ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 458 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
64. aastakäik |
Sisukord |
|
I Seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2282, 15. detsember 2021, tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ( 1 ) |
|
|
Parandused |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2282,
15. detsember 2021,
tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 168,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Tervishoiutehnoloogiate areng on üks majanduskasvu ja innovatsiooni soodustavatest kesksetest teguritest liidus ning otsustava tähtsusega tervisepoliitikaga kõigile tagatava tervise kaitse kõrge taseme saavutamiseks. Tervisetehnoloogiate näol on tegemist uuendusliku majandussektoriga, mis on osa tervishoiukulutuste koguturust ning moodustab liidu sisemajanduse koguproduktist 10 %. Tervisetehnoloogiad hõlmavad ravimeid, meditsiiniseadmeid, in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid ja meditsiinilisi protseduure, samuti meetmeid haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks. |
(2) |
Tervisetehnoloogia hindamine on teaduslikel tõenditel põhinev protsess, mille abil saavad pädevad asutused välja selgitada uute või olemasolevate tervisetehnoloogiate suhtelist tõhusust. Tervisetehnoloogia hindamisel keskendutakse eelkõige tervisetehnoloogia lisaväärtusele võrreldes muude uute või olemasolevate tervisetehnoloogiatega. |
(3) |
Tervisetehnoloogia hindamine võib aidata edendada innovatsiooni, mis pakub patsientidele ja kogu ühiskonnale parimaid tulemusi, ning see on tähtis vahend tervisetehnoloogiate asjakohase kasutuselevõtu ja kasutamise tagamiseks. |
(4) |
Tervisetehnoloogia hindamine võib hõlmata nii tervisetehnoloogia kliinilisi kui ka mittekliinilisi aspekte, sõltuvalt tervishoiusüsteemist. Liidu kaasrahastatavate tervisetehnoloogia hindamise ühismeetmete (EUnetHTA ühismeetmed) kaudu on kindlaks tehtud üheksa valdkonda, mille alusel tervisetehnoloogiaid hinnatakse. Nendest üheksast valdkonnast on neli kliinilised ja viis mittekliinilised. Hindamise neli kliinilist valdkonda on seotud terviseprobleemi ja praeguse tervisetehnoloogia kindlakstegemisega, hinnatava tervisetehnoloogia tehniliste omaduste, selle suhtelise ohutuse ja suhtelise kliinilise tõhususe uurimisega. Viis mittekliinilist valdkonda on seotud tervisetehnoloogia kulude ja majandusliku hindamisega ning selle eetiliste, korralduslike, sotsiaalsete ja õiguslike aspektidega. |
(5) |
Tervisetehnoloogia hindamine võib parandada teaduslikke tõendeid, millest lähtutakse kliiniliste otsuste tegemisel ja patsientidele juurdepääsu andmisel tervisetehnoloogiatele, sealhulgas juhul, kui tervisetehnoloogia vananeb. Tervisetehnoloogia hindamise tulemusi kasutatakse, et teha otsuseid eelarvevahendite jaotamise kohta tervisevaldkonnas, näiteks seoses tervisetehnoloogia hinnakujunduse või hüvitamise määra kehtestamisega. Tervisetehnoloogia hindamine võib seepärast aidata liikmesriikidel luua ja säilitada kestlikke tervishoiusüsteeme ning ärgitada innovatsiooni, mis pakub patsientidele paremaid tulemusi. |
(6) |
Mitme liikmesriigi paralleelselt läbiviidavad hindamised ning lahknevused hindamise protsesse ja meetodeid käsitlevates liikmesriikide õigus- ja haldusnormides võivad põhjustada olukorra, kus tervisetehnoloogia arendajad peavad täitma mitmekordseid ja erinevaid andmenõudeid. Samuti võib see põhjustada tulemuste dubleerimist ja nende varieeruvust, mis tulenevad liikmesriigi eriomasest tervishoiu kontekstist. |
(7) |
Kuigi liikmesriigid on teinud EUnetHTA ühismeetmete raames mõned ühishindamised, on vabatahtlik koostöö ja tulemuste saamine olnud ebatõhusad, sest kestliku koostöömudeli puudumisel on koostöö olnud projektipõhine. Liikmesriigi tasandil on EUnetHTA ühismeetmete, sealhulgas nende meetmete kliiniliste ühishindamiste tulemuste kasutamine jäänud piiratuks, mis tähendab, et ei ole piisavalt välditud ühe ja sama tervisetehnoloogia hindamise dubleerimist samas või peaaegu samas ajavahemikus eri liikmesriikide tervisetehnoloogia hindamise asutuste ja organite poolt. Teisest küljest tuleks käesoleva määruse rakendamisel arvesse võtta EUnetHTA ühismeetmete peamisi tulemusi, eelkõige selle teaduslikke väljundeid, nagu metoodilised ja suunisdokumendid ning infotehnoloogia (IT) vahendid teabe säilitamiseks ja vahetamiseks. |
(8) |
Oma 1. detsembri 2014. aasta järeldustes, mis käsitlevad innovatsiooni patsientide huvides, (3) tunnustas nõukogu tervisetehnoloogia hindamise keskset rolli tervishoiupoliitika vahendina, mille abil toetada tõenduspõhiste, jätkusuutlike ja õiglaste valikute tegemist tervishoiu ja tervisetehnoloogiate valdkonnas patsientide hüvanguks. Nendes järeldustes kutsus nõukogu komisjoni üles jätkama koostöö toetamist kestlikul viisil ning palus liikmesriikidel tõhustada koostööd tervisetehnoloogiate hindamise alal ja analüüsida pädevate asutuste vahelise koostöö võimalusi teabe vahetamisel. Peale selle kutsus nõukogu oma 7. detsembri 2015. aasta järeldustes patsiendi vajadustele kohandatud personaalmeditsiini kohta (4) liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama personaalmeditsiini suhtes kohaldatavaid tervisetehnoloogia hindamise metoodikaid ning nõukogu 17. juuni 2016. aasta järeldustes, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides, (5) kinnitati veel kord, et liikmesriigid näevad tervisetehnoloogia hindamise alases koostöös selget lisaväärtust. Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning majanduspoliitika komitee 2016. aasta oktoobri ühisaruandes kutsuti samuti üles tegema Euroopas tihedamat koostööd tervisetehnoloogia hindamisel. Nõukogu kutsus oma 15. juuni 2021. aasta järeldustes, mis käsitlevad juurdepääsu ravimitele ja meditsiiniseadmetele, et luua tugevam ja vastupidav Euroopa Liit, (6) liikmesriike ja komisjoni üles uurima võimalust luua tegelikes tingimustes andmete ja tõendite kogumise ELi tegevuskava, mis edendab paremat koostööd käimasolevate riiklike ja piiriüleste algatuste vahel ning võiks vähendada tõendusmaterjali lünklikkust tervisetehnoloogia hindamise ja rahastamise otsustes. |
(9) |
Euroopa Parlament kutsus oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust (7) komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekut tervisetehnoloogia hindamise Euroopa süsteemi kohta ning ühtlustama läbipaistvaid tervisetehnoloogia hindamise kriteeriume, et hinnata tervisetehnoloogiate terapeutilist lisaväärtust ja suhtelist tõhusust võrreldes parima kättesaadava alternatiiviga, võttes arvesse innovatsiooni taset ning kasu patsientidele. |
(10) |
Oma 28. oktoobri 2015. aasta teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ teatas komisjon kavatsusest esitada tervisetehnoloogia hindamise algatus, et vältida toote mitmekordset hindamist eri liikmesriikides ja parandada ühtse turu toimimist tervisetehnoloogia valdkonnas. |
(11) |
Käesoleva määruse eesmärk on saavutada patsientide ja kasutajate tervise kaitse kõrge tase, tagades samal ajal ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete siseturu tõrgeteta toimimise. Samal ajal luuakse käesoleva määrusega raamistik liikmesriikide koostöö toetamiseks ja nähakse ette tervisetehnoloogia kliiniliseks hindamiseks vajalikud meetmed. Mõlemat eesmärki taotletakse samal ajal ja need on omavahel lahutamatult seotud ning on ühtviisi tähtsad. Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 114 sätestatakse käesolevas määruses menetlused ja normid ühistöö tegemiseks ja liidu tasandi raamistiku loomiseks. Seoses ELi toimimise lepingu artikliga 168 võimaldab käesolev määrus liikmesriikidevahelist koostööd tervisetehnoloogia hindamise teatavates aspektides, seades samal ajal eesmärgiks kõrgetasemelise tervisekaitse pakkumise. |
(12) |
Ühistööd tuleks teha hea haldustava põhimõtet järgides ning selle eesmärk peaks olema saavutada võimalikult hea kvaliteet, läbipaistvus ja sõltumatus. |
(13) |
Tervishoiutehnoloogia arendajatel on sageli raskusi esitada sama teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid eri liikmesriikidele ja ka eri ajahetkedel. Tõendusmaterjali esitamise dubleerimine ja selle arvessevõtmine, et eri liikmesriikides on tõendusmaterjali esitamiseks erinev ajakava, võib tekitada märkimisväärset halduskoormust tervisetehnoloogia arendajatele, eelkõige väiksematele piiratud ressurssidega ettevõtjatele, ning võib omalt poolt aidata kaasa turulepääsu tõkestamisele ja moonutamisele, mis põhjustab ettevõtluse prognoositavuse puudumist ja suuremaid kulusid ning avaldab pikas perspektiivis negatiivset mõju innovatsioonile. Seega tuleks käesoleva määrusega ette näha mehhanism, millega tagatakse, et tervisetehnoloogia arendaja esitab kliinilise ühishindamise jaoks vajaliku teabe, andmed, analüüsid ja muud tõendid liidu tasandil ainult ühe korra. |
(14) |
Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikega 7 vastutavad liikmesriigid oma tervishoiupoliitika määratlemise eest ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks muutmise eest. See vastutus hõlmab tervishoiu juhtimist ning eelkõige tervishoiule määratud vahendite jaotamist. Seepärast on vaja, et liidu meetmed piirduksid tervisetehnoloogia hindamise nende aspektidega, mis on seotud tervisetehnoloogia kliinilise ühishindamisega, ning eelkõige tuleks tagada, et kliinilised ühishindamised ei sisaldaks väärtushinnanguid, et võtta arvesse liikmesriikide vastutust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikele 7. Sellega seoses kujutavad käesolevas määruses sätestatud kliinilised ühishindamised endast teaduslikku analüüsi tervisetehnoloogia suhtelise mõju kohta, mida hinnatakse tervisenäitajate põhjal ja hindamise ulatusel põhinevate valitud parameetrite alusel. Teaduslikus analüüsis kaalutakse lisaks suhtelise mõju kindlusastet, võttes arvesse kättesaadavate tõendite tugevusi ja piiratust. Ühishindamiste tulemus ei peaks seetõttu mõjutama liikmesriikide otsustusõigust viia läbi hindamisi asjaomase tervisetehnoloogia kliinilise lisaväärtuse kohta ega määrama eelnevalt kindlaks edasisi otsuseid tervisetehnoloogiate hinnakujunduse ja hüvitamise kohta, kaasa arvatud sellise hinnakujunduse ja hüvitamise otsuste kriteeriumide kehtestamine, mis võib sõltuda nii kliinilistest kui ka mittekliinilistest kaalutlustest kas eraldi või koos ning mis jääb täielikult liikmesriikide pädevusse. |
(15) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha nende üldise tervisetehnoloogia hindamise protsessi jaoks vajalikke täiendavaid kliinilisi analüüse selliste tervisetehnoloogiate puhul, mille kohta on olemas kliinilise ühishindamise aruanne. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalik teha täiendavaid kliinilisi analüüse, mis on muu hulgas seotud patsientide rühmade, võrdlusaluste või tervisenäitajatega, mis ei sisaldu kliinilise ühishindamise aruandes, või kasutada teistsugust metoodikat, kui see metoodika oleks nõutav asjaomase liikmesriigi üldises tervisetehnoloogia hindamise protsessis. Kui täiendavateks kliinilisteks analüüsideks on vaja lisaks veel teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid, peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda tervisetehnoloogia arendajatelt vajaliku teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite esitamist. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil piirata liikmesriikide õigust teha sama tervisetehnoloogia mittekliinilisi hindamisi enne kliinilise ühishindamise aruande avaldamist, selle koostamise ajal või pärast selle avaldamist. |
(16) |
Selleks et tagada kliiniliste ühishindamiste võimalikult hea kvaliteet, tagada laialdane omaksvõtt ning võimaldada tervisetehnoloogia hindamise riiklike asutuste ja organite eksperditeadmiste ja ressursside koondamist, on asjakohane järgida etapiviisilist lähenemisviisi, alustades väikesest hulgast ühiselt hinnatud ravimitest ning alles hilisemas etapis nõuda, et kliinilised ühishindamised viidaks läbi muude ravimite puhul, mille kohta on käimas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 726/2004 (8) sätestatud tsentraliseeritud müügiloa andmise menetlus ning juhul, kui neid ravimeid lubatakse hiljem kasutada uue näidustuse jaoks. |
(17) |
Kliinilised ühishindamised tuleks läbi viia ka teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (9) määratletud meditsiiniseadmete puhul, mis kuuluvad suurimasse riskiklassi ja mille puhul on kõnealuse määruse artikli 106 lõikes 1 osutatud asjakohased eksperdirühmad esitanud oma arvamuse või seisukoha, ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul, mis on liigitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/746 (10) D-klassi. |
(18) |
Arvestades teatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete keerukust ning nende hindamiseks vajalikke eksperditeadmisi, peaks liikmesriikidel olema võimalik, kui nad näevad selles lisaväärtust, teha vabatahtlikku koostööd määruse (EL) 2017/745 artikli 51 kohaselt IIb või III klassi liigitatud meditsiiniseadmete ja määruse (EL) 2017/746 artikli 47 kohaselt D-klassi liigitatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul, mis on tarkvara ja mis ei kuulu käesoleva määruse kohaste kliiniliste ühishindamiste kohaldamisalasse. |
(19) |
Selleks et tagada, et tervisetehnoloogiate kohta läbiviidud kliinilised ühishindamised oleksid ka edaspidi täpsed, asjakohased ja kvaliteetsed ning põhineksid igal hetkel parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel, on asjakohane kehtestada kõnealuste ühishindamiste ajakohastamise tingimused, eriti juhul, kui pärast esialgset hindamist kättesaadavaks muutunud lisaandmed võivad parandada ühishindamise täpsust ja kvaliteeti. |
(20) |
Tuleks moodustada tervisetehnoloogia hindamise liikmesriikidevaheline koordineerimisrühm (edaspidi „koordineerimisrühm“), millesse kuuluvad liikmesriikide esindajad, eelkõige tervisetehnoloogia hindamise asutustest ja organitest, ning mille ülesanne oleks vastutada käesoleva määruse kohaldamisalas kliiniliste ühishindamiste läbiviimise ja muu ühistöö tegemise eest. Selleks et tagada liikmesriikidest lähtuv lähenemisviis kliinilistele ühishindamistele ja teaduslikele ühiskonsultatsioonidele, tuleks koordineerimisrühma liikmed määrata liikmesriikide poolt. Kõnealused liikmed tuleks määrata eesmärgiga tagada koordineerimisrühma kõrgetasemeline pädevus. Koordineerimisrühma liikmed peaksid määrama tervisetehnoloogia hindamise asutused ja organid alarühmadesse, kes pakuvad asjakohast tehnilist pädevust kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide läbiviimiseks, arvestades vajadust pakkuda tervisetehnoloogia hindamise alaseid eksperditeadmisi ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete valdkonnas. |
(21) |
Selleks et kajastada koostöö teaduslikku laadi ja tagada, et koordineerimisrühma tehtud otsused vastavad eesmärgile tagada võimalikult hea teadusliku kvaliteediga ja erapooletu ühistöö, peaks koordineerimisrühm tegema kõik endast oleneva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata ja selleks, et tagada koordineerimisrühmas sujuv otsustamismehhanism, tuleks tehnilised ja teaduslikud otsused vastu võtta lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmesriigil on üks hääl, olenemata ühest liikmesriigist pärit koordineerimisrühma liikmete arvust. Erandkorras ja oma eripära tõttu tuleks otsused aasta töökava, aastaaruande ja alarühmade töö strateegiliste suuniste kohta vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega. |
(22) |
Komisjon ei tohiks osaleda kliiniliste ühishindamiste üle peetavatel hääletustel ega avaldada arvamust kliinilise ühishindamise aruannete sisu kohta. |
(23) |
Koordineerimisrühm peaks tagama, et teadusliku ühistöö ning kliinilise ühishindamise aruannete ja teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumentide koostamise menetluste ja meetoditega tagatakse võimalikult hea kvaliteet, need koostatakse õigeks ajaks ja nendes võetakse arvesse arstiteaduse arengutaset. |
(24) |
Kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide läbiviimise meetodeid tuleks kohandada nii, et need hõlmaksid selliste uute tervisetehnoloogiate eripära, mille kohta ei pruugi mõned andmed olla hõlpsasti kättesaadavad. Nii võib see olla muu hulgas harva kasutatavate ravimite, vaktsiinide ja uudsete ravimite puhul. |
(25) |
Kliiniliste ühishindamiste hindamise ulatus peaks olema kaasav ja selles tuleks arvesse võtta kõiki liikmesriikide vajadusi tervisetehnoloogia arendaja esitatavate andmete ja analüüside osas. |
(26) |
Kui kliinilisi ühishindamisi kasutatakse edasiste haldusotsuste ettevalmistamiseks liikmesriigi tasandil, moodustavad need ühe mitmest ettevalmistavast etapist mitmeastmelises menetluses. Liikmesriigid jäävad ainuvastutajaks tervisetehnoloogia riigisisese hindamise protsesside, tervisetehnoloogia väärtuse kohta tehtavate järelduste ja tervisetehnoloogia hindamisest tulenevate otsuste eest. Liikmesriigid peaksid saama määrata kindlaks, millises riikliku tervisetehnoloogia hindamise etapis ja millise asutuse või organi poolt tuleks kliinilise ühishindamise aruandeid arvesse võtta. |
(27) |
Koordineerimisrühm peaks tegema kõik endast oleneva, et kliinilise ühishindamise aruanne konsensuse alusel heaks kiita. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, tuleks nimetatud aruannetesse lisada teaduslikud eriarvamused, et tagada kliinilise ühishindamise aruannete valmimine ettenähtud ajakava jooksul. Selleks et tagada kliinilise ühishindamise süsteemi terviklikkus ning eesmärk saavutada konsensus, peaks teaduslike eriarvamuste lisamisel aruannetesse piirduma selliste arvamustega, mis on täielikult teaduslikult põhjendatud, ning seega tuleks neid käsitada erakorralise meetmena. |
(28) |
Liikmesriigid peaksid jääma vastutavaks riigi tasandil järelduste tegemise eest tervisetehnoloogia kliinilise lisaväärtuse kohta, kuna sellised järeldused sõltuvad konkreetse liikmesriigi eriomasest tervishoiu kontekstist ja kliinilise ühishindamise aruandes sisalduvate individuaalsete analüüside asjakohasusest (näiteks võib kliinilise ühishindamise aruandesse olla lisatud mitu võrdlusalust, millest ainult mõni on konkreetse liikmesriigi puhul asjakohane). Kliinilise ühishindamise aruanne peaks sisaldama analüüsitud tervisenäitajate puhul täheldatud suhteliste mõjude kirjeldust, sealhulgas arvulisi tulemusi ja usaldusvahemikke, ning teadusliku ebakindluse ning tõendite tugevuste ja piiratuse analüüsi (näiteks sisemine ja väline kehtivus). Kliinilise ühishindamise aruanne peaks põhinema faktidel ning see ei tohiks sisaldada väärtushinnanguid, tervisenäitajate järjestust, järeldusi hinnatud tervisetehnoloogia üldise kasu või kliinilise lisaväärtuse kohta, seisukohta sihtrühma suhtes, kus tervisetehnoloogiat tuleks kasutada, ega seisukohta selle kohta, millisel kohal peaks tervisetehnoloogia asuma ravi-, diagnostika- või ennetusstrateegias. |
(29) |
Väga olulised on protsessi läbipaistvus ja üldsuse teadlikkus sellest. Kui andmed on konfidentsiaalsed ärilistel põhjustel, tuleb konfidentsiaalsuse vajadust selgelt määratleda ja põhjendada ning konfidentsiaalseid andmeid kohaselt piiritleda ja kaitsta. |
(30) |
Kui liikmesriigid viivad tervisetehnoloogiate hindamisi läbi riigi või piirkonna tasandil selliste tervisetehnoloogiate puhul, mida on hinnatud liidu tasandil, peaksid nad arvesse võtma kliinilise ühishindamise aruandeid sellel tasandil. Sellega seoses, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et tervisetehnoloogia riigisisese hindamise otsuste puhul võib kohalduda erinev ajastus, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta arvesse teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid, mida ei olnud esitatud kliinilise ühishindamise raames liidu tasandil. Riigi või piirkonna tasandil läbi viidud tervisetehnoloogia hindamine selliste tervisetehnoloogiate puhul, mida on hinnatud liidu tasandil, tuleks teha kättesaadavaks koordineerimisrühmale. |
(31) |
Käesoleva määruse kontekstis tähendab mõiste „võtma kohaselt arvesse“, kui seda kasutatakse kliinilise ühishindamise aruande suhtes, et see aruanne peaks sisalduma tervisetehnoloogia hindamises liikmesriigi või piirkonna tasandil osalevate asutuste või organite dokumentatsioonis ning seda tuleks võtta arvesse tervisetehnoloogia hindamisel liikmesriigi tasandil. Kui kliinilise ühishindamise aruanne on kättesaadav, peaks see sisalduma tervisetehnoloogia riigisisese hindamise protsessi toetavas dokumentatsioonis. Kliinilise ühishindamise aruande sisu on aga teaduslik ning ei tohiks olla kõnealustele asutustele või organitele ega liikmesriikidele siduv. Kui kliinilise ühishindamise aruanne ei ole tervisetehnoloogia riigisisese hindamise lõpetamise ajal kättesaadav, ei tohiks see põhjustada viivitusi mis tahes edasises protsessis liikmesriigi tasandil. Kliinilise ühishindamise aruandel ei tohiks olla välismõju taotlejatele ja muudele asjaosalistele peale liikmesriikide. |
(32) |
Liikmesriikide kohustus mitte nõuda riigi tasandil mis tahes teavet, andmeid, analüüse ega muid tõendeid, mille tervisetehnoloogia arendajad on liidu tasandil esitanud, vähendab juhul, kui tervisetehnoloogia arendajad täidavad käesoleva määruse kohaselt sätestatud teabe esitamise nõudeid, nende haldus- ja finantskoormust, mis tuleneks sellest, et liikmesriigi tasandil esitatakse mitmeid erinevaid teabe-, andme-, analüüsi- ja muude tõendite taotlusi. See kohustus ei tohiks siiski välistada liikmesriikide jaoks võimalust küsida tervisetehnoloogia arendajatelt selgitusi esitatud teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite kohta. |
(33) |
Liikmesriikide kohustus mitte nõuda riigi tasandil sama teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid, mille tervisetehnoloogia arendajad on liidu tasandil juba esitanud, ei tohiks hõlmata teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite taotlemist liikmesriigi tasandi varajase juurdepääsu programmide raames. Selliste liikmesriigi tasandi varajase juurdepääsu programmide eesmärk on tagada patsientidele juurdepääs ravimitele olukorras, kus on suur täitmata ravivajadus ja tsentraliseeritud müügiluba ei ole veel antud. |
(34) |
Tervisetehnoloogia arendajad ei peaks esitama riigi tasandil teavet, andmeid, analüüse ega muid tõendeid, mis on juba esitatud liidu tasandil. Sellega tagatakse, et liikmesriigid saavad taotleda tervisetehnoloogia arendajatelt liikmesriigi tasandil üksnes teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid, mis ei ole liidu tasandil veel kättesaadavad. |
(35) |
Ravimite puhul tuleks kliinilise ühishindamise läbiviimisel eelisjärjekorras kaaluda otseselt võrreldavaid, juhuslikustatud ja pimemenetlusega kliinilisi uurimusi, milles kasutatakse kontrollrühmi ja mille metoodika vastab tõenduspõhise ravi rahvusvahelistele standarditele. Kõnealune lähenemine ei tohiks siiski iseenesest välistada vaatlusuuringuid, sealhulgas neid, mis põhinevad tegelikes tingimustes saadud andmetel, kui sellised uuringud on kättesaadavad. |
(36) |
Ravimite kliiniliste ühishindamiste ajakava tuleks, nii palju kui võimalik, määrata selle ajakava alusel, mida kohaldatakse määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud tsentraliseeritud müügiloa andmise menetluse lõpuleviimisele. Selline kooskõlastamine peaks tagama, et kliiniliste ühishindamistega võiks lihtsustada tõhusalt turulepääsu ning aidata kaasa uuenduslike tervisetehnoloogiate varakult patsientideni jõudmisele. Seetõttu peaksid tervisetehnoloogia arendajad järgima taotletud teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite esitamisel käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tähtaegu. |
(37) |
Meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kliiniliste ühishindamiste ajakava koostamisel tuleks arvesse võtta nende meditsiiniseadmete äärmiselt detsentraliseeritud turulepääsu ning kliinilise ühishindamise jaoks asjakohase tõendusmaterjali kättesaadavust. Kuna nõutud tõendusmaterjal võib muutuda kättesaadavaks alles pärast meditsiiniseadme või in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule laskmist ja selleks, et kliiniliseks ühishindamiseks oleks võimalik valida meditsiiniseadmeid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid sobival ajal, peaks olema võimalik hinnata selliseid seadmeid pärast nende turule laskmist. |
(38) |
Kõigil juhtudel peaks käesoleva määruse kohase ühistöö, eriti kliiniliste ühishindamiste eesmärk olema saada väga kvaliteetseid ja õigeaegseid tulemusi ning soodustada liikmesriikidevahelist tihedamat koostööd meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete tervisetehnoloogia hindamisel, ning see ei tohiks põhjustada viivitusi meditsiiniseadmetele ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele CE-märgise andmisel ega seda segada ega lükata edasi tervisetehnoloogiate turulepääsu. Kõnealune ühistöö peaks toimuma eraldi ja olema eristatav regulatiivsetest hindamistest, mida tehakse vastavalt määrustele (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, ning see ei tohiks mõjutada nimetatud määruste kohaselt tehtavaid otsuseid. |
(39) |
Kliiniliste ühishindamiste ettevalmistamise hõlbustamiseks tuleks tervisetehnoloogia arendajatele asjakohastel juhtudel pakkuda võimalust osaleda teaduslikes ühiskonsultatsioonides koordineerimisrühmaga, et saada suuniseid teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite kohta, mida tõenäoliselt kliiniliste uurimustega seoses nõutakse. Kliinilised uurimused hõlmavad ravimite kliinilisi uuringuid, meditsiiniseadmete kliiniliseks hindamiseks vajalikke kliinilisi uuringuid ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete toimivuse hindamiseks vajalikke toimivusuuringuid. Kuna konsultatsioon on oma laadilt esialgne, ei tohiks ükski selle käigus antud suunis olla tervisetehnoloogia arendajatele ega tervisetehnoloogia hindamise asutustele ja organitele õiguslikult siduv. Sellistes suunistes tuleks siiski arvesse võtta, milline on arstiteaduse arengutase teadusliku ühiskonsultatsiooni ajal, eelkõige patsientide huvides. |
(40) |
Kui teaduslikud ühiskonsultatsioonid toimuvad paralleelselt määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatud ravimeid käsitlevate teaduslike nõuannete koostamisega või paralleelselt määruses (EL) 2017/745 sätestatud meditsiiniseadmeid käsitlevate konsultatsioonidega, tuleks need paralleelsed protsessid, sealhulgas alarühmade ja Euroopa Ravimiameti või meditsiiniseadmete eksperdirühmade vaheline teabevahetus, läbi viia eesmärgiga tagada, et tõendite kogumine täidab vastava raamistiku vajadusi, samal ajal kui vastavad pädevused jäävad eraldiseisvaks. |
(41) |
Kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonidega kaasneb vajadus jagada konfidentsiaalset teavet tervisetehnoloogia arendajate ja tervisetehnoloogia hindamise asutuste ja organite vahel. Selleks et tagada sellise teabe kaitse, tohiks koordineerimisrühmale kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide raames esitatud teavet avaldada kolmandale isikule üksnes pärast konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist. Lisaks tuleb igasugune teaduslike ühiskonsultatsioonide tulemuste kohta avaldatav teave esitada anonüümsel kujul nii, et sellest on kõrvaldatud kogu tundlik äriteave. |
(42) |
Selleks et tagada olemasolevate ressursside tõhus kasutus, on asjakohane ette näha tulevikuseire, et oleks võimalik varakult tuvastada uudseid tervisetehnoloogiaid, millel tõenäoliselt oleks suur mõju patsientidele, rahvatervisele ja tervishoiusüsteemidele, ning anda teavet teadusuuringuteks. Sellist tulevikuseiret võiks kasutada koordineerimisrühma töö kavandamise toetamiseks, eelkõige seoses kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonidega, ning see võiks anda teavet pikaajaliseks planeerimiseks nii liidu kui ka liikmesriigi tasandil. |
(43) |
Liidul tuleks jätkata tervisetehnoloogia hindamise alase liikmesriikidevahelise vabatahtliku koostöö toetamist sellistes valdkondades nagu vaktsineerimisprogrammide arendamine ja rakendamine ning tervisetehnoloogia riigisisese hindamise süsteemide suutlikkuse arendamine. Samuti peaks selline vabatahtlik koostöö edendama sünergiat digitaalse ühtse turu strateegiasse kuuluvate algatustega asjakohastes digitaalsetes ning andmepõhistes tervishoiuvaldkondades, et saada tervisetehnoloogia hindamiseks asjakohast tegelikes tingimustes saadud lisatõendusmaterjali. Tervisetehnoloogia hindamise alane vabatahtlik koostöö võib hõlmata ka valdkondi, nagu ravi täiendamiseks kasutatav diagnostika, kirurgilised protseduurid, ennetusmeetmed, sõeluuringud ja tervise edendamise programmid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid ning integreeritud hoolduse protsessid. Eri tervisetehnoloogiate hindamise nõuded varieeruvad sõltuvalt tervisetehnoloogia eripärast, mistõttu on tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas vaja sidusat lähenemisviisi, mis vastaks kõnealuste eri tervisetehnoloogiate vajadustele. |
(44) |
Selleks et tagada ühistöö kaasavus ja läbipaistvus, peaks koordineerimisrühm tegema laiaulatuslikult koostööd ja konsulteerima selliste sidusrühmade organisatsioonidega, kes on huvitatud liiduga koostööst tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, sealhulgas patsientide organisatsioonid, tervishoiutöötajate organisatsioonid, kliinilised ja teadusühingud, tervisetehnoloogia arendajate ühendused, tarbijaorganisatsioonid ja muud asjaomased tervisevaldkonna valitsusvälised organisatsioonid. Sidusrühmade organisatsioonide ja koordineerimisrühma vahelise dialoogi hõlbustamiseks tuleks luua sidusrühmade võrgustik. |
(45) |
Selle tagamiseks, et ühistöö on parima võimaliku teadusliku kvaliteediga ja selles on arvesse võetud teaduse viimast sõna, peaksid välised eksperdid, kellel on asjakohased põhjalikud eksperditeadmised, andma oma panuse kliinilistesse ühishindamistesse ja teaduslikesse ühiskonsultatsioonidesse. Selliste ekspertide hulka peaksid kuuluma asjaomase ravivaldkonna kliinilised eksperdid, haigusest mõjutatud patsiendid ja muud asjakohased eksperdid, näiteks asjaomase tervisetehnoloogia liigi või kliiniliste uurimuste kavandamisega seotud küsimustes. Teabeallikana selliste ekspertide kindlakstegemiseks ja asjakohase teabe saamiseks konkreetsetes ravivaldkondades võiks kasutada ka Euroopa tugivõrgustikke. Patsiendid, kliinilised eksperdid ja muud asjakohased eksperdid tuleks valida nende eksperditeadmiste alusel ja nad peaksid tegutsema üksikisikuna, mitte esindama konkreetset organisatsiooni, institutsiooni või liikmesriiki. Kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide teadusliku terviklikkuse säilitamiseks tuleks välja töötada normid, et tagada patsientide, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste ekspertide sõltumatus ja erapooletus ning vältida huvide konflikte. |
(46) |
Tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas tehtaval koostööl on oluline roll kogu tervisetehnoloogia olelusringi jooksul alates varajasest arendusetapist, kui viiakse läbi tulevikuseiret ja teaduslikke ühiskonsultatsioone, ning hiljem, kui tervisetehnoloogia on pärast ühist kliinilist hindamist ja selle ajakohastamist turule jõudnud. |
(47) |
Selleks et tagada ühtne ja liikmesriikidest lähtuv lähenemisviis käesolevas määruses sätestatud ühistööle, peaks koordineerimisrühm välja töötama kliiniliste ühishindamiste, kliiniliste ühishindamiste ajakohastamise ja teaduslike ühiskonsultatsioonide üksikasjalikud menetlusetapid ja nende ajakava. Asjakohasel juhul ning võttes arvesse EUnetHTA ühismeetmete raames tehtud töö tulemusi, peaks koordineerimisrühm töötama ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete jaoks välja erinormid. |
(48) |
Koordineerimisrühm peaks välja töötama metoodilised suunised käesoleva määrusega ette nähtud ühistöö kohta, järgides tõenduspõhise ravi rahvusvahelisi standardeid. Hindamisprotsess peaks tuginema asjakohasele, ajakohasele ja kvaliteetsele kliinilisele tõendusmaterjalile. Koordineerimisrühm peaks töötama välja ka suunised, mis käsitlevad hindajate ja kaashindajate määramist kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide läbiviimiseks, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud ühistöö rakendamiseks nõutava teadusliku pädevuse kohta. |
(49) |
Selleks et tagada ühtne lähenemisviis käesolevas määruses sätestatud ühistööle, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused otsustada, et teatavate tingimuste täitmise korral viiakse muude ravimite suhtes kliinilised ühishindamised läbi varasemal kuupäeval, kui on sätestatud käesolevas määruses; valida välja teatud meditsiiniseadmed ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmed kliinilisteks ühishindamisteks; ning kehtestada kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide teatud aspekte reguleerivad üksikasjalikud menetlusnormid, kliiniliste ühishindamiste teatud aspekte reguleerivad üldised menetlusnormid ning toimikute ja aruannete vormingud ja vormid. Asjakohasel juhul tuleks ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete jaoks välja töötada erinormid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11). |
(50) |
Käesolevas määruses osutatud rakendusaktide ettevalmistamisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas koordineerimisrühmaga ja ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (12) sätestatud põhimõtetega. |
(51) |
Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud ühistöö jaoks piisavate ressursside olemasolu, peaks liit püüdma tagada ühistöö ja vabatahtliku koostöö ning neid tegevusi toetava raamistiku stabiilse ja püsiva rahastamise. Rahastus peaks eelkõige katma kliinilise ühishindamise ja teadusliku ühiskonsultatsiooni aruannete koostamise kulu. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus lähetada riiklikke eksperte komisjoni, et toetada koordineerimisrühma sekretariaadi tööd. |
(52) |
Selleks et lihtsustada liikmesriikidevahelist tervisetehnoloogia hindamise alast ühistööd ja teabevahetust, tuleks sätestada sellise IT-platvormi loomine, mis sisaldaks asjakohaseid andmebaase ja turvalisi teabevahetuskanaleid. Komisjon peaks tuginema EUnetHTA ühismeetmete raames teabe ja tõendite vahetamiseks välja töötatud andmebaasidele ja funktsioonidele ning püüdma tagada ühenduse IT-platvormi ja muude andmetaristute vahel, mis on tervisetehnoloogia hindamiseks olulised, näiteks tegelikes tingimustes saadud andmete registrid ja andmebaasid. Sellise IT-platvormi arendamisel tuleks uurida ka võimalusi, mida pakub tulevane tervishoiu Euroopa andmeruum. |
(53) |
Selleks et tagada kliiniliste ühishindamiste tõrgeteta kasutuselevõtt ja toimimine liidu tasandil ning tagada nende kvaliteet, on asjakohane alustada väikese arvu kliiniliste ühishindamistega. Kolm aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva tuleks suurendada järk-järgult kliiniliste ühishindamiste arvu. |
(54) |
Selleks et tagada, et toetusraamistik oleks edaspidi nii tõhus ja kulutõhus kui võimalik, tuleks komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt kolm aastat pärast selle kohaldamise alguskuupäeva. Aruandes tuleks keskenduda liikmesriikide jaoks ühistöö lisaväärtuse läbivaatamisele. Eelkõige tuleks aruandes kaaluda, kas on vaja kehtestada tasu maksmise mehhanism, mis tagaks koordineerimisrühma sõltumatuse ja mille kaudu ka tervisetehnoloogia arendajad osaleksid ühiskonsultatsioonide rahastamises. Lisaks tuleks aruandes läbi vaadata, milline on kliinilise ühishindamise jaoks nõutava teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite dubleerimata jätmise mõju liikmesriikide ja tervisetehnoloogia arendajate halduskoormuse vähendamisele, uute ja uuenduslike toodete turulepääsu hõlbustamisele ning kulude vähendamisele. Aruande alusel võiks hinnata edusamme, mida on tehtud seoses patsientide juurdepääsuga uuenduslikele tervisetehnoloogiatele, tervisesüsteemide kestlikkusega ja tervisetehnoloogia hindamise suutlikkusega liikmesriigi tasandil. |
(55) |
Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate ravimite hindamise algust peaksid liikmesriigid esitama komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning eelkõige kliinilise ühishindamise aruannete lisaväärtuse hindamise kohta oma tervisetehnoloogia riigisisese hindamise protsessides ja koordineerimisrühma töökoormuse kohta. |
(56) |
Selleks et kohandada tervisetehnoloogia arendajate esitatava teabe loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
(57) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (13) on sätestatud, et liit toetab ja soodustab koostööd ja teadusteabe vahetamist liikmesriikide vahel vabatahtlikus võrgustikus, mis ühendab liikmesriikide poolt määratud riiklikke asutusi või organeid, kes vastutavad tervisetehnoloogiate hindamise eest. Kuna need küsimused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tuleks direktiivi 2011/24/EL vastavalt muuta. |
(58) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate tervisetehnoloogiate puhul liidu tasandil läbiviidavate kliiniliste ühishindamiste raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse:
a) |
liikmesriikide tervisetehnoloogia alase koostöö toetusraamistik ja kord liidu tasandil; |
b) |
mehhanism, millega sätestatakse, et tervisetehnoloogia arendaja esitab tervisetehnoloogiate kliinilise ühishindamise jaoks vajaliku teabe, andmed, analüüsid ja muud tõendid liidu tasandil ainult ühe korra; |
c) |
tervisetehnoloogiate kliinilise ühishindamise ühised normid ja metoodikad. |
2. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust teha järeldusi tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe kohta ega langetada otsuseid tervisetehnoloogia kasutamise kohta nende eriomases riigisiseses tervishoiu kontekstis. See ei piira liikmesriikide ainupädevust, sealhulgas riigisiseste hinnakujundust ja hüvitamist käsitlevate otsuste puhul, ega mõjuta muid pädevusi, mis on seotud liikmesriikide tervishoiu juhtimise ning tervishoiule määratud vahendite jaotamisega.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„ravim“ – ravim, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (14) artikli 1 punktis 2; |
2) |
„meditsiiniseade“ – meditsiiniseade, nagu see on määratletud määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktis 1; |
3) |
„in vitro diagnostikameditsiiniseade“ – in vitro diagnostikameditsiiniseade, nagu see on määratletud määruse (EL) 2017/746 artikli 2 punktis 2; |
4) |
„tervisetehnoloogia“ – tervisetehnoloogia, nagu see on määratletud direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punktis 1; |
5) |
„tervisetehnoloogia hindamine“ – multidistsiplinaarne protsess, milles kogutakse süstemaatilisel, läbipaistval, erapooletul ja usaldusväärsel viisil kokku teave tervisetehnoloogia kasutamisega seotud meditsiiniliste, patsienti käsitlevate ja sotsiaalsete aspektide ning majanduslike ja eetiliste küsimuste kohta; |
6) |
tervisetehnoloogia „kliiniline ühishindamine“ – tervisetehnoloogia kohta olemasoleva kliinilise tõendusmaterjali teaduslik kogumine ja võrdleva analüüsi kirjeldus, võrreldes seda ühe või mitme muu olemasoleva tervisetehnoloogiaga või olemasolevate menetlustega vastavalt käesoleva määruse kohaselt kokkulepitud hindamise ulatusele, järgmiste tervisetehnoloogia hindamise kliiniliste valdkondade teaduslike aspektide põhjal: tervisetehnoloogia abil lahendatava terviseprobleemi kirjeldus ning muude selle terviseprobleemi lahendamisele suunatud tervisetehnoloogiate praeguse kasutuse kirjeldus, tervisetehnoloogia kirjeldus ja selle tehniline kirjeldus, tervisetehnoloogia suhteline kliiniline tõhusus ning suhteline ohutus; |
7) |
„mittekliiniline hindamine“ – tervisetehnoloogia hindamise osa, mis põhineb järgmistel tervisetehnoloogia hindamise mittekliinilistel valdkondadel: tervisetehnoloogia maksumus ja majanduslik hindamine ning selle kasutamisega seotud eetilised, organisatsioonilised, sotsiaalsed ja õiguslikud aspektid; |
8) |
„koostöös tehtav hindamine“ – meditsiiniseadme või in vitro diagnostikameditsiiniseadme liidu tasandil tehtud kliiniline hindamine, mille on läbi viinud mitmesugused tervisetehnoloogia hindamise huvitatud ja vabatahtlikkuse alusel osalevad asutused ja organid; |
9) |
„hindamise ulatus“ – liikmesriikide ühiselt taotletud kliinilise ühishindamise parameetrite kogum, mis hõlmab patsientide sihtrühma, sekkumist, võrdlusaluseid ja tervisenäitajaid. |
Artikkel 3
Tervisetehnoloogia hindamise liikmesriikidevaheline koordineerimisrühm
1. Käesolevaga luuakse tervisetehnoloogia hindamise liikmesriikidevaheline koordineerimisrühm (edaspidi „koordineerimisrühm“).
2. Liikmesriigid määravad koordineerimisrühma liikmed ning teatavad sellest ning kõigist hilisematest muudatustest komisjonile. Koordineerimisrühma liikmed nimetavad oma ajutised või püsiesindajad koordineerimisrühmas ning teatavad kõnealusest nimetamisest ja kõigist hilisematest muudatustest komisjonile.
3. Koordineerimisrühma liikmed määravad oma riiklikud või piirkondlikud asutused ja organid koordineerimisrühma alarühmade liikmeteks. Koordineerimisrühma liikmed võivad määrata alarühma rohkem kui ühe liikme, sealhulgas koordineerimisrühma liikme, ilma et see piiraks reeglit, et igal liikmesriigil on üks hääl. Alarühma liikmed nimetavad alarühmadesse oma ajutised või püsiesindajad, kellel on asjakohased tervisetehnoloogia hindamise alased eksperditeadmised, ning teatavad nende nimetamisest ja kõigist hilisematest muudatustest komisjonile. Kui on vaja eriteadmisi, võivad alarühma liikmed nimetada rohkem kui ühe esindaja.
4. Koordineerimisrühm tegutseb põhimõtteliselt konsensuse alusel. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, on otsuse vastuvõtmiseks vaja liikmesriikide lihthäälteenamust esindavate liikmete toetust. Igal liikmesriigil on üks hääl. Hääletustulemused kantakse koordineerimisrühma koosolekute protokolli. Hääletuse korral võivad liikmed taotleda, et eriarvamused kantaks selle koosoleku protokolli, kus hääletus toimus.
5. Erandina käesoleva artikli lõikest 4, kui konsensust ei saavutata, võtab koordineerimisrühm ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja ELi toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punktis a kindlaksmääratud kvalifitseeritud häälteenamusega vastu käesoleva artikli lõike 7 punktides b ja c osutatud aasta töökava, aastaaruande ning strateegilised suunised.
6. Koordineerimisrühma koosolekute eesistujaks ja kaaseesistujaks on kaks koordineerimisrühma liikmete seast koordineerimisrühma kodukorras sätestatud piiratud ajavahemikuks valitud liiget, kes on pärit erinevatest liikmesriikidest. Eesistuja ja kaaseesistuja on erapooletud ja sõltumatud. Komisjon tegutseb koordineerimisrühma sekretariaadina ja toetab selle tööd vastavalt artiklile 28.
7. Koordineerimisrühm:
a) |
võtab vastu oma kodukorra ja vajaduse korral ajakohastab seda; |
b) |
võtab vastu oma aasta töökava ja aastaaruande vastavalt artiklile 6; |
c) |
annab oma alarühmade tööks strateegilisi suuniseid; |
d) |
võtab vastu metoodilised suunised ühistöö kohta, järgides tõenduspõhise ravi rahvusvahelisi standardeid; |
e) |
võtab vastu kliiniliste ühishindamiste ja kliiniliste ühishindamiste ajakohastamise üksikasjalikud menetlusetapid ja nende ajakava; |
f) |
võtab vastu teaduslike ühiskonsultatsioonide, sealhulgas tervisetehnoloogia arendajate taotluste esitamise üksikasjalikud menetlusetapid ja nende ajakava; |
g) |
võtab vastu suunised, mis käsitlevad kliinilisteks ühishindamisteks ja teaduslikeks ühiskonsultatsioonideks hindajate ja kaashindajate määramist, sealhulgas nõutava teadusliku pädevuse kohta; |
h) |
koordineerib oma alarühmade tööd ning annab sellele heakskiidu; |
i) |
teeb liidu tasandil koostööd asjakohaste asutustega, mis on asutatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 726/2004, (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746, et hõlbustada oma töö jaoks vajaliku lisatõendusmaterjali kogumist; |
j) |
tagab sidusrühmade organisatsioonide ja ekspertide asjakohase kaasamise oma töösse; |
k) |
moodustab alarühmi eelkõige järgmise tegevuse jaoks:
|
8. Koordineerimisrühm ja selle alarühmad võivad koguneda eri koosseisudes eeskätt järgmiste tervisetehnoloogia kategooriate käsitlemiseks: ravimid, meditsiiniseadmed, in vitro diagnostikameditsiiniseadmed ja muud tervisetehnoloogiad.
Artikkel 4
Kvaliteedi tagamine
1. Koordineerimisrühm tagab, et artiklite 7–23 kohaselt tehtav ühistöö on võimalikult hea kvaliteediga, järgib tõenduspõhise ravi rahvusvahelisi standardeid ning et seda tehakse õigel ajal. Selleks kehtestab koordineerimisrühm korra, mis vaadatakse süstemaatiliselt läbi. Sellise korra väljatöötamisel võtab koordineerimisrühm ühistöö tegemisel arvesse tervisetehnoloogia, sealhulgas harva kasutatavate ravimite, vaktsiinide ja uudsete ravimite eripära.
2. Koordineerimisrühm kehtestab ja vaatab korrapäraselt läbi standardse töökorra artikli 3 lõike 7 punktides d, e, f ja g osutatud küsimustes.
3. Koordineerimisrühm vaatab korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab metoodilisi ja menetluslikke suuniseid artikli 3 lõike 7 punktides d, e, f ja g osutatud küsimustes.
4. Asjakohasel juhul ning võttes arvesse juba EUnetHTA ühismeetmete raames välja töötatud metoodikat, töötatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete jaoks välja metoodilised ja menetluslikud erisuunised.
Artikkel 5
Läbipaistvus ja huvide konflikt
1. Koordineerimisrühm tegutseb sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt.
2. Koordineerimisrühma ja selle alarühmadesse nimetatud esindajatel ning ühistöös osalevatel patsientidel, kliinilistel ekspertidel ja muudel asjakohastel ekspertidel ei tohi olla tervisetehnoloogia arendajate tööstusvaldkonnas rahalisi ega muid huve, mis võiksid mõjutada nende sõltumatust või erapooletust.
3. Koordineerimisrühma ja selle alarühmadesse nimetatud esindajad esitavad oma majanduslike ja muude huvide deklaratsiooni ning ajakohastavad seda igal aastal ja vajaduse korral. Nad avalikustavad kõik muud neile teatavaks saanud asjaolud, mille puhul võib heas usus põhjendatult eeldada, et need põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.
4. Koordineerimisrühma ja selle alarühmade koosolekutel osalevad esindajad deklareerivad enne iga koosolekut kõik huvid, mida võib päevakorrapunktide käsitlemisel pidada nende sõltumatust või erapooletust kahjustavaks. Kui komisjon otsustab, et deklareeritud huvi kujutab endast huvide konflikti, ei osale kõnealune esindaja üheski arutelus ega üheski otsusetegemises ning ei saa asjaomase päevakorrapunkti kohta mingit teavet. Sellised esindajate deklaratsioonid ja komisjoni otsus kantakse koosoleku kokkuvõtlikku protokolli.
5. Patsiendid, kliinilised eksperdid ja muud asjakohased eksperdid deklareerivad kõik finants- ja muud huvid, mis on seotud ühistööga, milles nad peaksid osalema. Sellised deklaratsioonid ja nende põhjal võetud meetmed kantakse koosoleku kokkuvõtlikku protokolli ja asjaomase ühistöö lõppdokumentidesse.
6. Koordineerimisrühma ja selle alarühmadesse nimetatud esindajate ning alarühma töös osalevate patsientide, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste ekspertide suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise nõue isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist.
7. Komisjon kehtestab käesoleva artikli rakendamissätted kooskõlas artikli 25 lõike 1 punktiga a ning eelkõige sätted käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud huvide konflikti hindamise kohta ning meetmete kohta, mida tuleb võtta huvide konflikti või võimaliku huvide konflikti korral.
Artikkel 6
Aasta töökava ja aastaaruanne
1. Koordineerimisrühm võtab igal aastal hiljemalt 30. novembriks vastu aasta töökava ja seejärel muudab seda vajaduse korral.
2. Aasta töökavas esitatakse ühistöö, mis tuleb teha kalendriaasta jooksul pärast töökava vastuvõtmist ja mis hõlmab:
a) |
kliiniliste ühishindamiste kavandatud arvu ja liiki ning kliiniliste ühishindamiste kavandatud ajakohastamiste arvu vastavalt artiklile 14; |
b) |
teaduslike ühiskonsultatsioonide kavandatud arvu; |
c) |
kavandatud hindamiste arvu vabatahtliku koostöö valdkonnas, arvestades nende mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele. |
3. Aasta töökava koostamisel või muutmisel koordineerimisrühm:
a) |
võtab arvesse artiklis 22 osutatud uudseid tervisetehnoloogiaid käsitlevaid aruandeid; |
b) |
võtab arvesse Euroopa Ravimiametilt saadud teabe, mille komisjon on esitanud vastavalt artiklile 28 artiklis 7 osutatud ravimite kohta esitatud ja esitatavate müügiloataotluste seisu kohta; kui uued regulatiivsed andmed muutuvad kättesaadavaks, jagab komisjon seda teavet koordineerimisrühmaga, et aasta töökava saaks muuta; |
c) |
võtab arvesse määruse (EL) 2017/745 artikli 103 kohaselt loodud meditsiiniseadmete koordineerimisrühma (edaspidi „meditsiiniseadmete koordineerimisrühm“) või muude allikate esitatud ning komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 28 kohaselt esitatud teavet määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõikes 1 osutatud asjaomaste eksperdirühmade (edaspidi „eksperdirühmad“) töö kohta; |
d) |
konsulteerib artiklis 29 osutatud sidusrühmade võrgustikuga ja võtab arvesse nende märkuseid; |
e) |
arvestab ühistöö jaoks koordineerimisrühma käsutuses olevaid ressursse; |
f) |
konsulteerib komisjoniga aasta töökava kavandi suhtes ja võtab arvesse tema arvamust. |
4. Koordineerimisrühm võtab igal aastal hiljemalt 28. veebruariks vastu oma aastaaruande.
5. Aastaaruandes esitatakse teave selle vastuvõtmisele eelnenud kalendriaastal tehtud ühistöö kohta.
II PEATÜKK
TERVISETEHNOLOOGIA HINDAMISE ÜHISTÖÖ LIIDU TASANDIL
1. JAGU
KLIINILINE ÜHISHINDAMINE
Artikkel 7
Tervisetehnoloogiad, mille suhtes viiakse läbi kliiniline ühishindamine
1. Kliiniline ühishindamine viiakse läbi järgmiste tervisetehnoloogiate puhul:
a) |
määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 3 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud ravimid, mille müügiloa taotlus on esitatud vastavalt kõnealusele määrusele pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud asjakohaseid kuupäevi ning kõnealune taotlus on kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikli 8 lõikega 3; |
b) |
liidus müügiloa saanud ravimid, mille kohta on avaldatud kliinilise ühishindamise aruanne, juhul kui müügiluba on direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 lõike 1 teise lõigu kohaselt antud kehtiva müügiloa muutmiseks, et vastata uuele näidustusele; |
c) |
meditsiiniseadmed, mis on liigitatud vastavalt määruse (EL) 2017/745 artiklile 51 IIb või III klassi ning mille kohta on asjaomased eksperdirühmad esitanud teadusliku arvamuse kõnealuse määruse artikli 54 kohase kliinilise hindamise konsulteerimismenetluse raames ning mis sisalduvad käesoleva artikli lõike 4 kohases valikus; |
d) |
in vitro diagnostikameditsiiniseadmed, mis on liigitatud vastavalt määruse (EL) 2017/746 artiklile 47 D-klassi ja mille kohta on asjaomased eksperdirühmad esitanud seisukohad kõnealuse määruse artikli 48 lõike 6 kohase menetluse raames ning mis sisalduvad käesoleva artikli lõike 4 kohases valikus. |
2. Lõike 1 punktis a osutatud kuupäevad on järgmised:
a) |
12. jaanuar 2025 ravimite puhul, mis sisaldavad uusi toimeaineid, mille kohta taotleja teatab Euroopa Ravimiametile esitatud loataotluses, et need sisaldavad uusi toimeaineid, mille näidustus on vähiravi, ning ravimite puhul, mida reguleeritakse uudsete ravimitena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1394/2007; (15) |
b) |
13. jaanuar 2028 ravimite puhul, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 141/2000 (16) nimetatud harva kasutatavateks ravimiteks; |
c) |
13. jaanuar 2030 nende lõikes 1 osutatud ravimite puhul, millele ei ole osutatud käesoleva lõike punktides a ja b. |
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 võtab komisjon koordineerimisrühma soovitusel rakendusaktiga vastu otsuse, mille kohaselt viiakse kõnealuses lõikes osutatud ravimite suhtes kliiniline ühishindamine läbi varasemal kuupäeval kui kõnealuses lõikes sätestatud kuupäevad, tingimusel et ravim võib eelkõige vastavalt artiklile 22 vastata täitmata ravivajadusele või rahvatervisealasele hädaolukorrale või avaldab märkimisväärset mõju tervishoiusüsteemidele.
4. Pärast 12. jaanuari 2025 ja pärast koordineerimisrühmalt soovituse taotlemist võtab komisjon vähemalt iga kahe aasta järel rakendusaktiga vastu otsuse, millega valitakse välja lõike 1 punktides c ja d osutatud meditsiiniseadmed ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmed kliiniliseks ühishindamiseks, tuginedes ühele või mitmele järgmistest kriteeriumitest:
a) |
täitmata ravivajadus; |
b) |
uuenduslikkus; |
c) |
võimalik mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele; |
d) |
sellise tarkvara kasutuselevõtmine, mis kasutab tehisintellekti, masinõppetehnoloogiaid või algoritme; |
e) |
oluline piiriülene mõõde; |
f) |
suur lisaväärtus kogu liidus. |
5. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 8
Kliinilise ühishindamise algatamine
1. Koordineerimisrühm viib tervisetehnoloogiate kliinilisi ühishindamisi läbi oma aasta töökava alusel.
2. Koordineerimisrühm algatab tervisetehnoloogia kliinilise ühishindamise, määrates kliinilise ühishindamise alarühma, kes vastutab koordineerimisrühma nimel kliinilise ühishindamise läbiviimise eest.
3. Kliiniline ühishindamine viiakse läbi menetluse kohaselt, mille koordineerimisrühm kehtestab vastavalt nõuetele, mis on sätestatud käesolevas artiklis, artikli 3 lõike 7 punktis e ning artiklites 4, 9, 10, 11 ja 12, samuti vastavalt nõuetele, mis kehtestatakse artiklite 15, 25 ja 26 kohaselt.
4. Määratud alarühm nimetab oma liikmete seast kliinilise ühishindamise läbiviimiseks hindaja ja kaashindaja, kes on pärit eri liikmesriikidest. Nimetamisel võetakse arvesse hindamiseks vajalikku teaduslikku pädevust. Kui tervisetehnoloogia suhtes on läbi viidud teaduslik ühiskonsultatsioon vastavalt artiklitele 16–21, peavad hindaja ja kaashindaja olema muud isikud kui hindaja ja kaashindaja, kes on nimetatud artikli 18 lõike 3 kohaselt koostama teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumenti.
5. Kui vajalik eripädevus ei ole erakorralistel asjaoludel teisiti kättesaadav, võib olenemata lõikest 4 nimetada kliinilise ühishindamise läbiviimiseks sama hindaja ja/või kaashindaja, kes osales teaduslikus ühiskonsultatsioonis. Sellist nimetamist tuleb põhjendada, selle peab heaks kiitma koordineerimisrühm ning see dokumenteeritakse kliinilise ühishindamise aruandes.
6. Määratud alarühm algatab hindamise ulatuse kindlaksmääramise protsessi, mille käigus ta määrab kindlaks hindamise ulatuse asjakohased parameetrid. Hindamise ulatus peab olema kaasav ja vastama liikmesriikide vajadustele parameetrite ning tervisetehnoloogia arendaja esitatava teabe, andmete, analüüsi ja muude tõendite osas. Eelkõige sisaldab hindamise ulatus kõiki hindamiseks vajalikke parameetreid, mis on seotud järgmisega:
a) |
patsientide sihtrühm; |
b) |
sekkumine või sekkumised; |
c) |
võrdlusalus või võrdlusalused; |
d) |
tervisenäitajad. |
Hindamise ulatuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka tervisetehnoloogia arendaja esitatud teavet ning patsientidelt, kliinilistelt ekspertidelt ja muudelt asjakohastelt ekspertidelt saadud panust.
7. Koordineerimisrühm teavitab komisjoni kliinilise ühishindamise ulatusest.
Artikkel 9
Kliinilise ühishindamise aruanded ja tervisetehnoloogia arendaja toimik
1. Kliinilise ühishindamise tulemusel koostatakse kliinilise ühishindamise aruanne, millele lisatakse koondaruanne. Kõnealused aruanded ei tohi sisaldada väärtushinnanguid ega järeldusi hinnatud tervisetehnoloogia üldise kliinilise lisaväärtuse kohta ning need peavad piirduma teadusliku analüüsi kirjeldusega järgmise kohta:
a) |
tervisetehnoloogia suhteline mõju, mida hinnatakse tervisenäitajate põhjal ja artikli 8 lõike 6 kohasel hindamise ulatusel põhinevate valitud parameetrite alusel; |
b) |
suhtelise mõju kindlusaste, võttes arvesse kättesaadavate tõendite tugevusi ja piiratust. |
2. Lõikes 1 osutatud aruanded põhinevad toimikul, mis sisaldab täielikku ja ajakohast teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid, mille tervisetehnoloogia arendaja on esitanud, et hinnata hindamise ulatuses sisalduvaid parameetreid.
3. Toimik peab vastama järgmistele nõuetele:
a) |
esitatud tõendid sisaldavad kõiki olemasolevaid uurimusi ja andmeid, mis võivad olla hindamise aluseks; |
b) |
andmeid on analüüsitud asjakohaste meetodite abil, et vastata kõikidele hindamisega seotud uurimisküsimustele; |
c) |
andmete esitamine on hästi struktureeritud ja läbipaistev, võimaldades asjakohase hindamise läbiviimist ette nähtud ajakava piires; |
d) |
toimik sisaldab esitatud teabe alusdokumente, võimaldades hindajal ja kaashindajal kontrollida kõnealuse teabe õigsust. |
4. Ravimite toimik sisaldab I lisas sätestatud teavet. Meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete toimik sisaldab II lisas sätestatud teavet.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa seoses ravimite toimikus nõutava teabega ning II lisa seoses meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete toimikus nõutava teabega.
Artikkel 10
Tervisetehnoloogia arendajate kohustused ja nende mittetäitmise tagajärjed
1. Komisjon teavitab tervisetehnoloogia arendajat hindamise ulatusest ja nõuab toimiku esitamist (esimene taotlus). Kõnealune taotlus peab sisaldama toimiku esitamise tähtaega ja toimiku vormi vastavalt artikli 26 lõike 1 punktile a ning osutama toimiku suhtes artikli 9 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt kehtivatele nõuetele. Ravimite puhul on toimiku esitamise tähtaeg hiljemalt 45 päeva enne seda kuupäeva, mil inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee peab esitama oma arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 5 lõikele 2.
2. Tervisetehnoloogia arendaja esitab komisjonile toimiku vastavalt lõike 1 kohasele toimiku esitamise taotlusele.
3. Tervishoiutehnoloogia arendaja ei pea esitama liikmesriigi tasandil teavet, andmeid, analüüse või muid tõendeid, mis on juba esitatud liidu tasandil. Kõnealune nõue ei mõjuta lisateabe taotlemist ravimite kohta, mis kuuluvad liikmesriigi tasandil varajase juurdepääsu programmi, mille eesmärk on tagada patsientidele juurdepääs ravimitele olukorras, kus on suur täitmata ravivajadus ja tsentraliseeritud müügiluba ei ole veel antud.
4. Kui komisjon kinnitab toimiku õigel ajal esitamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning toimiku vastavust artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, teeb komisjon toimiku artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu aegsasti kättesaadavaks koordineerimisrühma liikmetele ja teavitab sellest tervisetehnoloogia arendajat.
5. Kui komisjon leiab, et toimik ei vasta artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, taotleb ta puuduvat teavet ning puuduvaid andmeid, analüüse ja muid tõendeid tervisetehnoloogia arendajalt (teine taotlus). Sellisel juhul esitab tervisetehnoloogia arendaja taotletud teabe, andmed, analüüsid ja muud tõendid kooskõlas artikli 15 kohaselt kehtestatud ajakavaga.
6. Kui komisjon leiab pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teise taotluse esitamist, et tervisetehnoloogia arendaja ei ole toimikut õigeks ajaks esitanud, või kinnitab, et toimik ei vasta artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, katkestab koordineerimisrühm kliinilise ühishindamise läbiviimise. Kui hindamine katkestatakse, teeb komisjon artiklis 30 osutatud IT-platvormil avalduse, milles ta põhjendab hindamise katkestamist, ning teavitab sellest tervisetehnoloogia arendajat. Kliinilise ühishindamise katkestamise korral ei kohaldata artikli 13 lõike 1 punkti d.
7. Kui kliiniline ühishindamine on katkestatud ja koordineerimisrühm saab artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt seejärel teabe, andmed, analüüsid ja muud tõendid, mis olid nõutud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toimiku esitamise taotluses, võib koordineerimisrühm käesolevas jaos sätestatud menetluse kohaselt uuesti algatada kliinilise ühishindamise läbiviimise hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toimiku esitamise tähtaega, kui komisjon on kinnitanud, et artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuded on täidetud.
8. Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, võib komisjon juhul, kui taasalgatatakse kliinilise ühishindamise läbiviimine, taotleda tervisetehnoloogia arendajalt varem esitatud teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite ajakohastamist.
Artikkel 11
Kliinilise ühishindamise hindamisprotsess
1. Tervisetehnoloogia arendaja esitatud toimiku ja artikli 8 lõike 6 kohaselt kehtestatud hindamise ulatuse alusel koostab hindaja kaashindaja abiga kliinilise ühishindamise aruande ja selle koondaruande projektid. Koordineerimisrühm kinnitab aruannete projektid vastavalt artikli 3 lõike 7 punktis e sätestatud ajakavale. Kõnealune ajakava:
a) |
ei ületa ravimite puhul 30 päeva pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist, millega antakse müügiluba; |
b) |
on meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul kooskõlas artikli 3 lõike 7 punkti e ja artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt vastu võetud kliinilise ühishindamise menetlustega. |
2. Kui hindaja koos kaashindajaga leiab aruannete projektide koostamise mis tahes etapis, et hindamise läbiviimiseks on vaja täiendavaid täpsustusi või selgitusi või lisaks veel teavet, andmeid, analüüse või muid tõendeid, taotleb komisjon tervisetehnoloogia arendajalt sellise teabe või selliste andmete, analüüside või muude tõendite esitamist. Hindaja ja kaashindaja võivad vajaduse korral kasutada ka andmebaase ja muid kliinilise teabe allikaid, nagu patsiendiregistrid. Kui hindamise käigus muutuvad kättesaadavaks uued kliinilised andmed, teavitab asjaomane tervisetehnoloogia arendaja sellest omaalgatuslikult koordineerimisrühma.
3. Määratud alarühma liikmed esitavad oma märkused aruannete projektide kohta.
4. Alarühm tagab, et patsiendid, kliinilised eksperdid ja muud asjakohased eksperdid on hindamisse kaasatud nii, et neile antakse võimalus anda oma panus aruande projekti koostamisse. Selline panus antakse vastavalt artikli 15 lõike 1 punktis c ja artikli 25 lõike 1 punktis b kindlaksmääratud raamistikule ja ajakavale ning koordineerimisrühma poolt vastuvõetud menetlusele ning tehakse koordineerimisrühmale aegsasti kättesaadavaks artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu.
5. Aruannete projektid esitatakse tervisetehnoloogia arendajale. Tervisetehnoloogia arendaja annab kõigist puhtalt tehnilistest või faktilistest ebatäpsustest teada kooskõlas artikli 15 kohaselt kehtestatud ajakavadega. Tervisetehnoloogia arendaja annab teada ka teabest, mida ta peab konfidentsiaalseks, ja põhjendab sellise äriteabe tundlikkust. Tervisetehnoloogia arendaja ei esita märkusi esialgse hindamise tulemuste kohta.
6. Pärast käesoleva artikli kohaselt esitatud märkuste kättesaamist ja kaalumist koostab hindaja kaashindaja abiga aruannete muudetud projektid ja esitab need artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu koordineerimisrühmale.
Artikkel 12
Kliinilise ühishindamise lõpuleviimine
1. Kliinilise ühishindamise aruande ja selle koondaruande muudetud projektide kättesaamisel vaatab koordineerimisrühm kõnealused aruanded läbi.
2. Koordineerimisrühm püüab aruannete muudetud projektid kinnitada konsensuse alusel artikli 3 lõike 7 punktis e sätestatud ajakava jooksul vastavalt artikli 15 lõike 1 punktile c. Kui konsensust ei saavutata, siis erandina artikli 3 lõikest 4 lisatakse aruannetesse kõik teaduslikud eriarvamused, sealhulgas teaduslikud põhjendused, millel need arvamused põhinevad, ning aruanded loetakse kinnitatuks.
3. Koordineerimisrühm esitab kinnitatud aruanded komisjonile artikli 28 punkti d kohaseks menetluslikuks läbivaatamiseks. Kui komisjon jõuab 10 tööpäeva jooksul pärast kinnitatud aruannete kättesaamist järeldusele, et need aruanded ei vasta käesoleva määruse kohaselt sätestatud menetlusnormidele või koordineerimisrühma poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud nõuetele, teavitab ta koordineerimisrühma oma järelduse põhjustest ja taotleb aruannete läbivaatamist. Koordineerimisrühm vaatab aruanded läbi menetluslikust seisukohast, võtab vajalikud parandusmeetmed ja kinnitab aruanded uuesti käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras.
4. Komisjon avaldab aegsasti koordineerimisrühma poolt kinnitatud või uuesti kinnitatud ja menetlusnormidele vastavad aruanded artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud IT-platvormi üldsusele kättesaadaval veebilehel ning teavitab avaldamisest tervisetehnoloogia arendajat.
5. Kui komisjon jõuab järeldusele, et uuesti kinnitatud aruanded ei vasta endiselt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud menetlusnormidele, teeb ta kõnealused aruanded ja nende menetlusliku läbivaatamise liikmesriikidele kaalumiseks aegsasti kättesaadavaks artikli 30 lõike 1 punktis b osutatud IT-platvormi turvalises intranetis ning teavitab sellest tervisetehnoloogia arendajat. Koordineerimisrühm lisab nende aruannete koondaruanded artikli 6 lõike 4 kohaselt vastu võetud aastaaruandele, mis avaldatakse IT-platvormil vastavalt artikli 30 lõike 3 punktis g sätestatule.
Artikkel 13
Liikmesriikide õigused ja kohustused
1. Kui liikmesriigid hindavad riigisiseselt tervisetehnoloogiat, mille kohta on avaldatud kliinilise ühishindamise aruanded või mille kohta on algatatud kliiniline ühishindamine, teevad nad järgmist:
a) |
võtavad liikmesriigi tasandil läbiviidava tervisetehnoloogia hindamise käigus kohaselt arvesse avaldatud kliinilise ühishindamise aruandeid ja kogu muud teavet, mis on kättesaadav artiklis 30 osutatud IT-platvormil, sealhulgas artikli 10 lõike 6 kohast avaldust kliinilise ühishindamise katkestamise kohta; see ei mõjuta liikmesriikide pädevust teha järeldusi tervisetehnoloogia üldise kliinilise lisaväärtuse kohta nende eriomase tervishoiusüsteemi kontekstis ja võtta arvesse kõnealuste aruannete neid osi, mis on nimetatud kontekstis asjakohased; |
b) |
lisavad artikli 10 lõike 2 kohaselt tervisetehnoloogia arendaja esitatud toimiku liikmesriigi tasandil läbiviidava tervisetehnoloogia hindamise dokumentatsioonile; |
c) |
lisavad avaldatud kliinilise ühishindamise aruanded tervisetehnoloogia hindamise aruandele liikmesriigi tasandil; |
d) |
ei taotle riigi tasandil teavet, andmeid, analüüse ega muid tõendeid, mille tervisetehnoloogia arendaja on esitanud liidu tasandil vastavalt artikli 10 lõikele 1 või 5; |
e) |
jagavad viivitamata artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu koordineerimisrühmaga mis tahes teavet, andmeid, analüüse ja muid tõendeid, mida nad saavad tervisetehnoloogia arendajalt liikmesriigi tasandil ja mille esitamist nõuti artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud toimiku esitamise taotluses. |
2. Liikmesriigid esitavad artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu koordineerimisrühmale teabe kliinilises ühishindamises käsitletud tervisetehnoloogia riigisisese hindamise kohta 30 päeva jooksul pärast riigisisese hindamise lõpuleviimist. Eelkõige annavad liikmesriigid teavet selle kohta, kuidas on tervisetehnoloogia riigisisesel hindamisel arvesse võetud kliinilise ühishindamise aruandeid. Komisjon teeb liikmesriikidelt saadud teabe põhjal iga aasta lõpus kokkuvõtte tervisetehnoloogia kliinilise ühishindamise aruannete kasutuselevõtust liikmesriigi tasandil ja avaldab selle ülevaate kohta aruande artiklis 30 osutatud IT-platvormil, et hõlbustada liikmesriikidevahelist teabevahetust.
Artikkel 14
Kliinilise ühishindamise ajakohastamine
1. Koordineerimisrühm ajakohastab kliinilisi ühishindamisi, kui algses kliinilise ühishindamise aruandes on eraldi märgitud ajakohastamise vajadus, ning teeb seda, kui täiendavaks hindamiseks vajalikud lisatõendid on kättesaadavad.
2. Koordineerimisrühm võib kliinilist ühishindamist ajakohastada, kui seda taotlevad üks või mitu koordineerimisrühma liiget ja kui uus kliiniline tõendusmaterjal on kättesaadav. Aasta töökava ettevalmistamisel võib koordineerimisrühm vaadata üle kliiniliste ühishindamiste ajakohastamise vajaduse ja teha sellekohase otsuse.
3. Ajakohastamine toimub kooskõlas samade nõuetega, mis on sätestatud käesolevas määruses kliinilise ühishindamise kohta, ja artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud menetlusnormidega.
4. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid ajakohastada selliste tervisetehnoloogiate riigisiseseid hindamisi, mille suhtes on läbi viidud kliiniline ühishindamine. Enne sellise ajakohastamise algatamist teavitavad koordineerimisrühma liikmed sellest koordineerimisrühma. Kui ajakohastamise vajadus puudutab rohkem kui ühte liikmesriiki, võivad asjaomased liikmed taotleda koordineerimisrühmalt lõike 2 kohast ühist ajakohastamist.
5. Kui riigisisene ajakohastamine on lõpuleviidud, jagatakse seda koordineerimisrühma liikmetega artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu.
Artikkel 15
Kliinilise ühishindamise üksikasjalike menetlusnormide vastuvõtmine
1. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud menetlusnormid järgmise tegevuse jaoks:
a) |
koostöö, eelkõige teabevahetus, Euroopa Ravimiametiga ravimite kliinilise ühishindamise ettevalmistamisel ja ajakohastamisel; |
b) |
koostöö, eelkõige teabevahetus, teavitatud asutuste ja eksperdirühmadega meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kliinilise ühishindamise ettevalmistamisel ja ajakohastamisel; |
c) |
suhtlus, sealhulgas selle ajastamine, koordineerimisrühma, selle alarühmade ja tervisetehnoloogia arendajate, patsientide, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste ekspertidega ning nende vahel kliiniliste ühishindamiste ja nende ajakohastamiste ajal. |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. JAGU
TEADUSLIKUD ÜHISKONSULTATSIOONID
Artikkel 16
Teaduslike ühiskonsultatsioonide põhimõtted
1. Koordineerimisrühm viib läbi teaduslikke ühiskonsultatsioone, et vahetada tervisetehnoloogia arendajatega teavet nende arengukavade kohta, mis puudutavad konkreetset tervisetehnoloogiat. Kõnealused konsultatsioonid hõlbustavad selliste tõendite kogumist, mis vastavad kõnealuse tervisetehnoloogia hilisema kliinilise ühishindamise tõenäolistele tõendusnõuetele. Teaduslik ühiskonsultatsioon hõlmab kohtumist tervisetehnoloogia arendajaga ning selle tulemusel koostatakse esitatud teadussoovitust kirjeldav lõppdokument. Teaduslikud ühiskonsultatsioonid hõlmavad eelkõige kõiki asjakohaseid kliinilise uurimuse või kliinilise uuringu kavandamise aspekte, sealhulgas võrdlusaluseid, sekkumisi, tervisenäitajaid ja patsientide sihtrühmi. Muude tervisetehnoloogiate kui ravimite kohta teaduslike ühiskonsultatsioonide läbiviimisel võetakse arvesse nende tervisetehnoloogiate eripära.
2. Tervisetehnoloogia puhul võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt korraldada teadusliku ühiskonsultatsiooni, kui on tõenäoline, et selle suhtes viiakse läbi artikli 7 lõike 1 kohaselt kliiniline ühishindamine, ning kui kliinilised uurimused ja kliinilised uuringud on alles kavandamisjärgus.
3. Teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokument ei too liikmesriikidele, koordineerimisrühmale ega tervisetehnoloogia arendajale kaasa õiguslikke tagajärgi. Teaduslikud ühiskonsultatsioonid ei piira kliinilist ühishindamist, mis võidakse sama tervisetehnoloogia suhtes läbi viia.
4. Kui liikmesriik viib läbi riigisisese teadusliku konsultatsiooni tervisetehnoloogia kohta, mille suhtes on läbi viidud teaduslik ühiskonsultatsioon, et seda täiendada või käsitleda tervisetehnoloogia riigisisese hindamise süsteemiga seotud kontekstispetsiifilisi küsimusi, teavitab asjaomase koordineerimisrühma liige sellest koordineerimisrühma artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu.
5. Ravimeid käsitlevad teaduslikud ühiskonsultatsioonid võivad toimuda paralleelselt Euroopa Ravimiameti poolt teadusliku nõu andmisega vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktile n. Sellised paralleelsed konsultatsioonid hõlmavad teabevahetust ja nende ajastus on sünkroniseeritud, samal ajal kui koordineerimisgrupi ja Euroopa Ravimiameti vastavad pädevused jäävad eraldiseisvaks. Meditsiiniseadmeid käsitlevad teaduslikud ühiskonsultatsioonid võivad toimuda paralleelselt eksperdirühmadega konsulteerimisega vastavalt määruse (EL) 2017/745 artikli 61 lõikele 2.
Artikkel 17
Teaduslike ühiskonsultatsioonide taotlused
1. Tervisetehnoloogia arendajad võivad artikli 16 lõikes 2 osutatud tervisetehnoloogiate puhul taotleda teadusliku ühiskonsultatsiooni läbiviimist.
2. Ravimivaldkonna tervisetehnoloogia arendajad võivad taotleda, et teaduslik ühiskonsultatsioon toimuks paralleelselt Euroopa Ravimiameti poolt teadusliku nõu andmisega. Sellisel juhul esitab tervisetehnoloogia arendaja Euroopa Ravimiametile teadusliku nõu saamiseks taotluse samal ajal, kui ta esitab teadusliku ühiskonsultatsiooni läbiviimise taotluse. Meditsiiniseadmete valdkonna tervisetehnoloogia arendajad võivad taotleda, et teaduslik ühiskonsultatsioon toimuks paralleelselt eksperdirühmaga konsulteerimisega. Sellisel juhul võib tervisetehnoloogia arendaja esitada teadusliku ühiskonsultatsiooni läbiviimise taotluse esitamise ajal taotluse eksperdirühmaga konsulteerimiseks, kui see on asjakohane.
3. Koordineerimisrühm avaldab artiklis 30 osutatud IT-platvormil taotlusperioodide kuupäevad ja märgib iga taotlusperioodi kohta kavandatud teaduslike ühiskonsultatsioonide arvu. Iga taotlusperioodi lõpus, kui kõlblike taotluste arv ületab kavandatud teaduslike ühiskonsultatsioonide arvu, valib koordineerimisrühm välja tervisetehnoloogiad, mille suhtes viiakse läbi teaduslikud ühiskonsultatsioonid, tagades et sarnaste kavandatud näidustustega tervisetehnoloogiaid käsitlevaid taotlusi koheldakse võrdselt. Ravimite ja meditsiiniseadmete kõlblike taotluste hulgast valiku tegemise kriteeriumid on järgmised:
a) |
täitmata ravivajadus; |
b) |
uuenduslikkus; |
c) |
võimalik mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele; |
d) |
oluline piiriülene mõõde; |
e) |
suur lisaväärtus kogu liidus või |
f) |
liidu prioriteedid kliiniliste uuringute valdkonnas. |
4. Koordineerimisrühm teatab taotluse esitanud tervisetehnoloogia arendajale 15 tööpäeva jooksul pärast iga taotlusperioodi lõppu, kas ta hakkab läbi viima teaduslikku ühiskonsultatsiooni. Kui koordineerimisrühm lükkab taotluse tagasi, teatab ta sellest tervisetehnoloogia arendajale ja selgitab põhjuseid, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud kriteeriume.
Artikkel 18
Teaduslike ühiskonsultatsioonide lõppdokumendi koostamine
1. Pärast teadusliku ühiskonsultatsiooni taotluse heakskiitmist kooskõlas artikliga 17 algatab koordineerimisrühm teadusliku ühiskonsultatsiooni, määrates teadusliku ühiskonsultatsiooni läbiviimiseks alarühma. Teaduslik ühiskonsultatsioon toimub vastavalt artikli 3 lõike 7 punkti f ning artiklite 20 ja 21 kohaselt kehtestatud nõuetele ja menetlustele.
2. Tervisetehnoloogia arendaja esitab teadusliku ühiskonsultatsiooni jaoks vajalikku teavet sisaldavad ajakohastatud dokumendid kooskõlas artikli 21 punkti b kohaselt kehtestatud nõuetega artikli 3 lõike 7 punktis f sätestatud ajakava jooksul.
3. Määratud alarühm nimetab oma liikmete seast teadusliku ühiskonsultatsiooni läbiviimiseks hindaja ja kaashindaja, kes on pärit eri liikmesriikidest. Nimetamisel võetakse arvesse konsultatsiooniks vajalikku teaduslikku pädevust.
4. Hindaja koostab kaashindaja abiga teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi projekti vastavalt käesolevas artiklis sätestatud nõuetele ning kooskõlas artikli 3 lõike 7 punktide d ja f ning artikli 20 kohaselt kehtestatud suunisdokumentide ja menetlusnormidega. Ravimite puhul soovitatakse alati, kui see on asjakohane, kasutada kooskõlas tõenduspõhise ravi rahvusvaheliste standarditega otseselt võrreldavaid, juhuslikustatud ja pimemenetlusega kliinilisi uurimusi, milles kasutatakse kontrollrühmi.
5. Määratud alarühma liikmed saavad esitada oma märkused teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi projekti koostamise ajal. Määratud alarühma liikmed võivad asjakohasel juhul esitada nende päritoluliikmesriiki puudutavaid täiendavaid soovitusi.
6. Määratud alarühm tagab, et patsientidele, kliinilistele ekspertidele ja muudele asjakohastele ekspertidele antakse võimalus anda oma panus teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi projekti koostamisse.
7. Määratud alarühm korraldab vahetu või virtuaalse kohtumise arvamuste vahetamiseks tervisetehnoloogia arendaja, patsientide, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste ekspertidega.
8. Kui teaduslik ühiskonsultatsioon toimub paralleelselt Euroopa Ravimiameti teadusliku nõuande koostamisega või eksperdirühmaga konsulteerimisega, kutsutakse kohtumisel osalema vastavalt Euroopa Ravimiameti või eksperdirühma esindajad, et kohaselt hõlbustada koordineerimist.
9. Pärast käesoleva artikli kohaselt esitatud märkuste ja panuste kättesaamist ja arvessevõtmist viimistleb hindaja kaashindaja abiga teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi projekti.
10. Hindaja võtab kaashindaja abiga arvesse teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi koostamise ajal saadud märkusi ja esitab koordineerimisrühmale selle lõpliku projekti, sealhulgas konkreetseid liikmesriike puudutavad soovitused.
Artikkel 19
Teaduslike ühiskonsultatsioonide lõppdokumentide heakskiitmine
1. Koordineerimisrühm kiidab teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi lõpliku projekti heaks artikli 3 lõike 7 punktis f sätestatud ajakava jooksul.
2. Komisjon saadab teadusliku ühiskonsultatsiooni lõppdokumendi taotluse esitanud tervisetehnoloogia arendajale hiljemalt 10 tööpäeva möödumisel pärast selle koostamise lõpuleviimist.
3. Koordineerimisrühm lisab oma aastaaruannetesse ja artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud IT-platvormi üldsusele kättesaadavale veebilehele teaduslike ühiskonsultatsioonide, sealhulgas nende koostamise ajal saadud märkuste kohta anonüümseks muudetud andmeid sisaldava, koondatud ja mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.
Artikkel 20
Teadusliku ühiskonsultatsiooni üksikasjalike menetlusnormide vastuvõtmine
1. Komisjon võtab pärast koordineerimisrühmaga konsulteerimist rakendusaktidega vastu üksikasjalikud menetlusnormid järgmise tegevuse jaoks:
a) |
taotluste esitamine tervisetehnoloogia arendajate poolt; |
b) |
sidusrühmade organisatsioonide ja patsientide, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste ekspertide valimine ja nendega konsulteerimine teadusliku ühiskonsultatsiooni käigus; |
c) |
koostöö, eelkõige teabevahetus, Euroopa Ravimiametiga ravimeid käsitlevate teaduslike ühiskonsultatsioonide osas, kui tervisetehnoloogia arendaja taotleb, et ühiskonsultatsioon toimuks paralleelselt Euroopa Ravimiameti teadusliku nõuande andmise protsessiga; |
d) |
koostöö, eelkõige teabevahetus, eksperdirühmadega meditsiiniseadmeid käsitlevate teaduslike ühiskonsultatsioonide osas, kui tervisetehnoloogia arendaja taotleb, et ühiskonsultatsioon toimuks paralleelselt kõnealuste eksperdirühmadega peetavate konsultatsioonidega. |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 21
Teaduslike ühiskonsultatsioonide taotluste ja lõppdokumentide vormingud ja vormid
Koordineerimisrühm kehtestab kooskõlas artikli 20 lõike 1 punktis a osutatud menetlusnormidega järgmiste dokumentide vormingud ja vormid:
a) |
tervisetehnoloogia arendajate esitatavad teadusliku ühiskonsultatsiooni taotlused; |
b) |
teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite toimikud, mida tervisetehnoloogia arendajad peavad esitama teaduslike ühiskonsultatsioonide läbiviimiseks; |
c) |
teaduslike ühiskonsultatsioonide lõppdokumendid. |
3. JAGU
UUDSED TERVISETEHNOLOOGIAD
Artikkel 22
Uudsete tervisetehnoloogiate kindlakstegemine
1. Koordineerimisrühm tagab, et koostatakse aruanded uudsete tervisetehnoloogiate kohta, mille puhul eeldatakse suurt mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele. Kõnealustes aruannetes käsitletakse eelkõige uudse tervisetehnoloogia hinnangulist kliinilist mõju ning võimalikke korralduslikke ja finantstagajärgi liikmesriikide tervishoiusüsteemidele.
2. Lõikes 1 osutatud aruannete koostamine põhineb olemasolevatel teaduslikel aruannetel või algatustel uudsete tervisetehnoloogiate kohta ning asjakohastest allikatest pärit teabel, hõlmates järgmisi allikaid:
a) |
kliiniliste uurimuste registrid ja teaduslikud aruanded; |
b) |
Euroopa Ravimiamet seoses artikli 7 lõikes 1 osutatud ravimite müügiloa taotluste eelseisva esitamisega; |
c) |
meditsiiniseadmete koordineerimisrühm; |
d) |
tervisetehnoloogia arendajad seoses nende poolt arendatavate tervisetehnoloogiatega; |
e) |
artiklis 29 osutatud sidusrühmade võrgustiku liikmed. |
3. Koordineerimisrühm võib konsulteerida sidusrühmade organisatsioonidega, kes ei ole artiklis 29 osutatud sidusrühmade võrgustiku liikmed, ja vajaduse korral muude asjakohaste ekspertidega.
4. JAGU
Tervisetehnoloogia hindamise vabatahtlik koostöö
Artikkel 23
Vabatahtlik koostöö
1. Komisjon toetab koostööd ja teadusandmete vahetamist liikmesriikide vahel järgmistes valdkondades:
a) |
tervisetehnoloogiate mittekliiniline hindamine; |
b) |
meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete koostöös tehtav hindamine; |
c) |
muude tervisetehnoloogiate kui ravimite, meditsiiniseadmete või in vitro diagnostikameditsiiniseadmete hindamine; |
d) |
tervisetehnoloogia hindamist toetava vajaliku lisatõendusmaterjali esitamine, eelkõige seoses erilubade alusel kasutatavate tervisetehnoloogiate ja aegunud tervisetehnoloogiatega; |
e) |
artiklis 7 osutatud selliste tervisetehnoloogiate kliinilised hindamised, mille puhul ei ole kliinilist ühishindamist veel algatatud, ja selliste tervisetehnoloogiate kliinilised hindamised, millele ei ole kõnealuses artiklis osutatud, eelkõige tervisetehnoloogiad, mille puhul on artiklis 22 osutatud uudseid tervisetehnoloogiaid käsitlevas aruandes jõutud järeldusele, et neil on eeldatavasti suur mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele. |
2. Lõikes 1 osutatud koostöö hõlbustamiseks kasutatakse koordineerimisrühma.
3. Käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c osutatud koostööd võib teha, kasutades kooskõlas artikli 3 lõikega 7 ja artiklitega 15 ning 25 kehtestatud menetlusnorme ning kooskõlas artikliga 26 kehtestatud vorminguid ja vorme.
4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koostöö lisatakse koordineerimisrühma aasta töökavadesse ja selle koostöö tulemused esitatakse koordineerimisrühma aastaaruannetes ning artiklis 30 osutatud IT-platvormil.
5. Liikmesriigid võivad koordineerimisrühma määratud liikme kaudu jagada koordineerimisrühmaga artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu riigisiseseid hindamisaruandeid tervisetehnoloogia kohta, millele ei ole osutatud artiklis 7, eelkõige selliste tervisetehnoloogiate kohta, mille puhul on artiklis 22 osutatud uudseid tervisetehnoloogiaid käsitlevas aruandes jõutud järeldusele, et neil on eeldatavasti suur mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele.
6. Liikmesriigid võivad kasutada artikli 3 lõike 7 punkti d kohaselt välja töötatud metoodilisi suuniseid riigisiseste hindamiste läbiviimiseks.
III PEATÜKK
KLIINILISTE ÜHISHINDAMISTE ÜLDNORMID
Artikkel 24
Liikmesriikide kliinilise hindamise aruanded
Kui liikmesriik viib läbi artikli 7 lõikes 1 osutatud tervisetehnoloogia hindamise või selle ajakohastamise, esitab kõnealune liikmesriik koordineerimisrühmale oma koordineerimisrühma määratud liikme vahendusel kõnealuse tervisetehnoloogia hindamise riigisisese aruande artiklis 30 osutatud IT-platvormi kaudu 30 päeva jooksul pärast hindamise lõpuleviimist.
Artikkel 25
Üldised menetlusnormid
1. Komisjon võtab pärast kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist rakendusaktidega vastu üldised menetlusnormid:
a) |
millega tagatakse, et koordineerimisrühma ja selle alarühmade liikmed ning patsiendid, kliinilised eksperdid ja muud asjakohased eksperdid osalevad kliinilistes ühishindamistes sõltumatult ja läbipaistvalt ning ilma huvide konfliktita; |
b) |
mis käsitlevad sidusrühmade organisatsioonide ja patsientide, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste ekspertide valimist ja nendega konsulteerimist kliinilise ühishindamise käigus liidu tasandil. |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 26
Toimikute ja aruannete vormingud ja vormid
1. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu järgmiste dokumentide vormingud ja vormid:
a) |
teabe, andmete, analüüside ja muude tõendite toimikud, mida tervisetehnoloogia arendajad peavad esitama kliiniliste ühishindamiste läbiviimiseks; |
b) |
kliiniliste ühishindamiste aruanded; |
c) |
kliiniliste ühishindamiste koondaruanded. |
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
IV PEATÜKK
TOETUSRAAMISTIK
Artikkel 27
Liidu rahastus
1. Liit tagab koordineerimisrühma ja selle alarühmade töö ning nende tööd toetava tegevuse, sealhulgas komisjoni, Euroopa Ravimiameti, meditsiiniseadmete koordineerimisrühma, eksperdirühmade ja artiklis 29 osutatud sidusrühmade võrgustikuga tehtava koostöö rahastamise. Käesoleva määruse alusel toimuvale tegevusele antavat liidu finantsabi rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (17).
2. Lõikes 1 osutatud rahastamine hõlmab koordineerimisrühma ja selle alarühmadesse liikmesriikide poolt määratud liikmete osalemise rahastamist, et toetada kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonidega seotud tööd, sealhulgas metoodiliste suuniste väljatöötamist, ning uudsete tervisetehnoloogiate kindlakstegemist. Hindajatel ja kaashindajatel on õigus saada erihüvitist, millega hüvitatakse nende töö seoses kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonidega vastavalt komisjoni sise-eeskirjadele.
Artikkel 28
Komisjoni toetus koordineerimisrühmale
Komisjon toetab koordineerimisrühma tööd ja tegutseb selle sekretariaadina. Eelkõige teeb komisjon järgmist:
a) |
korraldab oma ruumides koordineerimisrühma ja selle alarühmade koosolekuid; |
b) |
teeb otsuseid huvide konflikti kohta vastavalt artiklis 5 sätestatud nõuetele ja artikli 25 lõike 1 punkti a kohaselt vastuvõetavatele üldistele menetlusnormidele; |
c) |
nõuab, et tervisetehnoloogia arendaja esitaks toimiku vastavalt artiklile 10; |
d) |
valvab kliiniliste ühishindamiste menetluste järele ja teavitab koordineerimisrühma selle võimalikest rikkumistest; |
e) |
pakub haldus-, tehnilist- ning IT-tuge; |
f) |
loob artikli 30 kohaselt IT-platvormi ja haldab seda; |
g) |
avaldab artiklis 30 osutatud IT-platvormil teabe ja dokumendid, sealhulgas koordineerimisrühma aasta töökavad, aastaaruanded, koosolekuprotokollide kokkuvõtted ning kliiniliste ühishindamiste aruanded ja nende koondaruanded; |
h) |
hõlbustab koostööd, eelkõige teabevahetust, Euroopa Ravimiametiga seoses käesolevas määruses osutatud ühistööga, mis on seotud ravimitega, kaasa arvatud konfidentsiaalse teabe jagamist; |
i) |
hõlbustab koostööd, eelkõige teabevahetust, eksperdirühmadega ja meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga seoses käesolevas määruses osutatud ühistööga, mis on seotud meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmetega, kaasa arvatud konfidentsiaalse teabe jagamist. |
Artikkel 29
Sidusrühmade võrgustik
1. Komisjon loob sidusrühmade võrgustiku. Sidusrühmade võrgustik toetab taotluse korral koordineerimisrühma ja selle alarühmade tööd.
2. Sidusrühmade võrgustik luuakse avatud taotlusvooru teel, mis on suunatud kõikidele kõlblikele sidusrühmade organisatsioonidele, eelkõige patsiendiühingutele, tarbijaorganisatsioonidele, tervisevaldkonnas tegutsevatele vabaühendustele, tervisetehnoloogia arendajatele ja tervisetöötajatele. Kõlblikkuskriteeriumid esitatakse avalikus kandideerimiskutses ja need hõlmavad järgmist:
a) |
tõendid praeguse või kavandatava osalemise kohta tervisetehnoloogia hindamise arendamises; |
b) |
sidusrühmade võrgustiku seisukohast oluline erialane pädevus; |
c) |
mitut liikmesriiki hõlmav geograafiline ulatus; |
d) |
teavitamis- ja levitamisvõimekus. |
3. Sidusrühmade võrgustiku liikmeks saamist taotlevad organisatsioonid deklareerivad oma liikmesuse ja rahastamisallikad. Sidusrühmade võrgustiku tegevuses osalevate sidusrühmade organisatsioonide esindajad deklareerivad kõik tervisetehnoloogia arendajate tööstusalaga seotud finants- või muud huvid, mis võivad mõjutada nende sõltumatust või erapooletust.
4. Sidusrühmade võrgustikku kuuluvate sidusrühmade organisatsioonide loetelu, nende organisatsioonide liikmesust ja rahastamisallikaid käsitlevad deklaratsioonid ning sidusrühmade organisatsioonide esindajate huvide deklaratsioonid tehakse artiklis 30 osutatud IT-platvormil üldsusele kättesaadavaks.
5. Koordineerimisrühm kohtub sidusrühmade võrgustikuga vähemalt kord aastas, et:
a) |
anda sidusrühmadele ajakohastatud teavet koordineerimisrühma ühistöö, sealhulgas peamiste tulemuste kohta; |
b) |
tagada teabevahetus. |
6. Koordineerimisrühm võib kutsuda sidusrühmade võrgustiku liikmeid osalema oma koosolekutel vaatlejatena.
Artikkel 30
IT-platvorm
1. Komisjon loob ja haldab IT-platvormi, mis koosneb järgmisest:
a) |
üldsusele kättesaadav veebileht; |
b) |
turvaline intranet teabe vahetamiseks koordineerimisrühma ja selle alarühmade liikmete vahel; |
c) |
turvaline süsteem teabe vahetamiseks koordineerimisrühma ja selle alarühmade ning nende tervisetehnoloogia arendajate ja ekspertide vahel, kes osalevad käesolevas määruses osutatud ühistöös, samuti Euroopa Ravimiameti ja meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga; |
d) |
turvaline süsteem teabe vahetamiseks sidusrühmade võrgustiku liikmete vahel. |
2. Komisjon tagab liikmesriikidele, sidusrühmade võrgustiku liikmetele ja üldsusele asjakohase juurdepääsutaseme IT-platvormil olevale teabele.
3. Üldsusele kättesaadav veebileht sisaldab eelkõige järgmist:
a) |
koordineerimisrühma liikmete ja nende nimetatud esindajate ajakohastatud nimekiri koos nende kvalifikatsioonide ja pädevusvaldkondadega ning huvide konflikti deklaratsioonidega pärast ühistöö lõpetamist; |
b) |
alarühmade liikmete ja nende nimetatud esindajate ajakohastatud nimekiri koos nende kvalifikatsioonide ja pädevusvaldkondadega ning huvide konflikti deklaratsioonidega pärast ühistöö lõpetamist; |
c) |
koordineerimisrühma töökord; |
d) |
kõik dokumendid vastavalt artikli 9 lõikele 1, artikli 10 lõigetele 2 ja 5 ning artikli 11 lõikele 1 kliinilise ühishindamise aruande avaldamise ajal, vastavalt artikli 10 lõikele 7 kliinilise ühishindamise katkestamise korral ning vastavalt artiklitele 15, 25 ja 26; |
e) |
koordineerimisrühma koosolekute päevakorrad ja kokkuvõtlikud protokollid, sealhulgas vastuvõetud otsused ja hääletustulemused; |
f) |
sidusrühmade kõlblikkuskriteeriumid; |
g) |
aasta töökavad ja aastaaruanded; |
h) |
teave kavandatud, käimasolevate ja lõpuleviidud kliiniliste ühishindamiste kohta, sealhulgas artikli 14 kohaste ajakohastamiste kohta; |
i) |
kliiniliste ühishindamiste aruanded, mida peetakse artikli 12 kohaselt menetluslikult nõuetele vastavaks, koos kõigi nende koostamise ajal saadud märkustega; |
j) |
teave artikli 13 lõikes 2 ja artiklis 24 osutatud liikmesriikide kliinilise hindamise riigisiseste aruannete kohta, sealhulgas liikmesriikide esitatud teave selle kohta, kuidas kliiniliste ühishindamiste aruandeid on liikmesriigi tasandil arvesse võetud; |
k) |
anonüümseks muudetud andmeid sisaldav, koondatud ja mittekonfidentsiaalne kokkuvõtlik teave teaduslike ühiskonsultatsioonide kohta; |
l) |
uudsete tervisetehnoloogiate kindlakstegemise uurimused; |
m) |
anonüümseks muudetud andmeid sisaldav, koondatud ja mittekonfidentsiaalne teave artiklis 22 osutatud uudseid tervisetehnoloogiaid käsitlevatest aruannetest; |
n) |
artikli 23 kohase liikmesriikide vabatahtliku koostöö tulemused; |
o) |
kliinilise ühishindamise katkestamise korral artikli 10 lõike 6 kohane avaldus, sealhulgas loetelu teabest, andmetest, analüüsidest ja muudest tõenditest, mida tervisetehnoloogia arendaja ei esitanud; |
p) |
komisjoni menetluslik läbivaatamine vastavalt artikli 12 lõikele 3; |
q) |
standardne töökord ja suunised seoses kvaliteedi tagamisega vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3. |
r) |
sidusrühmade võrgustikku kuuluvate sidusrühmade organisatsioonide loetelu koos nende organisatsioonide liikmesuse ja rahastamisallikate deklaratsioonidega ning nende esindajate huvide deklaratsioonidega vastavalt artikli 29 lõikele 4. |
Artikkel 31
Hindamine ja aruandlus
1. Komisjon esitab hiljemalt 13. jaanuariks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandes keskendutakse järgmiste aspektide läbivaatamisele:
a) |
II peatüki kohaselt tehtud ühistöö lisaväärtus liikmesriikide jaoks ning eelkõige see, kas tervisetehnoloogiad, mille suhtes viiakse vastavalt artiklile 7 läbi kliiniline ühishindamine, ja kõnealuste kliiniliste ühishindamiste kvaliteet vastavad liikmesriikide vajadustele; |
b) |
kliiniliseks ühishindamiseks nõutava teabe ning nõutavate andmete, analüüside ja muude tõendite dubleerimata jätmine, et vähendada liikmesriikide ja tervisetehnoloogia arendajate halduskoormust; |
c) |
käesolevas peatükis sätestatud toetusraamistiku toimimine ja eelkõige see, kas on vaja kehtestada tasu maksmise mehhanism, mille kaudu tervisetehnoloogia arendajad osaleksid samuti teaduslike ühiskonsultatsioonide rahastamises. |
2. Liikmesriigid esitavad hiljemalt 13. jaanuariks 2027 komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning eelkõige II peatüki kohase ühistöö arvessevõtmise kohta tervisetehnoloogia riigisisese hindamise protsessides, sealhulgas selle kohta, kuidas kliinilise ühishindamise aruandeid on artikli 13 lõike 2 kohaselt tervisetehnoloogia riigisisesel hindamisel arvesse võetud, ja koordineerimisrühma töökoormuse kohta. Liikmesriigid annavad aru ka selle kohta, kas nad on riigisiseste hindamiste läbiviimisel võtnud arvesse artikli 3 lõike 7 punkti d kohaselt välja töötatud metoodilisi suuniseid, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 6.
3. Komisjon konsulteerib aruande koostamisel koordineerimisrühmaga ja kasutab:
a) |
teavet, mida liikmesriigid esitavad vastavalt lõikele 2; |
b) |
artikli 22 kohaselt koostatud uudseid tervisetehnoloogiaid käsitlevaid aruandeid; |
c) |
teavet, mida liikmesriigid esitavad vastavalt artikli 13 lõikele 2 ja artikli 14 lõikele 4. |
4. Komisjon esitab kohasel juhul kõnealusel aruandel põhineva seadusandliku ettepaneku, et ajakohastada käesolevat määrust.
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 32
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 9 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. jaanuarist 2022.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 9 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 33
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 34
Rakendusaktide koostamine
1. Komisjon võtab artiklites 15, 20, 25 ja 26 osutatud rakendusaktid vastu hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.
2. Kõnealuste rakendusaktide koostamisel võtab komisjon arvesse ravimite, meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete sektorite eripära.
Artikkel 35
Direktiivi 2011/24/EL muutmine
1. Direktiivi 2011/24/EL artikkel 15 jäetakse välja.
2. Viiteid välja jäetud artiklile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 36
Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2025.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 15. detsember 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
A. LOGAR
(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 28 ja ELT C 286, 16.7.2021, lk 95.
(2) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (ELT C 449, 23.12.2020, lk 638) ja nõukogu 9. novembri 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 493, 8.12.2021, lk 1). Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) ELT C 438, 6.12.2014, lk 12.
(4) ELT C 421, 17.12.2015, lk 2.
(5) ELT C 269, 23.7.2016, lk 31.
(6) ELT C 269 I, 7.7.2021, lk 3.
(7) ELT C 263, 25.7.2018, lk 4.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
I LISA
Ravimite toimiku spetsifikatsioonid
Käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud toimik sisaldab ravimite kohta järgmist teavet:
a) |
Euroopa Ravimiametile esitatavas esildise toimikus sisalduvad kliinilise ohutuse ja efektiivsuse andmed; |
b) |
kogu ajakohastatud avaldatud ja avaldamata teave, andmed, analüüsid ja muud tõendid, samuti uurimusaruanded ja -protokollid ning analüüsiplaanid, mis on saadud selle ravimiga tehtud uurimustest, mille sponsoriks tervisetehnoloogia arendaja oli, ning kogu kättesaadav teave käimasolevate või katkestatud uurimuste kohta, mis toimusid selle ravimi osas, mille puhul on tervisetehnoloogia arendaja sponsoriks või on muul viisil rahaliselt kaasatud, ning olemasolu korral vastav teave kolmandate isikute tehtud uurimuste kohta, mis on asjakohane artikli 8 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud hindamise ulatuse seisukohast, sealhulgas kliiniliste uurimuste aruanded ja protokollid, kui need on tervisetehnoloogia arendajale kättesaadavad; |
c) |
tervisetehnoloogia hindamise aruanded kliinilise ühishindamise esemeks oleva tervisetehnoloogia kohta; |
d) |
teave registripõhiste uurimuste kohta; |
e) |
kui tervisetehnoloogia suhtes on läbi viidud teaduslik ühiskonsultatsioon, tervisetehnoloogia arendaja selgitus iga kõrvalekalde kohta soovitatud tõenditest; |
f) |
ravitava terviseseisundi iseloomustus, sealhulgas sihtrühmaks olevad patsiendid; |
g) |
hinnatava ravimi iseloomustus; |
h) |
hindamiseks esitatud toimikus sõnastatud uurimisteema, mis kajastab artikli 8 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud hindamise ulatust; |
i) |
tervisetehnoloogia arendaja poolt toimiku sisu väljatöötamisel kasutatud meetodite kirjeldus; |
j) |
teabeotsingu tulemused; |
k) |
hõlmatud uurimuste iseloomustus; |
l) |
hinnatava sekkumise ning võrdlusaluse tõhususe ja ohutuse tulemused; |
m) |
punktidega f–l seotud asjakohased alusdokumendid. |
II LISA
Meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete toimiku spetsifikatsioonid
1.
Käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 osutatud toimik sisaldab meditsiiniseadmete puhul järgmist teavet:
a) |
kliinilise hindamise aruanne; |
b) |
tootja kliinilise hindamise dokumentatsioon, mis on esitatud teavitatud asutusele vastavalt määruse (EL) 2017/745 II lisa punkti 6.1 alapunktidele c ja d; |
c) |
teaduslik arvamus, mille asjaomased eksperdirühmad on esitanud kliinilise hindamise konsulteerimismenetluse raames; |
d) |
kogu ajakohastatud avaldatud ja avaldamata teave, andmed, analüüsid ja muud tõendid, samuti uurimusaruanded ja kliiniliste uurimuste protokollid ning analüüsiplaanid, mis on saadud selle meditsiiniseadmega tehtud uurimustest, mille sponsoriks tervisetehnoloogia arendaja oli, ning kogu kättesaadav teave käimasolevate või katkestatud kliiniliste uurimuste kohta, mis toimusid selle meditsiiniseadme osas, mille puhul on tervisetehnoloogia arendaja sponsoriks või on muul viisil rahaliselt kaasatud, ning olemasolu korral vastav teave kolmandate isikute tehtud kliiniliste uurimuste kohta, mis on asjakohane artikli 8 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud hindamise ulatuse seisukohast, sealhulgas kliiniliste uurimuste aruanded ja protokollid, kui need on tervisetehnoloogia arendajale kättesaadavad; |
e) |
asjakohasel juhul tervisetehnoloogia hindamise aruanded kliinilise ühishindamise esemeks oleva tervisetehnoloogia kohta; |
f) |
registrite andmed meditsiiniseadme kohta ja teave registripõhiste uurimuste kohta; |
g) |
kui tervisetehnoloogia suhtes on läbi viidud teaduslik ühiskonsultatsioon, selgitab arendaja iga kõrvalekallet soovitatud tõenditest; |
h) |
ravitava terviseseisundi iseloomustus, sealhulgas sihtrühmaks olevad patsiendid; |
i) |
hinnatava meditsiiniseadme kirjeldus, sealhulgas selle kasutusjuhend; |
j) |
hindamiseks esitatud toimikus sõnastatud uurimisteema, mis kajastab artikli 8 lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud hindamise ulatust; |
k) |
tervisetehnoloogia arendaja poolt toimiku sisu väljatöötamisel kasutatud meetodite kirjeldus; |
l) |
teabeotsingu tulemused; |
m) |
hõlmatud uurimuste iseloomustus. |
2.
Käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud toimik sisaldab in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul järgmist teavet:
a) |
toimivuse hindamise aruanne, mille koostab tootja; |
b) |
toimivuse hindamise dokumentatsioon, mille koostab tootja ning millele on osutatud määruse (EL) 2017/746 II lisa punktis 6.2; |
c) |
teaduslik arvamus, mille asjaomased eksperdirühmad on esitanud toimivuse hindamise konsultatsioonimenetluse raames; |
d) |
liidu referentlabori aruanne. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/33 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2283,
20. detsember 2021,
millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1388/2013
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Teatavate põllumajandus- ja tööstustoodete tootmine liidus on liidu töötleva tööstuse vajaduste rahuldamiseks ebapiisav. Seepärast sõltub liidu varustamine seda liiki toodetega kolmandatest riikidest lähtuvast impordist. Liidu pakilisimad vajadused asjaomaste toodete järele tuleks rahuldada viivitamata kõige soodsamatel tingimustel. Seepärast tuleks vajalikus kvoodimahus avada tollimaksu soodusmääraga ühepoolsed liidu tariifikvoodid (edaspidi „kvoodid“), võttes arvesse vajadust mitte häirida selliste toodete turge ega raskendada vastava tootmise alustamist või arendamist liidus. |
(2) |
Kõigile liidu importijatele on vaja tagada kvootide võrdne ja katkematu kasutusvõimalus ning tagada nende kvootide jaoks ettenähtud tollimaksumäärade katkematu kohaldamine kogu asjaomaste toodete impordi suhtes kõikidesse liikmesriikidesse kuni nimetatud kvootide ammendamiseni. |
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 (1) on ette nähtud tariifikvootide haldamise süsteem, mis tagab võrdse ja pideva juurdepääsu kvootidele ning kvootide jaoks ette nähtud tollimaksumäärade katkematu kohaldamise ja järgib deklaratsioonide vabasse ringlusse lubamise aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilist järjekorda. Seepärast peaksid käesoleva määrusega avatud kvoote haldama komisjon ja liikmesriigid vastavalt kõnealusele süsteemile. |
(4) |
Kvootide mahtusid väljendatakse enamasti täiendavates kaaluühikutes. Teatavate toodete puhul, mille jaoks on avatud kvoot, on kvoodi maht väljendatud muudes täiendavates mõõtühikutes. Kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (2) I lisas sisalduvas kombineeritud nomenklatuuris (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur“) ei ole kõnealuste toodete puhul täpsustatud täiendavat mõõtühikut, võib jääda selgusetuks, millist täiendavat mõõtühikut kasutatakse. Selguse huvides ja kvootide paremaks haldamiseks on vaja sätestada, et kõnealustekvootide kasutamiseks tuleb kaupade vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni sisestada imporditud toodete täpne kogus, kasutades kõnealuste toodete kvoodi mahu täiendavat mõõtühikut, mis on sätestatud käesolevas määruses. |
(5) |
Tuleb selgitada, et kõik segud, valmistised või tooted, mis koosnevad eri komponentidest, mis sisaldavad kvootidega hõlmatud tooteid, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, kuna kvoodid kehtivad üksnes käesolevas määruses kirjeldatud toodete suhtes. |
(6) |
Nõukogu määrust (EL) nr 1388/2013 (3) on muudetud palju kordi. Lisaks oleks seetõttu, et kombineeritud nomenklatuuri koode on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1832 (4) muudetud, vaja määruse (EL) nr 1388/2013 lisas esitatud CN-koodides teha palju muudatusi. Seetõttu tuleks kõnealune määrus selguse ja läbipaistvuse huvides tervikuna asendada. |
(7) |
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubanduse edendamise põhieesmärkide saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad, mis aitavad tasakaalustada ettevõtjate erinevaid ärihuvisid liidus ilma liidu Maailma Kaubandusorganisatsiooni loendit muutmata. Käesolevas määruses piirdutakse sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4. |
(8) |
Selleks et vältida kvoodisüsteemi kohaldamise katkemist ning täita komisjoni 13. detsembri 2011. aasta teatises ühepoolsete tariifide peatamise ja kvootide kohta esitatud suuniseid, tuleks käesolevas määruses loetletud toodete kvoote kohaldada alates 1. jaanuarist 2022. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Lisas loetletud põllumajandus- ja tööstustoodete puhul avatakse liidu ühepoolsed tariifikvoodid (edaspidi „kvoodid“).
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvootide raames peatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (5) artikli 56 lõike 2 punktis c osutatud ühise tollitariifistiku tollimaksud kõnealuses lisas osutatud kvoodi kehtivusperioodiks käesoleva määruse lisas märgitud tollimaksumääradega ja selles märgitud kvoodimahtude ulatuses.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata mis tahes segude, valmististe või toodete suhtes, mis on valmistatud eri komponentidest, mis sisaldavad lisas loetletud tooteid.
Artikkel 2
Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud kvoote haldab komisjon vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 49–54.
Artikkel 3
Kui vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon esitatakse toodete kohta, mille puhul on kõnealuses lisas sätestatud täiendavad mõõtühikud, tuleb deklaratsiooni märkida imporditud toodete täpne kogus, kasutades kõnealuses lisas sätestatud täiendavat mõõtühikut.
Artikkel 4
Määrus (EL) nr 1388/2013 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. VIZJAK
(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
(3) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 7/2010 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 319).
