku või võimaliku raviminappuse ennetamiseks või leevendamiseks.

Liikmesriigid võivad paluda raviminappuse juhtrühmal anda soovitusi esimeses lõigus osutatud meetmete kohta.

Teise lõigu kohaldamiseks teeb raviminappuse juhtrühm asjaomasel juhul koostööd terviseohutuse komiteega ja rahvatervise hädaolukorras liidu õiguse kohaselt moodustatud iga muu asjakohase rahvatervise hädaolukordade nõuandekomiteega.

4. Raviminappuse juhtrühm võib omal algatusel või komisjoni või liikmesriikide taotluse korral anda soovitusi meetmete kohta, mida komisjon, liikmesriigid, müügiloa hoidjad, tervishoiutöötajate esindajad ja muud üksused võiksid võtta, et tagada valmidus tegeleda tegeliku või võimaliku raviminappusega, mis on tingitud rahvatervise hädaolukorrast või ulatuslikust sündmusest.

5. Raviminappuse juhtrühm võib komisjoni taotluse korral koordineerida meetmeid, mida on võtnud liikmesriikide pädevad asutused, müügiloa hoidjad ja muud üksused, sealhulgas asjakohasel juhul tervishoiutöötajate ja patsientide esindajad, et rahvatervise hädaolukorras või ulatusliku sündmuse korral ennetada või leevendada tegelikku või võimalikku raviminappust.

Artikkel 9

Töömeetodid ja ravimite kohta teabe esitamine

1. Artiklites 4–8 osutatud ülesannete täitmise ettevalmistamiseks teeb ravimiamet järgmist:

a)	määrab esmatähtsate ravimite loetelude koostamise ja läbivaatamise korra ja kriteeriumid;

b)	täpsustab artiklites 4, 7 ja 8 sätestatud seire, andmete kogumise ja nendest teatamise meetodid ja kriteeriumid ning põhilise minimaalse andmestiku;

töötab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega välja seire ja teatamise ühtlustatud IT-süsteemid, mis hõlbustavad koostalitlusvõimet muude olemasolevate IT-süsteemide ja väljatöötatavate IT-süsteemidega seni, kuni nappuseseire platvorm on täielikult toimiv, tuginedes liikmesriikides ühtlustatud andmeväljadele;

d)	moodustab artikli 3 lõikes 6 osutatud töörühma ja tagab, et selles on esindatud iga liikmesriik;

e)	koostab määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktis l osutatud andmebaasi kaudu kõigi liidus müügiloa saanud ravimite müügiloa hoidjate kesksete kontaktpunktide nimekirja ja peab seda nimekirja;

f)	täpsustab artikli 5 lõikes 2 ning artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovituste andmise ning artikli 8 lõikes 5 osutatud meetmete koordineerimise meetodid;

g)	avaldab oma veebiportaali spetsiaalsel veebilehel punktidega a, b ja f hõlmatud teabe.

Esimese lõigu punkti a kohaldamiseks võib vastavalt vajadusele konsulteerida liikmesriikide, müügiloa hoidjate, muude asjakohaste ravimite tarneahelas osalejate ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajatega.

2. Pärast rahvatervise hädaolukorra tunnistamist või artikli 4 lõike 3 kohaselt ulatusliku sündmuse olemasolu tunnistamist teeb ravimiamet järgmist:

a)	koostab esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite müügiloa hoidjate kesksete kontaktpunktide nimekirja;

b)	peab rahvatervise hädaolukorras või ulatusliku sündmuse korral punktis a osutatud kesksete kontaktpunktide nimekirja;

c)	küsib punktis a osutatud kesksetelt kontaktpunktidelt asjakohast teavet esmatähtsate ravimite loetelusse kantud ravimite kohta ja määrab teabe esitamise tähtaja, kui see teave ei ole nappuseseire platvormil kättesaadav;

d)	küsib artikli 3 lõikes 6 osutatud kesksetelt kontaktisikutelt esmatähtsate ravimite loetelusse kantud ravimite kohta teavet, mis põhineb artikli 6 lõikes 4 osutatud teabekogumil, ja määrab teabe esitamise tähtaja, kui see teave ei ole nappuseseire platvormil kättesaadav.

3. Lõike 2 punktis c osutatud teabe hulka kuulub vähemalt:

a)	ravimi müügiloa hoidja nimi;

b)	ravimi nimetus;

c)	valmisravimite ja ravimi toimeainete selliste tootmiskohtade identifitseerimisandmed, mis tegutsevad;

d)	liikmesriik, kus müügiluba kehtib, ja ravimi turustamise seis igas liikmesriigis;

e)	täpsemad andmed tegeliku või võimaliku raviminappuse kohta, näiteks tegelikud või hinnangulised algus- ja lõpukuupäevad ning oletatav või teadaolev põhjus;

f)	andmed ravimi müügi ja turuosa kohta;

g)	ravimi olemasolev varu;

h)	ravimi tarneprognoos, sealhulgas teave ravimi tarneahela võimalike nõrkade lülide, juba tarnitud koguste ja prognoositavate tarnete kohta;

i)	teave ravimi nõudluse prognoosi kohta;

j)	täpsemad andmed olemasolevate alternatiivsete ravimite kohta;

k)	nappuse ennetamise ja leevendamise kavad, mis sisaldavad vähemalt teavet tootmis- ja tarnevõimsuse kohta ning valmisravimi ja toimeainete heakskiidetud tootmiskohtade, võimalike alternatiivsete tootmiskohtade ja ravimi minimaalse varu kohta.

4. Lõike 3 punktis k osutatud esmatähtsate ravimite nappuse ennetamise ja leevendamise kavade täiendamiseks võivad ravimiamet ja liikmesriikide ravimitega tegelevad pädevad asutused küsida hulgimüüjatelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt lisateavet hulgimüügi tarneahelas tekkinud logistiliste probleemide kohta.

Artikkel 10

Müügiloa hoidjate kohustused

1. Liidus müügiloa saanud ravimite müügiloa hoidjad edastavad 2. septembriks 2022 käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punkti e kohaldamiseks teabe elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktis l osutatud andmebaasi. Vajaduse korral ajakohastavad kõnealused müügiloa hoidjad enda esitatud teavet.

2. Artiklis 7 osutatud seire hõlbustamiseks võib ravimiamet taotleda, et esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite müügiloa hoidjad esitaksid artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud teabe.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud müügiloa hoidjad esitavad nõutud teabe ravimiameti määratud tähtajaks artikli 9 lõike 2 punktis b osutatud kesksete kontaktpunktide kaudu, kasutades artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaselt loodud seire- ja teatamismeetodeid ning -süsteeme. Vajaduse korral ajakohastavad kõnealused müügiloa hoidjad enda esitatud teavet.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud müügiloa hoidjad põhjendavad nõutud teabe esitamata jätmist ja viivitusi nõutud teabe esitamisel ravimiameti määratud tähtajaks.

4. Kui lõikes 2 osutatud müügiloa hoidja märgib, et teave, mille ta esitas ravimiameti või liikmesriikide ravimitega tegelevate pädevate asutuste taotluse korral, sisaldab konfidentsiaalset äriteavet, peab ta teabe sellised osad ära näitama ja selgitama, miks on tegu konfidentsiaalse äriteabega.

Ravimiamet hindab iga konfidentsiaalse äriteabe märget ja kaitseb sellist konfidentsiaalset äriteavet põhjendamatu avalikustamise eest.

5. Kui lõikes 2 osutatud müügiloa hoidjal või muudel asjakohastel ravimite tarneahelas osalejatel on lisaks lõike 2 teise lõigu kohaselt nõutavale teabele teavet, mis tõendab tegelikku või võimalikku raviminappust, esitab ta selle teabe viivitamata ravimiametile.

6. Pärast artiklis 7 osutatud seire tulemuste esitamist ja artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohaseid soovitusi ennetus- või leevendusmeetmete kohta teeb lõikes 2 osutatud müügiloa hoidja järgmist:

a)	esitab ravimiametile kõik oma märkused;

b)	võtab arvesse kõiki artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovitusi ning artikli 12 punktis c osutatud suuniseid;

c)	järgib kõiki artiklite 11 ja 12 kohaselt liidu või liikmesriikide tasandil võetud meetmeid;

d)	teatab raviminappuse juhtrühmale võetud meetmetest ja esitab teabe nende meetmete seire ja tulemuste, sealhulgas tegeliku või võimaliku raviminappuse kõrvaldamise kohta.

Artikkel 11

Liikmesriikide roll ravimite nappuse seires ja nappuse leevendamisel

1. Artiklis 7 osutatud seire hõlbustamiseks võib ravimiamet taotleda liikmesriigilt järgmist teavet, välja arvatud juhul, kui asjaomane teave on kättesaadav nappuseseire platvormil:

a)	esitada artikli 3 lõikes 6 osutatud keskse kontaktisiku kaudu artikli 6 lõikes 4 osutatud teabekogum, sealhulgas olemasolevad ja hinnangulised andmed nõudluse mahu ja nõudluse prognoosi kohta, kasutades artikli 9 lõike 1 punktide b ja c kohaselt loodud teatamismeetodeid ja -süsteeme;

b)	osutada vastavalt artikli 10 lõikele 4 konfidentsiaalse äriteabe olemasolule ja selgitada, miks on tegu konfidentsiaalse äriteabega;

c)	osutada nõutud teabe esitamata jätmisele ja sellele, kas on olnud viivitusi kõnealuse teabe esitamisel ravimiameti määratud tähtajaks kooskõlas artikli 10 lõikega 3.

Liikmesriigid rahuldavad ravimiameti taotluse ravimiameti määratud tähtajaks.

2. Lõike 1 kohaldamiseks esitavad hulgimüüjad ja muud isikud või õigussubjektid, kellel on luba või õigus tarnida üldsusele esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimeid, kõnealuse liikmesriigi taotluse korral talle asjakohase teabe ja asjakohased andmed, sealhulgas asjaomaste ravimite varu kohta.

3. Kui liikmesriigil on lisaks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatavale teabele teavet ravimite müügimahu ja retseptide hulga kohta, mis tõendab esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimi tegelikku või võimalikku nappust, sealhulgas direktiivi 2001/83/EÜ artikli 23a kolmandas lõigus osutatud andmed, esitab ta selle teabe käesoleva määruse artikli 3 lõikes 6 osutatud vastava keskse kontaktisiku kaudu viivitamata raviminappuse juhtrühmale.

4. Pärast artiklis 7 osutatud seire tulemuste esitamist ning artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohaselt antud soovitusi ennetus- või leevendusmeetmete kohta teeb liikmesriik järgmist:

a)	võtab arvesse kõiki artikli 12 punktis c osutatud soovitusi ja suuniseid ning koordineerib artikli 12 punkti a kohaselt liidu tasandil võetud meetmetega seotud tegevust;

b)	teatab raviminappuse juhtrühmale võetud meetmetest ja esitab teabe punktis a osutatud meetmete tulemuste, sealhulgas tegeliku või võimaliku raviminappuse kõrvaldamise kohta.

Esimese lõigu punktide a ja b kohaldamiseks jagavad liikmesriigid, kes võtavad riigi tasandil alternatiivseid meetmeid, aegsasti selliste meetmete põhjuseid raviminappuse juhtrühmaga.

Esimese lõigu punktis a osutatud soovitused, suunised ja meetmed ning saadud kogemusi käsitlev koondaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks artiklis 14 osutatud veebiportaali kaudu.

Artikkel 12

Komisjoni roll raviminappuse seires ja raviminappuse leevendamisel

Komisjon võtab arvesse raviminappuse juhtrühmalt saadud artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ja artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovitusi ning teeb järgmist:

a)	võtab komisjonile antud volituste piires kõik vajalikud meetmed, et leevendada esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite tegelikku või võimalikku nappust;

b)	hõlbustab vajaduse korral müügiloa hoidjate ja muude subjektide vahelist koordineerimist, et tulla toime nõudluse kasvuga;

c)	kaalub liikmesriikidele, müügiloa hoidjatele ja muudele, sealhulgas asjakohasel juhul ravimite tarneahela üksustele, mõeldud suuniste ja soovituste vajadust;

d)	teavitab raviminappuse juhtrühma komisjoni võetud meetmetest ja esitab kõnealuste meetmete tulemused;

e)	taotleb, et raviminappuse juhtrühm annaks soovitusi või koordineeriks meetmeid, nagu on sätestatud artikli 8 lõigetes 3, 4 ja 5;

f)	kaalub meditsiiniliste vastumeetmete vajadust vastavalt otsusele nr 1082/2013/EL ja muule kohaldatavale liidu õigusele;

teeb asjakohasel juhul koostööd kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et leevendada esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite või nende toimeainete tegelikku või võimalikku nappust, kui neid ravimeid või toimeaineid imporditakse liitu ja kui tegelikul või võimalikul ravimi- või toimeainete nappusel on rahvusvaheline mõju, ning teatab nendest meetmetest ja meetmete tulemustest asjakohasel juhul raviminappuse juhtrühmale.

Artikkel 13

Euroopa nappuseseire platvorm

1. Ravimiamet loob määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktis l osutatud andmebaasiga ühendatud IT-platvormi – Euroopa nappuseseire platvormi (edaspidi „nappuseseire platvorm“) ning hooldab ja haldab seda.

Nappuseseire platvormi kasutatakse selleks, et hõlbustada teabe kogumist raviminappuse ning ravimite pakkumise ja nõudluse kohta, sealhulgas teavet selle kohta, kas toode lastakse liikmesriigis turule või lõpetatakse selle turustamine.

2. Nappuseseire platvormi kaudu kogutud teavet kasutatakse selleks, et seirata, ennetada ja hallata:

a)	esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimite tegelikku või võimalikku nappust rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral ning

b)	tegelikku või võimalikku raviminappust, mis võib põhjustada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse vastavalt artikli 4 lõikele 2.

3. Lõike 2 kohaldamiseks rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral kasutavad nappuseseire platvormi

a)	müügiloa hoidjad, et esitada artiklite 9 ja 10 kohaselt ravimiametile artikli 9 lõike 2 punktis a osutatud kesksete kontaktpunktide kaudu teavet ravimite kohta, mis on kantud esmatähtsate ravimite loeteludesse;

b)	liikmesriigid, et esitada artiklite 9 ja 11 kohaselt ravimiametile artikli 9 lõike 1 punktis d osutatud kesksete kontaktpunktide kaudu teavet ravimite kohta, mis on kantud esmatähtsate ravimite loeteludesse.

Kui see on asjakohane, hõlmab esimese lõigu punktis b osutatud teavitamine lisaks samas punktis osutatud teabele teavet, mis on saadud müügiloa hoidjatelt ja hulgimüüjatelt või muudelt isikutelt või õigussubjektidelt, kellel on luba või õigus tarnida üldsusele esmatähtsate ravimite loeteludesse kantud ravimeid.

4. Lõike 2 kohaldamiseks ning selleks et tagada valmidus rahvatervise hädaolukordadeks ja ulatuslikeks sündmusteks, kasutavad nappuseseire platvormi

müügiloa hoidjad, et esitada ravimiametile:

i)	määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 13 lõikes 4 osutatud teavet kõnealuse määruse kohaselt antud lubade kohta;

ii)	kui see on asjakohane, artikli 9 lõikes 3 sätestatud kategooriatel põhinevat lisateavet tegeliku või võimaliku raviminappuse kohta, mis võib põhjustada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse;

b)	liikmesriigid, et esitada ravimiametile artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud kesksete kontaktpunktide kaudu vastavalt artikli 4 lõikele 2 teavet raviminappuse kohta, mis võib põhjustada rahvatervise hädaolukorra või ulatusliku sündmuse.

5. Lõike 4 punktis b osutatud teavitamine

a)	hõlmab direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 23a osutatud teavet, mis esitati kõnealuse direktiivi kohaselt loa väljastanud liikmesriikide ravimitega tegelevatele pädevatele asutustele;

b)	võib hõlmata lisateavet, mis on saadud müügiloa hoidjatelt, hulgimüüjatelt ja muudelt isikutelt või õigussubjektidelt, kellel on luba või õigus üldsusele ravimeid tarnida.

6. Nappuseseire platvormi optimaalse kasutamise tagamiseks teeb ravimiamet järgmist:

a)	töötab koostöös raviminappuse juhtrühmaga välja nappuseseire platvormi tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused, sealhulgas riikide olemasolevate süsteemidega kasutatava andmevahetusmehhanismi ja elektroonilised teabeedastusvormid;

asjakohasel juhul nõuab, et nappuseseire platvormi kaudu esitatav teave oleks kooskõlas Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) välja töötatud standarditega ravimite identifitseerimiseks ning põhineks farmaatsiaalaste regulatiivsete protsesside põhiandmete valdkonnal, milleks on aine-, toote-, organisatsiooni- ja võrdlusandmed;

c)	töötab koostöös raviminappuse juhtrühmaga välja standardterminoloogia, mida müügiloa hoidjad ja liikmesriigid kasutavad nappuseseire platvormil teabe esitamisel;

d)	koostab koostöös raviminappuse juhtrühmaga nappuseseire platvormil teabe esitamist käsitlevad asjakohased suunised;

e)	tagab nappuseseire platvormi, liikmesriikide IT-süsteemide ning muude asjakohaste IT-süsteemide ja andmebaaside vahelise andmete koostalitlusvõime, vältides andmete topelt esitamist;

f)	tagab komisjonile, ravimiametile, liikmesriikide pädevatele asutustele ja raviminappuse juhtrühmale asjakohasel tasemel juurdepääsu nappuseseire platvormil sisalduvale teabele;

g)	tagab, et süsteemi esitatud konfidentsiaalne äriteave on kaitstud põhjendamatu avalikustamise eest;

h)	tagab, et nappuseseire platvorm on täielikult toimiv 2. veebruariks 2025, ja koostab nappuseseire platvormi elluviimise kava.

Artikkel 14

Raviminappuse juhtrühmast teavitamine

1. Ravimiamet teavitab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega oma veebiportaali spetsiaalsel veebilehel ja muude asjakohaste vahendite kaudu üldsust ja huvirühmi aegsasti raviminappuse juhtrühma tööst ning reageerib asjakohasel juhul raviminappuse juhtrühma tööd puudutavale väärinfole.

2. Raviminappuse juhtrühma tegevus on läbipaistev.

Raviminappuse juhtrühma koosolekute päevakorra ja protokollide kokkuvõtted ning artikli 3 lõikes 5 osutatud töökord ja artikli 8 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovitused dokumenteeritakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks ameti veebiportaali spetsiaalsel veebilehel.

Kui artikli 3 lõikes 5 osutatud töökord võimaldab raviminappuse juhtrühma liikmete lahkarvamusi registreerida, teeb raviminappuse juhtrühm need lahkarvamused ja nende aluseks olevad põhjendused liikmesriikide ravimitega tegelevatele pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

III PEATÜKK

RAHVATERVISE HÄDAOLUKORDI LAHENDADA AITAVAD RAVIMID

Artikkel 15

Hädaolukordade rakkerühm

1. Ravimiametis moodustatakse hädaolukordade rakkerühm.

Hädaolukordade rakkerühm kutsutakse rahvatervise hädaolukorraks valmistumise ja selle ajal kokku kas füüsiliselt või korraldatakse kaugkoosolekuid.

Ravimiamet osutab hädaolukordade rakkerühmale sekretariaaditeenust.

2. Rahvatervise hädaolukorras täidab hädaolukordade rakkerühm järgmisi ülesandeid:

a)	annab koostöös ravimiameti teaduskomiteede, töörühmade ja teadusnõuanderühmadega teaduslikku nõu ja vaatab läbi rahvatervise hädaolukorda lahendada aitavate ravimite kohta kättesaadavaid teaduslikke andmeid, küsides sealhulgas arendajatelt andmeid ja kaasates neid esialgsetesse aruteludesse;

annab nõu kliiniliste uuringute plaanide põhiaspektide koha, annab arendajatele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 nõu selliste ravimite kliiniliste uuringute kohta, mis on ette nähtud rahvatervise hädaolukorda põhjustava haiguse ravimiseks, ennetamiseks või diagnoosimiseks, ilma et see piiraks liikmesriikide ülesandeid hinnata vastavalt määrusele (EL) nr 536/2014 oma territooriumil läbiviidavate kliiniliste uuringute taotlusi;

c)	pakub teaduslikku tuge, et hõlbustada selliste ravimite kliinilisi uuringuid, mis on ette nähtud rahvatervise hädaolukorda põhjustava haiguse ravimiseks, ennetamiseks või diagnoosimiseks;

d)	toetab ravimiameti teaduskomiteede, töörühmade ja teadusnõuanderühmade tööd;

e)	annab koostöös ravimiameti teaduskomiteede, töörühmade ja teadusnõuanderühmadega artikli 18 kohaselt teaduslikke soovitusi selliste ravimite kasutamise kohta, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi;

teeb liikmesriikide pädevate asutuste, liidu organite ja asutuste, Maailma Terviseorganisatsiooni, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonidega vajaduse korral koostööd teaduslikes ja tehnilistes küsimustes, mis on seotud rahvatervise hädaolukorra ja seda lahendada aitavate ravimitega.

Esimese lõigu punktis c osutatud tugi hõlmab nõu andmist sarnaste või seotud kavandatavate kliiniliste uuringute sponsoritele nende uuringute asemel kliiniliste ühisuuringute korraldamise kohta ning võib hõlmata nõu andmist sponsoriks või kaassponsoriks saamise lepingute sõlmimise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 536/2014 artikli 2 lõike 2 punktiga 14 ja artikliga 72.

3. Hädaolukordade rakkerühma kuuluvad

a)	ravimiameti teaduskomiteede eesistujad või ase-eesistujad või mõlemad ja nimetatud komiteede muud esindajad;

b)	ravimiameti töörühmade esindajad, sealhulgas patsientide ja tarbijate töörühma ning tervishoiutöötajate töörühma esindajad;

c)	ravimiameti töötajad;

d)	direktiivi 2001/83/EÜ artikli 27 kohaselt loodud koordineerimisrühma esindajad;

e)	määruse (EL) nr 536/2014 artikli 85 kohaselt loodud kliiniliste uuringute koordineerimis- ja nõuanderühma esindajad ning

f)	muud liikmesriikide ravimitega tegelevaid pädevaid asutusi esindavad kliiniliste uuringute eksperdid.

Hädaolukordade rakkerühma liikmed määravad üksused, keda nad esindavad.

Vajaduse korral võib määrata hädaolukordade rakkerüma ajutiselt väliseksperte, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud juhtudel.

Vajadusest lähtuvalt kutsutakse hädaolukordade rakkerühma töös osalema muude liidu organite ja asutuste esindajaid, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud juhtudel.

Hädaolukordade rakkerühma juhib ravimiameti esindaja ning kaasjuht on inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee eesistuja või ase-eesistuja.

4. Hädaolukordade rakkerühma koosseisu kinnitab ravimiameti haldusnõukogu, võttes arvesse rahvatervise hädaolukorras kasutatava konkreetse ravivastuse seisukohalt asjakohaseid eksperditeadmisi.

Ravimiameti tegevdirektoril või tegevdirektori esindajal ning komisjoni ja ravimiameti haldusnõukogu esindajatel on õigus osaleda kõigil hädaolukordade rakkerühma koosolekutel.

Hädaolukordade rakkerühma koosseis on üldsusele avalik.

5. Hädaolukordade rakkerühma kaaseesistujad võivad kutsuda koosolekutele liikmesriikide muid esindajaid, ravimiameti teaduskomiteede ja töörühmade liikmeid ning kolmandaid isikuid, sealhulgas ravimite huvirühmade esindajaid, müügiloa hoidjaid, arendajaid, kliiniliste uuringute sponsoreid, kliiniliste uuringute võrgustike esindajaid, sõltumatuid kliiniliste uuringute eksperte ja teadureid, ning tervishoiutöötajate ja patsientide esindajaid.

6. Hädaolukordade rakkerühm võtab vastu oma töökorra, sealhulgas reeglid soovituste vastuvõtmise kohta.

Esimeses lõigus osutatud töökord jõustub pärast seda, kui hädaolukordade rakkerühm on saanud komisjonilt ja ravimiameti haldusnõukogult toetava arvamuse.

7. Hädaolukordade rakkerühm täidab oma ülesandeid ravimiameti teaduskomiteedest eraldiseisva nõuandva ja toetava asutusena, ilma et see piiraks ravimiameti teaduskomiteede ülesandeid asjakohaste ravimite müügilubade andmisel, järelevalves ja ravimiohutuse järelevalves ning seotud õiguslikke meetmeid kõnealuste ravimite kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse tagamiseks.

Inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee ja ravimiameti muud asjakohased teaduskomiteed arvestavad hädaolukordade rakkerühma soovitustega oma arvamuste vastuvõtmisel.

Hädaolukordade rakkerühm võtab arvesse käesoleva lõike teises lõigus osutatud komiteede poolt määruse (EÜ) nr 726/2004 ja direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt esitatud teaduslikke arvamusi.

8. Määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklit 63 kohaldatakse hädaolukordade rakkerühma suhtes seoses läbipaistvusega ja rühma liikmete tegevuse sõltumatusega.

9. Ravimiamet avaldab oma veebiportaalis teabe ja selle ajakohastused ravimite kohta, mis võivad hädaolukordade rakkerühma arvates aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi. Ravimiamet teavitab põhjendamatu viivituseta ja igal juhul enne sellise teabe avaldamist liikmesriike ja asjakohasel juhul terviseohutuse komiteed.

Artikkel 16

Nõuanded kliiniliste uuringute kohta

1. Rahvatervise hädaolukorras annab hädaolukordade rakkerühm nõu selliste kliiniliste uuringute ja kliiniliste uuringute plaanide peamiste aspektide kohta, mille arendajad on kiirendatud teadusliku nõustamise protsessi raames esitanud või kavatsevad esitada kliinilise uuringu taotluses, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 536/2014 kohast asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide vastutust.

2. Kui arendaja osaleb kiirendatud teadusliku nõustamise protsessis, annab hädaolukordade rakkerühm lõikes 1 osutatud nõu tasuta hiljemalt 20. päeva möödumisel sellest, kui arendaja esitas ravimiametile kogu nõutud teabe ja kõik andmed. Nõuande kiidab heaks inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee.

3. Hädaolukordade rakkerühm kehtestab nõutud teabekogumi ja andmete taotlemise ja esitamise korra ning suunised, sealhulgas teave selle liikmesriigi või nende liikmesriikide kohta, kus kliinilise uuringu taotlus esitati või kavatsetakse esitada.

4. Teadusliku nõuande ettevalmistamisel kaasab hädaolukordade rakkerühm liikmesriikide kliiniliste uuringute valdkonnas eksperditeadmisi omavaid esindajaid, eelkõige juhtudel, mil kliinilise uuringu taotlus on esitatud või kavatsetakse esitada.

5. Loa andmisel sellise kliinilise uuringu taotlusele, mille kohta on antud teaduslikku nõu, võtavad liikmesriigid seda nõu arvesse. Hädaolukordade rakkerühma teaduslik nõu ei piira määruses (EL) nr 536/2014 sätestatud eetilise kontrolli kohaldamist.

6. Kui arendaja saab käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teaduslikku nõu, esitab kõnealune arendaja seejärel kliinilistest uuringutest tulenevad andmed ravimiametile, kui ravimiamet neid andmeid artikli 18 kohaselt taotleb.

7. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1–6 kohaldamist, antakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teaduslikku nõu määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 57 sätestatud korras.

Artikkel 17

Avalik teave kliiniliste uuringute ja müügiloa andmise otsuste kohta

1. Liidus tehtavate kliiniliste uuringute sponsorid teevad rahvatervise hädaolukorras määruse (EL) nr 536/2014 artiklitega 80 ja 81 loodud ELi portaali ja ELi andmebaasi kaudu üldsusele kättesaadavaks eelkõige järgmise teabe:

a)	iga uuringu alguses kliinilise uuringu plaan kõigi uuringute kohta, mille tegemiseks on antud luba määruse (EL) nr 536/2014 kohaselt ning milles uuritakse rahvatervise hädaolukordi lahendada aitavaid ravimeid;

b)	tulemuste kokkuvõte ravimiameti määratud tähtaja jooksul, mis on lühem kui määruse (EL) nr 536/2014 artiklis 37 sätestatud tähtaeg.

2. Kui rahvatervise hädaolukorra seisukohast asjakohase ravimi müügiks on antud müügiluba, avaldab ravimiamet eelkõige järgmise teabe:

a)	ravimiteave koos üksikasjaliku teabega kasutustingimuste kohta müügiloa andmise ajal;

b)	Euroopa avalikud hindamisaruanded võimalikult kiiresti ja võimaluse korral seitsme päeva jooksul pärast müügiloa andmist;

c)	taotluse toetuseks ravimiametile esitatud kliinilised andmed võimaluse korral kahe kuu jooksul pärast komisjonilt müügiloa saamist;

d)	direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 28c osutatud riskijuhtimiskava tervikuna ja kõik selle ajakohastatud versioonid.

Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks muudab ravimiamet kõik isikuandmed anonüümseks ja varjab konfidentsiaalse äriteabe.

Artikkel 18

Ravimite läbivaatamine ja soovitused nende kasutamise kohta

1. Pärast rahvatervise hädaolukorra olemasolu tunnistamist vaatab hädaolukordade rakkerühm läbi olemasolevad teadusandmed ravimite kohta, mis võivad aidata rahvatervise hädaolukorda lahendada. Rahvatervise hädaolukorras ajakohastatakse kõnealuse läbivaatamise tulemusi vajaduspõhiselt, sealhulgas juhul, kui hädaolukordade rakkerühm ja inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee on müügiloa taotluse hindamise ettevalmistamisel nii kokku leppinud.

2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ettevalmistamisel võib hädaolukordade rakkerühm nõuda müügiloa hoidjatelt ja arendajatelt teavet ja andmeid ning osaleda nendega peetavates esialgsetes aruteludes. Hädaolukordade rakkerühm võib võimaluse korral kasutada ka mujalt kui kliinilistest uuringutest saadud terviseandmeid, võttes arvesse nende andmete usaldusväärsust.

Hädaolukordade rakkerühm võib lisateabe saamiseks ja andmevahetuseks teha koostööd kolmandate riikide ravimiametitega.

3. Ühe või mitme liikmesriigi või komisjoni taotluse korral esitab hädaolukordade rakkerühm lõike 4 kohase arvamuse saamiseks inimtervishoius kasutatavate ravimite komiteele soovitused järgmistes küsimustes:

a)	direktiivi 2001/83/EÜ või määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaldamisalasse kuuluva ravimi kasutamine eriloa alusel või

b)	müügiloata ravimi kasutamine ja turustamine kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 lõikega 2.

4. Pärast lõike 3 kohaselt antud soovituse saamist võtab inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee vastu oma arvamuse asjaomase ravimi kasutustingimuste ja turustustingimuste ning patsientide sihtrühma kohta. Vajaduse korral kõnealust arvamust ajakohastatakse.

5. Liikmesriigid võtavad käesoleva artikli lõikes 4 osutatud arvamusi arvesse. Sellise arvamuse kasutamisele kohaldatakse direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 lõikeid 3 ja 4.

6. Lõike 3 kohaselt antud soovituste ettevalmistamisel võib hädaolukordade rakkerühm konsulteerida asjaomase liikmesriigiga ja paluda tal esitada olemasolevat teavet või andmeid, mida liikmesriik kasutas otsuse puhul teha ravim kättesaadavaks eriloaga. Sellise taotluse korral esitab liikmesriik kogu nõutud teabe ja andmed.

Artikkel 19

Hädaolukordade rakkerühmast teavitamine

Ravimiamet teavitab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega oma veebiportaali spetsiaalsel veebilehel ja muude asjakohaste vahendite kaudu üldsust ja asjaomaseid huvirühmi aegsasti hädaolukordade rakkerühma tööst ning reageerib asjakohasel juhul hädaolukordade rakkerühma tööd puudutavale väärinfole.

Ravimiamet avaldab oma veebiportaalis regulaarselt hädaolukordade rakkerühma liikmete nimekirja, artikli 15 lõikes 6 osutatud töökorra ja läbivaadatavate ravimite loetelu ning artikli 18 lõike 4 kohaselt vastu võetud arvamused.

Artikkel 20

IT-vahendid ja andmed

Et valmistada ette ja toetada hädaolukordade rakkerühma tööd rahvatervise hädaolukorras, teeb ravimiamet järgmist:

töötab välja ja hooldab IT-vahendeid, sealhulgas koostalitlusvõimelise IT-platvormi, teabe ja andmete, sealhulgas mujalt kui kliinilistest uuringutest saadud elektrooniliste terviseandmete esitamiseks, et hõlbustada koostalitlusvõimet muude olemasolevate IT-vahenditega ja väljatöötatavate vahenditega ning tagada piisav toetus liikmesriikide pädevatele asutustele;

b)	koordineerib selliseid sõltumatuid seireuuringuid, milles analüüsitakse rahvatervise hädaolukorraga seotud haiguste ravimiseks, ennetamiseks või diagnoosimiseks ette nähtud ravimite kasutamist, efektiivsust ja ohutust, kasutades sealhulgas ametiasutuste valduses olevaid asjakohaseid andmeid;

kasutab osana oma regulatiivsetest ülesannetest digitaristut või IT-vahendeid, et hõlbustada mujalt kui kliinilistest uuringutest saadud elektrooniliste terviseandmete kiiret kättesaadavust või nende andmete analüüsimist ning selliste andmete vahetamist liikmesriikide, ravimiameti ja liidu muude asutuste vahel;

d)	võimaldab hädaolukordade rakkerühmale juurdepääsu elektrooniliste terviseandmete välisallikatele, mis on ravimiametile kättesaadavad, sealhulgas mujalt kui kliinilistest uuringutest saadud terviseandmetele.

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks korraldatakse vaktsiinide puhul koordineerimist koos ECDCga ning eelkõige uue vaktsiiniseire IT-platvormi kaudu.

IV PEATÜKK

ESMATÄHTSATE MEDITSIINISEADMETE NAPPUSE SEIRE JA LEEVENDAMINE NING EKSPERDIRÜHMADE TOETAMINE

Artikkel 21

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm

1. Ravimiametis moodustatakse meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm vastutab artiklites 22, 23 ja 24 osutatud ülesannete täitmise eest.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm saab kokku regulaarselt ja ka vastavalt vajadusele kas füüsiliselt või kaugkoosolekutel, kui on vaja valmistuda rahvatervise hädaolukorraks või selle ajal.

Ravimiamet osutab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmale sekretariaaditeenust.

2. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmete hulka kuuluvad ravimiameti esindaja, komisjoni esindaja ja üks igast liikmesriigist nimetatud esindaja.

Liikmesriikide esindajatel peavad olema eksperditeadmised meditsiiniseadmete valdkonnas. Asjakohasel juhul võivad need esindajad olla samad kui määruse (EL) 2017/745 artikliga 103 loodud meditsiiniseadmete koordineerimisrühma nimetatud esindajad.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmed võivad kaasata meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma koosolekutele konkreetsete teadus- või tehnikavaldkondade eksperte.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmete nimekiri peab olema läbipaistev ja see avalikustatakse ravimiameti veebiportaalis.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma koosolekutel võivad vaatlejana osaleda ravimiameti patsientide ja tarbijate töörühma esindaja ning ravimiameti tervishoiutöötajate töörühma esindaja.

3. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma tööd juhivad ühiselt ravimiameti esindaja ja üks liikmesriikide esindaja, kelle valivad enda hulgast juhtrühma liikmesriikide esindajad.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma kaasjuhid võivad omal algatusel või ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral kutsuda koosolekutele vastavalt vajadusele vaatlejana osalema ja eksperdinõu andma kolmandaid isikuid, sealhulgas meditsiiniseadmete huvirühmade esindajaid, näiteks tootjate ja teavitatud asutuste või muude asjakohaste meditsiiniseadmete tarneahelas osalejate esindajaid, ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajaid.

4. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm võtab vastu oma töökorra, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 5 osutatud töörühmaga seotud menetlused, ning artiklis 22 osutatud loetelude, artikli 24 lõigetes 3 ja 4 osutatud teabekogumite ja soovituste vastuvõtmise korra.

Esimeses lõigus osutatud töökord jõustub pärast seda, kui meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm on saanud komisjonilt ja ravimiameti haldusnõukogult toetava arvamuse.

5. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma tööd toetab artikli 25 lõike 1 kohaselt loodud töörühm.

Esimeses lõigus osutatud töörühm koosneb liikmesriikides meditsiiniseadmete nappuse seire ja haldamise eest vastutavate pädevate asutuste esindajatest, kes on meditsiiniseadmete nappusega seoses kesksed kontaktpunktid.

Artikkel 22

Esmatähtsate meditsiiniseadmete loetelu ja esitatav teave

1. Kohe pärast rahvatervise hädaolukorra olemasolu tunnistamist konsulteerib meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm artikli 21 lõikes 5 osutatud töörühmaga. Kohe pärast kõnealust konsulteerimist võtab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm vastu selliste meditsiiniseadmete kategooriate loetelu, mida ta peab rahvatervise hädaolukorras esmatähtsaks (edaspidi „rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelu“).

Asjakohast teavet esmatähtsate meditsiiniseadmete ning seonduvate tootjate kohta kogutakse võimalikult ulatuslikult Eudamedist, kui see on täielikult toimiv. Asjakohasel juhul kogutakse teavet ka importijatelt ja levitajatelt. Kuni Eudamed on täielikult toimiv, võib kättesaadavat teavet koguda ka riikide andmebaasidest või muudest kättesaadavatest allikatest.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm ajakohastab rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelu vastavalt vajadusele, kuni rahvatervise hädaolukord tunnistatakse lõppenuks.

2. Artikli 25 lõike 2 kohaldamiseks kinnitab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm artikli 25 lõike 2 punktides b ja c osutatud teabekogumi, mida on vaja rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete pakkumise ja nõudluse seireks, teeb selle üldsusele kättesaadavaks ning teavitab sellest teabekogumist artikli 21 lõikes 5 osutatud töörühma.

3. Ravimiamet avaldab oma veebiportaali spetsiaalsel veebilehel järgmise:

a)	rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelu ja selle ajakohastatud versioonid ning

b)	teave rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetellu kantud esmatähtsate meditsiiniseadmete tegeliku nappuse kohta.

Artikkel 23

Rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete nappuse seire

1. Rahvatervise hädaolukorras seirab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete pakkumist ja nõudlust, et teha kindlaks selliste meditsiiniseadmete tegelik või võimalik nappus. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm kasutab seire tegemiseks rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelu ning teavet ja andmeid, mis on esitatud artiklite 26 ja 27 kohaselt.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud seireks teeb meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm asjakohasel juhul koostööd meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga, terviseohutuse komiteega ja liidu õiguse kohaselt moodustatud iga muu asjakohase rahvatervise hädaolukordade nõuandekomiteega.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud seireks võib meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm kasutada ka seadmeregistrite ja andmepankade andmeid, kui need on ravimiametile kättesaadavad. Seejuures võib meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm võtta arvesse määruse (EL) 2017/745 artikli 108 ja määruse (EL) 2017/746 artikli 101 kohaselt kogutud andmeid.

Artikkel 24

Meditsiiniseadmete nappusest teatamine ja soovitused selle kohta

1. Rahvatervise hädaolukorras esitab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm komisjonile ja artikli 25 lõike 2 punktis a osutatud kesksetele kontaktpunktidele regulaarselt aruandeid artiklis 23 osutatud seiretulemuste kohta ja annab eelkõige teada rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete tegelikust või võimalikust nappusest.

2. Kui komisjon, liikmesriigid või artikli 25 lõike 2 punktis a osutatud vähemalt üks keskne kontaktpunkt seda taotleb, esitab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm oma tähelepanekute ja järelduste põhjendamiseks koondandmed ja prognoosid nõudluse kohta.

Esimese lõigu kohaldamiseks teeb meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm koostööd ECDCga, et saada epidemioloogilisi andmeid meditsiiniseadmete vajaduse prognoosimiseks, ning raviminappuse juhtrühmaga, kui rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate meditsiiniseadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmeid kasutatakse koos ravimiga.

Esimeses lõigus osutatud meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma tähelepanekud ja järeldused võidakse asjakohasel juhul ja kooskõlas konkurentsiõigusega teha kättesaadavaks teistele meditsiiniseadmete sektori osalejatele, et tegelikku või võimalikku nappust paremini ennetada või leevendada.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teatamise osana võib meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm anda soovitusi ka meetmete kohta, mida komisjon, liikmesriigid, meditsiiniseadmete tootjad, teavitatud asutused ja muud üksused võivad võtta tegeliku või võimaliku meditsiiniseadmete nappuse ennetamiseks või leevendamiseks.

Esimese lõigu kohaldamiseks teeb meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm asjakohasel juhul koostööd meditsiiniseadmete koordineerimisrühma, terviseohutuse komitee ja liidu õiguse kohaselt moodustatud iga muu asjakohase rahvatervise hädaolukordade nõuandekomiteega.

4. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm võib omal algatusel või komisjoni taotluse korral anda soovitusi meetmete kohta, mida komisjon, liikmesriigid, meditsiiniseadmete tootjad, teavitatud asutused ja muud üksused võiksid võtta, et tagada valmidus tegeleda meditsiiniseadmete tegeliku või võimaliku nappusega, mis on tingitud rahvatervise hädaolukorrast.

5. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm võib komisjoni taotluse korral koordineerida meetmeid, mida on võtnud liikmesriikide meditsiiniseadmetega tegelevad pädevad asutused, meditsiiniseadmete tootjad, teavitatud asutused ja asjakohasel juhul muud üksused, et rahvatervise hädaolukorras või ulatusliku sündmuse korral ennetada või leevendada meditsiiniseadmete tegelikku või võimalikku nappust.

Artikkel 25

Töömeetodid ja meditsiiniseadmete kohta teabe esitamine

1. Artiklites 22, 23 ja 24 osutatud ülesannete täitmise ettevalmistamiseks teeb ravimiamet järgmist:

a)	määrab rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelu koostamise ja läbivaatamise korra ja kriteeriumid;

töötab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega välja seire ja teatamise ühtlustatud IT-süsteemid, mis hõlbustavad koostalitlusvõimet olemasolevate IT-vahendite ja Eudamediga, kui see on täielikult toimiv, ning pakuvad liikmesriikide seire ja teatamise eest vastutavatele pädevatele asutustele asjakohast tuge;

c)	moodustab artikli 21 lõikes 5 osutatud töörühma ja tagab, et selles on esindatud iga liikmesriik;

d)	täpsustab artikli 24 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovituste andmise ning artiklis 24 osutatud meetmete koordineerimise meetodid.

Esimese lõigu punkti a kohaldamiseks võib vastavalt vajadusele konsulteerida tootjate, muude asjakohaste meditsiiniseadmete tarneahelas osalejate ning tervishoiutöötajate, patsientide ja tarbijate esindajatega.

2. Pärast rahvatervise hädaolukorra olemasolu tunnistamist teeb ravimiamet järgmist:

a)	koostab rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete tootjate või nende volitatud esindajate, importijate ja teavitatud asutuste kesksete kontaktpunktide nimekirja;

b)	peab rahvatervise hädaolukorras punktis a osutatud kesksete kontaktpunktide nimekirja;

c)	küsib punktis a osutatud kesksetelt kontaktpunktidelt rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete kohta asjakohast teavet, mis põhineb meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma vastu võetud teabekogumil, ja määrab teabe esitamise tähtaja;

küsib artikli 21 lõike 5 teises lõigus osutatud kesksetelt kontaktpunktidelt rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete kohta asjakohast teavet, mis põhineb meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmas kooskõlas artikli 22 lõikega 2 vastu võetud teabekogumil, ja määrab teabe esitamise tähtaja.

Lõike 3 alusel küsitud teabe kogumiseks võib ravimiamet kasutada muid, kui esimeses lõigus osutatud allikaid, sealhulgas olemasolevaid ja väljatöötatavaid andmebaase.

Esimese lõigu punkti a kohaldamiseks võib asjakohasel juhul hankida teavet liikmesriikide või liidu andmebaasidest, sealhulgas Eudamedist, kui see on täielikult toimiv, või meditsiiniseadmetega tegelevatest ühendustest;

3. Lõike 2 punktis c osutatud teabe hulka kuulub vähemalt:

a)	meditsiiniseadme tootja nimi ja kui see on kohaldatav, selle volitatud esindaja nimi;

b)	meditsiiniseadme identifitseerimisandmed ja sihtotstarve ning vajaduse korral meditsiiniseadme eriomadused;

c)	asjakohasel juhul teavitatud asutuse nimi ja number ning teave asjakohase sertifikaadi või asjakohaste sertifikaatide kohta;

d)	täpsemad andmed meditsiiniseadme tegeliku või võimaliku nappuse kohta, näiteks tegelikud või hinnangulised algus- ja lõpukuupäevad ning oletatav või teadaolev põhjus;

e)	andmed meditsiiniseadme müügi ja turuosa kohta;

f)	meditsiiniseadme olemasolev varu;

g)	meditsiiniseadmete tarneprognoos, sealhulgas teave tarneahela võimalike nõrkade lülide kohta;

h)	meditsiiniseadme juba tarnitud kogused ja prognoositavad tarned;

i)	teave meditsiiniseadme nõudluse prognoosi kohta;

j)	nappuse ennetamise ja leevendamise kavad, mis sisaldavad vähemalt teavet tootmisvõimsuse ja tarnemahtude kohta;

k)	teave asjaomastelt teavitatud asutustelt nende võime kohta töödelda hädaolukorda arvestades mõistliku aja jooksul taotlusi ning korraldada ja lõpule viia rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete vastavushindamisi;

l)	teave selle kohta, kui palju taotlusi on asjaomastele teavitatud asutustele saadetud seoses rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmetega, ja teave asjakohaste vastavushindamismenetluste kohta;

kui vastavushindamised on veel pooleli, siis asjaomaste teavitatud asutuste korraldatavate rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete vastavushindamise seis ning võimalikud pakilised probleemid, mis puudutavad hindamistulemusi ja mida tuleb vastavushindamise lõpetamiseks arvesse võtta.

Esimese lõigu punkti k kohaldamiseks teatab asjaomane teavitatud asutus hindamise eeldatava lõpuleviimise kuupäeva. Teavitatud asutused peavad prioriteetseks rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete vastavushindamist.

Artikkel 26

Meditsiiniseadmete tootjate, volitatud esindajate, importijate, levitajate ja teavitatud asutuste kohustused

1. Artiklis 23 osutatud seire hõlbustamiseks võib ravimiamet taotleda, et rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete tootjad või, kui see on kohaldatav, nende volitatud esindajad ning asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijad ja levitajad ning vajaduse korral asjaomased teavitatud asutused esitaksid nõutud teabe ravimiameti määratud tähtajaks.

Esimeses lõigus osutatud meditsiiniseadmete tootjad või, kui see on kohaldatav, nende volitatud esindajad ning asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijad ja levitajad esitavad nõutud teabe artikli 25 lõike 2 punktis a osutatud kesksete kontaktpunktide kaudu, kasutades artikli 25 lõike 1 punkti b kohaselt loodud seire- ja teatamissüsteeme. Vajaduse korral ajakohastavad nad enda esitatud teavet.

2. Meditsiiniseadmete tootjad või, kui see on kohaldatav, nende volitatud esindajad, teavitatud asutused ning asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijad või levitajad põhjendavad nõutud teabe esitamata jätmist ja viivitusi nõutud teabe esitamisel ravimiameti määratud tähtajaks.

3. Kui meditsiiniseadmete tootjad või nende volitatud esindajad, teavitatud asutused või asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijad või levitajad märgivad, et nende esitatud teave sisaldab konfidentsiaalset äriteavet, peavad nad sellised osad ära näitama ja selgitama, miks on tegu konfidentsiaalse äriteabega.

Ravimiamet hindab iga konfidentsiaalse äriteabe märget ja kaitseb sellist konfidentsiaalset äriteavet põhjendamatu avalikustamise eest.

4. Kui meditsiiniseadmete tootjatel või nende volitatud esindajatel, teavitatud asutustel või asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijatel või levitajatel on lisaks lõike 1 kohaselt nõutavale teabele teavet, mis tõendab tegelikku või võimalikku meditsiiniseadmete nappust, esitavad nad selle teabe viivitamata ravimiametile.

5. Pärast artiklis 23 osutatud seire tulemuste esitamist ja artikli 24 kohaselt antud soovitusi ennetus- või leevendusmeetmete kohta teevad lõikes 1 osutatud meditsiiniseadme tootjad või nende volitatud esindajad ning asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijad ja levitajad järgmist:

a)	esitavad ravimiametile kõik oma märkused;

b)	võtavad arvesse kõiki artikli 24 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovitusi ning artikli 28 punktis b osutatud suuniseid;

c)	järgivad kõiki artikli 27 või 28 kohaselt liidu või liikmesriikide tasandil võetud meetmeid;

d)	teatavad meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmale võetud meetmetest ja nende meetmete tulemustest, sealhulgas tegeliku või võimaliku meditsiiniseadmete nappuse kõrvaldamisest.

6. Kui lõikes 1 osutatud meditsiiniseadmete tootjad asuvad mujal kui liidus, esitavad käesoleva artikli kohaselt nõutud teabe nende volitatud esindajad või asjakohasel juhul meditsiiniseadmete importijad või levitajad.

Artikkel 27

Liikmesriikide roll meditsiiniseadmete nappuse seires ja nappuse leevendamisel

1. Artiklis 23 osutatud seire hõlbustamiseks võib ravimiamet taotleda liikmesriigilt järgmist:

esitada artikli 25 lõike 2 punktis a osutatud vastava keskse kontaktpunkti kaudu artikli 22 lõikes 2 osutatud teabekogum, sealhulgas kättesaadav teave rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmetega seotud vajaduste kohta ning olemasolevad ja hinnangulised andmed kõnealuste meditsiiniseadmete nõudluse mahu ja nõudluse prognoosi kohta, kasutades artikli 25 lõike 1 punkti b kohaselt loodud seire- ja teatamismeetodeid ning -süsteeme;

b)	osutada konfidentsiaalse äriteabe olemasolule ja selgitada vastavalt artikli 26 lõikele 3, miks on tegu konfidentsiaalse äriteabega;

c)	osutab nõutud teabe esitamata jätmisele ja sellele, kas on olnud viivitusi kõnealuse teabe esitamisel ravimiameti määratud tähtajaks vastavalt artikli 26 lõikele 2.

Liikmesriigid rahuldavad ravimiameti taotluse ravimiameti määratud tähtajaks.

2. Lõike 1 kohaldamiseks koguvad liikmesriigid meditsiiniseadmete tootjatelt ja nende volitatud esindajatelt, ja kui see on kohaldatav, tervishoiuteenuse osutajatelt, meditsiiniseadmete importijatelt ja levitajatelt, ning teavitatud asutustelt teavet rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete kohta.

3. Kui liikmesriigil on lisaks käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatavale teabele teavet, mis tõendab tegelikku või võimalikku meditsiiniseadmete nappust, esitab ta selle teabe oma artikli 25 lõike 2 punktis a osutatud vastava keskse kontaktpunkti kaudu viivitamata meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmale.

4. Pärast artiklis 23 osutatud seire tulemuste esitamist ja artikli 24 kohaselt antud soovitusi ennetus- või leevendusmeetmete kohta teeb liikmesriik järgmist:

kaalub määruse (EL) 2017/745 artikli 59 lõike 1 või määruse (EL) 2017/746 artikli 54 lõike 1 kohaselt vajadust näha liikmesriigi tasandil ette ajutised erandid, et leevendada rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete tegelikku või võimalikku nappust, tagades samal ajal patsiendi ja tooteohutuse kõrgetasemelise kaitse;

b)	võtab arvesse kõiki artikli 24 lõikes 3 osutatud soovitusi ja artikli 28 punktis b osutatud suuniseid ning koordineerib artikli 12 punkti a kohaselt liidu tasandil võetud meetmetega seotud tegevust;

c)	teatab punktis b osutatud meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmale võetud meetmetest ja nende meetmete tulemustest, sealhulgas tegeliku või võimaliku meditsiiniseadmete nappuse kõrvaldamisest.

Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamiseks jagavad liikmesriigid, kes võtavad riigi tasandil alternatiivseid meetmeid, aegsasti selliste meetmete põhjuseid meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmaga.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud soovitused, suunised ja meetmed ning saadud kogemusi käsitlev koondaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks artiklis 29 osutatud veebiportaali kaudu.

Artikkel 28

Komisjoni roll meditsiiniseadmete nappuse seires ja nappuse leevendamisel

Komisjon võtab arvesse meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmalt saadud teavet ja soovitusi ning teeb järgmist:

võtab komisjonile antud volituste piires kõik vajalikud meetmed, et leevendada rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete tegelikku või võimalikku nappust, sealhulgas teeb vajaduse korral määruse (EL) 2017/745 artikli 59 lõike 3 või määruse (EL) 2017/746 artikli 54 lõike 3 kohaselt liidu tasandil ajutisi erandeid, täites kõnealustes artiklites esitatud tingimusi ja püüdes tagada patsiendi ohutust ja tooteohutust;

b)	kaalub liikmesriikidele, meditsiiniseadmete tootjatele, teavitatud asutustele ja asjakohasel juhul muudele üksustele mõeldud suuniste ja soovituste vajadust;

c)	taotleb, et meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm annaks soovitusi või koordineeriks meetmeid, nagu on ette nähtud artikli 24 lõigetes 3, 4 ja 5;

d)	kaalub meditsiiniliste vastumeetmete vajadust vastavalt otsusele nr 1082/2013/EL ja muule kohaldatavale liidu õigusele;

teeb vastavalt vajadusele koostööd kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et leevendada rahvatervise hädaolukorras esmatähtsate seadmete loetelusse kantud meditsiiniseadmete või nende komponentide tegelikku või võimalikku nappust, kui neid seadmeid või komponente imporditakse liitu ja kui tegelikul või võimalikul nappusel on rahvusvaheline mõju, ning teatab asjakohasel juhul nendest meetmetest ja saadud tulemustest meditsiiniseadmete juhtrühmale.

Artikkel 29

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühmast teavitamine

1. Ravimiamet teavitab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega oma veebiportaali spetsiaalsel veebilehel ja muude asjakohaste vahendite kaudu üldsust ja huvirühmi aegsasti meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma tööst ning reageerib asjakohasel juhul meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma tööd puudutavale väärinfole.

2. Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma tegevus on läbipaistev.

Meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma koosolekute päevakorra ja protokollide kokkuvõtted ning artikli 21 lõikes 4 osutatud töökord ja artikli 24 lõigetes 3 ja 4 osutatud soovitused dokumenteeritakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks ameti veebiportaali spetsiaalsel veebilehel.

Kui artikli 21 lõikes 4 osutatud töökord võimaldab meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmete lahkarvamusi registreerida, teeb meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm need lahkarvamused ja nende aluseks olevad põhjendused liikmesriikide pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

Artikkel 30

Meditsiiniseadmete eksperdirühmade toetamine

Ravimiamet osutab alates 1. märtsist 2022 komisjoni nimel määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõike 1 kohaselt määratud eksperdirühmadele (edaspidi „eksperdirühmad“) sekretariaaditeenust ja pakub tuge, mida on vaja, et kõnealused eksperdirühmad saaksid tõhusalt täita kõnealuse määruse artikli 106 lõigetes 9 ja 10 sätestatud ülesandeid.

Ravimiamet teeb järgmist:

a)	pakub eksperdirühmadele haldus- ja tehnilist tuge teaduslike arvamuste, seisukohtade ja nõuannete esitamisel;

b)	hõlbustab ja korraldab eksperdirühmade kaug- ja füüsilisi koosolekuid;

tagab, et eksperdirühmade töö on sõltumatu ja kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõike 3 teise lõiguga ja artikliga 107, ning kõnealuse määruse kohaselt komisjoni kehtestatud süsteemide ja korraga, et aktiivselt hallata ja ennetada võimalikke huvide konflikte kõnealuse määruse artikli 106 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt;

peab eksperdirühmadele mõeldud veebilehte ja ajakohastab seda regulaarselt ning teeb veebilehel üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis ei ole juba Eudamedi kaudu üldsusele kättesaadav ja mida on vaja eksperdirühmade tegevuse läbipaistvuse tagamiseks, sealhulgas teavitatud asutuste põhjendused, kui need asutused ei järginud eksperdirühma nõuandeid, mis on esitatud määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõike 9 kohaselt;

e)	avaldab eksperdirühmade teaduslikud arvamused, seisukohad ja nõuanded, tagades konfidentsiaalsuse kooskõlas määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõike 12 teise lõiguga ja artikliga 109;

f)	tagab, et ekspertidele makstakse tasu ja hüvitatakse nende kulud kooskõlas komisjoni poolt määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõike 1 alusel vastu võetud rakendusaktidega;

g)	jälgib eksperdirühmade ühise töökorra järgmist ning tegevuse vastavust asjakohastele suunistele ja meetoditele;

h)	esitab komisjonile ja meditsiiniseadmete koordineerimisrühmale igal aastal aruande eksperdirühmade töö kohta, sealhulgas teabe eksperdirühmade esitatud arvamuste, seisukohtade ja nõuannete arvu kohta.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Raviminappuse juhtrühma, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma, hädaolukordade rakkerühma ja eksperdirühmade koostöö

1. Ravimiamet tagab raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma koostöö seoses rahvatervise hädaolukordade ja ulatuslike sündmuste lahendamise meetmetega.

2. Raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma ning artikli 3 lõikes 6 ja artikli 25 lõike 2 punktis a osutatud töörühmade liikmed võivad osaleda üksteise koosolekutel ja töörühmades ning teha asjakohasel juhul koostööd seire, teatamise ja arvamuste ettevalmistamisel.

3. Asjaomaste kaasjuhtide kokkuleppel võib korraldada raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma ühiseid koosolekuid.

4. Asjakohasel juhul tagab ravimiamet hädaolukordade rakkerühma ja eksperdirühmade koostöö rahvatervise hädaolukorraks valmiduses ja selle ohjamisel.

Artikkel 32

Läbipaistvus ja huvide konflikt

1. Raviminappuse juhtrühm ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm tegutsevad sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt.

2. Raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmetel ja asjakohasel juhul vaatlejatel ei tohi ravimi- või meditsiiniseadmete tööstuses olla finants- ega muid huve, mis võiksid mõjutada nende sõltumatust või erapooletust.

3. Raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmed ja asjakohasel juhul vaatlejad esitavad igal aastal oma finants- ja muude huvide deklaratsiooni ning ajakohastavad kõnealuseid huvide deklaratsioone igal aastal ja vastavalt vajadusele.

Esimeses lõigus osutatud deklaratsioonid tehakse üldsusele kättesaadavaks ravimiameti veebiportaalis.

4. Raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmed ja asjakohasel juhul vaatlejad avalikustavad kõik muud neile teatavaks saanud asjaolud, mille puhul võib heas usus põhjendatult eeldada, et need põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

5. Raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmed ja asjakohasel juhul vaatlejad, kes osalevad nimetatud juhtrühmade koosolekutel, deklareerivad kõik huvid, mida võib pidada nende sõltumatust või erapooletust kahjustavaks seoses päevakorras olevate teemadega.

6. Kui ravimiamet otsustab, et lõike 5 kohaselt deklareeritud huvi kujutab endast huvide konflikti, ei osale kõnealune liige ega vaatleja üheski arutelus ega otsustusprotsessis ning ei saa asjaomase päevakorrapunkti kohta mingit teavet.

7. Vastavalt lõigetes 5 ja 6 osutatud deklaratsioonid ja ravimiameti otsus kantakse koosoleku kokkuvõtlikku protokolli.

8. Raviminappuse juhtrühma ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma liikmetele ja asjakohasel juhul vaatlejatele kehtib nõue mitte avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet, seda ka pärast ametikohustuste lõppemist.

9. Hädaolukordade rakkerühma liikmed ajakohastavad määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 63 ette nähtud iga-aastast finants- või muude huvide deklaratsiooni iga selle asjakohase muutuse korral.

Artikkel 33

Kaitse küberrünnete eest

Ravimiameti käsutusse antakse kõrgetasemelised turvakontrollid ja -protsessid küberrünnete, küberspionaaži ja muude andmetega seotud rikkumiste vastu, et tagada terviseandmete kaitse ja ravimiameti normaalne toimimine igal ajal ning eelkõige liidu tasandi rahvatervise hädaolukordades ja ulatuslike sündmuste korral.

Esimese lõigu kohaldamiseks määrab ravimiamet kindlaks ja rakendab küberturvalisuse valdkonnas aktiivselt liidu institutsioonides, organites ja asutustes kehtivaid parimaid tavasid, et ennetada, avastada ja leevendada küberründeid ning neile reageerida.

Artikkel 34

Konfidentsiaalsus

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001, (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (20) ning konfidentsiaalsust käsitlevate liikmesriigi õigusnormide ja tavade kohaldamist, järgivad kõik osalised, kelle kohta käesolev määrus kehtib, oma ülesannete täitmisel saadud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse põhimõtet, et kaitsta füüsilise või juriidilise isiku konfidentsiaalset äriteavet ja ärisaladusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/943, (21) sealhulgas intellektuaalomandi õigusi.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad kõik osalised, kelle kohta käesolev määrus kehtib, et konfidentsiaalset äriteavet ei jagata viisil, mis võiks anda ettevõtjatele võimaluse piirata või kahjustada konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei avalikustata liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni ja ravimiameti vahel konfidentsiaalsena vahetatud teavet enne, kui selleks ei ole andnud eelnevat nõusolekut asutus, kust teave pärineb.

4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei mõjuta komisjoni, ravimiameti, liikmesriikide ja muude käesolevas määruses kindlaks määratud osaliste õigust ja kohustust vahetada teavet ja edastada hoiatusi ega asjaomaste isikute kohustust anda teavet kriminaalõiguse alusel.

5. Komisjon, ravimiamet ja liikmesriigid võivad vahetada konfidentsiaalset äriteavet nende kolmandate riikide reguleerivate asutustega, kellega nad on sõlminud kahe- või mitmepoolsed konfidentsiaalsuse kokkulepped.

Artikkel 35

Isikuandmete kaitse

1. Käesoleva määruse kohase isikuandmete edastamise suhtes kohaldatakse vastavalt olukorrale määruseid (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

2. Isikuandmete edastamisel kolmandale riigile võivad komisjon, ravimiamet ja liikmesriigid määruse (EL) 2016/679 artiklis 46 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 48 osutatud kaitse piisavuse otsuse või asjakohaste kaitsemeetmete puudumise korral edastada teatavaid isikuandmeid kolmandate riikide reguleerivatele asutustele, kellega nad on sõlminud konfidentsiaalsuskokkuleppe, kui edastamine on vajalik avaliku huviga seotud olulistel põhjustel, näiteks rahvatervise kaitseks. Isikuandmeid edastatakse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 49 ja määruse (EL) 2018/1725 artikliga 50.

Artikkel 36

Aruandlus ja läbivaatamine

1. 31. detsembriks 2026 ja seejärel iga nelja aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kõnealuses aruandes vaadeldakse eelkõige järgmist:

a)	ravimi- ja meditsiiniseadmete alase kriisivalmiduse ja -ohje raamistik, sealhulgas perioodiliste stressitestide tulemused;

b)	juhud, mil müügiloa hoidjad, meditsiiniseadmete tootjad, volitatud esindajad, importijad, levitajad ja teavitatud asutused ei täida artiklites 10 ja 26 sätestatud kohustusi;

c)	Euroopa nappuseseire platvormi volitused ja toimimine.

2. Olenemata lõikest 1 esitab komisjon aegsasti pärast rahvatervise hädaolukorda või ulatuslikku sündmust Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõike 1 punktis b osutatud juhtude kohta.

3. Lõikes 1 osutatud aruande põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon kaalub eelkõige vajadust

a)	laiendada käesoleva määruse kohaldamisala veterinaarravimitele ja meditsiinilistele isikukaitsevahenditele;

b)	muuta artiklit 2;

c)	näha ette meetmeid, millega tugevdada artiklites 10 ja 26 sätestatud kohustuste täitmist liidu või riigi tasandil, ning

laiendada Euroopa nappuseseire platvormi volitusi, vajadust veelgi lihtsustada nappuseseire platvormi koostalitlusvõimet riikide ja liidu IT-süsteemidega, vajadust nappusi käsitlevate riigisiseste seireplatvormide järele ning vajadust täita struktuurse raviminappusega tegelemise lisanõudeid, mis võidakse kehtestada direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 läbivaatamise käigus.

Artikkel 37

Liidupoolne rahastamine

1. Ravimiameti tegevust, millega toetatakse raviminappuse juhtrühma, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma, hädaolukordade rakkerühma, artikli 3 lõikes 6 ja artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud töörühmade ja eksperdirühmade tööd ning mis hõlmab ravimiameti koostööd komisjoni ja ECDCga, rahastab liit.

Käesoleva määruse alusel toimuvale tegevusele antavat liidu finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (22).

2. Ravimiamet tasustab hädaolukordade rakkerühmaga seotud ettekande tegijate käesoleva määruse kohast hindamistegevust ning lisaks hüvitab raviminappuse juhtrühma, meditsiiniseadmete nappuse juhtrühma, hädaolukordade rakkerühma ning artikli 3 lõikes 6 ja artikli 21 lõikes 5 osutatud töörühmade koosolekutega seotud liikmesriikide esindajate ja ekspertide kulud vastavalt ravimiameti haldusnõukogu kehtestatud rahastamiskorrale. Selline tasu makstakse liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele.

3. Määruse (EÜ) nr 726/2004 artiklis 67 sätestatud liidu toetus hõlmab käesoleva määrusega ette nähtud ravimiameti ülesandeid ja täistöötasu maksmist liikmesriikide ravimitega tegelevatele pädevatele asutustele, kui kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 297/95 (23) kohasest lõivust vabastamist.

Artikkel 38

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2022.

IV peatükki, välja arvatud selle artiklit 30, kohaldatakse alates 2. veebruarist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BEAUNE

(1) ELT C 286, 16.7.2021, lk 109.

(2) ELT C 300, 27.7.2021, lk 87.

(3) Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).

(5) ELT C 385, 22.9.2021, lk 83.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).

(8) ELT C 393I, 29.9.2021, lk 3.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ ((EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(23) Nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrus (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 20/52

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/126,

7. detsember 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 8, artikli 13 lõiget 3, artikli 37 lõiget 5, artikli 38 lõiget 5, artikli 39 lõiget 3, artikli 45 punkte a–i, artikli 56 punkte a, b ja c ning artikli 84 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel.

(2)

ÜPP ja siseturu ühise olemuse tagamiseks on määrusega (EL) 2021/2115 komisjonile antud volitused võtta vastu teatavad täiendavad nõuded ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamiseks otsetoetuste valdkonnas, määruses (EL) nr 1308/2013 (2) osutatud teatavates põllumajandussektorites ja maaelu arengu valdkonnas ning ühiseeskirjad nende valdkondade jaoks seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohase suhtarvuga. Kui liikmesriigid koostavad kõiki asjaomaseid valdkondi hõlmavaid ÜPP strateegiakavasid, peavad nad arvesse võtma kõiki neid täiendavaid nõudeid, mis tuleks seepärast sätestada käesolevas määruses.

(3)	Liikmesriikide poolt ÜPP strateegiakavades otsetoetuste valdkonnas ettenähtavate sekkumiste puhul tuleks sätestada täiendavad nõuded kanepi ja puuvillaga seotud sekkumiste jaoks. Toetuse andmise tingimuseks tuleks seada teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine.

(4)

Lisaks tuleks sätestada menetlus kanepisortide kindlaksmääramiseks ja nendes kanepisortides tetrahüdrokannabinooli (THC) sisalduse kontrollimiseks vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teisele lõigule. THC-sisalduse kontroll on vajalik selleks, et kaitsta liidu finantshuve, kuid see on ka strateegiline, et kaitsta rahvatervist ja tagada sidusus muude õigusraamistikega, eelkõige kriminaalõigusega ebaseadusliku uimastikaubanduse valdkonnas, ja selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu narkootiliste ainete ühtne konventsioon (3). Seepärast on kohane sätestada eeskirjad, millega ühtlustatakse meetodeid ja menetlusi, mida liikmesriigid kasutavad kanepisortide kontrollimisel ja kanepis THC-sisalduse kvantitatiivsel määramisel, et tagada võrdväärsed tulemused.

(5)	On vaja sätestada ajavahemik, mille jooksul kiu tootmiseks kasvatatavat kanepit ei tohi pärast õitsemist koristada, et oleks võimalik tõhusalt ja usaldusväärselt määrata kanepi THC-sisaldus.

(6)

Kui sordi suhtes tehtud analüüside tulemus näitab määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus osutatust suuremat THC-sisaldust kahel järjestikusel aastal, peaksid liikmesriigid selguse ja õiguskindluse huvides võtma vajalikud meetmed, et teavitada ettevõtjaid õigeaegselt sellest, et selle sordi kasvatamine ei anna õigust otsetoetustele.

(7)	Kanepisortide kontrollimise ja THC-sisalduse kvantitatiivse määramise eeskirjades tuleks arvesse võtta, et kanepit võib kasvatada põhikultuurina või püüdekultuurina. Selles kontekstis on asjakohane esitada püüdekultuurina kasvatatava kanepi määratlus.

(8)

Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos on sätestatud puuvilla eritoetus. On asjakohane kehtestada puuvilla eritoetuseks kõlblikku põllumajandusmaad ja sorte käsitlevad eeskirjad ja kõnealuse toetuse saamise tingimused. Lisaks tuleks kehtestada täiendavad tingimused, et tagada minimaalne tegevus kooskõlas toetuse eesmärgiga.

(9)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 36 osutatud liikmesriigid peaksid kiitma heaks puuvilla tootmisega tegelevad tootmisharudevahelised organisatsioonid nende suuruse ja sisemise korraldusega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Tootmisharudevahelise organisatsiooni suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvestada organisatsiooni kuuluva toorpuuvilla töötleja suhtes kehtestatud nõuet, et ta peaks olema suuteline vastu võtma piisava koguse lõugutamata puuvilla.

(10)

Põllumajandustootjate kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide liikmete jaoks tuleks kehtestada konkreetsed kohustused. Nende kohustuste eesmärk on lihtsustada põllumajandustootjate liikmesuse haldamist ja kontrolli ning suurendada organisatsioonide võimalikku tõhusust, mis tuleneb nende liikmete arvust ja pühendumusest.

(11)

Selliste sekkumiste jaoks, mille liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavades ette puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites, tuleks sätestada täiendavad nõuded seoses järgmisega: investeeringud, põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalased sekkumised, juhendamine, müügiedendus, teavitustegevus ja turustamine, ühisfondid, viljapuuaedade, oliivisalude või viinamarjaistanduste taasistutamine pärast nende kohustuslikku väljajuurimist, roheline korje ja koristamata jätmine, saagi- ja tootmiskindlustus, turult kõrvaldamine muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks ning ühine ladustamine. Lisaks tuleks kehtestada toetuse vorme ja kululiike, sealhulgas kindlate summade ja ühikuhindade astmike või kindlasummaliste maksete kasutamist ning haldus- ja personalikulusid käsitlevad sätted. Usaldusväärse finantsjuhtimise ja õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu kuludest, mida ei tohi ÜPP rakenduskavadega hõlmata, ning mittetäielik loetelu kuludest, mida võib nende kavadega hõlmata puu- ja köögivilja-, mesindus-, veini-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning muudes sektorites.

(12)	Lisaks tuleks kehtestada erieeskirjad teatavate sektoripõhiste sekkumisviiside kohta puu- ja köögivilja-, mesindus-, veini-, humala- ja loomakasvatussektoris, et võtta arvesse nende sektorite teatavaid eripärasid.

(13)

Sektoripõhiste sekkumisviiside puhul, mida juhivad puu- ja köögivilja-, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning muudes sektorites rakenduskavade kaudu tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud, riikidevahelised tootjaorganisatsioonid, riikidevahelised tootjaorganisatsioonide liidud või tootjarühmad, tuleks kehtestada erieeskirjad hõlmatud toodete ja tasuta jagamise eesmärgil turult kõrvaldamise, eelkõige veo- ja turustamiseks ettevalmistamise kulude kohta, võttes arvesse kõnealuse sekkumise võimalikku tähtsust. Eelkõige tuleks kehtestada turult kõrvaldamiseks antava toetuse piirmäärad, tagamaks, et toodete turult kõrvaldamine ei muutuks toodete turuleviimist asendavaks püsivaks alternatiivseks väljundiks. Kõigil juhtudel on sarnastel kaalutlustel asjakohane kehtestada kõrvaldatavate toodete arvuline piirmäär tootjaorganisatsiooni kohta. Lisaks tuleks kehtestada erieeskirjad seoses turult kõrvaldatud toodete otstarbe, kõrvaldatud toodete saajatele esitatavate tingimuste ja asjakohaste standarditega, millele kõrvaldatud tooted peavad vastama.

(14)

Selleks et hõlbustada valdkondlike sekkumiste kasutamist rakenduskavade kaudu, tuleks kehtestada tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtuse arvutamise meetod, sealhulgas ühtse määra kasutamine töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja väärtuse arvutamiseks. Turustatud toodangu väärtuse arvutamise meetod peaks arvesse võtma aasta lõikes esinevaid kõikumisi või teabe ebapiisavust, kui tegemist on uute tunnustatud organisatsioonide või rühmadega. Rakenduskava väärkasutuse vältimiseks ei tohiks üldjuhul olla lubatud, et tootjaorganisatsioonid muudavad kava kestuse jooksul võrdlusperioodide kindlaksmääramise metoodikat.

(15)	Selleks et tagada sekkumisviiside sujuv toimimine puu- ja köögiviljasektoris, oleks asjakohane sätestada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalaste sekkumistega seotud erieesmärgid.

(16)	Tuleks kehtestada sätted sellise riikliku finantsabi kohta, mida liikmesriigid võivad anda piirkondades, kus puu- ja köögiviljatootjate organiseerituse tase on eriti madal, sealhulgas sätted, mille alusel organiseerituse tase kindlaks määratakse ja organiseerituse madal tase kinnitatakse.

(17)	Selleks et tagada sekkumisviiside sujuv toimimine mesindussektoris, tuleks kehtestada mesilastarusid käsitlevad eeskirjad.

(18)

Selleks et tagada sekkumisviiside sujuv toimimine veinisektoris, on asjakohane koostada mittetäielik loetelu ettevõtjatest, kes võivad eri sekkumisviiside puhul toetust saada. Samuti on vaja sätestada teatavad rahastamiskõlblikkuse erinõuded sekkumisviiside „viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine“, „roheline korje“ ja „saagikindlustus“ toetusesaajate jaoks, kui nad on avalik-õiguslikud asutused ja eraettevõtted. Lisaks on asjakohane jätta liidu toetusest ilma tootjad, kellel on ebaseaduslikud istandused või alad, kuhu viinapuud on istutatud ilma loata.

