18.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 410/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/2010,

17. november 2021,

millega muudetakse toimeainete loetelu osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1185/2009 kehtestatakse ühine raamistik võrreldava Euroopa statistika koostamiseks pestitsiidide müügi ja kasutamise kohta.

(2)

Komisjon peab korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel kohandama selliste ainete loetelu, mida määrus peaks hõlmama, ja nende klassifitseerimist tootekategooriatesse ja keemiliste ainete klassidesse, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1185/2009 III lisas. Kuna viimast ajakohastati viimati 2017. aastal komisjoni määrusega (EL) 2017/269, (2) on nimetatud määrusele lisatud loetelu vaja ajakohastada, et hõlmata ajavahemikku 2021–2024.

(3)

Arvestades asjaomaste ainete arvu ja vastavate ühendite kindlakstegemise ja klassifitseerimise keerukust, on riiklikel statistikaasutustel raske omandada kõiki erinevaid töövahendeid, mida neil on vaja pestitsiidide kasutamise ja turulelaskmise kohta teabe kogumiseks. Seetõttu tuleks loetellu kaasata ainult need ained, millele on andnud identifitseerimisnumbri vähemalt üks kahest peamisest rahvusvaheliselt tunnustatud keemiliste ühendite või pestitsiidide registreerimise asutusest: Chemical Abstracts Service of the American Chemical Society (CAS) või Rahvusvaheline Pestitsiidide Määramise Koostöönõukogu (Collaborative International Pesticides Analytical Council, CIPAC).

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (3) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1185/2009 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 16. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/269, millega muudetakse toimeainete loetelu osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat (ELT L 40, 17.2 2017, lk 4).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

LISA

„III LISA

AINETE ÜHTLUSTATUD KLASSIFIKATSIOON

Põhigrupid

Tootekategooriad

Kood

Keemiliste ainete klassid

Ained – üldnimetus

Üldnomenklatuur

CAS (1)

CIPAC (2)

Turule lastud pestitsiidid kokku

PPM_TOT

Professionaalsete kasutajate jaoks turule lastud pestitsiidid (3)

PPM_PU

—	millest põllumajanduses kasutamiseks (4)

PPM_AGRI

—	millest metsamajanduses kasutamiseks (5)

PPM_FORE

—	millest muus valdkonnas professionaalseks kasutamiseks (6)

PPM_AMU

—	millest üksnes ladustamisel kasutamiseks (6)

PPM_STOR

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (7) artiklite 22 ja 24 kohaselt turule lastud pestitsiidid

Grupp 1 – Madala riskiastmega ained vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22 (8)

GRP1

Grupp 3 – Asendust vajavad ained vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 24 (9)

GRP3

Turule lastud pestitsiidid, direktiivi 2009/128/EÜ IV lisas määratletud rühmad ja kategooriad

Grupp 2 – Toimeained, mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud või heakskiidetuks loetud, mis ei kuulu muudesse kategooriatesse ja mis on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (10) lisa A ja B osas

GRP2

Grupp 4 – Toimeained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud ja mis seetõttu ei ole loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisas

GRP4

Kategooriad A ja C: kemikaalivabad toimeained

CAT_A_C

Kategooriad B, D, E, F: keemilised toimeained

CAT_B_D-F

Fungitsiidid ja bakteritsiidid

PES_F

Anorgaanilised fungitsiidid

F01

F01_01

VASEÜHENDID

F01_01_01

BORDOO VEDELIK

8011-63-0

44.604

F01_01_02

VASKHÜDROKSIID

20427-59-2

44.305

F01_01_03

VASK(I)OKSIID

1317-39-1

44.603

F01_01_04

VASKOKSÜKLORIID

1332-65-6

1332-40-7

44.602

F01_01_05

KOLMEALUSELINE VASKSULFAAT

12527-76-3

44.306

F01_01_06

MUUD VASESOOLAD, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

F01_02

ANORGAANILINE VÄÄVEL

F01_02_01

VÄÄVEL

7704-34-9

F01_99

MUUD ANORGAANILISED FUNGITSIIDID

F01_99_01

LUBIVÄÄVEL (KALTSIUMPOLÜSULFIID)

1344-81-6

F01_99_02

KAALIUMJODIID

7681-11-0

773

F01_99_03

KAALIUMFOSFONAADID (VAREM KAALIUMFOSFIT)

13977-65-6

13492-26-7

756

F01_99_04

KAALIUMTIOTSÜANAAT

333-20-0

772

F01_99_06

DINAATRIUMFOSFONAAT

13708-85-5

808

F01_99_07

KAALIUMVESINIKKARBONAAT

298-14-6

853

F01_99_08

NAATRIUMVESINIKKARBONAAT

144-55-8

F01_99_99

MUUD ANORGAANILISED FUNGITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Fungitsiidid karbamaatide ja ditiokarbamaatide baasil

F02

F02_01

KARBANILAAT-FUNGITSIIDID

F02_01_01

DIETOFENKARB

87130-20-9

513

F02_02

KARBAMAATFUNGITSIIDID

F02_02_01

BENTIAVALIKARB

413615-35-7

744

F02_02_02

IPROVALIKARB

140923-17-7

620

F02_02_03

PROPAMOKARB

24579-73-5

399

F02_03

DITIOKARBAMAATFUNGITSIIDID

F02_03_01

MANKOTSEEB

8018-01-7

F02_03_02

MANEEB

12427-38-2

F02_03_03

METIRAAM

9006-42-2

478

F02_03_04

PROPINEEB

12071-83-9

177

F02_03_05

TIRAAM

137-26-8

F02_03_06

TSIRAAM

137-30-4

F02_99

MUUD FUNGITSIIDID KARBAMAATIDE JA DITIOKARBAMAATIDE BAASIL

F02_99_99

MUUD FUNGITSIIDID KARBAMAATIDE JA DITIOKARBAMAATIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Fungitsiidid bensimidasoolide baasil

F03

F03_01

BENSIMIDASOOLFUNGITSIIDID

F03_01_01

KARBENDASIIM

10605-21-7

263

F03_01_02

FUBERIDASOOL

3878-19-1

525

F03_01_03

TIABENDASOOL

148-79-8

323

F03_01_04

METÜÜLTIOFANAAT

23564-05-8

262

F03_99

MUUD FUNGITSIIDID BENSIMIDASOOLIDE BAASIL

F03_99_99

MUUD FUNGITSIIDID BENSIMIDASOOLIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Fungitsiidid imidasoolide ja triasoolide baasil

F04

F04_01

KONASOOL-FUNGITSIIDID

F04_01_01

BITERTANOOL

55179-31-2

386

F04_01_02

BROMUKONASOOL

116255-48-2

680

F04_01_03

TSÜPROKONASOOL

94361-06-5

600

F04_01_04

DIFENOKONASOOL

119446-68-3

687

F04_01_05

EPOKSIKONASOOL

106325-08-0

609

F04_01_06

ETRIDIASOOL

2593-15-9

518

F04_01_07

FENBUKONASOOL

114369-43-6

694

F04_01_08

FLUKVIINKONASOOL

136426-54-5

474

F04_01_09

FLUSILASOOL

85509-19-9

435

F04_01_10

FLUTRIAFOOL

76674-21-0

436

F04_01_11

IMASALIIL (ENILKONASOOL)

35554-44-0

335

F04_01_12

IPKONASOOL

125225-28-7

115850-69-6

115937-89-8

798

F04_01_13

METKONASOOL

125116-23-6

706

F04_01_14

MÜKLOBUTANIIL

88671-89-0

442

F04_01_15

PENKONASOOL

66246-88-6

446

F04_01_16

Propikonasool

60207-90-1

408

F04_01_17

PROTIOKONASOOL

178928-70-6

745

F04_01_18

TEBUKONASOOL

107534-96-3

494

F04_01_19

TETRAKONASOOL

112281-77-3

726

F04_01_20

TRIADIMENOOL

55219-65-3

398

F04_01_21

TRIFLUMISOOL

99387-89-0

730

F04_01_22

TRITIKONASOOL

131983-72-7

652

F04_01_23

MEFENTRIFLUKONASOOL

1417782-03-6

1004

F04_02

IMIDASOOL-FUNGITSIIDID

F04_02_01

TSÜASOFAMIID

120116-88-3

653

F04_02_02

FENAMIDOON

161326-34-7

650

F04_02_03

TRIASOKSIID

72459-58-6

729

F04_99

MUUD FUNGITSIIDID IMIDASOOLIDE JA TRIASOOLIDE BAASIL

F04_99_01

AMETOKTRADIIN

865318-97-4

818

F04_99_02

AMISULBROOM

348635-87-0

789

F04_99_03

TRITSÜKLASOOL

41814-78-2

547

F04_99_99

MUUD FUNGITSIIDID IMIDASOOLIDE JA TRIASOOLIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Fungitsiidid morfoliinide baasil

F05

F05_01

MORFOLIIN-FUNGITSIIDID

F05_01_01

DIMETOMORF

110488-70-5

483

F05_01_02

DODEMORF

1593-77-7

300

F05_01_03

FENPROPIMORF

67564-91-4

427

F05_99

MUUD FUNGITSIIDID MORFOLIINIDE BAASIL

F05_99_99

MUUD FUNGITSIIDID MORFOLIINIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Mikrobioloogilist või taimset päritolu fungitsiidid

F06

F06_01

MIKROBIOLOOGILISED FUNGITSIIDID

F06_01_01

AMPELOMYCES QUISQUALIS, TÜVI AQ10

589

F06_01_021

AUREOBASIDIUM PULLULANS, TÜVI DSM 14940

809

F06_01_022

AUREOBASIDIUM PULLULANS, TÜVI DSM 14941

810

F06_01_03

BACILLUS AMYLOLIQUEFACIENS (VAREM SUBTILIS QST 713), TÜVI AQ 713

661

F06_01_04

CONIOTHYRIUM MINITANS, TÜVI CON/M/91-08

614

F06_01_05

CLONOSTACHYS ROSEA (VAREM GLIOCLADIUM CATENULATUM), TÜVI J1446

624

F06_01_08

PSEUDOMONAS CHLORORAPHIS, TÜVI MA342

574

F06_01_09

PSEUDOZYMA FLOCCULOSA

669

F06_01_111

TRICHODERMA HARZIANUM, TÜVI T-22

1007

F06_01_112

TRICHODERMA HARZIANUM, TÜVI ITEM 908

1008

F06_01_12

CANDIDA OLEOPHILA, O-TÜVI

947

F06_01_141

PHLEBIOPSIS GIGANTEA, TÜVI FOC PG 410.3

930

F06_01_142

PHLEBIOPSIS GIGANTEA, TÜVI VRA 1835

921

F06_01_143

PHLEBIOPSIS GIGANTEA, TÜVI VRA 1984

922

F06_01_15

PSEUDOMONAS SP., TÜVI DSMZ 13134

935

F06_01_16

PYTHIUM OLIGANDRUM, TÜVI M1

936

F06_01_17

STREPTOMYCES (VAREM STREPTOMYCES GRISEOVIRIDIS), TÜVI K61

937

F06_01_181

TRICHODERMA ASPERELLUM (VAREM T. HARZIANUM), TÜVI ICC012

938

F06_01_182

TRICHODERMA ASPERELLUM (VAREM T. VIRIDE), TÜVI T25

1010

F06_01_183

TRICHODERMA ASPERELLUM (VAREM T. VIRIDE), TÜVI TV1

940

F06_01_19

TRICHODERMA ASPERELLUM, TÜVI T34

941

F06_01_201

TRICHODERMA ATROVIRIDE (VAREM T. HARZIANUM), TÜVI IMI 206040

942

F06_01_202

TRICHODERMA ATROVIRIDE (VAREM T. HARZIANUM), TÜVI T11

943

F06_01_21

TRICHODERMA ATROVIRIDE, TÜVI I-1237

944

F06_01_22

TRICHODERMA GAMSII (ENDINE T. VIRIDE), TÜVI ICC080

945

F06_01_23

TRICHODERMA POLYSPORUM (IMI 206039)

946

F06_01_24

VERTICILLIUM ALBO-ATRUM (VAREM VERTICILLIUM DAHLIAE), TÜVI WCS850

948

F06_01_25

BACILLUS AMYLOLIQUEFACIENS, TÜVI MBI 600

1011

F06_01_26

BACILLUS AMYLOLIQUEFACIENS, TÜVI FZB24

1012

F06_01_27

SACCHAROMYCES CEREVISIAE, TÜVI LAS02

1016

F06_01_28

TRICHODERMA ATROVIRIDE, TÜVI SC1

988

F06_01_29

BACILLUS AMYLOLIQUEFACIENS SUBSP. PLANTARUM, TÜVI D747

1013

F06_01_30

BACILLUS PUMILUS QST, TÜVI 2808

1014

F06_01_31

METSCHNIKOWIA FRUCTICOLA, TÜVI NRRL Y-27328

F06_01_32

STREPTOMYCES LYDICUS WYEC 108

F06_01_33

ABE-IT 56

F06_01_34

BACILLUS SUBTILIS, TÜVI IAB/BS03

F06_01_35

ASPERGILLUS FLAVUS, TÜVI MUCL 54911

F06_01_36

VERTICILLIUM NONALFAFAE

F06_02

TAIMSED FUNGITSIIDID

F06_02_01

EUGENOOL

97-53-0

967

F06_02_02

GERANIOOL

106-24-1

968

F06_02_03

TÜMOOL

89-83-8

969

F06_02_04

TEEPUUEKSTRAKT

68647-73-4

914

F06_02_05

LAMINARIIN

9008-22-4

671

F06_02_06

FEN 560 (LAMBALÄÄTSE SEEMNETEST JAHVATATUD PULBER)

858

F06_02_07

REYNOUTRIA SACCHALINENSIS'E EKSTRAKT

F06_99

MUUD MIKROBIOLOOGILIST VÕI TAIMSET PÄRITOLU FUNGITSIIDID

F06_99_01

TSEREVISAAN

980

F06_99_99

MUUD MIKROBIOLOOGILIST VÕI TAIMSET PÄRITOLU FUNGITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

F07

BAKTERITSIIDID

F07_01

ANORGAANILISED BAKTERITSIIDID

F07_01_01

NAATRIUMHÜPOKLORIT

7681-52-9

848

F07_01_02

ALUMIINIUMSULFAAT

10043-01-3

849

F07_99

MUUD BAKTERITSIIDID

F07_99_01

KASUGAMÜTSIIN

6980-18-3

19408-46-9

703

F07_99_02

STREPTOMÜTSIIN

57-92-1

312

F07_99_03

ALUMIINIUMKAALIUMSULFAATDODEKAHÜDRAAT

7784-24-9

Muud fungitsiidid ja bakteritsiidid

F99

F99_01

ALIFAATILISED LÄMMASTIKFUNGITSIIDID

F99_01_01

TSÜMOKSANIIL

57966-95-7

419

F99_01_02

DODIIN

2439-10-3

101

F99_01_03

GUASATIIN

108173-90-6

361

F99_02

AMIIDFUNGITSIIDID

F99_02_01

TSÜFLUFENAMIID

180409-60-3

759

F99_02_02

FLUOPIKOLIID

239110-15-7

787

F99_02_03

PROKLORAAS

67747-09-5

407

F99_02_04

SILTIOFAAM

175217-20-6

635

F99_02_05

SOKSAMIID

156052-68-5

640

F99_02_06

MANDIPROPAMIID

374726-62-2

783

F99_02_07

PENTIOPÜRAAD

183675-82-3

824

F99_02_08

BENSOVINDIFLUPÜÜR

1072957-71-1

981

F99_02_09

ISOFETAMIID

875915-78-9

972

F99_02_10

MANDESTROBIIN

173662-97-0

F99_02_11

FLUOPÜRAAM

658066-35-4

807

F99_03

ANILIIDFUNGITSIIDID

F99_03_01

BENALAKSÜÜL

71626-11-4

416

F99_03_02

BOSKALIID

188425-85-6

673

F99_03_03

KARBOKSIIN

5234-68-4

273

F99_03_04

FENHEKSAMIID

126833-17-8

603

F99_03_05

FLUTOLANIIL

66332-96-5

524

F99_03_06

METALAKSÜÜL-M

70630-17-0

580

F99_03_07

METALAKSÜÜL

57837-19-1

365

F99_03_08

BENALAKSÜÜL-M

98243-83-5

766

F99_03_09

BIKSAFEEN

581809-46-3

819

F99_03_12

ISOPÜRASAAM

881685-58-1

683777-13

683777-14-2

963

F99_03_13

FLUKSAPÜROKSAAD

907204-31-3

828

F99_03_14

PENFLUFEEN

494793-67-8

826

F99_03_15

SEDAKSAAN

874967-67-6

599197-38-3

599194-51-1

833

F99_05

AROMAATSED FUNGITSIIDID

F99_05_01

KLOROTALONIIL

1897-45-6

288

F99_05_02

DIKLORAAN

99-30-9

150

F99_05_03

2,5-DIKLOROBENSÜÜLHAPPE METÜÜLESTER

2905-69-3

686

F99_06

DIKARBOKSAMIIDFUNGITSIIDID

F99_06_01

IPRODIOON

36734-19-7

278

F99_07

DINITROANILIINFUNGITSIIDID

F99_07_01

FLUASINAAM

79622-59-6

521

F99_08

DINITROFENOOLFUNGITSIIDID

F99_08_01

DINOKAP

39300-45-3

F99_08_02

MEPTÜÜLDINOKAP

6119-92-2

811

F99_09

FOSFORORGAANILISED FUNGITSIIDID

F99_09_01

FOSETÜÜL

15845-66-6

384

F99_09_02

METÜÜLTOLKLOFOSS

57018-04-9

479

F99_10

OKSASOOLFUNGITSIIDID

F99_10_01

FAMOKSADOON

131807-57-3

594

F99_10_02

HÜMEKSASOOL

10004-44-1

528

F99_10_03

OKSATIAPIPROLIIN

1003318-67-9

985

F99_11

FENÜÜLPÜRROOLFUNGITSIIDID

F99_11_01

FLUDIOKSONIIL

131341-86-1

522

F99_12

FTALIMIIDFUNGITSIIDID

F99_12_01

KAPTAAN

133-06-2

F99_12_02

FOLPEET

133-07-3

F99_13

PÜRIMIDIINFUNGITSIIDID

F99_13_01

BUPIRIMAAT

41483-43-6

261

F99_13_02

TSÜPRODINIIL

121552-61-2

511

F99_13_03

MEPANIPÜRIIM

110235-47-7

611

F99_13_04

PÜRIMETANIIL

53112-28-0

714

F99_14

KINOLIINFUNGITSIIDID

F99_14_01

8-HYDROXYQUINOLINE

148-24-3

677

F99_14_02

KINOKSÜFEEN

124495-18-7

566

F99_15

KINOONFUNGITSIIDID

F99_15_01

DITIANOON

3347-22-6

153

F99_16

STROBILURIINFUNGITSIIDID

F99_16_01

ASOKSÜSTROBIIN

131860-33-8

571

F99_16_02

DIMOKSÜSTROBIIN

149961-52-4

739

F99_16_03

FLUOKSASTROBIIN

361377-29-9

746

F99_16_04

METÜÜLKRESOKSIIM

143390-89-0

568

F99_16_05

PIKOKSÜSTROBIIN

117428-22-5

628

F99_16_06

PÜRAKLOSTROBIIN

175013-18-0

657

F99_16_07

TRIFLOKSÜSTROBIIN

141517-21-7

617

F99_16_08

FENPICOXAMID (VAREM LYSERPHENVALPYR)

517875-34-2

991

F99_17

UUREAFUNGITSIIDID

F99_17_01

PENTSÜKUROON

66063-05-6

402

F99_17_02

UUREA

57-13-6

913

F99_99

KLASSIFITSEERIMATA FUNGITSIIDID

F99_99_01

2-FENÜÜLFENOOL (K.A SOOLAD, NAGU NAATRIUMSOOL)

90-43-7

246

F99_99_02

ATSIBENSOLAAR-S-METÜÜL

135158-54-2

597

F99_99_04

L-ASKORBIINHAPE

50-81-7

774

F99_99_05

BENSOEHAPE

65-85-0

622

F99_99_06

FENPROPIDIIN

67306-00-7

520

F99_99_08

METRAFENOON

220899-03-6

752

F99_99_09

PÜRIOFENOON

688046-61-9

827

F99_99_10

SPIROKSAMIIN

118134-30-8

572

F99_99_11

DIDETSÜÜLDIMETÜÜLAMMOONIUMKLORIID

859

F99_99_12

PROKINASIID

189278-12-4

764

F99_99_13

VALIFENALAAT (VAREM VALIFENAAL)

283159-90-0

857

F99_99_14

DIMETÜÜLDISULFIID

624-92-0

F99_99_15

COS-OGA

979

F99_99_16

FLUTIANIIL

958647-10-4

835

F99_99_17

FENPÜRASAMIIN

473798-59-3

832

F99_99_99

MUUD MUJAL KLASSIFITSEERIMATA FUNGITSIIDID JA BAKTERITSIIDID

Herbitsiidid, kõrreliste umbrohtude tõrjevahendid ja samblatõrjevahendid

PES_H

Herbitsiidid fenoksüfütohormoonide baasil

H01

H01_01

FENOKSÜHERBITSIIDID

H01_01_01

2,4-D

94-75-7

H01_01_02

2,4-DB

94-82-6

H01_01_03

DIKLOROPROP-P

15165-67-0

476

H01_01_04

MCPA

94-74-6

H01_01_05

MCPB

94-81-5

H01_01_06

MEKOPROP

7085-19-0

H01_01_07

MEKOPROP-P

16484-77-8

475

H01_99

MUUD HERBITSIIDID FENOKSÜFÜTOHORMOONIDE BAASIL

H01_99_99

MUUD HERBITSIIDID FENOKSÜFÜTOHORMOONIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Herbitsiidid triasiinide ja triasinoonide baasil

H02

H02_02

TRIASIINHERBITSIIDID

H02_02_01

TERBUTÜÜLASIIN

5915-41-3

234

H02_02_02

HEKSASINOON

51235-04-2

374

H02_03

TRIASINOONHERBITSIIDID

H02_03_01

METAMITROON

41394-05-2

381

H02_03_02

METRIBUSIIN

21087-64-9

283

H02_99

MUUD HERBITSIIDID TRIASIINIDE JA TRIASINOONIDE BAASIL

H02_99_99

MUUD HERBITSIIDID TRIASIINIDE JA TRIASINOONIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Herbitsiidid amiidide ja aniliidide baasil

H03

H03_01

AMIIDHERBITSIIDID

H03_01_01

BEFLUBUTAMIID

113614-08-7

662

H03_01_02

DIMETENAMIID-P

163515-14-8

638

H03_01_03

ISOKSABEEN

82558-50-7

701

H03_01_04

NAPROPAMIID

15299-99-7

271

H03_01_05

PENOKSSULAAM

219714-96-2

758

H03_01_06

PETOKSAMIID

106700-29-2

665

H03_01_07

PROPÜSAMIID

23950-58-5

315

H03_01_08

PÜROKSSULAAM

422556-08-9

793

H03_02

ANILIIDHERBITSIIDID

H03_02_01

DIFLUFENIKAAN

83164-33-4

462

H03_02_02

FLORASULAAM

145701-23-1

616

H03_02_03

FLUFENATSEET

142459-58-3

588

H03_02_04

METASAKLOOR

67129-08-2

411

H03_02_05

METOSULAAM

139528-85-1

707

H03_02_06

PROPANIIL

709-98-8

205

H03_03

KLOROATSEETANILIIDHERBITSIIDID

H03_03_01

ATSETOKLOOR

34256-82-1

496

H03_03_02

DIMETAKLOOR

50563-36-5

688

H03_03_03

PROPISOKLOOR

86763-47-5

836

H03_03_04

S-METOLAKLOOR

87392-12-9

178961-20-1

607

H03_03_05

PRETILAKLOOR

51218-49-6

711

H03_99

MUUD HERBITSIIDID AMIIDIDE JA ANILIIDIDE BAASIL

H03_99_99

MUUD HERBITSIIDID AMIIDIDE JA ANILIIDIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Herbitsiidid karbamaatide ja biskarbamaatide baasil

H04

H04_01

BISKARBAMAATHERBITSIIDID

H04_01_01

KLOROPROFAAM

101-21-3

H04_01_02

DESMEDIFAAM

13684-56-5

477

H04_01_03

FENMEDIFAAM

13684-63-4

H04_02

KARBAMAATHERBITSIIDID

H04_02_01

ASULAAM

3337-71-1

240

H04_02_02

KARBETAMIID

16118-49-3

H04_99

MUUD HERBITSIIDID KARBAMAATIDE JA BISKARBAMAATIDE BAASIL

H04_99_99

MUUD HERBITSIIDID KARBAMAATIDE JA BISKARBAMAATIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Herbitsiidid dinitroaniliini derivaatide baasil

H05

H05_01

DINITRIOANILIINHERBITSIIDID

H05_01_01

BENFLURALIIN

1861-40-1

285

H05_01_02

PENDIMETALIIN

40487-42-1

357

H05_01_03

ORÜSALIIN

19044-88-3

537

H05_99

MUUD HERBITSIIDID DINITROANILIINI DERIVAATIDE BAASIL

H05_99_99

MUUD HERBITSIIDID DINITROANILIINI DERIVAATIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Herbitsiidid uurea, uratsiili või sulfonüüluurea derivaatide baasil

H06

H06_01

SULFONÜÜLUUREAHERBITSIIDID

H06_01_01

AMIDOSULFUROON

120923-37-7

515

H06_01_02

ASIIMSULFUROON

120162-55-2

584

H06_01_03

METÜÜLBENSULFUROON

83055-99-6

502.201

H06_01_04

KLOROSULFUROON

64902-72-3

391

H06_01_05

ETOKSÜSULFUROON

126801-58-9

591

H06_01_06

FLASASULFUROON

104040-78-0

595

H06_01_07

METÜÜLFLUPÜÜRSULFUROON

150315-10-9

1447440-54-5

577

H06_01_08

FORAAMSULFUROON

173159-57-4

659

H06_01_09

IMASOSULFUROON

122548-33-8

590

H06_01_10

JODOSULFUROON (JODOSULFUROONMETÜÜLNAATRIUM)

185119-76-0

144550-36-7

634

634.501

H06_01_11

MESOSULFUROON (METÜÜLMESOSULFUROON)

400852-66-6

208465-21-8

663

663.201

H06_01_12

METÜÜLMETSULFUROON

74223-64-6

441.201

H06_01_13

NIKOSULFUROON

111991-09-4

709

H06_01_14

OKSASULFUROON

144651-06-9

626

H06_01_15

PROSULFUROON

94125-34-5

579

H06_01_16

RIMSULFUROON

122931-48-0

716

H06_01_17

SULFOSULFUROON

141776-32-1

601

H06_01_18

METÜÜLTIFENSULFUROON

79277-27-3

452

H06_01_19

TRIASULFUROON

82097-50-5

480

H06_01_20

TRIBENUROON (ALGNE)

106040-48-6

546

H06_01_21

TRIFLUSULFUROON

126535-15-7

731

H06_01_22

TRITOSULFUROON

142469-14-5

735

H06_01_23

ORTOSULFAMUROON

213464-77-8

781

H06_01_24

METÜÜLETAMETSULFUROON

97780-06-8

834.201

H06_01_25

METÜÜLHALOSULFUROON

100784-20-1

785.201

H06_01_26

TRIFLOKSÜSULFUROON

145099-21-4

617

H06_02

URATSIILHERBITSIIDID

H06_02_01

LENATSIIL

2164-08-1

163

H06_02_02

TERBATSIIL

5902-51-2

272

H06_03

UUREAHERBITSIIDID

H06_03_01

KLOROTOLUROON

15545-48-9

217

H06_03_02

DIUROON

330-54-1

100

H06_03_03

FLUOMETUROON

2164-17-2

159

H06_03_04

ISOPROTUROON

34123-59-6

336

H06_03_05

LINUROON

330-55-2

H06_03_06

METOBROMUROON

3060-89-7

168

H06_99

MUUD HERBITSIIDID UUREA, URATSIILI VÕI SULFONÜÜLUUREA DERIVAATIDE BAASIL

H06_99_99

MUUD HERBITSIIDID UUREA, URATSIILI VÕI SULFONÜÜLUUREA DERIVAATIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Muud herbitsiidid

H99

H99_01

ARÜÜLOKSÜFENOKSÜPROPIOONHERBITSIIDID

H99_01_01

KLODINAFOP

114420-56-3

683

H99_01_02

BUTÜÜLTSÜHALOFOP

122008-85-9

596

H99_01_03

DIKLOFOP (DIKLOFOPMETÜÜL)

40843-25-2

257-141-8

358

358.201

H99_01_04

FENOKSAPROP-P

113158-40-0

484

H99_01_05

FLUASIFOP-P

83066-88-0

467

H99_01_06

HALOKSÜFOP-P (HALOKSÜFOP-P METÜÜLESTER)

95977-29-0

72619-32-0

526

526.201

H99_01_07

PROPAKVISAFOP

111479-05-1

713

H99_01_08

KVISALOFOP-P

94051-08-8

641

H99_01_09

KVISALOFOP-P-ETÜÜL

100646-51-3

641.202

H99_01_10

KVISALOFOP-P-TEFURÜÜL

119738-06-6

641.226

H99_02

BENSOFURAANHERBITSIIDID

H99_02_01

ETOFUMESAAT

26225-79-6

233

H99_03

BENSOEHAPPEHERBITSIIDID

H99_03_01

DIKAMBA

1918-00-9

H99_03_02

PÜRITIOBAKNAATRIUM

123343-16-8

H99_04

BIPÜRIDÜÜLIUMHERBITSIIDID

H99_04_01

DIKVAAT

85-00-7

H99_05

TSÜKLOHEKSANEDIOONHERBITSIIDID

H99_05_01

KLETODIIM

99129-21-2

508

H99_05_02

TSÜKLOKSÜDIIM

101205-02-1

510

H99_05_03

PROFOKSÜDIIM

139001-49-3

621

H99_05_04

TEPRALOKSÜDIIM

149979-41-9

608

H99_05_05

TRALKOKSÜDIIM

87820-88-0

544

H99_06

DIASIINHERBITSIIDID

H99_06_01

PÜRIDAAT

55512-33-9

447

H99_07

DIKARBOKSAMIIDHERBITSIIDID

H99_07_01

ETÜÜLTSINIDOON

142891-20-1

598

H99_07_02

FLUMIOKSASIIN

103361-09-7

578

H99_08

DIFENÜÜLEETERHERBITSIIDID

H99_08_01

AKLONIFEEN

74070-46-5

498

H99_08_02

BIFENOKS

42576-02-3

413

H99_08_03

OKSÜFLUORFEEN

42874-03-3

538

H99_09

IMIDASOLINOONHERBITSIIDID

H99_09_01

IMASAMOKS

114311-32-9

619

H99_10

ANORGAANILISED HERBITSIIDID

H99_10_01

RAUDSULFAAT

7720-78-7

17375-41-6

7782-63-0

837

H99_11

ISOKSASOOLHERBITSIIDID

H99_11_01

ISOKSAFLUTOOL

141112-29-0

575

H99_11_02

TOPRAMESOON

210631-68-8

800

H99_13

NITRIILHERBITSIIDID

H99_13_01

BROMOKSÜNIIL

1689-84-5

H99_13_02

DIKLOBENIIL

1194-65-6

H99_13_03

IOKSÜNIIL

1689-83-4

3861-47-0

H99_14

FOSFORORGAANILISED HERBITSIIDID

H99_14_01

AMMOONIUMGLUFOSINAAT

51276-47-2

77182-82-2

437

H99_14_02

GLÜFOSAAT

1071-83-6

284

H99_15

FENÜÜLPÜRASOOLHERBITSIIDID

H99_15_01

PINOKSADEEN

243973-20-8

776

H99_15_02

PÜRAFLUFEENETÜÜL

129630-19-9

605.202

H99_16

PÜRIDASINOONHERBITSIIDID

H99_16_01

KLORIDASOON

1698-60-8

111

H99_16_02

FLURTAMOON

96525-23-4

569

H99_17

PÜRIDIINKARBOKSAMIIDHERBITSIIDID

H99_17_01

PIKOLINAFEEN

137641-05-5

639

H99_18

PÜRIDIINKARBOKSÜÜLHAPPEHERBITSIIDID

H99_18_01

KLOPÜRALIID

1702-17-6

455

H99_18_02

PIKLORAAM

1918-02-1

174

H99_18_03

METÜÜLHALAUKSIFEEN

943831-98-9

970.201

H99_18_04

AMINOPÜRALIID

150114-71-9

771

H99_18_05

BENSÜÜLFLORPÜROKSÜFEEN

1390661-72-9

990.227

H99_19

PÜRIDÜÜLOKSÜÄÄDIKHAPPEHERBITSIIDID

H99_19_02

FLUROKSÜPÜÜR

69377-81-7

431

H99_19_03

TRIKLOPÜÜR

55335-06-3

376

H99_20

KINOLIINHERBITSIIDID

H99_20_01

KVINMERAAK

90717-03-6

563

H99_20_02

KVINKLORAAK

84087-01-4

493

H99_21

TIADIASIINHERBITSIIDID

H99_21_01

BENTASOON

25057-89-0

366

H99_22

TIOKARBAMAATHERBITSIIDID

H99_22_01

MOLINAAT

2212-67-1

235

H99_22_02

PROSULFOKARB

52888-80-9

539

H99_22_03

TRIALLAAT

2303-17-5

H99_23

TRIASOOLHERBITSIIDID

H99_23_01

AMITROOL

61-82-5

H99_24

TRIASOLINOONHERBITSIIDID

H99_24_01

KARFENTRASOON-ETÜÜL

128639-02-1

587.202

H99_25

TRIASOLOONHERBITSIIDID

H99_25_01

PROPOKSÜKARBASOON (PROPOKSÜKARBASOON-NAATRIUM)

145026-81-9

181274-15-7

655

655.011

H99_25_02

TIEENKARBASOON

317815-83-1

797

H99_26

TRIKETOONHERBITSIIDID

H99_26_01

MESOTRIOON

104206-82-8

625

H99_26_02

SULKOTRIOON

99105-77-8

723

H99_26_03

TEMBOTRIOON

335104-84-2

790

H99_99

KLASSIFITSEERIMATA HERBITSIIDID

H99_99_01

ÄÄDIKHAPE

64-19-7

838

H99_99_02

BISPÜRIBAK

125401-75-4

748

H99_99_03

KLOMASOON

81777-89-1

509

H99_99_04

FLOROKLORIDOON

61213-25-0

430

H99_99_05

OKSADIARGÜÜL

39807-15-3

604

H99_99_06

OKSADIASOON

19666-30-9

213

H99_99_07

PELARGOONHAPE

112-05-0

888

H99_99_08

KVINOKLAMIIN

2797-51-5

648

H99_99_99

MUUD HERBITSIIDID, KÕRRELISTE UMBROHTUDE TÕRJEVAHENDID JA SAMBLATÕRJEVAHENDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Insektitsiidid ja akaritsiidid

PES_I

Insektitsiidid püretroidide baasil

I01

I01_01

PÜRETROIDINSEKTITSIIDID

I01_01_01

AKRINATRIIN

101007-06-1

678

I01_01_02

ALFA-TSÜPERMETRIIN

67375-30-8

454

I01_01_03

BEETA-TSÜFLUTRIIN

68359-37-5

482

I01_01_04

BIFENTRIIN

82657-04-3

415

I01_01_05

TSÜFLUTRIIN

68359-37-5

385

I01_01_06

TSÜPERMETRIIN

52315-07-8

332

I01_01_07

DELTAMETRIIN

52918-63-5

333

I01_01_08

ESFENVALERAAT

66230-04-4

481

I01_01_09

ETOFEENPROKS

80844-07-1

471

I01_01_10

GAMMA-TSÜHALOTRIIN

76703-62-3

768

I01_01_11

LAMBDA-TSÜHALOTRIIN

91465-08-6

463

I01_01_12

TAU-FLUVALINAAT

102851-06-9

786

I01_01_13

TEFLUTRIIN

79538-32-2

451

I01_01_14

DZEETA-TSÜPERMETRIIN

52315-07-8

733

I01_01_15

BEETA-TSÜPERMETRIIN

65731-84-2

72204-43-4

65732-07-2

83860-31-5

632

I01_99

MUUD INSEKTITSIIDID PÜRETROIDIDE BAASIL

I01_99_99

MUUD INSEKTITSIIDID PÜRETROIDIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Insektitsiidid klooritud süsivesinike baasil

I02

I02_01

ANTRANIILDIAMIIDINSEKTITSIIDID

I02_01_01

TSÜANTRANILIPROOL

736994-63-1

998

I02_99

MUUD INSEKTITSIIDID KLOORITUD SÜSIVESINIKE BAASIL

I02_99_99

MUUD INSEKTITSIIDID KLOORITUD SÜSIVESINIKE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Herbitsiidid karbamaatide ja oksiimkarbamaatide baasil

I03

I03_01

OKSIIMKARBAMAATINSEKTITSIIDID

I03_01_01

METOMÜÜL

16752-77-5

264

I03_01_02

OKSAMÜÜL

23135-22-0

342

I03_02

KARBAMAATINSEKTITSIIDID

I03_02_01

FENOKSÜKARB

79127-80-3

425

I03_02_02

FORMETANAAT

23422-53-9

697

I03_02_03

METIOKARB

2032-65-7

165

I03_02_04

PIRIMIKARB

23103-98-2

231

I03_99

MUUD INSEKTITSIIDID KARBAMAATIDE JA OKSIIMKARBAMAATIDE BAASIL

I03_99_99

MUUD INSEKTITSIIDID KARBAMAATIDE JA OKSIIMKARBAMAATIDE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Insektitsiidid fosfororgaaniliste ühendite baasil

I04

I04_01

FOSFORORGAANILISED INSEKTITSIIDID

I04_01_01

KLOROPÜRIFOSS

2921-88-2

221

I04_01_02

METÜÜLKLOROPÜRIFOSS

5589-13-0

486

I04_01_03

DIMETOAAT

60-51-5

I04_01_04

ETOPROFOSS

13194-48-4

218

I04_01_07

MALATIOON

121-75-5

I04_01_08

FOSMEET

732-11-6

318

I04_01_09

METÜÜLPIRIMIFOSS

29232-93-7

239

I04_01_10

DIKLOROFOSS

62-73-7

I04_99

MUUD INSEKTITSIIDID FOSFORORGAANILISTE ÜHENDITE BAASIL

I04_99_99

MUUD INSEKTITSIIDID FOSFORORGAANILISTE ÜHENDITE BAASIL, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Mikrobioloogilist või taimset päritolu insektitsiidid

I05

I05_01

MIKROBIOLOOGILISED INSEKTITSIIDID

I05_01_01

ADOXOPHYES ORANA GRANULOOSVIIRUS, TÜVI BV-0001

782

I05_01_03

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. ISRAELIENSIS (SEROTÜÜP H-14), TÜVI AM65-52

770

I05_01_04

METARHIZIUM ANISOPLIAE VAR. ANISOPLIAE, TÜVI BIPESCO 5/F52

1020

I05_01_05

PAECILOMYCES FUMOSOROSEUS, TÜVI FE 9901

778

I05_01_081

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. AIZAWAI, TÜVI ABTS-1857

949

I05_01_082

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. AIZAWAI, TÜVI GC-91

950

I05_01_091

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. KURSTAKI, TÜVI ABTS 351

951

I05_01_092

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. KURSTAKI, TÜVI PB 54

952

I05_01_093

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. KURSTAKI, TÜVI SA 11

953

I05_01_094

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. KURSTAKI, TÜVI SA 12

954

I05_01_095

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. KURSTAKI, TÜVI EG 2348

955

I05_01_10

BACILLUS THURINGIENSIS SUBSP. TENEBRIONIS, TÜVI NB 176 (TM 141)

956

I05_01_111

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI ATCC 74040

957

I05_01_112

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI GHA

958

I05_01_12

CYDIA POMONELLA GRANULOOSVIIRUS (CPGV)

959

I05_01_13

HELICOVERPA ARMIGERA NUKLEOPOLÜHEDROVIIRUS (HEARNPV)

960

I05_01_14

LECANICILLIUM MUSCARIUM (VAREM VERTICILLIUM LECANII), TÜVI VE 6

961

I05_01_15

SPODOPTERA LITTORALIS'E NUKLEOPOLÜHEDROVIIRUS

962

I05_01_16

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI 147

1017

I05_01_17

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI NPP111B005

1018

I05_01_18

ISARIA FUMOSOROSEA, TÜVI APOPKA 97 (VAREM PAECILOMYCES FUMOSOROSEUS)

573

I05_01_19

SPODOPTERA EXIGUA NUKLEAARSE POLÜHEDROOSI VIIRUS

592

I05_01_20

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI IMI389521

I05_01_21

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI PPRI 5339

I05_01_22

BAKULOVIIRUS GV

I05_01_23

BEAUVERIA BASSIANA, TÜVI BB1

I05_01_24

BEAUVERIA BRONGNIARTII

I05_01_25

PHTHORIMAEA OPERCULELLA GRANULOVIRUS (PHOPGV)

I05_01_26

SPODOPTERA EXIGUA MULTICAPSID NUKLEOPOLÜHEDROVIIRUS (SEMNPV)

I05_01_27

BEAUVERIA BASSIANA 203

I05_01_28

METARHIZIUM BRUNNEUM, TÜVI CB15-III

I05_02

TAIMSED INSEKTITSIIDID

I05_02_01

APELSINIÕLI

8028-48-6

5989-27-5

902

I05_02_02

PEIULILLEÕLI

903

I05_02_03

ASADIRAKTIIN

11141-17-6

627

I05_02_04

PÜRETRIINID

8003-34-7

I05_99

MUUD MIKROBIOLOOGILIST VÕI TAIMSET PÄRITOLU INSEKTITSIIDID

I05_99_99

MUUD MIKROBIOLOOGILIST VÕI TAIMSET PÄRITOLU INSEKTITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Akaritsiidid

I06

I06_01

PÜRASOOLAKARITSIIDID

I06_01_01

FENPÜROKSIMAAT

134098-61-6

695

I06_02

TETRASIINAKARITSIIDID

I06_02_01

KLOFENTESIIN

74115-24-5

418

I06_02_02

FLUFENSIIN

162320-67-4

734

I06_99

MUUD AKARITSIIDID

I06_99_01

ATSEKINOTSÜÜL

57960-19-7

760

I06_99_02

TSÜFLUMETOFEEN

400882-07-7

821

I06_99_99

MUUD AKARITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Muud insektitsiidid

I99

I99_01

KÄÄRITAMISE TEEL TOODETUD INSEKTITSIIDID

I99_01_01

ABAMEKTIIN, AVERMEKTIIN B1A, AVERMEKTIIN B1B (VÄLJENDATUD KUI ABAMEKTIIN)

71751-41-2

65195-55-3

65195-56-4

495

I99_01_02

MILBEMEKTIIN

51596-10-2

51596-11-3

660

I99_01_03

SPINOSAAD

168316-95-8

131929-60-7

131929-63-0

636

I99_01_04

EMAMEKTIIN

119791-41-2

155569-91-8

791

I99_01_05

SPINETORAAM

935545-74-7

802

I99_03

BENSOÜÜLUUREAINSEKTITSIIDID

I99_03_01

DIFLUBENSUROON

35367-38-5

339

I99_03_02

FLUFENOKSUROON

01463-69-8

470

I99_03_03

LUFENUROON

103055-07-8

704

I99_03_04

NOVALUROON

116714-46-6

672

I99_03_05

TEFLUBENSUROON

83121-18-0

450

I99_03_06

TRIFLUMUROON

64628-44-0

548

I99_04

KARBASAATINSEKTITSIIDID

I99_04_01

BIFENASAAT

149877-41-8

736

I99_05

DIASÜÜLHÜDRASIININSEKTITSIIDID

I99_05_01

METOKSÜFENOSIID

161050-58-4

656

I99_05_02

TEBUFENOSIID

112410-23-8

724

I99_05_03

KROMAFENOSIID

143807-66-3

775

I99_06

PUTUKATE KASVUREGULAATORID

I99_06_01

TSÜROMASIIN

66215-27-8

420

I99_06_02

BUPROFESIIN

953030-84-7

681

I99_06_03

HEKSÜTIASOKS

78587-05-0

439

I99_08

NITROGUANIDIININSEKTITSIIDID

I99_08_01

KLOTIANIDIIN

210880-92-5

738

I99_08_02

TIAMETOKSAAM

153719-23-4

637

I99_09

TINAORGAANILISED INSEKTITSIIDID

I99_09_01

FENBUTATIINOKSIID

13356-08-6

359

I99_10

OKSADIASIININSEKTITSIIDID

I99_10_01

INDOKSAKARB

173584-44-6

612

I99_11

FENÜÜLEETERINSEKTITSIIDID

I99_11_01

PÜRIPROKSