ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 429

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
1. detsember 2021


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2101, 24. november 2021, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/2102, 28. juuni 2021, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

15

 

*

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vaheline ühise lennunduspiirkonna leping

17

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2103, 19. august 2021, millega kehtestatakse veebiportaali toimimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/818 artikli 49 lõikele 6

65

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2104, 19. august 2021, millega kehtestatakse veebiportaali toimimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 artikli 49 lõikele 6

72

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2105, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks sotsiaalkulutuste aruandluse metoodika

79

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2106, 28. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks ühised näitajad ning taaste ja vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid

83

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2107, 26. november 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Ühendkuningriiki käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi ( 1 )

92

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2108, 29. november 2021, millega muudetakse 323. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

97

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2109, 30. november 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/704, et teha halduslikke muudatusi biotsiidipere INSECTICIDES FOR HOME USE jaoks antud liidu loas ( 1 )

99

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2110, 30. november 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )

108

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/2111, 25. november 2021, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu alusel seoses kalanduse töörühma loomise ja selle töökorra vastuvõtmisega

146

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/2112, 25. november 2021, millega nimetatakse ametisse Saksamaa Liitvabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

151

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2113, 30. november 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks El Salvadori Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )

152

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga p loodud erikomitee otsus nr 1/2021, 29. oktoober 2021, mis käsitleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist [2021/2114]

155

 

 

Parandused

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee 23. novembri 2021. aasta otsuse (ÜVJP) 2021/2059 (millega uuendatakse Vahemerel läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni volitusi (EUNAVFOR MED IRINI) (EUNAVFOR MED IRINI/5/2021)) parandus ( ELT L 422, 26.11.2021 )

192

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

1.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 429/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/2101,

24. november 2021,

millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Läbipaistvus on siseturu tõrgeteta toimimiseks hädavajalik. Oma 27. oktoobri 2015. aasta teatises „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm – Vanamoodi edasi minna ei saa“ ja 16. detsembri 2014. aasta teatises „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus“ on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse reageerida liidu kodanike üleskutsele saavutada õiglus ja läbipaistvus ning toimida nii, et liit oleks globaalne eeskuju. On oluline, et püüetes saavutada suuremat läbipaistvust arvestataks konkurentidevahelise vastastikkuse küsimusega.

(2)

Euroopa Parlament rõhutas oma 26. märtsi 2019. aasta resolutsioonis, (3) et vaja on ambitsioonikat avalikku riikidepõhist aruandlust kui vahendit ettevõtjate läbipaistvuse ja avaliku kontrolli suurendamiseks. Samal ajal kui nõukogu teeb tööd äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemiseks, tuleb suurendada avalikku kontrolli liidus tegutsevate hargmaiste ettevõtjate äriühingu tulumaksu üle, et veelgi edendada ettevõtjate läbipaistvust ja vastutust, aidates seeläbi kaasa meie ühiskondade heaolule. Avaliku kontrolli tagamine on vajalik ka selleks, et edendada asjatundlikumat avalikku arutelu seoses liidus tegutsevate teatavate hargmaiste ettevõtjate maksukuulekusega ning maksukuulekuse mõjuga reaalmajandusele. Äriühingu tulumaksu läbipaistvust käsitlevate ühiste normide kehtestamine teeniks ka üldist majandushuvi, andes kogu liidus investorite, võlausaldajate ja üldiselt muude kolmandate isikute kaitsmiseks võrdväärsed tagatised, ning aitaks seeläbi taastada liidu kodanike usaldust liikmesriikide maksusüsteemide õigluse vastu. Sellise avaliku kontrolli võib saavutada tulumaksualast teavet käsitleva aruande abil, olenemata sellest, kus hargmaise kontserni lõplik emaettevõtja on asutatud.

(3)

Avalik riikidepõhine aruandlus on tõhus ja sobiv vahend hargmaiste ettevõtjate tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks ja võimaldamaks avalikkusel hinnata nende tegevuse mõju reaalmajandusele. Lisaks suurendab see aktsionäride võimet nõuetekohaselt hinnata ettevõtjate võetud riske, aitab kujundada täpsel teabel põhinevaid investeerimisstrateegiaid ning suurendab otsustajate võimet hinnata liikmesriikide õigusaktide mõju ja tulemuslikkust. Avalikku kontrolli tuleks teostada liidu investeerimiskliimat ja liidu ettevõtjate, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (4) sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet kahjustamata.

(4)

Samuti avaldab avalik riikidepõhine aruandlus tõenäoliselt positiivset mõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/14/EÜ (5) sätestatud töötajate õigusele olla teavitatud ja ära kuulatud ning samuti võib see ettevõtjate tegevust käsitlevate teadmiste parandamise teel positiivselt mõjutada ettevõttesisese dialoogi kvaliteeti.

(5)

Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldustest tulenevalt lisati direktiivi 2013/34/EL läbivaatamisklausel. Nimetatud läbivaatamisklauslis nõuti, et komisjon kaaluks võimalust kehtestada täiendavate tööstussektorite suurettevõtjatele kohustus esitada igal aastal riikidepõhine aruanne, võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suundumusi ning asjaomaste Euroopa algatuste tulemusi.

(6)

Liit on juba kehtestanud avaliku riikidepõhise aruandluse pangandussektoris Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (6) ning mäe- ja raietööstuses direktiiviga 2013/34/EL.

(7)

Kehtestades käesoleva direktiiviga avaliku riikidepõhise aruandluse, võtab liit finants- ja ettevõtjate läbipaistvuse edendamisel maailmas liidrirolli.

(8)

Suurem läbipaistvus finantsandmete avaldamisel toob eeliseid kõigile, kuna kodanikuühiskonna osalus suureneb, töötajad on paremini informeeritud ning investorid on vähem riskikartlikud. Lisaks saavad ettevõtjad kasu paranenud suhetest sidusrühmadega, mis suurendab stabiilsust ja muudab rahastamise kättesaadavamaks tänu selgemale riskiprofiilile ja paremale mainele.

(9)

Komisjon on oma 25. oktoobri 2011. aasta teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ määratlenud ettevõtja sotsiaalse vastutuse ettevõtjate vastutusena mõju eest, mida nad ühiskonnale avaldavad. Ettevõtja sotsiaalne vastutus peaks olema ettevõtja juhitud. Avaliku sektori asutused võivad täita toetavat rolli vabatahtlike poliitikameetmete aruka valikuga ja vajaduse korral täiendavate õigusnormidega. Ettevõtjad võivad minna kaugemale õigusnormide järgimisest ning olla sotsiaalselt vastutustundlikumad, võttes oma äristrateegias ja -tegevuses arvesse sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, eetilisi ning tarbijate või inimõigustega seotud kaalutlusi.

(10)

Kui kontsernil on liidus asutatud teatavat liiki üksusi, peaks avalikkusel olema võimalik kontrollida kogu kontserni tegevust. Kontsernide puhul, mis tegutsevad liidus ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peaksid lõpliku emaettevõtja aruande avaldama ja kättesaadavaks tegema kõnealused tütarettevõtjad ja filiaalid. Kui see teave või aruanne ei ole kättesaadav või kui lõplik emaettevõtja ei esita tütarettevõtjatele või filiaalidele kogu vajalikku teavet, peaksid tütarettevõtjad ja filiaalid koostama, avaldama ja kättesaadavaks tegema tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on nende käsutuses või mille nad on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et nende lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet neile kättesaadavaks teinud. Proportsionaalsuse ja tõhususe kaalutlustel peaks aga tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus piirduma liidus asutatud keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjatega ning liidus avatud võrreldava suurusega filiaalidega. Direktiivi 2013/34/EL reguleerimisala tuleks sellest tulenevalt vastavalt laiendada filiaalidele, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kes on asutatud väljaspool liitu ja kelle õiguslik vorm on võrreldav direktiivi 2013/34/EL I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Käesolevas direktiivis sätestatud aruandluskohustusi ei tuleks enam kohaldada filiaalide suhtes, mis on likvideeritud, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (7) artikli 37 punktis k.

(11)

Hargmaised kontsernid ja asjakohasel juhul ka teatavad eraldiseisvad ettevõtjad peaksid avalikkusele esitama tulumaksualast teavet käsitleva aruande, kui nende tulu on kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul ületanud teatavat piirmäära, olenevalt kontserni konsolideeritud tulust või eraldiseisva ettevõtja tulust. Samamoodi peaks sellise kohustuse kohaldamise lõpetama, kui need tulud ei ole kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul asjaomast piirmäära enam ületanud. Sellisel juhul peaks hargmaise kontserni või eraldiseisva ettevõtja suhtes endiselt kohaldama kohustust anda aru esimese aruandeaasta kohta, mis järgnes viimasele aruandeaastale, mille jooksul ta tulu ületas nimetatud piirmäära. Sellise hargmaise kontserni või eraldiseisva ettevõtja suhtes tuleks aruandluskohustusi uuesti kohaldama hakata, kui ta tulu on kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul asjaomast piirmäära taas ületanud. Võttes arvesse, et finantsaruannete puhul võidakse järgida erinevaid finantsaruandlusraamistikke, tuleks kohaldamisala kindlaksmääramiseks käsitada „tulu“„netokäibena“ nende ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, ning seejuures tuleks järgida liikmesriigi riigisisest finantsaruandlusraamistikku. Nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (8) artikli 43 lõike 2 punkti c ja nõukogu direktiivi 91/674/EMÜ (9) artikli 66 lõikes 2 on sätestatud vastavalt krediidiasutuse ja kindlustusseltsi netokäibe määratlused. Muude ettevõtjate puhul tuleks tulu hinnata selle finantsaruandlusraamistiku põhjal, mille alusel nende finantsaruanded koostatakse. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu puhul tuleks siiski kasutada teistsugust „tulu“ määratlust.

(12)

Aruandluse dubleerimise vältimiseks pangandussektoris peaksid käesolevas direktiivis sätestatud aruandlusnõuetest olema vabastatud lõplikud emaettevõtjad ja eraldiseisvad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL ning kes esitavad kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 89 koostatud aruandes andmed kogu oma tegevuse ja asjakohasel juhul konsolideeritud finantsaruannetes esitatud seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta, sealhulgas tegevuse kohta, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (10) III osa I jaotise 2. peatüki sätteid.

(13)

Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne peaks sisaldama asjakohastel juhtudel seoses asjaomase aruandeaastaga loetelu kõikidest tütarettevõtjatest, kes on loodud liidus või maksujurisdiktsioonis, mis on märgitud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste asjaomase versiooni I lisas ning asjakohastel juhtudel II lisas. Halduskoormuse vältimiseks peaks lõplik emaettevõtja saama tugineda lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetesse kantud tütarettevõtjate loetelule. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks esitada ka teave kogu tegevuse kohta, millega tegelevad kõik lõpliku emaettevõtja finantsaruannetesse konsolideeritud kontserni kuuluvad seotud ettevõtjad, või olukorrast olenevalt eraldiseisva ettevõtja kogu tegevuse kohta. Kõnealune teave peaks piirduma tõhusa avaliku kontrolli võimaldamiseks vajalikuga, eesmärgiga tagada, et avalikustamine ei tekita asjaomaste ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalseid riske ega konkurentsivõime või väärtõlgendamiste aspektist ebasoodsaid olukordi. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tuleks teha kättesaadavaks 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Tulumaksualast teavet käsitleva aruande puhul ei tohiks kohaldada finantsaruannete avaldamise lühemaid tähtaegu. Käesoleva direktiiviga kehtestatud sätted ei mõjuta direktiivi 2013/34/EL sätteid, mis käsitlevad aruandeaasta finantsaruandeid ja konsolideeritud finantsaruandeid.

(14)

Halduskoormuse vältimiseks peaks ettevõtjatel olema õigus esitada käesoleva direktiivi kohase tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamisel teave vastavalt aruandlusjuhistele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (11) III lisa III jao B ja C osas. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks täpsustada, millist aruandlusraamistikku kasutati. Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võiks lisaks sellele sisaldada üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused juhul, kui kogunenud maksusummade ja tasutud maksusummade vahel esineb kontserni tasandil olulisi lahknevusi, võttes arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid andmeid.

(15)

Tähtis on tagada andmete võrreldavus. Sel eesmärgil tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kehtestada käesoleva direktiivi kohase tulumaksualast teavet käsitleva aruande esitamiseks ühine vorm ja masinloetavad elektroonilised aruandlusvormingud. Ühise vormi ja nimetatud aruandlusvormingu kehtestamisel peaks komisjon arvesse võtma digitaliseerimise valdkonnas saavutatud edu ning ettevõtjate avaldatud teabe kättesaadavust, eeskätt seoses Euroopa ühtse juurdepääsupunktiga vastavalt komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatises „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ tehtud ettepanekule. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(16)

Tagamaks, et kodanikel on piisavalt üksikasjalikku teavet, mille abil paremini hinnata hargmaiste ettevõtjate panust iga liikmesriigi ühiskonna heaolusse, tuleks teave esitada liikmesriikide lõikes. Lisaks tuleks hargmaiste ettevõtjate tegevust käsitlev teave esitada väga üksikasjalikult ka selliste teatavate kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide puhul, mis tekitavad erilisi probleeme. Igasuguse muu kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul tuleks teave esitada koondandmetena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja ise soovib esitada üksikasjalikumat teavet.

(17)

Teatud maksujurisdiktsioonide puhul tuleb tagada kõrge üksikasjalikkuse tase. Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks alati esitada teave eraldi iga jurisdiktsiooni kohta, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste (13) lisadesse ning nende ajakohastatud versioonidesse, mis kiidetakse heaks kaks korda aastas, tavaliselt veebruaris ja oktoobris, ning avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Nimetatud nõukogu järelduste I lisas on esitatud „Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu“ ning II lisas „Ülevaade olukorrast seoses koostööd tegevate jurisdiktsioonide poolt hea maksuhaldustava põhimõtete rakendamiseks võetud kohustuste täitmisel ELiga tehtava koostööga“. I lisa puhul tuleks võtta arvesse neid jurisdiktsioone, mis olid loetellu kantud selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta tuleb koostada tulumaksualast teavet käsitlev aruanne. II lisa puhul tuleks võtta arvesse neid jurisdiktsioone, mis olid nimetatud kõnealuses lisas selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta tuleb koostada tulumaksualast teavet käsitlev aruanne, ning sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil.

(18)

Tulumaksualast teavet käsitlevasse aruandesse lisatavate andmete kohene avalikustamine võib teatavatel juhtudel tõsiselt kahjustada ettevõtja äripositsiooni. Sellest tulenevalt peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada ettevõtjatel piiratud arvuks aastateks teatavate teabeelementide avalikustamine edasi lükata, eeldusel et nad nimetatud edasilükkamisest selgelt teavitavad, esitavad aruandes selle kohta põhjendatud selgituse ning dokumenteerivad põhjenduse aluse. Ettevõtjate poolt avalikustamata jäetud teave tuleks avalikustada hilisemas aruandes. Kunagi ei tohiks jätta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone.

(19)

Selleks et suurendada ettevõtjate läbipaistvust ja vastutust investorite, võlausaldajate, muude kolmandate isikute ja avalikkuse ees ning tagada nõuetekohane juhtimine, peaksid käesoleva direktiivi kohaste aruandekohustuste täitmise tagamise eest vastutama liidus asutatud ja tulumaksualast teavet käsitlevat aruannet koostama, avaldama ja kättesaadavaks tegema kohustatud lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed ühiselt. Arvestades, et liidus asutatud tütarettevõtjate, kes kuuluvad väljaspool liitu asutatud lõpliku emaettevõtja kontrolli alla, haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetel või filiaali puhul avalikustamisega seotud vorminõuete eest vastutaval isikul või vastutavatel isikutel võivad olla lõpliku emaettevõtja koostatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu kohta piiratud teadmised või piiratud võime sellist teavet või aruannet lõplikult emaettevõtjalt saada, peaksid need liikmed või isikud vastutama oma teadmiste ja võimete piires selle tagamise eest, et lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitlev aruanne on koostatud ja avaldatud viisil, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga, või et tütarettevõtja või filiaal on koostanud, avaldanud ja teinud kättesaadavaks kogu teabe, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, vastavalt käesolevale direktiivile. Kui teave või aruanne ei ole täielik, peaks neil liikmetel või isikutel olema kohustus avaldada avaldus, milles on märgitud, et lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks.

(20)

Selleks et tagada avalikkuse teadlikkus käesoleva direktiiviga direktiivi 2013/34/EL sisse viidud aruandekohustuste ulatusest ja nende järgimisest, peaksid liikmesriigid nõudma, et vannutatud audiitorid ja audiitoriühingud teataksid, kas ettevõtja pidi tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui pidi, siis kas nimetatud aruanne avaldati.

(21)

Liikmesriikide kohustusi sätestada karistused ja võtta kõik meetmed, mis on vajalikud, et tagada karistuste täideviimine vastavalt direktiivile 2013/34/EL, kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud selliste liikmesriigi õigusnormide rikkumiste suhtes, mis käsitlevad tulumaksualase teabe avaldamist teatavate ettevõtjate ja filiaalide poolt.

(22)

Käesoleva direktiivi eesmärk on suurendada ettevõtjate läbipaistvust ning äriühingu tulumaksu alase teabe läbipaistvust ja kontrolli selle üle, kohandades kehtivat õigusraamistikku seoses ettevõtjatele pandud aruannete avaldamise kohustustega, et kaitsta liikmete ja kolmandate isikute huve Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 50 lõike 2 punkti g tähenduses. Nagu Euroopa Kohus on eelkõige kohtuasjas C-97/96 Verband deutscher Daihatsu-Händler (14) sedastanud, osutatakse ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punktis g „kolmandate isikute“ huvide kaitse vajadusele üldiselt, selles mõistes kategooriaid eristamata või välistamata. Seega on mõiste „kolmandad isikud“ laiem kui investorid ja võlausaldajad ning hõlmab muid huvitatud kolmandaid isikuid, sealhulgas konkurente ja avalikkust. Asutamisvabaduse eesmärki, mille saavutamine on ELi toimimise lepingu artikli 50 lõike 1 väga üldise sõnastuse kohaselt institutsioonide ülesanne, ei saa piirata ELi toimimise lepingu artikli 50 lõikega 2. Arvestades, et käesolev direktiiv käsitleb üksnes tulumaksualast teavet käsitlevate aruannete avaldamise kohustust ega puuduta maksude ühtlustamist, on ELi toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 sobiv õiguslik alus.

(23)

Selleks et tagada siseturu täielik toimimine ja võrdsed tingimused liidu ja kolmandate riikide hargmaistele ettevõtjatele, peaks komisjon jätkuvalt uurima võimalusi õigluse ja maksustamise läbipaistvuse suurendamiseks. Eelkõige peaks komisjon uurima läbivaatamisklausli raames seda, kas muu hulgas andmete täielik liigendamine suurendaks käesoleva direktiivi tulemuslikkust.

(24)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Käesolev direktiiv on vastuseks huvitatud isikute soovile vähendada moonutusi siseturul, kahjustamata seejuures liidu konkurentsivõimet. See ei tohiks tuua ettevõtjatele kaasa põhjendamatut halduskoormust. Käesoleva direktiivi raames avalikustatava teabe ulatus on üldjuhul proportsionaalne eesmärgiga suurendada ettevõtjate läbipaistvust ja avalikkuse kontrolli. Käesolevas direktiivis austatakse sellest tulenevalt põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(26)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(27)

Direktiivi 2013/34/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2013/34/EL muudatused

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Artiklites 48a–48e ja 51 sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjate liikidega. Artiklit 2 kohaldatakse nimetatud filiaalide suhtes määral, mil artiklid 48a–48e ja 51 on kõnealuste filiaalide suhtes kohaldatavad.“

2)

Artikli 48 järele lisatakse järgmine peatükk:

„10a. PEATÜKK

TULUMAKSUALAST TEAVET KÄSITLEV ARUANNE

Artikkel 48a

Tulumaksualase teabe esitamisega seonduvad mõisted

1.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„lõplik emaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruanded;

2)

„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega;

3)

„maksujurisdiktsioon“ – riik või mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia.

4)

„eraldiseisev ettevõtja“ – ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 punktis 11 määratletud kontserni.

2.   Käesoleva direktiivi artikli 48b kohaldamisel on mõistel „tulu“ sama tähendus, kui:

a)

„netokäive“ – ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse sellise liikmesriigi õigust, kes ei kohalda määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu võetud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, või

b)

„tulu“ – muude ettevõtjate puhul finantsaruandluse raamistiku tähenduses, mille alusel koostatakse finantsaruanded.

Artikkel 48b

Ettevõtjad ja filiaalid, kellelt nõutakse tulumaksualase teabe esitamist

1.   Liikmesriigid nõuavad nendelt lõplikelt emaettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud kogutulu oli nende konsolideeritud finantsaruannetes kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval kajastatud suuremana kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Liikmesriigid sätestavad, et lõpliku emaettevõtja suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.

Liikmesriigid nõuavad nendelt eraldiseisvatelt ettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle kogutulu oli nende aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad koostaksid, avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Liikmesriigid sätestavad, et eraldiseisva ettevõtja suhtes ei kohaldata enam kolmandas lõigus sätestatud aruandluskohustusi, kui tema kogutulu oli tema finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.

2.   Liikmesriigid sätestavad, et lõikes 1 sätestatud normi ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate, lõplike emaettevõtjate ja nende seotud ettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad, sealhulgas nende filiaalid on asutatud või nende äritegevuse kindel koht asub või nende alaline majandustegevus toimub üksnes ühe liikmesriigi territooriumil ja mitte üheski muus maksujurisdiktsioonis.

3.   Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud norme ei kohaldata eraldiseisvate ettevõtjate ja lõplike emaettevõtjate suhtes, kui sellised ettevõtjad või nende seotud ettevõtjad avalikustavad aruande kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*1) artikliga 89, esitades aruandes teabe kõikide oma tegevuste ja nende lõplike emaettevõtjate konsolideeritud finantsaruannetes esitatud kõikide seotud ettevõtjate tegevuste kohta.

4.   Liikmesriigid nõuavad nendelt artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suurtelt tütarettevõtjatelt, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ja keda kontrollib lõplik emaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ja kelle konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks kõnealuse lõpliku emaettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande nimetatud kahe järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab tütarettevõtja oma lõplikule emaettevõtjale taotluse esitada talle kogu teave, mida tal on vaja oma kohustuse täitmiseks vastavalt esimesele lõigule. Kui lõplik emaettevõtja ei esita kogu nõutud teavet, siis tütarettevõtja koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et tema lõplik emaettevõtja ei ole vajalikku teavet kättesaadavaks teinud.

Liikmesriigid sätestavad, et keskmise suurusega ja suurte tütarettevõtjate suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui tema lõpliku emaettevõtja konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval väiksem kui 750 000 000 eurot.

5.   Liikmesriigid nõuavad oma territooriumil avatud filiaalidelt, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, et nad avaldaksid ja teeksid kättesaadavaks lõpliku emaettevõtja või kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisva ettevõtja tulumaksualast teavet käsitleva aruande kahe viimase järjestikuse aruandeaasta viimase aasta kohta.

Kui nimetatud teave või aruanne ei ole kättesaadav, esitab isik või esitavad isikud, kes on määratud täitma artikli 48e lõikes 2 osutatud avalikustamisega seotud vorminõudeid, lõplikule emaettevõtjale või käesoleva lõike kuuenda lõigu punktis a osutatud eraldiseisvale ettevõtjale taotluse esitada neile kogu teave, mis võimaldab neil oma kohustusi täita.

Kui kogu nõutud teavet ei esitata, siis filiaal koostab, avaldab ja teeb kättesaadavaks tulumaksualast teavet käsitleva aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses või mille ta on saanud või hankinud, ning avalduse, milles märgitakse, et lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja ei teinud vajalikku teavet kättesaadavaks.

Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi kohaldatakse üksnes nende filiaalide suhtes, kelle netokäive ületas kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära.

Liikmesriigid sätestavad, et filiaali puhul, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, ei kohaldata enam nimetatud kohustusi siis, kui ta netokäive ei ületa kahel viimasel järjestikusel aruandeaastal artikli 3 lõike 2 kohaselt üle võetud piirmäära.

Liikmesriigid sätestavad, et käesolevas lõikes sätestatud norme kohaldatakse filiaali suhtes vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

ettevõtja, kes filiaali avas, on kas sellise kontserni seotud ettevõtja, mille lõpliku emaettevõtja suhtes liikmesriigi õigust ei kohaldata ja mille konsolideeritud kogutulu oli tema konsolideeritud finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, või eraldiseisev ettevõtja, kelle kogutulu oli tema aruandeaasta finantsaruannetes kajastatuna kahe viimase järjestikuse aruandeaasta bilansipäeval suurem kui 750 000 000 eurot, ning

b)

käesoleva lõigu punktis a osutatud lõplikul emaettevõtjal ei ole keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu on osutatud lõikes 4.

Liikmesriigid sätestavad, et filiaali suhtes ei kohaldata enam käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustusi, kui punktis a sätestatud kriteerium ei ole täidetud kahe järjestikuse aruandeaasta jooksul.

6.   Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud norme siis, kui tulumaksualast teavet käsitleva aruande on koostanud viisil, mis on kooskõlas artikliga 48c, lõplik emaettevõtja või eraldiseisev ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, ning kui nimetatud aruanne vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)

see tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta ja masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus:

i)

kõnealuse lõpliku emaettevõtja veebisaidil või kõnealuse eraldiseisva ettevõtja veebisaidil;

ii)

vähemalt ühes liidu ametlikus keeles;

iii)

mitte hiljem kui 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, ning

b)

see sisaldab artikli 48d lõike 1 kohaselt aruande avaldanud ja liikmesriigi õiguse alusel reguleeritava tütarettevõtja nime ja registrijärgset asukohta või filiaali nime ja aadressi.

7.   Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5, avaldaksid tulumaksualast teavet käsitleva aruande ja teeksid selle kättesaadavaks, kui selliste tütarettevõtjate või filiaalide ainus eesmärk on vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid.

Artikkel 48c

Tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu

1.   Artikli 48b alusel nõutav tulumaksualast teavet käsitlev aruanne sisaldab teavet eraldiseisva ettevõtja või lõpliku emaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi seotud ettevõtjate kogu tegevuse kohta vastaval aruandeaastal.

2.   Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist:

a)

lõpliku emaettevõtja või eraldiseisva ettevõtja nimi, asjaomane aruandeaasta ja aruande esitamisel kasutatud vääring ning asjakohasel juhul asjaomast aruandeaastat puudutav loetelu lõpliku emaettevõtja finantsaruannetesse konsolideeritud kõigist tütarettevõtjatest, kes on asutatud liidus või kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisas loetletud maksujurisdiktsioonide hulka;

b)

nende tegevuse iseloomu lühikirjeldus;

c)

töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

d)

tulu, mis arvutatakse järgmiselt:

i)

netokäibe summa, muud tegevustulud, tulud märkimisväärsetest osalustest (välja arvatud seotud ettevõtjatelt saadud dividendid), tulu muudelt põhivara hulka kuuluvatelt investeeringutelt ja laenudelt, muud saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud, nagu on loetletud käesoleva direktiivi V ja VI lisas, või

ii)

tulu, nagu see on määratletud finantsaruandluse raamistikus, mille alusel koostatakse finantsaruanded, välja arvatud väärtuse korrigeerimised ja dividendid seotud ettevõtjatelt;

e)

tulumaksueelne kasum või kahjum;

f)

asjaomase aruandeaasta jooksul kogunenud tulumaksu summa, mille puhul on tegemist jooksva maksukuluga, mis kajastatakse ettevõtjate ja filiaalide aruandeaasta maksustatavas kasumis või kahjumis asjaomases maksujurisdiktsioonis;

g)

kassapõhiselt tasutud tulumaksu summa, mis tuleb arvutada tulumaksu summana, mida ettevõtjad ja filiaalid asjaomases maksujurisdiktsioonis asjaomasel aruandeaastal tasusid, ning

h)

jaotamata kasum asjaomase aruandeaasta lõpus.

Punkti d kohaldamisel sisaldab tulu tehinguid seotud osapooltega.

Punkti f kohaldamisel seondub jooksev maksukulu üksnes ettevõtja tegevusega asjaomase aruandeaasta jooksul ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.

Punkti g kohaldamisel sisaldavad tasutud maksud teiste ettevõtjate tasutud kinnipeetavaid makse seoses maksetega ettevõtjatele ja filiaalidele kontserni raames.

Punkti h kohaldamisel tähendab jaotamata kasum eelmiste aruandeaastate ja asjaomase aruandeaasta kasumite summat, mida ei ole veel otsustatud jaotada. Filiaalide puhul on jaotamata kasum selle ettevõtja kasum, kes filiaali avas.

3.   Liikmesriigid lubavad, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud teave esitatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2011/16/EL (*2) III lisa III jao B ja C osas osutatud aruandlusjuhistele.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe esitamisel kasutatakse ühist vormi ja masinloetavaid elektroonilisi aruandlusvorminguid. Komisjon sätestab ühise vormi ja elektroonilised aruandlusvormingud rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse lõikes 2 või 3 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, koondatakse teave liikmesriigi tasandil.

Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleb esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 või 3 osutatud teave eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I lisasse, ning selline teave tuleb esitada eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta, mis on selle aruandeaasta 1. märtsil, mille kohta aruanne koostatakse, ja sellele eelneva aruandeaasta 1. märtsil nimetatud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste II lisas.

Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes esitatakse ka lõikes 2 või 3 osutatud teave muude maksujurisdiktsioonide kohta koondandmetena.

Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga asutamiskoha, äritegevuse kindla koha olemasolu või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni või eraldiseisva ettevõtja tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse kohaldamise asjaomases maksujurisdiktsioonis.

Kui ühes maksujurisdiktsioonis võidakse kohaldada tulumaksu mitme seotud ettevõtja tegevuse suhtes, peab kõnealuse maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga seotud ettevõtja ja nende filiaalide kogu tegevusega kõnealuses maksujurisdiktsioonis.

Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga.

6.   Liikmesriigid võivad lubada, et üks või mitu lõike 2 või 3 kohaselt nõutud konkreetset teabeelementi jäetakse aruandest ajutiselt välja, kui nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt asjaomaste ettevõtjate äripositsiooni. Igasugune avalikustamata jätmine märgitakse aruandes ära koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega selle põhjuste kohta.

Liikmesriigid tagavad, et igasugune teave, mis esimese lõigu kohaselt avalikustamata jäetakse, avalikustatakse hilisemas tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes viie aasta jooksul alates esialgse avalikustamata jätmise kuupäevast.

Liikmesriigid tagavad, et kunagi ei jäeta avalikustamata teavet, mis käsitleb maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu käsitlevate nõukogu järelduste I ja II lisasse kantud maksujurisdiktsioone, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 5.

7.   Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne võib asjakohastel juhtudel sisaldada kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused kõigi oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide f ja g kohaselt avalikustatud summade vahel, võttes asjakohasel juhul arvesse eelmiste aruandeaastate vastavaid näitajaid.

8.   Tulumaksualast teavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse lõpliku emaettevõtja konsolideeritud finantsaruanded või eraldiseisva ettevõtja aruandeaasta finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring.

Artikli 48b lõike 4 teises lõigus märgitud juhul on tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes kasutatavaks vääringuks siiski see vääring, mida tütarettevõtja kasutab oma avaldatud aruandeaasta finantsaruannetes.

9.   Liikmesriik, kes ei ole kasutusele võtnud eurot, võib 750 000 000 euro suuruse piirmäära ümber arvutada omavääringusse. Sellise ümberarvutuse tegemisel kohaldab liikmesriik 21. detsembril 2021Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi. Seejuures võib liikmesriik suurendada või vähendada piirmäärasid kuni 5 %, et saada omavääringus ümardatud summad.

Artikli 48b lõigetes 4 ja 5 osutatud piirmäärad arvutatakse ümber samaväärseks summaks asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi 21. detsembri 2021 seisuga, ümardatuna lähima tuhandeni.

10.   Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes täpsustatakse, kas see on koostatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3.

Artikkel 48d

Avaldamine ja kättesaadavus

1.   Tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja käesoleva direktiivi artiklis 48b märgitud avaldus avaldatakse 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (*3) artiklitega 14–28 ning vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2017/1132 artikliga 36.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja poolt lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne ja avaldus tehakse avalikkusele kättesaadavaks tasuta vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt 12 kuud pärast selle aruandeaasta bilansipäeva, mille kohta aruanne on koostatud, järgnevate isikute veebisaidil:

a)

ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 1;

b)

tütarettevõtja või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 4, või

c)

filiaal või see ettevõtja, kes filiaali avas, või seotud ettevõtja, kui kohaldatakse artikli 48b lõiget 5.

3.   Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud normide kohaldamisest, kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avaldatud tulumaksualast teavet käsitlev aruanne tehakse samal ajal avalikkusele kättesaadavaks masinloetavas elektroonilises aruandlusvormingus ja direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud registri veebisaidil, ja on tasuta kättesaadav kõikidele liidus asuvatele kolmandatele isikutele. Ettevõtjate ja filiaalide veebisait, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, sisaldab teavet kõnealuse vabastuse kohta ning viidet asjaomase registri veebisaidile.

4.   Artikli 48b lõigetes 1, 4, 5, 6 ja 7 osutatud aruanne ja asjakohastel juhtudel kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud avaldus on asjaomasel veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat.

Artikkel 48e

Tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus

1.   Liikmesriigid sätestavad, et artikli 48b lõikes 1 osutatud lõplike emaettevõtjate või eraldiseisvate ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.

2.   Liikmesriigid sätestavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud tütarettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorgani liikmed ning käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 5 osutatud filiaalide direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 41 sätestatud avalikustamisega seotud vorminõuete täitmise eest vastutavad isikud, kes tegutsevad neile liikmesriigi õigusega antud pädevuse piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse tulumaksualast teavet käsitlev aruanne viisil, mis on kooskõlas artiklitega 48b või 48c või vastab nimetatud artiklitele, olenevalt olukorrast, ning see avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kooskõlas artikliga 48d.

Artikkel 48f

Vannutatud audiitori avaldus

Liikmesriigid nõuavad, et kui sellise ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, finantsaruanded peavad olema auditeeritud ühe või mitme vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt, märgitakse auditiaruandes, kas sellele aruandeaastale eelneval aastal, mille kohta auditeeritavad finantsaruanded koostati, pidi ettevõtja artikli 48b kohaselt tulumaksualast teavet käsitleva aruande avaldama, ning kui jah, siis kas aruanne avaldati kooskõlas artikliga 48d.

Artikkel 48g

Tulumaksualase teabe esitamise alguskuupäev

Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse hiljemalt alates esimese aruandeaasta alguskuupäevast, mis algab 22. juunil 2024 või pärast seda.

Artikkel 48h

Läbivaatamisklausel

22. juuniks 2027 esitab komisjon aruande artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta ning, võttes arvesse olukorda OECD tasandil ning vajadust tagada piisav läbipaistvus ning säilitada ja tagada ettevõtjatele ja erainvesteeringutele konkurentsivõimeline keskkond, vaatab komisjon läbi ja hindab, eeskätt kas oleks asjakohane laiendada artiklis 48b sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruandluse kohustust ka suurtele ettevõtjatele ja suurtele kontsernidele, nagu on vastavalt määratletud artikli 3 lõigetes 4 ja 7, ning laiendada artiklis 48c sätestatud tulumaksualast teavet käsitleva aruande sisu nii, et see sisaldaks lisaelemente. Samuti hindab komisjon nimetatud aruandes, millist mõju avaldab käesoleva direktiivi tulemuslikkusele artikli 48c lõikes 5 sätestatud kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide maksualase teabe esitamine koondandmetena ning artikli 48c lõikes 6 sätestatud teabe ajutine avalikustamata jätmine.

Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)."

(*2)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).“"

3)

Artiklisse 49 lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*4) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

(*4)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 24. november 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR


(1)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 62.

(2)  Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht (ELT C 108, 26.3.2021, lk 623) ja nõukogu 28. septembri 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 11. novembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT C 108, 26.3.2021, lk 8.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(8)  Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(9)  Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(11)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Vt nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta ja vastavad lisad (ELT C 413 I, 12.10.2021, lk 1) ning nende järgnevad ajakohastatud versioonid.

(14)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. detsember 1997, Verband deutscher Daihatsu-Händler, C-97/96, ECLI:EU:C:1997:581.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

1.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 429/15


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2102,

28. juuni 2021,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõigetega 5 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 1. detsembril 2016 komisjonile loa alustada Armeenia Vabariigiga läbirääkimisi ühise lennunduspiirkonna lepingu üle. Läbirääkimised lõppesid edukalt ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu (edaspidi „leping“) parafeerimisega 24. novembril 2017.

(2)

Lepingu allkirjastamine liidu nimel ja selle ajutine kohaldamine ei mõjuta pädevuse jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel. Käesolevat otsust ei tohiks tõlgendada nii, nagu kasutaks liit võimalust teostada oma välispädevust lepinguga hõlmatud valdkondades, mis kuuluvad jagatud pädevusse, mille puhul ei ole liit veel vastavat pädevust liidu sees teostanud.

(3)

Leping tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(4)

On asjakohane kehtestada menetlus, mida tuleb järgida seoses seisukohaga, mis võetakse liidu nimel lepingu artikli 27 lõike 7 kohaste ühiskomitee otsuste suhtes, mis käsitlevad liidu õigusaktide lisamist lepingu II lisasse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Lepingut kohaldatakse ajutiselt kooskõlas selle artikli 30 lõigetega 4 ja 5 kuni lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Pärast seda, kui piisavalt aegsasti on konsulteeritud nõukoguga või selle ettevalmistavate organitega, kui nõukogu nii otsustab, on komisjonil õigus vastu võtta seisukoht, mis võetakse liidu nimel seoses lepingu artikli 27 lõike 7 kohaste ühiskomitee otsustega, mis käsitlevad lepingu II lisa läbivaatamist, niivõrd kui see puudutab liidu õigusaktide lisamist nimetatud lisasse, võttes arvesse vajalikke tehnilisi kohandusi.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 28. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

M. do C. ANTUNES


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17.


1.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 429/17


ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ARMEENIA VABARIIGI VAHELINE

ühise lennunduspiirkonna leping

SISUKORD

Artikkel 1. Eesmärk

Artikkel 2. Mõisted

I JAOTIS. MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 3. Õiguste andmine

Artikkel 4. Lennutegevusluba ja tehniline luba

Artikkel 5. Lennutegevusloa ja tehnilise loa andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine

Artikkel 6. Investeeringud lennuettevõtjatesse

Artikkel 7. Vastavus õigusnormidele

Artikkel 8. Aus konkurents

Artikkel 9. Ärivõimalused

Artikkel 10. Tolli- ja muud maksud

Artikkel 11. Kasutustasud

Artikkel 12. Piletihinnad ja kaubatariifid

Artikkel 13. Statistika

II JAOTIS. ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 14. Lennundusohutus

Artikkel 15. Lennundusjulgestus

Artikkel 16. Lennuliikluse korraldamine

Artikkel 17. Keskkond

Artikkel 18. Lennuettevõtja vastutus

Artikkel 19. Tarbijakaitse

Artikkel 20. Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Artikkel 21. Sotsiaalaspektid

III JAOTIS. INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 22. Tõlgendamine ja jõustamine

Artikkel 23. Ühiskomitee

Artikkel 24. Vaidluste lahendamine ja vahekohus

Artikkel 25. Kaitsemeetmed

Artikkel 26. Seos teiste lepingutega

Artikkel 27. Muudatused

Artikkel 28. Lõpetamine

Artikkel 29. Registreerimine

Artikkel 30. Jõustumine ja ajutine kohaldamine

Artikkel 31. Autentsed tekstid

I LISA. Üleminekusätted

II LISA. Tsiviillennundusreeglid

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi aluslepingud“) osalised ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi ühiselt „ELi liikmesriigid“ ja eraldi „ELi liikmesriik“),

ja EUROOPA LIIT

ühelt poolt

ning ARMEENIA VABARIIK (edaspidi „Armeenia“)

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“

ELi liikmesriigid ning Armeenia, olles 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalised, koos Euroopa Liiduga,

ARVESTADES 22. aprillil 1996 Luxembourgis sõlmitud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut;

SOOVIDES luua ühise lennunduspiirkonna (edaspidi „ühine lennunduspiirkond“) eesmärgiga avada juurdepääs lepinguosaliste turgudele, kus valitsevad võrdsed konkurentsitingimused, mittediskrimineerimine ja austatakse samu reegleid, muu hulgas ka lennundusohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, konkurentsi, sotsiaalsete aspektide ning keskkonna vallas;

SOOVIDES parandada lennuteenuseid ning edendada rahvusvahelist lennundussüsteemi, mis põhineb mittediskrimineerimisel ning vabal ja ausal konkurentsil lennuettevõtjate vahel;

SOOVIDES edendada oma huve lennutranspordi vallas;

TUNNISTADES tõhusate lennutranspordiühenduste olulisust kaubanduse, turismi, investeeringute ning majandus- ja sotsiaalarengu seisukohast;

OLLES LEPPINUD KOKKU, et on asjakohane võtta ühise lennunduspiirkonna reeglite aluseks Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid, mis on sätestatud käesoleva lepingu II lisas;

TÕDEDES, et ühise lennunduspiirkonna reeglite täielik järgimine võimaldab lepinguosalistel kasutada kõiki ühise lennunduspiirkonna eeliseid, sealhulgas turgudele juurdepääsu avamine ning mõlema lepinguosalise tarbijatele, lennuettevõtjatele ja lennundustöötajatele maksimaalse kasu tagamine;

TÕDEDES, et ühise lennunduspiirkonna rajamine ja selle reeglite rakendamine ei ole võimalik, kohaldamata vajaduse korral üleminekuaega ning et sellega seoses on oluline piisav abi ;

SOOVIDES tagada lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeima taseme ning väljendades tõsist muret õhusõidukite ohutuse vastu suunatud tegude või ähvarduste pärast, mis ohustavad inimesi või vara, mõjuvad kahjulikult lennutranspordi toimimisele ja õõnestavad reisijate usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu;

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD kasutada ära võimalikke eeliseid, mida pakub õigusloomealane koostöö ning tsiviillennundusalaste õigusnormide omavaheline ühtlustamine;

TUNNISTADES konkurentsipõhiste lennuteenuste ja elujõulise lennutranspordisektori võimalikke olulisi eeliseid;

SOOVIDES edendada vaba, ausat ja moonutamata konkurentsi; tunnistades, et subsiidiumid võivad kahjustada konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise, ning tunnistades, et lennuettevõtjate võrdsete konkurentsitingimusteta ning vaba, ausa ja moonutamata konkurentsita ei pruugi võimalik kasu realiseeruda;

SOOVIDES tugineda olemasolevatele pooltevahelistele lepingutele ja kokkulepetele, et avada juurdepääs turgudele ning võimaldada tarbijatele, kaubasaatjatele, lennuettevõtjatele, lennujaamadele ja nende töötajatele, üldsusele ja teistele kaudsetele kasusaajatele maksimaalset kasu,

KINNITADES keskkonnakaitse olulisust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel;

KINNITADES vajadust kiireloomuliste meetmete järele kliimamuutustega võitlemiseks ja jätkuva koostöö järele, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet lennundusvaldkonnas viisil, mis on vastavuses sellekohaste mitmepoolsete lepingutega, eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) asjaomaste õigusaktide ja 12. detsembril 2015 sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega;

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mis tagatakse rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooniga (koostatud 28. mail 1999 Montrealis), ning seda, kui oluline on saavutada asjakohane tarbijakaitsetase lennuteenuste osutamisel, ning tunnistades vastastikuse koostöö vajadust kõnealuses valdkonnas;

TUNNISTADES, et avaramate ärivõimaluste eesmärk ei ole kahjustada nende töötingimusi ega -norme, ning rõhutades rahvusvahelise lennunduse sotsiaalse mõõtme olulisust ja seda, kui oluline on uurida, kuidas mõjutab turgudele pääsu võimaldamine töötajaid, tööhõivet ja töötingimusi;

MÄRKIDES vajadust parandada kapitali juurdepääsu lennutranspordisektorile, et arendada lennutransporti;

TUNNISTADES kolmandatele riikidele käesolevale lepingule juurdepääsu andmise võimalikku kasu;

SOOVIDES sõlmida lennutranspordilepingu, mis täiendaks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on luua lepinguosaliste vahel ühine lennunduspiirkond, mis põhineb turu järkjärgulisel avamisel, lennuettevõtjate omandiõiguse ja nende üle kontrolli omamise liberaliseerimisel, õiglastel ja võrdsetel konkurentsitingimustel, mittediskrimineerimisel ja ühistel reeglitel muu hulgas ka lennundusohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaalsete aspektide ning keskkonna vallas. Selleks kehtestatakse käesolevas lepingus lepinguosaliste vahel kohaldatavad reeglid. Need reeglid hõlmavad II lisas loetletud õigusaktide sätteid.

