(1)

Et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ja tõhusaim panus liidu poliitikaeesmärkide täitmisse, loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mis näeb ette era- ja/või avaliku sektori partneritega sõlmitavate Euroopa partnerluste poliitika- ja õigusraamistiku. Euroopa partnerlused on programmi „Euroopa horisont“ poliitilise lähenemisviisi põhielement. Nende eesmärk on jõuda tulemusteni vastavalt programmi „Euroopa horisont“ raames seatud liidu kohustustele ja prioriteetidele ning tagada liidule, selle kodanikele ja keskkonnale selge mõju, mida saab tõhusamalt saavutada partnerluses, läbi strateegilise visiooni, mida jagavad ja järgivad partnerid, mitte liit üksinda.

(2)

Eelkõige peaksid programmi „Euroopa horisont“ II samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ (edaspidi „II sammas“) alla kuuluvad Euroopa partnerlused täitma olulist rolli strateegiliste eesmärkide saavutamisel, milleks on kiirendada Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (4) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) kohaste liidu kohustuste täitmist ning liikumist rohelisele ja digitaalsele Euroopale ülemineku suunas, aidates samal ajal kaasa sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastupanuvõimelisele taastumisele. Euroopa partnerlused on keskse tähtsusega keerukate piiriüleste, integreeritud lähenemisviisi nõudvate probleemide lahendamisel. Need võimaldavad tegeleda ümberkujundamise, süsteemi ja turu tõrgetega, tuues kokku paljud väärtusahelate, teadus- ja innovatsioonivaldkonna ning tööstuslike ökosüsteemide osalised, et töötada välja ühine visioon ja muuta see konkreetseteks tegevuskavadeks ja tegevuste koordineeritud rakendamiseks. Lisaks võimaldavad need koondada jõupingutused ja vahendid ühistele prioriteetidele, lahendamaks eesseisvaid keerukaid probleeme, et ühiskonnale kasu tuua.

(3)

Prioriteetidele vastavate tulemuste ja mõju saavutamiseks tuleks Euroopa partnerlusi arendada, kaasates ulatuslikult asjaomaseid sidusrühmi kogu Euroopas, sealhulgas tööstust, kõrgharidusasutusi, teadusasutusi, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavaid või ellu viivaid sihtasutusi. Euroopa partnerlused peaksid olema ka üks meetmetest, millega tugevdada koostööd ja sünergiat era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ning piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja ettevõtjatele.

(4)

Tuleks luua Euroopa metroloogiapartnerlus. Sellise partnerluse eesmärk on olla tulemuslikum vahend kui tavapärased projektikonkursid või kaasrahastatud partnerlus tööprogrammides, mis on koostatud II samba kõigi seonduvate komponentide all.

(5)

Euroopa Metroloogiapartnerlus (edaspidi „metroloogiapartnerlus“) peaks täitma oma ülesannet ja eesmärke selgel, lihtsal ja paindlikul viisil, et suurendada oma atraktiivsust tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) ning muude asjaomaste sidusrühmade jaoks.

(6)

Metroloogiapartnerlusega tuleks edendada ja tunnustada teaduslikku tipptaset ning toetada liidus loodud teadus- ja innovatsioonitulemuste kasutuselevõttu ja süstemaatilist kasutamist, sealhulgas tagades, et selle tegevuste rakendamisel võetakse arvesse tipptasemel teadus- ja alusuuringute tulemusi. Samuti tuleks metroloogiapartnerlusega püüda tagada, et tööstus ja novaatorid ning lõppeesmärgina ka ühiskond võtaksid partnerluse tegevuste tulemusi arvesse ja rakendaksid neid.

(7)

Teadusliku tipptaseme tagamiseks ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 13 peaks metroloogipartnerlus edendama akadeemilist vabadust kõikides osalevates riikides, eelkõige teadusuuringute tegemise vabadust, ning edendama kõrgeimal tasemel teaduslikku usaldusväärsust.

(8)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 eesmärkidega peaks igal liikmesriigil ja igal programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud kolmandal riigil olema õigus metroloogiapartnerluses osaleda. Selleks et tagada vastastikune täiendavus Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja teiste naaberriikidega, peaks muudel kolmandatel riikidel olema võimalik osaleda metroloogiapartnerluses tingimusel, et liiduga sõlmitakse asjakohane rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping ning osalevad riigid sellega nõustuvad.

(9)

Programmiga „Euroopa horisont“ võetakse kasutusele strateegilisem, sidusam ja mõjupõhisem lähenemisviis Euroopa partnerlustele, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (5) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamisest õpitule. Määrus (EL) 2021/695 näeb ette võimaluse tõhusamalt kasutada institutsioonilisi Euroopa partnerlusi, eelkõige keskendudes selgetele eesmärkidele, tulemustele ja mõjule, mida on võimalik saavutada 2030. aastaks, ning tagades selge panuse seonduvatesse liidu poliitilistesse prioriteetidesse ja poliitikasse. Tihe koostöö, vastastikune täiendavus ja sünergia muude asjakohaste programmide ja algatustega liidu, riikide ja piirkondade tasandil, sealhulgas Euroopa Teadusnõukogu ja Euroopa Innovatsiooninõukoguga ning eelkõige teiste Euroopa partnerlustega, on võtmetähtsusega innovatsioonikonveieri ja teadusuuringute soodustamisel muudes valdkondades, et saavutada suurem mõju ja tagada tulemuste kasutamine kõigis asjakohastes valdkondades, kus tehnoloogiline areng on seotud metroloogiaga, nagu digiteerimine, tehisintellekt, energeetika, nutitervishoid, kliima, autonoomne liiklus ja ringmajandus.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 555/2014/EL (6) osales liit rahaliselt programmi „Horisont 2020“ kestuse ajal Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR) võrdselt EMPIRis osalevate riikidega, ületamata 300 000 000 eurot. EMPIRi vahehindamine 2017. aasta juulis andis aluse ettepanekule uue algatuse kohta.

(11)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks metroloogiapartnerluses peaksid olema osalevate riikide võetud ametlikud kohustused rahaliselt toetada metroloogiapartnerluse rakendamist ning kõnealuste kohustuste täitmine. Osalevate riikide osalused peaksid hõlmama panustamist metroloogiapartnerluse rakendamisega seotud halduskulude katmisse, ülemmääraga 5 % selle eelarvest. Osalevad riigid peaksid võtma kohustuse suurendada vajaduse korral oma osalust metroloogiapartnerluses täiendavate rahastamisvõimaluste loomisega selleks, et oleks tagatud nende suutlikkus rahastada metroloogiapartnerluse tegevustes osalevaid riiklikke asutusi, riiklikke metroloogiainstituute ja määratud instituute. Metroloogiapartnerluse ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning asjaomaste eelarve kaudse täitmise normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (7).

(12)

Metroloogiapartnerlust, mis on kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega (sh Euroopa roheline kokkulepe, inimeste hüvanguks toimiv majandus ja digiajastule vastav Euroopa), tuleks rakendada kümne aasta jooksul, 2021.–2031. aastani. Metroloogiapartnerlus peaks hõlmama uusi tegevusi võrreldes EMPIRiga; eelkõige peaks see arendama Euroopa metroloogiavõrgustikke, mis tuleks luua avatud ja läbipaistval viisil, et reageerida pakilistele ühiskondlikele ja keskkonnaalastele probleemidele ja kujunemisjärgus tehnoloogiate ja innovatsiooni metroloogiavajadustele. Nende võrgustikega saavutatav metroloogiaalane suutlikkus peaks olema samaväärne ja võrreldav teiste maailma juhtivate metroloogiasüsteemidega, näidates maailma tipptaset. Programmi „Euroopa horisont“ rakendamise ajal tuleks käivitada metroloogiapartnerluse raames projektikonkursid, mis peaksid olema avatud, läbipaistvad ja konkurentsivõimelised. Metroloogiapartnerlus peaks edendama ka talentide ringlust ja oskuste arendamist, sealhulgas ümberõppe ja oskuste omandamise võimaluste kaudu.

(13)

Metroloogiapartnerluse tegevused peaksid olema läbi viidud kooskõlas raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega ning määruse (EL) 2021/695 artiklis 10 ja III lisas sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, toetades muu hulgas innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu Euroopa tööstuses, eelkõige VKEde seas, ning lõppeesmärgina ühiskonnas.

(14)

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ kestuse ajaks tuleks liidu rahalisele osalusele metroloogiapartnerluses kehtestada ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu rahaline osalus olema maksimaalselt võrdne osalevate riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ning tagada osalevate riikide programmide parem integratsioon.

(15)

Metroloogiapartnerlust tuleks rahastada liidu programmidest mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel, nagu on sätestatud nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 (8). Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 2 punktiga c peaks metroloogiapartnerlus järgima selget elutsüklipõhist lähenemisviisi. Liidu finantshuvide piisavaks kaitsmiseks tuleks metroloogiapartnerlus luua ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2031, et võimaldada sellel täita oma toetuste rakendamisega seotud kohustusi seni, kuni viimased algatatud kaudsed meetmed on lõpetatud.

(16)

Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikliga 3 on programmi „Euroopa horisont“ üldeesmärk saavutada liidu investeeringutega teadusuuringutesse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet kõigis liikmesriikides (sealhulgas tööstuses), viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa liidu eesmärkide ja poliitikate elluviimisele, tulla toime üleilmsete probleemidega, sealhulgas saavutada kestliku arengu eesmärgid, järgides ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kestliku arengu tegevuskava 2030 põhimõtteid, ja kooskõla Pariisi kokkuleppega ning tugevdada Euroopa Teadusruumi.

(17)

Osalevad riigid on kokku leppinud varasemate algatuste – Euroopa metroloogia teadusprogrammi (edaspidi „EMRP“) ja EMPIRi – rakendusstruktuuris. Aastal 2007 loodi selle struktuurina EURAMET e.V. (edaspidi „EURAMET“), mis on Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon ja Saksamaa õiguse alusel tegutsev mittetulundusühing. EURAMETil on ka metroloogia laiema Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ühtlustamisega seotud ülesandeid ja kohustusi. EURAMETi liikmeks võivad olla kõik Euroopa riiklikud metroloogiainstituudid liikmetena ja Euroopa määratud instituudid assotsieerunud liikmetena. Kuulumine EURAMETi ei sõltu riiklike metroloogia teadusprogrammide olemasolust. Arvestades, et EMPIRi vahehindamise aruande kohaselt on EURAMETi juhtimisstruktuur osutunud tõhusaks ja taganud EMRP ja EMPIRi rakendamise kõrge kvaliteedi, tuleks EURAMETi kasutada ka metroloogiapartnerluse rakendamiseks. Seega peaks EURAMET haldama liidu rahalist osalust.

(18)

Rahalisi osalusi metroloogiapartnerluses peaks EURAMET haldama keskselt kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõikega 1. See ei tohiks piirata osalevate riikide võimalust pakkuda määratud riiklikele metroloogiainstituutidele metroloogiapartnerluse komitee kaudu ja koordineeritud lähenemisviisi kohaselt rahalist osalust otse.

(19)

Metroloogiapartnerluse eesmärk peaks olema tulemuslikult edendada kõikide jaoks võrdseid võimalusi ning eelkõige tagada võimalikult suures ulatuses sooline tasakaal metroloogiapartnerluse asjaomastes organites ning hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes nõuandeorganites.

(20)

Määruse (EL) 2021/695 artikli 49 lõike 4 ning komisjoni eksperdirühma asjaomaste eeskirjade kohaselt peaks komisjon valima metroloogiapartnerluse juhtrühma liikmed, võttes eelkõige nõuetekohaselt arvesse huvide konflikti asjakohast ilmnemist.

(21)

Metroloogiapartnerluse eesmärkide saavutamiseks peaks EURAMET andma rahalist toetust peamiselt EURAMETi tasandil valitud meetmetes osalejatele eraldatavate toetustena. Need meetmed tuleks valida EURAMETi vastutusel korraldatavate avatud, läbipaistvate ja konkurentsipõhiste projektikonkursside kaudu. Metroloogiapartnerluse raames tuleks anda endast parim, et suurendada projektikonkursside nähtavust, avaldades need programmi „Euroopa horisont“ portaalis osalejatele õigeaegselt ning edendades ja reklaamides projektikonkursse laialdaselt, et suurendada uustulnukate osalemist. See paremusjärjestus peaks olema siduv projektide valimisel ning liidu rahalisest osalusest ja osalevate riikide osalustest teadusprojektides ja seotud tegevustes rahaliste vahendite jaotamisel. Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 28 lõikega 3 ja programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammiga peaks olema võimalik iga-aastasesse tööprogrammi lisada võrdväärsete ettepanekute käsitlemise normide hulka VKEde kaasamist ning soolist kuuluvust ja geograafilist mitmekesisust käsitlevad tingimused. Tegevuste eest, mida rahastatakse osalevate riikide osalustest Euroopa metroloogiavõrgustikes, peaks samuti vastutama EURAMET.

(22)

Metroloogiapartnerlusest rahastatavates kaudsetes meetmetes osalemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2021/695. Metroloogiapartnerluse konkreetsete tegevusvajaduste tõttu, eelkõige selleks, et ehitada üles tulevased Euroopa metroloogiavõrgustikud ja neid hallata ning hõlbustada osalevate riikide piisavat rahalist osalust, peaks aga rangelt vajalikel juhtudel ning võttes arvesse juhtrühma nõuandeid, kui neid on, olema võimalik näha ette, et kaudsetes meetmetes saavad taotluse esitamisest kuni projekti lõpetamiseni koordinaatori rollis olla ainult osalevate riikide riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid.

(23)

Osalevate riikide osalused tuleks tagada riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide poolse institutsioonilise rahastamise kaudu. Mitmekesised alustegevused peaksid kaasa aitama metroloogiapartnerluse eesmärkide saavutamisele ja need tuleks sätestada iga-aastastes töökavades ja seostada tegevuskuludega. Osalused peaksid katma muu hulgas kulud teenustele, mis pakuvad otseselt kalibreerimist, ja muudele teenustele seoses rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga. Osalevate riikide osalused peaks hõlmama ka rahalist osalust metroloogiapartnerluse halduskulude katmisesse.

(24)

Metroloogiapartnerluse avatuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse tagamiseks tuleks projektikonkursid avaldada ka kasutajasõbralikul viisil ühtses osalejaportaalis ning programmi „Euroopa horisont“ muude komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu. Selleks et kaasata sidusrühmi ja ühiskonda ning meelitada ligi uusi osalejaid paljudest teadus- ja tööstusvaldkonna sidusrühmadest, sealhulgas VKEdest, kõrgharidusasutustest, teadusasutustest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest, tuleks metroloogiapartnerluse raames ellu viia mitmesuguseid teavitustegevusi, sealhulgas tulemuste levitamine ja kasutamine, edendamise ja teadlikkuse suurendamise meetmed ning metroloogiapartnerluse edendamine väljaspool liitu.

(25)

Rahastamismudeli toimimist seoses liidu ja liiduvälise vahendite vastavuse põhimõttega tuleks metroloogiapartnerluse vahehindamise käigus uuesti hinnata, et tagada osalevate riikide rahaliste osaluste puhul vastavuse põhimõtte järgimine.

(26)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(27)

Liidu finantshuvide kaitseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või see peatada, kui metroloogiapartnerlust ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse üksnes osaliselt või viivitusega või kui osalev riik ei tasu rahalist osalust metroloogiapartnerluses või tasub oma rahalise osaluse üksnes osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja EURAMETi vahel sõlmitavas rahalist osalust käsitlevas lepingus.

(28)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi asjaosaliste halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite korraldamisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära. Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046.

(29)

EURAMET ja osalevad riigid peaksid komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja taotlusel esitama kogu teabe, mille komisjon peab metroloogiapartnerluse hindamisse lisama.

(30)

Komisjon peaks tegema hiljemalt 2025. aastal vahehindamise, hinnates eelkõige metroloogiapartnerluse kvaliteeti ja tõhusust ja seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, ning hiljemalt 2030. aastal lõpphindamise, ning avaldama nende hindamiste tulemused ja järeldused ning neid levitama. Määruse (EL) 2021/695 artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt peaks metroloogiapartnerlus järgima selget elutsüklipõhist lähenemisviisi, olema ajaliselt piiratud ja sisaldama tingimusi programmist „Euroopa horisont“ saadava rahastamise järkjärguliseks lõpetamiseks. Selleks tuleks hindamistes hinnata iga võimaliku uuendamise asjakohasust ja sidusust.

(31)

Käesoleva otsuse eesmärk on liidu osalemine metroloogiapartnerluses, et toetada selle üldeesmärke. Metroloogia nõuded on nii ulatuslikud ja keerukad, et vaja on investeeringuid, mis ületavad riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide teadusuuringute põhieelarveid. Uuringuteks ja kõrgetasemeliste metroloogialahenduste väljaarendamiseks vajalikud eriteadmised on jaotunud üle riigipiiride ning seega ei saa neid omandada riigisisesel tasandil. Kuna käesoleva otsuse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused Euroopa järjepidevasse lähenemisviisi, koondades riikide eraldi toimivad teadusprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi ühiseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeeringuid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(32)

Selleks et tagada asjaomastes poliitikavaldkondades toetuse andmise järjepidevus, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti,

(1)

Selleks et saavutada liidu rahastamise võimalikult suur mõju ja anda kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamisse, kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) (edaspidi „programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus“) poliitika- ja õigusraamistik Euroopa partnerluste loomiseks era- ja avaliku sektori partneritega. Euroopa partnerlused on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) poliitilise lähenemisviisi väga oluline element. Need luuakse selleks, et viia ellu liidu prioriteedid, mis kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, ja tagada selge mõju liidule ja seal elavatele inimestele, mida saab tõhusamalt saavutada partnerluses – rakendades partnerite ühist strateegilist visiooni – võrreldes olukorraga, kui liit tegutseks üksi.

(2)

Selliste strateegiliste eesmärkide saavutamisel nagu kiirem liikumine kestliku arengu eesmärkide saavutamise ning keskkonnahoidliku ja digitaalse Euroopa loomise poole on tähtis roll eeskätt programmi „Euroopa horisont“ samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames loodud Euroopa partnerlustel, mis peaksid ka aitama taastuda enneolematust COVID-19 pandeemiaga kaasa toodud kriisist. Euroopa partnerlused tegelevad keeruliste piiriüleste probleemidega, mille lahendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi. Need võimaldavad käsitleda käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangutes kirjeldatud ülemineku-, süsteemseid ja turutõrkeid, tuues kokku mitmesugused osalejad eri väärtusahelatest ja ökosüsteemidest, et teha tööd ühise visiooni kujundamiseks ning selle ülekandmiseks konkreetsetesse tegevuskavadesse ja tegevuse koordineeritud elluviimisse. Peale selle võimaldavad need koondada jõupingutusi ja vahendeid ühistele prioriteetidele, et lahendada keerukaid probleeme.

(3)

Et viia ellu prioriteete ja saavutada mõju, tuleks Euroopa partnerluste loomisse kaasata ulatuslikult asjaomaseid sidusrühmi kõikjalt Euroopast, sealhulgas tööstus, teadusasutused, kohalikul, piirkondlikul, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või sellega tegelevad sihtasutused. Partnerlused peaksid olema ka üks vahenditest, mille abil tugevdada koostööd era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogrammid ning piiriülesed investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, millega tuuakse vastastikust kasu inimestele ja ettevõtetele, tagades samal ajal, et liit suudab kaitsta oma huve strateegilistes valdkondades.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) loodud programmi „Horisont 2020“ vahehindamise käigus ilmnes, et aja jooksul on kasutusele võetud märkimisväärne hulk partnerlusvahendeid ja -algatusi – programmi raames kasutatakse seitset rakendamisviisi ja viiakse ellu peaaegu 120 partnerlusalgatust. Lisaks vahendite ja algatuste arvukusest tingitud keerukusele on leitud, et nende suutlikkus anda panus seonduva poliitika elluviimisse liidu ja riigi tasandil ei ole kokkuvõttes piisav, hoolimata sellest, et nad avaldavad oma eesmärkide poole liikumisel positiivset mõju, näiteks pikaajaliste tegevuskavade kehtestamise, muul juhul hajutatud osaliste vahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö struktureerimise ning lisainvesteeringute võimendamise kaudu. Seepärast tehti programmi „Euroopa horisont“ mõjuhinnangus kindlaks vajadus käsitleda ja otstarbekohastada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist, eelkõige partnerluste puhul, ning suunata partnerlused ümber suurema mõju saavutamisele ja liidu prioriteetide elluviimisele.

(5)

Selliste küsimustega tegelemiseks ja Euroopa investeeringute puhul seatud kaugemale vaatava eesmärgi saavutamiseks tuleks programmi „Euroopa horisont“ raames ette näha teadus- ja innovatsioonipartnerlusi käsitleva komisjoni poliitika märkimisväärne lihtsustamine ja reformimine. Et kajastada programmi „Euroopa horisont“ süsteemset olemust, mille eesmärk on aidata kaasa liiduülestele üleminekutele kestlikkusega seotud eesmärkide saavutamiseks, tuleks programmi „Euroopa horisont“ raames neid partnerlusi tulemuslikumalt kasutada, rakendades strateegilisemat, sidusamat ja mõjupõhisemat lähenemisviisi.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 (5) kehtestati üldine raamistik selle kindlaksmääramiseks, kas konkreetne majandustegevus liigitub kestlike investeeringute määratlemisel keskkonnasäästlikuks tegevuseks. Määrusega luuakse ühine alus, mida investorid, pangad, tööstus ja teadlased saavad kasutada investeerimisel projektidesse ja majandustegevusse, mis avaldavad märkimisväärset positiivset mõju kliimale ja keskkonnale ega kahjusta oluliselt kumbagi neist. See on alus keskkonnahoidlike investeeringute tegemiseks liidus.

(7)

Kui see on asjakohane, peaksid Euroopa partnerlused arvesse võtma määruse (EL) 2020/852 artiklis 3 osutatud tehnilisi sõelumiskriteeriume ja artikli 17 kohast olulise kahju ärahoidmise põhimõtet kui vahendeid, mille abil suurendada oma projektide valmidust ja väljavaateid keskkonnahoidlikuks rahastamiseks, mis on oluline Euroopa partnerluste pakutavate innovatiivsete tehnoloogiate ja lahenduste turul kasutuselevõtuks ja laiemaks kasutamiseks. Tehniliste sõelumiskriteeriumide keskmes on teaduslikud tõendid. Euroopa partnerluste raames elluviidav teadus- ja innovatsioonitegevus peaks mängima olulist rolli selle tagamisel, et ettevõtjad saavutavad või ületavad nimetatud määrusega kehtestatud standardid ja piirmäärad ning säilitavad tehniliste sõelumiskriteeriumide ajakohasuse ja kooskõla komisjoni 11. detsembri 2019 teatises esitatud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

(8)

Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse alusel peaks olema võimalik luua Euroopa partnerlusi kolmes eri vormis, nimelt kaasrahastatud, programmi- ja institutsionaliseeritud partnerlustena. Institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste – mis on ühisettevõtted era- ja avaliku sektori partnerite vahel – loomisega peaks kaasnema uus liidu õigusakt ja spetsiaalsete rakendusstruktuuride kehtestamine kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 187.

(9)

Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses on määratud kindlaks kaheksa prioriteetset valdkonda, kus võiks kavandada ELi toimimise lepingu artikli 185 või 187 kohaselt loodud institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusi. Nendes prioriteetsetes valdkondades on esitatud mitu selliste institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste loomise algatust, millest üheksa on hõlmatud käesoleva määrusega.

(10)

Ühisettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevust tuleks rahastada programmist „Euroopa horisont“, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklites 12 ja 13. Võimalikult suure mõju saavutamiseks peaksid ühisettevõtted arendama tihedat koostoimet programmi „Euroopa horisont“ muude algatustega ning liidu muude programmide ja rahastamisinstrumentidega, eelkõige nendega, mis toetavad innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu, haridust ja regionaalarengut, et suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendada tasakaalustamatust.

(11)

Euroopa partnerluste ja eelkõige institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul rakendatav uus poliitiline lähenemisviis eeldab partnerluste tegevust reguleeriva õigusraamistiku kehtestamist uudsel viisil. Ehkki ühisettevõtete loomine ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel programmi „Horisont 2020“ elluviimiseks on osutunud edukaks, tuleb nende rakendamist edendada. Seepärast on käesoleva määruse eesmärk suurendada rakendamise sidusust, tõhusust, avatust, tulemuslikkust ja mõjupõhisust, koostades programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse ja programmi „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemuste põhjal ühissätted, mida kohaldatakse kõigi ühisettevõtete suhtes ühetaoliselt. Selle eesmärk on hõlbustada Euroopa partnerluste vahelise koostöö ja koostoime loomist, kasutades sellega täielikult ära partnerluste omavahelisi seoseid organisatsioonilisel tasandil. Ühisettevõtted peaksid otsima võimalusi kaasata oma tööprogrammide koostamisel aruteludesse teiste Euroopa partnerluste esindajaid, tegema kindlaks valdkonnad, kus vastastikku täiendava või ühistegevusega saaks lahendada probleemid tõhusamalt ja tulemuslikumalt, vältima kattumist, kooskõlastama oma tegevuse ajakava ning tagama juurdepääsu tulemustele ja muudele asjakohastele teadmiste vahetamise vahenditele.

(12)

Pärast omavahelise koostoime väljaselgitamist peaksid ühisettevõtted määrama kindlaks selle osa eelarvest, mida tuleks kasutada vastastikku täiendava või ühistegevuse jaoks. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk suurendada tõhusust ja ühtlustada reegleid, intensiivistades tegevusalast koostööd ja uurides võimalusi saavutada mastaabisääst, sealhulgas näha ette tugiteenuste osutamine, et pakkuda ühisettevõtetele horisontaalset tuge. Tugiteenused peaksid lihtsustama suurema mõju saavutamist ja ühiste huvipunktide ühtlustamist, säilitades samal ajal teatava paindlikkuse, et vastata iga ühisettevõtte erivajadustele. Tugiteenuste struktuur tuleks luua ühisettevõtete poolt sõlmitavate teenustaseme kokkulepete kaudu. Tugiteenused peaksid hõlmama koordineerimist ja haldustoe pakkumist valdkondades, kus teenuste analüüs on osutunud tõhusaks ja kulutasuvaks, ning niipalju kui võimalik tuleks arvesse võtta iga eelarvevahendite käsutaja vastutust käsitleva nõude täitmist ja reeglite, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste ühtlustamist. Õiguslik ülesehitus tuleks kavandada nii, et vastata kõige paremini ühisettevõtete ühistele vajadustele, tagada ühisettevõtete tihe koostöö ja uurida igasugust võimalikku koostoimet Euroopa partnerluste seas ja sellest tulenevalt programmi „Euroopa horisont“ eri osade vahel ning ühisettevõtete hallatavate muude programmide vahel.

(13)

Käesolevale määrusele lisatud ühisettevõtteid käsitlevates mõjuhinnangutes on esitatud tõendid, mis õigustavad Euroopa partnerluste rakendamist kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määrusega üksnes siis, kui programmi „Euroopa horisont“ teiste osadega, sealhulgas muus vormis Euroopa partnerlusega, ei saavutataks eesmärke või vajalikku oodatavat mõju ning kui sellist rakendamist õigustab pikaajaline perspektiiv ja kõrge integratsioonitase.

(14)

Programmis „Euroopa horisont“ on võetud Euroopa partnerluste puhul kasutusele strateegilisem, sidusam ja mõjupõhisem lähenemisviis, tuginedes programmi „Horisont 2020“ vahehindamisel saadud kogemustele. Kooskõlas selle uue ambitsioonika lähenemisviisiga on käesoleva määruse eesmärk kasutada institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusi tõhusamalt, eeskätt keskendudes selgetele eesmärkidele, tulemustele ja mõjule, mida on võimalik saavutada 2030. aastaks, ning tagades selge panuse sellega seotud liidu prioriteetide ja poliitika elluviimisse. Suurema teadusliku, sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju saavutamisel ning tulemuste kasutuselevõtu tagamisel on väga oluline tihe koostöö ja koostoime muude asjaomaste algatustega liidu, riigi ja piirkonna tasandil, eelkõige teiste Euroopa partnerlustega. Sel eesmärgil võivad ühisettevõtted kohaldada programmi „Euroopa horisont“ käsitlevaid sätteid, mis võimaldavad eri liiki koostoimet, näiteks alternatiivset, kumulatiivset või kombineeritud rahastamist ning vahendite ümberpaigutamist. Üldise mõju hindamisel tuleks innovatiivsete lahenduste turul kasutuselevõtu kiirendamise hõlbustamiseks arvesse võtta ühisettevõtetest tulenevaid laiemaid investeeringuid, mis tehakse lisaks partnerite panusele ja mis aitavad saavutada partnerluste eesmärke.

(15)

Selleks et tagada sidus lähenemisviis ning saavutada Euroopa partnerluste teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik, ühiskondlik ja keskkonnalane mõju seoses programmi „Euroopa horisont“ eesmärkidega ja liidu prioriteetidega, tuleks käesolevas määruses kehtestada ühised üld- ja erieesmärgid, mille peaksid saavutama kõik ühisettevõtted. Kõik ühisettevõtted panustavad ühiselt nende eesmärkide saavutamisse, täites oma individuaalsed eesmärgid. Peale selle määratakse käesoleva määruse ühissätete osas kindlaks ühised tegevuseesmärgid, mis tulenevad nõukogu otsusega (EL) 2021/764 (6) loodud programmi „Euroopa horisont“ eriprogrammi (edaspidi „teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm “) jaoks kehtestatud eesmärkidest. Kõik ühisettevõtted peaksid täitma oma ülesandeid, et täita programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses Euroopa partnerluste jaoks kehtestatud põhimõtteid ja kriteeriume (artikkel 10 ja III lisa) ning pakkuda Euroopa lisaväärtust võrreldes projektikonkurssidega programmi „Euroopa horisont“ peamise tööprogrammi raames. Ühisettevõtete eesmärke ja ülesandeid täiendavad lisaeesmärgid ja -ülesanded, mis on iga ettevõtte puhul spetsiifilised. Võttes arvesse konkreetsete ühisettevõtete eripära ja poliitikakonteksti, peaks nende sekkumispõhimõtete programmiga „Euroopa horisont“ vastavusse viimine toetama ühisettevõtete edusammude koordineeritud hindamist, mis toimub osana programmi „Euroopa horisont“ seire- ja hindamistegevusest.

(16)

Käesolev määrus põhineb programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud põhimõtetel ja kriteeriumidel, mille hulka kuuluvad avatus ja läbipaistvus, suur võimendav mõju ja kõigi asjaosaliste pikaajalised kohustused. Üks käesoleva määruse eesmärke on tagada, et ühisettevõtted ja nende meetmed oleksid avatud mitmesugustele üksustele, sealhulgas uustulnukatele, keda jälgitakse samuti programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 6 lõike 5 kohase Euroopa partnerluste strateegilise koordineerimise protsessi raames. Nimetatud partnerlused peaksid olema avatud üksustele, kes soovivad töötada ühise eesmärgi nimel ja on selleks suutelised, need peaksid soodustama sidusrühmade ulatuslikku ja aktiivset osalemist partnerluste tegevustes, liikmeskonnas ja juhtimises ning kandma hoolt selle eest, et tulemused toovad kasu kõigile eurooplastele, eelkõige tulemuste laialdase levitamise ja kasutuselevõtueelsete meetmete võtmisega üle kogu liidu. Kolmandates riikides asuvate erasektorist pärit liikmete ja nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste puhul tuleks tagada julgeoleku ja avaliku korraga seotud liidu ja ühisettevõtte huvide kaitse. Selleks peaks komisjon saama nõuda erasektorist pärit liikmetelt asjakohaste meetmete võtmist. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda konfidentsiaalse teabega asjakohaselt ümberkäimine või teatavate üksuste puhul osalemise piiramine erasektorist pärit liikme konkreetse operatiivse tegevusega.

(17)

Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõike 5 sidusa kohaldamise tagamiseks peaksid ühisettevõtted tagama sidususe lähenemisviisiga, mis on võetud programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi alusel rahastatavate meetmete jaoks seoses nimetatud artikli kohaldamisega, ning liidu õigusaktide ja suunistega, mis on asjakohased selle kohaldamiseks asjaomase ühisettevõtte tööprogrammi samalaadsete teemade puhul.

(18)

Kui komisjon või liikmesriigid kaaluvad ühisettevõtte konkreetsete meetmete puhul osalemise piiramist vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõikele 5, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma jõuda igal üksikjuhul eraldi riikide esindajate rühmas enne tööprogrammi vastuvõtmist kokkulepitud seisukohale. Ametiasutuste nõukoguga ühisettevõtete puhul peaks nimetatud artikli kohaldamise kiitma heaks ametiasutuste nõukogu pärast komisjoni taotluse saamist ja enne tööprogrammi vastuvõtmist. Peale selle peaks tegevdirektor andma esimehe taotlusel korrapäraselt teavet programmi „Euroopa horisont“ komitee asjakohasele koosseisule, lisaks komisjoni kohustusele teavitada programmikomiteed programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 14 lõike 7 ja III lisa alusel, ning eelkõige enne ühisettevõtte tööprogrammi vastuvõtmist seoses programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõike 5 rakendamisega.

(19)

Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse III lisas nõutakse, et rahalised ja mitterahalised panused muudelt liikmetelt kui liit peaksid moodustama vähemalt 50 % ja võivad ulatuda kuni 75 %ni ühisettevõtte eelarveliste kulukohustuste kogusummast. Seevastu liidu panus, sealhulgas assotsieerunud riikide täiendavad vahendid, ei tohiks ületada 50 % iga ühisettevõtte eelarveliste kulukohustuste kogusummast. Sellest tulenevalt tuleks käesolevas määruses määrata muudelt liikmetelt kui liidult nõutav panus kindlaks samal või kõrgemal tasemel kui liidu panus. Liidul peaks olema võimalik oma panust vähendada, kui muud liikmed kui liit ei täida oma kohustusi.

(20)

Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 10 lõike 1 punktiga c peavad ühisettevõtted tegelema kõigi rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamisega, kasutades koordineerivat lähenemisviisi. Sellest tulenevalt peaks iga osalev riik sõlmima ühisettevõttega ühe või mitu halduskokkulepet, milles määratakse kindlaks kõnealuses osalevas riigis asuvatele taotlejatele toetuse maksmise ja selle kohta aruandmise koordineerimismehhanism. Selleks et tagada sidusus oma riiklike strateegiliste prioriteetidega, tuleks osalevatele riikidele anda vetoõigus nende riiklike rahaliste panuste kasutamise suhtes taotlejate puhul, kes asuvad nendes osalevates riikides. Toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks, lihtsustamise saavutamiseks ja tõhusama rakendamise tagamiseks peaks iga osalev riik püüdma sünkroniseerida oma maksegraafikut, aruandlust ja auditeid ühisettevõtte omadega ning lähendada oma kulude rahastamiskõlblikkust programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele. Osalevates riikides asuvad toetusesaajad, kes delegeerisid maksetegevuse ühisettevõttele, peaksid vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele allkirjastama ühisettevõttega ühe toetuslepingu.

(21)

Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud eesmärkidega tuleb institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste loomise ühe eeltingimusena tagada, et partnerid annavad panuse kogu ühisettevõtte kestuse jooksul. Sellega seoses peaksid erasektori partnerid andma märkimisväärse osa oma panusest mitterahalise panuse kujul ühisettevõtte tegevuskulude katteks. Ühisettevõtetel peaks olema võimalik määrata kindlaks meetmed, et hõlbustada sellist panustamist oma tööprogrammide raames, eelkõige vähendades rahastamismäärasid. Need meetmed peaksid põhinema ühisettevõtte konkreetsetel vajadustel ja vastavatel tegevustel. Igakülgselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik kehtestada lisatingimused, milles nõutakse ühisettevõtte liikme, tema koosseisu kuuluvate või temaga seotud üksuste osalemist tegevuses, kus ühisettevõtte tööstuspartneritel võib olla oluline roll, nagu turule lähemal asuvad ulatuslikud näidis- ja juhtprojektid, ja kus nad saavad madalamate rahastamismäärade kaudu rohkem panustada. Tegevdirektor peaks jälgima liikmete osalemise taset, et juhatus saaks võtta asjakohaseid meetmeid, tagades tasakaalu partnerite võetud kohustuste ja avatuse vahel. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib kapitalimahutust, mis on tehtud näiteks ulatuslike näidis- või juhtprojektide jaoks, käsitada rahastamiskõlbliku kuluna kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga.

(22)

Vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikele 3 peaks olema võimalik käsitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (7) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (8) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139 (9) loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKF) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (10) loodud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi osalevate liikmesriikide panustena ühisettevõtetesse, tingimusel et tagatakse kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (11) asjakohaste sätete ning fondispetsiifiliste määrustega. Peale selle peaks saama käsitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (12) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“) eraldisi ühisettevõtetes osalevate liikmesriikide panustena, tingimusel et tagatakse kooskõla rahastu sätete ning riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades võetud kohustustega.

(23)

Koosõlas põhimõttega, et panused peavad jagunema ühisettevõtete liikmete seas õiglaselt, peaksid ühisettevõtete halduskulude katteks tehtavad rahalised panused jagunema võrdselt liidu ja muude liikmete kui liit vahel. Kõrvalekaldumist sellest põhimõttest tuleks kaaluda üksnes erandlikel ja igakülgselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui ühisettevõtte mõne muu liikme kui liit suuruse või liikmeskonna struktuuri tõttu oleks koosseisu kuuluva või seotud üksuse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) panuse tase nii kõrge, et see seaks tõsiselt ohtu stiimuli saada või jääda ühisettevõtte liikme koosseisu kuuluvaks või temaga seotud üksuseks. Sellistel juhtudel peaks muude liikmete kui liit iga-aastane rahaline panus ühisettevõtte halduskulude katteks moodustama vähemalt 20 % iga-aastastest halduskuludest ning VKEde panus peaks olema märkimisväärselt väiksem kui suuremate liikme koosseisu kuuluvate või liikmega seotud üksuste panus. Kui on saavutatud liikmeskonna kriitiline mass, mis võimaldab suuremat panust kui 20 % iga-aastastest halduskuludest, tuleks iga-aastased panused liikme koosseisu kuuluva või liikmega seotud üksuse kohta säilitada või tuleks neid suurendada, et järk-järgult kasvatada muude liikmete kui liit osakaalu üldises panuses ühisettevõtte iga-aastaste halduskulude katmisse. Ühisettevõtte muud liikmed kui liit peaksid püüdma suurendada enda koosseisu kuuluvate või endaga seotud üksuste arvu, et suurendada oma panust 50 %ni ühisettevõtte halduskuludest selle eluea jooksul.

