6.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 435/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2115,

2. detsember 2021,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse 1979. aasta ühinemisakti, eriti selle puuvilla käsitleva protokolli nr 4 punkti 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on esitatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ees seisvad katsumused, selle eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid tähendavad ÜPP muutmist tulemuspõhisemaks ja turule orienteeritumaks, edendades põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning ketslikkust, sealhulgas majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna- ja kliimaalast kestlikkust ning aidates kaasa toetusesaajatele kohalduvate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele.

(2)

ÜPP üleilmse mõõtme ja mõju arvessevõtmiseks peaks komisjon tagama sidususe liidu välispoliitika meetmete ja välisrahastamisvahenditega, eelkõige arengukoostöö ja kaubanduse valdkonnas. Liidu pühendumus poliitikavaldkondade arengusidususele nõuab poliitika kujundamisel arengueesmärkide ja -põhimõtete arvestamist.

(3)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima rahvusvahelisel, liidu, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. ÜPP rakendamismudel (edaspidi „rakendamismudel“) peaks olema tulemustel põhinev. Seetõttu peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, nagu ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, ning liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtväärtuste saavutamisel. Suurem subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse.

(4)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud normid sisaldavad ka tingimuslikke üldsätteid liidu eelarve kaitseks.

(5)

Norme, mis käsitlevad meetmeid liidu fondide tulemuslikkuse sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, territoriaalset arengut ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (6) kehtestatud liidu fondidest antava toetuse nähtavust, tuleks kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt maaelu arendamiseks antavale toetusele, et tagada sidusus kõnealuste aspektidega seotud liidu fondidega.

(6)

EAFRD ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (7) loodud programmi „Euroopa horisont“ koostoimete mõju peaks julgustama EAFRD-d kõige paremini kasutama teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi, eelkõige tulemusi, mis on saadud programmi „Euroopa horisont“ ning põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse kaudu rahastatud projektidest, mis aitab tuua kaasa uuendusi põllumajandussektoris ja maapiirkondades.

(7)

Pidades silmas, kui tähtis on võidelda elurikkuse järsu vähenemise vastu, peaks käesoleva määruse alusel antav toetus aitama kaasa elurikkuse meetmete peavoolustamisele liidu poliitikavaldkondades ja üldise eesmärgi – tagada mitmeaastase finantsraamistiku kohastest iga-aastastest kulutustest elurikkuse toetamiseks 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % – saavutamisele.

(8)

Liikmesriikidele tuleks võimaldada paindlikkust ÜPP strateegiakavade teatavate mõistete definitsioonide ja tingimuste kindlaksmääramisel. Selleks et tagada võrdsed tingimused, tuleb liidu tasandil siiski kehtestada kõnealustesse definitsioonidesse ja tingimustesse lisatavaid vajalikke ühtseid elemente hõlmav raamistik (edaspidi „raamdefinitsioonid“).

(9)

Põllumajanduse rolli suurendamiseks avalike hüvede pakkumisel on vajalik kehtestada põllumajandusliku tegevuse sobiv raamdefinitsioon. Lisaks, selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses omamaiste toetustega, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, ning eelkõige tagamaks, et kestlikkuse tagamiseks antavat baassissetuleku toetust ja sellega seotud sekkumisviise käsitletaks jätkuvalt „rohelise kasti“ toetusena, millel puudub või on minimaalne kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, peaks põllumajandusliku tegevuse raamdefinitsioon hõlmama nii põllumajandustoodete tootmist kui ka põllumajandusmaa säilitamist, jättes valiku nende kahe tegevusliigi vahel põllumajandustootjatele. Selleks et kohandada mõistet kohalikele tingimustele, peaksid liikmesriigid kehtestama „põllumajandusliku tegevuse“ definitsiooni ja asjaomased tingimused oma ÜPP strateegiakavas.

(10)

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada mõiste „põllumajandusmaa“ raamdefinitsioon. Seotud mõistete „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ raamdefinitsioonid peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid definitsioone täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele.

(11)	„Põllumaa“ raamdefinitsioon peaks olema kehtestatud sellisel viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise ning mis nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetuste vormis sekkumisi.

(12)	„Püsikultuuride“ raamdefinitsioon peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid.

(13)

„Püsirohumaa“ raamdefinitsioon tuleks anda sellisel viisil, mis juhul, kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, ei välistaks muid karjatamiseks sobivaid liike. Samuti peaks see võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid liike kui rohi või muud rohttaimed, millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte. See võiks hõlmata liike, mille puhul taimeosad, näiteks lehed, õied, varred või viljad, sobivad karjatamiseks kohe või siis, kui need kukuvad maapinnale. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik otsustada, kas seada piirid aladele, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel valdavad või puuduvad sealt, sealhulgas piirates neid aladega, mida kasutatakse väljakujunenud kohalike tavade kohaselt.

(14)	„Põllumajandusmaa“ raamdefinitsioon peaks tagama, et liikmesriigid hõlmavad agrometsandussüsteeme, kus puid kasvatatakse põllumajanduslikul maatükil, kus toimub põllumajanduslik tegevus selleks, et parandada maa kestlikku kasutamist.

(15)

Selleks et tagada õiguskindlus, et toetust makstakse sellise põllumajandusmaa eest, mis on põllumajandustootja kasutuses ning millel toimub põllumajanduslik tegevus, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „toetusõigusliku hektari“ raamdefinitsioon. Eelkõige peaksid liikmesriigid kehtestama tingimused, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, kas maa on põllumajandustootja kasutuses. Arvestades tõenäosust, et põllumajandusmaad kasutatakse vahetevahel ja ajutiselt tegevuseks, mis ei ole rangelt põllumajanduslik, ning arvestades teatava mittepõllumajandusliku tegevuse võimalikku panust põllumajanduslike majapidamiste sissetulekute mitmekesistamisse, peaksid liikmesriigid kehtestama vastavad tingimused, et lisada ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad maa-alad toetusõiguslike hektaritena.

(16)

Pidades silmas ÜPP ambitsioonikaid keskkonnaeesmärke, ei tuleks vähendada toetusõiguslikku ala teatavate tingimuslikkuse reeglite ning otsetoetuste kohaste kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade (edaspidi „ökokavad“) rakendamise tulemusel. Põllumajandusmaa ei tohiks kaotada otsetoetuste saamise õigust, kui sellel kasvatatakse mittepõllumajanduslikke tooteid märgalakultuuride näol liidu või riiklike kavade kohaselt, mis aitavad kaasa liidu ühele või mitmele keskkonna- ja kliimaeesmärgi saavutamisele. Lisaks peaks põllumajandusmaa säilitama otsetoetuste saamise õiguse, kui selle suhtes kohaldatakse teatavaid liidu keskkonnakaitsenõudeid või kui seda metsastatakse maaelu arengu meetmete kohaselt, sealhulgas põllumajandusmaa, mida metsastatakse nõuetele vastavate riiklike kavade alusel, või kui maa suhtes kehtivad teatavad tootmisest kõrvale jätmise kohustused.

(17)

Võttes arvesse lihtsustamise vajadust, tuleks liikmesriikidel võimaldada otsustada, et maastikuelemendid, mis ei takista märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust maatükil, jäävad toetusõigusliku ala osaks. Püsirohumaa toetusõigusliku ala arvutamisel peaks selleks, et maha arvata mittetoetusõiguslike maastikuelementidega hõlmatud pindala, olema liikmesriikidel lubatud kohaldada lihtsustatud metoodikat.

(18)	Mis puudutab kanepi tootmiseks kasutatavaid maa-alasid, peaks rahvatervise kaitsmiseks ning teiste õigusorganitega kooskõla tagamiseks nende kanepiseemnesortide kasutamine, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %, olema hõlmatud „toetusõigusliku hektari“ mõistes.

(19)

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „aktiivse põllumajandustootja“ raamdefinitsioon. Liikmesriigid peaksid määrama oma ÜPP strateegiakavas objektiivsete tingimuste alusel kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid peetakse aktiivseteks põllumajandustootjateks. Halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud anda otsetoetusi väiksematele põllumajandustootjatele, kes samuti panustavad maapiirkondade elujõulisusse, ja määrata kindlaks mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivne loetelu, millega võrreldes on põllumajanduslik tegevus tavaliselt marginaalne. Negatiivne loetelu ei peaks olema ainus määratlemisviis, vaid seda tuleks kasutada täiendava vahendina, et aidata sellist mittepõllumajanduslikku tegevust kindlaks määrata, ilma et see piiraks asjaomaste isikute võimalust tõendada, et nad vastavad „aktiivse põllumajandustootja“ mõiste kriteeriumidele. Selleks et tagada parem sissetulek, tugevdada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda või taotleda sarnaseid eesmärke, ei tohiks „aktiivse põllumajandustootja“ mõiste välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele või osalise tööajaga põllumajandustootjatele, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka mittepõllumajandusliku tegevusega.

(20)	Selleks et tagada põlvkondadevahetuse eesmärgi saavutamisel otsetoetustega sekkumise viisi ja maaelu arengusse sekkumise viiside vaheline kooskõla, tuleks liidu tasandil kehtestada olulisi elemente hõlmav „noore põllumajandustootja“ raamdefinitsioon.

(21)	Selleks et tagada maapiirkondades ettevõtluse arengu soodustamise eesmärgi saavutamisel otsetoetuste vormis sekkumisviiside ja maaelu arengusse sekkumise viiside vaheline kooskõla, tuleks liidu tasandil kehtestada ühiseid elemente hõlmav „uue põllumajandustootja“ raamdefinitsioon.

(22)

ÜPP eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada oma kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peaksid liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas, võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikides on põllumajandus majanduse kui tervikuga läbi põimunud sektor. Hoides tasakaalu kestliku arengu eri mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga peaksid need erieesmärgid vormima ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtma arvesse asjakohaseid liidu õigusakte, eelkõige kliima-, energia- ja keskkonnaalaseid õigusakte.

(23)

Arukam, kaasaegsem ja kestlikum ÜPP peab kasutama teadusuuringuid ja innovatsiooni, et edendada liidu põllumajanduse, metsanduse ja toidusüsteemide mitmekülgsust, panustades tehnoloogiaarendusse ja digitaliseerimisse ning parandades tehnoloogia, eelkõige digitehnoloogia kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist ning juurdepääsu erapooletutele, usaldusväärsetele, asjakohastele ja uutele teadmistele ning nende teadmiste suuremat jagamist.

(24)

Liit peab soodustama kaasaegset, konkurentsivõimelist, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis lõikab kasu kvaliteetsest tootmisest ja ressursitõhususest ning mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse konkurentsivõimelise ja tootliku põllumajandus- ja toidutootmissektori osana, kaitstes samal ajal põllumajanduslike pereettevõtete mudelit.

(25)

Et toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust, on vaja parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas, eelkõige innustades koostöövorme, mis on põllumajandustootjaid kaasavad ja neile kasulikud, samuti edendades lühikesi tarneahelaid ja parandades turu läbipaistvust.

(26)

Liit peab parandama reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, sealhulgas mis puudutab kestlikul viisil toodetud kvaliteetset, ohutut ja täisväärtuslikku toitu. Selles suunas edasiliikumiseks on vaja edendada konkreetseid kestlikke põllumajandustavasid, näiteks mahepõllumajanduslikku tootmist, integreeritud taimekaitset, agroökoloogiat, agrometsandust või täppispõllumajandust. Samamoodi tuleks toetada loomade heaolu parandavaid meetmeid ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise algatusi.

(27)

Rakendamismudel ei tohiks tekitada olukorda, kus kõigis 27 riigis viiakse ellu erinevat põllumajanduspoliitikat, mis seaks ohtu ÜPP ühise olemuse ja siseturu. See peaks siiski jätma liikmesriikidele tugeva ühise õigusraamistiku piires teatava paindlikkuse. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada liidu eesmärgid ja määratleda sekkumisviisid ning liikmesriikidele kohalduvad ühised liidu nõuded, tagades seeläbi ÜPP ühise olemuse. Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et liidu õigusraamistik kohandatakse toetusesaajate suhtes kohaldatavaks toetuskorraks, kasutades suuremat paindlikkust. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid tegutsema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning tagama, et toetusesaajatele liidu toetuse andmise õigusraamistik põhineb liikmesriikide ÜPP strateegiakaval ning on kooskõlas käesolevas määruses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 (8) sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Samuti peaksid nad rakendama oma ÜPP strateegiakavasid, nagu komisjon on need heaks kiitnud.

(28)

Aruka ja vastupidava põllumajandussektori edendamiseks on otsetoetustel jätkuvalt oluline osa põllumajandustootjatele õiglase sissetulekutoetuse tagamisel. Samuti on vaja teha investeeringuid põllumajandusettevõtete ümberkorraldamisse, ajakohastamisse, innovatsiooni, mitmekesistamisse ning uute võtete ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tagada põllumajandustootjatele turul parem tasu.

(29)

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele, eelkõige esmatootjate sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise ja oma ettevõtete elujõulisuse parandamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine.

(30)

Keskkonnakaitse ja kliimameetmete toetamine ja parandamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine on tulevikus liidu põllumajanduse ja metsanduse oluline prioriteet. ÜPP peaks aitama vähendada nii keskkonnale kui ka kliimale, sealhulgas elurikkusele avalduvat negatiivset mõju ning suurendama keskkonnaalaste avalike hüvede pakkumist igat liiki põllumajandusmaal ja metsamaal (sealhulgas kõrge keskkonnaväärtusega aladel) ning maapiirkondades tervikuna. Seetõttu peaks ÜPP ülesehitus olema nimetatud eesmärke arvestades ambitsioonikam. See peaks hõlmama elemente, mis toetavad või muul moel mõjutavad suurt hulka meetmeid, millega viiakse ellu põllumajanduse, toiduainetööstuse, metsanduse ja tervikuna maapiirkondade eesmärke.

(31)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks mõeldud meetmeliikide parimad kombinatsioonid on liikmesriigiti erinevad. Ühes vajadusega suurendada jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks on vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võimendada süsiniku sidumist, mis mõlemad on olulised kliimamuutuste leevendamisel. Energia tootmine ja kasutamine, mida toetatakse ÜPP kaudu, peaksid puudutama energiat, millel on selged jätkusuutlikkuse omadused, sealhulgas kasvuhoonegaaside osas. Loodusvarade majandamisega seoses väiksem sõltuvus kemikaalidest, nagu kunstlikest väetistest ja pestitsiididest, võib olla eriti abiks, sealhulgas elurikkuse kaitseks, kuna väiksem sõltuvus pestitsiididest ja meetmed tolmeldajate populatsioonide vähenemise peatamiseks ja kasvule pööramiseks on kiiresti vajalikud paljudes liidu osades.

(32)

Kuna paljudes liidu maapiirkondades esineb struktuurilisi probleeme, nagu atraktiivsete töövõimaluste puudumine, oskuste nappus, lairiba ja ühenduvuse, digi- ja muude taristute ja oluliste teenuste investeeringute nappus, samuti noorte väljavool, on oluline tugevdada asjaomaste piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0 „Parem elu maapiirkondades“, eelkõige töökohtade loomise ja põlvkondade vahetuse kaudu, tuues komisjoni kavandatud tööhõive ja majanduskasvu tegevuskava maapiirkondadesse ning parandades sotsiaalset kaasatust, noorte toetamist, põlvkondade vahetust ning edendades arukate külade loomist kõigis Euroopa maapiirkondades, samuti aidates leevendada elanikkonna vähenemist.

(33)

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks liidu aluspõhimõtteid ja soolise aspekti arvessevõtt on tähtis vahend selle põhimõtte ÜPPsse lõimimiseks. Seepärast tuleks eelkõige keskenduda naiste osalemise edendamisele maapiirkondade sotsiaalmajanduslikus arengus, pöörates erilist tähelepanu põllumajandusele, toetades naiste võtmerolli. Liikmesriikidelt tuleks nõuda naiste olukorra hindamist põllumajanduses ja oma ÜPP strateegiakavades nende katsumustega tegelemist. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted peaksid olema ÜPP sekkumiste ettevalmistamise, elluviimise ja hindamise lahutamatu osa. Liikmesriigid peaksid samuti tugevdama oma suutlikkust soolise aspekti arvestamisel ja soopõhiselt eristatud andmete kogumisel.

(34)

Et maapiirkondade majandust stabiliseerida ja mitmekesistada, tuleks toetada mittepõllumajanduslike ettevõtete arendamist, loomist ja säilitamist. Nagu on märgitud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad uued maapiirkondade väärtusahelad, nagu taastuvenergia, kasvav biomajandus, ringmajandus ning ökoturism, suurendada maapiirkondade kasvupotentsiaali ja tööhõivet, kaitstes samal ajal loodusvarasid. Sellega seoses võib rahastamisvahenditel ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (9) loodud programmi „InvestEU“ ELi tagatise kasutamisel olla tähtis roll rahastamisele juurdepääsu tagamisel ning põllumajandusettevõtete kasvupotentsiaali edendamisel. Maapiirkondades on tööhõivevõimaluste potentsiaal riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks edendamaks nende sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni, eeskätt kogukonna juhitud kohaliku arengu raames koostatavates strateegiates.

(35)

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toidu ja tervise, sealhulgas ka kestliku põllumajandusliku tootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, loomade heaolu ning toidu raiskamise vähendamisega. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

(36)

Võttes arvesse taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja murekohtadele reageerimiseks vajaliku reformi ulatust, on asjakohane näha ette uus õigusraamistik ühe määrusena, mis hõlmab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavat liidu toetust, ning millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 (11) sätestatud senini kehtiv kord.

(37)	Käesolevas määruses tuleks sätestada reeglid, mida kohaldada EAGFist ja EAFRDst rahastatavale liidu toetusele, mida antakse sekkumisviiside vormis, mille liikmesriigid on kavandanud komisjoni heaks kiidetavates ÜPP strateegiakavades.

(38)

Selleks et liit suudaks järgida omamaiste toetustega seoses võetud rahvusvahelisi kohustusi, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, tuleks käesolevas määruses sätestatud teatavaid sekkumisviise jätkuvalt käsitleda „rohelise kasti“ toetusena, millel puudub või on minimaalne kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, või millest teatatakse tootmist piiravate programmide kohase „sinise kasti“ toetusena, ning mis on seega jäetud vähendamiskohustuste hulgast välja. Kuigi käesoleva määruse selliste sekkumisviiside sätted on juba kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu 2. lisas sätestatud „rohelise kasti“ nõuetega või selle artiklis 6 lõikes 5 sätestatud „sinise kasti“ nõuetega, tuleks tagada, et liikmesriikide ÜPP strateegiakavas kavandatud selliste sekkumisviiside puhul jätkatakse asjaomaste nõuete järgimist. Eelkõige tuleks puuvilla eritoetus käesolevas määruses kavandada jätkuvalt selliselt, et see vastaks „sinise kasti“ nõuetele.

(39)

Tuleks tagada sekkumiste, sealhulgas tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste vastavus liidu rahvusvahelistele kohustustele. See hõlmab GATTi raames sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide õliseemneid käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis (12) kehtestatud nõudeid, nagu neid kohaldatakse pärast muudatusi, mis on liidu koosseisu muutumise järel tehtud õliseemnetega seotud liidu eraldi baaskülvipinna osas.

(40)	ÜPP strateegiakavade rakendamisel põhinevat teavet ja ÜPP tulemuslikkuse hindamist võetakse arvesse kestliku arengu tegevuskava 2030 alusel kehtestatud komisjoni poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe korrapärastes hindamistes.

(41)

Tuginedes varasemale horisontaalsetele nõuetele vastavuse süsteemile, mida rakendati kuni 2022. aastani, seob uus tingimuslikkuse süsteem täieliku ÜPP toetuse saamise põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu põhistandarditele. Põhistandardid hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke majandamisnõudeid (KMN) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardeid (HPK standardid). Kõnealustes põhistandardites tuleks paremini arvesse võtta keskkonna- ja kliimaprobleeme ning ÜPP uusi keskkonnaaspekte, seades seega sihikindlamaid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärke kui need, mis komisjon esitas oma teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ ja mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 (13).

(42)

Tingimuslikkuse eesmärk on toetada kestliku põllumajanduse arengut, suurendades toetusesaajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest. Samuti on siht see, et ÜPP vastaks paremini ühiskonna ootustele, parandades ÜPP sidusust keskkonna, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud eesmärkidega. Tingimuslikkus peaks olema ÜPP keskkonnaaspektide lahutamatu osa, moodustades ühtlasi ühe osa ambitsioonikamatest keskkonna- ja kliimaalastest põhikohustustest, ning seda tuleks ammendavalt kohaldada kõikjal liidus. Liikmesriigid peaksid tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise selliste põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate suhtes, kes ei järgi kõnealuseid nõudeid, kooskõlas määrusega (EL) 2021/2116.

(43)

HPK standardite raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, mulla kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2022. aastani ette nähtud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmise, kliimamuutuste leevendamise ning vajadusega parandada põllumajandusettevõtete kestlikkust ning elurikkusesse panustamist. On sedastatud, et iga HPK standard aitab kaasa mitmesuguste eesmärkide saavutamisele. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riigisisese standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, näiteks põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtete suurust ja põllumajandusettevõtete struktuure, maakasutust ning äärepoolseimate piirkondade eripära. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada teisi III lisas sätestatud HPK standardite põhieesmärkidega seotud riigisiseseid standardeid selleks, et parandada HPK standardite keskkonna ja kliimamõju. Arvestades praeguseid mahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavaid võtteid, ei peaks kehtestama mahetootjate suhtes lisanõudeid seoses külvikorraga. Lisaks standarditele külvikorra ja elurikkusega seotud põllumaa minimaalse osakaalu kohta peaksid liikmesriigid saama kaaluda teatavaid erandeid, et vältida ülemäärast koormust väiksematele põllumajandusettevõtetele või selleks, et välistada mõned põllumajandusettevõtted, mis juba vastavad HPK standardite eesmärgile seetõttu, et nende maa-alad on märkimisväärses ulatuses rohumaa, kesa või neil kasvavad liblikõielised kultuurid. Erand tuleks samuti ette näha elurikkuse nõude puhul põllumaa minimaalse osakaalu kohta valdavalt metsaga kaetud liikmesriikide puhul.

(44)

Selleks et KMNid hakkaksid põllumajandusettevõtte tasandil toimima ja oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, on liikmesriikidel vaja neid täiel määral rakendada. Tingimuslikkuse reeglite järjepidevuse tagamiseks seoses poliitika jätkusuutlikkuse parandamisega peaksid KMNid hõlmama keskkonda, rahvatervist, taimetervist ja loomade heaolu käsitlevaid peamisi liidu õigusakte, nii nagu need on riigisiseselt rakendatud, mis seavad põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele täpseid kohustusi, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (14) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (15) või nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (16) kohaseid kohustusi. Selleks et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (17) lisas esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtud ühisavaldust, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (19) asjakohased sätted KMNidena lisada tingimuslikkuse kohaldamisalasse ning HPK standardite loetelu tuleks vastavalt kohandada.

(45)	Et aidata kaasa sotsiaalselt kestliku põllumajanduse arendamisele ÜPP raames toetusesaajate teadlikkuse suurendamise kaudu tööhõive- ja sotsiaalstandardite kohta, tuleks kasutusele võtta uus sotsiaalküsimusi hõlmav mehhanism.

(46)

Selline mehhanism peaks siduma ÜPP otsetoetuste, samuti keskkonna- ja kliimakohustuste ning majandamiskohustuste, looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangute ja teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate teguritega seotud toetuste täies mahus saamise põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate vastavusega põllumajandusettevõtte töötajate töö- ja tööhõivetingimuste ning töötervishoiu ja tööohutuse põhistandarditele, eelkõige teatavatele nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (20) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/104/EÜ (21) ja (EL) 2019/1152 (22) standarditele. Komisjon peaks 2025. aastaks hindama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 (23) artikli 7 lõike 1 lisamise teostatavust ja peaks kohasel juhul esitama asjaomase seadusandliku akti ettepaneku.

(47)

Liikmesriigid peaksid kooskõlas määrusega (EL) 2021/2116 tagama proportsionaalsete, tõhusate ja hoiatavate karistuste kohaldamise põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele, kes ei täida kõnealuseid standardeid. Kohtute sõltumatuse põhimõtte tõttu ei ole võimalik kehtestada kohtusüsteemidele erinõudeid selle kohta, kuidas teha otsuseid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid, välja arvatud need, mis on ette nähtud õigusaktides, millele otsus või süüdimõistev kohtuotsus tugineb.

(48)

Selleks et austada liikmesriikide õigust määratleda oma sotsiaal- ja tööõiguse aluspõhimõtted, tuleks sotsiaalse tingimuslikkuse mehhanismi kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtta erinevaid riiklikke raamistikke. Seetõttu tuleks arvesse võtta liikmesriigi valitud täitmise tagamise meetodeid, kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaalpartnerite rolli, sealhulgas, kui see on kohaldatav, sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna direktiivide rakendamisel. Austada tuleks riikide tööturu mudeleid ja sotsiaalpartnerite sõltumatust. Käesoleva määrusega ei peaks kehtestama sotsiaalpartneritele ega liikmesriikidele mingeid kohustusi seoses õigusaktide täitmise tagamise või kontrolliga valdkondades, mis riiklike tööturumudelite kohaselt kuuluvad sotsiaalpartnerite vastutusalasse.

(49)	Kuna riiklike süsteemide autonoomiat ja eripära arvestavate süsteemide loomine liikmesriigi tasandil on keeruline, peaks liikmesriikidel olema lubatud otsustada rakendada sotsiaalset tingimuslikkust hiljem, kuid igal juhul mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2025.

(50)

Liikmesriigid peaksid tagama põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, mis on kohandatud eri tootmistüüpidele, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja maapiirkondade ettevõtete kestlikku majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega, sealhulgas digitaliseerimisega. Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maakasutuse vahelist seost ning teiselt poolt teatavaid standardeid, nõudeid ja teavet, sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele, sealhulgas ühistutele, kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad veealastest ning pestitsiidide säästvat kasutamist ja toitainete haldamist käsitlevatest õigusaktidest, samuti antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatusi. Samuti peaks nõustamine olema kättesaadav riskijuhtimise ja innovatsiooni toetuseks, et valmistada ette ja rakendada uusi Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmi, haarates kinni rohujuuretasandi innovatiivsetest ideedest ning neid kasutades. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama kõiki avaliku ja erasektori nõustajaid ja nõustamisvõrgustikke põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

(51)

Selleks et toetada põllumajandusettevõtete nii põllumajanduslikke kui ka keskkonnaalaseid tulemusi, peaks andma teavet toitainete haldamise kohta, keskendudes lämmastikule ja fosfaadile, mis keskkonna seisukohast võivad tekitada erilisi probleeme ja väärivad seetõttu erilist tähelepanu, kasutades selleks liikmesriikide poolt individuaalsetele põllumajandustootjatele kättesaadavaks tehtud spetsiaalset elektroonilist kestliku põllumajanduse rakendust. Rakendus peaks toetama põllumajandusettevõttes otsuste tegemist. Põllumajandustootjatele kogu liidus võrdsete tingimuste tagamiseks peaks komisjon saama anda liikmesriikidele toetust kestliku põllumajanduse rakenduse väljatöötamiseks.

(52)

Selleks et põllumajandustootjaid paremini nõustada ja teavitada nende kohustustest oma töötajate ees seoses ÜPP sotsiaalse mõõtmega, peaksid põllumajandusettevõtete nõustamisteenused andma teavet nõuete kohta, mis on seotud direktiivi (EL) 2019/1152 artiklis 4 osutatud teabe kirjaliku esitamisega ning põllumajandusettevõtetele kohalduvate tervishoiu- ja ohutusnõuetega.

(53)

Sissetulekutoetuse õiglasema jaotamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud piirata või vähendada otsetoetuste summasid, mis ületavad teatavat künnist, ning asjaomasest vähendamisest tekkinud summat tuleks kas kasutada tootmiskohustusega sidumata otsetoetusteks ja esmajärjekorras täiendavaks ümberjaotavaks sissetulekutoetuseks kestlikkuse tagamise eesmärgil, või tuleks see paigutada ümber EAFRD-sse. Tööhõivele avalduva negatiivse mõju vältimiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta mehhanismi kohaldamisel arvesse võtta tööjõudu.

(54)

Selleks et vältida mitme väikese toetussumma haldamisest tingitud liigset halduskoormust ning tagada toetuse tõhus panus ÜPP eesmärkide saavutamisse, millele aitab kaasa otsetoetuste kohaldamine, peaksid liikmesriigid kehtestama oma ÜPP strateegiakavades otsetoetuste saamiseks nõuded minimaalse pindala või toetuse miinimumsumma kohta. Kui liikmesriigid otsustavad anda loomapõhist tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust looma kohta, peaksid nad alati kehtestama künnise miinimumsummana, et mitte karistada põllumajandustootjaid, kes on toetusõiguslikud, kuid kelle pindala on künnisest väiksem. Egeuse mere väikesaarte väga spetsiifilise põllumajandusstruktuuri tõttu peaks Kreekal olema võimalik otsustada, kas selles piirkonnas tuleks kohaldada miinimumkünnist.

(55)	Arvestades seda, kui oluline on põllumajandustootjate osalemine riskijuhtimisvahendites, peaks liikmesriikidel olema lubatud määrata teatav protsent otsetoetustest, et toetada põllumajandustootjate panust sellistesse vahenditesse.

(56)

Põllumajandusliku sissetulekutoetuse minimaalse taseme tagamiseks kõigile aktiivsetele põllumajandustootjatele ning vastamaks ELi toimimise lepingu artikli 39 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgile kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleks kehtestada iga-aastane pindalapõhine tootmiskohustusega sidumata toetus sekkumisviisina „baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks“. Kõnealuse toetuse sihipärasemaks muutmiseks peaks toetussummasid olema võimalik diferentseerida vastavalt territooriumirühmadele, võttes aluseks sotsiaalmajanduslikud või agronoomilised tingimused, või vähendada, võttes arvesse muud sekkumist. Et vältida häireid põllumajandustootjate sissetulekus, peaks liikmesriikidel olema lubatud rakendada kestlikkuse tagamiseks baassissetuleku toetust toetusõiguste alusel. Sel juhul peaks toetusõiguste väärtus enne täiendavat ühtlustamist olema proportsionaalne nende väärtusega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 kohastele põhitoetuskavadele, võttes arvesse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusi. Liikmesriigid peaksid jõudma ka täiendava ühtlustamiseni, et liikuda järjekindlalt varasematelt väärtustelt edasi.

(57)

Toetusõiguste süsteemi alusel tootmiskohustusega sidumata otsetoetuse maksmisel peaksid liikmesriigid jätkama riikliku reservi või reservide haldamist territooriumirühma alusel. Asjaomaseid reserve tuleks kasutada eelisjärjekorras noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate toetamiseks. Süsteemi sujuva toimimise tagamiseks tuleb samuti välja töötada toetusõiguste kasutamise ja ümberpaigutamiste reeglid.

(58)

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakivi, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid saama kavandada konkreetset sekkumist väikepõllumajandustootjatele, asendades muulaadse otsetoetuse vormis sekkumise. Kõnealuse toetuse paremaks suunamiseks peaks olema võimalik toetust diferentseerida. Selleks et võimaldada väikepõllumajandustootjatel valida süsteem, mis vastab kõige paremini nende vajadustele, peaks põllumajandustootjate osalemine sekkumises olema vabatahtlik.

(59)

Arvestades teadvustatud vajadust edendada toetuste tasakaalustatumat jaotamist väikestele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele majapidamistele nähtaval ja mõõdetaval viisil, peaksid liikmesriigid rakendama täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust kestlikkuse tagamiseks ning eraldama vähemalt 10 % otsetoetuste vahenditest sellisele toetusele. Sellise täiendava sissetulekutoetuse parema suunamise võimaldamiseks ning arvestades põllumajandusettevõtete struktuurierinevusi kogu liidus, peaks liikmesriikidel olema võimalus anda erinevatele hektarivahemikele erisummalisi lisatoetusi ning diferentseerida toetust piirkondlikul tasandil või samade territooriumide rühmade kaupa, nagu on sätestatud nende ÜPP strateegiakavades baassissetuleku toetuse kohta kestlikkuse tagamiseks.

(60)

Liikmesriikide kohustus on näha ette otsetoetuste sihipärane jaotamine ja sissetulekutoetuse suurendamine nende puhul, kes seda kõige rohkem vajavad. Selle eesmärgi saavutamisele võivad tõhusalt kaasa aidata mitmesugused liikmesriikidele kättesaadavad vahendid, sealhulgas toetuste piiramine ja järkjärguline vähendamine, ning selline sekkumine nagu täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks ja väikepõllumajandustootjate toetus. Liikmesriikide ÜPP strateegiakavades tuleks esitada ülevaade oma vastavatest jõupingutustest. Lähtudes otsetoetuste õiglasema jaotamise vajadusest, sealhulgas konkreetse põllumajandusettevõtte struktuuril põhinevast vajadusest, peaks liikmesriikidel olema võimalus valida, kas kohaldada kohustuslikku ümberjaotavat toetust ja vastavat miinimumprotsenti või muid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas väiksema protsendimääraga ümberjaotavat toetust.

(61)

Uute majandustegevuse liikide loomine ja väljatöötamine põllumajandussektoris tekitab noortele põllumajandustootjatele rahalisi raskusi ning seda tuleks võtta arvesse sekkumisstrateegia kavandamisel, otsetoetuste jaotamisel ja suunamisel. Niisugune suundumus on oluline liidu põllumajandussektori konkurentsivõime jaoks ning selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud näha ette noorte põllumajandustootjate täiendav sissetulekutoetus. Selline sekkumisviis peaks pakkuma noortele põllumajandustootjatele täiendavat sissetulekutoetust pärast põllumajandusliku tegevuse alustamist. Liikmesriigid peaksid oma vajaduste hindamisele tuginedes saama otsustada, milline on toetuse arvutamise meetod, st kas hektari kohta või kindlasummalise maksena, ning piirdudes võimaluse korral maksimaalse hektarite arvuga. Kuna see peaks hõlmama üksnes ettevõtte tegevuse algusperioodi, tuleks sellist toetust anda üksnes maksimaalseks ajavahemikuks pärast abitaotluse esitamist ja vahetult pärast tegevuse alustamist. Kui makseperiood ületab 2027. aastat, peaksid liikmesriigid tagama, et toetusesaajatele ei looda pärast nimetatud aastat õiguslikke ootusi.

(62)

ÜPP peaks tagama, et liikmesriigid tõhustavad keskkonnaeesmärkide täitmist, võttes samas arvesse kohalikke vajadusi ja põllumajandustootjate tegelikke tingimusi. Liikmesriigid peaksid ÜPP strateegiakavas kehtestama otsetoetuste osana põllumajandustootjatele vabatahtlikud ökokavad, mida tuleb täielikult koordineerida teiste asjakohaste sekkumistega. Liikmesriigid peaksid need kindlaks määrama kui toetused, mida makstakse põllumajandustegevuse käigus selliste avalike hüvede pakkumise soodustamiseks ja nende eest tasumiseks, mis on kasulikud keskkonnale ja kliimale, või hüvitisena selliste põllumajanduslike tavade viljelemise eest. Mõlemal juhul peaks olema eesmärk ÜPP keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine ning tuleks minna kaugemale kohustuslikest nõuetest, mis on juba tingimuslikkuse süsteemis ette nähtud.

(63)

Tõhususe tagamiseks peaksid ökokavad üldreeglina hõlmama vähemalt kahte kliima-, keskkonna, loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisega seotud tegevusvaldkonda. Samal eesmärgil, kuigi hüvitis peaks põhinema tekkinud kuludel, saamatajäänud tulul ja tehingukuludel, mis tulenevad rakendatud põllumajanduslikest tavadest, võttes arvesse ökokavades seatud sihtväärtusi, peavad baassissetuleku toetusele lisanduvad maksed kajastama rakendatud võtete ambitsioonikust. liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada kehtestada ökokavad põllumajandustavade jaoks, mida põllumajandustootjad rakendavad põllumajandusmaal, eelkõige põllumajanduslik tegevus, kuid samuti ka teatavad võtted, mis ei ole põllumajanduslikud tegevused. Selliste võtete hulka võivad kuuluda püsikarjamaade ja maastikuelementide tõhusam majandamine, turbaalade taasniisutamine, märgalaviljelus ning mahepõllumajandus.

(64)

Mahepõllumajandus, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848, (24) on põllumajandustootmise süsteem, mis võib oluliselt kaasa aidata mitme ÜPP erieesmärgi saavutamisele ning eelkõige keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisele. Pidades silmas mahepõllumajanduse positiivset mõju keskkonnale ja kliimale, peaksid liikmesriigid saama kaaluda mahepõllumajandust eelkõige põllumajandustavade jaoks ökokavade koostamisel ja hinnata sellega seoses mahepõllumajanduskava alusel majandatava põllumajandusmaa jaoks vajaliku toetuse taset.

(65)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada ökokavasid rohujuuretasandi kavadena, seades need põllumajandustootjatele tingimuseks ambitsioonikamate maaelu arenguga seotud keskkonna- ja kliimakohustuste ning loomade heaoluga seonduvate kohustuste võtmisel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua tõhustatud ökokavasid, et tagada lihtsustamine. Liikmesriigid peaksid samuti saama kehtestada ökokavasid loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise toetamiseks.

(66)

Selleks, et võtta arvesse võrdseid tingimusi põllumajandustootjate vahel, tuleks määrata kindlaks rahaline ülemmäär tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse jaoks, mida liikmesriigid võivad anda, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või kvaliteeti teatavate sektorite ja toodangu puhul, mis on eriti olulised sotsiaalsetel, majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel ning mille puhul esineb teatavaid raskusi. Sellise sekkumise kavandamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse nende võimalikku mõju siseturule.

(67)

Kuna on üldteada, et valgukultuuride tootmine on liidus tõsistes raskustes, ei ole vaja selliseid raskusi tõendada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust hõlmava sekkumise puhul, mis on suunatud kõnealustele põllukultuuridele. Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada täiendavat osa otsetoetuste jaoks ette nähtud rahalisest ülemmäärast tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse andmiseks, toetamaks konkreetselt valgukultuuride tootmist, et vähendada liidu puudujääki selles valdkonnas. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse raames toetada liblikõieliste ja kõrreliste segusid seni, kuni liblikõielised jäävad selles segus valdavaks.

(68)

Vastavalt 1979. aasta ühinemisaktile lisatud puuvilla käsitlevas protokollis nr 4 sätestatud eesmärkidele tuleb jätkata puuvilla eritoetuse maksmist toetusõigusliku hektari kohta, samuti toetuse maksmist puuvilla tootmise piirkondade tootmisharudevahelistele organisatsioonidele. Kuna eelarveeraldis puuvillale on fikseeritud ja seda ei saa kasutada muudel eesmärkidel ning kuna puuvilla eritoetuse rakendamise õiguslik alus on aluslepingutes, ei tohiks puuvilla toetus kuuluda ÜPP strateegiakavas heakskiidetud sekkumise alla ning selle suhtes ei tohiks kohaldada tulemuskontrolli ja tulemuslikkuse hindamist. Seepärast tuleks vastavalt sätestada erinormid ja erandid käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2021/2116. Järjepidevuse huvides on asjakohane seda teha käesolevas määruses.

(69)

Teatavatesse sektoritesse sekkumise viiside abil aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ning koostoime loomisele teiste ÜPP instrumentidega. Kooskõlas rakendamismudeliga tuleks liidu tasandil luua teatavates sektorites selliste sekkumisviiside sisu ja eesmärkide miinimumnõuded, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning vältida ebavõrdset või ebaausat konkurentsi. Liikmesriigid peaksid põhjendama nende lisamist ÜPP strateegiakavasse ning tagama kooskõla teiste sekkumistega sektori tasandil. Liidu tasandil kehtestatavad üldised sekkumisviisid tuleks sätestada puu- ja köögiviljasektori, veinisektori, mesindustoodete sektori, oliiviõli ja lauaoliivide sektori ning humalasektori jaoks, samuti muude sektorite jaoks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (25) artikli 1 lõikes 2, ning sektorite jaoks, mis hõlmavad käesoleva määruse lisas loetletud tooteid, mille puhul konkreetse sekkumise kehtestamine avaldab eeldatavalt kasulikku mõju ÜPP mõne või kõigi käesoleva määruse kohaste üld- ja erieesmärkide saavutamisele. Võttes eelkõige arvesse taimsete valkude puudujääki liidus ja nende tootmisest tulenevat keskkonnakasu, tuleks liblikõielised lisada kõnealuses lisas loetletud toodete hulka, järgides samas ELi WTO õliseemnete loendit, ning neid eeliseid tuleks reklaamida põllumajandustootjatele, muu hulgas põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste kaudu.

(70)

Vaja on riiklikke finantsraamistikke või muid piiranguid ülempiiridena, et säilitada sekkumise eripära ning hõlbustada mesindustoodete, veini, oliiviõli ja lauaoliivide ning humala sektorisse ning muudesse käesolevas määruses määratletud sektoritesse sekkumisega seotud programmitööd. Et mitte kahjustada puu- ja köögiviljasektorisse sekkumisviiside eesmärkide saavutamist, ei peaks kooskõlas käesoleva lähenemisega rahastamist piirama. Kui liikmesriigid soovivad kehtestada ÜPP strateegiakavas muudesse sektoritesse sekkumise viiside toetuse, tuleb vastav rahaeraldis maha arvata asjaomase liikmesriigi otsetoetustena ette nähtud eraldistest, et tagada finantsiline neutraalsus. Kui liikmesriik ei soovi humala- ning oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris konkreetset sekkumist rakendada, tuleb liikmesriigi vastavad eraldised teha kättesaadavaks lisaeraldistena otsetoetuste vormis sekkumisviisidena.

(71)

Maaelu arengusse sekkumise puhul on põhimõtted sätestatud liidu tasandil, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikidele kehtivaid põhinõudeid valikukriteeriumide kohaldamisel. Kuid liikmesriikidel peaks olema ulatuslik õigus sätestada konkreetsed tingimused vastavalt vajadustele. Maaelu arengusse sekkumine sisaldab toetusi, mis on seotud keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega, mida liikmesriigid peaksid toetama oma territooriumidel vastavalt konkreetsetele riiklikele, piirkondlikele või kohalikele vajadustele. Liikmesriigid peaksid andma toetust põllumajandustootjatele ja teistele maahaldajatele, kes vabatahtlikult võtavad selliseid majandamiskohustusi, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna kaitsele ja keskkonnaseisundi parandamisele (sealhulgas veekvaliteet ja -kogus, õhukvaliteet, muld, elurikkus ja ökosüsteemi teenused), ning samuti vabatahtlikke kohustusi Natura 2000 alade ja geneetilise mitmekesisuse toetuse puhul. Majandamiskohustuste täitmiseks makstavat toetust võib ette näha ka kohalikul tasandil juhitud, integreeritud või koostööpõhiste lähenemisviiside ning tulemuspõhise sekkumisena.

(72)

Majandamiskohustuste täitmiseks makstav toetus võib eelkõige hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks. Liikmesriigid peaksid oma mahepõllumajandussektori põhjaliku analüüsi alusel ja võttes arvesse eesmärke, mida nad kavatsevad seoses mahepõllumajandusliku tootmisega saavutada, kaaluma mahepõllumajandust majandamiskohustuste täitmisel vastavalt oma konkreetsetele territoriaalsetele vajadustele, eraldama toetust mahepõllumajanduskava raames majandatava põllumajandusmaa osakaalu suurendamiseks ning tagama, et eraldatud eelarved vastavad mahepõllumajandusliku tootmise eeldatavale kasvule. Majandamiskohustuste täitmiseks makstav toetus võiks hõlmata toetusi teistele sekkumisviisidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset; lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolu; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist, eelkõige traditsiooniliste aretusmeetodite abil. Liikmesriikidel peaks olema lubatud asjaomaste sekkumisviiside raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja -nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumisega seotud kohustusi peaks olema võimalik võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning ületada seitset aastat, kui see on piisavalt põhjendatud.

(73)

Metsandusse sekkumine peaks aitama kaasa komisjoni 16. juuli 2021. aasta teatise „ELi uus metsastrateegia aastani 2030“ rakendamisele ja vajaduse korral agrometsandussüsteemide kasutamise laiendamisele. Need peaksid põhinema liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi metsandusprogrammidel või samaväärsetel vahenditel, mis peaksid tuginema kohustustele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/841, (26) ning kohustustele, mis on võetud Euroopa metsade kaitset käsitlevatel ministrite konverentsidel. Sekkumine peaks põhinema kestliku metsanduse kavadel või samaväärsetel vahenditel, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse tõhusat süsiniku säilitamist ja sidumist atmosfäärist, tõhustades samal ajal elurikkuse kaitset, ning võivad hõlmata metsaalade arendamist ning metsa säästvat majandamist, sealhulgas maa metsastamist, tulekahjude ennetamist ning agrometsandussüsteemide loomist ja taaselustamist; metsaressursside kaitset, taastamist ja täiustamist, võttes arvesse kohandamisvajadusi; metsade säilitamise ja vastupanuvõime tagamiseks ja võimendamiseks, samuti metsade ökosüsteemide ja kliimateenuste osutamiseks tehtavaid investeeringuid; ning taastuvenergia ja biomajanduse toetamiseks võetavaid meetmeid ja tehtavaid investeeringuid.

(74)

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu liidu territooriumil peaks liikmesriikidel olema lubatud anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust ja muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangud, sealhulgas mägi- ja saarepiirkondades. Looduslikust ja muust eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohast määramist.

(75)

Selleks et ÜPP abil saaks suurendada liidu keskkonnaalast lisaväärtust ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamisega, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse toetusesaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad direktiiviga 92/43/EMÜ ja direktiiviga 2000/60/EÜ loodud Natura 2000 rakendamisest. Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ rakendamisest, ning aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Põllumajandustootjatele tuleks samuti teha kättesaadavaks toetus, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2000/60/EÜ rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega ökokava alusel, võimaldades strateegiakavades piisavat paindlikkust, et suurendada eri moel sekkumise vastastikust täiendavust. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

(76)

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute toetamise kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. See võib hõlmata ka investeeringuid loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide, sealhulgas tulekahjude, tormide, üleujutuste, kahjurite ja haiguste tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel tuleks käesolevasse määrusesse lisada investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu. Liikmesriigid peaksid parimal viisil kasutama olemasolevaid vahendeid investeeringuteks, viies investeeringute toetamise kooskõlla asjakohaste liidu õigusnormidega keskkonna ja loomade heaolu valdkonnas.

(77)

Eeskätt noored põllumajandustootjad peavad ajakohastama oma põllumajandusettevõtteid, et muuta need pikas perspektiivis elujõuliseks. Kuid samuti seisavad nad esimestel tegevusaastatel sageli silmitsi väikese käibega. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid hõlbustaksid ja eelistaksid sekkumist noorte põllumajandustootjate investeeringutesse. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada oma ÜPP strateegiakavades noorte põllumajandustootjate põllumajanduslikesse majapidamistesse tehtavatele investeeringutele kõrgemad toetusmäärad ja muud soodustingimused. Samuti peaks liikmesriikidel olema lubatud anda suuremat investeeringutoetust väikepõllumajandustootjatele.

(78)

Investeeringutoetuse andmisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu valdkonnaülesele eesmärgile ajakohastada põllumajandust ja maapiirkondasid teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu. Investeeringutoetus digitehnoloogia kasutuselevõtmiseks põllumajandus-, metsandus- ja maapiirkondades, näiteks investeeringud täppispõllumajandusse, arukatesse küladesse, maapiirkondade ettevõtetesse ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristutesse, tuleks lisada ÜPP strateegiakavade kirjeldusse nende kavade panuse kohta valdkonnaülesesse eesmärki.

(79)	Võttes arvesse liidu eesmärki veekogude hea seisundi kohta ja vajadust, et investeeringud oleksid selle eesmärgiga kooskõlas, on oluline kehtestada normid niisutustaristu ajakohastamise ja arendamise toetamise kohta, et põllumajanduslik veekasutus ei seaks seda eesmärki ohtu.

(80)

Arvestades vajadust katta liidu põllumajandussektori investeeringute puudujääk ning parandada rahastamise kättesaadavust esmatähtsatele rühmadele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele ning kõrgema riskiprofiiliga uutele põllumajandustootjatele, tuleks julgustada InvestEU tagatise kasutamist ning toetuste (grantid) ja rahastamisvahendite kombineerimist. Kuna rahastamisvahendite kasutamine liikmesriikides on väga erinev, mis on tingitud erinevustest rahaliste vahendite kättesaadavuses, pangandussektori arengus, riskikapitali olemasolus ning sellest, kuivõrd on haldusasutused ja võimalikud toetusesaajad rahastamisvahenditega kursis, peaksid liikmesriigid sätestama oma ÜPP strateegiakavade asjakohased sihtväärtused, toetusesaajad, soodustingimused ning muud võimalikud toetusõiguslikkuse normid.

(81)

Noored põllumajandustootjad, uued põllumajandustootjad ja muud uued tulijad seisavad siiski silmitsi oluliste takistustega seoses maa kättesaadavusega, kõrgete hindadega või laenu saamisega. Nende ettevõtted on enam ohustatud hinna volatiilsusest nii sisendite kui ka toodangu puhul ning nende vajadus ettevõtlus-, riskiennetus- ja riskijuhtimisoskuste koolituse järele on suur. Seetõttu on oluline jätkata uute ettevõtete ja põllumajandusettevõtete loomise toetamist. Samuti peaks liikmesriikidel olema lubatud sätestada oma ÜPP strateegiakavas rahastamisvahenditele soodustingimused noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate jaoks. Noorte põllumajandustootjate, uute põllumajandustootjate ja muude uute tulijate tegevuse alustamise toetuse ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetuse maksimaalset summat tuleks suurendada kuni 100 000 euroni, mis oleks kättesaadav ka rahastamisvahendi vormis toetusena või sellega kombineerituna.

(82)

Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimisvahendid, tuleks EAFRD raames säilitada ja laiendada toetust, et aidata põllumajandustootjatel juhtida oma tootmis- ja sissetulekuriske. Eelkõige peaksid kindlustusmaksed ja ühisfondid, sealhulgas sissetuleku stabiliseerimise vahend, jääma võimalikuks, kuid toetus tuleks teha kättesaadavaks ka muude riskijuhtimisvahendite jaoks. Lisaks peaks igat liiki riskijuhtimisvahendite abil olema võimalik katta tootmis- või sissetulekuriske ning need peaksid vajaduse korral olema suunatavad põllumajandussektoritele või territooriumidele. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kasutada menetluslikke lihtsustusi, näiteks tugineda põllumajandustootja toodangu ja sissetuleku arvutamisel indeksitele, tagades samal ajal vahendite asjakohase vastavuse põllumajandustootjate individuaalsetele tulemustele ja vältides kahju ülemäärast hüvitamist.

(83)

Toetus peaks võimaldama ÜPP eesmärkide saavutamise nimel vähemalt kahe ettevõtte vahelise koostöö loomist ja elluviimist. Toetus peaks sisaldama kõiki asjaomase koostöö aspekte, näiteks kvaliteedikavade loomine ning teavitamis- ja müügiedendustegevus; ühised keskkonna- ja kliimameetmed; lühikese tarneahela ja kohalike turgude edendamine; katseprojektid; Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektid, kohalikud arendusprojektid, arukad külad, ostjate klubid ja masinaühistud; põllumajandusettevõtete partnerlused; metsamajandamiskavad; võrgustikud ja klastrid; sotsiaalne põllumajandus; kogukonna toetatud põllumajandus; programmi LEADER raames võetavad meetmed; ning tootjarühmade ja -organisatsioonide moodustamine, samuti teiste koostöövormide loomine, mis on vajalik ÜPP erieesmärkide saavutamiseks.

(84)	Oluline on toetada teatavat liiki koostöö ettevalmistamist, eriti Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade, programmi LEADER rühmade ja arukate külade strateegiate puhul.

(85)

Teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ osutatakse uue ÜPP läbiva eesmärgina teadmiste vahetust ja keskendumist innovatsioonile. ÜPP peaks jätkama interaktiivse innovatsioonimudeli toetamist, mis võimendab osalejate vahelist koostööd, et lisateadmisi parimal võimalikul moel ära kasutada eesmärgiga levitada praktilisi lahendusi. AKISe raames tuleks tugevdada põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid. ÜPP strateegiakava peaks andma teavet selle kohta, kuidas toimub nõustajate, teadlaste ja riiklike ÜPP võrgustike vaheline koostöö. Iga liikmesriik või piirkond peaks saama vastavalt vajadusele AKISe tugevdamiseks ja kooskõlas oma AKISe strateegilise lähenemisviisiga rahastada mitut teadmiste vahetamise ja innovatsiooniga seotud meedet ning põllumajandustootjate abistamisele suunatud meedet nende põllumajanduslike majapidamiste vastupanuvõime suurendamise strateegiate väljatöötamiseks, kasutades käesolevas määruses välja töötatud sekkumisviise. Lisaks peaks iga liikmesriik koostama strateegia digitehnoloogia arendamiseks ja kasutamiseks, et näidata, kuidas kiirendatakse digitaliseerimist põllumajanduses ja maapiirkondades.

(86)

EAGF peaks jätkama otsetoetuste vormis sekkumisviiside ja teatavate sektorite sekkumisviiside rahastamist ning EAFRD peaks jätkama maaelu arengusse sekkumise viiside rahastamist. ÜPP finantsjuhtimise reeglid tuleks sätestada kahe fondi ja kummagi toetatava tegevuse puhul eraldi, võttes arvesse asjaolu, et uus rakendamismudel võimaldab liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suuremat paindlikkust ja subsidiaarsust. Käesoleva määruse kohased sekkumisviisid peaksid hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

(87)

ÜPP strateegiakavade kohaste otsetoetuste maksmiseks antav toetus tuleks tagada käesoleva määrusega kindlaksmääratud riiklikest eraldistest. Nimetatud riiklikud eraldised peaksid peegeldama jätkuvaid muutusi, mille kohaselt suurendatakse hektari kohta madalaimat toetust saavatele liikmesriikidele antavaid eraldisi järk-järgult, et vähendada 50 % vahet 90 % saavutamiseks liidu keskmisest. Selleks et võtta arvesse toetusmehhanismi vähendamist ja võimalust kasutada liikmesriigis toetuse vähendamisest tekkivat summat, tuleks lubada, et liikmesriigi ÜPP strateegiakavas sätestatud esialgne rahaeraldiste kogusumma aastas võib ületada riiklikku eraldist.

(88)

EAFRD rahaliste vahendite haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada ühtne EAFRD toetuse määr liikmesriikide avaliku sektori kuludele. Selleks et võtta arvesse teatavat liiki tegevuse erilist tähtsust või laadi, tuleks nende jaoks kehtestada osaluse erimäärad. Arengutasemest, kaugusest või isoleeritusest tingitud eripiirangute leevendamiseks tuleks kehtestada asjakohane EAFRD osaluse määr vähem arenenud piirkondade, äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte ning üleminekupiirkondade puhul.

(89)

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et liidu tasandil liigitada piirkonnad ja alad, mis võivad saada EAFRD-lt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (27). Uusimaid liigitusi ja andmeid tuleks kasutada piisava toetuse tagamiseks, eelkõige selleks, et tegeleda arengus mahajäänud piirkondadega ning liikmesriigisiseste piirkondadevaheliste erinevustega.

(90)

EAFRDst ei tuleks toetada investeeringuid, mis kahjustaksid keskkonda. Seetõttu on vaja käesolevas määruses sätestada teatavad välistamisnormid. Eelkõige ei peaks EAFRDst rahastatama investeeringuid niisutusse, mis ei aita kaasa seotud veekogu või veekogude hea seisundi saavutamisele või säilitamisele, ega investeeringuid metsastamisse, mis ei vasta kestliku metsanduse põhimõtete kohastele keskkonna- ja kliimaeesmärkidele.

(91)

Teatavate prioriteetide piisava rahastamise tagamiseks tuleks kõnealuste prioriteetide puhul sätestada minimaalseid ja maksimaalseid rahaeraldisi käsitlevad normid. Liikmesriigid peaksid enne mis tahes ümberpaigutamist reserveerima põlvkondade vahetusega seotud sekkumise jaoks vähemalt summa, mis vastab 3 %-le nende aastasest otsetoetuste eelarvest. Selline sekkumine võib hõlmata suuremat sissetulekutoetust ja tegevuse alustamise toetust. Võttes arvesse, kui oluline on investeeringutoetus noortele põllumajandustootjatele, et muuta nende põllumajandusettevõtted pikas perspektiivis elujõuliseks ja suurendada sektori atraktiivsust, tuleks osa investeeringusekkumise kuludest, mille puhul noorte põllumajandustootjate toetusmäär on kõrgem, arvestada samuti miinimumsumma hulka, mis tuleb reserveerida panustamaks erieesmärgi „muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades“ saavutamisse.

(92)

Selleks, et tagada ÜPP raames piisavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine keskkonna-, kliima- ja loomade heaolu alaste eesmärkide saavutamiseks kooskõlas liidu prioriteetidega, tuleks selleks otstarbeks reserveerida teatav osa nii EAFRD toetusest, sealhulgas investeeringud, kui ka otsetoetustest. Arvestades, et kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad võetakse esmakordselt kasutusele otsetoetuste raames, tuleks eelkõige kahel esimesel aastal võimaldada kavandamise ja rakendamise suhtes teatavat paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel ja põllumajandustootjatel saada kogemusi ning tagada sujuv ja edukas rakendamine, võttes arvesse ka EAFRD keskkonna- ja kliimaeesmärkide ambitsioonikust. Selleks et pidada kinni üldistest keskkonna- ja kliimaeesmärkidest, peaks selline paindlikkus olema piiritletud ja seda tuleks kompenseerida teatavates piirides.

(93)

Programmi LEADER lähenemine kohalikule arengule on tõestanud oma tõhusust maapiirkondade arendamisel, võttes alt ülespoole lähenemisviisiga täiel määral arvesse sektoriüleseid vajadusi maaelu sisetekkeliseks arenguks. Seepärast tuleks LEADERit tulevikus jätkata ning selle kohaldamine peaks jääma kohustuslikuks koos miinimumeraldisega EAFRDst.

(94)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, panustab käesolev ÜPP kliimameetmete peavoolustamisse liidu poliitikavaldkondades ja aitab saavutada üleüldist eesmärki – suunata 30 % liidu eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele. ÜPP kohaste meetmetega saab ÜPP kogu rahastamispaketist eeldatavasti 40 % ulatuses panustada kliimaeesmärkide saavutamisse. Asjakohased meetmed tuleks kindlaks määrata ÜPP strateegiakavade ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti nende hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(95)

Kui ühikusummad ei põhine tegelikel kuludel või saamata jäänud tulul, peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohase toetuse taseme, mis põhineb vajaduste hindamisel. Asjakohane ühikusumma võib olla asjakohaste ühikusummade vahemik, mitte üks ühtne või keskmine ühikusumma. Seega peaks liikmesriikidel olema ka lubatud kehtestada oma ÜPP strateegiakavas teatavate sekkumiste jaoks põhjendatud maksimaalne või minimaalne ühikusumma, ilma et see piiraks asjaomase sekkumise toetussummasid käsitlevate sätete kohaldamist.

(96)

Vajaduste hindamise ja sihtväärtuste saavutamise eest vastutuse üleminek liikmesriikidele toimub koos suurema paindlikkusega otsetoetustega sekkumise viiside, teatavatesse sektoritesse sekkumise viiside ja maaelu arengusse sekkumise viiside kombinatsiooni kehtestamisel. Seda tuleks toetada mõningase paindlikkusega asjaomaste vahendite riiklike eraldiste kohandamisel. Kui liikmesriik peab eelnevalt eraldatud rahastamispaketti liiga väikeseks, et sellest jaguks kõigile kavandatud meetmetele, on teatav paindlikkus põhjendatud, vältides märkimisväärseid kõikumisi iga-aastases otseses sissetulekutoetuses võrreldes EAFRDst mitmeaastasele sekkumisele eraldatavate summadega.

(97)

Liidu lisaväärtuse võimendamiseks ning toimiva põllumajandusliku siseturu säilitamiseks, samuti ÜPP üld- ja erieesmärkide saavutamiseks ei tohiks liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt võtta otsuseid vastu eraldiseisvalt, vaid struktureeritud protsessi raames, mis peaks materialiseeruma ÜPP strateegiakavas. Liidu ülalt-alla normides tuleks kehtestada kogu liitu hõlmavad konkreetsed ÜPP eesmärgid, peamised sekkumisviisid, tulemusraamistik ja juhtimisstruktuur. Sellise ülesannete jaotamisega soovitakse tagada investeeritud rahaliste vahendite ja saavutatud tulemuste vaheline täielik vastavus.

(98)

Selleks et tagada kõnealuste ÜPP strateegiakavade selge strateegiline laad ja lihtsustada seoseid muu liidu poliitikaga ning eeskätt kehtestatud pikaajaliste riiklike sihtväärtustega, mis tulenevad kliimamuutuste, metsade, elurikkuse ja veega seotud liidu õigusaktidest või rahvusvahelistest kokkulepetest, on asjakohane koostada üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta, võttes arvesse selle põhiseaduslikke ja institutsioonilisi sätteid. ÜPP strateegiakava võib kohasel juhul sisaldada piirkondlikku sekkumist.

(99)

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, määrama kindlaks ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud sihtväärtused ja kavandama sekkumist, mis võimaldab neil sihtväärtusi saavutada ning mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Selline protsess peaks edendama suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada reeglid ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

(100)

Selle tagamiseks, et liikmesriikide sihtväärtuste kindlaksmääramine ja sekkumise kavandamine on asjakohane ja maksimeerib panust ÜPP eesmärkide saavutamisse, on vaja, et ÜPP strateegiakavade strateegia põhineks kohaliku olustiku eelneval analüüsil ja ÜPP eesmärkidega seotud vajaduste hindamisel. Samuti on oluline tagada, et ÜPP strateegiakavad saaksid kajastada muudatusi liikmesriikide olukorras, (nii sisemistes kui ka välistes) struktuurides ja turuolukorras ning et neid oleks seega võimalik aja jooksul nende muudatuste kajastamiseks kohandada.

(101)

ÜPP strateegiakavad peaksid tagama ÜPP paljude vahendite suurema sidususe, sest see peaks hõlmama nii otsetoetustega sekkumise viise, teatavatesse sektoritesse sekkumise viise kui ka maaelu arengusse sekkumist. Kõnealused kavad peaksid samuti tagama ja näitama liikmesriikide tehtud valikute vastavust ja asjakohasust seoses liidu prioriteetide ja eesmärkidega. Seda silmas pidades peaksid ÜPP strateegiakavad andma ülevaate ja selgituse vahendite kohta, millega tagatakse sissetulekutoetuse õiglasem jaotumine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine. Seepärast on asjakohane, et need kavad hõlmavad tulemustele orienteeritud sekkumisstrateegiat, mis on struktureeritud lähtuvalt ÜPP erieesmärkidest, sealhulgas nende eesmärkidega seotud mõõdetavad sihtväärtused. Kõnealuste kavade aastapõhise seire võimaldamiseks on asjakohane, et kõnealused sihtväärtused tugineksid tulemusnäitajatele.

(102)

Sekkumisstrateegias tuleks ka rõhutada täiendavust nii ÜPP vahendite vahel kui ka liidu muude poliitikavaldkondadega. Eelkõige peaks iga ÜPP strateegiakava tuginema asjakohastele keskkonna- ja kliimaalastele õigusaktidele ning kõnealustest õigusaktidest tulenevaid riiklikke kavasid tuleks kirjeldada praeguse olukorra analüüsi (edaspidi „SWOT-analüüs“) osana. Asjakohane on loetleda seadusandlikud aktid, millele tuleks ÜPP strateegiakavas konkreetselt osutada.

(103)

Võttes arvesse, et liikmesriikidele tuleb võimaldada paindlikkust nende ÜPP strateegiakavades teatava osa kavandamise ja rakendamise delegeerimisel piirkondlikul tasandil vastavalt riiklikule raamistikule, et hõlbustada piirkondadevahelist koordineerimist riigiüleste probleemidega tegelemisel, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavades oleks esitatud riikliku ja piirkondliku sekkumise koosmõju kirjeldus.

(104)

Kuna ÜPP strateegiakavad peaksid võimaldama komisjonil võtta vastutuse liidu eelarve täitmise eest ning tagama liikmesriikidele õiguskindluse ÜPP strateegiakava teatavate elementide osas, on asjakohane, et ÜPP strateegiakavad sisaldaksid üksiksekkumise kirjeldust, sealhulgas toetusõiguslikkuse tingimusi, eelarveeraldisi, kavandatud väljundeid ja ühikuhindu. Rahastamiskava on vajalik selleks, et anda ülevaade kõigist eelarveaspektidest ja igast sekkumisest, ning sellele peaks olema lisatud sihtväärtuste kava.

(105)

ÜPP strateegiakavade viivitamatu käivitamise ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaks EAGFi ja EAFRD toetus põhinema usaldusväärse haldusraamistiku tingimuste olemasolul. Iga ÜPP strateegiakava peaks seepärast sisaldama ÜPP strateegiakava kõigi juhtimis- ja koordineerimisstruktuuride identifitseerimist, sealhulgas kontrollisüsteeme ja karistusi, ning seire- ja aruandlusstruktuuri.

(106)

Võttes arvesse põllumajanduse ja maapiirkondade ajakohastamise erieesmärgi olulisust ja sektoriülest laadi, on asjakohane, et liikmesriigid lisavad ÜPP strateegiakavasse konkreetse kirjelduse selle kohta, kuidas on kõnealuse ÜPP strateegiakava alusel võimalik seda eesmärki saavutada, hõlmates selle panust digitaliseerimisse.

(107)

Võttes arvesse probleeme, mis on seotud eelarve jagatud täitmisest tuleneva halduskoormusega, peaks ÜPP strateegiakavas erilist tähelepanu pöörama ka lihtsustamisele.

(108)

Arvestades, et komisjonil ei ole asjakohane kiita heaks teavet, mida saab käsitada taustteabena või ajaloolise teabena või mis kuulub liikmesriigi vastutusalasse, tuleks teatav teave esitada ÜPP strateegiakava lisana.

(109)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (28) punktidele 22 ja 23 on vaja liidu fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikidele. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena.

(110)

ÜPP strateegiakava heakskiitmine komisjoni poolt on oluline samm poliitika rakendamise tagamisel vastavalt ühistele eesmärkidele. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaks komisjon andma liikmesriikidele sidusa ja ambitsioonika sekkumisloogika kohta asjakohaseid juhiseid.

(111)

ÜPP strateegiakavade kavandamine ja läbivaatamine tuleb ette näha vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(112)

Iga ÜPP strateegiakava juhtimise ja rakendamise eest peaks vastutama riiklik korraldusasutus, kes peaks olema komisjoni peamine kontaktpunkt. Kui aga maaelu arengu poliitikaga seotud elemente käsitletakse piirkondlikul alusel, peaks liikmesriikidel olema võimalik luua piirkondlikke korraldusasutusi. Korraldusasutused peaksid olema võimelised delegeerima osa oma ülesannetest, jäädes ise vastutama tõhusa ja korrektse juhtimise eest ning tagades ÜPP strateegiakava sidususe ja järjepidevuse ning koordineerimise riikliku korraldusasutuse ja piirkondlike korraldusasutuste vahel. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ÜPP strateegiakava juhtimisel ja rakendamisel oleksid kaitstud liidu finantshuvid kooskõlas finantsmääruse ja määrusega (EL) 2021/2116.

(113)

Vastutus ÜPP strateegiakavade seire eest peaks olema jagatud riikliku korraldusasutuse ja selleks otstarbeks loodud riikliku seirekomisjoni vahel. Riiklik seirekomisjon peaks vastutama ÜPP strateegiakava rakendamise tõhususe seire eest. Selleks tuleks komisjoni vastutus täpselt kindlaks määrata. Kui ÜPP strateegiakava sisaldab piirkondade kehtestatud elemente, peaks liikmesriikidel ja asjaomastel piirkondadel olema võimalik luua ja moodustada piirkondlikke seirekomisjone. Sellisel juhul tuleks täpsustada riikliku seirekomisjoniga koordineerimise reegleid.

(114)

Komisjoni algatusel peaks EAFRD tehnilise abi kaudu toetama tegevusi, mis on seotud määruse (EL) 2021/2116 artiklis 7 osutatud ülesannete täitmisega. Tehnilist abi võib osutada ka liikmesriigi algatusel ÜPP strateegiakavaga seotud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi suurendamine on võimalik ainult nende liikmesriikide puhul, kelle EAFRD eraldis ei ületa 1,1 miljardit eurot. EAFRD tehnilise abi toetuse puhul tuleks arvesse võtta haldussuutlikkuse suurendamist seoses liikmesriikide uute juhtimis- ja kontrollisüsteemidega.

(115)

Olukorras, kus liikmesriikidel on palju rohkem paindlikkust ja subsidiaarsust sekkumise kavandamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks, on võrgustikud peamine vahend poliitika suunamiseks ja juhtimiseks ning sidusrühmade kaasamise, teadmiste jagamise ja suutlikkuse suurendamise edendamiseks liikmesriikide ja muude osalejate jaoks. Võrgustikutöö ulatust laiendatakse maaelu arengult ÜPP mõlemale sambale. Ühtne üleliiduline ÜPP võrgustik peaks tagama parema koordineerituse võrgustikutöö vahel liidu, riigi ja piirkondlikul tasandil. Euroopa ja riiklikud ÜPP võrgustikud peaksid asendama praeguse Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja Euroopa Innovatsioonipartnerluse AGRI võrgustiku liidu tasandil ning riiklikud maaeluvõrgustikud. Euroopa ÜPP võrgustik peaks võimalikult suurel määral kaasa aitama riiklike ÜPP võrgustike tegevusele. Võrgustikud peaksid pakkuma platvormi teadmiste ulatuslikuma vahetamise edendamiseks, et parandada ÜPP strateegiakavade rakendamist ning kajastada poliitika, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ poliitika ja selle mitme osalejaga projektide tulemusi ja lisaväärtust liidu tasandil. Teadmiste vahetamise ja innovatsiooni edendamise eesmärgil luuakse Euroopa innovatsioonipartnerlus, mida abistavad Euroopa ja riiklikud ÜPP võrgustikud ja mis peaksid toetama interaktiivse innovatsioonimudeli rakendamist kooskõlas käesolevas määruses sätestatud metoodikaga.

(116)

Iga ÜPP strateegiakava rakendamist ja edenemist kindlaksmääratud sihtväärtuste saavutamise suunas tuleks järjepidevalt kontrollida. Kehtestada tuleks asjaomane ÜPP tulemuslikkuse, seire- ja hindamisraamistik, mille kaudu saab jälgida edusamme ning hinnata poliitika rakendamise mõju ja selle tõhusust.

(117)

Rakendamismudeli käivitatud tulemustele orienteeritus nõuab tugevat tulemuslikkuse raamistikku, eelkõige seepärast, et ÜPP strateegiakavad panustaksid teiste eelarve jagatud täitmise korras võetavate poliitikameetmete ulatuslike üldeesmärkide saavutamisse. Tulemuspõhine poliitika tähendab aastast ja mitmeaastast hindamist valitud väljundite, tulemus- ja mõjunäitajate põhjal, nagu on määratletud tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistikus. Selleks tuleks piiratud ja sihipärasemad näitajad valida nii, et need peegeldaksid võimalikult täpselt seda, kas toetatud sekkumine aitab saavutada kavandatud eesmärke. Konkreetsetel keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega seotud näitajatel peaks olema võimalik hõlmata sekkumisi, mis aitavad kaasa asjaomastest liidu seadusandlikest aktidest tulenevate kohustuste täitmisele.

(118)

Tulemus-, seire- ja hindamisraamistiku osana peaksid liikmesriigid igal aastal tehtud edusamme kontrollima ja nendest komisjonile aru andma. Liikmesriikide edastatud teabe alusel peaks komisjon esitama aruande erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta kogu ÜPP strateegiakava perioodil, kasutades selleks põhinäitajaid.

(119)

Kehtestada tuleks mehhanismid, mis võimaldaksid võtta meetmeid liidu finantshuvide kaitsmiseks juhul, kui ÜPP strateegiakava rakendamisel ilmneb kindlaksmääratud sihtväärtustest olulisi kõrvalekaldeid. Seetõttu peaks komisjonil olema võimalik märkimisväärselt ja põhjendamatult ebarahuldavate tulemuste korral nõuda liikmesriikidelt tegevuskavade esitamist. Kui kavandatud tulemusi ei saavutata, võib see kaasa tuua väljamaksete peatamise ning lõppkokkuvõttes liidu vahendite vähendamise.

(120)

Eelarve jagatud täitmise põhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid, tagades kohasel juhul piirkondade kaasamise ÜPP strateegiakava hindamise kava koostamisse ning piirkondlike sekkumiste seiresse ja hindamisse, vastutama oma ÜPP strateegiakava hindamise eest, samas kui komisjon peaks vastutama liidu tasandil liikmesriikide eelhindamiste kokkuvõtete ning liidu vahe- ja järelhindamiste läbiviimise eest.

(121)

Selleks et tagada ÜPP põhjalik ja sisukas hindamine liidu tasandil, peaks komisjon tuginema konteksti- ja mõjunäitajatele. Need näitajad peaksid peamiselt põhinema usaldusväärsetel andmeallikatel. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et tagada ja veelgi parandada konteksti- ja mõjunäitajate jaoks vajalike andmete usaldusväärsust.

(122)

Kavandatud ÜPP strateegiakavade hindamisel peaks komisjon hindama kavandatud ÜPP strateegiakavade kooskõla ja panust liidu keskkonna- ja kliimaalastesse õigusaktidesse ja kohustustesse ning eelkõige liidu 2030. aasta eesmärkidesse, mis on sätestatud komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (edaspidi „strateegia „Talust taldrikule““) ja komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (edaspidi „ELi elurikkuse strateegia“).

(123)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad näitaksid oma ÜPP strateegiakavade kaudu üles varasemast suuremat üldist ambitsioonikust seoses ÜPP keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkidega. Selline ambitsioonikus peaks koosnema mitmest elemendist, mis on muu hulgas seotud mõjunäitajatega, tulemusnäitajate alusel kindlaksmääratud sihtväärtustega, sekkumise kavandamisega, tingimuslikkuse süsteemi kavandatud rakendamisega ja finantsplaneerimisega. Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad selgitaksid oma ÜPP strateegiakavades, kuidas nad näitavad üles suuremat üldist nõutavat ambitsioonikust, viidates erinevatele asjakohastele elementidele. See selgitus peaks hõlmama riiklikke panuseid liidu 2030. aasta sihtväärtuste saavutamisse, mis on sätestatud strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias.

(124)

Komisjon peaks koostama kokkuvõtva aruande liikmesriikide ÜPP strateegiakavade kohta, et hinnata liikmesriikide ühiseid jõupingutusi ja ühiseid püüdlusi ÜPP erieesmärkide saavutamiseks rakendusperioodi alguses, võttes arvesse strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias sätestatud liidu 2030. aasta sihtväärtuseid.

(125)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, et hinnata uue rakendamismudeli toimimist liikmesriikides ja liikmesriikide ÜPP strateegiakavades sätestatud sekkumiste kombineeritud panust liidu keskkonna- ja kliimaalaste kohustuste, eelkõige Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisel.

(126)

ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 tuleks kohaldada käesoleva määruse kohastele toetustega sekkumise viisidele. Siiski ei peaks põllumajandussektori eripära arvesse võttes kõnealuseid ELi toimimise lepingu sätteid kohaldama selliste otsetoetustega sekkumise viiside ja maaelu arengusse sekkumise viiside suhtes, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate toimingutega, mida viiakse ellu käesoleva määruse kohaselt ja sellega kooskõlas, ega liikmesriikide tehtavate maksete suhtes, mis tehakse liidu toetuse saanud ja ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate maaelu arengusse sekkumise viiside riiklikuks lisarahastamiseks.

(127)

Selleks et vältida toetuse järsku ja olulist vähenemist liikmesriikide teatavates sektorites, mille puhul on antud ajavahemikul 2015–2020 riiklikku üleminekutoetust, tuleks kõnealustel liikmesriikidel lubada jätkata sellise abi andmist teatavate tingimuste ja piirangute kohaselt. Võttes arvesse kõnealuse abi üleminekulist laadi, on asjakohane jätkata selle järkjärgulist kaotamist, vähendades järk-järgult igal aastal kõnealuse abi sektoripõhiseid toetussummasid.

(128)

Käesoleva määruse sätete kohaldamise eesmärgil kogutud isikuandmeid tuleks töödelda viisil, mis on kooskõlas asjaomaste eesmärkidega. Samuti peaksid andmed olema seire või hindamise eesmärgil töötlemiseks anonüümsed ning kaitstud vastavalt liidu õigusele, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (29) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (30). Andmesubjekte tuleks teavitada nende isikuandmete töötlemisest ja andmekaitsealastest õigustest.

(129)

Käesoleva määruse kohaldamiseks ning selleks, et teha seiret rahaliste õiguste üle, neid analüüsida ja hallata, on vaja liikmesriikide teateid.

(130)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(131)

Selleks, et tagada õiguskindlus, põllumajandustootjate õigused ning võrdsed võimalused liikmesriikidele seoses ühiste nõuete ja näitajatega, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kohandada ühiseid väljund-, tulemus-, mõju- ja kontekstinäitajaid, et käsitleda tehnilisi probleeme nende rakendamisel, ning reegleid seoses HPK 1. standardi kohase suhtarvuga.

(132)

Selleks et tagada õiguskindlus, kaitsta põllumajandustootjate õigusi ning kindlustada otsetoetuste vormis sekkumisviiside sujuv, ühetaoline ja tõhus toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sätted, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ja nende tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontroll; normid, millega kehtestatakse maksete vähendamise arvutamise ühtlustatud alus toetuste piiramise ja vähendamise raames; meetmed, et vältida tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse saajatele kahju tekkimist turu struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu vastavas sektoris, sealhulgas otsus, et sellist toetust tohib jätkuvalt maksta kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest anti varasemal võrdlusperioodil asjaomast toetust; sätted ja tingimused puuvilla eritoetuse puhul kohaldatava maa ja sortide heakskiitmise kohta ning sellise toetuse andmise tingimusi käsitlevad sätted, samuti sätted tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide ning eritoetuse andmise tingimuste, rahastamiskõlblikkuse ja sellega seotud põllumajandustavade kohta ning sätted, millega reguleeritakse tagajärgi, kus heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta kõnealustele kriteeriumidele ega täida tootjate kohustusi.

(133)

Selle tagamiseks, et teatavatesse sektoritesse sekkumise viisidega aidatakse kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja koostoime tugevdamisele teiste ÜPP vahenditega, ning selleks, et tagada siseturul võrdsed tingimused ning et vältida ebavõrdset ja ebaõiglast konkurentsi, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, et kehtestada sätted, millega reguleeritakse sekkumisviiside nõuetekohast toimimist teatavates sektorites, hõlmatavaid kululiike ja eelkõige haldus- ja personalikulusid, liidu finantsabi arvutamise aluseid, sealhulgas võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse ning tootjate organiseerituse taseme arvutamine teatavates piirkondades, ning liidu finantsabi ülemmäära teatavale sekkumisele, mille eesmärk on ennetada turukriisi ja juhtida riske teatavates sektorites; sätted kulude ülemmäära kindlaksmääramiseks seoses viljapuuaedade, oliivi- või viinamarjaistandike taasistutamisega; sätted veinivalmistamise kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta ning kõnealusest kohustusest erandite tegemise kohta täiendava halduskoormuse vältimiseks ning destilleerijate vabatahtliku sertifitseerimise kohta ning sätted erinevate toetusvormide kohta ning teatavates sektorites toetatud investeeringute minimaalse kestvuse kohta, samuti mõne veinisektorisse sekkumise puhul rahastamise kombineerimise kohta. Selleks et tagada liidu vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine mesindussektorisse sekkumiseksmesindussektoris, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses teatamiskohustust käsitlevate lisanõuetega ja kõnealuse sekkumisviisi rakendamiskulude katmiseks liidu toetuse miinimummäära kehtestamisega.

(134)

Selleks et tagada õiguskindlus ja maaelu arengusse sekkumise eesmärkide saavutamine, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses geneetilisi ressursse ja loomade heaolu puudutavateks majandamiskohustusteks ning kvaliteedikavadeks antavate toetustega.

(135)

Selleks et võtta arvesse tulevasi muutusi liikmesriikide rahaeraldistes või lahendada liikmesriikide probleeme ÜPP strateegiakavade rakendamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad liikmesriikide otsetoetuste vormis sekkumisviiside eraldisi; toetuste korral kasutatavate kaalutegurite muutmist, tuginedes poliitika panusele kliima- ja kesskonnaeesmärkide saavutamisse ja ÜPP strateegiakava sisu käsitlevaid reegleid.

(136)

Selleks et hõlbustada üleminekut määrustega (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 kehtestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid delegeeritud õigusakte seoses meetmetega, mille eesmärk on kaitsta toetusesaajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(137)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ning vältida ebaausat konkurentsi ja diskrimineerimist põllumajandustootjate vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks võrdlusalad seoses õliseemnetoetusega; koostada normid kasvatusmaa heakskiitmiseks ja sortide kinnitamiseks seoses puuvilla eritoetuse ja seonduvate teadetega; arvutada vähendamine, kui toetusõiguslik puuvillakasvatusmaa ületab baaskülvipinda; anda liidu finantsabi veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks; koostada reeglid ÜPP strateegiakavasse lisatavate elementide esitamise kohta; kehtestada ühetaolised tingimused ÜPP strateegiakavades pakutavate võimalustega seotud teavitamis- ja avalikustamisnõuete kohaldamise kohta; kehtestada Euroopa ÜPP võrgustiku organisatsiooniline struktuur ja toimimine; koostada sätted tulemuslikkuse, seire- ja hindamisraamistiku kohta; koostada sätted iga-aastase tulemusaruande esitamise ja sisu kohta; koostada sätted sellise teabe kohta, mida liikmesriigid peavad komisjonile saatma tulemushindamiseks; koostada sätted andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise koostoime kohta ning kehtestada normid ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist komisjoni ja liikmesriikide vahel võimaldava süsteemi toimimise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(138)

Võttes arvesse asjaolu, et seire, hindamise ja iga-aastase tulemusaruande jaoks on näitajad juba sätestatud I lisas, peaksid liikmesriigid ÜPP seire ja hindamise muude näitajate vastuvõtmist täiendavalt kontrollima. Samuti peaks täiendav teave, mis liikmesriikidel tuleb esitada komisjonile ÜPP seireks ja hindamiseks, saama ühise põllumajanduspoliitika komiteelt heakskiitva arvamuse. Seetõttu ei tohiks komisjonil lubada kehtestada liikmesriikidele kohustust esitada ÜPP seireks ja hindamiseks ÜPP rakendamise kohta täiendavaid näitajaid ja teavet, kui ühise põllumajanduspoliitika komitee ei saavuta kvalifitseeritud häälteenamust komisjoni ettepaneku poolt või vastu ning ei saa seetõttu arvamust avaldada.

(139)

Selleks, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu rakendusakte ÜPP strateegiakavade heakskiitmise ja nende muutmise kohta, kohaldamata määrust (EL) nr 182/2011.

(140)

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, et lahendada eriprobleeme, tagades samal ajal otsetoetuste süsteemi järjepidevus eriolukorras, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Kiireloomuliste probleemide lahendamiseks ühes või mitmes liikmesriigis, tagades samal ajal otsetoetuste süsteemi järjepidevuse, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavaid rakendusakte nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil erakorralised asjaolud mõjutavad toetuse andmist ja ohustavad käesolevas määruses sätestatud toetuskavade alusel maksete tegelikku tegemist.

(141)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013 (32) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013 (33) peaksid jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja, välja arvatud juhul, kui mõnele nende sätetest osutatakse selgesõnaliselt.

(142)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades eri maapiirkondade vahelisi erinevusi ning liikmesriikide rahaliste vahendite piiratust, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil mitmeks aastaks tagatud liidu rahastamise ja selgelt määratletud prioriteetidele keskendumise kaudu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(143)

Seetõttu tuleks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 kehtetuks tunnistada.

(144)

Selleks et tagada kavandatud meetmete tõrgeteta rakendamine peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA, KOHALDATAVAD SÄTTED JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega reguleeritakse järgmist:

a)	üld- ja erieesmärgid, mida soovitakse saavutada liidu toetuse abil, mida ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), ning seotud näitajad;

b)	sekkumisviisid ja liikmesriikidele esitatavad ühised nõuded kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ning nendega seotud rahastamiskord;

c)	ÜPP strateegiakavad, mille koostavad liikmesriigid ning milles seatakse sihtväärtused, määravad kindlaks sekkumistingimused ning eraldatavad rahalised vahendid kooskõlas erieesmärkide ja kindlaks tehtud vajadustega;

d)	koordineerimine ja juhtimine ning seire, aruandlus ja hindamine.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst rahastatava liidu toetuse suhtes, mida antakse liikmesriikide koostatud ja komisjoni heakskiidetud ÜPP strateegiakavades kindlaks määratud sekkumisteks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027 (edaspidi „ÜPP strateegiakava periood“).

Artikkel 2

Kohaldatavad sätted

1. Käesoleva määruse alusel antava toetuse puhul kohaldatakse määrust (EL) 2021/2116 ja kõnealuse määruse alusel vastu võetud sätteid.

2. Käesoleva määruse alusel EAFRDst rahastatava toetuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklit 19, III jaotise II peatükki, välja arvatud artikli 28 esimese lõigu punkti c, ning artikleid 46 ja 48.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellise rühma ja selle liikmete õiguslikust seisundist riigisisese õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artiklis 52 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega, nagu selle on kindlaks määranud liikmesriigid vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2;

2)	„põllumajanduslik majapidamine“ – kõik põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad ja põllumajandustootja poolt juhitavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil;

3)	„sekkumine“ – toetusvahend, mille rahastamiskõlblikkuse tingimused on ÜPP strateegiakavas kindlaks määranud liikmesriik ja mis põhineb käesoleva määrusega kehtestatud sekkumisviisil;

„tegevus“ või „toiming“ –

a)	projekt, leping, meede või projektide või meetmete rühm, mis on välja valitud asjaomase ÜPP strateegiakava raames;

b)	rahastamisvahendite puhul rahastamisvahendi jaoks eraldatud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma ja seejärel asjaomasest rahastamisvahendist vahendite lõplikele saajatele antav rahaline toetus;

5)	„avaliku sektori kulutused“ – selline osalus tegevuste rahastamises, mis on saadud riigi, piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarvest, EAGFile ja EAFRD-le kättesaadavaks tehtud liidu eelarvest, avalik-õiguslike asutuste või nende ühingute eelarvest või ametiasutuste ühingute eelarvest;

6)	„vahe-eesmärk“ – verstapost, mille on liikmesriik eelnevalt paika pannud konkreetse eelarveaasta kohta artikli 107 lõike 1 punktis b osutatud sekkumisstrateegiates ning milleni tuleb tulemusnäitaja puhul õigeaegsete edusammude tagamiseks jõuda kindlaks ajaks ÜPP strateegiakava perioodi jooksul;

7)	„sihtväärtus“ – liikmesriigi poolt artikli 107 lõike 1 punktis b osutatud sekkumisstrateegiates eelnevalt kindlaks määratud tulemusnäitaja väärtus, mis tuleb saavutada ÜPP strateegiakava perioodi lõpuks;

8)	„äärepoolseimad piirkonnad“ – ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad;

9)	AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation System – põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem) – sidus korraldus ja teadmiste liikumine inimeste, organisatsioonide ja institutsioonide vahel, kes kasutavad ning loovad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks;

10)	„Egeuse mere väikesaared“ – Egeuse mere väikesaared, mis on määratud kindlaks määruse (EL) nr 229/2013 artikli 1 lõikega 2;

11)	„ühisfond“ – liikmesriigi poolt tema õiguse kohaselt akrediteeritud skeem, mille kaudu skeemiga ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada, nii et majanduslikku kahju kannatanud põllumajandustootjale hüvitatakse tema kahju;

12)	„vähem arenenud piirkonnad“ – vähem arenenud piirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti a tähenduses;

13)

„toetusesaaja“ – tähendab artiklis 69 osutatud maaelu arengusse sekkumise viiside puhul järgmist:

a)	avalik-õiguslik või eraõiguslik keham, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, füüsiline isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, kes vastutab kas tegevuse algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest;

b)	riigiabi kavade puhul ettevõtja, kes saab abi

c)	rahastamisvahendite puhul valdusfondi haldav keham või valdusfondi struktuuri puudumise korral erifondi haldav keham või artiklis 123 osutatud korraldusasutus (edaspidi „korraldusasutus“), kui rahastamisvahendi haldamise eest vastutab korraldusasutus;

14)	„toetusmäär“ – avaliku sektori kulutuste osakaal tegevuses; rahastamisvahendite puhul viitab see toetuse brutotoetusekvivalendile komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (34) artikli 2 punkti 20 tähenduses;

15)	„programm LEADER“ – määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31 osutatud kogukonna juhitud kohalik areng;

16)	„vahendusasutus“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik keham, muu hulgas piirkondlik või kohalik asutus, regionaalarengu asutus või valitsusväline organisatsioon, mis tegutseb riikliku või piirkondliku korraldusasutuse vastutusel või täidab sellise asutuse nimel ülesandeid;

17)	„eelarveaasta“ – põllumajanduslik eelarveaasta vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 35.