Artikkel 2

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

1)

„leping“ – käesolev leping, selle lisad ja liited, samuti nende muudatused;

2)

„lennutransport“ – üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, kauba ja posti (kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukiga, sealhulgas regulaar- ja mitteregulaarlennud;

3)

„riikkondsuse kindlaksmääramine“ – kinnitus, et lennuettevõtja, kes soovib osutada lennuteenuseid käesoleva lepingu alusel, vastab artiklis 4 sätestatud omandiõiguse, tegeliku kontrolli ja põhitegevuskoha kohta kehtestatud nõuetele;

4)

„sobivuse kindlaksmääramine“ – kinnitus, et lennuettevõtjal, kes soovib osutada lennuteenuseid käesoleva lepingu alusel, on vajalik finantssuutlikkus ja piisav juhtimiskogemus ning ta järgib õigusnorme ja nõudeid, millega reguleeritakse nende teenuste osutamist;

5)

„pädev asutus“ – valitsusasutus või -üksus, kes vastutab käesoleva lepingu kohaste haldusülesannete täitmise eest;

6)

„konventsioon“ – rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allkirjastamiseks 7. detsembril 1944 Chicagos ja hõlmab järgmist:

a)

kõik muudatused, mis on jõustunud konventsiooni artikli 94 punkti a alusel ning mille on ratifitseerinud nii Armeenia kui ka ELi liikmesriik või ELi liikmesriigid ning mis on kõnealuse küsimuse puhul asjakohased, ja

b)

kõik selle lisad või muudatused, mis on vastu võetud konventsiooni artikli 90 alusel, kui sellist lisa või muudatust kohaldatakse konkreetsel hetkel nii Armeenia kui ka ELi liikmesriigi või ELi liikmesriikide suhtes, ning mis on kõnealuse küsimuse puhul asjakohased;

7)

„kogumaksumus“ – osutatava teenuse maksumus ning mõistlikud halduskulud;

8)

„rahvusvaheline lennutransport“ – lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

9)

„põhitegevuskoht“ – lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis asub selle lepinguosalise territooriumil, kus toimub lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja lennuliikluse operatiivjuhtimine, sealhulgas jätkuva lennukõlblikkuse tagamine;

10)

„mittekaubanduslik vahemaandumine“ – maandumine muul eesmärgil kui reisijate pardaletulek või mahaminek või pagasi, kauba või posti peale- või mahalaadimine;

11)

„piletihinnad“ – hinnad, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende esindajatele või muudele piletimüüjatele reisijate veo eest lennuteenuse osutamisel (sealhulgas mis tahes muu sellega seotud transpordiliik), ning nende hindade kohaldamise tingimused, sealhulgas esindajale ning muude abiteenuste eest makstav tasu ja kohaldatavad tingimused;

12)

„kaubatariifid“ – hinnad, mida makstakse kauba veo eest lennuteenuse osutamisel (sealhulgas mis tahes muu sellega seotud transpordiliik), ning nende hindade kohaldamise tingimused, sealhulgas esindajale ning muude abiteenuste eest makstav tasu ja kohaldatavad tingimused;

13)

„territoorium“ – Armeenia puhul Armeenia Vabariigi territoorium ning Euroopa Liidu ja ELi liikmesriikide puhul ELi liikmesriikide maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut vastavalt kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustele, ning õhuruum nende kohal;

14)

„kasutustasu“ – lennuettevõtjatelt lennujaama või keskkonna-, aeronavigatsiooni- või lennundusjulgestusrajatiste või -teenuste, sealhulgas nendega seotud teenuste ja rajatiste kasutamise eest võetav tasu;

15)

„omakäitlus“ – olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealset teenust ega sõlmi selliste teenuste osutamiseks lepingut kolmanda isikuga; käesolevas määratluses ei loeta lennujaama kasutajaid omavahel kolmandateks isikuteks, kui:

a)

ühele kasutajale kuulub enamusosalus teises kasutajas või

b)

ühele kasutajale kuulub enamusosalus mõlemas kasutajas;

16)

„viienda vabaduse liiklusõigus“ – ühe riigi (õiguse andnud riik) poolt teise riigi (õiguse saanud riik) lennuettevõtjatele antud õigus osutada rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid õiguse andnud riigi territooriumi ja kolmanda riigi territooriumi vahel, tingimusel et selliste teenuste osutamine algab või lõpeb õiguse saanud riigi territooriumil;

17)

„kolmas riik“ – riik, kes ei ole ELi liikmesriik ega Armeenia.

I JAOTIS

MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 3

Õiguste andmine

1.   Käesolevas artiklis sätestatud õigused kehtivad vastavalt käesoleva lepingu I lisas kehtestatud üleminekusätetele.

Liiklusõigused ja marsruudiplaan

2.   Mõlemad lepinguosalised annavad teisele lepinguosalisele võrdsetel alustel järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi korraldamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtjate poolt:

a)

õigus lennata ilma maandumiseta üle tema territooriumi;

b)

õigus teha tema territooriumil mittekaubanduslikke vahemaandumisi;

c)

õigus teha punktidevahelisi (1) regulaarseid ja mitteregulaarseid rahvusvahelisi reisi-, kombineeritud ja kaubalende järgmistel marsruutidel:

i)

Euroopa Liidu lennuettevõtjate puhul:

 

Euroopa Liidus asuvad punktid – Euroopa naabruspoliitika partnerite, (2) Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolses lepingus (3) osalevate riikide või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide (4) territooriumil asuvad vahepunktid – Armeenias asuvad punktid – Väljaspool nimetatud riikide territooriumi asuvad punktid,

ii)

Armeenia lennuettevõtjate puhul:

 

Armeenias asuvad punktid – Euroopa naabruspoliitika partnerite, Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolses lepingus osalevate riikide või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumil asuvad vahepunktid – Euroopa Liidus asuvad punktid;

d)

muud käesolevas lepingus sätestatud õigused.

Tegevuse paindlikkus

3.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad ühel või kõigil lõikes 2 kindlaksmääratud marsruutidel omal valikul teha järgmist:

a)

lennata ühel või mõlemal suunal;

b)

kasutada ühe õhusõidukiga teostataval lennul erinevaid lennunumbreid;

c)

lennata vahepunktidesse ja mujal asuvatesse punktidesse ning lepinguosaliste territooriumil asuvatesse punktidesse mis tahes kombinatsioonis ja järjekorras vastavalt lõike 2 sätetele;

d)

jätta vahele peatusi ühes või mitmes punktis;

e)

vahetada mis tahes punktis oma õhusõiduki mis tahes teise oma õhusõiduki vastu (lennukite vahetus);

f)

teha vahemaandumisi marsruudi mis tahes punktis kummagi lepinguosalise territooriumil või väljaspool seda;

g)

teha transiitvedusid läbi teise lepinguosalise territooriumi;

h)

kombineerida vedusid sama õhusõidukiga sõltumata nende päritolust ja

i)

osutada sama teenust mitmes punktis (kaasterminaliteenus).

Käesoleva lõikega ette nähtud tegevuspaindlikkust võib kohaldada ilma suunda ja geograafilist järjestust piiramata ja kaotamata käesoleva lepingu alusel lubatud veoõigust, tingimusel et:

a)

Armeenia lennuettevõtjad teenindavad üht Armeenias asuvat punkti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtjad teenindavad üht Euroopa Liidus asuvat punkti.

4.   Mõlemad lepinguosalised lubavad, et kõik lennuettevõtjad määravad oma osutatava rahvusvahelise lennutranspordi sageduse ja veomahu valitseva turuolukorra alusel. Kooskõlas nimetatud õigusega ei tohi kumbki lepinguosaline ühepoolselt piirata teise lepinguosalise lennuettevõtjate veomahtu, teenuste osutamise sagedust ja korrapärasust, marsruute, liikluse lähte- või sihtpunkte või kasutatavate õhusõidukite tüüpi või tüüpe, välja arvatud tolli, käitamise, lennuliikluse korraldamise ohutuse ja keskkonna- või tervisekaitsega seotud või tehnilistel põhjustel või muudel käesolevas lepingus sätestatud põhjustel.

5.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad muu hulgas koodijagamise kokkulepete raames osutada lennuteenuseid kõigisse kolmandas riigis asuvatesse punktidesse, mis ei asu kindlaksmääratud lennuliinidel, eeldusel et nad ei kasuta viienda vabaduse liiklusõigusi.

6.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

a)

Armeenia lennuettevõtjale õigust võtta üheski ELi liikmesriigis pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, kaupa või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt samas ELi liikmesriigis;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtjale õigust võtta Armeenias pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, kaupa või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt Armeenias.

7.   Käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste rakendamisel ei tohi lepinguosalised teise lepinguosalise lennuettevõtjaid diskrimineerida, seda eelkõige riikkondsuse alusel.

8.   Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest võivad mõlemad lepinguosalised keelduda rahvusvahelise lennutranspordi korraldamisest sellistesse kolmandatesse riikidesse, sellistest kolmandatest riikidest või selliste kolmandate riikide territooriumil, kellel ei ole asjaomase lepinguosalisega diplomaatilisi suhteid.

Artikkel 4

Lennutegevusluba ja tehniline luba

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt lennutegevusloa taotluse saamise korral annab teine lepinguosaline asjakohased lennutegevus- ja tehnilised load nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et:

a)

Armeenia lennuettevõtja puhul:

i)

lennuettevõtja põhitegevuskoht on Armeenias ja tal on Armeenias kohaldatavate õigusaktide kohane kehtiv lennutegevusluba;

ii)

lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud Armeenia teostab lennuettevõtja üle tegelikku regulatiivset kontrolli ja pädev asutus on selgelt tuvastatav ning

iii)

lennuettevõtja omandiõigus kuulub vahetult või enamusosaluse kaudu Armeeniale või Armeenia kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle kuulub Armeeniale või Armeenia kodanikele, või neile mõlemale, kui artiklis 6 ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul:

i)

lennuettevõtja põhitegevuskoht on Euroopa Liidu territooriumil ja tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega;

ii)

lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav ELi liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tegelikku ja jätkuvat regulatiivset kontrolli ning asjakohane pädev asutus on selgelt tuvastatav ning

iii)

lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu ühe või mitme ELi liikmesriigi või ELi liikmesriigi või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigi või kõnealuste riikide kodanike või nii ühe kui ka teise omandis ja nende tegeliku kontrolli all, kui artiklis 6 ei ole sätestatud teisiti;

c)

järgitakse artikleid 14 ja 15 ning

d)

lennuettevõtja vastab tingimustele, mis on ette nähtud õigusnormidega, mida taotlust menetlev lepinguosaline rahvusvahelise lennutranspordi teostaja suhtes tavaliselt kohaldab.

2.   Tegevus- ja tehniliste lubade väljaandmisel ei kohtle kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise lennuettevõtjaid diskrimineerivalt.

3.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt lennutegevusloa taotluse saamise korral tunnustab teine lepinguosaline esimese lepinguosalise otsuseid kõnealuse lennuettevõtja sobivuse või riikkondsuse kindlaksmääramise kohta samal viisil, nagu oleks need otsused teinud kõnealuse teise lepinguosalise enda pädev asutus; teise lepinguosalise pädev asutus ei uuri seda küsimust täiendavalt, välja arvatud teises ja kolmandas lõigus sätestatud juhtudel.

Kui lennuettevõtjalt lennutegevusloa taotluse saanud lepinguosalise pädeval asutusel on pärast taotluse saamist või loa andmist konkreetne põhjus kahelda, et vaatamata teise lepinguosalise otsusele ei ole täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused asjakohaste lennutegevus- või tehniliste lubade andmiseks, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja põhjendab oma kahtlusi sisuliselt. Sel juhul võib kumbki lepinguosaline taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda mõlema lepinguosalise pädevate asutuste esindajad, või lisateavet seoses kõnealuse kahtlusega; sellisele taotlusele tuleb vastata võimalikult kiiresti. Kui küsimusele lahendust ei leita, võib kumbki lepinguosaline teavitada asjast artiklis 23 osutatud ühiskomiteed (edaspidi „ühiskomitee“).

Käesolev lõige ei hõlma ohutussertifikaate või -tunnistusi, julgestusmeetmeid või kindlustuskaitset käsitlevate otsuste tunnustamist.

Artikkel 5

Lennutegevusloa ja tehnilise loa andmisest keeldumine ning nende tühistamine, peatamine või piiramine

1.   Kumbki lepinguosaline võib lennutegevusloa või tehnilise loa andmisest keelduda, loa tühistada, peatada, kehtestada sellele tingimusi või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevusest keelduda, selle muul viisil peatada, kehtestada sellele tingimusi või seda piirata, kui:

a)

Armeenia lennuettevõtja puhul:

i)

lennuettevõtja põhitegevuskoht ei ole Armeenias või tal puudub Armeenia õigusaktide kohane kehtiv lennutegevusluba

ii)

Armeenia on vastutav lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest, kuid lennuettevõtja ei ole Armeenia tegeliku või pideva regulatiivse kontrolli all või kui pädev asutus ei ole selgelt kindlaks määratud või

iii)

lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu vahetult ega enamusosaluse kaudu Armeeniale ega Armeenia kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle ei kuulu Armeeniale ega Armeenia kodanikele, kui artiklis 6 ei ole sätestatud teisiti;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul:

i)

lennuettevõtja põhitegevuskoht ei ole Euroopa Liidu territooriumil või tal puudub kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega või

ii)

lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud ELi liikmesriigi tegeliku või pideva regulatiivse kontrolli all või pädev asutus ei ole selgelt kindlaks määratud või

iii)

lennuettevõtja ei ole otse ega enamusosaluse kaudu Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni või kõnealuste riikide kodanike, või nii ühe kui ka teise omandis ega nende tegeliku kontrolli all, kui artiklis 6 ei ole sätestatud teisiti;

c)

ei täideta artiklite 8, 14 ega 15 sätteid või

d)

lennuettevõtja ei ole järginud artiklis 7 osutatud õigusnorme või õigusnorme, mida taotlust menetlev lepinguosaline rahvusvahelise lennutranspordi korraldamise suhtes tavaliselt kohaldab.

2.   Kui lõike 1 punktides c või d nimetatud õigusnormide edaspidise täitmata jätmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta koheseid meetmeid, rakendatakse käesolevas artiklis nimetatud õigusi üksnes pärast arupidamist teise lepinguosalisega.

3.   Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise õigust teise lepinguosalise lennuettevõtjate lennu- või tehniliste lubade väljaandmisest keelduda, neid tühistada, peatada, neile tingimusi seada või neid piirata kooskõlas artikliga 14 või 15.

Artikkel 6

Investeeringud lennuettevõtjatesse

1.   Olenemata artiklitest 4 ja 5 ning pärast seda, kui ühiskomitee on artikli 23 lõike 8 kohaselt kinnitanud, et lepinguosalised ja/või nende kodanikud võivad kooskõlas oma vastavate õigusaktidega omada teise lepinguosalise lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle, võivad lepinguosalised anda ELi liikmesriikidele ja/või nende kodanikele loa omada Armeenia lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle või Armeeniale ja/või selle kodanikele loa omada Euroopa Liidu lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel lubatakse lepinguosalistel ja/või nende kodanikel teha lennuettevõtjatesse investeeringuid ühiskomitee eelneva otsuse alusel vastavalt artikli 23 lõikele 2.

Nimetatud otsuses määratakse kindlaks käesoleva lepingu alusel kokkulepitud teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused. Artikli 23 lõiget 11 sellise otsuse suhtes ei kohaldata.

Artikkel 7

Vastavus õigusnormidele

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, millega reguleeritakse rahvusvahelises lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, seal viibimist või sealt väljumist, ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.

2.   Kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjate reisijad, meeskond, pagas, kaup ja post sisenevad teise lepinguosalise territooriumile, viibivad seal või lahkuvad sealt, tuleb nende puhul või nende nimel järgida kõnealusel territooriumil kohaldatavaid õigusnorme, millega reguleeritakse reisijaid, meeskonda, pagasit, kaupa ja posti vedava õhusõiduki sisenemist sellele territooriumile, sealt lahkumist või seal käitamist (sealhulgas riiki sisenemise, julgeolekukontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini reeglid või posti puhul postireeglid).

3.   Lepinguosalised lubavad, et teise lepinguosalise lennuettevõtjad võtavad tema territooriumil meetmeid, millega tagada, et veetakse ainult isikuid, kellel on nõutavad reisidokumendid vastavale territooriumile sisenemiseks või transiidiks läbi selle.

Artikkel 8

Aus konkurents

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et nende ühine eesmärk on tagada ausa konkurentsi keskkond ning õiglased ja võrdsed võimalused mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatele, et nad saaksid konkureerida kokkulepitud lennutransporditeenuste osutamisel kindlaksmääratud marsruutidel. Seetõttu võtavad lepinguosalised kõnealuse eesmärgi täielikuks saavutamiseks kõik asjakohased meetmed.

2.   Lepinguosalised kinnitavad, et vaba, aus ja moonutamata konkurents on oluline käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks, ning märgivad, et põhjaliku konkurentsiõiguse ja sõltumatu konkurentsiasutuse olemasolu ning lepinguosaliste vastava konkurentsiõiguse veatu ja tulemuslik kohaldamine on olulised lennutransporditeenuste tõhusaks osutamiseks. Mõlema lepinguosalise konkurentsiõigust, mis hõlmab käesolevas artiklis sisalduvaid küsimusi ja mida aeg-ajalt muudetakse, kohaldatakse vastava lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate lennuettevõtjate tegevuse suhtes. Lepinguosaliste ühine eesmärk on konkurentsiõiguste ühilduvus ja omavaheline lähendamine ning nende tõhus kohaldamine. Lepinguosalised teevad vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel koostööd konkurentsiõiguse tõhusaks kohaldamiseks, eelkõige võimaldades oma lennuettevõtjatel või teistel kodanikel edastada kooskõlas oma vastavate õigusnormide ja kohtupraktikaga asjakohast teavet juhtumite kohta, mis on seotud teise lepinguosalise konkurentsiasutuste algatatud konkurentsiõigusealase tegevusega.

3.   Ükski käesoleva lepingu säte ei tohi mõjutada, piirata ega kahjustada kummagi lepinguosalise konkurentsivaldkonnas pädevate asutuste ja kohtute (ja Euroopa Komisjoni) õigusi ja volitusi ning kõik konkurentsiõigusealaste õigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimused kuuluvad edaspidigi üksnes nende asutuste ja kohtute pädevusse. Seega ei piira meetmed, mida lepinguosaline käesoleva artikli alusel võtab, selliste võimalike meetmete kohaldamist, mida need asutused ja kohtud võtavad.

4.   Kõikide käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete eest vastutavad üksnes lepinguosalised ning need puudutavad üksnes teist lepinguosalist ja/või teise lepinguosalise lennuettevõtjat/lennuettevõtjaid, kes osutavad lennutransporditeenuseid lepinguosalistesse riikidesse või neist riikidest. Sellise meetme suhtes ei kohaldata artiklis 24 sätestatud vaidluste lahendamise menetlust.

5.   Mõlemad lepinguosalised väldivad mis tahes diskrimineerimise vorme või ebaausaid tavasid, mis võivad kahjustada teise lepinguosalise lennuettevõtjate võimalusi osutada lennutransporditeenuseid ausa ja võrdse konkurentsi tingimustes.

6.   Kumbki lepinguosaline ei anna ega luba lennuettevõtjatele riiklikku toetust, mis võiks märkimisväärselt ja negatiivselt mõjutada teise lepinguosalise lennuettevõtjate võimalusi osutada lennutransporditeenuseid ausa ja võrdse konkurentsi tingimustes. Selline riiklik toetus võib hõlmata järgmist, kuid mitte ainult: ristsubsideerimine, tegevuskahjumi tasaarvestus, kapitali eraldamine, toetused, tagatised, soodustingimustel laenud või kindlustus, pankrotikaitse, võlgnetavate summade tagasinõudmisest loobumine, investeeritud riiklikelt vahenditelt tavapärase tulu nõudmisest loobumine, maksusoodustused või maksuvabastused, ametiasutuste kehtestatud finantskohustuste hüvitamine ning diskrimineerival või mittekaubanduslikul viisil võimaldatav juurdepääs aeronavigatsiooni- või lennujaamarajatistele ja -teenustele, kütusele, maapealsele teenindusele, ohutusele, arvutipõhistele broneerimissüsteemidele, teenindusaegade jaotamisele või muudele lennuteenuste osutamisega seotud rajatistele ja teenustele.

7.   Kui lepinguosaline annab lennuettevõtjale riiklikku toetust, tagab ta nende meetmete läbipaistvuse, kasutades selleks asjakohaseid vahendeid, mis võivad sisaldada nõuet, et lennuettevõtja esitab kõnealuse toetuse selgelt ja eraldiseisvalt oma raamatupidamisarvestuses.

8.   Mõlemad lepinguosalised esitavad teise lepinguosalise taotluse korral mõistliku aja jooksul esimese lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate asutuste finantsaruanded ja muu teabe, mida teine lepinguosaline võib käesoleva artikli sätete järgimiseks põhjendatult nõuda. Kõnealune teave võib sisaldada üksikasju toetuse kohta. Sellise teabe esitamisel võidakse nõuda, et teabele juurdepääsu taotlenud lepinguosaline käsitab seda konfidentsiaalsena.

9.   Ilma et see piiraks lõigetes 5 ja 6 osutatud reeglite täitmise tagamise eest vastutava pädeva konkurentsiasutuse ja/või kohtu võetavate meetmete kohaldamist:

a)

kui üks lepinguosalistest leiab, et tema lennuettevõtjat diskrimineeritakse või tema suhtes kohaldatakse ebaausaid tavasid lõike 5 või 6 tähenduses ning seda on võimalik tõendada, võib ta esitada teisele lepinguosalisele kirjalikud tähelepanekud. Lepinguosaline võib pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks ka teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, sealhulgas riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole. Peale selle võib lepinguosaline taotleda kõnealuse probleemi lahendamiseks konsultatsioone teise lepinguosalisega. Kõnealused konsultatsioonid peavad algama 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Selle aja jooksul vahetavad lepinguosalised piisavalt teavet, mis võimaldab ühe lepinguosalise tõstatatud probleemi põhjalikult uurida.

b)

Kui lepinguosalised ei suuda konsulteerimise käigus 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest probleemi lahendada või kui konsultatsioonid ei alga 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest lõike 5 või 6 kohase väidatava rikkumise kohta, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline peatada käesoleva lepinguga teisele lepinguosalisele antud õigused lennutegevusloa andmisest keeldudes, lennutegevusloa tühistades, kehtetuks tunnistades või peatades või kehtestada tegevuse jaoks tingimused, mida ta peab vajalikuks, või kehtestada tollimaksud või võtta muid meetmeid. Käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga.

10.   Mõlemad lepinguosalised kohaldavad tõhusalt monopolivastaseid õigusakte kooskõlas lõikega 2 ja keelavad oma lennuettevõtjatel:

a)

sõlmida teiste lennuettevõtjatega kokkuleppeid, teha otsuseid või rakendada kooskõlastatud tegevusi, mis võivad mõjutada lennutransporditeenuseid vastava lepinguosalise territooriumile või territooriumilt ning mille eesmärk või mõju on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine. Kõnealuse keelu võib kuulutada kohaldamatuks, kui asjaomased kokkulepped, otsused või tavad aitavad parandada teenuste tootmist või osutamist või edendada tehnika või majanduse arengut, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa ega: i) kehtesta asjaomastele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud; ii) anna sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste teenuste olulise osa suhtes ja

b)

kasutada ära turgu valitsevat seisundit viisil, mis võib mõjutada lennutransporditeenuseid vastava lepinguosalise territooriumile või territooriumilt.

11.   Mõlemad lepinguosalised delegeerivad lõikes 10 osutatud monopolidevastaste õigusaktide täitmise tagamise üksnes asjaomasele ja sõltumatule konkurentsiasutusele või kohtule.

12.   Ilma et see piiraks lõikes 10 osutatud reeglite täitmise tagamise eest vastutava asjaomase konkurentsiasutuse või kohtu võetavate meetmete kohaldamist, võib üks lepinguosaline, kui ta leiab, et lennuettevõtja on lõike 10 kohase väidetava rikkumise ohver ning seda on võimalik tõendada, esitada teisele lepinguosalisele kirjalikud tähelepanekud. Lepinguosaline võib pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks ka teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, sealhulgas riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole. Peale selle võib lepinguosaline taotleda kõnealuse probleemi lahendamiseks konsultatsioone teise lepinguosalisega. Kõnealused konsultatsioonid peavad algama 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Selle aja jooksul vahetavad lepinguosalised piisavalt teavet, mis võimaldab ühe lepinguosalise tõstatatud probleemi põhjalikult uurida.

13.   Kui lepinguosalised ei suuda konsulteerimise käigus 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest probleemi lahendada või kui konsultatsioonid ei alga 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest lõike 10 kohase väidatava rikkumise kohta ja tingimusel, et asjaomane konkurentsiasutus ja/või kohus on tuvastanud monopolivastaste õigusaktide rikkumise, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline peatada käesoleva lepinguga teisele lepinguosalisele antud õigused lennutegevusloa andmisest keeldudes, lennutegevusloa tühistades või peatades või kehtestada tegevuse jaoks tingimused, mida ta peab vajalikuks, või kehtestada tollimaksud või võtta muid meetmeid. Käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga.

Artikkel 9

Ärivõimalused

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa A osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised nõustuvad, et ettevõtjate äritegevuse tõkked takistavad käesolevast lepingust kasu saamist. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et nad peavad tõhusalt ja vastastikku kõrvaldama tõkked mõlema lepinguosalise ettevõtjate äritegevuselt, kui need võivad takistada äritegevust, moonutada konkurentsi või mõjutada võrdseid konkurentsitingimusi.

3.   Kummagi lepinguosalise lennuettevõtjatel ei pea olema kohalikku toetajat.

4.   Ühiskomitee kehtestab äritegevuse ja -võimaluste kohta koostöökorra, jälgib edasiminekut ja käsitleb tulemuslikult ettevõtjate äritegevuse tõkkeid ning vaatab korrapäraselt läbi arengusuunad, sealhulgas õigusnormide ja reguleerivate nõuete muutmisega seotud arengusuunad. Lepinguosaline võivad vastavalt 23 taotleda ühiskomitee kokkukutsumist käesoleva artikli kohaldamisega seotud küsimuste arutamiseks.

5.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus vabalt asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi ja üksusi lennutranspordi pakkumiseks ning sellega seotud tegevuse edendamiseks ja müügiks, sealhulgas õigus müüa ja väljastada nii oma pileteid või lennuveokirju kui ka teiste lennuettevõtjate pileteid või lennuveokirju.

6.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on kooskõlas teise lepinguosalise territooriumile sisenemist ning seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormidega õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ja seal tegevuses hoida lennutranspordi pakkumiseks vajalikke juhtiv-, müügi-, tehnilisi, lennutegevus- ja muid spetsialiste. Vajaduse korral hõlbustavad ja kiirendavad mõlemad lepinguosalised vastavalt asjakohastele kehtivatele õigusnormidele töölubade andmist käesoleva lõike kohaselt esindustes töötavatele töötajatele, sealhulgas teatavaid kuni 90 päeva vältavaid ajutisi ülesandeid täitvatele töötajatele.

7.   Ilma et see piiraks teise lõigu punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse teenindusega õigus:

a)

tagada ise maapealne teenindus (omakäitlus) või

b)

valida kas täismahus või osalist maapealset teenindust osutavate konkureerivate teenuseosutajate, sealhulgas teiste lennuettevõtjate vahel, kui nimetatud teenuseosutajatel on kõigi lepinguosaliste õigusnormide kohaselt õigus turule pääseda ja kui nimetatud teenuseosutajad on turul olemas.

Esimese lõigu punktides a ja b nimetatud õigustele võib seada üksnes olemasoleva ruumi või läbilaskevõimega seotud konkreetseid piiranguid, mis tulenevad lennujaama ohutu käitamise vajadusest. Kui nimetatud piirangud piiravad või takistavad omakäitlust või välistavad selle ja kui maapealse teeninduse osutajate vahel ei ole tegelikku konkurentsi, peab asjaomane lepinguosaline tagama, et kõik sellised teenused on nii võrdsetel kui ka piisavatel alustel kättesaadavad kõigile lennuettevõtjatele; selliste teenuste hinnad määratakse kindlaks asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

8.   Kõigil lennu- ja muudel ettevõtjatel, kes osutavad maapealse käitluse teenuseid, on õigus teise lepinguosalise territooriumil osutada maapealse käitluse teenuseid samas lennujaamas tegutsevatele lennuettevõtjatele, kui neil on selleks luba ning nad järgivad kohaldatavaid õigusnorme.

9.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvate lennujaamade suhtes kohaldatavaid teenindusaegade jaotamise reegleid, suuniseid ja menetlusi kohaldatakse sõltumatult, läbipaistvalt, tõhusalt, mittediskrimineerivalt ja õigel ajal.

10.   Lepinguosaline võib nõuda, et talle edastatakse ainult teavitamise eesmärgil käesoleva lepingu kohaselt pakutavate lennuteenuste käitamis- või tegevuskavad ja lennuplaanid, et oleks võimalik kontrollida käesoleva lepingu alusel antud õigustest kinnipidamist. Kui lepinguosaline nõuab sellist teavitamist, minimeerib ta teise lepinguosalise lennutranspordi vahendajate ja lennuettevõtjate suhtes kehtestatud teatamisnõude ja -korraga seotud halduskoormuse.

11.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutranspordi- ja seonduvaid teenuseid ise või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, lennuettevõtja määratud muude vahendajate, Interneti või mõne muu sobiva kanali kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transpordi- ja seonduvaid teenuseid müüa ning kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibel oleva vääringu või vabalt konverteeritava vääringu eest.

12.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta kohalike kulude, sealhulgas kütuse ja lennujaamatasude eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta nimetatud kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas vääringus turu vahetuskursiga.

13.   Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus konverteerida kohalik tulu nõudmise korral ükskõik millal ja ükskõik kuidas vabalt konverteeritavaks vääringuks ja teise lepinguosalise territooriumilt valitud riiki üle kanda. Konverteerimist ja ülekandmist lubatakse viivitamata ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval tehingute suhtes kohaldatava turu vahetuskursi järgi ning seejuures ei kohaldata muid tasusid kui need, mida pangad tavaliselt sellisel konverteerimisel ja ülekandmisel kohaldavad.

14.   Käesoleva lepingu alusel lende teostavad või teenuseid osutavad lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad sõlmida selliseid turustuskoostööleppeid, mis hõlmavad plokk-broneeringu või koodijagamise kokkuleppeid:

a)

lepinguosaliste lennuettevõtja või lennuettevõtjatega;

b)

kolmandate riikide lennuettevõtja või -ettevõtjatega ja

c)

mis tahes riigi mere- või maismaatransporditeenuse pakkujaga,

tingimusel et i) teenust osutaval lennuettevõtjal on asjakohased liiklusõigused, ii) turustavatel lennuettevõtjatel on asjakohane liiniluba ning iii) kõnealused lepped vastavad nende puhul tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele.

15.   Turustuskoostöölepetega seotud reisijateveo müügi puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

16.   Reisijateveo puhul ei kehti maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et sellist maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel.

17.   Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja kaubaveo kaudsetel teostajatel lubatud rahvusvahelise lennutranspordi raames piiranguteta kasutada maismaa- ja meretransporti kauba veoks lepinguosaliste või kolmandate riikide mis tahes punktidesse või punktidest, sealhulgas veoks kõigisse tolliteenustega lennujaamadesse või kõigist tolliteenustega rahvusvaheliselt tunnustatud lennujaamadest, samuti on neil vajaduse korral õigus vedada tollitud kauba vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Sellisel kaubal, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, meritsi või lennukiga, peab olema juurdepääs lennujaama tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti või sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sealhulgas muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate kaubavedude kaudsete teostajatega. Selliseid ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga, milles on kombineeritud lennu- ning mere- või maismaatransport, tingimusel et teave sellise transpordiviisi kohta ei eksita kaubasaatjaid.

18.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid kummagi lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas lennuettevõtjatega, tingimusel et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja nad on täitnud lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavapäraselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimused, eelkõige tingimuse, mille kohaselt tuleb avaldada teenust osutava lennuettevõtja andmed.

19.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad sõlmida kokkuleppeid õhusõiduki pakkumiseks kas meeskonnaga või ilma rahvusvahelise lennutranspordi teostamise otstarbel koos:

a)

lepinguosaliste lennuettevõtja või lennuettevõtjatega ja

b)

kolmandate riikide lennuettevõtja või -ettevõtjatega,

tingimusel et kõikidel selliste kokkulepete osalistel on asjakohased volitused ja nad vastavad lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes kohaldatavates vastavates õigusnormides sätestatud tingimustele. Kumbki lepinguosaline ei nõua, et õhusõiduki andnud lennuettevõtjal peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused marsruutidel, millel õhusõiduk lendama hakkab. Lepinguosalised võivad nõuda, et kõnealused kokkulepped peavad olema nende pädevate asutuste poolt heaks kiidetud. Kui lepinguosaline nõuab sellist heakskiitmist, minimeerib ta lennuettevõtjate heakskiitmismenetlusega seotud halduskoormuse.

Artikkel 10

Tolli- ja muud maksud

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealsed seadmed, varuosad (sealhulgas mootorid), pardavarud (sealhulgas toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakas ning muud reisijatele lennu ajal piiratud koguses müügiks või tarbimiseks ette nähtud tooted) ja muud tooted, mis on ette nähtud rahvusvahelises lennutranspordis osaleva õhusõiduki käitamiseks või teenindamiseks või kasutamiseks ainult seoses sellega, vabastatakse teise lepinguosalise territooriumile saabumisel vastastikkuse alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli- ja aktsiisimaksust ning muudest sarnastest tasudest ja maksudest,

a)

mida kohaldavad riiklikud või kohalikud asutused või Euroopa Liit ning

b)

mis ei põhine osutatava teenuse hinnal.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatava teenuse hinnal põhinevad tasud, vabastatakse vastastikkuse alusel ka järgmised:

a)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistliku suurusega pardavarud, mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja lahkuva, rahvusvahelises lennutranspordis osaleva lennuki pardal, isegi kui need pardavarud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

b)

lepinguosalise territooriumile toodud maapealsed seadmed ja varuosad (sealhulgas mootorid), mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;

c)

kütus, määrdeained ja tarvitatavad tehnilised varud, mis on lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvahelises lennutranspordis osaleva õhusõiduki jaoks, isegi kui need varud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ja

d)

mõlema lepinguosalise tollireeglitega ette nähtud trükised, mis on ühe lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja lahkuva, rahvusvahelises lennutranspordis osaleva õhusõiduki pardal, isegi kui need on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal.

3.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust tema territooriumi kahe punkti vahel.

4.   Tavapärast pardavarustust, samuti ühe lepinguosalise lennuettevõtja õhusõiduki pardal tavaliselt hoitavaid materjale, varusid ja varuosasid, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida üksnes kõnealuse lepinguosalise territooriumi tolliasutuse eelneval loal ning need võivad jääda asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli alla seni, kuni need reeksporditakse või kõrvaldatakse vastavalt tollireeglitele.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on saanud lepingu alusel mõnelt muult lennuettevõtjalt, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid vabastusi kohaldab, teise lepinguosalise territooriumil laenuks või edastamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud tooted.

6.   Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõive ega tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennuteenuse selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Lepinguosalise territooriumi otsetransiidi teel läbiv pagas ja kaup vabastatakse tollimaksudest, lõivudest ja muudest sarnastest tasudest, mis ei põhine teenuste osutamise maksumusel.

8.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud seadmete ja varude puhul võidakse nõuda nende hoidmist asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli all.

9.   Käesolev leping ei mõjuta käibemaksu valdkonda.

10.   Käesolev leping ei mõjuta ELi liikmesriikide ja Armeenia vahel kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

Artikkel 11

Kasutustasud

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa A osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes aeronavigatsiooni ja lennujuhtimise kasutamise eest, on kulupõhised ja mittediskrimineerivad. Igal juhul määratakse kõik teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtestatavad kasutustasud tingimustel, mis on sama soodsad kui mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

3.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või üksused võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujaama, lennundusjulgestuse ning nendega seotud rajatiste ja teenuste kasutamise eest, välja arvatud artikli 9 lõikes 7 kirjeldatud teenuste eest võetavad tasud, ei ole ebaõiglaselt ega riikkondsuse alusel diskrimineerivad ning on kasutajakategooriate vahel võrdselt jaotatud. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 1 kohaldamist, peegeldavad kõnealused tasud lennujaamas või lennujaamades, milles kohaldatakse ühist tasusüsteemi, lennujaama süsteemis asjakohaste lennujaama ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Kõnealused kasutustasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Rajatisi ja teenuseid, mille eest kasutustasu võetakse, peab saama kasutada tõhusalt ja säästvalt. Igal juhul määratakse kõnealused kasutustasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud kasutustasude kõige soodsamad tingimused.

4.   Mõlemad lepinguosalised nõuavad, et nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste või üksuste ning teenuseid ja varustust kasutavate lennuettevõtjate vahel toimuksid konsultatsioonid ja vahetataks teavet, mis on vajalik selleks, et saada täpne ülevaade kasutustasude põhjendatusest vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele. Lepinguosalised tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või üksused teataksid kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõigist kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kasutajad saaksid enne muudatuste tegemist väljendada oma arvamust ja esitada oma märkused.

Artikkel 12

Piletihinnad ja kaubatariifid

1.   Lepinguosalised lubavad lepinguosaliste lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel vabalt piletihindu ja kaubatariife kehtestada.

2.   Lepinguosalised võivad võrdsetel alustel nõuda mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatelt oma pädevate asutuste teavitamist lihtsustatud korras ja üksnes teabe saamise eesmärgil piletihindadest ja kaubatariifidest, mida need ettevõtjad pakuvad lepinguosaliste territooriumilt lähtuvate lendude eest. Lennuettevõtjatelt võib kõnealust teadet nõuda kõige varem piletihinna või kaubatariifi esialgse pakkumise ajal.

3.   Pädevate asutuste vahel võib korraldada arutelusid sellistes küsimustes nagu piletihindadest ja kaubatariifidest teavitamise ja nendega seotud menetluse nõuded ning ebaõiglased, põhjendamatud, diskrimineerivaid või subsideeritud piletihinnad ja kaubatariifid.

Artikkel 13

Statistika

1.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võrdsetel alustel käesoleva lepingu kohase lennutranspordi kohta käivad kättesaadavad ning mõlema lepinguosalise vastavate õigusnormidega ette nähtud statistilised andmed, mida võib põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad ühiskomitee raames koostööd, et hõlbustada käesoleva lepingu kohase lennutranspordi arengu jälgimiseks omavahelist statistilise teabe vahetust.

II JAOTIS

ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 14

Lennundusohutus

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa B osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Selle tagamiseks, et pooled rakendaksid käesolevat artiklit ning lõikes 1 osutatud nõudeid ja standardeid, osaleb Armeenia Euroopa Lennundusohutusameti töös vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Euroopa Liit kontrollib ja hindab korrapäraselt koostöös Armeeniaga Armeenia üleminekut II lisa B osas loetletud lennutranspordiga seotud õigusnormide ja standardite täitmisele.

Kui Armeenia on seisukohal, et riik täidab II lisa B osas loetletud lennutranspordiga seotud õigusnorme ja standardeid, teatab ta Euroopa Liidule, et nende täitmist tuleks hinnata.

Kui Armeenia on täielikult täitnud II lisa B osas osutatud lennutranspordiga seotud õigusnormid ja standardid, määrab ühiskomitee kindlaks Armeenia täpse staatuse ja täpsed tingimused tema osalemiseks Euroopa Lennundusohutusameti töös eespool osutatud vaatlejastaatusest kõrgemas staatuses.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kui on kahtlusi, et ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduk, mis maandub teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennujaamas, ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele lennundusohutusnormidele, siis kontrollivad teise lepinguosalise pädevad asutused kõnealuse õhusõiduki pardal ja selle ümber seisuplatsil õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse nähtavat seisukorda.

4.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad igal ajal taotleda konsultatsioone seoses ohutusnormide järgimisega teise lepinguosalise poolt.

5.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võtavad kõik asjakohased ja viivitamatud meetmed iga kord, kui nad teevad kindlaks, et:

a)

õhusõiduk, toode või tegevus ei vasta konventsiooniga kehtestatud miinimumstandarditele või II lisa B osas osutatud lennutranspordiga seotud õigusnormidele ja standarditele (vastavalt sellele, kumba neist kohaldatakse),

b)

on tekkinud tõsiseid kahtlusi, et õhusõiduk või selle käitamine ei vasta konventsiooniga või II lisa B osas osutatud lennutranspordiga seotud õigusnormide ja standarditega (vastavalt sellele, millist neist kohaldatakse) kehtestatud miinimumnormidele, või

c)

on tekkinud tõsiseid kahtlusi, kas konventsiooniga kehtestatud miinimumstandardeid või II lisa B osas osutatud lennutranspordiga seotud õigusnorme ja standardeid (vastavalt sellele, kumba neist kohaldatakse) järgitakse ja hallatakse tõhusalt.

6.   Kui lepinguosaline võtab lõike 5 kohaseid meetmeid, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja põhjendab meetmete võtmist.

7.   Lõike 5 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui selliste meetmete rakendamise alus kaob.

Artikkel 15

Lennundusjulgestus

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa C osas loetletud lennundusjulgestuse suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Euroopa Komisjon võib Armeenia suhtes kohaldada kontrolle kooskõlas II lisa C osas osutatud asjakohaste Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega. Lepinguosalised kehtestavad vajalikud mehhanismid teabe vahetamiseks nende lennundusjulgestusalaste kontrollide tulemuste kohta.

3.   Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised veel kord vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest, eelkõige kohustusi, mis on sätestatud konventsioonis, 14. septembril 1963 Tokyos allkirjastatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, 16. detsembril 1970 Haagis allkirjastatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioonis, 23. septembril 1971 Montrealis allkirjastatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioonis, 24. veebruaril 1988 Montrealis allkirjastatud protokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja 1. märtsil 1991 Montrealis allkirjastatud konventsioonis, mis käsitleb plastiliste lõhkeainete märkimist nende avastamiseks, kuivõrd lepinguosalised on nimetatud konventsioonide ja ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised.

4.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised teineteisele igakülgset abi, et takistada tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ning muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad sellist õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennujaamu, aeronavigatsiooniseadmeid ja -teenuseid, ning et hoida ära kõiki muid ohte tsiviillennundusjulgestusele.

5.   Küsimustes, mida ei reguleerita II lisa C osas loetletud lennundusjulgestuse suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega, tegutsevad lepinguosalised vastastikustes suhetes kooskõlas rahvusvaheliste lennundusjulgestusstandarditega ja ICAO kehtestatud asjakohaste soovituslike tavadega. Lepinguosalised nõuavad, et õhusõidukite käitajad, kes kasutavad lepinguosaliste registrisse kantud õhusõidukeid, samuti ettevõtjad, kelle põhitegevuskoht või alaline asukoht on lepinguosaliste territooriumil, ja lepinguosaliste territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid vastavalt nendele lennundusjulgestuse sätetele.

6.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tõhusalt meetmeid, millega kaitstakse tsiviillennundust õigusvastaste tegude eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, reisijate ja nende käsipagasi ning registreeritud pagasi läbivaatamine; muude isikute kui reisijate, sealhulgas lennumeeskonna ning nendega kaasas olevate esemete läbivaatamine ja julgestuskontroll ning kauba, posti ning parda- ja lennuväljavarude julgestuskontroll ning juurdepääsukontroll lennualale ja piiratud juurdepääsuga turvaaladele. Neid meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule tsiviillennundusjulgestusele. Lepinguosaline nõustub, et tema lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad täidaksid lõigetes 1 ja 5 osutatud lennundusjulgestusnõudeid ja muid lennundusjulgestussätteid, mida teine lepinguosaline kohaldab esimese lepinguosalise puhul oma territooriumile sisenemise, sealt lahkumise ja seal viibimise suhtes.

7.   Võttes täielikult arvesse ja austades vastastikku teineteise suveräänsust, võib kumbki lepinguosaline kehtestada julgestusmeetmeid oma territooriumile sisenemiseks, samuti erakorralisi meetmeid, kui tegemist on konkreetse ohuga lennundusjulgestusele, millest tuleks teist lepinguosalist viivitamata teavitada. Lepinguosaline suhtub positiivselt kõigisse teise lepinguosalise taotlustesse võtta mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid ning esimene lepinguosaline võtab arvesse julgestusmeetmeid, mida teine lepinguosaline juba rakendab, ja viimase poolt väljendatud võimalikke seisukohti. Mõlemad lepinguosalised tunnistavad siiski, et käesolev artikkel ei piira lepinguosalise õigust keelata tema territooriumile sisenemast lennul või lendudel, mida ta peab oma julgeolekut ohustavaks. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist eelnevalt kõikidest kavandatavatest julgestusalastest erimeetmetest, mis võiksid oluliselt mõjutada käesoleva lepingu alusel osutatavate lennutransporditeenuste rahastamist ja korraldamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole hädaolukorras mõistlikkuse piires võimalik. Lepinguosaline võib selliste julgestusmeetmete arutamiseks taotleda artikli 23 kohase ühiskomitee kokkukutsumist.

8.   Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või kui õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade või aeronavigatsiooniseadmete ja -teenuste turvalisust ohustab muu ebaseaduslik intsident või tekib sellise intsidendi oht, abistavad lepinguosalised teineteist, hõlbustades suhtlemist ning muid asjakohaseid meetmeid, et kiiresti ja ohutult kõnealune intsident lõpetada või selle oht kõrvaldada.

9.   Lepinguosaline võtab kõik tema arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki äralend on vajalik inimelu kaitseks. Võimaluse korral võetakse sellised meetmed vastastikuste konsultatsioonide alusel.

10.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevas artiklis sätestatud lennundusjulgestusnõudeid, taotleb ta viivitamata konsulteerimist teise lepinguosalisega. Kõnealused konsultatsioonid algavad 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

11.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele 30 päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest või kokku lepitud pikema ajavahemiku jooksul aluse teise lepinguosalise ühe või mitme lennuettevõtja tegevusloa peatamiseks, tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

12.   Otsese ja erakorralise ohu korral võib lepinguosaline võtta koheseid ajutisi meetmeid.

13.   Käesoleva artikli lõike 11 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga vastavusse.

Artikkel 16

Lennuliikluse korraldamine

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa D osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega ning kui seda ei reguleerita ELi õigusraamistikuga, vähemalt asjaomaste ICAO standardite ja soovituslike tavadega käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd, et kaasata Armeenia ühtse Euroopa taeva algatusse ning tõhustada seega olemasolevaid ohutusstandardeid ja Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida lennujuhtimisvõimekust, viia miinimumini hilinemised ja suurendada keskkonnasäästlikkust. Selleks osaleb Armeenia ühtse taeva komitees ja muudes ühtse Euroopa taevaga seotud asutustes vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Ühiskomitee jälgib ja hõlbustab koostööd lennuliikluse korraldamisel.

