27.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 461/13

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2306,

21. oktoober 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega, mis käsitlevad liitu importimiseks ette nähtud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete saadetiste ametlikku kontrolli ning kontrollsertifikaati

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 38 lõike 8 punkti a alapunkti ii, artikli 46 lõike 7 punkti b ning artikli 48 lõiget 4 ja artikli 57 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikega 1 võib toodet importida kolmandast riigist eesmärgiga viia see toode liidus turule mahepõllumajandusliku või üleminekuaja tootena, kui toode vastab liidu mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele või kõnealuse määruse artiklis 48 osutatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollieeskirjadele, mida on tunnustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (2) artikli 33 lõike 2 alusel, või kui seda on kontrollinud määruse (EL) 2018/848 artiklis 57 osutatud kontrolliasutus või kontrollorgan, mida on tunnustatud määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel.

(2)

Selleks et liikmesriikide pädevad asutused saaksid kontrollida imporditud toodete vastavust määrusele (EL) 2018/848, peaks igal saadetisel olema kontrollsertifikaat, mille on väljastanud kolmanda riigi kontrolliasutus või kontrollorgan pärast saadetiste asjakohast kontrollimist. Need kontrollid peaksid alati hõlmama dokumentide kontrolli ja vastavalt riskile saadetise füüsilist kontrolli.

(3)	On vaja kehtestada eeskirjad kontrollsertifikaadi sisu, selle väljastamise viisi ja selle väljastamiseks kasutatavate tehniliste vahendite kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama ka liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi seoses kontrollsertifikaadi väljavõttega.

(4)	Selliste toodete ametlik kontroll, mis kavatsetakse viia liidu turule mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena, et kontrollida nende vastavust määrusele (EL) 2018/848, on osa ametlikust kontrollist, mida tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (3).

(5)

On vaja kehtestada täiendavad eeskirjad, et selgitada määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõike 5 kohaselt piiripunktides ametliku kontrolli alla kuuluvate mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete liidus vabasse ringlusse lubamisele eelneva ametliku kontrolli kriteeriume ja tingimusi. Need eeskirjad peaksid hõlmama ka tooteid, mis on vabastatud ametlikust kontrollist piiripunktides vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/2305 (4).

(6)	Tuleks sätestada teatavad erieeskirjad selliste saadetiste ametlikuks kontrollimiseks, mille suhtes kohaldatakse eritolliprotseduure.

(7)	Lisaks tuleks sätestada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 (5) artikli 2 punktis 36 osutatud kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) mittekättesaadavuse korral kontrollsertifikaati väljastavate kontrolliasutuste ja kontrollorganite kohustused.

(8)

Lisaks on vaja kehtestada eeskirjad olukordade kohta, kus kolmandate riikide pädevad asutused, kontrolliasutused või kontrollorganid peavad läbi viima uurimise pärast seda, kui liikmesriikide pädevad asutused on teatanud määruse (EL) 2018/848 rikkumise kahtlusest või tuvastatud rikkumisest, mis on tehtud kindlaks saadetise kontrollimisel liikmesriikide pädeva asutuse poolt.

(9)

Kvalifitseeritud e-templi kasutamine TRACESis kontrollsertifikaadi väljastamiseks kolmandates riikides ning kõnealuse sertifikaadi ja selle väljavõtete kinnitamiseks liikmesriikide pädevate asutuste poolt ei pruugi olla võimalik enne 1. juulit 2022. Seepärast on vaja kehtestada käsitsi allkirjastatud paberkandjal kontrollsertifikaatide ja nende väljavõtete kasutamise kohta üleminekusätted, mida kohaldatakse kuni 30. juunini 2022 alternatiivina kvalifitseeritud e-templit kandvate elektrooniliste kontrollsertifikaatide ja nende väljavõtete kasutamisele.

(10)

Praegu on komisjoni määruses (EÜ) nr 1235/2008 (6) sätestatud eeskirjad kontrollsertifikaadi ja selle väljavõtete kohta määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisel. Kuna käesolevas määruses ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/2307 (7) on sätestatud eeskirjad määruse (EL) 2018/848 kohaldamiseks, tuleks määrus (EÜ) nr 1235/2008 kehtetuks tunnistada.

(11)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

a)	liidus mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena turule viimiseks ette nähtud toodete saadetiste kontrollimist kolmandates riikides ja kontrollsertifikaadi väljaandmist;

b)	selliste kolmandatest riikidest liitu toodavate toodete ametlikku kontrolli, mis on ette nähtud liidu turule viimiseks mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena; ning

c)	määruse (EL) 2018/848 rikkumise kahtluse või tuvastatud rikkumise korral kolmandate riikide pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite võetavaid meetmeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„saadetis“ – määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 37 määratletud saadetis, kuhu kuuluvad tooted, mis on ette nähtud liidus mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena turule viimiseks; kuid mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul, mis on delegeeritud määruse (EL) 2021/2305 kohaselt vabastatud piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, tähendab see ühe või mitme kombineeritud nomenklatuuri koodi alla kuuluvate toodete kogust, mis on hõlmatud üheainsa kontrollsertifikaadiga ning mida veab sama transpordivahend ja mis imporditakse samast kolmandast riigist;

2)	„piiripunkt“ – piiripunkt määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 määratletud tähenduses;

3)	„vabasse ringlusse lubamise koht“ – vabasse ringlusse lubamise koht, kus tehakse piiripunktis ametlikust kontrollist vabastatud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete ametlikku kontrolli kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2021/2305 ;

4)	„kontrollipunkt“ – muu kontrollipunkt kui määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud piiripunkt;

5)	„dokumentide kontroll“ – dokumentide kontroll määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 41 tähenduses;

6)	„identsuskontroll“ – identsuskontroll määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 42 määratletud tähenduses;

7)	„füüsiline kontroll“ – füüsiline kontroll määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 43 määratletud tähenduses;

8)	„kvalifitseeritud e-tempel“ – kvalifitseeritud e-tempel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (8) artikli 3 punktis 27 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Kontrollimine kolmandas riigis

1. Määruse (EL) 2018/848 artikli 46 kohaselt tunnustatud asjaomane kontrolliasutus või kontrollorgan kontrollib saadetist kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 (9) artikliga 16.

2. Määruse (EL) 2018/848 artiklite 48 ja 57 kohaldamisel kontrollib asjaomane kontrolliasutus või kontrollorgan saadetise vastavust määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud nõuetele ning samaväärseks tunnistatud tootmisstandarditele ja kontrollimeetmetele. Kõnealune kontroll hõlmab dokumentide süstemaatilist kontrolli ja juhul, kui riskihindamises on nii ette nähtud, siis füüsilist kontrolli enne saadetise lahkumist kolmandast riigist, kust see eksporditakse või kust see pärineb.

3. Lõigete 2–5 kohaldamisel on asjaomane kontrolliasutus või kontrollorgan:

a)	kontrolliasutus või kontrollorgan, millele on viidatud määruse (EL) 2018/848 artiklis 57 asjaomaste toodete puhul ja selle kolmanda riigi puhul, kust tooted pärinevad, või kui see on asjakohane, siis riigis, kus tehti viimane ettevalmistustoiming; või

b)	määruse (EL) 2018/848 artiklis 48 osutatud sellise tunnustatud kolmanda riigi pädeva asutuse määratud kontrolliasutus või kontrollorgan, kust tooted pärinevad või kus vajaduse korral on tehtud viimane ettevalmistustoiming.

4. Lõikes 2 osutatud kontrolli teeb:

a)	asjaomase toote tootja või töötleja kontrolliasutus või kontrollorgan või

kui ettevõtja või ettevõtjate rühm, kes teeb viimase toimingu määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punktis 44 määratletud ettevalmistamise eesmärgil, erineb toote tootjast või töötlejast, siis ettevõtja või ettevõtjate rühma kontrolliasutus või kontrollorgan, kes teeb viimase toimingu ettevalmistamise eesmärgil.

5. Lõikes 2 osutatud dokumentide kontrollil kontrollitakse järgmist:

a)	toodete ja koostisosade jälgitavus;

b)	kas saadetises sisalduvate toodete kogus on kooskõlas vastavate ettevõtjate massibilansi kontrolliga vastavalt kontrolliasutuse või kontrollorgani antud hinnangule;

c)	toodete puhul asjakohased veo- ja äridokumendid (sh arved);

töödeldud toodete puhul seda, et kõik selliste toodete mahepõllumajanduslikud koostisosad on tootnud ettevõtjad või ettevõtjate rühmad, kelle on kolmandas riigis sertifitseerinud kontrolliasutus või kontrollorgan, mida on tunnustatud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikliga 46 või millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 57, või määruse (EL) 2018/848 artikli 47 või 48 kohaselt tunnustatud kolmas riik, või kas need on toodetud ja sertifitseeritud liidus kooskõlas kõnealuse määrusega.

Kõnealune dokumentide kontroll hõlmab kõiki asjakohaseid dokumente, sealhulgas määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud ettevõtjate sertifikaati, inspekteerimiste andmeid, asjaomase toote tootmise kava ning ettevõtjate või ettevõtjate rühmade koostatud dokumente, kättesaadavaid veodokumente, äri- ja finantsdokumente ning mis tahes muid dokumente, mida kontrolliasutus või kontrollorgan peab asjakohaseks.

Artikkel 4

Kontrollsertifikaadi väljastamine

1. Kontrolliasutus või kontrollorgan, kes on kontrollinud saadetist vastavalt artiklile 3, annab iga saadetise kohta välja artikli 5 kohase kontrollsertifikaadi enne saadetise väljaviimist kolmandast riigist, kust saadetis eksporditakse või kust see pärineb.

2. Kui kontrolliasutust või kontrollorganit on tunnustatud vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklile 46, annab ta kõrge riskitasemega tooteid sisaldavatele saadetistele välja kontrollsertifikaadi, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artiklis 8, alles siis, kui tal on olemas täielikud jälgitavuse dokumendid ning ta on saadetisest võetud proovide analüüside tulemused kätte saanud ja neid hinnanud kooskõlas kõnealuse delegeeritud määruse artikli 16 lõikega 6.

Artikkel 5

Kontrollsertifikaadi vorm ja TRACESi kasutamine

1. Kontrolliasutus või kontrollorgan annab kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis (TRACES) välja kontrollsertifikaadi vastavalt lisas esitatud näidisele ja märkustele ning täidab kõnealuse sertifikaadi lahtrid 1–18.

2. Kontrollsertifikaadi väljastamisel laadib kontrollorgan või kontrolliasutus TRACESisse üles kõik tõendavad dokumendid, sealhulgas järgmised:

a)	võetud proovidest tehtud analüüside või katsete tulemused;

b)	äri- ja veodokumendid, nagu konossement, arved ja pakkeleht ning, kui kontrolliasutust või kontrollorganit on tunnustatud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikliga 46, veo teekonna kirjeldus, mis on koostatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artikli 16 lõikega 5.

3. Kontrollsertifikaat antakse välja TRACESis ja sellel on kvalifitseeritud e-tempel.

Kui teave kontrollsertifikaadi lahtris 13 osutatud pakkeüksuste arvu kohta ning lahtrites 16 ja 17 osutatud teave, samuti lõikes 2 osutatud dokumendid ei ole väljaandmise ajal kättesaadavad, lisatakse need kontrollsertifikaadile või kontrollsertifikaati ajakohastatakse kümne päeva jooksul alates selle väljaandmisest ning igal juhul enne selle kontrollimist ja kinnitamist pädeva asutuse poolt vastavalt artiklile 6.

4. Kontrollsertifikaat koostatakse:

a)	toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli, liitu sisenemise piiripunkti liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest;

b)	toodete puhul, mis on vabastatud piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2305, selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

5. Erandina lõikest 4 võib liikmesriik nõustuda, et sertifikaadid koostatakse mõnes muus liidu ametlikus keeles ja neile lisatakse vajaduse korral tõestatud tõlge.

Artikkel 6

Saadetiste ametlik kontroll

1. Piiripunktis või olenevalt asjaoludest vabasse ringlusse lubamise kohas teeb pädev asutus saadetiste ametlikku kontrolli, et kontrollida vastavust määrusele (EL) 2018/848, järgmiselt:

a)	kõigi saadetiste dokumentide kontroll;

b)	pisteliselt tehtud identsuskontrollid ning

c)	füüsiline kontroll sagedusega, mis sõltub määruse (EL) 2018/848 rikkumise tõenäosusest.

Dokumentide kontroll hõlmab kontrollsertifikaadi, kõigi muude artiklis 5 sätestatud tõendavate dokumentide ning vajaduse korral võetud proovide analüüside või katsete tulemuste kontrollimist.

Kui kontrollsertifikaat nõuab üksnes tehnilist või toimetuslikku parandust, võib pädev asutus aktsepteerida, et kontrollsertifikaadi väljastanud kontrolliasutus või kontrollorgan ajakohastab TRACESis olevat teavet, asendades dokumendi TRACESis kasutatava menetluse kohaselt, muutmata esialgses sertifikaadis esitatud teavet saadetise identifitseerimise, jälgitavuse ja tagatiste kohta.

2. Delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artiklis 8 osutatud kõrge riskitasemega toodete saadetiste puhul teeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädev asutus süstemaatilist identsus- ja füüsilist kontrolli, võtab saadetistest vähemalt ühe representatiivse proovi ja kontrollib kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 6 osutatud dokumente. Pädev asutus kehtestab representatiivse proovi võtmise menetluse, mis vastab toote kategooriale, kogusele ja pakendile.

3. Pärast lõikes 1 ja olenevalt asjaoludest lõikes 2 osutatud kontrolli teeb pädev asutus otsuse iga saadetise kohta. Saadetist käsitlev otsus märgitakse kontrollsertifikaadi lahtrisse 30 vastavalt lisas esitatud näidisele ja märkustele ning sellele lisatakse üks järgmistest märgetest:

a)	kaubasaadetise võib lubada mahepõllumajanduslikuna vabasse ringlusse;

b)	kaubasaadetise võib lubada üleminekuaja tootena vabasse ringlusse;

c)	kaubasaadetise võib lubada mittemahepõllumajandusliku tootena vabasse ringlusse;

d)	kaubasaadetist ei või vabasse ringlusse lubada;

e)	osa kaubasaadetisest võib lubada vabasse ringlusse kontrollsertifikaadi väljavõttega.

Pädev asutus kinnitab kontrollsertifikaadi TRACESis kvalifitseeritud e-templiga.

4. Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli, kohaldatakse järgmist:

lõiget 3 kohaldatakse lisaks eeskirjadele, mis käsitlevad ühtse sisseveodokumendi kasutamist pädevate asutuste poolt piiripunktides vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõike 3 punkti b alapunktile i ning kontrollipunktides vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/2123 (10) ja määruse (EL) 2017/625 artiklis 55 sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad otsuseid saadetiste kohta;

b)	lõike 1 punktis a osutatud dokumentide kontrolli võib teha mujal kui piiripunktis teatavate mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/2123 artiklitega 7 ja 8;

c)	lõike 1 punktides b ja c osutatud identsus- ja füüsilist kontrolli võib teha kontrollipunktides teatavate mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/2123 artiklitega 2–6.

5. Määruse (EL) 2017/625 artikli 55 kohaselt tehtud otsuses saadetiste kohta viidatakse ühele käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus osutatud märgetest. Kui importija on taotlenud eritolliprotseduurile suunamist kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 1, täites kontrollsertifikaadi lahtri 23, märgitakse määruse (EL) 2017/625 artikli 55 kohases partiisid käsitlevas otsuses kohaldatav tolliprotseduur.

Kontrollsertifikaadile kantud otsusest, et saadetist või selle osa ei saa vabasse ringlusse lubada, teatatakse viivitamata TRACESis asjaomasele pädevale asutusele, kes teeb ametlikku kontrolli, et kontrollida vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides a–h ja punktis j osutatud eeskirjadele.

Kui määruse (EL) 2017/625 artikli 55 kohaselt ühtses sisseveodokumendis tehtud otsusest nähtub, et saadetis ei vasta kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele, teavitab piiripunkti pädev asutus kontrollsertifikaadi ajakohastamiseks TRACESis pädevat asutust, kes on teinud käesoleva artikli lõike 3 kohase otsuse. Lisaks esitab iga pädev asutus, kes teeb ametlikku kontrolli, et kontrollida vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides a–h ja punktis j osutatud eeskirjadele, TRACESis kogu asjakohase teabe, näiteks laboratoorse analüüsi tulemused, pädevale asutusele, kes on teinud käesoleva artikli lõike 3 kohase otsuse kontrollsertifikaadi ajakohastamiseks, kui see on asjakohane.

6. Kui vabasse ringlusse lubatakse ainult osa saadetisest, jagatakse saadetis enne vabasse ringlusse lubamist eri partiideks. Importija täidab ja esitab TRACESis iga partii kohta rakendusmääruse (EL) 2021/2307 kohase kontrollsertifikaadi väljavõtte. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus partii kavatsetakse vabasse ringlusse lubada, kontrollib partiid ja kinnitab kontrollsertifikaadi väljavõtte TRACESis kvalifitseeritud e-templiga.

7. Saadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud piiripunktis ametlikku kontrolli, lubavad tolliasutused saadetise vabasse ringlusse üksnes siis, kui esitatakse nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 57 lõike 2 punktile b ja käesoleva artikli lõike 6 kohaselt kinnitatud kontrollsertifikaat, milles märgitakse, et toote võib lasta vabasse ringlusse.

Kui saadetis on jagatud eri partiideks, nõuab toll nõuetekohaselt koostatud ühtse sisseveodokumendi esitamist vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 57 lõike 2 punktile b ja rakendusmääruse (EL) 2021/2307 kohase kontrollsertifikaadi väljavõtte esitamist, märkides lahtrisse 12, et partii võib vabasse ringlusse lubada.

Artikkel 7

Tolli eriprotseduurid

1. Kui saadetis suunatakse tolliladustamis- või seestöötlemisprotseduurile, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (11) artikli 240 lõikes 1 ja artikli 256 lõike 3 punktis b, ning see läbib käesoleva lõike teises lõigus osutatud ühe või mitu ettevalmistust, kontrollib pädev asutus saadetist kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6 enne esimese ettevalmistuse tegemist. Importija märgib tollideklaratsiooni viitenumbri, mille alusel kaup on deklareeritud tolliladustamis- või seestöötlemisprotseduuri jaoks, kontrollsertifikaadi lahtrisse 23.

Esimeses lõigus osutatud ettevalmistused piirduvad järgmist liiki toimingutega:

a)	pakendamine või pakendi muutmine või

b)	mahepõllumajandusmeetodi esitamist käsitlevate etikettide kinnitamine, eemaldamine ja muutmine.

2. Pärast lõikes 1 osutatud ettevalmistusi kontrollib pädev asutus saadetist ja kinnitab artikli 6 kohase kontrollsertifikaadi enne saadetise vabasse ringlusse lubamist.

3. Enne vabasse ringlusse lubamist võib jagada saadetise tollijärelevalve all eri partiideks pärast kontrollimist ja kontrollsertifikaadi kinnitamist vastavalt artiklile 6. Importija täidab ja esitab TRACESis rakendusmääruse (EL) 2021/2307 kohase kontrollsertifikaadi väljavõtte iga jagamise tulemusel saadud partii kohta.

4. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus partii lubatakse vabasse ringlusse, kontrollib partiid vastavalt artikli 6 lõigetele 1 ja 2 ning kinnitab kontrollsertifikaadi väljavõtte TRACESis kvalifitseeritud e-templiga.

5. Lõigetes 1 ja 3 osutatud ettevalmistused ja osadeks jagamine toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2018/848 III ja IV peatüki asjakohaste sätetega.

Artikkel 8

Eriolukorras tegutsemise kord süsteemi TRACES mittekättesaadavuse ja vääramatu jõu korral

1. Artikli 4 kohaselt kontrollsertifikaati väljastavad kontrolliasutused ja kontrollorganid hoiavad kättesaadavana kõnealuse sertifikaadi täidetava vormi, mis vastab lisas esitatud näidisele, ning kõik määrusega (EL) 2018/848 nõutud dokumendid, mille võib TRACESisse üles laadida.

2. Kui TRACES või üks selle funktsioonidest ei ole rohkem kui 24 tunni jooksul pidevalt kättesaadav, võivad selle kasutajad teabe salvestamiseks ja vahetamiseks kasutada lõikes 1 osutatud täidetavat trükitud või elektroonilist vormi.