Artikkel 4

ÜPP strateegiakavade mõisted ja tingimused

1. Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „toetusõiguslik hektar“, „aktiivne põllumajandustootja“, „noor põllumajandustootja“ ja „uus põllumajandustootja“ ning seonduvad tingimused kooskõlas käesoleva artikliga.

2. „Põllumajanduslik tegevus“ määratletakse nii, et see võimaldab kaasa aidata era- ja avalike hüvede pakkumisele ühel või mõlemal järgmisel viisil:

põllumajandustoodete tootmine, mis hõlmab selliseid tegevusi nagu loomade kasvatamine või maaharimine, sealhulgas märgalaviljelus, kusjuures põllumajandustoote all mõistetakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud tooteid, välja arvatud kalandustooted, samuti puuvill ja lühikese raieringiga madalmets;

b)	põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid kasutava ettevalmistava tegevuseta.

3. „Põllumajandusmaa“ määratletakse nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad, sealhulgas siis, kui need moodustavad sellel alal agrometsandussüsteeme. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

„põllumaa“ on põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks; lisaks on see kogu kohustuse kestuse ajal põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, mis on tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt käesoleva määruse artiklile 31 või artiklile 70 või III lisas loetletud HPK 8. standardile või vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (35) artiklitele 22, 23 või 24 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (36) artiklile 39 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (37) artiklile 28;

b)	„püsikultuurid“ – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud, haritud ega uuendatud eri liiki rohu või muude rohttaimedega. See võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad või puud, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad või puud, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Liikmesriigid võivad otsustada lugeda püsirohumaaks ka järgmise:

i)	maa, mis on kaetud käesolevas punktis osutatud liikidega ning mis on kohalike tavadega seotud, mille puhul rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt;

ii)	maa, mis on kaetud käesolevas punktis osutatud liikidega, mille puhul rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel ülekaalus või puuduvad sealt.

4. Otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul määratletakse „toetusõiguslik hektar“ nii, et see hõlmab maa-alasid, mis on põllumajandustootja kasutuses ja koosnevad:

põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast, mida aasta jooksul, mille jaoks toetust taotletakse, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks; kui see on keskkonnakaitse, elurikkuse ja kliima seisukohast põhjendatud, võivad liikmesriigid otsustada, et toetusõiguslikud hektarid hõlmavad ka teatavaid selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant;

põllumajandusliku majapidamise maast:

i)	mis on kaetud maastikuelementidega, mille suhtes kohaldatakse III lisas esitatud HPK 8. standardi kohast säilitamise kohustust;

ii)	mida kasutatakse, et saavutada III lisas esitatud HPK 8. standardi kohane tootmisega mitteseotud alade või maastikuelementide, sealhulgas kesa all asuva põllumaa minimaalne osakaal, või

iii)	mis luuakse või mida säilitatakse artiklis 31 osutatud ökokava tulemusel põllumajandustootja asjaomase kohustuse kehtivuse vältel.

Kui liikmesriigid nii otsustavad, võib toetusõiguslik hektar hõlmata muid maastikuelemente, tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust antud põllumajanduslikul maatükil. Kõnealuse põhimõtte rakendamisel võivad liikmesriigid kehtestada nende muude maastikuelementidega hõlmatud põllumajandusliku maatüki maksimaalse osa.

Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada üksikute mitte-toetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala;

põllumajandusliku majapidamise maast, mis andis õiguse saada toetust käesoleva määruse III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajao alusel või põhitoetuskava alusel või ühtse pindalatoetuse kava alusel vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotisele, ja mis ei ole liikmesriikide poolt käesoleva lõike punktide a ja b alusel kindlaks määratud toetusõiguslik hektar:

i)	selle maa suhtes direktiivi 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ või 2000/60/EÜ kohaldamise tulemusena;

ii)

käesolevas määruses sätestatud pindalapõhise sekkumise tulemusena, mis on hõlmatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 1 osutatud ühtse süsteemiga, millega lubatakse toota ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata tooteid märgalaviljeluses või elurikkust või kasvuhoonegaaside vähendamist käsitlevate riiklike kavade kaudu, mille tingimused vastavad kõnealusele pindalapõhisele sekkumisele, tingimusel et kõnealune sekkumine ja riiklikud kavad aitavad saavutada üht või mitut käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärki;

iii)

ajal, mil kehtib põllumajandustootja metsastamiskohustus vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 31, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 43, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 22 või käesoleva määruse artiklile 70 või 73, või vastavalt riiklikule kavale, mille tingimused vastavad määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 43 lõigetele 1, 2 ja 3, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 22 või käesoleva määruse artiklile 70 või 73;

iv)	ajal, mil kehtib põllumajandustootja maa tootmisest kõrvalejätmisest tulenev kohustus vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 70.

Kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad on toetusõiguslikud hektarid üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3 %.

5. „Aktiivne põllumajandustootja“ tuleb määratleda selliselt, et toetust eraldataks ainult füüsilistele või juriidilistele isikutele või füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kes tegelevad vähemalt minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega, välistamata seejuures tingimata toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele või osalise tööajaga põllumajandustootjatele.

„Aktiivse põllumajandustootja“ määratlemisel kohaldavad liikmesriigid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, näiteks: sissetulekukontroll, tööjõusisend põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ja selle põllumajandustegevuse kandmine riiklikesse või piirkondlikesse registritesse. Sellised kriteeriumid võib kehtestada liikmesriigi valitud kujul, mida võib olla üks või mitu, sealhulgas negatiivse loetelu kaudu, mis ei võimalda käsitada põllumajandustootjat aktiivse põllumajandustootjana. Kui liikmesriigid käsitavad aktiivsete põllumajandustootjatena põllumajandustootjaid, kelle saadud otsetoetused ei ületanud eelneval aastal teatavat summat, ei tohi selline summa olla suurem kui 5 000 eurot.

6. „Noor põllumajandustootja“ määratletakse nii, et see hõlmaks:

a)	vanuse ülempiiri vahemikus 35–40 aastat;

b)	„põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimusi;

c)	asjakohast koolitust või vajalike oskuste omandamist, nagu liikmesriigid on kindlaks määranud.

7. „Uus põllumajandustootja“ määratletakse nii, et see viitab noorest põllumajandustootjast erinevale põllumajandustootjale, kes on esimest korda põllumajandusliku majapidamise juht. Liikmesriigid lisavad täiendavaid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid nõudeid asjakohase väljaõppe ja oskuste kohta.

8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust normidega, mille kohaselt on toetuste andmise tingimuseks teatavate kanepisortide sertifitseeritud seemne kasutamine ning milles sätestatakse kanepisortide kindlaksmääramise kord ning nende käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus osutatud tetrahüdrokannabinooli sisalduse kontrollimine, et kaitsta rahvatervist.

II JAOTIS

EESMÄRGID JA NÄITAJAD

Artikkel 5

Üldeesmärgid

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkidega, eesmärgiga säilitada siseturu toimimine ja võrdsed tingimused liidu põllumajandustootjate vahel ning subsidiaarsuse põhimõttega, on EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade kestlikku arengut ning see aitab majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonnas saavutada järgmisi üldeesmärke, mis aitavad kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele:

a)	soodustada aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse;

b)	toetada ja tugevdada keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid ning aidata kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele;

c)	parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda.

Artikkel 6

Erieesmärgid

1. Üldeesmärkideni jõutakse järgmiste erieesmärkide saavutamise kaudu:

a)	toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus;

b)	suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele;

c)	parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

d)	aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat;

e)	edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest;

f)	aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

g)	muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades;

h)	edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust;

i)	parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina põllumajanduse ja maapiirkondade ajakohastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil, ergutades nende kasutuselevõttu põllumajandustootjate poolt, võimaldades põllumajandustootjatele paremat juurdepääsu teadusuuringutele, innovatsioonile, teadmiste vahetamisele ja koolitusele.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamise käigus peavad liikmesriigid komisjoni toetusel võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada halduskoormust ja tagada ÜPP rakendamise lihtsustamine.

Artikkel 7

Näitajad

1. Artiklis 5 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse ühiste näitajate põhjal, mis on seotud I lisas esitatud väljundi, tulemuse, mõju ja kontekstiga. Need ühised näitajad hõlmavad järgmist:

a)	väljundnäitajad, mis peegeldavad toetatud sekkumise tegelikke väljundeid;

tulemusnäitajad, mis on seotud artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud asjaomaste erieesmärkidega ning mille abil seatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kõnealuste erieesmärkide kohta ÜPP strateegiakavades ning mida kasutatakse nende sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks; keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud tulemusnäitajad võivad hõlmata sekkumist, mis aitab täita kohustusi, mis tulenevad liidu seadusandlikest aktidest, mis on loetletud XIII lisas;

c)	mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP strateegiakavade ja ÜPP kontekstis;

d)	artikli 115 lõikes 2 osutatud ja I lisas loetletud kontekstinäitajad.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et ühiseid väljund-, tulemus-, mõju- ja kontekstinäitajaid kohandada. Kõnealused delegeeritud õigusaktid on rangelt piiratud liikmesriikide tehniliste probleemide käsitlemisega seoses nende näitajatega rakendamisega.

III JAOTIS

ÜHISED NÕUDED JA SEKKUMISVIISID

I PEATÜKK

ÜHISED NÕUDED

1. jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 8

Strateegiline lähenemisviis

Liikmesriigid püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisviisidel, kooskõlas oma vajaduste hinnangu ja käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.

Artikkel 9

Üldpõhimõtted

Liikmesriigid töötavad oma ÜPP strateegiakava kohase sekkumise ja artiklis 13 osutatud HPK standardid välja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine ja artiklis 13 osutatud HPK standardid nähakse ette vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, et need on siseturu nõuetekohase toimimisega kokkusobivad ega moonuta konkurentsi.

Liikmesriigid kehtestavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele kooskõlas ÜPP strateegiakavaga, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt käesoleva määruse artiklitele 118 ja 119 ning käesolevas määruses ja määruses (EL) 2021/2116 sätestatud põhimõtetele ja nõuetele. Nad rakendavad neid ÜPP strateegiakavasid, mille komisjon on heaks kiitnud.

Artikkel 10

WTO omamaine toetus

Liikmesriigid kavandavad käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisviisidele vastava sekkumise, sealhulgas artiklis 4 sätestatud mõisted ja tingimused selliselt, et need vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa kriteeriumidele.

Eelkõige peavad käesoleva määruse II lisas asjaomase sekkumisega seoses osutatud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktide kriteeriumidele vastama baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks, täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks, täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele ning kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad. Muu sekkumise puhul on käesoleva määruse II lisas osutatud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa konkreetsed punktid soovituslikud ja sekkumisel võib järgida WTO põllumajanduslepingu 2. lisa teisi punkte, kui see on ÜPP strateegiakavas täpsustatud ja selgitatud.

Artikkel 11

Õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamine

1. Kui liikmesriigid näevad ette muu kui WTO põllumajanduslepingu 2. lisa sätetele vastava pindalapõhise sekkumise, sealhulgas käesoleva määruse III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajao kohase tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse andmise, ning kui sekkumine hõlmab osa või kõiki GATTi raames sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi lisas nimetatud õliseemneid, siis ei tohi kogu toetatav pindala, mis põhineb asjaomaste liikmesriikide ÜPP strateegiakavadega hõlmatud kavandatud väljunditel, ületada toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta, millest tuleb kinni pidada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

2. Hiljemalt 8. juuniks 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks soovituslik võrdluspindala, mis on arvutatud lähtuvalt iga liikmesriigi osakaalust liidu keskmises haritavas pindalas aastatel 2016–2020. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Iga liikmesriik, kes kavatseb anda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust, märgib vastavad kavandatud väljundid väljendatuna hektarites ära oma ÜPP strateegiakava ettepanekus, millele on osutatud artikli 118 lõikes 1.

Kui liikmesriikide teatatud kavandatud väljundid ületavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta, arvutab komisjon iga liikmesriigi jaoks, kelle teatatud väljund ületab tema võrdluspindala, vähenduskoefitsiendi, mis on proportsionaalne selle liikmesriigi kavandatud väljundite ületamisega viisil, et toetatav maksimumpindala kogu liidu kohta ei muutuks. Iga asjaomast liikmesriiki teavitatakse sellest vähenduskoefitsiendist komisjoni tähelepanekutes ÜPP strateegiakava kohta kooskõlas artikli 118 lõikega 3. Iga liikmesriigi vähenduskoefitsient kehtestatakse artikli 118 lõikes 6 osutatud rakendusotsusega, millega komisjon kiidab heaks liikmesriigi ÜPP strateegiakava.

Liikmesriikidel ei ole lubatud omal algatusel muuta toetatavat pindala pärast artikli 118 lõikes 1 osutatud kuupäeva.

4. Kui liikmesriigid kavatsevad suurendada oma kavandatud väljundeid, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1 ja mis on sätestatud komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakavades, teatavad nad komisjonile muudetud kavandatud väljundid, esitades ÜPP strateegiakava muutmise taotluse vastavalt artiklile 119 enne asjaomasele taotlusaastale eelneva aasta 1. jaanuari.

5. Selleks et ei ületataks lõikes 1 osutatud toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta, sätestab komisjon vajaduse korral vähenduskoefitsiendid või vaatab läbi olemasolevad, lõike 3 teise lõigu kohaselt sätestatud vähenduskoefitsiendid iga liikmesriigi puhul, kes oma ÜPP strateegiakavas oma võrdluspindala ületasid.

Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike vähenduskoefitsientidest asjaomasele taotlusaastale eelneva aasta 31. jaanuariks.

Iga asjaomane liikmesriik esitab taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks teises lõigus osutatud vähenduskoefitsiendi alusel asjaomasele taotlusaastale eelneva aasta 31. märtsiks. Kõnealuse liikmesriigi vähenduskoefitsient kehtestatakse artikli 119 lõikes 10 osutatud rakendusotsusega, millega komisjon kiidab heaks ÜPP strateegiakava muutmise.

6. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumiga hõlmatud õliseemnete puhul teatavad liikmesriigid komisjonile artiklis 134 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes nende hektarite koguarvu, mille eest tegelikult toetust maksti.

7. Liikmesriigid jätavad lõikes 1 osutatud mis tahes pindalapõhisest sekkumisest välja toiduks kasutatavate päevalilleseemnete kasvatamise.

2. jagu

Tingimuslikkus

Artikkel 12

Põhimõte ja kohaldamisala

1. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, mille kohaselt II peatüki alusel otsetoetusi või artiklite 70, 71 ja 72 alusel iga-aastaseid toetusi saavatele põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele kohaldatakse halduskaristusi, kui nad ei täida liidu õiguses sätestatud kohustuslikke majandamisnõudeid ning HPK standardeid, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, järgmistes valdkondades:

a)	kliima ja keskkond, sealhulgas vesi, muld ja ökosüsteemide elurikkus;

b)	rahva- ja taimetervis;

c)	loomade heaolu.

2. ÜPP strateegiakava peab hõlmama tulemuslikku ja proportsionaalset halduskaristuste süsteemi. Nende normide puhul tuleb eelkõige täita määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise IV peatükis sätestatud nõudeid.

3. Kohustuslikke majandamisnõudeid käsitlevaid III lisas osutatud õigusakte kohaldatakse nende kohaldatavas versioonis ning direktiive liikmesriikide rakendatavas versioonis.

4. Käesoleva jao kohaldamisel on „kohustuslik majandamisnõue“ iga üksik liidu õiguse kohane kohustuslik majandamisnõue, mis on III lisas konkreetse õigusakti raames loetletud ja erineb sisuliselt sama õigusakti muudest nõuetest.

Artikkel 13

Liikmesriikide kohustused seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga

1. Liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaa, sealhulgas maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid kehtestavad riiklikul või piirkondlikul tasandil põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele miinimumstandardid iga III lisas loetletud HPK standardi suhtes vastavalt nimetatud lisas osutatud standardite peamisele eesmärgile. Oma standardite kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid asjakohasel juhul arvesse asjaomase maa eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandusliku tootmise süsteeme, põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtete suurust ja põllumajandusettevõtete struktuure, maakasutust ning äärepoolseimate piirkondade eripära.

2. III lisas esitatud peamiste eesmärkide puhul võivad liikmesriigid kehtestada täiendavaid standardeid lisaks neile, mis on asjaomases lisas kõnealuste peamiste eesmärkide puhul kehtestatud. Sellised täiendavad standardid on mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ja vastavad kindlaksmääratud vajadustele.

Liikmesriigid ei või siiski kehtestada miinimumstandardeid muude peamiste eesmärkide kohta kui need, mis on esitatud III lisas.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust normidega, et tagada võrdsed tingimused seoses HPK 1. standardi kohase suhtarvuga.

3. jagu

Sotsiaalne tingimuslikkus

Artikkel 14

Põhimõte ja kohaldamisala

1. Liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavas ette halduskaristused hiljemalt alates 1. jaanuarist 2025 põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele, kes saavad II peatüki kohaseid otsetoetusi või artiklite 70, 71 ja 72 kohaseid iga-aastaseid toetusi, kui nad ei täida kohaldatavate töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõudeid või tööandja kohustusi, mis tulenevad IV lisas osutatud õigusaktidest.

2. Kui liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse halduskaristuste süsteemi, nagu on osutatud lõikes 1, konsulteerivad nad oma institutsiooniliste sätete alusel asjaomaste riigisiseste sotsiaalpartneritega, kes esindavad põllumajandussektori tööturu osapooli, ning austavad täielikult nende sõltumatust ning õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida. Kõnealune halduskaristuste süsteem ei mõjuta sotsiaalpartnerite õigusi ega kohustusi, kui nad vastutavad kooskõlas riigisisese õiguse ja kollektiivläbirääkimiste raamistikuga IV lisas osutatud õigusaktide täitmise ja nende täitmise tagamise eest.

3. ÜPP strateegiakava peab hõlmama tulemuslikku ja proportsionaalset halduskaristuste süsteemi. Nende normide puhul tuleb järgida määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise V peatükis sätestatud asjakohaseid nõudeid.

4. IV lisas osutatud õigusakte, mis hõlmavad sätteid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud halduskaristuste süsteemi, kohaldatakse liikmesriigis kehtivas versioonis.

4. jagu

Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused

Artikkel 15

Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused

1. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse süsteemi, millega pakkuda nõustamisteenust põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP raames toetuse saajatele maakasutuse ja põllumajandusettevõtete juhtimise (edaspidi „põllumajandusettevõtete nõustamisteenused“) kohta. Liikmesriigid võivad tugineda olemasolevatele süsteemidele.

2. Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused hõlmavad majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, võttes arvesse olemasolevaid põllumajandustavasid, ning nendega pakutakse ajakohast, teadusel ja innovatsiooniprojektide põhjal arendatud, sealhulgas avalike hüvede pakkumisega seotud tehnoloogilist ja teadusteavet.

Põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste kaudu pakutakse asjakohast abi kogu põllumajandusettevõtte arengutsükli jooksul, sealhulgas esmakordseks asutamiseks, tootmismustrite muutmiseks tarbijanõudlusele vastavaks, uuenduslikeks võteteks, kliimamuutustele vastupanuvõimet tagavateks põllumajandustehnoloogiateks, sealhulgas agrometsanduseks ja agroökoloogiaks, loomade heaolu parandamiseks ning vajaduse korral ohutusstandarditeks ja sotsiaalseks toetuseks.

Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused integreeritakse AKISesse kuuluvatesse põllumajandusnõustajate, teadlaste, põllumajandustootjate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade pakutavatesse omavahel seotud teenustesse.

3. Liikmesriigid tagavad, et nõustamine on erapooletu ja nõustajatel on sobiv kvalifikatsioon, asjakohane väljaõpe ja nende puhul ei esine huvide konflikti.

4. Põllumajandusettevõtete nõustamisteenused kohandatakse eri tootmistüüpidele ja põllumajandusettevõtetele ning need hõlmavad vähemalt järgmist:

kõik nõuded, tingimused ja majandamiskohustused, mida kohaldatakse põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP strateegiakavas ette nähtud toetusesaajatele, sealhulgas tingimuslikkuse nõuded ja standardid ning sekkumise tingimused, samuti teave ÜPP strateegiakava kohaste rahastamisvahendite ja äriplaanide kohta;

nõuded, mis on liikmesriikide poolt sätestatud direktiivi 92/43/EMÜ, direktiivi 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (38) artikli 55, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ, (39) direktiivi 2009/128/EÜ, direktiivi 2009/147/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429, (40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (41) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (42) rakendamiseks;

c)	komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatisega „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ ette nähtud tavad antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vältimiseks;

d)	riskiennetus ja -juhtimine;

e)	innovatsioonitoetus, eelkõige eesmärgiga valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte, nagu on osutatud artikli 127 lõikes 3;

f)	digitehnoloogia põllumajanduses ja maapiirkondades, nagu on osutatud artikli 114 punktis b;

toitainete kestlik majandamine, sealhulgas kestliku põllumajanduse toitainete kalkuleerimise rakenduse kasutamine hiljemalt alates 2024. aastast, mis on digitaalne rakendus, mis pakub vähemalt järgmist:

i)	peamiste toitainete tasakaal põllu tasandil;

ii)	toitainete kohta esitatavad õiguslikud nõuded;

iii)	mullaandmed, mis põhinevad kättesaadaval teabel ja analüüsidel;

iv)	toitainete majandamise seisukohast vajalikud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (IACS) andmed;

h)	töötingimused, tööandja kohustused, töötervishoid ja -ohutus ning sotsiaaltugi põllumajandusega tegelevates kogukondades.

II PEATÜKK

OTSETOETUSTEGA SEKKUMISE VIISID

1. jagu

Sekkumisviisid, vähendamine ja miinimumnõuded

Artikkel 16

Otsetoetustega sekkumise viisid

1. Käesoleva peatüki kohaldamisalasse jäävad sekkumisviisid võivad olla kas tootmiskohustusega sidumata või tootmiskohustusega seotud otsetoetused.

2. Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused on järgmised:

a)	baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks;

b)	täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks;

c)	täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele;

d)	kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad.

3. Tootmiskohustusega seotud otsetoetused on järgmised:

a)	tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus;

b)	puuvilla eritoetus.

Artikkel 17

Toetuste piiramine ja järkjärguline vähendamine

1. Liikmesriigid võivad piirata kestlikkuse tagamiseks makstavat baassissetuleku toetuse summat, mida antakse põllumajandustootjale asjaomase kalendriaasta kohta. Liikmesriigid, kes otsustavad toetust piirata, vähendavad 100 % võrra summat, mis ületab 100 000 eurot.

2. Liikmesriigid võivad vähendada kuni 85 % kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse summat, mida antakse põllumajandustootjale asjaomase kalendriaasta kohta ja mis ületab 60 000 eurot.

Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad vahemikud, mis ületavad 60 000 eurot, ja täpsustada vähendusprotsendid nende täiendavate vahemike jaoks. Nad tagavad, et iga vahemiku suhtes kohaldatav vähendamine on sama suur või suurem kui eelmise vahemiku puhul.

3. Enne lõike 1 või 2 kohaldamist võivad liikmesriigid põllumajandustootjale asjaomasel kalendriaastal kestlikkuse tagamiseks makstava baassissetuleku toetuse summast maha arvata:

a)	põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega seotud kogu palga, sealhulgas tööjõumaksud ja sotsiaalkindlustusmaksed;

samaväärsed kulud korrapärase ja tasustamata tööjõu puhul, mis on seotud nende inimeste põllumajandusliku tegevusega, kes töötavad asjaomases põllumajandusettevõttes, kuid ei saa palka või saavad vähem tasu kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa, kuid kelle töö hüvitatakse põllumajandusettevõtte majanduslike tulemuste alusel;

c)	põllumajandustootja deklareeritud põllumajandusliku tegevusega seotud lepingujärgsete kulude tööjõukulu.

Esimese lõigu punktis a osutatud summade arvutamisel kasutavad liikmesriigid põllumajandustootjal tegelikult tekkinud palgakulusid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad põllumajandustootjad taotleda, et kasutataks standardkulusid, mille asjaomane liikmesriik määrab kindlaks vastavalt oma ÜPP strateegiakavas täiendavalt täpsustatavale meetodile, mis põhineb põllumajandustegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavatel keskmistel standardpalkadel korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga.

Esimese lõigu punktis b osutatud summade arvutamiseks kasutavad liikmesriigid standardkulusid, mille asjaomane liikmesriik määrab kindlaks vastavalt oma ÜPP strateegiakavas täiendavalt täpsustatavale meetodile, mis põhineb põllumajandustegevuse eest riiklikul või piirkondlikul tasandil makstavatel keskmistel standardpalkadel korrutatuna asjaomase põllumajandustootja poolt deklareeritud aastaste tööühikute arvuga.

4. Juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõigetes 1 ja 2 osutatud vähendamist kõnealuse juriidilise isiku või rühma liikmete tasandil, kui siseriikliku õigusega on üksikliikmetele ette nähtud selliste õiguste ja kohustuste võtmine, mis on võrreldavad nende üksikpõllumajandustootjate õiguste ja kohustustega, kellel on põllumajandusliku majapidamise juhi staatus, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksustaatusega, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisse.

5. Maksete vähendamisest tulenevat hinnangulist summat kasutatakse eelkõige selleks, et aidata rahastada kestlikkuse tagamiseks antavat täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust, kui see on ette nähtud asjakohases ÜPP strateegiakavas, ning seejärel muud tootmiskohustusega sidumata otsetoetustega toimuvat sekkumist.

Ühtlasi võivad liikmesriigid kasutada kogu vastavat summat või osa sellest, et rahastada vahendite ümberpaigutamise teel EAFRD raames rahastatavaid sekkumisviise, mis on täpsustatud IV peatükis. Selline vahendite ümberpaigutamine EAFRDsse on osa ÜPP strateegiakava finantstabelitest ja selle võib läbi vaadata 2025. aastal kooskõlas artikliga 103. Sel juhul ei kohaldata EAGFist EAFRDsse vahendite ümberpaigutamisel kõnealuse artikli alusel kohaldatavaid ülempiire.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust normidega, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete vähendamise arvutamise ühtlustatud alus, et esitada üksikasjalikud normid rahaliste vahendite eraldamise kohta põllumajandustootjatele.

Artikkel 18

Miinimumnõuded

1. Liikmesriigid kehtestavad miinimumpindala ega anna otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslik pindala, mille eest otsetoetusi taotletakse, on sellest miinimumpindalast väiksem.

Teise võimalusena võivad liikmesriigid kehtestada otsetoetuste miinimumsumma, mida võib põllumajandustootjale maksta.

2. Kui liikmesriik on otsustanud kehtestada lõike 1 esimese lõigu kohase miinimumpindala, määrab ta siiski kooskõlas lõike 1 teise lõiguga kindlaks miinimumsumma põllumajandustootjate jaoks, kes saavad otsetoetuste vormis loomapidamistoetust looma kohta ja kelle käsutuses on sellest miinimumpindalast vähem hektareid.

Miinimumpindala või miinimumsumma kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk tagada, et otsetoetusi antakse aktiivsetele põllumajandustootjatele üksnes juhul, kui:

a)	vastavate toetuste haldamine ei tekita ülemäärast halduskoormust ja

b)	asjaomased summad on tõhus panus, et saavutada artikli 6 lõikes 1 seatud erieesmärke, mille jaoks otsetoetused on ette nähtud.

3. Kreeka võib otsustada, et käesolevat artiklit ei kohaldata Egeuse mere väikesaarte suhtes.

Artikkel 19

Panus riskijuhtimisvahenditesse

Erandina määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikest 1 võib liikmesriik otsustada määrata kuni 3 % põllumajandustootjale makstavatest otsetoetustest põllumajandustootja poolt riskijuhtimisvahendisse antavaks panuseks.

Liikmesriigid, kes otsustavad seda sätet kasutada, kohaldavad seda kõikide põllumajandustootjate suhtes, kes saavad asjaomasel aastal otsetoetusi.

2. jagu

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 20

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste saamise üldnõuded

Liikmesriigid annavad aktiivsetele põllumajandustootjatele tootmiskohustusega sidumata otsetoetusi käesolevas jaos sätestatud ja ÜPP strateegiakavas täpsustatud tingimustel.

2. alajagu

Kestlikkuse tagamiseks makstav baassissetuleku toetus

Artikkel 21

Üldreeglid

1. Liikmesriigid näevad ette kestlikkuse tagamiseks baassissetuleku toetuse (edaspidi „baassissetuleku toetus“), mida nad annavad käesolevas alajaos sätestatud ja ÜPP strateegiakavas täpsustatud tingimustel.

2. Liikmesriigid näevad ette baassissetuleku toetuse toetusõigusliku hektari kohta tootmiskohustusega sidumata aastatoetuse vormis.

3. Ilma et see piiraks artiklite 23–27 kohaldamist, antakse baassissetuleku toetust iga toetusõigusliku hektari eest, mille aktiivne põllumajandustootja on deklareerinud.

Artikkel 22

Hektari kohta antava toetuse summa

1. Toetust makstakse ühtse summana hektari kohta, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad anda baassissetuleku toetust toetusõiguste alusel, nagu on osutatud artiklis 23.

2. Liikmesriigid võivad otsustada eristada hektari kohta arvestatavaid baassissetuleku toetuse summasid erinevate piirkonnarühmade kaupa, millele on iseloomulikud sarnased sotsiaalmajanduslikud või agronoomilised tingimused, muu hulgas liikmesriikide määratletud sellised traditsioonilised põllumajandusvormid nagu traditsiooniline ekstensiivne alpikarjamaadel karjatamine. Kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga d võib baassissetuleku toetuse summat hektari kohta vähendada, võttes arvesse asjaomase ÜPP strateegiakava muu sekkumise raames antavat toetust.

Artikkel 23

Toetusõigused

1. Liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, võivad otsustada anda baassissetuleku toetust toetusõiguste alusel vastavalt käesoleva määruse artiklitele 24–27.

2. Kui liikmesriigid, kes on kohaldanud määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise I peatüki 1. jaos kehtestatud põhitoetuskava, otsustavad enam mitte anda baassissetuleku toetust toetusõiguste alusel, muutuvad kõnealuse määruse alusel eraldatud toetusõigused kehtetuks selle otsuse kohaldamisele eelneva aasta 31. detsembril.

Artikkel 24

Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine

1. Liikmesriigid määravad kindlaks toetusõiguste ühikuväärtuse enne käesoleva artikli kohast ühtlustamist, kohandades toetusõiguste väärtust proportsionaalselt nende väärtusele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013 taotlusaastaks 2022, ning sellega seotud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusele, mis on ette nähtud kõnealuse määruse III jaotise III peatükiga taotlusaastaks 2022.

2. Liikmesriigid võivad otsustada eristada toetusõiguste väärtust vastavalt artikli 22 lõikele 2.

3. Iga liikmesriik kehtestab hiljemalt taotlusaastaks 2026 individuaalsete toetusõiguste väärtuse maksimumtaseme liikmesriigi või iga artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma kohta.

4. Kui vastavalt lõikele 1 kindlaks määratud toetusõiguste väärtus ei ole liikmesriigi või artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma piires ühtne, tagab asjaomane liikmesriik toetusõiguste väärtuse ühtlustamise ühtsele ühikuväärtusele hiljemalt taotlusaastaks 2026.

5. Lõike 4 kohaldamisel tagab iga liikmesriik, et hiljemalt taotlusaastaks 2026 moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 85 % taotlusaasta 2026 baassissetuleku toetuse artikli 102 lõikes 1 osutatud kavandatud keskmisest ühikusummast, nagu on kehtestatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma kohta.

6. Liikmesriigid rahastavad toetusõiguste väärtuse suurendamist, mis peab vastama käesoleva artikli lõigetele 4 ja 5, kasutades selleks iga võimalikku summat, mis muutub kättesaadavaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel, ning vajaduse korral vähendades erinevust käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud toetusõiguste ühikuväärtuse ja taotlusaasta 2026 baassissetuleku toetuse artikli 102 lõikes 1 osutatud kavandatud ühikusumma vahel, nagu on kehtestatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma kohta.

Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada kõigi või osa toetusõiguste vähendamist väärtuse ulatuses, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja mis ületab taotlusaasta 2026 baassissetuleku toetuse artikli 102 lõikes 1 osutatud kavandatud ühikusummat, nagu on kehtestatud ÜPP strateegiakavas liikmesriigi või artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma kohta.

7. Lõikes 6 osutatud vähendamised peavad põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Ilma et see piiraks kooskõlas lõikega 5 kehtestatud miinimumväärtust, võidakse sellise kriteeriumina kehtestada maksimaalne vähendamine määral, mis ei ole väiksem kui 30 %.

8. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste väärtuste kohandamine lõigete 3–7 kohaselt algab 2023. aastal.

Artikkel 25

Toetusõiguste aktiveerimine

1. Liikmesriigid, kes on otsustanud anda toetusõigustel põhinevat toetust, annavad baassissetuleku toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kellele kuuluvad toetusõigused või kes neid rendivad, pärast asjaomaste toetusõiguste aktiveerimist. Liikmesriigid tagavad, et toetusõiguste aktiveerimiseks deklareerib aktiivne põllumajandustootja mis tahes toetusõigusega kaasnevad toetusõiguslikud hektarid.

2. Liikmesriigid tagavad, et toetusõigused, sealhulgas tegeliku või eelpärandi korral, aktiveeritakse üksnes selles liikmesriigis või artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühmas, milles need õigused olid eraldatud.

3. Liikmesriigid tagavad, et aktiveeritud toetusõigus annab nõudeõiguse selles kindlaks määratud kindlasummalisele toetusele.

Artikkel 26

Toetusõiguste reserv

1. Iga liikmesriik, kes otsustab anda toetusõigustel põhinevat baassissetuleku toetust, haldab riiklikku reservi.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui liikmesriik otsustab eristada baassissetuleku toetust vastavalt artikli 22 lõikele 2, võib ta otsustada luua reservi igale kõnealuses artiklis osutatud piirkonnarühmale.

3. Liikmesriigid tagavad, et reservist eraldatakse toetusõigusi üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele.

4. Liikmesriigid kasutavad oma reservi eelkõige selleks, et eraldada toetusõigusi järgmistele põllumajandustootjatele:

a)	noored põllumajandustootjad, kes on äsja esmakordselt loonud põllumajandusliku majapidamise;

b)	uued põllumajandustootjad.

5. Liikmesriik eraldab toetusõigusi või suurendab olemasolevate toetusõiguste väärtust aktiivsete põllumajandustootjate puhul, kellel on õigus saada toetust lõpliku kohtuotsuse või kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel. Liikmesriik tagab, et asjaomastele aktiivsetele põllumajandustootjatele eraldatakse kõnealuse kohtuotsuse või haldusaktiga kehtestatud hulgal ja väärtuses toetusõigusi kõnealuse liikmesriigi poolt kindlaks määratud kuupäevaks.

6. Liikmesriigid tagavad, et reservi täiendatakse kõigi toetusõiguste väärtuse lineaarse vähendamise teel, kui reservist ei piisa toetusõiguste katmiseks vastavalt lõigetele 4 ja 5.

7. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad normid reservi kasutamiseks, sealhulgas reservist teenindatavate põllumajandustootjate täiendavad kategooriad, tingimusel et lõigetes 4 ja 5 osutatud prioriteetseid rühmi on teenindatud, ning juhtudeks, millega kaasneb reservi täiendamine. Kui reservi täiendatakse toetusõiguste väärtuse lineaarse vähendamise teel, kohaldatakse sellist lineaarset vähendamist kõigile toetusõigustele riigi tasandil või, juhul kui liikmesriik kohaldab lõikes 2 sätestatud erandit, siis artikli 22 lõikes 2 osutatud vastava piirkonnarühma tasandil.

8. Liikmesriigid määravad reservist eraldatavate uute toetusõiguste väärtuse väljendatuna toetusõiguste riikliku keskmise väärtusena õiguste eraldamise aastal või iga artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma toetusõiguste keskmise väärtusena õiguste eraldamise aastal.

9. Liikmesriigid võivad otsustada suurendada olemasolevate toetusõiguste väärtust kuni riikliku keskmise väärtuseni toetusõiguste jaotamise aastal või kuni iga artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma keskmise väärtuseni.

Artikkel 27

Toetusõiguste üleandmine

1. Välja arvatud tegeliku või eelpärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes samas liikmesriigis asutatud aktiivsele põllumajandustootjale.

2. Kui liikmesriigid otsustavad eristada baassissetuleku toetust kooskõlas artikli 22 lõikega 2, antakse toetusõigused üle üksnes selle piirkonnarühma siseselt, kus need toetusõigused on eraldatud.

Artikkel 28

Väikepõllumajandustootjate toetus

Liikmesriigid võivad anda liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikepõllumajandustootjatele kindlasummalist toetust või hektaripõhist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. Liikmesriigid kavandavad vastava sekkumise ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks valikulise sekkumisena.

Iga-aastane toetus põllumajandustootjale ei ületa 1 250 eurot.

Liikmesriigid võivad otsustada kehtestada seoses erinevate pindalakünnistega erinevad kindlasummalised või hektaripõhised toetused.

3. alajagu

Täiendav sissetulekutoetus

Artikkel 29

Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks

1. Liikmesriigid näevad ette kestlikkuse tagamiseks makstava täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse (edaspidi „täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus“), mida antakse käesolevas artiklis esitatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust või artiklist 98 võivad liikmesriigid käsitleda sissetulekutoetuse ümberjaotamise vajadust muude EAGFist rahastatavate vahendite ja sekkumise abil, mille eesmärk on sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine, tingimusel et nad suudavad oma ÜPP strateegiakavas näidata, et selline vajadus on piisavalt kaetud.

2. Liikmesriigid tagavad otsetoetuste ümberjaotamise suurematelt väiksematele ja keskmise suurusega põllumajanduslikele majapidamistele, nähes ümberjaotava sissetulekutoetuse ette iga-aastaselt toetusõigusliku hektari kohta arvestatava tootmiskohustusega sidumata toetuse vormis, mida makstakse põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust artiklis 21 osutatud baassissetuleku toetuse alusel.

3. Liikmesriigid kehtestavad riiklikul või piirkondlikul tasandil, mis võib tähendada artikli 22 lõikes 2 osutatud piirkonnarühma tasandit, hektari kohta makstava summa või erinevad summad eri hektarivahemike kohta, samuti põllumajandustootja kohta maksimaalse hektarite arvu, mille eest ümberjaotavat sissetulekutoetust makstakse.

4. Vastavaks taotlusaastaks kavandatud summa hektari kohta ei tohi ületada riigi keskmist hektari kohta makstavate otsetoetuste summat kõnealusel taotlusaastal.

5. Riigi keskmine otsetoetuse summa hektari kohta määratakse kindlaks suhtena antud taotlusaasta eest makstavate otsetoetuste riikliku ülemmäära, mis on ette nähtud V lisas, ja kõnealuseks taotlusaastaks hektarites väljendatud baassissetuleku toetuse kavandatud väljundite koguarvu vahel.

6. Juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma puhul võivad liikmesriigid kohaldada kõnealuse juriidilise isiku või rühma liikmete tasandil lõikes 3 osutatud maksimaalset hektarite arvu, kui siseriikliku õigusega on üksikliikmetele ette nähtud selliste õiguste ja kohustuste võtmine, mis on võrreldavad nende üksikpõllumajandustootjate õiguste ja kohustustega, kellel on põllumajandusliku majapidamise juhi staatus, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksustaatusega, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisse.

Kui põllumajandustootjad kuuluvad seotud juriidiliste isikute rühma, nagu selle on kindlaks määranud liikmesriigid, võivad liikmesriigid kohaldada selle rühma tasandil lõikes 3 osutatud maksimaalsete hektarite arvu nende poolt kindlaksmääratavatel tingimustel.

Artikkel 30

Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

1. Liikmesriigid võivad ette näha täiendava sissetulekutoetuse artikli 4 lõikes 6 sätestatud kriteeriumidele vastavalt kindlaks määratud noortele põllumajandustootjatele käesolevas artiklis esitatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel.

2. Osana kohustustest muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks vastavalt artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud eesmärgile ning selleks, et näha kooskõlas artikliga 95 selle eesmärgi saavutamiseks ette vähemalt XII lisas kehtestatud summa, võivad liikmesriigid sätestada täiendava sissetulekutoetuse äsja ettevõtlusega alustanud noortele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust artiklis 21 osutatud baassissetuleku toetuse raames.

Liikmesriigid võivad otsustada anda käesoleva artikli kohast toetust põllumajandustootjatele, kes on saanud toetust määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 alusel, kõnealuse artikli lõikes 5 osutatud ajavahemiku järelejäänud osa jooksul.

3. Täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele antakse maksimaalselt viieks aastaks alates noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esitamise esimesest aastast ning kui viieaastane periood jätkub pärast 2027. aastat, siis tingimustel, mis määratakse kindlaks ÜPP õigusraamistikus, mida kohaldatakse 2027. aastale järgneva perioodi suhtes. Liikmesriigid tagavad, et toetusesaajatele ei looda õiguslikke ootusi 2027. aastale järgnevaks perioodiks.

Toetust antakse kas tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetusena toetusõigusliku hektari kohta või kindlasummalise toetusena noore põllumajandustootja kohta.

Liikmesriigid võivad otsustada anda käesoleva artikli kohast toetust ainult teatava maksimaalse hektarite arvu ulatuses noore põllumajandustootja kohta.

4. Juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, näiteks põllumajandustootjate rühma, tootjaorganisatsioonide või ühistute puhul võivad liikmesriigid kohaldada lõikes 3 osutatud maksimaalset hektarite arvu nende juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil:

a)	kes vastavad „noore põllumajandustootja“ määratlusele ja tingimustele, mis on kindlaks määratud vastavalt artikli 4 lõikele 6, ning

kui riigisisese õigusega on ette nähtud üksikliikmetele selliste õiguste ja kohustuste võtmine, mis on võrreldavad nende üksikpõllumajandustootjate õiguste ja kohustustega, kellel on põllumajandusliku majapidamise juhi staatus, eelkõige seoses nende majandusliku, sotsiaalse ja maksustaatusega, ning tingimusel, et nad on andnud panuse asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisse.

4. alajagu

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

Artikkel 31

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

1. Liikmesriigid koostavad vabatahtlikud kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad (edaspidi „ökokavad“) ja toetavad neid käesolevas artiklis esitatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel.

2. Liikmesriigid annavad käesoleva artikli alusel toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele või aktiivsete põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad kohustuse kasutada põllumajandustavasid, mis säästavad kliimat, keskkonda ning soodustavad loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse vastast võitlust.

3. Liikmesriigid koostavad lõikes 2 osutatud kliimat ja keskkonda säästvate ning loomade heaolu soodustavate ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise põllumajandustavade loetelu. Kõnealused tavad kavandatakse nii, et need vastaksid ühele või mitmele artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärgile ning artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise eesmärgile.

4. Põhimõtteliselt peab iga ökokava hõlmama vähemalt kahte järgmistest kliima-, keskkonna ja loomade heaoluga ning antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisega seotud tegevusvaldkondadest:

a)	kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidumise suurendamine;

b)	kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas meetmed toidutootmissüsteemide vastupanuvõime ning loomade ja taimede mitmekesisuse parandamiseks, et suurendada vastupanuvõimet haigustele ja kliimamuutustele;

c)	veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine;

d)	mulla degradeerumise ärahoidmine, mulla tervendamine, mullaviljakuse ja toitainete majandamise parandamine ja mullaelustik;

e)	elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine või taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine;

f)	meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks;

g)	loomade heaolu suurendamise või antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise meetmed.

5. Käesoleva artikli alusel annavad liikmesriigid toetust üksnes nende kohustuste jaoks, mis:

a)	on rangemad kui asjaomased kohustuslikud majandamisnõuded ning HPK standardid, mis on kehtestatud I peatüki 2. jaos;

b)	on rangemad kui asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded;

c)	on rangemad kui põllumajandusmaa hoidmise tingimused vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile b;

d)	erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust artikli 70 alusel.

Esimese lõigu punktis b osutatud kohustuste puhul, kui liikmesriigi õigusega kehtestatakse uued nõuded, mis on rangemad liidu õiguses sätestatud vastavatest miinimumnõuetest, võib toetust anda selliste kohustuste võtmise eest, mis aitavad kaasa kõnealuste nõuete täitmisele, maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need muutuvad põllumajandusliku majapidamise jaoks kohustuslikuks.

6. Lõike 5 kohaselt võivad liikmesriigid käesolevas artiklis osutatud ökokavade toetusesaaja kohustuste kirjeldamisel tugineda ühele või mitmele I peatüki 2. jaos kehtestatud nõudele ja standardile, tingimusel et ökokavadest tulenevad kohustused on rangemad kui asjaomased kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid, mille liikmesriigid on kehtestanud I peatüki 2. jao alusel.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 87 lõike 1 kohaldamist, loetakse aktiivsed põllumajandustootjad või aktiivsete põllumajandustootjate rühmad, kes osalevad esimese lõigu kohaselt kehtestatud ökokavades, vastavalt III lisas osutatud asjakohastele nõuetele ja standarditele, tingimusel et nad täidavad asjaomase ökokava raames võetud kohustusi.

Liikmesriigid, kes kehtestavad käesoleva lõike esimese lõigu kohased ökokavad, võivad tagada, et nende haldus- ja kontrollisüsteemid ei dubleeri kontrolle, kui samad nõuded ja standardid kehtivad nii kõnealuste ökokavade kui ka III lisas sätestatud kohustuste alusel.

7. Konkreetse ökokava eest antakse toetust iga-aastase maksena kohustustega hõlmatud kõigi toetusõiguslike hektarite kohta. Toetust antakse kas:

a)	täiendava toetusena lisaks baassissetuleku toetusele, nagu on kehtestatud 2. alajaos, või

toetusena, millega hüvitatakse aktiivsetele põllumajandustootjatele või nende rühmadele täielikult või osaliselt kohustuste võtmisega seonduvad täiendavad tekkinud kulud ja saamata jäänud tulu, mis arvutatakse kooskõlas artikliga 82 ja võttes arvesse ökokavades seatud sihtväärtusi; need toetused võivad katta ka tehingukulud.

Erandina esimesest lõigust võib kooskõlas selle punktiga b kohustuste puhul, mis on seotud loomade heaoluga, antimikroobikumiresistentsuse vastase võitlusega ja, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, kliimat säästvate põllumajandustavadega, maksta toetusi iga-aastase toetusena loomühikute eest.

8. Liikmesriigid tõendavad, kuidas ökokavade alusel põllumajandustavadega seoses võetud kohustused vastavad artiklis 108 osutatud vajadustele ja kuidas need aitavad kaasa artikli 109 lõike 2 punktis a osutatud keskkonna- ja kliimaaspektidele, loomade heaolule ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamisele. Nad kasutavad hindamis- või punktisüsteemi või mis tahes muud asjakohast metoodikat, et tagada ökokavade tulemuslikkus ja tõhusus seatud sihtväärtuste saavutamisel. Käesoleva artikli lõike 7 esimese lõigu punkti a kohaste ökokavade eri kohustuste jaoks toetussumma kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse iga ökokava kestlikkuse ja ambitsioonikuse taset, tuginedes objektiivsetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele.

9. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohased sekkumised on kooskõlas artikli 70 kohaste sekkumistega.

3. jagu

Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

1. alajagu

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

Artikkel 32

Üldreeglid

1. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel.

2. Liikmesriikide sekkumisega aidatakse artiklis 33 loetletud toetatud sektoritel ning toodangul või teatavatel nendega seotud põllumajanduslikel tootmisviisidel paremini hakkama saada konkurentsivõime, kestlikkuse või kvaliteedi parandamise raskustega. Liikmesriigid ei pea tõendama oma raskusi valgukultuuride puhul.

3. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase toetuse vormis hektari või looma kohta.

Artikkel 33

Kohaldamisala

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodangule või teatavatele nendega seotud põllumajanduslikele tootmisviisidele, kui need on olulised sotsiaalmajanduslikel või keskkonnaga seotud põhjustel:

a)	teraviljad;

b)	õliseemned, välja arvatud toiduks kasutatavad päevalilleseemned, nagu on sätestatud artikli 11 lõikes 7;

c)	valgukultuurid, sealhulgas liblikõielised taimed ning liblikõieliste ja kõrreliste segu, tingimusel et liblikõielised jäävad segus valdavaks;

lina;

kanep;

riis;

pähklid;

h)	tärklisekartulid;

i)	piim ja piimatooted;

seemned;

k)	lamba- ja kitseliha;

l)	veise- ja vasikaliha;

m)	oliiviõli ja lauaoliivid;

n)	siidiussid;

kuivsööt;

humal;

q)	suhkrupeet, suhkruroog ja juursigur;

r)	puu- ja köögivili;

s)	lühikese raieringiga madalmetsad.

Artikkel 34

Toetusõiguslikkus

1. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust hektari kohta makstava toetuse vormis üksnes selliste alade eest, mille nad on kindlaks määranud toetusõiguslike hektaritena.

2. Kui tootmiskohustusega seotud toetust antakse veiste, lammaste või kitsede eest, kehtestavad liikmesriigid toetusõiguslikkuse tingimusena nõude, et loomad identifitseeritakse ja registreeritakse kooskõlas määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 2. peatüki 1. jaoga. Ilma et see piiraks muid kohaldatavaid toetusõiguslikkuse tingimusi, käsitatakse veiseid, lambaid ja kitsi toetusõiguslikena seni, kuni identifitseerimis- ja registreerimisnõuded on täidetud asjaomase taotlusaasta konkreetseks kuupäevaks, mille määrab liikmesriik.

Artikkel 35

Delegeeritud volitused turu struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu mingis sektoris

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust meetmetega, et vältida tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse saajate kahju turu struktuurilise tasakaalustamatuse tõttu mingis sektoris. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega võidakse liikmesriikidel lubada otsustada, et tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse maksmist võib jätkata kuni 2027. aastani nende tootmisühikute alusel, mille eest varasemal võrdlusperioodil toetust anti.

2. alajagu

Puuvilla eritoetus

Artikkel 36

Kohaldamisala

Bulgaaria, Kreeka, Hispaania ja Portugal annavad puuvilla eritoetust aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes toodavad CN-koodi 5201 00 alla kuuluvat puuvilla käesolevas alajaos sätestatud tingimustel.

Artikkel 37

Üldreeglid

1. Puuvilla eritoetust antakse toetusõigusliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta. Ala on toetusõiguslik üksnes siis, kui see paikneb põllumajandusmaal, millel liikmesriik on puuvillakasvatuse heaks kiitnud, sellele on külvatud liikmesriigi heakskiidetud sorte ja normaalsetel kasvutingimustel toimub saagi tegelik koristamine.

2. Puuvilla eritoetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga puuvilla eest.

3. Bulgaaria, Kreeka, Hispaania ja Portugal kiidavad lõikes 1 osutatud maa ja sordid heaks kooskõlas lõike 5 kohaselt vastu võetavate normide ja tingimustega.

4. Käesoleva alajaoga hõlmatud sekkumise puhul:

a)	määratakse tekkinud kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 37 punkti a alusel;

b)	määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 lõike 2 kohaldamisel hõlmab sertifitseerimisasutuste esitatav arvamus selle punkte a, b ja d ning liidu vahendite haldaja kinnitust.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust normide ja tingimustega maa ja sortide heakskiitmise kohta puuvilla eritoetuse puhul.

6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse puuvilla eritoetuse puhul maa ja sortide heakskiitmise menetluse normid ning tootjatele kõnealusest heakskiitmisest teatamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 38

Baaskülvipinnad, kindlad saagikused ja võrdlussummad

1. Kehtestatakse järgmised riiklikud baaskülvipinnad:

—	Bulgaaria: 3 342 ha;

—	Kreeka: 250 000 ha;

—	Hispaania: 48 000 ha;

—	Portugal: 360 ha.

2. Kehtestatakse järgmised kindlad saagikused võrdlusperioodil:

—	Bulgaaria: 1,2 tonni/ha;

—	Kreeka: 3,2 tonni/ha;

—	Hispaania: 3,5 tonni/ha;

—	Portugal: 2,2 tonni/ha.

3. Puuvilla eritoetuse summa toetusõigusliku pindala hektari kohta arvutatakse, korrutades lõikes 2 kehtestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:

—	Bulgaaria: 636,13 eurot;

—	Kreeka: 229,37 eurot;

—	Hispaania: 354,73 eurot;

—	Portugal: 223,32 eurot.

4. Kui puuvillakasvatuse toetusõiguslik pindala teatavas liikmesriigis ja teataval aastal ületab lõikes 1 kehtestatud baaskülvipinna, vähendatakse lõikes 3 nimetatud summat kõnealuse liikmesriigi puhul võrdeliselt baaskülvipinna ületamisega.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust normidega puuvilla eritoetuse andmise tingimuste, toetusõiguslikkuse nõuete ja maaviljelustavade kohta.

6. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid lõikes 4 osutatud vähendamise arvutamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 39

Heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid

1. Käesolevas alajaos tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon“ juriidilist isikut, mis koosneb puuvilla tootvatest põllumajandustootjatest ja vähemalt ühest toorpuuvilla töötlejast ning mille tegevus hõlmab näiteks järgmist:

a)	kaasaaitamine puuvilla turuleviimise paremale koordineerimisele, eelkõige teadus- ja turu-uuringute abil;

b)	liidu normidele vastavate standardsete lepinguvormide koostamine;

c)	tootmise orienteerimine toodetele, mis eelkõige kvaliteedi poolest ja tarbijakaitse seisukohalt vastavad paremini turu vajadustele ja tarbijanõudlusele;

d)	meetodite ja vahendite ajakohastamine tootekvaliteedi parandamiseks;

e)	turustrateegiate väljatöötamine puuvilla müügiedenduseks kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kaudu.

2. Liikmesriik, kus asuvad toorpuuvilla töötlejad, kiidab heaks tootmisharudevahelise organisatsiooni, mis vastab lõike 3 kohaselt sätestatud kriteeriumile.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust normidega, mis hõlmavad järgmist:

a)	tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumid;

b)	tootjate kohustused;

c)	tagajärg, mille puhul heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon ei vasta punktis a osutatud kriteeriumidele.

Artikkel 40

Toetuse andmine

1. Põllumajandustootjatele antakse puuvilla eritoetust toetusõigusliku hektari kohta, nagu on kehtestatud artiklis 38.

2. Nende põllumajandustootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, suurendatakse puuvilla eritoetust artikli 38 lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna toetusõigusliku hektari kohta kahe euro võrra.

Artikkel 41

Erandid

1. Artikleid 101 ja 102 ning VII jaotist, välja arvatud selle III peatükki, ei kohaldata käesolevas alajaos sätestatud puuvilla eritoetuse suhtes.

2. Puuvilla eritoetust ei lisata artiklites 108–114 osutatud ÜPP strateegiakava ühtegi jakku, välja arvatud artikli 112 lõike 2 punkti a puhul, mis on seotud rahastamiskavaga.

3. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõike 1 teist ja kolmandat lõiku ei kohaldata käesolevas alajaos osutatud sekkumise suhtes.

III PEATÜKK

TEATAVATESSE SEKTORITESSE SEKKUMISE VIISID

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 42

Kohaldamisala

Käesolevas peatükis sätestatakse normid sekkumisviiside kohta:

a)	puu- ja köögiviljasektoris, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis i;

b)	mesindustoodete sektoris, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis v (edaspidi „mesindustoodete sektor“);

c)	veinisektoris, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis l;

d)	humalasektoris, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis f;

e)	oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktis g;

f)	muudes sektorites, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a–h, k, m, o–t ja w, ning sektorites, mis hõlmavad käesoleva määruse VI lisas loetletud tooteid.

Artikkel 43

Kohustuslikud ja vabatahtlikud sekkumisviisid

1. Puu- ja köögiviljasektorisse sekkumise viisid, millele on osutatud artikli 42 punktis a, on kohustuslikud liikmesriikidele, kus asuvad selle sektori tootjaorganisatsioonid, kes on tunnustatud määruse (EL) nr 1308/2013 alusel.

Kui liikmesriik, kellel ei ole ÜPP strateegiakava esitamise ajal puu- ja köögiviljasektoris tunnustatud tootjaorganisatsioone, tunnustab ÜPP strateegiakava perioodi jooksul määruse (EL) nr 1308/2013 alusel asjaomase sektori tootjaorganisatsiooni, esitab kõnealune liikmesriik oma ÜPP strateegiakava muutmise taotluse kooskõlas artikliga 119, et hõlmata selles puu- ja köögiviljasektorise sekkumine.

2. Mesindussektorisse sekkumise viisid, millele on osutatud artikli 42 punktis b, on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.

3. Veinisektorisse sekkumise viisid, millele on osutatud artikli 42 punktis c, on kohustuslikud kõigile VII lisas loetletud liikmesriikidele.

4. Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavas otsustada rakendada sekkumisviise, millele on osutatud artikli 42 punktides d, e ja f.

5. Saksamaa võib humalasektoris rakendada artikli 42 punktis f osutatud sekkumisviise ainult juhul, kui ta otsustab oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada artikli 42 punktis d osutatud sekkumisviise.

6. Kreeka, Prantsusmaa ja Itaalia võivad rakendada oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris artikli 42 punktis f osutatud sekkumisviise ainult juhul, kui nad otsustavad oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada artikli 42 punktis e osutatud sekkumisviise.

Artikkel 44

Toetuse vormid

1. Artiklis 42 osutatud sektorites võib toetust anda järgmistes vormides:

a)	toetusesaajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

b)	ühikuhinnad;

c)	kindlasummalised maksed;

d)	ühtse määra alusel rahastamine.

2. Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud vormis antava toetuse suurus määratakse kindlaks ühel alljärgnevatest viisidest:

ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis põhineb:

i)	statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdihinnangul;

ii)	toetusesaajate varasemat tegevust käsitlevatel kontrollitud andmetel või

iii)	toetusesaajate tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;

b)	eelarveprojektid on koostatud üksikjuhtumipõhiselt ja nendes on eelnevalt kokku lepitud tegevuse välja valiva asutusega sekkumise puhul veini- ja mesindussektorisse või artiklis 50 osutatud rakenduskavasid heakskiitva asutusega sekkumise puhul teistesse toetusõiguslikesse sektoritesse;

c)	kooskõlas vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise kohaldamise normidega, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnaste sekkumisviiside suhtes;

d)	kooskõlas vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise kohaldamise normidega, mida kohaldatakse sarnase sekkumisviisiga seotud toetuskavade alusel, mida rahastavad täielikult liikmesriigid.

Artikkel 45

Delegeeritud volitused sekkumisviiside puhul täiendavate nõuete kehtestamiseks

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust nõuetega, mis lisanduvad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele seoses järgmisega:

a)	käesolevas peatükis sätestatud sekkumisviiside nõuetekohase toimimise tagamine, eelkõige selleks, et vältida konkurentsimoonutusi siseturul;

b)	käesolevas peatükis sätestatud sekkumisega hõlmatud kulude liik, sealhulgas erandina määruse (EL) 2021/2116 artiklist 22, tootjaorganisatsioonide või muude toetusesaajate haldus- ja personalikulude rahastamiskõlblikkus kõnealuse sekkumise rakendamisel;

c)	käesolevas peatükis osutatud liidu finantsabi arvutamise alused, sealhulgas võrdlusperioodid ja turustatud toodangu väärtuse arvutamine, ning artiklis 53 osutatud riikliku finantsabi puhul tootjate organiseerituse taseme arvutamise alused;

liidu finantsabi ülemmäär sekkumisviiside korral, millele on osutatud artikli 47 lõike 2 punktides a, c, f, g, h ja i, ja sekkumisviiside korral, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides c, d ja i, samuti tasuta jaotamisest kõrvaldatud toodete kindlaksmääratud pakendi- ja transpordikulu ning sellel eesmärgil kohaletoimetamisele eelnenud töötlemiskulud;

e)	artikli 47 lõike 2 punktis d ja artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud sekkumisviiside puhul kulude ülemmäära kehtestamise ja toetusõigusliku pindala mõõtmise normid;

f)	normid, mille alusel tootjad kõrvaldavad turult veinivalmistamise kõrvalsaadused, ja normid erandite kohta kõnealusest kohustusest, et vältida täiendavat halduskoormust, samuti normid destilleerijate vabatahtlikuks sertifitseerimiseks;

g)	tingimused, mida kohaldatakse artikli 44 lõikes 1 loetletud toetusvormide kasutamisel;

h)	normid minimaalse kestvuse nõude kohta tootlike ja mittetootlike investeeringute puhul, mida toetatakse käesolevas peatükis sätestatud sekkumisega;

i)	normid investeeringute rahastamise kombineerimise kohta vastavalt artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktile b ja müügiedenduse kohta vastavalt artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktile k.

Artikkel 46

Eesmärgid puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ja teistes artikli 42 punktis f osutatud sektorites

Artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorites järgitakse järgmisi eesmärke:

a)	planeerida ja korraldada tootmist ja kohandada seda vastavalt nõudlusele, eriti seoses kvaliteedi ja kogusega, optimeerida tootmiskulusid ja investeeringutasuvust ning tasakaalustada tootjahindu; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i nimetatud erieesmärkidega;

b)	koondada toodete tarnimine ja turulelaskmine, muu hulgas otseturunduse kaudu; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud erieesmärkidega;

c)	tõhustada konkurentsivõimet keskmises ja pikas perspektiivis, eelkõige ajakohastamise teel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud erieesmärgiga;

teha teadusuuringuid kestlike tootmismeetodite vallas ja need meetodid välja töötada, sealhulgas taimekahjustajakindlus, vastupanuvõime loomataudidele ning kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, majanduslikku konkurentsivõimet edendavad ja turu arengut toetavad uuenduslikud tootmistavad ja tootmistehnikad; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja i nimetatud erieesmärkidega;

edendada, arendada ja rakendada:

i)	keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid ja -tehnikaid;

ii)	taimekahjustaja- ja haiguskindlaid tootmistavasid;

iii)	loomatervise ja loomade heaolu standardeid, mis on rangemad liidu ja siseriikliku õigusega ette nähtud miinimumnõuetest;

iv)	jäätmete vähendamist ning kõrvalsaaduste keskkonnahoidlikku kasutamist ja käitlemist, muu hulgas nende taaskasutamist ja väärindamist;

v)	elurikkuse kaitset ja tõhustamist ning loodusvarade säästvat kasutamist, eelkõige vee, mulla ja õhu kaitset.

Need eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides e, f ja i nimetatud erieesmärkidega;

f)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, nagu on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis d;

edendada toodete kaubanduslikku väärtust ja kvaliteeti, muu hulgas parandada tootekvaliteeti ja arendada välja kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega tooteid või liidu või riikliku kvaliteedikavaga hõlmatud, liikmesriikide poolt tunnustatud tooteid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud erieesmärkidega;

h)	toodete müügiedendus ja turustamine; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b, c ja i nimetatud erieesmärkidega;

i)	suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete tarbimist nii värskelt kui ka töödeldult; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktis i nimetatud erieesmärgiga;

j)	ennetada kriise ja juhtida riske, et hoida ära häired asjaomase sektori turgudel ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud erieesmärkidega;

k)	parandada töötingimusi ja tagada tööandja kohustuste täitmine ning töötervishoiu ja tööohutusnõuete vastavus kooskõlas direktiividega 89/391/EMÜ, 2009/104/EÜ ja (EL) 2019/1152.

Artikkel 47

Sekkumisviisid puu- ja köögiviljasektoris, humalasektoris, oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris ja teistes artikli 42 punktis f osutatud sektorites

1. Iga artikli 46 punktides a–i ja k osutatud eesmärkide seast valitud eesmärgi saavutamiseks valivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorites ühe või mitu järgmistest sekkumisviisidest:

investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ja eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse sellistes valdkondades nagu:

i)	mullakaitse, sealhulgas mulla süsinikusisalduse tõstmine ja mullastruktuuri parandamine ning saasteainete vähendamine;

ii)	veekasutuse ja mõistliku veevarude majandamise parandamine, sealhulgas vee säästmine, veekaitse ja kuivendamine;

iii)	ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimine ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud sortide, tõugude ning viljelustavade arendamise ja kasutamise edendamine;

iv)	energiasäästu ja -tõhususe ning taastuvenergia kasutamise suurendamine;

v)	ökoloogiline pakendamine ainult teadusuuringute ja eksperimentaaltootmise valdkonnas;

vi)	bioohutus, loomatervis ning loomade heaolu;

vii)	heitkoguste ja jäätmete vähendamine, kõrvalsaaduste kasutamise parandamine, sealhulgas nende taaskasutamine ja väärindamine, ning jäätmete käitlemine;

viii)

kahjurikindluse parandamine ja pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskide ja mõju vähendamine, sealhulgas integreeritud taimekaitse meetodite rakendamine;

ix)	vastupanuvõime parandamine loomahaigustele ja veterinaarravimite, sealhulgas antibiootikumide kasutamise vähendamine;

x)	elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine;

xi)	tootekvaliteedi parandamine;

xii)	geneetiliste ressursside parandamine;

xiii)

töötingimuste parandamine ning tööandja kohustuste ja töötervishoiu ning tööohutusnõuete täitmise tagamine kooskõlas direktiividega 89/391/EMÜ, 2009/104/EÜ ja (EL) 2019/1152;

b)	nõustamisteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite ja veterinaarravimite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, töötingimuste, tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusega;

koolitus, sealhulgas juhendamine ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjuri- ja haigustõrjemeetodite, taimekaitsevahendite ja veterinaarravimite säästva kasutamise, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise ning organiseeritud kauplemisplatvormide ja kaubabörside kasutamisega hetke- ja futuuriturgudel;

d)	mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine;

e)	meetmed, mille eesmärk on suurendada toodete transpordi ning säilitamise kestlikkust ja tõhusust;

f)	müügiedendus, teavitustegevus ja turustamine, sealhulgas meetmed ja tegevused, millega soovitakse eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja tervisliku toitumise olulisusest ning mitmekesistada ja tugevdada turge;

g)	liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamine;

h)	jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemide rakendamine, eelkõige lõpptarbijale müüdavate toodete kvaliteedi seire;

i)	meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

2. Artikli 46 punktis j osutatud eesmärgi puhul valivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorites ühe või mitu järgmistest sekkumisviisidest:

a)	ühisfondide moodustamine ja täiendamine määruse (EL) nr 1308/2013 alusel või käesoleva määruse artikli 67 lõike 7 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude poolt;

b)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, muutes nii turule lastavate tootekoguste juhtimise tõhusamaks, sealhulgas ühise ladustamise eesmärgil;

c)	tootjaorganisatsioonide või nende liikmete toodetud toodete ühine ladustamine, muu hulgas vajadusel toodete ühine töötlemine sellise ladustamise hõlbustamiseks;

d)	viljapuu- või oliiviistandike taasistutamine, kui see on vajalik pärast taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel või kliimamuutustega kohanemiseks;

e)	põllumajandusloomade taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud sundtapmist või loodusõnnetusest tingitud kaotusi;

f)	turult kõrvaldamine tasuta jaotamiseks või muuks otstarbeks, kaasa arvatud vajadusel töötlemine turult kõrvaldamise hõlbustamiseks;

g)	roheline korje, mis seisneb teataval maa-alal selliste valmimata turustuskõlbmatute toodete täielikus koristamises, mis ei ole kahjustatud enne rohelist korjet, ilmastikutingimustest tingitult, haiguse tõttu või muul põhjusel;

h)	saagi koristamata jätmine, mis seisneb käimasoleva tootmistsükli lõpetamises konkreetsel alal, kui toode on hästi arenenud, terve, standardse turustuskvaliteediga, välja arvatud toodete hävitamine ilmastikutingimuste või haiguse tõttu;

i)	saagi- ja toodangukindlustus, mis aitab kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu ning millega samal ajal tagatakse, et toetusesaajad võtavad vajalikke riskiennetusmeetmeid;

j)	muude määruse (EL) nr 1308/2013 alusel või käesoleva määruse artikli 67 lõike 7 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude või üksiktootjate juhendamine;

k)	kolmandate riikide sanitaar- ja fütosanitaarnõuete rakendamine ja juhtimine liidu territooriumil, et hõlbustada juurdepääsu kolmandate riikide turgudele;

l)	teavitamismeetmed, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ja neid teavitada.

Artikkel 48

Planeerimine, aruandlus ja tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine rakenduskava tasandil

Artikli 7 lõike 1 punkti a, artiklit 102, artikli 111 punkte g ja h, artikli 112 lõike 3 punkti b ning artiklit 134 kohaldatakse sekkumisviiside suhtes artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorites rakenduskavade tasandil, mitte sekkumistasandil. Sellise sekkumisviisi kavandamine, aruandlus ning tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine toimub samuti rakenduskavade tasandil.

2. jagu

Puu- ja köögiviljasektor

Artikkel 49

Eesmärgid puu- ja köögiviljasektoris

Liikmesriigid püüavad artikli 42 punktis a osutatud puu- ja köögiviljasektoris saavutada ühte või mitut artiklis 46 sätestatud eesmärki. Artikli 46 punktides g, h, i ja k sätestatud eesmärgid hõlmavad nii värskeid kui ka töödeldud tooteid, samal ajal kui kõnealuse artikli muudes punktides sätestatud eesmärgid hõlmavad üksnes värskeid tooteid.

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine vastab artikli 47 kohaselt valitud sekkumisviisile.

Artikkel 50

Rakenduskavad

1. Artiklis 46 osutatud eesmärke ning liikmesriikide poolt nende ÜPP strateegiakavaga ette nähtud sekkumisi puu- ja köögiviljasektorisse viiakse ellu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude või mõlema poolt heakskiidetud rakenduskava alusel, kohaldades käesolevas artiklis sätestatud tingimusi.

2. Rakenduskava kestus on vähemalt kolm ja kõige rohkem seitse aastat.

3. Rakenduskavas järgitakse vähemalt artikli 46 punktides b, e ja f osutatud eesmärke.

4. Iga valitud eesmärgi puhul kirjeldavad liikmesriigid oma rakenduskavas sekkumist, mis on valitud liikmesriigi ÜPP strateegiakavas loetletud sekkumiste hulgast.

5. Määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud esitavad rakenduskava liikmesriikidele heakskiitmiseks ning rakendavad seda pärast selle heaks kiitmist.

6. Tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavad ei tohi hõlmata samu sekkumisi kui liikmesorganisatsioonide rakenduskavad. Liikmesriigid käsitlevad tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavasid koos liikmesorganisatsioonide rakenduskavadega.

Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:

a)	ilma et see piiraks artikli 51 lõike 1 punkti b kohaldamist, rahastatakse tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskava raames sekkumisi täielikult kõnealuse liidu liikmesorganisatsioonide osalustest ja et selline rahastamine tuleb kõnealuste liikmesorganisatsioonide rakendusfondidest;

b)	sekkumine ja nende vastav rahaline osalus on määratletud iga liikmesorganisatsiooni rakenduskavas;

c)	rakenduskava ei rahastata mitmest allikast.

7. Liikmesriigid tagavad, et:

a)	vähemalt 15 % ulatuses rakenduskava kuludest on mõeldud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega seotud sekkumisele;

b)	rakenduskava hõlmab kolme või enamat meedet, mis on seotud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega;

c)	vähemalt 2 % ulatuses rakenduskava kuludest on mõeldud artikli 46 punktis d osutatud eesmärgiga seotud sekkumisele ning

d)	artikli 47 lõike 2 punktides f, g ja h osutatud sekkumisviisiga hõlmatud sekkumise kulu ei ületa kolmandikku kogukulust.

Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni liikmetest on võtnud ühe või mitu ühesugust põllumajandusega seotud keskkonna- ja kliimakohustust või mahepõllumajanduskohustust, mis on sätestatud IV peatükis, käsitatakse iga sellist kohustust ühena esimese lõigu punktis b osutatud minimaalselt kolmest meetmest.

8. Rakenduskavas võib sätestada meetmed, mille eesmärk on tagada sektori töötajatele õiglased ja ohutud töötingimused.

Artikkel 51

Rakendusfondid

1. Iga puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioon või selliste tootjaorganisatsioonide liit võib moodustada rakendusfondi. Fondi rahastatakse:

rahaliste osalustega:

i)	tootjaorganisatsiooni liikmetelt või tootjaorganisatsioonilt endalt või mõlemalt või

ii)	tootjaorganisatsioonide liidult kõnealuse liidu liikmete kaudu;

b)	liidu finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele või nende liitudele, kui kõnealused organisatsioonid või liidud esitavad rakenduskava.

2. Rakendusfonde kasutatakse üksnes selliste rakenduskavade rahastamiseks, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.

Artikkel 52

Liidu finantsabi puu- ja köögiviljasektoris

1. Liidu finantsabi on võrdne artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud rahaliste osaluste summaga, mis on tegelikult makstud, ning ei ole suurem kui 50 % tegelikult tekkinud kuludest.

2. Liidu finantsabi ülempiir on:

a)	4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest;

b)	4,5 % iga tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest;

c)	5 % iga riikidevahelise tootjaorganisatsiooni või riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest.

Neid piirmäärasid võib suurendada 0,5 protsendipunkti võrra, tingimusel et esimeses lõigus sätestatud vastavat protsendimäära ületavat summat kasutatakse üksnes üheks või mitmeks artikli 46 punktides d, e, f, h, i ja j osutatud eesmärkide saavutamisega seotud sekkumiseks. Tootjaorganisatsioonide liidu, muu hulgas riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu puhul võib kõnealust sekkumist rakendada liit oma liikmete nimel.

3. Tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu taotlusel suurendatakse lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära 60 %-le rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)	piiriülesed tootjaorganisatsioonid rakendavad sekkumist artikli 46 punktides b, e ja f osutatud eesmärkide saavutamiseks kahes või rohkemas liikmesriigis;

b)	üks või mitu tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu on seotud sekkumisega, mida rakendatakse tootmisharudevaheliselt;

c)	rakenduskava hõlmab üksnes eritoetust määrusega (EL) 2018/848 ette nähtud mahepõllundustoodete tootmiseks;

d)	määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit rakendab rakenduskava esimest korda;

e)	tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % liikmesriigi puu- ja köögiviljatoodangust;

f)	tootjaorganisatsioon tegutseb mõnes äärepoolseimas piirkonnas;

g)	rakenduskava hõlmab sekkumist, mis on ette nähtud artikli 46 punktides d, e, f, i ja j osutatud eesmärkide saavutamiseks;

h)	rakenduskava rakendab esimest korda kahe või mitme tunnustatud tootjaorganisatsiooni ühinemise tulemusel moodustatud tunnustatud tootjaorganisatsioon.

4. Lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 80 %-ni kulude puhul, mis on seotud artikli 46 punktis d osutatud eesmärgiga, kui kõnealune kulu moodustab vähemalt 5 % rakenduskava kuludest.

5. Lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 80 %-ni kulude puhul, mis on seotud artikli 46 punktides e ja f osutatud eesmärkidega, kui kõnealune kulu moodustab vähemalt 20 % rakenduskava kuludest.

6. Lõikes 1 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 100 %-ni järgmistel juhtudel:

puu- ja köögivilja turult kõrvaldamine, mis ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni poolt turustatud toodangu kogusest ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

i)	tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses selliste inimeste aitamiseks, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus saada sotsiaalabi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu;

ii)

tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele, määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 22 osutatud õppeasutustele, laste puhkelaagritele ning liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele; liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et sel viisil jagatud kogused täiendavad selliste asutuste tavaliselt ostetavaid koguseid;

b)	meetmed, mis on seotud teiste määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide juhendamisega, tingimusel et nimetatud tootjaorganisatsioonid asuvad käesoleva määruse artikli 53 lõikes 2 osutatud liikmesriikide piirkondades, või üksikute tootjate juhendamisega.

Artikkel 53

Riiklik finantsabi

1. Liikmesriikide piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on liidu keskmisest märkimisväärselt madalam, võivad liikmesriigid anda määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % käesoleva määruse artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud rahalistest osalustest ja on kuni 10 % mis tahes sellise tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest. Riikliku finantsabiga täiendatakse rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.

2. Liikmesriikide piirkondade puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseeritust loetakse liidu keskmisest märkimisväärselt madalamaks, kui keskmine organiseeritus on alla 20 % kolmel järjestikusel aastal enne rakenduskava elluviimist. Organiseerituse taseme arvutamiseks jagatakse puu- ja köögiviljatoodangu väärtus, mis on saadud asjaomases piirkonnas ja turustatud määruse (EL) nr 1308/2013 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude poolt, asjaomases piirkonnas saadud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusega.

3. Liikmesriigid, kes annavad riiklikku finantsabi vastavalt lõikele 1, teavitavad komisjoni lõikes 2 osutatud kriteeriumidele vastavatest piirkondadest ja tootjaorganisatsioonidele antud riiklikust finantsabist kõnealustes piirkondades.

3. jagu

Mesindussektor

Artikkel 54

Eesmärgid mesindussektoris

Liikmesriigid püüavad saavutada vähemalt ühte artikli 6 lõikes 1 sätestatud asjakohast erieesmärki mesindussektoris.

Artikkel 55

Mesindussektorisse sekkumise viisid ja liidu finantsabi

1. Mesindussektoris valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas iga valitud, artikli 6 lõikes 1 ette nähtud erieesmärgi puhul ühe või mitu järgmistest sekkumisviisidest:

a)	mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu;

investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed, sealhulgas järgmistel eesmärkidel:

i)	võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje;

ii)	ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatava kahju vältimine ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud majandamispraktikate arendamise ja kasutamise edendamine;

iii)	mesilasperede arvu suurendamine liidus, muu hulgas mesilaste aretamine;

iv)	mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

c)	laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest;

d)	meetmed liidus olemasolevate mesilasperede arvu säilitamiseks või suurendamiseks, sealhulgas mesilaste aretamiseks;

e)	koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele;

f)	müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist;

g)	meetmed toodete kvaliteedi parandamiseks.

2. Liikmesriigid põhjendavad oma ÜPP strateegiakavas konkreetsete eesmärkide ja sekkumisviiside valikut. Valitud sekkumisviisist lähtuvalt täpsustavad liikmesriigid sekkumise.

3. Iga liikmesriik näeb oma ÜPP strateegiakavas ette omapoolse rahastamise oma ÜPP strateegiakavades valitud sekkumisviisi puhul.

4. Iga liikmesriik näeb ette rahastamise summa, mis on vähemalt võrdne liidu finantsabiga, mida nad kasutavad artikli 88 lõike 2 alusel käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sekkumisviiside toetamiseks.

5. Liidu ja liikmesriigi antava finantsabi kogusumma ei tohi ületada toetusesaajal tekkinud kulusid.

6. Oma ÜPP strateegiakava koostamisel teeb iga liikmesriik koostööd mesindusvaldkonna organisatsioonide esindajatega.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesilasperede arvu.

Artikkel 56

Täiendavad delegeeritud volitused mesindussektorisse sekkumise viiside puhul

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesolevas jaos sätestatud nõudeid täiendavate nõuetega, mis hõlmavad järgmist:

a)	liikmesriikidele artikli 55 lõikega 7 kehtestatud kohustus teatada komisjonile igal aastal oma territooriumil olevate mesilasperede arv;

b)	„mesilaspere“ määratlus ja perede arvu arvutamise meetodid;

c)	liidu vähim rahaline panus kuludesse, mida kantakse artiklis 55 osutatud sekkumisviiside ja sekkumise rakendamisel.

4. jagu

Veinisektor

Artikkel 57

Eesmärgid veinisektoris

Artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid püüavad saavutada ühte või mitut järgmist eesmärki veinisektoris:

a)	suurendada liidu veinitootjate majanduslikku kestlikkust ja konkurentsivõimet; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c ja h nimetatud erieesmärkidega;

panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning tootmissüsteemide kestlikkuse parandamisse ja liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamisse, sealhulgas toetades viinamarjakasvatajaid sisendite kasutamise vähendamisel ja keskkonnahoidlikumate meetodite ja viljelustavade rakendamisel; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d–f ja i nimetatud erieesmärkidega;

c)	parandada töötingimusi ja tagada tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmine kooskõlas direktiividega 89/391/EMÜ, 2009/104/EÜ ja (EL) 2019/1152;

tõhustada liidu veiniettevõtete tulemuslikkust ning nende kohandamist turunõudlusele, samuti suurendada nende pikaajalist konkurentsivõimet viinamarjasaaduste tootmisel ja turustamisel, sealhulgas energiasääst, üldine energiatõhusus ja kestlikud protsessid; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a–e, g ja h nimetatud erieesmärkidega;

e)	aidata taastada tasakaalu liidu veinituru pakkumise ja nõudluse vahel, et vältida turukriise; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärgiga;

f)	aidata kaitsta liidu tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomadest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärgiga;

suurendada liidu viinamarjasaaduste turustamisvõimalusi ja konkurentsivõimet, arendades selleks eelkõige uuenduslikke tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid ning andes lisaväärtust tarneahela kõigis etappides; kõnealune eesmärk võib hõlmata teadmussiiret ja on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b, c, e ja i nimetatud erieesmärkidega;

h)	jätkata veinivalmistamise kõrvalsaaduste kasutamist tööstuses ja energeetikas, tagades liidus veini kvaliteedi ja kaitstes samal ajal keskkonda; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides d ja e nimetatud erieesmärkidega;

i)	aidata kaasa tarbijate teadlikkuse suurendamisele veini vastutustundlikust tarbimisest ning liidu veini kvaliteedikavadest; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja i nimetatud erieesmärkidega;

j)	parandada liidu viinamarjasaaduste konkurentsivõimet kolmandates riikides, sealhulgas veiniturgude avamine ja mitmekesistamine; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktides b ja h nimetatud erieesmärkidega;

k)	aidata suurendada tootjate vastupanuvõimet turukõikumistele; kõnealune eesmärk on seotud artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärkidega.

Artikkel 58

Veinisektorisse sekkumise viisid

1. Artiklis 57 esitatud eesmärkide seast valitud iga eesmärgi saavutamiseks valivad artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu järgmistest sekkumisviisidest:

viinamarjaistandike ümberkorraldamine ja muutmine, mis on protsess, mis seisneb vähemalt ühes järgnevast:

i)	sordivahetus, sealhulgas ümberpookimise teel, muu hulgas selleks, et parandada kvaliteeti või keskkonnasäästlikkust kliimamuutustega kohanemise eesmärgil või geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks;

ii)	viinamarjaistandike ümberpaigutamine;

iii)	viinamarjaistandike taasistutamine, kui see on vajalik pärast taimetervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel;

iv)

viinamarjaistandike majandamisviiside tõhustamine, eelkõige täiustatud kestlike tootmissüsteemide kasutuselevõtmine, sealhulgas pestitsiidide kasutamise vähendamine, kuid siia alla ei kuulu viinamarjaistandike tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse varasemat viljelussüsteemi kasutades tagasi sama viinamarjasort;

b)	investeeringud viinamarjakasvatussüsteemide materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, välja arvatud punktis a sätestatud sekkumisviisile vastavad tegevused, töötlemisrajatistesse ja veinitootmise taristusse ning turustusstruktuuridesse ja -vahenditesse;

roheline korje, mis tähendab, et viinamarjakobarad hävitatakse või eemaldatakse täielikult siis, kui need on veel toored, kõrvaldades seega asjaomase ala saagi täielikult; siia alla ei kuulu koristamata jätmine, mis tähendab kaubanduslike viinamarjade viinapuude külge jätmist pärast tavapärase tootmistsükli lõppu;

d)	saagikindlustus loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest ja halbadest ilmastikutingimustest põhjustatud sissetulekukaotuse vastu ning loomadest, taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu;

materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud innovatsiooni, mis seisneb uuenduslike toodete, sealhulgas veinivalmistamise saaduste ja kõrvalsaaduste, veinitoodete tootmise uuenduslike protsesside ja tehnoloogiate ning kõnealuste protsesside ja tehnoloogiate digitaliseerimise väljaarendamises, samuti muud investeeringud lisaväärtuse andmiseks kõigis tarneahela etappides, sealhulgas teadmiste vahetamiseks ning panustamine kliimamuutustega kohanemisse;

f)	nõustamisteenused, eelkõige seoses töötingimuste, tööandja kohustustega ning töötervishoiu ja -ohutusega;

g)	veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimine, mis toimub kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa D. jaos ette nähtud piiranguid arvestades;

h)	teavitustegevus liikmesriikides seoses liidu veinide vastutustundliku tarbimise soodustamisega ning päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavate liidu kvaliteedikavade edendamisega;

i)	liikmesriikide poolt määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud veinisektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide võetavad meetmed, mille eesmärk on parandada liidu viinamarjaistandike mainet veiniturismi edendamise kaudu tootmispiirkondades;

j)	liikmesriikide poolt määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud veinisektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide võetavad meetmed, mille eesmärk on parandada turu tundmist;

kolmandates riikides toimuv müügiedendus- ja teavitustegevus, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest meetmest ja tegevusest, millega püütakse parandada veinisektori konkurentsivõimet ning avada, mitmekesistada või tugevdada turge:

i)	avalikud suhted, müügiedendus- või reklaamimeetmed, eelkõige need, mis rõhutavad liidu toodete kõrgeid standardeid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnaga;

ii)	osalemine rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel;

iii)	teavituskampaaniad, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid liidu kvaliteedikavasid;

iv)	uute või olemasolevate turgude uuringud, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks ja tugevdamiseks;

v)	uurimused teavitus- ja müügiedendustegevuse tulemuste hindamiseks;

vi)

tehniliste toimikute ettevalmistamine, sealhulgas laboratoorsed testid ja hindamised, veinivalmistustavade normide, fütosanitaar- ja hügieeninormide, aga ka muude kolmandate riikide nõudmiste jaoks veinisektori toodete impordil, et ennetada kolmandate riikide turgudele juurdepääsu piiramist või neile juurdepääsu võimaldada;

l)	ajutine ja vähenev toetus, et katta ühisfondide loomise halduskulusid;

investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mille eesmärk on suurendada veinitootmise kestlikkust järgmise abil:

i)	veekasutuse ja -majanduse parandamine;

ii)	üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele;

iii)	integreeritud tootmise viiside kasutuselevõtmine;

iv)	seadmete ostmine täppis- või digitaliseeritud tootmismeetodite jaoks;

v)	panustamine mullakaitsesse ja muldade süsiniku sidumise võime suurendamisse;

vi)	elurikkust ja maastiku säilitamist soodustavate elupaikade loomine või säilitamine, sealhulgas nende ajaloolise eripära säilitamine või

vii)	jäätmete tekitamise vähendamine ning jäätmekäitluse tõhustamine.

Esimese lõigu punkti k kohaldatakse üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide või selliste veinide suhtes, millele on märgitud viinamarjasort. Müügiedendus- ja teavitustegevused, mille eesmärk on turuväljundite tugevdamine, ei tohi kesta kauem kui kolm aastat, mida ei ole võimalik pikendada, ning puudutavad üksnes päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid hõlmavaid liidu kvaliteedikavasid.

2. Artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid põhjendavad oma ÜPP strateegiakavas eesmärkide ja sekkumisviiside valikut veinisektoris. Valitud sekkumisviisist lähtuvalt täpsustavad nad sekkumise.

Liikmesriigid, kes valivad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis k sätestatud sekkumisviisid, kehtestavad müügiedendus- ja teavitustegevuse ja -meetmete kohta erisätted, eelkõige seoses nende maksimaalse kestusega.

3. Lisaks V jaotises sätestatud nõuetele kehtestavad artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas valitud sekkumisviisi ja sekkumise rakendamise ajakava ning üldise rahastamistabeli, milles on esitatud ettenähtud rahalised vahendid ja nende kavandatud jaotus valitud sekkumisviiside vahel ja sekkumiste vahel, vastavalt VII lisas kehtestatud rahaeraldistele.

Artikkel 59

Liidu finantsabi veinisektorile

1. Liidu finantsabi viinamarjaistandike ümberkorraldamiseks ja muutmiseks, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis a, ei tohi ületada 50 % viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või 75 % viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest vähem arenenud piirkondades.

Siiski võib kõnealune finantsabi ulatuda järskudel nõlvadel ja terrasspõldudel, kus kalle on suurem kui 40%, kuni 60 %-ni viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest või kuni 80 %-ni viinamarjaistandike ümberkorraldamise ja muutmise tegelikest kuludest vähem arenenud piirkondades.

Toetust võib tootjatele anda üksnes sekkumise rakendamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitise vormis ja osalusena ümberkorraldamis- ja muutmiskuludes. Tootjatele makstav hüvitis sekkumise rakendamise tõttu saamata jäänud tulu eest võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ja olla ühes järgmistest vormidest:

a)	uute ja vanade viinapuude üheaegse olemasolu lubamine kuni kolme aasta vältel;

b)	rahaline hüvitis kuni kolme aasta vältel.

2. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud investeeringute korral ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

a)	50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	40 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)	75 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest äärepoolseimates piirkondades;

d)	65 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest Egeuse mere väikesaartel.

Liidu finantsabi antakse esimeses lõigus osutatud piirmääraga üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (43) tähenduses. Siiski võib seda anda kõikidele ettevõtjatele äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel.

Ettevõtjate puhul, kes ei ole hõlmatud soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikega 1 ja milles on vähem kui 750 töötajat või kelle aastakäive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud liidu finantsabi piirväärtust poole võrra.

Liidu finantsabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (44) tähenduses.