(4) Komisjoni 12. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1832, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 385, 29.10.2021, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
LISA
Jrk nr |
CN-kood |
TARIC |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht |
Kvoodi tollimaksumäär |
||||||||||||||||||||
09.2637 |
ex 0710 40 00 ex 2005 80 00 |
20 30 |
Suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) tõlvikud, ka tükkideks lõigatud, läbimõõduga 10–20 mm, kasutatakse toiduainetööstuse toodete valmistamiseks muuks töötluseks kui lihtne ümberpakendamine (1) (2) (3) |
1.1.–31.12. |
550 tonni |
0 % (3) |
||||||||||||||||||||
09.2849 |
ex 0710 80 69 |
10 |
Valmistoitude tootmiseks ettenähtud keetmata või vees või aurus keedetud külmutatud seened liigist Auricularia polytricha (1) (2) |
1.1.–31.12. |
700 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2664 |
ex 2008 60 39 |
30 |
Maguskirsid piirituselisandiga, suhkrusisaldusega mitte üle 9 % massist, läbimõõduga mitte üle 19,9 mm, kiviga, kasutamiseks šokolaaditoodetes (1) |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
10 % |
||||||||||||||||||||
09.2740 |
ex 2309 90 31 |
87 |
Sojavalgu kontsentraat, mis sisaldab (massiprotsentides):
kasutatakse loomasööda valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
30 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2913 |
ex 2401 10 35 ex 2401 10 70 ex 2401 10 95 ex 2401 10 95 ex 2401 10 95 ex 2401 20 35 ex 2401 20 70 ex 2401 20 95 ex 2401 20 95 ex 2401 20 95 |
91 10 11 21 91 91 10 11 21 91 |
Valmislõigatud või lõikamata töötlemata looduslik tubakas, mille tolliväärtus on vähemalt 450 eurot 100 kg netomassi kohta, ümbris- või kattelehtedena kasutamiseks alamrubriiki 2402 10 00 kuuluvate toodete valmistamisel (1) |
1.1.–31.12. |
6 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09 .2586 |
ex 2710 19 81 ex 2710 19 99 |
20 40 |
Hüdrogeenitud tugevasti hargneva ahelaga süsivesinikest koosnev katalüütiliselt hüdroisomeeritud deparafiinitud baasõli, mis sisaldab:
ning mille
|
1.1.–30.6. |
75 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2828 |
2712 20 90 |
|
Parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist |
1.1.–31.12. |
100 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2600 |
ex 2712 90 39 |
10 |
Toorparafiin (CAS RN 64742-61-6) |
1.1.–31.12. |
100 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2578 |
ex 2811 19 80 |
50 |
Sulfamiidhape (CAS RN 5329-14-6) puhtusega vähemalt 95 % massist, millele võib olla lisatud kuni 5 % paakumisvastast ainet ränidioksiidi (CAS RN 112926-00-8) |
1.1.–31.12. |
27 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2928 |
ex 2811 22 00 |
40 |
Ränidioksiidtäidis graanulite kujul, ränidioksiidi sisaldusega vähemalt 97 % |
1.1.–31.12. |
1 700 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2806 |
ex 2825 90 40 |
30 |
Volframtrioksiid, sealhulgas sinine volframoksiid (CAS RN 1314-35-8 või CAS RN 39318-18-8) |
1.1.–31.12. |
12 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2872 |
ex 2833 29 80 |
40 |
Tseesiumsulfaat (CAS RN 10294-54-9) tahkel kujul või vesilahusena, mis sisaldab üle 48 massiprotsendi, kuid mitte üle 52 massiprotsendi tseesiumsulfaati |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2567 |
ex 2903 22 00 |
10 |
Trikloroetüleen (CAS RN 79-01-6) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti |
1.1.–31.12. |
11 885 000 kg |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2837 |
ex 2903 79 30 |
20 |
Bromoklorometaan (CAS RN 74-97-5) |
1.1.–31.12. |
600 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2933 |
ex 2903 99 80 |
30 |
1,3-diklorobenseen (CAS RN 541-73-1) |
1.1.–31.12. |
2 600 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2700 |
ex 2905 12 00 |
10 |
Propaan-1-ool (propüülalkohol) (CAS RN 71-23-8) |
1.1.–31.12. |
15 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2830 |
ex 2906 19 00 |
40 |
Tsüklopropüülmetanool (CAS RN 2516-33-8) |
1.1.–31.12. |
20 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2851 |
ex 2907 12 00 |
10 |
O-kresool (CAS RN 95-48-7) puhtusastmega vähemalt 98,5 % massist |
1.1.–31.12. |
20 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2704 |
ex 2909 49 80 |
20 |
2,2,2’,2’-tetrakis(hüdroksümetüül)-3,3’-oksüdipropaan-1-ool (CAS RN 126-58-9) |
1.1.–31.12. |
500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2565 |
ex 2914 19 90 |
70 |
Kaltsiumatsetüülatsetonaat (CAS RN 19372-44-2) puhtusega vähemalt 95 massiprotsenti |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2852 |
ex 2914 29 00 |
60 |
Tsüklopropüül metüülketoon (CAS RN 765-43-5) |
1.1.–31.12. |
300 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2638 |
ex 2915 21 00 |
10 |
Äädikhape (CAS RN 64-19-7) puhtusega vähemalt 99 % massist |
1.1.–31.12. |
1 000 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2679 |
2915 32 00 |
|
Vinüülatsetaat (CAS RN 108-05-4) |
1.1.–31.12. |
400 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2728 |
ex 2915 90 70 |
85 |
Etüültrifluoroatsetaat (CAS RN 383-63-1) |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2665 |
ex 2916 19 95 |
30 |
Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat (CAS RN 24634-61-5) |
1.1.–31.12. |
8 250 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2684 |
ex 2916 39 90 |
28 |
2,5-dimetüülfenüülatsetüülkloriid (CAS RN 55312-97-5) |
1.1.–31.12. |
700 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2599 |
ex 2917 11 00 |
40 |
Dietüültoksalaat (CAS RN 95-92-1) |
1.1.–31.12. |
500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2769 |
ex 2917 13 90 |
10 |
Dimetüülsebatsaat (CAS RN 106-79-6) |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2634 |
ex 2917 19 80 |
40 |
Dodekaandihape (CAS RN 693-23-2), puhtusega vähemalt 98,5 % (massiprotsent) |
1.1.–31.12. |
8 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2808 |
ex 2918 22 00 |
10 |
O-atsetüülsalitsüülhape (CAS RN 50-78-2) |
1.1.–31.12. |
120 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2646 |
ex 2918 29 00 |
75 |
Oktadetsüül-3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat (CAS RN 2082-79-3),
kasutatakse PVC pulbrisegupõhise (pulbrid või pressides saadud graanulid) töötlemisstabilisaatori valmistamisel (1) |
1.1.–31.12. |
380 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2647 |
ex 2918 29 00 |
80 |
Pentaerütritool-tetrakis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat) (CAS RN 6683-19-8)
kasutatakse PVC pulbrisegupõhise töötlemisstabilisaatori (pulbrid või pressitud graanulid) valmistamisel (1) |
1.1.–31.12. |
140 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2975 |
ex 2918 30 00 |
10 |
Bensofenoon-3,3’,4,4’-tetrakarboksüüldianhüdriid (CAS RN 2421-28-5) |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2688 |
ex 2920 29 00 |
70 |
Tris(2,4-di-tert-butüülfenüül)fosfit (CAS RN 31570-04-4) |
1.1.–31.12. |
6 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2598 |
ex 2921 19 99 |
75 |
Oktadetsüülamiin (CAS RN 124-30-1) |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2649 |
ex 2921 29 00 |
60 |
Bis(2-dimetüülaminoetüül)(metüül)amiin (CAS RN 3030-47-5) |
1.1.–31.12. |
1 700 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2682 |
ex 2921 41 00 |
10 |
Aniliin (CAS RN 62-53-3) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti |
1.1.–31.12. |
150 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2617 |
ex 2921 42 00 |
89 |
4-fluoro-N-(1-metüületüül)benseenamiin (CAS RN 70441-63-3) |
1.1.–31.12. |
500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2602 |
ex 2921 51 19 |
10 |
o-fenüleendiamiin (CAS RN 95-54-5) |
1.1.–31.12. |
1 800 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2563 |
ex 2922 41 00 |
20 |
L-lüsiinvesinikkloriid (CAS RN 657-27-2) või L-lüsiini vesilahus (CAS RN 56-87-1), mis sisaldab L-lüsiini vähemalt 50 massiprotsenti |
1.1.–30.6. |
122 500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2592 |
ex 2922 50 00 |
25 |
L-treoniin (CAS RN 72-19-5) |
1.1.–31.12. |
166 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2575 |
ex 2923 90 00 |
87 |
(3-kloro-2-hüdroksüpropüül)trimetüülammooniumkloriid (CAS RN 3327-22-8) vesilahusena, mis sisaldab 65–71 massiprotsenti (3-kloro-2-hüdroksüpropüül)trimetüülammooniumkloriidi |
1.1.–31.12. |
19 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2854 |
ex 2924 19 00 |
85 |
3-jodoprop-2-üün-1-üülbutüülkarbamaat (CAS RN 55406-53-6) |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2874 |
ex 2924 29 70 |
87 |
Paratsetamool (INN) (CAS RN 103-90-2) |
1.1.–31.12. |
20 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2742 |
ex 2926 10 00 |
10 |
Akrüülnitriil (CAS RN 107-13-1), kasutatakse grupi 55 ja rubriigi 6815 kaupade valmistamisel (1) |
1.1.–31.12. |
60 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2583 |
ex 2926 10 00 |
20 |
Akrüülnitriil (CAS RN 107-13-1), kasutamiseks rubriikide 2921 , 2924 , 3906 ja 4002 kaupade tootmisel (1) |
1.1.–31.12. |
40 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2856 |
ex 2926 90 70 |
84 |
2-Nitro-4-(trifluorometüül)bensonitriilist (CAS RN 778-94-9) |
1.1.–31.12. |
900 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2708 |
ex 2928 00 90 |
15 |
Monometüüllhüdrasiin (CAS RN 60-34-4) vesilahusena, mis sisaldab 40 ± 5 massiprotsenti monometüüllhüdrasiini |
1.1.–31.12. |
900 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2581 |
ex 2929 10 00 |
25 |
1,5-naftüleendiisotsüanaat (CAS RN 3173-72-6) puhtusega vähemalt 90 % (massiprotsent) |
1.1.–31.12. |
300 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2685 |
ex 2929 90 00 |
30 |
Nitroguanidiin (CAS RN 556-88-7) |
1.1.–31.12. |
6 500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2597 |
ex 2930 90 98 |
94 |
Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]tetrasulfiid (CAS RN 56706-10-6) |
1.1.–31.12. |
6 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2596 |
ex 2930 90 98 |
96 |
2-kloro-4-(metüülsulfonüül)-3-((2,2,2-trifluoroetoksü)metüül)bensoehape (CAS RN 120100-77-8) |
1.1.–31.12. |
300 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2580 |
ex 2931 90 00 |
75 |
Heksadetsüültrimetoksüsilaan (CAS RN 16415-12-6) puhtusega vähemalt 95 % massist, kasutatakse polüetüleeni valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
165 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2842 |
2932 12 00 |
|
2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd) |
1.1.–31.12. |
10 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2696 |
ex 2932 20 90 |
25 |
Dekaan-5-oliid (CAS RN 705-86-2) |
1.1.–31.12. |
6 000 kg |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2697 |
ex 2932 20 90 |
30 |
Dodekaan-5-oliid (CAS RN 713-95-1) |
1.1.–31.12. |
6 000 kg |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2812 |
ex 2932 20 90 |
77 |
Heksaan-6-oliid (CAS RN 502-44-3) |
1.1.–31.12. |
4 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2858 |
2932 93 00 |
|
Piperonaal (CAS RN 120-57-0) |
1.1.–31.12. |
220 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2673 |
ex 2933 39 99 |
43 |
2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin-4-ool (CAS RN 2403-88-5) |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2880 |
ex 2933 59 95 |
39 |
Ibrutiniib (INN) (CAS RN 936563-96-1) |
1.1.–31.12. |
5 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2860 |
ex 2933 69 80 |
30 |
1,3,5-Tris[(3-(dimetüülamino)propüül]heksahüdro-1,3,5-triasiin (CAS RN 15875-13-5) |
1.1.–31.12. |
600 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2566 |
ex 2933 99 80 |
05 |
1,4,7,10-tetraasatsüklododekaan (CAS RN 294-90-6) puhtusega vähemalt 96 massiprotsenti |
1.1.–31.12. |
60 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2658 |
ex 2933 99 80 |
73 |
5-(Atsetoatsetüülamino)bensimidasoloon (CAS RN 26576-46-5) |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2593 |
ex 2934 99 90 |
67 |
5-klorotiofeen-2-karboksüülhape (CAS RN 24065-33-6) |
1.1.–31.12. |
45 000 kg |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2675 |
ex 2935 90 90 |
79 |
4-[[(2-metoksübensoüül)amino]sulfonüül]bensoüülkloriid (CAS RN 816431-72-8) |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2710 |
ex 2935 90 90 |
91 |
2,4,4-trimetüülpentaan-2-amiinium (3R,5S,6E)-7-{2-[(etüülsulfonüül) amino]-4-(4-fluorofenüül)-6-(propaan-2-üül)pürimidiin-5-üül}-3,5- dihüdroksühept-6-enoaat (CAS RN 917805-85-7) |
1.1.–31.12. |
5 000 kg |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2945 |
ex 2940 00 00 |
20 |
D-ksüloos (CAS RN 58-86-6) |
1.1.–31.12. |
400 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2686 |
ex 3204 11 00 |
75 |
Värvaine C.I. Disperse Yellow 54 (CAS RN 7576-65-0) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Disperse Yellow 54 sisaldus on üle 99 % massist |
1.1.–31.12. |
250 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2676 |
ex 3204 17 00 |
14 |
Värvainel C.I. Pigment Red 48:2 (CAS RN 7023-61-2) põhinevad preparaadid, mis sisaldavad kõnealust värvainet vähemalt 60 massiprotsenti, kuid alla 85 massiprotsendi |
1.1.–31.12. |
50 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2698 |
ex 3204 17 00 |
30 |
Värvaine C.I. Pigment Red 4 (CAS RN 2814-77-9) ja selle alusel valmistised, mis sisaldavad värvainet C.I. Pigment Red 4 vähemalt 60 % massist |
1.1.–31.12. |
150 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2659 |
ex 3802 90 00 |
19 |
Kaltsineeritud soodaga läbikuumutatud diatomiit |
1.1.–31.12. |
35 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2908 |
ex 3804 00 00 |
10 |
Naatriumlignosulfonaat (CAS RN 8061-51-6) |
1.1.–31.12. |
40 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2889 |
3805 10 90 |
|
Sulfaattärpentin |
1.1.–31.12. |
25 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2935 |
ex 3806 10 00 |
10 |
Värskelt ekstraheeritud õlivaikudest saadud kampol ja vaikhapped |
1.1.–31.12. |
280 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2832 |
ex 3808 92 90 |
40 |
Vesidispersioonvalmistis, mis sisaldab 38–50 massiprotsenti püritioontsinki (INN) (CAS RN 13463-41-7) |
1.1.–31.12. |
500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2876 |
ex 3811 29 00 |
55 |
Lisaained, mis koosnevad difenüülamiini ja hargahelaga noneenide reaktsiooni saadustest ja mis sisaldavad:
kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
900 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2814 |
ex 3815 90 90 |
76 |
Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator |
1.1.–31.12. |
3 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2644 |
ex 3824 99 92 |
77 |
Valmistis, mis sisaldab
|
1.1.–31.12. |
10 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2681 |
ex 3824 99 92 |
85 |
Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]sulfiidide segu (CAS RN 211519-85-6) |
1.1.–31.12. |
9 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2650 |
ex 3824 99 92 |
87 |
Atsetofenoon (CAS RN 98-86-2) puhtusega 60–90 massiprotsenti |
1.1.–31.12. |
2 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2888 |
ex 3824 99 92 |
89 |
Tertsiaarsete alküüldimetüülamiinide segu, mis sisaldab (massiprotsent):
|
1.1.–30.6. |
10 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2829 |
ex 3824 99 93 |
43 |
Puidust loodusliku vaigu ekstraheerimisel saadud jääkainete alifaatsetes lahustites lahustumatu tahke ekstrakt, millel on järgmised omadused:
|
1.1.–31.12. |
1 600 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2907 |
ex 3824 99 93 |
67 |
Pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab
ning mida kasutatakse stanoolide/steroolide või stanool-/steroolestrite tootmisel (1) |
1.1.–31.12. |
2 500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2568 |
ex 3824 99 96 |
91 |
Graanulite segu, mis sisaldab massiprotsentides:
ning millest vähemalt 75 massiprotsenti läbib 0,60 mm suuruse avaga sõela, kuid vaid kuni 10 massiprotsenti läbib 0,25 mm suuruse avaga sõela (määratuna standardi ASTM D1511 kohasel meetodil) |
1.1.–31.12. |
1 500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2820 |
ex 3827 90 00 |
10 |
Segud, mis sisaldavad
|
1.1.–31.12. |
6 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2671 |
ex 3905 99 90 |
81 |
Polü(vinüülbutüraal) (CAS RN 63148-65-2):
|
1.1.–31.12. |
12 500 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2846 |
ex 3907 40 00 |
25 |
Polükarbonaadi ja polü(metakrüülmetakrülaadi) blend, milles polükarbonaadi osakaal on vähemalt 98,5 % massiprotsenti, graanulitena, valguse läbilaskvusega vähemalt 88,5 %, mis on (ISO 13468-2 kohaselt) mõõdetud lainepikkusel λ = 400 nm proovikehaga, mille seinapaksus on 4,0 mm |
1.1.–31.12. |
2 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2585 |
ex 3907 99 80 |
70 |
Polü(etüleentereftalaadi) ja tsükloheksaandimetanooli kopolümeer, mis sisaldab üle 10 % massist tsükloheksaandimetanooli |
1.1.–31.12. |
60 000 tonni |
2 % |
||||||||||||||||||||
09.2723 |
ex 3911 90 19 |
10 |
Polü(oksü-1,4-fenüleensulfonüül-1,4-fenüleenoksü-4,4’-bifenüleen) |
1.1.–31.12. |
5 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2816 |
ex 3912 11 00 |
20 |
Tselluloosatsetaadi helbed |
1.1.–31.12. |
75 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2573 |
ex 3913 10 00 |
20 |
Pruunvetikast ekstraheeritud naatriumalginaat, mille
|
1.1.–31.12. |
2 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2641 |
ex 3913 90 00 |
87 |
Naatriumhüaluronaat, mittesteriilne, mille:
|
1.1.–31.12. |
300 kg |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2661 |
ex 3920 51 00 |
50 |
Polümetüülmetakrülaadi tahvlid, mis vastavad järgmistele standarditele:
|
1.1.–31.12. |
100 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2645 |
ex 3921 14 00 |
20 |
Regenereeritud tselluloosist vahtplastikplokk, mis on immutatud magneesiumkloriidi ja kvaternaarset ammooniumühendit sisaldava veega ja mille mõõtmed on 100 cm (± 10 cm) × 100 cm (± 10 cm) × 40 cm (± 5 cm) |
1.1.–31.12. |
1 700 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2572 |
ex 5205 26 00 ex 5205 27 00 |
10 10 |
Töötlemata valge ühekordne puuvillane lõng
|
1.1.–31.12. |
50 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2576 |
ex 5208 12 16 |
20 |
Pleegitamata labasekoeline riie:
Seestpoolt väljapoole koosneb 15 mm (± 2 mm) lai ultusäär 6–9 mm laiusest labasekoeribast ja 6–9 mm laiusest panamakoeribast |
1.1.–31.12. |
1 500 000 m2 |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2577 |
ex 5208 12 96 |
20 |
Pleegitamata labasekoeline riie:
Seestpoolt väljapoole koosneb 15 mm (± 2 mm) lai ultusäär 6–9 mm laiusest labasekoeribast ja 6–9 mm laiusest panamakoeribast |
1.1.–31.12. |
2 300 000 m2 |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2848 |
ex 5505 10 10 |
10 |
Sünteeskiujäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed), nailonist või muust polüamiidkiust (PA6 ja PA66) |
1.1.–31.12. |
10 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2721 |
ex 5906 99 90 |
20 |
Kootud ja lamineeritud kummeeritud riie, millel on järgmised omadused:
kasutatakse mootorsõidukite allalastavate katuste valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
375 000 m2 |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2866 |
ex 7019 12 00 ex 7019 12 00 |
06 26 |
Klaaskiuheie:
kasutatakse lennundustööstuse toodete valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2628 |
ex 7019 66 00 |
10 |
Plastiga kaetud klaaskiust klaasriie, kaaluga 120 g/m2(± 10 g/m2), mida tavaliselt kasutatakse kokkurullitavate ja raamitud putukavõrkude tootmiseks |
1.1.–31.12. |
3 000 000 m2 |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2799 |
ex 7202 49 90 |
10 |
Ferrokroom, mille süsinikusisaldus on massist 1,5 % või rohkem, kuid mitte rohkem kui 4 % ja mille kroomisisaldus ei ületa 70 % massist |
1.1.–31.12. |
50 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2652 |
ex 7409 11 00 ex 7410 11 00 |
30 40 |
Rafineeritud vaskfoolium ja -ribad, elektrolüütilise töötlusega, paksusega vähemalt 0,015 mm |
1.1.–31.12. |
1 020 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2734 |
ex 7409 19 00 |
20 |
Plaadid või lehed, mis koosnevad:
|
1.1.–31.12. |
7 000 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2662 |
ex 7410 21 00 |
55 |
Plaadid,
|
1.1.–31.12. |
80 000 m2 |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2835 |
ex 7604 29 10 |
30 |
Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 300,1 –533,4 mm |
1.1.–31.12. |
1 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2736 |
ex 7607 11 90 ex 7607 11 90 ex 7607 11 90 ex 7607 11 90 |
75 77 78 79 |
Alumiiniumi ja magneesiumi sulamist lint või foolium:
aknakatete ribide valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
600 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2722 |
8104 11 00 |
|
Survetöötlemata magneesium magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8 % massist |
1.1.–31.12. |
120 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2840 |
ex 8104 30 00 |
20 |
Magneesiumipulber:
|
1.1.–31.12. |
2 000 tonni |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2629 |
ex 8302 49 00 |
91 |
Alumiiniumist teleskoopkäepide, mida kasutatakse kohvrite valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
1 500 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2720 |
ex 8413 91 00 |
50 |
Kahesilindrilise kõrgsurvepumba pea, terasest sepistatud:
mida kasutatakse diislikütuse sissepritsesüsteemides |
1.1.–31.12. |
65 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2569 |
ex 8414 90 00 |
80 |
Turboülelaaduri tööratta korpus, valualumiiniumisulamist või malmist:
kasutamiseks autotööstuses (1) |
1.1.–31.12. |
4 000 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2570 |
ex 8482 91 90 |
10 |
Logaritmilise profiiliga 25–70 mm läbimõõduga rullid või 30–100 mm läbimõõduga kuulid,
kasutamiseks tuuleturbiinitööstuses (1) |
1.1.–31.12. |
600 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2738 |
ex 8482 99 00 |
30 |
Messingseparaatorid, millel on järgmised omadused:
mida kasutatakse kuullaagrite tootmiseks |
1.1.–31.12. |
50 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2763 |
ex 8501 40 20 ex 8501 40 80 |
40 30 |
Ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega vähemalt 250 W ja sisendvõimsusega 700 kuni 2 700 W, välisläbimõõduga 120 mm (± 0,2 mm) kuni 135 mm (± 0,2 mm), nimipöörlemiskiirusega 30 000 kuni 50 000 pööret minutis, varustatud õhuventilaatoriga, kasutatakse tolmuimejate tootmisel (1) |
1.1.–31.12. |
2 000 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2672 |
ex 8529 90 92 ex 9405 42 31 |
75 70 |
Trükkplaat valgusdioodidega:
tagantvalgustuselementide tootmiseks rubriigi 8528 kaupade jaoks (1) |
1.1.–31.12. |
115 000 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2574 |
ex 8537 10 91 |
73 |
Multifunktsionaalne seade (näidikuplokk), millel on
kasutatakse HSi alamrubriiki 8703 80 kuuluvate üksnes elektrimootoriga sõiduautode valmistamisel (1) |
1.1.–31.12. |
66 900 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2003 |
ex 8543 70 90 |
63 |
Pingejuhitav sagedusgeneraator, mis koosneb aktiivsete ja passiivsete elementidega varustatud trükkmoodulist, mille mõõtmed ei ületa 30 mm x 30 mm |
1.1.–31.12. |
1 400 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2910 |
ex 8708 99 97 |
75 |
Kinnitusavadega alumiiniumsulamist kandur kinnitusmutritega või ilma, käigukasti väliseks ühendamiseks autokerega, kasutatakse grupi 87 kaupade valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
200 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2694 |
ex 8714 10 90 |
30 |
Alumiiniumisulamist kahvli kinnitusklambrid, katted, sillad ja kinnitusdetailid, mida kasutatakse mootorrataste valmistamiseks. |
1.1.–31.12. |
1 000 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2668 |
ex 8714 91 10 ex 8714 91 10 ex 8714 91 10 |
21 31 75 |
Süsinikkiust ja tehisvaigust valmistatud jalgrattaraam, kasutamiseks jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamisel (1) |
1.1.–31.12. |
600 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2564 |
ex 8714 91 10 ex 8714 91 10 ex 8714 91 10 |
25 35 77 |
Alumiiniumist või alumiiniumist ja süsinikkiust ning tehisvaigust raam, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
9 600 000 tükki |
0 % |
||||||||||||||||||||
09.2579 |
ex 9029 20 31 ex 9029 90 00 |
40 40 |
Osadeks jagatud näidikupaneel, millel on:
kasutatakse grupi 87 kaupade valmistamiseks (1) |
1.1.–31.12. |
160 000 tükki |
0 % |
(1) Tollimaksude kohaldamine peatatakse kooskõlas eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 254.
(2) Tollitariifistiku tollimaksude kohaldamist ei peatata aga juhul, kui töötlejateks on jaemüügi- või toitlustusettevõtted.
(3) Peatatakse ainult väärtuselise tollimaksu kohaldamine. Koguselist tollimaksu kohaldatakse jätkuvalt.
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/48 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2284,
10. detsember 2021,
milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamiseks seoses investeerimisühingute järelevalvelise aruandluse ja avalikustamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014, (1) eriti selle artikli 49 lõiget 2 ja artikli 54 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2019/2033 artiklis 54 sätestatud investeerimisühingute aruandlusnõuded tuleks kohandada investeerimisühingute äritegevusele ning need peaksid olema proportsionaalsed eri investeerimisühingute suuruse ja keerukusega. Nende nõuete puhul tuleks eelkõige arvesse võtta, et teatavaid investeerimisühinguid tuleb pidada väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklis 12 sätestatud tingimustele. |
(2) |
Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 kohaselt peavad väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud esitama teabe oma omavahendite suuruse ja koosseisu, omavahendite nõuete, omavahendite nõuete arvutamise aluse ja tegevuse taseme kohta seoses määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustega. Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud ei pea seega esitama sama üksikasjalikku teavet kui muud investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/2033. Seepärast ei tohiks väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes kohaldada K-teguri arvutamise aruandevorme. Lisaks on väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt vabastatud kontsentratsiooniriski aruandlusest ning pädevad asutused võivad nad vabastada likviidsusnõudeid käsitleva aruandluse kohustusest. |
(3) |
Kõik investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/2033, peaksid esitama teabe oma tegevusprofiili ja suuruse kohta, et pädevad asutused saaksid hinnata, kas kõnealused investeerimisühingud vastavad määruse (EL) 2019/2033 artiklis 12 sätestatud tingimustele, et neid saaks liigitada väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks. |
(4) |
Selleks et tagada läbipaistvus oma investoritele ja laiematele turgudele, on määruse (EL) 2019/2033 artiklis 46 ette nähtud, et muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud peavad avalikustama kõnealuse määruse VI osas kindlaks määratud teabe. Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes kõnealuseid avalikustamisnõudeid ei kohaldada, välja arvatud juhul, kui nad emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, et nendesse instrumentidesse investeerijate jaoks oleks tagatud läbipaistvus. |
(5) |
Käesoleva määrusega tuleks investeerimisühingutele ette näha vormid ja tabelid, et nad saaksid esitada piisavalt põhjalikku ja võrreldavat teavet omavahendite koosseisu ja kvaliteedi kohta. Täpsemalt tuleb ette näha omavahendite koosseisu kvantitatiivse avalikustamise vorm ning paindlik vorm regulatiivsete omavahendite kooskõlastavaks võrdlemiseks auditeeritud finantsaruannetega. Samal põhjusel tuleb ette näha ka vorm, milles esitatakse teave investeerimisühingu emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide kõige olulisemate tunnuste kohta. |
(6) |
Selleks et hõlbustada aruandlus- ja avalikustamisnõuete rakendamist, tuleb parandada aruandlus- ja avalikustamisvormide omavahelist kooskõla. Seepärast peaks omavahendite koosseisu avalikustamise vorm olema kooskõlas asjaomase omavahendite taseme ja koosseisu aruandluse vormiga. Samal põhjusel peaks omavahendite ja auditeeritud finantsaruannete täieliku kooskõlastava võrdlemise avalikustamise vorm olema paindlik selles mõttes, et vormi jaotus peaks põhinema investeerimisühingu auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi jaotusel. Lisaks peaks regulatiivsete omavahendite põhitunnuseid käsitleva teabe avalikustamise vorm olema muutumatu vorm ja selle keerukus peaks sõltuma omavahenditesse kuuluvate instrumentide keerukusest. |
(7) |
Tagamaks, et investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud kulud põhjendamatult ei suureneks ning et andmete kvaliteet säiliks, tuleks aruandlus- ja avalikustamiskohustused viia omavahel võimalikult suures ulatuses kooskõlla. Seepärast on asjakohane sätestada ühes määruses nii aruandlus- ja kui ka avalikustamisnõuete puhul kohaldatavad standardid. |
(8) |
Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. |
(9) |
EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
JÄRELEVALVELINE ARUANDLUS
Artikkel 1
Aruandekuupäevad
1. Määruse artikli 54 lõikes 1 osutatud teave esitatakse järgmiste aruandekuupäevade seisuga:
a) |
kvartaliaruandlus: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember; |
b) |
aastaaruandlus: 31. detsember. |
2. Lõikes 1 osutatud aruandekuupäevi võib muuta, kui investeerimisühingutel on siseriikliku õiguse kohaselt lubatud esitada finantsteavet majandusaasta lõpu seisuga, mis erineb kalendriaastast, nii et kvartaliaruandlus toimub vastava majandusaasta iga kolme kuu järel ja aastaaruandlus majandusaasta lõpu seisuga.
Artikkel 2
Aruande esitamise kuupäevad
1. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõikes 1 osutatud teave esitatakse tööpäeva lõpuks järgmistel aruande esitamise kuupäevadel:
a) |
kvartaliaruandlus: 12. mai, 11. august, 11. november ja 11. veebruar; |
b) |
aastaaruandlus: 11. veebruar. |
2. Kui aruande esitamise kuupäev on sellise pädeva asutuse liikmesriigis, kellele aruanne tuleb esitada, riigipüha või laupäev või pühapäev, on aruande esitamise kuupäev järgmine tööpäev.
3. Kui investeerimisühing esitab oma finantsteavet muudetud aruandekuupäevade seisuga, lähtuvalt oma majandusaasta lõpust, nagu sätestatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2, võib aruande esitamise kuupäevi vastavalt sellele muuta, nii et muudetud aruandekuupäeva ja aruande esitamise kuupäeva vahele jääb sama arv päevi.
4. Investeerimisühingud võivad esitada auditeerimata arvandmeid. Kui auditeeritud arvandmed erinevad juba esitatud auditeerimata arvandmetest, tuleb ilma põhjendamatute viivitusteta esitada parandatud, auditeeritud arvandmed. Käesoleva artikli kohaldamisel on „auditeerimata arvandmed“ sellised arvandmed, mille kohta ei ole saadud välisaudiitori arvamust, samas kui auditeeritud arvandmed on arvandmed, mille on auditeerinud välisaudiitor, kes on esitanud oma auditiarvamuse.
5. Esitatud aruannete parandused tuleb esitada pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 3
Aruandlusnõuete individuaalne kohaldamine
Selleks et täita määruse (EL) 2019/2033 artiklis 54 sätestatud aruandlusnõudeid individuaalselt, esitavad investeerimisühingud käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 kindlaks määratud teabe nendes artiklites kindlaks määratud sagedusega.
Artikkel 4
Aruandlusnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
Selleks et täita määruse (EL) 2019/2033 artiklis 54 osutatud aruandlusnõudeid konsolideeritud alusel, esitavad investeerimisühingud käesoleva rakendusmääruse artiklites 5 ja 6 kindlaks määratud teabe nendes artiklites kindlaks määratud sagedusega.
Artikkel 5
Muude investeerimisühingute kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud aruandluse vorming ja sagedus
1. Muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud esitavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõigetes 1 ja 2 nõutud teabe kord kvartalis, kasutades käesoleva määruse I lisas sätestatud vorme vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud juhistele.
2. Muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, kes määravad RtM K-teguri nõude kindlaks K-NPRi alusel vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 21 lõikele 1, esitavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 (3) I lisa vormides C 18.00 – C 24.00 kindlaks määratud teabe kord kvartalis vastavalt kõnealuse rakendusmääruse II lisa 2. osas esitatud juhistele.
3. Muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, kes kasutavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõikes 4 sätestatud erandit, esitavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 I lisa vormis C 34.02 kindlaks määratud teabe kord kvartalis vastavalt kõnealuse rakendusmääruse II lisa 2. osas esitatud juhistele.
4. Muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, kes kasutavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõike 5 teises lõigus sätestatud erandit, esitavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 I lisa vormis C 25.00 kindlaks määratud teabe kord kvartalis vastavalt kõnealuse rakendusmääruse II lisa 2. osas sätestatud juhistele.
Artikkel 6
Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute aruandluse vorming ja sagedus
1. Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud esitavad käesoleva määruse III lisas esitatud vormides kindlaks määratud teabe kord aastas vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud juhistele. Investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 teises lõigus osutatud vabastust, on vabastatud kohustusest esitada käesoleva määruse III lisa vormis IF 09.01 kindlaks määratud teave.
Artikkel 7
Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 kohaldamisest kasu saavate üksuste aruandluse vorming ja sagedus
Erandina käesoleva määruse artiklist 4 esitavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõikes 3 osutatud üksused, kes saavad kasu kõnealuse artikli kohaldamisest, käesoleva määruse VIII lisa vormides sätestatud teabe kord kvartalis vastavalt käesoleva määruse IX lisas sätestatud juhistele.
Artikkel 8
Andmete täpsus ja esitamisega seotud teave
1. Investeerimisühingud esitavad käesolevas määruses osutatud teabe pädevate asutuste kindlaks määratud andmevahetusvormingutes ja esituses, järgides V lisas kindlaks määratud andmepunktimudeli andmepunktimääratlust ja valideerimisvalemeid ning järgmist:
a) |
andmete esitamisel ei esitata teavet, mida ei ole nõutud või mis ei ole asjakohane; |
b) |
arvväärtused esitatakse faktidena vastavalt järgmistele põhimõtetele:
|
2. Investeerimisühingute identifitseerimiseks kasutatakse nende juriidilise isiku tunnust (LEI). Muude juriidiliste isikute ja vastaspoolte kui investeerimisühingud identifitseerimiseks kasutatakse LEId siis, kui see on olemas.
3. Investeerimisühingud lisavad käesoleva määruse alusel esitatavale teabele järgmise teabe:
a) |
aruandekuupäev ja aruandeperiood; |
b) |
aruandlusvaluuta; |
c) |
raamatupidamisstandard; |
d) |
aruannet esitava investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus (LEI); |
e) |
konsolideerimise ulatus. |
II PEATÜKK
TEABE AVALIKUSTAMINE INVESTEERIMISÜHINGUTE POOLT
Artikkel 9
Avalikustamise põhimõtted
1. Käesoleva määruse kohaselt avalikustatava teabe suhtes kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
a) |
avalikustatava teabe suhtes kohaldatakse sama sisekontrolli taset, mida kohaldatakse investeerimisühingu finantsaruandes sisalduva tegevusaruande suhtes; |
b) |
avalikustatav teave peab olema selge ja esitatud teabe kasutajatele arusaadavalt ning edastatud ligipääsetaval andmekandjal. Olulised sõnumid peavad olema esile tõstetud ja kergesti leitavad. Keerukaid küsimusi selgitatakse lihtsas keeles. Seotud teave esitatakse koos; |
c) |
avalikustatav teave peab olema aja jooksul sisukas ja järjepidev, et teabe kasutajad saaksid võrrelda teavet avalikustamisperioodide lõikes; |
d) |
kvantitatiivse avalikustatava teabe juures peab alati olema kvalitatiivne selgitus ja muu lisateave, mida võib olla vaja teabe kasutajatele selle teabe mõistmiseks, kusjuures eelkõige tuleb välja tuua iga oluline muutus võrreldes varem avalikustatud teabega. |
Artikkel 10
Omavahendite avalikustamine investeerimisühingute poolt
Investeerimisühingud avalikustavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 49 lõikes 1 nõutud teabe omavahendite kohta, kasutades käesoleva määruse VI lisas esitatud vorme vastavalt käesoleva määruse VII lisas esitatud asjakohastele juhistele.
Artikkel 11
Avalikustamise üldsätted
1. Käesoleva määruse artiklis 10 osutatud teabe avalikustamisel tagavad investeerimisühingud, et arvväärtused esitatakse faktidena kooskõlas järgmisega:
a) |
kvantitatiivsed rahalised andmed avalikustatakse miinimumtäpsusega tuhat ühikut; |
b) |
„protsendina“ avalikustatavad kvantitatiivsed andmed väljendatakse ühiku kohta miinimumtäpsusega neli kohta pärast koma. |
2. Käesoleva määruse artiklis 10 osutatud teabe avalikustamisel tagavad investeerimisühingud, et andmed on seotud kogu järgmise teabega:
a) |
avalikustamiskuupäev ja -periood; |
b) |
avalikustamisel kasutatav vääring; |
c) |
avalikustava investeerimisühingu nimi ja asjakohasel juhul juriidilise isiku tunnus (LEI); |
d) |
raamatupidamisstandard, kui see on asjakohane; |
e) |
konsolideerimise ulatus, kui see on asjakohane. |
III PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(3) Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1).
I LISA
ARUANDLUS MUUDE INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL KUI VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD
VORMID INVESTEERIMISÜHINGUTE JAOKS |
|||
Vormi number |
Vormi kood |
Vormi / vormide rühma nimi |
Lühinimi |
|
|
OMAVAHENDID: tase, koosseis, nõuded ja arvutamine |
|
1 |
I 01.00 |
Omavahendid |
I1 |
2,1 |
I 02.01 |
Omavahendite nõuded |
I2.1 |
2,2 |
I 02.02 |
Omavahendite suhtarvud |
I2.2 |
3 |
I 03.00 |
Püsivate üldkulude nõuete arvutamine |
I3 |
4 |
I 04.00 |
K-teguri kogunõude arvutamine |
I4 |
|
|
VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD |
|
5 |
I 05.00 |
Tegevuse tase – künniste läbivaatamine |
I5 |
|
|
K-TEGURI NÕUDED – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD |
|
6,1 |
I 06.01 |
Valitsetav vara – täiendavad üksikasjad |
I6.1 |
6,2 |
I 06.02 |
Valitsetava vara koguväärtuse kuu keskmine |
I6.2 |
6,3 |
I 06.03 |
Hoitav klientide raha – täiendavad üksikasjad |
I6.3 |
6,4 |
I 06.04 |
Päevase hoitava klientide raha kogusumma keskmine |
I6.4 |
6,5 |
I 06.05 |
Hoitav ja hallatav vara – täiendavad üksikasjad |
I6.5 |
6,6 |
I 06.06 |
Päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse keskmine |
I6.6 |
6,7 |
I 06.07 |
Käideldud kliendi korraldused – täiendavad üksikasjad |
I6.7 |
6,8 |
I 06.08 |
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse keskmine |
I6.8 |
6,9 |
I 06.09 |
K-netopositsioonirisk – täiendavad üksikasjad |
I6.9 |
6,1 |
I 06.10 |
Kliiringu tagatis – täiendavad üksikasjad |
I6.10 |
6,11 |
I 06.11 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus – täiendavad üksikasjad |
I6.11 |
6,12 |
I 06.12 |
Päevane kauplemismaht – täiendavad üksikasjad |
I6.12 |
6,13 |
I 06.13 |
Kogu päevase kauplemismahu keskmine väärtus |
I6.13 |
|
|
KONTSENTRATSIOONIRISK |
|
7 |
I 07.00 |
K-CON – täiendavad üksikasjad |
I7 |
8,1 |
I 08.01 |
Kontsentratsiooniriski tase – hoitav klientide raha |
I8.1 |
8,2 |
I 08.02 |
Kontsentratsiooniriski tase – hoitav ja hallatav vara |
I8.2 |
8,3 |
I 08.03 |
Kontsentratsiooniriski tase – hoiustatud oma raha kokku |
I8.3 |
8,4 |
I 08.04 |
Kontsentratsiooniriski tase – kogutulu |
I8.4 |
8,5 |
I 08.05 |
Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid |
I8.5 |
8,6 |
I 08.06 |
Kauplemisportfellivälised ja bilansivälised kirjed |
I8.6 |
|
|
LIKVIIDSUSNÕUDED |
|
9 |
I 09.00 |
Likviidsusnõuded |
I9 |
I 01.00 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I1)
Rida |
Kirje |
Summa |
0010 |
||
0010 |
OMAVAHENDID |
|
0020 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
0030 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
0040 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
0050 |
Ülekurss |
|
0060 |
Jaotamata kasum |
|
0070 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum |
|
0080 |
Aktsepteeritav kasum |
|
0090 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
0100 |
Muud reservid |
|
0110 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka |
|
0120 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
0130 |
Muud vahendid |
|
0140 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0150 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
0160 |
(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0170 |
(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0180 |
(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0190 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum |
|
0200 |
(-) Firmaväärtus |
|
0210 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
0220 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
0230 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest |
|
0240 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest |
|
0250 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
0260 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering |
|
0270 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad |
|
0280 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
0290 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
0300 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
0310 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
0320 |
Ülekurss |
|
0330 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0340 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
0350 |
(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0360 |
(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0370 |
(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0380 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
0390 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering |
|
0400 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
0410 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
0420 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
0430 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
0440 |
Ülekurss |
|
0450 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0460 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
0470 |
(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0480 |
(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0490 |
(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
0500 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
0510 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering |
|
0520 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
I 02.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I2.1)
Rida |
Kirje |
Summa |
0010 |
||
0010 |
Omavahendite nõue |
|
0020 |
Püsiv miinimumkapitalinõue |
|
0030 |
Püsivate üldkulude nõue |
|
0040 |
K-teguri kogunõue |
|
|
Üleminekulised omavahendite nõuded |
|
0050 |
Kapitalinõuete määruse omavahendite nõuetel põhinev üleminekunõue |
|
0060 |
Püsivate üldkulude nõudel põhinev üleminekunõue |
|
0070 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldati varem ainult algkapitalinõuet |
|
0080 |
Üleminekunõue, mis põhineb algkapitalinõudel tegevusloa saamise ajal |
|
0090 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kellel ei ole luba osutada teatavaid teenuseid |
|
0100 |
Üleminekunõue vähemalt 250 000 eurot |
|
|
Memokirjed |
|
0110 |
Täiendavate omavahendite nõue |
|
0120 |
Täiendavate omavahendite suunis |
|
0130 |
Omavahendite kogunõue |
|
I 02.02 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD (IF2.2)
Rida |
Kirje |
Summa |
0010 |
||
0010 |
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv |
|
0020 |
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) |
|
0030 |
Esimese taseme omavahendite suhtarv |
|
0040 |
Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) |
|
0050 |
Omavahendite suhtarv |
|
0060 |
Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) |
|
I 03.00 – PÜSIVATE ÜLDKULUDE NÕUDE ARVUTAMINE (I3)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
Püsivate üldkulude nõue |
|
0020 |
Eelmise aasta püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist |
|
0030 |
Eelmise aasta kogukulud pärast kasumi jaotamist |
|
0040 |
Millest: kolmandate isikute poolt investeerimisühingute nimel kantud püsikulud |
|
0050 |
(-) Mahaarvamised kokku |
|
0060 |
(-) Töötajate preemiad ja muud tasud |
|
0070 |
(-) Töötajate, direktorite ja osanike netokasumiosad |
|
0080 |
(-) Muud kaalutlusõigusepõhised kasumijaotised ja muutuvtasu |
|
0090 |
(-) Maksmisele kuuluvad jagatud komisjonitasud ja tasud |
|
0100 |
(-) Kesksetele vastaspooltele makstud tasud, maakleritasud ja muud kulud, mida võetakse klientidelt |
|
0110 |
(-) Tasud seotud vahendajatele |
|
0120 |
(-) Klientidele kliendi rahalt makstud intressid, kui investeerimisühingul on sellega seoses kaalutlusõigus |
|
0130 |
(-) Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud |
|
0140 |
(-) Maksudega seotud kulud |
|
0150 |
(-) Oma arvel finantsinstrumentidega kauplemisest tulenev kahjum |
|
0160 |
(-) Lepingupõhised kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingud |
|
0170 |
(-) Toorainekulud |
|
0180 |
(-) Maksed üldisesse pangandusreservi |
|
0190 |
(-) Omavahenditest juba maha arvatud kirjetega seotud kulud |
|
0200 |
Jooksva aasta prognoositavad püsivad üldkulud |
|
0210 |
Püsivate üldkulude muutus (%) |
|
I 04.00 – K-TEGURI KOGUNÕUDE ARVUTAMINE (I4)
|
|
Teguri summa |
K-teguri nõue |
Rida |
Kirje |
0010 |
0020 |
0010 |
K-TEGURI KOGUNÕUE |
|
|
0020 |
Kliendile tekitatav risk |
|
|
0030 |
Valitsetav vara |
|
|
0040 |
Hoitav klientide raha – eraldi kontodel |
|
|
0050 |
Hoitav klientide raha – eraldamata kontodel |
|
|
0060 |
Hoitav ja hallatav vara |
|
|
0070 |
Käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud |
|
|
0080 |
Käideldavad kliendi korraldused – tuletistehingud |
|
|
0090 |
Turule tekitatav risk |
|
|
0100 |
K-netopositsiooniriski nõue |
|
|
0110 |
Kliiringu tagatis |
|
|
0120 |
Investeerimisühingule tekitatav risk |
|
|
0130 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus |
|
|
0140 |
Päevane kauplemismaht – kassatehingud |
|
|
0150 |
Päevane kauplemismaht – tuletistehingud |
|
|
0160 |
K-kontsentratsiooniriski nõue |
|
|
I 05.00 – TEGEVUSE TASE – KÜNNISTE LÄBIVAATAMINE (I5)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
(Kombineeritud) valitsetav vara |
|
0020 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud |
|
0030 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – tuletisinstrumendid |
|
0040 |
Hoitav ja hallatav vara |
|
0050 |
Hoitav klientide raha |
|
0060 |
Päevane kauplemismaht – kassa- ja tuletistehingud |
|
0070 |
Netopositsioonirisk |
|
0080 |
Kliiringu tagatis |
|
0090 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus |
|
0100 |
(Kombineeritud) bilansimaht ja bilansiväline maht |
|
0110 |
Kombineeritud aastane kogubrutotulu |
|
0120 |
Aastane kogubrutotulu |
|
0130 |
(-) Grupisisene osa aastasest kogubrutotulust |
|
0140 |
Millest: tulu korralduste vastuvõtmisest ja edastamisest |
|
0150 |
Millest: tulu korralduste täitmisest |
|
0160 |
Millest: tulu oma arvel kauplemisest |
|
0170 |
Millest: tulu portfelli valitsemisest |
|
0180 |
Millest: tulu investeerimisnõustamisest |
|
0190 |
Millest: tulu finantsinstrumentide emissiooni tagamisest / pakkumise korraldamisest siduva kohustuse alusel |
|
0200 |
Millest: tulu pakkumise korraldamisest siduva kohustuseta |
|
0210 |
Millest: tulu mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisest |
|
0220 |
Millest: tulu organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisest |
|
0230 |
Millest: tulu finantsinstrumentide hoidmisest ja haldamisest |
|
0240 |
Millest: tulu investoritele krediidi või laenu andmisest |
|
0250 |
Millest: tulu ettevõtjate nõustamisest kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning äriühingute ühinemise ja ostuga seotud nõustamisest ja teenustest |
|
0260 |
Millest: tulu valuutavahetusteenustest |
|
0270 |
Millest: investeerimis- ja finantsanalüüs |
|
0280 |
Millest: tulu väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud teenustest |
|
0290 |
Millest: tuletisinstrumentide alusvaraga seotud investeerimisteenused ja abitegevused |
|
I 06.00 K-tegur - täiendavad üksikasjad (I 06)
I 06.01 Valitsetav vara – täiendavad üksikasjad
|
|
Teguri summa |
||
|
|
Kuu t |
Kuu t-1 |
Kuu t-2 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0010 |
AUM kokku (keskmised summad) |
|
|
|
0020 |
Millest: AUM - kaalutlusõigusel põhinev väärtpaberiportfelli valitsemine |
|
|
|
0030 |
Millest: ametlikult teisele ettevõtjale delegeeritud AUM |
|
|
|
0040 |
AUM - pidev kaalutlusõiguseväline nõustamine |
|
|
|
I 06.02 Kuine valitsetav vara
|
|
Kuulõpu väärtused |
|||||||||||||
|
|
Kuu t-3 |
Kuu t-4 |
Kuu t-5 |
Kuu t-6 |
Kuu t-7 |
Kuu t-8 |
Kuu t-9 |
Kuu t-10 |
Kuu t-11 |
Kuu t-12 |
Kuu t-13 |
Kuu t-14 |
Kuu t-15 |
Kuu t-16 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0090 |
0100 |
0110 |
0120 |
0130 |
0140 |
0010 |
Kuine valitsetav vara kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0020 |
Kuine valitsetav vara – kaalutlusõigusel põhinev väärtpaberiportfelli valitsemine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0030 |
Millest: ametlikult teisele ettevõtjale delegeeritud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0040 |
Kuine valitsetav vara – pidev kaalutlusõiguseväline nõustamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
I 06.03 Hoitav klientide raha – täiendavad üksikasjad
|
|
Teguri summa |
||
|
|
Kuu t |
Kuu t-1 |
Kuu t-2 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0010 |
CMH – eraldi kontodel (keskmised summad) |
|
|
|
0020 |
CMH – eraldamata kontodel (keskmised summad) |
|
|
|
I 06.04 Päevase hoitava klientide raha kogusumma keskmine
|
|
Päevase hoitava klientide raha kogusumma kuu keskmine |
|||||||
|
|
Kuu t-3 |
Kuu t-4 |
Kuu t-5 |
Kuu t-6 |
Kuu t-7 |
Kuu t-8 |
Kuu t-9 |
Kuu t-10 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0010 |
Päevase hoitava klientide raha kogusumma– eraldi kontodel |
|
|
|
|
|
|
|
|
0020 |
Päevase hoitava klientide raha kogusumma– eraldamata kontodel |
|
|
|
|
|
|
|
|
I 06.05 Hoitav ja hallatav vara – täiendavad üksikasjad
|
|
Teguri summa |
||
|
|
Kuu t |
Kuu t-1 |
Kuu t-2 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0010 |
ASA kokku (keskmised summad) |
|
|
|
0020 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (2. tase) |
|
|
|
0030 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (3. tase) |
|
|
|
0040 |
Millest: ametlikult teisele finantsettevõtjale delegeeritud varad |
|
|
|
0050 |
Millest: teise finantsettevõtja varad, mis on ametlikult delegeeritud investeerimisühingule |
|
|
|
I 06.06 Päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse keskmine
|
|
Päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse kuu keskmine |
|||||||
|
|
Kuu t-3 |
Kuu t-4 |
Kuu t-5 |
Kuu t-6 |
Kuu t-7 |
Kuu t-8 |
Kuu t-9 |
Kuu t-10 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0010 |
Hoitav ja hallatav vara |
|
|
|
|
|
|
|
|
0020 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (2. tase) |
|
|
|
|
|
|
|
|
0030 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (3. tase) |
|
|
|
|
|
|
|
|
0040 |
Millest: ametlikult teisele finantsettevõtjale delegeeritud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
0050 |
Millest: teise finantsettevõtja varad, mis on ametlikult delegeeritud investeerimisühingule |
|
|
|
|
|
|
|
|
I 06.07 Käideldud kliendi korraldused – täiendavad üksikasjad
|
|
Teguri summa |
||
|
|
Kuu t |
Kuu t-1 |
Kuu t-2 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0010 |
COH - kassatehingud (keskmised summad) |
|
|
|
0020 |
Millest: kliendi korralduste täitmine |
|
|
|
0030 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine |
|
|
|
0040 |
COH - tuletisinstrumendid (keskmised summad) |
|
|
|
0050 |
Millest: kliendi korralduste täitmine |
|
|
|
0060 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine |
|
|
|
I 06.08 Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse keskmine
|
|
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse kuu keskmine |
||||
|
|
Kuu t-3 |
Kuu t-4 |
Kuu t-5 |
Kuu t-6 |
Kuu t-7 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0010 |
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtus – kassaväärtus |
|
|
|
|
|
0020 |
Millest: kliendi korralduste täitmine |
|
|
|
|
|
0030 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine |
|
|
|
|
|
0040 |
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtus - tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
0050 |
Millest: kliendi korralduste täitmine |
|
|
|
|
|
0060 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine |
|
|
|
|
|
I 06.09 K-netopositsioonirisk – täiendavad üksikasjad
|
|
K-teguri nõue / summa |
|
0010 |
|
0010 |
Standardmeetod kokku |
|
0020 |
Positsioonirisk |
|
0030 |
Omakapitaliinstrumendid |
|
0040 |
Võlainstrumendid |
|
0050 |
Millest: väärtpaberistamised |
|
0055 |
Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit |
|
0060 |
Valuutarisk |
|
0070 |
Kaubarisk |
|
0080 |
Sisemudeli meetod |
|
I 06.10 Kliiringu tagatis – täiendavad üksikasjad
Kliiriv liige |
Panus igapäevaselt nõutavasse kogutagatisse päeval, mil |
||||
Nimi |
Kood |
Koodi liik |
nõutav kogutagatis oli suurim |
nõutav kogutagatis oli suuruselt teine |
nõutav kogutagatis oli suuruselt kolmas |
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
|
|
|
|
|
|
I 06.11 Tehingu vastaspoole makseviivitus – täiendavad üksikasjad
|
|
K-teguri nõue |
Riskipositsiooni väärtus |
Asenduskulu |
Võimalik tulevane riskipositsioon |
Tagatis |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
|
Jaotus riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramise meetodi järgi |
|||||
0010 |
Investeerimisühinguid käsitleva määruse kohaldamine: K-TCD |
|
|
|
|
|
0020 |
Alternatiivsed meetodid: vastavalt kapitalinõuete määrusele kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus |
|
|
|
|
|
0030 |
SA-CCR |
|
|
|
|
|
0040 |
Lihtsustatud SA-CCR |
|
|
|
|
|
0050 |
Esmase riskipositsiooni meetod |
|
|
|
|
|
0060 |
Alternatiivsed meetodid: kapitalinõuete määruse raamistiku täielik kohaldamine |
|
|
|
|
|
0070 |
Memokirje: krediidiväärtuse korrigeerimise komponent |
|
|
|
|
|
0080 |
Millest: arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse raamistikule |
|
|
|
|
|
|
Jaotus vastaspoole liikide alusel |
|||||
0090 |
Keskvalitsused, keskpangad ja avaliku sektori asutused |
|
|
|
|
|
0100 |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
0110 |
Muud vastaspooled |
|
|
|
|
|
I 06.12 Päevane kauplemismaht – täiendavad üksikasjad
|
|
Teguri summa |
||
|
|
Kuu t |
Kuu t-1 |
Kuu t-2 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0010 |
DTF kokku - kassatehingud (keskmised summad) |
|
|
|
0020 |
DTF kokku - tuletistehingud (keskmised summad) |
|
|
|
I 06.13 Kogu päevase kauplemismahu keskmine väärtus
|
|
Kogu päevase kauplemismahu kuu keskmine |
|||||||
|
|
Kuu t-3 |
Kuu t-4 |
Kuu t-5 |
Kuu t-6 |
Kuu t-7 |
Kuu t-8 |
Kuu t-9 |
Kuu t-10 |
|
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0010 |
Päevane kauplemismaht – kassatehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
0020 |
Päevane kauplemismaht – tuletistehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
I 07.00 – K-CON - täiendavad üksikasjad (I7)
Vastaspoole tunnuskood |
Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mis ületavad investeerimisühinguid käsitleva määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid |
|||||||||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Vastaspoole liik |
Riskipositsiooni väärtus |
Riskipositsiooni väärtus (protsendina omavahenditest) |
Koguriskipositsiooni omavahendite nõue |
Riskipositsiooni väärtuse ületamine |
Ületamise kestus (päevades) |
K-CONi omavahendite nõue ületamise puhul |
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0090 |
0100 |
0110 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
I 08.00 – KONTSENTRATSIOONIRISK – investeerimisühinguid käsitleva määruse artikel 54 (I8)
I 08.01 Kontsentratsiooniriski tase – hoitav klientide raha
Ettevõtjad |
CMH kokku aruandekuupäeval |
|
|||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Selles ettevõtjas hoitava klientide raha protsent |
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
|
|
|
|
|
|
I 08.02 Kontsentratsiooniriski tase – hoitav ja hallatav vara
Ettevõtjad |
ASA kokku aruandekuupäeval |
|
|||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Selles ettevõtjas hoitavate kliendi väärtpaberite protsent |
|
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
|
|
|
|
|
|
I 08.03 Kontsentratsiooniriski tase - hoiustatud oma raha kokku
Ettevõtja |
Investeerimisühingu hoiustatud oma raha – viis suurimat riskipositsiooni |
||||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Ettevõtjas hoitavate investeerimisühingu rahahoiuste summa |
Ettevõtjas hoitavate investeerimisühingu rahahoiuste protsent |
|
|||||
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
|
|
|
|
|
|
I 08.04 Kontsentratsiooniriski tase – kogutulu
Klient |
Tulu – viis suurimat riskipositsiooni |
|||||||||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Sellelt kliendilt saadud kogutulu |
Intressi- ja dividenditulu |
Teenus- ja vahendustasud ning muud tulud |
||||
Kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest saadud summa |
Kauplemisportfellivälistest positsioonidest saadud summa |
Millest: bilansivälistest kirjetest saadud summa |
Sellelt kliendilt saadud intressi- ja dividenditulu protsent |
Summa |
Sellelt kliendilt saadud teenus- ja vahendustasude ning muude tulude protsent |
|||||
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0090 |
0100 |
0110 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
I 08.05 Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid
Vastaspool |
Viis suurimat kauplemisportfelli kuuluvat riskipositsiooni |
|||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Selle vastaspoole suhtes olev riskipositsioon, väljendatuna protsendina investeerimisühingu omavahenditest (ainult kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid) |
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
|
|
|
|
|
I 08.06 Kauplemisportfellivälised ja bilansivälised kirjed
Vastaspool |
Viis suurimat koguriskipositsiooni (hõlmab kauplemisportfelliväliseid ja bilansiväliseid kirjeid) |
|||
Kood |
Koodi liik |
Nimi |
Rühm/üksikklient |
Riskipositsioon, väljendatuna protsendina investeerimisühingu omavahenditest (hõlmab bilansiväliseid varasid ja kauplemisportfelliväliseid kirjeid) |
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
|
|
|
|
|
I 09.00 – LIKVIIDSUSNÕUDED (I 9)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
Likviidsusnõue |
|
0020 |
Klientidele antud tagatised |
|
0030 |
Likviidsed varad kokku |
|
0040 |
Koormamata lühiajalised hoiused |
|
0050 |
30 päeva jooksul tasumisele kuuluvad aktsepteeritavad nõuded kokku |
|
0060 |
1. tasandi varad |
|
0070 |
Mündid ja pangatähed |
|
0080 |
Väljavõetavad keskpanga reservid |
|
0090 |
Keskpanga varad |
|
0100 |
Keskvalitsuse varad |
|
0110 |
Piirkondliku valitsuse / kohalike omavalitsuste varad |
|
0120 |
Avaliku sektori asutuse varad |
|
0130 |
Keskvalitsuse ja keskpanga varad aktsepteeritavas omavääringus ja välisvaluutas |
|
0140 |
Krediidiasutuse (liikmesriigi valitsuse, tugilaenu andja kaitse all olevad) varad |
|
0150 |
Mitmepoolse arengupanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide varad |
|
0160 |
Väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad |
|
0170 |
2. tasandi varad |
|
0180 |
Piirkondlike valitsuste/kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (liikmesriik, riskikaal 20 %) |
|
0190 |
Keskpanga või keskvalitsuse/piirkondliku valitsuse või kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (kolmas riik, riskikaal 20 %) |
|
0200 |
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 2) |
|
0210 |
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (kolmas riik, krediidikvaliteedi aste 1) |
|
0220 |
Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1) |
|
0230 |
2B tasandi varad |
|
0240 |
Varaga tagatud väärtpaberid |
|
0250 |
Äriühingu võlaväärtpaberid |
|
0260 |
Aktsiad (oluline aktsiaindeks) |
|
0270 |
Keskpanga piiratud kasutusega likviidsuslimiidid |
|
0280 |
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %) |
|
0290 |
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud |
|
0300 |
Muud aktsepteeritavad finantsinstrumendid kokku |
|
II LISA
ARUANDLUS MUUDE INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL KUI VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD
Sisukord
I OSA. |
ÜLDISED JUHISED | 68 |
1. |
Struktuur ja põhimõtted | 68 |
1.1 |
Struktuur | 68 |
1.2 |
Nummerdamise põhimõtted | 68 |
1.3 |
Märgipõhimõtted | 68 |
1.4 |
Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine | 68 |
II OSA. |
VORMIDE TÄITMISE JUHISED | 69 |
1. |
OMAVAHENDID: TASE, KOOSSEIS, NÕUDED JA ARVUTAMINE | 69 |
1.1 |
Üldised märkused | 69 |
1.2. |
I 01.00 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I 1) | 69 |
1.2.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 69 |
1.3. |
I 02.01 – OMAVAHENDITE NÕUDED (I 2.1) | 76 |
1.3.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 76 |
1.4. |
I 02.02 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD (I 2.2) | 78 |
1.4.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 78 |
1.5. |
I 03.00 – PÜSIVATE ÜLDKULUDE NÕUDE ARVUTAMINE (I 3) | 78 |
1.5.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 78 |
1.6. |
I 04.00 – K-TEGURI KOGUNÕUDE ARVUTAMINE (I 4) | 81 |
1.6.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 81 |
2. |
VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD | 83 |
2.1. |
I 05.00 – TEGEVUSE TASE – KÜNNISE LÄBIVAATAMINE (I 5) | 83 |
2.1.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 83 |
3. |
K-TEGURI NÕUDED – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD | 86 |
3.2. |
I 06.01 – VALITSETAV VARA – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.1) | 86 |
3.2.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 23 |
3.3. |
I 06.02 – KUINE VALITSETAV VARA (I 6.2) | 86 |
3.3.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 87 |
3.4. |
I 06.03 – HOITAV KLIENTIDE RAHA – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.3) | 87 |
3.4.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 88 |
3.5. |
I 06.04 – PÄEVASE HOITAVA KLIENTIDE RAHA KOGUSUMMA KESKMINE (I 6.4) | 89 |
3.5.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 89 |
3.6. |
I 06.05 – HOITAV JA HALLATAV VARA – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.5) | 89 |
3.6.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 89 |
3.7. |
I 06.06 – PÄEVASE HOITAVA JA HALLATAVA VARA KOGUVÄÄRTUSE KESKMINE (I 6.6) | 90 |
3.7.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 90 |
3.8. |
I 06.07 – KÄIDELDAVAD KLIENDI KORRALDUSED – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.7) | 91 |
3.8.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 91 |
3.9. |
I 06.08 – PÄEVAS KÄIDELDUD KLIENDI KORRALDUSTE KOGUVÄÄRTUSE KESKMINE (I 6.8) | 93 |
3.9.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 91 |
3.10. |
I 06.09 – K-NETOPOSITSIOONIRISK – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.9) | 93 |
3.10.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 93 |
3.11. |
I 06.10 – KLIIRINGU TAGATIS – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.10) | 94 |
3.11.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 94 |
3.12. |
I 06.11 – TEHINGU VASTASPOOLE MAKSEVIIVITUS – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.11) | 95 |
3.12.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 95 |
3.13. |
I 06.12 – PÄEVANE KAUPLEMISMAHT – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.12) | 96 |
3.13.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 96 |
3.14. |
I 06.13 – KOGU PÄEVASE KAUPLEMISMAHU KESKMINE VÄÄRTUS (I 6.13) | 98 |
3.14.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 98 |
4. |
KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUS | 98 |
4.1. |
Üldised märkused | 98 |
4.2. |
I 07.00 – K-CONi TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I7) | 99 |
4.2.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 99 |
4.3. |
I 08.01 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE - HOITAV KLIENTIDE RAHA (I 8.1) | 99 |
4.3.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 99 |
4.4. |
I 08.02 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE - HOITAV JA HALLATAV VARA (I 8.2) | 101 |
4.4.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 101 |
4.5. |
I 08.03 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE – HOIUSTATUD OMA RAHA KOKKU (I 8.3) | 101 |
4.5.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 101 |
4.6. |
I 08.04 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE – KOGUTULU (I 8.4) | 102 |
4.6.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 102 |
4.7. |
I 08.05 – KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD RISKIPOSITSIOONID (I 8.5) | 103 |
4.7.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 103 |
4.8. |
I 08.06 – KAUPLEMISPORTFELLIVÄLISED JA BILANSIVÄLISED KIRJED (I 8.6) | 104 |
4.8.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 104 |
5. |
LIKVIIDSUSNÕUDED | 105 |
5.1 |
I 09.00 – LIKVIIDSUSNÕUDED (I 9) | 105 |
5.1.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 106 |
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. Struktuur ja põhimõtted
1.1 Struktuur
1. |
Üldiselt koosneb raamistik järgmistest teabeplokkidest:
|
2. |
Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse käesoleva rakendusmääruse selles osas. |
1.2 Nummerdamise põhimõtted
3. |
Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 4–7 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimiseeskirjades laialdaselt kasutusel. |
4. |
Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm; rida; veerg}. |
5. |
Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida; veerg}. |
6. |
Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm; rida} |
7. |
Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg. |
1.3 Märgipõhimõtted
8. |
Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või omavahendite nõudeid või likviidsusnõudeid kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab summaarseid omavahendeid või omavahendite nõudeid, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu. |
1.4 Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine
9. |
Kui ei ole tehtud erandit, kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel määrust (EL) 2019/2033 ja direktiivi (EL) 2019/2034, sealhulgas määruse (EL) 2019/2033 VII osas sätestatud aruandlusnõudeid. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 11 on konsolideeritud olukord määratletud olukorrana, mis tuleneb määruse (EL) 2019/2033 nõuete kohaldamisest investeerimisühingugrupi suhtes nii, nagu moodustaksid grupi ettevõtjad koos ühe investeerimisühingu. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 kohaldamisel täidavad investeerimisühingugrupid aruandlusnõudeid kõigis vormides nende usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatuse põhjal (mis võib erineda nende raamatupidamisliku konsolideerimise ulatusest). |
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. OMAVAHENDID: TASE, KOOSSEIS, NÕUDED JA ARVUTAMINE
1.1 Üldised märkused
10. |
Omavahendite ülevaate jaotis sisaldab teavet investeerimisühingu hoitavate omavahendite ja tema omavahendite nõuete kohta. See koosneb kahest vormist.
|
11. |
Kõnealuste vormide kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi arvesse ei võeta. See tähendab, et arvväärtused (välja arvatud juhul, kui üleminekuline omavahendite nõue on konkreetselt välja toodud) arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei oleks). |
1.2. I 01.00 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I 1)
1.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||||||
0010 |
OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Investeerimisühingu omavahendid võrduvad tema esimese ja teise taseme omavahendite summaga. |
||||||||||||
0020 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. |
||||||||||||
0030 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 |
||||||||||||
0040 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete investeerimisühingute kapitaliinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. |
||||||||||||
0050 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
0060 |
Jaotamata kasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. Kajastatakse ridade 0070 ja 0080 kogusumma. |
||||||||||||
0070 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses“. |
||||||||||||
0080 |
Aktsepteeritav kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 121 ja artikli 26 lõige 2 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused. |
||||||||||||
0090 |
Muu akumuleeritud koondkasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt d |
||||||||||||
0100 |
Muud reservid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
||||||||||||
0110 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõige 1, artikli 85 lõige 1 ja artikli 87 lõige 1 Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. |
||||||||||||
0120 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 |
||||||||||||
0130 |
Muud vahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 4 |
||||||||||||
0140 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Kajastatakse ridade 0150 ja 0190–0280 kogusumma. |
||||||||||||
0150 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 42 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0160 |
(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Investeerimisühingu hoitavad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid. |
||||||||||||
0170 |
(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Investeerimisühingu hoitavad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid. |
||||||||||||
0180 |
(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 |
||||||||||||
0190 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
0200 |
(-) Firmaväärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 |
||||||||||||
0210 |
(-) Muu immateriaalne vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
||||||||||||
0220 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c |
||||||||||||
0230 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
0240 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt b |
||||||||||||
0250 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt h |
||||||||||||
0260 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt d Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt i |
||||||||||||
0270 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt b Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt e |
||||||||||||
0280 |
(-) Muud mahaarvamised Kõigi muude selliste mahaarvamiste summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1, mida ei ole eespool esitatud ridadel 0150–0270 arvesse võetud. |
||||||||||||
0290 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
0300 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 Kajastatakse ridade 0310–0330 ja 0410 kogusumma. |
||||||||||||
0310 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0320 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
0330 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 56 Kajastatakse ridade 0340 ja 0380–0400 kogusumma. |
||||||||||||
0340 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Investeerimisühingu osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 57 sätestatud erandeid. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0350 |
(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a |
||||||||||||
0360 |
(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a |
||||||||||||
0370 |
(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a |
||||||||||||
0380 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt c |
||||||||||||
0390 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt d |
||||||||||||
0400 |
(-) Muud mahaarvamised Kõigi muude selliste mahaarvamiste summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 56, mida ei ole eespool esitatud ridadel 0340–0390 arvesse võetud. |
||||||||||||
0410 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
0420 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 Kajastatakse ridade 0430–0450 ja 0520 kogusumma. |
||||||||||||
0430 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0440 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
0450 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 66 |
||||||||||||
0460 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 67 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0470 |
(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
||||||||||||
0480 |
(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
||||||||||||
0490 |
(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
||||||||||||
0500 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt c |
||||||||||||
0510 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79 Investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha. |
||||||||||||
0520 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
1.3. I 02.01 – OMAVAHENDITE NÕUDED (I 2.1)
1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Omavahendite nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõige 1 Summa puhul ei kohaldata määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõikeid 3, 4 või 6. Sellel real kajastatav summa on ridadel 0020, 0030 ja 0040 kajastatud maksimumsumma. |
0020 |
Püsiv miinimumkapitalinõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 14 Summa puhul ei kohaldata määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõikeid 3, 4 või 6. |
0030 |
Püsivate üldkulude nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 13 Summa puhul ei kohaldata määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõikeid 3, 4 või 6. |
0040 |
K-teguri kogunõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 15 Summa puhul ei kohaldata määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõikeid 3, 4 või 6. |
0050 – 0100 |
Üleminekulised omavahendite nõuded |
0050 |
Määruse (EL) nr 575/2013 kohastel omavahendite nõuetel põhinev üleminekunõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 3 punkt a |
0060 |
Püsivate üldkulude nõudel põhinev üleminekunõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 3 punkt b |
0070 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldati varem ainult algkapitalinõuet Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 4 punkt a |
0080 |
Üleminekunõue, mis põhineb algkapitalinõudel tegevusloa saamise ajal Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 4 punkt b |
0090 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kellel ei ole luba osutada teatavaid teenuseid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 4 punkt c |
0100 |
Üleminekunõue vähemalt 250 000 eurot Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõige 6 |
0110 – 0130 |
Memokirjed |
0110 |
Täiendavate omavahendite nõue Direktiivi (EL) 2019/2034 artikkel 40 Järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusel nõutavad täiendavad omavahendid. |
0120 |
Täiendavate omavahendite suunis Direktiivi (EL) 2019/2034 artikkel 41 Täiendavate omavahendite suunisena nõutavad täiendavad omavahendid. |
0130 |
Omavahendite kogunõue Investeerimisühingu omavahendite kogunõue võrdub aruandekuupäeval kehtivate omavahendite nõuete, real 0110 kajastatud täiendavate omavahendite nõude ja real 0120 kajastatud täiendavate omavahendite suunise summaga. |
1.4. I 02.02 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD (I 2.2)
1.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt a ja artikli 11 lõige 1 Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 4 Seda kirjet väljendatakse protsendina. |
0020 |
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–) Sellel kirjel kajastatakse esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudega. Selle kirje puhul ei võeta arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõigete 3 ja 4 üleminekusätteid. |
0030 |
Esimese taseme omavahendite suhtarv Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt b ja artikli 11 lõige 1 Seda kirjet väljendatakse protsendina. |
0040 |
Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–) Sellel kirjel kajastatakse esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudega. Selle kirje puhul ei võeta arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõigete 3 ja 4 üleminekusätteid. |
0050 |
Omavahendite suhtarv Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt c ja artikli 11 lõige 1 Seda kirjet väljendatakse protsendina. |
0060 |
Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Sellel kirjel kajastatakse omavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudega. Selle kirje puhul ei võeta arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõigete 3 ja 4 üleminekusätteid. |
1.5. I 03.00 – PÜSIVATE ÜLDKULUDE NÕUDE ARVUTAMINE (I 3)
1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||||||||
0010 |
Püsivate üldkulude nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõige 1 Kajastatav summa peab olema vähemalt 25 % eelmise aasta püsivatest üldkuludest (rida 0020). Olulise muutuse korral on kajastatav summa pädeva asutuse poolt määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 2 kohaselt kehtestatud püsivate üldkulude nõue. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 3 kindlaks määratud juhtudel on kajastatav summa jooksva aasta prognoositud püsivad üldkulud (rida 0210). |
||||||||||||||
0020 |
Eelmise aasta püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõige 1 Investeerimisühingud kajastavad eelmise aasta püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist. |
||||||||||||||
0030 |
Eelmise aasta kogukulud pärast kasumi jaotamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõige 1 Kajastatav summa on pärast kasumi jaotamist. |
||||||||||||||
0040 |
Millest: kolmandate isikute poolt investeerimisühingute nimel kantud püsikulud Kui kolmandad isikud, sealhulgas seotud vahendajad, on kandnud investeerimisühingute nimel püsikulusid, mida ei ole juba kajastatud lõikes 1 osutatud aruandeaasta finantsaruandes, lisatakse need püsikulud investeerimisühingu kogukuludele. Kui kolmanda isiku kulude jaotus on kättesaadav, lisab investeerimisühing kogukulude summale ainult kõnealuste püsikulude osa, mis jääb investeerimisühingu arvele. Kui selline jaotus ei ole kättesaadav, lisab investeerimisühing kogukulude summale ainult oma osa kolmanda isiku kuludest, nagu see tuleneb investeerimisühingu äriplaanist. |
||||||||||||||
0050 |
(-) Mahaarvamised kokku Lisaks määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 punktis 4 osutatud mahaarvatavatele kirjetele arvatakse kogukuludest maha ka järgmised kirjed, kui need sisalduvad kogukuludes vastavalt asjakohasele raamatupidamistavale:
|
||||||||||||||
0060 |
(-) Töötajate preemiad ja muud tasud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt a Töötajate preemiad ja muud tasud loetakse sõltuvaks investeerimisühingu vastava aasta puhaskasumist, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
|
||||||||||||||
0070 |
(-) Töötajate, direktorite ja osanike netokasumiosad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt b Töötajate, direktorite ja osanike kasumiosa arvutatakse netokasumi alusel. |
||||||||||||||
0080 |
(-) Muud kaalutlusõigusepõhised kasumijaotised ja muutuvtasu Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt c |
||||||||||||||
0090 |
(-) Maksmisele kuuluvad jagatud komisjonitasud ja tasud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt d |
||||||||||||||
0100 |
(-) Kesksetele vastaspooltele makstud tasud, maakleritasud ja muud kulud, mida võetakse klientidelt Kesksetele vastaspooltele, börsidele ja vahendajatele tehingute tegemise, registreerimise või kliirimise eest makstavad tasud, maakleritasud ja muud kulud, ainult juhul, kui need kantakse otse üle ja võetakse klientidelt. Need ei hõlma tasusid ega muid kulusid, mida on vaja liikmesuse säilitamiseks või kahjumi jagamisega seotud finantskohustuste täitmiseks kesksete vastaspoolte, börside ja muude kauplemiskohtade ees. |
||||||||||||||
0110 |
(-) Tasud seotud vahendajatele Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt e |
||||||||||||||
0120 |
(-) Klientidele kliendi rahalt makstud intressid, kui investeerimisühingul on sellega seoses kaalutlusõigus Intressid, mida makstakse klientidele kliendi rahalt, kui mingit selliste intresside maksmise kohustust ei ole. |
||||||||||||||
0130 |
(-) Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt f |
||||||||||||||
0140 |
(-) Maksudega seotud kulud Maksudega seotud kulud, kui need kuuluvad tasumisele seoses investeerimisühingu aastakasumiga. |
||||||||||||||
0150 |
(-) Oma arvel finantsinstrumentidega kauplemisest tulenev kahjum Oma arvel finantsinstrumentidega kauplemisest tulenev kahjum. |
||||||||||||||
0160 |
(-) Lepingupõhised kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingud Maksed, mis on seotud lepingupõhiste kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingutega, mille kohaselt investeerimisühing on pärast aruandeaasta finantsaruannete koostamist kohustatud kandma oma aastatulemi üle emaettevõtjale. |
||||||||||||||
0170 |
(-) Toorainekulud Kaubadiilerid ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerid võivad maha arvata toorainekulud seoses investeerimisühinguga, kes kaupleb alusvaraks oleva kauba tuletisinstrumentidega. |
||||||||||||||
0180 |
(-) Maksed üldisesse pangandusreservi Maksed üldisesse pangandusreservi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktile f. |
||||||||||||||
0190 |
(-) Omavahenditest juba maha arvatud kirjetega seotud kulud Kulud, mis on seotud kirjetega, mis on omavahenditest juba maha arvatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1. |
||||||||||||||
0200 |
Jooksva aasta prognoositavad püsivad üldkulud Jooksva aasta prognoositavad püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist. |
||||||||||||||
0210 |
Püsivate üldkulude muutus (%) Summa esitatakse järgmise absoluutväärtusena: [(jooksva aasta prognoositud püsivad üldkulud) – (eelmise aasta püsivad üldkulud)]/(eelmise aasta püsivad üldkulud). |
1.6. I 04.00 – K-TEGURI KOGUNÕUDE ARVUTAMINE (I 4)
1.6.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
K-TEGURI KOGUNÕUE Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 1 |
0020 |
Kliendile tekitatav risk Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 16 Kajastatav summa on ridade 0030–0080 summa. |
0030 |
Valitsetav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 17 Valitsetav vara hõlmab nii kaalutlusõigusel põhinevat väärtpaberiportfelli valitsemist kui ka kaalutlusõigusevälist (nõustamis)korraldust. |
0040 |
Hoitav klientide raha – eraldi kontodel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 18 |
0050 |
Hoitav klientide raha – eraldamata kontodel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 18 |
0060 |
Hoitav ja hallatav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 19 |
0070 |
Käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2, artikli 20 lõige 1 ja artikli 20 lõike 2 punkt a |
0080 |
Käideldavad kliendi korraldused – tuletistehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2, artikli 20 lõige 1 ja artikli 20 lõike 2 punkt b |
0090 |
Turule tekitatav risk Määruse (EL) 2019/2033 artikli 21 lõige 1 Kajastatav summa on ridade 0100 – 0110 summa. |
0100 |
K-netopositsiooniriski nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 22 |
0110 |
Kliiringu tagatis Määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõige 2 |
0120 |
Investeerimisühingule tekitatav risk Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 24 Kajastatav summa on ridade 0130 – 0160 summa. |
0130 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 26 ja artikkel 24 |
0140 |
Päevane kauplemismaht – kassatehingud K-teguri nõude arvutamisel esitavad investeerimisühingud teabe, kohaldades määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõikes 2 sätestatud koefitsienti. Halvenenud turutingimuste korral kohaldavad investeerimisühingud kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punktiga c kohandatud koefitsienti, nagu on kindlaks määratud regulatiivsete tehniliste standardite artikli 1 lõike 1 punktis a, et määrata kindlaks K-DTF koefitsientide kohandused. Päevase kauplemismahu tegur arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile a. |
0150 |
Päevane kauplemismaht – tuletistehingud K-teguri nõude arvutamisel esitavad investeerimisühingud teabe, kohaldades määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõikes 2 sätestatud koefitsienti. Halvenenud turutingimuste korral kohaldavad investeerimisühingud kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punktiga c kohandatud koefitsienti, nagu on kindlaks määratud regulatiivsete tehniliste standardite artikli 1 lõike 1 punktis b, et määrata kindlaks K-DTF koefitsientide kohandused. Päevase kauplemismahu tegur arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile b. |
0160 |
K-kontsentratsiooniriski nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõige 2, artikkel 39 ja artikkel 24 |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Teguri summa Investeerimisühingud kajastavad igale tegurile vastava summa enne iga teguri korrutamist vastava koefitsiendiga. |
0020 |
K-teguri nõue See arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklitele 16, 21 ja 24. |
2. VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD
2.1. I 05.00 – TEGEVUSE TASE – KÜNNISE LÄBIVAATAMINE (I 5)
2.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
(Kombineeritud) valitsetav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt a Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Investeerimisühingud võtavad arvesse kaalutlusõiguse põhiselt valitsetavat vara ja kaalutlusõiguseväliselt valitsetavat vara. Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0020 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunkt i Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0030 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – tuletisinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunkt ii Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0040 |
Hoitav ja hallatav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt c Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0050 |
Hoitav klientide raha Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt d Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0060 |
Päevane kauplemismaht – kassa- ja tuletistehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt e Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0070 |
Netopositsioonirisk Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt f Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0080 |
Kliiringu tagatis Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt f Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0090 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt g Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0100 |
(Kombineeritud) bilansimaht ja bilansiväline maht Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt h Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. |
0110 |
Kombineeritud aastane kogubrutotulu Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt i Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. |
0120 |
Aastane kogubrutotulu Aastase kogubrutotulu väärtus, jättes vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2 välja kogubrutotulu, mis on saadud investeerimisühingugrupi sees. |
0130 |
(-) Grupisisene osa aastasest kogubrutotulust Investeerimisühingugrupi sees saadud kogubrutotulu väärtus vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. |
0140 |
Millest: tulu korralduste vastuvõtmisest ja edastamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0150 |
Millest: tulu korralduste täitmisest klientide nimel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0160 |
Millest: tulu oma arvel kauplemisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0170 |
Millest: tulu portfelli valitsemisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0180 |
Millest: tulu investeerimisnõustamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0190 |
Millest: tulu finantsinstrumentide emissiooni tagamisest/pakkumise korraldamisest siduva kohustuse alusel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0200 |
Millest: tulu pakkumise korraldamisest siduva kohustuseta Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0210 |
Millest: tulu mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0220 |
Millest: tulu organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0230 |
Millest: tulu finantsinstrumentide hoidmisest ja haldamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0240 |
Millest: tulu investoritele krediidi või laenu andmisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0250 |
Millest: tulu ettevõtjate nõustamisest kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning äriühingute ühinemise ja ostuga seotud nõustamisest ja teenustest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0260 |
Millest: tulu valuutavahetusteenustest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0270 |
Millest: investeerimis- ja finantsanalüüs Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0280 |
Millest: tulu väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud teenustest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0290 |
Millest: tuletisinstrumentide alusvaraga seotud investeerimisteenused ja abitegevused Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
3. K-TEGURI NÕUDED – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD
3.1. Üldised märkused
12. |
Vormis I 06.00 on iga K-teguri (AUM, ASA, CMH, COH ja DTF) jaoks kaks spetsiaalset tabelit. |
13. |
Esimene tabel sisaldab veergudes teavet „teguri summa“ kohta aruandekvartali iga kuu kohta. Teguri summa on väärtus, mida kasutatakse iga K-teguri arvutamiseks enne määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 2 tabelis 1 esitatud koefitsiendi kohaldamist. |
14. |
Teine tabel sisaldab üksikasjalikku teavet, mida on vaja teguri summa arvutamiseks.
AUMi puhul vastab see valitsetava vara väärtusele kuu viimase päeva seisuga, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 17. CMH, ASA, COHi ja DTFi puhul vastab kajastatav väärtus asjaomase näitaja kuu keskmisele päevaväärtusele. |
3.2. I 06.01 – VALITSETAV VARA – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.1)
3.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
AUM kokku (keskmised summad) Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 27 AUMi koguväärtus aritmeetilise keskmisena vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõike 1 esimesele lõigule. Kajastatav väärtus on ridade 0020 – 0040 summa. |
0020 |
Millest: AUM - kaalutlusõigusel põhinev väärtpaberiportfelli valitsemine Selliste varade kogusumma, millega seoses investeerimisühing osutab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemise teenust ja mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõikele 1. |
0030 |
Millest: ametlikult teisele ettevõtjale delegeeritud AUM Määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõige 2 |
0040 |
AUM - pidev kaalutlusõiguseväline nõustamine Selliste varade kogusumma, millega seoses investeerimisühing osutab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud pidevat ja kaalutlusõigusevälist investeerimisnõustamise teenust. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Teguri summa – kuu t AUM aruandes kajastatud kvartali kolmanda kuu (st viimase kuu) lõpu seisuga. |
0020 |
Teguri summa – kuu t–1 AUM aruandes kajastatud kvartali teise kuu puhul. |
0030 |
Teguri summa – kuu t-2 AUM aruandes kajastatud kvartali esimese kuu puhul. |
3.3. I 06.02 – KUINE VALITSETAV VARA (I 6.2)
3.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Kuine valitsetav vara kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 27 Kuine valitsetav vara kokku asjaomase kuu viimase tööpäeva seisuga, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõikes 1. Sellel real kajastatav summa on ridade 0020 ja 0040 summa. |
0020 |
Kuine valitsetav vara – kaalutlusõigusel põhinev väärtpaberiportfelli valitsemine Kajastatav summa on kuine vara, millega seoses investeerimisühing osutab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, asjaomase kuu viimase tööpäeva seisuga, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõikes 1. |
0030 |
Millest: ametlikult teisele ettevõtjale delegeeritud varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõige 2 Kuine vara, mille valitsemine delegeeriti ametlikult teisele üksusele ja mis on kajastatud asjaomase kuu viimase tööpäeva seisuga. |
0040 |
Kuine valitsetav vara – pidev kaalutlusõiguseväline nõustamine Selliste varade kogusumma, millega seoses investeerimisühing osutab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud pidevat ja kaalutlusõigusevälist investeerimisnõustamise teenust ja mis on kajastatud asjaomase kuu viimase tööpäeva seisuga. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0140 |
Kuulõpu väärtused Kajastatakse väärtused asjaomase kuu viimase tööpäeva seisuga, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 17 lõikes 1. |
3.4. I 06.03 – HOITAV KLIENTIDE RAHA – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.3)
3.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
CMH – eraldi kontodel (keskmised summad) Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktid 28 ja 49 ning eraldi konto määratlust käsitleva regulatiivse tehnilise standardi artikkel 1 (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt b). Kajastatav väärtus on CMH päevaväärtuste aritmeetiline keskmine, kui kliendi raha hoitakse eraldi kontodel kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõike 1 esimese lõiguga. |
0020 |
CMH – eraldamata kontodel (keskmised summad) Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktid 28 ja 49 Kajastatav väärtus on CMH päevaväärtuste aritmeetiline keskmine, kui kliendi raha ei hoita eraldi kontodel kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõike 1 esimese lõiguga. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Teguri summa – kuu t CMH aruandes kajastatud kvartali kolmanda kuu (st viimase kuu) lõpu seisuga. See summa arvutatakse päevasummade aritmeetilise keskmisena määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul. |
0020 |
Teguri summa – kuu t–1 CMH aruandes kajastatud kvartali teise kuu lõpu seisuga. See summa arvutatakse päevasummade aritmeetilise keskmisena määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul. |
0030 |
Teguri summa – kuu t-2 CMH aruandes kajastatud kvartali esimese kuu lõpu seisuga. See summa arvutatakse päevasummade aritmeetilise keskmisena määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul. |
3.5. I 06.04 – PÄEVASE HOITAVA KLIENTIDE RAHA KOGUSUMMA KESKMINE (I 6.4)
3.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Päevase hoitava klientide raha kogusumma– eraldi kontodel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktid 28 ja 49 ning eraldi konto määratlust käsitlev regulatiivne tehniline standard (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt b). Kajastatav väärtus on päevase hoitava klientide raha kogusumma aritmeetiline keskmine, kui kliendi raha hoitakse eraldi kontodel kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõikega 1. |
0020 |
Päevase hoitava klientide raha kogusumma– eraldamata kontodel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktid 28 ja 49 Kajastatav väärtus on päevase hoitava klientide raha kogusumma aritmeetiline keskmine, kui kliendi raha ei hoita eraldi kontodel kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõikega 1. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0080 |
Päevase hoitava klientide raha kogusumma kuu keskmine Investeerimisühingud esitavad igal kuul iga tööpäeva lõpu seisuga mõõdetava päevase hoitava klientide raha kogusumma kuu keskmise vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 18 lõikele 1. |
3.6. I 06.05 – HOITAV JA HALLATAV VARA – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.5)
3.6.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
ASA kokku (keskmised summad) Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 29 Regulatiivsete tehniliste standardite (millega täpsustatakse K-tegurite mõõtmise meetodid) (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt a) artikli 5 lõige 1 ASA koguväärtus päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse libiseva keskmisena, mõõdetuna iga tööpäeva lõpu seisuga viimase üheksa kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõike 1 esimesele lõigule. |
0020 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (2. tase) Regulatiivsete tehniliste standardite (millega täpsustatakse K-tegurite mõõtmise meetodid) (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt a) artikli 5 lõike 1 punkt a IFRS 13.81 kohaselt hinnatud 2. taseme finantsinstrumendid. |
0030 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (3. tase) Regulatiivsete tehniliste standardite (millega täpsustatakse K-tegurite mõõtmise meetodid) (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt a) artikli 5 lõike 1 punkt a Hindamine jälgimatute sisendite põhjal, kasutades parimat kättesaadavat teavet (IFRS 13.86). |
0040 |
Millest: ametlikult teisele finantsettevõtjale delegeeritud varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõige 2 Selliste varade väärtus, mille hoidmine ja haldamine on ametlikult delegeeritud teisele finantssektori ettevõtjale, aritmeetilise keskmisena vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõike 1 esimesele lõigule. |
0050 |
Millest: teise finantsettevõtja varad, mis on ametlikult delegeeritud investeerimisühingule Määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõige 2 Teise sellise finantsettevõtja varade väärtus, kes on varade hoidmise ja haldamise ametlikult delegeerinud investeerimisühingule, aritmeetilise keskmisena vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõike 1 esimesele lõigule. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Teguri summa – kuu t ASA aruandes kajastatud kvartali kolmanda kuu (st viimase kuu) lõpu seisuga. |
0020 |
Teguri summa – kuu t–1 ASA aruandes kajastatud kvartali teise kuu lõpu seisuga. |
0030 |
Teguri summa – kuu t-2 ASA aruandes kajastatud kvartali esimese kuu lõpu seisuga. |
3.7. I 06.06 – PÄEVASE HOITAVA JA HALLATAVA VARA KOGUVÄÄRTUSE KESKMINE (I 6.6)
3.7.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Hoitav ja hallatav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 29 Regulatiivsete tehniliste standardite (millega täpsustatakse K-tegurite mõõtmise meetodid) (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt a) artikli 5 lõige 1 Kajastatav väärtus on päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse kuu keskmine vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõikele 1. |
0020 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (2. tase) Regulatiivsete tehniliste standardite (millega täpsustatakse K-tegurite mõõtmise meetodid) (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt a) artikli 5 lõige 2 IFRS 13.81 kohaselt hinnatud 2. taseme finantsinstrumendid. |
0030 |
Millest: finantsinstrumentide õiglane väärtus (3. tase) Regulatiivsete tehniliste standardite (millega täpsustatakse K-tegurite mõõtmise meetodid) (määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punkt a) artikli 5 lõike 1 punkt a Hindamine jälgimatute sisendite põhjal, kasutades parimat kättesaadavat teavet (IFRS 13.86). |
0040 |
Millest: ametlikult teisele finantsettevõtjale delegeeritud varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõige 2 Kajastatav väärtus on sellise päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse kuu keskmine vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõikele 1, mille hoidmine ja haldamine on ametlikult delegeeritud teisele finantsettevõtjale. |
0050 |
Millest: teise finantsettevõtja varad, mis on ametlikult delegeeritud investeerimisühingule Määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõige 2 Kajastatav väärtus on teise sellise finantsettevõtja päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse kuu keskmine vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõikele 1, kes on hoidmise ja haldamise ametlikult delegeeritud investeerimisühingule. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0080 |
Päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse kuu keskmine Investeerimisühingud esitavad igal kuul iga tööpäeva lõpu seisuga mõõdetava päevase hoitava ja hallatava vara koguväärtuse kuu keskmise vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 19 lõikele 1. |
3.8. I 06.07 – KÄIDELDAVAD KLIENDI KORRALDUSED – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.7)
3.8.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
COH - kassatehingud (keskmised summad) COH - kassatehingute väärtus, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 30 ja mõõdetud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõikele 1. Investeerimisühingud esitavad COH - kassatehingute aritmeetilise keskmise viimase kuue kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 1 esimesele lõigule, ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 2 punktile a. |
0020 |
Millest: kliendi korralduste täitmine COH kassatehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi nimel kliendi korralduste täitmise teenust, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5. Esitatakse COHi väärtuse aritmeetiline keskmine viimase kuue kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 1 esimesele lõigule. |
0030 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine COH kassatehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust. Esitatakse COHi väärtuse aritmeetiline keskmine viimase kuue kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 1 esimesele lõigule. |
0040 |
COH - tuletisinstrumendid (keskmised summad) Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 30 Investeerimisühingud esitavad COH - tuletisinstrumentide aritmeetilise keskmise viimase kuue kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 1 esimesele lõigule, ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 2 punktile b. |
0050 |
Millest: kliendi korralduste täitmine COH tuletistehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi nimel kliendi korralduste täitmise teenust, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5. Esitatakse COHi väärtuse aritmeetiline keskmine viimase kuue kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 1 esimesele lõigule. |
0060 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine COH tuletistehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust. Esitatakse COHi väärtuse aritmeetiline keskmine viimase kuue kuu kohta, välja arvatud kolm viimast kuud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 1 esimesele lõigule. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Teguri summa – kuu t COHi väärtus aruandes kajastatud kvartali kolmanda kuu (st viimase kuu) lõpu seisuga. |
0020 |
Teguri summa – kuu t–1 COHi väärtus aruandes kajastatud kvartali teise kuu lõpu seisuga. |
0030 |
Teguri summa – kuu t-2 COHi väärtus aruandes kajastatud kvartali esimese kuu lõpu seisuga. |
3.9. I 06.08 – PÄEVAS KÄIDELDUD KLIENDI KORRALDUSTE KOGUVÄÄRTUSE KESKMINE (I 6.8)
3.9.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtus – kassatehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 30 Päevas käideldud kliendi korralduste (kassatehingud) koguväärtuse keskmine asjaomasel kuul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõikele 1 ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 2 punktile a. |
0020 |
Millest: kliendi korralduste täitmine Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse keskmine kassatehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi nimel kliendi korralduste täitmise teenust, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5. |
0030 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse keskmine kassatehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust. |
0040 |
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtus - tuletisinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punkt 30 Päevas käideldud kliendi korralduste (tuletisinstrumendid) koguväärtuse keskmine vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõikele 1 ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 20 lõike 2 punktile b. |
0050 |
Millest: kliendi korralduste täitmine Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse keskmine tuletistehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi nimel kliendi korralduste täitmise teenust, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5. |
0060 |
Millest: kliendi korralduste vastuvõtmine ja edastamine Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse keskmine tuletistehingute puhul, millega seoses investeerimisühing osutab kliendi korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0050 |
Päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse kuu keskmine Investeerimisühingud esitavad iga kuu päevas käideldud kliendi korralduste koguväärtuse kuu keskmise vastavalt artikli 20 lõikele 1. |
3.10. I 06.09 – K-NETOPOSITSIOONIRISK – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.9)
3.10.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Standardmeetod kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a Positsioonid, mille puhul on omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2., 3. või 4. peatükile. |
0020 |
Positsioonirisk Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ja artikli 21 lõige 3 Kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid, mille puhul on positsiooniriski omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile. |
0030 |
Omakapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ja artikli 21 lõige 3 Kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid omakapitaliinstrumentides, mille puhul on omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole. |
0040 |
Võlainstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ja artikli 21 lõige 3 Kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid võlainstrumentides, mille puhul on omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatüki 2. jaole. |
0050 |
Millest: väärtpaberistamised Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ja artikli 21 lõige 3 Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 337 osutatud väärtpaberistamise instrumentides olevad positsioonid ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 338 osutatud korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis olevad positsioonid. |
0055 |
Investeerimisfondides olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ja artikli 21 lõige 3 Koguriskipositsioon investeerimisfondides olevate positsioonide puhul, kui kapitalinõuded arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõikele 1 kas kohe või tulenevalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 350 lõike 3 punktis c määratletud piirmäärast. Määruses (EL) nr 575/2013 ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressiriski ega aktsiariski alla. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest investeerimisfondis olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse investeerimisfondis oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem. |
0060 |
Valuutarisk Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ning artikli 21 lõiked 3 ja 4 Valuutariskile avatud positsioonid, mille puhul on omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 3. peatükile. |
0070 |
Kaubarisk Määruse (EL) 2019/2033 artikli 22 punkt a ning artikli 21 lõiked 3 ja 4 Kaubariskile avatud positsioonid, mille puhul on omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 4. peatükile. |
0080 |
Sisemudeli meetod Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõige 2 ning artikli 21 lõiked 3 ja 4 Kauplemisportfelli kuuluvad ja kauplemisportfellivälised positsioonid, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile ja mille puhul on omavahendite nõue kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile. |
3.11. I 06.10 – KLIIRINGU TAGATIS – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.10)
15. |
Selles vormis esitavad oma arvel kauplevad investeerimisühingud kõik kvalifitseeruvate kesksete vastaspoolte kliirivad liikmed, kes vastutavad investeerimisühingu tehingute tegemise ja arveldamise eest. |
3.11.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 – 0030 |
Kliiriv liige |
0010 |
Nimi Investeerimisühingud esitavad kõik kvalifitseeruvate kesksete vastaspoolte kliirivad liikmed, kes vastutavad omal arvel kaupleva investeerimisühingu tehingute tegemise ja arveldamise eest. |
0020 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute puhul tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0030 |
Koodi liik Veerus 0020 esitatud koodi liigiks märgitakse „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0040 – 0060 |
Panus igapäevaselt nõutavasse kogutagatisse Investeerimisühingud esitavad teabe eelneva kolme kuu kolme päeva kohta, mil arvutuste kohaselt oli määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõikes 2 osutatud igapäevaselt nõutava kogutagatise summa suurim, suuruselt teine ja suuruselt kolmas. Investeerimisühing toob vormis välja kõik kliirivad liikmed, keda kasutati vähemalt ühel neist päevadest. Panus igapäevaselt nõutavasse kogutagatisse kajastatakse summana enne korrutamist määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõikes 2 osutatud teguriga 1,3. |
0040 |
Panus igapäevaselt nõutavasse kogutagatisse – päeval, mil nõutav kogutagatis oli suurim |
0050 |
Panus igapäevaselt nõutavasse kogutagatisse – päeval, mil nõutav kogutagatis oli suuruselt teine |
0060 |
Panus igapäevaselt nõutavasse kogutagatisse – päeval, mil nõutav kogutagatis oli suuruselt kolmas |
3.12. I 06.11 – TEHINGU VASTASPOOLE MAKSEVIIVITUS – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.11)
3.12.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 - 0080 |
Jaotus riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramise meetodi järgi |
0010 |
Määruse (EL) 2019/2033 kohaldamine: K-TCD Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 26 Riskipositsioonid, mille puhul arvutatakse omavahendite nõue K-TCDna vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 26. |
0020 |
Alternatiivsed meetodid: vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 kindlaksmääratud riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõike 4 esimene lõik Riskipositsioonid, mille riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 ja mille asjaomaste omavahendite nõuete arvutamiseks korrutatakse riskipositsiooni väärtus määruse (EL) 2019/2033 artikli 26 tabelis 2 sätestatud riskiteguriga. |
0030 |
SA-CCR Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 274 |
0040 |
Lihtsustatud SA-CCR Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 281 |
0050 |
Esmase riskipositsiooni meetod Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 282 |
0060 |
Alternatiivsed meetodid: määruse (EL) nr 575/2013 raamistiku täielik kohaldamine Määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõike 4 teine lõik Riskipositsioonid, mille riskipositsiooni väärtus ja omavahendite nõuded määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013. |
0070 |
Memokirje: krediidiväärtuse korrigeerimise komponent Määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõige 5 ja artikkel 26 Kui ettevõtja kohaldab määruse (EL) 2019/2033 artiklis 26 sätestatud meetodit või määruse (EL) 2019/2033 artikli 26 lõike 5 esimeses lõigus sätestatud erandit, määratakse krediidiväärtuse korrigeerimise komponent kindlaks järgmiste vahena: asjaomane summa pärast krediidiväärtuse korrigeerimise teguri kordaja kohaldamist ja asjaomane summa enne krediidiväärtuse korrigeerimise teguri kordaja kohaldamist. Kui ettevõtja kohaldab määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõike 5 teises lõigus sätestatud erandit, määratakse krediidiväärtuse korrigeerimise komponent kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa VI jaotisele. |
0080 |
Millest: arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 raamistikule Määruse (EL) 2019/2033 artikli 25 lõike 5 teine lõik |
0090 - 0110 |
Jaotus vastaspoole liikide alusel Vastaspoolte jaotus põhineb määruse (EL) 2019/2033 artikli 26 tabelis 2 osutatud vastaspoolte liikidel. |
0090 |
Keskvalitsused, keskpangad ja avaliku sektori asutused |
0100 |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
0110 |
Muud vastaspooled |
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
K-teguri nõue Kajastatav omavahendite nõue arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 26 või määruse (EL) nr 575/2013 kohaldatavatele sätetele. |
0020 |
Riskipositsiooni väärtus Riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 27 või määruse (EL) nr 575/2013 kohaldatavatele sätetele. |
0030 |
Asenduskulu Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 28 |
0040 |
Võimalik tulevane riskipositsioon Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 29 |
0050 |
Tagatis Määruse (EL) 2019/2033 artikli 30 lõiked 2 ja 3 Kajastatav väärtus on tagatise väärtus, mida kasutatakse riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks, ja asjakohasel juhul väärtus pärast määruse (EL) 2019/2033 artikli 30 lõigete 1 ja 3 kohast volatiilsusega korrigeerimist ja valuutade mittevastavusega seotud volatiilsusega korrigeerimist. |
3.13. I 06.12 – PÄEVANE KAUPLEMISMAHT – TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I 6.12)
3.13.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
DTF kokku - kassatehingud (keskmised summad) Investeerimisühingud esitavad DTF - kassatehingute ülejäänud kuue kuu aritmeetilise keskmise vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 1 esimesele lõigule ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile a. Sellel andmeväljal kajastatava summa puhul võetakse arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõiget 3. |
0020 |
DTF kokku - tuletistehingud (keskmised summad) Määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punkt b Investeerimisühingud esitavad DTF - tuletistehingute ülejäänud kuue kuu aritmeetilise keskmise vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 1 esimesele lõigule ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile b. Sellel andmeväljal kajastatava summa puhul võetakse arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõiget 3. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Keskmine teguri summa – kuu t DTFi väärtus aruandes kajastatud kvartali kolmanda kuu (st viimase kuu) lõpu seisuga. |
0020 |
Keskmine teguri summa – kuu t–1 DTFi väärtus aruandes kajastatud kvartali teise kuu lõpu seisuga. |
0030 |
Keskmine teguri summa – kuu t–2 DTFi väärtus aruandes kajastatud kvartali esimese kuu lõpu seisuga. |
3.14. I 06.13 – KOGU PÄEVASE KAUPLEMISMAHU KESKMINE VÄÄRTUS (I 6.13)
3.14.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Päevane kauplemismaht – kassatehingud Kogu päevase kauplemismahu (kassatehingud) keskmine väärtus asjaomasel kuul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõikele 1 ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile a. |
0020 |
Päevane kauplemismaht – tuletistehingud Kogu päevase kauplemismahu (tuletisinstrumendid) keskmine väärtus vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõikele 1 ja seda mõõdetakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile b. |
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0080 |
Kogu päevase kauplemismahu kuu keskmine Investeerimisühingud esitavad iga asjaomase kuu veerus iga tööpäeva lõpu seisuga mõõdetava kogu päevase kauplemismahu kuu keskmise vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõikele 1. |
4. KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUS
4.1. Üldised märkused
16. |
Kontsentratsiooniriski aruandlus hõlmab teavet kontsentratsiooniriskide kohta, millele investeerimisühing on avatud oma kauplemisportfelli positsioonide kaudu vastaspoolte makseviivituse tõttu. Seepärast arvutatakse K-CON, täiendavate omavahendite nõue, mis tuleneb investeerimisühingu bilansis olevatest riskipositsioonidest. See on kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 31 esitatud kontsentratsiooniriski määratlusega: „kontsentratsioonirisk“ ehk „CON“ – investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevad riskipositsioonid, mille väärtus ületab artikli 37 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. |
17. |
Kontsentratsiooniriski aruandlus hõlmab ka järgmist teavet:
|
18. |
Kuigi ka määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõikes 2 osutatakse kontsentratsiooniriskile, ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 31 sätestatud määratlus ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõikes 1 sätestatud piirmäärad kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punktides b–e kirjeldatud kirjetega. Seepärast keskendutakse aruandluses lõike 19 iga kirje i–vi suhtes olevale viiele suurimale positsioonile (kui neid on nii palju), mida hoitakse konkreetses ettevõtjas, kliendis või muus üksuses või mis on neile omistatavad. Selline aruandlus võimaldab pädevatel asutustel paremini mõista riske, millele investeerimisühingud võivad olla avatud. |
19. |
Kontsentratsiooniriski aruandlus koosneb vormidest I 07.00 ja I 08.00 ning määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 kohaselt ei pea sellekohast teavet esitama investeerimisühingud, kes vastavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele. |
4.2. I 07.00 – K-CONi TÄIENDAVAD ÜKSIKASJAD (I7)
4.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||
0010-0060 |
Vastaspoole tunnuskood Investeerimisühing esitab andmed vastaspoolte või omavahel seotud klientide rühma kohta, kelle suhtes neil on riskipositsioon, mis ületab määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. |
||||||
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
||||||
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. Koodi liik tuleb märkida alati. |
||||||
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud klientide rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. |
||||||
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
||||||
0050 |
Vastaspoole liik Investeerimisühing märgib iga riskipositsiooni kohta, kas see on seotud järgmisega:
|
||||||
0060-0110 |
Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mis ületavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid Investeerimisühing esitab teabe iga riskipositsiooni kohta, mis ületab määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklitele 36 ja 39. |
||||||
0060 |
Riskipositsiooni väärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 36 |
||||||
0070 |
Riskipositsiooni väärtus (protsendina omavahenditest) Riskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 36 ja väljendatud protsendina investeerimisühingu omavahenditest. |
||||||
0080 |
Koguriskipositsiooni omavahendite nõue Omavahendite nõue seoses koguriskipositsiooniga üksiku vastaspoole või omavahel seotud klientide rühma suhtes, arvutatuna K-TCD ja K-NPRi spetsiifilise riski nõude kogusummana asjaomase riskipositsiooni puhul. |
||||||
0090 |
Riskipositsiooni väärtuse ületamine Summa, mis on asjaomase riskipositsiooni puhul arvutatud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõike 2 teisele lõigule. |
||||||
0100 |
Ületamise kestus (päevades) Riskipositsiooni väärtuse ületamise esmakordsest tekkest möödunud päevade arv. |
||||||
0110 |
K-CONi omavahendite nõue ületamise puhul Summa, mis on asjaomase riskipositsiooni puhul arvutatud vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 39 lõikele 2. |
4.3. I 08.01 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE - HOITAV KLIENTIDE RAHA (I 8.1)
4.3.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0060 |
CMH kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punkt b Investeerimisühing esitab andmed viie (kui neid on nii palju) vastaspoole või omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, kus hoitakse suurimaid kliendi rahasummasid. |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. |
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
0050 |
CMH kokku aruandekuupäeval Investeerimisühing esitab kliendi raha kogusumma aruandekuupäeva seisuga. |
0060 |
Selles ettevõtjas hoitava klientide raha protsent Investeerimisühing esitab aruandekuupäeva seisuga igas vastaspooles või seotud vastaspoolte rühmas, kelle kohta teave esitatakse, hoitava klientide raha summa, väljendatuna protsendina kogusummast (esitatud veerus 0050). |
4.4. I 08.02 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE - HOITAV JA HALLATAV VARA (I 8.2)
4.4.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0060 |
ASA kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punkt c Investeerimisühing esitab andmed viie (kui neid on nii palju) vastaspoole või omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, kus hoitavate kliendi väärtpaberite summa on kõige suurem. |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. |
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
0050 |
ASA kokku aruandekuupäeval Investeerimisühing esitab kõigis ettevõtjates hoitavate kliendi väärtpaberite kogusumma aruandekuupäeva seisuga. |
0060 |
Selles ettevõtjas hoitavate kliendi väärtpaberite protsent Investeerimisühing esitab aruandekuupäeva seisuga igas vastaspooles või seotud vastaspoolte rühmas, kelle kohta teave esitatakse, hoitavate kliendi väärtpaberite summa, väljendatuna protsendina kogusummast (esitatud veerus 0050). |
4.5. I 08.03 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE – HOIUSTATUD OMA RAHA KOKKU (I 8.3)
4.5.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0060 |
Hoiustatud oma raha kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punktid d ja f Investeerimisühing esitab andmed viie (kui neid on nii palju) vastaspoole või omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, kus investeerimisühingu hoiustatud oma raha summa on kõige suurem. |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. |
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
0050 |
Ettevõtjas hoitavate investeerimisühingu rahahoiuste summa Investeerimisühing esitab kõigis ettevõtjates hoitava oma raha kogusumma aruandekuupäeva seisuga. |
0060 |
Ettevõtjas hoitavate investeerimisühingu rahahoiuste protsent Investeerimisühing esitab aruandekuupäeva seisuga igas vastaspooles või seotud vastaspoolte rühmas, kelle kohta teave esitatakse, hoitava oma raha summa, väljendatuna protsendina investeerimisühingu oma raha kogusummast. |
4.6. I 08.04 – KONTSENTRATSIOONIRISKI TASE – KOGUTULU (I 8.4)
4.6.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0080 |
Kogutulu Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punktid e ja f Investeerimisühing esitab andmed viie (kui neid on nii palju) vastaspoole või omavahel seotud klientide rühma kohta, kellelt investeerimisühing on saanud kõige rohkem tulu. |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud klientide rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku kliendi nimele. |
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
0050 |
Sellelt kliendilt saadud kogutulu Investeerimisühing esitab kliendi või omavahel seotud klientide rühma kogutulu, mis on saadud alates aruandeaasta algusest. Tulud jaotatakse ühelt poolt intressi- ja dividendituludeks ning teiselt poolt teenus- ja vahendustasude tuludeks ja muudeks tuludeks. |
0060 – 0090 |
Intressi- ja dividenditulu |
0060 |
Intressi- ja dividenditulu – kauplemisportfelli kuuluvatest positsioonidest saadud summa Kauplemisportfell, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 54. |
0070 |
Intressi- ja dividenditulu – kauplemisportfellivälistest positsioonidest saadud summa |
0080 |
Intressi- ja dividenditulu – millest: bilansivälistest kirjetest saadud summa |
0090 |
Sellelt kliendilt saadud intressi- ja dividenditulu protsent Investeerimisühing esitab igalt kliendilt või omavahel seotud klientide rühmalt saadud intressi- ja dividenditulu, väljendatuna protsendina investeerimisühingu intressi- ja dividenditulu kogusummast. |
0100 – 0110 |
Teenus- ja vahendustasud ning muud tulud |
0100 |
Teenus- ja vahendustasud ning muud tulud – summa |
0110 |
Sellelt kliendilt saadud teenus- ja vahendustasude ning muude tulude protsent Investeerimisühing esitab igalt kliendilt või omavahel seotud klientide rühmalt saadud teenus- ja vahendustasud ning muud tulud, väljendatuna protsendina investeerimisühingu teenus- ja vahendustasude ning muude tulude kogusummast. |
4.7. I 08.05 – KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD RISKIPOSITSIOONID (I 8.5)
4.7.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0050 |
Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punkt a Investeerimisühing esitab teabe kauplemisportfelli kuuluva viie (kui neid on nii palju) suurima riskipositsiooni kohta. |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. |
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
0050 |
Selle vastaspoole suhtes olev riskipositsioon, väljendatuna protsendina investeerimisühingu omavahenditest (ainult kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid) Investeerimisühing esitab aruandekuupäeva seisuga iga vastaspoole või seotud vastaspoolte rühma, kelle kohta teave esitatakse, suhtes olevad kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, väljendatuna protsendina omavahenditest. |
4.8. I 08.06 – KAUPLEMISPORTFELLIVÄLISED JA BILANSIVÄLISED KIRJED (I 8.6)
4.8.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerud |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010-0050 |
Kauplemisportfellivälised ja bilansivälised kirjed Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 2 punkt f Investeerimisühing esitab teabe viie (kui neid on nii palju) suurima riskipositsiooni kohta, mille arvutamisel on arvesse võetud kauplemisportfellivälised varad. |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Investeerimisühing märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. |
0030 |
Nimi Alati, kui esitatakse andmed omavahel seotud vastaspoolte rühma kohta, peab nimi vastama emaettevõtja nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. |
0040 |
Rühm/üksikklient Üksikklientide suhtes olevate riskipositsioonide puhul märgib investeerimisühing „1“ ja omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevate riskipositsioonide puhul „2“. |
0050 |
Riskipositsioon, väljendatuna protsendina investeerimisühingu omavahenditest (hõlmab bilansiväliseid varasid ja kauplemisportfelliväliseid kirjeid) Investeerimisühing esitab aruandekuupäeva seisuga riskipositsioonid, mille arvutamisel on lisaks kauplemisportfelli kuuluvatele positsioonidele võetud arvesse ka kauplemisportfelliväliseid varasid ja bilansiväliseid kirjeid ning mis on iga vastaspoole või seotud vastaspoolte rühma suhtes, kelle kohta teave esitatakse, väljendatuna protsendina aktsepteeritavast kapitalist. |
5. LIKVIIDSUSNÕUDED
5.1 I 09.00 – LIKVIIDSUSNÕUDED (I 9)
5.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Likviidsusnõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 1 |
0020 |
Klientidele antud tagatised Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 45 Kajastatav väärtus on 1,6 % klientidele antud tagatiste kogusummast vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 45. |
0030 |
Likviidsed varad kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 punkt a ja artikli 43 lõige 2 Likviidsete varade kogusumma kajastatakse pärast asjakohaste väärtuskärbete kohaldamist. See rida on ridade 0040, 0050, 0060, 0170, 0230, 0290 ja 0300 summa. |
0040 |
Koormamata lühiajalised hoiused Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 punkt d ja artikli 43 lõige 2 |
0050 |
30 päeva jooksul tasumisele kuuluvad aktsepteeritavad nõuded kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 3 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 2 |
0060 |
1. tasandi varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 10 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 2 Likviidsete varade kogusumma kajastatakse pärast asjakohaste väärtuskärbete kohaldamist. Ridade 0070 – 0160 summa. |
0070 |
Mündid ja pangatähed Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt a Müntidest ja pangatähtedest tuleneva raha kogusumma. |
0080 |
Väljavõetavad keskpanga reservid Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkt iii |
0090 |
Keskpanga varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktid i ja ii |
0100 |
Keskvalitsuse varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid i ja ii |
0110 |
Piirkondliku valitsuse/kohalike omavalitsuste varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunktid iii ja iv |
0120 |
Avaliku sektori asutuse varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti c alapunkt v |
0130 |
Keskvalitsuse ja keskpanga varad aktsepteeritavas omavääringus ja välisvaluutas Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt d |
0140 |
Krediidiasutuse (liikmesriigi valitsuse, tugilaenu andja kaitse all olevad) varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti e alapunktid i ja ii |
0150 |
Mitmepoolse arengupanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt g |
0160 |
Väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkt f |
0170 |
2. tasandi varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 11 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 2 |
0180 |
Piirkondlike valitsuste/kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (liikmesriik, riskikaal 20 %) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt a |
0190 |
Keskpanga või keskvalitsuse/piirkondliku valitsuse või kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste varad (kolmas riik, riskikaal 20 %) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt b |
0200 |
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 2) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt c |
0210 |
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (kolmas riik, krediidikvaliteedi aste 1) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt d |
0220 |
Äriühingu võlaväärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punkt e |
0230 |
2B tasandi varad Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 12 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 2 |
0240 |
Varaga tagatud väärtpaberid Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 2 punkt g |
0250 |
Äriühingu võlaväärtpaberid Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt b |
0260 |
Aktsiad (oluline aktsiaindeks) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt c |
0270 |
Keskpanga piiratud kasutusega likviidsuslimiidid Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkt d |
0280 |
Kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad (riskikaal 35 %) Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõike 2 punkt f |
0290 |
Kvalifitseeruvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad/osakud Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikkel 15 Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 punkt b |
0300 |
Muud aktsepteeritavad finantsinstrumendid kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 punkt c |
III LISA
ARUANDLUS VÄIKESTE JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL
VORMID INVESTEERIMISÜHINGUTE JAOKS |
|||
Vormi number |
Vormi kood |
Vormi / vormide rühma nimi |
Lühinimi |
|
|
OMAVAHENDID: tase, koosseis, nõuded ja arvutamine |
|
1 |
I 01.01 |
Omavahendid |
I1.1 |
2,3 |
I 02.03 |
Omavahendite nõuded |
I2.3 |
2,4 |
I 02.04 |
Omavahendite suhtarvud |
I2.4 |
3,1 |
I 03.01 |
Püsivate üldkulude nõuete arvutamine |
I3.1 |
|
|
VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD |
|
5 |
I 05.00 |
Tegevuse tase – künniste läbivaatamine |
I5.0 |
|
|
LIKVIIDSUSNÕUDED |
|
9,1 |
I 09.01 |
Likviidsusnõuded |
I9.1 |
I 01.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I1.1)
Rida |
Kirje |
Summa |
0010 |
||
0010 |
OMAVAHENDID |
|
0020 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
0030 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
0040 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
0050 |
Ülekurss |
|
0060 |
Jaotamata kasum |
|
0070 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum |
|
0080 |
Aktsepteeritav kasum |
|
0090 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
0100 |
Muud reservid |
|
0110 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka |
|
0120 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
0130 |
Muud vahendid |
|
0140 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0190 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum |
|
0200 |
(-) Firmaväärtus |
|
0210 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
0220 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
0230 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest |
|
0240 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest |
|
0285 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
0290 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
0300 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
0310 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
0320 |
Ülekurss |
|
0330 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0410 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
0420 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
0430 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
0440 |
Ülekurss |
|
0450 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0520 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
I 02.03 – OMAVAHENDITE NÕUDED (I2.3)
Rida |
Kirje |
Summa |
0010 |
||
0010 |
Omavahendite nõue |
|
0020 |
Püsiv miinimumkapitalinõue |
|
0030 |
Püsivate üldkulude nõue |
|
|
Üleminekulised omavahendite nõuded |
|
0050 |
Kapitalinõuete määruse omavahendite nõuetel põhinev üleminekunõue |
|
0060 |
Püsivate üldkulude nõudel põhinev üleminekunõue |
|
0070 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldati varem ainult algkapitalinõuet |
|
0080 |
Üleminekunõue, mis põhineb algkapitalinõudel tegevusloa saamise ajal |
|
0090 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kellel ei ole luba osutada teatavaid teenuseid |
|
|
Memokirjed |
|
0110 |
Täiendavate omavahendite nõue |
|
0120 |
Omavahendite kogunõue |
|
I 02.04 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD (I2.4)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv |
|
0020 |
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) |
|
0030 |
Esimese taseme omavahendite suhtarv |
|
0040 |
Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (–) |
|
0050 |
Omavahendite suhtarv |
|
0060 |
Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) |
|
I 03.01 – PÜSIVATE ÜLDKULUDE NÕUDE ARVUTAMINE (I3.1)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
Püsivate üldkulude nõue |
|
0020 |
Eelmise aasta püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist |
|
0030 |
Eelmise aasta kogukulud pärast kasumi jaotamist |
|
0040 |
Millest: kolmandate isikute poolt investeerimisühingute nimel kantud püsikulud |
|
0050 |
(-) Mahaarvamised kokku |
|
0060 |
(-) Töötajate preemiad ja muud tasud |
|
0070 |
(-) Töötajate, direktorite ja osanike netokasumiosad |
|
0080 |
(-) Muud kaalutlusõigusepõhised kasumijaotised ja muutuvtasu |
|
0090 |
(-) Maksmisele kuuluvad jagatud komisjonitasud ja tasud |
|
0100 |
(-) Kesksetele vastaspooltele makstud tasud, maakleritasud ja muud kulud, mida võetakse klientidelt |
|
0110 |
(-) Tasud seotud vahendajatele |
|
0130 |
(-) Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud |
|
0140 |
(-) Maksudega seotud kulud |
|
0150 |
(-) Oma arvel finantsinstrumentidega kauplemisest tulenev kahjum |
|
0160 |
(-) Lepingupõhised kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingud |
|
0170 |
(-) Toorainekulud |
|
0180 |
(-) Maksed üldisesse pangandusreservi |
|
0190 |
(-) Omavahenditest juba maha arvatud kirjetega seotud kulud |
|
0200 |
Jooksva aasta prognoositavad püsivad üldkulud |
|
0210 |
Püsivate üldkulude muutus (%) |
|
I 05.00 – TEGEVUSE TASE – KÜNNISTE LÄBIVAATAMINE (I5)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
(Kombineeritud) valitsetav vara |
|
0020 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud |
|
0030 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – tuletisinstrumendid |
|
0040 |
Hoitav ja hallatav vara |
|
0050 |
Hoitav klientide raha |
|
0060 |
Päevane kauplemismaht – kassa- ja tuletistehingud |
|
0070 |
Netopositsioonirisk |
|
0080 |
Kliiringu tagatis |
|
0090 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus |
|
0100 |
(Kombineeritud) bilansimaht ja bilansiväline maht |
|
0110 |
Kombineeritud aastane kogubrutotulu |
|
0120 |
Aastane kogubrutotulu |
|
0130 |
(-) Grupisisene osa aastasest kogubrutotulust |
|
0140 |
Millest: tulu korralduste vastuvõtmisest ja edastamisest |
|
0150 |
Millest: tulu korralduste täitmisest |
|
0160 |
Millest: tulu oma arvel kauplemisest |
|
0170 |
Millest: tulu portfelli valitsemisest |
|
0180 |
Millest: tulu investeerimisnõustamisest |
|
0190 |
Millest: tulu finantsinstrumentide emissiooni tagamisest / pakkumise korraldamisest siduva kohustuse alusel |
|
0200 |
Millest: tulu pakkumise korraldamisest siduva kohustuseta |
|
0210 |
Millest: tulu mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisest |
|
0220 |
Millest: tulu organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisest |
|
0230 |
Millest: tulu finantsinstrumentide hoidmisest ja haldamisest |
|
0240 |
Millest: tulu investoritele krediidi või laenu andmisest |
|
0250 |
Millest: tulu ettevõtjate nõustamisest kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning äriühingute ühinemise ja ostuga seotud nõustamisest ja teenustest |
|
0260 |
Millest: tulu valuutavahetusteenustest |
|
0270 |
Millest: investeerimis- ja finantsanalüüs |
|
0280 |
Millest: tulu väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud teenustest |
|
0290 |
Millest: tuletisinstrumentide alusvaraga seotud investeerimisteenused ja abitegevused |
|
I 09.01 – LIKVIIDSUSNÕUDED (I9.1)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
Likviidsusnõue |
|
0020 |
Klientidele antud tagatised |
|
0030 |
Likviidsed varad kokku |
|
IV LISA
ARUANDLUS VÄIKESTE JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL
Sisukord
I OSA. |
ÜLDISED JUHISED | 114 |
1. |
Struktuur ja põhimõtted | 114 |
1.1 |
Struktuur | 114 |
1.2 |
Nummerdamise põhimõtted | 115 |
1.3 |
Märgipõhimõtted | 115 |
1.4 |
Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine | 115 |
II OSA. |
VORMIDE TÄITMISE JUHISED | 115 |
1. |
OMAVAHENDID: TASE, KOOSSEIS, NÕUDED JA ARVUTAMINE | 115 |
1.1 |
Üldised märkused | 115 |
1.2. |
I 01.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I 1.1) | 115 |
1.2.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 115 |
1.3 |
I 02.03 – OMAVAHENDITE NÕUDED (I 2.3) | 120 |
1.3.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 120 |
1.4. |
I 02.04 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD (I 2.4) | 121 |
1.4.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 121 |
1.5. |
I 03.01 – PÜSIVATE ÜLDKULUDE NÕUDE ARVUTAMINE (I 3.1) | 122 |
1.5.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 122 |
2. |
VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD | 124 |
2.1. |
I 05.00 – TEGEVUSE TASE – KÜNNISE LÄBIVAATAMINE (I 5) | 124 |
2.1.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 124 |
3. |
LIKVIIDSUSNÕUDED | 127 |
3.1 |
I 09.01 – LIKVIIDSUSNÕUDED (I 9.1) | 127 |
3.1.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 127 |
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. Struktuur ja põhimõtted
1.1 Struktuur
1. |
Üldiselt koosneb raamistik järgmistest teabeplokkidest:
|
2. |
Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse käesoleva rakendusmääruse selles osas. |
1.2 Nummerdamise põhimõtted
3. |
Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 4–7 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimiseeskirjades laialdaselt kasutusel. |
4. |
Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm; rida; veerg}. |
5. |
Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida; veerg}. |
6. |
Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm; rida} |
7. |
Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg. |
1.3 Märgipõhimõtted
8. |
Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või omavahendite nõudeid või likviidsusnõudeid kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab summaarseid omavahendeid või omavahendite nõudeid, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu. |
1.4 Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine
9. |
Kui ei ole tehtud erandit, kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel määrust (EL) 2019/2033 ja direktiivi (EL) 2019/2034, sealhulgas määruse (EL) 2019/2033 VII osas sätestatud aruandlusnõudeid. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 11 on konsolideeritud olukord määratletud olukorrana, mis tuleneb määruse (EL) 2019/2033 nõuete kohaldamisest investeerimisühingugrupi suhtes nii, nagu moodustaksid grupi ettevõtjad koos ühe investeerimisühingu. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 kohaldamisel täidavad investeerimisühingugrupid aruandlusnõudeid kõigis vormides nende usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatuse põhjal (mis võib erineda nende raamatupidamisliku konsolideerimise ulatusest). |
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. OMAVAHENDID: TASE, KOOSSEIS, NÕUDED JA ARVUTAMINE
1.1 Üldised märkused
10. |
Omavahendite ülevaate jaotis sisaldab teavet investeerimisühingu hoitavate omavahendite ja tema omavahendite nõuete kohta. See koosneb kahest vormist.
|
11. |
Kõnealuste vormide kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi arvesse ei võeta. See tähendab, et arvväärtused (välja arvatud juhul, kui üleminekuline omavahendite nõue on konkreetselt välja toodud) arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei oleks). |
1.2. I 01.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS (I 1.1)
1.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||||||
0010 |
OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Investeerimisühingu omavahendid võrduvad tema esimese ja teise taseme omavahendite summaga. Kajastatakse ridade 0020 ja 0380 kogusumma. |
||||||||||||
0020 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. |
||||||||||||
0030 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 Kajastatakse ridade 0040–0060, 0090–0140 ja 0290 kogusumma. |
||||||||||||
0040 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete investeerimisühingute kapitaliinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. |
||||||||||||
0050 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
0060 |
Jaotamata kasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. Kajastatakse ridade 0070 ja 0080 kogusumma. |
||||||||||||
0070 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses“. |
||||||||||||
0080 |
Aktsepteeritav kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused. |
||||||||||||
0090 |
Muu akumuleeritud koondkasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt d |
||||||||||||
0100 |
Muud reservid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
||||||||||||
0110 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõige 1, artikli 85 lõige 1 ja artikli 87 lõige 1 Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. |
||||||||||||
0120 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 |
||||||||||||
0130 |
Muud vahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 4 |
||||||||||||
0140 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Kajastatakse ridade 0190–0285 kogusumma. |
||||||||||||
0190 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
0200 |
(-) Firmaväärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 |
||||||||||||
0210 |
(-) Muu immateriaalne vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
||||||||||||
0220 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c |
||||||||||||
0230 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
0240 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevad olulised osalused kokku, mis ületab 60 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt b |
||||||||||||
0285 |
(-) Muud mahaarvamised Kõigi muude selliste mahaarvamiste summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1, mida ei ole eespool ridadel 0160–0240 arvesse võetud. |
||||||||||||
0290 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
0300 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 Kajastatakse ridade 0310–0410 kogusumma. |
||||||||||||
0310 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0320 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
0330 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 56 |
||||||||||||
0410 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
0420 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 Kajastatakse ridade 0430–0520 kogusumma. |
||||||||||||
0430 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63–65 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
0440 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selles punktis kajastatav summa on kirjega „Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
0450 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 66 |
||||||||||||
0520 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või (EL) nr 575/2013. |
1.3 I 02.03 – OMAVAHENDITE NÕUDED (I 2.3)
1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Omavahendite nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõiked 1 ja 2 See kirje on ridade 0020 ja 0030 kogusumma. |
0020 |
Püsiv miinimumkapitalinõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 14 |
0030 |
Püsivate üldkulude nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 13 |
0050 – 0090 |
Omavahendite üleminekunõuded |
0050 |
Määruse (EL) nr 575/2013 kohastel omavahendite nõuetel põhinev üleminekunõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 3 punkt a |
0060 |
Püsivate üldkulude nõudel põhinev üleminekunõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 3 punkt b |
0070 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kelle suhtes kohaldati varem ainult algkapitalinõuet Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 4 punkt a |
0080 |
Üleminekunõue, mis põhineb algkapitalinõudel tegevusloa saamise ajal Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 4 punkt b |
0090 |
Üleminekunõue investeerimisühingute puhul, kellel ei ole luba osutada teatavaid teenuseid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõike 4 punkt c |
0110 – 0130 |
Memokirjed |
0110 |
Täiendavate omavahendite nõue Direktiivi (EL) 2019/2034 artikkel 40 Järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusel nõutavad täiendavad omavahendid. |
0120 |
Omavahendite kogunõue Investeerimisühingu omavahendite kogunõue võrdub aruandekuupäeval kehtivate omavahendite nõuete, real 0110 kajastatud täiendavate omavahendite nõude ja real 0120 kajastatud täiendavate omavahendite suunise summaga. |
1.4. I 02.04 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD (I 2.4)
1.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt a ning artikli 11 lõiked 1 ja 2 Seda kirjet väljendatakse protsendina. |
0020 |
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–) Sellel kirjel kajastatakse esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudega. Selle kirje puhul ei võeta arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõigete 3 ja 4 üleminekusätteid. |
0030 |
Esimese taseme omavahendite suhtarv Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt b ning artikli 11 lõiked 1 ja 2 Seda kirjet väljendatakse protsendina. |
0040 |
Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–) Sellel kirjel kajastatakse esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudega. Selle kirje puhul ei võeta arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõigete 3 ja 4 üleminekusätteid. |
0050 |
Omavahendite suhtarv Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt c ning artikli 11 lõiked 1 ja 2 Seda kirjet väljendatakse protsendina. |
0060 |
Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Sellel kirjel kajastatakse omavahendite ülejääki või puudujääki, mis on seotud määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudega. Selle kirje puhul ei võeta arvesse määruse (EL) 2019/2033 artikli 57 lõigete 3 ja 4 üleminekusätteid. |
1.5. I 03.01 – PÜSIVATE ÜLDKULUDE NÕUDE ARVUTAMINE (I 3.1)
1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||||||||
0010 |
Püsivate üldkulude nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõige 1 Kajastatav summa peab olema vähemalt 25 % eelmise aasta püsivatest üldkuludest (rida 0020). Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 2 osutatud olulise muutuse korral on kajastatav summa pädeva asutuse poolt kõnealuse artikli kohaselt kehtestatud püsivate üldkulude nõue. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõikes 3 kindlaks määratud juhtudel on kajastatav summa jooksva aasta prognoositud püsivad üldkulud (rida 0200). |
||||||||||||||
0020 |
Eelmise aasta püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõige 1 Investeerimisühingud kajastavad eelmise aasta püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist. |
||||||||||||||
0030 |
Eelmise aasta kogukulud pärast kasumi jaotamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõige 1 Kajastatav summa on pärast kasumi jaotamist. |
||||||||||||||
0040 |
Millest: kolmandate isikute poolt investeerimisühingute nimel kantud püsikulud Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 13 |
||||||||||||||
0050 |
(-) Mahaarvamised kokku Lisaks määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 punktis 4 osutatud mahaarvatavatele kirjetele arvatakse kogukuludest maha ka järgmised kirjed, kui need sisalduvad kogukuludes vastavalt asjakohasele raamatupidamistavale:
|
||||||||||||||
0060 |
(-) Töötajate preemiad ja muud tasud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt a Töötajate preemiad ja muud tasud loetakse sõltuvaks investeerimisühingu vastava aasta puhaskasumist, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
|
||||||||||||||
0070 |
(-) Töötajate, direktorite ja osanike netokasumiosad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt b Töötajate, direktorite ja osanike kasumiosa arvutatakse netokasumi alusel. |
||||||||||||||
0080 |
(-) Muud kaalutlusõigusepõhised kasumijaotised ja muu muutuvtasu Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt c |
||||||||||||||
0090 |
(-) Maksmisele kuuluvad jagatud komisjonitasud ja tasud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt d |
||||||||||||||
0100 |
(-) Kesksetele vastaspooltele makstud tasud, maakleritasud ja muud kulud, mida võetakse klientidelt Kesksetele vastaspooltele, börsidele ja vahendajatele tehingute tegemise, registreerimise või kliirimise eest makstavad tasud, maakleritasud ja muud kulud, ainult juhul, kui need kantakse otse üle ja võetakse klientidelt. Need ei hõlma tasusid ega muid kulusid, mida on vaja liikmesuse säilitamiseks või kahjumi jagamisega seotud finantskohustuste täitmiseks kesksete vastaspoolte, börside ja muude kauplemiskohtade ees. |
||||||||||||||
0110 |
(-) Tasud seotud vahendajatele Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt e |
||||||||||||||
0130 |
(-) Erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 13 lõike 4 punkt f |
||||||||||||||
0140 |
(-) Maksudega seotud kulud
|
||||||||||||||
0150 |
(-) Oma arvel finantsinstrumentidega kauplemisest tulenev kahjum Ei vaja selgitust. |
||||||||||||||
0160 |
(-) Lepingupõhised kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingud Maksed, mis on seotud lepingupõhiste kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingutega, mille kohaselt investeerimisühing on pärast aruandeaasta finantsaruannete koostamist kohustatud kandma oma aastatulemi üle emaettevõtjale. |
||||||||||||||
0170 |
(-) Toorainekulud Kaubadiilerid ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerid võivad maha arvata toorainekulud seoses investeerimisühinguga, kes kaupleb alusvaraks oleva kauba tuletisinstrumentidega. |
||||||||||||||
0180 |
(-) Maksed üldisesse pangandusreservi Maksed üldisesse pangandusreservi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktile f. |
||||||||||||||
0190 |
(-) Omavahenditest juba maha arvatud kirjetega seotud kulud Kulud, mis on seotud kirjetega, mis on omavahenditest juba maha arvatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1. |
||||||||||||||
0200 |
Jooksva aasta prognoositavad püsivad üldkulud Jooksva aasta prognoositavad püsivad üldkulud pärast kasumi jaotamist. |
||||||||||||||
0210 |
Püsivate üldkulude muutus (%) Summa esitatakse järgmise absoluutväärtusena: [(jooksva aasta püsivad üldkulud) – (eelmise aasta prognoositud püsivad üldkulud)/(eelmise aasta püsivad üldkulud)] |
2. VÄIKESED JA MITTESEOTUD INVESTEERIMISÜHINGUD
2.1. I 05.00 – TEGEVUSE TASE – KÜNNISE LÄBIVAATAMINE (I 5)
2.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
(Kombineeritud) valitsetavad varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt a Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Investeerimisühingud võtavad arvesse kaalutlusõiguse põhiselt valitsetavaid varasid ja kaalutlusõiguseväliselt valitsetavaid varasid. Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0020 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunkt i Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0030 |
(Kombineeritud) käideldavad kliendi korraldused – tuletisinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunkt i Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0040 |
Hoitav ja hallatav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt c Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0050 |
Hoitav klientide raha Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt d Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0060 |
Päevane kauplemismaht – kassa- ja tuletistehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt e Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0070 |
Netopositsioonirisk Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt f Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0080 |
Kliiringu tagatis Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt f Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0090 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt g Kajastatav summa on summa, mida oleks kasutatud K-tegurite arvutamiseks enne asjakohaste koefitsientide kohaldamist. |
0100 |
(Kombineeritud) bilansimaht ja bilansiväline maht Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt h Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. |
0110 |
Kombineeritud aastane kogubrutotulu Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 punkt i Kui aruandev investeerimisühing kuulub gruppi, määratakse kajastatav väärtus kindlaks kombineeritud alusel kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute puhul vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. Kajastatav väärtus on (rida 0120 + rida 0130). |
0120 |
Aastane kogubrutotulu Aastase kogubrutotulu väärtus, jättes vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2 välja kogubrutotulu, mis on saadud investeerimisühingugrupi sees. |
0130 |
(-) Grupisisene osa aastasest kogubrutotulust Investeerimisühingugrupi sees saadud kogubrutotulu väärtus vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikele 2. |
0140 |
Millest: tulu korralduste vastuvõtmisest ja edastamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0150 |
Millest: tulu korralduste täitmisest klientide nimel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0160 |
Millest: tulu oma arvel kauplemisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0170 |
Millest: tulu portfelli valitsemisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0180 |
Millest: tulu investeerimisnõustamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0190 |
Millest: tulu finantsinstrumentide emissiooni tagamisest/pakkumise korraldamisest siduva kohustuse alusel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0200 |
Millest: tulu pakkumise korraldamisest siduva kohustuseta Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0210 |
Millest: tulu mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0220 |
Millest: tulu organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
0230 |
Millest: tulu finantsinstrumentide hoidmisest ja haldamisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0240 |
Millest: tulu investoritele krediidi või laenu andmisest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0250 |
Millest: tulu ettevõtjate nõustamisest kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning äriühingute ühinemise ja ostuga seotud nõustamisest ja teenustest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0260 |
Millest: tulu valuutavahetusteenustest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0270 |
Millest: investeerimis- ja finantsanalüüs Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0280 |
Millest: tulu väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud teenustest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
0290 |
Millest: tuletisinstrumentide alusvaraga seotud investeerimisteenused ja abitegevused Määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkt d Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
3. LIKVIIDSUSNÕUDED
3.1 I 09.01 – LIKVIIDSUSNÕUDED (I 9.1)
3.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Likviidsusnõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõige 1 |
0020 |
Klientidele antud tagatised Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 45 Kajastatav väärtus on 1,6 % klientidele antud tagatiste kogusummast vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 45. |
0030 |
Likviidsed varad kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 punkt a ja artikli 43 lõige 2 Likviidsete varade kogusumma kajastatakse pärast asjakohaste väärtuskärbete kohaldamist. |
V LISA
I osa. Ühtne andmepunktide mudel
Kõik käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjed muudetakse ühtseks andmepunktide mudeliks, mis on ettevõtjate ja pädevate asutuste ühtsete IT-süsteemide aluseks.
