25.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 420/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2052,

24. november 2021,

millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700 kindlaks sissetulekute ja elamistingimuste valikuuringu teemade „Tööturg ja eluase“, „Soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine“ ja „Eluasemeraskused“ ning 2023. aasta lisateema „Leibkondade energiatõhusus“ andmekogumite tehnilised üksikasjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada sissetulekute ja elamistingimuste statistikavaldkonna valikuuringu nõuetekohane rakendamine, peaks komisjon kindlaks määrama teemade „Tööturg ja eluase“, „Soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine“, „Eluasemeraskused“ ning 2023. aasta lisateema „Leibkondade energiatõhusus“ andmekogumite tehnilised üksikasjad.

(2)

Sissetuleku ja elamistingimuste statistikavaldkond annab Euroopa poolaasta ja Euroopa sotsiaalõiguste samba jaoks vajalikku teavet eelkõige sissetulekute jaotuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta. Selle valdkonna teavet kasutatakse ka mitmetes muudes elutingimusi ja vaesust käsitlevates ELi poliitikavaldkondades. Poliitika elluviimiseks on väga vaja üksikasjalikku teavet tööturu ja eluaseme, soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelise edasikandumise ja eluasemeraskuste teemal. Väga oluline on ka lisateema „Leibkondade energiatõhusus“, pidades eelkõige silmas liikmesriikidele esitatud soovitust vähendada energiaostuvõimetust.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sissetulekute ja elamistingimuste valdkonna alamteemade „Tööturg ja eluase“, „Soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine“, „Eluasemeraskused“ ning 2023. aasta lisateema „Leibkondade energiatõhusus“ andmekogumite tehnilised omadused on esitatud lisas ja need on järgmised:

a)	muutuja tunnuskood,

b)	muutuja nimetus,

c)	vastusevariandi kirjeldus ja vastusevariandi kood,

d)	kogumisüksus,

e)	kogumisviis,

f)	vaatlusperiood.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

LISA

Muutujate tehnilised omadused

Muutuja tunnuskood	Muutuja nimetus	Vastusevariandi kood	Vastusevariandi kirjeldus	Kogumisüksus	Kogumisviis	Vaatlusperiood
Alamteema: Töökoha tunnused
PL230	Töötamine avalikus / erasektoris	1	Avalik sektor	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Praegune
		2	Erasektor
		3	Segatüüpi
		99	Ei tea
PL230_F	Töötamine avalikus / erasektoris (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL032≠1)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PW100	Tööga rahulolu	0–10	Ei ole üldse rahul – Täiesti rahul	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Praegune
		99	Ei tea
PW100_F	Tööga rahulolu (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL032≠1)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PL260	Harilik töötundide arv nädalas	1–99	Tundide arv	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Tulude vaatlusperiood
PL260_F	Harilik töötundide arv nädalas (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL211≠1–4)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PL130	Põhitöö kohaliku üksuse suurus	1–9	Täpne isikute arv, kui neid on 1–9	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Praegune
		10	10–19 isikut
		11	20–49 isikut
		12	50–249 isikut
		13	250 või rohkem isikut
		14	Ei oska öelda, kuid vähem kui 10 isikut
		15	Ei oska öelda, kuid vähemalt 10 isikut
PL130_F	Põhitöö kohaliku üksuse suurus (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL032≠1)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
Alamteema: Hõiveseisund
PL035	On töötanud eelmisel nädalal vähemalt ühe tunni	1	Jah	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Eelmine nädal
		2	Ei
PL035_F	On töötanud eelmisel nädalal vähemalt ühe tunni (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (RB081≠16–74)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PL025	Valmis töötama	1	Jah	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Praegune
		2	Ei
PL025_F	Valmis töötama (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL035=1)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PL020	Aktiivne tööotsimine	1	Jah	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Viimased neli nädalat
		2	Ei
PL020_F	Aktiivne tööotsimine (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL035=1)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PL120	Põhjus, miks töötati vähem kui 30 tundi	1	Hariduse omandamine või koolitus	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Praegune
		2	Haigus või invaliidsus
		3	Soovib töötada rohkem, kuid ei leia suurema tundide arvuga tööd
		4	Ei soovi rohkem töötada
		5	Kõikidel töökohtadel töötatud tundide arv loetakse täistööajaks
		6	Majapidamistööd, laste või teiste isikute eest hoolitsemine
		7	Muud põhjused
PL120_F	Põhjus, miks töötati vähem kui 30 tundi (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL032≠1 või (PL032=1 ja PL060 + PL100 >30))
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PL280	Töötuna arveloleku kestus	1	Kogu periood	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Töötuse periood tulude võrdlusperioodil
		2	Osa perioodi
		3	Ei ole üldse arvele võetud
PL280_F	Töötuna arveloleku kestus (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PL211≠5 või RB081≠16-74)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
Alamteema: Haridustase – üksikasjad, sh katkestatud või pooleli jäetud haridustee
PE030	Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta		aasta (neljakohaline)	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Praegune
PE030_F	Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PE041 = 000)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PE050	Katkestatud või pooleli jäetud haridustee	1	Jah, üks	Kõik 16–34aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Kogu elu
		2	Jah, mitu
		3	Ei
PE050_F	Katkestatud või pooleli jäetud haridustee (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (RB081≠16–34 või pole kunagi koolis käinud)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
Alamteema: Elamistingimused, sh puudus ja kaudne üür
HS160	Probleemid eluruumiga: liiga pime, pole piisavalt valgust	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Ei
HS160_F	Probleemid eluruumiga: liiga pime, pole piisavalt valgust (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HS170	Naabritelt või tänavalt kostev müra	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Ei
HS170_F	Naabritelt või tänavalt kostev müra (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HC020	Eluruumi suurus ruutmeetrites	0-999	Ruutmeetrid	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja või registrid	Praegune
HC020_F	Eluruumi suurus ruutmeetrites (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HC080	Üldine rahulolu eluruumiga	1	Väga rahulolematu	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Rahulolematu
		3	Rahul
		4	Väga rahul
HC080_F	Üldine rahulolu eluruumiga (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HY030	Kaudne üür	0–99 999 999,99	Summa (oma-vääringus)	Leibkond	Hinnanguline	Tulude vaatlusperiood
HY030_F	Kaudne üür (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HH040	Lekkiv katus, rõsked põrandad/seinad/vundament või mädanevad aknaraamid või põrandad	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Ei
HH040_F	Lekkiv katus, rõsked põrandad/seinad/vundament või mädanevad aknaraamid või põrandad (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HS140	Eluaseme kogukuludest tingitud finantskoormus	1	Väga koormav	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Veidi koormav
		3	Ei ole üldse koormav
HS140_F	Eluaseme kogukuludest tingitud finantskoormus (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (eluasemekulud puuduvad)
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HS180	Saaste, mustus või muud keskkonnaprobleemid	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Ei
HS180_F	Saaste, mustus või muud keskkonnaprobleemid (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HS190	Kuritegevus, vägivald või vandalism piirkonnas	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Ei
HS190_F	Kuritegevus, vägivald või vandalism piirkonnas (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HH081	Eluruumides on vann või dušš (VABATAHTLIK)	1	Jah, leibkonna ainukasutuses	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Jah, ühiskasutatav
		3	Ei
HH081_F	Eluruumides on vann või dušš (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
HH091	Siseruumides asuv WC, mis on leibkonna ainukasutuses (VABATAHTLIK)	1	Jah, leibkonna ainukasutuses	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Jah, ühiskasutatav
		3	Ei
HH091_F	Siseruumides asuv WC, mis on leibkonna ainukasutuses (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
Alamteema: Soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine
PT220	Leibkonna tüüp siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane	1	Tavaleibkond	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses
PT220_F	Leibkonna tüüp siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT230	Kas andmeesitaja elas koos emaga, kui ta oli ligikaudu 14aastane?	1	Jah	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Ema ei elanud samas leibkonnas, kuid me pidasime ühendust
		3	Ema ei elanud samas leibkonnas ja meil puudus ka kontakt
		4	Ei, ema oli surnud
PT230_F	Kas andmeesitaja elas koos emaga, kui ta oli ligikaudu 14aastane? (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Ei ole „valitud andmeesitaja“
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT240	Kas andmeesitaja elas koos isaga, kui ta oli ligikaudu 14aastane?	1	Jah	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Isa ei elanud samas leibkonnas, kuid me pidasime ühendust
		3	Isa ei elanud samas leibkonnas ja meil puudus ka kontakt
		4	Ei, ema oli surnud
PT240_F	Kas andmeesitaja elas koos isaga, kui ta oli ligikaudu 14aastane? (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Ei ole „valitud andmeesitaja“
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT070	Isa kodakondsus (VABATAHTLIK)	99	Peamine kodakondsus (SCL GEO kahetäheline kood) Ei tea	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
PT070_F	Isa kodakondsus (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-5	Ei ole asjakohane (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
PT100	Ema kodakondsus (VABATAHTLIK)	99	Peamine kodakondsus (SCL GEO kahetäheline kood) Ei tea	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
PT100_F	Ema kodakondsus (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-5	Ei ole asjakohane (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
PT110	Isa kõrgeim omandatud haridustase	1	Madal haridustase (alus- või algharidus või keskhariduse madalam aste)	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Keskmine haridustase (keskhariduse ülemine aste, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil)
		3	Kõrge haridustase (keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus, magister või sellega võrdsustatud haridus, doktor või sellega võrdsustatud haridus)
		99	Ei tea
PT110_F	Isa kõrgeim omandatud haridustase (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-5	Ei ole asjakohane (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT120	Ema kõrgeim omandatud haridustase	1	Madal haridustase (alus- või algharidus või keskhariduse madalam aste)	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Keskmine haridustase (keskhariduse ülemine aste, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil)
		3	Kõrge haridustase (keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus, magister või sellega võrdsustatud haridus, doktor või sellega võrdsustatud haridus)
		99	Ei tea
PT120_F	Ema kõrgeim omandatud haridustase (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-5	Ei ole asjakohane (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT130	Isa tööhõiveseisund, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane	1	Tööga hõivatu	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Iseenda tööandja (kaasa arvatud pereettevõttes töötaja)
		3	Töötu
		4	Pensionil või ennetähtaegsel pensionil
		5	Kodune
		6	Töövõimetu pikaajaliste terviseprobleemide tõttu
		7	Muu mitteaktiivne isik
		99	Ei tea
PT130_F	Isa tööhõiveseisund, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-5	Ei ole asjakohane (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT160	Ema tööhõiveseisund, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane	1	Tööga hõivatu	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Iseenda tööandja (kaasa arvatud pereettevõttes töötaja)
		3	Töötu
		4	Pensionil või ennetähtaegsel pensionil
		5	Kodune
		6	Töövõimetu pikaajaliste terviseprobleemide tõttu
		7	Muu mitteaktiivne isik
		99	Ei tea
PT160_F	Ema tööhõiveseisund, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-5	Ei ole asjakohane (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT150	Isa amet, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (VABATAHTLIK)		ISCO-08 (COM) kood (ühekohaline)	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		99	Ei tea
PT150_F	Isa amet, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-4	Ei ole asjakohane, isa ei tööta
		-5	Ei ole asjakohane (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
PT180	Ema amet, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (VABATAHTLIK)		ISCO-08 (COM) kood (ühekohaline)	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		99	Ei tea
PT180_F	Ema amet, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-4	Ei ole asjakohane, ema ei tööta
		-5	Ei ole asjakohane (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
PT210	Omandisuhe elamispinna suhtes, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane	1	Omanduses	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus) või registrid	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Üüritud
		3	Tasuta kasutatav majutus
		99	Ei tea
PT210_F	Omandisuhe elamispinna suhtes, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT190	Leibkonna rahaline olukord, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane	1	Väga halb	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Halb
		3	Mõõdukalt halb
		4	Mõõdukalt hea
		5	Hea
		6	Väga hea
		99	Ei tea
PT190_F	Leibkonna rahaline olukord, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT260	Kas kooli jaoks hädavajalik (õpikud ja varustus) oli olemas, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane?	1	Jah	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Ei (rahapuuduse tõttu)
		3	Ei, muu põhjus
PT260_F	Kas kooli jaoks hädavajalik (õpikud ja varustus) oli olemas, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane? (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT270	Kas andmeesitaja sai ligikaudu 14aastasena iga päev liha-, kana- või kalatoitu (või samaväärset taimetoitu)?	1	Jah	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Ei (rahapuuduse tõttu)
		3	Ei, muu põhjus
PT270_F	Kas andmeesitaja sai ligikaudu 14aastasena iga päev liha-, kana- või kalatoitu (või samaväärset taimetoitu)? (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PT280	Kas andmeesitajal oli ligikaudu 14aastasena ühenädalane puhkus kodunt eemal?	1	Jah	Kõik praegused leibkonna liikmed või 25–59aastane valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Siis, kui andmeesitaja oli ligikaudu 14aastane
		2	Ei (rahapuuduse tõttu)
		3	Ei, muu põhjus
PT280_F	Kas andmeesitajal oli ligikaudu 14aastasena ühenädalane puhkus kodunt eemal? (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (elas asutusleibkonnas või hooldusasutuses)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-6	Ei ole vanuses 25–59
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
Alamteema: Eluasemega seotud raskused (sh raskused üürimisel) ja nende põhjused
PHD01	Varem kogetud eluasemeraskused	1	Jah, ajutine peatumine sõprade või sugulaste juures	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (16–24aastaste isikute puhul erandina vahendatud küsitlus)	Kogu elu
		2	Jah, peatumine varjupaigas või muus ajutises majutuspaigas
		3	Jah, elamine kohas, mis ei ole ette nähtud alaliseks eluasemeks
		4	Jah, kodutu või ööbimine avalikus ruumis
		5	Ei
PHD01_F	Varem kogetud eluasemeraskused (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PHD07	Millal eluasemeraskused esinesid? (VABATAHTLIK)	1	Viimase 5 aasta jooksul	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (16–24aastaste isikute puhul erandina vahendatud küsitlus)	Kogu elu
		2	Rohkem kui 5 aastat tagasi
PHD07_F	Millal eluasemeraskused esinesid? (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PHD01=5)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
PHD02	Viimati kogetud eluasemeraskuste kestus (VABATAHTLIK)		Kestus (kuudes)	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus	Kogu elu
PHD02_F	Viimati kogetud eluasemeraskuste kestus (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PHD01=5)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
PHD03	Varasemate eluasemeraskuste peamine põhjus	1	Suhte- või pereprobleemid	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (16–24aastaste isikute puhul erandina vahendatud küsitlus)	Kogu elu
		2	Terviseprobleemid
		3	Töötus
		4	Üürilepingu lõppemine
		5	Elamiskõlbmatu eluruum
		6	Lahkumine hooldusasutusest pärast pikka seal viibimist ning puudub kodu, kuhu minna
		7	Rahalised probleemid / ebapiisav sissetulek
		8	Muu
PHD03_F	Varasemate eluasemeraskuste peamine põhjus (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PHD01=5)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PHD05	Eluasemeraskuste ületamine	1	Olemasolev, uus või taastatud suhe pere või partneriga	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (16–24aastaste isikute puhul erandina vahendatud küsitlus)	Kogu elu
		2	Lahenenud terviseprobleemid
		3	Leitud töökoht
		4	Asumine sotsiaalkorterisse või subsideeritud eramajutusse
		5	Muu
		6	Eluasemeraskused ei ole lahenenud
PHD05_F	Eluasemeraskuste ületamine (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (PHD01=5)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
PHD06	Üürimisraskused	1	Jah	Kõik vähemalt 16aastased praegused leibkonna liikmed või valitud andmeesitaja (asjakohasel juhul)	Isikuküsitlus (kui isik viibib ajutiselt eemal või on vastamisvõimetu, siis erandina vahendatud küsitlus)	Viimased 12 kuud
		2	Ei
PHD06_F	Üürimisraskused (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-2	Ei ole asjakohane (HH021=1,2,5)
		-3	Muu kui valitud andmeesitaja
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
2023. aasta lisateema „Leibkondade energiatõhusus“
HC001	Kasutatav küttesüsteem	1	Kaugküttevõrk	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja või registrid	Praegune
		2	Keskküttesüsteem
		3	Individuaalne küttesüsteem
		4	Püsiküte puudub
		5	Küte puudub täielikult
		99	Ei tea
HC001_F	Kasutatav küttesüsteem (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HC002	Peamine energiaallikas	1	Elekter	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja või registrid	Praegune
		2	Gaas (maagaas, propaan)
		3	Õli
		4	Biomass
		5	Küttepuud
		6	Kivisüsi
		7	Taastuvenergia
		8	Muu
		99	Ei tea
HC002_F	Peamine energiaallikas (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HC003	Renoveerimine (soojusisolatsioon, aknad, küttesüsteem)	1	Jah, kolm või enam meedet	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Viimased 5 aastat
		2	Jah, kaks meedet
		3	Jah, üks meede
		4	Ei
		99	Ei tea
HC003_F	Renoveerimine (soojusisolatsioon, aknad, küttesüsteem) (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HC060	Talvel ei saa eluruume hoida mugavalt soojana	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Tavaliselt
		2	Ei
HC060_F	Talvel ei saa eluruume hoida mugavalt soojana (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
HC070	Suvel ei saa eluruume hoida mugavalt jahedana (VABATAHTLIK)	1	Jah	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Tavaliselt
		2	Ei
HC070_F	Suvel ei saa eluruume hoida mugavalt jahedana (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
HC004	Akende tüüp (VABATAHTLIK)	1	Ainult ühekordse klaasiga	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja	Praegune
		2	Ainult kahekordse klaasiga
		3	Ainult kolmekordsed klaasiga
		4	On nii ühe- kui ka kahe-/kolmekordse klaasiga
		5	On nii kahe- kui ka kolmekordse klaasiga
		99	Ei tea
HC004_F	Akende tüüp (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Täidetud
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)
HC005	Ehitusaasta (VABATAHTLIK)	1	Enne 1945. aastat	Leibkond	Leibkonna andmeesitaja või registrid	Praegune
		2	1946–1960
		3	1961–1980
		4	1981–2000
		5	2001–2020
		6	2021 ja hiljem
		99	Ei tea
HC005_F	Ehitusaasta (VABATAHTLIK) (lipp)	1	Kogutud uuringu/küsitluse kaudu
		2	Kogutud haldusandmetest
		3	Imputeeritud
		4	Allikat ei ole võimalik kindlaks teha
		-1	Andmed puuduvad
		-7	Ei ole asjakohane (ei koguta, vastavalt „pidevplaneerimiskava“ rakendamisele)
		-8	Ei ole asjakohane (muutujat ei koguta)

25.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 420/55

KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/2053,

8. november 2021,

milles käsitletakse metalltoodete tootmise sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldavat võrdlusdokumenti, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 46 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab komisjon koostama konkreetsete majandussektorite võrdlusdokumendid. Need dokumendid peavad hõlmama parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed. Kui määrusega (EÜ) nr 1221/2009 loodud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis registreeritud või selles registreerimiseks valmistuvad organisatsioonid töötavad välja oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja hindavad oma keskkonnatoimet nimetatud määruse IV lisa alusel koostatavas või ajakohastatavas keskkonnaaruandes, peavad nad võtma arvesse sektorite võrdlusdokumente.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on ette nähtud, et komisjon koostab töökava koos soovitusliku nimekirjaga prioriteetsetest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ja sektoriülesed võrdlusdokumendid. Selles tööplaanis (2) on komisjon määranud metalltoodete tootmise sektori prioriteetseks sektoriks.

(3)

Sektori võrdlusdokumendis tuleks sektori parimate keskkonnajuhtimistavadena (3) kindlaks määrata konkreetsed meetmed, millega parandada kõnealuses sektoris tegutsevate ettevõtete üldist keskkonnajuhtimist kolmes peamises valdkonnas, mis hõlmavad metalltooteid tootvate ettevõtete jaoks peamisi keskkonnaaspekte. Need peamised valdkonnad on valdkondadevahelised küsimused ning ressursikasutuse ja tootmisprotsesside optimeerimine. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik ja mõttekas sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, tuleks esitada ka need.

(4)

Selleks et metalltoodete tootmise sektori organisatsioonidel, tõendajatel, riigiasutustel, akrediteerimis- ja litsentsimisasutustel ning muudel osalistel oleks piisavalt aega metalltoodete tootmise sektori võrdlusdokumendi kasutuselevõtuks valmistuda, tuleks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev edasi lükata.

(5)	Kõnealuse sektori võrdlusdokumendi koostamisel on komisjon konsulteerinud liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas on esitatud metalltoodete tootmise sektori parimaid keskkonnajuhtimise tavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. märtsist 2022.

Brüssel, 8. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

(2) Komisjoni teatis – määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatav töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid (ELT C 358, 8.12.2011, lk 2).

(3) Antonopoulos I., Canfora P., Gaudillat P., Dri M., Eder P., „Best Environmental Management Practice in the Fabricated Metal Products manufacturing sector“, EUR 30025 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978–92-76-14299-7, doi:10.2760/894966, JRC119281; https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/sites/default/files/inline-files/JRC_BEMP_fabricated_metal_product_manufacturing_report.pdf

LISA

Sisukord

SISSEJUHATUS

KOHALDAMISALA

PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED METALLTOODETE TOOTMISE SEKTORIS

3.1.

Valdkondadevaheliste teemade parimad keskkonnajuhtimistavad

3.1.1.

Tõhusate keskkonnajuhtimismeetodite rakendamine

3.1.2.

Koostöö ja teabevahetus väärtusahelas ja selle üleselt

3.1.3.

Energiamajandus

3.1.4.

Keskkonnahoidlik ja ressursitõhus kemikaalide kasutus

3.1.5.

Elurikkus

3.1.6.

Väärtuslike ja/või suurte seeriatena toodetud toodete ja komponentide taastootmine ja kvaliteetne taastamine

3.1.7.

Seos metalltooteid tootvate ettevõtete jaoks asjakohaste parimat võimalikku tehnikat (PVT) käsitlevate viitedokumentidega

3.2.

Parimad keskkonnajuhtimistavad ressursikasutuse optimeerimiseks

3.2.1.

Tõhus ventilatsioon

3.2.2.

Optimaalne valgustus

3.2.3.

Jahutussüsteemide keskkonnasäästlik optimeerimine

3.2.4.

Suruõhu otstarbekas ja tõhus kasutamine

3.2.5.

Taastuvenergia kasutamine

3.2.6.

Vihmavee kogumine

3.3.

Tootmisprotsessidega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad

3.3.1.

Ressursitõhusate metallitöötlusvedelike valimine

3.3.2.

Jahutusmäärete kulu vähendamine metalli töötlemisel

3.3.3.

Lehtmetalli astmeline vormimine alternatiivina vormivalule

3.3.4.

Metallitöötlusmasinate ooteoleku energiakasutuse vähendamine

3.3.5.

Metallijääkide materiaalse väärtuse säilitamine

3.3.6.

Mitmesuunaline sepistamine

3.3.7.

Hübriidne masintöötlus energiakasutuse vähendamise meetodina

3.3.8.

Värvimisruumi kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimise prognoosiv juhtimine

SEKTORI SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

1. SISSEJUHATUS

Käesolev sektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (1) (edaspidi „parimate tavade aruanne“), mille koostas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).

Õiguslik taust

Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), milles organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on EMAS kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (3);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis on sätestatud artiklis 46. Sektori võrdlusdokumendis tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad eri sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, siis tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.

Kuidas seda dokumenti mõista ja kasutada?

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS) on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonna olukorda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas sektori võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid metalltoodete tootmise sektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimale tavale.

Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kasutades sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis JRC, arutas läbi ja leppis kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektori keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk on eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.

Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.