(24)

Programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses nõutakse, et partnerid peavad tõendama oma pikaajalisi kohustusi, sealhulgas minimaalse avaliku või erasektori investeeringute osakaalu kaudu. Sellest tulenevalt peab liit määrama käesolevas määruses kindlaks liikmesriikides, programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikides asuvad või rahvusvahelistest organisatsioonidest asutajaliikmed. Ühisettevõtte liikmeskonda peaks siiski olema võimalik pärast ühisettevõtte loomist vajaduse korral laiendada assotsieerunud liikmetega, kes on valitud avatud ja läbipaistva menetluse käigus, võttes arvesse eeskätt tehnoloogia arengut või uute riikide ühinemist programmiga „Euroopa horisont“.

(25)

Võimalus saada ühisettevõttesse panustavaks partneriks ilma ühisettevõtte liikmeks hakkamata tuleks anda ka õigussubjektidele, kellel on huvi toetada ühisettevõtte eesmärke oma konkreetsetes uurimisvaldkondades.

(26)

Vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 16 lõikele 5 tuleks programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud kolmandatest riikidest pärit rahaliste panuste puhul võtta arvesse assotsieerunud kolmandate riikide õigussubjektide osaluse taset. Liidu panust ühisettevõttesse võib vastavalt suurendada programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud kolmandate riikide panustega, võttes arvesse selliste õigussubjektide osaluse taset ning tingimusel, et muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused panustavad vähemalt sama suure summa, mille võrra liidu panust suurendatakse.

(27)

Ühisettevõtte asutamisega tagatakse kaasatud liikmetele vastastikku kasu toov avaliku ja erasektori partnerlus, sealhulgas suurendades asjaomasele tööstusele seitsme aasta jooksul tehtavate suurte eelarveeraldiste kindlust. Asutajaliikmeks või assotsieerunud liikmeks või nende koosseisu kuuluvaks või nendega seotud üksuseks saamine võimaldab liikmetel saavutada kas otse või tööstusharu esindajate kaudu mõju ühisettevõtte juhatuses. Juhatus on ühisettevõtte otsuseid tegev organ, kes määrab kindlaks partnerluse pikaajalise strateegilise suuna ja iga-aastased prioriteedid. Liit, asjakohasel juhul osalevad riigid, asutajaliikmed ja assotsieerunud liikmed peaksid saama panustada ühisettevõtte tegevuskava ja prioriteetide kindlaksmääramisse, mida tehakse strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava vastuvõtmise ja võimaliku muutmisega, samuti iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisse, sealhulgas projektikonkursside sisu, konkreetse projektikonkursi teema puhul kohaldatava rahastamismäära ning seonduvate esitamis-, hindamis-, valimis-, määramis- ja läbivaatamismenetluste reeglite kindlaksmääramisse.

(28)

On asjakohane, et muud liikmed kui liit võtavad kinnituskirjaga, või asjakohasel juhul ühise kinnituskirjaga, milles märgitakse ära nende panuste kogusumma, endale kohustuse rakendada käesolevat määrust, ilma et sellega kehtestatakse tingimusi nende ühinemiseks. Need kinnituskirjad peaksid olema õiguslikult kehtivad kogu ühisettevõtte kestuse jooksul ning ühisettevõte ja komisjon peaksid neid hoolikalt kontrollima. Ühisettevõtted peaksid looma õigus- ja organisatsioonilise keskkonna, mis võimaldab liikmetel täita oma kohustusi, tagades samal ajal atraktiivsuse kõikide sidusrühmade jaoks, ühisettevõtte pideva avatuse ja läbipaistvuse selle rakendamise ajal, eelkõige prioriteetide kehtestamiseks ja osalemiseks projektikonkurssidel.

(29)

Programmi „Euroopa horisont“ edasine lihtsustamine on väga oluline. Sellega seoses peaks olema partneritel, kes ei pea enam aru andma rahastamiskõlbmatutest kuludest, lihtsustatud aruandlusmehhanism. Mitterahalisi panuseid tegevuskulude katteks tuleks arvutada üksnes rahastamiskõlblike kulude põhjal ning nende kohta tuleks esitada aruanne ja neid tuleks auditeerida kooskõlas eritoetuslepingute suhtes kohaldatava mehhanismiga. Selline rahastamiskõlblike kulude põhjal arvutamine võimaldab üksnes tegevuskulude katteks tehtud mitterahaliste panuste automatiseeritud arvutamist, kasutades programmi „Euroopa horisont“ IT-vahendeid, vähendab partnerite halduskoormust ja muudab panustest teatamise mehhanismi tõhusamaks. Ühisettevõtted peaksid tegevuskulude katteks tehtud mitterahalisi panuseid tähelepanelikult jälgima ning tegevdirektor peaks korrapäraselt koostama ja tegema üldsusele kättesaadavaks aruanded, et teha kindlaks, kas mitterahaliste panustega seotud eesmärkide saavutamisel tehtavad edusammud on piisavalt rahuldavad. Juhatus peaks hindama nii tegevuskulude katmisse panustavate liikmete jõupingutusi kui ka tulemusi, samuti muid tegureid, nagu VKEde osalemise tase ja ühisttevõtte atraktiivsus uustulnukate jaoks. Vajaduse korral peaks juhatus rakendama asjakohaseid parandusmeetmeid, võttes arvesse avatuse ja läbipaistvuse põhimõtet.

(30)

Ühisettevõtted peaksid andma muudele liikmetele kui liit pidevalt võimaluse ja stiimuli ühendada oma teadus- ja innovatsioonitegevus ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevusega. Ühisettevõttest ei tuleks anda rahalist toetust lisategevuse jaoks. Küll aga võib seda arvestada liikmete mitterahalise panusena lisategevusesse, kui see aitab saavutada ühisettevõtte eesmärke ja on otseselt seotud ühisettevõtte tegevusega, sealhulgas ühisettevõtte rahastatud kaudsete meetmete rahastamiskõlbmatud kulud, kui see on iga-aastases lisategevuse kavas ette nähtud. Sellise seose saab kindlaks teha ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete või varasemate algatuste tulemuste kasutuselevõtu või märkimisväärse liidu lisaväärtuse tõendamise kaudu. Vastavad kulud peaks kinnitama asjaomase üksuse määratud sõltumatu auditeerimisasutus hindamismeetodiga, mida ühisettevõte saab kahtluse korral kontrollida. Käesolevas määruses tuleks sätestada iga ühisettevõtte puhul täpsemalt lisategevuse ulatus, mis on vajalik soovitud suunatuse ja mõju saavutamiseks. Lisaks peaksid ühisettevõtete juhatused otsustama, kas panuste hindamisel on vaja kasutada lihtsustatud meetodeid, nagu kindlasummalised maksed või ühikuhinnad, et saavutada lihtsustamine, kulutasuvus ja konfidentsiaalsete äriandmete asjakohasel tasemel kaitse.

(31)

Ühisettevõtete juhtimisega tuleks tagada sobivad otsustusprotsessid, et tulla toime kiiresti muutuva sotsiaal-majandusliku ja tehnoloogilise keskkonnaga ning üleilmsete väljakutsetega. Ühisettevõtted peaksid saama kasutada kõikide asjakohaste sidusrühmade eksperditeadmisi, nõu ja tuge, et tõhusalt täita oma ülesandeid ning tagada koostoime liidu ja riigi tasandil. Seepärast tuleks ühisettevõtetele anda õigus luua nõuandeorganeid, kes annavad neile eksperdinõu ja täidavad muid nõuandva iseloomuga ülesandeid, mis on vajalikud ühisettevõtete eesmärkide saavutamiseks. Nõuandeorganite loomisel peaksid ühisettevõtted tagama oma tegevusvaldkondade ekspertide tasakaalustatud esindatuse, sealhulgas soolise tasakaalu. Nende organite antav nõu peaks hõlmama teaduslikku vaatenurka, nagu ka riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ja ühisettevõtete muude sidusrühmade seisukohti.

(32)

Ühisettevõtted peaksid tagama, et liikmesriike teavitatakse piisavalt nende tegevusest, et nad suudavad anda liikmesriikides elluviidava tegevuse kohta õigeaegset teavet ning et neil on võimalus panustada ettevalmistus- ja otsustusprotsessi. Selline dialoog liikmesriikidega on eriti oluline, pidades silmas koostoimet ning vajadust tagada jõupingutuste ja tegevuse kooskõla riigi, piirkonna, liidu ja Euroopa tasandil, et saavutada suurem mõju. Ühisettevõtted, milles liikmesriigid liikmete või koosseisu kuuluvate üksustena otseselt ega kaudselt ei osale, peaksid looma riikide esindajate rühma, et kooskõlastada oma tegevus poliitika ja meetmetega, mida viiakse ellu riigi ja piirkonna tasandil.

(33)

Ühisettevõtetel peaks olema võimalik luua teaduslik nõuandeorgan. See organ või selle liikmed peaksid suutma pakkuda ühisettevõttele sõltumatut teaduslikku nõu ja tuge. Teaduslik nõu peaks olema seotud eeskätt iga-aastaste tööprogrammide ja lisategevusega ning vajaduse korral ühisettevõtte ülesannete muu aspektiga.

(34)

Et ühisettevõtted oleksid teadlikud oma tegevusvaldkondade sidusrühmade seisukohtadest ja arvamustest kogu väärtusahela lõikes, peaks ühisettevõtetel olema võimalik luua nõu andvad sidusrühmade rühmad, kellega saab vastavalt ühisettevõtte vajadustele konsulteerida horisontaalsetes või konkreetsetes küsimustes. Sellised rühmad peaksid olema avatud ühisettevõtte tegevusvaldkonnas tegutsevatele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, sealhulgas organiseeritud huvirühmadele ja rahvusvahelistele huvirühmadele liikmesriikidest, assotsieerunud riikidest või muudest riikidest.

(35)

Ühisettevõtted peaksid tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama oma asjakohastele organitele korrapäraselt ja õigel ajal kogu nõutava teabe ning tutvustama oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. See hõlmab kooskõlas konfidentsiaalsusreeglitega toimuvat õigeaegset teabe andmist riikide kaupa jaotumise, ühisettevõtte rahastatavate kaudsete meetmete kohta esitatud toetuseavalduste ja nendes meetmetes osalemise, iga projektikonkursi ja projektide elluviimise hindamise tulemuste, muude asjakohaste liidu programmide ja muude Euroopa partnerlustega saavutatava koostoime, lisategevuse, lubatud ja tegelikult tehtud rahaliste ja mitterahaliste panuste ja ühisettevõtte eelarve täitmise ning ühisettevõtte eesmärkide ja lisategevuseks tehtud mitterahaliste panuste vahelise seotuse kohta.

(36)

Ühisettevõtete rakendamisel tuleks kasutada struktuuri ja reegleid, mis suurendavad tõhusust ja tagavad lihtsustamise. Selleks peaksid ühisettevõtted võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantsreeglid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (13) artikliga 71.

(37)

Ühisettevõtete rakendamine peaks põhinema kriteeriumidel, mis on institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste jaoks sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses. Rakendamise toetamiseks tuleks kasutada komisjoni hallatavaid elektroonilisi vahendeid. Teave, mis on seotud ühisettevõtete rahastatavate kaudsete meetmetega, sealhulgas tulemustega, on väga oluline, et töötada välja, viia ellu, jälgida ja hinnata liidu poliitikat või programme. Seepärast peaksid ühisettevõtted tagama, et liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel on juurdepääs kogu teabele, mis on seotud ühisettevõtete rahastatavate kaudsete meetmetega, sealhulgas kaudsetes meetmetes osalevate toetusesaajate panuste ja tulemustega. Sellist juurdepääsuõigust peaks olema võimalik kasutada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt ning see peaks olema kooskõlas kohaldatavate konfidentsiaalsusreeglitega. Liidu institutsioonide, organite ja asutuste töötajatele sellele teabele juurdepääsu andmisel tuleks kohaldada asjakohaseid IT- ja infoturbe standardeid ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(38)

Osalemine kaudsetes meetmetes, mida ühisettevõtted rahastavad programmi „Euroopa horisont“ alusel, peaks olema kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitlevas määruses sätestatud reeglitega. Ühisettevõtted peaksid tagama nende reeglite järjekindla kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjakohastele meetmetele. Ühisettevõtted peaksid kasutama komisjoni koostatud üldise toetuslepingu näidist. Mis puudutab aega, mille jooksul saab esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise suhtes, millele on osutatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 40 lõikes 4, siis tuleks võtta arvesse innovatsioonitsüklite kestust valdkondades, kus asjaomane ühisettevõte tegutseb.