Ühtne andmepunktide mudel peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) |
sellega tagatakse kõigi I, III ja VIII lisas sätestatud andmekirjete struktureeritud esitus; |
b) |
sellega määratletakse kõik I–IV ja VIII–IX lisas sätestatud ärikontseptsioonid; |
c) |
sellega esitatakse andmesõnastik, milles määratletakse tabelite, ordinaatide, telgede, valdkondade, mõõtmete ja liikmete nimetused; |
d) |
sellega esitatakse parameetrid, millega määratakse kindlaks andmepunktide omadused või summa; |
e) |
sellega esitatakse andmepunkti määratlused, mida väljendatakse selliste omaduste kogumina, mis määratlevad kontseptsiooni üheselt; |
f) |
see peab hõlmama terviklikku asjakohast tehnilist kirjeldust, mida on vaja selleks, et arendada ühtseid järelevalveandmeid tagavaid IT-aruandluslahendusi. |
II osa. Valideerimiseeskirjad
Käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjete suhtes kohaldatakse valideerimiseeskirju, et tagada andmete kvaliteet ja ühtsus.
Valideerimiseeskirjad peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) |
nendega määratletakse loogiline seos asjakohaste andmepunktide vahel; |
b) |
nendega hõlmatakse filtrid ja eeltingimused, mis määravad kindlaks andmekogumid, mille suhtes valideerimiseeskirja kohaldatakse; |
c) |
nende alusel kontrollitakse esitatud andmete ühtsust; |
d) |
nende alusel kontrollitakse esitatud andmete täpsust; |
e) |
nendega määratakse kindlaks vaikeväärtused, mida kohaldatakse juhul, kui asjakohast teavet ei ole esitatud. |
6. LISA
OMAVAHENDITE AVALIKUSTAMISE VORMID
AVALIKUSTAMINE INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL |
|||
Vormi number |
Vormi kood |
Nimi |
Viide õigussättele |
|
|
OMAVAHENDID |
|
1 |
I CC1 |
REGULATIIVSETE OMAVAHENDITE KOOSSEIS |
Artikli 49 lõike 1 punkt c |
2 |
I CC2 |
OMAVAHENDITE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE AUDITEERITUD FINANTSARUANNETEGA |
Artikli 49 lõike 1 punkt a |
3 |
I CCA |
OMAVAHENDITE PÕHITUNNUSED |
Artikli 49 lõike 1 punkt b |
Vorm EU IF CC1.01. Regulatiivsete omavahendite koosseis (muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud)
|
|
a) |
b) |
|
|
Summad |
Allikas, mis põhineb auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi viitenumbritel/tähtedel |
Esimese taseme põhiomavahendid: instrumendid ja reservid |
|||
1 |
OMAVAHENDID |
|
|
2 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
3 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
|
4 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
|
5 |
Ülekurss |
|
|
6 |
Jaotamata kasum |
|
|
7 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
|
8 |
Muud reservid |
|
|
9 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka |
|
|
10 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
|
11 |
Muud vahendid |
|
|
12 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
13 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
14 |
(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
15 |
(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
16 |
(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
17 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum |
|
|
18 |
(-) Firmaväärtus |
|
|
19 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
|
20 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
|
21 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest |
|
|
22 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest |
|
|
23 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
24 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
25 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad |
|
|
26 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
|
27 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
28 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
29 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
|
30 |
Ülekurss |
|
|
31 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
32 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
33 |
(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
34 |
(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
35 |
(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
36 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
37 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
38 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
|
39 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
40 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
41 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
|
42 |
Ülekurss |
|
|
43 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
44 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
45 |
(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
46 |
(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
47 |
(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
|
48 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
49 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
50 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
Vorm EU IF CC1.02. Regulatiivsete omavahendite koosseis (väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud)
|
|
a) |
b) |
|
|
Summad |
Allikas, mis põhineb auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi viitenumbritel/tähtedel |
Esimese taseme põhiomavahendid: instrumendid ja reservid |
|||
1 |
OMAVAHENDID |
|
|
2 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
3 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
|
4 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
|
5 |
Ülekurss |
|
|
6 |
Jaotamata kasum |
|
|
7 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
|
8 |
Muud reservid |
|
|
9 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
|
10 |
Muud vahendid |
|
|
11 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
12 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum |
|
|
13 |
(-) Firmaväärtus |
|
|
14 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
|
15 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
|
16 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest |
|
|
17 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest |
|
|
18 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
|
19 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
20 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
21 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
|
22 |
Ülekurss |
|
|
23 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
24 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
25 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
26 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
|
27 |
Ülekurss |
|
|
28 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
29 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
Vorm EU IF CC1.03. Regulatiivsete omavahendite koosseis (grupi kapitalitest)
|
|
a) |
b) |
|
|
Summad |
Allikas, mis põhineb auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi viitenumbritel/tähtedel |
Esimese taseme põhiomavahendid: instrumendid ja reservid |
|||
1 |
OMAVAHENDID |
|
|
2 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
3 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
|
4 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
|
5 |
Ülekurss |
|
|
6 |
Jaotamata kasum |
|
|
7 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum |
|
|
8 |
Aktsepteeritav kasum või kahjum |
|
|
9 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
|
10 |
Muud reservid |
|
|
11 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
|
12 |
Muud vahendid |
|
|
13 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
14 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
15 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum |
|
|
16 |
(-) Firmaväärtus |
|
|
17 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
|
18 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
|
19 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest |
|
|
20 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest |
|
|
21 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
22 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad |
|
|
23 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
|
24 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
25 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
26 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
|
27 |
Ülekurss |
|
|
28 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
29 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
30 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
31 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
|
32 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
33 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
34 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
|
35 |
Ülekurss |
|
|
36 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
|
37 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
38 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
39 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
|
Vorm EU ICC2. Omavahendid: regulatiivsete omavahendite ja auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi kooskõlastav võrdlemine
Paindlik vorm.
Read tuleb täita kooskõlas investeerimisühingu auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansiga.
Veerud jäetakse samaks, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingu raamatupidamisliku ja regulatiivse konsolideerimise kohaldamisala on sama, millisel juhul tuleb summad märkida üksnes veergu a.
|
|
a |
b |
c |
|
|
Avaldatud/auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilanss |
Regulatiivse konsolideerimise korral |
Ristviide vormile EU IF CC1 |
|
|
Perioodi lõpu seisuga |
Perioodi lõpu seisuga |
|
Varad - Jaotus varaklasside kaupa vastavalt avaldatud/auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansile |
||||
1 |
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
4 |
|
|
|
|
5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
xxx |
Varad kokku |
|
|
|
Kohustused - Jaotus kohustuseklasside kaupa vastavalt avaldatud/auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansile |
||||
1 |
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
xxx |
Kohustused kokku |
|
|
|
Omakapital |
||||
1 |
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
xxx |
Omakapital kokku |
|
|
|
Vorm EU I CCA. Omavahendid: selliste omavahenditesse kuuluvate instrumentide põhitunnused, mille on emiteerinud investeerimisühing
|
|
a |
|
|
Vabas vormis tekst |
1 |
Emitent |
|
2 |
Kordumatu tunnus (nt CUSIP, ISIN või Bloombergi tunnuskood suunatud pakkumiste puhul) |
|
3 |
Avalik või suunatud pakkumine |
|
4 |
Instrumendi suhtes kehtiv õigus |
|
5 |
Instrumendi liik (liigid määrab kindlaks iga jurisdiktsioon) |
|
6 |
Regulatiivses kapitalis kajastatud summa (valuuta miljonites, viimase aruandekuupäeva seisuga) |
|
7 |
Instrumendi nimiväärtus |
|
8 |
Emissioonihind |
|
9 |
Tagasivõtuhind |
|
10 |
Raamatupidamislik liigitus |
|
11 |
Esmase emissiooni kuupäev |
|
12 |
Tähtajatu või tähtajaline |
|
13 |
Algne lõpptähtaeg |
|
14 |
Tagasiost emitendi algatusel järelevalveasutuse eelneva heakskiidu korral |
|
15 |
Valitav tagasiostukuupäev, tingimuslikud tagasiostukuupäevad ja tagasivõtmisel makstav summa |
|
16 |
Hilisemad tagasiostukuupäevad, kui see on asjakohane |
|
|
Kupongid / dividendid |
|
17 |
Fikseeritud või ujuv dividend/kupong |
|
18 |
Kupongimäär ja mis tahes seotud indeksid |
|
19 |
Dividendide maksmise piirangu olemasolu |
|
20 |
Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (ajaliselt) |
|
21 |
Täielik kaalutlusõigus, osaline kaalutlusõigus või kohustuslik (summa seisukohast) |
|
22 |
Väljamakse suurendamise või muu tagasiostu ajendava tingimuse olemasolu |
|
23 |
Mittekumulatiivne või kumulatiivne |
|
24 |
Vahetatav või mittevahetatav |
|
25 |
Kui vahetatav, vahetamise käiviti(d) |
|
26 |
Kui vahetatav, kas täielikult või osaliselt |
|
27 |
Kui vahetatav, vahetamise määr |
|
28 |
Kui vahetatav, kas kohustuslik või vabatahtlik vahetamine |
|
29 |
Kui vahetatav, märkida instrumendi liik, mille vastu vahetatakse |
|
30 |
Kui vahetatav, täpsustada selle instrumendi emitent, mille vastu vahetatakse |
|
31 |
Allahindamise tunnused |
|
32 |
Allahindamise korral selle käiviti(d) |
|
33 |
Allahindamise korral, kas osaline või täielik allahindamine |
|
34 |
Allahindamise korral, kas alaline või ajutine allahindamine |
|
35 |
Ajutise allahindamise korral üleshindamise mehhanismi kirjeldus |
|
36 |
Nõuetele mittevastavad üleminekutunnused |
|
37 |
Kui jah, täpsustada neid tunnuseid. |
|
38 |
Link instrumendi täielikele tingimustele (viited) |
|
i) Kui küsimus ei ole asjakohane, märkida „N/A“. |
VII LISA.
Juhised omavahendite avalikustamise vormide kohta
Vormid EU I CC1.01, EU I CC1.02 ja EU I CC1.03. Regulatiivsete omavahendite koosseis
1. |
Investeerimisühingud järgivad käesolevas lisas esitatud juhiseid, et täita VI lisas esitatud vorm EU I CC1 vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 49 lõike 1 punktidele a ja c. |
2. |
Investeerimisühingud täidavad vormi veeru b, et selgitada iga olulise sisendi allikat, lisades ristviited vormi EU I CC2 vastavatele ridadele. |
3. |
Investeerimisühingud peavad esitama vormile lisatavas selgituses kirjelduse kõigi piirangute kohta, mida on järgitud omavahendite arvutamisel vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 49 lõike 1 punktile c, ning instrumentide ja mahaarvamiste kohta, mille puhul kõnealuseid piiranguid kasutati. Samuti peavad nad selgitama peamisi muutusi avalikustatud summades võrreldes eelmiste avalikustamisperioodidega. |
4. |
See vorm on muutumatu ja investeerimisühingud peavad selle avalikustama täpselt samas vormingus nagu on esitatud VI lisas. |
5. |
Muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud avalikustavad teabe omavahendite koosseisu kohta vastavalt VI lisas esitatud vormile EU I CC1.01. Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, kes on emiteerinud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, avalikustavad teabe omavahendite koosseisu kohta vastavalt VI lisas esitatud vormile EU I CC1.02. |
Vorm EU I CC1.01. Regulatiivsete omavahendite koosseis (muud investeerimisühingud kui väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud)
Viited õigussätetele ja juhised |
|||||||||||||
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||||||
1 |
Omavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Investeerimisühingu omavahendid võrduvad tema esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summaga. See rida on ridade 2 ja 40 summa. |
||||||||||||
2 |
Esimese taseme omavahendid Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. See rida on ridade 3 ja 28 summa. |
||||||||||||
3 |
Esimese taseme põhiomavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 Avalikustatakse ridade 4–12 ja 27 kogusumma. |
||||||||||||
4 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31 See hõlmab määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 27 ja 29 kohaseid vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete investeerimisühingute kapitaliinstrumente. Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. |
||||||||||||
5 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul avalikustatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
6 |
Jaotamata kasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. |
||||||||||||
7 |
Muu akumuleeritud koondkasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt d |
||||||||||||
8 |
Muud reservid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Asjaomane summa avalikustatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
||||||||||||
9 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. |
||||||||||||
10 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 |
||||||||||||
11 |
Muud vahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 4 |
||||||||||||
12 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Avalikustatakse ridade 13 ja 17–26 kogusumma. |
||||||||||||
13 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 42 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei avalikustata sellel real. Avalikustatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
14 |
(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Investeerimisühingu hoitavad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid. |
||||||||||||
15 |
(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Investeerimisühingu hoitavad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid. |
||||||||||||
16 |
(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 |
||||||||||||
17 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
18 |
(-) Firmaväärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 |
||||||||||||
19 |
(-) Muu immateriaalne vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara hõlmab kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatavat immateriaalset vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
||||||||||||
20 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c |
||||||||||||
21 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
22 |
(–) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt b |
||||||||||||
23 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt h |
||||||||||||
24 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt d Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt i |
||||||||||||
25 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt b Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt e |
||||||||||||
26 |
(-) Muud mahaarvamised Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikes 1 loetletud muude mahaarvamiste summa. |
||||||||||||
27 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
28 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 Avalikustatakse ridade 29–31 ja 39 kogusumma. |
||||||||||||
29 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54 Avalikustatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
30 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul avalikustatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
31 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 56 Avalikustatakse ridade 32 ja 36–38 kogusumma. |
||||||||||||
32 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Investeerimisühingu osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 57 sätestatud erandeid. Avalikustatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
33 |
(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a |
||||||||||||
34 |
(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a |
||||||||||||
35 |
(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt a |
||||||||||||
36 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt c |
||||||||||||
37 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt d |
||||||||||||
38 |
(-) Muud mahaarvamised Kõigi muude selliste mahaarvamiste summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 56, mida ei ole ühelgi eespool esitatud real arvesse võetud. |
||||||||||||
39 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
40 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 2 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 Avalikustatakse ridade 41–43 ja 50 kogusumma. |
||||||||||||
41 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63–65 Avalikustatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
42 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul avalikustatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
43 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 66 |
||||||||||||
44 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 67 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei avalikustata sellel real. Avalikustatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
45 |
(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
||||||||||||
46 |
(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
||||||||||||
47 |
(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
||||||||||||
48 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt c |
||||||||||||
49 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul on oluline investeering Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79 Investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha. |
||||||||||||
50 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
Vorm EU I CC1.02. Regulatiivsete omavahendite koosseis (väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud)
Viited õigussätetele ja juhised |
|||||||||||||
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||||||
1 |
Omavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Investeerimisühingu omavahendid võrduvad tema esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summaga. Avalikustatakse ridade 2 ja 25 kogusumma. |
||||||||||||
2 |
Esimese taseme omavahendid Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. Avalikustatakse ridade 3 ja 20 kogusumma. |
||||||||||||
3 |
Esimese taseme põhiomavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 Avalikustatakse ridade 4–11 ja 19 kogusumma. |
||||||||||||
4 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete investeerimisühingute kapitaliinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. |
||||||||||||
5 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul avalikustatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
6 |
Jaotamata kasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. |
||||||||||||
7 |
Muu akumuleeritud koondkasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt d |
||||||||||||
8 |
Muud reservid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Asjaomane summa avalikustatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
||||||||||||
9 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 |
||||||||||||
10 |
Muud vahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 4 |
||||||||||||
11 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Avalikustatakse ridade 12 ja 18 kogusumma. |
||||||||||||
12 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
13 |
(-) Firmaväärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 |
||||||||||||
14 |
(-) Muu immateriaalne vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
||||||||||||
15 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c |
||||||||||||
16 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
17 |
(–) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt a |
||||||||||||
18 |
(-) Muud mahaarvamised Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikes 1 loetletud muude mahaarvamiste summa. |
||||||||||||
19 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
20 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 Avalikustatakse ridade 21 ja 24 kogusumma. |
||||||||||||
21 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapital Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54 Avalikustatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
22 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul avalikustatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
23 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 56 |
||||||||||||
24 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
||||||||||||
25 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 Avalikustatakse ridade 26 ja 29 kogusumma. |
||||||||||||
26 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63–65 Avalikustatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||||||
27 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul avalikustatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||||||
29 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 66 |
||||||||||||
30 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või määrusega (EL) nr 575/2013. |
Vorm EU CC1.03. Regulatiivsete omavahendite koosseis (grupi kapitalitest)
6. |
Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõikes 3 osutatud üksused, kes saavad kasu kõnealuse artikli kohaldamisest, avalikustavad teabe omavahendite koosseisu kohta vastavalt vormile EU I CC1.03 ja järgmistele juhistele.
|
Vorm EU I CC2. Regulatiivsete omavahendite ja auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi kooskõlastav võrdlemine
7. |
Investeerimisühingud järgivad käesolevas lisas esitatud juhiseid, et täita VI lisas esitatud vorm EU I CC2 vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 49 lõike 1 punktile a. |
8. |
Investeerimisühingud avalikustavad avaldatud finantsaruannetes esitatud bilansi. Finantsaruanded on auditeeritud finantsaruanded, mis sisaldavad teavet aasta lõpu seisuga. |
9. |
Vormi read on paindlikud ja investeerimisühingud täidavad need kooskõlas oma finantsaruannetega. Omavahendite kirjed auditeeritud finantsaruannetes hõlmavad kõiki kirjeid, mis on regulatiivsete omavahendite (sealhulgas omakapital, kohustused, nt võlg) osad või on nendest maha arvatud, või muid bilansiridu, mis mõjutavad regulatiivseid omavahendeid (nt immateriaalne vara, firmaväärtus, edasilükkunud tulumaksu vara). Investeerimisühingud laiendavad vajaduse korral bilansi omavahendite kirjeid tagamaks, et kõik omavahendite avalikustamise vormi (vorm EU I CC1) komponendid on eraldi kindlaks tehtavad. Investeerimisühingud laiendavad bilansi elemente ainult nii üksikasjalikult, kui on vaja vormiga EU I CC1 nõutud komponentide kindlakstegemiseks. Avalikustamine peab olema proportsionaalne investeerimisühingu bilansi keerukusega. |
10. |
Veerud on muutumatud ja need täidetakse järgmiselt.
|
11. |
Järgmistel juhtudel, kui investeerimisühingu raamatupidamislik konsolideerimine ja regulatiivne konsolideerimine kattuvad, täidetakse üksnes veerg a ning see asjaolu avalikustatakse selgelt:
|
Tabel EU I CCA. Selliste omavahenditesse kuuluvate instrumentide põhitunnused, mille on emiteerinud investeerimisühing
12. |
Investeerimisühingud järgivad käesolevas lisas esitatud juhiseid, et täita VI lisas esitatud vorm EU I CCA vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 49 lõike 1 punktile b. |
13. |
Investeerimisühingud täidavad tabeli EU I CCA järgmiste kategooriate kohta: esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid. |
14. |
Tabelid koosnevad eraldi veergudest, milles esitatakse iga regulatiivsetesse omavahenditesse kuuluva instrumendi põhitunnused. Kui sama kategooria eri instrumentidel on samad tunnused, võivad investeerimisühingud täita ainult ühe veeru ja esitada seal samad tunnused ning märkida emissioonid, millele samad tunnused osutavad.
|
VIII LISA
ARUANDLUS GRUPI KAPITALITESTI KOHTA
VORMID INVESTEERIMISÜHINGUTE JAOKS |
|||
Vormi number |
Vormi kood |
Vormi / vormide rühma nimi |
Lühinimi |
|
|
GRUPI KAPITALITEST |
|
11,1 |
I 11.01 |
OMAVAHENDITE KOOSSEIS – GRUPI KAPITALITEST |
I11.1 |
11,2 |
I 11.02 |
OMAVAHENDITE INSTRUMENDID – GRUPI KAPITALITEST |
I11.2 |
11,3 |
I 11.03 |
TEAVE TÜTARETTEVÕTJATE KOHTA |
I11.3 |
I 11.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS – GRUPI KAPITALITEST (I11.1)
Rida |
Kirje |
Summa |
0010 |
||
0010 |
OMAVAHENDID |
|
0020 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
0030 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
0040 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
0050 |
Ülekurss |
|
0060 |
Jaotamata kasum |
|
0070 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum |
|
0080 |
Aktsepteeritav kasum |
|
0090 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
0100 |
Muud reservid |
|
0120 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
0130 |
Muud vahendid |
|
0145 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0150 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
0190 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum |
|
0200 |
(-) Firmaväärtus |
|
0210 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
0220 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
0230 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest |
|
0240 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest |
|
0250 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
0270 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad |
|
0280 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
0295 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
0300 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
0310 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
0320 |
Ülekurss |
|
0335 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0340 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
0380 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
0400 |
(-) Muud mahaarvamised |
|
0415 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
0420 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
0430 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid |
|
0440 |
Ülekurss |
|
0455 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU |
|
0460 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
0500 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal ei ole olulist investeeringut |
|
0525 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised |
|
I 11.02 – OMAVAHENDITE INSTRUMENDID – GRUPI KAPITALITEST (I11.2)
|
|
Summa |
Rida |
Kirje |
0010 |
0010 |
Sellisesse investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal on neis ettevõtjates oluline investeering |
|
0020 |
Sellisesse investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal on neis ettevõtjates oluline investeering |
|
0030 |
Sellisesse investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal on neis ettevõtjates oluline investeering |
|
0040 |
Finantssektori ettevõtjate osalused investeerimisühingugrupis selles ulatuses, milles need ei kujuta endast grupi sellise ettevõtja omavahendeid, kellesse emaettevõtja on investeerinud |
|
0050 |
Investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate allutatud nõuded |
|
0060 |
Tingimuslikud kohustused investeerimisühingugruppi kuuluvate ettevõtjate kasuks |
|
0070 |
Tütarettevõtjate omavahendite nõuded kokku |
|
I 11.03: TEAVE TÜTARETTEVÕTJATE KOHTA (I11.3)
Kood |
Koodi liik |
Ettevõtja nimi |
Emaettevõtja / tütarettevõtja |
Riik |
Emaettevõtja investeeringud |
Emaettevõtja tingimuslikud kohustused ettevõtja kasuks |
Omavahendite nõuded kokku |
|
||||||||||||||||||
CET1 |
AT1 |
T2 |
Osalused |
Allutatud nõuded |
Püsiv miinimumkapital |
K-teguri nõue |
Püsivate üldkulude nõue |
|||||||||||||||||||
|
Valitsetav vara |
Hoitav klientide raha – eraldi kontodel |
Hoitav klientide raha – eraldamata kontodel |
Hoitav ja hallatav vara |
Käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud |
Käideldavad kliendi korraldused – tuletistehingud |
K-netopositsiooniriski nõue |
Kliiringu tagatis |
Tehingu vastaspoole makseviivitus |
Päevane kauplemismaht – kassatehingud |
Päevane kauplemismaht – tuletistehingud |
K-kontsentratsiooniriski nõue |
||||||||||||||
0010 |
0020 |
0030 |
0040 |
0050 |
0060 |
0070 |
0080 |
0090 |
0100 |
0110 |
0120 |
0130 |
0140 |
0150 |
0160 |
0170 |
0180 |
0190 |
0200 |
0210 |
0220 |
0230 |
0240 |
0250 |
0260 |
0270 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IX LISA
ARUANDLUS GRUPI KAPITALITESTI KOHTA
Sisukord
I OSA. |
ÜLDISED JUHISED | 162 |
1. |
Struktuur ja põhimõtted | 162 |
1.1. |
Struktuur | 162 |
1.2. |
Nummerdamise põhimõtted | 162 |
1.3. |
Märgipõhimõtted | 162 |
II OSA. |
VORMIDE TÄITMISE JUHISED | 163 |
1. |
OMAVAHENDID: TASE, KOOSSEIS, NÕUDED JA ARVUTAMINE | 163 |
1.1 |
Üldised märkused | 163 |
1.2. |
I 11.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS – GRUPI KAPITALITEST (I11.1) | 163 |
1.2.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 163 |
1.3 |
I 11.02 – OMAVAHENDITE NÕUDED – GRUPI KAPITALITEST (I11.2) | 169 |
1.3.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 169 |
1.4 |
IF 11.03 TEAVE TÜTARETTEVÕTJATE KOHTA (IF11.3) | 170 |
1.4.1. |
Juhised konkreetsete kirjete kohta | 170 |
I OSA. ÜLDISED JUHISED
1. Struktuur ja põhimõtted
1.1. Struktuur
1. |
Üldiselt koosneb grupi kapitalitesti aruandlus kahest vormist:
|
2. |
Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse käesoleva rakendusmääruse selles osas. |
1.2. Nummerdamise põhimõtted
3. |
Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud punktides 4–7 kirjeldatud nummerdamispõhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimiseeskirjades laialdaselt kasutusel. |
4. |
Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm; rida; veerg}. |
5. |
Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida; veerg}. |
6. |
Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm; rida} |
7. |
Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg. |
1.3. Märgipõhimõtted
8. |
Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või omavahendite nõudeid või likviidsusnõudeid kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab summaarseid omavahendeid või omavahendite nõudeid, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu. |
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. OMAVAHENDID: TASE, KOOSSEIS, NÕUDED JA ARVUTAMINE
1.1 Üldised märkused
10. |
Omavahendite ülevaate jaotis sisaldab teavet investeerimisühingu hoitavate omavahendite ja tema omavahendite nõuete kohta. See koosneb kahest vormist.
|
11. |
Kõnealuste vormide kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi arvesse ei võeta. See tähendab, et arvväärtused (välja arvatud juhul, kui üleminekuline omavahendite nõue on konkreetselt välja toodud) arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei oleks). |
1.2. I 11.01 – OMAVAHENDITE KOOSSEIS – GRUPI KAPITALITEST (I11.1)
1.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||||||
0010 |
OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Investeerimisühingu omavahendid võrduvad tema esimese ja teise taseme omavahendite summaga. |
||||||||
0020 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. |
||||||||
0030 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 50 |
||||||||
0040 |
Täielikult sissemakstud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt a ja artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete investeerimisühingute kapitaliinstrumente (määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse avaliku sektori asutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 31 sätestatud tingimused. |
||||||||
0050 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||
0060 |
Jaotamata kasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt c Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. Kajastatakse ridade 0070 ja 0080 kogusumma. |
||||||||
0070 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses“. |
||||||||
0080 |
Aktsepteeritav kasum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused. |
||||||||
0090 |
Muu akumuleeritud koondkasum Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punkt d |
||||||||
0100 |
Muud reservid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
||||||||
0120 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 32–35 |
||||||||
0130 |
Muud vahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 4 |
||||||||
0145 |
(-) ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 2 punkt a ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõige 1, välja arvatud kõnealuse lõike punkt i Kajastatakse ridade 0150 ja 0190–0280 kogusumma. |
||||||||
0150 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 42 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||
0190 |
(-) Jooksva majandusaasta kahjum Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt a |
||||||||
0200 |
(-) Firmaväärtus Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 |
||||||||
0210 |
(-) Muu immateriaalne vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
||||||||
0220 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt a Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt c |
||||||||
0230 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mis ületab 15 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt a |
||||||||
0240 |
(-) Finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % omavahenditest Määruse (EL) 2019/2033 artikli 10 lõike 1 punkt b |
||||||||
0250 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt h Sellel real tähendab liidus tegutsev emaettevõtja liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisühingut, liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisvaldusettevõtjat, liidus emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat või mis tahes muud emaettevõtjat, kes on investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja. |
||||||||
0270 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt b Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkt e |
||||||||
0280 |
(-) Muud mahaarvamised Kõigi muude mahaarvamiste summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti i kohased mahaarvamised, mida ei ole kajastatud eespool ridadel 0150–0270. |
||||||||
0295 |
Esimese taseme põhiomavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või (EL) nr 575/2013. |
||||||||
0300 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 61 |
||||||||
0310 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt a ning artiklid 52, 53 ja 54 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||
0320 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||
0335 |
(-) TÄIENDAVATEST ESIMESE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 56, välja arvatud kõnealuse artikli punkt d Kajastatakse ridade 0340, 0380 ja 0400 kogusumma. |
||||||||
0340 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Investeerimisühingu osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 57 sätestatud erandeid. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||
0380 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkt c Sellel real tähendab liidus tegutsev emaettevõtja liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisühingut, liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisvaldusettevõtjat, liidus emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat või mis tahes muud emaettevõtjat, kes on investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja. |
||||||||
0400 |
(-) Muud mahaarvamised Kõigi muude mahaarvamiste summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 56, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkti d kohased mahaarvamised, mida ei ole kajastatud eespool real 0340 või 0380. |
||||||||
0415 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või (EL) nr 575/2013. |
||||||||
0420 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõige 1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 71 Kajastatakse ridade 0430–0455 ja 0525 kogusumma. |
||||||||
0430 |
Täielikult sissemakstud otseemiteeritud kapitaliinstrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt a ning artiklid 63–65 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
||||||||
0440 |
Ülekurss Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa. |
||||||||
0455 |
(-) TEISE TASEME OMAVAHENDITEST TEHTUD MAHAARVAMISED KOKKU Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 66, välja arvatud kõnealuse artikli punkt d |
||||||||
0460 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 1 punkt i Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 67 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab omaaktsiatega seotud ülekurssi. |
||||||||
0500 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal ei ole olulist investeeringut Määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkt c Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punkt c Sellel real tähendab liidus tegutsev emaettevõtja liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisühingut, liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisvaldusettevõtjat, liidus emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat või mis tahes muud emaettevõtjat, kes on investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja. |
||||||||
0525 |
Teise taseme omavahendid: muud kapitalielemendid, mahaarvamised ja korrigeerimised See rida sisaldab asjakohasel juhul järgmiste kirjete summat:
Seda rida ei tohi kasutada selleks, et kaasata maksevõime suhtarvude arvutusse kapitalikirjeid või mahaarvamisi, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2019/2033 või (EL) nr 575/2013. |
1.3 I 11.02 – OMAVAHENDITE NÕUDED – GRUPI KAPITALITEST (I11.2)
1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Sellisesse investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal on neis ettevõtjates oluline investeering Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktiga i |
0020 |
Sellisesse investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal on neis ettevõtjates oluline investeering Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktiga d |
0030 |
Sellisesse investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus emaettevõtjal on neis ettevõtjates oluline investeering Artikli 8 lõike 3 punkt a koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktiga d |
0040 |
Finantssektori ettevõtjate osalused investeerimisühingugrupis selles ulatuses, milles need ei kujuta endast grupi sellise ettevõtja omavahendeid, kellesse emaettevõtja on investeerinud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a Sellel real kajastatakse emaettevõtja osalusi selles ulatuses, milles need ei kujuta endast grupi sellise ettevõtja omavahendeid, kellesse emaettevõtja on investeerinud. |
0050 |
Investeerimisühingugruppi kuuluvate finantssektori ettevõtjate allutatud nõuded Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a Sellel real kajastatakse emaettevõtja allutatud nõudeid selles ulatuses, milles need ei kujuta endast grupi sellise ettevõtja omavahendeid, kellesse emaettevõtja on investeerinud. |
0060 |
Tingimuslikud kohustused investeerimisühingugruppi kuuluvate ettevõtjate kasuks Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt b |
0070 |
Tütarettevõtjate omavahendite nõuded kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 4 kohaldamise korral |
1.4 IF 11.03 TEAVE TÜTARETTEVÕTJATE KOHTA (IF11.3)
10. |
Selles vormis kajastatakse kõiki grupi kapitalitesti kohaldamisalasse kuuluvaid ettevõtjaid. See hõlmab ka grupi emaettevõtjat ennast. |
1.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
0010 |
Kood Kood kui osa rea tunnusest peab olema iga aruandes kajastatava ettevõtja puhul kordumatu. Investeerimisühingute ja kindlustusandjate korral tuleb märkida LEI-kood. Teiste ettevõtjate korral tuleb märkida kas LEI-kood või selle puudumisel muu kood. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada ühtmoodi kõikidel vormidel ja järjepidevalt. Koodil peab alati olema väärtus. |
0020 |
Koodi liik Aruandev ettevõtja märgib veerus 0010 esitatud koodi liigiks „LEI-koodi liik“ või „siseriikliku koodi liik“. Koodi liik tuleb märkida alati. |
0030 |
Ettevõtja nimi Konsolideerimise alla kuuluva ettevõtja nimi. |
0040 |
Emaettevõtja/tütarettevõtja Näitab, kas real kajastatud ettevõtja on grupi emaettevõtja või tütarettevõtja. |
0050 |
Riik Märgitakse riik, kus tütarettevõtja asub. |
0060 - 0100 |
Emaettevõtja investeeringud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a Käesolevas jaos kajastatakse emaettevõtja investeeringuid grupi ettevõtjatesse. |
0060 |
Esimese taseme põhiomavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktiga i |
0070 |
Täiendavad esimese taseme omavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktiga d |
0080 |
Teise taseme omavahendid Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a koostoimes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 66 punktiga d |
0090 |
Osalused Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a Selles veerus kajastatakse emaettevõtja osalusi selles ulatuses, milles need ei kujuta endast grupi sellise ettevõtja omavahendeid, kellesse emaettevõtja on investeerinud. |
0100 |
Allutatud nõuded Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt a Selles veerus kajastatakse emaettevõtja allutatud nõudeid selles ulatuses, milles need ei kujuta endast grupi sellise ettevõtja omavahendeid, kellesse emaettevõtja on investeerinud. |
0110 |
Emaettevõtja tingimuslikud kohustused ettevõtja kasuks Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõike 3 punkt b |
0120 |
Tütarettevõtjate omavahendite nõuded kokku Määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 lõige 4 |
0130 |
Püsiv miinimumkapital Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 14 |
0140 |
K-teguri nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 15 |
0150 |
Valitsetav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 17 |
0160 |
Hoitav klientide raha – eraldi kontodel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 18 |
0170 |
Hoitav klientide raha – eraldamata kontodel Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 18 |
0180 |
Hoitav ja hallatav vara Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2 ja artikkel 19 |
0190 |
Käideldavad kliendi korraldused – kassatehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2, artikli 20 lõige 1 ja artikli 20 lõike 2 punkt a |
0200 |
Käideldavad kliendi korraldused – tuletistehingud Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõige 2, artikli 20 lõige 1 ja artikli 20 lõike 2 punkt b |
0210 |
K-netopositsiooniriski nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 22 |
0220 |
Kliiringu tagatis Määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõige 2 |
0230 |
Tehingu vastaspoole makseviivitus Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 26 ja artikkel 24 |
0240 |
Päevane kauplemismaht – kassatehingud K-teguri nõude arvutamisel esitavad investeerimisühingud teabe, kohaldades määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõikes 2 sätestatud koefitsienti. Halvenenud turutingimuste korral kohaldavad investeerimisühingud kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punktiga c kohandatud koefitsienti, nagu on kindlaks määratud kõnealuses punktis. Päevase kauplemismahu tegur arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile a. |
0250 |
Päevane kauplemismaht – tuletistehingud K-teguri nõude arvutamisel esitavad investeerimisühingud teabe, kohaldades määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõikes 2 sätestatud koefitsienti. Halvenenud turutingimuste korral kohaldavad investeerimisühingud kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punktiga c kohandatud koefitsienti, nagu on kindlaks määratud kõnealuses punktis. Päevase kauplemismahu tegur arvutatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 33 lõike 2 punktile b. |
0260 |
K-kontsentratsiooniriski nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikli 37 lõige 2, artikkel 39 ja artikkel 24 |
0270 |
Püsivate üldkulude nõue Määruse (EL) 2019/2033 artikkel 13 |
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/173 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2285,
14. detsember 2021,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/2072 taimekahjustajate loetelude ning taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu sissetoomise ja seal vedamise keeldude ja nõuete osas ning tunnistatakse kehtetuks otsused 98/109/EÜ ja 2002/757/EÜ ning rakendusmäärused (EL) 2020/885 ja (EL) 2020/1292
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2, artikli 32 lõiget 2, artikli 37 lõiget 2, artikli 37 lõiget 4, artikli 40 lõiget 2, artikli 41 lõiget 2, artikli 53 lõiget 2, artikli 54 lõiget 2, artikli 72 lõiget 1, artiklit 73, artikli 79 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/2072 (2) on kehtestatud liidu karantiinsete taimekahjustajate, kaitstavate piirkondade karantiinsete taimekahjustajate ja liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate loetelu. Selles on sätestatud ka nõuded teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomiseks liitu või seal vedamiseks, et ennetada kõnealuste taimekahjustajate liidu territooriumile sisenemist, seal kohandumist ja levimist. |
(2) |
Rakendusmäärust (EL) 2019/2072 tuleks muuta, et võtta arvesse teaduslikku ja tehnilist teavet, mis on saadud Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“), Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) ning liikmesriikide tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski hindamisest, kategoriseerimisest ja analüüsidest. Sellised muudatused on vajalikud ka lähtuvalt taimekahjustajate avastamisest liidu piiril tehtud kontrolli käigus ja taimekahjustajate puhangutest liidu territooriumil ning vastavate komisjoni töörühmade tehtud täiendavatest analüüsidest. |
(3) |
Amet on hinnanud ümber paljud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas loetletud taimekahjustajad, et ajakohastada nende fütosanitaarset seisundit vastavalt uusimatele tehnilistele ja teaduslikele saavutustele (edaspidi „ümberhindamine“). Reguleeritud taimekahjustajate rühmade puhul uuriti ümberhindamise käigus, kas kõnealused taimekahjustajad esinevad üksnes liidu territooriumil ja mitte kogu Mandri-Euroopas. |
(4) |
Ümberhindamise tulemusel tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas loetleda määruse (EL) 2016/2031 artikli 3 ja I lisa 1. jao kriteeriumidele vastavad järgmiste rühmade liigid ja perekonnad: Acleris spp. (3), Choristoneura spp. (4), Cicadellidae, mis on teadaolevalt taimekahjustaja Xylella fastidiosa (Wells et al.) (5) siirutajad, Margarodidae (6), Premnotrypes spp. (7), Palm lethal yellowing phytoplasma (8), Tephritidae (9), kartulite viirused, viroidid ja fütoplasmad (10) ning perekondade Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. (11) viirused, viroidid ja fütoplasmad. |
(5) |
Rühma Tephritidae ümberhindamise alusel on tehtud kindlaks konkreetsed liigid ja perekonnad, mida liidu territooriumil ei esine või mida esineb seal üksnes piiratult ja mis tuleks kanda liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu. Mitu perekonda tuleks kanda liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, mis võimaldaks võtta nende vastu kaitsemeetmeid, kuni muutuvad kättesaadavaks meetodid nende kindlakstegemiseks liigi tasandil, eelkõige vastsestaadiumis. Sellest tulenevalt tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas esitatud asjaomaseid erinõudeid vastavalt muuta. |
(6) |
Ümberhindamise kohaselt ei vasta kartuliviiruste A, M, V ja Y, Arracacha virus B, oca tüvi ja Papaya leaf crumple viiruse mitte-Euroopa isolaadid enam määruse (EL) 2016/2031 artikli 3 ja I lisa 1. jao tingimustele seoses nende võimaliku mõjuga ja neid ei saa enam käsitada liidu karantiinsete taimekahjustajatena. Seepärast tuleks need rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas esitatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetelust välja jätta. |
(7) |
Ümberhindamise kohaselt vastab Citrus chlorotic spot virus määruse (EL) 2016/2031 artikli 3 ja I lisa 1. jao tingimustele seoses liidu territooriumiga ning seepärast tuleks see lisada rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas esitatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu. |
(8) |
Et võtta arvesse rahvusvahelise nomenklatuuri viimaseid muutusi, mis on esitatud ameti asjaomastes teaduslikes arvamustes, tuleks taimekahjustajate nimed Amauromyza maculosa (Malloch), Anomala orientalis (Waterhouse), Cicadellidae, mis on teadaolevalt Xylella fastidiosa (Wells et al.) siirutajad, Heliothis zea (Boddie), Phoma andina (Turkensteen), Rhizoecus hibisci Kawai & Takagi, Scolytidae spp. ja Witches’ broom disease of lime asendada vastavalt nimedega Nemorimyza maculosa (Malloch) (12), Exomala orientalis (Waterhouse) (13), Cicadomorpha, mis on teadaolevalt Xylella fastidiosa (Wells et al.) (14) siirutajad, Helicoverpa zea (Boddie) (15), Stagonosporopsis andigena (Turkensteen) Aveskamp, Gruyter & Verkley (16), Ripersiella hibisci Kawai & Takagi (17), Scolytinae spp. (18) ja Candidatus Phytoplasma aurantifolia (referenttüvi) (19). |
(9) |
Strawberry witches’ broom disease on aruande kohaselt perekonda Fragaria L. mõjutav haigus. Seda haigust tekitavat fütoplasmat ei tehtud varasemalt molekulaarse määramise vahenditega kindlaks. Ameti hiljutise teadusliku arvamuse (20) põhjal tuleks varasemalt Strawberry witches’ broom phytoplasma nime all tuntud ja määruse (EL) 2019/2072 II lisa A osas loetletud fütoplasma välja jätta ja asendada taimekahjustaja Candidatus Phytoplasma hispanicum kandega. |
(10) |
Kuna taimekahjustajat Candidatus Phytoplasma australiense Davis et al. liidu territooriumil ei esine ja võttes arvesse ameti asjakohast arvamust, on tehniliselt põhjendatud selle lisamine rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas esitatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu. Seega tuleks perekonna Fragaria L. puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude puhul see taimekahjustaja rakendusmääruse (EL) 2019/2072 IV lisa J osas esitatud liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate loetelust välja jätta. |
(11) |
Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas esitatud erinõuded Strawberry witches’ broom phytoplasma kohta asendada erinõuetega Candidatus Phytoplasma australiense Davis et al. (referenttüvi), Candidatus Phytoplasma fraxini (referenttüvi) Griffiths et al., ja Candidatus Phytoplasma hispanicum (referenttüvi) Davis et al. kohta, kuna amet on teinud kindlaks, et need taimekahjustajad mõjutavad perekonda Fragaria L. |
(12) |
Taimekahjustaja Anoplophora glabripennis (Motschulsky) on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa A osas. Itaalia on siiski teatanud, et tema territooriumi teatavates osades ei ole selle taimekahjustaja likvideerimine enam teostatav, ja taotlenud selle leviku tõkestamise korra kehtestamist. Seega tuleks kõnealune taimekahjustaja lisada loetellu taimekahjustajana, mida liidu territooriumil teadaolevalt esineb, ja viia see üle rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa B osasse. |
(13) |
Hispaania tegi 2015. aastal taimekahjustajatega seotud riski analüüsi mardika Euwallacea sp. ja sellega seotud seente Fusarium ambrosium ja Fusarium euwallaceae kohta (21) ning EPPO koostas 2017. aastal taimekahjustajaga seotud riski analüüsi aruande, võttes aluseks Hispaania tehtud taimekahjustajatega Euwallacea fornicatus sensu lato ja Fusarium euwallaceae seotud riski analüüsi (22). Nende analüüside kohaselt vastavad kõnealused taimekahjustajad määruse (EL) 2016/2031 artikli 3 ja I lisa 1. jao tingimustele seoses liidu territooriumiga. Euwallacea fornicatus sensu lato on juba reguleeritud kui liidu karantiinne taimekahjustaja rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa A osas rühma Scolytidae spp. (mitte-Euroopa) all. See taimekahjustaja tuleks nüüd konkreetselt loetleda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa A osas, kuna kõnealuse taimekahjustaja kohta tuleks sätestada erinõuded. Sümbionte Fusarium ambrosium ja Fusarium euwallaceae tuleks pärast taksonoomilisi muudatusi nimetada teaduslike nimetustega Neocosmospora ambrosia ja Neocosmospora euwallaceae. |
(14) |
EPPO tegi mitu riskianalüüsi taimekahjustajate Apriona germari (Hope), Apriona rugicollis Chevrolat, Apriona cinerea Chevrolat (23), Ceratothripoides claratris (Shumsher) (24), Massicus raddei (Blessig) (25), Meloidogyne enterolobii Yang & Eisenback (26), Prodiplosis longifila Gagné (27) ja Trirachys sartus Solsky kohta (28). Nende analüüside kohaselt vastavad nimetatud taimekahjustajad määruse (EL) 2016/2031 artikli 3 ja I lisa 1. jao tingimustele seoses liidu territooriumiga ning seepärast tuleks need loetleda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa A osas kui liidu karantiinsed taimekahjustajad. |
(15) |
EPPO väljatöötatud metoodika (29) põhjal on jõutud järeldusele, et Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto vastab määruse (EL) 2016/2031 I lisa 4. jaos esitatud reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate kriteeriumidele. Seepärast on põhjendatud selle lisamine rakendusmääruse (EL) 2019/2072 IV lisa D ja M osasse, kus loetletakse vastavalt dekoratiivtaimede paljundusmaterjaliga ning liigi Actinidia Lindl. puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuudega seotud reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad. Selleks et ennetada nimetatud taimekahjustaja esinemist asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel, tuleks lisaks esitada rakendusmääruse (EL) 2019/2072 V lisa C ja K osas erimeetmed. |
(16) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/885 (30) on kehtestatud Pseudomonas syringae pv. actinidiae liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamise meetmed. |
(17) |
Õigusselguse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) 2020/885 kehtetuks tunnistada, kuna selle sätted võetakse üle rakendusmäärusega (EL) 2019/2072. |
(18) |
EPPO väljatöötatud metoodika alusel on jõutud järeldusele, et Phytophthora ramorum (ELi isolaadid) Werres, De Cock & Man in ’t Veld vastab määruse (EL) 2016/2031 I lisa 4. jaos esitatud reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate kriteeriumidele. Seepärast on põhjendatud selle lisamine rakendusmääruse (EL) 2019/2072 IV lisa D, E ja J osasse, kus loetletakse vastavalt dekoratiivtaimede paljundusmaterjaliga, kultiveerimismaterjaliga (v.a seeme) ning puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuudega seotud reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad. Selleks et ennetada nimetatud taimekahjustaja esinemist asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel, tuleks lisaks esitada rakendusmääruse (EL) 2019/2072 V lisa C ja D osas erimeetmed. |
(19) |
EPPO väljatöötatud metoodika alusel on jõutud järeldusele, et Citrus bark cracking viroid (CBCVd) vastab määruse (EL) 2016/2031 I lisa 4. jaos esitatud reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate kriteeriumidele. Seepärast on põhjendatud selle lisamine rakendusmääruse (EL) 2019/2072 IV lisa L osasse, kus loetletakse liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimedega seotud reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad. Selleks et ennetada nimetatud taimekahjustaja esinemist asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel, tuleks esitada rakendusmääruse (EL) 2019/2072 V lisa J osas erimeetmed. |
(20) |
Taimekahjustajaga Candidatus Phytoplasma pyri seotud riskijuhtimismeetmed tuleks üle vaadata nende riskijuhtimismeetmete alusel, mida liikmesriigid on rakendanud alates rakendusmääruse (EL) 2019/2072 jõustumisest, ja pärast seda, kui liikmesriikidega on arutatud nende meetmete proportsionaalsust. Selleks et ennetada Candidatus Phytoplasma pyri esinemist asjaomastel istutamiseks ettenähtud taimedel, tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 V lisa C osas esitada ajakohastatud meetmed. |
(21) |
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 V lisa E osas tuleks nimetus Bruchus pisorum (L.) muuta nimetuseks Bruchus pisorum (Linnaeus) ja nimetus Bruchus rufimanus L. tuleks muuta nimetuseks Bruchus rufimanus Boheman, et võtta arvesse rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri koodeksi eeskirju. |
(22) |
Seemnekartuli mugulaid saab praegu toota taimedest, mis kasvavad piirkondades, mis on teadaolevalt vabad taimekahjustajast Candidatus Liberibacter solanacearum Liefting et al. Seda asjaolu arvesse võttes ja selleks, et kohaldada nendes piirkondades seemnekartuli suhtes leebemaid nõudeid, tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2019/2072 V lisa F osas esitatud meetmeid seemnekartuli partiide suhtes seoses selle taimekahjustajaga. |
(23) |
Teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal ning ameti tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski hindamisest (31) ja EPPO avaldatud taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise dokumendist (32) tulenevalt tuleks keelata Kanadast, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ja Vietnamist pärit perekondade ja liikide Acer macrophyllum Pursh, Aesculus californica (Spach) Nutt., Lithocarpus densiflorus (Hook. & Arn.) Rehd., Quercus L. ja Taxus brevifolia Nutt. eraldatud koore sissetoomine liitu, kuna need kujutavad liidu karantiinse taimekahjustaja Phytophthora ramorum (mitte-ELi isolaadid) Werres, De Cock & Man in ’t Veld tõttu vastuvõetamatut riski. Seepärast tuleks need taimsed saadused nimetatud kolmandate riikide puhul loetleda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VI lisas ning kõnealuse määruse VII ja XI lisa tuleks vastavalt muuta, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga. |
(24) |
Teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal ning ameti tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski hindamisest ja EPPO avaldatud taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise dokumendist tulenevalt tuleks kehtestada erinõuded teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile ja seal vedamiseks, kuna need võivad kanda liidu karantiinset taimekahjustajat Phytophthora ramorum (mitte-ELi isolaadid) Werres, De Cock & Man in ’t Veld. Seepärast tuleks asjaomased taimed ja taimsed saadused loetleda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas. |
(25) |
Komisjoni otsusega 2002/757/EÜ (33) on kehtestatud erakorralised meetmed taimekahjustaja Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in ’t Veld liitu sissetoomise ja liidus leviku takistamiseks. |
(26) |
Õigusselguse huvides tuleks otsus 2002/757/EÜ kehtetuks tunnistada, kuna selle sätted võetakse üle rakendusmäärusega (EL) 2019/2072. |
(27) |
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas on muu hulgas esitatud nõue registreerida kohad, kus istutamiseks ettenähtud taimi toodetakse, ja kontrolli vajadus. Kogemused on näidanud, et selline tava toetab taimetervise kaitset liidu territooriumil. Seetõttu tuleks selline nõue seada kõikidest kolmandatest riikidest istutamiseks ettenähtud taimede liitu sissetoomisele. |
(28) |
Asjaomases EPPO tehtud taimekahjustajatega seotud riski analüüsis esitatud teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal on vaja kehtestada erinõuded teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile, kuna need võivad kanda taimekahjustajaid Apriona germari (Hope), Apriona rugicollis Chevrolat, Apriona cinerea Chevrolat, Ceratothripoides claratris (Shumsher), Euwallacea fornicatus sensu lato, Massicus raddei (Blessig), Meloidogyne enterolobii Yang & Eisenback, Prodiplosis longifila Gagné ja Trirachys sartus Solsky. Seepärast tuleks asjaomased taimed ja taimsed saadused ning vastavad nõuded loetleda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas. |
(29) |
Arvestades taimekahjustaja Agrilus planipennis Fairmaire levikut mõnes kolmandas riigis, selle levikut Ukrainast ja Venemaalt liidu territooriumi ja Valgevene suunas ning selle taimekahjustaja kohta kättesaadavat tehnilist teavet, tuleks sätestada täiendavad erinõuded, mis käsitlevad kõnealustest riikidest peremeestaimede, puidu ja koore sissetoomist liidu territooriumile. Need nõuded peaksid olema sarnased nõuetele, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1292, (34) millega kehtestatakse meetmed taimekahjustaja Agrilus planipennis Fairmaire Ukrainast liitu sissetoomise ärahoidmiseks. Selliseid erinõudeid tuleks kohandada, et võtta arvesse kõnealuse rakendusmääruse vastuvõtmisest alates toimunud teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisa punkte 36, 87, 88 ja 89 vastavalt muuta ning Ukraina ja Valgevene tuleks lisada päritoluriikide hulka. Lisaks tuleks ameti avaldatud taimekahjustaja Agrilus planipennis Fairmaire uuringukaardi (35) alusel lisada punktidesse 36, 87, 88 ja 89 uus peremeestaim Chionanthus virginicus L. |
(30) |
Õigusselguse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) 2020/1292 kehtetuks tunnistada ja selle sätted lisatakse rakendusmäärusesse (EL) 2019/2072. |
(31) |
Selleks et ennetada taimekahjustaja Agrilus planipennis (Fairmaire) esinemist, kohandumist ja levimist liidu territooriumil, ei tohiks lubada teatavate taimede ning teatavatest liikidest ja teatavat tüüpi puidu ja koore väljavedu liidu territooriumi piirkondadest, mis asuvad kindlaksmääratud kaugusel liidu territooriumil või naabruses olevates kolmandates riikides asuvatest puhangukohtadest. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisasse lisada erinõuded. Lisaks tuleks VIII lisasse lisada erinõuded, mis käsitlevad sellistest piirkondadest pärit muud tüüpi puidu vedu liidu territooriumil. XIII lisa tuleks samuti muuta, et nõuda taimepassi kõnealustest piirkondadest pärit puidust valmistatud kauba vedamiseks liidu territooriumil. |
(32) |
Teaduslike ja tehniliste teadmiste põhjal ning EPPO tehtud taimekahjustajatega seotud riski analüüsi (36) (37), Hispaania tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski hindamise, (38) ameti avaldatud taimekahjustajate uuringukaartide (39) ja kontrolli käigus taimekahjustajate avastamise andmete alusel on vaja kehtestada erinõuded teatavate taimede sissetoomiseks liitu, kuna need võivad kanda taimekahjustajaid Bactrocera dorsalis (Hendel), Bactrocera latifrons (Hendel) ja Bactrocera zonata (Saunders). Seepärast tuleks asjaomased taimed ja vastavad nõuded loetleda rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas. |
(33) |
Liikmesriikide edastatud puhanguteadete ja ameti tehtud taimekahjustajatega seotud riski analüüsi (40) põhjal on vaja rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas kehtestada erinõuded teatavate taimede sissetoomiseks liidu territooriumile, et kaitsta seda taimekahjustaja Eotetranychus lewisi (McGregor) eest. |
(34) |
Ameti poolt taimekahjustajaga Pantoea stewartii subsp. stewartii seotud riski hindamise (41) põhjal on vaja muuta rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisas esitatud erinõudeid. |
(35) |
Komisjoni otsuses 98/109/EÜ (42) sätestatud olulised nõuded Taist pärit sugukonna Orchidaceae lõikelillede impordi kohta liitu tuleks lisada rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII lisasse. See on vajalik, et parandada õigusselgust, loetledes kõik taimede impordi nõuded samas rakendusaktis. Samal põhjusel tuleks kõnealune otsus kehtetuks tunnistada. |
(36) |
Teatavad rakendusmääruse (EL) 2019/2072 lisades kasutatud CN-koodid ja nende kirjeldused tuleks lisada või neid tuleks muuta, et võtta arvesse komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1577 (43) nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisasse tehtud viimaseid muudatusi. |
(37) |
Ameti tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski kategoriseerimisel (44) põhinevate teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tuleks vajaduse korral kehtestada erinõuded teatavate taimede sissetoomiseks liidu territooriumile või seal vedamiseks, kuna need võivad kanda taimekahjustajaid Aleurocanthus spiniferus (Quaintance), Popillia japonica Newman ja Toxoptera citricida (Kirkaldy), mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisa B osas ja mida teadaolevalt esineb liidu territooriumil. Lisaks on Aleurocanthus spiniferus (Quaintance) polüfaagne taimekahjustaja, mida esineb liidu territooriumil üksnes teatavatel peremeestaimedel, ja seepärast on asjakohane kohaldada vastavaid erinõudeid üksnes kõnealuse peremeestaimede loetelu suhtes. |
(38) |
Rakendusmääruses (EL) 2019/2072 sätestatud erinõuet, mis käsitleb puidust pakkematerjali vedu liidu territooriumil ja mis on seotud taimekahjustajaga Geosmithia morbida Kolarík, Freeland, Utley & Tisserat ja selle siirutajaga Pityophthorus juglandis Blackman, tuleks muuta selgitusega, et see nõue puudutab üksnes perekondade Juglans L. ja Pterocarya Kunth puidust pakkematerjali. Taimepassi väljaandmise kohustus tuleks välja jätta, kuna see tekitab kõikidele ettevõtjatele vastuvõetamatu koormuse, võttes arvesse, et kõnealuse taimekahjustaja levik liidu territooriumil on praegu väike. |
(39) |
Seltsi Pinales taksonoomia muudatuste tõttu tuleks kõik viited seltsi Pinales taimedele ja puidule asendada viidetega okaspuudele (Pinopsida) ja neist saadud puidule. |
(40) |
Tuleks selgitada, et tolmeldamiseks ettenähtud õietolmu puhul tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes istutamiseks ettenähtud õietolmu suhtes, kuna seda liiki õietolm tekitab fütosanitaarse riski, mille jaoks on vaja riskijuhtimismeetmeid. |
(41) |
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 I, II, IV–VIII lisa ja X–XIV lisa tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(42) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 11. aprillist 2022. Käesoleva määrusega kehtestatud istutamiseks ettenähtud taimi käsitlevaid meetmeid, mis on seotud taimekahjustajaga Grapevine flavescence dorée phytoplasma, tuleks kohaldada alates 1. maist 2022. See ajavahemik on vajalik, et pädevatel asutustel ja ettevõtjatel oleks võimalik kohaneda uute nõuetega, ning sellega võetakse arvesse kõnealuse taimekahjustajaga seotud iga-aastaste seirete perioodi. Kõiki istutamiseks ettenähtud taimi käsitlevaid meetmeid, mis on seotud taimekahjustajatega Meloidogyne enterolobii ja Euwallacea fornicatus sensu lato ning mis kehtestatakse käesoleva määrusega, tuleks kohaldada alates 11. jaanuarist 2023. Need ajavahemikud on vajalikud, et pädevatel asutustel ja ettevõtjatel oleks võimalik kohaneda uute nõuetega. |
(43) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 muudatused
Rakendusmäärust (EL) 2019/2072 muudetakse järgmiselt:
1) |
artikli 2 lõikesse 2 lisatakse punkt d:
|
2) |
I, II, IV–VIII ja X–XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Kehtetuks tunnistamine
Otsused 98/109/EÜ ja 2002/757/EÜ ning rakendusmäärused (EL) 2020/885 ja (EL) 2020/1292 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. aprillist 2022. Lisa punkti 7 alapunkti e kohaldatakse siiski alates 1. maist 2022 ning lisa punkti 6 alapunkti b alapunkti i ja punkti 6 alapunkti l alapunkti i kohaldatakse alates 11. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).
(3) „Scientific Opinion on the pest categorisation of non-EU Acleris spp.“, EFSA Journal 2019;17(10):5856, 37 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5856.
(4) „Scientific Opinion on the pest categorisation of non-EU Choristoneura spp.“, EFSA Journal 2019;17(5):5671, 31 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5671.
(5) „Scientific Opinion on the pest categorisation of non-EU Cicadomorpha vectors of Xylella spp.“, EFSA Journal 2019;17(6):5736, 53 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5736.
(6) „Pest categorisation of non-EU Margarodidae“, EFSA Journal 2019;17(4):5672, 42 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5672.
(7) „Scientific Opinion on the pest categorisation of the Andean Potato Weevil (APW) complex (Coleoptera: Curculionidae)“, EFSA Journal 2020;18(7):6176, 38 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6176.
(8) „Scientific Opinion on pest categorisation of Palm lethal yellowing phytoplasmas“, EFSA Journal2017;15(10):5028, 27 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2017.5028.
(9) „Pest categorisation of non-EU Tephritidae“, EFSA Journal 2020;18(1):5931, 62 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.5931
(10) Mitu EFSA teaduslikku arvamust (2019, 2020).
(11) Mitu EFSA teaduslikku arvamust (2019, 2020).
(12) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Nemorimyza maculosa“, EFSA Journal 2020;18(3):6036, 29 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6036.
(13) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Exomala orientalis“, EFSA Journal 2020;18(4):6103, 29 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6103.
(14) „Scientific Opinion on the pest categorisation of non-EU Cicadomorpha vectors of Xylella spp.“, EFSA Journal 2019;17(6):5736, 53 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5736.
(15) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Helicoverpa zea“, EFSA Journal 2020;18(7):6177, 31 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6177.
(16) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Stagonosporopsis andigena“, EFSA Journal 2018;16(10):5441, 25 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5441.
(17) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Ripersiella hibisci“, EFSA Journal 2020;18(6):6178, 28 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.6178.
(18) „Scientific Opinion on the list of non-EU Scolytinae of coniferous hosts“, EFSA Journal 2020;18(1):5933, 56 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.5933;
„Scientific Opinion on the pest categorisation of non-EU Scolytinae of coniferous hosts“, EFSA Journal 2020;18(1):5934, 39 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.5934.
(19) „Scientific Opinion on pest categorisation of Witches’ broom disease of lime (Citrus aurantifolia) phytoplasma“, EFSA Journal 2017;15(10):5027, 22 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2017.5027.
(20) „Scientific Opinion on the list of non-EU phytoplasmas of Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. and Vitis L.“, EFSA Journal 2020;18(1):5930, 25 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa. 2020.5930;
„Scientific Opinion on the pest categorisation of the non-EU phytoplasmas of Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. and Vitis L.“, EFSA Journal 2020;18(1):5929, 97 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2020.5929.
(21) „Pest Risk Analysis for the Ambrosia* beetle Euwallacea sp. including all the species within the genus Euwallacea that are morphologically similar to E.fornicatus, *Associated fungi: Fusarium sp. (E.g: F. ambrosium, Fusarium euwallaceae) or other possible symbionts“, Hispaania (2015).
(22) „Report of a Pest Risk Analysis for Euwallacea fornicatus sensu lato and Fusarium euwallaceae“, EPPO (2017).
(23) EPPO (2013), „Pest risk analysis for Apriona germari, A. japonica, A. cinerea“.
(24) EPPO (2017), „Pest risk analysis for Ceratothripoides brunneus and C. claratris“.
(25) EPPO (2018), „Pest risk analysis for Massicus raddei“.
(26) EPPO (2010), „Pest risk analysis for Meloidogyne enterolobii“.
(27) EPPO (2017), „Pest risk analysis for Prodiplosis longifila“.
(28) EPPO (2000), „Pest risk analysis for Aeolesthes sarta“.
(29) „A methodology for preparing a list of recommended regulated non-quarantine pests (RNQPs)“, EPPO Bulletin (2017) 47(3), 551–558.
(30) Komisjoni 26. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/885 Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamise meetmete kohta (ELT L 205, 29.6.2020, lk 9).
(31) „Scientific Opinion on the Pest Risk Analysis on Phytophthora ramorum prepared by the FP6 project RAPRA“, EFSA Journal 2011;9(6):2186. [108 lk] doi:10.2903/j.efsa.2011.2186.
(32) EPPO (2013), „Pest risk management for Phytophthora kernoviae and Phytophthora ramorum“.
(33) Komisjoni 19. septembri 2002. aasta otsus 2002/757/EÜ ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophthora ramorum Werres, De Cock & Man in ’t Veld sp. nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks (EÜT L 252, 20.9.2002, lk 37).
(34) Komisjoni 15. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1292, milles käsitletakse meetmeid taimekahjustaja Agrilus planipennis Fairmaire Ukrainast liitu sissetoomise ärahoidmiseks ja millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2019/2072 XI lisa (ELT L 302, 16.9.2020, lk 20).
(35) „Pest survey card on Agrilus planipennis“, EFSA toetav väljaanne 2020:EN-1945. 43 lk. doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1945.
(36) EPPO (2009, läbi vaadatud 2017), „Pest risk analysis for Bactrocera invadens“.
(37) EPPO (2017), „Pest risk analysis for Bactrocera latifrons“, https://gd.eppo.int/taxon/DACULA.
(38) 2019, taimekahjustajatest tuleneva riski hindamise avaldamata aruanne.
(39) „Pest survey card on Bactrocera dorsalis“. EFSA toetav väljaanne 2019:EN-1714. 24 lk. doi:10.2903/sp.efsa.2019.EN-1714;
„Pest survey card on Bactrocera zonata“. EFSA toetav väljaanne 2021:EN-1999. 28 lk. doi:10.2903/sp.efsa.2021.EN-1999.
(40) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Eotetranychus lewisi“, EFSA Journal 2014;12(7):3776, 35 lk, doi:10.2903/j.efsa.2014.3776;
„Scientific Opinion on the pest risk assessment of Eotetranychus lewisi for the EU territory“, EFSA Journal 2017; 15(10):4878, 122 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2017.4878.
(41) „Scientific Opinion on the risk assessment of the entry of Pantoea stewartii subsp. stewartii on maize seed imported by the EU from the USA“, EFSA Journal 2019;17(10):5851, 49 lk. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2019.5851.
(42) Komisjoni 2. veebruari 1998. aasta otsus 98/109/EÜ, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt võtta erakorralisi meetmeid Tai suhtes seoses Thrips palmi Karny leviku takistamisega (EÜT L 27, 3.2.1998, lk 47).
(43) Komisjoni 21. septembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1577, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 361, 30.10.2020, lk 1).
(44) „Scientific Opinion on the pest categorisation of Aleurocanthus spp.“, EFSA Journal 2018; 16(10):5436, 31 lk. doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5436;
„Scientific Opinion on the pest categorisation of Popillia japonica“, EFSA Journal 2018; 16(11):5438, 30 lk. doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5438;
„Scientific Opinion on the pest categorisation of Toxoptera citricida“, EFSA Journal 2018; 16(1):5103, 22 lk. doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5103.
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 I, II, IV–VIII ja X–XIV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa B osa tabeli esimest veergu muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II lisa asendatakse järgmisega: „II LISA Liidu karantiinsete taimekahjustajate loetelu ja EPPO poolt neile määratud koodid SISUKORD A osa. Taimekahjustajad, mida liidu territooriumil teadaolevalt ei esine
B osa. Taimekahjustajad, mida liidu territooriumil teadaolevalt esineb
A OSA
B OSA
|
3) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
5) |
VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
6) |
VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
7) |
VIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
8) |
X lisa muudetakse järgmiselt:
|
9) |
XI lisa muudetakse järgmiselt:
|
10) |
XII lisa muudetakse järgmiselt:
|
11) |
XIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
12) |
XIV lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“;
(2) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“;
(3) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“
(4) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“;
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/284 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2286,
16. detsember 2021,
milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4 ja artikli 8 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2018/1091 nähakse ette nii põllumajanduslike majapidamiste statistika Euroopa raamistik kui ka struktuuriteabe integreerimine teabega tootmisviiside, maaelu arengu meetmete, põllumajanduse keskkonnaaspektide ja muu kohta. |
(2) |
Komisjon peaks vastavalt määruse (EL) 2018/1091 artikli 5 lõikele 4 võtma vaatlusaasta 2023 kohta vastu rakendusakti, milles täpsustatakse määruse III lisas loetletud struktuuriandmete põhimuutujatega seotud muutujate kirjeldused. |
(3) |
Vastavalt määruse (EL) 2018/1091 artikli 8 lõikele 1 peaks komisjon loetlema ja kirjeldama vaatlusaasta 2023 kohta kogutavad muutujad, mis vastavad määruse IV lisas osutatud järgmiste moodulite teemadele ja alamteemadele: „Tööjõud ja muu tulutoov tegevus“, „Maaelu areng“, „Niisutus“, „Mullaharimistavad“, „Masinad ja seadmed“ ja „Viljapuuaiad“. |
(4) |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 (2) on pärast määruse (EL) 2018/1091 vastuvõtmist aegunud ning õiguskindluse huvides tuleks see kehtetuks tunnistada. |
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (3) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EL) 2018/1091 III lisas loetletud põhiliste struktuuriandmete muutujate kirjeldus on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
2. Iga mooduli teemade ja alamteemade muutujate loend on sätestatud käesoleva määruse II lisas.
3. Iga käesoleva määruse II lisas loetletud mooduli teema ja alamteema puhul liikmesriikide poolt kasutatavate muutujate kirjeldused on esitatud käesoleva määruse III lisas.
Artikkel 2
Määrus (EÜ) nr 1200/2009 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 16. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 200, 7.8.2018, lk 1.
(2) Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1200/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas (ELT L 329, 15.12.2009, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
I LISA
Määruse (EL) 2018/1091 III lisas loetletud ja põhiliste struktuuriandmete jaoks kasutatavate muutujate kirjeldus
|
|||||||||||||||||
Uuringu andmed |
|||||||||||||||||
CGNR 001 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise tunnus Põllumajandusliku majapidamise kordumatu tunnus on andmete edastamisel kasutatav numbriline identifitseerimistunnus. |
|||||||||||||||
Põllumajandusliku majapidamise asukoht Põllumajandusliku majapidamise asukoht on seal, kus toimub tema põhiline põllumajanduslik tegevus. |
|||||||||||||||||
CGNR 002 |
– |
Geograafiline asukoht Põllumajandusliku majapidamise asukoha INSPIRE statistiliste üksuste ruutvõrgu 1 km ruudu kood üleeuroopaliseks kasutamiseks (1). Seda koodi kasutatakse üksnes andmete edastamisel. Andmete levitamiseks kasutatakse lisaks tavapärastele tabelikujuliste andmete aimatavuse kontrolli mehhanismidele 1 km ruutvõrku üksnes juhul, kui ruutvõrgus on rohkem kui 10 põllumajanduslikku majapidamist; kui see tingimus ei ole täidetud, kasutatakse vastavalt vajadusele pesastatud 5 km, 10 km või suuremaid ruutvõrke. |
|||||||||||||||
CGNR 003 |
– |
NUTS 3 piirkond Selle NUTS 3 (2)piirkonna kood (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1059/2003) (3), milles majapidamine asub. |
|||||||||||||||
CGNR 004 |
– |
Põllumajanduslikku majapidamist mõjutavad looduslikust eripärast tingitud piirangud vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013 Teave looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kohta tuleb esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artikliga 32 või vajaduse korral kõige uuemate õigusaktidega.
|
|||||||||||||||
Põllumajandusliku majapidamise õiguslik vorm Põllumajandusliku majapidamise õiguslik vorm sõltub majapidamise valdaja seisundist. |
|||||||||||||||||
|
Põllumajandusliku majapidamise eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult: |
||||||||||||||||
CGNR 005 |
– |
Iseseisva põllumajandusliku majapidamise puhul füüsiline isik, kes on ainuvaldaja Füüsiline isik, kes on sellise põllumajandusliku majapidamise ainuvaldaja, mis ei ole ühise juhtimise kaudu ega muul sellisel viisil seotud ühegi teise valdaja põllumajandusliku majapidamisega. Põllumajanduslikke majapidamisi, mis vastavad sellele tingimusele, nimetatakse ainuvaldajaga põllumajanduslikeks majapidamisteks. |
|||||||||||||||
CGNR 006 |
– |
– |
Kui jah, siis kas valdaja on ka põllumajandusliku majapidamise juht? |
||||||||||||||
CGNR 007 |
– |
– |
– |
Kui ei, siis kas põllumajandusliku majapidamise juht on valdaja pereliige? |
|||||||||||||
CGNR 008 |
– |
– |
– |
– |
Kui jah, siis kas põllumajandusliku majapidamise juht on valdaja abikaasa? |
||||||||||||
CGNR 009 |
– |
Ühisomand Füüsilised isikud, kes on sellise põllumajandusliku majapidamise ainuvaldajad, mis ei ole seotud ühegi teise valdaja põllumajandusliku majapidamisega, ning kes valdavad ja juhivad põllumajanduslikku majapidamist ühiselt. |
|||||||||||||||
CGNR 010 |
– |
Kaks või enam füüsilist isikut, kes on osanikud, kuna tegemist on põllumajanduslike majapidamiste ühendusega Majapidamiste ühenduse osanikud on füüsilised isikud, kes omavad, rendivad või juhivad muul viisil ühiselt põllumajanduslikku majapidamist või kes juhivad ühiselt oma isiklikke majapidamisi, justkui oleks tegemist ühe majapidamisega. Koostöö aluseks peab olema seadus või kirjalik leping. |
|||||||||||||||
CGNR 011 |
– |
Juriidiline isik Muu õigussubjekt kui füüsiline isik, kellel on üksikisiku õigused ja kohustused, nt õigus olla kohtuasjades hagejaks ja kostjaks (üldine iseseisev õigusvõime). |
|||||||||||||||
CGNR 012 |
– |
– |
Kui jah, siis kas põllumajanduslik majapidamine kuulub ettevõtete kontserni? Ettevõtete kontsern on õiguslike ja/või finantssidemetega seotud ettevõtete ühendus, mida juhib kontserni pea. Ettevõte on juriidiliste üksuste väikseim rühm, mis moodustab kaupu või teenuseid tootva organisatsioonilise üksuse, mis on oma otsuste tegemisel teatavas ulatuses sõltumatu, eriti käibevahendite paigutamise suhtes. Ettevõte tegutseb ühel või enamal alal ühes või mitmes kohas. Ettevõtte võib moodustada ka ainult üks juriidiline üksus. |
||||||||||||||
CGNR 013 |
– |
Põllumajanduslik majapidamine on ühismaa üksus Andmete kogumise ja talletamise kontekstis on „ühismaa põllumajandusüksus“ üksus, mis koosneb kasutatavast põllumajandusmaast, mida kasutavad ühiste õiguste alusel muud põllumajanduslikud majapidamised. |
|||||||||||||||
CGNR 014 |
– |
Valdaja saab põllumajandusliku majapidamise maale või loomadele ELi toetust, olles seetõttu ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS) hõlmatud Valdaja on aktiivne põllumajandustootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (5) artikli 9 või vajaduse korral kõige uuemate õigusaktide tähenduses, ja tema toetusetaotlus on heaks kiidetud. |
|||||||||||||||
CGNR 015 |
– |
Valdaja on noor põllumajandustootja või uus osaleja põllumajanduslikus tootmises, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud sel eesmärgil ühise põllumajanduspoliitika raames rahalist toetust Rahaline toetus võib osutada otsetoetustele määruse (EL) nr 1307/2013 artiklite 50 ja 51 tähenduses või artikli 19 lõike 1 punkti a alapunkti i või vajaduse korral kõige uuemate õigusaktide alusel maaelu arengu programmidest antavale abile – määruse (EL) nr 1305/2013 toetus põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele. |
|||||||||||||||
Põllumajandusliku majapidamise juht Põllumajandusliku majapidamise juht on põllumajandusliku majapidamise rahaasjade ning tootmistöö igapäevase korraldamise eest vastutav füüsiline isik. Põllumajandustöö on igasugune majapidamises tehtav töö, mis on seotud kas
Põllumajanduslikus majapidamises põllumajandustööle kulunud aeg on põllumajandustööle tegelikult kulunud aeg selles põllumajanduslikus majapidamises (siia alla ei kuulu töö valdaja või juhi kodumajapidamises). Aasta tööühik (ATÜ) on täistööaja ekvivalent, st töötundide arv kokku, mis on jagatud täistööajaga töötaja aasta keskmise töötundide arvuga vastavas riigis. Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike normide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui siseriiklikes normides pole ette nähtud töötundide arvu aasta kohta, loetakse miinimumiks 1800 tundi (225 kaheksatunnist tööpäeva). |
|||||||||||||||||
CGNR 016 |
– |
Sünniaasta Põllumajandusliku majapidamise juhi sünniaasta |
|||||||||||||||
CGNR 017 |
– |
Sugu Põllumajandusliku majapidamise juhi sugu:
|
|||||||||||||||
CGNR 018 |
– |
Põllumajandustöö põllumajanduslikus majapidamises (v.a majapidamistööd) Põllumajandusliku majapidamise juhi tehtava põllumajandustöö aasta tööühikute protsendirühm (6). |
|||||||||||||||
CGNR 019 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise juhina klassifitseerimise aasta Aasta, mil põllumajandusliku majapidamise juht asus oma ülesandeid täitma. |
|||||||||||||||
CGNR 020 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise juhi põllumajanduslik väljaõpe Juhi kõrgeim põllumajandusliku hariduse tase:
|
|||||||||||||||
CGNR 021 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise juhi kutsekoolitus viimase 12 kuu jooksul Kui juht on läbinud kutsekoolituse, koolitaja või koolitusasutuse pakutava koolitusmeetme või -tegevuse, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse põllumajandusliku majapidamise tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine. |
|||||||||||||||
Valduse vorm, mille alusel valdaja põllumajandusmaad kasutab Valduse vorm sõltub olukorrast vaatlusaastasse langeval vaatluspäeval. |
|||||||||||||||||
CGNR 022 |
– |
Põllumajanduslik tootmine oma maal Põllumajandusliku majapidamise poolt haritava põllumajandusmaa pindala hektarites, mis on valdaja omanduses või mida ta kasutab kasutusvaldajana või pärandatava pikaajalise rendiõigusega rentnikuna või muude sarnaste tingimuste alusel. |
|||||||||||||||
CGNR 023 |
– |
Põllumajanduslik tootmine renditud maal Põllumajandusliku majapidamise poolt haritava põllumajandusmaa pindala hektarites, mida põllumajanduslik majapidamine rendib eelnevalt kindlaksmääratud renditasu eest (sularahas, loonustasuna või muul viisil) ja mille kohta on sõlmitud (kirjalik või suuline) rendileping. Kasutatav põllumajandusmaa loetakse ainult ühe põllumajandusliku majapidamise kasutuses olevaks. Kui kasutatav põllumajandusmaa on vaatlusaastal renditud rohkem kui ühele põllumajanduslikule majapidamisele, loetakse see tavaliselt selle majapidamise kasutuses olevaks, kes kasutab seda vaatluspäeval või kes on seda vaatlusaastal kõige kauem kasutanud. |
|||||||||||||||
CGNR 024 |
– |
Loonusrendisuhe või valdus muul alusel Kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mida:
|
|||||||||||||||
CGNR 025 |
– |
Ühismaa Põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mis ei kuulu otseselt sellele majapidamisele, st mille suhtes kehtivad ühised õigused. |
|||||||||||||||
CGNR 026 |
– |
Mahepõllumajandus Põllumajanduslik majapidamine tegeleb tootmisega, mille puhul kasutatakse tootmismeetodeid, mis on vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (7)või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (8) või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele. |
|||||||||||||||
CGNR 027 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele Põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mille puhul tootmine vastab majapidamise tasandil täielikult i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele. |
|||||||||||||||
CGNR 028 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, mille puhul minnakse üle mahetootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Liidu eeskirjadele Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mille puhul kasutatakse üleminekuajal mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mahepõllumajanduslikke meetodeid, nagu on sätestatud i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundustootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes rakendussätetes. |
|||||||||||||||
CGNR 029 |
– |
Osalemine muudes keskkonnaalastes sertifitseerimiskavades Põllumajanduslik majapidamine osaleb riiklikes või piirkondlikes keskkonnaalastes sertifitseerimiskavades, nagu need, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 2 ja lõike 3 punktis b või IX lisas (ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasäästlikumaks muutmise toetusele vastavad praegused sertifitseerimiskavad) või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides, ning toetusetaotlus on heaks kiidetud. |
II. MAA MUUTUJAD Põllumajandusliku majapidamise kogu maa koosneb kasutatavast põllumajandusmaast (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad) ja muust maast (kasutamata põllumajandusmaa, metsamaa ja mujal nimetamata muu maa). Kõigi liikide maa kokku nimetatakse põhimaaks ja see tähendab maatüki/maatükkide füüsilist pindala, olenemata sellest, kas viljelusaastal kasvatati seal vaid üht või mitut kultuuri. Üheaastaste kultuuride puhul vastab põhimaa külvipinnale; püsikultuuride puhul on põhimaa kogu istutusala; järjestikuliste kultuuride puhul vastab põhimaa aasta põhikultuuri pindalale maatükil; samaaegselt kasvatavate kultuuride puhul vastab see pindalale, millel kultuurid koos kasvavad. Sel moel on iga maatükk loetletud vaid üks kord. Põhikultuur on see, mille majanduslik väärtus on suurim. Kui toodangu väärtuse alusel ei ole võimalik põhikultuuri määrata, siis on põhikultuuriks see, mis kasvab maatükil pikima aja jooksul kõigist vaatlusaasta jooksul koristatavatest kultuuridest. Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumajandusliku majapidamise poolt kasutatavat põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Külvikord on konkreetsel põllul kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Külvikorra puhul vahetatakse kultuure tavaliselt igal aastal, kuid on võimalik ka mitmeaastaste kultuuridega külvikord. Avamaa ja klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all olevad pinnad tuleb teatada eraldi. Maa muutujate puhul esitatakse maa kasutusviisi andmed vaatlusaasta kohta. |
||||||||||||
CLND 001 |
– |
Kasutatav põllumajandusmaa (KPM) Kasutatav põllumajandusmaa hektarites |
||||||||||
CLND 002 |
– |
– |
Põllumaa Korrapäraselt haritava maa (küntav või viljeletav maa), tavaliselt külvikorrasüsteemiga hõlmatud maa pindala hektarites. |
|||||||||
CLND 003 |
– |
– |
– |
Teravili terade (sh seemne) saamiseks Kuivalt koristatavate teraviljade (sõltumata kasutusalast) all oleva maa pindala hektarites. |
||||||||
CLND 004 |
– |
– |
– |
– |
Pehme nisu ja speltanisu Maa pindala hektarites, kus kasvab Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L. |
|||||||
CLND 005 |
– |
– |
– |
– |
Kõva nisu Maa pindala hektarites, kus kasvab Triticum durum Desf. |
|||||||
CLND 006 |
– |
– |
– |
– |
Rukis ja taliviljasegud (meslin) Maa pindala hektarites, kus kasvavad rukis (Secale cereale L.), ükskõik, millal külvatud, rukki ja teiste sügisel või talvel külvatavate põllukultuuride segud (meslin). |
|||||||
CLND 007 |
– |
– |
– |
– |
Oder Maa pindala hektarites, kus kasvab oder (Hordeum vulgare L.). |
|||||||
CLND 008 |
– |
– |
– |
– |
Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin) Maa pindala hektarites, kus kasvab oder (Avena sativa L.) ja muude sellised suviviljad, mida kasvatatakse seguna ja koristatakse kuivalt, sh seemneks. |
|||||||
CLND 009 |
– |
– |
– |
– |
Maisiterad ja maisitõlvikusegu Maa pindala hektarites, kus kasvab mais (Zea mays L.), mida koristatakse terade, seemne või maisitõlvikusegu saamiseks. |
|||||||
CLND 010 |
– |
– |
– |
– |
Tritikale Maa pindala hektarites, kus kasvab tritikale (x Triticosecale Wittmack). |
|||||||
CLND 011 |
– |
– |
– |
– |
Sorgo Maa pindala hektarites, kus kasvab sorgo (Sorghum bicolor (L.) Conrad Moench või Sorghum sudanense (Piper) Stapf.). |
|||||||
CLND 012 |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms) Maa pindala hektarites, kus kasvab mujal nimetamata kuivalt koristatav teravili, näiteks hirss (Panicum miliaceum L.), tatar (Fagopyrum esculentum Mill.), kanaari paelrohi (Phalaris canariensis L.) ja muud mujal nimetamata teraviljad. |
|||||||
CLND 013 |
– |
– |
– |
– |
Riis Maa pindala hektarites, kus kasvab riis (Oryza sativa L.). |
|||||||
CLND 014 |
– |
– |
– |
Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud) Maa pindala hektarites, kus kasvavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade saamiseks, sõltumata kasutusalast. |
||||||||
CLND 015 |
– |
– |
– |
– |
Põldherned, oad ja maguslupiin Maa pindala hektarites, kus kasvab kuivalt koristatav põldhernes (Pisum sativum L. convar. sativum või Pisum sativum L. convar. arvense L. või convar. speciosum), pluss maa pindala hektarites, kus kasvavad igat liiki kuivalt koristatavad põld- või silmoad (Vicia faba L. (partim)), pluss maa pindala hektarites, kus kasvavad igat liiki maguslupiinid (Lupinus sp.), mida koristatakse kuivalt terade, sh seemne saamiseks, sõltumata kasutusalast. |
|||||||
CLND 016 |
– |
– |
– |
Rühvelkultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvavad juurte, mugulate või varre pärast kasvatatavad kultuurid. Siia ei kuulu mh sellised juur-, mugul- ja sibulviljad, nagu porgandid, peedid ja kaalikad. |
||||||||
CLND 017 |
– |
– |
– |
– |
Kartul (sh seemnekartul) Maa pindala hektarites, kus kasvab kartul (Solanum tuberosum L.). |
|||||||
CLND 018 |
– |
– |
– |
– |
Suhkrupeet (v.a seeme) Maa pindala hektarites, kus kasvab suhkrutööstusele ja alkoholi tootmiseks mõeldud suhkrupeet (Beta vulgaris L.). |
|||||||
CLND 019 |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvab söödapeet (Beta vulgaris L.) ja Brassicae sugukonda kuuluvad taimed, mis on mõeldud sööda valmistamiseks, olenemata sellest, kas söödaks kasutatakse taime juuri või varsi, ning muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana ja mida ei ole mujal nimetatud. |
|||||||
CLND 020 |
– |
– |
– |
Tehnilised kultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvavad tehnilised kultuurid, mida tavaliselt ei müüda otsetarbimiseks, kuna neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda. |
||||||||
CLND 021 |
– |
– |
– |
– |
Õliseemned Maa pindala hektarites, kus kasvavad raps (Brassica napus L.) ja rüps (Brassica rapa L. var. oleifera (Lam.)), päevalilleseemned (Helianthus annus L.), soja (Glycine max (L.) Merril), linaseemned (Linum usitatissimum L.), sinep (Sinapis alba L.), unimagun (Papaver somniferum L.), värvisafloor (Carthamus tinctorius L.), seesamiseemned (Sesamum indicum L.), söödav lõikhein (Cyperus esculentus L.), maapähklid (Arachis hypogea L.), õli tootmiseks kasvatatav kõrvits (Cucurbita pepo var. styriaca) ja kanep (Cannabis sativa L.), mida kasvatatakse õli tootmiseks, ja mida koristatakse kuivalt, v.a puuvillaseemned (Gossypium spp.). |
|||||||
CLND 022 |
– |
– |
– |
– |
– |
Rapsi- ja rüpsiseemned Maa pindala hektarites, kus kasvavad raps (Brassica napus L.) ja rüps (Brassica rapa L. var. oleifera (Lam.)), mida kasvatatakse õli ja proteiini tootmiseks, ja mida koristatakse kuivalt. |
||||||
CLND 023 |
– |
– |
– |
– |
– |
Päevalilleseemned Maa pindala hektarites, kus kasvavad päevalilled (Helianthus annuus L.), mida koristatakse kuivalt. |
||||||
CLND 024 |
– |
– |
– |
– |
– |
Soja Maa pindala hektarites, kus kasvab soja (Glycine max L. Merril), mida koristatakse kuivalt nii õli kui ka proteiini saamiseks. |
||||||
CLND 025 |
– |
– |
– |
– |
– |
Linaseemned (õlilina) Maa pindala hektarites, kus kasvavad linaseemne (Linum usitatissimum L.) peamiselt õli valmistamiseks kasvatatavad sordid, mida koristatakse kuivalt. |
||||||
CLND 026 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt õlisisalduse pärast ja koristatakse kuivalt (v.a puuvillaseemned). |
||||||
CLND 027 |
– |
– |
– |
– |
Kiutaimed Maa pindala hektarites, kus kasvavad kiulina (Linum usitatissimum L), harilik kanep (Cannabis sativa L.), puuvill (Gossypium spp.), džuut (Corchorus capsularis L.), manillakanep (Musa textilis Née), kanephibisk (Hibiscus cannabinus L.) ja sisal (Agave sisalana Perrine). |
|||||||
CLND 028 |
– |
– |
– |
– |
– |
Kiulina Maa pindala hektarites, kus kasvavad kiulina (Linum usitatissimum L.), peamiselt kiu tootmiseks kasvatatavad sordid. |
||||||
CLND 029 |
– |
– |
– |
– |
– |
Harilik kanep Maa pindala hektarites, kus kasvab tavaline kanep (Cannabis sativa L.), mida kasvatatakse varte pärast. |
||||||
CLND 030 |
– |
– |
– |
– |
– |
Puuvill Maa pindala hektarites, kus kasvab puuvill (Gossypium spp.), mida kasvatatakse kiu ja/või õliseemnete tootmiseks. |
||||||
CLND 031 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muud kiutaimed Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse peamiselt kiu saamiseks mujal nimetamata muid taimi, nagu džuut (Corchorus capsularis L.), manillakanep (Musa textilis Née), sisal (Agave sisalana Perrine), ja kanephibisk (Hibiscus cannabinus L.). |
||||||
CLND 032 |
– |
– |
– |
– |
Tubakas Maa pindala hektarites, kus kasvab tubakas (Cannabis sativa L.), mida kasvatatakse lehtede pärast. |
|||||||
CLND 033 |
– |
– |
– |
– |
Humal Maa pindala hektarites, kus kasvab humal (Humulus lupulus L.), mida kasvatatakse humalakäbide pärast. |
|||||||
CLND 034 |
– |
– |
– |
– |
Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed Maa pindala hektarites, kus kasvavad aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed, mida kasvatatakse ravimi- ja parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks. |
|||||||
CLND 035 |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata energiakultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata energiakultuurid, mida kasutatakse eranditult taastuvenergia tootmiseks, ja mida kasvatatakse põllumaal. |
|||||||
CLND 036 |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid. |
|||||||
CLND 037 |
– |
– |
– |
Põllumaalt haljalt koristatud taimed Maa pindala hektarites, kus kasvavad põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt ja mis on mõeldud peamiselt loomasöödaks või taastuvenergia tootmiseks, eelkõige teravili, kõrrelised, liblikõielised taimed, tehnilised kultuurid ja muud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse või kasutatakse haljalt. |
||||||||
CLND 038 |
– |
– |
– |
– |
Lühiajaline rohumaa ja karjamaa Maa pindala hektarites, kus kasvavad tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad karjatamiseks mõeldud heintaimed, hein või silo, mida kasvatatakse vähemalt üks ning tavaliselt kõige enam viis viljelusaastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena. |
|||||||
CLND 039 |
– |
– |
– |
– |
Haljalt koristatud liblikõielised taimed Maa pindala hektarites, kus kasvavad liblikõielised taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks või energia tootmiseks ja koristatakse haljalt terve taimena. Siia kuuluvad segud, mis koosnevad valdavalt liblikõielistest kultuuridest (tavaliselt > 80 %) ja heintaimedest ning mida koristatakse haljalt või kuiva heinana. |
|||||||
CLND 040 |
– |
– |
– |
– |
Haljasmais Maa pindala hektarites, kus kasvab igasugune silo saamiseks kasvatatav mais (Zea mays L.), mida ei koristata terade saamiseks (terve maisitõlvik, terve taim või selle osa). |
|||||||
CLND 041 |
– |
– |
– |
– |
Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais) Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik teraviljad (v.a mais), mida kasvatatakse peamiselt söödaks või taastuvenergia tootmiseks (biomassi tootmine) ja koristatakse haljalt terve taimena. |
|||||||
CLND 042 |
– |
– |
– |
– |
Põllumaalt haljalt koristatud muud taimed, mujal nimetamata Maa pindala hektarites, kus kasvavad muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) põllukultuurid, mida kasvatatakse peamiselt loomasöödaks ja koristatakse haljalt. Siia kuuluvad ka kõik ülejäänud mujal nimetamata põllukultuurid, kui põhisaak on hävinud, kuid jääke saab siiski kasutada (söödaks või taastuvenergia tootmiseks). |
|||||||
CLND 043 |
– |
– |
– |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik ristõielised, leht- või varsköögiviljad, köögiviljad, mida kasvatatakse juurte, mugulate või sibula pärast, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt), ja maasikad, mida kasvatatakse põllumaal külvikorra alusel vaheldumisi muude põllumajandus- või aiakultuuridega. |
||||||||
CLND 044 |
– |
– |
– |
– |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad, mida kasvatatakse külvikorra alusel vaheldumisi muude aiakultuuridega (köögiviljakasvatus) Maa pindala hektarites, kus kasvavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste aiakultuuridega. |
|||||||
CLND 045 |
– |
– |
– |
– |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad, mida kasvatatakse külvikorra alusel vaheldumisi muude kui aiakultuuridega (põllul) Maa pindala hektarites, kus kasvavad värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse viljelusmaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste põllumajanduskultuuridega. |
|||||||
CLND 046 |
– |
– |
– |
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) Maa pindala hektarites, kus kasvavad igasugused lilled ja dekoratiivtaimed, mis on mõeldud müügiks lõikelilledena (nt roosid, nelgid, orhideed, krüsanteemid, lõikeroheline ja muud lõiketooted), potitaimede, istikute ning rõdulillede ja -taimedena (nt rododendronid, asalead, begooniad, geraaniumid, lemmalts, muud poti-, istik- ja rõdutaimed) ning sibul- ja varremugullillede ning muude dekoratiivtaimedena (tulbid, hüatsindid, orhideed, nartsissid ja muud). |
||||||||
CLND 047 |
– |
– |
– |
Seemned ja seemikud Maa pindala hektarites, kus kasvavad juurtaimede seemned (v.a kartul ja muud taimed, mille puhul kasutatakse juuri ka seemneks), söödakultuurid, kõrrelised, tehnilised kultuurid (v.a õliseemned) ning köögiviljade ja lillede seemned ja seemikud. |
||||||||
CLND 048 |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid Maa pindala hektarites, kus kasvavad mujal nimetamata muud põllumaakultuurid. |
||||||||
CLND 049 |
– |
– |
– |
Kesa Kogu külvikorrasüsteemis kasutatav või heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis (GAEC) (9) hoitav haritud või harimata põllumaa pindala hektarites, millelt ei kavatseta viljelusaasta jooksul saaki koristada. Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks viljelusaastaks puhkama. Kesa võib olla:
|
||||||||
CLND 050 |
– |
– |
Püsirohumaa Maa pindala hektarites, mida kasutatakse püsivalt (mitu aastat järjest, tavaliselt viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede, sööda- või energiakultuuride kasvatamiseks harimise (külvamise) läbi või looduslikul (isekülvamise) teel ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorrasüsteemiga. Kõnealust rohumaad võib kasutada karjamaana, silo ja heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks. |
|||||||||
CLND 051 |
– |
– |
– |
Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa Hea või keskmise kvaliteediga pinnasel püsikarjamaa pindala hektarites, mida saab tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks. |
||||||||
CLND 052 |
– |
– |
– |
Hooldamata karjamaa Tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel väikese saagiga püsirohumaa pindala hektarites, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti istutamise või kuivendamise teel parandatud. Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks, tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt, sest seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega. |
||||||||
CLND 053 |
– |
– |
– |
Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele. Püsirohumaade ja heinamaade pindala hektarites, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1307/2013 või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele. |
||||||||
CLND 054 |
– |
– |
Püsikultuurid (sealhulgas noored istandused ja istandused, mida ajutiselt tootmises ei kasutata, v.a ainult oma tarbeks tootmine) Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik viljapuud, tsitrused, pähklipuud, marjad, viinapuud, oliivipuud ja kõik muud püsikultuurid inimtoiduks (nt tee, kohv või jaanikaunad) või muuks otstarbeks (nt puukoolid, jõulupuud või punumiseks või põimimiseks kasutatavad taimed, nagu rotang või bambus). |
|||||||||
CLND 055 |
– |
– |
– |
Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) Õunviljade, luuviljade, pähklite ning troopilise ja subtroopilise kliimavööndi puuviljade aedade pindala hektarites. |
||||||||
CLND 056 |
– |
– |
– |
– |
Õunviljad Õunviljade, nagu õunte (Malus spp.), pirnide (Pyrus spp.), küdooniate (Cydonia oblonga Mill.) või astelpihlaka (Mespilus germanica, L.) aedade pindala hektarites. |
|||||||
CLND 057 |
– |
– |
– |
– |
Luuviljad Luuviljade, nagu virsikute ja nektariinide (Prunus persica (L.) Batch), aprikooside (Prunus armeniaca L. ja muud), magus- ja hapukirsside (Prunus avium L., P. cerasus), ploomide (Prunus domestica L. ja muud) ja muude mujal nimetamata luuviljade, nagu laukapuu (Prunus spinosa L.) või nisperode/jaapani villpöörise viljade (Eriobotrya japonica (Thunb.) Lindl.) aedade pindala hektarites. |
|||||||
CLND 058 |
– |
– |
– |
– |
Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse kõiki subtroopilise ja troopilise kliimavööndi puuvilju, nagu kiivid (Actinidia chinensis Planch.), avokaadod (Persea americana Mill.) või banaanid (Musa spp.). |
|||||||
CLND 059 |
– |
– |
– |
– |
Marjad (v.a maasikad) Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse kõiki marju, nagu mustad sõstrad (Ribes nigrum L.), punased sõstrad (Ribes rubrum L.), vaarikad (Rubus idaeus L.) või mustikad (Vaccinium corymbosum L.). |
|||||||
CLND 060 |
– |
– |
– |
– |
Pähklid Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse kõiki pähklipuid: kreeka pähklid, sarapuupähklid, kastanid ja muud pähklid. |
|||||||
CLND 061 |
– |
– |
– |
Tsitrusviljad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse tsitrusvilju (Citrus spp.): apelsinid, väikesed tsitrusviljad, sidrunid, laimid, pomelid, greibid ja muud tsitrusviljad. |
||||||||
CLND 062 |
– |
– |
– |
Viinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarju (Vitis vinifera L.) |
||||||||
CLND 063 |
– |
– |
– |
– |
Veiniviinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse mahla, viinamarjavirde ja veini tootmiseks. |
|||||||
CLND 064 |
– |
– |
– |
– |
– |
Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks, mis vastavad i) komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/33 (10) või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. |
||||||
CLND 065 |
– |
– |
– |
– |
– |
Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks, mis vastavad i) komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/33 või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides ja ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. |
||||||
CLND 066 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse muude kui PDO ja PGI veinide tootmiseks. |
||||||
CLND 067 |
– |
– |
– |
– |
Lauaviinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks. |
|||||||
CLND 068 |
– |
– |
– |
– |
Rosinaviinamarjad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse viinamarjasorte, mida kasvatatakse rosinate tootmiseks. |
|||||||
CLND 069 |
– |
– |
– |
Oliivid Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse oliivipuid (Olea europea L.) oliivide tootmiseks. |
||||||||
CLND 070 |
– |
– |
– |
Puukoolid Puukoolide pindala hektarites, kus kasvatatakse noori puittaimi avamaal hilisema ümberistutamise jaoks. |
||||||||
CLND 071 |
– |
– |
– |
Muud püsikultuurid, sealhulgas muud püsikultuurid inimtoiduks Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse mujal nimetamata püsikultuure ja kasutatavale põllumajandusmaale jõulupuudeks istutatud puid. |
||||||||
CLND 072 |
– |
– |
– |
– |
Jõulupuud Maa pindala hektarites, kuhu on tulunduse eesmärgil põllumajandusmaale, s.o mitte metsamaale, istutatud jõulupuid. Jõulupuuistandused, mida enam ei hooldata, ja mus kuuluvad metsamaa alla, siia ei kuulu. |
|||||||
CLND 073 |
– |
– |
Koduaiad Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse mh köögivilju, rühvelkultuure ja püsikultuure, mis on mõeldud põllumajandusliku majapidamise valdaja ja tema kodumajapidamise tarbeks, mis on tavaliselt ülejäänud põllumajandusmaast äratuntavalt eraldatud. |
|||||||||
CLND 074 |
– |
Muu põllumajandusmaa Kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud), metsamaa ja muu maa (hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa) pindala hektarites. |
||||||||||
CLND 075 |
– |
– |
Kasutamata põllumajandusmaa Maa pindala hektarites, mida on varem kasutatud põllumajandusmaana, kuid mida vaatlusaastal enam ei harita ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud, st maa, mida ei kasutata põllumajanduslikult. Sellise maa võib uuesti harimisse võtta, kasutades selleks põllumajanduslikus majapidamises tavapäraselt olemasolevaid vahendeid. |
|||||||||
CLND 076 |
– |
– |
Metsamaa Puude või metsapõõsastega kaetud alade, sh metsamaadel asuvate papli- ja muude selliste puude istanduste ning väljaspool ning metsamaal põllumajandusliku majapidamise enda tarbeks kasvatatavate metsapuukoolide, samuti metsas asuvate objektide (metsateed, metsamaterjali hoidlad jne) pindala hektarites. |
|||||||||
CLND 077 |
– |
– |
– |
Lühikese raieringiga madalmetsad Metsamaade pindala hektarites, mida kasutatakse metsapuude kasvatamiseks ning mille raiering ei ületa 20 aastat. Raiering on puude külvamise/istutamise ja metsaraie vahele jääv ajavahemik; raide alla ei kuulu tavapärane hooldustegevus, nagu harvendamine. |
||||||||
CLND 078 |
– |
– |
Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide jms all olev tootmiseks mittekasutatav maa) Maa pindala hektarites, mis on osa põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvast kogu maa-alast, kuid mis ei ole ei kasutatud põllumajandusmaa, kasutamata põllumajandusmaa ega ka metsamaa, nagu hoonete (v.a juhul, kui neid kasutatakse seente kasvatamiseks), taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude all olev maa või viljatu maa. |
|||||||||
|
|
Põllumajandusliku majapidamise eriotstarbeline maa |
||||||||||
CLND 079 |
– |
– |
Kultuurseened Kultuurseente kasvatamiseks kasutatav ala hektarites spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud või kohandatud hoonetes ning maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites. |
|||||||||
CLND 080 |
– |
Kasutatav põllumajandusmaa klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all Maa pindala hektarites, kus kasvatatakse põllukultuure, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastist). Need alad ei tohi sisalduda eespool nimetatud muutujates (mis käivad üksnes avamaa kohta). |
||||||||||
CLND 081 |
– |
– |
Köögivili, sh melonid, arbuusid ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all Maa pindala hektarites, kus kasvavad kõik ristõielised, leht- või varsköögiviljad, köögiviljad, mida kasvatatakse juurte, mugulate või sibula pärast, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt), ja maasikad, mida kasvatatakse klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all. |
|||||||||
CLND 082 |
– |
– |
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all Maa pindala hektarites, kus klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvavad igasugused lilled ja dekoratiivtaimed, mis on mõeldud müügiks lõikelilledena (nt roosid, nelgid, orhideed, krüsanteemid, lõikeroheline ja muud lõiketooted), potitaimede, istikute ning rõdulillede ja -taimedena (nt rododendronid, asalead, begooniad, geraaniumid, lemmalts või muud poti-, istik- ja rõdutaimed) ning sibul- ja varremugullillede ning muude dekoratiivtaimedena (tulbid, hüatsindid, orhideed, nartsissid ja muud). |
|||||||||
CLND 083 |
– |
– |
Muud põllukultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all Muude põllukultuuride klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvatamiseks kasutatava põllumaa pindala hektarites. |
|||||||||
CLND 084 |
– |
– |
Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all Püsikultuuride klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvatamiseks kasutatava põllumaa pindala hektarites. |
|||||||||
CLND 085 |
– |
– |
Mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all Muu kasutatava põllumajandusmaa pindala hektarites, mida kasutatakse klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all kasvatamiseks. |
|||||||||
Mahepõllumajandus Põllumajanduslikul majapidamisel on maad, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, mis on vastavad i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral kõige uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, sh üleminekuperioodil. Põllumajanduskultuurid on määratletud põhijaotises „II. MAA MUUTUJAD“. |
||||||||||||
CLND 086 |
– |
Mahepõllumajanduseks kasutatav põllumajandusmaa (v.a koduaiad) |
||||||||||
CLND 087 |
– |
– |
Mahepõllumajanduseks kasutatav avamaa |
|||||||||
CLND 088 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatav teravili terade (sh seemne) saamiseks |
||||||||
CLND 089 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatav pehme nisu ja speltanisu |
|||||||
CLND 090 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatav kõva nisu |
|||||||
CLND 091 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega terade saamiseks avamaal kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud) |
||||||||
CLND 092 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad rühvelkultuurid |
||||||||
CLND 093 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatav kartul (sh seemnekartul) |
|||||||
CLND 094 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatav suhkrupeet (v.a seeme) |
|||||||
CLND 095 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad tehnilised kultuurid |
||||||||
CLND 096 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad õliseemned |
|||||||
CLND 097 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatav soja |
||||||
CLND 098 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad põllumaalt haljalt koristatavad taimed |
||||||||
CLND 099 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal viljeldav lühiajaline rohumaa ja karjamaa |
|||||||
CLND 100 |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad haljalt koristatavad liblikõielised taimed |
|||||||
CLND 101 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad |
||||||||
CLND 102 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad seemned ja seemikud |
||||||||
CLND 103 |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega peetav püsirohumaa avamaal |
|||||||||
CLND 104 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal viljeldav karjamaa ja heinamaa, v.a looduslikud rohumaad |
||||||||
CLND 105 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal peetav hooldamata karjamaa |
||||||||
CLND 106 |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad püsikultuurid (sealhulgas noored istandused ja istandused, mida ajutiselt tootmises ei kasutata, v.a ainult oma tarbeks tootmine) |
|||||||||
CLND 107 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) |
||||||||
CLND 108 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad tsitrusviljad |
||||||||
CLND 109 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad veiniviinamarjad |
||||||||
CLND 110 |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega avamaal kasvatatavad oliivid |
||||||||
CLND 111 |
– |
Mahepõllumajanduslike meetoditega kasvatatav köögivili, sh melonid, arbuusid ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all |
||||||||||
Niisutatav haritav avamaa |
||||||||||||
CLND 112 |
– |
Kogu niisutatav maa Kasutatava põllumajandusmaa maksimaalne kogupindala hektarites, mida oleks võimalik vaatlusaastal põllumajanduslikus majapidamises tavapäraselt olemasolevate seadmete ja veekogusega niisutada. |
III. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE MUUTUJAD Need loomad ei pea tingimata olema valdaja omandis. Loomad võivad viibida põllumajandusliku majapidamise territooriumil (põllumajandusliku majapidamise kasutataval põllumajandusmaal või hoonetes) või väljaspool seda (ühiskarjamaadel või rände vahepeatusel jne). Põllumajandusloomade muutujate puhul määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva ühise vaatluspäeva. |
||||||
|
|
Veised Liikidesse Bos taurus ja Bubalus kuuluvad koduloomad, k.a hübriidid, nagu beefalo. |
||||
CLVS 001 |
– |
– |
Alla 1 aasta vanused veised Alla 1 aasta vanuste pullide ja lehmade arv. |
|||
CLVS 002 |
– |
– |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused veised Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanuste veiste arv. |
|||
CLVS 003 |
– |
– |
– |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanuste pullide arv. |
||
CLVS 004 |
– |
– |
– |
Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanuste mullikate arv. |
||
|
|
|
Vähemalt kahe aasta vanused veised |
|||
CLVS 005 |
– |
– |
– |
Vähemalt kaheaastased pullid Vähemalt kahe aasta vanuste pullide arv. |
||
CLVS 006 |
– |
– |
– |
Vähemalt kahe aasta vanused emased veised Vähemalt kahe aasta vanuste lehmade arv. |
||
CLVS 007 |
– |
– |
– |
– |
Vähemalt kaheaastased mullikad Vähemalt kahe aasta vanuste poegimata emaste veiste arv. |
|
CLVS 008 |
– |
– |
– |
– |
Lehmad Üldjuhul vähemalt kahe aasta vanuste poeginud lehmade arv. |
|
CLVS 009 |
– |
– |
– |
– |
– |
Piimalehmad Poeginud lehmade arv (sh alla kahe aasta vanused), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks. |
CLVS 010 |
– |
– |
– |
– |
– |
Muud kui piimalehmad Poeginud lehmade arv (sh alla kahe aasta vanused), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks ja kelle piim ei ole mõeldud inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks. |
CLVS 011 |
– |
– |
– |
– |
– |
Pühvellehmad Poeginud pühvellehmade (Bubalus bubalis, L.) arv (sh alla kahe aasta vanused). |
|
Lambad ja kitsed |
|||||
CLVS 012 |
– |
Lambad (igas vanuses) Liiki Ovis aries L. kuuluvate koduloomade arv. |
||||
CLVS 013 |
– |
– |
Uted Uttede ja paaritatud utetallede arv, sõltumata sellest, kas tegu on piima- või lihaloomadega. |
|||
CLVS 014 |
– |
– |
Muud lambad Kõigi lammaste arv, v.a uted. |
|||
CLVS 015 |
– |
Kitsed (igas vanuses) Alamliiki Capra aegagrus hircus L. kuuluvate koduloomade arv. |
||||
CLVS 016 |
– |
– |
Emakitsed Poeginud ja paaritatud kitsede arv. |
|||
CLVS 017 |
– |
– |
Muud kitsed Kõigi kitsede arv, v.a emakitsed. |
|||
|
|
Sead Liiki Sus scrofa domesticus Erxleben kuuluvad koduloomad. |
||||
CLVS 018 |
– |
– |
Põrsad eluskaaluga alla 20 kg Alla 20 kg eluskaaluga põrsaste arv. |
|||
CLVS 019 |
– |
– |
Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg Järglaste saamiseks mõeldud emiste arv, kaaluga vähemalt 50 kg, olenemata sellest, kas nad on poeginud või mitte. |
|||
CLVS 020 |
– |
– |
Muud sead Mujal nimetamata sigade arv. |
|||
|
|
Kodulinnud Kanad (Gallus L.), kalkunid (Meleagris spp.), pardid (Anas spp. ja Cairina moschata L.), haned (Anser domesticus L.), jaanalinnud (Struthio camelus L.) ja muud mujal nimetamata kodulinnud, nagu vutid (Coturnix spp.), faasanid (Phasianus spp.), pärlkanad (Numida meleagris domestica L.) ja tuvid (Columbinae spp.). Siia ei kuulu aga jahipidamiseks ja mitte liha/munade tootmiseks suletud tingimustes kasvatatavad linnud. |
||||
CLVS 021 |
– |
– |
Broilerid Liiki Gallus L. kuuluvate kodulindude arv, keda peetakse liha tootmiseks. |
|||
CLVS 022 |
– |
– |
Munakanad Liiki Gallus L. kuuluvate munemisikka jõudnud kodulindude arv, keda peetakse munade tootmiseks. |
|||
CLVS 023 |
– |
Muud kodulinnud Broilerite ja munakanade all nimetamata kodulindude arv. Siia ei kuulu tibud. |
||||
CLVS 024 |
– |
– |
Kalkunid Liiki Meleagris kuuluvate kodulindude arv. |
|||
CLVS 025 |
– |
– |
Pardid Liikidesse Anas ja Cairina moschata L. kuuluvate kodulindude arv. |
|||
CLVS 026 |
– |
– |
Haned Liiki Anser domesticus L. kuuluvate kodulindude arv. |
|||
CLVS 027 |
– |
– |
Jaanalinnud Jaanalindude (Struthio camelus L.) arv. |
|||
CLVS 028 |
– |
– |
Mujal nimetamata muud kodulinnud Mujal nimetamata muude kodulindude arv. |
|||
|
|
Küülikud Liiki Oryctolagus kuuluvad koduloomad. |
||||
CLVS 029 |
– |
– |
Emaküülikud Liha tootmiseks kasvatatavate poeginud emaküülikute (Oryctolagus spp.) arv. |
|||
CLVS 030 |
– |
Mesilased Mee tootmiseks peetavate mesilastega (Apis mellifera L.) tarude arv. |
||||
CLVS 031 |
– |
Hirved Selliste liha tootmiseks kasvatatavate loomade olemasolu, nagu punahirved (Cervus elaphus L.), tähnikhirved (Cervus nippon Temminck), põhjapõdrad (Rangifer tarandus L.) või kabehirved (Dama dama L.). |
||||
CLVS 032 |
– |
Karusloomad Selliste karusnaha tootmiseks kasvatatavate loomade olemasolu, nagu naaritsad (Neovison vison Schreber), tuhkrud (Mustela putorius L.), rebased (Vulpes spp. ja muud), kährikud ehk kährikkoerad (Nyctereutes spp.) või tšintšiljad (Chinchilla spp.). |
||||
CLVS 033 |
– |
Mujal nimetamata põllumajandusloomad Käesolevas jaotises esitatakse mujal nimetamata tootmisloomade olemasolu. |
||||
Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid Põllumajanduslikul majapidamisel on loomi, kelle puhul kasutatakse põllumajanduslikke meetodeid, mis vastavad i) määruses (EÜ) nr 834/2007 või määruses (EL) 2018/848 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllundust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, sh üleminekuperioodil. Loomad on määratletud põhijaotises „III. PÕLLUMAJANDUSLOOMADE MUUTUJAD“. |
||||||
CLVS 034 |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad veised Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate veiste arv. |
||||
CLVS 035 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad piimalehmad Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate piimalehmade arv. |
CLVS 036 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad muud kui piimalehmad Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate muude kui piimalehmade arv. |
CLVS 037 |
– |
– |
– |
– |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad pühvellehmad Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate pühvellehmade arv. |
CLVS 038 |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad lambad (igas vanuses) Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate lammaste arv. |
||||
CLVS 039 |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad kitsed (igas vanuses) Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate kitsede arv. |
||||
CLVS 040 |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad sead Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate sigade arv. |
||||
CLVS 041 |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad kodulinnud Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate kodulindude arv. |
||||
CLVS 042 |
– |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad broilerid Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate broilerite arv. |
|||
CLVS 043 |
– |
– |
Mahepõllumajanduslikult kasvatatavad munakanad Mahepõllumajanduslikult kasvatatavate munakanade arv. |
(1) Komisjoni 23. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1089/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ seoses ruumiandmekogumite ja -teenuste ristkasutatavusega) II lisa (ELT L 323, 8.12.2010, lk 11).
(2) NUTS: ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(6) Aasta tööühiku (ATÜ) 2. protsendirühm: (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).
(7) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549) artikkel 94 ja II lisa.
(10) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019, lk 2).
II LISA
Muutujate loend moodulite kaupa
MOODUL 1. TÖÖJÕUD JA MUU TULUTOOV TEGEVUS
Muutujad |
Ühik/liik |
|||
Teema: põllumajandusliku majapidamise juhtimine |
|
|||
|
Alamteemad: valdaja ja sooline tasakaal |
|
||
MLFO 001 |
– |
Valdaja sugu |
mees/naine |
|
MLFO 002 |
– |
Sünniaasta |
Aasta |
|
|
Alamteema: tööjõusisend |
|
||
MLFO 003 |
– |
Valdaja põllumajandustöö põllumajanduslikus majapidamises |
ATÜ 1. rühm (1) |
|
|
Alamteema: ohutusmeetmed, sh põllumajandusliku majapidamise ohutuskava |
|
||
MLFO 004 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise ohutuskava |
jah/ei |
|
Teema: peretööjõud |
|
|||
|
Alamteemad: tööjõusisend, töös osalejate arv ja sooline tasakaal |
|
||
MLFO 005 |
– |
Põllumajandustööd tegevad meessoost pereliikmed |
ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv |
|
MLFO 006 |
– |
Põllumajandustööd tegevad naissoost pereliikmed |
ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv |
|
Teema: pereväline tööjõud |
|
|||
|
Alamteemad: tööjõusisend, palgatud töötajate arv ja sooline tasakaal |
|
||
|
|
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised isikud |
|
|
MLFO 007 |
– |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised meessoost isikud |
ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv |
MLFO 008 |
– |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised naissoost isikud |
ATÜ 2. rühma (2) kuuluvate isikute arv |
|
Alamteema: põllumajandusliku majapidamise ajutised töötajad |
|
||
MLFO 009 |
– |
Ajutised perevälised töötajad: mehed ja naised |
Täistööpäevad |
|
|
Alamteema: lepinguliste töötajate tööjõusisend |
|
||
MLFO 010 |
– |
Isikud, kes ei tööta otseselt põllumajanduslikus majapidamises, ja kes ei sisaldu eelnimetatud kategooriates. |
Täistööpäevad |
|
Teema: põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus |
|
|||
|
Alamteema: tegevuse liigid |
|
||
MLFO 011 |
– |
Tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamine |
jah/ei |
|
MLFO 012 |
– |
Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused |
jah/ei |
|
MLFO 013 |
– |
Käsitöö |
jah/ei |
|
MLFO 014 |
– |
Põllumajandussaaduste töötlemine |
jah/ei |
|
MLFO 015 |
– |
Taastuvenergia tootmine |
jah/ei |
|
MLFO 016 |
– |
Puidu töötlemine |
jah/ei |
|
MLFO 017 |
– |
Vesiviljelus |
jah/ei |
|
|
|
Lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid) |
|
|
MLFO 018 |
– |
– |
Põllumajanduslik lepinguline töö |
jah/ei |
MLFO 019 |
– |
– |
Mittepõllumajanduslik lepinguline töö |
jah/ei |
MLFO 020 |
– |
Metsandus |
jah/ei |
|
MLFO 021 |
– |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud mujal nimetamata muu tulutoov tegevus |
jah/ei |
|
|
Alamteema: tähtsus põllumajanduslikule majapidamisele |
|
||
MLFO 022 |
– |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osatähtsus põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangus. |
Protsendivahemikud (3) |
|
|
Alamteema: tööjõusisend |
|
||
MLFO 023 |
– |
Kas valdaja tegeleb muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
M/S/N (4) |
|
MLFO 024 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
Isikute arv |
|
MLFO 025 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
Isikute arv |
|
MLFO 026 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
Isikute arv |
|
MLFO 027 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
Isikute arv |
|
Teema: muu tulutoov tegevus, mis ei ole otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega |
|
|||
|
Alamteema: tööjõusisend |
|
||
MLFO 028 |
– |
Ainuvaldaja, kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
M/S/N (4) |
|
MLFO 029 |
– |
Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
Isikute arv |
|
MLFO 030 |
– |
Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
Isikute arv |
MOODUL 2. MAAELU ARENG
Muutujad |
Ühik/liik |
|||
Teema: maaelu arengu meetmetest toetust saavad põllumajanduslikud majapidamised |
|
|||
MRDV 001 |
– |
Nõustamisteenused, põllumajandusliku majapidamise juhtimis- ja asendusteenused |
jah/ei |
|
MRDV 002 |
– |
Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad |
jah/ei |
|
MRDV 003 |
– |
Investeeringud materiaalsesse varasse |
jah/ei |
|
MRDV 004 |
– |
Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine |
jah/ei |
|
|
|
Põllumajandusliku majapidamise ja äritegevuse arendamine |
|
|
MRDV 005 |
– |
– |
Äriettevõtte asutamise toetus noortele põllumajandustootjatele |
jah/ei |
MRDV 006 |
– |
– |
Äriettevõtte asutamise toetus väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks |
jah/ei |
MRDV 007 |
– |
– |
Täiendavad riiklikud otsetoetused Horvaatias |
jah/ei |
MRDV 008 |
– |
Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse |
jah/ei |
|
|
|
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused |
|
|
MRDV 009 |
– |
– |
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede |
jah/ei |
MRDV 010 |
– |
– |
Metsakeskkonna- ja kliimateenused ning metsakaitse |
jah/ei |
MRDV 011 |
– |
Mahepõllumajandus |
jah/ei |
|
MRDV 012 |
– |
Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused |
jah/ei |
|
MRDV 013 |
– |
Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele |
jah/ei |
|
MRDV 014 |
– |
Loomade heaolu |
jah/ei |
|
MRDV 015 |
– |
Riskijuhtimine |
jah/ei |
MOODUL 3. NIISUTUS
Muutujad |
Ühik/liik |
||
Teema: niisutustavad |
|
||
|
Alamteema: niisutuse kättesaadavus |
|
|
MIRR 001 |
– |
Viimase 3 aasta jooksul niisutatud keskmine kasutatav ava-põllumajandusmaa |
ha |
MIRR 002 |
– |
Kasutatav ava-põllumajandusmaa kokku |
ha |
MIRR 003 |
– |
Vee kogus |
Kuupmeetrid |
|
Alamteema: niisutusmeetodid |
|
|
MIRR 004 |
– |
Pinnaniisutus |
ha |
MIRR 005 |
– |
Vihmutus |
ha |
MIRR 006 |
– |
Tilkkastmine |
ha |
|
Alamteema: niisutusvee allikad |
|
|
MIRR 007 |
– |
Majapidamise territooriumi põhjavesi |
jah/ei |
MIRR 008 |
– |
Majapidamise territooriumi ja väljaspoolne pinnavesi |
jah/ei |
MIRR 009 |
– |
Väljaspool majapidamise territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi |
jah/ei |
MIRR 010 |
|
Töödeldud reovesi |
jah/ei |
MIRR 011 |
– |
Muu vesi |
jah/ei |
MIRR 012 |
|
Niisutusvee maksetingimused |
Kood |
|
Alamteema: niisutusseadmete tehnilised näitajad |
|
|
MIRR 013 |
|
Reservuaarid |
jah/ei |
MIRR 014 |
|
Niisutussüsteemi hooldusolek |
Kood |
MIRR 015 |
|
Pumbajaam |
jah/ei |
MIRR 016 |
– |
Veemõõdu süsteem |
Kood |
MIRR 017 |
– |
Niisutuskontroller |
Kood |
MIRR 018 |
– |
Kastmisväetamissüsteem |
jah/ei |
Teema: 12-kuulise ajavahemiku jooksul niisutatud kultuurid |
|
||
|
Alamteema: terade saamiseks kasvatatav teravili |
|
|
MIRR 019 |
– |
Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili, v.a maisiterad, maisitõlvikusegu ja riis |
ha |
MIRR 020 |
– |
Maisiterad ja maisitõlvikusegu |
ha |
|
Alamteema: terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
|
|
MIRR 021 |
– |
Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud) |
ha |
|
Alamteema: rühvelkultuurid |
|
|
MIRR 022 |
– |
Kartul (sh seemnekartul) |
ha |
MIRR 023 |
– |
Suhkrupeet (v.a seeme) |
ha |
|
Alamteema: tehnilised kultuurid |
|
|
MIRR 024 |
– |
Rapsi- ja rüpsiseemned |
ha |
MIRR 025 |
– |
Päevalilleseemned |
ha |
MIRR 026 |
– |
Kiutaimed |
ha |
|
Alamteema: põllumaalt haljalt koristatud taimed |
|
|
MIRR 027 |
|
Põllumaalt haljalt koristatavad taimed |
ha |
|
Alamteema: muud põllukultuurid |
|
|
MIRR 028 |
– |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad, mida kasvatatakse külvikorra alusel vaheldumisi muude kui aiakultuuridega (põllul) |
ha |
MIRR 029 |
– |
Muud niisutatavad kultuurid ava-põllumaal |
ha |
|
Alamteema: püsirohumaa |
|
|
MIRR 030 |
– |
Püsirohumaa |
ha |
|
Alamteema: püsikultuurid |
|
|
MIRR 031 |
– |
Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) |
ha |
MIRR 032 |
– |
Tsitrusviljad |
ha |
MIRR 033 |
|
Oliivid |
ha |
MIRR 034 |
|
Viinamarjaistandused |
ha |
MOODUL 4. MULLAHARIMISTAVAD
Muutujad |
Ühik/liik |
||
Teema: avamaa mullaharimistavad |
|
||
MSMP 001 |
|
Kuivendamine põllumajanduslikus majapidamises |
ha |
|
Alamteema: mullaharimismeetodid |
|
|
MSMP 002 |
– |
Tavapärane mullaharimine |
ha |
MSMP 003 |
– |
Konserveeriv mullaharimine |
ha |
MSMP 004 |
– |
Otsekülv |
ha |
|
Alamteema: pinnakate põllumaal |
|
|
MSMP 005 |
– |
Pinnakate: tavaline talivili |
ha |
MSMP 006 |
– |
Pinnakate: püüdekultuur, eelvili või vahekultuur põllumaal |
ha |
MSMP 007 |
– |
Pinnakate: taimejäägid ja/või multš |
ha |
MSMP 008 |
– |
Pinnakate: põhikultuuri järel katmata pinnas |
ha |
|
Alamteema: põllumaa külvikord |
|
|
MSMP 009 |
– |
Külvikorraga põllumaa osatähtsus |
Protsent |
|
Alamteema: ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala |
|
|
MSMP 010 |
– |
Terrassid |
ha |
MSMP 011 |
– |
Põlluservad või puhverribad |
ha |
MSMP 012 |
– |
Lineaarsed elemendid: hekid ja puuderead |
ha |
MSMP 013 |
– |
Lineaarsed elemendid: kivimüürid |
ha |
MSMP 014 |
– |
Agrometsandus |
ha |
MOODUL 5. MASINAD JA SEADMED
Muutujad |
Ühik/liik |
||||
Teema: seadmed |
|
||||
|
Alamteema: internetiseadmed |
|
|||
MMEQ 001 |
– |
Juurdepääs internetile |
jah/ei |
||
MMEQ 002 |
– |
Juhtimisinfosüsteemide kasutamine |
jah/ei |
||
|
Alamteema: põhilised masinad |
|
|||
|
|
Oma masinad |
|
||
MMEQ 003 |
– |
– |
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate <= 40 kW traktorite arv |
Arv |
|
MMEQ 004 |
– |
– |
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate > 40 kW ja <= 60 kW traktorite arv |
Arv |
|
MMEQ 005 |
– |
– |
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate > 60 kW ja <= 100 kW traktorite arv |
Arv |
|
MMEQ 006 |
– |
– |
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate > 100 kW traktorite arv |
Arv |
|
MMEQ 007 |
– |
– |
Maaharimismasinad |
jah/ei |
|
MMEQ 008 |
– |
– |
Külvikud ja istutusmasinad |
jah/ei |
|
MMEQ 009 |
– |
– |
Väetiselaoturid, pulverisaatorid või -pihustid |
jah/ei |
|
MMEQ 010 |
– |
– |
Taimekaitsevahendite levitamisseadmed |
jah/ei |
|
MMEQ 011 |
– |
– |
– |
Vaatlusperioodil taimekaitsevahendite levitamiseks kasutatud horisontaalpoomiga pihustid ning viljapuuaedade, viinamarjaistanduste või muude püsikultuuride pihustid on varustatud madala riskiga düüsidega. |
Kood |
MMEQ 012 |
– |
Teraviljakombainid |
jah/ei |
||
MMEQ 013 |
– |
Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid |
jah/ei |
||
|
|
|
|
||
|
|
Masinad, mida kasutavad mitu põllumajanduslikku majapidamist |
|||
MMEQ 014 |
– |
– |
Traktorid |
jah/ei |
|
MMEQ 015 |
– |
– |
Kultivaatorid, adrad, külvikud, pulverisaatorid, pihustid, taimekaitsevahendite või väetiste levitamisseadmed |
jah/ei |
|
MMEQ 016 |
– |
– |
Teraviljakombainid |
jah/ei |
|
MMEQ 017 |
– |
– |
Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid |
jah/ei |
|
|
Alamteema: täppispõllumajanduse kasutamine |
|
|||
MMEQ 018 |
– |
Robotid |
jah/ei |
||
MMEQ 019 |
– |
– |
Robotid taimekaitsevahendite levitamiseks |
jah/ei |
|
MMEQ 020 |
– |
– |
Taimekaitsevahendite ribapihustamine |
jah/ei |
|
MMEQ 021 |
– |
Täppisviljelus |
jah/ei |
||
MMEQ 022 |
– |
Kultuuride täppisseire |
jah/ei |
||
MMEQ 023 |
– |
Pinnase analüüs |
jah/ei |
||
|
Alamteema: masinad loomakasvatuse jaoks |
|
|||
MMEQ 024 |
– |
Loomade heaolu ja tervise kontroll |
jah/ei |
||
MMEQ 025 |
– |
Sööda peenesti-segisti |
jah/ei |
||
MMEQ 026 |
– |
Automaatsed söötmissüsteemid |
jah/ei |
||
MMEQ 027 |
– |
Lauda sisekliima automaatne reguleerimine |
jah/ei |
||
MMEQ 028 |
– |
Lüpsirobotid |
jah/ei |
||
|
Alamteema: põllumajandustoodete ladustamine |
|
|||
MMEQ 029 |
– |
Seemnete (teravilja, õliseemnete ja kaunviljade) ladustamine |
kuupmeetrid |
||
MMEQ 030 |
– |
Juurte, mugulate ja sibulate ladustamine |
jah/ei |
||
MMEQ 031 |
– |
Juur- ja puuvilja ladustamine |
jah/ei |
||
MMEQ 032 |
– |
Külmsäilitus |
kuupmeetrid |
||
Teema: seadmed |
|
||||
|
Alamteema: põllumajanduslikes majapidamistes taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed |
|
|||
MMEQ 033 |
– |
Tuul |
jah/ei |
||
MMEQ 034 |
– |
Biomass |
jah/ei |
||
MMEQ 035 |
– |
– |
Biomassist saadav biogaas |
jah/ei |
|
MMEQ 036 |
– |
Päikeseenergia (termiline energia) |
jah/ei |
||
MMEQ 037 |
– |
Päikeseenergia (fotogalvaaniline energia) |
jah/ei |
||
MMEQ 038 |
– |
Hüdroenergia |
jah/ei |
||
MMEQ 039 |
– |
Muud allikad |
jah/ei |
MOODUL 6. VILJAPUUAIAD
Muutujad |
Ühik/liik |
|||
Teema: õunviljad |
|
|||
|
Alamteema: õunad: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 001 |
– |
Õunad |
ha |
|
MORC 002 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 003 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 004 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 005 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
|
Alamteema: õunad: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 006 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega < 400 puu hektaril |
ha |
MORC 007 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega 400–1 599 puud hektaril |
ha |
MORC 008 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega 1 600 –3 199 puud hektaril |
ha |
MORC 009 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega >= 3 200 puud hektaril |
ha |
|
Alamteema: pirnid: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 010 |
– |
Pirnid |
ha |
|
MORC 011 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 012 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 013 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 014 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
|
Alamteema: pirnid: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 015 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega < 400 puu hektaril |
ha |
MORC 016 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega 400–1 599 puud hektaril |
ha |
MORC 017 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega 1 600 –3 199 puud hektaril |
ha |
MORC 018 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega >= 3 200 puud hektaril |
ha |
Teema: luuviljad |
|
|||
|
Alamteema: virsikud: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 019 |
– |
Virsikud |
ha |
|
MORC 020 |
– |
– |
Virsikud vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 021 |
– |
– |
Virsikud vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 022 |
– |
– |
Virsikud vanuseklassis >= 15 aasta |
ha |
|
Alamteema: virsikud: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 023 |
– |
– |
Virsikud istutustihedusega < 600 puu hektaril |
ha |
MORC 024 |
– |
– |
Virsikud istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril |
ha |
MORC 025 |
– |
– |
Virsikud istutustihedusega >= 1 200 puud hektaril |
ha |
|
Alamteema: nektariinid: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 026 |
– |
Nektariinid |
ha |
|
MORC 027 |
– |
– |
Nektariinid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 028 |
– |
– |
Nektariinid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 029 |
– |
– |
Nektariinid vanuseklassis >= 15 aasta |
ha |
|
Alamteema: nektariinid: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 030 |
– |
– |
Nektariinid istutustihedusega < 600 puu hektaril |
ha |
MORC 031 |
– |
– |
Nektariinid istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril |
ha |
MORC 032 |
– |
– |
Nektariinid istutustihedusega >= 1 200 puud hektaril |
ha |
|
Alamteema: aprikoosid: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 033 |
– |
Aprikoosid |
ha |
|
MORC 034 |
– |
– |
Aprikoosid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 035 |
– |
– |
Aprikoosid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 036 |
– |
– |
Aprikoosid vanuseklassis >= 15 aasta |
ha |
|
Alamteema: aprikoosid: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 037 |
– |
– |
Aprikoosid istutustihedusega < 600 puu hektaril |
ha |
MORC 038 |
– |
– |
Aprikoosid istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril |
ha |
MORC 039 |
– |
– |
Aprikoosid istutustihedusega >= 1 200 puud hektaril |
ha |
Teema: tsitrusviljad |
|
|||
|
Alamteema: apelsinid: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 040 |
– |
Nabaapelsinid |
ha |
|
MORC 041 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 042 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 043 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 044 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
MORC 045 |
– |
Harilikud apelsinid |
ha |
|
MORC 046 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 047 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 048 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 049 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis < 25 aasta |
ha |
MORC 050 |
– |
Veriapelsinid |
ha |
|
MORC 051 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 052 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 053 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 054 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
MORC 055 |
– |
Muud mujal nimetamata apelsinid |
ha |
|
MORC 056 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 057 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 058 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 059 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
|
Alamteema: apelsinid: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
|
|
Nabaapelsinid |
|
|
MORC 060 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 061 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 062 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 063 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
|
|
Harilikud apelsinid |
|
|
MORC 064 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 065 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 066 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 067 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega < 750 puu hektaril |
ha |
|
|
Veriapelsinid |
|
|
MORC 068 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 069 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 070 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 071 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
|
|
Muud mujal nimetamata apelsinid |
|
|
MORC 072 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 073 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 074 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 075 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
|
Alamteema: väikeseviljalised tsitrused: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 076 |
– |
Satsumad |
ha |
|
MORC 077 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 078 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 079 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 080 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
MORC 081 |
– |
Klementiinid |
ha |
|
MORC 082 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 083 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 084 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 085 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
MORC 086 |
– |
Muud mujal nimetamata väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) |
ha |
|
MORC 087 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 088 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 089 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 090 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
|
Alamteema: väikeseviljalised tsitrused: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
|
|
Satsumad |
|
|
MORC 091 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 092 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 093 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 094 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
|
|
Klementiinid |
|
|
MORC 095 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 096 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 097 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 098 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
|
|
Muud mujal nimetamata väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) |
|
|
MORC 099 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 100 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 101 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 102 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
|
Alamteema: sidrunid: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 103 |
– |
Sidrunid |
ha |
|
MORC 104 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 105 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis 5–14 aastat |
ha |
MORC 106 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis 15–24 aastat |
ha |
MORC 107 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis >= 25 aasta |
ha |
|
Alamteema: sidrunid: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 108 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega < 250 puu hektaril |
ha |
MORC 109 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
ha |
MORC 110 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
ha |
MORC 111 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
ha |
Teema: oliivid |
|
|||
|
Alamteema: oliivid: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 112 |
– |
Lauaoliivid |
ha |
|
MORC 113 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 114 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis 5–11 aastat |
ha |
MORC 115 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis 12–49 aastat |
ha |
MORC 116 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis >= 50 aasta |
ha |
MORC 117 |
– |
Õlioliivid |
ha |
|
MORC 118 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis < 5 aasta |
ha |
MORC 119 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis 5–11 aastat |
ha |
MORC 120 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis 12–49 aastat |
ha |
MORC 121 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis >= 50 aasta |
ha |
|
Alamteema: oliivid: pindala puude istutustiheduse alusel |
|
||
|
|
Lauaoliivid |
|
|
MORC 122 |
– |
– |
Lauaoliivid istutustihedusega < 140 puu hektaril |
ha |
MORC 123 |
– |
– |
Lauaoliivid istutustihedusega 140–399 puud hektaril |
ha |
MORC 124 |
– |
– |
Lauaoliivid istutustihedusega >= 400 puu hektaril |
ha |
|
|
Õlioliivid |
|
|
MORC 125 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega < 140 puu hektaril |
ha |
MORC 126 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega 140–399 puud hektaril |
ha |
MORC 127 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega 400–699 puud hektaril |
ha |
MORC 128 |
|
|
Õlioliivid istutustihedusega 700–1499 puud hektaril |
ha |
MORC 129 |
|
|
Õlioliivid istutustihedusega >= 1 500 puu hektaril |
ha |
Teema: laua- ja rosinaviinamarjad |
|
|||
|
Alamteema: lauaviinamarjad: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 130 |
– |
Lauaviinamarjad |
ha |
|
MORC 131 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis < 3 aasta |
ha |
MORC 132 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis 3–9 aastat |
ha |
MORC 133 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis 10–19 aastat |
ha |
MORC 134 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis 20–49 aastat |
ha |
MORC 135 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis >= 50 aasta |
ha |
|
Alamteema: lauaviinamarjad: pindala viinapuude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 136 |
– |
– |
Lauaviinamarjad istutustihedusega < 1 000 taime hektaril |
ha |
MORC 137 |
– |
– |
Lauaviinamarjad istutustihedusega 1 000 –1 499 taime hektaril |
ha |
MORC 138 |
– |
– |
Lauaviinamarjad istutustihedusega >= 1 500 taime hektaril |
ha |
|
Alamteema: rosinaviinamarjad: pindala istanduse vanuse alusel |
|
||
MORC 139 |
– |
Rosinaviinamarjad |
ha |
|
MORC 140 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis < 3 aasta |
ha |
MORC 141 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis 3–9 aastat |
ha |
MORC 142 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis 10–19 aastat |
ha |
MORC 143 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis 20–49 aastat |
ha |
MORC 144 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis >= 50 aasta |
ha |
|
Alamteema: rosinaviinamarjad: pindala viinapuude istutustiheduse alusel |
|
||
MORC 145 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad istutustihedusega < 1 000 taime hektaril |
ha |
MORC 146 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad istutustihedusega 1 000 –1 499 taime hektaril |
ha |
MORC 147 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad istutustihedusega >= 1 500 taime hektaril |
ha |
(1) Aasta tööühiku (ATÜ) 1. protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).
(2) Aasta tööühiku (ATÜ) 2. protsendirühm: (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).
(3) Põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangu protsendivahemikud: (≥ 0 – ≤ 10), (> 10 – ≤ 50), (> 50 – < 100).
(4) M — põhitegevus, S — kõrvaltegevus, N — ei ole kaasatud.
III LISA
Käesoleva määruse II lisas loetletud ja mooduliandmete jaoks kasutatavate muutujate kirjeldus
MOODUL 1. TÖÖJÕUD JA MUU TULUTOOV TEGEVUS
TÖÖJÕUMUUTUJATE KIRJELDUS |
|||||||||||||
Tööjõu muutujate puhul määrab iga liikmesriik kindlaks 12-kuulise vaatlusperioodi, mis lõpeb vaatlusaastasse langeval vaatluspäeval. |
|||||||||||||
Valdaja Valdaja on füüsiline isik (või majapidamiste ühenduse korral valitud füüsiline isik), kelle kasuks ja nimel majapidamine tegutseb ning kes on majapidamise eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav. Kui valdaja on juriidiline isik, siis tema kohta andmeid ei koguta. Põllumajandustööd on määratletud I lisas „I. ÜLDMUUTUJAD“ |
|||||||||||||
Teema: põllumajandusliku majapidamise juhtimine |
|||||||||||||
|
Alamteemad: valdaja ja sooline tasakaal |
||||||||||||
MLFO 001 |
– |
Valdaja sugu Valdaja sugu M – mees F – naine |
|||||||||||
MLFO 002 |
– |
Sünniaasta Valdaja sünniaasta |
|||||||||||
|
Alamteema: tööjõusisend |
||||||||||||
MLFO 003 |
– |
Valdaja põllumajandustöö põllumajanduslikus majapidamises Põllumajandustöö aasta tööühikute protsendirühm, mida valdaja teeb põllumajanduslikus majapidamises (v.a majapidamistööd). |
|||||||||||
|
Alamteema: ohutusmeetmed, sh põllumajandusliku majapidamise ohutuskava |
||||||||||||
MLFO 004 |
– |
Põllumajandusliku majapidamise ohutuskava Põllumajanduslik majapidamine on viinud tööga seotud ohtude vähendamiseks läbi töökoha riskihindamise, mille tulemuseks on kirjalik dokument (nt „põllumajandusliku majapidamise ohutuskava“). |
|||||||||||
Teema: peretööjõud |
|||||||||||||
|
Alamteemad: tööjõusisend, töös osalejate arv ja sooline tasakaal |
||||||||||||
|
Põllumajandustööd tegevad pereliikmed Selles jaotises arvestatakse üksnes ainuvaldajaga majapidamisi, sest majapidamiste ühendusi ja juriidilisi isikuid ei loeta peretööjõudu omavaks. Põllumajandustööd (v.a majapidamistööd) tegevate pereliikmete hulka kuuluvad valdaja abikaasa või tunnustatud elukaaslane, üleneva või alaneva liini sugulased ning valdaja ja tema abikaasa või tunnustatud elukaaslane, vennad ja õed. Kui see on asjakohane, siis kuulub siia ka põllumajandusliku majapidamise juht, kes on valdaja pereliige. |
||||||||||||
MLFO 005 |
– |
Põllumajandustööd tegevad meessoost pereliikmed Meessoost pereliikmete arv aasta tööühikute protsendirühma kohta |
|||||||||||
MLFO 006 |
– |
Põllumajandustööd tegevad naissoost pereliikmed Naissoost pereliikmete arv aasta tööühikute protsendirühma kohta |
|||||||||||
Teema: pereväline tööjõud |
|||||||||||||
|
Alamteemad: tööjõusisend, palgatud töötajate arv ja sooline tasakaal |
||||||||||||
|
|
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised isikud Alaliselt põllumajanduslikus majapidamises hõivatud tööjõud on need isikud, peale valdaja ja tema pereliikmete, kes tegid põllumajanduslikus majapidamises põllumajandustöid iga nädal vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul, sõltumata töönädala kestusest ja sellest, kas nad said mingit töötasu (töötasu, kasumiosa või muid maksed, v.a loonustasu). See hõlmab ka neid isikuid, kes ei saanud järgmistel põhjustel töötada kogu perioodi vältel:
|
|||||||||||
MLFO 007 |
– |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised meessoost isikud Meessoost perevälise tööjõu arv aasta tööühikute protsendirühma kohta. |
||||||||||
MLFO 008 |
– |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötavad perevälised naissoost isikud Naissoost perevälise tööjõu arv aasta tööühikute protsendirühma kohta. |
||||||||||
|
Alamteema: põllumajandusliku majapidamise ajutised töötajad |
||||||||||||
|
|
Ajutiselt kasutatav pereväline tööjõud on töötajad, kes ei töötanud vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajanduslikus majapidamises muul põhjustel kui neil, mis on loetletud eelmise jaotise „alaline pereväline tööjõud“ all. Perevälise ajutise tööjõu tööpäevade hulka arvestatakse iga päev, mil töötajale maksti palka või tasu (töötasu, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu) täistööpäeva eest ning mille jooksul tehti tööd, mida tavaliselt teeb täiskohaga põllumajandustöötaja. Tööpäevade hulka ei loeta puhkuse- ja haiguspäevi. |
|||||||||||
MLFO 009 |
– |
Ajutised töötajad väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost Põllumajandusliku majapidamise ajutiste töötajate täistööpäevad kokku. |
|||||||||||
|
Detailne teema: lepinguliste töötajate tööjõusisend |
||||||||||||
MLFO 010 |
– |
Isikud, kes ei tööta otseselt põllumajanduslikus majapidamises, ja kes ei sisaldu eelnimetatud kategooriates Täistööpäevad kokku, mille tegid põllumajanduslikus majapidamises isikud, kes ei tööta otseselt põllumajanduslikus majapidamises (nt kolmandate isikute teenistuses olevad alltöövõtjad). |
|||||||||||
Teema: muu tulutoov tegevus, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega Andmed muu tulutoova tegevuse kohta märgitakse:
Muu tulutoova tegevuse kohta ei koguta teavet juriidiliste isikute puhul. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on muu tulutoov tegevus:
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus tähendab tegevust, mille käigus kasutatakse põllumajandusliku majapidamise vahendeid (maa, hooned, seadmed vms) või tooteid. Sellesse kategooriasse kuuluvad mittepõllumajanduslik töö ja põllumajandustöö teiste põllumajanduslike majapidamiste heaks. Siia ei kuulu finantsinvesteeringud. Siia ei kuulu ka maa rentimine mitmesugusteks tegevusteks, milles ise ei osaleta. |
|||||||||||||
|
Alamteema: tegevuse liigid |
||||||||||||
MLFO 011 |
– |
Tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamine Mis tahes tegevuste olemasolu, mis on seotud tervishoiu-, sotsiaal- või haridusteenuste osutamisega ja/või sotsiaalvaldkonnaga seotud äritegevusega, kus kasutatakse põllumajandusliku majapidamise vahendeid või esmatooteid. |
|||||||||||
MLFO 012 |
– |
Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused Mis tahes turismi, majutusteenuste, turistidele või teistele rühmadele majapidamise tutvustamise, spordi ja puhketegevusega jne seotud tegevuste olemasolu, mille käigus kasutatakse põllumajandusliku majapidamise maad, hooneid vm ressursse. |
|||||||||||
MLFO 013 |
– |
Käsitöö Käsitöötoodete olemasolu, mis on valmistatud põllumajanduslikus majapidamises kas valdaja või tema pereliikmete või perevälise tööjõu poolt, sõltumata sellest, kuidas neid tooteid müüakse. |
|||||||||||
MLFO 014 |
– |
Põllumajandussaaduste töötlemise sektor Põllumajanduslike esmatoodete töötlemise olemasolu kõrvaltoodeteks põllumajanduslikus majapidamises, sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud. |
|||||||||||
MLFO 015 |
– |
Taastuvenergia tootmine Turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmise olemasolu tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. Siia ei kuulu põllumajandusliku majapidamise oma tarbeks toodetud taastuvenergia. |
|||||||||||
MLFO 016 |
– |
Puidu töötlemine Toorpuidu töötlemise olemasolu põllumajanduslikus majapidamises turustamise eesmärgil (puidu saagimine jms). |
|||||||||||
MLFO 017 |
– |
Vesiviljelus Kalade, vähkide jms tootmise olemasolu põllumajanduslikus majapidamises. Siia ei kuulu üksnes kalapüügiga seotud tegevused. |
|||||||||||
|
|
Lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid) Majapidamise seadmeid kasutades tehtud lepinguline töö, mille puhul eristatakse tegevusi põllumajandussektoris ja väljaspool seda. |
|||||||||||
MLFO 018 |
– |
– |
Põllumajanduslik lepinguline töö Põllumajandussektorisse kuuluva allhanketöö olemasolu. |
||||||||||
MLFO 019 |
– |
– |
Mittepõllumajanduslik lepinguline töö Põllumajandussektori välise töö olemasolu (nt lumekoristus, transporditööd, maastikuhooldus, põllumajandus- ja keskkonnateenused jms). |
||||||||||
MLFO 020 |
– |
Metsandus Metsatöö olemasolu, milleks kasutatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõudu, masinaid ja seadmeid, mida tavaliselt rakendatakse põllumajanduses. |
|||||||||||
MLFO 021 |
– |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud mujal nimetamata muu tulutoov tegevus Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud mujal nimetamata muu tulutoova tegevuse olemasolu. |
|||||||||||
|
Alamteema: tähtsus põllumajanduslikule majapidamisele |
||||||||||||
MLFO 022 |
– |
Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osatähtsus põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangus Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse protsendirühm põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangus. Majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaal põllumajandusliku majapidamise lõpptoodangust arvutatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käibe osana põllumajandusliku majapidamise kogukäibest ja määruse (EL) nr 1307/2013 või vajaduse korral kõige uuemate õigusaktide kohastest põllumajandusliku majapidamise otsetoetustest.
|
|||||||||||
|
Alamteema: tööjõusisend Käesolevat jaotist kohaldatakse:
Juriidiliste isikute puhul teavet ei koguta. |
||||||||||||
MLFO 023 |
– |
Kas valdaja tegeleb muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud Ainuvaldajaga majapidamiste või majapidamiste ühenduste valdajal on muid põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud tulutoovaid tegevusi: M – põhitegevus S – kõrvaltegevus N – ei ole kaasatud Nende tegevustega võidakse tegeleda kas põllumajanduslikus majapidamises (mittepõllumajanduslik töö põllumajanduslikus majapidamises) või väljaspool seda. |
|||||||||||
MLFO 024 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud Pereliikmete arv, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega. |
|||||||||||
MLFO 025 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises töötavad pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud Pereliikmete arv, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega. |
|||||||||||
MLFO 026 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. Ainuvaldajaga majapidamistes või majapidamiste ühendustes töötavate pereväliste isikute arv, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega. |
|||||||||||
MLFO 027 |
– |
Põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötav pereväline tööjõud, kes tegeleb kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on põllumajandusliku majapidamisega seotud. Ainuvaldajaga majapidamistes või majapidamiste ühendustes töötavate pereväliste isikute arv, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega. |
|||||||||||
Üldteema: muu tulutoov tegevus, mis ei ole otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega See tähendab mittepõllumajanduslikku tööd põllumajanduslikus majapidamises ja väljaspool seda. Siia kuuluvad kõik tegevused, mida tehakse tasu eest (töötasu, kasum või muu väljamakse, sh loonustasu, sõltuvalt osutatud teenusest), peale:
Muu tulutoov tegevus, mis ei ole seotud põllumajandusliku majapidamisega, on muu tulutoov tegevus:
|
|||||||||||||
|
Alamteema: tööjõusisend |
||||||||||||
MLFO 028 |
– |
Ainuvaldaja, kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht, kes tegeleb põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud Valdaja tegeleb muu tulutoova tegevusega, mis ei ole otseselt seotud põllumajandusliku majapidamisega: M – põhitegevus S – kõrvaltegevus N – ei ole kaasatud Nende tegevustega võidakse tegeleda kas põllumajanduslikus majapidamises (mittepõllumajanduslik töö põllumajanduslikus majapidamises) või väljaspool seda. |
|||||||||||
MLFO 029 |
– |
Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad põhitegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud Pereliikmete arv, kes tegelevad põhitegevusena tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
|||||||||||
MLFO 030 |
– |
Ainuvaldaja (kes on ühtlasi ainuvalduses oleva põllumajandusliku majapidamise juht) pereliikmed, kes tegelevad kõrvaltegevusena muu tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud. Pereliikmete arv, kes tegelevad kõrvaltegevusena tulutoova tegevusega, mis ei ole põllumajandusliku majapidamisega seotud. |
MOODUL 2. MAAELU ARENG
MAAELU ARENGU MUUTUJATE KIRJELDUS |
|||
Individuaalsetes põllumajanduslikes majapidamistes võetud maaelu arengu meetmete muutujate puhul on vaatlusperioodiks kolmeaastane periood, mis lõpeb vaatlusaasta 31. detsembril. |
|||
Teema: maaelu arengu meetmetest toetust saavad põllumajanduslikud majapidamised Põllumajanduslik majapidamine on saanud vastavalt kõige uuemates õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele viimase 3 aasta jooksul toetust määruse (EL) nr 1305/2013 III jaotise 1. peatükis sätestatud maaelu arengu meetmetest, sõltumata sellest, kas makse on tehtud vaatlusperioodil või mitte, kui seoses sellise meetmega on tehtud positiivne otsus (nt toetuse saamise taotlus on heaks kiidetud). |
|||
MRDV 001 |
– |
Nõustamisteenused, põllumajandusliku majapidamise juhtimis- ja asendusteenused Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 15. |
|
MRDV 002 |
– |
Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 16. |
|
MRDV 003 |
– |
Investeeringud materiaalsesse varasse Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 17. |
|
MRDV 004 |
– |
Loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 18. |
|
|
|
Põllumajandusliku majapidamise ja äritegevuse arendamine Maaelu arengu meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 19 ja Horvaatia puhul ka vastavalt nimetatud määruse artiklile 40. |
|
MRDV 005 |
– |
– |
Äriettevõtte asutamise toetus noortele põllumajandustootjatele Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktile i. |
MRDV 006 |
– |
– |
Äriettevõtte asutamise toetus väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktile iii. |
MRDV 007 |
– |
– |
Täiendavad riiklikud otsetoetused Horvaatias Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 40. |
MRDV 008 |
– |
Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 21. |
|
|
|
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused |
|
MRDV 009 |
– |
– |
Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28. |
MRDV 010 |
– |
– |
Metsakeskkonna- ja kliimateenused ning metsakaitse Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 34. |
MRDV 011 |
– |
Mahepõllumajandus Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 29. |
|
MRDV 012 |
– |
Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 30. |
|
MRDV 013 |
– |
Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 31. |
|
MRDV 014 |
– |
Loomade heaolu Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 33. |
|
MRDV 015 |
– |
Riskijuhtimine Põllumajanduslik majapidamine on kasutanud maaelu arengu meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 36. |
MOODUL 3. NIISUTUS
NIISUTUSEGA SEOTUD MUUTUJATE KIRJELDUS |
||||||||||||
Niisutuse muutujate puhul on vaatlusperioodiks 12-kuuline ajavahemik, mis lõpeb vaatlusaastal ja mille määrab kindlaks iga liikmesriik selliselt, et see kataks vastavad tootmistsüklid. Liikmesriigid, kus alla 2 % kasutatavast põllumajandusmaast on niisutatav ja kus ei ole selliseid NUTS 2. tasandi piirkondi, kus vähemalt 5 % kasutatavast põllumajandusmaast on niisutatav, on vabastatud mooduli „Niisutus“ andmete kogumisest. |
||||||||||||
Teema: niisutustavad |
||||||||||||
|
Alamteema: niisutuse kättesaadavus |
|||||||||||
MIRR 001 |
– |
Viimase 3 aasta jooksul niisutatud keskmine kasutatav ava-põllumajandusmaa |
||||||||||
MIRR 002 |
– |
Niisutatud kasutatav ava-põllumajandusmaa kokku Kultuuride all olev maa-ala, mida on vaatlusperioodi ajal vähemalt üks kord tegelikult niisutatud. |
||||||||||
MIRR 003 |
– |
Vee kogus Vaatlusperioodil niisutamiseks kasutatud vee kogus kuupmeetrites. |
||||||||||
|
Alamteema: niisutusmeetodid |
|||||||||||
MIRR 004 |
– |
Pinnaniisutus Pinnaniisutusega niisutatav maa-ala hektarites. Pinnaniisutus on süsteem, mille puhul maa on osaliselt või täielikult veega kaetud, sõltumata vee transpordiviisist allikast põllule, mis võib olla gravitatsiooniline või pumpa kasutades. See hõlmab käsitsi kastmist ämbrite või kastekannudega. See hõlmab ka osaliselt juhitavat niisutamist (veevoolu juhtimine kultuuride kastmiseks (niisutamine üleujutamise teel) või kohandatud tasandikele (veehaldusviis märgaladel ja sisemaistes orupõhjades, taimekasvatus üleujutuse taandumisel)) |
||||||||||
MIRR 005 |
– |
Vihmutus Vihmutitega (tuntud ka pealtkastmise süsteemina) niisutatav maa-ala hektarites. See on süsteem, mille puhul surve all vesi juhitakse kultuuride kastmiseks torustike kaudu vihma imiteerivatesse düüsidesse. |
||||||||||
MIRR 006 |
– |
Tilkkastmine Tilkkastmisega niisutatav maa-ala hektarites. Tilkkastmine seisneb selles, et madala survega vett jaotatakse torustike kaudu kindlaksmääratud skeemi kohaselt otse taime juure mõjualale. See hõlmab mikro-vihmutust ja barbotöörniisutust. |
||||||||||
|
Alamteema: niisutusvee allikad Märkige kõik põllumajanduslikus majapidamises kasutatavad niisutusallikad. Vaheallikate puhul märkida ainult kõige esmasem allikas. Põhjavesi on maa all põhjaveekihtides olev vesi, mis tavaliselt pumbatakse kaevudest. Pinnavesi on vesi, mis asub maapinnal, näiteks jõgedes, ojades, tiikides, järvedes, märgaladel või ookeanides. |
|||||||||||
MIRR 007 |
– |
Majapidamise territooriumi põhjavesi Põhjavee allikas asub põllumajanduslikus majapidamises |
||||||||||
MIRR 008 |
– |
Majapidamise territooriumi ja väljaspoolne pinnavesi Veeallikas on pinnavesi sõltumata sellest, kas see asub põllumajanduslikus majapidamises või väljaspool seda |
||||||||||
MIRR 009 |
– |
Väljaspool majapidamise territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi Vesi saadakse avalikust veevarustusvõrgust |
||||||||||
MIRR 010 |
|
Töödeldud reovesi Vesi on läbinud reoveekäitluse |
||||||||||
MIRR 011 |
– |
Muu vesi Põllumajanduslikus majapidamises niisutuseks kasutatava vee muud, mujal nimetamata allikad (nt kogutud vihmavesi) |
||||||||||
MIRR 012 |
|
Niisutusvee maksetingimused Valige vaid üks järgmistest:
|
||||||||||
|
Alamteema: niisutusseadmete tehnilised näitajad |
|||||||||||
MIRR 013 |
|
Reservuaarid Põllumajanduslikus majapidamises on veehoidla, mida vaatlusperioodil kasutati. |
||||||||||
MIRR 014 |
|
Niisutussüsteemi hooldusolek Viimase kolme aasta jooksul põllumajanduslik majapidamine:
|
||||||||||
MIRR 015 |
|
Pumbajaam Põllumajanduslikus majapidamises on pumbajaam, kas tsentrifugaalne (maapealne), süvakaevu turbiin, sukelpump, propellerpump või muu (mujal nimetamata). |
||||||||||
MIRR 016 |
– |
Veemõõdu süsteem Valige vaid üks järgmistest:
|
||||||||||
MIRR 017 |
– |
Niisutuskontroller Valige vaid üks järgmistest:
|
||||||||||
MIRR 018 |
– |
Kastmisväetamissüsteem Kastmisväetamissüsteemi olemasolu põllumajanduslikus majapidamises väetiste ja lisaainete lisamiseks niisutussüsteemi. |
||||||||||
Teema: 12-kuulise ajavahemiku jooksul niisutatud kultuurid Viimase 12 kuu jooksul niisutatud avaala. Hõlmab niisutusmeetodeid, mida käsitletakse jaotistes MIRR004, MIRR005 ja MIRR006. |
||||||||||||
|
Alamteema: terade saamiseks kasvatatav teravili |
|||||||||||
MIRR 019 |
– |
Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili, v.a maisiterad, maisitõlvikusegu ja riis Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse terade (sh seemne) saamiseks teravilja (v.a teramais, maisitõlvikusegu ja riis) |
||||||||||
MIRR 020 |
– |
Maisiterad ja maisitõlvikusegu Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse teramaisi ja maisitõlvikusegu |
||||||||||
|
Alamteema: terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
|||||||||||
MIRR 021 |
– |
Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud) Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse terade saamiseks kasvatatavaid kuivatatud kaunvilju ja valgurikkaid taimi (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud) |
||||||||||
|
Alamteema: rühvelkultuurid |
|||||||||||
MIRR 022 |
– |
Kartul (sh seemnekartul) Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse kartuleid (sh seemnekartulid) |
||||||||||
MIRR 023 |
– |
Suhkrupeet (v.a seeme) Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse suhkrupeeti (v.a seeme) |
||||||||||
|
Alamteema: tehnilised kultuurid |
|||||||||||
MIRR 024 |
– |
Rapsi- ja rüpsiseemned Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse rapsi ja rüpsi |
||||||||||
MIRR 025 |
– |
Päevalilleseemned Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse päevalilli |
||||||||||
MIRR 026 |
– |
Kiutaimed Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse kiutaimeid |
||||||||||
|
Alamteema: põllumaalt haljalt koristatud taimed |
|||||||||||
MIRR 027 |
|
Põllumaalt haljalt koristatavad taimed Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse põllumaalt haljalt koristatavaid taimi |
||||||||||
|
Alamteema: muud põllukultuurid |
|||||||||||
MIRR 028 |
– |
Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad, mida kasvatatakse külvikorra alusel vaheldumisi muude kui aiakultuuridega (põllul) Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse värskeid köögivilju (sh melonid ja arbuusid) ja maasikaid külvikorra alusel vaheldumisi muude kui aiakultuuridega (põllul) |
||||||||||
MIRR 029 |
– |
Muud niisutatavad kultuurid ava-põllumaal Niisutatav pindala hektarites, kus kasvatatakse muid niisutatavaid kultuure ava-põllumaal |
||||||||||
|
Alamteema: püsirohumaa |
|||||||||||
MIRR 030 |
– |
Püsirohumaa Niisutatud püsirohumaa hektarites |
||||||||||
|
Alamteema: püsikultuurid |
|||||||||||
MIRR 031 |
– |
Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) Puuviljade, marjade ja pähklite (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) niisutatav kasvuala hektarites |
||||||||||
MIRR 032 |
– |
Tsitrusviljad Tsitrusviljade niisutatav kasvuala hektarites |
||||||||||
MIRR 033 |
|
Oliivid Oliivide niisutatav kasvuala hektarites |
||||||||||
MIRR 034 |
|
Viinamarjaistandused Niisutatavad viinamarjaistandused hektarites |
MOODUL 4. MULLAHARIMISTAVAD
MULLAHARIMISTAVADE MUUTUJATE KIRJELDUS |
||
Mullaharimistavade muutujate puhul on vaatlusperioodiks 12-kuuline ajavahemik, mis lõpeb vaatlusaastal ja mille määrab kindlaks iga liikmesriik selliselt, et see kataks vastavad tootmistsüklid. |
||
Teema: avamaa mullaharimistavad |
||
MSMP 001 |
|
Kuivendamine põllumajanduslikus majapidamises Põllumajandusliku majapidamise maa pindala hektarites, kus toimub üleujutamise vältimiseks kuivendamine, üleliigse pinnavee või põhjavee kunstlik eemaldamine pinna- või maa-aluste kanalite abil. See ei hõlma liigvee loomulikku valgumist järvedesse, soodesse ja jõgedesse. |
|
Alamteema: mullaharimismeetodid |
|
MSMP 002 |
– |
Tavapärane mullaharimine Põllumaa pindala hektarites, mida haritakse traditsiooniliselt – pinnase ümberpööramise ja taimejääkide matmisega. |
MSMP 003 |
– |
Konserveeriv mullaharimine Põllumaa pindala hektarites, kus pinnase ümberpööramist ei toimu. Taimejääkide osa üldjuhul ei maeta. |
MSMP 004 |
– |
Otsekülv Põllumaa pindala hektarites, kus saagikoristuse ja külvamise vahelisel ajal mullaharimist ei toimu. |
|
Alamteema: pinnakate põllumajandusmaal |
|
MSMP 005 |
– |
Pinnakate: tavaline talivili Põllumaa pindala hektarites, millele külvatakse põllukultuure sügisel ja kus need kasvavad talve jooksul. |
MSMP 006 |
– |
Pinnakate: püüdekultuur, eelvili või haljasväetistaimed Põllumaa pindala hektarites, millele külvatakse taimi spetsiaalselt erosiooni, viljakuse, mulla kvaliteedi, vee, umbrohu, kahjurite, haiguste, bioloogilise mitmekesisuse ja eluslooduse ohjamiseks saagikoristuse ja külvi vahelisel ajal talvel või muudel perioodidel, mil maa oleks muidu tühi. |
MSMP 007 |
– |
Pinnakate: taimejäägid ja/või multš Põllumaa pindala hektarites, mis on talvel kaetud taimejääkidega ja eelmise viljelushooaja koristusjäätmetega ja/või multšiga kaetud maa (hõre katmine loodusliku materjaliga, nagu metsavaris, niidetud rohi, õled, puulehed, lõikamisjäägid, puukoor või saepuru, või kunstliku materjaliga, nagu paber või sünteetilised kiud). |
MSMP 008 |
|
Pinnakate: põhikultuuri järel katmata pinnas Põllumaa pindala hektarites, mida pärast saagikoristust küntakse või muul viisil haritakse ning mida ei külvata ega kaeta talveks taimejääkidega, mis jääb katmata kuni külvieelsete või külvitoiminguteni. |
|
Alamteema: põllumaa külvikord |
|
MSMP 009 |
– |
Külvikorraga põllumaa osatähtsus Külvikorraga põllumaa osakaal kogu põllumaast |
|
Alamteema: ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala Viitab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladele määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 sätete või vajaduse korral kõige uuemate õigusaktide alusel. |
|
MSMP 010 |
– |
Terrassid Terrasside pindala hektarites |
MSMP 011 |
– |
Põlluservad või puhverribad Põlluservad või puhverribad hektarites |
MSMP 012 |
– |
Lineaarsed elemendid: hekid ja puuderead Hekid ja puuderead hektarites |
MSMP 013 |
– |
Lineaarsed elemendid: kivimüürid Kivimüürid hektarites |
MSMP 014 |
– |
Agrometsandus Agrometsanduse hektarid |
MOODUL 5. MASINAD JA SEADMED
MASINATE JA SEADMETE MUUTUJATE KIRJELDUS |
||||||||||||||||||||||||
Masinate ja seadmete muutujate puhul määrab iga liikmesriik kindlaks vaatlusaastasse langeva ühise vaatluspäeva. |
||||||||||||||||||||||||
Teema: seadmed |
||||||||||||||||||||||||
|
Alamteema: internetiseadmed |
|||||||||||||||||||||||
MMEQ 001 |
– |
Juurdepääs internetile Põllumajanduslikul majapidamisel on juurdepääs internetile |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 002 |
– |
Juhtimisinfosüsteemide kasutamine Põllumajanduslik majapidamine kasutab juhtimisinfosüsteeme otsuste tegemise abivahendina kas oma arvutis või veebipõhise süsteemi kaudu. See hõlmab selliseid vahendeid nagu digitaalne põlluraamat või digitaalne tõuraamat, kuid ei piirdu nendega. |
||||||||||||||||||||||
|
Alamteema: põhilised masinad Tähendab masinaid, mis kuuluvad valdajale või põllumajanduslikule majapidamisele, põllumajandustootjate ühistule, jaamade masinaid, alltöövõtja masinaid (juhiga või juhita). Välja arvatud masinad, mida vaatlusaastal ei kasutatud. |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Oma masinad Tähendab põllumajandustootjale või põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvaid masinaid, mida põllumajanduslik majapidamine kasutas uuringu vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul ja mis on vaatluspäeval põllumajandusliku majapidamise ainuomand. Välja arvatud lühiajaliselt renditud masinad, nagu tunni- või päevarent, põllumajandustootjate ühistutele, rendifirmadele või alltöövõtjatele kuuluvad masinad. |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 003 |
|
|
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate <= 40 kW traktorite arv |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 004 |
|
|
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate > 40 kW ja <= 60 kW traktorite arv |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 005 |
|
|
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate > 60 kW ja <= 100 kW traktorite arv |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 006 |
|
|
Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate > 100 kW traktorite arv |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 007 |
– |
– |
Maaharimismasinad Põllumajanduslikul majapidamisel on maaharimismasinad, nagu
|
|||||||||||||||||||||
MMEQ 008 |
– |
– |
Külvikud ja istutusmasinad Põllumajanduslikul majapidamisel on külvikud ja istutusmasinad, nagu
|
|||||||||||||||||||||
MMEQ 009 |
– |
– |
Väetiste laoturid, pulverisaatorid või pihustid Põllumajanduslikul majapidamisel on virtsa või väetiste levitamiseks laoturid, pulverisaatorid või pihustid (v.a lennukid ja droonid), nagu
|
|||||||||||||||||||||
MMEQ 010 |
– |
– |
Taimekaitsevahendite levitamisseadmed Põllumajanduslikul majapidamisel on taimekaitsevahendite levitamiseks üks või mitu järgnevast (v.a lennukid ja droonid)
|
|||||||||||||||||||||
MMEQ 011 |
– |
– |
– |
Kas vaatlusperioodil kasutatud horisontaalpoomiga pihustid ning viljapuuaedade, viinamarjaistanduste või muude püsikultuuride pihustid on varustatud madala riskiga düüsidega?
|
||||||||||||||||||||
MMEQ 012 |
– |
– |
Teraviljakombainid Põllumajanduslikul majapidamisel on teraviljakombaine. |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 013 |
– |
– |
Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid Põllumajanduslikul majapidamisel on muid täielikult mehhaniseeritud kombaine, nagu:
|
|||||||||||||||||||||
|
|
Masinad, mida kasutavad mitu põllumajanduslikku majapidamist Need on mootorsõidukid ja masinad, mida põllumajanduslik majapidamine kasutas uuringu vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul, kuid mis kuuluvad teisele põllumajanduslikule majapidamisele (nt kasutati vastastikuse abi korras või renditi masinarendi sündikaadilt) või ühistule või ühiselt kahele või enamale põllumajanduslikule majapidamisele või masinate ühiskasutamiseks loodud ettevõttele või vastavat põllumajandusteenust osutavale ettevõttele. |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 014 |
– |
– |
Traktorid |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 015 |
– |
– |
Kultivaatorid, adrad, külvikud, pulverisaatorid, pihustid, taimekaitsevahendite või väetiste levitamisseadmed |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 016 |
– |
– |
Teraviljakombainid |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 017 |
– |
– |
Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid |
|||||||||||||||||||||
|
Alamteema: täppispõllumajanduse kasutamine |
|||||||||||||||||||||||
MMEQ 018 |
– |
Robotid Põllumajanduslik majapidamine omab, rendib või kasutab roboteid, nagu:
|
||||||||||||||||||||||
MMEQ 019 |
– |
– |
Robotid taimekaitsevahendite levitamiseks Põllumajanduslik majapidamine omab, rendib või kasutab taimekaitsevahendite levitamisel GPS-seadmeid |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 020 |
– |
– |
Taimekaitsevahendite ribapihustamine Põllumajanduslik majapidamine omab, rendib või kasutab taimekaitsevahendite ribapihustamisseadmeid |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 021 |
– |
Täppisviljelus Põllumajanduslik majapidamine kasutab täppisviljelusmeetodeid üheks või mitmeks järgmistest eesmärkidest
|
||||||||||||||||||||||
MMEQ 022 |
– |
Kultuuride täppisseire Põllumajanduslik majapidamine seirab põllukultuure ühe või mitmega järgmistest
|
||||||||||||||||||||||
MMEQ 023 |
– |
Pinnase analüüs Põllumajanduslik majapidamine võttis vaatlusperioodil analüüsiks pinnaseproove |
||||||||||||||||||||||
|
Alamteema: masinad loomakasvatuse jaoks |
|||||||||||||||||||||||
MMEQ 024 |
|
Loomade heaolu ja tervise kontroll Põllumajanduslik majapidamine seirab loomi ühe või mitmega järgmistest
|
||||||||||||||||||||||
MMEQ 025 |
– |
Sööda peenesti-segisti Põllumajanduslik majapidamine omab, rendib või kasutab loomasööda peenesteid-segisteid. |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 026 |
|
Automaatsed söötmissüsteemid Põllumajanduslik majapidamine omab, rendib või kasutab loomade automaatseid söötmissüsteeme. |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 027 |
– |
Lauda sisekliima automaatne reguleerimine Põllumajanduslik majapidamine kasutab laudakliima automaatset reguleerimist. |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 028 |
– |
Lüpsirobotid Põllumajanduslik majapidamine omab, rendib või kasutab lüpsiroboteid. |
||||||||||||||||||||||
|
Alamteema: põllumajandustoodete ladustamine |
|||||||||||||||||||||||
MMEQ 029 |
– |
Seemnete (teravilja, õliseemnete ja kaunviljade) ladustamine Teravilja, õliseemnete ja kaunviljade hoidla maht kuupmeetrites |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 030 |
– |
Juurte, mugulate ja sibulate ladustamine Põllumajanduslikul majapidamisel on juurviljade, mugulate ja sibulate hoidla |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 031 |
– |
Puu- ja köögivilja ladustamine Põllumajanduslikul majapidamisel on puu- ja köögiviljade kuivladu (v.a külmiklaod) |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 032 |
– |
Külmsäilitus Külmikladude maht kuupmeetrites (sõltumata sellest, kas need on mõeldud köögiviljade, puuviljade, lillede, liha ja lihatoodete, piima ja piimatoodete või munade jaoks) |
||||||||||||||||||||||
Teema: seadmed |
||||||||||||||||||||||||
|
Alamteema: põllumajanduslikes majapidamistes taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed |
|||||||||||||||||||||||
MMEQ 033 |
– |
Tuul Põllumajanduslik majapidamine kasutab energia tootmiseks tuulegeneraatoreid |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 034 |
– |
Biomass Põllumajanduslik majapidamine kasutab energia tootmiseks biomassi |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 035 |
– |
– |
Biomassist saadav biogaas Põllumajanduslik majapidamine kasutab energia tootmiseks biomassist pärit biogaasi |
|||||||||||||||||||||
MMEQ 036 |
– |
Päikeseenergia (termiline energia) Põllumajanduslik majapidamine kasutab termilise energia tootmiseks päikesepaneele |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 037 |
– |
Päikeseenergia (fotogalvaaniline energia) Põllumajanduslik majapidamine kasutab fotogalvaanilise energia tootmiseks päikesepaneele |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 038 |
– |
Hüdroenergia Põllumajanduslik majapidamine kasutab energia tootmiseks hüdroturbiine |
||||||||||||||||||||||
MMEQ 039 |
– |
Muud allikad Põllumajanduslik majapidamine toodab taastuvenergiat muudest, mujal nimetamata allikatest |
MOODUL 6. VILJAPUUAIAD
VILJAPUUAEDADE MUUTUJATE KIRJELDUS |
|||
Maa muutujate puhul esitatakse maa kasutusviisi andmed vaatlusaasta kohta. Samalt maatükilt koristatavate järjestikuste põllukultuuride puhul osutab maakasutusviis põllukultuurile, mis on koristatud vaatlusaastal, olenemata sellest, millal asjaomane põllukultuur on külvatud. Mooduli „Viljapuuaiad“ andmeid asjaomase põllumajanduskultuuri kohta peavad koguma liikmesriigid, kus mõnda määruse (EL) 2018/1091 IV lisa mooduli „Viljapuuaiad“ alamteemade all nimetatud põllumajanduskultuuri toodetakse ainult või peamiselt turu jaoks vähemalt 1 000 hektaril. |
|||
Teema: õunviljad |
|||
|
Alamteema: õunad: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 001 |
– |
Õunad Õunaistandused hektarites |
|
MORC 002 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis < 5 aasta Õunaistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 003 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis 5–14 aastat Õunaistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 004 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis 15–24 aastat Õunaistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 005 |
– |
– |
Õunad vanuseklassis >= 25 aasta Õunaistandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
|
Alamteema: õunad: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
MORC 006 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega < 400 puu hektaril Õunaistandused hektarites, istutustihedusega < 400 puu hektaril |
MORC 007 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega 400–1 599 puud hektaril Õunaistandused hektarites, istutustihedusega 400–1 599 puud hektaril |
MORC 008 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega 1 600 –3 199 puud hektaril Õunaistandused hektarites, istutustihedusega 1 600 –3 199 puud hektaril |
MORC 009 |
– |
– |
Õunad istutustihedusega >= 3 200 puud hektaril Õunaistandused hektarites, istutustihedusega >= 3 200 puu hektaril |
|
Alamteema: pirnid: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 010 |
– |
Pirnid Pirniistandused hektarites |
|
MORC 011 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis < 5 aasta Pirniistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 012 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis 5–14 aastat Pirniistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 013 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis 15–24 aastat Pirniistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 014 |
– |
– |
Pirnid vanuseklassis >= 25 aasta Pirniistandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
|
Alamteema: pirnid: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
MORC 015 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega < 400 puu hektaril Pirniistandused hektarites, istutustihedusega < 400 puu hektaril |
MORC 016 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega 400–1 599 puud hektaril Pirniistandused hektarites, istutustihedusega 400–1 599 puud hektaril |
MORC 017 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega 1 600 –3 199 puud hektaril Pirniistandused hektarites, istutustihedusega 1 600 –3 199 puud hektaril |
MORC 018 |
– |
– |
Pirnid istutustihedusega >= 3 200 puud hektaril Pirniistandused hektarites, istutustihedusega >= 3 200 puu hektaril |
Teema: luuviljad |
|||
|
Alamteema: virsikud: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 019 |
– |
Virsikud Virsikuistandused hektarites |
|
MORC 020 |
– |
– |
Virsikud vanuseklassis < 5 aasta Virsikuistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 021 |
– |
– |
Virsikud vanuseklassis 5–14 aastat Virsikuistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 022 |
– |
– |
Virsikud vanuseklassis >= 15 aasta Virsikuistandused hektarites, vanuseklassis >= 15 aasta |
|
Alamteema: virsikud: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
MORC 023 |
– |
– |
Virsikud istutustihedusega < 600 puu hektaril Virsikuistandused hektarites, istutustihedusega < 600 puu hektaril |
MORC 024 |
– |
– |
Virsikud istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril Virsikuistandused hektarites, istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril |
MORC 025 |
– |
– |
Virsikud istutustihedusega >= 1 200 puud hektaril Virsikuistandused hektarites, istutustihedusega >= 1 200 puu hektaril |
|
Alamteema: nektariinid: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 026 |
– |
Nektariinid Nektariiniistandused hektarites |
|
MORC 027 |
– |
– |
Nektariinid vanuseklassis < 5 aasta Nektariiniistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 028 |
– |
– |
Nektariinid vanuseklassis 5–14 aastat Nektariiniistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 029 |
– |
– |
Nektariinid vanuseklassis >= 15 aasta Nektariiniistandused hektarites, vanuseklassis >= 15 aasta |
|
Alamteema: nektariinid: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
MORC 030 |
– |
– |
Nektariinid istutustihedusega < 600 puu hektaril Nektariiniistandused hektarites, istutustihedusega < 600 puu hektaril |
MORC 031 |
– |
– |
Nektariinid istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril Nektariiniistandused hektarites, istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril |
MORC 032 |
– |
– |
Nektariinid istutustihedusega >= 1 200 puud hektaril Nektariiniistandused hektarites, istutustihedusega >= 1 200 puu hektaril |
|
Alamteema: aprikoosid: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 033 |
– |
Aprikoosid Aprikoosiistandused hektarites |
|
MORC 034 |
– |
– |
Aprikoosid vanuseklassis < 5 aasta Aprikoosiistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 035 |
– |
– |
Aprikoosid vanuseklassis 5–14 aastat Aprikoosiistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 036 |
– |
– |
Aprikoosid vanuseklassis >= 15 aasta Aprikoosiistandused hektarites, vanuseklassis >= 15 aasta |
|
Alamteema: aprikoosid: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
MORC 037 |
– |
– |
Aprikoosid istutustihedusega < 600 puu hektaril Aprikoosiistandused hektarites, istutustihedusega < 600 puu hektaril |
MORC 038 |
– |
– |
Aprikoosid istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril Aprikoosiistandused hektarites, istutustihedusega 600–1 199 puud hektaril |
MORC 039 |
– |
– |
Aprikoosid istutustihedusega >= 1 200 puud hektaril Aprikoosiistandused hektarites, istutustihedusega >= 1 200 puu hektaril |
Teema: tsitrusviljad |
|||
|
Alamteema: apelsinid: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 040 |
– |
Nabaapelsinid Nabaapelsiniistandused hektarites |
|
MORC 041 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis < 5 aasta Nabaapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 042 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis 5–14 aastat Nabaapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 043 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis 15–24 aastat Nabaapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 044 |
– |
– |
Nabaapelsinid vanuseklassis >= 25 aasta Nabaapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
MORC 045 |
– |
Harilikud apelsinid Harilike apelsinide istandused hektarites |
|
MORC 046 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis < 5 aasta Harilike apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 047 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis 5–14 aastat Harilike apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 048 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis 15–24 aastat Harilike apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 049 |
– |
– |
Harilikud apelsinid vanuseklassis < 25 aasta Harilike apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
MORC 050 |
– |
Veriapelsinid Veriapelsiniistandused hektarites |
|
MORC 051 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis < 5 aasta Veriapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 052 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis 5–14 aastat Veriapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 053 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis 15–24 aastat Veriapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 054 |
– |
– |
Veriapelsinid vanuseklassis >= 25 aasta Veriapelsiniistandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
MORC 055 |
– |
Muud mujal nimetamata apelsinid Muude mujal nimetamata apelsinide istandused hektarites |
|
MORC 056 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis < 5 aasta Muude mujal nimetamata apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 057 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis 5–14 aastat Muude mujal nimetamata apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 058 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis 15–24 aastat Muude mujal nimetamata apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 059 |
– |
– |
Muud apelsinid vanuseklassis >= 25 aasta Muude mujal nimetamata apelsinide istandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
|
Alamteema: apelsinid: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
|
|
Nabaapelsinid |
|
MORC 060 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril Nabaapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 061 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril Nabaapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 062 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril Nabaapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 063 |
– |
– |
Nabaapelsinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril Nabaapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
|
Harilikud apelsinid |
|
MORC 064 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril Harilike apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 065 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril Harilike apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 066 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril Harilike apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 067 |
– |
– |
Harilikud apelsinid istutustihedusega < 750 puu hektaril Harilike apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
|
Veriapelsinid |
|
MORC 068 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril Veriapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 069 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril Veriapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 070 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril Veriapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 071 |
– |
– |
Veriapelsinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril Veriapelsiniistandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
|
Muud mujal nimetamata apelsinid |
|
MORC 072 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega < 250 puu hektaril Muude apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 073 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril Muude apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 074 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril Muude apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 075 |
– |
– |
Muud apelsinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril Muude apelsinide istandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
Alamteema: väikeseviljalised tsitrused: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 076 |
– |
Satsumad Satsumaistandused hektarites |
|
MORC 077 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis < 5 aasta Satsumaistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 078 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis 5–14 aastat Satsumaistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 079 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis 15–24 aastat Satsumaistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 080 |
– |
– |
Satsumad vanuseklassis >= 25 aasta Satsumaistandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
MORC 081 |
– |
Klementiinid Klementiiniistandused hektarites |
|
MORC 082 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis < 5 aasta Klementiiniistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 083 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis 5–14 aastat Klementiiniistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 084 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis 15–24 aastat Klementiiniistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 085 |
– |
– |
Klementiinid vanuseklassis >= 25 aasta Klementiiniistandused hektarites, vanuseklassis < 25 aasta |
MORC 086 |
– |
Muud mujal nimetamata väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused hektarites |
|
MORC 087 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis < 5 aasta Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 088 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis 5–14 aastat Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 089 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis 15–24 aastat Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 090 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) vanuseklassis >= 25 aasta Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, vanuseklassis >= 25 aasta |
|
Alamteema: väikeseviljalised tsitrused: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
|
|
Satsumad |
|
MORC 091 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega < 250 puu hektaril Satsumaistandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 092 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega 250–499 puud hektaril Satsumaistandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 093 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega 500–749 puud hektaril Satsumaistandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 094 |
– |
– |
Satsumad istutustihedusega >= 750 puu hektaril Satsumaistandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
|
Klementiinid |
|
MORC 095 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega < 250 puu hektaril Klementiiniistandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 096 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega 250–499 puud hektaril Klementiiniistandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 097 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega 500–749 puud hektaril Klementiiniistandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 098 |
– |
– |
Klementiinid istutustihedusega >= 750 puu hektaril Klementiiniistandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
|
Muud mujal nimetamata väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) |
|
MORC 099 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega < 250 puu hektaril Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 100 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega 250–499 puud hektaril Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 101 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega 500–749 puud hektaril Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 102 |
– |
– |
Muud väikeseviljalised tsitrused (sh hübriidid) istutustihedusega >= 750 puu hektaril Muude mujal nimetamata väikeseviljaliste tsitruste (sh hübriidid) istandused, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
|
Alamteema: sidrunid: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 103 |
– |
Sidrunid Kollaste sidrunite ja hapude laimide istandused hektarites |
|
MORC 104 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis < 5 aasta Sidruniistandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 105 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis 5–14 aastat Sidruniistandused hektarites, vanuseklassis 5–14 aastat |
MORC 106 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis 15–24 aastat Sidruniistandused hektarites, vanuseklassis 15–24 aastat |
MORC 107 |
– |
– |
Sidrunid vanuseklassis >= 25 aasta Sidruniistandused hektarites, vanuseklassis >= 25 aasta |
|
Alamteema: sidrunid: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
MORC 108 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega < 250 puu hektaril Sidruniistandused hektarites, istutustihedusega < 250 puu hektaril |
MORC 109 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega 250–499 puud hektaril Sidruniistandused hektarites, istutustihedusega 250–499 puud hektaril |
MORC 110 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega 500–749 puud hektaril Sidruniistandused hektarites, istutustihedusega 500–749 puud hektaril |
MORC 111 |
– |
– |
Sidrunid istutustihedusega >= 750 puu hektaril Sidruniistandused hektarites, istutustihedusega >= 750 puu hektaril |
Teema: oliivid |
|||
|
Alamteema: oliivid: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 112 |
– |
Lauaoliivid Lauaoliivide istandused hektarites |
|
MORC 113 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis < 5 aasta Lauaoliivide istandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 114 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis 5–11 aastat Lauaoliivide istandused hektarites, vanuseklassis 5–11 aastat |
MORC 115 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis 12–49 aastat Lauaoliivide istandused hektarites, vanuseklassis 12–49 aastat |
MORC 116 |
– |
– |
Lauaoliivid vanuseklassis >= 50 aasta Lauaoliivide istandused hektarites, vanuseklassis >= 50 aasta |
MORC 117 |
– |
Õlioliivid Õlioliivide istandused hektarites |
|
MORC 118 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis < 5 aasta Õlioliivide istandused hektarites, vanuseklassis < 5 aasta |
MORC 119 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis 5–11 aastat Õlioliivide istandused hektarites, vanuseklassis 5–11 aastat |
MORC 120 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis 12–49 aastat Õlioliivide istandused hektarites, vanuseklassis 12–49 aastat |
MORC 121 |
– |
– |
Õlioliivid vanuseklassis >= 50 aasta Õlioliivide istandused hektarites, istandused, vanuseklassis >= 50 aasta |
|
Alamteema: oliivid: pindala puude istutustiheduse alusel |
||
|
|
Lauaoliivid |
|
MORC 122 |
– |
– |
Lauaoliivid istutustihedusega < 140 puu hektaril Lauaoliivide istandused hektarites, istutustihedusega < 140 puu hektaril |
MORC 123 |
– |
– |
Lauaoliivid istutustihedusega 140–399 puud hektaril Lauaoliivide istandused hektarites, istutustihedusega 140–399 puud hektaril |
MORC 124 |
– |
– |
Lauaoliivid istutustihedusega >= 400 puu hektaril Lauaoliivide istandused hektarites, istutustihedusega >= 400 puu hektaril |
|
|
Õlioliivid |
|
MORC 125 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega < 140 puu hektaril Õlioliivide istandused hektarites, istutustihedusega < 140 puu hektaril |
MORC 126 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega 140–399 puud hektaril Õlioliivide istandused hektarites, istutustihedusega 140–399 puud hektaril |
MORC 127 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega 400–699 puud hektaril Õlioliivide istandused hektarites, istutustihedusega 400–699 puud hektaril |
MORC 128 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega 700–1 499 puud hektaril Õlioliivide istandused hektarites, istutustihedusega 700–1 499 puud hektaril |
MORC 129 |
– |
– |
Õlioliivid istutustihedusega >= 1 500 puu hektaril Õlioliivide istandused hektarites, istutustihedusega >= 1 500 puu hektaril |
Teema: laua- ja rosinaviinamarjad |
|||
|
Alamteema: lauaviinamarjad: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 130 |
– |
Lauaviinamarjad Lauaviinamarjaistandused hektarites |
|
MORC 131 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis < 3 aasta Lauaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis < 3 aasta |
MORC 132 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis 3–9 aastat Lauaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis 3–9 aastat |
MORC 133 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis 10–19 aastat Lauaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis 10–19 aastat |
MORC 134 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis 20–49 aastat Lauaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis 20–49 aastat |
MORC 135 |
– |
– |
Lauaviinamarjad vanuseklassis >= 50 aasta Lauaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis >= 50 aasta |
|
Alamteema: lauaviinamarjad: pindala viinapuude istutustiheduse alusel |
||
MORC 136 |
– |
– |
Lauaviinamarjad istutustihedusega < 1 000 taime hektaril Lauaviinamarjaistandused hektarites, istutustihedusega < 1 000 taime hektaril |
MORC 137 |
– |
– |
Lauaviinamarjad istutustihedusega 1 000 –1 499 taime hektaril Lauaviinamarjaistandused hektarites, istutustihedusega 1 000 –1 499 taime hektaril |
MORC 138 |
– |
– |
Lauaviinamarjad istutustihedusega >= 1 500 taime hektaril Lauaviinamarjaistandused hektarites, istutustihedusega >= 1 500 taime hektaril |
|
Alamteema: rosinaviinamarjad: pindala istanduse vanuse alusel |
||
MORC 139 |
– |
Rosinaviinamarjad Rosinaviinamarjaistandused hektarites |
|
MORC 140 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis < 3 aasta Rosinaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis < 3 aasta |
MORC 141 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis 3–9 aastat Rosinaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis 3–9 aastat |
MORC 142 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis 10–19 aastat Rosinaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis 10–19 aastat |
MORC 143 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis 20–49 aastat Rosinaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis 20–49 aastat |
MORC 144 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad vanuseklassis >= 50 aasta Rosinaviinamarjaistandused hektarites, vanuseklassis >= 50 aasta |
|
Alamteema: rosinaviinamarjad: pindala viinapuude istutustiheduse alusel |
||
MORC 145 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad istutustihedusega < 1 000 taime hektaril Rosinaviinamarjaistandused hektarites, istutustihedusega < 1 000 taime hektaril |
MORC 146 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad istutustihedusega 1 000 –1 499 taime hektaril Rosinaviinamarjaistandused istutustihedusega 1 000 –1 499 taime hektaril |
MORC 147 |
– |
– |
Rosinaviinamarjad istutustihedusega >= 1 500 taime hektaril Rosinaviinamarjaistandused hektarites, istutustihedusega >= 1 500 taime hektaril |
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/344 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2287,
17. detsember 2021,
millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/2170, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) ning eriti selle artiklit 15 ja artikli 24 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
(1) |
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 4. detsembril 2020. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 alusel subsiidiumivastase menetluse seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (2). |
(2) |
Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitasid 21. oktoobril 2020 kuus liidu tootjat (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab rohkem kui 50 % liidu töödeldava alumiiniumfooliumi kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks. |
(3) |
Enne subsiidiumivastase menetluse algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele, (3) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Hiina valitsust konsultatsioonidele vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7. Konsultatsioonid toimusid 30. novembril 2020. Vastastikusele kokkuleppele siiski ei jõutud. |
(4) |
22. oktoobril 2020 algatas komisjon HRVst pärit sama toote suhtes eraldiseisva dumpinguvastase uurimise (edaspidi „eraldiseisev dumpinguvastane uurimine“) (4). Käesoleva subsiidiumivastase uurimise ja eraldiseisva dumpinguvastase uurimise käigus tehtud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsid on mutatis mutandis ühesugused, kuna liidu tootmisharu määratlus, valimisse kuuluvad liidu tootjad, vaatlusalune periood ja uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. |
1.1.1. Algatamist käsitlevad märkused
(5) |
Hiina valitsus väitis enne ja pärast uurimise algatamist, et uurimist ei tohiks algatada, sest kaebus ei vasta WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõigetes 2 ja 3 ning alusmääruse artikli 10 lõikes 2 esitatud tõendamisnõuetele. Hiina valitsuse väitel puuduvad piisavad tõendid tasakaalustatavate subsiidiumide, kahju ja selle kohta, et subsideeritud impordi ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hiina valitsus kordas oma uurimise algatamise järgselt esitatud väidetes, et mitme väidetava subsiidiumikava kohta esitatud kaebus ei sisaldanud tõendusstandardile vastamiseks piisavalt tõendeid ja et olenemata sellest, mis teave võib olla kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav, peab subsiidiumi, olulise kahju ning põhjusliku seose olemasolu ja olemuse kohta olema alati piisavalt tõendeid. Hiina valitsus kordas seda väidet ka pärast lõplike järelduste avalikustamist. |
(6) |
Lisaks märkis Hiina valitsus oma algatamisjärgsetes väidetes ja pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud väidetes, et tõendite piisavust käsitlevas komisjoni märgukirjas ja subsiidiumivastastes küsimustikes mindi kaebuses esitatud väidetest kaugemale ning et komisjon oli lisanud kaebusele uurimise algatamise õigustamiseks täiendavaid tõendeid. Hiina valitsus väitis, et niisuguste asjaolude lisamisega laiendas komisjon uurimise ulatust. Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et komisjon laiendas uurimise ulatust viidete lisamisega niisugustele dokumentidele nagu alumiiniumi käsitlev 2018. aasta aruanne, strateegia „Made in China 2025“, USA kaubandusministeeriumi 2018. aasta otsus alumiiniumtoodete kohta ning Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsiooni (edaspidi „Sinosure“) lisamisega uuritavate finantsasutuste nimekirja või Hiina pangandus- ja kindlustussektori regulatiivkomisjoni (edaspidi „CBIRC“) kohta teabe küsimisega. |
(7) |
Komisjon lükkas Hiina valitsuse väite tõendite piisavuse kohta tagasi. Tõepoolest, kaebuses esitatud tõendid hõlmasid teavet, mis oli kaebuse esitajale selles etapis mõistlikult kättesaadav. Nagu nähtub tõendusmaterjali piisavust käsitlevast märgukirjast, mis sisaldab komisjoni hinnangut kõigile komisjoni käsutuses olevatele tõenditele HRV kohta ja mille alusel komisjon uurimise algatas, oli uurimise algatamise etapis piisavalt tõendeid selle kohta, et väidetavad subsiidiumid olid olemasolu, suuruse ja laadi poolest tasakaalustatavad. Samuti sisaldas kaebus piisavalt tõendeid selle kohta, et subsideeritud import põhjustab kahju liidu tootmisharule. |
(8) |
Komisjon lükkas tagasi ka väite uurimise kohaldamisala kohta. Tõendite piisavust käsitlev märgukiri sisaldab komisjonile kättesaadavate asjaolude, muu hulgas kaebuse esitaja poolt tõstatatud märkuste, uurimist. Kaebuses sisalduvate asjaolude analüüsimiseks ja nende kinnitamiseks kasutati tõepoolest teisi komisjonile teadaolevaid fakte vastavalt väljakujunenud tavale. Nagu algatamisteates märgitud, koostas komisjon alusmääruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevatele HRVd käsitlevatele tõenditele, mille põhjal komisjon algatas uurimise. Seega ei hõlma uurimine ainult kaebuses esitatud tõendeid ja süüdistusi, vaid seda saab täiendada muu komisjonile kättesaadava teabega. Lisaks võib komisjon uurimise ajal uurida kogu teavet, mis on väidetavate subsiidiumide puhul asjakohane ja ei piirdu kaebuses sisalduva teabega. See kehtib ka soodusrahastamist pakkuvatele finantsasutustele nagu Sinosure ja asjaomastele reguleerivatele asutustele nagu CBIRC. |
(9) |
Kuigi Hiina valitsus kordas oma väiteid tõendite piisavuse kohta ja uurimise ulatuse kohta ka pärast lõplike järelduste avalikustamist, ei esitanud ta ühtegi uut sisulist argumenti ega tõendit. Seega lükati kõnealused väited tagasi. |
(10) |
Hiina valitsus väitis oma uurimise algatamise järgselt esitatud väidetes, et kaebuse esitaja kasutas Hiina õigusnorme valikuliselt ja tõlgendas nende seost töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharuga vääralt. Hiina valitsus märkis, et poliitikadokumendid, nagu 10.–13. viisaastakukavad, suuniskataloog struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2005) ja mitteraudmetallide tööstuse arengukava (2016–2020), on kõigest mittesiduvad suunisdokumendid. Ühtlasi märkis Hiina valitsus, et viisaastakukavades ei ole konkreetselt töödeldavale alumiiniumfooliumile viidatud. |
(11) |
Komisjon märkis, et Hiina valitsus ei vaidlusta selliste kavade, programmide või soovituste olemasolu, vaid üksnes seda, mil määral need on töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule siduvad. Lisaks täheldas komisjon, et kaebuse esitaja on esitanud tõendeid selle kohta, et mitteraudmetallide tööstust, mille alla kuulub alumiinimumitööstus, mainitakse mitmes valitsuse dokumendis. Hiina valitsus ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et need dokumendid ei ole vaatlusalusele tootele kohaldatavad. |
(12) |
Samuti märkis Hiina valitsus, et riigi omanduses olevad ettevõtted, riigi omanduses olevad pangad või Sinosure ei kvalifitseeru avalik-õiguslikeks asutusteks ja et kaebuse esitaja tugines põhjendamatult ametlikele kontrollnäitajatele, nagu Hiina valitsuse omandisse kuulumine ja väidetav volitus nimetada või määrata ametisse ametnikke, et teha põhjendamatu järeldus, et kõik riigi omanduses olevad ettevõtted/riigi omanduses olevad pangad tegutsesid avalik-õiguslike asutustena. Lisaks märkis Hiina valitsus, et kaebuse esitaja tugines pankade täidetavate ülesannete olemuse ning neile antud täidesaatva võimu olemuse ja teostamise ulatuse hindamisel eelmistele komisjoni või Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi juhtumitele. Hiina valitsus väitis ka seda, et komisjoni poolt sõltumatute tootmisharude kohta tehtud varasemad järeldused ei ole kaebuses piisavaks tõendiks ning ei tõenda ühtlasi seda, et riigi omanduses olevad pangad ja Sinosure tegutsesid käesolevas uurimises avalik-õiguslike asutustena. |
(13) |
Komisjon märkis, et see Hiina valitsuse väide on seotud juba eespool mainitud väitega ning et kaebuses nimetati muu hulgas Hiina pangandusseadust, mille kuulumist Hiina õigusaktide hulka Hiina valitsus ei vaidlusta. Komisjon rõhutab, et hiljutistes ELi subsiidiumivastastes uurimistes, mis on seotud samade subsiidiumikavadega nagu need, mille suhtes kaebuses väiteid esitatakse, milles uuriti samuti seda, kas riigi omanduses olevad ettevõtted/riigi omanduses olevad pangad tegutsesid avalik-õiguslike asutustena, jõuti samale järeldusele (5). Asjaolu, et need uurimised hõlmasid töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharuga mitteseotud tootmisharusid, ei tähenda, et eespool nimetatud asutused ei kvalifitseeru avalik-õiguslikeks asutusteks. Pealegi võib tõendeid riigi omandi kohta pidada tõenditeks, mis „kalduvad tõendama või näitavad“, et üksuse näol on tegemist avalik-õigusliku asutusega, mis suudab anda rahalist toetust (6). |
(14) |
Uurimise algatamise järgselt esitatud väidetes teatas Hiina valitsus, et viimastel aastatel oli finantssektoris olnud märkimisväärseid muutusi ja reforme, mistõttu kaebus ei saanud tugineda varasematele oludele. Komisjon märkis siiski, et kaebuse esitaja esitas kaebuses lisatõendeid selle kohta, et subsiidiumikavad jätkuvad senimaani. Samuti meenutab komisjon, et Hiina valitsus ei esitanud tõendeid, mis oleksid väited asjaomaste kavade jätkumise kohta ümber lükanud. Seega näitasid kättesaadavad tõendid selles uurimise etapis pigem seda, et kõnealused subsiidiumikavad ei olnud oluliselt muutunud. |
(15) |
Lisaks märkis Hiina valitsus oma samas väites, et mõned suunisdokumendid, sealhulgas „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses“ (riiginõukogu 2005. aasta otsus nr 40) (edaspidi „otsus nr 40“) viitega „11. viisaastakukavadele“, on aegunud ega ole uurimisperioodi ajal enam kehtivad. |
(16) |
Otsuse nr 40 III peatükis viidatakse suuniskataloogile struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses, mis hõlmab kolme liiki projekte: soodustatud projektid, piiratud projektid ja kõrvaldatud projektid. |
(17) |
Komisjonile teadaolevalt kiideti tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogi viimane muudatus heaks Hiina Rahvavabariigi riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. augusti 2019. aasta dekreediga nr 29 ning see jõustus 1. jaanuaril 2020 (7). See uus „Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloog (2019. aasta versioon)“ võeti vastu ja jõustus uurimisperioodil. Seega oli otsuses nr 40 viidatud „Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloog“ uurimisperioodi ajal kehtiv. |
(18) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina valitsus oma väidet, et komisjon oli Hiina valitsuse kavade ja projektide rolli valesti tõlgendanud ning väitis, et need on kõigest suunisdokumendid ega ole õiguslikult siduvad. Samuti ei nõustunud ta tuginemisega eelmiste uurimiste käigus tuvastatud faktidele, samuti viidete kasutamisega komisjoni talituste 2017. aasta töödokumendist, milles käsitletakse kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses, (8) mis on Hiina valitsuse arvates ebatäpne ja ei ole objektiivne, sest see on kirjutatud konkreetse eesmärgiga hõlbustada kaubanduse kaitsemeetmete uurimise algatamist. Lisaks esitas Hiina valitsus vastuväite komisjoni seisukohale, et võib põhjendatult eeldada, et õigusaktid, määrused ja valitsuse kavad on jätkuvalt kohaldatavad, kui ei ole tõendatud, et need on asendatud või kehtetuks tunnistatud. |
(19) |
Esiteks märkis komisjon, et Hiina valitsus ei esitanud Hiina valitsuse kavade ja projektide üldise rolli ning nende siduva olemuse kohta ühtegi uut sisulist argumenti ega tõendit. |
(20) |
Teiseks, mis puudutab Hiinat käsitlevas aruandes sisalduva teabe kasutamist, siis asjaolu, et dokumendi väljaandmisel arvestati selle võimalikku kasutamist kaubanduse kaitsemeetmete uurimises, ei muuda selles sisalduvaid objektiivseid tõendeid iseenesest valeks või erapooletuks, nagu väidab Hiina valitsus. Lisaks märgib komisjon, et ta viitas käesolevas uurimises sellele dokumendile ainult kahel korral – ühel korral üldise sissejuhatusena viisaastakukavade süsteemile ning ühel korral planeerimisdokumentide ja soodustatud sektorite vahelise seose kindlakstegemise kontekstis. Neid viiteid kasutati koos teiste viidetega ja nende viidete kinnitamiseks kasutati teisi viiteid, sealhulgas Hiina valitsuse enda väljaantud dokumente. |
(21) |
Kolmandaks on komisjon jätkuvalt seisukohal, et võib põhjendatult eeldada, et õigusaktid, määrused ja valitsuse kavad on jätkuvalt kehtivad, kuni on tõendatud, et need on asendatud või kehtetuks tunnistatud. Komisjon saatis tõepoolest uurimise osana Hiina valitsusele nimekirja viitedokumentidest, mis käsitlevad HRVs kehtivat üldist õigusraamistikku, eeskirju ja menetlusi ning samuti mõned asjaomast tootmisharu puudutavad konkreetsed dokumendid. Hiina valitsusel paluti asjaomaste dokumentide terviklus ja kehtivus läbi vaadata ning vajadusel neid ajakohastada või täiendada. Pärast Hiina valitsuselt põhjendatud vastuse ja ajakohastatud viitedokumentide saamist leidis komisjon, et võib põhjendatult eeldada, et need dokumendid, mida ei oldud asendatud ega kehtetuks tunnistatud, olid endiselt kehtivad. |
(22) |
Seega lükati Hiina valitsuse väited selles küsimuses tagasi. |
(23) |
Uurimise algatamise järel väitis Hiina valitsus ka seda, et kaebuse esitaja ei kehtestanud tingimusi välismaise võrdlusaluse kohaldamiseks maakasutusõiguste puhul. Komisjon leidis siiski, et kaebuses esitatud väiteid toetavad hiljutised liidu subsiidiumivastased uurimised, milles tunnistati vajadust kasutada nendes küsimustes väliseid võrdlusaluseid, mis on kohandatud HRVs valitsevatele tingimustele (9). |
(24) |
Lisaks väitis Hiina valitsus, et kaebuse esitaja nimetatud eri subsiidiumikavasid ei saanud lugeda subsiidiumiks, sest kaebuses ei esitatud nende subsiidiumide olemasolu, suuruse ja olemuse või subsiidiumi ning vaatlusaluse toote vahelise otsese seose kohta üksikasjalikke tõendeid. Hiina valitsus väitis seoses eri subsiidiumidega, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid kasu ja konkreetsuse kohta. |
(25) |
Komisjon on seisukohal, et kaebuse esitaja esitas olemasolu, suuruse, olemuse, kasu ja konkreetsuse kohta piisavad tõendid, mis olid talle mõistlikult kättesaadavad. Lisaks rõhutab komisjon, et hiljutistes ELi subsiidiumivastastes uurimistes, mis on seotud samade subsiidiumikavadega, mille suhtes kaebuses väiteid esitatakse, uuriti ka samade kavade kasu ja konkreetsust ning jõuti nendes küsimustes teistsugusele järeldusele9. Igal juhul analüüsis komisjon kaebuses esitatud tõendeid ja esitas kõigi tõendite piisavust käsitleva märgukirja asjakohaste elementide kohta oma analüüsi, mis lisati uurimise algatamisel avalikku toimikusse. Hiina valitsus kordas algatamise järel esitatud märkusi, kuid uusi tõendeid ei esitanud. |
(26) |
Seetõttu järeldas komisjon, et kaebuses oli esitatud piisavalt tõendeid, mis viitasid väidetavale subsideerimisele Hiina valitsuse poolt. |
(27) |
Hiina valitsus märkis oma uurimise algatamise järgselt esitatud väidetes, et maksuskeem, mille alusel hüvitatakse käibemaks riigisiseselt toodetud seadmete puhul, on lõpetatud. Komisjon võttis selle märkuse teadmiseks, kuid rõhutas, et käibemaksu hüvitamisega seotud maksuskeemid või imporditud seadmete imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastus võivad tuua jätkuvalt kasu, näiteks amortisatsiooni asjaomaste seadmete kasutusaja jooksul, mis võib hõlmata uurimisperioodi. |
(28) |
Uurimise algatamise järel väitis Hiina valitsus ka seda, et kaebuse esitajad jätsid vääralt kõrvale asjaolu, et liidu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu saab kasu mitmest ELi ja liikmesriikide ametiasutuste antavast eri vormis otsesest ja kaudsest subsiidiumist, toetusest ja stiimulist ning et komisjon ei tohiks kasutada topeltstandardeid. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina valitsus seda väidet. |
(29) |
ELi subsiidiume käsitleva väite õigsusel ei olnud käesoleva juhtumi aluseks olevale komisjoni hinnangule mõju, kuna need ei kuulu sel otstarbel kaalutavate küsimuste hulka. |
1.2. Impordi registreerimine, ajutiste meetmete kehtestamata jätmine ja edasine menetlus
(30) |
Liidu tootmisharu ei esitanud alusmääruse artikli 24 lõike 5 kohast impordi registreerimistaotlust. |
(31) |
Alusmääruse artikli 29a lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 6. augustil 2021 huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta kehtestamata ajutised tasakaalustusmeetmed ja jätkata uurimist. Ajutiste tasakaalustusmeetmete kohaldamata jätmise tõttu ei registreerinud komisjon alusmääruse artikli 24 lõike 5a alusel importi. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. |
1.3. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood
(32) |
Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
(33) |
Käesoleva subsiidiumivastase uurimise ja põhjenduses 4 nimetatud eraldiseisva dumpinguvastase uurimise uurimisperiood ja vaatlusalune periood on samad. |
1.4. Huvitatud isikud
(34) |
Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, Hiina valitsust, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema. |
(35) |
Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. |
(36) |
Mitu isikut taotles komisjoni talitustelt ärakuulamist. Isikutele, kes esitasid taotluse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, anti ärakuulamise võimalus. Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co. Ltd. taotles ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist ja ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimus 8. aprillil 2021. |
1.5. Valimi moodustamine
1.5.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring
(37) |
Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes rohkem kui 50 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja 40 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, siis valim kinnitati. |
1.5.2. Importijate väljavõtteline uuring
(38) |
Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe. |
(39) |
Nõutud teabe esitas kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Arvestades vastuste väikest arvu, ei olnud sõltumatute importijate väljavõtteline uuring vajalik. |
1.5.3. Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring
(40) |
Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
(41) |
Üheksa HRV eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni esitas nõutud teabe ja oli nõus enda valimisse kaasamisega. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Nende äriühingute toodang moodustas rohkem kui 90 % vaatlusaluse toote hinnangulisest koguimpordist liitu. |
(42) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 anti kõigile teadaolevatele asjaomastele eksportivatele tootjatele ja asjaomase riigi ametiasutustele võimalus esitada valimi moodustamise kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. |
(43) |
Eksportivate tootjate kontsernide valimisse kuuluvad:
|
1.6. Individuaalne kontrollimine
(44) |
Neli Hiina eksportivat tootjat, kes tagastasid väljavõttelise uuringu vormi, teatasid komisjonile oma kavatsusest taotleda individuaalset kontrollimist vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 3. Komisjon oli küsimustiku menetluse algatamise kuupäeval elektrooniliselt kättesaadavaks teinud. Peale selle teavitas komisjon valimist väljajäänud eksportivaid tootjaid, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, peavad nad vastama küsimustikule. Ükski neist äriühingutest küsimustikule siiski ei vastanud. Seetõttu ei olnud individuaalne kontrollimine võimalik. |
1.7. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud
(45) |
Komisjon saatis kaebuse esitajale küsimustiku ja liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja Hiina eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti veebis kättesaadavaks uurimise algatamise päeval (10). |
(46) |
Lisaks saatis komisjon Hiina valitsusele küsimustiku, mis hõlmas eriküsimustikke Sinosure, pankade ja teiste finantsasutuste jaoks, mis andsid valimisse kaasatud tootjatele rahalisi vahendeid või ekspordikrediiti, ning kümnele peamisele valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt kasutatavate sisendmaterjalide tootjale ja turustajale. Paindlikuma halduskorralduse huvides paluti Hiina valitsusel kokku koguda ka nende finantsasutuste ja sisendmaterjalide tootjate või turustajate vastused ning saata need otse komisjonile. |
(47) |
Komisjon sai Hiina valitsuselt küsimustikule vastuse, mis sisaldas küsimustiku vastust Hiina ekspordi-impordipangalt (edaspidi „EXIMi pank“) ja Sinosurelt. Kuid üheltki teiselt pangalt või finantsasutuselt või sisendmaterjalide tootjalt ja turustajalt vastust ei saadud. |
(48) |
Lisaks sai komisjon küsimustiku vastused kõigilt valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontsernidelt, kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, üheksalt kasutajalt ja ühelt sõltumatult importijalt. |
(49) |
Ilma et see oleks piiranud alusmääruse artikli 28 kohaldamist, kogus komisjon kokku ja ristkontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks subsiidiumi, tuleneva kahju ja liidu huvi kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulekuks võetud meetmete tõttu (edaspidi „COVID-19 teade“) (11) ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike Hiina valitsuse, valimisse kaasatud äriühingute ja koostööd tegevate importijate ning kasutajate valdustesse. Selle asemel tegi komisjon Hiina valitsuse esitatud teabe kaugmeetodil ristkontrolle, milles osalesid asjaomaste ministeeriumide ja muude valitsusasutuste ametnikud. Lisaks sellele tegi komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute kaugmeetodil ristkontrolle.