3. Liidu finantsabi rohelise korje puhul, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis c, ei tohi ületada 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude ja sellisest hävitamisest või eemaldamisest tuleneva kahju summast.

4. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides i, j ja m osutatud sekkumisele ei tohi ületada 50 % otsestest või rahastamiskõlblikest kuludest.

5. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud saagikindlustuse korral ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

a)	80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu;

50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks:

i)	punktis a osutatud kahjude ja muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevate kahjude vastu;

ii)	loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

Liidu finantsabi võib saagikindlustuse korral anda juhul, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest. Kindlustuslepingutes sätestatakse nõue, et toetusesaajad võtaksid vajalikud riskiennetusmeetmed.

6. Liidu finantsabi artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis e osutatud innovatsiooni korral ei tohi ületada järgmisi piirmäärasid:

a)	50 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	40 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)	80 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest äärepoolseimates piirkondades;

d)	65 % rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest Egeuse mere väikesaartel.

Liidu finantsabi antakse esimeses lõigus sätestatud piirmääras üksnes mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele soovituse 2003/361/EÜ tähenduses; siiski võib seda anda kõikidele ettevõtjatele äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel.

7. Liidu finantsabi teavitustegevusele ja müügiedendusele, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktides h ja k, ei tohi ületada 50 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Lisaks võivad artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid maksta riiklikku toetust, mis moodustab kuni 30 % rahastamiskõlblikest kuludest, kuid liidu finantsabi ja liikmesriigi toetus koos ei tohi ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest.

8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis kehtestavad liidu finantsabi veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks, millele on osutatud artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis g, kooskõlas artikli 60 lõikes 3 sätestatud erinormidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 60

Erinormid liidu finantsabi kohta veinisektoris

1. Artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid tagavad, et liidu finantsabi saagikindlustuse korral ei moonuta konkurentsi kindlustusturul.

2. Artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi, millega tagada, et rohelist korjet ei hüvitata üksikutele tootjatele üle artikli 59 lõikes 3 sätestatud piirmäära.

3. Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktis g osutatud veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise puhul makstava liidu abi summa määratakse kindlaks mahuprotsendi ja toodetud alkoholi hektoliitri kohta. Liidu finantsabi ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, mis on suurem kui 10 % toodetud veinis sisalduvast alkoholikogusest.

Artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid tagavad, et liidu finantsabi veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimiseks makstakse destilleerijatele, kes töötlevad destilleerimiseks tarnitud veinivalmistamise kõrvalsaadused vähemalt 92 % alkoholisisaldusega toorpiirituseks.

Liidu finantsabi sisaldab kindlasummalist makset, mis on ette nähtud veinivalmistamise kõrvalsaaduste kogumise kulude hüvitamiseks. Selle summa kannab destilleerija tootjale üle juhul, kui viimane kannab kõnealused kulud.

Artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriigid tagavad, et alkoholi, mis saadakse veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimisel, milleks on antud liidu finantsabi, kasutatakse üksnes tööstuslikel või energia saamise eesmärkidel, mis ei moonuta konkurentsi.

4. Iga artikli 88 lõikes 1 osutatud liikmesriik tagab oma ÜPP strateegiakavas, et vähemalt 5 % kuludest nähakse ette ja võetakse vähemalt üks meede selliste eesmärkide täitmiseks, millega soodustatakse keskkonnakaitset, kliimamuutustega kohanemist, tootmissüsteemide ja -protsesside jätkusuutlikkuse tõhustamist, liidu veinisektori keskkonnamõju vähendamist, energiasäästu ja üldise energiatõhususe parandamist veinisektoris, kooskõlas artikli 57 punktides b, d ja h sätestatud eesmärkidega.

5. jagu

Humalasektor

Artikkel 61

Eesmärgid humalasektoris ja sellesse sekkumise viisid

1. Saksamaa püüab humalasektoris saavutada ühte või mitut artikli 46 punktides a–h, j ja k kehtestatud eesmärki.

2. Saksamaa valib oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu artiklis 47 osutatud sekkumisviisi oma valitud eesmärkide saavutamiseks, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikega 1. Valitud sekkumisviisist lähtuvalt täpsustab Saksamaa oma sekkumise. Ta põhjendab ÜPP strateegiakavas oma eesmärkide, sekkumisviiside ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku sekkumise valikut.

3. Sekkumisi, mille Saksamaa on täpsustanud, rakendatakse määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade abil.

4. Lõikes 3 osutatud rakenduskavad peavad vastama artikli 50 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 8 sätestatud tingimustele.

5. Saksamaa tagab, et liidu finantsabi, mida antakse igale tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule käesoleva artikli alusel artikli 47 lõike 2 punktides f, g ja h osutatud sekkumisviiside jaoks, ei ületa kolme järjestikuse aasta jooksul keskmiselt kolmandikku liidu finantsabi kogusummast, mis on saadud tema rakenduskava jaoks sama ajavahemiku jooksul.

Artikkel 62

Liidu finantsabi

1. Artikli 88 lõikes 3 sätestatud rahaeraldise piires eraldab Saksamaa liidu maksimaalse finantsabi artikli 61 lõikes 3 osutatud rakenduskavasid rakendavatele tootjaorganisatsioonidele või tootjaorganisatsioonide liitudele proportsionaalselt humala kasvamiseks kasutatavate hektarite arvuga iga tootjaorganisatsiooni kohta.

2. Igale tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule lõike 1 kohaselt eraldatud maksimumsummade piires ei ole liidu finantsabi artiklis 61 osutatud rakenduskavadele suurem kui 50 % tegelikult tekkinud kuludest sekkumisviiside puhul, millele on osutatud kõnealuses artiklis. Ülejäänud osa kuludest kannab liidu finantsabi saav tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit.

Liidu finantsabi makstakse rakendusfondidele, mille on asutanud rakenduskavu rakendavad määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid või nende liidud. Sel eesmärgil kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 51 mutatis mutandis.

3. Lõikes 2 sätestatud 50 % piirmäära suurendatakse 100 %-ni järgmistel juhtudel:

a)	sekkumisviiside puhul, mis on seotud ühe või mitme artikli 46 punktides d, e, f ja h osutatud eesmärgiga;

b)	kollektiivse ladustamise, nõustamisteenuste, tehnilise abi, koolituse ja parimate tavade vahetamisega sekkumise puhul, mis on seotud ühe või mõlema artikli 46 punktis a või j osutatud eesmärgiga.

6. jagu

Oliiviõli- ja lauaoliivide sektor

Artikkel 63

Eesmärgid oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris

Kreeka, Prantsusmaa ja Itaalia püüavad oliiviõli- ja lauaoliivide sektoris saavutada ühte või mitut artikli 46 punktides a–h, j ja k kehtestatud eesmärki.

Artikkel 64

Oliiviõli- ja lauaoliivide sektorisse sekkumise viisid

1. Artiklis 63 osutatud eesmärkide saavutamiseks valivad Kreeka, Prantsusmaa ja Itaalia oma ÜPP strateegiakavas välja ühe või mitu artiklis 47 osutatud sekkumisviisi. Valitud sekkumisviisist lähtuvalt täpsustavad nad sekkumise.

2. Sekkumisi, mille Kreeka, Prantsusmaa ja Itaalia täpsustavad, rakendatakse määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude heakskiidetud rakenduskavade abil. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artikli 50 lõikeid 2, 4, 5, 6 ja 8 ning artiklit 51 mutatis mutandis, ilma et see piiraks artikli 65 lõike 3 kohaldamist..

Artikkel 65

Liidu finantsabi

1. Liidu finantsabi rahastamiskõlblikele kuludele ei tohi ületada:

a)	75 % tegelikult tekkinud kuludest sekkumise puhul, mis on seotud artikli 46 punktides a–f, h ja k osutatud eesmärkide saavutamisega;

b)	75 % tegelikult tekkinud kuludest põhivarasse investeerimisel ja 50 % muu sekkumise puhul, mis on seotud artikli 46 punktis g osutatud eesmärgiga;

c)	50 % tegelikult tekkinud kuludest sekkumise puhul, mis on seotud artikli 46 punktis j osutatud eesmärgiga;

75 % tegelikult tekkinud kuludest sekkumisviiside puhul, millele on osutatud artikli 47 lõike 1 punktides f ja h, kui rakenduskava rakendatakse vähemalt kolmes kolmandas riigis või mittetootja-liikmesriigis vähemalt kahest tootja-liikmesriigist pärit tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitude poolt, või 50 %, kui kõnealune tingimus ei ole täidetud.

2. Liidu finantsabi ülempiir on 30 % iga tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest 2023. ja 2024. aastal, 15 % 2025. ja 2026. aastal ning 10 % alates 2027. aastast.

3. Kreeka, Prantsusmaa ja Itaalia võivad tagada artiklis 51 osutatud rakendusfondide lisarahastamise kuni 50 % ulatuses kuludest, mida liidu finantsabi ei kata.

4. Kreeka, Prantsusmaa ja Itaalia tagavad, et artikli 47 lõike 2 punktides f, g ja h osutatud sekkumisviiside kulu ei ületa ühte kolmandikku iga rakenduskava kogutoetusest, nagu on ette nähtud nende ÜPP strateegiakavades.

7. jagu

Muud sektorid

Artikkel 66

Eesmärgid muudes sektorites

Liikmesriigid võivad valida oma ÜPP strateegiakavas need artikli 42 punktis f osutatud sektorid, milles nad rakendavad artiklis 47 sätestatud sekkumisviise. Igas sektoris, mille liikmesriigid valivad, püüavad nad saavutada ühte või mitut artikli 46 punktides a–h, j ja k sätestatud eesmärki. Liikmesriigid põhjendavad sektorite ja eesmärkide valikut.

Artikkel 67

Muudesse sektoritesse sekkumise viisid

1. Iga artikli 66 kohaselt valitud sektori puhul valivad liikmesriigid ühe või mitu artiklis 47 osutatud sekkumisviisi, mida rakendatakse heakskiidetud rakenduskavade abil, mille on koostanud:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 või käesoleva artikli lõike 7 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud või

ühistud või muudes, tootjate algatusel moodustatud ja nende kontrolli all olevates koostöövormides osalevad tootjad, keda liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud tootjarühmana, kuni nelja-aastaseks üleminekuperioodiks, mis algab heakskiidetud rakenduskava algusest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2027.

2. Liikmesriigid kehtestavad tootjarühmana tunnustamise kriteeriumid ja määravad kindlaks lõike 1 punktis b osutatud tootjarühmade tegevused ja eesmärgid, et nimetatud tootjarühmad vastaksid tootjaorganisatsioonidena tunnustamise nõuetele määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152–154 või artikli 161 kohaselt või käesoleva artikli lõike 7 kohaselt.

3. Lisaks rakenduskavale koostavad ja esitavad lõike 1 punktis b osutatud tootjarühmad tunnustuskava, et täita kõnealuses punktis osutatud üleminekuperioodi jooksul määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152–154 või artiklis 161 ning käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud tootjaorganisatsioonina tunnustamise nõudeid.

Tunnustuskavas esitatakse tegevused ja sihtväärtused, et tagada edusammude tegemine sellise tunnustuse saamiseks.

Toetus, mis on antud tootjarühmale, keda ei ole üleminekuperioodi lõpuks tootjaorganisatsioonina tunnustatud, tuleb tagasi maksta.

4. Liikmesriigid põhjendavad oma lõikes 1 osutatud sekkumisviiside valikut.

Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada käesolevas jaos sätestatud sekkumisviise VI lisas loetletud toodete suhtes, esitavad iga nende poolt valitud sektori kohta kõnealuse sektoriga hõlmatud toodete loetelu.

5. Artikli 47 lõike 2 punktides c ning f–i osutatud sekkumisviise ei kohaldata VI lisas loetletud puuvilla, rapsi- ja rüpsiseemnete, päevalilleseemnete ja sojaubade suhtes.

6. Lõikes 1 osutatud rakenduskavad peavad vastama artikli 50 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 8 sätestatud tingimustele.

7. Liikmesriigid, kes otsustavad rakendada artikli 42 punktis f osutatud sekkumisviise puuvillasektoris, tunnustavad kõnealuse sektori tootjaorganisatsioone ja selliste tootjaorganisatsioonide liite, tuginedes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõikes 1 ja artiklites 153–156 sätestatud nõuetele ning kasutades seal sätestatud menetlusi. Puuvilla tootjarühmi ja selliste tootjarühmade liite, mida liikmesriigid on tunnustanud Kreeka Vabariigi 1979. aasta ühinemisakti protokolli nr 4 alusel enne käesoleva määruse kohaldatavaks muutumist, käsitatakse käesoleva jao kohaldamisel vastavalt tootjaorganisatsioonide või tootjaorganisatsioonide liitudena.

8. Liikmesriigid tagavad, et artikli 47 lõike 2 punktides f, g ja h osutatud sekkumisviiside kulu ei ületa ühte kolmandikku iga rakenduskava kogukulust, nagu on ette nähtud nende ÜPP strateegiakavas.

Artikkel 68

Liidu finantsabi

1. Artiklis 67 osutatud sekkumisviiside korral ei ole liidu finantsabi suurem kui 50 % tegelikult tekkinud kuludest. Ülejäänud osa kuludest kannavad toetusesaajad.

Liidu finantsabi makstakse rakendusfondidele, mille on asutanud määruse (EL) nr 1308/2013 või käesoleva määruse artikli 67 lõike 7 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid või nende liidud või käesoleva määruse artikli 67 lõike 1 punktis b osutatud tootjarühmad. Selleks kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 51 ja artikli 52 lõiget 1 mutatis mutandis.

2. Lõikes 1 ette nähtud 50 % piirmäära suurendatakse 60 %-le määruse (EL) nr 1308/2013 või käesoleva määruse artikli 67 lõike 7 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude korral esimese viie aasta jooksul pärast tunnustamise aastat.

3. Liidu finantsabi ülempiir on 6 % turustatud toodangu väärtusest järgmistel juhtudel:

a)	iga artikli 67 lõike 1 punktis a osutatud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu puhul või

b)	iga artikli 67 lõike 1 punktis b osutatud tootjarühma puhul.

IV PEATÜKK

MAAELU ARENGU EDENDAMISSE SEKKUMISE VIISID

1. jagu

Sekkumisviisid

Artikkel 69

Maaelu arengu edendamisse sekkumise viisid

Käesoleva peatüki kohaselt toimub sekkumine maksete või toetustena järgmisel viisil:

a)	keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused;

b)	looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud;

c)	teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlike ebasoodsate teguritega tegelemine;

d)	investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse;

e)	noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus;

f)	riskijuhtimisvahendid;

koostöö;

h)	teadmiste vahetamine ja teabevahetus.

Artikkel 70

Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

1. Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakava sekkumistesse põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused ning võivad lisada muid majandamiskohustusi. Nende kohustustega seotud toetusi antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning ÜPP strateegiakavas täpsustatud viisil.

2. Liikmesriigid annavad toetust üksnes põllumajandustootjatele või muudele toetusesaajatele, kes võtavad vabatahtlikult majandamiskohustusi, mida peetakse kasulikuks ühe või mitme artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi saavutamiseks.

3. Käesoleva artikli alusel annavad liikmesriigid toetust üksnes nende kohustuste jaoks, mis:

a)	on rangemad kui asjaomased kohustuslikud majandamisnõuded ning HPK standardid, mis on kehtestatud I peatüki 2. jaos;

on rangemad kui asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslikud nõuded; kõnealust tingimust ei kohaldata kohustustele, mis on seotud agrometsandussüsteemidega ja metsastatud alade majandamisega;

c)	on rangemad kui põllumajandusmaa hoidmise tingimused vastavalt artikli 4 lõikele 2;

d)	erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust artikli 31 alusel.

Esimese lõigu punktis b osutatud kohustuste puhul, kui liikmesriigi õigusega kehtestatakse uued nõuded, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud vastavatest miinimumnõuetest, võib toetust anda kohustuste täitmise eest, mis aitavad kaasa kõnealuste nõuete täitmisele, maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need muutuvad põllumajandusliku majapidamise jaoks kohustuslikuks.

4. Liikmesriigid määravad kindlaks antava toetuse, võttes aluseks kohustustega seonduvad täiendavad tekkinud kulud ja saamata jäänud tulu, arvestades seatud sihtväärtusi. Kõnealust toetust antakse igal aastal ja see võib hõlmata ka tehingukulusid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust ühekordse maksena ühiku kohta.

5. Liikmesriigid võivad edendada ja toetada ühiseid kavu ja tulemuspõhiseid toetuskavu, et innustada põllumajandustootjaid või muid toetusesaajaid parandama märkimisväärselt keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses või mõõdetaval viisil.

6. Kohustused võetakse viieks kuni seitsmeks aastaks.

Liikmesriigid võivad määrata oma ÜPP strateegiakavades:

a)	teatavat liiki kohustuste jaoks pikema perioodi, sealhulgas nähes ette kõnealuse perioodi iga-aastase pikendamise pärast esialgse perioodi lõppu, kui selline pikem periood on vajalik teatava keskkonnakasu või loomade heaolu alase kasu saavutamiseks või säilitamiseks;

lühema, vähemalt ühe aasta pikkuse perioodi kohustuste puhul, mis on seotud loomade heaoluga, geneetiliste ressursside säilitamise, säästva kasutamise ja arendamisega või mahepõllumajandusele üleminekuga ning uute kohustuste puhul, mis võetakse kohe pärast esialgsel perioodil täidetud kohustust, või muudel piisavalt põhjendatud juhtudel.

7. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas artiklis osutatud sekkumisviisi raames rakendatud tegevuste jaoks nähakse ette läbivaatamisklausel, et tagada nende kohandamine lõikes 3 osutatud selliste asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise tõttu, millest kohustused peavad olema rangemad, või selleks, et tagada vastavus nimetatud lõike esimese lõigu punktile d. Kui selline kohandamine ei ole toetusesaajale vastuvõetav, siis kohustus lõpeb ja kohustuse kehtivusaja eest käesoleva artikli alusel antud toetuste tagasimaksmist ei nõuta.

Liikmesriigid tagavad samuti, et läbivaatamisklausel nähakse ette käesolevas artiklis osutatud sekkumisviisi raames rakendatud selliste tegevuste jaoks, mis kestavad kauem kui ÜPP strateegiakava periood, et neid oleks võimalik kohandada järgmisel perioodil rakendatava õigusraamistikuga.

8. Kui käesoleva artikli alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimaakohustuste jaoks või kohustuste jaoks, mille eesmärk on üle minna määruses (EL) 2018/848 sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või neid säilitada, kehtestavad liikmesriigid hektaripõhise toetuse. Muude kohustuste puhul võivad liikmesriigid kohaldada hektarite asemel muid ühikuid. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda käesoleva artikli kohaselt toetust kindlasummalise maksena.

9. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisviisi raames tegevusi ellu viivatel isikutel on ligipääs selle jaoks olulistele teadmistele ja teabele ning et neile põllumajandustootjatele, kes võtavad kohustuse muuta oma tootmist, pakutakse asjakohast koolitust ning oskusteavet, kui nad selleks soovi avaldavad.

10. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli alusel toimuvad sekkumised on kooskõlas artikli 31 kohaste sekkumistega.

Artikkel 71

Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud

1. Liikmesriigid võivad anda toetust looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangute puhul käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel, et aidata kaasa artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ühe või mitme erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli alusel antakse toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 kohaselt määratud alade eest.

3. Liikmesriigid võivad teha tasandamist vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud tingimustele.

4. Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seonduvad lisakulud ja saamata jäänud tulu.

5. Lõikes 4 osutatud lisakulud ja saamata jäänud tulu arvutatakse seoses looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega, võrreldes aladega, mida looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud ei puuduta.

6. Käesoleva artikli alusel antakse toetust igal aastal põllumajandusmaa hektari kohta.

Artikkel 72

Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid

1. Liikmesriigid võivad anda toetust direktiivide 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ või 2000/60/EÜ rakendamisest tulenevatest nõuetest tingitud piirkondlikult ebasoodsate tegurite puhul käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel, et aidata kaasa artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ühe või mitme erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli alusel antakse toetust põllumajandustootjatele, metsamaa valdajatele ja nende liitudele ning teistele maahaldajatele.

3. Liikmesriigid võivad ebasoodsatest teguritest mõjutatud alade kindlaksmääramisel hõlmata ühe või mitu järgmist ala:

a)	direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandusmaad ja metsaalad;

b)	muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsandusele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega, tingimusel et kõnealused alad ei ületa iga ÜPP strateegiakava territoriaalse kohaldamisala kohta 5 % määratud Natura 2000 aladest;

c)	põllumajandusmaad, mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad veemajanduskavade alla.

4. Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et hüvitada toetusesaajatele täielikult või osaliselt asjaomasel alal piirkondlikult ebasoodsate teguritega seonduvad lisakulud ja saamata jäänud tulu, sealhulgas tehingukulud.

5. Lõikes 4 osutatud lisakulud ja saamata jäänud tulu arvutatakse:

arvestades ebasoodsate tegurite puhul direktiivides 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatud piiranguid, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos kehtestatud asjaomased HPK standardid, ning põllumajandusmaa hoidmise tingimustest vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2;

arvestades ebasoodsate tegurite puhul direktiivist 2000/60/EÜ tulenevaid piiranguid, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad kui asjaomased kohustuslikud majandamisnõuded, välja arvatud käesoleva määruse III lisas esitatud KMN 1, ning HPK standardid, mis on kehtestatud käesoleva jaotise I peatüki 2. jaos, ning põllumajandusmaa hoidmise tingimustest vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

6. Käesoleva artikli alusel antakse toetust igal aastal hektari kohta.

Artikkel 73

Investeeringud

1. Liikmesriigid võivad anda toetust investeeringutele käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel.

2. Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes sellistele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavatele investeeringutele, mis aitavad kaasa ühe või mitme artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud erieesmärgi saavutamisele.

Põllumajanduslike majapidamiste puhul, mis ületavad liikmesriigi poolt ÜPP strateegiakavas kindlaks määratud teatavat suurust, tuleb toetuse saamiseks metsandussektoris esitada asjakohane teave metsamajandamiskavast või samaväärsest dokumendist, mis on kooskõlas kestliku metsanduse põhimõttega, nagu see on sõnastatud Helsingis 16.–17. juunil 1993 toimunud teisel Euroopa metsade kaitset käsitlenud ministrite konverentsil vastu võetud üldjuhendis Euroopa metsade kestlikuks majandamiseks.

3. Liikmesriigid koostavad mitterahastamiskõlblike investeeringute ja kulukategooriate loetelu, hõlmates vähemalt järgmist:

a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

b)	toetusõiguste ostmine;

maa ostmine summas, mis ületab 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks ja süsinikurikaste muldade säilitamiseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt kasutades selleks rahastamisvahendeid; rahastamisvahendite puhul kohaldatakse nimetatud ülemmäära vahendite lõplikule saajale rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest tehtava makse suhtes või tagatiste puhul laenusumma suhtes, millele tagatis on antud;

loomade ost ning üheaastaste taimede ost ja nende taimede istutamine muul eesmärgil kui;

i)	loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

ii)	kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses;

iii)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (45) artikli 2 punktis 24 määratletud ohustatud tõugude kasvatamine artiklis 70 osutatud kohustuste alusel või

iv)	geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine artiklis 70 osutatud kohustuste alusel;

e)	laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

investeeringud suuremahulisse taristusse, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma ÜPP strateegiakavas ja mis ei ole osa määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi;

g)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

Esimese lõigu punkte a, b, d ja f ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu.

4. Liikmesriigid kehtestavad toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 65 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Toetuse ülemmäärasid võib suurendada:

kuni 80%-ni järgmiste investeeringute puhul:

i)	investeeringute puhul, mis on seotud ühe või mitme artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärgiga või artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaoluga;

ii)	selliste noorte põllumajandustootjate investeeringud, kes vastavad tingimustele, mille liikmesriik on oma ÜPP strateegiakavas kehtestanud kooskõlas artikli 4 lõikega 6;

iii)	investeeringud äärepoolseimatesse piirkondadesse ja Egeuse mere väikesaartesse;

b)	kuni 85%-ni väikepõllumajandustootjate investeeringute puhul, nagu on kindlaks määranud liikmesriik;

kuni 100%-ni järgmiste investeeringute puhul:

metsastamine, agrometsandussüsteemide rajamine ja uuendamine, metsamaakorraldus ning mittetootlikud investeeringud, mis on seotud ühe või mitme konkreetse eesmärgiga, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, sealhulgas mittetootlikud investeeringud, mille eesmärk on kaitsta kariloomi ja põllukultuure metsloomade tekitatud kahju eest;

ii)	investeeringud põhiteenustesse maapiirkonnas ning põllumajanduse ja metsanduse taristusse, nagu on kindlaks määranud liikmesriik;

iii)	investeeringud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamisse ning asjakohastesse ennetusmeetmetesse, samuti investeeringud metsade tervise säilitamisse;

iv)	mittetootlikud investeeringud, mida toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate ning Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide kaudu, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 127 lõikes 3.

5. Kui liidu õiguse tulemusel kehtestatakse põllumajandustootjatele uued nõuded, võib toetust anda nende nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemiseks maksimaalselt 24 kuu jooksul alates kuupäevast, mil need nõuded muutuvad põllumajandusliku majapidamise jaoks kohustuslikuks.

Artikkel 74

Investeeringud niisutusse

1. Liikmesriigid võivad anda toetust investeeringuteks niisutusse uutel ja olemasolevatel niisutatud aladel, tingimusel et artiklis 73 ja käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud.

2. Investeeringuid niisutusse toetatakse üksnes siis, kui asjaomane liikmesriik on saatnud komisjonile direktiivis 2000/60/EÜ ette nähtud veemajanduskava kogu ala puhul, kuhu investeerimine toimub, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeerimine mõjutada. Kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvad meetmed, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, on täpsustatud asjaomases meetmeprogrammis.

3. Teostatakse veemõõtmist, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tehakse selline mõõtmine võimalikuks investeeringu osana.

4. Liikmesriigid võivad toetada investeeringut olemasoleva niisutussüsteemi või niisutustaristu elemendi täiustamisse üksnes järgmistel tingimustel:

a)	kui eelnevalt hinnatakse, et see pakub potentsiaalset veesäästu, mis kajastab olemasoleva rajatise või taristu tehnilisi parameetreid;

kui investeering mõjutab põhja- või pinnaveekogumeid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, tuleb saavutada veekasutuse tõhus vähendamine, mis aitab kaasa nende veekogumite hea seisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 1.

Liikmesriigid kehtestavad oma ÜPP strateegiakavas toetusõiguslikkuse tingimusena potentsiaalse veesäästu ja veekasutuse tõhusa vähendamise protsendimäärad kooskõlas artikli 111 punktiga d. Selline veesääst peab kajastama käesoleva määruse XIII lisas loetletud direktiivist 2000/60/EÜ tulenevas veemajanduskavas sätestatud vajadusi.

Ühtki käesoleva lõike tingimust ei kohaldata olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtava investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutusvee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogumit.

5. Liikmesriigid võivad toetust anda investeeringuteks taaskasutusvee kasutamisse alternatiivse veevarustusena üksnes juhul, kui sellise veega varustamine ja selle kasutamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/741 (46).

6. Liikmesriigid võivad anda toetust investeeringule, mille tulemusel suureneb niisutatud ala netopindala, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogumit, üksnes järgmistel tingimustel:

a)	veekogumi seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea, ning

b)	keskkonnamõju analüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale; nimetatud keskkonnamõju analüüsi teeb pädev asutus või see kiidetakse pädeva asutuse poolt heaks ning see võib puudutada ka põllumajanduslike majapidamiste rühmasid.

7. Liikmesriigid võivad anda toetust niisutamiseks ettenähtud reservuaari loomiseks või laiendamiseks tehtavale investeeringule üksnes tingimusel, et sellega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

8. Liikmesriigid kehtestavad toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa:

a)	80 % rahastamiskõlblikest kuludest põllumajandusettevõttes vastavalt lõikele 4 niisutamiseks tehtud investeeringute puhul;

b)	100 % rahastamiskõlblikest kuludest investeeringute puhul, mis tehakse põllumajandusettevõtte välisesse niisutamiseks ette nähtud põllumajandustaristusse;

c)	65 % rahastamiskõlblikest kuludest põllumajandusettevõttes tehtavate muude niisutamisega seotud investeeringute puhul.

Artikkel 75

Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus

1. Liikmesriigid võivad anda toetust noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamiseks, sealhulgas uute põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks, käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel, et aidata kaasa ühe või enama artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes selleks, et aidata:

a)	sellistel noortel põllumajandustootjatel tegevust alustada, kes vastavad tingimustele, mille liikmesriik on oma ÜPP strateegiakavas kehtestanud kooskõlas artikli 4 lõikega 6;

b)	maapiirkondades ettevõtlusega alustada põllumajanduses või metsanduses, sealhulgas uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine, või aidata mitmekesistada põllumajandusliku majapidamise sissetulekut põllumajandusvälise tegevuse lisamisega;

c)	maapiirkonnas alustada sellist põllumajandusvälist ettevõtlust, mis on seotud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatega.

3. Liikmesriigid kehtestavad toetusesaajatele tingimused käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks vajaliku äriplaani esitamise ja sisu kohta.

4. Liikmesriigid annavad toetust kindlasummaliste maksete või rahastamisvahendite vormis või neid kahte kombineerides. Toetus on piiratud maksimaalselt 100 000 euro suuruse toetussummaga ja seda võib vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele eristada.

Artikkel 76

Riskijuhtimisvahendid

1. Liikmesriigid võivad anda toetust riskijuhtimisvahenditele käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel.

2. Käesoleva artikli alusel võib anda toetust, et edendada riskijuhtimisvahendeid, mis aitavad aktiivsetel põllumajandustootjatel juhtida oma põllumajandusliku tegevusega seotud tootmis- ja sissetulekuriske, mille üle neil puudub kontroll, ning aitavad kaasa artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud ühe või enama erieesmärgi saavutamisele.

3. Liikmesriigid võivad anda toetust vastavalt sellele, kuidas nad vajadusi hindavad, eri liiki riskijuhtimisvahenditele, sealhulgas sissetuleku stabiliseerimise vahenditele, ja eelkõige järgmisele:

a)	rahaline panus kindlustusskeemide maksetesse;

b)	rahaline panus ühisfondidesse, sealhulgas fondide moodustamise halduskuludeks.

4. Lõikes 3 osutatud toetuse andmisel kehtestavad liikmesriigid järgmised toetusõiguslikkuse tingimused:

a)	toetusõiguslike riskijuhtimisvahendite liigid ja toetuse ulatus;

b)	metoodika, mille alusel arvutada kahjusid ja hüvitamise vajadust põhjustavaid tegureid;

c)	normid ühisfondide loomise ja haldamise kohta ning asjakohasel juhul muude toetusõiguslike riskijuhtimisvahendite kohta.

5. Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et katta kahju, mis ületab künnise, milleks on vähemalt 20 % keskmisest aastatoodangust või põllumajandustootja sissetulekust eelneva kolmeaastase perioodi või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmise alusel, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Sektori tootmisriski juhtimise vahendid arvutavad kahjud kas põllumajandusliku majapidamise tasandil või põllumajandusliku majapidamise asjaomase sektori põhise tegevuse tasandil.

Liikmesriigid võivad anda artikli 80 lõikes 3 osutatud rahastamisvahenditest eraldiseisva käibekapitali rahastamise vormis toetust käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kahjude hüvitamiseks põllumajandustootjatele, kes ei osale riskijuhtimisvahendis.

6. Liikmesriigid kehtestavad toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 70 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklis 19 osutatud panustele.

7. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaste sekkumiste kombineerimise tulemusel muude avaliku või erasektori riskijuhtimise kavadega ei toimuks ülemäärast hüvitamist.

Artikkel 77

Koostöö

1. Liikmesriigid võivad anda toetust koostööks käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavades täpsustatud tingimustel, eesmärgiga:

a)	valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte, millele on osutatud artikli 127 lõikes 3;

b)	valmistada ette ja rakendada programmi LEADER;

c)	edendada ja toetada liidu ja liikmesriikide tunnustatud kvaliteedikavasid ja nende kasutamist põllumajandustootjate poolt;

d)	toetada tootjarühmi, tootjaorganisatsioone või tootmisharudevahelisi organisatsioone;

e)	valmistada ette ja rakendada arukate külade strateegiaid liikmesriikide poolt määratud tingimustel;

f)	toetada muid koostöövorme.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli alusel anda toetust üksnes selleks, et edendada uusi koostöövorme, sealhulgas olemasolevaid, kui alustatakse uut tegevust. Kõnealune koostöö hõlmab vähemalt kahte osalejat ning aitab saavutada ühte või mitut artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud erieesmärki.

3. Käesoleva artikli alusel võivad liikmesriigid katta kõigi koostööaspektidega seotud kulusid.

4. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli alusel anda toetust üldsummana, mis hõlmab koostöökulusid ning rakendatud tegevuste kulusid, või nad võivad katta üksnes koostöökulud ning kasutada muude maaelu arengusse sekkumise viiside või teiste riiklike või liidu toetusinstrumentide vahendeid rakendatud tegevuste kulude katmiseks.

Kui toetust makstakse üldsummana, tagavad liikmesriigid, et rakendatud tegevus vastab artiklites 70 –76 ja 78 sätestatud asjakohastele normidele ja nõuetele.

Programmi LEADER puhul kehtib erandina käesoleva lõike esimesest lõigust järgmine:

a)	toetust antakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis a osutatud ettevalmistava toetuse ning kõnealuse lõike punktide b ja c kohaselt valitud strateegiate rakendamise kõigi rahastamiskõlblike kulude jaoks üksnes käesoleva artikli kohase üldsummana ning

b)	liikmesriigid tagavad, et rakendatud toimingud, mis seisnevad investeeringutes, vastavad käesoleva määruse artiklis 73 sätestatud investeeringute sekkumisviisi kohastele liidu normidele ja nõuetele.

5. Käesoleva artikli kohaselt ei toeta liikmesriigid koostööd, mis hõlmab üksnes teadusasutusi.

6. Kui tegemist on koostööga põllumajandusettevõtte pärimise raames, eelkõige põlvkondade vahetumisega põllumajandusettevõtte tasandil, võivad liikmesriigid anda toetust ainult pensioniikka jõudnud põllumajandustootjatele või põllumajandustootjatele, kes jõuavad kõnealuse tegevuse lõpuks pensioniikka, nagu see on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi õiguses.

7. Liikmesriigid kehtestavad toetuse ülempiiriks maksimaalselt seitse aastat. Nimetatud tingimus ei kohaldu programmi LEADER ning kollektiivsete keskkonna- ja kliimameetmete puhul igakülgselt põhjendatud juhtudel, et saavutada artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärgid.

8. Liikmesriigid kehtestavad toetusele:

a)	kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedendustegevuse puhul ühe või mitu määra, mis ei ületa 70 % rahastamiskõlblikest kuludest;

tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomiseks määra, mis on kuni 10 % rühma või organisatsiooni aastasest turustatud toodangust ning maksimaalselt 100 000 eurot aastas; kõnealune toetus väheneb järk-järgult ja piirdub esimese viie tunnustamisjärgse aastaga.

Artikkel 78

Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

1. Liikmesriigid võivad anda toetust teadmiste vahetamiseks ja teabe levitamiseks käesolevas artiklis sätestatud ja ÜPP strateegiakavas täpsustatud tingimustel, et aidata kaasa ühele või mitmele artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi saavutamisele, keskendudes konkreetselt looduse, keskkonna ja kliima kaitsele, sealhulgas keskkonnahariduse ja teadlikkuse suurendamise meetmetele ning maapiirkondade ettevõtete ja kogukondade arengule.

2. Käesoleva artikli kohane toetus võib hõlmata selliste asjakohaste meetmete kulusid, millega saab edendada innovatsiooni, koolitust ja nõustamist ning teisi teadmiste vahetamise ja teabe levitamise vorme, sealhulgas kavade ja uuringute koostamise ja ajakohastamise kaudu, eesmärgiga vahetada teadmisi ja levitada teavet. Sellised meetmed aitavad kaasa artikli 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud ühe või mitme erieesmärgi saavutamisele.

3. Nõustamisteenuste osutamiseks antakse toetust ainult juhul, kui need teenused on kooskõlas artikli 15 lõikega 3.

4. Nõustamisteenuste alustamise puhul võivad liikmesriigid anda kindlasummalist toetust kuni 200 000 eurot. Nad tagavad, et toetus on ajaliselt piiratud.

5. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva sekkumisviisi raames toetatavad tegevused põhinevad nende ÜPP strateegiakavas kooskõlas artikli 114 punkti a alapunktiga i esitatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) kirjeldusel ja on sellega vastavuses.

2. jagu

Mitme sekkumisviisi puhul kohaldatavad elemendid

Artikkel 79

Tegevuste ja toimingute valimine

1. Pärast artiklis 124 osutatud seirekomisjoniga (edaspidi „seirekomisjon“) konsulteerimist, kehtestab riiklik korraldusasutus, kohasel juhul piirkondlikud korraldusasutused või määratud vahendusasutused valikukriteeriumid järgmisel viisil toimuva sekkumise puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus, koostöö, teadmiste vahetamine ja teabe levitamine. Nende valikukriteeriumide eesmärk on tagada taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada valikukriteeriumeid selliste investeeringusekkumise puhul, mis on selgelt suunatud keskkonnaeesmärkidele või mida rakendatakse koos taastamistegevustega.

Erandina esimesest lõigust võib pärast seirekomisjoniga konsulteerimist igakülgselt põhjendatud juhtudel ette näha muu valikumeetodi.

2. Korraldusasutuste või määratud vahendusasutuste vastutusala, mis on sätestatud lõikes 1, ei piira kohalike tegevusrühmade ülesandeid, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis.

4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikes 1 osutatud valikukriteeriume tegevuste puhul, mis on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (47) loodud kvaliteedimärgise programmi „Horisont 2020“, „Euroopa horisont“ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/783 (48) loodud keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) raames, tingimusel et sellised tegevused on ÜPP strateegiakavaga kooskõlas.

5. Tegevus või toiming võib toimuda tervikuna või osaliselt väljaspool asjaomast liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, tingimusel et see aitab saavutada ÜPP strateegiakava eesmärke.

Artikkel 80

Rahastamisvahendeid käsitlevad erinormid

1. Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 osutatud rahastamisvahendite vormis toetust võib anda käesoleva määruse artiklites 73–78 osutatud sekkumisviisidena.

2. Kui toetust antakse rahastamisvahendite vormis, kohaldatakse mõisteid „rahastamisvahend“, „finantstoode“, „vahendite lõplik saaja“, „valdusfond“, „erifond“, „finantsvõimendus“, „koefitsient“, „halduskulud“ ja „haldustasud“, mis on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2, ja kõnealuse määruse V jaotise II peatüki 2. jao sätteid.

Lisaks nendele kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5.

3. Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõikele 2 võib käibekapital, sealhulgas eraldiseisev käibekapital, olla käesoleva määruse artiklite 73, 74, 76, 77 ja 78 kohaselt rahastamiskõlblik kulu, kui see panustab vähemalt ühe asjaomase sekkumisega seotud erieesmärgi saavutamisse. Nimetatud artiklite alusel võib toetada eraldiseisva käibekapitali rahastamist, ilma et selle suhtes kohaldataks nõuet, et vahendite lõplik saaja peab saama toetust muude sama artikli kohaste kulude katmiseks.

ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste puhul ei tohi vahendite lõplikule saajale antava käibekapitali toetuse kogusumma brutoekvivalent mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot.

4. Erandina artiklitest 73, 74, 76, 77 ja 78 ei kohaldata nendes artiklites kehtestatud toetusmäärasid eraldiseisva käibekapitali rahastamise suhtes.

5. Rahastamisvahendi rahastamiskõlblikud kulud võrduvad rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul rahastamisvahendisse makstud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummaga, millest on maha arvatud artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, või tagatiste puhul rahastamisvahendist tagatislepingute jaoks eraldatud summaga. Kõnealune summa vastab järgmisele:

a)	laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed vahendite lõplikule saajale;

tagatislepingute jaoks eraldatud, veel välja maksmata või juba välja makstud vahendid, mis on ette nähtud tagatiste võimalikuks realiseerimiseks kahjude eest ning mis arvutatakse lähtuvalt koefitsiendist, mis on kindlaks määratud vastavate alusvarana välja antud uute laenude või vahendite lõplikesse saajatesse tehtud omakapitali investeeringute jaoks;

c)	maksed vahendite lõplikele saajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud liidu muu rahalise toetusega samas rahastamisvahendi tegevuses kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõikega 5;

d)	maksed rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasudeks ja tekkinud halduskulude hüvitamiseks.

Kui rahastamisvahendit rakendatakse järjestikuste programmitöö perioodide jooksul, võib toetust anda vahendite lõplikele saajatele või nende kasuks, sealhulgas halduskulude ja -tasude katmiseks, tuginedes eelmisel programmitöö perioodil sõlmitud lepingutele, kui selline toetus on kooskõlas järgmise programmitöö perioodi rahastamiskõlblikkuse normidega. Sellisel juhul määratakse kuludeklaratsioonides esitatud kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks kooskõlas asjaomase programmitöö perioodi normidega.

Käesoleva lõike punkti b puhul, kui tagatisest kasu saav üksus ei ole uusi laene kavandatud summas välja andnud või teinud vahendite lõplikesse saajatesse omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringuid lähtuvalt koefitsiendist, vähendatakse proportsionaalselt rahastamiskõlblikke kulusid. Koefitsiendi võib läbi vaadata, kui see on põhjendatud turutingimustes vahepeal toimunud muutustega. Sellisel läbivaatamisel ei ole tagasiulatuvat mõju.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel peavad haldustasud põhinema tulemuslikkusel. Kui valdusfondi haldavad asutused valitakse välja otselepingu sõlmimise teel vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikele 3, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate selliste halduskulude ja -tasude suhtes, mida võib rahastamiskõlblike kuludena deklareerida, piirmäära, mis on kuni 5 % vahendite lõplikele saajatele laenudena välja makstud või tagatislepingute jaoks eraldatud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast ning kuni 7 % vahendite lõplikele saajatele omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringutena välja makstud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast.

Kui erifondi haldavad asutused valitakse välja otselepingu sõlmimise teel vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikele 3, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate selliste halduskulude ja -tasude suhtes, mida võib rahastamiskõlblike kuludena deklareerida, piirmäära, mis on kuni 7 % vahendite lõplikele saajatele laenudena välja makstud või tagatislepingute jaoks eraldatud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast ning kuni 15 % vahendite lõplikele saajatele omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena välja makstud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui valdusfondi või erifonde haldavad asutused on välja valitud võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, määratakse halduskulude ja -tasude summa kindlaks rahastamislepingus ning selles võetakse arvesse asjaomase võistupakkumise tulemusi.

Kui korraldustasud või osa neist nõutakse sisse vahendite lõplikelt saajatelt, ei deklareerita neid rahastamiskõlblike kuludena.

Artikkel 81

InvestEU kaudu eraldatud EAFRD toetuste kasutamine

1. Liikmesriigid võivad artiklis 118 osutatud ÜPP strateegiakava ettepanekus või artiklis 119 osutatud ÜPP strateegiakava muutmise taotluses eraldada InvestEU-le kuni 3 % EAFRD esialgsest kogueraldisest ÜPP strateegiakavva, mis antakse ELi tagatisena ja InvestEU nõustamiskeskuse kaudu. ÜPP strateegiakavas esitatakse põhjendus InvestEU kasutamise kohta ning selle panuse kohta artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ja ÜPP strateegiakavas välja valitud ühe või mitme erieesmärgi saavutamisse.

InvestEU-le eraldatud summat kasutatakse kooskõlas määruses (EL) 2021/523 sätestatud normidega.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks igal aastal eraldatava kogusumma. ÜPP strateegiakava muutmise taotluses hõlmavad nimetatud kogusummad ainult järgnevaid aastaid.

3. Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse liikmesriigi osa raames antavasse ELi tagatisse eraldiste tegemisel ning InvestEU nõustamiskeskuse jaoks pärast määruse (EL) 2021/523 artikli 10 lõikes 3 osutatud osaluslepingu sõlmimist. Liidu eelarvelised kulukohustused iga rahalist toetust käsitleva lepingu puhul võib komisjon täita iga-aastaste osamaksetena ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

4. Kui määruse (EL) 2021/523 artikli 10 lõikes 2 osutatud osaluslepingut ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ÜPP strateegiakavaks eraldatud summas sõlmitud nelja kuu jooksul pärast kõnealuse ÜPP strateegiakava heaks kiitva komisjoni rakendusotsuse vastuvõtmist käesoleva määruse artikli 118 kohaselt, eraldatakse vastav summa uuesti pärast liikmesriigi poolt taotletud ÜPP strateegiakava muudatuse heaks kiitmist käesoleva määruse artikli 119 kohaselt.

Osalusleping käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa kohta, mis eraldatakse käesoleva määruse artiklis 119 kohaselt esitatud ÜPP strateegiakava muutmise taotluse alusel, sõlmitakse ÜPP strateegiakava muutmist heaks kiitva komisjoni rakendusotsuse vastuvõtmisega üheaegselt.

5. Kui määruse (EL) 2021/523 artikli 10 lõike 4 teises lõigus osutatud tagatislepingut ei ole üheksa kuu jooksul pärast osaluslepingu heakskiitmist sõlmitud, siis osalusleping lõpetatakse või seda pikendatakse vastastikusel kokkuleppel.

Kui liikmesriigi osalemine InvestEU-s lõpetatakse, nõutakse vastavad ühisesse eraldisfondi eraldisena makstud summad sisse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 ja liikmesriik esitab taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks, et kasutada tagasinõutud summasid ja summasid, mis on eraldatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 tulevasteks kalendriaastateks.

Osaluslepingu lõpetamine või muutmine toimub üheaegselt ÜPP strateegiakava muutmist heaks kiitva komisjoni rakendusotsuse vastuvõtmisega ning hiljemalt 31. detsembril 2026.

6. Kui määruse (EL) 2021/523 artikli 10 lõike 4 kolmandas lõigus osutatud tagatislepingut ei ole osaluslepingus kokku lepitud perioodi jooksul nõuetekohaselt rakendatud, kuid tagatislepingu allkirjastamisest pole möödas rohkem kui neli aastat, muudetakse osaluslepingut. Liikmesriik võib taotleda, et summasid, mis on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt eraldatud ELi tagatisse ja mis on tagatislepingust tulenevalt kulukohustusega seotud, kuid ei kata tagatise aluseks olevaid laene, omakapitaliinvesteeringuid või muid riski kandvaid vahendeid, menetletaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

7. ELi tagatisse eraldatud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile kättesaadavaks määruse (EL) 2021/523 artikli 10 lõike 5 punkti a kohaselt ja neid kasutatakse rahastamisvahendi või eelarvelise tagatise vormis käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks.

8. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 34 sätestatud kulukohustustest automaatse vabastamise tähtaeg ÜPP strateegiakava summade taaskasutamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4, 5 ja 6 algab aastal, mil vastavad eelarvelised kulukohustused võetakse.

Artikkel 82

Toetusmaksete nõuetekohane ja õige arvutamine

Kui toetusi makstakse täiendavate kulude ja saamata jäänud tulude alusel kooskõlas artiklitega 70, 71 ja 72, tagavad liikmesriigid, et asjakohased arvutused on nõuetekohased ja õiged ning et nende aluseks on eelnevalt kindlaks määratud aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod. Selleks teevad vajalike eksperditeadmistega asutused, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud ÜPP strateegiakava rakendamise eest vastutavatest ametiasutustest, arvutused või kinnitavad, et arvutused on nõuetekohased ja õiged.

Artikkel 83

Toetuste (grantide) vormid

1. Ilma et see piiraks artiklite 70, 71, 72 ja 75 kohaldamist, võib käesoleva peatüki raames anda toetusi (grante) järgmises vormis:

a)	toetusesaajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

b)	ühikuhinnad;

c)	kindlasummalised maksed;

d)	ühtse määra alusel rahastamine.

2. Lõike 1 punktides b, c ja d osutatud vormis antava toetuse suurus määratakse kindlaks ühel alljärgnevatest viisidest:

ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis põhineb:

i)	statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdihinnangul;

ii)	toetusesaaja varasemat tegevust käsitlevatel kontrollitud andmetel või

iii)	toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;

b)	üksikjuhtumipõhiselt koostatud ja tegevuse või toimingu valimise eest vastutava asutusega eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektidel;

c)	kooskõlas kohaldamisnormidega vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise kohta, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast liiki tegevuste suhtes;

d)	kooskõlas kohaldamisnormidega vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise kohta, mida kohaldatakse sarnast liiki tegevuste või toimingutega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid.

3. Liikmesriigid võivad toetusesaajatele anda toetusi tingimusel, mille kohaselt on toetus täielikult või osaliselt tagasi makstav, nagu on kindlaks määratud toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis ja kooskõlas järgmiste tingimustega:

a)	toetusesaaja teeb tagasimaksed korraldusasutuse ja toetusesaaja poolt kokku lepitud tingimustel;

liikmesriigid kasutavad toetusesaaja poolt tagasi makstud vahendeid taas samal ÜPP strateegiakava erieesmärgil 31. detsembriks 2029 tingimuslike toetuste vormis, rahastamisvahendina või muus vormis toetusena; tagasimakstud summad ja teave nende taaskasutamise kohta lisatakse viimasesse iga-aastasse tulemusaruandesse;

c)	liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused vahendid hoitakse eraldi kontodel või asjaomaste raamatupidamiskoodide all;

d)	liidu vahendid, mille toetusesaajad on mis tahes ajal tagasi maksnud, kuid mida ei ole 31. detsembriks 2029 uuesti kasutatud, makstakse kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 34 tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 84

Delegeeritud volitused maaelu arengusse sekkumise viiside jaoks lisanõuete kehtestamiseks

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust täiendavate nõuetega lisaks käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, mis puudutavad tingimusi, mille alusel antakse toetust:

a)	artiklis 70 osutatud majandamiskohustuste täitmiseks, mis on seotud geneetiliste ressursside ja loomade heaoluga;

b)	artiklis 77 osutatud kvaliteedikavadele, mis käsitlevad lõpptoote eripära, juurdepääsu kavale, siduvate tootespetsifikatsioonide kontrollimist, kava läbipaistvust ja toodete jälgitavust ning vabatahtlike sertifitseerimissüsteemide tunnustamist liikmesriikide poolt.

IV JAOTIS

FINANTSSÄTTED

Artikkel 85

EAGFi ja EAFRD kulud

1. EAGFist rahastatakse sekkumisviise, mis on seotud:

a)	otsetoetustega, mis on sätestatud artiklis 16;

b)	sekkumisega teatavatesse sektoritesse, mis on sätestatud III jaotise III peatükis.

2. EAFRDst rahastatakse sekkumisviise, millele on osutatud III jaotise IV peatükis, ning liikmesriikide algatusel antavat tehnilist abi, millele on osutatud artiklis 94.

Artikkel 86

Kulude rahastamiskõlblikkus

1. Kulud on rahastamiskõlblikud

a)	EAGFi osaluse jaoks alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, mil komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab;

b)	EAFRD osaluse jaoks alates ÜPP strateegiakava esitamise kuupäevast, kuid mitte varem kui 1. jaanuarist 2023.

2. Kulud, mis muutuvad rahastamiskõlblikeks ÜPP strateegiakava muutmise tõttu, on EAGF osaluse saamiseks rahastamiskõlblikud pärast muudatuse heakskiitmist komisjoni poolt ning alates muudatuse jõustumise kuupäevast, mille määrab kindlaks asjaomane liikmesriik kooskõlas artikli 119 lõikega 8.

3. Kulud, mis muutuvad rahastamiskõlblikuks ÜPP strateegiakava muutmise tõttu, on EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil komisjonile esitatakse muutmise taotlus, või alates artikli 119 lõikes 9 osutatud muutmisest teavitamise kuupäevast.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja lõike 4 teisest lõigust võib selliste erakorraliste meetmete puhul, mis on tingitud loodusõnnetustest, katastroofidest või ebasoodsatest ilmastikutingimustest või liikmesriigi või piirkonna sotsiaalmajanduslike tingimuste olulisest ja järsust muutumisest, näha ette, et EAFRDst rahastatavad kulud, mis on seotud ÜPP strateegiakava muutmisega, on rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil asjaomane sündmus toimus.

4. Kulud on EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029.

Liikmesriigid määravad kindlaks toetusesaajal tekkinud kulude rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva. See alguskuupäev ei ole varasem kui 1. jaanuar 2023.

Tegevused ja toimingud ei ole toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui toetuse saamise taotlus on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte.

Tegevused ja toimingud, mis on seotud seemikute varajase hooldamise ja noorte istikute hooldamisega kooskõlas kestliku metsandusega ning ühe või mitme artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud ja liikmesriikide poolt kindlaks määratud erieesmärgi täitmisega, võivad olla toetusõiguslikud ka siis, kui need on füüsiliselt lõpetatud enne, kui toetuse saamise taotlus on korraldusasutusele esitatud.

5. Mitterahaline osalus ja amortisatsioonikulud võivad olla EAFRD raames toetuse saamiseks kõlblikud, kui on täidetud liikmesriikide poolt kindlaks määratavad tingimused.

Artikkel 87

Rahaeraldised otsetoetustega sekkumise viiside puhul

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 kohaldamist, ei tohi kogusumma selliste otsetoetustega sekkumise viiside puhul, mida antakse liikmesriigis käesoleva määruse III jaotise II peatüki kohaselt ühe kalendriaasta kohta, ületada asjaomase liikmesriigi rahaeraldist, mis on sätestatud V lisas.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 kohaldamist, ei tohi maksimumsumma, mida liikmesriigis võib ühes kalendriaastas käesoleva määruse III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajao kohaselt ja enne käesoleva määruse artikli 17 kohaldamist toetusena maksta, ületada asjaomase liikmesriigi rahaeraldist, mis on sätestatud VIII lisas.

Artiklite 96, 97 ja 98 kohaldamise eesmärgil on V lisas sätestatud liikmesriigi rahaeraldis, millest on maha arvatud VIII lisas sätestatud summad ja millega seoses ei ole veel tehtud artikli 17 kohaseid mis tahes ümberpaigutamisi, sätestatud IX lisas.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse liikmesriikide eraldisi, mis on sätestatud V ja IX lisas, et võtta arvesse antavate otsetoetuste maksimaalse kogusumma arengut, sealhulgas artiklites 17 ja 103 osutatud ümberpaigutamised, rahaeraldiste ümberpaigutamised, millele on osutatud artikli 88 lõikes 5, ja mahaarvamised, mis on vajalikud sekkumisviiside rahastamiseks artikli 88 lõikes 6 osutatud muudes sektorites.

IX lisa kohandamisel ei võeta arvesse artikli 17 kohaseid ümberpaigutamisi.

3. Liikmesriigis ühes kalendriaastas sekkumise kohta ette nähtud selliste esialgsete rahaeraldiste summa, millele on osutatud artiklis 101 ja mida antakse artiklis 16 sätestatud otsetoetustega sekkumise viisi jaoks, võib ületada V lisas asjaomase liikmesriigi jaoks sätestatud eraldist ÜPP strateegiakava kohaste toetuste vähendamise hinnangulise summa ulatuses kooskõlas artikli 112 lõike 3 punkti a teise lõiguga.

Artikkel 88

Rahaeraldised teatavatesse sektoritesse sekkumise teatavatele viisidele

1. Liidu finantsabi veinisektorisse sekkumise viisidele eraldatakse liikmesriikidele vastavalt VII lisale.

2. Liidu finantsabi mesindussektorisse sekkumise viisidele eraldatakse liikmesriikidele vastavalt X lisale.

3. Saksamaale eraldatav liidu finantsabi humalasektorisse sekkumise viisidele on 2 188 000 eurot eelarveaasta kohta.

4. Liidu finantsabi oliiviõli ja lauaoliivide sektorisse sekkumise viisidele eelarveaasta kohta eraldatakse järgmiselt:

a)	Kreekale 10 666 000 eurot;

b)	Prantsusmaale 554 000 eurot ning

c)	Itaaliale 34 590 000 eurot.

5. Asjaomased liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavas otsustada paigutada kõik lõigetes 3 ja 4 osutatud rahaeraldised ümber oma otsetoetuste eraldistesse. See otsus ei kuulu läbivaatamisele.

Liikmesriikide rahaeraldised, mis on ümber paigutatud otsetoetuste eraldistesse, ei ole lõigetes 3 ja 4 osutatud sekkumisviiside jaoks enam kättesaadavad.

6. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas otsustada kasutada kuni 3 % oma otsetoetusteks ette nähtud ja V lisas sätestatud eraldistest, millest on maha arvatud VIII lisas esitatud puuvilla jaoks ette nähtud eraldised, muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, millele on osutatud III jaotise III peatüki 7. jaos.

Liikmesriigid võivad otsustada suurendada esimeses lõigus osutatud protsendimäära kuni 5 %-ni. Sel juhul arvatakse sellele suurendusele vastav summa maha artikli 96 lõigetes 1, 2 või 5 sätestatud rahaeraldise ülemmäärast ning seda ei saa enam kasutada eraldisena III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud, tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega sekkumise jaoks.

Summat, mis vastab käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud protsendile liikmesriikide otsetoetusteks ette nähtud eraldistest ja mida kasutatakse teataval eelarveaastal muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, käsitatakse rahaeraldistena, mis on liikmesriikidele ette nähtud eelarveaasta kohta muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks.

7. Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 6 osutatud otsused 2025. aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest kooskõlas artikliga 119.

8. Heakskiidetud ÜPP strateegiakavas sätestatud summad, mis tulenevad lõigete 6 ja 7 kohaldamisest, on asjaomases liikmesriigis siduvad.

Artikkel 89

Rahaeraldised maaelu arengusse sekkumise viiside jaoks

1. Käesoleva määruse kohaselt maaelu arengusse sekkumise viiside jaoks ette nähtud liidu toetuse kogusumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027 on 60 544 439 600 eurot jooksevhindades kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2020/2093.

2. 0,25 % lõikes 1 osutatud vahenditest kasutatakse selleks, et rahastada komisjoni algatusel toimuvat tehnilise abi andmist, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artiklis 7, sealhulgas Euroopa ÜPP võrgustikku, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 126 lõikes 2, ning Euroopa innovatsioonipartnerlust, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 127. Kõnealused tegevused võivad hõlmata eelnevaid programmitöö perioode ja järgnevaid ÜPP strateegiakava perioode.

3. Lõikes 1 osutatud summade iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa pärast lõikes 2 osutatud summa mahaarvamist on esitatud XI lisas.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse XI lisa, et vaadata läbi summade iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, et võtta arvesse asjaomaseid suundumusi, sealhulgas artiklites 17 ja 103 osutatud ümberpaigutamised, teha tehnilisi kohandusi ilma kogueraldisi muutmata või võtta arvesse muid muudatusi, mis on sätestatud seadusandlikus aktis pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.

Artikkel 90

EAFRD osalus

Komisjoni rakendusotsuses, millega kiidetakse artikli 118 lõike 6 kohaselt heaks ÜPP strateegiakava, määratakse kindlaks EAFRD maksimaalne osalus kõnealuses kavas. EAFRD osaluse arvutamisel võetakse aluseks rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa, välja arvatud artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine.

Artikkel 91

EAFRD osaluse määrad

1. ÜPP strateegiakavas määratakse piirkondlikul või riiklikul tasandil kindlaks igasugusele sekkumisele kohaldatav ühtne EAFRD osaluse määr.

2. Erandina lõikest 1 on EAFRD osaluse maksimummäär järgmine:

a)	85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	80 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel;

c)	60 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest üleminekupiirkondades määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses;

d)	43 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 on juhul, kui ÜPP strateegiakavas kooskõlas lõikega 2 kindlaks määratud määr on madalam, EAFRD osaluse maksimummäär järgmine:

a)	65 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest, mis on ette nähtud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud toetusteks vastavalt artiklile 71;

80 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest, mis on ette nähtud artikli 70 ja artikli 72 alusel makstavateks toetusteks, mittetootlike investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 73, Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade toetamiseks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile a ning programmi LEADER jaoks vastavalt artikli 77 lõike 1 punktile b;

c)	100 % rahastamiskõlblikest avaliku sektorite kuludest selliste tegevuste puhul, mida rahastatakse vahenditest, mis on paigutatud ümber EAFRDsse kooskõlas artiklitega 17 ja 103.

4. EAFRD osaluse miinimummäär on 20 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest.

5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud ei hõlma artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendavat riiklikku rahastamist.

Artikkel 92

Minimaalsed rahaeraldised programmile LEADER

1. Vähemalt 5 % XI lisas sätestatud EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas reserveeritakse programmi LEADER jaoks.

2. Kogu ÜPP strateegiakava perioodil ei tohi maaelu arengu, välja arvatud programmi LEADER jaoks ette nähtud EAFRD kogukulud, mis on kooskõlas artikli 112 lõike 2punktiga a kindlaks määratud rahastamiskavas, ületada 95 % XI lisas sätestatud EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas. See rahaline ülemmäär, mille kiidab heaks komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119, moodustab liidu õiguses kehtestatud ülemmäära.

Artikkel 93

Minimaalsed rahaeraldised keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke taotlevale sekkumisele

1. Vähemalt 35 % XI lisas sätestatud EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas reserveeritakse sekkumiseks, millega taotletakse erieesmärke, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, ning loomade heaolu, millele on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis i.

2. Et määrata kindlaks lõikes 1 sätestatud protsendimäärale vastava osaluse suurus, võtavad liikmesriigid arvesse järgmiste sekkumiste kulud:

a)	100 % artiklis 70 osutatud majandamiskohustuste puhul;

b)	50 % artiklis 71 osutatud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangute puhul;

c)	100 % artiklis 72 osutatud piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul;

d)	100 % artiklite 73 ja 74 kohaste investeeringute puhul, mis on seotud ühe või mitme artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärgiga ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaoluga.

3. Kogu ÜPP strateegiakava perioodil ei tohi EAFRD maaelu arengu kogukulud, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sekkumise jaoks ette nähtud kogukulud, mis on kooskõlas artikli 112 lõike 2 punktiga a kindlaks määratud rahastamiskavas, ületada 65 % XI lisas sätestatud EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas. Kõnealune rahaline ülemmäär, mille kiidab heaks komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119, moodustab liidu õiguses kehtestatud ülemmäära.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata kulude suhtes, mis on ette nähtud äärepoolseimate piirkondade jaoks.

Artikkel 94

Maksimaalsed rahaeraldised tehnilisele abile

1. Maksimaalselt 4 % XI lisas sätestatud EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas võib kasutada liikmesriikide algatusel võetud tehnilise abi meetmete rahastamiseks, millele on osutatud artiklis 125.

EAFRD osalust võib suurendada 6 %-ni selliste ÜPP strateegiakavade puhul, kus maaelu arenguks antava liidu toetuse kogusumma on kuni 1,1 miljardit eurot.

2. Tehniline abi hüvitatakse finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis e sätestatud ühtse määra alusel rahastamise vormis määruse (EL) 2021/2116 artikli 32 kohaste vahemaksete raames. Kõnealune ühtne määr kujutab endast ÜPP strateegiakavas tehnilise abi jaoks ette nähtud protsenti deklareeritud kogukulust.

Artikkel 95

Minimaalsed rahaeraldised noortele põllumajandustootjatele

1. Iga liikmesriigi puhul peab XII lisas sätestatud miinimumsumma olema reserveeritud selleks, et aidata saavutada erieesmärki, mis on sätestatud artikli 6 lõike 1 punktis g. Lähtudes tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsist (edaspidi „SWOT-analüüs“) ning käsitlemist vajavate vajaduste kindlakstegemisest, kasutatakse summat ühe või mõlema järgmise sekkumisviisi jaoks:

a)	artiklis 30 sätestatud täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele;

b)	artikli 75 lõike 2 punktis a osutatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud miinimumsummat kasutada lisaks nimetatud lõikes osutatud sekkumisviisidele artiklis 73 osutatud noortele põllumajandustootjatele suunatud investeeringusekkumisteks, tingimusel et kohaldatakse kõrgemat toetusmäära kooskõlas artikli 73 lõike 4 teise lõigu punkti a alapunktiga ii. Kõnealuse võimaluse kasutamise korral võetakse reserveeritava miinimumsumma arvestusse esimeses lauses osutatud investeeringute kuludest maksimaalselt 50 %.

3. Igal kalendriaastal ei tohi otsetoetustega sekkumise viiside, välja arvatud artiklis 30 sätestatud täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele, jaoks ette nähtud kogukulud ületada asjaomasel kalendriaastal otsetoetusteks ette nähtud rahaeraldist, mis on sätestatud V lisas ja mida on vähendatud XII lisa selle osa võrra, mille on liikmesriigid oma rahastamiskavas asjaomaseks aastaks reserveerinud täiendavaks sissetulekutoetuseks noortele põllumajandustootjatele kooskõlas artikli 112 lõike 2 punktiga a, ning mille on heaks kiitnud komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119. Seda rahalist ülemmäära käsitatakse liidu õiguses kehtestatud rahalise ülemmäärana.

4. Kogu ÜPP kava perioodil ei tohi EAFRD maaelu arengu kogukulud, välja arvatud artikli 75 lõike 2 punktis a osutatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise jaoks ette nähtud kogukulud, ületada XI lisas sätestatud EAFRD koguosalust ÜPP strateegiakavas, mida on vähendatud XII lisa selle osa võrra, mille on liikmesriigid oma rahastamiskavas kogu ÜPP strateegiakava perioodiks reserveerinud artikli 75 lõike 2 punktis a osutatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise jaoks kooskõlas artikli 112 lõike 2 punktiga a, ning mille on heaks kiitnud komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119. See rahaline ülemmäär moodustab liidu õiguses kehtestatud rahalise ülemmäära.

5. Kui liikmesriik otsustab kasutada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud võimalust, võetakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rahalise ülemmäära kindlaksmääramisel arvesse maksimaalselt 50 % kuludest, mis on ette nähtud noortele põllumajandustootjatele mõeldud investeeringusekkumiseks, mille suhtes kohaldatakse kõrgemat toetusmäära kooskõlas artikli 73 lõike 4 teise lõigu punkti a alapunktiga ii, ning mille liikmesriigid on kehtestanud oma rahastamiskavas kooskõlas artikli 112 lõike 2 punktiga a ja mille on heaks kiitnud komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119.

Artikkel 96

Maksimaalsed rahaeraldised tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusele

1. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega sekkumise puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos, peab esialgse rahaeraldise ülemmäär olema 13 % IX lisas sätestatud summadest.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikega 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuseks rohkem kui 13 % käesoleva määruse IX lisas sätestatud summast. Saadud protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse jaoks 2018. taotlusaasta puhul.

3. Lõikes 1 osutatud protsendimäära võib suurendada maksimaalselt 2 protsendipunkti, tingimusel et summa, mis vastab 13 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajao kohaselt valgukultuuride toetuseks.

4. Heakskiidetud ÜPP strateegiakavas sisalduvat summat, mis tuleneb lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest, ei tohi ületada.

5. Erandina lõikest 1 ja 2 võivad liikmesriigid otsustada kasutada kuni 3 miljonit eurot aastas tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse rahastamiseks.

6. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 kohaldamist, ei või maksimumsumma, mida võib liikmesriigis enne käesoleva määruse artikli 17 kohaldamist käesoleva määruse III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajao kohaselt kalendriaastal anda, ületada ÜPP strateegiakavas kooskõlas käesoleva artikliga kindlaks määratud summasid.

Artikkel 97

Minimaalsed rahaeraldised ökokavadele

1. Vähemalt 25 % IX lisas sätestatud eraldistest reserveeritakse ajavahemiku 2023–2027 igaks kalendriaastaks III jaotise II peatüki 2. jao 4. alajaos osutatud ökokavadele.

2. Kui EAFRD koguosaluse summa, mille liikmesriik on reserveerinud artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohaseks sekkumiseks, niivõrd kui sekkumisega taotletakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaolu, ületab 30 % XI lisas ÜPP strateegiakava perioodiks sätestatud EAFRD koguosalusest, võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 1 alusel reserveeritavate summade kogusummat vähendada. Koguvähendus ei tohi olla suurem kui summa, mille võrra esimeses lauses osutatud 30 % ületatakse.

3. Lõikes 2 osutatud vähendamise tulemusel ei tohi iga-aastane summa, mis reserveeritakse ökokavadele ÜPP strateegiakava perioodiks, väheneda rohkem kui 50 %.

4. Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid vähendada lõike 1 kohaselt reserveeritavat iga-aastast summat kuni 75 %, kui ÜPP strateegiakava perioodiks artikli 70 kohaseks sekkumiseks kavandatud kogusumma moodustab enne lõike 2 kohaldamist rohkem kui 150 % käesoleva artikli lõike 1 kohaselt reserveeritavate summade kogusummast.

5. Kalendriaastatel 2023 ja 2024 võivad liikmesriigid kooskõlas artikli 101 lõikega 3 kasutada summasid, mis on kooskõlas käesoleva artikliga reserveeritud ökokavade jaoks, et rahastada asjaomasel aastal III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud sekkumist, tingimusel et kõik võimalused kasutada vahendeid ökokavade jaoks on ammendatud,

a)	piirmäära ulatuses kuni 5 % IX lisas esitatud summadest asjaomasel kalendriaastal;

b)	piirmäära ulatuses rohkem kui 5 % IX lisas esitatud summadest asjaomasel kalendriaastal, tingimusel et lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

6. Lõike 5 punkti b kohaldamisel muudavad liikmesriigid ÜPP strateegiakava kooskõlas artikliga 119, et:

suurendada käesoleva artikli kohaselt ökokavade jaoks reserveeritud summasid ÜPP strateegiakava perioodi järelejäänud aastatel summa võrra, mis on vähemalt võrdne summaga, mida kasutatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 5 punktiga b III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud sekkumise rahastamiseks; või

suurendada artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud summasid, niivõrd kui sekkumisega taotletakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaolu, summa võrra, mis on vähemalt võrdne summaga, mida kasutatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 5 punktiga b muude III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud sekkumise rahastamiseks. Vastavalt käesolevale lõikele artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud lisasummasid ei võeta arvesse, kui liikmesriik kasutab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võimalust.

7. Kui liikmesriik kasutab lõike 5 punkti a kohaldamisel III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud muu sekkumise rahastamiseks aastatel 2023–2024 kokku ära summa, mis moodustab IX lisas aastateks 2023 ja 2024 ette nähtud eraldiste summast rohkem kui 2,5 %, korvab ta summad, mis ületavad 2,5 % IX lisas aastateks 2023 ja 2024 ette nähtud eraldiste summast ja mida kasutatakse kõnealustel aastatel muude III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud sekkumiste rahastamiseks, muutes ÜPP strateegiakava kooskõlas artikliga 119, eesmärgiga:

a)	suurendada käesoleva artikli kohaselt ökokavade jaoks reserveeritud summasid ÜPP strateegiakava perioodi järelejäänud aastatel summa võrra, mis on vähemalt võrdne summaga, mis ületab 2,5 % IX lisas aastateks 2023 ja 2024 ette nähtud eraldiste summast, või

suurendada artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud summasid, niivõrd kui sekkumisega taotletakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaolu, summa võrra, mis on vähemalt võrdne summaga, mis ületab 2,5 % IX lisas aastateks 2023 ja 2024 ette nähtud eraldiste summast. Vastavalt käesolevale lõikele artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud lisasummasid ei võeta arvesse, kui liikmesriik kasutab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võimalust.

8. Kalendriaastatel 2025 ja 2026 võivad liikmesriigid kooskõlas artikli 101 lõikega 3 kasutada kuni 2 % IX lisas asjaomaseks kalendriaastaks ette nähtud summadest, mis on kooskõlas käesoleva artikliga reserveeritud ökokavade jaoks, et rahastada samal aastal muid III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud sekkumisi, tingimusel et kõik võimalused kasutada vahendeid ökokavade jaoks on ammendatud ja lõikes 9 sätestatud tingimused on täidetud.

9. Lõike 8 kohaldamisel muudavad liikmesriigid ÜPP strateegiakava kooskõlas artikliga 119, et:

suurendada käesoleva artikli kohaselt III jaotise II peatüki 2. jao 4. alajaos osutatud ökokavade jaoks reserveeritud summasid ÜPP strateegiakava perioodi järelejäänud aastatel summa võrra, mis on vähemalt võrdne summaga, mida kasutatakse kooskõlas lõikega 8 III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud muu sekkumise rahastamiseks, või

suurendada artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud summasid, niivõrd kui sekkumisega taotletakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaolu, summa võrra, mis on vähemalt võrdne summaga, mida kasutatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 8 muude III jaotise II peatüki 2. jaos osutatud muu sekkumise rahastamiseks. Vastavalt käesolevale lõikele artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud lisasummasid ei võeta arvesse, kui liikmesriik kasutab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud võimalust.

10. Igal kalendriaastal alates 2025. kalendriaastast ei või otsetoetuste vormis sekkumisviiside jaoks, välja arvatud ökokavad, ette nähtud kogukulud ületada asjaomaseks kalendriaastaks otsetoetuste jaoks ette nähtud rahaeraldist, mis on sätestatud V lisas ja mida on vähendatud summa võrra, mis kalendriaastate 2025 ja 2026 puhul moodustab 23 % IX lisa eraldistest, mis on vastavalt käesolevale lõikele reserveeritud ökokavade jaoks ja mis 2027. kalendriaasta puhul moodustab 25 % IX lisa eraldistest, mis on vastavalt käesolevale lõikele reserveeritud ökokavade jaoks, ja mida on asjakohasel juhul korrigeeritud summa võrra, mis tuleneb käesoleva artikli lõigete 2, 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamisest, ning mille liikmesriigid on kindlaks määranud oma artikli 112 lõike 2 punktis a osutatud rahastamiskavas ja mille on heaks kiitnud komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119. Seda rahalist ülemmäär käsitatakse liidu õiguses kehtestatud rahalise ülemmäärana.

11. Kui liikmesriigid kohaldavad käesoleva artikli lõikeid 2, 3, 4, 6, 7 ja 9 kogu ÜPP strateegiakava perioodil, ei või maaelu arengu jaoks ette nähtud EAFRD kogukulud, välja arvatud artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud summad, niivõrd kui sekkumisega käsitletakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaolu, ületada kogu ÜPP strateegiakava perioodil maaelu arengu jaoks antavat EAFRD kogupanust, mis on esitatud XI lisas ja mida on vähendatud artiklite 70, 72, 73 ja 74 kohase sekkumise jaoks reserveeritud summade võrra, niivõrd kui sekkumisega taotletakse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke ning artikli 6 lõike 1 punktis i osutatud loomade heaolu, tulenevalt käesoleva artikli lõigete 2, 6, 7 ja 9 kohaldamisest, ning mille liikmesriigid on kindlaks määranud oma artikli 112 lõike 2 punktis a osutatud rahastamiskavas ja mille on heaks kiitnud komisjoni kooskõlas artikliga 118 või 119. Seda rahalist ülemmäära käsitatakse liidu õiguses kehtestatud rahalise ülemmäärana.

Artikkel 98

Ümberjaotava sissetulekutoetuse minimaalsed rahaeraldised

1. Vähemalt 10 % IX lisas sätestatud eraldistest reserveeritakse igal aastal artiklis 29 osutatud ümberjaotavaks sissetulekutoetuseks.

2. Iga kalendriaasta puhul ei tohi otsetoetuste vormis sekkumisviiside, välja arvatud artiklis 29 sätestatud ümberjaotav sissetulekutoetus, jaoks ette nähtud kogukulud ületada asjaomasel kalendriaastal otsetoetusteks ette nähtud rahaeraldist, mis on sätestatud VI lisas ja mida on vähendatud summa võrra, mis moodustab 10 % IX lisas asjaomase kalendriaasta otsetoetusteks ette nähtud rahaeraldisest, ning mida on asjakohasel juhul korrigeeritud tulenevalt artikli 29 lõike 1 teise lõigu kohaldamist ning mille liikmesriigid on kindlaks määranud oma rahastamiskavas kooskõlas artikli 112 lõike 2 punktiga a ja mille on heaks kiitnud komisjon kooskõlas artikliga 118 või 119. Seda rahalist ülemmäära käsitatakse liidu õiguses kehtestatud rahalise ülemmäärana.

Artikkel 99

Vabatahtlik panus EAFRD eraldistest LIFE ja Erasmus+ meetmetele

Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavas otsustada kasutada teatavat osa EAFRD eraldisest, et võimendada toetust ja laiendada määruse (EL) 2021/783 kohaseid integreeritud strateegilisi loodusprojekte, millest saavad kasu põllumajandustootjate kogukonnad, ning rahastada põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas inimeste ning eriti noorte põllumajandustootjate ja maapiirkondade naiste riikidevahelist õpiliikuvust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 (49).

Artikkel 100

Kliimameetmetega seotud kulude jälgimine

1. Liikmesriikide esitatud teabe põhjal hindab komisjon poliitika panust kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisse, kasutades lihtsat ja ühtset metoodikat.

2. Selleks et hinnata panust kulueesmärgi saavutamisse, kohaldatakse konkreetseid kaalutegureid, mis on eristatud lähtuvalt sellest, kas toetus annab kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisse märkimisväärse või mõõduka panuse. Kaalutegurid on järgmised:

a)	40 % III jaotise II peatüki 2. jao 2. ja 3. alajaos osutatud baassissetuleku toetuse ja täiendava sissetulekutoetuse kulude puhul;

b)	100 % III jaotise II peatüki 2. jao 4. alajaos osutatud ökokavade kulude puhul;

c)	100 % artikli 93 lõikes 1 osutatud sekkumise kulude puhul, välja arvatud käesoleva lõike punktis d osutatud sekkumine;

d)	40 % artiklis 71 osutatud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud kulude puhul.

3. Komisjonil on õigus pärast 31. detsembrit 2025 võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõiget 2, et muuta selles osutatud kaalutegureid, kui selline muutmine on vajalik keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide täitmisega seotud kulude täpsemaks jälgimiseks.

Artikkel 101

Esialgsed rahaeraldised

1. Liikmesriigid näevad oma ÜPP strateegiakavas ette esialgse rahaeraldise iga sekkumise ja iga aasta kohta. See esialgne rahaeraldis kajastab ÜPP strateegiakava kohaselt asjaomaseks eelarveaastaks sekkumise jaoks antavate toetuste oodatavat taset, välja arvatud oodatav toetus, mida antakse artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendava riikliku rahastamise alusel.

2. Erandina lõikest 1 näevad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavas artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorites kohaldatavate sekkumisviiside puhul iga sektori ja iga aasta kohta ette esialgse rahaeraldise, mis kajastab eelarveaastal kõnealuses sektoris kohaldatava sekkumise jaoks antavate toetuste oodatavat taset, välja arvatud oodatav toetus, mida antakse artiklis 53 osutatud riikliku rahalise abi alusel.

3. Liikmesriikide poolt lõigete 1 ja 2 kohaselt ette nähtud esialgsed rahaeraldised ei takista kõnealuseid liikmesriike kasutamast nendest esialgsetest rahaeraldistest saadud vahendeid muu sekkumise jaoks ilma ÜPP strateegiakava muutmata kooskõlas artikliga 119, tingimusel et järgitakse käesolevat määrust, eriti selle artikleid 87, 88, 89, 90, 92–98 ja 102, ning määrust (EL) 2021/2116, eriti selle artikli 32 lõike 6 punkti b, ning eeldusel, et:

a)	otsetoetustega sekkumisteks ette nähtud rahaeraldisi kasutatakse muuks otsetoetustega sekkumiseks;

b)	maaelu arengusse sekkumisteks ette nähtud rahaeraldisi kasutatakse muuks maaelu arengusse sekkumiseks;

c)	mesindussektorisse ja veinisektorisse sekkumisteks ette nähtud rahaeraldisi kasutatakse üksnes muuks samasse sektorisse sekkumiseks;

d)	rahaeraldisi, mis on ette nähtud sekkumiseks artikli 42 punktis f osutatud muudesse sektoritesse, kasutatakse sekkumiseks kõnealuses punktis osutatud ja ÜPP strateegiakavas sätestatud muudesse sektoritesse ning selline kasutamine ei mõjuta heakskiidetud rakenduskavasid.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid, kes on otsustanud anda artiklis 23 sätestatud toetusõiguste alusel baassissetuleku toetust, lineaarselt suurendada või vähendada summasid, mida makstakse kalendriaastal aktiveeritud toetusõiguste väärtuse alusel, tehes seda baassissetuleku toetusega sekkumise jaoks kooskõlas artikli 102 lõikega 2 kehtestatud maksimaalsete ja minimaalsete kavandatud ühikusummade piires.

Artikkel 102

Kavandatud ühikusummad ja kavandatud väljundid

1. Liikmesriigid näevad iga oma ÜPP strateegiakavas sisalduva sekkumise jaoks ette ühe või mitu kavandatud ühikusummat. Kavandatud ühikusumma võib olla ühtne või keskmine, nagu on kindlaks määranud liikmesriigid. „Kavandatud ühtne ühikusumma“ on väärtus, mida eeldatavasti makstakse iga seotud väljundi eest. „Kavandatud keskmine ühikusumma“ on seotud väljundite eest eeldatavasti makstavate erinevate ühikusummade keskmine väärtus.

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumise jaoks kehtestatakse ühtsed ühikusummad, välja arvatud juhul, kui need ei ole sekkumise ülesehituse või ulatuse tõttu võimalikud või asjakohased. Sellisel juhul kehtestatakse keskmised ühikusummad.

2. Otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul võivad liikmesriigid iga sekkumise jaoks kavandatud iga ühikusumma puhul kehtestada maksimaalsed või minimaalsed kavandatud ühikusummad või mõlemad.

„Maksimaalne kavandatud ühikusumma“ ja „minimaalne kavandatud ühikusumma“ on maksimaalne ja minimaalne ühikusumma, mida eeldatavasti makstakse seotud väljundite eest.

Maksimaalse või minimaalse kavandatud ühikusumma või mõlema kehtestamisel võivad liikmesriigid neid väärtusi põhjendada ümberjaotamiseks vajaliku paindlikkusega, et vältida kasutamata vahendeid.

Artikli 134 lõike 5 esimese lõigu punktis c osutatud tegelik ühikusumma võib kavandatud ühikusummast või minimaalsest kavandatud ühikusummast, kui selline summa on kehtestatud, olla väiksem üksnes selleks, et vältida ülemääraseid rahaeraldisi artikli 87 lõikes 1 osutatud otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul.

3. Maaelu arengusse sekkumise viiside puhul võivad liikmesriigid kavandatud keskmiste ühikusummade kasutamisel kehtestada maksimaalse kavandatud keskmise ühikusumma.

„Maksimaalne kavandatud keskmine ühikusumma“ on maksimaalne summa, mida eeldatavasti keskmiselt makstakse seotud väljundite eest.

4. Kui sekkumiseks on kehtestatud erinevad ühikusummad, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3 kõnealuse sekkumise iga asjakohase ühikusumma suhtes.

5. Liikmesriigid näevad iga sekkumise jaoks ette iga-aastased kavandatud väljundid, mis on kvantifitseeritud iga kavandatud ühtse või keskmise ühikusumma kohta. Ühe sekkumise piires võib iga-aastased kavandatud väljundid esitada koondtasandil kõigi ühikusummade või ühikusummade rühma kohta.

Artikkel 103

Paindlikkus otsetoetuste eraldiste ja EAFRD eraldiste kasutamisel

1. Artikli 118 lõikes 1 osutatud ÜPP strateegiakava ettepaneku osana võib liikmesriik otsustada paigutada ümber:

a)	oma otsetoetusteks ette nähtud eraldistest, mis on kalendriaastateks 2023–2026 sätestatud V lisas ja millest on maha arvatud VIII lisas sätestatud puuvillatoetuseks ette nähtud eraldised, kuni 25 % eelarveaastateks 2024–2027 ette nähtud EAFRD eraldistesse või

b)	oma eelarveaastateks 2024–2027 ette nähtud EAFRD eraldistest kuni 25 % kalendriaastatel 2023–2026 otsetoetusteks ette nähtud eraldistesse, mis on sätestatud V lisas.

2. Liikmesriigile otsetoetusteks ette nähtud eraldiste EAFRD eraldistesse ümberpaigutamise protsendimäära, millele on osutatud lõike 1 punktis a, võib suurendada:

a)	kuni 15 protsendipunkti, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurendust EAFRD rahastatud sekkumiseks, et täita artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke;

b)	kuni 2 protsendipunkti, kui liikmesriigid kasutavad vastavat suurendust kooskõlas artikli 95 lõike 1 punktiga b.

3. Liikmesriikide puhul, kelle otsetoetused hektari kohta jäävad alla 90 % liidu keskmisest, võib lõike 1 punktis b osutatud protsendimäära, mille ulatuses võib liikmesriigi EAFRD eraldisest paigutada vahendeid ümber tema otsetoetusteks ette nähtud eraldisesse, suurendada 30 %-ni. See tingimus on täidetud Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi puhul.

4. Lõikes 1 osutatud otsustega kehtestatakse lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud protsendimäär, mis võib kalendriaastate lõikes erineda.

5. Liikmesriigid võivad vaadata lõikes 1 osutatud otsused 2025. aastal läbi osana oma ÜPP strateegiakava muutmise taotlusest, millele on osutatud artiklis 119.

V JAOTIS

ÜPP STRATEEGIAKAVA

I PEATÜKK

ÜLDNÕUDED

Artikkel 104

ÜPP strateegiakavad

1. Liikmesriigid koostavad oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.

2. Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi jaoks ühtse ÜPP strateegiakava, võttes arvesse oma põhiseaduslikke ja institutsioonilisi sätteid.

Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit, peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga. Piirkondlikul tasandil kehtestatud elemente kajastatakse asjakohaselt ÜPP strateegiakava asjakohastes jagudes, mis on sätestatud artiklis 107.

3. Artikli 115 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 108 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 109 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks kvantitatiivsed sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas sätestatud ühise tulemusnäitajate kogumi alusel.

Kõnealuste sihtväärtuste saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid III jaotises loetletud sekkumisviisidele tuginedes enda sekkumise.

4. Iga ÜPP strateegiakava hõlmab perioodi 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027.

Artikkel 105

Suuremad ambitsioonid keskkonna- ja kliimaeesmärkide puhul

1. Liikmesriigid seavad eesmärgiks anda oma ÜPP strateegiakava ja eelkõige artikli 109 lõike 2 punktis a osutatud sekkumisstrateegia elementide abil suurema üldise panuse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärkide saavutamisse võrrelduna üldise panusega määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud eesmärgi saavutamisse EAGFi ja EAFRD raames antava toetuse abil ajavahemikul 2014–2020.

2. Liikmesriik selgitab olemasoleva teabe põhjal oma ÜPP strateegiakavas, kuidas ta kavatseb lõikes 1 sätestatud suurema üldise panuse saavutada. Kõnealune selgitus peab põhinema asjakohasel teabel, näiteks artikli 107 lõike 1 punktides a–f ja artikli 107 lõike 2 punktis b osutatud elementidel, samuti I lisas sätestatud asjaomaste mõjunäitajate oodataval paranemisel.

Artikkel 106

Menetlusnõuded

1. Liikmesriik koostab ÜPP strateegiakava läbipaistvas menetluses kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga, tehes asjakohasel juhul koostööd piirkondadega.

2. ÜPP strateegiakava koostamise eest vastutav liikmesriigi organ tagab, et:

a)	kui see on kohaldatav, on piirkondliku tasandi asjaomased asutused tõhusalt kaasatud ÜPP strateegiakava koostamisse ning

b)	keskkonna- ja kliimaküsimustes pädevad avaliku sektori asutused on tõhusalt kaasatud ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektide ettevalmistamisse.

3. Iga liikmesriik seab sisse partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega. Partnerlus hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:

a)	asjaomased piirkondliku ja kohaliku tasandi asutused ja muud avaliku sektori asutused, sealhulgas keskkonna- ja kliimaküsimustes pädevad asutused;

b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid, sealhulgas põllumajandussektori esindajad;

c)	asjaomased kodanikuühiskonda esindavad organid ning asjakohasel juhul sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.

Liikmesriigid kaasavad kõnealused partnerid tõhusalt ÜPP strateegiakava koostamisse ning konsulteerivad asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohasel juhul artiklis 13 osutatud miinimumstandardite küsimuses.

4. Liikmesriigid, sealhulgas, kui see on kohaldatav, nende piirkonnad, ja komisjon teevad koostööd, et tagada ÜPP strateegiakavade rakendamise tulemuslik koordineerimine, võttes arvesse proportsionaalsuse ja eelarve jagatud täitmise põhimõtet.

5. Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga.

II PEATÜKK

ÜPP STRATEEGIAKAVA SISU

Artikkel 107

ÜPP strateegiakava sisu

1. Kõik ÜPP strateegiakavad sisaldavad jagusid järgmise kohta:

a)	vajaduste hindamine;

b)	sekkumisstrateegia;

c)	mitme sekkumise ühised elemendid;

d)	strateegias sätestatud otsetoetused, sektoripõhised sekkumised ja maaelu arengusse sekkumised;

e)	sihtväärtuste ja rahastamiskavad;

f)	juhtimis- ja koordineerimissüsteem;

g)	ÜPP ajakohastamist tagavad elemendid;

h)	kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit, siis liikmesriigi riikliku ja piirkondliku ülesehituse lühikirjeldus ning eelkõige see, millised elemendid on kehtestatud riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

2. Kõik ÜPP strateegiakavad sisaldavad järgmisi lisasid:

a)	I lisa eelhindamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ (50) osutatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta;

b)	II lisa SWOT-analüüsi kohta;

c)	III lisa partneritega konsulteerimise kohta;

d)	asjakohasel juhul IV lisa puuvilla eritoetuse kohta;

e)	V lisa ÜPP strateegiakava kohaldamisala raames ette nähtud täiendava riikliku rahastamise kohta;

f)	asjakohasel juhul VI lisa riikliku üleminekutoetuse kohta.