(39)

Üks ühisettevõtete põhieesmärke on suurendada liidu majanduslikku suutlikkust ning eelkõige liidu teaduslikku ja tehnoloogilist juhtpositsiooni. Peale selle kerkib COVID-19 järgse taastumise raames esile vajadus investeerida peamistesse tehnoloogiatesse, nagu 5G, tehisintellekt, pilvtehnoloogia, küberturvalisuse tehnoloogia ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, ning neid tehnoloogiaid liidus väärtustada. Ühisettevõtted peaksid aitama kaasa avatud teaduse tugevdamisele vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklitele 14 ja 39. Siin mängivad tähtsat rolli kõigi osalejate tulemused ning projekti raames saavutatud tulemuste ja neile ligipääsemise õiguse kaudu saavad liidu rahastamisest kasu kõik osalejad, isegi need, kes ei ole saanud liidult rahalisi vahendeid. Seepärast peaks ühisettevõtete õigus esitada liidu huvide kaitsmiseks vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise ja tulemuste kasutamiseks ainulitsentside andmise suhtes kehtima ka nende osalejate puhul, kellele liit ei ole eraldanud rahalisi vahendeid. Selle vastuväidete esitamise õiguse kasutamisel peaks ühisettevõte tagama kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega õiglase tasakaalu liidu huvide ja põhiõiguste kaitsmise vahel seoses liidult rahastust mitte saanud osalejate tulemustega, võttes arvesse seda, et need osalejad ei saanud meetme jaoks, millega tulemused saavutati, liidult mingeid rahalisi vahendeid.

(40)

Liidu rahalist panust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudset täitmist reguleerivate normidega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) 2018/1046.

(41)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi osalejate halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määrusega ja muude asjakohaste liidu rahastamisprogrammidega.

(42)

Liidu ja ühisettevõtete teiste liikmete finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahaliste karistuste kehtestamist vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046. Pidades silmas mõne ühisettevõtte elluviidavate meetmete eripära, mis eeldab meetmete rakendamise jaotamist mitme aasta peale, peaks olema võimalik jagada komisjoni ja ühisettevõtte mitmeaastased eelarvelised kulukohustused iga-aastasteks osamakseteks. Sellega seoses võib keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte, Euroopa raudtee ühisettevõtte ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte eelarvelised kulukohustused jagada iga-aastasteks osamakseteks. Kuni 31. detsembrini 2024 ei tohiks nende eelarveliste kulukohustuste kogusumma ületada 50 % vastavast liidu maksimaalsest panusest. Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohiks vähemalt 20 % järelejäänud aastate koondeelarvest olla kaetud iga-aastaste osamaksetega.

(43)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust, tuleks nende suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(44)

Vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 10 lõike 2 punktile c peaksid ühisettevõtted rakendama selget elutsüklipõhist lähenemisviisi. Liidu finantshuvide piisavaks kaitsmiseks tuleks ühisettevõtted luua ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2031, et võimaldada neil täita oma toetuste kasutamisega seotud kohustusi seni, kuni viimaste algatatud kaudsete meetmete elluviimine on lõppenud. Ühisettevõtteid tuleks rahastada liidu programmidest 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel. Ühisettevõtted peaksid saama 31. detsembriks 2028 käivitada projektikonkursse, mis on igakülgselt põhjendatud juhtudel seotud 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust tuleneva allesjäänud eelarve kättesaadavusega.

(45)

Seoses komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteediga, mida toetavad komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatis „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“, 28. novembri 2018. aasta teatis „Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“; 11. märtsi 2020. aasta teatis „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“; 20. mai 2020. aasta teatis „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 – toome looduse oma ellu tagasi“; 20. mai 2020. aasta teatis „„Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ja 17. oktoobri 2020. aasta teatis „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“, peaks Euroopa bioressursipõhine sektor, sealhulgas VKEd, piirkonnad ja esmatootjad, muutuma kliimaneutraalseks, ringluspõhisemaks ja kestlikumaks, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks üleilmsel tasandil. Tugev, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline bioressursipõhine innovatsiooni ökosüsteem aitab vähendada sõltuvust taastumatust fossiilsest toorainest ja maavaradest ning kiirendada nende asendamist. See aitab arendada kestlikkuse ja ringluspõhise innovatsiooni kaudu välja taastuvaid bioressursipõhiseid tooteid, materjale ja protsesse ning jäätmetest ja biomassist saadavaid toitaineid. Selline ökosüsteem võimaldab luua väärtust ka kohalikest lähteainetest, sealhulgas jäätmetest, jääkidest ja kõrvalsaadustest, ning seeläbi luua töökohti ja soodustada majanduskasvu ja arengut kogu liidus – mitte üksnes linnapiirkondades, vaid ka biomassi tootvates maapiirkondades ja rannikualadel, mille puhul on sageli tegemist äärealadega, kus tööstuse arengust saadakse harva kasu.

(46)

Programmi „Horisont 2020“ alusel asutatud biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte on keskendunud ressursside säästvale kasutamisele, eelkõige ressursimahukates ja suure mõjuga sektorites, nagu põllumajandus, tekstiilitööstus ja ehitus, võttes sihikule ennekõike kohalikud ettevõtjad, tootjad, vabrikud ja tehased. 2017. aasta oktoobris avaldatud ühisettevõtte vahehindamise aruanne sisaldas 34 soovitust, mida on arvesse võetud käesoleva määrusega asutatava bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõtte kavandamisel. Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte ei ole biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte otsene jätk, vaid pigem programm, mis tugineb varasema algatuse saavutustele ja mille raames tegeletakse selle vajakajäämistega. Esitatud soovituste kohaselt peaks bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte kaasama suurema hulga sidusrühmi, kelle hulka kuuluvad primaarsektor (nimelt põllumajandus, vesiviljelus, kalandus ja metsandus) ning jäätmete, jääkide ja kõrvalsaaduste tootjad, piirkondlikud ametiasutused ja investorid, et vältida turutõrkeid ja mittekestlikke bioressursipõhiseid protsesse. Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte rahastama üksnes selliseid projekte, mille puhul on arvesse võetud ringluse ja kestlikkuse põhimõtet ning planeedi taluvuspiire.

(47)

Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa ühisettevõte peaks looma lahenduste kasutuselevõtu rühmad, kes toimivad nõuandeorganitena ja kes osalevad aktiivselt strateegilistes aruteludes, mille raames määratakse kindlaks partnerluse tegevuskava. On väga oluline kaasata need nõuandeorganid juhtimisstruktuuri, et tagada laiem osalemine ja suuremad erasektori investeeringud bioressursipõhises ringmajandussektoris. Kasutuselevõtu rühmad peaksid eelkõige pakkuma tuge juhatuse strateegiliste koosolekute jaoks, kus tööstusjuhid ja sidusrühmade esindajad koos komisjoni kõrgetasemeliste esindajatega kogunevad koos alalise juhatusega, et pidada arutelusid ja määrata kindlaks partnerluse strateegiline suund.

(48)

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte põhieesmärk peaks olema aidata vähendada lennunduse ökoloogilist jalajälge, kiirendades kliimaneutraalse lennundustehnoloogia väljatöötamist selle võimalikult varajaseks kasutuselevõtuks, aidates seeläbi märkimisväärselt kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (14) (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) kaugelevaatavate keskkonnamõju leevendamise eesmärkide saavutamisse, st aidata saavutada eesmärk vähendada 2030. aastaks heidet võrreldes 1990. aasta tasemega 55 % ja saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega (15). Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui kiirendatakse ja optimeeritakse lennundusvaldkonna teadus- ja innovatsiooniprotsesse ning parandatakse liidu lennundustööstuse üleilmset konkurentsivõimet. Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte peaks tagama ka selle, et keskkonnahoidlikum lennundus on endiselt ohutu, turvaline ja tõhus inimeste ja kaupade vedamiseks õhuteed pidi.

(49)

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte tugineb ühisettevõtete Clean Sky ja Clean Sky 2 puhul saadud kogemustele. Uus Euroopa partnerlus peaks olema edasipüüdlikum, keskendudes murranguliste näidisprojektide arendamisele. Kooskõlas ühisettevõtte Clean Sky 2 vahehindamise järeldustega tuleks uue algatuse puhul tagada, et iga näidisprojekt on kriitilise tähtsusega järgmiste õhusõidukite programmide arendamiseks, kandmaks hoolt selle eest, et väljaarendatud tehnoloogia võetaks tõepoolest kasutusele võimalikult vara, mis on esmatähtis. Seepärast peaks uus ühisettevõte keskenduma selle üksikute kasutuselevõtueesmärkide nähtavuse suurendamisele ning ühisettevõtte seire-, haldus- ja aruandlussuutlikkuse parandamisele, et kajastada Euroopa partnerluse eesmärkide saavutamiseks vajalike teadus- ja innovatsioonialaste jõupingutuste keerukust.

(50)

Keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte peaks põhinema Euroopa lennundustööstuse tugeval juhtpositsioonil ja selle liikmeskond peaks olema mitmekesine, koondades kõikvõimalikke sidusrühmi ja ideid üle kogu Euroopa. Et teha kindlaks kõige paljutõotavamad lähenemisviisid ja üksused, kes suudavad neid rakendada, avaldas komisjon ideede väljendamiseks potentsiaalsetele liikmetele osalemiskutse. Juhatusel peaks olema lubatud valida selle osalemiskutse ja tulevaste osalemiskutsete tulemuste põhjal assotsieerunud liikmed, et laiendada kiiresti liikmeskonda.

(51)

Selleks et keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevuse mõju heite edukale vähendamisele ja lennundussektori digitaliseerimisele oleks võimalikult suur ning et kiirendada selle mõju avaldumist, peaksid kõnealused ühisettevõtted tegema Euroopa partnerluse raames tihedat koostööd Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga (EASA), mis tagab väljatöötatud uue tehnoloogiaga seotud teadmiste operatiivse vahetamise. See koostöö on väga oluline, et kiirendada selle tehnoloogia kasutuselevõttu turul, lihtsustades seonduvate toodete ja teenuste sertifitseerimise protsessi, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139 (16).

(52)

Selleks et saavutada võimalikult suur koostoime programmide vahel liidu, riigi ja piirkonna tasandil, peaksid keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõtte riikide esindajate rühma liikmed uurima võimalusi anda riigi tasandil rahalist toetust suurepärastele ettepanekutele, mida ühisettevõte ei valinud rahastamiseks välja ettepanekute laekumise suure hulga tõttu.

(53)

Euroopa seisab silmitsi keerulise olukorraga, kus tal tuleb mängida juhtrolli järgmise põlvkonna õhusõidukite keskkonnaalase ümberkujundamise kiirendamisel ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ühiskondlike kulude arvessevõtmisel lennutranspordi ärimudelis ning samal ajal tagada Euroopa toodetele võrdsed tingimused ülemaailmsel turul. Seepärast peaks keskkonnahoidliku lennunduse ühisettevõte toetama Euroopa esindajaid nende rahvusvahelistes standardimise ja seadusandluse alastes jõupingutustes.

(54)

Viimase viie aasta jooksul on kasvanud järsult huvi vesiniku vastu ning kõik liikmesriigid on allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) vastu võetud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkuleppe“). Euroopa rohelise kokkuleppeeesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks puudub kasvuhoonegaaside netoheide. Esmatähtsate valdkondade hulka kuuluvad saastevaba vesinik, kütuseelemendid ja muud alternatiivkütused ning energia salvestamine. Vesinik on olulisel kohal komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatistes „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ ja „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“, samuti on see oluline selleks, et kutsuda ellu Euroopa saastevaba vesiniku liit, mis koondab kõik sidusrühmad, et teha kindlaks tehnoloogiaga seotud vajadused, investeerimisvõimalused ja regulatiivsed tõkked eesmärgiga kujundada välja liidu saastevaba vesiniku ökosüsteem, mis aitab vähendada praegust sõltuvust fossiilkütustest ja kasvuhoonegaaside heiteid asjaomastes sektorites. Saastevaba vesiniku ühisettevõte saab võimaldada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu selliste investeerimisraamistike nagu Euroopa saastevaba vesiniku liidu ja vesiniku valdkonnas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide abil.

(55)

Alates 2008. aastast on toetatud vesinikurakendustele keskenduvat teadus- ja innovatsioonitegevust, peamiselt kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtete kaudu, nimelt FCH ühisettevõte ja ühisettevõte FCH 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (17) loodud seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames, ent samuti tavapäraste koostööprojektidega, mis hõlmavad kõiki vesiniku väärtusahela etappe/valdkondi. Saastevaba vesiniku ühisettevõte peaks suurendama ja integreerima liidu teadussuutlikkust, et kiirendada turuleviimiseks valmis kõrgtehnoloogiliste saastevaba vesiniku rakenduste väljatöötamist ja täiustamist lõppkasutamiseks energia-, transpordi-, ehitus- ja tööstussektoris. See on võimalik vaid siis, kui samal ajal tugevdatakse liidu saastevaba vesiniku väärtusahela, eelkõige VKEde konkurentsivõimet.