Käesolev sektori võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kavatsevad tulevikus EMASis registreeruda, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki metalltoodete tootmise sektoris tegutsevaid organisatsioone nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta oma keskkonnatoime mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.

Kuidas peaksid EMASi liikmeks olevad organisatsioonid sektorite võrdlusdokumente arvesse võtma?

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumenti arvesse kahel tasandil.

Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b):

peaksid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi asjakohaseid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega.

Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):

peaksid organisatsioonid keskkonnatoimet käsitlevaks aruandluseks kasutatavate näitajate (4) valimisel võtma arvesse sektori võrdlusdokumendis sisalduvaid asjakohaseid sektoripõhiseid keskkonnatoime näitajaid.

Aruandluseks vajalike näitajate kogumi valimisel peaksid nad võtma arvesse asjaomases sektori võrdlusdokumendis esitatud näitajaid ja nende olulisust organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast. Näitajaid on vaja arvesse võtta üksnes juhul, kui need on asjakohased keskkonnaülevaates kõige olulisemaks hinnatud keskkonnaaspektide jaoks.

Keskkonnatoimest ja muudest organisatsiooni keskkonnatoimet puudutavatest teguritest aru andes peaksid organisatsioonid keskkonnaaruandes märkima, kuidas on arvesse võetud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid, kui need on olemas.

Nad peaksid kirjeldama, kuidas on kasutatud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis näitavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Samas ei ole parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine või kindlaks määratud tipptaseme võrdlusaluste järgimine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad on võrdlusalused ning kui teostatav on parimate tavade rakendamine kulude ja kasu seisukohast.

Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parimate keskkonnajuhtimistavade ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja rakendatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.

Sektori võrdlusdokumendi elemente (näitajad, parimad keskkonnajuhtimistavad või tipptaseme võrdlusalused), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast vajalikuks, ei tule keskkonnaaruandes esitada ega kirjeldada.

EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavandab oma keskkonnatoime parandamist (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada ideid selle kohta, millised küsimused sammhaaval lähenemisel järgmisena käsile võtta.

EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas on organisatsioon võtnud arvesse sektori võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).

Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud tõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas on sektori võrdlusdokumenti kasutatud suunisena, mille abil määrata kindlaks näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.

Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamisel. Eelkõige ei nõua tõendajad eraldi põhjendust iga parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud, kuid mida organisatsioon ei ole pidanud oma keskkonnaülevaate alusel vajalikuks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis oleksid edaspidi veel üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.

Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Käesolev dokument koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, teises peatükis määratakse kindlaks käesoleva sektori võrdlusdokumendi kohaldamisala. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) ja antakse teavet nende rakendatavuse kohta. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõigi parimate keskkonnajuhtimistavade kohta ei olnud aga võimalik tipptaseme võrdlusaluseid kindlaks määrata, sest saada oli vähe andmeid või erinesid iga ettevõtte/tehase konkreetsed tingimused (toodetava toote liik alates väikestest prototüüpidest ja suurtes või väikestes seeriates toodetavatest keeruka geomeetriaga toodetest suurte või väikeste komponentideni, samuti eri tootmisüksuste tootmisprotsesside mitmekesisus jne) sel määral, et tipptaseme võrdlusalus ei olnud mõttekas. Kui tipptaseme võrdlusalused on esitatud, ei ole need mõeldud eesmärkidena, mida kõik ettevõtted peavad saavutama, ega parameetritena, mille alusel võrrelda sektoris tegutsevate ettevõtete keskkonnatoimet, vaid pigem võimalikke saavutusi iseloomustavate näitajatena, mis aitavad üksikutel ettevõtetel tehtud edusamme hinnata ja motiveerivad neid oma keskkonnatoimet veelgi parandama. Viimasena esitatakse neljandas peatükis ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.

2. KOHALDAMISALA

Käesolev võrdlusdokument käsitleb metalltoodete tootmise sektori keskkonnatoimet. See dokument on mõeldud metalltoodete tootmisega tegelevatele ettevõtetele ja eelkõige ettevõtetele, mis kuuluvad järgmiste NACE koodide alla (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):

NACE osa 24 (*) „Põhimetallide tootmine“

24.2 Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine (24.20)

24.3 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine (24.31 – 24.34)

24.5 Metallivalu (24.51 – 24.54)

NACE osa 25 „Metalltoodete tootmine, v.a. masinad ja seadmed“ (sisaldab kõiki tegevusi)

NACE osa 28 (**) „Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine“

28.1 Üldmasinate tootmine (sisaldab ainult 28.14 ja 28.15)

NACE osa 29 (**) „Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine“

29.3 Mootorsõidukite muude osade ja lisaseadmete tootmine (29.32)

NACE osa 32 (**) „Muu tootmine“

32.1 Väärisesemete, ehete jms toodete tootmine (32.11–32.13)

32.2 Muusikariistade tootmine (32.20)

32.3 Sporditarvete tootmine (32.30)

32.4 Mängude ja mänguasjade tootmine (32.40)

32.5 Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine (32.50)

NACE osa 33 „Masinate ja seadmete remont ja paigaldus“

33.1 Metalltoodete, masinate ja seadmete remont (33.11–33.12 (**))

Käesolev võrdlusdokument on jaotatud kolmeks põhiosaks (tabel 2-1), milles käsitletakse tootjate seisukohast peamisi metalltoodete tootmisega seotud keskkonnaaspekte.

Tabel 2-1

Metalltoodete tootmise sektori võrdlusdokumendi ülesehitus ja peamised käsitletavad keskkonnaaspektid

Osa

Kirjeldus

Peamised käsitletavad keskkonnaaspektid

3.1	Valdkondadevaheliste teemade parimad keskkonnajuhtimistavad

See osa sisaldab suuniseid selle kohta, kuidas tootjad saavad keskkonnasäästlikkuse raamistikke lõimida oma olemasolevatesse ärimudelitesse ja juhtimissüsteemidesse, et vähendada oma keskkonnamõju.

Tegevuskoha haldus

3.2	Parimad keskkonnajuhtimistavad ressursikasutuse optimeerimiseks

Selles parimate keskkonnajuhtimistavade paketis antakse juhiseid selle kohta, kuidas parandada tootmisettevõtete tugiprotsesside (nagu valgustus ja ventilatsioon) üldist keskkonnatoimet

Ressursid ja hooldus

3.3	Tootmisprotsessidega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad

See osa sisaldab suuniseid tootmise põhitoimingute keskkonnatoime parandamiseks.

Tööstusprotsessid

Tabelites 2-2 ja 2-3 loetletud otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid valiti asjaomase sektori puhul üldjuhul kõige olulisemateks. Siiski tuleb konkreetsete ettevõtete hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata igal üksikjuhul eraldi.

Tabel 2-2

Käesolevas dokumendis käsitletavad olulisimad otsesed keskkonnaaspektid ja nendega seotud peamised keskkonnaprobleemid

Protsessid	Olulisimad otsesed keskkonnaaspektid	Seonduvad peamised keskkonnaprobleemid
Tugiprotsessid	Juhtimine, hanked, tarneahela haldamine, kvaliteedikontroll	Tooraine Energia Vesi Kulumaterjalid Jäätmed: tavajäätmed
	Logistika, käitlemine, ladustamine, pakkimine	Tooraine Energia Kasvuhoonegaaside heide Vesi Kulumaterjalid Õhkuheide Müra, lõhn, vibratsioon jne Maakasutus Elurikkus Jäätmed: tavajäätmed
	Heite töötlemine	Energia Kulumaterjalid Vetteheide Õhkuheide Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: tavajäätmed, ohtlikud jäätmed
	Ressursid ja hooldus	Energia Vesi Kulumaterjalid Vetteheide Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: tavajäätmed, ohtlikud jäätmed Maakasutus Elurikkus
Tootmisprotsessid	Valutööd	Tooraine Energia Jäätmed: ohtlikud jäätmed
	Vormimine	Tooraine Energia Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: ohtlikud jäätmed
	Metallipulber	Tooraine Energia Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: ohtlikud jäätmed
	Kuumtöötlemine	Tooraine Energia Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: ohtlikud jäätmed Kasvuhoonegaasid (sealhulgas fluoritud gaasid, nt jahutusest)
	Eemaldamine	Tooraine Energia Vesi Kulumaterjalid Vetteheide Õhkuheide Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: tavajäätmed
	Liitmisprotsessid	Tooraine Energia Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: ohtlikud jäätmed, tavajäätmed
	Kujumuutus	Tooraine Energia Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: ohtlikud jäätmed
	Ühendamine	Tooraine Energia Kulumaterjalid Õhkuheide Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: tavajäätmed
	Pindade töötlemine	Tooraine Energia Vesi Kulumaterjalid Vetteheide Õhkuheide Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: tavajäätmed, ohtlikud jäätmed
	Kokkupanek	Energia Kulumaterjalid Müra, lõhn, vibratsioon jne Jäätmed: ohtlikud jäätmed
Tootekujundus ja taristu projekteerimine	Tootekujundus	Tooraine Energia Vesi Kulumaterjalid Õhkuheide
	Taristu projekteerimine (tehase piires)	Tooraine Energia Vesi Kulumaterjalid Õhkuheide Vetteheide Jäätmed: tavajäätmed Maakasutus Elurikkus
	Protsessikujundus (tehase piires)	Tooraine Energia Vesi Kulumaterjalid Õhkuheide Vetteheide Jäätmed: ohtlikud jäätmed, tavajäätmed

Tabel 2-3

Käesolevas dokumendis käsitletavad olulisimad kaudsed keskkonnaaspektid ja nendega seotud peamised keskkonnaprobleemid

Tegevused	Olulisimad kaudsed keskkonnaaspektid	Seonduvad peamised keskkonnaprobleemid
Eelnevad tegevused	Tooraine hankimine ja metalli tootmine	Tooraine Energia ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide Vesi Kulumaterjalid Vetteheide Õhkuheide
	Tööriistade ja seadmete tootmine
Järgnevad tegevused	Kasutus- ja hooldusetapp	Tooraine Energia ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide Kulumaterjalid Õhkuheide Jäätmed: ohtlikud jäätmed, tavajäätmed
	Olelusringi lõpp
	Jäätmekäitlus

Käesoleva dokumendi kohaldamisalasse kuuluvate NACE koodide keskkonnaaspektid, mis on hõlmatud otseselt või kaudselt metalltoodete tootmisega seotud parimat võimalikku tehnikat käsitlevate viitedokumentidega (PVT-viitedokumendid), (7) samuti ELi õigusaktide, poliitikadokumentide ja parimate tavade suunistega, jäävad selle dokumendi kohaldamisalast välja.

3. PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED METALLTOODETE TOOTMISE SEKTORIS

3.1. Valdkondadevaheliste teemade parimad keskkonnajuhtimistavad

See osa on mõeldud metalltoodete tootjatele.

3.1.1. Tõhusate keskkonnajuhtimismeetodite rakendamine

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada tõhusaid keskkonnajuhtimismeetodeid, et optimeerida protsessi- ja tootekujundust tootmisetapis ning vähendada keskkonnamõju kogu väärtusahela ulatuses. Sellel raamistikul on kaks tasandit:

strateegiline tasand, kus eeldatakse ringmajandusel ja olelusringil põhinevate mõtteviiside rakendamist,

ning praktiline tasand, kus kasutatakse vahendeid, millega tagatakse toote keskkonnatoime pidev parandamine, nagu kulusäästlik juhtimine ja varude vähendamine.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik ettevõtted, sealhulgas VKEd. Selle rakendatavust võivad piirata piisavate ettevõttesiseste tehniliste teadmiste puudumine ja töötajate koolitamise vajadus.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i1)	Ressursitõhusus (lõpptoodangu kg / materjalikulu kg (või jäätmete kg / materjalikulu kg, kui lõpptoodangu kaal pole teada)

(i2)	Materjalivoogude ja nende keskkonnamõju jälgimine (jah/ei)

(i3)	Kohapealne energiakasutus (kWh / lõpptoote või toodetud osa kg (8))

(i4)	Esimese, teise ja kolmanda valdkonna (ingl k „scope“ 1, 2 ja 3) kasvuhoonegaaside heide (kg CO2 ekvivalenti / lõpptoote või toodetud osa kg)

(i5)	Veekasutus (vee l / lõpptoote või toodetud osa kg)

(b1)	Kõigis strateegilistes otsustes arvestatakse korrapäraselt olelusringipõhist mõtteviisi, kulusäästlikku juhtimist ja ringmajandust.

(b2)	Uute toodete arendust hinnatakse keskkonnatoime paranemise seisukohast

3.1.2. Koostöö ja teabevahetus väärtusahelas ja selle üleselt

Parim keskkonnajuhtimistava on koostöö oma sektori, teiste sektorite ja kogu väärtusahela ettevõtetega. Koostööd saab korraldada järgmiselt:

—	hankida materjalid ja täiendavad sisendid kestlikult ja kasutada tootmisprotsessides taastuvenergiat;

—	optimeerida ressursse, jagades energiat ja/või ressursse tööstussümbioosi võrgustikus;

—	suhelda korrapäraselt sidusrühmadega uute keskkonnasäästlike toodete arenduse ja olemasolevate toodete keskkonnatoime parandamise teemal.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende suurusest, sealhulgas VKEd.

Ettevõttesiseste tehniliste teadmiste puudumine ja töötajate koolitusvajadus tähendavad lisakulusid, mis võib olla oluliseks takistuseks osale ettevõtetest, eriti VKEdele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i6)	Keskkonnasertifikaadiga või tõendatavalt vähendatud keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste osakaal (% koguväärtusest).

(i7)	Teiste ettevõtete kõrvaltoodangu, (9) jääkenergia või muude ressursside kasutamine (teiste ettevõtete materjali kg / kogu sisendmaterjali kg; teiste ettevõtete jääkenergia MJ / kogu energiakasutuse MJ).

(i8)	Sidusrühmad on korrapäraselt kaasatud keskkonnatoime parendusse (nt tootekujunduses, kestlikus hanketegevuses, koostöös paremaks jäätmekäitluseks) (jah/ei)

(i9)	Kasutatud masinate ostmine või teiste ettevõtete masinate kasutus (jah/ei)

(i10)

Pakendijäätmete hulk (pakendijäätmete kg / lõpptoote või toodetud osa kg)

(b3)	Kõik ostetud kaubad ja teenused vastavad ettevõtte kehtestatud keskkonnanõuetele.

(b4)	Süsteemne koostöö teiste organisatsioonidega energia ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks

(b5)	Sidusrühmad on struktuurselt kaasatud keskkonnasäästlikumate toodete arendusse.

3.1.3. Energiamajandus

Parim keskkonnajuhtimistava on optimeerida energiakasutust energiajuhtimiskavaga, mis sisaldab süstemaatilist ja üksikasjalikku energiaseiret tootmiskohtades protsessi tasandil ning sellega

—	luuakse energiastrateegia ja üksikasjalik tegevuskava;

—	saavutatakse kõrgema juhtkonna toetus;

—	seatakse julged ja saavutatavad eesmärgid ning saavutatakse pidev edu;

—	mõõdetakse ja hinnatakse sooritust protsessi tasemel;

—	teavitatakse energiaküsimustest kogu organisatsiooni;

—	koolitatakse ja julgustatakse töötajaid aktiivselt osalema;

—	investeeritakse energiatõhusasse varustusse ja hangetes arvestatakse energiatõhususega.

Kava võib põhineda standardsel või kohandatud vormil, nagu ISO 50001, või olla osa suuremast keskkonnajuhtimissüsteemist, nagu EMAS.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd.

Ettevõttesiseste tehniliste teadmiste puudumine (eriti väiksemates ettevõtetes) võib piirata selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamist. Lisaks võib energiajuhtimissüsteemi osade sobimatu ühendamine ja nõrk teabevahetus organisatsioonis halvendada olemasoleva energiajuhtimissüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i11)

Energiakasutus lõpptoote kohta (kWh / lõpptoote või toodetud osa kg)

(i12)

Energiaseire protsessi tasandil (jah/ei)

(b6)	Kasutatakse pidevat energiaseiret protsessi tasandil ja sellega juhitakse energiatõhususe parandamist

3.1.4. Keskkonnahoidlik ja ressursitõhus kemikaalide kasutus

Parim keskkonnajuhtimistava on optimeerida tootmisprotsessides kasutatavate kemikaalide koguseid, vähendada kemikaalijäätmeid ja asendada ohtlikud kemikaalid igal võimalusel keskkonnasäästlikumatega.

Metalltoodete tootjad saavad nende eesmärkide saavutamiseks võtta järgmisi meetmeid:

—	vaadata läbi olemasolev kemikaalide kasutus ja kohapealne käitlus;

—	jälgida kemikaalide kasutust üksikute kemikaalide kaupa (mitte mitu kemikaali koos) ja keskenduda kõige olulisematele kasutatavatele kemikaalidele;

—	vähendada igal võimalusel kemikaalide kasutamist, nt muuta tootmisprotsesse; kasutada kemikaale tõhusamalt; võtta omaks ärimudelid, mis viivad kemikaalide tarnijate ja kasutajate stiimulid kooskõlla, et ergutada kemikaalide koguseid vähendama.

—	asendada ohtlikud kemikaalid keskkonnasäästlikumatega;

—	vähendada kemikaalijäätmeid ja väljavoolu, nt kemikaalide taaskasutuse või ümbertöötlusega; vajaduse korral kasutada ettevõttevälist pädevust, näiteks osta sisse kogu kemikaalihaldus või mõni selle osa.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd.

Kirjeldatud kemikaalide haldussüsteemi käigushoidmine vajab tehnilisi teadmisi, mis võib olla eriti VKEde jaoks oluline takistus.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i13)

Iga kasutatava kemikaali kogus (kg / lõpptoote või toodetud osa kg) ja selle liigitus määruse (EÜ) nr 1272/2008 järgi (CLP-määrus)

(i14)

Tekitatud (ohtlike) keemiajäätmete hulk (kg / lõpptoote või toodetud osa kg)

(b7)	Korrapärane (vähemalt kord aastas) kemikaalide kasutuse ülevaade, et vähendada nende kasutust ja võimalusel neid asendada.

3.1.5. Elurikkus

Parim keskkonnajuhtimistava on arvestada kogu väärtusahela ja kohapealsete tootmisprotsesside otseste ja kaudsete mõjudega, võttes järgmisi meetmeid:

—	hinnata tootmiskoha ülevaatusega otsest toimet ja leida probleemkohad;

—	koostada ökosüsteemi juhtimise ülevaade, et tuvastada ökosüsteemiteenuste toime kogu väärtusahelas;

—	teha koostööd sobivate (kohalike) sidusrühmadega probleemide vähendamiseks;

—	mõõta keskkonnatoimeid, määrates ja jälgides sobivaid mõõdikuid;

—	teavitada ettevõtte jõupingutustest korrapärase aruandlusega.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd.

Selle parima keskkonnajuhtimistava osade rakendamiseks on vaja juhtkonna toetust. Selle parima keskkonnajuhtimistava elementide rakendamisest saadavat otsest kasu ei ole võimalik kvantifitseerida. Samuti pole võimalik arvutada selle parima keskkonnajuhtimistava osade rakendamise investeeringutasuvust. Need kaks punkti võivad olla oluliseks takistuseks eelkõige VKEdele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i15)

Sidusrühmadega koostöö projektide arv elurikkusega seotud probleemide lahendamiseks (projektide arv)

(i16)

Asukoht on kaitsealal või selle läheduses: elurikkust säästvalt majandatava pindala osa võrreldes ettevõtte tootmiskohtade kogupindalaga (%)

(i17)

Ettevõttele kuuluvate ja tema poolt renditavate või hallatavate kaitsealal, vääriselupaigas või selle lähedal asuvate maade või muude piirkondade loetelu (pindala, m2)

(i18)

Klientidelt, sidusrühmalt ja tarnijatelt saadud elurikkusega seotud tagasiside analüüsimiseks on olemas menetlus/vahendid (jah/ei)

(i19)

Kõigis tootmisüksuste asukohtades rakendatakse kohaliku elurikkuse tegevuskava (jah/ei).

(i20)

Ettevõtte poolt kahjustatud elurikkuse heastamiseks kohapeal ja/või mujal taastatud elupaikade ja/või alade kogupindala (m2) võrreldes ettevõtte kasutatava maa kogupindalaga (m2).

(b8)	Kohaliku elurikkuse kaitseks ja edendamiseks on kõigis ettevõtte asukohtades (sh tootmiskohtades) arendatud ja rakendatud elurikkuse tegevuskava

3.1.6. Väärtuslike ja/või suurte seeriatena toodetud toodete ja komponentide taastootmine ja kvaliteetne taastamine

Taastootmine sisaldab toote demonteerimist, selle osade taastamist ja asendamist ning üksikute osade ja terviktoote katsetamist, tagamaks, et toode vastab samadele kvaliteedinõuetele nagu tänapäeval toodetavad uued tooted, koos nõuetekohase garantiiga. Taastamine tähendab kasutatud tooteid, mis vastavad nende esmakordse turule laskmise aja kvaliteedinõuetele, st taastatud toode vastab mitte praegustele, vaid selle esmakordse tootmise aja kvaliteedinõuetele.

Parim keskkonnajuhtimistava on arvestada ja võimaldada kasutatud metalltoodete taastootmise ja taastamise võimalusi ning tuua nad taaskasutamiseks turule, kui saadav keskkonnakasu on kogu olelusringi seisukohalt tõestatud. Taastoodetud või taastatud tooted peavad olema vähemalt sama kvaliteetsed kui nende esmakordse turule laskmise ajal ning neid müüakse koos nõuetekohase garantiiga.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd.

Taastootmine või toodete taastamine võib suurendada ettevõtete tegevuskulusid, kuid need lisakulud tasuvad end kindlasti ära väärtuslike toodete/komponentide/osade ja suuremahuliste tooteseeriate korral.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i21)

Taastootmise või toodete taastamisega säästetud tooraine protsent võrreldes uue toote tootmisega (taastootmisel või toote taastamisel taaskasutatud materjali kg / uue toote tootmiseks kasutatud materjali kg)

(i22)

Taastootmise või toodete taastamisega välditud kasvuhoonegaaside heide võrreldes uue toote tootmisega (taastootmise või toote taastamise heite CO2 ekvivalent / uue toote tootmise heite CO2 ekvivalent). Täpsustada, kas tegu on esimese, teise ja/või kolmanda valdkonna (ingl k „scope“ 1, 2 ja/või 3) kasvuhoonegaasidega.

(b9)	Ettevõtja pakub taastoodetud/taaskasutatud tooteid, mille keskkonnakasu on olelusringi hindamisega tõendatud

3.1.7. Seos metalltooteid tootvate ettevõtete jaoks asjakohaste parimat võimalikku tehnikat (PVT) käsitlevate viitedokumentidega

Parim keskkonnajuhtimistava metalltoodete tootjatele on tutvuda asjakohasete parimate võimalike tehnikatega (10) (PVT), mida on kirjeldatud neid käsitlevates viitedokumentides (PVT-viitedokumendid), et teha kindlaks asjakohased keskkonnaküsimused, ning vajaduse korral neid tehnikaid rakendada.

Rakendatavus

Asjakohastes PVT-viitedokumentides kirjeldatud parimat võimalikku tehnikat (PVT) võivad rakendada suurettevõtted, mis kuuluvad tööstusheidete direktiivi (11) kohaldamisalasse.

See parim keskkonnajuhtimistava on väga asjakohane tööstusheidete direktiivi künnisväärtusest väiksemate VKEde jaoks. Siiski võib VKEdes piiravaks teguriks olla tehniliste teadmiste või võimekuse puudus.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i23) Parimate võimalike tehnikatega (PVT) arvestamine	Ei rakendata

3.2. Parimad keskkonnajuhtimistavad ressursikasutuse optimeerimiseks

See osa tegeleb metalltoodete tootjate tugiprotsesside tavadega.

3.2.1. Tõhus ventilatsioon

Parim keskkonnajuhtimistava on tõhustada ventilatsioonisüsteemi ja vähendada selle energiakasutust nii, et:

—	Tehakse tootmiskohta, sealhulgas hooneid ja protsesse käsitlev uuring;

—	kaardistatakse siseõhu soojuse, niiskuse ja saasteainete allikad;

—	vähendatakse nende allikate mõju, nt tõhusa saastet piirava hooldusega või allika eraldamisega õhurõhu vahe abil;

—	määratakse kindlaks tegelikud (praegused ja tulevased) ventilatsioonivajadused;

—	tehakse olemasoleva ventilatsioonisüsteemi audit, et võrrelda kindlaksmääratud vajadusi olemasoleva seadmestikuga;

—

uuendatakse ventilatsioonisüsteemi, et vähendada selle energiakasutust ja parandada energiatagastust (12); kasutatakse tagastatud energiat jahutamiseks (kliimaseade), kütmiseks või eelsoojendamiseks, võetakse kasutusele kohalikku taastuvenergiat (päikesesoojuse või -energia jõul töötavad jahutussüsteemid) ja vähendatakse kasutatava õhu kogust (seeläbi vähendades selle soojendamiseks või jahutamiseks kuluvat energiat). Võimalik on projekteerida vajaduspõhine ventilatsioon, et vältida koormusmaksimume ja võimaldada energiatõhusamat toimimist väiksema seadmestikuga.

Samalaadset lähenemist saab rakendada ka uutes käitistes, kus määratakse kindlaks planeeritud hoone ja protsesside ventilatsioonivajadused, mida on võimalik planeerimist mõjutades veelgi vähendada.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. Ettevõttesiseste tehniliste teadmiste ebapiisavus võib mõnikord takistada selle parima keskkonnajuhtimistava kõigi elementide rakendamist.

Tootmisüksuse ventilatsioonisüsteemi energiatõhususe kõrval tuleb arvestada sealsete töötajate ohutusega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i24)

Hoonest väljaviidava õhu maht (m3/h, m3/vahetus või m3/tootepartii)

(i25)

Vajaduspõhine ventilatsioonisüsteem (jah/ei)

(i26)

Ventilatsiooni energiakasutus hoone m3 kohta (kWh / hoone m3)

(i27)

Ventilatsiooniõhu soojendamiseks või jahutamiseks kuluv energia hoone m3 kohta (kWh / hoone m3)

(b11)

Kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimise energiakasutuse vähendamiseks kasutatakse vajaduspõhist ventilatsioonisüsteemi

3.2.2. Optimaalne valgustus

Uute ehitatavate ja olemasolevate tootmiskohtade optimaalseks valgustamiseks tuleb teha valgustusuuring, et kindlaks määrata tegelikud (praegused ja tulevased) valgusevajadused ning valgustuskava, optimaalne valgustuslahendus (valgussüsteemid, valgustid, lambid, päevavalguse kasutus jne).

Metalltoodete tootjate parim keskkonnajuhtimistava on optimeerida olemasolevad ja uued valgustussüsteemid, sealhulgas:

—	kasutada maksimaalselt päevavalgust;

—	paigaldada peamistesse kasutuskohtadesse kohalolekuanduritega juhitav valgustus;

—	jälgida eraldi valgustuse energiakasutust;

—	valida sobivaimad energiatõhusad lambid vastavalt nende kavandatud kasutusajale ja paigalduspiirkonnale;

—	rakendada valgustussüsteemi korrapärase puhastuse ja hoolduse kava.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. Samas sobib see siiski paremini uusehitistest tootmiskohtadele ja renoveeritud tootmisliinidele.

Loomulik valgustus on tõhusate valgustussüsteemide tähtis osa, kuid kohalike loodusolude tõttu võib selle kasutamine mõnes kohas olla piiratud. Samuti võivad selle rakendamist olemasolevates tootmiskohtades piirata arhitektuuritingimused.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i28)

Päevavalguse kasutamine igal võimalusel (jah/ei)

(i29)

Anduritega (liikumisandurid, päevavalgusandurid) juhitava valgustuse osakaal (%)

(i30)

Valgustusseadmete energiakasutus (kWh aastas / valgustatud põrandapinna m2)

(i31)

Paigaldatud valgustusvõimsus (kW / valgustatud põrandapinna m2)

(i32)

LED- ja väikese energiatarbega lampide osakaal (%)

(i33)

Valgustite keskmine valgusviljakus kogu tehases (lm/W)

Ei rakendata

3.2.3. Jahutussüsteemide keskkonnasäästlik optimeerimine

Parim keskkonnajuhtimistava on süstemaatiliselt parandada tootmiskoha masinaruumide jahutussüsteemide energiatõhusust järgnevaga:

—	püüda vähendada jahutusvajadust;

—	auditeerida paigaldatud jahutussüsteem, et võrrelda kindlaksmääratud vajadusi olemasoleva jahutusseadmestikuga;

—	kujundada jahutussüsteem ümber, keskendudes tõhusamale energia- ja veekasutusele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd, ja see on sobivam renoveeritud või uusehitistest tootmiskohtadele.

Samas võib selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamine vajada ettevõtteväliste partnerite toetust, mis võib olla takistuseks, eriti VKEde jaoks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i34)

Jahutussüsteemi üldine ekvivalentne soojendamismõju (TEWI) (CO2 e)

(i35)

Kasutatud külmaainete globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) (CO2 e)

(i36)

Jahutusseadmete energiakasutus (kWh aastas; kWh / lõpptoote või toodetud osa kg)

(i37)

Veekasutus (kraanivesi/vihmavesi/pinnavesi) jahutamiseks (m3 aastas; m3 / lõpptoote või toodetud osa kg)

Ei rakendata

3.2.4. Suruõhu otstarbekas ja tõhus kasutamine

Metalltoodete tootjate parim keskkonnajuhtimistava on vähendada tootmisprotsessides suruõhu kasutamisega seotud energiatarbimist järgmiste meetmetega.

Kaardistatakse ja hinnatakse suruõhu kasutamist. Kui osa suruõhust kasutatakse ebatõhusalt või ebasobivalt, võivad muud tehnoloogialahendused olla otstarbekamad või tõhusamad. Kui teatava kasutusotstarbe puhul kaalutakse pneumotööriistade väljavahetamist elektriliste tööriistade vastu, tuleb seda võimalust nõuetekohaselt hinnata, pidades silmas mitte üksnes energiatarbimist, vaid kõiki keskkonnaaspekte ja kasutusotstarbega kaasnevaid erivajadusi.

Suruõhusüsteemi optimeeritakse järgmiselt:

—	selgitatakse välja ja kõrvaldatakse lekked, kasutades sobivat kontrollitehnikat, nt ultraheli-mõõtevahendeid selliste õhulekete puhul, mis on raskesti leitavad või juurdepääsetavad;

—

tootmisüksuses viiakse suruõhutootmine suruõhutarbega paremini vastavusse, st õhurõhk, -kogus ja -kvaliteet viiakse vastavusse lõppkasutusseadmete vajadustega, ning kui see on asjakohane, toodetakse suruõhku suurte kesksete kõigile kasutajatele suruõhku tootvate kompressorite asemel tarbimiskohale lähemal detsentraliseeritud seadmetes;

—	suruõhku toodetakse väiksemal rõhul, vähendades rõhukadu jaotusvõrgus ja lisades vajaduse korral rõhuvõimendid vaid nende seadmete jaoks, mille puhul on vaja suuremat rõhku kui enamiku muude kasutusotstarvete puhul;

—	suruõhusüsteem töötatakse välja aastase koormuskestuskõvera põhjal, et tagada suruõhu tootmine minimaalse energiakasutusega nii baas-, tipp- kui ka miinimumkoormuse korral;

—	suruõhusüsteemis kasutatakse väga tõhusaid komponente, nt väga tõhusad kompressorid, sagedusjuhtimisega ajamid ja sisseehitatud jahutussüsteemiga õhukuivatid;

—

kui kõik eespooltoodu on optimeeritud, tagastatakse kompressori(te)st pärit soojus, paigaldades kompressorite õliahelasse plaatsoojusvaheti; tagastatud soojust saab kasutada mitmel otstarbel, näiteks toodete kuivatamiseks, niiskusimuri regenereerimiseks, ruumide soojendamiseks, jahutamiseks tänu absorptsioonijahuti kasutamisele või tagastatud soojuse muutmiseks mehhaaniliseks energiaks, kasutades orgaanilisel Rankine’i ringprotsessil põhinevaid seadmeid.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. See sobib paremini uute või renoveeritud tootmisliinide jaoks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i38)

Kasutatud elektrienergia lõpptarbimiskohta viidud suruõhu standardkuupmeetri kohta (kWh/m3) kindlal rõhutasemel

(i39)

Õhulekkeindeks (13)

(b12)

Suruõhusüsteemi elektrikasutus on väiksem kui 0,11 kWh kohaletoimetatud suruõhu m3 kohta; suurtes käitistes, mis töötavad efektiivülerõhuga 6,5 baari, rõhule 1013 millibaari ja temperatuurile 20 °C normeeritud mahulise vooluhulgaga, ning rõhu hälbed ei ületa efektiivrõhku 0,2 baari.

(b13)

Pärast kõigi õhutarbijate väljalülitamist püsib võrgu rõhk stabiilsena ja (ooterežiimis) kompressorid ei lülitu ümber koormusolekusse.

3.2.5. Taastuvenergia kasutamine

Metalltoodete tootjate parim keskkonnajuhtimistava on kasutada oma protsessides taastuvenergiat, milleks:

—	ostetakse tõendatud taastuvelektrit või toodetakse ise elektrit taastuvatest energiaallikatest;

—	toodetakse soojust taastuvatest energiaallikatest (nt päikesesoojus, sh kontsentreeritud päikesesoojus, maasoojus või soojuspumbad, mis võivad kasutada ka nt päikeseelementidest või jätkusuutlikust (jäätmepõhisest) biomassist ja biogaasist saadud taastuvelektrit);

—	asjakohasel juhul paigaldatakse energiasalvestussüsteemid, sealhulgas soojussalvestid, mis täiendavad päikese-, keskkonna- ja maasoojusrakendusi, sealhulgas ühendatuna kütmiseks ja jahutuseks kasutatavate soojuspumpadega, et suurendada omatoodetud taastuvenergia enda tarbeks kasutamise osakaalu.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd.

Soojuse omatootmine taastuvatest allikatest ja selle integreerimine tootmisprotsessidesse sõltub tugevalt tootmisprotsesside tehnoloogilistest iseärasustest ja tegelikust vajadusest, nt kõrgtemperatuurne protsess.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i40)

Taastuvatest energiaallikatest saadud (omatoodetud või ostetud) elektri osakaal kogu elektrikasutuses (%)

(i41)

Taastuvatest energiaallikatest saadud soojuse osakaal kogu soojusekasutuses (%)

(b14)

Kogu elektrikasutus kaetakse omatoodetud taastuvenergiaga või pikaajalise elektriostulepingu alusel ostetud tõendatud taastuvelektriga.

(b15)

Taastuvallikatest kohapeal toodetud soojuse kasutamine on lõimitud sobivatesse tootmisprotsessidesse

3.2.6. Vihmavee kogumine

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada magevee kasutamist tootmiskohtades, kogudes ja kasutades vihmavett mitmesugustes tootmis- või kõrvalprotsessides. Selline süsteem kogub vihmavett kogumisalalt (sageli tootmishoone katuselt või parklast), sellel on voolusüsteem vee paaki kogumiseks ja jaotussüsteem (torud ja pump) vee lõppkasutuskohtadesse juhtimiseks.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. See sobib paremini uutele või moderniseeritud tehaste, eelkõige selliste tehaste jaoks, kus kogutud vihmavett saab kasutada tootmisprotsessis. Moderniseerimise korral võivad hoone omadused takistada selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamist.

Selle parima keskkonnajuhtimistava asjakohasust mõjutab tugevalt geograafiline asukoht (nt sademete hulk, kohalik veenappus). Teatavates piirkondades on see parim keskkonnajuhtimistava seadusjärgne kohustus, et vältida üleujutusi ja vähendada põhjaveekasutust.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i42)

Vihmavee osakaal kogu veekasutuses (%)

(b16)

Vihmavett kogutakse ja kasutatakse protsessiveena tootmis- ja abiprotsessides

3.3. Tootmisprotsessidega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad

Selles osas käsitletakse peamiste tootmisprotsesside tavasid ja see on mõeldud metalltoodete tootjatele.

3.3.1. Ressursitõhusate metallitöötlusvedelike valimine

Parim keskkonnajuhtimistava on valida ressursitõhusad metallitöötlusvedelikud järgmiselt:

hinnata korrapäraselt, teaduspõhiselt ja põhjalikult kättesaadavaid metallitöötlusvedelikke paljude kriteeriumite põhjal, sealhulgas nii keskkonna- kui ka majanduslikest aspektidest, võttes arvesse nende vedelike ja valmistatud toodete kogu olelusringi;

otsida kättesaadavaid metallitöötlusvedelikke, mis täidaksid samal ajal erinevaid funktsioone (nt määrimine, laastude eemaldamine, puhastus) või on korduskasutatavad pärast asjakohast kokkukogumist ja/või ümbertöötlemist.

Parim keskkonnajuhtimistava on ka seiresüsteemi abil hinnata ja kontrollida valitud metallitöötlusvedelike tõhusust nende kasutamise ajal või pärast seda.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. Siiski võib eriti VKEdes takistuseks olla ettevõttesiseste tehniliste teadmiste puudumine.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i43)

Ostetud metallitöötlusvedelike üldkogus aastas (kg (või l) aastas)

(i44)

Kokkukogutud metallitöötlusvedelike üldkogus aastas (kg (või l) aastas)

(i45)

Ettevõttes kasutatud erinevate metallitöötlusvedelike arv (metallitöötlusvedelike koguarv)

(i46)

Metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta (kg (või l) / lõpptoote või toodetud osa kg)

(b17)

Ettevõte parandab pidevalt (st aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus tooteühiku kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.2. Jahutusmäärete kulu vähendamine metalli töötlemisel

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada jahutusmäärete kasutamist metalli töötlemisel ja vormimisel. Selleks saab kasutada selliseid tehnikaid nagu krüogeenne jahutamine või kõrgsurvega jahutusmäärimine. Need tehnikad vähendavad jäätmeteket, tõstavad protsesside üldist tõhusust ja seega vähendavad energiakasutust ja pikendavad töövahendite kasutusiga.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. Energiamahukuse tõttu sobib see pigem väikeseeriatele või prototüüpidele ja uutele või uuendatud käitistele kui käimasoleva protsessi moderniseerimiseks.

Energiamahukuse näitajat tuleb igal üksikjuhul hoolikalt uurida. See võib koos ettevõttesiseste tehniliste teadmiste ja oskusteabe puudumisega olla oluliseks takistuseks selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamisel.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i47)

Jahutusmäärete tarbimine töödeldud osa kohta (liitrid osa kohta)

(b17)

Ettevõte parandab pidevalt (st aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus tooteühiku kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.3. Lehtmetalli astmeline vormimine alternatiivina vormivalule

Väikeseeriate tootmisel on parim keskkonnajuhtimistava kasutada vormivalu asemel lehtmetalli astmelist vormimist (incremental sheet forming, ISF). See võimaldab valmistada keerukaid tooteid kõrgema materjalitõhususega.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. ISF tehnikat saab kasutada paljude eri materjalide korral ning see on sobivam keeruka geomeetriaga toodete, väikeseeriate ja prototüüpide jaoks. Siiski võiksid ettevõtted enne ISF tehnikale üleminekut teha olelusringi hindamise, et välja selgitada keskkonnakasu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i11)

Energiakasutus lõpptoote kohta (kWh / lõpptoote või toodetud osa kg)

(i1)	Ressursitõhusus (lõpptoote kg / materjali kg)

(i48)

ISF tehnikale ülemineku keskkonnakasu, mis on tõendatud täieliku olelusringi hindamisega või lihtsustatud, poolkvantitatiivsel analüüsil põhineva olelusringi hindamisega (jah/ei)

(b17)

Ettevõte parandab pidevalt (st aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus tooteühiku kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.4. Metallitöötlusmasinate ooteoleku energiakasutuse vähendamine

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada metallitöötlusmasinate ooteoleku energiakasutust, lülitades masinad välja (ja sisse) tõhusaimal viisil: kas käsitsi või automaatselt (programmeerides kontrollsüsteemi ümber), või ostes energiatõhusamad masinad, millel on sisse ehitatud „roheline“, väga madala energiatarbega ooteolek. Selline toimeviis põhineb sageli mitmel alamühikul, mida saab eraldi välja lülitada selle asemel, et kogu masin ooteolekusse panna. Lisaks saab tootmisprotsessi optimeerimisega lühendada ooteolekus palju energiat kulutavate masinate ooteaegu.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i11)

Energiakasutus lõpptoote kohta (kWh / lõpptoote või toodetud osa kg)

(i49)

Asjakohastel üksikmasinatel: kogu energiakasutus masina kohta aastas (kWh aastas)

(i50)

Asjakohastel üksikmasinatel: kogu energiakasutus ooteolekus masina kohta (kWh/h)

(i51)

Sildiga „välja lülitada / mitte välja lülitada“ masinate osakaal (%)

(b18)

Kõigil metallitöötlusmasinatel on kas energiasäästlik ooteolek või silt, mis näitab, millal need tuleb käsitsi välja lülitada

3.3.5. Metallijääkide materiaalse väärtuse säilitamine

Parim keskkonnajuhtimistava on säilitada metallijääkide (laastude ja puru) materiaalne väärtus nende järeltöötlusega, eriti kahes metallijääkide töötlemise aspektis:

—	eraldada metallijääkide vood, et tagada kõrge puhtus, mis võimaldab neid seejärel kokku koguda ja kõrgema kvaliteediga ringlusse võtta;

—	kokku koguda ja eraldada lõikeõli ja metall, näiteks pressides laastud ja puru brikettideks.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd, ja see on sobivam suurte tooteseeriate tootmiseks.

Materjalijääkide hulk peab olema piisav, et tava rakendamine oleks majanduslikult mõttekas.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i52)

Kokkukogutud õli (liitrid aastas)

(i53)

Õlikasutuse ressursitõhusus (õli protsent brikettides või eraldusseadme väljundis)

(b19)

Treimislaastude õli-/niiskusesisaldus on alla 2 % ja lihvimislaastudel alla 8 %

3.3.6. Mitmesuunaline sepistamine

Keerukaid, väga erinevate ristlõigetega tooteid vormides on parim keskkonnajuhtimistava mitmesuunaline sepistamine. Kuna selle tava järgimisel mõjub töödeldavale osale rõhk mitmest suunast, siis moodustub oluliselt vähem kraati (materjali liia ülevoolu), mistõttu tuleb järeltöötlusel vähem materjali eemaldada.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. See on eriti sobiv keeruka kujuga osade ja nišitoodete jaoks ning suurte tootmisseeriatega ettevõtetele. Mitmesuunaliselt saab sepistada paljusid eri materjale (alumiinium, vask, magneesium, titaan).

Siiski võib selle keskkonnajuhtimistava rakendatavust piirata eriliste sepistamistööriistade ostu ja tehniliste teadmiste vajadus, mis teevad investeeringu kulukaks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i54)

Tekkinud kraadi protsent toodetud osa kohta (%)

(i55)

Sepistamisprotsessi summaarne energiavajadus (sepistamiseks kuluv energia (kWh) / valmistoote või toodetud osa kg)

(i1)	Ressursitõhusus (lõpptoote või toodetud osa kg / sisendmaterjali kg)

(b17)

Ettevõte parandab pidevalt (st aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus tooteühiku kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.7. Hübriidne masintöötlus energiakasutuse vähendamise meetodina

Metalltoodete tootjate parim keskkonnajuhtimistava on kasutada hübriidset masintöötlust juhul, kui kahte või enamat eri tootmisprotsessi kombineerides vähendab üksikute protsesside eeliste koostoime oluliselt masintöötluse summaarset energiatarvet ühe osa, toote või komponendi kohta.

Eri tootmisprotsesside (nt jahvatus, puurimine) kooskasutus võib võimaldada osade, toodete ja komponentide kujunduses ja tootmises suuremat vabadust kui tavapärased masintöötlustehnikad.

Rakendatavus

Hübriidset masintöötlust võivad üldiselt rakendada kõik selle sektori ettevõtted, olenemata nende tüübist, sealhulgas VKEd. Eriti sobib see uute masinatega tootmiskohtadele. Hübriidne masintöötlus on väga asjakohane keeruka geomeetriaga osade, toodete ja komponentide tootmisel.

Selle parima keskkonnajuhtimistava rakendatavust võib eriti VKEdes piirata investeeringu kulukus koos ettevõttesiseste tehniliste teadmiste ja võimekuse puudumisega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i1)	Ressursitõhusus (lõpptoote või toodetud osa kg / sisendmaterjali kg)

(i11)

Energiakasutus (kWh / lõpptoote või toodetud osa kg)

(b17)

Ettevõte parandab pidevalt (st aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus tooteühiku kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.8. Värvimisruumi kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimise prognoosiv juhtimine

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada värvimisruumi kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimise energiakasutust prognoosiva juhtimissüsteemiga, mis põhineb tagasiside ja edasisidega juhtimisel parameetrite väärtuste ettenähtud vahemikus. Selline süsteem hoiab värvi kuivamise kiiruse muutumatuna, kuid erinevalt tavapärasest juhtimissüsteemist ei pea see tingimata hoidma muutumatuna värvimisruumi temperatuuri ja õhuniiskust. Tööpõhimõte on hoida muutumatuna ainult vahet (temperatuurist sõltuva) õhu niiskusmahtuvuse ja õhus juba olemasoleva veeauru hulga vahel.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sobib suurte tooteseeriatega ja suurte värvimisruumidega või mitme värvimisruumiga ettevõtetele.

Selle parima keskkonnajuhtimistava täielikuks ja tulemuslikuks rakendamiseks on vaja

—	väljaõppinud töötajaid, kes tunnevad põhjalikult värvi kuivamisprotsessi ja värvi kvaliteedi kontrolli;

—	seadmestiku tõhususe korrashoidu ning

—	usaldusväärset ja pidevat andmeseiret (andurid, mõõtmised jne) ning kohapealseid automatiseerimissüsteeme.

Eelnimetatud lisavajaduste täitmine koos ettevõttesiseste tehniliste teadmiste puudumisega ja kõrge investeeringukuluga takistavad selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamist, eriti VKEdel.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i56)

Värvimise energiakasutus (kWh värvitava või kaetava pinna m2 kohta)

(b17)

Ettevõte parandab pidevalt (st aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus tooteühiku kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

4. SEKTORI SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

Tabelis 4.1 on esitatud valik metalltoodete tootmise sektori keskkonnatoime põhinäitajaid, nendega seotud võrdlusalused ja viited asjakohastele parimatele keskkonnajuhtimistavadele. Need on osa kõigist 3. jaos nimetatud näitajatest.

Tabel 4.1

Keskkonnatoime põhinäitajad ja tipptaseme võrdlusalused metalltoodete tootmise sektoris

Näitaja

Tavalised mõõtühikud

Peamine sihtrühm

Lühikirjeldus

Soovituslik seire miinimumtase

EMASi vastav põhinäitaja (14)

Tipptaseme võrdlusalus

Vastav parim keskkonnajuhtimistava (15)

Valdkondadevaheliste teemade parimad keskkonnajuhtimistavad

Ressursitõhusus

lõpptoote kg / algmaterjali kg

Metalltoodete tootjad

Lõpptoodete hulk jagatud nende tootmiseks vajaliku algmaterjali hulgaga.

Selle näitaja väärtused aitavad hinnata olemasolevate või uute metalltoodete tootmise keskkonnatoime parandamise võimalust, et rakendada selliseid lähenemisviise nagu olelusringipõhine mõtteviis, säästlik juhtimine ja ringmajandus.

Tegevuskoht

Materjalitõhusus

Korrapärane arvestamine olelusringipõhise mõtteviisi, säästliku juhtimise ja ringmajandusega.

3.1.1,

3.3.3,

3.3.6,

3.3.7

Materjalivoogude ja nende keskkonnatoime kaardistamine

jah/ei

Metalltoodete tootjad

See näitaja tähendab kõigi metalltoodete tootmiseks kasutatavate materjalide voogude kaardistamist, et mõista nende keskkonnatoimet.

Tootmisüksus

Materjalitõhusus

Uute toodete arenduses hinnatakse keskkonnatoime paranemist.

3.1.1

Keskkonnasertifikaadiga või tõendatult väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste protsent.

Metalltoodete tootjad

Tõendatult väiksema keskkonnamõjuga toodetud kaupade või pakutud teenuste arv jagatud kõigi toodetud kaupade või pakutud teenuste arvuga.

Tootmisüksus

Materjalitõhusus

Kõik ostetud kaubad ja teenused vastavad ettevõtte kehtestatud keskkonnatingimustele.

3.1.2

Teiste ettevõtete kõrvaltoodete, jääkenergia või teiste ressursside kasutus.

teiste ettevõtete materjalide kg / kogu materjalisisendi kg;

teiste ettevõtete jääkenergia MJ kogu energiakasutuse MJ kohta).

Metalltoodete tootjad

See näitaja tähendab toodete või osade tootmiseks kasutatud teiste ettevõtete kõrvaltoodete või jääkenergia hulka jagatuna kasutatud materjali koguhulga või summaarse energiatarbimisega.

Ettevõte

Materjalitõhusus

Korrapärane koostöö teiste organisatsioonidega energia ja ressursside tõhusamaks kasutuseks.

3.1.2

Korrapärane keskkonnatoime parandamisele keskenduv sidusrühmade kaasamine

jah/ei

Metalltoodete tootjad

See näitaja näitab, kas kogu väärtusahela sidusrühmade kaasamine uute parema keskkonnatoimega toodete või osade kujundusse toimub korrapäraselt.

Ettevõte

Materjalitõhusus

Sidusrühmade korrapärane kaasamine keskkonnahoidlikumate toodete arendusse

3.1.2

Energiaseiresüsteem protsessi tasandil

jah/ei

Metalltoodete tootjad

See näitaja tähendab korrapärast ja üksikasjalikku energiaseiret tootmiskohtades protsessi tasandil

Tegevuskoht

Energiatõhusus

Rakendatakse pidevat energiaseiret protsessi tasandil ja sellega juhitakse energiatõhususe parandamist

3.1.3

Iga kasutatud kemikaali kogus ja liigitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus)

kg / lõpptoote või toodetud osa kg

Metalltoodete tootjad

Tootmisprotsessis kasutatud üksikute kemikaalide koguhulk lõpptoote või toodetud osa kohta

Kemikaalide kasutus vaadatakse perioodiliselt üle asendusvõimaluste uurimiseks ja kemikaalid liigitatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (CLP-määrus)

Tegevuskoht

Materjalitõhusus

Kemikaalide kasutus vaadatakse korrapäraselt (vähemalt kord aastas) üle, et vähendada nende kasutust ja uurida asendusvõimalusi

3.1.4

Kõigis tootmisüksustes rakendatakse kohalikku elurikkuse tegevuskava

jah/ei

Metalltoodete tootjad

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas kõigis tootmisüksustes on tootmispaiga jaoks kasutusel elurikkuse tegevuskava.

Tegevuskoht

Elurikkus

Kõigi asjakohaste paikade (sealhulgas tootmispaikade) jaoks on koostatud ja kasutusel kohaliku elurikkuse kaitse ja edendamise tegevuskava

3.1.5

Toodete taastootmise/taastamisega välditud kasvuhoonegaaside heide võrreldes uue toote tootmisega (täpsustada, kas on tegu esimese, teise ja/või kolmanda valdkonna (ingl k „scope“ 1, 2 ja/või 3) kasvuhoonegaasidega).

Taastootmise või taastamise kasvuhoonegaaside heide / uue toote tootmise CO2 heide

Metalltoodete tootjad

Toote taastootmise või taastamisega seotud kasvuhoonegaaside heide jagatud uue toote tootmisel tekkiva heite CO2 ekvivalendiga.

See näitaja sisaldab kasvuhoonegaaside esimese, teise ja kolmanda valdkonna (ingl k „scope“ 1, 2 ja 3) heitkoguseid.

Tegevuskoht

Heide

Ettevõte pakub taastoodetud/taastatud tooteid, mille keskkonnakasu on tõendatud olelusringi hindamisega

3.1.6

Parimad keskkonnajuhtimistavad ressursikasutuse optimeerimiseks

Vajaduspõhine ventilatsioonisüsteem

jah/ei

Metalltoodete tootjad

See näitaja näitab paigaldatud ja toimivat vajaduspõhist ventilatsiooni tootmisüksustes

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Kasutatakse vajaduspõhist ventilatsioonisüsteemi, et vähendada kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimise energiakasutust

3.2.1

Hoonest väljatõmmatud õhu efektiivne ruumala

m3 tunnis

m3 vahetuses

m3 tootepartii kohta

Metalltoodete tootjad

Hoonest väljatõmmatud õhu ruumala tunnis VÕI

vahetuses VÕI

tootepartii kohta

Tegevuskoht

Energiatõhusus

Ei rakendata

3.2.1

Valgustusseadmete energiakasutus

kWh aastas / valgustatud põrandapinna m2

Metalltoodete tootjad

Tootmisüksusse paigaldatud valgustusseadmete energiakasutus aastas jagatud tootmisüksuse valgustatud põrandapinna pindalaga

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Ei rakendata

3.2.2

Jahutuse energiavajadus

kWh aastas

kWh / lõpptoote või toodetud osa kg

Metalltoodete tootjad

Tootmisüksuse jahutussüsteemi energiakasutus aastas VÕI

jagatud lõpptoote või toodetud osade kogusega

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Ei rakendata

3.2.3

Jahutuse veekasutus (kraanivesi/vihmavesi/pinnavesi)

m3 aastas

Metalltoodete tootjad

Tootmisüksuse jahutussüsteemi veekasutus aastas

Näidata ka vee tüüp, nt kraanivesi/vihmavesi

Tootmisüksus

Vesi

Ei rakendata

3.2.3

Lõppkasutuskohta kindlal rõhutasemel edastatud suruõhu standardkuupmeetri kohta kasutatud elektrienergia

kWh/m3

Metalltoodete tootjad

Suruõhusüsteemi elektrikasutus (sh kompressorite, kuivatite ja abiajamite energiakasutus) standardkuupmeetri suruõhu tarnimiseks kindlal rõhutasemel

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Suruõhusüsteemi elektrikasutus on väiksem kui 0,11 kWh kohaletoimetatud suruõhu m3 kohta; suurtes käitistes, mis töötavad efektiivülerõhuga 6,5 baari, rõhule 1 013 millibaari ja temperatuurile 20 °C normeeritud mahulise vooluhulgaga, ning rõhu hälbed ei ületa efektiivrõhku 0,2 baari.

3.2.4

Õhulekkeindeks

Arv

Metalltoodete tootjad

Õhulekkeindeks, arvutatuna olukorras, kus kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud, on iga kompressori puhul summa, mis on saadud selle kompressori tööaja ja võimsuse korrutise jagamisel süsteemi kuuluvate kompressorite kogu ooteolekuaja ja kogu nimivõimsusega. Õhulekkeindeksi valem on

kus: ti(cr) on ajavahemik (minutites), mille jooksul kompressor töötab, kui kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud (suruõhusüsteemi ooteolekuaeg); Ci(cr) on sellise kompressori võimsus (Nl/min), mis lülitub sisse ajavahemikuks ti(cr), mil kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud; t(sb) on kogu aeg (minutites), mille jooksul on paigaldatud suruõhuseadmed ooteolekus; C(tot) on kõigi süsteemi kuuluvate kompressorite nimivõimsuste (Nl/min) summa.

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Jaotusvõrgu rõhk püsib pärast kõigi õhku tarbivate seadmete väljalülitamist stabiilsena ja (ooteolekus) kompressorid ei lülitu tööseisundisse.

3.2.4

Taastuvatest energiaallikatest saadud (omatoodetud või ostetud) elektri osakaal kogu elektrikasutuses (%)

Metalltoodete tootjad

Taastuvatest energiaallikatest enda toodetud või ostetud taastuvelektri kogus jagatud tootmispaigas kasutatud elektri üldkogusega.

Ostetud taastuvelektrit võetakse selles näitajas arvesse vaid siis, kui on tõendatud, et see on täiendav (st seda ei ole arvesse võetud ühegi muu organisatsiooni arvestuses ega võrgu elektriallikate jaotuses).

Tegevuskoht

Energiatõhusus

Kogu elektrikasutus kaetakse omatoodetud taastuvenergiaga või pikaajalise elektriostulepingu alusel ostetud tõendatud taastuvelektriga.

3.2.5

Taastuvatest energiaallikatest pärit soojuse osa kogu kasutatud soojusest

Metalltoodete tootjad

Taastuvatest allikatest toodetud soojus (nt päikese- ja maasoojus, soojuspumbad, jäätmetest saadud biomass ja biogaas, eelistatult kohapeal omatarbeks toodetud või kogukonnapõhine taastuvelekter) jagatud tootmiskoha summaarse soojuskasutusega

Tegevuskoht

Energiatõhusus

Taastuvallikatest kohapeal toodetud soojuse kasutamine on lõimitud sobivatesse tootmisprotsessidesse.

3.2.5

Vihmavee osakaal kogu veekasutuses

Metalltoodete tootjad

Kohapealsetes või kõrvalprotsessides kasutatud vihmavee koguruumala jagatud tootmiskohtade summaarse kohapealsetes või kõrvalprotsessides kasutatud vee ruumalaga.

Tegevuskoht

Vesi

Vihmavett kogutakse ja kasutatakse protsessiveena tootmis- ja kõrvalprotsessides

3.2.6

Tootmisprotsessidega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad

Ostetud metallitöötlusvedelike koguhulk aastas

kilogrammid aastas

liitrid aastas

Metalltoodete tootjad

Tootmiskoha tootmisprotsessides kasutatud metallitöötlusvedelike koguhulk aastas

Tegevuskoht

Materjalitõhusus

Ettevõte parandab pidevalt (aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

- energiakasutus lõpptoote kohta

- ressursitõhusus

- metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.1

Metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

kg (või l) / lõpptoote või toodetud osa kg

Metalltoodete tootjad

Tootmisprotsessides tarbitud metallitöötlusvedelike kogus jagatud lõpptoodete või toodetud osade kogusega

Tegevuskoht

Materjalitõhusus

Ettevõte parandab pidevalt (aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus lõpptoote kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.1

Jahutusmäärete tarbimine töödeldud osa kohta

liitrid toodetud osa kohta

Metalltoodete tootjad

Tootmisprotsessis või töötluses tarbitud jahutusmäärete ruumala toodetud osa kohta

Tegevuskoht

Materjalitõhusus

Ettevõte parandab pidevalt (aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus lõpptoote kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.2

Energiakasutus

kWh / lõpptoote või toodetud osa kg

Metalltoodete tootjad

Tootmisüksuses toodete või osade valmistamiseks kasutatud energia jagatud lõpptoodete või toodetud osade hulgaga

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Ettevõte parandab pidevalt (aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus lõpptoote kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.1.3,

3.3.3,

3.3.4,

3.3.7

Iga asjakohase masina jaoks: kogu energiakasutus ooteolekus masina kohta

kWh tunnis

Metalltoodete tootjad

Ooteolekus masinate poolt tarbitud energiahulk tunni kohta

Tootmisüksus

Energiatõhusus

Kõigil metallitöötlusmasinatel on kas energiasäästlik ooteolek või silt, mis näitab, millal need tuleb käsitsi välja lülitada

3.3.4

Taaskasutatud õli

Õli liitrid aastas

Metalltoodete tootjad

Tootmisprotsessides taaskasutatud lõikeõli aasta kohta

Tootmisüksus

Materjalitõhusus

Treimislaastude õli-/niiskusesisaldus on alla 2 % ja lihvimislaastudel alla 8 %

3.3.5

Sepistamisprotsessi koguenergiatarve

kWh / lõpptoote või toodetud osa kg

Metalltoodete tootjad

Sepistamisprotsessi koguenergiatarve jagatud lõpptoote või toodetud osade hulgaga

Tootmisüksus

Materjalitõhusus

Ettevõte parandab pidevalt (aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus lõpptoote kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.6

Värvimise energiakasutus

kWh / värvitud või kaetud pinna m2

Metalltoodete tootjad

Toodete või osade värvimiseks kasutatud energia jagatud värvitud või kaetud toodete või osade pindalaga

Tegevuskoht

Energiatõhusus

Ettevõte parandab pidevalt (aastast aastasse) oma keskkonnatoimet, nagu nähtub vähemalt järgmiste näitajate paranemisest:

—	energiakasutus lõpptoote kohta

—	ressursitõhusus

—	metallitöötlusvedelike kulu lõpptoote kohta

3.3.8

(1) See teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav JRC veebisaidil aadressil https://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/fab_metal_prod.html. Käesolevas sektori võrdlusdokumendis sisalduvad järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende rakendatavuse kohta ning selles kindlaks määratud konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes dokumenteeritud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.

(2) Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(4) EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti f kohaselt esitatakse keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, võttes arvesse asjaomase organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte. Aruanne peab sisaldama punktis C esitatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajaid. Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete olemasolu korral tuleb nende kohta esitada asjakohased andmed.“ IV lisa punkti C alapunkti 3 kohaselt „peavad kõik organisatsioonid igal aastal esitama tulemuslikkusandmeid selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide ja -mõjude kohta, mis on seotud organisatsiooni põhitegevusega, mis on mõõdetavad ja kontrollitavad ning mida ei ole põhinäitajate puhul arvesse võetud. Organisatsioon võtab võimaluse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente, et hõlbustada asjakohaste sektoripõhiste näitajate kindlaksmääramist.“

(5) Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende tavade rakendamiseks on kättesaadav JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_FabMetProd_BackgroundReport.pdf . Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta rohkem teavet.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). NB! NACE on lühend prantsuskeelsest pealkirjast „Nomenclature statistique des Activités économiques dans la Communauté Européenne“ .

(*) Ainult väikesemahuline tegevus (tööstusheidete direktiivi lävendist oluliselt väiksem tootmine, mille protsessid on oluliselt erinevad, nt palju rohkem manuaalseid kui automatiseeritud protsesse).

(**) Need tegevused loetakse asjakohaseks, kui tegu on peamiselt metallist koosnevate toodetega.

(7) Teave parimat võimalikku tehnikat käsitlevate viitedokumentide kohta on aadressil https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/index.html

(8) Toodangu kogust (väljendatud näitajates lõpptoote või toodetud osade kg-na) saab mõõta erinevalt: nt osade arv, toote kg jne sõltuvalt toodete tüübist ja ühtlusest/ebaühtlusest. Ettevõtted võivad toodangu väljendamiseks valida sobiva mõõdiku.

(9) Jäätmetest energiat või soojust tootvatel ettevõtetel peavad õhusaaste vältimiseks olema sobivad ja tõhusad heitetöötlussüsteemid.

(10) Kõigi koostatud PVT-viitedokumentide täielik nimekiri on kättesaadav aadressil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL: https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:334:0017:0119:et:PDF

(12) Nt hoone kütmiseks kulunud energia tagastamine soojusvaheti abil.

(13) Õhulekkeindeks

, arvutatuna olukorras, kus kõik õhku tarbivad seadmed on välja lülitatud, on saadud iga kompressori tööaja ja võimsuse korrutiste summa jagamisel süsteemi kuuluvate kompressorite kogu ooteolekuaja ja kogu nimivõimsusega

(14) EMASi põhinäitajad on loetletud määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisas (punkti C alapunkt 2).

(15) Numbrid viitavad käesoleva dokumendi osadele.

25.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 420/87

KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/2054,

8. november 2021,

milles käsitletakse telekommunikatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid hõlmavat võrdlusdokumenti, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab komisjon koostama konkreetsete majandussektorite võrdlusdokumendid. Need dokumendid peavad hõlmama parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed. Kui määrusega (EÜ) nr 1221/2009 loodud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis registreeritud või selles registreerimiseks valmistuvad organisatsioonid töötavad välja oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja hindavad oma keskkonnatoimet nimetatud määruse IV lisa alusel koostatavas või ajakohastatavas keskkonnaaruandes, peavad nad võtma arvesse sektorite võrdlusdokumente.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on ette nähtud, et komisjon koostab töökava koos soovitusliku nimekirjaga prioriteetsetest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ja sektoriülesed võrdlusdokumendid. Selles töökavas (2) on komisjon määranud telekommunikatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori prioriteetseks sektoriks.

(3)

Telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori võrdlusdokumendis tuleks sätestada parim keskkonnajuhtimistava kõigi telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste osutajate, sealhulgas telekommunikatsioonivõrgu operaatorite, IKT-konsultatsioonifirmade, andmetöötluse ja -majutusega tegelevate äriühingute, tarkvaraarendajate ja -kirjastajate, televisiooniteenuse osutajate ning IKT-seadmete paigaldajate ja asjaomaste tegevuskohtade jaoks. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik ja mõttekas sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, tuleks esitada ka need.

(4)

Sektori parima keskkonnajuhtimistavana (3) tuleks neljas peamises valdkonnas kindlaks määrata konkreetsed meetmed, millega parandada kõnealuses sektoris tegutsevate äriühingute üldist keskkonnajuhtimist. Need peamised valdkonnad, kus on eeldatavalt võimalik kõige paremini toetada kõigi telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste osutajate jõupingutusi, on valdkondadevahelised küsimused, andmekeskused, elektroonilise side võrgud ning energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamine muudes sektorites.

(5)

Selleks et telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori organisatsioonidel, tõendajatel, riigi ametiasutustel, akrediteerimis- ja litsentsimisasutustel ning muudel osalistel oleks piisavalt aega valmistuda telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori võrdlusdokumendi kasutuselevõtuks, tuleks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva edasi lükata.

(6)	Kõnealuse sektori võrdlusdokumendi koostamisel on komisjon kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009 konsulteerinud liikmesriikide ja muude sidusrühmadega.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas on esitatud telekommunikatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid hõlmav võrdlusdokument.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. märtsist 2022.

Brüssel, 8. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

(3) Canfora, P., Gaudillat, P., Antonopoulos, I., ja Dri, M. „Best Environmental Management Practice in the Telecommunications and ICT Services sector“, EUR 30365 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2020, ISBN 978–92-76-21574-5, doi:10.2760/354984, JRC121781: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC121781.

LISA

Sisukord

SISSEJUHATUS

KOHALDAMISALA

PARIM KESKKONNAJUHTIMISTAVA, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED TELEKOMMUNIKATSIOONI- JA IKT-TEENUSTE SEKTORIS

3.1.

Valdkonnaüleste küsimustega seotud parim keskkonnajuhtimistava

3.1.1.

Keskkonnajuhtimissüsteemi võimalikult tõhus kasutamine

3.1.2.

Kestlike IKT-toodete ja -teenuste hange

3.1.3.

Lõppkasutaja seadmete energiatarbimise optimeerimine

3.1.4.

Taastuvast energiaallikast ja vähese CO2-heitega energiaallikast toodetud energia kasutamine

3.1.5.

IKT-seadmete ressursitõhususe tagamine jäätmetekke ärahoidmise, korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu

3.1.6.

Andmeliiklusnõudluse vähendamine keskkonnahoidliku tarkvara abil

100

3.2.

Andmekeskuste parim keskkonnajuhtimistava

101

3.2.1.

Andmekeskuse energiajuhtimissüsteemi rakendamine (sh IKT- ja muude seadmete energiatarbimise mõõtmine, jälgimine ja juhtimine)

101

3.2.2.

Andmehaldus- ja -salvestuspõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine

102

3.2.3.

Õhuvoolu juhtimise ja projekteerimise parandamine

103

3.2.4.

Jahutuse juhtimise parandamine

103

3.2.5.

Temperatuuri- ja niiskuseseadistuse kontrollimine ja reguleerimine

104

3.2.6.

Andmekeskuste uute seadmete valiku ja kasutuselevõtuga seotud parim keskkonnajuhtimistava

105

3.2.6.1.

Keskkonnasõbralike seadmete valik ja kasutuselevõtt andmekeskustes

105

3.2.7.

Andmekeskuste rajamise või renoveerimisega seotud parim keskkonnajuhtimistava

106

3.2.7.1.

Uute andmekeskuste kavandamine

106

3.2.7.2.

Andmekeskuse heitsoojusenergia taaskasutamine

106

3.2.7.3.

Andmekeskuse hoone projektlahendus ja üldplaan

107

3.2.7.4.

Uue andmekeskuse geograafilise asukoha valik

107

3.2.7.5.

Alternatiivsete veeallikate kasutamine

108

3.3.

Elektroonilise side võrkudega seotud parim keskkonnajuhtimistava

109

3.3.1.

Olemasolevate võrkude energiajuhtimise parandamine

109

3.3.2.

Elektromagnetväljadega seotud riskijuhtimise parandamine andmete hindamise ja läbipaistvuse tagamise kaudu

110

3.3.3.

Energiatõhusamate elektroonilise side võrgu seadmete valik ja kasutuselevõtt

111

3.3.4.

Telekommunikatsioonivõrkude paigaldamine ja uuendamine

112

3.3.5.

Keskkonnamõju vähendamine telekommunikatsioonivõrkude rajamisel või renoveerimisel

113

3.4.

Energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamine muudes sektorites (keskkonnasäästlikumaks muutmine IKT abil)

114

3.4.1.

Keskkonnasäästlikumaks muutmine IKT abil

114

SOOVITUSLIKUD SEKTORI KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

115

1. SISSEJUHATUS

Käesolev sektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (1) (edaspidi „parima tava aruanne“), mille koostas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.

Õiguslik taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001; (3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud muudetud versiooni uus tähtis element on artikkel 46 sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamise kohta. Sektori võrdlusdokumendis tuleb esitada parim keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajad konkreetse sektori jaoks ning kui see on asjakohane, tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.

Kuidas dokumenti mõista ja kasutada?

EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonna olukorda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas sektori võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimale tavale.

Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis Teadusuuringute Ühiskeskus, arutas läbi ja leppis kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parima keskkonnajuhtimistava, sektori keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; eelkõige iseloomustavad need võrdlusalused sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.

Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone ning pakkuda selleks ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.

Käesolev sektori võrdlusdokument on ette nähtud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kavatsevad tulevikus EMASis registreeruda, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimast keskkonnajuhtimistavast rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektoris tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad pöörata tähelepanu nii otsestele kui ka kaudsetele keskkonnaaspektidele ja otsivad teavet parima keskkonnajuhtimistava kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta, millega mõõta oma keskkonnatoimet, ning tipptaseme võrdlusaluste kohta.

Kuidas peaksid EMASis registreeritud organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumenti arvesse kahel tasandil.

Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b):

Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):

peaksid organisatsioonid keskkonnatoimet käsitlevaks aruandluseks kasutatavate näitajate valimisel (4) võtma arvesse sektori võrdlusdokumendis sisalduvaid asjakohaseid sektoripõhiseid keskkonnatoime näitajaid.

Keskkonnatoimest ja muudest organisatsiooni keskkonnatoimet mõjutavatest teguritest aru andes peaksid organisatsioonid keskkonnaaruandes märkima, kuidas on arvesse võetud asjakohast parimat keskkonnajuhtimistava ja tipptaseme võrdlusaluseid, kui need on olemas.

Nad peaksid kirjeldama, kuidas on kasutatud asjakohast parimat keskkonnajuhtimistava ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis kajastavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Samas ei ole parima keskkonnajuhtimistava rakendamine ega kindlaksmääratud tipptaseme võrdlusaluste järgimine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad on võrdlusalused ning kui teostatav on parima tava rakendamine kulude ja kasu seisukohast.

Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parima keskkonnajuhtimistava ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja kohaldatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.

Sektori võrdlusdokumendi elemente (näitajad, parim keskkonnajuhtimistava või tipptaseme võrdlusalused), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast vajalikuks, ei tule keskkonnaaruandes esitada ega kirjeldada.

EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavandab oma keskkonnatoime parandamist (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada ideid selle kohta, millised küsimused etapiviisilisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.

EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas on organisatsioon võtnud arvesse sektori võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).

EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikust laadist tulenevalt ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamisel. Eelkõige ei nõua tõendajad eraldi põhjendust iga parima tava kohase meetme, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud, kuid mida organisatsioon ei ole pidanud keskkonnaülevaate alusel asjakohaseks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis oleksid edaspidi veel üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.

Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Käesolev dokument koosneb neljast peatükist. 1. peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, 2. peatükis määratakse kindlaks käesoleva sektori võrdlusdokumendi kohaldamisala. 3. peatükis kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parima keskkonnajuhtimistava kohaseid meetmeid (5) ja antakse teavet nende kohaldatavuse kohta. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohase meetme puhul on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Iga parima keskkonnajuhtimistava kohase meetme kohta ei ole esitatud tipptaseme võrdlusaluseid kas andmete piiratud kättesaadavuse tõttu või seetõttu, et äriühingute/tegevuskohtade konkreetsed tingimused (nt andmekeskuste keskkonna- ja kliimatingimused, kaugjuhitavate tugijaamade ligipääsetavus) varieeruvad sellises ulatuses, et tipptaseme võrdlusaluse kindlaksmääramine ei ole otstarbekas. Kui tipptaseme võrdlusalused on esitatud, ei tule neid käsitleda eesmärkidena, mida kõik ettevõtjad peavad saavutama, ega parameetritena, mille alusel võrrelda sektori eri ettevõtjate keskkonnatoimet, vaid pigem võimalusi iseloomustavate näitajatena, mis aitavad konkreetsel ettevõtjal tehtud edusamme hinnata ja motiveerivad teda oma keskkonnatoimet veelgi parandama. Viimasena esitatakse 4. peatükis ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajate ning nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.

2. KOHALDAMISALA

Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori (6) keskkonnatoimet. Dokumendis kirjeldatava parima keskkonnajuhtimistava puhul on tegemist parima tavaga, mis võib toetada kõigi telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste osutajate, st muu hulgas telekommunikatsioonivõrgu operaatorite, IKT-konsultatsioonifirmade, andmetöötluse ja -majutusega tegelevate äriühingute, tarkvara arendajate ja kirjastajate, televisiooniteenuse osutajate, IKT-seadmete paigaldajate ja -tegevuskohtade jõupingutusi. Mitu parima keskkonnajuhtimistava kohast meedet on asjakohased ka selliste suurte organisatsioonide tegevuse seisukohast, kes säilitavad ja töötlevad suurel hulgal andmeid oma klientide, tarneahela ja/või toodete kohta (nt avalikud haldusasutused, haiglad, ülikoolid, pangad).

Allpool on esitatud loend telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori äriühingute ja organisatsioonide tegevusaladest, mis kuuluvad käesoleva aruande kohaldamisalasse.

Kirjastamise kategooria (NACE kood 58) teatavad alamkategooriad:

58.21 – arvutimängude kirjastamine

58.29 – muu tarkvara kirjastamine

Telekommunikatsiooni kategooria (NACE kood 61) kõik alamkategooriad:

61.1 – traatsideteenuste osutamine

61.2 – traadita sideteenuste osutamine

61.3 – satelliitsideteenuste osutamine

61.9 – muu telekommunikatsioon

Programmeerimise, konsultatsioonide jms tegevuse kategooria (NACE kood 62) kõik alamkategooriad:

62.01 – programmeerimine

62.02 – arvutialased konsultatsioonid

62.03 – arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus

62.09 – muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused

Infoalase tegevuse kategooria (NACE kood 63) teatavad alamkategooriad:

63.11 – andmetöötlus, veebihosting jms tegevused

63.12 – veebiportaalide tegevus

Lisaks sellele põhisihtrühmale on mitu parima keskkonnajuhtimistava kohast meedet asjakohased ka muud tüüpi organisatsioonidele, kus minnakse üha enam üle digitaaltehnoloogiale ja kelle tegevusalad on küll hõlmatud NACE koodidega, kuid ei kuulu eespool loetletud NACE koodide alla:

—	raamatu-, perioodika- jm kirjastamine (NACE kood 58.1) interneti teel;

—	kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine (NACE kood 59);

—	ringhääling (NACE kood 60) internetis;

—	uudisteagentuuride tegevus (NACE kood 63.91);

—	mujal liigitamata infoalane tegevus (NACE kood 63.99).

Osa parima keskkonnajuhtimistava kohaseid meetmeid on asjakohased ka muudele organisatsioonidele, kelle tegevusalad on liigitatud NACE teiste jagude alla ning kes olulise osana oma tegevusest haldavad või käitavad suuri andmesalvestus-, andmetöötlus- ja/või telekommunikatsioonitaristuid. See hõlmab muu hulgas järgmistel tegevusaladel tegutsevaid organisatsioone:

—	salvestiste paljundus (NACE kood 18.20);

—	kõnekeskuste tegevus (NACE kood 82.20);

—	arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine (NACE kood 71.1);

—	teimimine ja analüüs (NACE kood 71.20);

—	teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas (NACE kood 72.1);

—

raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus (NACE kood 91.0). Samuti kuuluvad siia suurorganisatsioonid, kes salvestavad ja töötlevad suurel hulgal andmeid oma klientide, tarneahela ja/või toodete kohta, nt avalikud haldusasutused, haiglad, ülikoolid, pangad, tootjad, jaemüüjad ja teised teenuseid osutavad äriühingud.

Käesoleva aruande tähenduses hõlmab telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektor vaid konkreetset osa kõnealuste teenuste ja seotud seadmete väärtusahelast, et ei tekiks kattumist teiste parima tava aruannetega:

—

IKT-sektori tootmisettevõtted (NACE koodid 26.1, 26.2, 26.3 ja 26.8), IKT-sektori kaubandusettevõtted (NACE kood 46.5), keskseadmete ja sarnaste arvutite paigaldus (NACE kood 33.20) ning IKT-seadmete ringlussevõtt, korduskasutamine ja parandus (NACE kood 95.1) kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parima tava aruande (7) käsitlusalasse;

—	IKT-sektori jaekaubandust (NACE koodid 47.1 ja 47.4) võib pidada jaekaubandussektori parima tava aruande (8) käsitlusalasse kuuluvaks.

Selles dokumendis käsitletakse telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori organisatsioonide põhitegevusalasid. IKT-varade otsese haldamise kõrval hõlmavad põhitegevusalad eeldatavalt ka töösuhteid peamiste sidusrühmadega, ent üksnes sellise tava puhul, mida telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste osutajad saavad rakendada ise (nt keskkonnakriteeriumide kehtestamine IKT-seadmete hangetes, tarbijate teavitamine tarnitud seadmete energiatarbimisest).

Samuti ei käsitleta dokumendis tööruumide haldust ega äriühingu üldist transpordikorraldust, sest need on mis tahes tüüpi organisatsioonide tavapärased tegevused ega ole ainuomased telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori organisatsioonidele. Peale selle on liikuvuse (ametisõidud ja pendelränne) ja säästlike kontoritega seotud parim keskkonnajuhtimistava juba välja töötatud avaliku halduse sektori parima keskkonnajuhtimistava dokumendis (9). Nendes valdkondades ei tehtud kindlaks ühtki parima keskkonnajuhtimistava kohast meedet, mis oleks ainuomane telekommunikatsiooni- ja IKT-teenustega seotud hoonetele ja transpordile.

Käesolev aruanne ei hõlma IKT-seadmete tootmist, jaemüüki ega ringlussevõttu, sest neid tegevusalasid käsitletakse muude sektorite parima keskkonnajuhtimistava dokumentides.

Selles aruandes eristatakse järgmisi parima keskkonnajuhtimistava kohaseid meetmeid:

—	IKT keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed, millega vähendatakse telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori organisatsioonide keskkonnamõju;

—	IKT abil keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed, mida telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori organisatsioonid saavad rakendada selleks, et vähendada muude sektorite kui telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori keskkonnamõju.

Ülevaade telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori parima keskkonnajuhtimistava kohaldamisalast on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Dokumendi kohaldamisala ülevaade

Telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori peamisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud keskkonnaprobleeme on kirjeldatud tabelis 1. Välja on valitud sektori kõige olulisemad keskkonnaaspektid, mis kuuluvad käesoleva dokumendi kohaldamisalasse. Siiski tuleks konkreetsete organisatsioonide hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata juhtumipõhiselt.

Tabel 1

Telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori peamised keskkonnaaspektid ja -probleemid

Teenus/tegevus

Peamised keskkonnaaspektid

Peamised keskkonnaprobleemid

Andmekeskus

—	IKT-seadmed (serverid, salvestid jms)

—	Tarkvara (protsessorid)

—	Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed

—	Toiteallikad

—

Hooned

—	Energia- ja veetarbimine

—	Elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning reovee teke

—	Elektritootmisest ja külmaaineleketest tulenev kasvuhoonegaaside heide

Lõppkasutajate seadmed

—	IKT-seadmed (arvutid, välisseadmed jms)

—

Tarkvara

—	Energiatarbimine riistvara toiteks

—	Elektri- ja elektroonikaseadmete romude teke

—	Elektritootmisest tulenev kasvuhoonegaaside heide

Telekommunikatsioonitaristu ja -võrgud

—	Hooned (keskjaamad, tugijaamad jms)

—	Sõlmed (antennid, satelliidid, ruuterid jms)

—	Ühendused (kaablid, valguskaablid, maapealsed liinid jms)

—	Lõppseadmed (telefonid, arvutid, modemid jms)

—	Tarkvara (protsessorid jms)

—	Võrguseadmete ja jahutussüsteemide elektritarbimine

—	Transpordiga seotud kütusekulu

—	Elektri- ja elektroonikaseadmete romude teke

—	Elektromagnetlainete teke

—	Elektritootmisest tulenev kasvuhoonegaaside heide

—	Taristu kasutuselevõtust tulenevad maastiku ja elupaikade muutused

Ringhääling

—	Hooned (tugijaamad)

—	Saatjad (antennid, satelliidid jms)

—	Ühendused (kaablid, valguskaablid jms)

—	Lõppseadmed (raadioaparaadid, telerid jms)

—	Tarkvara (protsessorid)

—	Energiatarbimine

—	Elektri- ja elektroonikaseadmete romude teke

—	Elektromagnetlainete teke

—	Elektritootmisest tulenev kasvuhoonegaaside heide

—	Maastiku ja elupaikade muutused

Tabelis 2 on esitatud selles võrdlusdokumendis käsitletud parima keskkonnajuhtimistava liigitus.

Tabel 2

Dokumendi ülesehitus

Jagu

Kirjeldus

3.1.	Valdkonnaüleste küsimustega seotud parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaos kirjeldatakse tava, mida saavad rakendada kõik telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektoris tegutsejad (keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine, keskkonnahoidliku hanke põhimõtete juurutamine, elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlemine ja nende tekke ennetamine, taastuvenergia kasutamine jne).

3.2.	Andmekeskuste parim keskkonnajuhtimistava

Selle parima keskkonnajuhtimistava kohaste meetmete kogumi keskmes on andmekeskustele eriomased meetmed (jahutuse ja õhuvoolu juhtimine, serverite virtualiseerimine jms), millele viidatakse CENELECi tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1.

3.3.	Elektroonilise side võrkudega seotud parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaos käsitletakse tava, mille eesmärk on paremini hallata olemasolevaid traatsidevõrke ja traadita sidevõrke (seoses energiatarbimise ja elektromagnetväljade probleemiga), paigaldada energiatõhusamaid võrguseadmeid ja vähendada võrgutaristute rajamisest või uuendamisest tulenevat mõju.

3.4.	Parim keskkonnajuhtimistava keskkonnatoime parandamiseks muudes sektorites (keskkonnasäästlikumaks muutmine IKT abil)

Selles jaos kirjeldatakse telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori äriühingute praktiliste näidete toel seda, kuidas on IKT abil võimalik vähendada muude sektorite keskkonnamõju.

3. PARIM KESKKONNAJUHTIMISTAVA, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED TELEKOMMUNIKATSIOONI- JA IKT-TEENUSTE SEKTORIS

3.1. Valdkonnaüleste küsimustega seotud parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaos keskendutakse valdkonnaülestele meetmetele, mis võivad olla asjakohased telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori eri tasanditel (andmekeskused, telekommunikatsioonivõrgud, lõppkasutajate seadmed jms) tegutsevate mis tahes tüüpi organisatsioonide puhul.

3.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemi võimalikult tõhus kasutamine

IKT-rajatistel on energia- ja veetarbimise ning jäätmetekke tõttu märkimisväärne keskkonnamõju. Selleks et seda mõju süstemaatilisel viisil vähendada, on eriti oluline, et telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori äriühingud jälgiksid oma keskkonnamõju ja rakendaksid keskkonnajuhtimissüsteemi. Parima tavana tuleks:

teha kindlaks organisatsiooni IKT-vajadused ning üle kontrollida olemasolevad IKT-seadmed ja -teenused ning tarkvara;

mõõta, jälgida ja juhtida IKT-seadmete, -taristu ja -rajatiste keskkonnatoimet;

kehtestada võrdlusanalüüsi ja parima tava alusel eesmärgid ja tegevuskavad;

tagada, et kehtestatud eesmärgid ja tegevuskavad moodustavad osa kogu äriühingut hõlmavast tulemuslikust keskkonnapoliitikast, nt energiatõhususe strateegiast.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt kohaldada kõik sektori äriühingud ja organisatsioonid. Sellegipoolest tuleb selle protsessi jaoks ressursside ja vahendite eraldamisel arvesse võtta tegevuskoha või äriühingu suurust ja keskkonnamõju. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peavad hindama selleks vajalikke jõupingutusi ja veenduma nende otstarbekuses.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Varahaldussüsteemi, nt standardi ISO 55001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi rakendamine (jah/ei)

—	Selliste toimingute osakaal, mille puhul rakendatakse täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi, nt EMASi alusel tõendatud või standardi ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi (% rajatistest/toimingutest)

—	Selliste toimingute osakaal, mille puhul mõõdetakse ja jälgitakse energia- ja veetarbimist ning ka jäätmekäitlust

—	Nende töötajate osakaal, kes on vähemalt ühel korral saanud teavet keskkonnaeesmärkide kohta ning osalenud asjaomaste keskkonnajuhtimismeetmete teemalisel koolitusel

—	Energiatõhususe näitajate kasutamine (jah/ei)

—	Elektri- ja elektroonikaseadmete romude teke (kilogrammides või tonnides) käibeühiku (eurodes) kohta

—	Tõhusa veekasutuse näitajate kasutamine (jah/ei)

—	1. ja 2. valdkonna alla kuuluv CO2-heide kokku (CO2-ekvivalenttonnides (10))

—	Kompenseeritud CO2-heide kokku (CO2-ekvivalenttonnides)

—	1. ja 2. valdkonna alla kuuluv CO2-heide (CO2-ekvivalenttonnides) käibeühiku (eurodes) kohta

—	Äriühingul on terviklik üldine varahaldussüsteem, nt standardi ISO 55001 kohaselt sertifitseeritud süsteem.

—	Kõigi toimingute puhul rakendatakse täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi, nt EMASi alusel tõendatud või standardi ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi.

—	Kõigi toimingute puhul mõõdetakse ja jälgitakse energia- ja veetarbimist ning ka jäätmekäitlust.

—	Äriühing on saavutanud CO2-neutraalsuse (1. ja 2. valdkonna heide), sealhulgas taastuvenergia kasutamise ja CO2 kompenseerimise abil, olles võtnud kõik meetmed energiatõhususe parandamiseks.

3.1.2. Kestlike IKT-toodete ja -teenuste hange

IKT-toodete ja -teenuste valik ja juurutamine peab põhinema terviklikul strateegial eesmärgiga vähendada nendega olemuslikult kaasnevat keskkonnamõju, näiteks nendega seotud energiatarbimist ning teatavate materjalide (nt haruldased metallid, kemikaalid) kasutamist. Parima tavana tuleks:

—	hankemenetluse ettevalmistamisel hinnata IKT-seadmete olemasolevat varu ja vajadusi;

—	lisada hanketeatesse konkreetsed keskkonnakriteeriumid, mida tuleb täita;

—	pakkuda lõppkasutajatele koolitust ja juhendust IKT-lahenduste juurutamisel, et nad saaksid tooteid ja teenuseid kasutada parimal võimalikul viisil;

kehtestada energiatõhususe ja keskkonnatoime kriteeriumid klientidele tarnitavatele IKT-seadmetele, et aidata klientidel vähendada oma keskkonnamõju.

Kohaldatavus

Kestlike IKT-teenuste ja -toodete hanke põhimõtteid on võimalik kohaldada kõikides äriühingutes, kuid selleks on tarvis kestlikkusega seotud erioskusi. Suurtel organisatsioonidel on rohkem võimalusi avaldada mõju oma tarnijatele, VKEd saavad aga märkimisväärselt mõjutada kohalikke tarnijaid.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Selliste äriühingu ostetavate toodete või teenuste osakaal, mis vastavad konkreetsetele keskkonnakriteeriumidele (nt ELi ökomärgis, kõrgem energiamärgise klass, Energy Stari märgis, TCO sertifikaat jms)

—	Omamise kogukulu kasutamine hankemenetluse kriteeriumina (jah/ei)

—	Selliste äriühingu ostetavate seadmete osakaal, mis vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud parimale tavale või nõuetele (nt ELi tegevusjuhendid)

—	Selliste äriühingu ostetavate pakendite osakaal, mis on valmistatud ringlussevõetud materjalist või millele on omistatud metsahoolekogu märgis

—	Hankemenetluses keskkonnakriteeriumidele omistatav kaal

—	Keskkonnajuhtimissüsteemi või energiajuhtimissüsteemi, nt EMASi alusel tõendatud või standardi ISO 14001 või ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi kehtestanud tarnijate osakaal

—	Selliste äriühingult klientidele tarnitavate IKT-toodete ja osutatavate IKT-teenuste osakaal, mille puhul on keskkonnateave lõppkasutajale kättesaadav

—	Kõik äriühingu ostetavad IKT-seadmed on ISO I tüübi ökomärgisega (nt ELi ökomärgis, ökomärgis Blue Angel) (võimaluse korral) või Energy Stari märgisega või nende hankel rakendatakse keskkonnahoidliku riigihanke ELi kriteeriume (võimaluse korral).

—	Kõik äriühingu ostetavad lairibaseadmed vastavad lairibaseadmeid käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud kriteeriumidele.

—	Kõik äriühingu ostetavad pakendid on valmistatud ringlussevõetud materjalist või on saanud metsahoolekogu märgise.

—	IKT-seadmete ostmiseks pakkumuste hindamisel on keskkonnatoimele omistatav kaal 10 %.

—	Kõigi äriühingu tarnitavate IKT-toodete ja osutatavate IKT-teenuste puhul on nendega seotud keskkonnateave lõppkasutajale kättesaadav.

—	Hankemenetluses kasutatakse kriteeriumina omamise kogukulu.

3.1.3. Lõppkasutaja seadmete energiatarbimise optimeerimine

Telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori äriühingute tööruumides ja rajatistes kasutatavate lõppkasutaja seadmete energiatarbimist on võimalik oluliselt vähendada konkreetsete toitehaldusmeetmete abil. Parima tavana tuleks:

võtta kasutusele tehnilised lahendused:

—	paigaldada sobiva energiatõhususe ja sobivate funktsioonidega seadmed, olenevalt kasutajate vajadustest;

—	seadmed nõuetekohaselt konfigureerida, et vähendada ebavajalike funktsioonide arvu ja elektritarbimist;

—	korraldada korrapäraseid energiaauditeid, et kontrollida seadmete konfiguratsiooni ja väljalülitatud seadmeid;

—	töötada välja toitehalduslahendused, mille puhul kasutatakse eri liiki toitehaldusrežiime (manuaalne, vaikimisi, tarkvarapõhine toitehaldus) või eriotstarbelisi seadmeid (nt nutipistikupesad jms);

võtta kasutusele korralduslikud lahendused:

—	hinnata individuaalset omaksvõttu kasutajate seas;

—	suurendada kasutajate teadlikkust.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad kohaldada nii suured kui ka väikesed äriühingud, ehkki VKEdel võib olla rohkem kasu meetoditest, mis põhinevad pigem individuaalsete kasutajate teadlikkusel kui automatiseeritud kontrollide juurutamisel, mis sobib paremini suurtele äriühingutele. Toitehalduse rakendamine sõltub sellest, mil määral on kõrgem juhtkond valmis võtma kohustusi, et saavutada üldisi energiasäästu eesmärke ja parandada keskkonnatoimet. Samuti oleneb see sellest, mil määral on töötajad valmis toitehaldusmeetmetes osalema, samuti IT- ja hankeosakondade pakutavast toest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Tööruumide energiatarbimine (kWh) käibeühiku või tööjaamade või kohapealsete töötajate arvu kohta (kui võimalik, siis tuleks jätta kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed ning valgustusseadmed arvesse võtmata)

—	Selliste lõppkasutajale ette nähtud IKT-seadmete osakaal, mis on paigaldatud optimaalset toitehaldust tagava konfiguratsiooniga

—	Selliste lõppkasutajale ette nähtud IKT-seadmete osakaal, mille puhul kontrollitakse sobiva ajavahemiku järel (nt kord aastas, vaid korra toote kasutusea jooksul) toitehaldust

—	Nende töötajate osakaal, kes on vähemalt korra osalenud energiasäästuteemalisel koolitusel

—	Kõik lõppkasutaja IKT-seadmed on paigaldatud optimaalset toitehaldust tagava konfiguratsiooniga.

—	Kõigi lõppkasutajale ette nähtud IKT-seadmete toitehaldust on kontrollitud vähemalt korra kasutusea jooksul.

—	Kõik töötajad on vähemalt korra osalenud energiasäästuteemalisel koolitusel.

3.1.4. Taastuvast energiaallikast ja vähese CO2-heitega energiaallikast toodetud energia kasutamine

IKT-rajatistel on suure energiatarbimise tõttu suur CO2-jalajälg. CO2-jalajälge aitab märkimisväärselt vähendada taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia kasutamine, näiteks biomassi-, päikese-, tuule- või geotermilisel energial töötavate jahutussüsteemide kasutuselevõtt. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	osta taastuvallikast toodetud elektrit kolmandatelt isikutelt;

—	toota elektrienergiat kohapeal või muus tegevuskohas;

—	salvestada elektrienergiat kohapeal tõhusal viisil.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt kohaldada kõik sektori äriühingud, sealhulgas VKEd. Kohaldatavus võib aga sõltuda rajatise geograafilisest asukohast ja suurusest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Ostetava taastuvallikast toodetud (päritolutunnistusega) elektri osakaal kogu elektritarbimises (%)

—	Kohapeal taastuvallikast toodetud elektri osakaal kogu elektritarbimises (%)

—	Taastuvenergiategur vastavalt standardile EN 50600-4–3

—	CO2-tõhusus (Carbon Usage Effectiveness, CUE) = rajatise energiatarbimisest tulenev CO2-heide (CO2-ekvivalentkilogrammides)/IKT-seadmete kogu energiatarbimine (kWh)

—	Tarbitava energia CO2-jalajälg = rajatise energiatarbimisest tulenev CO2-heide (CO2-ekvivalentkilogrammides)/kogu energiatarbimine (kWh)

—	Kogu kasutatav (kas ostetud või kohapeal toodetud) elektrienergia on pärit taastuvast energiaallikast.

3.1.5. IKT-seadmete ressursitõhususe tagamine jäätmetekke ärahoidmise, korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu

IKT-sektori ressursitõhusus ja asjakohane jäätmekäitlus on oluline seepärast, et sektoris kasutatakse teatavaid materjale, mis vajavad olelusringi lõpus nõuetekohast käitlust, et hoida ära kahju inimeste tervisele ja keskkonnale. Samuti pakub see ringlussevõtu kaudu head võimalust aeglustada ressursside ammendumist. Selleks et parandada jäätmekäitlust IKT-ettevõtete jäätmehierarhia kõikidel astmetel, saab rakendada eriotstarbelisi jäätmekäitlusmeetodeid. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	välja töötada jäätmetekke ärahoidmise kava;

—	edendada hangete kaudu ökodisaini, mis põhineb olelusringi hindamisel;

—	pikendada IKT-seadmete kasutusiga ja takistada nende enneaegset vananemist;

—	rakendada IKT-seadmete korduskasutamist võimaldavaid süsteeme;

—	tagada olelusringi lõpus olevate IKT-seadmete jälgimispõhine kogumine ja nõuetekohane sortimine.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on põhimõtteliselt üldkohaldatav kõigis selle sektori äriühingutes; praktikas võivad väikeettevõtjad teatavaid jäätmekäitlustoiminguid tellida väljastpoolt. Ressursitõhususega seotud valikuvariandid sõltuvad ka seadmete omandiõiguse mudelist.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Sertifitseeritud jäätmevaba käitlussüsteemiga või sertifitseeritud varahaldussüsteemiga rajatiste või tegevuskohtade osakaal (% rajatistest/tegevuskohtadest)

—	IKT-seadmete (nt serverid, ruuterid, lõppkasutaja seadmed) keskmine kasutusiga (arvutatuna tooterühmade kaupa)

—	Selliste ettevõttesisese tegevuse tagajärjel tekkivate IKT-jäätmete osakaal, mis kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu

—	Selliste klientidelt pärit elektri- ja elektroonikaseadmete romude või IKT-jäätmete osakaal, mis kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu

—	Prügilasse ladestatavate IKT-jäätmete kogus (t)

—	Kõigis rajatistes rakendatakse sertifitseeritud jäätmevaba käitlussüsteemi või sertifitseeritud varahaldussüsteemi.

—	90 % ettevõttesisestest IKT-seadmetest kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu.

—	30 % klientide IKT-seadmetest võetakse käitlemiseks tagasi ning kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu (kui IKT-ettevõte tarnib seadmeid klientidele).

—	IKT-jäätmetest ei ladestata prügilasse midagi.

3.1.6. Andmeliiklusnõudluse vähendamine keskkonnahoidliku tarkvara abil

Kuigi tarkvara otseselt energiat ei tarbi, on sel märkimisväärne mõju käitamiseks vajaliku IKT-riistvara energiatõhususele. Tarkvarakoodi kirjutamisel ei võeta aga sageli energiatarbimist arvesse, ehkki tarkvara optimeerimise ning töödeldavate ja edastatavate andmete mahu vähendamisega on lõppkokkuvõttes võimalik riistvara energiatarbimist vähendada.

Käesolev parim keskkonnajuhtimistava koondab meetmeid, mida saab rakendada kas uue tarkvara väljatöötamisel või olemasoleva tarkvara optimeerimisel serverites ja võrkudes; see hõlmab nii mobiilirakendusi (nutitelefonides ja tahvelarvutites) kui ka arvutitarkvara (süle- ja lauaarvutites), samuti veebiportaale ja veebipõhiseid rakendusi. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	valida või töötada välja energiatõhusam tarkvara, mis vähendab käitatavate IKT-seadmete elektritarbimist;

—	projekteerida lõppkasutaja vajaduste hindamise alusel nõudluspõhine tarkvara, et hoida ära liigset energiatarbimist kasutusetapis ja aeglustada olemasolevate IKT-seadmete vananemist;

—	jälgida tarkvaraga seotud energiatarbimist, et hinnata soetatud tarkvara tegelikku jõudlust või võimalust parandada olemasoleva tarkvara energiatõhusust;

—	hinnata tarkvara keskkonnamõju väljatöötamisetapis olelusringi hindamise abil ning kasutusetapis jõudluse mõõtmise abil (protsessor, muutmälu ja energiakasutus);

—	refaktoreerida olemasolevat tarkvara, et parandada selle energiatõhusust.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad kohaldada kõik sektori äriühingud, olenemata sellest, kas nad ostavad tarkvaralahendusi sisse või töötavad neid välja ise.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud parimat tava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IT-teenuste väljatöötamise ja juurutamisega

—	Tarkvara kasutamisega seoses edastatud andmete maht (bittides lehelaadimise kohta või bittides mobiilirakenduse kasutamise minuti kohta)

—	Sellise äsja soetatud tarkvara osakaal, mille hankel on valikukriteeriumina kasutatud energiatõhusust (%)

—	Sellise äsja välja töötatud tarkvara osakaal, mille väljatöötamisel on arvesse võetud energiatõhusust (%)

—	Väljatöötatud nõudluspõhise tarkvara osakaal

—	Sellise olemasoleva tarkvara osakaal, mis on refaktoreeritud või mille kood on läbi vaadatud, et tagada suurem energiatõhusus (%)

—	Sellise tarkvara osakaal, mille puhul on hinnatud või jälgitud energiatõhusust (%)

—	Sellise tarkvara osakaal, mille puhul on hinnatud olelusringi

—	Energiatõhusat tarkvara käsitleva koolituse läbinud tarkvaraarendajate (töötajate) osakaal (%)

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud parimat tava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IT-teenuste väljatöötamise ja juurutamisega.

—	Kõik tarkvaraarendajad (töötajad) on läbinud energiatõhusat tarkvara käsitleva koolituse.

—	Aasta jooksul on viidud ellu vähemalt üks projekt eesmärgiga vähendada andmeliiklusnõudlust keskkonnahoidliku tarkvara abil.

3.2. Andmekeskuste parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaos keskendutakse tavale, mis aitab parandada andmekeskuste tegevuse keskkonnatoimet. Paljusid käesolevas peatükis kirjeldatud meetodeid saab kasutada ka telekommunikatsioonivõrgu keskjaamades.

Andmekeskusi on väga erinevaid ja neid on võimalik liigitada mitmesugustel viisidel. Andmekeskusi saab eristada järgmiste tunnuste põhjal: andmekeskuse suurus (st pindala, serverite arv ja/või töökoormus); geograafiline asukoht; käitaja eesmärk või liik (nt üht ettevõtet teenindav andmekeskus, koospaiknemisel (11) või koosmajutusel põhinevad või võrguoperaatori rajatised); turbeaste (I–IV). Nendest tunnustest sõltub, kas allpool kirjeldatud parimat keskkonnajuhtimistava on võimalik eri andmekeskustes kohaldada.

3.2.1. Andmekeskuse energiajuhtimissüsteemi rakendamine (sh IKT- ja muude seadmete energiatarbimise mõõtmine, jälgimine ja juhtimine)

Suur osa andmekeskuste keskkonnamõjust on tingitud energiatarbimisest. Seepärast on oluline, et andmekeskuste käitajatel oleks selge ja üksikasjalik ülevaade energiatarbimisest asjakohastel detailsuse tasemetel ning et nad kasutaksid süstemaatiliselt ära kõiki võimalusi selle vähendamiseks. Parima tavana tuleks:

—	rakendada energiajuhtimissüsteemi (nt standardi ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud või EMASi alusel tõendatud süsteem);

—	kontrollida olemasolevaid seadmeid ja teenuseid ning teha seeläbi kindlaks kõik valdkonnad, kus on võimalik tegevust optimeerida ja konsolideerida, et kasutada võimalikult suures ulatuses ära kasutamata võimekust, enne kui investeerida uutesse materiaalsetesse ressurssidesse;

—	paigaldada mõõteseadmed, mille abil saab mõõta energiatarbimist ja keskkonnaparameetreid eri tasanditel (rea, kapi, püstiku või IKT-seadme tasandil);

—	jälgida seadmete kasutusmäära, energiatarbimise ja keskkonnatingimustega seotud tulemuslikkuse põhinäitajaid (KPId) ning koostada sellekohaseid aruandeid.

Kohaldatavus

Vt üldmärkused andmekeskuste parima keskkonnajuhtimistava kohta. Enamik energiajuhtimise parima tava kohaseid meetmeid sobib paremini üht ettevõtet teenindavatele keskmise turbeastmega andmekeskustele, kus hoitakse lokaliseeritud andmeid.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Andmekeskuse energiajuhtimist kajastav üldine tulemuslikkuse põhinäitaja (KPIDCEM) Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi standardi alusel

—	Selliste rajatiste osakaal, kus kasutatakse standardi ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud või EMASi lisatud või andmekeskuste energiatõhusust käsitlevale ELi tegevusjuhendile või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavale tava vastavat energiajuhtimissüsteemi

—	Seadmete kasutusmäära, energiatarbimist, temperatuuri või niiskustingimusi mõõtvate eriotstarbeliste seadmetega varustatud IKT-, jahutus- või toiteseadmete osakaal

—	Nende töötajate osakaal, kes on saanud aasta jooksul teavet energiaalaste eesmärkide kohta või osalenud asjakohaste energiajuhtimismeetmete teemalisel koolitusel

—	Olemasolevate andmekeskuste tõhusust kajastav tulemuslikkuse põhinäitaja (KPIDCP) on 1,5 või sellest väiksem.

—

Kõigis andmekeskustes kasutatakse standardi ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud või EMASi lisatud või andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavale miinimumtavale või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavale tavale vastavat energiajuhtimissüsteemi.

3.2.2. Andmehaldus- ja -salvestuspõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine

Andmekeskustes on võimalik energiatarbimist vähendada eelkõige elektritoitel riistvara (serverid ja salvestid) arvu vähendamisega, sest sellega vähendatakse andmekandjale salvestatavate andmete hulka ning rakenduste, andmebaaside ja teenuste käitamiseks vajaminevat andmetöötlusvõimsust. Parima tavana tuleks:

—	rakendada tulemuslikke andmehaldus- ja -salvestuspõhimõtteid, et vähendada selliste salvestatud andmete osakaalu, mis on kas ebavajalikud või dubleeritud või millele ei ole vaja kiiret juurdepääsu;

—	juurutada võrgu- ja virtualiseerimistehnoloogia lahendusi, et kasutada võimalikult suures ulatuses ühisplatvorme;

—	konsolideerida olemasolevaid teenuseid ja kõrvaldada kasutuselt ebavajalik riistvara (ja ebavajalikud virtuaalarvutid), et vähendada elektrienergiat tarbiva, suure vastupanuvõime ja töökindlusega riistvara (serverid, võrgu- ja salvestusseadmed) hulka.

Kui neid meetodeid nõuetekohaselt rakendatakse, on nende abil võimalik vähendada ostetava riistvara hulka; see omakorda aitab märkimisväärselt kokku hoida materiaalseid ressursse.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt kohaldada kõik sektori äriühingud ja organisatsioonid olenemata suurusest, turbeastmest ja otstarbest, ehkki ettevõttepõhiste või koospaiknemisel põhinevate andmekeskuste puhul võidakse neid kohaldada erinevalt. Kuigi virtualiseerimist kasutatakse sagedamini suuremates andmekeskustes, saab seda rakendada ka väiksemates serveriruumides.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Energiatarbimine (kWh) seadmepüstiku kohta

—	Keskmine andmesalvestusruumi kasutamise määr (%)

—	Keskmine serverite kasutamise määr (%)

—	Keskmine seadmekappide kasutamise määr (%)

—	Virtualiseeritud serverite osakaal (%)

—

Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmehalduse ja -salvestusega ning olemasolevate IKT-seadmete ja -teenuste haldusega

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmehalduse ja -salvestusega ning olemasolevate IKT-seadmete ja -teenuste haldusega.

3.2.3. Õhuvoolu juhtimise ja projekteerimise parandamine

IT-süsteemide töökindlus sõltub keskkonnatingimustest (temperatuur, niiskus, tolm jne), mille tagamiseks tuleb säilitada sobiv siseõhu kvaliteet. Andmekeskuste õhuvoolu juhtimise eesmärk on hoida ära õhuringlust ning ruumi sissepuhutava jahutusõhu ja seadmetest väljuva sooja õhu segunemist. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	kasutada IKT-seadmete puhul külma ja kuuma tsooni eraldamist, et riistvaral oleks ümbritseva keskkonnaga sama õhuvoolusuund ning soe ja külm õhk ei seguneks;

—	tagada tsoonide eraldatus ja kattepaneelid, et hoida ära õhuringlust serverite ümbruses;

—	eraldada IKT-seadmed vastavalt nõutavatele keskkonnatingimustele (peamiselt niiskus ja temperatuur) ning tagada sobiv õhuvool eri keskkonnatingimustega eraldi aladel;

—	parandada põrandate ja lagede konstruktsiooni, et vähendada õhu möödavoolu, hoida ära õhuringlust ja vähendada takistusi kaablite või muude struktuuride tõttu;

—

kohandada sissepuhutava jahutusõhu kogust ja kvaliteeti vastavalt IT-seadmete vajadustele (olenevalt seadmest eralduvast soojusenergiast ja nõutavatest keskkonnatingimustest) ning tagada, et sissepuhkeõhu hulk oleks mõnevõrra suurem kui seadmetest eralduva soojendatud õhu hulk, et vähendada soojendatud õhu ringlust.

Parem õhuvoolu juhtimine suurendab nii jahutusseadmete tõhusust kui ka võimsust, vähendab ventilaatorite ja õhuniisutite kasutamise vajadust (ja nende energiatarbimist) ning heitsoojusenergia teket.

Kohaldatavus

Enamikku nendest meetmetest saavad rakendada vaid andmekeskuste käitajad, sest need nõuavad muudatusi talitlustingimustes, rajatise projekti kohandamist või uute seadmete paigaldamist. Ehkki neid kindlakstehtud parima tava kohaseid meetmeid on võimalik rakendada mis tahes suurusega andmekeskustes, on mastaabisääst tõenäolisem suuremates andmekeskustes, mille puhul saadakse investeeringutelt tulu kiiremini.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Õhuvoolu tõhusus (ventilaatori energiatarbimine kilovatt-tundides/ventilaatori õhuvool kuupmeetrites tunnis)

—	Tagastusõhu temperatuuriindeks (Return Temperature Index) (õhuringluse tuvastamiseks)

—	Õhutöötlusseadme õhuvoolutehniline tõhusus (ühikuta)

—	Õhutöötlusseadme soojustehniline tõhusus (ühikuta)

—	Seadmepüstiku jahutusindeks (Rack Cooling Index) (sisselaskeõhu lubatud temperatuuri ja ASHRAE soovitatava temperatuuri vahe)

—	Selliste seadmepüstikute osakaal, mis on paigaldatud nii, et külm ja kuum tsoon on eraldatud (kattepaneelidega)

—	Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses õhuvoolu juhtimise ja projekteerimisega

—	Kõik uued seadmepüstikud on paigaldatud nii, et külm ja kuum tsoon on eraldatud (kattepaneelidega).

—

Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses õhuvoolu juhtimise ja projekteerimisega ning IKT-seadmete paigaldamisega õhuvoolu juhtimise optimeerimiseks.

3.2.4. Jahutuse juhtimise parandamine

Andmekeskustes või võrguseadmeruumides on jahutust vaja selleks, et kõrvaldada IKT-seadmetest eralduv soojusenergia ning tagada nende seadmete töökindlaks toimimiseks vajalikud talitlustingimused. Andmekeskuses vajamineva jahutussüsteemi suurus sõltub keskkonnast, kus andmekeskus asub, kasutatavate IT-seadmete tõhususest ning õhuvoolu juhtimise tulemuslikkusest. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	käitada jahutussüsteemi selle tõhususe säilitamiseks optimaalsel režiimil lähtuvalt IT-töökoormusega seotud vajadustest;

—	kontrollida jahutussüsteemi võimsust ning selle kohandamiseks lülitada välja mittekasutatavad seadmed ja võtta paremini arvesse seadmetega seotud konkreetseid talitlusnõudeid;

—	jahutussüsteemi väljundvõimsuse optimeerimiseks ja automaatseks reguleerimiseks ühendada arvutiruumi kliimaseadmed (CRAC) omavahel või kasutada arukaid mitmikseadmeid.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kõigis sektori äriühingutes. Jahutussüsteemi hooldust ja korrapärast jahutusvõimsuse kontrolli on võimalik korraldada enamikus andmekeskustes, olenemata nende suurusest, turbeastmest ja otstarbest.

Jahutussüsteemi väljundvõimsuse automaatse reguleerimisega võivad aga kaasneda kulud arukate seadmete ostmiseks, mis tähendab, et see võib paremini sobida suurtele andmekeskustele.

Tuleb märkida, et jahutusvajaduse vähendamine võib olla vastuolus teatavate eeskirjade ja keskkonnajuhenditega. Näiteks antakse sertifitseerimissüsteemides BREEAM ja LEED punkte andmekeskuste soojusisolatsiooni parandamise eest. Andmekeskuste parem soojusisolatsioon nõuab aga rohkem jahutust, kuna serverite tekitatav soojusenergia ei saa hajuda.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Kasutustegur: keskmine jahutuskoormus (kW)/jahutussüsteemi keskmine võimsustarve (kW)

—	Jahutussüsteemi energiatarbimise osakaal andmekeskuse kogu energiatarbimisest (%)

—	CO2-tõhusus (CUE)

—	Veekasutuse tõhusus (Water Usage Effectiveness, WUE)

—	Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis (punktides 5.2, 5.4 ja 5.5) esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses jahutuse juhtimisega

—	Valitakse seadmed, mille kasutustegur on vesijahutusseadmete puhul vähemalt 7 ja otsepaisumisega (DX) jahutussüsteemide puhul vähemalt 4.

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis (punktides 5.2, 5.4 ja 5.5) esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses jahutuse juhtimisega.

3.2.5. Temperatuuri- ja niiskuseseadistuse kontrollimine ja reguleerimine

IKT-rajatised on sageli ülejahutatud ja selleks, et vähendada jahutussüsteemi jahutusvõimsust ja energiatarbimist, saab serverisse siseneva õhu temperatuuri seadeväärtust soovitatavas või lubatud temperatuurivahemikus (vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele) suurendada.

Sama kehtib üldjoontes ka niiskuse puhul: õhuniisutite energia- ja veetarbimise vähendamiseks on võimalik lubatud niiskusevahemikku laiendada. Seega tuleks parima keskkonnajuhtimistavana:

—	kontrollida jahutussüsteemide seadistatud temperatuuri ja seda tõsta, kui see on otstarbekas, et vähendada jahutusvajadust ja kasutada võimalikult suures ulatuses ökonomaisreid;

—	kontrollida jahutussüsteemide niiskuseseadistust ja seda muuta, kui see on otstarbekas, et vähendada vajadust kasutada õhuniisuteid.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt kohaldada kõik sektori äriühingud. Temperatuuri seadeväärtust saab suurendada, jahutusõhu hulka ja kvaliteeti kohandada ning niiskuseseadistust kontrollida enamikus andmekeskustes, olenemata nende suurusest, turbeastmest ja otstarbest; seejuures tuleb järgida serveritootja tehnilisi kirjeldusi ja säilitada vastuvõetavad töötingimused.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Õhuvoolu tõhusus (ventilaatori energiatarbimine kilovatt-tundides/ventilaatori õhuvool kuupmeetrites tunnis)

—	Tagastusõhu temperatuuriindeks (Return Temperature Index)

—	Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses temperatuuri- ja niiskuseseadistusega

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses temperatuuri- ja niiskuseseadistusega.

3.2.6. Andmekeskuste uute seadmete valiku ja kasutuselevõtuga seotud parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaotises käsitletakse tava, mille eesmärk on parandada konkreetsete andmekeskustes kasutatavate seadmete ja IKT-teenuste energiatõhusust.

3.2.6.1. Keskkonnasõbralike seadmete valik ja kasutuselevõtt andmekeskustes

IKT-seadmete ning ka jahutusseadmete ja toiteplokkide valikul ja kasutuselevõtul tuleb lähtuda terviklikust strateegiast, mille eesmärk on tagada, et nende seadmete üldine keskkonnatoime (energia- ja veetarbimine, tootmiseks kasutatud energia, ressursitõhusus) oleks võimalikult väike. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	rakendada andmekeskuste seadmetele ainuomaseid keskkonnahoidliku hanke põhimõtteid kogu protsessis alates hanke ettevalmistusest kuni pakkumuste hindamiseni;

—	valida ja paigaldada vähese keskkonnatoimega serverid ja salvestusseadmed, st toitehaldusfunktsioonide kasutamist võimaldavad seadmed, andmekeskuse võimsustiheduse, jahutussüsteemi võimsuse ja eeldatavate keskkonnatingimuste (temperatuur ja niiskus) jaoks sobivad seadmed jms;

—	valida vähese keskkonnatoimega jahutusseadmed, st suure kasutusteguriga seadmed või variaatoriga seadmed, sobiva suurusega jahutusseadmed, keskjahutussüsteemid, ökonomaisrid jms;

—	valida vähese keskkonnatoimega toiteplokid, nt suure tõhususega katkematu toite allikad, modulaarsed katkematu toite allikad jms.

Kohaldatavus

Keskkonnahoidliku hanke meetodeid ja vähese keskkonnatoimega servereid saab üldiselt kasutada kõigis uutes ja olemasolevates andmekeskustes.

Jahutussüsteemide puhul oleneb vabajahutussüsteemi mõttekus ja tõhusus ennekõike andmekeskuse asukohast. Alternatiivseid jahutussüsteeme, näiteks vedelikjahutust või välisõhuga jahutust saab kõige hõlpsamini rakendada pigem uutes kui olemasolevates andmekeskustes. Toitesüsteemide puhul sõltuvad uute, tõhusamate katkematu toite allikate kasutuselevõtul arvesse võetavad tegurid sellest, kas rajatakse uut või uuendatakse olemasolevat taristut.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Elektrienergia kasutamise projekteeritud tõhusus (dPUE)

—	Selliste äriühingu ostetavate IKT-toodete või -teenuste osakaal, mis vastavad konkreetsetele keskkonnakriteeriumidele (nt ELi ökomärgis, Energy Stari märgis)

—	Keskkonnajuhtimissüsteemi või energiajuhtimissüsteemi, nt EMASi alusel tõendatud või standardi ISO 14001 või ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi kehtestanud tarnijate osakaal

—	Selliste rajatiste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IT-/toite-/jahutusseadmete valiku ja kasutuselevõtuga

—	Katkematu toite allika keskmine energiatõhusus (tootja andmetel)

—	Jahutusseadmete keskmine kasutustegur (tootja andmetel)

—	Kõik andmekeskuse uued IKT-seadmed on ISO I tüübi ökomärgisega (nt ELi ökomärgis, ökomärgis Blue Angel) (võimaluse korral) või Energy Stari märgisega.