(19)

Tagamaks, et liidu rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt, on vaja kehtestada eeskirjad kulude kohta veinisektoris viinamarjaistanduste taasistutamisel taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel. Eelkõige on asjakohane sätestada, et sellised kulud ei tohi ületada teatavat summat viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise aastasest kogukulust asjaomases liikmesriigis teataval eelarveaastal. Samuti tuleks selgitada, et väljajuurimise kulud ning saamata jäänud tulu hüvitamise kulud ei tohiks olla rahastamiskõlblikud kulud selle sekkumise alusel, mille eesmärk on üksnes toetada taasistutamise kulusid pärast kohustuslike fütosanitaarmeetmete võtmist.

(20)

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning rohelise korjega seotud sekkumiste jaoks on asjakohane sätestada eeskirjad alade mõõtmise kohta, seda eelkõige selleks, et määrata kindlaks, milline ala on viinapuude kasvuala; see on eriti oluline juhul, kui toetust makstakse pindalal põhineva ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel.

(21)	Selleks et tagada sekkumisviiside sujuv toimimine humalasektoris, on asjakohane sätestada eeskirjad liidu finantsabi arvutamise kohta.

(22)	Selleks et tagada sekkumisviiside sujuv toimimine loomakasvatussektoris, on asjakohane sätestada eeskirjad eluskarja taastamiseks pärast sundtapmist või loodusõnnetustest tingitud kaotusi.

(23)

Tingimused, mida kohaldatakse ohustatud põllumajanduslike tõugude või geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamise kohustuste suhtes ning põllumajanduses ja metsanduses geneetiliste ressursside säilitamiseks, säästvaks kasutamiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste suhtes, peaksid aitama saavutada määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud ÜPP keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke. Eelkõige peaksid need käsitlema vajadust tagada geneetilise mitmekesisuse kaitse, säilitamine ja edendamine.

(24)

Loomade heaolu tuleks parandada, toetades põllumajandustootjaid, kes kohustuvad kehtestama asjakohastest kohustuslikest nõuetest rangemad loomakasvatusstandardid. Kui võetakse loomade heaoluga seotud kohustusi, et tagada tootmismeetodite kõrgemad standardid, tuleks määrata kindlaks vastavad valdkonnad. Sealjuures tuleks vältida loomade heaoluga seotud kõnealuste kohustuste kattumist standardsete tootmisviisidega, eelkõige patoloogiate ärahoidmiseks tehtavate vaktsineerimistega.

(25)

Riiklikud tunnustatud kvaliteedikavad võivad anda tarbijatele kindluse toote või tootmisprotsessi kvaliteedi ja omaduste kohta. Tuleks kehtestada lõpptoote eripära, kavale juurdepääsu, siduvate tootespetsifikatsioonide kontrolli, kava läbipaistvuse ja toodete jälgitavuse kriteeriumid eesmärgiga optimeerida nende toetamist maaelu arengu sekkumiste alusel. Puuvilla kui põllumajandustoote eriomadusi arvestades peaksid hõlmatud olema ka puuvilla riiklikud kvaliteedikavad.

(26)	Tuleks kehtestada teatavad objektiivsed kriteeriumid, et toetada põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteeme, mida liikmesriigid tunnustavad maaelu arengu sekkumiste alusel ja mis on kohandatud sektoripõhistele sekkumistele.

(27)

Selleks et tagada võrdsed tingimused seoses määruse (EL) 2021/2115 III lisas osutatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohase suhtarvuga, tuleks kehtestada eeskirjad meetodi kohta, millega määratakse kindlaks nii püsirohumaa võrdlussuhtarv kui ka aastane suhtarv ning samuti nende kehtestamise tase.

(28)

Selleks et tagada püsirohumaa osakaalu kaitse, on asjakohane sätestada, et liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et tagada alade ümberkorraldamine juhul, kui püsirohumaa osakaal on vähenenud alla 5 % piirmäära. Tuleks siiski ette näha erandid juhul, kui püsirohumaa absoluutne pindala jääb suhteliselt stabiilseks või kui osakaalu vähenemine allapoole künnist tuleneb ala ümberkorraldamisest keskkonna- ja kliimaeesmärkidel, eelkõige metsastamisest ja alade taassoostamisest.

(29)	Kuna liikmesriigid peavad oma ÜPP strateegiakavade väljatöötamisel võtma arvesse käesolevas määruses sätestatud eeskirju, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täiendatakse määrust (EL) 2021/2115 järgmisega:

täiendavad nõuded teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid näevad ette oma ÜPP strateegiakavades, mis hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027:

i)	otsetoetuste vormis kanepi ja puuvilla kasvatamiseks;

ii)	määruse (EL) 2021/2115 artiklis 42 osutatud põllumajandussektorites;

iii)	geneetiliste ressursside ja loomade heaolu jaoks keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustuste raames ning maaelu arengu kvaliteedikavade jaoks;

b)	eeskirjad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohase suhtarvu kohta.

II JAOTIS

TÄIENDAVAD NÕUDED TEATAVATE OTSETOETUSTE VORMIS SEKKUMISVIISIDE KOHTA

I peatükk

Kanep

Artikkel 2

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse nõuded

Kui liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavades ette määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikes 1 ette nähtud määratlused, seavad nad kanepi tootmise toetuste andmise tingimuseks selliste kanepisortide seemne kasutamise, mis vastavad järgmistele nõuetele:

a)	need on loetletud toetuse maksmise aasta 15. märtsil ühtses põllukultuuride sordilehes, mis on avaldatud kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ (4) artikliga 17;

b)	nende delta-9-tetrahüdrokannabinooli sisaldus (edaspidi „THC-sisaldus“) ei ole kahel järjestikusel aastal olnud suurem määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus sätestatud piirmäärast;

c)	need on sertifitseeritud vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ (5) või säilitussortide puhul vastavalt komisjoni direktiivi 2008/62/EÜ (6) artiklile 10.

Artikkel 3

Kanepisortide kontroll ja THC-sisalduse kvantitatiivne määramine

1. Liikmesriigid kehtestavad kanepisortide THC-sisalduse määramiseks kontrollisüsteemi, mis võimaldab neil kohaldada I lisas esitatud kanepisortide kontrollimise meetodit ja kanepisortide THC-sisalduse kvantitatiivset määramist.

2. Liikmesriigi pädev asutus peab arvestust THC-sisalduse kohta. Sellised arvestusdokumendid peavad iga sordi puhul sisaldama vähemalt THC-sisalduse määramise tulemusi, mis on väljendatud protsentides kahe kümnendkoha täpsusega, kasutatud proovivõtumenetlust, tehtud analüüside arvu, märget proovi võtmise aja kohta ja riiklikul tasandil võetud meetmeid.

3. Kui kõikide teatavast sordist võetud proovide keskmine THC-sisaldus on suurem kui määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus sätestatud, kasutab liikmesriik asjaomase sordi suhtes järgmise taotlusaasta jooksul menetlust B, mida on kirjeldatud käesoleva määruse I lisas. Seda menetlust kasutatakse ka järgmistel taotlusaastatel, välja arvatud juhul, kui kõikide teatava sordi suhtes tehtud analüüside tulemused näitavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus sätestatust väiksemat THC-sisaldust.

4. Kui kõikide teatavast sordist võetud proovide keskmine THC-sisaldus on suurem kui määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus sätestatud, teatab liikmesriik komisjonile asjaomase sordi nime hiljemalt järgmise taotlusaasta 15. jaanuariks. Kõnealusest taotlusaastast alates ei anna teatava sordi kasvatamine asjaomases liikmesriigis õigust otsetoetustele.

5. Liikmesriigid peavad tagama, et kanepitootjatele teatatakse õigeaegselt nende kanepisortide nimed, mis ei ole otsetoetuskõlblikud vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teisele lõigule, kõnealuse artikli lõike 4 kohase teavitamise järel, avalikustades esitatud teabe mitte hiljem kui ühtse taotluse esitamise kuupäeval.

Artikkel 4

Püüdekultuur

Käesolevas peatükis tähendab „püüdekultuurina kasvatatud kanep“ kanepit, mis on külvatud pärast vastava aasta 30. juunit.

Artikkel 5

Kasvatusnõuded

Kanepi kasvatamist jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt seni, kuni õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva, et teha käesoleva artikli sätete rakendamiseks vajalikud kontrollid.

Kanepi kasvatamist püüdekultuurina jätkatakse tavalistes kasvutingimustes vastavalt kohalikule tavale vähemalt kuni kasvuperioodi lõpuni.

Liikmesriigid võivad lubada kanepit koristada enne õitsemise lõpule järgneva kümnepäevase ajavahemiku lõppu tingimusel, et koristamine toimub pärast õitsemise algust ja et inspektorid viitavad iga maatüki tüüpilistele osadele, millel tuleb I lisas sätestatud meetodi kohaselt jätkata kontrolli eesmärgil kultuuride kasvatamist vähemalt kümme päeva pärast õitsemise lõppu.

II PEATÜKK

Puuvill

Artikkel 6

Puuvilla tootmiseks ettenähtud põllumajandusmaa heakskiitmine

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 36 osutatud liikmesriigid kehtestavad oma ÜPP strateegiakavades objektiivsed kriteeriumid põllumajandusmaa heakskiitmiseks vastavalt kõnealuse määruse artikli 37 lõikele 3.

Need kriteeriumid põhinevad ühel või mitmel järgmisel elemendil:

a)	tegemist on selliste piirkondade põllumajandusega, kus puuvill on peamine põllumajanduskultuur;

b)	kõnealuste piirkondade mulla- ja kliimatingimused;

c)	niisutussüsteem;

d)	keskkonda säästvamate rotatsioonisüsteemide ja viljelustehnikate kasutamine.

Artikkel 7

Külvisortide heakskiitmine

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 36 osutatud liikmesriigid määravad oma ÜPP strateegiakavades kindlaks külviks heakskiidetud sordid, mis on registreeritud direktiiviga 2002/53/EÜ ette nähtud ühtses põllukultuuride sordilehes ja mida on kohandatud nende turuvajadustele.

Artikkel 8

Puuvilla eritoetuse saamise lisatingimused

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 37 lõikes 1 osutatud puuvilla eritoetuste puhul peavad kõnealuse määruse artiklis 36 osutatud liikmesriigid sätestama oma ÜPP strateegiakavades minimaalse istutustiheduse külvipinnal vastavalt mulla- ja ilmastikutingimustele ning vajaduse korral piirkonna iseärasustele.

Artikkel 9

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine

1. Tootmisharudevahelisele organisatsioonile määruse (EL) 2021/2115 artikli 39 lõike 1 tähenduses annab heakskiidu liikmesriik, kus toorpuuvilla töötlejad asuvad, ja see antakse üheks aastaks, mis algab aegsasti enne kõnealuse aasta külviperioodi, tingimusel et organisatsioon vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	tema poolt hõlmatav kogupindala on vähemalt 4 000 ha, mis vastab käesoleva määruse artiklis 6 osutatud heakskiitmise kriteeriumidele;

b)	ta on kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusnormidega vastu võtnud töökorra, milles käsitletakse eelkõige liitumistingimusi ja liikmemakse.

2. Kui leitakse, et heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta enam lõikes 1 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, tühistab heakskiidu andnud liikmesriik heakskiidu, välja arvatud juhul, kui mittevastavuse põhjused kõrvaldatakse tähtaja jooksul, mille liikmesriik on tühistamisotsuses ette näinud. Vastutava liikmesriigi pädev asutus teatab tootmisharudevahelisele organisatsioonile eelnevalt oma kavatsusest heakskiit tühistada ja tühistamise põhjustest. Liikmesriik annab tootmisharudevahelisele organisatsioonile võimaluse esitada oma märkused kavandatud tühistamise teates täpsustatud ajavahemiku jooksul.

Põllumajandustootjatel, kes on sellise heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, mille heakskiit on vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule tühistatud, ei ole õigust määruse (EL) 2021/2115 artikli 40 lõikes 2 sätestatud puuvilla eritoetuse suurendamisele.

Artikkel 10

Puuvilla tootvate põllumajandustootjate kohustused

1. Põllumajandustootja ei või kuuluda rohkem kui ühte määruse (EL) 2021/2115 artikli 39 lõikes 1 osutatud heakskiidetud tootmisharudevahelisse organisatsiooni.

2. Heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmeks olev põllumajandustootja peab tarnima puuvilla üksnes samasse organisatsiooni kuuluvale toorpuuvilla töötlejale.

3. Põllumajandustootjate osalemine heakskiidetud tootmisharudevahelises organisatsioonis on vabatahtlik.

III JAOTIS

TÄIENDAVAD NÕUDED TEATAVATE SEKKUMISVIISIDE KOHTA MÄÄRUSE (EL) 2021/2115 ARTIKLIS 42 OSUTATUD SEKTORITES

I peatükk

Ühiseeskirjad, mida kohaldatakse sekkumiste suhtes puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud muudes sektorites

1. jagu

Ühiseeskirjad investeeringute, põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalaste sekkumiste, juhendamise, müügiedenduse ja teavitustegevuse, ühisfondide, taasistutuse, rohelise korje ja koristamata jätmise, saagikindlustuse, turult kõrvaldamise ja ühise ladustamise kohta

Artikkel 11

Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavad investeeringud, peavad nad sätestama järgmise:

a)	toetusesaaja kasutab omandatud materiaalset ja immateriaalset vara vastavalt selle olemusele, eesmärkidele ja kavandatud kasutusele, nagu on kirjeldatud ÜPP strateegiakavaga seotud sekkumistes ja vajaduse korral heakskiidetud rakenduskavas;

ilma et see piiraks lõike 10 kohaldamist, jääb nii omandatud materiaalne kui ka immateriaalne vara toetusesaaja omandisse ja valdusse maksuamortisatsiooni perioodi lõpuni või vähemalt viieks aastaks, mille kehtestavad liikmesriigid, võttes arvesse varade olemust. Mõlemad ajavahemikud arvutatakse alates vara omandamise kuupäevast või kuupäevast, mil vara antakse toetusesaaja käsutusse.

Liikmesriigid võivad siiski ette näha lühema ajavahemiku, mille jooksul peab vara jääma toetusesaaja omandisse ja valdusse, kuid see ajavahemik ei tohi olla lühem kui kolm aastat komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (7) osutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamise puhul.

Esimeses lõigus osutatud investeeringud materiaalsesse varasse tuleb teha toetusesaaja valdustes või vajaduse korral tema tootjaliikmete või käesoleva määruse artikli 31 lõikes 7 osutatud 90 % nõudele vastavate tütarettevõtjate valdustes. Mesindussektoris võivad liikmesriigid siiski näha oma ÜPP strateegiakavades ette ka sellised investeeringud materiaalsesse varasse, mis tehakse väljaspool toetusesaaja valdusi.

Kui investeering on tehtud renditud pinnal ja järgides konkreetset riiklikku omandiõigust käsitlevat eeskirja, võib nõuet, mille kohaselt peab vara olema toetusesaaja omandis, mitte kohaldada tingimusel, et vara on olnud toetusesaaja valduses vähemalt esimese lõigu punkti b kohase ajavahemiku jooksul.

2. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades sätestada, et materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute, sealhulgas liisingulepingute alusel tehtavate investeeringute toetusi võib rahastada ühes osas või osamaksetena, mis on rakenduskavas heaks kiidetud või nagu liikmesriigid on täpsustanud asjaomastes sekkumistes.

Kui lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemik ületab teatava investeeringu puhul rakenduskava kestust, peavad liikmesriigid tagama, et selle võib kanda üle järgmistesse rakenduskavadesse.

Kui liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavades ette materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute jaoks antava toetuse, et saavutada määruse (EL) 2021/2115 artikli 46 punktides e ja f ning artikli 57 punktis b osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärke, tuleb kõnealuste investeeringutega püüda saavutada üht või mitut käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 loetletud eesmärki.

3. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades näha ette toetuse investeeringuteks energiat tootvatest süsteemidest koosnevasse materiaalsesse varasse, kui toodetud energia maht ei ületa selle energia mahtu, mida võib kasutada igal aastal toetusesaaja tavapäraseks tegevuseks.

4. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades näha ette niisutusse tehtavate investeeringute jaoks antava toetuse, tingimusel et:

kehtestatakse potentsiaalse veesäästu ja veekasutuse tõhusa vähendamise protsendimäärad, mille toetusesaaja peab saavutama, ja ÜPP strateegiakavades näidatakse, et selliste veesäästueesmärkide kindlaksmääramisel on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (8) osutatud veemajanduskavas sätestatud vajadusi;

b)	on kehtestatud või investeeringu osana kehtestatakse vee mõõtmise süsteem, mis võimaldab mõõta vee kasutamist põllumajandusettevõtte või asjaomase tootmisüksuse tasandil;

c)	lõigetes 5–8 osutatud niisutusse tehtavate konkreetsete investeeringute puhul on täidetud kõnealustes lõigetes sätestatud tingimused.

5. Toetada võib investeeringut olemasoleva niisutussüsteemi või niisutustaristu elemendi täiustamisse järgmistel tingimustel:

a)	toetusesaaja hindab eelnevalt, et investeeringud pakuvad potentsiaalset veesäästu, mis kajastab olemasoleva rajatise või taristu tehnilisi parameetreid;

investeeringud mõjutavad põhja- või pinnaveekogumeid, mille puhul on direktiivis 2000/60/EÜ osutatud asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ja saavutada tuleb veekasutuse tõhus vähendamine, mis aitab kaasa nende veekogumite hea seisundi saavutamisele, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 1.

Esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimusi ei kohaldata olemasoleva niisutussüsteemi või niisutustaristu elemendi täiustamiseks tehtavate investeeringute suhtes või veehoidla rajamiseks tehtavate investeeringute suhtes või investeeringute suhtes taaskasutusvee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogumit.

6. Toetust võib anda investeeringuteks, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogumit, järgmistel tingimustel:

a)	veekogumi seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ning

b)	keskkonnamõju analüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale; nimetatud keskkonnamõju analüüsi teeb pädev asutus või see kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks.

7. Toetust võib anda investeeringuteks taaskasutusvee kasutamisse alternatiivse veevarustusena üksnes juhul, kui sellise vee kasutamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/741 (9).

8. Toetust võib anda niisutamiseks ettenähtud reservuaari loomiseks või laiendamiseks tehtavatele investeeringutele tingimusel, et sellega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

9. Liikmesriigid tagavad, et liidu finantsabi nõutakse toetusesaajalt tagasi, kui lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemiku jooksul esineb üks järgmistest olukordadest:

a)	toetusesaaja lõpetab tegevuse või see antakse üle teisele üksusele;

b)	toetusesaaja või vajaduse korral tema liikmed paigutavad tootmistegevuse ümber väljapoole geograafilist haritavat ala;

c)	muutus omandisuhetes, eriti kui see annab ettevõttele või avalik-õiguslikule isikule põhjendamatu eelise, või

d)	muu oluline muutus asjaomase sekkumise olemuses, eesmärkides või rakendamistingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.

Kui toetusesaaja ei täida tingimusi, mille liikmesriigid on lõigete 1–8 ja käesoleva lõike esimese lõigu alusel oma ÜPP strateegiakavades kehtestanud, peavad liikmesriigid tagama, et liidu finantsabi nõutakse tagasi proportsionaalselt tingimuste mittetäitmise kestusega.

Liikmesriigid võivad otsustada liidu finantsabi mitte tagasi nõuda, kui toetusesaaja lõpetab tootmistegevuse pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.

Kui tootjaliige lahkub organisatsioonist või tootjarühmast, peavad liikmesriigid tagama, et toetusesaaja tagastab investeeringu või selle jääkväärtuse ning et jääkväärtus lisatakse tagastatud summa rakendusfondi.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik ette näha, et toetusesaajalt investeeringu või selle jääkväärtuse tagastamist ei nõuta.

10. Kui vara, millesse investeerimist toetati, asendatakse, tuleb asendatud investeeringute jääkväärtus:

a)	lisada tootjaorganisatsiooni rakendusfondi või

b)	lahutada asendava investeeringu maksumusest.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, ei tohi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades sätestada, et investeeringud asendatakse identsete varadega.

11. Liikmesriigid ei anna toetust investeeringutele, mis on nende ÜPP strateegiakavades määratletud sekkumistena, kui need sekkumised saavad toetust vastavalt kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktidele h–k.

Artikkel 12

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumised

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumised, peavad nad oma ÜPP strateegiakavades ette nägema, et hõlmatud sekkumistega püütakse saavutada üht järgmistest eesmärkidest:

a)	vähendada tootmissisendite praegust kasutamist ning tootmisprotsessist eralduvaid saasteaineid või tekkivaid jäätmeid;

b)	asendada fossiilkütustest saadud energia kasutamine taastuvate energiaallikatega;

c)	vähendada keskkonnariske, mis on seotud teatavate tootmissisendite kasutamisega või teatavate jääkide tootmisega, sealhulgas taimekaitsevahendid, väetised, sõnnik või muud loomade väljaheited;

d)	vähendada veekasutust;

e)	olla seotud mittetootlike investeeringutega, mida on vaja selleks, et saavutada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärgid, eriti kui need eesmärgid on seotud elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega;

f)	vähendada tõhusalt ja mõõdetavalt kasvuhoonegaaside heidet või saavutada kindel süsiniku sidumine;

g)	suurendada tootmise vastupanuvõimet ohtudele, mis on seotud kliimamuutustega, nagu mullaerosioon;

h)	säilitada, kasutada säästvalt ja arendada geneetilisi ressursse või

i)	kaitsta või parandada keskkonda.

Liikmesriigid peavad tagama, et toetusesaajad esitavad heakskiitmiseks kavandatava rakenduskava, sekkumise või sellise kava või sekkumise muudatuse esitamise ajal ka tõendid eeldatava positiivse panuse kohta ühte või mitmesse keskkonnaeesmärki.

2. Lõikes 1 osutatud sekkumised tuleb teha toetusesaaja valdustes või vajaduse korral tema tootjaliikmete või käesoleva määruse artikli 31 lõikes 7 osutatud 90 % nõudele vastavate tütarettevõtjate valdustes. Mesindussektoris võivad liikmesriigid siiski näha oma ÜPP strateegiakavades ette ka sekkumised, mis tehakse väljaspool toetusesaaja valdusi. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumise eeldatavat kasu ja täiendavat mõju tuleb tõendada eelnevalt projektide tehnilistes kirjeldustes või muudes tehnilistes dokumentides, mille toetusesaaja peab esitama samal ajal, kui ta esitab heakskiitmiseks tegevuse, rakenduskava või sellise kava või tegevuse muudatuse, näidates tulemusi, mida on võimalik sekkumise rakendamisega saavutada.

3. Kui liikmesriik määrab kindlaks kaetavad kulud, peab ta arvesse võtma põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud rakendatud sekkumistest tulenevaid lisakulusid ja saamata jäänud tulu ning seatud eesmärke.

4. Liikmesriigid peavad tagama, et põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumisi rakendavatel toetusesaajatel on selliste sekkumiste rakendamiseks võimalik saada vajalikke teadmisi ja asjaomast teavet ning et need, kes seda vajavad, saavad asjakohast koolitust ja ka oskusteavet, et aidata oma tootmissüsteeme muuta soovivaid põllumajandustootjaid.

5. Liikmesriigid peavad tagama, et puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud sekkumiste raames rakendavate tegevuste jaoks nähakse rakenduskavades ette läbivaatamisklausel, et tagada nende tegevuste kohandamine asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise korral.

Artikkel 13

Juhendamine

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad juhendamisega seotud sekkumised, peavad nad oma ÜPP strateegiakavades ette nägema, et hõlmatud sekkumistega püütakse saavutada üht järgmistest eesmärkidest:

a)	kriisiennetus- ja kriisiohjesekkumistega seotud parimate tavade vahetamine, mis aitab toetusesaajal kasutada kriisiennetus- ja kriisiohjesekkumiste rakendamisest saadud kogemusi;

meetmed, millega edendatakse uute tootjaorganisatsioonide asutamist, olemasolevate ühinemist või üksikutel tootjatel olemasoleva tootjaorganisatsiooniga ühinemise võimaldamist, ning tootjaorganisatsioonide nõustamine, kui nad püüavad saavutada tunnustamist tootjaorganisatsioonina vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013;

c)	juhendajatele ja juhendatavatele võrgustikutöö võimaluste, eelkõige turustamiskanalite kui kriisiennetuse ja -ohje vahendi loomine.

2. Juhendaja on tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm. Juhendaja on juhendamisega seotud sekkumise toetuse saaja.

3. Juhendatav on tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm, üksikud tootjaliikmed või tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma mitteliikmed.

4. Kõik juhendamistegevusega seotud rahastamiskõlblikud kulud tasutakse juhendajale, kes lisab selle sekkumise oma rakenduskavasse.

5. Juhendamisega seotud sekkumiste puhul allhankeid ei tehta.

Artikkel 14

Müügiedendus, teavitustegevus ja turustamine

Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad müügiedenduse, teavitustegevuse ja turustamisega seotud sekkumised, peavad nad sätestama oma ÜPP strateegiakavades, et hõlmatud sekkumistega püütakse saavutada üht järgmistest eesmärkidest:

a)	suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate töödeldud toodete konkurentsivõimet ja tarbimist ning suurendada nende kaalukust nii liidus kui ka väljaspool liitu kõikides sektorites peale veinisektori;

c)	suurendada teadlikkust liidu kvaliteedisüsteemidest nii liidus kui ka väljaspool liitu;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate töödeldud toodete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)	aidata suurte turuhäirete, tarbijate usalduse kaotuse või muude spetsiifiliste probleemide korral vajaduse korral kaasa normaalsete turutingimuste taastumisele liidu turul;

f)	suurendada teadlikkust kestlikust tootmisest;

g)	suurendada tarbijate teadlikkust tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude margitoodetest ja kaubamärkidest puu- ja köögiviljasektoris;

mitmekesistada, avada ja konsolideerida liidu veinide turge kolmandates riikides ning suurendada nendel turgudel teadlikkust liidu veinide iseloomulikest omadustest. Viiteid veini päritolule ja kaubamärkidele võib kasutada üksnes juhul, kui see täiendab liidu veinide müügi edendamist, seonduvat teavitustegevust ja veinide turustamist kolmandates riikides;

teavitada tarbijaid veini vastutustundlikust tarbimisest. Liikmesriigid tagavad, et üldise müügi edendamise ja kvaliteedimärkide edendamisega seotud müügiedendamise materjalidel peab olema liidu logo ning järgmine märge: „Rahastanud Euroopa Liit“. Logo ja märge rahastamise päritolu kohta tuleb esitada vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 821/2014 (10) sätestatud tehnilistele omadustele.

Artikkel 15

Ühisfondid

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad ühisfondidega seotud sekkumised, peavad nad sätestama rakendamistingimused ühisfondide loomise, täitmise ja vajaduse korral taastäitmise halduskulude kohta.

2. Rahastamiskõlblikud kulud, mis on seotud ühisfondide loomise halduskuludega puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites, peavad koosnema nii liidu finantsabist kui ka toetusesaaja osalusest. Esimesel, teisel ja kolmandal rakendusaastal ei tohi abikõlblike kulude summa ületada vastavalt 20 %, 16 % ja 8 % abisaaja osalusest ühisfondi kapitalis.

3. Toetusesaaja võib halduskulude jaoks, mis on seotud ühisfondide loomisega puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites, saada toetust ainult üks kord ja ainult ühisfondi toimimise esimese kolme aasta jooksul.

Kui toetusesaaja taotleb kõnealust toetust alles ühisfondi toimimise teisel või kolmandal aastal, moodustab toetuse summa vastavalt 16 % või 8 % toetusesaaja osalusest ühisfondi kapitalis ühisfondi teisel ja kolmandal toimimisaastal.

4. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse veinisektoris rakendatavad ühisfondidega seotud sekkumised, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis l, peavad nad piirama veinisektoris ühisfondide loomise halduskuludele antavat liidu toetust järgmiselt:

a)	20 % tootjate osalusest ühisfondi esimesel aastal;

b)	16 % tootjate osalusest ühisfondi teisel aastal;

c)	8 % tootjate osalusest ühisfondi kolmandal aastal.

Toetuse maksmise aeg ei tohi olla pikem kui kolm aastat.

Artikkel 16

Viljapuuaedade, oliivisalude või viinamarjaistanduste taasistutamine pärast nende kohustuslikku väljajuurimist

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris, veinisektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad sekkumised viljapuuaedade, oliivisalude või viinamarjaistanduste taasistutamise vormis pärast nende kohustuslikku väljajuurimist taimetervise parandamise eesmärgil või fütosanitaarsetel põhjustel või oliivisalude või viinamarjaistanduste puhul kliimamuutustega kohanemiseks, peavad nad tagama, et toetusesaajad järgivad kõnealuseid sekkumisi rakendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031 (11).

2. Viljapuuaedade või oliivisalude taasistutamise kulud ei tohi ületada 20 % iga rakenduskava või asjakohase sekkumise kogukuludest.

Artikkel 17

Roheline korje ja koristamata jätmine

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, veinisektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad sekkumised rohelise korje vormis kõnealuste sektorite puhul ja koristamata jätmise vormis kõnealuste sektorite, välja arvatud veinisektori puhul, peavad liikmesriigid tagama, et need sekkumised täiendavad tavaviljelustavasid ja on neist erinevad ning et need on seotud 100 %ga asjaomase toote eeldatavast tootmisest konkreetsel maatükil.

Roheline korje seisneb teataval maa-alal selliste valmimata turustuskõlbmatute toodete täielikus koristamises, mis ei ole kahjustatud enne rohelist korjet. Saagi koristamata jätmine seisneb käimasoleva tootmistsükli lõpetamises konkreetsel alal, kui toode on hästi arenenud, veatu ja turustatava kvaliteediga.

2. Liikmesriigid peavad tagama, et rohelise korjega seotud sekkumisi rakendatakse kasvuhooajal, enne kui toode muutub turustatavaks, ja et neid ei tohi rakendada toodete puhul, mille tavapärane saagikoristus on juba alanud.

3. Liikmesriigid peavad kehtestama oma ÜPP strateegiakavades maksimaalse tähtaja, mille jooksul rakendatakse tootmishooajal rohelise korjega seotud sekkumisi iga toote puhul, mis kuulub selliste sekkumiste kohaldamisalasse, ning muud rohelise korje ja koristamata jätmisega seotud rahastamiskõlblikkuse tingimused, sealhulgas vajaduse korral sordid ja tootekategooriad.

4. Liikmesriigid ei või anda rahalist hüvitist koristamata jätmisega seotud sekkumiste eest, kui müügiks ettenähtud toodang on asjaomaselt alalt saadud tavapärase tootmistsükli jooksul.

5. Rohelise korje toetus hõlmab üksnes tooteid, mis on füüsiliselt põllul ja mis tegelikult koristatakse toorelt. Muude sektorite kui veinisektori puhul peavad liikmesriigid kehtestama hektaripõhise toetuse kohta rohelise korje ja koristamata jätmise eest makstavad hüvitissummad, mis koosnevad liidu finantsabist ning tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude või tootjarühmade osalusest ning millega kaetakse kuni 90 % turult kõrvaldamise korral kehtivast maksimaalsest toetuse tasemest, mida kohaldatakse sama toote suhtes muu otstarbe kui tasuta jagamise puhul.

6. Liikmesriigid näevad ette, et toetusesaaja peab rohelise korje või koristamata jätmise kavatsusest teatama eelnevalt liikmesriigi pädevale asutusele kirjalikult või elektrooniliselt.

7. Liikmesriigid sätestavad oma ÜPP strateegiakavades järgmise:

a)	üksikasjalikud sekkumiste rakendamist käsitlevad sätted, sealhulgas sätted nende sisu ja tähtaegade, makstava hüvitise summa ja sekkumiste kohaldamise kohta ning sekkumiste alusel rahastamiskõlblike toodete loetelu;

b)	sätted, millega tagatakse, et sekkumiste rakendamine ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarse olukorra halvenemist;

c)	keeld anda toetust puu- ja köögiviljasektoris rohelise korje puhul, kui oluline osa tavapärasest koristamisest on juba toimunud, ning koristamata jätmise puhul, kui oluline osa müügiks ettenähtud toodangust on juba korjatud.

8. Liikmesriigid tagavad, et:

a)	asjaomane ala on hästi hooldatud, saaki ei ole veel koristatud, toode on hästi arenenud, kahjustamata ning üldiselt terve, veatu ja turustatava kvaliteediga;

b)	koristatud toodang ei ole denatureeritud;

c)	sekkumine ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju ega fütosanitaarse olukorra halvenemist, mille eest vastutab tootjaorganisatsioon;

d)	sellise viinamarjakasvatuseks kasutatava maatüki pindala, kus on toimunud roheline korje, ei võeta kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tehnilises kirjelduses sätestatud saagi piirmäärade arvutamisel arvesse;

erandina lõigetest 2 ja 4 võib juhul, kui puu- ja köögiviljataimede koristusperiood on pikem kui üks kuu, toimuda roheline korje puu- ja köögiviljasektoris pärast tavapärase saagikoristuse algust, ning saagi võib koristamata jätta isegi siis, kui asjaomaselt alalt on juba saadud müügiks ettenähtud toodang tavapärase tootmistsükli jooksul. Sellistel juhtudel antakse rahalist hüvitist üksnes sellise toodangu eest, mis koristataks kuue nädala jooksul pärast rohelist korjet ja koristamata jätmist ning mida ei turustata selliste toimingute tulemusel. Kõnealuseid puu- ja köögiviljataimi ei tohi samal kasvuhooajal uuesti tootmiseks kasutada;

f)	välja arvatud punktis e osutatud juhul ei tohi puu- ja köögiviljasektoris kohaldada sama toote ja sama pindala suhtes samal aastal rohelise korje ja koristamata jätmisega seotud sekkumist.

Artikkel 18

Saagi- ja tootmiskindlustus

Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad saagi- ja tootmiskindlustusega seotud sekkumised, võivad nad eraldada rakendusfondist toetust saavate saagi- ja tootmiskindlustustegevuste toetamiseks riiklikku lisarahastust. Riiklik kogutoetus ei tohi ületada 80 % kindlustusmaksetest, mida tootjad maksavad kahjude vastu kindlustamiseks.

Saagi- ja tootmiskindlustusega seotud sekkumised ei hõlma kindlustusmakseid, millega tootjatele hüvitatakse üle 100 % saamata jäänud tulust, võttes arvesse kõiki hüvitisi, mida tootjad saavad kindlustatud riskiga seotud muude toetus- või kindlustussüsteemide kaudu.

Artikkel 19

Turult kõrvaldamine muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks

Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse sekkumised muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtava turult kõrvaldamise vormis, peavad nad tagama, et teatav toode kõrvaldatakse lõplikult turult, nii et seda ei saa toiduga seotud eesmärkidel turule tagasi tuua.

Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades ette näha üksnes puu- ja köögiviljasektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad sekkumised muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtava turult kõrvaldamise vormis ja üksnes selliste riknevate toodete puhul, mida ei saa nende tavapärases kaubanduslikus etapis ilma jahutuseta püsivalt ladustada.

Liikmesriigid ei tohi oma ÜPP strateegiakavades sätestada sekkumisi muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtava turult kõrvaldamise vormis määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 osutatud loomsete saaduste ja suhkrusektori toodete puhul.

Artikkel 20

Ühine ladustamine

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 2 punktis c osutatud ühise ladustamise sekkumisviisid, näevad nad ette toote ajutise turult kõrvaldamise teatava turusurve ajal ning võtavad vastu eeskirjad, millega tagatakse, et toodet ladustatakse toetusesaaja vastutusel sellistel tingimustel, millel säilib toote tavaline kaubanduslik väärtus, ja kooskõlas kohaldatavate sanitaareeskirjadega. Nende toodete osas, mille säilivusaeg värskena on lühike, tuleb liikmesriikidel ette näha, et toodet võib ladustada külmutatult või töödeldud kujul. Tooteid, mis tavapärases tootmisprotsessis vajavad teatavat laagerdumisaega või mille väärtust selline laagerdumisprotsess suurendab, võib ühiselt ladustada alles siis, kui laagerdumisaeg on täielikult lõppenud.

2. Liikmesriigid määravad iga toote puhul, mille osas on niisugune sekkumine nende ÜPP strateegiakavades ette nähtud, kindlaks ladustamise miinimumkestuse ja maksimaalse hüvitise summa tooteühiku ja ladustamispäeva kohta ning asjakohased ladustamistingimused. Rakendusfondist rahastatav maksimumsumma ei või olla suurem kui külmutatud või töödeldud toodete füüsilise ladustamise kulud ja toote kasutusest kõrvaldamise tõttu tekkinud rahaline kulu jooksvates turuhindades. See maksimumsumma ei või sisaldada võimalikke külmutamise või töötlemise kulusid ega toote väärtuse võimalikku vähenemist. Liikmesriigid näevad ette ka kontrollimenetlused, sealhulgas kohapealsed kontrollid, et välistada toodete asendamine ning tagada ladustamistingimustest ja ladustamisajast kinnipidamine.

2. jagu

Toetuse vormid ja kululiigid

Artikkel 21

Toetuse vormid

1. Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 42 osutatud sektorites näevad liikmesriigid ette toetuse maksmise toetusesaaja tegelike kulude alusel, lähtudes tõendavatest dokumentidest (näiteks arved), mille toetusesaajad on ÜPP strateegiakavas ette nähtud sekkumise rakendamise kohta esitanud.

Liikmesriigid võivad siiski otsustada maksta toetust standardsete ühtsete määrade ja ühikuhindade astmike alusel või kindlasummaliste maksetena. Ühtse määra, ühikuhindade astmiku ja kindlasummaliste maksete kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse piirkondlikke või kohalikke eripärasid ning lähtuvad arvutuste tegemisel dokumentaalsetest tõenditest, mis näitavad, et arvutus kajastab asjaomase sekkumisega hõlmatud toimingute või tegevuste turuhinda.

2. Puu- ja köögiviljasektoris tuleb liikmesriikidel kinni pidada V ja VII lisas ettenähtud kulutuste ja turustamiseks ettevalmistamise kulude ülemmäärast, mida võib nende ÜPP strateegiakavades täpsustatud sekkumistega seoses maksta.

3. Kui liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavades ette toetuse maksmise standardsete ühtsete määrade ja ühikuhindade astmike alusel või kindlasummaliste maksetena, vaadatakse need korrapäraselt läbi, et võtta arvesse indekseerimist või majanduslikke muutusi.

4. Kui liikmesriigid kasutavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 2 punktis a osutatud ausaid, õiglasi ja kontrollitavaid arvutusmeetodeid, peavad nad alles hoidma kõik dokumentaalsed tõendid standardsete ühtsete määrade, ühikuhindade astmike või ühekordsete maksete kehtestamise ja läbivaatamise kohta, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 3.

5. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse veinisektoris viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimisega seotud sekkumised, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kui liikmesriik otsustab arvutada toetuse summa maapinna mõõtühikul põhineva standardse ühikuhindade astmiku alusel, peab summa vastama käesoleva määruse artikli 42 kohaselt mõõdetud tegelikule pindalale;

kui liikmesriik otsustab arvutada toetuse summa muul mõõtühikul põhineva standardse ühikuhindade astmiku või tegelike kulude alusel, lähtudes toetusesaajate esitatavatest tõendavatest dokumentidest, kehtestavad nad normid tegevuse tegeliku ulatuse kindlakstegemiseks sobivate kontrollimeetodite kohta.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata sellise liidu finantsabi suhtes, mida antakse veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa D jaos sätestatud piirangutele.

Artikkel 22

Kululiigid

1. Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud sekkumisviisidega hõlmatud kululiikide puhul ei hüvitata toetusesaaja kantud rahastamiskõlblike kuludega seotud käibemaksu, välja arvatud juhul, kui seda ei ole riiklike käibemaksualaste õigusaktide kohaselt võimalik tagasi saada.

2. Lõikes 1 osutatud kululiigid ei hõlma II lisas loetletud kululiike.

3. Asjakohaste sekkumiste määratlemisel käsitavad liikmesriigid III lisas loetletud kululiike rahastamiskõlblikena ja need võivad hõlmatud olla rakenduskavadega või liikmesriigi poolt asjaomastes sekkumistes täpsustatud kululiikidega. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades käsitada rahastamiskõlblikena ka muid kululiike, tingimusel et need ei ole loetletud II lisas.

4. Liikmesriigid kehtestavad oma ÜPP strateegiakavades tingimused, mille alusel võib artiklites 11 ja 12 osutatud sekkumistega seotud kulusid pidada 15 % ja 2 % määruse (EL) 2021/2115 artikli 50 lõike 7 punktides a ja c osutatud rakenduskavade kuludest ning 5 % kõnealuse määruse artikli 60 lõikes 4 osutatud sekkumistega seotud kuludest. Nende tingimustega tagatakse, et kõnealused sekkumised vastavad tegelikult kõnealuse määruse artiklites 46 ja 57 sätestatud eesmärkidele puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris.

Artikkel 23

Haldus- ja personalikulud

1. Personalikulud, mida toetusesaaja, artikli 31 lõikes 7 määratletud tütarettevõtjad või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks olev ühistu on kandnud, loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need on tekkinud seoses konkreetse toetatava sekkumise ettevalmistamise või rakendamisega või selle järelmeetmetega.

Sellised personalikulud hõlmavad muu hulgas toetusesaaja lepinguliste töötajate kulusid ning kulusid, mis vastavad tema koosseisuliste töötajate poolt sekkumise rakendamiseks kulutatud töötundide osale.

Liikmesriigid tagavad, et toetusesaaja esitab tõendavad dokumendid, milles on esitatud konkreetse sekkumisega seoses tegelikult tehtud töö üksikasjad, ning et sellega seotud personalikulude väärtust on võimalik sõltumatult hinnata ja kontrollida. Konkreetse sekkumisega seotud personalikulude väärtus ei või ületada kõnealusel turul sama liiki teenuse puhul üldiselt aktsepteeritud kulusid.

Selleks et määrata kindlaks toetusesaaja koosseisuliste töötajate poolt sekkumise rakendamiseks ellu viidud tegevusega seotud personalikulud, võib arvutada kohaldatava tunnimäära, jagades tegevuse rakendamisel töötanud konkreetsete töötajate viimase dokumenteeritud aasta tööjõukulude brutosumma 1 720 tunniga, või osalise tööajaga töötajate puhul proportsionaalselt.

Sekkumiste puhul, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 1 punktis f osutatud müügiedenduse, teavitustegevuse ja turustamisega ning lõike 2 punktis l osutatud teavitamismeetmetega ja selle määruse artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides i, j ja k osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide võetavate meetmete ning kolmandates riikides toimuva müügiedendus- ja teavitustegevusega, ei või toetusesaajate haldus- ja personalikulud ületada 50 % sekkumise kogukuludest.

2. Toetusesaaja, artikli 31 lõikes 7 määratletud tütarettevõtjate või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks oleva ühistu kantud halduskulusid käsitatakse rahastamiskõlblikena, kui need on tekkinud seoses konkreetse toetatava sekkumise ettevalmistamise, rakendamise või selle järelmeetmetega.

Halduskulud loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need ei ületa 4 % rakendatud sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest.

Välisauditite kulud loetakse rahastamiskõlblikeks, kui need auditid teeb sõltumatu ja kvalifitseeritud välisasutus.

3. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades näha puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris või määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites ette selliste personali- ja halduskulude suhtes, mis on seotud rakendusfondi juhtimise või rakenduskava ettevalmistamise või rakendamisega või selle järelmeetmetega, kohaldatava standardse ühtse määra kuni 2 % heakskiidetud rakendusfondist, mis hõlmab nii liidu finantsabi kui ka tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma osalust.

II PEATÜKK

Erisätted puu- ja köögiviljasektori, oliiviõli- ja lauaoliivide sektori ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muude sektorite jaoks

1. jagu

Hõlmatud tooted ja veokulud

Artikkel 24

Hõlmatud tooted

Sekkumisviis hõlmab ainult neid tooteid, mille osas on tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitu, riikidevahelist tootjaorganisatsiooni või riikidevahelist tootjaorganisatsioonide liitu või tootjarühma tunnustatud, tingimusel et rakenduskavaga hõlmatud toodete väärtus moodustab rohkem kui 50 % kõigi selle organisatsiooni poolt turustatud toodete väärtusest rakenduskavaga hõlmatud sektoris. Lisaks sellele peavad asjaomased tooted olema pärit tootjaorganisatsiooni enda liikmetelt või mõne teise tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tootjaliikmetelt.

Artikkel 25

Veokulud ja tasuta jagamiseks ettevalmistamise nõuded

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse sekkumised määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 2 punktis f osutatud turult kõrvaldamise vormis tasuta jagamiseks või muul otstarbel, määravad nad kindlaks rakenduskavade raames tasuta jagamiseks kõrvaldatud kõikide toodete veokulud, võttes aluseks ühikuhindade astmiku, mis on kindlaks määratud vastavalt vahemaale kõrvaldamiskoha ja tasuta jagamiseks mõeldud tarnekoha vahel. Hüvitada võib ainult kuni 750 km pikkuse veo kulud.

2. Veokulud makstakse isikule, kes tegelikult kannab kõnealuse veo rahalised kulud. Makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud:

a)	tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma nimi;

b)	asjaomaste toodete kogus;

c)	saaja kinnitus aktsepteerimise kohta vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktile a ja kasutatud transpordivahend;

d)	vahemaa turult kõrvaldamise koha ja tarnimiskoha vahel.

3. Rakenduskavade alusel tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud tooteid valmistatakse ette järgmiselt:

tasuta jagamiseks ettenähtud toodete pakendil on artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu logo koos ühe või mitme IV lisas sätestatud märkega; makse tegemiseks tuleb esitada tõendavad dokumendid, kust nähtub eelkõige järgmine teave:

i)	tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma nimi.

ii)	asjaomaste toodete kogus;

b)	saaja kinnitus aktsepteerimise kohta vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktile a, märkides ära selle esitusviisi.

2. jagu

Turult kõrvaldamiseks antava liidu finantsabi ülemmäär

Artikkel 26

Toetus

1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 2 punktis f osutatud sekkumise puhul, mis seisneb turult kõrvaldamises tasuta jagamiseks või muuks otstarbeks, kui seda rakendatakse käesoleva määruse V lisas loetletud toodete suhtes, ei või turult tasuta jagamiseks kõrvaldatud toodete veokulude ja käesoleva määruse artiklis 33 osutatud tasuta jagamiseks ettevalmistamise kulude katteks antava toetuse summa, mis liidetakse turult kõrvaldamise toetusele, ületada asjaomase toote tootjaorganisatsiooni järgset keskmist turuhinda viimase kolme aasta jooksul, sh siis, kui see on kohaldatav pärast töötlemist.

2. Kui tegemist on määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 2 punktis f osutatud sekkumisega turult kõrvaldamise vormis tasuta jagamiseks või muul otstarbel, mida kohaldatakse muude kui käesoleva määruse V lisas loetletud toodete suhtes, määravad liikmesriigid kindlaks maksimaalsed toetussummad, mis hõlmavad liidu finantsabi, vajaduse korral riiklikku toetust ning tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma osalust, mis ei ületa tasuta jagamise korral 40 % ja muul otstarbel jagamise korral 30 % tootjaorganisatsiooni järgsest keskmisest turuhinnast viimase viie aasta jooksul.

3. Kui tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on saanud turult kõrvaldatud toodete eest kolmandatelt isikutelt hüvitist, vähendatakse esimeses lõigus osutatud toetust saadud hüvitisega võrdse summa võrra. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks ei või asjaomaseid tooteid edaspidi kommertsturul müüa.

4. Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma mis tahes toote turult kõrvaldamise (välja arvatud turult tasuta jagamiseks kõrvaldamise) osakaal asjaomasel aastal on järgmine:

a)	see ei või ületada 10 % kõnealuse tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma turustatud toodangu keskmisest mahust kolme eelneva aasta jooksul;

puu- ja köögiviljade puhul ei või protsentide summa kolmel järjestikusel aastal kokku ületada 15 %, kui lisada punkti a kohaselt jooksva aasta kohta arvutatud osa ja kahe eelmise aasta turult kõrvaldatud osa, mis on arvutatud kõnealuse tootjaorganisatsiooni poolt nende kahe eelneva aasta jooksul turustatud toodangu mahu alusel.

Kui teave mis tahes või kõigi eelmiste aastate jooksul turustatud toodangu mahu kohta ei ole kättesaadav, kasutatakse sellise turustatud toodangu mahtu, mille suhtes asjaomane tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on tunnustatud.

Turult kõrvaldamise osa ei või aga hõlmata tasuta jagamiseks kõrvaldatud koguseid, mis on kõrvaldatud ühel määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõikes 6 osutatud viisil või muul samaväärsel otstarbel, mille liikmesriigid on käesoleva määruse artikli 27 lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.

5. V lisas loetletud toodete puhul ei või toodete turult kõrvaldamiseks antav toetus, mis sisaldab nii liidu finantsabi kui ka tootjaorganisatsiooni osalust, ületada kõnealuses lisas esitatud summasid.

Kui puu- ja köögiviljad kõrvaldatakse turult tasuta jagamise teel määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõikes 6 osutatud heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, kaetakse liidu finantsabist üksnes maksed, mis on seotud käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt turult kõrvaldatud toodetega, kui nende turustamiseks ettevalmistamise kulud on käesoleva määruse artiklis 33 osutatud kulud.

Artikkel 27

Turult kõrvaldatud toodete otstarve

1. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse puu- ja köögiviljasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites rakendatavad sekkumised turult kõrvaldamise vormis tasuta jagamiseks või muul otstarbel, määravad nad kindlaks turult kõrvaldatud toodete lubatud otstarbe ja tagavad, et toodete turult kõrvaldamine või nende lubatud otstarbel kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega fütosanitaarset mõju.

2. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktis a osutatud heategevusorganisatsioonide ja -fondide taotlusel võivad liikmesriigid lubada neil nõuda turult kõrvaldatud toodete lõppsaajatelt rahalist osalust.

Kui määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktis a osutatud heategevusorganisatsioonid või -fondid on sellise loa saanud, peavad nad kõnealuste toimingute kohta raamatupidamisarvestust.

Liikmesriigid võivad lubada tasuta jagatud toodete saajatel maksta nende toodete töötlejatele mitterahalist tasu, kui sellise tasuga hüvitatakse üksnes töötlemiskulud ning kui liikmesriigis, kus tasu makstakse, on kehtestatud normid, millega tagatakse, et töödeldud tooted on ette nähtud tarbimiseks teises lõigus osutatud lõppsaajate poolt.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada kontakte ja koostööd tootjaorganisatsioonide ja määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktis a osutatud heategevusorganisatsioonide- või fondide vahel.

3. Turult kõrvaldatud tooteid võib tarnida tööstusele, kus neid töödeldakse, et saada toiduks mittekasutatavaid tooteid. Liikmesriigid võtavad vastu üksikasjalikud sätted, tagamaks et liidu piires ei tekiks asjaomaste tööstuste või imporditud toodete jaoks konkurentsi moonutamist ning et turult kõrvaldatud tooteid ei viidaks uuesti kaubanduslikule toiduturule. Destilleerimisel tekkivat alkoholi võib kasutada üksnes tööstuses või energeetikas.

Artikkel 28

Turult kõrvaldatud toodete saajaid käsitlevad tingimused

1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, e ja f osutatud sektorites turult tasuta jagamiseks kõrvaldatud toodete saajad kohustuvad:

a)	järgima määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turustamisstandardeid käsitlevaid norme;

b)	pidama turult kõrvaldamise toimingute kohta eraldi laoarvestust;

c)	aktsepteerima liidu õigusega ja liikmesriigi õigusega ettenähtud kontrolle;

d)	esitama iga kõnealuse toote lõplikku kasutusotstarvet tõendava dokumendina ülevõtmissertifikaadi või samaväärse dokumendi, milles tõendatakse, et kolmas isik on turult kõrvaldatud tooted üle võtnud eesmärgiga neid tasuta jagada.

Liikmesriigid võivad otsustada, et kõnealuste toodete saajad ei pea esimese lõigu punktis b osutatud arvestusi pidama, kui nad saavad tooteid koguses, mis on väiksem kui liikmesriigi tõendatud riskianalüüsi alusel määratud maksimumkogus.

2. Muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud toodete saajad kohustuvad:

a)	järgima määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud turustamisstandardeid käsitlevaid norme;

b)	pidama kõnealuste toimingute kohta eraldi laoarvestust ja raamatupidamisarvestust, kui liikmesriik leiab, et see on vajalik, kuigi toode on enne tarnimist denatureeritud;

c)	aktsepteerima liidu õigusega ja liikmesriigi õigusega ettenähtud kontrolle;

d)	mitte taotlema täiendavat abi kõnealustest toodetest valmistatud alkoholi eest, juhul kui turult kõrvaldatud tooted on ette nähtud destilleerimiseks.

Artikkel 29

Turult kõrvaldatud toodete turustamise standardid

1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, e ja f osutatud sektorites muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud toode peab vastama selle toote suhtes määruses (EL) nr 1308/2013 ettenähtud turustusstandardile ja -normidele, välja arvatud toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevad sätted.

Kui puu- ja köögivili kõrvaldatakse turult lahtiselt, tuleb järgida komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 (12) II klassi kuuluvate toodete kohta kehtestatud miinimumnõudeid.

Puu- ja köögiviljasektori minitooted, nagu need on asjakohases standardis määratletud, peavad siiski vastama kohaldatavale turustamisstandardile, sealhulgas toodete esitusviisi ja märgistust käsitlevatele sätetele.

2. Kui teatava puu- või köögivilja kohta ei ole kehtestatud konkreetset turustamisstandardit, peavad olema täidetud VI lisas sätestatud miinimumnõuded. Liikmesriigid võivad kehtestada kõnealuseid miinimumnõudeid täiendavad normid.

3. jagu

Liidu finantsabi arvutamise alus

Artikkel 30

Hiljuti tunnustatud organisatsioonide või rühmade turustatud toodangu väärtus

Kui kolme aasta jooksul pärast määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, e või f osutatud sektoris tegutseva tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tunnustamist ei ole võimalik saada andmeid tema turustatud toodangu kohta kolmel eelneval aastal, aktsepteerivad liikmesriigid 12 järjestikuse kuu jooksul andmeid turustatud või turustatava toodangu väärtuse kohta, mille on esitanud see tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm, kui ta suudab liikmesriigile rahuldavalt tõendada, et tal on tegelikult olemas suutlikkus seda toodangut oma tootjaliikmete nimel turustada.

Kui aga tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on esitanud andmed turustatud toodangu väärtuse kohta tunnustuse saamise eesmärgil, aktsepteerib liikmesriik ainult seda väärtust.

Artikkel 31

Turustatud toodangu väärtuse arvutamise alus

1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, e ja f osutatud sektoris tegutseva tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või tootjarühma turustatud toodangu väärtus arvutatakse tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või tootjarühma enda ja selle tootjaliikmete sellise toodangu alusel, mille on turule lasknud kõnealune organisatsioon või rühm, ning see hõlmab üksnes nende toodete tootmist, mille osas tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioon või tootjarühm on tunnustatud. Turustatud toodangu väärtuse arvutamisel võib arvesse võtta tooteid, mis ei pea turustamisstandarditele vastama, kui kõnealuseid standardeid ei kohaldata.

Tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtus arvutatakse tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu enda ja selle liikmesorganisatsioonide turustatud toodangu alusel ning see hõlmab üksnes selliste toodete tootmist, mille osas tootjaorganisatsioonide liit või riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit on tunnustatud. Kui rakenduskavad kiidetakse heaks tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu ja eraldi nende liikmesorganisatsioonide jaoks, ei võeta turustatud toodangu väärtust, mis arvatakse liikmete rakenduskavadesse, tootjaorganisatsioonide liidu või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtuse arvutamisel arvesse.

Lisaks võib määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides e ja f loetletud sektorites turustatud toodangu väärtus hõlmata ka sellise toodangu väärtust, mis on hõlmatud lepingutega, mille tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on oma liikmete nimel sõlminud.

2. Turustatud toodangu väärtus arvutatakse värske toote etapis või esmatöötlemise etapis, kus toodet tavaliselt turustatakse, lahtiselt, kui tooteid on lubatud turustada lahtiselt, ning see ei sisalda edasise töötlemise või turustamiseks ettevalmistamise kulusid ega lõpptöötluse läbinud toodete väärtust. Liikmesriigid märgivad oma ÜPP strateegiakavades, kuidas turustatud toodangu väärtust iga sektori puhul arvutatakse.

Sellise töötlemiseks ettenähtud puu- ja köögivilja turustatud toodangu väärtus, mida on töödeldud üheks määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa X osas loetletud töödeldud puu- ja köögiviljaks või käesolevas lõigus kirjeldatud muuks töödeldud tooteks, mida on ise või allhanke teel töödelnud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit või nende tootjaliikmed või käesoleva artikli lõikes 7 osutatud nõudele vastavad tütarettevõtjad, arvutatakse kõnealuste töödeldud toodete kaubaarvele märgitud väärtuse suhtes protsentides väljendatud ühtset määra kohaldades. Ühtne määr on:

a)	53 % puuvilja- ja marjamahla puhul;

b)	73 % kontsentreeritud mahlade puhul;

c)	77 % tomatikontsentraadi puhul;

d)	62 % külmutatud puu- ja köögivilja puhul;

e)	48 % konserveeritud puu- ja köögivilja puhul;

f)	70 % Agaricus bisporus konserveeritud seente ja muude kultuurseente puhul, mida säilitatakse soolvees;

g)	81 % lühiajaliseks säilitamiseks soolvees konserveeritud puuvilja puhul;

h)	81 % kuivatatud puuvilja puhul;

i)	27 % muude kui punktides a–h osutatud töödeldud puu- ja köögivilja puhul;

j)	12 % töödeldud maitsetaimede puhul;

k)	41 % paprikapulbri puhul.

3. Liikmesriigid võivad lubada tootjaorganisatsioonidel lisada turustatud toodangu väärtusele ka kõrvalsaaduste väärtuse.

4. Turustatud toodangu väärtus sisaldab turult tasuta jagamiseks kõrvaldatud toodete väärtust. Turult tasuta jagamiseks kõrvaldatud toodete väärtus arvutatakse tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma poolt asjaomasel ajavahemikul turustatud toodete keskmise hinna alusel.

5. Turustatud toodangu väärtuse hulka arvatakse üksnes tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu, tootjarühma või selle tootjaliikmete toodang, mida turustab kõnealune tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm.

Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tootjaliikmete toodang, mida turustab teine tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või nende oma organisatsiooni poolt määratud tootjarühm, arvestatakse toodangut turustanud organisatsiooni, liidu või rühma turustatud toodangu väärtuse hulka. Topeltarvestus on keelatud.

6. Välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget 7, esitatakse tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma turustatud toodangu kohta arved tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma järgse seisuga müügivalmis toodangu kohta, jättes välja:

a)	käibemaksu;

b)	tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma sisemised veokulud.

7. Turustatud toodangu väärtust võib arvutada ka tütarettevõtja järgse seisuga lõike 6 alusel, kui vähemalt 90 % tütarettevõtja aktsiatest või kapitalist kuulub:

a)	ühele tootjaorganisatsioonile, tootjaorganisatsioonide liidule, riikidevahelisele tootjaorganisatsioonile, riikidevahelisele tootjaorganisatsioonide liidule või tootjarühmale või

b)	tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma tootjaliikmetele, kui see aitab kaasa määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõike 1 punktis c loetletud eesmärkide saavutamisele.

8. Allhanke korral arvutatakse turustatud toodangu väärtus tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma järgse seisuga ning see hõlmab niisuguse tegevuse majanduslikku lisaväärtust, mille tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm on tellinud allhankena oma liikmetele, kolmandatele isikutele või muule tütarettevõtjale kui lõikes 7 osutatud tütarettevõtja.

9. Kui toodang väheneb loodusõnnetuse, ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguste või kahjurite levikust põhjustatud kahju tõttu, siis kõnealuste põhjuste tõttu ning seoses artiklis 18 osutatud saagi- või toodangukindlustusmeetmete või tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu, tootjarühma või selle tootjaliikmete hallatavate samaväärsete meetmetega saadud kindlustushüvitise võib arvata sellise 12-kuulise võrdlusperioodi jooksul turustatud toodangu väärtuse hulka, mil seda tegelikult makstakse.

Artikkel 32

Liidu finantsabi võrdlusperiood ja piirmäärad

1. Liikmesriigid määravad iga tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma jaoks 12-kuulise võrdlusperioodi, mis algab kõige varem selle aasta 1. jaanuaril, mil algab kolmeaastane periood enne aastat, mille jaoks abi taotletakse, ning lõpeb hiljemalt selle aasta 31. detsembril, mis eelneb aastale, mille jaoks abi taotletakse.

12-kuuline võrdlusperiood on asjaomase tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma aruandeperiood.

Võrdlusperiood määramise metoodikat ei või rakenduskava kehtimise ajal muuta, kui pole tegemist nõuetekohaselt põhjendatud juhtumiga.

2. Liikmesriigid otsustavad, kas rakendusfondile antava liidu finantsabi ülemmäär arvutatakse igal aastal:

nende tootjate poolt võrdlusperioodil turustatud toodangu väärtuse alusel, kes on tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma liikmed selle aasta 1. jaanuaril, mille jaoks abi taotletakse, või

asjaomase tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma turustatud toodangu tegeliku väärtuse alusel asjaomasel võrdlusperioodil. Niisugusel juhul tuleb seda nõuet asjaomases liikmesriigis kohaldada kõigi muude kui riikidevaheliste toetusesaajate suhtes.

3. Kui teatava toote turustatud toodangu väärtus on konkreetsel aastal vähenenud vähemalt 35 % võrreldes kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisega, kohaldatakse järgmist:

kui vähenemine toimus põhjustel, mis ei kuulu tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma vastutuse ja kontrolli alla, loetakse, et kõnealuse toote turustatud toodangu väärtus on 65 % kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisest väärtusest;

kui vähenemine toimus loodusõnnetuse, ilmastikutingimuste, taimehaiguste või kahjurite leviku tõttu, mis ei kuulu tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu, riikidevahelise tootjaorganisatsiooni, riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu või tootjarühma vastutuse ja kontrolli alla, loetakse, et kõnealuse toote turustatud toodangu väärtus on 85 % kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisest väärtusest.

Mõlemal juhul peab tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm tõendama asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, et need põhjused ei kuulu tema vastutuse ega kontrolli alla.

Kui tootjaorganisatsioon, tootjaorganisatsioonide liit, riikidevaheline tootjaorganisatsioon, riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit või tootjarühm tõendab asjaomasele liikmesriigile, et need põhjused ei kuulu tema vastutuse ega kontrolli alla ning et ta on võtnud vajalikud ennetusmeetmed, loetakse, et kõnealuse toote turustatud toodangu väärtus on 100 % kolme eelneva 12-kuulise võrdlusperioodi keskmisest väärtusest.

III PEATÜKK

Puu- ja köögiviljasektor

Artikkel 33

Tasuta jagamiseks ettevalmistamise kulud

VII lisas on sätestatud rakenduskava raames turult kõrvaldatud puu- ja köögivilja tasuta jagamiseks ettevalmistamise kuludega seotud maksed tootjaorganisatsioonile, tootjaorganisatsioonide liidule, riikidevahelisele tootjaorganisatsioonile või riikidevahelisele tootjaorganisatsioonide liidule.

Artikkel 34

Tootjate organiseerituse taseme arvutamine riikliku finantsabi jaoks

1. Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 53 osutatud riikliku finantsabi taseme kindlaksmääramisel puu- ja köögiviljasektoris arvutatakse liikmesriigi piirkonna organiseerituse tase selles piirkonnas toodetud ja organisatsioonide turustatud puu- ja köögivilja väärtuse alusel ning see hõlmab ainult neid tooteid, mille osas neid organisatsioone on tunnustatud. Käesoleva määruse artiklit 31 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse üksnes lõikes 3 osutatud piirkonnas toodetud puu- ja köögivilja.

3. Selleks et arvutada lõikes 1 osutatud organiseerituse tase, määravad liikmesriigid nende territooriumi eristatava osana kindlaks piirkonnad, mille kohta on andmed kättesaadavad, järgides seejuures objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, sh piirkondade agronoomilisi ja majanduslikke tunnusjooni, põllumajanduse või puu- ja köögiviljakasvatuse võimalusi või institutsioonilist või haldusstruktuuri.

Liikmesriigi kindlaksmääratud piirkondi ei muudeta vähemalt viie aasta jooksul, v.a juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud eelkõige põhjustel, mis ei ole seotud asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade tootjate organiseerituse taseme arvutamisega.

4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 31. jaanuariks määruse (EL) 2021/2115 artikli 53 lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriumidele vastavatest piirkondadest ja tootjaorganisatsioonidele antud riiklikust finantsabist kõnealustes piirkondades.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest piirkondade loetelus.

5. Tootjaorganisatsioon, kes soovib taotleda riiklikku finantsabi, peab vajaduse korral oma rakenduskava muutma.

Artikkel 35

Turult tasuta jagamiseks kõrvaldamise kolme aasta keskmine

1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 52 lõike 6 punktis a osutatud turustatud toodangu mahu 5 % piirangu arvutamisel võetakse aluseks aritmeetiline keskmine nende toodete kogumahust, mille osas tootjaorganisatsiooni on tunnustatud ning mida tootjaorganisatsioon viimase kolme aasta jooksul on turustanud.

2. Hiljuti tunnustuse saanud tootjaorganisatsioonidel on tunnustamisele eelnenud turustusaastate andmed järgmised:

a)	kui see organisatsioon oli varem tootjarühm, siis vastavad andmed kõnealuse tootjarühma kohta, või

b)	tunnustamistaotluse suhtes kohaldatav maht.

IV PEATÜKK

Mesindussektor

Artikkel 36

Mesilastaru mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „mesilastaru“ üksust, mis sisaldab mesilasperet, mida kasutatakse mee, muude mesindustoodete või mesilaste aretusmaterjali tootmiseks, ning kõiki elemente, mis on vajalikud pere ellujäämiseks.

Artikkel 37

Mesilastarude arvu arvutamise meetod

Liikmesriikide territooriumil talvitumiseks valmis olevate mesilastarude arv ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini arvutatakse igal aastal ÜPP strateegiakavades sätestatud usaldusväärse meetodi kohaselt.

Artikkel 38

Mesilastarude arvust teatamine

Teade määruse (EL) 2021/2115 artikli 55 lõikes 7 osutatud ja käesoleva määruse artikli 37 kohaselt arvutatud mesilastarude arvu kohta esitatakse iga aasta 15. juuniks alates 2023. aastast.

Artikkel 39

Liidu minimaalne osalus

Liidu minimaalne osalus kulutustes, mis on seotud liikmesriikide poolt oma ÜPP strateegiakavades vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklile 55 valitud sekkumisviiside rakendamisega mesindussektoris, on 30 %.

V PEATÜKK

Veinisektor

Artikkel 40

Toetusesaajad

1. Liikmesriigid määravad kindlaks, millised ettevõtjad võivad saada kasu nende ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumistest. Kõnealuste ettevõtjate hulka kuuluvad lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud toetusesaajad, samuti kutseorganisatsioonid, veinitootjate organisatsioonid, veinitootjate organisatsioonide liidud, kahe või enama veinitootja ajutised või alalised liidud ning tootmisharudevahelised organisatsioonid.

2. Liikmesriigid näevad ette, et viinamarjakasvatajad on määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides a, c ja d osutatud sekkumisviiside „viinamarjaistandike ümberkorraldamine ja muutmine“, „roheline korje“ ja „saagikindlustus“ ainsad toetusesaajad.

3. Avalik-õiguslik asutus ei tohi saada toetust veinisektoris rakendatavate sekkumisviiside alusel. Liikmesriigid võivad siiski lubada avalik-õiguslikul asutusel saada toetust

a)	määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides i ja j osutatud veinisektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide rakendatavate meetmete jaoks;

b)	määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides h ja k osutatud teavitustegevuseks ning kolmandates riikides toimuvaks müügiedendus- ja teavitustegevuseks, tingimusel et avalik-õiguslik asutus ei ole ainus kõnealuste sekkumiste jaoks antud toetuse saaja.

4. Eraettevõtjad võivad saada toetust kolmandates riikides toimuvaks müügiedendus- ja teavitustegevuseks, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis k.

5. Toetust ei anta tootjatele, kellel on ebaseaduslikud istandused või maa-alad, millele on viinapuud istutatud ilma loata, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 71.

Artikkel 41

Viinamarjaistanduste taasistutamine taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Iga-aastased kulud, mida liikmesriigid maksavad selliste sekkumiste toetamiseks, mis on kindlaks määratud nende ÜPP strateegiakavades seoses viinamarjaistanduste taasistutamisega pärast kohustuslikku väljajuurimist, ei või ületada 15 % viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise iga-aastastest kogukuludest, mida asjaomane liikmesriik maksab igal eelarveaastal määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel.

Väljajuurimiskulud ja saamata jäänud tulu hüvitamine ei ole selle sekkumisviisi alusel rahastamiskõlblikud kulud.

Artikkel 42

Viinapuude kasvuala

1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktide a ja c kohaldamisel määratakse viinapuude kasvuala kindlaks viinapuujuurte välispiiri järgi, millele lisatakse puhverala, mille laius võrdub poolega ridadevahelisest kaugusest.

2. Kui liikmesriik otsustab kontrollida viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise ning rohelise korjega seotud rahastamiskõlblikke kulusid üksnes standardse ühikuhindade astmiku alusel, mis põhineb muudel mõõtühikutel kui pindala, või toetusesaajate esitatavate tõendavate dokumentide alusel, võivad pädevad asutused otsustada mitte mõõta lõike 1 kohast kasvuala.

VI PEATÜKK

Humalasektor

Artikkel 43

Liidu finantsabi

Igale tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule eraldatav maksimaalne liidu finantsabi, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 62 lõikes 1, arvutatakse proportsionaalselt nende tootjaliikmete rahastamiskõlblike humalakasvatusalade alusel. Et humalakasvatusala oleks rahastamiskõlblik, peab selle istutustihedus olema ühtlane – kahekordselt toestatud taimede puhul vähemalt 1 500 taime hektari kohta või ühekordselt toestatud taimede puhul vähemalt 2 000 taime hektari kohta.

Humalakasvatusalad võivad hõlmata üksnes maatükke, mis on piiratud välimisi toestusteibaid ühendava traadiga. Kui selles reas on humalataimi, lisatakse kõnealuse ala igale küljele täiendav riba, mille laius vastab kõnealuse maatüki hooldusradade keskmisele laiusele. Kõnealune täiendav riba ei tohi olla osa üldkasutatavast teest. Humalarivide otstes asuvad kaks põllupeenart, mis on vajalikud põllutöömasinate manööverdamiseks, võivad kuuluda alasse, tingimusel et kummagi põllupeenra laius ei ole üle kaheksa meetri, neid võetakse arvesse ühekordselt ning need ei moodusta osa üldkasutatavast teest.

Need alad ei hõlma maa-alasid, kuhu on istutatud noored humalataimed, mida kasvatatakse peamiselt puukoolitoodetena.

VII PEATÜKK

Loomakasvatussektor

Artikkel 44

Põllumajandusloomade taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või loodusõnnetustest tingitud kaotusi

1. Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 2 punktis e osutatud sekkumisviisi „põllumajandusloomade taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või loodusõnnetustest tingitud kaotusi“ rakendatakse üksnes juhul, kui on võetud tauditõrjemeetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (13).

2. Põllumajandusloomade taastamise kulud ei või ületada 20 % rakenduskavade kogukuludest.

IV JAOTIS

LISANÕUDED TEATAVATE MAAELU ARENGU SEKKUMISVIISIDE PUHUL

Artikkel 45

Geneetiliste ressursside säilitamine, säästev kasutamine ja arendamine põllumajanduses ja metsanduses

1. Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse sekkumised, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 70 osutatud geneetiliste ressursside säilitamise, säästva kasutamise ja arendamisega põllumajanduses ja metsanduses, võivad anda toetust üksnes

a)	põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustena ohustatud loomatõugude ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamiseks või

b)	toetusena geneetiliste ressursside säilitamiseks, säästvaks kasutamiseks ja arendamiseks põllumajanduses ja metsanduses.

Tegevused, mis on hõlmatud esimese lõigu punktis a osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustega, ei ole kõnealuse lõigu punkti b kohaselt rahastamiskõlblikud.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused, mis käsitlevad ohustatud loomatõugude ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamist, hõlmavad kohustust

kasvatada kohalikku tõugu põllumajandusloomi, mille liikmesriik on tunnistanud ohustatuks ja mis on geneetiliselt kohanenud ühe või mitme traditsioonilise tootmissüsteemiga või keskkonnaga selles liikmesriigis ning mille ohustatud staatuse on teaduslikult kindlaks teinud asutus, kellel on ohustatud tõugude valdkonnas vajalikud oskused ja teadmised, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (14) artikli 2 punktis 24, või

b)	säilitada selliste geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilisi ressursse, mis on kohalike ja piirkondlike oludega looduslikult kohanenud.

3. Toetuskõlblikud võivad olla järgmised lõike 2 punktis a osutatud kohalikku tõugu põllumajandusloomad:

veised;

lambad;

kitsed;

d)	hobuslased (Equus caballus ja Equus asinus);

sead;

linnud;

küülikud;

h)	mesilased.

4. Liikmesriigid loevad lõike 2 punktis a osutatud kohalikke tõuge toetuskõlblikuks üksnes juhul, kui on täidetud järgmised nõuded:

a)	asjaomaste emaste aretusloomade arv on riigi tasandil registreeritud;

b)	nõuetekohaselt tunnustatud asjaomane aretusühing registreerib asjaomase tõu tõuraamatu ja ajakohastab seda.

5. Lõike 2 punktis b osutatud taimede geneetilisi ressursse loetakse geneetilisest erosioonist ohustatuks tingimusel, et maaelu arengu programmis on geneetilise erosiooni kohta esitatud piisavalt tõendeid, mis põhinevad teaduslikel tulemustel või näitajatel rahvaselektsioonsortide või algupäraste kohalike liikide esinemise ja nende liigilise mitmekesisuse vähenemise ning vajaduse korral kohaliku tasandi peamise põllumajandustegevuse muutumise kohta.

6. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise, säästva kasutamise ja arendamise alane tegevus hõlmab järgmist:

suunatud meetmed, millega edendatakse põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside in situ ja ex situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist, sh praegu in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loendid, k.a põllu- või metsamajandusettevõttes säilitamine, ning ex situ kogude ja andmebaaside veebipõhised loendid;

b)	kooskõlastatud meetmed, millega edendatakse liidu põllumajanduse ja metsanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

c)	kaasnevad meetmed: teavitamine, levitamine, nõustamine, koolitus ja tehniliste aruannete koostamine, kaasates valitsusväliseid organisatsioone ja muid sidusrühmi.

7. Lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„in situ säilitamine“ põllumajanduses – geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide või looduslike liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas ning kodustatud loomatõugude või kultuurtaimeliikide puhul põllumajanduskeskkonnas, kus on välja kujunenud nende eriomadused;

b)	„in situ säilitamine“ metsanduses – geneetiliste materjalide säilitamine ökosüsteemides ja looduslikes elupaikades ning liikide elujõuliste populatsioonide hoidmine ja taastamine nende looduslikus keskkonnas;

c)	„põllu- või metsamajandusettevõtetes säilitamine“ – in situ säilitamine ja arendamine põllu- või metsamajandusettevõtte tasandil;

d)	„ex situ säilitamine“ – põllumajanduse või metsanduse geneetilise materjali säilitamine väljaspool looduslikku elupaika;

e)	„ex situ kogu“ – põllumajanduse või metsanduse geneetilise materjali kogu, mida hoitakse väljaspool looduslikku elupaika.

Artikkel 46

Loomade heaolu

Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 70 osutatud loomade heaolu puudutavate kohustustega seotud sekkumised, tagavad et loomade heaoluga seotud kohustused näevad ette tootmismeetodite täiustatud standardid vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

a)	vesi, sööt ja loomade hooldamine vastavalt loomade loomulikele vajadustele;

b)	pidamistingimused, mis suurendavad loomade mugavust ja liikumisvabadust, näiteks suurem ruum ja põrandapind, rohkem loomulikku valgust, parem mikrokliima kontroll, samuti sellised pidamistingimused nagu vabalt poegimine või rühmas pidamine vastavalt loomade loomulikele vajadustele;

c)	tingimused, mis võimaldavad loomulikku käitumist, näiteks elukeskkonna rikastamine või hiline võõrutamine;

d)	juurdepääs välitingimustele ja karjatamine vabas õhus;

e)	tavad, mis parandavad loomade tervist ja suurendavad nende pikaealisust, sealhulgas aeglasemalt kasvavate tõugude aretamine;

f)	loomade vigastamise või kastreerimise vältimine. Erijuhtudel, kui loomade vigastamist või kastreerimist peetakse vajalikuks, kasutatakse tuimasteid, valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid või immunokastreerimist;

g)	sanitaarmeetmed, millega ennetatakse mittenakkuslikke haigusi, mille puhul ei ole vaja kasutada selliseid meditsiinitooteid nagu vaktsiinid, insektitsiidid või antiparasiitikumid.

Artikkel 47

Kvaliteedikavad

Liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 1 punktis c osutatud kvaliteedikavadega seotud sekkumised, tagavad et riiklikud tunnustatud kvaliteedikavad hõlmavad järgmist:

liikmesriikide tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad, sealhulgas põllumajandusettevõtete sertifitseerimise süsteemid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

kõnealuse kava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse

—	toote eritunnused,

—	eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

—	lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

ii)	kava on avatud kõigile tootjatele;

iii)	kava sisaldab siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan;

iv)	kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku jälgitavuse;

põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud liidu suunistes põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta, millele on osutatud komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta“ (15).

V JAOTIS

REEGLID MAA HEAS PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNASEISUNDIS HOIDMISE (GAEC) 1. STANDARDI KOHASE SUHTARVU KOHTA

Artikkel 48

Reeglid maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (GAEC) 1. standardi kohase suhtarvu kohta

1. Püsirohumaa säilitamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardiga tagavad liikmesriigid, et püsirohumaa osakaal põllumajandusmaas ei vähene rohkem kui 5 % võrreldes võrdlussuhtarvuga, mille iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas kehtestab, jagades püsirohumaa pindala asjaomase liikmesriigi kogu põllumajandusmaaga.

Esimeses lõigus osutatud võrdlussuhtarvu kindlaksmääramisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„püsirohumaa“ – püsirohumaa, mille on 2018. aastal deklareerinud otsetoetusi saavad põllumajandustootjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (16) artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ning mis määratakse kindlaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (17) artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktiga 23 ning mida liikmesriigid vajaduse korral kohandavad, et võtta arvesse võimalike muudatuste mõju, eelkõige püsirohumaa määratluses, mille liikmesriigid määravad kindlaks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punktiga c;

„kogu põllumajandusmaa“ – põllumajandusmaa, mille on 2018. aastal deklareerinud otsetoetusi saavad põllumajandustootjad ja mille liikmesriigid on registreerinud oma ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 1 esimese lõigu punktiga a ning mis määratakse kindlaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 teise lõigu punktiga 23 ja mida liikmesriigid vajaduse korral kohandavad, et võtta arvesse võimalike muudatuste mõju, eelkõige põllumajandusmaa määratluses, mille liikmesriigid määravad kindlaks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikega 3.

2. Püsirohumaa suhtarv määratakse igal aastal kindlaks pindala alusel, mille on sellel aastal deklareerinud toetusesaajad, kes saavad otsetoetusi määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki alusel või kõnealuse määruse artiklites 70, 71 ja 72 osutatud iga-aastaseid toetusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 (18) artikli 67 lõikele 1.

Liikmesriigid võivad kehtestada püsirohumaa suhtarvu ja võrdlussuhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajandusliku majapidamise rühma või põllumajandusliku majapidamise tasandil.

3. Kui tehakse kindlaks, et lõikes 2 osutatud suhtarv on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi rakendamise tasandil vähenenud rohkem kui 5 %, kehtestab asjaomane liikmesriik põllumajanduslikele majapidamistele kohustuse muuta maa tagasi püsirohumaaks või mõnedele või kõigile põllumajandustootjatele, kelle kasutuses on maa, mis muudeti kunagi püsirohumaast muu otstarbega maaks, kohustuse rajada püsirohumaa.

Kui aga püsirohumaa pindala konkreetsel aastal ei erine absoluutarvudes rohkem kui 0,5 % lõike 1 teise lõigu punkti a kohaselt kindlaks määratud püsirohumaa pindalast, loetakse lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohustus täidetuks.

4. Lõike 3 esimest lõiku ei kohaldata, kui 5 % künnisest väiksem vähenemine tuleneb määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 punktides b ja c osutatud kohustustest, mille tõttu põllumajanduslikku tegevust kõnealustel maa-aladel enam ei toimu ja mis ei puuduta jõulupuuistandusi ega energia tootmiseks kasvatatavaid põllukultuure või puid.

5. Lõikes 2 osutatud suhtarvu arvutamisel käsitatakse maa-alasid, mis on muudetud tagasi püsirohumaaks või mis on püsirohumaana rajatud kooskõlas lõikega 3 või mis on rajatud püsirohumaana osana liikmesriikide poolt maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi rakendamisest, püsirohumaana alates püsirohumaaks tagasi muutmise või püsirohumaana rajamise esimesest päevast. Kõnealuseid maa-alasid kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punktis c sätestatud määratlusega vähemalt viiel järjestikusel aastal pärast püsirohumaaks tagasi muutmist või püsirohumaana rajamist või selliste alade puhul, mida juba kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, ülejäänud viiel järjestikusel aastal.

VI JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3) https://www.unodc.org/unodc/en/treaties/single-convention.html

(4) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1).

(5) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

(6) Komisjoni 20. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks (ELT L 162, 21.6.2008, lk 13).

(7) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).

(10) Komisjoni 28. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe-, teavitamis- ja nähtavusmeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 7).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(12) Komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).

(15) ELT C 341, 16.12.2010, lk 5.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(17) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ning otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013(ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

I LISA

Liidu meetod kanepisortide kontrollimiseks ja kanepisortides delta-9-tetrahüdrokannabinooli sisalduse määramiseks, millele on osutatud artiklis 3

1. Kohaldamisala

Käesolevas lisas sätestatud meetodit kasutatakse kanepisortide (Cannabis sativa L.) delta-9-tetrahüdrokannabinooli (edaspidi „THC“) sisalduse määramiseks. Meetodi käigus rakendatakse vastavalt vajadusele käesolevas lisas kirjeldatud menetlust A või menetlust B.

Meetod põhineb THC-sisalduse gaasikromatograafilisel määramisel pärast sobiva lahustiga ekstraheerimist.

1.1. Menetlus A

Menetlust A kasutatakse kanepi tootmise kontrollimisel, kui igal aastal tehtavate kohapealsete kontrollide käigus kontrollitav valim hõlmab vähemalt 30 % kanepi tootmiseks deklareeritud maa-aladest kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teise lõiguga.

1.2. Menetlus B

Menetlust B kasutatakse juhul, kui liikmesriik kehtestab kanepi kasvatamise eelneva heakskiidu süsteemi ja kohapealsete kontrollide miinimumtase hõlmab vähemalt 20 % kanepi tootmiseks deklareeritud maa-aladest kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teise lõiguga.

2. Valimi võtmine

2.1. Proovide võtmise tingimused

Proove võetakse päevasel ajal; esindava valimi saamiseks tuleb proove põllult võtta süstemaatiliselt, kuid mitte kasvuala servadest.

2.1.1. Menetlus A

Uuritava kanepisordi kasvavatest taimedest võetakse igalt valitud taimelt 30 cm pikkune osa, mis sisaldab vähemalt üht emasõisikut iga valitud taime kohta. Proove tuleb võtta päevasel ajal ajavahemiku jooksul, mis algab 20. päeval pärast õitsemise algust ja kestab kuni 10. päevani pärast õitsemise lõppu.

Liikmesriigid võivad lubada proovide võtmist ajavahemiku jooksul, mis algab õitsemise alguses ja kestab 20 päeva, tingimusel et iga sordi kohta võetakse muud representatiivsed proovid vastavalt esimesele lõigule ajavahemiku jooksul, mis algab 20. päeval pärast õitsemise algust ja kestab kuni 10. päevani pärast õitsemise lõppu.

Püüdekultuurina kasvatatud kanepi puhul tuleb emasõisikute puudumisel võtta iga valitud taime tipust 30 cm pikkune osa. Sellisel juhul tuleb proove võtta vahetult enne vegetatsiooniperioodi lõppu, kui lehed on hakanud näitama esimesi kollaseks tõmbumise märke, kuid enne, kui algab ennustatud külmaperiood.

2.1.2. Menetlus B

Uuritava kanepisordi kasvavatest taimedest võetakse igalt valitud taimelt ülemine kolmandik. Proove tuleb võtta kümne päeva jooksul pärast õitsemise lõppu või püüdekultuurina kasvatatud kanepi puhul ja emasõisikute puudumisel vahetult enne vegetatsiooniperioodi lõppu, kui lehed on hakanud näitama esimesi kollaseks tõmbumise märke, kuid enne, kui algab ennustatud külmaperiood. Kahekojaliste sortide puhul võetakse ainult emastaimi.

2.2. Valimi suurus

Menetlus A: proov koosneb 50 taime osast põllu kohta.

Menetlus B: proov koosneb 200 taime osast põllu kohta.

Iga proov pannakse muljumist vältides riidest või paberist kotti ja saadetakse analüüsimiseks laboratooriumisse.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollanalüüsiks võetakse vajaduse korral teine proov, mida säilitab kas tootja või analüüsi eest vastutav asutus.

2.3. Proovi kuivatamine ja säilitamine

Proovide kuivatamist alustatakse võimalikult kiiresti ja igal juhul 48 tunni jooksul, kasutades mis tahes meetodit, mille puhul temperatuur on alla 70 °C.

Proovid kuivatatakse püsimassini ja niiskusesisalduseni 8–13 %.

Pärast kuivatamist säilitatakse proovid ilma neid muljumata pimedas kohas temperatuuril alla 25 °C.

3. THC-sisalduse määramine

3.1. Katsenäidise ettevalmistamine

Kuivatatud proovidelt eemaldatakse varred ja üle 2 mm pikkused seemned.

Kuivatatud proovid jahvatatakse poolpeeneks pulbriks (läbib 1 mm avadega sõela).

Pulbrit võib säilitada 10 nädalat pimedas, kuivas kohas, temperatuuril alla 25 °C.

3.2. Reaktiivid ja ekstraheerimislahus

Reaktiivid

—	kromatograafiapuhas delta-9-tetrahüdrokannabinool,

—	kromatograafiapuhas skvalaan sisestandardina.

Ekstraheerimislahus

—	35 mg skvalaani 100 ml heksaani kohta.

3.3. THC ekstraheerimine

100 mg pulbristatud uuritavat proovi kaalutakse, asetatakse tsentrifuugitopsi ja lisatakse 5 ml sisestandardit sisaldavat ekstraheerimislahust.

Proov asetatakse 20 minutiks ultrahelivanni. Tsentrifuugitakse 5 minutit kiirusel 3 000 pööret minutis, seejärel eemaldatakse THC supernatant. Lahus injekteeritakse kromatograafi ja tehakse kvantitatiivne analüüs.

3.4. Gaaskromatograafia

Seadmed

—	leekionisatsioonidetektoriga ja jaotatud/jaotamata vooluga injektoriga gaasikromotograaf,

—	kolonn, mis võimaldab kannabinoide hästi eraldada, näiteks 25 m pikkune ja 0,22 mm diameetriga klaasist kapillaarkolonn, mis on immutatud 5 %lise mittepolaarse fenüülmetüülsilaoksaani faasiga.

b)	Kalibreerimispiirkonnad Vähemalt kolm punkti menetluse A puhul ja viis punkti menetluse B puhul, sealhulgas 0,04 ja 0,50 mg/ml THCd ekstraheerimislahuses.

Katsetingimused

Punktis a osutatud kolonni puhul esitatakse näitena järgmised tingimused:

—	kuivatuskapi temperatuur 260 °C,

—	injektori temperatuur 300 °C,

—	detektori temperatuur 300 °C.

d)	Injekteeritud maht: 1 μl.

4. Tulemused

Tulemused esitatakse kahe kümnendkohani ümardatult grammides THCd 100 g püsiva massini kuivatatud analüüsitava proovi kohta. Lubatud hälve on 0,03 g 100 g kohta.

—	Menetlus A: üks määramine uuritava proovi kohta. Kui saavutatud tulemus ületab määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus sätestatud piiri, tehakse analüüsitava proovi kohta teine määramine ja tulemusena käsitatakse nende kahe määramise keskmist väärtust.

—	Menetlus B: tulemus vastab uuritava proovi kohta tehtud kahe määramise keskmisele väärtusele.

II LISA

Loetelu artikli 22 lõikes 2 osutatud rahastamiskõlbmatutest kululiikidest

I OSA

Puu- ja köögiviljasektoris, mesindussektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ning määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktis f osutatud muudes sektorites

Üldised tootmiskulud ning eelkõige seeneniidistiku, seemnete ja üheaastaste taimedega seotud kulud (ka sertifitseeritud); taimekaitsetoodetega, sealhulgas integreeritud tõrjeainetega seotud kulud; väetiste ja muude lisanditega seotud kulud; kogumis- või veokulud (sise- või välisvedu); säilitamiskulud; pakendamiskulud (sealhulgas pakendikäitluse kasutamine ja selle korraldamine), ka uute töötlemisprotsesside raames; tegevuskulud (eelkõige elekter, kütus ja tehniline hooldus).

Sekkumiseks võetud laenude tagasimaksed.

Hoonestamata maa ost, mille maksumus ületab 10 % kogu asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest.

Investeeringud transpordivahenditesse, mida kasutab mesindussektoris tegutsev toetusesaaja või turustamisel või tarnimisel tootjaorganisatsioon.

Renditud kaupade kasutamisel tekkinud kulud.

Liisingulepingutega seotud väljaminekud (maksud, intressid, kindlustuskulud jne) ja kasutuskulud.

Käesolevas loetelus rahastamiskõlbmatuna nimetatud toimingute või kuludega seotud alltöövõtu- või allhankelepingud.

Piirkondlikud maksud või fiskaalsed lõivud.

Laenuintress, v.a juhul, kui toetust on antud muus vormis kui tagastamatu otsetoetus.

10.

Investeeringud äriühingute aktsiatesse või kapitali, kui investeeringu puhul on tegemist finantsinvesteeringuga.

11.

Muude isikute kui toetusesaaja, tootjaorganisatsiooni või selle liikmete, tootjaorganisatsioonide liitude või nende tootjaliikmete või artikli 31 lõikes 7 osutatud tütarettevõtja või tütarettevõtjate keti üksuse või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks oleva ühistu kantud kulud.

12.

Sekkumised, mis ei toimu tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitude või nende tootjaliikmete või artikli 31 lõikes 7 osutatud tütarettevõtja või tütarettevõtjate keti üksuse või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks oleva ühistu ettevõtetes ja/või tööruumides.

13.

Sekkumised, mille toetusesaaja või tootjaorganisatsioon on korraldanud allhanke korras väljaspool liitu või mida nad rakendavad väljaspool liitu, välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 47 lõike 1 punktis f osutatud müügiedenduse, teavitustegevuse ja turustamisega seotud sekkumisviisid.

II OSA

Veinisektoris

Viinamarjaistanduse igapäevane harimine.

Kaitse ulukite, lindude või rahe põhjustatud kahju eest.

Tuuletõkete rajamine ja tuulemüüride ehitamine.

Juurdepääsuteed ja tõsteseadmed.

Traktorite ja muude transpordivahendite ostmine.

Nakatunud viinamarjaistanduste väljajuurimine ja saamata jäänud tulu pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel.

III LISA

Loetelu artikli 22 lõikes 3 osutatud rahastamiskõlblikest kululiikidest

Erikulud, mis on seotud järgmisega:

—	kvaliteedi parandamise meetmed;

—	orgaanilised taimekaitsevahendid (feromoonid ja röövloomad), mida kasutatakse mahepõllumajanduslikus, integreeritud või tavalises tootmises;

—	artiklis 12 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalased sekkumised;

—	mahepõllumajanduslik, integreeritud või eksperimentaaltootmine, sh mahepõllumajanduslikud seemned ja seemikud;

—	määruse (EL) nr 543/2011 II jaotises osutatud taimetervise eeskirjade ja maksimaalse jääkainete sisalduse normidele vastavuse järelevalve tagamine.

Erikulud on lisakulud, mis arvutatakse tootmise tavakulude ja tegelikult kantud kulude vahena ning mis väljendavad tegevuse tulemusena saamata jäänud sissetulekut ning mis ei ole ei lisasissetulek ega kulude kokkuhoiust saadav tulu.

2.	Veterinaarravimid kahjurite tõrjeks ja mesilaste haiguste raviks.

3.	Mesilastarude taasasustamise ja mesilaste aretamisega seotud kulud.

4.	Mee tootmise ja kogumise parandamiseks vajalike masinate ja seadmete ostmine.

Rakenduskavade või asjaomaste sekkumiste rakendamisega seotud haldus- ja personalikulud, sealhulgas aruanded, uuringud, raamatupidamiskulud ja rahastamisarvestuse kulud, kohustuslikud töötasukulud, kui need on otseselt kandnud toetusesaaja, artikli 31 lõikes 7 osutatud tütarettevõtja või tütarettevõtjate keti üksus või liikmesriigi heakskiidu korral tootjaorganisatsiooni liikmeks olev ühistu.

6.	Hoonestamata maa ost, kui ost on vajalik rakenduskavas sisalduva investeeringu tegemiseks ja maa maksumus ületab 10 % kogu asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral määrata kõrgema protsendimäära.

7.	Materiaalse vara ostmine või liisimine selle netoturuväärtuses, sealhulgas kasutatud materiaalne vara, mida ei ole ostetud liidu või riigi toetuse eest ostule või liisimisele eelnenud viie aasta jooksul.

8.	Materiaalse vara rentimine, kui see on ostmise alternatiivina majanduslikult põhjendatud ja liikmesriik selle heaks kiidab.

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorite puhul investeeringud transpordivahenditesse, kui tootjaorganisatsioon põhjendab nõuetekohaselt asjaomasele liikmesriigile, et transpordivahendit kasutatakse üksnes tootjaorganisatsiooni tööruumides sisetranspordiks, ning investeeringud transpordivahendite täiendavatesse külmutus- või kliimaseadmetesse.

10.	Investeeringud äriühingu aktsiatesse või kapitali, kui need aitavad kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele.

IV LISA

Märge, mis tuleb kanda artikli 25 lõike 3 punktis a osutatud toodetele

—	Продукт, предназначен за безвъзмездно разпределяне (Делегиран регламент (ЕС) 2022/126)

—	Producto destinado a su distribución gratuita [Reglamento Delegado (UE) 2022/126]

—	Produkt určený k bezplatné distribuci (nařízení v přenesené pravomoci (EU) 2022/126)

—	Produkt til gratis uddeling (delegeret forordning (EU) 2022/126)

—	Zur kostenlosen Verteilung bestimmtes Erzeugnis (delegierte Verordnung (EU) 2022/126)

—	Tasuta jagamiseks mõeldud tooted [delegeeritud määrus (EL) 2022/126]

—	Προϊόν προοριζόμενο για δωρεάν διανομή [κατ’εξουσιοδότηση κανονισμός (ΕΕ) 2022/126]

—	Product for free distribution (Delegated Regulation (EU) 2022/126)

—	Produit destiné à la distribution gratuite [règlement délégué (UE) 2022/126]

—	Proizvod za besplatnu distribuciju (Delegirana uredba (EU) 2022/126)

—	Prodotto destinato alla distribuzione gratuita [regolamento delegato (UE) 2022/126]

—	Produkts paredzēts bezmaksas izplatīšanai [Deleģētā regula (ES) 2022/126]

—	Nemokamai platinamas produktas (Deleguotasis reglamentas (ES) 2022/126)

—	Ingyenes szétosztásra szánt termék ((EU) 2022/126 felhatalmazáson alapuló rendelet)

—	Prodott għad-distribuzzjoni bla ħlas (Ir-Regolament Delegat (UE) 2022/126)

—	Voor gratis uitreiking bestemd product (Gedelegeerde Verordening (EU) 2022/126)

—	Produkt przeznaczony do bezpłatnej dystrybucji [Rozporządzenie delegowane (UE) 2022/126]

—	Produto destinado a distribuição gratuita [Regulamento Delegado (UE) 2022/126]

—	Produs destinat distribuirii gratuite [Regulamentul delegat (UE) 2022/126]

—	Výrobok určený na bezplatnú distribúciu [delegované nariadenie (EÚ) 2022/126]

—	Proizvod, namenjen za prosto razdelitev (Delegirana uredba (EU) 2022/126)

—	Ilmaisjakeluun tarkoitettu tuote (delegoitu asetus (EU) 2022/126)

—	Produkt för gratisutdelning (delegerad förordning (EU) 2022/126)

—	Táirge lena dháileadh saor in aisce (Rialachán Tarmligthe (AE) 2022/126)

V LISA

Artikli 26 lõikes 1 ja lõike 4 esimeses lõigus osutatud turult kõrvaldamise toetuse maksimumsummad

Tooted	Maksimumtoetus (EUR/100 kg)
Tooted	Tasuta jagamiseks	Muuks otstarbeks
Lillkapsas	21,05	15,79
Tomatid (turult kõrvaldatud 1. juuni – 31. oktoober)	7,25	7,25
Tomatid (turult kõrvaldatud 1. november – 31. mai)	33,96	25,48
Õunad	24,16	18,11
Viinamarjad	53,52	40,14
Aprikoosid	64,18	48,14
Nektariinid	37,82	28,37
Virsikud	37,32	27,99
Pirnid	33,96	25,47
Baklažaanid	31,2	23,41
Melonid	48,1	36,07
Arbuusid	9,76	7,31
Apelsinid	21,00	21,00
Mandariinid	25,82	19,50
Klementiinid	32,38	24,28
Satsumad	25,56	19,50
Sidrunid	29,98	22,48

VI LISA

Artikli 29 lõikes 2 osutatud toodete turult kõrvaldamise suhtes kohaldatavad miinimumnõuded

Tooted peavad olema:

—	terved, kui tegemist on värskete töötlemata toodetega,

—	veatud; tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud;

—	puhtad, praktiliselt nähtava võõrolluseta;

—	taimekahjuriteta ja taimekahjurite tekitatud kahjustusteta, kui see on asjakohane;

—	ebatavalise niiskuseta;

—	võõra maitse või lõhnata.

Tooted peavad olema kõlblikud turustamiseks ja tarbimiseks ning nende tavapäraseid omadusi arvesse võttes piisavalt arenenud ja piisavalt küpsed.

Tooted peavad olema sordile või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega, kui see on asjakohane.

VII LISA

Artiklis 33 osutatud ettevalmistuskulud

Toode	Sortimis- ja pakkimiskulud (eurot/tonn)
Õunad	187,70
Pirnid	159,60
Apelsinid	240,80
Klementiinid	296,60
Virsikud	175,10
Nektariinid	205,80
Arbuusid	167,00
Lillkapsas	169,10
Muud tooted	201,10

31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 20/95

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/127,

7. detsember 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1, artikli 23 lõiget 2, artikli 38 lõiget 2, artikli 40 lõiget 3, artikli 41 lõiget 3, artikli 47 lõiget 1, artikli 52 lõiget 1, artikli 54 lõiget 4, artikli 55 lõiget 6, artikli 64 lõiget 3, artikli 76 lõiget 2 ning artikli 94 lõikeid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2021/2116 on kehtestatud põhisätted, milles muu hulgas käsitletakse makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimist, makseasutuste kohustusi seoses riikliku sekkumisega, finantsjuhtimist, vastavuskontrollimenetlusi, tagatisi ja euro kasutamist. Selleks et tagada uue õigusraamistiku sujuv toimimine, tuleb vastu võtta teatavad eeskirjad, et täiendada kõnealuse määruse sätteid asjaomastes valdkondades. Uute eeskirjadega tuleks asendada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (2) asjakohased sätted.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikele 2 võivad liikmesriigid akrediteerida makseasutusi üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele liidu tasandil kehtestatud miinimumtingimustele. Need tingimused peavad hõlmama nelja põhivaldkonda: sisekeskkond, kontrollitegevus, teave ja selle edastamine ning seire. Liikmesriikidel peab olema võimalik kehtestada täiendavaid akrediteerimistingimusi, võttes arvesse makseasutuste eripära.

(3)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt peab ministeeriumi tasandil tegutsev pädev asutus vastutama kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud koordineeriva asutuse akrediteerimise, selle läbivaatamise ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamise eest. Liikmesriigid peaksid koordineerivaid asutusi akrediteerima üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele liidu tasandil ja pädeva asutuse kehtestatud miinimumtingimustele. Need tingimused peaksid hõlmama koordineeriva asutuse eriülesandeid seoses määruse (EL) 2021/2116 artikli 10 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud finantsteabe töötlemisega.

(4)

Riiklikke sekkumismeetmeid võib rahastada üksnes juhul, kui asjaomased kulud on kandnud liikmesriikide määratud makseasutused, kes vastutavad teatavate riikliku sekkumisega seotud kohustuste täitmise eest. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib delegeerida eelkõige haldus- või kontrollitoimingutega seotud ülesannete täitmist, välja arvatud maksete tegemine. Neid ülesandeid võivad täita ka mitu makseasutust. Lisaks tuleks ette näha, et teatavate riiklikku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise võib makseasutuse vastutusel usaldada kolmandatele isikutele, s.o avalik-õiguslikele või erasektori asutustele. Sellega seoses tuleks täpsustada makseasutuste vastutusala ja kohustusi ning määrata kindlaks, millistel tingimustel ja milliste eeskirjade kohaselt võib teatavate riiklikku ladustamist hõlmavate meetmete haldamise usaldada kolmandatele isikutele, s.o avalik-õiguslikele või erasektori asutustele. Sel juhul tuleks ette näha, et asjaomased isikud peavad tegutsema lepingujärgsete üldkohustuste ja -põhimõtete alusel, mis tuleks sätestada.

(5)

Seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate sekkumistega, mida reguleeritakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS), on liidu põllumajandusalastes õigusaktides sätestatud tähtajad, mida liikmesriigid peavad toetusesaajatele toetuste maksmisel järgima. Väljaspool kõnealuseid tähtaegu tehtud makseid tuleb liidu toetuse seisukohalt käsitada rahastamiskõlbmatuna. Analüüs on aga näidanud, et mitmel juhul on liikmesriigid toetuse maksmisega hilinenud, kuna vaidlustatud taotluste, apellatsioonikaebuste ja muude siseriiklike kohtuvaidluste tõttu tuleb teha täiendavaid kontrollimisi. Seepärast tuleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kehtestada kulude ülemmäär, mille piires makseid sel juhul ei vähendata. Samuti tuleks makse hilinemisest tuleneva rahalise mõju arvesse võtmiseks sätestada, et kõnealuse ülemmäära ületamise korral on komisjonile antud volitus liidu makseid järk-järgult vähendada olenevalt registreeritud makse viivituse kestusest.

(6)

Liidu õiguse kohaselt ei saa enne varaseimat maksetähtaega tehtud makseid põhjendada samadel alustel nagu pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva tehtud makseid. Seepärast ei tuleks neid varasemaid makseid proportsionaalselt vähendada. Siiski tuleks ette näha erand juhtudeks, kui liidu põllumajandusalastes õigusaktides on sätestatud ettemakse tegemine teatava maksimumsumma ulatuses.

(7)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklitele 21 ja 32 peab komisjon tegema liikmesriikidele makseid nende edastatud kuludeklaratsioonide alusel. Samas peaks komisjon arvesse võtma ka makseasutuste sisse nõutud ja liidu eelarvesse laekuvaid tulusid. Seetõttu tuleks kehtestada EAGFi ja EAFRD raames kantud kulude ja saadud tulude vahelise tasaarvestuse tingimused.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (3) artikli 16 lõike 2 kolmandas lõigus on sätestatud, et kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, võib makseid teha igas kuus iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku piires eelnevaks eelarveaastaks asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringutest. Selleks et olemasolevaid assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid ja EAFRD vahemakseid tehakse sel juhul teatava protsendi ulatuses iga liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja konkreetse kuu jooksul kasutamata jäänud summad jaotatakse komisjoni otsuste alusel ümber järgmiste kuude makseteks või vahemakseteks.

(9)

Tuleks ette näha, et kui liikmesriik esitab nõutava teabe hilinenult või kui esineb lahknevusi, mida tuleb liikmesriigiga täiendavalt selgitada, võib komisjon pärast asjaomaste liikmesriikide teavitamist lükata kulude ja sihtotstarbelise tulu hüvitamise edasi ja teha seda järgmiste igakuiste maksetena.

(10)

Selleks et vältida olukorda, kus liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kohaldavad muus vääringus kui euros eri vahetuskursse ühelt poolt juhul, kui kirjendatakse saadud tulu või toetusesaajatele makstud toetus ning kantakse see makseasutuste raamatupidamisarvestusse, ning teiselt poolt juhul, kui makseasutus või akrediteeritud koordineeriv asutus koostab tuludeklaratsioone, tuleb ette näha täiendavad nõuded.

(11)

Kui rakendusjuhu vahetuskurssi ei ole liidu õigusega kehtestatud, tuleb kehtestada nõuded selle kohta, millist vahetuskurssi peavad euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid kasutama oma kuludeklaratsioonis ning raamatupidamisarvestuse ja tulemuslikkuse kontrollimisel ja heakskiitmisel seoses sihtotstarbelise tuluga, mis tuleneb tagasinõudmata maksega seonduvatest finantstagajärgedest.

(12)	Seoses tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmisega on asjakohane kehtestada õigusnormid asjaomase liikmesriigi põhjenduste kriteeriumide kohta ning vähendamiste kohaldamise meetodite ja kriteeriumide kohta.

(13)

Selleks et komisjon saaks kontrollida, kas liikmesriigid täidavad kohustust kaitsta liidu finantshuve ja tagada määruse (EL) 2021/2116 artiklis 55 sätestatud vastavuskontrolli tõhus kohaldamine, tuleks ette näha sätted korrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta. Tuleks kindlaks määrata kõnealuses artiklis 55 osutatud korrektsioonide eri liigid ning sätestada korrektsioonisummade määramise põhimõtted, milles võetakse arvesse iga juhtumiga seotud asjaolusid. Lisaks tuleks kehtestada õigusnormid selle kohta, kuidas liikmesriikide poolt toetusesaajatelt sisse nõutud maksed EAGFile ja EAFRD-le tagasi makstakse.

(14)

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (4) III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos sätestatud puuvilla eritoetuse ja kõnealuse määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud ennetähtaegselt pensionile jäämise toetuse suhtes kehtestatud konkreetsete rahastamiskõlblikkuse erinormidega tuleb rikkumisjuhtumite korral kohaldada vastavuskontrolli, mille käigus hinnatakse toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkust ja korrektsust.

(15)

Uue rakendamismudeli kohaselt hinnatakse liikmesriikide süsteemide vastavust liidu õigusnormidele ning kui juhtimissüsteemides on suured puudused, teeb komisjon vastavuskontrolli raames ettepaneku jätta teatavad kulud liidupoolsest rahastamisest välja. Hindama ei peaks riiklikes ÜPP strateegiakavades ja liikmesriigi õigusnormides sätestatud üksikute toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse tingimuste mittevastavuse juhtumeid. Kuna hindamine tehakse süsteemipõhiselt, peaks menetlusest kõrvalejätmise ettepaneku aluseks olema kindlamääralised korrektsioonid. Konkreetseid asjaolusid arvestades võivad liikmesriigid esitada EAGFile või EAFRD-le avalduva riski üksikasjaliku või ekstrapoleeritud arvutuse, mida komisjon vastavuskontrolli käigus hindab.

(16)	Põllumajandussektori õigusaktide mitme sätte kohaselt nõutakse tagatise esitamist, et tagada kohustuse täitmata jätmise korral nõutava summa maksmine. Selleks et vältida ebavõrdseid konkurentsitingimusi, tuleks kehtestada kõnealuse nõude kohaldamise tingimused.

(17)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014 kehtetuks tunnistada. Kõnealuse määruse artiklit 5a, artikli 7 lõikeid 3 ja 4, artikli 11 lõike 1 teist lõiku ja lõiget 2 ning artiklit 13 tuleks siiski jätkuvalt kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) kohaste maaelu arengu programmide rakendamise ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (6) alusel heaks kiidetud rakenduskavade suhtes, samas kui kõnealuse määruse artiklit 13 tuleks jätkuvalt kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (7) artikli 54 alusel algatatud käimasolevate tagasinõudmiste suhtes.

(18)

Määruse (EL) 2021/2116 nõuetekohase rakendamise huvides on vaja täpsustada, et kui määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt akrediteeritud makseasutus võtab vastutuse selliste kulude eest, mille eest ta varem ei vastutanud, tuleks kõnealune asutus seoses uute kohustustega akrediteerida enne 1. jaanuari 2023.

(19)

Võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 31, leiab komisjon, et määruses (EL) 2021/2116 sätestatud volitused seoses makseasutuste akrediteerimist, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist ning tagatisi käsitlevate õigusnormidega on sisuliselt seotud ning need on ÜPP kulude andmete igapäevasel haldamisel omavahel seotud. Seepärast on asjakohane, et kõnealused õigusnormid oleksid sätestatud ühes ja samas delegeeritud õigusaktis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Makse- ja muud asutused

Artikkel 1

Makseasutuste akrediteerimise tingimused

1. Liikmesriigid akrediteerivad makseasutusena asutused või talitused, kes vastavad käesolevas lõikes sätestatud tingimustele ning lõigetes 2 ja 3 osutatud kriteeriumidele. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 1 kohaselt kulude haldamise ja kontrolli eest vastutavad makseasutused peavad seoses tehtud maksete ning teabe edastamise ja säilitamisega piisaval määral tagama, et:

a)	määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisliikide puhul vastavad kulud aruandes esitatud konkreetsele väljundile ja on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 228/2013, (8) (EL) nr 229/2013, (9) (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 (10) sätestatud meetmetega seotud maksed on seaduslikud ja korrektsed;

c)	peetakse täpset ja põhjalikku raamatupidamisarvestust tehtud maksete kohta;

d)	tehakse liidu õigusaktidega ette nähtud kontrollid;

e)	esitatakse nõutud dokumendid liidu õigusnormides kindlaks määratud tähtaja jooksul ja vormis;

f)	dokumendid, sealhulgas liidu õigusnormidele vastavad elektroonilised dokumendid, on kättesaadavad ja neid hoitakse nii, et nende terviklikkus, kehtivus ja loetavus on pikaks ajaks tagatud.

2. Makseasutuse halduskorraldus ja sisekontrollisüsteem peab akrediteeringu saamiseks vastama I lisas sätestatud kriteeriumidele (edaspidi „akrediteerimiskriteeriumid“) järgmistes punktides:

a)	sisekeskkond;

b)	kontrollitegevus;

c)	teave ja selle edastamine;

seire.

3. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid akrediteerimistingimusi, et võtta arvesse makseasutuse suurust, kohustusi ja eripära.

Artikkel 2

Koordineerivate asutuste akrediteerimise tingimused

1. Kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 10 lõike 1 kohaselt antakse akrediteering rohkem kui ühele makseasutusele, akrediteerib asjaomane liikmesriik koordineerivate asutustena asutused või talitused, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele ning lõigetes 3 ja 4 osutatud kriteeriumidele. Kõnealune liikmesriik teeb ministeeriumi tasemel ametliku otsuse koordineeriva asutuse akrediteerimise kohta, kui ta on ise veendunud, et kõnealuse asutuse halduskorraldus tagab tema suutlikkuse täita kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid.

2. Akrediteeringu saamiseks peab koordineeriv asutus tagama, et:

a)	komisjonile esitatavad deklaratsioonid põhinevad nõuetekohaselt volitatud allikatest saadud teabel;

määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastast tulemusaruannet kajastatakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 lõikes 2 osutatud arvamuses ja selle edastamisel lisatakse sellele liidu vahendite haldaja kinnitus, mis hõlmab kogu aruande koostamist;

c)	deklaratsioonid on enne komisjonile edastamist nõuetekohaselt kinnitatud;

d)	komisjonile edastatud teavet toetab nõuetekohane kontrolljälg;

e)	saadud ja edastatud teave säilitatakse elektrooniliselt.

3. Lisaks peab koordineeriv asutus akrediteeringu saamiseks kohaldama iga-aastase tulemusaruande koostamisel halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis vastab pädeva asutuse kehtestatud menetlusnõuetele ning eelkõige II lisas sätestatud teabekriteeriumidele ja teabevahetuskriteeriumidele.

4. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid akrediteerimistingimusi, et võtta arvesse koordineeriva asutuse suurust, kohustusi ja eripära.

Artikkel 3

Makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 1 osutatud makseasutused tagavad riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmetega seotud toimingute haldamise ja kontrolli käesoleva määruse III lisas kindlaks määratud tingimustel või vajaduse korral põllumajandussektori õigusaktide alusel, lähtudes eelkõige kõnealuses lisas sätestatud minimaalsetest kontrollimääradest.

Makseasutused võivad oma volitused riiklike sekkumismeetmete kohta delegeerida sekkumisametitele, kes vastavad käesoleva määruse I lisa punkti 1 alapunktis D kindlaks määratud tunnustamistingimustele, või teha koostööd muude makseasutustega.

2. Ilma et see piiraks nende üldist vastutust riikliku ladustamise eest, võivad makse- ja sekkumisasutused:

a)	usaldada teatavad riikliku ladustamise toimingud füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ladustavad sekkumiseks ettenähtud põllumajandustooteid (edaspidi „laopidajad“);

b)	volitada füüsilisi või juriidilisi isikuid täitma teatavaid põllumajandussektori õigusaktidega ettenähtud ülesandeid.

Kui makseasutused usaldavad ladustamistoimingud laopidajale, nagu on osutatud esimese lõigu punktis a, tuleb seda teha ladustamislepingu alusel lähtuvalt IV lisas esitatud kohustustest ja üldpõhimõtetest.

3. Makseasutuste kohustused seoses riikliku ladustamisega on eelkõige järgmised:

a)	pidada varude arvestust ja finantsarvestust iga toote kohta, mis on hõlmatud riikliku ladustamise sekkumismeetmega, võttes arvestuse aluseks ajavahemikul alates 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini tehtavad toimingud; seda ajavahemikku nimetatakse edaspidi „aruandeaastaks“;

b)	ajakohastada nimekirja laopidajatest, kellega on sõlmitud riikliku ladustamise leping. See nimekiri sisaldab andmeid, mis võimaldavad täpselt määrata kindlaks ladustamispunktid, nende mahu, laohoonete, külmhoonete või silotornide numbri ning nende kaardid ja joonised;

c)	teha komisjonile kättesaadavaks riikliku ladustamise jaoks kasutatavad tüüplepingud ning toodete arvelevõtmist, ladustamist ja laost väljaviimist ning laopidajate vastutust käsitlevad eeskirjad;

d)	pidada tsentraliseeritud arvutipõhist raamatupidamisarvestust kõigi varude kohta, hõlmates kõiki ladustamiskohti, kõiki tooteid, eri toodete koguseid ja kvaliteeti ning täpsustades iga toote kaalu (vajaduse korral eraldi brutokaalu ja netokaalu) või mahu;

e)	teha kõik sekkumistoodete ladustamise, säilitamise, transportimise ja üleviimisega seotud toimingud vastavalt liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, ilma et see piiraks ostjate, muude nende toimingutega seotud makseasutuste või selleks volitatud isikute omavastutust;

kontrollida ladustamiskohtades kogu aasta jooksul sekkumisvarusid ebakorrapäraselt ja ootamatult. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kontrollist siiski eelnevalt teatada, piirdudes rangelt minimaalse vajaliku ajavahemikuga. Selline etteteatamine ei ületa 24 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

g)	teha vastavalt artiklile 4 iga-aastane inventuur.

Kui liikmesriigis haldab ühe või mitme toote riiklikku ladustamist mitu makseasutust, konsolideeritakse esimese lõigu punktides a ja d osutatud varude arvestus ja finantsarvestus liikmesriigi tasandil enne vastava teabe esitamist komisjonile.

4. Makseasutused tagavad:

a)	liidu sekkumismeetmetega hõlmatud toodete nõuetekohase säilitamise, kontrollides ladustatud toodete kvaliteeti vähemalt üks kord aastas;

b)	sekkumisvarude puutumatuse.

5. Makseasutused teavitavad komisjoni viivitamata:

a)	olukordadest, kus toote ladustamise perioodi pikendamise tõttu võib toode rikneda;

b)	toote koguselistest kadudest või riknemisest loodusõnnetuste tõttu.

Esimeses lõigus osutatud juhtudel võtab komisjon vastu asjaomased otsused:

a)	esimese lõigu punktis a osutatud olukordades määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega;

b)	esimese lõigu punktis a osutatud olukordades määruse (EL) 2021/2116 artikli 102 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetlusega;

6. Rahalise kahju, mis tuleneb liidu sekkumismeetmetega hõlmatud toodete halvast säilitamisest, eelkõige kahju, mis tuleneb sobimatutest ladustamismeetoditest, kannavad makseasutused. Ilma et see piiraks makseasutuste õigust alustada kohtumenetlust laopidajate suhtes, kannavad rahalist vastutust nende lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral ikkagi makseasutused.

7. Makseasutused võimaldavad komisjoni töötajatele ja volitatud isikutele pideva juurdepääsu riikliku ladustamisega seotud kontodele ja kõikidele sekkumistegevuse raames koostatud või saadud dokumentidele, lepingutele ja toimikutele. Juurdepääs võimaldatakse kas elektrooniliselt või kohapeal makseasutuse kontoris.

Artikkel 4

Inventuur

1. Makseasutused teevad igal aruandeaastal inventuuri liidu sekkumismeetmetega hõlmatud iga toote kohta.

Nad võrdlevad inventuuri tulemusi raamatupidamisandmetega. Kontrollimise käigus avastatud koguselised erinevused ja nende koguseliste erinevustega seotud summad kajastatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 47 lõike 3 punkti a kohaselt vastu võetud eeskirjadele.

2. Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse tavaliste ladustamistoimingutega seotud puuduvate koguste puhul V lisas esitatud lubatavaid hälbeid ning need puudujäägid peavad olema vastavuses arvestuslikus laoseisus esitatud teoreetilise varu ja lõikega 1 ettenähtud inventuuri kohaselt tegelikult laos oleva varu vahega või raamatupidamises kajastuva allesjäänud varuga, kui tegelikult laos olnud varud on ammendatud.

II PEATÜKK

Finantsjuhtimine

Artikkel 5

Viimase maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmine

1. Toetusesaajale pärast viimast võimalikku maksekuupäeva tehtud makseid võib lõigetes 2–6 sätestatud asjaoludel ja tingimustel käsitada rahastamiskõlblikuna.

2. Kui Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga (EAGF) seotud kulud, mis pärast liidu õiguses sätestatud tähtaja möödumist on kantud määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 alusel, või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) seotud kulud, mis pärast liidu õiguses sätestatud tähtaja möödumist on kantud kõnealuse määruse artikli 6 alusel seoses artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumistega, moodustavad kuni 5 % kuludest, mis on kantud enne vastavalt EAGFi ja EAFRD jaoks ettenähtud tähtaegu, siis igakuiseid ja vahemakseid ei vähendata.

Kui pärast liidu õiguses sätestatud tähtaja möödumist EAGFi või EAFRDga seoses kantud kulud ületavad 5 % künnist vastavalt EAGFi või EAFRD puhul, vähendatakse kõigi edasiste hilinenud kulude kohaseid makseid järgmiselt.

EAGFi kulud:

i)	esimesel kuul pärast maksetähtaja möödumist kantud kulusid vähendatakse 10 %;

ii)	teisel kuul pärast maksetähtaja möödumist kantud kulusid vähendatakse 25 %;

iii)	kolmandal kuul pärast maksetähtaja möödumist kantud kulusid vähendatakse 45 %;

iv)	neljandal kuul pärast maksetähtaja möödumist kantud kulusid vähendatakse 70 %;

v)	rohkem kui neli kuud pärast maksetähtaja möödumist kantud kulusid vähendatakse 100 %.

EAFRD kulud:

i)	kulusid, mis on kantud selle aasta 1. juuli ja 15. oktoobri vahel, millal maksetähtaeg lõppes, vähendatakse 25 %;

ii)	kulusid, mis on kantud selle aasta 16. oktoobri ja 31. detsembri vahel, millal maksetähtaeg lõppes, vähendatakse 60 %;

iii)	kulusid, mis on kantud pärast selle aasta 31. detsembrit, millal maksetähtaeg lõppes, vähendatakse 100 %.

3. Erandina lõikest 2 kehtivad järgmised tingimused:

kui sekkumistega seoses kantud kulude puhul, kas otsetoetustena või EAFRD kuludena, ei ole lõike 2 esimeses lõigus osutatud künnist kalendriaasta N makseteks täielikult ära kasutatud hiljemalt 15. oktoobriks aastal N+1 EAGFi puhul ja hiljemalt 31. detsembriks aastal N+1 EAFRD puhul ning künnise jääk ületab 2 %, vähendatakse seda jääki 2 %ni;

eelarveaastal N+1 on otsetoetustena makstav sekkumine (v.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr 229/2013 kohased maksed), mida on makstud kalendriaastal N–1 või varasematel aastatel pärast maksetähtaega, EAGFi raames rahastamiskõlblik üksnes siis, kui eelarveaastal N+1 sekkumiste eest otsetoetustena makstud kogusumma, mida on vajaduse korral määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 kohase kohandamismääraga korrigeeritud, ei ületa määruse (EL) 2021/2115 V lisas kalendriaastaks N sätestatud ülemmäära vastavalt kõnealuse määruse artikli 87 lõikele 1;

c)	kulusid, mis ületavad punktis a või b osutatud piirmäärasid, vähendatakse 100 %.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud tingimuse järgimise kontrollimisel ei võeta arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 3 teises lõigus osutatud tagasimakseid.

4. Kui teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid on esitanud mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon lõigetes 2 ja 3 sätestatust erinevat ajagraafikut ja/või ettenähtust väiksemaid vähendamismäärasid või jätab vähendamise kohaldamata.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski kulude suhtes, mis ületavad lõike 3 punktis b osutatud ülemmäära.

5. Maksetähtajast kinnipidamist kontrollitakse 15. oktoobriks kantud kulude puhul üks kord eelarveaastas.

Tähtaja iga ületamist võetakse arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohases raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

6. Käesolevas artiklis osutatud vähendamiste kohaldamine ei piira hilisema otsuse tegemist määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta ning kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud vastavuskontrolli kohta.

Artikkel 6

Varaseima maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmine

Kui liikmesriikidel on seoses EAGFiga lubatud teatava summa ulatuses teha ettemakseid enne liidu õigusega ettenähtud varaseimat maksetähtaega, käsitatakse seda kulu liidu toetuse seisukohalt rahastamiskõlblikuna. Seda piirmäära ületavat kulu liit ei rahasta, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui on tegemist erandlike haldustingimustega seoses teatavate sekkumiste või meetmetega või kui liikmesriigid on esitanud mõjuvaid põhjendusi. Sel juhul võib kõnealust piirmäära ületavaid kulusid liidu vahenditest rahastada, kuid neid vähendatakse 10 %.

Vastavat vähendamist võetakse arvesse hiljemalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohases raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

Artikkel 7

Hüvitamine makseasutuste poolt

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõike 3 kohaste otsuste tegemisel igakuiste maksete kohta lähtub komisjon liikmesriigi poolt igakuises deklaratsioonis esitatud väljamakstud kulude jäägist, mida on vähendatud kõnealuse liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonides märgitud sihtotstarbeliste tulude võrra. Sellist tasaarvestust peetakse võrdväärseks vastavate tulude sissenõudmisega.

Sihtotstarbelistest tuludest pärinevad kulukohustuste ja maksete assigneeringud avatakse alates nende tulude suunamisest eelarveridadele.

2. Kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud summad peeti seoses õigusnormide rikkumisega või hooletusega kinni enne asjaomase toetuse maksmist, arvatakse need vastavatest kuludest maha.

3. EAFRD toetuste summad, mis on asjaomase liikmesriigi ÜPP strateegiakava raames iga arvestusperioodi jooksul toetussaajatelt tagasi nõutud, arvestatakse vastava perioodi kuludeklaratsioonis EAFRDst makstavast summast maha.

4. Üle- või puudujäävad summad, mis on tingitud raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest ning mida saab EAFRD raames uuesti kasutada, lisatakse EAFRD toetuse summale või arvestatakse sellest maha esimeses deklaratsioonis, mis pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist koostatakse.

5. EAGFist rahastamine on võrdväärne kantud kuludega ning seda arvestatakse lähtuvalt makseasutuse edastatavatest andmetest, millest arvatakse maha tänu sekkumismeetmetele saadavad võimalikud tulud; need andmed kinnitatakse komisjoni rakendatud infosüsteemi vahendusel ja esitatakse samuti makseasutuse poolt edastatavas kuludeklaratsioonis.

Artikkel 8

Liidu eelarve hilinenud vastuvõtmine

1. Kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, tehakse määruse (EL) 2021/2116 artiklis 21 osutatud igakuised maksed ja kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud vahemaksed proportsionaalselt iga peatükiga seoses heaks kiidetud assigneeringutega teatava protsendina liikmesriikide poolt vastavalt EAGFi ja EAFRD kohta esitatud kuludeklaratsioonidest ning määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 16 sätestatud piirides.

Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

2. Kui seoses EAFRDga ei ole liidu eelarvet määruse (EL) 2021/2116 artiklis 29 osutatud eelarveliste kulukohustuste osas eelarveaasta alguseks vastu võetud, tehakse esimesed aastased osamaksed pärast liikmesriikide ÜPP strateegiakavade vastuvõtmist, järgides kõnealuste kavade vastuvõtmise järjekorda. Eelarvelistest kulukohustustest tulenevad järgmiste aastaste maksed tehakse liikmesriikide ÜPP strateegiakavade kulukohustuste ammendumise järjekorras. Komisjon võib liikmesriikide ÜPP strateegiakavade kulukohustusest tulenevaid aastamakseid teha osaliselt, kui kasutatavad kulukohustuste assigneeringud on piiratud. Kulukohustuste raames kõnealustele kavadele ette nähtud puuduv osa eraldatakse alles siis, kui täiendavad kulukohustuste assigneeringud on tehtud kättesaadavaks.

Artikkel 9

Igakuiste maksete edasilükkamine

Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 21 osutatud igakuised maksed liikmesriikidele võib edasi lükata, kui kõnealuse määruse artikli 90 lõike 1 punkti c alapunktides i ja ii osutatud teated saabuvad hilinenult või sisaldavad lahknevusi, mis nõuavad täiendavat kontrollimist. Komisjon teatab asjaomastele liikmesriikidele aegsasti oma kavatsusest maksed edasi lükata.

Artikkel 10

Maksete peatamine seoses raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmisega

1. Kui komisjon peatab määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed vastavalt kõnealuse määruse artikli 40 lõike 1 esimesele lõigule, kohaldatakse järgmisi maksete peatamise määrasid:

a)	1 % määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusummast, kui liikmesriik ei esita kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud dokumente 1. märtsiks;

b)	1,5 % määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusummast, kui liikmesriik ei esita kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud dokumente 1. aprilliks.

2. Toetuse maksmine taastatakse, kui kõik määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud asjaomased dokumendid on esitatud.

Artikkel 11

Maksete peatamine seoses tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmisega

1. Kui komisjon peatab määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud vahemaksed vastavalt kõnealuse määruse artikli 40 lõikele 2 pärast määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud tulemuslikkuskontrolli, vastab peatamismäär määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõike 1 kohaselt kohaldatava vähendamismäära ja 50 protsendipunkti vahele, mis on korrutatud 2ga. Kohaldatav peatamismäär ei tohi olla väiksem kui 10 %.

2. Lõikes 1 osutatud peatamised ei piira määruse (EL) 2021/2116 artiklite 53 ja 55 kohaldamist.

Artikkel 12

Kuludeklaratsioonide koostamisel kasutatav vahetuskurss

1. Seoses EAGFiga kohaldavad liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 94 lõikele 4 kuludeklaratsioone koostades sama vahetuskurssi, mida ta kasutas toetusesaajatele maksete tegemiseks või tulu saamiseks, kooskõlas käesoleva määruse V peatükiga ja põllumajandussektori õigusaktidega.

2. Seoses EAFRDga kasutavad liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kuludeklaratsioonide koostamisel iga väljamakse või tagasinõude puhul eelviimast Euroopa Keskpanga vahetuskurssi enne kuud, mil toiming makseasutuse raamatupidamises kajastati.

3. Määruse (EL) 2021/2116 artiklites 53 ja 54 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste ning kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud vastavuskontrolli puhul kasutatakse esimest vahetuskurssi, mille Euroopa Keskpank on kehtestanud pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise rakendusaktide vastuvõtmise kuupäeva.

4. Muudel kui lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud juhtudel, eelkõige toimingute puhul, mille osas ei olnud vahetuskursi rakendusjuht liidu õigusega kindlaks määratud, kohaldatakse eelviimast Euroopa Keskpanga vahetuskurssi, mis kehtis kulu või sihtotstarbeliste tulude deklareerimisele eelneva kuu jooksul.

III PEATÜKK

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine ning muud kontrollid

Artikkel 13

Vähenduste kohaldamise kriteeriumid ja metoodika seoses tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmisega

1. Selleks et võtta vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõike 1 kohane otsus liidupoolse rahastamise raames vähendatavate summade kohta, hindab komisjon iga-aastaseid kulusid, mille liikmesriik on seoses sekkumisega deklareerinud, võrreldes neid vastavate väljunditega, mis on esitatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 osutatud iga-aastases tulemusaruandes, mis on esitatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktile b ja artikli 10 lõike 1 punktile b ning määruse (EL) 2021/2115 artiklile 134.

2. Kui deklareeritud kuludel ei ole vastavat väljundit asjaomasel eelarveaastal ja kui liikmesriik ei ole määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõigete 5–9 kohaselt oma iga-aastases tulemusaruandes selliseid kõrvalekaldeid väljundite ja tegelike ühikusummade osas eelnevalt selgitanud või kui kõrvalekallete põhjendused ei ole piisavad, peab liikmesriik komisjoni kehtestatud tähtaegade jooksul esitama täiendavad põhjendused. Põhjendused hõlmavad deklareeritud kulusid, millel ei ole asjaomasel eelarveaastal vastavat väljundit.

3. Liikmesriigi esitatavad põhjendused peavad sisaldama asjakohast teavet, milles selgitatakse kõrvalekallet ühikusumma tasandil ja asjaomast ajavahemikku. Need peavad sisaldama kvantitatiivset teavet ja vajaduse korral ka kvalitatiivseid selgitusi.

Liikmesriik peab esitama ka selgitused puuduste kõrvaldamiseks ja nende kordumise vältimiseks juba võetud parandusmeetmete ulatuse ja mõju kohta.

Kui liikmesriik ei suuda kõrvalekaldeid vastavalt lõikele 2 põhjendada, võib ta põhjendada osa kõrvalekalletest.

4. Kui liikmesriik ei suuda kõrvalekallet nõuetekohaselt põhjendada või kui komisjon peab põhjendusi lõigete 2 ja 3 kohaselt ebapiisavaks või neis on selgitatud ainult osa kõrvalekalletest, vähendab komisjon asjaomaseid liidupoolse rahastamise summasid. Komisjon teavitab liikmesriiki oma arvamusest eraldi teatises.

5. Käesolevas artiklis osutatud vähendamiste kohaldamine ei piira hilisema otsuse tegemist määruse (EL) 2021/2116 artiklis 55 osutatud vastavuskontrolli kohta.

Artikkel 14

Vastavuskontrolli raames tehtavate korrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja meetodid seoses määruse (EL) 2021/2115 kohaldamisalast välja jäävate kuludega või puuvilla eritoetuse ja ennetähtaegselt pensionile jäämise toetusega

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseks liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta teeb komisjon vahet alusetult kulutatud summade või nende osade ning selliste summade vahel, mille kindlaksmääramisel on kohaldatud ekstrapoleeritud või kindla määraga korrektsioone.

Kui komisjon leiab, et määruse (EL) 2021/2115 kohaldamisalast välja jäävad kulud, kõnealuse määruse III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos sätestatud puuvilla eritoetus või kõnealuse määruse artikli 155 lõikes 2 sätestatud ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus ei ole kooskõlas liidu õigusega, määrab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad kindlaks oma järelduste põhjal ja võtab arvesse liikmesriikidelt määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohaselt tehtud vastavuskontrolli jooksul saadud teavet.

2. Komisjon lähtub väljajätmisel alusetult kulutatud summade kindlakstegemisest üksnes juhul, kui selliseid summasid saab kindlaks teha mõistlike pingutustega. Kui komisjonil ei ole võimalik alusetult kulutatud summasid mõistlike pingutustega kindlaks teha, võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrolli raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada andmed nende summade kontrollimise kohta, mille puhul on võetud aluseks iga sellise üksikjuhtumi kontrolli tulemused, mida kohustuste täitmata jätmine võiks mõjutada. Kontrollitakse kõiki kulusid, mis on tehtud kohaldatava õiguse vastaselt ja kantud liidu eelarvesse. Esitatud andmed peavad hõlmama kõiki üksiksummasid, mis asjaomase kohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole rahastamiskõlblikud.

3. Kui alusetult kulutatud summasid ei ole võimalik lõike 2 kohaselt kindlaks teha, võib komisjon väljajäetavate summade kindlaksmääramisel kohaldada ekstrapoleeritud korrektsioone. Selleks et komisjon saaks asjaomased summad kindlaks määrata, võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrolli raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada komisjonile liidupoolsest rahastamisest väljajäetava summa arvutuse, ekstrapoleerides statistiliselt kõnealuseid juhtumeid esindava valimi kontrollimisel saadud tulemusi. Valim võetakse andmekogumist, mille puhul võib eeldada, et kohustuste täitmatajätmist on võimalik kindlaks teha.

4. Selleks et võtta arvesse lõigete 2 ja 3 kohaselt liikmesriikide esitatud tulemusi, peab komisjonil olema võimalik:

a)	hinnata kindlakstegemis- või ekstrapoleerimismeetodit, mida liikmesriigid peavad selgelt kirjeldama;

b)	kontrollida lõikes 3 osutatud valimi esindatust;

c)	kontrollida kindlakstegemise või ekstrapoleerimise sisu ja tulemusi;

d)	saada alusandmete kohta piisavalt ja asjakohast auditi tõendusmaterjali.

5. Lõike 3 kohaselt ekstrapoleeritud korrektsiooni kohaldamisel võivad liikmesriigid kasutada makseasutuste kontrollistatistikat, mille on kinnitanud sertifitseerimisasutus, või sellise asutuse poolt määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 kohaselt tehtud auditi raames antud hinnangut veamäära kohta tingimusel, et:

a)	komisjon on rahul sertifitseerimisasutuste tööga nii auditistrateegia kui ka tegeliku auditeerimise sisu, ulatuse ja kvaliteedi seisukohast;

b)	sertifitseerimisasutuste töö on kooskõlas asjaomase vastavuskontrolli ulatusega, eelkõige seoses meetmete või kavadega;

c)	hinnangus on arvesse võetud iga sellise karistuse summat, mida oleks pidanud kohaldama.

6. Kui lõigete 2 ja 3 kohaselt liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramise tingimused ei ole täidetud või kui juhtumi laadi tõttu ei ole võimalik väljajäetavaid summasid kõnealuste lõigete põhjal kindlaks määrata, kohaldab komisjon asjakohaseid kindla määraga korrektsioone, võttes samas nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi ja raskust ning hinnates liidule rahalise kahju tekitamise ohtu.

Kindla korrektsioonimäära kehtestamisel võetakse eelkõige arvesse kohustuste täitmatajätmise liiki. Selleks jagatakse rikkumiste suhtes tehtav kontroll põhi- ja lisakontrollideks:

a)	põhikontrollid on sellised haldus- ja kohapealsed kontrollid, mida tehakse toetuse rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks ning asjaomaste vähendamiste ja karistuste kohaldamiseks;

b)	lisakontrollid on kõik muud nõuete korrektseks menetlemiseks vajalikud haldustoimingud.

Kui ühe ja sama vastavuskontrolli raames tehakse kindlaks eri rikkumised, mille suhtes tuleks kohaldada erisuguseid kindla määraga korrektsioone, kohaldatakse vaid kõrgeimat kindlat korrektsioonimäära.

7. Kindlate korrektsioonimäärade kehtestamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid, mis tõendavad, et tegemist on rängemate puudustega, millega kaasneb suurem oht liidu eelarvele:

a)	üht või mitut põhikontrolli ei kohaldatud või kohaldatakse nii halvasti või harva, et neid peetakse taotluse rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramisel või õigusnormide rikkumise vältimisel ebatõhusaks,

b)	sama kontrollisüsteemi ulatuses on avastatud vähemalt kolm puudust;

c)	liikmesriigis kohaldatav kontrollisüsteem ei toimi või selles on suuri puudusi ning on tõendeid ulatusliku õigusnormide rikkumise ja hooletuse kohta rikkumiste ja pettuste vastu võitlemisel;

d)	liikmesriigis avastatakse analoogsed puudused samas sektoris sellise uurimise käigus, mis tehakse pärast seda uurimist, kui need puudused esimest korda avastati ja liikmesriigile neist teati, võttes siiski arvesse liikmesriigis juba võetud parandus- või kompensatsioonimeetmeid.

8. Kui liikmesriik esitab teatavad objektiivsed asjaolud, mis ei vasta käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 tingimustele, kuid mis tõendavad, et EAGFile ja EAFRD-le tekitatav maksimumkahju piirdub summaga, mis on väiksem kui kahju, mis tuleneks väljapakutud kindla korrektsioonimäära kohaldamisest, peab komisjon kohaldama osutatud madalamat kindlat korrektsioonimäära, et teha otsus liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55.

9. Liidupoolsest rahastamisest väljajäetavatest summadest, mille kohta komisjon teeb otsuse vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55, arvatakse maha sellised tagasimaksed, mille komisjon on vastavuskontrollimenetluse käigus kindlaks määranud ning mis on toetusesaajatelt tagasi saadud ja enne tähtaega EAGFile ja EAFRD-le tagasi makstud.

Artikkel 15

Vastavuskontrolli raames tehtavate korrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja meetodid seoses määruse (EL) 2021/2115 kohaldamisalasse kuuluvate kuludega

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseks liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta lähtub komisjon oma järeldustest ja võtab arvesse liikmesriikidelt kõnealuse määruse (EL) artikli 55 lõike 3 kohaselt tehtud vastavuskontrolli jooksul saadud teavet. Liidupoolsest rahastamisest väljajäetav summa peab võimalikult suures ulatuses vastama liidu eelarvele tekitatud tegelikule rahalisele kahjule või liidu eelarvele kaasnevale ohule.

2. Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusega, võib ta rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramisel kohaldada kindlamääralisi korrektsioone, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskust ning oma hinnangut liidule tekitatud rahalise kahju ohu kohta.

Kindla korrektsioonimäära kehtestamisel võetakse eelkõige arvesse suurte puuduste liiki. Selleks tuleks arvesse võtta juhtimissüsteemide elemente, mida suured puudused mõjutavad.

Kui ühe ja sama vastavuskontrolli raames tehakse kindlaks mitmesugused suured puudused, mille suhtes tuleks kohaldada erisuguseid kindla määraga korrektsioone, kohaldatakse vaid kõrgeimat kindlat korrektsioonimäära.

3. Kindlate korrektsioonimäärade kehtestamisel võtab komisjon eelkõige arvesse üht või mitut järgmist asjaolu, millega tõendada, et tegemist on rängemate puudustega, millega kaasneb suurem oht liidu eelarvele:

a)	suured puudused ühes või mitmes juhtimissüsteemiosas;

b)	liikmesriigis kohaldatav kontrollisüsteem ei toimi või selles on suuri puudusi ning on tõendeid ulatusliku õigusnormide rikkumise ja hooletuse kohta rikkumiste ja pettuste vastu võitlemisel;

c)	liikmesriigis avastatakse analoogsed puudused samas sektoris sellise uurimise käigus, mis tehakse pärast seda uurimist, kui need puudused esimest korda avastati ja liikmesriigile neist teati, võttes siiski arvesse liikmesriigis juba võetud parandus- või kompensatsioonimeetmeid.

4. Kui liikmesriik tõendab, et EAGFile ja EAFRD-le tekitatav maksimumkahju piirdub summaga, mis on väiksem kui kahju, mis tuleneks väljapakutud kindla korrektsioonimäära kohaldamisest, võib kohaldada madalamat kindlat määra või võib komisjon kasutada määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 osutatud auditi raames sertifitseerimisasutuse poolt juhtimissüsteemidele antud hinnangut, et määrata kindlaks summad, mis tuleb kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud vastavuskontrolli raames liidu rahastamisest välja jätta.

5. Vajaduse korral võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrollimenetluse raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada andmed nende summade kontrollimiseks, mille puhul on võetud aluseks iga sellise üksikjuhtumi kontrolli tulemused, mida selline puudus võiks mõjutada. Kontrollitakse kõiki kulusid, mis on tehtud liidu õiguse vastaselt ja kantud liidu eelarvesse. Esitatud andmed peavad hõlmama kõiki summasid, mis on vastuolus liidu õigusega ega ole seetõttu rahastamiskõlblikud. Teise võimalusena võivad liikmesriigid esitada riskihinnangu, mis põhineb statistiliselt asjakohasel ja esinduslikul valimil, mis hõlmab puudusest mõjutatud andmekogumit, kui neil ei ole võimalik alusetult kulutatud summasid mõistlike pingutustega kindlaks teha. Liikmesriigi hinnangu puuduse kohta peab kinnitama sertifitseerimisasutus.

6. Selleks et võtta arvesse liikmesriikide esitatud tulemusi, millele on osutatud lõikes 5, peab komisjon hindama esitatud kontrolli- või ekstrapoleerimismeetodit, -sisu ja -tulemusi. Kui komisjon on esitatud kontrolli- või ekstrapoleerimismeetodi, -sisu ja -tulemustega rahul, kasutab ta liikmesriikide poolt lõike 5 kohaselt esitatud tulemusi, et määrata kindlaks summad, mis tuleb määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohaselt liidupoolsest rahastamisest välja jätta.

7. Liidupoolsest rahastamisest väljajäetavatest summadest, mille kohta komisjon teeb otsuse vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55, arvatakse maha sellised tagasimaksed, mille komisjon on vastavuskontrolli käigus kindlaks määranud ning mis on toetusesaajatelt tagasi saadud ja enne tähtaega EAGFile ja EAFRD-le tagasi makstud.

IV PEATÜKK

Tagatised

1. jagu

Kohaldamisala ja kasutatavad mõisted

Artikkel 16

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigil juhtudel, kui põllumajandussektori õigusaktidega on ette nähtud tagatised, olenemata sellest, kas mõistet „tagatis“ kasutatakse.

Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste tagatiste suhtes, mis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (11) osutatud impordi- või eksporditollimaksude tasumise tagamiseks.

Artikkel 17

Käesolevas peatükis kasutatud mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„pädev asutus“ – asutus, kes on volitatud tagatist vastuvõetavaks tunnistama, või asutus, kes on volitatud asjakohase määruse alusel otsustama tagatise vabastamise või selle tagastamata jätmise üle;

b)	„üldtagatis“ – tagatis, mis antakse pädevale asutusele, et tagada mitme kohustuse täitmine;

c)	„asjakohane tagatissummaosa“ – tagatissumma osa selle koguse ulatuses, mille puhul on nõuet rikutud.

2. jagu

Tagatisnõue

Artikkel 18

Vastutav isik

Tagatise annab isik või see antakse isiku kasuks, kes vastutab kohustuse täitmata jätmise korral rahasumma maksmise eest.

Artikkel 19

Tagatisnõudest loobumine

1. Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui kohustuse täitmise eest vastutav isik on kas:

a)	avalik-õiguslik asutus, kes täidab riigiasutuse ülesandeid, või

b)	eraõiguslik asutus, kes täidab punktis a nimetatud ülesandeid riigi kontrolli all.

2. Pädev asutus võib loobuda tagatisnõudest, kui tagatissumma on väiksem kui 500 eurot. Sel juhul võtab asjaomane isik endale kirjaliku kohustuse maksta tagatisest loobumisega võrdne summa, kui vastav kohustus on täitmata jäetud.

Esimese lõigu kohaldamisel arvutatakse tagatise väärtus nii, et see hõlmaks kõiki sama toiminguga seotud asjaomaseid kohustusi.

Artikkel 20

Tagatiste suhtes kohaldatavad tingimused

1. Pädev asutus keeldub tagatist vastuvõetavaks tunnistamast või nõuab selle asendamist, kui tema arvates on tagatis ebapiisav, ei vasta nõuetele või ei hõlma piisavalt pikka ajavahemikku.

2. Sularahaülekande puhul loetakse tagatis antuks siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

3. Tšekki summale, mille maksmise garanteerib asjaomase pädeva asutuse liikmesriigi poolt selleks volitatud finantseerimisasutus, käsitatakse sularaha sissemaksena. Pädev asutus võib sellise tšeki väljamaksmiseks esitada alles enne tagatise kehtivusaja lõppu.

Tšekk, v.a esimeses lõigus osutatud tšekk, loetakse tagatiseks ainult siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

4. Kõik finantseerimisasutuse kulud kannab tagatise andud isik.

5. Sularahana tagatise andnud isikule intressi ei maksta.

Artikkel 21

Euro kasutamine

1. Tagatised esitatakse eurodes.

2. Kui tagatis võetakse vastu euroalasse mittekuuluvas liikmesriigis, konverteeritakse eurodes esitatud tagatissumma kõnealuse liikmesriigi omavääringusse vastavalt V peatükile. Tagatisele vastav kohustus ja õigusnormide rikkumise või neist kõrvalekaldumise korral kinnipeetav summa jääb kinnitatuks eurodesse.

Artikkel 22

Tagatise andja

1. Tagatise andja peab olema ametlikult registreeritud resident või tal peab olema registreeritud asukoht liidus ning liikmesriigi pädev asutus peab olema talle andnud tegevusloa, kui aluslepingus teenuste osutamise vabadust käsitlevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Tagatise andja on seotud kirjaliku tagatisega.

2. Kirjalik tagatis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	kohustus või üldtagatise puhul kohustuse liik (kohustuste liigid), mille täitmist rahasumma väljamaksega tagatakse;

b)	tagatise andja poolt aktsepteeritav maksimaalne maksmisele kuuluv summa;

c)	tagatise andja kohustus maksta solidaarselt maksekohustuse täitmise eest vastutava isikuga 30 päeva jooksul alates pädeva asutuse nõudest tagatise piires ettenähtud summa, kui tagatist ei tagastata.

3. Kui kirjalik üldtagatis on juba antud, määrab pädev asutus kindlaks korra, mille alusel kogu tagatis või selle osa seotakse konkreetsete kohustustega.

Artikkel 23

Vääramatu jõud

Kui tagatisega hõlmatud kohustuse eest vastutav isik väidab, et kohustus jäi täitmata vääramatu jõu tõttu, peab ta pädevatele asutustele asjaomase vääramatu jõu esinemist tõendama. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et tegemist on vääramatu jõuga, tühistatakse kohustus üksnes tagatise vabastamise eesmärgil.

3. jagu

Tagatiste (v.a 4. jaos osutatud tagatised) vabastamine ja tagastamata jätmine

Artikkel 24

Tagatise tagastamata jätmine

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 64 lõikes 1 osutatud kohustus on teatava toimingu sooritamise või sooritamata jätmise nõue, mis kõnealuse nõude kehtestanud määruse kohaldamisel on põhilise tähtsusega.

2. Kui kohustus on täitmata ning selle täitmiseks ei ole ette nähtud tähtaega, ei tagastata tagatist juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks, et kohustus oli täitmata.

3. Kui kohustus tuleb täita ettenähtud tähtajaks, kuid see täideti pärast kõnealust tähtaega, siis tagatist ei tagastata.

Sel juhul ei tagastata tagatist 10 % ulatuses ning tagatise ülejäänud osa suhtes kohaldatakse täiendavat protsendimäära järgmiselt:

a)	2 % tähtaega ületava iga kalendripäeva eest, kui kohustus on seotud toodete importimisega kolmandasse riiki;

b)	5 % tähtaega ületava iga kalendripäeva eest, kui kohustus on seotud toodete väljaviimisega liidu tolliterritooriumilt.

4. Kui kohustus täidetakse õigel ajal ja kohustuse täitmist kinnitav tõend tuleb esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ei tagastata kõnealust kohustust hõlmavat tagatist kõikide nende kalendripäevade eest, mis ületavad kõnealust tähtaega vastavalt valemile 0,2/ettenähtud tähtaeg, ning võttes arvesse artiklit 27.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendiga seoses esitatakse kasutatud või aegunud impordi- või ekspordilitsents, ei tagastata tagatist 15 % ulatuses, kui kõnealune tõend esitatakse pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega, kuid hiljemalt enne 730. kalendripäeva pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist. Pärast kõnealust 730. kalendripäeva ei tagastata kogu ülejäänud tagatist.

5. Tagastamata jäetav tagatissumma ümardatakse esimese väiksema täissummani eurodes või liikmesriigi omavääringus.

Artikkel 25

Tagatise vabastamine

1. Kui on esitatud liidu õigusnormides ettenähtud tõend kohustuse täitmise kohta või kui tagatist on jäetud osaliselt tagastamata vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 64 lõikele 2 ja käesoleva määruse artiklile 24, vabastatakse tagatis või vajaduse korral ülejäänud tagatissumma viivitamata.

2. Tootekoguse osaga seotud asjakohaste tõendite esitamisel vabastatakse tagatis taotluse korral osaliselt, tingimusel et kõnealune osa ei ole väiksem kui tagatisnõuet sätestava määrusega kindlaksmääratud miinimumkogus või selle puudumisel vastavalt liikmesriigi kindlaksmääratud kogus.

3. Kui tagatissumma vabastamiseks vajalike tõendite esitamise tähtaega ei ole ette nähtud, on tähtaeg 365 kalendripäeva alates tagatise aluseks oleva kohustuse täitmise tähtajast. Kui tagatise aluseks oleva kohustuse täitmiseks ei ole tähtaega määratud, on tagatissumma vabastamiseks vajalike tõendite esitamise tähtaeg 365 kalendripäeva alates kuupäevast, mil kõik kohustused on täidetud.

Esimeses lõigus ettenähtud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 1 095 kalendripäeva alates tagatise konkreetse kohustusega sidumisest.

Artikkel 26

Piirmäärad

1. Mahaarvatav kogusumma ei tohi olla suurem kui 100 % asjakohasest tagatissummaosast.

2. Pädev asutus võib alla 100 euro suuruse summa tagastamata jätmisest loobuda tingimusel, et õigusaktidega on samalaadseteks juhtudeks sätestatud samasugused siseriiklikud sätted.

4. jagu

Ettemaksetega seotud tagatised

Artikkel 27

Kohaldamisala

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu õigusnormidega (v.a valdkondlikku sekkumist käsitlevad normid) sätestatud juhtudel, kui ettemakse saab teha enne, kui toetuse või eelise saamisega seotud kohustus on täidetud.

Artikkel 28

Tagatiste vabastamine

1. Tagatis vabastatakse järgmistel juhtudel:

a)	ettemaksesumma saamise õigus on kindlaks tehtud;

b)	ettemaksesumma ning liidu erieeskirjadega ettenähtud täiendavad summad on tagasi makstud.

2. Kui ületatakse ettemaksesumma saamise õiguse tõendamiseks määratud tähtaeg ega esitata õiguse saamist kinnitavaid tõendeid, rakendab pädev asutus viivitamata tagatise tagastamata jätmise menetlust.

Kui konkreetsete liidu õigusnormidega nii ette nähakse, võib tõendeid tagatise osalise tagasimaksu kohta esitada ka pärast kõnealust kuupäeva.

V PEATÜKK

Euro kasutamine

Artikkel 29

Kaubavahetus kolmandate riikidega

1. Impordi- ja eksporditollimaksudega seotud summade puhul, mis on liidu ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides kinnitatud eurodes ja mida liikmesriikides kohaldatakse omavääringus, võrdub ümberarvestuskurss siiski täpselt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 53 lõike 1 kohaselt kohaldatava kursiga.

2. Kolmandate riikidega kauplemisel on eurodes kinnitatud eksporditoetuste ning liidu põllumajandusalastes õigusaktides eurodes esitatud hindade ja summade vahetuskursi rakendusjuht tollideklaratsiooni aktsepteerimine.

3. Puu- ja köögiviljade kindla impordiväärtuse arvutamiseks, et määrata kindlaks hind piiril, on tüüpiliste hindade vahetuskursi rakendusjuht, mida kasutatakse eespool nimetatud kindla väärtuse ja vähendatava summa arvutamisel, tüüpiliste hindade kohaldamise päev.

Artikkel 30

Toetuse eriliigid

1. Selliste toetuse puhul, mida antakse vastavalt turustatud toodete kogusele või teatavaks otstarbeks ettenähtud toodete kogusele, on vahetuskursi rakendusjuht, ilma et see piiraks artiklite 32 ja 33 kohaldamist, esimene toiming, millega tagatakse pärast asjaomase ettevõtja poolt toodete ülevõtmist kõnealuste toodete asjakohane kasutamine ja mis annab õiguse toetust saada.

2. Seoses eraladustusabiga on vahetuskursi rakendusjuht esimene päev, mil teatava lepinguga seotud abi antakse.

3. Muude kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ning artiklites 32 ja 33 osutatud toetuste vahetuskursi rakendusjuht on taotluste esitamise tähtaeg.

Artikkel 31

Veinisektor

1. Vahetuskursi rakendusjuht on selle eelarveaasta esimene päev, millal antakse toetust järgmiseks:

a)	määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine;

b)	ajutine ja vähenev toetus, et katta määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis l osutatud ühisfondide loomise halduskulusid;

c)	saagikindlustus sellise kahju korral, mis on tingitud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomadest, taimehaigustest või kahjurite levikust ja millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis d.

2. Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 58 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud toorelt koristamise puhul on vahetuskursi rakendusjuht toorelt koristamise päev.

3. Veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimisel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa D jaos sätestatud piirangutele, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 punktis g, on vahetuskursi rakendusjuht selle eelarveaasta esimene päev, mil kõrvalsaadus tarnitakse.

4. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides b, e ja m osutatud investeeringute korral on vahetuskursi rakendusjuht selle aasta 1. jaanuar, mil tehti otsus toetust anda.

5. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides f, h, i, j ja k osutatud sekkumisliikide puhul on vahetuskursi rakendusjuht eelviimane Euroopa Keskpanga vahetuskurss, mis kehtis enne selle ajavahemiku viimast kuud, mille kohta kulu või sihtotstarbeline tulu on deklareeritud.

Artikkel 32

Koolikava rakendamisega seotud toetuse summad ja maksed

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki I jaos osutatud koolikava rakendamiseks antava toetuse puhul on vahetuskursi rakendusjuht asjaomasele õppeaastale eelnev 1. jaanuar.

Artikkel 33

Struktuuri- ja keskkonnatoetused

Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatüki kohaselt makstava maaelu arengu toetuse ning määruse (EL) nr 1305/2013 alusel heaks kiidetud meetmetega seotud maksete puhul on vahetuskursi rakendusjuht selle aasta 1. jaanuar, mil tehakse otsus toetuse andmise kohta.

Kui liidu õigusnormide alusel jaotatakse esimeses lõigus osutatud summade tasumine mitmele aastale, arvestatakse iga-aastased osamaksed ümber selle vahetuskursi alusel, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril, mille eest kõnealune osamakse tasutakse.

Artikkel 34

Muud summad ja hinnad

Seoses muude kui artiklites 30–33 osutatud hindade või summadega või kõnealuste hindadega seotud summadega, mis liidu õigusaktides või hankemenetluses on esitatud eurodes, on vahetuskursi rakendusjuht päev, millal tehakse üks järgmistest õiguslikest toimingutest:

a)	ost, kui on saadud kehtiv pakkumus;

b)	müük, kui on saadud kehtiv pakkumus;

c)	puu- ja köögiviljasektoris toodete turult kõrvaldamise korral päev, kui tooted turult kõrvaldatakse;

d)	puu- ja köögiviljasektoris saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise korral päev, kui saak jäetakse koristamata või koristatakse toorelt;

e)	transpordikulude, töötlemiskulude või riikliku ladustamise kulude ning hankemenetluse raames uuringuteks ettenähtud summade puhul pakkumuste esitamise viimane päev;

f)	turul hindade, summade või pakkumuste registreerimise puhul päev, millal hind, summa või pakkumus registreeritakse;

g)	põllumajandusalastele õigusaktidele mittevastavusega seotud karistuste puhul kuupäev, millal pädev asutus rikkumise kindlaks tegi.

Artikkel 35

Ettemaksed

Ettemaksete puhul on vahetuskursi rakendusjuht ettemaksega seotud hinna või summa suhtes kohaldatav rakendusjuht, kui see juhtum on toimunud ettemakse tasumisel, või muudel juhtudel ettemakse eurodesse ümberarvestamise kuupäev, või kui see ei ole võimalik, siis ettemakse kuupäev. Vahetuskursi rakendusjuhu kohaldamine ettemaksete suhtes ei piira rakendusjuhu kohaldamist kogu kõnealuse hinna või summa suhtes.

Artikkel 36

Tagatised

Tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuht tagatise esitamise kuupäev.

Kohaldatakse siiski järgmisi erandeid:

a)	ettemaksetega seotud tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuht ettemaksesummana määratud rakendusjuht, kui see juhtum on toimunud ettemakse tasumisel;

b)	pakkumuste esitamisega seotud tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuht pakkumuse esitamise päev;

c)	hankemenetlusega seotud tagatiste puhul on vahetuskursi rakendusjuht pakkumuste esitamise tähtaeg.

Artikkel 37

Vahetuskursi kindlaksmääramine

Kui rakendusjuht on liidu õigusaktide alusel kinnitatud, on kasutatav vahetuskurss Euroopa Keskpanga poolt enne kuu eelviimast päeva kindlaks määratud viimane valuutakurss.

Kuid kohaldatakse ka järgmisi vahetuskursse:

a)	käesoleva määruse artikli 29 lõikes 2 osutatud juhtudel, kui vahetuskursi rakendusjuht on tollideklaratsiooni aktsepteerimine, määruse (EL) nr 952/2013 artikli 53 lõikes 1 osutatud vahetuskurss;

b)	riikliku ladustamisega seotud sekkumiskulude puhul komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014 (12) artikli 3 lõike 2 kohaldamisest tulenev vahetuskurss.

Artikkel 38

Tehingute kontrollimine

Määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatükis eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber riikide omavääringusse, kasutades Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursse, mis kehtivad selle aasta esimesel tööpäeval, kui kontrolliperiood algab.

VI PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 39

Üleminekusätted

Kui määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt akrediteeritud makseasutus võtab vastutuse selliste kulude eest, mille eest ta varem ei vastutanud, tuleb kõnealune asutus seoses uute kohustustega akrediteerida enne 1. jaanuari 2023.

Artikkel 40

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Kuid:

kõnealuse määruse artiklit 5a, artikli 7 lõikeid 3 ja 4, artikli 11 lõike 1 teist lõiku ja lõiget 2 ning artiklit 13 kohaldatakse jätkuvalt EAFRD suhtes seoses toetusesaajate kantud kulude ja makseasutuse poolt määruse (EL) nr 1305/2013 kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames tehtud maksetega ning EAGFi suhtes seoses määruse (EL) nr 1308/2013 alusel heaks kiidetud rakenduskavadega;

b)	kõnealuse määruse artiklit 13 kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 alusel algatatud pooleliolevate sissenõudmiste suhtes.

Artikkel 41

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artiklit 39 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.

(2) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(12) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).

I LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud makseasutuste akrediteerimise tingimused

1. SISEKESKKOND

A) Organisatsiooniline struktuur

Makseasutuse organisatsiooniline struktuur võimaldab tal seoses EAGFi ja EAFRD kuludega täita järgmisi ülesandeid:

i)	kinnitada ja kontrollida makseid, et teha kindlaks, kas toetusesaajale makstav summa on kooskõlas liidu õigusnormidega; see hõlmab eelkõige haldus- ja kohapealseid kontrolle;

ii)	maksta kinnitatud summad toetusesaajatele (või nende volitatud isikutele) või maaelu arengu puhul maksta liidu kaasrahastatud osa;

iii)

registreerida elektrooniliselt kõik maksed seoses EAGFi ja EAFRD kuludega makseasutuse eraldi raamatupidamiskontodel ning valmistada ette perioodilised kuluaruanded, sealhulgas komisjonile esitatavad kuu- (EAGF), kvartali- (EAFRD) ja aastaaruanded. Makseasutuse raamatupidamisarvestusse kantakse ka EAGFi ja EAFRD rahastatavad vahendid, eelkõige need, mis on seotud sekkumisvarude, tasaarveldamata ettemaksete, tagatiste ja võlglastega;

iv)

seoses määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisliikidega tagab makseasutuse organisatsiooniline struktuur ka väljundnäitajaid kajastava tulemusaruande koostamise määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuskontrolli jaoks ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire tulemusnäitajaid kajastava tulemusaruande, tõendades, et määruse (EL) 2021/2116 artikkel 37 on täidetud.

Makseasutuse organisatsioonilises struktuuris sätestatakse õiguste ja vastutuse selge jaotus organisatsiooni kõikidel tasanditel ning esimese lõigu punktides i, ii ja iii osutatud ülesannete lahusus, millest tulenev vastutus on määratud organisatsiooni skeemis, mis sisaldab aruandlusahelaid. See peab hõlmama tehnilisi talitusi ja punktis 4 osutatud sisekontrollitalitust.

B) Inimressursid

Makseasutus kohustub tegutsema ausalt ja eetilisi väärtusi järgides. Kõigil juhtimistasanditel näidatakse üles ausust ja järgitakse oma korraldustes, tegevuses ja käitumises eetilisi väärtusi. Ausus ja eetilised väärtused peavad olema sätestatud käitumisnormides ning olema arusaadavad organisatsiooni kõigil tasanditel, samuti allhankijatest teenuseosutajatele ja maksesaajatele. Kehtestada tuleb menetluskord, mille abil hinnata, kas inimeste ja üksuste tegevus on käitumisnormidega kooskõlas, ning tegelda normist kõrvalekalletega õigel ajal. Ühtlasi peab makseasutus ilmutama selget tahet kaasata, arendada ja hoida alal pädevaid töötajaid kooskõlas oma eesmärkidega.

Eelkõige peab asutus tagama, et:

i)	tegevuseks eraldatakse piisavalt inimressursse ja tagatakse eri tegevustasanditel nõutavate tehniliste oskuste olemasolu;

ii)	ülesanded jagatakse selliselt, et iga ametnik täidab EAGFi või EAFRD arvele kantavate kulude kinnitamisel, väljamaksmisel või arvestamisel ainult ühte funktsiooni ning ükski ametnik ei täida neid ülesandeid, ilma et tema tööd ei kontrollitaks;

iii)	iga ametniku ülesanded, sealhulgas tema otsustamisõiguse rahaline ülempiir, määratakse kindlaks kirjalikus ametikirjelduses. Otsustamisõiguse rahalise ülempiiri võib määratleda süsteemis;

iv)	töötajaid koolitatakse vajadust mööda igal tegevustasandil (sealhulgas teadlikkus pettusest) ja nähakse ette strateegilistel ametikohtadel töötavate isikute korrapärane vahetumine või nende tegevuse tõhustatud kontroll;

võetakse asjakohaseid meetmeid, et ennetada ja tuvastada võimalikku huvide konflikti ohtu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 tähenduses seoses makseasutuse ülesannete täitmisega mõjukate ja strateegilistel ametikohtadel töötavate isikute suhtes makseasutuses ja väljaspool seda. Huvide konflikti ohu korral kehtestatakse meetmed, millega tagatakse kõnealuse artikli kohaldamine.

C) Riskihindamine

Makseasutus tagab, et:

i)	määratakse kindlaks makseasutuse eesmärgid, et võimaldada tuvastada nende eesmärkidega seotud riske ja neid hinnata;

ii)	tehakse kindlaks makseasutuse eesmärkide saavutamist ohustavad riskid (sealhulgas õigusnormide rikkumine ja pettus) ning neid analüüsitakse, et selle põhjal otsustada, kuidas neid riske maandada;

iii)

seoses võimaliku pettuseohuga kehtestatakse pettusevastase võitluse strateegia, mis sisaldab meetmeid pettuste ja liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks. Need meetmed peavad edendama pettuste ennetamist, avastamist ja uurimist ning aitama proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide kaudu kaasa kahju hüvitamisele ja pettuste tõkestamisele;

iv)	võetakse riskide ennetamise ja maandamise meetmeid;

v)	tuvastatakse ja hinnatakse muudatusi, mis võivad sisekontrollisüsteemi oluliselt mõjutada;

vi)	korrapäraselt vaadatakse läbi riskide hindamiseks ja tuvastatud riskide ennetamiseks või maandamiseks kehtestatud meetmed.

D) Ülesannete delegeerimine

D.1)

Kui makseasutus delegeerib oma ülesandeid määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 1 kohaselt mõnele teisele asutusele, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)	makseasutus ja volitatud asutus sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse peale delegeeritud ülesannete kindlaks ka makseasutusele esitatava teabe laad ja tõendavad dokumendid ning nende esitamise tähtaeg. Kokkulepe peab võimaldama makseasutusel täita akrediteerimistingimusi;

ii)

makseasutus jääb igal juhul vastutavaks asjaomaste fondide tõhusa juhtimise eest. Talle jääb täielik vastutus raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest, sealhulgas liidu finantshuvide kaitse eest, samuti vastavate kulude komisjonile deklareerimise ning selle põhjal raamatupidamisaruannete koostamise eest;

iii)	volitatud asutuse ülesanded ja kohustused, eelkõige seoses liidu õigusnormide järgimise kontrollimise ja järelevalvega, on täpselt kindlaks määratud;

iv)	makseasutus tagab, et volitatud asutuses on ülesannete rahuldavaks täitmiseks vajalikud süsteemid;

v)	volitatud asutus kinnitab makseasutusele selge sõnaga, et ta täidab oma ülesandeid, ja annab ülevaate selleks kasutatavatest vahenditest;

vi)	makseasutus vaatab delegeeritud ülesanded korrapäraselt läbi, et tagada nende rahuldav täitmine ja liidu õigusnormide järgimine.

D.2)

Punkti D.1 alapunktides i, ii, iii ja v sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui makseasutuse ülesandeid täidab liikmesriigi õigusaktide alusel mõni teine asutus oma tavapäraste tööülesannete raames.

2. KONTROLLITEGEVUS

A) Maksetaotluste heakskiitmise kord

Makseasutus kehtestab korra, et täita järgmisi nõudeid:

i)	makseasutus sätestab maksetaotluste vastuvõtmise, registreerimise ja käsitlemise üksikasjaliku korra, mis sisaldab kõigi kasutatavate dokumentide ja infosüsteemi kirjeldust;

ii)

iga maksete kinnitamise eest vastutav ametnik saab tehtavate kontrollide kohta üksikasjaliku küsimustiku ning kinnitab maksetaotlust tõendavates dokumentides nende kontrollide tegemist. Selle tõendi võib esitada elektrooniliselt. Kinnitusel peab olema märge selle kohta, et tööd on korrapäraselt, nt valimi-, süsteemi- või kavapõhiselt, kontrollinud kõrgemalseisev ametnik;

iii)	maksetaotlus kinnitatakse alles pärast seda, kui on piisavalt kontrollitud selle vastavust liidu õigusnormidele;

iv)

kontrollimine hõlmab toetusetaotluse esitamisega seotud konkreetset meedet käsitlevas asjaomases määruses ette nähtud kontrolle ning määruse (EL) 2021/2116 artikliga 59 nõutud kontrolle pettuste ja õigusnormide rikkumise vältimiseks ja avastamiseks, eelkõige seoses võetud riskidega. Lisaks tuleb EAFRD raames kontrollida, kas on järgitud toetuse andmise, sealhulgas lepingute sõlmimise tingimusi ning kõiki asjaomaseid liidu ja riigisiseseid, sealhulgas ÜPP strateegiakavaga ettenähtud eeskirju;

v)	makseasutuse juhtkonda teavitatakse asjakohasel tasandil tehtud haldus- ja kohapealse kontrolli tulemustest korrapäraselt ja õigel ajal, et selle piisavust saaks hinnata enne maksetaotluse rahuldamist;

vi)

tehtud tööd kirjeldatakse üksikasjalikult iga maksetaotlusega või maksetaotluste rühmaga kaasnevas aruandes või vajaduse korral üht turustusaastat hõlmavas aruandes. Aruandega koos esitatakse tõendusmaterjal heakskiidetud maksetaotluste toetuskõlblikkuse ning tehtud tööde laadi, ulatuse ja piirangute kohta. Selle võib esitada elektrooniliselt. Lisaks on EAFRD puhul vajalik kinnitus, et on järgitud toetuse andmise, sealhulgas lepingute sõlmimise tingimusi ning kõiki asjaomaseid liidu ja riigisiseseid, sealhulgas ÜPP strateegiakavaga ettenähtud eeskirju. Kui füüsiline või halduskontroll ei hõlma kõiki maksetaotlusi, vaid ainult nende valimit, tuleb märkida, millised taotlused valiti, kirjeldada valikumeetodit ning anda ülevaade kõigi inspekteerimiste tulemustest ja meetmetest, mis on võetud seoses lahknevuste ja õigusnormide rikkumisega. Tõendavad dokumendid (paberil või elektroonilisel kujul) peavad andma piisava kindluse selle kohta, et kõigi heakskiidetud maksetaotluste toetuskõlblikkust on nõuetekohaselt kontrollitud;

vii)

kui heakskiidetud maksetaotluste ja tehtud kontrollidega seotud dokumente (paberil või elektroonilisel kujul) säilitab mõni muu asutus, näevad nii kõnealused asutused kui ka makseasutus ette korra, millega tagatakse, et need dokumendid või elektroonilised andmed hoitakse alles ja makseasutus saab neid kasutada.

B) Maksekord

Makseasutus kehtestab vajaliku korra, millega tagatakse, et makse tehakse ainult toetusesaajate või nende volitatud isikute pangakontole. Makse tehakse makseasutuse panga kaudu või vajaduse korral riigikassa osakonna kaudu viie tööpäeva jooksul alates kulude kandmisest EAGFi või EAFRD arvele. Tuleb kehtestada kord, millega tagatakse, et EAGFile ega EAFRD-le ei deklareerita hüvitamiseks ühtki ülekandmata makset. Kui sellised maksed on EAGFile või EAFRD-le juba deklareeritud, tuleks need järgmise kuu/kvartali deklaratsioonide kaudu või hiljemalt raamatupidamise aastaaruannetes fondidele tagasi maksta. Sularahas makseid ei tehta. Maksete kinnitamise eest vastutava ametniku ja/või tema ülemuse heakskiidu võib esitada elektrooniliselt, kui on tagatud selleks vajalike seadmete turvalisus, ning heakskiidu allkirjastanud isiku andmed säilitatakse elektrooniliselt.

C) Raamatupidamiskord

Makseasutus kehtestab korra, mille kohaselt:

i)	peab raamatupidamiskord tagama, et kuuaruanded (EAGF), kvartaliaruanded (EAFRD) ja aastaaruanded on terviklikud, korrektsed ja esitatakse õigel ajal ning et kõik vead ja puudujäägid avastatakse ja korrigeeritakse eelkõige korrapärase kontrolli ja kooskõlastava võrdlemisega;

ii)

tuleb sekkumisvarude kohta peetava arvestuse puhul tagada, et kogused ja nendega seotud kulud töödeldakse ja registreeritakse identifitseeritavate partiide ja õigete aruannete kaupa õigusaktidega sätestatud korras korrektselt ja viivitamata igal etapil alates pakkumuse vastuvõtmisest kuni toote tegeliku üleandmiseni ning et kõigis ladudes hoitavate varude kogus ja laad on võimalik igal ajal kindlaks määrata.

D) Tulemusaruannete esitamise kord

Määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisliikide puhul tagab makseasutus infosüsteemi olemasolu iga taotluse ja toimingu kohta andmete elektrooniliseks kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks. Lisaks esitatakse süsteemis iga sekkumisliigi kohta kõigi asjakohaste väljundnäitajate andmed, tagamaks, et iga-aastases tulemusaruandes oleks näha, et kulud on tehtud kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 37, ning andmed tulemusnäitajate, sealhulgas eesmärkide ja vahe-eesmärkide kohta.

E) Ettemaksete ja tagatiste arvestamise kord

Kehtestatakse kord, millega tagatakse, et:

i)	ettemaksed näidatakse eraldi raamatupidamisdokumentides või allkontodel;

ii)	tagatisi võetakse vastu ainult sellistelt asjakohaste asutuste heakskiidetud finantsasutustelt, kes täidavad käesoleva määruse IV peatükis sätestatud tingimusi ning kes annavad vabastamiseni või nõude esitamiseni kehtivaid tagatisi, mis makstakse välja makseasutuse lihttaotluse korral;

iii)	ettemaksed tasaarvestatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul; tähtajaks tasaarvestamata ettemaksed selgitatakse välja, nõudes viivitamata tagatiste esitamist.

F) Võlgade arvestamise kord

Kõiki punktides A–E nimetatud kriteeriume kohaldatakse mutatis mutandis selliste lõivude, vabastatud tagatiste, tagastatud maksete, sihtotstarbeliste tulude jne suhtes, mis makseasutus peab sisse nõudma EAGFi ja EAFRD nimel.

Makseasutus peab eelkõige kehtestama süsteemi kõigi saadaolevate summade väljaselgitamiseks ja kõigi selliste võlgade kandmiseks ühtsesse võlgnike registrisse enne nende kättesaamist. Võlgnike register vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta meetmeid tähtajaks tasumata võlgade sissenõudmiseks.

G) Kontrolljälg

Piisavalt üksikasjaliku kontrolljälje pidevaks tagamiseks peab makseasutuses olema kättesaadav teave maksetaotluste heakskiitmist, arvestamist ja väljamaksmist, tulemuslikkust ning ettemaksete, tagatiste ja võlgade käsitlemist tõendavate dokumentide kohta.

3. TEAVE JA SELLE EDASTAMINE

A) Teabevahetus

Makseasutus kehtestab vajaliku korra, et tagada kõikide liidu õigusnormide ja eelkõige kehtivate toetusmäärade muudatuste registreerimine ning juhiste, andmebaaside ja kontrollküsimustike ajakohastamine õigel ajal.

B) Infosüsteemide turve

Infosüsteemide turve peab olema sertifitseeritud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardi 27001 alusel: Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded (ISO).

Liikmesriigid võivad komisjoni loal sertifitseerida oma infosüsteemide turbe teiste standardite alusel, kui need standardid tagavad standardiga ISO 27001 vähemalt samaväärse turvalisustaseme.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata makseasutuste suhtes, kes vastutavad kuni 400 miljoni euro suuruste iga-aastaste kulude haldamise ja kontrollimise eest, kui asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni oma otsusest kohaldada selle asemel ühte järgmistest standarditest:

—	Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon 27002: Infoturbemeetodite tavakoodeks (ISO);

—	Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik: IT-Grundschutzhandbuch/IT etalonturbe juhend (BSI);

—	Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsioon (ISACA): informatsiooni ja sellega seonduva tehnoloogia kontrolli eesmärgid (COBIT).

4. SEIRE

A) Pidev seire sisekontrolli kaudu

Sisekontroll peab hõlmama vähemalt järgmisi valdkondi:

i)	tehniliste talituste ning selliste volitatud asutuste töö järelevalve, mis vastutavad kontrollimise ja muude ülesannete täitmise eest, et tagada määruste, suuniste ja ettenähtud korra nõuetekohane rakendamine;

ii)	süsteemimuudatuste algatamine kontrollisüsteemide üldiseks täiustamiseks;

iii)	makseasutusele esitatud makse- ja toetusetaotluste, samuti muu sellise teabe läbivaatamine, mille alusel võib kahtlustada õigusnormide rikkumist;

iv)	järelevalvekord pettuste ja õigusnormide rikkumise vältimiseks ja avastamiseks, eelkõige seoses ÜPP kulude valdkondadega, mis kuuluvad makseasutuse pädevusse ja kus esineb märkimisväärne pettuste või muude raskete rikkumiste oht.

Pidev seire peab põhinema makseasutuse tavalisel ja korduval tegevusel. Piisavalt üksikasjaliku kontrolljälje tagamiseks tuleb asutuse igapäevategevuse ja kontrollide üle teha kõikidel tasanditel pidevat seiret.

B) Eraldi hindamine siseaudititalituse kaudu

Makseasutus kehtestab korra, et täita järgmisi nõudeid:

i)	siseaudititalitus on makseasutuse teistest allüksustest sõltumatu ja annab aru makseasutuse direktorile;

ii)

siseaudititalitus kontrollib, kas makseasutuse kehtestatud kord tagab liidu õigusnormide järgimise kontrolli ning aruannete korrektse, tervikliku ja õigeaegse esitamise. Kontrollimisel võib piirduda teatavate meetmetega ja tehingute valimiga, kui kontrollikavaga on ette nähtud, et kõiki olulisi valdkondi, sealhulgas maksete kinnitamise eest vastutavaid asutusi, kontrollitakse vähemalt iga viie aasta järel;

iii)	siseaudititalitus töötab kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, töö dokumenteeritakse ning tulemused esitatakse aruannete ja soovitustena asutuse kõrgemale juhtkonnale.

II LISA

Artikli 2 lõikes 3 osutatud koordineerivate asutuste akrediteerimise tingimused seoses iga-aastase tulemusaruande koostamisega

1. TEAVE JA SELLE EDASTAMINE

A) Teabevahetus

Koordineeriv asutus kehtestab vajaliku korra, et tagada kõikide liidu õigusnormides tehtud muudatuste registreerimine ning juhiste ja andmebaaside õigeaegne ajakohastamine.

B) Infosüsteemide turve

Infosüsteemide turve peab olema sertifitseeritud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardi 27001 alusel: Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded (ISO).

Liikmesriigid võivad komisjoni loal sertifitseerida oma infosüsteemide turbe teiste standardite alusel, kui need standardid tagavad standardiga ISO 27001 vähemalt samaväärse turvalisustaseme. Kui makseasutus tegutseb koordineeriva asutusena, vastab tema sertifitseerimine sellele tingimusele.

III LISA

Artikli 3 lõikes 1 nimetatud makseasutuste kohustused

I. MAKSEASUTUSTE KOHUSTUSED

A. Kontrollid

1. Sagedus ja representatiivsus

Vähemalt kord aastas kontrollitakse kõiki ladustamiskohti vastavalt II osas esitatud eeskirjadele, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu järgmisele:

a)	riiklikku ladustamist käsitlevate andmete kogumise kord;

b)	laopidaja kohapealse dokumentatsiooni ja makseasutusele saadetud andmete vastavus;

c)	füüsiline laosolek määratakse kindlaks piisavalt representatiivse füüsilise kontrolli abil, mis hõlmab vähemalt II osas sätestatud protsentuaalse osa ning võimaldab veenduda, et kõik varude arvestuses esitatud kogused on tegelikult olemas;

d)	kvaliteedikontrollid on visuaalsed, olfaktoorsed ja/või organoleptilised ning kahtluse korral tehakse põhjalikud analüüsid.

2. Lisakontrollid

Kui füüsilise kontrolli käigus avastatakse kõrvalekalle, tuleb ülejäänud protsentuaalset osa kontrollida sama metoodika alusel. Vajaduse korral võib kontrollimisel üle kaaluda kõik partiisse kuuluvad või laos olevad kontrollitavad tooted.

B. Inspekteerimisaruanded

Makseasutuse sisekontrolliosakond või makseasutuse poolt volitatud sisekontrolliasutus koostab akti iga kontrollimise ja füüsilise kontrolli kohta.

Akt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	laopidaja nimi, kontrollitud lao aadress ja kontrollitud partiide kirjeldus;

b)	kontrolli alustamise ja lõpetamise kuupäev ning kellaaeg;

c)	kontrollimiskoht ning ladustamise, pakendamise ja ligipääsetavuse kirjeldus;

d)	kontrollivate isikute täielikud andmed, ametikoht ja volitused;

e)	kasutatud kontrollivõtted ja mahu kindlaksmääramise menetlused, nagu mõõtmismeetodid, arvutused, vahe- ja lõpptulemused ning tehtud järeldused;

f)	iga ladustatud partii kogus või kvaliteet makseasutuse dokumentatsioonis ja lao dokumentatsioonis ning erinevused nende kahe vahel;

g)	iga füüsiliselt kontrollitud partii või kvaliteedi kohta punktis f nimetatud andmed ja kohapeal tõendatud kogused ning erinevused, partii või kvaliteedi number, kaubaalused, kastid, silohoidlad, vaadid või muud kasutatud anumad, mass (vajaduse korral neto- ja brutomass) või maht;

h)	laopidaja koostatud aruanded, kui esineb kõrvalekaldeid või erinevusi;

i)	akti koostamise koht ja kuupäev ning koostaja ja laopidaja või tema esindaja allkiri;

j)	kõrvalekallete ilmnemisel tehtud põhjalikum inspekteerimine, täpsustades kontrollitud ladustatud koguste protsentuaalse osa, avastatud kõrvalekalded ja antud seletused.

Aktid saadetakse viivitamata makseasutuse raamatupidamisarvestusega tegeleva teenistuse juhatajale.

Vahetult pärast akti kättesaamist korrigeerib makseasutus oma raamatupidamisandmeid avastatud kõrvalekallete ja erinevuste alusel.

Aktid on kättesaadavad komisjoni töötajatele ja komisjoni poolt volitatud isikutele.

Makseasutus koostab kokkuvõtliku dokumendi, milles näidatakse ära:

a)	tehtud kontrollid, eristades nende hulgas füüsilisi kontrolle (inventarinimestiku kontrollimisi);

b)	kontrollitud kogused;

tuvastatud kõrvalekalded ning põhjused, miks on kõnealused kõrvalekalded võrreldes kuu- ja aastaaruannetega tekkinud.

Kontrollitud kogused ja avastatud kõrvalekalded näidatakse ära iga asjaomase toote puhul kas massi- või mahuühikutes ning protsendina kõikidest ladustatud kogustest.

Selles kokkuvõtlikus dokumendis käsitletakse eraldi kontrollitoiminguid ladustatud toodete kvaliteedi kontrollimiseks. Kõnealune dokument edastatakse komisjonile määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud aastaaruannetega samal ajal.

II. I OSAS ETTENÄHTUD KONTROLLIMISTE RAAMES TEHTAVA FÜÜSILISE KONTROLLI MENETLUS ÜPP SEKTORITE KAUPA

A. Või

Kontrollitavate partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lattu minemist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

Valitud partiide olemasolu ja partiide koostist kontrollitakse kohapeal järgmiselt:

a)	partiide ja kastide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel;

b)	kaubaaluste (üks kümnest) ja kastide (üks kaubaaluse kohta) kaalumine;

c)	kasti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine;

d)	pakendi seisundi kontroll.

Füüsiliselt kontrollitud partiide ja kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

B. Lõssipulber

Kontrolliks valitavad partiid peavad esindama vähemalt 5 % riiklikult ladustatud kogusest. Valik tehakse enne lattu minemist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

Valitud partiide olemasolu ja partiide koostist kontrollitakse kohapeal järgmiselt:

a)	partiide ja kottide kontrollnumbrite kindlaksmääramine ostu või lattu saabumise märgete alusel;

b)	kaubaaluste (üks kümnest) ja kottide (üks kümnest) kaalumine;

c)	koti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine;

d)	pakendi seisundi kontroll.

Füüsiliselt kontrollitud partiide ja kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

C. Teravili ja riis

1. Füüsilise kontrolli menetlus

Kontrollitakse järgmiselt:

a)	Valitakse välja mahutid või laoruumid, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud teravilja või riisi üldkogusest. Valik tehakse makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

Füüsiline kontroll:

i)	teravilja või riisi olemasolu kontrollimine väljavalitud mahutites või laoruumides;

ii)	teravilja või riisi identifitseerimine;

iii)	ladustamistingimuste kontroll ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1238 (1) ettenähtud tingimustel ladustatud toodete kvaliteedi kontroll;

iv)	ladustamiskoha ja teravilja või riisi identifitseerimiste võrdlemine laodokumentidega;

v)	ladustatud koguste hindamine makseasutuse eelkinnitatud meetodi kohaselt, mille kirjeldus tuleb esitada sekkumisasutuse peakontorisse.

2. Menetlus kõrvalekallete avastamise korral

Mahu kontrollimisel on teatav hälve lubatud.

IV lisa II jaos sätestatud eeskirju kohaldatakse juhul, kui silohoidlas või põrandal ladustatava teravilja ja riisi füüsilise kontrolli käigus avastatakse, et ladustatud toodete mass erineb laodokumentides registreeritud massist üle 5 %.

Kui teravilja või riisi ladustatakse laos, võib registreerida lattu saabumisel kaalutud kogused, kui mahu hindamise tulemuste usaldusväärsusaste ei ole piisav ja kui kahe arvu vaheline erinevus ei ole liiga suur.

Makseasutus kasutab seda võimalust oma vastutusel, hinnates iga üksikjuhtumi korral selle põhjendatust. Sekkumisamet teeb selle kohta oma aktis märkuse järgmise näidise põhjal:

TERAVILI – VARUDE KONTROLL

Toode:

Laopidaja: Ladu, silohoidla:

Mahuti number:

Kuupäev:

Partii

Laodokumentidesse kantud kogus

a) Ladustamine silohoidlas

Ruum nr	Nominaalmaht m3 (A)	Vaba maht m3 (B)	Ladustatud teravilja maht m3 (A–B)	Registreeritud suhteline tihedus kg/hl = 100	Teravilja või riisi mass

Kokku (a): …

b) Ladustamine põrandal

	Laoruum nr		Laoruum nr		Laoruum nr
Pindala … Kõrgus …	…	…	…	…	…	…
	m2	…	m2	…	m2	…
	…	m3	…	m3	…	m3
	…	…	…	…	…
	… m		… m		… m
Korrektsioonid …	… m3		… m3		… m3
Maht …	… m3		… m3		… m3
Suhteline tihedus …	… kg/hl		… kg/hl		… kg/hl
Kogumass	… tonnides		… tonnides		… tonnides

Kokku (b): …

Kogumass laos: …

Erinevus laodokumentidesse kantud massist: …

Protsentides (%): …

…, [kuupäev]

… (tempel ja allkiri)

Makseasutuse inspektor:

D. Veise- ja vasikaliha

1.	Kontrollitavate partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Valik tehakse enne lattu minemist makseasutuse raamatupidamisandmete põhjal, kuid sellest ei teavitata laopidajat.

Valitud partiide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal. Kontrollida tuleb:

kondiga liha puhul:

i)	partiide identifitseerimine ja tükkide arvu kontrollimine;

ii)	iga jaotustüki liigi ja/või kvaliteedi kontroll, mis hõlmab kaaluliselt 20 % tükkidest,

iii)	pakendi seisundi visuaalne kontroll.

konditustatud liha puhul:

i)	partiide ja kaubaaluste identifitseerimine ning kastide arvu kontrollimine;

ii)	10 % kaubaaluste või konteinerite massi kontrollimine;

iii)	10 % kastide massi kontrollimine igalt kaalutud kaubaaluselt;

iv)	kastide sisu visuaalne kontrollimine ja pakendi seisukorra kontroll igas kastis. Kaubaaluste valikul tuleb arvesse võtta laos olevaid eri jaotustükke.

3.	Füüsiliselt kontrollitud partiide ja kõrvalekallete kirjeldus esitatakse kontrolliaktis.

(1) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1238, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.7.2016, lk 15).

IV LISA

Laopidajate vastutusega seotud kohustused ja üldpõhimõtted, mis peavad sisalduma makseasutuse ja laopidaja vahel sõlmitud ladustamislepingus, millele on osutatud artikli 3 lõikes 2

I. LAOPIDAJATE ÜLDISED KOHUSTUSED

Laopidaja vastutab liidu sekkumismeetme objektiks olevate toodete nõuetekohase säilitamise eest. Ta kannab rahalised kulud, mis tulenevad toodete ebaõigest säilitamisest.

Ta tagab, et lao plaan ja iga silohoidla või laoruumi mõõtmed on igas ladustamiskohas kättesaadavad.

Kõikides ladudes peab teravili või riis olema ladustatud nii, et nende mahtu saab kontrollida.

II. TOODETE KVALITEET

Ladustatud sekkumistoodete kvaliteedi halvenemise korral, mis on seotud halbade või ebakohaste ladustamistingimustega, kannab kahjud laopidaja ja need kirjendatakse riikliku ladustamise kontodele kui kaod seoses toote kvaliteedi halvenemisega ladustamistingimuste tõttu.

III. PUUDUVAD KOGUSED

Laopidaja vastutab kõigi erinevuste eest, mis on avastatud ladustatud koguste ja makseasutusele varude kohta saadetud aruannete vahel.

Kui puuduvad kogused ületavad artiklis 4, III lisa II osa C jao punktis 2 ja V lisas või põllumajandussektori õigusaktides sätestatud lubatud hälbe või hälbed, pannakse need laopidaja arvele kui selgitamata põhjusel tekkinud kadu. Kui laopidaja vaidlustab puuduvad kogused, võib ta nõuda toodete kaalumist või mõõtmist, kusjuures ta peab ise kandma selle toimingu kulud, välja arvatud juhul, kui ilmneb, et väidetavalt puuduvad kogused on tegelikult olemas, või kui koguste erinevus ei ületa kohaldatavat lubatud hälvet; sel juhul kannab kaalumise ja mõõtmise kulud makseasutus.

III lisa II osa C jao punktis 2 ette nähtud lubatud hälbeid kohaldatakse, ilma et see piiraks käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud muude lubatud hälvete kohaldamist.

IV. TÕENDAVAD DOKUMENDID NING KUU- JA AASTAARUANDED

1. Tõendavad dokumendid ja kuuaruanne

Dokumendid, mis on seotud toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega ning mis on iga-aastase raamatupidamise aastaaruande aluseks, peavad olema laopidaja valduses ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

i)	ladustamiskoht (vajaduse korral andmed mahuti või vaadi kohta);

ii)	eelmisest kuust ülekantud kogused;

iii)	partiide lattu saabumine ja laost väljaviimine;

iv)	varu ajavahemiku lõpus.

Need dokumendid peavad võimaldama laos olevaid koguseid mis tahes ajal täpselt identifitseerida, võttes arvesse ostu- ja müügitehinguid, kaasa arvatud eeskätt kokkulepitud ost ja müük, mille kohta vastavaid lattu saabumise või laost väljaviimise kandeid ei ole veel tehtud.

b)	Laopidaja saadab makseasutusele vähemalt üks kord kuus toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud kuuaruanded ning varude igakuise aruande. Need dokumendid peavad olema makseasutuse käsutuses enne nendes käsitletavale kuule järgneva kuu 10. kuupäeva.

Varude igakuise aruande näidis (soovituslik) on esitatud allpool. Makseasutus edastab kõnealuse näidise laopidajatele elektroonilisel kujul.

Varude kuuaruanne

Tooted:		Laopidaja: Ladu: Nr: Aadress:			Kuu:
Partii	Kirjeldus	Kogus (kg, tonne, kaste, ladustamisüksusi jne)		Kuupäev	Märkused
		Saabumine	Väljumine
	Ülekantud kogus
	Ülekantav kogus

(tempel ja allkiri)

Koht ja kuupäev:

Nimi:

2. Aastaaruanne

a)	Laopidaja koostab varude aastaaruande punktis 1 kirjeldatud igakuiste aruannete põhjal. Aruanne edastatakse makseasutusele hiljemalt käsitletavale majandusaastale järgneva aasta 15. oktoobriks.

b)	Varude aastaaruanne hõlmab ladustatud koguste kokkuvõtlikku ülevaadet toodete ning ladustamiskohtade kaupa, kusjuures iga toote kohta näidatakse ära laosolevad kogused, partiide numbrid (välja arvatud teravilja puhul), lattu saabumise aasta ja võimalike avastatud kõrvalekallete selgitused.

c)	Varude aastaaruande näidis (soovituslik) on esitatud allpool.

Makseasutus edastab kõnealuse näidise laopidajatele elektroonilisel kujul.

Varude aastaaruanne

Tooted:

Laopidaja:

Ladu: Nr:

Aadress:

Aasta:

Partii

Kirjeldus

Raamatupidamisarvestusse kantud kogus ja/või mass

Märkused

(tempel ja allkiri)

Koht ja kuupäev:

Nimi:

V. ELEKTROONILISE ANDMETÖÖTLUSE KASUTAMINE JA TEABE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Makseasutuse ja laopidaja vahelises riikliku ladustamise lepingus nähakse ette sätted, mis võimaldavad tagada liidu õigusnormidest kinnipidamise.

See leping hõlmab eeskätt järgmist:

a)	elektroonilise andmetöötluse kasutamine sekkumisvarude ladudes;

b)	jooksva inventuuri andmete vahetu ja kiire kättesaadavaks tegemine;

c)	toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud dokumentide ning käesoleva määruse kohaselt koostatud raamatupidamisdokumentide ja laopidaja valduses olevate aktide kättesaadavaks tegemine mis tahes hetkel;

d)	makseasutuse ja komisjoni töötajatele ning nende poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele pideva juurdepääsu võimaldamine kõnealustele dokumentidele.

VI. MAKSEASUTUSTELE EDASTATAVATE DOKUMENTIDE VORM JA SISU

IV jaos osutatud dokumentide vorm ja sisu on määratud kindlaks määruse (EL) 2021/2116 artikliga 92.

VII. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE

Riikliku ladustamise toiminguid tõendavaid dokumente säilitab laopidaja kogu ajavahemiku jooksul määruse (EL) 2021/2116 artikli 92 alusel vastuvõetud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluste eeskirjade kohaselt, ilma et see piiraks asjaomaseid riiklikke eeskirju.

V LISA

Artikli 4 lõikes 2 osutatud lubatud hälve

Nõuetekohaselt tehtud tavaliste ladustamistoimingute tagajärjel tekkivate kadude puhul kohaldatakse kõigi põllumajandustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse riikliku ladustamise meetmeid, järgmisi lubatud hälbeid:

a)	teravili 0,2 %;

b)	koorimata riis, mais 0,4 %;

c)	lõssipulber 0,0 %;

d)	või 0,0 %;

e)	veise- ja vasikaliha 0,6 %.

2.	Konditustamisel tekkiv lubatavate kadude protsendimäär on 32. Seda kohaldatakse kogu majandusaasta jooksul konditustatava üldkoguse suhtes.

Punktis 1 osutatud lubatud hälve kinnitatakse protsendimäärana asjaomase majandusaasta jooksul vastu võetud ja ladustatud koguste ning kõnealuse aasta alguses laos olevate koguste tegelikust kogumassist, arvestamata pakkematerjali.

Neid hälbeid kohaldatakse varude füüsilise kontrollimise korral. Hälbe suurus arvutatakse iga toote puhul kõigi makseasutuse ladustatud koguste põhjal.

Tegeliku massi arvutamiseks lattu saabumisel ja laost väljaviimisel lahutatakse registreeritud massist lattu saabumise tingimustes sätestatud pakkematerjali normmass või selle puudumise korral makseasutuse kasutatava pakkematerjali keskmine mass.

4.	Hälve ei hõlma pakkeüksuste ega registreeritud üksuste kadu.

5.	Varguse või muude kindlaksmääratavate põhjuste tõttu puuduvaid koguseid ei võeta punktides 1 ja 2 osutatud lubatava hälbe arvutamisel arvesse.

31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 20/131

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/128,

21. detsember 2021,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2, artikli 12 lõiget 4, artikli 32 lõiget 9, artikli 39 lõiget 4, artikli 41 lõike 1 neljandat lõiku, artikli 42 lõike 1 teist lõiku, artikli 43 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2, artikli 51 lõiget 3, artikli 53 lõiget 2, artikli 54 lõiget 5, artikli 55 lõiget 7, artiklit 58, artikli 59 lõiget 9, artikli 64 lõiget 4, artikleid 82 ja 92, artikli 95 lõiget 1 ning artiklit 100,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (2) eriti selle artikli 223 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2021/2116 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire põhinormid, sealhulgas makse- ja koordineerivate asutuste akrediteerimist, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tehingute kontrollimist, tagatisi ja läbipaistvust käsitlevad normid. Selleks et tagada kõnealuse määrusega kehtestatud uue õigusraamistiku sujuv toimimine ja ühetaoline kohaldamine, on komisjonile antud õigus võtta nendes valdkondades rakendusaktidega vastu teatavad õigusnormid. Uute õigusnormidega tuleks asendada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (3) asjakohased sätted.

(2)

Liikmesriigid peaksid akrediteerima makseasutusi üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele liidu tasandil kehtestatud akrediteerimise miinimumkriteeriumidele, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/127 (4) artikli 1 lõikes 2 ja mis on esitatud kõnealuse määruse I lisas. Tuleks sätestada makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, selle läbivaatamise ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamise menetlusi käsitlevad normid.

(3)

Liikmesriigid peaksid tegema oma makseasutuste üle pidevat järelevalvet. Nad peaksid kehtestama teabevahetussüsteemi, et teatada pädevatele asutustele nõuetele mittevastavuse kahtlustest ja hoida neid nende kahtlustega kursis. Tuleks kehtestada kord, mille kohaselt peaksid liikmesriigid selliseid juhte lahendama, ja see peaks hõlmama kohustust koostada kava avastatud puuduste kõrvaldamiseks kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Seoses kuludega, mille on kandnud makseasutus, mille akrediteeringu on liikmesriik küll säilitanud, kuigi ta ei ole kõnealust kava kindlaksmääratud tähtaja jooksul rakendanud, peaks komisjonil olema võimalik otsustada käsitleda puudusi määruse (EL) 2021/2116 artikliga 55 ette nähtud vastavuskontrolli raames.

(4)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkti d kohaselt peavad akrediteeritud makseasutuste eest vastutavad isikud koostama liidu vahendite haldaja kinnitused selle kohta, et esitatud teave on täielik ja täpne, kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad korrakohaselt ning kulud on kantud kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 37. Tuleks kehtestada normid selliste kinnituste sisu ja vormi kohta.

(5)

Tuleks kehtestada normid, mis käsitlevad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 10 osutatud koordineerivate asutuste toimimist ja kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutuste ülesandeid. Lisaks tuleks täpsustada sertifitseerimisasutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete sisu selle tagamiseks, et need oleksid komisjonile abiks raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel.

(6)

Selleks et tagada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (edaspidi „EAGF“) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD“) (edaspidi koos „fondid“ või eraldi „fond“) jaoks liidu eelarves kirjendatud assigneeringute nõuetekohane haldamine, peaksid makseasutused pidama eraldi raamatupidamisarvestust kummastki fondist ja kummalegi fondile tehtud maksete ja nendega seotud sihtotstarbeliste tulude kohta. Selleks peab makseasutuste raamatupidamisarvestus kummagi fondi puhul selgelt kajastama määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 45 kohaseid kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid ning võimaldama nende kulude ja tulude seostamist makseasutustele liidu eelarvest kättesaadavaks tehtud vahenditega.

(7)

Ühist põllumajanduspoliitikat rahastatakse eurodes, kuid liikmesriikidel, kus ei ole eurot kasutusele võetud, on lubatud teha toetusesaajatele makseid omavääringus. Et võimaldada kõigi kulude ja tulude konsolideerimist, on seetõttu vaja sätestada, et asjaomased makseasutused peavad esitama andmed kulude ja tulude kohta nii eurodes kui ka selles vääringus, milles kulud on tekkinud ja tulu saadud.

(8)

EAFRD raames maaelu arengu toetamiseks liidu ja liikmesriigi eelarvest kaasrahastatavad kulud põhinevad ÜPP strateegiakavadel, milles on täpsustatud eri sekkumisviisid ja konkreetsed osalusmäärad. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kõnealuseid kulusid kontrollida ja selle alusel kanda need raamatupidamisarvestusse nii, et kõiki tegevusi oleks võimalik kindlaks teha ÜPP strateegiakava, sekkumisviiside ja konkreetsete osalusmäärade järgi. Tänu sellele on võimalik kontrollida kantud kulude ja ettenähtud rahaliste vahendite vahelist kooskõla. Seoses sellega tuleks täpsustada elemente, mida makseasutused peavad arvesse võtma. Eelkõige peaksid makseasutused seoses rahastatud tegevusega raamatupidamisarvestuses selgelt näitama riiklike ja liidu vahendite päritolu. Lisaks tuleks kindlaks teha toetusesaajatelt tagasi nõutavad ja juba tagasi nõutud summad ning esitada need seoses algsete tegevustega.

(9)

Liikmesriigid kasutavad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 5 osutatud EAGFi kulude rahastamiseks oma vahendeid enne, kui komisjon rahastab neid kantud kulude igakuise hüvitamise teel. Teise võimalusena saavad liikmesriigid ettemakseid selliste EAFRD kulude jaoks, mis tuleb hiljem kiita heaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt teostatava raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raames. Selleks et tagada rahavoogude usaldusväärne juhtimine, peaksid liikmesriigid koguma teavet, mida on vaja kõnealuste igakuiste ja vahemaksetega seotud kulude täielikkuse, täpsuse ja õigsuse tõendamiseks, ning tegema selle komisjonile kättesaadavaks kulude kandmise ja tulude laekumise korral või edastama selle komisjonile korrapäraste ajavahemike järel. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile teavet ajavahemike järel, mis on kohandatud kummagi fondi haldamise meetodile. Teabe esitamine selliste ajavahemike järel ei tohiks takistada liikmesriikidel täitmast oma kohustust teha komisjonile kontrollimiseks kättesaadavaks kogu teave, mis on kogutud kulude nõuetekohaseks seireks.

(10)

Makseasutuste üldkohustused seoses raamatupidamisarvestuse pidamisega hõlmavad ka liidu vahendite haldamiseks ja kontrollimiseks vajalikke andmeid. Need kohustused ei hõlma siiski kulude hüvitamisega seotud nõudeid ega üksikasju, mis tuleb esitada komisjonile hüvitise saamiseks. Seepärast tuleks täpsustada, millist fondide kaudu rahastatavaid kulusid käsitlevat teavet ja milliseid andmeid tuleb komisjonile korrapäraselt edastada. Liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave peab võimaldama komisjonil seda teavet fondide kontode ning nendega seotud maksete haldamisel otse ja võimalikult tõhusalt kasutada. Selleks tuleks sätestada, et igasugune liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabe esitamine ja teabevahetus toimuks elektrooniliselt.

(11)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 punktis c on sätestatud, et fondidest rahastatud tegevustega seotud sekkumiste ja meetmete puhul tuleb komisjonile koos nõutava teabega edastada kindlaksmääratud tähtajaks ka kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlusena. Selleks et liikmesriigid, akrediteeritud koordineerivad asutused ja makseasutused saaksid koostada kõnealused kuludeklaratsioonid kooskõlas ühtlustatud õigusnormidega ja et komisjonil oleks võimalik maksetaotlusi arvesse võtta, tuleks sätestada tingimused, mille alusel võib kõnealuseid kulusid vastavates EAGFi ja EAFRD eelarvetes arvesse võtta. Nendes tingimustes tuleks täpsustada õigusnorme, mida kohaldatakse kulude ja tulude, eelkõige sihtotstarbelise tulu ja tehtavate korrektsioonide kirjendamise ning kulude ja tulude deklareerimise suhtes.

(12)

Kui kulud, mida võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (5) artikli 11 lõike 2 punkti b kohaselt kulukohustustega ette siduda, ületavad liikmesriikidelt EAGFi raames saadud kuludeklaratsioonide alusel 75 % jooksva eelarveaasta assigneeringutest, peab komisjon neid summasid vähendama. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleb kõnealune summade vähendamine jagada proportsionaalselt kõigi liikmesriikide vahel vastavalt neilt saadud kuludeklaratsioonidele. Selleks et olemasolevaid assigneeringuid liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, tuleks ette näha, et EAGFi raames tehtavaid igakuiseid makseid vähendatakse teatava protsendi ulatuses iga liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja konkreetse kuu jooksul kasutamata jäänud summad jaotatakse komisjoni otsuste alusel ümber järgmiste kuude makseteks.

(13)

Pärast igakuiste maksete heakskiitmist peaks komisjon eraldama liikmesriikidele fondidest rahastatavate kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid vastavalt praktilisele korrale ja tingimustele, mis tuleb kindlaks määrata liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teabe ja komisjoni loodud teabesüsteemide põhjal.

(14)

Makseasutustele riikliku sekkumisega tekkinud kulude hüvitamise tingimuseks on see, et nende kuludeklaratsioonidesse lisatakse riikliku ladustamise toimingute kuule järgneval kuul raamatupidamisarvestusse kirjendatud väärtused ja summad. Sujuva hüvitamise tagamiseks on vaja täpsustada, kuidas maksumuse ja kulude arvutamiseks vajalik teave tuleb komisjonile esitada.

(15)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõikele 3 peab riikliku sekkumise varude kohta peetav raamatupidamisarvestus võimaldama kindlaks teha nii liidu rahastamisvahenditest välja makstud summat kui ka sekkumisvarude olukorda. Seepärast tuleks makseasutustelt nõuda eraldi varude arvestust ja finantsarvestust, mis sisaldavad andmeid, mida on vaja varude seireks ja riiklike sekkumismeetmetega seotud kulude ja tulude finantsjuhtimiseks.

(16)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete puhul peavad makseasutused kandma raamatupidamisarvestusse andmed koguste, väärtuste ja teatavate keskmiste väärtuste kohta. Samas esineb ka asjaolusid, kui teatavaid toiminguid ega kulusid ei tuleks raamatupidamisarvestusse kanda või need tuleks kirjendada vastavalt erieeskirjadele. Võrdse kohtlemise tagamiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks tuleks sellised asjaolud kindlaks määrata, sealhulgas vastavalt vajadusele ka kord, kuidas selliseid toiminguid ja kulusid raamatupidamisarvestuses kirjendada.

(17)

Riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete kulusid ja tulusid käsitlevate eri andmete raamatupidamisarvestusse kandmise aeg sõltub konkreetsete seotud toimingute liigist ning selle võib kindlaks määrata kohaldatavate põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktide alusel. Sellega seoses tuleks kehtestada üldreegel, määrates kindlaks eri andmed, mis tuleb kanda raamatupidamisarvestusse kuupäeval, kui sekkumismeetmest tulenev materiaalne toiming tehakse, ning täpsustades erijuhud, mida tuleb arvesse võtta.

(18)

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides peaksid liikmesriigid esitama komisjonile prognoosid nende summade kohta, mida EAFRD peab põllumajanduslikul eelarveaastal veel rahastama, ja järgmise põllumajandusliku eelarveaasta hinnangulised rahastamistaotlused. Selleks et komisjon saaks täita oma kohustusi, tuleks kõnealune teave saata komisjonile piisavalt varakult, ent igal juhul kaks korda aastas, hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril ja 31. augustil.

(19)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 lõikele 9 tuleb kehtestada EAFRDst rahastatavate kulude deklaratsioonide koostamise tähtajad. Arvestades EAFRD puhul kehtivate raamatupidamiseeskirjade erisusi, ettemaksete kasutamist ning sekkumiste, meetmete ja tehnilise abi rahastamist kalendriaastate kaupa, tuleks sätestada, et need kulud tuleks deklareerida nendele eritingimustele kohandatud ajavahemike järel.

(20)

Liikmesriigid peavad kõik EAFRD kulud, mille nad on hüvitanud toetusesaajatele enda vastutusel enne ÜPP strateegiakava heakskiitmist, deklareerima komisjonile nimetatud heakskiitmisele järgnevas esimeses kuludeklaratsioonis. Sama reeglit kohaldatakse mutatis mutandis ÜPP strateegiakava muutmise korral. Raamatupidamisarvestuse eesmärgil on vaja selgitada, et makseasutuste poolt enne ÜPP strateegiakava heakskiitmist või ÜPP strateegiakava muutmist hüvitatud kulusid käsitlev deklaratsioon peaks vastama asjaomastele deklareerimisperioodidele. Lisaks tuleks kõik kulud, mille makseasutused on hüvitanud ajavahemikul, mil leiab aset ÜPP strateegiakava heakskiitmine või selle muutmine, deklareerida asjaomase ajavahemiku jaoks sätestatud tähtajaks. Samuti on vaja selgitada, et ÜPP strateegiakava muutmise korral ei tuleks seda reeglit kohaldada rahastamiskava kohanduste suhtes.

(21)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (6) artiklile 80 võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (7) artiklis 58 sätestatud rahastamisvahendite vormis toetust anda määruse (EL) 2021/2115 artiklites 73–78 osutatud sekkumisviiside alusel. Seepärast on asjakohane sätestada, et kulud tuleb deklareerida põllumajanduslikul eelarveaastal, mil täidetakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimused ning mil makseasutus on kandnud need kulud enne põllumajandusliku eelarveaasta lõppu.

(22)

Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata, kuidas arvutada liidu osalust, mida makstakse seoses deklareeritud kuludega osalusmäära või ühtse määra alusel. Tuleks selgitada, et asjaomast sätet kohaldatakse ÜPP strateegiakava kohaste ja rahastamiskavas märgitud EAFRDga seotud maksete, eelkõige määruse (EL) 2021/2116 artiklis 6 osutatud EAFRD kulude suhtes, ning määruse (EL) 2021/2115 artiklites 155 ja 157 osutatud teatavate rahastamiskõlblike kululiikide suhtes EAFRD osaluse määra alusel ja tehnilise abi puhul ühtse määra alusel.

(23)

Teabe ja dokumentide vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, samuti liikmesriikide poolt komisjonile teabe kättesaadavaks tegemine ja edastamine toimub üldjuhul elektrooniliselt. Fondidega seotud teabe paremaks vahetamiseks ja ulatuslikumaks kasutamiseks on välja töötatud teabesüsteemid. Neid süsteeme tuleks jätkuvalt kasutada ja edasi rakendada pärast liikmesriikide teavitamist põllumajandusfondide komitee kaudu.

(24)

Tingimusi, mille kohaselt andmeid neis teabesüsteemides töödeldakse, ning määruse (EL) 2021/2116 kohaselt edastamisele kuuluvate dokumentide vormi ja sisu on kohaldatavate normide või haldusnõuete muutumise tõttu vaja sageli kohandada. Nende eesmärkide saavutamiseks ja menetluste lihtsustamiseks ning selleks, et asjaomaseid teabesüsteeme oleks võimalik kiiresti kasutada, tuleks dokumentide vorm ja sisu kindlaks määrata standarditud näidiste ja protokollide alusel, mida peaks kohandama ja ajakohastama komisjon pärast põllumajandusfondide komitee teavitamist.

(25)

Määruse (EL) 2021/2116 artiklist 59 tulenevalt vastutavad liikmesriigid oma makseasutuste kaudu fondide kulude haldamise ja kontrollimise eest. Seepärast peaksid finantstoiminguid käsitlevad andmed edastama või need teabesüsteemi sisestama ja neid ajakohastama makseasutuste vastutusel kas makseasutused ise või selleks volitatud asutused, vajaduse korral akrediteeritud koordineeriva asutuse kaudu. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile konto(de) nimetuse ja numbri komisjoni antud vormis.

(26)	Kulude deklareerimise menetluses ja liidu vahendite haldaja kinnituses kasutatavad elektroonilised allkirjad või kinnitused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (8) nõuetele. Seetõttu tuleb lisada säte nende nõuete rakendamise kohta.

(27)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud normid määruse (EL) 2021/2116 artiklis 42 osutatud tegevuskavade struktuuri kohta, kuna on vaja tagada, et liikmesriigid märgiksid selgelt parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava. Komisjon peaks esitama liikmesriikidele tegevuskavade eeldatava struktuuri kohta näidisvormi. Seda vormi tuleks kasutada elektroonilises teabevahetuses, et hõlbustada komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide vahelist teabevahetust. Kõnealuse määruse artiklites 68, 69 ja 70 osutatud juhtudel, kui avastatud puuduste tõttu koostatakse parandusmeetmete raames tegevuskava, tuleks arvesse võtta puuduste kõrvaldamiseks juba tehtud jõupingutusi.

(28)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 punktist e tulenevalt vastutavad liikmesriigid oma makseasutuste kaudu selle eest, et nõutakse tagasi alusetud maksed ja nendele maksesummadele lisanduv intress. Selleks et tagada kõnealuste sätete tulemuslik ja nõuetekohane kohaldamine, on asjakohane kehtestada tasaarvestamist käsitlevad normid. Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust jätta vähese tähtsusega summad tagasi nõudmata, võivad liikmesriigid täita alusetult makstud summade tagasinõudmise kohustust erineval viisil. Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, on võla sissenõudmise tulemuslik ja kulutõhus viis arvata võlgnikule edaspidi tehtavatest maksetest maha kõik laekumata summad pärast seda, kui võlg on siseriiklike õigusaktide kohaselt kindlaks määratud. Seepärast peaksid liikmesriigid olema kohustatud kohaldama kõnealust võla sissenõudmise meetodit. Tuleks ette näha selle ühised kohaldamistingimused.

(29)

Tuleks kehtestada määruse (EL) 2021/2116 artiklis 53 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse, kõnealuse määruse artiklis 54 sätestatud tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse ning kõnealuse määruse artiklis 55 sätestatud vastavuskontrolli üksikasjalikud sätted, sealhulgas meetod, mille kohaselt asjaomased summad tuleb vastavalt asjaoludele kas lahutada ühest järgmistest komisjoni poolt liikmesriigile tehtavatest maksetest või ühele neist liita.

(30)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seoses on vaja täpsustada makseasutuste raamatupidamise aastaaruannete sisu ja kindlaks määrata kuupäev, millal kõnealused aruanded ja muud asjakohased dokumendid tuleb komisjonile esitada. Lisaks tuleks täpsustada, kui kaua peavad makseasutused komisjoni jaoks säilitama kõiki kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid tõendavaid alusdokumente.

(31)

Selleks et tagada, et tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus võetakse vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, on asjakohane kehtestada teabevahetuse jaoks konkreetsed ajavahemikud, millest komisjon ja liikmesriigid peavad kinni pidama. Lisaks peaks tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluses olema liikmesriikidel õigus põhjendada tekkinud erinevusi ning summade vähendamiseks vajalikku teavet tuleks asjakohaselt hinnata.

(32)

Selleks et tagada vastavuskontrolli lõpuleviimine tavajuhtudel mõistliku aja jooksul, on asjakohane näha ette menetluse eri etappide jaoks konkreetsed ajavahemikud, millest komisjon ja liikmesriigid peavad kinni pidama. Samal ajal peaks komisjonil olema siiski võimalik pikendada neid ajavahemikke, kui see on vajalik uuritava juhtumi keerukuse tõttu. Vastavuskontrolli raames tuleks liikmesriikidele anda õigus olla ärakuulatud ning fondidele kaasneva riski hindamiseks vajalikku teavet tuleks asjakohaselt hinnata.

(33)	Selleks et täiendada ja tugevdada kontrolle, mida liikmesriigid teevad seoses ÜPP kuludega, sealhulgas kontsernide identifitseerimisega, tuleks ette näha, et liikmesriigid võivad kasutada komisjoni kättesaadavaks tehtud ühtset andmekaevevahendit.

(34)	Peale selle on asjakohane sätestada normid seoses määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 kohase tehingute kontrollimisega liikmesriikide poolt, eelkõige mis puudutab ettevõtjate valikut, kontrolli määra ja ajakava, vastastikust abi ning kontrollikavade ja aruannete sisu.

(35)

Delegeeritud määruses (EL) 2022/127 on sätestatud normid, millega täiendatakse tagatisi käsitlevat õigusraamistikku eelkõige seoses tagatise esitamise nõudega, tagatiste suhtes kohaldavate tingimustega ning tagatise esitamise, vabastamise ja tagastamata jätmisega. Selleks et tagada kõnealuste normide ühetaoline kohaldamine, tuleks sätestada tagatise esitamise ja vabastamise vorm ja menetlused ning sellega seotud teabe vahetamine ja edastamine.

(36)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 V jaotise IV peatükile läbipaistvuse kohta peavad liikmesriigid igal aastal avaldama fondidest toetuse saajad, muu hulgas ka summad, mille iga toetusesaaja on kummastki fondist saanud. Selleks tuleks kooskõlas nimetatud määruse artikliga 98 ette näha kõnealuse teabe avaldamise vorm. Selline avaldatud teave peaks sisaldama üksnes neid andmeid, mida on vaja läbipaistvuseesmärkide saavutamiseks.

(37)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikele 2 tuleb avaldada maksesummad, mille toetusesaaja on iga fondidest rahastatava tegevuse jaoks saanud. Lisaks peaksid liikmesriigid suurema läbipaistvuse huvides ja suuremate liidu vahendite saajate kindlakstegemiseks avaldama toetusesaajale tehtud maksete kogusumma.

(38)	Selleks et suurendada fondide vahendite jaotamise läbipaistvust, peaksid liikmesriigid koguma ja avaldama teavet, mis võimaldab kindlaks teha ettevõtjate kontsernid, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 4.

(39)

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 4 kohaselt tuleb see teave avaldada veebisaidil masinloetavas avatud vormingus. Need võivad olla CVS- ja XLXS-vormingud. Ühiste standardite tagamiseks ja avaldatud teabele juurdepääsu hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühtset tabelivormi, milles esitatakse andmed kõigi toetusesaajate kohta. Veebiotsingu vahendi kasutamine peaks tagama, et toetusesaajate kohta käiv teave on laiema üldsuse jaoks kergesti ligipääsetavas vormingus kättesaadav.

(40)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikega 2 on ette nähtud, et asjakohasel juhul kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõigetes 3 ja 4 osutatud avaldamisnõudeid. Otsetoetustega sekkumise viiside, maaelu arengusse sekkumise viiside (mis on looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangute ning teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul antava toetuse vormis) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 228/2013 (9) ja (EL) nr 229/2013 (10) kohaste meetmete algus- ja lõppkuupäev ei ole asjakohane, sest need tegevused on iga-aastased. Seepärast tuleks ette näha, et liikmesriigid võivad otsustada jätta see teave avaldamata.

(41)

Selleks et kaitsta üksikisikuid nende isikuandmete töötlemisel, on määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikega 4 ette nähtud, et liikmesriigid ei avalda nende toetusesaajate nimesid, kellele makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. Selle asemel peaks liikmesriik kasutama asjaomase tegevuse kohta teabe andmiseks koodi. Samal põhjusel peaks liikmesriik juhul, kui on võimalik kindlaks teha väikest toetusesaajat, kes elab või on registreeritud omavalitsusüksuses, kus toetusesaajate arv on piiratud, avaldama selle asemel järgmise suurema haldusüksuse, kuhu kõnealune omavalitsusüksus kuulub.

(42)	Kohaldatavate andmekaitsenõuete järgimiseks tuleks fondidest toetuse saajaid nende andmete avaldamisest eelnevalt teavitada. Teave tuleks toetusesaajatele esitada toetusetaotlusvormide kaudu või andmete kogumise ajal.

(43)

Selleks et hõlbustada üldsuse juurdepääsu avaldatud andmetele, peab iga liikmesriik kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikega 4 looma veebisaidi, kus teave avaldatakse. Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid organisatsioonilisi struktuure, tuleks kõnealuse veebisaidi loomise ja haldamise ning andmete avaldamise eest vastutav asutus määrata kindlaks liikmesriigi tasandil. Komisjon peaks looma veebisaidi, kus esitatakse lingid liikmesriikide veebisaitidele.

(44)

Liit peab esitama Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) teatavad andmed kooskõlas WTO põllumajanduslepingu (11) artikli 18 lõikega 2, nagu on täpsustatud WTO 30. juuni 1995. aasta dokumendi G/AG/2 lõikes 4. Nende nõuete täitmiseks peaks komisjon nõudma liikmesriikidelt teatavaid andmeid, eelkõige riigisisese toetuse kohta.

(45)

Selleks et lihtsustada ja vähendada liikmesriikidele esitatavaid teatamisnõudeid, mis on seotud liidu kohustusega edastada WTO-le riigisisest toetust käsitlevat teavet, on asjakohane, et liikmesriigid esitaksid riiklikest allikatest makstud kulude summad raamatupidamise aastaaruannete esitamisega samal ajal.

(46)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) nr 908/2014 kehtetuks tunnistada. Kõnealuse määruse artikleid 21–24 ja 27–34 tuleks siiski jätkuvalt kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (12) kohaste maaelu arengu programmide rakendamise suhtes ja määruse (EL) nr 1308/2013 alusel heakskiidetud rakenduskavade suhtes, samas kui rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artiklit 59 tuleks jätkuvalt kohaldada 2021., 2022. ja 2023. põllumajandusliku eelarveaasta eest tehtavate maksete suhtes. Peale selle tuleks rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II ja III lisa jätkuvalt kohaldada teatavate raamatupidamise aastaaruannetesse lisatavate andmete suhtes.

(47)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada samast kuupäevast kui määrust (EL) 2021/2116. Selleks et tagada katkematu aruandlus ühel ja samal põllumajanduslikul eelarveaastal, tuleks käesoleva määruse asjakohaseid sätteid kohaldada liikmesriikidele tekkinud kulude ja liikmesriikide saadud sihtotstarbeliste tulude suhtes siiski alates 16. oktoobrist 2022.

(48)	Selleks et tagada käimasolevate vastavuskontrollimenetluste järjekindel rakendamine, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud ajavahemikke kohaldada selliste menetluste suhtes, mille raames on rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 34 lõike 1 kohane teave saadetud enne 1. jaanuari 2024.

(49)	Kuna määruse (EL) 2021/2116 VII jaotise IV peatükki läbipaistvuse kohta kohaldatakse alates 2024. põllumajanduslikust eelarveaastast tehtavate maksete suhtes, tuleks nende maksete suhtes kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid.

(50)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Makse- ja muud asutused

Artikkel 1

Makseasutuste akrediteerimise menetlus

1. Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

a)	makseasutuste akrediteerimine, selle läbivaatamine ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;

b)	pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel määratud ülesannete täitmine.

2. Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutuse akrediteerimise või pärast akrediteerimise läbivaatamist selle akrediteeringu kehtetuks tunnistamise kohta, olles kontrollinud vastavust delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 1 lõigetes 2 ja 3 osutatud akrediteerimiskriteeriumidele. Pädev asutus teatab komisjonile viivitamata makseasutuste akrediteerimistest ja akrediteeringute kehtetuks tunnistamistest.

3. Pädev asutus määrab auditeerimisorgani, kes teeb enne akrediteerimist kontrolli (akrediteerimisele eelnev läbivaatamine). Auditeerimisorgan on kas auditeerimisasutus või mõni muu avalik-õiguslik või eraõiguslik organisatsioon või mõne asutuse organisatsiooniline üksus, kellel on auditeerimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning sellekohane suutlikkus. Auditeerimisorgan on akrediteeritavast makseasutusest sõltumatu.

4. Auditeerimisorgani tehtav kontroll (akrediteerimisele eelnev läbivaatamine) hõlmab eelkõige järgmist:

a)	maksete kinnitamiseks ja tegemiseks ning iga-aastase tulemusaruande koostamiseks kehtestatud menetlused ja süsteemid;

b)	ülesannete jaotus ning sise- ja väliskontrolli piisavus seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) (edaspidi koos „fondid”) rahastatud tehingutega;

c)	mil määral võimaldavad kehtestatud menetlused ja süsteemid, sealhulgas riskipõhised pettusevastased meetmed, kaitsta liidu eelarvet;

d)	teabesüsteemide turvalisus;

e)	raamatupidamisandmete säilitamine.

Auditeerimisorgan koostab aruande, milles kirjeldatakse tehtud auditit, esitatakse auditi tulemused ja hinnatakse makseasutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Aruanne esitatakse pädevale asutusele, kes hindab selle tulemusi ja annab välja akrediteerimisakti, kui ta on veendunud, et makseasutus vastab akrediteerimiskriteeriumidele.

5. Kui pädev asutus leiab, et makseasutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, teatab ta makseasutusele, missugused eritingimused see peab enne akrediteerimist täitma.

Makseasutuse võib kuni eritingimuste täitmiseks vajalike muudatuste elluviimiseni ajutiselt akrediteerida ajaks, mille pikkuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse väljaselgitatud probleemide raskust, kuid kõige rohkem 12 kuuks. Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon seda ajavahemikku asjakohaselt põhjendatud juhul pikendada.

6. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud teave edastatakse kohe pärast makseasutuse esmakordset akrediteerimist ja igal juhul enne makseasutuse kantud kulude kandmist fondide arvele. Sellele teabele lisatakse deklaratsioonid ja dokumendid, milles käsitletakse järgmist:

a)	makseasutuse kohustused;

b)	kohustuste jaotus makseasutuse osakondade vahel;

c)	makseasutuse suhe teiste avalik-õiguslike või eraõiguslike asutustega, mis vastutavad selliste meetmete rakendamise eest, mille alusel makseasutus kannab kulud fondide arvele;

d)	toetusesaajate taotluste vastuvõtmise, kontrollimise ja valideerimise ning kulude kinnitamise, tasumise ja arvestamise menetlused;

e)	teabesüsteemide turvalisust käsitlevad sätted;

f)	lõikes 3 osutatud auditeerimisorgani tehtud akrediteerimisele eelneva läbivaatamise aruanne.

7. Komisjon teatab igas liikmesriigis akrediteeritud makseasutuste andmed põllumajandusfondide komiteele.

Artikkel 2

Makseasutuste akrediteerimise läbivaatamine ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamine

1. Pädev asutus teeb oma vastutusalas olevate makseasutuste üle pidevat järelevalvet eelkõige selliste sertifikaatide ja aruannete alusel, mille on koostanud määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutus, ja võtab meetmeid väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks.

Pädev asutus esitab komisjonile iga kolme aasta järel kirjaliku aruande makseasutuste ja nende tegevuse üle tehtava järelevalve kohta. Aruanne sisaldab ülevaadet makseasutuste jätkuvast vastavusest akrediteerimiskriteeriumidele ja puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete kokkuvõtet. Pädev asutus kinnitab, kas tema vastutusalas olev makseasutus vastab endiselt kõnealustele akrediteerimiskriteeriumidele.

2. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, millega tagatakse, et mis tahes teave, mis viitab sellele, et makseasutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3. Kui pädev asutus on teinud kindlaks, et akrediteeritud makseasutus ei täida enam üht või mitut akrediteerimiskriteeriumit viisil, mis võib takistada delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 1 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmist, kehtestab pädev asutus makseasutuse akrediteeringu suhtes viivitamata katseaja. Ta koostab kava, mis sisaldab meetmeid ja tähtaegu väljaselgitatud puuduste kõrvaldamiseks sellise ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks sõltuvalt probleemi raskusest ja mis ei ole pikem kui 12 kuud alates akrediteeringu suhtes katseaja kehtestamise kuupäevast. Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon seda ajavahemikku asjakohaselt põhjendatud juhul pikendada.

4. Pädev asutus teatab komisjonile oma otsusest kehtestada makseasutuse akrediteeringu suhtes katseaeg, samuti lõike 3 kohaselt koostatud kavast ja seejärel ka selliste kavade rakendamisel tehtud edusammudest.

5. Kui akrediteering tunnistatakse kehtetuks, akrediteerib pädev asutus toetusesaajatele katkematu maksete tegemise tagamiseks viivitamata mõne teise makseasutuse, kes täidab määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

6. Kui komisjon leiab, et pädev asutus ei ole täitnud oma kohustust koostada lõike 3 kohaselt puuduste kõrvaldamise kava või et makseasutus on jätkuvalt akrediteeritud, ilma et kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul oleks selline kava täielikult rakendatud, nõuab ta pädevalt asutuselt kõnealuse makseasutuse akrediteeringu kehtetuks tunnistamist, välja arvatud juhul, kui vajalikud muudatused tehakse ajavahemiku jooksul, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt probleemi raskusele. Sellisel juhul võib komisjon otsustada käsitleda puudusi määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohase vastavuskontrolli raames.

Artikkel 3

Koordineeriva asutuse akrediteerimise, selle läbivaatamise ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamise menetlus

1. Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab määruse (EL) 2021/2116 artiklis 10 osutatud koordineeriva asutuse akrediteerimise, selle läbivaatamise ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamise eest (edaspidi „pädev asutus“).

2. Pädev asutus teeb vormikohase otsuse koordineeriva asutuse määramise ning akrediteerimise või pärast akrediteerimise läbivaatamist selle akrediteeringu kehtetuks tunnistamise kohta, olles kontrollinud vastavust delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artiklis 2 osutatud akrediteerimiskriteeriumidele. Akrediteerimiskriteeriumidele vastavust kontrollib pädev asutus, kes võib tugineda auditeerimisorgani tehtud kontrollile. Pädev asutus teatab komisjonile viivitamata koordineeriva asutuse akrediteerimisest ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamisest.

3. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 10 osutatud koordineeriv asutus on komisjoni ainuesindaja suhtlemisel asjaomase liikmesriigiga kõigis fondidega seotud küsimustes, mis puudutavad tema ülesandeid.

4. Makseasutus võib täita ka koordineeriva asutuse ülesandeid tingimusel, et need kaks vastutusvaldkonda hoitakse lahus.

5. Koordineeriv asutus võib oma ülesannete täitmisel paluda vastavalt riigisisesele korrale abi muudelt, eelkõige raamatupidamis- või tehniliste küsimustega tegelevatelt haldusasutustelt või -üksustelt.

6. Koordineeriva asutuse käsutuses olevate elektrooniliste andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus tagatakse iga üksiku koordineeriva asutuse haldusstruktuurile, personalile ja tehnoloogiakeskkonnale kohandatud meetmetega. Finants- ja tehnoloogiameetmed on proportsionaalsed tegeliku riskitasemega.

7. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 esimese lõigu punktis a sätestatud teave edastatakse kohe pärast koordineeriva asutuse esmakordset akrediteerimist ja igal juhul enne koordineeriva asutuse vastutuses olevate kulude kandmist fondide arvele. Sellele teabele lisatakse deklaratsioonid ja dokumendid, milles käsitletakse järgmist:

a)	koordineeriva asutuse kohustused;

b)	kohustuste jaotus koordineerivas asutuses;

c)	koordineeriva asutuse suhe teiste avalik-õiguslike või eraõiguslike asutustega, kes teevad koordineeriva asutusega tema ülesannete täitmisel koostööd;

d)	koordineeriva asutuse ülesannete täitmiseks kehtestatud menetlused ja süsteemid;

e)	teabesüsteemide turvalisust käsitlevad sätted;

f)	lõikes 2 osutatud akrediteerimiskriteeriumidele vastavuse kontrollimise tulemused.

8. Kui pädev asutus leiab, et koordineeriv asutus ei vasta akrediteerimiskriteeriumidele, teatab ta koordineerivale asutusele, millised nõuded see peab täitma.

Kuni akrediteerimiskriteeriumide täitmiseks vajalike muudatuste elluviimiseni võib:

a)	ajutiselt akrediteerida uue koordineeriva asutuse;

b)	kehtestada olemasoleva koordineeriva asutuse akrediteeringu suhtes katseaja, tingimusel et olukorra parandamiseks rakendatakse tegevuskava.

Akrediteering tunnistatakse kehtetuks juhul, kui akrediteerimiskriteeriumid ei ole täidetud ja pädev asutus leiab, et koordineeriv asutus ei saa oma ülesandeid täita.

Artikkel 4

Liidu vahendite haldajate kinnitused

1. Liidu vahendite haldajate kinnitused, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis d ja artikli 10 lõikes 3, koostatakse aegsasti, et sertifitseerimisasutus saaks esitada kõnealuse määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud arvamuse.

Liidu vahendite haldajate kinnitused koostatakse käesoleva määruse I ja II lisas esitatud vormis ja need võivad sisaldada reservatsioone, milles määratakse kindlaks võimaliku finantsmõju suurus. Reservatsioonide esitamise korral sisaldab kinnitus ka puuduste kõrvaldamise tegevuskava ja selle rakendamise täpset ajakava.

2. Liidu vahendite haldajate kinnitused põhinevad toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi aastaringsel järelevalvel.

Artikkel 5

Sertifitseerimine

1. Pädev asutus määrab määruse (EL) 2021/2116 artikliga 12 ette nähtud sertifitseerimisasutuse.

Kui liikmesriigis on rohkem kui üks sertifitseerimisasutus, võib see liikmesriik määrata riikliku tasandi avalik-õigusliku sertifitseerimisasutuse, kes vastutab koordineerimise eest.

2. Sertifitseerimisasutus korraldab oma tööd tulemuslikult ja tõhusalt ning teeb kontrolle asjakohase ajakava raames, pidades silmas asjaomase põllumajandusliku eelarveaasta tehingute laadi ja ajastust.

3. Sertifitseerimisasutus koostab igal aastal määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 lõike 1 kohase arvamuse.

Kõnealuses arvamuses tuginetakse käesoleva määruse artiklite 6 ja 7 kohaselt tehtud auditile.

4. Sertifitseerimisasutus koostab aruande oma töö tulemuste kohta. Aruandes käsitletakse ka ülesandeid, mille makseasutus on delegeerinud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2022/127 I lisa 1. jao punktiga D. Aruandes tuleb märkida, kas sellega hõlmatud ajavahemiku jooksul:

a)	makseasutus vastas akrediteerimiskriteeriumidele;

makseasutuse menetlused võimaldasid saada põhjendatud kindluse selle kohta, et fondide arvele kantud kulud tehti vastavalt liidu õigusnormidele, tagades sellega, et:

i)	määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviisidega seotud kulud vastavad teatatud väljundile ja on kantud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ning järgitud on olukorra parandamiseks antud võimalikke soovitusi;

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 (13) sätestatud meetmete, samuti määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajao kohase puuvilla eritoetuse ja artikli 155 lõike 2 kohase ennetähtaegselt pensionile jäämise toetuse aluseks olevad tehingud olid seaduslikud ja korrektsed ning järgitud on olukorra parandamiseks antud võimalikke soovitusi;

määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud tulemuslikkuse mitmeaastase seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis tõendavad, et määruse (EL) 2021/2116 artiklit 37 on järgitud, on korrektsed;

d)	käesoleva määruse artiklis 33 osutatud raamatupidamise aastaaruanded olid kooskõlas makseasutuse raamatupidamisarvestuse ja -dokumentidega;

e)	kuluaruannetes ja riikliku sekkumise tegevuste kokkuvõtetes kajastati fondide rahastatud tegevusi valdavalt tõeselt, täielikult ja täpselt;

f)	liidu finantshuvid olid seoses ettemaksete, saadud tagatiste, sekkumisvarude ja tagasinõutavate summadega nõuetekohaselt kaitstud.

Aruanne sisaldab ka teavet auditeerijate arvu ja kvalifikatsiooni, tehtud töö, kontrollitud süsteemide, asjakohasel juhul olulisuse taseme ja saadud kindluse, kõikide avastatud vajakajäämiste ja nende kõrvaldamiseks antud soovituste kohta ning nii sertifitseerimisasutuse kui ka nende makseasutusesiseste ja -väliste auditeerimisorganite tegevuse kohta, kellele tuginedes on sertifitseerimisasutus saanud osaliselt või täielikult kindluse aruandes esitatud andmete suhtes.

Artikkel 6

Auditeerimispõhimõtted

1. Sertifitseerimisaudit tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandarditega.

2. Sertifitseerimisasutus koostab auditistrateegia, milles määratakse kindlaks sertifitseerimisauditi ulatus, aeg ja suund ning auditeerimise ja valimi moodustamise meetodid, eristades määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviise määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmetest. Auditikava koostatakse iga auditeeritava põllumajandusliku eelarveaasta kohta, lähtudes prognoositavast auditiriskist. Taotluse korral esitab sertifitseerimisasutus auditistrateegia ja -kava komisjonile.

3. Auditiga tuleb saada põhjendatud kindlus seoses juhtimissüsteemide korrakohase toimimise, tulemusaruande õigsuse ja raamatupidamise aastaaruande antava õige ja õiglase ülevaatega ning määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmete, samuti määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajao kohase puuvilla eritoetuse ja artikli 155 lõike 2 kohase ennetähtaegselt pensionile jäämise toetuse aluseks olevate tehingute, millega seotud kulude hüvitamist on komisjonilt taotletud, seaduslikkuse ja korrektsusega.

Selleks tehakse juhtimissüsteemi toimimise suhtes süsteemiaudit ja vastavuskontroll ning tulemusaruannete süsteemi suhtes täielikkuse ja täpsuse kontroll ning analüütilised protseduurid.

Raamatupidamise aastaaruannete auditeerimisel tehakse kulude sisuline kontroll, sealhulgas üksikasjade kontroll. Esimeses lõigus osutatud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse audit hõlmab ka kohapealset kontrollimist.

4. Komisjon kehtestab suunised, mis sisaldavad eelkõige järgmist:

a)	tehtava sertifitseerimisauditi põhjalikum selgitus ja sellekohased juhised;

b)	auditi tulemusel saadava põhjendatud kindluse taseme kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Auditeerimismeetodid

1. Sertifitseerimisauditiga seotud auditeerimismeetodid määratakse kindlaks artikli 6 lõikega 2 ettenähtud auditistrateegias.

2. Auditi eesmärkide saavutamiseks ja määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 lõikes 2 sätestatud arvamuse esitamiseks hõlmavad auditietapid süsteemiauditeid, vajaduse korral sisulist kontrolli ning majandusaruannete ja liidu vahendite haldajate kinnituste kooskõlastava võrdluse kontrollimist.

3. Juhtimissüsteemide auditeerimisega seoses teostab sertifitseerimisasutus süsteemiauditi, mis võib hõlmata vastavuskontrolli ning infotehnoloogia üldkontrollimehhanismide ja rakenduste kontrollimehhanismide testimist, et kontrollida süsteemi ülesehitust ja rakendamist.

4. Kulude sisuline kontroll hõlmab määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmete, samuti määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajao kohase puuvilla eritoetuse ja artikli 155 lõike 2 kohase ennetähtaegselt pensionile jäämise toetuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimist lõplike toetusesaajate tasandil. Selleks võib sertifitseerimisasutus osaleda makseasutuse poolt tehtavates kohapealsetes järelkontrollides. Sertifitseerimisasutus ei või osaleda makseasutuse poolt tehtavates esialgsetes kohapealsetes kontrollides, välja arvatud olukorras, kui makseasutuse tehtavat esialgset kontrolli on füüsiliselt võimatu taaskontrollida.

5. Tulemusaruannete süsteemi auditeerimisega seoses kontrollib sertifitseerimisasutus andmeid ja andmebaase, et teha kindlaks, kas väljund- ja tulemusnäitajad on korrektselt teatatud ning kas need vastavad liidu rahastatud kuludele või sekkumiseesmärkidele. Sertifitseerimisasutus kontrollib ja kinnitab määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõike 2 kohaselt esitatud põhjendusi erinevuste kohta, mis esinevad sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundnäitajale vastava summa vahel. Sertifitseerimisasutus kontrollib ka näitajate arvutamist.

6. Sertifitseerimisasutus võib üldise kindluse saamiseks tugineda rahastamisvahendeid rakendavate asutuste välisaudiitorite audititulemustele ning selle alusel võib sertifitseerimisasutus otsustada piirata oma audititööd.

Tagatisfondide puhul võib sertifitseerimisasutus auditeerida tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvaid asutusi ainult juhul, kui esineb üks või mõlemad järgmistest olukordadest:

a)	tõendavad dokumendid, mis kinnitavad seda, et lõplikud vahendite saajad said rahastamisvahendist toetust, ei ole kättesaadavad korraldusasutuse või rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil;

b)	on tõendeid, et korraldusasutuse või rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil kättesaadavad dokumendid ei kajasta antud toetuse tõest ja täpset olukorda.

Liikmesriik määrab kindlaks korra, millega tagatakse rahastamisvahendite kontrolljälg vastavalt III lisas esitatud vormile, mis tõendab tingimuste täitmist või tulemuste saavutamist.

7. Rahastamisvahendit rakendav Euroopa Investeerimispank (EIP) või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, esitab iga kalendriaasta lõpuks liikmesriikidele määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud nende välisaudiitorid ja mis hõlmab käesoleva määruse IV lisas loetletud elemente.

8. Komisjon näeb ette lisatingimused ja -juhised auditiprotseduuride kavandamise, valimite integreerimise ning vajaduse korral tehingute kohapealse ülekontrollimise kavandamise ja läbiviimise kohta artikli 6 lõikes 4 osutatud suuniste abil.

II PEATÜKK

Fondide finantsjuhtimine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 8

Makseasutuste raamatupidamisarvestus

1. Iga makseasutus peab raamatupidamisarvestust, milles kajastatakse eranditult määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6 ja 45 osutatud kulusid ja tulusid ning talle vastavate kulude maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist. Kõnealune raamatupidamisarvestus peab võimaldama eristada fondide finantsandmeid ning neid eraldi esitada.

Liikmesriigid teevad komisjoni taotluse korral talle kättesaadavaks teabe kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kohta.

2. Nende liikmesriikide makseasutused, kus ei ole eurot kasutusele võetud, kirjendavad raamatupidamisarvestuses summad selles vääringus, milles kulud on tekkinud ja tulu saadud. Kõigi nende kulude ja tulude konsolideerimise võimaldamiseks peavad nad siiski esitama vastavad andmed nii omavääringus kui ka eurodes.

3. EAFRD puhul peab iga makseasutus raamatupidamisarvestust, mis võimaldab teha kindlaks iga kava ja iga sekkumise kõik tegevused. See arvestus hõlmab eelkõige järgmist:

a)	avaliku sektori kulud ja liidu osalus iga tegevuse puhul;

b)	toetusesaajatelt tagasi nõutavad summad seoses avastatud rikkumiste või hooletusega;

c)	tagasi nõutud summad koos märkega algse tegevuse kohta.

2. jagu

EAGFi raamatupidamisarvestus

Artikkel 9

Kuludeklaratsiooni koostamine

1. Liikmesriigid määravad EAGFist toetusesaajale antava toetuse summa kindlaks määruse (EL) 2021/2116 IV jaotises osutatud kontrollisüsteemide raames.

2. EAGFile deklareeritavate kantud kulude puhul võetakse arvesse mittevastavuse korral liikmesriikide kontrollisüsteemide raames kohaldatud karistusi.

3. Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud otsetoetustega sekkumise viiside ning määruses (EL) nr 228/2013 sätestatud liidu äärepoolseimate piirkondade ja määruses (EL) nr 229/2013 sätestatud Egeuse mere väikesaarte programmide puhul on lõike 2 kohaldamisest tulenev summa aluseks määruse (EL) 2021/2115 artiklis 17 osutatud toetuste vähendamisele ja määruse (EL) 2021/2116 artiklis 17 osutatud finantsdistsipliini kohaldamisele.

4. Lõike 2 kohaldamisest tulenev summa ning lõikes 3 osutatud otsetoetuste ja programmide puhul lõigete 2 ja 3 kohaldamisest tulenev summa on komisjonile deklareeritav summa.

5. EAGFile deklareeritud kulude alusel kontrollitakse liidu õiguses sätestatud rahalistest ülemmääradest kinnipidamist.

6. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisest tuleneva summa alusel arvutatakse määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise IV ja V peatükis osutatud tingimuslikkusega seotud halduskaristused.

7. Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid teha toetusesaajatele seoses asjaomase aasta toetusetaotlustega otsetoetuste ettemakseid, kohaldamata määruse (EL) 2021/2116 artiklis 17 osutatud finantsdistsipliini kohandamismäära. Toetusesaajatele alates 1. detsembrist makstava lõppsumma puhul võetakse arvesse finantsdistsipliini kohandamismäära, mida sel ajal asjaomase kalendriaasta otsetoetuste kogusumma suhtes kohaldatakse.

Artikkel 10

Liikmesriikide edastatav teave

1. Liikmesriigid saadavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 punkti c alapunktide i ja ii kohaselt komisjonile hiljemalt iga kuu seitsmendaks kuupäevaks elektrooniliselt käesoleva määruse artiklites 11 ja 12 osutatud teabe ja dokumendid kulude ja sihtotstarbeliste tulude kohta ning eelkõige käesoleva artikli lõike 2 kohaselt koostatud kuludeklaratsiooni.

Ajavahemikus 1.–15. oktoobrini kantud kuludest ja saadud sihtotstarbelistest tuludest teatatakse siiski hiljemalt 25. oktoobriks.

Kogu asjakohane teave esitatakse vastavalt näidisele, mille komisjon teeb liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks.

2. Lõikes 1 osutatud kuludeklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist:

iga makseasutuse koostatud aruanne, mis on liigendatud vastavalt liidu eelarve liigendusele ning kulude ja sihtotstarbeliste tulude kaupa ning mis põhineb liikmesriikidele teabesüsteemides kättesaadavaks tehtud üksikasjalikul liigendusel ja hõlmab järgmist:

i)	eelmise kuu jooksul kantud kulud ja saadud sihtotstarbelised tulud;

ii)	alates põllumajandusliku eelarveaasta algusest kuni eelmise kuu lõpuni kantud kulude ja saadud sihtotstarbeliste tulude kogusumma;

iii)	kulude ja sihtotstarbeliste tulude eelarvestus eraldi järgmise kolme kuu kohta ning asjakohasel juhul kulude ja sihtotstarbeliste tulude eelarvestus põllumajandusliku eelarveaasta lõpuni.

Kui esimese lõigu alapunktis iii osutatud eelarvestus järgmise kolme kuu kohta langeb järgmisesse põllumajanduslikku eelarveaastasse, tuleb esitada ainult kogusumma kuu kohta;

b)	riikliku sekkumisega seotud kulusid ja tulusid tõendavad raamatupidamisandmed.

3. Kogu käesolevas artiklis nõutud finantsteave esitatakse eurodes.

Artikkel 11

Kuludeklaratsiooni ja sihtotstarbeliste tulude suhtes kohaldatavad üldsätted

1. Ilma et see piiraks artiklis 12 osutatud riiklikku ladustamist käsitlevate kulu- ja tuludeklaratsioonide suhtes kehtivate erisätete kohaldamist, vastavad makseasutuste poolt konkreetse kuu kohta deklareeritud kulud ja sihtotstarbelised tulud selle kuu jooksul tegelikult toimunud maksetele ja laekumistele.

Kõnealused kulud ja sihtotstarbelised tulud võetakse EAGFi eelarves arvesse vastava põllumajandusliku eelarveaasta kohta.

Kuid:

kulusid, mida saab maksta enne, kui jõustub säte, mis võimaldab neid osaliselt või täielikult katta EAGFist, võib deklareerida üksnes:

i)	kõnealuse sätte kohaldamisega sama kuu kohta või

ii)	kõnealuse sätte kohaldamisele järgneva kuu kohta;

EAGFi arvele kantavad tulud deklareeritakse selle kuu kohta, mille jooksul lõpeb liidu õigusaktidega ettenähtud, vastavate summade maksmise tähtaeg. Kui sihtotstarbeliste tulude korrektsioonid tingivad makseasutuse tasandil eelarverea kohta tulude negatiivse deklareerimise, kantakse ülemäärased korrektsioonid järgmisesse kuusse.

2. Kulud ja sihtotstarbelised tulud võetakse arvesse makseasutuse konto debiteerimise või krediteerimise kuupäeval. Maksete puhul võib siiski arvesse võtta ka kuupäeva, millal asjaomane asutus on maksedokumendi finantseerimisasutusele või toetusesaajale välja andnud ja saatnud. Iga makseasutus kasutab kogu põllumajandusliku eelarveaasta jooksul sama meetodit.

3. Täitmata jäänud maksekorraldused ning kontole debiteeritud, kuid hiljem uuesti krediteeritud maksed näidatakse raamatupidamisarvestuses mahaarvamisena selle kuu kuludest, mille jooksul on makseasutusele täitmatajäämisest või tühistamisest teatatud.

4. Kui EAGFi kaudu tehtavad maksed on koormatud nõuetega, loetakse need lõike 1 kohaldamisel täielikult sooritatuks:

a)	toetusesaajale võlgnetava summa tasumise kuupäeval, kui nõue on arveldatavatest kuludest väiksem;

b)	tasaarvestamise kuupäeval, kui kulud on nõudest väiksemad või sellega võrdsed.

Artikkel 12

Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide suhtes kohaldatavad erinormid

1. Riikliku ladustamisega seotud kuludeklaratsioonide koostamisel võetakse arvesse neid kuu lõpuks makseasutuse raamatupidamisaruandes kajastatud toiminguid, mis on tehtud alates delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktis a kindlaks määratud aruandeaasta algusest kuni asjaomase kuu lõpuni.

2. Need kuludeklaratsioonid sisaldavad käesoleva määruse artiklite 17 ja 18 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (14) artikli 4 kohaselt kindlaks määratud väärtusi ja summasid, mille makseasutused on kirjendanud toimingute tegemise kuule järgneva kuu jooksul.

Kuid:

a)	septembri jooksul tehtud toimingute puhul kirjendavad makseasutused väärtused ja summad hiljemalt 15. oktoobriks;

b)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud summade üldise vähenemise korral kirjendatakse summad nende kohta käivas otsuses esitatud kuupäeval.

Artikkel 13

Komisjoni makseotsus

1. Komisjon teeb käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt saadetud andmete alusel otsuse määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõike 3 kohaste igakuiste maksete tegemise kohta, ilma et see piiraks järgmiste otsustega võimalike korrektsioonide tegemist kooskõlas kõnealuse määruse artiklitega 53, 54 ja 55 ning võttes arvesse kõnealuse määruse artiklite 39–42 kohaselt otsustatud vähendamisi ja peatamisi.

2. Kui liikmesriikide poolt järgmise eelarveaasta kohta deklareeritud kogukulud ületavad kolme neljandikku jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud EAGFi assigneeringute kogusummast, seotakse kulud ette kulukohustustega vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 11 lõike 2 punktile b ja tehakse neile vastavad igakuised maksed proportsionaalselt kuludeklaratsioonidega kuni 75 % protsendi ulatuses jooksva eelarveaasta assigneeringutest. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

Artikkel 14

Rahaliste vahendite eraldamine liikmesriikidele

Igakuiste maksete kohta otsuse tegemisega annab komisjon eelarveassigneeringute piires liikmesriikide käsutusse EAGFi kaudu rahastatavate kulude katteks vajalikud vahendid, millest on maha arvatud sihtotstarbelistele tuludele vastav summa, kandes need iga liikmesriigi poolt avatud kontole.

Kui artikli 13 lõike 1 kohaldamisel komisjoni kindlaksmääratud summa on asjaomase eelarverea või liikmesriigi puhul kokku negatiivne, võib tegeliku tasaarvestuse edasi lükata järgmistesse kuudesse.

Artikkel 15

Riikliku sekkumisega seotud teabe edastamine

1. Makseasutused edastavad komisjonile:

a)	komisjoni taotluse korral delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõikes 7 osutatud dokumendid ja teabe ning täiendavad siseriiklikud haldussätted, mis on vastu võetud sekkumismeetmete kohaldamiseks ja haldamiseks;

b)	käesoleva määruse artikli 10 lõikega 1 ette nähtud päevaks teabe riikliku ladustamise kohta vastavalt näidistele, mille komisjon on teinud teabesüsteemide kaudu liikmesriikidele kättesaadavaks.

2. Teadete edastamiseks, teabevahetuseks ja riikliku sekkumisega seotud kulude kohta dokumentide koostamiseks kasutatakse artiklis 25 osutatud teabesüsteeme.

Artikkel 16

Makseasutuste poolt riikliku ladustamise kohta peetava raamatupidamisarvestuse sisu

1. Delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt peetav varude arvestus sisaldab järgmisi eraldi esitatud andmekategooriaid:

a)	tootekogused nende ladustamisele võtmise ja sellelt mahaarvamise hetkel, sõltumata sellest, kas tooteid paigutati füüsiliselt ümber või mitte;

b)	kogused, mida kasutati enim puudust kannatavatele isikutele tasuta jagamiseks sellekohase Euroopa abifondi alusel ja mille kohta on peetud raamatupidamisarvestust vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 4 lõikele 3, eristades koguseid, mis viiakse üle teise liikmesriiki;

c)	kogused, mida kasutati proovide võtmiseks, eristades ostjate võetud proove;

d)	kogused, mida pärast visuaalset vaatlust, mida tehakse seoses iga-aastase inventuuriga või sekkumisvarudena arvelevõtmise järel tehtava kontrolli käigus, ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna ning mida müüakse seejärel otse;

e)	kindlaksmääratavatel või -määramatutel põhjustel puuduvad kogused, sh need, mis ei ületa ametlikult lubatud hälvet;

f)	riknenud kogused;

g)	ülemäärased kogused;

h)	lubatud hälbest suuremad puuduvad kogused;

i)	lattu saabunud tootekogused, mille puhul on avastatud, et need ei vasta nõuetele, ja mille arvelevõtmisest on seepärast keeldutud;

j)	iga kuu või aruandeaasta lõpul laos olevad netokogused, mis kantakse üle järgmisesse kuusse või aruandeaastasse.

2. Delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt peetav finantsarvestus sisaldab järgmist:

a)	käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud koguste väärtus, eristades ostetud ja müüdud koguste väärtust;

b)	käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tasuta jagamise korra alusel kasutatud või arvelevõetud koguste raamatupidamisväärtus;

c)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud rahastamiskulud;

d)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud kulud, mis on seotud materiaalsete toimingutega;

e)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud väärtuse vähenemisest tulenevad summad;

f)	müüjatelt, ostjatelt ja ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, millele ei ole osutatud käesoleva määruse artiklis 21;

g)	summa, mis on saadud pärast iga-aastast inventuuri või pärast toodete sekkumisvarudena arvelevõtmise kontrolli toimunud otsemüügist;

h)	toodete laost väljaviimisel tekkinud kahjum ja kasum, võttes arvesse käesoleva lõike punktis e osutatud väärtuse vähenemist;

i)	muud kulu- ja tuluallikad, eelkõige need, mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 punktides c–g osutatud kogustele;

j)	keskmine raamatupidamisväärtus tonni kohta.

Artikkel 17

Riikliku sekkumisega seotud raamatupidamisarvestus

1. Artiklis 16 osutatud elementide raamatupidamisarvestust peetakse makseasutuste poolt tegelikult kindlaks tehtud koguste, väärtuste, summade ja keskmiste väärtuste või komisjoni kehtestatud kokkuleppeliste summade põhjal arvutatud väärtuste ja summade alusel.

2. Lõikes 1 osutatud kindlakstegemisel ja arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a)	delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 VI ja VII lisas esitatud reeglite kohaselt kindlaks tehtud puuduvate või riknenud koguste laost väljaviimise kulusid võetakse arvesse ainult nende koguste ulatuses, mis tegelikult müüdi ja laost välja viidi;

b)	ühest liikmesriigist teise üleviimisel puuduvaks märgitud koguseid ei käsitata sihtliikmesriigis lattu saabununa ning seega lattu saabumise kokkuleppelised kulud neid ei hõlma;

c)	toodete transportimise ja üleviimise jaoks kindlaksmääratud lattu saabumise ja laost väljaviimise kokkuleppelised kulud kantakse raamatupidamisarvestusse, kui selliseid kulusid ei peeta liidu õigusnormide kohaselt transpordikulude lahutamatuks osaks;

d)	riknenud toodete müügist saadavaid võimalikke summasid ning teisi selle tehingu raames saadavaid võimalikke summasid EAGFi raamatupidamises arvesse ei võeta, kui selle kohta ei ole kehtestatud liidu õigusaktidega eraldi sätteid;

e)	kõik kindlakstehtud ülemäärased kogused kirjendatakse varude olukorra ja liikumise arvestuses puuduvate koguste all negatiivse summana. Kõnealuseid koguseid võetakse arvesse lubatud hälbest suuremate koguste kindlaksmääramisel;

f)	proovid, v.a ostjate võetud proovid, kirjendatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 VII lisa punkti 2 alapunktile a.

3. Korrektsioonidest, mida komisjon teeb artiklis 16 osutatud andmetes jooksva aruandeaasta kohta, teatatakse põllumajandusfondide komiteele. Nendest korrektsioonidest võib teatada liikmesriikidele igakuise makseotsuse tegemisel või selle puudumise korral raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tegemise ajal. Makseasutused kannavad korrektsioonid raamatupidamisarvestusse kõnealuses otsuses kindlaksmääratud tingimuste alusel.

Artikkel 18

Kuupäevad, millal kulud, tulud ja toodete liikumine kantakse riiklikku sekkumist käsitlevasse raamatupidamisarvestusse

1. Eri kulu- ja tuluartiklid kantakse raamatupidamisarvestusse riikliku sekkumismeetme alusel tehtava materiaalse toimingu kuupäeval delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artikli 3 lõikes 2 osutatud vahetuskursiga.

Allpool loetletud juhtudel kohaldatakse siiski järgmisi kuupäevi:

a)	saadud või tagasinõutud summade puhul nende laekumise kuupäev, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 punktides f ja g;

b)	materiaalsete toimingutega seotud kulude puhul nende tegeliku maksmise kuupäev, kui need kulud ei ole kaetud kokkuleppeliste summadega.

2. Toodete liikumise ja varude haldamise raamatupidamisarvestuses kajastamise kuupäevaks on sekkumismeetme alusel tehtava materiaalse toimingu kuupäev.

Allpool loetletud juhtudel kohaldatakse siiski järgmisi kuupäevi:

a)	koguste puhul, mis lisatakse riiklikesse ladustamisvarudesse ilma ladustamiskohta muutmata, kuupäev, millal makseasutus komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 (15) artikli 22 lõike 2 kohaselt kõnealused tooted üle võtab;

b)	puuduvate, riknenud ja ülemääraste koguste kindlakstegemise kuupäev;

c)	toodete laost tegeliku väljaviimise kuupäev selliste toodete otsemüügi puhul, mida pärast visuaalset vaatlust, mida tehakse seoses iga-aastase inventuuriga või sekkumisvarudena arvelevõtmise järel tehtava kontrolli käigus, ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna;

d)	kõigi delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 4 lõikes 2 osutatud lubatud hälbest suuremate kadude puhul aruandeaasta viimane päev.

Artikkel 19

Riikliku sekkumise raames rahastatav summa

1. Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel rahastatav summa määratakse kindlaks makseasutuste poolt delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punkti a kohaselt koostatava ja peetava raamatupidamisarvestuse alusel, kust on debiteeritud ja kuhu on krediteeritud käesoleva määruse artiklis 16 osutatud mitmesugused kulu- ja tuluartiklid, ning vajaduse korral võetakse arvesse põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktide alusel kindlaks määratud summasid.

2. Vastavalt asjaoludele kas makseasutused või koordineerivad asutused edastavad igal kuul ja aastal komisjonile elektrooniliselt artikli 10 lõikes 1 sätestatud päevaks ja artikli 33 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks teabe, mida on vaja riikliku ladustamise kulude rahastamiseks, ning riikliku ladustamisega seotud kulusid ja tulusid tõendava raamatupidamisarvestuse tabelite vormis vastavalt näidistele, mille komisjon on teabesüsteemide kaudu teinud liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 20

Riikliku sekkumise kulude ja tulude deklaratsioonid

1. EAGFi poolne rahastamine delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 artiklis 2 osutatud sekkumismeetmete alusel on võrdne kuludega, mis arvutatakse makseasutuse teatatud teabe alusel (millest on maha arvatud kõik sekkumismeetmetest saadavad tulud), mis on valideeritud komisjoni loodud teabesüsteemis ja mille makseasutus on lisanud käesoleva määruse artikli 12 kohaselt koostatud kuludeklaratsiooni.

2. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt tagasi nõutud summad ning müüjatelt, ostjatelt ja ladustajatelt saadud või tagasi nõutud summad, mis vastavad kõnealuse määruse artiklis 45 sätestatud kriteeriumidele, deklareeritakse EAGFi eelarves vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktile a.

3. jagu

EAFRD raamatupidamisarvestus

Artikkel 21

Rahastamisvajaduste prognoosimine

Iga ÜPP strateegiakava kohta, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 118, saadavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga ii komisjonile kaks korda aastas hiljemalt 31. jaanuariks ja 31. augustiks nende prognoositud summad, mida EAFRD peaks põllumajanduslikul eelarveaastal rahastama. Lisaks saadavad liikmesriigid ka järgmise põllumajandusliku eelarveaasta ajakohastatud hinnangulised rahastamisvajadused.

Need prognoosid ja see ajakohastatud hinnang saadetakse näidise alusel, mille komisjon teeb liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks.

Artikkel 22

Kuludeklaratsioonid

1. Makseasutused deklareerivad kulud ja tagasi nõutud summad, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakava kohaste maaelu arengusse sekkumise viiside ja tehnilise abiga, iga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud arvestusperioodi kohta näidise alusel, mille komisjon on liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks teinud.

Makseasutused täpsustavad iga ÜPP strateegiakava puhul kuludeklaratsioonis vähemalt järgmist:

a)	rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa, välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, mille eest makseasutus on tegelikult maksnud vastava EAFRD osaluse igal käesoleva artikli lõikes 2 osutatud arvestusperioodil;

b)	teave määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 lõigete 4 ja 5 kohaste rahastamisvahendite kohta;

c)	lisateave määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõike 3 kohaste toetusesaajatele tehtud ettemaksete kohta;

d)	käesoleva artikli lõikes 2 osutatud jooksval perioodil seoses ÜPP strateegiakavaga tagasi nõutud summa;

e)	käesoleva artikli lõikes 2 osutatud jooksval perioodil seoses 2007. aasta ja hilisemate EAFRD maaelu arengu programmidega tagasi nõutud summa, mille kohta liikmesriigid ei ole enam kohustatud saatma kulude vahedeklaratsiooni;

f)	tehnilise abiga seotud summad.

EAFRD-le deklareeritavate kantud kulude puhul võetakse mittevastavuse korral arvesse liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemi raames kohaldatud karistusi.

2. Kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud, edastavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga i talle oma kuludeklaratsioonid järgmisteks tähtaegadeks:

a)	hiljemalt 30. aprilliks kulude kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini;

b)	hiljemalt 31. juuliks kulude kohta ajavahemikul 1. aprillist kuni 30. juunini;

c)	hiljemalt 10. novembriks kulude kohta ajavahemikul 1. juulist kuni 15. oktoobrini;

d)	hiljemalt 31. jaanuariks kulude kohta ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 31. detsembrini.

Kui liikmesriigis rakendab ÜPP strateegiakava rohkem kui üks makseasutus, tagab koordineeriv asutus, et kuludeklaratsioonid edastatakse samal päeval.

Kõikide selliste kulude eest, mis makseasutused on maksnud toetusesaajatele kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 86 kuni käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud viimase perioodi lõpuni enne, kui kõnealuse määruse artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakava heaks kiidetakse, vastutavad siiski liikmesriigid ja need kulud deklareeritakse komisjonile kõnealuse kava heakskiitmisele järgnevas esimeses kuludeklaratsioonis. Selles deklaratsioonis deklareeritakse ka käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu punktides d ja e osutatud vastava ajavahemiku eest tagasi nõutud summad. Sama normi kohaldatakse mutatis mutandis, kui muudetakse ÜPP strateegiakava vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklile 119, välja arvatud rahastamiskava kohandamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 23.

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 ja määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 kohaselt loodud rahastamisvahendite puhul deklareeritakse kulud põllumajanduslikul eelarveaastal, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimused on täidetud ja makseasutus on need kulud kandnud enne põllumajandusliku eelarveaasta lõppu.

Kogu käesolevas artiklis nõutud finantsteave esitatakse eurodes.

Artikkel 23

Väljamakstava summa arvutamine

1. Rahastamiskõlblike avaliku sektori kuludega seoses makstav liidu osalus, välja arvatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, märgitakse arvestusperioodi esimesel päeval kehtivas rahastamiskavas ja arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakavade puhul järgmiselt:

a)	igaks käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud arvestusperioodiks määruse (EL) 2021/2115 artiklis 91 sätestatud EAFRD osaluse määra alusel, mille komisjon on kõnealuse määruse artikli 118 kohaselt heaks kiitnud;

b)	teatavate määruse (EL) 2021/2115 artiklis 155 osutatud rahastamiskõlblike kululiikide puhul ajavahemikul 2023–2027 ÜPP strateegiakavas sätestatud sekkumise osalusmäära alusel kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega;

c)	määruse (EL) 2021/2115 artikli 94 lõikes 2 osutatud ühtse määra alusel antav tehniline abi.

Arvutuses võetakse arvesse liidu osaluse korrektsioone, nagu on deklareeritud kõnealuse perioodi kuludeklaratsioonis.

2. Kui liidu poolt ÜPP strateegiakavale makstud osaluse kogusumma ületab osalust teatavale sekkumisviisile seoses EAFRDga, vähendatakse makstavat summat selle sekkumisviisi jaoks kavandatud summani, ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 30 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kohaldamist. Sellest tulenevalt mis tahes välja jäetud liidu osalust võib maksta hiljem, tingimusel et liikmesriik on esitanud kohandatud rahastamiskava ja komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 24

Automaatne kulukohustuste vabastamine

Kui liikmesriik ei esita määruse (EL) 2021/2116 artikli 34 lõike 6 kohast muudetud rahastamiskava ja ÜPP strateegiakava seonduvat muudatust 30. juuniks, vähendab komisjon igale sekkumisviisile eraldatud summasid proportsionaalselt, muutes liikmesriigi ÜPP strateegiakava heakskiitmise otsust hiljemalt 30. septembriks.

4. jagu

Fondide ühissätted

Artikkel 25

Teabe ja dokumentide elektrooniline vahetamine

1. Komisjon määrab kindlaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 kohaseks komisjoni ja liikmesriikide vaheliseks teavituseks ja konsulteerimiseks vajalikud teabesüsteemid, mille abil on võimalik dokumente ja teavet elektrooniliselt vahetada, ning kõnealuste süsteemide kohaldamiseks vajaliku korra. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealuste süsteemide rakendamise üldtingimused põllumajandusfondide komitee kaudu.

2. Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võimaldavad eelkõige töödelda järgmist:

andmed, mis on vajalikud finantstehinguteks, eelkõige need, mis on seotud makseasutuste raamatupidamise aastaaruannetega, kuludeklaratsioonidega ja sihtotstarbeliste tulude deklaratsioonidega ning delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artiklis 3 ning käesoleva määruse artiklites 8, 10, 11, 12, 14, 18, 19, 21, 22, 23 ja 32 osutatud teabe ja dokumentide edastamisega;

b)	ühist huvi pakkuvad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida igakuiseid ja vahepealseid kuludeklaratsioone ja raamatupidamise aastaaruandeid, ning teave ja dokumendid, mille makseasutused peavad tegema komisjonile konsulteerimiseks kättesaadavaks;

c)	liidu tekstid ja komisjoni suunised ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta vastavalt määrusele (EL) 2021/2116 akrediteeritud ja määratud asutuste poolt ning samuti asjaomaste õigusaktide ühtse kohaldamisega seotud suunised.

3. Komisjon teeb artiklites 10, 18, 19, 21, 22, 23 ja 32 osutatud dokumentide vormi ja sisu liikmesriikidele kättesaadavaks teabesüsteemide kaudu esitatavate näidistega.

Komisjon kohandab ja ajakohastab neid näidiseid pärast põllumajandusfondide komitee teavitamist.

4. Lõikes 1 osutatud teabesüsteemid võivad sisaldada vahendeid, mis on vajalikud andmete säilitamiseks ja fondide raamatupidamisarvestuse haldamiseks komisjoni poolt.

5. Andmed finantstehingute kohta lõikes 1 osutatud teabesüsteemides edastab, sisestab ja ajakohastab makseasutuse vastutusel kas makseasutus ise või selleks volitatud asutus, vajaduse korral määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 kohaselt akrediteeritud koordineeriva asutuse vahendusel.

6. Kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 punkti c alapunktide i ja iii kohaselt saadetud dokument või teabesüsteemides sisalduv menetlus nõuab volitatud isiku allkirja või heakskiitu selle menetluse ühes või mitmes etapis, antakse see kohustuslik elektrooniline allkiri või heakskiit kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014.

7. Elektroonilisi ja digiteeritud dokumente säilitatakse kogu delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul.

8. Teabesüsteemi häire või stabiilse ühenduse puudumise korral võib liikmesriik, olles eelnevalt komisjoniga kokku leppinud, saata dokumendid muus vormis komisjoni kindlaksmääratud tingimustel.

Artikkel 26

Fondide kulude hüvitamise nõuded

1. Akrediteeritud makseasutused või akrediteeritud koordineerivad asutused sisestavad fondide kuludeklaratsioonid struktureeritud andmetena näidise alusel, mille komisjon teeb liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks.

2. Arvestusperioodi kohta deklareeritud EAGFi ja EAFRD kulud ning EAGFi sihtotstarbelised tulud võivad sisaldada sama põllumajandusliku eelarveaasta eelnevate aruandeperioodide andmete korrektsioone.

3. EAGFi ja EAFRD kulusid ja sihtotstarbelisi tulusid, mis kantakse põllumajanduslikku eelarveaastasse ning mida ei ole vastavalt kuu- ja vahedeklaratsioonides esitatud, võib korrigeerida üksnes raamatupidamise aastaaruannetes, mis tuleb saata komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iii.

4. Vahendite olemasolust sõltuvalt kannab komisjon liidu osaluse iga liikmesriigi poolt avatud konto(de)le.

5. Iga liikmesriik teatab komisjonile konto(de) nimetuse ja numbri komisjoni antud vormis.

Artikkel 27

Maksete peatamine

Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või kõnealuse määruse artiklis 32 osutatud vahemaksed, võetakse arvesse kõnealuse määruse artikli 40 lõigete 1 ja 2, artikli 41 lõike 2 ja artikli 42 lõike 2 kohast maksete peatamist.

Artikkel 28

Tulemuslikkuse mitmeaastase seirega seotud tegevuskavad

1. Pärast liikmesriigi poolt määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud tulemuslikkuse hindamise raames esitatud põhjenduse hindamist võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada määruse (EL) 2021/2116 artiklis 41 osutatud tegevuskava. Liikmesriik esitab tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist. Selles tegevuskavas teeb liikmesriik ettepaneku konkreetsete parandusmeetmete kohta, et kõrvaldada puudused ja teha kindlaks sekkumised, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava tulemuslikkust, eelkõige seoses kõrvalekaldumistega vahe-eesmärkidest, mis on kehtestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Parandusmeetmeid kirjeldatakse piisavalt üksikasjalikult, et komisjon saaks hinnata, kas tegevuskava on nende puuduste kõrvaldamiseks asjakohane, ning parandusmeetmed peaksid vajaduse korral hõlmama meetmeid asjaomaste sekkumiste tulemuslikkuse parandamiseks.

2. Iga meetme puhul määrab liikmesriik kavandatud rakendamistähtaja, mis ei ole hilisem kui kaks aastat alates tegevuskava rakendamise algusest. Selleks et tegevuskava elluviimise eeldatavat ajakava oleks võimalik läbi vaadata, kehtestavad liikmesriigid ka selle tähtaja järgimiseks edunäitajad, mida vaadeldakse tegevuskava kogu kestuse jooksul vähemalt iga kolme kuu tagant.

3. Kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt tegevuskava saamist teavitab komisjon vajaduse korral liikmesriiki kirjalikult oma vastuväidetest esitatud tegevuskavale ja taotleb selle muutmist. Asjaomane liikmesriik esitab täiendavad selgitused või ajakohastatud tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjoni märkuste saamist.

4. Pärast lõikes 3 osutatud ajavahemikku teatab komisjon liikmesriigile kahe kuu jooksul kirjalikult, kas tema arvates on tegevuskava ÜPP strateegiakava tulemuslikkust mõjutavate puuduste kõrvaldamiseks piisav. Positiivse hinnangu korral loetakse tegevuskava rakendamise alguskuupäevaks seda, kui liikmesriik on kõnealuse hinnangu kätte saanud. Rakendamise alguskuupäev ei piira liikmesriigi võimalust alustada parandusmeetmete rakendamist varem. Negatiivse hinnangu korral teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest maksed peatada, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 41 lõikes 2.

5. Liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja esitavad aruande nende rakendamisel tehtud edusammude kohta kooskõlas vormiga, mille komisjon esitab siis, kui vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktile b esitatakse iga-aastane tulemusaruanne. Vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse elektrooniliselt.

Artikkel 29

Juhtimissüsteemide puudustega seotud tegevuskavad

1. Liikmesriik esitab määruse (EL) 2021/2116 artiklis 42 osutatud tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjonilt taotluse saamist. Asjaomane liikmesriik teeb oma tegevuskavas ettepaneku konkreetsete meetmete kohta, et kõrvaldada kõik komisjoni osutatud tõsised puudused. Parandusmeetmeid kirjeldatakse piisavalt, et komisjon saaks hinnata, kas tegevuskava on puuduste kõrvaldamiseks piisav.

2. Iga meetme puhul määrab liikmesriik kavandatud rakendamistähtaja, mis ei ole hilisem kui kaks aastat alates tegevuskava rakendamise alguskuupäevast. Selleks et oleks võimalik läbi vaadata edunäitajad, kehtestavad liikmesriigid ka selle tähtaja jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid, mida vaadeldakse tegevuskava kogu kestuse jooksul vähemalt iga kolme kuu tagant.

3. Kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt tegevuskava saamist teavitab komisjon vajaduse korral liikmesriiki kirjalikult oma vastuväidetest esitatud tegevuskavale ja nõuab selle muutmist. Asjaomane liikmesriik esitab täiendavad selgitused või ajakohastatud tegevuskava kahe kuu jooksul pärast komisjoni märkuste saamist. Asjakohaselt põhjendatud juhtudel võib seda tähtaega pikendada.

4. Pärast lõikes 3 osutatud teabevahetust ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast liikmesriigi viimase teate saamist teavitab komisjon liikmesriiki kirjalikult oma hinnangust. Positiivse hinnangu korral loetakse tegevuskava rakendamise alguskuupäevaks seda, kui liikmesriik on kõnealuse hinnangu kätte saanud. Rakendamise alguskuupäev ei piira liikmesriigi võimalust alustada parandusmeetmete rakendamist varem. Ilmselgelt ebapiisavast tegevuskavast tingitud negatiivse hinnangu korral teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest maksed peatada, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 42 lõikes 2.

5. Kui tegevuskava rakendamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme või kui seda ei ole esitatud kooskõlas komisjoni kirjaliku taotlusega, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest maksed peatada, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 42 lõikes 2.

6. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3, artikli 69 lõikes 6 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud kvaliteedihindamisaruannetes tuvastatud korduvate tõsiste puuduste korral nõuab komisjon kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 kohase tegevuskava esitamist, kui samad puudused avastatakse teisel järjestikusel aastal ilma igasuguste parandusteta.

7. Liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja annavad aru nende rakendamisel tehtud edusammudest vastavalt komisjoni esitatud vormile. Vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse elektrooniliselt.

III PEATÜKK

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1. jagu

Võlgade sissenõudmine

Artikkel 30

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

1. Liikmesriigid loovad õigusnormide rikkumise või hooletuse tõttu alusetult tehtud maksete jaoks süsteemi, mis tagab toetusesaajatele tagasinõudekorralduse esitamise mõistliku aja jooksul pärast seda, kui makseasutus või tagasinõudmise eest vastutav asutus on kätte saanud õigusnormide rikkumist kinnitava kontrolliaruande või sarnase dokumendi, kui see on asjakohane. Süsteem tagab, et vastavad summad sisestatakse tagasinõudekorralduse esitamise ajal makseasutuse võlgnike registrisse.

2. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, millega tagatakse, et tagasinõudemenetlus, sealhulgas intressi arvutamine kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 1 osutatud kohaldatavate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega ning alusetult makstud summade tasaarvestamine ja tagasimaksmine, algatatakse ja selle järelkontrolli tehakse õigeaegselt. Tagatakse võla järelkontroll vastavalt kohaldatavale riiklikule tagasinõudemenetlusele ja tagasinõutud summad tagastatakse fondidele õigel ajal.

3. Fondide ees olevat võlga korrigeeritakse ainult siis, kui õigusnormide rikkumise puudumine registreeritakse lõplikku laadi haldus- või õigusaktiga.

4. Liikmesriigid põhjendavad asjakohaselt võla tasaarvestamist ja otsust mitte algatada võla sissenõudmist kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.

Artikkel 31

Tagasinõudmine tasaarvestuse teel

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajapoolse õigusnormide rikkumise tõttu alusetult makstud tagasinõudmata summa, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mille võla sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealuse toetusesaaja kasuks.

2. jagu

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

Artikkel 32

Raamatupidamise aastaaruannete sisu

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 90 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis iii osutatud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab järgmist:

a)	kõnealuse määruse artiklis 45 osutatud sihtotstarbelised tulud;

b)	EAGFi kulud pärast kõikide põllumajandusliku eelarveaasta lõpus tagasinõudmata alusetult makstud summade, k.a võimalikud intressid, mahaarvamist (v.a käesoleva lõike punktis f osutatud summad), summeerituna liidu eelarve punktide ja alapunktide kaupa;

EAFRD kulud olenevalt asjaoludest programmide, meetmete või sekkumisviiside ja konkreetsete osalusmäärade kaupa. Kulude aastaaruanded peavad sisaldama ka teavet tagasinõutud summade kohta. Kui programm või ÜPP strateegiakava on lõpetatud, tuleb kõik põllumajandusliku eelarveaasta lõpus tagasinõudmata alusetult makstud summad, k.a võimalikud intressid, (v.a käesoleva lõike punktis f osutatud summad) kõnealuse põllumajandusliku eelarveaasta kuludest maha arvata;

eelarvepunktide ja alapunktide kaupa või EAFRD puhul olenevalt asjaoludest programmide, meetmete või sekkumisviiside kaupa ning vajaduse korral konkreetsete osalusmäärade ja sihtvaldkondade kaupa koostatud tabel erinevuste kohta raamatupidamise aastaaruannetes deklareeritud kulude ja sihtotstarbeliste tulude ning nende kulude ja sihtotstarbeliste tulude vahel, mis on deklareeritud sama ajavahemiku kohta dokumentides, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 seoses EAGFiga ja käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 seoses EAFRDga, millele lisatakse selgitus iga erinevuse kohta;

eraldi asjaomase liikmesriigi ja liidu kantavad summad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (16) artikli 54 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 54 lõikega 3 seoses järgmisega:

i)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (17) kohaste toetuskavadega seoses tekkinud kulud ja tehtud maksed 2022. kalendriaastal ja varem;

ii)	määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmed kuni 31. detsembrini 2022;

iii)

toetus puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude rakenduskavadele ning veinisektori toetusprogrammidele, millele on osutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2117 (18) artikli 5 lõigetes 6 ja 7, seoses määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste tegevuste puhul pärast 31. detsembrit 2022 tekkinud kulude ja tehtud maksetega kuni rakenduskavade või toetusprogrammide lõpuni vastavalt määruse (EL) 2021/2117 artikli 5 lõike 6 punktile c ja lõikele 7;

iv)	komisjoni poolt määruse (EL) nr 1305/2013, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (19) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 27/2004 (20) kohaselt heakskiidetud maaelu arengu programmide rakendamise raames deklareeritud tulud;

väljavõte määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (21) artikli 1 lõike 2 tähenduses eeskirjade eiramise tagajärjel alusetult makstud ja põllumajandusliku eelarveaasta lõpus veel tagasinõutavatest summadest, sealhulgas põllumajandussektorit käsitlevate liidu õigusaktidega ettenähtud võimalikest karistustest koos intressidega, mis esitatakse tabelina vastavalt käesoleva määruse V lisas esitatud näidisele. Käesoleva lõike punktis e osutatud kulude puhul esitatakse alusetult makstud summade väljavõte tabelina vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas esitatud näidisele;

väljavõte võlgnike registrisse sisestatud tagasinõutavatest ning EAGFi või EAFRD arvele kantavatest summadest, k.a võimalikud karistused ja intressid, (v.a käesoleva lõike punktides b, c, e ja f osutatud summad) mis esitatakse tabelina vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 III lisas esitatud näidisele käesoleva lõike punktis e osutatud kulude kohta;

h)	kokkuvõte sekkumistegevustest ning aruanne varude koguste ja paiknemise kohta põllumajandusliku eelarveaasta lõpus;

i)	kinnitus selle kohta, et kulude ja sihtotstarbeliste tulude andmeid ja üksikasjalikke andmeid sekkumisvarude kõigi ümberpaigutuste kohta säilitatakse makseasutuse andmebaasis ja raamatupidamisandmetes;

lõppbilanss põllumajandusliku eelarveaasta lõpus kasutamata / kontrollimata ja heakskiitmata kumuleeritud ettemaksete kohta, mida liikmesriigid on teinud toetusesaajatele; see esitatakse seoses EAGFiga sekkumiste kaupa ja seoses EAFRDga programmide või sekkumisviiside kaupa, kui on kohaldatav, sealhulgas viimase puhul koos rahastamisvahenditega. Rahastamisvahendite lõppsaldo hõlmab summasid, mille komisjon on maksnud ettemaksetena vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 lõike 4 punktile a ja mida liikmesriigid ei ole kasutanud makseteks lõplikele vahendite saajatele ega nende kasuks ning mida ei ole assigneeritud tagatislepingutele ega makstud haldustasude ja -kuludena vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 lõikele 5.

2. Raamatupidamise aastaaruanne on aluseks määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 kohaselt esitatavale iga-aastasele tulemusaruandele.

Artikkel 33

Teabe edastamine

1. Raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklitele 53 ja 54 peavad liikmesriigid komisjonile saatma järgmised dokumendid:

a)	raamatupidamise aastaaruande kirjed, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 32;

b)	määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastane tulemusaruanne;

c)	sertifitseerimisasutuse või -asutuste arvamused ja aruanded, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 3 ja 4;

d)	liidu vahendite haldajate kinnitused, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 3;

iga-aastane kokkuvõte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste laadi ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 63 lõike 5 punktis b ja määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis c ning mis esitatakse koos makseasutuse kui liidu vahendite haldaja kinnitusega, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 3.

Komisjoni taotlusel esitab liikmesriik täieliku dokumentatsiooni kõigi statistika ja kontrolli eesmärgil nõutavate raamatupidamisandmete kohta, mis on seotud kuludega, mis puudutavad määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmeid. Raamatupidamisandmete vormi ja sisu täpsustab komisjon.

2. Lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile hiljemalt kõnealustes dokumentides käsitletavale põllumajanduslikule eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Dokumendid esitatakse elektrooniliselt vastavalt vormile ja tingimustele, mille kehtestab komisjon vastavalt artiklile 25.

Kõnealused dokumendid peavad olema elektrooniliselt allkirjastatud määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses.

3. Komisjoni taotlusel või liikmesriigi algatusel võib komisjonile saata asjaomase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise jaoks lisateavet tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kindlaks teabe edastamiseks vajalikust töömahust lähtuvalt. Sellise teabe puudumise korral võib komisjon raamatupidamisarvestust kontrollida ja selle heaks kiita tema käsutuses olevate andmete alusel.

4. Komisjon võib rahuldada põhjendatud taotluse pikendada teabe edastamise tähtaega, kui see taotlus esitatakse talle enne edastamistähtaja lõppu.

Artikkel 34

Raamatupidamisandmete säilitamine

1. EAGFi rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal komisjon määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohaselt asjaomase põllumajandusliku eelarveaasta raamatupidamisarvestust kontrollib ja selle heaks kiidab.

2. EAFRD rahastatud kulusid ja talle laekuvaid sihtotstarbelisi tulusid tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal makseasutus on teinud lõppmakse.

3. Õigusnormide rikkumise või hooletuse korral peavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavad dokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal summad toetusesaajalt täielikult tagasi nõutakse ja fondide arvele kantakse.

4. Määruse (EL) 2021/2115 kohaselt EAGFi raames deklareeritud kuludele ning EAFRD raames deklareeritud kuludele vastavate väljunditega seotud tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad vähemalt kolm aastat pärast seda aastat, millal määrusele (EL) 2021/2115 vastavad ÜPP strateegiakavade kohased lõplikud kulud deklareeritakse.

5. Määruse (EL) 2021/2116 artikliga 55 ette nähtud vastavuskontrolli korral peavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendavad dokumendid olema komisjonile kättesaadavad vähemalt üks aasta pärast selle kontrolli lõpetamise aastat või kui vastavuskontrolli otsust menetletakse Euroopa Liidu Kohtus, siis vähemalt üks aasta pärast kõnealuse menetluse lõpetamise aastat.

6. Lõigetes 1–5 osutatud tõendavad dokumendid peavad olema komisjonile kättesaadavad kas paberkandjal, elektrooniliselt ja/või mõlemal viisil.

Dokumente võib säilitada üksnes elektrooniliselt sel juhul, kui asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt on riigisisese kohtumenetluse aluseks olevate tehingute tõenditena lubatud kasutada elektroonilisi dokumente.

Kui dokumente säilitatakse üksnes elektrooniliselt, peab asjaomane süsteem vastama delegeeritud määruse (EL) 2022/127 I lisa 3. jao punktile B.

Artikkel 35

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1. Komisjoni otsuses määruse (EL) 2021/2116 artiklis 53 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tuleb kindlaks määrata igas liikmesriigis asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal kantud kulude summad, mis käesoleva määruse artiklis 32 osutatud raamatupidamise aastaaruannete alusel võib kanda fondide arvele, ning kõik vähendamised ja peatamised vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklitele 39, 40 ja 41.

Seoses EAFRDga peavad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses kindlaksmääratud summad sisaldama vahendeid, mida asjaomased liikmesriigid võivad määruse (EL) 2021/2116 artikli 57 kohaselt ümber jaotades uuesti kasutada.

2. EAGFi puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või liikmesriigile maksta, lahutades asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal tehtud igakuised maksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liidab summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul kantud kuludega.

EAFRD puhul saadakse summa, mis raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemusel tuleb liikmesriigilt tagasi nõuda või talle maksta, lahutades asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal tehtud vahemaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

Komisjon lahutab kõnealuse summa sellisest esimesest maksest või liidab summa sellisele esimesele maksele, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 53 kohane otsus on vastu võetud.

3. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile hiljemalt enne põllumajanduslikule eelarveaastale järgneva aasta 30. aprilli tema esitatud teabe kontrollimise tulemused ja lisab vajaduse korral oma muudatusettepanekud.

4. Kui komisjon ei saa asjaomasest liikmesriigist tulenevatel põhjustel selle liikmesriigi raamatupidamisarvestust enne järgneva aasta 31. maid kontrollida ja heaks kiita, teatab komisjon kõnealusele liikmesriigile lisakontrollidest, mis ta kavatseb teha vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 49.

5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2116 artiklis 45 osutatud sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 36

Tulemusaruande kontrollimine ja heakskiitmine

1. Kui komisjon leiab, et kuludel ei ole määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastases tulemusaruandes esitatud vastavat väljundit, kasutab ta liidupoolsest rahastamisest mahaarvatavate summade kindlaksmääramisel oma järeldusi ja sertifitseerimisasutuse järeldusi ning võtab arvesse liikmesriikide esitatud teavet, tingimusel et see teave esitatakse tähtaegade jooksul, mille komisjon on kehtestanud raamistikus, mis käsitleb iga-aastast tulemuslikkuse kontrollimist ja heakskiitmist, mis viiakse läbi vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 54 ja kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Kui komisjon leiab liikmesriigi esitatud iga-aastast kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevate dokumentide põhjal ja piisavate põhjenduste puudumisel, et kuludel ei ole vastavat väljundit, edastab ta oma järeldused asjaomasele liikmesriigile, täpsustades leitud erinevuse. Sellekohases teates osutatakse käesolevale artiklile.

Liikmesriik vastab teates kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui 30 kalendripäeva alates teate kättesaamisest. Liikmesriik võib oma vastuses eelkõige:

a)	esitada tuvastatud erinevuste kohta märkusi ja põhjendusi;

b)	tõendada komisjonile, et avastatud tegelik erinevus või summa, millel ei ole vastavat väljundit, on komisjoni hinnatust väiksem;

c)	teatada komisjonile parandusmeetmetest, mida ta on võtnud, et tagada väljunditega seoses nõuetekohane aruandlus või tagada, et kuludel on vastav väljund, ning teatada nende rakendamise kuupäevast.

Esimeses ja teises lõigus osutatud teabe võib edastada elektrooniliselt.

3. Komisjon võtab pärast liikmesriikide põhjenduste hindamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 vajaduse korral vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 kohase otsuse, et vähendada liidu rahastamist kulude võrra, millel ei ole asjaomase põllumajandusliku eelarveaasta puhul vastavat väljundit.

4. Seoses EAGFiga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 kohaselt tehtud otsusele järgneval teisel kuul kantud kuludega seotud kuumaksetest.

5. Seoses EAFRDga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised maksest, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 kohane otsus on vastu võetud.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2116 artiklis 45 osutatud sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 37

Vastavuskontroll

1. Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega, kasutab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramisel oma järeldusi ja võtab arvesse liikmesriikide esitatud teavet, tingimusel et see teave esitatakse tähtaegade jooksul, mille komisjon on kehtestanud raamistikus, mis käsitleb vastavuskontrolli, mis tehakse vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55 ja kooskõlas käesoleva artikliga. Kõnealuse määruse artiklis 65 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud sekkumiste puhul võtab komisjon arvesse ka põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotluse ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamisaruandeid.

2. Kui komisjon leiab uurimise tulemusel, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega, edastab ta oma järeldused asjaomasele liikmesriigile ja täpsustab vajalikud parandusmeetmed, et edaspidi tagada õigusnormidele vastavus, ning märgib finantskorrektsioonide esialgse taseme, mis tema arvates menetluse selles etapis on vastavuses tema järeldustega. Viie kuu jooksul pärast vastamistähtaja möödumist kutsub komisjon liikmesriigi kahepoolsele kohtumisele. Sellekohases teates osutatakse käesolevale artiklile.

Liikmesriik peab vastama kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Liikmesriik võib oma vastuses eelkõige:

a)	tõendada komisjonile, et mittevastavuse tegelik ulatus või fondidele kaasnev risk on komisjoni hinnatust väiksem;

b)	teatada komisjonile liidu õigusnormide järgimise tagamiseks võetud parandusmeetmed ja nende rakendamise kuupäeva.

Põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon lubada kahekuulise tähtaja pikendamist kuni kahe kuu võrra. Põhjenduseks võib olla liikmesriigi arvutuse hindamine sertifitseerimisasutuse poolt. Taotlus tuleb komisjonile adresseerida enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Kui liikmesriik leiab, et kahepoolset kohtumist ei ole vaja, teavitab ta sellest komisjoni oma vastuses teatele.

3. Kahepoolsel kohtumisel püüavad pooled kokku leppida vajalikes meetmetes ning õigusnormide rikkumise raskuse ja liidu eelarvele tekitatud rahalise kahju hinnangus.

Komisjon koostab 30 tööpäeva jooksul pärast kahepoolset kohtumist kohtumise protokolli ja saadab selle liikmesriigile. Liikmesriik võib saata komisjonile oma märkused 15 tööpäeva jooksul pärast protokolli kättesaamist.

Komisjon edastab liikmesriigile kuue kuu jooksul pärast kahepoolse kohtumise protokolli saatmist ametlikult järeldused, mis on tehtud vastavuskontrolli raames saadud teabe alusel. Selles teates esitatakse hinnang määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 ja delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artiklite 14 ja 15 kohaselt liidupoolsest rahastamisest välja jäetavate kulude kohta. Teates viidatakse käesoleva määruse artikli 43 lõikele 1.

Kui liikmesriik teatab komisjonile, et kahepoolne kohtumine ei ole vajalik, algab kuuekuuline ajavahemik kuupäevast, millal komisjon sai teate kätte.

4. Kui liikmesriik on kasutanud artiklis 43 osutatud lepitusmenetlust, teeb komisjon oma järeldused liikmesriigile teatavaks hiljemalt kuus kuud pärast:

a)	lepitusorgani aruande saamist või

b)	liikmesriigilt artikli 43 lõike 3 teise lõigu kohase tähtaja jooksul lisateabe saamist, tingimusel et käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks asjaomaste tähtaegade jooksul peab komisjonil olema kogu teave, mis on konkreetses menetlusetapis oluline. Kui komisjon leiab, et teave ei ole piisav, võib ta nendes lõigetes sätestatud tähtaegade jooksul igal ajal:

a)	küsida liikmesriigilt lisateavet, mille liikmesriik peab saatma kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist, ja/või

b)	teatada liikmesriigile oma kavatsusest teha lisaauditikäik vajalike kontrollide teostamiseks.

Sel juhul algavad lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad uuesti kas pärast seda, kui komisjon on nõutud lisateabe kätte saanud, või alates lisaauditikäigu viimasest päevast.

Kui lõigetes 2, 3 ja 4 ning käesolevas lõikes osutatud tähtajad hõlmavad osaliselt või täielikult augustit, peatatakse nende tähtaegade kohaldatavus kõnealuseks kuuks.

6. Hinnates liidupoolsest rahastamisest väljajäetavaid kulusid, võib liikmesriigi teavet, mis on saadetud pärast lõike 3 kolmandas lõigus osutatud komisjoni ametlikku teadet, võtta arvesse üksnes juhul, kui:

a)	see on vajalik selleks, et liidu eelarvele tekitatud rahalist kahju oluliselt suuremaks ei hinnataks, ning

b)	kui teabe hilisem esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud välisteguritega ega takista komisjoni võtmast õigel ajal vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohast otsust.

7. Komisjon võtab pärast käesoleva artikli lõike 3 või 4 kohaselt liikmesriikidele järelduste edastamist vajaduse korral määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 alusel vastu otsuse või mitu otsust liidu õigusnormide rikkumisega seotud kulude väljajätmise kohta liidupoolsest rahastamisest. Komisjon võib teha järjestikuseid vastavuskontrolle seni, kuni liikmesriik on parandusmeetmed tegelikult rakendanud.

8. Seoses EAGFiga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohaselt tehtud otsusele järgneval teisel kuul kantud kuludega seotud kuumaksetest.

Seoses EAFRDga teeb komisjon liidu rahastamisest mahaarvamised maksest, mille kohta liikmesriik on esitanud kuludeklaratsiooni pärast seda, kui määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohane otsus on vastu võetud.

Liikmesriigi taotlusel ja pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega võib komisjon siiski võtta vastu rakendusotsuse, millega määratakse mahaarvamise tegemiseks mõni teine tähtaeg või lubatakse tagasimakseid teha mitte rohkem kui kolme osamaksena lähtuvalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohaselt vastu võetud rakendusakti lisatud mahaarvamise tähtsusest. Liikmesriik esitab kõnealuse osamaksete taotluse komisjonile hiljemalt viis päeva pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega kõnealuse määruse artikli 55 kohase otsuse üle.

9. Nende liikmesriikide puhul, kes saavad rahalist abi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002, (22) nõukogu määrusele (EL) nr 407/2010 (23) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule, võib komisjon liikmesriigi taotluse korral pärast põllumajandusfondide komiteega konsulteerimist võtta vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 55 vastu rakendusotsuse, millega lükatakse pärast 1. maid 2025 vastu võetud otsuste täitmine edasi ajavahemikuks, mis ei ületa 24 kuud alates otsuse vastuvõtmise kuupäevast (edaspidi „edasilükkamisotsus“).

Edasilükkamisotsusega lubatakse teha mahaarvamised pärast edasilükkamise tähtaja lõppu kolme aastase osamaksena. Kui kogusumma, mille suhtes kohaldatakse edasilükkamisotsust, moodustab üle 0,02 % asjaomase liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist, võib komisjon lubada teha tagasimaksed maksimaalselt viie aastase osamaksena.

Komisjon võib liikmesriigi taotlusel ning pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega ühe korra pikendada esimeses lõigus osutatud edasilükkamise perioodi ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud.

Edasilükkamisotsust kasutav liikmesriik tagab, et mahaarvamisi põhjustanud puudused, mis endiselt eksisteerivad otsuse vastuvõtmise ajal, kõrvaldatakse tegevuskavaga, mis on koostatud komisjoniga konsulteerides ning milles on esitatud tähtajad ja selged edunäitajad. Komisjon muudab edasilükkamisotsust või tunnistab selle kehtetuks ühel järgmistest juhtudest, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet:

a)	liikmesriik ei suuda võtta vajalikke meetmeid, et kõrvaldada puudused, nagu on ette nähtud tegevuskavas;

b)	edunäitajate põhjal otsustades ei edene parandusmeetmete rakendamine piisavalt või

c)	meetmete tulemus ei ole rahuldav.

10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud rakendusotsused võetakse vastu määruse (EL) 2021/2116 artikli 102 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

11. Komisjon võib asjakohaselt põhjendatud juhtudel, millest teatatakse asjaomasele liikmesriigile, lõigetes 2–5 sätestatud ajavahemikke pikendada.

12. Käesolevas artiklis osutatud teabe võib edastada elektrooniliselt.

13. Lõikeid 1–11 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2116 artiklis 45 osutatud sihtotstarbeliste tulude suhtes.

Artikkel 38

Otsus mitte alustada või mitte jätkata uurimist vastavuskontrolli raames

1. Komisjon võib otsustada määruse (EL) 2021/2116 artikli 55 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, kui ta eeldab, et käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 osutatud uurimise tulemusel kindlaks tehtud mittevastavuse eest määratav võimalik finantskorrektsioon ei ületa 50 000 eurot ja 2 % asjaomastest kuludest või tagasinõutavatest summadest.

2. Kui komisjon vähendab igakuiseid makseid vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 39 lõigetele 1 ja 2, võib ta otsustada kõnealuse määruse artikli 55 kohast uurimist vastavuskontrolli raames mitte alustada ega jätkata, tingimusel et asjaomasel liikmesriigil ei ole kõnealuse määruse artikli 39 lõigete 1 ja 2 kohase menetluse raames vastuväiteid käesoleva lõike kohaldamise suhtes.

Artikkel 39

Lepitusorgan

Määruse (EL) 2021/2116 artikliga 55 ette nähtud vastavuskontrolli tegemiseks luuakse lepitusorgan. Lepitusorganil on järgmised ülesanded:

a)	vaadata läbi kõik juhtumid, mille on lepitusorganile esitanud liikmesriik, kes on saanud komisjonilt käesoleva määruse artikli 37 lõike 3 kolmanda lõigu kohase ametliku teate, sealhulgas hinnangulised kulud, mis komisjon kavatseb liidupoolsest rahastamisest välja jätta;

b)	püüda lähendada komisjoni ja asjaomase liikmesriigi lahknevaid seisukohti;

c)	koostada uurimise lõpus lepitustegevuse tulemuste aruanne, millele lisatakse organi arvates vajalikud märkused, kui kõik vaidlusküsimused või osa neist jäävad lahendamata.

Artikkel 40

Lepitusorgani koosseis

1. Lepitusorgan koosneb vähemalt viiest liikmest, kes valitakse silmapaistvate isikute hulgast, kelle sõltumatus on igati tagatud ja kes on pädevad ühise põllumajanduspoliitika, sealhulgas maaelu arengu rahastamise või finantsauditi alases töös.

Kõnealused isikud peavad olema eri liikmesriikide kodanikud.