(56)

Selleks et saavutada saastevaba vesiniku ühisettevõtte teaduslikud eesmärgid, tuleks kõigile vesinikumajandusega seotud sektoritele anda võimalus osaleda ühisettevõtte strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava koostamises ja elluviimises. Saastevaba vesiniku ühisettevõtte meetmete puhul tuleks võtta arvesse laialt levinud tehnoloogiatele alternatiivi pakkuvate murranguliste tehnoloogiate suundumusi. Kaasata tuleks avalik sektor, eelkõige piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused (viimati nimetatud vastutavad kliimapoliitika ja turumehhanismidega seotud meetmete kehtestamise eest), et kaotada lõhe turustamisvalmis tehnoloogia väljatöötamise ja ulatusliku kasutuselevõtu vahel.

(57)

Saastevaba vesiniku ühisettevõte hõlmab teaduskogukonda ühenduse Hydrogen Europe Research liikme näol ning seega ei ole teadusnõu andvat organit vaja luua.

(58)

Kuna vesinikku saab kasutada kütusena või energiakandjana ja energia salvestamiseks, on oluline seada saastevaba vesiniku partnerluse raames sisse struktureeritud koostöö mitmete teiste Euroopa partnerlustega, eelkõige lõppkasutuse jaoks. Saastevaba vesiniku Euroopa partnerlus peaks looma sidemed eelkõige heitevaba maantee- ja veetranspordi, Euroopa raudteesektori, keskkonnahoidliku lennunduse, planeedi heaolu toetavate protsesside ja puhta terase Euroopa partnerlustega. Sellega seoses tuleks luua juhatusele aru andev struktuur, et tagada nende partnerluste koostöö ja koostoime vesiniku valdkonnas. Saastevaba vesiniku ühisettevõte oleks ainus partnerlus, mis keskendub vesiniku tootmise tehnoloogiale. Koostöös lõppkasutuse partnerlustega tuleks keskenduda ennekõike tehnoloogia tutvustamisele ja ühisele tehniliste kirjelduste koostamisele.

(59)

Raudteed annavad panuse Euroopa ühtse transpordipiirkonna toimimisse ning on oluline osa liidu pikaajalisest kestliku arengu strateegiast. Majandusliku suuruse poolest on Euroopa raudteesektori loodav otsene kogulisandväärtus 69 miljardit eurot ja kaudse väärtuse suuruseks hinnatakse 80 miljardit eurot. Raudteesektor pakub tööd otseselt 1,3 miljonile inimesele ja kaudselt enam kui miljonile inimesele.

(60)

Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatises Euroopa uue tööstusstrateegia kohta rõhutatakse, et säästva ja aruka liikuvuse sektoril, näiteks raudteesektoril, on nii vastutus kui ka potentsiaal juhtida digi- ja roheüleminekut, toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja parandada ühenduvust. Seepärast peaksid nii raudtee-, maantee-, lennu- kui ka veetransport andma oma panuse eesmärki vähendada transpordist pärit heidet 2050. aastaks 90 %. Esmajärjekorras peaks oluline osa praegu 75 % ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost minema üle raudteele ja siseveeteedele.

(61)

2014. aastal loodi ühisettevõte Shift2Rail, et juhtida varasema algatuse Shift2Rail teadus-, arendus- ja valideerimistegevust, ühendades oma liikmete eraldatud avaliku ja erasektori vahendid ning kasutades ära sisemised ja välised tehnilised vahendid. Ühisettevõte lõi uusi, konkurentsireeglitega kooskõlas olevaid koostöövorme raudteesektori kogu väärtusahela sidusrühmade ja traditsioonilise raudteesektori väliste sidusrühmade vahel ning kasutas Euroopa Liidu Raudteeameti kogemusi ja eksperditeadmisi koostalitlusvõime ja ohutusega seotud küsimustes.

(62)

Euroopa raudtee ühisettevõtte eesmärk peaks olema tagada suure läbilaskevõimega integreeritud Euroopa raudteevõrk, kaotades koostalitlusvõimet pärssivad tõkked ja pakkudes täielikuks integreerimiseks lahendusi, mis hõlmavad liikluskorraldust, sõidukeid, taristut ja teenuseid, ning seades sihiks projektide ja innovatiivsete lahenduste kiirema kasutuselevõtu ja kasutamise. Seda tehes tuleks Euroopa Liidu Raudteeameti koordineerimisel ära kasutada digitaliseerimise ja automatiseerimise pakutavad tohutud võimalused vähendada raudteesektoris kulusid, parandada läbilaskevõimet ning suurendada paindlikkust ja töökindlust ning see peaks põhinema sektori ühisel usaldusväärsel ja toimival süsteemi ülesehitusel.

(63)

Euroopa raudtee ühisettevõte peaks oma üldkavas määrama kindlaks oma esmatähtsa teadus- ja innovatsioonitegevuse, süsteemi üldise ülesehituse ja ühtlustatud talitluskontseptsiooni, sealhulgas ulatusliku tutvustamistegevuse ja juhtalgatuste valdkonnad, millega kiirendatakse Euroopa ühtse raudteepiirkonna toetamiseks vajalike lõimitud, koostalitlusvõimeliste ja standarditud innovatiivsete tehnoloogialahenduste levikut.

(64)

Raudteesektor on keeruline süsteem, kus taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (rongiettevõtjad) ja nende vastavate seadmete (taristu ja veerem) vahel on väga tihe seos. Uuendusi ei ole võimalik teha ilma ühiste tehniliste kirjelduste ja ühise strateegiata, mida rakendatakse kogu raudteesüsteemis. Seepärast peaks Euroopa raudtee ühisettevõtte süsteemisammas, mis saab sisendit asjakohastelt sidusrühmadelt nii väljastpoolt ühisettevõtet kui ka ühisettevõtte seest, võimaldama sektoril ühtlustuda, tuginedes ühtsele talitluskontseptsioonile ja ühtsele süsteemi ülesehitusele, sealhulgas raudteesüsteemi aluseks olevate teenuste, funktsionaalsete üksuste ja liideste määratlusele. Ühisettevõte peaks pakkuma üldise raamistiku, kandmaks hoolt selle eest, et teadusuuringud on kooskõlas ühiselt kokku lepitud ja ühiste tegevusvajaduste ja klientide nõudmistega. Süsteemisamba väljund peaks toetama koostalitlusvõimet kogu raudteevõrgus, sealhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T põhi- ja üldvõrk, põhiliinid ja piirkondlikud liinid, mis ei kuulu üleeuroopalisse transpordivõrku. Euroopa raudtee ühisettevõtte juhtimismudelis ja otsustusprotsessis peaks kajastuma komisjoni juhtiv roll Euroopa raudteesüsteemi ühtlustamisel ja integreerimisel, eelkõige ühtse talitluskontseptsiooni ja süsteemi ülesehituse kiirel ja tõhusal väljatöötamisel, kaasates nõuandja ja tehnilise toe pakkuja rollis erasektori partnereid.

(65)

Kandmaks hoolt selle eest, et madala tehnoloogilise valmiduse tasemega seotud teadusuuringute tulemusi kasutatakse tulemuslikult kõrgematel tehnoloogilise valmiduse tasemetel, eeskätt Euroopa raudtee ühisettevõttes, peaks sellist tegevust juhtima ühisettevõte programmibüroo.

(66)

Selleks et tagada kiire üleminek ja liikmeskonna laienemine, peaks Euroopa raudtee ühisettevõtte juhatusel olema lubatud valida assotsieerunud liikmed komisjoni avaldatud osalemiskutse tulemuste põhjal.

(67)

Kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eelkõige 3. kestliku arengu eesmärgi kohaste komisjoni prioriteetidega ja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatisega „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ on liit võtnud kindlalt nõuks anda oma panus, et tagada kõigile tervislik elu ja edendada kõigi heaolu, seada sisse veelgi tugevam partnerlus kahe mandri vahel ning toetada teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arengut Aafrikas. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks keskenduma nakkushaiguste, näiteks HIVi, malaaria ja tuberkuloosi tõrjumiseks vajaliku diagnostika ja ravi ning asjakohaste vaktsiinide, nagu ka muu tervisetehnoloogia puudumise probleemile, kuid samuti Aafrikas, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, levivatele vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaigustele. COVID-19 pandeemia on näidanud, et olukorras, kus maailma eri piirkonnad on kaubanduse ja turismi kaudu üksteisega rohkem ühendatud, võivad nakkushaigused levida kiiresti üle kogu maailma. Seepärast on väga tähtis arendada tervisetehnoloogiat, et piirata nakkushaiguste levikut ning võidelda nende vastu, kui nad on juba levinud, kaitsmaks asjaomaste riikide ja liidu kodanike tervist. Selleks et saavutada maailmas tervishoiu valdkonnas tugevam juhtpositsioon, kui on saavutatud varasema EDCTP2 algatuse raames, tuleks partnerluse ulatust laiendada, et hõlmata reageerimine tekkivatele nakkushaiguste ohtudele, suurenevatele antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemidele ja mittenakkuslike haiguste puhul esinevale komorbiidsusele.

(68)

Sahara-tagust Aafrikat kahjustavate nakkushaiguste tõrjumiseks nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite abil on vaja kaasata suur hulk osalejaid ja võtta pikaajalisi kohustusi. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks vahendama tulemuslikku ja kestlikku võrgustike loomist ja koostööd põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunal, luues sidemeid arvukate era- ja avaliku sektori organisatsioonidega, et tugevdada projektide raames ja asutuste vahel tehtavat koostööd. Samuti peaks programm aitama sisse seada uut põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunalist koostööd mitut riiki ja toimumiskohta hõlmavate uuringute tegemiseks Sahara-taguses Aafrikas. Peale selle peaks korrapäraselt korraldatav rahvusvaheline konverents – Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse (EDCTP) foorum – andma Euroopast, Aafrikast ja mujalt pärit teadlastele ja asjaomastele võrgustikele võimaluse jagada tulemusi ja ideid ning luua koostöösidemeid.

(69)

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks tuginema programmide EDCTP ja EDCTP2 raames saadud kogemustele ning saavutama liidu, liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja Aafrika riikide investeeringuid kaasates tulemusi, mida riikidel üksi või üksnes liidu teadusuuringute raamprogrammiga ei oleks võimalik saavutada. EDCTP ühendus, mis esindab programmis osalevaid riike, peaks panustama lisategevusega ja võib panustada rahaliselt EDCTP3 programmi ja selle elluviimisse. See peaks tagama Sahara-taguste riikide sisulise osalemise otsustusprotsessis, mis on oluline haigustest tuleneva koormuse vähendamiseks neis riikides. Ühisettevõttesse tuleks kaasata teised rahvusvaheliste teadusuuringute rahastajad, nagu heategevusorganisatsioonid, ravimitööstus ja muud kolmandad riigid, kes peaksid osalema partnerluses panustavate partneritena vajaduspõhiselt. Et suurendada programmi mõju, peaks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttel lisaks olema konkreetsete projektikonkursside puhul võimalus määrata kindlaks õigussubjektid, kes võivad osaleda kaudsetes meetmetes. Tööprogrammis peaks olema võimalik näha ette, et sellistel õigussubjektidel ei ole õigust saada ühisettevõttelt rahalisi vahendeid.

(70)

Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõttesse kuuluvad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid EDCTP ühenduse liikmetena ning riikide esindajate rühma ei tuleks seega luua.

(71)

On oluline, et ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõtte rahastatavad või ühisettevõtte tööprogrammiga muul moel hõlmatud teadusuuringud on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja selle lisaprotokollidega, Maailma Arstide Liidu 2008. aasta Helsingi deklaratsioonis esitatud eetikapõhimõtetega, inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu vastu võetud hea kliinilise tava standarditega, asjakohaste liidu õigusaktidega ning teadusuuringute asukohariikide eetikanormidega. Peale selle peaks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte nõudma, et innovatiivsed lahendused ja sekkumised, mis töötatakse välja programmi raames toetatavate kaudsete meetmete tulemuste põhjal, peavad olema taskukohased ja kättesaadavad haavatavatele elanikkonnarühmadele.

(72)

Selleks et ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte oleks edukas ja kannustaks partnerluses kaasa lööma, peaks ühisettevõte rahastama üksnes selliseid õigussubjekte, kes asuvad liikmesriikides või assotsieerunud riikides või kes asuvad EDCTP assotsiatsiooni riigis vastavalt programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele. Sahara-taguse Aafrika riikides ja muudes kolmandates riikides asuvatel üksustel peaks siiski olema võimalik osaleda projektikonkurssidel, ilma et neile eraldataks rahalisi vahendeid. Lisaks peaksid üksused, mis asuvad mõnes muus kui EDCTP3 ühenduse liikmeks olevas riigis, olema rahastamiskõlblikud teatavate projektikonkursside teemade või rahvatervist ohustava hädaolukorraga seotud projektikonkursside puhul, kui see on ette nähtud tööprogrammis. Ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte peaks võtma kõik asjakohased meetmed, sealhulgas lepingulised meetmed, et kaitsta liidu finantshuve. Tuleks taotleda teadus- ja tehnoloogialepingute sõlmimist kolmandate riikidega. Kui üksused, mis asuvad kolmandas riigis, kellega ei ole sellist lepingut sõlmitud, osalevad rahaliste vahenditega kaudses meetmes, peaks ülemaailmse tervisealgatuse EDCTP3 ühisettevõte kohaldama liidu huvide kaitseks alternatiivseid abinõusid, nimelt peaks meetme finantsjuhtimine toimuma liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning eelmaksete summat ja toetuslepingu vastutust käsitlevaid sätteid tuleks kohandada, et neis võetaks asjakohaselt arvesse finantsriske.

(73)

Seoses komisjoni prioriteetidega „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ja „Digiajastule vastav Euroopa“ peaks Euroopa tööstus, sh VKEd, muutuma keskkonnahoidlikumaks, ringluspõhisemaks ja digitaalsemaks, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks üleilmsel tasandil. Komisjon on rõhutanud meditsiiniseadmete ja digitehnoloogiate rolli tekkivate probleemide lahendamisel ning e-tervise teenuste kasutamist kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamisel ja on kutsunud üles tagama varustamise taskukohaste ravimitega, et täita liidu vajadusi, toetades samal ajal innovatiivset ja maailmas juhtpositsioonil olevat Euroopa ravimitööstust. Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte eesmärk on aidata parandada liidu tervishoiusektori kui liidu teadmispõhise majanduse nurgakivi konkurentsivõimet ning suurendada majandustegevust tervisetehnoloogia, ennekõike terviklike terviselaheduste väljatöötamisel, olles niiviisi vahend, mis aitab suurendada tehnoloogilist juhtpositsiooni ja edendada meie riikide ühiskonna digiüleminekut. Sellised poliitilised prioriteedid on võimalik saavutada, kui tuua tervisega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks loodava avaliku ja erasektori partnerluse raames kokku olulised osalejad, kelleks on akadeemilised ringkonnad, eri suuruses ettevõtted ja tervishoiualaste uuenduste lõppkasutajad. Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte peaks aitama saavutada eesmärke, mis on kindlaks määratud Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas ja Euroopa terviseühtsuse tegevuskavas antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks. Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte tegevus peaks olema kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Euroopa uus tööstusstrateegia“, 10. märtsi 2020. aasta teatisega „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ ning 25. novembri 2020. aasta teatisega Euroopa ravimistrateegia kohta.

(74)

Innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte tugineb innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte (ühisettevõte IMI 2) kogemustele, sealhulgas tööle, mida tehti varasema algatuse raames COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks. Ühisettevõtte IMI 2 vahehindamise käigus esitatud soovituste kohaselt peab jätkualgatus „võimaldama muudel tööstussektoritel teha ravimitööstusega aktiivselt koostööd, et kasutada uute tervishoiuvaldkonna sekkumismeetmete väljatöötamisel ära nende eksperditeadmisi“. Seetõttu peavad tööstussektorid hõlmama biofarmaatsia, biotehnoloogia ja meditsiinitehnoloogia sektoreid, sealhulgas digitaalvaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Ühisettevõte peaks hõlmama haiguste ennetamist, diagnostikat, ravi ja ohjamist ning selle loomisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta haiguse raskusest tulenevat suurt koormust patsientidele ja ühiskonnale või mõlemale ning mõjutatud isikute arvu, samuti haiguse suurt majanduslikku mõju patsientidele ja tervishoiusüsteemidele. Rahastatavad meetmed peavad vastama liidu rahvatervise vajadustele ning toetama ohutute, inimesekesksete, tõhusate, kulutasuvate ning patsientidele ja tervishoiusüsteemidele taskukohaste tervishoiualaste uuenduste tegemist.

(75)

Selleks et tagada parimad võimalused genereerida uusi teaduslikke ideid ning tegeleda edukalt teadus- ja innovatsioonitegevusega, peaksid innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte põhiosalejad olema teadlased eri liiki üksustest nii avalikust kui ka erasektorist. Samal ajal peaksid andma ühisettevõtte strateegilisse kavandamisse ja meetmetesse panuse lõppkasutajad, nagu liidu kodanikud, tervishoiuspetsialistid ja tervishoiuteenuste osutajad, kandmaks hoolt selle eest, et ühisettevõte vastab nende vajadustele. Lisaks – suurendamaks tõenäosust, et rahastatavate meetmete tulemused vastavad kasutuselevõtuks vajalikele nõuetele ja seega saavutatakse oodatud mõju – peaksid partnerluse tegevusse varakult panustama liiduülesed ja riiklikud reguleerivad asutused, tervisetehnoloogia hindamise asutused ja tervishoiu rahastajad, kelle puhul tuleb tagada igasuguse huvide konflikti puudumine. Kogu see panus peaks aitama keskendada teadustegevus paremini valdkondadele, kus esineb rahuldamata vajadusi.

(76)

Praegused tervisealased väljakutsed ja ohud on üleilmsed. Seepärast peaks innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõte olema avatud osalemiseks rahvusvahelistele teadusringkondadele, tööstusele ja reguleerivatele asutustele, et saada kasu laiemast juurdepääsust andmetele ja oskusteabele, reageerida tekkivatele terviseohtudele ja saavutada vajalik ühiskondlik mõju, eelkõige paremad tervisetulemused liidu kodanikele. Samal ajal tuleks lõviosa partnerluse tegevusest ellu viia liikmesriikides ja programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikides.

(77)

Partnerluse eesmärkides tuleks keskenduda konkurentsieelsele etapile, millega luuakse turvaline keskkond tervisetehnoloogia valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tõhusaks koostööks. Et kajastada innovatiivse tervishoiu algatuse ühisettevõtte integreerivat laadi, aidata vähendada tervishoiusektori eri valdkondade kapseldumist ning tugevdada tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööd, peaks enamik ühisettevõtte raames rahastatavaid projekte olema valdkonnaülesed.

(78)

Mõiste „peamised digitehnoloogiad“ osutab elektroonikakomponentidele ja -süsteemidele, millele tuginevad kõik peamised majandussektorid. Komisjon on rõhutanud vajadust seda tehnoloogiat Euroopas kasutada, eriti Euroopa poliitikaprioriteetide elluviimisel, näiteks digitaalvallas juhtpositsiooni saavutamisel. Valdkonna olulisus ja liidu sidusrühmade ees seisvad väljakutsed nõuavad kiiret tegutsemist, et Euroopa innovatsiooni- ja väärtusahelatesse ei jääks ühtegi nõrka lüli. Seetõttu tuleks luua liidu tasandil mehhanism, mille abil ühendada ja suunata liikmesriikide, liidu ja erasektori toetus elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna teadusuuringutele ning innovatsioonile.

(79)

Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaks määratud teemadega, mis võimaldavad Euroopa tööstusel laiemalt projekteerida, toota ja kasutada elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoris kõige innovatiivsemat tehnoloogiat. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel säilitada tiheda konkurentsiga rahvusvahelises kontekstis oma praegune tugevus ja liidrikoht ning kaotada lüngad tehnoloogias, mis on oluline liidu põhiväärtusi, sealhulgas privaatsust ja usaldust, turvalisust ja ohutust arvesse võtva digiülemineku toimumiseks Euroopas, on vajalik Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahaline toetus. Uue tehnoloogia väljatöötamiseks ja innovatsiooni kiireks kasutuselevõtuks turul on oluline koostöö ökosüsteemi väärtusahelate kõiki osi esindavate sidusrühmade seas. Sidusrühmade, eelkõige VKEde kaasamiseks tekkivates või seotud tehnoloogiavaldkondades või mõlemas on väga tähtsad ka avatus ja paindlikkus.

(80)

Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte peaks ühendama rahalised ja tehnilised vahendid, mis on tähtsad selleks, et pidada sammu sektoris toimuva üha kiirema innovatsiooniga, saavutada oluline mõju ülekandumine ühiskonnale ja jagada riske, kohandades strateegiaid ja investeeringuid Euroopa ühisest huvist lähtudes. Seepärast peaksid peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte liikmed olema liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigid ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, kes esindavad oma koosseisu kuuluvaid üksusi. Liikmesriikide osalemine lihtsustab järjekindlat kooskõlastamist riiklike programmide ja strateegiatega ning vähendab jõupingutuste kattumist ja killustatust, tagades samal ajal koostoime sidusrühmade ja meetmete seas.

(81)

Rakendades toetusi, mida osalevad riigid on andnud oma kaudsetes meetmetes osalevatele riiklikele osalejatele, peaks peamiste digitehnoloogiate ühisettevõte arvesse võtma seda, et osalevad riigid peavad järgima rangeid riiklikke eelarvereegleid. Sellega seoses peaksid osalevad riigid võtma enne iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist esialgsed finantskohustused ning sõlmima ühisettevõttega õiguslikult siduvad lepingud, milles määratakse kindlaks osalevate riikide jaoks kohustus maksta oma panus kaudsetesse meetmetesse kogu ühisettevõtte kestuse jooksul. Sellised lepingud tuleks sõlmida ühisettevõtte iga-aastase eelarvemenetluse ja tööprogrammi koostamise raames. Juhatus peaks võtma neid esialgseid kohustusi asjakohaselt arvesse iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmisel. Ametiasutuste nõukogu peaks valima välja ettepanekud. Alles pärast neid samme peaks eelarvevahendite käsutaja võtma kooskõlas ühisettevõtte finantsreeglitega nende kaudsete meetmetega seotud eelarvelised ja juriidilised kohustused.

(82)

Ühisettevõttes ECSEL juurutatud praktika jätkamiseks tuleb teha erand programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklist 34, et kõigist osalevatest riikidest pärit toetusesaajate suhtes oleks sõltuvalt osaleja liigist (eriti VKEd ja mittetulunduslikud õigussubjektid) ja meetme liigist alati võimalik kohaldada erinevaid rahastamismäärasid. See peaks tagama õige tasakaalu sidusrühmade osalemises peamiste digitehnoloogiate ühisettevõtte rahastatavates meetmetes ning suurendama VKEde kaasatust, mille edendamist soovitati ühisettevõtte ECSEL vahehindamisel.

(83)

Peamiste digitehnoloogiate ühisettevõttesse kuuluvad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid ametiasutuste nõukogu liikmetena ning riikide esindajate rühma ei tuleks seega luua.

(84)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 549/2004 (18) loodud liidu ühtse Euroopa taeva õigusraamistikuga püütakse reformida institutsiooniliste, tegevus-, tehnoloogiliste ja regulatiivsete meetmete abil Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi, et parandada selle toimimist, pidades silmas suutlikkust, ohutust, tõhusust ja keskkonnamõju.

(85)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 219/2007 (19) loodud Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi teadus- ja arendusprojektiga (edaspidi „projekt SESAR“) püütakse ajakohastada lennuliikluse korraldamist ning ühendada omavahel tehnoloogiline ja tegevusalane innovatsioon, et toetada ühtset Euroopa taevast. Selle eesmärk on töötada 2035. aastaks välja tehnoloogialahendused hästi toimiva lennuliikluse korraldamise süsteemi jaoks, et tagada toimiv lennutranspordisektor, mis ei ole ülekoormatud ning on veelgi turvalisem ning keskkonna- ja kliimasõbralikum kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimamäärusega. Projekt SESAR hõlmab kolme omavahel seotud, pidevat ja arenevat koostööprotsessi, mille raames määratakse kindlaks, töötatakse välja ja võetakse kasutusele innovatiivsed tehnoloogilised süsteemid ja käitamisprotseduurid, millele tugineb Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas määratletud digitaalne Euroopa taevas, millele on osutatud nõukogu otsuses 2009/320/EÜ (20).

(86)

Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, millega ühendatakse lennuliikluse korraldamise alane teadus- ja innovatsioonitegevus kasutuselevõtustsenaariumidega, et saavutada ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse eesmärgid, on planeerimisvahend lennuliikluse korraldamise ajakohastamiseks kõikjal Euroopas.

(87)

Ühisettevõte SESAR loodi eesmärgiga juhtida projekti SESAR määratlemis- ja arendusetappi, ühendades oma liikmetelt pärit avaliku ja erasektori rahalised vahendid ning tuginedes sisestele ja välistele tehnilistele ressurssidele, ent samuti selleks, et viia ellu ja vajaduse korral ajakohastada Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava. Sellega loodi uus ja tõhus sidusrühmadevahelise koostöö vorm sektoris, kus edasiminek on võimalik vaid siis, kui kõik sidusrühmad rakendavad uusi lahendusi sünkroniseeritud viisil. Võttes arvesse SESARi kaubamärgi edukat juurutamist, peaks uus Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte jätkama selle kaubamärgi kasutamist.

(88)

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte peaks tuginema ühisettevõtte SESAR kogemustele ja võtma üle selle liidus tehtavate lennuliikluse korraldamise alaste teadusuuringute koordineerija rolli. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte põhieesmärk peaks olema tugevdada ja veelgi rohkem lõimida Euroopas teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, aidates kiirendada sektori digitaliseerimist ning muuta sektor vastupidavamaks ja kohandatavaks liikluses esinevatele kõikumistele. Ühisettevõte peaks innovatsiooni abil suurendama mehitatud ja mehitamata õhusõidukeid kasutava lennutranspordi ning lennuliikluse juhtimissüsteemi teenuste konkurentsivõimet, et toetada majanduse taastumist ja kasvu. Ta peaks välja töötama innovatiivsed lahendused ja kiirendama nende kasutuselevõttu turul, et muuta ühtne Euroopa taevas lendamiseks kõige tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks õhuruumiks maailmas.