—

Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IKT-seadmete/jahutussüsteemide/uute toiteseadmete/andmekeskuse muude seadmete valiku ja kasutuselevõtuga.

—	Katkematu toite allikad vastavad katkematu toite allikaid käsitleva tegevusjuhendi nõuetele.

—	Valitakse seadmed, mille kasutustegur on vesijahutusseadmete puhul vähemalt 7 ja otsepaisumisega (DX) jahutussüsteemide puhul vähemalt 4.

3.2.7. Andmekeskuste rajamise või renoveerimisega seotud parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaotises käsitletakse tava, mille eesmärk on parandada uute või renoveeritud andmekeskuste energiatõhusust.

3.2.7.1. Uute andmekeskuste kavandamine

Andmekeskuse rajamisel või uuendamisel saab keskkonnatoime parandamiseks enim meetmeid võtta kavandamisetapis. Sageli on andmekeskused rajatud vajalikust suuremale pinnale, et neid saaks hiljem laiendada. See aga vähendab energiatõhusust. Paljudel juhtudel ei saa just hoonest endast tulenevate piirangute tõttu andmekeskuses kasutusele võtta uusi energiatõhusamaid seadmeid. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	kohandada füüsilise taristu vastupanuvõimet ja teenuste kättesaadavust vastavalt äritegevusega seotud vajadustele;

—	rajada modulaarne andmekeskus, et andmekeskus ei oleks ülemäära suur ning et taristu tõhusus oleks osalise ja muutuva töökoormuse tingimustes võimalikult suur.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kõigis sektori äriühingutes, ent kõige asjakohasem on see üht ettevõtet teenindavate keskmise turbeastmega andmekeskuste puhul, kus hoitakse lokaliseeritud andmeid. Moodularhitektuuriga andmekeskuste rajamine sobib eelkõige suurte andmekeskuste puhul.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Andmekeskuse energiatarbimine põrandapinna kohta (kWh/m2)

—	Elektrienergia kasutamise projekteeritud tõhusus (dPUE)

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute või renoveeritavate andmekeskuste kasutamise, haldamise ja kavandamisega

Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute või renoveeritavate andmekeskuste kasutamise, haldamise ja kavandamisega.

3.2.7.2. Andmekeskuse heitsoojusenergia taaskasutamine

Nagu kõik elektriseadmed, vajavad IT-seadmed elektritoidet ja toodavad töörežiimil olles heitsoojusenergiat. Andmekeskustes tekib heitsoojusenergiat suures koguses ning see pakub võimalust heitsoojusenergiat taaskasutada. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	taaskasutada andmekeskuste teatavates ruumides tekkivat heitsoojusenergiat, et tagada madalatemperatuuriline küte tööstus- või kontoriruumides (sh andmekeskuse ülejäänud aladel).

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kõigis andmekeskustes, olenemata nende suurusest, turbeastmest ja otstarbest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Energia taaskasutamise tegur (Energy Reuse Factor, ERF)

—	Energia taaskasutamise tõhusus (Energy Reuse Effectiveness, ERE)

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuste heitsoojusenergia taaskasutamisega

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuste heitsoojusenergia taaskasutamisega.

3.2.7.3. Andmekeskuse hoone projektlahendus ja üldplaan

Jahutussüsteemi toimimist mõjutab oluliselt andmekeskuse üldplaan, sest jahutatud alad (kus asuvad seadmepüstikud) võivad asuda liiga lähedal sisseehitatud soojusallikatele (nt mehaanilised või elektriseadmed) või kohas, mida soojendab väline soojusallikas (nt päikesekiirgus). Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	vähendada otsest päikesekiirgust andmekeskuse jahutatud aladel, et vähendada jahutusvajadust;

—	paigutada jahutusseadmed andmekeskuses sobivatesse kohtadesse, nt aladele, kus liigub välisõhk, kus on piisavalt ruumi jahutustõhususe optimeerimiseks, kus puuduvad takistused ning kus ei ole soojust tekitavaid seadmeid.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kõige asjakohasem uute, üht ettevõtet teenindavate andmekeskuste rajamisel, sest selle eesmärk on tagada uue andmekeskuse sobiv üldplaan ja ülesehitus; seepärast võib seda olla kulukas rakendada.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuse hoone üldplaaniga

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuse hoone üldplaaniga.

3.2.7.4. Uue andmekeskuse geograafilise asukoha valik

Andmekeskuse geograafiline asukoht määrab suuresti ära selle edasise CO2-jalajälje ja keskkonnamõju. Parima tavana tuleks:

—	eelistada hoonestamata rohealade asemel mahajäetud tööstusalasid;

—	valida selline geograafiline asukoht, mille keskkonnatingimused suurendavad vesi- või õhk-külmakandjaga ökonomaisrite tõhusust ning pakuvad võimalusi paigaldada taastuvenergia tootmise seadmeid või ennetada ohte ja loodusõnnetuste mõju;

—	rajada andmekeskus energia-, jahutus- ja soojusallikate lähedusse, et vähendada energia transpordist tulenevat energiakadu ning pakkuda võimalust vähendada CO2-heidet (taastuvenergia, jääksoojusenergia või vabajahutuse kasutamine);

—	vähendada hoone keskkonnamõju (müra, esteetiline mõju, telekommunikatsioonivõrgu ja muu taristu vajadus jne).

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kõigis sektori äriühingutes, sealhulgas VKEdes, ent kõige asjakohasem on see üht ettevõtet teenindavate keskmise turbeastmega andmekeskuste puhul.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Vabajahutuslahendusega (nt õhk-külmakandjaga ökonomaisrid, geotermiline jahutus vms) uute rajatiste osakaal

—	Selliste uute rajatiste osakaal, kus toodetakse kohapeal taastuvenergiat (päikesepaneelide, tuulegeneraatorite vms abil)

—	Soojuse taaskasutamise süsteemiga rajatiste osakaal

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuse geograafilise asukohaga

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat ja vabatahtlikku tava seoses andmekeskuse geograafilise asukohaga.

3.2.7.5. Alternatiivsete veeallikate kasutamine

Andmekeskustes kasutatakse vett kahel otstarbel: jahutuseks ja õhu niisutamiseks; need on omavahel tihedalt seotud. Eeskätt tarbivad suures koguses vett aurustusega jahutid. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	jälgida veetarbimist kõigi veeallikate lõikes kõikides andmekeskuse ruumides;

—	vähendada mõju joogiveevarudele tehnilise vee (vihmavesi, reovesi jms) kasutamisega.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sobib üht ettevõtet teenindavatele suurtele andmekeskustele. Jahutussüsteemi lahenduse valik sõltub andmekeskuse suurusest, mis omakorda oleneb äriühingu tegevusalast ja suurusest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Eri veeallikate (nt veevärgivesi, vihmavesi või muu kui tarbevesi) osakaal andmekeskuse veetarbimises

—	Andmekeskuse veetarbimine põrandapinna kohta (tarbitava vee kogus kuupmeetrites andmekeskuse ruutmeetri kohta)

—	Veekasutuse tõhusus (WUE)

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses veeallikatega

—	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses veeallikatega.

3.3. Elektroonilise side võrkudega seotud parim keskkonnajuhtimistava

Selles jaos kirjeldatakse tava, mis on seotud elektroonilise side taristu ja võrkude (12) osaks olevate eri elementide võrgukonfiguratsiooniga.

3.3.1. Olemasolevate võrkude energiajuhtimise parandamine

Kuna lõppkasutajate nõudlus varieerub, võib elektroonilise side võrkude võrguliikluse koormus ajas ja ruumis oluliselt erineda. Tänapäeva telekommunikatsiooniseadmed tarbivad enim energiat siis, kui võrguliikluse koormus on kõrgeimal tasemel, ent seadmete alakasutuse korral energiatarbimine oluliselt ei vähene. Suur osa võrgu igapäevasest energiatarbimisest kulub seega selleks, et säilitada süsteemis maksimaalne läbilaskevõime, isegi kui tegelik võrguliikluse nõudlus on märksa väiksem. Parima keskkonnajuhtimistavana tuleks:

—	kasutada võrguelementide energiatarbimise mõõtmiseks arukaid arvestisüsteeme ja automatiseeritud analüüsi;

—	kasutada ooteseisundi funktsioone võrgu energiajuhtimiseks ning lülitada võimalikult palju seadmeid vähese energiatarbimisega režiimile ajal, mil võrguliikluse koormus on väike, et kohandada võrgu üldist läbilaskevõimet nõudlusega;

—	kasutada toite dünaamilise kohandamise võimalusi, et lülitada võrguseadmed väikese või keskmise võrguliikluse perioodidel sobivale töörežiimile;

—	kasutada dünaamilisel plaanimisel põhinevat edastust, et andmeliiklust paremini hallata ning reguleerida edastatavate andmepakettide mahtu ja edastamise ajastust;

—	osutada nn energiateadlikke teenuseid, et vähendada võrguliikluse nõudlust tippkoormuse ajal, samuti võrgu üldist läbilaskevõimet.

Kohaldatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava kohaste eri meetmete kohaldatavust on kirjeldatud tabelis 3.

Tabel 3

Olemasolevate elektroonilise side võrkude energiajuhtimise parandamiseks ette nähtud parima tava kohaldatavus

Meetod	Võrgusegment	Võrgutehnoloogia	Lõppkasutajate vajadused	Teostaja
Energiatarbimise mõõtmine	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid
Ooteseisundi funktsioonide kasutamine	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Ei sobi kasutajate puhul, kes vajavad stabiilset ühendust või ühenduse taastamist väga lühikese aja jooksul	Elektroonilise side võrkude operaatorid
Toite dünaamilise kohandamise võimaluste kasutamine	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid
Dünaamilisel plaanimisel põhineva edastuse kasutamine	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Ei sobi kasutajate puhul, kes vajavad suurt edastuskiirust	Elektroonilise side võrkude operaatorid
Energiateadlike teenuste osutamine	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Ei sobi kasutajatele, kes vajavad kõrget teenusekvaliteeti	Elektroonilise side võrkude operaatorid ja IKT-teenuste osutajad

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Keskmine energiatarbimine kliendi või abonendi kohta (kWh kliendi või abonendi kohta (13))

—	Mobiilsidevõrgu/püsivõrgu andmete energiatõhusus (edastatud andmemaht/energiatarbimine) (bit/J)

—	Sellise tarbimise osakaal võrgu energiatarbimisest, mida mõõdetakse (%)

—	Selliste võrgusõlmede osakaal, mille puhul kasutatakse dünaamilise toitehalduse lahendusi (nt võimsuse dünaamiline kohandamine või dünaamilisel plaanimisel põhinev edastus) (%)

—	50 % võrgu energiatarbimisest jälgitakse reaalajas telekommunikatsioonivõrgu tegevuskohtade (tugijaamad ja/või püsivõrgu sõlmed) või kõrgemal tasandil.

—	Telekommunikatsioonivõrkude jaoks on kehtestatud energiajuhtimissüsteem.

3.3.2. Elektromagnetväljadega seotud riskijuhtimise parandamine andmete hindamise ja läbipaistvuse tagamise kaudu

Traadita võrkude kasvava levikuga seoses on oluliseks üldsusele huvi pakkuvaks küsimuseks kujunenud elektromagnetväljade probleem. Probleemi lahendamiseks on kehtestatud ranged õigusnormid ja korraldatud ulatuslikke teadusuuringuid. Telekommunikatsioonivõrgu operaatorid peaksid parima tavana:

—	parandama elektromagnetväljadega seotud riskijuhtimist, hinnates elektromagnetväljadega kokkupuute andmeid ja tagades nende läbipaistvuse.

Kohaldatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamine oleneb riigi tasandil elektromagnetväljade suhtes kohaldatavate õigusnormide sisust ja kohalikust kontekstist (kas olemas on elektromagnetväljadega kokkupuute vastu võitlevad ühendused, mil määral kajastatakse elektromagnetväljadega seotud küsimusi meediakanalites, antennide nähtavus jne). See on kõige asjakohasem telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, kus hinnatakse mõõtmiste abil elektromagnetväljadega seotud piirnormidest kinnipidamist

—	Selliste tegevuskohtade osakaal, mille puhul jälgitakse korrapäraselt või pidevalt (ka tarkvara abil) elektromagnetväljadega seotud piirnormidest kinnipidamist

—	Kahe eespool osutatud näitaja puhul saadud selliste tulemuste osakaal, mis tehakse avalikult kättesaadavaks ja on läbipaistvad (%)

Puuduvad

3.3.3. Energiatõhusamate elektroonilise side võrgu seadmete valik ja kasutuselevõtt

Nii mobiilside- kui ka püsivõrkudes kasutatakse IKT-seadmeid, mis vajavad nõuetekohaseks toimimiseks elektrienergiat ja konkreetseid keskkonnatingimusi. Nende materjalide valikul ja võrgus kasutusele võtmisel saavad elektroonilise side (14) operaatorid energiatõhusust parandada sellega, kui valivad selleks sobivad seadmed ja konfiguratsioonid. Parima tavana tuleks:

—	valida ja võtta telekommunikatsioonivõrkudes kasutusele kõige energiatõhusamad (energiatõhusama tehnoloogiaga, toitehaldusfunktsioonidega jms) IKT-seadmed (raadio-, telekommunikatsiooni-, lairiba- ja IT-seadmed);

—	juurutada mitut standardit toetavad terviklahendused, selle asemel et kasutada mitut ühel standardil põhinevat süsteemi, mida käitatakse paralleelselt ja mis ei ole nõuetekohaselt konfigureeritud;

—	valida ja võtta kasutusele kõige energiatõhusamad jahutussüsteemid tugijaamades (nt passiivjahutus, tavaventilaatorid, soojusvahetid jne) ja keskjaamades (nt külma ja kuuma tsooni eraldavad kattepaneelid, sooja õhu eraldamise lahendused, ventilatsioonitorud jne);

—	valida ja võtta tugijaamades ja keskjaamades kasutusele kõige energiatõhusamad katkematu toite allikad (nt suure tõhususega katkematu toite allikad, modulaarsed katkematu toite allikad jne);

—	projekteerida telekommunikatsioonivõrgu tegevuskohad lähtuvalt võimalikult suurest energiatõhususest: viia hajutatud funktsioonid üle püsivõrgus olevatesse keskserveritesse, paigutada raadioseadmed antennile lähemale ja kasutada sobivalt projekteeritud katkematu toite allikat;

—	kasutada tarkvara, mis võimaldab energiasäästu kogu võrgus, et rakendada virtualiseerimisfunktsioone (eesmärgiga suurendada seadmete jagamist ja vähendada vajamineva riistvara hulka) või võrgundusfunktsioone (eesmärgiga suurendada võrgu paindlikkust ja tõhusust).

Kohaldatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava kohaste meetmete kohaldatavust on kirjeldatud tabelis 4.

Tabel 4

Käesoleva keskkonnajuhtimistava kohaste meetmete kohaldatavus

Meetod	Võrgusegment	Võrgutehnoloogia	Lõppkasutajate vajadused	Teostaja
Energiatõhusamate IKT-seadmete (raadio-, telekommunikatsiooni-, lairiba- ja IT-seadmete) valik	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid ja tehnoloogialahenduste pakkujad
Mitut standardit toetavate terviklahenduste juurutamine	Juurdepääsuvõrgud	Mobiilsidevõrgud	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid ja paigaldajad
Energiatõhusamate jahutussüsteemide valik ja kasutuselevõtt	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid, tehnoloogialahenduste pakkujad, paigaldajad
Energiatõhusamate katkematu toite allikate valik ja kasutuselevõtt	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid, tehnoloogialahenduste pakkujad, paigaldajad
Energiatõhusamate telekommunikatsioonivõrgu tegevuskohtade projekteerimine	Juurdepääsuvõrgud	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid ja paigaldajad
Energiasäästu võimaldava tarkvara kasutamine	Põhivõrgust juurdepääsuvõrguni	Mis tahes liiki tehnoloogia	Mis tahes liiki lõppkasutajad	Elektroonilise side võrkude operaatorid

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Selliste lairibaseadmete osakaal, mis vastavad lairibaseadmeid käsitlevas ELi tegevusjuhendis (15) esitatud nõuetele energiatarbimise kohta

—	Dünaamilist energiajuhtimist võimaldavate seadmete osakaal

—	Mitut standardit toetavate lahendustega tugijaamade osakaal

—	Kaugtransiiveritega või aktiivantennisüsteemiga tugijaamade osakaal

—	Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi standardile (16) vastava riistvaraga varustatud tegevuskohtade osakaal

—	Mittemehaanilise jahutusega tegevuskohtade osakaal

—	Temperatuur on kohapealsete seadmete puhul seadistatud suurimale lubatud väärtusele (jah/ei)

—	Katkematu toite allika keskmine tõhusus

—	Jahutussüsteemide keskmine kasutustegur

—	Kõik paigaldatavad uued lairibaseadmed vastavad lairibaseadmeid käsitleva ELi tegevusjuhendi nõuetele energiatarbimise kohta.

—	Elektri-/energiajaamade energiatõhusus on vähemalt 96 %.

—	Valitakse seadmed, mille kasutustegur on vesijahutusseadmete puhul vähemalt 7 ja otsepaisumisega (DX) jahutussüsteemide puhul vähemalt 4.

3.3.4. Telekommunikatsioonivõrkude paigaldamine ja uuendamine

Lisaks uute, energiatõhusamate seadmete paigaldamisele võrgu tegevuskohtades võimaldavad märkimisväärset energiasäästu korralduslikud lahendused, näiteks selle tagamine, et mittekasutatavad seadmed lülitatakse välja ning et toite- ja jahutussüsteemid ei ole ülemäära suure võimsusega ja on optimeeritud vastavalt tegelikele hetkevajadustele. Parima tavana tuleks:

—

kasutada ära tehnoloogia ümberkujundamisest tulenevaid võimalusi (nt 5G-tehnoloogia juurutamine olemasolevates tugijaamades või vaskkaablivõrkudelt kiudoptilistele võrkudele üleminek püsivõrgujaamades), et optimeerida võrgu tegevuskohti: kõrvaldada kasutuselt/lülitada välja mittekasutatavad seadmed, asendada vananenud seadmed, tagada jahutussüsteemi sobiv konfiguratsioon jne;

—	kehtestada kasutuselt kõrvaldamise kava ning sel otstarbel lõimida need lahendused tugijaamade uuendamiseks rakendatavasse juhtimisprotsessi.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on asjakohasem tuhandete tegevuskohtadega suurtele mobiilsideäriühingutele ning maapiirkondade võrguoperaatoritele (kelle tegevuskohad paiknevad hajutatumalt). Peamiselt on see parim keskkonnajuhtimistava seotud telekommunikatsioonivõrgu operaatorite ja nende IKT-seadmeid paigaldavate tarnijatega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Mobiilsidevõrgu andmemahupõhine energiatõhusus (EEMN, DV)

—	Mobiilsidevõrgu levialapõhine energiatõhusus (EEMN, CoA)

—	Püsivõrgu tõhusus (IKT-seadmete energiatarbimine/võrgu kogu energiatarbimine)

—	Igal aastal kasutuselt kõrvaldatavate ja tugijaamadest eemaldatavate mittekasutatavate või ebatõhusate seadmete kogus (kg)

—	Üleminek vaskkaablivõrkudelt kiudoptilistele võrkudele (%)

—	Kehtestatud on kava ja juhtimisprotsess kõigi olemasolevate võrgu tegevuskohtade optimeerimiseks (et eemaldada mittekasutatavad ja ebatõhusad seadmed, konfigureerida nõuetekohaselt jahutussüsteemid jne).

3.3.5. Keskkonnamõju vähendamine telekommunikatsioonivõrkude rajamisel või renoveerimisel

Telekommunikatsiooni- ja ringhäälingutaristu avaldab häirivat mõju ümbruskonnas (esteetiline mõju, generaatorite ja jahutussüsteemi tekitatav müra jne) ning hõivab maad (mis võib olla seotud bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega). Selleks et vähendada sellist mõju uue taristu rajamisel või olemasoleva taristu renoveerimisel, tuleks parima keskkonnajuhtimistavana:

—	määrata enne ehitus- või renoveerimistöid kindlaks läbilaskevõime ja prognoosida nõudlust;

—	koondada IKT-taristud ühte asukohta, et piirata eraldiseisvate taristute arvu;

—	koondada võrgutaristud (püsivõrk, antennid, hooned jms) olemasolevate ligipääsuteede lähedusse ja kaitsealadest väljapoole;

—	paigaldada lahendused müra vähendamiseks, näiteks müratõkked, heliisolatsioonimaterjalid või helisummutid.

Kohaldatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava kohaste meetmete kohaldatavust on kirjeldatud tabelis 5.

Tabel 5

Käesoleva keskkonnajuhtimistava kohaste meetmete kohaldatavus

Meetod	Võrgusegment	Toiming	Teostaja
IKT-taristute ühtekoondamine ja jagamine	Raadiosidevõrk	Uue taristu rajamine ja taristu renoveerimine	Võrguoperaatorid, muude taristute omanikud
Asukoht olemasolevate ligipääsuteede läheduses ja väljaspool kaitseala	Kõik võrgutaristud	Uue taristu rajamine	Võrguoperaatorid, kohalikud ametiasutused
Müra vähendamise lahenduste paigaldamine	Tugijaamad ja keskjaam (generaatorid ja jahutussüsteemid)	Uue taristu rajamine ja taristu renoveerimine	Võrguoperaatorid, kohalikud ametiasutused

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Passiivse taristu jagamisega tegevuskohtade osakaal (%)

—	Aktiivse taristu jagamisega tegevuskohtade osakaal (%)

—	Rakendatakse meetmeid visuaalse ja keskkonnamõju vähendamiseks, nt müra vähendamise lahendusi uute püsivõrkude rajamisel (jah/ei)

—	Vähemalt 30 % tegevuskohtadest jagatakse teiste operaatoritega (kui see on teostatav, nt õigusnormidest lähtuvalt).

3.4. Energiatõhususe ja keskkonnatoime parandamine muudes sektorites (keskkonnasäästlikumaks muutmine IKT abil)

Selles jaos käsitletakse tava, mis võimaldab telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektoril aidata kõige tõhusamalt parandada teiste sektorite keskkonnatoimet.

3.4.1. Keskkonnasäästlikumaks muutmine IKT abil

Kõigis sektorites on neli põhimeedet, mis võimaldavad IKT abil vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja parandada üldist keskkonnatoimet:

—	üleminek digitehnoloogiale ja dematerialiseerimine;

—	andmekogumine ja -edastus;

—	süsteemide lõimimine;

—	protsesside, tegevuse ja funktsioonide optimeerimine.

Need lahendused on üksteisega tihedalt seotud ja üksteist vastastikku täiendavad ning neid kasutatakse olelusringi eri etappides: toodete või teenuste väljatöötamisel, väljatöötamis- ja kasutusetapi vahelisel ajal ning kasutaja tegevuskohas.

IKT-ettevõtte seisukohast tuleks kõigi nelja põhimeetme puhul parima tavana:

—	töötada pidevalt välja selliseid lahendusi, mis võimaldavad vähendada keskkonnamõju (teadus- ja arendustegevusse investeerimise, teiste sektorite äriühingutega koostöö tegemise jms kaudu);

—	aidata äriühingutel võtta kõnealused lahendused kasutusele oma toimingutes ja äritegevuses (selle võimaldamiseks töötada välja kliendi vajadustele vastava konkreetse lahenduse, pakkuda kliendile koolitust ja teavet jne);

—	juurutada need lahendused organisatsioonisiseselt, kui see on asjakohane.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saavad üldiselt kohaldada kõik sektori äriühingud.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

—	Kasvuhoonegaaside protokolli kohane kasvuhoonegaaside heide (3. valdkonna heide)

—	Klientidele välja pakutud uudsete dematerialiseerimislahenduste arv

—	Klientidele digitaalkujul tarnitavate toodete ja osutatavate teenuste osakaal (käibest)

—

Puuduvad

4. SOOVITUSLIKUD SEKTORI KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

Tabelis 4.1 on esitatud teatavad telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektori keskkonnatoime põhinäitajad, nendega seotud võrdlusalused ja viited asjakohastele parima keskkonnajuhtimistava kohastele meetmetele. Need on osa kõigist 3. osas nimetatud näitajatest.

Tabel 4.1

Keskkonnatoime põhinäitajad ja tipptaseme võrdlusalused telekommunikatsiooni- ja IKT-teenuste sektoris

Näitaja	Tavaühik	Peamine sihtrühm	Madalaim soovituslik seiretasand	EMASi vastav põhinäitaja (17)	Tipptaseme võrdlusalus	Vastav parim keskkonnajuhtimistava (18)
Valdkonnaüleste küsimustega seotud parim keskkonnajuhtimistava
Varahaldussüsteemi, nt standardi ISO 55001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi rakendamine	Jah/ei	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Materjalitõhusus	Äriühingul on terviklik üldine varahaldussüsteem, nt standardi ISO 55001 kohaselt sertifitseeritud süsteem.	3.1.1
Selliste toimingute osakaal, mille puhul rakendatakse täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi, nt EMASi alusel tõendatud või standardi ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi	% rajatistest/toimingutest	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Kõik	Kõigi toimingute puhul rakendatakse täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi, nt EMASi alusel tõendatud või standardi ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud süsteemi.	3.1.1
Selliste toimingute osakaal, mille puhul mõõdetakse ja jälgitakse energia- ja veetarbimist ning ka jäätmekäitlust	% rajatistest/toimingutest	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Energiatõhusus, vesi, jäätmed	Kõigi toimingute puhul mõõdetakse ja jälgitakse energia- ja veetarbimist ning ka jäätmekäitlust.	3.1.1
1. ja 2. valdkonna alla kuuluv CO2-heide kokku	CO2-ekvivalenttonn	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Heide	Äriühing on saavutanud CO2-neutraalsuse (1. ja 2. valdkonna heide), sealhulgas taastuvenergia kasutamise ja CO2 kompenseerimise abil, olles võtnud kõik meetmed energiatõhususe parandamiseks.	3.1.1
Selliste äriühingu ostetavate toodete või teenuste osakaal, mis vastavad konkreetsetele keskkonnakriteeriumidele (nt ELi ökomärgis, kõrgem energiamärgise klass, Energy Stari märgis, TCO sertifikaat jms)	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Kõik	Kõik äriühingu ostetavad IKT-seadmed on ISO I tüübi ökomärgisega (nt ELi ökomärgis, ökomärgis Blue Angel) (võimaluse korral) või Energy Stari märgisega või nende hankel rakendatakse keskkonnahoidliku riigihanke ELi kriteeriume (võimaluse korral).	3.1.2
Selliste äriühingu ostetavate seadmete osakaal, mis vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud parimale tavale või nõuetele (nt ELi tegevusjuhendid)	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Energiatõhusus	Kõik äriühingu ostetavad lairibaseadmed vastavad lairibaseadmeid käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud kriteeriumidele.	3.1.2
Selliste äriühingu ostetavate pakendite osakaal, mis on valmistatud ringlussevõetud materjalist või millele on omistatud metsahoolekogu märgis	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Materjalitõhusus, bioloogiline mitmekesisus	Kõik äriühingu ostetavad pakendid on valmistatud ringlussevõetud materjalist või on saanud metsahoolekogu märgise.	3.1.2
Hankemenetluses keskkonnakriteeriumidele omistatav kaal	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Kõik	IKT-seadmete ostmiseks pakkumuste hindamisel on keskkonnatoimele omistatav kaal 10 %.	3.1.2
Selliste äriühingult klientidele tarnitavate IKT-toodete ja osutatavate IKT-teenuste osakaal, mille puhul on keskkonnateave lõppkasutajale kättesaadav	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Kõik	Kõigi äriühingu tarnitavate IKT-toodete ja osutatavate IKT-teenuste puhul on nendega seotud keskkonnateave lõppkasutajale kättesaadav.	3.1.2
Hankemenetluses kasutatakse kriteeriumina omamise kogukulu	Jah/ei	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Materjalitõhusus, energiatõhusus	Hankemenetluses kasutatakse kriteeriumina omamise kogukulu.	3.1.2
Selliste lõppkasutajale ette nähtud IKT-seadmete osakaal, mis on paigaldatud optimaalset toitehaldust tagava konfiguratsiooniga	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõik lõppkasutaja IKT-seadmed on paigaldatud optimaalset toitehaldust tagava konfiguratsiooniga.	3.1.3
Selliste lõppkasutajale ette nähtud IKT-seadmete osakaal, mille puhul kontrollitakse sobiva ajavahemiku järel (nt kord aastas, vaid korra toote kasutusea jooksul) toitehaldust	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigi lõppkasutajale ette nähtud IKT-seadmete puhul on toitehaldust kontrollitud vähemalt korra kasutusea jooksul.	3.1.3
Nende töötajate osakaal, kes on vähemalt korra osalenud energiasäästuteemalisel koolitusel	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõik töötajad on vähemalt korra osalenud energiasäästuteemalisel koolitusel.	3.1.3
Ostetava taastuvallikast toodetud (päritolutunnistusega) elektri osakaal kogu elektritarbimises Kohapeal taastuvallikast toodetud elektri osakaal kogu elektritarbimises	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Energiatõhusus	Kogu kasutatav (kas ostetud või kohapeal toodetud) elektrienergia on pärit taastuvast energiaallikast.	3.1.4
Sertifitseeritud jäätmevaba käitlussüsteemiga või sertifitseeritud varahaldussüsteemiga rajatiste või tegevuskohtade osakaal (% rajatistest/tegevuskohtadest)	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Jäätmed Materjalitõhusus	Kõigis rajatistes rakendatakse sertifitseeritud jäätmevaba käitlussüsteemi või sertifitseeritud varahaldussüsteemi.	3.1.5
Selliste ettevõttesisese tegevuse tagajärjel tekkivate IKT-jäätmete osakaal, mis kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Jäätmed Materjalitõhusus	90 % ettevõttesisestest IKT-seadmetest kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu.	3.1.5
Selliste klientidelt pärit elektri- ja elektroonikaseadmete romude või IKT-jäätmete osakaal, mis kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Jäätmed Materjalitõhusus	30 % klientide IKT-seadmetest võetakse käitlemiseks tagasi ning kogutakse korduskasutamiseks või taastamiseks või suunatakse ringlussevõttu (kui IKT-ettevõte tarnib seadmeid klientidele).	3.1.5
Prügilasse ladestatavate IKT-jäätmete kogus	Tonni aastas	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Jäätmed	IKT-jäätmetest ei ladestata prügilasse midagi.	3.1.5
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud parimat tava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IT-teenuste väljatöötamise ja juurutamisega	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud parimat tava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IT-teenuste väljatöötamise ja juurutamisega.	3.1.6
Energiatõhusat tarkvara käsitleva koolituse läbinud tarkvaraarendajate (töötajate) osakaal	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Energiatõhusus	Kõik tarkvaraarendajad (töötajad) on läbinud energiatõhusat tarkvara käsitleva koolituse.	3.1.6
Sellise äsja välja töötatud tarkvara osakaal, mille väljatöötamisel on arvesse võetud energiatõhusust (%)	%	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Energiatõhusus	Aasta jooksul on viidud ellu vähemalt üks projekt eesmärgiga vähendada andmeliiklusnõudlust keskkonnahoidliku tarkvara abil.	3.1.6
Andmekeskuste parim keskkonnajuhtimistava
Andmekeskuse energiajuhtimist kajastav üldine tulemuslikkuse põhinäitaja (KPIDCEM) Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi standardi alusel		Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Olemasolevate andmekeskuste tõhusust kajastav põhinäitaja (KPIDCP) on 1,5 või sellest väiksem.	3.2.1
Selliste rajatiste osakaal, kus kasutatakse standardi ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud või EMASi lisatud või andmekeskuste energiatõhusust käsitlevale ELi tegevusjuhendile või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavale tavale vastavat energiajuhtimissüsteemi	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes kasutatakse standardi ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud või EMASi lisatud või andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavale miinimumtavale või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavale tavale vastavat energiajuhtimissüsteemi.	3.2.1
Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmehalduse ja -salvestusega ning olemasolevate IKT-seadmete ja -teenuste haldusega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmehalduse ja -salvestusega ning olemasolevate IKT-seadmete ja -teenuste haldusega.	3.2.2
Selliste seadmepüstikute osakaal, mis on paigaldatud nii, et külm ja kuum tsoon on eraldatud (kattepaneelidega)	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõik uued seadmepüstikud on paigaldatud nii, et külm ja kuum tsoon on eraldatud (kattepaneelidega).	3.2.3
Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses õhuvoolu juhtimise ja projekteerimisega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses õhuvoolu juhtimise ja projekteerimisega ning IKT-seadmete paigaldamisega õhuvoolu juhtimise optimeerimiseks.	3.2.3
Kasutustegur: keskmine jahutuskoormus (kW)/jahutussüsteemi keskmine võimsustarve (kW)	–	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Valitakse seadmed, mille kasutustegur on vesijahutusseadmete puhul vähemalt 7 ja otsepaisumisega (DX) jahutussüsteemide puhul vähemalt 4.	3.2.4, 3.3.1, 3.5.3
Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis (punktides 5.2, 5.4 ja 5.5) esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses jahutuse juhtimisega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis (punktides 5.2, 5.4 ja 5.5) esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses jahutuse juhtimisega.	3.2.4
Selliste andmekeskuste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses temperatuuri- ja niiskuseseadistusega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses temperatuuri- ja niiskuseseadistusega.	3.2.5
Elektrienergia kasutamise projekteeritud tõhusus (dPUE)	–	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	–	3.2.6.1, 3.4.1
Selliste äriühingu ostetavate IKT-toodete või -teenuste osakaal, mis vastavad konkreetsetele keskkonnakriteeriumidele (nt ELi ökomärgis, Energy Stari märgis)	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus Materjalitõhusus	Kõik andmekeskuse uued IKT-seadmed on ISO I tüübi ökomärgisega (nt ELi ökomärgis, ökomärgis Blue Angel) (võimaluse korral) või Energy Stari märgisega.	3.2.7.1
Selliste rajatiste osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IT-/toite-/jahutusseadmete valiku ja kasutuselevõtuga	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute IKT-seadmete/jahutussüsteemide/uute toiteseadmete/andmekeskuse muude seadmete valiku ja kasutuselevõtuga.	3.2.6.1
Katkematu toite allika keskmine energiatõhusus (tootja andmetel)	–	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Katkematu toite allikad vastavad katkematu toite allikaid käsitleva tegevusjuhendi nõuetele.	3.2.6.1
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud parimat tava või tehnilises aruandes CLC/FprTR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute või renoveeritavate andmekeskuste kasutamise, haldamise ja kavandamisega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Materjalitõhusus, energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses uute või renoveeritavate andmekeskuste kasutamise, haldamise ja kavandamisega.	3.2.7.1
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuste heitsoojusenergia taaskasutamisega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuste heitsoojusenergia taaskasutamisega.	3.2.7.2
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuse hoone üldplaaniga	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuse hoone üldplaaniga.	3.2.7.3
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses andmekeskuse geograafilise asukohaga	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat ja vabatahtlikku tava seoses andmekeskuse geograafilise asukohaga.	3.2.7.4
Andmekeskuse veetarbimine põrandapinna kohta (tarbitava vee kogus kuupmeetrites andmekeskuse ruutmeetri kohta)		Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Vesi	–	3.2.7.5
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses veeallikatega	%	Andmekeskuste käitajad	Tegevuskoht	Vesi	Kõigis andmekeskustes rakendatakse andmekeskuste energiatõhusust käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud eeldatavat miinimumtava või tehnilises aruandes CLC/TR 50600-99–1 esitatud eeldatavat tava seoses veeallikatega.	3.2.7.5
Elektroonilise side võrkude parim keskkonnajuhtimistava
Sellise tarbimise osakaal võrgu energiatarbimisest, mida mõõdetakse	%	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Energiatõhusus	50 % võrgu energiatarbimisest jälgitakse reaalajas telekommunikatsioonivõrgu tegevuskohtade (tugijaamad ja/või püsivõrgu sõlmed) või kõrgemal tasandil.	3.3.1
Keskmine energiatarbimine kliendi või abonendi kohta (NB! See näitaja ei sobi eri tüüpi operaatorite võrdlemiseks.)	kWh kliendi või abonendi kohta	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Telekommunikatsioonivõrkude jaoks on kehtestatud energiajuhtimissüsteem.	3.3.1
Selliste tegevuskohtade osakaal, kus hinnatakse mõõtmiste abil elektromagnetväljadega seotud piirnormidest kinnipidamist	%	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Heide	–	3.3.2
Selliste lairibaseadmete osakaal, mis vastavad lairibaseadmeid käsitlevas ELi tegevusjuhendis esitatud nõuetele energiatarbimise kohta	%	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Kõik paigaldatavad uued lairibaseadmed vastavad lairibaseadmeid käsitleva ELi tegevusjuhendi nõuetele energiatarbimise kohta.	3.3.3
Katkematu toite allika keskmine tõhusus	%	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Energiatõhusus	Elektri-/energiajaamade energiatõhusus on vähemalt 96 %.	3.3.3
Igal aastal kasutuselt kõrvaldatavate ja tugijaamadest eemaldatavate mittekasutatavate või ebatõhusate seadmete kogus	kg	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Materjalitõhusus Energiatõhusus	Kehtestatud on kava ja juhtimisprotsess kõigi olemasolevate võrgu tegevuskohtade optimeerimiseks (et eemaldada mittekasutatavad ja ebatõhusad seadmed, konfigureerida nõuetekohaselt jahutussüsteemid jne).	3.3.4
Passiivse taristu jagamisega tegevuskohtade osakaal	%	Võrguoperaatorid	Tegevuskoht	Materjalitõhusus	Vähemalt 30 % tegevuskohtadest jagatakse teiste operaatoritega (kui see on teostatav, nt õigusnormidest lähtuvalt).	3.3.5
IKT abil keskkonnasäästlikumaks muutmise parim keskkonnajuhtimistava
Kasvuhoonegaaside protokolli kohane kasvuhoonegaaside heide (3. valdkonna heide)	CO2-ekvivalenttonn	Kõik telekommunikatsiooni-/IKT-ettevõtted	Organisatsioon	Heide	–	3.4.1

(1) Teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil aadressil https://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/telecom.html. Käesolevas võrdlusdokumendis esitatud järeldused parima keskkonnajuhtimistava ja selle kohaldatavuse kohta, samuti kindlaksmääratud konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes avaldatud tulemustel. Aruandes on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.

(2) Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstusettevõtete vabatahtliku osaluse võimaldamise kohta ühenduse keskkonnaalases juhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).

(4) EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti f kohaselt esitatakse keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, võttes arvesse asjaomase organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte. Aruanne peab sisaldama punktis C esitatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhi- ja erinäitajaid. Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete olemasolu korral tuleb nende kohta esitada asjakohased andmed“. IV lisa punkti C alapunktis 3 on sätestatud: „Lisaks peavad kõik organisatsioonid igal aastal esitama tulemuslikkusandmeid selliste oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide ja -mõjude kohta, mis on seotud organisatsiooni põhitegevusega, mis on mõõdetavad ja kontrollitavad ning mida ei ole põhinäitajate puhul arvesse võetud./.../Organisatsioon võtab võimaluse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente, et hõlbustada asjakohaste sektoripõhiste näitajate kindlaksmääramist.“

(5) Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohase meetme kohta koos praktiliste juhistega nende rakendamiseks on kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud parima tava aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_Telecom_FinalReport.pdf.

Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta rohkem teavet.

(6) Tuleb tähele panna, et Euroopa elektroonilise side seadustikuga (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) on kehtestatud laiema sektori (sh nt ringhääling) suhtes kohaldatavad ühised õigusnormid, et võtta arvesse telekommunikatsiooni-, meedia- ja infotehnoloogiasektoris toimuvat lähenemist. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, kirjeldatakse parimat keskkonnajuhtimistava uue nomenklatuuri põhjal.

(7) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parima tava aruanne on koostamisel ja see avaldatakse aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/eeem.html.

(8) Jaekaubandussektori parima tava aruanne on kättesaadav aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/retail.html.

(9) Avaliku halduse sektori parima tava aruanne on kättesaadav aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/public_admin.html.

(10) 1. ja 2. valdkonna alla kuuluvale CO2-heitele vastava summaarse heitkoguse saab arvutada lähtuvalt kasvuhoonegaaside protokollist, mis on kättesaadav internetis aadressil https://ghgprotocol.org/.

(11) Andmekeskuste koospaiknemine võib hõlmata ka IKT-teenuste vahetuspunkte.

(12) Tuleb tähele panna, et mõistet „elektroonilise side võrgud“ kasutatakse selle laiemas tähenduses kooskõlas Euroopa elektroonilise side seadustikus esitatud määratlusega (hõlmab ka traadita võrku, optilist võrku jne) ning see ei hõlma ainuüksi elektroonilisi signaale vahendaval füüsilisel kihil põhinevat sidet.

(13) Elektromagnetväljadega seotud riskijuhtimise parandamine andmete hindamise ja läbipaistvuse tagamise kaudu

(14) Euroopa elektroonilise side seadustiku tähenduses.

(15) ELi tegevusjuhend lairibaseadmete energiatarbimise kohta:

https://e3p.jrc.ec.europa.eu/communities/ict-code-conduct-energy-consumption-broadband-communication-equipment.

(16) ETSI ES 202 336.

(17) EMASi põhinäitajad on loetletud määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisas (punkti C alapunkt 2).

(18) Numbrid viitavad käesoleva dokumendi jaotistele.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 420

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 25. november 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2021/2048, 23. november 2021, millega peatatakse ajutiselt ühise tollitariifistiku ühepoolsete maksumäärade kohaldamine teatavate tööstustoodete impordi suhtes Kanaari saartele	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2049, 24. november 2021, millega pikendatakse asendust vajava toimeaine tsüpermetriini heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	6
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2050, 24. november 2021, milles käsitletakse loa andmist Bacillus velezensis CECT 5940 preparaadi kasutamiseks broilerkalkunite, aretuskalkunite, vähem levinud kodulinnuliikide nuum- ja aretuslindude ning dekoratiivlindude (kes ei ole ette nähtud paljundamiseks) söödalisandina (loa hoidja: Evonik Operations GmbH) ( 1 )	16
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2051, 24. november 2021, milles käsitletakse Bacillus velezensis PTA-6507, Bacillus velezensis NRRL B-50013 ja Bacillus velezensis NRRL B-50104 preparaadi lubamist broilerkalkunite söödalisandina (loa hoidja: Danisco Animal Nutrition, keda esindab Genencor International B.V.) ( 1 )	19
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2052, 24. november 2021, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/1700 kindlaks sissetulekute ja elamistingimuste valikuuringu teemade Tööturg ja eluase, Soodsate ja ebasoodsate asjaolude põlvkondadevaheline edasikandumine ja Eluasemeraskused ning 2023. aasta lisateema Leibkondade energiatõhusus andmekogumite tehnilised üksikasjad ( 1 )	23
	OTSUSED
*	Komisjoni otsus (EL) 2021/2053, 8. november 2021, milles käsitletakse metalltoodete tootmise sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldavat võrdlusdokumenti, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 ( 1 )	55
*	Komisjoni otsus (EL) 2021/2054, 8. november 2021, milles käsitletakse telekommunikatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste sektori parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid hõlmavat võrdlusdokumenti, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 ( 1 )	87
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2055, 23. november 2021, millega muudetakse komisjoni rakendusotsust (EL) 2021/182, et määrata kindlaks REACT-EU 2022. aasta vahendite jaotus liikmesriikide kaupa (teatavaks tehtud numbri C(2021) 8271 all)	123
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2056, 24. november 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Togo Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	126
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2057, 24. november 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Singapuri Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	129

4011 20	8418 61 00	8519 20	9006 30 00
4011 30 00	8418 69 00	8701	9006 53
4011 70 00	8418 91 00	8702	9006 59
4011 80 00	8418 99	8704 21	9007 10 00
4011 90 00	8427	8704 22	9007 20 00
5608	8431 20 00	8704 23	9008 50 00
6403 40 00	8441 40 00	8704 31	9010 10 00
6403 51 05	8450 11 90	8704 32	9011 20 90
6403 59 05	8450 12 00	8704 41	9030 33 20
6403 91 05	8450 19 00	8704 42	9106
6403 99 05	8450 20 00	8704 43	9107 00 00
8415	8450 90 00	8704 51	9207
8418 30 80	8472 30 00	8704 52	9506 91 90
8418 40 80	8479 90	8704 60	9507 10 00
8418 50	8501	8704 90 00	9507 20 90
		8705	9507 30 00

3901	5208	5507 00 00	7601
3902 10 00	5209	5508 10 10	7607 20
3903 11 00	5210	5508 20 10	8529 90
3903 19 00	5212	5509	8706 00
3904 10 00	5401 10 12	5510	8707
3906 10 00	5401 10 14	5512	8708
4407 21	5401 20 10	5513	8714
4407 22	5402	5514	9002 90 00
4407 23	5403	5515	9006 91 00
4407 25	5404 11 00	5516	9007 91 00
4407 26	5404 90	5603 94	9007 92 00
4407 29	5407	5604 10 00	9008 90 00
4407 99 40	5408	6001	9010 90 80
4410	5501	6002	9104 00 00
4412	5502	6217 90	9108
5108	5503	6305	9109
5110 00 00	5504	6309 00 00	9110
5111	5505	6406	9111
5112	5506	7326 90	9112
5205			9114

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034 (mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL) parandus ( ELT L 314, 5.12.2019 )	132

(eurodes)
	2022 2018. aasta hinnad	2022 jooksevhinnad
BE	65 678 817	71 092 864
BG	129 016 223	139 651 309
CZ	292 945 458	317 093 585
DK	30 237 404	32 729 938
DE	477 860 614	517 251 696
EE	27 410 709	29 670 233
IE	49 212 516	53 269 210
EL	256 696 718	277 856 782
ES	3 353 135 895	3 629 542 131
FR	783 463 169	848 045 730
HR	93 362 597	101 058 677
IT	2 849 397 546	3 084 279 540
CY	19 298 312	20 889 114
LV	18 833 529	20 386 018
LT	46 605 557	50 447 354
LU	3 602 204	3 899 141
HU	96 435 113	104 384 468
MT	10 312 226	11 162 285
NL	111 523 544	120 716 671
AT	55 005 031	59 539 214
PL	247 608 310	268 019 198
PT	503 146 935	544 622 423
RO	199 713 869	216 176 714
SI	14 474 977	15 668 180
SK	119 366 039	129 205 640
FI	33 851 812	36 642 291
SE	73 015 402	79 034 219
EU27	9 961 210 526	10 782 334 625


	(1) EMPs kohaldatav tekst