3. Üksikasjalikud normid lõigetes 1 ja 2 osutatud ÜPP strateegiakavade jagude ja lisade sisu kohta on sätestatud artiklites 108–115.

Artikkel 108

Vajaduste hindamine

Artikli 107 lõike 1 punktis a osutatud vajaduste hindamine hõlmab järgmist:

a)	artikli 115 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi kokkuvõte;

b)	iga artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi puhul vajaduste kindlaksmääramine SWOT-analüüsist saadud tõendite põhjal. Kirjeldatakse kõiki SWOT-analüüsi põhjal kindlaks tehtud vajadusi olenemata sellest, kas neid ÜPP strateegiakavas käsitletakse või mitte;

artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud erieesmärgi „toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet“ puhul vajaduste hindamine seoses otsetoetuste õiglasema jaotamise ning tulemuslikuma ja tõhusama suunamisega, võttes asjakohasel juhul arvesse põllumajandusettevõtete struktuuri, ning seoses riskijuhtimisega;

d)	asjakohasel juhul konkreetsete geograafiliste piirkondade, nagu äärepoolseimate, mägi- ja saarepiirkondade vajaduste analüüs;

e)	vajaduste tähtsuse järjekorda seadmine, sealhulgas tehtud valikute mõistlik põhjendamine, esitades vajaduse korral põhjendused, miks teatavaid kindlaksmääratud vajadusi ei ole ÜPP strateegiakavas käsitletud või on käsitletud osaliselt.

Artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärkide puhul võetakse vajaduste hindamisel arvesse XIII lisas loetletud seadusandlikest aktidest tulenevaid riiklikke keskkonna- ja kliimakavasid.

Oma vajaduste hindamise puhul kasutavad liikmesriigid värskeid ja usaldusväärseid andmeid ning võimaluse korral sooliselt liigitatud andmeid.

Artikkel 109

Sekkumisstrateegia

1. Artikli 107 lõike 1 punktis b osutatud sekkumisstrateegias nähakse iga artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ja ÜPP strateegiakavaga hõlmatud erieesmärgi jaoks ette:

sihtväärtused ja seotud vahe-eesmärgid nende asjaomaste tulemusnäitajate kohta, mida liikmesriik kasutab artiklis 108 osutatud vajaduste hindamise põhjal. Neid sihtväärtusi põhjendatakse kõnealuse vajaduste hindamise alusel. Artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärkide puhul tuletatakse sihtväärtused käesoleva artikli lõike 2 punktis a esitatud selgituselementide põhjal;

III jaotises loetletud sekkumisviisidel põhinevad sekkumised kavandatakse selliselt, et käsitleda konkreetset olukorda asjaomases piirkonnas, järgides mõistlikku sekkumisloogikat, mida toetavad artiklis 139 osutatud eelhindamine, artikli 115 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüs ja artiklis 108 osutatud vajaduste hindamine;

c)	elemendid, mis näitavad, kuidas sekkumine võimaldab sihtväärtusi saavutada ning kuidas sekkumised on omavahel seotud ja kooskõlas;

d)	elemendid, mis näitavad, et rahaliste vahendite eraldamine ÜPP strateegiakavaga hõlmatud sekkumiseks on seatud sihtväärtuste saavutamiseks põhjendatud ja piisav ning kooskõlas artiklis 112 osutatud rahastamiskavaga.

2. Sekkumisstrateegiast peab nähtuma strateegia järjepidevus ning sekkumiste vastastikune täiendavus artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide puhul ning selles esitatakse:

ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektide ülevaade, milles kirjeldatakse järgmist:

iga III lisas esitatud HPK standardi puhul liidu standardi rakendamise viis, sealhulgas järgmised elemendid: kokkuvõte põllumajandusettevõtetes rakendamise tavast, territoriaalne ulatus, nende asjaomaste põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate liik, kelle suhtes standardit kohaldatakse, ning vajaduse korral kirjeldus, kuidas vastav tava aitab kaasa kõnealuse HPK standardi peamise eesmärgi saavutamisele;

ii)	tingimuslikkuse üldine panus artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärkide saavutamisse;

iii)	asjakohaste artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud baastingimuste, tingimuslikkuse ning artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärke käsitlevate eri sekkumiste, sealhulgas mahepõllumajandustoetus, vastastikune täiendavus;

iv)	viis, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suuremat üldist panust;

v)	kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama saavutada pikaajalisi riiklikke sihtväärtusi, mis on sätestatud XIII lisas loetletud seadusandlikes aktides või tulenevad neist, ja olema nende sihtväärtustega kooskõlas;

artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud erieesmärgist lähtuvalt asjakohaste sekkumiste ning ÜPP strateegiakavaga noortele põllumajandustootjatele kehtestatud eritingimuste ülevaade, nagu näiteks artikli 26 lõike 4 punktis a, artiklites 30, 73 ja 75 ning artikli 77 lõikes 6 täpsustatud tingimused. Eelkõige osutavad liikmesriigid artikli 92 lõikele 4, kui nad esitavad oma rahastamiskava seoses sekkumisviisidega, millele on osutatud artiklites 30, 73 ja 75. Ülevaates esitatakse ka üldine selgitus koosmõju kohta riiklike vahenditega, et parandada liidu ja riigisiseste meetmete vahelist kooskõla kõnealuses valdkonnas;

c)	selgitus selle kohta, kuidas tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust hõlmav sekkumine, millele on osutatud III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos, on kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ;

artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud erieesmärgiga seoses ülevaade sellest, kuidas käsitletakse põllumajandustootjatele ÜPP strateegiakava raames antava sissetulekutoetuse õiglasema jaotamise ning tulemuslikuma ja tõhusama suunamise eesmärki, sealhulgas asjakohasel juhul teave, millega põhjendatakse artikli 29 lõike 1 teises lõigus sätestatud erandi kasutamist. Ülevaates käsitletakse asjakohasel juhul ka artikli 22 lõikes 2 osutatud baassissetuleku toetuse suhtes kohaldatava territoriaalse lähenemise järjepidevust ja vastastikust täiendavust muu sekkumise raames antavate toetustega, eelkõige artiklis 71 osutatud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud toetustega;

ülevaade sektorisse sekkumisest, sealhulgas III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus ja III jaotise III peatükis osutatud sekkumine teatavatesse sektoritesse, esitades toetuste asjaomastele sektoritele suunamise põhjendused, sekkumiste loetelu sektorite kaupa ning nende vastastikune täiendavus;

f)	asjakohasel juhul selgitus, milline sekkumine on ette nähtud, et aidata tagada sidusat ja integreeritud lähenemist riskijuhtimisele;

g)	asjakohasel juhul riikliku ja piirkondliku sekkumise vastasmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotamine sekkumiste ja fondide lõikes;

h)	ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab saavutada artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise erieesmärki, sealhulgas baastingimused ning tingimuslikkuse ja eri sekkumiste vastastikune täiendavus;

i)	selgitus selle kohta, kuidas sekkumised ja mitmele sekkumisele ühised elemendid soodustavad lihtsustamist lõplike toetusesaajate jaoks ja aitavad vähendada halduskoormust.

3. Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit, peab sekkumisstrateegia tagama nende elementide sidususe ja kooskõla ÜPP strateegiakava riiklikul tasandil kehtestatud elementidega.

Artikkel 110

Mitme sekkumise ühised elemendid

Artikli 107 lõike 1 punktis c osutatud, mitme sekkumise ühiseid elemente käsitlev jagu sisaldab järgmist:

a)	liikmesriikide poolt artikli 4 kohaselt esitatud määratlused ja tingimused, samuti artikli 18 kohased otsetoetuste vormis sekkumise miinimumnõuded;

b)	artiklites 94 ja 125 osutatud tehnilise abi kasutamise kirjeldus ning artiklis 126 osutatud riikliku ÜPP võrgustiku kirjeldus;

c)	artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesmärkidega ÜPP strateegiakavas kasutatud mõiste „maapiirkonnad“ definitsioon, nagu liikmesriik on selle kindlaks määranud;

muu teave rakendamise kohta, eelkõige:

i)	toetusõiguste väärtuse kindlaksmääramise ja reservi toimimise lühikirjeldus, kui see on asjakohane;

ii)	asjakohasel juhul artiklis 17 osutatud otsetoetuste vähendamise hinnangulise tulemi kasutamine;

iii)	käesoleva määruse artikli 17 lõike 4, artikli 29 lõike 6 ja artikli 30 lõike 4 ning määruse (EL) 2021/2116 artikli 17 lõike 1 teise lõigu rakendamisega seotud otsus ja selle põhjendus;

iv)	asjakohasel juhul artikli 19 rakendamisega seotud otsus ja selle põhielementide kirjeldus;

v)	ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest.

Artikkel 111

Sekkumine

Iga artikli 107 lõike 1 punktis d osutatud strateegias märgitud sekkumist, sealhulgas piirkondlikul tasandil kindlaks määratud sekkumine, käsitlev jagu peab sisaldama järgmist:

a)	sekkumisviis, millel sekkumine põhineb;

b)	territoriaalne kohaldamisala;

asjaomase sekkumise spetsiaalsed tunnusjooned või erinõuded, millega tagatakse tegelik panus artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi või erieesmärkide saavutamisse; keskkonna- ja kliimaalase sekkumise puhul peab seostamine tingimuslikkuse nõuetega näitama, et tegevused on täiendavad ega kattu;

d)	rahastamiskõlblikkuse tingimused;

e)	I lisas sätestatud tulemusnäitajad, mille saavutamisele sekkumine peaks otseselt ja märkimisväärselt kaasa aitama;

iga sekkumise puhul, mis põhineb käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisviisidel, selgitus selle kohta, kuidas võetakse arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 10 ja käesoleva määruse II lisas, ning iga sekkumise puhul, mis ei põhine käesoleva määruse II lisas loetletud sekkumisviisidel, kas ja sellisel juhul kuidas järgitakse WTO põllumajanduslepingu artikli 6 lõike 5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid;

g)	sekkumise jaoks üks väljundnäitaja ja artikli 102 lõikes 5 osutatud iga-aastased kavandatud väljundid;

h)	iga-aastased kavandatud ühtsed või keskmised ühikusummad, nagu on osutatud artikli 102 lõikes 1, ja asjakohasel juhul artikli 102 lõigetes 2 ja 3 osutatud maksimaalne või minimaalne kavandatud ühikusumma;

i)	selgitus selle kohta, kuidas määrati käesoleva lõike punktis h osutatud summad;

asjakohasel juhul:

i)	toetuse vorm ja määr;

ii)	toetuse kavandatud ühikusummade arvutamise meetod ja selle sertifitseerimine kooskõlas artikliga 82;

sekkumise jaoks ette nähtud iga-aastased rahaeraldised, nagu on osutatud artikli 101 lõikes 1, või artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorite puhul asjaomasele sektorile ette nähtud iga-aastased rahaeraldised, nagu on osutatud artikli 101 lõikes 2, sealhulgas kui see on kohaldatav, toetusteks (grantideks) kavandatud summade ja rahastamisvahenditeks kavandatavad summade jaotus;

l)	märge selle kohta, kas sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja kas selle suhtes kohaldatakse riigiabi hindamist.

Esimese lõigu punkti e ei kohaldata artikli 55 lõike 1 punktides a ja c–g osutatud mesindussektorisse sekkumise viiside korral, artikli 58 lõike 1 punktides h–k osutatud veinisektorisse sekkumise viiside ja artiklis 77 osutatud koostööle suunatud sekkumise viisi raames kvaliteedikavade teabe- ja reklaamimeetmete korral.

Artikkel 112

Sihtväärtuste kavad ja rahastamiskavad

1. Artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud sihtväärtuste kava sisaldab kokkuvõtvat tabelit, milles on esitatud artikli 109 lõike 1 punktis a osutatud sihtväärtused ja vahe-eesmärgid.

2. Artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud rahastamiskava sisaldab ülevaatlikku tabelit järgmise kohta:

liikmesriikide eraldised otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul, millele on osutatud artikli 87 lõikes 1, veinisektorisse sekkumise viiside puhul, millele on osutatud artikli 88 lõikes 1, mesindussektorisse sekkumise viiside puhul, millele on osutatud artikli 88 lõikes 2, ning maaelu arengusse sekkumise viiside puhul, millele on osutatud artikli 89 lõikes 3, täpsustades iga-aastased ja kogusummad, mille liikmesriigid on reserveerinud, et täita artiklites 92–98 minimaalsete rahaeraldiste kohta sätestatud nõudeid;

punktis a osutatud summad, mis paigutatakse ümber otsetoetuste vormis sekkumisviiside ja maaelu arengusse sekkumise viiside vahel kooskõlas artikliga 103, ning mis tahes mahaarvamised otsetoetuste vormis sekkumisviiside jaoks ette nähtud liikmesriigi eraldistest, et teha summad kättesaadavaks muudesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks, millele on osutatud III jaotise III peatüki 7. jaos, kooskõlas artikli 88 lõikega 6;

liikmesriigi eraldised artikli 88 lõikes 3 osutatud humalasektorisse sekkumise viiside puhul ja artikli 88 lõikes 4 osutatud oliiviõli ja lauaoliivide sektorisse sekkumise viiside puhul ning juhul, kui kõnealuseid sekkumisviise ei rakendata, siis otsus arvata vastavad eraldised artikli 88 lõike 5 kohaselt liikmesriigi otsetoetusteks ette nähtud eraldiste hulka;

d)	asjakohasel juhul liikmesriikide eraldised, mis paigutatakse EAFRDst ümber programmist „InvestEU“ antavaks toetuseks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 81 või määruse (EL) 2021/783 või määruse (EL) 2021/817 kohasteks toetusteks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 99;

e)	asjakohasel juhul äärepoolseimate piirkondade jaoks kavandatud summad.

3. Lisaks lõikele 2 esitatakse üksikasjalikus rahastamiskavas iga eelarveaasta kohta ja liikmesriigi maksete tegemise prognoosidena järgmised tabelid, mis on kooskõlas artikli 111 punktidega g ja k:

liikmesriigi eraldiste jaotus otsetoetuste vormis sekkumisviiside puhul pärast lõike 2 punktides b ja c osutatud ümberpaigutamist, võttes aluseks esialgsed rahaeraldised iga sekkumisviisi ja sekkumise kohta, täpsustades iga sekkumise puhul kavandatud väljundid, artikli 102 lõikes 1 osutatud kavandatud keskmised või ühtsed ühikusummad ning, kui see on asjakohane, artikli 102 lõikes 2 osutatud maksimaalse või minimaalse kavandatud ühikusumma või mõlemad. Asjakohasel juhul peab jaotus sisaldama toetusõiguste reservi summat.

Täpsustatakse toetuste vähendamisest tulenevad hinnangulised kogusummad, millele on osutatud artiklis 17.

Võttes arvesse artiklis 17 ja artikli 87 lõikes 3 osutatud toetuste vähendamisest tuleneva hinnangulise summa kasutamist, määratakse kõnealused esialgsed rahaeraldised, nendega seotud kavandatud väljundid ning vastavad kavandatud keskmised või ühtsed ühikusummad kindlaks enne toetuste vähendamist;

III jaotise III peatükis osutatud sekkumisviiside jaoks ette nähtud eraldiste jaotus sekkumiste kaupa, näidates ära kavandatud väljundid või artikli 42 punktides a, d, e ja f osutatud sektorite puhul esialgse rahaeraldise sektorite kaupa, märkides ära kavandatud väljundid väljendatuna tegevusprogrammide arvuna sektori kohta;

liikmesriigi maaelu arengu eraldiste jaotus pärast otsetoetuste alla ja otsetoetustest ümberpaigutamist, nagu on täpsustatud punktis b, sekkumisviiside ja sekkumiste kaupa, sealhulgas ÜPP strateegiakava perioodi kogusumma, näidates ära ka kohaldatava EAFRD osaluse määra, jaotatuna asjakohasel juhul sekkumise ja piirkondade kaupa. Kui vahendid paigutatakse otsetoetuste alt ümber, tuleb täpsustada, millist sekkumist (milliseid sekkumisi) või selle osa ümberpaigutatavatest vahenditest rahastatakse. Selles tabelis täpsustatakse ka kavandatud väljundid sekkumise kohta ning artikli 102 lõikes 1 osutatud kavandatud keskmised või ühtsed ühikusummad, samuti asjakohasel juhul artikli 102 lõikes 3 osutatud maksimaalsed kavandatud keskmised ühikusummad. Asjakohasel juhul esitatakse tabelis ka rahastamisvahendite jaoks kavandatud toetuste (grantide) ja summade jaotus. Täpsustatakse ka tehnilise abi summad.

Artikkel 113

Juhtimis- ja koordineerimissüsteemid

Artikli 107 lõike 1 punktis f osutatud juhtimis- ja koordineerimissüsteeme käsitlev jagu peab sisaldama järgmist:

a)	kõigi määruse (EL) 2021/2116 II jaotise II peatükis osutatud juhtorganite, samuti riikliku korraldusasutuse ning asjakohasel juhul piirkondlike korraldusasutuste identifitseerimine;

b)	käesoleva määruse artikli 123 lõikes 4 osutatud vahendusasutuste identifitseerimine ja roll;

teave määruse (EL) 2021/2116 IV jaotises osutatud kontrollisüsteemide ja karistuste kohta, sealhulgas:

i)	määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise II peatükis osutatud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem;

ii)	määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise IV ja V peatükis osutatud tingimuslikkuse kontrolli- ja karistussüsteem;

iii)	kontrollimiste eest vastutavad pädevad kontrolliasutused;

d)	ülevaade seire- ja aruandlusstruktuurist.

Artikkel 114

Ajakohastamine

Artikli 107 lõike 1 punktis g osutatud ÜPP ajakohastamist tagavaid elemente käsitlevas jaos tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajanduse ja maapiirkondade ja ÜPP kaasajastamist ning see peab sisaldama eelkõige järgmist:

ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõikes 2 sätestatud sektoriülese eesmärgi saavutamisele, eelkõige järgmine:

i)	kirjeldus selle kohta, mil viisil on korraldatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (AKIS);

ii)

kirjeldus selle kohta, kuidas artiklis 15 osutatud nõustamisteenused ning teadusasutused ja artiklis 126 osutatud riiklik ÜPP võrgustik teeb koostööd nõustamise, teadmiste liikumise ja innovatsiooniteenuste pakkumiseks ning kuidas on artikli 78 kohase sekkumise või muu asjakohase sekkumise raames toetatavad meetmed integreeritud AKISesse;

b)	kirjeldus selle kohta, milline on strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealuste tehnoloogiate kasutamiseks eesmärgiga parandada ÜPP strateegiakava sekkumise tulemuslikkust ja tõhusust.

Artikkel 115

Lisad

1. Artikli 107 lõike 2 punktis a osutatud ÜPP strateegiakava I lisa sisaldab kokkuvõtet artiklis 139 osutatud eelhindamise ning direktiivis 2001/42/EÜ osutatud KSH peamistest tulemustest, samuti selgitust, kuidas neid on käsitletud, või põhjendust, miks neid ei ole arvesse võetud, ning linki täielikule eelhindamisaruandele ja KSH aruandele.

2. Artikli 107 lõike 2 punktis b osutatud ÜPP strateegiakava II lisa sisaldab ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüsi.

SWOT-analüüs põhineb ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorral ning sisaldab iga artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi puhul ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra üldist kirjeldust, mis põhineb ühistel kontekstinäitajatel ja muul kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel ajakohastatud teabel, nagu uuringud, varasemad hindamisaruanded, sektorianalüüs ja varasematest kogemustest saadud õppetunnid.

Asjakohasel juhul sisaldab SWOT-analüüs territoriaalsete aspektide, sealhulgas piirkondlike eripärade analüüsi, milles tuuakse välja need territooriumid, kus kohaldatakse konkreetseid sihipäraseid sekkumisi, ning sektoripõhiste aspektide analüüsi, eelkõige selliste sektorite puhul, mille puhul rakendatakse konkreetseid sekkumisi või programme.

Peale selle tuleb kõnealuses kirjelduses iga artiklis 5 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud üld- ja erieesmärgi puhul eelkõige tuua välja järgmine:

a)	ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonnas kindlaks tehtud tugevused;

b)	ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonnas kindlaks tehtud nõrkused;

c)	ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonnas kindlaks tehtud võimalused;

d)	ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonnas kindlaks tehtud ohud.

Artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud erieesmärkide puhul lähtutakse SWOT-analüüsis XIII lisas loetletud seadusandlikest aktidest tulenevatest riiklikest kavadest.

Artikli 6 lõike 1 punktis g sätestatud erieesmärgi puhul sisaldab SWOT-analüüs lühikest analüüsi maa kättesaadavuse, maavalduse üleandmise ja maa ümberkorraldamise, rahastamise ja krediidi kättesaadavuse ning teadmistele ja nõustamisele juurdepääsu kohta.

Artikli 6 lõikes 2 sätestatud sektoriülese eesmärgi puhul esitatakse SWOT-analüüsis ka asjakohane teave AKISe ning seotud struktuuride toimimise kohta.

3. Artikli 107 lõike 2 punktis c osutatud ÜPP strateegiakava III lisa sisaldab partneritega, eelkõige asjaomaste piirkondliku ja kohaliku tasandi asutustega konsulteerimise tulemusi ja lühikirjeldust selle kohta, kuidas konsultatsioon toimus.

4. Artikli 107 lõike 2 punktis d osutatud ÜPP strateegiakava IV lisas esitatakse lühikirjeldus puuvilla eritoetuse kohta ja selle vastastikuse täiendavuse kohta muude ÜPP strateegiakavaga hõlmatud sekkumisega.

5. Artikli 107 lõike 2 punktis e osutatud ÜPP strateegiakava V lisa hõlmab järgmist:

a)	III jaotise IV peatükis sätestatud maaelu arengusse sekkumise jaoks ÜPP strateegiakavaga ette nähtud täiendava riikliku rahastamise lühikirjeldus, sealhulgas summad sekkumise kaupa ja märge käesoleva määruse nõuetele vastavuse kohta;

b)	selgitus selle kohta, kuidas täiendav riiklik rahastamine täiendab ÜPP strateegiakavaga hõlmatud sekkumisi;

c)	märge selle kohta, kas täiendav riiklik rahastamine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja kas selle suhtes kohaldatakse riigiabi hindamist, ning

d)	artiklis 53 osutatud riiklik rahaline abi puu- ja köögiviljasektoris.

6. Artikli 107 lõike 2 punktis f osutatud ÜPP strateegiakava VI lisa sisaldab riikliku üleminekutoetuse kohta järgmist teavet:

a)	iga-aastane sektoripõhine toetussumma iga sektori kohta, millele antakse riiklikku üleminekutoetust;

b)	asjakohasel juhul toetuse maksimaalne ühikumäär perioodi iga aasta kohta;

c)	asjakohasel juhul teave võrdlusperioodi kohta, mida on muudetud vastavalt artikli 147 lõike 2 teisele lõigule;

d)	riikliku üleminekutoetuse ja ÜPP strateegiakava kohase sekkumise vastastikuse täiendavuse lühikirjeldus.

Artikkel 116

Delegeeritud volitused ÜPP strateegiakava sisu suhtes

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 kuni 31. detsembrini 2023 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat peatükki seoses ÜPP strateegiakava ja selle lisade sisuga. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides tuleb rangelt piirduda liikmesriikide kogetud probleemide käsitlemisega.

Artikkel 117

Rakendamisvolitused ÜPP strateegiakava sisu suhtes

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse õigusnormid artiklites 108–115 kirjeldatud ÜPP strateegiakava elementide esitamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

ÜPP STRATEEGIAKAVA HEAKSKIITMINE JA MUUTMINE

Artikkel 118

ÜPP strateegiakava heakskiitmine

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku koos artiklis 107 osutatud sisuga hiljemalt 1. jaanuaril 2022.

2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakava terviklikkust, kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtetega, käesoleva määrusega ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega ning määrusega (EL) 2021/2116, samuti hindab ta kava tegelikku panust artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisse ning selle mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava erieesmärkide saavutamiseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumise abil.

3. Sõltuvalt lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest võib komisjon esitada liikmesriikidele oma tähelepanekud kolme kuu jooksul pärast ÜPP strateegiakava esitamise kuupäeva.

Liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb kohasel juhul kavandatud kavva muudatusi.

4. Komisjon kiidab kavandatud ÜPP strateegiakava heaks, kui vajalik teave on esitatud ja kava on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9 ning muude käesoleva määruse ning määruse (EL) 2021/2116 nõuetega, samuti nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Heakskiitmise aluseks on eranditult õigusaktid, mis on liikmesriikidele õiguslikult siduvad.

5. Iga ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on selle esitanud.

Heakskiitmine ei hõlma teavet, millele on osutatud artikli 113 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 107 lõike 2 punktides a–d.

Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab artiklis 112 osutatud esialgsed sihtväärtused ja rahastamiskavad kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist kooskõla ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 119 hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ÜPP strateegiakava heakskiitmist.

6. Komisjon kiidab iga ÜPP strateegiakava heaks rakendusotsusega, kohaldamata artiklis 153 osutatud komiteemenetlust.

7. ÜPP strateegiakaval on õiguslikud tagajärjed vaid pärast selle heakskiitmist komisjoni poolt.

Artikkel 119

ÜPP strateegiakava muutmine

1. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks.

2. ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad olema igakülgselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vajaduse korral muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.

3. Komisjon hindab muudatuse vastavust käesolevale määrusele ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele ning määrusele (EL) 2021/2116 ning muudatuse tegelikku panust erieesmärkide saavutamisse.

4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava taotletud muudatuse heaks, eeldusel et vajalik teave on esitatud ja muudetud kava on kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9 ning muude käesoleva määruse ning määruse (EL) 2021/2116 nõuetega, samuti nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

5. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud 30 tööpäeva jooksul alates ÜPP strateegiakava muutmise taotluse esitamisest. Liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.

6. ÜPP strateegiakava muutmise taotlus kiidetakse heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud.

7. ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada üks kord kalendriaastas, võttes arvesse võimalikke erandeid, mis on sätestatud käesolevas määruses või mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas artikliga 122. Lisaks võib ÜPP strateegiakava perioodi jooksul esitada ÜPP strateegiakava muutmiseks kolm täiendavat taotlust. Käesolevat lõiget ei kohaldata muutmise taotluste suhtes, mille eesmärk on puuduvate elementide esitamine kooskõlas artikli 118 lõikega 5.

ÜPP strateegiakava muutmise taotlust, mis on seotud artikli 17 lõikega 5, artikli 88 lõikega 7, artikli 103 lõikega 5 või artikliga 120, ei võeta käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud piirangute puhul arvesse.

8. ÜPP strateegiakava muutmise taotlus, mis on seotud artikli 17 lõikega 5, artikli 88 lõikega 7 või artikli 103 lõikega 1, jõustub EAGFi puhul alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, mil komisjon kava muutmise taotluse heaks kiidab, ja pärast eraldiste vastavat muutmist kooskõlas artikli 87 lõikega 2.

ÜPP strateegiakava muutmise taotlus, mis on seotud artikli 103 lõikega 1 jõustub EAFRD puhul pärast seda, kui komisjon on muutmise taotluse heaks kiitnud ja pärast eraldiste vastavat muutmist kooskõlas artikli 89 lõikega 4.

EAGFiga seotud ÜPP strateegiakava muutmise taotlus, välja arvatud käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud muudatused, jõustub alates liikmesriigi kindlaksmääratavast kuupäevast, mis on hilisem kui komisjoni poolt muutmise taotluse heakskiidu andmise kuupäev. Liikmesriigid võivad muudatuse eri elementide puhul kehtestada erineva jõustumiskuupäeva või erinevad jõustumiskuupäevad. Kõnealuse kuupäeva kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse käesolevas artiklis sätestatud heakskiitmismenetluse tähtaegu ning seda, et põllumajandustootjatel ja teistel toetusesaajatel oleks piisavalt aega muudatuse arvessevõtmiseks. Liikmesriik esitab kavandatud kuupäeva koos ÜPP strateegiakava muutmise taotlusega ning komisjon peab selle heaks kiitma kooskõlas käesoleva artikli lõikega 10.

9. Erandina käesoleva artikli lõigetest 2–8, 10 ja 11 võivad liikmesriigid igal ajal muuta oma ÜPP strateegiakavade elemente, mis on seotud III jaotise IV peatüki kohase sekkumisega, sealhulgas sellise sekkumise toetusõiguslikkuse tingimusi, ja kohaldada nende elementide suhtes muudatusi, kui sellega ei kaasne artikli 109 lõike 1 punktis a osutatud sihtväärtuste muutmist. Nad teavitavad komisjoni sellistest muudatustest hiljemalt nende kohaldamise alguse ajaks ning lisavad need muudatused järgmisesse ÜPP strateegiakava muutmise taotlusesse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.

10. Kõik ÜPP strateegiakava muudatused kiidab komisjon heaks rakendusotsusega, kohaldamata artiklis 153 osutatud komiteemenetlust.

11. Ilma et see piiraks artikli 86 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavade muudatustel õiguslikud tagajärjed vaid pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud.

12. Käesoleva artikli kohase muutmise taotlusena ei käsitata kirjavigade või ilmsete vigade parandusi või redaktsioonilisi parandusi, mis ei mõjuta poliitika ega sekkumise rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.

Artikkel 120

ÜPP strateegiakavade läbivaatamine

XIII lisas loetletud seadusandlike aktide muutmise korral hindab iga liikmesriik, kas tema ÜPP strateegiakava, eelkõige artikli 109 lõike 2 punkti a alapunktis v osutatud selgitust ja selles selgituses osutatud ÜPP strateegiakava täiendavaid elemente, tuleks vastavalt muuta. Iga liikmesriik teatab XIII lisas loetletud direktiivi puhul kuue kuu jooksul pärast muudatuse ülevõtmise tähtaega või XIII lisas loetletud määruse puhul kuue kuu jooksul pärast muudatuse kohaldamise alguskuupäeva komisjonile oma hindamise tulemuse koos selgitusega ja esitab vajaduse korral taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks kooskõlas artikli 119 lõikega 2.

Artikkel 121

Komisjoni tegevuse tähtaja arvutamine

Kui komisjoni tegevuseks käesoleva peatüki kohaldamisel on ette nähtud tähtaeg, algab selle tähtaja kulgemine ajast, kui kogu käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja käesoleva määruse alusel vastu võetud sätetele vastav teave on esitatud.

Selle tähtaja hulka ei arvestata järgmist:

a)	ajavahemik, mis algab kuupäeval, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saadab liikmesriigile oma tähelepanekud või muudetud dokumentide taotluse, ja lõpeb kuupäeval, mil liikmesriik komisjonile vastab;

b)	artikli 17 lõikega 5, artikli 88 lõikega 7 ja artikli 103 lõikega 5 seotud muudatuste puhul ajavahemik, mis on ette nähtud eraldiste muutmist käsitleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks kooskõlas artikli 87 lõikega 2.

Artikkel 122

ÜPP strateegiakavade muutmisega seotud delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva peatüki täiendamiseks seoses järgmisega:

a)	ÜPP strateegiakavade muutmistaotluste esitamise kord ja tähtajad;

b)	täiendavate juhtude kindlaksmääramine, mille puhul artikli 119 lõikes 7 osutatud muutmiste maksimumarvu arvesse ei võeta.

VI JAOTIS

KOORDINEERIMINE JA JUHTIMINE

Artikkel 123

Korraldusasutus

1. Iga liikmesriik määrab oma ÜPP strateegiakava jaoks riikliku korraldusasutuse.

Võttes arvesse oma põhiseaduslikke ja institutsioonilisi sätteid, võib liikmesriik määrata piirkondlikud korraldusasutused, kes vastutavad mõningate või kõigi lõikes 2 osutatud ülesannete täitmise eest.

Liikmesriigid tagavad, et asjakohane juhtimis- ja kontrollisüsteem on sisse seatud selliselt, et riikliku korraldusasutuse ja asjakohasel juhul piirkondlike korraldusasutuste ning muude asutuste vahel on ülesanded selgelt jaotatud ja lahutatud. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et kogu ÜPP strateegiakava perioodi jooksul on tagatud süsteemi tõhus toimimine.

2. Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tõhusa, tulemusliku ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagab ta, et:

a)	on olemas artiklis 130 osutatud elektrooniline teabesüsteem;

põllumajandustootjad, teised toetusesaajad ja muud sekkumise rakendamises osalevad asutused:

i)	on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks, kui see on asjakohane;

ii)	on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete esitamist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste registreerimist;

asjaomastele põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele edastatakse asjakohasel juhul elektrooniliselt selge ja täpne teave kohustuslike majandamisnõuete ja HPK miinimumstandardite kohta, mis on kehtestatud vastavalt III jaotise I peatüki 2. jaole, ning vastavalt III jaotise I peatüki 3. jaole kehtestatud sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded, mida tuleb kohaldada põllumajandusettevõtte tasandil;

d)	artiklis 139 osutatud eelhindamine vastab hindamis- ja seiresüsteemile ning esitatakse komisjonile;

e)	on olemas artikli 140 lõikes 4 osutatud hindamiskava ja kõnealuses artiklis osutatud järelhindamisi tehakse käesolevas määruses sätestatud tähtaja jooksul, tagades, et sellised hindamised vastavad seire- ja hindamissüsteemile ning et need esitatakse seirekomisjonile ja komisjonile;

f)	seirekomisjonile esitatakse teave ja dokumendid, mis on vajalikud ÜPP strateegiakava rakendamise seireks, pidades silmas kava erieesmärke ja prioriteete;

g)	koostatakse iga-aastane tulemusaruanne, sealhulgas seire koondtabelid, ning pärast seda, kui aruanne on arvamuse saamiseks esitatud seirekomisjonile, esitatakse see komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktiga b;

h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande kohta teinud;

i)	makseasutus saab enne maksete kinnitamist kogu vajaliku teabe, eelkõige rahastamiseks valitud sekkumisega seoses kohaldatud menetluste ning tehtud kontrollide kohta;

j)	toetusesaajad, kes saavad toetust muudest kui pindala- ja loomapõhistest EAFRD rahastatavast sekkumisest, tunnistavad rahalise toetuse saamist, sealhulgas liidu embleemi nõuetekohase kasutamisega vastavalt komisjoni poolt kooskõlas lõikega 5 kehtestatud normidele;

ÜPP strateegiakava avalikustatakse, sealhulgas riikliku ÜPP võrgustiku kaudu, teavitades:

võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavaid organeid ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, ÜPP strateegiakava pakutavatest võimalustest ning ÜPP strateegiakava rahastamisele juurdepääsu reeglitest ning

ii)	põllumajandustootjaid, teisi toetusesaajaid ja laiemat üldsust liidu toetusest põllumajandusele ja maaelu arengule ÜPP strateegiakava kaudu.

EAGFist rahastatava toetuse puhul annavad liikmesriigid korraldusasutusele asjakohasel juhul võimaluse kasutada EAFRD kasutatavaid nähtavuse ja teabevahetuse vahendeid ja struktuure.

3. Kui lõikes 2 osutatud ülesannete täitmise eest vastutavad lõike 1 teises lõigus osutatud piirkondlikud korraldusasutused, tagab riiklik korraldusasutus nende asutuste vahelise asjakohase koordineerimise, et tagada kooskõla ja sidusus ÜPP strateegiakava väljatöötamisel ja rakendamisel.

4. Riiklik korraldusasutus või asjakohasel juhul piirkondlikud korraldusasutused võivad delegeerida ülesandeid vahendusasutustele. Sellisel juhul jääb delegeerivale korraldusasutusele kogu vastutus nende ülesannete juhtimise ning rakendamise tõhususe ja korrektsuse eest ning ta peab tagama asjakohaste sätete olemasolu, mille alusel võimaldatakse vahendusasutusel saada kõik vajalikud andmed ja kogu vajalik teave nende ülesannete täitmiseks.

5. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse ühtsed tingimused lõike 2 punktides j ja k osutatud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõuete kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 124

Seirekomisjon

1. Iga liikmesriik moodustab ÜPP strateegiakava rakendamise seire eest vastutava riikliku komisjoni kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil liikmesriiki teavitatakse ÜPP strateegiakava heakskiitmist käsitlevast Euroopa Komisjoni rakendusotsusest.

Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra, mis hõlmab koordineerimist lõike 5 kohaselt moodustatud piirkondlike seirekomisjonidega ning huvide konflikti vältimist ja läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist käsitlevaid sätteid.

Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vaatab läbi kõik küsimused, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava edusamme sihtväärtuste saavutamisel.

Iga liikmesriik avaldab seirekomisjoni kodukorra ja arvamused.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab, et asjakohased avaliku sektori asutused ja vahendusasutused ning artikli 106 lõikes 3 osutatud partnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.

Seirekomisjoni igal liikmel on hääleõigus.

Liikmesriik avaldab seirekomisjoni liikmete nimekirja internetis.

Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.

3. Seirekomisjon käsitleb eelkõige:

a)	ÜPP strateegiakava rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemist;

b)	kõiki ÜPP strateegiakava tulemuslikkust mõjutavaid probleeme ja nende lahendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas edusamme eesmärgiga saavutada lihtsustamine lõplike toetusesaajate jaoks ja vähendada nende halduskoormust;

c)	määruse (EL) 2021/1060 artikli 58 lõikes 3 loetletud eelhindamise elemente ja nimetatud määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud strateegiadokumenti;

d)	hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme;

e)	riikliku ÜPP võrgustiku kaudu saadud asjakohast teavet, mis on seotud ÜPP strateegiakava tulemuslikkusega;

f)	teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamist;

g)	avaliku sektori asutuste, põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamist, kui see on asjakohane.

4. Seirekomisjon esitab oma arvamuse järgmise kohta:

a)	tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid;

b)	iga-aastased tulemusaruanded;

c)	hindamiskava ja selle muudatused;

d)	kõik korraldusasutuse ettepanekud ÜPP strateegiakava muutmiseks.

5. Kui elemendid on kehtestatud piirkondlikul tasandil, võib asjaomane liikmesriik moodustada piirkondlikke seirekomisjone, et jälgida piirkondlike elementide rakendamist ja anda riiklikule seirekomisjonile selle kohta teavet. Piirkondlikul tasandil kehtestatud elementide puhul kohaldatakse käesolevat artiklit kõnealuste piirkondlike seirekomisjonide suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 125

Tehniline abi liikmesriikide algatusel

1. Liikmesriigi algatusel võib EAFRDst toetada meetmeid, mis on vajalikud toetuse tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks seoses ÜPP strateegiakavaga, sealhulgas artikli 126 lõikes 1 sätestatud riiklike ÜPP võrgustike loomine ja toimimine. Käesolevas lõikes osutatud meetmed võivad hõlmata eelnevaid programmitöö perioode ja järgnevaid ÜPP strateegiakava perioode.

2. Samuti võib toetada juhtfondi asutuse tegevust kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõigetega 4, 5 ja 6, eeldusel et programm LEADER hõlmab EAFRD toetust.

3. Liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi raames ei rahastata määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutusi.

Artikkel 126

Riiklikud ja Euroopa ÜPP võrgustikud

1. Iga liikmesriik loob põllumajanduses ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja teiste innovatsioonis osalejate ning muude põllumajanduses ja maaelu arenguvaldkonnas tegutsevate isikute ühendamiseks riigi tasandil ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (edaspidi „riiklik ÜPP võrgustik“) hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud. Riiklikud ÜPP võrgustikud tuginevad liikmesriikide olemasolevatele võrgustiku loomise kogemustele ja tavadele.

2. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku (edaspidi „Euroopa ÜPP võrgustik“) loob komisjon põllumajanduses ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate riiklike võrgustike, organisatsioonide ja haldusasutuste võrgustiku loomiseks liidu tasandil.

3. Riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike kaudu toimuvate kontaktide eesmärgid on järgmised:

a)	suurendada kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasatust ÜPP strateegiakavade rakendamisse ning asjakohasel juhul nende koostamisse;

b)	toetada liikmesriikide haldusasutusi ÜPP strateegiakavade rakendamisel ja üleminekul tulemuspõhisele rakendamismudelile;

c)	aidata parandada ÜPP strateegiakavade rakendamise kvaliteeti;

d)	aidata teavitada üldsust ja võimalikke toetusesaajaid ÜPPst ja rahastamisvõimalustest;

e)	edendada innovatsiooni põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning toetada vastastikust õppimist ning kõigi sidusrühmade kaasamist teadmiste vahetamise ja teadmiste omandamise protsessi ning nendevahelist suhtlemist nende protsesside raames;

f)	suurendada seire- ja hindamissuutlikkust ning toetada seire- ja hindamistegevust;

g)	aidata levitada ÜPP strateegiakavade tulemusi.

Esimese lõigu punktis d sätestatud eesmärki käsitletakse eelkõige riiklike ÜPP võrgustike raames.

4. Riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike ülesanded lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel on järgmised:

a)	koguda, analüüsida ja levitada teavet ÜPP strateegiakavade raames rakendatavate või toetatavate meetmete ja parimate tavade kohta, samuti analüüsida põllumajanduse ja maapiirkondade arengut seoses artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkidega;

b)	aidata suurendada liikmesriikide haldusasutuste ja muude ÜPP strateegiakavade rakendamisega, sealhulgas järelevalve ja hindamine, seotud osalejate suutlikkust;

c)	luua platvorme, foorumeid ja korraldada üritusi, et hõlbustada kogemuste vahetamist sidusrühmade vahel ning vastastikust õppimist, sealhulgas asjakohasel juhul teabevahetust kolmandate riikide võrgustikega;

koguda teavet ning hõlbustada selle levitamist ning selliste rahastatavate struktuuride ja projektide võrgustike toimimist nagu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 osutatud kohalikud tegevusrühmad, käesoleva määruse artikli 127 lõikes 3 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad ning samaväärsed struktuurid ja projektid;

e)	toetada koostööprojekte käesoleva määruse artikli 127 lõikes 3 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade, määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 osutatud kohalike tegevusrühmade või samalaadsete kohaliku arengu struktuuride vahel, sealhulgas riikidevahelist koostööd;

f)	luua ühendusi muude liidu rahastatavate strateegiate või võrgustikega;

g)	panustada ÜPP edasiarendamisse ja mis tahes järgnevate ÜPP strateegiakava perioodide ettevalmistamisse;

h)	riiklike ÜPP võrgustike puhul osaleda Euroopa ÜPP võrgustiku tegevuses ja sellele kaasa aidata;

i)	Euroopa ÜPP võrgustiku puhul teha koostööd riiklike ÜPP võrgustikega ja aidata kaasa nende tegevusele.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse Euroopa ÜPP võrgustiku organisatsiooniline struktuur ja toimimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 127

Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus

1. Põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse („Euroopa innovatsioonipartnerlus“) eesmärk on edendada innovatsiooni ja parandada teadmiste vahetust.

Euroopa innovatsioonipartnerluse raames toetatakse AKISt, ühendades poliitika ja vahendid innovatsiooni kiirendamiseks.

2. Euroopa innovatsioonipartnerlus aitab kaasa artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisele.

Eelkõige teeb Euroopa innovatsioonipartnerlus järgmist:

a)	loob lisaväärtust, sidudes paremini teadusuuringud ja põllumajandustavad ning innustades ulatuslikumalt kasutama olemasolevaid innovatsioonimeetmeid;

b)	ühendab innovatsioonis osalejaid ja innovatsiooniprojekte;

c)	soodustab innovatiivsete lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist, sealhulgas teabe vahetamist põllumajandustootjate vahel ning

d)	teavitab teadusringkondi põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

3. Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad, keda toetatakse artiklis 77 osutatud koostööd hõlmava sekkumisviisi raames, on Euroopa innovatsioonipartnerluse osaks. Iga Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm koostab kava innovatsiooniprojekti väljatöötamiseks või rakendamiseks. See innovatsiooniprojekt põhineb interaktiivsel innovatsioonimudelil, mille peamised põhimõtted on järgmised:

a)	töötada välja innovatiivseid lahendusi, milles keskendutakse põllumajandustootjate või metsandusettevõtjate vajadustele, ning samal ajal käsitleda vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju;

b)	ühendada selliseid partnereid, näiteks põllumajandustootjad, nõustajad, teadlased, ettevõtjad või valitsusvälised organisatsioonid, kelle vastastikku täiendavad teadmised võimaldavad sihipärases kombinatsioonis kõige paremini saavutada projekti eesmärke, ning

c)	kasutada kogu projekti vältel kaasotsustamist ja ühisloomet.

Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad võivad tegutseda riikidevahelisel, sealhulgas piiriülesel tasandil. Kavandatav innovatsioon võib põhineda uutel tavadel, kuid ka traditsioonilistel tavadel uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes.

Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmad teevad oma kavadest ja projektide tulemustest kokkuvõtte ja levitavad seda, eelkõige riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike kaudu.

VII JAOTIS

SEIRE, ARUANDLUS JA HINDAMINE

I PEATÜKK

TULEMUSRAAMISTIK

Artikkel 128

Tulemusraamistiku kehtestamine

1. Liikmesriikide ja komisjoni ühisel vastutusel kehtestatakse tulemusraamistik. Tulemusraamistik võimaldab ÜPP strateegiakava rakendamise vältel selle tulemuslikkust seirata ja hinnata ning selle kohta aru anda.

2. Tulemusraamistik sisaldab järgmisi elemente:

a)	artiklis 7 osutatud ühised väljund-, tulemus-, mõju- ja kontekstinäitajad, mida kasutatakse seire, hindamise ja iga-aastase tulemusaruande alusena;

b)	vastava erieesmärgiga seoses ja asjakohaseid tulemusnäitajaid kasutades kehtestatud sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid;

c)	andmete kogumine, säilitamine ja edastamine;

d)	korrapärane aruandlus tulemuslikkuse, seire ja hindamise kohta;

e)	ÜPP strateegiakavaga seotud eel-, vahe- ja järelhindamised ning muud hindamistoimingud.

Artikkel 129

Tulemusraamistiku eesmärgid

Tulemusraamistiku eesmärgid on järgmised:

a)	hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust;

b)	seirata ÜPP strateegiakavade sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusamme;

c)	hinnata ÜPP strateegiakavade kohase sekkumise mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust ja sidusust;

d)	toetada seire ja hindamisega seotud ühist õppeprotsessi.

Artikkel 130

Elektrooniline teabesüsteem

Liikmesriigid loovad turvalise elektroonilise teabesüsteemi või kasutavad olemasolevat teabesüsteemi, milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe ÜPP strateegiakava rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige seatud eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude seireks, sealhulgas teave iga toetusesaaja ning tegevuse või toimingu kohta.

Artikkel 131

Teabe esitamine

Liikmesriigid tagavad, et ÜPP strateegiakavas ette nähtud sekkumise raames toetuse saajad ja määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 osutatud kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele või muudele asutustele, kes on volitatud täitma ülesandeid korraldusasutuste nimel, ÜPP strateegiakava seireks ja hindamiseks kogu vajaliku teabe.

Liikmesriigid tagavad kõikehõlmavate, õigeaegsete ja usaldusväärsete andmeallikate loomise, et väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid kasutades oleks võimalik tõhusalt jälgida poliitika edusamme eesmärkide saavutamisel.

Artikkel 132

Seire kord

Korraldusasutus ja seirekomisjon jälgivad ÜPP strateegiakava rakendamist ja ÜPP strateegiakava sihtväärtuste saavutamiseks tehtut, kasutades selleks väljund- ja tulemusnäitajaid.

Artikkel 133

Tulemusraamistiku rakendamise volitused

Komisjon võtab vastu rakendusaktid tulemusraamistiku sisu kohta. Need õigusaktid sisaldavad muid kui I lisas loetletud näitajaid, mida on vaja poliitika asjakohaseks seireks ja hindamiseks, I lisas ja mujal loetletud näitajate arvutamise meetodeid ja vajalikke sätteid, et tagada liikmesriikide kogutud andmete täpsus ja usaldusväärsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

IGA-AASTASED TULEMUSARUANDED

Artikkel 134

Iga-aastased tulemusaruanded

1. Liikmesriigid esitavad vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikele 3 ja artiklile 10 igal aastal tulemusaruande ÜPP strateegiakava rakendamise kohta eelneval eelarveaastal.

2. Viimane iga-aastane tulemusaruanne, mis tuleb esitada vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikele 3 ja artiklile 10, sisaldab kokkuvõtet rakendusperioodil tehtud hindamiste kohta.

3. Et iga-aastane tulemusaruanne oleks vastuvõetav, peab see sisaldama kogu lõigetes 4, 5, 7, 8, 9 ja 10 ning asjakohasel juhul lõikes 6 nõutavat teavet. Ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/2116 sätestatud iga-aastaste kontrollimise ja heakskiitmise menetluste kohaldamist, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki 15 päeva jooksul alates iga-aastase tulemusaruande esitamisest, kui aruanne ei ole vastuvõetav; vastasel juhul loetakse tulemusaruanne vastuvõetavaks.

4. Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse põhiline kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave ÜPP strateegiakava rakendamise kohta, viidates finantsandmetele ning väljund- ja tulemusnäitajatele, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondliku taseme näitajatele.

5. Lõikes 4 osutatud kvantitatiivne teave hõlmab järgmist:

a)	tegelikud väljundid;

b)	raamatupidamise aastaaruannetes esitatud kulud, mis on asjakohased punktis a osutatud väljundite puhul, enne võimalike karistuste või muude vähendamiste kohaldamist, ning EAFRD puhul, võttes arvesse määruse (EL) 2021/2116 artikli 57 kohaselt tühistatud või tagasinõutud vahendite ümberjaotamist;

c)	punktis b osutatud kulude ja punktis a osutatud asjaomaste väljundite vaheline suhe (edaspidi „tegelik ühikusumma“);

d)	tulemused ja nende erinevus artikli 109 lõike 1 punkti a kohaselt seatud vastavate vahe-eesmärkidega.

Tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise eesmärgil esitatakse esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud teave ÜPP strateegiakavas kooskõlas artikli 111 punktiga h sätestatud ühikusummade kaupa. Väljundnäitajate puhul, mis on I lisas märgitud kasutatamiseks üksnes seireks, esitatakse ainult käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud teave.

6. Sekkumise puhul, mida määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 osutatud ühtne süsteem ei hõlma, võivad liikmesriigid otsustada lisaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teabele esitada igas iga-aastases tulemusaruandes järgmise teabe:

a)	kas eelneval eelarveaastal valitud tegevuste keskmised ühikusummad ning seotud väljundite arv ja seonduvad kulud või

b)	selliste tegevustega, mille jaoks tehti makseid eelnenud eelarveaastal, seotud avaliku sektori kogukulude, välja arvatud artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, ning tegelike väljundite suhe ja samuti seotud väljundite arv ja seonduvad kulud.

Seda teavet kasutab komisjon määruse (EL) 2021/2116 artiklite 40 ja 54 kohaldamisel iga aasta puhul, mil tehti asjaomaste tegevuste jaoks maksed.

7. Lõikes 4 osutatud kvalitatiivne teave hõlmab järgmist:

a)	kokkuvõte ÜPP strateegiakava rakendamise seisust seoses eelnenud eelarveaastaga;

b)	probleemid, mis mõjutavad ÜPP strateegiakava tulemuslikkust, eelkõige vahe-eesmärkidega seotud kõrvalekalded, esitades asjakohakohasel juhul põhjendused ja kirjeldades võetud meetmeid, kui need on vajalikud.

8. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 54 lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada, et käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kvalitatiivne teave hõlmab ka järgmist:

a)	põhjendus selle kohta, miks tegelik ühikusumma ületab vastavat kavandatud ühikusummat või, kui see on kohaldatav, maksimaalset kavandatud ühikusummat, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 102, või

kui liikmesriik otsustab kasutada ühte käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud võimalustest, põhjendus selle kohta, miks tegelik ühikusumma ületab kas valitud tegevuste vastavat keskmist ühikusummat või selliste tegevustega, mille jaoks tehti makseid eelnenud eelarveaastal, seotud avaliku sektori kogukulude, välja arvatud artikli 115 lõikes 5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, ning seotud tegelike väljundite suhet, sõltuvalt liikmesriigi valikust.

9. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 40 lõike 2 kohaldamisel lisatakse põhjendus, kui käesoleva artikli lõike 8 punktis a osutatud ületamine on suurem kui 50 %.

Teise võimalusena, kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 6 sätestatud võimalust, on põhjendus nõutav üksnes juhul, kui lõike 8 punktis b osutatud ületamine on suurem kui 50 %.

10. Rahastamisvahendite puhul tuleb lisaks lõike 4 kohaselt esitatavatele andmetele esitada ka järgmine teave:

a)	rahastamiskõlblikud kulud finantstoodete liikide kaupa;

b)	rahastamiskõlbliku kuluna deklareeritud halduskulude ja -tasude summa;

c)	lisaks EAFRD-le kaasatud avaliku ja erasektori vahendite summa finantstoote liikide kaupa;

d)	intress ja muud tulud, mis on tekkinud rahastamisvahenditesse makstud EAFRD osalusest kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 60, ning tagastatud vahendid, mis on seotud EAFRDst antud toetusega kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 62;

lõplikele saajatele antud laenude ning neisse tehtud omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute koguväärtus, mis olid tagatud rahastamiskõlblike avaliku sektori kuludega, välja arvatud käesoleva määruse artikli 115 lõikes5 osutatud täiendav riiklik rahastamine, ja mis maksti vahendite lõplikele saajatele tegelikult välja.

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 6 rahastamisvahendite puhul, esitatakse selles lõikes osutatud teave vahendite lõplike saajate tasandil.

11. Artiklis 135 osutatud iga kahe aasta tagant toimuva tulemuslikkuse hindamise eesmärgil sisaldab iga-aastane tulemusaruanne teavet artikli 115 lõike 5 punktides a ja d osutatud täiendava riikliku rahastamise kohta. Kõnealust rahastamist võetakse arvesse iga kahe aasta tagant toimuval tulemuslikkuse hindamisel.

12. Iga-aastased tulemusaruanded ning kodanike jaoks neist koostatud sisukokkuvõte tehakse üldsusele kättesaadavaks.

13. Ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/2116 sätestatud iga-aastaste kontrollimise ja heakskiitmise menetluste kohaldamist, võib komisjon esitada tähelepanekuid vastuvõetavate iga-aastaste tulemusaruannete kohta ühe kuu jooksul pärast nende esitamist. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks. Käesoleva määruse artiklit 121 komisjoni tegevuse tähtaja arvutamise kohta kohaldatakse mutatis mutandis.

14. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse normid iga-aastaste tulemusaruannete sisu esitamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 135

Iga kahe aasta tagant toimuv tulemuslikkuse hindamine

1. Komisjon viib läbi iga kahe aasta tagant toimuva tulemuslikkuse hindamise, lähtudes iga-aastastes tulemusaruannetes esitatud teabest.

2. Kui ühe või mitme sellise tulemusnäitaja väärtusest, millest on teatatud kooskõlas artikliga 134 ja mida asjaomane liikmesriik on kasutanud ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse hindamiseks kooskõlas I lisaga, ilmneb, et 2024. eelarveaasta puhul on mahajäämus vastavast vahe-eesmärgist suurem kui 35 % ja 2026. eelarveaasta puhul suurem kui 25 %, esitab asjaomane liikmesriik selle kõrvalekalde kohta põhjenduse. Pärast esitatud põhjenduse hindamist võib komisjon vajaduse korral paluda asjaomasel liikmesriigil esitada kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 41 lõikega 1 tegevuskava, milles kirjeldatakse kavandatavaid parandusmeetmeid ja eeldatavat ajakava.

3. 2026. aastal vaatab komisjon läbi eelarveaasta 2025 tulemusaruannetes esitatud teabe. Kui ühe või mitme sellise tulemusnäitaja väärtusest, millest on teatatud kooskõlas artikliga 134 ja mida asjaomane liikmesriik on kasutanud ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse hindamiseks kooskõlas I lisaga, ilmneb, et eelarveaasta 2025 puhul on mahajäämus asjaomasest vahe-eesmärgist suurem kui 35 %, võib komisjon paluda asjaomaselt liikmesriigilt parandusmeetmeid.

Artikkel 136

Iga-aastane läbivaatamiskoosolek

1. Liikmesriigid korraldavad igal aastal koos komisjoniga läbivaatamiskoosoleku. Läbivaatamiskoosolekut juhatatakse ühiselt või seda juhatab komisjon ja see toimub kõige varem kaks kuud pärast iga-aastase tulemusaruande esitamist.

2. Iga-aastase läbivaatamiskoosoleku eesmärk on analüüsida iga kava tulemuslikkust, sealhulgas seatud sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusamme ja olemasolevat teavet asjakohase mõju kohta, samuti mis tahes probleeme, mis võivad mõjutada tulemuslikkust, ning võetud meetmeid või meetmeid, mida tuleb nende probleemide lahendamiseks võtta.

III PEATÜKK

ARUANDLUS PUUVILLA ERITOETUSE JA RIIKLIKU ÜLEMINEKUTOETUSE KOHTA

Artikkel 137

Iga-aastane aruandlus

15. veebruariks 2025 ja seejärel iga järgmise aasta 15. veebruariks kuni aastani 2030 esitavad liikmesriigid, kes annavad III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos sätestatud puuvilla eritoetust, komisjonile järgmise teabe kõnealuse toetuse rakendamise kohta eelneval eelarveaastal:

a)	toetusesaajate arv;

b)	toetuse suurus hektari kohta ja

c)	toetust saanud hektarite arv.

Artikkel 138

Iga-aastane aruandlus riikliku üleminekutoetuse kohta

15. veebruariks 2025 ja seejärel iga järgmise aasta 15. veebruariks kuni aastani 2030 esitavad liikmesriigid, kes annavad artiklis 147 sätestatud riiklikku üleminekutoetust, komisjonile järgmise teabe kõnealuse toetuse rakendamise kohta eelneval eelarveaastal igas asjaomases sektoris:

a)	toetusesaajate arv;

b)	antud riikliku üleminekutoetuse kogusumma ning

c)	hektarid, loomade või muude ühikute arv, mille eest asjaomast toetust maksti.

IV PEATÜKK

ÜPP STRATEEGIAKAVA HINDAMINE

Artikkel 139

Eelhindamised

1. Liikmesriigid teevad eelhindamisi, et parandada oma ÜPP strateegiakavade koostamise kvaliteeti.

2. Eelhindamine tehakse ÜPP strateegiakava ettevalmistamise eest vastutava asutuse vastutusel.

3. Eelhindamise käigus hinnatakse järgmist:

a)	ÜPP strateegiakava panus artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisse, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ning arengupotentsiaali ning kogemusi, mis on saadud ÜPP rakendamisel eelmistel programmitöö perioodidel;

b)	kavandatava ÜPP strateegiakava sisemine sidusus ja seosed muude asjakohaste meetmetega;

c)	eelarvevahendite eraldamise vastavus artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkidele, mida käsitletakse ÜPP strateegiakavas;

d)	kuidas eeldatavad väljundid tulemuste saavutamisele kaasa aitavad;

e)	kas tulemuste kvantifitseeritud sihtväärtused ja vahe-eesmärgid on asjakohased ja realistlikud, võttes arvesse kavandatavat EAGFi ja EAFRD toetust;

f)	põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed;

g)	asjakohasel juhul EAFRDst rahastatavate rahastamisvahendite kasutamise põhjendus.

4. Eelhindamine võib hõlmata direktiivis 2001/42/EÜ sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise nõudeid, võttes arvesse kliimamuutuste mõju leevendamise vajadusi.

Artikkel 140

ÜPP strateegiakavade hindamine nende rakendusperioodil ja järelhindamine

1. Liikmesriigid viivad läbi oma ÜPP strateegiakava hindamise nende rakendusperioodil ja kavade järelhindamise, et parandada nende koostamise ja rakendamise kvaliteeti. Liikmesriigid hindavad oma ÜPP strateegiakavade tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses nende panusega artiklis 5 sätestatud ÜPP üldeesmärkide ja nende artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisse, mida on asjaomases ÜPP strateegiakavas käsitletud. ÜPP strateegiakava üldist mõju hinnatakse üksnes järelhindamise käigus.

2. Liikmesriigid teevad hindamise ülesandeks sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.

3. Liikmesriigid tagavad, et hindamiseks vajalike andmete koostamiseks ja kogumiseks on kehtestatud menetlused.

4. Liikmesriigid koostavad hindamiskava, mis sisaldab teavet rakendusperioodi jooksul kavandatud hindamismeetmete kohta.

5. Liikmesriigid esitavad hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast ÜPP strateegiakava vastuvõtmist.

6. Korraldusasutus vastutab, et ÜPP strateegiakava põhjalik järelhindamine oleks lõpule viidud 31. detsembriks 2031.

7. Liikmesriigid teevad kõik hindamised üldsusele kättesaadavaks.

V PEATÜKK

KOMISJONI TEOSTATAV TULEMUSHINDAMINE

Artikkel 141

Tulemushindamine ja muu hindamine

1. Komisjon koostab ÜPP mitmeaastase hindamiskava, mille täitmise eest ta vastutab. Kõnealune hindamiskava hõlmab ka määruse (EL) nr 1308/2013 kohaseid meetmeid.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtva aruande liikmesriikide ÜPP strateegiakavade kohta 31. detsembriks 2023. Aruanne sisaldab analüüsi liikmesriikide ühiste jõupingutuste ja ühiste püüdluste kohta, mille eesmärk on käsitleda artikli 6 lõigetes 1 ja 2, eelkõige artikli 6 lõike 1 punktides d, e, f ja i sätestatud erieesmärke.

3. 31. detsembriks 2025 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, et hinnata uue rakendamismudeli toimimist liikmesriikides ning liikmesriikide ÜPP strateegiakavadega sekkumise kooskõla ja kombineeritud panust liidu keskkonna- ja kliimaalaste kohustuste täitmisel. Vajaduse korral annab komisjon liikmesriikidele soovitusi, et hõlbustada nende kohustuste täitmist.

4. Komisjon teeb 31. detsembriks 2026 vahehindamise, et uurida EAGFi ja EAFRD tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust, võttes arvesse I lisas esitatud näitajaid. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt finantsmääruse artiklile 128.

5. Komisjon teeb järelhindamise, et analüüsida EAGFi ja EAFRD tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust.

6. ÜPP, sealhulgas ÜPP strateegiakavade hindamisel saadud tõendite ja muude asjakohaste teabeallikate põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2027 vahehindamise aruande, sealhulgas esimesed tulemused ÜPP tulemuslikkuse kohta. Teine aruanne, mis sisaldab ÜPP tulemuslikkuse hindamist, esitatakse 31. detsembriks 2031.

Artikkel 142

Põhinäitajatel põhinev aruandlus

Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h alapunkti iii kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealuses artiklis osutatud teabe tulemuslikkuse kohta, mida mõõdetakse käesoleva määruse XIV lisas esitatud põhinäitajatega.

Artikkel 143

Üldsätted

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile kättesaadava teabe, mis on vajalik selleks, et komisjon saaks teostada ÜPP seiret ja hindamist, millele on osutatud artiklis 141.

2. Konteksti- ja mõjunäitajateks vajalikud andmed saadakse peamiselt sellistest usaldusväärsetest andmeallikatest nagu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk ja Eurostat. Kui kõnealuste näitajate jaoks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad või täielikud, käsitletakse lünki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (51) alusel loodud Euroopa statistikaprogrammi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1217/2009 (52) loodud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu või teiste andmete esitajate, nagu Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaametiga sõlmitud ametlike kokkulepete raames.

3. Statistilistel eesmärkidel kasutatakse ka sellistest haldusregistritest nagu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 osutatud ühtne süsteem, kõnealuse määruse artiklis 68 osutatud maatükkide identifitseerimise süsteem ning loomade ja viinamarjaistandike registrid saadud andmeid, tehes koostööd liikmesriikide statistikaasutuste ja Eurostatiga.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid liikmesriikide poolt saadetava teabe kohta, võttes arvesse vajadust vältida mis tahes põhjendamatut halduskoormust, samuti andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VIII JAOTIS

KONKURENTSISÄTTED

Artikkel 144

Ettevõtjate suhtes kohaldatavad reeglid

Kui käesoleva määruse III jaotise kohast toetust antakse ettevõtjatevahelise koostöö vormidele, võib seda anda üksnes sellistele koostöövormidele, mis vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 206–210 alusel kohaldatavatele konkurentsireeglitele.

Artikkel 145

Riigiabi

1. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse alusel antava toetuse suhtes ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2. ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata toetuse suhtes, mida liikmesriigid annavad käesoleva määruse alusel ja kooskõlas käesoleva määrusega, või käesoleva määruse artiklis 146 osutatud täiendava riikliku rahastamise suhtes, mis kuulub ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

Artikkel 146

Täiendav riiklik rahastamine

Toetust, mida liikmesriigid annavad seoses ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate tegevustega ning mis on ette nähtud täiendava rahastuse andmiseks käesoleva määruse III jaotise IV peatükis sätestatud maaelu arengusse sekkumise puhul, millele antakse liidu toetust mis tahes ajal ÜPP strateegiakava perioodi jooksul, võib anda üksnes juhul, kui see on kooskõlas käesoleva määrusega ja on lisatud komisjoni poolt heaks kiidetud ÜPP strateegiakava V lisasse.

Liikmesriigid ei anna toetust sekkumiseks käesoleva määruse III jaotise III peatükis osutatud sektoritesse, välja arvatud juhul, kui see on nimetatud peatükis sõnaselgelt sätestatud.

Artikkel 147

Riiklik üleminekutoetus

1. Liikmesriigid, kes ajavahemikul 2015–2022 andsid riiklikku üleminekutoetust kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 37, võivad jätkata põllumajandustootjatele riikliku üleminekutoetuse andmist.

2. Riikliku üleminekutoetuse andmise tingimused on identsed määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 37 lõikes 3 osutatud tingimustega.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui esimeses lõigus osutatud riikliku üleminekutoetuse tingimused on seotud võrdlusperioodiga, võivad liikmesriigid otsustada võrdlusperioodi muuta, kuid ei tohi seda määrata hilisemaks kui 2018. aasta.

3. Iga sektori kohta antava riikliku üleminekutoetuse kogusumma on piiratud järgmise protsentuaalse osaga 2013. aastal komisjoni poolt kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (53) artikli 132 lõikega 7 või artikli 133a lõikega 5 heaks kiidetud sektoripõhiste toetussummade tasemest:

—	50 % 2023. aastal;

—	45 % 2024. aastal;

—	40 % 2025. aastal;

—	35 % 2026. aastal;

—	30 % 2027. aastal.

Küprose puhul arvutatakse protsendimäär, võttes aluseks sektoripõhised toetussummad, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 XVIIa lisas.

IX JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 148

Konkreetsete probleemide lahendamise meetmed

1. Konkreetsete probleemide lahendamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, mis on hädaolukorras nii vajalikud kui ka põhjendatud. Sellised rakendusaktid võivad käesoleva määruse sätetest kõrvale kalduda sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel ning selleks, et lahendada lõikes 1 osutatud konkreetsed probleemid, tagades samal ajal ÜPP strateegiakava järjepidevuse erakorraliste asjaolude korral, võtab komisjon kooskõlas artikli 153 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

3. Lõike 1 või 2 kohaselt võetud meetmed kehtivad kuni 12 kuud. Kui selle aja möödudes ei ole neis lõigetes osutatud konkreetseid probleeme lahendatud, võib komisjon esitada asjakohase seadusandliku ettepaneku püsiva lahenduse saavutamiseks.

4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast lõike 1 või 2 kohaselt võetud meetmest kahe tööpäeva jooksul alates selle võtmisest.

Artikkel 149

Kohaldamine äärepoolseimate piirkondade ja Egeuse mere väikesaarte suhtes

1. III jaotise II peatükki ei kohaldata äärepoolseimate piirkondade suhtes.

2. Liidu äärepoolseimates piirkondades vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükile ning Egeuse mere väikesaartel vastavalt määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükile antavate otsetoetuste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 3 punkte 1 ja 2, artikli 4 lõikeid 2, 3 ja 5, artikli 4 lõike 4 teist lõiget, III jaotise I peatüki 2. ja 3. jagu ning IX jaotist. Artikli 4 lõikeid 2, 3 ja 5 ning III jaotise I peatüki 2. jagu kohaldatakse ilma ÜPP strateegiakavaga seotud kohustusteta.

II PEATÜKK

TEABESÜSTEEM JA ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 150

Teabe ja dokumentide vahetus

1. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega teabesüsteemi, mis võimaldab ühist huvi pakkuva teabe turvalist vahetamist komisjoni ja liikmesriigi vahel.

2. Komisjon tagab asjakohase turvalise elektroonilise süsteemi, milles saab salvestada, säilitada ja hallata põhiteavet ning seire- ja hindamisaruandeid.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid lõikes 1 osutatud süsteemi toimimise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 153 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 151

Isikuandmete töötlemine ja kaitse

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artiklite 98, 99 ja 100 kohaldamist, koguvad liikmesriigid ja komisjon isikuandmeid oma vastavate käesoleva määruse ja eelkõige VI ja VII jaotise kohaste haldus-, kontrolli-, seire- ja hindamiskohustuste täitmiseks ning ei töötle neid andmeid viisil, mis on selle eesmärgiga vastuolus.

2. Isikuandmete töötlemisel VII jaotise kohase seire ja hindamise eesmärgil, kasutades artiklis 150 osutatud turvalist elektroonilist süsteemi, muudetakse andmed anonüümseks.

3. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725, sealhulgas juhul, kui selliseid andmeid töötlevad artiklis 15 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamisteenuste osutajad. Eelkõige ei säilitata selliseid andmeid andmesubjektide identifitseerimist võimaldaval kujul kauem, kui on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks andmeid kogutakse või hiljem töödeldakse, võttes arvesse kohaldatavas siseriiklikus ja liidu õiguses sätestatud minimaalseid andmete säilitamise tähtaegu.

4. Liikmesriigid teavitavad andmesubjekte, et nende isikuandmeid võidakse töödelda liikmesriikide ja liidu asutustes vastavalt lõikele 1 ning et neil on sellega seoses määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud õigused isikuandmete kaitsele.

III PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 152

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 8, artikli 7 lõikes 2, artikli 13 lõikes 3, artikli 17 lõikes 6, artiklis 35, artikli 37 lõikes 5, artikli 38 lõikes 5, artikli 39 lõikes 3, artiklites 45, 56 ja 84, artikli 87 lõikes 2, artikli 89 lõikes 4, artikli 100 lõikes 3 ning artiklites 116, 122 ja 158 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 7. detsembrist 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 8, artikli 7 lõikes 2, artikli 13 lõikes 3, artikli 17 lõikes 6, artiklis 35, artikli 37 lõikes 5, artikli 38 lõikes 5, artikli 39 lõikes 3, artiklites 45, 56 ja 84, artikli 87 lõikes 2, artikli 89 lõikes 4, artikli 100 lõikes 3 ning artiklites 116, 122 ja 158 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 8, artikli 7 lõike 2, artikli 13 lõike 3, artikli 17 lõike 6, artikli 35, artikli 37 lõike 5, artikli 38 lõike 5, artikli 39 lõike 3, artiklite 45, 56 ja 84, artikli 87 lõike 2, artikli 89 lõike 4, artikli 100 lõike 3 ning artiklite 116, 122 ja 158 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 153

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab ühise põllumajanduspoliitika komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Käesoleva määruse artiklis 133 ja artikli 143 lõikes 4 osutatud aktide puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 154

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) nr 1305/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/2220 ei tulene teisiti, (54) kohaldatakse seda siiski jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2025 maaelu arengu programmide rakendamise suhtes vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013. Samadel tingimustel kohaldatakse seda kulude suhtes, mis toetusesaajatel on tekkinud ja mis makseasutus on kuni 31. detsembrini 2025 maksnud kõnealuste maaelu arengu programmide raames.

Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklit 32 ja III lisa kohaldatakse jätkuvalt looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade määramisel. Viiteid maaelu arengu programmidele käsitatakse viidetena ÜPP strateegiakavadele.

Kuni käesoleva määruse artiklis 126 osutatud riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustike loomiseni võivad määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 52, 53 ja 54 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustik, Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik ja riiklikud maaeluvõrgustikud lisaks kõnealustes artiklites osutatud tegevustele tegeleda ka käesoleva määruse artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustega.

Kui käesoleva määruse artiklis 126 osutatud riiklike ja Euroopa ÜPP võrgustikud on loodud, võivad nad lisaks käesoleva määruse artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustele kuni 31. detsembrini 2025 täita määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõikes 3, artikli 53 lõikes 3 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud ülesandeid, mis on seotud maaelu arengu programmide rakendamisega vastavalt nimetatud määrusele

2. Määrus (EL) nr 1307/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, mis esitatakse taotlusaastate kohta, mis algavad enne 1. jaanuari 2023.

3. Käesoleva määruse viiteid määrustele (EÜ) nr 73/2009 ja (EL) nr 1307/2013 käsitatakse viidetena kõnealustele määrustele sellisel kujul, nagu need olid jõus enne nende kehtetuks tunnistamist.

Artikkel 155

ÜPP strateegiakava perioodiga seotud teatavat liiki kulude rahastamiskõlblikkus

1. Toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklis 31 või määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 39 või 43 osutatud meetmete raames, mis saavad toetust määruse (EL) nr 1305/2013 alusel, võivad jätkuvalt olla rahastamiskõlblikud EAFRDst toetuse saamiseks ÜPP strateegiakava perioodil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellised kulud on ette nähtud asjaomases ÜPP strateegiakavas kooskõlas käesoleva määrusega ning need vastavad määrusele (EL) 2021/2116;

b)	kohaldatakse sekkumise puhul kohaldatavat EAFRD osaluse määra, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas kooskõlas käesoleva määrusega kõnealuste meetmete katmiseks;

määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 osutatud ühtset süsteemi kohaldatakse juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad käesoleva määruse III jaotise II ja IV peatükis loetletud pindala- ja loomapõhistele sekkumisviisidele, ja asjaomased toimingud on selgelt kindlaks määratud, ning

d)	punktis c osutatud juriidiliste kohustustega seotud maksed tehakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

2. Toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 23 osutatud meetmete raames, võivad jätkuvalt olla rahastamiskõlblikud EAFRDst toetuse saamiseks ÜPP strateegiakava perioodil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellistest kuludest teatatakse komisjonile lisateabena ÜPP strateegiakava osas, mis käsitleb artiklis 109 osutatud sekkumisstrateegiat, ning kulud näidatakse ära ÜPP strateegiakava rahastamiskavas, millele on osutatud artikli 112 lõikes 2;

b)	need on kooskõlas määrusega (EL) nr 1306/2013, mida kohaldatakse jätkuvalt selliste kulude suhtes kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punktiga d, ja

c)	kohaldatakse ÜPP strateegiakavas käesoleva määruse artikli 91 lõike 2 punkti d kohaselt kehtestatud EAFRD osaluse määra.

3. Toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 22, 28, 29, 33 ja 34 osutatud mitmeaastaste meetmete raames, võivad olla rahastamiskõlblikud EAFRDst toetuse saamiseks ÜPP strateegiakava perioodil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellised kulud on ette nähtud asjaomases ÜPP strateegiakavas kooskõlas käesoleva määrusega ning need vastavad määrusele (EL) 2021/2116;

b)	kohaldatakse sellist sekkumise EAFRD osaluse määra, mis on kooskõlas käesoleva määrusega ÜPP strateegiakavas kõnealuste meetmete katmiseks ette nähtud;

d)	käesoleva lõike punktis c osutatud juriidiliste kohustustega seotud maksed tehakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4. Toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 14–18, artikli 19 lõike 1 punktides a ja b ning artiklites 20, 23–27, 35, 38, 39 ja 39a, määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 35 ning määruse (EL) 2020/2220 artiklis 4 osutatud meetmete raames pärast 31. detsembrit 2025, võivad olla rahastamiskõlblikud EAFRDst toetuse saamiseks ÜPP strateegiakava perioodil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellised kulud on ette nähtud asjaomases ÜPP strateegiakavas kooskõlas käesoleva määrusega, välja arvatud selle artikli 73 lõike 3 esimese lõigu punkt f, ning need vastavad määrusele (EL) 2021/2116;

b)	kohaldatakse sellist sekkumise EAFRD osaluse määra, mis on kooskõlas käesoleva määrusega ÜPP strateegiakavas kõnealuste meetmete katmiseks kindlaks määratud.

5. Toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 29 osutatud mitmeaastaste meetmete raames, võivad olla rahastamiskõlblikud EAGFist toetuse saamiseks ÜPP strateegiakava perioodil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sellised kulud on ette nähtud vastavas ÜPP strateegiakavas kooskõlas käesoleva määruse artikli 31 lõike 7 esimese lõigu punktiga b ning need vastavad määrusele (EL) 2021/2116;

b)	määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 osutatud ühtset süsteemi kohaldatakse juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud meetmete raames, mis vastavad käesoleva määruse artiklis 31 osutatud ökokavadele, ja asjaomased tegevused ja toimingud on selgelt kindlaks määratud;

c)	käesoleva lõike punktis b osutatud juriidiliste kohustustega seotud maksed tehakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 156

Üleminek teatavatesse sektoritesse sekkumise viiside jaoks ette nähtud rahaeraldiste puhul

Kuupäevast, millest alates ÜPP strateegiakaval on õiguslik mõju vastavalt käesoleva määruse artikli 118 lõikele 7, ei tohi eelarveaastal tehtud maksete summa määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 29–31 ja artiklites 39–60 osutatud iga toetuskava puhul ning käesoleva määruse artikli 42 punktides b–e osutatud teatavatesse sektoritesse sekkumise iga viisi puhul ületada artiklis 88 sätestatud rahalisi eraldisi, mis on igaks eelarveaastaks ette nähtud iga kõnealuse sekkumisviisi jaoks.

Artikkel 157

Kulude rahastamiskõlblikkus mitmest allikast rahastatava kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul

Erandina käesoleva määruse artikli 86 lõikest 1 ja artikli 118 lõikest 7 on kulud, mis on tekkinud määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punkti c ja artikli 31 lõike 3 alusel, koostoimes käesoleva määruse artikli 77 lõike 1 punktiga b ja artikli 2 lõikega 2, rahastamiskõlblikud EAFRDst toetuse saamiseks alates ÜPP strateegiakava esitamise kuupäevast, tingimusel et makseasutus maksab toetuse välja alates 1. jaanuarist 2023. Määrust (EL) nr 1306/2013 kohaldatakse selliste kulude suhtes alates ÜPP strateegiakava esitamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2022.

Artikkel 158

Üleminekumeetmed

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 152 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust meetmetega, mille eesmärk on kaitsta toetusesaajate mis tahes omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi sellises ulatuses, mis on vajalik, et minna üle määrustes (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 kehtestatud korralt käesolevas määruses kehtestatud korrale. Kõnealustes üleminekunormides sätestatakse eelkõige tingimused, mille kohaselt komisjoni poolt vastavalt määrustele (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1308/2013 heaks kiidetud toetuse võib ühendada käesoleva määruse alusel antava toetusega, sealhulgas tehnilise abi ja järelhindamiste jaoks.

Artikkel 159

XIII lisa läbivaatamine

Komisjon vaatab 31. detsembriks 2025 läbi XIII lisas esitatud loetelu sellel ajal kehtiva liidu keskkonna- ja kliimaõigustiku alusel, ning teeb asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud, et lisada sellesse loetellu täiendavaid seadusandlikke akte.

Artikkel 160

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC

(1) ELT C 41, 1.2.2019, lk 1.

(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 214.

(3) ELT C 86, 7.3.2019, lk 173.

(4) Euroopa Parlamendi 23. novembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta otsus.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 187).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(12) EÜT L 147, 18.6.1993, lk 26.

(13) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(14) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(16) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(20) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 260, 3.10.2009, lk 5).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.7.2019, lk 105).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (EÜT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(28) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(34) Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(35) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

(36) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(43) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(44) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).

(46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).

(47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53).

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(52) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).

(53) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1).

I LISA

ARTIKLI 7 KOHASED MÕJU-, TULEMUS-, VÄLJUND- JA KONTEKSTINÄITAJAD

Poliitika tulemuslikkuse hinnang (mitmeaastane) – MÕJU

Eesmärgid ja nende vastavad mõjunäitajad (1)

Tulemuslikkuse hindamine – TULEMUS (2)

Ainult ÜPP toetatud sekkumise põhjal

ELi sektoriülene eesmärk

Mõjunäitajad

Tulemusnäitajad

Põllumajanduse ja maapiirkondade ajakohastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning nende põllumajandustootjate poolt kasutuselevõtu ergutamine parema juurdepääsu kaudu teadusuuringutele, innovatsioonile, teadmiste vahetamisele ja koolitusele

I.1	Teadmiste jagamine ja innovatsioon: teadmiste jagamisele ja innovatsioonile eraldatavate vahendite osakaal ÜPP eelarvest

R.1PR

Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: Nende isikute arv, kes saavad kasu nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust.

R.2	Nõustamis- ja teadmussiirdesüsteemide sidumine: Nende nõustajate arv, kes saavad toetust põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemidega (AKIS) liitumiseks

R.3	Digitaliseerimine põllumajanduses: ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal

ELi erieesmärgid

Mõjunäitajad

Tulemusnäitajad

Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

I.2	Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega

I.3	Põllumajandusettevõtete sissetulekute muutlikkuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine

I.4	Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine põllumajandustootmise viiside kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sissetulekuga)

I.5	Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel (võrreldes keskmisega)

R.4	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja tingimuslikkusega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.5	Riskijuhtimine: ÜPP riskijuhtimisvahenditest toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal

R.6PR

Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antav täiendav otsetoetuse protsent (võrreldes keskmisega)

R.7PR

Erivajadustega piirkondades asuvate põllumajandusettevõtete toetuse suurendamine: suuremate vajadustega piirkondades hektari kohta antava lisatoetuse protsent (võrreldes keskmisega)

Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

I.6	Põllumajandusettevõtete tootlikkuse suurendamine: põllumajanduse kogutootlikkus

I.7	Tõhus põllumajanduslike toiduainete kaubandus: põllumajanduslike toiduainete import ja eksport

R.8

Keskendumine konkreetsete sektorite põllumajandusettevõtetele:

põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või tõsta kvaliteeti

R.9PR

Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja ajakohastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal

Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

I.8	Põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas: toidutarneahelas esmatootjatele loodav lisaväärtus

R.10PR

Parem tarneahela korraldus: ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal

R.11	Pakkumise koondamine: rakenduskavasid rakendavate tootjaorganisatsioonide või tootjarühmade turustatud toodangu väärtuse osakaal teatavates sektorites

Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada säästvat energiat

I.9	Põllumajanduse kliimamuutustele vastupanu võime parandamine: Põllumajandussektori vastupanuvõime arengu näitaja

I.10	Panustamine kliimamuutuste leevendamisse: kasvuhoonegaaside heide põllumajandusest

I.11	Süsiniku sidumise võimendamine: mulla orgaaniline süsinik põllumajandusmaal

I.12	Säästva energia osakaalu suurendamine põllumajanduses: taastuvenergia kestlik tootmine põllumajandus- ja metsandussektoris

R.12	Kliimamuutustega kohanemine: põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on parandada kliimamuutustega kohanemist

R.13PR

Heitkoguste vähendamine loomakasvatussektoris: loomühikute, sh sõnnikukäitlemiseks toetust saavate loomühikute osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste ja/või ammoniaagi vähendamine

R.14PR

Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine/või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.15	Põllu- ja metsamajandusest ning muudest taastuvatest energiaallikatest saadav taastuvenergia: toetatud investeeringud taastuvenergia, sh bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (MW)

R.16	Kliimaga seotud investeeringud: nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele

R.17PR

Metsastatud maa: metsastamiseks, agrometsanduseks ja metsade taastamiseks toetust saav ala, sh alajaotus

R.18	Investeeringutoetus metsandussektorile: koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks

Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, sh vähendades sõltuvust kemikaalidest

I.13	Mullaerosiooni vähendamine: mõõduka ja suure mullaerosiooniga põllumajandusmaa protsent

I.14	Õhukvaliteedi parandamine: Põllumajandusest tulenev ammoniaagiheide

I.15	Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal

I.16	Toitainete lekke vähendamine: nitraadid põhjavees – nende põhjavee seirepunktide protsent, kus vee nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, nagu on sätestatud direktiivis 91/676/EMÜ

I.17	Veeressurssidele avaldatava surve vähendamine: veekasutuse indeks pluss (WEI+)

I.18	Pestitsiidide säästev ja vähesem kasutamine: pestitsiididega kaasnevad riskid, pestitsiidide kasutamine ja mõju

R.19PR

Mulla kvaliteedi parandamine ja kaitse: kasutatavapõllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.20PR

Õhukvaliteedi parandamine: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada ammoniaagi heitkoguseid

R.21PR

Veekvaliteedi kaitse: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on parandada veekogude kvaliteeti

R.22PR

Toitainete kestlik majandamine: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mis on seotud toitainete tõhustatud majandamisega

R.23PR

Säästev veekasutus: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on parandada veevarude tasakaalu

R.24PR

Pestitsiidide säästev ja vähesem kasutamine: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega ja mis viib pestitsiidide säästva kasutamiseni, eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja kaasnevat mõju, nt pestitsiidide leket

R.25	Keskkonnatoime loomakasvatussektoris: selliste loomühikute osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on parandada keskkonnasäästlikkust

R.26	Loodusvaradega seotud investeeringud: loodusvarade hoidmisega seotud ÜPP tootlikest ja mittetootlikest investeeringutest toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal

R.27	Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu: selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades

R.28

Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus teadmiste ja innovatsiooni kaudu: nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames seoses keskkonna- või kliimaalase tulemuslikkusega

Aidata kaasa elurikkuse kadumise peatamisele ja selle ümber pööramisele, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

I.19	Põllumajandusmaa linnustikupopulatsioonide suurendamine: põllulinnuindeks

I.20	Elurikkuse kaitse tõhustamine: põllumajandusega seotud ühenduse tähtsusega liikide ja elupaikade protsent, mille arvukus/ulatus on stabiilne või suurenev, esitades protsentuaalse alajaotuse looduslike tolmeldajate liikide kohta (3)

I.21	Ökosüsteemiteenuste osutamise tõhustamine: maastikuelemente hõlmava põllumajandusmaa osakaal

I.22	Elurikkuse suurendamine põllumajandussüsteemis: põllukultuuride mitmekesisus

R.29PR

Mahepõllumajanduse arendamine: ÜPP raames mahepõllumajanduse toetust saava kasutatava põllumajandusmaa osakaal, eristades mahepõllumajanduse säilitamist ja sellele üleminekut

R.30PR

Kestliku metsanduse toetamine: sellise metsamaa osakaal, mis on hõlmatud metsade kaitse ja ökosüsteemiteenuste majandamise toetamisega seotud kohustustega

R.31PR

Elupaikade ja liikide säilitamine: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille abil toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sh suure loodusväärtusega põllumajandustavad

R.32	Elurikkusega seotud investeeringud: selliste põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad elurikkusesse panustamiseks ÜPP investeeringutoetust

R.33	Natura 2000 alade majandamise parandamine: Natura 2000 alade osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega

R.34PR

Maastikuelementide säilitamine: kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mis on seotud maastikuelementide, sh hekid ja puud, majandamisega

R.35	Mesilasperede säilitamine: ÜPP raames toetust saavate mesilasperede osakaal

Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja teiste uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades

I.23	Atraktiivsuse suurendamine noorte põllumajandustootjate jaoks: uute põllumajandusettevõtte juhtide ja uute noorte põllumajandusettevõtte juhtide arvu muutumine, sh sooline jaotus

R.36PR

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte põllumajandustootjate arv, sh sooline jaotus

Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sh naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sh ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

I.24	Maapiirkondade töökohtadesse panustamine: tööhõivemäära muutumine maapiirkondades, sh sooline jaotus

I.25	Maapiirkondade majanduskasvu panustamine: sisemajanduse koguprodukti (SKP) elaniku kohta muutumine maapiirkondades

I.26	Õiglasem ÜPP: ÜPP toetuse jaotamine

I.27	Kaasatuse edendamine maapiirkondades: vaesusindeksi muutumine maapiirkondades

R.37	Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: ÜPP projektidega toetatud uued töökohad

R.38	Programmiga LEADER hõlmatus: kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud maapiirkonna osakaal

R.39	Maapiirkondade majanduse arendamine: ÜPP toetusega arendatud maapiirkonna ettevõtete, sealhulgas biomajandusettevõtete arv

R.40	Maapiirkondade majanduse arukas üleminek: toetatud arukate külade strateegiate arv

R.41PR

Euroopa maapiirkondade ühendamine: maapiirkonna osakaal, mis saab kasu ÜPP toetustega parandatud juurdepääsust teenustele ja taristule

R.42	Sotsiaalse kaasatuse edendamine: toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev kestlikult toodetud toit, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsusega võitlemine

I.28	Põllumajandusloomadel antimikroobikumide kasutamise piiramine: antimikroobikumide müük/kasutamine toiduloomade puhul

I.29	Tarbijanõudluse rahuldamine kvaliteetse toidu järele: liidu kvaliteedikavadele ja mahepõllumajanduse põhimõtetele vastava toodangu väärtus

R.43PR

Antimikroobikumide kasutamise piiramine: antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

R.44PR

Loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

Iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine – VÄLJUND

Sekkumisviisid ja nende väljundnäitajad (4)

Sekkumisviisid

Väljundnäitajad (5)

Koostöö (artikkel 77)

O.1	Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide arv

Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine (artikkel 78)

O.2	Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide koostamiseks või rakendamiseks ette nähtud innovatsioonitoetust pakkuvate nõustamismeetmete või -ühikute arv

Horisontaalne näitaja

O.3MO

ÜPP toetuse saajate arv

Baassissetuleku toetus (artikkel 21)

O.4	Baassissetuleku toetust saavate hektarite arv

Väikepõllumajandustootjate toetus (artikkel 28)

O.5	Väikepõllumajandustootjate toetust saavate hektarite arv

Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele (artikkel 30)

O.6	Noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust saavate hektarite arv

Ümberjaotav sissetulekutoetus (artikkel 29)

O.7	Ümberjaotavat sissetulekutoetust saavate hektarite arv

Ökokavad (artikkel 31)

O.8	Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

Riskijuhtimisvahendid (artikkel 76)

O.9	Toetatavate ÜPP riskijuhtimisvahenditega hõlmatud ühikute arv

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus (artikkel 32)

O.10	Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv

O.11	Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud põllumajandusloomade arv

Looduslikud või muud piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud (artikkel 71)

O.12	Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetust saavate hektarite arv, sh jaotus alade liikide kaupa

Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid (artikkel 72)

O.13	Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv

Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused (artikkel 70)

O.14	selliste hektarite arv (v.a metsandus) või muude ühikute arv, mis on hõlmatud keskkonna või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

O.15	Selliste hektarite arv (metsandus) või muude ühikute arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

O.16	Metsastamise ja agrometsandusega seotud hoolduskohustustega hõlmatud hektarite või muude ühikute arv

O.17	Mahepõllumajandustoetust saavate hektarite või muude ühikute arv

O.18	Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

O.19	Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või ühikute arv

Investeeringud (artiklid 73 ja 74)

O.20	Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

O.21	Põllumajandusettevõtetes mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

O.22	Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

O.23	Väljaspool põllumajandusettevõtet mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

O.24	Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamine(artikkel 75)

O.25	Tegevuse alustamise toetust saavate noorte põllumajandustootjate arv

O.26	Tegevuse alustamise toetust saavate uute põllumajandustootjate arv (muud kui punktis O.25 teatatud noored põllumajandustootjad)

O.27	Ettevõtlusega alustamise toetust saavate maapiirkonna ettevõtete arv

Koostöö (artikkel 77)

O.28	Toetust saavate tootjarühmade ja-organisatsioonide arv

O.29	Ametlikes kvaliteedikavades osalemise toetuse saajate arv

O.30	Põlvkondade vahetuseks toetust saavate tegevuste või ühikute arv (välja arvatud tegevuse alustamise toetus)

O.31	Toetatud kohaliku arengu strateegiate (programm LEADER) või ettevalmistavate meetmete arv

O.32	Toetatud muude koostöötegevuste või -ühikute arv (v.a punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus

Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine (artikkel 78)

O.33	Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Horisontaalsed näitaja

O.34MO

Keskkonnatavadega hõlmatud hektarite arv (tingimuslikkuse ja ökokavadega ning põllumajandus- ja metsandusalaste keskkonna- ja kliimamuutuste juhtimise kohustustega hõlmatud füüsilise pindala koondnäitaja)

Teatavatesse sektoritesse sekkumise viisid (artikkel 47)

O.35	Toetatud rakenduskavade arv

Veinisektorisse sekkumise viisid (artikkel 58)

O.36	Veinisektoris toetatud meetmete või ühikute arv

Mesindussektorisse sekkumise viisid (artikkel 55)

O.37	Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

KONTEKSTINÄITAJAD

	Näitaja number	Kontekstinäitaja
Elanikkond	C.01	Rahvaarv kokku
	C.02	Rahvastikutihedus
	C.03	Elanikkonna vanuseline struktuur
Kogupindala	C.04	Kogupindala
Kogupindala	C.05	Maakate
Tööturg	C.06	Tööhõive määr maapiirkondades
	C.07	Töötuse määr maapiirkondades
	C.08	Tööhõive (sektorite, piirkonnatüüpide ja majandustegevuste kaupa)
Majandus	C.09	SKP elaniku kohta
	C.10	Vaesuse määr
	C.11	Kogulisandväärtus sektorite ja piirkonnatüüpide kaupa, põllumajanduses ja esmatootjate osas
Põllumajandusettevõtted ja põllumajandustootjad	C.12	Põllumajanduslikud majapidamised (põllumajandusettevõtted)
	C.13	Põllumajandusettevõtte tööjõud
	C.14	Põllumajandusettevõtte juhtide vanuseline struktuur
	C.15	Põllumajandusettevõtte juhtide põllumajandusalane väljaõpe
	C.16	Uued põllumajandusettevõtte juhid ja uued noored põllumajandusettevõtte juhid
*Põllumajandusmaa	C.17	Kasutatav põllumajandusmaa
	C.18	Niisutatav maa
	C.19	Põllumajandus Natura 2000 aladel
	C.20	Looduslikust ja muust eripärast tingitud piirangutega alad
	C.21	Maastikuelemente hõlmav põllumajandusmaa
	C.22	Põllukultuuride mitmekesisus
Põllumajandusloomad	C.23	Loomühikud
Põllumajandusloomad	C.24	Loomkoormus
Põllumajandustulu ja põllumajandusettevõtte sissetulek	C.25	Põllumajanduslik faktortulu
	C.26	Põllumajandustulu võrdlus mittepõllumajanduslike tööjõukuludega
	C.27	Põllumajandusettevõtte sissetulek põllumajandustootmise viisi, piirkonna ja põllumajandusettevõtte suuruse kaupa looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel
	C.28	Kapitali kogumahutus põhivarasse põllumajanduses
Põllumajanduse tootlikkus	C.29	Tootmistegurite kogutootlikkus põllumajanduses
Põllumajanduse tootlikkus	C.30	Tööjõu tootlikkus põllumajanduses, metsanduses ja toidutööstuses
Põllumajandustoodetega kauplemine	C.31	Põllumajandustoodete import ja eksport
Muu tulutoov tegevus	C.32	Turismitaristu
Põllumajandustavad	C.33	Mahepõllumajandusega hõlmatud põllumajandusmaa
	C.34	Põllumajandustootmise intensiivsus
	C.35	Liidu kvaliteedikavadele ja mahepõllumajanduse põhimõtetele vastava toodangu väärtus
Elurikkus	C.36	Põllulinnuindeks
Elurikkus	C.37	Selliste põllumajandusega seotud liidu tähtsusega liikide ja elupaikade protsent, mille arvukus/ulatus on stabiilne või suurenev
Vesi	C.38	Vee kasutamine põllumajanduses
	C.39	Vee kvaliteet
		Toitainete üldine tasakaal – lämmastik
		Toitainete üldine tasakaal – fosfor
		Nitraadid põhjavees
Muld	C.40	Mulla orgaaniline süsinik põllumajandusmaal
Muld	C.41	Vee põhjustatud mullaerosioon
Energeetika	C.42	Taastuvenergia säästev tootmine põllumajandus- ja metsandussektoris
Energeetika	C.43	Energiakasutus põllumajanduses, metsanduses ja toidutööstuses
Kliima	C.44	Põllumajandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide
	C.45	Põllumajandussektori vastupanuvõime arengu näitaja
	C.46	Katastroofidega seotud otsene põllumajanduskahju
Õhk	C.47	Põllumajandusest tulenev ammoniaagiheide
Tervis	C.48	Antimikroobikumide müük/kasutamine toiduloomade puhul
Tervis	C.49	Pestitsiididega kaasnevad riskid, pestitsiidide kasutamine ja mõju

(1) Suur osa mõjunäitajaid on kogutud muude kanalite kaudu (Euroopa statistika, Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Keskkonnaamet, jne. ) ning neid kasutatakse liidu õigusaktide ja kestliku arengu tegevuskava eesmärkide raames. Andmete kogumise sagedus ei ole alati kord aastas ning võib esineda kahe- kuni kolmeaastaseid viivitusi.

(2) Kaudsed tulemused. Liikmesriikide poolt igal aastal esitatavad andmed, mille eesmärk on jälgida oma ÜPP strateegiakavas kehtestatud sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusamme. Tulemusnäitajad, mis on kohustuslikud tulemuslikkuse hindamiseks ja mida liikmesriigid kasutavad kooskõlas artikli 109 lõike 1 punktiga a, tähistatakse lühendiga „PR“. Liikmesriigid võivad tulemuslikkuse hindamiseks kasutada lisaks lühendiga „PR“ tähistatutele ka muid käesolevas lisas sätestatud asjakohaseid tulemusnäitajaid.

(3) Tolmeldajaid käsitlevate suundumuste hindamiseks kasutatakse asjakohaseid liidu meetmeid tolmeldajaid käsitlevate näitajate kohta, eelkõige tolmeldajate näitajaid ja muid meetmeid, mis on vastu võetud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 (komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis) sätestatud juhtimisraamistiku raames, võttes aluseks tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse (komisjoni 1. juuni 2018. aasta teatis).

(4) Liikmesriikide iga-aastased andmed deklareeritud kulude kohta.

(5) Väljundinäitajad, mida kasutatakse üksnes seireks, tähistatakse lühendiga „MO“.

II LISA

ARTIKLI 10 KOHANE WTO OMAMAINE TOETUS

Sekkumisviis

Käesoleva määruse viide

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt (nn roheline kast)

Baassissetuleku toetus

III jaotise II peatüki 2. jao 2. alajagu

5	(kui rakendamine ei toimu toetusõiguste alusel)

6	(kui rakendamine toimub toetusõiguste alusel)

Ümberjaotav sissetulekutoetus

Artikkel 29

5	(kui seotud baassissetuleku toetust ei rakendata toetusõiguste alusel)

6	(kui seotud baassissetuleku toetust rakendatakse toetusõiguste alusel)

Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

Artikkel 30

5	(kui seotud baassissetuleku toetust ei rakendata toetusõiguste alusel)

6	(kui seotud baassissetuleku toetust rakendatakse toetusõiguste alusel)

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad (ökokavad)

Artikli 31 lõike 7 esimese lõigu punkt a

5	(kui seotud baassissetuleku toetust ei rakendata toetusõiguste alusel)

6	(kui seotud baassissetuleku toetust rakendatakse toetusõiguste alusel)

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad (ökokavad)

Artikli 31 lõike 7 esimese lõigu punkt b

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, teadusuuringutesse ning eksperimentaalsetesse ja uuenduslikesse tootmismeetoditesse ja muudesse meetmetesse sellistes valdkondades nagu:

Artikli 47 lõike 1 punkt a

2, 11 või 12

—	mullakaitse, sealhulgas mulla süsinikusisalduse tõstmine ja mullastruktuuri parandamine ning saasteainete vähendamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt i

—	veekasutuse ja mõistliku veevarude majandamise parandamine, sealhulgas vee säästmine, veekaitse ja kuivendamine;

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt ii

—	ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimine ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud sortide, tõugude ning viljelustavade arendamise ja kasutamise edendamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt iii

—	energiasäästu ja -tõhususe ning taastuvenergia kasutamise suurendamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt iv

11 või 12

—	ökoloogiline pakendamine ainult teadusuuringute ja eksperimentaaltootmise valdkonnas

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt v

—	bioturvalisus, loomatervis ning loomade heaolu

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt vi

—	heitkoguste ja jäätmete vähendamine, kõrvalsaaduste kasutamise, sh nende taaskasutamine ja väärindamine, ning jäätmekäitluse parandamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt vii

11 või 12

—	kahjurikindluse parandamine ja pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskide ja mõju vähendamine, sh integreeritud taimekaitse meetodite rakendamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt viii

2, 11 või 12

—	vastupanuvõime parandamine loomahaigustele ja veterinaarravimite, sealhulgas antibiootikumide kasutamise vähendamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt ix

—	elurikkust soodustavate elupaikade loomine ja säilitamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt x

—	tootekvaliteedi parandamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt xi

—	geneetiliste ressursside parandamine

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt xii

—	töötingimuste parandamine ja tööandja kohustuste ning töötervishoiu ja tööohutusnõuete täitmise tagamine kooskõlas direktiividega 89/391/EMÜ, 2009/104/EÜ ja (EL) 2019/1152

Artikli 47 lõike 1 punkti a alapunkt xiii

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – nõustamisteenused ja tehniline abi

Artikli 47 lõike 1 punkt b

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – koolitus ja parimate tavade vahetamine

Artikli 47 lõike 1 punkt c

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – mahepõllumajanduslik või integreeritud tootmine

Artikli 47 lõike 1 punkt d

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – meetmed, mille eesmärk on suurendada transpordi ning säilitamise kestlikkust ja tõhusust

Artikli 47 lõike 1 punkt e

11, 12 või 2

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – müügiedendus, teavitustegevus ja turustamine

Artikli 47 lõike 1 punkt f

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – kvaliteedikavad

Artikli 47 lõike 1 punkt g

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – jälgitavus- ja sertifitseerimissüsteemid

Artikli 47 lõike 1 punkt h

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine

Artikli 47 lõike 1 punkt i

11, 2 või 12

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – ühisfondid

Artikli 47 lõike 2 punkt a

7 või 2

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid –investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse

Artikli 47 lõike 2 punkt b

11 või 2

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – viljapuu- või oliiviistandike taasistutamine

Artikli 47 lõike 2 punkt d

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – kariloomade taastamine pärast tervishoiu kaalutlustel toimunud või looduskatastroofidest tingitud kaotusi

Artikli 47 lõike 2 punkt e

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – juhendamine

Artikli 47 lõike 2 punkt j

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – kolmandate riikide fütosanitaarnõuete rakendamine ja juhtimine

Artikli 47 lõike 2 punkt k

Puu- ja köögivilja-, humala-, oliiviõli- ja lauaoliivisektor ning muud artikli 42 punktis f osutatud sektorid – teavitamismeetmed

Artikli 47 lõike 2 punkt l

Mesindussektor – nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate kogemuste vahetamine

Artikli 55 lõike 1 punkt a

Mesindussektor – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed, sealhulgas võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega

Artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkt i

11 või 12 või 2

Mesindussektor – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed, sealhulgas ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimine, majandamispraktikate arendamine ja kasutamine

Artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkt ii

11 või 12 või 2

Mesindussektor – laboratooriumide toetamine

Artikli 55 lõike 1 punkt c

Mesindussektor – teadusprogrammid

Artikli 55 lõike 1 punkt e

Mesindussektor – müügiedendus, teavitustegevus ja turustamine

Artikli 55 lõike 1 punkt f

Mesindussektor – tootekvaliteedi parandamine

Artikli 55 lõike 1 punkt g

Veinisektor – ümberkorraldamine ja muutmine

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt a

8, 11 või 12

Veinisektor – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Veinisektor – materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud innovatsiooni

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt e

Veinisektor – nõustamisteenused

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt f

Veinisektor – teavitustegevus

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt h

Veinisektor – veiniturismi edendamine

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt i

Veinisektor – turu tundmise parandamine

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt j

Veinisektor – müügiedendus ja teavitustegevus

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt k

Veinisektor – ühisfondide halduskulud

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt l

Veinisektor – investeeringud kestlikkuse parandamiseks

Artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punkt m

11 või 12 või 2

Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

Artikkel 70

Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud

Artikkel 71

Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid

Artikkel 72

Investeeringud

Artikkel 73

11 või 8

Investeeringud niisutusse

Artikkel 74

Koostöö

Artikkel 77

Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

Artikkel 78

III LISA

ARTIKLI 12 KOHASED TINGIMUSLIKKUSE REEGLID

KMN: kohustuslikud majandamisnõuded

HPK: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid

Pindala

Põhiküsimus

Nõuded ja standardid

Standardi peamine eesmärk

Kliima ja keskkond

Kliimamuutused

(nende leevendamine ja nendega kohanemine)

HPK 1

Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes

Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %

Põllumajandusliku otstarbe muutmise vastased üldised kaitsemeetmed süsinikuvaru säilitamiseks

HPK 2

Märg- ja turbaalade kaitse (1)

Süsinikurikaste muldade kaitse

HPK 3

Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel

Mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine

Vesi

KMN 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1):

artikli 11 lõike 3 punkt e ning punkt h, mis on seotud fosfaatide hajureostusallikate kontrollimise suhtes kohaldatavate kohustuslike nõuetega

KMN 2

Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1):

artiklid 4 ja 5

HPK 4

Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine (2)

Jõgede kaitse reostuse ja äravoolu eest

Muld

(kaitse ja kvaliteet)

HPK 5

Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurgaga arvestamine.

Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav minimaalne maakasutus erosiooni piiramiseks

HPK 6

Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel (3)

Mulla kaitse kõige kriitilisematel perioodidel

HPK 7

Külvikord põllumaal, v.a vees kasvavad põllumajanduskultuurid (4)

Mulla potentsiaali säilitamine

Elurikkus ja maastik

(kaitse ja kvaliteet)

KMN 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7):

artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4

KMN 4

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7):

artikli 6 lõiked 1 ja 2

HPK 8

—	Tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal (5)

—	Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all.

—	Kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % oma põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 31 lõikega 6, on käesoleva HPK standardi täitmisega seotud osa suurus piiratud 3 %-ga.

—	Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil, kui see hõlmab ka püüdekultuure või lämmastikku siduvaid kultuure, haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata, sellest 3 % on kesa või tootmisega mitteseotud objektide all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3.

—	Maastikuelementide säilitamine

—	Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

—	Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus)

Tootmisega mitteseotud objektide ja maa-ala säilitamine, et suurendada elurikkust

HPK 9

Keeld muuta või künda Natura 2000 aladel asuvaid keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks liigitatud püsirohumaid

Elupaikade ja liikide kaitse

Rahva- ja taimetervis

Toiduohutus

KMN 5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1):

artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1 (6) ning artiklid 18, 19 ja 20

KMN 6

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3):

artikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7

Taimekaitsevahendid

KMN 7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1):

artikli 55 esimene ja teine lause

KMN 8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71):

artikli 5 lõige 2 ja artikli 8 lõiked 1–5; artikkel 12 seoses piirangutega, mida kohaldatakse pestitsiidide kasutamise suhtes direktiivi 2000/60/EÜ ja Natura 2000 võrgustikku käsitlevate õigusaktide põhjal kindlaks määratletud kaitsealadel;

artikli 13 lõiked 1 ja 3, milles käsitletakse pestitsiidide käitlemist ja ladustamist ning pestitsiidijääkide töötlemist.

Loomade heaolu

KMN 9

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7):

artiklid 3 ja 4

KMN 10

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5):

artiklid 3 ja 4

KMN 11

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23):

artikkel 4

(1) Liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades ette näha, et seda HPKd kohaldatakse alles alates taotlusaastast 2024 või 2025. Sellisel juhul näitavad liikmesriigid, et viivitus on vajalik juhtimissüsteemi sisseseadmiseks vastavalt üksikasjalikule planeerimisele.

HPK 2. nõude kehtestamisel tagavad liikmesriigid, et asjaomasel maal võib säilitada põllumajandusliku tegevuse, mis võimaldab kvalifitseerida maa põllumajandusmaaks.

(2) Käesoleva HPK standardi kohased puhverribad vooluveekogude ääres peavad üldjuhul ja kooskõlas liidu õigusega olema vähemalt kolm meetrit laiad ribad, kus ei kasutata pestitsiide ja väetisi.

Märkimisväärsete veeärastus- ja niisutuskraavidega aladel võivad liikmesriigid selle ala puhul asjakohaselt põhjendatud juhtudel kohandada miinimumlaiust vastavalt liikmesriigi kohalikele oludele.

(3) Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid miinimumnõudeid asjaomastes piirkondades kohandada, et võtta arvesse talveperioodi pikkusest ja karmusest tulenevat lühikest vegetatsiooniperioodi.

(4) Külvikord on põllukultuuri vahetamine põllu tasandil vähemalt kord aastas (v.a mitmeaastaste põllukultuuride, rohu ja muude rohttaimede ning kesa puhul), sealhulgas asjakohaselt majandatavad järelkultuurid.

Võttes arvesse põllumajandusmeetodite ja agroklimaatiliste tingimuste erinevust, võivad liikmesriigid lubada asjaomastes piirkondades muid liblikõielisi kultuure hõlmavaid tõhusa külvikorra tavasid või põllukultuuride mitmekesistamise tavasid, mille eesmärk on parandada ja säilitada mulla potentsiaali kooskõlas käesoleva HPK standardi eesmärkidega.

Liikmesriigid võivad selle standardi kohase kohustuse täitmisest vabastada põllumajanduslikud majapidamised:

a)	kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesana, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina;

b)	kus üle 75 % toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, seda kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks või selliste põllukultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad kas olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina, või

c)	mille põllumaa suurus on kuni kümme hektarit. Liikmesriigid võivad kehtestada ühe põllukultuuriga kaetud pindala ülempiiri, et vältida suuri monokultuure. Määruse (EL) 2018/848 kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootjad loetakse sellele HPK standardile vastavaks.

(5) Liikmesriigid võivad selle taande kohase kohustuse täitmisest vabastada põllumajanduslikud majapidamised:

a)	kus üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesana, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina;

b)	kus üle 75 % toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, seda kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks või selliste põllukultuuride kasvatamiseks, mis kasvavad kas olulisel osal aastast või olulise osa kasvutsüklist vees, või kõnealuste kasutusviiside kombinatsioonina, või

mille põllumaa suurus on kuni kümme hektarit.

Liikmesriigid, kus üle 50 % kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga, võivad selles taandes sätestatud kohustuse täitmisest vabastada põllumajanduslikud majapidamised, mis asuvad sellistel aladel, mille need liikmesriigid on määratlenud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 1 punktiga a või b, tingimusel et üle 50 % käesoleva lõigu teises lauses osutatud üksuse maismaal asuvast pindalast on kaetud metsaga ning et metsamaa suhe põllumajandusmaasse on suurem kui 3:1. Metsaga kaetud ala ning metsamaa suhet põllumajandusmaasse hinnatakse LAU2 tasandiga samaväärse ala tasandil või muu selgelt piiritletud üksuse tasandil, mis katab ühtainsat selgelt piiritletud ühtset geograafilist ala, kus on sarnased põllumajanduslikud tingimused.

(6) Mida on eelkõige rakendatud järgmiste õigusaktidega:

—	määruse (EÜ) nr 470/2009 artikkel 14 ja määruse (EÜ) nr 37/2010 lisa;

—	määrus (EÜ) nr 852/2004: artikli 4 lõige 1 ja I lisa A osa II jao punkti 4 alapunktid g, h ja j, punkti 5 alapunktid f ja h ning punkt 6; III jao punkti 8 alapunktid a, b, d, e ning punkti 9 alapunktid a ja c;

—

määrus (EÜ) nr 853/2004: artikli 3 lõige 1, III lisa IX jao I peatüki I osa punkti 1 alapunktid b, c, d, e; I osa punkti 2 alapunkti a punktid i, ii, iii, alapunkti b punktid i ja ii ning alapunkt c; I osa punkt 3; I osa punkt 4; I osa punkt 5; II osa A jao punktid 1, 2, 3, 4; II osa B jao punkti 1 alapunktid a, d, punkt 2, punkti 4 alapunktid a, b, III lisa X jao I peatüki I osa punkt 1;

—

määrus (EÜ) nr 183/2005: artikli 5 lõiked 1, 5 ja 6 ning I lisa A osa I jaotise punkti 4 alapunktid e ja g; II jaotise punkti 2 alapunktid a, b ja e ja III lisa (pealkirja „Söötmine“ punkti 1 (pealkirjaga „Ladustamine“) esimene ja viimane lause ning punkti 2 (pealkirjaga „Jaotamine“) kolmas lause), ning

—	määrus (EÜ) nr 396/2005: artikkel 18.

IV LISA

ARTIKLI 14 KOHASED SOTSIAALSE TINGIMUSLIKKUSE REEGLID

Pindala	Kohaldatavad õigusaktid	Asjakohased sätted	Nõuded
Tööhõive	Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused Direktiiv (EL) 2019/1152	Artikkel 3	Töötingimused tuleb esitada kirjalikult (tööleping)
		Artikkel 4	Tuleb tagada, et põllumajanduses töötamine toimub töölepingu alusel
		Artikkel 5	Tööleping tuleb esitada esimese seitsme tööpäeva jooksul
		Artikkel 6	Töösuhte muudatused tuleb esitada dokumendi vormis
		Artikkel 8	Katseaeg
		Artikkel 10	Töö minimaalse prognoositavusega seotud tingimused
		Artikkel 13	Kohustuslik koolitus
Tervis ja ohutus	Meetmed, millega soodustatakse töötajate tervise ja ohutuse parandamist Direktiiv 89/391/EMÜ	Artikkel 5	Üldsätted, millega kehtestatakse tööandja kohustus tagada töötajate ohutus ja tervis
		Artikkel 6	Tööandjate üldine kohustus võtta ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas riskide ennetamine ning teabe ja väljaõppe andmine
		Artikkel 7	Kaitse- ja ennetusmeetmed: tuleb määrata üks või mitu töötajat, kes tegelevad tervise ja ohutuse alaste küsimustega, või tuleb kasutada ettevõtteväliseid pädevaid teenistusi
		Artikkel 8	Tööandja peab võtma meetmeid, mida on vaja esmaabi andmiseks, tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks
		Artikkel 9	Tööandjate kohustused seoses riskide hindamisega, kaitsemeetmete rakendamise ja kaitsevahendite kasutamisega ning tööõnnetuste registreerimise ja nendest teatamisega
		Artikkel 10	Töötajate teavitamine ohutus- ja terviseriskidest ning kaitse- ja ennetusmeetmetest
		Artikkel 11	Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine kõiki tööohutuse ja töötervishoiuga seotud küsimusi käsitlevates aruteludes
		Artikkel 12	Tööandja peab tagama, et töötajad saavad asjakohast ohutuse ja tervise alast koolitust
	Töötajate töövahendite kasutamisele esitatavad ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded Direktiiv 2009/104/EÜ	Artikkel 3	Üldised kohustused tagada, et töövahendid sobivad töötajate tööülesannete täitmiseks ilma ohutust või tervist kahjustamata
		Artikkel 4	Töövahendeid käsitlevad eeskirjad peavad vastama direktiivile ja kehtestatud miinimumnõuetele ja neid tuleb nõuetekohaselt hooldada
		Artikkel 5	Töövahendite kontrollimine – seadmeid peavad pärast paigaldamist ja seejärel regulaarselt kontrollima pädevad isikud
		Artikkel 6	Töövahendid, millega kaasnevad eririskid, võivad kasutada üksnes isikud, kellele see on ülesandeks tehtud, ning kõiki parandus-, ümberseadistus- ja hooldustöid peavad tegema selleks määratud töötajad
		Artikkel 7	Ergonoomia ja töötervishoid
		Artikkel 8	Töötajatele tuleb anda piisavat teavet ja asjakohasel juhul kirjalikke juhiseid töövahendite kasutamise kohta
		Artikkel 9	Töötajad peavad saama piisava väljaõppe

V LISA

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 87 LÕIKE 1 ESIMESES LÕIGUS

(jooksevhindades, eurodes)
Kalendriaasta	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	494 925 924	494 925 924	494 925 924	494 925 924	494 925 924
Bulgaaria	808 442 754	817 072 343	825 701 932	834 331 520	834 331 520
Tšehhi	854 947 297	854 947 297	854 947 297	854 947 297	854 947 297
Taani	862 367 277	862 367 277	862 367 277	862 367 277	862 367 277
Saksamaa	4 915 695 459	4 915 695 459	4 915 695 459	4 915 695 459	4 915 695 459
Eesti	196 436 567	199 297 294	202 158 021	205 018 748	205 018 748
Iirimaa	1 186 281 996	1 186 281 996	1 186 281 996	1 186 281 996	1 186 281 996
Kreeka	2 075 656 043	2 075 656 043	2 075 656 043	2 075 656 043	2 075 656 043
Hispaania	4 874 879 750	4 882 179 366	4 889 478 982	4 896 778 599	4 896 778 599
Prantsusmaa	7 285 000 537	7 285 000 537	7 285 000 537	7 285 000 537	7 285 000 537
Horvaatia	374 770 237	374 770 237	374 770 237	374 770 237	374 770 237
Itaalia	3 628 529 155	3 628 529 155	3 628 529 155	3 628 529 155	3 628 529 155
Küpros	47 647 540	47 647 540	47 647 540	47 647 540	47 647 540
Läti	349 226 285	354 312 105	359 397 925	364 483 744	364 483 744
Leedu	587 064 372	595 613 853	604 163 335	612 712 816	612 712 816
Luksemburg	32 747 827	32 747 827	32 747 827	32 747 827	32 747 827
Ungari	1 243 185 165	1 243 185 165	1 243 185 165	1 243 185 165	1 243 185 165
Malta	4 594 021	4 594 021	4 594 021	4 594 021	4 594 021
Madalmaad	717 382 327	717 382 327	717 382 327	717 382 327	717 382 327
Austria	677 581 846	677 581 846	677 581 846	677 581 846	677 581 846
Poola	3 092 416 671	3 123 600 494	3 154 784 317	3 185 968 140	3 185 968 140
Portugal	613 619 128	622 403 166	631 187 204	639 971 242	639 971 242
Rumeenia	1 946 921 018	1 974 479 078	2 002 037 137	2 029 595 196	2 029 595 196
Sloveenia	131 530 052	131 530 052	131 530 052	131 530 052	131 530 052
Slovakkia	400 894 402	405 754 516	410 614 629	415 474 743	415 474 743
Soome	519 350 246	521 168 786	522 987 325	524 805 865	524 805 865
Rootsi	686 131 966	686 360 116	686 588 267	686 816 417	686 816 417

VI LISA

ARTIKLI 42 PUNKTIS F OSUTATUD TOODETE LOETELU

CN-kood	Kirjeldus
ex 0101	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid:
	– hobused
0101 21 00	– – tõupuhtad aretusloomad (1):
0101 29	– – muud:
0101 29 10	– – – tapaloomad
0101 29 90	– – – muud
0101 30 00	– eeslid
0101 90 00	– muud
ex 0103	Elussead:
0103 10 00	– tõupuhtad aretusloomad (2)
ex 0106	Muud elusloomad:
0106 14 10	– koduküülikud
ex 0106 19 00	– – muud: põhjapõdrad ja hirved
0106 33 00	– – jaanalinnud; emud (Dromaius novaehollandiae)
0106 39 10	– – – tuvid
0106 39 80	– – – muud linnud
ex 0205 00	Värske, jahutatud või külmutatud hobuseliha
ex 0208	Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:
ex 0208 10 10	– – koduküülikute liha
ex 0208 90 10	– – kodutuvi liha
ex 0208 90 30	– – ulukiliha, v.a küüliku ja jänese
ex 0208 90 60	– – põhjapõdraliha
ex 0407	Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:
0407 19 90	– viljastatud munad, muud kui kodulindude munad
0407 29 90	– muud värsked munad, muud kui kodulindude munad
0407 90 90	– muud munad, muud kui kodulindude munad
0701	Kartulid, värsked või jahutatud
ex 0713	Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata):
ex 0713 10	– herned (Pisum sativum):
0713 10 90	– – muud kui seemneks
ex 0713 20 00	– kikerherned (nuudid):
	– – muud kui seemneks
	– aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):
ex 0713 31 00	– – aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek:
	– – – muud kui seemneks
ex 0713 32 00	– – kandilised aedoad e asukioad (Phaseolus või Vigna angularis):
	– – – muud kui seemneks
ex 0713 33	– – harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris):
0713 33 90	– – – muud kui seemneks
ex 0713 34 00	– – maaoad (Vigna subterranea või Voandzeia subterranea):
	– – – muud kui seemneks
ex 0713 35 00	– – silmoad (Vigna unguiculata):
	– – – muud kui seemneks
ex 0713 39 00	– – muud:
	– – – muud kui seemneks
ex 0713 40 00	– läätsed:
	– – muud kui seemneks
ex 0713 50 00	– põldoad (Vicia faba var. major) ja söödaoad (Vicia faba var. equina ja Vicia faba var. minor):
	– – muud kui seemneks
ex 0713 60 00	– harilikud tuviherned (Cajanus cajan):
	– – muud kui seemneks
ex 0713 90 00	– muud:
	– – muud kui seemneks
1201 90 00	Sojauba, purustatud või purustamata, v.a seemned
1202 41 00	Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata, v.a seemned
1202 42 00	Maapähkel, röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüditud, purustatud või purustamata, v.a seemned
1203 00 00	Kopra
1204 00 90	Linaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1205 10 90	Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1205 90 00	Muud rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1206 00 91	Päevalilleseemned, kooritud; halli- ja valgetriibulise kestaga, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1206 00 99	Muud päevalilleseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 29 00	Puuvillaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 40 90	Seesamiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 50 90	Sinepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 60 00	– safloori (Carthamus tinctorius) seemned
1207 91 90	Unimagunaseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
1207 99 91	Kanepiseemned, purustatud või purustamata, v.a seemneks
ex 1207 99 96	Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata, v.a seemneks
ex 1209 29 50	– – – lupiiniseemned, v.a seemneks
ex 1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud (välja arvatud IX osas CN-koodi ex 1211 90 86 all loetletud tooted)
1212 94 00	Sigurijuured
ex 1214	Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena:
ex 1214 10 00	– lutsernijahu ja -graanulid:
	– – – v.a kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud või muul viisil kuivatatud ja jahvatatud lutsern
ex 1214 90	– muud:
1214 90 10	– – söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad
ex 1214 90 90	– – muud, v.a:
	– – – esparsett, ristik, lupiin, vikk jm kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud söödad, v.a hein, söödakapsas ja heina sisaldavad tooted
	– – – esparsett, ristik, lupiin, vikk, mesikas, kikerhernes ja harilik nõiahammas, muul viisil kuivatatud ja jahvatatud
ex 2206	Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata:
ex 2206 00 31 kuni ex 2206 00 89	– kääritatud joogid, muu kui piquette
5201	Puuvill, kraasimata ja kammimata

(1) Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud tingimusi (vt määrust (EL 2016/1012 ja komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus) (ELT L 59, 3.3.2015, lk 1)).

(2) Määrus (EL) 2016/2012.

VII LISA

LIIKMESRIIKIDELE ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED (EELARVEAASTA KOHTA) VEINISEKTORISSE SEKKUMISE VIISIDELE, NAGU ON OSUTATUD ARTIKLI 88 LÕIKES 1

	Eurodes (jooksevhindades)
Bulgaaria	25 721 000
Tšehhi	4 954 000
Saksamaa	37 381 000
Kreeka	23 030 000
Hispaania	202 147 000
Prantsusmaa	269 628 000
Horvaatia	10 410 000
Itaalia	323 883 000
Küpros	4 465 000
Leedu	43 000
Ungari	27 970 000
Austria	13 155 000
Portugal	62 670 000
Rumeenia	45 844 000
Sloveenia	4 849 000
Slovakkia	4 887 000

VIII LISA

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 87 LÕIKE 1 TEISES LÕIGUS

(jooksevhindades, eurodes)
Kalendriaasta	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Bulgaaria	2 557 820	2 557 820	2 557 820	2 557 820	2 557 820
Kreeka	183 996 000	183 996 000	183 996 000	183 996 000	183 996 000
Hispaania	59 690 640	59 690 640	59 690 640	59 690 640	59 690 640
Portugal	177 589	177 589	177 589	177 589	177 589

IX LISA

LIIKMESRIIKIDELE OTSETOETUSTEKS ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED (V.A PUUVILLATOETUS JA ENNE SUMMADE ÜMBERPAIGUTAMIST), MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 87 LÕIKE 1 KOLMANDAS LÕIGUS

(jooksevhindades, eurodes)
Kalendriaasta	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	494 925 924	494 925 924	494 925 924	494 925 924	494 925 924
Bulgaaria	805 884 934	814 514 523	823 144 112	831 773 700	831 773 700
Tšehhi	854 947 297	854 947 297	854 947 297	854 947 297	854 947 297
Taani	862 367 277	862 367 277	862 367 277	862 367 277	862 367 277
Saksamaa	4 915 695 459	4 915 695 459	4 915 695 459	4 915 695 459	4 915 695 459
Eesti	196 436 567	199 297 294	202 158 021	205 018 748	205 018 748
Iirimaa	1 186 281 996	1 186 281 996	1 186 281 996	1 186 281 996	1 186 281 996
Kreeka	1 891 660 043	1 891 660 043	1 891 660 043	1 891 660 043	1 891 660 043
Hispaania	4 815 189 110	4 822 488 726	4 829 788 342	4 837 087 959	4 837 087 959
Prantsusmaa	7 285 000 537	7 285 000 537	7 285 000 537	7 285 000 537	7 285 000 537
Horvaatia	374 770 237	374 770 237	374 770 237	374 770 237	374 770 237
Itaalia	3 628 529 155	3 628 529 155	3 628 529 155	3 628 529 155	3 628 529 155
Küpros	47 647 540	47 647 540	47 647 540	47 647 540	47 647 540
Läti	349 226 285	354 312 105	359 397 925	364 483 744	364 483 744
Leedu	587 064 372	595 613 853	604 163 335	612 712 816	612 712 816
Luksemburg	32 747 827	32 747 827	32 747 827	32 747 827	32 747 827
Ungari	1 243 185 165	1 243 185 165	1 243 185 165	1 243 185 165	1 243 185 165
Malta	4 594 021	4 594 021	4 594 021	4 594 021	4 594 021
Madalmaad	717 382 327	717 382 327	717 382 327	717 382 327	717 382 327
Austria	677 581 846	677 581 846	677 581 846	677 581 846	677 581 846
Poola	3 092 416 671	3 123 600 494	3 154 784 317	3 185 968 140	3 185 968 140
Portugal	613 441 539	622 225 577	631 009 615	639 793 653	639 793 653
Rumeenia	1 946 921 018	1 974 479 078	2 002 037 137	2 029 595 196	2 029 595 196
Sloveenia	131 530 052	131 530 052	131 530 052	131 530 052	131 530 052
Slovakkia	400 894 402	405 754 516	410 614 629	415 474 743	415 474 743
Soome	519 350 246	521 168 786	522 987 325	524 805 865	524 805 865
Rootsi	686 131 966	686 360 116	686 588 267	686 816 417	686 816 417

X LISA

LIIKMESRIIKIDELE ETTE NÄHTUD RAHAERALDISED (EELARVEAASTA KOHTA) MESINDUSSEKTORISSE SEKKUMISE VIISIDELE, NAGU ON OSUTATUD ARTIKLI 88 LÕIKES 2

	Eurodes (jooksevhindades)
Belgia	422 967
Bulgaaria	2 063 885
Tšehhi	2 121 528
Taani	295 539
Saksamaa	2 790 875
Eesti	140 473
Iirimaa	61 640
Kreeka	6 162 645
Hispaania	9 559 944
Prantsusmaa	6 419 062
Horvaatia	1 913 290
Itaalia	5 166 537
Küpros	169 653
Läti	328 804
Leedu	549 828
Luksemburg	30 621
Ungari	4 271 227
Malta	14 137
Madalmaad	295 172
Austria	1 477 188
Poola	5 024 968
Portugal	2 204 232
Rumeenia	6 081 630
Sloveenia	649 455
Slovakkia	999 973
Soome	196 182
Rootsi	588 545

XI LISA

LIIKMESRIIKIDELE MAAELU ARENGUSSE SEKKUMISE VIISIDELE ETTE NÄHTUD LIIDU TOETUSE JAOTUS (2023–2027), MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 89 LÕIKES 3

(jooksevhindades; eurodes)
Aasta	2023	2024	2025	2026	2027	2023–2027 kokku
Belgia	82 800 894	82 800 894	82 800 894	82 800 894	82 800 894	414 004 470
Bulgaaria	282 162 644	282 162 644	282 162 644	282 162 644	282 162 644	1 410 813 220
Tšehhi	259 187 708	259 187 708	259 187 708	259 187 708	259 187 708	1 295 938 540
Taani	75 934 060	75 934 060	75 934 060	75 934 060	75 934 060	379 670 300
Saksamaa	1 092 359 738	1 092 359 738	1 092 359 738	1 092 359 738	1 092 359 738	5 461 798 690
Eesti	88 016 648	88 016 648	88 016 648	88 016 648	88 016 648	440 083 240
Iirimaa	311 640 628	311 640 628	311 640 628	311 640 628	311 640 628	1 558 203 140
Kreeka	556 953 600	556 953 600	556 953 600	556 953 600	556 953 600	2 784 768 000
Hispaania	1 080 382 825	1 080 382 825	1 080 382 825	1 080 382 825	1 080 382 825	5 401 914 125
Prantsusmaa	1 459 440 070	1 459 440 070	1 459 440 070	1 459 440 070	1 459 440 070	7 297 200 350
Horvaatia	297 307 401	297 307 401	297 307 401	297 307 401	297 307 401	1 486 537 005
Itaalia	1 349 921 375	1 349 921 375	1 349 921 375	1 349 921 375	1 349 921 375	6 749 606 875
Küpros	23 770 514	23 770 514	23 770 514	23 770 514	23 770 514	118 852 570
Läti	117 495 173	117 495 173	117 495 173	117 495 173	117 495 173	587 475 865
Leedu	195 495 162	195 495 162	195 495 162	195 495 162	195 495 162	977 475 810
Luksemburg	12 310 644	12 310 644	12 310 644	12 310 644	12 310 644	61 553 220
Ungari	416 869 149	416 869 149	416 869 149	416 869 149	416 869 149	2 084 345 745
Malta	19 984 497	19 984 497	19 984 497	19 984 497	19 984 497	99 922 485
Madalmaad	73 268 369	73 268 369	73 268 369	73 268 369	73 268 369	366 341 845
Austria	520 024 752	520 024 752	520 024 752	520 024 752	520 024 752	2 600 123 760
Poola	1 320 001 539	1 320 001 539	1 320 001 539	1 320 001 539	1 320 001 539	6 600 007 695
Portugal	540 550 620	540 550 620	540 550 620	540 550 620	540 550 620	2 702 753 100
Rumeenia	967 049 892	967 049 892	967 049 892	967 049 892	967 049 892	4 835 249 460
Sloveenia	110 170 192	110 170 192	110 170 192	110 170 192	110 170 192	550 850 960
Slovakkia	259 077 909	259 077 909	259 077 909	259 077 909	259 077 909	1 295 389 545
Soome	354 549 956	354 549 956	354 549 956	354 549 956	354 549 956	1 772 749 780
Rootsi	211 889 741	211 889 741	211 889 741	211 889 741	211 889 741	1 059 448 705
EL-27 kokku	12 078 615 700	12 078 615 700	12 078 615 700	12 078 615 700	12 078 615 700	60 393 078 500
Tehniline abi (0,25 %)	30 272 220	30 272 220	30 272 220	30 272 220	30 272 220	151 361 100
Kokku	12 108 887 920	12 108 887 920	12 108 887 920	12 108 887 920	12 108 887 920	60 544 439 600

XII LISA

ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTIS g OSUTATUD ERIEESMÄRGI SAAVUTAMISEKS RESERVEERITUD MIINIMUMERALDISED

(jooksevhindades, eurodes)
Kalendriaasta	2023	2024	2025	2026	2027 ja järgnevad aastad
Belgia	14 847 778	14 847 778	14 847 778	14 847 778	14 847 778
Bulgaaria	24 176 548	24 435 436	24 694 323	24 953 211	24 953 211
Tšehhi	25 648 419	25 648 419	25 648 419	25 648 419	25 648 419
Taani	25 871 018	25 871 018	25 871 018	25 871 018	25 871 018
Saksamaa	147 470 864	147 470 864	147 470 864	147 470 864	147 470 864
Eesti	5 893 097	5 978 919	6 064 741	6 150 562	6 150 562
Iirimaa	35 588 460	35 588 460	35 588 460	35 588 460	35 588 460
Kreeka	56 749 801	56 749 801	56 749 801	56 749 801	56 749 801
Hispaania	144 455 673	144 674 662	144 893 650	145 112 639	145 112 639
Prantsusmaa	218 550 016	218 550 016	218 550 016	218 550 016	218 550 016
Horvaatia	11 243 107	11 243 107	11 243 107	11 243 107	11 243 107
Itaalia	108 855 875	108 855 875	108 855 875	108 855 875	108 855 875
Küpros	1 429 426	1 429 426	1 429 426	1 429 426	1 429 426
Läti	10 476 789	10 629 363	10 781 938	10 934 512	10 934 512
Leedu	17 611 931	17 868 416	18 124 900	18 381 384	18 381 384
Luksemburg	982 435	982 435	982 435	982 435	982 435
Ungari	37 295 555	37 295 555	37 295 555	37 295 555	37 295 555
Malta	137 821	137 821	137 821	137 821	137 821
Madalmaad	21 521 470	21 521 470	21 521 470	21 521 470	21 521 470
Austria	20 327 455	20 327 455	20 327 455	20 327 455	20 327 455
Poola	92 772 500	93 708 015	94 643 530	95 579 044	95 579 044
Portugal	18 403 246	18 666 767	18 930 288	19 193 810	19 193 810
Rumeenia	58 407 631	59 234 372	60 061 114	60 887 856	60 887 856
Sloveenia	3 945 902	3 945 902	3 945 902	3 945 902	3 945 902
Slovakkia	12 026 832	12 172 635	12 318 439	12 464 242	12 464 242
Soome	15 580 507	15 635 064	15 689 620	15 744 176	15 744 176
Rootsi	20 583 959	20 590 803	20 597 648	20 604 493	20 604 493

XIII LISA

LIIDU KESKKONNA- JA KLIIMAALASED SEADUSANDLIKUD AKTID, MILLE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISELE LIIKMESRIIKIDE ÜPP STRATEEGIAKAVAD PEAKSID KAASA AITAMA JA MILLEGA NEED PEAKSID KOOSKÕLAS OLEMA VASTAVALT ARTIKLITELE 108, 109 JA 115

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta;

—	nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;

—	nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.

XIV LISA

ARTIKLI 142 KOHANE PÕHINÄITAJATEL PÕHINEV ARUANDLUS

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) näitajad

Eesmärgid

Põhinäitajad

Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

O.3	ÜPP toetuse saajate arv

C.25	Põllumajanduslik faktortulu

R.6	Ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antava täiendava otsetoetuse protsent (võrreldes keskmisega)

R.9	Põllumajandusettevõtete ajakohastamine: ümberkorraldamiseks ja ajakohastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal

Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

R.10	Parem tarneahela korraldus: ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal

Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada säästvat energiat

I.10	Panustamine kliimamuutuste leevendamisse: kasvuhoonegaaside heide põllumajandusest

R.14

Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: sellise kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sh püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.17	Metsastatud maa: metsastamiseks, agrometsanduseks ja metsade taastamiseks toetust saav ala, sh jaotus

Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, sh vähendades sõltuvust kemikaalidest

O.34	Keskkonnatavadega hõlmatud hektarite arv (tingimuslikkuse, ökokavadega ning põllumajandus- ja metsandusalaste keskkonna- ja kliimamuutuste juhtimise kohustustega hõlmatud füüsilise pindala koondnäitaja)

I.15	Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal

I.16	Toitainete lekke vähendamine: nitraadid põhjavees – nende põhjaveepunktide protsent, kus vee nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, direktiivi 91/676/EMÜ kohaselt

I.18	Pestitsiidide säästev ja vähesem kasutamine: pestitsiididega kaasnevad riskid, pestitsiidide kasutamine ja mõju

R.19

Mulla kvaliteedi parandamine ja kaitse: sellise kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.20	Õhukvaliteedi parandamine: sellise kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada ammoniaagi heitkoguseid

R.21	Vee kvaliteedi kaitse: sellise kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on parandada veekogude kvaliteeti

R.22	Toitainete kestlik majandamine: sellise kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mis on seotud toitainete tõhustatud majandamisega

R.24	Pestitsiidide säästev ja vähesem kasutamine: sellise toetatud erikohustuste alusel kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis viib pestitsiidide säästva kasutamiseni, eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja kaasnevat mõju, nt pestitsiidide leket

Aidata kaasa elurikkuse kadumise peatamisele ja selle ümber pööramisele, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

C.33	Mahepõllumajandusega hõlmatud põllumajandusmaa

I.21	Ökosüsteemiteenuste osutamise tõhustamine: maastikuelemente hõlmava põllumajandusmaa osakaal

R.29	Mahepõllumajanduse arendamine: ÜPP raames mahepõllumajanduse eesmärgil toetust saava kasutatava põllumajandusmaa osakaal, eristades mahepõllumajanduse säilitamist ja sellele üleminekut

R.34	Maastikuelementide säilitamine: sellise kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mis on seotud maastikuelementide, sh hekid ja puud, majandamisega

Muuta valdkond noortele põllumajandustootjatele ja teistele uutele põllumajandustootjatele atraktiivseks ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades

R.36	Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte põllumajandustootjate arv, sh sooline jaotus

Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sh ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

R.37	Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: ÜPP projektide raames toetatud uued töökohad

R.38	Programmiga LEADER hõlmatus: kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud maaelanikkonna osakaal

R.41	Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

I.28	Antimikroobikumide põllumajandusloomadel kasutamise piiramine: antimikroobikumide müük/kasutamine toiduloomade puhul

R.43	Antimikroobikumide kasutamise piiramine: antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

R.44	Loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

R.1

Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mis saavad toetust ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

6.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 435/187

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2116,

2. detsember 2021,

mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) reageerimist tuleviku katsumustele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(2)	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 tuleks ÜPP rakendamisel arvestada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkidega, sealhulgas liidu kohustustega kliimamuutuste leevendamise ja arengukoostöö vallas.

(3)

Nõuete täitmisest juhinduvat praegust ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja liidu põhinõuded, samas kui liikmesriikidel peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus ja paindlikkus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue ÜPP rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma konkreetsete vajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse. Ühise lähenemisviisi ja liikmesriikidevaheliste võrdsete tingimuste tagamiseks peaksid liikmesriigid samuti kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku, sealhulgas maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid ja kohustuslikud majandamisnõuded.

(4)

ÜPP hõlmab erinevaid sekkumisviise ja meetmeid, millest paljud sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (5) III jaotises käsitletud ÜPP strateegiakavades. Muud meetmed järgivad endiselt traditsioonilist nõuete täitmise loogikat. Oluline on rahastada igasugust sekkumist ja kõiki meetmeid, et aidata kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele. Kuna sekkumisel ja meetmetel on teatavaid ühiseid elemente, tuleks nende rahastamine sätestada samade sätetega. Need sätted peaksid aga võimaldama vajaduse korral erinevaid käsitusviise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (6) reguleeriti kahte Euroopa põllumajandusfondi: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (edaspidi „EAGF“) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD“). Need kaks fondi tuleks käesoleva määrusega säilitada. Arvestades praeguse ÜPP reformi ulatust, on asjakohane määrus (EL) nr 1306/2013 asendada.

(5)

Käesolevas määruses ette nähtud sekkumise ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (7) (edaspidi „finantsmäärus“) sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve jagatud täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

(6)

Selleks et ühtlustada vääramatut jõudu käsitleva klausli kohaldamist liikmesriikides, tuleks käesolevas määruses asjakohasel juhul sätestada vääramatu jõu ja erandlike asjaolude puhuks erandid ÜPP normidest ning samuti võimalike vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega seotud juhtumite mittetäielik nimekiri, mida liikmesriikide pädevatel asutustel tuleb tunnustada. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid langetama vääramatu jõu või erandlike asjaolude kohta otsuseid juhtumipõhiselt, tuginedes asjakohastele tõenditele.

(7)	Lisaks tuleks käesolevas määruses sätestada erandid ÜPP normidest vääramatu jõu ja erandlike asjaoludega seotud juhtumite puhul nagu näiteks rasked ilmastikutingimused, mis kahjustavad toetusesaaja põllumajanduslikku majapidamist nii olulisel määral, et see on võrreldav loodusõnnetusega.

(8)

ÜPP kulusid, sealhulgas määruse (EL) 2021/2115 III jaotise kohaste ÜPP strateegiakavade sekkumise kulusid, tuleks rahastada liidu üldeelarvest (edaspidi „liidu eelarve“) kas otse EAGFi ja EAFRD kaudu või koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve jagatud täitmise korras. Tuleks täpsustada nende kahe fondi kaudu rahastatavate kulude liigid.

(9)

Selleks et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 39 seatud ÜPP eesmärgid ning järgida finantsmääruse artiklis 63 sätestatud eelarve jagatud täitmise põhimõtet, peaksid liikmesriigid looma vajaliku juhtimissüsteemi. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada juhtorganite, nimelt pädeva asutuse, makseasutuse, koordineeriva asutuse ja sertifitseerimisasutuse määramise kord.

(10)

Tuleb ette näha makseasutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne määramine ja akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste, iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisdokumentide, iga-aastase lõplike auditiaruannete kokkuvõtte ning tulemusaruannete saamise menetluste sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide ja aruandlussüsteemide sertifitseerimine ning raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need ülesanded antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid. Kui liikmesriigi põhiseaduslik raamistik sätestab piirkonnad, peaks nimetatud liikmesriigil olema võimalik luua teatavatel tingimustel piirkondlikud makseasutused.

(11)

Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes tagab EAGFi ja EAFRD haldamise järjepidevuse, vahendab komisjoni ja eri akrediteeritud makseasutuste vahelist suhtlust ning tagab, et komisjoni nõutav eri makseasutuste tegevust käsitlev teave esitatakse kiirelt. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, teavitama komisjoni järelmeetmetest ja tagama liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise, võttes arvesse kehtivatest põhiseaduse sätetest tingitud mis tahes piiranguid või kitsendusi.

(12)

Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue ÜPP rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatava sekkumise abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihtväärtused. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab määruses (EL) 2021/2115 osutatud liidu rahastatava sekkumise kuludele vastama väljund ning see peab olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(13)

Ülevaate saamiseks avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest sertifitseerimisasutustest ning aktiivseid sertifitseerimisasutusi käsitleva ajakohastatud teabe omamiseks peaks komisjon saama teavet liikmesriikidelt ja pidama kõnealuste asutuste ajakohastatud registrit. Selleks et Euroopa Parlamendil oleks täpne ja ajakohane teave, on vaja, et komisjon edastaks talle igal aastal loetelu määratud sertifitseerimisasutustest.

(14)	Eelarvedistsipliini raames on vaja kindlaks määrata EAGFi rahastatavate kulude iga-aastane ülemmäär, võttes arvesse maksimumsummasid, mis on EAGFi jaoks kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (8).

(15)

Eelarvedistsipliiniga on ühtlasi nõutud, et EAGFi rahastatavate kulude iga-aastasest ülemmäärast tuleb kinni pidada igal juhul ja kõikides eelarvemenetluse ning eelarve rakendamise etappides. Sellest tulenevalt on vajalik, et igale liikmesriigile antavate otsetoetuste ülemmääraks loetakse määruses (EL) 2021/2115 asjaomase liikmesriigi otsetoetuste suhtes sätestatud ülemmäär ning et kõnealuste toetuste hüvitamisel ei ületata nimetatud rahalist ülemmäära.

(16)

Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või kriiside korral. Finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktis d sätestatakse, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse finantsmääruse artikli 9 tähenduses ("eelarveaasta"). Selleks et rakendamist toetusesaajate ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2022. aastal põllumajandussektori kriisidele reageerimiseks loodud reservi kasutamata summasid. Selleks on vaja näha ette erand finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d, mis võimaldab põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud kanda üle selleks, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel kuni 2027. aastani. Lisaks on ka 2022. eelarveaasta seisukohast vaja teha erand, kuna põllumajandussektori kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2022. eelarveaasta lõpus alles, tuleks 2023. eelarveaastasse käesoleva määruse alusel kindlaks määratud uue põllumajandusreservi eelarvereale üle kanda, ilma et see kantaks täies ulatuses tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohast otsetoetustena makstavat sekkumist. Selleks et 2023. eelarveaastal põllumajandustootjatele hüvitatavaid summasid siiski maksimeerida, tuleks uue põllumajandusreservi loomiseks 2023. eelarveaastal kasutada esimeses järjekorras kõiki muid määruses (EL, Euratom) 2020/2093 sätestatud EAGFi 2023. eelarveaasta vaheülemmäära raamesse jäävaid võimalusi.

(17)

Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks, menetluste võimalikult suuremaks lihtsustamiseks ning toetusetaotluse vormide keerukuse vähendamiseks ei tuleks finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest põllumajanduslikust eelarveaastast üle kantud summasid tagasi maksta, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(18)

EAGFi ja EAFRD rahalise osaluse kindlaksmääramiseks võetavad meetmed, mis on seotud rahaliste ülemmäärade arvutamisega, ei mõjuta ELi toimimise lepingus määratud eelarvepädevate institutsioonide volitusi. Need meetmed peaksid sellest tulenevalt põhinema rahastamispakettidel, mis on kehtestatud kooskõlas 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (9).

(19)

Eelarvedistsipliin nõuab ka keskpika perioodi eelarveseisundi pidevat jälgimist. Komisjon peaks vajaduse korral tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta asjakohased meetmed, et tagada määruses (EL, Euratom) 2020/2093 sätestatud ülemmäärade järgimine liikmesriikide poolt. Lisaks peaks komisjon igal ajal täies ulatuses kasutama oma halduspädevust, et tagada iga-aastasest ülemmäärast kinnipidamine, ning vajaduse korral soovitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui see on asjakohane, üksnes nõukogule, asjakohaseid meetmeid eelarveseisundi parandamiseks. Kui liikmesriikide esitatud hüvitisetaotlused ei võimalda eelarveaasta lõpus kinni pidada iga-aastasest ülemmäärast, peaks komisjonil olema võimalik võtta meetmeid, mis tagavad summade ajutise jaotuse liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende hüvitusootel taotlustega, ja ka meetmeid, mis tagavad vastavuse asjaomaseks aastaks kehtestatud ülemmääraga. Kõnealuse aasta maksed tuleks teha järgneva eelarveaasta arvel ning liidu rahastuse kogusumma liikmesriigi kohta ja samuti kõik liikmesriikidele makstavad hüvitised tuleks lõplikult kindlaks määrata, et tagada kindlaksmääratud summast kinnipidamine.

(20)

Eelarve täitmisel tuleks komisjonil sisse seada igakuine põllumajanduskulude varajase hoiatamise ja seiresüsteem, et ta saaks iga-aastase ülemmäära ületamise ohu korral võimalikult kiiresti võtta asjakohased meetmed talle antud halduspädevuse raames ning pakkuda välja muid meetmeid, juhul kui varasemad meetmed osutuvad ebapiisavaks. Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt esitatavas komisjoni aruandes tuleks võrrelda aruande esitamise päevani kantud kulusid kuluprognoosidega ja anda hinnang eeldatavale eelarve täitmisele järelejäänud eelarveaastal.

(21)

EAGFiga seoses peaks komisjon andma liikmesriikidele akrediteeritud makseasutuste kantud kulude katmiseks vajalikud rahalised vahendid hüvitistena kõnealuste asutuste kantud kulude raamatupidamiskirjendite alusel. Igakuiste maksetena saadavaid hüvitisi oodates tuleks liikmesriikidel koondada ise rahalised vahendid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele. Käesolevas määruses tuleks sõnaselgelt sätestada, et liikmesriikide ja ÜPP rakendamisega seotud toetusesaajate haldus- ja personalikulud peavad need liikmesriigid ja toetusesaajad ise kandma.

(22)

Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandusturgude juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, hõlmates ka keskkonna- ja kliimamuutustele vastupanu võimega seotud vahendeid ning edusamme asjakohaste liidu eesmärkide suunas, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliidiandmete hankimine ja täiustamine.

(23)	Komisjonile tuleks anda vahendid turgude seireks, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi, sealhulgas poliitikavaldkondade arengusidusust, millega antakse panus turgude läbipaistvusesse.

(24)

EAFRD finantsjuhtimise suhtes tuleks kehtestada sätted seoses eelarveliste kulukohustuste, maksetähtaegade, kulukohustustest vabastamise ja katkestustega. Sekkumist maaelu arengusse tuleks rahastada liidu eelarvest iga-aastaste osamaksetena määratud kulukohustuste alusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada liidu fondide vahendeid kohe, kui ÜPP strateegiakavad heaks kiidetakse. Seetõttu on vaja sobivalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab teha sekkumise raames toetusesaajatele makseid õigel ajal.

(25)

Lisaks eelmaksetele on vaja eristada ka komisjoni vahe- ja lõppmakseid akrediteeritud makseasutustele. Sätestada tuleb ka kõnealuseid makseid käsitlevad üksikasjalikud normid. Kulukohustustest automaatse vabastamise põhimõte peaks kiirendama sekkumismeetmete rakendamist ja aitama kaasa finantsjuhtimise usaldusväärsusele. Määruses (EL) 2021/2115 sätestatud normidega piirkondlikku sekkumist hõlmavate riiklike raamistike kohta nähakse liikmesriikide jaoks ette ka vahend eelarve täitmise ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks.

(26)

Liikmesriigid peaksid tagama, et liidu toetus makstakse toetusesaajatele õigeaegselt, nii et toetusesaajatel on võimalik seda tõhusalt kasutada. Kui liikmesriigid ei pea kinni liidu õiguses sätestatud maksetähtaegadest, võib see põhjustada toetusesaajatele suuri raskusi ja ohustada liidu aastaeelarve koostamist. Seetõttu tuleks liidu rahastamisest välja jätta need kulud, mille puhul ei ole maksetähtaegadest kinni peetud. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks komisjonil olema EAGFi ja EAFRD puhul siiski võimalik kehtestada erandeid nimetatud üldreeglist.

(27)

Liidu eelarve täitmisega seotud vastutuse elluviimisel peaks komisjon järgima Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks on vaja kõnealust proportsionaalsuse põhimõtet järgida EAGFi ja EAFRD rakendamise ja kasutamise korras ning võtta arvesse üldist eesmärki vähendada programmide haldamise ja kontrollimisega seotud asutuste halduskoormust.

(28)

ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhijoonte kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviisidega ning ilma, et see piiraks selles määruses puuvilla eritoetuse suhtes kehtestatud konkreetsete rahastamiskõlblikkuse normide kohaldamist, olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja need on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega.

(29)

Määrusega (EL) nr 1306/2013 sätestatakse seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimise toetamiseks igakuiste või vahemaksete vähendamine ja peatamine. Uue ÜPP rakendamismudeliga tuleks neid vahendeid kasutada tulemuslikkusepõhise rakendamise toetamiseks. Samuti tuleks selgitada vähendamise ja peatamise vahelist erinevust.

(30)	Menetlust, mille kohaselt EAGFi makseid liidu õiguses sätestatud rahalise ülemmäära ületamise korral vähendatakse, tuleks lihtsustada ja ühtlustada see samasuguse menetlusega, mida kasutatakse EAFRD maksete puhul.

(31)

Liikmesriigid peaksid saatma iga aasta 15. veebruariks komisjonile raamatupidamise aastaaruande, ÜPP strateegiakava rakendamise iga-aastase tulemusaruande ning iga-aastase kokkuvõtte lõplikest auditiaruannetest ning liidu vahendite haldaja kinnituse. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema võimalik peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(32)

Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale õigustatud põhjendus, peaks komisjonil olema võimalik lisaks N–1 põllumajandusliku eelarveaasta kulude vähendamisele peatada ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega, mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

(33)

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema võimalik makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtväärtuste poole liikumine viibib või on ebapiisav ning kui liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, peaks komisjonil olema võimalik nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks vajalikud parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis koostatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid koos edusammude tegemise ajakavaga. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda, kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav või kui seda ei ole komisjoni kirjaliku taotluse kohaselt muudetud, peaks komisjonil olema võimalik igakuised või vahemaksed peatada. Komisjon peaks maksma kinnipeetud summad tagasi, kui tulemuslikkuse hindamine või liikmesriigi poolt tegevuskava edenemise ja puuduste parandamiseks võetud parandusmeetmete kohta eelarveaasta jooksul esitatud vabatahtlik teade kinnitab rahuldavaid edusamme sihtväärtuste saavutamisel.

(34)	Võttes arvesse vajalikku üleminekut tulemustele orienteeritud tulemuslikkuse mudelile, ei peaks komisjoni esitatud taotlus tegevuskava koostamiseks 2025. põllumajanduslikuks eelarveaastaks tooma kaasa maksete peatamist enne 2026. põllumajandusliku eelarveaasta tulemuslikkuse hindamist.

(35)

Nagu on ette nähtud ka määruses (EL) nr 1306/2013, peaks komisjonil olema võimalik peatada maksed juhul, kui juhtimissüsteemide korrakohases toimimises on olulisi puudusi, sealhulgas mittevastavus liidu põhinõuetele ja aruandluse ebausaldusväärsus. Mehhanismi tõhusamaks muutmiseks tuleks aga läbi vaadata maksete peatamise tingimused. Peatamise finantstagajärjed tuleks otsustada sihtotstarbelise vastavusmenetluse tulemusena.

(36)	Liikmesriikide pädevad asutused peaksid liidu õiguses ette nähtud ÜPP maksed toetusesaajatele täies ulatuses välja maksma.

(37)

Selleks et ÜPPga seotud teatavaid tululiike ÜPP otstarbel uuesti kasutada, tuleks need määratleda sihtotstarbelise tuluna. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 43 sisalduvat summade loetelu tuleks muuta ning asjaomased sätted tuleks ühtlustada ja ühendada sihtotstarbeliste tulude suhtes kehtivate sätetega.

(38)	Määruses (EL) nr 1306/2013 on loetletud ÜPPga seotud teavitusmeetmed ja nende eesmärgid ning kehtestatud nende rahastamise ja vastavate projektide rakendamise normid. Eesmärke ja rahastatavate teavitusmeetmete liike käsitlevad erisätted tuleks käesolevasse määrusse üle kanda.

(39)

ÜPP kohaste meetmete ja sekkumise rahastamine rajaneb põhiliselt eelarve jagatud täitmise põhimõttel. Selleks et tagada liidu fondide usaldusväärne haldamine, peaks komisjon kontrollima, kuidas makseid tegevad liikmesriikide ametiasutused fonde haldavad. Tuleks kindlaks määrata komisjoni tehtavate kontrollide laad, täpsustada komisjoni vastutust liidu eelarve täitmise küsimuses ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi.

(40)

Selleks et komisjonil oleks võimalik täita oma kohustust kontrollida liidu kulude haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides, tuleks sõltumatult liikmesriikide enda tehtavatest kontrollidest ette näha kontrollid, mida teevad komisjoni nimel tegutsema volitatud isikud, kellel peaks olema võimalik taotleda oma töös abi liikmesriikidelt.

(41)	Komisjonile edastatava teabe koostamiseks tuleks võimalikult suurel määral kasutada infotehnoloogiat. Kontrollide käigus peaks komisjonil olema täielik ja kohene juurdepääs kulusid käsitlevale teabele nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul.

(42)

Selleks et kohaldada finantsmääruse nõudeid kolmanda isiku audititele tuginemise kohta, vähendada eri institutsioonide tehtud auditite kattumise ohtu ning minimeerida kontrollide maksumust ning toetusesaajate ja liikmesriikide halduskoormust, tuleb sätestada normid ühtse auditi põhimõtte kohta ja anda komisjonile võimalus tugineda kontrollimisel usaldusväärsete sertifitseerimisasutuste tööle, võttes nõuetekohaselt arvesse ühtse auditi ja proportsionaalsuse põhimõtteid seoses liidu eelarvele avalduva riski tasemega.

(43)

Ühtse auditi põhimõtte rakendamisel, kus komisjon peaks üldiselt tuginema sertifitseerimisasutuste tööle, peaks tal olema võimalik, võttes arvesse oma riskihinnangut omapoolsete kontrollide vajalikkuse kohta asjaomases liikmesriigis, teha kontrolle, kui ta on asjaomasele liikmesriigile teatanud, et ei saa sertifitseerimisasutuse tööle tugineda. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik oma ELi toimimise lepingu artiklist 317 tulenevate kohustuste täitmiseks teha kontrolle, kui juhtimissüsteemide korrakohases toimimises võib esineda olulisi puudusi, millega nimetatud liikmesriik ei tegele.

(44)

Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

(45)

Kooskõlas uue ÜPP rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriigid ei suuda nimetatud kõrvalekallet põhjendada.

(46)

Komisjon vastutab ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega. Komisjonil peaks seega olema võimalik otsustada, kas liikmesriikide kantud kulud on liidu õigusega vastavuses. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus kantud kuludega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata tähtaeg, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid mittevastavusel olema.

(47)

Liikmesriikidel on määruse (EL) 2021/2115 artikli 9 kohane kohustus rakendada nende ÜPP strateegiakavasid, mis on heaks kiidetud komisjoni poolt kooskõlas kõnealuse määruse artiklitega 118 ja 119. Kuna see kohustus kujutab endast liidu põhinõuet, peaks komisjonil juhul, kui ÜPP strateegiakava liikmesriigis rakendamisel tuvastatakse olulisi puudusi, olema võimalik otsustada jätta selliste puuduste poolt mõjutatud, riskiga seotud kulud liidu eelarvest rahastamata.

(48)

Liidu eelarve finantshuvide kaitsmise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid tagamaks, et EAGFist ja EAFRDst rahastatud sekkumine tõepoolest toimub ja on korrakohane, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Nimetatud süsteemid peaksid hõlmama kontrollide tegemist toetusesaajate suhtes, hinnates, kuidas nad täidavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja muid tingimusi ning ka kohustusi, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavades ja kohaldatavates liidu õigusnormides.

(49)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (11) (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (12) ja (EL) 2017/1939 (13) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumisega, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmise, avastamise, korrigeerimise ja uurimise, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ja asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega seotud meetmeid.

Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (14) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(50)

Et OLAF saaks teostada oma pädevust ja tagada rikkumisjuhtumite tõhusa analüüsi, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldavad neil teatada komisjonile avastatud õigusnormide rikkumisest ja muudest ÜPP strateegiakavade raames liikmesriikide kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas kelmused ja pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada EAGFi ja EAFRDga seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

(51)

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaksid liikmesriigid komisjoni taotlusel uurima komisjonile esitatud kaebusi, mille lahendamine kuulub nende ÜPP strateegiakavade kohaldamisalasse, ja teavitama komisjoni nende uurimiste tulemustest. Komisjon peaks tagama, et otse talle esitatud kaebuste suhtes võetakse asjakohased järelmeetmed, kooskõlas komisjoni kaalutlusõigusega, mille alusel ta otsustab, milliseid juhtumeid menetleda (15).

(52)

Selleks et aidata liikmesriikidel tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks komisjon tegema neile riskide hindamise jaoks kättesaadavaks andmekaevevahendi. Komisjon peaks esitama 2025. aastaks aruande ühtse andmekaevevahendi kasutamise ja selle koostalitlusvõime hindamise kohta, pidades silmas selle üldist kasutamist liikmesriikide poolt ning lisades aruandele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

(53)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidu rahastamise oluline eeltingimus.

(54)

Asjakohane on tagada, et hankelepingute sõlmimise korrale mittevastavusest tulenev maksete tegemisest keeldumine või nende tagasinõudmine vastab mittevastavuse raskusele ja on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, nagu on näiteks esitatud komisjoni kehtestatud asjakohastes suunistes finantskorrektsioonide kohta, mida kohaldatakse kõnealusele korrale mittevastavuse puhul liidu eelarve jagatud täitmise kohaselt rahastatavate kulude suhtes. Lisaks on kohane selgitada, et selline mittevastavus mõjutab tehingute seaduslikkust ja korrektsust ainult toetuse mittemakstava või lõpetatava osa ulatuses.

(55)	Põllumajandusalaste õigusaktide mitmete sätete kohaselt nõutakse tagatise esitamist, et tagada kohustuse mittetäitmise korral nõutava summa maksmine. Tagatiste raamistiku tugevdamiseks tuleks kõikide kõnealuste sätete suhtes kohaldada ühtset horisontaalset normi.

(56)

Liikmesriigid peaksid looma teatavate määruses (EL) 2021/2115 ette nähtud sekkumise ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 (16) IV peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 (17) IV peatükis sätestatud meetmete jaoks ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) ning tagama selle toimimise. Liidu toetuse tõhususe ja seire edendamiseks tuleks liikmesriikidel lubada ühtset süsteemi kasutada ka muu liidu sekkumise puhul.

(57)	Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajatele võrdsed tingimused, tuleks liidu tasandil kehtestada teatavad kontrolle ja karistusi käsitlevad üldnormid.

(58)

Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi pakutavaid andmeid ja teabetooteid lisaks sellistele infotehnoloogilistele vahenditele nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks, hõlmates ka ÜPP mõju, keskkonnatoimet ning liikumist liidu eesmärkide suunas, ning Copernicuse Sentineli satelliitide ja teenustega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pinnaseiresüsteemi.

(59)

Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et iga-aastastes tulemusaruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(60)

Komisjoni teatistes „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, „Euroopa roheline kokkulepe“, „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ning „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 - Toome looduse oma ellu tagasi“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja -sihtidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaeesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide jaoks oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tuleb teha statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

(61)

Makseid saavate ja tegevate ettevõtjate äridokumentide kontrollimine võib olla väga tõhus vahend EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvate tehingute kontrollimiseks. Nimetatud kontroll täiendab muid liikmesriikide tehtavaid kontrolle. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud sätestada ulatuslikumat kontrolli, kui on ette nähtud liidu õiguses.

(62)

Dokumendid, mille põhjal selline kontroll tuleb teha, tuleks valida nii, et oleks võimalik teha täielik kontroll. Kontrollitavad ettevõtjad tuleks valida nende vastutusel tehtud tehingute laadi põhjal ning makseid saavate või tegevate ettevõtjate sektoripõhine jaotus tuleks valida vastavalt nende majanduslikule tähtsusele EAGFi rahastamissüsteemis.

(63)	Määratleda tuleks kontrolli tegemise eest vastutavate ametnike volitused ja ettevõtjate kohustus teha äridokumendid nimetatud ametnikele kindlaks ajavahemikuks kättesaadavaks ning edastada ametnikele nende nõutud teave. Samuti tuleks ette näha, et teatavatel juhtudel võib äridokumente ära võtta.

(64)	Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu nõuetekohase toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asutatud ettevõtjate kohta, mis saavad või teevad makseid.

(65)

Kuigi liikmesriigid vastutavad oma kontrolliprogrammide vastuvõtmise eest, tuleb kõnealused programmid edastada komisjonile, et komisjon saaks täita oma seire ja koordineerimisega seotud ülesandeid, tagades programmide vastuvõtmise asjakohaste kriteeriumide põhjal ning kontrolli suunamise suure kelmuse- või pettuseohuga seotud sektoritesse või ettevõtjatele. On oluline, et iga liikmesriik määraks asutuse või asutused, kes vastutavad äridokumentide kontrolli järelevalve ja koordineerimise eest. Määratud asutused peaksid olema sõltumatud asutustest, kes viivad läbi kontrolli enne maksete sooritamist. Sellise kontrolli käigus kogutud teave peaks olema ametisaladusega kaitstud.

(66)

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus, millega tagatakse, et maksetega edendatakse suuremat kestlikkust ning tagatakse põllumajandustootjatele võrdsed tingimused nii liikmesriikides kui ka liidus, eriti seoses ÜPP sotsiaal-, keskkonna- ja kliimaelementidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajatele sellised võrdsed võimalused, tuleks liidu tasandil kehtestada teatavad üldnormid tingimuslikkuse kohta ning mittevastavusega seotud kontrollide ja karistuste kohta.

(67)	Tagamaks, et liikmesriigid jõustavad tingimuslikkust ühetaoliselt, tuleb ette näha minimaalne kontroll liidu tasandil, kuid pädevate kontrollorganite ja kontrollide korraldus peaks olema jäetud liikmesriikide otsustada.

(68)

Liikmesriikidel peaks küll olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Karistuste proportsionaalsuse, tõhususe ja hoiatava laadi tagamiseks on asjakohane näha ette normid selliste karistuste kohaldamiseks ja arvutamiseks. Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) otsust kohtuasjas C-361/19, (18) tuleks põllumajandustootja käitumise ja karistuse vahelise seose tagamiseks näha ette, et üldjuhul tuleks karistuse arvutamisel tugineda maksetele, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga sündmuse laadi tõttu ei ole võimalik kindlaks määrata aastat, millal mittevastavus aset leidis, tuleb karistussüsteemi tõhususe tagamiseks sätestada, et selliste juhtumite puhul tuleks karistuse arvutamisel tugineda mittevastavuse tuvastamise kalendriaastal tehtud või tehtavatele maksetele. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, on vaja liidu tasandil ette näha minimaalne karistusmäär. Liikmesriigid peaksid kohaldama sellist minimaalset karistusmäära olenevalt tuvastatud mittevastavuse raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaksid liikmesriigid sätestama, et karistusi ei kohaldata, kui mittevastavusel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingit mõju või kui see mõju on tähtsusetu ning looma teadlikkusmehhanismi, et tagada toetusesaajate teavitatus tuvastatud mittevastavustest ja võimalikest võetavatest parandusmeetmetest.

(69)

Sotsiaalse tingimuslikkuse mehhanism peaks tuginema täitmise tagamise menetlustele, mida teostavad pädevad asutused või organid, kes vastutavad töö- ja tööhõivetingimuste ning kohaldatavate tööstandardite kontrollimise eest. Sellised täitmise tagamise menetlused võivad toimuda eri vormis, olenevalt riiklikust süsteemist. Kontrollide ja täitmise tagamise menetluse tulemused tuleks koos asjaomase õigusakti rikkumise raskuse hinnanguga edastada makseasutustele.

(70)

Kohaldades sotsiaalset tingimuslikkust ÜPP strateegiakavades ning vastavates kokkulepetes makseasutuste ning sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide ja kohaldatavate tööstandardite täitmise tagamise eest vastutavate pädevate asutuste või organite vahel, tuleks hoolega järgida nende täitmist tagavate asutuste või organite autonoomiat ning konkreetset viisi, kuidas sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusakte ja kohaldatavaid tööstandardeid igas liikmesriigis kohaldatakse ja nende täitmist tagatakse. Nimetatud mehhanism peaks jääma sõltumatuks liikmesriigi konkreetsest sotsiaalsest mudelist ega tohiks mõjutada kõnealuse mudeli toimimist ning samuti ei tohiks see mingil moel mõjutada kohtute sõltumatust. Seepärast tuleks tagada vastutuse selge jaotus ühelt poolt sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide ja kohaldatavate tööstandardite täitmise tagamise eest vastutavate asutuste või organite ning teiselt poolt põllumajanduslike makseasutusete vahel, võttes arvesse viimati nimetatute rolli maksete tegemisel ning karistuste kohaldamisel. Sotsiaalpartnerite autonoomiat ning samuti nende õigust pidada läbirääkimisi ning sõlmida kollektiivlepinguid tuleks täielikult austada. Nende autonoomiat tuleks austada ka siis, kui sotsiaalpartnerid vastutavad töötingimuste kontrollimise eest.

(71)

Komisjoni ja liikmesriikide sujuva koostöö tagamiseks ÜPP kulude rahastamisel ning eelkõige selleks, et võimaldada komisjonil teha liikmesriikide finantsjuhtimise üle järelevalvet ning kontrollida akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja see heaks kiita, on vajalik, et liikmesriigid säilitaksid kindlat liiki teavet ning edastaksid seda komisjonile.

(72)	Komisjonile edastatava teabe koostamiseks ning komisjonile täieliku ja kohese ligipääsu võimaldamiseks kulusid käsitlevatele andmetele nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul tuleb sätestada andmete esitamise ja edastamise asjakohased normid, sealhulgas tähtaegu käsitlevad normid.

(73)	Kuna liikmesriikide kontrollisüsteemide ja vastavuse kontrolli kohaldamine võib olla seotud isikuandmete ja tundliku äriteabega, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama sellega seoses saadud teabe konfidentsiaalsuse.

(74)	Liidu eelarve usaldusväärse finantsjuhtimise ning nii liikmesriikide kui ka toetusesaajate erapooletu kohtlemise huvides tuleks kehtestada normid euro kasutamise kohta.

(75)

Omavääringu ja euro vahetuskursid võivad tehingu sooritamise ajal muutuda. Seega tuleks asjaomaste summade suhtes kohaldatav kurss määrata sündmuse alusel, millega saavutatakse tehingu majanduslik eesmärk. Kohaldada tuleks vastava sündmuse kuupäeval kehtivat vahetuskurssi. Tuleb määrata nimetatud sündmus ehk rakendusjuht või selle kohaldamisest loobumine, järgides seejuures teatavaid kriteeriume, eelkõige kursimuutuste kiiret mõju. Tuleks sätestada erinormid selliste liidus või maailmaturul tekkivate erandlike rahandusolukordade jaoks, millele tuleb viivitamata reageerida, et tagada ÜPP alusel kehtestatud korra tõhus toimimine.

(76)	Liikmesriikidel, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, peaks olema võimalik tasuda ÜPPga seotud õigusaktidest tulenevate kulude eest eurodes, mitte omavääringus. Tuleks kehtestada erinormid tagamaks, et nimetatud võimalus ei too kaasa põhjendamatuid eeliseid maksete tegijatele ega saajatele.

(77)

Tuleks kohaldada liidu õigust, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (19) ja (EL) 2018/1725, (20) kui liikmesriigid ja komisjon koguvad isikuandmeid oma vastavate käesoleva määruse kohaste haldus-, kontrolli- ja auditeerimisülesannete ning seire- ja hindamiskohustuste täitmiseks.

(78)

EAGFi ja EAFRD toetuse saajate nimede avaldamine võimaldab tugevdada avalikkuse kontrolli nende fondide kasutamise üle ning on vajalik liidu finantshuvide piisava kaitse tagamiseks. See saavutatakse osaliselt sellise avaldamise ennetava ja hoiatava mõju kaudu, osaliselt hoides toetusesaajaid tagasi norme rikkumast ning osaliselt suurendades ka põllumajandustootjate isiklikku vastutust saadud avalike vahendite kasutamisel. Asjakohase teabe avaldamine on kooskõlas Euroopa Kohtu hiljutise kohtupraktikaga ning ka finantsmääruses sätestatud lähenemisviisiga.

(79)	Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt tunnustada kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ja panust kelmuse ja pettuse ning avalike vahendite väärkasutuse vastase halduskontrolliraamistiku tugevdamisse.

(80)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (21) on sätestatud normid, millega nähakse ette Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise ja nimetatud fondide programmidega seotud teabevahetuse läbipaistvus. Sidususe tagamiseks tuleks sätestada, et kõnealuseid norme kohaldatakse asjakohasel juhul ka toetusesaajate suhtes EAGFi ja EAFRD sekkumise puhul.

(81)

Et saavutada EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle avalikkuse kontroll, tuleb toetusesaajate kohta avalikustada teatav teave. Nimetatud teave peaks sisaldama toetusesaaja identifitseerimisandmeid, toetuse summat ja seda, millisest fondist toetus saadi, ning asjaomase tegevuse erieesmärki. Nimetatud teave tuleks avaldada sellisel viisil, mis riivaks võimalikult vähe toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele ning isikuandmete kaitsele. Mõlemad õigused on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8.

(82)

Võttes arvesse vajadust suurema läbipaistvuse järele seoses EAGFist ja EAFRDst ÜPP jaoks vahendite jaotusega, sealhulgas ÜPP toetusesaajatega seotud omandistruktuuriga, peaks liikmesriigi poolt tagantjärele avaldatud ÜPP vahendite saajate nimekirjas olema võimalik identifitseerida ka ettevõtjate kontserne. See aitaks märkimisväärselt kaasa omandistruktuuride jälgimisele ning hõlbustaks liidu vahendite võimaliku väärkasutuse, huvide konfliktide ja korruptsiooni uurimist.

(83)

Üksikasjade avaldamine tegevuse kohta, mis annab põllumajandustootjale õiguse toetust saada, ning toetuse eesmärgi ja erieesmärgi kohta annab avalikkusele konkreetset teavet toetust saanud tegevuse kohta ja toetuse andmise eesmärgi kohta. Avalikkusele sellise järelevalvevõimaluse andmine avaldaks ennetavat ja hoiatavat mõju ning aitaks kaitsta liidu finantshuve.

(84)

Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustusprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi riikliku ja liidu toetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(85)	Seega ei ületa asjakohase teabe üldise avalikustamise sätestamine demokraatlikus ühiskonnas vajaliku avalikustamise piire, pidades silmas vajadust kaitsta liidu finantshuve ja ka seda, kui kaalukas on taotletav eesmärk ehk avalikkuse kontroll EAGFi ja EAFRD raha kasutamise üle.

(86)

Andmekaitsenõuete järgimiseks tuleks EAGFi ja EAFRD toetuse saajaid teavitada enne andmete avaldamist sellest, et nende andmed avaldatakse. Neid tuleks teavitada ka sellest, et liidu finantshuvide tagamise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid nende isikuandmeid töödelda. Lisaks tuleks toetusesaajaid teavitada nende õigustest, mis on sätestatud määruses (EL) 2016/679, ning nimetatud õiguste kasutamise korrast.

(87)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(88)

Pidades silmas makseasutuste ja koordineerivate asutuste tõhusa toimimise tagamist, riikliku sekkumise kulude rahastamist EAGFi poolt ning liidu eelarvesse EAGFi jaoks kantud assigneeringute nõuetekohast haldamist, peaks see volituste delegeerimine hõlmama miinimumtingimusi makseasutuste akrediteerimiseks ja koordineerivate asutuste määramiseks ja akrediteerimiseks, makseasutuste kohustusi seoses riikliku sekkumisega ning norme makseasutuste juhtimis- ja kontrollialaste ülesannete sisu kohta. Lisaks peaks see volituste delegeerimine hõlmama finantsdistsipliini ühtse kohaldamise tagamiseks liikmesriikides ka liikmesriikide poolt põllumajandustootjate suhtes kohaldatava finantsdistsipliini arvutamise norme. Riikliku sekkumise kulude nõuetekohase haldamise tagamiseks peaks see volituste delegeerimine hõlmama ka liidu eelarvest rahastatavate riikliku sekkumise meetmete liike ja hüvitamistingimusi, rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja arvutusmeetodeid makseasutuste poolt tegelikult tuvastatud asjaolude, komisjoni kehtestatud ühtsete määrade või konkreetset põllumajandussektorit käsitlevate õigusaktidega ettenähtud ühtsel määral põhinevate või ühtsel määral mittepõhinevate summade alusel, riikliku sekkumisega seotud toimingute maksumuse hindamist ja riikliku sekkumise alla kuuluvate toodete kao või riknemise korral võetavaid meetmeid ning rahastatavate summade kindlaksmääramist.

(89)

Selleks et võimaldada komisjonil teha enne varaseimat võimalikku maksekuupäeva või pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva kantud kulud liidu vahenditest rahastamiskõlblikuks, piirates samas selle finantsmõju, peaks see volituste delegeerimine hõlmama ka erandite tegemist selliste maksete rahastamiskõlbmatuks tunnistamisest, mille makseasutused on toetusesaajatele teinud enne varaseimat või pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva. Et liikmesriikidele kehtiksid selged normid ja tingimused, peaks see volituste delegeerimine hõlmama ka maksete peatamise määra seoses iga-aastaste kontrolli- ja heakskiitmismenetlustega ning samuti maksete peatamise määra ja kestust ning asjaomaste summade tagasimaksmise või vähendamise tingimust seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega. Samuti peaks see volituste delegeerimine hõlmama sekkumist või meetmeid, mille puhul võivad liikmesriigid teha ettemakseid, eesmärgiga tagada järjepidevus määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud normidega ning asjakohaste rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega, järgides finantsmääruse artikli 11 lõike 2 punktis b kehtestatud rahalisi piiranguid. Selleks et võtta arvesse tulusid, mida makseasutused koguvad liidu eelarvesse, tehes liikmesriikide edastatud kuludeklaratsioonide alusel makseid, peaks see volituste delegeerimine hõlmama ka tingimusi, mille alusel hüvitatakse EAGFi ja EAFRD raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid. Lisaks sellele ja pidades silmas liikmesriikide vahel kättesaadavate assigneeringute võrdse jaotuse võimaldamist, peaks see volituste delegeerimine hõlmama kohustustele ja summade maksmisele kohaldatavaid meetodeid, kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud või kui kavandatud kohustuste kogusumma ületab finantsmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(90)

Peale selle peaks see volituste delegeerimine kohapealsete kontrollidega ning dokumentidele ja teabele juurdepääsuga seotud sätete korrektse ja tõhusa kohaldamise tagamiseks hõlmama liikmesriikide erikohustusi seoses kontrollidega ja juurdepääsuga dokumentidele ja teabele, liikmesriikide põhjenduste kriteeriume ning vähenduste kohaldamise metoodikat ja kriteeriume seoses iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmisega, samuti vastavuse kontrollimise menetluse raames kohaldatavate finantskorrektsioonide metoodikat ja kriteeriume.

(91)

Tagamaks, et kontrollid viiakse läbi korrektselt ja tõhusalt ning et rahastamiskõlblikkuse tingimusi kontrollitakse tõhusal, sidusal ja mittediskrimineerival moel, mis kaitseb liidu finantshuve, peaks see volituste delegeerimine, kui see on vajalik süsteemi nõuetekohaseks haldamiseks, hõlmama ka norme lisanõuete kohta, mis on seotud tolliprotseduuridega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (23) sätestatud tolliprotseduuridega. Et tagada mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel, peaks see volituste delegeerimine hõlmama norme, mis käsitlevad tagatisi, vastutava isiku kindlakstegemist juhul, kui teatavat kohustust ei täideta, konkreetseid olukordi, kus pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, tingimusi esitatavale tagatisele ja tagatise andjale, tagatiste esitamise ja vabastamise tingimusi, ettemaksete raames tagatise esitamisega seotud eritingimusi ning tagatisega hõlmatud kohustuste rikkumise tagajärgede määratlemist.

(92)

Seoses ühtse süsteemiga peaks see volituste delegeerimine hõlmama ka põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise norme ning põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi käsitlevaid norme.

(93)

Selleks et reageerida muutustele konkreetset põllumajandussektorit käsitlevates õigusaktides ning tagada järelkontrollide süsteemi tõhusus, peaks nimetatud õigus hõlmama norme sekkumise kohta, mille suhtes ei kohaldata tehingute kontrollimist. Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed võimalused ning karistussüsteemide tõhusus, proportsionaalsus ja hoiatav mõju tingimuslikkuse ja sotsiaalse tingimuslikkuse korral, peaks nimetatud volituste delegeerimine hõlmama selliste karistuste kohaldamist ja arvutamist käsitlevaid üksikasjalikke norme.

(94)

Selleks et täpsustada rakendusjuht või parandada seda turukorralduse või asjaomase summaga seotud põhjustel ning vältida olukorda, kus liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kohaldaksid eri vahetuskursse ühelt poolt saadud tulu ja toetusesaajatele makstud toetuse kirjendamisel muus vääringus kui euros ning teiselt poolt makseasutuse poolt tuludeklaratsioonide koostamisel, peaks see volituste delegeerimine hõlmama ka norme, mis käsitlevad rakendusjuhtu ja vahetuskurssi eurot mittekasutavate liikmesriikide puhul ning vahetuskurssi, mida makseasutus kohaldab kuludeklaratsioonide koostamisel ja riikliku ladustamise toimingute registreerimisel makseasutuse raamatupidamises. Et ära hoida omavääringuga seotud erandlike rahandustavade põhjustatavat võimalikku ohtu liidu õiguse kohaldamisele, peaks see volituste delegeerimine hõlmama käesolevas määruses sätestatud erandeid euro kasutamise reeglitest.

(95)	Sujuva ülemineku tagamiseks määruses (EÜ) nr 1306/2013 sätestatud normidelt käesolevas määruses sätestatud normidele peaks see volituste delegeerimine hõlmama üleminekuperioodi.

(96)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(97)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama norme, mis käsitlevad makseasutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise menetlusi ja koordineerivate asutuste määramise ja akrediteerimise menetlusi, ning samuti makseasutuste akrediteerimise järelevalve menetlusi; makseasutuste liidu vahendite haldaja kinnituse aluseks olevate kontrollide meetodeid ja menetlusi ning selle struktuuri ja vormi; koordineeriva asutuse toimimist ja teabe esitamist komisjonile koordineeriva asutuse poolt; sertifitseerimisasutuste toimimist, sealhulgas tehtavaid kontrolle ja kontrollitavaid asutusi, ning kõnealuste asutuste koostatavaid sertifikaate ja aruandeid ning nende saatedokumente.

(98)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka auditeerimispõhimõtteid, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamist, sisekontrolle ja nõutava auditi tõendusmaterjali taset; sertifitseerimisasutuste kasutatavaid auditeerimismeetodeid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi.

(99)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka finantsdistsipliini menetluses otsetoetuste vormis sekkumise kohandamise määra kehtestamist ja sidumata assigneeringute summasid, mis kantakse üle finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punkti d kohaselt otsetoetuste vormis selle sekkumise rahastamiseks; eelarvedistsipliini menetluses maksete summa ajutist kindlaksmääramist ja eelarvejäägi ajutist jaotust liikmesriikide vahel ning liidu rahastamise kogusumma kindlaksmääramist liikmesriikide kaupa.

(100)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama kasummade kindlaksmääramist riikliku sekkumise meetmete rahastamiseks; norme, mille kohaselt komisjon rahastab satelliidiandmete hankimist pinnaseiresüsteemi tarbeks; meetmeid, mida komisjon võtab põllumajandusressursside seiresüsteemi jaoks kasutatavate kaugseirerakenduste kaudu; menetlusi, mille kohaselt komisjon kõnealused satelliidiandmed ja põllumajandusressursside seiresüsteemi hangib; satelliidiandmete ja meteoroloogiliste andmete hankimist, täiustamist ja kasutamise tingimusi ning kohaldatavaid tähtaegu.

(101)

Lisaks peaksid komisjoni rakendamisvolitused hõlmama tähtaegade kehtestamist, mille jooksul akrediteeritud makseasutused koostavad ja edastavad komisjonile maaelu arengusse sekkumisega seotud kulude vahedeklaratsioonid, ning menetlusnormid ja muud praktilised üksikasjad maksetähtaegade mehhanismi nõuetekohaseks toimimiseks; liikmesriikidele tehtavate igakuiste või vahemaksete peatamiste ning samuti peatamise tühistamist ja selliste igakuiste või vahemaksete vähendamist ning norme tegevuskavade ülesehituse ja nende kehtestamise menetluse kohta. Rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka makseasutuste eraldi arvepidamise üksikasju ning makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavaid eritingimusi; norme, mis on vajalikud ja põhjendatud eriolukorras, et lahendada konkreetseid probleeme seoses makseperioodide ja ettemaksete tegemisega; norme riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete rahastamise ja raamatupidamisarvestuse kohta ning muude EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavate kulutuste kohta ja kulukohustuste automaatse vabastamise korra rakendamise tingimusi.

(102)

Lisaks peaksid komisjoni rakendamisvolitused hõlmama tingimusi, mille alusel säilitatakse tehtud makseid tõendavaid dokumente ja teavet; menetlusi, mis on seotud koostöökohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita seoses komisjoni tehtavate kontrollidega ja juurdepääsuga teabele; iga-aastast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, sealhulgas nimetatud rakendusaktide vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikke tegevusi käsitlevaid norme; iga-aastast tulemuslikkuse kontrollimist ja heakskiitmist, sealhulgas seoses nimetatud rakendusaktide vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikke tegevusi käsitlevad norme, ning komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust ning menetlusi ja tähtaegu, millest tuleb kinni pidada; vastavuse kontrolli, sealhulgas nimetatud rakendusaktide vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikke tegevusi käsitlevaid norme; komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust, tähtaegu, millest tuleb kinni pidada, ja lepitusmenetluse norme; norme alusetult makstud summade tagasinõudmisest tulenevate summade võimaliku tasaarvestamise kohta ning liidu eelarvesse kantud summade liidu rahastamisest väljajätmist ning liikmesriikide poolt komisjonile seoses mittevastavusest tingitud tagasinõudmisega esitatava teate ja teatise vorme.

(103)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka norme, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide kohustuste ühetaoline kohaldamine seoses liidu finantshuvide kaitsega, ja norme, mida on vaja kontrollide ühetaoliseks kohaldamiseks liidus.

(104)

Lisaks peaksid komisjoni rakendamisvolitused hõlmama järgmist: esitatava tagatise vorm ning tagatise esitamise, selle heakskiitmise ja algse tagatise asendamise menetlus; tagatiste vabastamise menetlus ja liikmesriikide või komisjoni teated seoses tagatistega.

(105)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka järgmist: põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aruannete komisjonile edastamise või kättesaadavaks tegemise vormi, sisu ja tingimusi käsitlevad normid ning normid parandusmeetmete kohta, mida liikmesriigid peavad nendes süsteemides ilmnenud puuduste suhtes võtma, ning samuti toetustaotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi põhijooned ja normid, hõlmates ka kõnealuse seiresüsteemi järkjärgulist kasutuselevõttu.

(106)

Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka norme, mille eesmärk on saavutada äridokumentide kontrolli käsitlevate normide ühetaoline kohaldamine. Samuti peaksid need hõlmama norme, mis käsitlevad teabe edastamist liikmesriikidelt komisjonile, ning meetmeid liidu õiguse kohaldamise kaitseks, kui seda võivad ohustada omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad.

(107)

Lisaks peaksid komisjoni rakendamisvolitused hõlmama norme EAGFi ja EAFRD toetuse saajate nime avaldamise vormi ja tähtaegade kohta, toetusesaajatele neid käsitlevate andmete avaldamisest teatamise kohustuse ühetaolise kohaldamise kohta ning komisjoni ja liikmesriikide koostöö kohta seoses EAGFi ja EAFRD toetuse saajate nime avaldamisega.

(108)

Teatavate rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust. Rakendusaktide puhul, mis on seotud summade arvutamisega komisjoni poolt, võimaldab nõuandemenetlus komisjonil võtta endale täieliku vastutuse eelarve haldamise eest ning selle eesmärk on suurendada tõhusust, prognoositavust ja kiirust tähtaegade ja eelarvemenetluste järgimisel. Rakendusaktide puhul, mis seonduvad liikmesriikidele tehtavate maksete, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse läbiviimise ning iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmisega, võimaldab nõuandemenetlus komisjonil võtta endale täieliku vastutuse eelarve haldamise eest ning makseasutuste raamatupidamise aastaaruannete kontrollimise eest raamatupidamise heakskiitmiseks või juhul, kui kulusid ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega, selliste kulude liidu rahastamisest välja jätmiseks. Muude rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(109)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata seoses EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo kindlaksmääramise, liikmesriikide kuludeklaratsioonide alusel tehtavate komisjoni igakuiste maksete kindlaksmääramise ja igakuiste maksete tegemise korra raames lisamaksete või mahaarvamiste kindlaksmääramisega.

(110)

Määrus (EL) nr 1306/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(111)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, arvestades käesoleva määruse seoseid muude ÜPP vahenditega ning liikmesriikide rahaliste vahendite piiratust, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil mitmeks aastaks tagatud liidu rahastamise ja liidu prioriteetidele keskendumise kaudu, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(112)

Selleks et tagada kavandatud meetmete tõrgeteta rakendamine, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevad õigusnormid ning sellega reguleeritakse eelkõige järgmist:

a)	kulude rahastamine ÜPP raames;

b)	liikmesriikide kehtestatavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid;

c)	raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuse kontrolli menetlused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„õigusnormide rikkumine“ – eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

„juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 59 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ning samuti oma komisjoni poolt heakskiidetud ÜPP strateegiakavade määruse (EL) 2021/2115 artikli 9 kohase rakendamisega ning aruandlussüsteemiga, mis on võetud kasutusele nimetatud määruse artiklis 134 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

c)	„liidu põhinõuded“ – määruses (EL) 2021/2115, käesolevas määruses, finantsmääruses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (25) sätestatud nõuded;

d)	„olulised puudused juhtimissüsteemide korrakohases toimimises“ – süsteemse puuduse olemasolu, võttes arvesse selle kordumist, tõsidust ja kahjulikku mõju korrektsele kulude deklareerimisele, tulemuslikkust käsitlevale aruandlusele või liidu õiguse järgimisele;

e)	„väljundnäitaja“ – määruse (EL) 2021/2115 artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud väljundnäitaja;

f)	„tulemusnäitaja“ – määruse (EL) 2021/2115. artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud tulemusnäitaja;

„tegevuskava“ – kava, mille liikmesriik on käesoleva määruse artiklite 41 ja 42 kohaldamisel komisjoni taotlusel ja komisjoniga konsulteerides koostanud juhul, kui nimetatud liikmesriigi juhtimissüsteemide korrakohases toimimises on tuvastatud olulisi puudusi, või määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud asjaoludel, ning mis sisaldab vajalikke parandusmeetmeid ja asjakohast ajakava selle rakendamiseks kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 41 ja 42.

Artikkel 3

Erandid vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral

1. ÜPP rahastamise, haldamise ja seire puhul võidakse vääramatu jõu ja erandlike asjaoludena tunnistada eelkõige järgmist:

a)	raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

b)	põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

c)	toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või osa või kõiki põllukultuure mõjutav taimehaiguse puhang või taimekahjustaja;

d)	kogu põllumajandusliku majapidamise või selle suure osa sundvõõrandamine, kui taotluse esitamise päeval ei olnud võimalik sundvõõrandamist ette näha;

e)	toetusesaaja surm;

f)	toetusesaaja pikaajaline töövõimetus.

2. Kui lõike 1 punktis a osutatud raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused kahjustavad oluliselt täpselt kindlaksmääratavat ala, võib asjaomane liikmesriik pidada kogu seda ala oluliselt kahjustatuks kõnealuse õnnetuse või kõnealuste ilmastikutingimuste poolt.

II JAOTIS

PÕLLUMAJANDUSFONDIDE ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Põllumajandusfondid

Artikkel 4

Põllumajanduskulude rahastamise fondid

ÜPP erinevaid sekkumisviise ja meetmeid rahastatakse liidu üldeelarvest (edaspidi „liidu eelarve“) järgmiste fondide kaudu:

a)	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF);

b)	Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).

Artikkel 5

EAGFi kulud

1. EAGFi rakendatakse kas liikmesriikide ja liidu eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas lõikega 2 või eelarve otsese täitmise korras kooskõlas lõikega 3.

2. Eelarve jagatud täitmise korras rahastatakse EAGFist järgmisi kulusid:

a)	põllumajandusturgusid reguleerivad või toetavad meetmed, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 (26);

b)	liidu rahaline toetus määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud sekkumisele teatavates sektorites;

c)	põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste vormis sekkumine vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud ÜPP strateegiakavale;

d)	liidu rahaline toetus põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele liidu siseturul ja kolmandates riikides, mida liikmesriigid rakendavad ja mis on komisjoni poolt välja valitud;

e)	liidu rahaline toetus määruses (EL) nr 228/2013 sätestatud põllumajanduse erimeetmetele liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ning määruses (EL) nr 229/2013 sätestatud Egeuse mere väikesaartele suunatud põllumajandusvaldkonna erimeetmetele.

3. EAGFist rahastatakse eelarve otsese täitmise korras järgmisi kulusid:

a)	põllumajandustoodete müügiedendus otseselt komisjoni poolt või rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel;

b)	liidu õiguse kohaselt võetud meetmed põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise tagamiseks;

c)	põllumajanduse raamatupidamise andmesüsteemide loomine ja haldamine;

d)	põllumajandusuuringute süsteemid, sealhulgas põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud.

Artikkel 6

EAFRD kulud

EAFRDd rakendatakse liikmesriikide ja liidu eelarve jagatud täitmise korras. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengusse sekkumisele, mida on täpsustatud ÜPP strateegiakavades, ja nimetatud määruse artiklis 125 osutatud meetmetele.

Artikkel 7

Muud kulud, sealhulgas tehniline abi

EAGFist ja EAFRDst võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Eelkõige hõlmab see järgmist:

a)	ÜPP analüüsi, haldamise, seire-, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, sealhulgas selle mõju, keskkonnatoime ja liidu eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude hindamine, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

b)	pinnaseiresüsteemide jaoks vajalike satelliidiandmete hankimine komisjoni poolt kooskõlas artikliga 24;

c)	komisjoni poolt kaugseirerakenduste kaudu võetud meetmed põllumajandusressursside seireks kooskõlas artikliga 25;

d)	meetmed, mis on vajalikud ÜPP rahastamiseks kasutatavate fondide finantsjuhtimist puudutava teabe, vastastikuse sidumise, seire ja kontrolli meetodite ning tehniliste vahendite säilitamiseks ja arendamiseks;

e)	ÜPP kohta teabe esitamine kooskõlas artikliga 46;

f)	ÜPP alased uuringud ning EAGFist ja EAFRDst rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP parimate tavade kohta ning konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

g)	kui see on asjakohane, rahaline toetus rakendusasutustele, mis on asutatud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 (27) ning mille tegevus on seotud ÜPPga;

h)	rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse suurendamise ning asjaomaste sidusrühmadega koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengusse sekkumise raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osalistega;

i)	infotehnoloogiavõrgustikud, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemid, mida on vaja seoses ÜPP haldamisega;

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (28) artikli 44 lõikega 2 liidu kvaliteedikavade raames logode väljatöötamiseks, registreerimiseks ja kaitseks ning sellega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas vajalikud infotehnoloogiaalased arendused.

II PEATÜKK

Juhtorganid

Artikkel 8

Pädev asutus

1. Iga liikmesriik määrab ministeeriumi tasandil pädeva asutuse, kes vastutab järgmise eest:

a)	artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutuste akrediteerimine ning selle läbivaatamine ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;

b)	artiklis 10 osutatud koordineeriva asutuse määramine, selle asutuse akrediteerimine ning selle läbivaatamine ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;

c)	artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine ja selle määramise kehtetuks tunnistamine, ning tagamine, et selline sertifitseerimisasutus on alati määratud;

d)	pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel määratud ülesannete täitmine.

2. Pädev asutus teeb komisjoni poolt kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga a vastu võetavate miinimumtingimuste kontrollimise põhjal vormikohase otsuse makseasutuse akrediteerimise või pärast akrediteerimise läbivaatamist akrediteeringu kehtetuks tunnistamise kohta ning koordineeriva asutuse määramise ja akrediteerimise ning akrediteeringu kehtetuks tunnistamise kohta.

3. Pädev asutus teeb vormikohase otsuse sertifitseerimisasutuse määramise ja selle määramise kehtetuks tunnistamise kohta, tagades, et selline sertifitseerimisasutus alati määratud.

4. Pädev asutus teatab komisjonile viivitamata kõikidest makseasutuse akrediteerimistest ja akrediteeringute kehtetuks tunnistamistest ning koordineeriva asutuse määramisest ja akrediteerimisest ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamisest ning samuti sertifitseerimisasutuse määramisest ja sellise määramise kehtetuks tunnistamisest.

Artikkel 9

Makseasutused

1. Makseasutused on liikmesriikide ja asjakohasel juhul nende piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Välja arvatud maksete tegemine, võib makseasutus esimeses lõigus nimetatud ülesannete täitmist delegeerida.

2. Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kelle halduslik ülesehitus ja sisekontrollisüsteem annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Iga liikmesriik piirab vastavalt oma põhiseaduse sätetele akrediteeritud makseasutuste arvu:

a)	üks makseasutus riigi tasandil või, kui see on kohaldatav, üks asutus piirkonna kohta, ning

b)	üks makseasutus nii EAGFi kui ka EAFRD kulude haldamiseks, kui makseasutused on olemas vaid riigi tasandil.

Kui makseasutused luuakse piirkondlikul tasandil, peavad liikmesriigid siiski lisaks akrediteerima riigi tasandil makseasutuse selliste toetuskavade jaoks, mida nende iseloomu tõttu tuleb hallata riigi tasandil, või andma kõnealuste kavade haldamise volitused üle oma piirkondlikele makseasutustele.

Erandina käesoleva lõike teisest lõigust võivad liikmesriigid jätta alles makseasutused, mis olid akrediteeritud enne 15. oktoobrit 2020, eeldusel, et pädev asutus kinnitab artikli 8 lõikes 2 osutatud otsusega, et need vastavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud akrediteerimise miinimumtingimustele.

Nende makseasutuste akrediteerimine, kes ei ole hallanud EAGFi või EAFRD kulusid vähemalt kolme aasta jooksul, tunnistatakse kehtetuks.

Liikmesriigid ei akrediteeri ühtegi uut makseasutust pärast 7. detsembrit 2021, välja arvatud teise lõigu punktis a osutatud juhul, kui põhiseaduse sätete kohaselt võib vaja minna piirkondlikke makseasutusi.

3. Finantsmääruse artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele põllumajanduslikule eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on tekkinud asjaomasele akrediteeritud makseasutusele ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 53;

b)	käesoleva määruse artikli 54 lõikes 1 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastane tulemusaruanne, mis tõendab, et kulud kanti kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37;

c)	iga-aastane kokkuvõte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, juhtimissüsteemides tuvastatud vigade ja puuduste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis b;

finantsmääruse artikli 63 lõikes 6 ette nähtud liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et:

i)	asjaomane teave on korrakohaselt esitatud, täielik ja täpne, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktis a,

ii)

korrakohaselt toimiv kehtestatud juhtimissüsteem, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 8 osutatud pädev asutus, artiklis 10 osutatud koordineeriv asutus ning artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutus, tagab, et kulud kanti kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktides b ja c.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teises lõigus.

4. Kui akrediteeritud makseasutus ei täida või enam ei täida ühte või mitut lõike 2 esimeses lõigus ette nähtud akrediteerimise miinimumtingimust, tunnistab asjaomane liikmesriik omal algatusel või komisjoni taotlusel selle makseasutuse akrediteeringu kehtetuks, kui makseasutus ei tee nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse kindlaks määratud tähtaja jooksul probleemi keerukusele vastavaid kohandusi.

5. Makseasutused haldavad oma vastutusalasse kuuluvaid riikliku sekkumisega seotud toiminguid ja tagavad nende kontrolli ning neil lasub üldine vastutus kõnealuses valdkonnas.

Kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu, mida rakendab EIP või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, peab makseasutus tuginema kontrolliaruandele, milles tõendatakse esitatud maksetaotlusi. Nimetatud asutused esitavad liikmesriikidele kontrolliaruande.

6. Artikli 33 kohaldamisel esitatakse 30. juuniks 2030 kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 ning artikli 10 lõikega 3 täiendav tulemusaruanne EAFRD kulude kohta, mis hõlmab ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2029.

Artikkel 10

Koordineerivad asutused

1. Mitme makseasutuse akrediteerimise korral ühes liikmesriigis määrab see liikmesriik avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

a)	komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

b)	käesoleva määruse artikli 54 lõikes 1 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastase tulemusaruande esitamine komisjonile;

c)	meetmete võtmine või koordineerimine, et kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

d)	liidu õigusnormide kooskõlastatud kohaldamise edendamine ja võimaluse korral tagamine.

2. Lõike 1 punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

3. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud koordineeriva asutuse esitatavat iga-aastast tulemusaruannet käsitletakse artikli 12 lõikes 2 osutatud arvamuses ja see esitatakse komisjonile koos liidu vahendite haldaja kinnitusega, mis hõlmab kogu aruande koostamist.

Artikkel 11

Komisjoni volitused makseasutuste ja koordineerivate asutuste puhul

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et tagada artiklites 9 ja 10 sätestatud makseasutuste ja koordineerivate asutuste tõhus toimimine, täiendades käesolevat määrust õigusnormidega, mis käsitlevad:

a)	artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus osutatud makseasutuste akrediteerimise ja artiklis 10 osutatud koordineerivate asutuste määramise ja akrediteerimise miinimumtingimusi;

b)	makseasutuste kohustusi seoses riikliku sekkumisega, samuti norme nende haldus- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse normid järgmise kohta:

a)	makseasutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise menetlused ja koordineerivate asutuste määramise, akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja akrediteerimise läbivaatamise menetlused ning makseasutuste akrediteerimise järelevalve menetlused;

b)	artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis d osutatud makseasutuste liidu vahendite haldaja kinnituse aluseks olevate kontrollide meetodid ja menetlused ning selle struktuur ja vorm;

c)	koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile kooskõlas artikliga 10.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 12

Sertifitseerimisasutused

1. Sertifitseerimisasutus on avalik-õiguslik või eraõiguslik auditeerimisasutus, mille liikmesriik on määranud vähemalt kolmeks aastaks, ilma et see piiraks liikmesriigi õiguse kohaldamist. Juhul, kui see asutus on eraõiguslik auditeerimisasutus ja kui kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus nii nõuab, valib selle välja liikmesriik avaliku pakkumismenetluse teel.

Liikmesriik, kes määrab enam kui ühe sertifitseerimisasutuse, võib siiski määrata ka riikliku tasandi avalik-õigusliku sertifitseerimisasutuse, kes vastutab koordineerimise eest.

2. Finantsmääruse artikli 63 lõike 7 esimese lõigu kohaldamisel väljastab sertifitseerimisasutus rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditele vastava arvamuse, milles märgitakse, kas:

a)	raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate;

liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt, eelkõige;

i)	käesoleva määruse artiklites 9 ja 10 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 osutatud juhtorganid;

ii)	liidu põhinõuded;

iii)	määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks kasutusele võetud aruandlussüsteem;

käesoleva määruse artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 128 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis näitavad, et käesoleva määruse artiklit 37 on järgitud, on korrektsed;

d)	kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) nr 1308/2013 ning määruses (EL) nr 1144/2014 (29) sätestatud meetmete eest, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontrollimisel seatakse artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis d osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla. Kontrollimine hõlmab ka auditi ja kontrollide käigus juhtimissüsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning makseasutuste võetud või kavandatud parandusmeetmeid, nagu on osutatud artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktis c.

Kui toetust antakse rahastamisvahendi kaudu, mida rakendab EIP või muu rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriigil on osalus, tugineb sertifitseerimisasutus iga-aastasele auditiaruandele, mille on koostanud selliste asutuste välisaudiitorid. Sellised asutused esitavad liikmesriikidele iga-aastase auditiaruande.

3. Sertifitseerimisasutus valdab vajalikku tehnilist oskusteavet ning omab teadmisi ÜPP kohta. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning asjaomase makseasutuse akrediteerinud pädevast asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse õigusnormid seoses sertifitseerimisasutuste toimimisega, sealhulgas tehtavate kontrollide ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

Rakendusaktides sätestatakse ka:

a)	auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;

b)	sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Parimate tavade vahetamine

Komisjon edendab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, eeskätt seoses käesoleva peatüki kohaste juhtorganite tööga.

III JAOTIS

EAGFi JA EAFRD FINANTSJUHTIMINE

I PEATÜKK

EAGF

1. jagu

Eelarvedistsipliin

Artikkel 14

Eelarve ülemmäär

1. EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) 2020/2093.

2. Kui liidu õigusega nähakse ette summad, mis tuleb lõikes 1 osutatud summadest maha arvata või neile juurde liita, võtab komisjon ilma artiklis 103 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega määratakse liidu õiguses osutatud andmete põhjal kindlaks EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo.

Artikkel 15

Ülemmäärast kinnipidamine

1. Kui liidu õiguses on liikmesriigiga seonduvate põllumajanduskulude puhul ette nähtud rahaline ülemmäär eurodes, hüvitatakse sellised kulud eurodes nimetatud ülemmäära ulatuses, ning artiklite 39–42 kohaldamise korral koos vajalike kohandustega.

2. Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 87 osutatud liikmesriikide rahaeraldisi otsetoetuste vormis sekkumise jaoks, mida on korrigeeritud käesoleva määruse artiklis 17 sätestatud kohandustega, käsitatakse rahaliste ülemmääradena eurodes käesoleva artikli lõike 1 tähenduses.

Artikkel 16

Põllumajandusreserv

1. EAGFi puhul määratakse iga aasta alguses kindlaks liidu põllumajandusreserv (edaspidi „reserv“), mille eesmärk on anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks ning kiireks reageerimiseks põllmajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral.

Reservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse. Reservist tehakse vahendid kättesaadavaks sellel põllumajanduslikul eelarveaastal või nendel põllumajanduslikel eelarveaastatel, mille jaoks täiendavat toetust on vaja, järgmiste meetmete jaoks:

a)	meetmed põllumajandusturgude stabiliseerimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 alusel;

b)	erakorralised meetmed määruse (EÜ) nr 1308/2013 artiklite 219, 220 ja 221 alusel.

2. Reservi summa on 450 miljonit eurot jooksevhindades ajavahemiku 2023–2027 iga aasta alguses, juhul kui liidu eelarves ei ole ette nähtud suuremat summat. Kui see on asjakohane, võib komisjon põllumajandusreservi summat aasta jooksul kohandada, võttes arvesse turu arenguid või väljavaateid asjaomasel või järgmisel aastal ning EAGFi vaheülemmäära raames olemasolevaid assigneeringuid.

Kui need olemasolevad assigneeringud ei ole piisavad, võib viimase võimalusena kasutada finantsdistsipliini kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17, et täita reserv käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud esialgse summa piires.

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 kolmandast lõigust kantakse reservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle, et rahastada reservi järgmistel eelarveaastatel kuni 2027. aastani.

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 kolmandast lõigust kantakse 2023. aastasse üle ka määrusega (EL) nr 1306/2013 loodud põllumajandussektori kriisireservis, 2022. aasta lõpus kogu alles olev kasutamata summa, ilma seda käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele täies ulatuses tagasi kandmata, ja tehakse käesoleva artikliga loodud reservi rahastamiseks vajalikul määral kättesaadavaks pärast EAGFi vaheülemmäära raames olemasolevate assigneeringute arvesse võtmist. Kui põllumajandussektori kriisireservi assigneeringud on pärast käesoleva artikliga loodud reservi rahastamist kasutamata, kantakse need tagasi käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele.

Artikkel 17

Finantsdistsipliin

1. Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste vormis sekkumise kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis e osutatud erimeetmete jaoks määruse (EL) nr 228/2013 IV peatüki ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatüki alusel otsetoetustesse antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vastava vaheülemmäära raames rahastatava sekkumise ja meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Kohandamise määra kohaldatakse põllumajandustootjatele käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud sekkumise ja erimeetmete jaoks antavate toetuste suhtes, mis ületavad 2 000 eurot vastaval kalendriaastal. Käesoleva lõigu kohaldamisel kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõiget 4.

Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu kohandamise määra kehtestavad rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Kuni selle kalendriaasta 1. detsembrini, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, võib komisjon uue teabe alusel võtta vastu rakendusaktid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestatud kohandamise määra kohandamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. Kui on kohaldatud finantsdistsipliini, kasutatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktiga d üle kantud assigneeringuid selleks, et rahastada käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punkti c kohaseid kulusid niivõrd, kuivõrd see on vajalik finantsdistsipliini korduva kohaldamise vältimiseks.

Kui kooskõlas esimese lõiguga üle kantud assigneeringud jäävad kasutamata ja kui tagasikandmisele kuuluv kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab EAGFi kulude iga-aastasest üldisest ülemmäärast vähemalt 0,2 %, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis tuleb lõplikele toetusesaajatele tagasi kanda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

4. Komisjoni poolt kooskõlas lõike 3 teisele lõiguga kindlaks määratud summad kannavad liikmesriigid lõplikele toetusesaajatele tagasi kooskõlas objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumidega. Liikmesriigid võivad kohaldada hüvitatava summa miinimummäära lõpliku toetusesaaja kohta. Nimetatud tagasimakset kohaldatakse üksnes lõplikele toetusesaajatele nendes liikmesriikides, kus eelmisel põllumajanduslikul eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud finantsdistsipliini ühtse kohaldamise tagamiseks liikmesriikides, et täiendada käesolevat määrust finantsdistsipliini arvutamist käsitlevate õigusnormidega, mida liikmesriigid kohaldavad põllumajandustootjate suhtes.

Artikkel 18

Eelarvedistsipliini kord

1. Kui N eelarveaasta eelarveprojekti koostamise ajal tundub, et on oht käesoleva määruse artiklis 14 osutatud summat N eelarveaasta kohta ületada, teeb komisjon ettepaneku rakendada vajalikke meetmeid, et tagada kõnealusest summast kinnipidamine. Nimetatud meetmed võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu, kui asjakohase meetme õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 või nõukogu, kui asjakohase meetme õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

2. Kui mis tahes ajal on komisjoni hinnangul oht käesoleva määruse artiklis 14 osutatud summat ületada ja kui komisjon ei saa võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks, pakub ta välja muud meetmed, mille abil tagada osutatud summast kinnipidamine. Nimetatud meetmed võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu, kui asjakohase meetme õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 või nõukogu, kui asjakohase meetme õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

3. Kui N eelarveaasta lõpul liikmesriikide hüvitamistaotlused ületavad või tõenäoliselt ületavad artiklis 14 osutatud summat, siis komisjon:

a)	kaalub liikmesriikide esitatud taotlusi proportsionaalselt olemasoleva eelarve piires ning võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse ajutiselt kindlaks asjaomase kuu maksete summa;

b)	määrab kõikide liikmesriikide jaoks hiljemalt N+1 eelarveaasta 28. veebruariks kindlaks nende N eelarveaasta liidu rahastamise seisu;

c)	võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks liidu rahastamise kogusumma liikmesriikide kaupa, tuginedes liidu rahastamise ühtsele määrale igakuisteks makseteks määratud summa piires;

d)	maksab hiljemalt N+1 eelarveaasta märtsi kuumaksega välja liikmesriikide hüvitised.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja c osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 19

Varajase hoiatamise ja seiresüsteem

Selle tagamiseks, et artiklis 14 osutatud eelarve ülemmäära ei ületataks, rakendab komisjon EAGFi kulude suhtes igakuist varajase hoiatamise ja seiresüsteemi.

Iga eelarveaasta algul määrab komisjon sel eesmärgil kindlaks igakuiste kulude profiilid, tuginedes asjakohasel juhul kolme eelnenud aasta keskmistele igakuistele kuludele.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruande, milles analüüsitakse profiilidega seoses kantud kulude arengut ja mis sisaldab hinnangut jooksva eelarveaasta prognoositud eelarve täitmisele.

2. jagu

Kulude rahastamine

Artikkel 20

Igakuised maksed

1. Komisjon teeb artikli 5 lõikes 2 osutatud kulude rahastamiseks vajalikud assigneeringud liikmesriikidele kättesaadavaks igakuiste maksetena, võttes aluseks akrediteeritud makseasutuste poolt võrdlusperioodil kantud kulud.

2. Kuni komisjon kannab igakuised maksed üle, koondavad liikmesriigid ise kuludeks vajalikud vahendid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele.

Artikkel 21

Igakuiste maksete tegemise kord

1. Ilma et see piiraks artiklite 53, 54 ja 55 kohaldamist, teeb komisjon igakuised maksed akrediteeritud makseasutuste kantud kulude hüvitamiseks võrdluskuu jooksul.

2. Igakuised maksed kantakse liikmesriikidele üle hiljemalt kantud kulude järgse teise kuu kolmandal tööpäeval, võttes arvesse artiklite 39–42 alusel kohaldatud vähendamisi ja peatamisi või muid korrektsioone. 1.–15. oktoobrini liikmesriikide kantud kulud loetakse tehtuks oktoobris. 16.–31. oktoobrini kantud kulud loetakse tehtuks novembris.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks tema poolt igakuiselt tehtavad maksed, võttes aluseks liikmesriikide kuludeklaratsiooni ja kooskõlas artikli 90 lõikega 1 esitatud teabe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 103 osutatud menetlust kohaldamata.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised kooskõlas lõikega 3 tehtud maksete kohandamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artiklis 103 osutatud menetlust kohaldamata.

5. Komisjon teavitab liikmesriiki viivitamata kõigist liikmesriigi poolsetest rahastamise ülempiiri ületamistest.

Artikkel 22

Haldus- ja personalikulud

EAGFist ei kaeta liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate kantud haldus- ja personalikulusid.

Artikkel 23

Riikliku sekkumise kulud

1. Kui ühise turukorralduse raames ei ole riikliku sekkumise puhul kehtestatud kindlat summat ühiku kohta, siis rahastatakse asjaomast meedet EAGFist ühtsete standardsummade alusel, eelkõige kui tegemist on liikmesriikidest pärit rahaliste vahenditega, mida kasutatakse toodete kokkuostuks ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 osutatud riikliku sekkumise tingimustele vastavate toodete ladustamisest ja asjakohasel juhul nende töötlemisest tulenevateks materiaalseteks tehinguteks.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, mis käsitlevad järgmist:

a)	liidu toetuse tingimustele vastavate meetmete liigid ning hüvitamise tingimused;

b)	rahastamiskõlblikkuse tingimused ja arvutusmeetodid makseasutuste poolt tegelikult tuvastatud asjaolude alusel, komisjoni kehtestatud ühtsete määrade alusel või konkreetset põllumajandusharu käsitlevate õigusaktidega ettenähtud ühtsel määral põhinevate või mitte põhinevate summade alusel;

c)	riikliku sekkumisega seotud toimingute maksumuse hindamine ja meetmed, mida tuleb võtta, kui riikliku sekkumise alla kuuluvate toodete puhul esineb kadu või riknemist, samuti rahastatavate summade kindlaksmääramist.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud summad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 24

Satelliidiandmete hankimine

Komisjon ja liikmesriigid lepivad kokku artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemi jaoks vajalike satelliidiandmete loetelus vastavalt iga liikmesriigi koostatud spetsifikaadile.

Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab komisjon asjaomased satelliidiandmed tasuta pinnaseiresüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või neid asutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Satelliidiandmete omanikuks jääb komisjon.

Komisjon võib usaldada artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded spetsialiseerunud üksuste hooleks.

Artikkel 25

Põllumajandusressursside seire

1. Artikli 7 punkti c alusel rahastatavate meetmete eesmärk on anda komisjonile vahendid, et:

a)	hallata liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis;

tagada põllumajandusmaa kasutuse ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse põllumajanduslik seire ning põllumajanduslik keskkonna- ja kliimaseire, samuti mulla, põllukultuuride, põllumajandusmaastike ja põllumajandusmaa seisundi seire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid ning võimaldada hinnata põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet ja edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;

jagada punktis b osutatud juurdepääsu kõnealustele prognoosidele rahvusvahelises kontekstis, näiteks seoses algatustega, mida koordineerivad ÜRO organisatsioonid, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaste riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride loomine, või muud rahvusvahelised ametid;

d)	anda panus konkreetsetesse meetmetesse, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi;

e)	tagada agrometeoroloogilise süsteemi tehnoloogiline järelevalve.

2. Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad:

a)	ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliidiandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist,

b)	ruumiandmete taristu ja veebisaidi loomist,

c)	ilmastikutingimuste alaste eriuuringute tegemist,

d)	põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning

e)	agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist.

Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös Euroopa Keskkonnaameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse, riiklike laborite ja asutustega või erasektorit kaasates.

Artikkel 26

Artiklite 24 ja 25 rakendamisvolitused

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse:

a)	õigusnormid, milles käsitletakse artikli 7 punktide b ja c kohast rahastamist;

b)	menetlus, mille alusel võetakse artiklites 24 ja 25 osutatud meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks;

c)	satelliidiandmete ja meteoroloogiliste andmete hankimise, täiustamise ja kasutamise tingimused ning kohaldatavad tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

EAFRD

1. jagu

EAFRD käsitlevad üldsätted

Artikkel 27

Kõigi maksete suhtes kohaldatavad sätted

1. Artiklis 6 osutatud EAFRD rahalise osaluse raames tehtavad komisjoni maksed ei ületa eelarvelisi kulukohustusi.

Ilma et see piiraks artikli 34 lõike 1 kohaldamist, kuuluvad kõnealused maksed varaseima avatud eelarvelise kulukohustuse juurde.

2. Kohaldatakse finantsmääruse artiklit 110.

2. jagu

EAFRD rahaline osalus ÜPP strateegiakava raames

Artikkel 28

EAFRD rahaline osalus

EAFRD rahaline osalus ÜPP strateegiakavadega seotud kuludes määratakse iga ÜPP strateegiakava puhul kindlaks liidu õiguses kehtestatud selliste ülemmäärade piires, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakava kohasele EAFRD sekkumisele.

Artikkel 29

Eelarvelised kulukohustused

1. Komisjoni rakendusotsus ÜPP strateegiakava heakskiitmise kohta on rahastamisotsus finantsmääruse artikli 110 lõike 1 tähenduses ja pärast asjaomasele liikmesriigile teatamist juriidiline kohustus kõnealuse määruse tähenduses. Nimetatud rakendusotsuses määratakse kindlaks rahaline osalus aasta kohta

2. Liidu eelarvelised kulukohustused iga ÜPP strateegiakava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027. Erandina finantsmääruse artikli 111 lõikest 2 võetakse iga ÜPP strateegiakava puhul esimese osamakse eelarvelised kulukohustused pärast seda, kui komisjon on ÜPP strateegiakava heaks kiitnud ja asjaomasele liikmesriigile sellest teada andnud. Järgnevate osamaksete eelarvelised kulukohustused võtab komisjon igal aastal enne 1. maid, lähtudes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusotsusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse finantsmääruse artiklit 16.

3. jagu

Rahaline osalus sekkumises maaelu arengusse

Artikkel 30

Maaelu arengusse sekkumiseks ette nähtud maksete suhtes kohaldatavad sätted

1. Artiklis 6 osutatud kulude rahastamiseks vajalikud assigneeringud tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks eel-, vahe- ja lõppmaksetena vastavalt käesolevas jaos esitatud kirjeldusele.

2. Eelmakse ja vahemaksete kogusumma ulatub maksimaalselt 95 %ni EAFRD rahalisest osalusest igas ÜPP strateegiakavas.

Kui 95 % ülemmäär on saavutatud, jätkavad liikmesriigid toetusetaotluste edastamist komisjonile.

Artikkel 31

Eelmaksete kord

1. Pärast seda, kui komisjon on oma rakendusotsusega ÜPP strateegiakava heaks kiitnud, teeb ta ÜPP strateegiakava kogukestuse ajaks liikmesriigile esialgse eelmakse. Nimetatud esialgne eelmakse tehakse osamaksetena järgmiselt:

a)	2023. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

b)	2024. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

c)	2025. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast.

Kui ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks 2024. aastal või hiljem, tehakse eelmiste aastate osamaksed viivitamata pärast seda, kui asjaomane kava on heaks kiidetud.

2. Kui kulusid ei kanta ning ÜPP strateegiakavaga seoses ei ole saadetud ühtegi kuludeklaratsiooni 24 kuu jooksul alates komisjoni esimese eelmakse kuupäevast, makstakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile tagasi. Nimetatud eelmakse tasaarvestatakse ÜPP strateegiakava raames kõige varem deklareeritud kuludega.

3. Täiendavaid eelmakseid ei tehta ega maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 103.

4. Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava jaoks ja need arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

5. Eelmakse kogusumma kontrollitakse ja kiidetakse heaks kooskõlas artiklis 53 osutatud menetlusega enne ÜPP strateegiakava lõpetamist.

Artikkel 32

Vahemaksed

1. Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul. Need arvutatakse, kohaldades määruse (EL) 2021/2115 artiklis 91 osutatud osaluse määra iga sekkumisviisi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, välja arvatud täiendav riiklik rahastamine, nagu on osutatud selle määruse artikli 115 lõikes 5.

Vahemaksed sisaldavad ka määruse (EL) 2021/2115 artikli 94 lõikes 2 osutatud summasid.

2. Komisjon teeb vahemakseid vastavalt vahendite olemasolule ja võttes arvesse artiklite 39–42 kohaselt kohaldatavaid vähendamisi või peatamisi, et hüvitada akrediteeritud makseasutuste poolt ÜPP strateegiakava rakendamisel kantud kulud.

3. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikega 1, sisaldab kuludeklaratsioon korraldusasutuse poolt lõplike vahendite saajate jaoks või nende kasuks välja makstud kogusummasid või garantiide korral garantiilepingute tarvis kõrvale pandud summasid, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 lõike 5 esimese lõigu punktides a, b ja c.

4. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 59 lõikega 2, tuleb rahastamisvahenditega seotud kulusid sisaldav kuludeklaratsioon esitada vastavalt järgmistele tingimustele:

a)	esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 30 % rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

b)	summa, mis lisatakse järgnevatesse kuludeklaratsioonidesse, mis esitatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikes 4 ette nähtud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul, sisaldab rahastamiskõlblikke kulusid, nagu on osutatud nimetatud määruse artikli 80 lõikes 5.

5. Käesoleva artikli lõike 4 punkti a kohaselt makstud summasid käsitatakse artikli 37 lõike 2 kohaldamisel ettemaksetena. Käesoleva artikli lõike 4 punktis a osutatud esimese kuludeklaratsiooni summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja mitte hiljem kui asjaomase ÜPP strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamise aruannetes.

6. Komisjon teeb vahemakse, kui täidetud on järgmised nõuded:

a)	akrediteeritud makseasutuse allkirjastatud kuludeklaratsioon edastatakse komisjonile kooskõlas artikli 90 lõike 1 punktiga c;

b)	ei ületata iga sekkumisviisi puhul kogu asjaomase ÜPP strateegiakava kestuse ajaks ette nähtud EAFRD kogusummat;

c)	komisjonile edastatakse vastavalt artikli 9 lõikele 3 ja artikli 12 lõikele 2 esitamisele kuuluvad dokumendid.

7. Komisjon teavitab viivitamata akrediteeritud makseasutust või koordineerivat asutust (kui selline asutus on määratud), kui mõni lõikes 6 sätestatud nõue ei ole täidetud. Kui mõnda lõike 6 punktis a või c sätestatud nõuet ei ole järgitud, loetakse kuludeklaratsioon vastuvõetamatuks.

8. Ilma et see piiraks artiklite 53, 54 ja 55 kohaldamist, teeb komisjon vahemaksed 45 päeva jooksul alates käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud nõuetele vastava kuludeklaratsiooni registreerimisest.

9. Akrediteeritud makseasutused koostavad ja saadavad komisjonile kas otse või koordineeriva asutuse vahendusel (kui selline asutus on määratud) ÜPP strateegiakavadega seotud kulude vahedeklaratsioonid komisjoni poolt määratava tähtaja jooksul. Komisjon võtab vastu rakendusaktid nimetatud tähtaja kindlaks määramiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kuludeklaratsioonid hõlmavad makseasutuste kantud kulusid iga asjaomase ajavahemiku jooksul. Need hõlmavad ka määruse (EL) 2021/2115 artikli 94 lõikes 2 osutatud summasid. Kui nimetatud määruse artikli 86 lõikes 3 osutatud kulusid ei saa komisjonile asjaomasel ajavahemikul deklareerida, kuna komisjon ei ole ÜPP strateegiakava muudatust veel nimetatud määruse artikli 119 lõike 10 kohaselt heaks kiitnud, võib neid kulusid siiski deklareerida järgnevatel ajavahemikel.

Vahepealsed kuludeklaratsioonid, milles käsitletakse pärast 16. oktoobrit kantud kulusid, kantakse järgneva aasta eelarvesse.

10. Kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja nõuab täiendavat kontrollimist seetõttu, et seoses arvestusperioodi kuludeklaratsiooniga tehakse kindlaks teabe ebatäielikkus või ebaselgus või mittevastavus, tõlgenduserinevused või muud vasturääkivused, mis tulenevad eelkõige määruses (EL) 2021/2115 ja selle kohaselt komisjonis vastu võetud õigusaktides nõutud teabe esitamata jätmisest, esitab asjaomane liikmesriik edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja taotlusel täiendavad andmed kõnealuses taotluses kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mille pikkus sõltub probleemi tõsidusest.

Lõike 8 kohase vahemaksetähtaja võib maksetaotluse kogu summa või selle osa suhtes katkestada maksimaalselt kuueks kuuks alates andmete esitamise taotluse edastamise kuupäevast kuni kuupäevani, mil saadakse nõutud teave, mida peetakse rahuldavaks. Liikmesriik võib nõustuda sellega, et maksetähtaja edasilükkamist pikendatakse veel kolme kuu võrra.

Kui asjaomane liikmesriik ei vasta taotluses osutatud tähtaja jooksul täiendava teabe nõudele või kui vastus loetakse mitterahuldavaks või kui sellest nähtub, et kohaldatavaid õigusnorme on rikutud või et liidu vahendeid on vääralt kasutatud, võib komisjon maksed vastavalt artiklitele 39–42 peatada või neid vähendada.

Artikkel 33

Lõppmakse tegemine ja maaelu arengusse sekkumise lõpetamine ÜPP strateegiakavas

1. Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase tulemusaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisviiside suhtes kehtiva rahastamiskava, asjaomase ÜPP strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikes 4 ette nähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

2. Lõppmakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast kuupäeva, mil komisjon leiab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave ja dokumendid on vastuvõetavad ning viimane raamatupidamise aastaaruanne on kontrollitud ja heaks kiidetud. Ilma et see piiraks artikli 34 lõike 5 kohaldamist, vabastab komisjon pärast lõppmakse tegemist allesjäänud kohustused kuue kuu jooksul.

3. Kui komisjon ei ole käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast tulemusaruannet ning ÜPP strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine kooskõlas artikliga 34.

Artikkel 34

Kulukohustuste automaatne vabastamine ÜPP strateegiakava puhul

1. Komisjon vabastab automaatselt kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengusse sekkumiseks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 32 lõike 6 punktides a ja c sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

2. Eelarveliste kulukohustuste see osa, mis on määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikes 4 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimasel kuupäeval veel avatud või mille kohta ei ole kuue kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni, vabastatakse automaatselt.

3. Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud kulukohustuste automaatne vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt N+3 aasta 31. jaanuariks põhjendatud teatise.

4. Kulukohustuste automaatse vabastamise summade puhul ei võeta arvesse:

a)	eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N + 2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

eelarveliste kulukohustuste osa, mida makseasutus ei ole saanud maksta vääramatu jõu tõttu, millel on rasked tagajärjed ÜPP strateegiakava rakendamisele; vääramatut jõudu põhjusena esitavad riigiasutused peavad tõendama selle otsest mõju ÜPP strateegiakava maaelu arengusse kõigi või osa sekkumiste rakendamisele.

Liikmesriigid saadavad esimeses lõigus osutatud erandite kohta komisjonile teabe hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks seoses summadega, mis deklareeriti eelneva aasta lõpuks.

5. Komisjon teavitab liikmesriike aegsasti kulukohustuste võimalikust automaatsest vabastamisest. Ta teatab neile summa, mis tema andmetel kuulub vabastamisele. Liikmesriikidel on teabe kättesaamise kuupäevast alates aega kaks kuud asjaomase summaga nõustumiseks või oma märkuste esitamiseks. Komisjon vabastab kulukohustused automaatselt hiljemalt üheksa kuud pärast lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud viimase tähtpäeva möödumist.

6. Kulukohustuse automaatse vabastamise korral vähendatakse EAFRD rahalist osalust kõnealuse aasta asjaomases ÜPP strateegiakavas automaatselt vabastatud summa võrra. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile heakskiitmiseks muudetud rahastamiskava, millega jaotatakse toetuse vähendamine sekkumisviiside vahel. Vastasel korral vähendab komisjon igale sekkumisviisile eraldatud summasid proportsionaalselt.

III PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 35

Põllumajanduslik eelarveaasta

Ilma et see piiraks komisjoni poolt artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt kehtestatud ning riikliku sekkumisega seotud kulu- ja tuludeklaratsioone käsitlevate erisätete kohaldamist, hõlmab põllumajanduslik eelarveaasta tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestusse seoses N põllumajandusliku eelarveaastaga, mis algab N–1 aasta 16. oktoobril ja lõpeb N aasta 15. oktoobril.

Artikkel 36

Topeltrahastamise vältimine

Liikmesriigid tagavad, et EAGFist või EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga.

Tegevus võib EAFRD raames saada eri liiki toetusi ÜPP strateegiakava alusel ja muudest määruse (EL) 2021/1060 artikli 1 lõikes 1 osutatud fondidest või teistest liidu vahenditest üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisviisi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotises. Sellistel juhtudel ei tohi liikmesriigid deklareerida komisjonile samu kulusid toetuse saamiseks:

a)	muust määruse (EL) 2021/1060 artikli 1 lõikes 1 osutatud fondist või muust liidu vahendist või

b)	sama ÜPP strateegiakava raames.

Kuludeklaratsioonis kajastatavate kulude summa võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.

Artikkel 37

Makseasutuste kantud kulude rahastamiskõlblikkus

1. Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui need on kantud akrediteeritud makseasutuste poolt ning kui

a)	need on kantud kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või

seoses sekkumisviisidega, millele on osutatud määruses (EL) 2021/2115,

i)	vastavad need aruandes esitatud vastavale väljundile ning

ii)	need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ega laiene asjakohastes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

2. Lõike 1 punkti b alapunkti i ei kohaldata ettemaksete suhtes, mis on tehtud toetusesaajatele määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviiside alusel.

Artikkel 38

Maksetähtaegadest kinnipidamine

1. Liidu õigusega ette nähud maksetähtaegade puhul loetakse maksed, mille makseasutused teevad toetusesaajatele enne varaseimat või pärast hiliseimat võimalikku maksekuupäeva, liidu vahenditest rahastamiskõlbmatuks.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega selliste asjaolude ja tingimuste kohta, mille korral võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud makseid käsitada rahastamiskõlblikena, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Artikkel 39

Igakuiste ja vahemaksete vähendamine

1. Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 90 osutatud teabe, deklaratsioonide ja dokumentide põhjal kindlaks, et liidu õiguses kehtestatud rahalisi ülemmäärasid on ületatud, vähendab komisjon igakuiseid makseid või vahemakseid asjaomasele liikmesriigile rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 32 osutatud vahemakseid.

2. Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 90 osutatud teabe, deklaratsioonide ja dokumentide põhjal kindlaks, et artiklis 38 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ning annab sellele võimaluse esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita nimetatud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon on teinud järelduse, et esitatud vastus on ilmselgelt ebapiisav, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 32 osutatud vahemakseid.

3. Käesoleva artikli kohased vähendamised ei piira artikli 53 kohaldamist.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse täiendavad normid menetluse ja muude praktiliste üksikasjade kohta artiklis 38 sätestatud mehhanismi nõuetekohaseks toimimiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 40

Maksete peatamine seoses raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmisega

1. Kui liikmesriigid ei esita artikli 9 lõikes 3 või artikli 12 lõikes 2 osutatud dokumente artikli 9 lõikes 3 ette nähtud tähtaegadeks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 21 lõikes 3 osutatud kõik igakuised maksed. Komisjon hüvitab peatatud maksed pärast seda, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast asjaomast tähtaega.

Artiklis 32 osutatud vahemaksete puhul loetakse kuludeklaratsioonid vastuvõetamatuks, kui kõnealuse artikli lõike 7 nõuded ei ole täidetud.

2. Kui artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 32 osutatud vahemaksed.

Peatamist kohaldatakse sekkumisega seotud asjaomaste kulude suhtes, mida on artikli 54 lõike 2 kohaselt vähendatud, ja kinnipeetav summa ei ületa kooskõlas artikli 54 lõikega 2 kohaldatud vähendamisele vastavat protsendimäära. Komisjon hüvitab liikmesriikidele kinnipeetud summad või vähendab neid püsivalt, tehes seda hiljemalt artiklis 54 osutatud rakendusaktiga selle aasta kohta, mille puhul maksed peatati. Kui liikmesriigid aga tõendavad, et vajalikud parandusmeetmed on võetud, võib komisjon peatamise varem tühistada eraldi rakendusaktiga.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega maksete peatamise määra kohta.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Enne käesoleva artikli lõikes 1 ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja annab liikmesriigile võimaluse märkuste esitamiseks ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

5. Rakendusaktides, millega määratakse artikli 21 lõike 3 kohaselt kindlaks igakuised maksed või artikli 32 kohaselt vahemaksed, tuleb võtta arvesse käesoleva artikli alusel vastu võetavaid rakendusakte.

Artikkel 41

Maksete peatamine seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega

1. Kui komisjon palub kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 135 lõigetega 2 ja 3 asjaomasel liikmesriigil esitada tegevuskava, koostab see liikmesriik komisjoniga konsulteerides sellise tegevuskava. Tegevuskava sisaldab kavandatavaid parandusmeetmeid ja selgeid edunäitajaid koos ajakavaga, mille jooksul edusammud tuleb teha. Nimetatud ajavahemik võib olla pikem kui üks põllumajanduslik eelarveaasta.

Asjaomane liikmesriik vastab kahe kuu jooksul pärast seda kui komisjon on taotlenud tegevuskava esitamist.

Kahe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist asjaomaselt liikmesriigilt teatab komisjon, kui see on asjakohane, sellele liikmesriigile kirjalikult oma vastuväited esitatud tegevuskavale ja taotleb tegevuskava muutmist. Asjaomane liikmesriik järgib komisjoni poolt heakskiidetud tegevuskava ning tegevuskava elluviimise eeldatud ajakava.

Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad õigusnormid tegevuskavade struktuuri ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kui liikmesriik ei esita ega rakenda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui nimetatud kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks või kui seda ei ole nimetatud lõikes osutatu kohaselt komisjoni kirjaliku taotluse põhjal muudetud, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 32 osutatud vahemaksed.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ei too komisjoni esitatud taotlus tegevuskava koostamiseks 2025. põllumajanduslikuks eelarveaastaks kaasa maksete peatamist enne järgmist, 2026. põllumajandusliku eelarveaasta tulemuslikkuse hindamist, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 135 lõikes 3.

Esimeses lõigus osutatud maksete peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega sellise sekkumisega seotud asjaomaste kulude suhtes, mis olid kõnealuse tegevuskavaga hõlmatud.

Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud tulemuslikkuse hindamine või asjaomase liikmesriigi poolt tegevuskava edenemise ja puuduste parandamiseks võetud parandusmeetmete kohta põllumajandusliku eelarveaasta jooksul esitatud vabatahtlik teatis kinnitab rahuldavaid edusamme sihtväärtuste saavutamisel.

Kui olukorda ei ole maksete peatamisele järgneva 12 kuu lõpuks parandatud, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega vähendatakse lõplikult asjaomase liikmesriigi puhul kinnipeetud summat.

Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Enne selliste rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja palub tal vastata ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega maksete peatamise määra ja kestuse kohta ning kõnealuste maksete tagasimaksmise või vähendamise tingimuse kohta seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega.

Artikkel 42

Maksete peatamine juhtimissüsteemi puuduste tõttu

1. Oluliste puuduste korral juhtimissüsteemide korrakohases toimimises palub komisjon vajaduse korral asjaomasel liikmesriigil esitada tegevuskava, mis sisaldab vajalikke parandusmeetmeid ja selgeid edunäitajaid. See tegevuskava kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Asjaomane liikmesriik vastab kahe kuu jooksul pärast komisjoni esitatud taotlust, et hinnata vajadust tegevuskava järele.

Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega kehtestatakse õigusnormid tegevuskavade struktuuri ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kui liikmesriik ei esita ega rakenda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui nimetatud kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks või kui seda ei ole rakendatud vastavalt nimetatud lõikes osutatud komisjoni kirjalikule taotlusele, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 32 osutatud vahemaksed.

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida on kandnud liikmesriik, kus puudused esinevad, käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 55 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

3. Lõikes 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Enne rakendusaktide vastuvõtmist teatab komisjon oma kavatsusest asjaomasele liikmesriigile ja taotleb ta vastust ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

4. Rakendusaktide puhul, millega määratakse kindlaks artikli 21 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 32 osutatud vahemaksed, võetakse arvesse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusakte.

Artikkel 43

Eraldi arvepidamine

1. Iga makseasutus peab eraldi arvestust liidu eelarvesse EAGFi ja EAFRD jaoks kirjendatud assigneeringute üle.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesolevas artiklis ette nähtud kohustuse täiendavad normid ja makseasutuste raamatupidamisarvestusse kirjendatavate üksikasjade suhtes kohaldatavad eritingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 44

Toetusesaajatele tehtavad maksed

1. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas määruses ette nähtud rahastamisega seotud maksed makstakse toetusesaajatele välja täies ulatuses, kui liidu õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise ja meetmete kohased maksed tehakse kõige varem 1. detsembril ja kõige hiljem järgmise kalendriaasta 30. juunil.

Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid:

a)	enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste vormis sekkumise puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete puhul;

b)	enne 1. detsembrit teha ettemakseid kuni 75 % ulatuses maaelu arengusse sekkumise raames antava toetuse puhul, nagu on osutatud artikli 65 lõikes 2.

3. Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse 2021/2115 artiklites 73 ja 77 osutatud sekkumise raames.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat artiklit, lisades õigusnorme, mis võimaldavad liikmesriikidel teha ettemakseid sekkumise puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis, ning põllumajandusturgusid reguleerivate või toetavate meetmete puhul, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013, et tagada ettemaksete sidusus ja mittediskrimineerivus.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eritingimustega ettemaksete tegemise kohta, et tagada ettemaksete sidusus ja mittediskrimineerivus.

6. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon eriolukorras ning finantsmääruse artikli 11 lõike 2 punkti b piires asjakohasel juhul vastu rakendusaktid seoses käesoleva artikli kohaldamisega. Sellised rakendusaktid võivad käesoleva artikli lõikest 2 kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Sihtotstarbeline tulu

1. Sihtotstarbelise tuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses käsitatakse järgmist:

seoses EAGFi ja EAFRD kuludega käesoleva määruse artiklite 38, 54 ja 55 ning määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 kohased summad, mida kohaldatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 104; seoses EAGFi kuludega käesoleva määruse artikli 53 ja 56 kohased summad, mis tuleb maksta liidu eelarvesse, sealhulgas nende intressid;

b)	summad, mis vastavad kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 12 ja 14 kohaldatud karistustele EAGFi kulude osas;

ÜPP (välja arvatud sekkumine maaelu arengusse) raames vastu võetud liidu õiguse kohaselt esitatud ja hiljem vabastatud tagatis või deposiit; liikmesriigid säilitavad siiski vabastatud tagatised, mis on esitatud ekspordi- või impordilitsentside väljastamisel või pakkumismenetluse raames selle tagamiseks, et pakkujad esitavad ainult tõsiseltvõetavaid pakkumisi;

d)	artikli 41 lõike 2 kohaselt lõplikult vähendatud summad.

2. Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral võib neid kasutada ainult EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud sihtotstarbelise tulu suhtes.

4. EAGFi puhul kohaldatakse käesolevas määruses osutatud sihtotstarbeliste tulude kirjendamise suhtes mutatis mutandis finantsmääruse artiklit 113.

Artikkel 46

Teavitusmeetmed

1. Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning suurendada üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, sealhulgas selle koostoimest kliima, keskkonna ja loomade heaoluga. Selle eesmärk on teavitada kodanikke eesseisvatest väljakutsetest põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas, teavitada põllumajandustootjaid ja tarbijaid, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada kestlikumat liidu põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, tõenduspõhist, objektiivset ja terviklikku teavet ning kirjeldada teavitamismeetmeid, mis on kavandatud komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu mitmeaastases strateegiakavas.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed võivad olla:

a)	kolmandate isikute esitatud iga-aastased tööprogrammid või muud erimeetmed;

b)	komisjoni algatusel rakendatud meetmed.

Seejuures jäetakse välja õigusaktidega nõutavad meetmed ning liidu mõne teise meetme raames juba toetust saavad meetmed.

Esimese lõigu punktis b osutatud meetmete rakendamisel võivad komisjoni abistada väliseksperdid.

Esimeses lõigus osutatud meetmed aitavad samuti kaasa liidu poliitiliste prioriteetide edastamisele, kuivõrd need prioriteedid on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

3. Komisjon avaldab kord aastas konkursikutsed vastavalt finantsmääruses sätestatud tingimustele.

4. Käesoleva artikli alusel kavandatud ja rakendatud meetmetest teavitatakse artikli 103 lõikes 1 osutatud komiteed.

5. Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamise kohta.

Artikkel 47

Käesoleva peatükiga seotud muud komisjoni volitused

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses tingimustega, mille alusel hüvitatakse EAGFi ja EAFRD raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Kui liidu eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud või kui kavandatud kohustuste kogusumma ületab finantsmääruse artikli 11 lõikega 2 kehtestatud määra, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega kohustustele ja summade maksmisele kohaldatava meetodi kohta.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise suhtes:

a)	riikliku ladustamisega seotud sekkumismeetmete rahastamine ja raamatupidamisarvestus ning muud EAGFi ja EAFRD rahastatavad kulud;

b)	kulukohustuste automaatse vabastamise korra rakendamise tingimused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 48

Ühtse auditi põhimõte

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 127 tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle, välja arvatud juhul, kui ta on asjaomast liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa tugineda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal, ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse, et otsustada komisjoni auditite vajalikkus kõnealuses liikmesriigis. Komisjon teavitab nimetatud liikmesriiki põhjustest, miks ta ei saa tugineda asjaomase sertifitseerimisasutuse tööle.

Artikkel 49

Komisjoni tehtavad kontrollid

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või ELi toimimise lepingu artiklile 287 või ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel korraldatud kontrolli või määrusel (Euratom, EÜ) nr 2185/96 või finantsmääruse artiklil 127 põhinevat kontrolli, võib komisjon teha liikmesriikides kontrolle, et kindlaks teha eelkõige, kas:

a)	haldustavad on kooskõlas liidu õigusnormidega;

b)	käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisele vastavatel kuludel on vastav väljund, nagu on esitatud iga-aastases tulemusaruandes;

c)	määrustes (EL) nr 228/2013, (EL) nr 229/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 sätestatud meetmetele vastavad kulud on kantud ja kontrollitud kooskõlas kohaldatavate liidu normidega;

d)	sertifitseerimisasutuse töö on tehtud kooskõlas artikliga 12 ja käesoleva peatüki 2. jao kohaldamisel;

e)	makseasutus vastab artikli 9 lõikes 2 sätestatud akrediteerimise miinimumtingimustele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 9 lõiget 4;

f)	asjaomane liikmesriik rakendab ÜPP strateegiakava kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 9;

g)	artiklis 42 osutatud tegevuskavasid rakendatakse nõuetekohaselt.

Komisjoni poolt komisjoni nimel kontrolle tegema volitatud isikutel või komisjoni ametnikel, kes tegutsevad neile antud pädevuse piires, on juurdepääs raamatupidamisdokumentidele ja kõigile teistele dokumentidele, kaasa arvatud elektroonilisel andmekandjal koostatud või sellel saadud ja säilitatud dokumentidele ja metaandmetele, mis on seotud EAGFi või EAFRD rahastatud kuludega.

Kontrollide tegemise volitused ei mõjuta liikmesriigi õigusnormide kohaldamist, mille kohaselt peavad teatavate toimingutega tegelema liikmesriigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud. Ilma et see piiraks määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 erisätete kohaldamist, ei osale komisjoni poolt komisjoni nimel tegusema volitatud isikud muu hulgas kodude külastamisel või isikute ametlikul küsitlemisel asjaomase liikmesriigi õiguse alusel. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

2. Komisjon teavitab kontrollist aegsasti asjaomast liikmesriiki või liikmesriiki, kelle territooriumil kontrollid läbi viiakse, võttes arvesse makseasutusele kontrollide korraldamisest tulenevat haldusmõju. Asjaomase liikmesriigi ametnikud võivad sellistes kontrollides osaleda.

Komisjoni taotlusel ja liikmesriigi nõusolekul viivad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused läbi täiendavaid kontrolle või uuringuid seoses käesoleva määrusega hõlmatud tegevustega. Komisjoni ametnikud või komisjoni nimel tegutsema volitatud isikud võivad sellistes kontrollides osaleda.

Kontrollide parandamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul teatavate kontrollide või uuringute puhul taotleda abi nimetatud liikmesriikide asutustelt.

Artikkel 50

Juurdepääs teabele

1. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu EAGFi ja EAFRD tõrgeteta toimimiseks vajaliku teabe ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada kontrolle, mida komisjon peab vajalikuks liidu rahastamise haldamise raames.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile selle nõudmisel ÜPPga seotud liidu õigusaktide rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid, mis mõjutavad rahaliselt EAGFi või EAFRDd.

3. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe, mis käsitleb eeskirjade eiramist määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja nende ÜPP strateegiakavade raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muid juhtumeid, oletatavaid kelmuse ja pettuse juhtumeid ning nimetatud eeskirjade eiramise ja kelmuse ning pettusega seoses alusetute maksete tagasinõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmeid. Komisjon teeb teabest kokkuvõtte ja avaldab selle igal aastal ning esitab selle Euroopa Parlamendile.

Artikkel 51

Juurdepääs dokumentidele

1. Akrediteeritud makseasutused säilitavad tehtud makseid tõendavaid dokumente ja liidu õiguses ette nähtud kontrollide tegemisega seotud dokumente ning teevad kõnealused dokumendid ja teabe komisjonile kättesaadavaks.

Nimetatud dokumente ja teavet võib säilitada elektroonilises vormis vastavalt lõikele 3 komisjoni sätestatud tingimustel.

Kui nimetatud dokumente ja teavet säilitab makseasutuse poolt volitatud ja kulude kinnitamise eest vastutav asutus, edastab nimetatud asutus akrediteeritud makseasutusele aruanded läbiviidud kontrollide arvu ja sisu ning nende tulemusi silmas pidades võetud meetmete kohta.

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis sertifitseerimisasutuste suhtes.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesolevas artiklis osutatud dokumentide ja teabe haldamise tingimused, sealhulgas nende vormi ja säilitamisaega käsitlevad normid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Kontrollide ja dokumentide ning teabe ja koostöökohustusega seotud komisjoni volitused

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatüki nende sätete nõuetekohane ja tõhus kohaldamine, mis käsitlevad kontrolle ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele, täiendades käesolevat määrust erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita käesoleva peatüki alusel, ja õigusnormidega kriteeriumide kohta, mille alusel tehakse kindlaks eeskirjad eiramise juhud määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ning ÜPP strateegiakavade raames liikmesriikide kehtestatud tingimustele mittevastamise muud juhud, millest tuleb teatada ja mille kohta tuleb sellega seoses esitada andmed.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid menetluste kohta, mis on seotud koostöökohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita artiklite 49 ja 50 rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. jagu

Kontrollimine ja heakskiitmine

Artikkel 53

Iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

1. Enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid võtab komisjon artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja d osutatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta seoses artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ning ei piira artiklite 54 ja 55 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja rakendamise jaoks vajalike meetmete kohta, sealhulgas normid, mis käsitlevad komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust ja tähtaegu, millest tuleb kinni pidada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 54

Iga-aastase tulemusaruande kontrollimine ja heakskiitmine

1. Kui käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludele, mis vastavad määruse (EL) 2021/2115 III jaotises osutatud sekkumisele, ei ole käesoleva määruse artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 10 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastases tulemusaruandes esitatud vastavat väljundit, võtab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks summad, mida liidu rahastamise raames vähendatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 55 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.

2. Komisjon hindab vähendatavaid summasid sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ning aruandes esitatud, ÜPP strateegiakava kohasele asjaomasele väljundile vastava summa vahelise erinevuse alusel, võttes arvesse liikmesriigi põhjendusi, mis on esitatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõike 8 kohastes iga-aastastes tulemusaruannetes.

3. Enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma märkused ja põhjendada mis tahes erinevusi ajavahemiku jooksul, mis ei tohi juhul, kui artikli 9 lõikes 3, artiklis 10 ning artikli 12 lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse ettenähtud tähtpäevaks, olla lühem kui 30 päeva.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega asjaomaselt liikmesriigilt saadud põhjenduste kriteeriumide ja vähendamiste kohaldamise meetodite ja kriteeriumide kohta.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja rakendamise jaoks vajalike meetmete kohta, sealhulgas normid, mis käsitlevad komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust ja tähtaegu, millest tuleb kinni pidada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 55

Vastavuse kontroll

1. Kui komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulud ei ole tehtud kooskõlas liidu õigusega, võtab ta vastu rakendusaktid, millega määratakse liidu rahastamisest väljajäetavad summad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Määruses (EL) 2021/2115 osutatud sekkumisviiside puhul kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud liidu rahastatavatest kuludest väljaarvamist üksnes oluliste puuduste korral liikmesriikide juhtimissüsteemide korrakohases toimimises.

Esimest lõiku ei kohaldata ÜPP strateegiakavades ja liikmesriigi õigusnormides sätestatud üksikute toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse juhtude suhtes.

2. Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud puuduste olulisuse alusel. Sellega seoses võtab komisjon asjakohaselt arvesse nimetatud puuduste laadi ja liidule tekkinud rahalist kahju.

3. Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist teavitatakse liikmesriiki kirjalikult komisjoni kontrolli tulemustest ja komisjoni liikmesriigi vastustest, mille järel püüavad pooled jõuda võetavate meetmete suhtes kokkuleppele. Asjaomasele liikmesriigile antakse võimalus tõendada, et mittevastavuse tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib asjaomane liikmesriik taotleda menetluse alustamist mõlema osalise seisukohtade lähendamiseks nelja kuu jooksul. Menetluse viib läbi lepitusorgan. Menetluse tulemuste aruanne esitatakse komisjonile. Komisjon võtab aruande soovitusi arvesse enne rahastamisest keeldumise otsuse tegemist ja esitab põhjendused, kui ta otsustab kõnealuseid soovitusi mitte järgida.

4. Rahastamisest ei saa keelduda, kui tegemist on:

a)	artikli 5 lõikes 2 osutatud kuludega, mis kanti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

b)	mitmeaastase sekkumise kuludega, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse või artiklis 6 osutatud maaelu arengusse sekkumise alla, ja mille puhul viimane kohustus toetusesaajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

c)	artiklis 6 osutatud maaelu arengusse sekkumise kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses tegi makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest.

5. Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	liikmesriigi antud toetused, mille kohta komisjon on algatanud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse;

b)	rikkumised, millest komisjon on asjaomast liikmesriiki teavitanud põhjendatud arvamusega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 258;

c)	liikmesriik ei täida käesoleva määruse IV jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel, et komisjon teavitab liikmesriiki kirjalikult oma järeldustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigi aruande saamist asjaomaseid kulutusi käsitlevate kontrollide tulemuste kohta.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

7. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja rakendamise jaoks vajalike meetmete kohta, sealhulgas normid, mis käsitlevad komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust ja tähtaegu, millest tuleb kinni pidada, käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlust, ning sealhulgas lepitusorgani asutamist, ülesandeid, koosseisu ja töömeetodeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3. jagu

Tagasinõudmine mittevastavuse korral

Artikkel 56

EAGFi erisätted

1. Summad, mille liikmesriigid nõuavad tagasi õigusnormide rikkumise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavades osutatud sekkumise tingimusi, ja nende summade intressid makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid teha makseasutusele kui võla sissenõudmise eest vastutavale asutusele ülesandeks arvestada toetusesaaja võlg maha edaspidistest sellele toetusesaajale tehtavatest maksetest.

3. Lõike 1 kohaselt liidu eelarvesse maksmisel võib asjaomane liikmesriik kinni pidada 20 % vastavatest summadest ühtse määraga tagasinõudekuludena, välja arvatud asjaomase liikmesriigi haldusasutuste või muude ametiasutuste süül tingitud mittevastavuse korral.

Artikkel 57

EAFRD erisätted

1. Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad, ning rahastamisvahendite puhul ka valdusfondide alla kuuluvad erifondid või lõplikud vahendite saajad, eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavades täpsustatud maaelu arengusse sekkumise tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades osaliselt või õigustatud juhtudel täielikult vastava liidu rahastamise. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja raskust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

EAFRD raames liidu rahastatavad summad, mis on tühistatud, ja tagasinõutud summad, ning nende intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakavade kohastele maaelu arengu tegevustele. Liikmesriik võib tühistatud või tagasinõutud liidu vahendeid siiski täies ulatuses uuesti kasutada, kuid üksnes oma ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ette nähtud tegevuste jaoks ega või vahendeid ümber jaotada maaelu arengu tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse õigusnormide rikkumise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artikli kohaselt maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.

2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võib määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 osutatud rahastamisvahenditest toetust saavate maaelu arengusse sekkumise puhul individuaalse mittevastavuse tõttu tühistatud toetust kasutada uuesti sama rahastamisvahendi raames järgmiselt:

a)	kui rahalise toetuse tühistamise tinginud mittevastavus on tuvastatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 18 määratletud lõpliku vahendite saaja tasandil, ainult teiste lõplike vahendite saajate jaoks sama rahastamisvahendi raames;

b)	kui rahalise toetuse tühistamise tinginud mittevastavus on tuvastatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 21 määratletud erifondi tasandil valdusfondi piires, mis on määratletud selle määruse artikli 2 punktis 20, ainult muude erifondide jaoks.

Artikkel 58

Summade võimaliku tasaarvestamise ja teate vormidega seotud rakendamisvolitused

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid alusetult makstud summade tagasinõudmisest tulenevate summade võimaliku tasaarvestamise kohta ja liikmesriikide poolt komisjonile seoses käesolevas jaos sätestatud kohustustega esitatava teate ja teatise vormide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV JAOTIS

KONTROLLISÜSTEEMID JA KARISTUSED

I PEATÜKK

Üldnormid

Artikkel 59

Liidu finantshuvide kaitse

1. Järgides kohaldatavaid juhtimissüsteeme, võtavad liikmesriigid ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse, sealhulgas artiklis 37 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide tõhus kohaldamine. Nende õigusaktide ja meetmete eesmärk on eelkõige järgmine:

a)	kontrollida EAGFi ja EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

b)	tagada eelkõige suurema riskiga valdkondades selline tõhus kaitse kelmuse ja pettuse vastu, mis on heidutav ning mille puhul võetakse arvesse meetmete kulusid, hüvesid ja proportsionaalsust;

c)	ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettusi;

d)	kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

e)	nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses.

2. Liikmesriigid loovad tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumisi reguleerivate liidu õigusnormidega.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning komisjonile deklareeritud kulude seaduslikkus ja korrektsus.

Eesmärgiga liikmesriikidele sellega seoses abi osutada, teeb komisjon liikmesriikidele kättesaadavaks andmekaevevahendi, et hinnata projektide, toetusesaajate, töövõtjate ja lepingutega seotud riske, tagades samas minimaalse halduskoormuse ning liidu finantshuvide tõhusa kaitse. Andmekaevevahendit võib kasutada ka selleks, et vältida kõrvalehoidmist korrast, millele on osutatud artiklis 62. Komisjon esitab 2025. aastaks aruande, milles hinnatakse ühtse andmekaevevahendi kasutamist ja selle koostalitlusvõimet, pidades silmas selle üldist kasutamist liikmesriikide poolt.

3. Liikmesriigid tagavad, et aruandlussüsteem ning näitajaid käsitlevad andmed on kvaliteetsed ja usaldusväärsed.

4. Liikmesriigid tagavad, et EAGFi ja EAFRD toetusesaajad esitavad neile kogu teabe, mis on vajalik nende identifitseerimiseks, sealhulgas kui see on kohaldatav, selle kontserni identifitseerimiseks, milles nad osalevad, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (30) artikli 2 punktis 11 sätestatud määratlusele.

5. Liikmesriigid võtavad sobivad ettevaatusabinõud, et tagada lõike 1 punktis d osutatud karistuste proportsionaalsus ja astmelisus olenevalt tuvastatud mittevastavuse raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest.

Liikmesriikide kehtestatud korraga tuleb eelkõige tagada, et karistusi ei tohi määrata kui:

a)	mittevastavuse põhjuseks on vastavalt artiklile 3 vääramatu jõud või erandlikud asjaolud;

b)	mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;

c)	asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi.

Kui toetuse saamise tingimustele mittevastavus tuleneb vastavalt artiklile 3 vääramatust jõust või erandlikest asjaoludest, säilitab toetusesaaja õiguse toetusele.

6. Liikmesriigid võivad oma juhtimis- ja kontrollisüsteemidesse lisada võimaluse toetusetaotluste ja maksetaotluste korrigeerimiseks pärast nende esitamist, ilma et see mõjutaks õigust toetust saada, eeldusel et korrigeeritavad elemendid või väljajätmised olid põhjustatud heauskselt, nagu tunnistas pädev asutus; eelduseks on samuti, et korrigeerimine tehti enne seda, kui taotluse esitajat teavitati kohapealse kontrolli jaoks valituks osutumisest või enne kui pädev asutus tegi taotlust käsitleva otsuse.

7. Liikmesriigid kehtestavad korra, millega tagatakse EAGFi ja EAFRD puudutavate kaebuste tõhus läbivaatamine, ning peavad komisjoni taotluse korral uurima komisjonile esitatud kaebusi, mis kuuluvad nende ÜPP strateegiakava kohaldamisalasse. Liikmesriigid teavitavad selliste läbivaatamiste tulemustest komisjoni. Komisjon tagab, et otse talle esitatud kaebuste suhtes võetakse asjakohased järelmeetmed. Kui komisjon edastab kaebuse järelmeetmete võtmiseks liikmesriigile ning liikmesriik komisjoni esitatud tähtajaks järelmeetmeid ei võta, astub komisjon vajalikud sammud tagamaks, et liikmesriik täidab oma käesoleva lõike kohaseid kohustusi.

8. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt võetud meetmetest ja läbi viidud tegevustest.

Tingimused, mille liikmesriigid kehtestavad liidu õigusnormides sätestatud EAGFi või EAFRD rahastatud toetuse saamist käsitlevate tingimuste täiendamiseks, peavad olema kontrollitavad.

9. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikud normid:

a)	lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud kohustuste osas seoses menetluste, tähtaegade ja teabevahetuse, andmekaevevahendiga seotud nõuete ning toetusesaajate identifitseerimise kohta kogutavate andmetega;

b)	lõigetes 5 ja 7 sätestatud kohustuste osas seoses teate ja teatisega, mille liikmesriigid esitavad komisjonile.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 60

Kontrollide tegemise normid

1. Liikmesriikide poolt artikli 59 lõike 2 kohaselt loodav juhtimis- ja kontrollisüsteem sisaldab süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmavad muuhulgas valdkondi, kus vearisk on kõige suurem.

Liikmesriigid tagavad, et kontrollid viiakse läbi sellisel tasemel, mis on vajalik liidu finantshuvidele avalduvate ohtude tõhusaks juhtimiseks. Asjaomane asutus koostab kõigi taotlejate alusel kontrollivalimi, mis asjakohasel juhul koosneb juhuslikust osast ja riskipõhisest osast.

2. Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 osutatud rahastamisvahenditest toetust saavaid toiminguid kontrollitakse üksnes valdusfondide ja erifondide tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil.

Kontrolle ei tehta EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud selleks, et tagada, et kontrollid viiakse läbi nõuetekohaselt ja tõhusalt ning rahastamiskõlblikkuse tingimusi kontrollitakse tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, täiendades käesolevat määrust juhul, kui seda on vaja süsteemi nõuetekohaseks haldamiseks, õigusnormidega, mis käsitlevad tolliprotseduuridega ning eelkõige määruses (EL) nr 952/2013 sätestatud tolliprotseduuridega seotud lisanõudeid.

4. Seoses põllumajandusalastes õigusaktides osutatud meetmetega võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid, mis on vajalikud käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks, ning eelkõige:

a)	määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 4 teises lõigus osutatud kanepisektori puhul normid, milles käsitletakse erikontrollimeetmeid ja tetrahüdrokannabinooli taseme määramise meetodeid;

b)	määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos osutatud puuvillasektori puhul tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollisüsteem;

c)	määruses (EL) nr 1308/2013 osutatud veinisektori puhul normid alade mõõtmise ning kontrollide ja normide kohta, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks;

d)	riikliku sekkumise ja eraladustamisega seoses toodete rahastamiskõlblikkuse kindlakstegemiseks kohaldatavad katsed ja meetodid ning hankemenetluste kasutamine nii riikliku sekkumise kui ka eraladustamise puhul;

e)	muud normid liikmesriikide tehtavate kontrollide kohta seoses meetmetega, mis on kehtestatud määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 61

Mittevastavus hankelepingute sõlmimise korrale

Kui mittevastavus on seotud liidu või liikmesriigi hankelepingute sõlmimise korraga, tagab liikmesriik, et toetuse mittemakstava või tagasivõetava osa kindlaksmääramisel võetakse aluseks mittevastavuse raskus ja järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Liikmesriigid tagavad, et tehingu seaduslikkust ja korrektsust mõjutatakse üksnes toetuse selle osa ulatuses, mida ei maksta või mis tagasi võetakse.

Artikkel 62

Kõrvalehoidmisklausel

Ilma et see piiraks liidu õigusaktide erisätete kohaldamist, võtavad liikmesriigid tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, et liidu õiguse sätetest ei oleks võimalik kõrvale hoida, ning tagavad eelkõige, et põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Artikkel 63

Sekkumise vastavus kontrollide tegemiseks veinisektoris

Sekkumiseks veinisektoris vastavalt määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 4. jaole tagavad liikmesriigid, et kõnealuse sekkumise suhtes kohaldatav haldus- ja kontrollikord vastab käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtsele süsteemile seoses:

a)	põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemiga;

b)	kontrollidega.

Artikkel 64

Tagatised

1. Kui põllumajandusalastes õigusaktides on nii ette nähtud, nõuab liikmesriik tagatise esitamist, millega antakse kinnitus rahasumma pädevale asutusele maksmise või pädevale asutusele minetamise kohta, kui teatavat konkreetset nimetatud õigusaktidest tulenevat kohustust ei ole täidetud.

2. Kui teatavat kohustust ei täideta või seda tehakse üksnes osaliselt, minetatakse tagatis täielikult või osaliselt, välja arvatud vääramatu jõu korral.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, millega tagatakse mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel ning milles:

a)	täpsustatakse vastutav isik, kui kohustust ei täideta;

b)	nähakse ette konkreetsed olukorrad, mil pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest;

c)	nähakse ette tingimused esitatavale tagatisele ja tagatise andjale ning tagatiste esitamise ja vabastamise tingimused;

d)	nähakse ette ettemaksete raames tagatise esitamisega seotud eritingimused;

määratletakse lõikes 1 ette nähtud tagatisega hõlmatud kohustuste rikkumise tagajärjed, sealhulgas tagatiste minetamine ja vähendamise määr, mida kohaldatakse tagatiste vabastamise suhtes toetuste, litsentside, pakkumiste või konkreetsete taotluste puhul, ning samuti kui kõnealuse tagatisega hõlmatud kohustust ei ole täielikult või osaliselt täidetud, võttes arvesse kohustuse laadi, kogust, mille osas kohustust on rikutud, kohustuse täitmiseks ette nähtud tähtaja ületamise pikkust ja kohustuse täitmise kohta tõendite esitamise aega.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise kohta:

a)	esitatava tagatise vorm ning tagatise esitamise, selle heakskiitmise ja algse tagatise asendamise menetlus;

b)	tagatise vabastamise menetlus;

c)	liikmesriikide ja komisjoni teatised.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

Artikkel 65

Käesoleva peatüki kohaldamisala ja mõisted

1. Iga liikmesriik loob ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) ning tagab selle toimimise.

2. Ühtset süsteemi kohaldatakse pindala- ja loomapõhise sekkumise suhtes, mis on loetletud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II ja IV peatükis, ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete suhtes.

3. Kui see on vajalik, kasutatakse ühtset süsteemi ka tingimuslikkuse ja sekkumise haldamiseks ja kontrollimiseks veinisektoris, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotises.

4. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„georuumiline taotlus“ – elektrooniline taotlusvorm, mis hõlmab geoinfosüsteemil põhinevat rakendust, mis võimaldab toetusesaajatel ruumiliselt deklareerida põllumajandusliku majapidamise (nagu on määratletud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2) põllumajanduslikud maatükid ja mittepõllumajanduslikud alad, mille puhul toetust taotletakse;

b)	„pinnaseiresüsteem“ – kord, mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja tavasid põllumajandusmaal Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel;

c)	„loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (31) IV osa, I jaotise, 2. peatüki 1. jaos sätestatud peetavate maismaaloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

d)	„põllumajanduslik maatükk“ – ühik põllumajandusmaast, mis on liikmesriikide poolt määratletud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõikega 3;

e)	„geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, salvestama, analüüsima ja kuvama geograafiliste viidetega andmeid;

„automaatne taotluste süsteem“ – pindala- või loomapõhise sekkumise taotlussüsteem, kus ametiasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad andmed vähemalt konkreetsete maade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis ning tehakse vajaduse korral toetusesaajale kättesaadavaks.

Artikkel 66

Ühtse süsteemi osad

1. Ühtne süsteem koosneb järgmistest osadest:

a)	põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem;

b)	georuumiline taotlussüsteem ja, kui see on kohaldatav, loomapõhine taotlussüsteem;

c)	pinnaseiresüsteem;

d)	artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise ja meetmetega seotud toetusesaajate identifitseerimise süsteem;

e)	kontrolli- ja karistuste süsteem;

f)	toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui see on kohaldatav;

g)	loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui see on kohaldatav.

2. Ühtne süsteem annab teavet, mis on asjakohane määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 osutatud näitajate aruandluse jaoks.

3. Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel. Asjakohastel juhtudel võimaldab geoinfosüsteem andmete vahetamist ja integreerimist põllumajanduslike maatükkide puhul piiritletud kaitstavates piirkondades ja määratud aladel, mis on kindlaks määratud kooskõlas liidu õigusaktidega, mis on loetletud määruse (EL) 2021/2115 XIII lisas, nõukogu direktiivi 91/676/ EMÜ (32) artikli 2 punkti k tähenduses näiteks Natura 2000 alad või nitraaditundlikud alad, ning maastikuelementide puhul, mis vastavad maa heale põllumajandus- ja keskkonnaseisundile, mis on määratletud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 13 või hõlmatud kõnealuse määruse III jaotise II ja IV peatükis loetletud sekkumistega.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, seire ja toimimise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

5. Liikmesriigid võtavad meetmed, mis on vajalikud ühtse süsteemi nõuetekohaseks loomiseks ja toimimiseks, ning, kui mõni muu liikmesriik seda taotleb, abistavad üksteist käesoleva peatüki kohaldamisel.

Artikkel 67

Andmete säilitamine ja jagamine

1. Liikmesriigid registreerivad ja säilitavad kõik andmed ja dokumendid iga-aastaste väljundite kohta, mis esitatakse artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames, ning ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta, mida jälgitakse kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 128.

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva 10 kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad.

Pinnaseiresüsteemi jaoks kasutatavaid andmeid võib salvestada toorandmetena pädevate asutuste välisel serveril. Neid andmeid säilitatakse serveril vähemalt kolm aastat.

Erandina teisest lõigust peavad liikmesriigid, kes ühinesid liiduga 2013. aastal või pärast seda, tagama andmete tutvumiseks kättesaadavuse üksnes alates nende ühinemise aastast.

Erandina teisest lõigust peavad liikmesriigid üksnes tagama, et artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemiga seotud andmed ja dokumendid on tutvumiseks kättesaadavad alates pinnaseiresüsteemi rakendamise kuupäevast.

2. Liikmesriigid võivad kohaldada lõikes 1 sätestatud nõudeid piirkondlikul tasandil, tingimusel et need nõuded ning andmete registreerimist ja nendele juurdepääsu käsitlev halduskord on kogu liikmesriigi territooriumil ühesugune ja andmeid saab riiklikul tasandil koondada.

3. Liikmesriigid tagavad, et ühtse süsteemi kaudu kogutud andmeid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ (33) või liidu poliitika järelevalve seisukohalt olulised, jagatakse tasuta avaliku sektori asutuste vahel ja tehakse riiklikul tasandil üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid annavad ka liidu institutsioonidele ja asutustele juurdepääsu kõnealustele andmekogumitele.

4. Liikmesriigid tagavad, et ühtse süsteemi kaudu kogutud andmeid, mis on olulised ka Euroopa statistika koostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 223/2009 (34), jagatakse tasuta komisjoni (Eurostat), riiklike statistikaametite ja vajaduse korral muude riiklike ametiasutustega, kes vastutavad Euroopa statistika koostamise eest.

5. Liikmesriigid piiravad üldsuse juurdepääsu lõigetes 3 ja 4 osutatud andmekogumitele, kui see kahjustaks isikuandmete konfidentsiaalsust vastavalt määrusele (EL) 2016/679.

6. Liikmesriigid loovad oma süsteemid sellisel moel, et tagada toetusesaajate juurdepääs kõigile nendega seotud asjakohastele andmetele maa kohta, mida nad kasutavad või kavatsevad kasutada, et nad saaksid esitada täpsed taotlused.

Artikkel 68

Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem

1. Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem on liikmesriikide poolt õhust või satelliidilt tehtud ortofotode põhjal loodud ja korrapäraselt ajakohastatav geoinfosüsteem, mille ühtne standard tagab vähemalt mõõtkavas 1:5 000 oleva kaardiga samaväärse täpsuse.

2. Liikmesriigid tagavad, et põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem:

a)	identifitseerib üheselt kõik põllumajanduslikud maatükid ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavad maatükid, mida liikmesriigid käsitavad määruse (EL) 2021/2115 III jaotises osutatud sekkumise jaoks toetusõiguslikuna;

b)	sisaldab ajakohastatud väärtusi pindalade kohta, mida liikmesriigid käsitavad artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise jaoks toetusõiguslikuna;

c)	võimaldab määrata toetusetaotlusega hõlmatud põllumajanduslike maatükkide ja mittepõllumajanduslike alade õige asukoha.

3. Liikmesriigid hindavad igal aastal põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Kui hindamise käigus tuvastatakse süsteemis puudusi, võtab liikmesriik asjakohased parandusmeetmed või kui selliseid parandusmeetmeid ei võeta, nõuab komisjon, et koostataks tegevuskava kooskõlas artikliga 42.

Hindamisaruanne ning vajaduse korral parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.

Artikkel 69

Georuumiline ja loomapõhine taotlussüsteem

1. Artikli 65 lõikes 2 osutatud ja oma ÜPP strateegiakavade alusel toimuva pindalapõhise sekkumise jaoks ette nähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitataks kasutades pädeva asutuse ette nähtud georuumilist taotlusvormi,

2. Artikli 64 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel toimuva loomapõhise sekkumise jaoks ette nähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid taotluse esitamist.

3. Liikmesriigid eeltäidavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlused artikli 66 lõike 1 punktis g ning artiklites 68, 70, 71 ja 73 osutatud süsteemidest või muust asjakohasest avalikust andmebaasist saadud teabega.

4. Liikmesriigid võivad luua automaatse taotluste süsteemi ning otsustada, milliseid lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi see hõlmab.

5. Kui liikmesriik otsustab kasutada automaatset taotluste süsteemi, loob ta sellise süsteemi, mis võimaldab ametiasutustel maksta toetusesaajatele toetusi ametlikes elektroonilistes andmebaasides juba sisalduva teabe alusel. Kui on toimunud muutus, täiendatakse vajaduse korral olemasolevat teavet muutuse kajastamiseks lisateabega. Toetusesaaja kinnitab automaatse taotluste süsteemi kaudu kättesaadava olemasoleva ja täiendava teabe.

6. Liikmesriigid hindavad igal aastal georuumilise taotlussüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Hindamisaruanne ning asjakohasel juhul parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.

Artikkel 70

Pinnaseiresüsteem

1. Liikmesriigid loovad pinnaseiresüsteemi, mis on töökorras alates 1. jaanuarist 2023, ja tagavad selle toimimise. Kui süsteemi täielik kasutuselevõtmine ei ole tehniliste piirangute tõttu kõnealusel kuupäeval võimalik, võivad liikmesriigid luua sellise süsteemi ja alustada selle kasutamist järkjärguliselt, esitades teavet üksnes piiratud arvul sekkumiste kohta. 1. jaanuariks 2024 peab pinnaseiresüsteem aga olema kõikides liikmesriikides täiel määral töökorras.

2. Liikmesriigid hindavad igal aastal pinnaseiresüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Kui hindamise käigus tuvastatakse süsteemis puudusi, võtab liikmesriik asjakohased parandusmeetmed või kui selliseid parandusmeetmeid ei võeta, nõuab komisjon, et kooskõlas artikliga 42 koostataks tegevuskava.

Hindamisaruanne ning asjakohasel juhul parandusmeetmed ja nende rakendamise ajakava esitatakse komisjonile asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks.

Artikkel 71

Toetusesaajate identifitseerimise süsteem

Artikli 65 lõikes 2 osutatud sekkumise ja meetmete toetusesaajate identifitseerimisandmete registreerimise süsteem võimaldab kindlaks teha kõik sama toetusesaaja esitatud taotlused.

Artikkel 72

Kontrolli- ja karistuste süsteem

Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud artikli 66 lõike 1 punktis e. Liikmesriigid teevad igal aastal makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetuse- ja maksetaotluste halduskontrolle, et teha kindlaks nende seaduslikkus ja korrektsus vastavalt artikli 59 lõike 1 punktile a. Neid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid, mida võib teha tehnoloogia abil kaugjuhtimise teel.

Artikkel 73

Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem

Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem võimaldab kontrollida toetusõigusi taotlus- ja põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemiga.

Artikkel 74

Komisjoni delegeeritud volitused seoses ühtse süsteemiga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud selleks, et tagada käesolevas peatükis sätestatud ühtse süsteemi tõhus, sidus ja mittediskrimineeriv rakendamine viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, täiendades käesolevat määrust seoses järgmisega:

a)	artiklites 68, 69 ja 70 osutatud kvaliteedihindamist käsitlevad normid;

b)	artiklites 68, 71 ja 73 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ja toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi käsitlevad normid.

Artikkel 75

Artiklite 68, 69 ja 70 rakendamisvolitused

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise kohta:

komisjonile edastatavate või kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja sisu ning edastamise või kättesaadavaks tegemise kord:

i)	põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamisaruanded;

ii)	artiklites 68, 69 ja 70 osutatud parandusmeetmed;

b)	artiklis 69 osutatud toetustaotlussüsteemi ja artiklis 70 osutatud pinnaseiresüsteemi põhijooned ja normid, sealhulgas pinnaseiresüsteemi kohaste sekkumiste arvu järkjärgulise suurendamise parameetrid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

Tehingute kontrollimine

Artikkel 76

Käesoleva peatüki kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevas peatükis sätestatakse erinormid seoses EAGFi rahastamissüsteemiga otseselt või kaudselt seotud makseid sooritavate või saavate üksuste või kõnealuste üksuste esindajate (edaspidi „ettevõtjad“) äridokumentide kontrollimisega selleks, et teha kindlaks, kas EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvad tehingud on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata käesoleva jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemiga ning määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükiga hõlmatud sekkumise suhtes.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust sekkumisviiside loeteluga, mille suhtes ei ole nende ülesehituse ja kontrollinõuete tõttu sobilik kohaldada täiendavat järelkontrolli äridokumentide kontrollimise teel ning mille suhtes seega sellist käesoleva peatüki kohast kontrolli ei kohaldata.

3. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„äridokument“ – kõik ettevõtja majandustegevusega seotud raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu ja kvaliteedi kohta, äritegevusega seotud kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed, niivõrd kuivõrd need dokumendid või andmed on otseselt või kaudselt seotud lõikes 1 osutatud tehingutega;

b)	„kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega.

Artikkel 77

Liikmesriikide tehtav kontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt ettevõtjate äridokumente, võttes arvesse kontrollitavate tehingute laadi. Liikmesriigid tagavad, et kontrollitavate ettevõtjate valik tagaks võimalikult hästi õigusnormide rikkumise vältimiseks ja avastamiseks võetud meetmete tõhususe. Valikut tehes võetakse muu hulgas arvesse ettevõtjate majanduslikku tähtsust kõnealuses süsteemis ja muid riskitegureid.

2. Vajalikel juhtudel laieneb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kontroll ettevõtjatega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning artiklis 78 sätestatud eesmärkide saavutamisest lähtuvalt ka muudele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

3. Käesoleva peatüki kohaldamise eest vastutav(ad) asutus(ed) peab (peavad) olema organisatoorselt sõltumatu(d) asutustest või asutuste allüksustest, kes vastutavad maksete tegemise eest ja kontrollide tegemise eest enne makse sooritamist.

4. Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva peatüki kohaselt ainult konkreetsetel põhjustel, millest liikmesriigid peavad teatama oma iga-aastases artikli 80 lõikes 1 osutatud kontrollide kavas.

5. Käesoleva peatüki kohane kontroll ei piira artiklite 49 ja 50 kohaselt tehtavaid kontrolle.

Artikkel 78

Ristkontrollid

1. Kontrollitavate põhiandmete õigsust kontrollitakse riskiastmele vastava arvu ristkontrollidega, mis sisaldavad vajaduse korral kolmandate isikute äridokumentide kontrolli, mis hõlmab järgmist:

a)	tarnijate, klientide, veoettevõtjate ning muude kolmandate isikute äridokumentidega võrdlemine;

b)	asjakohasel juhul varude koguse ja laadi füüsilised kontrollid;

c)	EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutele eelnevate või neist tulenevate finantsvoogude raamatupidamisdokumentidega võrdlemine;

d)	raamatupidamise või raha liikumist käsitlevate dokumentide kontrollid, mis näitavad, et dokumendid, mis on makseasutuste valduses toetusesaajale makstud toetuse põhjendusena, on kontrolli ajal täpsed.

2. Kui ettevõtjad peavad liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt pidama varude kohta eraldi raamatupidamisregistrit, kuulub asjakohastel juhtudel kontrollimise juurde võrdlus äridokumentidega ja asjakohasel juhul varu tegeliku suurusega.

3. Kontrollitavate tehingute valikul võetakse täiel määral arvesse riskiastet.

4. Ettevõtte eest vastutavad isikud või kolmandad isikud tagavad, et kõik äridokumendid ja lisateave esitatakse kontrollimise eest vastutavatele ametnikele või seda nende nimel tegema volitatud isikutele. Elektrooniliselt salvestatud andmed esitatakse asjakohasel andmekandjal.

5. Kontrollimise eest vastutavad ametnikud või seda nende nimel tegema volitatud isikud võivad nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest.

Artikkel 79

Vastastikune abi

Liikmesriigid abistavad üksteist taotluse korral käesolevas peatükis sätestatud kontrollide tegemiseks järgmistel juhtudel:

a)	kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus nimetatud makse on tehtud või laekunud või kus nimetatud makse oleks pidanud tehtama või laekuma;

b)	kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus asuvad kontrolliks vajalikud dokumendid ja andmed.

Artikkel 80

Kavandamine ja aruandlus

1. Liikmesriigid koostavad järgmisel kontrolliperioodil artikli 77 kohaselt tehtava kontrolli kava.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli:

a)	oma lõikes 1 osutatud kontrollikava ning kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

b)	üksikasjaliku aruande käesoleva peatüki kohaldamise kohta eelmisel kontrolliperioodil, sealhulgas artikli 79 kohaselt läbiviidud kontrolli tulemused.

3. Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul liikmesriike oma märkustest teavitanud, rakendavad liikmesriigid enda koostatud ja komisjonile saadetud kontrollikavasid ja nende muudatusi.

Artikkel 81

Juurdepääs teabele ja komisjoni kontroll

1. Kooskõlas asjakohase liikmesriigi õigusega on komisjoni ametnikel juurdepääs kõigile käesoleva peatüki alusel tehtavaks kontrolliks ette valmistatud või sellest tulenevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, sealhulgas andmetöötlussüsteemides salvestatud andmetele. Kõnealused andmed esitatakse taotluse korral asjakohasel andmekandjal.

2. Artiklis 77 osutatud kontrolli teevad liikmesriikide ametnikud. Komisjoni ametnikud võivad kõnealuses kontrollis osaleda, kuid nad ei või ise kasutada liikmesriigi ametnikele antud kontrollimisvolitusi. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui liikmesriigi ametnikel.

3. Kui kriminaalmenetlust käsitlevate liikmesriigi õigusnormide alusel peavad teatavaid toiminguid tegema liikmesriigi õiguse alusel selleks spetsiaalselt määratud ametnikud, ei osale komisjoni ametnikud ega taotluse esitanud liikmesriikide ametnikud kõnealustes toimingutes, ilma et see piiraks määruste (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (EL) 2017/1939 kohaldamist. Ühelgi juhul ei võta nad osa kodude külastamistest ega asjaomase liikmesriigi kriminaalõiguse raames toimuvatest ametlikest ülekuulamistest. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

Artikkel 82

Tehingute kontrolli tegemisega seotud rakendamisvolitused

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid käesoleva peatüki ühetaoliseks kohaldamiseks, eelkõige seoses järgmisega:

a)	artiklis 77 osutatud kontrolli tegemine seoses ettevõtjate valiku, kontrolli määra ja ajakavaga;

b)	artiklis 79 osutatud vastastikuse abi elluviimine;

c)	artikli 80 lõike 2 punktis b osutatud aruannete sisu ja muud käesoleva peatüki alusel vajalikud teated.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused

Artikkel 83

Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem

1. Liikmesriigid loovad süsteemi kontrollimaks, et järgmistesse kategooriatesse kuuluvad toetusesaajad täidavad määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jaos sätestatud kohustusi:

a)	toetusesaajad, kes saavad otsetoetusi kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatükiga;

b)	toetusesaajad, kes saavad iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 70, 71 ja 72;

c)	toetusesaajad, kes saavad toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga või määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga.

2. Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2115 artiklit 28, võivad kehtestada lihtsustatud kontrollisüsteemi:

a)	toetusesaajate puhul, kes saavad toetust määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 alusel, või

b)	väikepõllumajandustootjate puhul, kelle liikmesriigid on kindlaks määranud määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 alusel ja kes sellist toetust ei taotle.

Kui liikmesriik ei kohalda määruse (EL) 2021/2115 artiklit 28, võib ta kehtestada lihtsustatud kontrollisüsteemi põllumajandustootjate puhul, kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa viit hektarit käesoleva määruse artikli 69 lõike 1 kohaselt deklareeritud põllumajandusmaad.

3. Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme, et tagada tingimuslikkusega seotud õigusnormide täitmine.

Kõnealused süsteemid peavad olema kooskõlas lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollisüsteemidega.

4. Liikmesriigid vaatavad esimeses ja teises lõigus osutatud kontrollisüsteemid igal aastal läbi, võttes arvesse saavutatud tulemusi.

5. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„nõue“ – iga üksik kohustuslik majandamisnõue, mis tuleneb teatud õigusakti raames määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 osutatud liidu õigusaktidest ja erineb sisuliselt sama õigusakti muudest nõuetest;

b)	„õigusakt“ – määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 loetletud direktiivid ja määrused;

„mittevastavuse korduvus“ – samale nõudele või standardile mittevastavus, mis tuvastatakse rohkem kui üks kord kolme järjestikuse kalendriaasta perioodil, tingimusel et toetusesaajat on eelmisest mittevastavusest teavitatud ja tal on asjakohasel juhul olnud võimalus võtta vajalikud meetmed eelmise mittevastavuse kõrvaldamiseks.

6. Lõigetes 1–4 sätestatud kontrolliga seotud kohustuste täitmiseks teevad liikmesriigid järgmist:

a)	lisavad kohapealsed kontrollid, et kontrollida määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jaos sätestatud kohustuste täitmist toetusesaajate poolt;

võivad nõuetest, standarditest, õigusaktidest või tingimuslikkusega seotud valdkondadest olenevalt otsustada teha kontrolle, sealhulgas halduskontrolle, mis on juba ette nähtud asjaomase nõude, standardi, õigusakti või tingimuslikkusega seotud valdkonna puhul kohaldatavate kontrollisüsteemidega, tingimusel et selliste kontrollide mõjusus on vähemalt punktis a osutatud kohapealsete kontrollidega samaväärne;

c)	võivad punktis a osutatud kohapealsete kontrollide tegemiseks asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid muid asjakohaseid tehnoloogiaid;

kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kohapealsete kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal,

i)	mis võtab arvesse põllumajandusettevõtte struktuuri ning kohaldab sellele kaalutegurit, mittevastavuse olemuslikku riski ning asjakohastel juhtudel toetusesaajate osalemist põllumajandusettevõtete nõustamisteenustes, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 15,

ii)	mille puhul kohaldatakse kaalutegureid, ning

iii)	mis sisaldab juhuvalikut ja hõlmab vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes on loetletud käesoleva artikli lõikes 1;

e)	nõukogu direktiiviga 96/22/EÜ (35) seotud tingimuslike kohustuste puhul loetakse järelevalvekava erivalimi tase vastavaks käesoleva lõike punktis d sätestatud miinimumtaseme nõudele;

võivad lõikes 2 osutatud lihtsustatud kontrollisüsteemi kasutades otsustada jätta käesoleva lõike punktis a osutatud kohapealsete kontrollide kohaldamisest välja kõnealuses punktis osutatud kohustuste täitmise kontrollimise, kui on võimalik tõendada, et asjaomaste toetusesaajate poolse mittevastavuse juhtudel ei saanud olla olulisi tagajärgi asjaomaste õigusaktide ja standardite eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 84

Tingimuslikkusega seotud halduskaristuste süsteem

1. Liikmesriigid loovad süsteemi, millega nähakse ette halduskaristuste kohaldamine toetusesaajate suhtes, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 83 lõikes 1 ja kes ei täida mis tahes ajal asjaomasel kalendriaastal tingimuslikkusega seotud kohustusi, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise I peatüki 2. jaos.

Esimeses lõigus osutatud halduskaristusi kohaldatakse üksnes juhul, kui mittevastavus on toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegematajätmise tagajärg, ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:

a)	mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega;

b)	mittevastavus on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja juhitavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maadega.

Esimeses lõigus osutatud karistusi ei kohaldata siiski metsaalade suhtes juhul, kui asjaomase ala puhul ei ole taotletud toetust vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artiklitele 70 ja 71.

2. Oma lõikes 1 osutatud halduskaristussüsteemis liikmesriigid:

lisavad halduskaristuste kohaldamise normid, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel kalendriaastatel on põllumajandusmaa või põllumajanduslik majapidamine või nende osa üle antud; kõnealustes normides peab mittevastavusega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult;

b)	võivad olenemata lõikest 1 otsustada mitte kohaldada halduskaristust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta, kui karistuse summa on kuni 100 eurot; toetusesaajat teavitatakse siiski tuvastatud mittevastavusest ja kohustusest võtta edaspidiseks parandusmeetmeid;

näevad ette, et halduskaristust ei määrata, kui:

i)	mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud või erandlikud asjaolud vastavalt artiklile 3;

ii)	mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus.

Esimese lõigu punktis a tähendab „üleandmine“ iga liiki tehingut, mille tulemusel põllumajandusmaa või põllumajanduslik majapidamine või nende osa lakkab olemast üleandja kasutuses.

3. Halduskaristuse kohaldamine ei mõjuta selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes seda kohaldatakse.

Artikkel 85

Halduskaristuse kohaldamine ja arvutamine

1. Artiklis 84 osutatud halduskaristusi kohaldatakse, vähendades artikli 83 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma. Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised mittevastavuse tuvastamise aastal tehtud või tehtavate maksete alusel.

Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad halduskaristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Halduskaristused põhinevad kooskõlas artikli 83 lõikega 6 tehtud kontrollidel.

2. Vähendamine on üldjuhul 3 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast.

3. Kui mittevastavusel ei ole asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on tähtsusetud, siis halduskaristust ei kohaldata.

Liikmesriigid loovad teadlikkusmehhanismi, et tagada toetusesaajate teavitatus tuvastatud mittevastavustest ja võimalikest võetavatest parandusmeetmetest. See mehhanism hõlmab ka määruse (EL) 2021/2115 artiklis 15 osutatud konkreetseid põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid, milles osalemine võidakse asjaomastele toetusesaajatele kohustuslikuks teha.

4. Kui liikmesriik kasutab mittevastavuste avastamiseks artikli 65 lõike 1 punktis c osutatud pinnaseiresüsteemi, võib ta otsustada kohaldada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatust madalamaid vähendusprotsente.

5. Kui mittevastavusel on tõsised tagajärjed asjaomase standardi või nõude eesmärgi saavutamisele või kui see kujutab endast otsest ohtu rahva- või loomatervisele, kohaldatakse vähendusprotsenti, mis on kõrgem lõikes 2 sätestatud vähendusprotsendist.

6. Kui mittevastavus püsib või kordub üks kord kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul, on vähendusprotsent üldjuhul 10 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast. Sama mittevastavuse edasisi kordumisi, mille kohta toetusesaaja ei ole mõjuvat põhjust esitanud, käsitatakse tahtliku mittevastavuse juhtumitena.

Tahtliku mittevastavuse korral on vähendusprotsent vähemalt 15 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast.

7. Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ning käesoleva peatüki kohaste halduskaristustuste tõhusus, proportsionaalsus ja hoiatav mõju, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust nimetatud karistuste kohaldamist ja arvutamist käsitlevate üksikasjalike õigusnormidega.

Artikkel 86

Tingimuslikkusega seotud halduskaristustest tulenev summa

Liikmesriigid võivad endale jätta 25 % artiklis 85 osutatud vähendamiste ja ilmajätmiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

V PEATÜKK

Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused

Artikkel 87

Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem

1. Liikmesriigid loovad süsteemi, millega nähakse ette halduskaristuste kohaldamine toetusesaajate suhtes, kellele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 ja kes ei täida kõnealuse määruse IV lisas loetletud sotsiaalse tingimuslikkuse norme.

Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid oma kontrolli- ja normide täitmise süsteeme, mida kohaldatakse sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide valdkonnas, ning kohaldatavaid tööstandardeid tagamaks, et määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis või määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud toetuse saajad täidavad määruse (EL) 2021/2115 IV lisas osutatud kohustusi.

2. Liikmesriigid tagavad vastutuse selge jaotuse ühelt poolt sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusaktide ja kohaldatavate tööstandardite täitmise tagamise eest vastutavate asutuste või organite ning teiselt poolt makseasutusete vahel, kusjuures makseasutuste roll on sotsiaalse tingimuslikkuse mehhanismi kohaselt maksete tegemine ning karistuste kohaldamine.

Artikkel 88

Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud halduskaristuste süsteem

1. Artikli 87 lõike 1 esimeses lõigus osutatud süsteemi kohaselt teatatakse makseasutusele vähemalt kord aastas mittevastavuse juhtumitest, kui sellega seoses on artikli 87 lõikes 2 osutatud asutused või organid vastu võtnud täitmisele pööratavaid otsuseid. Teatis sisaldab asjaomase mittevastavuse raskuse, ulatuse, püsivuse, korduvuse ja tahtlikkuse hindamist. Liikmesriigid võivad sellise hindamise tegemiseks kasutada töövaldkonna karistuste alast mis tahes riiklikku hindamissüsteemi. Makseasutusele esitatavas teatises austatakse artikli 87 lõikes 2 osutatud pädevate asutuste ja organite sisekorraldust, ülesandeid ja menetlusi.

Makseasutust teavitatakse üksnes siis, kui mittevastavus on otseselt asjaomasele toetusesaajale omistatava teo või tegevusetuse tulemus, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:

a)	mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega;

b)	mittevastavus on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja hallatavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maaüksustega.

2. Artikli 87 lõikes 1 osutatud halduskaristuse puhul liikmesriigid:

a)	võivad otsustada mitte kohaldada halduskaristust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. Toetusesaajat teavitatakse tuvastatud mittevastavusest ja kohustusest võtta edaspidiseks parandusmeetmeid;

näevad ette, et halduskaristust ei määrata, kui:

i)	mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

ii)	mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus.

3. Halduskaristuse kohaldamine ei mõjuta selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille suhtes seda kohaldatakse.

Artikkel 89

Halduskaristuse kohaldamine ja arvutamine

1. Halduskaristusi kohaldatakse, vähendades artikli 83 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlustega, mille see toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma. Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised mittevastavuse tuvastamise aastal tehtud või tehtavate maksete alusel.

Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust või korduvust ja tahtlikkust kooskõlas artikli 87 lõikes 2 osutatud asutuste või organite hinnanguga. Määratavad halduskaristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Karistuse kohaldamisel ja arvutamisel kohaldatakse mutatis mutandis artikli 85 lõigete 2, 5 ja 6 asjakohaseid sätteid.

2. Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ning käesoleva peatüki kohase halduskaristuste tõhusus, proportsionaalsus ja hoiatav mõju, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust üksikasjalike õigusnormidega nimetatud karistuste kohaldamise ja arvutamise kohta.

V JAOTIS

ÜHISSÄTTED

I PEATÜKK

Teabe edastamine

Artikkel 90

Teabevahetus

1. Lisaks oma määruse (EL) 2021/2115 kohastele teabevahetuskohustustele edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe ning järgmised deklaratsioonid ja dokumendid:

akrediteeritud makseasutuste ning määratud ja akrediteeritud koordineerivate asutuste puhul:

i)	nende akrediteerimisdokument ja kui see on asjakohane, määramisdokument;

ii)	nende funktsioon (akrediteeritud makseasutus või määratud ja akrediteeritud koordineeriv asutus);

iii)	kui see on asjakohane, nende akrediteeringu kehtetuks tunnistamine;

sertifitseerimisasutuste puhul:

i)	nende nimi;

ii)	nende aadress;

EAGFi ja EAFRD rahastatud tegevustega seotud meetmete puhul:

i)	akrediteeritud makseasutuse või määratud ja akrediteeritud koordineeriva asutuse allkirjastatud kuludeklaratsioonid, mis kehtivad ka maksetaotlustena ja millele on lisatud nõutud teave;

ii)	EAGFi puhul nende finantsnõuete prognoosid ning EAFRD puhul aasta jooksul esitatavate kuluprognooside ajakohastatud versioonid ja järgneva põllumajandusliku eelarveaasta kuluprognoosid;

iii)	liidu vahendite haldaja kinnitus ja akrediteeritud makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt IV jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemi kohaldamisest. Komisjon korraldab liikmesriikidega selleteemalisi arvamustevahetusi.

Artikkel 91

Konfidentsiaalsus

1. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kontrollimeetmete ning raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames edastatud või saadud teabe konfidentsiaalsus.

Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 artiklis 8 sätestatud õigusnorme.

2. Ilma et see piiraks kohtumenetlusi käsitlevate liikmesriigi sätete kohaldamist, kehtib IV jaotise III peatükis sätestatud kontrollimise käigus kogutud teabe suhtes ametisaladuse kaitse põhimõte. Kõnealust teavet tohib edastada ainult isikutele, kes tulenevalt oma kohustustest liikmesriikides või liidu institutsioonides peavad kõnealuste kohustuste täitmiseks olema sellest teadlikud.

Artikkel 92

Teabe edastamisega seotud rakendamisvolitused

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid järgmise kohta:

komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm, sisu, perioodilisus, tähtajad ja tingimused:

i)	kuludeklaratsioonid ja -prognoosid, samuti nende ajakohastatud versioonid, sealhulgas sihtotstarbelised tulud;

ii)	liidu vahendite haldaja kinnitus ja makseasutuste raamatupidamise aastaaruanded;

iii)	raamatupidamisaruannete sertifitseerimisaruanded;

iv)	akrediteeritud makseasutuste, määratud ja akrediteeritud koordineerivate asutuste ja määratud sertifitseerimisasutuste nimed ja määratud identifitseerimisandmed;

v)	EAGFi ja EAFRD rahastatavate kulude arvessevõtmise ja maksmise kord;

vi)	liikmesriikide poolt maaelu arengusse sekkumisega seoses tehtud finantskohandusi käsitlevad teated;

vii)	artikli 59 kohaselt võetud meetmeid käsitlev teave;

b)	teabe ja dokumentide komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetamise kord, samuti infosüsteemide rakendamine, sealhulgas kõnealuste süsteemidega töödeldavate andmete liik, vorm ja sisu ning nende säilitamise normid;

c)	liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave ja statistika ning esitatavad dokumendid ja aruanded, sellise teavitamise tähtajad ja meetodid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

II PEATÜKK

Euro kasutamine

Artikkel 93

Üldpõhimõtted

1. Summad, mis on esitatud komisjoni rakendusotsustes ÜPP strateegiakavade heakskiitmise kohta, komisjoni kulukohustuste ja maksete summad ning tõendatud või kinnitatud kulude summad ning liikmesriikide kuludeklaratsioonide summad väljendatakse ja makstakse eurodes.

2. Põllumajandusalastes õigusaktides kindlaks määratud hinnad ja summad väljendatakse eurodes.

Need hinnad ja summad tasutakse või nõutakse sisse eurodes euro kasutusele võtnud liikmesriikides ning muudes liikmesriikides nende omavääringus.

Artikkel 94

Vahetuskurss ja rakendusjuht

1. Artikli 93 lõikes 2 osutatud hinnad ja summad konverteeritakse liikmesriikides, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, omavääringusse vahetuskursi abil.

2. Vahetuskursi rakendusjuhuks on:

a)	kaubavahetuses kolmandate riikidega sissenõutavate või tasutavate summade puhul impordi või ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmine;

b)	kõigil muudel juhtudel asjaolu, millega saavutatakse tehingu majanduslik eesmärk.

3. Kui määruses (EL) 2021/2115 ette nähtud otsetoetus makstakse toetusesaajale muus vääringus kui euro, konverteerivad liikmesriigid eurodes väljendatud toetusesumma omavääringusse, võttes aluseks kõige uuema vahetuskursi, mille Euroopa Keskpank (EKP) on avaldanud enne selle aasta 1. oktoobrit, mille jaoks toetust antakse.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada konverteerimise teostada EKP kehtestatud keskmise vahetuskursi alusel ühe kuu jooksul enne selle aasta 1. oktoobrit, mille jaoks toetust antakse. Selle võimaluse valinud liikmesriigid kehtestavad ja avaldavad kõnealuse keskmise vahetuskursi enne kõnealuse aasta 1. detsembrit.

4. Mis puutub EAGFi, siis kuludeklaratsioone koostades kohaldab liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, sama vahetuskurssi, mida ta kasutas toetusesaajatele maksete tegemiseks või tulu saamiseks, kooskõlas käesoleva peatükiga.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, milles käsitletakse kõnealuseid rakendusjuhte ja kasutatavat vahetuskurssi. Konkreetse rakendusjuhu määramisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vahetuskursi kohanduste tegelik kohaldatavus niipea kui võimalik;

b)	turukorralduse alusel sooritatud analoogsete toimingute rakendusjuhtude sarnasus;

c)	turukorraldusega seotud erinevate hindade ja summade rakendusjuhtude ühtsus;

d)	sobivate vahetuskursside kohaldamise kontrolli otstarbekus ja tõhusus.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust õigusnormidega, milles käsitletakse vahetuskurssi, mida kohaldatakse makseasutuse raamatupidamises kuludeklaratsioonide koostamisel ja riikliku ladustamise toimingute registreerimisel.

Artikkel 95

Kaitsemeetmed ja erandid

1. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et tagada liidu õiguse kohaldamine, kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad seda ohustada. Kõnealused rakendusaktid võivad kehtivatest õigusnormidest kõrvale kalduda üksnes ajavahemikuks, mis on rangelt vajalik. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike teavitatakse viivitamata esimeses lõigus osutatud meetmetest.

2. Kui omavääringuga seotud erandlikud rahandustavad võivad ohustada liidu õiguse kohaldamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust käesolevast peatükist tehtavate eranditega järgmistel juhtudel:

a)	kui liikmesriik kasutab ebaharilikke valuutavahetusvõtteid, näiteks erinevaid vahetuskursse, või rakendab vahetuslepinguid;

b)	kui mõne liikmesriigi omavääring ei ole ametlikul valuutabörsil noteeritud või kui sellise omavääringu muutused võiksid põhjustada kaubandusmoonutusi.

Artikkel 96

Euro kasutamine euroalasse liikmesriikide poolt, kes ei ole eurot kasutusele võtnud

1. Kui liikmesriik, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, otsustab tasuda põllumajandusalastest õigusaktidest tulenevad kulud eurodes, mitte omavääringus, võtab nimetatud liikmesriik meetmeid selle tagamiseks, et euro kasutamine ei tooks kaasa süstemaatilisi eeliseid võrreldes omavääringu kasutamisega.

2. Liikmesriik teatab komisjonile lõikes 1 osutatud kavandatud meetmetest enne nende jõustumist. Nimetatud meetmed ei jõustu enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile oma nõusolekust.

III PEATÜKK

Aruandlus

Artikkel 97

Iga-aastane finantsaruanne

Igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsaruande EAGFi ja EAFRD haldamise kohta möödunud eelarveaasta jooksul.

IV PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 98

Toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamine

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ning kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 4 tagavad liikmesriigid EAGFist ja EAFRDst toetusesaajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 59 lõike 4 kohase kontserne, milles toetusesaajad osalevad, käsitleva teabe, mille kõnealused toetusesaajad on neile käesoleva määruse artikli 59 lõike 4 kohaselt esitatud.

2. EAFRDst ja EAGFist toetuse saajate suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 punkte a, b, d – j ja l ning artikli 49 lõiget 4. Nimetatud määruse artikli 49 lõike 3 punkti e puhul kohaldub üksnes tegevuse eesmärk. EAFRD suhtes kohaldatakse nimetatud määruse artikli 49 lõike 3 punkti k.

3. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tegevus“ – meede, sektor või sekkumisviis;

„tegevuse kogumaksumus“ – iga EAGFi või EAFRD rahastatud meetme, sektori või sekkumisviisi puhul vastav toetussumma, mille toetusesaaja on saanud asjaomasel põllumajanduslikul eelarveaastal; seoses toetustega, mis vastavad EAFRDst rahastatud sekkumisviisidele, vastavad avaldatavad summad avaliku sektori rahastamise kogusummale, mis hõlmab nii liidu kui ka riiklikku osalust;

c)	„tegevuse asukohatähis või asukohatuvastus“ – omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsusüksus kindlaks teha.

4. Iga liikmesriik avaldab määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõigetes 3 ja 4 osutatud teabe ühelainsal veebisaidil. Nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest.

Liikmesriigid ei avalda määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 punktides a ja b osutatud teavet, kui toetusesaajale ühe aasta jooksul makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem.

Artikkel 99

Toetusesaajate teavitamine neid puudutavate andmete avaldamisest

Liikmesriigid teavitavad toetusesaajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse artikli 98 kohaselt ning et liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid selliseid andmeid töödelda.

Määruse (EL) 2016/679 nõuete kohaselt teavitavad liikmesriigid toetusesaajaid seoses isikuandmetega kõnealuse määruse kohastest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamisel kohaldatavast korrast.

Artikkel 100

Läbipaistvusega seotud rakendamisvolitused

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse normid järgmise kohta:

a)	artiklite 98 ja 99 kohase avaldamise vormi, sealhulgas meetme, sektori või sekkumisviisi, ning ajakava kohta;

b)	artikli 99 ühetaoliseks kohaldamiseks;

c)	komisjoni ja liikmesriikide koostöö kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 103 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

Isikuandmete kaitse

Artikkel 101

Isikuandmete töötlemine ja kaitse

1. Ilma et see piiraks artiklite 98, 99 ja 100 kohaldamist, koguvad liikmesriigid ja komisjon isikuandmeid oma vastavate käesoleva määruse kohaste haldus-, kontrolli- ja auditeerimisülesannete ning seire- ja hindamiskohustuste täitmiseks, eelkõige seoses II jaotise II peatükis, III jaotise III ja IV peatükis, IV jaotises ning V jaotise III peatükis sätestatud ülesannete ja kohustustega, samuti statistilistel eesmärkidel, ega töötle neid andmeid muul eesmärgil.

2. Isikuandmete töötlemisel määruse (EL) 2021/2115 kohase seire ja hindamise ning statistilistel eesmärkidel muudetakse andmed anonüümseks.

3. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725. Eelkõige ei säilitata selliseid andmeid andmesubjektide kindlakstegemist võimaldaval kujul kauem, kui on vajalik kõnealuste andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgil, võttes arvesse kohaldatavas liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud minimaalseid andmete säilitamise tähtaegu.

4. Liikmesriigid teavitavad andmesubjekte, et nende isikuandmeid võidakse töödelda liikmesriikide ja liidu asutustes vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning et neil on sellega seoses määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 sätestatud andmekaitsealased õigused.

VI JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 102

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 11 lõike 1, artikli 17 lõikes 5, artikli 23 lõikess 2, artikli 38 lõikes 2, artikli 40 lõikes 3, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõigetes 4 ja 5, artikli 47 lõikes 1, artikli 52 lõikes 1, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 6, artikli 60 lõikes 3, artikli 64 lõikes 3, artiklis 74, artikli 76 lõikes 2, artikli 85 lõikes 7, artikli 89 lõikes 2, artikli 94 lõigetes 5 ja 6, artikli 95 lõikes 2 ning artiklis 105 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 7. detsembrist 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 1, artikli 17 lõikes 5, artikli 23 lõikes 2, artikli 38 lõikes 2, artikli 40 lõikes 3, artikli 41 lõikes 3, artikli 44 lõigetes 4 ja 5, artikli 47 lõikes 1, artikli 52 lõikes 1, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 6, artikli 60 lõikes 3, artikli 64 lõikes 3, artiklis 74, artikli 76 lõikes 2, artikli 85 lõikes 7, artikli 89 lõikes 2, artikli 94 lõigetes 5 ja 6, artikli 95 lõikes 2 ning artiklis 105 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 11 lõike 1, artikli 17 lõike 5, artikli 23 lõike 2, artikli 38 lõike 2, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõike 3, artikli 44 lõigete 4 ja 5, artikli 47 lõike 1, artikli 52 lõike 1, artikli 54 lõike 4, artikli 55 lõike 6, artikli 60 lõike 3, artikli 64 lõike 3, artikli 74, artikli 76 lõike 2, artikli 85 lõike 7, artikli 89 lõike 2, artikli 94 lõigete 5 ja 6, artikli 95 lõike 2 ning artikli 105 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 103

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab põllumajandusfondide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artiklite 11, 12, 17, 18, 23, 26, 32, 39–44, 47, 51–55, 58, 59, 60, 64, 75, 82, 92, 95 ja 100 kohaldamisel seoses küsimustega otsetoetuste vormis sekkumise, teatud sektorites sekkumise, maaelu arengusse sekkumise ja ühise turukorralduse kohta abistab komisjoni vastavalt põllumajandusfondide komitee, määrusega (EL) 2021/2115 loodud ühise põllumajanduspoliitika komitee ning määrusega (EL) nr 1308/2013 loodud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 104

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) nr 1306/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Kuid:

määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkti b, artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artikleid 9, 17, 21 ja 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 40 kuni 43, 51, 52, 54, 56, 59, 63, 64, 67, 68, 70 kuni 75, 77, 91 kuni 97, 99 ja 100, artikli 102 lõiget 2 ja artikleid 110 ja 111 kohaldatakse jätkuvalt:

i)	seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1307/2013 kohaste toetuskavade puhul seoses 2022. kalendriaasta ja varasemate aastatega;

ii)	määrusete (EL) nr 228/2013, (EL) 229/2013 (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1144/2014 kohaselt kuni 31. detsembrini 2022 rakendatud meetmete puhul;

iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (36) artikli 5 lõike 6 esimese lõigu punktis c ja artikli 5 lõikes 7 osutatud toetuskavade puhul seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud pärast 31. detsembrit 2022 ja kuni kõnealuste toetuskavade lõpuni määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt rakendatud tegevuste puhul, ning

iv)	EAFRD puhul seoses toetusesaajatel tekkinud kuludega ja makseasutuste tehtud maksetega määruse (EL) nr 1305/2013 kohaste maaelu arengu programmide rakendamise raames;

määruse (EL) nr 1306/2013 artiklit 69 kohaldatakse jätkuvalt seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud seoses määruse (EL) nr 1307/2013 kohaste toetuskavadega ning määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide ja määruse (EÜ) nr 1306/2013 II jaotise I peatükis sätestatud muude ÜPP meetmete rakendamise raames, mida rakendati enne 1. jaanuari 2023;

c)	määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõiget 2 kohaldatakse jätkuvalt seoses määruse (EL) nr 1305/2013, määruse (EÜ) nr 1698/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 27/2004 (37) alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide rakendamise raames deklareeritud tuludega;

määrust (EÜ) nr 1306/2013 kohaldatakse jätkuvalt seoses kuludega, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 155 lõikes 2 osutatud juriidiliste kohustustega. Sellest olenemata kohaldatakse määruse artiklit 31 kulude suhtes, millest teatatakse komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 155 lõikega 2 ning mida käsitatakse seoses sellega teatava sekkumisviisina.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele, määrusele (EL) 2021/2115 ja määrusele (EL) nr 1308/2013 ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 105

Üleminekumeetmed

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 102 vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud, et tagada sujuv üleminek määruses (EL) nr 1306/2013 ette nähtud korralt, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 104, käesolevas määruses sätestatud korrale, et täiendada käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse käesolevas määruses sätestatud õigusnormidest, ja kõnealustesse õigusnormidesse tehtavate lisandustega.

Artikkel 106

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artiklit 16 kohaldatakse EAGFi puhul siiski alates 16. oktoobrist 2022 kantud kulude suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC

(1) ELT C 41, 1.2.2019, lk 1.

(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 214.

(3) ELT C 86, 7.3.2019, lk 173.

(4) Euroopa Parlamendi 23. novembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta otsus.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(8) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(9) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(11) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(12) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(13) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(15) Vt täpsemalt: 6. detsembri 1989. aasta otsus kohtuasjas C-329/88: komisjon vs. Kreeka, EKL 1989, ECLI:EU:C:1989:618; 1. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C-317/92: komisjon vs. Saksamaa, ECLI:EU:C:1994:212, lk I-2039; 6 oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-562/07: komisjon vs. Hispaania, ECLI:EU:C:2009:614; 14. septembri 1995. aasta otsus kohtuasjas T-571/93; Lefebvre frères et sœurs, GIE Fructifruit, Association des Mûrisseurs Indépendants ja Star fruits Cie vs. komisjon, ECLI:EU:T:1995:163; 19. mai 2009. aasta otsus kohtuasjas C-531/06: komisjon vs. Itaalia, ECLI:EU:C:2009:315.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(18) Euroopa Kohtu 27. jaanuari 2021. aasta otsus kohtuasjas C-361/19 De Ruiter vof vs. Minister van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit, ECLI:EU:C:2021:71.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(22) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(27) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(32) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(35) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(37) Komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 27/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega (ELT L 5, 9.1.2004, lk 36).

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EL) nr 1306/2013	Käesolev määrus	Määrus (EL) 2021/2115	Määrus (EL) nr 1308/2013
Artikkel 1	Artikkel 1	–	–
Artikkel 2	Artiklid 2 ja 3	–	–
Artikkel 3	Artikkel 4	–	–
Artikkel 4	Artikkel 5	–	–
Artikkel 5	Artikkel 6	–	–
Artikkel 6	Artikkel 7	–	–
Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3	Artikkel 9	–	–
Artikli 7 lõiked 4 ja 5	Artikkel 10	–	–
Artikli 7 lõige 6	–	–	–
Artikkel 8	Artikkel 11	–	–
Artikkel 9	Artikkel 12	–	–
Artikkel 10	Artikli 37, punkt a	–	–
Artikkel 11	Artikli 44 lõige 1	–	–
Artikkel 12	–	Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 4	–
Artikkel 13 lõige 1	–	Artikli 15 lõige 3	–
Artikli 13 lõiked 2 ja 3	–	–	–
Artikkel 14	–	–	–
Artikkel 15	–	–	–
Artikkel 16	Artikkel 14	–	–
Artikkel 17	Artikkel 20	–	–
Artikkel 18	Artikkel 21	–	–
Artikkel 19	Artikkel 22	–	–
Artikkel 20	Artikkel 23	–	–
Artikkel 21	Artikkel 24	–	–
Artikkel 22	Artikkel 25	–	–
Artikkel 23	Artikkel 26	–	–
Artikkel 24	Artikkel 15	–	–
Artikkel 25	Artikkel 16	–	–
Artikkel 26	Artikkel 17	–	–
Artikkel 27	Artikkel 18	–	–
Artikkel 28	Artikkel 19	–	–
Artikkel 29	–	–	–
Artikkel 30	Artikkel 36	–	–
Artikkel 31	Artikkel 27	–	–
Artikkel 32	Artikkel 28	–	–
Artikkel 33	Artikkel 29	–	–
Artikkel 34	Artikkel 30	–	–
Artikkel 35	Artikkel 31	–	–
Artikkel 36	Artikkel 32	–	–
Artikkel 37	Artikkel 33	–	–
Artikkel 38	Artikkel 34	–	–
Artikkel 39	Artikkel 35	–	–
Artikkel 40	Artikkel 38	–	–
Artikkel 41	Artikkel 39	–	–
Artikkel 42	–	–	–
Artikkel 43	Artikkel 45	–	–
Artikkel 44	Artikli 43 lõige 1	–	–
Artikkel 45	Artikkel 46	–	–
Artikkel 46	Artikli 43 lõige 2 ja artikkel 47	–	–
Artikkel 47	Artikkel 49	–	–
Artikkel 48	Artikkel 50	–	–
Artikkel 49	Artikli 51 lõiked 1 ja 2	–	–
Artikkel 50	Artikli 51 lõige 3 ja artikkel 52	–	–
Artikkel 51	Artikkel 53	–	–
Artikkel 52	Artikkel 55	–	–
Artikkel 53	–	–	–
Artikkel 54	–	–	–
Artikkel 55	Artikkel 56	–	–
Artikkel 56	Artikkel 57	–	–
Artikkel 57	Artikkel 58	–	–
Artikkel 58	Artikkel 59	–	–
Artikkel 59	–	–	–
Artikkel 60	Artikkel 62	–	–
Artikkel 61	Artikkel 63	–	–
Artikkel 62	Artikkel 60	–	–
Artikli 63 lõike 1 esimene lõik ja lõiked 2–5	–	–	–
Artikli 63 lõike 1 teine lõik	Artikkel 61	–	–
Artikkel 64	–	–	–
Artikkel 65	–	–	–
Artikkel 66	Artikkel 64	–	–
Artikkel 67	Artikkel 65	–	–
Artikkel 68	Artikkel 66	–	–
Artikli 69 lõike 1 esimene lõik	Artikli 67 lõike 1 teine lõik	–	–
Artikli 69 lõike 1 teine lõik	–	–	–
Artikli 69 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 67 lõike 1 neljas lõik	–	–
Artikli 69 lõige 2	Artikli 67 lõige 2	–	–
Artikkel 70	Artikkel 68	–	–
Artikkel 71	Artikkel 73	–	–
Artikkel 72	Artikkel 69	–	–
Artikkel 73	Artikkel 71	–	–
Artikli 74 lõige 1	Artikkel 72	–	–
Artikli 74 lõiked 2, 3 ja 4	–	–	–
Artikkel 75	Artikli 44 lõiked 2, 3 ja 5	–	–
Artikkel 76	Artikkel 74	–	–
Artikkel 77	–	–	–
Artikkel 78	Artikkel 75	–	–
Artikkel 79	Artikkel 76	–	–
Artikkel 80	Artikli 77 lõiked 1, 2 ja 5	–	–
Artikkel 81	Artikli 78 lõiked 1, 2 ja 3	–	–
Artikli 82 lõiked 1 ja 2	Artikli 78 lõiked 4 ja 5	–	–
Artikli 82 lõiked 3 ja 4	–	–	–
Artikli 83 lõige 1	Artikkel 79	–	–
Artikli 83 lõiked 2 ja 3	–	–	–
Artikli 84 lõiked 1, 2, 3 ja 4	Artikkel 80	–	–
Artikli 84 lõige 5	–	–	–
Artikli 84 lõige 6	Artikli 77 lõige 4	–	–
Artikli 85 lõiked 1, 3 ja 4	–	–	–
Artikli 85 lõige 2	Artikli 77 lõige 3	–	–
Artikli 86 lõige 1	Artikli 80 lõike 2 punkt b	–	–
Artikli 86 lõige 2	–	–	–
Artikkel 87	Artikkel 81	–	–
Artikkel 88	Artikkel 82	–	–
Artikkel 89	–	–	Artikkel 90a
Artikkel 90	–	–	Artikkel 116a
Artikkel 91	–	Artikkel 12	–
Artikkel 92	–	Artikkel 12	–
Artikkel 93	–	Artikkel 12	–
Artikkel 94	–	Artikkel 14	–
Artikkel 95	–	–	–
Artikkel 96	Artikkel 83	–	–
Artikkel 97	Artikkel 84	–	–
Artikkel 98	–	–	–
Artikkel 99	Artikkel 85	–	–
Artikkel 100	Artikkel 86	–	–
Artikli 101 lõige 1	–	–	–
Artikli 101 lõige 2	Artikli 85 lõige 7	–	–
Artikkel 102	Artikkel 90	–	–
Artikkel 103	Artikkel 91	–	–
Artikkel 104	Artikkel 92	–	–
Artikkel 105	Artikkel 93	–	–
Artikkel 106	Artikkel 94	–	–
Artikkel 107	Artikkel 95	–	–
Artikkel 108	Artikkel 96	–	–
Artikkel 109	Artikkel 97	–	–
Artikkel 110	–	Artikkel 128	–
Artikkel 111	Artikli 98 lõiked 1, 2 ja 3	–	–
Artikkel 112	Artikli 98 lõige 4	–	–
Artikkel 113	Artikkel 99	–	–
Artikkel 114	Artikkel 100	–	–
Artikkel 115	Artikkel 102	–	–
Artikkel 116	Artikkel 103	–	–
Artikkel 117	Artikkel 101	–	–
Artikkel 118	–	–	–
Artikkel 119	Artikkel 104	–	–
Artikkel 119a	–	–	–
Artikkel 120	Artikkel 105	–	–
Artikkel 121	Artikkel 106	–	–
I lisa	–	–	–
II lisa	–	III lisa	–
III lisa	Lisa	–	–

6.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 435/262

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/2117,

2. detsember 2021,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 118 esimest lõiget ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on esitatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ees seisvad katsumused, selle eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad ÜPP tulemuspõhisemaks muutmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamise ning kestlikkuse, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ning keskkonna- ja kliimaalase kestlikkuse, edendamist ning liidu õigusaktide kohaldamisest tuleneva toetusesaajate halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(2)

Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima rahvusvahelisel, liidu, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele katsumustele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. ÜPP rakendamismudel peaks olema tulemustel põhinev. Seetõttu peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, nagu ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samal ajal kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtväärtuste saavutamisel. Ulatuslikum subsidiaarsus võimaldab võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning põllumajandusliku tegevuse eripära, mis tuleneb põllumajanduse sotsiaalsest struktuurist ning põllumajanduspiirkondade struktuurilistest ja looduslikest erinevustest, kohandades toetust, et anda võimalikult suur panus liidu eesmärkide saavutamisse.

(3)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitseks.

(4)	ÜPP sidususe tagamiseks peaks tulevase ÜPP iga sekkumine olema osa strateegilisest kavast, mis hõlmaks sekkumisviise teatavates sektorites, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 (6).

(5)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad selle määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevaid mõisteid, võttes arvesse uusi teaduslikke teadmisi või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende mõistete määratluste muutmiseks, andmata aga õigust lisada uusi mõisteid. Seega tuleks kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 välja jätta komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(6)	Määruse (EL) nr 1308/2013 I osa tuleks lihtsustada. Liigsed ja vananenud mõistete määratlused ja sätted, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, tuleks välja jätta.

(7)

Saadud kogemusi silmas pidades tuleks teatavaid riikliku sekkumise ajavahemikke pikendada. Kui riiklikku sekkumist alustatakse automaatselt, tuleks riikliku sekkumise ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Kui riikliku sekkumise alustamine sõltub turu arengust, peaks riikliku sekkumise ajavahemik olema kogu aasta.

(8)	Suurema läbipaistvuse huvides ja liidu rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades on asjakohane näha ette asjakohase mahu- ja hinnateabe avaldamine, kui tooted ostetakse kokku ja kui need müüakse riikliku sekkumise raames.

(9)

Oliiviõli eraladustamiseks antav toetus on osutunud tõhusaks turu stabiliseerimise vahendiks. Saadud kogemusi silmas pidades ja selleks, et tagada rahuldav elatustase ning stabiliseerida oliiviõli- ja lauaoliivide sektori turgu, on asjakohane laiendada eraladustamistoetuse saamise tingimustele vastavate toodete loetelu ka lauaoliividele.

(10)

Pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist liidust tuleks ajakohastada haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumiseks antava liidu toetuse piirnorme, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 23a. Õiguskindluse huvides on asjakohane ette näha, et vähendatud piirnorme kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(11)	Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 2.–6. jaos sisalduvad toetuskavasid käsitlevad sätted tuleks välja jätta, sest kõik asjaomastes sektorites kohaldatavad sekkumisviisid sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 (8).

(12)

Liidu veinipoliitika koos kehtiva lubade andmise süsteemiga, mis on alates 2016. aastast võimaldanud viinapuude istutamise korralist kasvu, on aidanud suurendada liidu veinisektori konkurentsivõimet ja soodustada kvaliteetset tootmist. Kuigi veinisektoris on saavutatud tasakaal toodangu pakkumise, kvaliteedi, tarbijate nõudluse ja maailmaturule suunatud ekspordi vahel, ei ole see tasakaal veel piisavalt pikaajaline ja stabiilne, eriti veinisektori oluliste turuhäirete korral. Lisaks väheneb veinitarbimine liidus jätkuvalt tarbimisharjumuste ja elustiili muutumise tõttu. Seetõttu võib uute viinapuude istutamise liberaliseerimine pikas perspektiivis ohustada praeguseks saavutatud tasakaalu sektori tarnemahu, tootjate rahuldava elatustaseme ja tarbijate jaoks mõistlike hindade vahel. See võib ohustada viimaste aastakümnete jooksul liidu õigusaktide ja poliitikaga saavutatud positiivseid tulemusi.

(13)

Kehtivat viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi peetakse samuti hädavajalikuks, et tagada veinide mitmekesisus ja reageerida liidu veinisektori eripärale. Liidu veinisektori eripäraks on muu hulgas viinamarjaistanduste pikaaegne kasutus, mille puhul tootmine algab alles mitu aastat pärast istutamist, kuid jätkub seejärel mitu aastakümmet, ning toodang võib aastate lõikes märkimisväärselt varieeruda. Erinevalt paljudest veini tootvatest kolmandatest riikidest iseloomustab liidu veinisektorit ka väikeste pereettevõtete väga suur arv ja sellest tulenev veinide mitmekesisus. Selleks et tagada ettevõtjate ja tootjate projektide majanduslik elujõulisus ja parandada liidu veinisektori konkurentsivõimet maailmaturul, arvestades viinamarjaistanduste rajamise märkimisväärseid investeeringuid, on seega vaja pikaajalist prognoositavust.

(14)

Selleks et kindlustada tulemused, milleni liidu veinisektoris seni on jõutud, ning saavutada sektoris pikaajaline kvantitatiivne ja kvalitatiivne tasakaal läbi viinapuude istutuse jätkuva korralise kasvu pärast 2030. aastat, tuleks viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi pikendada kuni 2045. aastani, st ajavahemiku võrra, mis vastab alates 2016. aastast kehtinud esialgsele perioodile, kuid samal ajal tuleks teha kaks vahehindamist 2028. ja 2040. aastal, et rakendatavat süsteemi hinnata ja vajaduse korral esitada kõnealuste vahehindamiste tulemuste põhjal ettepanekud veinisektori konkurentsivõime parandamiseks.

(15)

Kui tootjatel lubatakse viinamarjaistanduste taasistutust edasi lükata, võib sellel olla positiivne keskkonnamõju, sest kemikaalikasutuse vähenemisel mulla tervis paraneb. Seega, et aidata kaasa paremale mulla majandamisele viinamarjakasvatuses, on asjakohane lubada pikendada taasistutuslubade kehtivusaega kolmelt aastalt kuuele, kui taasistutus toimub samal maatükil.

(16)

COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tõttu liidu veinisektoris nähti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2220 (9) ette uusistutuseks või taasistutuseks antud, 2020. aastal aeguma pidanud istutuslubade kehtivusaja pikendamine kuni 31. detsembrini 2021. COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi pikaajaline mõju takistab tootjaid, kellele anti 2020. või 2021. aastal aeguv istutusluba uusistutuseks või taasistutuseks, endiselt suurel määral kasutamast neid lube nende kehtivuse viimasel aastal. Selleks et vältida kõnealuste istutuslubade kaotsiminekut ja vähendada istutustingimuste halvenemise ohtu, on asjakohane lubada veel pikendada selliste uusistutuseks või taasistutuseks antud istutuslubade kehtivusaega, mis aeguvad 2020. aastal, ja pikendada 2021. aastal aeguvate istutuslubade kehtivusaega. Seepärast tuleks kõiki 2020. ja 2021. aastal aeguvaid uusistutuseks või taasistutuseks antud istutuslube pikendada kuni 31. detsembrini 2022.

(17)

Võttes samuti arvesse muutusi turuväljavaadetes, peaks 2020. ja 2021. aastal kehtivuse kaotavate istutuslubade omanikel olema võimalik oma lube mitte kasutada, ilma et nende suhtes kohaldataks halduskaristusi. Lisaks tuleks diskrimineerimise vältimiseks lubada tootjatel, kes kooskõlas määrusega (EL) 2020/2220 esitasid pädevale asutusele 28. veebruariks 2021 avalduse, et nad ei kavatse oma luba kasutada, teadmata võimalusest pikendada loa kehtivusaega veel ühe aasta võrra, võtta kõnealune avaldus tagasi, teatades sellest pädevale asutusele kirjalikult 28. veebruariks 2022, ning kasutada oma luba kuni 31. detsembrini 2022.

(18)

COVID-19 pandeemia põhjustatud turuhäirete ning majandusliku ebakindluse tõttu, mis pandeemia tõi kaasa kõnealuste istutuslubade kasutamisele, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 sätteid uusistutuseks või taasistutuseks antavate istutuslubade kohta, mis aeguvad 2020. ja 2021. aastal, kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(19)

Võttes arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmiskadu, peaks liikmesriikidel olema võimalik määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 osutatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse luba uusistutuseks, valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (10) alusel antud istutusõigustele, mida asjaomased liikmesriigid on saanud alates 1. jaanuarist 2016 loaks ümber vormistada, vastava ala võrra.

(20)

Tuleks selgitada, et liikmesriigid, kes piiravad lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega või piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, võivad nõuda kõnealuste lubade kasutamist nendes piirkondades.

(21)

Tuleks selgitada, et liikmesriigid võivad viinapuude istutuslubade andmisel kohaldada riiklikul või piirkondlikul tasandil objektiivseid ja mittediskrimineerivaid toetuskõlblikkuse ja prioriteetsuskriteeriume. Lisaks näitavad liikmesriikide kogemused, et on vaja vaadata läbi mõned prioriteetsuskriteeriumid, et oleks võimalik eelistada viinamarjaistandusi, mis aitavad kaasa viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisele, ning viinamarjakasvatusettevõtteid, mille puhul on tõendatud kulutõhususe, konkurentsivõime või turgudel kohaloleku kasv.

(22)

Tagamaks, et eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, on asjakohane selgitada, et liikmesriikidel tuleks lubada võtta meetmeid, millega välditakse kõrvalehoidmist reeglitest, mis käsitlevad veini tootmiseks mõeldud uusistutuste kaitsemehhanismi ning viinapuude uusistutuseks lubade andmise toetuskõlblikkuse ja prioriteetsuskriteeriume.

(23)

Istutusõiguste istutuslubadeks muutmise taotluste esitamise viimane tähtaeg lõppeb 31. detsembril 2022. Teatavatel juhtudel võivad sellised asjaolud nagu COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriis olla avaldanud piiravat mõju istutusõiguste istutuslubadeks muutmisele. Seepärast ja eesmärgiga võimaldada liikmesriikidel säilitada sellistele istutusõigustele vastav tootmisvõimsus, on asjakohane, et alates 1. jaanuarist 2023 jääksid istutusõigused, mida 31. detsembril 2022 sai muuta, kuid mida ei ole veel muudetud istutuslubadeks, asjaomaste liikmesriikide käsutusse, kes võivad need load anda hiljemalt 31. detsembril 2025 viinapuude uusistutuslubadena, ilma et neid lube võetaks arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 63 sätestatud piirangute kohaldamisel.

(24)

Mõnes liikmesriigis on traditsioonilisi viinamarjaistandusi, kuhu on istutatud sordid, millest ei ole lubatud veini toota ning millest saadud toodang, sealhulgas muud kääritatud viinamarjajoogid kui vein, ei ole veinituru jaoks ette nähtud. On asjakohane selgitada, et selliste viinamarjaistanduste suhtes ei kohaldata väljajuurimiskohustust ning et käesolevas määruses sätestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi ei kohaldata selliste sortide istutamise ja taasistutamise suhtes, mida kasutatakse muul otstarbel kui veini tootmiseks.

(25)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 90 on sätestatud, et kui ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse liitu imporditavate toodete suhtes teatavate veinisektori toodete päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid, märgistust, mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi käsitlevaid liidu õigusnorme ning liidu lubatud veinivalmistustavasid. Seepärast on järjepidevuse huvides asjakohane lisaks ette näha, et kõnealuste toodete impordiga seotud vastavussertifikaate ja analüüsiaruandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamisel tuleks lähtuda ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest.

(26)

ÜPP reformi raames tuleks määrusesse (EL) nr 1308/2013 integreerida sätted märgistamisnormidele mittevastavate toodete turult kõrvaldamise kohta. Pidades silmas tarbijate suurenevat nõudlust tootekontrolli järele, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid tagamaks, et nimetatud määruse kohaselt märgistamata tooteid ei lasta turule, või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Turult kõrvaldamine hõlmab võimalust parandada toodete märgistust ilma neid turult lõplikult eemaldamata.

(27)

Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 (11) tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116 (12) kehtetuks, tuleks turustamisreeglite, kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013.

(28)

Selleks et tootjad saaksid kasutada muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid ning haiguskindlamaid viinamarjasorte, tuleks lubada kasutada päritolunimetusi toodetel, mis on valmistatud nii Vitis vinifera liiki kuuluvatest viinamarjasortidest kui ka liigi Vitis vinifera ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud viinamarjasortidest.

(29)

Päritolunimetuse ja geograafilise tähise määratlused määruses (EL) nr 1308/2013 tuleks viia kooskõlla määratlustega, mis on sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (edaspidi „TRIPS-leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ, (13) ja eelkõige TRIPS-lepingu artikli 22 lõikega 1, mille kohaselt geograafiline tähis peab näitama, et toode on pärit konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist. Selguse huvides on asjakohane üheselt sätestada, et päritolunimetuse muudetud määratlus hõlmab traditsiooniliselt kasutatavaid nimetusi. Sellest tulenevalt muutub kehtetuks määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud selliste nõuete loetelu, mille kohaselt käsitatakse traditsiooniliselt kasutatavat nimetust veinisektoris päritolunimetusena, ning see tuleks välja jätta. Järjepidevuse huvides tuleks selline selgitus lisada ka määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud veinisektori geograafilise tähise määratlusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 (14) sätestatud toidusektori päritolunimetuse ja geograafilise tähise määratlusse.

(30)

Viinamarjasaaduste, põllumajandustoodete ja toidu, mis saavad määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1151/2012 kohaselt kasu kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest, kvaliteeti ja omadusi mõjutav põhielement on geograafiline keskkond koos oma looduslike ja inimteguritega. Eelkõige vähetöödeldud või töötlemata värskete toodete puhul võivad valdavalt looduslikud tegurid määrata asjaomase toote kvaliteedi ja omadused, samal ajal kui inimtegurite mõju võib toote kvaliteedis ja omadustes mängida väiksemat rolli. Seepärast ei tohiks inimtegurid, mida tuleks arvesse võtta toote kvaliteedi või omaduste ning konkreetse geograafilise keskkonna vaheliste seoste kirjelduses, mis tuleb määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 kohaselt lisada kaitstud päritolunimetuste tootespetsifikaati, piirduda konkreetsete tootmis- või töötlemismeetoditega, mille tulemusel saab asjaomane toode mingi kindla kvaliteedi, vaid need võivad hõlmata tegureid, nagu mulla majandamine ja maastikukorraldus, viljelustavad, ja muud inimtegevust, mis aitab säilitada olulisi looduslikke tegureid, mis määravad peamiselt ära geograafilise keskkonna ning asjaomase toote kvaliteedi ja omadused.

(31)

Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 49 osutatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikega 4 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muus asutuses. Samal põhjusel tuleks juhul, kui liikmesriik edastab komisjonile riikliku otsuse, millel põhineb kaitsetaotlus, mis tõenäoliselt liikmesriigi kohtumenetluse tulemusena tühistatakse, vabastada komisjon kohustusest teha ettenähtud tähtaja jooksul määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 97 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 50 sätestatud kaitsetaotluse kontroll ning kohustusest teavitada taotlejat viivituse põhjustest. Selleks et kaitsta taotlejat pahatahtlike kohtumenetluste eest ja säilitada taotleja põhiõigus saada geograafilise tähise kaitse mõistliku aja jooksul, peaks kohustusest vabastamine piirduma juhtudega, kus kaitsetaotlus on tühistatud riigi tasandil viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega, või kui liikmesriik on seisukohal, et taotluse põhjendatust vaidlustav hagi on piisavalt põhistatud.

(32)	Geograafiliste tähiste registreerimine tuleks muuta lihtsamaks ja kiiremaks, eraldades intellektuaalomandinormidele vastavuse hindamise hindamisest, mille käigus kontrollitakse, kas tootespetsifikaat vastab turustusstandardites ja märgistamisnormides sätestatud nõuetele.

(33)

Registreerimismenetluse oluline osa on liikmesriigi pädevate asutuste läbiviidav hindamine. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas taotluses esitatud teave on õige ja tõene. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et selle hindamise tulemus, mis tuleb tõepäraselt dokumenteerida koonddokumendis, milles esitatakse tootespetsifikaadi asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja täpne. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlusi kontrollima, et neis ei oleks ilmseid vigu, tagamaks eelkõige, et need sisaldavad nõutavat teavet, ei sisalda ilmseid sisulisi vigu ja et esitatud põhjendused toetavad taotlust, ning et arvesse on võetud liidu õigust ja väljaspool taotluse esitamise liikmesriiki ning väljaspool liitu tegutsevate sidusrühmade huvisid.

(34)

Tähtaega, mille jooksul saab veinisektoris esitada vastuväite, tuleks pikendada kolme kuuni tagamaks, et kõikidel huvitatud isikutel on piisavalt aega kaitsetaotluse analüüsimiseks ning võimalus esitada vastuväide. Selle tagamiseks, et määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1151/2012 alusel kohaldatakse vastuväidete suhtes sama menetlust, ning selleks, et anda liikmesriikidele võimalus edastada oma territooriumil elavate füüsiliste isikute või seal asuvate juriidiliste isikute vastuväited komisjonile kooskõlastatult ja tõhusalt, tuleks füüsiliste või juriidiliste isikute vastuväited esitada nende elukoha või asukoha liikmesriigi ametiasutuste kaudu. Vastuväite esitamise menetluse lihtsustamiseks peaks komisjonil olema õigus lükata vastuvõetamatu vastuväide tagasi rakendusaktiga, millega võetakse päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla.

(35)

Menetluse tõhustamiseks ja ühtsete tingimuste tagamiseks päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitse alla võtmisel tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu rakendusakte, millega võetakse veinisektori päritolunimetus või geograafiline tähis kaitse alla ilma kontrollimenetlust algatamata, kui kaitsetaotlusele ei ole esitatud ühtegi vastuvõetavat vastuväidet. Juhtudeks, kui esitatakse vastuvõetav vastuväide, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta kooskõlas kontrollimenetlusega vastu rakendusakte, millega päritolunimetus või geograafiline tähis võetakse kaitse alla või lükatakse kaitsetaotlus tagasi.

(36)

Viinamarjasaaduste kaubamärkide ja geograafiliste tähiste vahelist seost tuleks selgitada, et täpsustada kaitse alla võtmisest keeldumise, tühistamise ja üheaegse kasutamise kriteeriume. Selgitus ei tohiks mõjutada õigusi, mille geograafiliste tähiste omajad on omandanud riigi tasandil või rahvusvaheliste lepingute alusel, mille liikmesriik on sõlminud enne liidu viinamarjasaaduste kaitsesüsteemi kehtestamist.

(37)

Õigusnormid, mis käsitlevad riiklikku menetlust, vastuväite esitamise menetlust, muudatuste liigitamist liidu ja standardmuudatusteks, sealhulgas peamised reeglid muudatuste vastuvõtmise kohta, ning ajutist märgistamist ja esitusviisi, mis on praegu sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/33, (15) on majanduslikult väga tähtsad veinisektori päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse süsteemi jaoks. Järjepidevuse tagamiseks määrusega (EL) nr 1151/2012 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/787 (16) ning kohaldamise kergendamiseks tuleks need sätted koondada määrusesse (EL) nr 1308/2013.

(38)

Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta igakülgselt arvesse otsusega 94/800/EÜ heaks kiidetud üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet, sealhulgas selle transiidivabadust käsitlevat V artiklit. Et tugevdada selle õigusraamistiku piires geograafiliste tähiste kaitset ja võidelda tulemuslikumalt võltsimise vastu, peaks päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse kehtima ka kaupadele, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lasta vabasse ringlusse, vaid suunatakse tolli eriprotseduuridele, nagu transiidi, tolliladustamise, erikasutuse või töötlemise protseduuridele. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 13 lõikega 1 antavat kaitset laiendada kaupadele, mida veetakse läbi liidu tolliterritooriumi, ning määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2 ja määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 13 lõikega 1 ning artikliga 24 päritolunimetustele, geograafilistele tähistele ja garanteeritud traditsioonilistele toodetele antavat kaitset tuleks laiendada kaupadele, mida müüakse interneti teel või muude e-kaubanduse vahendite kaudu. Lisaks tuleks veinisektori päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid kaitsta igasuguse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest, kui need osutavad koostisainena kasutatavatele toodetele. Veinisektori päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning garanteeritud traditsioonilisi tooteid tuleks samuti kaitsta väärkasutuse, jäljendamise ja seoste loomise eest, kui need osutavad koostisainena kasutatavatele toodetele.

(39)	Päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset peaks olema võimalik tühistada, kui seda enam ei kasutata või kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 osutatud taotleja enam seda kaitset ei soovi.

(40)

Võttes arvesse tarbijate üha suurenevat nõudlust uuenduslike viinamarjasaaduste järele, mille tegelik alkoholisisaldus on määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas viinamarjasaadustele sätestatud minimaalsest tegelikust alkoholisisaldusest väiksem, peaks selliseid uuenduslikke viinamarjasaadusi olema võimalik toota ka liidus. Selleks on vaja sätestada tingimused, mille alusel võib teatavaid viinamarjasaadusi täielikult või osaliselt alkoholitustada, ning kehtestada alkoholitustamise lubatud protsessid. Kõnealuste tingimuste puhul tuleks arvesse võtta Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) resolutsioone OIV-ECO 432-2012 „Beverage Obtained By Dealcoholisation of Wine“ („Veini alkoholitustamise tulemusel saadud jook“), OIV-ECO 433-2012 „Beverage Obtained By Partial Dealcoholisation of Wine“ („Veini osalise alkoholitustamise tulemusel saadud jook“), OIV-ECO 523-2016 „Wine With An Alcohol Content Modified by Dealcoholisation“ („Alkoholitustamise teel muudetud alkoholisisaldusega vein“) ning OIV-OENO 394A-2012 „Dealcoholisation Of Wines“ („Veinide alkoholitustamine“).

(41)

Neid uuenduslikke viinamarjasaadusi ei ole liidus kunagi veinina turustatud. Seepärast oleks vaja teha lisauuringuid ja katseid nende toodete kvaliteedi parandamiseks ning eelkõige tagamaks, et alkoholisisalduse täieliku eemaldamise puhul on võimalik säilitada geograafilise tähise või päritolunimetusega kaitstud kvaliteetveinide eristavad omadused. Seega, kui geograafilise tähise või päritolunimetuseta veinide puhul tuleks lubada nii osaline kui ka täielik alkoholitustamine, siis kaitstud geograafilise tähise või kaitstud päritolunimetusega veinide puhul tuleks lubada üksnes osaline alkoholitustamine. Lisaks on nii geograafilise tähise või päritolunimetusega veinide tootjate kui ka tarbijate jaoks selguse ja läbipaistvuse tagamiseks asjakohane sätestada, et kui geograafilise tähise või päritolunimetusega veine võib osaliselt alkoholitustada, siis peaks nende tootespetsifikaat sisaldama osaliselt alkoholitustatud veini kirjeldust ja vajaduse korral konkreetseid veinivalmistustavasid, mida kasutatakse osaliselt alkoholistatud veini või veinide valmistamiseks, samuti asjakohaseid piiranguid nende valmistamisele.

(42)

Tarbijate paremaks teavitamiseks tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklisse 119 kohustuslike elementidena lisada toitumisalane teave ning koostisainete loetelu. Tootjatel peaks siiski olema võimalus piirata toitumisalase teabe sisu pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel vaid energiasisaldusega ning teha täielik toitumisalane teave ja koostisainete loetelu kättesaadavaks elektrooniliselt, tingimusel et nad hoiduvad kasutajaandmete kogumisest ja jälgimisest ning ei esita teavet turunduseesmärkidel. Võimalus mitte esitada täielikku toitumisalast teavet pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel ei tohiks aga mõjutada kehtivat nõuet loetleda etiketil allergiat või talumatust põhjustavad ained. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 122 tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EL) nr 1308/2013 täiendamiseks, sätestades koostisainete märkimise ja nimetamise reeglid. Olemasolevate veinivarude turustamist tuleks lubada jätkata ka pärast uute märgistamisnõuete kohaldamise alguskuupäevi kuni nende varude ammendumiseni. Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega uute märgistamisnõuetega kohanemiseks, enne kui need kehtima hakkavad.

(43)

Tagamaks et tarbijaid teavitatakse alkoholitustatud veinitoodete olemusest ning et veinisektori toodete märgistamist ja esitusviisi reguleerivaid norme kohaldatakse ka alkoholitustatud või osaliselt alkoholitustatud viinamarjasaaduste suhtes, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 119 muuta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (17) kohaselt nõutava minimaalset säilimisaega käsitleva teabe praeguse hulga säilitamiseks seoses jookidega, mille alkoholisisaldus on väiksem kui 10 mahuprotsenti, on asjakohane nõuda, et toodete puhul, mida on töödeldud nende alkoholitustamiseks ning mille tegelik alkoholisisaldus on väiksem kui 10 mahuprotsenti, oleks kohustusliku elemendina märgitud minimaalse säilimisaja tähtpäev.

(44)

Lisaks sellele hõlmab määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XII osa, kus on loetletud veinisektoriga hõlmatud tooted, praegu osaliselt alkoholitustatud veine, mille alkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Tagamaks et kõik alkoholitustatud veinid, sealhulgas need, mille alkoholisisaldus on 0,5 mahuprotsenti või väiksem, on veinisektoriga hõlmatud, on asjakohane muuta määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XII osa uue kande lisamise teel.

(45)

Seoses normidega, mis käsitlevad korkide kasutamise tingimusi veinisektoris, et tagada tarbijate kaitse teatavate jookidega seostatavate teatavate korkide eksitava kasutamise eest ning selliste ohtlike korgivalmistusmaterjalide kasutamise eest, mis võivad joogi saastada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)	Suhkrukvoote käsitlevad normid ja nõuded aegusid turustusaasta 2016/2017 lõpus. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 124 ja 127–144 on nüüdseks aegunud ja tuleks välja jätta.

(47)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/633 (18) on sätestatud erand veinisektoris viinamarjade ja viinamarjavirde müümise maksimaalsest maksetähtpäevast. Veini tarneahela stabiilsuse edendamiseks ja põllumajandustootjatele pikaajalistest müügisuhetest tuleneva kindluse tagamiseks tuleks vaadiveini müüki käsitleda samal viisil. Seepärast on asjakohane ette näha, et erandina direktiivis (EL) 2019/633 sätestatud kohaldatavatest maksimaalsetest maksetähtpäevadest võivad liikmesriigid tootmisharudevahelise organisatsiooni taotluse korral otsustada, et kohaldatavaid maksimaalseid maksetähtpäevi ei kohaldata vaadiveini müügi suhtes, tingimusel et konkreetsed maksetähtpäevad on kantud standardlepingutesse, mida liikmesriigid on pikendanud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 kohaselt enne 31. oktoobrit 2021, ning et vaadiveini tarnijate ja nende otseostjate vahelised tarnelepingud on mitmeaastased või muutuvad mitmeaastaseks.

(48)

Kui põllumajandustoodete tarnimine tootjalt töötlejale või turustajale toimub kirjaliku lepingu või pakkumuse alusel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 148 ja 168 ning tarne eest makstava hinna arvutamisel kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud tegurid, siis peaksid need tegurid, mis võivad hõlmata objektiivseid näitajaid, indekseid ja arvutusmeetodeid, olema poolte jaoks kergesti arusaadavad. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata kättesaadava objektiivse turuteabe ja uuringute põhjal kindlaks vabatahtlikud näitajad, mida lepingu pooled võivad kasutada.

(49)

Pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumist on liidu toorpiima kogutoodang vähenenud. Selleks et mitte kahjustada piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonidele antud volitusi lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks, tuleks suurendada kõnealuste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima koguse suhtes kohaldatavat koguselist piirangut, mida väljendatakse protsendimäärana liidu kogutoodangust. Õiguskindluse huvides on asjakohane näha ette suurema koguselise piirangu kohaldamine tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(50)

Et aidata kaasa liidu keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks liikmesriikidel olema võimalik tunnustada tootjaorganisatsioone, kes püüdlevad konkreetsete eesmärkide poole seoses kõrvalsaaduste, tööstusjääkide ja jäätmete käitlemise ja väärindamisega, eelkõige keskkonnakaitse ja ringluse edendamise huvides, ning tootjaorganisatsioone, kes püüdlevad ühisfondide juhtimisega seotud eesmärkide poole mis tahes sektoris. Seepärast on asjakohane laiendada olemasolevat tootjaorganisatsioonide eesmärkide loetelu, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 152. Tootjaorganisatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tootjaorganisatsioonide põhikirjadega võimaldada tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida organisatsiooni arvepidamist ja eelarveid. Lisaks on tootjaorganisatsioonide osalusel toimuvate äritehingute hõlbustamiseks asjakohane sätestada, et tootjaorganisatsioonide põhikirjades võidakse lubada, et tootjaliikmed on vahetus kontaktis ostjatega, kui see vahetu kontakt ei ohusta tootjaorganisatsiooni rolli tarnete koondamisel ja toodete turule laskmisel ning kui tootjaorganisatsioonile jääb ainupädevus organisatsiooni tehtava müügi peamiste elementide üle.

(51)	Võttes arvesse saadud kogemusi ning piima- ja piimatootesektori arengut pärast kvoodisüsteemi lõppu, ei ole enam asjakohane säilitada erireegleid seoses piima- ja piimatootesektoris tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks ette nähtud eesmärkide ja tunnustamiskorraga.

(52)

Eri sektorite kogemused näitavad, et liikmesriigid võivad tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone eri geograafilistel tasanditel, kahjustamata selliste organisatsioonide rolli ja eesmärke. Seepärast on asjakohane selgitada, et liikmesriigid võivad otsustada selliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise kasuks ühel või mitmel geograafilisel tasandil. Tootmisharudevahelised organisatsioonid peavad järgima konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma liikmete ja tarbijate huve. Liidu keskkonnaeesmärke silmas pidades on asjakohane laiendada määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 157 sätestatud eesmärkide loetelu, et lisada sellesse teabe jagamine ja uuringute tegemine, mida on vaja, et töötada välja tooteid, mis sobivad paremini kliimameetmetega ning loomatervise ja loomade heaolu kaitsega, panustavad kõrvalsaaduste väärindamisse ning jäätmete vähendamisse ja käitlemisse, samuti meetmete edendamine ja rakendamine loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks, juhtimiseks ja haldamiseks, sealhulgas fondide loomise ja juhtimise või nendesse sissemaksete tegemise teel, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist selliste meetmete edendamisest ja rakendamisest tulenevate kulude ja majandusliku kahju eest. Vältimaks seda, et toidutarneahela teatava etapi organisatsioonide kätte koondub rohkem võimu, peaksid liikmesriigid tunnustama üksnes neid tootmisharudevahelisi organisatsioone, kes püüavad saavutada tootmisharudevahelisesse organisatsiooni kuuluvate toidutarneahela eri etappide organisatsioonide tasakaalustatud esindatust.

(53)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 164 sätestatud majanduspiirkonna määratlust eeskirjade laiendamise ja kohustuslike osalustasude tähenduses tuleks täiendada, et kohandada kõnealust määrust liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete tootmise eripäraga. Selleks et edendada kestlikke tavasid, peaks olema võimalik muuta mitteliikmete jaoks siduvaks tootmisharudevaheliste organisatsioonide selliseid kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust, mis on seotud taimetervise, loomatervise, toiduohutuse ja keskkonnariskidega. Kuna aga mahepõllumajanduses kasutatava seemnematerjali puhul on oluline elurikkus, ei tohiks laiendada sertifitseeritud seemnete kasutamist käsitlevate eeskirjade siduvust mahepõllumajandusega tegelevatele mitteliikmetele.

(54)

Võttes arvesse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste tähtsust liidu põllumajandustootmises ning võttes arvesse, kui edukas on olnud geograafiliste tähistega juustu ja kuivatatud singi pakkumise reguleerimise normide kasutuselevõtt, et tagada lisaväärtus ja säilitada toodete maine ning stabiliseerida nende hinnad, tuleks laiendada pakkumise reguleerimise normide kohaldamise võimalust kõigile määruse (EL) nr 1308/2013 või määruse (EL) nr 1151/2012 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodetele. Selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane koondada kehtivad pakkumise reguleerimise normid ühte sättesse, mis hõlmab kõiki põllumajandustooteid. Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel neid norme kohaldada geograafilise tähisega põllumajandustoodete pakkumise reguleerimiseks taotluse alusel, mille on esitanud tootmisharudevaheline organisatsioon, tootjaorganisatsioon või tootjate või ettevõtjate rühm, kui normide kohaldamisega on nõus vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse toote tootjatest või nende esindajatest ning kui, olenevalt olukorrast, on konsulteeritud asjaomase tooraine põllumajandustootjatega ja juustu puhul on järjepidevuse huvides saadud nende nõusolek. Nende normide suhtes tuleks kohaldada rangeid tingimusi, eelkõige selleks, et mitte kahjustada kauplemist toodetega teistel turgudel ja et kaitsta vähemusse kuuluvate osaliste õigusi. Liikmesriigid peaksid vastuvõetud normid kohe avaldama ja teavitama neist komisjoni, tagama regulaarse kontrolli ning mittevastavuse korral normid kehtetuks tunnistama. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kõnealused normid kehtetuks, kui komisjon jõuab järeldusele, et normid ei vasta teatavatele tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või ohustavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Võttes arvesse komisjoni volitusi liidu konkurentsipoliitika alal ja arvestades nende õigusaktide eripära, peaks komisjon võtma rakendusaktid vastu ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata.

(55)

Toidutarneahelas väärtuse jaotamist käsitlevad sätted pakuvad lisaks tootjate ja esmaostjate vahelistele lepingutele huvi ka siis, kui need võimaldavad põllumajandustootjatel mõjutada hindade arengut tarneahela hilisemates etappides. Seega tuleks põllumajandustootjatel ja nende ühendustel võimaldada leppida sellistes tingimustes kokku tarneahelas esmaostjatest tagapool paiknevate osalistega.

(56)

Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide eriline kaubanduslik väärtus tuleneb sellest, et nad kuuluvad tänu oma tootespetsifikaadist tulenevale kvaliteedikindlusele kõrgemasse turusegmenti. Nende veinide turuhind on tavaliselt muude veinide hinnast kõrgem, sest tarbijad väärtustavad omadusi, mille olemasolu päritolunimetus ja geograafiline tähis tõendavad. Et vältida nende kvaliteeditunnuste väärtuse vähenemist kahjuliku hinnadünaamika mõjul, peaks tootmisharudevahelistel organisatsioonidel, kes saavad neist kvaliteeditunnustest kasu, olema võimalik erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 anda hinnasuuniseid asjaomaste viinamarjade müügiks. Suuniste järgimine ei tohiks aga olla kohustuslik, et vältida kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste vahelise hinnakonkurentsi täielikku kadumist.

(57)

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) põllumajanduslepingu artikkel 5 sisaldab arvutusmeetodeid, mida võib kasutada erikaitseklausli käivituskoguse kindlaksmääramiseks asjaomastes sektorites. Selleks et võtta arvesse kõiki võimalikke arvutusmeetodeid täiendavate imporditollimaksude kohaldamisel rakendatava käivituskoguse kindlaksmääramiseks, sealhulgas juhul, kui ei võeta arvesse sisetarbimist, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 182 lõiget 1 muuta, et kajastada WTO põllumajanduslepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud arvutusmeetodit.

(58)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 192 ja 193 tuleks välja jätta, sest need meetmed ei ole enam vajalikud, kuna tootmise reguleerimine suhkrusektoris on lõpetatud. Selleks et tagada liidu turu piisav varustamine kolmandatest riikidest importimise teel, tuleks komisjonile anda delegeeritud ja rakendamisvolitused suhkruroo- ja suhkrupeedimelassi suhtes imporditollimaksude kohaldamise peatamiseks.

(59)

Nairobis peetud kümnendal WTO ministrite konverentsil vastu võetud WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses ekspordikonkurentsi kohta on sätestatud ekspordikonkurentsi meetmeid käsitlevad normid. Seoses ekspordisubsiidiumidega nõutakse WTO liikmetelt, et nad kõrvaldaksid oma ekspordisubsiidiumite õigused alates kõnealuse otsuse kuupäevast. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 196–204 sätestatud eksporditoetusi käsitlevad sätted välja jätta. Seoses ekspordikrediidi, ekspordikrediidi tagatiste ja kindlustusprogrammide, põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete ja rahvusvahelise toiduabiga võivad liikmesriigid võtta vastu liidu õigust järgivaid riiklikke meetmeid. Kuna liit ja selle liikmesriigid on WTO liikmed, peaksid sellised riiklikud meetmed vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele vastama ka WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses sätestatud normidele.

(60)

Siseturg põhineb konkurentsireeglite ühetaolisel kohaldamisel kõigis liikmesriikides. See nõuab liikmesriikide konkurentsiasutuste ja komisjoni jätkuvat tihedat koostööd Euroopa konkurentsiasutuste võrgustikus, kus on võimalik arutada konkurentsireeglite tõlgendamise ja kohaldamise küsimusi ning koordineerida konkurentsireeglite kohaldamise meetmeid kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 (19).

(61)

Selle tagamiseks, et tootmisharudevahelised organisatsioonid kasutavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 210 tulemuslikult ning pidades silmas lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist, ei tohiks tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse puhul nõuda komisjoni eelnevat otsust, et nende suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1, tingimusel et need kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 210 sätestatud nõuetele. Taotluse esitaja palvel peaks komisjon siiski esitama arvamuse nende kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vastavuse kohta määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 210. Olenemata komisjoni esitatud arvamusest, et kõnealused kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus on nimetatud artikliga kooskõlas, peaks komisjonile jääma võimalus igal ajal pärast arvamuse esitamist teatada, et asjaomaste kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse edaspidi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1, kui ta leiab, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 210 kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud.

(62)

Teatavad põllumajandustooteid ja toiduaineid käsitlevad vertikaalsed ja horisontaalsed algatused, mille eesmärk on kohaldada kohustuslikest nõuetest rangemaid nõudeid, võivad avaldada positiivset mõju kestlikkuse eesmärkidele. Tootjate ja ettevõtjate vahel selliste kokkulepete sõlmimine, otsuste tegemine ja kooskõlastatud tegevus tootmise, töötlemise ja kaubanduse eri tasanditel võib samuti tugevdada tootjate positsiooni tarneahelas ja suurendada nende läbirääkimisjõudu. Seepärast ei tuleks kõnealuste algatuste suhtes konkreetsetel asjaoludel kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Selle uue erandi tõhusa kasutamise tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ei tohiks selliste algatuste puhul nõuda komisjoni eelnevat otsust, et nende algatuste suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Kuna tegemist on uue erandiga, on asjakohane sätestada, et komisjon peaks koostama ettevõtjatele erandi kohaldamise suunised kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Pärast nimetatud kuupäeva peaks tootjatel olema võimalik taotleda komisjonilt arvamust selle kohta, kas erand on kohaldatav nende kokkuleppetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevusele. Põhjendatud juhtudel peaks komisjonil olema võimalik oma arvamuse sisu hiljem muuta. Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema võimalik otsustada, et kokkulepet, otsust või kooskõlastatud tegevust on vaja muuta, kui nad leiavad, et on vaja kaitsta konkurentsi, ning sellisel juhul peaksid nad teavitama komisjoni oma tegevusest.