|
(50) |
Manreali puhul plaanitud kaugmeetodil ristkontrolli ei saanud temapoolse ebapiisava koostöö tõttu lõpule viia. Manreal taotles ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist ning viimane kinnitas, et kaugmeetodil ristkontrolli lõpetamine ei rikkunud Manreali kaitseõigusi. Seega ei võetud Manreali küsimustikule antud vastuseid lõplike järelduste puhul arvesse. See aga ei mõjutanud järeldusi liidu huvide kohta. Kaugmeetodil ristkontrolli katkestamisele vaatamata käsitleti seda äriühingut endiselt huvitatud isikuna ning tema poolt uurimise käigus esitatud märkusi võeti arvesse. |
1.8. Lõplike järelduste avalikustamine
(51) |
3. novembril 2021 teavitas komisjon kõiki isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku subsiidiumivastase tollimaksu vaatlusaluse toote impordi suhtes (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). |
(52) |
Kõikidele huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks avaldatud lõplike järelduste kohta. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. |
(53) |
Selles määruses vastas komisjon subsiidiumivastases menetluses esitatud märkustele. Eraldiseisva dumpinguvastase uurimise kontekstis esitatud märkustele selle määruses ei vastatud, välja arvatud juhul, kui isikud olid sõnaselgelt märkinud, et esitatud märkused hõlmavad mõlemat menetlust. |
2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Vaatlusalune toode
(54) |
Vaatlusalune toode on töödeldav alumiiniumfoolium paksusega alla 0,021 mm, aluskihita, valtsitud, kuid edasi töötlemata, üle 10 kg kaaluvates rullides (edaspidi „vaatlusalune toode“). |
(55) |
Asjaomane toode ei hõlma järgmist:
|
2.2. Samasugune toode
(56) |
Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:
|
(57) |
Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses. |
2.3. Toote määratlusega seotud väited
(58) |
Mitu isikut esitasid toote väljajätmise taotlused seoses järgmiste toodetega: töödeldav alumiiniumfoolium, mille paksus on alla 6 mikroni (edaspidi „alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium“) ja elektrisõidukite akude jaoks ette nähtud töödeldav alumiiniumfoolium (edaspidi „sõidukiakude töödeldav alumiiniumfoolium“). |
2.3.1. Töödeldav alumiiniumfoolium, mille paksus on alla 6 mikroni
(59) |
Mitu kasutajat (Walki, Gascogne ja Alupol) väitsid, et liidu tootjad ei paku alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi. Väidetavalt on selle tõestuseks asjaolu, et liidu tootjad ei reklaami selliseid tooteid oma veebisaitidel ja brošüürides, ning nende keeldumine selliste toodete tellimuste täitmisest. Ka ei ole liidu tootjad huvitatud alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi pakkumisest, kuna nende tootmisvõimsus täidetakse muude tootetellimustega, võttes arvesse ka eeldatavat nõudlust mootorsõidukiakude fooliumi järele. Liidu tootjatel ei ole võimalik pakkuda nõutavat „kaubanduslikku“ kvaliteeti, eriti poorsuse/läbilaskvuse poolest, mõõdetuna pooride maksimaalse arvuna ruutmeetri kohta. Lisaks on õhema töödeldava alumiiniumfooliumi kasutamine keskkonnasõbralikum ja sellel põhjusel tuleks see ka kohaldamisalast välja jätta. |
(60) |
Lisaks sellele väitis Huhtamäki, et liidu tootmisharul esineb õhema töödeldava alumiiniumfooliumi puhul tarnepiiranguid. |
(61) |
Komisjon on palunud kõigil üheksal uurimises koostööd tegeval kasutajal täpsustada, milline on nende praegune nõudlus alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi järele ja mis on selle allikad. Ainult üks kasutaja kinnitas, et on uurimisperioodil ostnud ühelt Hiina tootjalt alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi koguses, mis ületas kaubandusliku tootmise kvaliteedikünnise. Kuid isegi selle kasutaja puhul moodustab alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium tema töödeldava alumiiniumfooliumi tarbimisest väga väikese osa. Teised kasutajad nimetasid üksnes oma vastavatelt klientidelt saadud õhemat kui 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi sisaldavate toodete tellimusi, mille alusel on pärast uurimisperioodi esitatud proovitellimusi nii liidu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule kui ka Hiina tootjatele. |
(62) |
Vastustest ilmnes, et nõudlus alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi järele on tekkinud alles väga hiljuti ja on kasvav suundumus. Viimase kümne aasta jooksul on selle järele olnud teatav piiratud nõudlus, kuid ilma selge mustrita. See on kooskõlas liidu tootjate selgitustega, et ka varem on toimunud järkjärguline liikumine töödeldava alumiiniumfooliumi õhemate mõõtmete poole, alates 7–8 mikronist, mis oli varem alumine vahemik, 6 ja 6,35 mikronini, mis on muutumas paljude rakenduste puhul kehtivaks standardiks. |
(63) |
Kuigi liidu tootjate seas tehtud uuring näitas, et kui otseläbirääkimised välja arvata, ei turusta ükski neist praegu aktiivselt alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi, on komisjon kogunud piisavalt tõendeid selle kohta, et liidu tootjad on võimelised tootma alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi. See hõlmab pärast uurimisperioodi katsetoodanguna valmistatud rulle, mis katsedokumentide kohaselt vastavad ostja tehnilistele nõudmistele. Lisaks sellele sai komisjon kinnitada eri liidu tootjate alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi müüki kaubandusliku tootmise kogustes kümne aasta jooksul enne uurimisperioodi, olgugi et piiratud mahus. Samuti täheldas komisjon investeerimist kvaliteedikontrolli. Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu suudab pakkuda turunõudlusele vastavat kvaliteeti. |
(64) |
Teiseks piirdub alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisvõimsus viimase etapiga, st valtspinkidega. Seetõttu on komisjon analüüsinud liidu eri tootjate tootmisvõimsust selles viimases etapis, võttes arvesse ka nõudlust muude toodete järele eri tootmisetappides. Kõigil valimisse kaasatud liidu tootjatel on piisavalt vaba tootmisvõimsust, et nad saaksid pakkuda alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi, isegi kui nõudlus sõidukiakude fooliumi järele tulevikus suureneb. Seetõttu ei saanud komisjon kinnitada, et kui nõudlus alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi järele tulevikus suureneb, tekib tarnete varustuskindluse häirete oht. |
(65) |
Kolmandaks tuletas komisjon seoses argumendiga, et õhema töödeldava alumiiniumfooliumi kasutamine on keskkonnasõbralikum, meelde, et tollimaksude vormis kaubanduse kaitsemeetmete kavandatud mõju ei ole teatava toote impordi takistamine, vaid selle tagamine, et kauplemine imporditud tootega toimub mittekahjustavate hindadega. Samuti tuletas komisjon meelde liidu tootjate suutlikkust toota alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi. |
(66) |
Viimaks, mis puudutab Huhtamäki väidet tarnepiirangu kohta, selgus uurimise käigus, et liidu tootmisharu alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisvõimsus on tunduvalt suurem kui nõudlus. |
(67) |
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon tagasi taotluse arvata alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium uuritava toote määratlusest välja. |
(68) |
Gascogne taotles, et väited, mille ta esitas HRVst pärit sama toodet käsitlevas eraldiseisvas dumpinguvastases menetluses, lisataks sellesse subsiidiumivastasesse uurimisse. Komisjon käsitles samu väiteid juba määruse (EL) 2021/2170 põhjendustes 25–28. |
(69) |
Ka Walki taotles, et eraldiseisvas dumpinguvastases uurimises esitatud väited lisataks sellesse subsiidiumivastasesse uurimisse. Sellega seoses viitab komisjon määruse (EL) 2021/2170 põhjendustes 29–32 esitatud järeldustele. |
(70) |
Lisaks selgitas Walki pärast lõplike järelduste avalikustamist ärakuulamise ajal, et pärast uurimisperioodi, 2021. aasta oktoobris, ei toimunud ikka Euroopa tootjate poolset aktiivset alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi müüki avatud turul. Walki esitas tõendeid, et ta ei saanud pärast uurimisperioodi jaatavat vastust oma pakkumistaotlustele alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi kohta, ja selgitas, et vaid üks liidu tootja oleks võimeline võtma vastu tellimusi alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks kaubanduslikes kogustes. Komisjon käsitles samu väiteid juba määruse (EL) 2021/2170 põhjenduses 28. |
2.3.2. Töödeldav alumiiniumfoolium sõidukiakude jaoks
(71) |
Üks huvitatud isik, Xiamen, palus jätta uurimisest välja sõidukiakude alumiiniumfoolium järgmistel põhjustel:
|
(72) |
Vastuseks märkis komisjon kõigepealt, et kõigil huvitatud isiku nimetatud sulamitel on ühine omadus, nimelt sisaldavad need kõik üle 98 % alumiiniumi, ja kaebus ei piirdu ühe konkreetse sulamiga. Erinevates tootevariantides erinevate sulamite kasutamine ei ole ebatavaline ja see ei sobi menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumiks. |
(73) |
Teiseks saadakse läikiv/tuhm pind töödeldava alumiiniumfooliumi kahe kihi koosvaltsimise tulemusena viimasel valtspingil, kus valtsimise ajal vastakuti asetsevad töödeldava alumiiniumfooliumi küljed muutuvad tuhmiks. Seda tootmismeetodit käsitleti kaebuses, milles öeldi selge sõnaga, et kliendi soovi korral võivad töödeldava alumiiniumfooliumi mõlemad pinnad olla läikivad. Seega ei saa töödeldava alumiiniumfooliumi kavandatud kasutusotstarve sõidukiakude fooliumina põhjendada selle tootemääratlusest väljajätmist, sest toote füüsikalised omadused on samad. Sama kehtib ka ühekihilise valtsimise suuremate kulude kohta. |
(74) |
Kolmandaks on sõidukiakude tootmine liidus alles algetapis. Komisjon kogus tõendeid, mis näitavad, et liidu tootjad valmistuvad rahuldama selle areneva turusegmendi nõudlust. Lisaks on see argument vastuolus Walki väitega alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi väljajätmise kohta, mille kohaselt võib liidu tootmisharu keskenduda niivõrd palju sõidukiakude fooliumile, et potentsiaalselt ei ole ta huvitatud eraldama alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisele piisavat tootmisvõimsust. |
(75) |
Neljandaks peegeldab asjaolu, et praegu HRVst olulist eksporti ei toimu, tõsiasja, et elektrisõidukite akude tootmine ELis on alles algusjärgus ega ole seega väljajätmiseks veenev argument. |
(76) |
Analüüs näitas, et elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldav alumiiniumfoolium on tehniliselt töödeldav alumiiniumfoolium, mis kuulub uurimise kindlaksmääratud kohaldamisalasse. |
(77) |
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon tagasi taotluse arvata elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldav alumiiniumfoolium uuritava toote määratlusest välja. |
(78) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et neli komisjoni esitatud väljajätmise tagasilükkamist toetavat väidet on vigased, ei vasta Xiamen Xiashuni esitatud väidetele ja ei sisalda sisulisi andmeid, mille alusel komisjon nende järeldusteni jõudis. Komisjon ei esitanud oma väidetes ja 23. veebruaril toimunud ärakuulamisel faktilisi tõendeid, mis vastavad Xiamen Xiashuni väljajätmise taotlusele. Kuna komisjon ei näidanud, mis tõendite alusel väljajätmine tagasi lükati, rikuti sellega Xiamen Xiashuni kaitseõigusi. Lisaks väitis Xiamen Xiashun, et asjaolu, et kaebuse esitaja esitas dumpinguvastases menetluses akude alumiiniumfooliumi väljajätmise taotlusega seotud tõendid hilinemisega, tekitab kahtlusi selle suhtes, mis tõendeid võttis komisjon subsiidiumivastases uurimises tegelikult arvesse. Xiamen Xiashu väitis, et kaebuse esitaja esitas väited 19. juulil 2021 ehk pärast märkuste esitamise tähtaega dumpinguvastase uurimise esialgses etapis ja seepärast ei tuleks neid arvesse võtta. Lisaks ei saa Xiamen Xiashun esitatud väidete liiga ulatusliku konfidentsiaalsuse tõttu esitada sisulisi vastuseid. |
(79) |
Kaebuse esitaja 19. juulil 2021 esitatud teave oli vastuseks Xiamen Xiashuni 5. juulil 2021 esitatud teabele, milles Xiamen Xiashun esitas väiteid elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldava alumiiniumfooliumi määratlusest väljaarvamiseks. Asjaomase esitatud teabe avalikku versiooni ei kärbitud liigselt. Esitatud andmete tehnilised üksikasjad koostanud äriühingu nime kärpimine, samuti nende tehnilise tootmise üksikasjade kärpimine oli vajalik selleks, et mitte avalikustada äriühingu tegevuse konfidentsiaalseid üksikasju. Seepärast lükkab komisjon tagasi väite, et ta rikkus vastavate esitatud andmete arvessevõtmisega Xiamen Xiashuni õigusi. Lisaks lükkab komisjon tagasi väite, et ta ei täpsustanud, mis tõendeid ta arvesse võttis. Komisjon võttis tingimata arvesse kõiki toimikus olevaid tõendeid. |
(80) |
Xiamen Xiashun oli väitnud, et eri kasutusviiside ja tehniliste omaduste tõttu on elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldav alumiiniumfoolium tööstuse jaoks uus toode, isegi kui see on alumiiniumfoolium. Ent komisjon oli vastusena kõigile neile väidetele selgelt väitnud, et ka elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldaval alumiiniumfooliumil on ühised tehnilised omadused ja tootmisetapid. Xiamen Xiashuni täpsustatud tehniliste erinevuste alusel sai täpsustada üksnes töödeldava alumiiniumfooliumi eri liike, kuid need ei tõendanud seda, et elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldaval alumiiniumfooliumil ei oleks uurimisega hõlmatud tootevaliku puhul kindlaksmääratud ühiseid omadusi. Lisaks vastas komisjon väitele, et liidu tootmisharu ei suudaks toota elektrisõidukite akudes kasutamiseks mõeldud töödeldavat alumiiniumfooliumit. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
(81) |
Xiamen Xiashun väitis, et komisjon tegi ilmselgeid hindamisvigu ning rikkus oma tegevusega hea halduse põhimõtet, sest ta ei uurinud esitatud tõendeid nõuetekohase hoolsusega ja erapooletult ega võtnud oma otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse kõiki asjaomaseid tõendeid, sest ta ei esitanud sisulist kokkuvõtet liidu tootjate plaanidest suurendada oma tootmisvõimsust, et rahuldada nõudlust akufooliumi järele, ja jättis tähelepanuta Xiamen Xiashuni esitatud tõendid akufooliumi eeldatava nõudluse kohta. |
(82) |
Xiamen Xiashun väitel olid komisjoni ütlused, et „liidu tootmisharu oluline vaba tootmisvõimsus suudab rahuldada kujuneva akufooliumituru nõudlust“, vastuolus tema väitega, et „andmed, millest on näha liidu tootjate valmistumine akufooliumi nõudluse täitmiseks, on väga konfidentsiaalsed ja neist ei saa kokkuvõtet teha, sest need projektid ei ole veel avalikud ja on seega väga tundlikud“. |
(83) |
Samuti väitis Xiamen Xiashun, et komisjon jättis tähelepanuta tema ulatusliku ülevaate eeldatavast nõudlusest, mille aluseks on asjaolu, et osutatud on mitme akuprojekti teostamisele määramata ajal tulevikus. Xiamen Xiashun väitis, et see on omane kavandatavate projektidega seotud andmetele. |
(84) |
Komisjoni ütlus, et liidu tootmisharu suudab rahuldada areneva akufooliumituru nõudlust, on seotud valtspinkide üldise vaba tootmisvõimsusega. Andmed, millest nähtuvalt valmistuvad liidu tootjad rahuldama akufooliuminõudlust, on seotud liidu tootmisharu jõupingutustega suuta toota vastavalt eriomadustele, mida akutootjad nõuavad. Nendest jõupingutustest kokkuvõtte tegemisega paljastaks komisjon liidu tootjate äristrateegiad. Seega ei esine eespool esitatud väidete vahel mingit vastuolu. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
(85) |
Hinnates eeldatava tulevase nõudluse ülevaadet, mille Xiamen Xiashun esitas avalikult saadaoleva allika põhjal, tegi komisjon vahet kavandamisetapis olevate konkreetse tähtajaga projektide ning kavandatavate projektide vahel, mille puhul ei ole teada, mis aastal neid teostama asutakse. See ei ole mitte Xiamen Xiashuni esitatud tõendite tähelepanuta jätmine, vaid põhjalik tegeliku eeldatava nõudluse analüüs. Tõepoolest, hinnang, kas liidu tootmisharu suudab rahuldada eeldatavat tulevast nõudlust, tugines asjakohaselt nendele akuprojektidele, mille teostamine toimub kavakohaselt konkreetsel aastal tulevikus. See väide lükati seega tagasi. |
2.4. Ühendkuningriigi väljaastumine EList
(86) |
Käesolev juhtum algatati Ühendkuningriigi EList väljaastumisele järgnenud üleminekuperioodil. Üleminekuperioodil oli liidu õigus Ühendkuningriigi suhtes endiselt kohaldatav. Üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks. Seega, kuna Ühendkuningriigi suhtes liidu õigust enam ei kohaldata, põhinevad järeldused subsiidiumi ja kahju kohta EL 27 turuandmetel. |
3. SUBSIDEERIMINE
3.1. Sissejuhatus: valitsuse kavade, projektide ja muude dokumentide esitamine
(87) |
Enne väidetava subsideerimise analüüsimist subsiidiumide või subsiidiumikavade lõikes hindas komisjon valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis olid uuritud subsiidiumikavade analüüsi puhul asjakohased. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast, mille eesmärk on edendada töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu, järgmistel põhjustel. |
(88) |
Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV planeerimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (12). |
(89) |
Töödeldavat alumiiniumfooliumi peab HRV olulise tähtsusega tooteks, nagu on täheldatud avaliku poliitika dokumentides ja nimekirjades. Selline kategoriseerimine on väga tähtis, sest selle käigus määratakse kindlaks konkreetsed sektorid, mis saavad kasu mitmesugustest poliitika- ja kõrvalmeetmetest, et sektori arengut kiirendada (13). Töödeldav alumiiniumfoolium kuulub ühtlasi uute materjalide hulka strateegias „Made in China 2025“ (14) ja on lisatud mitmesse kavasse, direktiivi ja muusse dokumenti, mida väljastatakse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning mis on üksteisega seotud. Asjaomased olulised poliitikadokumendid on näiteks järgmised kavad, projektid ja muud dokumendid. |
(90) |
„HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 10. viisaastakukava (2001–2005)“ näitab, et tööstusliku restruktureerimise ja ümberkorraldamise kiirendamise eesmärk on tööstustoodete, sealhulgas toorainetööstuse ja täpsemalt alumiiniumoksiiditööstuse arendamine (15). |
(91) |
„HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 11. viisaastakukavas (2006–2010)“ nõutakse alumiiniumi töötlemise arendamist ja „alumiiniumi tööstuslike ressursside ulatusliku kasutamise“ (16) edendamist. |
(92) |
„HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 12. viisaastakukava (2011–2015)“ näitab, et peamiste tootmisharude restruktureerimine peaks hõlmama sulatamise ja ehitusmaterjalide tootmisharus tehtavaid uusi edusamme teadus- ja arendustegevuses, loodusvarade lõimitud kasutamisel, energia kokkuhoidmisel ning heite vähendamisel (17). |
(93) |
HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (edaspidi „13. viisaastakukava“), mis hõlmab ajavahemikku 2016–2020, esitatakse Hiina valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta. 13. viisaastakukavas rõhutati Hiina valitsuse kavatsust tugevdada strateegiliste kõrgtehnoloogiate arendamist ja selles näidatakse, kuidas Hiina valitsus avaldab poolehoidu „tähtsamatele“ tootmisharudele, mida tuleks parendada ja edendada. Selles kavas tuuakse välja mitteraudmetallide tööstus (mille alla kuulub alumiiniumfooliumi tootmisharu) kui üks asjaomastest „peamistest“ tootmisharudest, mille jaoks tuleks täiustada teenuste toetussüsteemi, sealhulgas rahandust, maksustamist, kindlustust ja rahastamisplatvorme (18). |
(94) |
Hiina riiginõukogu otsusest ajutiste meetmete kehtestamise ja rakendamise kohta struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (Guo Fa (2005) nr 40) (edaspidi „otsus nr 40“) ilmneb, et dokument „Tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloog“ on tähtis alus investeerimise juhtimisel ja valitsuse poolse avaliku sektori vahendite, maksu ja krediidipoliitika haldamisel. Lisaks märgitakse otsuses nr 40, et „„soodustatud“ tootmisharude projektidele võimaldatakse kooskõlas krediidipõhimõtetega krediiditoetust.“ (19). |
(95) |
Suuniskataloog struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses hõlmab soodustatud tootmisharuna konkreetselt alumiiniumi ja sellealase tootmistehnoloogia arendamist (20). Seda kinnitatakse tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon), mille kohaselt soodustatakse nii alumiiniumi valtstöötlemist, pakendite vaakumalumineerimist kui ka alumiiniumisulamite töötlemist. |
(96) |
Mitteraudmetallide tööstuse arengukavas (2016–2020) kirjeldatakse mitteraudmetallide tööstust kui tootmistööstuse tähtsat alust ja „tootmisvõimsuse realiseerimise“ toetajat. Lisaks tähtsustatakse alumiiniumfooliumi tootmisharu arendamist (21). |
(97) |
Teates alumiiniumitööstuse struktuuri kohandamise kiirendamise suuniste kohta (2006) märgitakse, et „alumiinium on riigi majanduse arendamise tähtis tooraine.“ (22) Selles dokumendis osutatakse alumiiniumi sektori sihtotstarbelisele rahastamisele: „Vastavalt riigi makrokontrollile, tööstuspoliitikale ja krediidinõuetele eraldavad finantsasutused mõistlikke krediidivahendeid. Alumiiniumoksiidiettevõtetele ja elektrolüütilise alumiiniumi ettevõtetele, mis vastavad riigi tööstuspoliitikale, turulepääsu tingimustele ja krediidipõhimõtetele, tuleb jätkuvalt anda krediiditoetust; ettevõtjatele, kes ei järgi tööstuspoliitikat ega turulepääsu tingimusi, kes kasutavad ebatõhusat tehnoloogiat, kelle toodang on kantud keelatud kaupade nimekirja või on kõrvaldatud, ei võimaldata mis tahes krediiditoetust.“ (23). |
(98) |
Teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi, väliskaubanduse ministeeriumi ja kesktolliameti avaldatud Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete kataloogis on loetletud 1 900 kõrgtehnoloogilist toodet, mis jagunevad kategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse valitsuse soodustingimustel ekspordipoliitikat. Üks kategooriatest on nn uute materjalide kategooria, mis hõlmab töödeldavat alumiiniumfooliumi (24). |
(99) |
Töödeldaval alumiiniumfooliumil on strateegias „Made in China 2025“ soodustatud tootmisharuna õigus saada riigilt märkimisväärset toetust. Algatuse „Made in China 2025“ (25) ja seega ka töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu (26) toetamiseks on loodud mitu rahalist vahendit. |
(100) |
Lisaks tuuakse tegevuskavas „Made in China 2025“ (27) välja kümme strateegilist sektorit, mis on Hiina valitsuse jaoks võtmetähtsusega tootmisharud. See hõlmab 9. peatükis „Uusi materjale“ ja toob eesmärkidena välja järgmise: „aktiivselt arendada uusi erimaterjale nii militaar- kui tsiviilkasutuseks, kiirendada kahesuunalist tehnosiiret ja tehnoloogia ümberkujundamist ning edendada uute materjalide tööstuse arendamist militaar- ja tsiviilvaldkonnas, samuti kiirendada põhimaterjalide täiustamist“ (28). Töödeldav alumiiniumfoolium kui uute materjalide sektori osa kuulub asjaomase sektori arenguprioriteetide alla. Uute materjalide sektor saab seega kasu eelistest, mida annavad dokumendis loetletud toetusmehhanismid, muu hulgas rahalise toetuse meetmed, fiskaal- ja maksupoliitika ning riiginõukogu järelevalve ja toetus. |
(101) |
Hiina valitsuse lähenemisviis, mille kohaselt määratletakse soodustatud tootmisharud ja tooted kataloogides, et eraldada vastavalt sellele vahendeid, võttes aluseks Hiina valituse poolt tootmisharule määratud strateegilise või poliitilise tähtsuse, ning kavade rakendamine ja nende üle järelevalve teostamine igal haldustasandil, on lisaks täheldatav riikliku arengu- ja reformikomisjoni 2016. aasta strateegiliste ja kujunemisjärgus toodete ja teenuste kataloogis (29). Töödeldav alumiiniumfoolium on lisatud uute materjalide alla. |
(102) |
Otsuse nr 40 III peatükis viidatakse tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogile, mis hõlmab kolme liiki projekte: soodustatud projektid, piiratud projektid ja kõrvaldatud projektid. Otsuse artiklis XVII märgitakse, et „investeerimisprojekti, mis kuulub soodustatava sisu alla, uuritakse, see kinnitatakse ning talletatakse kooskõlas asjakohaste investeerimist käsitlevate riiklike määrustega; kõik finantsasutused peavad andma krediiditoetust kooskõlas krediidipõhimõtetega; investeeringu kogusummas isiklikuks otstarbeks imporditud seadmed, v.a kaubad, mis on hõlmatud rahandusministeeriumi avaldatud dokumendiga „Riigisiseste investeerimisprojektide raames imporditud kaubad, mille suhtes ei kohaldata maksuvabastust“ (muudetud aastal 2000), võib vabastada imporditollimaksust ja impordiga seotud käibemaksust, välja arvatud juhul, kui maksust vabastamata investeerimisprojektide sisu kohta on vastu võetud uued määrused. Teised soodustatavaid tööstusprojekte käsitlevad eelistatud põhimõtted rakendatakse kooskõlas asjakohaste riiklike määrustega“. |
(103) |
Sellest tulenevalt nähakse otsuses nr 40, mida tõlgendatakse koostoimes tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogiga, ette teatud projektide erikohtlemine teatud soodustatud tootmisharudes. |
(104) |
Eespool nimetatud kavasid ja programme arvesse võttes peetakse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu seega peamiseks ja strateegiliseks tootmisharuks, mille aktiivne arendamine on Hiina valitsuse poliitiline eesmärk. Selles punktis nimetatud poliitikadokumentide alusel järeldas komisjon, et Hiina valitsus sekkub töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharusse seotud poliitika rakendamiseks ning segab töödeldava alumiiniumfooliumi sektoris vabaturujõudude toimimist, eelkõige soodustades ja toetades sektorit mitmesuguste meetmetega. |
(105) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et selles punktis eespool mainitud dokumendid ei tõenda töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu puhul eritoetuste või soodustamise esinemist. Hiina valitsuse väitel on selleks, et tõendada, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu on soodustatud tootmisharu, ebapiisavalt tõendeid ning et dokumendid, milles viidatakse mitteraudmetallidele, alumiiniumitööstusele ja/või uutele materjalidele, ei hõlma töödeldavat alumiiniumfooliumit. |
(106) |
Komisjon ei olnud sellega nõus. Esiteks väidab ta, et on põhjust oletada, et niisuguste toodete kirjeldus, nagu uued materjalid, mitteraudmetallid ja alumiiniumitööstus hõlmab ka alumiiniumfooliumi. Teiseks mainitakse mõnes eespool loetletud dokumendis, näiteks põhjenduses 96 viidatud mitteraudmetallide tööstuse arengukavas (2016–2020) ja põhjenduses 98 viidatud Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete kataloogis sõnaselgelt alumiiniumfooliumi kui sellist. Kolmandaks tehti uurimisega kindlaks, et koostööd tegevad eksportivad tootjad said kasu subsiidiumitest, mis on ette nähtud ainult soodustatud tootmisharudele, nagu on sätestatud otsuses nr 40 ja analüüsitud üksikasjalikult asjakohastes punktides allpool. Seetõttu lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi. |
3.2. Osaline koostööst keeldumine ja kättesaadavate faktide kasutamine
(107) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Hiina valitsus mõned üldised märkused seoses komisjoni otsusega kohaldada alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid sooduslaenude, ekspordikrediidikindlustuse ja sisendmaterjalide suhtes. |
(108) |
Hiina valitsus väitis, et kõik komisjoni taotlused teabe saamiseks, millele Hiina valitsus ei saanud vastuseid esitada, olid ebamõistlikud, sest need taotlused eeldasid niisuguste õiguslike volituste olemasolu, mis Hiina valitsusel puudusid. |
(109) |
Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei hinnanud talle esitatud asjaolusid nõuetekohaselt ega selgitanud korralikult, miks kättesaadavad faktid asendasid mõistlikult mistahes vajalikku puuduvat teavet. |
(110) |
Nagu on märgitud põhjenduses 118, oli komisjon seisukohal, et Hiina valitsusel olid õiguslikud volitused taotletud teabe saamiseks kui nende äriühingute osanikul või nende äriühingute vastutaval asutusel, kelle kohta komisjon teavet taotles. Komisjon tõepoolest esitas oma Hiina valitsusele saadetud teates, mida on korratud allpool punktides 3.2.1–3.2.3, miks ta pidi tuginema kättesaadavatele faktidele. Komisjon pidas avalikult kättesaadavat teavet mõistlikuks asenduseks teabe eest, mida Hiina valitsus ei esitanud. Seetõttu lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi. |
3.2.1. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine sooduslaenude suhtes
(111) |
Komisjon palus Hiina valitsusel paindlikuma halduskorralduse huvides edastada eriküsimustikud kõigile finantsasutustele, kes andsid valimisse kaasatud äriühingutele laene või ekspordikrediiti. |
(112) |
Kõigepealt saadi vastus ainult EXIMi pangalt ja Sinosurelt. Hiina valitsus ei vastanud komisjoni poolt Hiina valitsusele esitatud taotlusele edastada küsimustikud kõigile finantsasutustele, kes andsid valimisse kaasatud äriühingutele laene või ekspordikrediiti. Komisjon kordas seepärast puudustele viitavas kirjas oma taotlust eesmärgiga suurendada võimalusi kaasata uurimisse finantsasutusi, kes annaksid vajalikku teavet, et komisjon saaks teha järeldusi väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatuse kohta. |
(113) |
Pärast puudustele viitavat kirja märkis Hiina valitsus, et tal ei olnud õigust küsida kommertspankadelt teavet. Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks leiab komisjon, et riigi omanduses olevatelt üksustelt taotletav teave on Hiina valitsusele kättesaadav kõikide üksuste kohta, kus Hiina valitsus on peamine või suurosanik. Lisaks on Hiina valitsusel vajalikud volitused, et suhelda finantsasutustega, isegi kui need ei ole riigi osalusega, sest need kõik kuuluvad CBIRCi pädevusse. |
(114) |
Lõpuks sai komisjon teavet üksnes organisatsioonilise struktuuri, valitsemise ja omanike kohta EXIMi pangalt, kuid mitte üheltki muult finantsasutuselt, kes olid andnud laene valimisse kaasatud äriühingutele. Lisaks ei saanud komisjon kontrollitavat äriühingupõhist teavet üheltki pangalt või finantsasutuselt. |
(115) |
Kuna komisjonil ei ole teavet seoses enamiku pankadega, mis andsid laene valimisse kaasatud äriühingutele, leiab ta, et ta ei ole saanud tähtsat teavet, mis on uurimise selle aspekti puhul asjakohane. |
(116) |
Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et ta võib olla sunnitud kasutama kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida sooduslaenude kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust. |
(117) |
Hiina valitsus ei olnud saadetud vastuses alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamisega nõus. Hiina valitsus väitis, et tal ei ole kohustust taotletud teavet esitada, et küsimused tuleks esitada otse asjaomastele üksustele, mitte aga Hiina valitsusele kui investorile või osanikule, ning et taotletud teave ei ole vajalik teave. |
(118) |
Komisjon nõustub, et vastused tuleks saada asjaga otseselt seotud üksustelt. Kuid komisjon palus Hiina valitsusel paindlikuma halduskorralduse huvides edastada eriküsimustikud kõigile asjaomastele finantsasutustele, mida Hiina valitsus ei teinud. Lisaks, nagu on eelnevalt märgitud põhjenduses 113, jääb komisjon oma seisukoha juurde, et Hiina valitsus peab reguleeriva asutusena taotlema eriküsimustele vastuseid finantsasutustelt, kes andsid valimisse kaasatud tootjatele rahalisi vahendeid. |
(119) |
Lõpetuseks pidas komisjon taotletud teavet äärmiselt tähtsaks, et hinnata, kas Hiina valitsus tegi kontrolli finantsasutuste tegevuse üle seoses laenupoliitika ja riskide hindamisega, kui finantsasutused andsid laenu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule. |
(120) |
Seega järeldas komisjon, et ta pidi sooduslaenude kaudu antud väidetavate subsiidiumide olemasolu ja ulatuse uurimisel osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele. |
3.2.2. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine ekspordikrediidikindlustuse suhtes
(121) |
Komisjon palus Hiina valitsusel paindlikuma halduskorralduse huvides edastada eriküsimustik Sinosurele. |
(122) |
Kuigi küsimustikule saadi vastus, ei esitanud Sinosure lisadokumente, mida nõuti Sinosure üldjuhtimise kohta, näiteks oma põhikirja. Lisaks ei esitanud Hiina valitsus või Sinosure ka konkreetset teavet töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule antud ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud selle ekspordikrediidikindlustustegevuse kasumlikkusega. |
(123) |
Sellise teabe puudumisel leidis komisjon, et talle on jäetud esitamata väga oluline teave uurimise selle tahu kohta. Seega teatas komisjon Hiina valitsusele, et ta sai kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida ekspordikrediidikindlustuse kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust. |
(124) |
Hiina valitsus jäi oma vastuses ja pärast lõplike järelduste avalikustamist seisukohale, et Sinosure ei andnud töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule iseloomulikke subsiidiume ja et ta järgib asjakohase kindlustustegevuse puhul turupõhist põhimõtet ning et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu suhtes ei esine konkreetset sooduskohtlemist. Lisaks ei hõlmanud kaebus ekspordikrediidikindlustust, mistõttu ei olnud taotletud teave komisjoni otsuse tegemiseks vajalik või otsustava tähtsusega. |
(125) |
Nagu on eelnevalt märgitud põhjenduses 8, saab komisjon kasutada uurimise ajal kaalutlusõigust uurida kogu teavet, mis on väidetavate subsiidiumide puhul asjakohane ja ei piirdu kaebuses sisalduva teabega. Komisjon märgib lisaks, et soodusrahastamise ja otsese raha ülekandmisega seotud kavasid, mis hõlmavad ka ekspordikrediidikindlustust, oli üldisemalt käsitletud kaebuses ja algatamisteates. Samuti leidis komisjon, et Hiina valitsuse esitatud teave Sinosure kohta oli ebatäielik ega võimaldanud komisjonil teha järeldusi uurimise oluliste osade kohta seoses ekspordikrediidikindlustusega, eelkõige seoses sellega, kas Sinosure on avalik-õiguslik asutus ja kas valimisse kaasatud äriühingutele määratud kindlustusmaksed on turupõhised. See väide lükati seepärast tagasi. |
(126) |
Komisjon tegi seega järelduse, et ta pidi osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldusi ekspordikrediidikindlustuse kohta. |
3.2.3. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine sisendmaterjalide suhtes
(127) |
Komisjon palus Hiina valitsusel edastada eriküsimustik kümnele peamisele töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks kasutatavate sisendmaterjalide tootjale ja turustajale, samuti muudele asjaomaste materjalide tarnijatele, kes on tarninud sisendit valimisse kaasatud äriühingutele. Oma vastuses küsimustikule väitis Hiina valitsus, et tal puudub kontroll sisendmaterjalide tarnijate üle, et esitada küsimustikus taotletud konfidentsiaalset teavet ning et protsessi koordineerimine valimisse kaasatud äriühingute väga märkimisväärse sisendmaterjalide tarnijate arvu tõttu oleks tekitanud Hiina valitsusele ebamõistliku koormuse. |
(128) |
Hiina valitsus ei andnud ülevaadet uurimisaluste sisendmaterjalide Hiina tarnijate nimede ja omanike struktuuri kohta, väites, et see on konfidentsiaalne teave. Peale selle ei esitanud Hiina valitsus üksikasjalikku teavet Hiina töödeldava alumiiniumfooliumi sisendmaterjalide siseturu peamiste omaduste, muu hulgas järgmise kohta: riigi omanduses olevate ettevõtete osa omamaises tootmises ja tarbimises, siseturu suurus, riigi- ja/või riigi omanduses olevate ettevõtete hinnapoliitika, sisendmaterjalide tegelikud hinnad siseturul ning statistika. |
(129) |
Kuna komisjon ei saanud Hiina valitsuselt teavet kõigi eespool loetletud asjaolude kohta, muu hulgas siseturu struktuuri, hinnakujundusmehhanismide ja hindade ning äriühingute osaluste kohta, leidis komisjon, et ta ei olnud saanud selle uurimise puhul asjakohast olulist teavet. |
(130) |
Komisjon tegi seega järelduse, et ta pidi osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha järeldusi sisendmaterjalide kohta. |
3.2.4. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine Yongxini suhtes
(131) |
Subsiidiumiküsimustiku kohaselt peavad seotud äriühingud, kes pakuvad valimisse kaasatud eksportivate tootjate tootmisprotsessi jaoks sisendeid ja varasid, vastama küsimustiku osadele A ja E. Kuid valimisse kaasatud eksportiva tootja Xiamen Xiashuni seotud sisendi tarnija Yongxin ei esitanud esialgu niisugust vastust. Xiamen Xiashun väitis, et suhte laadi tõttu ei saa ta sundida Yongxini küsimustikule vastama ning et Yongxini poolse koostöö puudumine ei tohiks käesolevat uurimist mõjutada. |
(132) |
Komisjon täheldas, et Xiamen Xiashun ja Yongxin olid asutanud ühisettevõtte Yongshun, mille tõttu on need äriühingud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (30) artikli 127 tähenduses seotud. Lisaks oli ühisettevõte Yongshun Xiamen Xiashunile töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks oluline toorainete pakkuja. Seetõttu peaks ta esitama subsiidiumiküsimustiku vastuse vastavalt küsimustiku ja 19. veebruaril 2021 saadetud puudusi käsitleva kirja juhistele. |
(133) |
Mis puudutab uurimisele avaldatava mõju puudumist, täheldas komisjon Yongxini ja Yongshuni vahel arvukaid ettevõttesiseseid tehinguid, mis olid seotud maa, toorainete ja rahastusega. Seetõttu leidis komisjon, et kuna Yongxin ei ole küsimustikule vastanud, on kontserni saadud subsiidiumide täielikku ulatust võimatu kindlaks teha. |
(134) |
Seega teatas komisjon 15. märtsil 2021 Xiamen Xiashunile, et ta sai kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida Yongxini kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust. Vastusena komisjoni kirjale taotles Xiamen Xiashun 23. märtsil 2021 ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas Xiamen Xiashunil jätkata jõupingutusi, et Yongxin esitaks nõutud teabe. Lõpuks saadi Yongxinilt 7. mail 2021 vastus komisjoni eriküsimustele ja saadud andmeid kontrolliti 2. juunil 2021 tehtud kaugmeetodil ristkontrolli käigus. |
3.2.5. Alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine Nanshan Groupi suhtes
(135) |
Subsiidiumiküsimustiku kohaselt paluti valimisse kaasatud äriühingutel, samuti nendega seotud äriühingutel esitada andmeid ja tõendavaid dokumente maakasutusõiguste ostmise kohta, sh maakasutusõiguse tunnistused ja maa-ametis sõlmitud algse tehinguga seotud ostulepingud, milles on täpsustatud maakasutusõiguste saamise tingimused. Kuid Nanshan Groupi kuuluvad äriühingud ei esitanud nõutud dokumente, mistõttu komisjonil ei õnnestunud kontrollida maakasutusõiguste tingimusi, sealhulgas nende ostuhinda. |
(136) |
Ühtlasi ei olnud mõned Nanshan Groupi kuuluvad äriühingud täitnud nõutud tabeleid imporditud ja omamaiste masinate kohta ega esitanud seetõttu nõutud teavet imporditud ja omamaiste masinate ostu kohta ega seotud käibemaksuvabastuse ja imporditollimaksuvabastuse kohta imporditud seadmete ning tehnoloogia kasutamisel. |
(137) |
Lõpetuseks oli Nanshan Groupi emaettevõtte, nimelt Nanshan Group Co., Ltd. koostöö puudulik, arvestades i) tema töötajate kättesaadavust komisjoni küsimustele vastamisel ja ii) esitatud dokumente. Näiteks jäeti täielikult esitamata või esitati puudulikult dokumendid, mis olid seotud maa ostu ning mitmete toetuste ja laenude määramisega. See puudus takistas uurimist märkimisväärselt, eelkõige seetõttu, et mitu Nanshan Groupi kuuluvat äriühingut olid saanud oma maakasutusõigused ja rahastuse Nanshan Group Co., Ltd. kaudu. |
(138) |
Seetõttu teavitas komisjon oma 3. septembri 2021. aasta kirjas Nanshan Groupi, et ta sai seoses eespool põhjendustes 135 ja 137 nimetatud puuduva teabega kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1. |
(139) |
Nanshan Group esitas eespool nimetatud artiklit 28 käsitlevale kirjale vastuseks saadetud märkustes mitu väidet, nagu on kirjeldatud allpool. |
(140) |
Seoses maakasutusõigustega väitis Nanshan Group, et kuna teised kontserni kuuluvad äriühingud esitasid Nanshan Group Co. Ltd.-lt tehtud ostude kohta andmed, tuleks Nanshan Group Co. Ltd. poolt kolmandatelt isikutelt ostetud maakasutusõiguste ostuhinna kindlaksmääramiseks kasutada asjaomaste ettevõttesiseste tehingute hinda. Samuti väitis kontsern, et maade ettevõttesiseste üleandmiste hinnad määrati kindlaks sõltumatu hindaja poolt koostatud maa hindamise aruandes esitatud maa väärtuse alusel. Ühtlasi märkis Nanshan Group, et teise võimalusena võib Nanshan Group Co. Ltd. tehinguhindade kindlaksmääramiseks võrdlusalusena kasutada teiste kontserni äriühingute maakasutusõiguste alaseid tehinguid. |
(141) |
Seoses nõutud teabega imporditud ja omamaiste masinate ostu kohta ning seotud käibemaksuvabastuse ja imporditollimaksuvabastuse kohta imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamisel väitis Nanshan Group, et ta oli esitanud enamiku äriühingute kohta põhivarade registri. Lisaks väitis kontsern, et käibemaksuvabastuse kava lõpetati juba 2009. aastal ja et sellega seoses saadud mis tahes võimalik kasu on uurimisperioodi alguseks juba täielikult amortiseerunud. |
(142) |
Seoses asjaoluga, et Nanshan Group Co., Ltd. tegi koostööd piiratud ulatuses, väitis Nanshan Group, et ta oli tegutsenud vastavalt oma võimetele ja puudulik koostöö oli tingitud kaugmeetodil tehtud ristkontrolli ajastusest ning muudest keerulistest tingimustest. Nanshan Groupi väitel ei peaks komisjon kogu Nanshan Group Co., Ltd. esitatud teavet kõrvale jätma ja et komisjon peaks neid andmeid täiendama äriühingu või teiste kontserni kuuluvate äriühingute võrreldavate maa- ja laenutehingute andmetega. Komisjon ei nõustunud maakasutusõigusi puudutavate märkustega. Maa-ametis sõlmitud algse tehingu hind määrab kindlaks kontsernile antud subsiidiumide summa, mitte ettevõttesisesed maade üleandmised, ning kuna algse ostutehingu pool Nanshan Group Co., Ltd. ei olnud vajalikke dokumente esitanud, ei olnud kontserni poolt saadud subsiidiumide täielikku ulatust võimalik kindlaks määrata.. |
(143) |
Seoses nõutud teabega imporditud ja omamaiste masinate ostu kohta ning seotud käibemaksuvabastuse ning imporditollimaksuvabastuse kohta ei nõustunud komisjon Nanshan Groupi esitatud märkustega. Esiteks, kuigi Nanshan Group esitas kontserni mõne äriühingu kohta põhivarade registri, ei esitanud ta kõikehõlmavaid andmeid käibemaksuvabastuse ja imporditollimaksuvabastuse kohta, mida komisjon oli taotlenud. Teiseks tuvastas komisjon, et uurimisperioodil olid valimisse kaasatud äriühingud vabastatud nii käibemaksu kui ka imporditollimaksu tasumise kohustusest. Nende hulka kuulusid vabastused seadmete eest, mis osteti eelnevatel aastatel, aga mille puhul amortiseeriti saadud kasu vastavalt seadmete elueale ja eraldati seega osaliselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodile. Seega tegi komisjon kindlaks, et valimisse kaasatud äriühingud kasutasid siiski selle kava alusel saadavaid eeliseid. |
(144) |
Lõpetuseks oli väide, et maakasutusõiguste või seadmetega seotud tehingute puhul, mille kohta ei esitatud piisavalt andmeid, võis võrdlusalusena kasutada teisi Nanshan Group Co., Ltd. või teiste Nanshan Groupi kuuluvate äriühingute tehinguid põhjendamatu, sest ükski kontserni kuuluv äriühing ei esitanud täielikku nõutud teavet. |
3.3. Kõnealuse uurimisega hõlmatud subsiidiumid ja subsiidiumikavad
(145) |
Kaebuses, algatamisteates ja komisjoni küsimustikele saadud vastustes sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi Hiina valitsuse subsiidiume:
|
3.4. Soodusrahastamine
3.4.1. Soodusrahastamist pakkuvad finantsasutused
(146) |
Kolme valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni esitatud teabe kohaselt oli 48 HRVs asuvat finantsasutust neid rahastanud. Neist 48 finantsasutusest 47 kuulusid riigile. Ülejäänud finantsasutused olid kas eraomandis või ei suutnud komisjon kindlaks teha, kas nad on riigi omanduses või eraomandis. Ent üksnes üks riigi omanduses olev pank täitis eriküsimustiku, hoolimata Hiina valitsusele esitatud taotlusest, mis hõlmas kõiki finantsasutusi, mis andsid valimisse kaasatud äriühingutele laene. |
3.4.1.1.
(147) |
Komisjon tegi kindlaks, kas riigi omanduses olevad pangad on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b tähenduses avalik-õiguslikud asutused. Seda, kas riigi omanduses olev äriühing on avalik-õiguslik asutus, kontrollitakse järgmisel viisil: (31)„Oluline on see, kas ettevõttele on antud volitused täita valitsusasutuse ülesandeid, ning mitte see, kuidas see saavutatakse. On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele. Seega võivad meie arvates tõendid, et valitsus kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatavatel asjaoludel seda, et asjaomasel ettevõttel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsusasutuse ülesandeid täites. Samas rõhutame, et kui õigusaktiga selge volituste üleandmine välja arvata, siis üksnes formaalsete seoste olemasolust ettevõtte ja valitsuse vahel kitsamas tähenduses tõenäoliselt ei piisa, et teha kindlaks vajalik valitsusasutuse volituste omamine. Seega näiteks lihtsalt fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita, et valitsusel on sisuline kontroll selle ettevõtte tegevuse üle, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et selline sisuline kontroll on olemas, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte kasutab valitsusasutuse volitusi.“ |
(148) |
Komisjon taotles teavet riigi omanduses olemise kohta, samuti ametlikke näitajaid valitsuse kontrollist riigi omanduses olevate pankade üle. Samuti analüüsis komisjon, kas kontroll oli sisuline. Sel eesmärgil pidi komisjon osaliselt tuginema kättesaadavatele faktidele tingituna sellest, et Hiina valitsus ja riigi omanduses olevad pangad keeldusid esitamast tõendeid otsustusprotsessi kohta, mis oli sooduslaenud kaasa toonud. |
(149) |
Analüüsi läbiviimiseks kontrollis komisjon esmalt riigi omanduses oleva panga andmeid, kes oli eriküsimustiku täitnud. |
3.4.1.2.
(150) |
Ainult üks riigi omanduses olev pank, nimelt EXIMi pank, esitas küsimustikule vastuse. |
3.4.1.3.
(151) |
Küsimustiku vastuses saadud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus omas selles finantsasutuses otseselt või kaudselt üle 50 % aktsiaid. |
(152) |
Seoses formaalsete kaudsete märkidega valitsuse kontrollist koostööd tegevas riigi omanduses olevas pangas kvalifitseeris komisjon selle „oluliseks riigi omanduses olevaks finantsasutuseks“. Täpsemalt märgiti teatises „Peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivad ajutised eeskirjad“ (32) järgmist: „Käesolevas eeskirjas nimetatud peamised riigi omanduses olevad finantsasutused tähendavad riigi omanduses olevaid arengupanku, kommertspanku, finantsvarade fondivalitsejaid, väärtpaberituru ettevõtteid, kindlustusseltse jne (edaspidi „riigi omanduses olevad finantsasutused“), kuhu riiginõukogu saadab järelevalvenõukogud“. |
(153) |
Peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu määratakse „Oluliste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjade“ kohaselt. Nende ajutiste eeskirjade artiklitele 3 ja 5 tuginedes tegi komisjon kindlaks, et nõukogu liikmed vabastab ametist riiginõukogu ja nad on aruandekohustuslikud riiginõukogu ees, mis annab tunnistust riigi poolsest institutsioonilisest kontrollist koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga äritegevuse üle. |
(154) |
Lisaks neile üldistele kaudsetele märkidele leidis komisjon järgmised tõendid seoses EXIMi pangaga. EXIMi pank on moodustatud ja tegutseb vastavalt riiginõukogu „Teatisele, millega asutatakse Hiina ekspordi-impordipank“ ja EXIMi põhikirjale. Tema põhikirja kohaselt nimetab riik otse EXIMi panga juhatuse. Järelevalvenõukogu nimetatakse riiginõukogu poolt kooskõlas peamiste riigi omanduses olevate finantsasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjadega ning muude seaduste ja määrustega ning ta allub riiginõukogule. |
(155) |
Põhikirjas märgitakse ka, et EXIMi panga parteikomiteel on juhtiv ja poliitiliselt keskne roll eesmärgiga tagada, et EXIMi pank rakendab partei ja riigi poliitikat ja peamisi eesmärke. Partei juhtroll on lõimitud kõikidesse äriühingu üldjuhtimise tahkudesse. |
(156) |
Põhikirjas märgitakse lisaks, et EXIMi pank soovib toetada väliskaubanduse arengut ja majanduslikku koostööd, piiriüleseid investeeringuid, algatust „One Belt, One Road“ ning koostööd rahvusvahelise suutlikkuse ja seadmete tootmise vallas. Tema äritegevus hõlmab lühiajalisi, keskmise tähtajaga ja pikaajalisi laene, mis kiidetakse heaks ja mis vastavad riigi väliskaubanduse ja -tegevuse poliitikale, nagu ekspordikrediit, impordikrediit, lepingulised finantskorralduse välislaenud, välisinvesteeringute laenud, Hiina valitsuse välisabi laenud ja eksporttoodete ostjatele antavad laenud. |
(157) |
Lisaks andis EXIMi pank oma 2019. aasta aruandes teada, et ta rakendas täielikult kõiki Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ning riiginõukogu peamisi poliitikameetmeid ja otsuseid. |
(158) |
Komisjon leidis ka, et riigi omanduses olevad finantsasutused, sealhulgas EXIMi pank, on muutnud 2017. aastal oma põhikirja, et suurendada Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) kui pankade kõrgeima otsustustasandi rolli (33). |
(159) |
Uutes põhikirjades sätestatakse, et:
|
(160) |
Need tõendid näitavad, et Hiina valitsus teostas sisulist kontrolli nende asutuste tegevuse üle. |
(161) |
Järgmisena taotles komisjon teavet selle kohta, kas Hiina valitsus tegi sisulist kontrolli EXIMi panga tegevuse üle seoses laenupoliitika ja riskide hindamisega, kui pank andis laenu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule. Selles osas on arvesse võetud järgmised reguleerivad dokumendid:
|
(162) |
Vaadates need reguleerivad dokumendid läbi, leidis komisjon, et HRV finantsasutused tegutsevad üldises õiguslikus keskkonnas, mis suunab neid oma rahaliste otsuste tegemisel joonduma Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkide järgi järgmistel põhjustel. |
(163) |
EXIMi panga avaliku korra volitused kehtestatakse Hiina impordi-ekspordipanga asutamise teatises ja tema põhikirjas. |
(164) |
Kõikide Hiinas tegutsevate pankade suhtes kohaldatava pangandusseaduse artiklis 34 on märgitud, et „kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest“. Ehkki pangandusseaduse artiklis 4 märgitakse, et „kommertspangad tegutsevad seadusjärgselt ilma mis tahes üksuse või isiku sekkumiseta. Kommertspangad võtavad sõltumatult tsiviilvastutuse kogu oma juriidilise isiku varaga“, näitas uurimine, et pangandusseaduse artiklit 4 kohaldatakse vastavalt pangandusseaduse artiklile 34, st kui riik kehtestab riikliku poliitika, siis pangad rakendavad seda ja järgivad riigi suuniseid. |
(165) |
Lisaks on laenude üldeeskirja artiklis 15 sätestatud, et „kooskõlas riigi poliitikaga võivad asjaomased ministeeriumid subsideerida laenuintresse, et edendada teatavate tootmisharude kasvu ja majanduse arengut teatavates piirkondades“. |
(166) |
Samuti juhendab otsus nr 40 kõiki finantsasutusi andma krediiditoetust konkreetselt „soodustatud“ projektidele. Nagu on selgitatud punktis 3.1 ning täpsemalt põhjenduses 94, kuuluvad töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu projektid „soodustatute“ kategooriasse. Seega kinnitab otsus nr 40 varasemat järeldust pangandusseaduse kohta, et pankadel on sooduslaenude andmise näol tegemist valitsusasutuste volitustega. |
(167) |
Komisjon leidis ka, et CBIRC on ulatuslike volitustega kinnitav asutus, mis hõlmab kõikide HRVs asutatud finantsasutuste (sealhulgas eraomandisse kuuluvad ja välisosalusega finantsasutused) juhtimist, näiteks: (36)
|
(168) |
Pangandusseadus on õiguslikult siduv. Viisaastakukavade ja otsuse nr 40 kohustuslikkus on tõestatud punktis 3.1. CBIRC reguleerivate dokumentide kohustuslik laad tuleneb tema kui pangandusjärelevalveameti volitustest. Muude dokumentide kohustuslikkust tõendavad järelevalve ja hindamise eritingimused, mida need sisaldavad. |
(169) |
Riiginõukogu otsusega nr 40 antakse kõikidele finantsasutustele juhis anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ning lubatakse rakendada „muud sooduspoliitikat soodustatud projektidele“. Sellest järeldub, et pangad peavad andma krediiditoetust töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule. |
(170) |
Isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Tegelikult on üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas ettevõtete majandustegevusega seotud teemadel. Sellega seoses tuleb CBIRC kolmeaastase tegevuskava (2020–2022) järgi „tugevamini juurutada seda vaimsust, millest on kantud peasekretär Xi Jinpingi põhisõnavõtt äriühingute üldjuhtimise reformi edendamise kohta finantssektoris“. Lisaks on kava II jao eesmärk edendada partei juhtpositsiooni orgaanilist integreerimist äriühingu üldjuhtimisse: „Me lõimime partei juhtimise äriühingu üldjuhtimisega senisest süstemaatilisemalt, standardiseeritumalt ja protseduuripõhisemalt [---] Peamised tegevuse ja juhtimisega seotud teemad tuleb läbi arutada parteikomiteega, enne kui äriühingu direktorite nõukogu või kõrgem juhtkond otsuse teeb.“ |
(171) |
Lisaks on Hiina valitsus hiljuti järgmiselt sätestanud, et isegi finantsasutuste aktsionärid peavad hõlbustama Hiina valitsuse kontrolli teostamist äriühingu üldjuhtimisraamistiku kaudu: „Panga ja finantsasutuste suuraktsionärid peavad toetama panka ja finantsasutusi sõltumatu ja hea äriühingu üldjuhtimisstruktuuri loomisel, mida iseloomustab tõhus kontroll ja tasakaalustatus, ning julgustama ja toetama pankasid ning kindlustusasutusi, et tagada partei juhtimise orgaaniline integreerimine äriühingu üldjuhtimisega“ (37). |
(172) |
Nüüd tuleb CBIRC kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumide puhul võtta arvesse eelkõige seda, kuidas finantsasutused „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja kujunemisjärgus tootmisharusid“ (38). |
(173) |
Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga juhid ja järelevalvetöötajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus sellele normatiivsele raamistikule, et omada sisulist kontrolli koostööd tegevate riigi omanduses olevate pankade üle alati, kui need töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule laene andsid. |
(174) |
Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete laenude alusel, mida anti valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Küsimustikule antud vastuses selgitas koostööd tegev riigi omanduses olev pank, et ta kasutab laenude andmisel keerukaid laenude riski hindamise eeskirju ja mudeleid (reitingusüsteemi). EXIMi pank selgitas lähemalt, et eeskirjades ei esine erinevusi arvestades tööstust, kus laenuvõtja tegutseb, krediidiolukorda, kapitali staatust jne; sellele vaatamata mõjutavad need tegurid krediidireitingu hindamist ja laenuvõtja riskikulusid. Laenude andmisel võib ta viidata asjakohastele kavadele ja eeskirjadele, kuid individuaalsete laenuprojektide kindlaksmääramisel kasutab ta turupõhist hindamist. |
(175) |
Kuid koostööd tegev riigi omanduses olev pank keeldus esitamast konkreetseid näiteid oma krediidiriski hinnangute kohta seoses valimisse kaasatud äriühingutega põhjusel, et nõutud teave on mõeldud ettevõttesiseseks kasutamiseks ja sisaldab konfidentsiaalset äriteavet, mida on keelatud avaldada, ehkki komisjonil oli kirjalik nõusolek valimisse kaasatud äriühingutelt, kes loobusid oma konfidentsiaalsusõigustest. |
(176) |
Kuna puuduvad konkreetsed tõendid krediidivõimelisuse hindamise kohta, uuris komisjon üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on põhjendustes 161–169 toodud, koos koostööd tegeva riigi omanduses oleva panga käitumisega seoses valimisse kaasatud äriühingutele laenude andmisega. Uurimisest selgus, et see käitumine erines panga ametlikust seisukohast, sest tegelikkuses pank ei tegutsenud põhjalike turupõhiste riskihinnangute alusel. |
(177) |
Uurimise käigus leidis komisjon, et kolmele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile anti laene intressimääradega, mis on Hiina Rahvavabariigi Panga laenu viiteintressimäärast väiksemad või sellega sarnased ja riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse poolt 20. augustil 2019. aastal (39) avaldatud laenu põhimäärast väiksemad või sellega sarnased, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist. Seega anti laene turuhinnast odavamalt, kui võtta arvesse valimisse kaasatud eksportivate tootjate riskiprofiili. |
(178) |
Seega tegi komisjon järelduse, et Hiina valitsus sisuliselt kontrollis koostööd tegevat riigi omanduses olevat panka seoses selle laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu puhul. |
(179) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei näidanud, et koostööd tegev riigi omanduses olev pank, nimelt EXIMi pank, on avalik-õiguslik asutus ja et Hiina valitsus tegi sisulist kontrolli EXIMi panga üle. Hiina valitsus väitis, et formaalsed seosed ei ole piisavad, et tõendada valitsuse poolset sisulist kontrolli ja avalik-õigusliku asutuse olemasolu. Ühtlasi väitis Hiina valitsus, et komisjon ei tõendanud EXIMi panga juhatuse sõltumatuse puudumist väitega, et Hiina valitsus teostab EXIMi panga üle kontrolli ainult seeläbi, et teeb järelevalvet panga juhatuse ja nõukogu määramise üle. Veel väitis Hiina valitsus, et komisjon tugines liigselt Hiina pangandusseaduse artiklile 34, mida Hiina valitsus pidas ainult suunisdokumendiks, mille alusel ei saanud järeldada, et EXIMi pangale või muudele finantsasutustele on antud avalik-õigusliku asutuse volitused. |
(180) |
Hiina valitsus väitis, et ta ei ole teostanud sisulist kontrolli EXIMi panga üle ning talle ei ole antud täidesaatvat võimu. Hiina valitsus väitis, et kuigi Hiina pangandusseaduse artikli 34 kohaselt tegutsevad kommertspangad „lähtuvalt Hiina valitsuse tööstuspoliitika suunistest“, tuleb seda sätet pidada Hiina pankadele mõeldud suuniseks. Lisaks väitis Hiina valitsus, et laenude üldeeskirja artikkel 15 ja otsus nr 40 ei ole kohustuslikud, vaid on oma olemuselt kõigest suunised. Lõpetuseks ei nõustunud Hiina valitsus seisukohaga, et EXIMi pank „andis laene intressimääradega, mis olid asjakohastest viiteintressimääradest väiksemad või nendega sarnased“ ja väitis, et komisjon ei ole esitanud selle väite tõendamiseks andmeid. |
(181) |
Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse väidetega. Komisjon ei tuginenud koostööd tegeva riigi omanduses oleva EXIMi panga kvalifitseerimisel avalik-õiguslikuks asutuseks ühelegi „formaalsele seosele“, vaid näitas lisaks, et Hiina valitsus teostas panga üle sisulist kontrolli järgmistel põhjustel. |
(182) |
Nagu selgitatud põhjenduses 168, leidis komisjon, et Hiina pangandusseadus ja otsus nr 40 on olemuselt kohustuslikud. Lisaks, uurimise järeldused, samuti komisjoni järeldused, mis olid tehtud sama subsiidiumikava käsitlevate varasemate uurimiste puhul, ei toetanud väidet, et pangad ei järgi laenuotsuste tegemisel valitsuse poliitikat ja kavasid. Näiteks leidis komisjon, et eksportivad tootjad said kasu turu intressimäärast madalamate intressimääradega sooduslaenude andmisest. |
(183) |
Uurimine näitas, et laenude üldeeskirja artiklit 15 kohaldati tegelikult praktikas ning et pangandusseaduse artikleid 4, 5 ja 41 on kohaldatud pangandusseaduse artikli 34 kohaselt, see tähendab, et riik kehtestab panga poliitika ning pangad rakendavad ja järgivad riigi juhiseid. Seega kuigi pangandusseaduse artiklid 4 ja 5 kuuluvad I peatüki juurde, millega kehtestatakse üldsätted, kuulub artikkel 34 IV peatüki juurde, millega kehtestatakse laene reguleerivad põhieeskirjad. Artikli 34 tekst „kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest“ näitab, et see säte ei ole olemuselt suunav, vaid pigem kohustuslik ning sellega antakse pankadele selged juhised, mille kohaselt peavad pangad laenude väljastamisel arvesse võtma riigi tööstuspoliitikat. Lisaks märkis komisjon, et riiginõukogu otsusega nr 40 antakse kõikidele finantsasutustele juhis anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ning lubatakse rakendada „muud sooduspoliitikat soodustatud projektidele“. Sama otsuse artikli 17 kohaselt peavad pangad järgima krediidipõhimõtteid, kuid komisjon ei leidnud uurimise käigus, et seda oleks praktikas tehtud. Vastupidi, eksportivatele tootjatele anti laene nende finantsolukorda ja krediidivõimelisust arvestamata. |
(184) |
Konkreetselt EXIMi panga puhul on vaieldamatult tegemist arengupangaga, kus järgitakse vastavalt panga enda avaldusele otseselt valitsuse põhimõtteid. Nagu on selgitatud panga veebisaidil, (40) on EXIMi pank riigi rahastatud ja riigi omanduses olev arengupank, mis kuulub otseselt riiginõukogu juhtimise alla ning mis on ette nähtud muu hulgas Hiina väliskaubanduse toetamiseks ja „maailma tasemele viimise“ strateegia elluviimiseks. EXIMi panga juhatusse, (41) järelevalvenõukogusse (42) ja tippjuhtide (43) hulka kuuluvad HKP ja/või ministeeriumi esindavad kõrged ametnikud. |
(185) |
Selle põhjal jääb komisjon seisukohale, et Hiina valitsus tugines sellele normatiivsele raamistikule, et omada sisulist kontrolli koostööd tegevate riigi omanduses olevate pankade üle alati, kui need töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule laene andsid, nagu on kirjeldatud põhjenduses 173. Seda on näitlikustatud põhjenduses 170, milles on selgelt näidatud, et Hiina valitsus sekkub kõigisse panga juhtkonna tehtud peamistesse otsustesse. See näitab, et normatiivne raamistik ei jätnud panga juhtidele ja järelevalvajatele üldse otsustamisruumi selle üle, kas järgida seda raamistikku valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul või mitte, pannes seega panga juhtkonna sõltuvale positsioonile. |
(186) |
Lõpetuseks, nagu on mainitud põhjenduses 177, leidis komisjon uurimise käigus, et kolmele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile anti laene intressimääradega, mis on Hiina Rahvavabariigi Panga laenu viiteintressimäärast väiksemad või sellega sarnased või laenu põhimäärast väiksemad või sellega sarnased, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist. Seega arvestades punktis 3.4.2.3 kirjeldatud valimisse kaasatud eksportivate tootjate riskiprofiili ja asjaolu, et vastavalt komisjoni tehtud riskianalüüsile oleksid eksportivad tootjad pidanud saama madalama krediidireitingu ja sellest tulenevalt maksma riskivabast määrast oluliselt kõrgemaid intressimäärasid, järeldas komisjon, et asjaomaseid laene anti turuhinnast madalama määraga. Arvestades tundlikke andmeid saab asjaomaste laenude üksikasjalikku teavet avalikustada ainult vastavatele eksportivatele tootjatele. |
(187) |
Seega tegi komisjon järelduse, et Hiina valitsus on sisuliselt kontrollinud koostööd tegevat riigi omanduses olevat panka seoses selle laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu puhul. |
3.4.1.4.
(188) |
Komisjon selgitas välja, et koostööd tegev riigi omanduses olev pank järgis töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise sektoris valitsuse ülesannete täitmisel eespool nimetatud õigusraamistikku. Seetõttu tegutses ta alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes (koostoimes alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i) ning vastavalt WTO asjakohasele kohtupraktikale avalik-õigusliku asutusena. |
3.4.1.5.
(189) |
Nagu märgitud põhjenduses 146, ei vastanud ükski muu valimisse kaasatud äriühingutele laenu andnud riigi omanduses olev finantsasutus eriküsimustikule. Hiina valitsus andis mõningast teavet teatud arvu pankade omandi kohta, kuid jättis esitamata nende juhtimisstruktuuri, riskihindamist või töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule antud erilaenude näiteid käsitleva teabe. |
(190) |
Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas punktis 3.2.1 toodud järeldustega kasutada kättesaadavaid fakte määratlemaks, kas need riigi omanduses olevad finantsasutused kvalifitseeruvad avalik-õiguslikeks asutusteks. |
(191) |
Komisjon on varasemates uurimistes (44) kindlaks teinud, et järgmised pangad, kes on andnud laene käesolevas uurimises valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele, kuuluvad osaliselt või täielikult riigile või riigile kuuluvatele juriidilistele isikutele: Hiina põllumajanduspank, Pekingi pank, Hiina Rahvavabariigi Pank, sidepank, Jiangsu pank, Kunluni pank, Nanjingi pank, Ningbo pank, Qingdao pank, Shanghai pank, Tianjini pank, Yantai pank, Hiina ehituspank, Hiina Bohai pank, Hiina CITICi pank, Hiina arengupank, Hiina Everbrighti pank, Hiina Guangfa pank, Hiina tööstuspank, China Industrial International Trust Limited, Hiina kaupmeeste pank, China Merchants Bank Financial Leasing Co., Ltd., Hiina Minshengi pank, Chongqingi maaelu kommertspank, Daye Trust Co., Ltd., Dongyingi pank, EverGrowing pank, Fudiani pank, Guangdongi arengupank, Guosen Securities Co., Hang Fung Bank, Ltd., Hangzhou pank, Hankou pank, Hengfeng Bank Co., Ltd., Huaxia pank, Hubei pank, Huishangi pank, Hiina tööstus- ja kommertspank (ICBC), Minsheng Securities Co.,Ltd., postiteenuste säästupank, Qilu pank, Shanghai Pudongi arengupank, Shanghai maaelu kommertspank, Shenyangi maaelu kommertspank, Sinotruk Finance Co. Ltd. ja Zheshangi pank. Kuna vastupidist teavet ei ole esitatud, jõudis komisjon käesoleva uurimise puhul samale järeldusele. |
(192) |
Kasutades avalikult kättesaadavat teavet, nagu nende koduleheküljed, aastaaruanded, kättesaadav teave pangandusregistrites või internetis, tuvastas komisjon, et järgmised finantsasutused, mis olid andnud laenu kolmele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile, kuulusid osaliselt või täielikult riigile endale või olid riigi osalusega juriidilised isikud:
|
(193) |
Edasi järeldas komisjon, kuna finantsasutustelt ei saadud konkreetset teavet, mis tõendanuks vastupidist, et Hiina valitsuse omamine ja kontroll põhineb ametlikel näitajatel ning seda samadel põhjustel nagu on sätestatud eespool punktis 3.4.1.3. Täpsemalt eeldatakse olemasolevate faktide põhjal, et nende riigi omanduses olevate koostööst keeldunud finantsasutuste juhid ja järelevalvetöötajad määrab Hiina valitsus ja nad vastutavad Hiina valitsuse ees samal moel nagu koostööd tegevas riigi omanduses olevas pangas. |
(194) |
Mis puudutab sisulise kontrolli teostamist, siis leidis komisjon, et koostööd tegevat riigi omanduses olevat finantsasutust puudutavad järeldused võivad esindada ka koostööst keeldunud riigi omanduses olevaid finantsasutusi. Eespool punktis 3.4.1.3 analüüsitud normatiivset raamistikku kohaldatakse samal viisil ka nende suhtes. Vastupidiste andmete puudumisel ning teadaolevate faktide põhjal võib järeldada, et konkreetseid tõendeid nende krediidivõimelisuse hindamise kohta ei ole, nagu neid ei ole ka koostööd teinud riigi omanduses oleva panga puhul. |
(195) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjoni väited, millest järeldati, et kõik riigi omanduses olevad finantsasutused olid ühtlasi avalik-õiguslikud asutused, olid ebapiisavad. Hiina valitsuse väitel tugines komisjon eelmistele subsiidiumivastastele juhtumitele ja tema enda järeldustele seoses riigi omanduses olevate finantsasutustega ning ei teinud juhtumipõhist analüüsi, milles oleks eelkõige arvestanud iga juhtumi ja finantsasutuse eripärasid. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei esitanud piisavaid tõendeid, et kindlaks määrata sisulise kontrolli olemasolu riigi omanduses olevate finantsasutuste üle ning tugines kõigest omamise ja kontrolli formaalsetele seostele. |
(196) |
Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et kuna teised riigi omanduses olevad pangad peale EXIMi keeldusid koostööst, pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele. Nagu juba tema küsimustikes mainitud ja Hiina valitsuse esitatud uue teabe puudumisel jõudis komisjon järeldusele, et eelmiste uurimiste teave koos ametlike kaudsete tõendite ja uuringu enda täiendavate tulemustega seoses EXIMi pangaga ning pankade tegeliku käitumisega eksportivate tootjate suhtes olid parimad kättesaadavad faktid selle juhtumi kohta. Igal juhul kohaldatakse punktis 3.4.1.3 analüüsitud normatiivset raamistikku samal viisil ka kõigi pankade suhtes. Lisaks ei suutnud Hiina valitsus esitada ühtegi tõendit ega väidet, mis lükkaks ümber komisjoni järeldused seoses asjaoluga, et ülejäänud riigi omanduses olevad pangad, mis andsid laenu valimisse kuuluvatele äriühingutele, on avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i. Komisjon jäi seega oma seisukohale. |
3.4.1.6.
(197) |
Eespool esitatud kaalutluste valguses leidis komisjon, et kõik riigi omanduses olevad Hiina finantsasutused, mis andsid rahalisi vahendeid kolmele valimisse kaasatud koostööd tegevale eksportivate tootjate kontsernile, on avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b mõistes, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i. |
(198) |
Lisaks tegi komisjon kindlaks, et isegi kui riigi omanduses olevaid panku ei saaks käsitada avalik-õiguslike asutustena, käsitataks neid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv mõistes siiski asutustena, kellele Hiina valitsus on teinud ülesandeks täita tavaliselt valitsuse täidetavaid ülesandeid, ning seda samadel põhjustel, nagu mainitud allpool punktis 3.5.1.2. Seega tuleks nende tegevus igal juhul omistada Hiina valitsusele. |
3.4.1.7.
(199) |
Overseas-Chinese Banking Corporation, Limitedi peeti varasemate subsiidiumivastaste uurimiste (45) tulemuste ja avalikult kättesaadava teabe põhjal eraomandis olevaks äriühinguks. Komisjon analüüsis, kas Hiina valitsus oli alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a punkti iv tähenduses teinud sellele finantsasutusele ülesandeks anda subsiidiume töödeldava alumiiniumfooliumi sektorile. |
(200) |
WTO apellatsioonikogu arvamuse kohaselt tähendab „volitamine“, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele, ning „suunamine“ tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle (46). Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku üksust vahendajana rahalise toetuse andmiseks ning „enamikul juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid“ (47). Samal ajal ei lubata artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga iv liikmesriikidel kehtestada toodetele tasakaalustusmeetmeid, „kui valitsus rakendab oma üldisi õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi“ (48) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei pruugi omada erilist tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vabal valikul põhinevalt“ (49). Pigem osutavad volitamine või suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt soodustamine“ (50). |
(201) |
Komisjon märkis, et tootmisharu puudutav ja põhjendustes 161–168 nimetatud normatiivne raamistik kehtib HRV kõikide, sealhulgas eraomandis olevate finantsasutuste suhtes. Seda kinnitab asjaolu, et pangandusseadus ja mitu CBIRC korraldust hõlmavad kõiki Hiina rahastatud ja välisinvesteeringutega pankasid, mida CBIRC juhib. |
(202) |
Lisaks sisaldas enamik eraõiguslike finantsasutustega sõlmitud laenulepinguid riigi omanduses olevate pankadega sõlmitud lepingutega sarnaseid tingimusi ning eraõiguslike finantsasutuste laenuintressimäärad sarnanevad riigi omanduses olevate finantsasutuste laenuintressimääradega. |
(203) |
Kuna eraõiguslikud finantsasutused ei esitanud teistsugust teavet, tegi komisjon töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu kohta järelduse, et riik on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses teinud kõikide Hiinas CBIRC järelevalve all tegutsevate finantsasutuste (sh eraõiguslikud finantsasutused) ülesandeks järgida valitsuse poliitikat ning anda soodustingimustel laenu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule. |
(204) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei suutnud näidata Hiina valitsuse poolset volitamist või suunamist, eelkõige valitsuse ja kõigi finantsasutuste konkreetse äritegevuse vahelist seost. Hiina valitsus väidab, et üldistes õigusaktides sätestatud regulatiivsete volituste rakendamisel kõigest soovitamine või suunamine ei ole piisav, et tegemist oleks Hiina valitsuselt saadud ülesannete ja suuniste täitmisega. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei täitnud oma kohustust teha niisugune analüüs iga üksuse kohta. |
(205) |
Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Kuna põhjendustes 161–173 selgitatud normatiivne raamistik, mis kehtib kõigile Hiinas tegutsevatele pankadele, st riigi omanduses olevatele või erapankadele, on õiguslikult siduv, nagu kinnitavad põhjendused 182 ja 183, ei ole tegemist lihtsalt valitsuse soovitavate või suunavate õigusaktidega. Komisjon tegi juba põhjenduses 169 kindlaks, et otsusega nr 40 antakse kõikidele finantsasutustele juhis pakkuda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele, kuigi sama otsuse artikliga 17 palutakse pangal järgida krediidipõhimõtteid. Lisaks tegi komisjon põhjenduses 185 kindlaks, et Hiina valitsus tugines sellele normatiivsele raamistikule seepärast, et teostada finantsasutuste üle sisulist kontrolli ning mitte jätta neile üldse otsustamisruumi selle üle, kas seda raamistikku rakendada või mitte. Seega on Hiina valitsuse ja erapankade teatava tegevuse vahel selge seos, mis näitab Hiina valitsuse poolset volitamist või suunamist. |
(206) |
Lisaks tuletas komisjon meelde, et kuna teised erapangad keeldusid koostööst, pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele. Kuna osalist koostööd tegi vaid üks riigi omanduses olev pank, kasutas komisjon teavet, mis oli kättesaadav selle panga kohta, mis osutus avalik-õiguslikuks asutuseks, ning võrdles seda laenutingimustega, mida pakuti koostööst keeldunud erasektori pankade poolt. Peale selle ei avastatud valimisse kaasatud äriühingute kaugmeetodil ristkontrollide ajal eraõiguslike finantsasutuste ja riigi omanduses olevate finantsasutuste pakutud laenutingimuste või intressimäärade vahel märkimisväärseid erinevusi. Asjaolu, et määrad kattusid, näitab, et erasektori pangad andsid samuti laenu turutingimustest soodsamalt kooskõlas eespool osutatud normatiivse raamistikuga. Seega on Hiina valitsuse väide, et komisjon ei täitnud oma kohustust viia niisugune analüüs ellu iga üksuse kohta, alusetu. |
(207) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan Group ka seda, et kuna finantsasutused pakkusid eri intressimäärasid, tingimusi ja tooteliike sõltuvalt äriühingust, kelle rahastamist nad pikendasid, näitas see, et riik ei volita ega suuna asjaomaseid finantsasutusi pakkuma laenu eritingimusi või sooduslaenu tingimusi, vaid pigem pakkuma rahastamist vastavalt turutingimustele ja kliendi finantsseisundile. |
(208) |
Asjaolu, et valimisse kaasatud äriühingud said uurimisperioodil kasu eri laenuliikidest, millel olid erinevad intressimäärad ja muud tingimused, ei tähenda tingimata seda, et neid laene saadi turutingimustel. Tõepoolest, nagu juba mainitud eespool põhjenduses 177, leidis komisjon, et kolmele valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile anti laene intressimääradega, mis on Hiina Rahvavabariigi Panga viiteintressimäärast väiksemad või sellega sarnased ja riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse poolt 20. augustil 2019. aastal (51) avaldatud laenu põhimäärast väiksemad või sellega sarnased, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist. Seega anti laene turuhinnast odavamalt ja väide lükatakse tagasi. |
(209) |
Selles tulenevalt kinnitas komisjon töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu kohta tehtud järeldust, et riik on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses teinud kõikide Hiinas tegutsevate finantsasutuste, sh eraõiguslikud finantsasutused, ülesandeks järgida valitsuse poliitikat ning anda soodustingimustel laenu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule. |
3.4.1.8.
(210) |
Komisjon on varasemate subsiidiumivastaste uurimiste käigus kindlaks teinud, et Hiina äriühingutele antud riigisisesed krediidireitingud ei olnud usaldusväärsed, tuginedes Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) avaldatud uuringule, (52) mis näitas lahknevust rahvusvaheliste ja Hiina krediidireitingute vahel, ning valimisse kaasatud äriühinguid käsitleva uurimise järeldustele. IMFi andmetel on kohalikud reitinguagentuurid andnud tõepoolest üle 90 %-le neist Hiina võlakirjadest AA- kuni AAA-reitingu. See ei ole võrreldav teiste turgudega, nagu EL või Ameerika Ühendriigid. Näiteks Ameerika Ühendriikide turul on vähem kui 2 %-l äriühingutest nii kõrge reiting. Hiina reitinguagentuurid on seega suurel määral kallutatud reitinguskaala ülemise otsa poole. Neil on väga laiad reitinguskaalad ning nad kalduvad koondama väga erineva makseviivituse riskiga võlakirju ühte laia reitingukategooriasse (53). Bloombergi koostatud Hiina võlakirjaturu 2021. aasta ülevaate kohaselt (54) domineerivad võlakirjaturul viis Hiina kohalikku reitinguagentuuri: China Chengxin, Dagong, Lianhe, Shanghai Brilliance ja Goldeni krediidireiting, ning umbes 90 %-le võlakirjadest on kohalikud reitinguagentuurid andnud AAA-reitingu. Kuid paljudele emitentidele on antud madalam „S&P“ (Standard and Poor tase) globaalse emitendi A- ja BBB-reiting (55). |
(211) |
Lisaks tõstavad välisriikide reitinguagentuurid, nagu Standard and Poor’s ja Moody’s välisriigis emiteeritud Hiina võlakirjade hindamisel tavaliselt emitendi põhikrediidireitingut, tuginedes hinnangule ettevõtte strateegilise tähtsuse kohta Hiina valitsuse jaoks ja mis tahes kaudsele garantiile (56). |
(212) |
Lisaks leidis komisjon selle analüüsi täiendamiseks lisateavet. Esiteks tegi komisjon kindlaks, et riik saab avaldada teatavat mõju krediidireitinguturule. Hiina valitsuse esitatud teabe kohaselt tegutses uurimisperioodil Hiina võlakirjaturul 12 riigisisest reitinguagentuuri, millest enamik on riigi osalusega. Kokku oli 60 % kõikidest reitinguga võlakirjadest Hiinas hinnatud riigi osalusega reitinguagentuuri poolt (57). |
(213) |
Teiseks puudub vaba juurdepääs Hiina krediidireitinguturule. See on sisuliselt suletud turg, sest enne kui reitinguagentuurid saavad tegevust alustada, peab Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus (CSRC) või Hiina Rahvavabariigi Pank nad heaks kiitma (58). Hiina Rahvavabariigi Pank teatas 2017. aasta keskpaigas, et välismaistel reitinguagentuuridel lubatakse anda krediidireitinguid riigisisesel võlakirjaturul teatavatel tingimustel. Lisaks tuvastas komisjon, et uurimisperioodil tegutses Hiina turul kaks välisosalusega ning kaks Hiina ja välisriigi ühisettevõttest reitinguagentuuri. Samas järgivad need reitinguagentuurid Hiina reitinguskaalasid ning ei ole seega rahvusvaheliste reitingutega täpselt võrreldavad, nagu eespool selgitatud. |
(214) |
Viimasena kinnitab komisjoni järeldusi Hiina Rahvavabariigi Panga enda 2017. aasta uuring, mille järeldustes sedastatakse, et „kui välisvõlakirjade investeerimisjärgu krediidireiting on rahvusvaheline reiting BBB või suurem, võib omamaiste võlakirjade investeerimisjärgu krediidireiting olla AA-tasemel ja suurem, arvestades keskmise riigisisese reitingu ja rahvusvahelise 6-pügalalise või suurema erinevusega“ (59). |
(215) |
Pidades silmas eespool põhjendustes 210–214 kirjeldatud olukorda, tegi komisjon järelduse, et Hiina krediidireitingud ei taganud alusvara krediidiriski usaldusväärset hinnangut. Selle alusel tegi komisjon järelduse, et isegi kui Hiina reitinguagentuur andis mõnele valimisse kaasatud äriühingule hea krediidireitingu, ei ole see reiting usaldusväärne. Neid reitinguid moonutasid ka poliitilised eesmärgid soodustada peamisi strateegilisi tootmisharusid, nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu. |
(216) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus, et laenutingimused ja rahastamine on alati seotud krediidireitingutega ning väitis, et usaldusväärsemad ehk ebasoodsamad krediidireitingud ei tähenda, et laenu antakse kõrgema intressimääraga. Samuti ei nõustunud Hiina valitsus komisjoni eespool põhjenduses 214 esitatud viitega Hiina Rahvavabariigi Panga töödokumendile nr 2017/5, mis kinnitas riigisisese keskmise reitingu ja rahvusvaheliste reitingute erinevust. Hiina valitsus väitis, et tegemist ei ole Hiina Rahvavabariigi Panga välja antud töödokumendiga, vaid akadeemilise kirjutisega, mille kaasautoriks oli Hiina Rahvavabariigi Panga töötaja ning seega ei esinda asjaomane dokument Hiina Rahvavabariigi Panga seisukohti. |
(217) |
Hiina valitsuse arvates püütakse kirjutises selgitada, et Hiina äriühingu reitingu puhul on riigisisese süsteemi ja rahvusvahelise süsteemi vahel pügalaline erinevus, mis on tingitud sellest, et esimese puhul võetakse aluseks äriühingu riskitase võrreldes Hiina kodumaiste äriühingutega, samas kui viimase puhul võetakse aluseks sama äriühingu riskitase võrreldes kõigi maailma äriühingutega. Lõpetuseks väitis Hiina valitsus, et mitu Hiina äriühingut olid saanud rahvusvahelistelt agentuuridelt kõrgema krediidireitingu. |
(218) |
Kõigepealt märkis komisjon, et väide, et krediidireitingute erinevus ei mõjuta laenude hinnastamist, ei ole finantsartiklites kinnitust leidnud. Krediidireitingute eesmärk on tõepoolest aidata finantsettevõtjatel hinnata oma laenuotsuses krediidiriski õigesti. Krediidireitingu ja laenude hinna (intressimäära) vahelise seose puudumine võib tõepoolest osutada sellele, et turg on moonutatud ja et finantsasutused on volitatud või suunatud andma äriühingutele laene sõltumata nende finantsolukorrast ning krediidivõimelisusest. |
(219) |
Teiseks ei muuda asjaolu, et mõned äriühingud said rahvusvahelistelt agentuuridelt kõrgema krediidireitingu komisjoni üldist hinnangut kui sellist küsitavaks. Tõepoolest, nagu on mainitud eespool põhjenduses 211, tõstavad välisriikide reitinguagentuurid välisriigis emiteeritud Hiina võlakirjade hindamisel tavaliselt emitendi põhikrediidireitingut, tuginedes hinnangule ettevõtte strateegilise tähtsuse kohta Hiina valitsuse jaoks ja mis tahes kaudsele garantiile. |
(220) |
Seoses Hiina Rahvavabariigi Panga töödokumendiga nr 2017/5 märkis komisjon, et see oli esitatud Hiina Rahvavabariigi Panga veebisaidil teadusuuringute jaotise all, kus on märgitud järgmist: „Töödokumendid hõlmavad Hiina Rahvavabariigi Panga töötajate akadeemilisi kirjutisi. Kirjutistes väljendatud seisukohad kuuluvad nende autoritele ja need ei pruugi esindada nende ettevõtte seisukohti. Aruannetes ja kirjutiste tsiteerimisel tuleks allikana märkida „Hiina Rahvavabariigi Panga töödokumendid“ (60).“ Seega kuigi dokument ei pruugi iseenesest väljendada Hiina Rahvavabariigi Panga ametlikku seisukohta, on korrektne viidata sellele kui Hiina Rahvavabariigi Panga töödokumendile. Kuna need kirjutised avaldatakse organisatsiooni ametlikul veebisaidil, võib põhjendatult eeldada, et vähemalt Hiina Rahvavabariigi Panga arvates vastavad asjaomased kirjutised kehtivatele akadeemiliste teadusuuringute kriteeriumidele. |
(221) |
Samuti ei nõustu komisjon eeldusega, et pügalaline erinevus on tingitud sellest, et riigisisese reitingu puhul võetakse aluseks äriühingu riskitase võrreldes Hiina kodumaiste äriühingutega, samas kui välismaise reitingu puhul võetakse aluseks sama äriühingu riskitase võrreldes kõigi maailma äriühingutega. Lähtudes sellest hüpoteesist ja arvestades asjaolu, et umbes 90 %-le võlakirjadest on antud AAA-reiting, võiks järeldada, et peaaegu kõigile Hiinas tegutsevatele äriühingutele antakse sama riskireiting, sest nad kõik on üksteisega võrreldes väga edukad, mis on tegelikku majanduslikku olukorda arvestades väga ebatõenäoline. |
(222) |
Igal juhul märkis komisjon, et kuna ükski eksportivatele tootjatele laenu andnud pankadest ei teinud uurimise raames koostööd, ei olnud võimalik kontrollida, kas ja kuidas riskihinnangut ja krediidireitingut arvesse võetakse. Seega pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele, mis kinnitasid, et antud laenude intressimäärad jäid oluliselt alla turuhinna ja seega mängisid asjaomased valitsuse poliitikameetmed ning töödokument rolli niisuguste intressimäärade kehtestamisel, mis ei olnud seotud tegeliku kaasneva riskiga. |
(223) |
Lõpuks tuletas komisjon meelde, et tema asjakohase krediidireitingu hinnang ei põhine mehaanilisel lähenemisel, vaid komisjon hindas iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni finantsolukorda eraldi, et kajastada nende eripärasid, nagu on kirjeldatud põhjenduses 237. |
3.4.2. Soodusrahastamine: laenud
3.4.2.1.
1) Lühi- ja pikaajalised laenud
(224) |
Komisjon tegi kindlaks, et kõigi kolme valimisse kaasatud kontserni äriühingud kasutasid oma tegevuse rahastamiseks erinevaid lühi- ja pikaajalisi laene. Neid laene kasutati peamiselt igapäevastes tegevustes, käibekapitalivajadusteks, eriprojektideks, investeeringuteks või teiste laenude asendamiseks. Iga kontsern kasutas ka lühi- ja pikaajalisi ekspordikrediite. |
2) Laenud, mille konkreetne eesmärk on teiste laenude asendamine
(225) |
Uurimise käigus leidis komisjon, et kõik valimisse kaasatud kontsernid sõlmisid laenulepinguid konkreetselt teistest pankadest võetud laenude asendamise eesmärgil. Komisjon leidis, et selle tegevuse abil sai mõni äriühing oma kohustused ümber korraldada ning saada vahendeid, milleta nad ei suudaks oma tagasimaksekohustusi täita, mis tõendab probleemide esinemist võla tagasimaksmisel. |
(226) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et vaba tagasimaksega laenud ei ole tingimata märk likviidsusprobleemidest. Ta väitis, et niisugune tegevus on iga äriettevõtte, sh liidu ettevõtete puhul tavapärane. Lisaks väitis Hiina valitsus, et niisugusel refinantseerimisel on eri põhjused ja et miski ei viita sellele, et äriühingud, kes asjaomasest tegevusest kasu saavad, ei suudaks laenu tagasi maksta. |
(227) |
Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse hinnanguga. Hiina ametiasutused ise pidasid vaba tagasimaksega laene krediidiriski lisateguriks. Nagu on märgitud Hiina panganduse reguleerimise komisjoni dokumendis „Suunised riskil põhinevate laenude klassifitseerimise kohta“ tuleks vaba tagasimaksega laenud märkida „murettegevateks“ laenudeks (61). Sellesse kategooriasse kuuluv laen tähendab, et isegi kui laenuvõtja saab hetkel laenu põhisumma ja intressi tagasi maksta, on siiski tegureid, mis võivad häirida tagasimaksete tegemist. |
(228) |
Vaba tagasimaksega krediidilimiidid on Euroopas tõepoolest olemas, kuid nende tingimused on väga erinevad Hiina vaba tagasimaksega laenude tingimustest. Vaba tagasimaksega krediidilimiidid liidus on põhimõtteliselt eelnevalt kindlaks määratud maksimaalse summaga krediidilimiidid, mida saab välja võtta ja tagasi maksta mitmel korral eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Lisaks ei kaasne selliste krediidilimiitidega lisatasusid, olgu see siis lepinguline marginaal lisaks tavapärastele lühiajalistele turu intressimääradele või eelnevalt kindlaks määratud haldustasu. |
(229) |
Teisest küljest, vaba tagasimaksega laenudel, mis leiti valimisse kuulunud Hiina äriühingute puhul, ei olnud muudest lühiajalistest laenudest erinevad tingimused. Need ei olnud liigitatud krediidiliiniks või vaba tagasimaksega krediidilimiidiks ning nende puhul ei kasutatud lisatasusid ega marginaale. Esmapilgul näisid need olevat tavapärased lühiajalised laenud. Vahel aga oli laenu eesmärgiks märgitud „laenude tagasimaksmine“. Lisaks, kui selliste laenude tagasimakseid kaugmeetodil ristkontrolli ajal kontrolliti, siis selgus, et laenu põhisumma maksti tegelikult tagasi samalt pangalt saadud uue laenuga, mis oli sama suur kui tagasimakstav laenu põhisumma ning see anti nädala jooksul enne või pärast esialgse laenu tagasimakse tähtaega. Komisjon laiendas oma analüüsi teistele laenudele laenutabelis ja leidis enamusel juhtudel muid sarnaste omadustega juhtumeid. Kõigi nende põhjuste tõttu jäi komisjon oma arvamuse juurde vaba tagasimaksega laenude kohta. |
3.4.2.2.
(230) |
Nagu on märgitud põhjendustes 161–168, suunatakse mitmetes õigusdokumentides, mis on suunatud konkreetselt selle sektori äriühingutele, finantsasutusi andma töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu äriühingutele soodustingimustel laene. Nendest dokumentidest nähtub, et finantsasutused pakuvad soodusrahastamist vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat. Lisaks leidis komisjon, et viide töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule on piisavalt selge, sest tootmisharu on määratletud kas nimetusega või viitega tootele, mida tootmisharu toodab, või tootmisharu rühmale, kuhu see kuulub. |
(231) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud Hiina valitsus komisjoni järeldusega konkreetsuse kohta alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Hiina valitsus kordas oma väidet, et õigusraamistik, mille alusel finantsasutused on volitatud või suunatud andma soodustatud tootmisharudele laene, ei ole siduv ja et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu ei ole soodustatud tootmisharu. |
(232) |
Esiteks kinnitati õigusraamistiku siduvust juba põhjendustes 182 ja 183. Teiseks on asjaolu, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu on soodustatud tootmisharu, juba põhjalikult arutatud ja seda on kinnitatud punktis 3.1. |
(233) |
Komisjon jäi seega kindlaks oma järeldusele, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile tootmisharudele kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. |
3.4.2.3.
(234) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel võttis komisjon aluseks uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu. Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saajate saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mille äriühing on maksnud sooduslaenu eest, ning summa, mis tal oleks tulnud maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta oleks võinud vabal turul reaalselt saada. |
(235) |
Nagu selgitatud eespool punktides 3.4.1 ja 3.4.2, on Hiina finantsasutuste antavate laenude puhul tegemist valitsuse olulise sekkumisega ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid toimivale turule tavaolukorras omased. |
(236) |
Valimisse kaasatud äriühingute kontsernid erinesid üldise finantsolukorra poolest. Igaüks neist sai uurimisperioodi ajal kasu eri tüüpi laenudest, millel olid erinevad lõpptähtajad, tagatised, garantiid ja muud tingimused. Nimetatud kahel põhjusel oli igal äriühingul keskmine intressimäär, mis põhines saadud laenude kogumitel. |
(237) |
Komisjon hindas individuaalselt iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni finantsolukorda, et neid iseärasusi kajastada. Seoses sellega järgis komisjon laenude kujul makstud soodusrahastuse arvutamise metoodikat, mis tehti kindlaks HRVst pärit kuumvaltsitud lehtterastoodete subsiidiumivastasel uurimisel, HRVst pärit rehvide subsiidiumivastasel uurimisel ja HRVst pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste subsiidiumivastasel uurimisel, (62) nagu on selgitatud allpool esitatud põhjendustes. Selle tulemusena arvutas komisjon laenude kujul makstud soodusrahastuse kasutamisest saadava kasu iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks individuaalselt ning jaotas selle kasu asjaomasele tootele. |
(238) |
Daching Group väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon ei esitanud analüüsi selle kohta, kas asjaomastes HRVst pärit rehve ning HRVst pärit teatavaid kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaid käsitlevates subsiidiumivastases uurimistes (63) kasutatud arvutusmeetod on õiguslikult ja faktiliselt piisav, et seda kohaldada käesolevas uurimises. Lisaks puudusid andmed selle kohta, et arvutusmeetod oli sama. |
(239) |
Soodusrahastamise analüüs, nagu on esitatud põhjendustes 224–236, oli võrreldav põhjenduses 237 mainitud eelmiste juhtumite (64) puhul tehtud analüüsiga. Arvutusmeetodi puhul järgiti samu põhimõtteid, samas kui laenude kujul makstud soodusrahastuse kasutamisest saadav kasu arvutati iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks individuaalselt, nagu on selgitatud põhjenduses 237 ja avalikustati nendele tootjatele. Seetõttu lükati nimetatud poole väide tagasi. |
a) Nanshan Group
(240) |
Komisjon märkis, et Nanshan Groupi kuuluv eksportiv tootja Donghai Foil ei olnud saanud vaatlusaluse perioodi kohta krediidireitingut. Hiina reitinguagentuurid andsid teistele Nanshan Groupi kuuluvatele äriühingutele krediidireitingud, mis jäid vahemikku AA+ ja AAA–. Võttes arvesse punktis 3.4.1.8 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust, tegi komisjon järelduse, et need reitingud ei ole usaldusväärsed. |
(241) |
Nagu põhjendustes 176–178 märgitud, ei esitanud laene andvad Hiina finantsasutused selles uurimises ühtegi krediidivõimelisuse hinnangut. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas Nanshan Groupile võimaldatud laenu intressimäärad vastavad turumääradele. |
(242) |
Donghai Foil oli uurimisperioodil üldiselt kasumlikus finantsolukorras, sest tema kasumimarginaal jäi 0,5 % ja 7,2 % vahemikku, nagu näitasid äriühingu raamatupidamisaruanded, kuigi kasumimarginaalid olid viimastel aastatel kahanenud ja jäid alates 2018. aastast alla 1 %. Asjaomane äriühing kasutas oma tegevuse rahastamiseks ainult lühiajalist võlga. Komisjon hindas äriühingu lühiajalise likviidsuse olukorda. |
(243) |
Komisjon kasutas lühiajalise likviidsuse puhul likviidsuse suhtarve nagu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, likviidsuskordaja, maksevalmiduse kordaja ja rahavoo kordaja. Nende kordajatega mõõdetakse äriühingu võimet maksta tagasi lühiajalisi kohustusi, sealhulgas lühiajalist võlga. Äriühing esitas uurimisperioodil keskmise lühiajalise võlgnevuse kattekordajana 1,6. Kuigi äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üle 1, on äriühingu hetkevarad piisavad vaid lühiajaliste kohustuste tagasimaksmiseks, mis ei ole piisav, et õigustada kõrget krediidireitingut, mille jaoks peaks äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja olema vähemalt 2. Äriühingu likviidsuskordaja oli 2019. aastal 1,3 ja 2020. aastal 1,2, samas kui võrdlusalusena loetakse likviidsuskordajat, mis on vähemalt 1. Tegelikult ei pruugi äriühing, mille likviidsuskordaja on alla 1, olla suuteline lühikese aja jooksul oma lühiajalisi kohustusi tagasi maksma. Äriühingu maksevalmiduse kordaja oli uurimisperioodil keskmiselt 0,01. Seega oli äriühingul kassas oma lühiajalise võla tagasimaksmiseks ebapiisavalt sularaha. Ühtlasi oli äritegevuse rahavoog 2016., 2017. ja 2019. aastal negatiivne. Äritegevuse rahavoo kordaja oli äärmiselt väike, olles 2019. aastal –0,02 ja 2020. aastal –0,04. Kui äritegevuse rahavoo kordaja on alla 1, ei suuda äriühing oma olemasolevate kohustuste täitmiseks ise piisavalt rahavooge toota. |
(244) |
Arvestades põhjenduses 243 kirjeldatud likviidsusnäitajaid, järeldas komisjon, et asjaomasel äriühingul on lühiajalised likviidsusprobleemid, mille tõttu on äriühing kõrge riskiprofiiliga võlgnik. |
(245) |
Komisjon võttis pikaajalise maksevõime riski hindamisel aluseks erinevad maksevõime suhtarvud, nagu võlakordajad ja kattekordajad. Maksevõime suhtarvudega mõõdetakse äriühingu suutlikkust täita oma pikaajalisi võlakohustusi. Neid kasutavad laenuandjad ja võlakirjainvestorid äriühingu krediidivõimelisuse hindamiseks. |
(246) |
Võlakordajatega mõõdetakse kohustuste summat, eelkõige pikaajalise võla suurust. Äriühingul oli suur võlakordaja (0,54), mis tähendab, et 54 % äriühingu varadest finantseeritakse lühiajalisest võlast. Lisaks on see kordaja aastate jooksul järsult kasvanud. Lisaks suurenes järjepidevalt võla ja omakapitali suhe, mis oli 2016. aastal 0,3 ja kasvas 2020. aastaks 1,2ni, mis tähendab seda, et äriühing rahastab üha suuremat osa oma tegevusest võlgadest. Mida suuremad on võlakordaja ja võla ja omakapitali suhe, seda suurem on äriühingu finantsrisk, mis tähendab seda, et äriühingul võib olla raskem oma olemasolevaid võlgu teenindada. |
(247) |
Kattekordajatega mõõdetakse äriühingu suutlikkust teenindada oma võlga ja täita oma finantskohustusi. Kuna äriühingu äritegevuse rahavoog oli enamikul aastatel negatiivne, oli ka äritegevuse rahavoo ja võla suhe uurimisperioodil negatiivne. See tähendab, et äriühing ei suudaks oma koguvõlga äritegevuse rahavoogudest tagasi maksta. 2020. aasta andmed näitavad veidi paremat olukorda. Sellele vaatamata kuluks äriühingul oma võla tagasimaksmiseks 25 aastat, mis näitab, et äriühingul on tõsiseid probleeme piisava rahavoo tootmisel, et oma võlga tagasi maksta. |
(248) |
Seega leidis komisjon põhjendustes 242 ja 247 kirjeldatud likviidsus- ja maksevõime probleeme arvestades, et äriühingut iseloomustab ebakindel finantsolukord ning võimalike laenajate ja investorite mõistes kõrge riskiprofiil. Arvestades eksportiva tootja ebakindlat sularahaolukorda, ei ole üllatav, et tal puudus täielikult välisrahastus ning tema tegevust rahastati ainult äriühingutevahelistest laenudest. |
(249) |
Seepärast vaatles komisjon ka kontserni kahe emaettevõtja Nanshan Groupi ja Shandong Nanshani finantsolukorda. Kuigi nende finantsolukord tundus esmapilgul suuremate kasumlikkuse näitajate (umbes 8–10 %) ja väiksemate võlakordajate (mõlemal oli võlakordaja umbes 25 %) tõttu parem, esines neil sarnaseid likviidsusprobleeme. Emaettevõtjate maksevalmiduse kordajad jäid järjepidevalt alla 1 ja olid uurimisperioodil keskmiselt 0,6. Seega oli neil lühiajalise võla tagasimaksmiseks ebapiisavalt sularaha. Ka äritegevuse rahavoo ja võla suhe oli järjepidevalt madal, olles uurimisperioodil 0,4, mis tähendab seda, et äriühingud ei tootnud oma olemasolevate kohustuste täitmiseks piisavalt rahavooge. |
(250) |
Pealegi olid mõned kontserni kuuluvad äriühingud sõlminud laenulepingud ja võlakirjad eelmiste või teistelt pankadelt saadud laenude tagasimaksmiseks. Seda liiki laen näitab seda, et äriühing on halvemas finantsseisundis kui finantsaruannetest esmapilgul paistis ning et esineb lühi- ja pikaajalise rahastamisega seotud lisarisk. Lõpuks leidis komisjon, et Shandong Nanshan oli varasemalt läbinud ulatusliku restruktureerimise ja saanud kasu võla omakapitali vastu vahetamise tehingust, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 358. |
(251) |
Võttes arvesse tõsiseid likviidsus- ja maksevõime probleeme, mis selgusid põhjendustes 242–247 kirjeldatud Nanshan Groupi kuuluvate äriühingute finantsanalüüsist, leidis komisjon, et Nanshan Groupi üldine finantsolukord vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. „Investeerimisjärgu reiting“ tähendab, et reitinguagentuuride hinnangul täidavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustused ja pankadel on lubatud neisse investeerida. |
(252) |
Võttes aluseks Bloombergi avalikult kättesaadavad andmed, kasutas komisjon võrdlusalusena BB-reitinguga ettevõtete väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid riskipreemiaid, mida kohaldati turuhinna kindlakstegemiseks Hiina Rahvavabariigi Panga laenu viiteintressimäärale või pärast 20. augustit 2019 riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse (65) poolt avaldatud laenu põhimäärale. |
(253) |
Kasumimarginaali määramiseks arvutati USA AA-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline hinnaerinevus lisati seejärel Hiina Rahvavabariigi Panga poolt avaldatud laenu viiteintressimäärale või pärast 20. augustit 2019 riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse poolt avaldatud laenu põhimäärale laenu andmise kuupäeval (66) ja asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga kontserni kuuluvale äriühingule antud laenu puhul. |
(254) |
Mis puutub välisvaluutas nomineeritud laenudesse, siis turumoonutuste ja nõuetekohaste krediidireitingute osas valitseb sama olukord, sest need laenud on andnud samad Hiina finantsasutused. Seepärast, nagu eespool märgitud, kasutati asjaomaste nimiväärtustega BB-reitinguga äriühingu võlakirju, mis olid emiteeritud uurimisperioodil, asjakohase võrdlusaluse kindlaksmääramiseks. |
(255) |
Kasu kindlakstegemiseks kohaldati uurimisperioodil laenu rahastamise perioodile põhjendustes 252–253 kirjeldatud võrdlusalust. |
(256) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist leidis Hiina valitsus, et komisjon jättis ebaõigelt kõrvale koostööd tegevate eksportivate tootjate krediidireitingu ja ei nõustunud metoodikaga, mida komisjon kasutas võrdlusaluse kindlaksmääramiseks, mille puhul tuleks aluseks võtta omamaise turu puhul määratud võrdlusalus, mitte kohaldada „väliseid krediidireitinguid“. Komisjon oleks pidanud kasutama hoopis võrreldavaid laene, mida ei ole mõjutanud asjaomase riigi turumoonutused. Hiina valitsus leidis veel, et komisjon tegi meelevaldse järelduse, kui väitis, et enamik valimisse kaasatud Hiina eksportijatest peaks vastama BB-reitingule. |
(257) |
Lisaks esitas Hiina valitsus vastuväite selle kohta, et kasumimarginaalina kasutati AA-reitinguga võlakirjade ja BB-reitinguga võlakirjade indeksite vahelist suhtelist riskimarginaali ja et see lisati Hiina Rahvavabariigi Panga määradele. Hiina valitsuse arvates on suhtelise riskimarginaali meetod vigane, sest ülespoole korrigeerimise tase sõltub esiteks kehtivatest intressimäärade tasemetest ning kuna Hiina Rahvavabariigi Panga viitemäärad olid HRVs asjaomastel aastatel palju kõrgemad kui viitemäär USAs. Veelgi enam, suhtelise riskimarginaali kasutamine tähendab seda, et kasumimarginaalist saab muutuv arv. |
(258) |
Vastuseks nendele väidetele märkis komisjon järgmist. |
(259) |
Esiteks, seoses riigivälise võrdlusaluse kasutamisega, nagu eespool selgitatud, peeti Hiina äriühingutele antud kodumaiseid krediidireitinguid Hiina valitsuse poliitikaeesmärkide poolt moonutatuks, et soodustada peamisi strateegilisi tootmisharusid ning seepärast ei olnud need usaldusväärsed. Seetõttu tuli komisjonil leida moonutamata krediidireitingutel põhinev võrdlusalus, mis on leitav ainult väljaspool riiki. |
(260) |
Teiseks tuletab komisjon seoses äriühingutele antud BB-reitinguga meelde, et ta ei teinud meelevaldset otsust, vaid viis ellu kõigi asjaomaste äriühingute individuaalse analüüsi, mis viitas BB-reitingule vastavale finantsolukorrale. |
(261) |
Kolmandaks oli suhtelise riskimarginaali kasutamist juba selgitatud eelmistes uurimistes (67). Suhteline riskimarginaal kajastab tõepoolest põhilisi riigipõhiseid turutingimusi, mida absoluutse riskimarginaali loogika järgimisel ei väljendata. Tihti, nagu ka käesoleva juhtumi puhul, muutuvad riigi- ja valuutapõhised riskid aja jooksul ning need muutused on eri riikides erinevad. Selle tagajärjel muutuvad riskivabad intressimäärad aja jooksul oluliselt ja mõnikord on need madalamad USAs, ja mõnikord Hiinas. Need erinevused on seotud selliste teguritega nagu täheldatud ja oodatav SKP kasv, majanduskliima ja inflatsiooni tase. Kuna riskivaba intressimäär aja jooksul muutub, võib sama nominaalne absoluutne riskimarginaal tähistada väga erinevaid riskihinnanguid. Näiteks, kui pank hindab konkreetse äriühingu makseviivituse riski 10 % kõrgemaks kui on riskivaba intressimäär (suhteline hinnang), siis võib sellest tulenev absoluutne riskimarginaal olla 0,1 % (1 % riskivaba määra juures) kuni 1 % (10 % riskivaba määra juures). Investori seisukohast on suhteline riskimarginaal seega parem mõõt, kuna see kajastab paremini võlakirjade tootluse vahet ja seda, kuidas baasintressimäära tase seda mõjutab. (332) Kolmandaks on suhteline riskimarginaal ka riigist sõltumatu. Näiteks, kui riskivaba intressimäär on USAs madalam kui Hiinas, on selle meetodi tulemuseks kõrgemad absoluutsed juurdehindlused. Teisest küljest, kui riskivaba intressimäär on Hiinas madalam kui USAs, on selle meetodi tulemuseks madalamad absoluutsed juurdehindlused. |
(262) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas komisjoni poolt kontserni kuuluvatele äriühingutele määratud BB-reitingu kohta vastuväited ka Nanshan Group, kes väitis, et krediidireitinguid oleks tulnud vaadelda iga äriühingu puhul eraldi, et analüüs piirdus ebaõigelt uurimisperioodiga ning et puuduvad tõendid selle kohta, et Nanshan oli tegelikult jätnud oma finantskohustused täitmata. |
(263) |
Komisjoni kasu analüüs on puudulik veel seetõttu, et komisjoni poolt kasutatud võrdlusalus: A) ei kajasta Hiinas valitsevaid turutingimusi, B) on vastuolus komisjoni väidetega, et Hiina finantsturud on moonutatud (sest lähtepunkt on Hiina Rahvavabariigi Panga viiteintressimäär) ja C) põhineb kahel eraldiseisval rahastamisvahendil (laenud ja võlakirjad), mis on ebarealistlik hübriidvõrdlusalus, mis ei kajasta turu tavapraktikat. |
(264) |
Lisaks esitas Nanshan Group Bloombergilt saadud Hongkongi turul välisinvestoritele emiteeritud valdavalt renminbis nomineeritud võlakirjade nimekirja, väites, et Hongkongi põhine võrdlusalus (põhineb üksnes võlakirjade tootluse määradel) kajastaks Hiina turutingimusi täpsemalt kui loodud USA-Hiina laenu-võlakirja hüpoteetiline mudel. |
(265) |
Komisjon märkis Nanshan Groupi krediidireitingute kohta, et ta tõepoolest hindas individuaalselt uurimise kohaldamisalasse kuulunud peamisi äriühinguid, st eksportivat tootjat ning neid kontserni kuuluvaid äriühinguid, kes said suurema osa rahastusest, st vahepealset emaettevõtjat ning lõplikku emaettevõtjat, nagu on esile tõstetud eespool põhjendustes 242 ja 249–250. Vastupidiselt äriühingu väidetele võttis komisjon arvesse kogu vaatlusaluse perioodi finantsnäitajate muutusi (st alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini). Komisjon ei leidnud nende äriühingute finantsolukorra vahel tähenduslikke erinevusi. Samuti ei leidnud ta intressimäärade vahelisi tähenduslikke erinevusi. Asjaolu, et Nanshan ei jätnud oma kohustusi täitmata, ei ole iseenesest vastuolus Nanshan Groupi üldise finantsolukorra kohta tehtud järeldustega. Seega jäi komisjon kindlaks oma järeldustele krediidireitingu kohta. |
(266) |
Seoses kasu arvutamisel kasutatud võrdlusalusega soovib komisjon rõhutada, et Hiina Rahvavabariigi Panga viiteintressimäära kasutamine võrdlusaluse kindlakstegemise lähtekohana on täpselt selline, mille järgi võrdlusalust kohaldatakse vastavalt Hiinas valitsevatele turutingimustele, sest see esindab Hiinas kehtivat riskivaba intressimäära, mis on riigipõhine, nagu on juba mainitud põhjenduses 261. Seetõttu vastuolu kui niisugune puudub. Samuti ei näe komisjon probleemi laenude riskivabade intressimäärade kombineerimises ning võlakirjade alusel suhtelise riskimarginaali kasutamises. Komisjon ei liida tõepoolest Hiina Rahvavabariigi Panga laenude intressimäära ja USA dollarites nomineeritud BB-reitinguga võlakirjade tootluse määra lihtsalt kokku. Ta arvutab hoopis AA- ja BB-reitinguga võlakirjade hinnavahe, mis vastab riskitegurile, mida kohaldatakse riskivabale intressimäärale. |
(267) |
Lisaks on laenud ja äriühingu võlakirjad põhimõtteliselt sarnased finantsvõlainstrumendid. Tegelikult on äriühingu võlakiri teatud liiki laen, mida suured üksused kasutavad kapitali kogumiseks. Laenulepingud sõlmitakse ja äriühingu võlakirjad emiteeritakse teatud ajavahemikuks ja need kannavad intressimäära/kupongimäära. Asjaolu, et laenu kujul rahastamist pakub finantsasutus ja äriühingu võlakirjade kujul rahastamist pakuvad investorid, kes on enamikul juhtudel samuti finantsasutused, on mõlema instrumendi põhiomaduste kindlaksmääramisel ebaoluline. Loomulikult on mõlema instrumendi eesmärk äritegevuse rahastamine, need kannavad samasuguseid kulusid ja neil on sarnased tagasimaksetähtajad ja -tingimused. Seega võib põhjendatult eeldada, et AA- ja BB-reitinguga äriühingute vaheline riskitegur on sama, olenemata sellest, kas see antakse laenude väljastamiseks või võlakirjade emiteerimiseks. Need väited lükati seepärast tagasi. |
(268) |
Komisjon uuris ka Nanshan Groupi poolt pakutud alternatiivset võrdlusalust. Kuid esitatud Hongkongis emiteeritud renminbis nomineeritud võlakirjad olid peaaegu täielikult seotud Hiina valitsuse või finantsasutuste poolt emiteeritud võlakirjadega ning ei ole seepärast võrreldavad äriühingu võlakirjadega. Enamiku emiteeritud võlakirjade puhul ei olnud märgitud ka krediidireitingut. Seepärast leidis komisjon, et seda ei saa kasutada praegu kasutatava võrdlusaluse mõistliku alternatiivina. |
(269) |
Viimaks väitis Nanshan Group, et komisjon tegi mitme kontserni kuuluva äriühingu puhul arvutusvigu esitatud tabelite lahtrite vormindamise, laenude topeltarvestamise ja vale laenude lähtesumma tõttu või valemites tuvastatud vigade tõttu. Komisjon märkis, et oli tõepoolest teinud mõne arvutusvea ja laenudest saadud kasu arvutust kohandati seega vastavalt. |
b) Wanshun Group
(270) |
Komisjon märkis, et Hiina krediidireitingu agentuur andis 2018. aastal Wanshun Groupile AA+ reitingu. |
(271) |
Nagu põhjendustes 176–178 märgitud, ei esitanud laene andvad Hiina finantsasutused ühtegi krediidivõimelisuse hinnangut. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas Wanshun Groupile võimaldatud laenu intressimäärad vastasid turutingimustele. |
(272) |
Wanshun Groupi eksportiv tootja väitis, et nad on üldiselt kasumlikus finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. |
(273) |
Eksportiv tootja kasutas oma tegevuse rahastamiseks lühi- ja pikaajalist võlga. Komisjon hindas äriühingu lühiajalise likviidsuse ja pikaajalise maksevõime olukorda. |
(274) |
Komisjon kasutas lühiajalise likviidsuse puhul likviidsuse suhtarve nagu a) lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, b) maksevalmiduse kordaja, c) likviidsuskordaja ja d) äritegevuse rahavoo kordaja. Nende kordajatega mõõdetakse äriühingu võimet maksta tagasi lühiajalisi kohustusi, sealhulgas lühiajalist võlga. |
(275) |
Äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli 2018. aastal 1,04. 2019. aastal see kahanes 0,96ni ja seejärel kasvas 2020. aastal jällegi 0,98ni. Vaatamata äriühingule 2019. aastal antud reitingule AA+ ei olnud äriühingu olemasolevad varad seega lühiajaliste kohustuste tagasimaksmiseks piisavad. See ei õigusta kõrget krediidireitingut, mille jaoks peaks äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja olema vähemalt 2. |
(276) |
Äriühingu maksevalmiduse kordaja oli 2016.–2019. aastal keskmiselt 0,1 ja uurimisperioodi lõpuks 0,2. Seega oli äriühingul kassas oma lühiajalise võla tagasimaksmiseks ebapiisavalt sularaha. |
(277) |
Äriühingu likviidsuskordaja oli 2018. aastal 0,11 ning 2019. ja 2020. aastal 0,14, samas kui võrdlusalusena loetakse likviidsuskordajat, mis on vähemalt 1. Tegelikult ei pruugi äriühing, mille likviidsuskordaja on alla 1, olla suuteline lühikese aja jooksul oma lühiajalisi kohustusi tagasi maksma. |
(278) |
Äriühingu äritegevuse rahavoog oli alates 2017. aastast positiivne ning pärast kahekordistumist 2018. aastal vähenes see kuni 2020. aastani 90 %. Äritegevuse rahavoo kordaja oli 2018. aastal 0,25, 2019. aastal 0,04 ja 2020. aastaks 0,02. Kui äritegevuse rahavoo kordaja on alla 1, ei ole äriühing ise oma olemasolevate kohustuste täitmiseks piisavalt rahavooge tootnud. |
(279) |
Arvestades põhjenduses 297 kirjeldatud lühiajalise likviidsuse näitajaid, järeldas komisjon, et asjaomasel äriühingul on lühiajalise likviidsuse probleemid, mille tõttu on äriühing kõrge riskiprofiiliga võlgnik. |
(280) |
Komisjon võttis pikaajalise maksevõime riski hindamisel aluseks erinevad maksevõime suhtarvud, nagu a) võlakordajad ja b) kattekordajad. Nende suhtarvudega mõõdetakse äriühingu suutlikkust täita oma pikaajalisi võlakohustusi. Neid kasutavad laenuandjad ja võlakirjainvestorid äriühingu krediidivõimelisuse hindamiseks. |
(281) |
Võlakordajatega mõõdetakse kohustuste summat, eelkõige pikaajalise võla suurust. Äriühingu võlakordaja oli suur (0,5), mis tähendab, et 50 % äriühingu varadest finantseeritakse võlast. Võla ja omakapitali suhe oli uurimisperioodil 0,5, millest selgub, et äriühing rahastab oma tegevust võla kaudu. Mida suuremad on võlakordaja ja võla ja omakapitali suhe, seda suurem on äriühingu finantsrisk, mis tähendab seda, et äriühingul võib olla raskem oma olemasolevaid võlgu teenindada. |
(282) |
Kattekordajatega mõõdetakse äriühingu suutlikkust teenindada oma võlga ja täita oma finantskohustusi. Komisjon võttis hindamisel aluseks intressikulude kattekordaja ning äritegevuse rahavoogude ja võla suhte, mis näitab äriühingu suutlikkust maksta oma võlga tagasi äritegevusest tulenevatest rahavoogudest. Eksportija keskmine äritegevuse rahavoo ja võla suhe oli uurimisperioodil 0,03. See tähendab, et äriühingul kuluks 33 aastat, et oma koguvõlg äritegevuse rahavoogudest tagasi maksta. See näitab omakorda, et äriühingul on tõsiseid probleeme piisava rahavoo tootmisel, et oma võlga tagasi maksta. |
(283) |
Seega leidis komisjon põhjenduses 303 kirjeldatud pikaajalise maksevõime suhtarve arvestades, et äriühingul oli ebakindel finantsolukord ning võimalike laenajate ja investorite mõistes kõrge riskiprofiil. |
(284) |
Pealegi on äriühing võtnud laenude tagasimaksmiseks teistelt pankadelt laenu. Seda liiki laen näitab seda, et äriühing on halvemas finantsseisundis kui finantsaruannetest esmapilgul paistis ning et esineb lühi- ja pikaajalise rahastamisega seotud lisarisk. |
(285) |
Eespool märgitut ja punktis 3.5.2 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et Wanshun Groupile antud krediidireiting AA+ ei ole usaldusväärne. |
(286) |
Komisjon oli seisukohal, et kontserni üldine finantsolukord vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. |
(287) |
Kasu kindlakstegemiseks kohaldati uurimisperioodil laenu rahastamise perioodile põhjendustes 252–255 kirjeldatud metoodikat. |
(288) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Wanshun Group komisjonil selgitada selle väite faktilist alust, et kontserni äriühing „võttis laenude tagasimaksmiseks teistelt pankadelt laenu“. Lisaks väitis isik, et
|
(289) |
Esimese punkti puhul kinnitas komisjon, et selles jaotises mainitud näitajad põhinevad Zhongji Lamination Materials Co. Ltd. finantsaruannetel. Nagu juba mainitud põhjenduses 265, hindas komisjon individuaalselt uurimise kohaldamisalasse kuulunud peamisi äriühinguid, st eksportivat tootjat ning neid kontserni kuuluvaid äriühinguid, kes said suurema osa rahastusest, st emaettevõtjat. See lähenemine tundub tõepoolest mõistlik, sest laene antakse juriidilistele isikutele, mitte kontsernile kui sellisele. Lisaks võttis komisjon arvesse kogu vaatlusaluse perioodi finantsnäitajate muutusi (st 2017. aastast kuni uurimisperioodini). |
(290) |
Igal juhul ei leidnud komisjon kontserni kuuluvate äriühingute finantsolukorra vahel tähenduslikke erinevusi. Tõepoolest, isegi avalikustamise järel äriühingu enda esitatud konsolideeritud andmeid arvesse võttes näeme ikkagi väga ebakindlat sularahaolukorda, mida iseloomustab madal maksevalmiduse kordaja ning äritegevuse rahavoogude ja võla suhe. Võlakordaja on samuti väga sarnane ainukese eksportiva tootja võlakordajaga. Komisjon ei leidnud ka kontserni eri äriühingutele antud laenude intressimäärade vahelisi tähenduslikke erinevusi. See väide lükati seepärast tagasi. |
(291) |
Komisjon ei nõustunud teise punkti all esitatud väitega, sest äriühingu esitatud kuupäev oli laenu andmise alguskuupäevast hilisem, samas kui komisjon kasutas võrdlusaluse puhul arvu, mis kehtis laenu andmise kuupäevale vahetult eelneva kuupäeva kohta ja mis oli seega asjaomasel alguskuupäeval kehtiv. |
(292) |
Komisjon nõustus kolmanda punkti all esitatud väitega ja kohandas arvutusi vastavalt. |
c) Daching Group
(293) |
Komisjon märkis, et Daching Groupile andis Hiina krediidireitingu agentuur 2019. aastal reitingu AAA–. |
(294) |
Nagu põhjendustes 176–178 märgitud, ei esitanud laene andvad Hiina finantsasutused ühtegi krediidivõimelisuse hinnangut. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas Daching Groupile võimaldatud laenu intressimäärad vastasid turutingimustele. |
(295) |
Eksportiv tootja Xiamen Xiashun oli uurimisperioodil samuti üldiselt soodsas finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. |
(296) |
Xiamen Xiashun kasutas oma tegevuse rahastamiseks lühi- ja pikaajalist võlga. Komisjon hindas äriühingu lühiajalise likviidsuse ja pikaajalise maksevõime olukorda. |
(297) |
Komisjon kasutas lühiajalise likviidsuse puhul likviidsuse suhtarve nagu a) lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, b) maksevalmiduse kordaja, c) likviidsuskordaja ja d) äritegevuse rahavoo kordaja. Nende kordajatega mõõdetakse äriühingu võimet maksta tagasi lühiajalisi kohustusi, sealhulgas lühiajalist võlga. |
(298) |
Äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli 2018. aastal 0,9. 2019. aastal see kasvas 1,0ni ja seejärel kahanes uurimisperioodi lõpuks (2020. aasta esimene pool) jällegi 0,9-le. Vaatamata äriühingule 2019. aastal antud AAA– reitingule olid äriühingu olemasolevad varad lühiajaliste kohustuste tagasimaksmiseks täpselt piisavad. See ei ole piisav kõrge krediidireitingu õigustamiseks, mille jaoks peaks äriühingu lühiajalise võlgnevuse kattekordaja olema vähemalt 2. |
(299) |
Äriühingu maksevalmiduse kordaja oli 2016.–2019. aastal keskmiselt 0,1 ja uurimisperioodi lõpuks 0,2. Seega oli äriühingul kassas oma lühiajalise võla tagasimaksmiseks ebapiisavalt sularaha. |
(300) |
Äriühingu likviidsuskordaja oli 2017.–2018. aastal 0,4 ja 2019. aastal (uurimisperioodi lõpus) 0,5, samas kui võrdlusalusena loetakse likviidsuskordajat, mis on vähemalt 1. Tegelikult ei pruugi äriühing, mille likviidsuskordaja on alla 1, olla suuteline lühikese aja jooksul oma lühiajalisi kohustusi tagasi maksma. |
(301) |
Äriühingu äritegevuse rahavood olid positiivsed, kuid need vähenesid ajaperioodil 2016–2019 ja uurimisperioodi lõpuks peaaegu poole võrra. Äritegevuse rahavoo kordaja oli 2019. aastal ja uurimisperioodi lõpuks 0,2. Kui äritegevuse rahavoo kordaja on alla 1, ei ole äriühing ise oma olemasolevate kohustuste täitmiseks piisavalt rahavooge tootnud. |
(302) |
Arvestades põhjenduses 297 kirjeldatud lühiajalise likviidsuse näitajaid, järeldas komisjon, et asjaomasel äriühingul on lühiajalised likviidsusprobleemid, mille tõttu on äriühing kõrge riskiprofiiliga võlgnik. |
(303) |
Komisjon võttis pikaajalise maksevõime riski hindamisel aluseks erinevad maksevõime suhtarvud, nagu a) võlakordajad ja b) kattekordajad. Nende suhtarvudega mõõdetakse äriühingu suutlikkust täita oma pikaajalisi võlakohustusi. Neid kasutavad laenuandjad ja võlakirjainvestorid äriühingu krediidivõimelisuse hindamiseks. |
(304) |
Võlakordajatega mõõdetakse kohustuste summat, eelkõige pikaajalise võla suurust. Äriühingu võlakordaja oli suur (0,6), mis tähendab, et 60 % äriühingu varadest finantseeritakse võlast. Võla ja omakapitali suhe oli uurimisperioodil 1,5, millest selgub, et äriühing rahastab oma tegevust võla kaudu. Mida suuremad on võlakordaja ja võla ja omakapitali suhe, seda suurem on äriühingu finantsrisk, mis tähendab seda, et äriühingul võib olla raskem oma olemasolevaid võlgu teenindada. |
(305) |
Kattekordajatega mõõdetakse äriühingu suutlikkust teenindada oma võlga ja täita oma finantskohustusi. Komisjon võttis hindamisel aluseks intressikulude kattekordaja ning äritegevuse rahavoogude ja võla suhte. Intressikulude kattekordaja näitab äriühingu suutlikkust finantseerida intressikulusid. Eksportija intressikulude kattekordaja oli uurimisperioodil ligi 1,2. Kui asjaomane kattekordaja jääb alla 1,5, on äriühingul oma intressikulude katmisel raskusi. Äritegevuse rahavoogude ja võla suhe näitab äriühingu suutlikkust maksta oma võlga tagasi äritegevusest tulenevatest rahavoogudest. Eksportija keskmine äritegevuse rahavoogude ja võla suhe oli uurimisperioodil 0,1. See tähendab, et äriühingul kuluks 10 aastat, et oma koguvõlg äritegevuse rahavoogudest tagasi maksta. See näitab omakorda tõsiseid probleeme piisava rahavoo tootmisel, et võlga tagasi maksta. |
(306) |
Pealegi on äriühing võtnud laenude tagasimaksmiseks teistelt pankadelt laenu. Seda liiki laen näitab seda, et äriühing on halvemas finantsseisundis kui finantsaruannetest esmapilgul paistis ning et esineb lühi- ja pikaajalise rahastamisega seotud lisarisk. |
(307) |
Seega leidis komisjon põhjenduses 276 kirjeldatud pikaajalise maksevõime suhtarve arvestades, et äriühingul oli ebakindel finantsolukord ning võimalike laenajate ja investorite mõistes kõrge riskiprofiil. |
(308) |
Võttes arvesse põhjendustes 297–305 kirjeldatud eksportiva tootja likviidsuse ja maksevõimega seotud asjaolusid, leidis komisjon, et Daching Groupi üldine finantsolukord vastab B/BB-reitingule (mille puhul B-reiting anti laenudele, mille eesmärk oli teistest pankadest võetud laenude tagasimaksmine), mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. |
(309) |
Kasu kindlakstegemiseks kohaldati uurimisperioodil laenu rahastamise perioodile põhjendustes 252–253 kirjeldatud võrdlusalust. |
(310) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Daching Group järgmist:
|
(311) |
Seoses Hiina Rahvavabariigi Panga poolt avaldatud viiteintressimäära või riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse poolt avaldatud laenu põhimäära kasutamisega võrdlusaluse arvutamise lähtekohana tõi komisjon esiteks välja selle, et neid määrasid peetakse riskivabadeks intressimääradeks, mida konservatiivse lähenemise korral kohaldataks AA-reitinguga äriühingutele. Nagu komisjon käesolevas uurimises leidis, kohaldati Hiina Rahvavabariigi Panga viiteintressimäära ja riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse poolt avaldatud laenu põhimäära nende pankade parimatele klientidele ehk kõrgeima krediidireitinguga äriühingutele. Tõepoolest, nagu on Hiina valitsuse poolt uurimise käigus esitatud dokumentides mainitud, on „iga laenu põhimäärale viidanud pank viidanud laenu põhimäärale vastavalt oma peamistele klientidele (rõhk lisatud) iga kuu 20. kuupäeval väljastatud laenu intressimääradele (69) “. Lisaks märkis komisjon, et kontserni kuuluvate äriühingute reiting viimasel neljal aastal, nagu isik Bloombergi metoodikat kasutades uuesti hindas, ei klassifitseerunud „investeerimisjärgu reitinguks“. |
(312) |
Lisaks hõlmas komisjoni kasutatud krediidireitingu metoodika mitut suhtarvu, millega mõõdetakse äriühingu praegust võimet maksta tagasi lühiajalisi kohustusi, mis olid tõestatult ebapiisavad nii käibevarade müümise korral (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja), kassas oleva sularaha kasutamise korral (maksevalmiduse kordaja) kui ka tegevusest teenitud raha kasutamise korral (äritegevuse rahavoo kordaja). Kõik need suhtarvud näitasid eksportiva tootja lühiajalisi likviidsusprobleeme, mille tõttu on äriühing kõrge riskiprofiiliga võlgnik, nagu on selgitatud põhjendustes 296–302. Samas ei selgitanud isik seda, miks neid suhtarve oleks tulnud käsitada muul töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule spetsiifilisel viisil. Lisaks näitavad need suhtarvud äriühingu „praegust“ võimet maksta tagasi lühiajalisi kohustusi ja neid kasutatakse võlgniku riski hindamiseks ainult käesoleva uurimise puhul. See hinnang on eraldiseisev ja võib erineda juhatuse oletustest finantsaruannete ettevalmistamisel, millega hinnatakse äriühingu tegutsemisvõimelisust. |
(313) |
Kolmandaks olid laenud tagatud kontserni kuuluvate seotud isikute poolt, kellele kehtib sama krediidireiting. Seega ei tohiks see komisjoni hinnangule mõju avaldada. Seetõttu lükati selle isiku väited tagasi. |
(314) |
Lisaks väitis Daching Group, et komisjon oli kontserni laenuintressist saadava kasu arvutamiseks kasutanud kahe laenu puhul vale põhisummat. Nimelt maksti kahe esialgselt võetud laenu puhul selle põhisumma osaliselt tagasi ja intressimaksele kohaldatav põhisumma oleks pidanud olema esialgsest summast väiksem. Lisaks tasuti kahe laenu tegelik intressimakse pärast uurimisperioodi ja komisjon ei oleks pidanud arvutamisel arvestama intressimakseks nulli. Komisjon vaatas arvutuse läbi ja parandas selle vastavalt nendele väidetele. |
3.4.2.4.
(315) |
Komisjon tegi kindlaks, et kõik valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said uurimisperioodil kasu laenude kujul makstud soodusrahastamisest. Komisjon leidis, et seda laenude kujul makstud soodusrahastamist tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus. |
(316) |
Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on laenude kujul makstud soodusrahastamisega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil järgmised. Soodusrahastamine: laenud
|
3.5. Soodusrahastamine: muud rahastamisliigid
3.5.1. Krediidiliinid
3.5.1.1.
(317) |
Krediidiliini eesmärk on kehtestada laenulimiit, mida äriühing võib igal ajal kasutada, et rahastada oma käimasolevat äritegevust, muutes nii käibekapitali rahastamise paindlikuks ning vajaduse korral kohe kättesaadavaks. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et põhimõtteliselt peaks valimisse kaasatud äriühingute kogu lühiajaline rahastamine, näiteks lühiajalised laenud, pangaaktseptid jne olema hõlmatud mõne krediidiliini vahendiga. |
3.5.1.2.
(318) |
Komisjon tegi kindlaks, et Hiina finantsasutused andsid igale valimisse kaasatud äriühingule seoses rahastamisega krediidiliine. Need seisnesid raamlepingutes, mille alusel võimaldas pank valimisse kaasatud äriühingutel kasutada teatud maksimumsumma piires mitmesuguseid võlainstrumente, näiteks käibekapitalilaene, pangaaktsepte ja muid kaubanduse rahastamise vorme. |
(319) |
Nagu on märgitud põhjenduses 317, peaks kogu lühiajaline rahastamine olema hõlmatud krediidiliiniga. Seega võrdles komisjon koostööd tegevatele äriühingutele investeerimisperioodil saadaolevate krediidiliinide summat samal perioodil nende äriühingute kasutatud lühiajalise rahastamise summaga, et määrata kindlaks, kas kogu lühiajaline rahastamine oli hõlmatud krediidiliiniga. Kui lühiajalise rahastamise summa oli suurem kui krediidiliini piirmäär, suurendas komisjon olemasoleva krediidiliini summat eksportivate tootjate tegelikult kasutatud summa võrra, mis ületas seda krediidilimiiti. |
(320) |
Tavapärastel turutingimustel kohaldataks krediidiliinide suhtes nii-öelda vahendus- või menetlustasu, et hüvitada panga kulud ja riskid krediidiliini avamise eest, samuti „pikendustasu“, mida võetakse aastas krediidiliinide kehtivuse uuendamise eest. Samas leidis komisjon, et iga valimisse kaasatud äriühingute kontsern sai tasuta antud krediidiliinidest kasu. Seega said uurimisalused äriühingute kontsernid alusmääruse artikli 6 punkti d tähenduses kasu. |
3.5.1.3.
(321) |
Nagu mainitud põhjenduses 99, peavad finantsasutused andma soodustatud tootmisharudele kooskõlas otsusega nr 40 krediiditoetust. |
(322) |
Komisjon leidis, et krediidiliinid on soodustingimustel finantstoetuse liik, mida finantsasutused annavad soodustatud tootmisharudele nagu töödeldava alumiiniumfooliumi sektor. Nagu märgitud eespool punktis 3.1, on töödeldava alumiiniumfooliumi sektor üks soodustatud tootmisharudest, millel on seega õigus saada kõikvõimalikku finantstoetust. |
(323) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule väidetavalt antud krediidiliinid ei anna mingisugust kasu ja et need ei ole konkreetsed. Hiina valitsus kordas oma väiteid otsuse nr 40 mittesiduva iseloomu kohta ning samuti põhjendusi, millega vaidlustas Hiina finantsasutuste kvalifitseerumise avalik-õiguslikeks asutusteks. Sellega seoses märkis komisjon, et Hiina valitsus ei tõendanud, et HRV äriühingud võivad saada võrdselt kasu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu puhul täheldatud soodustingimustest. Veelgi enam, kuna krediidiliinid on olemuslikult seotud muu soodustingimustel laenamisega, näiteks laenudega, ning kuna need on konkreetselt soodustatud tootmisharudele antava krediiditoetuse osa, kehtib ka punktides 3.4.1.1–3.4.1.5 välja töötatud avalik-õigusliku asutuse analüüs ja konkreetsusanalüüs, samuti laene käsitlev punkt 3.4.2.2 krediidiliinidele. Selle tulemusena lükati need väited tagasi. |
3.5.1.4.
(324) |
Komisjon käsitas subsiidiumisumma arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille saaja maksis Hiina finantsasutuste võimaldatud krediidiliini avamise või pikendamise eest, ning summa, mis saajal tuleks maksta moonutamata turuhinnaga saadud võrreldava kommertskrediidiliini eest. |
(325) |
Vahendustasu ja pikendustasu asjaomane võrdlusalus kehtestati vastavalt tasemel 1,5 % ja 1,25 %, viidates avalikult kättesaadavatele andmetele (70) ja eelmistes uurimistes kasutatud võrdlusalustele (71). |
(326) |
Põhimõtteliselt makstakse vahendustasu ja pikendustasu ühekordse maksena vastavalt uue krediidiliini avamise ajal või olemasoleva krediidiliini pikendamisel. Kuid komisjon võttis arvutamisel arvesse krediidiliine, mis avati või mida pikendati enne uurimisperioodi, kuid mis olid valimisse kaasatud kontsernidele uurimisperioodil kättesaadavad ning samuti krediidiliine, mis avati uurimisperioodil. Seejärel arvutas komisjon saadud kasu, võttes aluseks ajavahemiku uurimisperioodi ajal, mil krediidiliin oli kättesaadav. |
(327) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Daching Group, et komisjon ei oleks pidanud arvutama subsiidiumist saadud kasu seoses Daching Groupi poolt sõlmitud krediidiliini lepingutega, sest:
|
(328) |
Esiteks märkis komisjon, et Daching Enterprises Ltd.-le andsid soodusrahastust samad Hiina pangad, nagu punktis 3.4.1.5 esitatud analüüsis. Seetõttu leidis komisjon, et niisuguse laenude kujul makstud soodusrahastuse puhul oli tegemist tasakaalustatava subsiidiumiga. Teiseks on komisjon leidnud, et Daching Enterprises Ltd. kogu ekspordikäive tuli Xiamen Xiashunilt, mistõttu arvutati subsiidiumisumma Xiamen Xiashuni käibe protsendina ja seoti Xiamen Xiashuni krediidivõimelisuse hinnanguga. Kolmandaks loeti põhjenduses 320 kirjeldatud vahendustasu puudumist subsiidiumisaajate saadud kasuks. Uurimise käigus või kaebuse esitanud isikult ei saadud tõendeid selle kohta, et pangale ei kaasne krediidiliini avamisega kulu ega riski, mistõttu ei küsi pank mingisugust tasu. Seetõttu lükati selle isiku väited tagasi. |
(329) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan Group, et komisjon ei oleks pidanud arvutama subsiidiumist saadud kasu seoses Nanshan Groupi poolt sõlmitud krediidiliini lepingutega, sest:
|
(330) |
Komisjoni kasutatud Barclays panga hinnakirjas nimetatud pikendustasu 1,25 % ja vahendustasu 1,5 % kehtivad krediidiliinidele, mis ületavad 15 000 naelsterlingit. Kuid krediidiliinidele summas 40 000 naelsterlingit või isegi 100 000 naelsterlingit kehtivad tingimused ei ole võrreldavad tingimustega, mis kehtiksid krediidiliinidele, mis võetaks Nanshan Groupist välja summades, mis jäävad kümnete kuni sadade miljonite USA dollarite vahemikku. Seetõttu on ilmne, et komisjoni hinnakirjas kirjeldatud ja väikeettevõtjatele ette nähtud tasudest loobutaks selle nimel, et kindlustada sellise mahuga rahastamisleping. Lisas 2.2 komisjoni poolt esitatud võrdlusaluse allikas (Ühendkuningriigi pank HSBC) on samuti eksitav, sest see ei sisalda ühtegi tasu. Selle asemel tegi Nanshan Group ettepaneku kasutada tasusid, mida võtab Ameerika Ühendriikide PNC pank, mis ei võta 100 001 kuni 3 miljoni USA dollari suuruse eraldatud krediidiliini eest vahendustasu, vaid ainult 0,25 % aastast pikendustasu. |
(331) |
Esimese ja teise punkti kohta märkis komisjon, et kuigi klientidele määratud individuaalsed tasud võivad erineda, ei esitanud väite esitaja tõendeid, et pank ei kanna krediidiliini avamisel kulu ega riske ega võta seetõttu mingisugust tasu. |
(332) |
Kolmanda punkti puhul, seoses komisjoni poolt võrdlusalusena kasutatavate tasudega, nagu on märgitud põhjenduses 325, kasutas komisjon eelmiste subsiidiumivastaste juhtumite järeldusi ja avalikult kättesaadavaid andmeid, et järeldada, et vahendustasu võrdlusalus 1,5 % ning pikendustasu võrdlusalus 1,25 % oli põhjendatud. Sellega seoses tõi komisjon välja, et näiteks Barclays pank võtab 15 000 naela ületava arvelduskrediidi avamistasuna 1,5 % arvelduskrediidi limiidist ja pikendustasu on 1,5 %. Sellisel juhul on komisjoni poolt kasutatud pikendustasu võrdlusalus väiksem. Edasine uurimine näitas lisaks, et Barclays võtab suuremaid arvelduskrediiditasusid, mis moodustasid äriliinide limiitidest 15 001 – 20 000 naelsterlingit ja 20 001 – 25 000 naelsterlingit 1,6 % kuni 2,5 %. Lõpuks märkis komisjon, et Nanshan Groupi poolt pakutud võrdlusalus oli konkreetselt seotud väikeettevõtjatest klientidega, mis ei ole äriühingu enda väidete kohaselt oluline, ja tagatud krediidiliinidega, st madalama riskiga krediidiliinidega, sest need on tagatud teatud tagatistega. Seetõttu kordas komisjon oma järeldust, et tema poolt võrdlusalusena kasutatud tasud on põhjendatud ja tuginevad kättesaadavatel turuandmetel ning lükkas väite tagasi. |
(333) |
Viimaks väitis Nanshan, et komisjon ei tohiks arvutada krediidiliinist saadavat kasu Nanshan Finance’i jaoks, sest kõik Nanshan Finance’i poolt saadud lühiajalised laenud olid seotud rediskonteeritud vekslitega, mis ei õigusta krediidiliini. Komisjon nõustus selle väitega, sest rediskonteeritud veksleid pakuti pankadevahelise laenamise kaudu, ning kohandas arvutusi vastavalt. |
3.5.2. Pangaaktseptid
3.5.2.1.
(334) |
Pangaaktseptid on finantstoode, mille eesmärk on töötada välja aktiivsem siseriiklik rahaturg, laiendades krediidiliine. See on lühiajalise rahastamise vorm, mis võib selle saaja „rahastamiskulusid vähendada ja kapitalitõhusust suurendada“ (74). Samuti on Hiina Rahvavabariigi Pank märkinud oma veebisaidil, et „pangaaktseptiga saab tagada ostja ja müüja vahelise lepingu sõlmimise ja täitmise ning parandada Hiina Rahvavabariigi Panga krediidi kaasamise abil käivet“ (75). DBS Bank kirjeldab oma veebisaidil pangaaktsepte vahendina „käibekapitali suurendamiseks maksete edasilükkamise kaudu“ (76). |
(335) |
Komisjon tegi juba eelmises uurimises kindlaks, et pangaaktsepte kasutatakse enamasti maksevahendina, mis asendab kaubandustehingutes maksekorraldusi ning suurendab seeläbi aktsepti saaja käivet ja käibekapitali (77). Rahalisest seisukohast annab see finantsinstrument saajale de facto edasi lükatud, kuue kuu või ühe aasta pikkuse maksetähtaja, sest tehingusumma tegelik maksmine toimub pangaaktsepti lõpptähtajal ja mitte siis, kui aktsepti saaja pidi oma tarnijale maksma. Sellise finantsinstrumendi puudumise korral kasutaks ostja oma tarnijatele maksmiseks oma käibekapitali, millega kaasnevad kulud, või sõlmiks pangaga lühiajalise käibekapitalilaenu lepingu, millega kaasnevad samuti kulud. Õigupoolest kasutab aktsepti saaja pangaaktseptidega maksmise korral tarnitud kaupu või osutatud teenuseid kolm kuud kuni ühe aasta ilma makseid tegemata ja kulusid kandmata. |
(336) |
Tavapärastel turutingimustel kaasneks pangaaktseptide kui finantsinstrumentidega nende saajatele rahastamiskulud. Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud äriühingud, kes kasutasid uurimisperioodil pangaaktsepte, maksid üksnes panga osutatava aktseptiteenuse tasu, mis moodustas üldiselt 0,05 % aktsepti nimiväärtusest. Ükski valimisse kaasatud äriühing ei kandnud aga kulusid, mis kaasnevad pangaaktsepti kaudu rahastamisega, lükates edasi kaupade tarne ja teenuste osutamise eest tasumist. Seega leidis komisjon, et uuritud äriühingud said kasu pangaaktseptide kaudu rahastamisest, millega seoses nad ei kandnud ühtegi kulu. |
(337) |
Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et HRVs kehtestatud pangaaktseptide süsteemiga tagati kõigile eksportivatele tootjatele nende tegevuse tasuta rahastamine, mille kaudu nad said alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 kohast tasakaalustatavat kasu, nagu kirjeldatud allpool põhjendustes 354–356. |
(338) |
Komisjon tegi eelmises uurimises (78) kindlaks, et pangaaktseptidel on tegelikult sama eesmärk ja mõju, mis lühiajalistel käibekapitalilaenudel, sest neid kasutavad äriühingud lühiajaliste käibekapitalilaenude asemel oma praeguse tegevuse rahastamiseks ning seetõttu peaks nendega kaasnema lühiajaliste laenude kuludega võrdväärsed kulud. |
(339) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Hiina valitsus, Wanshun Group ja Nanshan Group, et pangaaktsept on tegelikult tarnija (st aktsepti omaniku) poolt ostjale (aktsepti saajale) antud krediit, mitte pangalt müüjale antud krediit. See on tingitud asjaolust, et lepingus sisalduvates maksetingimustes on selgelt öeldud, et tarnija nõustub sellega, et maksevahendina kasutatakse pangaaktsepti. Seega aimas tarnija, et niisuguse lepingu sõlmimisel ei tehta makset kohe, vaid teatud ajavahemiku jooksul (sõltuvalt pangaaktsepti lõpptähtajast). Igasugused hilinenud maksmisega seotud täiendavad kulud peaksid juba sisalduma ostuhinnas. Seega on pangaaktsept kui selline mõeldud vaid soodustamaks tehinguid poolte vahel, kes ei ole tuttavad. Panga roll on anda tagatis, mille eest ta võtab pangaaktsepti avamisel teatud tasu. Kuid lõppkokkuvõttes on äriühingu pangakontol olev raha see, mida kasutatakse tasumisel tehingu eest, mille kohta pangaaktsept anti. Pank maksab ainult juhul, kui äriühing ei täida oma kohustust, mille kohaselt tal peab pangakontol olema makse tegemiseks piisavalt vahendeid. |
(340) |
Komisjon märkis, et tegelikult on pangaaktsept müügilepingutes tunnustatud maksevahend ning aktsepti saaja maksekohustus tarnija ees tühistatakse pangaaktseptiga maksmisel. Aktsepti saaja maksab tarnijale pangaaktsepti edasiandmisel, samas kui lõpptähtajal täidab aktsepti saaja oma maksekohustuse panga ees. Lisaks, nagu Hiina valitsus on ise möönnud, saab tarnija kasutada pangaaktsepti kohustuste täitmiseks teiste isikute ees ning seega viivitamata kasutada pangaaktsepti oma ostude eest tasumiseks. Seega ei saa pangaaktsepti liigitada tarnija antavaks krediidiks või panga antavaks tulevase makse lisagarantiiks ning see väide lükati tagasi. |
3.5.2.2.
(341) |
Seoses konkreetsusega, nagu mainitud põhjenduses 102, peavad finantsasutused andma soodustatud tootmisharudele kooskõlas otsusega nr 40 krediiditoetust. |
(342) |
Komisjon leidis, et pangaaktseptid on veel üks soodustingimustel finantstoetuse liik, mida finantsasutused annavad soodustatud tootmisharudele nagu töödeldava alumiiniumfooliumi sektor. Nagu märgitud eespool punktis 3.1, on töödeldava alumiiniumfooliumi sektor üks soodustatud tootmisharudest, millel on seega õigus saada kõikvõimalikku finantstoetust. Pangaaktseptid on rahastamise vormina osa finantsasutuste soodustingimustel finantstoetusest, mida antakse soodustatud tootmisharudele nagu töödeldava alumiiniumfooliumi sektor. |
(343) |
Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et kõik HRV äriühingud (peale soodustatud tootmisharudes tegutsevate) saavad pangaaktseptidest samasugustel soodustingimustel kasu. |
(344) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Hiina valitsus, Wanshun Group ja Nanshan Group, et pangaaktsepte ei anta konkreetselt töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule, sest need on kättesaadavad kõigile Hiina äriühingutele ja neid kasutatakse laialdaselt. Lisaks kordas Hiina valitsus oma väiteid otsuse nr 40 mittesiduva iseloomu kohta ning samuti põhjendusi, millega vaidlustas Hiina finantsasutuste kvalifitseerumise avalik-õiguslikeks asutusteks. |
(345) |
Sellega seoses märkis komisjon, et Hiina valitsus ja Nanshan Group ei tõendanud, et kõik HRV äriühingud võivad saada võrdselt kasu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu puhul täheldatud soodustingimustest. Veelgi enam, kuna pangaaktseptid on sarnaselt krediidiliinidele olemuslikult seotud muu soodustingimustel laenamisega, näiteks laenudega, ning kuna need on konkreetselt soodustatud tootmisharudele antava krediiditoetuse osa, mistõttu ka punktides 3.4.1.1–3.4.1.5 välja töötatud avalik-õigusliku asutuse analüüs ja konkreetsusanalüüs, samuti laene käsitlev punkt 3.4.2.2 on samamoodi kehtivad. Lisaks, isegi kui mõni rahastamise vorm oleks põhimõtteliselt kättesaadav teiste tootmisharude äriühingutele, võivad kindlad tingimused, mille alusel sellist rahastamist teatud tootmisharu äriühingutele pakutakse, näiteks rahastamise hüvitamine ja rahastamise maht, muuta selle konkreetseks. Ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et alumiiniumi sektori äriühingute pangaaktseptide abil soodustingimustel rahastamisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses. Selle tulemusena lükati need väited tagasi. |
(346) |
Wanshun Group ja Nanshan Group soovisid, et isegi kui komisjon jääb kindlaks oma otsusele käsitada pangaaktsepti subsiidiumina, tuleks arvutusse teha järgmised muudatused, nimelt:
|
(347) |
Mis puudutab esimest punkti, siis tegi komisjon juba põhjenduses 338 kindlaks, et pangaaktseptidel on sama eesmärk ja mõju, mis lühiajalistel käibekapitalilaenudel ning seetõttu peaks nendega kaasnema lühiajaliste laenude kuludega võrdväärsed kulud. Isik ei põhjendanud täiendavalt, miks pangaaktsepti võrdlusalus peaks olema sama mis krediidiliini puhul. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
(348) |
Mis puudutab teist punkti, siis komisjon juba märkis põhjenduses, et valimisse kaasatud äriühingud, kes kasutasid uurimisperioodil pangaaktsepte, maksid üksnes panga osutatava aktseptiteenuse tasu, mis moodustas üldiselt 0,05 % aktsepti nimiväärtusest. Nimetatud tasu, mida maksti pangale pangaaktsepti töötlemise eest, on eraldi panga antud rahalistest vahenditest, millega seoses koostööd tegevad eksportivad tootjad kulusid ei kandnud. Seda tasu makstakse, et katta panga halduskulusid, mis kaasnevad pangaaktseptide töötlemisega. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
(349) |
Mis puudutab kolmandat punkti, nagu komisjon järeldas varasemate uurimiste puhul, (79) tuleks sellega seoses kõigepealt märkida, et pankadel on kombeks nõuda oma klientidelt rahaliste vahendite andmisel garantiisid ja tagatisi. Samuti tuleks märkida, et selliseid tagatisi kasutatakse tagamaks, et eksportiv tootja kannab oma finantsvastutust panga ees ja mitte tarnija ees. Peale selle näitas uurimine, et Hiina pangad ei nõua selliseid tagatisi süsteemselt ja need ei ole alati seotud konkreetsete pangaaktseptidega. Selles kontekstis ei kujuta väidetavad hoiused endast ettemakset, mille aktsepti saaja teeb pankadele, vaid üksnes lisatagatist, mida pangad mõnikord nõuavad ja millel ei ole mõju panga otsusele selliste pangaaktseptide väljastamise kohta, millega ei kaasne aktsepti saajale täiendavat laenuintressi. Tagatised võivad ühtlasi olla eri kujul, sealhulgas tähtajaliste hoiustena ja pantidena. Hoiustelt laekub aktsepti saajale intress ning seega ei kaasne nendega pangaaktsepti saajale kulusid. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi. |
(350) |
Viimases punktis meenutab komisjon, et nagu eespool märgitud, on pangaaktsept maksevahend ning seega ei ole sellega võimalik tarnijaga kokku lepitud maksetähtaega pikendada, vaid sellega on võimalik lükata edasi makse tegemist. Makse saaja (tarnija) saab kasutada pangaaktsepti kui maksevahendit oma kohustuste täitmiseks teiste isikute ees. Seega ei vähene pangaaktsepti saajatest seotud osapoolte likviidsus proportsionaalselt. Samuti puudub topeltarvestus, sest maksevahendina saadud pangaaktsepte ei tasakaalustatud üheski äriühingus. Seega seda väidet ei arvestatud. |
(351) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Nanshan Group ka valemi vigade tõttu tekkinud arvutusvigade parandamist. Komisjon nõustus selle väitega ja kohandas vastavalt arvutusi. |
3.5.2.3.
(352) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamiseks hindas komisjon uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu. |
(353) |
Nagu märgitud põhjendustes 334 ja 335, leidis komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasutasid pangaaktsepte katmaks oma vajadust lühiajalise rahastamise järele, ilma et nad oleks selle eest tasu maksnud. |
(354) |
Seetõttu asus komisjon seisukohale, et pangaaktseptide saajad peaksid maksma rahastamisperioodi eest tasu. Komisjon leidis, et rahastamisperiood algas pangaaktsepti väljastamise kuupäeval ja lõppes pangaaktsepti lõpptähtajal. Enne uurimisperioodi väljastatud pangaaktseptide ja nende pangaaktseptide puhul, mille lõpptähtaeg saabus pärast uurimisperioodi lõppu, arvutas komisjon kasu ainult uurimisperioodiga hõlmatud rahastamisperioodi kohta. |
(355) |
Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt, arvestades sellega, et pangaaktseptid on lühiajalise rahastamise liik ning et neil on tegelikult sama eesmärk ja mõju, mis lühiajalistel käibekapitalilaenudel, leidis komisjon, et seeläbi antud kasu leidmiseks tuleb lahutada summast, mille äriühing tegelikult pangaaktsepti kaudu rahastamise eest maksis, summa, mida ta peaks maksma, kui kohaldataks lühiajalise rahastamise intressimäära. |
(356) |
Komisjon tegi kindlaks lühiajalise rahastamise kulude tasumata jätmisest tuleneva kasu. Nagu eelmistes uurimistes (80) sai kindlaks tehtud, leidis komisjon, et pangaaktseptidega peaks kaasnema lühiajaliste laenude kuludega võrdväärsed kulud. Seepärast kohaldas komisjon samasugust metoodikat nagu jüaanides nomineeritud lühiajaliste laenude puhul, mida on kirjeldatud eespool punktis 3.4.2. |
3.6. Äriühingu vahetusvõlakirjad
(357) |
Kahe valimisse kaasatud kontserni äriühingud on enne uurimisperioodi emiteerinud äriühingu vahetusvõlakirju. Üks valimisse kaasatud kontsernide äriühing (Shantou Wanshun) emiteeris enne uurimisperioodi äriühingu vahetusvõlakirju, mis konverteeriti uurimisperioodil osaliselt kapitaliks. Sellel vahetusvõlakirjal on progressiivne intressimäära struktuur ja väga madalad intressimäärad, jäädes 0,4 % ja 2 % vahele, mis on Hiina valitsuse kehtestatud laenu viiteintressimäärast/laenu põhimäärast palju madalam. |
(358) |
Teine äriühing (Shandong Nanshan) oli enne uurimisperioodi emiteerinud vahetusvõlakirju, mis konverteeriti kapitaliks võla vahetamisega omakapitali vastu 2015. aastal. Mõlema äriühingu võlakirjaomanikud olid peamiselt riigi omanduses olevad finantsasutused. Ühtlasi leidis komisjon, et mõlema äriühingu vahetusvõlakirjad konverteeriti kapitaliks oluliselt kõrgema hinnaga kui konverteerimise ajal kehtinud valitsev aktsiate turuhind. |
(359) |
Komisjon tegi kindlaks, et mõlemad valimisse kaasatud äriühingud said kasu vahetusvõlakirjade kujul soodusrahastamisest. |
3.6.1.1.
— |
Hiina Rahvavabariigi väärtpaberiseadus (2014. aasta versioon) (edaspidi „väärtpaberiseadus“); (81) |
— |
börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavad haldusmeetmed (2008. aasta versioon); (82) |
— |
väärtpaberite emiteerimise ja noteerimise toetamisele kohaldatavad haldusmeetmed (2008. aasta versioon); (83) |
— |
väärtpaberite emiteerimisele ja emissiooni tagamisele kohaldatavad haldusmeetmed (2018. aasta versioon); |
— |
äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjad, välja andnud riiginõukogu 18. jaanuaril 2011; |
— |
äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmed, Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse korraldus nr 113, 15. jaanuar 2015; |
— |
mittefinantsettevõtete laenupõhise rahastamise instrumentide haldamise meetmed pankadevahelisel võlakirjaturul, välja andnud Hiina Rahvavabariigi Pank, Hiina Rahvavabariigi Panga korraldus [2008] nr 12, 9. aprill 2008. |
(360) |
Äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade ning äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmetega kehtestati äriühingu võlakirjadele üldine õigusraamistik. Kuid äriühingu vahetusvõlakirjadele kehtib mitu konkreetset õigusakti, nimelt börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavad haldusmeetmed, väärtpaberite emiteerimisele ja emissiooni tagamisele kohaldatavad haldusmeetmed ning väärtpaberite emiteerimise ja noteerimise toetamisele kohaldatavad haldusmeetmed. |
(361) |
Börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavate haldusmeetmete artiklis 14 määratletakse „äriühingu vahetusvõlakirjadena“„äriühingu võlakirju, mis on emiteeritud emiteeriva äriühingu poolt vastavalt seadusele ja mida saab kindla ajavahemiku jooksul ning vastavalt sätestatud tingimustele konverteerida väärtpaberiteks“. |
(362) |
Vastavalt väärtpaberiseaduse artiklile 11, mis kehtis ajal, kui valimisse kaasatud äriühingud emiteerisid vahetusvõlakirju, ning samuti börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 45 ning väärtpaberite emiteerimise ja noteerimise toetamisele kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 2, peavad äriühingud, kes soovivad emiteerida äriühingu vahetusvõlakirju, kasutama väärtpaberite emissiooni tagajana tegutseva väärtpaberite sponsori teenuseid. Sponsor korraldab võlakirjade emiteerimist, soovitab emiteerijat, esitab taotluse toimiku heakskiitmiseks Hiina väärtpaberite reguleerimisasutusele, peab läbirääkimisi intressimäärade üle, millega võlakirju investoritele pakutakse ning vastutab selliste investorite leidmise eest, kes nõustuksid kokkulepitud võlakirja emiteerimise tingimustega, sealhulgas intressimääraga. |
(363) |
Kooskõlas reguleeriva raamistikuga ei saa Hiinas vahetusvõlakirju vabalt emiteerida ega nendega vabalt kaubelda. Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus peab iga võlakirja emiteerimise heaks kiitma. Väärtpaberiseaduse artiklis 16 sätestatakse, et „äriühingu vahetusvõlakirju emiteerivad noteeritud äriühingud peavad […] täitma käesolevas seaduses aktsiate avalikule pakkumisele sätestatud nõudeid; ning peavad saama riiginõukogu väärtpaberite reguleerivate asutuste heakskiidu“. Vastavalt väärtpaberite emiteerimisele ja emissiooni tagamisele kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 3, mis kehtib vahetusvõlakirjadele, „teostab Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus järelevalvet ja haldab väärtpaberite pakkumise ja emissiooni tagamise seaduslikkust“. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamist käsitlevate eeskirjade artikli 10 kohaselt kehtestatud iga-aastased kvoodid äriühingu võlakirjade emiteerimiseks. |
(364) |
Väärtpaberiseaduse artikli 16 kohaselt peaks võlakirjade avalik emissioon vastama järgmistele nõuetele: „tulu kasutuseesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga“ ja „äriühingu võlakirjade avalikust pakkumisest saadud tulu tuleb kasutada ainult heakskiidetud eesmärgil (eesmärkidel)“. Äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 12 on rõhutatud, et kogutud rahaliste vahendite eesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga. Lisaks sätestatakse börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavate haldusmeetmete artikli 10 lõikes 2, mis on eriõigusnorm, mis kehtib vahetusvõlakirjadele, et „kogutud rahaliste vahendite kasutuseesmärgid on kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga“. |
(365) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 100, viidatakse otsuses nr 40 „Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogile“ ja sätestatakse, et „investeerimisprojekti, mis kuulub soodustatava sisu alla, uuritakse, see kinnitatakse ning talletatakse kooskõlas asjakohaste investeerimist käsitlevate riiklike määrustega; kõik finantsasutused peavad andma krediiditoetust kooskõlas krediidipõhimõtetega“. Sellest tulenevalt vastab äriühingu vahetusvõlakirjade emiteerimine, mis, nagu ilmneb, on tingimata suunatud soodustatud tootmisharule, finantsasutuste tegevusele, mille eesmärk on asjaomaste tootmisharude toetamine. |
(366) |
Äriühingu võlakirjade intressimäärad on samuti rangelt reguleeritud. Börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavate haldusmeetmete artiklis 16 sätestatakse, et „äriühingu vahetusvõlakirja intressimäära kehtestavad emiteeriv äriühing ja juhtiv emissiooni tagaja läbirääkimiste käigus, kuid see peab vastama kõigile asjakohastele riigi nõuetele“. Vastavalt väärtpaberiseaduse artikli 16 lõikele 5 „ei tohi äriühingu võlakirjade kupongimäär ületada riiginõukogu poolt kehtestatud kupongimäära“. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 18, mida kohaldatakse üldiselt kõigile võlakirjadele, täiendavalt sätestatud, et „äriühingu võlakirjade eest pakutav intressimäär ei või olla kõrgem kui 40 % kehtivast intressimäärast, mida pangad maksavad üksikisikutele sama tähtajaga tähtajaliste hoiuste eest“. |
(367) |
Vastavalt börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavate haldusmeetmete artiklile 17 „peab äriühing vahetusvõlakirjade avalikuks emiteerimiseks usaldama krediidireitingute andmise ja reitingute järelmeetmete võtmise kvalifitseeritud reitinguagentuurile“. Lisaks sätestatakse üldiselt kohaldatavate äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmete artiklis 18, et ainult teatud võlakirju, mis vastavad rangetele kvaliteedikriteeriumidele nagu AAA-krediidireiting, võib avalikult emiteerida avalik-õiguslikele investoritele või avalikult emiteerida kvalifitseeritud investoritele. Asjaomastele standarditele mittevastavaid äriühingute võlakirju võib avalikult emiteerida ainult kvalifitseeritud investoritele. |
3.6.1.2.
(368) |
Bloombergi koostatud Hiina võlakirjaturu 2021. aasta ülevaate kohaselt moodustavad pankadevahelisel võlakirjaturul noteeritud võlakirjad 88 % võlakirjade kogu kauplemismahust (84). Vastavalt samale uuringule on enamik investoreid institutsionaalsed investorid, sealhulgas finantsasutused. Riigi omanduses olevad kommertspangad esindavad 57 % investoritest ja arengupangad esindavad 3 % (85). Lisaks leidis komisjon, et kõik ühe valimisse kaasatud äriühingu emiteeritud vahetusvõlakirjade investorid on institutsionaalsed investorid – investorite kategooria, mis hõlmab finantsasutusi. |
(369) |
Lisaks on töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharul, mis on „Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogi“ kohaselt soodustatud tootmisharu, õigus saada otsuse nr 40 alusel finantsasutustelt krediiditoetust. Asjaolu, et vahetusvõlakirjadel, nagu valimisse kaasatud äriühingute poolt emiteeritud vahetusvõlakirjad, on madal intressimäär, näitab selgelt, et finantsasutused, kes on peamised nendesse võlakirjadesse investeerijad, on kohustatud andma nendele äriühingutele „krediiditoetust“ ja võtma investeerimis- või finantseerimisotsuse tegemisel arvesse muid kui ärikaalutlusi, näiteks valitsuse poliitikaeesmärke. Loomulikult on turutingimustes tegutsev investor investeeringutasuvuse suhtes tundlikum ega investeeriks tõenäoliselt väga madala intressimääraga vahetusvõlakirjadesse. Ühtlasi näitavad järeldused, milleni komisjon jõudis eespool punktis 3.4.2.3 mõlema eksportivate tootjate kontserni finantsolukorra osas seoses nende likviidsus- ja maksevõimeprofiilidega, et turutingimustes tegutsevad investorid ei investeeriks madala investeeringutasuvusega rahastamisvahenditesse nagu vahetusvõlakirjad, kui emitenti iseloomustab suur likviidsus- ja maksevõime risk. Seetõttu teeksid komisjoni arvates sellise investeeringu ainult investorid, kellel on erinevalt investeeringutasuvusest muud stiimulid, näiteks juriidilise kohustuse täitmine andmaks soodustatud tootmisharude äriühingutele rahalisi vahendeid. |
(370) |
Eespool esitatu põhjal leidis komisjon, et on olemas kinnitavad tõendid, mille kohaselt valdav hulk investoreid, kes investeeris valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse, on finantsasutused, kellel on juriidiline kohustus anda töödeldava alumiiniumfooliumi tootjatele krediiditoetust. |
(371) |
Nagu eespool punktis 3.4.1 lisaks kirjeldatud, iseloomustab finantsasutusi kindel riigi esindatus ning Hiina valitsusel on võimalus omada nende üle sisulist mõju. Üldine õigusraamistik, mille alusel asjaomased finantsasutused tegutsevad, kehtib ka vahetusvõlakirjadele. |
(372) |
Komisjon järeldas punktis 3.4.1, et riigi omanduses olevad Hiina finantsasutused on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses (koostoimes artikli 2 lõikega b) avalik-õiguslikud asutused ning et igal juhul on Hiina valitsus neid volitanud või suunanud täitma tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Komisjon järeldas eespool punktis 3.4.1.7, et eraõiguslikud finantsasutused on samuti valitsuse volitatud või suunatud asutused. |
(373) |
Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete vahetusvõlakirjaemissioonide alusel. Seega uuris ta üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on toodud põhjendustes 360–367, koos uurimise konkreetsete järeldustega. |
(374) |
Komisjon leidis, et kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni emiteerisid vahetusvõlakirju väga madala ja sarnase intressimääraga, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist. Ühtlasi leidis komisjon, et oluline osa neist võlakirjadest konverteeriti aktsiateks valitsevast aktsiate turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Seega isegi kui võlakirjad konverteeriti aktsiateks, jäi tulumäär turuväärtusest allapoole. |
(375) |
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et Hiina finantsasutused, kes on peamised valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse investeerijad, järgisid otsuses nr 40 kehtestatud poliitikasuundi, pakkudes soodusrahastamist soodustatud tootmisharusse kuuluvatele äriühingutele ning tegutsesid seega kui avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses või kui asutused, keda valitsus volitab või suunab alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. |
(376) |
Nõustudes vaatamata emitendi riskiprofiilile investeerima vahetusvõlakirjadesse väga madala tulumääraga, sealhulgas allpool Hiina Rahvavabariigi Panga pakutavat või riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse avaldatud riskivaba viitemäära, nagu on viidatud allpool põhjenduses 387, ning nõustudes konverteerima võlakirju aktsiateks nende kehtivast turuväärtusest palju kõrgema hinnaga, tagati valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele kasu. |
(377) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjade ostmine on järjepidev kaubandustava, mis leiab aset kõigis suurtes jurisdiktsioonides, sealhulgas Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides. Hiina valitsuse sõnul on asjaolu, et paljud võlakirjadesse investeerinud investorid on institutsionaalsed investorid, sealhulgas finantsasutused, on sarnane ELis valitsevale olukorrale. Hiina valitsus väitis, et igal juhul, isegi kui lõplikes järeldustes esitatud arvud leiavad kinnitust, mille kohaselt 57 % investoritest on riigi omanduses olevad kommertspangad ja 3 % on arengupangad, jääb sellegipoolest alles 40 %-line turuosa, mida ei tohiks eirata. |
(378) |
Hiina valitsuse arvates ei teinud komisjon eraldi analüüsi Hiina vahetusvõlakirjade turul tegutsevate finantsasutuste rollide kohta, sest vahetusvõlakirjad on võrreldes laenudega eri liiki finantsinstrumendid ja samuti on investeerivate finantsasutuste rollid põhimõtteliselt erinevad. Samasugune põhjendus kehtib ka allpool punktis 3.6.2 viidatud äriühingu võlakirjadele. |
(379) |
Komisjon ei nõustunud Hiina valitsuse väitega, et ta ei hinnanud konkreetselt finantsasutuste tegevust avalik-õiguslike asutustena seoses võlakirjade ostmisega. Lisaks järeldustele, mille komisjon tegi eespool punktis 3.4.1, taotles komisjon ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete äriühingu võlakirjaemissioonide alusel ja tegi konkreetse hindamise põhjendustes 373 ja 374. Kuigi komisjon oli Hiina valitsusega nõus, et äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjade ostmine võib põhimõtteliselt olla järjepidev kaubandustava, mis leiab aset kõigis suurtes jurisdiktsioonides, tõi ta välja, et Hiina finantsasutuse poolset äriühingu võlakirjade ostu iseloomustab riigi sekkumine, nagu nähtub põhjendusest 375. |
3.6.1.3.
(380) |
Komisjon leidis, et soodusrahastamine vahetusvõlakirjade kaudu on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Vahetusvõlakirju ei saa emiteerida ilma Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse heakskiiduta, kes kontrollib, kas kõik regulatiivsed tingimused on vahetusvõlakirjade emiteerimiseks täidetud. Nagu on selgitatud põhjenduses 364, peab vastavalt väärtpaberiseadusele ja börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavatele haldusmeetmetele, mis kehtivad konkreetselt just vahetusvõlakirjadele, võlakirjade emiteerimine vastama riigi tööstuspoliitikale. Komisjon oli põhjenduses 366 seisukohal, et „kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga“ tähendab, et investeerimisprojekt kuulub suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses „soodustatud“ sisu alla, mis hõlmab töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu. |
(381) |
Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et kõik HRV äriühingud (peale soodustatud tootmisharudes tegutsevate) saavad vahetusvõlakirjadest samasugustel soodustingimustel kasu. |
(382) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist ütles Hiina valitsus, et kriteeriumid, mida äriühing peab võlakirjade emiteerimiseks täitma, on olemuselt rahanduslikud, mitte poliitilised. Hiina valitsus ei nõustunud seisukohaga, et vahetusvõlakirjade emiteerimine peab olema kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga ja kordas, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu ei ole soodustatud tootmisharu. Samasugune põhjendus kehtib ka allpool punktis 3.6.2 viidatud äriühingu võlakirjadele. |
(383) |
Kuigi sellega seoses komisjon nõustus, et võlakirjaturud on igas riigis reguleeritud ja enamik kriteeriume, mida äriühing peab võlakirjade emiteerimiseks täitma, on olemuselt rahanduslikud, ei nõustunud ta Hiina valitsuse väitega, et vahetusvõlakirjade emiteerimine ei ole Hiinas poliitiline. Esiteks kordas komisjon oma seisukohta, et töödeldava alumiiniumfooliumi sektor on soodustatud tootmisharu. Teiseks leidis komisjon, et konkreetselt vahetusvõlakirjadele kehtivate HRV väärtpaberiseaduse 2014. aasta versiooni ja börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavate haldusmeetmete sõnastus, mille kohaselt vahetusvõlakirjade emiteerimine peab olema kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga, on piisavalt selge. Viimaks tegi komisjon põhjenduses 376 kindlaks, et nõustudes vaatamata emitendi riskiprofiilile investeerima vahetusvõlakirjadesse väga madala tulumääraga, tagasid finantsasutused valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele kasu. Seepärast lükati Hiina valitsuse väited tagasi. |
3.6.1.4.
(384) |
Vahetusvõlakirjad on hübriidvõlainstrumendid, millel on võlakirjadega sarnased omadused nagu intressimaksed, võimaldades samas konverteerida investeeritud summa teatud tingimustel aktsiateks. |
(385) |
Komisjon leidis, et uurimisperioodil valimisse kaasatud äriühingute poolt emiteeritud äriühingu vahetusvõlakirja intressimäär oli nii madal, et nendesse investeeriksid ainult investorid, kellel on erinevalt investeeringutasuvusest muud stiimulid, näiteks juriidilise kohustuse täitmine andmaks soodustatud tootmisharude äriühingutele rahalisi vahendeid. Seda toetas asjaolu, et valdav hulk investoreid, kes investeeris valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse, on riigi omanduses olevad finantsasutused. |
(386) |
Komisjon leidis, et mõlema valimisse kaasatud äriühingu vahetusvõlakirjade sellest osast, mida ei ole konverteeritud aktsiatesse, said investorid sarnaselt laenudele või tavalistele võlakirjadele intressi näol tulu. Kuna põhjenduses 248 kirjeldatud laenude arvutusmeetod põhineb võlakirjadel, otsustas komisjon järgida sama meetodit (86). See tähendab, et sama kestusega USA AA-reitinguga äriühingu võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade suhtelist hinnaerinevust kohaldatakse laenu viiteintressimääradele, mille Hiina Rahvavabariigi Pank on avaldanud, või pärast 20. augustit 2019 riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse (87) poolt avaldatud laenu põhimäärale, et teha kindlaks võlakirjade turupõhine intressimäär. |
(387) |
Kasuks peetakse selle intressisumma, mida äriühing oleks pidanud maksma, kasutades põhjenduses 419 viidatud turupõhist intressimäära, ja äriühingu poolt makstud tegeliku intressi vahet. |
(388) |
Ühtlasi leidis komisjon, et oluline osa neist võlakirjadest konverteeriti aktsiateks. Komisjon leidis, et mõlema äriühingu vahetusvõlakirjad konverteeriti kapitaliks oluliselt kõrgema hinnaga kui valitsev aktsiate turuhind. Sellel juhul käsitas komisjon aktsiateks konverteeritud võlga kui tasakaalustatavat kapitalisüsti. Selle kapitalisüsti kasuna käsitati konverteerimise ajal aktsiatele kehtinud hinna ja võlakirjaomanike poolt makstud täiendava riskipreemia vahet. Selle kasu jaotamisel uurimisperioodile kasutati äriühingute varade keskmist amortisatsiooniaega. |
(389) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid Hiina valitsus ja Wanshun Group vastuväite selle kohta, et võlakirjade ja vahetusvõlakirjade puhul kasutati sama võrdlusalust nagu laenude puhul, sest võlakirja vahetatavus on selle oluline osa, mis teeb sellest sisuliselt erineva laenuelemendi. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjonil ei ole alust kasutada Hiina Rahvavabariigi Panga võrdlusalust lähtekohana ja lisada seejärel kasumimarginaal. Hiina valitsuse andmetel emiteerisid ka Euroopa töödeldava alumiiniumfooliumi BB-reitinguga tootjad samal ajavahemikul sarnase tähtajaga võlakirju oluliselt madalamate määradega kui arvutatud võrdlusmäär. Samasugune põhjendus kehtib ka allpool punktis 3.6.2 viidatud äriühingu võlakirjadele. |
(390) |
Lisaks tõi Wanshun välja, et võlakirjad on turul väga kaubeldavad (võlakirja omav isik saab seda turul müüa ilma selle tähtaega ära ootamata). Sellele vastupidiselt on laen kahe poole vaheline kokkulepe, kus üks pool laenab teiselt raha. Laenuga ei saa üldjuhul turul kaubelda. Lisaks ei olnud Shantou Wanshuni võlakirja võimalik aktsiatesse konverteerida, mis andis võlakirja omanikule lisaeelise. Seega loogiliselt võttes on vahetusvõlakirjade intressimäärad laenude, samuti teist liiki võlakirjade intressimääradest madalamad (investorid oleksid vahetusvõlakirja puhul selle vahetatavust silmas pidades nõus madalama kupongimääraga). Selle asemel tegi Wanshun ettepaneku kasutada Hongkongi põhist võrdlusalust, mis põhineb võlakirjade tootluse määradel, st sama võrdlusalust, mille pakkus välja Nanshan Group põhjenduses 264. |
(391) |
Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et laenud ja äriühingu võlakirjad on põhimõtteliselt sarnased finantsvõlainstrumendid. Tegelikult on äriühingu võlakiri teatud liiki laen, mida suured üksused kasutavad kapitali kogumiseks. Laenulepingud sõlmitakse ja äriühingu võlakirjad emiteeritakse teatud ajavahemikuks ja need kannavad intressimäära/kupongimäära. Asjaolu, et laenu kujul rahastamist pakub finantsasutus ja äriühingu võlakirjade kujul rahastamist pakuvad investorid, kes on enamikul juhtudel samuti finantsasutused, on mõlema instrumendi põhiomaduste kindlaksmääramisel ebaoluline. Loomulikult on mõlema instrumendi eesmärk äritegevuse rahastamine, need kannavad samasuguseid kulusid ja neil on sarnased tagasimaksetähtajad ja -tingimused. Lisaks leidis komisjon uurimise käigus, et koostööd tegevate eksportivate tootjate emiteeritud äriühingu võlakirjadel olid niisugused kupongimäärad ja eesmärgid, mis olid väga sarnased sama kestusega laenude intressimäärade ja eesmärgiga, mistõttu neid võis tootja vaatenurgast pidada vastastikku asendatavaks, mis õigustab selle juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades mõlema instrumendi puhul sama võrdlusaluse kasutamist. |
(392) |
Lisaks pidas komisjon põhjendamatuks Hiina valitsuse märkusi BB-reitinguga Euroopa Liidu äriühingutele kehtivate intressimäärade kohta, sest Euroopa Liidus kehtiv riskivaba intressimäär ei ole sama mis HRVs kehtiv riskivaba intressimäär, mistõttu ei ole intressimäärasid võimalik absoluutväärtuses võrrelda. |
(393) |
Komisjon nõustus, et äriühingu vahetusvõlakirjad on hübriidvõlainstrumendid, mis võimaldavad konverteerida investeeritud summa teatud tingimustel aktsiateks ning on sellisena põhimõtteliselt äriühingu võlakirjadest erinevad. Komisjon tõepoolest uuris vahetatavuse elemendi kvantifitseerimise võimalusi. Kuid Wanshuni esitatud võrdlusalus ei võtnud sellist vahetatavust arvesse. Lisaks ei olnud see võrdlusalus üldiselt võlakirjade puhul kasutamiseks sobiv põhjustel, mis on juba esitatud põhjenduses 268. Teisi võimalikke võrdlusaluseid ei esitatud, samuti ei olnud kättesaadav täiendav avalik teave vahetusvõlakirjade jaoks täpsema võrdlusaluse (nt USA AA-reitinguga vahetusvõlakirjade ja USA BB-reitinguga vahetusvõlakirjade riskipreemiate indeksid) või võlakirjade vahetatavuse aspekti kohta. Pealegi oli konverteerimise puhul aluseks võetud võrdlusalus igal juhul riskivaba intressimäär. Seega lükati need väited tagasi. |
(394) |
Wanshun Group väitis seoses äriühingu vahetusvõlakirjadega, et:
|
(395) |
Komisjon märgib, et Wanshun ei esitanud piisavaid tõendeid, mis toetaksid tema väidet, et enamik investoreid, kes investeerisid Shantou Wanshuni vahetusvõlakirjadesse, olid Shenzheni aktsiaturul tegutsevad üksikisikud. Selle väite allikat ei olnud võimalik kontrollida, tõendavas dokumendis ei esitatud selget määratlust selle kohta, keda Wanshun peab eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks investoriteks, samuti ei sisaldanud dokument investorite nimesid. Seepärast lükati see väide tagasi. |
(396) |
Komisjon nõustus Wanshuni väitega, mis puudutas kupongimaksete mahaarvamist viiteintressimaksetest ja arvas uurimisperioodiga seotud kupongimakse viiteintressimaksetest maha. |
(397) |
Veel väitis Wanshun Group, et komisjon tegi omakapitalisüstide (mõne Shantou Wanshuni võlakirja konverteerimine aktsiateks) tasakaalustamisel vea, sest:
|
(398) |
Komisjon ei nõustunud märkustega 2018. aasta juulis määratud algse vahetushinna kohta. Ta märkis, et juhul kui vastava aktsia aktsiaturuhind on vahetuse ajal oma turuhinnast oluliselt madalam, loobuks mõistlik investor võlakirjade vahetamisest aktsiateks ja jätaks hoopis võlakirjad alles. Seega püüaks mõistlik investor viia mittesoodsa hinnamuutuse riski miinimumini. |
(399) |
Samuti ei nõustunud komisjon märkusega väära vahetushinna kohta. Komisjonile esitatud teabest nähtus, et Wanshun Groupi väidetav hinnamuutus leidis aset alles pärast aktsiate vahetamist. Seega jäi komisjon seisukohale, et ta on kasu arvutamisel kasutanud õiget vahetushinda. |
3.6.2. Äriühingute võlakirjad
(400) |
Üks valimisse kaasatud äriühing sai kasu äriühingu võlakirjade kujul soodusrahastamisest. |
3.6.2.1.
— |
Väärtpaberiseadus; |
— |
äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmed, Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse korraldus nr 113, 15. jaanuar 2015; |
— |
äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjad, välja andnud riiginõukogu 18. jaanuaril 2011; |
— |
mittefinantsettevõtete laenupõhise rahastamise instrumentide haldamise meetmed pankadevahelisel võlakirjaturul, välja andnud Hiina Rahvavabariigi Pank, Hiina Rahvavabariigi Panga korraldus [2008] nr 12, 9. aprill 2008. |
(401) |
Kooskõlas reguleeriva raamistikuga ei saa Hiinas võlakirju vabalt emiteerida ega nendega vabalt kaubelda. Iga võlakirja emiteerimise peavad heaks kiitma mitmesugused valitsusasutused, nagu Hiina Rahvavabariigi Pank, riiklik arengu- ja reformikomisjon või Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus olenevalt võlakirja ja emitendi liigist. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamist käsitlevate eeskirjade kohaselt kehtestatud iga-aastased kvoodid äriühingu võlakirjade emiteerimiseks. |
(402) |
Peale selle peaks äriühingu võlakirjade avalik pakkumine vastama uurimisperioodil kehtinud väärtpaberiseaduse artikli 16 kohaselt järgmistele nõuetele: „tulu kasutuseesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga […]“ ja „äriühingu võlakirjade avalikust pakkumisest saadud tulu tuleb kasutada ainult heakskiidetud eesmärgil (eesmärkidel)“. Äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 12 on rõhutatud, et kogutud rahaliste vahendite eesmärk peab olema vastavuses riigi tööstuspoliitikaga. Nagu on selgitatud põhjendustes 364 ja 365, on äriühingu võlakirjade emiteerimine asjaomastel tingimustel suunatud soodustatud tootmisharule nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu ja vastab finantsasutuste tegevusele, mille eesmärk on asjaomaste tootmisharude toetamine. |
(403) |
Vastavalt väärtpaberiseaduse artikli 16 lõikele 5 „ei tohi äriühingu võlakirjade kupongimäär ületada riiginõukogu poolt kehtestatud kupongimäära“. Lisaks on äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 18 täiendavalt märgitud, et „äriühingu võlakirjade eest pakutav intressimäär ei või olla kõrgem kui 40 % kehtivast intressimäärast, mida pangad maksavad üksikisikutele sama tähtajaga tähtajaliste hoiuste eest“. |
(404) |
Ühtlasi sätestatakse äriühingu võlakirjade emiteerimise ja nendega kauplemise haldusmeetmete artiklis 18, et ainult teatud võlakirju, mis vastavad rangetele kvaliteedikriteeriumidele nagu krediidireiting AAA, võib avalikult emiteerida avalik-õiguslikele investoritele või avalikult emiteerida kvalifitseeritud investoritele ainult emitendi kaalutlusõiguse alusel. Asjaomastele standarditele mittevastavaid äriühingute võlakirju võib avalikult emiteerida ainult kvalifitseeritud investoritele. Sellest tulenevalt emiteeritakse enamik äriühingu võlakirju kvalifitseeritud investoritele, kelle Hiina väärtpaberite reguleerimisasutus on heaks kiitnud ja kes on Hiina institutsionaalsed investorid. |
3.6.2.2.
(405) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 369 ja 370, leidis komisjon, et on olemas kinnitavad tõendid, mille kohaselt valdav hulk investoreid, kes investeeris valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud vahetusvõlakirjadesse, on finantsasutused, kellel on juriidiline kohustus anda töödeldava alumiiniumfooliumi tootjatele krediiditoetust. Samad põhjendused ja järeldused kehtivad ka äriühingu võlakirjadele, sest nende emiteerimise tingimused on väga sarnased, eelkõige tingimus, mille kohaselt peavad äriühingu võlakirjad vastama riiklike õigusaktide, eeskirjade ja poliitika tingimustele ning riigi tööstuspoliitikale. |
(406) |
Nagu kirjeldatud põhjenduses 403, nõutakse väärtpaberiseaduse artiklis 16 ja äriühingu võlakirjade haldamise eeskirjade artiklis 12, et äriühingu võlakirjade avalik pakkumine peab olema kooskõlas riigi tööstuspoliitikaga. Sellest tulenevalt saab äriühingu võlakirju emiteerida ainult eesmärkidel, mis on kooskõlas Hiina valitsuse plaanimissüsteemi eesmärkidega, mis on seotud soodustatud tootmisharudega, nagu on selgitatud põhjendustes 357 ja 359. Institutsionaalsed investorid, kes on põhjenduse 368 kohaselt enamjaolt kommertspangad ja arengupangad, peavad järgima poliitikasuundi, mis on kehtestatud otsuses nr 40, mida tõlgendatakse koostoimes tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogiga ja millega nähakse ette teatud projektide erikohtlemine teatud soodustatud tootmisharudes. Ühe valimisse kaasatud kontserni sooduskohtlemise tulemusena otsustati investeerida äriühingu võlakirjadesse, mis olid emiteeritud intressimääraga, milles ei kajastu turupõhised kriteeriumid. |
(407) |
Nagu eespool punktis 3.4.1 kirjeldatud, iseloomustab finantsasutusi kindel riigi esindatus ning Hiina valitsusel on võimalus omada nende üle sisulist mõju. Üldine õigusraamistik, mille alusel asjaomased finantsasutused tegutsevad, kehtib ka äriühingu võlakirjadele. |
(408) |
Komisjon järeldas punktis 3.4.1, et riigi omanduses olevad Hiina finantsasutused on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses (koostoimes artikli 2 lõikega b) avalik-õiguslikud asutused ning et igal juhul on Hiina valitsus neid volitanud või suunanud täitma tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Komisjon järeldas eespool punktis 3.4.1.7, et eraõiguslikud finantsasutused on samuti valitsuse volitatud või suunatud asutused. |
(409) |
Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli kohta konkreetsete äriühingu võlakirjaemissioonide alusel. Seega uuris ta üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on toodud põhjendustes 402–405, koos uurimise konkreetsete järeldustega. |
(410) |
Komisjon leidis, et äriühingu võlakirju emiteeriti intressimääraga, mis on allpool eeldatavat taset, arvestades äriühingute finants- ja krediidiriski olukorda, sealhulgas allpool Hiina Rahvavabariigi Panga pakutavat või riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse avaldatud riskivaba viitemäära, nagu on viidatud allpool põhjenduses 419. |
(411) |
Praktikas mõjutab äriühingu võlakirjade intressimäärasid sarnaselt laenudega äriühingu krediidireiting. Kuid komisjon tegi põhjenduses 215 järelduse, et kohalik krediidireitinguturg on moonutatud ja krediidireitingud ei ole usaldusväärsed. |
(412) |
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et Hiina finantsasutused järgisid otsuses nr 40 kehtestatud poliitikasuundi, pakkudes soodusrahastamist soodustatud tootmisharusse kuuluvatele äriühingutele ning tegutsesid seega kui avalik-õiguslikud asutused alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses või kui asutused, keda valitsus volitab või suunab alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. |
(413) |
Korraldades äriühingu võlakirjade emiteerimist intressimääraga, mis jääb allapoole turumäära, mis vastab emitendi tegelikult riskiprofiilile ja nõustudes niisugusesse äriühingu võlakirja investeerimisega andsid finantsasutused vaimisse kaasatud eksportivale tootjale eelise. |
3.6.2.3.
(414) |
Nagu on kirjeldatud põhjenduses 380, leidis komisjon, et võlakirjade kaudu soodusrahastamine on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest võlakirju ei saa emiteerida ilma valitsusasutuste heakskiiduta ning väärtpaberiseaduses sätestatakse, et võlakirjade emiteerimine peab vastama riigi tööstuspoliitikale. Nagu juba mainitud põhjenduses 104, peetakse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogi kohaselt soodustatud tootmisharuks. |
3.6.2.4.
(415) |
Kuna võlakirjad on põhimõtteliselt sarnaselt laenudega sisuliselt üks võlainstrumentide liik ja kuna laenude arvutusmeetod juba põhineb võlakirjakorvil, otsustas komisjon kasutada punktis 3.4.2.3 kirjeldatud laenude arvutusmeetodit. See tähendab, et sama kestusega USA AA-reitinguga äriühingu võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingu võlakirjade suhtelist hinnaerinevust kohaldatakse Hiina Rahvavabariigi Panga laenu viiteintressimäärale, või pärast 20. augustit 2019 riikliku pankadevahelise maksete rahastamise keskuse poolt avaldatud laenu põhimäärale, et teha kindlaks võlakirjade turupõhine intressimäär, mida võrreldakse seejärel kasu kindlaksmääramiseks tegeliku intressimääraga, mida äriühing maksab. |
(416) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Wanshun Group ja Nanshan Group, et komisjon eeldas ekslikult, et kõik võlakirjaomanikud on avalik-õiguslike asutustena tegutsevad finantsasutused. Nagu komisjoni enda viidatud Bloombergi aruandest selgus, et kuna äriühingu vahetusvõlakirjadesse investeerivatest investoritest 57 % moodustavad Hiinas riigi omanduses olevad pangad ja äriühingu vahetusvõlakirjade omanikest 3 % moodustavad arengupangad, on ainult 60 % (57 % + 3 %) institutsionaalsete investorite võlakirjadest tasakaalustatavad. |
(417) |
Komisjon tõi välja, et on olemas kinnitavad tõendid, mille kohaselt valdav hulk investoreid, kes investeeris valimisse kaasatud äriühingute emiteeritud võlakirjadesse, on finantsasutused, kellel on juriidiline kohustus anda töödeldava alumiiniumfooliumi tootjatele krediiditoetust. Lisaks soovib komisjon rõhutada, et Bloombergi aruanne näitab ka seda, et 27 % võlakirjadest kuulub „fondi toodete“ alla, mis on põhimõtteliselt fondid, mida haldavad samad finantsasutused. Võttes arvesse 3 % ulatuses „teisi“ finantsasutusi, moodustab võlakirjadesse investeerivate finantsasutuste osa tegelikult kokku 90 %. Arvestades institutsionaalsete investorite, sealhulgas finantsasutuste suurt osakaalu, leidis komisjon, et nad on määranud kindlaks asjaomaste äriühingu võlakirjade omadused, eelkõige madala kupongimäära, ning et teised investorid, näiteks eraõiguslikud investorid kõigest järgisid neid tingimusi. Viimaks arvas komisjon, et Hiina finantsjärelevalvesüsteem seoses äriühingu võlakirjade ja vahetusvõlakirjadega on üksnes element, mis koos finantsasutuste poolset rahastamist reguleeriva normatiivse raamistikuga, mida on kirjeldatud punktis 3.4.1 ja finantsasutuste konkreetse käitumisega viitas Hiina valitsuse poolsele sekkumisele. Seetõttu lükati need väited tagasi. |
(418) |
Lõpuks väitis Nanshan Group, et komisjon ei arvanud oma arvutusest maha Nanshan Group Co., Ltd poolt tehtud kupongimakseid. Komisjon ei nõustunud selle punktiga, sest äriühing ei esitanud tabelites kupongimaksete kohta teavet ei enne kaugmeetodil ristkontrolli ega selle ajal. Samuti tuletab komisjon meelde, et see teave on osa puuduvast teabest, millele kohaldati artiklit 28. Igal juhul on uurimise selles etapis avalikustamise kohta esitatud märkuste lisana esitatud täiendavat teavet võimatu kontrollida. |
3.6.3. Järeldus soodusrahastamise kohta: muud rahastamisliigid
(419) |
Komisjon tegi kindlaks, et kõik valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said krediidiliinide, pangaaktseptide ning vahetus- ja äriühingu võlakirjade kujul soodusrahastust. Komisjon leidis, et seda soodusrahastamist tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus. |
(420) |
Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul oli eelkirjeldatud soodusrahastamisega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine. Soodusrahastamine: muud rahastamisliigid
|
3.6.4. Sooduskindlustus: ekspordikrediidikindlustus
(421) |
Komisjon tuvastas, et Sinosure pakkus valimisse kaasatud äriühingute kontsernidele ekspordikrediidikindlustust. Sinosure väidab oma veebisaidil, et edendab Hiina kaupade, eriti kõrgtehnoloogiliste toodete eksporti. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu kohaselt moodustas Hiina kõrgtehnoloogiatööstusele (kuhu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu kuulub) antud ekspordikrediidikindlustus 21 % kogu Sinosure antud ekspordikrediidikindlustusest (88). Peale selle on Sinosure hakanud aktiivselt tegutsema algatuse „Made in China 2025“ raames, suunates ettevõtteid kasutama riiklikke krediidiressursse, tegeledes teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooniga, ajakohastades tehnoloogiat ning aidates riigist väljapoole laienevatel ettevõtetel ülemaailmsel turul konkurentsivõimelisemaks saada (89). |
3.6.4.1.
— |
Kaubandusministeeriumi ja Sinosure ühiselt välja antud teatis, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia abil ekspordikrediidikindlustuse kaudu kaubanduse edendamise strateegia rakendamist (Shang Ji Fa [2004] nr 368); |
— |
kava 840, mida sisaldab riiginõukogu 27. mai 2009. aasta teatis; |
— |
riiginõukogu teatis strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arengu kiirendamise kohta (Guo Fa [2010] nr 32, 18. oktoober 2010) ja selle rakendussuunised (Guo Fa [2011] nr 310, 21. oktoober 2011); |
— |
teatis, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia talituse avaldatud Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete 2006. aasta ekspordikataloogi nr 16, 2006. |
3.6.4.2.
(422) |
Kolmel valimisse kaasatud äriühingute kontsernil olid uurimisperioodil ulatuslikud ekspordikrediidikindlustuse lepinguid Sinosurega. |
(423) |
Nagu on märgitud põhjenduses 122, ei esitanud Sinosure lisadokumente, mida nõuti tema üldjuhtimise kohta, näiteks oma põhikirja. |
(424) |
Lisaks ei esitanud Sinosure konkreetsemat teavet töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule pakutava ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud tema ekspordikrediidikindlustuse valdkonna kasumlikkusega. |
(425) |
Seepärast pidi komisjon täiendama esitatud teavet kättesaadavate faktidega. |
(426) |
Kooskõlas varasemate subsiidiumivastaste uurimiste (90) käigus esitatud teabega ja vastavalt Sinosure veebisaidile (91) on Sinosure poliitiline kindlustusselts, mille on asutanud riik ja mida toetab riik, et toetada HRV välismajanduse ja kaubanduse arendamist ja koostööd. Äriühing kuulub 100 % riigile. Tal on juhatus ja nõukogu. Hiina valitsusel on õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist äriühingu kõrgema tasandi juhte. Selle teabe põhjal tegi komisjon järelduse, et Sinosure puhul esineb formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta. |
(427) |
Edasi taotles komisjon teavet selle kohta, kas Hiina valitsus on sisuliselt kontrollinud Sinosuret seoses töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharuga. |
(428) |
Vastavalt teatisele, mis käsitleb Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete 2006. aasta ekspordikataloogi nr 16, „võivad 2006. aasta ekspordikataloogis sisalduvad tooted saada kasu soodustingimustest, mida riik võimaldab kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordile“. Kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloogis on konkreetselt mainitud alumiiniumfooliumi (92). |
(429) |
Teatise kohaselt, mis käsitleb kaubanduse edendamise strateegia rakendamist teaduse ja tehnoloogia kaudu, kasutades ekspordikrediidikindlustust, (93) peaks Sinosure suurendama oma toetust peamistele sektoritele ja toodetele, tugevdades oma kogutoetust kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete, sealhulgas „uutest materjalidest“ toodete ekspordile. Ta peaks käsitlema kõrgtehnoloogilisi ja uuel tehnoloogial põhinevaid tootmisharusid nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu, mis on loetletud Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloogis, oma tegevuse keskmes olevana ning pakkuma põhjalikku toetust seoses riskihindamisega, limiitide piires heakskiitmisega, kahjunõuete töötlemise kiirusega ja tariifide paindlikkusega. Mis puutub tariifide paindlikkusse, peaks ta pakkuma toodetele maksimaalset kindlustusmakse allahindlust ujuvas vahemikus, mille kehtestab krediidikindlustusselts. Nagu mainitud põhjendustes 89 ja 98, kuulub töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu üldisemasse „uute materjalide“ kategooriasse. Ühtlasi on Sinosure 2019. aasta aruandes märgitud, et Sinosure on „toetanud peamiste tootmisharude stabiilset arengut“ ja „kiirendanud strateegilistes kujunemisjärgus tootmisharude kasvu“ (94). |
(430) |
Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad Sinosure juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus niisugusele normatiivsele raamistikule, et teostada sisulist kontrolli Sinosure üle. |
(431) |
Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid sisulise kontrolli teostamise kohta konkreetsete kindlustuslepingute alusel. Samas ei esitatud konkreetseid näiteid seoses töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharuga või valimisse kaasatud äriühingutega. |
(432) |
Kuna puuduvad konkreetsed tõendid, uuris komisjon Sinosure konkreetset käitumist, võttes arvesse valimisse kaasatud äriühingutele pakutud kindlustust. See käitumine erines Sinosure ametlikust seisukohast, sest Sinosure ei tegutsenud turupõhimõtete alusel. |
(433) |
Olles Sinosure 2019. aasta aruandele (95) tuginedes võrrelnud kõiki makstud kahjunõudeid kindlustussummade kogusummaga, tegi komisjon järelduse, et Sinosure peaks saama keskmiselt 0,33 % kindlustussummast kindlustusmaksena, et katta kahjunõuete kulu (isegi üldkulusid arvesse võtmata). Praktikas olid valimisse kaasatud äriühingute makstud kindlustusmaksed aga madalamad kui miinimumtasu, mida oli vaja tegevuskulude katmiseks. |
(434) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina valitsus, et Sinosure ei ole avalik-õiguslik asutus ning et ta järgib oma äritegevuses turupõhimõtteid. Võimaliku ekspordikrediidikindlustuse andmise hindamisel arvestab Sinosure kõikehõlmaval viisil niisuguseid tegureid nagu riiklikud riskid, tööstuse riskid ja importija krediidiriskid. Lisaks märkis Hiina valitsus uuesti, et komisjon oleks pidanud kasutama riigisisest võrdlusalust. |
(435) |
Kuna Hiina valitsus ei esitanud uusi tõendeid Sinosure tegutsemise kohta avalik-õigusliku asutusena, ei muutnud komisjon oma sellekohaseid järeldusi. Kuna Sinosurel oli uurimisperioodil turul juhtiv positsioon, ei saanud komisjon turupõhist siseturu kindlustusmakset välja arvutada, nagu on esitatud allpool punktis 3.6.4.3. Seetõttu lükati ka see väide tagasi. |
(436) |
Seega tegi komisjon järelduse, et Sinosure järgib eespool nimetatud õigusraamistikku töödeldava alumiiniumfooliumi sektoris valitsuse ülesannete täitmisel. Sinosure tegutses artikli 2 punkti b mõistes (koostoimes alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i) ning vastavalt WTO asjakohasele kohtupraktikale avalik-õigusliku asutusena. Peale selle said valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasu, sest kindlustusmakse oli alla miinimumi, mida Sinosurel oli vaja oma tegevuskulude katmiseks. |
(437) |
Samuti tegi komisjon kindlaks, et ekspordikrediidikindlustuse kava alusel pakutud toetused on konkreetsed, sest neid ei saa omandada ilma eksportimata ning need sõltuvad seega ekspordist alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. |
3.6.4.3.
(438) |
Kuna Sinosurel oli uurimisperioodil turul juhtiv positsioon, ei saanud komisjon turupõhist siseturu kindlustusmakset välja arvutada. Kooskõlas varasemate subsiidiumivastaste uurimistega kasutas komisjon kõige sobivamat välist võrdlusalust, mille kohta oli teave lihtsalt kättesaadav – kindlustusmakseid, mida USA ekspordi-impordipank kohaldas OECD riikidesse eksportivate mittefinantsettevõtete suhtes. |
(439) |
Komisjon leidis, et subsiidiumi saajate kasu on järgmise kahe summa vahe: summa, mida subsiidiumi saajad olid tegelikult kindlustusmaksena maksnud ja summa, mida nad oleksid pidanud maksma, kohaldades põhjenduses 438 mainitud välist võrdluskindlustusmakset. |
(440) |
Seoses ekspordikrediidikindlustusega väitis Wanshun Group, et komisjon oleks pidanud uurima, kas tasutavad kindlustusmaksed olid piisavad, et katta kindlustusandja tegevuskulud ja -kahjum. Isik esitas teavet, et Sinosure kogutud iga-aastased kindlustusmaksed olid nendel aastatel piisavad, et katta äriühingu pikaajalised tegevuskulud ja -kahjum. |
(441) |
Ühtlasi väitis Wanshun, et komisjon ei tohiks sobiva fikseeritud kindlustusmaksemäära arvutamisel arvestada ainult kindlustatud summat ja väljamakstud nõudeid, vaid oleks pidanud arvestama ka tagasinõutud summasid. Lisaks soovis isik, et komisjon avalikustaks oma täpsed arvutused. Samuti rõhutas ta, et kõik äriühingud ei tasunud kindlustusmakseid fikseeritud määras. |
(442) |
Lisaks väitis ta, et kui komisjon jääb oma otsuse juurde käsitada Sinosure pakutud ekspordikrediidikindlustust tasakaalustatava subsiidiumina, peaks ta ebamõistlikult kõrge kindlustusmaksete määra üle vaatama. Komisjon ei esitanud valitud võrdlusaluse mõistlikkuse kohta analüüsi ega selgitusi ja huvitatud isik palus komisjonil vähemalt selgitada, mille alusel ta pidas USA EXIMi panga määrasid sobivamaks. |
(443) |
Komisjon ei nõustu väidetega, mille Wanshun esitas ekspordikrediidikindlustuse kohta. Sinosure ei teinud uurimises koostööd ega esitanud konkreetset teavet töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharule pakutava ekspordikrediidikindlustuse ja selle kindlustusmaksete taseme kohta ega üksikasjalikke näitajaid, mis on seotud tema ekspordikrediidikindlustuse valdkonna kasumlikkusega. Seega ei olnud Sinosure nõutud kindlustusmaksete määrasid ning kindlustusandja tegevuskulusid ja -kahjumit võimalik võrrelda mis tahes tootmisharu tasandil, rääkimata eksportivate tootjate tasandist. Seega ei olnud võimalik tootmisharude ja äriühingute vahelist võimalikku ristsubsideerimist hinnata. Ning kuna Sinosure ei teinud koostööd, ei olnud võimalik võrrelda nõudeid ja tagasinõutud summasid, nagu Wanshun soovitas. Lõpuks ei esitanud Wanshun tõendeid või põhjendatud argumente, mis toetaksid tema väidet, et väline võrdlusalus, st kindlustusmaksete määrad, mida kohaldas USA ekspordi-impordipank (EXIM) mittefinantsettevõtete suhtes OECD riikidesse ekspordil, nagu on selgitatud põhjenduses 438, on ebamõistlik või ilmselgelt ekslik. Seepärast lükati need väited tagasi. |
(444) |
Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on eespool kirjeldatud kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine. Soodusrahastamine: ekspordikrediidikindlustus
|
3.7. Toetuskavad
(445) |
Komisjon leidis, et valimisse kaasatud äriühingute kontsernid said kasu eri toetuskavadest nagu tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused, varalised toetused, intressisoodustused laenudelt ning eksporditoetused. Tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused moodustasid olulise osa valimisse kaasatud äriühingute teatatud toetustest. Seega jaotas komisjon toetused kahte rühma: i) tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused ning ii) muud toetused. |
3.7.1. Tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused
(446) |
Kõik valimisse kaasatud kontsernid said uurimisperioodil teadus- ja arendustegevusega ning industrialiseerimise, tehnoloogia ajakohastamise ja innovatsiooniga seotud toetusi. |
3.7.1.1.
— |
Tehnoloogilise innovatsiooni 13. viisaastakukava; |
— |
suunavad arvamused ettevõtete tehnoloogia renoveerimise edendamise kohta, riiginõukogu, Guo Fa (2012) 44; |
— |
tööstuse elavdamise ja tehnoloogia renoveerimise töökava, välja andnud riiklik arengu- ja reformikomisjon, MIIT, 2015; |
— |
tööstuse toetusfondid ning teadus- ja arendustegevuse ning industrialiseerimisega seotud erifondid, Dong Ban Fa (2018) nr 62; |
— |
riikliku kõrgtehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse programmi (863) haldusmeetmed; |
— |
teatis provintsi tasandi tööstuse ja infotööstuse ümberkujundamise ning ajakohastamise erifondi näitajate esimese kogumi avaldamise kohta 2019. aastal; |
— |
teatised järgmiste erifondide kasutamise kohta: tehnilise renoveerimise erifondid, tööstuse elavdamise erifondid, tehnilise ümberkujundamise erifondid ja tööstuse arengu erifondid. |
3.7.1.2.
(447) |
Komisjon leidis, et toetused olid seotud nii tootmisprotsessi tehnoloogia ajakohastamise, renoveerimise või ümberkujundamisega kui ka kõrg-, täiustatud ning uue tehnoloogia teadus- ja arendustegevusega. |
(448) |
Kooskõlas suunavate arvamustega ettevõtete tehnoloogia renoveerimise edendamise kohta kutsuti keskvalitsust ja kohalikke omavalitsusi üles veelgi suurendama finantstoetuse summat ja investeeringuid, keskendudes tööstuse ümberkujundamisele ja ajakohastamisele peamistes valdkondades ning tehnoloogia renoveerimise kriitilistele teemadele. Peale selle peaksid ametiasutused pidevalt uuendama ja täiustama fondijuhtimise meetodeid, andma paindlikult mitut liiki toetust ja suurendama eelarvefondide kasutamise tõhusust. |
(449) |
Tööstuse elavdamise ja tehnoloogia renoveerimise töökavaga rakendatakse eespool nimetatud suunavaid arvamusi, luues erifonde tehnoloogiliste edusammude edendamiseks ja tehnoloogilise ümberkujundamise projektideks. Need fondid hõlmavad investeerimistoetusi ja laenude allahindlusi. Fondide kasutamine peab olema kooskõlas riigi makromajandusliku poliitikaga, tööstuspoliitikaga ja piirkondliku arengupoliitikaga. |
(450) |
Toetusprogrammid, millest valimisse kaasatud äriühingute kontsernid kasu said, on enamjaolt sarnase ülesehitusega. Sõltuvalt eesmärgist kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel ettevõtjad saavad taotlusi esitada ja kui kriteeriumid on täidetud, antakse neile rahalist toetust. |
(451) |
Näiteks mõne valimisse kaasatud äriühingutele antud toetuse õiguslik alus on riikliku kõrgtehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse programm, mis veelkord näitab riikliku planeerimise toimimist HRVs nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 88. Artiklis 2 sätestatakse, et „riikliku kõrgtehnoloogilise teadus- ja arendustegevuse programm (863) on selgete riiklike eesmärkidega teadus- ja tehnoloogiaprogramm, mida toetatakse kesksete rahaliste eraldistega“. Sama dokumendi artiklis 29 määratakse kindlaks toetuskõlblike projektide heakskiitmismenetlused. Selles kajastatakse eespool kirjeldatud mehhanismi: pärast taotluse esitamist, selle kinnitamist ja hindamist esitab eksperdirühm projekti kohta ettepanekud ja projekti prognoositavad rahastamisvahendid ning lõpuks kinnitab ja allkirjastab ühisasutus toetuse andmise. |
3.7.1.3.
(452) |
Tehnoloogia, innovatsiooni ja arendustegevusega seotud toetused, sealhulgas eespool kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud toetused kujutavad endast subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st rahaliste vahendite ülekandmist Hiina valitsuselt vaatlusaluse toote tootjatele toetuste näol. Nagu on eelnevalt märgitud põhjenduses 445, kajastati neid rahalisi vahendeid valimisse kaasatud eksportivate tootjate raamatupidamisarvestuses valitsuse antavate toetustena. |
(453) |
Need subsiidiumid on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed, kuna neile on õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes, haldusmeetmetes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas, ning kuna töödeldava alumiiniumfooliumi sektor kuulub nõuetele vastavate sektorite hulka. Igal juhul on äriühingute teatatud ja komisjoni ristkontrollitud toetused äriühingupõhised. |
(454) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei tõendanud, et vaatlusalused teadus- ja arendustegevuse toetused on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed, sest teadus- ja arendustegevuse toetuste andmine on levinud kogu maailmas ning ei piirdu teatud ettevõtjatega. |
(455) |
Komisjon on juba tõendanud toetuste konkreetsust, sest toetustele on tegelikult õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad juhistes, haldusmeetmetes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas. Ühtlasi esitasid koostööd tegevad eksportivad tootjad toetustega seotud dokumendid, näiteks õigusdokumendid ja teated toetuste kohta, mis näitasid, et toetusi anti äriühingutele, kes kuuluvad teatavatesse konkreetsetesse tootmisharudesse või sektoritesse ja/või kes osalevad konkreetsetes tööstusprojektides, mida riik soodustab. Seega kordas komisjon oma järeldust, et need toetused on kättesaadavad ainult teatud ettevõtjate selgelt täpsustatud alarühmale ja/või majandussektoritele. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et nende toetuste saamise tingimused ei olnud selged ja objektiivsed ning et neid ei kohaldatud automaatselt; seega ei vastanud need alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele. |
3.7.1.4.
(456) |
Uurimisperioodil saadud kasu kindlakstegemiseks arvestas komisjon uurimisperioodil saadud toetusi ja ka neid enne uurimisperioodi saadud toetusi, mille amortisatsiooniaeg jätkus uurimisperioodil. Amortiseerimata toetuste puhul loeti kasuks uurimisperioodil saadud summat. Projektiga seotud toetuste ja varadega seotud toetuste puhul loeti kasuks seda osa toetuse kogusummast, mis amortiseeriti uurimisperioodil. |
(457) |
Komisjon arutas, kas kohaldada täiendavat iga-aastast turuintressimäära kooskõlas subsiidiumi summa arvutamist käsitlevate komisjoni suuniste F jao punktiga a (96). Samas oleks see lähenemisviis hõlmanud mitmesuguseid hüpoteetilisi tegureid, mille jaoks ei olnud täpset teavet saadaval. Seetõttu pidas komisjon kohasemaks eraldada summad uurimisperioodile, lähtudes kooskõlas varasematel juhtumitel (97) kasutatud arvutusmetoodikaga seotud teadus- ja arendustegevuse projektide ning vara amortisatsioonimääradest. |
3.7.2. Muud toetused
(458) |
Komisjon leidis, et kolm valimisse kaasatud äriühingute kontserni said ka teisi toetusi, nagu varadega seotud toetused, intressisoodustused laenudelt, eksporditoetused ning teised eri tasandi valitsusasutustelt saadud ühekordsed või korduvad toetused. |
3.7.2.1.
(459) |
Äriühingutele andsid kõnealuseid toetusi riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused ja kõik need olid valimisse kaasatud äriühingute suhtes või geograafilise asukoha või tööstuse liigi poolest konkreetsed. Kõik äriühingud ei avalikustanud teavet selle kohta, millisel õiguslikul alusel neid toetusi anti. Siiski esitas mõni ettevõtja komisjonile koopia dokumendist, mille oli väljastanud rahalisi vahendeid andnud valitsusasutus (sellele viidati kui teatisele). |
3.7.2.2.
(460) |
Näited selliste toetuste kohta on varaga seotud toetused, patendifondid, teaduse ja tehnoloogia fondid ja toetused, äriarengufondid, ekspordi edendamise fondid, tootmisharu kvaliteedi ja tõhususe parandamise fondid, omavalitsuste kaubandusfondid, välismajanduse ja -kaubanduse arengu fond, tootmise ohutuse toetused. |
(461) |
Arvestades suurt hulka toetusi, mille komisjon tuvastas valimisse kaasatud äriühingute raamatupidamisest, esitatakse käesolevas määruses üksnes kokkuvõte peamistest järeldustest. Tõendeid arvukate toetuste olemasolu ja asjaolu kohta, et neid andsid eri tasandi valitsusasutused, esitas esialgu kolm valimisse kaasatud kontserni. Üksikasjalikud järeldused nende toetuste kohta on igale äriühingule esitatud eraldi tema konkreetses avalikustamisdokumendis. |
(462) |
Nende muude toetuste puhul on tegemist subsiidiumidega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st valitsuse vahendite ülekandmisega valimisse kaasatud äriühingute kontsernidele antavate toetustena, ning seega kaasnes nendega kasu. |
(463) |
Valimisse kaasatud äriühingute kontsernid esitasid teavet toetuste summade ja selle kohta, mis asutus iga toetust andis ja selle välja maksis. Asjaomased äriühingud paigutasid selle sissetuleku oma raamatupidamisarvestuses subsiidiumitulu rubriiki ja lasksid nendele aruannetele teha sõltumatu auditi. Komisjon on võtnud asjaomaste toetuste teavet kindla tõendina subsiidiumi kohta, millega kaasnes kasu. |
(464) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole piisavalt üksikasjalikult selgitanud, mis toetustele ta viitab, sest konkreetseid toetusi või õigusallikaid ei olnud märgitud. Nagu on märgitud põhjendustes 459 ja 461, koosnesid selles punktis viidatud toetused mitmest väikesest summast, mida anti valitsuse eri tasanditel ja mille kohta valimisse kaasatud äriühingud paljudel juhtudel tõendavaid dokumente ei esitanud, v.a mõne kõrgetasemelise määratluse korral. Seega ei ole komisjonil võimalik esitada Hiina valitsusele täpset õiguslikku alust. Nagu aga põhjenduses 461 märgitud, on üksikasjalikud järeldused nende toetuste kohta igale äriühingule esitatud eraldi tema konkreetses avalikustamisdokumendis. |
3.7.2.3.
(465) |
Need toetused on ühtlasi konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud dokumentide kohaselt tunduvad need olevat kättesaadavad ainult teatavatele äriühingutele, teatud tootmisharudele, nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu või konkreetsetele projektidele konkreetsetes piirkondades. Lisaks sõltub osa toetusi eksporditegevusest alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. |
(466) |
Lisaks ei vasta kõnealused toetused alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele, sest rahastamiskõlblikkuse tingimused ja ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega kehti automaatselt. |
(467) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan Group seoses toetustega, et:
|
(468) |
Komisjon täheldas, et põhjenduses 467 viidatud mitteamortiseeritavad subsiidiumid on seotud põhivaraga. Seetõttu on komisjon määranud kasu samale ajavahemikule, mille jooksul põhivara on amortiseerunud. Seetõttu lükatakse see väide tagasi. |
(469) |
Pärast Nanshan Groupi märkuste saamist vaatas komisjon arvutustes kasutatud amortisatsiooniperioodid üle. Juhtudel, kus oli kasutatud vale amortisatsiooniperioodi, tehti arvutusse parandused. |
(470) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Wanshun Group, et komisjon oli teinud ühele tema kontserni kuuluvale äriühingule toetusest saadud kasu arvutamisel vea. Nimelt väitis Wanshun Group, et üks projekt, millele toetust anti, käivitus alles 2019. aasta kolmandas kvartalis ja seetõttu oli vale määrata uurimisperioodile üks viieteistkümnendik väärtusest (vastavalt 15-aastasele amortisatsiooniperioodile). |
(471) |
Komisjon märgib, et vastavalt väljakujunenud tavale võetakse uurimisperioodiga seotud toetuste kindlakstegemisel arvutuste aluseks kalendriaastate arv. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
3.7.2.4.
(472) |
Komisjon arvutas kasu vastavalt põhjenduses 457 kirjeldatud metoodikale. |
(473) |
Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide toetustega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäärad uurimisperioodil järgmised. Toetused
|
3.8. Maksuvabastus- ja maksuvähenduskavade kaudu saamata jäänud tulu
3.8.1. Otsene maksuvabastus ja maksuvähendus
3.8.1.1.
3.8.1.2.
(474) |
Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse (98) artikkel 28 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade (99) artikkel 93; samuti:
|
(475) |
Ettevõtte tulumaksu seaduse IV peatükk sisaldab sätteid maksusoodustuste kohta. Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on IV peatüki sissejuhatav lõik, on sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 28 on sätestatud, et „riigi erituge vajavate kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiaettevõtete tulumaksumäära vähendatakse 15 %ni“. |
(476) |
Ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artiklis 93 on selgitatud: „Olulised kõrgtehnoloogilised ja uued tehnoloogiaettevõtted, keda riik toetab, nagu osutatud ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 28 punktis 2, on ettevõtted, kellele kuuluvad põhilised intellektuaalomandiõigused ja kes vastavad järgmistele tingimustele:
|
(477) |
Eelmainitud sätetes on selgelt kehtestatud, et vähendatud ettevõtte tulumaksu määrad on ette nähtud üksnes „olulistele kõrgtehnoloogilistele ja uutele tehnoloogiaettevõtetele, keda riik toetab“ ja kellel on intellektuaalomandiõigused ning kes vastavad teatavatele tingimustele, nagu „kooskõla peamiste riigi toetatavate kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiavaldkondade ulatusega“. |
(478) |
Vastavalt kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tuvastamise haldamise meetmete artiklile 11 peab ettevõte selleks, et teda tuvastataks kõrgtehnoloogilise ettevõttena, vastama üheaegselt teatud tingimustele, mille hulka kuulub järgmine: „ettevõte on omandanud intellektuaalomandi õigused, millel on keskne roll ettevõtte peamiste toodete (teenuste) tehnilisel toetamisel, sõltumatute teadusuuringute, ülekandmise, toetuse, ühinemiste ja ülevõtmiste jne kaudu“ ning „tehnoloogia, millel on keskne roll ettevõtte peamiste toodete (teenuste) tehniliselt toetamisel, kuulub eelnevalt kindlaks määratud ja riigi poolt toetatud kõrgtehnoloogiavaldkondade hulka“. |
(479) |
Peamised riigi toetatud kõrgtehnoloogiavaldkonnad on loetletud 2016. aasta kataloogis riigi toetatud kõrgtehnoloogiavaldkondade kohta. Selles kataloogi „uute materjalide“/„metallmaterjalide“ all on selgelt mainitud alumiiniumfooliumi kui riigi toetatud kõrgtehnoloogiatoodet. |
3.8.1.3.
(480) |
Komisjon leidis, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidesse kuuluvad ettevõtted olid uurimisperioodil kvalifitseeritud kõrgtehnoloogiaettevõtetena ja seega kehtis neile vähendatud tulumaksumäär 15 %. |
(481) |
Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. |
(482) |
See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kes tegutsevad teatavates riigi määratud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, nagu on näidatud põhjendustes 477–479. Nagu märgitud põhjenduses 479, on töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu niisugune kõrgtehnoloogiline prioriteetne valdkond. |
3.8.1.4.
(483) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma vähendatud maksumäära alusel. |
(484) |
Selle kavaga seoses määratud subsiidiumimäär oli Nanshan Groupi puhul 0,55 %, Wanshun Groupi puhul 0,43 % ja Daching Groupi puhul 0,47 %. |
3.8.2. Ettevõtte tulumaksu tasaarvestused seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega
(485) |
Maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega annab äriühingutele õiguse saada teadus- ja arendustegevuse eest maksusoodustusi teatud kõrgtehnoloogilistes riigi poolt määratud soodustatud valdkondades, kui täidetakse konkreetseid teadus- ja arendustegevuse kulude lävendeid. |
(486) |
Täpsemalt on teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes, mis tekivad uute tehnoloogiate, toodete ja meetodite arendamise käigus, mille tulemusel ei teki immateriaalset vara ning mis arvestatakse jooksva kasumi ja kahjumi hulka, lubatud kohaldada täiendavat 75 % soodustust pärast täies mahus mahaarvamist, arvestades tegelikku olukorda. Kui nimetatud teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad immateriaalse vara, tuleb need amortiseerida, võttes aluseks 175 % immateriaalse vara kuludest. Alates 2021. aasta jaanuarist kasvas teadus- ja arendustegevuse kulude täiendav maksueelne mahaarvamine 100 %ni (101). |
3.8.2.1.
(487) |
Kõnealuse programmi õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõige 1 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 95, samuti järgmised teatised:
|
(488) |
Komisjon tegi eelmistes uurimistes (102) kindlaks, et „uued tehnoloogiad, uued tooted ja uued oskused“, mis saavad maksuvähendusest kasu, on osa teatavatest riigi toetatud kõrgtehnoloogiavaldkondadest. Nagu mainitud põhjenduses 480, on peamised riigi toetatud kõrgtehnoloogiavaldkonnad loetletud 2016. aasta kataloogis riigi toetatud kõrgtehnoloogiavaldkondade kohta. |
(489) |
Nagu on sätestatud põhjenduses 479, sisaldab ettevõtte tulumaksu seaduse IV peatükk, eelkõige artikkel 25, sätteid maksusoodustuste kohta. Ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõikes 1, mis on samuti IV peatüki osa, on sätestatud, et maksustatava tulu arvutamisel võidakse maha arvata ka „teadus- ja arendustegevuse kulud, mis on ettevõtetel tekkinud uute tehnoloogiate, uute toodete ja uute meetodite arendamisel“. Ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artiklis 95 on selgitatud, mida tähendavad ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõikes 1 sätestatud „teadus- ja arendustegevuse kulud, mis on ettevõtetel tekkinud uute tehnoloogiate, uute toodete ja uute oskuste arendamisel“. |
(490) |
Teadus- ja arendustegevuse kulude suuremahulise maksueelse mahaarvamise osakaalu suurendamist käsitlevas ringkirjas (Cai Shui [2018] nr 99) on sätestatud, et „seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega, mis on ettevõttel tegelikult tekkinud tulenevalt teadus- ja arendustegevusest, kuulub ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 lisaks muudele tegelikele mahaarvamistele enne maksustamist mahaarvamisele täiendav 75 % tegelikest kuludest eeldusel, et nimetatud kulusid ei konverteerita immateriaalseks varaks ega tasakaalustata selle ettevõtte kehtiva kasumi ja kahjumi vahel; ent kui nimetatud kulud on konverteeritud immateriaalseks varaks, saab selliseid kulusid eespool nimetatud perioodil amortiseerida määraga, mis moodustab 175 % immateriaalse varaga seotud kuludest enne maksustamist“. |
3.8.2.2.
(491) |
Komisjon leidis, et valimisse kaasatud kontsernidesse kuuluvad ettevõtted said „täiendavalt maha arvata teadus- ja arendustegevuse kulud, mis on tekkinud uute tehnoloogiate, uute toodete ning uute oskuste alasest teadus- ja arendustegevusest“. |
(492) |
Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. |
(493) |
See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusakt ise lubab seda meedet kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kellel on kulutusi teadus- ja arendustegevusele riigi määratud teatud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks töödeldava alumiiniumfooliumi sektoris. |
3.8.2.3.
(494) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma pärast täiendava 75 % mahaarvamist teadus- ja arendustegevuse tegelikest kuludest. |
(495) |
Selle kavaga seoses määratud subsiidiumisumma oli Nanshan Groupi puhul 1,24 %, Wanshun Groupi puhul 0,14 % ja Daching Groupi puhul 0,37 %. |
3.8.3. Dividendide maksuvabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul
(496) |
Ettevõtte tulumaksu seaduses on sätestatud tulumaksusoodustused ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab; eelkõige on sätestatud nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu (näiteks dividendid ja boonused) maksuvabastus. |
3.8.3.1.
(497) |
Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõige 2 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad. |
(498) |
Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on „IV peatüki – maksusoodustuste poliitika“ sissejuhatav lõik, on sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Samuti on artikli 26 lõikes 2 sätestatud, et maksuvabastust kohaldatakse „nõuetele vastavate residendist ettevõtete“ vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu suhtes, ning seega paistab, et kohaldamisalasse kuuluvad üksnes teatavad residendist ettevõtted. |
3.8.3.2.
(499) |
Komisjon leidis, et üks äriühing, mis kulus ühte valimisse kaasatud kontsernidest, sai dividendide tulumaksuvabastuse kui nõuetele vastav residendist ettevõte. |
(500) |
Komisjon pidas seda subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saab kasu asjaomane äriühing. Toetusesaaja saadud kasu on samaväärne maksusäästu summaga. |
(501) |
See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda vabastust kohaldada üksnes residentidest ettevõtete suhtes, kes on seotud tootmisharude või projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja kelle arengut ta soodustab, nagu töödeldava alumiiniumi tootmisharu. |
(502) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan Group, et dividendide tulumaksuvabastused residendist ettevõtete puhul ei ole tasakaalustatav subsiidium, sest see ei ole konkreetne, seda kohaldatakse kõigile ettevõtetele ja see on ette nähtud lihtsalt topeltmaksustamise vältimiseks. |
(503) |
Kuigi komisjon nõustus, et topeltmaksustamise kaotamine on õiguspärane maksutava, on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõige 2 osa IV peatükist „Maksusoodustuste poliitika“, milles sätestatakse mitu tulumaksusoodustust, mis on üldiste maksueeskirjade erandid. Lisaks, nagu põhjenduses 491 selgitatud, on ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25, mis on IV peatüki „Maksusoodustuste poliitika“ sissejuhatav lõik, sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Lisaks on artikli 26 lõikes 2 sätestatud, et maksuvabastust kohaldatakse „nõuetele vastavate residendist ettevõtete“ vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu suhtes, ning seega paistab, et kohaldamisalasse kuuluvad üksnes teatavad residendist ettevõtted. Seepärast leidis komisjon, et selline maksusoodustuste poliitika piirdub üksnes teatavate tootmisharudega, mida riik konkreetselt toetab ja soodustab (nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu), ning on seega konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Selles tulenevalt kinnitas komisjon oma järeldust, et selline kava on tasakaalustatav subsiidium. Seepärast lükatakse see väide tagasi. |
3.8.3.3.
(504) |
Komisjon arvutas subsiidiumisumma, kohaldades maksustatavast tulust maha arvatud dividenditulu suhtes tavalist maksumäära. |
(505) |
Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumisumma oli Nanshan Groupi puhul 0,15 %. |
3.8.4. Maakasutuse maksuvabastus
(506) |
Organisatsioon või eraisik, kes kasutab maad linnades, maakonna ja haldusüksuste linnades ning tööstus- ja kaevanduspiirkondades, peab tavaliselt maksma linnamaa kasutamise maksu. Maakasutusmaksu kogub selle maa kasutamiskoha kohalik maksuhaldur. Samas teatud kategooria maad, näiteks merelt võetud maismaa, valitsusasutuste, kodanike ühenduste ja sõjaväeüksuste käsutuses olev maa, rahandusministeeriumi vahenditest rahastatavate asutuste maa, usutemplite all olev maa, avalikud pargid ning ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, tänavad, maanteed, avalikud väljakud, haljasalad ja muud linnas asuvad avalikud maad, on maakasutusmaksust vabastatud. |
3.8.4.1.
(507) |
Selle kava õiguslikud alused on:
|
3.8.4.2.
(508) |
Üks äriühing, kes kuulus ühte valimisse kaasatud kontsernidest, sai kasu maakasutusmaksu summa 50 %-lisest vähendamisest eripoliitika alusel, mida kohaldati Shandongi provintsi äriühingutele vastavalt „Shandongi provintsi rahvavalitsuse teatisele mitme reaalmajanduse kõrgetasemelist arengut toetava poliitikameetme väljaandmise kohta“. |
(509) |
Asjaomane äriühing ei täitnud ühegi Hiina Rahvavabariigi linnamaa kasutamise maksu käsitlevate ajutiste eeskirjade (muudetud 2019. aastal) artiklis 6 sätestatud erandkategooria nõudeid. |
3.8.4.3.
(510) |
Komisjon pidas eespool kirjeldatud kõrgtehnoloogiaettevõtete maakasutusmaksu vähendamist subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i või artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ning artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega kas raha otsese ülekandmise (tasutud maksu tagastamine) või Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis (tasumata maks), millest asjaomane äriühing kasu saab. Tegemist on konkreetse subsiidiumiga, sest see on suunatud ainult Shandongi kõrgtehnoloogiaettevõtetele. |
(511) |
Toetusesaajate saadud kasu on samaväärne tagastatud summaga/maksusäästuga. |
(512) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Wanshun Group järgmist:
|
(513) |
Komisjon ei nõustunud esimese väitega. Wanshun ei esitanud ühtegi dokumenti ega täiendavat põhjendust, mis oleksid toetanud tema väidet, et maa kategooriat oli muudetud ühest klassist teise. See väide lükati seega tagasi. |
(514) |
Komisjon nõustus teise ja kolmanda väitega ning tegi kasu arvutusse paranduse. |
3.8.4.4.
(515) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Kasu suuruseks loeti uurimisperioodil vähendatud summat. Selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumisumma oli Nanshan Groupi puhul 0,06 % ja Wanshun Groupi puhul 0,01 %. |
3.8.5. Kaudsed maksustamis- ja tollimaksuvabastuse kavad
3.8.5.1.
(516) |
Selle kava alusel vabastatakse käibemaksu tasumisest ja vähendatakse imporditolli imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamisel. Vabastuse saamiseks ei tohi seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi, mille Hiina asutused väljastavad kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega. |
3.8.5.2.
(517) |
Selle kava õiguslikud alused on:
|
3.8.5.3.
(518) |
Seadmed, mis on imporditud, et arendada oma- või välismaiseid investeerimisprojekte kooskõlas välisinvesteeringute või omamaiste investeeringute projektide soodustamise poliitikaga, võidakse vabastada käibemaksu ja/või imporditollimaksu tasumise kohustusest, välja arvatud juhul, kui seadmete kategooria on loetletud tollimaksuvabastuseta kaupade kataloogis. |
(519) |
Hiina valitsus väitis, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtib vabastus ainult imporditollimaksu suhtes ja omatarbeks imporditud seadmete pealt võetakse käibemaksu. |
(520) |
Samas tuvastati, et uurimisperioodil olid valimisse kaasatud äriühingud vabastatud nii käibemaksu kui ka imporditollimaksu tasumise kohustusest. Nende hulka kuulusid vabastused seadmete eest, mis imporditi eelnevatel aastatel, aga mille puhul amortiseeriti saadud kasu vastavalt seadmete elueale ja eraldati seega osaliselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodile. Ehkki komisjon ei leidnud mingeid tõendeid, et seda erandit uurimisperioodi ajal kasutati, tegi komisjon valimisse kaasatud äriühingutega seotud toimikus esitatud tõendite põhjal kindlaks, et valimisse kaasatud äriühingud said selle kava alusel asjaomasel perioodil siiski kasu. |
(521) |
Seda kava käsitatakse rahalise toetusena Hiina valitsuse saamatajäänud tulu kujul alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted ja teised abikõlblikud omamaised ettevõtted vabastatakse muidu tasumisele kuuluva käibemaksu ja/või imporditolli tasumise kohustusest. Sellest tekib toetust saavatele äriühingutele kasu ka alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. |
(522) |
Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne. Õigusaktid, mille kohaselt abi andev asutus piirab selle kättesaadavust ettevõtjatele, kes investeerivad konkreetsete ärikategooriate alusel, mis on seaduses ammendavalt määratletud ja kuuluvad kas soodustatavasse kategooriasse või piiratud B-kategooriasse vastavalt välisinvesteeringuid ja tehnosiiret käsitlevate juhiste kataloogile või vastavad peamiste tootmisharude, toodete ja tehnoloogiate, mille arengut riik toetab, kataloogile. Lisaks puuduvad objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise õiguse piiramiseks ja veenvad tõendid, mille põhjal võiks järeldada, et toetuse saamise õigus on automaatne vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b. |
(523) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Wanshun Group, et Anhui Maximum Aluminium Industries Co., Ltd ei saanud käibemaksuvabastuse kavast kasu, sest see lõpetati 31. detsembril 2008, samas kui Maximumi masinad osteti 2020. aastal. Lisaks tuleneb äriühingu poolt tegelikult makstud käibemaksu ja komisjoni poolt arvutatud maksmisele kuuluva käibemaksu erinevus asjaolust, et komisjoni kasutatud ostuhinnad sisaldavad muid kulusid. |
(524) |
Komisjon nõustus Wanshuni esitatud väidetega ja kohandas vastavalt arvutusi. |
(525) |
Samuti väitis Nanshan Group, et masinatele kehtivast imporditollimaksuvabastusest saadava kasu kindlakstegemisel tegi komisjon kolm viga, mida Nanshan Group selgitab lähemalt allpool. |
(526) |
Komisjon tegi vea kasu jaotamisel uurimisperioodile teatud seadmete puhul, mis osteti ammu enne uurimisperioodi ja mis on seega täielikult amortiseerunud. |
(527) |
Ühe Nanshan Groupi kuuluva äriühingu puhul kasutas komisjon kogu äriühingu põhivarade registrit, mis sisaldab arvukalt masinaid ja seadmeid, mida kasutavad töödeldava alumiiniumfooliumiga seotud äriüksuste asemel teised äriüksused. Seega peaks komisjon välja jätma imporditollimaksuvabastused, mis on seotud seadmetega, mida ei kasutata uurimisaluse toote puhul. |
(528) |
Samuti tegi komisjon vigu seadmete klassifitseerimisel imporditud ja omamaiselt turult hangitud seadmeteks. |
(529) |
Komisjon nõustus väitega, mis oli seotud seadmetega, mis olid enne uurimisperioodi täielikult amortiseerunud ja parandas arvutust vastavalt. Kuid komisjon märgib, et Nanshan Group oli jätnud täitmata subsiidiumivastase küsimustiku olulise masinaid puudutava osa, mistõttu ei suutnud Nanshan Group tõendada, mis äriüksus teatud masinaid kasutas ja ei suutnud esitada piisavaid tõendeid imporditud ning omamaiselt turult hangitud masinate liigitamise kohta. Seetõttu lükati need väited tagasi. |
3.8.5.4.
(530) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtutakse subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saaja kasuks loetakse imporditud seadmete käibe- ja tollimaksu summa, mille tasumisest subsiidiumi saaja vabastati. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmab ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete kasulikule elueale. |
(531) |
Selle kavaga seoses määratud subsiidiumimäär oli Nanshan Groupi puhul 0,47 %, Wanshun Groupi puhul 0,12 % ja Daching Groupi puhul 0,21 %. |
3.8.6. Kõikide maksuvabastus- ja maksuvähenduskavade summa
(532) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et kõik eespool osutatud maksukavad sisaldavad objektiivseid kriteeriume, mis reguleerivad rahastamiskõlblikkust määratlevaid tingimusi kasu saamiseks. Kui need kriteeriumid on täidetud, määratakse saadav kasu automaatselt. Kuid nagu on eelmistes jaotistes iga maksukava kohta eraldi selgitatud, kehtivad need kavad ainult ettevõtetele, kes tegutsevad teatud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades või soodustatud tootmisharudes. See väide lükati seepärast tagasi. |
(533) |
Samuti väitis Nanshan Group, et komisjon tegi tehnilise vea ja lisas ühele kontserni kuuluvale äriühingule ekslikult maksuvabastuse. Selle väitega oldi nõus ja arvutusi muudeti vastavalt. |
(534) |
Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide maksukavadega seoses kindlaks tehtud kogu subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine. Maksuvabastus ja maksuvähendus
|
3.9. Riiklikud kaubatarned ja teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest
3.9.1. Maa saamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest
(535) |
Enne seda, kui maa omandi- või kasutusõigus patenditakse või antakse äriühingule või eraisikust omanikule, on kogu HRV maa kas riigi või ühisomandis ning koosneb valdadest või haldusüksustest. Kõik linnapiirkondade maatükid kuuluvad riigile ja kõik maapiirkondade maatükid kuuluvad asjaomastele valdadele või haldusüksustele. |
(536) |
HRV põhiseaduse ja maaseaduse kohaselt on eraisikutel ja äriühingutel õigus osta maakasutusõigus. Tööstusmaa puhul on rendiperiood tavaliselt 50 aastat, mida võib seejärel pikendada veel 50 aastaks. |
(537) |
Hiina valitsuse sõnul on Hiina Rahvavabariigi asjaõigusseaduse artiklis 137 sätestatud, et „tööstuse, ettevõtluse, meelelahutuse või kaubanduslike eluasemete jms jaoks kasutatav maa, samuti maa, millel on kaks või rohkem kavandatud kasutajat, võõrandatakse enampakkumise, pakkumiskutse esitamise või muu avaliku pakkumise kaudu“. Hiina valitsus viitab ühtlasi Hiina Rahvavabariigi ajutiste eeskirjade, mis käsitlevad linnapiirkondades asuva riigimaa kasutusõiguse andmist ja üleandmist, artiklile 3. Selles artiklis on sätestatud, et „iga äriühing, ettevõte, muu organisatsioon ja isik Hiina Rahvavabariigis või sellest väljaspool võib juhul, kui seaduses pole sätestatud teisiti, saada maakasutusõiguse ning tegeleda maa arendamise, kasutamise ja haldamisega kooskõlas käesolevate eeskirjade sätetega“. |
(538) |
Hiina valitsuse hinnangul on HRVs vaba maaturg ning hind, mida tööstusettevõte maa rentimise eest maksab, on kooskõlas turuhinnaga. |
3.9.1.1.
(539) |
Hiinas reguleerib maakasutusõigusi Hiina Rahvavabariigi maahaldusseadus. Peale selle on ka järgmised dokumendid õigusliku aluse osa:
|
3.9.1.2.
(540) |
Riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, enampakkumise ja hinnapakkumise kaudu andmist käsitleva sätte artikli 10 kohaselt kehtestavad kohalikud ametiasutused maahinnad vastavalt linnamaa hindamissüsteemile, mida uuendatakse iga kolme aasta järel, ja valitsuse tööstuspoliitika alusel. |
(541) |
Varasemate uurimiste käigus tegi komisjon kindlaks, et HRVs maakasutusõiguste eest makstavad hinnad ei vastanud turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul, sest enampakkumise süsteem leiti olevat ebaselge, läbipaistmatu ja tegelikkuses mittetoimiv ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Nagu eelmises põhjenduses märgitud, määravad ametiasutused hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist. |
(542) |
Praegune uurimine ei näidanud selles osas mingeid märkimisväärseid muutusi. Näiteks leidis komisjon, et enamikule valimisse kaasatud äriühingutest määrati maakasutusõigus kohalike ametiasutuste poolt ja mitte pakkumismenetluse kaudu. |
(543) |
Pakkumiste kaudu saadud maa puhul leidis komisjon, et igal juhul oli pakkujaid ainult üks ning makstud hind vastas pakkumisprotsessi alghinnale. Täiendava üksikasjaliku teabe puudumisel seoses tegeliku enampakkumisprotsessiga ei olnud kindel, et alghind kehtestati sõltumatult ja vastas maakasutusõiguse turuväärtusele. |
(544) |
Komisjon leidis ka, et kohalikud ametiasutused maksid mõnele äriühingule raha tagasi, et hüvitada hindasid, mida need äriühingud maksid maakasutusõiguste eest. Lisaks võis mõne saadud maakasutusõiguse eest tasuda mitu aastat pärast seda, kui maa oli kasutusse võetud. Seoses Nanshan Groupi kuuluvate äriühingute maakasutusõigustega, nagu on mainitud põhjendustes 135–137, ei suudetud enamiku kontsernile kuuluvate maatükkide puhul esitada tõendeid ühegi ostuprotsessi kohta. |
(545) |
Eelnimetatud tõendid on vastuolus Hiina valitsuse väidetega, et HRVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad vastavad hinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul. Selle uurimise järeldused kinnitavad hoopis vastupidi, et maakasutusõiguse omandamine HRVs oli ebaselge ja läbipaistmatu ning hinnad määrati sageli ametiasutuste äranägemisel. |
(546) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et valimisse kaasatud äriühingud ei ole saanud maakasutusõiguste andmise läbi mingisugust kasu, sest HRVs on seoses maaga vabaturg. Sellega seoses viitas Hiina valitsus HRV tsiviilseadustiku artiklile 347, milles on sätestatud, et „kui maad kasutatakse tööstuse, ettevõtluse, turismi või meelelahutuse jaoks, kaubanduslike eluasemete jaoks või muul kasumi teenimise eesmärgil või kui maad soovib kasutada kaks või rohkem isikut, määratakse õigus maa kasutamiseks ehituse otstarbel pakkumiskutse esitamise, enampakkumise või muu avaliku pakkumise kaudu. Maa hind määratakse kindlaks turukonkurentsi kaudu“. |
(547) |
Siiski leidis komisjon, et kuigi on kehtestatud õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades, siis sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga. Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh majanduskavade rakendamise kaudu. Igal juhul, nagu on märgitud eespool põhjenduses 543, ei esitatud nende harvade juhtude puhul, kui maa oli saadud enampakkumise kaudu, piisavalt teavet, mille alusel oleks saanud järeldada, et hinnad määrati sõltumatult ja vastasid maa turuväärtusele. |
(548) |
Järelikult on Hiina valitsuse poolt maakasutusõiguste andmine käsitatav subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses kaupade tarnimise vormis, millest saavad kasu toetust saavad äriühingud. Nagu põhjendustes 541–545 selgitatud, puudub HRVs toimiv maamüügiturg ja välise võrdlusaluse kasutamine (vt põhjendused 551–554) näitab, et hind, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad maakasutusõiguse eest maksid, oli turuhinnast tunduvalt madalam. |
3.9.1.3.