3.   Selleks et lepinguosalistel oleks lihtsam kohaldada ühtset Euroopa taevast käsitlevaid õigusakte oma territooriumil:

a)

võtab Armeenia vajalikud meetmed, et kohandada oma aeronavigatsiooniteenused ning lennuliikluse korraldamise institutsionaalsed ja seirestruktuurid ümber vastavalt ühtse Euroopa taeva nõuetele;

b)

asutab Armeenia eelkõige asjakohase riikliku järelevalveasutuse, mis on vähemalt funktsionaalselt sõltumatu aeronavigatsiooniteenuste pakkuja(te)st;

c)

kaasab Euroopa Liit Armeenia vastavatesse ühtsest Euroopa taevast tulenevatesse aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõime valdkonna algatustesse, tehes muu hulgas järgmist:

i)

olemasoleva funktsionaalse õhuruumiosaga koostöö tegemise või sellega ühinemise või uue õhuruumiosa loomise võimaluse uurimine;

ii)

ühtse Euroopa taeva võrgustiku funktsioonides osalemine;

iii)

oma tegevuse vastavusse viimine SESARi kasutuselevõtu kavadega;

iv)

koostalitlusvõime tugevdamine ja

d)

võtab Armeenia vajalikud meetmed, et rakendada Euroopa Liidu tulemuslikkuse kava, et optimeerida üldist lennutõhusust, vähendada kulusid ning muuta olemasolevad süsteemid ohutumaks ja võimsamaks.

Artikkel 17

Keskkond

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa E osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised toetavad keskkonna kaitsmise vajadust, soodustades lennunduse säästvat arengut. Lepinguosalised kavatsevad teha koostööd, et selgitada välja lennunduse mõju keskkonnale.

3.   Lepinguosalised tõdevad, et on tähtis teha koostööd, et kaaluda lennunduse mõju keskkonnale ja seda minimeerida kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline võidelda kliimamuutuste vastu ja seega lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vastu nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku tihendada koostööd kõnealustes küsimustes, sealhulgas asjakohaste mitmepoolsete kokkulepete abil, mis hõlmavad eelkõige selliste üleilmsete turupõhiste meetmete rakendamist, mis lepiti kokku ICAO 39. assambleel, ja kasutades selleks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõikega 4 loodud mehhanismi, et töötada välja üleilmsed turupõhised meetmed, mille abil vähendada kasvuhoonegaaside heidet lennunduses, ning muud kõnealuse artikli kohased aspektid seoses rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heitega.

5.   Lepinguosalised kohustuvad vahetama teavet ja pidama ekspertidega korrapärast otsesuhtlust ja dialoogi, et tugevdada koostööd lennunduse poolt keskkonnale avaldatava mõju vähendamise vallas, mis hõlmab järgmist:

a)

keskkonnahoidliku lennundustehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevus;

b)

lennuliikluse korraldamisega seotud uuendused, et vähendada lennunduse mõju keskkonnale;

c)

teadus- ja arendustegevus säästvate alternatiivkütuste leidmiseks lennunduses;

d)

teemadel, mis on seotud lennunduse mõjuga keskkonnale ja kliimat mõjutavate lennundussektori heitkoguste vähendamisega, ja

e)

müra vähendamine ja seire, et vähendada lennunduse mõju keskkonnale.

6.   Lähtuvalt oma mitmepoolsetest keskkonnaalastest õigustest ja kohustustest tõhustavad lepinguosalised ka finants- ja tehnoloogiakoostööd seoses meetmetega rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

7.   Lepinguosalised tunnistavad vajadust võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida lennutranspordi mõju keskkonnale või tegeleda selle probleemiga, eeldusel et sellised meetmed on täielikult kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Artikkel 18

Lennuettevõtja vastutus

Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis tulenevad 28. mail 1999 Montrealis sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioonist (Montreali konventsioon).

Artikkel 19

Tarbijakaitse

Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa F osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

Artikkel 20

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa A osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumil tegutsevatel arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijatel on õigus oma broneerimissüsteeme sisse tuua, kasutada ja teha need vabalt kättesaadavaks reisibüroodele või reisifirmadele, kelle peamine tegevusala on reisitoodete turustamine teise lepinguosalise territooriumil, tingimusel et arvutipõhine broneerimissüsteem vastab kõigile teise lepinguosalise asjaomaste õigusnormide nõuetele.

3.   Lepinguosalised tühistavad kõik kehtivad nõuded, mis võiksid piirata ühe lepinguosalise arvutipõhise broneerimissüsteemi vaba juurdepääsu teise lepinguosalise turule või muul viisil konkurentsi piirata. Lepinguosalised hoiduvad selliste nõuete vastuvõtmisest tulevikus.

4.   Kumbki lepinguosaline ei sea ega luba oma territooriumil seada teise lepinguosalise arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijatele nende süsteemide kuvade suhtes erinevaid nõudeid kui oma arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijatele või muudele tema turul tegutsevatele arvutipõhistele broneerimissüsteemidele. Kumbki lepinguosaline ei takista arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijate, nende pakkujate ja kasutajate vaheliste lepingute sõlmimist, milles käsitletakse reisiteenuste kohta käiva teabe vahetamist ning millega lihtsustatakse tarbijaile täieliku ja kallutamata teabe kuvamist või õigusnormide nõuete täitmist neutraalse andmeesituse kaudu.

5.   Lepinguosalised tagavad, et ühe lepinguosalise arvutipõhiste broneerimissüsteemide omanikel ja käitajatel, kes täidavad nende olemasolul teise lepinguosalise asjaomaste õigusnormide nõudeid, on samasugune võimalus olla teise lepinguosalise territooriumil arvutipõhiste broneerimissüsteemide omanikud kui kõigil teistel kõnealuse lepinguosalise turul tegutsevatel arvutipõhiste broneerimissüsteemide omanikel ja käitajatel.

Artikkel 21

Sotsiaalaspektid

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa G osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised tunnistavad vajadust kaaluda käesoleva lepingu mõju tööturule, -hõivele ja -tingimustele. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd käesolevast lepingust tulenevates tööhõiveküsimustes, muu hulgas selles, mis puudutab mõju tööhõivele, põhiõigusi tööl, töötingimusi, sotsiaalkaitset ja sotsiaaldialoogi.

3.   Lepinguosalised edendavad oma õigusaktide, normide ja tavade kaudu kõrgetasemelist sotsiaalkaitset ja tööhõivet tsiviillennunduse valdkonnas.

4.   Lepinguosalised tunnistavad selle kasu tähtsust, mida annavad olulised majanduseelised, mis tulenevad avatud ja konkurentsivõimeliste turgude olemasolust koosmõjus töötajate rangete tööalaste normidega. Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut viisil, mis soodustab rangete tööalaste normide kohaldamist, olenemata asjaomaste lennuettevõtjate omandilisest kuuluvusest või nende olemusest, ning tagab, et nende vastavates õigusaktides sätestatud õigusi ja põhimõtteid ei kahjustataks, vaid rakendataks tõhusalt.

5.   Lepinguosalised kohustuvad edendama ja tõhusalt rakendama oma õigusaktides ja tavades rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud Armeenia ja ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni olulistes konventsioonides.

6.   Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised edendama muid tsiviillennunduse valdkonnas kohaldatavaid sotsiaal- ja töövaldkonna rahvusvaheliselt tunnustatud norme ja lepinguid ning neid oma riigi õiguses tõhusalt rakendama ja nende täitmist tagama.

7.   Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et arutada taotluse esitanud lepinguosalise arvates olulisi tööjõuküsimusi.

III JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Tõlgendamine ja lepingu jõustamine

1.   Lepinguosalised võtavad asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

2.   Mõlemad lepinguosalised vastutavad oma territooriumil käesoleva lepingu nõuetekohase jõustamise eest.

3.   Iga lepinguosaline, toimides oma kohaldatavate õigusnormide kohaselt, annab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja abi lepingu sätete võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab käesoleva lepinguga talle antud pädevuse kohaselt.

4.   Kui lepinguosaline tegutseb talle käesoleva lepinguga antud volituste alusel teisele lepinguosalisele huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise pädevaid asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevatele asutustele sellest teatada ja anda neile võimalus esitada võimalikud märkused enne lõpliku otsuse tegemist.

5.   Niivõrd, kuivõrd lepingu sätete ning II lisas loetletud õigusaktide sätete sisu langeb kokku ELi aluslepingute kohaste õigusnormide ja kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni asjakohastele otsustele.

Artikkel 23

Ühiskomitee

1.   Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee, kes vastutab lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks esitab komitee soovitusi ja võtab lepinguga ettenähtud juhtudel vastu otsuseid.

2.   Ühiskomitee tegutseb ja teeb otsused konsensuse alusel. Ühiskomitee otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad.

3.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Ühiskomitee kokkukutsumist võivad taotleda mõlemad lepinguosalised.

5.   Lepinguosaline võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised teavet ja peavad kummagi lepinguosalise taotlusel nõu ühiskomitees.

7.   Artikli 3 alusel antud õiguste alusel kinnitab ühiskomitee oma otsusega hinnangu, mille Euroopa Liit on teinud selle kohta, kuidas Armeenia rakendab ja kohaldab ELi õigusakte, mis on esitatud I lisa punktis 1.

8.   Ühiskomitee uurib kooskõlas artikliga 6 küsimusi, mis on seotud investeeringutega lepinguosaliste lennuettevõtjatesse ja muudatustega nende tegelikus kontrollimises.

9.   Artikli 14 kohaselt jälgib ühiskomitee I lisas kirjeldatud üleminekuperioodil kasutamise järkjärgulise lõpetamise protsessi õhusõidukite puhul, mis on Armeenias registreeritud, mida kasutavad Armeenia regulatiivse kontrolli alla kuuluvad ettevõtjad ja millel ei ole II lisa B osas loetletud asjakohaste ELi õigusaktide kohaselt välja antud tüübisertifikaati, et tagada nende õhusõidukite kasutamise järkjärguline lõpetamine vastavalt I lisa punktis 7 kirjeldatud kokkulepitud kasutamise lõpetamisele.

10.   Ühiskomitee arendab ka koostööd, tegeledes eelkõige, kuid mitte üksnes järgmisega:

a)

vaatab läbi käesoleva lepingu kohaseid lennuteenuseid mõjutavad turutingimused;

b)

püüab leida tõhusat lahendust küsimustele, mis on seotud artiklis 9 kirjeldatud äritegevuse ja -võimalustega ning võivad muu hulgas takistada käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste turulepääsule ja nende sujuvat osutamist, tagades ausa konkurentsi, õigusnormide ühtlustamise ning õiguslike piirangute vähendamise lennuteenuste osutamisel;

c)

vahetab teavet, sealhulgas selliste muudatuste kohta asjaomase lepinguosalise õigusnormides ja tegevuspõhimõtetes, mis võivad mõjutada lennuteenuseid;

d)

kaalub võimalikke valdkondi, millega seoses võiks käesolevat lepingut täiustada, sealhulgas soovitusi selle muutmiseks või kolmandate riikide käesoleva lepinguga ühinemise tingimuste ja korra kohta;

e)

arutab investeerimise, omandiõiguse ja kontrolliga seotud üldisi küsimusi;

f)

edendab õiguskoostööd ja vastastikuseid kohustusi, et saavutada reeglite ja meetmete vastastikune tunnustamine ja lähendamine;

g)

soodustab vajaduse korral konsulteerimist lennutranspordiküsimustes, mida käsitletakse rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhetes kolmandate riikidega, sealhulgas ühise lähenemisviisi kasutuselevõtmise kaalumist;

h)

hõlbustab lepinguosaliste vahelist statistilise teabe vahetust käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste arengu jälgimiseks ning

i)

analüüsib käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalmõju ja leiab asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele.

11.   Kui ühiskomitee ei aruta küsimust kuue kuu jooksul alates selle edastamisest, võivad lepinguosalised võtta artikli 25 alusel asjakohaseid kaitsemeetmeid.

12.   Käesoleva lepinguga ei välistata väljaspool ühiskomiteed toimuvat lepinguosaliste pädevate asutuste koostööd ega arutelusid, eelkõige lennundusjulgestuse, lennundusohutuse, keskkonnakaitse, lennuliikluse juhtimise, lennundustaristu, konkurentsi ja tarbijakaitse valdkonnas. Lepinguosalised teatavad ühiskomiteele sellise koostöö ja selliste arutelude tulemused, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu rakendamist.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine ja vahekohus

1.   Vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega, välja arvatud artikli 8 kohaldamisalasse kuuluvad küsimused, mis ei kuulu lahendamisele ühiskomitee koosolekul, võib lepinguosalise taotlusel edastada otsustamiseks vahekohtule vastavalt käesolevas artiklis sätestatud menetlustele.

2.   Vahekohtusse pöördumise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepinguga; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

3.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on vahekohus kolmest vahekohtunikust koosnev kohus, mis moodustatakse järgmiselt:

a)

20 päeva jooksul pärast vahekohtutaotluse saamist nimetab iga lepinguosaline vahekohtuniku. 30 päeva jooksul pärast mõlema vahekohtuniku nimetamist määravad nad kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku, kellest saab vahekohtu eesistuja;

b)

kui ükskõik kumb lepinguosalistest ei suuda vahekohtunikku nimetada või kui kolmandat vahekohtunikku ei määrata vastavalt punktile a, võib ükskõik kumb lepinguosaline paluda ICAO nõukogu presidendil 30 päeva jooksul palve saamisest määrata vajalik vahekohtunik või vahekohtunikud. Kui ICAO nõukogu president on Armeenia või ELi liikmesriigi kodanik, määrab vahekohtuniku ICAO nõukogu kõige vanem asepresident, keda ei saa eespool nimetatud põhjusel diskvalifitseerida.

4.   Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on päev, mil viimane kolmest vahekohtunikust nõustub oma ametisse nimetamisega vastavalt ühiskomitee kindlaksmääratud korrale.

5.   Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast selle moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

6.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus paluda teisel lepinguosalisel rakendada vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.

7.   Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi, põhjendab viivitust ja nimetab kuupäeva, mil vahekohus plaanib vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

8.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

9.   Kiireloomulisel juhul teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma vahearuanne 45 päeva ja igal juhul hiljemalt 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

10.   Vahekohus teatab oma lõppotsuse lepinguosalistele hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi, põhjendab viivitust ja nimetab kuupäeva, mil vahekohus plaanib otsuse esitada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

11.   Kiireloomulisel juhul teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma otsus 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi, põhjendab viivitust ja nimetab kuupäeva, mil vahekohus plaanib otsuse esitada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

12.   Lepinguosalised võivad esitada taotlusi lõppotsuse selgitamiseks kümne päeva jooksul otsuse avaldamisest. Selgitused esitatakse 15 päeva jooksul taotluse saamisest.

13.   Kui vahekohus leiab, et käesolevat lepingut on rikutud ja vastutav lepinguosaline ei täida kohtu lõppotsust või ei jõua teise lepinguosalisega mõlemat poolt rahuldava lahenduseni 40 päeva jooksul alates vahekohtu lõppotsuse teatavaks tegemisest, võib teine lepinguosaline peatada käesolevast lepingust tulenevate võrreldavate eeliste kohaldamise või peatada osaliselt või vajaduse korral täielikult käesoleva lepingu kohaldamise seni, kuni vastutav lepinguosaline on kohtu lõppotsuse täitnud või kuni lepinguosalised on jõudnud vastastikusel kokkuleppel mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

Artikkel 25

Kaitsemeetmed

1.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, võib ta võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmeid võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

2.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

3.   Lepinguosalised alustavad kohe ühiskomitees konsulteerimist, et jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

4.   Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 punkti c ja artikli 5 lõike 1 punkti c kohaldamist, ei või asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teavitamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud konsulteerimismenetlus on lõppenud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

5.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

6.   Kõik käesoleva artikli tingimustel võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on täitnud käesoleva lepingu sätted.

Artikkel 26

Seos teiste lepingutega

1.   Artikli 30 kohase ajutise kohaldamise ajal peatatakse Armeenia ja ELi liikmesriikide vahelised olemasolevad kahepoolsed kokkulepped ja korrad, mis kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise ajal, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ulatuses.