2. Komisjon määrab eesistuja, liikmed ja asendusliikmed ametisse esialgu kolmeks aastaks pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega.

Ametiaega võib pikendada korraga üksnes ühe aasta võrra ja sellest tuleb teavitada põllumajandusfondide komiteed. Kui ametisse määratav eesistuja on juba lepitusorgani liige, on tema esialgne ametiaeg eesistujana kolm aastat.

Eesistuja, liikmete ja asendusliikmete nimed avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3. Lepitusorgani liikmete töö tasustamisel võetakse arvesse aega, mis neil tuleb ülesandele pühendada. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjoni kehtivatele personalieeskirjadele.

4. Eesistuja ja liikmed jäävad pärast ametiaja lõppu ametisse seni, kuni nad asendatakse või nende ametiaega pikendatakse.

5. Komisjon võib pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega lõpetada selliste liikmete ametiaja, kes ei vasta enam lepitusorgani kohustuste täitmiseks esitatavatele tingimustele või kes ei ole määramata aja jooksul kättesaadavad.

Ülejäänud aja ametiajast, milleks asjaomane liige ametisse määrati, asendab teda sel juhul asendusliige ning sellest teavitatakse põllumajandusfondide komiteed.

Kui eesistuja ametiaeg lõpetatakse, määrab komisjon pärast konsulteerimist põllumajandusfondide komiteega liikme, kes täidab eesistuja kohustusi ülejäänud aja ametiajast, milleks eesistuja ametisse määrati.

Artikkel 41

Lepitusorgani sõltumatus

1. Lepitusorgani liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult, taotlemata ja võtmata vastu juhiseid komisjonilt, valitsustelt või asutustelt.

Liikmed ei osale lepitusorgani töös ega kirjuta alla aruandele, kui nad on varasemas ametis olnud isiklikult seotud käsitletava juhtumiga.

2. Ilma et see piiraks aluslepingu artikli 287 kohaldamist, ei avalikusta lepitusorgani liikmed teavet, mis on neile teatavaks saanud lepitusorganis töötamise ajal. Selline teave on konfidentsiaalne ja selle suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 42

Töökord

1. Lepitusorgani koosolekud toimuvad komisjoni asukohas. Eesistuja valmistab töö ette ja korraldab seda. Tema puudumise korral ja ilma et see piiraks artikli 40 lõike 5 esimese lõigu kohaldamist, täidab eesistuja kohustusi lepitusorgani vanim liige.

Lepitusorganile osutab sekretariaaditeenuseid komisjon.

2. Ilma et see piiraks artikli 41 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, tuleb aruanded vastu võtta kohalviibivate liikmete absoluutse häälteenamusega, kusjuures nõupidamiste kvoorum on kolm liiget.

Aruannetele kirjutavad alla eesistuja ja liikmed, kes on nõupidamistest osa võtnud. Aruannetele annab kaasallkirja sekretariaadi liige.

Artikkel 43

Lepitusmenetlus

1. Liikmesriik võib esitada juhtumi lepitusorganile läbivaatamiseks 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud komisjonilt artikli 37 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud ametliku teate, ja saadab selleks lepitusorgani sekretariaadile põhjendatud lepitustaotluse.

2. Järgitava menetluskorra ja sekretariaadi aadressi teatab liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee.

3. Lepitustaotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui summa, mida komisjoni teatele vastavalt kavatsetakse liidupoolsest rahastamisest välja jätta:

a)	on üle ühe miljoni euro või

b)	moodustab vähemalt 25 % liikmesriigi kogukuludest aasta jooksul asjaomaste eelarvepunktide raames.

Kui liikmesriik on asja varasema arutamise käigus põhjendatult väitnud, et juhtum on seotud liidu õigusnormide kohaldamise põhimõttelise küsimusega, võib lepitusorgani eesistuja tunnistada lepitustaotluse vastuvõetavaks. Taotlust ei võeta vastu, kui küsimus on üksnes õiguslikus tõlgenduses.

4. Lepitusorgan teostab uurimise nii mitteametlikult ja kiiresti kui võimalik, tuginedes üksnes artikli 37 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt ametlike järelduste teatavaks tegemise ajal komisjoni käsutuses olevale tõendusmaterjalile ning kuulates komisjoni ja asjaomased riigiasutused erapooletult ära.

Kui liikmesriik peab siiski vajalikuks esitada oma lepitustaotluses teavet, mis ei olnud komisjonile edastatud, võib lepitusorgan paluda komisjonil hinnata kõnealust uut teavet üksnes juhul, kui artikli 37 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud. Teave edastatakse komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast artikli 39 punktis c osutatud aruande saatmist.

5. Kui lepitusorgan ei suuda nelja kuu jooksul pärast juhtumi esitamist komisjoni ja liikmesriigi seisukohti lepitada, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

6. Artikli 39 punktis c osutatud aruandes esitatakse põhjendused, miks seisukohti ei suudetud lepitada. Selles märgitakse, kas menetluse käigus jõuti osalisele kokkuleppele ja kas lepitusorgan palub komisjonil vastavalt lõike 4 teisele lõigule hinnata uut teavet.

7. Aruanne saadetakse:

a)	asjaomasele liikmesriigile;

b)	komisjonile läbivaatamiseks enne järelduste saatmist liikmesriigile;

c)	teistele liikmesriikidele põllumajandusfondide komitee raames.

8. Kui lõikes 1, lõike 4 teises lõigus ja lõikes 5 osutatud ajavahemikud hõlmavad osaliselt või täielikult augustit, peatatakse nende tähtaegade kohaldatavus kõnealuseks kuuks.

IV PEATÜKK

Kontrollid

1. jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 44

Toetusesaajate kindlakstegemiseks kogutav teave

1. Liikmesriigid tagavad, et toetusesaajad esitavad toetuse- ja maksetaotlustes nende kindlakstegemiseks vajaliku teabe, sealhulgas asjakohasel juhul selle kontserni (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (24) artikli 2 punktis 11) kindlakstegemiseks vajaliku teabe, milles nad osalevad alates konkreetsest kuupäevast, mille määrab kindlaks liikmesriik. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

a)	üksuse nimi;

b)	käibemaksu- või maksukohustuslasena registreerimise number;

c)	emaettevõtja nimi ja käibemaksu- või maksukohustuslasena registreerimise number;

d)	kõrgeima tasandi emaettevõtja ja käibemaksu- või maksukohustuslasena registreerimise number;

e)	tütarettevõtjad ja käibemaksu- või maksukohustuslasena registreerimise numbrid.

Esimeses lõigus osutatud teavet võib kasutada määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollivalimi koostamisel. Teavet võib kasutada eelkõige kõnealuse määruse artiklis 62 osutatud kõrvalehoidmise kontrollimiseks.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kontsernide kindlakstegemist võimaldava teabe avaldab liikmesriik tagantjärele kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 98.

Artikkel 45

Andmekaevevahendi kasutamisega seotud nõuded

1. Selleks et vabatahtlikult kasutada määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 2 osutatud andmekaevevahendit, mille komisjon teeb kõnealuse määruse artikli 60 kohaste kontrollide tegemiseks kättesaadavaks, tagavad liikmesriigid, et:

a)	juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sealhulgas määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 1 osutatud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi, saab ühendada vahendiga elektrooniliselt ning halduskoormuse ja manuaalse sekkumise minimeerimiseks edastatakse andmed automaatselt ja masinloetavas vormingus;

b)	andmekaevevahendi abil saadud teavet ja tehtud kontrolle saab automaatselt sisestada juhtimis- ja kontrollisüsteemidesse ning neid saab seal salvestada ja säilitada.

2. Kui liikmesriik otsustab kasutada määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõike 1 teises lõigus osutatud kontrollivalimi koostamisel käesoleva määruse artikli 44 kohaselt kogutud teavet, võib seda teavet kontrollida kõnealuse andmekaevevahendi abil.

2. jagu

Tehingute kontrollimine

Artikkel 46

Liikmesriikide tehtav kontroll

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõike 1 kohaselt kontrollitakse ettevõtjate äridokumente süstemaatiliselt igal käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontrolliperioodil ning sellise kontrolliga peavad olema hõlmatud vähemalt pooled ettevõtjatest, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas EAGFi rahastamissüsteemis 150 000 eurot EAGFi eelarveaastal, mis eelnes asjaomase kontrolliperioodi algusele.

2. Igal kontrolliperioodil valivad liikmesriigid, ilma et see piiraks nende kohustusi seoses määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõikega 1, riskianalüüsi põhjal kontrollitavad ettevõtjad kõigi meetmete kohta, niivõrd kui see on teostatav. Liikmesriigid esitavad komisjonile riskianalüüsi kõnealuse määruse artikli 80 lõikes 1 osutatud kontrollikava osana.

3. Seoses meetmetega, mille puhul liikmesriik ei pea riskianalüüsi kasutamist teostatavaks, kontrollitakse kohustuslikult kõiki ettevõtjaid, kelle saadud maksete summa ületab EAGFi rahastamissüsteemis 350 000 eurot ning keda ei ole käesoleva määruse ega määruse (EL) 2021/2116 III peatüki IV jaotise kohaselt kummagi eelmise kahe kontrolliperioodi jooksul kontrollitud.

4. Kontrolliperiood kestab alates 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

Artikkel 47

Vastastikune abi

Liikmesriigid saadavad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 79 osutatud vastastikuse abi taotluse igale liikmesriigile, kus kõnealuses artiklis osutatud ettevõtja asub. Taotlus peab sisaldama kõiki vajalikke üksikasju, et sihtliikmesriik saaks kindlaks teha asjaomased ettevõtjad ja täita oma kontrollikohustusi. Sihtliikmesriigid vastutavad selliste ettevõtjate kontrolli eest vastavalt kõnealuse määruse artiklile 77.

Artikkel 48

Iga-aastased kontrollikavad ja aruanded

1. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 80 osutatud kontrollikava ja aruanne koostatakse vastavalt käesoleva määruse VI ja VII lisas esitatud näidisvormile.

2. Käesoleva artikli kohaselt esitatav teave edastatakse elektrooniliselt.

3. Komisjon teatab igal aastal liikmesriikidele kontrolli tulemustest.

V PEATÜKK

Tagatised

1. jagu

Kohaldamisala, infotehnoloogia, vääramatu jõud

Artikkel 49

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigil juhtudel, kui põllumajandust käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud tagatised, olenemata sellest, kas mõistet „tagatis“ kasutatakse.

Käesolevat peatükki ei kohaldata tagatiste suhtes, mis esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (25) osutatud impordi- ja eksporditollimaksude tasumise tagamiseks.

Artikkel 50

E-haldus

Teadete, dokumentide ja tagatiste esitamisel, töötlemisel ja haldamisel võib kasutada IT-süsteeme, tingimusel et kohaldatavaid süsteeme hallatakse vastavalt ametlikult tunnustatud kvaliteedi- ja turvaprotokollidele, mis sobivad kõnealuste süsteemidega.

Kui pädeval asutusel ei ole IT-süsteemide vaheliste erinevuste tõttu võimalik kontrollitavatele dokumentidele juurde pääseda, tuleb kõnealused dokumendid välja trükkida ja nende ehtsust peab tõendama kõnealuste IT-süsteemide haldamise eest vastutav pädev asutus („väljaandev asutus“) või dokumentide ehtsuse tõendamise eest vastutav pädev asutus.

Selliseid väljatrükke võib asendada elektroonilise sõnumiga väljaandva asutuse ja toetusesaaja või pädeva asutuse vahel, tingimusel et väljaandev asutus esitab sõnumi ehtsust ametlikult tõendava protokolli.

Artikkel 51

Vääramatu jõuga seotud ajalised piirangud

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui konkreetses määruses sellele osutatakse.

2. Vääramatu jõu kinnitamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui pädev asutus sai selle rohkem kui 30 kalendripäeva pärast päeva, mil pädev asutus teavitas ettevõtjat asjaomase kohustuse täitmata jätmise kindlakstegemisest delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 24 lõike 2 tähenduses, asjaomase kohustuse täitmise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt või asjaomase kohustuse täitmist kinnitava tõendi esitamise tähtaja aegumisest kõnealuse määruse artikli 24 lõike 4 kohaselt.

3. Ettevõtjad tõendavad pädevale asutusele selliste asjaolude esinemist, mis nende arvates oli vääramatu jõud, 181 kalendripäeva jooksul enne kohustuse lõplikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Ettevõtjatele võib anda lisaaega, kui nad ei suuda esitada tõendit kõnealuseks tähtajaks, hoolimata hoolsuskohustuse täitmisest.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kinnitatud vääramatu jõu juhtudest ja esitavad iga juhtumi kohta asjaomase teabe.

2. jagu

Tagatise vorm

Artikkel 52

Vorm

1. Tagatise võib anda:

a)	sularahasissemaksena, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 20 lõigetes 2 ja 3, ja/või

b)	delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 22 kohase tagatise andja määramisega.

2. Pädeva asutuse äranägemisel võib tagatise anda:

a)	sularahasissemaksena pangas;

b)	avalik-õiguslike asutuste või avalike fondide tähtajaliste võlgnevuste kohta esitatud tunnustatud nõuete pantimise kaudu, kui kõnealuste nõuete suhtes ei ole ülimuslikke nõudeid, ja/või

c)	asjaomase liikmesriigi kaubeldavate tagatiste pantimise kaudu, tingimusel et kõnealune liikmesriik on need välja andnud või garanteerinud.

3. Pädev asutus võib kehtestada lisatingimusi seoses lõikes 2 loetletud liiki tagatiste vastuvõetavaks tunnistamisega.

Artikkel 53

Kaubeldav tagatis

1. Artikli 52 lõike 2 punkti c kohaselt panditud tagatise kasutusväärtus tagatise andmise ajal on vähemalt 115 % nõutava tagatise väärtusest.

2. Pädev asutus võib artikli 52 lõike 2 punktis c loetletud liiki tagatise vastuvõetavaks tunnistada ainult juhul, kui tagatist pakkuv isik kirjalikult kohustub andma kas täiendava tagatise või asendama algtagatise, kui kõnealuse tagatise kasutusväärtus on kolme kuu jooksul olnud alla 105 % nõutava tagatise väärtusest. Kõnealust kirjalikku kohustust ei ole vaja juhul, kui see on juba liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud. Pädev asutus vaatab korrapäraselt sellise tagatise väärtuse üle.

3. Pädev asutus hindab artikli 52 lõike 2 punktis c nimetatud tagatise kasutusväärtust realiseerimiskulusid arvesse võttes.

4. Tagatiste kasutusväärtus arvestatakse viimase kasutusel oleva noteeringu alusel.

5. Tagatist andev isik tõendab pädeva asutuse taotluse korral tagatise kasutusväärtust.

Artikkel 54

Asendamine ja sidumine kohustusega

1. Tagatise võib asendada mõne teise tagatisega.

Pädeva asutuse luba on vaja juhul, kui:

a)	algtagatis on tagastamata jäetud, kuid veel realiseerimata, või

b)	asendav tagatis on artikli 52 lõikes 2 loetletud liiki.

2. Üldtagatise võib asendada mõne teise üldtagatisega tingimusel, et uus üldtagatis hõlmab vähemalt seda osa algsest üldtagatisest, mis asendamise ajal on määratud tagama ühe või mitme seni veel täitmata kohustuse täitmist.

3. Pärast üldtagatise osa sidumist konkreetse kohustusega arvestatakse välja ülejäänud üldtagatise saldo.

3. jagu

Tagatise vabastamine ja tagastamata jätmine

Artikkel 55

Tagatise osaline vabastamine

Kui asjakohastes liidu erieeskirjades ei ole miinimumkogust ette nähtud, võib pädev asutus ise piirata iga tagatise osaliselt vabastamiste arvu ning kindlaks määrata iga sellise vabastamisega seotud miinimumsumma.

Enne tagatise osalist või täielikku vabastamist võib pädev asutus nõuda kirjaliku vabastamistaotluse esitamist.

Kui tagatis hõlmab üle 100 % nõutavast tagatissummast, vabastatakse üle 100 % ulatuv osa tagatisest siis, kui ülejäänud tagatissumma lõplikult vabastatakse või maha arvatakse.

Artikkel 56

Tagatise tagastamata jätmine

1. Pädev asutus, kes saab teada tagatise osalist või täielikku tagastamata jätmist tingivatest asjaoludest, nõuab viivitamata kohustuse täitmisega seotud isikult mahaarvatava summa väljamaksmist kuni 30 päeva jooksul alates maksenõude kättesaamise kuupäevast.

Kui makse ei ole selleks ajaks tehtud, siis pädev asutus:

a)	kannab iga artikli 52 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole;

b)	nõuab viivitamata, et artikli 52 lõike 1 punktis b osutatud tagatise andja teeks makse kuni 30 päeva jooksul alates maksenõude kättesaamise kuupäevast;

võtab viivitamata meetmeid:

i)	artikli 52 lõike 2 punktides b ja c kirjeldatud tagatiste ümberarvestamiseks sularahasse, millest piisab maksta oleva summa katmiseks;

ii)	artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud panditud sularahasissemaksete kandmiseks oma kontole.

Pädev asutus võib asjaomaselt isikult makse tegemist nõudmata iga artikli 52 lõike 1 punktis a kirjeldatud liiki tagatise viivitamata asjakohasele kontole kanda.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist:

maksab asjaomane pool juhul, kui on tehtud otsus tagatise tagastamata jätmise kohta ja kui seda on taotluse korral kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega edasi lükatud, intressi tegelikult kinni peetud summalt ajavahemiku eest, mis algab 30 päeva pärast lõikes 1 osutatud maksenõude saamist ja lõpeb tegelikult kinni peetud summa maksmisele eelneval päeval;

b)	kui apellatsioonimenetluse tulemusest lähtudes nõutakse, et asjaomane pool peab 30 päeva jooksul maksma kinni peetud summa, võib liikmesriik intressi arvutamisel käsitada makse tegemise päevana kõnealuse nõude kuupäevale järgnevat 20. päeva;

c)	kohaldatav intressimäär arvutatakse kooskõlas liikmesriigi õigusega, kuid see ei tohi mingil juhul olla madalam kui selle riigi poolt kohaldatav maksete tagasinõudmisel kehtiv intressimäär;

d)	arvavad makseasutused EAGFi või EAFRD kuludelt maha makstud intressid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2116;

e)	võivad liikmesriigid kindlate ajavahemike järel seoses intressidega nõuda suurema tagatise esitamist.

3. Kui tagatis on tagastamata jäetud ja asjaomane summa on juba kantud fondide arvele ning kui apellatsioonimenetluse tulemusel tuleb osaliselt või täielikult kinni peetud summa, sealhulgas liikmesriigi õigusaktide kohaselt makstud intress, tagasi maksta, kannavad selle kulu fondid, välja arvatud juhul, kui tagatise tagasimaksmise põhjuseks on liikmesriigi haldusasutuste või muude asutuste hooletus või ränk viga.

4. jagu

Teave

Artikkel 57

Teave tagatiste tagastamata jätmise ning tagatise liikide ja andjate kohta

1. Liikmesriigid hoiavad komisjoni jaoks kättesaadavana igal aastal tagastamata jäetud tagatiste üldarvu ja kogusumma, olenemata artiklis 56 sätestatud menetluse etapist, eristades mõlemal juhul riigieelarvesse krediteeritud ja liidu eelarvesse krediteeritud tagatised. Kõnealust teavet säilitatakse selliste tagastamata jäetud tagatiste kohta, mis on suuremad kui 1 000 eurot, ja seoses liidu õigusnormidega, mille kohaselt tagatist nõutakse. Teave hõlmab nii huvitatud isiku poolt otse makstud summasid kui ka tagatise realiseerimisega sisse nõutud summasid.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile loetelu:

a)	asutustest, kellel on lubatud tegutseda tagatise andjana, ja sellekohastest nõuetest;

b)	artikli 52 lõike 2 kohaselt vastu võetavate tagatiste liikidest ja sellekohastest nõuetest.

VI PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 58

Esitusviis ja -vorm

1. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 98 osutatud teave, mis on seotud määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 esimese lõigu punktidega a, b, d ja f–l, avaldatakse masinloetavas avatud vormingus, nagu CSV või XLXS, ning see sisaldab käesoleva määruse VIII lisas täpsustatud teavet, sealhulgas tegevuse koodi, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse IX lisas.

2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte avaldada määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 esimese lõigu punktides f ja g osutatud teavet määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud otsetoetustega sekkumise viiside, määruse (EL) 2021/2115 artikli 69 punktides b ja c osutatud maaelu arengusse sekkumise viiside ning määrustes (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 sätestatud meetmete kohta.

3. Teave on kättesaadav veebiotsingu vahendi kaudu, mis võimaldab kasutajal otsida toetusesaajaid kas nime, toetusesaajate rühma, omavalitsuse, saadud summade või tegevuse või nende kombinatsiooni järgi ning saada kogu vastav teave ühtse andmekogumina.

4. Teave esitatakse liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes ja/või ühes kolmest komisjoni töökeelest.

5. Lõikes 1 osutatud andmed esitatakse eurodes. Liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, esitab summad nii eurodes kui ka omavääringus, kasutades kahte eraldi tabelit masinloetavas avatud vormingus.

6. Omavääringute suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artiklis 12 sätestatud vahetuskurssi.

7. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikes 2 osutatud teave, mis on seotud määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 esimese lõigu punktiga e, avaldatakse eraldi dokumendis, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse IX lisas sisalduvat teavet.

Artikkel 59

Toetusesaajate avalikustamine väikeste summade korral

1. Kui toetusesaajale ühe aasta jooksul makstud toetuse summa on 1 250 eurot või väiksem, märgitakse toetusesaaja koodiga. Liikmesriigid otsustavad kõnealuse koodi vormi üle.

2. Kui lõikes 1 osutatud teave toetusesaajate kohta võimaldaks mõnes konkreetses omavalitsusüksuses elavate või registreeritud toetusesaajate väikse arvu tõttu toetusesaajana identifitseerida füüsilise isiku, avaldab asjaomane liikmesriik määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 esimese lõigu punkti l kohase teabena järgmise suurema haldusüksuse, kuhu kõnealune omavalitsusüksus kuulub.

Artikkel 60

Avaldamise kuupäev

Käesolevas peatükis osutatud teave eelnenud põllumajandusliku eelarveaasta kohta avaldatakse iga aasta 31. maiks.

Artikkel 61

Teave toetusesaajate kohta

Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 98 osutatud teave toetusesaajate kohta esitatakse EAGFilt või EAFRD-lt toetuse saamise taotlusvormides või andmete kogumise ajal.

Artikkel 62

Koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel

1. Komisjon loob oma keskse internetiaadressi all tema hooldatava liidu veebisaidi, mis sisaldab määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikes 4 osutatud linke liikmesriikide veebisaitidele. Komisjon ajakohastab internetilinke vastavalt liikmesriikide saadetud teabele.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile oma veebisaidi internetiaadressi kohe, kui see on loodud, ja teatavad komisjonile igast järgmisest muudatusest, mis mõjutavad nende veebisaitide kättesaadavust liidu veebisaidi kaudu.

3. Liikmesriigid määravad veebisaidi loomise ja hooldamise eest vastutava asutuse. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuse asutuse nime ja täpse aadressi.

VII PEATÜKK

Andmed, mis tuleb esitada WTO teates riigisisese toetuse kohta

Artikkel 63

Andmed ja edastamine

1. Samal kuupäeval, mil komisjonile esitatakse raamatupidamise aastaaruanded, edastavad liikmesriigid andmed riiklikest allikatest kõigi fondidega seotud kulude eest makstud summade kohta, nagu on osutatud artikli 32 lõike 1 punktides b ja c.

2. Lõike 1 kohaselt nõutavad andmed esitatakse samas struktuuris kui artikli 32 lõike 1 punktide b ja c kohaselt esitatavad andmed. See teave esitatakse vastavalt näidisele, mille komisjon teeb liikmesriikidele teabesüsteemide kaudu kättesaadavaks.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 64

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 908/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Kuid:

kõnealuse määruse artikleid 21–24 ja 27–34 kohaldatakse jätkuvalt EAFRD suhtes seoses määruse (EL) nr 1305/2013 kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames toetusesaajatele tekkinud kulude ja makseasutuse tehtud maksetega ning EAGFi suhtes seoses määruse (EL) nr 1308/2013 alusel heakskiidetud rakenduskavadega;

b)	kõnealuse määruse artikli 59 kohaldamist jätkatakse siiski 2021., 2022. ja 2023. põllumajandusliku eelarveaasta eest tehtavate maksete suhtes.

c)	Kõnealuse määruse II ja III lisa kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse artikli 32 punktide f ja g kohaldamisel.

Artikkel 65

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Kuid:

a)	artikleid 9, 10 ja 11 kohaldatakse liikmesriikidele tekkinud kulude ja liikmesriikide saadud sihtotstarbeliste tulude suhtes alates 16. oktoobrist 2022;

b)	artikli 22 lõike 1 teise lõigu punkti e kohaldatakse sihtotstarbeliste tulude suhtes, mis on tagasi nõutud alates 1. jaanuarist 2026 seoses maaelu arengu programmidega, mille komisjon on määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt heaks kiitnud;

c)	VI peatükki kohaldatakse alates 2024. põllumajanduslikust eelarveaastast tehtavate maksete suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3) Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(4) Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 131).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(11) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(14) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).

(15) Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.7.2016, lk 71).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 6.12.2021, lk 262).

(19) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(20) Komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 27/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega (ELT L 5, 9.1.2004, lk 36).

(21) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(22) Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

(23) Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

I LISA

Artiklis 4 osutatud liidu vahendite haldaja kinnitus – makseasutus

Mina, …, ... makseasutuse direktor, esitan nimetatud makseasutuse raamatupidamisarvestuse põllumajandusliku eelarveaasta 16.10.xx kuni 15.10.xx+1 kohta.

Tuginedes oma hinnangule ja enda käsutuses olevale teabele, muu hulgas siseaudiitori töö tulemustele, kinnitan järgmist:

—

esitatud aruanded annavad minule teada olevalt tõese, täieliku ja täpse ülevaate eespool osutatud põllumajandusliku eelarveaasta kuludest ja tuludest. Aruannetes on kajastatud eelkõige kõik mulle teada olevad võlad, ettemaksed, tagatised ja varud ning kõik seoses EAGFi ja EAFRDga sissenõutud summad on nõuetekohaselt kantud asjaomaste fondide arvele;

—

olen kehtestanud süsteemi, mis annab piisava kindluse, et:

i)	määrustes (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmetega seotud maksed on seaduslikud ja korrektsed;

ii)	määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud juhtimissüsteemid toimivad korrakohaselt ja tagavad, et kulud on tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 37;

iii)	aruandlussüsteem ja määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviisidega seotud näitajaid käsitlevad andmed on kvaliteetsed ja usaldusväärsed ning kulud vastavad aruandes esitatud konkreetsele väljundile ja need on kantud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega.

Aruannetesse kantud kulusid on kasutatud ettenähtud otstarbel, nagu on kindlaks määratud määruses (EL) 2021/2116.

Lisaks kinnitan, et määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 alusel on kehtestatud tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed, mille puhul võetakse arvesse väljaselgitatud riske.

Selle kinnitusega seoses tuleb siiski arvestada järgmisi reservatsioone:

Kinnitan, et minule teada olevalt ei ole jäänud avaldamata ühtegi asjaolu, mis võiks kahjustada liidu finantshuvi.

Allkiri

II LISA

Artiklis 4 osutatud liidu vahendite haldaja kinnitus – koordineeriv asutus

Mina, …, ... koordineeriva asutuse direktor, esitan ……… (liikmesriigi) iga-aastase tulemusaruande põllumajandusliku eelarveaasta 16.10.xx kuni 15.10.xx+1 kohta.

Tuginedes oma hinnangule ja enda käsutuses olevale teabele, muu hulgas sertifitseerimisasutuse töö tulemustele, kinnitan järgmist:

—

määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõikes 1 ja määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastane tulemusaruanne on koostatud koordineerivas asutuses kasutusel olevate süsteemide ja heakskiidetud menetluse kohaselt ning see põhineb ……… (liikmesriigis) makseasutuste (... loetelu) esitatud tõendatud andmetel.

Selle kinnitusega seoses tuleb siiski arvestada järgmisi reservatsioone:

Kinnitan, et minule teada olevalt ei ole jäänud avaldamata ühtegi asjaolu, mis võiks kahjustada liidu finantshuvi.

Allkiri

III LISA

Rahastamisvahendite kontrolljälje elemendid, millele on osutatud artikli 7 lõikes 6

Dokumendid rahastamisvahendi loomise kohta, nt rahastamislepingud jne;

dokumendid, mis näitavad ÜPP strateegiakava ja iga sekkumisviisi alusel rahastamisvahendisse makstud summasid, ÜPP strateegiakava raames rahastamiskõlblikke kulusid ning EAFRD toetusest tekkivat intressi ja muid tulusid ja EAFRD-l põhinevate vahendite uuesti kasutamist vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklitele 60 ja 62;

dokumendid rahastamisvahendi toimimise kohta, sealhulgas seire, aruandluse ja kontrolliga seotud dokumendid;

ÜPP strateegiakava maksete ja rahastamisvahendi lõpetamisega seotud dokumendid;

dokumendid halduskulude ja -tasude kohta;

vahendite lõplike saajate esitatud taotlusvormid või nendega samaväärsed dokumendid koos tõendavate dokumentidega, kaasa arvatud äriplaanid ja asjakohasel juhul varasemad raamatupidamise aastaaruanded;

rahastamisvahendit rakendavate asutuste kontrollnimekirjad ja aruanded;

vähese tähtsusega abiga seoses esitatud kinnitused, kui see on kohaldatav;

rahastamisvahendist lõplikele vahendite saajatele antud toetuse, sealhulgas omakapitali, laenude, tagatiste või muude investeeringuvormide jaoks antud toetuse kohta sõlmitud lepingud;

10.

tõendid selle kohta, et rahastamisvahendi kaudu antud toetust tuleb kasutada ettenähtud otstarbel;

11.

kirjed makseasutuse ja rahastamisvahendi vaheliste finantsvoogude ning rahastamisvahendi siseste finantsvoogude kohta kõigil tasanditel kuni vahendite lõplike saajateni ning tagatiste korral tõendid selle kohta, et nendega seotud laenud maksti välja;

12.

eraldi kirjed või raamatupidamiskoodid rahastamisvahendist lõpliku vahendite saaja heaks tehtud ÜPP strateegiakava makse või antud tagatise kohta.

IV LISA

Artikli 7 lõikes 7 osutatud rahastamisvahendeid käsitleva iga-aastase auditiaruande vorm

1. Sissejuhatus

1.1.

Aruande koostamises osalenud väline audiitorühing.

1.2.

Arvestusperiood (16. oktoober N–1 kuni 15. oktoober N).

1.3.

Auditiaruandega hõlmatud rahastamisvahend(id)/volitus(ed) ja ÜPP strateegiakava(d). Rahastamisleping, millega aruanne on seotud (edaspidi „rahastamisleping“).

2. EIP/EIFi või muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kohaldatavate sisekontrollisüsteemide audit

Tulemused, mille on andnud EIP või muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, milles liikmesriigil on osalus, sisekontrollisüsteemide välisaudit, milles hinnatakse asjaomase sisekontrollisüsteemi ülesehitust ja tulemuslikkust ning mis hõlmab järgmisi elemente.

2.1.	Volituste heakskiitmise protsess.

2.2.	Finantsvahendajate hindamise ja valimise protsess: ametlik ja kvaliteedi hindamine.

2.3.	Finantsvahendajatega tehtavate tehingute heakskiitmise protsess ja asjaomaste rahastamislepingute allkirjastamine.

2.4.

Protsessid finantsvahendajate tegevuse jälgimiseks seoses järgmisega:

2.4.1.

finantsvahendajate aruanded;

2.4.2.

dokumenteerimine;

2.4.3.

väljamaksed lõplikele vahendite saajatele;

2.4.4.

lõplikele vahendite saajatele antava toetuse rahastamiskõlblikkus;

2.4.5.

finantsvahendajate haldustasud ja -kulud;

2.4.6.

nähtavuse, läbipaistvuse ja kommunikatsiooniga seotud nõuded;

2.4.7.

riigiabi ja abi kumuleerimise nõuete rakendamine finantsvahendajate poolt;

2.4.8.

investorite diferentseeritud kohtlemine, kui see on asjakohane;

2.4.9.

kooskõla kohaldatava liidu õigusega seoses rahapesu, terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise, maksupettuste või maksudest kõrvalehoidmisega.

2.5.	Makseasutuselt saadud maksete töötlemise süsteemid.

2.6.	Halduskulude ja -tasudega seotud summade arvutamise ja maksmise süsteemid.

2.7.	Finantsvahendajatele tehtavate maksete töötlemise süsteemid.

2.8.	ÜPP strateegiakava(de) toetusest rahastamisvahenditele tekkiva intressi ja muude tulude töötlemise süsteemid.

2.9.

Viimast aruandeaastat käsitleva iga-aastase auditiaruande puhul esitatakse lisaks punktides 2.1–2.8 osutatud teabele teave järgmiste elementide kohta:

2.9.1.

investorite diferentseeritud kohtlemise kasutamine;

2.9.2.

saavutatud kordaja suhe võrrelduna kokkulepitud kordaja suhtega tagatisi andvate rahastamisvahendite tagatislepingutes;

2.9.3.

ÜPP strateegiakava alusel rahastamisvahenditesse makstud toetusega seotud intressi ja muude tulude kasutamine vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 60;

2.9.4.

EAFRDst saadud toetusel põhinevate, rahastamisvahenditesse tagasi makstud vahendite kasutamine kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni ning kehtestatud kord nende vahendite kasutamiseks pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 62.

Punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 puhul tuleb pärast esimese iga-aastase auditiaruande esitamist esitada üksnes teave olemasolevate menetluste või kordade ajakohastamise või muutmise kohta.

3. Auditijäreldused

3.1.

Järeldus selle kohta, kas väline audiitorühing saab 2. jaos osutatud elementide puhul anda EIP või muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, milles liikmesriigil on osalus, sisekontrollisüsteemi ülesehituse ja tulemuslikkuse osas piisava kindluse kooskõlas kohaldatavate normidega.

3.2.

Tehtud auditi leiud ja soovitused.

Punktid 3.1 ja 3.2 põhinevad 2. jaos osutatud auditi tulemustel ning asjakohasel juhul võetakse neis arvesse tulemusi, mille on andnud muu riikliku või liidu tasandi audit, mis on tehtud seoses sama rahastamisvahendeid rakendava asutusega ja/või samade rahastamisvahendeid käsitlevate volitustega.

V LISA

Artikli 32 lõike 1 punktis f osutatud näidistabel õigusnormide rikkumisega seotud alusetute maksete kohta

Artikli 32 lõike 1 punktis f osutatud teave esitatakse makseasutuste kaupa järgmises tabelis:

a	b	c	d	e	f	g	h	i	j
Makseasutus	Fond	Rahaühik	Saldo N–1 aasta 15. oktoobri seisuga	Uute juhtumite kogusumma (N põllumajanduslik eelarveaasta)	Korrektsioonide kogussumma (N põllumajanduslik eelarveaasta)	Intresside kogussumma (N põllumajanduslik eelarveaasta)	Tagasinõuete kogussumma (N põllumajanduslik eelarveaasta)	Tagasinõutamatud summad kokku (N aasta)	Summa, mis on tagasinõudmisel (saldo N aasta 15. oktoobri seisuga)

VI LISA

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 80 lõikes 1 ja käesoleva määruse artiklis 48 osutatud kontrollikava

KONTROLLIPERIOODI ... KOHTA KAVANDATUD KONTROLLIKAVA

1.osa. Menetlused ja riskianalüüs

1.1. Valikumenetlus

Kirjeldada kontrollitavate ettevõtjate valimisel rakendatavat korda.

Märkida selgelt riskianalüüsi kasutamine, täpsustades, kas seda täiendatakse juhuvaliku ja/või käsitsi valimise meetodiga.

Selgitada, kuidas kaetakse ettevõtjate valimisel eri sektorid/meetmed ja piirkonnad.

1.2. Kohaldatavad riskitegurid ja -väärtused ning riskitegurite osakaalud

Riskianalüüsi tegemise korral esitada teave kõigi arvesse võetud riskitegurite ja neile omistatud võimalike väärtuste kohta. Lisada see teave allpool esitatud tabelitesse.

Asjakohasel juhul kirjeldada, kuidas riskitegureid kaalutakse.

Riskitegurid ja -väärtused, mida kohaldatakse kõigi riskianalüüsiga hõlmatud sektorite/meetmete suhtes			Riskitegurite osakaalud
Riskitegurid	Riskiväärtused
Riskitegurid	Kirjeldus	Väärtused

Riskitegurid ja -väärtused, mida kohaldatakse ... (sektori/meetme) suhtes			Riskitegurite osakaalud
Riskitegurid	Riskiväärtused
Riskitegurid	Kirjeldus	Väärtused

Vajaduse korral lisada sektorite/meetmete suhtes kohaldatavate riskitegurite ja -väärtuste esitamiseks lahtreid.

1.3. Valikumenetluse tulemused

Esitada teave selle kohta, kuidas riskianalüüsi tulemused ja rakendatud menetlused viisid ettevõtjate lõplikusse kontrollikavasse valimiseni.

Selgelt märkida väljajäetavad sektorid/meetmed ja põhjendada nende väljajätmist.

Põhjendada selliste ettevõtjate valimist, kelle laekumised või maksed või nende summa oli alla 40 000 euro.

2. osa. Kontrollikava

2.1. Ülevaade valimisest

Kontrollitavate ettevõtjate miinimumarvu arvutamine

(A)	Nende ettevõtjate arv, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas EAGFi puhul … põllumajanduslikul eelarveaastal 150 000 eurot

(B)	Miinimumarv (1/2 punkti A arvust)

Kogum, mille hulgast valiti

(C)

Koguarv

(D)	Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas 350 000 eurot

(E)	Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa oli 350 000 eurot või alla selle, kuid mitte vähem kui 40 000 eurot

(F)	Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa oli alla 40 000 euro

Kavandatud kontrollitavad ettevõtjad

(G)

Koguarv

(H)	Riskianalüüsil põhinev koguarv*

(I)	Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas 350 000 eurot

(J)	Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa oli 350 000 eurot või alla selle, kuid mitte vähem kui 40 000 eurot

(K)	Nende ettevõtjate koguarv, kelle laekumised või maksed või nende summa oli alla 40 000 euro

Märkus tabeli kohta

*	Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need ettevõtjad, kes on valitud riskianalüüsi teel, ja see ei hõlma ettevõtjaid, kes on lisatud juhuvaliku ja/või käsitsi valimise meetodil kontrollikavasse, mille suhtes ei tehta riskianalüüsi.

2.2. Kavandatud kontrollitavate ettevõtjate valimine

(A)	EAGFi eelarvepunkt nr

(B)	EAGFi eelarveartikkel

(C)	Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa (eurodes)

(D)	Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa ettevõtjate puhul, kelle laekumised või maksed või nende summa ületas 40 000 eurot (eurodes)

(E)	Kogukulud EAGFi eelarverubriikide kaupa ettevõtjate puhul, kes on lisatud kontrollikavasse (eurodes)

(F)	Kontrollikavasse lisatud ettevõtjate arv EAGFi eelarverubriikide kaupa

Kokku:

Märkus tabeli kohta

Vajaduse korral lisada ridu.

VII LISA

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 80 lõike 2 punktis b ja käesoleva määruse artiklis 48 osutatud kontrolliaruanne

KONTROLLIPERIOODI ... ARUANNE

1. Ülevaade kontrollidest

(A)	Kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

(B)	Kontrollitud ettevõtjate koguarv:

(C)	Parajasti kontrollitavate ettevõtjate koguarv:

(D)	Veel kontrollimata ettevõtjate koguarv:

2. Ülevaade kontrollidest (eelarveartikli või eelarvepunkti kaupa)

(A)	EAGFi eelarvepunkt nr

(B)	EAGFi eelarveartikkel

(C)	Kontrollimiseks valitud ettevõtjatega seotud kogukulud (eurodes) (C = E + F + G)

Kontrollitud ettevõtjad

(F)	Parajasti kontrollitavad ettevõtjad – nendega seotud kogukulud (eurodes)

(G)	Kontrollimata ettevõtjad – nendega seotud kogukulud (eurodes)

(D)	Tegelikult kontrollitud kulud (eurodes)*

(E)	Nendega seotud kogukulud (eurodes)

Kokku:

Märkus tabeli kohta

*	Ainult sellised arvetel põhinevad kulud, mida on tegelikult kontrollitud (mis on kontrollimiseks välja valitud ja/või mida on ristkontrollitud).

Vajaduse korral lisada ridu.

3. Avastatud võimalikud õigusnormide rikkumised

(A)	EAGFi eelarveartikkel

(B)	EAGFi eelarvepunkt nr

(C)	Asjaomase ettevõtja viitenumber

(D)	Iga avastatud võimaliku õigusnormide rikkumise kirjeldus ja laad

(E)	Avastatud võimalike rikkumiste arv

(F)	Võimalike rikkumiste hinnanguline maksumus

(G)	OLAFi viitenumber(-numbrid) (IMS teate numbrid)

(H)	Kontrolliperiood, mille jooksul kontroll on kavandatud *

Kokku:

Märkus tabeli kohta

*	Eelmiste kontrolliperioodide puhul märkida ainult need, mida ei ole eelmistes aruannetes kajastatud.

Iga ettevõtja, kellega seoses on avastatud õigusnormide rikkumist (rikkumisi), tuleb esitada eraldi real.

Vajaduse korral lisada ridu.

4. Eelmiste kontrollikavadega seotud kontrollide tegemine

Eelmiste kontrollikavadega seotud kontrollide tegemine

(A)	Ettevõtjate arv

(B)	Asjaomased kulud

(C)	Ettevõtjatega seotud tegelikult kontrollitud kulud *

4.1.	Ettevõtjad, keda eelmise aruande kohaselt parajasti kontrolliti (4.1 = 4.2 + 4.3)

4.2.	Lahtris 4.1 märgitud ettevõtjad, kes on kontrollitud

4.3.	Lahtris 4.1 märgitud ettevõtjad, kelle kontrollimine on pooleli

4.4.	Ettevõtjad, keda eelmise aruande kohaselt ei oldud kontrollima hakatud (4.4 = 4.5 + 4.6 + 4.7)

4.5.	Lahtris 4.4 märgitud ettevõtjad, kes on kontrollitud

4.6.	Lahtris 4.4 märgitud ettevõtjad, kelle kontrollimine on pooleli

4.7.	Lahtris 4.4 märgitud ettevõtjad, keda ei ole kontrollima hakatud

Märkus tabeli kohta

*	Ainult sellised arvetel põhinevad kulud, mida on tegelikult kontrollitud (mis on kontrollimiseks välja valitud ja/või mida on ristkontrollitud).

5. Vastastikune abi

Esitada kokkuvõte määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatüki alusel esitatud ja saadud vastastikuse abi taotlustest.

Teave saadetud taotluste ja saadud vastuste kohta lisada järgmisse tabelisse:

(A)	Liikmesriik, kellele taotlus saadeti

(B)	Taotluse kuupäev

(C)	Vastuse kuupäev ja tulemuste kokkuvõte

Märkus tabeli kohta

Vajaduse korral lisada ridu.

6. Ressursid

Esitada kontrollide tegemiseks ettenähtud töötajate arv (inimeste/aastate arv) kontrolliasutuste ja asjakohasel juhul piirkondade kaupa.

7. Esinenud raskused ja parandusettepanekud

Esitada teave kõigi määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatüki kohaldamisel esinenud raskuste ja nende ületamiseks võetud meetmete või sellekohaste ettepanekute kohta.

Asjakohasel juhul teha ettepanekuid määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatüki paremaks kohaldamiseks.

VIII LISA

Läbipaistvuse tagamiseks vajalik teave vastavalt artiklile 58

Toetusesaaja/õigussubjekti/ühenduse nimi

Toetusesaaja perekonnanimi

Kontserni kuulumise korral emaettevõtja nimi ja käibemaksu- või maksukohustuslasena registreerimise number

Omavalitsus

Meetme/sekkumisviisi/sektori kood vastavalt IX lisale

Erieesmärk (1)

Alguskuupäev (2)

Lõppkuupäev (3)

Summa tegevuste kaupa EAGFi raames

EAGFi kogusumma asjaomasele toetusesaajale

Summa tegevuste kaupa EAFRD raames

EAFRD kogusumma asjaomasele toetusesaajale

Kaasrahastatud summa tegevuste kaupa

Asjaomase toetusesaaja puhul kaasrahastatud kogusumma

EAFRD ja kaasrahastatud summad kokku

ELi kogusumma asjaomasele toetusesaajale

110

120

Kood A

Kood B

Kood C

Kood D

(1) Tegevuse erieesmärk peab vastama ühele või mitmele eesmärgile, mis on sätestatud asjaomast tegevust reguleerivates liidu õigusaktides, nagu on kirjeldatud IX lisas. Eelkõige peab määruse (EL) 2021/2115 kohase tegevuse erieesmärk (erieesmärgid) vastama kõnealuse määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkidele ja olema kooskõlas liikmesriigi ÜPP kavaga. Lisaks peab määruse (EL) nr 1305/2013, määruse (EL) nr 1307/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohase tegevuse erieesmärk (erieesmärgid) vastama määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele (täiendavaid suuniseid on liikmesriikidele antud perioodi 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika seire- ja hindamisraamistiku tehnilises käsiraamatus).

(2) Otsetoetustega sekkumise viiside, maaelu arengusse sekkumise viiside (mis on seotud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangute ning teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate teguritega) ning määruse (EL) nr 228/2013 ja määruse (EL) nr 229/2013 kohaste meetmete algus- ja lõppkuupäeva käsitlev teave ei ole asjakohane, sest need meetmed ja sekkumisviisid on iga-aastased.

(3) Otsetoetustega sekkumise viiside, maaelu arengusse sekkumise viiside (mis on seotud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangute ning teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate teguritega) ning määruse (EL) nr 228/2013 ja määruse (EL) nr 229/2013 kohaste meetmete algus- ja lõppkuupäeva käsitlev teave ei ole asjakohane, sest need meetmed ja sekkumisviisid on iga-aastased.

IX LISA

Artiklis 58 osutatud meede/sekkumisviis/sektor

Meetme/sekkumisviisi/sektori kood

Meetme/sekkumisviisi/sektori nimetus

Meetme/sekkumisviisi/sektori eesmärk

Tegevused otsetoetustega sekkumise viiside vormis, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 artikliga 16

1.	Tootmiskohustusega sidumata sissetulekutoetus

I.1

Baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks

Baassissetuleku toetus on tootmiskohustusega sidumata pindalatoetus. Eesmärk on toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada toiduga kindlustatust.

I.2

Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks

Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks on tootmiskohustusega sidumata pindalatoetus. Eesmärk on parandada otsetoetuste jaotamist, jaotades toetuse ümber suurematelt põllumajandusettevõtetelt väiksematele või keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.

I.3

Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele on tootmiskohustusega sidumata toetus, mis võimaldab anda suuremat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele, kes alustavad esimest korda tegevust. Eesmärk on ajakohastada põllumajandussektorit, muutes selle noorte jaoks atraktiivseks ja soodustades nende ettevõtluse arengut.

I.4

Kliima- ja keskkonnakavad

Ökokavad on tootmiskohustusega sidumata toetus. Eesmärk on suunata sissetulekutoetus selliste põllumajandustavade kasutamisele, mis on kasulikud keskkonnale, kliimale ja loomade heaolule.

I.5

Väikepõllumajandustootjate toetus

Väikepõllumajandustootjate toetus on tootmiskohustusega sidumata toetus ja see asendab kõik muud asjaomastele toetusesaajatele mõeldud otsetoetused. Väikepõllumajandustootjate toetuse eesmärk on edendada toetuse tasakaalustatumat jaotamist ja vähendada nii väikeste toetussummade saajate kui ka korraldusasutuste halduskoormust.

2.	Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

I.6

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus hõlmab hektari või looma kohta makstavat toetust, mis on seotud konkreetse toodanguga. Eesmärk on parandada konkurentsivõimet, kestlikkust ja/või kvaliteeti teatavates sektorites ja teatavate toodete puhul, mis on eriti olulised sotsiaalsetel, majanduslikel või keskkonnaga seotud põhjustel ja millega seoses esineb teatavaid raskusi.

I.7

Puuvilla eritoetus

Puuvilla eritoetus on tootmiskohustusega seotud toetus, mida antakse toetusõigusliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta. See on kohustuslik kava puuvillatootjatest liikmesriikidele, et toetada puuvillatootmist piirkondades, kus see on oluline põllumajandusliku tootmise jaoks.

Määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas sätestatud meetmed

II.1

Põhitoetuskava (III jaotise 1. peatüki 1., 2., 3. ja 5. jagu)

Põhitoetuskava hõlmab tootmiskohustusega sidumata pindalatoetust, mida rakendatakse põllumajandustootjatele antud toetusõiguste alusel. Eesmärk on toetada põllumajandustootjate sissetulekut, mis on keskmiselt oluliselt väiksem kui keskmine sissetulek ülejäänud majanduses.

II.2

Ühtse pindalatoetuse kava (artikkel 36)

Ühtse pindalatoetuse kava hõlmab tootmiskohustusega sidumata pindalatoetust, mida antakse iga toetusõigusliku hektari eest, mille põllumajandustootja on deklareerinud. Eesmärk on toetada põllumajandustootjate sissetulekut, mis on keskmiselt oluliselt väiksem kui keskmine sissetulek ülejäänud majanduses.

II.3

Ümberjaotav toetus (III jaotise 2. peatükk)

Ümberjaotav toetus on tootmiskohustusega sidumata pindalatoetus. Eesmärk on toetada väiksemaid põllumajandusettevõtteid, andes neile nende põhitoetuse raames deklareeritud esimeste hektarite eest lisatoetust.

II.4

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (III jaotise 3. peatükk)

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus on tootmiskohustusega sidumata pindalatoetus hektari kohta. Eesmärk on järgida kolme järgmist põllumajandustava, mis säästavad kliimat ja keskkonda: põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa säilitamine ja põllumajandusmaal ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala olemasolu.

II.5

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus (III jaotise 4. peatükk)

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus on tootmiskohustusega sidumata pindalatoetus, mida antakse põllumajandustootjatele lisaks põhitoetusele. Eesmärk on toetada põllumajandustootjaid, kes asuvad looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel.

II.6

Noorte põllumajandustootjate toetus (III jaotise 5. peatükk)

Noorte põllumajandustootjate toetus on tootmiskohustusega sidumata toetus, mis võimaldab anda suuremat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele, kes alustavad esimest korda tegevust. Eesmärk on edendada põllumajandussektoris selliste uute majandustegevuste loomist ja arendamist, mis on olulised liidu põllumajandussektori konkurentsivõime jaoks.

II.7

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus (IV jaotise 1. peatükk)

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus hõlmab hektari või looma kohta makstavat toetust, mis on seotud konkreetse toodanguga. Eesmärk on parandada nende sektorite konkurentsivõimet ja kestlikkust, mis on eriti olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel ja millega seoses esineb teatavaid raskusi.

II.8

Puuvilla eritoetus (IV jaotise 2. peatükk)

II.9

Väikepõllumajandustootjate kava (V jaotis)

Väikepõllumajandustootjate kava on tootmiskohustusega sidumata ja see asendab kõik muud asjaomastele toetusesaajatele mõeldud otsetoetused. Eesmärk on edendada toetuse tasakaalustatumat jaotamist ja vähendada nii väikeste toetussummade saajate kui ka korraldusasutuste halduskoormust.

II.10

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (1) I lisas sätestatud meetmed

Nende otsetoetuste eesmärk on siduda toetus lahti põllukultuuride ja kariloomade tootmisest, et suurendada põllumajandustootjate sissetulekutoetust.

Tegevused sektoritesse sekkumise vormis, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 artikliga 42

III.1

Puu- ja köögiviljasektoris (artiklid 49–53)

Eesmärk on toetada puu- ja köögiviljasektoris tarnimise koondamist ning sektori konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seda tehakse määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude kaudu, kes viivad ellu rakenduskavasid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115. Toetusesaajad on tootjaorganisatsioonid ja nende liidud. Kavade kestus on 3–7 aastat ja neid hallatakse põllumajandusliku eelarveaasta alusel. Liikmesriigid peavad iga kava heaks kiitma.

III.2

Mesindustoodete sektoris (artiklid 54, 55 ja 56)

Eesmärk on toetada mesinikke ning mesindustoodete kvaliteeti ja turgu.

III.3

Veinisektoris (artiklid 57–60)

Eesmärk on toetada veinisektori konkurentsivõimet ja kestlikkust. Kavu viivad ellu liikmesriigid riiklikul tasandil osana oma strateegiakavast ja neid hallatakse põllumajandusliku eelarveaasta alusel. Toetusesaajad on viinamarjakasvatajad, samuti veinivalmistajad ja -kauplejad või nende liidud/organisatsioonid. Liikmesriikide poolt heakskiidetavad tegevused võivad olla aastased või mitmeaastased.

III.4

Humalasektoris (artiklid 61 ja 62)

Eesmärk on toetada humalasektoris tarnimise koondamist ning sektori konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seda tehakse määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude kaudu, kes viivad ellu rakenduskavasid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115. Toetusesaajad on tootjaorganisatsioonid või nende liidud. Kavade kestus on 3–7 aastat ja neid hallatakse põllumajandusliku eelarveaasta alusel. Liikmesriigid peavad iga kava heaks kiitma.

III.5

Oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris (artiklid 63, 64 ja 65)

Eesmärk on toetada oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris tarnimise koondamist ning sektori konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seda tehakse määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja nende liitude kaudu, kes viivad ellu rakenduskavasid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115. Toetusesaajad on tootjaorganisatsioonid või nende liidud. Kavade kestus on 3–7 aastat ja neid hallatakse põllumajandusliku eelarveaasta alusel. Liikmesriik peab iga kava heaks kiitma.

III.6

Muudes sektorites, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w, ning sektorites, mis hõlmavad määruse (EL) 2021/2115 XIII lisas loetletud tooteid (artiklid 66, 67 ja 68)

Eesmärk on toetada asjaomastes sektorites tarnimise koondamist ning sektorite konkurentsivõimet ja kestlikkust. Seda tehakse määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja liikmesriigi poolt ajutiselt heaks kiidetud tootjarühmade kaudu, kes viivad ellu rakenduskavasid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115. Toetusesaajad on tootjaorganisatsioonid, nende liidud või tootjarühmad. Kavade kestus on 3–7 aastat ja neid hallatakse põllumajandusliku eelarveaasta alusel. Liikmesriik peab iga kava heaks kiitma.

Määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud meetmed

IV.1

Riiklik sekkumine

Kui teatava põllumajandustoote turuhind langeb allapoole eelnevalt kindlaksmääratud taset, võivad liikmesriigi ametiasutused turu stabiliseerimiseks sekkuda ja osta kokku ülemäärased varud, mille võib seejärel kuni turuhinna tõusmiseni ladustada. Avaldada tuleb nende üksuste nimed, keda toetatakse, ehk teisisõnu üksused, kellelt tooted ostetakse.

IV.2

Eraladustamistoetus

Eesmärk on ajutiselt toetada teatavate toodete tootjaid seoses eraladustamiskuludega.

IV.3

Koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava

Eesmärk on toetada eel-, põhi- ja keskkoolides õppivatele lastele põllumajandustoodete jagamist, et suurendada laste puu- ja köögivilja- ning piimatarbimist ning parandada nende toitumisharjumusi.

IV.5

Erakorralised meetmed

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 219 lõike 1, artikli 220 lõike 1 ning artikli 221 lõigete 1 ja 2 kohaste erakorraliste meetmete eesmärk on toetada kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktiga a põllumajandusturgusid.

IV.6

Toetus puu- ja köögiviljasektoris (II peatüki 3. jagu)

Puu- ja köögiviljakasvatajaid kutsutakse üles liituma tootjaorganisatsioonidega. Need organisatsioonid saavad toetust, et viia ellu riiklikul strateegial põhinevaid rakenduskavu. Toetuse eesmärk on ka leevendada kriiside põhjustatud sissetulekukõikumist. Toetust antakse rakenduskavade raames järgmistele kriisiennetamise/-ohjamise meetmetele: toodete turult kõrvaldamine, saagi toorelt koristamine / koristamata jätmine, müügiedendus-/kommunikatsioonivahendid, koolitus, saagikindlustus, abi ühisfondide moodustamise jaoks pangalaenu saamiseks ja halduskulude katmiseks (põllumajandustootjate omanduses olevad stabiliseerimisfondid).

IV.7

Toetus veinisektoris (II peatüki 4. jagu)

Turu tasakaalu tagamiseks ja liidu veinide konkurentsivõime suurendamiseks antakse mitmesuguseid järgmisi toetusi: toetus veini müügiedenduseks kolmandate riikide turgudel ja teabe jagamiseks vastutustundliku veinitarbimise ning liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste süsteemi kohta; viinapuuistandike ümberkorraldamise ja muutmise kulude kaasrahastamine, toetus investeerimiseks veinikeldritesse ja turustamisrajatistesse, samuti innovatsiooni; toetus saagi toorelt koristamisele, ühisfondidele, saagikindlustusele ja kõrvalsaaduste destilleerimisele.

IV.8

Toetus oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris (II peatüki 2. jagu)

Toetus, mida antakse tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude või tootmisharudevaheliste organisatsioonide koostatud kolmeaastastele tööprogrammidele ühes või mitmes järgmises valdkonnas: oliiviõli- ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamine; oliivikasvatuse keskkonnamõju parandamine; oliivikasvatuse konkurentsivõime suurendamine kaasajastamise abil; oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamine; oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavus, sertifitseerimine ja kaitsmine; teabe levitamine tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude või tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi parandamiseks võetud meetmete kohta.

IV.9

Toetus mesindussektoris (II peatüki 5. jagu)

Eesmärk on toetada sektorit mesindusprogrammide kaudu, et tõhustada mesindustoodete tootmist ja turustamist.

IV.10

Toetus humalasektoris (II peatüki 6. jagu)

Toetus, mida antakse humalasektori tootjaorganisatsioonidele.

Tegevused maaelu arengusse sekkumise viiside vormis, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 artikliga 69

V.1

Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

Antava toetuse eesmärk on hüvitada põllumajandustootjatele, metsamaa valdajatele ja teistele maa majandajatele lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on seotud vabatahtlikult võetud keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustustega, mis on kohustuslikest nõuetest ulatuslikumad ja mis aitavad saavutada ÜPP erieesmärke, eelkõige keskkonna, kliima ja loomade heaolu valdkonnas.

V.2

Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud

Antava toetuse eesmärk on hüvitada põllumajandustootjatele täielikult või osaliselt lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on seotud asjaomase piirkonna looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega (näiteks mägipiirkonnad).

V.3

Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid

Antava toetuse eesmärk on hüvitada põllumajandustootjatele, metsamaa valdajatele ja teistele maa majandajatele täielikult või osaliselt lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on seotud asjaomase piirkonna teatavate ebasoodsate teguritega, mis tulenevad Natura 2000 direktiivide (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (3)) või põllumajandusmaa puhul veepoliitika raamdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (4)) rakendamisest.

V.4

Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

Antava toetuse eesmärk on toetada materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sealhulgas niisutusse tehtavaid investeeringuid, mis aitavad saavutada ühte või mitut ÜPP erieesmärki.

V.5

Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus

Antava toetuse eesmärk on toetada noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamist ning teatavatel tingimustel ka maapiirkondades ettevõtlusega alustamist, et aidata saavutada ühte või mitut ÜPP erieesmärki.

V.6

Riskijuhtimisvahendid

Antava toetuse eesmärk on edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad põllumajandustootjatel juhtida oma põllumajandusliku tegevusega seotud tootmis- ja sissetulekuriske, mille üle neil puudub kontroll.

V.7

Koostöö

Antava toetuse eesmärk on toetada koostööd, et aidata saavutada ühte või mitut ÜPP erieesmärki. See hõlmab koostöö toetamist, et:

a)	valmistada ette ja rakendada põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma tegevusi;

b)	valmistada ette ja rakendada programmi LEADER;

c)	edendada ja toetada liidu ja riiklikke tunnustatud kvaliteedikavasid ja nende kasutamist põllumajandustootjate poolt;

d)	toetada tootjarühmi, tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone;

e)	valmistada ette ja rakendada arukate külade strateegiaid;

f)	toetada muid koostöövorme.

V.8

Teadmiste vahetamine ja teabevahetus

Antava toetuse eesmärk on toetada teadmiste vahetamise ja teabevahetuse meetmeid, mis aitavad saavutada ühte või mitut ÜPP erieesmärki, keskendudes konkreetselt looduse, keskkonna ja kliima kaitsele, sealhulgas keskkonnahariduse ja -teadlikkuse suurendamise meetmetele ning maapiirkondade ettevõtete ja kogukondade arengule. Need võivad hõlmata meetmeid, millega edendatakse innovatsiooni, koolitust ja nõustamist, samuti teadmiste ja teabe vahetamist ja levitamist.

Määruse (EL) nr 1305/2013 III jaotise I peatükis sätestatud meetmed

VI.1

Teadmussiire ja teavitus (artikkel 14)

Meede hõlmab koolitust ja muud liiki tegevusi, nagu õpikojad, juhendamine, esitlus- ja teavitustegevus ning põllu- ja metsamajandusettevõtete lühiajalised vahetus- ja külastuskavad. Eesmärk on suurendada põllumajandus-, toiduainetööstus- ja metsandussektoris hõivatud inimeste, maa majandajate ning maapiirkondades tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) inimpotentsiaali.

VI.2

Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused (artikkel 15)

Meetme eesmärk on nõustamisteenuste rakendamise ning põllumajandusettevõtte nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenuste kasutuselevõtu kaudu tõhustada põllu- ja metsamajandusettevõtete ning maapiirkondades tegutsevate VKEde säästvat majandamist ning nende majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust. Meetmega edendatakse ka nõustajate koolitamist.

VI.3

Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad (artikkel 16)

Meetme eesmärk on toetada kõiki uusi osalejaid, kes liituvad ELi, riiklike ja vabatahtlike kvaliteedikavadega. Toetusega võib katta ka kulud, mis tulenevad teavitus- ja müügiedendustegevusest, millega suurendatakse tarbijate teadlikkust ELi ja riiklike kvaliteedikavadega hõlmatud toodetest ning nende spetsifikaatidest.

VI.4

Investeeringud materiaalsesse varasse (artikkel 17)

Meetme eesmärk on parandada põllumajanduslike majapidamiste ja maaettevõtete majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust, tõhustada põllumajandustoodete turustamis- ja töötlemissektorit, luua põllumajanduse ja metsanduse arendamiseks vajalik taristu ning toetada keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalikke mittetasuvaid investeeringuid.

VI.5

Loodusõnnetuses kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine (artikkel 18)

Meetme eesmärk on aidata põllumajandustootjatel ennetada loodusõnnetusi ja katastroofe või taastada kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaal, et toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust ja konkurentsivõimet sellistes tingimustes; toetuse eeldus on, et liikmesriigi pädev asutus on juhtumit ametlikult kinnitanud.

VI.6

Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng (artikkel 19)

Meetme eesmärk on toetada selliste uute ja elujõuliste majandustegevuste loomist ja arendamist nagu noorte põllumajandustootjate juhitud uued põllumajanduslikud majapidamised, uued ettevõtted maapiirkondades või väikeste põllumajandusettevõtete arendamine. Toetust antakse ka uutele või olemasolevatele ettevõtjatele sellistesse mittepõllumajanduslikesse tegevustesse investeerimiseks ja selliste mittepõllumajanduslike tegevuste arendamiseks, mis on olulised maapiirkondade arenguks ja konkurentsivõime tagamiseks, samuti antakse toetust kõigile oma tegevust mitmekesistavatele põllumajandustootjatele. Meetmega antakse toetust põllumajandustootjatele, kes vastavad väikepõllumajandustootjate kava kohaselt toetuse saamise tingimustele ja annavad oma põllumajandusliku majapidamise lõplikult üle teisele põllumajandustootjale.

VI.7

Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades (artikkel 20)

Meetme eesmärk on toetada sekkumisi, millega soodustatakse maapiirkondade majanduskasvu ning keskkonna ja sotsiaal-majanduslikku jätkusuutlikkust, eelkõige arendades kohalikku taristut (sh lairibaühendus, taastuvenergia ja sotsiaalne taristu) ja kohalikke põhiteenuseid, samuti uuendades külasid ning viies ellu tegevusi, mille eesmärk on taastada kultuuri- ja looduspärand ja parandada selle kvaliteeti. Meetmega toetatakse ka tegevuste ümberpaigutamist ning rajatiste ümberehitamist, et parandada asula elukvaliteeti ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust.

VI.8

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse (artikkel 21; artiklid 22–26)

Meetme eesmärk on soodustada investeeringuid metsamaa arendamisse, metsade kaitsmisse ning metsanduse, metsandustehnoloogiate ja metsasaadustega seotud innovatsiooni, et suurendada maapiirkondade majanduskasvu potentsiaali.

VI.9

Metsastamine ja metsaalade loomine (artikkel 22)

Selle alameetme eesmärk on toetada metsastamist ja metsaalade loomist nii põllumajandus- kui ka mittepõllumajandusmaal.

VI.10

Agrometsandussüsteemide rajamine, uuendamine ja taastamine (artikkel 23)

Selle alameetme eesmärk on toetada selliste agrometsandussüsteemide ja -tavade loomist, mille puhul mitmeaastased metsakultuurid integreeritakse sihipäraselt põllukultuuride ja/või loomadega samal maakasutusüksusel.

VI.11

Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine (artikkel 24)

Selle alameetme eesmärk on toetada metsapõlengutest ja muudest loodusõnnetustest, nagu kahjurite levikust ja haiguspuhangutest ning kliimamuutustega seotud ohtudest tingitud metsakahjustuste ennetamist ja kõrvaldamist (lageraie ja taasistutus).

VI.12

Investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamisse (artikkel 25)

Selle alameetme eesmärk on toetada tegevusi, millega suurendatakse metsade keskkonnaväärtust, parandatakse metsade kliimamuutustega kohanemise võimet ja kliimamuutuste leevendamise potentsiaali, osutatakse ökosüsteemi teenuseid ning suurendatakse metsade üldkasutusväärtust. Eesmärk on tagada metsade keskkonnaväärtuse kasv.

VI.13

Investeeringud metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse, mobiliseerimisse ja turustamisse (artikkel 26)

Selle alameetme eesmärk on anda toetust investeeringuteks masinatesse ja/või seadmetesse, mis on seotud puude raie, langetamise, kasutuselevõtu ja töötlemisega enne tööstuslikku saagimist. Alameetme põhieesmärk on suurendada metsade majanduslikku väärtust.

VI.14

Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine (artikkel 27)

Meetme eesmärk on toetada tootjarühmade ja -organisatsioonide loomist, eelkõige algusaastatel, kui tekib lisakulusid, et tootjad saaksid ühiselt vastu astuda turuga seotud probleemidele ning parandada läbirääkimispositsiooni seoses tootmise ja turustamisega, sealhulgas kohalikel turgudel.

VI.15

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede (artikkel 28)

Meetme eesmärk on julgustada maa majandajaid rakendama põllumajandustavasid, mis avaldavad positiivset mõju keskkonna-, maastiku- ja loodusvarade kaitsele ning kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. See võib lisaks põllumajandustavade keskkonnahoidlikule täiustamisele hõlmata ka olemasolevate keskkonnahoidlike tavade säilitamist.

VI.16

Mahepõllumajandus (artikkel 29)

Meetme eesmärk on toetada mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele üleminekut ja/või nende jätkamist, julgustamaks põllumajandustootjaid sellistes kavades osalema, vastates niiviisi ühiskonna nõudlusele keskkonnahoidlike põllumajandustavade kasutamise järele.

VI.17

Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused (artikkel 30)

Meetme eesmärk on maksta hüvitist toetusesaajatele, kes kannatavad eriti ebasoodsate tingimuste tõttu aladel, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke erinõudeid, mis tulenevad direktiivide 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ rakendamisest, võrreldes põllumajandustootjate ja metsamajandajate olukorraga sellistel muudel aladel, kus neid ebasoodsaid tingimusi ei esine.

VI.18

Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele (artikkel 31)

Meetme eesmärk on toetada toetusesaajaid, kes kannatavad eriliste piirangute tõttu, kuna asuvad mägialadel või muudel aladel, mida mõjutavad looduslikust või muust eripärast tingitud piirangud.

VI.19

Loomade heaolu (artikkel 33)

Meetme eesmärk on anda toetust põllumajandustootjatele, kes vabatahtlikult viljelevad tegevusi, mis hõlmavad ühte või mitut loomade heaolu parandavat kohustust.

VI.20

Metsakeskkonna- ja kliimateenused ja metsakaitse (artikkel 34)

Meetme eesmärk on vastata vajadusele edendada metsade ja metsamaa säästvat majandamist ja parendamist, sealhulgas elurikkuse, vee- ja mullaressursside säilitamist ja täiustamist, ning võidelda kliimamuutustega; samuti vastata vajadusele säilitada metsa geneetilisi ressursse, sealhulgas arendades eri metsaliike, mis kohanduksid kohalike eritingimustega.

VI.21

Koostöö (artikkel 35)

Meetme eesmärk on soodustada koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning milles arendatakse muu hulgas järgmist: katseprojektid; uued tooted, tavad, protsessid ja tehnoloogiad põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris; turismiteenused; lühikesed tarneahelad ja kohalikud turud; keskkonna/kliimamuutustega seotud ühised projektid/tavad; projektid, mis teevad biomassi säästvalt kättesaadavaks; muud kui programmi LEADER alla kuuluvad kohaliku arengu strateegiad; metsamajandamiskavad; põllumajandustegevuse mitmekesistamine sotsiaalsete tegevuste kaudu.

VI.22

Riskijuhtimine (artikkel 36)

Meede kujutab endast uut riskijuhtimisvahendite kogumit, millega täiustatakse juba olemasolevaid, liikmesriikide otsetoetuste eelarvetest rahastatavaid võimalusi kindlustuslepingute ja ühisfondide toetamiseks, et aidata põllumajandustootjaid, kes seisavad silmitsi üha suuremate majanduslike ja keskkonnariskidega. Meetmega võetakse kasutusele ka sissetuleku stabiliseerimise vahend, et tagada hüvitus põllumajandustootjatele sissetuleku järsu vähenemise eest.

VI.22a

Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud (artikkel 39b)

Meetme eesmärk on pakkuda põllumajandustootjatele ajutist toetust COVID-19 kriisi tõttu.

VI.23

Täiendavate riiklike otsetoetuste rahastamine Horvaatias (artikkel 40)

Meetme eesmärk on pakkuda Horvaatia põllumajandustootjatele, kes vastavad täiendavate riiklike otsetoetuste saamise tingimustele, teisest sambast lisatoetust.

VI.24

Toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule (LEADER) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikkel 35)

Meetme eesmärk on säilitada programmi LEADER kohaliku tasandi integreeritud territoriaalse arengu vahendina, millega aidatakse otseselt kaasa maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule, mis on üks maaelu arengu poliitika üldeesmärke.

VI.25

Tehniline abi (artiklid 51–54)

Meetme eesmärk on võimaldada liikmesriikidel pakkuda tehnilist abi selliste meetmete toetamiseks, millega suurendatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisega seotud haldussuutlikkust. Need meetmed võivad puudutada ettevalmistust, juhtimist, seiret, hindamist, teavet ja teabevahetust, võrgustike loomist, kaebuste lahendamist ning maaelu arengu kavade kontrollimist ja auditeerimist.

VII.1

Määruses (EL) nr 228/2013 sätestatud meetmed

POSEI meetmed on põllumajanduse erikavad, mille eesmärk on võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade piiranguid, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Need koosnevad kahest põhielemendist: tarnimise erikord ja kohaliku tootmise toetamise meetmed. Tarnimise erikorra eesmärk on vähendada kõnealuste piirkondade kaugusest tingitud lisakulusid oluliste toodete tarnimisel (toetus liidust pärit toodetele ja kolmandatest riikidest pärit toodete vabastamine imporditollimaksudest); kohaliku tootmise toetamise meetmetega toetatakse kohaliku põllumajanduse arengut (otsetoetused ja turumeetmed). POSEI raames on võimalik rahastada ka taimetervise programme.

VIII.1

Määruses (EL) nr 229/2013 sätestatud meetmed

Egeuse mere väikesaarte kava sarnaneb POSEIga, kuid sellel ei ole ELi toimimise lepingus sama õiguslikku alust ja seda rakendatakse väiksemas ulatuses kui POSEId. See hõlmab nii tarnimise erikorda (üksnes toetus liidust pärit toodetele) kui ka kohaliku põllumajandusliku tegevuse toetamise meetmeid, mis seisnevad lisatoetustes kindlaksmääratud kohalike toodete jaoks.

IX.1

Määruses (EL) nr 1144/2014 sätestatud teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Määruses (EL) nr 1144/2014 esitatud teavitus- ja müügiedendusmeetmeid, mis on seotud põllumajandustoodete ja teatavate põllumajandustoodetel põhinevate toiduainetega ning mida võetakse siseturul või kolmandates riikides, võib määruses sätestatud tingimustel rahastada täielikult või osaliselt liidu eelarvest. Neid meetmeid võetakse teavitus- ja müügiedendusprogrammide vormis.

(1) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

31.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 20/208

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/132,

28. jaanuar 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastuste rakendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõiget 3 ning artikli 9 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1099/2008 loodi ühtne raamistik liidu võrreldava energiastatistika tegemise, edastamise, hindamise ja avaldamise jaoks.

(2)

Energiastatistikat tuleb pidevalt täiustada, kuna tehnika areng on kiire, liidu energiapoliitika areneb ning liidu eesmärkide seadmine ja edusammude jälgimine nende saavutamisel peab tuginema ametlikele energiaandmetele. Seepärast on vaja Euroopa energiastatistika aruandlusraamistikku korrapäraselt ajakohastada, et see kajastaks kasvavaid või muutuvaid vajadusi.

(3)	Usaldusväärse ja kvaliteetse energiastatistika kasutamine selleks, et jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe ja energialiidu pakettide kohaseid poliitikaeesmärke, peaks suurendama liidu energiapoliitika usaldusväärsust.

(4)

Komisjon on kindlaks teinud iga-aastase energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika mitmed aspektid, mida on vaja ajakohastada. Need käsitlevad eelkõige energia lõpptarbimise statistika paremat eristamist teenuste ja transpordi valdkonnas, uusi energiakandjaid (nt vesinik), uusi andmeid elektrienergia tootmise ja salvestamise kohta, täpsemaid andmeid taastuvate energiaallikate kohta, uusi hinnangulisi andmeid energiabilansi varasemaks koostamiseks ning iga-aastase andmekogumise ajakohasuse parandamist. Lisaks on välja jäetud maagaasi ning nafta ja naftasaaduste igakuise kiirstatistikaga seotud aruandlusnõuded, sest täielikumad kuuandmed on nüüd varem kättesaadavad. Komisjon on liikmesriikidega arutanud mitmeid tehnilisi aspekte, sealhulgas statistika ulatust, teostatavust, tegemiskulusid, konfidentsiaalsust ja aruandlusnõudeid, ning nendes aspektides kokku leppinud.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1099/2008 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1099/2008 lisad asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

LISA

„A LISA

MÕISTETE SELGITUSED

Käesolevas lisas on esitatud selgitused, geograafilised märkused ja määratlused muudes lisades kasutatud mõistete kohta, kui neid ei ole nendes lisades teisiti määratletud.

1. GEOGRAAFILISED MÄRKUSED

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse järgmisi geograafilisi määratlusi.

—	Austraalia ei hõlma ülemereterritooriume.

—	Taani ei hõlma Fääri saari ega Gröönimaad.

—	Prantsusmaa hõlmab Monacot ja järgmisi Prantsusmaa ülemereterritooriume: Guadeloupe, Martinique, Guyana, Réunion ja Mayotte.

—	Itaalia hõlmab San Marinot ja Vatikani (Püha Tool).

—	Jaapan hõlmab Okinawat.

—	Portugal hõlmab Assoore ja Madeirat.

—	Hispaania hõlmab Kanaari saari, Baleaari saari ning Ceutat ja Melillat.

—	Šveits ei hõlma Liechtensteini.

—	Ameerika Ühendriigid hõlmavad 50 osariiki, Columbia ringkonda, USA Neitsisaari, Puerto Ricot ja Guami.

2. ANDMEKOGUMID

Elektri- ja soojusenergia tootjad on liigitatud tootmisotstarbe järgi:

—	põhitegevusena tootvad tootjad: eraomandis või riigi omandis olevad tootjad, kelle põhitegevus on elektri- ja/või soojusenergia tootmine müügiks kolmandatele isikutele;

—	oma tarbeks tootvad tootjad: eraomandis või riigi omandis olevad tootjad, kes toodavad elektri- ja/või soojusenergiat kas osaliselt või täielikult oma tarbeks ning see on nende põhitegevust toetav tegevus.

Märkus:

komisjon võib mõisteid täpsemalt selgitada, lisades vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele asjakohased viited NACE klassifikaatorile (1) pärast seda, kui on jõustunud nimetatud klassifikaatori läbivaatamine.

2.1. Tarned

2.1.1. TOODANG/OMAMAINE TOODANG

Ammutatud või toodetud kütuse kogused arvutatakse pärast toiminguid, millega eemaldatakse inertne materjal. Toodangu hulka kuuluvad tootja poolt tootmisprotsessis (näiteks kütteks või põhi- ja abiseadmete käitamiseks) tarbitud kogused ning teistele tootjatele muundamise või muu kasutamise jaoks tarnitud energia.

„Omamaine toodang“ – tootmine konkreetse territooriumi, st deklareeriva riigi riikliku territooriumi ressurssidest.

2.1.2. KOGUTUD TOOTED

Kohaldatakse üksnes kivisöe puhul. Kaevandustes kogutud muda ja aheraine kilt.

2.1.3. SAADUD MUUDEST ALLIKATEST

Kütusekogused, mille tootmine on hõlmatud muu kütusearuandega, kuid mis segatakse muude kütustega ja mida tarbitakse kütuseseguna. Üksikasjad selle komponendi kohta esitatakse järgmiselt:

—	saadud muudest allikatest: kivisüsi

—	saadud muudest allikatest: nafta ja naftasaadused

—	saadud muudest allikatest: maagaas

—	saadud muudest allikatest: taastuvad energiaallikad

2.1.4. IMPORT/EKSPORT

Kui ei ole määratletud teisiti, osutab „import“ riigis tarbitava energiatoote algpäritolule (riigile, kus energiatoode toodeti) ja „eksport“ riigile, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine. Kogused loetakse impordituks või ekspordituks pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.

Kui päritolu või sihtkohta ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada kategooriat „Määratlemata/muu“.

2.1.5. RAHVUSVAHELISED MEREPUNKRIVARUD

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevaliiklusega tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevaliiklus võib toimuda merel, siseveekogudel ning rannikuvetes. Välja on jäetud:

—	riigisiseseks laevaliikluseks kasutatavate laevade kütusetarbimine; laevaliiklus tuleb jaotada riigisiseseks ja rahvusvaheliseks lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal;

—	kalalaevade kütusetarbimine;

—	relvajõudude kütusetarbimine.

2.1.6. RAHVUSVAHELINE LENNULIIKLUS

Rahvusvahelises lennuliikluses kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuveod tuleb jaotada riigisisesteks ja rahvusvahelisteks lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – transport“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – muu“).

2.1.7. VARUDE MUUTUSED

Riigi territooriumil hoitavate varude erinevus arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kui ei ole ette nähtud teisiti, näidatakse varude suurenemist negatiivse arvuga ja varude vähenemist positiivse arvuga.

2.1.8. VARUD RIIGI TERRITOORIUMIL ARVESTUSPERIOODI ALGUSES JA LÕPUS

Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas valitsuse, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; saabuvate ookeanilaevade pardal, tolli järelevalve all olevad varud ning teiste jaoks hoitavad varud kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Arvestusperioodi algus ja lõpp tähendab kõnealuse perioodi esimest ja viimast päeva. Varud hõlmavad igat tüüpi erihoidlates (nii maa all kui ka maa peal) hoitavaid varusid.

2.1.9. OTSEKASUTUS

Nafta (toornafta ja naftasaadused), mida kasutatakse otse, ilma naftarafineerimistehastes töötlemata. Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

2.1.10. TOORAINE LAEKUMINE

Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning omamaiseid maagaasi kondensaate, (2) mis lähevad otsetarbimisse ilma naftarafineerimistehastes töötlemata, ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.

2.1.11. RAFINEERIMISTEHASTE KOGUTOODANG

Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes Siia ei kuulu rafineerimiskaod, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.

2.1.12. TAASKASUTATAVAD TOOTED

Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks kasutatud määrdeained, mis ümber töötatakse). Neid koguseid tuleb eristada naftakeemiatööstuse tagasivoost.

2.1.13. TAGASIVOOD

Valmis- või pooltooted, mille lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused.

2.1.14. VAHETOODETE EDASISAATMINE

Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused. Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.

2.1.15. Edasisaadetud tooted

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

2.1.16. STATISTILISED ERINEVUSED

Arvestuslik väärtus, mida määratletakse tarnimise (ülevalt-alla-lähenemisviis) ja tarbimise seisukohast (alt-üles-lähenemisviis) tehtud arvutuste vahena. Märkida tuleb kõikide suurte statistiliste erinevuste põhjused.

2.2. Muundamissektor

Muundamissektoris tuleb deklareerida ainult muudeks kütusteks muundatud kütusekogused. Kütteks, seadmete käitamiseks ja üldiselt muundamise toetuseks kasutatud kütusekogused tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

2.2.1. PÕHITEGEVUSENA AINULT ELEKTRIT TOOTVAD JAAMAD

Põhitegevusena tootvate tootjate üksnes elektrit tootvates üksustes/jaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.2. PÕHITEGEVUSENA TOOTVAD ELEKTRI- JA SOOJUSJAAMAD (KOOSTOOTMISJAAMAD)

Põhitegevusena tootvate tootjate koostootmisjaamades elektri ja/või soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.3. Põhitegevusena AINULT soojust tootvad jaamad

Põhitegevusena tootvate tootjate üksnes soojust tootvates üksustes/jaamades soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.4. AINULT OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRIJAAMAD

Oma tarbeks tootvate tootjate üksnes elektrit tootvates üksustes/jaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.5. OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRI- JA SOOJUSJAAMAD (KOOSTOOTMISJAAMAD)

Kõik oma tarbeks tootvates koostootmisjaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused ja proportsionaalne osa müüdud soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või teistele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.

2.2.6. AINULT OMA TARBEKS TOOTVAD SOOJUSJAAMAD

Proportsionaalne osa kütusekogusest, mida kasutati üksnes soojust tootvates üksustes/jaamades oma tarbeks tootvate tootjate poolt müüdud soojuse tootmiseks. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või teistele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.

2.2.7. KÜTTEBRIKETITEHASED

Küttebriketitehastes küttebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.8. KOKSIAHJUD

Koksiahjudes koksiahjukoksi ja koksiahjugaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.9. Pruunsöe- ja turbabriketitehased

Pruunsöebriketitehastes pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused ja turbabriketitehastes turbabriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.10. GAASITEHASED

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes gaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.11. KÕRGAHJUD

Kas ülevalt koos rauamaagiga või alt koos kuuma õhujoaga düüside kaudu kõrgahju viidavad kütusekogused.

2.2.12. SÖE VEELDAMINE

Sünteetilise õli tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.13. GAASIVEELDAMISTEHASED

Vedelkütusteks muundatud gaaskütuste kogused

2.2.14. PUUSÖETEHASED

Puusöeks muundatud tahkete biokütuste kogused.

2.2.15. NAFTARAFINEERIMISTEHASED

Naftatoodete tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.16. MAAGAASI SEGAMISE TEHASED (SEGATUD MAAGAASI SAAMISEKS)

Maagaasiga segatud gaasikogused, mis pumbatakse gaasivõrku.

2.2.17. MOOTORIBENSIINI/DIISLIKÜTUSE/PETROOLEUMIGA SEGAMISEKS

Fossiilkütustega segatud veeldatud biokütuste kogused

2.2.18. MUJAL NIMETAMATA

Muundamistoiminguteks kasutatud kütusekogused, mis ei ole mujal nimetatud. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.3. Energiasektor

Energiatööstuses maavarade ammutamiseks (kaevandamine, nafta ja gaasi tootmine) või tehastes muundamistegevusteks kasutatud kogused. See vastab NACE Rev. 2 osadele 05, 06, 19 ja 35, NACE Rev. 2 grupile 09.1 ning NACE Rev. 2 klassidele 07.21 ja 08.92.

Siia ei kuulu teiseks energiavormiks muundatud (deklareerida muundamissektoris) ega nafta-, gaasi- ja söelobri torujuhtmete käitamise toetamiseks kasutatud (deklareerida transpordisektoris) kogused.

Siia kuuluvad keemiliste ainete tootmine aatomituuma lõhustamise ja termotuumareaktsiooni jaoks ning nende protsesside käigus saadavad tooted.

2.3.1. ELEKTRIJAAMADE, KOOSTOOTMISJAAMADE NING SOOJUSJAAMADE OMATARBIMINE

Üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.2. SÖEKAEVANDUSED

Söekaevandamistööstuses söe kaevandamist ja töötlemist toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused. Šahti rangise elektrijaamades põletatud süsi tuleb deklareerida muundamissektoris.

2.3.3. KÜTTEBRIKETITEHASED

Küttebriketitehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.4. KOKSIAHJUD

Koksiahjudes (koksistamistehastes) toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.5. PRUUNSÖE- JA TURBABRIKETITEHASED

Pruunsöe- ja turbabriketitehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.6. GAASITEHASED/GAASISTAMISTEHASED

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.7. KÕRGAHJUD

Kõrgahjudes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.8. SÖE VEELDAMINE

Söeveeldamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.9. VEELDAMINE (VEELDATUD MAAGAAS)/TAASGAASISTAMINE

Maagaasi veeldamise tehastes ja taasgaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.10. GAASISTAMISTEHASED (BIOGAAS)

Biogaasi gaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.11. GAASI VEELDAMISE TEHASED

Gaasi veeldamise tehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.12. PUUSÖETEHASED

Puusöetehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.13. NAFTARAFINEERIMISTEHASED

Naftarafineerimistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.14. NAFTA JA GAASI AMMUTAMINE

Nafta ja maagaasi ammutamisega seotud rajatistes kasutatud kütusekogused. Siia ei kuulu torujuhtmetes tekkinud kaod (deklareerida jaotuskadudena) ega torujuhtmete käitamiseks kasutatud energiakogused (deklareerida transpordisektoris).

2.3.15. MUJAL NIMETAMATA – ENERGIA

Energiasektori toiminguteks kasutatud kütusekogused, mida ei ole mujal nimetatud. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.4. Ülekande- ja jaotuskaod

2.4.1. ÜLEKANDEKAOD

Ülekandest tingitud kütusekaod süsteemi selles osas, mida käitab ülekandevõrguettevõtja. See hõlmab nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi kadusid. Elektrienergia puhul kuuluvad siia kaod transformaatorites, mida ei peeta elektrijaamade lahutamatuks osaks. Gaasi puhul hõlmab see atmosfääri laskmist ja tõrvikpõletamist ülekande ajal.

2.4.2. JAOTUSKAOD

Jaotamisest tingitud kütusekaod süsteemi selles osas, mida käitab jaotusvõrguettevõtja. See hõlmab nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi kadusid. Gaasi puhul hõlmab see atmosfääri laskmist ja tõrvikpõletamist jaotamise ajal.

2.5. Lõpptarbimine mitteenergeetiliseks otstarbeks

Mitteenergeetiliseks otstarbeks kasutatud fossiilkütuste (põletamata kütuste) kogused.

2.6. Energia lõpptarbimine (lõppkasutuse spetsifikatsioon)

2.6.1. TÖÖSTUSSEKTOR

Siia kuuluvad kütusekogused, mida tööstusettevõtted kasutavad oma põhitegevuste toetamiseks.

Soojusjaamade ning koostootmisjaamade puhul saab siin deklareerida üksnes neid kütusekoguseid, mida ettevõtted on oma tarbeks kasutatava soojuse (ise tarbitud soojus) tootmiseks kasutanud. Müüdava soojuse ning elektri tootmiseks tarbitud kütusekogused tuleb deklareerida asjakohases muundamissektoris.

2.6.1.1.

Mäetööstus: NACE Rev. 2 osad 07 (v.a 07.21) ja 08 (v.a 08.92); NACE Rev. 2 grupp 09.9

2.6.1.1.1.

Metallimaakide kaevandamine [NACE Rev. 2 osa 07; NACE Rev. 2 klass 07.21 Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine]

2.6.1.1.2.

Muu kaevandamine [NACE Rev. 2 osa 08; NACE Rev. 2 klass 08.92 Turba tootmine]

2.6.1.1.3.

Kaevandamist abistavad tegevusalad [NACE Rev. 2 osa 09; v.a NACE Rev. 2 grupp 09.1 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad]

2.6.1.2.

Toit, joogid ja tubakatooted: NACE Rev. 2 osad 10, 11 ja 12

2.6.1.2.1.

Toiduainete tootmine: [NACE Rev. 2 osa 10]

2.6.1.2.2.

Joogitootmine: [NACE Rev. 2 osa 11]

2.6.1.2.3.

Tubakatoodete tootmine: [NACE Rev. 2 osa 12]

2.6.1.3.

Tekstiil ja nahk: NACE Rev. 2 osad 13, 14 ja 15; kaasa arvatud tekstiilitootmine, rõivaste tootmine ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine]

2.6.1.4.

Puit ja puittooted – Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine [NACE Rev. 2 osa 16]

2.6.1.5.

Paberimass, paber ja trükkimine: NACE Rev. 2 osad 17 ja 18

2.6.1.5.1.

Paberi ja pabertoodete tootmine [NACE Rev. 2 osa 17]

2.6.1.5.1.1.

Paberimassi tootmine [NACE Rev. 2 klass 17.11]

2.6.1.5.1.2.

Muu paber ja pabertooted [NACE Rev. 2 klass 17.12 ja NACE Rev. 2 grupp 17.2]

2.6.1.5.2.

Trükindus ja salvestiste paljundus [NACE Rev. 2 osa 18]

2.6.1.6.

Keemia ja naftakeemia: NACE Rev. 2 osad 20 ja 21

2.6.1.6.1.

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine [NACE Rev. 2 osa 20]

2.6.1.6.2.

Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine [NACE Rev. 2 osa 21]

2.6.1.7.

Mittemetallmineraalid [NACE Rev. 2 osa 23]

2.6.1.7.1.

Klaasi ja klaastoodete tootmine [NACE Rev. 2 grupp 23.1]

2.6.1.7.2.

Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine (sh klinker) [NACE Rev. 2 grupp 23.5]

2.6.1.7.3.

Muud mittemetalsetest mineraalidest tooted [NACE Rev. 2 grupid 23.2, 23.3, 23.4, 23.6, 23.7 ja 23.9]

2.6.1.8.

Raud ja teras [metallitootmine A: NACE Rev. 2 grupid 24.1, 24.2 ja 24.3 ning klassid 24.51 ja 24.52]

2.6.1.9.

Mitteraudmetallide tööstus [Metallitootmine B: NACE Rev. 2 grupp 24.4 ning klassid 24.53 ja 24.54]

2.6.1.9.1.

Alumiiniumitootmine [NACE Rev. 2 klass 24.42]

2.6.1.9.2.

Muude mitteraudmetallide tööstus [NACE Rev. 2 grupp 24.4 – v.a NACE Rev. 2 klass 24.42; NACE Rev. 2 klassid 24.53 ja 24.54]

2.6.1.10.

Masinad: NACE Rev. 2 osad 25, 26, 27 ja 28

2.6.1.10.1.

Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed [NACE Rev. 2 osa 25]

2.6.1.10.2.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine [NACE Rev. 2 osa 26]

2.6.1.10.3.

Elektriseadmete tootmine [NACE Rev. 2 osa 27]

2.6.1.10.4.

Masinate ja seadmete tootmine [NACE Rev. 2 osa 28]

2.6.1.11.

Transpordivahendid: transpordis kasutatavate seadmete tööstus [NACE osad 29 ja 30; sh mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine ning muude transpordivahendite tootmine]

2.6.1.12.

Mujal nimetamata – tööstus NACE osad 22, 31 ja 32

2.6.1.12.1.

Kummi- ja plasttoodete tootmine [NACE osa 22]

2.6.1.12.2.

Mööblitootmine [NACE Rev. 2 osa 31]

2.6.1.12.3.

Muu tootmine [NACE Rev. 2 osa 32]

2.6.1.13.

Ehitus [NACE Rev. 2 osad 41, 42 ja 43]

2.6.2. Transpordisektor

Kõikide veoliikide puhul kasutatud energia olenemata sellest, millises NACE kategoorias (majandussektoris) vedu toimub. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida kategoorias „Äri- ja avalikud teenused“, mitte transpordisektoris.

2.6.2.1. Raudteetransport

Raudteeliikluses, sh tööstuslikult kasutatavatel raudteedel ning linnade ja eeslinnade transpordisüsteemi osana toimivas raudteetranspordis (nt rongid, trammid, metroo) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.1.1. Kiirraudtee

Sellistes rongides kasutatud energia, mis sõidavad raudteedel, kus kiirus võib ületada 200 km/h.

2.6.2.1.2. Tavaraudtee

Raudteeliikluses kasutatud energia, v.a kiirraudtee, metroo ja tramm.

2.6.2.1.2.1. Reisijatevedu tavaraudteel

Energia, mida on kasutatud reisijateveoks raudteel ehk reisijate liikumiseks raudteesõidukiga pealeminekukohast mahatulekukohani. Reisijad on kõik raudteel reisivad isikud, välja arvatud rongipersonal.

2.6.2.1.2.2. Kaubavedu tavaraudteel

Energia, mida on kasutatud kaubaveoks raudteel ehk kaupade liikumiseks raudteesõidukiga pealelaadimiskohast mahalaadimiskohta.

2.6.2.1.3. Metroo ja tramm

Energia, mida on kasutatud metroo- ja trammiliinidel, kergraudteel või muudes kõrgendatud või maa-alustes linnaraudteesüsteemides.

2.6.2.2. Riigisisene laevaliiklus

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele laevadele, mis ei tegele rahvusvahelise laevaliiklusega (vt rahvusvahelised merepunkrivarud). Laevaliiklus tuleb jaotada riigisiseseks ja rahvusvaheliseks lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal.

2.6.2.3. Maanteetransport

Maanteesõidukite kasutatud kütusekogused. Siia kuuluvad põllumajandusmasinates maanteedel kasutatud kütus ja maanteesõidukite määrdeõlid.

Siia ei kuulu paiksetes mootorites kasutatud energia (vt „Muu sektor“), traktorites tarbitud kütus mujal kui maanteedel (vaata „Põllumajandus“), sõjalisel otstarbel kasutatavad maanteesõidukid (vaata „Muu sektor – mujal nimetamata“), teekatetes kasutatud bituumen ja ehitusmasinate energiakulu (vaata tööstussektori allsektorit „Ehitus“).

2.6.2.3.1. Kaubaveoks kasutatavad raskeveokid

Rohkem kui 3,5-tonnise kandevõimega kaubaveokites (N2- ja N3-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.3.2. Ühistransport

Reisijaid vedavates suurtes sõidukites, nagu bussid, suured kaubikud jne (M2- ja M3-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.3.3. Autod ja kaubikud

Väikestes sõidukites, nagu reisijaid või kaupu vedavates autodes ja kaubikutes (N1- ja M1-kategooria sõidukid vastavalt UNECE standarditel põhinevale Euroopa sõidukikategooriate liigitusele) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.3.4. Muu maanteetransport

Kõigis muudes maanteesõidukites (v.a kaubaveoks kasutatavad raskeveokid, ühistransport ning autod ja kaubikud) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.4. Torutransport

Gaase, vedelikke, lobri ja muid kaupu transportivate torujuhtmete käitamiseks ja käitamise toetamiseks kasutatud kütusekogused. Siia kuulub pumbajaamades ja torujuhtmete hooldamiseks kasutatud energia. Siia ei kuulu energia, mida on kasutatud maagaasi või töödeldud gaasi, kuuma vee või auru transportimiseks jaotusvõrgu torujuhtmete kaudu jaoturitest lõpptarbijani (andmed deklareeritakse energiasektoris); vee lõplikuks jaotamiseks kodumajapidamistele, tööstustarbijatele, kaubanduslikele ja muudele kasutajatele kulutatud energia (deklareeritakse kategoorias „Äri- ja avalikud teenused“) ja jaoturist lõpptarbijani transportimisel tekkinud kaod (deklareeritakse jaotuskadudena).

2.6.2.5. Riigisisene lennuliiklus

Riigisiseses lennuliikluses kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Siia kuulub kütus, mis on kasutatud muul otstarbel kui lendamiseks, näiteks mootorite stendikatseteks. Õhuveod tuleb jaotada riigisisesteks ja rahvusvahelisteks lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Siia kuuluvad pikad lennud kahe lennujaama vahel riikides, millel on ülemereterritooriumid. Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – transport“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Mujal nimetamata – muu“).

2.6.2.6. Mujal nimetamata – transport

Transporditegevusteks kasutatud kütusekogused, mida ei ole mujal nimetatud. Siia kuulub lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus ning sadamate lossimisseadmete ja erinevat tüüpi kraanade kütus. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.6.3. Muud sektorid

See kategooria hõlmab kütusekoguseid, mida kasutatakse sektorites, mida ei ole eraldi nimetatud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.

2.6.3.1. Äri- ja avalikud teenused

Avaliku ja erasektori ettevõtete ja ametkondade tarbitud kütusekogused. NACE Rev. 2 osad 33, 36, 37, 38, 39, 45, 46, 47, 52, 53, 55, 56, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 84 (v.a klass 84.22), 85, 86, 87, 88, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ja 99. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida siin kategoorias. Siia kuuluvad kütused, mida kasutatakse kõikides NACE Rev. 2 osade 49, 50 ja 51 alla kuuluvates transpordiga mitteseotud tegevustes.

2.6.3.1.1.

Masinate ja seadmete remont ja paigaldus [NACE Rev. 2, C jagu, osa 33]

2.6.3.1.2.

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus [NACE Rev. 2, E jagu]

2.6.3.1.3.

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont [NACE Rev. 2, G jagu]

2.6.3.1.3.1.

Hulgikaubandus [NACE Rev. 2, G jagu, osa 46]

2.6.3.1.3.2.

Jaekaubandus [NACE Rev. 2, G jagu, osa 47]

2.6.3.1.4.

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad [NACE Rev. 2, H jagu, osa 52]

2.6.3.1.5.

Posti- ja kulleriteenistus [NACE Rev. 2, H jagu, osa 53]

2.6.3.1.6.

Majutus ja toitlustus [NACE Rev. 2, I jagu]

2.6.3.1.6.1.

Majutus [NACE Rev. 2, I jagu, osa 55]

2.6.3.1.6.2.

Toitlustus [NACE Rev. 2, I jagu, osa 56]

2.6.3.1.7.

Info ja side [NACE Rev. 2, J jagu]

2.6.3.1.8.

Finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus [NACE Rev. 2, K jagu ja NACE Rev. 2, L jagu]

2.6.3.1.9.

Haldus- ja abitegevused [NACE Rev. 2, N jagu]

2.6.3.1.10.

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus (NACE Rev. 2, O jagu).

2.6.3.1.11.

Haridus [NACE Rev. 2, P jagu]

2.6.3.1.12.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne [NACE Rev. 2, Q jagu]

2.6.3.1.12.1.

Haiglaravi [NACE Rev. 2, Q jagu, grupp 86.1]

2.6.3.1.13.

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg [NACE Rev. 2, R jagu]

2.6.3.1.13.1.

Sport [NACE Rev. 2, R jagu, osa 93]

2.6.3.1.14.

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus [NACE Rev. 2, U jagu]

2.6.3.1.15.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning muud teenindavad tegevused [NACE Rev. 2, M jagu ja NACE Rev. 2, S jagu]

2.6.3.1.16.

Andmekeskused Andmekeskus on rajatis või rajatiste rühm, mida kasutatakse arvutisüsteemide/serverite ja nendega seotud andmesalvestus-, andmetöötlus- ja/või andmeleviseadmete majutamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks ning sellega seotud tegevusteks.

2.6.3.2. Kodumajapidamised

Kõikides kodumajapidamistes, sealhulgas „palgaliste töötajatega kodumajapidamistes“ tarbitud kütusekogused. NACE Rev. 2 osad 97 ja 98.

Kodumajapidamiste sektori puhul kasutatakse järgmisi erimõisteid.

Kodumajapidamine tähendab üksi elavat isikut, perekonda või isikute rühma, kes elab koos samas eraeluruumis ning jagab kommunaal- ja muid peamisi elamiskulusid. Kodumajapidamiste sektor, mida nimetatakse ka eluasemesektoriks, on seega riigi kõikide kodumajapidamiste kogum.

Ühised eluasemed, mis võivad olla kas alalised (nt vanglad) või ajutised (nt haiglad), tuleks kõnealuse mõiste määratlusest välja jätta, kuna neid käsitletakse teenuste sektori tarbimises. Andmed transpordi jaoks kasutatud energia kohta tuleks esitada transpordisektori ja mitte kodumajapidamiste sektori all.

Kodumajapidamiste ulatusliku majandustegevusega seotud energiatarbimine tuleks samuti kodumajapidamise energia kogutarbimisest välja jätta. Kõnealuse majandustegevuse alla kuulub põllumajandustegevus väikestes talumajapidamistes ning muu kodune majandustegevus, mille kohta tuleks andmed esitada vastava lõpptarbimissektori all.

2.6.3.2.1. Eluruumide kütmine

See energiateenus hõlmab energia kasutamist eluruumi siseruumide kütmiseks.

2.6.3.2.2. Ruumide jahutamine

See energiateenus hõlmab energia kasutamist eluruumide jahutamiseks kliimaseadmete ja/või -süsteemide abil.

Käesoleva punkti alt jäävad välja ventilaatorid, puhurid ja muud seadmed, mis ei ole kliimaseadmega ühendatud, kuid nende kohta tuleb andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.

2.6.3.2.3. Vee soojendamine

See energiateenus hõlmab energia kasutamist selleks, et soojendada vett sooja kraanivee saamiseks, pesemiseks, puhastustöödeks ja muudeks kasutusotstarveteks, välja arvatud toiduvalmistamine.

Välja on jäetud ujumisbasseini vee soojendamine, mille kohta tuleb andmed esitada jaos „Muud lõppkasutusalad“.

2.6.3.2.4. Toiduvalmistamine

See energiateenus hõlmab energia kasutamist toiduvalmistamiseks.

Välja on jäetud toiduvalmistamise abiseadmed, nagu mikrolaineahjud, veekeetjad, kohvimasinad jne), mille kohta tuleks andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.

2.6.3.2.5. Valgustus- ja elektriseadmed (ainult elekter)

Elektri kasutamine eluruumides valgustuse jaoks ning nende elektriseadmete jaoks, mis ei ole hõlmatud muude lõppkasutusaladega.

2.6.3.2.6. Muud lõppkasutusalad

Muu energiatarbimine kodumajapidamises, näiteks välisruumides, ja muu tegevus, mida ei ole hõlmatud eespool nimetatud viie lõppkasutusalaga (nt muruniidukid, ujumisbasseini soojendus, soojuslambid, grillid, saunad jne).

2.6.3.3. Põllumajandus

Kasutajate tarbitud kütusekogused, mis liigitatakse taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade kategooriasse; NACE Rev. 2 osa 01.

2.6.3.4. Metsamajandus

Kasutajate tarbitud kütusekogused, mis liigitatakse metsamajanduse ja metsaraie kategooriasse; NACE Rev. 2 osa 02.

2.6.3.5. Kalandus

Sisevee-, ranniku- ja süvamerepüügiks tarnitud kütusekogused. Kalandus peab hõlmama kütusetarneid kõikide lippude all sõitvatele laevadele, mida riigis tangitakse (sealhulgas rahvusvaheline kalapüük), ja kalatööstuses kasutatud energiat. NACE Rev. 2 osa 03.

2.6.3.6. Mujal nimetamata – muu

Mujal nimetamata tegevusteks kasutatud kütusekogused (nt NACE Rev. 2, klass 84.22). See kategooria hõlmab kütuse kasutamist sõjalisel otstarbel nii liikuvates kui ka paiksetes tarbimiskohtades (näiteks laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid ning eluruumides kasutatud energia), olenemata sellest, kas kütus on tarnitud kõnesoleva riigi sõjaväele või mõne teise riigi sõjaväele. Selles rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

3. TOOTED

3.1. KIVISÜSI (tahked fossiilkütused ja töödeldud gaasid)

3.1.1. KIVISÜSI

Kivisüsi on tootekogum, mis moodustub antratsiidi, koksisöe ja muu bituminoosse söe summast.

3.1.2. ANTRATSIIT

Kõrge kütteväärtusega kivisüsi, mida kasutatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes. Sisaldab tavaliselt lenduvat ainet vähem kui 10 % ja on suure süsinikusisaldusega (umbes 90 % seotud süsinikku). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.

3.1.3. KOKSISÜSI

Bituminoosne süsi, mille kvaliteet võimaldab toota kõrgahjus kasutatavat koksi (koksiahjukoksi). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.

3.1.4. MUU BITUMINOOSNE SÜSI

Auru tootmiseks kasutatav süsi, mis sisaldab bituminoosset sütt, mis ei ole liigitatud koksisöeks ega antratsiidiks. Seda iseloomustab antratsiidist kõrgem lenduva aine osakaal (üle 10 %) ja madalam süsinikusisaldus (alla 90 % seotud süsinikku). Tuhavaba, kuid niiske aine ülemine kütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg.

3.1.5. PRUUNSÜSI

Pruunsüsi on tootekogum, mis moodustub subbituminoosse söe ja ligniidi summast.

3.1.6. SUBBITUMINOOSNE SÜSI

Mittepaakuv kivisüsi, mille ülemine kütteväärtus on 20 000 kJ/kg ja 24 000 kJ/kg vahel ning lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba aine puhul.

3.1.7. LIGNIIT

Mittepaakuv süsi, mille ülemine kütteväärtus on alla 20 000 kJ/kg ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba aine puhul.

3.1.8. KÜTTEBRIKETT

Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet. Toodetud küttebriketi kogus võib seetõttu olla veidi suurem muundamisprotsessis tegelikult tarbitud söekogusest.

3.1.9. KOKSIAHJUKOKS

Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksiahjukoksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina.

See kategooria hõlmab peenkoksi ja valukoksi.

Siia kuulub ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas.

See rubriik hõlmab ka ligniidist valmistatud koksi, peenkoksi ja poolkoksi.

3.1.10. GAASIKOKS

Gaasitehastes majapidamisgaasi tootmiseks kasutatava kivisöe kõrvalsaadus. Gaasikoksi kasutatakse kütteks.

3.1.11. KIVISÖETÕRV

Bituminoosse söe kuivutmise saadus. Kivisöetõrv on söe destilleerimise vedel kõrvalsaadus, mis saadakse söe koksiahjus koksistamisel või valmistatakse pruunsöest (madalal temperatuuril saadud tõrv).

3.1.12. PRUUNSÖEBRIKETID

Pruunsöebrikett on ligniidist või subbituminoossest söest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet, sh kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.

3.1.13. TÖÖDELDUD GAAS

Töödeldud gaas on tootekogum, mis moodustub gaasitehasegaasi, koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ja muude kogutud gaaside summast.

3.1.14. GAASITEHASTE GAAS

Hõlmab kõiki gaasiliike, mis on toodetud avalikes või eraettevõtetes, mille peamiseks tegevusalaks on gaasi tootmine, transport ja jaotamine. Siia kuuluvad gaasid, mille tootmiseks on kasutatud karboniseerimist (sealhulgas koksiahjudes toodetud gaas ja gaasitehastesse edastatud gaas); täielikku gaasistamist koos naftatoodetega rikastamisega või ilma selleta (veeldatud naftagaas, masuut jms), reformimist ning gaaside ja/või õhu lihtsat segamist, sh maagaasiga segatud gaas, mis jaotatakse ja tarbitakse maagaasivõrgu kaudu. Gaasi hulk, mis on saadud muude söegaaside muundamisest gaasitehasegaasiks, tuleb deklareerida gaasitehase gaasitoodanguna.

3.1.15. KOKSIAHJUGAAS

Koksiahjugaas saadakse kõrvalsaadusena koksiahjukoksi tootmisel raua- ja terasetootmise jaoks.

3.1.16. KÕRGAHJUGAAS

Kõrgahjugaas saadakse raua- ja terasetööstuses koksi põletamisel kõrgahjus. See kogutakse ja seda kasutatakse kütusena osalt tootmisjaamas endas ja osalt muudes terasetööstuse tööprotsessides või vastavate põletusseadmetega elektrijaamades.

3.1.17. MUUD KOGUTUD GAASID

Terase hapnikkonverteris tootmise kõrvalsaadus, kogutakse ahjust väljastamisel. Gaasi tuntakse ka konverterigaasina, LD-gaasina või BOS-gaasina. Kõrvalsaadusena tagasi saadud kütuse kogus tuleb deklareerida ülemise kütteväärtuse põhjal. Hõlmab ka eespool nimetamata töödeldud gaase, nt tahket süsinikku sisaldavaid põlevgaase, mis on kogutud mujal määratlemata tööstuslikest ja keemilistest protsessidest.

3.1.18. TURVAS

Turvas on taimse päritoluga, kõrge veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Turba hulka kuulub tükkturvas ja freesturvas. Siia ei kuulu muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvas.

3.1.19. TURBATOOTED

Sellised tooted nagu turbabrikett, mis on otse või kaudselt saadud tükkturbast või freesturbast.

3.1.20. PÕLEVKIVI JA ÕLILIIVAD

Põlevkivi ja õliliivad on settekivimid, mis sisaldavad orgaanilist ainet kerogeeni. Kerogeen on vahajas süsivesinikerikas materjal, mida peetakse nafta lähteaineks. Põlevkivi võib põlevkiviõli saamiseks põletada või töödelda utmise teel. Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida naftasaaduste hulgas kategoorias „Muud süsivesinikud“.

3.2. Maagaas

3.2.1. MAAGAAS

Maagaas sisaldab maa-alustes maardlates veeldunud või gaasilises olekus esinevaid gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist, olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Hõlmatud on nii „vabad“ gaasid, mis pärinevad üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest gaasimaardlatest, kui ka koos toornaftaga toodetud naftakõrvalgaasid ning metaan, mis on kogutud söekaevandustest (kaevandusgaas) või söe vahekihtidest (söe vahekihtide gaas). Maagaas ei hõlma biogaasi ega töödeldud gaase. Selliste toodete maagaasivõrku suunamine tuleb deklareerida maagaasist eraldi. Maagaasi hulka kuulub veeldatud maagaas (LNG) ja surumaagaas (CNG).

3.3. Elekter ja soojus

3.3.1. ELEKTRIENERGIA

Elektri all mõistetakse energiasiiret füüsikalise nähtuse kaudu, mis hõlmab elektrilaenguid ja nende mõju nii rahuolekus kui ka liikumises. Deklareerida tuleb kogu kasutatud, toodetud ja tarbitud elekter, sh võrguväline ja oma tarbeks kasutatud elektrienergia. Võrguvälist elektrienergiat toodetakse rajatistes, mis on tootmise seisukohast võrgust lahti ühendatud; rajatis ei saa toodetud elektrit võrku suunata. Oma tarbeks kasutatud elektrienergia on tootja poolt enne selle võrku suunamist tarbitav elekter.

3.3.2. SOOJUS (SOOJUSENERGIA)

Soojuse all mõistetakse energiat, mis tekib aineosakeste edasi-, pöörleva ja vibreeriva liikumise ning aine füüsilise oleku muutumise kaudu. Deklareerida tuleb kogu toodetud soojus, v.a tootjate oma tarbeks toodetud soojus, mida ei müüda. Kõik muud soojuse liigid deklareeritakse nende toodete kasutamisena, millest soojus toodeti.

3.4. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

3.4.1. TOORNAFTA

Toornafta on looduslik mineraalõli, mis koosneb süsivesinike ja nendega seotud lisandite (näiteks väävel) segust. Tavalise pinnatemperatuuri ja rõhu juures on toornafta vedelas olekus ning selle füüsikalised omadused (tihedus, viskoossus jne) võivad olla väga erinevad. Sellesse kategooriasse kuulub ka maardla- või puuraugukondensaat, mis on toodetud kaubandusliku toornafta vooga kaasnevast naftakõrvalgaasist või vabast gaasist. Kogused tuleb deklareerida olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Toornafta ei hõlma maagaasi kondensaate (NGL).

3.4.2. MAAGAASI KONDENSAADID (NGL)

Maagaasi kondensaadid on vedelad või veeldatud süsivesinikud, mis saadakse maagaasist eraldusrajatistes või gaasitöötlemistehastes. Maagaasi kondensaatide hulka kuuluvad etaan, propaan, butaan (tavaline ja iso-), (iso-)pentaan ja raskemad süsivesinikud (mida nimetatakse mõnikord looduslikuks bensiiniks või tehasekondensaadiks).

3.4.3. RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINED

Rafineerimistehaste lähteaine on edasiseks töötlemiseks ettenähtud töödeldud õli (näiteks otsedestilleeritud kütteõli või vaakumgaasiõli), kuid mitte segud. Edasisel töötlemisel muundatakse see üheks või mitmeks komponendiks ja/või valmistoodeteks. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstuselt rafineerimistööstusele tagastatavad tooted (näiteks pürolüüsbensiin, C4 fraktsioonid, gaasiõli ja kütteõli fraktsioonid).

3.4.4. LISANDID/HAPNIKUÜHENDID

Lisandid on ühendid, mis ei ole süsivesinikud ja mida naftasaadustele lisatakse või naftasaadustega segatakse, selleks et muuta nende omadusi (oktaaniarv, tsetaaniarv, omadused madalatel temperatuuridel jne). Lisandite hulka kuuluvad hapnikuühendid (nt alkoholid (metanool, etanool), eetrid (nt metüül-tert-butüüleeter (MTBE), etüül-tert-butüüleeter (ETBE), amüül-tert-metüüleeter (TAME) jne), estrid (nt rapsiõli või dimetüülester jne), keemilised ühendid (nt tetrametüülplii (TML), tetraetüülplii (TEL) ja pesuained). Selles kategoorias tuleb deklareerida lisandite/hapnikuühendite kogused (alkoholid, eetrid, estrid ja muud keemilised ühendid) mis on segatud kütustega või kütusena kasutatavad. See kategooria hõlmab vedelate fossiilkütustega segatud biokütuseid.

3.4.5. BIOKÜTUSED LISANDITES/ORGAANILISTES HAPNIKUÜHENDITES

Siin kategoorias deklareeritakse segatud vedelate biokütuste kogused, kuid ainult vedela biokütuse osa, mitte vedelkütuse kogumaht, millesse vedelad biokütused segatakse. Siia ei kuulu vedelad biokütused, mis ei ole segatud.

3.4.6. MUUD SÜSIVESINIKUD

Tõrvaliivast saadud sünteetiline toorõli, kivisöeõli jms, söe veeldamisel saadud vedelikud, maagaasist bensiini valmistamisel tekkinud vedelikud, vesinik ja emulgeeritud õlid (nt orimulsioon); siia ei kuulu põlevkivi; siia kuulub põlevkiviõli (muundatud energiatoode).

3.4.7. NAFTASAADUSED

Naftasaadused on tootekogum, mis moodustub rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, mootoribensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, petrooli tüüpi reaktiivkütuse, muu petrooleumi, gaasi-ja diisliõli, kütteõli, lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni, parafiinvahade, naftakoksi ja muude toodete summast.

3.4.8. RAFINEERIMISTEHASE GAAS

Rafineerimistehase gaas hõlmab mittekondenseeruvate gaaside segu, mis koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja olefiinist, mis on saadud toornafta destilleerimisel või naftatoodete töötlemisel (näiteks krakkimine) rafineerimistehastes. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstusest tagastatavad gaasid.

3.4.9. ETAAN

Looduslikult gaasilises olekus hargnemata ahelaga süsivesinik (C2H6), mis on saadud maagaasist ja rafineerimistehase gaasivoogudest.

3.4.10. VEELDATUD NAFTAGAAS (LPG)

Veeldatud naftagaas on kerge parafiinne süsivesinik, mis on saadud rafineerimisprotsessis, toornafta stabiliseerimisel ja maagaasi töötlemise tehastes. Koosneb põhiliselt propaanist (C3H8) ja butaanist (C4Hl0) või nende kahe segust. Võib ka sisaldada propüleeni, butüleeni, isopropüleeni ja isobutüleeni. Veeldatud naftagaas on tavaliselt transportimise ja ladustamise jaoks surve all veeldatud.

3.4.11. TOORBENSIIN

Toorbensiin on naftakeemiatööstuse lähteaine (näiteks etüleeni või aromaatsete ühendite tootmiseks) või kasutatakse seda rafineerimistehastes bensiini tootmiseks reformimise ja isomeerimise abil. Toorbensiin sisaldab aineid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 30 °C – 210 °C või selle vahemiku osas.

3.4.12. MOOTORIBENSIIN

Mootoribensiin koosneb kergete süsivesinike segust, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 35 °C – 215 °C. Seda kasutatakse kütusena mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites. Mootoribensiin võib sisaldada lisaaineid, orgaanilisi hapnikuühendeid ja oktaaniarvu tõstjaid, sh pliiühendeid. Hõlmab mootoribensiini segatavaid komponente (välja arvatud lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid), näiteks alkülaate, isomeraate, krakitud bensiini, mis on ette nähtud kasutamiseks valmis mootoribensiinina. Mootoribensiin on tootekogum, mis moodustub segatud biobensiinist (mootoribensiini segatud biobensiin) ja mittebiobensiinist.

3.4.12.1. Segatud biobensiin (mootoribensiini segatud biobensiin)

Mootoribensiini segatud biobensiin.

3.4.12.2. Mittebiobensiin

Mootoribensiini ülejäänud osa – mootoribensiin, v.a sellesse segatud biobensiin (tavaliselt fossiilse päritoluga mootoribensiin).

3.4.13. LENNUKIBENSIIN

Spetsiaalselt lennukite kolbmootoritele ettenähtud mootoribensiin mootorile sobiva oktaaniarvuga; külmumispunkt –60 °C ja destilleerimistemperatuur tavaliselt vahemikus 30 °C – 180 °C.

3.4.14. BENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS (TOORBENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS VÕI JP4)

Siia kuuluvad kõik kerged süsivesinikõlid, mida kasutatakse lennukite turbiinajamites ja mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 100 °C – 250 °C. Valmistamiseks segatakse petrooleumi ja bensiini või toorbensiini nii, et aromaatsete ühendite sisaldus ei ületa 25 % mahust ja aururõhk on vahemikus 13,7 kPa – 20,6 kPa.

3.4.15. PETROOLEUMI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS

Lennukite turbiinajamites kasutatav destillaat. Selle leekpunkt ja destilleerimistemperatuur on sama kui petrooleumil (vahemikus 150 °C – 300 °C, tavaliselt mitte üle 250 °C). Lisaks on sel eriomadusi (näiteks külmumispunkt), mille on kindlaks määranud Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA). Siia kuuluvad petrooleumi segatavad komponendid. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus on tootekogum, mis moodustub segatud bio-lennukipetrooli (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud bio-lennukipetrool) ja mittebio-lennukipetrooli summast.

3.4.15.1. Segatud bio-lennukipetrool (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud bio-lennukipetrool)

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud bio-lennukipetrool.

3.4.15.2. Mittebio-lennukipetrool

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ülejäänud osa – petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, v.a sellega segatud bio-lennukipetrool (tavaliselt fossiilse päritoluga petrooleumi tüüpi reaktiivkütus).

3.4.16. MUU PETROOLEUM

Rafineeritud petrooleumi destillaat, mida kasutatakse väljaspool lennutranspordi sektorit. Destilleerimistemperatuur on vahemikus 150 °C – 300 °C.

3.4.17. GAASI-/DIISLIÕLI (KÜTTEÕLI DESTILLAAT)

Gaasi-/diisliõli on eeskätt vahedestillaat, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 180 °C – 380 °C. Siia kuuluvad segatavad komponendid. Saadaval on erineva kasutusotstarbega liike. Siia kuulub diiselmootoriga maanteesõidukites (autod, veoautod) kasutatav diisliõli. Siia kuulub tööstuses ja kaubanduslikul otstarbel kasutatav kerge kütteõli, laevamootorite diislikütus ja raudteevedudel kasutatav diislikütus, muu gaasiõli, sealhulgas rasked gaasiõlid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 380 °C – 540 °C ning mida kasutatakse lähteainena naftakeemiatööstuses. Gaasi- ja diisliõli on tootekogum, mis moodustub segatud biodiislite (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid) ja mittebiodiislite summast.

3.4.17.1. Segatud biodiislid (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid)

Gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid.

3.4.17.2. Mittebiodiislid

Gaasi- ja diisliõli ülejäänud osa – gaasi- ja diisliõli, v.a segatud biodiislid (tavaliselt fossiilse päritoluga gaasi- ja diisliõlid).

3.4.18. KÜTTEÕLI (RASKE KÜTTEÕLI)

Kõik (rasked) kütteõlid (sealhulgas need, mis on saadud segamisel). Kineetiline viskoossus on üle 10 cSt temperatuuril 80 °C. Leekpunkt on alati üle 50 °C ja tihedus on alati suurem kui 0,90 kg/l. Kütteõli on tootekogum, mis moodustub madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõlide summast.

3.4.18.1. Madala väävlisisaldusega kütteõli

Kütteõli väävlisisaldusega alla 1 %.

3.4.18.2. Kõrge väävlisisaldusega kütteõli

Kütteõli väävlisisaldusega 1 % või rohkem.

3.4.19. LAKIBENSIIN JA TÖÖSTUSBENSIIN

Lakibensiin ja tööstusbensiin on rafineeritud vahedestillaadid, mille destilleerimispiirid ühtivad toorbensiini/petrooleumi omadega. Siia kuuluvad tööstusbensiin (SBP) ehk kerged õlid, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 30 °C – 200 °C (on seitse kuni kaheksa erinevat tööstusbensiini sorti olenevalt destilleerimistemperatuuri vahemikust, sordid määratakse kindlaks 5 % ja 90 % mahuosa destilleerimispunktide vahemikega, mis ei ole suuremad kui 60 °C) ning lakibensiin, mis on tööstusbensiin leekpunktiga üle 30 °C ja mille destilleerimistemperatuuri vahemik on 135 °C – 200 °C.

3.4.20. MÄÄRDEAINED

Toodete destilleerimise süsivesinikjäägid. Neid kasutatakse peamiselt laagripindade hõõrdumise vähendamiseks. Siia kuuluvad kõik valmis määrdeõlisordid võllimäärdeõlist kuni silindrimäärdeõlini ning määrdeõlid, mida kasutatakse määrderasvades, mootoriõlides ja kõikides määrdeõli baasainesortides.

3.4.21. BITUUMEN

Tahke, pooltahke või viskoosne kolloidse struktuuriga süsivesinik, värvus pruunist mustani, on toornafta destillatsioonijääk või saadakse atmosfäärirõhul tekkinud naftajääkide vaakumdestilleerimisel. Bituumenit nimetatakse sageli asfaldiks ning seda kasutatakse peamiselt teedeehitusel ning katusematerjalina. Siia kuuluvad vedelikfaasis ja pehmendatud bituumen.

3.4.22. PARAFIINVAHAD

Need on küllastunud alifaatsed süsivesinikud. Need on määrdeõlide vahatustamisel ekstraheeritud tootmisjäägid. Neil on peen kristalne struktuur, mis on kvaliteedist sõltuvalt veidi erinev. Põhiomadused on järgmised: need on värvitud, lõhnatud, valgust läbilaskvad, sulamispunktiga üle 45 °C.

3.4.23. NAFTAKOKS

Must tahke kõrvalsaadus, saadakse tavaliselt naftast toodetud lähteainete, vaakumpõhjade, tõrva ja pigi krakkimisel ja karboniseerimisel selliste protsesside abil nagu aeglane koksistamine ja vedelfaasiline koksistamine. See koosneb põhiliselt süsinikust (90–95 %) ja on madala tuhasisaldusega. Kasutatakse terasetööstuses koksiahjudes lähteainena, samuti kütteks, elektroodide ja kemikaalide tootmiseks. Kaks kõige olulisemat kvaliteediklassi on roheline koks ja kaltsineeritud koks. Siia kuulub katalüsaatorikoks, mis ladestub katalüsaatorile rafineerimisprotsessis; see koks ei ole regenereeritav ning põletatakse tavaliselt rafineerimistehastes kütusena.

3.4.24. MUUD TOOTED

Kõik tooted, mida ei ole nimetatud eespool, näiteks: tõrv ja väävel. Siia kuuluvad rafineerimistehastes toodetud aromaatsed ühendid (näiteks BTX ehk benseen, tolueen ja ksüleen) ja olefiinid (näiteks propüleen).

3.5. TAASTUVKÜTUSED JA JÄÄTMED

3.5.1. HÜDROENERGIA

Vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on muundatud hüdroelektrijaamades elektrienergiaks. Hüdroenergia on tootekogum, mis moodustub puht-hüdroelektrijaamade, kombineeritud hüdroelektrijaamade ja puht-pumpelektrijaamade toodangu summast.

3.5.1.1. Puhtalt hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad ainult otsest vee looduslikku sissevoolu ja millel puudub pumpelektrijaamade (vee ülespumpamise) võimekus.

3.5.1.2. Kombineeritud hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad vee looduslikku sissevoolu ülemisse reservuaari ja kus kõiki seadmeid või osa nendest saab kasutada vee ülespoole pumpamiseks; elektritootmine põhineb nii vee looduslikul sissevoolul kui ka varem ülespoole pumbatud veel.

3.5.1.3. Puhtalt pumpelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, kus puudub vee looduslik sissevool ülemisse reservuaari; suurem osa elektri tootmiseks kasutatavast veest on varem ülespoole pumbatud vesi; välja arvatud vihmaveest ja lumest saadud vesi.

3.5.2. GEOTERMAALENERGIA

Maakoorest eralduvast soojusest saadud energia, tavaliselt kuuma vee või auru kujul; välja arvatud maasoojuspumbaga salvestatud ümbritseva keskkonna soojus. Geotermaalenergia tootmine põhineb soojussisalduse erinevusel tootmispuuraugust väljatava vedeliku ja lõpptulemusena kasutatava vedeliku vahel.

3.5.3. PÄIKESEENERGIA

Päikeseenergia on fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ja päikese soojusenergia summa.

3.5.3.1. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

Päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis toodavad päikesevalguses elektrit. Deklareerida tuleb kogu toodetud elekter (k.a väikesemahuline tootmine ja võrguvälised seadmed).

3.5.3.1.1. Katusele paigaldatavad päikesepaneelid

Esitage siin energiakogus, mis on toodetud päikesepaneelide abil, mis asuvad ehitistel, millel on muu esmane eesmärk kui energiatootmine. See hõlmab ka päikesepaneelarhitektuuri (hoonesse integreeritud päikesepaneelid), kui paneelid ei ole katusel, vaid on näiteks hoone külge kinnitatud. Päikesepaneele ei loeta katusele paigaldatuks, kui need on paigutatud laiale maa-alale maapinnal, kus nad võtavad lisaruumi (nt põllumajandusmaa).

3.5.3.1.2. Võrguväline elektrienergia

Esitage siin võrguväline elektrienergia, mis on määratletud A lisa punktis 3.3.1.

3.5.3.2. Päikese soojusenergia

Päikesekiirgusest saadav soojus (päikesevalgus), mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Siia kuuluvad näiteks päikeseküttel töötavad soojuselektrijaamad ja aktiivsed süsteemid sooja vee tootmiseks kodumajapidamiste tarbeks või ruumide soojendamiseks. Sel viisil toodetud energia vastab soojusele, mis on kättesaadav soojusvahetitele, st paneelidele langev päikeseenergia, millest on maha arvatud optilised ja küttepaneelidel toimuvad kaod. Siia ei kuulu passiivsete süsteemide salvestatud päikeseenergia, mida kasutatakse ehitiste soojendamiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks; siia kuulub ainult aktiivsete süsteemidega seotud päikeseenergia.

3.5.4. LOODETE, LAINETE JA OOKEANI ENERGIA

Mehhaaniline energia, mis on saadud merevee liikumisest loodete ajal, lainete liikumisest või ookeanihoovustest ning mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

3.5.5. TUULEENERGIA

Tuule kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks. Tuuleenergia on maismaa ja avamere tuuleenergia summa.

3.5.5.1. Maismaa tuuleenergia

Tuuleenergia tootmine maismaal (maismaa, k.a järved ja muud siseveekogud).

3.5.5.2. Avamere tuuleenergia

Tuuleenergia tootmine avamerel (nt meri, ookean ja tehissaared). Tuuleenergia tootmise puhul avamerel väljaspool asjaomase territooriumi territoriaalvett võetakse arvesse kõiki asjaomase riigi majandusvööndis asuvaid rajatisi.

3.5.6. TÖÖSTUSJÄÄTMED (TAASTUMATU OSA)

Deklareeritakse taastumatud tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes energiakasutuse otstarbel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Taastuvad tööstusjäätmed tuleb deklareerida kategoorias „Biokütused“, mis iseloomustab neid kõige paremini.

3.5.7. OLMEJÄÄTMED

Kodumajapidamistes, haiglates ja kolmandas sektoris toodetud jäätmed (üldiselt kõik kodumajapidamisjäätmetega sarnanevad jäätmed), mis põletatakse eriseadmetes energiakasutuse otstarbel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Olmejäätmed on tootekogum, mis moodustub taastuvate ja taastumatute olmejäätmete summast.

3.5.7.1. Taastuvad olmejäätmed

Bioloogilise päritoluga olmejäätmed.

3.5.7.2. Taastumatud olmejäätmed

Mittebioloogilise päritoluga olmejäätmed.

3.5.8. BIOKÜTUSED

Biokütused on tootekogum, mis moodustub tahkete biokütuste, biogaasi ja vedelate biokütuste summast. Energiastatistika kohaldamisalast jäetakse välja biokütused, mida kasutatakse muul otstarbel kui energia saamiseks (nt ehituses ja mööblivalmistamises kasutatud puit, mootorites kasutatav biomäärdeaine ja teekatteks kasutatav biobituumen).

3.5.8.1. Tahked biokütused

Hõlmab bioloogilise päritoluga tahkeid orgaanilisi mittefossiilseid materjale (nimetatakse ka „biomassiks“), mida saab kasutada kütusena elektri või soojuse tootmisel. Tahked biokütused on tootekogum, mis moodustub puusöe, küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaaduste, mustleelise, suhkruroo pressimise jäätmete, loomsete jäätmete, muu taimse materjali ja taimsete jääkide ning taastuvate tööstusjäätmete summast.

3.5.8.1.1. Puusüsi

Puusüsi on tahkest biokütusest toodetud kütus – puidu ja muu taimset päritolu materjali kuivutmisel ja pürolüüsil saadud tahke jääkaine.

3.5.8.1.2. Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused

Küttepuit (palgid, hagu, pelletid või laastud), mis on saadud loodusmetsast, majandatud metsast või üksikutelt puudelt. Siia kuuluvad küttena kasutatavad puidujäägid, milles on säilinud puidu algne koostis, samuti puitpelletid. Välja on jäetud puusüsi ja must leelis. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.2.1. Puitpelletid

Puitpelletid on silindrilise kujuga toode, mis on saadud puidujääkide pressimise teel.

3.5.8.1.3. Mustleelis

Energia kasutatud leeliselisest vedelikust, mis saadakse keedunõust paberivalmistamiseks vajaliku okaspuidukiu tootmise ajal. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.4. Suhkruroo pressimisjäägid

Kütus, mis saadakse kiududest, mis jäävad pärast suhkrumahla ekstraheerimist suhkruroo töötlemise protsessis järele. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.5. Loomsed jäätmed

Energia loomade eritistest ning liha- ja kalajäätmetest, mida kuivanuna kasutatakse kütusena ilma täiendava töötlemiseta. Siia ei kuulu anaeroobset fermentatsiooni kasutavates rajatistes kasutatud jäätmed. Sellistest rajatistest pärit küttegaasid deklareeritakse kategoorias „Biogaasid“. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.6. Muu taimne materjal ja taimsed jäägid

Mujal nimetamata biokütused, kuhu kuuluvad põhk, juurviljakoored, maapähklikoored, peenvõsa lõiked, oliiviõli pressimisjäägid ja muud taimede hooldamisel, lõikamisel või töötlemisel tekkivad jäätmed. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.7. Taastuvad tööstusjäätmed

Taastuvad tahked tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes energiakasutuse otstarbel (näiteks, kui mitte ainult looduslik kumm kummirehvijäätmetes või looduslikud kiud tekstiilijäätmetes – jäätmekategooriad 07.3 ja 07.6, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta). Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal.

3.5.8.2. Biogaas

Gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist, mis tekivad biomassi anaeroobsel lagunemisel või biomassi, sh biomassi jäätmete termilisel töötlemisel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida alumise kütteväärtuse põhjal. Biogaas on tootekogum, mis moodustub prügilagaasi, reoveesetete gaasi, muude anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud biogaaside ja termilistes protsessides tekkinud biogaaside summast.

3.5.8.2.1. Prügilagaas

Biogaas, mis tekib prügilajäätmete anaeroobse lagunemise tulemusena.

3.5.8.2.2. Reoveesetete gaas

Reoveesetete anaeroobse fermentatsiooni abil toodetud biogaas.

3.5.8.2.3. Muud anaeroobsel lagunemisel tekkinud biogaasid

Biogaas, mis on toodetud anaeroobse fermentatsiooni abil loomade lägast ning tapamajade, õlletehaste ja muude põllumajanduslike toidutööstusettevõtete jäätmetest.

3.5.8.2.4. Termilistes protsessides tekkinud biogaasid

Biomassi termilise töötlemise (gaasistamise või pürolüüsi) tulemusena saadud biogaasid.

3.5.8.3. Vedelad biokütused

Siia kategooriasse kuuluvad kõik looduslikku päritolu vedelad biokütused (nt biomassist ja/või biolagunevatest jäätmetest toodetud), mis sobivad fossiilset päritolu kütustega segamiseks või nende asendamiseks. Siin kategoorias deklareeritavad vedelate biokütuste kogused peavad hõlmama puhta biokütuse koguseid, mida ei ole fossiilkütustega segatud. Juhul kui on tegemist vedelate biokütuste impordi ja ekspordiga, deklareeritakse üksnes kauplemine nende kogustega, mis ei ole segatud mootorikütustega (st nende puhtal kujul); kauplemine mootorikütustega segatud biokütustega tuleb deklareerida naftasaadusi käsitlevas kategoorias. Deklareerida tuleb ainult energia saamiseks kasutatud vedelad biokütused, mis põletatakse algsel kujul või segatakse fossiilkütustega. Vedelad biokütused on tootekogum, mis moodustub biobensiini, biodiisli, bio-lennukipetrooli ja muude vedelate biokütuste summast.

3.5.8.3.1. Biobensiin

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu mootoribensiiniga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.1.1. Bioetanool

Etanool osana biobensiinist.

3.5.8.3.2. Biodiislikütused

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu gaasiõli/diisliõliga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.3. Bio-lennukipetrool

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu lennukipetrooliga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.4. Muud vedelad biokütused

Vedelad biokütused, mis ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse.

3.5.9. ÜMBRITSEVA KESKKONNA SOOJUS

Kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis saadakse soojuspumpade abil, mis vajavad töötamiseks elektrit või muud tavapärast energiat. Selline soojusenergia võib olla salvestunud välisõhus, maapinna all või pinnavees. Väärtuste deklareerimisel tuleb kasutada sama metoodikat, mida kasutati soojuspumpade abil salvestatud soojusenergia deklareerimiseks direktiivi 2009/28/EÜ ja direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt, kuid arvesse tuleb võtta kõiki soojuspumpasid olenemata nende võimsusest.

3.6. VESINIK

Esitada tuleb vesinik, mida kasutatakse lähteaine, kütuse või energiakandjana/ladustamiseks. Esitada tuleb kogu vesinik, olenemata sellest, kas seda müüakse või mitte. Segus sisalduv vesinik tuleb esitada ainult siis, kui see on suure puhtusastmega põhikomponent.

B LISA

IGA-AASTANE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse iga-aastase energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamise korda.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmisi sätteid kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

a)	aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) alates vaatlusaastast 2022;

b)	sagedus: andmed deklareeritakse igal aastal;

c)	andmete edastamise tähtaeg: andmed edastatakse aruandlusaastale järgneva aasta 31. oktoobriks, kui ei ole ette nähtud teisiti;

d)	edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;

e)	edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata.

1. TAHKED FOSSIILKÜTUSED JA TÖÖDELDUD GAASID

1.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.1 loetletud energiatoodete kohta. KIVISÜSI (tahked fossiilkütused ja töödeldud gaasid)

1.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb järgmised andmekogumid deklareerida kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

1.2.1. TARNED

1.2.1.1.

Toodang

1.2.1.1.1.

Tootmine allmaakaevanduses

Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.

1.2.1.1.2.

Tootmine maapinnal

Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.

1.2.1.2.

Saadud muudest allikatest

Koosneb kahest osast:

—	kogutud lobri, vahetooted ja muud halvakvaliteedilisest söest tooted, mida ei saa liigitada söe liigi järgi, sealhulgas jäätmehunnikutest ja jäätmemahutitest kogutud süsi;

—	saadud muudest allikatest.

1.2.1.3.

Saadud muudest allikatest: naftatoodetest

Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul.

1.2.1.4.

Saadud muudest allikatest: maagaasist

Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul.

1.2.1.5.

Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest

Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul.

1.2.1.6.

Import

1.2.1.7.

Eksport

1.2.1.8.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

1.2.1.9.

Varude muutused

1.2.2. MUUNDAMISSEKTOR

1.2.2.1.

Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad

1.2.2.2.

Põhitegevusena tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)

1.2.2.3.

Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad

1.2.2.4.

Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad

1.2.2.5.

Oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)

1.2.2.6.

Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad

1.2.2.7.

Küttebriketitehased

1.2.2.8.

Koksiahjud

1.2.2.9.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.2.2.10.

Gaasitehased

1.2.2.11.

Kõrgahjud

1.2.2.12.

Söe veeldamine

1.2.2.13.

Segatud maagaasi jaoks

1.2.2.14.

Mujal nimetamata – muundamine

1.2.3. ENERGIASEKTOR

1.2.3.1.

Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad

1.2.3.2.

Söekaevandused

1.2.3.3.

Küttebriketitehased

1.2.3.4.

Koksiahjud

1.2.3.5.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.2.3.6.

Gaasitehased

1.2.3.7.

Kõrgahjud

1.2.3.8.

Naftarafineerimistehased

1.2.3.9.

Söe veeldamine

1.2.3.10.

Mujal nimetamata – energia

1.2.4. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD

1.2.5. KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS

1.2.5.1.

Tööstus-, muundamis- ja energiasektor

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides tööstus-, muundamis- ja energiasektori allsektorites, näiteks söe kasutamine metanooli või ammoniaagi valmistamiseks.

1.2.5.1.1.

Keemia- ja naftakeemiasektor

NACE Rev. 2 osad 20 ja 21; kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks, näiteks söe kasutamine lähteainena väetiste ning muude naftakeemiatoodete tootmisel.

1.2.5.2.

Transpordisektor

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides transpordi allsektorites.

1.2.5.3.

Muud sektorid

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks järgmistes kategooriates: „Äri- ja avalikud teenused“, „Kodumajapidamised“, „Põllumajandus“ ja „Mujal nimetamata – muu“.

1.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR

1.2.6.1.

Raud ja teras

1.2.6.2.

Keemia ja naftakeemia

1.2.6.3.

Mitteraudmetallid

1.2.6.4.

Mittemetallmineraalid

1.2.6.5.

Transpordivahendid

1.2.6.6.

Masinaehitus

1.2.6.7.

Mäetööstus

1.2.6.8.

Toit, joogid ja tubakatooted

1.2.6.9.

Paberimass, paber ja trükkimine.

1.2.6.10.

Puit ja puittooted

1.2.6.11.

Ehitus

1.2.6.12.

Tekstiil ja nahk

1.2.6.13.

Mujal nimetamata – tööstus

1.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

1.2.7.1.

Raudteetransport

1.2.7.2.

Riigisisene laevaliiklus

1.2.7.3.

Mujal nimetamata – transport

1.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

1.2.8.1.

Äri- ja avalikud teenused

1.2.8.2.

Kodumajapidamised

1.2.8.3.

Põllumajandus

1.2.8.4.

Metsamajandus

1.2.8.5.

Kalandus

1.2.8.6.

Mujal nimetamata – muu

1.2.9. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import tuleb deklareerida päritoluriigi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade puhul.

1.2.10. KÜTTEVÄÄRTUSED

Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, gaasikoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade puhul.

Nii ülemine kui ka alumine kütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste andmekogumite kohta.

1.2.10.1.

Toodang

1.2.10.2.

Import

1.2.10.3.

Eksport

1.2.10.4.

Kasutatud koksiahjudes

1.2.10.5.

Kasutatud kõrgahjudes

1.2.10.6.

Kasutatud põhitegevusena tootvates elektrijaamades, soojusjaamades ning koostootmisjaamades

1.2.10.7.

Kasutatud tööstuses

1.2.10.8.

Kasutud muul otstarbel

1.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt), v.a töödeldud gaaside puhul (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid), mille kogused deklareeritakse teradžaulides ülemise kütteväärtuse põhjal (TJ GCV).

Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

1.4. Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

2. MAAGAAS

2.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.

2.2. Andmekogumite loetelu

Maagaasi kohta tuleb deklareerida järgnevalt loetletud andmekogumid.

2.2.1. Tarnesektor

Tarnesektoris deklareeritavad kogused tuleb väljendada nii mahu- kui ka energiaühikutes ja deklareerida ka nende ülemine ja alumine kütteväärtus.

2.2.1.1.

Omamaine toodang

Kaasa arvatud avameretoodang.

2.2.1.1.1.

Naftakõrvalgaas

Toornafta kõrvalsaadusena toodetud maagaas.

2.2.1.1.2.

Vaba gaas

Maagaas, mis pärineb üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest maardlatest.

2.2.1.1.3.

Kaevandusgaas

Söekaevandustes ja söe vahekihtidest toodetud metaan, mis transporditakse torujuhtmete kaudu maapinnale ja tarbitakse söekaevandustes või edastatakse torujuhtmete kaudu tarbijatele.

2.2.1.2.

Saadud muudest allikatest

2.2.1.2.1.

Saadud muudest allikatest: nafta ja naftasaadused

2.2.1.2.2.

Saadud muudest allikatest: kivisüsi

2.2.1.2.3.

Saadud muudest allikatest: taastuvad energiaallikad

2.2.1.3.

Import

2.2.1.4.

Eksport

2.2.1.5.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

2.2.1.6.

Varude muutused

2.2.1.7.

Sisemaine kogutarbimine (arvestuslik)

2.2.1.8.

Kogutav gaas

Varud arvestusperioodi alguses ja lõpus tuleb deklareerida eraldi riigi territooriumil hoitavate varudena ja välismaal hoitavate varudena. „Varud“ – mis tahes sisend-väljundtsükli kestel tarnimiseks kättesaadav gaasikogus. See viitab maagaasile, mida hoitakse erihoidlates (tühjendatud gaasi- ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning hoidlates hoitavale veeldatud maagaasile. Välja jäetakse puhvergaas. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

2.2.1.9.

Väljalastud gaas

Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes vabasse õhku lastud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

2.2.1.10.

Ärapõletatud gaas

Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes ärapõletatud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

2.2.2. MUUNDAMISSEKTOR

2.2.2.1.

Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad

2.2.2.2.

Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad

2.2.2.3.

Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad

2.2.2.4.

Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad

2.2.2.5.

Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad

2.2.2.6.

Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad

2.2.2.7.

Gaasitehased

2.2.2.8.

Koksiahjud

2.2.2.9.

Kõrgahjud

2.2.2.10.

Gaas vedelikeks muundamiseks

2.2.2.11.

Mujal nimetamata – muundamine

2.2.3. ENERGIASEKTOR

2.2.3.1.

Söekaevandused

2.2.3.2.

Nafta ja gaasi ammutamine

2.2.3.3.

Naftarafineerimistehaste sisend

2.2.3.4.

Koksiahjud

2.2.3.5.

Kõrgahjud

2.2.3.6.

Gaasitehased

2.2.3.7.

Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad

2.2.3.8.

Veeldamine (veeldatud maagaas) või gaasistamine

2.2.3.9.

Gaas vedelikeks muundamiseks

2.2.3.10.

Mujal nimetamata – energia

2.2.4. ÜLEKANDEKAOD

2.2.5. JAOTUSKAOD

2.2.6. TRANSPORDISEKTOR

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

2.2.6.1.

Maanteetransport

2.2.6.2.

Torutransport

2.2.6.3.

Riigisisene laevaliiklus

2.2.6.4.

Mujal nimetamata – transport

2.2.7. TÖÖSTUSSEKTOR

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

2.2.7.1.

Raud ja teras

2.2.7.2.

Keemia ja naftakeemia

2.2.7.3.

Mitteraudmetallid

2.2.7.4.

Mittemetallmineraalid

2.2.7.5.

Transpordivahendid

2.2.7.6.

Masinaehitus

2.2.7.7.

Mäetööstus

2.2.7.8.

Toit, joogid ja tubakatooted

2.2.7.9.

Paberimass, paber ja trükkimine.

2.2.7.10.

Puit ja puittooted

2.2.7.11.

Ehitus

2.2.7.12.

Tekstiil ja nahk

2.2.7.13.

Mujal nimetamata – tööstus

2.2.8. MUUD SEKTORID

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

2.2.8.1.

Äri- ja avalikud teenused

2.2.8.2.

Kodumajapidamised

2.2.8.3.

Põllumajandus

2.2.8.4.

Metsamajandus

2.2.8.5.

Kalandus

2.2.8.6.

Mujal nimetamata – muu

2.2.9. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Deklareerida tuleb nii kogu maagaasikogus kui ka veeldatud maagaasi (LNG) osa selles iga päritoluriigi kohta impordi puhul ja iga sihtriigi kohta ekspordi puhul.

2.2.10. GAASIHOIDLATE MAHUTAVUS

Eraldi tuleb deklareerida gaasilises olekus gaasi hoidlad ja LNG terminalid (siin tuleb eristada LNG imporditerminale ja LNG eksporditerminale).

2.2.10.1.

Nimi

Gaasihoidla või LNG terminali paiknemiskoha nimi.

2.2.10.2.

Hoidla liik (ainult gaasilises olekus gaasi hoidlad)

Hoidla liik, näiteks tühjendatud gaasimaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus jne.

2.2.10.3.

Tegelik mahutavus

Gaasilises olekus gaasi hoidla puhul: kogumahutavus, millest on lahutatud puhvergaas. Puhvergaas on gaas, mille kogumaht on pidevalt vajalik maa-aluses hoidlas küllaldase rõhu hoidmiseks ning tarnimiskiiruse tagamiseks väljastustsükli jooksul.

LNG terminali puhul: kogumahutavus väljendatuna gaasilises olekus gaasi ekvivalendina.

2.2.10.4.

Tippvõimsus

Maksimaalne asjaomasest hoidlast väljastatav gaasikogus; vastab maksimaalsele väljastusvõimsusele.

2.2.10.5.

Taasgaasistamis- või veeldamisvõimsus (ainult LNG terminalide puhul)

Imporditerminalide puhul tuleb deklareerida taasgaasistamisvõimsus ja eksporditerminalide puhul veeldamisvõimsus.

2.3. Mõõtühikud

Maagaasi kogused deklareeritakse nende energiasisaldusena teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse põhjal. Kui nõutakse mahulist kogust, on mõõtühikuks 106 m3 võrdlustingimustel (15 °C; 101 325 Pa).

Kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).

Tegeliku mahutavuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).

Tippvõimsuse, taasgaasistamis- või veeldamisvõimsuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 päevas võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).

3. ELEKTER JA SOOJUS

3.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab soojust ja elektrit.

3.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse soojuse ja elektri kohta järgmised andmekogumid.

3.2.1. ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE

Elektri ja soojuse andmekogumite kohta kasutatakse käesolevas peatükis järgmisi erimääratlusi.

—	Elektri kogutoodang: kõikide asjaomaste generaatoragregaatide (sealhulgas pumpelektrijaamade) toodetud elektrienergia kokku, mõõdetuna peageneraatorite väljundklemmidel.

—

Soojusenergia kogutoodang: rajatise toodetud kogusoojus, sealhulgas rajatise kuuma vedelikku kasutavates abiseadmetes kasutatud soojus (ruumide küte, vedelkütuse soojendamine jms) ja kaod rajatise/võrgu soojusvahetuses, samuti keemilise protsessi käigus saadud soojus, mida kasutatakse ühe primaarenergia vormina.

—	Elektrienergia netotoodang: elektrienergia kogutoodang, millest on maha arvatud generaatori abiseadmete tarvitatud energia ja kaod peageneraatori transformaatorites.

—	Soojusenergia netotoodang: jaotussüsteemi tarnitud soojus väljamineva ja sissetuleva voo mõõtmise põhjal.

Andmekogumid 3.2.1.1–3.2.1.11 tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb nii elektri ja soojuse bruto- kui ka netotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning elektri- ja soojusjaamade kohta (kui on asjakohane). Koostootmisjaamades toodetud elektrienergia brutotoodangu puhul tuleb alamkategoorias deklareerida täielikus koostootmisrežiimis toodetud elektrienergia. Koostootmisjaamades toodetud soojusenergia netotoodangu puhul tuleb eraldi deklareerida ise tarbitud soojus.