Lõikes 1 osutatud kontrolliasutus või kontrollorgan märgib igale väljastatud sertifikaadile viite ja peab väljastatud sertifikaatide registrit kronoloogilises järjekorras, et tagada vastavus TRACESi antud tähtnumbrilisele viitele, kui see muutub toimivaks.

Kui kasutatakse paberkandjal kontrollsertifikaate, siis muudavad kinnitamata muudatused või kustutamised selle kehtetuks.

3. Kui TRACES või selle funktsioonid muutuvad uuesti kättesaadavaks, kasutavad selle kasutajad lõike 2 kohaselt salvestatud teavet, et esitada elektrooniliselt kontrollsertifikaat ja laadida üles lõikes 1 osutatud dokumendid.

4. Lõike 2 kohaselt koostatud sertifikaatidel ja dokumentidel peab olema tekst „koostatud eriolukorras“.

5. Vääramatu jõu korral kohaldatakse lõikeid 1–4. Lisaks teatavad pädevad asutused, kontrolliasutused või kontrollorganid sellisest sündmusest viivitamata komisjonile ning kontrolliasutused või kontrollorganid sisestavad kõik vajalikud üksikasjad TRACESi süsteemi kümne kalendripäeva jooksul pärast kõnealuse sündmuse lõppu.

6. Artikli 5 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud tõendite ja dokumentide suhtes.

Artikkel 9

Kontrollsertifikaadi ja kontrollsertifikaadi väljavõtte kasutamine tolli poolt

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse ametlikku kontrolli vabasse ringlusse lubamise kohas vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2305 artiklile 4, lubavad tolliasutused saadetise vabasse ringlusse üksnes juhul, kui esitatakse kontrollsertifikaat, mille lahtrisse 30 on märgitud, et saadetise võib vabasse ringlusse lubada.

Kui saadetis on jagatud eri partiideks, nõuab toll rakendusmääruse 2021/2307 kohase kontrollsertifikaadi väljavõtte esitamist, märkides lahtrisse 12, et partii võib vabasse ringlusse lubada.

Artikkel 10

Kolmanda riigi pädeva asutuse, kontrolliasutuse või kontrollorgani esitatav teave saadetistega seotud rikkumise kahtluse või tuvastatud rikkumise kohta

1. Kui komisjon teavitab kolmanda riigi pädevat asutust, kontrolliasutust või kontrollorganit pärast seda, kui ta on saanud liikmesriigilt rakendusmääruse (EL) 2021/2307 artikli 9 kohase teate sellise nõuete rikkumise kahtluse või kindlaks tehtud rikkumise kohta, mis mõjutab saadetises olevate mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodete terviklikkust, korraldab asjaomane asutus või organ uurimise. Pädev asutus, kontrolliasutus või kontrollorgan vastab komisjonile ja esialgse teate saatnud liikmesriigile (teavitav liikmesriik) 30 kalendripäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast ning teavitab tehtud toimingutest ja võetud meetmetest, sealhulgas uurimise tulemustest, ning esitab mis tahes muu kättesaadava teabe ja/või teabe, mida teavitav liikmesriik nõuab, kasutades selleks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/279 (12) II lisa X jaos esitatud vormi.

2. Pädev asutus, kontrolliasutus või kontrollorgan esitab mis tahes lisateabe, mida liikmesriik nõuab seoses tehtud lisatoimingutega või võetud lisameetmetega.

Komisjon või liikmesriik võib nõuda, et pädev asutus, kontrolliasutus või kontrollorgan teeks viivitamata kättesaadavaks loetelu kõigist ettevõtjatest või ettevõtjate rühmadest, kelle mahepõllumajanduslikus tootmisahelas on saadetis osalenud, ning nende kontrolliasutustest või kontrollorganitest.

3. Kui kontrolliasutust või kontrollorganit on tunnustatud vastavalt määruse (EL) 2018/848 artiklile 46, kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2021/1698 artikli 21 lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 11

Paberkandjal kontrollsertifikaate ja nende väljavõtteid käsitlevad üleminekusätted

1. Erandina artikli 5 lõike 3 esimesest lõigust võib kuni 30. juunini 2022 kontrollsertifikaadi välja anda paberkandjal pärast seda, kui see on TRACESis täidetud ja välja trükitud. Sellised paberkandjal sertifikaadid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	lahtrisse 18 kantakse sertifikaadi välja andnud kontrolliasutuse või kontrollorgani volitatud isiku allkiri ja ametlik tempel;

b)	sertifikaat antakse välja enne, kui sellega seotud saadetis ekspordi- või päritoluriigiks olevast kolmandast riigist välja viiakse.

2. Erandina artikli 6 lõikest 3 kohaldatakse kuni 30. juunini 2022 järgmist:

kui kontrollsertifikaat antakse välja paberkandjal vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kinnitatakse see pärast TRACESis täitmist ja väljatrükkimist piiripunktis või vabasse ringlusse lubamise kohas paberkandjal pädeva asutuse volitatud isiku käsitsi allkirjaga, mis lisatakse olenevalt asjaoludest lahtritesse 23, 25 ja 30;

kui kontrollsertifikaat on välja antud TRACESis ja sellel on vastavalt artikli 5 lõike 3 esimesele lõigule kvalifitseeritud e-tempel, võib selle kinnitada pärast TRACESis täitmist ja väljatrükkimist piiripunktis või vabasse ringlusse lubamise kohas paberkandjal pädeva asutuse volitatud isiku käsitsi allkirjaga, mis lisatakse olenevalt asjaoludest lahtritesse 23, 25 ja 30.

3. Kontrolliasutused, kontrollorganid ja pädevad asutused kontrollivad vastavalt vajadusele kontrollsertifikaadi väljaandmise ja kinnitamise igas etapis, kas paberkandjal kontrollsertifikaadil esitatud teave vastab TRACESis koostatud sertifikaadil esitatud teabele.

Kui kontrollsertifikaadi lahtris 13 osutatud pakkeüksuste arvu või kõnealuse sertifikaadi lahtritesse 16 ja 17 märgitud teavet ei ole paberkandjal kontrollsertifikaadil esitatud või kui see teave erineb TRACESis sertifikaadil esitatud teabest, võtavad pädevad asutused saadetise kontrollimise ja sertifikaadi kinnitamise eesmärgil arvesse üksnes TRACESis esitatud teavet.

4. Lõikes 1 osutatud paberkandjal kontrollsertifikaat esitatakse olenevalt asjaoludest kas liitu sisenemise piiripunkti pädevale asutusele, kus saadetis läbib ametliku kontrolli, või vabasse ringlusse lubamise koha pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus tagastab selle paberkandjal sertifikaadi importijale.

5. Erandina artikli 6 lõikest 6 ja artikli 7 lõikest 4 võib kuni 30. juunini 2022 kontrollsertifikaadi väljavõtte kinnitada paberkandjal pärast seda, kui see on TRACESis täidetud ja välja trükitud. Kõnealune sertifikaadi paberkandjal väljavõte peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	see kinnitatakse lahtris 12 pädeva asutuse volitatud isiku käsitsi allkirjaga;

b)	selle lahtris 13 peab olema partii vastuvõtja käsitsi allkiri.

Esimese lõigu punktis a osutatud pädev asutus tagastab sertifikaadi paberkandjal väljavõtte selle esitanud isikule.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1235/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Kõnealust määrust kohaldatakse siiski jätkuvalt enne 1. jaanuari 2022 välja antud kontrollsertifikaatide täitmise ja kinnitamise ning importija poolt enne 1. jaanuari 2022 esitatud kontrollsertifikaatide väljavõtete ning kontrollsertifikaadile või kontrollsertifikaadi väljavõttele esimese kaubasaaja või kaubasaaja kinnituse kandmise suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

(2) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(4) Komisjoni 21. oktoobri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2305, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 eeskirjadega, mis käsitlevad juhtumeid ja tingimusi, mille puhul mahepõllumajanduslikud tooted ja üleminekuaja tooted vabastatakse ametlikust kontrollist piiripunktis, ja selliste toodete ametliku kontrolli kohta, ning millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrusi (EL) 2019/2123 ja (EL) 2019/2124 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5).

(5) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).

(6) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

(7) Komisjoni 21. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2307, millega kehtestatakse eeskirjad dokumentide ja teatiste kohta, mida nõutakse liitu importimiseks ette nähtud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 30).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(9) Komisjoni 13. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1698, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 menetlusnõuetega selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamiseks, kes on pädevad kontrollima kolmandates riikides mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud ettevõtjaid ja mahepõllumajanduslikke tooteid, ning nende järelevalve eeskirjade ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite tehtavate kontrollide ja muude toimingutega (ELT L 336, 23.9.2021, lk 7).

(10) Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2123, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selles osas, millistel juhtudel ja tingimustel võib teatavate kaupade identsus- ja füüsilist kontrolli teha kontrollipunktis ning dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis (ELT L 321, 12.12.2019, lk 64).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(12) Komisjoni 22. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/279, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 (mis käsitleb mahepõllumajandusliku tootmise jälgitavuse ja nõuetele vastavuse tagamise kontrolle ja muid meetmeid ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamist) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 62, 23.2.2021, lk 6).

LISA

I OSA

KONTROLLSERTIFIKAAT MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKE JA ÜLEMINEKUAJA TOODETE IMPORDIKS EUROOPA LIITU

1.	Väljaandev kontrolliasutus või kontrollorgan

Menetlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/848: (1)

☐	nõuetele vastavus (artikkel 46);

☐	samaväärne kolmas riik (artikkel 48);

☐	samaväärne kontrolliasutus või kontrollorgan (artikkel 57) või

☐	samaväärsus kaubanduslepingu alusel (artikkel 47).

3.	Kontrollsertifikaadi viitenumber

4.	Toote valmistaja või töötleja

5.	Eksportija

6.	Ettevõtja, kes ostab või müüb toodet ilma toodet ladustamata või füüsiliselt käitlemata

7.	Kontrolliasutus või kontrollorgan

8.	Päritoluriik

9.	Ekspordiriik

10.	Piiripunkt/vabasse ringlusse laskmise koht

11.

Sihtriik

12.

Importija

13.	Kauba kirjeldus

Mahepõllumajanduslik või üleminekuaja toode

CN-kood

Kaubanimi

Kategooria

Pakkeüksuste arv

Partii number

Netomass

14.	Konteineri number

15.	Plommi number

16.	Kogubrutomass

17.	Transpordivahend

Transpordiliik

Identifitseerimisandmed

Rahvusvaheline veodokument

18.	Lahtris 1 nimetatud ja sertifikaadi väljastanud kontrolliasutuse või kontrollorgani kinnitus

Kinnitame, et see sertifikaat on välja antud kontrollide alusel, mida nõutakse komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/1698 (2) nõuetele vastavuse puhul (määruse (EL) 2018/848 artikkel 46) või komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/1342 (3) samaväärsuse puhul (määruse (EL) 2018/848 artikkel 47, 48 või 57), ning et eespool nimetatud tooted vastavad määruse (EL) 2018/848 nõuetele.

Kuupäev

Volitatud isiku nimi ja allkiri/kvalifitseeritud e-tempel

Väljaandva kontrolliasutuse või kontrollorgani tempel

19.	Saadetise eest vastutav ettevõtja

20.	Etteteatamine

Kuupäev

Kellaaeg

21.	Edasitoimetamiseks järgmisse kohta:

22.	Kontrollipunkti andmed

23.	Tolli eriprotseduurid

Tolliladustamine ☐

Seestöötlemine ☐

Tolliprotseduuri(de) eest vastutava(te) ettevõtja(te) nimi ja aadress:

Kontrolliasutus või kontrollorgan, mis sertifitseerib tolliprotseduuri(de) eest vastutava ettevõtja:

☐	Kaubasaadetise kontrollimine enne eritolliprotseduuri(de) kohaldamist

Lisateave:

Ametiasutus ja liikmesriik:

Kuupäev:

Volitatud isiku nimi ja allkiri

Tolliprotseduuri(de) tollideklaratsiooni viitenumber

24.	Euroopa Liidus asuv esimene kaubasaaja

25.	Kontroll, mille teeb asjaomane pädev asutus

Dokumentide kontroll

☐

Rahuldav

☐	Mitterahuldav

Valitud identsus- ja füüsiliseks kontrolliks

☐

Jah

☐

Ametiasutus ja liikmesriik:

Kuupäev:

Volitatud isiku nimi ja allkiri/kvalifitseeritud e-tempel

26.	Edasitoimetamiseks piiripunktist kontrollipunkti:

27.	Kontrollipunkti andmed

☐ Jah

☐ Ei

28.	Transpordivahend piiripunktist kontrollipunkti

29.	Identsus- ja füüsiline kontroll

Identsuskontroll

☐

Rahuldav

☐	Mitterahuldav

Füüsiline kontroll

☐

Rahuldav

☐	Mitterahuldav

Laboriuuring

☐ Jah

☐ Ei

Uuringu tulemus

☐ Rahuldav

☐ Mitterahuldav

30.

Asjaomase pädeva asutuse otsus

☐	Lubada ringlusse mahepõllumajandusliku tootena

☐	Lubada ringlusse üleminekuaja tootena

☐	Lubada ringlusse mittemahepõllumajandusliku tootena

☐	Kaubasaadetist ei või vabasse ringlusse lubada

☐	Osa kaubasaadetisest võib vabasse ringlusse lubada

Lisateave:

Piiripunkti/kontrollipunkti/vabasse ringlusse laskmise koha asutus ja liikmesriik:

Kuupäev:

Volitatud isiku nimi ja allkiri/kvalifitseeritud e-tempel

31.	Esimese kaubasaaja kinnitus

Kinnitame, et toodete vastuvõtmisel pakend või konteiner ja vajaduse korral kontrollsertifikaat:

☐	vastavad määruse (EL) 2018/848 III lisa punktile 6; või

☐	ei vasta määruse (EL) 2018/848 III lisa punktile 6.

Volitatud isiku nimi ja allkiri:

Kuupäev:

II OSA

MÄRKUSED KONTROLLSERTIFIKAADI NÄIDISE TÄITMISE KOHTA

Lahtrid 1–18 peab täitma kolmanda riigi asjaomane kontrolliasutus või kontrollorgan.

Lahter 1: määruse (EL) 2018/848 artikli 46 kohaselt tunnustatud või artiklis 57 osutatud kontrolliasutuse või kontrollorgani või kõnealuse määruse artiklis 47 või 48 osutatud kolmanda riigi pädeva asutuse määratud kontrolliasutuse või kontrollorgani nimi, aadress ja kood. See kontrolliasutus või kontrollorgan täidab ka lahtrid 2–18.

Lahter 2: sellesse lahtrisse märgitakse määruse (EL) 2018/848 sätted, millega reguleeritakse käesoleva sertifikaadi väljastamist ja kasutamist; märkida asjakohane säte.

Lahter 3: elektroonilise kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) poolt automaatselt antud sertifikaadi number.

Lahter 4: sellis(t)e ettevõtja(te) nimi ja aadress, kes valmistas(id) või töötles(id) tooteid lahtris 8 nimetatud kolmandas riigis.

Lahter 5: lahtris 9 nimetatud riigist tooteid eksportiva ettevõtja nimi ja aadress. Eksportija on ettevõtja, kes teeb lahtris 13 nimetatud toodetega viimase ettevalmistamistoimingu määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punkti 44 tähenduses ja sulgeb tooted asjakohastesse pakenditesse või konteineritesse vastavalt määruse (EL) 2018/848 III lisa punktile 6.

Lahter 6: vajaduse korral märkida ühe või mitme ettevõtja nimi ja aadress, kes ostavad või müüvad toodet ilma toodet ladustamata või füüsiliselt käitlemata.

Lahter 7: sellis(t)e kontrollorgani(te) või kontrolliasutus(t)e nimi ja aadress, mis jälgib/jälgivad toodete tootmise või töötlemise vastavust mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele lahtris 8 nimetatud riigis.

Lahter 8: päritoluriik on riik või riigid, kus toode on toodetud/kasvatatud või töödeldud.

Lahter 9: ekspordiriik on riik, kus tootega on tehtud viimane toiming ettevalmistamise eesmärgil määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punkti 44 tähenduses ja kus see on suletud asjakohasesse pakendisse või konteinerisse.

Lahter 10: saadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikele 5, märkida nimi ja kordumatu tähtnumbriline kood, mille TRACES on andnud esimesele liitu saabumise piiripunktile, kus tehakse ametlik kontroll vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 (4) artikli 6 lõikele 1.

Kui saadetised on vabastatud ametlikust kontrollist piiripunktis vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2305 (5) artiklile 3, märkida nimi ja kordumatu tähtnumbriline kood, mille TRACES on andnud Euroopa Liidus vabasse ringlusse laskmise kohale, kui ametlik kontroll tehakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artikli 6 lõikega 1.

Selles lahtris esitatud teavet võib importija või tema esindaja ajakohastada enne saadetise saabumist olenevalt asjaoludest kas piiripunkti või vabasse ringlusse lubamise kohta.

Lahter 11: sihtriik on kaubasaadetise esimese vastuvõtja riik Euroopa Liidus.

Lahter 12: sellise importija nimi, aadress ning ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number), nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (6) artikli 1 punktis 18, kes on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2307 (7) artikli 2 punktis 1 ning kes esitab saadetise vabasse ringlusse laskmiseks kas ise või esindaja kaudu.

Lahter 13: toodete kirjeldus, mis sisaldab järgmist:

—	märge selle kohta, kas tooted on mahepõllumajanduslikud või üleminekuaja tooted;

—	asjaomaste toodete puhul nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (8) osutatud kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood (võimaluse korral 8-numbriline tasand);

—	kaubanimi;

—	toote kategooria vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1378 (9) II lisale;

—	pakkeüksuste arv (kastide, karpide, kottide, ämbrite jne arv);

—	partii number ja

—

netokaal.

Lahter 14: konteineri number: täitmine ei ole kohustuslik.

Lahter 15: plommi number: täitmine ei ole kohustuslik.

Lahter 16: kogubrutomass asjakohastes mõõtühikutes (kg, liiter jne).

Lahter 17: transpordivahend, mida kasutatakse päritoluriigist kuni toote saabumiseni piiripunkti või vabasse ringlusse lubamise kohta, et kontrollida saadetist ja kinnitada kontrollsertifikaat.

Transpordiliik: lennuk, laev, raudtee- või maanteesõiduk, muu.

Transpordivahendi identifitseerimisandmed: lennukite puhul lennu number, laevade puhul laeva nimi/nimed, raudteesõidukite puhul rongi tunnusandmed ja vaguni number ning maanteesõidukite puhul registreerimismärk ja vajaduse korral haagise registreerimismärk.

Parvlaevaveo puhul märkida „laev ja maanteesõiduk“ ning maanteesõiduki identifitseerimisandmed ja parvlaeva reisi number.

Lahter 18: sertifikaadi väljastanud kontrolliasutuse või kontrollorgani kinnitus. Valige asjakohane komisjoni delegeeritud määrus. Volitatud isiku allkiri ja pitser on nõutav üksnes kuni 30. juunini 2022 paberkandjal väljastatud kontrollsertifikaatide korral vastavalt delegeeritud määruse (EL)2021/2306 artikli 11 lõikele 1.

Lahter 19: saadetise eest vastutava ettevõtja, nagu on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/2307 artikli 2 punktis 2, nimi, aadress ja EORI-number, nagu on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punktis 18. Selle lahtri peab täitma lahtris 12 märgitud importija, kui saadetise eest vastutav ettevõtja ei ole kõnealune importija.

Lahter 20: kui tegemist on selliste toodete saadetisega, mis kavatsetakse viia liidu turule mahepõllumajanduslike või üleminekuaja toodetena, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikele 5, tuleb märkida piiripunkti saabumise eeldatav kuupäev ja kellaaeg.

Piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist vabastatud toodete saadetise puhul vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/2305 tuleb märkida eeldatav saabumiskuupäev ja -kellaaeg vabasse ringlusse lubamise kohas vastavalt kõnealusele määrusele.

Lahter 21: täidab importija või asjakohasel juhul saadetise eest vastutav ettevõtja, et taotleda toodete edasitoimetamist liidu kontrollipunkti täiendavaks ametlikuks kontrolliks, kui piiripunkti pädevad asutused valivad saadetise identsus- ja füüsiliseks kontrolliks. See lahter kehtib üksnes toodete jaoks, mille suhtes tehakse piiripunktides ametlikku kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikele 5.

Lahter 22: märkida selle liikmesriigi kontrollipunkti nimi, kuhu tooted tuleb identsus- ja füüsiliseks kontrolliks edasi toimetada, kui piiripunkti pädevad asutused on saadetise selliseks kontrolliks välja valinud. Täidab importija või asjakohasel juhul saadetise eest vastutav ettevõtja. See lahter kehtib üksnes toodete jaoks, mille suhtes tehakse piiripunktides ametlikku kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikele 5.

Lahter 23: selle lahtri peavad täitma asjaomane pädev asutus ja importija.

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli, peab selle lahtri täitma piiripunkti pädev asutus.

Volitatud isiku allkiri on nõutav kuni 30. juunini 2022 paberkandjal kinnitatud kontrollsertifikaatide korral vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artikli 11 lõikele 2.

Lahter 24: Euroopa Liidus esimese kaubasaaja nimi ja aadress. Selle lahtri peab täitma importija.

Lahter 25: selle lahtri peab täitma pädev asutus pärast dokumentide kontrollimist vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artiklile 6. Kui dokumentide kontroll ei ole rahuldav, tuleb täita lahter 30.

Kõnealune asutus peab märkima, kas saadetis on valitud identsus- ja füüsiliseks kontrolliks.

Volitatud isiku allkiri/kvalifitseeritud e-tempel on nõutav ainult juhul, kui pädev asutus ei ole lahtris 30 märgitud asutus. Volitatud isiku allkiri on nõutav üksnes kuni 30. juunini 2022 paberkandjal kinnitatud kontrollsertifikaatide korral vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artikli 11 lõikele 2.

Lahter 26: täidab piiripunkti pädev asutus, kui saadetis on valitud identsus- ja füüsiliseks kontrolliks ning saadetise võib toimetada edasi kontrollipunkti ametlikuks kontrolliks. See lahter kehtib üksnes toodete jaoks, mille suhtes tehakse piiripunktides ametlikku kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikele 5.

Lahter 27: kui kaup toimetatakse edasi kontrollipunkti, märkida selle liikmesriigi kontrollipunkti nimi, kuhu kaup toimetatakse edasi identsus- ja füüsiliseks kontrolliks, selle kontaktandmed ja kordumatu tähtnumbriline kood, mille TRACES on kontrollipunktile määranud. Täidab pädev asutus piiripunktis. See lahter kehtib üksnes toodete jaoks, mille suhtes tehakse piiripunktides ametlikku kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikele 5.

Lahter 28: vt juhised lahtri 17 kohta. See lahter tuleb täita juhul, kui saadetis toimetatakse identsus- ja füüsilise kontrolli jaoks edasi kontrollipunkti.

Lahter 29: selle lahtri peab täitma pädev asutus, kui tooted valitakse identsus- ja füüsiliseks kontrolliks.

Lahter 30: selle lahtri peab täitma pädev asutus enne delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artikli 7 lõikes 1 nimetatud ettevalmistamistoimingut ning kõigil juhtudel pärast saadetise kontrollimist vastavalt nimetatud määruse artikli 6 lõigetele 1 ja 2.

Pädev asutus peab valima sobiva variandi, lisades vajaduse korral mis tahes asjakohaseks peetavat lisateavet. Eelkõige juhul, kui on valitud variant „Kaubasaadetist ei või vabasse ringlusse lubada“ või „Osa kaubasaadetisest võib vabasse ringlusse lubada“, tuleb asjakohane teave esitada punktis „Lisateave“.

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli, peab selle lahtri täitma piiripunkti pädev asutus. Kui saadetis toimetatakse edasi kontrollipunkti delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artiklis 6 osutatud identsus- ja füüsiliseks kontrolliks, peab selle lahtri täitma selle kontrollipunkti pädev asutus.

Märkida olenevalt asjaoludest punktis „Piiripunkti/kontrollipunkti/vabasse ringlusse laskmise koha asutus“ asjaomase asutuse nimi.

Volitatud isiku allkiri on nõutav üksnes kuni 30. juunini 2022 paberkandjal kinnitatud kontrollsertifikaatide korral vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artikli 11 lõikele 2.

Lahter 31: selle lahtri peab täitma esimene kaubasaaja toodete vastuvõtmisel pärast vabasse ringlusse lubamist, valides ühe variandi pärast määruse (EL) 2018/848 III lisa punktis 6 sätestatud kontrolli läbiviimist.

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2306 artikli 11 lõikele 2 on paberkandjal kinnitatud kontrollsertifikaatide puhul kuni 30. juunini 2022 nõutav esimese kaubasaaja käsitsi allkiri.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(2) Komisjoni 13. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1698, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 menetlusnõuetega selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamiseks, kes on pädevad kontrollima kolmandates riikides mahepõllumajanduslikuna sertifitseeritud ettevõtjaid ja mahepõllumajanduslikke tooteid, ning nende järelevalve eeskirjade ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite tehtavate kontrollide ja muude toimingutega (ELT L 336, 23.9.2021, lk 7).

(3) Komisjoni 27. mai 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1342, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega teabe kohta, mida kolmandad riigid ning kontrolliasutused ja kontrollorganid peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõigete 2 ja 3 kohaselt saatma nende tunnustuse üle tehtavaks järelevalveks seoses imporditavate mahepõllumajanduslike toodetega, ning eeskirjadega sellise järelevalve tegemiseks võetavate meetmete kohta (ELT L 292, 16.8.2021, lk 20).

(4) Komisjoni 21. oktoobri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2306, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega, mis käsitlevad liitu importimiseks ette nähtud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete saadetiste ametliku kontrolli ning kontrollsertifikaati (EÜT L 461, 27.12.2021, lk 13).

(5) Komisjoni 21. oktoobri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2305, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 eeskirjadega, mis käsitlevad juhtumeid ja tingimusi, mille puhul mahepõllumajanduslikud tooted ja üleminekuaja tooted vabastatakse ametlikust kontrollist piiripunktis, ja selliste toodete ametliku kontrolli kohta, ning millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrusi (EL) 2019/2123 ja (EL) 2019/2124 (ELT L 461, 27.12.2021, lk 5).

(6) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(7) Komisjoni 21. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2307 , millega kehtestatakse eeskirjad dokumentide ja teatiste kohta, mida nõutakse liitu importimiseks ette nähtud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul (ELT L 461, 27.12.2021, lk 30).

(8) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(9) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1378, millega kehtestatakse teatavad eeskirjad mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete liitu importimisega tegelevatele kolmandate riikide ettevõtjatele, ettevõtjate rühmadele ja eksportijatele väljaantava sertifikaadi kohta ning tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848 (ELT L 297, 20.8.2021, lk 24).

27.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 461/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2308,

22. detsember 2021,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad põhinevad sigade Aafrika katku epidemioloogilisel olukorral liidus. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2249 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Saksamaal ja Poolas.

(4)

Kõik rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis, ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riski, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)	Pärast rakendusmääruse (EL) 2021/2249 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid peetavatel sigadel ja uluksigadel Poolas.

(6)

2021. aasta detsembris täheldati üht sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade seas Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See uus sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade seas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks asjaomane Poola piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid III taseme piirangutsoonina, ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(7)

Lisaks täheldati 2021. aasta detsembris mitut sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade ja uluksigade hulgas Poolas Alam-Sileesia vojevoodkond sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade seas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks Poola asjaomane piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asub selle II taseme piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhanguid, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina.

(8)

Peale selle täheldati 2021. aasta detsembris mitut sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade ja uluksigade hulgas Poolas Suur-Poola vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade seas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks Poola asjaomane piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas sigade Aafrika katku hiljuti esinenud puhangutest mõjutatud I taseme piirangutsoonina, mis asub III taseme piirangutsoonina loetletud piirkonna vahetus läheduses, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina.

(9)

2021. aasta detsembris täheldati ka üht sigade Aafrika katku puhangut uluksigade seas Poolas Suur-Poola vojevoodkonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang uluksigade seas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Poola asjaomane piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina, ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse seda hiljutist puhangut.

(10)

Pärast kõnealuseid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid peetavate sigade ja uluksigade hulgas Poolas ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist kõnealuses liikmesriigis uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(11)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja nõuetekohaselt loetleda need rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade olukorda.

(12)	Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 16. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2249, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 453, 17.12.2021, lk 48).

(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ (Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(5) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 28. väljaanne, 2019. I köite ISBN: 978-92-95108-85-1; II köite ISBN: 978-92-95108-86-8. https://www.oie.int/standard-setting/terrestrial-code/access-online/

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—

Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

—	Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

—	Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

—	Gemeinde Neu Zauche,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

—	Gemeinde Spreewaldheide,

—	Gemeinde Straupitz,

—

Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

—	Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf - westlich der B167 und Bliesdorf - westlich der B167

—	Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

—	Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf Biesdorf, Rathsdorf - westlich der B 167 und Wriezen - westlich der B167

—	Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

—	Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

—	Gemeine Garzau-Garzin,

—	Gemeinde Waldsieversdorf,

—	Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

—	Gemeinde Reichenow-Mögelin,

—	Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

—	Gemeinde Oberbarnim,

—	Gemeinde Bad Freienwalde mit der Gemarkung Sonnenburg,

—	Gemeinde Falkenberg mit den Gemarkungen Dannenberg, Falkenberg westlich der L 35, Gersdorf und Kruge,

—	Gemeinde Höhenland mit den Gemarkungen Steinbeck, Wollenberg und Wölsickendorf,

—

Landkreis Barnim:

—	Gemeinde Joachimsthal östlich der L220 (Eberswalder Straße), östlich der L23 (Töpferstraße und Templiner Straße), östlich der L239 (Glambecker Straße) und Schorfheide (JO) östlich der L238,

—	Gemeinde Friedrichswalde mit der Gemarkung Glambeck östlich der L 239,

—	Gemeinde Althüttendorf,

—	Gemeinde Ziethen mit den Gemarkungen Groß Ziethen und Klein Ziethen westlich der B198,

—	Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Golzow, Senftenhütte, Buchholz, Schorfheide (Ch), Chorin westlich der L200 und Sandkrug nördlich der L200,

—	Gemeinde Britz,

—	Gemeinde Schorfheide mit den Gemarkungen Altenhof, Werbellin, Lichterfelde und Finowfurt,

—	Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit der Gemarkungen Finow und Spechthausen und der Gemarkung Eberswalde südlich der B167 und westlich der L200,

—	Gemeinde Breydin,

—	Gemeinde Melchow,

—	Gemeinde Sydower Fließ mit der Gemarkung Grüntal nördlich der K6006 (Landstraße nach Tuchen), östlich der Schönholzer Straße und östlich Am Postweg,

—	Hohenfinow südlich der B167,

—

Landkreis Uckermark:

—	Gemeinde Passow mit den Gemarkungen Briest, Passow und Schönow,

—	Gemeinde Mark Landin mit den Gemarkungen Landin nördlich der B2, Grünow und Schönermark,

—	Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Frauenhagen, Mürow, Angermünde nördlich und nordwestlich der B2, Dobberzin nördlich der B2, Kerkow, Welsow, Bruchhagen, Greiffenberg, Günterberg, Biesenbrow, Görlsdorf, Wolletz und Altkünkendorf,

—	Gemeinde Zichow,

—	Gemeinde Casekow mit den Gemarkungen Blumberg, Wartin, Luckow-Petershagen und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow westlich der L272 und nördlich der L27,

—	Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Hohenselchow nördlich der L27,

—	Gemeinde Tantow,

—	Gemeinde Mescherin

—	Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Geesow sowie den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf nördlich der L27 und B2 bis Gartenstraße,

—	Gemeinde Pinnow nördlich und westlich der B2,

—

Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Storkow (Mark),

—	Gemeinde Spreenhagen mit den Gemarkungen Braunsdorf, Markgrafpieske, Lebbin und Spreenhagen,

—	Gemeinde Grünheide (Mark) mit den Gemarkungen Kagel, Kienbaum und Hangelsberg,

—	Gemeinde Fürstenwalde westlich der B 168 und nördlich der L 36,

—	Gemeinde Rauen,

—	Gemeinde Wendisch Rietz bis zur östlichen Uferzone des Scharmützelsees und von der südlichen Spitze des Scharmützelsees südlich der B246,

—	Gemeinde Reichenwalde,

—	Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Petersdorf und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow westlich der östlichen Uferzone des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze westlich der L35,

—	Gemeinde Tauche mit der Gemarkung Werder,

—	Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Jänickendorf, Schönfelde, Beerfelde, Gölsdorf, Buchholz, Tempelberg und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf westlich der L36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande nördlich der L36,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Peitz,

—	Gemeinde Turnow-Preilack,

—	Gemeinde Drachhausen,

—	Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

—	Gemeinde Drehnow,

—	Gemeinde Teichland mit den Gemarkungen Maust und Neuendorf,

—	Gemeinde Dissen-Striesow,

—	Gemeinde Briesen,

—	Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen, Sellessen, Spremberg, Bühlow, Laubsdorf, Bagenz und den Gemarkungen Groß Buckow, Klein Buckow östlich des Tagebaues Welzow-Süd,

—	Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kathlow, Haasow, Roggosen, Koppatz, Neuhausen, Frauendorf, Groß Oßnig, Groß Döbern und Klein Döbern,

—

Landkreis Oberspreewald-Lausitz:

—	Gemeinde Grünewald,

—	Gemeinde Hermsdorf,

—	Gemeinde Kroppen,

—	Gemeinde Ortrand,

—	Gemeinde Großkmehlen,

—	Gemeinde Lindenau.

—

Landkreis Elbe-Elster:

—	Gemeinde Großthiemig,

—

Landkreis Prignitz:

—	Gemeinde Groß Pankow mit den Gemarkungen Baek, Tangendorf und Tacken,

—	Gemeinde Karstadt mit den Gemarkungen Groß Warnow, Klein Warnow, Reckenzin, Streesow, Garlin, Dallmin, Postlin, Kribbe, Neuhof, Strehlen und Blüthen,

—	Gemeinde Pirow mit der Gemarkung Bresch,

—	Gemeinde Gülitz-Reetz,

—	Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Lockstädt, Mansfeld und Laaske,

—	Gemeinde Triglitz,

—	Gemeinde Marienfließ mit der Gemarkung Frehne,

—	Gemeinde Kümmernitztal mit der Gemarkungen Buckow, Preddöhl und Grabow,

—	Gemeinde Gerdshagen mit der Gemarkung Gerdshagen,

—	Gemeinde Meyenburg,

—	Gemeinde Pritzwalk mit der Gemarkung Steffenshagen,

Bundesland Sachsen:

—

Landkreis Bautzen

—	Gemeinde Arnsdorf,

—	Gemeinde Burkau,

—	Gemeinde Crostwitz,

—	Gemeinde Cunewalde,

—	Gemeinde Demitz-Thumitz,

—	Gemeinde Doberschau-Gaußig,

—	Gemeinde Elsterheide,

—	Gemeinde Frankenthal,

—	Gemeinde Göda,

—	Gemeinde Großharthau,

—	Gemeinde Großnaundorf,

—	Gemeinde Großpostwitz/O.L.,

—	Gemeinde Haselbachtal,

—	Gemeinde Hochkirch, sofern nicht bereits der Sperrzone II,

—	Gemeinde Königswartha, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Kubschütz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Lichtenberg,

—	Gemeinde Lohsa, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Nebelschütz,

—	Gemeinde Neschwitz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Neukirch,

—	Gemeinde Neukirch/Lausitz,

—	Gemeinde Obergurig,

—	Gemeinde Ohorn,

—	Gemeinde Oßling,

—	Gemeinde Panschwitz-Kuckau,

—	Gemeinde Puschwitz,

—	Gemeinde Räckelwitz,

—	Gemeinde Radibor, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Ralbitz-Rosenthal,

—	Gemeinde Rammenau,

—	Gemeinde Schmölln-Putzkau,

—	Gemeinde Schwepnitz,

—	Gemeinde Sohland a. d. Spree,

—	Gemeinde Spreetal, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Bautzen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Bernsdorf,

—	Gemeinde Stadt Bischhofswerda,

—	Gemeinde Stadt Elstra,

—	Gemeinde Stadt Großröhrsdorf,

—	Gemeinde Stadt Hoyerswerda, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Kamenz,

—	Gemeinde Stadt Lauta,

—	Gemeinde Stadt Pulsnitz,

—	Gemeinde Stadt Radeberg,

—	Gemeinde Stadt Schirgiswalde-Kirschau,

—	Gemeinde Stadt Wilthen,

—	Gemeinde Stadt Wittichenau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Steina,

—	Gemeinde Steinigtwolmsdorf,

—	Gemeinde Wachau,

—

Stadt Dresden:

—	Stadtgebiet, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—

Landkreis Görlitz:

—	Gemeinde Beiersdorf,

—	Gemeinde Bertsdorf-Hörnitz,

—	Gemeinde Dürrhennersdorf,

—	Gemeinde Großschönau,

—	Gemeinde Großschweidnitz,

—	Gemeinde Hainewalde,

—	Gemeinde Kurort Jonsdorf,

—	Gemeinde Kottmar,

—	Gemeinde Lawalde,

—	Gemeinde Leutersdorf,

—	Gemeinde Mittelherwigsdorf,

—	Gemeinde Oderwitz,

—	Gemeinde Olbersdorf,

—	Gemeinde Oppach,

—	Gemeinde Oybin,

—	Gemeinde Rosenbach, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Schönau-Berzdorf a. d. Eigen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Schönbach,

—	Gemeinde Stadt Bernstadt a. d. Eigen, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Ebersbach-Neugersdorf,

—	Gemeinde Stadt Herrnhut,

—	Gemeinde Stadt Löbau, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Neusalza-Spremberg,

—	Gemeinde Stadt Ostritz, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Seifhennersdorf,

—	Gemeinde Stadt Zittau,

—

Landkreis Meißen:

—	Gemeinde Diera-Zehren östlich der Elbe,

—	Gemeinde Klipphausen östlich der S 177,

—	Gemeinde Lampertswalde, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Niederau,

—	Gemeinde Priestewitz,

—	Gemeinde Stadt Coswig, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

—	Gemeinde Stadt Großenhain,

—	Gemeinde Stadt Meißen im Norden östlich der Elbe bis zur Bahnlinie, im Süden östlich der S 177,

—	Gemeinde Stadt Radebeul,

—	Gemeinde Weinböhla, sofern nicht bereits Teil der Sperrzone II,

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

—

Landkreis Vorpommern Greifswald

—	Gemeinde Penkun südlich der Autobahn A11,

—	Gemeinde Nadrense südlich der Autobahn A11,

—

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

—	Gemeinde Balow mit dem Ortsteil: Balow

—	Gemeinde Barkhagen mit den Ortsteilen und Ortslagen: Altenlinden, Kolonie Lalchow, Plauerhagen, Zarchlin, Barkow-Ausbau, Barkow

—	Gemeinde Blievenstorf mit dem Ortsteil: Blievenstorf

—	Gemeinde Brenz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Brenz, Alt Brenz

—	Gemeinde Domsühl mit den Ortsteilen und Ortslagen: Severin, Bergrade Hof, Bergrade Dorf, Zieslübbe, Alt Dammerow, Schlieven, Domsühl, Domsühl-Ausbau, Neu Schlieven

—	Gemeinde Gallin-Kuppentin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kuppentin, Kuppentin-Ausbau, Daschow, Zahren, Gallin, Penzlin

—	Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dresenow, Dresenower Mühle, Twietfort, Ganzlin, Tönchow, Wendisch Priborn, Liebhof, Gnevsdorf

—	Gemeinde Granzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lindenbeck, Greven, Beckendorf, Bahlenrade, Granzin

—	Gemeinde Grabow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Böschungsbereich und angrenzende Ackerfläche an der Alten Elde (angrenzend an die Gemeinden Prislich und Zierzow)

—	Gemeinde Groß Laasch mit den Ortsteilen und Ortslagen: Waldgebiet zwischen der Ortslage Groß Laasch und der Elde

—	Gemeinde Kremmin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Wiesen- und Ackerflächen zwischen K52, B5 und Bahnlinie Hamburg-Berlin

—	Gemeinde Kritzow mit den Ortsteilen und Ortslagen:

—	Schlemmin, Kritzow

—	Gemeinde Lewitzrand mit dem Ortsteil und Ortslage:

—	Matzlow-Garwitz (teilweise)

—	Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Broock, Wessentin, Wessentin Ausbau, Bobzin, Lübz, Broock Ausbau, Riederfelde, Ruthen, Lutheran, Gischow, Burow, Hof Gischow, Ausbau Lutheran, Meyerberg

—	Gemeinde Muchow mit dem Ortsteil und Ortslage: Muchow

—	Gemeinde Neustadt-Glewe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Flugplatz mit angrenzendem Waldgebiet entlang der K38 und B191 bis zur A24, Wabel

—	Gemeinde Obere Warnow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Grebbin und Wozinkel, Gemarkung Kossebade teilweise, Gemarkung Herzfeld mit dem Waldgebiet Bahlenholz bis an die östliche Gemeindegrenze, Gemarkung Woeten unmittelbar östlich und westlich der L16

—	Gemeinde Parchim mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dargelütz, Neuhof, Kiekindemark, Neu Klockow, Möderitz, Malchow, Damm, Parchim, Voigtsdorf, Neu Matzlow

—	Gemeinde Passow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Unterbrüz, Brüz, Welzin, Neu Brüz, Weisin, Charlottenhof, Passow

—	Gemeinde Plau am See mit den Ortsteilen und Ortslagen: Reppentin, Gaarz, Silbermühle, Appelburg, Seelust, Plau-Am See, Plötzenhöhe, Klebe, Lalchow, Quetzin, Heidekrug

—	Gemeinde Prislich mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neese, Werle, Prislich, Marienhof

—	Gemeinde Rom mit den Ortsteilen und Ortslagen: Lancken, Stralendorf, Rom, Darze, Klein Niendorf, Paarsch

—	Gemeinde Spornitz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dütschow, Primark, Steinbeck, Spornitz

—	Gemeinde Stolpe mit den Ortsteilen und Ortslagen: Granzin, Barkow, Stolpe Ausbau, Stolpe

—	Gemeinde Werder mit den Ortsteilen und Ortslagen: Neu Benthen, Benthen, Tannenhof, Werder

—	Gemeinde Zierzow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Kolbow, Zierzow.

2. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Dienvidkurzemes novada Vērgales, Medzes, Grobiņas, Nīcas pagasta daļa uz ziemeļiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Otaņķu pagasts, Grobiņas pilsēta,

—	Ropažu novada Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes.

5. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—	406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie kujawsko - pomorskim:

—	powiat rypiński,

—	powiat brodnicki,

—	powiat grudziądzki,

—	powiat miejski Grudziądz,

—	powiat wąbrzeski,

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

—	gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

—	gminy Grabowo, Kolno i miasto Kolno, Turośl w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

—	powiat ostrołęcki,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

—	powiat miejski Płock,

—	powiat ciechanowski,

—	gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

—	powiat sierpecki,

—	gmina Siemiątkowo w powiecie żuromińskim,

—	część powiatu ostrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Radzanów, Strzegowo, Stupsk w powiecie mławskim,

—	powiat przasnyski,

—	powiat makowski,

—	powiat pułtuski,

—	część powiatu wyszkowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu węgrowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu wołomińskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

—	gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

—	gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

—	powiat miejski Radom,

—	gminy Jastrząb, Mirów, Orońsko w powiecie szydłowieckim,

—	powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

—	powiat jasielski,

—	powiat strzyżowski,

—	część powiatu ropczycko – sędziszowskiego niewymieniona w części I i II załącznika I,

—	gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

—	gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Medyka, Orły, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

—	powiat miejski Przemyśl,

—	gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

—	powiat łańcucki,

—	gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gmina Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

—	gminy Brzostek, Jodłowa, miasto Dębica, część gminy wiejskiej Dębica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gminy Nowy Korczyn, Solec–Zdrój, Wiślica, część gminy Busko Zdrój położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Siedlawy-Szaniec-Podgaje-Kołaczkowice w powiecie buskim,

—	powiat kazimierski,

—	powiat skarżyski,

—	część powiatu opatowskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	część powiatu sandomierskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	gminy Bogoria, Osiek, Staszów i część gminy Rytwiany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

—

gminy Pawłów, Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	powiat ostrowiecki,

—	gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

—	gminy Bodzentyn, Bieliny, Łagów, Nowa Słupia, część gminy Raków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764, w powiecie kieleckim,

—	gminy Działoszyce, Michałów, Pińczów, Złota w powiecie pińczowskim,

—	gminy Imielno, Jędrzejów, Nagłowice, Sędziszów, Słupia, Wodzisław w powiecie jędrzejowskim,

—	gminy Moskorzew, Radków, Secemin w powiecie włoszczowskim,

w województwie łódzkim:

—

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

—	gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

—	gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

—	powiat miejski Skierniewice,

—	gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

—	powiat tomaszowski,

—	powiat brzeziński,

—	powiat łaski,

—	powiat miejski Łódź,

—	powat łódzki wschodni,

—	powiat pabianicki,

—	powiat wieruszowski,

—	gminy Aleksandrów Łódzki, Stryków, miasto Zgierz w powiecie zgierskim,

—	gminy Bełchatów z miastem Bełchatów, Drużbice, Kluki, Rusiec, Szczerców, Zelów w powiecie bełchatowskim,

—	powiat wieluński,

—	powiat sieradzki,

—	powiat zduńskowolski,

—	gminy Aleksandrów, Czarnocin, Grabica, Moszczenica, Ręczno, Sulejów, Wola Krzysztoporska, Wolbórz w powiecie piotrkowskim,

—	powiat miejski Piotrków Trybunalski,

—	gminy Masłowice, Przedbórz, Wielgomłyny i Żytno w powiecie radomszczańskim,

w województwie śląskim:

—	gmina Koniecpol w powiecie częstochowskim,

w województwie pomorskim:

—

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

—	gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

—	gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

—	powiat gdański,

—	Miasto Gdańsk,

—	powiat tczewski,

—	powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

—	gmina Lubiszyn w powiecie gorzowskim,

—	gmina Dobiegniew w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

w województwie dolnośląskim:

—	gminy Dobroszyce, Dziadowa Kłoda, Międzybórz, Syców, Twardogóra, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na północ od linii wyznaczonej przez droge nr S8 w powiecie oleśnickim,

—	gminy Jordanów Śląski, Kąty Wrocławskie, Kobierzyce, Mietków, Sobótka, część gminy Długołęka położona na północ od linii wyznaczonej przez droge nr S8, część gminy Żórawina położona na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

—	część gminy Domaniów położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

—	część powiatu miejskiego Wrocław położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez autostradę nr A8,

—	gmina Wiązów w powiecie strzelińskim,

—	powiat średzki,

—	miasto Świeradów Zdrój w powiecie lubańskim,

—	część powiatu wołowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat miejski Legnica,

—	gminy Krotoszyce, Kunice, Legnickie Pole, Miłkowice, Prochowice, Ruja w powiecie legnickim,

—	gminy Pielgrzymka, Świerzawa, Złotoryja z miastem Złotoryja, miasto Wojcieszów w powiecie złotoryjskim,

—	powiat lwówecki,

—	gmina Ścinawa w powiecie lubińskim,

—	część powiatu trzebnickiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	gmina Wądroże Wielkie w powiecie jaworskim,

—	gmina Krośnice w powiecie milickim,

w województwie wielkopolskim:

—

gminy Koźmin Wielkopolski, Rozdrażew, miasto Sulmierzyce, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

—	gminy Borek Wielkopolski, Gostyń, Piaski, Pogorzela, w powiecie gostyńskim,

—	gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

—	gminy Czempiń, Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, część gminy Śmigiel położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

—	powiat miejski Poznań,

—

gminy Buk, Dopiewo, Komorniki, Tarnowo Podgórne, Stęszew, Swarzędz, Pobiedziska, Czerwonak, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Rokietnica położona na południowy zachód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz oraz część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

—	gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

—	powiat czarnkowsko-trzcianecki,

—

gmina Kaźmierz, część gminy Duszniki położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Duszniki, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez ul. Niewierską oraz drogę biegnącą przez miejscowość Niewierz do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostroróg położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 i 184 biegnące od granicy gminy do miejscowości Ostroróg, a następnie od miejscowości Ostroróg przez miejscowości Piaskowo – Rudki do południowej granicy gminy, część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy, miasto Szamotuły i część gminy Szamotuły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 i drogę łączącą miejscowości Lipnica - Ostroróg do linii wyznaczonej przez wschodnią granicę miasta Szamotuły i na południe od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły, do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na zachód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na zachód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

—	gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

—	gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

—	powiat pleszewski,

—	gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

—	gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

—	gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

—	powiat ostrowski,

—	powiat miejski Kalisz,

—

gminy Blizanów, Brzeziny, Żelazków, Godziesze Wielkie, Koźminek, Lisków, Opatówek, Szczytniki, część gminy Stawiszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zbiersk, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Zbiersk – Łyczyn – Petryki biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 do południowej granicy gminy, część gminy Ceków- Kolonia położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Młynisko – Morawin - Janków w powiecie kaliskim,

—

gminy Brudzew, Dobra, Kawęczyn, Przykona, Władysławów, Turek z miastem Turek część gminy Tuliszków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Turek a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 72 w mieście Turek do zachodniej granicy gminy w powiecie tureckim,

—

gminy Rzgów, Grodziec, Krzymów, Stare Miasto, część gminy Rychwał położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Rychwał, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 w miejscowości Rychwał do wschodniej granicy gminy w powiecie konińskim,

—	powiat kępiński,

—	powiat ostrzeszowski,

w województwie opolskim:

—	gminy Domaszowice, Pokój, część gminy Namysłów położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim,

—	gminy Wołczyn, Kluczbork, Byczyna w powiecie kluczborskim,

—	gminy Praszka, Gorzów Śląski w powiecie oleskim,

—	gminy Grodków, Lewin Brzeski, Olszanka, miasto Brzeg, część gminy Skarbimierz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 39 w powiecie brzeskim,

—	gmina Popielów w powiecie opolskim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

gminy Nowogródek Pomorski, Barlinek, Myślibórz, część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—	gmina Stare Czarnowo w powiecie gryfińskim,

—	gmina Bielice, Kozielice, Pyrzyce w powiecie pyrzyckim,

—	gminy Bierzwnik, Krzęcin, Pełczyce w powiecie choszczeńskim,

—

część powiatu miejskiego Szczecin położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Odra Zachodnia biegnącą od północnej granicy gminy do przecięcia z drogą nr 10, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 10 biegnącą od przecięcia z linią wyznaczoną przez rzekę Odra Zachodnia do wschodniej granicy gminy,

—	gminy Dobra (Szczecińska), Kołbaskowo, Police w powiecie polickim,

w województwie małopolskim:

—	powiat brzeski,

—	powiat gorlicki,

—	powiat proszowicki,

—	powiat nowosądecki,

—	powiat miejski Nowy Sącz,

—	część powiatu dąbrowskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	część powiatu tarnowskiego niewymieniona w części III załącznika I.

8. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	in the district of Nové Zámky: Mužla, Obid, Štúrovo, Nána, Kamenica nad Hronom, Chľaba, Leľa, Bajtava, Salka, Malé Kosihy, Kolta, Jasová, Dubník, Rúbaň, Strekov,

—	in the district of Komárno: Bátorové Kosihy, Búč, Kravany nad Dunajom,

—	in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

—	in the district of Levice, the municipalities of Ipeľské Úľany, Plášťovce, Dolné Túrovce, Stredné Túrovce, Šahy, Tešmak, Pastovce, Zalaba, Malé Ludince, Hronovce, Nýrovce, Želiezovce, Málaš, Čaka,

—	the whole district of Krupina, except municipalities included in part II,

—	the whole district of Banska Bystrica, except municipalities included in part II,

—

in the district of Liptovsky Mikulas – municipalities of Pribylina, Jamník, Svatý Štefan, Konská, Jakubovany, Liptovský Ondrej, Beňadiková, Vavrišovo, Liptovská Kokava, Liptovský Peter, Dovalovo, Hybe, Liptovský Hrádok, Liptovský Ján, Uhorská Ves, Podtureň, Závažná Poruba, Liptovský Mikuláš, Pavčina Lehota, Demänovská Dolina, Gôtovany, Galovany, Svätý Kríž, Lazisko, Dúbrava, Malatíny, Liptovské Vlachy, Liptovské Kľačany, Partizánska Ľupča, Kráľovská Ľubeľa, Zemianska Ľubeľa, Východná – a part of municipality north from the highway D1,

—	in the district of Ružomberok, the municipalities of Liptovská Lužná, Liptovská Osada, Podsuchá, Ludrová, Štiavnička, Liptovská Štiavnica, Nižný Sliač, Liptovské Sliače,

—	the whole district of Banska Stiavnica,

—	the whole district of Žiar nad Hronom.

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Pazardzhik, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Silistra, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Ruse, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Veliko Tarnovo, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Pleven, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Targovishte, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Shumen, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Sliven, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Vidin, excluding the areas in Part III.

2. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—

Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Grunow-Dammendorf,

—	Gemeinde Mixdorf

—	Gemeinde Schlaubetal,

—	Gemeinde Neuzelle,

—	Gemeinde Neißemünde,

—	Gemeinde Lawitz,

—	Gemeinde Eisenhüttenstadt,

—	Gemeinde Vogelsang,

—	Gemeinde Ziltendorf,

—	Gemeinde Wiesenau,

—	Gemeinde Friedland,

—	Gemeinde Siehdichum,

—	Gemeinde Müllrose,

—	Gemeinde Briesen,

—	Gemeinde Jacobsdorf

—	Gemeinde Groß Lindow,

—	Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

—	Gemeinde Ragow-Merz,

—	Gemeinde Beeskow,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf,

—	Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide, Lindenberg, Falkenberg (T), Görsdorf (B), Wulfersdorf, Giesensdorf, Briescht, Kossenblatt und Tauche,

—	Gemeinde Langewahl,

—	Gemeinde Berkenbrück,

—	Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Arensdorf und Demitz und den Gemarkungen Steinhöfel, Hasenfelde und Heinersdorf östlich der L 36 und der Gemarkung Neuendorf im Sande südlich der L36,

—	Gemeinde Fürstenwalde östlich der B 168 und südlich der L36,

—	Gemeinde Diensdorf-Radlow,

—	Gemeinde Wendisch Rietz östlich des Scharmützelsees und nördlich der B 246,

—	Gemeinde Bad Saarow mit der Gemarkung Neu Golm und der Gemarkung Bad Saarow-Pieskow östlich des Scharmützelsees und ab nördlicher Spitze östlich der L35,

—

Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Jamlitz,

—	Gemeinde Lieberose,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Schenkendöbern,

—	Gemeinde Guben,

—	Gemeinde Jänschwalde,

—	Gemeinde Tauer,

—	Gemeinde Teichland mit der Gemarkung Bärenbrück,

—	Gemeinde Heinersbrück,

—	Gemeinde Forst,

—	Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

—	Gemeinde Neiße-Malxetal,

—	Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

—	Gemeinde Tschernitz,

—	Gemeinde Döbern,

—	Gemeinde Felixsee,

—	Gemeinde Wiesengrund,

—	Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Groß Luja, Türkendorf, Graustein, Waldesdorf, Hornow, Schönheide und Liskau,

—	Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kahsel, Drieschnitz, Gablenz, Komptendorf und Sergen,

—

Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Bleyen-Genschmar,

—	Gemeinde Neuhardenberg,

—	Gemeinde Golzow,

—	Gemeinde Küstriner Vorland,

—	Gemeinde Alt Tucheband,

—	Gemeinde Reitwein,

—	Gemeinde Podelzig,

—	Gemeinde Gusow-Platkow,

—	Gemeinde Seelow,

—	Gemeinde Vierlinden,

—	Gemeinde Lindendorf,

—	Gemeinde Fichtenhöhe,

—	Gemeinde Lietzen,

—	Gemeinde Falkenhagen (Mark),

—	Gemeinde Zeschdorf,

—	Gemeinde Treplin,

—	Gemeinde Lebus,

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

—	Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

—

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf und Gemeinde Bliesdorf – östlich der B167 bis östlicher Teil, begrenzt aus Richtung Gemarkungsgrenze Neutrebbin südlich der Bahnlinie bis Straße „Sophienhof“ dieser westlich folgend bis „Ruesterchegraben“ weiter entlang Feldweg an den Windrädern Richtung „Herrnhof“, weiter entlang „Letschiner Hauptgraben“ nord-östlich bis Gemarkungsgrenze Alttrebbin und Kunersdorf – östlich der B167,

—	Gemeinde Bad Freienwalde mit den Gemarkungen Altglietzen, Altranft, Bad Freienwalde, Bralitz, Hohenwutzen, Schiffmühle, Hohensaaten und Neuenhagen,

—	Gemeinde Falkenberg mit der Gemarkung Falkenberg östlich der L35,

—	Gemeinde Oderaue,

—	Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Altwriezen, Jäckelsbruch, Neugaul, Beauregard, Eichwerder, Rathsdorf – östlich der B167 und Wriezen – östlich der B167,

—	Gemeinde Neulewin,

—	Gemeinde Neutrebbin,

—	Gemeinde Letschin,

—	Gemeinde Zechin,

—

Landkreis Barnim:

—	Gemeinde Lunow-Stolzenhagen,

—	Gemeinde Parsteinsee,

—	Gemeinde Oderberg,

—	Gemeinde Liepe,

—	Gemeinde Hohenfinow (nördlich der B167),

—	Gemeinde Niederfinow,

—	Gemeinde (Stadt) Eberswalde mit den Gemarkungen Eberswalde nördlich der B167 und östlich der L200, Sommerfelde und Tornow nördlich der B167,

—	Gemeinde Chorin mit den Gemarkungen Brodowin, Chorin östlich der L200, Serwest, Neuehütte, Sandkrug östlich der L200,

—	Gemeinde Ziethen mit der Gemarkung Klein Ziethen östlich der Serwester Dorfstraße und östlich der B198,

—

Landkreis Uckermark:

—	Gemeinde Angermünde mit den Gemarkungen Crussow, Stolpe, Gellmersdorf, Neukünkendorf, Bölkendorf, Herzsprung, Schmargendorf und den Gemarkungen Angermünde südlich und südöstlich der B2 und Dobberzin südlich der B2,

—	Gemeinde Schwedt mit den Gemarkungen Criewen, Zützen, Schwedt, Stendell, Kummerow, Kunow, Vierraden, Blumenhagen, Oderbruchwiesen, Enkelsee, Gatow, Hohenfelde, Schöneberg, Flemsdorf und der Gemarkung Felchow östlich der B2,

—	Gemeinde Pinnow südlich und östlich der B2,

—	Gemeinde Berkholz-Meyenburg,

—	Gemeinde Mark Landin mit der Gemarkung Landin südlich der B2,

—	Gemeinde Casekow mit der Gemarkung Woltersdorf und den Gemarkungen Biesendahlshof und Casekow östlich der L272 und südlich der L27,

—	Gemeinde Hohenselchow-Groß Pinnow mit der Gemarkung Groß Pinnow und der Gemarkung Hohenselchow südlich der L27,

—	Gemeinde Gartz (Oder) mit der Gemarkung Friedrichsthal und den Gemarkungen Gartz und Hohenreinkendorf südlich der L27 und B2 bis Gartenstraße,

—	Gemeinde Passow mit der Gemarkung Jamikow,

—	Kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

—

Landkreis Prignitz:

—	Gemeinde Berge,

—	Gemeinde Pirow mit den Gemarkungen Hülsebeck, Pirow und Burow,

—	Gemeinde Putlitz mit den Gemarkungen Sagast, Nettelbeck, Porep, Lütkendorf, Putlitz, Weitgendorf und Telschow,

—	Gemeinde Marienfließ mit den Gemarkungen Jännersdorf, Stepenitz und Krempendorf,

Bundesland Sachsen:

—

Landkreis Bautzen:

—	Gemeinde Großdubrau,

—	Gemeinde Hochkirch nördlich der B6,

—	Gemeinde Königswartha östlich der B96,

—	Gemeinde Kubschütz nördlich der B6,

—	Gemeinde Laußnitz,

—	Gemeinde Lohsa östlich der B96,

—	Gemeinde Malschwitz,

—	Gemeinde Neschwitz östlich der B96,

—	Gemeinde Ottendorf-Okrilla,

—	Gemeinde Radibor östlich der B96,

—	Gemeinde Spreetal östlich der B97,

—	Gemeinde Stadt Bautzen östlich des Verlaufs der B96 bis Abzweig S 156 und nördlich des Verlaufs S 156 bis Abzweig B6 und nördlich des Verlaufs der B 6 bis zur östlichen Gemeindegrenze,

—	Gemeinde Stadt Hoyerswerda südlich des Verlaufs der B97 bis Abzweig B96 und östlich des Verlaufs der B96 bis zur südlichen Gemeindegrenze,

—	Gemeinde Stadt Königsbrück mit dem Ortsteil Röhrsdorf,

—	Gemeinde Stadt Weißenberg,

—	Gemeinde Stadt Wittichenau östlich der B96,

—

Stadt Dresden:

—	Stadtteile Gomlitz, Lausa/Friedersdorf, Marsdorf, Weixdorf,

—

Landkreis Görlitz:

—	Gemeinde Boxberg/O.L.,

—	Gemeinde Gablenz,

—	Gemeinde Groß Düben,

—	Gemeinde Hähnichen,

—	Gemeinde Hohendubrau,

—	Gemeinde Horka,

—	Gemeinde Kodersdorf,

—	Gemeinde Königshain,

—	Gemeinde Krauschwitz i.d. O.L.,

—	Gemeinde Kreba-Neudorf,

—	Gemeinde Markersdorf,

—	Gemeinde Mücka,

—	Gemeinde Neißeaue,

—	Gemeinde Quitzdorf am See,

—	Gemeinde Rietschen,

—	Gemeinde Rosenbach nördlich der S129,

—	Gemeinde Schleife,

—	Gemeinde Schönau-Berzdorf a. d. Eigen nördlich der S129,

—	Gemeinde Schöpstal,

—	Gemeinde Stadt Bad Muskau,

—	Gemeinde Stadt Bernstadt a. d. Eigen nördlich der S129,

—	Gemeinde Stadt Görlitz,

—	Gemeinde Stadt Löbau nördlich der B 6 von der Kreisgrenze Bautzen bis zum Abzweig der S 129, auf der S129 bis Gemeindegrenze,

—	Gemeinde Stadt Niesky,

—	Gemeinde Stadt Ostritz nördlich der S129 und K8616,

—	Gemeinde Stadt Reichenbach/O.L.,

—	Gemeinde Stadt Rothenburg/O.L.,

—	Gemeinde Stadt Weißwasser/O.L.,

—	Gemeinde Trebendorf,

—	Gemeinde Vierkirchen,

—	Gemeinde Waldhufen,

—	Gemeinde Weißkeißel,

—

Landkreis Meißen:

—	Gemeinde Ebersbach,

—	Gemeinde Lampertswalde mit den Ortsteilen Lampertswalde, Mühlbach, Quersa, Schönborn,

—	Gemeinde Moritzburg,

—	Gemeinde Schönfeld,

—	Gemeinde Stadt Coswig nördlich der S80 und östlich der S81,

—	Gemeinde Stadt Radeburg,

—	Gemeinde Thiendorf,

—	Gemeinde Weinböhla östlich der S81.

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern:

—

Landkreis Ludwigslust-Parchim:

—	Gemeinde Brunow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Bauerkuhl,

—	Brunow (bei Ludwigslust), Klüß, Löcknitz (bei Parchim),

—	Gemeinde Dambeck mit dem Ortsteil und der Ortslage:

—	Dambeck (bei Ludwigslust),

—	Gemeinde Ganzlin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Barackendorf, Hof Retzow, Klein Damerow, Retzow, Wangelin,

—	Gemeinde Gehlsbach mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Darß, Darß, Hof Karbow, Karbow, Karbow-Ausbau, Quaßlin, Quaßlin Hof, Quaßliner Mühle, Vietlübbe, Wahlstorf

—	Gemeinde Groß Godems mit den Ortsteilen und Ortslagen:

—	Groß Godems, Klein Godems,

—	Gemeinde Karrenzin mit den Ortsteilen und Ortslagen: Herzfeld, Karrenzin, Karrenzin-Ausbau, Neu Herzfeld, Repzin, Wulfsahl,

—	Gemeinde Kreien mit den Ortsteilen und Ortslagen: Ausbau Kreien,

—	Hof Kreien, Kolonie Kreien, Kreien, Wilsen,

—	Gemeinde Kritzow mit dem Ortsteil und der Ortslage: Benzin,

—	Gemeinde Lübz mit den Ortsteilen und Ortslagen: Burow, Gischow, Meyerberg,

—	Gemeinde Möllenbeck mit den Ortsteilen und Ortslagen: Carlshof, Horst, Menzendorf, Möllenbeck,

—	Gemeinde Parchim mit dem Ortsteil und Ortslage: Slate,

—	Gemeinde Rom mit dem Ortsteil und Ortslage: Klein Niendorf,

—	Gemeinde Ruhner Berge mit den Ortsteilen und Ortslagen: Dorf Poltnitz, Drenkow, Griebow, Jarchow, Leppin, Malow, Malower Mühle, Marnitz, Mentin, Mooster, Poitendorf, Poltnitz, Suckow, Tessenow, Zachow,

—	Gemeinde Siggelkow mit den Ortsteilen und Ortslagen: Groß Pankow, Klein Pankow, Neuburg, Redlin, Siggelkow,

—	Gemeinde Ziegendorf mit den Ortsteilen und Ortslagen: Drefahl, Meierstorf, Neu Drefahl, Pampin, Platschow, Stresendorf, Ziegendorf.

3. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizkraukles novads,

—	Alūksnes novads,

—	Augšdaugavas novads,

—	Ādažu novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Cēsu novads,

—

Dienvidkurzemes novada Aizputes, Cīravas, Lažas, Kalvenes, Kazdangas, Durbes, Dunalkas, Tadaiķu, Vecpils, Bārtas, Sakas, Bunkas, Priekules, Gramzdas, Kalētu, Virgas, Dunikas, Embūtes, Vaiņodes, Gaviezes, Rucavas pagasts, Nīcas pagasta daļa uz dienvidiem no apdzīvotas vietas Bernāti, autoceļa V1232, A11, V1222, Bārtas upes, Aizputes, Durbes, Pāvilostas, Priekules pilsēta,

—	Dobeles novads,

—	Gulbenes novads,

—	Jelgavas novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Krāslavas novads,

—	Kuldīgas novads,

—	Ķekavas novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mārupes novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Preiļu novads,

—	Rēzeknes novads,

—	Ropažu novada Garkalnes, Ropažu pagasts, Stopiņu pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, Vangažu pilsēta,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Siguldas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Talsu novads,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Valmieras novads,

—	Varakļānu novads,

—	Ventspils novads,

—	Daugavpils valstspilsētas pašvaldība,

—	Jelgavas valstspilsētas pašvaldība,

—	Jūrmalas valstspilsētas pašvaldība,

—	Rēzeknes valstspilsētas pašvaldība.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kazlų rūdos savivaldybė,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybės,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403250, 403260, 403350, 404250, 404550, 404560, 404570, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	powiat elbląski,

—	powiat miejski Elbląg,

—	powiat gołdapski,

—	powiat piski,

—	powiat bartoszycki,

—	powiat olecki,

—	powiat giżycki,

—	powiat braniewski,

—	powiat kętrzyński,

—	powiat lidzbarski,

—	gminy Jedwabno, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

—	powiat mrągowski,

—	powiat węgorzewski,

—	gminy Dobre Miasto, Dywity, Świątki, Jonkowo, Gietrzwałd, Olsztynek, Stawiguda, Jeziorany, Kolno, część gminy Biskupiec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 57 w powiecie olsztyńskim,

—	powiat miejski Olsztyn,

—	powiat nidzicki,

—	gminy Kisielice, Susz, Zalewo w powiecie iławskim,

—	część powiatu ostródzkiego niewymieniona w części III załącznika I,

w województwie podlaskim:

—	powiat bielski,

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

—	powiat miejski Łomża,

—	powiat siemiatycki,

—	powiat hajnowski,

—	gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

—	gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

—	gminy Mały Płock i Stawiski w powiecie kolneńskim,

—	powiat białostocki,

—	powiat suwalski,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

—	powiat łosicki,

—	powiat sochaczewski,

—	powiat zwoleński,

—	powiat kozienicki,

—	powiat lipski,

—	gminy Gózd, Iłża, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew w powiecie radomskim,

—	gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

—	powiat nowodworski,

—	gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

—

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka, część gminy Tłuszcz ograniczona liniami kolejowymi: na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Tłuszcz oraz na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy do miasta Tłuszcz, część gminy Jadów położona na północ od linii kolejowej biegnącej od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie wołomińskim,

—	powiat garwoliński,

—

gminy Boguty – Pianki, Brok, Zaręby Kościelne, Nur, Małkinia Górna, część gminy Wąsewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 60, część gminy wiejskiej Ostrów Mazowiecka położona na południe od miasta Ostrów Mazowiecka i na południe od linii wyznaczonej przez drogę 60 biegnącą od zachodniej granicy miasta Ostrów Mazowiecka do zachodniej granicy gminy w powiecie ostrowskim,

—	część gminy Sadowne położona na północny- zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Łochów położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie węgrowskim,

—	gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, część gminy Zabrodzie położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Chlewiska i Szydłowiec w powiecie szydłowieckim,

—	gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

—	powiat otwocki,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	powiat grójecki,

—	powiat grodziski,

—	powiat żyrardowski,

—	powiat białobrzeski,

—	powiat przysuski,

—	powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

—	powiat bialski,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—	gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce w powiecie janowskim,

—	powiat puławski,

—	powiat rycki,

—	powiat łukowski,

—	powiat lubelski,

—	powiat miejski Lublin,

—	powiat lubartowski,

—	powiat łęczyński,

—	powiat świdnicki,

—	gminy Aleksandrów, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza, Potok Górny, Tarnogród w powiecie biłgorajskim,

—	gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Uchanie i Werbkowice w powiecie hrubieszowskim,

—	powiat krasnostawski,

—	powiat chełmski,

—	powiat miejski Chełm,

—	powiat tomaszowski,

—	część powiatu kraśnickiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	powiat opolski,

—	powiat parczewski,

—	powiat włodawski,

—	powiat radzyński,

—	powiat miejski Zamość,

—	gminy Adamów, Grabowiec, Komarów – Osada, Krasnobród, Łabunie, Miączyn, Nielisz, Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Zamość w powiecie zamojskim,

w województwie podkarpackim:

—	część powiatu stalowowolskiego niewymieniona w części III załącznika I,

—	gminy Cieszanów, Horyniec - Zdrój, Narol, Stary Dzików, Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

—	gmina Stubno w powiecie przemyskim,

—	gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Pawłosiów i Wiązownice w powiecie jarosławskim,

—	gmina Kamień w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Cmolas, Dzikowiec, Kolbuszowa, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

—	powiat leżajski,

—	powiat niżański,

—	powiat tarnobrzeski,

—	gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, Przeworsk z miastem Przeworsk, Zarzecze w powiecie przeworskim,

—	część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Ostrów nie wymieniona w części III załącznika I w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

w województwie pomorskim:

—	gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

—	gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

—	gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od miejscowości Honorów do zachodniej granicy gminy w powiecie opatowskim,

—

część gminy Brody położona wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

—	gminy Dwikozy i Zawichost w powiecie sandomierskim,

w województwie lubuskim:

—	gminy Bogdaniec, Deszczno, Kłodawa, Kostrzyn nad Odrą, Santok, Witnica w powiecie gorzowskim,

—	powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

—	gminy Drezdenko, Strzelce Krajeńskie, Stare Kurowo, Zwierzyn w powiecie strzelecko – drezdeneckim,

—	powiat żarski,

—	gmina Cybinka w powiecie słubickim,

—	gminy Gozdnica i Wymiarki w powiecie żagańskim,

—	powiat krośnieński,

—	powiat zielonogórski

—	powiat miejski Zielona Góra,

—	część powiatu nowosolskiego niewymieniona w części III załącznika I,

w województwie dolnośląskim:

—	powiat zgorzelecki,

—	gminy Grębocice i Polkowice w powiecie polkowickim,

—	gminy Rudna, Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

—	gminy Leśna, Lubań i miasto Lubań, Olszyna, Platerówka, Siekierczyn w powiecie lubańskim,

—	część powiatu miejskiego Wrocław położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A8,

—	gminy Czernica, Siechnice, część gminy Długołęka położona na południe od linii wyznaczonej przez droge nr S8, część gminy Żórawina położona na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie wrocławskim,

—	gminy Jelcz - Laskowice, Oława z miastem Oława i część gminy Domaniów położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 w powiecie oławskim,

—	gmina Bierutów, miasto Oleśnica, część gminy wiejskiej Oleśnica położona na południe od linii wyznaczonej przez droge nr S8 w powiecie oleśnickim,

—	gmina Cieszków, część gminy Milicz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 biegnącej od północnej granicy gminy do południowej granicy gminy w miejcowości Lasowice w powiecie milickim,

w województwie wielkopolskim:

—	powiat wolsztyński,

—	gmina Wielichowo, Rakoniewice część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

—	gminy Lipno, Osieczna, Święciechowa, Wijewo, Włoszakowice w powiecie leszczyńskim,

—	powiat miejski Leszno,

—	część gminy Śmigiel położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

—	powiat obornicki,

—	część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

—

gmina Suchy Las, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Rokietnica położona na północ i na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz w powiecie poznańskim,

—

część gminy Duszniki położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Duszniki, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez ul. Niewierską oraz drogę biegnącą przez miejscowość Niewierz do zachodniej granicy gminy, część gminy Szamotuły położona na wschód od wschodniej granicy miasta Szamotuły i na północ od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na wschód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na wschód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

—

gmina Malanów, część gminy Tuliszków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Turek, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 72 w mieście Turek do zachodniej granicy gminy w powiecie tureckim,

—

część gminy Rychwał położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Rychwał, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogę nr 25 w miejscowości Rychwał do wschodniej granicy gminy w powiecie konińskim,

—

gmina Mycielin, część gminy Stawiszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zbiersk, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Zbiersk – Łyczyn – Petryki biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 do południowej granicy gminy, część gminy Ceków - Kolonia położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Młynisko – Morawin - Janków w powiecie kaliskim,

—	gmina Pępowo w powiecie gostyńskim,

—

gminy Kobylin, Zduny, część gminy Krotoszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 15 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 36, nr 36 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 15 do skrzyżowana z drogą nr 444, nr 444 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 do południowej granicy gminy w powiecie krotoszyńskim,

w województwie łódzkim:

—	gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

—	gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

—	gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—	gminy Banie, Cedynia, Chojna, Gryfino, Mieszkowice, Moryń, Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa w powiecie gryfińskim,

w województwie opolskim:

—	gmina Lubsza część gminy Skarbimierz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 39 w powiecie brzeskim,

—	gminy Świerczów, Wilków, część gminy Namysłów położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie namysłowskim.

8. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Gelnica,

—	the whole district of Poprad,

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	the whole district of Kežmarok

—	in the whole district of Michalovce except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava,

—	the whole city of Košice,

—	the whole district of Sobrance,

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné except municipalities included in zone III,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Prešov,

—	the whole district of Sabinov,

—	the whole district of Svidník,

—	the whole district of Medzilaborce,

—	the whole district of Stropkov

—	the whole district of Bardejov,

—	the whole district of Stará Ľubovňa,

—	the whole district of Revúca,

—	the whole district of Rimavská Sobota except municipalities included in zone III,

—	in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I,

—	the whole district of Lučenec,

—	the whole district of Poltár

—	the whole district of Zvolen,

—	the whole district of Detva,

—	in the district of Krupina the whole municipalities of Senohrad, Horné Mladonice, Dolné Mladonice, Čekovce, Lackov, Zemiansky Vrbovok, Kozí Vrbovok, Čabradský Vrbovok, Cerovo, Trpín, Litava,

—	In the district of Banska Bystica, the whole municipalites of Kremnička, Malachov, Badín, Vlkanová, Hronsek, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Môlča Oravce, Čačín, Čerín, Bečov, Sebedín, Dúbravica, Hrochoť, Poniky, Strelníky, Povrazník, Ľubietová, Brusno, Banská Bystrica,

—	the whole district of Brezno,

—	in the district of Liptovsky Mikuláš, the municipalities of Važec, Malužiná, Kráľova lehota, Liptovská Porúbka, Nižná Boca, Vyšná Boca a Východná – a part of municipality south of the highway D1.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—

the Pazardzhik region:

—	the whole municipality of Pazardzhik,

—	the whole municipality of Panagyurishte,

—	the whole municipality of Lesichevo,

—	the whole municipality of Septemvri,

—	the whole municipality of Strelcha,

—

the Pleven region:

—	the whole municipality of Belene,

—	the whole municipality of Gulyantzi,

—	the whole municipality of Dolna Mitropolia,

—	the whole municipality of Dolni Dabnik,

—	the whole municipality of Iskar,

—	the whole municipality of Knezha,

—	the whole municipality of Nikopol,

—	the whole municipality of Pordim,

—	the whole municipality of Cherven bryag,

—

the Plovdiv region

—	the whole municipality of Hisar,

—	the whole municipality of Suedinenie,

—	the whole municipality of Maritsa

—	the whole municipality of Rodopi,

—	the whole municipality of Plovdiv,

—

the Ruse region:

—	the whole municipality of Dve mogili,

—

the Shumen region:

—	the whole municipality of Veliki Preslav,

—	the whole municipality of Venetz,

—	the whole municipality of Varbitza,

—	the whole municipality of Kaolinovo,

—	the whole municipality of Novi pazar,

—	the whole municipality of Smyadovo,

—	the whole municipality of Hitrino,

—

the Silistra region:

—	the whole municipality of Alfatar,

—	the whole municipality of Glavinitsa,

—	the whole municipality of Dulovo

—	the whole municipality of Kaynardzha,

—	the whole municipality of Tutrakan,

—

the Sliven region:

—	the whole municipality of Kotel,

—	the whole municipality of Nova Zagora,

—	the whole municipality of Tvarditza,

—

the Targovishte region:

—	the whole municipality of Antonovo,

—	the whole municipality of Omurtag,

—	the whole municipality of Opaka,

—

the Vidin region,

—	the whole municipality of Belogradchik,

—	the whole municipality of Boynitza,

—	the whole municipality of Bregovo,

—	the whole municipality of Gramada,

—	the whole municipality of Dimovo,

—	the whole municipality of Kula,

—	the whole municipality of Makresh,

—	the whole municipality of Novo selo,

—	the whole municipality of Ruzhintzi,

—	the whole municipality of Chuprene,

—

the Veliko Tarnovo region:

—	the whole municipality of Veliko Tarnovo,

—	the whole municipality of Gorna Oryahovitza,

—	the whole municipality of Elena,

—	the whole municipality of Zlataritza,

—	the whole municipality of Lyaskovetz,

—	the whole municipality of Pavlikeni,

—	the whole municipality of Polski Trambesh,

—	the whole municipality of Strazhitza,

—	the whole municipality of Suhindol,

—	the whole region of Vratza,

—

in Varna region:

—	the whole municipality of Avren,

—	the whole municipality of Beloslav,

—	the whole municipality of Byala,

—	the whole municipality of Dolni Chiflik,

—	the whole municipality of Devnya,

—	the whole municipality of Dalgopol,

—	the whole municipality of Provadia,

—	the whole municipality of Suvorovo,

—	the whole municipality of Varna,

—	the whole municipality of Vetrino,

—

in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

3. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	powiat działdowski,

—	część powiatu iławskiego niewymieniona w części II załącznika I,

—	powiat nowomiejski,

—	gminy Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

—	gminy Barczewo, Purda, część gminy Biskupiec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr w powiecie olsztyńskim,

—	gminy Dźwierzuty, Pasym w powiecie szczycieńskim,

w województwie mazowieckim:

—	część powiatu żuromińskiego niewymieniona w części I załącznika I,

—	część powiatu mławskiego niewymieniona w części I załącznika I,

w województwie lubelskim:

—	gminy Radecznica, Sułów, Szczebrzeszyn, Zwierzyniec w powiecie zamojskim,

—	gminy Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Goraj, Frampol, Tereszpol i Turobin w powiecie biłgorajskim,

—	gminy Horodło, Hrubieszów z miastem Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

—	gminy Dzwola, Chrzanów i Potok Wielki w powiecie janowskim,

—	gminy Gościeradów i Trzydnik Duży w powiecie kraśnickim,

w województwie podkarpackim:

—	powiat mielecki,

—	gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim,

—

część gminy Ostrów położona na północ od drogi linii wyznaczonej przez drogę nr A4 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 986, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 986 biegnącą od tego skrzyżowania do miejscowości Osieka i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Osieka_- Blizna w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

—	gminy Czarna, Pilzno, Żyraków i część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

—	gmina Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Laszki, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

w województwie lubuskim:

—	gminy Górzyca, Ośno Lubuskie, Rzepin, Słubice w powiecie słubickim,

—	gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Niegosławice, Szprotawa, Żagań z miastem Żagań w powiecie żagańskim,

—	powiat sulęciński,

—	powiat międzyrzecki,

—	gminy Bytom Odrzański, Nowe Miasteczko, Siedlisko w powiecie nowosolskim,

—	powiat wschowski,

—	powiat świebodziński,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Krzemieniewo, Rydzyna w powiecie leszczyńskim,

—	gminy Krobia i Poniec w powiecie gostyńskim,

—	powiat rawicki,

—	powiat nowotomyski,

—	powiat międzychodzki,

—

gmina Pniewy, część gminy Ostroróg położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 i 184 biegnące od granicy gminy do miejscowości Ostroróg, a następnie od miejscowości Ostroróg przez miejscowości Piaskowo – Rudki do południowej granicy gminy, część gminy Wronki położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy, część gminy Szamotuły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 i drogę łączącą miejscowości Lipnica - Ostroróg w powiecie szamotulskim,

w województwie dolnośląskim:

—	powiat górowski,

—	gminy Prusice i Żmigród w powiecie trzebnickim,

—	powiat głogowski,

—	powiat bolesławiecki,

—	gminy Chocianów, Gaworzyce, Radwanice i Przemków w powiecie polkowickim,

—	gmina Chojnów i miasto Chojnów w powiecie legnickim,

—	gmina Zagrodno w powiecie złotoryjskim,

—

część gminy Wołów położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 339 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Pełczyn, a następnie na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 339 i łączącą miejscowości Pełczyn – Smogorzówek, część gminy Wińsko polożona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 36 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wińsko, a nastęnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 36 w miejscowości Wińsko i łączącą miejscowości Wińsko_- Smogorzów Wielki – Smogorzówek w powiecie wołowskim,

—	część gminy Milicz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 biegnącej od północnej granicy gminy do południowej granicy gminy w miejcowości Lasowice w powiecie milickim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gminy Gnojno, Pacanów, Stopnica, Tuczępy, część gminy Busko Zdrój położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Siedlawy-Szaniec- Podgaje-Kołaczkowice w powiecie buskim,

—	gminy Łubnice, Oleśnica, Połaniec, część gminy Rytwiany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 764, część gminy Szydłów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 756 w powiecie staszowskim,

—	gminy Chęciny, Chmielnik, Daleszyce, Górno, Masłów, Miedziana Góra, Mniów, Morawica, Łopuszno, Piekoszów, Pierzchnica, Sitkówka-Nowiny, Strawczyn, Zagnańsk, część gminy Raków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 756 i 764 w powiecie kieleckim,

—	powiat miejski Kielce,

—	gminy Kluczewsko, Krasocin, Włoszczowa w powiecie włoszczowskim,

—	gmina Kije w powiecie pińczowskim,

—	gminy Małogoszcz, Oksa, Sobków w powiecie jędrzejowskim,

—	gmina Słupia Konecka w powiecie koneckim,

w województwie małopolskim:

—	gminy Dąbrowa Tarnowska, Radgoszcz, Szczucin w powiecie dąbrowskim,

—	gminy Lisia Góra, Pleśna, Ryglice, Skrzyszów, Tarnów, Tuchów w powiecie tarnowskim,

—	powiat miejski Tarnów.

4. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

5. Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—

In the district of Lučenec: Lučenec a jeho časti, Panické Dravce, Mikušovce, Pinciná, Holiša, Vidiná, Boľkovce, Trebeľovce, Halič, Stará Halič, Tomášovce, Trenč, Veľká nad Ipľom, Buzitka (without settlement Dóra), Prša, Nitra nad Ipľom, Mašková, Lehôtka, Kalonda, Jelšovec, Ľuboreč, Fiľakovské Kováče, Lipovany, Mučín, Rapovce, Lupoč, Gregorova Vieska, Praha,

—	In the district of Poltár: Kalinovo, Veľká Ves,

—	The whole district of Trebišov’,

—	The whole district of Vranov and Topľou,

—	In the district of Humenné: Lieskovec, Myslina, Humenné, Jasenov, Brekov, Závadka, Topoľovka, Hudcovce, Ptičie, Chlmec, Porúbka, Brestov, Gruzovce, Ohradzany, Slovenská Volová, Karná, Lackovce, Kochanovce, Hažín nad Cirochou,

—	In the district of Michalovce: Strážske, Staré, Oreské, Zbudza, Voľa, Nacina Ves, Pusté Čemerné, Lesné, Rakovec nad Ondavou, Petríkovce, Oborín, Veľké Raškovce, Beša,

—	In the district of Nové Zámky: Sikenička, Pavlová, Bíňa, Kamenín, Kamenný Most, Malá nad Hronom, Belá, Ľubá, Šarkan, Gbelce, Nová Vieska, Bruty, Svodín,

—	In the district of Levice: Veľké Ludince, Farná, Kuraľany, Keť, Pohronský Ruskov, Čata,

—	In the district of Rimavská Sobota: Jesenské, Gortva, Hodejov, Hodejovec, Širkovce, Šimonovce, Drňa, Hostice, Gemerské Dechtáre, Jestice, Dubovec, Rimavské Janovce, Rimavská Sobota, Belín, Pavlovce, Sútor, Bottovo, Dúžava, Mojín, Konrádovce, Čierny Potok, Blhovce, Gemerček, Hajnáčka.

“

27.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 461/78

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2309,

22. detsember 2021,

relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee võttis 2. aprillil 2013 vastu relvakaubanduslepingu, mis jõustus 24. detsembril 2014. Kõik liidu liikmesriigid on relvakaubanduslepingu osalisriigid (edaspidi „osalisriigid“).

(2)

Relvakaubanduslepingu eesmärk on kehtestada rangeimad võimalikud ühised rahvusvahelised standardid tavarelvade seadusliku kaubanduse reguleerimiseks ning ennetada ebaseaduslikku tavarelvakaubandust ja see välja juurida ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist. Kõige raskemateks ülesanneteks on relvakaubanduslepingu tulemuslik rakendamine osalisriikide poolt ja selle ülemaailmne kohaldamine, pidades silmas, et rahvusvahelise relvakaubanduse reguleerimine on ülemaailmne ettevõtmine. Et aidata nimetatud ülesandeid lahendada, võttis nõukogu 16. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/768/ÜVJP, (1) laiendades sellega liidu ekspordikontrolliga seotud toetusvahendeid relvakaubanduslepinguga seotud meetmetele. Kõnealusele otsusele järgnes 29. mail 2017 vastu võetud nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/915 (2) relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta.

(3)

Otsuste 2013/768/ÜVJP ja (ÜVJP) 2017/915 alusel võetud meetmed on aidanud partnerriikidel hõlmata paljusid eri valdkondi, mis on olulised riiklike relvatarnete kontrollisüsteemide loomiseks ja arendamiseks, nagu on nõutud relvakaubanduslepinguga. Teatud partnerriikide puhul on tehtud kindlaks, et nad on piisavalt kaugele jõudnud ning neile suunatud meetmed järk-järgult lõpetatakse või nad jäetakse projekti kolmandast etapist välja. Koostöö on sisse seatud mitme abisaava riigiga, kellele polnud varem liidu ekspordikontrolliga seotud toetusmeetmeid suunatud, kajastades relvakaubanduslepingu ülemaailmset olemust. Mõne abisaava riigi puhul on soovitatav võtta järelmeetmeid, et tagada edusammude kestlikkus ning toetada kõnealuste riikide endi poolt tehtavat piirkondlikku teavitustegevust.

(4)

Peale selle, et jätkatakse lisas nimetatud partnerriikidega seotud meetmeid, on soovitatav järgida nõudlusel põhinevat käsitust, mille kohaselt võib alustada abistamist, kui riik, kelle puhul on kindlaks tehtud relvakaubanduslepingu rakendamise alaste vajaduste olemasolu, esitab vastava taotluse. On leidnud kinnitust, et selline käsitus on edukas selliste riikide abistamisel, kes on liidu abi saamise taotluse esitamise kaudu väljendanud relvakaubanduslepinguga seoses pühendumust ja omalust. Seetõttu käsitletakse käesolevas otsuses teatavaid meetmeid, mida saab riikides rakendada taotluse esitamise korral, sealhulgas nendes riikides, kes veel ei ole relvakaubanduslepingu osalised.

(5)

Tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamist käsitleva nõukogu otsuse (ÜVJP) 2020/1464 (3) alusel antav liidu abi puudutab mitut liidu ida- ja lõunanaabruses asuvat riiki. Liit toetab relvakaubanduslepingu sekretariaati relvakaubanduslepingu rakendamisel nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/649 (4) kaudu. Samuti on liit andnud pikka aega abi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonnas, toetades õigusraamistike ja institutsioonilise suutlikkuse arendamist kahesuguse kasutusega kaupade toimiva ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks.

(6)

Samuti toetab liit massihävitusrelvadega seotud kaupade tarnimise üle tõhusat kontrolli nõudva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamiseks ja liidu kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli abiprogrammide jaoks välja töötatud kontrollimeetmed aitavad kaasa relvakaubanduslepingu tõhusa rakendamise üldisele suutlikkusele, sest paljudel juhtudel kattuvad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli reguleerivad õigusnormid ja haldusmenetlused ning kontrolli teostavad asutused tavarelvade ekspordikontrolli omadega. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline tagada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonna tegevuse tihe koordineerimine relvakaubanduslepingu rakendamist toetava tegevusega, sealhulgas relvakaubanduslepingu sekretariaati toetava tegevusega.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmete suur arv õigustab kahe rakendusüksuse kasutamist. Nõukogu ja komisjon on usaldanud varasemate ekspordikontrolli alaste projektide tehnilise rakendamise Saksamaa majandus- ja ekspordikontrolli föderaalsele ametile (Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle (BAFA)). Seetõttu on BAFA-l hulgaliselt teadmisi ja kogemusi. Expertise France juhib kahesuguse kasutusega kaupadega seotud liidu P2P projekte. Expertise France’i roll käesoleva otsuse rakendamises aitab tagada nõuetekohast kooskõlastamist kahesuguse kasutusega kaupadega seotud projektidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Relvakaubanduslepingu tõhusa rakendamise ja ülemaailmse kohaldamise toetamiseks võtab liit meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

a)	relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse ja eksperditeadmiste suurendamine või arendamine relvakaubanduslepingu rakendamiseks uutes ja olemasolevates abisaavates riikides selliste vahendite kaudu nagu õigusabi andmine ning litsentse väljastavate ja õiguskaitseametnike koolitamine;

b)	teavitustegevuse laiendamine muudele riikidele, sealhulgas relvakaubanduslepinguga mitteühinenud riikidele, eesmärgiga toetada relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist riiklikul, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks korraldab liit projektide raames järgmisi tegevusi:

ekspertide kogukonna kaasamine: need meetmed keskenduvad sellele, et tugevdada koostööd otsustega 2013/768/ÜVJP ja (ÜVJP) 2017/915 kehtestatud projektidega seotud ekspertide reservist pärit ekspertidega ja nende ekspertide vahel, samuti uute ekspertidega, eelkõige abisaavatest ja endistest abisaavatest riikidest pärit ekspertidega seoses meetmete järkjärgulise lõpetamise protsessiga;

b)	riiklikud meetmed: riiklikke meetmeid pakutakse konkreetsetele abisaavatele riikidele, tuginedes asjaomase abisaava riigi erivajadustele kohandatud sihipärasele abiprogrammile;

c)	õppekülastused: õppekülastused annavad abisaavatele riikidele võimaluse saada juurdepääsu valitsusasutustele ja -ametnikele teistes relvakaubanduslepingut kohaldavates riikides;

d)	lühiajaline sihipärane abi konkreetsetes küsimustes või abisaavate riikide tõstatatud teemadel;

e)	„koolitajate koolitamise“ meetod, mis hõlmab seminare ja digiplatvormi;

f)	piirkondlik, piirkondadevaheline ja rahvusvaheline tegevus vastusena taotlustele abisaavatelt riikidelt, kes soovivad õppida maailma muude piirkondade riikide kogemusest;

g)	relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi raames toimuvad kõrvalüritused;

h)	lõppkonverents, mille eesmärk on suurendada partnerriikide, selliste asjaomaste sidusrühmade nagu riikide parlamendid, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ning kodanikuühiskonna esindajate relvakaubanduslepinguga seotud teadlikkust ja omalust.

Käesolevas lõikes osutatud projektitegevuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektitegevuste tehnilist rakendamist korraldavad Saksamaa majandus- ja ekspordikontrolli föderaalne amet (Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle – BAFA) ja Expertise France.

3. BAFA ja Expertise France täidavad oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja BAFA ja Expertise France’iga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektitegevuste rakendamise lähtesumma on 3 499 892,39 eurot. Kogu projekti hinnanguline kogueelarve on 3 824 892,39 eurot. Hinnangulise kogueelarve lähtesummaga katmata osa annab Saksamaa Liitvabariigi valitsus kaasrahastamise teel.

2. Kulusid, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon BAFA ja Expertise France’iga vajalikud lepingud. Nendes lepingutes nähakse ette, et BAFA ja Expertise France’i ülesanne on tagada liidu abi nähtavus, mis vastab abi suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingud niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning kõnealuste lepingute sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes rakendusüksuste koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektitegevuste rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingute sõlmimise kuupäevast või kuue kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kui selle aja jooksul ei ole kõnealuseid lepinguid sõlmitud.

Brüssel, 22. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta otsus 2013/768/ÜVJP ELi tegevuse kohta relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 341, 18.12.2013, lk 56).

(2) Nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta (ELT L 139, 30.5.2017, lk 38).

(3) Nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1464 tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamise kohta (ELT L 335, 13.10.2020, lk 3).

(4) Nõukogu 16. aprill 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/649 relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks relvakaubanduslepingu sekretariaadile antava liidu toetuse kohta (ELT L 133, 20.4.2021, lk 59).

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

Relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekt – kolmas etapp

1. Liidu antava toetuse taust ja põhjendus

Käesolev otsus tugineb nõukogu varasematele otsustele, millega toetatakse ÜRO protsessi relvakaubanduslepingu sõlmimiseks ning selle tulemusliku rakendamise ja ülemaailmse kohaldamise edendamiseks. ÜRO Peaassamblee võttis relvakaubanduslepingu vastu 2. aprillil 2013 ja see jõustus 24. detsembril 2014.

Relvakaubanduslepingu väljakuulutatud eesmärk on „rangeimate võimalike ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine tavarelvastuse rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks või reguleerimise tõhustamiseks ning ebaseadusliku tavarelvadega kauplemise ennetamine ja likvideerimine ning nende kõrvalesuunamise ennetamine“. Relvakaubanduslepingu väljakuulutatud mõte on „aidata kaasa rahvusvahelise ja piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele, vähendada inimkannatusi ning edendada koostööd, läbipaistvust ja lepinguosaliste riikide vastutustundlikku tegevust tavarelvastuse rahvusvahelises kaubanduses, suurendades seeläbi lepinguosaliste riikide vahelist usaldust“ (1). Relvakaubanduslepingu eesmärk ja mõte on seega kooskõlas liidu välis- ja julgeolekupoliitika üldise eesmärgiga, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21.

Pärast relvakaubanduslepingu vastuvõtmist 2013. aastal on peamisteks ülesanneteks endiselt selle tõhus rakendamine ja ülemaailmne kohaldamine.

Käesolevas otsuses esitatakse abi ja teavitustegevuse terviklik pakett, mille abil toetatakse tulemusliku rakendamise ja ülemaailmse kohaldamise alaste probleemide käsitlemist. Käesolev otsus tugineb otsustega 2013/768/ÜVJP ja (ÜVJP) 2017/915 rahastatud kahe varasema etapi käigus saadud tulemustele ja õppetundidele ning näitab liidu ja tema liikmesriikide jätkuvat ja kindlat toetust relvakaubanduslepingule.

2. Üldised eesmärgid

Käesoleva otsuse põhieesmärk on jätkuvalt aidata riikidel tugevdada oma relvatarnete kontrollisüsteeme relvakaubanduslepingu tulemuslikuks rakendamiseks, eesmärgiga liikuda isevastutuse ja mõjuvõimu suurenemise suunas, ning jätkata relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise edendamist. Koostöö suureneb järk-järgult ja seda kohandatakse iga abisaava riigi vajadustele ja tehtud edusammudele, võttes arvesse vastava riigi relvatarnete kontrollisüsteemi valmiduse ja sõltumatuse taset. Muude meetmete eesmärk on innustada relvakaubanduslepinguga mitteühinenud riike võtma leping vastu ja alustama riiklikul tasandil selle rakendamist.

Liidu tegevus hõlmab konkreetselt järgmist:

a)	relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse ja eksperditeadmiste suurendamine ja/või arendamine relvakaubanduslepingu rakendamiseks uutes ja olemasolevates abisaavates riikides selliste vahendite kaudu nagu õigusabi andmine ning litsentse väljastavate ja õiguskaitseametnike koolitamine;

b)	teavitustegevuse laiendamine muudele riikidele, sealhulgas relvakaubanduslepinguga mitteühinenud riikidele, eesmärgiga toetada lepingu ülemaailmset kohaldamist riiklikul, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil.

3. Projektitegevuste kirjeldus

3.1. Abi relvakaubanduslepingu rakendamiseks

Relvakaubanduslepingu rakendamiseks mõeldud sihipäraste abiprogrammide eesmärk on suurendada abisaavate riikide suutlikkust täita relvakaubanduslepingu nõudeid kõikehõlmaval ja jätkusuutlikul viisil. Abisaavate riikide hulka kuuluvad mõned riigid, kes on saanud abi eelmiste nõukogu otsuste alusel ja kes on loetletud käesoleva otsuse punktis 3.1.2.3, ning riigid, kes taotlevad abi pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle nende riikidega ja nende riikide abistamisele, kes ei ole praegu relvakaubanduslepingu osalisriigid.

Abistamistegevus võimaldab liidul paindlikult ja vastavalt vajadusele reageerida ning see kavandatakse nii, et vastata iga abisaava riigi personaalsetele muutuvatele vajadustele seoses relvakaubanduslepingu rakendamisega. Nende abisaavate riikide puhul, kes on juba saanud abi varasematest ELi abiprogrammidest ja kes on teinud relvakaubanduslepingu rakendamisel märkimisväärseid edusamme, nihkub koostöökese põhjaliku tehnilise abi andmiselt sõltumatuse ja iseseisva toimetuleku prioriseerimisele (meetmete järkjärguline lõpetamine) (2). Kui see on asjakohane ja teostatav, hõlmatakse selle protsessi elemendid mitmesuguste projektitegevustega.

Tegevused on suunatud kas konkreetselt ühele abisaavale riigile või mitmele sarnaste vajadustega riigile. Neid viiakse ellu mitmesuguses formaadis (füüsiliste kohtumistena, veebis, hübriidvormis, e-õppena) ning eksperditeadmisi pakuvad eksperdid, kelle on valinud ekspertide reservist välja BAFA ja Expertise France.

3.1.1. Ekspertide kogukonna kaasamine

3.1.1.1. Tegevuse eesmärk

Tegevus keskendub sellele, et tugevdada koostööd ekspertidega ja ekspertide vahel, kes on pärit nõukogu otsustega 2013/768/ÜVJP ja (ÜVJP) 2017/915 kehtestatud projektidega seotud ekspertide reservist, samuti uute ekspertidega, eelkõige abisaavatest ja endistest abisaavatest riikidest pärit ekspertidega seoses meetmete järkjärgulise lõpetamise protsessiga; Tegevusega edendatakse konstruktiivset teabevahetust projekti rakendamise ja tulemuste kohta, seda nii reservi kuuluvate ekspertide vahel kui ka ekspertide ja abisaavate riikide vahel, innustades seeläbi pikaajalist osalemist projektis ja eksperditeadmiste kasutuselevõttu relvakaubanduslepingu kogukonnas laiemalt. Tegevus aitab samuti kaasa lõuna-lõuna-suunalisele koostööle, kaasates asjakohasel juhul eksperte lähinaaberriikidest.

Ekspertide kaasamiseks kasutatakse kolmeosalist lähenemisviisi, mis koosneb järgmistest osadest:

—	ekspertide reservi kuuluvate ekspertide kohtumised, et töötada välja abisaavates riikides elluviidava teavitustegevuse ühised eesmärgid ja lähenemisviisid;

—	ekspertide reservi kuuluvate ekspertide ja abisaavate riikide kontaktpunktide vahelised koostöökohtumised, et suurendada abisaava riigi osalemist projektis;

—	digiplatvormi (algselt loodud projekti teises etapis) ja selle vahendite kasutamine, et tõhustada ekspertidevahelist teabevahetust ning toetada relvakaubanduslepingu ja projekti rakendamise (tegevused, eksperdid jne) kohta teabe vahetamist.

3.1.1.2. Tegevuste kirjeldus

Ekspertide koosolekud kutsuvad kokku rakendusüksused ning need on suunatud peamiselt, kuigi mitte ainult, ekspertidele, kes olid kaasatud projekti eelmistesse etappidesse ja/või kes on sageli osalenud projektitegevustes. Koosolekuid võib korraldada kas kaugsidevahendite abil, füüsiliste kohtumistena või hübriidvormis ning nende eesmärk on eelkõige:

—	kujundada ekspertide seas ühine arusaam relvakaubanduslepingu rakendamise toetamisega seotud probleemidest ja reageeringutest; ühtlustada ja lihtsustada teavitustegevuse põhisõnumeid;

—	anda ekspertidele ajakohastatud teavet partnerriikide poolt relvakaubanduslepingu rakendamisel tehtud edusammude ja projekti raames antud abi kohta;

—	vastavalt vajadusele kas töötada välja ühised lähenemisviisid ekspertide pakutava abi suhtes ja/või neid muuta, nii et ekspertide antav nõu oleks sidus ja kohandatud abisaavate riikide vajadustele.

Olemasolev ekspertide reserv vaadatakse läbi ja seda ajakohastatakse regulaarselt ning asjakohasel juhul laiendatakse, et kaasata uusi eksperte. Teiste hulgas määratakse uued eksperdid kindlaks eelkõige täiustatud süsteeme kasutavatest abisaavatest riikidest, kelle puhul käesoleva projekti raames tehnilise abi andmine järk-järgult lõpetatakse. Selle protsessi osana pakutakse nendele uutele ekspertidele samuti koolitust kooskõlas punktis 3.1.5.2 kirjeldatud koolitajate koolitamise seminaridega. Nende (endiste) partnerriikide suurem osalemine eksperditeadmiste alases suutlikkuses toetab veelgi nende üleminekut teadmiste loomisele projekti raames ja oma piirkonnas.

Lisaks ekspertide kohtumistele korraldatakse koostöökohtumisi, mis toovad kokku asjaomased eksperdid ekspertide reservist ja abisaavate riikide kontaktpunktidest, eelkõige need, kellel on potentsiaal kuuluda tulevikus ekspertide reservi, et arutada projekti raames tehtavat koostööd. Nende kohtumiste eesmärk on tugevdada teabekanaleid abisaavate riikidega ning koguda tagasisidet, mida saab kasutada abistamistegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamiseks. Peale selle peaksid need kohtumised toimima foorumina, et anda kontaktpunktidele ajakohastatud teavet relvakaubanduslepingu rakendamise ja relvakaubanduskontrollidega seotud kõige uuemate suundumuste ja algatuste kohta, mida arutatakse muu hulgas ELi tasandil ja kontrollirežiimide raames. See aitab abisaava riigi võimalikel ekspertidel hankida eksperditeadmisi ning on eriti asjakohane nende abisaavate riikide puhul, kes osalevad meetmete järkjärgulise lõpetamise protsessis, et tagada nende suutlikkus jätkuvalt vastata praegustele rahvusvahelistele standarditele.

Esmalt eelmise otsuse alusel väljatöötatud digiplatvormil on samuti tähtis roll ekspertide kaasamise tugevdamisel ja ekspertide kogukonna loomisel. Konkreetsemalt annab see ekspertidele võimaluse teha järgmist:

—	registreerida ennast kasutajaks, luua kasutajaprofiil ja kirjeldada oma eksperditeadmiste valdkondi reservi mitmekülgseks ja tõhusaks kasutamiseks projektitegevuste elluviimise eesmärgil;

—	saada juurdepääs projekti ja relvakaubanduslepingu rakendamisega seotud asjakohasele teabekogule ja vastavatele dokumentidele, et tagada, et kõikidel ekspertidel on juurdepääs relvakaubanduslepingu valdkonna ühisele teadmistebaasile;

—	osaleda foorumil, kus eksperdid saavad omavahel arutada mis tahes teemasid ja küsimusi ning jagada kogemusi seoses relvakaubanduslepingu ja teavitustegevusega.

3.1.2. Riiklikud meetmed

3.1.2.1. Tegevuse eesmärk

Riiklikke meetmeid pakutakse konkreetsetele abisaavatele riikidele, tuginedes abisaava riigi erivajadustele kohandatud sihipärasele abiprogrammile. Programmis lepitakse abisaava riigiga kokku enne abimeetmete võtmist, et pakkuda abisaavatele riikidele kavandatava abi osas prognoositavust, ning programm annab ülevaate sellest, kuidas asjaomase riigi relvatarnete kontrolli alane suutlikkus peaks eeldatavalt paranema. Abisaavate riikide hulka kuuluvad need riigid, keda on juba nimetatud käesoleva otsuse punktis 3.1.2.3, ning riigid, kes taotlevad abi pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist.

3.1.2.2. Tegevuste kirjeldus

Iga individuaalset riiklikku abi saava abisaava riigi jaoks määratakse esialgse hinnangu alusel enne koostöö algust kindlaks sihipärane abiprogramm, võttes arvesse abisaava riigi hetkeolukorda seoses relvakaubanduslepingu rakendamismeetmete ja saavutustega. Seda teeb rakendusüksus asjakohaste ekspertide abiga, kui see on nõutav. Sihipärases abiprogrammis kirjeldatakse üksikasjalikult peamisi käsitletavaid teemasid ja üldeesmärke, mida soovitakse koostöö raames saavutada.

Tegevus toimub peamiselt seminaride vormis, mida korraldatakse paindlikult ja nõudluspõhiselt kooskõlas abisaavate riikide vajaduste, huvide ja vastuvõtmissuutlikkusega. Iga tegevuse jaoks plaanitav ajakava on kaks kuni kolm päeva.

Asjakohasel juhul võivad abisaavad riigid taotleda, et riiklikult läbiviidavasse tegevusse kutsutakse osalema esindajaid teistest abisaavatest riikidest või kolmandatest riikidest. Eelmiste otsuste alusel kogutud tagasiside näitab, et partnerriigid hindavad kõrgelt võimalust jagada teadmisi, ideid ja häid tavasid kahepoolsel või allpiirkondlikul tasandil ja saavad sellest kasu, tugevdades seeläbi ka tihedamat koostööd naaberriikide vahel.

Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/915 raames tuli COVID-19 puhanguga seotud reisi- ja suhtluspiirangute tõttu korraldada mitmeid tegevusi virtuaalselt. Kuigi kõik tegevused ei sobi hästi virtuaalsel kujul läbiviimiseks, näitab paljude eelmise otsuse alusel korraldatud veebipõhiste tegevuste edu seda, et kombinatsiooni virtuaalsetest, füüsilistest ja hübriidvormis (kus osa osalejatest on füüsiliselt kohal ja ülejäänud osalevad kaugsidevahendite teel) kohtumistest saab tulemuslikult kasutada praeguse otsuse raames.

Mitu käesoleva otsusega hõlmatud riiki said abi ka nõukogu otsuse 2013/768/ÜVJP ja nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/915) kohasest tegevuskaval põhinevast koostööst (vt punkt 3.1.3 allpool). Pidades silmas nende riikide poolt juba saadud abi, tuleb nendele pikaajalistele abisaavatele riikidele mõeldud sihipärastes abiprogrammides võtta arvesse seni tehtud edusammude taset ja kasu, mis saadakse tegevuste jätkamisest eelmiste otsustega samas ulatuses. Vajaduse korral sihipärast abiprogrammi kohandatakse, et hõlmata meetmete järkjärguline lõpetamine ja vaadata läbi abisaava riigi roll projektis. See sisaldab asjakohasel juhul muu hulgas kaugenemist põhjaliku riikliku abi andmisest ja selle asemel tähelepanu ümbersuunamist koostööle keerulisemates relvakaubanduskontrolli alastes küsimustes, nagu kujunemisjärgus tehnoloogiad ja asümmeetrilised osalejad, samuti abisaava riigi toetamine üleminekul oma kogemuste ja eksperditeadmiste aktiivsemale jagamisele teiste riikidega, eelkõige oma piirkonnas asuvate riikidega.

3.1.2.3. Partnerriigid

Käesoleva otsusega hõlmatud partnerriikide esialgne loetelu on esitatud liites. Tuginedes rakendusüksuste soovitusele, saavad mitu nõukogu otsuse 2013/768/ÜVJP ja/või nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/915 alusel abi saanud riiki endiselt abi ka käesoleva otsuse alusel. Lisaks nendele riikidele ja sõltuvalt kättesaadavate tegevuste arvust valitakse uue projekti jooksul välja kindel arv koostöös osalevaid ja abi saavaid uusi riike. Sellega seoses on tähelepanukese lepinguga mitteühinenud riikidel või riikidel, kes on relvakaubanduslepingu üksnes hiljuti ratifitseerinud.

Projektis osalemiseks huvi väljendavatel uutel riikidel palutakse koostada taotlus relvakaubanduslepingu rakendamise jaoks abi saamiseks. Nende taotlus peaks olema võimalikult põhjendatud, milles on ideaalsel juhul kõik vajatava abi üksikasjad juba kindlaks tehtud. Asjakohasel juhul peaks abi taotlev riik viitama ka varasemale või käimasolevale koostööle muude abiandjatega ning tegema kättesaadavaks teabe oma riikliku relvakaubanduslepingu rakendamise strateegia kohta.

Taotluse põhjendatuse ja punktis 4 nimetatud kriteeriumite alusel teeb kõrge esindaja koostöös nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühmaga (COARM) ja rakendusüksusega otsuse taotluse esitanud riigi abikõlblikkuse kohta.

Taotluse heakskiitmise korral tehakse abi taotleva riigi vajaduste ja prioriteetide esmane hindamine, näiteks kasutades küsimustikke ja kogudes olemasolevat teavet. Tuginedes selle hindamise tulemustele, koostavad rakendusüksus ja abisaav riik ühiselt sihipärase abiprogrammi raamistiku kavandi, võttes arvesse igasugust relvakaubanduslepinguga seotud abi, mida on antud relvakaubanduslepingu vabatahtliku sihtfondi, relvastuse reguleerimise alast koostööd toetava ÜRO usaldusrahastu (UNSCAR), relvakaubanduslepingu sekretariaadi või teiste organisatsioonide kaudu. Kui abi taotlev riik on juba välja töötanud relvakaubanduslepingu rakendamise riikliku strateegia, tagab rakendusasutus ka abistamise tegevuskava kooskõla kõnealuse riikliku rakendamisstrateegiaga.

3.1.3. Õppekülastused

3.1.3.1. Tegevuse eesmärk

Õppekülastused annavad abisaavatele riikidele võimaluse saada juurdepääsu valitsusasutustele ja -ametnikele teistes relvakaubanduslepingut kohaldavates riikides. Need on seega oluliseks täienduseks riiklikele meetmetele abisaavates riikides, pakkudes nendele riikidele laiemat tugiraamistikku relvakaubanduslepingu rakendamiseks. Peale selle, arvestades vastuvõtva riigi esindajate ja külastusi tegevate ametnike tihedat suhtlust, on neil ka suur koolituspotentsiaal, eelkõige tulevaste ekspertide ja koolitajate jaoks. Seetõttu tehakse õppekülastused kättesaadavaks punktis 3.1.2.3 nimetatud abisaavate riikide valitsusametnikele, sealhulgas poliitika, lubade väljastamise ja jõustamise eest vastutavatele ametnikele.

Lisaks liikmesriikide asjakohaste ametiasutuste külastamisele võib osa õppekülastustest teha ka kolmandatesse riikidesse, et edendada rahvusvahelist ja lõuna-lõuna-suunalist koostööd. Selliste õppekülastuste võimalike sihtriikidena tuleks eriti kaaluda pikaajalisi partnerriike (st nõukogu otsuse 2013/768/ÜVJP ja/või nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/915 alusel abisaavaid riike). See lähenemisviis võiks olla veel üks element meetmete järkjärgulise lõpetamise protsessis.

3.1.3.2. Tegevuste kirjeldus

Iga õppekülastus kestab kuni kolm päeva ja on üldjuhul mõeldud ühele abisaavale riigile; asjakohasel juhul ja/või kui riigid ise seda taotlevad, võidakse kutsuda samale õppekülastusele osalema mitu abisaavat riiki.

Tulenevalt õppekülastuste laadist toimuvad need ainult füüsiliste kohtumiste kujul. Need võivad toimuda kas liikmesriigis või kolmandas riigis (kolmandad riigid ei pea ilmtingimata olema käesoleva nõukogu otsuse kohased abisaavad riigid). Õppekülastuse korraldamise tagab rakendusüksus, kes haldab õppekülastusest kasu saavat partnerriiki.

3.1.4. Lühiajaline sihipärane abi

3.1.4.1. Tegevuse eesmärk

Üks osa abisaavate riikide taotletud abist puudutab tavaliselt lühiajalist abi nende poolt tõstatatud konkreetsetes küsimustes. Selline praktiline ja suunatud abi, mida võib anda kaugsidevahendite teel või füüsilistel kohtumisel, saab olla kasulik ja paindlik vahend aitamaks abisaavatel riikidel käsitleda konkreetselt neid puudutavaid küsimusi väljaspool seminare. Näitena sellises vormis abistamistegevusest võib tuua juriidiliste tekstide või muude ametlike dokumentide (seaduseelnõud, ajakohastused ja muudatused) läbivaatamise või hindamise; nõustamise konkreetsete juhtude, küsimuste või olukordade korral (nt seoses konkreetse loa väljastamisega või konkreetse kauba klassifitseerimisega), mida saab osutada ka otsese kohapealse toetuse kaudu; ning abisaavas riigis relvakaubanduslepingu praktilist rakendamist abistava materjali (nt suunised, joonised, kokkuvõtted valitud relvakaubanduslepinguga seotud teemadest) väljatöötamise.

3.1.4.2. Tegevuste kirjeldus

Lühiajalist sihipärast abi võib anda kas

a)	kaugsidevahendite teel ekspertide poolt dokumentidega tehtava tööna või kasutades veebipõhiseid vahendeid või võimalusi;

b)	kohapeal, näiteks vahetult füüsilistel kohtumistel ülevaadete tegemine või pikemad, ühe- kuni kahenädalased väikese eksperdirühma (tavaliselt vaid üks või kaks inimest) lähetused, pakkudes põhjalikku konsultatsiooni ja praktilist nõu abisaava riigi asjakohasele ametiasutusele, või

c)	nende kahe kombinatsioonis (nn põimlähenemine, mille puhul sõltuvalt teemast osa tegevusi toimub virtuaalselt ja osa füüsiliste kohtumiste vormis).

Selles vormis abistamine on kättesaadav kõikidele abisaavatele riikidele. Eelarvega nähakse ette maksimaalne arv eksperdipäevi, mis võib sellise abistamistegevuse jaoks eraldada. Osa eelarvest hõlmab ka selliste tegevuste korraldamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust, nagu dokumentide jagamiseks mõeldud digiplatvormide kasutajatasud.

3.1.5. Koolitajate koolitamise lähenemisviis

3.1.5.1. Tegevuse eesmärk

Selleks et edendada isevastutust relvakaubanduslepingu riiklikul rakendamisel ja tagada käesoleva otsuse ja eelmiste otsuste kohase liidu abistamistegevuse kestlikkus, on väga tähtis, et abisaavad riigid arendaksid välja suutlikkuse ja vahendid relvakaubanduslepingu rakendamise protsessi läbiviimiseks välisabist sõltumata. Selle eesmärgi saavutamisele kaasaaitamiseks on oluline pakkuda abisaavatele riikidele toetust riikliku suutlikkuse arendamisel seoses a) oma töötajate koolitamisega ning b) relvakaubanduslepingu rakendamisega seotud teabe ja vahendite kogumi loomisega, mis toetab institutsionaalse mälu väljakujundamist (3).

Tarbetu dubleerimise vältimiseks tagavad rakendusüksused asjakohasel juhul koordineerimise muude ELi rahastatavate tegevustega selles valdkonnas, sealhulgas relvakaubanduslepingu sekretariaadi rakendatavate meetmetega.

3.1.5.2. Tegevuste kirjeldus

Koolitajate koolitamise lähenemisviis koosneb kahest teineteist täiendavast komponendist, mida kohandatakse vastavalt abisaavate riikide relvakaubanduse kontrollisüsteemide edusammude ja valmiduse erinevatele tasemetele.

Selle mooduli üks komponent seisneb mitmete abisaavate riikide ekspertidele koolitusseminaride korraldamises, et võimaldada neil hilisemas etapis tulemuslikult koolitada oma kolleege, võttes arvesse nende eksperditeadmiste taset. Värskelt koolitatud eksperdid toimivad relvakaubanduslepinguga seotud eksperditeadmiste loojatena oma riigis ja aitavad toetada riigi iseseisvat institutsioonilist suutlikkust.

Selle tegevuse eesmärk on pakkuda tulevastele koolitajatele nende oma riigis töötajate koolitamiseks vajalikke õpetamis- ja koolitamisoskusi, suurendades samal ajal abisaavate riikide suutlikkust teadmushalduse ja institutsioonilise mälu valdkonnas. Asjakohasel juhul võib partnerriike innustada arendama omaenda koolitajate koolitamise programme, tuginedes programmi käimasoleva etapi ja eelmiste etappide käigus väljatöötatud koolituslähenemisviisile ja -materjalidele. Selle tegevuse eesmärk on seega võimaldada abisaavatel riikidel, eelkõige meetmete järkjärgulises lõpetamises osalevatel riikidel, saada sõltumatumaks ja suuteliseks üksinda toime tulema, mis puudutab relvakaubanduslepinguga seonduvate teadmiste loomist, levitamist ja säilitamist asjaomastes valitsusasutustes. Tulenevalt nende tegevuste praktilisest laadist, on kõige asjakohasemaks formaadiks füüsilised kohtumised; siiski võib olla tulemuslik ka põimlähenemine, mis hõlmab füüsilisi kohtumisi ja virtuaalseid tegevusi.

Teine komponent on digiplatvorm, mis pakub tulevastele koolitajatele tuge oma koolitusmaterjalide väljatöötamisel, majutades mitmesuguseid relvakaubanduslepingu rakendamisega seotud materjale ja dokumente, mis rakendusüksused on kogunud ja/või vajaduse korral koostanud ning mis tehakse kättesaadavaks abisaavatele riikidele. Samuti võimaldab platvorm tulevastel koolitajatel küsida nõu ekspertide kogukonnalt ja arutada võimalikke raskusi, millega nad võivad oma riiklike koolituste elluviimisel kokku puutuda. Lisaks kasutatakse platvormi selleks, et pakkuda välja järelmeetmeid ja arhiveerida käesoleva otsuse ja eelmiste otsuste raames saavutatud tulemusi.

Tuginedes eelmise otsuse alusel tehtud tööle, saavad rakendusüksused delegeerida selliste materjalide väljatöötamise, organiseerimise ja koostamise välistele ekspertidele, kes on samuti valitud ekspertide reservist, kui see on asjakohane. Abisaavate riikide asjaomaste ametiasutuste institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks peaks koolitustegevus keskenduma ka sellele, et innustada abisaavaid riike töötama välja ja säilitama enda teabe- ja dokumendikogusid relvakaubanduslepingu rakendamise kohta.

Projekti platvorm suurendab programmi nähtavust, hõlbustab sidusrühmadevahelisi kontakte, tugevdab dialoogi rakendajate ja partnerite vahel ning säilitab koostöö, eelkõige projekti meetmete järkjärgulises lõpetamises osalevate abisaavate riikidega. Vajaduse korral antakse projekti raames väljatöötatud materjalidele juurdepääs ning sotsiaalvõrgustiku sarnase tehnoloogia kasutamine võimaldab osalejate aktiivset veebisuhtlust ja teabevahetust neile tuttavas keskkonnas. See spetsiaalne platvorm, kus rakendusüksused vahetavad meetmete elluviimise kohta teavet, on kasulik vahend ka liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele.

Kui see on võimalik, reklaamivad rakendusüksused käesoleva otsuse alusel abisaavates riikides abistamistegevuse käigus võimaluse korral koolitajate koolitamise seminare ja materjale ning teevad kindlaks tulevased koolitajad (lõplik otsus tulevaste koolitajate valiku kohta jääb siiski abisaava riigi pädevusse). Sellised ametnikud võidakse sõltuvalt nende sobilikkusest registreerida seejärel ekspertide reservis ja nad võidakse kutsuda ekspertidena osalema muudes käesolevas otsuses kirjeldatud tegevustes. Ka see on üks element meetmete järkjärgulise lõpetamise protsessis, pidades silmas edusammude kõrget taset, mis on nendes riikides juba saavutatud, ning nende teadmiste ja kogemuste teiste abisaavate riikidega jagamise suurt potentsiaali. Samal ajal aitab see jätkuvalt saavutada eesmärki laiendada nende abisaavate riikide osalemist projektis piirkondlike eeskujudena.

3.2. Ülemaailmse kohaldamise toetamine

Lisaks abisaavatele riikidele relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks tehnilise abi andmisele on käesoleva otsuse eesmärk samuti propageerida ja edendada relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist, panustades seeläbi laiematesse mitmepoolsetesse jõupingutustesse tavarelvade kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku kaubanduse ennetamiseks ning soodustades suuremat turvalisust kõikide jaoks.

Selleks keskendutakse käesoleva otsuse kohases tegevuses samuti koostöö sisseseadmisele relvakaubanduslepinguga mitteühinenud riikidega ja lepinguga ühinemise ergutamisele. Seonduvad tegevused tugevdavad lepingu nähtavust, suurendades üldsuse teadlikkust tavarelvade kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku kaubanduse riskidest ja ohtudest ning soodustades samal ajal dialoogi lepinguga ühinenud ja mitteühinenud riikide vahel, et aidata luua usaldust ja läbipaistvust.

Käesoleva otsusega hõlmatud lepinguga mitteühinenud riikidele pakutakse seega asjakohasel juhul toetust tehnilise abi meetmete vormis, nagu on kirjeldatud punktis 3.1, sealhulgas riiklike meetmetena ja lühiajalise sihipärase abina. Neid tegevusi viiakse ellu mitteühinenud riigi taotluse korral ning vastavalt nõudlusele ja kättesaadavusele taotluse esitanud riigis.

Peale selle ja et innustada veelgi lepingu ülemaailmset kohaldamist, korraldatakse allpool kirjeldatud piirkondlikke ja rahvusvahelisi tegevusi, mis on kavandatud:

—	suurendama üldsuse teadlikkust tavarelvade kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku kaubanduse riskidest ja selle põhjustatavatest probleemidest;

—	toimima platvormina eri riikide ametiasutuste ekspertide ja ametnike jaoks, et vahetada teavet strateegilise kaubanduse küsimustes;

—	propageerima relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise, täieliku rakendamise ja jõustamise eesmärke.

Tegevused viiakse ellu tihedas koostöös vastavate riikide valitsusasutustega ja asjakohasel juhul asjakohaste akadeemiliste ringkondadega, valitsusväliste organisatsioonidega ja/või piirkondlike organisatsioonidega.

3.2.1. Piirkondlik, piirkondadevaheline ja rahvusvaheline tegevus

3.2.1.1. Tegevuse eesmärk

Piirkonnakesksed tegevused on mõeldud mitmele riigile kas ühes piirkonnas või mitmes eri piirkonnas (piirkondadevaheline ja rahvusvaheline tegevus), et vahetada kogemusi ja arutada ühiseid mureküsimusi ja huvisid seoses relvakaubanduslepingu rakendamisega ja relvakaubanduskontrollidega. Abisaavatel riikidel, kes on saanud varem abi nõukogu otsuse 2013/768/ÜVJP ja/või nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/915 alusel ning kes on teinud märkimisväärseid edusamme ja näidanud üles pühendumust seoses relvakaubanduslepingu kohaldamisega, on sellises tegevuses eriti tähtis roll, olles oma vastavas piirkonnas teistele eeskujuks. See võib innustada võtma isevastutuse relvakaubanduslepingu rakendamisel piirkondlikul tasandil ja soodustada lõuna-lõuna-suunalist koostööd pikema aja jooksul.

Piirkondadevaheline ja rahvusvaheline tegevus on lisatud käesolevasse otsusesse vastusena taotlustele abisaavatelt riikidelt, kes soovivad õppida maailma muude piirkondade riikide kogemusest. Sel moel saab piirkondadevaheline ja rahvusvaheline tegevus aidata luua ja tugevdada ülemaailmset teabevahetust relvakaubanduslepinguga seotud lähenemisviiside ja tavade kohta.

3.2.1.2. Tegevuste kirjeldus

Piirkondlik tegevus korraldatakse kahe- või kolmepäevaste üritustena ja see jaotub piirkondade kaupa. Tegevus peaks hõlmama vähemalt kolme osalevat riiki. Lisaks punktis 3.1.2.3 loetletud abisaavatele riikidele on oluline avada need tegevused asjakohasel juhul ka käesoleva otsusega hõlmamata kolmandatele riikidele, eelkõige lepinguga mitteühinenud riikidele. Peale selle on võimaluse korral soovitatav kaasata vähemalt üks rohkem edusamme teinud abisaav riik (st riik, kes on saanud abi nõukogu otsuse 2013/768/ÜVJP ja/või nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/915 alusel, nagu on kirjeldatud punktis 3.1.2.3, ja kelle relvakaubanduse kontrollisüsteem on juba saavutanud teataval tasemel valmiduse), et ta toimiks teadmiste loojana ja/või kutsuks osalema eksperte nendest riikidest, eesmärgiga tagada piirkondlikud eksperditeadmised ja lõuna-lõuna-suunaline koostöö.

Igas piirkonnas toimub vähemalt üks piirkondlik tegevus. Ülejäänud tegevused viiakse ellu vastavalt nõudlusele ja kättesaadavusele vastuvõtvas riigis. Sellistes tegevustes osalemine peaks olema eelistatavalt füüsiliste kohtumiste vormis, kuna see tagab kõige suurema mõju; sõltuvalt oludest ja osalejate eelistustest võib siiski kasutada ka veebpõhist või hübriidformaati.

Vastupidiselt nõukogu otsuses 2013/768/ÜVJP ja nõukogu otsuses (ÜVJP) 2017/915 kirjeldatule ei ole piirkondlikud tegevused piiratud üheainsa piirkonnaga, vaid annavad abisaavatele riikidele erinevatest piirkondadest võimaluse osaleda piirkondadevahelises tegevuses. Projekti eelmiste etappide rakendamise käigus ilmnes, et partnerriikide seas on suur nõudlus mitte üksnes õppida oma piirkonna partneritelt ja nendega teavet vahetada, vaid nad soovivad seda teha ka partneritega teistest piirkondadest.

Selleks et jõuda võimalikult laia vastuvõtjaskonnani ning soodustada mitte üksnes relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist, vaid ka ELi jõupingutusi selle eesmärgi saavutamiseks, korraldavad BAFA ja Expertise France rahvusvahelised konverentsid, mis organiseeritakse kas mitmepoolse kõrvalüritusena ÜRO tasandil, nt ÜRO Peaassamblee esimese komitee iga-aastasel istungjärgul New Yorgis, või juhul, kui see ei ole teostatav, ELi tasandil, eelistatavalt Brüsselis.

Lisaks nendele tegevustele hõlmab projekt relvakaubanduslepingut käsitlevate regulaarsete veebiseminaride kaudu ka kõiki partnerriike, relvakaubanduslepingu sidusrühmi ja lepinguga mitteühinenud riike. Veebiseminare juhatavad rakendajad ja nende eesmärk on tuua kokku ekspertide reserv ja võimaldada partnerriikidel jagada oma kogemusi. Igal seminaril võimaldatakse suuline tõlge ning seminarid salvestatakse ja laaditakse üles platvormile, kus neid saab uuesti vaadata.

Piirkondlike ja rahvusvaheliste tegevuste asukohas ja ulatuses lepivad ühiselt kokku rakendusasutused ja võimalikud vastuvõtjariigid.

3.2.1.3. Piirkonnad

Need tegevused on avatud kõigile piirkondadele abisaavate riikide taotluste põhjal.

3.2.2. Relvakaubanduslepingu osalisriikide konverentsi raames toimuvad kõrvalüritused

3.2.2.1. Tegevuse eesmärk

Relvakaubanduslepingu osalisriikide iga-aastased konverentsid annavad ainulaadse võimaluse suhelda asjaomaste ametnike ja sidusrühmadega, kes vastutavad relvakaubanduslepinguga seotud küsimuste eest. ELi rahastatavad kõrvalüritused võimaldavad eelkõige suurendada teadlikkust ELi poolt lepingu rakendamiseks teostatava toetustegevuse kohta, hõlbustada kontakte nende riikidega, kes võivad hiljem abi taotleda, ning edendada häid tavasid, eelkõige abisaavates riikides.

3.2.2.2. Tegevuste kirjeldus

Programmi jooksul toimub kolm kõrvalüritust, st üks kõrvalüritus iga relvakaubanduslepingu osalisriikide iga-aastase konverentsi kohta, ning need korraldavad ühiselt rakendusüksused. ELi rahaliste vahenditega võib eelkõige katta kindlaksmääratud arvul abisaavate riikide eksperdi/ametniku reisikulusid.

3.2.3. Lõppkonverents

3.2.3.1. Tegevuse eesmärk

Lõppkonverentsi eesmärk on suurendada partnerriikide, aga ka selliste asjaomaste sidusrühmade nagu riikide parlamendid, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ning potentsiaalselt lepingu laiemast mõjust huvitatud kodanikuühiskonna esindajate relvakaubanduslepinguga seotud teadlikkust ja isevastutust. Kutsudes konverentsile esindajaid maailma eri paigust, saab konverents toimida ka foorumina, et tugevdada lepingu rakendamisse kaasatud rahvusvahelist võrgustikku ja osalejate kogukonda ning teha tööd ülemaailmse kohaldamise saavutamiseks.

3.2.3.2. Tegevuste kirjeldus

Tegevus viiakse kahepäevase konverentsina, mis korraldatakse käesoleva otsuse rakendamise lõpuperioodil ning võib toimuda paralleelselt COARMi koosolekuga. Tegevuse elluviimist juhivad ühiselt rakendusüksused. Konverentsil kogunevad punktis 3.1 osutatud tegevustest kasu saavate riikide asjaomased esindajad ning teised lepingu ja selle eesmärkide edendamisse kaasatud sidusrühmad.

Konverents aitab kaasa kogemuste vahetamisele abisaavate riikide seas, pakub teavet nende seisukohtadest relvakaubanduslepingu, selle ratifitseerimise ja rakendamise seisu kohta ning võimaldab jagada asjakohast teavet riikide parlamentide, piirkondlike organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega.

Seetõttu peaksid konverentsil osalejate hulka kuuluma:

—	asjaomased töötajad abisaavatest riikidest, nagu diplomaatilised ja sõjaliste/kaitsestruktuuride töötajad ning tehnilised ja õiguskaitse valdkonna töötajad, eelkõige asutustest, mis vastutavad relvakaubanduslepinguga seotud riikliku poliitika ja rakendamise eest;

—	riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide abiprojektidega tegelevad esindajad ning selliste riikide esindajad, kes on huvitatud strateegilise kaubanduskontrolli alase abi pakkumisest või saamisest;

—	asjakohaste valitsusväliste organisatsioonide, mõttekodade, riikide parlamentide ja relvatööstuse esindajad.

Asukoht, formaat (füüsiline kohtumine, kaugsidevahendite abil või hübriidvormis), kutsutavate osalejate lõplik arv ning riikide ja organisatsioonide lõplik nimekiri määratakse kindlaks konsultatsioonides COARMiga, tuginedes rakendusüksuste tehtud ettepanekule.

4. Punktis 3.1.2.3 osutatud projektitegevustest abisaajad

Lisaks käesolevas otsuses juba nimetatud abisaavatele riikidele, võivad punktis 3 nimetatud projektitegevusest saada veel abi riigid, kes taotlevad abi relvakaubanduslepingu rakendamiseks ning kes valitakse välja muu hulgas järgmiste kriteeriumite alusel:

—	poliitilise ja õigusliku pühendumuse tase lepingu järgimiseks ning asjaomase riigi suhtes kohaldatavate relvakaubandust ja relvatarnete kontrolli käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete rakendamise seis;

—	abitegevuse edukuse tõenäosus;

—	kahesuguse kasutusega kaupade ja relvatarnete kontrolli alase võimaliku juba saadud või kavandatava abi hindamine;

—	riigi osatähtsus ülemaailmses relvakaubanduses;

—	asjaomase riigi olulisus liidu julgeolekuhuvide seisukohast;

—	ametliku arenguabi saamise kõlbulikkus.

5. Rakendusüksused

Käesoleva otsuse alusel läbiviidavatest tegevustest tuleneva töökoormuse tõttu on soovitatav kasutada kahte pädevat rakendusüksust: BAFA ja Expertise France. Vajaduse korral teevad nad koostööd liidu liikmesriikide ekspordikontrolliasutuste, asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, mõttekodade, uurimisinstituutide ja valitsusväliste organisatsioonidega ja/või delegeerivad neile oma ülesandeid.

BAFA ja Expertise France vastutasid otsuse (ÜVJP) 2017/915 ning ELi varasemate ja praeguste teavitustegevuse programmide rakendamise eest. Üheskoos on mõlemal rakendusüksusel tõendatud kogemused, kvalifikatsioon ja vajalikud eksperditeadmised kogu liidu asjakohase ekspordikontrollialase tegevuse kohta nii kahesuguse kasutusega kaupade kui ka relvade ekspordikontrolli valdkonnas.

6. Koordineerimine muu asjakohase abiga

Rakendusüksused tagavad nõuetekohase koordineerimise erinevate liidu vahendite vahel, kasutades sobival juhul ära ELi P2P programmide (nt nõukogu otsuse (ÜVJP) 2020/1464 kohane COARMi koordineerimismehhanism) alusel juba loodud ametlikke koordineerimismehhanisme, et:

—	tagada kolmandatele riikidele suunatud liidu teavitustegevuse puhul sidus lähenemisviis;

—	vältida kattumisi tegevuste ajastamise ja sisu osas;

—	jagada projekti rakendamisega seotud kogemusi ja teha kindlaks võimalikud koostoimed ekspordikontrolli valdkonna erinevate abiprojektidega.

Samuti peaksid rakendusüksused pöörama suurt tähelepanu relvakaubanduslepingu jaoks olulisele tegevusele, mida viiakse läbi väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava ja selle rakendamise tugisüsteemi (PoA-ISS) raames ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004), relvakaubanduslepingu vabatahtliku sihtfondi ja UNSCARi raames ning lisaks ka kahepoolse abitegevuse raames. Rakendusüksused peaksid vastavalt vajadusele pidama sidet teiste abiosutajatega, et jagada teavet, vältida põhjendamatut topelttööd ning tagada sidusus ja vastastikune täiendavus.

Projekti eesmärgiks on samuti suurendada abisaavate riikide teadlikkust liidu rahastamisvahenditest, millest saab toetada lõuna-lõuna-suunalist ekspordikontrollialast koostööd. Sellega seoses tuleks abitegevustega anda teavet olemasolevate vahendite kohta nagu ELi KBRT tippkeskuste algatus ja muud ELi P2P programmid ning edendada nende kasutamist.

7. Liidu nähtavus ja abimaterjalide kättesaadavus

Projekti raames loodud materjalid ja vahendid, sealhulgas punktis 3.1.2.2 kirjeldatud digiplatvorm, tagavad liidu nähtavuse ja suurendavad seda. Kõikide selliste väljundite puhul kasutatakse Euroopas Liidu välistegevuse kommunikatsiooni ja nähtavuse käsiraamatus esitatud logo ja graafikat, sealhulgas logo „ELi P2P ekspordikontrolli programm“. Liidu delegatsioonid peaksid osalema kolmandates riikides toimuvatel üritustel, et tõhustada poliitilisi järelmeetmed ja suurendada nähtavust.

ELi P2P (https://circabc.europa.eu/ui/welcome) veebiportaali edendatakse, et toetada käesoleva otsuse alusel läbiviidavaid relvakaubanduslepinguga seotud toetustegevusi. Seetõttu peaksid rakendusüksused edastama vastavate abimeetmete läbiviimise käigus teavet veebiportaali kohta ning julgustama portaali tehniliste ressurssidega tutvumist ja nende kasutamist. Veebiportaali tutvustamisel peaksid rakendusüksused tagama liidu nähtavuse. Lisaks sellele tuleks tegevusi edendada ELi P2P uudiskirja abil.

8. Mõju hindamine

Käesoleva otsusega sätestatud tegevuste mõju tuleks tehniliselt hinnata pärast seda, kui need on lõpule viidud. Rakendusüksuse esitatud teabe ja aruannete alusel teostab mõju hindamist kõrge esindaja koostöös COARMiga ning vajaduse korral abisaavates riikides paiknevate liidu delegatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

Mõjuhinnangus tuleks pöörata erilist tähelepanu relvakaubanduslepingu ratifitseerinud abisaavate riikide arvule ja nende relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse arendamisele. Abisaavate riikide relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse hindamine peaks eelkõige hõlmama asjakohaste riiklike õigusaktide koostamist ja väljaandmist, relvakaubanduslepingu aruandluskohustuste täitmist ning relvatarnete kontrolli eest vastutava asjaomase asutuse mõjuvõimu suurendamist.

9. Aruandlus

Rakendusüksused koostavad regulaarselt aruandeid, sealhulgas aruandeid pärast iga tegevuse lõpuleviimist. Need aruanded tuleks esitada kõrgele esindajale hiljemalt kuue nädala möödumisel vastavate tegevuste lõpuleviimisest.

Liide

Rakendusasutused käsitlevad partnerriike järgmiselt.

ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti kolmandas etapis osalevad BAFA partnerriigid:

—

Colombia*

—	Costa Rica*

—

Malaisia*

—

Peruu*

—

Sambia*

—

Tšiili‘

—	Kasahstan‘

—

Tai‘

ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti kolmandas etapis osalevad Expertise France’i partnerriigid:

—

Benin*

—	Burkina Faso*

—

Kamerun*

—

Guajaana‘

—	Filipiinid*

—	Côte d’Ivoire*

—

Senegal*

—

Togo*.

Suurema valmidusastmega partnerriigid (valmis alustama tööd meetmete järkjärguliseks lõpetamiseks)

1.	Burkina Faso

2.	Costa Rica

Malaisia

4.	Filipiinid

Senegal

Sambia

* :	Endised tegevuskavaga hõlmatud partnerriigid ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti teise etapi raames.

‘ :	Endised vajaduspõhised riigid ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti teise etapi raames.

Paksus kirjas:

uued partnerriigid ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti kolmanda etapi raames.

(1) Relvakaubandusleping, artikkel 1.

(2) „Meetmete järkjärgulise lõpetamise“ all tuleks mõista järkjärgulist lähenemisviisi riigi või riikidega tehtava koostöö ümbersuunitlemiseks projekti rakendamise jooksul. Selle lähenemisviisi eesmärk on vähendada riikide sõltuvust välisest abist institutsioonide tugevdamise ja nende enda suutlikkuse arendamise kaudu. Selle protsessi käigus määratletakse uuesti koostöö ELi ja asjaomaste riikide vahel; abisaava riigi staatus muutub nii, et tavapärase tehnilise abi saamise asemel saab riigist teadmiste ja ekspertiisi looja ja pakkuja.

(3) Selle tegevuse lisakasu seisneb projekti ekspertide reservi laiendamises, nagu on kirjeldatud punktis 3.1.1.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 461

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 27. detsember 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Austraalia vahelise üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) jõustumise kuupäeva	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2304, 18. oktoober 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega, mille kohaselt antakse välja lisasertifikaadid selle tõenduseks, et eksporditavate loomsete saaduste mahepõllumajanduslikul tootmisel ei ole kasutatud antibiootikume ( 1 )	2
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2305, 21. oktoober 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 eeskirjadega selle kohta, millistel juhtudel ja tingimustel vabastatakse teatavad mahepõllumajanduslikud ja üleminekuaja tooted piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist ning kus tuleb teha selliste vabastatud toodete ametlik kontroll, ning millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrusi (EL) 2019/2123 ja (EL) 2019/2124 ( 1 )	5
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2306, 21. oktoober 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 eeskirjadega, mis käsitlevad liitu importimiseks ette nähtud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete saadetiste ametlikku kontrolli ning kontrollsertifikaati ( 1 )	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2307, 21. oktoober 2021, millega kehtestatakse eeskirjad dokumentide ja teatiste kohta, mida nõutakse liitu importimiseks ette nähtud mahepõllumajanduslike ja üleminekuaja toodete puhul ( 1 )	30
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2308, 22. detsember 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )	40
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2309, 22. detsember 2021, relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta	78