(63)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 214a lubatakse Soomel anda teatavatel tingimustel Lõuna-Soomes riiklikku toetust kuni 2022. aastani, kui komisjon annab selleks loa. Riikliku toetuse andmist tuleks jätkuvalt lubada ajavahemikul 2023–2027. Et tagada abi andmise jätkumine üleminekuperioodil ajavahemikul 2021–2022, tuleks seonduvat uut korda kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.

(64)

Puu- ja köögiviljasektori toodete vaba ringluse piirangud, mis tulenevad taimekahjurite leviku tõkestamiseks mõeldud meetmete kohaldamisest, võivad põhjustada raskusi ühe või mitme liikmesriigi turul. Pidades eelkõige silmas taimekahjurite sagedasemat esinemist, on seega asjakohane lubada erakorralisi toetusmeetmeid, et võtta arvesse taimekahjuritest tulenevaid kaubanduspiiranguid, ning laiendada selliste toodete loetelu, mille suhtes võib võtta erakorralisi toetusmeetmeid puu- ja köögiviljasektoris.

(65)

Olemasolevad liidu turu vaatluskeskused ja põllumajandusturgude töörühmad on osutunud kasulikuks ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele valikute tegemiseks vajaliku teabe edastamisel ning turusuundumuste seire hõlbustamisel. Seda silmas pidades ning selleks, et suurendada põllumajandus- ja toiduaineturu läbipaistvust liidu tasandil ja suurendada põllumajandusturgude stabiilsust, tuleks kõnealuseid vahendeid tugevdada. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne ametlik õigusraamistik liidu turu vaatluskeskuste loomiseks ja toimimiseks mis tahes põllumajandussektoris ning kehtestada kõnealuste vaatluskeskuste teatamis- ja aruandluskohustused.

(66)

Põllumajandusturgude seireks kogutud statistiliste andmete ja teabe põhjal peaksid liidu turu vaatluskeskused osutama oma aruannetes turuhäirete ohule. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt teavitama põllumajandustoodete turuolukorrast, turuhäirete ohust ja võimalikest võetavatest meetmetest, osaledes selleks regulaarselt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning põllumajanduse erikomitee koosolekutel.

(67)

Selguse huvides tuleks komisjoni roll seoses tema olemasolevate kohustustega, mis puudutavad koostööd ja teabevahetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (20) artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), selgelt sätestada määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223.

(68)

Komisjoni aegunud aruandluskohustus seoses piima ja piimatoodete turuga ning koolikavade ulatuse laiendamisega tuleks välja jätta. Mesindussektoriga seotud aruandluskohustus tuleks lisada määrusesse (EL) 2021/2115 Uued aruandluskohustused ja tähtajad tuleks sätestada seoses põllumajandussektoris konkurentsireeglite kohaldamise, liidu turu vaatluskeskuste loomise ning erakorraliste meetmete kasutamisega. Komisjon peaks samuti andma aru müüginimetuste ja rümpade liigitusega seotud olukorra kohta lamba- ja kitselihasektoris.

(69)	Määruse (EL) nr 1308/2013 V osa III peatükis sisalduvad põllumajandussektori kriisiabireservi käsitlevad sätted tuleks välja jätta, sest põllumajandusreservi käsitlevad ajakohastatud sätted nähakse ette määruses (EL) 2021/2116

(70)

Pidades silmas kehtivat erandit müüginimetustest, mida kasutatakse enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega vasikaliha puhul, tuleks järjepidevuse huvides ja tarbijatele üheselt mõistetava teabe andmiseks võimaldada liikmesriikidel lubada enne nimetatud kuupäeva registreeritud kaitstud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste eest vastutavatel rühmadel teha vasikaliha puhul erandeid rümpade kohustuslikust liigitamisest.

(71)	Tuleks kehtestada reeglid määruse (EL) nr 1151/2012 kohase päritolunimetuse või geograafilise tähisena registreerimiseks esitatud nimetuse ja liidus toodetud taimesordi või loomatõu nimetuse vahelise vastuolu hindamiseks, et saavutada õiglasem tasakaal asjaomaste huvide vahel.

(72)	Selleks et suurendada tarbijate teadlikkust määruse (EL) nr 1151/2012 kohastest kaitstud päritolunimetustest, kaitstud geograafilistest tähistest ja garanteeritud traditsioonilistest toodetest, tuleks asjaomaste liidu sümbolite kohustuslikku kasutamist laiendada reklaammaterjalidele.

(73)

Tuleks sätestada konkreetsed erandid, millega võimaldatakse kasutada muid nimetusi koos garanteeritud traditsioonilise toote registreeritud nimetusega. Komisjon peaks kehtestama üleminekuperioodid garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetusi sisaldavate tähiste kasutamise jaoks vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste jaoks juba kehtivate üleminekuperioodide suhtes.

(74)

Määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registreerimisega seotud menetlusi tuleks ühtlustada ja lihtsustada tagamaks, et uute nimetuste registreerimine võtaks vähem aega. Vastuväite esitamise menetlust tuleks lihtsustada. Põhjendatud vastuväites tuleks esitada kõik vastuväite põhjused ja üksikasjad. See ei tohiks takistada vastuväite esitanud asutust või isikut lisamast ja täpsustamast täiendavaid üksikasju määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikes 3 osutatud konsulteerimise käigus.

(75)

Määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise menetlust tuleks lihtsustada, tehes vahet liidu muudatustel ja standardmuudatustel. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaksid tootespetsifikaatide standardmuudatuste heakskiitmise eest vastutama liikmesriigid ning komisjon peaks jääma vastutavaks liidu muudatuste heakskiitmise eest. Tuleks ette näha, et määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud tootespetsifikaadi muudatusi käsitlevatelt õigusnormidelt käesolevas määruses sätestatud uutele õigusnormidele sujuva ülemineku hõlbustamiseks oleks piisavalt aega.

(76)

Võttes arvesse liidu tarbijate kasvavat nõudlust mesilasvaha järele, selle kasvavat kasutust toidusektoris ning tihedat seost põllumajandustoodete ja maapiirkondade majandusega, tuleks määruse (EL) nr 1151/2012 I lisas sätestatud põllumajandustoodete ja toidu loetelu laiendada nii, et see hõlmaks ka kõnealust toodet.

(77)

Võttes arvesse, et aromatiseeritud veinitoodete geograafilisi tähiseid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 (21) alusel vähe registreeritud, tuleks nende toodete geograafiliste tähiste kaitse õigusraamistikku lihtsustada. Aromatiseeritud veinitoodete ja muude alkohoolsete jookide suhtes, välja arvatud piiritusjoogid ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaadused, tuleks kohaldada sama õiguskorda ja samu menetlusi nagu muude põllumajandustoodete ja muu toidu suhtes. Määruse (EL) nr 1151/2012 kohaldamisala tuleks laiendada ka nendele toodetele. Selle muudatuse arvesse võtmiseks tuleks muuta määruse (EL) nr 251/2014 pealkirja, kohaldamisala, mõisteid ja sätteid, mis käsitlevad aromatiseeritud veinitoodete märgistamist. Määruse (EL) nr 251/2014 kohaselt kaitstud nimetuste puhul tuleks tagada sujuv üleminek.

(78)

Kolmandate riikidega kauplemise hõlbustamiseks tuleks sätestada, et liikmesriigid võivad lubada, et ekspordiks valmistatud aromatiseeritud veinitoodete pakendile või selle külge kinnitatud märgistusele märgitakse kolmandate riikide nõutavad müüginimetused, sealhulgas muudes keeltes kui liidu ametlikud keeled, tingimusel et pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel on esitatud ka II lisas sätestatud asjakohased müüginimetused.

(79)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määruse (EL) nr 251/2014 II lisas sätestatud aromatiseeritud veinitoodete müüginimetusi ja kirjeldusi, et neid tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbijate teabevajadust arvesse võttes kohandada.

(80)

Tarbijate paremaks teavitamiseks tuleks määrusesse (EL) nr 251/2014 lisada aromatiseeritud veinitoodete kohustuslik märgistus koos toitumisalase teabega ning koostisainete loetelu. Tootjatel peaks olema võimalus piirata toitumisalase teabe sisu pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel vaid energiasisaldusega ja teha täielik toitumisalane teave ja koostisainete loetelu kättesaadavaks elektrooniliselt, tingimusel et nad hoiduvad kasutajaandmete kogumisest ja jälgimisest ning ei esita teavet turunduseesmärkidel. Võimalus mitte esitada täielikku toitumisalast teavet pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel ei tohiks aga mõjutada kehtivat nõuet loetleda etiketil allergiat või talumatust põhjustavad ained. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte määruse (EL) nr 251/2014 täiendamiseks, sätestades aromatiseeritud veinitoodete koostisainete märkimise ja nimetamise üksikasjalikud reeglid. Olemasolevate aromatiseeritud veinitoodete varude turustamist tuleks lubada jätkata ka pärast uute märgistamisnõuete kohaldamise alguskuupäevi kuni nende varude ammendumiseni. Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega uute märgistamisnõuetega kohanemiseks, enne kui need kehtima hakkavad.

(81)

Mis tahes määruse (EL) nr 251/2014 II lisa punktis A sätestatud kategooriasse kuuluvate aromatiseeritud veinide maitsestamiseks on asjakohane lubada lisada piiratud koguses piiritusjooke. Kuna tehnika arengu tulemusena on tänapäeval võimalik toota vermutit ilma alkoholi lisamata, ei tohiks vermutile alkoholi lisamist enam nõuda. Arvestades tarbijate nõudlust, on asjakohane lubada punase ja valge veini segamist Glühweini tootmiseks. Võtmaks arvesse Poola turul eksisteerivat aromatiseeritud veinijooki, on asjakohane luua uus kategooria „wino ziołowe“, et sätestada liidu õiguses selle tavapärased tootmisnõuded.

(82)

Arvestades Réunioni väiksust, kaugust ja toiduga kindlustatuse eripärast olukorda, on Réunioni kohalikud turud hinnakõikumiste suhtes eriti tundlikud. Tootmisharudevahelised organisatsioonid ühendavad toidutarneahela eri etappide tootjaid ja muid ettevõtjaid ning võivad aidata kohalikku tootmist säilitada ja mitmekesistada. Réunioni eripärast toiduga kindlustatuse olukorda silmas pidades on asjakohane erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 165 sätestada, et kui tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse ettevõtjatele, kes ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, võib Prantsusmaa pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et ettevõtjad, kes ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, peavad maksma rahalist osalustasu laiendatud eeskirjadega hõlmatud tegevuse eest, mis kujutab endast üldist majandushuvi ettevõtjatele, kelle tegevus toimub üksnes Réunionil seoses kohalikule turule suunatud toodetega.

(83)	Määruseid (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 251/2014 ja (EL) nr 228/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(84)

Tuleks kehtestada üleminekukord kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse- ja registreerimistaotluste jaoks, mis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, kulude jaoks, mis on tekkinud enne 1. jaanuari 2023 määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 29–60 ette nähtud oliivõli ja lauaoliivide, puu- ja köögiviljade, veini, mesinduse ja humala toetuskavade raames; puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide või nende liitude rakenduskavade ning veinisektori toetusprogrammide jaoks.

(85)	Selleks et tagada sujuv üleminek määruses (EL) 2021/2115 sätestatud uuele õigusraamistikule, tuleks nimetatud uue õigusraamistikuga seotud määruse (EL) nr 1308/2013 muudatusi kohaldada alates 1. jaanuarist 2023.

(86)	Kavandatud meetmete tõrgeteta rakendamiseks peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1308/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted

Käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 (*1) ja selle alusel vastu võetud sätteid.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).“"

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 jäetakse välja;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel määruses (EL) 2021/2116 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 (*2) sätestatud mõisteid.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega uusi mõisteid lisamata muudetakse II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid sellises ulatuses, mis on vajalik nende mõistete ajakohastamiseks turu suundumusi silmas pidades.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).“"

3)	Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Riisi ümberarvestuskursid Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks riisi ümberarvestuskursid töötlemise eri etappidel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a)	jooksva aasta 1. jaanuarist 31 detsembrini puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;

b)	1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;

1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i)	teraviljasektor,

ii)	seemnesektor,

iii)	lina- ja kanepisektor,

iv)	piima- ja piimatootesektor;

d)	1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;

e)	1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisisektori ja lauaoliivide puhul;

f)	1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkrusektori ja oliiviõli puhul.“

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

a)	pehme nisu puhul 1. oktoobrist 31. maini;

b)	kõva nisu, odra ja maisi puhul terve aasta jooksul;

c)	koorimata riisi puhul terve aasta jooksul;

d)	veise- ja vasikaliha puhul terve aasta jooksul;

e)	või ja lõssipulbri puhul 1. veebruarist 30. septembrini.“

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe, et võimaldada lõikes 1 sätestatud põhimõtete järgimise seiret.“;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Komisjon avalikustab igal aastal selliste tingimuste üksikasjad, mille alusel riikliku sekkumise raames kokku ostetud tooteid eelmisel aastal osteti või müüdi. Need üksikasjad sisaldavad asjaomaseid koguseid ning ostu- ja müügihindu.“

Artikli 17 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	oliiviõli ja lauaoliivid;“.

II osa I jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „II PEATÜKK Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus “;

b)	„1. jagu“ ja selle pealkiri jäetakse välja;

artikli 23 lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid objektiivsetest kriteeriumidest, mis hõlmavad ühte või mitut järgmist kriteeriumit: tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad edendada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnakasu, sealhulgas kestlike pakendite kasutamist, ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kehtestatud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates kestlikkuse ja õiglase kaubanduse kaalutluste esmatähtsustamist.“;

artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, ei tohi artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ületada 220 804 135 eurot õppeaasta kohta. Nimetatud ülemmäära piires ei tohi toetus ületada:

a)	koolipuuvilja ja -köögivilja puhul 130 608 466 eurot õppeaasta kohta;

b)	koolipiima puhul 90 195 669 eurot õppeaasta kohta.“;

ii)	lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

iii)	lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriik võib üks kord õppeaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse ülemmäära 220 804 135 eurot.“;

e)	2.–6. jagu, mis hõlmavad artikleid 29–60, jäetakse välja.

Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 61

Kestus

Viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, mis on kehtestatud käesolevas peatükis, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2045 koos kahe vahehindamisega, mille korraldab komisjon 2028. ja 2040. aastal, et hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta asjakohasel juhul ettepanekuid.“

10)

Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et kui taasistutus toimub samal maatükil või samadel maatükkidel, kus toimus väljajuurimine, kehtivad artikli 66 lõikes 1 osutatud load kuus aastat alates nende andmise kuupäevast. Sellistes lubades tuleb selgelt ära näidata maatükk või maatükid, kus väljajuurimine ja taasistutus toimub.“;

ii)

teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina esimesest lõigust pikendatakse artikli 64 ja artikli 66 lõike 1 kohaselt antud, 2020. ja 2021. aastal aeguvate lubade kehtivusaega kuni 31. detsembrini 2022.

Tootjate suhtes, kellel on käesoleva määruse artikli 64 ja artikli 66 lõike 1 kohased, 2020. ja 2021. aastal aeguvad load, ei kohaldata erandina käesoleva lõike esimesest lõigust määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 89 lõikes 4 osutatud halduskaristust, tingimusel et nad teatavad pädevatele asutustele 28. veebruariks 2022, et nad ei kavatse oma luba kasutada ega soovi kasutada käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud kehtivusaja pikendamist. Kui tootjad, kellel on luba, mille kehtivusaega pikendati 31. detsembrini 2021, esitasid pädevale asutusele 28. veebruariks 2021 avalduse selle kohta, et nad ei kavatse kõnealust luba kasutada, lubatakse neil oma avaldus tagasi võtta, teatades sellest pädevale asutusele kirjalikult 28. veebruariks 2022, ning kasutada oma luba kolmandas lõigus sätestatud pikendatud kehtivusaja jooksul.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuse või taasistutuse suhtes, geneetiliste ressursside säilitamise eesmärgil viinamarjasortide kogumite loomise suhtes ega pooktaimede kasvatamise suhtes või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse riigisisese õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.“

11)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas:

a)	1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvupinnast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

1 % alast, mis koosneb nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning alast, mille suhtes kehtivad nende territooriumil tootjatele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 85h, 85i või 85k antud istutusõigused, mida on olnud võimalik alates 1. jaanuarist 2016 loaks ümber vormistada, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 68.“;

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid, kes piiravad lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, või piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, vastavalt esimese lõigu punktile b, võivad nõuda kõnealuste lubade kasutamist nendes piirkondades.“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu;“;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„c)	tahe aidata kaasa asjaomaste toodete arendamisele, säilitades samal ajal nende toodete kvaliteedi.“;

d)	lisatakse järgmine lõige: „3a. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 2 ja 3 alusel kasutusele võetud piiravatest meetmetest.“

12)

Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teise lõigu sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil kohaldada riiklikul või piirkondlikul tasandil ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„2. Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud kogupindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotusele kõikide taotlejate vahel pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Lubade andmisel võib kehtestada miinimum- ja/või maksimumpindala taotleja kohta ning selliseid lubasid võib osaliselt või täielikult anda ka vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile, mida võidakse kohaldada riiklikul või piirkondlikul tasandil.“;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna või viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisele;“;

iii)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	piirkonnad, kus tehakse uusistutus, mis aitab suurendada selliste viinamarjakasvatussektori ettevõtete toodangut, mille puhul on tõendatud kulutõhususe, konkurentsivõime või turgudel kohaloleku kasv;“;

iv)

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)	piirkonnad, kus uusistutus tehakse väikese ja keskmise suurusega viinamarjakasvatusettevõtete suurendamise raames.“;

c)	lisatakse järgmine lõige: „2b. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 1, 2 ja 2a alusel kohaldatavatest piiravatest kriteeriumidest.“

13)

Artikli 65 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 63 lõike 2 kohaldamisel kaalub liikmesriik artiklites 152, 156 ja 157 osutatud veinisektoris tegutsevate tunnustatud kutseorganisatsioonide, artiklis 95 osutatud huvitatud tootjarühmade või kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustatud muud laadi kutseorganisatsioonide soovitusi tingimusel, et nimetatud soovitustele eelneb vastava geograafilise piirkonna asjaomaste representatiivsete osalejate kokkulepe.“

14)

Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Alates 1. jaanuarist 2023 jääb ala, mis on samaväärne selliste istutusõigustega hõlmatud alaga, mida 31. detsembril 2022 sai muuta, kuid mida vastavalt lõikele 1 ei ole veel istutuslubadeks muudetud, asjaomaste liikmesriikide käsutusse, kes võivad anda loa kooskõlas artikliga 64 hiljemalt 31. detsembril 2025.“;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2a alusel antud loaga hõlmatud alasid ei arvestata artikli 63 kohaldamisel.“

15)

Artiklisse 81 lisatakse järgmine lõige:

„6. Väljajuurimise kohustust ei kohaldata alade suhtes, kuhu on istutatud muuks otstarbeks kui veini tootmiseks viinamarjasordid, mida ei ole liigitatud, kui tegemist on muude kui lõikes 3 osutatud liikmesriikidega, või mis ei vasta lõike 2 teisele lõigule, kui tegemist on lõikes 3 osutatud liikmesriikidega.

Esimeses lõigus osutatud viinamarjasortide istutamise ja taasistutamise suhtes muuks otstarbeks kui veini tootmiseks ei kohaldata II osa I jaotise III peatükis sätestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi.“

16)

Artikkel 86 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 86

Vabatahtlike märgete reserveerimine, muutmine ja tühistamine

Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi, sealhulgas seoses tootmismeetodite ja tarneahela kestlikkusega, teaduse ja tehnika arengut, turu olukorda ning turustusstandardite ja rahvusvaheliste standardite arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega:

a)	reserveeritakse uus vabatahtlik reserveeritud märge ja kehtestatakse selle kasutamistingimused;

b)	muudetakse vabatahtliku reserveeritud märke kasutamistingimusi või

c)	tühistatakse vabatahtlik reserveeritud märge.“

17)

Artiklit 90 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud veini päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning märgistust käsitlevaid sätteid ja käesoleva määruse artiklis 78 osutatud mõisteid, nimetusi ning müüginimetusi CN-koodide 2009 61, 2009 69, 2204 ja, kui see on asjakohane, ex 2202 99 19 (muu alkoholitustatud vein, mille alkoholisisaldus on kuni 0,5 mahuprotsenti) alla kuuluvate liitu imporditavate toodete suhtes.“;

b)	lõike 3 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „3. Kui ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ei ole sätestatud teisiti, tuleb lõikes 1 osutatud toodete importimisel esitada:“.

18)

II osa II jaotise I peatüki 1. jakku lisatakse järgmine alajagu:

„4a. alajagu

Kontrollid ja karistused

Artikkel 90a

Turustamisreeglitega seotud kontrollid ja karistused

1. Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et artikli 119 lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole vastavalt käesolevale määrusele märgistatud, ei lasta turule, või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult.

2. Ilma et see piiraks erisätteid, mida komisjon võib vastu võtta, tuleb artikli 189 lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete liitu importimisel kontrollida, kas kõnealuse artikli lõike 1 tingimused on täidetud.

3. Liikmesriigid kontrollivad riskianalüüsi alusel, kas artikli 1 lõikes 2 osutatud tooted vastavad käesolevas jaos sätestatud normidele, ning kohaldavad asjakohasel juhul halduskaristusi.

4. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/2116 artikli 58 alusel vastu võetud veinisektorit käsitlevate õigusaktide kohaldamist, kohaldavad liikmesriigid veinisektorit käsitlevate liidu õigusnormide rikkumise korral proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid halduskaristusi vastavalt nimetatud määruse IV jaotise I peatükile. Liikmesriigid ei kohalda selliseid karistusi juhul, kui tegemist on kergemat laadi rikkumisega.

5. Liidu rahaliste vahendite ning liidu veinide identiteedi, päritolu ja kvaliteedi kaitsmiseks on komisjonil õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad järgmist:

a)	sellise isotoopanalüüside andmepanga loomine või allesjätmine, mis aitab kelmusi ja pettusi avastada ja mis luuakse liikmesriikide kogutud proovide põhjal;

b)	kontrolliasutusi ja nende vastastikust abi reguleerivad normid;

c)	liikmesriikide tulemuste ühiskasutust reguleerivad normid.

6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kõik vajalikud meetmed seoses järgnevaga:

a)	menetlused, mis on seotud liikmesriikide vastavate andmepankadega ja isotoopanalüüside andmepangaga, millele on osutatud lõike 5 punktis a;

b)	menetlused, mis on seotud kontrolliasutuste ja -organite vahelise koostöö ja abiga;

c)	lõikes 3 osutatud kohustusega seonduvalt normid turustamisreeglitele vastavuse kontrollimiseks, normid nõuete järgimise kontrollimise eest vastutavate asutuste kohta, samuti kontrolli sisu, sageduse ja kontrollitava turustusetapi kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

19)	Artikli 92 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Käesolevas jaos sätestatud eeskirju ei kohaldata VII lisa II osa punktides 1, 4, 5, 6, 8 ja 9 osutatud toodete suhtes, kui need tooted on täielikult alkoholitustatud kooskõlas VIII lisa I osa E jaoga.“

20)

Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

„päritolunimetus“ – nimetus, sealhulgas traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis tähistab artikli 92 lõikes 1 osutatud toodet,

i)	mille kvaliteet või omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning sellele omastest looduslikest ja inimteguritest;

ii)	mis pärineb teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

iii)	mis on toodetud ainult kõnealusest geograafilisest piirkonnast pärit viinamarjadest;

iv)	mille tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas ning

v)	mis on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või liigi Vitis vinifera ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka;

„geograafiline tähis“ – nimetus, sealhulgas traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis tähistab artikli 92 lõikes 1 osutatud toodet,

i)	mille eriline kvaliteet, maine või muud omadused tulenevad peamiselt selle geograafilisest päritolust;

ii)	mis pärineb teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

iii)	mille valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest vähemalt 85 % pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iv)	mille tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas ning

v)	mis on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või liigi Vitis vinifera ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka.“;

b)	lõige 2 jäetakse välja;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 punkti a alapunktis iv ja punkti b alapunktis iv osutatud tootmine hõlmab kõiki asjaomaseid toiminguid alates viinamarjade koristamisest kuni veinivalmistusprotsessi lõpuni, välja arvatud selliste viinamarjade koristamine, mis ei pärine lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud asjaomasest geograafilisest piirkonnast, ja kõik valmistusjärgsed protsessid.“

21)

Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „Taotlused nimetuste kaitsmiseks päritolunimetuste või geograafiliste tähistena hõlmavad järgmist:“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast punkti b alapunktis i:

kaitstud päritolunimetuse puhul toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 93 lõike 1 punkti a alapunkti i osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos; osutatud geograafilise keskkonna inimtegureid puudutavad üksikasjad võivad asjakohasel juhul olla piiratud sellega, et kirjeldatakse mulla ja taimse materjali majandamist ja maastikukorraldust, viljelustavasid või muud asjakohast inimtegevust, mis aitab säilitada nimetatud punktis osutatud geograafilise piirkonna looduslikke tegureid;

ii)	kaitstud geograafilise tähise puhul toote konkreetse kvaliteedi, maine või muude omaduste ning artikli 93 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;“;

ii)

lisatakse järgmised lõigud:

„Tootespetsifikaadis võib kirjeldada päritolunimetuse või geograafilise tähise panust kestlikku arengusse.

Kui vein või veinid võivad olla osaliselt alkoholitustatud, sisaldab tootespetsifikaat ka osaliselt alkoholitustatud veini või veinide kirjeldust vastavalt teise lõigu punktile b mutatis mutandis ning vajaduse korral konkreetseid veinivalmistustavasid, mida kasutatakse osaliselt alkoholitustatud veini või veinide valmistamiseks, samuti asjakohaseid piiranguid nende valmistamisele.“

22)

Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui taotlust hindav liikmesriik leiab, et nõuded on täidetud, viib ta läbi riikliku menetluse, millega tagatakse tootespetsifikaadi piisav avalikustamine vähemalt internetis, ning edastab taotluse komisonile.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt komisjonile esitatavale kaitsetaotlusele lisab liikmesriik deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et taotleja esitatud taotlus vastab tema hinnangul käesoleva jao ning selle alusel vastu võetud sätete kohastele kaitsetingimustele ja artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument on tootespetsifikaadi tõepärane kokkuvõte.

Liikmesriigid teatavad komisjonile riikliku menetluse käigus esitatud vastuvõetavatest vastuväidetest.“;

lisatakse järgmine lõige:

„6. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui liikmesriigi kohtus või muus asutuses on algatatud menetlus seoses kaitsetaotlusega, mille liikmesriik on vastavalt lõikele 5 komisjonile edastanud, ning kui taotlus on riigi tasandil tühistatud viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega.“

23)

Artikli 97 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon vaatab läbi kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 96 lõikele 5. Komisjon kontrollib, kas taotlused sisaldavad nõutud teavet ega sisalda ilmseid vigu, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust. Kontrollimisel keskendutakse eelkõige artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendile.

Komisjonipoolne kontroll ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud alates liikmesriigilt taotluse saamise kuupäevast. Kui kõnealune ajavahemik on pikem, teavitab komisjon taotlejaid viivituse põhjustest kirjalikult.

3. Komisjon vabastatakse kohustusest pidada kinni lõike 2 teises lõigus osutatud kontrolli tegemise tähtajast ning teavitada taotlejat viivituse põhjustest, kui ta saab liikmesriigilt seoses artikli 96 lõike 5 kohaselt komisjonile esitatud registreerimistaotlusega avalduse, millega:

a)	teavitatakse komisjoni sellest, et taotlus on riigi tasandil tühistatud viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega, või

b)	taotletakse komisjonilt lõikes 2 osutatud kontrolli peatamist, sest liikmesriigis on taotluse põhjendatuse vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlus ning liikmesriigi hinnangul on kõnealune menetlus piisavalt põhistatud.

Vabastus kehtib seni, kuni liikmesriik teatab komisjonile, et algne taotlus on kehtiv või et liikmesriik võtab oma kontrolli peatamise taotluse tagasi.

4. Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tehtud kontrolli tulemusel, et artiklites 93, 100 ja 101 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu rakendusakti, mis käsitleb artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ning riikliku eelmenetluse käigus tehtud tootespetsifikaadi avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tehtud kontrolli tulemusel, et artiklites 93, 100 ja 101 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab ta vastu rakendusaktid, millega lükatakse taotlus tagasi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

24)

Artiklid 98 ja 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 98

Vastuväite esitamise menetlus

1. Kolme kuu jooksul alates artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast võivad liikmesriigi või kolmanda riigi asutused või kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes elavad või kelle asukoht on kolmandas riigis ja kellel on õiguspärane huvi, esitada komisjonile põhjendatud vastuväite kavandatava kaitse vaidlustamiseks.

Kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes elavad või kelle asukoht on muus liikmesriigis kui kaitsetaotluse edastanud liikmesriik ja kellel on õiguspärane huvi, võivad esitada vastuväite selle liikmesriigi asutuste kaudu, kus nad elavad või asuvad, piisava ajavaruga selleks, et võimaldada esitada vastuväiteid esimese lõigu kohaselt.

2. Kui komisjon leiab, et vastuväide on vastuvõetav, kutsub ta vastuväite esitanud asutuse või füüsilise või juriidilise isiku ja kaitsetaotluse esitanud asutuse või füüsilise või juriidilise isiku pidama asjakohaseid konsultatsioone, mis peaks kestma mõistliku aja, kuid mitte kauem kui kolm kuud. Kutse esitatakse viie kuu jooksul põhjendatud vastuväitega seotud kaitsetaotluse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Kutsele lisatakse põhjendatud vastuväite koopia. Nende kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotluse esitanud asutuse või füüsilise või juriidilise isiku palvel pikendada konsultatsioonide tähtaega maksimaalselt kolme kuu võrra.

3. Vastuväite esitanud asutus või isik ja kaitsetaotluse esitanud asutus või isik alustavad lõikes 2 osutatud konsultatsioone viivitamata. Nad annavad teineteisele vajalikku teavet, et hinnata, kas kaitsetaotlus vastab käesolevale määrusele ja selle alusel vastu võetud sätetele.

4. Kui vastuväite esitanud asutus või isik ja kaitsetaotluse esitanud asutus või isik jõuavad kokkuleppele, teavitab kolmandas riigis asuv taotleja või teavitavad liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutused, kellele kaitsetaotlus esitati, komisjoni konsultatsioonide tulemustest ja kõikidest teguritest, mis aitasid kaasa kokkuleppe sõlmimisele, sealhulgas poolte arvamused. Kui artikli 97 lõike 4 kohaselt avaldatud üksikasju on oluliselt muudetud, kordab komisjon artikli 97 lõikes 2 osutatud kontrolli pärast seda, kui on toimunud riiklik menetlus, millega tagatakse muudetud üksikasjade nõuetekohane avaldamine. Kui pärast kokkuleppe saavutamist ei tehta tootespetsifikaadis muudatusi või kui tootespetsifikaadi muudatused ei ole olulised, võtab komisjon artikli 99 lõike 1 kohaselt vastu otsuse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise kohta, olenemata vastuvõetava vastuväite saamisest.

5. Kui kokkuleppele ei jõuta, teavitab kolmandas riigis asuv taotleja või teavitavad liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutused, kellele kaitsetaotlus esitati, komisjoni konsultatsioonide tulemustest ning kogu asjaomasest teabest ja kõigist asjaomastest dokumentidest. Komisjon võtab artikli 99 lõike 2 kohaselt vastu otsuse kas päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise või taotluse tagasilükkamise kohta.

Artikkel 99

Kaitse alla võtmise otsus

1. Kui komisjon ei ole saanud artikli 98 kohast vastuvõetavat vastuväidet, võtab ta vastu rakendusaktid kaitse alla võtmise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

2. Kui komisjon on saanud vastuvõetava vastuväite, võtab ta vastu rakendusaktid kas kaitse alla võtmise või taotluse tagasilükkamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Käesoleva artikli kohaselt antud kaitse ei mõjuta tootjate kohustust täita muid liidu õigusnorme, mis käsitlevad eelkõige toodete turule laskmist ja toidu märgistamist.“

25)

Artikkel 102 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 102

Seos kaubamärkidega

1. Kui toote päritolunimetus või geograafiline tähis registreeritakse käesoleva määruse kohaselt, keeldutakse sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutamine oleks vastuolus artikli 103 lõikega 2 ja mis on seotud VII lisa II osas loetletud kategooriasse kuuluva tootega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitati pärast komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud registreerimistaotluse esitamise kuupäeva.

Kaubamärgid, mille registreerimisel rikuti esimese lõigu sätteid, tühistatakse.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 101 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimisest jätkuvalt kasutada ja uuendada kaubamärki, mille kasutus on vastuolus käesoleva määruse artikli 103 lõikega 2, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel liidu territooriumil heausklikus kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks puudub alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 (*3) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 (*4) kohaselt.

Sellistel juhtudel lubatakse kasutada nii kaitstud päritolunimetust, kaitstud geograafilist tähist kui ka vastavaid kaubamärke.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).“"

26)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest, sealhulgas juhul, kui tegemist on koostisosadena kasutatavate toodetega,

i)	sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile, või

ii)	kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine, nõrgestamine või kahjustamine;

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või kui sellele on lisatud väljend „stiilis“, „tüüpi“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, „maitsega“, „nagu“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui neid tooteid kasutatakse koostisosadena;“;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Lõikes 2 osutatud kaitset kohaldatakse ka

a)	kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lubata liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse, ning

b)	kaupade suhtes, mida müüakse kaugmüügi, näiteks e-kaubanduse teel.

Kaupade puhul, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lubata sellel territooriumil vabasse ringlusse, on kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilist tähise kasutusõigusega tootjarühmadel või ettevõtjatel õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade kaubandustegevuse käigus liitu toomine neid seal vabasse ringlusse lubamata, kui need kaubad, sealhulgas pakendid, tulevad kolmandatest riikidest ja neile on ilma loata märgitud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.“

27)

Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 105

Tootespetsifikaatide muudatused

1. Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muudatuse heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut või muuta artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafilise piirkonna piiritlust. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2. Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele: liidu muudatused, mis nõuavad vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil, ning standardmuudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „liidu muudatus“ tootespetsifikaadi muudatust,

a)	mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetuse muutmist;

b)	mis seisneb VII lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste kategooria muutmises, kustutamises või lisamises;

c)	millega võib kehtetuks tunnistada artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud seose kaitstud päritolunimetuste puhul või artikli 93 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud seose kaitstud geograafiliste tähiste puhul, või

mis hõlmab täiendavaid piiranguid toote turustamisele.

Mõiste „standardmuudatus“ tähendab tootespetsifikaadi iga muudatust, mis ei ole liidu muudatus.

Mõiste „ajutine muudatus“ tähendab standardmuudatust, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

3. Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklis 94 ja artiklites 96–99 sätestatud menetlust.

Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu muudatuste heakskiitmise taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas asjaomases kolmandas riigis päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes kohaldatava õigusega.

Liidu muudatuse heakskiitmise taotlus peab käsitlema ainult liidu muudatusi. Kui liidu muudatuse taotlus käsitleb ka standardmuudatusi, loetakse standardmuudatusi käsitlevad osad mitteesitatuks, ning liidu muudatuse menetlust kohaldatakse ainult liidu muudatusi käsitlevate osade suhtes.

Taotluse kontrollimisel keskendutakse kavandatud liidu muudatustele.

4. Standardmuudatused kiidavad heaks ja avaldavad need liikmesriigid, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub, ja teavitavad nendest komisjoni.

Kolmandate riikide puhul kiidetakse muudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt.“

28)

Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 106

Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku igakülgselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakte, et tühistada päritolunimetus või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

a)	kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;

b)	kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole vastava päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodet turule viidud;

c)	kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja teatab, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

29)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 106a

Ajutine märgistamine ja esitusviis

Pärast seda, kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus on komisjonile saadetud, võib tootja toote märgistusel ja esitusviisis näidata, et taotlus on esitatud, ning kasutada riiklikke logosid ja tunnuseid vastavalt liidu õigusele, eeskätt määrusele (EL) nr 1169/2011.

Kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutavaid liidu sümboleid ning liidu väljendit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ võib märgistusel kasutada ainult pärast päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmise otsuse avaldamist.

Kui taotlus lükatakse tagasi, võib esimese lõigu kohaselt märgistatud viinamarjasaadust turustada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.“

30)	Artikkel 111 jäetakse välja.

31)

II osa II jaotise I peatüki 2. jakku lisatakse järgmine alajagu:

„4. Alajagu

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning traditsiooniliste nimetustega seotud kontroll

Artikkel 116a

Kontroll

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada käesolevas määruses osutatud kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseaduslik kasutamine.

2. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesolevas jaos sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest. Selleks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (*5) artikli 4 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 5 lõikeid 1, 4 ja 5.

3. Liidus kontrollib tootespetsifikaadile vastavust igal aastal veini valmistamise ajal ning selle müügiks ettevalmistamise ajal või selle järel kas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud pädev asutus või üks või mitu volitatud isikut määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas selle määruse II jaotise III peatükis kehtestatud kriteeriumidega.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad järgmist:

a)	liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teatis;

b)	tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimise eest vastutavat asutust käsitlevad õigusnormid, sealhulgas juhul, kui geograafiline piirkond asub kolmandas riigis;

c)	meetmed, mida liikmesriigid peavad rakendama kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks;

d)	liikmesriikide tehtav kontroll, sealhulgas proovide võtmine.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).“"

32)

Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga. VII lisa II osa punktis 1 ja punktides 4–9 määratletud kategooriatesse kuuluvate viinamarjasaaduste puhul, kui selliseid tooteid on töödeldud nende alkoholitustamiseks vastavalt VIII lisa I osa E jaole, lisandub kategooria nimetusele

i)	sõna „alkoholitustatud“, kui toote tegelik alkoholisisaldus on kuni 0,5 mahuprotsenti, või

ii)	sõnad „osaliselt alkoholitustatud“, kui toote tegelik alkoholisisaldus on suurem kui 0,5 mahuprotsenti ja väiksem kui kategooria minimaalne tegelik alkoholisisaldus enne alkoholitustamist.“;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„h)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punkti l kohane toitumisalane teave;

i)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punkti b kohane koostisosade loetelu;

j)	viinamarjasaaduste puhul, mida on töödeldud nende alkoholitustamiseks vastavalt VIII lisa I osa E jaole ning mille tegelik alkoholisisaldus on väiksem kui 10 mahuprotsenti, määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punkti f kohane minimaalse säilimisaja tähtpäev.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõike 1 punktist a võib muude viinamarjasaaduste puhul kui need, mida on töödeldud nende alkoholitustamiseks vastavalt VIII lisa I osa E jaole, välja jätta viite viinamarjasaaduste kategooriale selliste veinide puhul, mille etiketil on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafilise tähise nimetus.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„4. Erandina lõike 1 punktist h võib toitumisalane teave piirduda pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel esitatud energiasisaldusega, mida võib väljendada energiat tähistava sümboliga E. Sellisel juhul esitatakse täielik toitumisalane teave elektrooniliselt ning selle kohta on pakendil või sellele kinnitatud märgistusel märge. Toitumisalast teavet ei esitata koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk, ning kasutaja andmeid ei koguta ega jälgita.

5. Erandina lõike 1 punktist i võib koostisosade loetelu esitada elektrooniliselt, kui selle kohta on pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel märge. Sellisel juhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	ei koguta ega jälgita kasutaja andmeid;

b)	koostisosade loetelu ei esitata koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk, ning

c)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed märgitakse otse pakendile või selle külge kinnitatud märgistusele.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud märge koosneb sõnast „sisaldab“, millele järgneb aine või toote nimi, nagu see on loetletud määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas.“

33)

Artikli 122 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti b muudetakse järgmiselt:

i)	alapunkt ii jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„vi)	koostisosade märkimise ja nimetamise eeskirjad artikli 119 lõike 1 punkti i kohaldamiseks;“;

punkti c lisatakse järgmine alapunkt:

„iii)

ettevõtte nimetus ja selle kasutustingimused;“;

punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;“.

34)

II osa II jaotise II peatüki 1. jagu muudetakse järgmiselt:

a)	artikkel 124 jäetakse välja;

b)	sõnad „1. alajagu“ ja selle pealkiri jäetakse välja;

c)	artikli 125 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Majandusharusisesed kokkulepped peavad vastama X lisas sätestatud ostutingimustele.“;

d)	2. ja 3. alajagu, mis hõlmavad artikleid 127–144, jäetakse välja.

35)

Artikli 145 lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 58 lõike 1 esimese lõigu punktile a näevad oma ÜPP strateegiakavades ette viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate.“

36)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 147a

Makseviivitused vaadiveini müügi puhul

Erandina direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõikest 1 võivad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud veinisektoris tegutseva tootmisharudevahelise organisatsiooni taotlusel ette näha, et direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud keeldu ei kohaldata maksete suhtes, mis tehakse veinitootjate või edasimüüjate ja nende otseostjate vaheliste vaadiveini müügitehingute raames sõlmitud tarnelepingute alusel, tingimusel et:

vaadiveinitehingute standardlepingud sisaldavad konkreetseid tingimusi, mis lubavad maksete tegemist 60 päeva möödumisel ja liikmesriik on need tingimused käesoleva määruse artikli 164 kohaselt enne 30. oktoobrit 2021 siduvaks muutnud ning liikmesriik uuendab kõnealust standardlepingute laiendust alates kõnealusest kuupäevast, muutmata oluliselt maksetingimusi vaadiveini tarnijate kahjuks, ning

b)	vaadiveini tarnijate ja nende otseostjate vahelised tarnelepingud on mitmeaastased või muutuvad mitmeaastaseks.“

37)

Artikli 148 lõike 2 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

tarne eest makstav hind,

—	mis ei muutu ning mis määratakse kindaks lepingus ja/või

—

mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud tegurid, mis võivad hõlmata objektiivseid näitajaid, mis võivad põhineda asjakohastel hindadel ning tootmis- ja turustuskuludel, samuti indekseid ja lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad turutingimuste, tarnitava koguse ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist; need näitajad võivad põhineda asjakohastel hindadel ning tootmis- ja turustuskuludel; selleks võivad liikmesriigid määrata näitajad kindlaks vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel uuringutel; lepingu pooled võivad vabalt viidata neile näitajatele või muudele näitajatele, mida nad asjakohaseks peavad;“.

38)

Artikli 149 lõike 2 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 4 % liidu kogutoodangust;“.

39)	Artikkel 150 jäetakse välja.

40)

Artiklit 151 muudetakse järgmiselt:

a)	esimene lõik asendatakse järgmisega: „Toorpiima esmaostjad deklareerivad pädevale riiklikule asutusele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused ja makstud keskmise hinna. Eristada tuleb mahepõllumajanduslikku ja mittemahepõllumajanduslikku piima.“;

b)	kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima kogused ja keskmised hinnad.“

41)

Artikli 152 lõike 1 punkti c muudetakse järgmiselt:

alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„vii)

kõrvalsaaduste, tööstusjääkide ja jäätmete käitlemine ning väärindamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks, elurikkuse säilitamine või arendamine ning ringluse edendamine;“;

punkt x asendatakse järgmisega:

„x)	ühisfondide juhtimine;“.

42)

Artiklit 153 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja selle otsuseid, samuti selle arvepidamist ja eelarveid;“;

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Tootjaorganisatsiooni põhikirjas võidakse ette näha võimalus, et tootjaliikmed on vahetus kontaktis ostjatega, kui see vahetu kontakt ei ohusta tarnete koondamist ja toodete turule laskmist tootjaorganisatsiooni poolt. Tarnete koondamine loetakse tagatuks tingimusel, et tootjaorganisatsioon peab läbirääkimisi müügi peamiste elementide, nagu hinna, kvaliteedi ja mahu üle ning määrab need kindlaks.“;

c)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõikeid 1, 2 ja 2a ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.“

43)

Artikli 154 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik; need sätted ei takista tunnustamast tootjaorganisatsioone, kes tegelevad väikesemahulise tootmisega;“.

44)

Artiklit 157 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning artikli 164 lõikes 2 osutatud majanduspiirkondade tasandil artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:“;

lõike 1 punkti c muudetakse järgmiselt:

alapunkt vii asendatakse järgmisega:

„vii)

teabe jagamine ja uuringute tegemine, mis on vajalik tootmise ning vajaduse korral töötlemise ja turustamise uuendamiseks, ratsionaliseerimiseks, täiustamiseks ja kohandamiseks, et suurendada toodete vastavust turunõuetele ning tarbijate eelistustele ja ootustele, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitse, kliimameetmete, loomatervise ja loomade heaoluga;“;

ii)

punkt xiv asendatakse järgmisega:

„xiv)

kõrvalsaaduste käitlemisele ja nende väärindamiseks algatuste väljatöötamisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;“;

iii)

punkt xvi asendatakse järgmisega:

„xvi)

loomatervise, taimekaitse ja keskkonnariskide ennetamiseks, kontrollimiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete edendamine ja rakendamine, sealhulgas ühisfondide loomise ja juhtimise või nendesse sissemaksete tegemise teel, et maksta põllumajandustootjatele rahalist hüvitist selliste meetmete edendamisest ja rakendamisest tulenevate kulude ja majandusliku kahju eest.“;

lõige 1a asendatakse järgmisega:

„1a. Liikmesriigid võivad taotluse korral otsustada anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, lõikes 1 osutatud tingimustele.“;

d)	lõige 3 jäetakse välja.

45)

Artiklit 158 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ca)	püüdlevad selle poole, et artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud tarneahela etappidega seotud organisatsioonid, mis moodustavad tootmisharudevahelise organisatsiooni, oleksid tasakaalustatult esindatud;“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid võivad tunnustada kõikide sektorite tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis olid olemas enne 1. jaanuari 2014, sõltumata sellest, kas neid tunnustati taotluse alusel või need loodi õigusaktiga, isegi kui need ei vasta artikli 157 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele.“

46)

Artiklit 163 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:

a)	vastavad artiklis 157 sätestatud nõuetele;

b)	tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

c)	esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 1 punktis a osutatud majandustegevusest;

d)	ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 riigisisese õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 lõike 1 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.“;

lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;“.

47)

Artiklit 164 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „majanduspiirkond“ kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused, või liidu õiguse kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul tootespetsifikaadil nimetatud geograafilist ala.“;

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

punktid l, m ja n asendatakse järgmisega:

„l)	sertifitseeritud seemne kasutamine, välja arvatud mahetootmise puhul määruse (EL) 2018/848 tähenduses, ja toote kvaliteedi järelevalve;

m)	fütosanitaar-, loomatervise-, toiduohutus- või keskkonnariskide ennetamine ja juhtimine;

n)	kõrvalsaaduste majandamine ja väärindamine.“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele ega takistata uute ettevõtjate turule sisenemist, neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate liikmesriigi õigusnormidega.“

48)

Artikkel 165 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 165

Mitteliikmete rahalised osalustasud

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud tegevus toob üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad sellest tegevusest kasu, maksavad organisatsioonile kogu selle liikmete makstava rahalise osalustasu või osa sellest ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud ühe või mitme kõnealuse tegevuse elluviimisest otseselt tekkivate kulude katteks. Iga organisatsioon, kellele mitteliikmed käesoleva artikli alusel osalustasu maksavad, teeb organisatsiooni tegevust rahaliselt toetava liikme või mitteliikme taotlusel kättesaadavaks oma aastaeelarve need osad, mis on seotud artikli 164 lõikes 4 loetletud tegevusega.“

49)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 166a

Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete pakkumise reguleerimine

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 167 ja 167a kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 152 lõike 1 või artikli 161 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu, käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 osutatud ettevõtjate rühma või käesoleva määruse artikli 95 lõikes 1 osutatud tootjarühmade taotlusel kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad normid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud selliste põllumajandustoodete pakkumise reguleerimiseks, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigetele 1 ja 2 või käesoleva määruse artikli 93 lõike 1 punktidele a ja b.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud norme kohaldatakse tingimusel, et eelnevalt on sõlminud lepingu vähemalt kaks kolmandikku käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tootjatest või nende esindajatest, kelle toodang moodustab veini puhul vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse toote toodangust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c või käesoleva määruse artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis iii ja punkti b alapunktis iv osutatud geograafilises piirkonnas. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toote tootmine hõlmab töötlemist ja kui määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõikes 1 või käesoleva määruse artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadis piiratakse tooraine päritolu konkreetse geograafilise piirkonnaga, nõuavad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sätestatavate normide kohaldamiseks järgmist:

a)	konkreetses geograafilises piirkonnas tooraine tootjatega tuleb konsulteerida enne käesolevas lõikes osutatud lepingu sõlmimist või

b)	vähemalt kaks kolmandikku tooraine tootjatest või nende esindajatest, kelle toodang moodustab vähemalt kaks kolmandikku konkreetses geograafilises piirkonnas töötlemise jaoks kasutatava tooraine toodangust, on samuti käesolevas lõikes osutatud lepingu pooled.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 peab sellise juustu tootmise puhul, mille suhtes kohaldatakse kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist, olema käesoleva artikli lõikes 1 osutatud normide kohaldamiseks eelnevalt sõlmitud leping vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kelle toodang moodustab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse juustu tootmiseks kasutatavast toorpiimast, ja, kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku kõnealuse juustu tootjate või nende esindajate vahel, kelle toodang moodustab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse juustu toodangust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud konkreetses geograafilises piirkonnas.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel kaitstud geograafilise tähisega juustu puhul on juustu tootespetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c.

4. Lõikes 1 osutatud normid:

a)	hõlmavad üksnes asjaomase toote ja asjakohasel juhul tooraine pakkumise reguleerimist ning nende eesmärk on viia kõnealuse toote pakkumine kooskõlla nõudlusega;

b)	mõjutavad ainult asjaomast toodet ja asjakohasel juhul toorainet;

c)	võidakse teha siduvaks maksimaalselt kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel uue taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d)	ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes neid norme kohaldatakse;

e)	ei puuduta asjaomase toote esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f)	ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

g)	ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h)	ei diskrimineeri, ei takista uute ettevõtjate sisenemist turule ega kahjusta väiketootjaid;

i)	aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele või arendamisele;

j)	ei piira artikli 149 ega artikli 152 lõike 1a kohaldamist.

5. Lõikes 1 osutatud normid avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6. Liikmesriigid korraldavad kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine. Kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tunnistavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud normid kehtetuks.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud normide vastuvõtmisest. Kui komisjoni on teavitatud nende normide vastuvõtmisest, teavitab ta sellest teisi liikmesriike.

8. Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud normid, kui komisjon jõuab järeldusele, et kõnealused normid ei vasta käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või ohustavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõigetes 2 ja 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

50)

Artikli 168 lõike 4 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

tarne eest makstav hind,

—	mis ei muutu ja mis määratakse kindlaks lepingus ja/või

—

mille arvutamiseks kombineeritakse mitmesugused lepingus kindlaks määratud tegurid, mis võivad hõlmata objektiivseid näitajaid, indekseid ja lõpphinna arvutamise meetodeid, mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ning kajastavad turutingimuste, tarnitavate koguste ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist; need näitajad võivad põhineda asjakohastel hindadel ning tootmis- ja turustuskuludel; selleks võivad liikmesriigid määrata näitajad kindlaks vastavalt objektiivsetele kriteeriumitele, mis põhinevad tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatel uuringutel; lepingu pooled võivad vabalt viidata neile näitajatele või muudele näitajatele, mida nad asjakohaseks peavad;“

51)	Artikkel 172 jäetakse välja.

52)

Artikkel 172a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 172a

Väärtuse jaotamine

Ilma et see piiraks konkreetsete väärtuse jaotamist käsitlevate sätete kohaldamist suhkrusektoris, võivad põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, leppida järgnevate etappide ettevõtjatega kokku väärtuse jaotamist käsitlevates tingimustes, sealhulgas turukasumi ja -kahjumi puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada.

Artikkel 172b

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide suunised viinamarjade müügiks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul

Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võivad veinisektoris tegutsevad käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid näha ette mittekohustuslikke hinnasuuniste näitajaid seoses kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasutatavate viinamarjade müügiga, tingimusel et need suunised ei kõrvalda konkurentsist märkimisväärset osa kõnealuseid tooteid.“

53)

Artikli 182 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käivituskogus on kas 125 %, 110 % või 105 %, sõltuvalt sellest, kas turulepääsu võimalused, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast riigisisesest tarbimisest kolme eelneva aasta vältel, on vastavalt kuni 10 %, 10–30 % või üle 30 %.

Kui riigisisest tarbimist arvesse ei võeta, on käivituskogus 125 %.“

54)	Artiklid 192 ja 193 jäetakse välja.

55)

IV peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 193a

Melassi imporditollimaksude peatamine

1. Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse normid, mis käsitlevad imporditollimaksude kohaldamise täielikku või osalist peatamist CN-koodi 1703 alla kuuluva melassi suhtes.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud normide kohaldamisel võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega peatatakse täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine CN-koodi 1703 alla kuuluva melassi suhtes, ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

56)	III osa VI peatükk, mis sisaldab artikleid 196–204, jäetakse välja.

57)

Artikli 206 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210a kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.“

58)

Artikkel 208 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 208

Turgu valitsev seisund

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „turgu valitsev seisund“ olukorda, kus ettevõtjal on majanduslik võimsus, mis võimaldab tal takistada toimiva konkurentsi säilimist asjaomasel turul, sest ta saab tegutseda arvestataval määral sõltumatult oma konkurentidest, tarnijatest, klientidest ja lõpuks tarbijatest.“

59)

Artiklit 210 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mida on vaja käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c loetletud eesmärkide saavutamiseks, või oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162 loetletud eesmärkide saavutamiseks, ning mis ei ole liidu eeskirjadega vastuolus vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tingimustele vastavad kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus ei ole keelatud ning nende kohta ei ole vaja eelnevat otsust.

2. Tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid võivad taotleda komisjoni arvamust käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vastavuse kohta käesolevale artiklile. Komisjon edastab taotlevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile oma arvamuse nelja kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist.

Kui komisjon leiab pärast arvamuse esitamist, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimused ei ole enam täidetud, teatab ta, et edaspidi kohaldatakse asjaomase kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ning teavitab sellest tootmisharudevahelist organisatsiooni.

Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotlev tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõiget teavet või arvamust kuritarvitanud.“;

b)	lõiked 3, 5 ja 6 jäetakse välja.

60)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 210a

Vertikaalsed ja horisontaalsed kestlikkusega seotud algatused

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata põllumajandustoodete tootjate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega ning mille eesmärk on rakendada liidu või liikmesriigi õigusega ettenähtust rangemat kestlikkusstandardit, kui nende kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevusega kehtestatakse üksnes sellised konkurentsipiirangud, mis on kõnealuse standardi saavutamiseks hädavajalikud.

2. Lõiget 1 kohaldatakse põllumajandustoodete tootjate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, milles osalevad mitu tootjat või milles osalevad üks või mitu tootjat ning üks või mitu ettevõtjat põllumajandustoodete ja toidutarneahela tootmise, töötlemise ja kauplemise (sealhulgas turustamise) etappide eri tasanditel.

3. Lõike 1 kohaldamisel tähendab mõiste „kestlikkusstandard“ standardit, mille eesmärk on aidata kaasa ühe või mitme järgmise eesmärgi saavutamisele:

a)	keskkonnaeesmärgid, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; maastiku, vee ja pinnase kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele, sealhulgas toidujäätmete vähendamine; saaste vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine;

b)	põllumajandustoodete tootmine viisil, mis vähendab pestitsiidide kasutamist ja võimaldab juhtida nendega seotud riske või vähendab antimikroobikumiresistentsuse ohtu põllumajandustootmises, ning

c)	loomatervis ja loomade heaolu.

4. Käesolevas artiklis osutatud tingimustele vastavad kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus ei ole keelatud ja nende kohta ei ole vaja eelnevat otsust.

5. Komisjon avaldab ettevõtjate jaoks suunised käesoleva artikli kohaldamise tingimuste kohta hiljemalt 8. detsembriks 2023.

6. Alates 8. detsembrist 2023 võivad lõikes 1 osutatud tootjad taotleda komisjoni arvamust käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse vastavuse kohta käesolevale artiklile. Komisjon edastab taotlejale oma arvamuse nelja kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist.

Kui komisjon leiab pärast arvamuse esitamist, et käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 7 osutatud tingimused ei ole enam täidetud, teatab ta, et edaspidi kohaldatakse asjaomase kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ning teavitab sellest tootjaid.

Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebaõiget teavet või arvamust kuritarvitanud.

7. Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut lõikes 1 osutatud kokkulepet, otsust või kooskõlastatud tegevust muuta, see lõpetada või seda üldse mitte alustada, kui ta leiab, et selline otsus on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.

Mitut liikmesriiki hõlmavate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse puhul teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse komisjon, kohaldamata artikli 229 lõigetes 2 ja 3 osutatud menetlusi.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt tegutsev liikmesriigi konkurentsiasutus teavitab komisjoni kirjalikult pärast uurimise esimese ametliku meetme võtmist ning teatab komisjonile kõigist kaasuvatest otsustest viivitamata pärast nende vastuvõtmist.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.“

61)	Artikkel 212 jäetakse välja.

62)

Artikkel 214a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 214a

Riikliku toetuse andmine teatavatele sektoritele Soomes

Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 2023–2027 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2022. aastal käesoleva artikli alusel, tingimusel et:

a)	sissetulekutoetuse kogusumma kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ega ületa 2027. aastal 67 % 2022. aastal antud summast ning

b)	enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.

Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

63)	Artikli 218 lõikest 2 jäetakse välja Ühendkuningriiki puudutav rida.

64)

Artikli 219 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturgudel või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad märkimisväärsel määral asjaomase turu häireid või häirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest, ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks või ebasobivaks.“;

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ette nähtud muude meetmete ulatust, kestust ja muid aspekte, kohandada täielikult või osaliselt imporditollimakse või nende kohaldamise täielikult või osaliselt peatada, sealhulgas vajaduse korral teatavate koguste või ajavahemike puhul, või eelkõige ülepakkumise puhul rakendada ajutist tootmise vabatahtliku vähendamise kava.“

65)

V osa I peatüki 2. jagu muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Loomahaiguste ja taimekahjuritega ning inimeste, looma- või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud turutoetusmeetmed“;

artiklit 220 muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Loomahaiguste ja taimekahjuritega ning inimeste, looma- või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed“;

ii)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste või taimekahjurite leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning“;

iii)

lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„-a)	puu- ja köögivili;“;

iv)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud meetmeid võib võtta üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik on kiiresti võtnud haiguse tõkestamiseks või kahjurite seireks, kontrolliks või tõrjeks vajalikud tervishoiu-, veterinaar- või fütosanitaarmeetmed, mis on võetud üksnes nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.“

66)

VI ossa lisatakse järgmine peatükk ja artiklid:

„Ia peatükk

Turu läbipaistvus

Artikkel 222a

Liidu turu vaatluskeskused

1. Toidutarneahela läbipaistvuse suurendamiseks, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste teavitamiseks valikute tegemise soodustamise eesmärgil ning turusuundumuste ja turuhäire tekkimise ohtude jälgimise hõlbustamiseks loob komisjon liidu turu vaatluskeskused.

2. Komisjon võib otsustada, millistele artikli 1 lõikes 2 loetletud põllumajandussektoritele luuakse liidu turu vaatluskeskused.

3. Liidu turu vaatluskeskused teevad turusuundumuste ja turuhäire tekkimise ohtude jälgimiseks kättesaadavaks statistilised andmed ja teabe eelkõige järgmise kohta:

a)	tootmine, pakkumine ja varud;

b)	hinnad, kulud ja võimaluse korral kasumimarginaalid toidutarneahela kõigil tasanditel;

c)	turuprognoosid lühiajalises ja keskpikas perspektiivis;

d)	põllumajandustoodete import ja eksport, eelkõige tariifikvootide täitmine põllumajandustoodete importimiseks liitu. Liidu turu vaatluskeskused koostavad aruanded, mis sisaldavad esimeses lõigus osutatud elemente.

4. Liikmesriigid koguvad lõikes 3 osutatud teavet ja teevad selle komisjonile teatavaks.

Artikkel 222b

Turusuundumusi käsitlev komisjoni aruandlus

1. Artikli 222a kohaselt loodud liidu turu vaatluskeskused peavad oma aruannetes osutama selliste turuhäirete ohule, mis on seotud märkimisväärse hinnatõusu või -langusega sise- või välisturgudel või muude sündmuste või asjaoludega, millel on sarnane mõju.

2. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu regulaarselt põllumajandustoodete turuolukorrast, turuhäirete põhjustest ja võimalikest meetmetest, mida tuleb võtta nendele turuhäiretele reageerimiseks, eelkõige meetmetest, mis on ette nähtud II osa I jaotise I peatükiga ning artiklitega 219, 229, 221 ja 222, ja nende meetmete põhjendustest.“

67)

Artikli 223 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele, liidu ja liikmesriikide finantsturuasutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

Komisjon teeb koostööd ja vahetab teavet määruse (EL) nr 596/2014 artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), et aidata neil täita määruses (EL) nr 596/2014 sätestatud ülesandeid.“

68)

Artiklit 225 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt a jäetakse välja;

b)	punktid b ja c jäetakse välja;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	hiljemalt 31. detsembril 2025 ning edaspidi iga seitsme aasta järel käesolevas määruses sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides;“;

lisatakse järgmised punktid:

„da)	hiljemalt 31. detsembril 2023 artikli 222a kohaselt loodud liidu turu vaatluskeskuste kohta;

db)	hiljemalt 31. detsembril 2023 ning edaspidi iga kolme aasta järel eelkõige artiklite 219–222 kohaselt vastu võetud kriisimeetmete kasutamise kohta;

dc)	hiljemalt 31. detsembril 2024 uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta turu suurema läbipaistvuse tagamiseks, nagu on osutatud artiklis 223;

dd)	hiljemalt 30. juunil 2024 müüginimetuste ja rümpade liigituse kohta lamba- ja kitselihasektoris;“.

69)	V osa III peatükk, mis sisaldab artiklit 226, jäetakse välja.

70)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)	I osa punktist a jäetakse välja esimene ja teine rida (CN-koodid 0709 99 60 ja 0712 90 19);

I osa punktis d asendatakse esimese rea (CN-kood 0714) kanne järgmisega:

„ex 0714 – Maniokk, maranta, saalep jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena), v.a alamrubriiki 0714 20 kuuluv bataat ja alamrubriiki ex 0714 90 90 kuuluv maapirn; saagopalmi säsi“;

IX osa muudetakse järgmiselt:

i)	viienda rea (CN-kood 0706) kirjeldus asendatakse järgmisega: „Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis ja muu sarnane söödav juurvili (22), värske või jahutatud (22) See hõlmab kaalikat.“;"

ii)	kaheksanda rea (CN-kood ex 0709) kirjeldus asendatakse järgmisega: „Muu köögivili, värske või jahutatud, v.a alamrubriikidesse 0709 60 91 ja 0709 60 95 kuuluv köögivili, alamrubriigi ex 0709 60 99 perekonda Pimenta kuuluvad viljad ning alamrubriikidesse 0709 92 10 ja 0709 92 90 kuuluv köögivili“;

iii)	lisatakse järgmised read: „0714 20 bataat ex 0714 90 90 maapirn“;

d)	X osast jäetakse välja suhkrumaisile tehtud erand;

XII ossa lisatakse järgmine kanne:

„e)	ex 2202 99 19 - - - Muu alkoholitustatud vein, mille alkoholisisaldus on kuni 0,5 mahuprotsenti“;

f)	XXIV osa 1. jaos asendatakse kanne „0709 60 99“ järgmisega: „ex 0709 60 99 - - - Muud perekonda Pimenta kuuluvad viljad“.

71)

II lisa II osa muudetakse järgmiselt:

a)	A jao punkti 4 teine lause jäetakse välja;

b)	B jagu jäetakse välja.

72)

III lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„MÄÄRUSE (EL) NR 1370/2013 (*6) ARTIKLIS 1a OSUTATUD RIISI JA SUHKRU STANDARDKVALITEET

(*6) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12).“;"

b)	B osa I jagu jäetakse välja.

73)	VI lisa jäetakse välja.

74)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

I osa muudetakse järgmiselt:

II punkti lisatakse järgmine lõik:

„Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 osutatud rühma taotlusel võib asjaomane liikmesriik otsustada, et käesolevas punktis osutatud nõudeid ei kohaldata veiseliha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012.“;

ii)	III punkti punkti 1 alapunktist A jäetakse välja Ühendkuningriiki käsitlev rida;

iii)	III punkti punkti 1 alapunktist B jäetakse välja Ühendkuningriiki käsitlev rida;

II osa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine sissejuhatav sõnastus:

„Viinamarjasaaduste kategooriad on loetletud punktides 1–17. Punktis 1 ja punktides 4–9 määratletud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaadusi võidakse töödelda nende täielikuks või osaliseks alkoholitustamiseks vastavalt VIII lisa I osa E jaole, pärast seda, kui nad on täielikult saavutanud vastavad kõnealustes punktides kirjeldatud omadused.“;

ii)

punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi. Erandkorras ja pika laagerdumisajaga veinide puhul võivad need piirmäärad erineda teatavate liköörveinide puhul, mille päritolunimetus või geograafiline tähis kuulub komisjoni poolt artikli 75 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud loetellu, tingimusel et:

—	laagerduma jäetavad veinid vastavad liköörveinide määratlusele ning

—	laagerdunud veini tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 14 mahuprotsenti;“;

I liidet muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	Belgias, Eestis, Iirimaal, Leedus, Madalmaades, Poolas, Rootsis ja Taanis: nende liikmesriikide viinamarjakasvatuspiirkonnad;“;

ii)	punkti 2 alapunktis g asendatakse sõna „piirkond“ sõnaga „viinamarjakasvatuspiirkond“;

iii)

punkti 4 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

„Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes viinamarjakasvatuspiirkondades: Dealurile Munteniei și Olteniei koos Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării viinamarjaistandustega, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad;“;

iv)

punkti 4 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)	Horvaatias viinamarjakasvatusalad järgmistes alampiirkondades: Hrvatska Istra, Hrvatsko primorje ja Dalmatinska zagora;“;

punkti 6 lisatakse järgmine alapunkt:

„h)	Horvaatias viinamarjakasvatusalad järgmistes alampiirkondades: Sjeverna Dalmacija ja Srednja i Južna Dalmacija.“

75)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

I osa muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Rikastamine, hapestamine, hapetustamine teatavates viinamarjakasvatusvööndites ja alkoholitustamine“;

ii)

B jao punkti 7 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	tõsta punktis 6 osutatud saaduste üldalkoholisisaldust kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmisel liikmesriigi määratud tasemeni.“;

iii)

C jagu asendatakse järgmisega:

„C. Hapestamine ja hapetustamine

Värskeid viinamarju, viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret, käärivat toorveini ja veini võib hapestada ja hapetustada.

Punktis 1 osutatud saadusi võib hapestada ainult 4 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 53,3 milliekvivalendini liitri kohta.

Veine võib hapetustada ainult 1 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 13,3 milliekvivalendini liitri kohta.

Kontsentreerimiseks määratud viinamarjavirret võib hapetustada osaliselt.

Ühe ja sama saaduse hapestamine ja rikastamine, välja arvatud komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega artikli 75 lõike 2 kohaselt vastu võetavate erandite korral, ning hapestamine ja hapetustamine ei ole koos lubatud.“;

iv)

D jao punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Veinide hapestamine ja hapetustamine toimub ainult viinamarjakasvatusvööndis, kus kõnealuse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on korjatud.“;

lisatakse järgmine jagu:

„E. Alkoholitustamise protsessid

VII lisa II osa punktis 1 ja punktides 4–9 osutatud viinamarjasaaduste puhul on lubatud vähendada osa või peaaegu kogu etanoolisisaldust järgnevalt loetletud alkoholitustamise protsesside teel, kasutades neid eraldi või kombineerituna teiste loetletud alkoholitustamise protsessidega:

a)	osaline vaakumaurustamine;

b)	membraantehnikad;

c)	destilleerimine.

Kasutatud alkoholitustamise protsessid ei tohi põhjustada viinamarjasaaduse organoleptilisi defekte. Viinamarjasaadusest ei tohi etanooli eemaldada koos viinamarjavirde suhkrusisalduse suurendamisega.“;

II osa B jao punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Punkte 1 ja 2 ei kohaldata toodete suhtes, mis on mõeldud Iirimaal ja Poolas CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks ja mille liitnimetuse osana võivad liikmesriigid lubada müüginimetust „vein“.“

76)

X lisa II punkti alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Alapunktis 1 osutatud hinda kohaldatakse veatu standardse turustuskvaliteediga suhkrupeedi suhtes, mille suhkrusisaldus vastuvõtupunktis on 16 %.

Hinda korrigeeritakse osalejate poolt eelnevalt kokku lepitud hinnatõusude ja -langustega, et võtta arvesse kõrvalekaldeid esimeses lõigus osutatud kvaliteedist.“

77)

X lisa XI punkti alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma lepitus- või vahendusmehhanismid ning vahekohtumenetluse klauslid.“

78)	XI, XII ja XIII lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1151/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 1151/2012 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	väärtust suurendavaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast või nende võimalikust panusest kestlikku arengusse.“

Artikli 2 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevat määrust ei kohaldata piiritusjookide ega määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud viinamarjasaaduste suhtes, välja arvatud veiniäädikas.

3. Artikli 52 kohane registreerimine ei mõjuta tootjate kohustust täita muid liidu õigusnorme, mis käsitlevad eelkõige toodete turuleviimist ja toidu märgistamist.“

Artikli 5 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevas määruses on „päritolunimetus“ nimetus, mis võib olla traditsiooniliselt kasutatav nimetus ning mis osutab sellele, et:

a)	toode pärineb konkreetsest kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

b)	toote kvaliteet või omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning sellele omastest looduslikest ja inimteguritest ning

c)	kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

2. Käesolevas määruses on „geograafiline tähis“ nimetus, sealhulgas traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis osutab sellele, et:

a)	toode pärineb konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist;

b)	toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

c)	vähemalt üks toote tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.“

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga või põhjustada segadust seoses registreeritud nimetusega toodete ja kõnealuse sordi või tõuga.

Esimeses lõigus osutatud tingimusi hinnatakse seoses vastuolus olevate nimetuste tegeliku kasutamisega, sealhulgas taimesordi või loomatõu nimetuse kasutamisega väljaspool selle päritolupiirkonda ja muu intellektuaalomandi õigusega kaitstud taimesordi nimetuse kasutamisega.“

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

kaitstud päritolunimetuse puhul toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos; osutatud geograafilise keskkonna inimtegureid puudutavad üksikasjad võivad asjakohasel juhul olla piiratud sellega, et kirjeldatakse mulla majandamist ja maastikukorraldust, viljelustavasid või muud asjakohast inimtegevust, mis aitab säilitada artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna looduslikke tegureid;

ii)	kaitstud geograafilise tähise puhul toote teatava kvaliteedi, maine või muude omaduste ning nimetatud lõikes osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;“;

b)	lisatakse järgmine lõik: „Tootespetsifikaadis võib kirjeldada päritolunimetuse või geograafilise tähise panust kestlikku arengusse.“

6)	Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „Artikli 51 lõikes 1 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud lõikes osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles:“.

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel ja reklaammaterjalil peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Toote registreeritud nimetuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõikes 1 sätestatud märgistusnõudeid, mis käsitlevad kohustuslike andmete esitamist. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ või vastavad lühendid „KPN“ või „KGT“.“

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära, nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;“;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Lõikes 1 osutatud kaitset kohaldatakse ka:

a)	kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida ei lubata liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse, ning

b)	kaupade suhtes, mida müüakse kaugmüügi, näiteks e-kaubanduse teel.

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 49 lõikele 3 on esitatud vastuvõetav vastuväide.“;

b)	lõike 2 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega pikendatakse igakülgselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:“.

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Aromatiseeritud veinitoodete olemasolevad geograafilised tähised

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 (*7) artikli 21 kohaselt registrisse kantud nimetused kantakse automaatselt käesoleva määruse artiklis 11 osutatud registrisse kui kaitstud geograafilised tähised. Vastavad spetsifikaadid loetakse spetsifikaatideks käesoleva määruse artikli 7 kohaldamisel.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).“"

11)	Artikli 21 lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega: „1. Artikli 51 lõikes 1 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle enne tähtaja möödumist ja tingimusel, et selles:“.

12)

Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel ja reklaammaterjalil olema käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sümbol. Toote registreeritud nimetuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõikes 1 sätestatud märgistusnõudeid, mis käsitlevad kohustuslike andmete esitamist. Märgistusel võib olla tähis „garanteeritud traditsiooniline toode“ või vastav lühend „GTT“.

Sümboli kasutamine väljaspool liitu toodetud garanteeritud traditsiooniliste toodete märgistusel on vabatahtlik.“

13)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Registreeritud nimetused on kaitstud väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest, sealhulgas seoses koostisainetena kasutatavate toodetega, ning tarbija muul viisil eksitamise eest.“;

b)	lisatakse järgmine lõige: „4. Lõikes 1 osutatud kaitset kohaldatakse ka kaupade suhtes, mida müüakse kaugmüügi, näiteks e-kaubanduse teel.“

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Garanteeritud traditsiooniliste toodete kasutamise üleminekuperioodid

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada selliste toodete puhul, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 24 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all neid tooteid turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et sellist nimetust on liidu turul õiguspäraselt kasutatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktiga b ette nähtud avaldamise kuupäeva.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 49 lõikele 3 on esitatud vastuvõetav vastuväide.“

15)

Artiklisse 49 lisatakse järgmine lõige:

„8. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui liikmesriigi kohtus või muus asutuses on algatatud menetlus seoses taotlusega, mille liikmesriik on vastavalt lõikele 4 komisjonile edastanud, ning kui taotlus on riigi tasandil tühistatud viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega.“

16)

Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Taotluse kontroll komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväite esitamise võimaldamiseks

1. Komisjon vaatab läbi artikli 49 lõigete 4 ja 5 kohaselt saadud registreerimistaotlused. Komisjon kontrollib, et taotlused sisaldaksid nõutud teavet ega sisaldaks ilmseid vigu, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi kontrolli ja vastuväite esitamise menetluse tulemusi.

Komisjonipoolne kontroll ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud alates liikmesriigilt taotluse saamise kuupäevast. Kui seda tähtaega ületatakse, teavitab komisjon taotlejat kirjalikult viivituse põhjusest.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäevad.

2. Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõike 1 alusel tehtud kontrolli tulemusel, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused on II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul täidetud või et artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas:

a)	II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamise viite;

b)	III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul spetsifikaadi.

3. Komisjon vabastatakse kohustusest pidada kinni lõikes 1 osutatud kontrolli tegemise tähtajast ning teavitada taotlejat viivituse põhjustest, kui ta saab liikmesriigilt seoses artikli 49 lõike 4 kohaselt komisjonile esitatud registreerimistaotlusega avalduse, millega

a)	teavitatakse komisjoni sellest, et taotlus on riigi tasandil tühistatud viivitamata kohaldatava, kuid mitte lõpliku kohtuotsusega, või

taotletakse komisjonilt lõikes 1 osutatud kontrolli peatamist, sest liikmesriigis on taotluse põhjendatuse vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlus ning liikmesriigi hinnangul on kõnealune menetlus piisavalt põhistatud.

Vabastus kehtib seni, kuni liikmesriik teatab komisjonile, et algne taotlus on kehtiv või et liikmesriik võtab oma kontrolli peatamise taotluse tagasi.“

17)

Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi asutus või õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile põhjendatud vastuväite.

Esimeses lõigus sätestatud põhjendatud vastuväite esitamist võimaldava tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus esitati taotlus, esitada põhjendatud vastuväite liikmesriigile, kus ta elab või asub.

2. Komisjon kontrollib põhjendatud vastuväite vastuvõetavust kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul vastavalt artiklis 10 sätestatud vastuväite esitamise alustele ning garanteeritud traditsioonilitse toodete puhul vastavalt artiklis 21 sätestatud vastuväite esitamise alustele.

3. Kui komisjon leiab, et põhjendatud vastuväide on vastuvõetav, kutsub ta viie kuu jooksul alates taotluse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast põhjendatud vastuväite esitanud asutuse või isiku ja komisjonile taotluse esitanud asutuse või organi pidama asjakohaseid konsultatsioone, mis peaks kestma mõistliku aja, kuid mitte kauem kui kolm kuud.

Põhjendatud vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus või organ alustavad kõnealuseid asjakohaseid konsultatsioone põhjendamatu viivituseta. Nad annavad teineteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse see teave komisjonile.

Konsulteerimise jooksul võib komisjon igal ajal pikendada taotleja taotlusel konsulteerimise tähtaega maksimaalselt kolme kuu võrra.“;

b)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Põhjendatud vastuväide ja muud dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3, koostatakse ühes liidu ametlikus keeles.“

18)

Artikli 52 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kui komisjon leiab artikli 50 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tehtud kontrolli tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et II jaotises sätestatud kvaliteedikavade puhul ei ole täidetud artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused või III jaotises sätestatud kvaliteedikavade puhul ei ole täidetud artiklis 18 sätestatud tingimused, võtab ta vastu rakendusaktid, millega lükatakse taotlus tagasi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Kui komisjonile ei esitata artikli 51 kohast vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega nimetus registreeritakse.“

19)

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 53 Tootespetsifikaadi muudatused“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse kahte kategooriasse vastavalt nende olulisusele: liidu muudatused, mis nõuavad vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil, ning standardmuudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „liidu muudatus“ tootespetsifikaadi muudatust,

a)	mis hõlmab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetuse või selle nimetuse kasutamise muutmist;

b)	millega kaasneb risk, et artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud seos kaitstud päritolunimetuste puhul või artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud seos kaitstud geograafiliste tähiste puhul muutub kehtetuks;

c)	mis puudutab garanteeritud traditsioonilisi tooteid või

d)	mis toob kaasa täiendavad piirangud toote turustamisele.

Mõiste „standardmuudatus“ tähendab tootespetsifikaadi iga muudatust, mis ei ole liidu muudatus.

Mõiste „ajutine muudatus“ tähendab standardmuudatust, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või ajutist muudatust, mis on vajalik seoses pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

Liidu muudatused kiidab heaks komisjon. Heakskiitmise menetluse puhul järgitakse mutatis mutandis artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

Taotluse kontrollimisel keskendutakse kavandatud muudatusele. Vajaduse korral võib komisjon või asjaomane liikmesriik paluda taotlejal muuta tootespetsifikaadi muid elemente.

Standardmuudatused kiidab heaks ja avaldab liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub, ja teavitab nendest komisjoni. Kolmandad riigid kiidavad standardmuudatused heaks asjaomases kolmandas riigis kohaldatava õiguse kohaselt ja teavitavad nendest komisjoni.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et lihtsustada tootespetsifikaadi liidu ja standardmuudatuste haldusmenetlust, sealhulgas juhul, kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse muutmistaotluse menetlemise norme.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud õigusnormid liidu muudatuste ja standardmuudatuste taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta ning komisjoni neist muudatustest teavitamise kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

20)

I lisa I punkti lisatakse järgmised taanded:

„–	määruse (EL) nr 251/2014 artikli 3 lõikes 2 määratletud aromatiseeritud veinid;

–	muud alkohoolsed joogid, v.a piiritusjoogid ja määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas määratletud viinamarjasaadused,

–	mesilasvaha.“

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 251/2014 muutmine

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, mis käsitleb aromatiseeritud veinitoodete määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91“.

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise kohta.“

3)	Artikli 2 punkt 3 jäetakse välja.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoodete geograafilise tähisega.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„6. Aromatiseeritud veinitoodete puhul, mis on toodetud liidus ja ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, mille õigusaktides nõutakse erinevaid müüginimetusi, võivad liikmesriigid lubada, et sellised müüginimetused lisatakse II lisas sätestatud müüginimetustele. Need täiendavad müüginimetused võib esitada keeltes, mis ei ole liidu ametlikud keeled.

7. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 33, et täiendada II lisa, võtmaks arvesse tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbija teabevajadust.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Toitumisalane teave ja koostisosade loetelu

1. Liidus turustatavate aromatiseeritud veinitoodete etiketil esitatakse järgmised kohustuslikud andmed:

a)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punkti l kohane toitumisalane teave ning

b)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punkti b kohane koostisosade loetelu.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib täielik toitumisalane teave piirduda pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel esitatud energiasisaldusega, mida võib väljendada energiat tähistava sümboliga E. Sellisel juhul esitatakse täielik toitumisalane teave elektrooniliselt ning selle kohta on pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel märge. Toitumisalast teavet ei esitata koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk, ning kasutaja andmeid ei koguta ega jälgita.

3. Erandina lõike 1 punktist b võib koostisosade loetelu esitada elektrooniliselt, kui selle kohta on pakendil või selle külge kinnitatud märgistusel märge. Sellisel juhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	ei koguta ega jälgita kasutaja andmeid;

b)	koostisosade loetelu ei esitata koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk, ning

c)	määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud andmed märgitakse otse pakendile või selle külge kinnitatud märgistusele.

Esimese lõigu punktis c osutatud märge koosneb sõnast „sisaldab“, millele järgneb aine või toote nimi, nagu see on loetletud määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas.

4. Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada koostisosade märkimist ja nimetamist käsitlevaid reegleid käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaldamiseks.“

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähise nimetus on etiketil keeles või keeltes, milles see on registreeritud, isegi kui müüginimetus on käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt asendatud geograafilise tähisega.

Kui määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähise nimetuse puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, võib nimetus olla esitatud ka ühes või enamas muus liidu ametlikus keeles.“

7)	Artikkel 9 jäetakse välja.

8)	III peatükk, mis sisaldab artikleid 10–30, jäetakse välja.

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„2a. Artikli 5 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 7. detsembrist 2021. Artikli 6a lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. detsembrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 7, artikli 6a lõikes 4, artiklis 28, artikli 32 lõikes 2 ja artikli 36 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 7, artikli 6a lõike 4, artikli 28, artikli 32 lõike 2 ja artikli 36 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

10)

I lisa punkti 1 alapunkti a lisatakse järgmine alapunkt:

„iv)	piiritusjoogid, mille kogus ei ületa 1 % kogumahust;“.

11)

II lisa muudetakse järgmiselt:

A osa punkti 3 esimene taane asendatakse järgmisega:

„–	millele võib olla lisatud alkoholi ning“;

B osa muudetakse järgmiselt:

punktis 8 asendatakse esimene taane järgmisega:

„–	mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist või mõlemast;“;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„14)

Wino ziołowe

Aromatiseeritud veinijook,

a)	mis on saadud veinist ja milles viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 85 % kogumahust,

b)	mis on maitsestatud üksnes maitsetaimedest või vürtsidest või mõlemast saadud lõhna- ja maitsepreparaatidega,

c)	millele ei ole lisatud värvainet,

d)	mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti.“

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 228/2013 muutmine

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Tootmisharudevahelised kokkulepped Réunionil

1. Kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon tegutseb üksnes Réunionil ja organisatsiooni käsitatakse ühe teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib Prantsusmaa ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt ja erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 ning olenemata määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 lõike 4 esimese lõigu punktidest a–n laiendada kõnealuse organisatsiooni taotlusel muudele ettevõtjatele, kes ei ole kõnealuse tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, eeskirju, mille eesmärk on toetada kohaliku tootmise säilitamist ja mitmekesistamist, et suurendada Réunioni toiduga kindlustatust, tingimusel et kõnealuseid eeskirju kohaldatakse ainult nendele ettevõtjatele, kelle tegevus toimub üksnes Réunionil seoses kohalikule turule suunatud toodetega. Olenemata määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 164 lõikest 3, käsitatakse tootmisharudevahelist organisatsiooni käesoleva artikli kohaselt representatiivsena, kui see moodustab vähemalt 70 % asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust.

2. Kui üksnes Réunionil tegutseva tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju käesoleva artikli lõike 1 kohaselt laiendatakse ja kui nende eeskirjadega hõlmatud tegevus kujutab endast üldist majandushuvi ettevõtjate jaoks, kelle tegevus toimub üksnes Réunionil seoses kohalikule turule suunatud toodetega, võib Prantsusmaa erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 165 pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole organisatsiooni liikmed, kuid tegutsevad kõnealusel kohalikul turul, maksavad organisatsioonile kogu selle liikmete makstava rahalise osalustasu või osa sellest ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud kõnealuste tegevuste elluviimisest otseselt tekkivate kulude katteks.

3. Prantsusmaa teavitab komisjoni kõigist kokkulepetest, mille kohaldamisala käesoleva artikli kohaselt laiendatakse.“

Artikkel 5

Üleminekusätted

1. Enne 7. detsembrit 2021 kohaldatavate õigusnormide kohaldamist jätkatakse selliste päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse taotluste, muudatuse heakskiitmise taotluste ja tühistamise taotluste suhtes, mille komisjon on saanud vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013 enne 7. detsembrit 2021, ning selliste kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registreerimise taotluste ja tühistamise taotluste suhtes, mille komisjon on saanud vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 enne 7. detsembrit 2021.

2. Enne 7. detsembrit 2021 kohaldatavate õigusnormide kohaldamist jätkatakse selliste päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete tootespetsifikaadi muudatuse heakskiitmise taotluste suhtes, mille komisjon on saanud vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 enne 8. juunit 2022.

3. Enne 7. detsembrit 2021 kohaldatavate õigusnormide kohaldamist jätkatakse selliste aromatiseeritud veinitoodete nimetuste geograafiliste tähistena kaitsmise taotluste ja nende nimetustega seotud muudatuse heakskiitmise taotluste ja kehtetuks tunnistamise taotluste suhtes, mille komisjon on saanud vastavalt määrusele (EL) nr 251/2014 enne 7. detsembrit 2021. Sellegipoolest tuleb registreerimise otsus vastu võtta vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 52, mida on muudetud käesoleva määruse artikli 2 punktiga 18.

4. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 29–38 ja 55–57 kohaldamist jätkatakse pärast 31. detsembrit 2022 seoses kõnealustes artiklites osutatud toetuskavade raames enne 1. jaanuari 2023 rakendatud meetmete tõttu tekkinud kuludega ja tehtud maksetega.

5. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 58–60 kohaldamist jätkatakse pärast 31. detsembrit 2022 seoses kõnealustes artiklites osutatud toetuskava raames enne 1. jaanuari 2023 tekkinud kuludega ja tehtud maksetega.

6. Puu- ja köögiviljasektori tunnustatud tootjaorganisatsioonid või nende liidud, kellel on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 33 osutatud rakenduskava, mille liikmesriik on heaks kiitnud kauemaks kui 31. detsembrini 2022, esitavad 15. septembriks 2022 kõnealusele liikmesriigile taotluse, et nende rakenduskava:

a)	muudetaks vastavalt määruse (EL) 2021/2115 nõuetele või

b)	asendataks uue, määruse (EL) 2021/2115 [alusel heaks kiidetud rakenduskavaga või

c)	kasutamist jätkataks kuni selle kehtivuse lõpuni vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 kohastele tingimustele.

Kui sellised tunnustatud tootjaorganisatsioonid või nende liidud ei esita asjaomaseid taotlusi 15. septembriks 2022, lõppeb nende määruse (EL) nr 1308/2013 alusel heaks kiidetud rakenduskava 31. detsembril 2022.

7. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 40 osutatud veinisektori toetusprogrammide kohaldamist jätkatakse kuni 15. oktoobrini 2023. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 39–54 kohaldamist jätkatakse 31. detsembrini 2022 seoses järgmisega:

a)	kulud, mis on tekkinud, ja maksed, mis on tehtud seoses nimetatud määruse kohaselt rakendatud meetmetega enne 16. oktoobrit 2023 nimetatud määruse artiklites 39–52 osutatud toetuskava raames;

kulud, mis on tekkinud, ja maksed, mis on tehtud seoses nimetatud määruse artiklite 46 ja 50 kohaselt rakendatud meetmetega enne 16. oktoobrit 2025, tingimusel et sellised meetmed on osaliselt rakendatud 15. oktoobriks 2023 ja tekkinud kulud moodustavad vähemalt 30 % kavandatud kogukuludest ning need meetmed viiakse täielikult ellu 15. oktoobriks 2025.

8. Veini, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 119 sätestatud märgistamisnõuetele, ja aromatiseeritud veinitooteid, mis vastavad määruse (EL) nr 251/2014 märgistamisreeglitele, mida kohaldatakse mõlemal juhul enne 8. detsembrit 2023, ning mis on toodetud ja märgistatud enne seda kuupäeva, võib jätkuvalt turule lasta kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 8 punkti d alapunkte i ja iii, punkti 10 punkti a alapunkti ii ja punkti 38 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 2 punkti 19 alapunkti b kohaldatakse alates 8. juunist 2022.

Artikli 1 punkti 1, punkti 2 alapunkti b, punkti 8 alapunkte a, b ja e, punkte 18, 31, 35, 62, punkti 68 alapunkti a, punkte 69 ja 73 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artikli 1 punkti 32 punkti a alapunkti ii ja punkti 32 punkti c ning artikli 3 punkti 5 kohaldatakse alates 8. detsembrist 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 214.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 173.

(3) ELT C 41, 1.2.2019, lk 1.

(4) Euroopa Parlamendi 23. novembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta otsus.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1).

(10) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 187).

(13) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(15) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019, lk 2).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59).

(19) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 435

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 6. detsember 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013	187
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2117, 2. detsember 2021, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks	262