2.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 3 kohaldamist ning eeldusel, et Euroopa Liidu lennuettevõtjate vahel ei esine diskrimineerimist riikkondsuse alusel:

a)

jäävad kehtima olemasolevad õigused ning soodussätted ja -tingimused, mis on seotud omandilise kuuluvuse, liiklusõiguste, veomahu, sageduse, õhusõiduki liigi või muutmisega, koodijagamisega ning Armeenia ja ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete kokkulepetega ja sellise korraga seotud tasudega, mis kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise ajal ja mida käesolev leping ei hõlma või mis on asjaomaste lennuettevõtjate vabaduste poolest käesoleva lepingu tingimustest soodsamad või paindlikumad;

b)

lahendatakse lepinguosaliste vaheline vaidlus küsimuses, kas Armeenia ja ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete kokkulepete või korra sätted või tingimused on soodsamad või paindlikumad, artikli 24 kohase vaidluste lahendamise menetluse raames. Artikli 24 kohase vaidluste lahendamise menetluse raames lahendatakse ka vaidlused vastuoluliste sätete või tingimuste vaheliste seoste üle.

3.   Artikli 30 ja käesoleva artikli lõike 2 kohasel jõustumisel muutub käesolev leping selle allkirjastamise ajal kehtivate Armeenia ja ELi liikmesriikide vaheliste olemasolevate kahepoolsete kokkulepete ja kordade suhtes ülimuslikuks.

4.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks ICAO või muu rahvusvahelise organisatsiooni otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad aegsasti kooskõlas artikliga 23 ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks selliste arengute arvessevõtmiseks muuta.

Artikkel 27

Muudatused

1.   Lepinguosalised võivad kokku leppida kõikides käesolevasse lepingusse tehtavates muudatustes artikli 23 kohaselt toimunud konsultatsioonide tulemusena. Muudatused jõustuvad vastavalt artiklis 30 sätestatud tingimustele.

2.   Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu sätted läbi vaadata, teatab ta oma otsusest ühiskomiteele.

3.   Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga konsensuse alusel otsustada lepingu lisasid muuta.

4.   Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele ühepoolselt vastu uusi või muuta kehtivaid lennutranspordialaseid või II lisas nimetatud valdkondadega seotud õigusakte.

5.   Kui üks lepinguosaline kaalub uute õigusaktide vastuvõtmist või II lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide muutmist, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja vastavalt võimalusele teist lepinguosalist. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitees toimuda eelnev arvamustevahetus.

6.   Lepinguosalised teavitavad üksteist korrapäraselt ja niipea, kui see on asjakohane, vastuvõetud uuest õigusaktist või II lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide või lennutransporti puudutavaid valdkondi käsitlevate õigusaktide muutmisest. Kummagi lepinguosalise taotlusel vahetab ühiskomitee 60 päeva jooksul pärast taotluse saamist seisukohti kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju üle käesoleva lepingu nõuetekohasele toimimisele.

7.   Pärast lõikes 6 osutatud seisukohtade vahetamist teeb ühiskomitee järgmist:

a)

võtab vastu otsuse II lisa läbivaatamiseks, et lisada sinna asjaomased uued õigusnormid või asjaomastes õigusaktides tehtud muudatused, vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet arvesse võttes;

b)

võtab vastu otsuse selle kohta, et asjaomast uut õigusakti või muudatust tuleb käsitada käesoleva lepinguga kooskõlas olevana, või

c)

soovitab muid mõistliku aja jooksul võetavaid meetmeid lepingu nõuetekohase toimimise tagamiseks.

Artikkel 28

Lõpetamine

Lepinguosaline võib mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu teatada kirjalikult teisele lepinguosalisele oma otsusest käesolev leping lõpetada. See teade saadetakse samal ajal ka ICAO-le ja ÜRO sekretariaadile.

Leping kaotab kehtivuse keskööl Greenwichi aja järgi selle Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennuhooaja lõpus, mis kestis üks aasta pärast kirjaliku lõpetamisteate saamist, kui enne selle perioodi lõppu ei ole lepinguosaliste kokkuleppel lõpetamisteadet tagasi võetud.

Artikkel 29

Registreerimine

Käesolev leping ja kõik selle muudatused registreeritakse ICAO nõukogus kooskõlas konventsiooni artikliga 83 ja ÜRO sekretariaadis kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102 pärast nende jõustumist.

Artikkel 30

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1.   Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu ratifitseerima või heaks kiitma oma kehtiva korra kohaselt. Ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale, kes teavitab sellest teist lepinguosalist.

2.   Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

3.   Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et viimane ratifitseerimis- või kinnitamiskiri on hoiule antud.

4.   Olenemata lõikest 3 lepivad lepinguosalised kokku, et nad kohaldavad lepingut vastavalt lõikele 5 ajutiselt kooskõlas mõlema lepinguosalise asjakohaste riigisiseste menetluste ja õigusaktidega.

5.   Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates teise kuu esimesest päevast pärast seda, kui hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et hoiule on antud järgmised dokumendid:

a)

Euroopa Liidu teade liidu ja selle liikmesriikide asjakohaste ja vajalike menetluste lõpetamisest ning

b)

Armeenia poolt hoiule antud ratifitseerimis- või kinnitamiskiri, millele on osutatud lõikes 1.

Artikkel 31

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, tšehhi, taani, hollandi, horvaadi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, iiri, itaalia, läti, leedu, malta, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, hispaania, rootsi ja armeenia keeles, kusjuures kõik keeleversioonid on võrdselt autentsed.

Kui keeleversioonide vahel esineb lahknevusi, otsustab ühiskomitee, millises keeles teksti kasutatakse.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на петнадесети ноември две хиляди двадесет и първа година.

Hecho en Bruselas, el quince de noviembre de dos mil veintiuno.

V Bruselu dne patnáctého listopadu dva tisíce dvacet jedna.

Udfærdiget i Bruxelles den femtende november to tusind og enogtyve.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten November zweitausendeinundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne esimese aasta novembrikuu viieteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα πέντε Νοεμβρίου δύο χιλιάδες είκοσι ένα.

Done at Brussels on the fifteenth day of November in the year two thousand and twenty one.

Fait à Bruxelles, le quinze novembre deux mille vingt et un.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an cúigiú lá déag de mhí na Samhna sa bhliain dhá mhíle fiche agus a haon.

Sastavljeno u Bruxellesu petnaestog studenoga godine dvije tisuće dvadeset prve.

Fatto a Bruxelles, addì quindici novembre duemilaventuno.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit pirmā gada piecpadsmitajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt pirmų metų lapkričio penkioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonegyedik év november havának tizenötödik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħmistax-il jum ta’ Novembru fis-sena elfejn u wieħed u għoxrin.

Gedaan te Brussel, vijftien november tweeduizend eenentwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia piętnastego listopada roku dwa tysiące dwudziestego pierwszego.

Feito em Bruxelas, em quinze de novembro de dois mil e vinte e um.

Întocmit la Bruxelles la cincisprezece noiembrie două mii douăzeci și unu.

V Bruseli pätnásteho novembra dvetisícdvadsaťjeden.

V Bruslju, dne petnajstega novembra leta dva tisoč enaindvajset.

Tehty Brysselissä viidentenätoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäyksi.

Som skedde i Bryssel den femtonde november år tjugohundratjugoett.

Կատարված՝ Բրյուսելում երկու հազար քսանմեկ թվականի նոյեմբերի տասնհինգին:

Image 1

Image 2

Image 3

Image 4

Image 5

Image 6

Image 7

Image 8

 


(1)  Käesolevas artiklis esitatud viidet punktidele tuleb mõista viitena rahvusvaheliselt tunnustatud lennujaamadele.

(2)  Vt nõukogu 16. juuni 2003. aasta järeldused koos komisjoni 12. mai 2004. aasta teatisega Euroopa naabruspoliitika kohta, mille nõukogu kinnitas oma 14. juuni 2004. aasta järeldustes.

(3)  Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni (1) vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3) (1Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta).

(4)  Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon.


I LISA

ÜLEMINEKUSÄTTED

1.   

II lisas loetletud lennutranspordialaste nõuete ja standardite, välja arvatud II lisa C osas loetletud lennundusjulgestusalaste õigusaktide sätete täitmist Armeenia poolt hinnatakse Euroopa Liidu vastutusala piires ning hindamine kinnitatakse ühiskomitee otsusega. Hindamine viiakse läbi hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

2.   

Olenemata artikli 3 sätetest ei hõlma lepingu kohased kokkulepitud õigused ja kindlaksmääratud lennuliinid kuni käesoleva lepingu I lisa punktis 1 osutatud otsuse vastuvõtmiseni lepinguosaliste lennuettevõtjate õigust kasutada muid kui Armeenia ja ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete lepingutega antud viienda vabaduse liiklusõigusi, sealhulgas Armeenia lennuettevõtjate õigust kasutada kõnealuseid õigusi Euroopa Liidu territooriumil asuvate punktide vahel.

Kui võetakse vastu punktis 1 osutatud otsus, on lepinguosaliste lennuettevõtjatel õigus kasutada viienda vabaduse liiklusõigusi, sealhulgas ka Armeenia lennuettevõtjate õigust kasutada kõnealuseid õigusi Euroopa Liidu territooriumil asuvate punktide vahel vastavalt artiklile 3.

3.   

II lisa C osas loetletud lennundusjulgestusalaste õigusaktide nõuete ja standardite täitmist Armeenia poolt hinnatakse Euroopa Liidu vastutusala piires ning hindamine kinnitatakse ühiskomitee otsusega. Kõnealune hindamine tuleb teha hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest. Vahepeal rakendab Armeenia Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumenti nr 30.

4.   

Punktis 3 osutatud otsuse vastuvõtmisel tehakse II lisa C osas loetletud lennundusjulgestusalaste õigusaktide salastatud sätted Armeenia pädevatele asutustele kättesaadavaks vastavalt tundliku julgeolekuteabe, sealhulgas ELi salastatud teabe vahetamise lepingule.

5.   

Seoses Armeenia järkjärgulise üleminekuga II lisas täpsustatud Euroopa Liidu lennutranspordialaste õigusaktide täielikule kohaldamisele võidakse teha korrapäraseid hindamisi. Kõnealuseid hindamisi teeb Euroopa Komisjon koostöös Armeeniaga.

6.   

Armeenia kohaldab alates punktis 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast lennutegevuslubade väljastamisel reegleid, mis on sisuliselt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduse lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) II peatükis sätestatud reeglitega. Artikli 4 lõike 3 sätteid, milles käsitletakse Armeenia pädevate asutuste poolt kindlaksmääratud sobivuse või riikkondsuse vastastikust tunnustamist, kohaldatakse Euroopa Liidu pädevate asutuste poolt pärast ühiskomitee kinnituse saamist selle kohta, et Armeenia kohaldab täielikult kõnealuseid lennutegevuslubade väljastamise reegleid.

7.   

Ilma et see piiraks ühiskomitee otsuse või artikli 25 kohaldamist, võib Armeenia registris registreeritud ja Armeenia regulatiivse kontrolli alla kuuluvate selliste õhusõidukite lennukõlblikkust, millel ei ole II lisa B osas loetletud asjakohaste ELi õigusaktide kohaselt Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) väljastatud tüübisertifikaati, hallata Armeenia pädevate asutuste vastutusel kooskõlas Armeenias kohaldatavate riigisiseste ohutusnõuetega kuni 1. jaanuarini 2023, tingimusel et õhusõiduk vastab konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Nende õhusõidukite suhtes ei kehti käesolevast lepingust tulenevad õigused ja need õhusõidukid ei teosta lende Euroopa Liitu suunduvatel, sealt alguse saavatel või seal kulgevatel marsruutidel.


II LISA

(Ajakohastatakse korrapäraselt)

TSIVIILLENNUNDUSREEGLID

Järgmiste õigusaktide kohaldatavate sätete nõudeid ja standardeid täidetakse kooskõlas käesoleva lepinguga, kui käesolevas lisas või I lisas ei ole sätestatud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti kohandused sätestatud käesolevas lisas iga õigusakti järel.

A.   TURULEPÄÄS JA SEONDUVAD KÜSIMUSED

Määrus (EÜ) nr 1008/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.

Kohaldatavad sätted: artikkel 2, artikli 23 lõige 1, artikkel 24 ja I lisa ning II peatükk kooskõlas käesoleva lepingu I lisa punktiga 6.

Määrus (EÜ) nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele, muudetud järgmise õigusaktiga:

komisjoni 6. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 285/2010;

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–8.

Direktiiv 2009/12/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11.

Direktiiv 96/67/EÜ

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–9 ja 11–21 ning lisa; artikli 20 lõike 2 kohaldamisel asendatakse mõiste „komisjon“ mõistega „ühiskomitee“.

Määrus (EÜ) nr 80/2009

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11 ja lisad.

B.   LENNUNDUSOHUTUS

Tsiviillennundusohutus ja Euroopa Lennundusohutusameti alusmäärus

Määrus (EÜ) nr 216/2008

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni 30. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 690/2009;

määrus (EÜ) nr 1108/2009

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–3 (ainult esimene lõik) ja lisa;

komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 6/2013;

komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/4;

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–68, välja arvatud artikkel 65, artikli 69 lõike 1 teine lõik, artikli 69 lõige 4 ja I–VI lisa.

Määrus (EL) nr 319/2014

Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–17 ja lisa.

Rakendusmäärus (EL) nr 646/2012

Komisjoni 16. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 646/2012, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–25

Määrus (EÜ) nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 104/2004, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–7, lisa.

Lennutegevus

Määrus (EL) nr 965/2012

Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni 14. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 800/2013;

komisjoni 27. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 71/2014;

komisjoni 29. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 83/2014;

komisjoni 7. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 379/2014;

komisjoni 29. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/140;

komisjoni 31. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1329;

komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640;

komisjoni 11. detsembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2338;

komisjoni 22. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1199;

komisjoni 1. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/363;

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–9a, I–VIII lisa.

Õhusõiduki meeskond

Määrus (EL) nr 1178/2011

Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni 30. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 290/2012;

komisjoni 27. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 70/2014;

komisjoni 13. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 245/2014;

komisjoni 17. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/445;

komisjoni 6. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/539;

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–11, I–IV lisa.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Määrus (EL) nr 996/2010

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ, muudetud järgmise õigusaktiga:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–23, välja arvatud artikli 7 lõige 4 ja artikkel 19 (kehtetuks tunnistatud määrusega (EL) nr 376/2014).

Otsus 2012/780/EL

Komisjoni 5. detsembri 2012. aasta otsus 2012/780/EL, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ) artikli 18 lõikega 5 loodud Euroopa lennuohutusalaste soovituste kesksele andmekogule ja nendele soovitustele antud vastustele juurdepääsu õigusi.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–5.

Esmane lennukõlblikkus

Määrus (EL) nr 748/2012

Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 7/2013;

komisjoni 27. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 69/2014;

komisjoni 30. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1039;

komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/5;

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10, I lisa.

Jätkuv lennukõlblikkus

Määrus (EL) nr 1321/2014

Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, muudetud järgmiste õigusaktidega:

komisjoni 3. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1088;

komisjoni 16. septembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1536;

komisjoni 27. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/334.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–6, I–IV lisa.

Täiendavad lennukõlblikkustingimused

Määrus (EL) 2015/640

Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–5 ja lisad.

Lennuväljad

Määrus (EL) nr 139/2014

Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10, I–IV lisa.

Kolmandate riikide käitajad

Määrus (EL) nr 452/2014

Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–4 ning 1. ja 2. lisa.

Lennuliikluse korraldamine / aeronavigatsiooniteenused

Määrus (EL) 2015/340

Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10, I–IV lisa.

Rakendusmäärus (EL) 2017/373

Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011.

Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10 ja lisad.

Intsidentidest teatamine

Määrus (EL) nr 376/2014