3.2.1.1.

Tuumaenergia

3.2.1.2.

Hüdroenergia (ainult elekter)

3.2.1.3.

Geotermaalenergia

3.2.1.4.

Päikeseenergia

3.2.1.5.

Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter)

3.2.1.6.

Tuuleenergia (ainult elekter)

3.2.1.7.

Põlevkütused

Kütused, mis süttivad ja põlevad, st reageerides hapnikuga tekitavad temperatuuri olulise tõusu, ning mida põletatakse vahetult elektri ja/või soojuse tootmiseks.

3.2.1.8.

Soojuspumbad (ainult soojus)

3.2.1.9.

Elektriboilerid (ainult soojus)

3.2.1.10.

Keemilistes protsessides eraldunud soojus

Soojus, mis pärineb energiasisendita keemilistest protsessidest, näiteks keemiline reaktsioon. Siia ei kuulu jäätmetest energiat tarbiva protsessi abil saadud soojus, mis tuleb deklareerida vastavast kütusest toodetud soojusena.

3.2.1.11.

Muud allikad

3.2.2. Tarned

Andmekogumite 3.2.2.1 ja 3.2.2.2 deklareeritavad kogused peaksid vastama andmekogumite 3.2.1.1–3.2.1.11 puhul deklareeritud väärtustele.

3.2.2.1.

Brutotoodang kokku

3.2.2.2.

Netotoodang kokku

3.2.2.3.

Import

Elektrikogus loetakse impordituks või ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina.

3.2.2.4.

Eksport

Vt selgitus punktis 3.2.2.3 „Import“.

3.2.2.5.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

3.2.2.6.

Kasutatud soojuspumpades (ainult elekter)

3.2.2.7.

Kasutatud elektriboilerites (ainult elekter)

3.2.2.8.

Kasutatud pumpelektrijaamades – puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter)

3.2.2.9.

Kasutatud pumpelektrijaamades – kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter)

3.2.2.10.

Kasutatud elektri tootmiseks (ainult soojus)

3.2.3. ÜLEKANDEKAOD

3.2.4. JAOTUSKAOD

3.2.5. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – Transpordisektor

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

3.2.5.1.

Raudteetransport

3.2.5.2.

Torutransport

3.2.5.3.

Maanteetransport

3.2.5.4.

Riigisisene laevaliiklus

3.2.5.5.

Mujal nimetamata – transport

3.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

3.2.6.1.

Äri- ja avalikud teenused

3.2.6.2.

Kodumajapidamised

3.2.6.3.

Põllumajandus

3.2.6.4.

Metsamajandus

3.2.6.5.

Kalandus

3.2.6.6.

Mujal nimetamata – muu

3.2.7. ENERGIASEKTOR

Siia ei kuulu rajatiste omakasutus pumpjaamade, soojuspumpade ja elektriboilerite jaoks.

3.2.7.1.

Söekaevandused

3.2.7.2.

Nafta ja gaasi ammutamine

3.2.7.3.

Küttebriketitehased

3.2.7.4.

Koksiahjud

3.2.7.5.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

3.2.7.6.

Gaasitehased

3.2.7.7.

Kõrgahjud

3.2.7.8.

Naftarafineerimistehased

3.2.7.9.

Tuumaenergiatööstus

3.2.7.10.

Söeveeldamistehased

3.2.7.11.

Veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased

3.2.7.12.

Gaasistamistehased (biogaas)

3.2.7.13.

Gaas vedelikeks muundamiseks

3.2.7.14.

Puusöetehased

3.2.7.15.

Mujal nimetamata – energia

3.2.8. TÖÖSTUSSEKTOR

3.2.8.1.

Raud ja teras

3.2.8.2.

Keemia ja naftakeemia

3.2.8.3.

Mitteraudmetallid

3.2.8.4.

Mittemetallmineraalid

3.2.8.5.

Transpordivahendid

3.2.8.6.

Masinaehitus

3.2.8.7.

Mäetööstus

3.2.8.8.

Toit, joogid ja tubakatooted

3.2.8.9.

Paberimass, paber ja trükkimine.

3.2.8.10.

Puit ja puittooted

3.2.8.11.

Ehitus

3.2.8.12.

Tekstiil ja nahk

3.2.8.13.

Mujal nimetamata – tööstus

3.2.9. IMPORT JA EKSPORT

Deklareerida tuleb elektrienergia ja soojuse import ja eksport päritoluriigi ja sihtkoha kaupa. Vt selgitus punktis 3.2.2.3 „Import“.

3.2.10. OMA TARBEKS TOOTVATE TOOTJATE NETOTOODANG

Järgmiste rajatiste või tegevusalade puhul tuleks oma tarbeks tootvate tootjate elektrienergia ning soojusenergia netotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta:

3.2.10.1.

Energiasektor: söekaevandused

3.2.10.2.

Energiasektor: nafta ja gaasi ammutamine

3.2.10.3.

Energiasektor: küttebriketitehased

3.2.10.4.

Energiasektor: koksiahjud

3.2.10.5.

Energiasektor: pruunsöe- ja turbabriketitehased

3.2.10.6.

Energiasektor: gaasitehased

3.2.10.7.

Energiasektor: kõrgahjud

3.2.10.8.

Energiasektor: naftarafineerimistehased

3.2.10.9.

Energiasektor: söeveeldamistehased

3.2.10.10.

Energiasektor: veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased

3.2.10.11.

Energiasektor: gaasistamistehased (biogaas)

3.2.10.12.

Energiasektor: gaas vedelikeks muundamiseks

3.2.10.13.

Energiasektor: puusöetehased

3.2.10.14.

Energiasektor: mujal nimetamata – energia

3.2.10.15.

Tööstussektor: raud ja teras

3.2.10.16.

Tööstussektor: keemia ja naftakeemia

3.2.10.17.

Tööstussektor: mitteraudmetallid

3.2.10.18.

Tööstussektor: mittemetallmineraalid

3.2.10.19.

Tööstussektor: transpordivahendid

3.2.10.20.

Tööstussektor: masinaehitus

3.2.10.21.

Tööstussektor: mäetööstus

3.2.10.22.

Tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted

3.2.10.23.

Tööstussektor: paberimass, paber ja trükkimine.

3.2.10.24.

Tööstussektor: puit ja puittooted

3.2.10.25.

Tööstussektor: ehitus

3.2.10.26.

Tööstussektor: tekstiil ja nahk

3.2.10.27.

Tööstussektor: mujal nimetamata – tööstus

3.2.10.28.

Transpordisektor: raudteetransport

3.2.10.29.

Transpordisektor: torutransport

3.2.10.30.

Transpordisektor: maanteetransport

3.2.10.31.

Transpordisektor: mujal nimetamata – transport

3.2.10.32.

Muud sektorid: kodumajapidamised

3.2.10.33.

Muud sektorid: äri- ja avalikud teenused

3.2.10.34.

Muud sektorid: põllumajandus/metsamajandus

3.2.10.35.

Muud sektorid: kalandus

3.2.10.36.

Muud sektorid: mujal nimetamata – muu

3.2.11. ELEKTRIENERGIA NETOTOODANG SEKTORITE KAUPA

Elektrienergia kogu netotoodang ja oma tarbeks kasutatud osa (põhitegevusena tootja ja oma tarbeks tootja vahelise jaotuseta) tuleb kodumajapidamiste, äri- ja avalike teenuste, energiasektori, tööstuse ja muude sektorite kohta deklareerida eraldi iga järgmise kütuserühma puhul:

3.2.11.1.

Päikeseenergia

3.2.11.2.

Tahked, vedelad ja gaasilised biokütused

3.2.11.3.

Muud taastuvad energiaallikad

3.2.11.4.

Maagaas

3.2.11.5.

Muud (taastumatud energiaallikad)

3.2.12. ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOGUTOODANG PÕLEVKÜTUSTEST

Elektri kogutoodang, müüdud soojus ja kasutatud kütusekogused, sealhulgas nende vastav koguenergia, mis on saadud allpool loetletud põlevkütustest, tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja omatarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse tootmine deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvates jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta.

3.2.12.1.

Antratsiit

3.2.12.2.

Koksisüsi

3.2.12.3.

Muu bituminoosne süsi

3.2.12.4.

Subbituminoosne süsi

3.2.12.5.

Ligniit

3.2.12.6.

Turvas

3.2.12.7.

Küttebrikett

3.2.12.8.

Koksiahjukoks

3.2.12.9.

Gaasikoks

3.2.12.10.

Kivisöetõrv

3.2.12.11.

Pruunsöebriketid

3.2.12.12.

Gaasitehaste gaas

3.2.12.13.

Koksiahjugaas

3.2.12.14.

Kõrgahjugaas

3.2.12.15.

Muud kogutud gaasid

3.2.12.16.

Turbatooted

3.2.12.17.

Põlevkivi ja õliliivad

3.2.12.18.

Toornafta

3.2.12.19.

Maagaasi kondensaat

3.2.12.20.

Rafineerimistehase gaas

3.2.12.21.

Veeldatud naftagaas

3.2.12.22.

Toorbensiin

3.2.12.23.

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus

3.2.12.24.

Muu petrooleum

3.2.12.25.

Gaasiõli/diisliõli

3.2.12.26.

Kütteõli

3.2.12.27.

Bituumen

3.2.12.28.

Naftakoks

3.2.12.29.

Muud naftasaadused

3.2.12.30.

Maagaas

3.2.12.31.

Tööstusjäätmed

3.2.12.32.

Taastuvad olmejäätmed

3.2.12.33.

Taastumatud olmejäätmed

3.2.12.34.

Tahked biokütused

3.2.12.35.

Biogaasid

3.2.12.36.

Biodiislikütused

3.2.12.37.

Biobensiinid

3.2.12.38.

Muud vedelad biokütused

3.2.13. MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS

Tootmisvõimsus tuleks deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembri seisuga ja allpool märgitud kütuste kohta. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka koostootmisjaamades. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul. See on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kogu jaam töötab.

3.2.13.1.

Tuumaenergia

3.2.13.2.

Puhtalt hüdroelektrijaamad

3.2.13.3.

Kombineeritud hüdroelektrijaamad

3.2.13.4.

Puhtalt pumpelektrijaamad

3.2.13.5.

Geotermaalenergia

3.2.13.6.

Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

3.2.13.7.

Päikese soojusenergia

3.2.13.8.

Loodete, lainete ja ookeani energia

3.2.13.9.

Tuuleenergia

3.2.13.10.

Põlevkütused

3.2.13.10.1.

Tootmise liik: aur

3.2.13.10.2.

Tootmise liik: sisepõlemine

3.2.13.10.3.

Tootmise liik: gaasiturbiinid

3.2.13.10.4.

Tootmise liik: kombineeritud tsükkel

3.2.13.10.5.

Tootmise liik: muu

3.2.13.11.

Muud allikad

3.2.14. PÕLEVKÜTUSTEST SAADAV SUURIM VÕIMALIK ELEKTRI NETOTOODANG

Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi iga allpool loetletud ühel või mitmel kütusel töötava tootmisjaama liigi puhul. Mitme kütusega töötavad tootmisjaamad hõlmavad üksnes selliseid seadmeid, milles on võimalik jätkuvalt põletada rohkem kui ühte liiki kütust. Need jaamad, kus on erinevate kütuste põletamiseks erinevad seadmed, tuleb liigitada vastavasse ühe kütusega töötavate tootmisjaamade kategooriasse. Põhikütus ja sekundaarsed kütused tuleb ära märkida iga mitmel kütusel töötava tootmisjaama kategooria kohta.

3.2.14.1.

Ühe kütusega töötavad tootmisjaamad (kõik põhikütuste kategooriad)

3.2.14.2.

Tahket ja vedelkütust kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.14.3.

Tahket kütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.14.4.

Vedelkütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.14.5.

Tahket ja vedelkütust ning maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.15. ÄSJA PAIGALDATUD JA KASUTUSELT KÕRVALDATUD ELEKTRITOOTMISVÕIMSUS

Äsja paigaldatud tootmisvõimsus on selliste tootmisüksuste maksimaalne elektritootmise netovõimsus, mis alustavad tegevust vaatlusaastal. Kasutuselt kõrvaldatud tootmisvõimsus on maksimaalne elektritootmise netovõimsus, mida ei ole vaatlusaastal enam kasutatud.

Äsja paigaldatud ja kasutuselt kõrvaldatud tootmisvõimsus tuleks vaatlusaastal esitada kõigi punktides 3.2.13 ja 3.2.14 nimetatud kütuste puhul.

3.2.16. AKUD

Aku salvestusmaht või energiamahutavus on energia koguhulk, mida aku suudab salvestada. Nimimahutavus on aku maksimaalne tühjenemisaeg alates täislaetusest. Allpool esitatud teave tuleb esitada võrku ühendatud ning salvestus-/tasakaalustuselemendina kasutatud akude kohta. Deklareerida tuleb ainult akud, mille salvestusmaht on vähemalt 1 MWh ja mis on võrku ühendatud.

3.2.16.1.

Akude salvestusmaht

3.2.16.2.

Akude nimimahutavus

3.2.16.3.

Akudest võrku suunatud elekter

3.2.16.4.

Võrgust akude laadimiseks kasutatav elekter

Kõik eespool nimetatud elemendid tuleks jagada salvestusmahu alusel järgmiselt:

—	1 MWh kuni 10 MWh

—	rohkem kui 10 MWh ja kuni 100 MWh

—	rohkem kui 100 MWh.

3.3. Mõõtühikud

Elekter deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja võimsus megavattides (MW). Akude salvestusmaht tuleks deklareerida megavatt-tundides (MWh) ja nimimahutavus megavattides (MW).

Kui on vaja deklareerida muid kütuseid, kasutatakse käesoleva lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid.

4. NAFTA JA NAFTASAADUSED

4.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

4.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb järgmised andmekogumid deklareerida kõigi eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

4.2.1. TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNED

Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite, lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste ning muude süsivesinike kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

4.2.1.1.

Omamaine toodang

Ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste puhul.

4.2.1.2.

Saadud muudest allikatest.

Ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete puhul.

4.2.1.2.1.

Saadud muudest allikatest: söest

4.2.1.2.2.

Saadud muudest allikatest: maagaasist

4.2.1.2.3.

Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest

4.2.1.2.4.

Saadud muudest allikatest: vesinikust

4.2.1.3.

Tagasivood naftakeemiasektorist

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.

4.2.1.4.

Edasisaadetud tooted

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.

4.2.1.5.

Import

Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused. Märkus: kauplemist biokütustega, mis ei ole segatud transpordikütusega (st nende puhtal kujul), ei tuleks siin deklareerida. Tolli järelevalve all olevatele aladele töötlemiseks imporditud nafta reeksport peab olema deklareeritud toote ekspordina töötlevast riigist lõppsihtkohta.

4.2.1.6.

Eksport

Importi käsitlevat märkust (4.2.1.5) kohaldatakse ka ekspordi suhtes.

4.2.1.7.

Otsekasutus

4.2.1.8.

Varude muutused

4.2.1.9.

Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt

Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.

4.2.1.10.

Rafineerimiskaod

Erinevus rafineerimistehaste sisendi (arvestuslik) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

4.2.1.11.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses

4.2.1.12.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus

4.2.1.13.

Alumine kütteväärtus

4.2.1.13.1.

Toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste puhul).

4.2.1.13.2.

Import (ei kohaldata lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste suhtes)

4.2.1.13.3.

Eksport (ei kohaldata lisandites/orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste suhtes)

4.2.1.13.4.

Üldine keskmine

4.2.2. NAFTATOODETE TARNED

Valmistoodete (rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, toorbensiin, mootoribensiin ja selle biokütuse osa, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus ja selle biokütuse osa, muu petrooleum, gaasi-ja diisliõli, madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted) kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid. Toornafta ja maagaasi kondensaadid, mis põletatakse otse, tuleb märkida valmistoodete tarnimist ja vahetoodete edasisaatmist käsitlevatesse rubriikidesse.

4.2.2.1.

Tooraine laekumine

4.2.2.2.

Rafineerimistehaste kogutoodang

4.2.2.3.

Taaskasutatavad tooted

4.2.2.4.

Rafineerimistehaste kütus (naftarafineerimistehased)

Siia kategooriasse kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

4.2.2.4.1.

Kasutatud üksnes elektrit tootvates jaamades

4.2.2.4.2.

Kasutatud koostootmisjaamades

4.2.2.4.3.

Kasutatud üksnes soojust tootvates jaamades

4.2.2.5.

Import

Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin.

4.2.2.6.

Eksport

Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin.

4.2.2.7.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

4.2.2.8.

Vahetoodete edasisaatmine

4.2.2.9.

Edasisaadetud tooted

4.2.2.10.

Varude muutused

4.2.2.11.

Avamisvarud

4.2.2.12.

Lõppvarud

4.2.2.13.

Varude muutused põhitegevusena tootvates jaamades

Avalike ettevõtete varude muutumine, mis ei ole deklareeritud mujal varude tasemena või varude muutumisena. Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

4.2.2.14.

Keskmine alumine kütteväärtus

4.2.3. TARNED NAFTAKEEMIASEKTORILE

Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete kogused, mis on arvutuste kohaselt siseturule tarnitud.

4.2.3.1.

Kogutarned naftakeemiasektorile

4.2.3.2.

Energiakasutus naftakeemiasektoris

Naftakogused, mis on kasutatud kütusena naftakeemiatööstuse tootmisprotsessis, näiteks aurufaasis krakkimiseks.

4.2.3.3.

Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine naftakeemiasektoris

Naftakogused, mis on kasutatud naftakeemiasektoris etüleeni, propüleeni, buteeni, sünteetilise gaasi, aromaatsete ühendite, butadieeni ja muude süsivesinikpõhiste toorainete tootmiseks, näiteks aurufaasis krakkimise, aurufaasis reformimise protsessis ning aromaatseid süsivesinikke tootvates tehastes. Siia ei kuulu kütteks kasutatud naftakogused.

4.2.3.4.

Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse

4.2.4. MUUNDAMISSEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.4.1.

Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad

4.2.4.2.

Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad

4.2.4.3.

Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad

4.2.4.4.

Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad

4.2.4.5.

Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad

4.2.4.6.

Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad

4.2.4.7.

Gaasitehased/gaasistamistehased

4.2.4.8.

Segatud maagaas

4.2.4.9.

Koksiahjud

4.2.4.10.

Kõrgahjud

4.2.4.11.

Naftakeemiatööstus

4.2.4.12.

Küttebriketitehased

4.2.4.13.

Mujal nimetamata – muundamine

4.2.5. ENERGIASEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.5.1.

Söekaevandused

4.2.5.2.

Nafta ja gaasi ammutamine

4.2.5.3.

Koksiahjud

4.2.5.4.

Kõrgahjud

4.2.5.5.

Gaasitehased

4.2.5.6.

Oma tarbeks tootvad elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad

4.2.5.7.

Mujal nimetamata – energia

4.2.6. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.7.1.

Raud ja teras

4.2.7.2.

Keemia ja naftakeemia

4.2.7.3.

Mitteraudmetallid

4.2.7.4.

Mittemetallmineraalid

4.2.7.5.

Transpordivahendid

4.2.7.6.

Masinaehitus

4.2.7.7.

Mäetööstus

4.2.7.8.

Toit, joogid ja tubakatooted

4.2.7.9.

Paberimass, paber ja trükkimine.

4.2.7.10.

Puit ja puittooted

4.2.7.11.

Ehitus

4.2.7.12.

Tekstiil ja nahk

4.2.7.13.

Mujal nimetamata – tööstus

4.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.8.1.

Rahvusvaheline lennuliiklus

4.2.8.2.

Riigisisene lennuliiklus

4.2.8.3.

Maanteetransport

4.2.8.4.

Raudteetransport

4.2.8.5.

Riigisisene laevaliiklus

4.2.8.6.

Torutransport

4.2.8.7.

Mujal nimetamata – transport

4.2.9. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.9.1.

Äri- ja avalikud teenused

4.2.9.2.

Kodumajapidamised

4.2.9.3.

Põllumajandus

4.2.9.4.

Metsamajandus

4.2.9.5.

Kalandus

4.2.9.6.

Mujal nimetamata – muu

4.2.10. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin.

4.2.11. Rafineerimistehaste toomisvõimsus

Deklareerida tuleb riigi rafineerimistehaste koguvõimsus ja aastane võimsus rafineerimistehaste kaupa (tuhandetes tonnides aasta kohta). Avaldada tuleks järgmised andmed.

4.2.11.1.

Nimi/asukoht

4.2.11.2.

Atmosfäärirõhul destilleerimine

4.2.11.3.

Vaakumdestilleerimine

4.2.11.4.

Krakkimine (termiline)

4.2.11.4.1.

Sellest kergkrakkimine

4.2.11.4.2.

Sellest koksistamine

4.2.11.5.

Krakkimine (katalüütiline)

4.2.11.5.1.

Sellest katalüütiline krakkimine keevkihis (FCC)

4.2.11.5.2.

Sellest hüdrokrakkimine (HCK)

4.2.11.6.

Reformimine

4.2.11.7.

Väävlitustamine

4.2.11.8.

Alküülimine, polümeerimine, isomeerimine

4.2.11.9.

Eeterdamine

4.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt). Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

4.4. Erandid

Küpros on vabastatud punktis 4.2.9 („Energiatarbimine kokku – muud sektorid“) määratletud andmekogumite deklareerimisest; deklareerida tuleks üksnes koguväärtused. Küpros on vabastatud ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamise deklareerimisest järgmistes punktides: 4.2.4 (Muundamissektor), 4.2.5 (Energiasektor), 4.2.7 (Tööstus), 4.2.7.2 (Tööstussektor – keemia- ja naftakeemia), 4.2.8 (Transport) ja 4.2.9 (Muud sektorid).

5. TAASTUVENERGIA JA JÄÄTMETEST TOODETUD ENERGIA

5.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.5 loetletud energiatoodete kohta. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD JA JÄÄTMED. Deklareerida tuleb ainult need kütusekogused, mida on kasutatud energia saamiseks (nt elektri ja soojuse tootmine, energia regenereerimine jäätmete põletamisel, kasutamine liikuvsõidukite mootorites ja statsionaarsetes mootorites). Muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud taastuvenergiatooted, millega asendatakse fossiilkütuseid, tuleks deklareerida punktis 5.2.9, kuid neid ei tohiks lisada käesoleva peatüki muudesse punktidesse. Punkti 5.2.9 kohasest aruandlusest tuleks välja jätta taastuvenergiatooted, mis ei ole välja töötatud fossiilkütuste asendamiseks, nagu tahked biokütused, mida kasutatakse mööbli valmistamisel, ehitusel ja paberi/papi tootmisel, toiduainetööstuses kasutatavad alkoholid ning tekstiilitööstuses kasutatavad puuvilla- või looduslikud kiud. 5. peatüki kohasest aruandlusest tuleks välja jätta ka passiivne soojusenergia (nt ehitiste passiivne kütmine päikeseenergiaga).

5.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleks järgmised andmekogumid deklareerida kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. Ümbritseva keskkonna soojus (soojuspumbad) on vaja deklareerida ainult järgmiste sektorite puhul: muundamissektor (ainult müüdud soojusega seotud andmekogumid), energiasektor (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), tööstus kokku (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), äri- ja avalikud teenused, kodumajapidamised ning mujal nimetamata – muu. Ümbritseva keskkonna soojuse (soojuspumbad) puhul tuleks aerotermilise, geotermilise ja hüdrotermilise energia alamkategooriad deklareerida omamaise toodangu all. Iga nimetatud kolme kategooria puhul tuleks deklareerida alamkategooria „sellest soojuspumpadest, mille SPF ületab künnise“. SPFi (hooajaline kasutegur) künnis peaks vastama direktiivis 2009/28/EÜ ja direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatud väärtusele.

5.2.1. ELEKTRI JA SOOJUSE KOGUTOODANG

Kohaldatakse punkti 3.2.1 määratlusi. Andmekogumid 5.2.1.1–5.2.1.18 tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse brutotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta (kui on asjakohane).

5.2.1.1.

Puhtalt hüdroelektrijaamad (ainult elekter)

5.2.1.2.

Kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter)

5.2.1.3.

Puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter)

5.2.1.4.

Geotermaalenergia

5.2.1.5.

Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia (ainult elekter)

Päikeseenergia kohta tuleks deklareerida järgmised alamkategooriad suuruse alusel:

5.2.1.5.1.

Alla 30 kW

5.2.1.5.2.

30 kW – 1 000 kW

5.2.1.5.3.

Üle 1 000 kW

Punktides 5.2.1.5.1–5.2.1.5.3 tuleks deklareerida katusele paigaldatud ja võrguväliste paneelide alamkategooriad. Võrguvälise energia kategooria on kohustuslik ainult juhul, kui see moodustab 1 % või rohkem vastava suuruskategooria fotogalvaanilisest võimsusest.

5.2.1.6.

Päikese soojusenergia

5.2.1.7.

Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter)

5.2.1.8.

Tuuleenergia (ainult elekter)

5.2.1.9.

Maismaa tuuleenergia

5.2.1.10.

Avamere tuuleenergia

5.2.1.11.

Taastuvad olmejäätmed

5.2.1.12.

Taastumatud olmejäätmed

5.2.1.13.

Tahked biokütused

5.2.1.14.

Biogaasid

5.2.1.15.

Biodiislikütused

5.2.1.16.

Biobensiinid

5.2.1.17.

Muud vedelad biokütused

5.2.1.18.

Soojuspumbad (ainult soojus)

5.2.2. TARNED

5.2.2.1.

Toodang

5.2.2.2.

Import

5.2.2.3.

Eksport

5.2.2.4.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

5.2.2.5.

Varude muutused

5.2.3. MUUNDAMISSEKTOR

5.2.3.1.

Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad

5.2.3.2.

Põhitegevusena tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)

5.2.3.3.

Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad

5.2.3.4.

Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad

5.2.3.5.

Oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad)

5.2.3.6.

Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad

5.2.3.7.

Küttebriketitehased

5.2.3.8.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

5.2.3.9.

Kõrgahjud

5.2.3.10.

Gaasivõrku segatud (nt maagaasiga segamise tehased)

5.2.3.11.

Vedelate fossiilkütustega segatud (nt mootoribensiin/diislikütus/petrooleum)

5.2.3.12.

Puusöetehased

5.2.3.13.

Mujal nimetamata – muundamine

5.2.4. ENERGIASEKTOR

5.2.4.1.

Gaasistamistehased (biogaas)

5.2.4.2.

Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad

5.2.4.3.

Söekaevandused

5.2.4.4.

Küttebriketitehased

5.2.4.5.

Koksiahjud

5.2.4.6.

Naftarafineerimistehased

5.2.4.7.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

5.2.4.8.

Gaasitehased

5.2.4.9.

Kõrgahjud

5.2.4.10.

Puusöetehased

5.2.4.11.

Mujal nimetamata – energia

5.2.5. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD

5.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR

5.2.6.1.

Raud ja teras

5.2.6.2.

Keemia ja naftakeemia

5.2.6.3.

Mitteraudmetallid

5.2.6.4.

Mittemetallmineraalid

5.2.6.5.

Transpordivahendid

5.2.6.6.

Masinaehitus

5.2.6.7.

Mäetööstus

5.2.6.8.

Toit, joogid ja tubakatooted

5.2.6.9.

Paberimass, paber ja trükkimine.

5.2.6.10.

Puit ja puittooted

5.2.6.11.

Ehitus

5.2.6.12.

Tekstiil ja nahk

5.2.6.13.

Mujal nimetamata – tööstus

5.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

5.2.7.1.

Raudteetransport

5.2.7.2.

Maanteetransport

5.2.7.3.

Riigisisene laevaliiklus

5.2.7.4.

Riigisisene lennuliiklus

5.2.7.5.

Rahvusvaheline lennuliiklus

5.2.7.6.

Mujal nimetamata – transport

5.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

5.2.8.1.

Äri- ja avalikud teenused

5.2.8.2.

Kodumajapidamised

5.2.8.3.

Põllumajandus

5.2.8.4.

Metsamajandus

5.2.8.5.

Kalandus

5.2.8.6.

Mujal nimetamata – muu

5.2.9. LÕPPTARBIMINE – KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS

Järgmised sektorid:

5.2.9.1.

Transpordisektor

5.2.9.2.

Tööstussektor

5.2.9.3.

Muud sektorid

Lõpptarbimine – kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks tuleks deklareerida järgmiste kütuserühmade puhul.

5.2.9.4.

Tahked biokütused

5.2.9.5.

Vedelad biokütused

5.2.9.6.

Biogaasid

Esimene vaatlusaasta, mille kohta punkti 5.2.9 elemendid tuleb esitada, on 2024. Kuni vaatlusaastani 2027 võib esitada koondnäitaja „lõpptarbimine – kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks“, mitte punktide 5.2.9.1–5.2.9.3 elemendid eraldi. Punktis 5.2.9 deklareeritud koguseid ei tohiks lisada punktidesse 5.2.2–5.2.8.

5.2.10. MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembri seisuga. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka koostootmisjaamades. Maksimaalne elektritoodangu netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa konkreetse tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kogu jaam töötab.

5.2.10.1.

Puhtalt hüdroelektrijaamad

5.2.10.2.

Kombineeritud hüdroelektrijaamad

5.2.10.3.

Puhtalt pumpelektrijaamad

5.2.10.4.

Geotermaalenergia

5.2.10.5.

Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

Päikeseenergia kohta tuleks deklareerida järgmised alamkategooriad suuruse alusel:

5.2.10.5.1.

Alla 30 kW

5.2.10.5.2.

30–1 000 kW.

5.2.10.5.3.

Üle 1 000 kW

Punktides 5.2.10.5.1–5.2.10.5.3 tuleks deklareerida katusele paigaldatud ja võrguväliste paneelide alamkategooriad. Võrguvälise energia kategooria on kohustuslik ainult juhul, kui see moodustab 1 % või rohkem vastava suuruskategooria võimsusest.

5.2.10.6.

Päikese soojusenergia

5.2.10.7.

Loodete, lainete ja ookeani energia

5.2.10.8.

Maismaa tuuleenergia

5.2.10.9.

Avamere tuuleenergia

5.2.10.10.

Tööstusjäätmed

5.2.10.11.

Olmejäätmed

5.2.10.12.

Tahked biokütused

5.2.10.13.

Biogaasid

5.2.10.14.

Biodiislikütused

5.2.10.15.

Biobensiinid

5.2.10.16.

Muud vedelad biokütused

5.2.11. TEHNILISED NÄITAJAD

5.2.11.1.

Päikesepaneelide pindala

Deklareerida tuleb paigaldatud päikesepaneelide kogupind. Päikesepaneelide pindala puhul arvestatakse vaid paneele, mida kasutatakse päikeseenergia abil soojuse tootmiseks; elektritootmisega (fotogalvaaniline päikeseenergia ja kontsentreeritud päikeseenergia) seotud päikesepaneelide pindala ei pea siin deklareerima. Arvesse tuleb võtta kõikide päikesepaneelide pindala: klaasitud või klaasimata paneelid, tasapinnalised plaatkollektorid ja vaakumtorud, kus energiakandjaks on vedelik või õhk.

5.2.11.2.

Biobensiini tootmisvõimsus

5.2.11.3.

Biodiislite tootmisvõimsus

5.2.11.4.

Bio-lennukipetrooli tootmisvõimsus

5.2.11.5.

Muude vedelate biokütuste tootmisvõimsus

5.2.11.6.

Biobensiini keskmine alumine kütteväärtus

5.2.11.7.

Bioetanooli keskmine alumine kütteväärtus

5.2.11.8.

Biodiislite keskmine alumine kütteväärtus

5.2.11.9.

Bio-lennukipetrooli keskmine alumine kütteväärtus

5.2.11.10.

Muude vedelate biokütuste keskmine alumine kütteväärtus

5.2.11.11.

Puusöe keskmine alumine kütteväärtus

5.2.11.12.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline

5.2.11.12.1.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-õhk

5.2.11.12.2.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-vesi

5.2.11.12.3.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-õhk (reverseeritav)

5.2.11.12.4.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-vesi (reverseeritav)

5.2.11.12.5.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline ventilatsiooni heitõhk-õhk

5.2.11.12.6.

Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline ventilatsiooni heitõhk-vesi

5.2.11.13.

Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia

5.2.11.13.1.

Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia maa-õhk

5.2.11.13.2.

Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia maa-vesi

5.2.11.14.

Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia

5.2.11.14.1.

Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia vesi-õhk

5.2.11.14.2.

Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia vesi-vesi

Iga punktides 5.2.11.12–5.2.11.14.2 nimetatud elemendi puhul tuleks deklareerida alamkategooria „sellest soojuspumpadest, mille SPF ületab künnise“. SPFi (hooajaline kasutegur) künnis peaks vastama direktiivis 2009/28/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (3) sätestatud väärtusele.

5.2.12. TAHKETE BIOKÜTUSTE JA BIOGAASIDE TOOTMINE

Tahkete biokütuste (v.a puusüsi) kogutoodang tuleks jagada järgmiselt.

5.2.12.1.

Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused

5.2.12.1.1.

Puitpelletid küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaaduste osana

5.2.12.2.

Mustleelis

5.2.12.3.

Suhkruroo pressimisjäägid

5.2.12.4.

Loomsed jäätmed

5.2.12.5.

Muu taimne materjal ja taimsed jäägid

5.2.12.6.

Taastuvad tööstusjäätmed

Biogaasi kogutoodang tuleks jagada järgmiste tootmismeetodite alusel.

5.2.12.7.

Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: prügilagaas

5.2.12.8.

Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: reoveesetete gaas

5.2.12.9.

Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid

5.2.12.10.

Termilistes protsessides tekkinud biogaasid

5.2.13. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Andmed biobensiinide, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite, muude vedelate biokütuste ja puitpelletite kohta.

5.3. Mõõtühikud

Elekter tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja elektrivõimsus megavattides (MW).

Kogused tuleb deklareerida teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt).

Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

Päikesepaneelide pindala deklareerimisel on mõõtühikuks 1 000 m2.

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida kilotonnides (kt) aasta kohta.

6. Tuumaenergia aastastatistika

Deklareerida tuleb järgmised andmed tuumaenergia tsiviilkasutuse kohta.

6.1. Andmekogumite loetelu

6.1.1. RIKASTAMISVÕIMSUS

Aastane eraldusvõimsus rikastustehastes (uraani isotoopide eraldamine)

6.1.2. UUTE KÜTUSEELEMENTIDE TOOTMISE VÕIMSUS

Kütuseelementide tootmise tehase aastane tootmisvõimsus. Välja arvatud seguoksiidkütuse tootmise tehased

6.1.3. SEGUOKSIIDKÜTUSE TOOTMISE TEHASTE TOOTMISVÕIMSUS

Seguoksiidkütuse tootmise tehaste aastane tootmisvõimsus.

Seguoksiidkütus on kütus, mis sisaldab plutooniumi ja uraani segu (seguoksiid).

6.1.4. UUTE KÜTUSEELEMENTIDE TOOTMINE

Valmis uute kütuseelementide tootmine tuumakütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse. Arvesse ei võeta ka seguoksiidkütuse tootmise tehaseid.

6.1.5. SEGUOKSIIDKÜTUSE ELEMENTIDE TOOTMINE

Lõplike uute kütuseelementide tootmine seguoksiidkütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse.

6.1.6. TUUMASOOJUSE TOOTMINE

Elektri või muude kasulike rakenduste tootmiseks kasutatava tuumareaktorite abil toodetud soojuse koguhulk.

6.1.7. REAKTORIST LÕPLIKULT VÄLJA VÕETUD KIIRITATUD KÜTUSEELEMENTIDE KESKMINE AASTANE VÄLJAPÕLEMISE MÄÄR

Tuumareaktoritest lõplikult välja võetud kütuseelementide väljapõlemise määra arvutatud keskmine asjaomasel vaatlusaastal. Siia ei kuulu ajutiselt välja võetud kütuseelemendid, mis tõenäoliselt hiljem tagasi pannakse.

6.1.8. URAANI JA PLUTOONIUMI TOOTMINE ÜMBERTÖÖTLEMISTEHASTES

Vaatlusaastal ümbertöötlemistehastes toodetud uraan ja plutoonium.

6.1.9. ÜMBERTÖÖTLEMISTEHASTE TOOTMISVÕIMSUS (URAAN JA PLUTOONIUM)

Uraani ja plutooniumi aastane ümbertöötlemisvõimus.

6.2. Mõõtühikud

tSWU (lahutustöö ühiku tonnid) punktis 6.1.1

tHM (raskemetalli tonn) punktides 6.1.4, 6.1.5, 6.1.8

tHM (raskemetalli tonn) aasta kohta punktides 6.1.2, 6.1.3, 6.1.9

TJ (teradžaul) punktis 6.1.6

GWd/tHM (gigavattpäev raskemetalli tonni kohta) punktis 6.1.7

7. VESINIK

Järgmised vesinikku käsitlevad andmed tuleb esimest korda deklareerida vaatlusaasta 2024 kohta.

7.1. Andmekogumite loetelu

7.1.1.

Omamaine toodang

7.1.1.1.

Maagaasist

7.1.1.2.

Toornaftast ja naftasaadustest

7.1.1.3.

Tahkekütustest

7.1.1.4.

Taastuvatest energiaallikatest

7.1.1.5.

Elektrolüüsist

7.1.1.5.1.

Sellest: elekter kestlikest taastuvenergiaallikatest – otsene ülekandeliin

7.1.1.5.2.

Sellest: elekter tuumaenergiast – otsene ülekandeliin

7.1.1.6.

Muudest allikatest

7.1.2.

Import

7.1.3.

Eksport

7.1.4.

Varude muutused

7.1.5.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

7.1.6.

Rahvusvaheline lennuliiklus

7.1.7.

Statistilised erinevused

7.1.8.

Muundamine: põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad

7.1.9.

Muundamine: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

7.1.10.

Muundamine: põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad

7.1.11.

Muundamine: oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad

7.1.12.

Muundamine: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

7.1.13.

Muundamine: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

7.1.14.

Muundamine: gaasitehased (ja muu gaasideks muundamine)

7.1.15.

Muundamine: rafineerimistehased

7.1.16.

Muundamine: naftakeemiatööstus

7.1.17.

Muundamine: mujal nimetamata – muundamine

7.1.18.

Energiasektor: söekaevandused

7.1.19.

Energiasektor: nafta ja gaasi ammutamine

7.1.20.

Energiasektor: koksiahjud (energia)

7.1.21.

Energiasektor: kõrgahjud (energia)

7.1.22.

Energiasektor: gaasitehased (energia)

7.1.23.

Energiasektor: elekter, elektri ja soojuse koostootmine ning soojus

7.1.24.

Energiasektor: mujal nimetamata (energia)

7.1.25.

Ülekande- ja jaotuskaod

7.1.26.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: raud ja teras

7.1.27.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: keemia ja naftakeemia

7.1.28.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mitteraudmetallid

7.1.29.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mittemetallmineraalid

7.1.30.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: transpordivahendid

7.1.31.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: masinaehitus

7.1.32.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mäetööstus

7.1.33.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted

7.1.34.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: paber, tselluloos ja trükkimine

7.1.35.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: puit ja puittooted

7.1.36.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: ehitus

7.1.37.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: tekstiil ja nahk

7.1.38.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks – tööstussektor: mujal nimetamata (tööstus)

7.1.39.

Lõpptarbimine energiaga mitteseotud vajadusteks: muud sektorid

7.1.40.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: raud ja teras

7.1.41.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: keemia ja naftakeemia

7.1.42.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mitteraudmetallid

7.1.43.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mittemetallmineraalid

7.1.44.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: transpordivahendid

7.1.45.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: masinaehitus

7.1.46.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mäetööstus

7.1.47.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted

7.1.48.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: paber, tselluloos ja trükkimine

7.1.49.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: puit ja puittooted

7.1.50.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: ehitus

7.1.51.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: tekstiil ja nahk

7.1.52.

Energia lõpptarbimine – tööstussektor: mujal nimetamata (tööstus)

7.1.53.

Energia lõpptarbimine – transpordisektor: riigisisene lennuliiklus

7.1.54.

Energia lõpptarbimine – transpordisektor: maanteetransport

7.1.55.

Energia lõpptarbimine – transpordisektor: raudteetransport

7.1.56.

Energia lõpptarbimine – transpordisektor: riigisisene laevaliiklus

7.1.57.

Energia lõpptarbimine – transpordisektor: torutransport

7.1.58.

Energia lõpptarbimine – transpordisektor: mujal nimetamata (transport)

7.1.59.

Muud sektorid: äri- ja avalikud teenused

7.1.60.

Muud sektorid: kodumajapidamised

7.1.61.

Muud sektorid: põllumajandus

7.1.62.

Muud sektorid: metsamajandus

7.1.63.

Muud sektorid: kalandus

7.1.64.

Muud sektorid: mujal nimetamata (muu)

7.2. Tootmisvõimsus

Vesiniku tootmisvõimsus vaatlusaasta 31. detsembri seisuga tuleb deklareerida sama üksikasjalikkusega kui tootmine (punktid 7.1.1.1–7.1.1.6).

7.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse järgi (GCV) ja tootmisvõimsus teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse järgi (GCV) aastas.

8. ENERGIA LÕPPTARBIMISE ÜKSIKASJALIK STATISTIKA

Deklareerida tuleb järgmised lõppenergia tarbimisega seotud andmed.

8.1. Andmekogumite loetelu

8.1.1. Tööstussektor

Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.1 esitatud määratluste järgi.

8.1.1.1.

Mäetööstus

8.1.1.1.1.

Metallimaakide kaevandamine

8.1.1.1.2.

Muu kaevandamine

8.1.1.1.3.

Kaevandamist abistavad tegevusalad

8.1.1.2.

Toit, joogid ja tubakatooted

8.1.1.2.1.

Toiduainete tootmine

8.1.1.2.2.

Joogitootmine

8.1.1.2.3.

Tubakatoodete tootmine

8.1.1.3.

Tekstiil ja nahk

8.1.1.4.

Puit ja puittooted

8.1.1.5.

Paberimass, paber ja trükkimine.

8.1.1.5.1.

Paberi ja pabertoodete tootmine

8.1.1.5.1.1.

Paberimassi tootmine

8.1.1.5.1.2.

Muu paber ja pabertooted

8.1.1.5.2.

Trükindus ja salvestiste paljundus

8.1.1.6.

Keemia ja naftakeemia

8.1.1.6.1.

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

8.1.1.6.2.

Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine

8.1.1.7.

Mittemetallmineraalid

8.1.1.7.1.

Klaasi ja klaastoodete tootmine

8.1.1.7.2.

Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine (sh klinker)

8.1.1.7.3.

Muud mittemetallilised mineraaltooted

8.1.1.8.

Raud ja teras [metallitootmine A]

8.1.1.9.

Mitteraudmetallide tööstus [metallitootmine B]

8.1.1.9.1.

Alumiiniumi tootmine

8.1.1.9.2.

Muu mitteraudmetallitööstus

8.1.1.10.

Masinaehitus

8.1.1.10.1.

Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

8.1.1.10.2.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

8.1.1.10.3.

Elektriseadmete tootmine

8.1.1.10.4.

Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

8.1.1.11.

Transpordivahendid

8.1.1.12.

Mujal nimetamata – tööstus

8.1.1.12.1.

Kummi- ja plasttoodete tootmine

8.1.1.12.2.

Mööblitootmine

8.1.1.12.3.

Muu tootmine

8.1.2. Transpordisektor

Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.2 esitatud määratluste järgi.

8.1.2.1.

Raudteetransport

8.1.2.1.1.

Kiirraudtee

8.1.2.1.2.

Tavaraudtee

8.1.2.1.2.1.

Reisijatevedu tavaraudteel

8.1.2.1.2.1.

Kaubavedu tavaraudteel

8.1.2.1.3.

Metros ja tramm

8.1.2.2.

Maanteetransport

8.1.2.2.1.

Kaubaveoks kasutatavad raskeveokid

8.1.2.2.2.

Ühistransport

8.1.2.2.3.

Autod ja kaubikud

8.1.2.2.4.

Muud maanteeveokid

8.1.3. Äri- ja avalike teenuste sektor

Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.3.1 esitatud määratluste järgi.

8.1.3.1.

Masinate ja seadmete remont ja paigaldus

8.1.3.2.

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

8.1.3.3.

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont

8.1.3.3.1.

Hulgikaubandus

8.1.3.3.2.

Jaekaubandus

8.1.3.4.

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

8.1.3.5.

Posti- ja kulleriteenistus

8.1.3.6.

Majutus ja toitlustus

8.1.3.6.1.

Majutus

8.1.3.6.2.

Toitlustus

8.1.3.7.

Info ja side

8.1.3.8.

Finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus

8.1.3.9.

Haldus- ja abitegevused

8.1.3.10.

Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

8.1.3.11.

Haridus

8.1.3.12.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

8.1.3.12.1.

Haiglaravi

8.1.3.13.

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

8.1.3.13.1.

Sporditegevus

8.1.3.14.

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

8.1.3.15.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning muud teenindavad tegevused

8.1.3.16.

Andmekeskused Deklareerida tuleb ainult aruandlusüksuste (olenemata nende NACE koodist) majutatavad andmekeskused, mille koguvõimsus on 1 MW või rohkem. Need andmed tuleb esimest korda esitada vaatlusaasta 2024 kohta.

8.1.4. Kodumajapidamissektor

Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.3.2 esitatud määratluste järgi.

8.1.4.1.

Kodumajapidamised: eluruumide kütmine

8.1.4.2.

Kodumajapidamised: ruumide jahutamine

8.1.4.3.

Kodumajapidamised: vee soojendamine

8.1.4.4.

Kodumajapidamised: toiduvalmistamine

8.1.4.5.

Kodumajapidamised: valgustus- ja elektriseadmed

Hõlmab üksnes elektrit.

8.1.4.6.

Kodumajapidamised: muud lõppkasutusalad

8.2. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisas loetletud energiatoodete kohta.

Eurostat täpsustab nende energiatoodete loetelu, mille kohta tuleb aruandevormil esitada B lisa punktis 7 osutatud andmed A lisa punktis 3 loetletud andmete alamkategooriana.

8.3. Mõõtühikud

Tahkete fossiilkütuste kogused deklareeritakse kilotonnides (kt).

Toornafta ja naftatoodete kogused deklareeritakse kilotonnides (kt).

Maagaasi ja töödeldud gaasi (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid) kogused deklareeritakse nende energiasisaldusena teradžaulides ülemise kütteväärtuse põhjal (TJ GCV).

Elektrienergia deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh).

Soojakogused deklareeritakse teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV).

Taastuvate energiaallikate kogused deklareeritakse teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt).

Tahkete fossiilkütuste, toornafta ja naftasaaduste, taastuvate energiaallikate ja jäätmete kütteväärtus deklareeritakse megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

Maagaasi ja töödeldud gaasi kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa).

Muude kütuste puhul, mille kohta on vaja andmeid esitada, kasutatakse käesoleva lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid.

8.4. Andmete edastamise tähtaeg

Andmed tuleb edastada vaatlusaastale järgneva teise aasta 31. märtsiks.

8.5. Erandid

Küpros on vabastatud toornafta ja naftasaaduste (nagu need on määratletud A lisa punktis 3.4) energia lõpptarbimise kohta andmete esitamisest kõigi käesoleva lisa punktis 8.1.4 hõlmatud andmekogumite puhul (kodumajapidamised).

9. ESIALGSED AASTAANDMED

9.1. Hõlmatud energiatooted

Andmeid kogutakse kõigi käesoleva lisa punktides 1.1, 2.1, 3.1, 4.1 ja 5.1 kirjeldatud toodete kohta.

9.2. Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

9.2.1.

Tahked fossiilkütused ja töödeldud gaasid: 1.2.1.1, 1.2.1.2, 1.2.1.6, 1.2.1.7, 1.2.1.8, 1.2.1.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 1. peatükis.

9.2.2.

Maagaas: 2.2.1.1, 2.2.1.2, 2.2.1.3, 2.2.1.4, 2.2.1.5, 2.2.1.6, nagu on määratletud käesoleva lisa 2. peatükis.

9.2.3.

Elekter ja soojus: kogutoodang toodete kaupa kõigi üksiktoodete puhul, oma tarbeks kasutamine, ülekande- ja jaotuskaod kokku (3.2.3 ja 3.2.4) ning 3.2.2.3, 3.2.2.4, 3.2.2.5, 3.2.2.6, 3.2.2.7, 3.2.2.8, 3.2.2.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 3. peatükis.

9.2.4.

Toornafta ja naftasaadused: 4.2.1.1, 4.2.1.2, 4.2.1.3, 4.2.1.4, 4.2.1.5, 4.2.1.6, 4.2.1.7, 4.2.1.8, 4.2.1.9, 4.2.1.10, 4.2.2.1, 4.2.2.2, 4.2.2.3, 4.2.2.4, 4.2.2.5, 4.2.2.6, 4.2.2.7, 4.2.2.8, 4.2.2.9, 4.2.2.10, nagu on määratletud käesoleva lisa 4. peatükis.

9.2.5.

Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ja jäätmetest toodetud energia: 5.2.2.1, 5.2.2.2, 5.2.2.3, 5.2.2.4, 5.2.10.1, 5.2.10.2, 5.2.10.3, 5.2.10.8, 5.2.10.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 5. peatükis.

9.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida käesoleva lisa punktides 1.3, 2.3, 3.3, 4.3 ja 5.3 määratletud ühikutes.

9.4. Andmete edastamise tähtaeg

Andmed tuleb edastada vaatlusaastale järgneva aasta 31. maiks.

C LISA

IGAKUINE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandeperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata.

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

a)	aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu;

b)	sagedus: andmed esitatakse iga kuu;

c)	edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;

d)	edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

1. TAHKEKÜTUSED

1.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab järgmiste andmete deklareerimist.

1.1.1.

Kivisüsi

1.1.2.

Pruunsüsi

1.1.3.

Turvas

1.1.4.

Põlevkivi ja õliliivad

1.1.5.

Koksiahjukoks

1.2. Andmekogumite loetelu

1.2.1.

Kivisöe puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

1.2.1.1.

Toodang

1.2.1.2.

Kogutud tooted

1.2.1.3.

Import

1.2.1.4.

Import väljastpoolt ELi

1.2.1.5.

Eksport

1.2.1.6.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses

Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.1.7.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus

Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.1.8.

Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele

1.2.1.9.

Tarned koksistamistehastesse

1.2.1.10.

Tarned kogu tööstusele

1.2.1.11.

Tarned raua- ja terasetööstusele

1.2.1.12.

Muud tarned (teenindus, kodumajapidamised jm) Kivisöekogused, mis on tarnitud sektoritele, mida ei ole mujal nimetatud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.

1.2.2.

Pruunsöe, turba ning põlevkivi ja õliliivade kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.

1.2.2.1.

Toodang

1.2.2.2.

Import

1.2.2.3.

Eksport

1.2.2.4.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses

Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.2.5.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus

Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.2.6.

Turba puhul võib arvestusperioodi alguse ja lõpu varude asemel deklareerida varude muutused.

1.2.2.7.

Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele

1.2.3.

Koksiahjukoksi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

1.2.3.1.

Toodang

1.2.3.3.

Import

1.2.3.4.

Import väljastpoolt ELi

1.2.3.5.

Eksport

1.2.3.6.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses

Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud.

1.2.3.7.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus

Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud.

1.2.3.8.

Tarned raua- ja terasetööstusele

1.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).

1.4. Andmete edastamise tähtaeg

Kahe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

2. ELEKTRIENERGIA

2.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab elektrit käsitlevate andmete deklareerimist.

2.2. Andmekogumite loetelu

Elektrienergia puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

2.2.1.

Elektrienergia netotoodang tuumajaamadest

2.2.2.

Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest kivisütt kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.3.

Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest naftat kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.4.

Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest gaasi kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.5.

Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastuvaid põlevkütuseid (nt tahked biokütused, biogaasid, vedelad biokütused, taastuvad olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.6.

Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastumatuid põlevkütuseid (nt taastumatud tööstus- ja olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.7.

Elektrienergia netotoodang puhtalt hüdroelektrijaamadest

2.2.8.

Elektrienergia netotoodang kombineeritud hüdroelektrijaamadest

2.2.9.

Elektrienergia netotoodang puhtalt pumpelektrijaamadest

2.2.10.

Elektrienergia netotoodang maismaa tuulenergiarajatistest

2.2.11.

Elektrienergia netotoodang avamere tuulenergiarajatistest

2.2.12.

Elektrienergia netotoodang fotogalvaanilistest päikeseenergiaseadmetest

2.2.13.

Elektrienergia netotoodang päikese soojusenergia seadmetest

2.2.14.

Elektrienergia netotoodang geotermilistest elektrijaamadest

2.2.15.

Elektrienergia netotoodang muudest taastuvatest allikatest (nt loodete, lainete ja ookeani energia ning muud mittepõlevad taastuvad allikad)

2.2.16.

Elektrienergia netotoodang eespool nimetamata allikatest

2.2.17.

Import

2.2.17.1.

Sellest ELi-sisene import

2.2.18.

Eksport

2.2.18.1.

Sellest ELi-sisene eksport

2.2.19.

Pumpelektrijaamades kasutatud elekter

2.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh).

2.4. Andmete edastamise tähtaeg

Kahe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

3. NAFTA JA NAFTASAADUSED

3.1. Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

Kategooria „Muud tooted“ hõlmab A lisa peatüki 3.4 määratlustele vastavaid koguseid ja ka lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni ja parafiinvahade koguseid; neid tooteid ei ole vaja eraldi deklareerida.

3.2. Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

3.2.1. TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNED

Märkus lisaainete ja biokütuste kohta: siin tuleb esitada andmed nii juba segatud kui ka segamiseks ette nähtud koguste kohta.

Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete/orgaaniliste hapnikuühendite, biokütuste ja muude süsivesinike kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.

3.2.1.1.

Omamaine toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste puhul).

3.2.1.2.

Saadud muudest allikatest (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete puhul).

3.2.1.3.

Tagasivood

Valmis- või pooltooted, mille lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.

3.2.1.4.

Edasisaadetud tooted

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul.

3.2.1.5.

Import

3.2.1.6.

Eksport

Märkus impordi ja ekspordi kohta: Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused.

3.2.1.7.

Otsekasutus

3.2.1.8.

Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga.

3.2.1.9.

Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt

See on nafta koguhulk (kaasa arvatud muud süsivesinikud ja lisaained), mis on arvutuste kohaselt rafineerimisprotsessi sisestatud (rafineerimistehaste sisend).

3.2.1.10.

Rafineerimiskaod

Erinevus rafineerimistehaste arvestusliku sisendi ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

3.2.2. VALMISTOODETE TARNED

Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, biobensiini, mittebiobensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, bio-lennukipetrooli, mittebio-lennukipetrooli, muu petrooli, biodiislite, mittebiogaasi/-diisliõli, madala väävlisisaldusega kütteõli (LSFO), kõrge väävlisisaldusega kütteõli (HSFO), naftakoksi ja muude toodete kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid.

3.2.2.1.

Tooraine laekumine

3.2.2.2.

Rafineerimistehaste kogutoodang (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)

3.2.2.3.

Taaskasutatavad tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)

3.2.2.4.

Rafineerimistehaste kütus (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)

A lisa punkt 2.3. Energiasektor – naftarafineerimistehased; siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

3.2.2.5.

Import (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul)

3.2.2.6.

Eksport (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul)

Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta.

3.2.2.7.

Rahvusvahelised merepunkrivarud (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)

3.2.2.8.

Vahetoodete edasisaatmine

3.2.2.9.

Edasisaadetud tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)

3.2.2.10.

Varude muutused (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul)

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga.

3.2.2.11.

Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned

Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete kogused, mis on arvutuste kohaselt siseturule tarnitud.

3.2.2.11.1.

Rahvusvaheline lennuliiklus (kohaldatakse ainult lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, bio-lennukipetrooli ja mittebio-lennukipetrooli puhul)

3.2.2.11.2.

Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

3.2.2.11.3.

Maanteetransport (kohaldatakse ainult veeldatud naftagaasi puhul).

3.2.2.11.4.

Riigisisene laevaliiklus ja raudteetransport (kohaldatakse ainult biodiislite, mittebiogaasi/-diisliõli suhtes)

3.2.2.12.

Naftakeemia

3.2.2.13.

Tagasivoog rafineerimistehastesse (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul)

3.2.3. IMPORT PÄRITOLURIIGI – EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta.

3.2.4. VARUDE TASE

Järgmised arvestusperioodi alguse varud tuleb deklareerida kõikide energiatoodete, sealhulgas lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite puhul, v.a rafineerimistehase gaas.

3.2.4.1.

Riigi territooriumil olevad varud

Varud järgmistes mahutites: rafineerimistehaste mahutid, puistekaupade terminalid, torujuhtmete vedelikumahutid, praamid ja rannaveotankerid (lähte- ja sihtsadam on samas riigis), liikmesriigi sadamas olevad tankerid (kui nende last sadamas maha laaditakse), siseveelaevade punkrid. Siia ei kuulu varud, mida hoitakse torujuhtmetes, paakvagunites, paakautodes, merelaevade punkrites, teenindusjaamades, jaemüügikauplustes ja merepunkrites.

3.2.4.2.

Teiste riikide varud, mida hoitakse kahepoolsete riiklike lepingute alusel

Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs valitsustevahelise kokkuleppega.

3.2.4.3.

Varud, mille välismaine sihtkoht on teada

Varud riigi territooriumil, mis ei ole hõlmatud punktiga 3.2.4.2 ning kuuluvad teisele riigile ja on selle jaoks ette nähtud. Need varud võivad paikneda tolli järelevalve all oleval territooriumil või sellest väljaspool.

3.2.4.4.

Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud

Siia kuuluvad varud, mis ei ole hõlmatud punktidega 3.2.4.2 ega 3.2.4.3, olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte.

3.2.4.5.

Suurtarbijate varud

Siia kuuluvad valitsuse kontrolli all olevad varud. See määratlus ei hõlma muid tarbijavarusid.

3.2.4.6.

Saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud sadamas või sildumiskohas

Varud olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. Sellest kategooriast on välja jäetud avamerel olevate laevade varud.

Siia kuulub rannaveotankerites olev nafta, kui nende lähte- ja sihtsadam on samas riigis. Kui saabunud laevad laaditakse tühjaks rohkem kui ühes sadamas, tuleb deklareerida üksnes deklareerivas riigis mahalaaditud kogus.

3.2.4.7.

Riigi territooriumil hoitavad riiklikud varud

Hõlmab valitsuse poolt riigi territooriumil hoitavaid mittesõjalisi varusid, mis kuuluvad valitsusele või on tema kontrolli all ja on ette nähtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks.

Siia ei kuulu riiklike nafta- või elektriettevõtete varud või naftaettevõtetes valitsuse nimel hoitavad varud.

3.2.4.8.

Varude hoidmisega tegeleva organisatsiooni riigi territooriumil hoitavad varud

Üksnes hädaolukorras kasutatavate naftavarude säilitamiseks loodud era- ja avalike ettevõtete varud.

Siia ei kuulu eraettevõtete kohustuslikud varud.

3.2.4.9.

Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud

Kõik muud varud, mis vastavad eespool punktis 3.2.4.1 kirjeldatud tingimustele.

3.2.4.10.

Valitsuste kahepoolsete kokkulepete alusel välisriikides hoitavad varud

Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs vastavate riikide valitsuste vahelise kokkuleppega;

3.2.4.10.1.

Sellest: riiklikud varud

3.2.4.10.2.

Sellest: varude säilitamisega tegeleva organisatsiooni varud

3.2.4.10.3.

Sellest: muud varud

3.2.4.11.

Välismaal hoitavad varud, mis on selgesõnaliselt määratletud importvarudena

Deklareerivale riigile kuuluvad varud, mis ei kuulu 10. kategooriasse ja mida hoitakse teises riigis, kus need ootavad importi.

3.2.4.12.

Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud

Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse.

3.2.4.13.

Torujuhtmete täide

Torujuhtmetes olev nafta (toornafta ja naftasaadused), mis on vajalik selleks, et hoida torujuhtmetes voolu.

Lisaks tuleb vastava riigi kogused deklareerida järgmise jaotuse kohaselt:

3.2.4.13.1.

ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad varud arvestusperioodi lõpus, saajariigi järgi;

3.2.4.13.2.

ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad varud arvestusperioodi lõpus; sellest delegeeritud varuna (stock tickets), saajariigi järgi;

3.2.4.13.3.

arvestusperioodi lõpu varud, mille välismaal asuv sihtkoht on teada, saajariigi järgi;

3.2.4.13.4.

ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad varud arvestusperioodi lõpus, asukoha järgi;

3.2.4.13.5.

ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad varud arvestusperioodi lõpus, sellest delegeeritud varuna (stock tickets), asukoha järgi;

3.2.4.13.6.

välismaal hoitavad arvestusperioodi lõpu varud, mis on kindlasti ette nähtud impordiks deklareerivasse riiki, asukoha järgi.

„Arvestusperioodi alguse varud“ – deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varud. „Arvestusperioodi lõpu varud“ – deklareeritava kuu viimase päeva varud.

3.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).

3.4. Andmete edastamise tähtaeg

55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

3.5. Geograafilised märkused

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse A lisa 1. peatüki selgitusi järgmise erandiga: Šveits hõlmab Liechtensteini.

4. MAAGAAS

4.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.

4.2. Andmekogumite loetelu

Maagaasi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

4.2.1.

Omamaine toodang

Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ning maagaasi kondensaatide ja väävli eraldamist. Siia ei kuulu ammutamiskaod ning tagasipumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused. Siia kuuluvad kogused, mis on kasutatud maagaasitööstuses, gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemides ja töötlemistehastes.

4.2.2.

Import (sissevedu)

4.2.3.

Eksport (väljavedu)

Märkus impordi- ja ekspordi kohta: deklareerida tuleb kõik maagaasi kogused, mis on füüsiliselt riigipiiri ületanud, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Siia kuuluvad ka riiki transiidina läbivad kogused, mis tuleb deklareerida nii impordina kui ka ekspordina. Veeldatud maagaasi impordi puhul tuleb deklareerida ainult kuiv turustuskõlblik ekvivalent, kaasa arvatud taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused. Taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused tuleb deklareerida punktis „Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod“ (vt 4.2.11). Kõik gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud maagaasi taasgaasistamise protsessis, tuleb kooskõlas käesoleva lisa 3. peatükiga „NAFTA JA NAFTASAADUSED“ deklareerida punkti „Muud süsivesinikud“ alapunktis „Saadud muudest allikatest“.

4.2.4.

Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga.

4.2.5.

Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned

Siia kategooriasse kuuluvad turustuskõlbliku gaasi riigisisesed tarned, k.a gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), samuti ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod.

4.2.6.

Riigi territooriumil hoitavate varude seis arvestusperioodi alguses

4.2.8.

Riigi territooriumil hoitavate varude seis arvestusperioodi lõpus

4.2.9.

Välisriikides hoitavate varude seis arvestusperioodi alguses

4.2.10.

Välisriikides hoitavate varude seis arvestusperioodi lõpus

Märkus varude seisu kohta: siia kuulub nii gaasilises kui ka veeldatud olekus hoitav gaas.

4.2.11.

Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod

Gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod.

4.2.12.

Import (sissevedu) päritoluriigi järgi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi

Import (sissevedu) tuleb deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 4.2.3 märkust impordi ja ekspordi kohta. Import ja eksport deklareeritakse ainult naaberriigi või sellise riigi puhul, millega on olemas otseühendus torujuhtme kaudu ning LNG korral sellise riigi puhul, kus gaas transpordilaevale laaditi.

4.2.13.

Tarned elektrienergia tootmiseks

4.3. Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kahes erinevas mõõtühikus:

4.3.1.

füüsilise kogusena miljonites kuupmeetrites (miljon m3) võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa),

4.3.2.

energiasisaldusena teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse põhjal.

4.4. Andmete edastamise tähtaeg

55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

D LISA

IGAKUINE KIIRSTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise kiirstatistika kogumise ulatust, ühikuid, aruandeperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamise korda.

A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata.

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

a)	aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu;

b)	sagedus: andmed esitatakse iga kuu;

c)	edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;

d)	edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

1. Toornafta import ja tarned

1.1. Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab toornaftat käsitlevate andmete deklareerimist.

1.2. Mõisted

1.2.1. Import

Import hõlmab kõiki toornafta koguseid, mis kas sisenevad liikmesriigi tolliterritooriumile või mis tuuakse teisest liikmesriigist muul eesmärgil kui transiit. Hõlmatud on ka toornafta, mida kasutatakse varude suurendamiseks.

Import ei hõlma naftat, mis on ammutatud merepõhjast, mille ekspluateerimiseks ja ühenduse tolliterritooriumile toimetamiseks on liikmesriigil ainuõigus.

1.2.2. Tarned

Tarned hõlmavad vaatlusperioodil imporditud toornaftat ja liikmesriigis toodetud toornaftat. Välja jäetakse varem kogutud varudest tarnitav toornafta.

1.2.3. CIF-hind

CIF-hind (kulud, kindlustus ja transport) hõlmab FOB-hinda (franko laeva pardal) ning on sadamas või laadimiskohas tegelikult makstav hind, millele lisanduvad transpordi- ja kindlustuskulud ning toornafta pumpamisega seotud tasud.

Liikmesriigis toodetud toornafta CIF-hind arvutatakse vaba hinnana lossimissadamas või vaba hinnana piiril, st hetkel, millest alates toornafta kuulub importiva riigi tollijurisdiktsiooni alla.

1.2.4. Tihedus API järgi

Tihedus API järgi näitab, kui raske/kerge on toornafta veega võrreldes. Tihedus API järgi tuleb esitada vastavalt järgmisele valemile, lähtudes suhtelisest tihedusest (SG): API = (141,5 ÷ SG) – 131,5

1.3. Andmekogumite loetelu

1.3.1.

Toornafta impordi kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid liigi ja geograafilise tootmispiirkonna kaupa:

1.3.1.1.

toornafta tähistus;

1.3.1.2.

keskmine tihedus API järgi;

1.3.1.3.

keskmine väävlisisaldus;

1.3.1.4.

imporditud kogumaht;

1.3.1.5.

CIF-koguhind;

1.3.1.6.

aruandvate üksuste arv.

1.3.2.

Toornafta tarnete kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid:

1.3.2.1.

tarnitud kogus;

1.3.2.2.

kaalutud keskmine CIF-hind.

1.4. Mõõtühikud

—	bbl (barrel) punktides 2.3.1.4 ja 2.3.2.1

—	kt (tuhat tonni) punktis 2.3.2.1

—	% (protsent) punktis 2.3.1.3

—	° (kraad) punktis 2.3.1.2

—	dollarit (USA dollar) barreli kohta punktides 2.3.1.5 ja 2.3.2.2

—	dollarit (USA dollar) tonni kohta punktis 2.3.2.2

1.5. Kohaldatavad sätted

1.	Aruandeperiood: üks kalendrikuu.

2.	Sagedus: kord kuus.

3.	Andmete edastamise tähtaeg: ühe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.	Edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;

5.	Edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

“

(1) NACE Rev. 2 – Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, Rev. 2 (2008)

(2) NGL.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 20

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 31. jaanuar 2022

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/123, 25. jaanuar 2022, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2022/124, 25. jaanuar 2022, Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta	38
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/125, 19. november 2021, millega muudetakse Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 I–V lisa ( 1 )	40
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu	52
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/127, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega	95
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/128, 21. detsember 2021, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega	131
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid	197
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/130, 24. jaanuar 2022, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Bračko maslinovo ulje (KPN)	206
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/131, 24. jaanuar 2022, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Carne Ramo Grande (KPN)	207
*	Komisjoni määrus (EL) 2022/132, 28. jaanuar 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta seoses iga-aastase ja igakuise energiastatistika ning igakuise energia kiirstatistika ajakohastuste rakendamisega ( 1 )	208
	OTSUSED
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2022/133, 25. jaanuar 2022, millega antakse Prantsusmaale luba kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 218 ja 232	272
*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2022/134, 19. jaanuar 2022, millega kehtestatakse ühised eeskirjad Euroopa Keskpanga poolt järelevalvealase teabe edastamiseks asutustele ja organitele nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete täitmiseks (EKP/2022/2)	275

ha
Belgia	7 295
Bulgaaria	711 954
Tšehhi	300 498
Taani	114 000
Saksamaa	846 779
Eesti	51 620
Iirimaa	7 197
Kreeka	69 709
Hispaania	559 382
Prantsusmaa	1 525 286
Horvaatia	117 366
Itaalia	302 843
Küpros	-
Läti	89 153
Leedu	154 217
Luksemburg	2 270
Ungari	707 720
Malta	-
Madalmaad	1 952
Austria	88 129
Poola	644 818
Portugal	7 865
Rumeenia	1 250 509
Sloveenia	4 059
Slovakkia	184 603
Soome	32 342
Rootsi	72 880

Vastuvõttev asutus või organ	Kirjeldus ja õiguslik alus
Euroopa Komisjon	Ühtse järelevalvemehhanismi määruse (1) artikkel 32
Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu	Kapitalinõuete direktiivi (2) artikli 53 lõige 2 koostoimes EBA määruse (3) artikli 35 lõikega 1 või kapitalinõuete määruse (4) artikliga 80, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (5) artikliga 15. EBA määruse artikkel 9a
Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riiklikud usaldatavusjärelevalve asutused olulise osaluse ja tegevuslubade andmise menetluste osas või muudes asjaomastes õigusaktides osutatud menetluste osas	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56, artikli 16 lõige 3, artikli 24 lõige 2, artikli 50 lõige 4 ning liidu õiguse samaväärsed sätted, eelkõige Solventsus II (6) artiklid 26 ja 60 ning finantsinstrumentide turgude direktiivi (7) artiklid 11 ja 84.
Riiklikud pädevad asutused ja kriisilahendusasutused, kes osalevad kapitalinõuete direktiivi kohaselt järelevalvekolleegiumides või finantskonglomeraatide direktiivi kohaselt koordineerimiskokkuleppes või kriisiohjerühmades See kategooria hõlmab teabevahetust kapitalinõuete direktiivis ja finantskonglomeraatide direktiivis sätestatud järelevalvekolleegiumide ja kriisiohjerühmade vahel ning kirjalike koordineerimis- ja koostöökokkulepete, finantskonglomeraatide direktiivi kohaste koordineerimiskokkulepete ning kriisiohjerühmade koostöökokkulepete iga-aastast kaalutlusõiguseta ajakohastamist ja lõpetamist.	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 116 kirjaliku koordineerimis- ja koostöökokkuleppe puhul; Finantskonglomeraatide direktiivi artikkel 11 (8) finantskonglomeraatide koordineerimiskokkuleppe puhul; Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (9) artiklid 90, 97 ja 98 kriisiohjerühmadega seotud koostöökokkulepete kohta; Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklid 88 ja 90 kriisilahenduse kolleegiumi kirjalike kokkulepete puhul.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kuuluvad asutused	Kapitalinõuete direktiivi artikli 117 lõige 5 (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode puhul ning konkreetse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi jaoks sõlmitud osalemistingimused). Teabe vahetamisel kolleegiumis osalevate muud liiki asutustega võib õiguslik alus olla erinev (märkus: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumide tegevus on reguleeritud ühissuunistega, mis käsitlevad krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalvet teostavate pädevate asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (10) tähenduses; asjaomased suunised ei ole adresseeritud EKP-le).
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutused, kes on allkirjastanud mitmepoolse kokkuleppe teabevahetuse praktilise korra kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 57a lõikega 2 (edaspidi „rahapesu tõkestamise kokkulepe“)	Kapitalinõuete direktiivi artikli 117 lõige 5, rahapesu tõkestamise kokkuleppe artikli 3 lõiked 4 ja 5
Liikmesriikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutused ja rahapesu andmebürood	Kapitalinõuete direktiivi artikli 117 lõige 5 ja EBA suunised usaldatavusjärelevalve asutuste, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ning rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse kohta direktiivi 2013/36/EL alusel (EBA/GL/2021/15) (11)
Riiklikud turujärelevalve asutused liidus ja EMPs	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56
Riiklikud kindlustusjärelevalve asutused liidus ja EMPs	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56
Hoiuste tagamise skeemid, lepingulised või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemid, konkurentsiametid	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56 või riigisisene õigusakt, mis nõuab usaldatavusjärelevalve asutuse arvamust
Riiklikud kriisilahendusasutused liidus ja EMPs	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56
Riiklikud makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused ülesannete puhul, mis ei kuulu ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 5 kohaldamisalasse	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56
Oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustusliku audiitorkontrolli läbiviijad	Kapitalinõuete direktiivi artikli 56 punkt f Suunised krediidiasutuste üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste ja vannutatud audiitori(te) ning krediidiasutuste kohustuslikke auditeid tegeva(te) audiitorühingu(te) vahelise teabevahetuse kohta (EBA/GL/2015/05) (12)
Riiklikud asutused, kes vastutavad finantsturgude järelevalve eest, kui need on määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (13) artikli 24 lõikele 1 koostoimes artikli 24 lõike 4 punktiga h (raamatupidamisnõuete täitmise järelevalve)	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 56
Riiklikud asutused, kes vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute, kindlustusseltside ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku audiitorkontrolli läbiviijate järelevalve eest (audiitorkontrolli nõuete täitmise järelevalve)	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 57
Riiklikud asutused, kes vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute likvideerimis-, pankroti- ja muude sarnaste menetluste läbiviijate järelevalve eest	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 57
Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud lepinguliste või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide järelevalve eest vastutavad riiklikud asutused	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 57
Riiklikud ametiasutused või organid, kes vastutavad juriidiliselt äriühinguõiguse rikkumiste avastamise ja uurimise eest	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 57
Maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad riiklikud asutused	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 58
Rahvusvahelised organid (Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, finantsstabiilsuse nõukogu)	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 58a, välja arvatud stressitestide andmete jagamine (nt rakenduslike tehniliste standardite moodulid)
Kolmandate riikide usaldatavusjärelevalve asutused	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 55 Teabevahetus vastavalt kokkulepetele (vastastikuse mõistmise memorandumid, kirjalikud koordineerimis- ja koostöökokkulepped, krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhised piiriülese koostöö lepingud, mille on välja töötanud kriisiohjerühmad, kriisilahenduse kirjalikud kokkulepped jne) või ad hoc kokkulepetele
Kolmandate riikide riiklikud turu-, kindlustus- või muud sarnased asutused	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 55 ja kohaldatavad kokkulepped (vastastikuse mõistmise memorandumid, kirjalikud koordineerimis- ja koostöökokkulepped, krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhised piiriülese koostöö lepingud, kriisilahenduse kirjalikud kokkulepped jne) või ad hoc kokkulepped
Kolmandate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutused ja rahapesu andmebürood	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 55 ja vajaduse korral vastastikuse mõistmise memorandumid või muud koostöökokkulepped
Kolmandate riikide kriisilahendusasutused	Kapitalinõuete direktiivi artikkel 55, pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklid 97 ja 98, kohaldatavate kokkulepete osas

		Parandused
	*	Komisjoni 20. oktoobri 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/821 seoses kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga) parandus ( ELT L 3, 6.1.2022 )	282