(549) |
Seoses sellega, et eelisjuurdepääs tööstusmaale on antud ainult teatavate tootmisharude äriühingutele, märkis komisjon, et kohalike ametiasutuste kehtestatud hinnas tuleb arvesse võtta valitsuse tööstuspoliitikat, nagu märgitud põhjenduses 541. Selle tööstuspoliitika kohaselt käsitatakse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu soodustatud tootmisharuna (103). Lisaks nähakse otsuses nr 40 ette, et avalik-õiguslikud asutused tagavad maa andmise soodustatud tootmisharudele. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Sellest järeldub, et subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, sest eelisjuurdepääs maale anti ainult teatavate tootmisharude, käesoleval juhul töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu äriühingutele, ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev. |
(550) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud Hiina valitsus komisjoni järeldustega, et meetmed on konkreetsed, kuid ei esitanud täiendavaid tõendeid. Komisjon jäi seega oma järelduste juurde. |
3.9.1.4.
(551) |
Nii nagu eelnevate uurimiste (104) puhul ja kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii, kasutati välise võrdlusalusena (105) Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumi („Hiina Taipei“) maahindasid. Subsiidiumi saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt maakasutusõiguse eest makstud summa (st lepingus sätestatud tegelikult makstud hind või, kui see on asjakohane, siis lepingus sätestatud hind, millest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse tehtud tagasimakse/toetuste summa) ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Hiina Taipei võrdlushinna alusel. |
(552) |
Nanshan Groupi nende maatükkide puhul, mille kohta tõendavaid dokumente ei esitatud, loeti tegelikult makstud hinnaks 0. |
(553) |
Komisjon peab Hiina Taipeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:
|
(554) |
Järgides eelnevates uurimistes (106) kohaldatud metoodikat, kasutas komisjon arvutuste tegemisel Hiina Taipei puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt inflatsioonile ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave alates 2015. aastast saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstusosakonna veebisaidilt (107). Eelmiste aastate hindade korrigeerimisel võeti aluseks Taiwani inflatsioonimäärad ja SKP muutumine elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites), mille Rahvusvaheline Valuutafond on 2015. aasta kohta avaldanud. |
(555) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon oleks pidanud maa puhul kasutama omamaist võrdlusalust. Kuid Hiina valitsus ei esitanud statistikat ega andmeid, mida oleks saanud sellel eesmärgil kasutada. |
(556) |
Samuti jäi Hiina valitsus kindlaks, et Hiina Taipei hindu ei saa üldse võrrelda Mandri-Hiina hindadega, seda nii elanikkonnaga seotud kui geograafilistel põhjustel, aga ka seepärast, et Hiinas maad renditakse, mitte ei omata, samas kui Hiina Taipeis saab maa turule kohaldada ostuõigusi. Seega väitis Hiina valitsus, et asjaomaste tegurite kajastamiseks tuleb teha vastavaid kohandusi. |
(557) |
Lisaks väitsid Wanshun Group ja Nanshan Group, et võrdlusalus, mida komisjon kasutas seoses maakasutusõigustega, oli põhjendamatult kõrge ega peegeldanud Hiinas valitsevaid turutingimusi. Selle põhjuseks oli asjaolu, et Taiwan seisis viimastel aastatel silmitsi erandliku maanappuse ja tööstusmaa kokkuostuga, mida Hiinas ei esine. Seetõttu on niisugune kõrge võrdlusalus kunstlikult ja ebaõiglaselt suurendanud maakasutusõigustega seotud kasu ning kontserni puhul kindlaks määratud subsiidiumi kogusummat. Nad lisasid, et Taiwanis ei leidunud palju vaba tööstusmaad ja et riigi majanduslik tase oli Hiinaga võrreldes erinev. Seega tuleks maakasutusõiguste puhul asjakohase võrdlusalusena kasutada hoopis Tais kehtivaid maa hindasid. |
(558) |
Komisjon märkis sellega seoses, et Hiina Taipei valiti võrdlusaluseks mitme põhjenduses 553 loetletud teguri analüüsimise tulemusena. Kuigi Mandri-Hiina maakasutusõiguste ja Hiina Taipeis toimuva maa müügi vahel esineb turutingimuste osas mõningaid erinevusi, ei ole need olemuselt sellised, mille tõttu tuleks Hiina Taipei valimine asjakohaseks võrdlusaluseks tühistada. Ning kui vaadata rahvastikutihedust eksportivate tootjate tegelikes asukohtades, selgub, et rahvastikutihedust käsitlevad arvnäitajad on keskmiselt Hiina Taipeiga sarnased. Näiteks Jiangyini rahvastikutihedus oli 2020. aastal 1 600 elanikku ruutmeetri kohta (108) ja Xiameni rahvastikutihedus oli 3 036 elanikku ruutmeetri kohta (109). Samuti ei tähelda komisjon maaga seotud kriisi mõju võrdlushindade muutumises. Kuigi hinnad tõusid järsult aastatel 2015–2016, on need viimastel aastatel olnud küllaltki stabiilsed. Igal juhul olid valimisse kaasatud äriühingud omandanud enamiku maatükke ammu enne seda, mistõttu hiljutised sündmused ei saanud neile mõju avaldada. Seepärast leidis komisjon, et kohandamine ei olnud õigustatud. |
(559) |
Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli maakasutusõigusega seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine. Maa saamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest
|
3.9.2. Soodushinnaga elekter
3.9.2.1.
— |
Riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku energiaameti ringkiri, mis käsitleb turupõhiste energiatehingute aktiivset edendamist ja kauplemismehhanismi edasist täiustamist, Fa Gua Yun Xing (2018) nr 1027, välja antud 16. juulil 2018; |
— |
Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ning riiginõukogu mitu arvamust energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta (Zhong Fa (2015) nr 9); |
— |
teatis, mis käsitleb elektri tootmise ja tarbimise kava täielikku liberaliseerimist äritarbijatele (riiklik arengu- ja reformikomisjon (2019) nr 1105); |
— |
elektrienergiaga kauplemise eeskirjad keskmise pikkusega ja pikaajaliste tehingute puhul Jiangsu provintsis; |
— |
Jiangsu provintsi hinnabüroo teatis, mis käsitleb elektri hinnastruktuuri mõistlikku kohandamist, Su Jia Gong (2017) nr 124; ning |
— |
riikliku arengu- ja reformikomisjoni ringkiri, mis käsitleb äriühingute elektrikulude vähendamist, et toetada töö ja tootmise arengu taastamist ning reformida hindu, (2020) nr 258. |
3.9.2.2.
(560) |
Kaks valimisse kaasatud äriühingute kontserni ostsid elektrit. Lisaks tootis Nanshan Group elektrit oma ettevõttesiseses söeelektrijaamas. |
(561) |
Komisjon tegi kindlaks, et uuritud äriühingud nendes kahes valimisse kuuluvas kontsernis said kasu oma elektrikulude vähendamisest või nende osalisest tagasimaksmisest/kohandamisest, sest need äriühingud osalesid turupõhiste elektrienergiatehingute pilootprogrammis. |
(562) |
Lisaks leidis komisjon, et teatavatel uurimisalustel äriühingutel on õigus osta elektrit otse elektritootjatelt, sõlmides otseseid ostulepinguid elektritootjatega elektri võrgust ostmise asemel. Niisuguste lepingute alusel müüakse teatav kogus elektrit teatava hinnaga, mis on suurtele tööstuslikele tarbijatele provintsi tasandil kehtestatud ametlikest hindadest madalam. |
(563) |
Võimalus sõlmida selliseid otselepinguid ei ole praegu kõikidele suurtele tööstuslikele tarbijatele avatud. Riigi tasandil on Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu arvamustes energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta märgitud näiteks seda, et „ettevõtted, mis ei vasta riigi tööstuspoliitikale ning mille tooted ja protsessid on välja jäetud, ei peaks otsetehingutes osalema“ (110). Samades arvamustes on samuti sätestatud, et „pärast juurdepääsustandardite kindlaksmääramist peaksime uuendama ka nende standarditele vastavate kohalike energiatootmisettevõtete ja elektri jaemüüjate katalooge, mida valitsusasutused igal aastal avaldavad ning rakendama tarbijate kataloogi dünaamilist reguleerimist. Kataloogis sisalduvad energiatootmisettevõtted, elektri jaemüüjad ja tarbijad saavad vabatahtlikult registreeruda kaubandusasutuste juures, et saada turuosalisteks“. Seega peaks äriühing selleks, et osaleda otsese elektrikaubanduse süsteemis, vastama teatavatele standarditele ja olema lisatud nn tarbijate kataloogi. |
(564) |
Praktikas tegelevad otsese elektrikaubandusega provintsid. Äriühingud peavad taotlema provintside ametiasutustelt heakskiitu, et osaleda otseses elektri katsekavas, ning nad peavad täitma teatavad kriteeriumid. Teatavate äriühingute puhul puudub tegelik turupõhine läbirääkimis- või pakkumisprotsess, sest otselepingute alusel ostetud kogused ei põhine tegelikul pakkumisel ja nõudlusel. Elektritootjad ja -tarbijad ei saa tõepoolest vabalt otsustada, kas nad ostavad või müüvad kogu oma elektri otse. Neid piiravad kvantitatiivsed kvoodid, mille on määranud neile kohalik omavalitsus. Ehkki hinnad peaksid olema elektritootjate ja -tarbijate vahel otse või vahendavate teenuseosutajate kaudu läbi räägitud, väljastab äriühingutele esitatavaid arveid tegelikult riigi võrguettevõtja. Lisaks tuleb kõik allkirjastatud otseostulepingud esitada kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks. |
(565) |
Hiina valitsus andis 2018. aastal välja riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku energiaameti ringkirja, mis käsitleb turupõhiste energiatehingute aktiivset edendamist ja kauplemismehhanismi edasist täiustamist. Kuigi ringkirja eesmärk on suurendada elektriturul otseste tehingute hulka, on selles konkreetselt mainitud teatud tootmisharusid, sealhulgas kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid, nagu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu, mida elektrituru liberaliseerimine toetab ja mis sellest kasu saavad. Peale selle on III jao „Avamine, et võimaldada nõudeid täitvate tarbijate sisenemist“ punktis 2 sätestatud, et „lisaväärtusega kujunemisjärgus tootmisharusid, nagu kõrgtehnoloogia, internet, suurandmed ja kõrgtasemel tootmine, ning selgete eeliste ja omadustega ning kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid toetatakse tehingutes osalemisel ning nende suhtes ei kohaldata pinge- ega elektritarbimispiiranguid“. |
(566) |
Teatises, mis käsitleb elektri tootmise ja tarbimise kava täielikku liberaliseerimist äritarbijatele ning mille eesmärk on elektrituru täiendav liberaliseerimine, on sätestatud, et „need elektri äritarbijad, kes ei järgi riiklikku tööstuspoliitikat, ei osale ajutiselt turupõhistes tehingutes, ning elektritarbijad, kelle tooted ja teenused kuuluvad tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi kõrvaldatud ja piiratud kategooriatesse, peavad rangelt rakendama diferentseeritud elektrihinna poliitikat“. |
(567) |
Seega on õigusnormides sätestatud elektriturul tehtavate otsetehingute valikuline võimaldamine teatavatele tootmisharudele, nagu tootmisharud, mis vastavad riiklikule tööstuspoliitikale, ning tähelepanu all on eelkõige kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Sellest tulenevalt maksavad tootmisharud elektri eest madalamat hinda. |
(568) |
Seetõttu leidis komisjon, et alandatud elektrihind ja tagasimaksed/kohandused, mis tulenesid otsesest elektrikaubandusest, milles valimisse kaasatud äriühingud osalesid, kujutavad endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse (st võrguettevõtja) saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Saajate jaoks võrdub kasu elektrikulude säästuga alandatud elektrihindade või tagasimaksete/kohanduste kaudu, sest elektrit pakuti hindadega, mis olid alla tavapärase võrguhinna, mida maksid muud suured tööstuslikul eesmärgil tarbijad, kes ei saanud kasu otsesest elektrienergiaga varustamisest või ei osalenud otsese elektrienergiaga varustamise katseprojektis. |
(569) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et üksnes riigi omanduses olevate elektritootmisettevõtete olemasolu ei ole piisav tõend subsideerimise kohta ning et Euroopa töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad said vastavatelt ELi liikmesriikidelt samuti subsiidiume. Lisaks rõhutas Hiina valitsus, et viimastel aastatel on Hiina ennetavalt edendanud elektriturureformi. Reformi põhiaspektideks on elektrituru konkurentsivõimelise ja tõhusa struktuuri ning süsteemi kiirendatud loomine, samuti turule orienteeritud hinnakujundusmehhanismid, sh otseostulepingud. Elektrijaamadele, kes müüvad elektrienergiat otse tööstus- või muudele tarbijatele, kehtestatakse elektrihind tarnijate ja tarbijate vaheliste läbirääkimiste ning turu pakkumismenetluste kaudu. |
(570) |
Hiina valitsus viitas oma väidete tõendamiseks mitmele õigusdokumendile. Kuid enamik neist dokumentidest puudutas Hiina võrgutasude kujundust, mis ei ole kõnealuse teemaga seotud. Samuti ei kuulu Euroopa äriühingutele jagatavad võimalikud subsiidiumid käesoleva uurimise kohaldamisalasse. Ainus dokument, kus viidati konkreetsemalt otsestele elektriostutehingutele, sisaldas vaid üldist väidet „mõistliku hinnakujunduse“ kohta. Nagu on rõhutatud põhjendustes 561–567 eespool, ei vasta kõnealune üldine väide sellele, mida komisjon tegelikkuses tuvastas. Seega lükati need väited tagasi. |
3.9.2.3.
(571) |
See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusakt ise lubab seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, mis vastavad teatavatele tööstuspoliitika eesmärkidele, mille riik on kindlaks määranud, ning mille tooteid või teenuseid loetakse abikõlblikeks. |
(572) |
Seega tegi komisjon järelduse, et uurimisperioodil kehtis subsiidiumikava ning et see on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetne. |
3.9.2.4.
(573) |
Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on standardse elektrihinna alusel makstav elektrihinna kogusumma, millest on maha arvatud valimisse kaasatud äriühingute kontsernide poolt alandatud hinna ja/või eri liiki tagasimaksete/kohanduste mahaarvamise alusel makstud elektrihinna kogusumma. |
(574) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Daching Group, et võimsusteguri korrigeerimist kui hindamismehhanismi, mille kaudu innustatakse tarbijaid kasutama energiat tõhusamalt, ei oleks tohtinud käsitada subsiidiumina. Komisjon kinnitas, et tõepoolest, vastavalt kontsernile avaldatud lõplikele järeldustele arvati see arvutatud kasust maha. |
(575) |
Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine. Soodushinnaga elekter
|
3.9.3. Sisendmaterjalide pakkumine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest
(576) |
Nagu punktis 3.2 märgitud, teavitas komisjon Hiina valitsust, et uurimisaluste sisendmaterjalide, nimelt esmase alumiiniumi ja aurusöe tarnijate küsimustiku vastuste puudumise tõttu tuleb komisjonil eespool nimetatud sisendmaterjalide tootjaid puudutava teabe suhtes tehtavate järelduste puhul tugineda kättesaadavatele faktidele alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaselt. Komisjon uuris, kas valimisse kaasatud äriühingud said töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks sisendmaterjali Hiina valitsuse subsideeritud hindadega. |
3.9.3.1.
(577) |
Kaebuse esitajad esitasid kaebuses tõendeid selle kohta, et Hiina töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad tegutsevad soodustatud tootmisharus ja et võib teha tõepärase järelduse, et töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad saavad kokkuvõttes kasu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks kasutatud esmase alumiiniumi tootjatele antud subsiidiumidest. See kasu laekuks otseselt töödeldava alumiiniumfooliumi tootjatele, kuna nad on vertikaalselt integreeritud, ja kaudselt, kuna need subsiidiumid toovad kaasa madalamad sisendite hinnad Hiina siseturul, kui need vastasel juhul tegelikult oleks. |
(578) |
Kuna uuritud kontsernid olid vertikaalselt integreeritud, on komisjon kaasanud uurimisse seotud toorainete tarnijad ning iga subsiidiumikava puhul on arvutustes arvesse võetud nimetatud tarnijate tasandil saadud subsiidiume. Samuti tuvastas komisjon, et kuna kolm valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni olid vertikaalselt integreeritud, osteti sõltumatutelt tarnijatelt väga väheses koguses esmast alumiiniumi (alumiiniumkangid ja -slääbid). Komisjon tuvastas eraldiseisvas dumpinguvastases uurimises, (111) et valimisse kaasatud äriühingud ostsid esmast alumiiniumi hindadega, mis vastasid rahvusvahelistele võrdlusalustele. |
(579) |
Kuna tõendid puudusid selle kohta, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said materiaalset kasu, otsustas komisjon selle väidetava subsiidiumikava uurimist mitte jätkata. |
3.9.3.2.
(580) |
Kaebus sisaldas väiteid aurusöe tarnimise kohta tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Tõepoolest, peaaegu kõik Hiina sulatuskojad, sealhulgas töödeldava alumiiniumfooliumi tootjad, kasutavad sütt selleks, et toota vähemalt teatud osa sellest elektrist, mida nad vajavad, oma tarbeks toodetava elektrienergia jaamades. Kaebuses esitatud tõendid näitasid, et Hiina riigi omanduses olevad ettevõtted olid tarninud aurusütt töödeldava alumiiniumfooliumi tootjatele tegelikust maksumusest väiksema tasu eest hindadega, mis on ette nähtud alumiiniumtoodete tootmisahela järgmise etapi toodete, näiteks töödeldava alumiiniumfooliumi, tootjatele suhtelise eelise andmiseks. |
(581) |
Nagu selgitatud punktis 3.2.3, palus komisjon Hiina valitsusel edastada aurusöe tarnijatele ette nähtud eriküsimustiku teadaolevatele Hiina tarnijatele. Hiina valitsus seda ei teinud. Lisaks palus komisjon Hiina valitsusel esitada andmed hindade ja hinnakujundusmehhanismide, samuti Hiina aurusöe tarnijate nimede ning omanike struktuuri kohta. Kuid Hiina valitsus ei esitanud nõutud teavet. Sellele tuginedes ei saanud komisjon kontrollida, kuidas hinnad kujunesid, millised Hiina tootjad olid riigi omanduses ja kui suure osa nad Hiina tootmisest moodustasid. |
(582) |
Ainult üks valimisse kaasatud äriühingute kontsernidest ostis aurusütt sõltumatutelt tarnijatelt. Kuid komisjon tuvastas, et uurimisperioodil COVID-19 pandeemiast põhjustatud üleilmse hinnalanguse tõttu söeturul ostsid valimisse kaasatud äriühingud aurusütt hindadega, mis olid kooskõlas rahvusvaheliste võrdlusalustega. Kuna tõendid puudusid selle kohta, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said materiaalset kasu, otsustas komisjon selle väidetava subsiidiumikava uurimist mitte jätkata. |
3.10. Järeldus subsideerimise kohta
(583) |
Komisjon arvutas kättesaadava teabe põhjal tasakaalustatavate subsiidiumide summad valimisse kaasatud äriühingute kohta kooskõlas alusmääruse sätetega, analüüsides igat subsiidiumi või subsiidiumikava, ning komisjon liitis kõnealused summad, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil. Subsiidiumide kogusumma arvutamiseks arvutas komisjon kõigepealt subsideerimise osakaalu, milleks oli subsiidiumisumma protsendimäär äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati seda protsendimäära vaatlusaluse toote uurimisperioodi jooksul liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks. Pärast seda arvutati subsiidiumisumma uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud vaatlusaluse toote tonni kohta ning marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta. |
(584) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Daching Group, et subsiidiumisumma arvutamisel tuleks nimetajana kasutada eksportiva tootja Xiamen Xiashun ja tema seotud äriühingu Daching Enterprises Ltd. konsolideeritud kogukäivet. Komisjon märkis, et Daching Enterprises Ltd tegutses kontserni seotud eksportijana ja et Daching Enterprises Ltd ekspordi kogukäive saadi peamiselt Xiamen Xiashunilt. Seepärast leidis komisjon, et kõik Daching Enterprises Ltd. puhul tuvastatud subsiidiumid olid seotud kaupadega, mida eksportis eksportiv tootja. Sel põhjusel arvutati subsiidiumisumma Xiamen Xiashuni ekspordikäibe protsendina. Seetõttu lükati nimetatud poole väide tagasi. |
(585) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Wanshun Group, et komisjoni kasutatud eksportiva tootja Jiangsu Zhongji ettevõtte kogukäive oli ekslik, sest sellele ei lisatud hinnalisandit, mida võttis Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., (HK) Ltd., kes müüs Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., Ltd. toote edasi ülemereturgudele. Tõepoolest, tasakaalustavad tollimaksud nõutakse sisse vastavalt ekspordi CIF-väärtusele (mis sisaldab Zhongji HK hinnalisandit). |
(586) |
Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Ekspordiga seotud subsiidiumide puhul kasutas komisjon tõepoolest seotud kaupleja ekspordikäivet. Kuid muude subsiidiumide kui ekspordisubsiidiumide puhul kasutas komisjon vastavalt oma järjepidevale tavale eksportiva tootja kogukäivet. Komisjon püüab kindlaks määrata kasu eksportiva tootja tasandil. Eksportiva tootja käive on seetõttu oluline võrdlusalus, mille abil saab kindlaks teha subsideerimisest tuleneva kasu eksportiva tootja tasandil. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
(587) |
Veel väitis Wanshun Group, et komisjon oli automaatselt ja ilma täiendava analüüsimiseta lisanud iga kontserni kuuluva äriühingu subsiidiumisumma, nimelt:
|
(588) |
Kõnealune rahastamine tagati tõepoolest Singapuris asuva OCBC panga kaudu. Kuid laenulepingutes sätestati ühtlasi, et laen oli tagatud akreditiiviga, mille andis välja riigi omanduses olev Ningbo pank (asub Mandri-Hiinas), ning et „pank peab saama valmisolekuakreditiivi, enne kui ta teeb asjakohase ettemakse, mida olete taotlenud krediidi väljavõtmiseks“. Lisaks oli lepingus konkreetselt sätestatud teabe jagamine Ningbo pangaga seoses laenuvõtja, laenuvõtja arvelduskontodega OCBCs, tema krediidireitingu ja finantsseisundi ning samuti asjaomasele üksusele antud limiitidega. Seega anti laenu tänu Hiina panga sekkumisele vastavalt samale normatiivsele raamistikule, nagu mistahes muu HRV panga puhul. Seepärast lükati see väide tagasi. |
(589) |
Seoses teise punktiga tegi komisjon kindlaks, et Shantou Wanshun oli võtnud rahalisi vahendeid välja oma tütarettevõtjate nimel. Näiteks laenude ja võlakirjade läbivaatamisel märkas komisjon, et rahastamise eesmärgi all mainiti ka tütarettevõtjate finantsvajadusi. Lisaks tegutses Shantou Wanshun kontserni kuuluvate seotud äriühingute poolt välja võetud erinevate laenude tagatise andjana ning andis ka ise äriühingutevahelisi laene. Need tehingud ja mitmed teised äriühingutevahelised rahavood näitavad, et Shantou Wanshuni saadud subsiidiumide ning vaatlusaluse toote tootmise ja ekspordi vahel on selge seos. Asjaolu, et mõned Shantou Wanshuni saadud subsiidiumid olid seotud maa või toetustega, ei oma antud juhul tähtsust. Peamine on see, et nendest subsiidiumidest saadud kasu võis kergesti liikuda kontserni kuuluvatele seotud ettevõtjatele, sest raha on asendatav. Nendel asjaoludel, arvestades kontserni üksuste vahetut lähedust, kinnitab WTO asjakohane õigusakt, et seotud üksuste vaheline edasiandmine on eeldatav, ning see vastab tõele ka antud juhul. Seetõttu lükati nimetatud poole väide tagasi. |
(590) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Nanshan Group, et komisjon:
|
(591) |
Seoses esimese punktiga märkis komisjon, et äriühing esitas uurimise käigus äriühingu A käibe ning müügivood seotud äriühingutele üksuste kaupa, mitte aga kogu äriühingu tasandil. Komisjon arvas, et üksused A1–A4 tähistasid kogu asjakohast teavet äriühingu A kohta. Ent nüüd tundub, et äriühing ei esitanud uurimise käigus kogu asjakohast teavet. Tõepoolest, komisjon ei saa arvestada teisi tooteid tootvate puuduvate üksuste käivet, sest äriühing ei esitanud vastavat teavet nende puuduvate üksuste poolt tehtud müügi kohta seotud isikutele, rääkimata selle kontrollimisest, kuigi see on jaotuspõhimõtete kindlaksmääramisel otsustava tähtsusega element. Seega kuna äriühing ei esitanud kogu asjakohast teavet, pidi komisjon jätma arvutuse muutmata. |
(592) |
Teise punktiga seoses ei nõustunud komisjon väitega, et emaettevõtja ja tema tütarettevõtjate vahel ei tehtud ühtegi finants- või muud liiki tehingut. Tõepoolest, komisjon tegi uurimise käigus kindlaks, et Nanshan Group Co. Ltd. oli algselt saanud pea kõik selle maaga seotud õigused, mida seotud äriühingud kasutasid ja oli seejärel jaotanud need maatükid oma tütarettevõtjate vahel kontsernisiseste ülekandmiste kaudu. Lisaks oli Nanshan Group Co. Ltd. võtnud rahalisi vahendeid välja oma tütarettevõtjate nimel. Näiteks laenude ja võlakirjade läbivaatamisel märkas komisjon, et rahastamise eesmärgi all mainiti ka tütarettevõtjate finantsvajadusi. Lisaks tegutses Nanshan Group Co. Ltd. kontserni kuuluvate seotud äriühingute poolt välja võetud erinevate laenude tagatise andjana. Lõpuks tuleb märkida, et suur osa kontserni rahastamisest toimus läbi kontserni enda panga Nanshan Finance. Seda üksust rahastatakse peamiselt kontserni kuuluvate äriühingute hoiuste kaudu, millest märkimisväärse osa annab Nanshan Group Co. Ltd. Selle kontsernisisese vahendi kaudu saab välisrahastamise edasi anda tema tütarettevõtjatele. Kuna Nanshan Group Co. Ltd. tütarettevõtjad tõid kasu kõigile kontserni kuuluvatele seotud äriühingutele, leidis komisjon, et kõige asjakohasem lähenemisviis oleks arvutada subsiidiumid proportsionaalselt kontserni konsolideeritud käibega. Vastupidiselt äriühingu väidetele on tegemist sama metoodikaga, mida kasutati klaaskiust kangaste juhtumi puhul, kus subsiidiumid, mida sai CNBMi kontserni kuuluv lõplik emaettevõtja, kes oli kontserni organisatsioonilises struktuuris samal tasemel nagu Nanshan Group Co. Ltd., jagati samuti konsolideeritud käibega ja määrati seejärel eksportivale tootjale. Seega lükati need väited tagasi. |
(593) |
Vastavalt alusmääruse artikli 15 lõikele 3 arvutati valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumide kogusumma valimis sisalduvate koostööd tegevate eksportivate tootjate tasakaalustavate subsiidiumide kaalutud keskmisena, jättes arvesse võtmata tähtsusetud summad ning subsiidiumid, mille suhtes kohaldatakse alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid. Komisjon arvestas summade kindlaksmääramisel siiski järeldusi, mis põhinevad osaliselt kättesaadavatel faktidel. Tõepoolest – komisjon leidis, et kättesaadavad faktid, mida nende juhtumite puhul kasutati, ei mõjutanud oluliselt teavet, mis oli vajalik saadud subsiidiumide summa õiglaseks arvutamiseks, ning seega ei kahjusta selle käsitlusviisi rakendamine eksportijaid, kellel uurimise käigus koostööd teha ei palutud (114). |
(594) |
Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt koostöövalmidust ja valimi esindavust ka abikõlblikkuse seisukohast, kehtestas komisjon kõigi muude äriühingute puhul summa valimisse kaasatud äriühingute puhul kindlaks tehtud suurima summa tasemele.
|
4. KAHJU
4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
(595) |
Nagu on märgitud põhjenduses 86, lõppes Ühendkuningriigi EList väljaastumise üleminekuperiood 31. detsembril 2020 ning liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpetati 1. jaanuaril 2021. Sellest tulenevalt palus komisjon huvitatud isikutel esitada ajakohastatud teabe 27 ELi liikmesriigi põhjal. Allpool esitatud näitajad ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid arvutati seega ainult EL 27 andmete põhjal. |
(596) |
Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üksteist tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses. |
(597) |
Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 209 000 tonni. Komisjon määras selle arvnäitaja kindlaks kogu kättesaadava teabe põhjal, mis käsitleb liidu tootmisharu, näiteks valimisse kaasatud liidu tootjate ja valimist välja jäetud liidu tootjate esitatud andmed. Nende andmete usaldusväärsust ja täielikkust kontrolliti, võrreldes neid kaebuse andmetega. Nagu on märgitud põhjenduses 37, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang üle 50 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. |
4.2. Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine
(598) |
Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist. |
(599) |
Seda tehes ja selleks, et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu töödeldava alumiiniumfooliumiga seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks. |
(600) |
Komisjon leidis, et osa liidu tootjate kogutoodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks, nagu on osutatud allpool tabelis 1. Tootmisharusisene turg vaatlusalusel perioodil kasvas, kuid uurimisperioodil püsis suhteliselt madalal tasemel, st umbes 15 % tarbimisest. Komisjonil ei ole siiski vaieldamatuid tõendeid selle kohta, kas äriühingud, kes kasutavad töödeldavat alumiiniumfooliumi tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks, valivad tarnija vabalt või mitte, kuna teave tootmisharusisese müügi ja tootmise kohta põhineb valimisse kaasatud äriühingutelt kogutud andmetel. Komisjon leidis, et nende vahel võib olla konkurents, ja seetõttu on kõik turuosad arvutatud kogu ELi tarbimise põhjal. Selles etapis on see kõige konservatiivsem lähenemisviis ja igal juhul ei muuda see kahju kohta tehtud järeldusi. |
(601) |
Komisjon vaatas liidu tootmisharuga seotud teatavad majandusnäitajad läbi üksnes vabaturgu käsitlevate andmete alusel. Need näitajad on müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi läbivaatamise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast. |
(602) |
Teiste majandusnäitajate uurimisel oli aga mõttekas tugineda üksnes kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharusisesele tarbimisele. Need näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Näitajad sõltuvad kogu tootmistegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud tootmisharusiseseks kasutamiseks või seda müüakse vabaturul. |
4.3. Liidu tarbimine
(603) |
Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks valimisse kaasatud ja kaasamata liidu tootjate esitatud andmete ning Eurostati impordiandmete põhjal. |
(604) |
Liidu tarbimine muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 1 Liidu tarbimine (tonnides)
|
(605) |
Vaatlusalusel perioodil tarbimine 2018. aastal kõigepealt veidi suurenes (alla 1 %), millele järgnes 2019. aastal vähenemine 5 % ja seejärel uurimisperioodil veel 1 %. Seega vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 6 %. Vähenemise põhjustasid vähemalt osaliselt 2019. aastal avaldatud ELi ringmajanduse üldsuunised, mis hõlmavad selliste materjalide nagu alumiiniumi, terase, klaasi jms ringlussevõetavuse eesmärke. Laminaate, mille jaoks õhukest fooliumi koos muude põhimaterjalidega, nagu kile, paber jms kasutatakse, kontrollitakse rangelt, kuna olemasoleva tehnoloogiaga on neid pea võimatu taaskasutada. See mõjutas negatiivselt nõudlust õhukese alumiiniumfooliumi järele. |
(606) |
Paistab, et COVID-19 pandeemia tarbimist ei mõjutanud. Liidu tootjate esitatud teabe kohaselt suurendas toidukaupade varude soetamine pandeemia alguses esialgu tarbimist, kuid seejärel tarbiti neid tooteid järgnenud kuudel, mistõttu toidupakendite müük veidi vähenes. |
4.4. Asjaomasest riigist pärit import
4.4.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa
(607) |
Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasist võetud TARICi koodide (115) alusel. Impordi turuosa määrati kindlaks asjaomasest riigist pärit impordi mahu alusel, võrrelduna liidu kogutarbimise mahuga, mille andmed on esitatud tabelis 2. |
(608) |
Asjaomasest riigist pärit import muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 2 Müügimaht ja turuosa
|
(609) |
Hiinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil 21 % ja selle turuosa kasvas 5 protsendipunkti võrra, jõudes uurimisperioodil 23 %ni. Enne pandeemiat ehk 2019. aastal küündis Hiina impordi turuosa isegi 24 %ni. |
4.4.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine
(610) |
Komisjon tegi impordi hinnad kindlaks, kasutades põhjenduses 607 nimetatud TARICi koode. |
(611) |
Asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 3 Impordihinnad (eurot tonni kohta)
|
(612) |
Hiinast pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 3 %, st 2 869 eurolt tonni kohta 2 782 eurole tonni kohta. Need hinnad jäid vaatlusalusel perioodil oluliselt madalamaks valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindadest ja tootmiskuludest, nagu on näidatud tabelis 7. |
(613) |
Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon
|
(614) |
Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi hinna allalöömise marginaalid liidu turul jäid vahemikku 3,9–14,2 %. Tuvastatud kaalutud keskmine hinna allalöömine oli 10,8 %. |
4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.5.1. Üldised märkused
(615) |
Uurides alusmääruse artikli 8 lõike 3 kohaselt subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid. |
(616) |
Nagu on märgitud põhjenduses 37, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. |
(617) |
Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud ja kaasamata tootjate esitatud andmete alusel ning võrdles neid kaebuses esitatud andmetega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete alusel. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed. |
(618) |
Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist. |
(619) |
Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.5.2. Makromajanduslikud näitajad
4.5.2.1.
(620) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 4 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(621) |
Tootmismaht jäi ajavahemikul 2017–2018 peaaegu muutumatuks, 2019. aastal see vähenes ja seejärel uurimisperioodil vähenes veelgi. Tootmise kogumaht vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %. Võttes arvesse olukorda vabaturul ja vähenevat müüki (vt tabel 5), suurendasid liidu tootjad tootmise säilitamiseks ja püsikulude hajutamiseks oma müüki tootmisharusisesel turul (vt tabel 5) ja ka eksportmüüki (vt tabel 12). Tootmismaht vähenes sellest hoolimata. |
(622) |
Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. See oli kaalutletud reaktsioon, et piirata kahju, seistes silmitsi müügi vähenemisega vabaturul, mis vähendas tootmist vaatlusalusel perioodil. Kuna tootmine vähenes järsemalt kui tootmisvõimsus, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 7 %, ulatudes uurimisperioodil 75 %ni. |
c) Müügimaht ja turuosa
(623) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 5 Müügimaht ja turuosa
|
(624) |
Kogumüük ELis oli vaatlusalusel perioodil languses (vähenemine –11 %). Kõige suurem oli langus (–10 %) aastatel 2018–2019, sellele järgnes väike tõus 2 %, mis langes kokku ülemaailmsete tarneahela häiretega COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu HRVs. |
(625) |
Nagu on märgitud põhjenduses 600, oli osa liidu tootjate kogutoodangust ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks. See osa moodustas uurimisperioodil 15 % liidu tarbimisest ja suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Suurenemine toimus peamiselt aastatel 2018–2019 ja uurimisperioodil. |
(626) |
Liidu tootmisharu kogumüük vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Selle tagajärjel vähenes liidu tootmisharu vabaturu müügi turuosa 63 %-lt 2017. aastal 57 %-le uurimisperioodil. Pärast 5 protsendipunkti suurust langust 2018.–2019. aastal suurenes see uurimisperioodil 1 protsendipunkti võrra. |
4.5.2.2.
(627) |
Nagu on näidatud põhjenduses 623, ei kaotanud liidu tootmisharu väheneva tarbimise tingimustes mitte ainult müügimahtu ELis, vaid ka turuosa vabaturul. |
4.5.2.3.
(628) |
Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 6 Tööhõive ja tootlikkus
|
(629) |
Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 10 %, sest liidu tootmisharu püüdis tagada oma kestlikkust ja joonduda siseturul valitseva nõudluse järgi. |
(630) |
Sellest tulenevalt suurenes liidu tootmisharu tootlikkus 2018. aastal kõigepealt 108 tonnilt 112 tonnini täistööajale taandatud töötaja kohta, enne kui see pärast tootmismahu vähenemist vähenes. Seega vähenes tootlikkus kokku 3 %. See on nii seetõttu, et 2018. aastal tööhõive vähenes, samas kui tootmine püsis suhteliselt stabiilsena. Samas vähenes tootmine alates 2019. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni väiksema müügi tõttu kiiremini kui tööhõive, mille tagajärg oli tootlikkuse vastav vähenemine. |
4.5.2.4.
(631) |
Kõik subsiidiumimarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike subsiidiumimarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu. |
(632) |
Käesolev on esimene vaatlusaluse toote subsiidiumivastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema subsiidiumi mõju. |
4.5.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.5.3.1.
(633) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Müügihinnad liidus
|
(634) |
Müügihinnad vabaturul tõusid esmalt 2018. aastal 3 396 eurolt 3 557 eurole tonni kohta. Seejärel vähenesid need 2019. aastal 3 408 euroni ning langesid siis veel, 3 359 eurole tonni kohta. |
(635) |
Valimisse kaasatud tootjate ühiku tootmiskulu kasvas 2018. aastal 3 423 eurolt tonni kohta 6 % ja seejärel 2019. aastal veel 3 %, küündides 3 733 euroni tonni kohta. See näitaja püsis uurimisperioodil enam-vähem stabiilsena. Ühel valimisse kaasatud liidu tootjal tekkis restruktureerimisega seotud kulusid (peamiselt koondamispaketid), mis mõjutas uurimisperioodil tootmiskulusid. Samas oleks valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu isegi ilma nende kuludeta uurimisperioodil 3 % suurem kui 2017. aastal. |
(636) |
Ühiku tootmiskulu üldise suurenemise vaatlusalusel perioodil põhjustas peamiselt tootmismahu 13 % vähenemine (valimisse kaasatud liidu tootjate puhul 15 %). Erakorraliste restruktureerimiskulude kõrval on see eriti nähtav 2019. aastal, millal need kulud olid väikesed, kuid valimisse kaasatud liidu tootjate toodangu vähenemine oli väga märkimisväärne (–19 %). Seejärel hakkasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad kohanema, mille tulemusel müügi- ja tootmismaht uurimisperioodil veidi paranes, seda ka HRVst pärit impordi vähenemise tõttu pandeemia puhkemise järgsel ajal. Osa püsikulude kaotamine ja hajutamine põhjustas uurimisperioodil tootmise ühikukulu vähenemise (kui ei võeta arvesse restruktureerimiskulusid). |
4.5.3.2.
(637) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Keskmine tööjõukulu töötaja kohta
|
(638) |
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid 2018. aastal 6 % ja vähenesid siis 2019. aastal 7 %. Seejärel suurenesid need uurimisperioodil 26 %, mis on liidu tootja kantud restruktureerimiskulude tegur. Kui neid erakorralisi kulusid ei arvestata, oleks see näitaja uurimisperioodil [77 000–81 000], mis on [2–7] % suurem kui 2017. aastal. |
4.5.3.3.
(639) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Varud
|
(640) |
Lõppvarud püsisid vaatlusalusel perioodil mõistlikul tasemel. Kuna töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu tegutseb tavaliselt tellimuspõhise tootmise põhimõttel, on see näitaja üldises kahjuanalüüsis vähem oluline. |
(641) |
Toodanguna väljendatud lõppvarude protsent osutab 2019. aastal väikesele vähenemisele ja uurimisperioodil väikesele suurenemisele. Need varude varieerumised ei ole siiski erakordsed. |
4.5.3.4.
(642) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
(643) |
Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. |
(644) |
Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele muutus kahjumlikust müügist 2017. aastal veidi vähem kahjumlikuks 2018. aastal, seejärel märkimisväärselt kahjumlikuks 2019. aastal ja veelgi kahjumlikumaks uurimisperioodil (–9,6 %). Tuleb märkida, et üks valimisse kaasatud liidu tootja alustas uurimisperioodil restruktureerimist. Restruktureerimise kulud, sealhulgas lahkumishüvitised, mõjutasid uurimisperioodi teist poolt negatiivselt. Siiski oleksid valimisse kaasatud tootjad isegi ilma nende erakorraliste kuludeta uurimisperioodil ikkagi kahjumis (–5,6 %). |
(645) |
On selge, et liidu tootmisharu sai kahju juba 2017. aastal. See ei ole üllatav, kui arvestada Hiina impordi turuosa (2017. aastal 18 %) hindadega, mis on ühtaegu madalamad nii liidu tootmisharu hindadest kui ka tootmiskuludest. Liidu tootjate kulud suurenesid rohkem kui nende hinnad, mistõttu liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas tempos HRVst pärit impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Kogu vaatlusalusel perioodil olid Hiina hinnad püsivalt madalad ja märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (vt tabelid 3 ja 7), mis piiras hinnatõusu. Selle tulemuseks oli hindade allasurumine ja kasumlikkuse vähenemine, mis jätkus uurimisperioodil. Pärast väikest 1 % tõusu 2018. aastal langesid Hiina hinnad 2019. aastal 3 % ja seejärel uurimisperioodil 0,7 %. Need jäid tunduvalt madalamaks liidu tootmisharu saavutatud hinnatasemest. Seda tõendavad ka põhjenduses 614 märgitud olulised hinna allalöömise marginaalid. |
(646) |
Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil netorahavoog vähenes kooskõlas kasumlikkuse muutumisega. |
(647) |
Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 23 %. Ambitsioonikad investeerimiskavad peatati ebapiisava kasumlikkuse tõttu. Nende asemel viidi ellu vähem ambitsioonikad kavad. |
(648) |
Investeeringutasuvus on kasum, väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil vähenes see –2 %-lt 2017. aastal –24 %-le uurimisperioodil. Selline muutus oli tingitud liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemisest. |
(649) |
Nagu järeldub põhjenduses 642 esitatud näitajatest, on valimisse kaasatud liidu tootjatel üha keerulisem investeerimiseks kapitali koguda. Kuna investeeringutasuvus vähenes sedavõrd kiiresti, on valimisse kaasatud tootjate edasine kapitali kaasamise võime veelgi suuremas ohus. |
4.6. Järeldus kahju kohta
(650) |
Vaatlusalusel perioodil suurenes HRVst pärit töödeldava alumiiniumfooliumi import, mis oli juba 2017. aastal märkimisväärne, tuntavalt nii absoluutarvudes (+ 21 %) kui ka suhtelises arvestuses (turuosa +5 protsendipunkti), samal ajal kui tarbimine vähenes ELis 6 %. Uurimisperioodil lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 10,8 %. Olenemata valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul tuvastatud konkreetsest hinna allalöömisest täheldas komisjon ka seda, et Hiina hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil pidevalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad (vt tabelid 3 ja 7). Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas ulatuses HRVst pärit impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). |
(651) |
Juba vaatlusaluse perioodi alguses ilmnesid liidu tootmisharus märgid kahjust. See ei ole üllatav, arvestades, et Hiina impordi turuosa oli 2017. aastal 18 % ja selle hind oli oluliselt madalam kui liidu tootmisharu hind (vt tabelid 3 ja 7). |
(652) |
Kõigi makromajanduslike näitajate, nagu toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ELi turul, turuosa, tööhõive ja tootlikkus, suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Samamoodi olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega peaaegu kõik mikromajanduslikud näitajad, nagu müügihinnad ELi vabaturul, tootmiskulud, tööjõukulud, kasumlikkus, lõppvarud, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus. Samad kahjunäitajad liikusid negatiivses suunas ka ajavahemikul 2017–2019, st enne COVID-19 pandeemia algust. Paljude näitajate puhul oli olukord uurimisperioodil parem kui 2019. aastal. Selle peamine põhjus on HRVst pärit impordi madalam tase, mille põhjustas pandeemia puhkemine 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses. See rõhutab veelgi selle impordi mõju liidu tootmisharu üldisele olukorrale. |
(653) |
Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses. |
5. PÕHJUSLIK SEOS
(654) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 5 uuris komisjon, kas subsideeritud import asjaomasest riigist põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid, ning jälgis, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit subsideeritud import, ei omistataks subsideeritud impordile. Tehti kindlaks järgmised võimalikud tegurid: tarbimine; COVID-19 pandeemia; väidetav investeeringute nappus; liidu tootmisharu restruktureerimine; suured tootmiskulud liidus; import kolmandatest riikidest; liidu tootmisharu eksporditulemused. |
5.1. Subsideeritud impordi mõju
(655) |
Liidu tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajal toimus Hiinast märkimisväärses mahus impordi sissevool, mis lõi järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindu ning surus alla liidu turu hinnataset. Nagu on osutatud põhjenduses 614, lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 10,8 %. |
(656) |
HRVst pärit impordi maht suurenes (nagu osutatud tabelis 2) umbes 36 660 tonnilt 2017. aastal umbes 44 276 tonnini uurimisperioodil ehk 21 %. Turuosa omakorda suurenes 29 %, st 18 %-lt 23 %-le. Samal perioodil (nagu näidatud tabelis 5) vähenes liidu tootmisharu müük vabaturul 15 % ning tema turuosa vabaturul vähenes 63 %-lt 57 %-le, mis on 10 % vähenemine. |
(657) |
Olukord aastatel 2017–2019 on veelgi kõnekam, kuna Hiina import suurenes 27 % (36 660 tonnilt 46 595 tonnini), ja saavutati turuosa 24 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa vabaturul kahanes 56 %ni (12 % vähenemine). Hoolimata tarbimise vähenemisest 2018.–2019. aastal jätkus Hiina impordi kasv ja selle turuosa suurenemine liidu tootmisharu arvelt. |
(658) |
Subsideeritud impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 3 % (nagu on näidatud tabelis 3), 2 869 eurolt 2 781 eurole tonni kohta. Liidu tootmisharu hinnad vähenesid samal perioodil vaid 1 %, 3 396 eurolt tonni kohta 2017. aastal 3 359 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Seega, kuigi Hiina hindade tase oli 2017. aastal madalam, langesid need vaatlusalusel perioodil rohkem (–88 eurot tonni kohta) kui liidu tootmisharu hinnad (–37 eurot tonni kohta). Samuti langesid Hiina hinnad 2017.–2019. aastal 2 %, samal ajal kui liidu tootmisharu hinnad tõusid vähem kui 1 % (12 eurot tonni kohta). |
(659) |
Subsideeritud impordi surve avaldas seega liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas tempos Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Sellise hindade alandamise surve ulatus ilmneb juba asjaolust, et kogu vaatlusalusel perioodil olid Hiina hinnad pidevalt madalad ja oluliselt väiksemad kui liidu tootmisharu hinnad ja tootmiskulud, mis piiras hindade tõstmise võimalust (vt põhjendus 614). See tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise. |
(660) |
Erinevus 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel on eriti ilmne HRVst pärit impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahelise seose kontekstis. Kui import vähenes, kuna HRVs tekkisid pandeemia puhkemise tõttu tootmises ja ekspordis häired, paranesid veidi valimisse kaasatud liidu tootjate müük ja ühiku tootmiskulud ning liidu tootmisharu kasumlikkus (arvestamata erakorralisi restruktureerimiskulusid). |
(661) |
Eespool esitatu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele. |
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Tarbimine
(662) |
Üks eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu kahju allikas võib olla töödeldava alumiiniumfooliumi asendamine teatavates segmentides teiste toodetega. |
(663) |
Nagu on märgitud põhjenduses 605, liidu tarbimine 2019. aastal ja uurimisperioodil vähenes. Sellegipoolest suurenes HRVst pärit import kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, samas kui tarbimine vähenes. Kui nõudlus väheneb, eeldatakse tavaliselt, et see mõjutab kõiki tootjaid sarnasel viisil või isegi et eksport väheneb omamaise (liidu) müügiga võrreldes rohkem, võttes arvesse omamaiste tootjate ja klientide lähedust. Siiski suurenes HRVst pärit import kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 21 % (2019. aastal 27 %), samas kui liidu müük vabaturule vähenes 15 % (2019. aastal 16 %). Lisaks langes mõnede põhjenduses 630 käsitletud näitajate teatav paranemine kokku tarbimise pideva vähenemisega, nagu ilmneb tabelist 2. Ainus märkimisväärne erinevus nende kahe perioodi vahel oli HRVst pärit odava impordi pandeemiast tingitud madalam tase. |
(664) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et kahju põhjuseks tuleks pidada turu kahanemist, sest turg kahanes vaatlusalusel perioodil 6 %. Komisjon oli turu kahanemist juba arvesse võtnud ja Hiina valitsus ei esitanud eelmises põhjenduses esitatud komisjoni järelduse ümberlükkamiseks ühtegi tõendit. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
5.2.2. COVID-19 pandeemia
(665) |
COVID-19 pandeemia, mis algas 2020. aasta esimeses pooles mõjutas ELi turul valitsevat olukorda mitmel viisil. Nagu on mainitud põhjenduses 605, ei mõjutanud see üldist tarbimist, samas kui HRVst pärit import veidi vähenes. |
(666) |
Nagu selgitatud põhjenduses 657, oli Hiinast pärit subsideeritud import ajavahemikul 2017–2019 juba aasta-aastalt järjekindlalt kasvanud, olles seega kasvanud COVID-19 pandeemia alguseks 2020. aasta esimeses pooles üle 27 %. Teisisõnu oli subsideeritud impordi tõttu liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju enne COVID-19 pandeemia algust juba realiseerunud, nagu näitas kõigi makro- ja mikromajanduslike näitajate negatiivne suundumus 2017.–2019. aastal. Lisaks sellele, nagu on arutatud põhjenduses 636, avaldas 2020. aasta alguses HRVst pärit impordi pandeemia tõttu väiksem maht mõnele kahjunäitajale positiivset mõju. See toonitab veelgi tugevat seost impordi ja liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel. |
(667) |
Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et COVID-19 pandeemia ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. |
(668) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei uurinud COVID-19 pandeemia mõju piisavalt. Hiina valitsus väitis, et pandeemia põhjustas nõudluskriisi, mida on näha ka liidu SKP 6 % langusest 2020. aastal. Komisjoni enda ennustused majanduse oodatava taastumise kohta näitavad, et pandeemia avaldab ajutist mõju. |
(669) |
Viidates põhjendusele 666, milles komisjon teeb kokkuvõtte COVID-19 mõju kohta, lükkas komisjon selle väite tagasi. |
5.2.3. Investeeringute nappus
(670) |
Üks eksportiv tootja ja kaks kasutajat väitsid, et üks kahju põhjuseid on liidu tootmisharu vähene investeerimine oma tootmisrajatistesse. |
(671) |
On tõsi, et nagu põhjenduses 647 märgitud, peatati mõned valimisse kaasatud liidu tootjate ambitsioonikad investeeringud. See oli siiski liidu tootmisharu kahjustava olukorra tagajärg, mitte selle põhjus. Hoolimata liidu tootmisharu raskest olukorrast kogu vaatlusaluse perioodi jooksul on uurimine näidanud, et investeeringuid tehti tootmisliinide kvaliteedikontrolli mehhanismidesse ja olemasoleva masinapargi muudesse täiendustesse. Lisaks investeerisid mitu äriühingut uurimis- ja arendustegevusse, et toota õhemat töödeldavat alumiiniumfooliumi ja kasutada seda elektrisõidukite akude tootmisel. See näitab, et liidu tootmisharu kohanes turu nõuetega oma rahaliste võimaluste piires. |
(672) |
Kuigi ei saa välistada, et liidu tootmisharu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks võib olla vaja teha lisainvesteeringuid uusimasse tehnoloogiasse, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu tootmisseadmete olukord ja tegevuskulude areng ei nõrgenda kindlaks tehtud põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. |
(673) |
Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et piiratud investeeringud ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. |
(674) |
Importijate konsortsium taotles eraldiseisvas dumpinguvastases uurimises esitatud väidete lisamist sellesse subsiidiumivastasesse uurimisse ja ühtlasi esitas märkusi kõnealuse menetlusega seotud lõpliku avalikustamise kohta. Importijate konsortsium väitis, et komisjon kordas ajutise määruse järeldusi, esitamata tõendeid, mis lükkaksid ümber konsortsiumi väite, et liidu tootmisharu kahju tulenes investeeringute nappusest, mis omakorda põhjustas suutmatust pakkuda õhukest fooliumi. Konsortsium väitis, et kuna tema on esitanud kõik tõendid, mida ta mõistlikult sai koguda, peaks komisjon nende väidete õigsust kontrollima ja vajaduse korral uurima neid probleeme edasi, küsides selleks liidu tootjatelt lisateavet. Uutesse masinatesse ja tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute nappuse tõttu muutusid liidu tootjate tootmisliinid iganenuks, sest suurem osa ELi alumiiniumfooliumitehastest on üle 20 aasta vanad. |
(675) |
Vastupidiselt konsortsiumi väidetele ristkontrollis komisjon kaugmeetodil konkreetselt ELi tootjate alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi kvaliteeditesti tulemusi, sest konsortsiumi väitel esineb õhemate fooliumide puhul kvaliteediprobleeme. Komisjon on küll möönnud, et mõned investeeringud peatati, aga ta kontrollis ka olemasolevatesse masinaparkidesse tehtud investeeringuid ning tulemuseks saadud kvaliteedikatseid. Seega lükkas komisjon tagasi väite, et ta ei teinud esitatud tõendite põhjal konsortsiumi väidete hindamiseks vajalikke jõupingutusi. |
5.2.4. Liidu tootmisharu restruktureerimine
(676) |
Üks kasutaja nimetas liidu tootmisharu kahjustava olukorra põhjusena turult lahkuvaid liidu tootjaid ja restruktureerimist. |
(677) |
Enamik tema nimetatud turult lahkumistest leidis aset enne vaatlusalust perioodi. Ei olnud põhjuseid, mis näitaksid, et need sulgemised toimusid õiglastel turutingimustel. Sarnaselt investeeringute olukorraga on tootmisrajatiste ja ettevõtete sulgemine liidu tootmisharu kahjustava olukorra tagajärg, mitte selle põhjus. Restruktureerimise ja kohanemise osana leevendavad sellised sulgemised tavaliselt kahju, mitte ei süvenda seda. |
(678) |
On tõsi, et uurimisperioodi teises pooles võisid ühe valimisse kaasatud liidu tootja restruktureerimiskulud mõjutada mõningaid näitajaid, näiteks tootmiskulusid, tööhõivekulusid ja kasumlikkust. Seetõttu uuris komisjon ka kahju pilti, jättes need kulud kõrvale. Isegi ilma nende kuluelementideta on selge, et liidu tootmisharu kandis kahju kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, sealhulgas uurimisperioodil. Seetõttu lükati need väited tagasi. |
(679) |
Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu tootmisharu restruktureerimine ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju. |
(680) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et liidu tootmisharu restruktureerimist ja tootmise lõpetamist Novelis Lüdenscheidi poolt ei saa jätta arvesse võtmata. Xiamen Xiashun väitis, et lõplikes järeldustes ei täpsustatud, kuidas restruktureerimisega seotud kulusid tegelikult arvesse võeti ja et komisjon ei esitanud sõnaselgeid põhjendusi. |
(681) |
Vastupidiselt Xiamen Xiashuni väitele on komisjon selgelt märkinud, kuidas ta hindas kahjunäitajate arvutamisel liidu tootmisharu restruktureerimist. Nagu lõplike järelduste põhjendustes kirjeldatud, selgitas komisjon lõplike järelduste põhjenduses 510, et kõigepealt ta käsitas restruktureerimist kahjust tuleneva kohandamise osana ja põhimõtteliselt lisas restruktureerimise oma arvutusse. Edasi selgitas komisjon lõplike järelduste põhjenduses 511, et ta tegi paralleelse arvutuse, milles jättis ühe valimisse kaasatud liidu tootja restruktureerimiskulud täielikult arvestamata ja hindas, kas sellel oleks olnud mõju, nagu on korratud põhjenduses 678 eespool. Komisjon lükkas Xiamen Xiashuni väite tagasi, sest lisaks kasutatud meetodi kirjeldamisele oli ta ka märkinud, et isegi kui need kulud välja jäetaks, ei muudaks see järeldusi kahjunäitajate ja põhjusliku seose kohta. |
5.2.5. Kõrged palgad, energiakulud ja vertikaalse integratsiooni puudumine
(682) |
Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharu kahjustava olukorra põhjuseks on kõrged palgad ja energiahinnad. |
(683) |
Liidu tootjad vähendasid alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini töötajate arvu tootmises ja halduses, millega vähendati oluliselt nende üldisi tööjõukulusid, et säilitada konkurentsivõime väiksema turuosaga. Nagu on näidatud tabelis 8, keskmised kulud töötaja kohta uurimisperioodil suurenesid, kuid see oli peamiselt tingitud ühe valimisse kaasatud tootja restruktureerimisest. Kui neid erakorralisi kulusid ei arvestata, püsis keskmine kulu töötaja kohta vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, samas kui valimisse kaasatud liidu tootjad teenisid ikkagi kahjumit. |
(684) |
Mis puudutab energiakulusid, siis need moodustavad tootmiskuludest suhteliselt väikese osa (umbes 3 %) ega avalda seetõttu tabelis 7 esitatud tootmiskulude suurenemisele olulist mõju. Ehkki valimisse kaasatud liidu tootjate toodetud töödeldava alumiiniumfooliumi energiakulu tonni kohta suurenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 12 %, on see osaliselt tingitud vähenenud tootmismahust; kui arvestada energiakulu osakaalu tootmiskuludes, ei saa see mingil juhul olla tabelis 7 esitatud tootmiskulude suurenemise põhjus. |
(685) |
Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharule tekitab olulist kahju vertikaalse integratsiooni puudumine. |
(686) |
Komisjon märkis, et vertikaalse integratsiooni puudumine ei katkesta põhjuslike seoste ahelat, kuna see tegur ei ole vaatlusalusel perioodil muutunud. Pealegi ei ole ka mitte kõik Hiina eksportivad tootjad vertikaalselt integreeritud. See väide lükati seega tagasi. |
(687) |
Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et palgad, energiakulud ja vertikaalse integratsiooni puudumine ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. |
(688) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse tööjõukulusid, mis kasvasid 2019. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 25 %. |
(689) |
Vastupidiselt Hiina valitsuse väitele analüüsis komisjon kasvanud tööjõukulude mõju ja järeldas, et seda tuleb vaadelda koos liidu tootjate töötajate arvu vähenemisega, millega on kaasnenud erakorralised kulud. Kui kohandamisega kaasnevaid erakorralisi kulusid ei arvestata, püsis kulu töötaja kohta suhteliselt stabiilsena, nagu on juba märgitud põhjenduses 683 eespool. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
5.2.6. Import kolmandatest riikidest
(690) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 11 Import kolmandatest riikidest
|
(691) |
Import kolmandatest riikidest oli suhteliselt piiratud. Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt Hiina hindadest kõrgemad. Need olid 2017. ja 2018. aastal liidu hindadest vaid veidi madalamad ning tõusid siis 2019. aastal ja uurimisperioodil neist kõrgemaks. Impordi mahud vaatlusalusel perioodil vähenesid (–21 %). Võttes arvesse tarbimise vähenemist, püsis nende turuosa vaatlusalusel perioodil umbes 5 % juures. Nende hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 12 %. |
(692) |
Selle põhjal järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi areng ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimist. |
5.2.7. Liidu tootmisharu eksporditegevus
(693) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 12 Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus
|
(694) |
Liidu tootmisharu eksport suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %, 57 356 tonnilt 2017. aastal ligikaudu 61 811 tonnini uurimisperioodil. |
(695) |
Ekspordi keskmine hind tõusis esmalt 2018. aastal 4 % ja langes seejärel uurimisperioodil järk-järgult madalamale tasemele kui 2017. aastal (–3 %). Selle ekspordi keskmine hind oli järjepidevalt kõrgem kui hind, mida liidu tootmisharu suutis ELi turul saavutada. |
(696) |
Pidades silmas liidu tootmisharu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset, tegi komisjon järelduse, et eksporditegevus ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. |
5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta
(697) |
Liidu tootmisharu olukorra halvenemise ja HRVst pärit impordi suurenemise vahel on selge seos. |
(698) |
Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle subsideeritud impordi kahjulikust mõjust. Ükski tegur ei aidanud ei üksi ega koos teiste teguritega kaasa vaatlusalusel perioodil täheldatud kahjunäitajate negatiivsele arengule. |
(699) |
Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit subsideeritud import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja subsideeritud impordi vahel. |
6. LIIDU HUVID
6.1. Liidu tootmisharu ja tarnijate huvid
(700) |
Liidus on üksteist teadaolevat kontserni, kus toodetakse töödeldavat alumiiniumfooliumi. Liidu tootmisharu annab otseselt tööd enam kui 2 000 töötajale ning kaudselt veel arvukatele sellele tuginevatele töötajatele. Tootjad on laialt üle liidu jaotunud. |
(701) |
Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne halb mõju, mis väljendub edasises hindade allasurumises, väiksemas müügis ja kasumlikkuse edasises vähenemises. Need meetmed võimaldavad liidu tootmisharul saavutada oma potentsiaali liidu turul, taastada kaotatud turuosa ning suurendada kasumlikkust kuni tasemeni, mida saab eeldada tavapärastel konkurentsitingimustel. |
(702) |
Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine on liidu tootmisharu ja seda varustavate tarnijate huvides. |
6.2. Kasutajate huvid
(703) |
Küsimustikule vastas üheksa painduvate pakendite tööstust ja ehitusmaterjalide tööstust esindavat kasutajat. Üheksa äriühingu arvele jääb uurimisperioodil umbes 27 % Hiina impordist. Veel kolm kasutajat esitasid märkusi, kuid ei vastanud küsimustikule. Nende vastuste põhjal ei tuvastanud komisjon olulist sõltuvust Hiinast imporditud töödeldavast alumiiniumfooliumist. Enamiku koostööd tegevate kasutajate puhul moodustas HRVst pärit töödeldav alumiiniumfoolium null kuni 7 % nende toodete tootmiskuludest, mille jaoks töödeldavat alumiiniumfooliumi kasutati. Erandiks olid kaks kasutajat (üks ehitus- ja teine pakendisektoris), kes impordivad HRVst vastavalt [80–95] % ja [85–100] % oma töödeldavast alumiiniumfooliumist, mis moodustab vastavalt [15–25] % ja [20–30] % nende asjaomase tootmise kuludest. |
(704) |
Kuus kasutajat väitsid, et liidu tootjad ei suuda pakkuda sama kvaliteediga töödeldavat alumiiniumfooliumi nagu Hiina tootjad, kuna napib investeeringuid uutesse masinatesse ja tootmisliinide kvaliteedikontrolli seadmetesse. Kuigi vastab tõele, et liidu tootjatel on üldiselt Hiina tootjatest vanem masinapark, on liidu tootjad teinud investeeringuid ja rakendavad ka tootmisliinide kvaliteedi tuvastamise seadmeid. Nagu näitavad liidu tootmisharu ekspordinäitajad, suudavad liidu tootjad edukalt konkureerida ka kolmandate riikide turgudel, mis tõestab, et nende toode ei ole üleilmsete standarditega võrreldes üldiselt kehvem. Kuigi mõnel Hiina turuliidril on seadmed, mis suudavad tõhusalt toota kvaliteetset toodet, on ühe kasutaja esitatud kvaliteedianalüüs näidanud, et see ei kehti kogu HRV töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisharu ja kõigi selle eksportivate tootjate puhul. |
(705) |
Kolm kasutajat väitsid, et liidu tootjad ei paku suuri laiusi või vähemalt esineb neil konkreetsete mõõtmete puhul tarnepiiranguid. Uurimise käigus leiti, et liidu tootjad said tarnida kõiki turul nõutud laiusi. Teatavad laiused võivad olla kulutõhusamad kui teised, olenevalt valtspingi maksimaalsest laiusest, mis kajastub seejärel hinnaläbirääkimistel, kuid see on tavapärane äritava. |
(706) |
Kolm kasutajat väitsid, et liidu tootjad ei suuda pakkuda kvaliteetset töödeldavat alumiiniumfooliumi, mille paksus on alla 6 mikroni. Nagu on selgitatud põhjenduses 63, leidis komisjon, et liidu tootmisharul on olemas tootmisvõimsus ja müük selles segmendis ning samuti teeb ta investeeringuid alla 6 mikroni paksuse fooliumi tootmisse, mis oli uurimisperioodil arenev ja suhteliselt väikese tarbimisega turusegment. |
(707) |
Kaks kasutajat väitsid, et tasakaalustavad tollimaksud põhjustavad tarneahela katkestusi. Ehkki tippkoormus võib teatavates olukordades põhjustada pikemaid tarneaegu ja Hiina tootjatel võib olla suurem rahaline paindlikkus toorainete lattu varumiseks, on oluline märkida, et samamoodi võib katkestusi esineda HRVst lähtuvas tarneahelas, nagu juhtus COVID-19 tõttu, mis muudab liidu tootjate püsimajäämise Euroopa varustuskindluse tagamise oluliseks teguriks. Igal juhul, nagu on esitatud tabelis 4, on liidus kasutajatele kättesaadav märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. |
(708) |
Kaks kasutajat väitsid, et tasakaalustavad tollimaksud ohustaksid töötleva tööstuse konkurentsivõimet liidu turul, kus konkureeritakse ELi-väliste riikide tootjatega, kuna kulude kasvu ei saa nende klientidele üle kanda. Seetõttu võivad Euroopa töötlejad viia tootmise liidust välja. Konkreetseid tõendeid lisakulude töötlejatele ülekandmise võimaluse puudumise kohta siiski ei esitatud. |
(709) |
Kaks kasutajat väitsid, et tollimaksud oleksid vastuolus Euroopa kestlikkuseesmärgiga, kuna õhema töödeldava alumiiniumfooliumi kasutamine aitaks nende eesmärkideni jõuda. Kuigi komisjon järeldas juba eespool (vt põhjendus 63), et liidu tootmisharul on õhema töödeldava alumiiniumfooliumi tootmiseks suurepärased võimalused, tuleb siiski märkida, et Euroopa Liit ei saa rajada kestlikku rohelist poliitikat, mille elemendiks on ehitussektori keskkonnasäästlikumad isolatsioonimaterjalid, HRVst pärit suurel määral subsideeritud ja kahjustavale impordile. |
(710) |
Üks kasutaja väitis, et tollimaksud moonutaksid turgu, kuna kahe suurima töödeldava alumiiniumfooliumi tootja (kes on ka töötlejad) tootmisharusisene tarbimine oleks nende tootmisest 70 % suurem. Arvestades liidu tootjate arvu, on ülimalt ebatõenäoline, et kahe töödeldava alumiiniumfooliumi integreeritud tootja (kes on ka töötlejad) tootmisharusisene tarbimine moonutaks turgu. Pealegi on ELis olemas märkimisväärne töödeldava alumiiniumfooliumi vaba tootmisvõimsus. Lisaks tähendaks subsiidiumivastaste meetmete kehtestamata jätmine sel põhjusel ühe ärimudeli (integreerimata tootmine) eelistamist teisele. |
(711) |
Üks kasutaja väitis, et tollimaksude kehtestamise asemel võiks liidu tootmisharule pakkuda riigiabi. Komisjon märkis, et finantsabi ei ole siiski õige vahend kahjustava subsideerimise vastu võitlemiseks. |
(712) |
Arvestades eespool öeldut, järeldas komisjon, et kasutajad ei ole ühtselt meetmete kehtestamise poolt ega vastu. Need kasutajad, kes olid meetmete kehtestamise vastu, võivad kogeda teatavaid negatiivseid tagajärgi. |
(713) |
Manreal väitis, et meetmed ei ole liidu tootjate huvides. Selles asemel saaksid neist kasu Türgi, Tai, Brasiilia või Venemaa tootjad, sest liidu tootjate käest ostmise asemel ostaksid kasutajad nendest riikidest. |
(714) |
Aga Manreal ei põhjendanud, miks ei saaks liidu tootjad teiste riikide tootjatega õiglastel tingimustel konkureerida. |
(715) |
Lisaks väitis Manreal, et kui kasutajad kannavad oma kulud edasi oma klientidele, ohustaks see nende klientide konkurentsivõimet. Äriühing seda väidet peale üldise märkuse tegemist aga rohkem ei põhjendanud. |
(716) |
Veel väitis Manreal, et määruse (EL) 2021/983 põhjenduses 354 osutas komisjon, nagu kehtestaks ta meetmed integreeritud tootjate kasuks. Ta nõudis, et komisjon uuriks meetmete tõenäolist mõju „ELi õiglases konkurentsis“. |
(717) |
Niisugune määruse (EL) 2021/983 tõlgendus on väär, sest komisjon ütles üksnes, et kui meetmeid ei kehtestata, oleks see soodne integreerimata kasutajatele. Tõepoolest, meetmete puudumisel saavad nad osta dumpinguhinnaga töödeldavat alumiiniumfooliumi, samas kui liidus töödeldavat alumiiniumfooliumi tootvad integreeritud kasutajad ei saaks sellest ebaõiglasest eelisest kasu. Mis puudutab Manreali nõudmist uurida meetmete tõenäolist mõju „ELi õiglases konkurentsis“, siis saab komisjon aru, et Manreali väitel kujutavad maksud integreeritud liidu tootjate ebaõiglast konkurentsieelist, võrreldes integreerimata tootjatega. Komisjon tuletas meelde, et vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 31 lõikele 1 on liidu huvide komisjonipoolse hindamise puhul pööratud erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava subsideerimise kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. |
(718) |
Manreal väitis veel, et komisjon rikkus tema kaitseõigusi, sest Manrealil ei olnud juurdepääsu põhjenduses 704 nimetatud analüüsile. |
(719) |
Komisjonil on kohustus kaitsta osaliste konfidentsiaalset äriteavet, jälgides, et juurdepääs sellele teabele oleks tasakaalus teiste poolte huvidega kasutada oma õigusi. Mitmesuguste HRV ja liidu tarnijate toodete kvaliteedi üksikasjalikku analüüsi mitme aasta kohta võib õigustatult nimetada ärisaladuseks, mida konkurentidega ei jagata. Seega ei põhjustanud ärisaladuste jagamata jätmine Manreali kaitseõiguste rikkumist. |
(720) |
Kaks äriühingut, Gascogne ja Manreal, kinnitasid, et komisjoni väide, nagu ei oleks kasutajatel ühtset huvi seoses põhjenduse 712 meetmetega on vale, sest kõigis kasutajate esitatud märkustes oldi meetmete vastu. |
(721) |
Oma hinnangus saab komisjon tugineda ka konfidentsiaalsetele andmetele, mille kasutajad esitasid vastustes küsimustikule. Nendest andmetest nähtuvalt on olemas kaks kasutajat, kes ostavad suure osa oma töödeldavast alumiiniumfooliumist Hiinast ja kelle puhul Hiinast pärit töödeldav alumiiniumfoolium moodustab väga suure osa nende toormaterjalikuludest, kuid teised kasutajad ostavad töödeldavat alumiiniumfooliumi liidu tootjatelt ning meetmed ei mõjutaks neid samal viisil. Üksikasjade avaldamine selle kohta, millise protsendi ostavad üksikkasutajad konkreetsetelt töödeldava alumiiniumfooliumi tootjatelt, avalikustaks nende tarneahelad. Pooled saavad aga juba praegu esitada väiteid selle teabe alusel, et kasutajad tuginevad erinevas ulatuses HRVst pärit impordile. |
(722) |
Eespool esitatut arvesse võttes kinnitab komisjon oma hinnangut, et kasutajatel ei ole ühtset huvi meetmete kehtestamise poolt või vastu, isegi kui kasutajad, kes esitasid väiteid meetmete kehtestamise vastu, eeskätt need kaks kasutajat, kelle puhul moodustab töödeldav alumiiniumfoolium suure protsendi nende tootmiskuludest, seisaksid silmitsi teatavate halbade tagajärgedega. |
(723) |
Walki väitis, et üldises järelduste avalikustamise dokumendis ei kujutatud kasutajate huve ei õigesti ega õiglaselt. Veel väitis Walki, et komisjoni järeldus kasutajate „ühtsete huvide“ puudumise kohta, mis põhineb asjaolul, et „kasutajad tuginevad erinevas ulatuses HRVst pärit impordile“, on eksitav ja kasutajate suhtes diskrimineeriv. |
(724) |
Komisjoni järeldus kasutajate ühtse huvi puudumise kohta tulenes sellest, et see, mil määral kasutajad tuginevad HRVst pärit töödeldavale alumiiniumfooliumile, on väga erinev. Selle mõtteavaldusega ei eitanud komisjon, et kõik koostööd tegevad kasutajad olid dumpinguvastaste tollimaksude vastu. |
(725) |
Veel väitis Walki, et komisjon ei olnud vastanud tema nõudmisele esitada liidu huvide otsustavate elementide kohta asjakohasemalt põhjendatud analüüs. Walki nõudis komisjoni ütluse parandamist viitega kasutajate väidetele asjaolu kohta, et investeeringute nappuse tõttu ei suuda liidu tootmisharu pakkuda sama kvaliteediga töödeldavat alumiiniumfooliumi kui Hiina tootjad. Walki väitis, et kuus kasutajat esitasid ühise avalduse, milles väitsid, et „kaebuse esitanud tootjatel puudub võime toota teatavaid olulisi töödeldava alumiiniumfooliumi spetsifikatsioone. Nende suutmatus pakkuda liidu kasutajatele kaubanduslikul tasemel neid spetsifikatsioone tuleneb ilmselgelt kaebuse esitajate pikaajalisest suutmatusest investeerida oma olemasoleva töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise laiendamiseks vajalikesse seadmetesse ja tehnoloogiasse, et pakkuda õhemaid spetsifikatsioone, mida need kasutajad vajavad“. |
(726) |
Tõepoolest, kuus kasutajat esitasid ühise avalduse väitega, et liidu tootmisharu ei olnud suutnud investeerida, seda lisaks neljale kasutajale, kes olid selle väite esitanud individuaalselt. Aga komisjon käsitles juba seda väidet määruse (EL) 2021/983 punktides 5.2.3 ja 6.2. Selles etapis ei ole ükski kasutaja esitanud uut faktiteavet, vaid lihtsalt korrati sama väidet. Seega kinnitas komisjon oma järeldused. |
(727) |
Lisaks väitis Walki, et komisjon tegi selle põhjal, et liidu tootjad üldiselt suudavad eksportida kolmandate riikide turgudele ja seal edukalt konkureerida, ekslikult järelduse, nagu ei oleks liidu tooted halvemad. Walki väitis, et see kehtib üksnes suutlikkuse kohta toota kvaliteetset fooliumi, mis on paksem kui 20 mikronit. Samuti väitis ta, et komisjon ei osutanud, nagu hõlmaks see kõiki õhemaid fooliume, mis on liidu tarnepiirangute probleemi keskmes. |
(728) |
Veel kinnitas Walki, et väide selle kohta, et mitte kõik Hiina tootjad ei suuda toota tõhusalt kvaliteetset toodet, ei puuduta kuidagi kasutajate väidet, et liidu tootmisharu ei suuda tõhusalt toota kvaliteetset õhemat fooliumi. |
(729) |
Komisjon ristkontrollis liidu tootjate saadaolevaid müügiandmeid, millest nähtuvalt eksporditakse kolmandatesse riikidesse alla 20 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi. Walki väide, et liidu tootjad on konkurentsivõimelised üksnes üle 20 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumiga, ei ole seega õige. |
(730) |
Edasi väitis Walki, et komisjoni hinnang vaba tootmisvõimsuse kohta ei võrdu suutlikkusega toota suurtes kogustes kvaliteetset õhukest töödeldavat alumiiniumfooliumi. |
(731) |
Komisjon analüüsis nõuetekohaselt õhema fooliumi tootmisvõimsust, mis on piiratud viimaseks valtsimisetapiks sobivate masinate tõttu. Mõned liidu tootjad esitasid katsetulemused, millest nähtuvalt vastas alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi katsetoodanguna toodetud rull igati vastava kliendi nõuetele. Veel rõhutab komisjon oma hinnangus, et alla 6 mikroni paksune töödeldav alumiiniumfoolium on arenev uus turg ja kuna uurimisperioodil oli nõudlus väga väike, siis loomulikult ei kohandanud kõik liidu tootjad oma masinaparki veel selle turusegmendiga. |
(732) |
Siis väitis Walki lisaks, et uurimise hilisemates etappides Walki esitatud kindlate tõendite põhielemente on täielikult eiratud või neid valesti esitatud. Komisjon leidis, et väide on ekslik. Komisjon võttis arvesse kõiki väiteid ja tõendeid, aga konfidentsiaalsuse põhjustel ei saanud määruses teatavat väga spetsiifilist teavet avalikustada. |
(733) |
Manreal väitis, et komisjon rikkus hea halduse põhimõtet. Manreali sõnul eiras komisjon seda põhjendamata kõiki Manreali märkusi ning ta väitis, et komisjon kasutas ebaõiglast väidete ümberlükkamise tehnikat, osutades, et Manreal ei põhjendanud piisavalt oma väiteid. |
(734) |
Vastupidiselt Manreali väitele täitis komisjon oma kohustust hinnata Manreali iga väite puhul, kas see oli piisavalt põhjendatud, ning on selgitanud, mis põhjustel see Manreali osutatud põhjendustes iga kord nii ei olnud. Alusmäärusega ei nähta ette komisjoni kohustust uurida lähemalt märkusi mis ei ole piisavalt põhjendatud. |
(735) |
Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. |
6.3. Lõppkasutuse väljajätmise taotlus
(736) |
Effegidi taotles eraldiseisvas dumpinguvastases uurimises töödeldava alumiiniumfooliumi väljajätmist sellistes lõppkasutustes nagu kasutamine kaabli varjestuskile ja veinipudelikorkide tootmisel. Effegidi laiendas seda taotlust sellele menetlusele. |
(737) |
Taotluse aluseks on nende kulude protsent, mille töödeldav alumiiniumfoolium moodustab kaabli varjestuskile ja veinipudelikorkide tootmises, ning mõju, mida meetmed äriühingule avaldaksid. Effegidi sõnul on kaabli varjestuskiled ja veinipudelikorgid nišiturud ning nende töödeldava alumiiniumfooliumi tarbimine on ühtviisi väheoluline. See tähendab, et lõppkasutuse väljajätmine tollimaksudest ei kahjustaks dumpinguvastase tollimaksu üldmõju. |
(738) |
Uurimisest ilmnes aga, et Effegidi ei tooda üksnes neid kahte toodet, millele ta lõppkasutuse erandit taotles, vaid tema portfell hõlmab mitmesuguseid muid tooteid nagu kaablikiled, mis ei sisalda töödeldavat alumiiniumfooliumi, ning muud toiduainete ja muude kui toiduainete pakendid, millest mõned sisaldavad töödeldavat alumiiniumfooliumi. Seega ei saanud komisjon teha Effegidi esitatud andmete põhjal kindlaks asutuse dumpinguvastaste tollimaksude üldmõju äriühingu kasumlikkusele. Niisiis lükkas komisjon lõppkasutuse väljajätmise lõplike järelduste avalikustamise dokumendis tagasi. |
(739) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Effegidi komisjonile oma 2019., 2020. ja 2021. aasta esimese poole majandusaruanded. Veel taotles Effegidi komisjonilt juhiseid, milliseid täiendavaid dokumente ta peab esitama, et talle võimaldataks lõppkasutuse erandit. |
(740) |
Komisjon leidis, et pärast lõplike järelduste avalikustamist saadetud teave ei olnud piisav, võimaldamaks komisjonil hinnata võimaliku väljajätmise üldist mõju tollimaksu tõhususele. Effegidi ei esitanud kaablivarjestuse ja veinikorkide tööstuse kohta mingit teavet. |
(741) |
Seetõttu ei saanud komisjon hinnata, kas lõppkasutuse erand oleks liidu huvides, ning seega kinnitas Effegidi eranditaotluse tagasilükkamise. |
6.4. Importijate huvid
(742) |
Algatamise kohta esitas märkusi viiest sõltumatust importijast koosnev konsortsium. Importijate küsimustikule esitas vastused siiski ainult üks sõltumatu importija, kelle toodang moodustas [15–25 %] HRVst pärit impordist. |
(743) |
Konsortsium väitis, et liidu tootjad ei suuda enamiku oma tootjate vertikaalse integratsiooni puudumisest tulenevate tehniliste piirangute tõttu toota töödeldava alumiiniumfooliumi kogu tootevalikut nõutava kvaliteediga ja nõutavas mahus. See suurendaks pikema tarneahela tõttu tootmiskulusid, halvendaks kvaliteeti, suurendaks sõltuvust tooraineturust (alumiiniumilehed) ja pikendaks tarneaegu. Lisaks väitis konsortsium, et investeeringute nappus, eriti mis puudutab investeeringuid tootmisliinide tuvastussüsteemidesse, on põhjustanud kvaliteediprobleeme. Seetõttu prognoosib konsortsium meetmete kehtestamise korral tarnepuudust, eriti õhukese töödeldava alumiiniumfooliumi puhul. Selline olukord koos kõrgemate hindadega kahjustaks liidu töötlejate (kasutajate) konkurentsivõimet. |
(744) |
Nagu on arutatud punktis 4.5.2.1, paistab liidu tootmisharul olevat piisavalt vaba tootmisvõimsust, isegi kui arvestada kahe liidu suure tootja tootmisharusisese tarbimise kõrget taset. Vastupidiselt importijate konsortsiumi väitele on tehtud investeeringuid tootmisliinide kvaliteedikontrolli ja andmed ei osuta järjekindlalt Hiina töödeldava alumiiniumfooliumi paremale kvaliteedile. |
(745) |
Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine ei pruugi olla importijate huvides. Komisjon hindas siiski täiendavalt nende tõenäolist mõju, kaaludes erinevaid kaalul olevaid huve (vt punkt 4.4). |
(746) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas importijate konsortsium väidet, et liidu tootjad ei suuda rahuldada praegust nõudlust töödeldud alumiiniumfooliumi järele, eelkõige õhukese töödeldud alumiiniumfooliumi turusegmendis, kus nad praegu nõudluse rahuldamiseks impordivad fooliumi HRVst. Konsortsiumi väitel kulub õhukese töödeldud alumiiniumfooliumi tootmise tõhususe ja toimivuse saavutamiseks vähemalt 2 aastat, ning näib, et Hiinast pärit impordi asendamiseks selles turusegmendis ei vasta liidu tootjad nõutavatele kvaliteedistandarditele. |
(747) |
Lisaks tõsiasjale, et konsortsium ei ole põhjendanud, miks võtab õhukese töödeldud alumiiniumfooliumi tootmise toimivuse saavutamine 2 aastat, on komisjon määruse (EL) 2021/983 punktis 4.5.2.1 juba järeldanud, et liidu tootmisharul näib olevat piisavalt vaba tootmisvõimsust. Veelgi enam, liidu tootmisharu on müügiga ja katsetoodanguna valmistatud rullidega tõendanud, et suudab rahuldada klientide nõudmisi, nagu kirjeldatud määruse (EL) 2021/983 põhjendustes 50 ja 51. |
(748) |
Eespool esitatut arvesse võttes kinnitas komisjon oma järelduse, et meetmete kehtestamine ei pruugi olla importijate huvides. Komisjon hindas siiski täiendavalt nende tõenäolist mõju, kaaludes erinevaid kaalul olevaid huve (vt punkt 6.4). |
(749) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis konsortsium, et komisjon jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et väiksemate paksustega töödeldava alumiiniumfooliumi nõudluse järkjärguline muutumine tõi kaasa nõudluse suurenemise 7 mikroni paksuse või õhema töödeldava alumiiniumfooliumi järele. Veelgi enam, komisjon alahindas asjaolu, et õhukese töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise tõhususe ja toimivuse saavutamine võtab vähemalt kaks aastat. |
(750) |
Veel väitis konsortsium, et komisjon ei esitanud selgitust, kuidas saab liidu tootmisharu olulise vaba tootmisvõimsuse abil rahuldada õhukese töödeldava alumiiniumfooliumi nõudlust. |
(751) |
Samuti kordas konsortsium, et liidu tootmisharu ei suuda poorsuse ja töödeldavuse poolest täita õhukese töödeldava alumiiniumfooliumi kvaliteedistandardit, ning rõhutas, et töödeldavat alumiiniumfooliumi tootvad valtspingid on samad kui autoakude puhul, mis veelgi vähendab töödeldava alumiiniumfooliumi jaoks vajalikku võimsust. Ta väitis, et nende aspektide tähelepanuta jätmine viis komisjoni ekslikule järeldusele, nagu oleks tollimaksude kehtestamine liidu huvides. |
(752) |
Nagu on selgitatud määruse (EL) 2021/983 selgituses 51, hindas komisjon liidu tootmisharu suutlikkust toota õhemat töödeldavat alumiiniumfooliumi, eriti alla 6 mikroni paksust töödeldavat alumiiniumfooliumi, hinnates viimase valtsimisetapi tootmisvõimsust, mis on vajalik sellise õheduse saavutamiseks. Eelmiste valtsimisetappide puhul selgus, et vaba tootmisvõimsust on piisavalt. Järelikult on alla 6 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisel „pudelikaelaks“ viimane valtsimisetapp. Komisjon on selgitanud, kuidas saab liidu tootmisharu sellise paksusega töödeldava alumiiniumfooliumi nõudlust rahuldada. Väide, et õhukese töödeldava alumiiniumfooliumi tootmise tõhususe ja toimivuse saavutamine võtab vähemalt kaks aastat, kehtib üksnes uute tootmisvõimsuste kohta, mille liidu tootmisharu paigaldaks õiglase hinnakonkurentsi taastamise ning veelgi kasvava nõudluse tulemusel. Kuna juba olemasolevate tootmisvõimsustega suudetakse rahuldada lähituleviku eeldatavat nõudlust, ei ole komisjoni arvutustes võetud arvesse võimalikke tulevasi tootmisvõimsusi. See, et uued tootmisvõimsused vajavad enne toimimahakkamist aega, ei ole asjakohane. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
6.5. Konkureerivate huvide kaalumine
(753) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 31 lõikega 1 hindas komisjon konkureerivaid huve ja pööras erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahjustava subsiidiumi kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. |
(754) |
Seoses hinnatõusuga selgus uurimise käigus, et Hiina hinnad lõid liidu hindu alla keskmiselt 10,8 % ja et hindade allasurumine halvendas liidu tootmisharu olukorda. Komisjon leidis, et kui hinnad peaksid taas tõusma kestlikkuse tasemele, oleks selline hinnatõus liidu turul valitseva konkurentsi suurust arvestades piiratud. Nagu juba punktis 4.5.2.1 osutatud, on liidu tootmisharul piisav vaba tootmisvõimsus. Seega oleks ka negatiivne mõju kasutajatele piiratud. Ükski kasutajate ja importijate esitatud ning punktides 6.2 ja 6.4 käsitletud konkreetsest argumendist ei muuda seda järeldust. |
(755) |
Hinnates importijatele avalduva negatiivse mõju suurust, märkis komisjon kõigepealt, et koostöö tase oli suhteliselt madal, kuna andmeid esitas ainult üks viiest koostööd teinud importijast. |
(756) |
Manreal väitis, et määruses (EL) 2021/983 tehtud turu- ja liidu huvide analüüs enam ei kehtinud, seda hindade järsu tõusu ja tarbekaupade turul toimuva spekuleerimise tõttu, mis on uurimise ja COVID-19 pandeemia tagajärjed. Konvertermenetlust kasutav pakenditööstus on saanud tugevalt kannatada mitte ainult alumiiniumi 40 % hinnatõusu tõttu, vaid ka jõupaberi 40 % hinnatõusu ja konteinervedude kulude tõttu, mis on suurenenud 400 %. Keskmine paberisaadetiste tarneaeg on 3–4 nädalalt pikenenud 4 kuuni. Mõnede tarnelepingute puhul esineb tarnijate väitel vääramatu jõud ning nad tarnivad 6kuuse viivitusega, aga nõuavad selle eest 20 % kõrgemat hinda kui tellimuse esitamise ajal. |
(757) |
Manreali väidete toetuseks rõhutasid Walki, Gascogne ja Effegidi, et turuolukord on pärast uurimisperioodi põhjalikult muutunud, mistõttu on tekkinud mitte üksnes töödeldava alumiiniumfooliumi, vaid ka selle toormaterjali tarnenappus. Gascogne’i sõnul on alumiiniumi hind Londoni metallibörsil vahemikus 2020. aasta oktoobrist 2021. aasta maini tõusnud 30 %. Ka praeguses olukorras näib, et uusi tellimusi suudab mitmekuiste ooteaegadeta tarnida vaid üks suurem liidu tootja. Effegidi väitis, et vastavalt liidu tootjate 2021. juuli pakkumistele ei ole töödeldavat alumiiniumfooliumi tema tootmise jaoks pakkuda enne 2022. aastat. |
(758) |
Veel üks kasutaja, Alupol, väitis, et alates 2020. aasta detsembrist on ta märganud liidu tootjate leiget huvi lepingute vastu ning üks liidu tootja, kellega sõlmiti 2aastane tarneleping, katkestas isegi selle lepingu poole aasta möödumisel, mis annab tunnistust tootmisvõimsuse nappusest. Walki esitas lisatõendeid 6,35 mikroni paksuse töödeldava alumiiniumfooliumi päringute kohta, millest nähtuvalt esinevad tarneraskused jätkuvalt ka 2021. aastal. |
(759) |
Samuti väitis importijate konsortsium, et alates uurimise algusest on töödeldava alumiiniumfooliumi hinnad tõusnud 25 % ning tarneajad on pikenenud keskmisest 2 kuust 4 kuuni. Praegune tarnenappuse olukord toob kaasa ka integreeritud äriühingud, kes varustavad eelisjärjekorras oma seotud üksusi ning jätavad avatud turule vähem vaba tootmisvõimsust. Konsortsium eeldab, et tollimaksud katkestavad tarneahelad ning põhjustavad tarnenappuse kogu töödeldava alumiiniumfooliumi tootevaliku ulatuses, eriti aga alla 6 mikroni paksuse fooliumi puhul. |
(760) |
Kuigi neil turumuutustel on tõepoolest mõju tootjate, kasutajate ja importijate eri huvidele, on need põhjustatud COVID-19 pandeemia erandlikust olukorrast ja sellele järgnenud tugevast majanduslikust taastumisest, mis on esile kutsunud rahvusvahelise transpordi- ja tarnenappuse. Sellest tulenevalt võivad turud vajada kohanemiseks teatavat aega, kuni majanduse taastumine ja kasv normaliseeruvad ning nõudlus ja pakkumine on jälle tasakaalus, seda ka töödeldava alumiiniumfooliumi sektoris. |
(761) |
Veel väitis Manreal, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 11 tuleks kaitset subsideeritud impordi vastu tasakaalustada liidu muude eesmärkidega, näiteks keskkonnakaitsega, ja järeldas, et meetmete kehtestamisel oleks keskkonnale väga halb mõju. Manreal väitis, et olenemata võimalikest halbadest mõjudest töökohtadele või tööstuspoliitikale oleks saastavamate liidu tootjate kadumine ELi keskkonnale hea. Sellest tulenevalt nõudis Manreal, et komisjon hõlmaks uurimisega ka meetmete võimaliku keskkonnamõju. |
(762) |
Komisjon märkis, et esiteks ei ole Manreal põhjendanud, kuidas on liidu tootjad saastavamad kui Hiina tootjad. Veelgi enam, kuigi liit kehtestab kõrgeid keskkonnastandardeid, ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 eesmärk takistada majandustegevust, vaid lõimida keskkonnakaitsenõuded majandustegevust suunavatesse põhimõtetesse. Manreali ettepanek vähendada heidet liidus, lubades ebaausal konkurentsil hävitada liidu tööstuse, on kokkusobimatu mitte üksnes ELi keskkonnaeesmärkidega, vaid läheb vastuollu veel mitme põhimõttega. Sellest tulenevalt lükati tagasi Manreali nõudmine uurida sellise stsenaariumi keskkonnamõju. |
(763) |
Veel osutas Manreal dumpinguvastases menetluses ajutise määruse põhjendusele 355, milles komisjon ütles vastusena Manreali varasemale väitele, nagu võiks riigiabi olla sobivam meede kui tollimaksude kehtestamine, et finantsabi ei ole õige vahend kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks. Veel väitis Manreal, et see on põhimõtteline otsus, mida ei tohiks ilma konkurentsi peadirektoraadiga konsulteerimata vastu võtta. Lisaks väitis Manreal, nagu saaks komisjoni väite kohaselt eeldada, et liidu tootjatele antud mis tahes abi ei saaks konkurentsi peadirektoraadilt heakskiitu. |
(764) |
Komisjon tuletas meelde, et kui vastavalt alusmääruse artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus sätestatule tuvastatakse faktide põhjal tasakaalustatavate subsiidiumite olemasolu ja sellest tulenev kahju ning sekkumine on liidu huvides, kehtestab komisjon lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Tõepoolest, komisjon ei saa tõendatud kahjulikule Hiina eksportijate poolsele subsideerimisele jätta komisjoni käsutuses olevate õiguslike vahenditega vastu astumata üksnes seetõttu, et ka liidu tootjad on võib-olla samuti saanud riigiabi. Veelgi enam, riigiabi annavad liikmesriigid, mitte komisjon. |
(765) |
Sellest tulenevalt ei muutnud komisjoni järeldust ükski väide, mille kasutajad ja importijad pärast määruse (EL) 2021/983 vastuvõtmist ja ka subsiidiumivastase uurimise kontekstis esitasid. |
(766) |
Mitu isikut taotles, et komisjon hindaks koos lõplike järelduste kohta esitatud märkustega tollimaksude võimalikku peatamist vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikele 4. Komisjon võib kaaluda tollimaksude võimalikku peatamist sobival ajal, nagu on sätestatud subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikes 4. |
(767) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et üleilmne ja ELi majandus seisavad silmitsi jätkuvate tarneahela häiretega. Seda olukorda arvestades ei ole meetmete kohaldamine praegusel hetkel liidu huvides. Hiina valitsus palus komisjonil hinnata ka tollimaksude võimalikku peatamist. |
(768) |
Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 760, on COVID-19 pandeemia avaldanud tarneahelatele negatiivset mõju. Kuid see on ajutine olukord ning komisjoni arvates ei põhjusta see meetmete kehtestamise vastu püsivat ülekaalukat huvi. |
(769) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis importijate konsortsium, et lisaks dumpinguvastastele tollimaksudele lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine on selgelt ELi importijate ja kasutajate huvidega vastuolus, sest nõudlus suurenes 7 mikroni paksuse või õhema töödeldava alumiiniumfooliumi järele, akufooliumi tootmise kasv vähendaks muu töödeldava alumiiniumfooliumi tootmisvõimsust ning see tooks kaasa töötleva tööstuse tootmisvõimsuse ümberpaigutamise EList väljapoole. |
(770) |
Komisjon oli juba järeldanud, et liidu tootjate vaba tootmisvõimsus võimaldaks eelolevatel aastatel täita nõudlust väiksemate paksustega töödeldava alumiiniumfooliumi ja sõidukiakude fooliumi järele. Dumpinguvastaseid tollimakse ei arvutata viisil, mis võimaldaks automaatselt impordi subsideerimist heastada. Eelkõige võib dumpinguhinnaga import ja subsideerimine eri eksportijaid erinevalt mõjutada. Seepärast lükkas komisjon tagasi väite, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise korral ei oleks tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine liidu huvides. |
(771) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Xiamen Xiashun, et elektrisõidukite akude fooliumi määratlusest väljajätmine oleks liidu huvides, sest liidu tootjatel puuduks tootmisvõimsus nõudluse täitmiseks lühikese kuni keskpika perioodi jooksul. |
(772) |
Kuna Xiamen Xiashun ei esitanud selle väite kohta uusi tõendeid ja komisjon oli juba analüüsinud liidu tootjate tootmisvõimsust seoses lühikese kuni keskpika perioodi nõudlusega, lükkas komisjon selle väite tagasi. |
6.6. Järeldus liidu huvide kohta
(773) |
Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et puuduvad mõjuvad põhjused arvata, et lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamine Hiinast pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes ei ole liidu huvides. |
7. PAKUTUD HINNAKOHUSTUS
(774) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks eksportiv tootja alusmääruse artikli 13 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul hinnakohustuse pakkumise: Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., Ltd., koos oma seotud kauplejaga Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., (HK) Limited. |
(775) |
Subsiidiumivastase alusmääruse artikli 13 kohaselt peavad pakutud hinnakohustused olema piisavad subsideerimise kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja nende aktsepteerimist ei saa pidada ebaotstarbekaks. Komisjon võttis pakkumiste hindamisel neid kriteeriume arvesse ja leidis, et aktsepteerimine oleks ebaotstarbekas järgmistel põhjustel. |
(776) |
Esiteks toodab ja müüb äriühing mitut väga erineva hinnaga tooteliiki. Töödeldava alumiiniumfooliumi liigid ei ole füüsilise kontrolliga üksteisest kergesti eristatavad. Eelkõige oleks väga keeruline hinnata paksust üksnes füüsilise kontrolliga. Tolliasutused ei oleks ilma üksikasjaliku laborianalüüsita võimelised kindlaks tegema, kas imporditav toode vastab sellele, millena on deklareeritud. |
(777) |
Teiseks kaasneb tooteliikide suure arvuga eri tooteliikide vahelise ristkompenseerimise oht, kui kallimad tooteliigid võidakse valesti deklareerida odavamate tooteliikidena, mille suhtes hinnakohustus samuti kehtib. See muudab hinnakohustuse jõustamatuks ning seega alusmääruse artikli 13 tähenduses ebaotstarbekas. Kolmandaks on Zhongjil arvukalt seotud äriühinguid, kes on otseselt seotud uurimisaluse toote tootmise või müügiga. Pealegi müüb Zhongji toodet nii otse kui ka kaudsel moel. Sellise keerulise kontsernistruktuuri puhul esineb suur ristkompenseerimise oht. Komisjon ei suudaks jälgida ja tagada hinnakohustuse täitmist kaudse müügi puhul Hongkongis asuva seotud äriühingu kaudu ja võimalik et muude seotud äriühingute kaudu. See iseenesest muudab pakkumise ebaotstarbekaks. |
(778) |
Lisaks hindas komisjon hinnakohustuse pakkumisega seotud konkreetseid kohustusi, mille Zhongji oli eespool kirjeldatud põhiküsimustega tegelemiseks esitanud. Seoses eri tooteliikidega oli äriühing pakkunud, et ekspordib üksnes tooteliike, mis kuuluvad viie toote kontrollnumbri alla. Lisaks pakkus Zhongji seoses keerulise kontsernistruktuuriga, et kohustub müüma üksnes liidule otse Zhongji Lamination Materials Co., Ltd kaudu ning mitte müüma ühtegi muud toodet samadele liidu klientidele, kellele müüakse uuritavat toodet. |
(779) |
Komisjon tuvastas, et isegi need esitatud konkreetsed kohustused ei kõrvaldaks elemente, mis muudavad hinnakohustuse pakkumise jõustamatuks. |
(780) |
Isegi kui Zhongji kohustus eksportida üksnes viit toote kontrollnumbrit vähendaks, aga ei kõrvaldaks ristkompenseerimise ohtu, oleks selle jõustamine ebaotstarbekas. Tolliasutused ei suudaks vaid füüsilise kontrolliga ja spetsiaalsete mõõtevahenditeta välja selgitada, kas imporditav toode vastab sellele, millena see on deklareeritud. |
(781) |
Samal põhjusel oleks äärmiselt raske jõustada Zhongji kohustust mitte müüa samadele ELi klientidele ühtegi muud toodet kui üksnes uuritav toode. Veelgi enam, Zhongji seotud äriühingud ekspordivad ELi muid alumiiniumitooteid, mille suhtes kohaldatakse samuti dumpinguvastaseid meetmeid, ning meetmed on kehtestatud uuritava tootega sama CN-koodi alla kuuluvate alumiiniumtoodete kohta (116). Lõpetuseks tuleb öelda, et vaatlusalune toode on samuti dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud toode eraldiseisvas dumpinguvastases juhtumis ning sama äriühingu esitatud hinnakohustuse pakkumine selles juhtumis on juba tagasi lükatud. |
(782) |
Komisjon saatis taotluse esitajale kirja, milles esitas eespool osutatud hinnakohustuste pakkumiste tagasilükkamise põhjused. |
(783) |
Taotluse esitaja tegi nende kohta märkusi. Need märkused tehti huvitatud isikutele juhtumi toimikus kättesaadavaks. |
(784) |
Zhongji kordas oma hinnakohustuse pakkumises esitatud väiteid ja märkis, et põhjenduses 778 selgitatud konkreetsed kohustused on piisavad, et muuta hinnakohustuse pakkumine jõustatavaks. Samuti ei arvanud Zhongji, et eri tooteliike on füüsilise kontrolliga üksteisest raske eristada või et tema pakutud hinna kohandamise mehhanism oleks keeruline. |
(785) |
Komisjon ei nõustu sellega. Nagu on selgitatud põhjendustes 779–781, ei kõrvaldaks esitatud konkreetsed kohustused elemente, mis muudavad hinnakohustuse pakkumise jõustamatuks. |
(786) |
Seetõttu pidas komisjon hinnakohustuse pakkumisi jõustamatuks ning seega alusmääruse artikli 13 tähenduses ebaotstarbekaks ja lükkas pakkumise seetõttu tagasi. |
8. LÕPLIKUD TASAKAALUSTUSMEETMED
(787) |
Subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikliga 15 tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks. |
8.1. Lõplike tasakaalustusmeetmete suurus
(788) |
Artikli 15 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatakse, et tasakaalustava tollimaksu summa ei tohi ületada tuvastatud tasakaalustatavate subsiidiumide summat. |
(789) |
Artikli 15 lõike 1 neljandas lõigus sätestatakse, et „kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt järeldada, et liidu huvides ei ole kehtestada nimetatud meetme summat kooskõlas kolmanda lõiguga, määratakse väiksem tasakaalustava tollimaksu summa, tingimusel et sellest piisab liidu tootmisharule tekkiva kahju kõrvaldamiseks“. |
(790) |
Komisjonile ei ole sellist teavet esitatud ja sellepärast määratakse tasakaalustavate meetmete tase artikli 15 lõike 1 kolmanda lõigu alusel. |
(791) |
Eelneva põhjal peaksid lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.
|
(792) |
Subsiidiumivastane uurimine tehti paralleelselt eraldiseisva dumpinguvastase uurimisega, mis puudutas HRVst pärit sama asjaomast toodet ja milles komisjon kehtestas dumpinguvastased meetmed vastavalt kahjumarginaali tasemele. Komisjon kandis hoolt selle eest, et kumuleeritud tollimaksu kehtestamine, mis kajastab subsideerimise taset, ning dumpingu kogutase ei tooks kaasa subsideerimise mõju kahekordset tasaarvestamist (edaspidi „topeltarvestus“) kooskõlas alusmääruse artikli 24 lõikega 1 ja artikli 15 lõikega 2. |
(793) |
Eraldiseisvas dumpinguvastases uurimises arvutati normaalväärtus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) artikli 2 lõikega 6a, lähtudes moonutamata kuludest ja kasumist sobivas välises võrdlusriigis. Seega kehtestas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõikega 2 ning topeltarvestuse vältimiseks esmalt lõpliku tasakaalustava tollimaksu kindlakstehtud lõplike subsiidiumide kogusumma tasemel ja seejärel ülejäänud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis vastab asjakohasele dumpingumarginaalile, millest on arvatud maha tasakaalustava tollimaksu summa, asjaomasel kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel, mis on kehtestatud eraldiseisva dumpinguvastase uurimisega. Kuna komisjon lahutas kindlakstehtud dumpingumarginaalist HRVs kehtestatud subsiidiumide kogusumma, siis alusmääruse artikli 24 lõige 1 tähenduses topeltarvestuse probleeme ei esinenud. Juhul kui summa, mis saadakse dumpingumarginaalilt subsiidiumisumma mahaarvamisel, on suurem kui kahjumarginaal, piiras komisjon dumpinguvastast marginaali kahjumimarginaali juures. Juhul kui summa, mis saadakse dumpingumarginaalilt subsiidiumisumma mahaarvamisel, on väiksem kui kahjumarginaal, määras komisjon dumpinguvastase tollimaksu taseme väiksema summa alusel. |
(794) |
Arvestades Hiina eksportivate tootjate suurt koostöövalmidust, leidis komisjon, et valimisse kaasatud äriühingutele määratud kõrgeima tollimaksu tase võiks olla tüüpiline kõigi muude äriühingute puhul. Kõigi muude äriühingute puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud selles uurimises koostööd. |
(795) |
Vastavalt põhjenduses 594 mainitule arvutati valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumide kogusumma valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate tasakaalustavate subsiidiumide kaalutud keskmisena, välja arvatud tähtsusetud summad ning subsiidiumid, millele kohaldatakse alusmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid. Komisjon arvestas summade kindlaksmääramisel siiski järeldusi, mis osaliselt põhinevad kättesaadavatel faktidel. Tõepoolest – komisjon leidis, et kättesaadavad faktid, mida nende juhtumite puhul kasutati, ei mõjutanud oluliselt teavet, mis oli vajalik sooduslaenude kaudu saadud subsiidiumide summa õiglaseks arvutamiseks ning seega ei kahjusta selle käsitlusviisi rakendamine eksportijaid, kellel uurimise käigus koostööd teha ei palutud. |
(796) |
Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.
|
(797) |
Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise järelduste põhjal. Seetõttu vastab see asjaomase äriühingu olukorrale kõnealuse uurimise ajal. Seda tollimaksumäära (erinevalt kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär. |
(798) |
Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, võetakse vastu muutmismäärus, millega asendatakse eelmine nimi uue nimega ning määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. |
(799) |
Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade erinevuste tõttu, tuleb individuaalsete tasakaalustavate tollimaksude rakendamise tagamiseks võtta erimeetmeid. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne tasakaalustav tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu. |
(800) |
Kuigi selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid, on sellise arve esitamine vajalik, peaksid tolliasutused arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja (nagu ka kõigil muudel juhtudel) nõudma lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete paikapidavust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud. |
(801) |
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 23 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust. |
(802) |
Selleks et tagada tasakaalustava tollimaksu nõuetekohane rakendamine, ei tohiks kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära kohaldada üksnes koostööst hoidunud eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud. |
(803) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Xiamen Xiashun ja Gascogne, et üldine avalikustamisdokument ei võimaldaks teha kindlaks, kuidas komisjon väldiks topeltarvestust, nagu on sätestatud alusmääruses. Xiamen Xiashun viitas komisjoni määrusele klaaskiust kangaste juhtumis, milles lõplik tasakaalustav tollimaks kehtestati kehtestatud lõpliku subsiidiumi tasemel, samas kui lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestati lõpliku dumpingumarginaali tasandil, mida vähendati lõpliku tasakaalustava tollimaksu võrra, kui tasakaalustava tollimaksu võrra vähendatud asjakohane dumpingumarginaal on väiksem kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Xiamen Xiashun taotles komisjonilt kombineeritud tollimaksude arvutamisel kohaldatava meetodi avalikustamist. |
(804) |
Nagu Xiamen Xiashun tunnistas, sätestatakse üldise avalikustamisdokumendi põhjenduses 555, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel kannab komisjon hoolt selle eest, et kumuleeritud tollimaksu kehtestamine, mis kajastab subsideerimise taset, ning dumpingu kogutase ei tooks kaasa subsideerimise mõju kahekordset tasaarvestamist (edaspidi „topeltarvestus“). Nagu on kirjeldatud põhjenduses 793, järgis komisjon sama lähenemist nagu see, millele Xiamen Xiashun viitas klaaskiust kangaste juhtumi alusel. See on komisjoni tavapraktika sama ajavahemikku hõlmavates subsiidiumivastastes ja dumpinguvastastes uurimistes. Käesoleva juhtumi lõplike järelduste avalikustamise ajal ei ole lõplikke tollimakse dumpinguvastases menetluses veel kehtestatud. Seega ei saanud komisjon kuidagi kehtestatud tollimaksude muutmise kohta märkusi esitada, sest ühtegi tollimaksu ei olnud sel ajal ametlikult veel kehtestatud. Kuid Xiamen Xiashunil ja Gascognel oli täiesti võimalik pärast lõplike järelduste avalikustamist topeltarvestuse vältimise kohta märkusi esitada. Igal juhul saavad isikud võimaliku topeltarvestuse kohta praeguses etapis märkusi esitada. Seepärast lükkas komisjon selle edasise avalikustamise taotluse tagasi. |
(805) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid importijate konsortsium ja Nanshan, et komisjon kohaldaks alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohast väiksema tollimaksu reeglit ning seaks kombineeritud dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu ülempiiri kahjumimarginaali tasemele, märkides, et toimikus leidub piisavalt teavet, mis näitab, et tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine lisaks dumpinguvastastele tollimaksudele häiriks liidu töödeldava alumiiniumfooliumi turgu. |
(806) |
Alguses tuletab komisjon meelde, et alusmääruse artikli 15 lõike 1 neljanda lõigu kohase reegli põhjendust subsiidiumivastastes menetlustes kirjeldatakse täpsemalt eelkõige määruse (EL) 2018/825 (117) põhjenduses 10, kus sätestatakse, et „kolmandate riikide makstavad tasakaalustavad subsiidiumid [moonutavad] kaubandust eriti“ ja seetõttu „ei ole väiksema tollimaksu reegli kohaldamine üldjuhul enam võimalik“. Tasakaalustava tollimaksu menetluse põhireegel on see, et väiksema tollimaksu reegel kehtib vaid juhul, kui on olemas tõendid, et selle kohaldamine on selgelt liidu huvides. Sellele järelduseni jõudmiseks peavad olema olulised tõendid, mis peavad konkreetselt ja positiivselt tõendama, et kindlaksmääratud subsiidiumisummast madalama tollimaksu taseme kohaldamine on liidu huvides. |
(807) |
Käesoleva juhtumi puhul on komisjon eespool punktis 6 käsitlenud kõiki isikute poolt seoses liidu huviga esitatud väiteid, sealhulgas importijate konsortsiumi ja Nanshani esitatud väiteid. Komisjon järeldas, et puuduvad kaalukad põhjused leidmaks, et lõplike tasakaalustusmeetmete kehtestamine, millega kehtestatakse tollimaks kehtestatud tasakaalustatavate subsiidiumide summas, ei ole liidu huvides. Importijate konsortsiumi ja Nanshan ei ole esitanud positiivseid ega konkreetseid tõendeid, mis võimaldaks komisjonil järeldada, et tollimaksu kehtestamine sellel tasemel ei ole selgelt liidu huvides ning et selle asemel peaks ta kehtestama tollimaksu madalamal tasemel, mille ülempiir on seatud kahjumimarginaali juurde. Seetõttu ei ole artikli 15 lõike 1 neljanda lõigu kohaselt tõenditele esitatavad nõuded täidetud ja nende isikute väide lükati tagasi. |
9. TEAVITAMINE
(808) |
Huvitatud isikuid teavitati 3. novembril 2021. aastal olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti teha ettepanek kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks HRVst pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordile. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. |
(809) |
Avalikustamise kohta esitas märkusi üheksa isikut. Lisaks olid mitu huvitatud isikut väljendanud soovi lisada eraldiseisva dumpinguvastase menetluse raames esitatud märkused käesolevasse subsiidiumivastasesse uurimisse. Esitatud taotluse alusel kuulati ära importijate konsortsium, Nanshan Group ja Wanshun Group. Huvitatud isikute esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud. |
10. LÕPPSÄTTED
(810) |
Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (118) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval. |
(811) |
Nagu selgitatud põhjendustes 788–793, arvas komisjon topeltarvestuse vältimiseks dumpingumarginaalilt maha osa subsiidiumisummast. Seega, kui lõplikku tasakaalustavat tollimaksu peaks muudetama või kustutama, peaksid dumpinguvastased tollimaksud muutmise või kustutamise tulemusel automaatselt samas proportsioonis vastavalt topeltarvestuse tegelikule ulatusele suurenema. See dumpinguvastaste tollimaksude muutmine peaks toimuma alates käesoleva määruse jõustumisest. |
(812) |
Selle määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (119) artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi koodid 7607111960 ja 7607111991) alla kuuluva, vähem kui 0,021 mm paksuse, aluskihita, valtsitud, kuid edasi töötlemata, üle 10 kg kaaluvates rullides tarnitava töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes.
2. Asjaomane toode ei hõlma järgmist:
— |
majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, valtsitud, kuid edasi töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja üle 10 kg kaaluvates rullides; |
— |
majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,007 mm, kuid mitte üle 0,008 mm, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata; |
— |
majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, üle 650 mm laiustes rullides, lõõmutatud või lõõmutamata; |
— |
majapidamises kasutatav alumiiniumfoolium paksusega üle 0,018 mm, kuid mitte üle 0,021 mm, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata. |
3. Lõplik tasakaalustav tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
Äriühing |
Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr |
TARICi lisakood |
Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd. |
10,1 % |
C687 |
Yantai Donghai Aluminum Foil Co., Ltd. |
18,2 % |
C688 |
Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., Ltd. |
8,6 % |
C686 |
Muud I lisas loetletud äriühingud, kes tegid koostööd nii subsiidiumivastases kui ka dumpinguvastases uurimises |
12,3 % |
Vt I lisa |
Muud II lisas loetletud äriühingud, kes tegid koostööd dumpinguvastases uurimises, kuid mitte subsiidiumivastases uurimises |
18,2 % |
Vt II lisa |
Kõik muud äriühingud |
18,2 % |
C999 |
4. Lõikes 3 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tasakaalustavat tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusaluse toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.
5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
6. Juhtudel, mil tasakaalustav tollimaks on maha arvatud dumpinguvastasest tollimaksust teatavate eksportivate tootjate puhul, peaksid määruse (EL) 2016/1037 artikli 21 kohased tagastamise taotlused käivitama ka dumpingumarginaali hindamise selle eksportiva tootja jaoks, mis kehtib tagasimakse uurimisperioodi jooksul.
Artikkel 2
Rakendusmäärust (EL) 2021/2170 muudetakse järgmiselt.
1) |
artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:
|
2) |
Lisatakse uus artikli 1 lõige 6: „6. Kui komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2170 artiklis 1 kehtestatud lõplikke tasakaalustavaid tollimakse muudetakse või kui need tunnistatakse kehtetuks, suurendatakse lõikes 2 või I ja II lisas sätestatud tollimakse proportsionaalselt tegeliku tuvastatud dumpingumarginaaliga või tuvastatud kahjumarginaaliga vajaduse korral iga äriühingu kohta eraldi alates käesoleva määruse jõustumisest.“ |
3) |
Lisatakse uus artikli 1 lõige 7: „7. Juhtudel, mil tasakaalustav tollimaks on maha arvatud dumpinguvastasest tollimaksust teatavate eksportivate tootjate puhul, peaksid määruse (EL) 2016/1037 artikli 21 kohased tagastamise taotlused käivitama ka dumpingumarginaali hindamise selle eksportiva tootja jaoks, mis kehtib tagasimakse uurimisperioodi jooksul.“ |
4) |
Lisa asendatakse I ja II lisaga. |
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(2) ELT C 419, 4.12.2020, lk 32.
(3) Terminit „Hiina valitsus“ on käesolevas määruses kasutatud laiemas tähenduses ning see hõlmab riiginõukogu, samuti kõiki ministeeriume, ameteid, agentuure ja asutusi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.
(4) ELT C 352 I, 22.10.2020, lk 1.
(5) Komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/969, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 9.6.2017, lk 17) (edaspidi „kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtum“), komisjoni 9. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1690, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163 (ELT L 283, 12.11.2018, lk 1) (edaspidi „rehvide juhtum“), ning komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (ELT L 16, 18.1.2019, lk 5) (edaspidi „elektrijalgrataste juhtum“), komisjoni 12. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 189, 15.6.2020, lk 33) (edaspidi „klaaskiust kanga juhtum“).
(6) Vt vaekogu aruanne, „United States – Countervailing Duty Measures on Certain Products from China“ (USA – tasakaalustavad tollimeetmed teatavatele Hiina toodetele), WT/DS437/R, vastu võetud 16. jaanuaril 2015, punkt 7.152.
(7) http://www.gov.cn/xinwen/2019-11/06/5449193/files/26c9d25f713f4ed5b8dc51ae40ef37af.pdf.
(8) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2 (edaspidi „Hiinat käsitlev aruanne“).
(9) Vt eespool joonealuses märkuses 5 tsiteeritud juhtumid.
(10) Kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2501.
(11) Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (2020/C 86/06) (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).
(12) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2 (edaspidi „aruanne“) – 4. peatükk, lk 41–42, 83.
(13) Aruande 2. peatükk, lk 17.
(14) Tegevuskava „Made in China 2025“ – 9. peatükk.
(15) Vt 10. viisaastakukava, lk 11.
(16) Vt 11. viisaastakukava, lk 16.
(17) Vt 12. viisaastakukava, lk 10.
(18) Vt 13. viisaastakukava, lk 1.
(19) Vt „Hiina riiginõukogu otsus ajutiste meetmete kehtestamise kohta struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses“, 2. detsember 2005, III peatükk, artiklid 12, 13, 14 ja 17.
(20) Vt tööstuse ümberstruktureerimise andmebaas (2005. aasta versioon), VIII.7.
(21) Vt mitteraudmetallide tööstuse arengukava (ajavahemikuks 2016–2020), lk 1. ja 34.
(22) Vt teade alumiiniumitööstuse struktuuri kohandamise kiirendamise suuniste kohta, lk 1.
(23) Vt teade alumiiniumitööstuse struktuuri kohandamise kiirendamise suuniste kohta, lk 4.
(24) Vt kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete kataloog (2006).
(25) Vt USA-Hiina majandus- ja julgeolekuküsimuste komisjon: 13. viisaastakukava, lk 12.
(26) https://www.ndrc.gov.cn/fzggw/jgsj/gjss/sjdt/201806/t20180612_1154987.html?code=&state=123 (viimativaadatud 21. septembril 2021).
(27) https://www.cae.cn/cae/html/files/2015-10/29/20151029105822561730637.pdf (viimati vaadatud 28. juunil 2021).
(28) Riiginõukogu teatis kava „Made in China 2025“ kehtestamise kohta, 9. peatükk „Uued materjalid“.
(29) https://www.ndrc.gov.cn/xxgk/zcfb/gg/201702/t20170204_961174.html?code=&state=123 (viimati vaadatud 21. septembril 2021).
(30) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
(31) WT/DS379/AB/R, „US – Anti-dumping and Countervailing Duties on Certain Products from China“ (USA – dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud teatavatele Hiina toodetele), apellatsioonikogu 11. märtsi 2011. aasta aruanne, DS 379, punkt 318. Vt ka WT/DS436/AB/R, „US – Carbon Steel (India)“ (USA – süsinikteras (India)), apellatsioonikogu 8. detsembri 2014. aasta aruanne, punktid 4.9–4.10, 4.17–4.20, ja WT/DS437/AB/R, „United States – Countervailing Duty Measures on Certain Products from China“ (USA – tasakaalustavad tollimeetmed teatavatele Hiina toodetele), apellatsioonikogu 18. detsembri 2014. aasta aruanne, punkt 4.92.
(32) Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu dekreet (nr 283).
(33) https://www.reuters.com/article/us-china-banks-party-idUSKBN1JN0XN, (viimati vaadatud 13. augustil 2021).
(34) Hiina pangandus- ja kindlustussektori regulatiivkomisjoni (CBIRC) 28. augusti 2020. aasta ametlik poliitikadokument: „Kolme aasta tegevuskava, mille eesmärk on parandada äriühingute üldjuhtimist pangandus- ja kindlustussektoris (2020–2022)“. http://www.cbirc.gov.cn/cn/view/pages/ItemDetail.html?docId=925393&itemId=928 (viimati vaadatud 3. aprillil 2021).
(35) Hiina pangandus- ja kindlustussektori regulatiivkomisjon (cbirc.gov.cn) (viimati vaadatud 21. oktoobril 2021).
(36) Vastavalt CBIRC rakendusmeetmetele Hiina rahastatud kommertspankade halduslikes tegevusloa andmise küsimustes (CBIRC korraldus [2017] nr 1), CBIRC rakendusmeetmetele välisrahastusega pankade halduslikes tegevusloa andmise küsimustes (CBIRC korraldus [2015] nr 4) ning pangandussektoris finantsasutuste juhatuse liikmete ja kõrgema tasandi ametnike kvalifitseerimise haldusmeetmetele (CBIRC korraldus [2013] nr 3).
(37) „Teatis pankade ja kindlustusasutuste suuraktsionäride käitumist käsitlevate järelevalve-eeskirjade kohta“, artikkel 13 (CBIRC korraldus [2021] nr 43).
(38) Vt CBIRC, „Teatis kommertspankade tulemuslikkuse hindamise meetodi kohta“, avaldatud 15. detsembril 2020, http://jrs.mof.gov.cn/ gongzuotongzhi/202101/t20210104_3638904.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021).
(39) http://www.pbc.gov.cn/zhengcehuobisi/125207/125213/125440/3876551/de24575c/index2.html (viimati vaadatud 3. augustil 2021).
(40) Vt http://english.eximbank.gov.cn/Profile/AboutTB/Introduction/, viimati vaadatud 30. novembril 2021.
(41) Vt http://english.eximbank.gov.cn/Profile/Organization/BoardOD/#heightXwyL, viimati vaadatud 30. novembril 2021.
(42) Vt http://english.eximbank.gov.cn/Profile/Organization/BoardOS/#heightXwyL (viimati vaadatud 30. novembril 2021), mis kinnitab samuti, et järelevalvenõukogu annab vahetult aru riiginõukogule.
(43) Vt http://english.eximbank.gov.cn/Profile/Organization/ExecutiveM/#heightXwyL, viimati vaadatud 30. novembril 2021.
(44) Vt eespool joonealuses märkuses 5 tsiteeritud juhtumid.
(45) Vt eespool joonealuses märkuses 5 tsiteeritud juhtumid.
(46) WT/DS/296 (DS 296 „United States – Countervailing duty investigation on Dynamic Random Access Memory (DRAMS) from Korea“ (USA – tasakaalustavate tollimaksude uurimine Koreast pärit dünaamiliste muutmälude (DRAMS) puhul)), apellatsioonikogu 21. veebruari 2005. aasta aruanne, punkt 116.
(47) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 116.
(48) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 115.
(49) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 114, milles nõustutakse vaekogu aruande DS 194 punktiga 8.31 selles küsimuses.
(50) Apellatsioonikogu aruanne DS 296, punkt 115.
(51) http://www.pbc.gov.cn/zhengcehuobisi/125207/125213/125440/3876551/de24575c/index2.html (viimati vaadatud 3. augustil 2021).
(52) IMFi töödokument „Resolving China’s Corporate Debt Problem“ (Hiina äriühingute võlgade probleemi lahendamine), autorid Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender ja Jiangyan, oktoober 2016, WP/16/203.
(53) Livingston, M. Poon, W.P.H. and Zhou, L. (2017). „Are Chinese Credit Ratings Relevant? A Study of the Chinese Bond Market and Credit Rating Industry“ (Kas Hiina krediidireitingud on asjakohased? Hiina võlakirjaturu ja krediidireitingute tööstuse uuring), Journal of Banking & Finance, lk 24.
(54) Hiina võlakirjaturu 2021. aasta ülevaade, https://assets.bbhub.io/professional/sites/10/China-bond-market-booklet.pdf (viimati vaadatud 8. augustil 2021).
(55) Hiina võlakirjaturu 2021. aasta ülevaade, joonealune märkus 59, lk 31.
(56) Price, A. H., Brightbill T. C., DeFrancesco R. E., Claeys, S. J., Teslik, A. ja Neelakantan, U., „China’s broken promises: why it is not a market-economy“ (Hiina murtud lubadused: miks Hiina ei ole turumajandus), Wiley Rein LLP, 2017, lk 68.
(57) Lin, L. W. ja Milhaupt, C. J. (2016). Bonded to the State: A network Perspective on China’s Corporate Debt Market, Columbia Law and Economics Working Paper, nr 543, lk 20; Livingstone, M., ibid, lk 9.
(58) Vt Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse kehtestatud ajutised meetmed krediidireitingualase tegevuse haldamiseks seoses väärtpaberituruga, Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse korraldus [2007] nr 50, 24. august 2007; Hiina Rahvavabariigi Panga teatis China Cheng Xin Securities Rating Co., Ltd. ja teiste äriühingu võlakirjade krediidireitingute valdkonnas tegutsevate asutuste kohta, Yinfa [1997] nr 547, 16. detsember 1997, ning Hiina Rahvavabariigi Panga ja Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse 2018. aasta teatis nr 14, mis käsitleb reitinguagentuuride poolt võlakirjade krediidireitingu teenuste osutamist pankadevahelisel võlakirjaturul ja börsivõlakirjade turul.
(59) Hiina Rahvavabariigi Panga töödokument nr 2017/5, 25. mai 2017, lk 28.
(60) Töödokument (pbc.gov.cn) (viimati vaadatud 28. novembril 2021).
(61) Hiina panganduse reguleerimise komisjoni dokument „Suunised riskil põhinevate laenude klassifitseerimise kohta“, punkt II, artikkel X.
(62) Vt kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtum (põhjendused 152–244), rehvide juhtum (põhjendus 236) ja klaaskiust kangaste juhtum (põhjendus 300), millele on osutatud joonealuses märkuses 5.
(63) Vt kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtum (põhjendused 152–244), rehvide juhtum (põhjendus 236) ja klaaskiust kangaste juhtum (põhjendus 300), millele on osutatud joonealuses märkuses 5.
(64) Vt kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtum (põhjendused 152–244), rehvide juhtum (põhjendus 236) ja klaaskiust kangaste juhtum (põhjendus 300), millele on osutatud joonealuses märkuses 5.
(65) Vt põhjendus 177 eespool.
(66) Fikseeritud intressimääraga laenude puhul. Muutuva intressimääraga laenude puhul kasutati uurimisperioodil kehtinud Hiina Rahvavabariigi Panga viiteintressimäära.
(67) Kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtum ja rehvide juhtum, põhjendused 175–187 kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtumi puhul ja alates põhjendusest 256 rehvide juhtumi puhul.
(68) Äriühing jätkab lähitulevikus oma tegevust.
(69) „Laenu põhimäära reformi nõuetekohane edendamine“, välja andnud Hiina Rahvavabariigi Panga rahapoliitika analüüsi grupp, 15. september 2020, http://www.pbc.gov.cn/en/3688110/3688172/4048269/4094018/2020091518070233600.pdf (viimati vaadatud 30. novembril 2021).
(70) Vt https://www.barclays.co.uk/current-accounts/bank-account/overdrafts/overdraft-charges/ (viimati vaadatud 18. augustil 2021), tegevjuhtide arvelduskrediidi tasud – „15 000 naela ületava arvelduskrediidi avamistasu moodustab arvelduskrediidi limiidist 1,5 % ja pikendustasu on 1,5 %“.
(71) Vt klaaskiust kangaste juhtum, tsiteeritud joonealuses märkuses 5, põhjendused 354–355.
(72) GDD, joonealune märkus 55.
(73) GDD, joonealune märkus 55.
(74) Vt Hiina Rahvavabariigi Panga veebisait:
https://www.boc.cn/en/cbservice/cncb6/cb61/200811/t20081112_1324239.html (viimati vaadatud 18. augustil 2021).
(75) Samas.
(76) Vt DBS Banki veebisait: https://www.dbs.com.cn/corporate/financing/working-capital/bank-acceptance-draft-bad-issuance (viimati vaadatud 18. augustil 2021).
(77) Üksikasjalikuma teabe saamiseks pangaaktseptide üldise kasutamise kohta vt eespool joonealuses märkuses 5 viidatud klaaskiust kangaste juhtum, põhjendused 359–370.
(78) Vt klaaskiust kangaste juhtum, osutatud joonealuses märkuses 5, põhjendus 385.
(79) Vt elektrijalgrataste juhtum, põhjendus 316, ja klaaskiust kangaste juhtum, põhjendus 407, mõlemad tsiteeritud joonealuses märkuses 5.
(80) Vt klaaskiust kangaste juhtum, osutatud joonealuses märkuses 5, põhjendus 399.
(81) Viimati muudetud 28. detsembril 2019. aastal1. märtsil 2020 jõustunud presidendi dekreediga nr 37.
(82) Viimati muudetud 14. veebruaril 2020 vastavalt Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse otsusele dokumendi „Börsil noteeritud äriühingute poolsele väärtpaberite emiteerimisele kohaldatavad haldusmeetmed“ läbivaatamise kohta, mis jõustus 14. veebruaril 2020.
(83) Asendatud Hiina väärtpaberite reguleerimisasutuse 12. juuni 2020. aasta dekreediga nr 170 väärtpaberite emiteerimise ja noteerimise sponsori teenustele kohaldatavate haldusmeetmete kohta, mis jõustus 12. juunil 2020.
(84) Vt Hiina võlakirjaturu 2021. aasta ülevaade, joonealune märkus 59, lk 33.
(85) Vt Hiina võlakirjaturu 2021. aasta ülevaade, joonealune märkus 59, lk 33.
(86) Kuna konkreetsed andmed ei olnud äriühingu vahetusvõlakirjade kohta avalikult kättesaadavad, kasutas komisjon äriühingu võlakirjade kohta kättesaadavat teavet, mis peaks samuti hõlmama äriühingu vahetusvõlakirju.
(87) Vt põhjendus 177 eespool.
(88) OECD uuring Hiina ekspordikrediidi poliitika ja programmide kohta, lk 7, punkt 32, kättesaadav aadressil https://www.oecd.org/officialdocuments/publicdisplaydocumentpdf/?cote=TAD/ECG(2015)3&doclanguage=en (viimati vaadatud 18. augustil 2021).
(89) Vt Sinosure veebisait, äriühingu profiil, „Made in China“ toetamine, https://www.sinosure.com.cn/en/Resbonsiblity/smic/index.shtml (viimati vaadatud 17. augustil 2021).
(90) Vt rehvide juhtum, osutatud joonealuses märkuses 5, põhjendus 429.
(91) https://www.sinosure.com.cn/en/Sinosure/Profile/index.shtml (viimati vaadatud 18. augustil 2021).
(92) Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloog nr 417.
(93) http://www.mofcom.gov.cn/aarticle/b/g/200411/20041100300040.html (viimati vaadatud 12. augustil 2021).
(94) 2019. aasta aruanne, lk 11, https://www.sinosure.com.cn/images/xwzx/ndbd/2020/08/27/38BBA5826A689D7D5B1DAE8BB66FACF8.pdf (viimati vaadatud 18. augustil 2019).
(95) Samas, lk 38.
(96) EÜT C 394, 17.12.1998, lk 6.
(97) Näiteks nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 452/2011 (ELT L 128, 14.5.2011, lk 18) (kaetud kvaliteetpaber), nõukogu rakendusmäärus (EL) 2013/215 (ELT L 73, 11.3.2013, lk 16) (orgaanilise kattega terastooted), komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/366 (ELT L 56, 3.3.2017, lk 1) (päikesepaneelid), komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1379/2014 (ELT L 367, 23.12.2014, lk 22) (klaasfilamentkiud), komisjoni rakendusotsus 2014/918 (ELT L 360, 16.12.2014, lk 65) (polüesterstaapelkiud).
(98) http://www.npc.gov.cn/zgrdw/englishnpc/Law/2009-02/20/content_1471133.htm.
(99) Hiina Rahvavabariigi ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad (muudetud 2019. aastal) – Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu korraldus nr 714.
(100) http://kj.quanzhou.gov.cn/wsbs/xgxz/201703/t20170322_431820.htm (viimati vaadatud 17. augustil 2021).
(101) Rahandusministeeriumi ja riigi maksuameti 2021. aasta teatis nr 13, mis käsitleb teadus- ja arendustegevuse kulude kaalutud maksueelse mahaarvamise põhimõtete edasisi täiustusi.
(102) Vt kuumvaltsitud lehtterastoodete juhtum, rehvide juhtum ja klaaskiust kangaste juhtum, tsiteeritud joonealuses märkuses 5, vastavalt põhjendused 330, 521 ja 560.
(103) Vt punkt 3.1 eespool.
(104) Vt klaaskiust kanga juhtum, orgaanilise kattega terastoodete juhtum ja päikesepaneelide juhtum.
(105) Nagu möönis Üldkohus kohtuasjas T-444/11: Gold East Paper ja Gold Huacheng Paper vs. nõukogu, Üldkohtu 11. septembri 2014. aasta otsus ECLI:EU:T:2014:773.
(106) Vt klaaskiust kanga juhtum, orgaanilise kattega terastoodete juhtum ja päikesepaneelide juhtum.
(107) https://idbpark.moeaidb.gov.tw/ (viimati vaadatud 18. augustil 2021).
(108) Jiangyin – Vikipeedia.
(109) Xiamen – Vikipeedia.
(110) Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ning riiginõukogu mitu arvamust energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta (Zhong Fa (2015) nr 9), III jao punkt 4.
(111) Komisjoni 17. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/983, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldava alumiiniumfooliumi impordi suhtes (ELT L 216/142, 18.6.2021), põhjendus 382.
(112) Apellatsioonikogu aruanne „Ameerika Ühendriigid – Softwood Lumber IV“, punktid 142–143.
(113) Apellatsioonikogu aruanne „Ameerika Ühendriigid – dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed Koreast pärit suurte üldkasutatavate pesumasinate suhtes“ (WT/DS464/AB/R), 7. september 2016, punkt 5.298.
(114) Vt mutatis mutandis ka WT/DS294/AB/RW, USA – Zeroing (artikkel 21.5 DSU), apellatsioonikogu 14. mai 2009. aasta aruanne, punkt 453.
(115) TARICi koodid 7607111960 ja 7607111993 (kuni 2017. aasta 17. veebruarini7607111995).
(116) Komisjoni17. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2384, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes ja lõpetatakse teatava Brasiiliast pärit alumiiniumfooliumi importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist.
(117) ELT L 143,7.6.2018, lk 1.
(118) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(119) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrusega (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).
I LISA
Muud äriühingud, kes tegid koostööd nii subsiidiumivastases kui ka dumpinguvastases uurimises
Riik |
Nimi |
TARICi lisakood |
Hiina Rahvavabariik |
Zhangjiagang Fineness Aluminum Foil Co., Ltd. |
C689 |
Hiina Rahvavabariik |
Kunshan Aluminium Co., Ltd. |
C690 |
Hiina Rahvavabariik |
Luoyang Wanji Aluminium Processing Co., Ltd. |
C692 |
Hiina Rahvavabariik |
Shanghai Sunho Aluminum Foil Co., Ltd. |
C693 |
Hiina Rahvavabariik |
Binzhou Hongbo Aluminium Foil Technology Co., Ltd. |
C694 |
II LISA
Muud äriühingud, kes tegid koostööd dumpinguvastases uurimises, kuid mitte subsiidiumivastases uurimises
Riik |
Nimi |
TARICi lisakood |
Hiina Rahvavabariik |
Suntown Technology Group Corporation Limited |
C691 |
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/459 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2288,
21. detsember 2021,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 lisa seoses ELi digitaalse COVID-tõendi vormis välja antud ja esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitavate vaktsineerimistõendite kehtivusajaga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 5 lõikeid 2 ja 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse kohaselt SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud. |
(2) |
Määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi raamistik võimaldab välja anda ning piiriüleselt kontrollida ja aktsepteerida kolme liiki COVID-19 tõendeid. Üks neist on vaktsineerimistõend, mis kinnitab, et tõendi omaja on saanud selle välja andnud liikmesriigis COVID-19 vaktsiini. |
(3) |
Määruse (EL) 2021/953 kohaselt annab iga liikmesriik isikule, kellele on manustatud COVID-19 vaktsiini, kas automaatselt või selle isiku taotluse korral välja vaktsineerimistõendi. Vaktsineerimistõend sisaldab järgmisi isikuandmete kategooriaid: tõendi omaja isik, teave tõendi omajale manustatud COVID-19 vaktsiini ja dooside arvu kohta ning tõendi metaandmed, nagu tõendi väljaandja või tõendi kordumatu tunnus. Isikuandmed kantakse vaktsineerimistõendile vastavalt määruse (EL) 2021/953 lisa punktis 1 sätestatud konkreetsetele andmeväljadele. |
(4) |
Määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmise ajal ei olnud COVID-19 vaktsiini esmase kuuri lõpetamisest tuleneva kaitse kestuse kohta piisavalt andmeid. Seetõttu ei sisalda määruse (EL) 2021/953 lisa kohaselt vaktsineerimistõendile lisatavad andmeväljad erinevalt läbipõdemistõendile lisatavatest andmeväljadest andmeid tõendi kehtivusaja kohta. |
(5) |
4. oktoobril 2021 jõudis Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee järeldusele, et 18aastaste ja vanemate puhul võib kaaluda Comirnaty vaktsiini tõhustusdoosi manustamist vähemalt kuus kuud pärast teist doosi. 25. oktoobril 2021 jõudis komitee järeldusele, et 18aastaste ja vanemate puhul võib kaaluda Spikevaxi vaktsiini tõhustusdoosi manustamist vähemalt kuus kuud pärast teist doosi. 15. detsembril 2021 jõudis komitee järeldusele, et 18aastaste ja vanemate puhul võib kaaluda Jansseni COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi vähemalt kaks kuud pärast esimest doosi ning et Jansseni COVID-19 vaktsiini võib manustada ka pärast kaht Comirnaty või Spikevaxi doosi. |
(6) |
24. novembril 2021 avaldas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus sellega seoses kiire riskihinnangu SARS-CoV-2 epidemioloogilise olukorra hindamise kohta, aastalõpu pühadeaja prognoosid ja ELis/EMPs olukorrale reageerimise strateegiad, (2) milles märgiti, et kogutud tõendite kohaselt suurenes lühiajalises perspektiivis pärast tõhustusdoosi manustamist kõigis vanuserühmades märkimisväärselt kaitse nakkuse ja haiguse raske kulgemise eest. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel peaksid ELi ja EMP riigid kaaluma kiiresti tõhustusdoosi manustamist 40aastastele ja vanematele inimestele, keskendudes kõige haavatavamatele ja eakatele, samuti võiksid riigid kaaluda tõhustusdoosi manustamist kõigile vähemalt 18aastastele täiskasvanutele vähemalt 6 kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist, et suurendada kaitset nakatumise eest, kuna immuunsus aja jooksul nõrgeneb; see võib vähendada nakkuse levikut elanikkonnas ning hoida ära haiglaravi vajavate inimeste ja surmajuhtumite arvu kasvu. |
(7) |
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (3) märkis oma 15. detsembri 2021. aasta kiires riskihinnangus, et praegu kättesaadavate tõendite kohaselt suurendavad tõhustusdoosid kaitset murettekitavast Delta variandist tulenevate raskete tagajärgede eest ning esialgsed hinnangud näitavad ka, et tõhustusdoosid võivad suurendada kaitset murettekitava Omicroni variandi vastu ning et nende mõju elanikkonnale on eeldatavasti suurem, kui tõhustusdoos manustatakse lühikese aja jooksul enamikule täiskasvanud elanikkonnast. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel toetavad praegu kättesaadavad andmed, et tõhustusdoosi manustamine on ohutu ja tõhus juba kolm kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõppu. |
(8) |
Seoses tõhustusdooside manustamisega on üha rohkem liikmesriike võtnud vastu reeglid selle kohta, kui kaua esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist kinnitavat vaktsineerimistõendit tuleks aktsepteerida, võttes arvesse seda, et kaitse COVID-19 nakkuse vastu näib aja jooksul nõrgenevat. Neid vaktsineerimistõendi aktsepteerimise reegleid kohaldatakse kas ainult riigisiseselt või ka reisimise otstarbel. |
(9) |
Ühepoolsed meetmed selles valdkonnas võivad kaasa tuua märkimisväärseid häireid, sest liidu kodanikud ja ettevõtjad seisaksid silmitsi mitmesuguste lahknevate meetmetega. Kui liidu tasandil puudub ühtne lähenemisviis, peaksid kodanikud kontrollima iga liikmesriigi eeskirju, et veenduda, kas nende vaktsineerimistõendit jätkuvalt aktsepteeritakse. Selline ebakindlus vähendab ka usaldust ELi digitaalse COVID-tõendi vastu ja kahjustab vajalike rahvatervise meetmete järgimist. Ühe liikmesriigi eriti ranged reeglid võivad tähendada, et teisest liikmesriigist saabuv kodanik ei saa kasu sellest, et vaktsineeritud reisijad on piirangutest vabastatud, sest tal ei pruukinud enne reisi olla veel võimalik vajalikku tõhustusdoosi saada. See oleks eriti kahjulik olukorras, kus viirus on juba märkimisväärselt kahjustanud liidu majandust. |
(10) |
Seepärast tuleb lahknevate ja häireid tekitavate meetmete ärahoidmiseks kehtestada vaktsineerimistõenditele reisimise otstarbel standardne kehtivusaeg, milleks on 270 päeva alates esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest. Kehtivusaja määramisel on lähtutud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suunistest, milles on soovitatud manustada kuus kuud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist tõhustusdoos ning nähtud ette täiendav kolmekuuline ajavahemik, et riigid jõuaksid oma vaktsineerimiskampaaniaid kohandada ja tõhustusdoosid kodanikele kättesaadavaks teha. Koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks ei tohiks liikmesriigid aktsepteerida esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist kinnitavat vaktsineerimistõendit, kui sellel märgitud doosi manustamisest on möödas üle 270 päeva. Liikmesriigid ei tohiks aga koordineeritud lähenemisviisi tagamiseks näha reisimise otstarbel ette 270 päevast lühemat kehtivusaega. Selle standardse kehtivusaja jooksul peaks liikmesriik jätkuvalt aktsepteerima esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist kinnitavaid vaktsineerimistõendeid, isegi kui selles liikmesriigis manustatakse juba tõhustusdoose. |
(11) |
Ehkki iga liikmesriik lähtub teatavate elanikkonnarühmade vaktsineerimise prioriseerimisel oma poliitilistest valikutest ja epidemioloogilisest olukorrast, peaksid liikmesriigid astuma kohe kõik vajalikud sammud selleks, et tagada vaktsiinide kättesaadavus nendele elanikkonnarühmadele, kellele varem välja antud vaktsineerimistõendi kehtivusaeg hakkab läbi saama. Samuti peaksid liikmesriigid kodanikke standardsest kehtivusajast ja tõhustusdoosi vajadusest teavitama. |
(12) |
Standardset 270päevast kehtivusaega tuleks kohaldada tõendite suhtes, mis on välja antud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist, sõltumata sellest, kas tegemist on ühedoosilise esmase kuuri, kahedoosilise esmase kuuri või vaktsineerimise liikmesriigi vaktsineerimisstrateegia kohase kahedoosilise vaktsiini ühedoosilise esmase kuuriga, mis on läbitud pärast SARS-CoV-2 põdemist. See tähendab, et kehtivusaega tuleks kohaldada kõigi vaktsineerimistõendite suhtes, olenemata nendel märgitud COVID-19 vaktsiinist. |
(13) |
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse teatel on praegustes uuringutes olnud tõhustusdoosi mõju hindamise aeg liiga lühike ning selleks, et määrata kindlaks, kui kaua pärast tõhustusdoosi manustamist kestab immuunsus nakatumise ning kerge ja raske haigestumise vastu, on vaja täiendavaid andmeid. Praeguseks ei ole ühtegi uuringut, kus oleks otseselt vaadeldud tõhustusdoosi tulemuslikkust SARS-CoV-2 nakkuse leviku tõkestamisel, mistõttu ei ole praegu võimalik tõhustusdoosi manustamist kinnitava tõendi kehtivusaega kindlaks määrata. Siiski on uusi andmeid selle kohta, et tõhustusdoosid taastavad tulemuslikult tugeva kaitse nakatumise vastu, mis osutab sellele, et tõhustusdoosidel on arvatavasti ka oluline mõju nakkuse leviku pidurdamisele. On alust eeldada, et tõhustusdoosidest saadav kaitse kestab kauem kui esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest tulenev kaitse. Seepärast ei tohiks tõhustusdoosi manustamist kinnitavate tõendite suhtes praegu kehtivusaega kohaldada, sõltumata sellest, kas tõhustusdoos manustati 270päevase kehtivusperioodi jooksul, mida kohaldatakse esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist kinnitavate tõendite suhtes, või pärast seda. |
(14) |
Samuti ei tohiks näha ette kehtivusaega lisadoosidele, mida manustatakse selleks, et paremini kaitsta isikuid, kelle immuunvastus ei olnud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist piisav. Vajadus eristada selliseid lisadoose ja tõhustusdoose tekitaks riski, et selliste haavatavate rühmade tervislik seisund tehakse tahtmatult avalikuks. Seepärast tuleks käesoleva määruse viiteid tõhustusdoosidele käsitada nii, et need hõlmavad ka selliseid lisadoose. |
(15) |
Tõendite kehtivusaja reeglistiku toimimist tuleb jälgida ja korrapäraselt uuesti hinnata, et otsustada, kas uue teadusliku tõendusmaterjali alusel on vaja teha kohandusi, muu hulgas tõhustusdoosi manustamist kinnitavate tõendite kehtivusajas. Kuna Euroopa Ravimiamet ei ole praegu esitanud soovitust manustada tõhustusdoose alla 18aastastele inimestele, tuleks muu hulgas hinnata seda, kas selle vanuserühma puhul võiks olla õigustatud teha standardsest kehtivusajast erandeid. |
(16) |
Standardset kehtivusaega ei tohiks lisada vaktsineerimistõendile uue andmeväljana, vaid seda tuleks kohaldada kontrolli tasandil, kohandades mobiilirakendusi, mida kasutatakse ELi digitaalsete COVID-tõendite kontrollimiseks. Kui kontrollijale esitatakse vaktsineerimistõend, mis näitab, et vaktsineerimisest on möödunud rohkem kui 270 päeva, peaks kontrollimiseks kasutatav mobiilirakendus näitama, et tõend on aegunud. Kui standardset kehtivusaega kohaldatakse kontrolli tasandil, võimaldab see uuele teaduslikule tõendusmaterjalile hõlpsamalt reageerida kui juhul, kui kehtivusaja lõppkuupäev oleks märgitud tõendile. Selleks et standardset kehtivusaega oleks võimalik kohaldada kontrolli tasandil, tuleks vaktsineerimise kuupäeva andmevälja muuta. See oleks parem variant kui vaktsineerimistõendile uue, kehtivusaja lõppkuupäeva sisaldava andmevälja lisamine. Uue andmevälja lisamine tähendaks vajadust kas anda juba välja antud vaktsineerimistõendid uuesti välja või luua tehnilised süsteemid, mis suudavad samal ajal tõlgendada nii varem välja antud vaktsineerimistõendeid, millel puudub kehtivusaja lõppkuupäev, kui ka uusi vaktsineerimistõendeid, millele kehtivusaja lõppkuupäev on märgitud. Ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleks vaktsineerimistõendite standardne kehtivusaeg lisada kõigi liikmesriikide kontrollitaotlustesse. |
(17) |
Vastavalt määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõikele 10 ja artikli 8 lõikele 2 aktsepteeritakse nende sätete kohaselt vastu võetud rakendusakti kohaldamisalasse kuuluvaid vaktsineerimistõendeid samadel tingimustel kui ELi digitaalseid COVID-tõendeid. Seetõttu ei tohiks aktsepteerida vaktsineerimistõendit, mis kinnitab esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja millel märgitud doosi manustamisest on möödas üle 270 päeva. |
(18) |
Määrust (EL) 2021/953 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(19) |
Määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 4 on sätestatud, et kui see on uue teadusliku tõendusmaterjali ilmnemisel tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 13 sätestatud menetlust. |
(20) |
Võttes arvesse, et liikmesriigid reageerivad COVID-19 vaktsiini esmase kuuri lõpetamisest tuleneva kaitse kestust käsitlevale uuele teaduslikule tõendusmaterjalile juba niigi selgelt erinevalt, tuleb tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada määruse (EL) 2021/953 artiklis 13 sätestatud menetlust. Kui viivitamatute meetmete võtmist edasi lükata, võivad need erinevused süvendada, mis kahjustaks usaldust ELi digitaalse COVID-tõendi vastu. Lisaks pikendaks see aega, mille jooksul kodanikud peavad järgima vaktsineerimistõendite aktsepteerimist käsitlevaid ühepoolseid eeskirju. |
(21) |
Võttes arvesse COVID-19 pandeemiaga seotud olukorra kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Selleks et anda piisavalt aega standardse kehtivusaja tehniliseks rakendamiseks, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama alates 1. veebruarist 2022. |
(22) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (4) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas ametlikud märkused 14. detsembril 2021, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2021/953 lisa punkti 1 alapunkt h asendatakse järgmisega:
„h) |
vaktsineerimise kuupäev, st viimase doosi saamise kuupäev (esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist kinnitavat tõendit aktsepteeritakse üksnes juhul, kui selle kuuri viimase doosi manustamisest on möödunud maksimaalselt 270 päeva);“. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/rapid-risk-assessment-sars-cov-2-november-2021
(3) https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-assessment-further-emergence-omicron-18th-risk-assessment
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/463 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2289,
21. detsember 2021,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade sisu esitamise ja turvalise teabevahetuse elektroonilise süsteemi kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, (1) eriti selle artiklit 117 ja artikli 150 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 104 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid koostama ÜPP strateegiakavad kooskõlas kõnealuse määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust. Tuleks kehtestada ÜPP strateegiakavade sisu esitamise eeskirjad, mis põhinevad eelkõige kõnealuse määruse artiklite 107–115 nõuetel. |
(2) |
Selleks et komisjon saaks ÜPP strateegiakavade sisu järjepidevalt ja täielikult hinnata, peaks liikmesriikidel olema võimalus lisada täiendavaid lisasid, mis ei ole määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 kohaselt nõutavad ega vaja kõnealuse määruse artiklite 118 ja 119 kohast heakskiitu. |
(3) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 150 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon loob koostöös liikmesriikidega teabesüsteemi, mis võimaldab ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist komisjoni ja liikmesriigi vahel. Kõnealuse süsteemi toimimiseks on vaja ette näha eeskirjad, eelkõige seoses komisjoni ja liikmesriikide vastavate ülesannete jaotusega. Neid eeskirju tuleks kohaldada teabe suhtes, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115 või kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega. |
(4) |
Kuna liikmesriikidel peavad olema eeskirjad ÜPP strateegiakavasse lisatavate elementide esitamise ja kõnealuste kavade edastamise kohta, kui need komisjonile heakskiitmiseks esitatakse, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
ÜPP strateegiakava sisu
Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2021/2115 V jaotise II peatükis sätestatud ÜPP strateegiakava sisu, nagu on esitatud käesoleva määruse I lisas.
Artikkel 2
ÜPP strateegiakava täiendavad lisad
Lisaks määruse (EL) 2021/2115 artiklis 115 sätestatud teabele võivad liikmesriigid esitada täiendavat teavet oma ÜPP strateegiakava eraldi lisadena.
ÜPP strateegiakava heakskiitmine kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 118 ja ÜPP strateegiakava muutmise heakskiitmine kooskõlas kõnealuse määruse artikli 119 lõikega 10 ei kehti kõnealuste täiendavate lisade kohta.
Artikkel 3
Turvaline elektrooniline teabevahetussüsteem
Liikmesriigid vahetavad teavet, mis tuleb esitada kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115 või kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega, turvalise teabevahetuse elektroonilise süsteemi ehk „SFC2021“ kaudu, mille puhul on komisjoni ja liikmesriikide kohustused esitatud käesoleva määruse II lisas.
Erandina lõikest 1 edastatakse määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükiga seotud teave, mille liikmesriigid peavad saatma vastavalt kõnealuse määruse artikli 143 lõike 4 alusel vastu võetavale rakendusaktile, vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1185 (2) sätestatud eeskirjadele ja kõnealuse rakendusmääruse kohaselt komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infotehnoloogiapõhise süsteemi kaudu.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 1.
(2) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).
I LISA
ÜPP strateegiakava sisu esitamine
1. Strateegiline avaldus
ÜPP strateegiakava ülevaates kirjeldatakse, mida ÜPP abil liikmesriigi territooriumil soovitakse saavutada. Selles keskendutakse peamistele oodatavatele tulemustele ja sekkumistele, sealhulgas keskkonna- ja kliimaaspektide asjakohastele elementidele, pidades silmas tuvastatud vajadusi, ning tehakse kokkuvõte rahaliste vahendite eraldamise peamistest valikutest. Selles näidatakse, kuidas need aspektid on üksteisega seotud. Välja võib tuua selle, kuidas on käsitletud peamisi elemente, mis on esitatud ÜPP strateegiakava kohta käivates komisjoni soovitustes.
2. Vajaduste hindamine, sekkumisstrateegia, kontekstinäitajad ja sihtväärtuste kava
2.1. Vajaduste hindamine
ÜPP strateegiakava selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud iga erieesmärgi kohta järgmine teave:
a) |
olukorra tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) kokkuvõte, mis on jaotatud nelja ossa (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud); |
b) |
iga vajaduse kindlakstegemine ja kirjeldus, olenemata sellest, kas neid ÜPP strateegiakava sekkumistega käsitletakse. See hõlmab järgmist:
|
Selles alapunktis esitatakse ÜPP strateegiakava tasandil järgmine:
a) |
vajaduste tähtsusjärjekord, sealhulgas tehtud valikute ning kasutatud meetodite ja kriteeriumide mõistlik põhjendamine; |
b) |
vajaduse korral selgitus selle kohta, miks teatavaid vajadusi ÜPP strateegiakavas ei käsitleta või käsitletakse osaliselt; |
c) |
vajaduse korral konkreetsete geograafiliste piirkondade, näiteks äärepoolseimate piirkondade, mägi- ja saarepiirkondade vajaduste hinnang. |
2.2. Sekkumisstrateegia
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud iga erieesmärgi kohta järgmine:
a) |
sekkumisstrateegia kirjeldus, milles selgitatakse, kuidas erinevad sekkumised ja ÜPP strateegiakava muud olulised elemendid peaksid vajaduste, sealhulgas territoriaalsete aspektide käsitlemisel koos toimima, kuidas sekkumised aitavad otseselt ja märkimisväärselt kaasa erieesmärgi saavutamisele ning kuidas need kombineeritakse muude asjakohaste vahenditega, mis jäävad väljapoole ÜPP strateegiakava; |
b) |
tulemusnäitajate valik, mis põhineb vajaduste hindamisel, sealhulgas kogu ÜPP strateegiakava jaoks asjakohaste sihtväärtuste ja nendega seotud vahe-eesmärkide põhjendus, võttes aluseks määruse (EL) 2021/2115 I lisas esitatud loetelu. Tulemusnäitajate ja eesmärkide vahelised seosed peavad olema kooskõlas nii vajaduste hinnangu kui ka sekkumisloogikaga ning võtma arvesse sekkumiste ja tulemusnäitajate vahelisi seoseid. Liikmesriigid määravad terveks ÜPP strateegiakava perioodiks iga tulemusnäitaja kohta ühe sihtväärtuse. Kui sihtväärtus on suhtarv, esitavad liikmesriigid lugeja ja nimetaja. Sihtväärtused ja iga-aastaste vahe-eesmärkide väärtused on seotud ja kooskõlas vajadustega ning samuti vastavate tulemusnäitajatega seotud sekkumiste kavandatud väljundite väärtustega ning nende puhul hõlmatakse vajaduse korral määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine; |
c) |
selgitus selle kohta, kuidas sekkumised võimaldavad sihtväärtusi saavutada ning kuidas need on omavahel seotud ja kooskõlas; |
d) |
põhjendus selle kohta, et sekkumiste jaoks eraldatavad rahalised vahendid on määratud sihtväärtuste saavutamiseks piisavad ja kooskõlas rahastamiskavaga; |
e) |
vajaduse korral põhjendus InvestEU kasutamise kohta ja selle kohta, kuidas see aitab kaasa määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ning ÜPP strateegiakava alusel valitud ühe või mitme erieesmärgi saavutamisele. Selles alapunktis esitatakse ka selgitus selle kohta, kuidas aitab riik saavutada liidu 2030. aasta eesmärke, mis on sätestatud strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias, et võimaldada komisjonil hinnata kavandatud ÜPP strateegiakava kooskõla liidu keskkonna- ja kliimaalaste õigusaktide ja kohustustega ning panust nende täitmisse, eelkõige liidu asjaomaste eesmärkide saavutamisse. Liikmesriigid võivad lisada täiendavat teavet ÜPP strateegiakava täiendavasse lisasse, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 2. |
2.3. Kontekstinäitajad
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 I lisas loetletud kontekstinäitajate puhul, mida kasutatakse tulemusnäitajate nimetajatena, lähteväärtus ja -aasta, kasutades uusimaid kättesaadavaid andmeid.
2.4. Sihtväärtuste kava
Selles alapunktis esitatakse koondtabelis sekkumisloogika puhul alapunkti 2.2 alapunkti b kohaselt valitud iga tulemusnäitaja jaoks sihtväärtus ja iga-aastased vahe-eesmärgid.
3. Strateegia ühtsus
Selle punkti igas alapunktis antakse ülevaade ÜPP strateegiakavas sätestatud sekkumiste ja tingimuste kombinatsioonist tulenevast koostoimest ja vastastikusest täiendavusest.
See punkt koosneb järgmistest alapunktidest.
3.1. Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest
Selles alapunktis kirjeldatakse järgmist:
a) |
tingimuslikkuse üldine panus konkreetsete keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse; |
b) |
vastastikune täiendavus asjakohaste baastingimuste (millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3), tingimuslikkuse ning erinevate sekkumiste vahel, mille puhul käsitletakse kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaeesmärke; |
c) |
viis, kuidas eelduste kohaselt saavutatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 105 sätestatud suuremad ambitsioonid keskkonna- ja kliimaeesmärkide puhul; |
d) |
kuidas keskkonna- ja kliimaaspektid aitavad kaasa määruse (EL) 2021/2115 XIII lisas osutatud õigusaktides sätestatud või neist tulenevate pikaajaliste riiklike sihtväärtuste saavutamisele ja on nendega kooskõlas; |
e) |
maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise iga standardi (HPK) puhul, kuidas liidu standardit rakendatakse, hõlmates järgmised elemendid: kokkuvõte põllumajandustavast, territoriaalne kohaldamisala, standardi kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandustootjate liik ning vajaduse korral põhjendus, kuidas tava HPK standardi peamise eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. Kirjeldus peab sisaldama järgmist teavet:
|
f) |
kui liikmesriigid kehtestavad lisaks III lisas sätestatud HPK standarditele kõnealuse lisa põhieesmärkidega seotud täiendavad standardid vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 13 lõikele 2, selgitus põllumajandusettevõttes rakendamise tava kohta, territoriaalne kohaldamisala, standardi kohaldamisalasse kuuluvate põllumajandustootjate liik ning kirjeldus selle kohta, kuidas standard eesmärgi saavutamisele kaasa aitab; |
g) |
vajaduse korral selgitus ÜPP panuse kohta, mille abil võimendatakse toetust ja laiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/783 (1) kohaseid integreeritud strateegilisi loodusprojekte, millest saavad kasu põllumajandustootjate kogukonnad. |
3.2. Ülevaade asjakohastest sekkumistest ja noorte põllumajandustootjate tingimustest
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis b sätestatud elemendid ja vajaduse korral selgitus ÜPP panuse kohta seoses inimeste riikidevahelise õpirändega põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas, keskendudes noortele põllumajandustootjatele ja maapiirkondades elavatele naistele, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/817 (2).
3.3. Ülevaade tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (3) vahelisest seosest
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis c sätestatud elemendid.
3.4. Sissetulekutoetuse õiglasema jaotamise ning tulemuslikuma ja tõhusama suunamise eesmärgiga seotud ülevaade
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis d sätestatud elemendid.
3.5. Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis e sätestatud elemendid. Lisaks käsitletakse sektoripõhises ülevaates vajaduse korral vastastikust täiendavust seoses tingimuslikkuse elementidega.
3.6. Ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele
Selles alapunktis selgitatakse sekkumiste kombinatsiooni, sealhulgas vajaduse korral määruse (EL) 2021/2115 artiklis 19 sätestatud võimalust, mille eesmärk on aidata tagada ühtne ja integreeritud lähenemisviis riskijuhtimisele.
3.7. Riiklike ja piirkondlike sekkumiste ja elementide koosmõju
See alapunkt sisaldab järgmist:
a) |
vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta; |
b) |
kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, siis selgitus selle kohta, kuidas tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse. |
3.8. Ülevaade sellest, kuidas aidatakse saavutada eesmärki parandada loomade heaolu ja võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktis i
Selles alapunktis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis h sätestatud elemendid.
3.9. Selgitus selle kohta, kuidas mitme sekkumise ühised elemendid aitavad lihtsustada protsesse lõplike abisaajate jaoks ja vähendada halduskoormust
Selgituses käsitletakse eelkõige ÜPP rakendamisel võetavaid meetmeid, mis aitavad lihtsustada ÜPP juhtimist ja haldamist tehnoloogia ja andmete kasutamise kaudu ning ÜPP strateegiakavas ette nähtud sekkumiste ülesehituse lihtsustamise kaudu.
4. Mitme sekkumise ühised elemendid
4.1. Mõisted ja miinimumnõuded
See alapunkt sisaldab järgmist:
a) põllumajanduslik tegevus
Põllumajandusliku tootmise mõistega seoses esitavad liikmesriigid teavet üksnes juhul, kui nad muudavad mõiste määratlust võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (4) artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktiga i.
Mis puudutab põllumajandusmaa säilitamise mõistet, siis esitatakse see mõiste igat liiki põllumajandusmaa kohta (põllumaa, püsikultuuride all olev maa-ala ja püsirohumaa). Kui liikmesriigid määratlevad eraldi nõuded kesa suhtes, tuleb esitada sellekohane täpsustav teave;
b) põllumajandusmaa
Vajaduse korral esitatakse määruses (EL) 2021/2115 sätestatud mõiste täiendavad elemendid.
Eelkõige esitatakse vajaduse korral teave järgmiste elementide kohta:
i) |
agrometsandussüsteemide elemendid, kui süsteem on loodud või seda hoitakse ülal põllumajandusmaal, täpsustades need elemendid iga põllumajandusmaa liigi kohta (põllumaa, püsikultuuride all olev maa-ala ja püsirohumaa); |
ii) |
puukoolide mõiste; |
iii) |
lühikese raieringiga madalmetsa mõiste, mis hõlmab vähemalt raietsükli, taimeliikide või -kategooriate loetelu ja istutustiheduse; |
iv) |
püsirohumaa puhul kirjeldus iga selle mõiste määratluses kasutatud üksikelemendi kohta, nagu mullaharimine, kündmine, uuendamine eri liiki rohuga või kinnistunud kohalikud tavad; |
c) toetusõiguslik hektar
Esitatakse määruses (EL) 2021/2115 sätestatud mõiste täiendavad elemendid, vajaduse korral eelkõige järgmised elemendid:
i) |
kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, et maad kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, juhul kui maad kasutatakse ka muuks kui põllumajanduslikuks tegevuseks; |
ii) |
kriteeriumid, millega tagatakse s, et maa on põllumajandustootja kasutuses; |
iii) |
ajavahemik, mille jooksul peab maa-ala vastama mõiste „toetusõiguslik hektar“ määratlusele; |
iv) |
kui maa-alasid võib põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada ainult iga kahe aasta tagant, siis sellekohase otsuse põhjendus, mis peab tuginema keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud põhjustele; |
v) |
kui hõlmata võib maastikuelemendid, mis ei ole HPK standardite alusel kaitstud, siis selliste elementide kirjeldus, näiteks nende maastikuelementide maksimaalne suurus ja maksimaalne lubatud osakaal maatükist, kui see on asjakohane; |
vi) |
kui toetusõigusliku ala kindlaksmääramiseks kohaldatakse üksikute toetusõiguseta maastikuelementidega püsirohumaa suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, kirjeldus nende vähenduskoefitsientide aluseks olevate põhimõtete kohta; |
vii) |
kui otsustatakse säilitada toetusõigus varem toetusõiguslike alade puhul, mis ei vasta enam määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 punktide a ja b alusel „toetuskõlbliku hektari“ määratlusele, tulenevalt riiklike kavade rakendamisest, siis kõnealuste riiklike kavade kirjeldus, sealhulgas järgmine teave:
|
d) aktiivne põllumajandustootja
Aktiivse põllumajandustootja mõistega seoses esitatakse järgmine teave:
i) |
kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks põllumajandustootjad, kellel on minimaalsel tasemel põllumajanduslik tegevus; |
ii) |
kui täiendava vahendina kasutatakse mittepõllumajanduslikke tegevusi hõlmavat negatiivset loetelu, siis selle kirjeldus; |
iii) |
kui see on asjakohane, siis otsetoetuste summa (mis ei ole suurem kui 5 000 eurot), mille puhul tuleb põllumajandustootjad igal juhul lugeda aktiivseteks põllumajandustootjateks, ja sellekohane põhjendus; |
e) noor põllumajandustootja
Noore põllumajandustootja mõistega seoses esitatakse järgmine teave:
i) |
vanuse ülempiir; |
ii) |
põllumajandusliku majapidamise juhina tegutsemise tingimused; |
iii) |
nõutavad asjakohane väljaõpe ja/või oskused; |
f) uus põllumajandustootja
Uue põllumajandustootja mõistega seoses esitatakse järgmine teave:
i) |
põllumajandusliku majapidamise juhina esimest korda tegutsemise tingimused; |
ii) |
nõutav asjakohane väljaõpe või oskused; |
g) otsetoetuste saamise miinimumnõuded
Otsetoetuste saamise miinimumnõuetega seoses esitatakse künniste kirjeldus ja põhjendus; need künnised esitatakse vajaduse korral hektarites kahe komakoha täpsusega ja/või eurodes kahe komakoha täpsusega;
h) maapiirkond
Lisatakse maapiirkondade mõiste määratlused ja märgitakse kohaldatavus kogu ÜPP strateegiakava raames;
i) ÜPP strateegiakavaga seotud muud mõisted
Kui ÜPP strateegiakava raames kasutatakse muid otsetoetuste, maaelu arengu või valdkondliku toetuse puhul kohaldatavaid mõisteid, tuleb neid kirjeldada, hõlmates sealhulgas kirjelduse nende konkreetse kohaldamisala kohta.
4.2. Otsetoetuste andmise vormis sekkumistega seotud elemendid
See alapunkt sisaldab järgmist:
a) territoriaalne lähenemine
Vajaduse korral iga territooriumide rühma kirjeldus, sealhulgas sarnaste sotsiaal-majanduslike või põllumajanduslike tingimuste selgitus;
b) toetusõigused
Toetusõiguste süsteemi kirjelduse ja reservi toimimisega seoses vajaduse korral märge esimese aasta kohta, mil toetusõigusi ei ole, kui toetusõigused kavatsetakse järk-järgult kaotada;
c) riigisisese ühtlustamise süsteem
Iga territooriumide rühma puhul, kui see on asjakohane, ja kui alates esimesest aastast ei kasutata ühtset määra, riigisisese ühtlustamise meetodi kirjeldus, sealhulgas järgmised elemendid:
i) |
sihtaasta toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme ja individuaalsete toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme jaoks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 3; |
ii) |
ühtlustamisetapid, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 4; |
iii) |
vajaduse korral sihtaastal saavutatava ühtse määra väärtus, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 4; |
iv) |
sihtaasta minimaalse ühtlustamise protsendi ja minimaalse ühikuväärtuse jaoks, kusjuures protsent arvutatakse kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse kavandatud keskmisest ühikusummast sihtaastal, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 5; |
v) |
ühtlustamise rahastamine, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 6; |
vi) |
vajaduse korral kirjeldus selle kohta, kuidas vähendatakse toetusõigusi ainult selle osa suhtes, mis ületab keskmist kavandatud ühikusummat, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõike 6 teises lõigus; |
vii) |
vajaduse korral toetusõiguse ühikuväärtuse maksimaalse vähendamise protsent, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 24 lõikes 7; |
d) reservi toimimine
Vajaduse korral selgitatakse iga territooriumide rühma puhul reservi toimimist, hõlmates eelkõige järgmised elemendid:
i) |
reservi loomise süsteemi kirjeldus; |
ii) |
kirjeldus selle kohta, millised on toetuskõlblike põllumajandustootjate eri kategooriad, kuidas nad reservi kasutada saavad, kuidas toimub uue toetusõiguse eraldamine või olemasoleva toetusõiguse väärtuse suurendamine ning kuidas nad tähtsuse järjekorda seatakse; |
iii) |
reservi rahaliste vahendite täiendamise eeskirjad; |
iv) |
toetusõiguste kehtivuse lõppemise ja reservi tagastamise eeskirjad; |
e) toetusõiguste üleandmise eeskirjad
Vajaduse korral toetusõiguste üleandmise eeskirjad;
f) otsetoetuste vähendamine
Vajaduse korral toetuste vähendamise ja piiramise kirjeldus, hõlmates eelkõige teabe järgmise kohta:
i) |
osamaksed, vähendusprotsendid ja nende selgitus; |
ii) |
vajaduse korral tööjõukulude mahaarvamise meetod; |
iii) |
otsetoetuste vähendamise ja piiramise tulemusena saadav summa iga aasta kohta ning selle kavandatav eraldamine; |
g) künniste või piirmäärade kohaldamine juriidiliste isikute liikmete, füüsiliste või juriidiliste isikute rühmade või seotud üksuste rühmade tasandil
Otsused ja põhjendused seoses künniste ja piirmääradega, mis kehtestatakse juriidiliste isikute liikmete või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmade või seotud juriidiliste isikute rühma tasandil, vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 110 punkti d alapunktile iii, vajaduse korral kõigi sekkumisliikide kohta, märkides ära, millised on asjaomased sekkumised;
h) panus riskijuhtimisvahenditesse
Vajaduse korral kirjeldus määruse (EL) 2021/2115 artikli 19 kavandatava rakendamise kohta, sealhulgas otsus selle jaoks määratavate otsetoetuste protsendi kohta.
4.3. Tehniline abi
See tehnilise abi kasutamist kirjeldav alapunkt sisaldab eelkõige järgmist:
a) |
selle eesmärgid; |
b) |
selle ulatus ja soovituslik tegevuste kava; |
c) |
tehnilise abi saajad; |
d) |
protsent Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ÜPP strateegiakavasse tehtavast kogutoetusest, mida kasutatakse tehnilise abiga seotud tegevuste rahastamiseks, esitades selle ühtse protsendimäärana ÜPP strateegiakava perioodi kohta kahe komakoha täpsusega. |
4.4. ÜPP võrgustik
See ÜPP võrgustikku kirjeldav alapunkt sisaldab eelkõige järgmist:
a) |
riikliku ÜPP võrgustiku kokkuvõtlik ülevaade ja selle eesmärgid, sealhulgas selliste tegevuste kirjeldus, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ja teadmistevoogu põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames ning kohalike tegevusrühmade vahelist suhtlust programmi LEADER raames või kogukonna juhitavat kohalikku arengut; |
b) |
riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine, sealhulgas asjaolu, kas võrgustik hõlmab piirkondliku tasandi komponente; esialgne osa tehnilise abi vahenditest, mis eraldatakse ÜPP võrgustiku jaoks, perioodi esialgne eelarve ja riikliku ÜPP võrgustiku käivitamise esialgne ajakava. |
4.5. EAFRD ja teiste maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse koordineerimine, piiritlemine ja nende vastastikune täiendavus
Selles alapunktis antakse ülevaade EAFRD ja teistes maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse koordineerimisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest, sealhulgas kirjeldatakse liidu fondidest maapiirkondade jaoks antava toetuse üldise kooskõla aspekti, tuues välja, kuidas nende kasutamist optimeeritakse, ning selgitades tegevuse piiritlemise ja koordineerimise mehhanisme.
4.6. Rahastamisvahendid
Selles alapunktis esitatakse vajaduse korral rahastamisvahendite üldine kirjeldus ja nende kasutamise põhjendus, hõlmates teabe järgmise kohta:
a) |
rakendamise liik, sealhulgas juhtimisteave; |
b) |
võimalik fondivalitseja; |
c) |
pakutavate finantstoodete liik (laen, tagatis, omakapital); |
d) |
rahastamisvahendi kaudu lõppsaajatele pakutavad hüved; |
e) |
vajaduse korral territoriaalne kohaldamisala; |
f) |
muud tehnilised eeskirjad, mis on ühised kõikidele sekkumistele, näiteks kombineerimisega seotud aspektid. |
4.7. Maaelu arengut toetavate sekkumiste või teatavaid sektoreid toetavate sekkumiste ühised elemendid
See alapunkt sisaldab järgmist:
a) |
valikud, mis tehakse seoses EAFRD osaluse määraga, mida kohaldatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil, sõltuvalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 91 lõikes 2 osutatud piirkonnatüüpidest, ning kõnealuse määruse artikli 91 lõikes 3 osutatud teatavate sekkumiskategooriate puhul; |
b) |
vajaduse korral selliste mitterahastamiskõlblike investeeringute üldloetelu, mida pole sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3; |
c) |
vajaduse korral muud elemendid, mis on asjakohased mitmete maaelu arengut toetavate sekkumiste või teatavaid sektoreid toetavate sekkumiste rakendamise puhul, kui sekkumiste kirjeldus neid ei hõlma. |
5. Sekkumiste kirjeldus
Selles punktis, milles käsitletakse strateegias märgitud määruse (EL) 2021/2115 artikli 111 kohaseid sekkumisi, sealhulgas piirkondlikul tasandil kehtestatud sekkumisi, esitatakse järgmine teave:
a) |
sekkumise määratlus;
|
b) |
panus strateegiasse:
|
c) |
kirjeldus ja rahastamiskõlblikkuse tingimused:
|
d) |
finantsteave:
|
e) |
toetusesaajatele antav toetus:
|
f) |
teatavaid sekkumisliike iseloomustav täiendav teave:
|
g) |
teave WTO nõuete täitmise kohta, sealhulgas:
|
6. Rahastamiskava
See punkt sisaldab järgmist teavet.
6.1. Ülevaatetabel
Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 112 lõikes 2 sätestatud elemendid.
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada määruse (EL) 2021/2115 artiklis 103 sätestatud eraldiste fondide vahel ümberpaigutamise võimalust, esitavad selle teabe iga ÜPP strateegiakava perioodi aasta kohta, mille jaoks nad soovivad seda paindlikkust kasutada. Liikmesriigid võivad 2025. aastal oma otsuse 2027. eelarveaasta eraldiste kohta läbi vaadata.
Ülevaatetabelis esitatud teave peab võimaldama kontrollida, kas määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92, 93, 95, 97 ja 98 sätestatud minimaalsete kulutuste nõuete täitmiseks vajalikud eraldised on nõuetekohaselt reserveeritud.
Selle teabe alusel arvutatakse rahalised ülemmäärad, mis tulenevad liikmesriikide poolt määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92, 93, 95, 97 ja 98 sätestatud minimaalsete kulutuste nõuete täitmiseks reserveeritud summade mahaarvamisest (pöördülemmäärad).
Määruse (EL) 2021/2115 artiklites 92–98 osutatud miinimum- ja maksimumsummad arvutatakse alati määruse (EL) 2021/2115 artiklites 87, 88 ja 89 osutatud liikmesriikide rahaeraldiste alusel pärast võimalikke ümberpaigutusi.
Kui liikmesriigid otsustavad aga eraldada rahalisi vahendeid InvestEU-le, LIFE-le ja/või Erasmusele, esitatakse vastavad iga-aastased summad ülevaatetabelis. Määruse (EL) 2021/2115 XI lisa ei muudeta ja kõiki miinimumeraldiste kohustusi võrreldakse kõnealuse määruse XI lisas esitatud summadega, mis ei välista kõnealuseid konkreetseid eraldisi.
Kuna noortele põllumajandustootjatele mõeldud miinimumeraldiste nõuet võidakse täita nii EAGFi kui ka EAFRD abil, märgivad liikmesriigid, kes otsustavad eraldada määruse (EL) 2021/2115 XII lisas sätestatud miinimumist suurema summa, summad, mida kasutatakse iga fondi puhul miinimumeraldise nõude täitmiseks. Selle alusel arvutatakse pöördülemmäärad.
6.2. Üksikasjalik finantsteave ning jaotus sekkumiste ja kavandatud väljundite kaupa
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 112 lõikes 3 osutatud üksikasjalikus rahastamiskavas esitatakse ülevaade liikmesriikide eraldistest tehtavate maksete esialgsest eeldatavast aastasest tasemest ÜPP strateegiakava rakendamise ajal ja teave EAFRD kaasrahastamise määrade kohta.
7. Juhtimis- ja koordineerimissüsteemid
7.1. Juhtorganite, korraldusasutus(t)e ja muude organite identifitseerimine
See alapunkt sisaldab järgmist:
a) |
iga organi liigi (pädev(ad) asutus(ed), korraldusasutus(ed), makseasutus(ed), vajaduse korral koordineeriv asutus ja sertifitseerimisasutus(ed)) puhul viide fondi(de)le, mille eest nad vastutavad, ning vastutava(te) isiku(te) nimi (nimed) ja kontaktandmed; sama teave esitatakse teiste organite, nagu seirekomisjon(id), vajaduse korral volitatud ja vahendusasutused, samuti AKISe asjaomased koordineerivad struktuurid, ÜPP kava teabevahetusametniku, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 48, ning ÜPP võrgustiku puhul. Täpsustatakse ka volitatud ja vahendusasutuse(te) roll; |
b) |
pädeva asutuse ülesehituse ja korralduse lühikirjeldus; |
c) |
kui rahastamisvahendite rakendamine on delegeeritud piirkondlikele omavalitsustele, rahastamisvahendi tegevuse juhtimise korra kirjeldus (korraldusasutuse ja makseasutuse ülesannete delegeerimine, näiteks toetusesaaja valimine, aruandlus, maksed, kontroll). |
7.2. Seire- ja aruandlussüsteemide kirjeldus
ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse hindamiseks vajaliku teabe salvestamiseks, säilitamiseks, haldamiseks ja esitamiseks loodud seire- ja aruandlussüsteemide, sealhulgas määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 kohase iga-aastase tulemusaruande jaoks loodud aruandlussüsteemi lühikirjeldus.
7.3. Teave kontrollisüsteemide ja karistuste kohta
a) Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem
Ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi käsitlev teave hõlmab järgmist:
i) |
täpsustused kohaldamisala kohta, eelkõige selle kohta, kas seda kasutatakse veinisektoris, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 65, ja tingimuslikkuse kohta; |
ii) |
vajaduse korral põllumajandusliku maatüki, sealhulgas põllumajandusmaa määratlus; |
iii) |
kinnitus ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta alates 1. jaanuarist 2023 ning selle kohta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise II peatükis sätestatud nõuded (9) on täidetud; |
iv) |
teave määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis c ja artikli 66 lõike 1 punktis g osutatud loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi(de) kohta; |
v) |
kas kohaldatakse automaatset taotluste süsteemi; |
vi) |
kontrolli- ja karistussüsteemi(de) kirjeldus, milles selgitatakse eelkõige, kas süsteem hõlmab süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmavad muu hulgas valdkondi, kus vearisk on kõige suurem, ning kuidas kontrollide tase tagab riskide tulemusliku juhtimise, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõikes 1. Karistuste kohta esitatavas teabes selgitatakse karistusi, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud sekkumiste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavuse korral. Kui erinevate sekkumiste suhtes kohaldatakse erinevaid kontrolli- ja karistussüsteeme, esitatakse teave iga süsteemi kohta. |
Lisateavet võib esitada põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise või loomapõhise taotlussüsteemi ning pinnaseiresüsteemi kohta, kui liikmesriik peab seda oluliseks.
b) Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmamata sekkumiste kontrolli- ja karistussüsteem
Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmamata EAGFi ja EAFRD sekkumiste puhul peab teave sisaldama järgmist:
i) |
karistussüsteemi lühikirjeldus kooskõlas tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetega; |
ii) |
kontrollisüsteemi(de) lühikirjeldus, sealhulgas vajaduse korral rahastamisvahendite eripärad; |
iii) |
lühiselgitus selle kohta, kuidas järgitakse hankelepingute sõlmimise korda. |
c) Tingimuslikkuse kontrolli- ja karistussüsteem
See alapunkt sisaldab järgmist:
i) |
tingimuslikkuse kontrollisüsteemi kirjeldus; |
ii) |
märge iga kohustusliku majandamistingimuse ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude kontrollide liikide kohta; |
iii) |
karistussüsteemi kirjeldus; |
iv) |
korduvuse ja tahtlikkuse põhimõtete määratlemine ja kohaldamine; |
v) |
märge väikeste põllumajandusettevõtjate suhtes lihtsustatud kontrollisüsteemi kohaldamise kohta; |
vi) |
teave nende pädevate kontrolliasutuste kohta, kes vastutavad tingimuslikkuse standardite ja kohustuslike majandamistingimuste kontrollimise eest. |
d) Sotsiaalne tingimuslikkus
See alapunkt sisaldab järgmist:
i) |
sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus; |
ii) |
sotsiaalse tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus. Kui sotsiaalset tingimuslikkust kohaldatakse alates 2024. või 2025. aastast, esitatakse punktides i ja ii osutatud kirjeldus hiljemalt ÜPP strateegiakava muudatuses, mille komisjon on määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 kohaselt heaks kiitnud enne sotsiaalse tingimuslikkuse kohaldamise esimest aastat. |
8. Ajakohastamine: AKIS ja digitaliseerimine
8.1. AKISe üldine organisatsiooniline ülesehitus
See alapunkt sisaldab selgitust SWOT-analüüsil põhineva üldise AKISe strateegilise lähenemisviisi kohta ning vajaduste hinnangut, milles kirjeldatakse sekkumiste ja meetmete koostoimet seoses määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes 2 osutatud sektoriülese eesmärgi saavutamisega.
8.2. Nõustamisteenuste, teadusuuringute, ÜPP võrgustike ja sekkumiste koostoime AKISe raames
Selles alapunktis selgitatakse nõustajate, teadlaste ja ÜPP võrgustike koostöö korraldust. Märgitakse, kas kavandatud tegevused on kombineeritud muude asjakohaste meetmete või vahenditega ÜPP strateegiakava kohaldamisalas ja sellest väljaspool.
8.3. Põllumajandusnõustajate töökorralduse kirjeldus
Selles alapunktis selgitatakse, kuidas on korraldatud nõustamine, kuhu on kaasatud kõik nõustajad ja mis hõlmab kõiki määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõigetes 2 ja 4 osutatud elemente, järgides ühtlasi kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 sätestatud erapooletuse nõudeid.
8.4. Innovatsiooni toetamise kirjeldus
Selles alapunktis selgitatakse, kuidas on korraldatud innovatsiooni toetamine ja teadmiste liikumine AKISe raames.
8.5. Digitaliseerimisstrateegia
Selles alapunktis selgitatakse strateegilist lähenemisviisi digitaliseerimise edendamisele, sealhulgas digitaliseerimisstrateegia meetmete kohandamist, et vältida või vähendada piirkondade, ettevõtlusvaldkondade ja elanikkonnarühmade vahelisi digilõhesid.
9. ÜPP strateegiakava lisad
9.1. I lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ osutatud eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta (10)
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 1 osutatud ÜPP strateegiakava I lisa sisaldab eelhindamise tulemuste kokkuvõtet ning eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) peamisi soovitusi.
Vastavalt ÜPP strateegiakava elementidele, mida selle eelhindamise käigus hinnatakse, liigitatakse soovitused järgmiselt:
— |
SWOT-analüüs, vajaduste hindamine; |
— |
sekkumisloogika/panus eesmärkide saavutamisse; |
— |
väline/sisemine sidusus; |
— |
eelarvevahendite eraldamine; |
— |
väljundid, tulemused ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kehtestamine; |
— |
halduskoormuse vähendamise meetmed; |
— |
rahastamisvahendid; |
— |
keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud soovitused; |
— |
muu. |
Tuleb selgelt märkida, kuidas soovitusi on käsitletud, või lisada põhjendus selle kohta, miks neid ei ole arvesse võetud.
Esitatakse lingid täielikule eelhindamisaruandele ja KSH aruandele.
9.2. II lisa ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüsi kohta
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 2 osutatud ÜPP strateegiakava II lisas esitatakse SWOT-analüüsis iga eesmärgi kohta kõnealuses sättes sätestatud elemendid vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõigetele 1 ja 2. SWOT-analüüs koosneb neljast põhielemendist: tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ning selles märgitakse muude kasutatud andmete kui kontekstinäitajad allikad.
9.3. III lisa partneritega konsulteerimise kohta
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 3 osutatud ÜPP strateegiakava III lisa sisaldab partneritega, eelkõige asjaomaste piirkondliku ja kohaliku tasandi asutustega konsulteerimise tulemusi ja lühikirjeldust selle kohta, kuidas konsultatsioon toimus.
9.4. IV lisa puuvilla eritoetusega seotud sekkumiste kohta
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 4 osutatud ÜPP strateegiakava IV lisa hõlmab järgmist:
Rahastamiskõlblikkuse tingimused, et tagada kooskõla SWOT-analüüsi/vajaduste hindamise ja muude sekkumistega, eelkõige:
|
tekst |
||||||
Puuvilla eritoetusega seotud sekkumise ja teiste ÜPP strateegiakava sekkumiste vastastikune täiendavus |
tekst |
9.5. V lisa täiendava riikliku rahastamise kohta
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud ÜPP strateegiakava V lisas esitatakse järgmine teave iga maaelu arenguga seotud sekkumise kohta, millele antakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõike 5 punktides a, b ja c ning artikli 146 esimeses lõigus osutatud täiendavat riiklikku rahastamist:
Määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatüki artikkel, mille kohaselt rahastamine toimub |
tekst |
||||||
Rahastamise riiklik õiguslik alus |
tekst |
||||||
ÜPP strateegiakava sekkumine, mida rahastatakse |
tekst |
||||||
Rahastamise kogueelarve (eurodes) |
arv |
||||||
Märge määruse (EL) 2021/2115 asjakohastele nõuetele vastavuse kohta |
JAH/EI |
||||||
Vastastikune täiendavus:
|
Märkige need, mida kohaldatakse, ja esitage vajaduse korral lisateavet. |
||||||
Hõlmatud ELi toimimise lepingu artikliga 42 |
JAH/EI (kui EI, märkige riigiabi kontrollimise ja heakskiitmise vahend) |
Seoses puu- ja köögiviljasektoriga esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 53 osutatud riikliku rahalise abi kohta järgmine teave:
Riikliku rahalise abi hinnanguline aastane summa puu- ja köögiviljasektoris asjaomaste piirkondade kaupa ning liikmesriigi kogutoetus |
tekst |
9.6. VI lisa riikliku üleminekutoetuse kohta (asjakohasel juhul)
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 6 osutatud ÜPP strateegiakava VI lisa sisaldab selles sättes sätestatud elemente iga individuaalse riikliku üleminekutoetuse kohta sektorite kaupa, kui see on asjakohane:
a) |
iga-aastane sektoripõhine toetussumma iga sektori kohta, millele antakse riiklikku üleminekutoetust;
|
b) |
asjakohasel juhul iga sektori toetuse maksimaalne ühikumäär perioodi iga aasta kohta, järgides maksimaalset ühikumäära;
|
c) |
asjakohasel juhul teave võrdlusperioodi kohta, mida on muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 147 lõike 2 teisele lõigule;
|
d) |
riikliku üleminekutoetuse ja ÜPP strateegiakava kohase sekkumise vastastikuse täiendavuse lühikirjeldus. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(5) Kõigi määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 1 kohaselt määratud alade kaart.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
(8) EÜT L 147, 18.6.1993, lk 26.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
II LISA
Komisjoni ja liikmesriikide ülesanded seoses SFC2021ga
1. Komisjoni ülesanded
1.1. |
Tagada liikmesriigi ja komisjoni vahel toimuva ametliku ja turvalise teabevahetuse jaoks loodud elektroonilise süsteemi (edaspidi „SFC2021“) toimimine. SFC2021 sisaldab vähemalt teavet, mis on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatud vormides. |
1.2. |
Tagada SFC2021 järgmised karakteristikud:
|
1.3. |
Tagada SFC2021 infoturvapoliitika, mida kohaldatakse süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjaomastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2017/46 (2). |
1.4. |
Määrata üks või mitu isikut, kes vastutavad SFC2021 infoturvapoliitika määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest. |
2. Liikmesriikide ülesanded
2.1. |
Tagada, et määruse (EL) 2021/2115 VI jaotise kohaselt kindlaks määratud programmi haldavad liikmesriigi asutused ja kindlaks määratud organid, kes täidavad teatavaid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid, sisestavad SFC2021sse teabe, mille edastamise eest nad vastutavad, ja kõik selle ajakohastatud versioonid. |
2.2. |
Tagada sellise teabe kontrollimine, mille on esitanud muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas. |
2.3. |
Tagada eespool punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud ülesannete lahusus liikmesriigi infotehnoloogiliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu, mis on SFC2021ga automaatselt ühendatud. |
2.4. |
Määrata isik või isikud, kelle ülesandeks on hallata juurdepääsuõigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid:
|
2.5. |
Kehtestada üksikisikute privaatsust ja isikuandmete kaitset ning juriidiliste isikute ärisaladust tagav kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2016/679 (4) ja (EL) 2018/1725 (5). |
2.6. |
Võtta vastu SFC2021-le juurdepääsu käsitlev riiklik, piirkondlik või kohalik infoturvapoliitika, mis põhineb kõigi SFC2021 kasutavate asutuste suhtes kohaldataval riskihinnangul ja milles käsitletakse järgmisi aspekte:
|
2.7. |
Teha komisjonile taotluse korral kättesaadavaks punktis 2.6 osutatud põhimõtteid sisaldav dokument (dokumendid). |
2.8. |
Määrata riikliku, piirkondliku või kohaliku infoturvapoliitika säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest vastutav(ad) ning komisjoni poolt määratud ja punktis 1.4 osutatud isiku(te) kontaktisiku(te)na tegutsev(ad) isik(ud). |
3. Komisjoni ja liikmesriikide ühised ülesanded
3.1. |
Tagada juurdepääs kas otse interaktiivse kasutajaliidese (st veebirakenduse) või eelnevalt kindlaksmääratud protokolle (st veebiteenuseid) kasutava tehnilise liidese kaudu, mis võimaldavad liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2021 vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada. |
3.2. |
Näha ette kuupäev, mil liikmesriik edastab elektroonilise teabevahetuse käigus teabe elektrooniliselt komisjonile ja vastupidi; see kuupäev on asjaomase dokumendi esitamise kuupäev. |
3.3. |
Tagada, et ametlikke andmeid vahetatakse SFC2021 kaudu (välja arvatud vääramatu jõu korral) ja et SFC2021sse manustatud elektroonilistel vormidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed“) ei asendata struktureerimata andmetega ning et vasturääkivuste korral on struktureeritud andmed struktureerimata andmete suhtes ülimuslikud.
Vääramatu jõu, SFC2021 tõrke või SFC2021ga ühenduse puudumise korral võib liikmesriik komisjoni eelneval nõusolekul saata dokumendid muus vormis vastavalt komisjoni kehtestatud tingimustele. Kui vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, sisestab asjaomane isik paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata SFC2021sse. |
3.4. |
Tagada SFC2021-portaalis avaldatud infoturbe tingimuste ning komisjoni poolt andmeedastuse turvalisuse tagamiseks SFC2021s rakendatavate meetmete järgimine, eelkõige seoses punktis 2.3 osutatud tehnilise liidese kasutamisega liikmesriigi infotehnoloogiliste juhtimis- ja kontrollisüsteemide osana. |
3.5. |
Rakendada SFC2021s salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagada nende tõhusus. |
3.6. |
Ajakohastada ja läbi vaadata igal aastal SFC2021-süsteemi infoturvapoliitika ning asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud infoturvapoliitikad tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
(2) Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/486 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2290,
21. detsember 2021,
millega kehtestatakse eeskirjad meetodite kohta, mille abil arvutatakse ühised väljund- ja tulemusnäitajad, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013) I lisas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, (1) eriti selle artiklit 133,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada ÜPP tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel. Selles määruses on sätestatud liidu ÜPP eesmärgid ja määratud kindlaks sekkumisviisid ning liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühisnõuded; samas võimaldab määrus liikmesriikidele paindlikkust oma ÜPP strateegiakavades ettenähtavate sekkumiste kavandamisel. Liikmesriigid peavad kõnealused ÜPP strateegiakavad koostama ja esitama oma kavade projektid komisjonile 1. jaanuariks 2022. |
(2) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 128 kohaselt tuleb kehtestada tulemusraamistik, et ÜPP strateegiakava rakendamise ajal oleks võimalik selle tulemuslikkusest aru anda, seda seirata ja hinnata. Selleks on määruse (EL) 2021/2115 I lisas sätestatud ühised väljund- ja tulemusnäitajad, mis on aluseks tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise mehhanismidele ning ÜPP seirele ja hindamisele. Tuleb kehtestada selged ühised eeskirjad nimetatud näitajate arvutamise meetodite kohta. |
(3) |
Kuna liikmesriikidel on eeskirju ühiste väljund- ja tulemusnäitajate arvutamise meetodite kohta vaja ajal, mil nad koostavad ÜPP strateegiakavade projekte, et esitada need komisjonile 1. jaanuariks 2022, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2021/2115 I lisas sätestatud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate arvutamise meetodid on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
LISA
MÄÄRUSE (EL) 2021/2115 I LISAS SÄTESTATUD ÜHISTE VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJATE ARVUTAMISE MEETODID
VÄLJUNDNÄITAJAD
Tulemuslikkuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatavate väljundnäitajate arvutamise meetodid
1. |
Tulemuslikkuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kasutatavate näitajate arvutamisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmist:
|
Ettemaksete aruandlus tulemuslikkuse kontrollimisel ja heakskiitmisel kasutatavate väljundnäitajate puhul
2. |
Sekkumisi, mille puhul on maksed tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 (1) artikli 32 lõike 4 punktis a ja lõikes 5 ning artikli 44 lõikes 3 osutatud ettemaksetena enne vastava väljundi täielikku saavutamist, ei lisata määruse (EL) 2021/2115 artikli 128 kohasesse iga-aastasesse tulemusaruandesse selle põllumajandusliku eelarveaasta kohta, mil ettemakse tehti. Need ettemaksed esitatakse põllumajandusliku eelarveaasta kohta, mil väljundiga seotud maksed täies ulatuses tehakse. |
Aruandlus väljundnäitajate koondväärtuste ning seire, teavitamise ja hindamise eesmärgil kasutatavate väljundnäitajate O.3 ja O.34 väärtuste kohta
3. |
Väljundnäitajate koondväärtuste ja muude väljundväärtuste esitamisel kohaldatakse järgmist:
|
Seire, teavitamise ja hindamise eesmärgil kasutatavate väljundnäitajate koondväärtuste arvutamise meetodid
4. |
Väljundnäitajate koondväärtuste arvutamisel arvestatakse väljundeid järgmiselt:
|
Täiendav riiklik rahastamine väljundnäitajate puhul
5. |
Kui toetust antakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendava riikliku rahastusena (edaspidi „täiendav riiklik rahastus“), kohaldatakse järgmist:
|
Eeskirjad topeltarvestuse vältimiseks seire, teavitamise ja hindamise eesmärgil kasutatavate väljundnäitajate puhul
6. |
Topeltarvestuse vältimiseks väljundnäitajate koondväärtuste arvutamisel kohaldatakse järgmist:
|
TULEMUSNÄITAJAD
Erieesmärkide, tulemusnäitajate ja sekkumiste vaheline seos
7. |
Liikmesriigid toovad oma ÜPP strateegiakavas välja seosed erieesmärkide, tulemusnäitajate ja sekkumiste vahel järgmiselt:
|
Tulemusnäitajate üksikasjalikud arvutusmeetodid
8. |
Tulemusnäitajate kavandamisel ja nende esitamisel iga-aastases tulemusaruandes tuleb arvesse võtta järgmisi punkte:
|
Eeskirjad, et vältida tulemusnäitajate puhul topeltarvestust
9. |
Topeltarvestuse vältimiseks tulemusnäitajate arvutamisel kohaldatakse järgmist:
|
Tulemusnäitajate nimetajad
10. |
Nimetajate suhtes kohaldatakse järgmist:
|
Tulemusnäitajate jaotus aruandluses
11. |
Liikmesriigid esitavad iga asjakohase tulemusnäitaja kohta ainult ühe väärtuse. Erandina esimesest lausest on nõutavad järgmised jaotused:
|
Loomade loomühikuteks ümberarvestamise koefitsiendid
12. |
Ümberarvestuskoefitsientide kasutamise suhtes kohaldatakse järgmisi punkte:
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/494 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2291,
21. detsember 2021,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Ühendkuningriiki käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, kust on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
(4) |
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas on sätestatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, kust on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
(5) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealuse puhangu kolle asub Inglismaal Leicestershire’i krahvkonnas Charnwoodi omavalitsusüksuses Barrow upon Soari lähedal uues käitises ning seda kinnitati 30. novembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(6) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangukolded asuvad Inglismaal Põhja-Yorkshire’i krahvkonnas Hambletoni omavalitsusüksuses Thirski lähedal uues käitises, Inglismaal Staffordshire’i krahvkonnas East Staffordshire’i omavalitsusüksuses Tutbury lähedal ning Inglismaal Herefordshire’i krahvkonnas Põhja-Hefordshire’i omavalitsusüksuses Leominsteri lähedal ning seda kinnitati 2. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
(7) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangukolded asuvad Šotimaal Dumfries and Galloway tervikomavalitsuses Dumfriesshire’i krahvkonnas Gretna lähedal, Walesis Powysi tervikomavalitsuses Crickhowelli lähedal ning Inglismaal Põhja-Yorkshire’i krahvkonnas Richmondshire’i omavalitsusüksuses Richmondi lähedal ning seda kinnitati 3. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
(8) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangukolded asuvad Inglismaal Gloucestershire’i krahvkonnas Forest of Deani omavalitsusüksuses Newenti lähedal ja Inglismaal Põhja-Yorkshire’i krahvkonnas Hambletoni omavalitsusüksuses Thirski lähedal uues käitises ning seda kinnitati 5. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
(9) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealuse puhangu kolle asub Inglismaal Leicestershire’i krahvkonnas Charnwoodi omavalitsusüksuses Barrow upon Soari lähedal uues käitises ning seda kinnitati 6. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(10) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangukolded asuvad Inglismaal Leicestershire’i krahvkonnas Charnwoodi omavalitsusüksuses Barrow upon Soari lähedal uues käitises ja Inglismaal East Riding of Yorkshire’i krahvkonnas East Yorkshire’i omavalitsusüksuses Pocklingtoni lähedal ning seda kinnitati 7. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(11) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangukolded asuvad Inglismaal South Suffolkis Babergh’i omavalitsusüksuses Sudbury lähedal ja Inglismaal Põhja-Yorkshire’i krahvkonnas Hambletoni omavalitsusüksuses Thirski lähedal (uus käitis) ning seda kinnitati 8. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
(12) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealuse puhangu kolle asub Šotimaal Dumfries and Galloway tervikomavalitsuses Dumfriesshire’i krahvkonnas Annani lähedal ning seda kinnitati 9. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(13) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangukolded asuvad Šotimaal Dumfries and Galloway tervikomavalitsuses Dumfriesshire’i krahvkonnas Moffatti lähedal, Inglismaal Wiltshire’i krahvkonnas Swindoni omavalitsuses Highworth’i lähedal ning Inglismaal Herefordshire’i krahvkonnas Hereford and South Herefordshire’i omavalitsusüksuses Cliffordi lähedal ning seda kinnitati 10. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
(14) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealuse puhangu kolle asub Inglismaal Derbyshire’i krahvkonnas South Derbyshire’i omavalitsusüksuses Willingtoni lähedal uues käitises ning seda kinnitati 11. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(15) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealuse puhangu kolle asub Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitusüksuses Alfordi lähedal ning seda kinnitati 12. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(16) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Kõnealuse puhangu kolle asub Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitusüksuses Alfordi lähedal ning seda kinnitati 13. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
(17) |
Ühendkuningriigi veterinaarasutused kehtestasid asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ja ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
(18) |
Ühendkuningriik esitas komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet ja kirjeldas meetmeid, mida on võetud kõrge patogeensusega linnugripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet ja neid meetmeid hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ei tohiks Ühendkuningriigi veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
(19) |
Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa vastavalt muuta. |
(20) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Ühendkuningriigis, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
(21) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
XIV lisa 1. osas Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.39 järele järgmised tsoonid GB-2.40 kuni GB-2.60:
|
OTSUSED
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/512 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2292,
30. aprill 2021,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel ettepaneku esitamist seoses täitevorgani otsusega liidu liikmesuse muutusi kajastavate ajakohastuste tegemise metoodika kohta, pidades silmas piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani 41. istungit, ja kõnealusel istungil liidu nimel võetavat seisukohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokoll hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta, nagu seda on muudetud 4. mail 2012. aastal (edaspidi „muudetud Göteborgi protokoll“), kiitis liit heaks nõukogu otsusega (EL) 2017/1757 (1) ning muudetud protokoll jõustus 7. oktoobril 2019. |
(2) |
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) täitevorgani 36. istungil kutsusid konventsiooniosalised liitu ja selle liikmesriike üles esitama metoodika esialgse Göteborgi protokolli (vastu võetud 1999. aastal) II lisa tabelis 1 esitatud liidu heitkoguste ülemmäärade kohandamiseks, et võtta arvesse muutusi liidu liikmesuses. |
(3) |
Liidu ja selle liikmesriikide otsuse ettepanek võeti vastu konventsiooni täitevorgani 37. istungil täitevorgani otsusega 2017/3. |
(4) |
Metoodika, mille abil ajakohastatakse muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6 sätestatud liidu näitajaid ning mis põhineb täielikult matemaatilisel arvutusel, mis kasutab üksnes teavet, mis on juba sätestatud tabelites, et võtta arvesse muutusi liidu liikmesuses, on vajalik selleks, et need muutused oleksid nõuetekohaselt kajastatud, pidades silmas vajadust läbi viia vastavuskontroll muudetud Göteborgi protokollist tulenevate kohustuste täitmise kohta liidu poolt. See ei hõlma riiklike heitkoguste ülemmäärade või heitkoguste vähendamise kohustuste kohandamist muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites. |
(5) |
Kui konventsiooni täitevorgan on ajakohastamismetoodika vastu võtnud, peaks komisjon esitama liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni täitevsekretärile selle metoodika rakendamiseks vajalikud ajakohastused, et võtta arvesse muutusi liidu liikmesuses pärast muudetud Göteborgi protokolli vastuvõtmist. Komisjon peaks esitama ka kõik ajakohastused, mis tuleb teha juhul, kui liidu liikmesus peaks edaspidi muutuma. |
(6) |
On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel konventsiooni täitevorganis võetav seisukoht, kuna täitevorgani otsus on liidule siduv, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Konventsiooni täitevorgani 41. istungil taotleb liit eesmärki määrata kindlaks metoodika, mis võimaldab ajakohastada Euroopa Liidu heitkoguste lähtetasemeid ja heitkoguste vähendamise kohustusi, mis on esitatud muudetud Göteborgi protokolli II lisa tabelites 2–6, ning mis põhineb täielikult matemaatilisel arvutusel, mis kasutab üksnes teavet, mis on juba sätestatud tabelites, et kõnealustes tabelites esitatud liidu näitajad kajastaksid pärast liidu liikmesuse muutumist õigesti liikmesriikide heitkoguste lähtetasemete ja heitkoguste vähendamise kohustuste summat.
2. Pidades silmas konventsiooni täitevorgani 41. istungit ja selleks, et saavutada lõikes 1 sätestatud eesmärk, esitab liit nõutava metoodika kohta ettepaneku (2).
3. Komisjon edastab selle ettepaneku Euroopa Liidu nimel konventsiooni sekretariaadile.
Artikkel 2
1. Liit võib toetada teiste konventsiooniosaliste esitatud muudatusettepanekuid, tingimusel et need aitavad saavutada liidu eesmärke, mis on sätestatud artiklis 1.
2. Kui teised konventsiooniosalised teevad ettepaneku kasutada täitevorgani otsuse õigusliku alusena Göteborgi protokolli artikli 13 lõiget 2, võib liit selle ettepanekuga nõustuda ja alustada asjaomaseid läbirääkimisi.
3. Kui teised konventsiooniosalised taotlevad, et liidu ajakohastatud väärtuste esitamise menetlus ühtlustataks Göteborgi protokolli artikli 13 lõigetes 4 ja 5 sätestatud menetlusega, võib liit teha ettepaneku lihtsustatud menetluseks.
Artikkel 3
Olenevalt olukorra arengust konventsiooni täitevorgani 41. istungil võivad liidu esindajad liikmesriikidega kohapeal koordinatsioonikohtumistel konsulteerides kokku leppida artiklites 1 ja 2 sätestatud seisukoha täpsustamises ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 4
Kui konventsiooni täitevorgan on artikli 1 lõikes 1 osutatud ajakohastuste tegemise metoodika vastu võtnud, esitab komisjon liidu nimel vajalikud ajakohastused selle metoodika rakendamiseks.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 30. aprill 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) Nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsus (EL) 2017/1757, mis käsitleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muutmise Euroopa Liidu nimel heakskiitmist (ELT L 248, 27.9.2017, lk 3).
(2) Vt dokument ST 7683/21 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/514 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2293,
20. detsember 2021,
liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandus- ja koostöölepinguga loodud partnerlusnõukogus seoses sellise erandi pikendamisega, millega vabastatakse kohustusest kustutada reisijate broneeringuinfo pärast nende Ühendkuningriigist lahkumist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2 ja artikli 87 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsust (EL) 2021/689 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (1),
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingus (2) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt võib Ühendkuningriigi pädevale asutusele edastada liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste lendudega seotud broneeringuinfot ning mille kohaselt Ühendkuningriigi pädevad asutused võivad seda infot töödelda ja kasutada, ning kehtestatakse sellega seotud konkreetsed kaitsemeetmed. |
(2) |
Kaubandus- ja koostöölepingu kolmanda osa III jaotises on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt võib Ühendkuningriigi pädevale asutusele edastada liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste lendudega seotud broneeringuinfot ning mille kohaselt Ühendkuningriigi pädevad asutused võivad seda infot töödelda ja kasutada, ning kehtestatud sellega seotud konkreetsed kaitsemeetmed. |
(3) |
Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 4 on sätestatud Ühendkuningriigi kohustus kustutada reisijate broneeringuinfo pärast nende riigist lahkumist, välja arvatud juhul, kui riskihindamine osutab sellise broneeringuinfo säilitamise vajadusele. |
(4) |
Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 11 on sätestatud, et Ühendkuningriik võib teha kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikest 4 ajutise erandi üleminekuperioodiks, kuni Ühendkuningriik on tehnilised kohandused võimalikult kiiresti rakendanud. Kõnealusel üleminekuperioodil peab Ühendkuningriigi pädev asutus vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikele 4 takistama kustutamisele kuuluva broneeringuinfo kasutamist, kohaldades selle broneeringuinfo suhtes täiendavaid kaitsemeetmeid, mis on loetletud kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõike 11 punktides a kuni d. |
(5) |
Partnerlus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 10 on märgitud, et kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõiget 11 kohaldatakse juhul, kui ilmnevad erilised asjaolud, mis takistavad Ühendkuningriigil teha tehnilisi kohandusi, mis on vajalikud, et muuta broneeringuinfo töötlemise süsteemid, mida Ühendkuningriik kasutas siis, kui tema suhtes kohaldati liidu õigust, süsteemideks, mis võimaldaksid broneeringuinfot kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikega 4 kustutada. |
(6) |
Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 13 on sätestatud, et kui kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 10 osutatud erilised asjaolud püsivad, pikendab partnerlusnõukogu kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 11 osutatud üleminekuperioodi ühe aasta võrra. |
(7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, (3) kohaldatakse liidusiseselt kooskõlas aluslepingutega. |
(8) |
1. oktoobril 2021 esitas Ühendkuningriik kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud õiguskaitse ja õigusalase koostöö erikomiteele kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõike 12 punktis b osutatud hinnangu. |
(9) |
Ühendkuningriik järeldas oma hinnangus, et kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 10 osutatud erilised asjaolud püsivad, sest ta on eriolukorras, kus ta peab kohandama liikmesriikide suhtes kohaldatavat liidu õigusega kooskõlas olevat broneeringuinfo töötlemise süsteemi nii, et see vastaks kaubandus- ja koostöölepingu nõuetele, mis käsitlevad broneeringuinfo rahvusvahelist edastamist liidust kolmandatesse riikidesse. Ühendkuningriik kirjeldas oma jõupingutusi muuta broneeringuinfo töötlemise süsteemid süsteemideks, mis võimaldaksid kustutada broneeringuinfot vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikele 4. Ühendkuningriik märkis, et ta analüüsib õiguslikke, tehnilisi ja tegevusnõudeid, sealhulgas nii funktsionaalseid kui ka mittefunktsionaalseid nõuded, et tagada Ühendkuningriigi broneeringuinfo töötlemise süsteemide vastavus kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikele 4. Kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikega 13 arutas õiguskaitse ja õigusalase koostöö erikomitee Ühendkuningriigi hinnangut 19. oktoobril 2021. |
(10) |
Samuti esitas Ühendkuningriik 1. oktoobril 2021 õiguskaitse ja õigusalase koostöö erikomiteele kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõike 12 punktis a osutatud sõltumatu haldusasutuse aruande, kaasa arvatud kõnealuse lepingu artikli 525 lõikes 3 osutatud Ühendkuningriigi järelevalveasutuse esitatud andmekaitset käsitlev lisa, selle kohta, kas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikega 11 ette nähtud kaitsemeetmeid on tulemuslikult kohaldatud. |
(11) |
Kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikega 13 arutas õiguskaitse ja õigusalase koostöö erikomitee Ühendkuningriigi aruannet 19. oktoobril 2021. Sellega seoses teatas Ühendkuningriik, et ta kavatseb täiendada selle aruande lisa ning et ta teeb seda 2021. aasta novembris, enne kui partnerlusnõukogu võtab vastu otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikega 13. |
(12) |
Seetõttu leitakse, et kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 10 osutatud erilised asjaolud püsivad ning et kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõike 13 kohaselt peaks partnerlusnõukogu pikendama kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõikes 11 osutatud üleminekuperioodi ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2022. |
(13) |
Kaubandus- ja koostööleping on kõikidele liikmesriikidele siduv vastavalt otsusele (EL) 2021/689, mille materiaalõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 217. |
(14) |
Otsuse (EL) 2021/689 alusel on kaubandus- ja koostöölepingu kolmas osa Taani ja Iirimaa suhtes siduv ning nad osalevad seetõttu käesoleva otsuse (millega rakendatakse kaubandus- ja koostöölepingut) vastuvõtmisel ja kohaldamisel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 552 lõike 13 kohaselt liidu nimel partnerlusnõukogus võetav seisukoht on nõustuda sellise üleminekuperioodi pikendamisega, mille jooksul võib Ühendkuningriik teha erandi kohustusest kustutada reisijate broneeringuinfo pärast nende Ühendkuningriigist lahkumist, ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2022.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. VIZJAK
(1) ELT L 149, 30.4.2021, lk 2.
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/517 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2294,
20. detsember 2021,
millega nimetatakse ametisse üks Madalmaade Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige ja üks Madalmaade Kuningriigi esitatud asendusliige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),
võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aluslepingu artikli 300 lõike 3 kohaselt koosneb Regioonide Komitee piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. |
(2) |
Nõukogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/2157, (2) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025. |
(3) |
Seoses riiklike volituste lõppemisega, mille põhjal Andy DRITTY liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht. |
(4) |
Madalmaade valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee liikmeks kuni 15. märtsini 2023 Henk STAGHOUWER, piirkondliku organi esindaja, kes kannab poliitilist vastutust valitud kogu ees, gedeputeerde provincie Groningen (Groningeni provintsivalitsuse liige). |
(5) |
Seoses Henk STAGHOUWERI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht. |
(6) |
Madalmaade valitsus tegi ettepaneku nimetada Regioonide Komitee asendusliikmeks kuni 15. märtsini 2023 Maarten VAN GAANS-GIJBELS, piirkondliku organi esindaja, kes kannab poliitilist vastutust valitud kogu ees, gedeputeerde provincie Limburg (Limburgi provintsivalitsuse liige), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komiteesse nimetatakse kuni 15. märtsini 2023 ametisse järgmised piirkondliku organi esindajad, kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees:
a) |
liikmena:
|
ning
b) |
asendusliikmena:
|
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
A. VIZJAK
(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.
(2) Nõukogu 10. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2157, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 327, 17.12.2019, lk 78).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/519 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL) 2021/2295,
21. detsember 2021,
millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Üldkohtu 26 kohtuniku ametiaeg lõppeb 31. augustil 2022. Uued kohtunikud tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2028. |
(2) |
On tehtud ettepanek nimetada Üldkohtu kohtuniku ametikohale uueks ametiajaks tagasi Lauri MADISE, Iko NÕMM, Anna MARCOULLI, Savvas S. PAPASAVVAS, Tuula PYNNÄ ja Heikki KANNINEN. |
(3) |
Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422, (1) artikli 48 kohaselt koosneb Üldkohus alates 1. septembrist 2019 kahest kohtunikust igast liikmesriigist. Nimetatud määruse artikli 2 punktis c nähakse ette, et alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatud üheksa täiendava kohtuniku puhul lõpeb viie kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2025. |
(4) |
Üldkohtu täiendava kohtuniku ametikohale on esitatud Damjan KUKOVECi kandidatuur. |
(5) |
Peale selle tuleks protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikli 7 alusel ning seoses Anthony COLLINSi nimetamisega Euroopa Kohtu kohtujuristiks nimetada Anthony COLLINSi järelejäänud ametiajaks kuni 31. augustini 2025 ametisse Üldkohtu kohtunik. |
(6) |
Vabanenud ametikohale esitati Suzanne KINGSTONi kandidatuur. |
(7) |
Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikli 7 alusel ning seoses Dimitrios GRATSIASe nimetamisega Euroopa Kohtu kohtunikuks tuleks Dimitrios GRATSIASe järelejäänud ametiajaks kuni 31. augustini 2022 ametisse nimetada Üldkohtu kohtunik. |
(8) |
Vabanenud ametikohale esitati Ioannis DIMITRAKOPOULOSe kandidatuur. |
(9) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel loodud komitee esitas pooldava arvamuse kõnealuste kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse ajavahemikuks 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2028 järgmised isikud:
— |
Lauri MADISE, |
— |
Iko NÕMM, |
— |
Anna MARCOULLI, |
— |
Savvas S. PAPASAVVAS, |
— |
Tuula PYNNÄ, |
— |
Heikki KANNINEN. |
Artikkel 2
Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2025 järgmised isikud:
— |
Damjan KUKOVEC, |
— |
Suzanne KINGSTON. |
Artikkel 3
Üldkohtu kohtunikuks nimetatakse käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2022 Ioannis DIMITRAKOPOULOS.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 21. detsember 2021
eesistuja
I. JARC
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/521 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2296,
21. detsember 2021,
millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Tuneesia Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus järk-järgult ja kooskõlastatult kaotada vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse alusel SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud. |
(2) |
Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Tuneesia Vabariik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimistõendite suhtes, mille Tuneesia Vabariik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad kõnealuses määruses sätestatud tingimustel seaduslikult liikmesriikide territooriumil. |
(3) |
1. novembril 2021 esitas Tuneesia Vabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimistõendite väljaandmise kohta süsteemi „EVAX“ kaudu. Tuneesia Vabariik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Tuneesia Vabariik komisjonile, et Tuneesia Vabariigi poolt süsteemi „EVAX“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid. |
(4) |
Samuti teatas Tuneesia Vabariik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimistõendeid ja nukleiinhappe amplifitseerimistestide tõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt. |
(5) |
Tuneesia Vabariigi taotlusel tegi komisjon 7. detsembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Tuneesia Vabariik on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „EVAX“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimistõendid, mille Tuneesia Vabariik on süsteemi „EVAX“ kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid. |
(6) |
Lisaks teatas Tuneesia Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Sellised vaktsiinid on praegu Comirnaty, Spikevax, Vaxzevria, Jansseni COVID-19 vaktsiin, CoronaVac, BBIBP-CorV, Sputnik V ja Hayat-Vax. |
(7) |
Samuti teatas Tuneesia Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide ega antigeeni kiirtestide kasutamise korral. |
(8) |
Lisaks teatas Tuneesia Vabariik komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta. |
(9) |
Peale selle teatas Tuneesia Vabariik komisjonile, et kui Tuneesias kontrollitakse tõendeid, siis töödeldakse neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineeritust, testitulemusi või läbipõdemisstaatust, ning neid andmeid ei säilitata. |
(10) |
Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Tuneesia Vabariigi poolt süsteemi „EVAX“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega. |
(11) |
Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimistõendeid, mille Tuneesia Vabariik on süsteemi „EVAX“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 osutatud tingimustel. |
(12) |
Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Tuneesia Vabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga. |
(13) |
Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. |
(14) |
Et ühendada Tuneesia Vabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tuneesia Vabariigi poolt süsteemi „EVAX“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.
Artikkel 2
Tuneesia Vabariik ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/524 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2297,
21. detsember 2021,
millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Montenegros välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus järk-järgult ja kooskõlastatult kaotada vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse alusel SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud. |
(2) |
Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Montenegro on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Montenegro on andnud välja kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel. |
(3) |
31. augustil 2021 esitas Montenegro komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta süsteemi „SafeGO MNE“ kaudu. Montenegro teatas komisjonile, et tema hinnangul antakse seal COVID-19 tõendeid välja vastavalt sellisele standardile ja sellise tehnoloogilise süsteemi kaudu, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ning võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Montenegro komisjonile, et tema süsteemi „SafeGO MNE“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid. |
(4) |
Montenegro teatas komisjonile ka, et ta aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt. |
(5) |
Montenegro taotlusel tegi komisjon 14. detsembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Montenegro on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „SafeGO MNE“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Montenegro on välja andnud süsteemi „SafeGO MNE“ kaudu, sisaldavad vajalikke andmeid. |
(6) |
Lisaks teatas Montenegro komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Sellised vaktsiinid on praegu Comirnaty, Vaxzevria, CoronaVac, BBIBP-CorV ja Sputnik V. |
(7) |
Montenegro teatas komisjonile ka, et annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide ja selliste antigeeni kiirtestide kasutamise korral, mis on loetletud COVID-19 antigeeni kiirtestide ajakohastatud ühisloetelus, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (3) artikli 17 kohaselt loodud terviseohutuse komitee on nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovituse (4) alusel heaks kiitnud. |
(8) |
Lisaks teatas Montenegro komisjonile, et annab välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid. Need tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse tulemuse andnud testi kuupäeva. |
(9) |
Peale selle teatas Montenegro komisjonile, et kui Montenegros kontrollitakse tõendeid, siis töödeldakse neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineeritust, testitulemust või läbipõdemisstaatust, ning neid andmeid ei säilitata. |
(10) |
Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Montenegro poolt süsteemi „SafeGO MNE“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega. |
(11) |
Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille Montenegro on süsteemi „SafeGO MNE“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel. |
(12) |
Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Montenegro ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga. |
(13) |
Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. |
(14) |
Selleks et ühendada Montenegro võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Montenegro poolt süsteemi „SafeGO MNE“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.
Artikkel 2
Montenegro ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
(4) Nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovitus COVID-19 antigeeni kiirtestide ELis kasutamise ja valideerimise ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise ühise raamistiku kohta (ELT C 24, 22.1.2021, lk 1).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/527 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2298,
21. detsember 2021,
millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Uruguay Idavabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus järk-järgult ja kooskõlastatult kaotada vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse alusel SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud. |
(2) |
Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Uruguay Idavabariik on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Uruguay Idavabariik on andnud välja kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel. |
(3) |
8. oktoobril 2021 esitas Uruguay Idavabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta süsteemi „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“ kaudu. Uruguay Idavabariik teatas komisjonile, et tema hinnangul antakse Uruguay Idavabariigis COVID-19 tõendeid välja vastavalt sellisele standardile ja sellise tehnoloogilise süsteemi kaudu, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ning võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Uruguay Idavabariik komisjonile, et Uruguay Idavabariigi poolt süsteemi „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid. |
(4) |
Samuti teatas Uruguay Idavabariik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimistõendeid, nukleiinhappe amplifitseerimise testide tõendeid ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt. |
(5) |
Uruguay Idavabariigi taotlusel tegi komisjon 14. detsembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Uruguay Idavabariik on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Uruguay Idavabariik on süsteemi „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“ kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid. |
(6) |
Lisaks teatas Uruguay Idavabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Sellised vaktsiinid on praegu Comirnaty, Vaxzevria, Spikevax, Jansseni COVID-19 vaktsiin, Covishield, BBIBP-CorV, CoronaVac, Covaxin, Sputnik V ja Convidecia. |
(7) |
Samuti teatas Uruguay Idavabariik komisjonile, et annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide, ent mitte antigeeni kiirtestide kasutamise korral. |
(8) |
Lisaks teatas Uruguay Idavabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta. Need tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse tulemuse andnud testi kuupäeva. |
(9) |
Peale selle teatas Uruguay Idavabariik komisjonile, et kui Uruguays kontrollitakse tõendeid, siis töödeldakse neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineeritust, testitulemusi või läbipõdemisstaatust, ning neid andmeid ei säilitata. |
(10) |
Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Uruguay Idavabariigis süsteemi „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega. |
(11) |
Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille Uruguay Idavabariik on süsteemi „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel. |
(12) |
Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Uruguay Idavabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga. |
(13) |
Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. |
(14) |
Et ühendada Uruguay Idavabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Uruguay Idavabariigi poolt süsteemi „Plataforma Nacional Coronavirus Uy“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.
Artikkel 2
Uruguay Idavabariik ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/530 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2299,
21. detsember 2021,
millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Tais välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus järk-järgult ja kooskõlastatult kaotada vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse alusel SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud. |
(2) |
Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Tai on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Tai on andnud välja kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel. |
(3) |
4. novembril 2021 esitas Tai komisjonile teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu. Tai teatas komisjonile, et tema hinnangul antakse seal COVID-19 tõendeid välja vastavalt sellisele standardile ja sellise tehnoloogilise süsteemi kaudu, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ning võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Tai komisjonile, et tema süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid. |
(4) |
Tai teatas komisjonile ka, et ta aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille on välja andnud liikmesriigid ja EMP riigid kooskõlas määrusega (EL) 2021/953. |
(5) |
Komisjon tegi 24. novembril 2021 Tai taotlusel tehnilised testid, mis näitasid, et Tai on andnud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid välja süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Tai on süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid. |
(6) |
Tai teatas komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Sellised vaktsiinid on praegu Comirnaty, Spikevax, Vaxzevria, Jansseni COVID-19 vaktsiin, BBIBP-CorV ja CoronaVac. |
(7) |
Tai teatas komisjonile samuti, et annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide ja selliste antigeeni kiirtestide kasutamise korral, mis on loetletud COVID-19 antigeeni kiirtestide ajakohastatud ühisloetelus, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (3) artikli 17 kohaselt loodud terviseohutuse komitee on nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovituse (4) alusel heaks kiitnud. |
(8) |
Ühtlasi teatas Tai komisjonile, et annab välja koostalitlusvõimelisi läbipõdemistõendeid. Need tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse tulemuse andnud testi kuupäeva. |
(9) |
Lisaks teatas Tai komisjonile, et tõendite kontrollimisel Tais töödeldakse neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemust või haiguse läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata. |
(10) |
Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Tais süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega. |
(11) |
Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille Tai on süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel. |
(12) |
Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Tai ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga. |
(13) |
Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. |
(14) |
Selleks et ühendada Tai võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tais süsteemi „MOHPROMT“ (või „Mor Prom“) kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953.
Artikkel 2
Tai ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).
(4) Nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovitus COVID-19 antigeeni kiirtestide ELis kasutamise ja valideerimise ning testitulemuste vastastikuse tunnustamise ühise raamistiku kohta (ELT C 24, 22.1.2021, lk 1).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/533 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2300,
21. detsember 2021,
millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Taiwani (*1) välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus järk-järgult ja kooskõlastatult kaotada vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on liidu õiguse alusel SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud. |
(2) |
Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need tõendid on välja antud vastavalt standarditele, mida peetakse samaväärseteks kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/954 (2) ette nähtud, et liikmesriigid peavad kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud õigusnorme kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on liidu õiguse kohaselt õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesolevas otsuses samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite suhtes, mille Taiwan on andnud välja liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite suhtes, mille Taiwan on andnud välja kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel. |
(3) |
17. novembril 2021 esitas Taiwan komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite väljaandmise kohta süsteemi „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“ („Taiwani digitaalse COVID-19-tõendi süsteem“) kaudu. Taiwan teatas komisjonile, et tema hinnangul antakse tema COVID-19 tõendeid välja vastavalt sellisele standardile ja sellise tehnoloogilise süsteemi kaudu, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ning võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Taiwan komisjonile, et Taiwani poolt süsteemi „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid. |
(4) |
Samuti teatas Taiwan komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimistõendeid, nukleiinhappe amplifitseerimise testide tõendeid ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid ja EMP riigid on välja andnud määruse (EL) 2021/953 kohaselt. |
(5) |
Taiwani taotlusel tegi komisjon 10. detsembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid, mille Taiwan on välja andnud, on vastavuses süsteemiga „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“, mis on koostalitlusvõimeline määrusega (EL) 2021/953 loodud usaldusraamistikuga ja võimaldab kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid, mille Taiwan on süsteemi „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“ kaudu välja andnud, sisaldavad vajalikke andmeid. |
(6) |
Lisaks teatas Taiwan komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Sellised vaktsiinid on praegu Comirnaty, Spikevax, Vaxzevria ja MVC COVID-19 vaktsiin. |
(7) |
Samuti teatas Taiwan komisjonile, et annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid nukleiinhappe amplifitseerimise testide, ent mitte antigeeni kiirtestide kasutamise korral. |
(8) |
Lisaks teatas Taiwan komisjonile, et ta ei anna välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta. |
(9) |
Peale selle teatas Taiwan komisjonile, et kui Taiwanis kontrollitakse tõendeid, siis töödeldakse neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineeritust, testitulemusi või läbipõdemisstaatust, ning neid andmeid ei säilitata. |
(10) |
Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Taiwanis süsteemi „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega. |
(11) |
Seepärast tuleks COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendeid, mille Taiwan on süsteemi „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“ kaudu välja andnud, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 5 osutatud tingimustel. |
(12) |
Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Taiwan ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga. |
(13) |
Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. |
(14) |
Et ühendada Taiwan võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Taiwani poolt süsteemi „Taiwan Digital COVID-19 Certificate System“ kaudu välja antud COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendeid käsitatakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamise eesmärgil samaväärsetena tõenditega, mis on välja antud määruse (EL) 2021/953 kohaselt.
Artikkel 2
Taiwan ühendatakse määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(*1) Käesolevat otsust ei tohiks tõlgendada nii, nagu väljendaks see Euroopa Liidu ametlikku seisukohta Taiwani õigusliku seisundi suhtes.
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/954, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik seoses kolmandate riikide kodanikega, kes seaduslikult viibivad või elavad COVID-19 pandeemia ajal liikmesriikide territooriumil (ELT L 211, 15.6.2021, lk 24).
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/536 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2301,
21. detsember 2021,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/1073, millega kehtestatakse ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku (mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953) kasutuselevõtu tehnilised spetsifikatsioonid ja normid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti c,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud ELi digitaalne COVID-tõend, mille eesmärk on tõendada, et isik on COVID-19 vastu vaktsineeritud, tal on olemas negatiivne testitulemus või ta on nakkuse läbi põdenud, hõlbustamaks tõendi omajal vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. |
(2) |
Selleks et ELi digitaalne COVID-tõend toimiks kõikjal liidus, võttis komisjon vastu komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/1073, (2) millega kehtestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja normid, mis käsitlevad ELi digitaalsete COVID-tõendite andmetega täitmist, turvalist väljastamist ja kontrolli, isikuandmete kaitse tagamist, tõendi kordumatu tunnuse ühtse struktuuri kehtestamist ning kehtiva, turvalise ja koostalitlusvõimelise vöötkoodi väljastamist. |
(3) |
17. novembril 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2021/2014, (3) millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud vaktsineerimistõendite andmetega täitmise kohta pärast COVID-19 vaktsiini tõhustusdooside manustamist. |
(4) |
Nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2288, (4) tuleb standardset 270päevast kehtivusaega kohaldada esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist kinnitavate vaktsineerimistõendite suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on ühe- või kahedoosilise esmase kuuri või, sõltuvalt liikmesriigi vaktsineerimisstrateegiast, kahedoosilise vaktsiini ühedoosilise esmase kuuriga, mis on läbitud pärast SARS-CoV-2 põdemist. Samal ajal ei tohi kehtivusaega seada tõenditele, mis kinnitavad tõhustusdoosi manustamist või lisadoosi manustamist selliste inimeste paremaks kaitsmiseks, kelle immuunvastus ei olnud pärast esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist piisav. Käesoleva määruse viiteid tõhustusdoosidele tuleks käsitada nii, et need hõlmavad ka selliseid lisadoose. |
(5) |
Selleks et kõigil juhtudel oleks võimalik vahet teha esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamise alusel välja antud tõendite ja tõhustusdoosi manustamise alusel välja antud tõendite vahel, tuleks kohandada määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud vaktsineerimistõendite andmetega täitmise ühtseid eeskirju. |
(6) |
Liikmesriigid peaksid uuesti välja andma tõendid, mille puhul järgitakse erinevaid tõhustusdooside kodeerimise eeskirju, et nende tõendite suhtes ei kohaldataks 270päevast kehtivusaega. |
(7) |
Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2021/1073 vastavalt muuta. |
(8) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas ametlikud kommentaarid 14. detsembril 2021. |
(9) |
Arvestades vajadust võtta kiiresti kasutusele ELi digitaalse COVID-tõendi muudetud tehnilised spetsifikatsioonid, peaks käesolev otsus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
(10) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2021/1073 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 21. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 211, 15.6.2021, lk 1.
(2) Komisjoni 28. juuni 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1073, millega kehtestatakse ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku (mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953) kasutuselevõtu tehnilised spetsifikatsioonid ja normid (ELT L 230, 30.6.2021, lk 32).
(3) Komisjoni 17. novembri 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/2014, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/1073, millega kehtestatakse ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku (mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953) kasutuselevõtu tehnilised spetsifikatsioonid ja normid (ELT L 410, 18.11.2021, lk 180).
(4) Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2288 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 lisa seoses ELi digitaalse COVID-tõendi vormis välja antud ja esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitavate vaktsineerimistõendite kehtivusajaga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 459).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
LISA
Rakendusotsuse (EL) 2021/1073 II lisa punkt 5.2 asendatakse järgmisega:
„5.2. Tõhustusdoosid
Kui isik saab doose pärast esmast vaktsineerimiskuuri, kajastatakse selliseid tõhustusdoose vastavates tõendites järgmiselt:
— |
2/1 näitab, et pärast ühedoosilise esmase vaktsineerimiskuuri läbimist on manustatud tõhustusdoos või et pärast seda, kui läbitud on esmane kuur, mis seisnes ühe kahedoosilise vaktsiini doosi manustamises läbipõdenud isikule kooskõlas liikmesriigi kohaldatava vaktsineerimiskavaga, on manustatud tõhustusdoos. Pärast esimest tõhustusdoosi manustatud doose (X) väljendatakse valemiga (2+X)/(1) > 1 (näiteks 3/1); |
— |
3/3 näitab, et pärast kahedoosilise esmase vaktsineerimiskuuri läbimist on manustatud tõhustusdoos. Pärast esimest tõhustusdoosi manustatud doose (X) väljendatakse valemiga (3+X)/(3+X) = 1 (näiteks 4/4). |
Liikmesriigid rakendavad käesolevas punktis sätestatud kodeerimiseeskirjad 1. veebruariks 2022.
Liikmesriigid väljastavad automaatselt või asjaomaste isikute taotluse korral uuesti tõendid, milles pärast ühedoosilise esmase vaktsineerimiskuuri läbimist manustatud tõhustusdoos on kodeeritud viisil, et seda ei ole võimalik eristada esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamisest.
Käesoleva lisa viiteid tõhustusdoosidele tuleks käsitada nii, et need hõlmavad ka lisadoose, mida manustatakse selleks, et paremini kaitsta inimesi, kelle immuunsusvastus pärast standardse esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamist ei olnud piisav. Liimesriigid võivad määrusega (EL) 2021/953 loodud õigusraamistiku piires võtta meetmeid, et käsitleda olukorda seoses haavatavate rühmadega, kes võivad saada lisadoose esmajärjekorras. Näiteks juhul kui liikmesriik otsustab manustada lisadoose ainult elanikkonna konkreetsetele alarühmadele, võib ta kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikega 1 otsustada, et väljastab selliste lisadooside manustamist näitavaid vaktsineerimistõendeid ainult taotluse alusel ja mitte automaatselt. Niisuguste meetmete võtmise korral teavitab liikmesriik asjaomaseid isikuid nii sellest kui ka asjaolust, et nad võivad jätkata standardse esmase vaktsineerimiskuuri läbimise järel saadud tõendi kasutamist.“
Parandused
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/539 |
Komisjoni 27. augusti 2021. aasta määruse (EL) 2021/1408 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses tropaanalkaloidide piirnormidega teatavates toiduainetes) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 304, 30. august 2021 )
Leheküljel 4 lisas (millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 8. jao punkt 8.2) esitatud tabeli teise veeru punktis 8.2.1
asendatakse
„Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, mis sisaldavad hirssi, sorgot, tatart või neist saadud tooteid (3) (29)“
järgmisega:
„Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, mis sisaldavad hirssi, sorgot, tatart, maisi või neist saadud tooteid (3) (29)“.
22.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 458/540 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )
1) |
Leheküljel 925 põhjenduses 13 |
asendatakse
„reageerimise suulikkust“
järgmisega:
„reageerimise võimekust“.
2) |
Leheküljel 929 artikli 4 punktis 1 |
asendatakse
„1. |
„õnnetus“– olukord, millel on või võib olla tõsine mõju inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile;“ |
järgmisega:
„1. |
„õnnetus“ või „suurõnnetus“ – olukord, millel on või võib olla tõsine mõju inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile;“. |
3) |
Leheküljel 934 artikli 15 lõike 3 punktis c ning leheküljel 934 artikli 16 lõike 3 punktis b |
asendatakse
„konkreetseid suutlikkuse vahendeid ja“
järgmisega:
„konkreetseid võimekusi ja“.
4) |
Kogu tekstis, v.a artikli 4 punktis 1, asendatakse sõna „õnnetus“ (sh liitsõnades, v.a liitsõnades „loodusõnnetus“, „kiirgusõnnetus“, „keskkonnaõnnetus“ ja „tuumaõnnetus“) asjaomases käändes ja vormis sõnaga „suurõnnetus“ sobivas käändes ja vormis. |
5) |
Kogu tekstis asendatakse sõna “puudujäägid“ asjaomases käändes sõnaga „puudused“ sobivas käändes. |
6) |
Kogu tekstis, v.a artikli 15 lõike 3 punktis c ja artikli 16 lõike 3 punktis b, asendatakse sõna „suutlikkus“ (sh liitsõnades, v.a liitsõnas „riskijuhtimissuutlikkus“) asjaomases käändes ja vormis sõnaga „võimekus“ sobivas käändes ja vormis („capacity“ ainuses, „capacities“ mitmuses). |
7) |
Kogu tekstis, v.a põhjenduses 32; artikli 5 lõike 1 punktis h; artiklis 15 lõike 3 punktis c; artikli 16 lõike 3 punktis b ja artikli 16 lõikes 11, asendatakse sõna „vahend“ asjaomases käändes ja vormis sõnaga „võimekus“ sobivas käändes ja vormis. |
8) |
Liitsõnades „lisavahend“, „põhivahend“ ja „reageerimisvahend“ asendatakse sõna „vahend“ asjaomases käändes ja vormis sõnaga „võimekus“ sobivas käändes ja vormis. |