(89)

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte peaks olema võimeline koostama ja valideerima tehnilise teabe, mis on komisjonile abiks lennuliikluse korraldamise reguleerimisel, näiteks valmistama ette kõik tehnilised dokumendid ühtset Euroopa taevast käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaste ühisprojektide jaoks, tegema tehnilisi uuringuid ja toetama standardimistegevust. Samuti peaks ühisettevõte tagama otsusega 2009/320/EÜ kehtestatud Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava haldamise, sealhulgas seire, aruandluse ja ajakohastamise. Peale selle peaks komisjoni häälte arv olema võrdeline liidu panusega eelarvesse ja moodustama vähemalt 25 % häälte koguarvust. Sellise korraldusega tagatakse, et komisjon säilitab suutlikkuse juhtida poliitilisest vaatenurgast ühisettevõtte tööd nende ülesannete täitmisel, kasutades selliste asutuste jaoks loodud tugevdatud järelevalvemehhanismi.

(90)

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendavas kolmandas ühisettevõttes peaks olema võimalik osaleda eri vormis võimalikult paljudel sidusrühmadel kõigist liikmesriikidest ja programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidest, sealhulgas VKEdel. Liikmete seas tuleks tagada sobiv tasakaal nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukite seadmete tootjate, õhuruumi kasutajate, aeronavigatsiooniteenuse osutajate, lennujaamade, sõjaliste ühenduste ja kutseühingute vahel ning osalemisel tuleks pakkuda võimalusi VKEdele, akadeemiliste ringkondade esindajatele ja teadusasutustele. Et teha kindlaks kõige paljutõotavamad lähenemisviisid ja üksused, kes suudavad neid rakendada, avaldas komisjon potentsiaalsetele liikmetele osalemiskutse. Juhatusel peaks olema lubatud valida selle osalemiskutse tulemuste põhjal assotsieerunud liikmed, et oleks võimalik laiendada kiiresti liikmeskonda.

(91)

Marsruudi navigatsioonitasud kannavad täiel määral õhuruumi kasutajad, kes panustavad kaudselt teadus- ja arendustegevusse, mida rahastavad peamised lennuliikluse korraldamise sidusrühmad, nagu aeronavigatsiooniteenuse osutajad või õhuruumi kasutajate kasutatavaid sõidukeid ehitav või seadmetega varustav tööstus. Seetõttu peaksid õhuruumi kasutajad olema Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendava kolmanda ühisettevõtte juhatuses asjakohaselt esindatud.

(92)

Kandmaks hoolt selle eest, et lennuliikluse korraldamise alaste ettevalmistavate uuringute tulemusi (madala tehnoloogilise valmiduse tasemega) kasutatakse tulemuslikult kõrgematel tehnoloogilise valmiduse tasemetel, eeskätt Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendavas kolmandas ühisettevõttes, peaks sellist tegevust juhtima ühisettevõtte programmibüroo.

(93)

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonil (Eurocontrol) on olemas asjakohane taristu ning vajalikud haldusalased, IT, side ja logistika tugiteenused. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte peaks seda taristut ja neid teenuseid ära kasutama. Sellega seoses olgu öeldud, et koostoime, mida on võimalik saavutada haldusressursside koondamisel teiste ühisettevõtetega, kasutades ühiseid tugiteenuseid, on vähene. Seepärast peaks Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi arendav kolmas ühisettevõte käesoleva määrusega ette nähtud tugiteenustest loobuma.

(94)

Selleks et luua nutivõrkude ja -teenuste partnerluse eesmärkide saavutamiseks ulatuslik sidusrühmade baas, on loodud nutivõrkude ja -teenuste tööstuse ühendus (6G-IA), mis põhineb eelneval ühendusel. Kuna sellel uuel ühendusel on esimestel aastatel pärast loomist eeldatavasti vaid piiratud arv koosseisu kuuluvaid ja seotud üksuseid, on võetud eesmärk kaasata uusi liikmeid nutivõrkude ja -teenuste väärtusahelas tegutsevate sidusrühmade seast. Võttes arvesse kõnealuse ühenduse eeldatavasti mõõdukat suurust ning mõju selle koosseisu kuuluvatele VKEdele, ei ole ühenduse jaoks jätkusuutlik panustada algatuse kestuse jooksul nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte halduskulude katmisse 50 % ulatuses, eriti esimestel aastatel pärast selle asutamist. Peale selle on COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis ja selle mõju majandusele tekitanud probleeme Euroopa ettevõtjatele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Seepärast tuleks tagada, et ühisettevõtte erasektorist pärit osalejad suudavad täita oma kohustusi ning et tingimused jäävad atraktiivseks ja innustavad uusi partnereid ühendusega liituma. Seetõttu peaks muude liikmete kui liit iga-aastane rahaline panus halduskulude katteks moodustama vähemalt 20 % iga-aastastest halduskuludest. Eelkõige peaks olema võimalik, et koosseisu kuuluvad VKEd annavad väiksema panuse kui suuremad ettevõtjad. Ühisettevõtte muud liikmed kui liit peaksid püüdma suurendada enda koosseisu kuuluvate või endaga seotud üksuste arvu, et suurendada oma panust algatuse kestuse jooksul 50 %ni ühisettevõtte halduskuludest.

(95)

Seoses komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteetidega „Digiajastule vastav Euroopa“ ja „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“ ning komisjoni teatise „Euroopa digituleviku kujundamine“ valguses kindlaks määratud poliitikaeesmärkidega peab Euroopa arendama välja 5G-võrkudel põhineva esmatähtsa digitaristu ja suurendama 2030. aastaks oma tehnoloogilist suutlikkust 6G-süsteemide jaoks. Sellega seoses on komisjon rõhutanud Euroopa nutivõrkude ja -teenuste partnerluse strateegilist tähtsust ühenduvusel põhinevate turvaliste teenuste pakkumiseks tarbijatele ja ettevõtetele. Nimetatud prioriteedid on võimalik saavutada, kui tuua Euroopa partnerlusse, mis tugineb 5G-alase avaliku ja erasektori partnerluse varasema algatuse saavutustele 5G tehnoloogia ja standardite edukal väljatöötamisel, kokku peamised osalejad, st tööstus, akadeemilised ringkonnad ja avaliku sektori asutused.

(96)

Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte on kavandatud käsitlema digitaristu valdkonna poliitikaküsimusi, toetama 5G taristu kasutuselevõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153 (21) loodud Euroopa ühendamise rahastu teise etapi (CEF2) digitaalvaldkonna programmi kohaldamisalas ning laiendama 6G-võrkude teadusuuringute ja innovatsiooni tehnoloogilist ulatust. Kaasates tihedalt liikmesriike, peaks ühisettevõte parandama reageerimist liidu poliitikale ja sotsiaalsetele vajadustele, mis on seotud võrkude energiatõhususe, küberturvalisuse, tehnoloogilise juhtpositsiooni, privaatsuse ja eetikaga, ning laiendama teadusuuringuid ja innovatsiooni võrkudelt pilvepõhiste teenuste osutamisele ning komponentidele ja seadmetele, mis võimaldavad osutada teenuseid kodanikele ja mitmesugustele sektoritele, nagu tervishoid, transport, tootmine ja massiteabevahendid.

(97)

Nutivõrkude ja -teenustega seotud avaliku poliitika eesmärke ei saa käsitleda vaid asjaomane tööstus ja komisjon. Nende terviklikuks ja koordineeritud käsitlemiseks on vajalik liikmesriikide strateegiline kaasamine juhtimisstruktuuri osana. Seepärast peaks juhatus võtma võimalikult suurel määral arvesse riikide esindajate rühma arvamusi, eriti seoses tööprogramme ja rahastamisotsuseid käsitlevate strateegiliste suunistega.

(98)

Kõrgtehnoloogilisele 5G taristule tuginedes töötatakse välja ökosüsteemid digi- ja roheülemineku jaoks ning järgmise sammuna 6G tehnoloogia kasutuselevõtuks Euroopas. CEF2 digitaalvaldkonna programm ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (22) loodud program „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (23) loodud „InvestEU“ pakuvad võimalusi 5G-põhiste ja hiljem 6G-põhiste digitaalsete ökosüsteemide väljaarendamiseks. Võttes arvesse sellistesse kasutuselevõtuprojektidesse kaasatavate avaliku ja erasektori sidusrühmade suurt hulka, on oluline koordineerida strateegilise kava kehtestamist, panustamist programmitöösse ning sidusrühmade teavitamist ja kaasamist selliste programmide raames. Nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte kui strateegiline alus nende ülesannete täitmisel peaks koordineerima strateegiliste kasutuselevõtu kavade väljatöötamist asjakohaste valdkondade jaoks, näiteks 5G-süsteemide kasutuselevõtuks maanteedel ja raudteedel. Need kavad peaksid muu hulgas toetama kasutuselevõtu tegevuskavade, peamiste võimalike koostöömudelite ja muude strateegiliste küsimuste kindlaksmääramist.

(99)

Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 20 lõikes 3 on sätestatud, et vajaduse korral peab komisjon või rahastamisasutus tegema selliste ettepanekute puhul, millega seoses ilmnevad julgeolekuküsimused, julgeolekukontrolli.

(100)

Kooskõlas nõukogu 3. detsembri 2019. aasta järeldustega ja komisjoni 26. märtsi 2019. aasta soovitusega, mis käsitleb 5G-võrkude küberturvalisust liidu tasandil koordineeritavate meetmete võtmiseks, avaldas liikmesriikide võrgu- ja infoturbe koostöörühm 2020. aasta jaanuaris 5G-võrkude küberturvalisust käsitleva ELi riskimaandusmeetmete paketi (edaspidi „meetmepakett“). Meetmepaketis on hulk strateegilisi ja tehnilisi meetmeid ning toetavaid meetmeid, et maandada liidu koordineeritud riskihindamise aruandes esitatud peamisi 5G-võrkude küberturvalisuse riske ning anda suuniseid selliste meetmete valimiseks, mis tuleks seada esikohale riigi ja liidu tasandi riskimaandamiskavades. Komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatises ELi meetmepaketi rakendamise kohta kiidetakse heaks kõik meetmepaketis kindlaks määratud meetmed ja suunised ning rõhutatakse vajadust kohaldada piiranguid, sealhulgas vajalikke erandeid, tarnijate suhtes, kelle riskitaset peetakse liidu koordineeritud riskihindamises kindlaks määratud tegurite põhjal kõrgeks, samuti vajadust võtta meetmeid, et vältida sõltuvust neist tarnijatest. Selles on kindlaks määratud ka rida konkreetseid meetmeid, mille komisjon võtab eelkõige selle tagamiseks, et asjaomaste tehnoloogiavaldkondadega seotud liidu rahastamisprogrammides osalemise eeltingimuseks seatakse turvanõuete täitmine, kasutades täielikult ära ja rakendades edaspidigi turvalisust puudutavaid nõudeid. Seepärast tuleks käesoleva määruse rakendamiseks kehtestada asjakohased sätted, et kajastada turvameetmeid, mis võetakse tegevuse raames, mida rahastavad nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõte ning tema soovituste põhjal muud rahastamisasutused, kes rakendavad nutivõrkude ja -teenuste valdkonnas muid liidu programme.

(101

Programmi „Horisont 2020“ kohased ühisettevõtted loodi ajavahemikuks, mis kestab kuni 31. detsembrini 2024. Ühisettevõtted peaksid jätkama vastavate teadusprogrammide toetamist, rakendades kuni oma tegevuse lõpetamiseni seni ellu viimata meetmeid, mis on algatatud või mille rakendamist on jätkatud nõukogu määruste (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (24) (EL) nr 558/2014, (25) (EL) nr 559/2014, (26) (EL) nr 560/2014, (27) (EL) nr 561/2014 (28) ja (EL) nr 642/2014 (29) alusel ning kooskõlas nende määrustega. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks need määrused seepärast kehtetuks tunnistada.

(102)

Liit peaks tegutsema vaid siis, kui on võimalik tõendada, et liidu tasandi meetmed on tõhusamad kui riigi, piirkonna või kohalikul tasandil võetavad meetmed. Ühisettevõtted keskenduvad valdkondadele, kus liidu tasandil tegutsemisel on tõendatav lisaväärtus, võttes arvesse nende jõupingutuste mahtu, kiirust ja ulatust, mis tuleb teha, et liit saavutaks oma ELi toimimise lepingus kindlaks määratud pikaajalised eesmärgid ning suudaks ellu viia oma strateegilised poliitilised prioriteedid ja täita oma kohustusi. Peale selle tuleks kavandatud ühisettevõtteid käsitada sama valdkonna riiklikke ja piirkondlikke meetmeid täiendavate algatustena, mis peaksid neid meetmeid tugevdama.

(103)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid tarbetu dubleerimise vältimiseks, kriitilise massi säilitamiseks ning avalike vahendite optimaalseks kasutamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(104)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena selle avaldamise päeval,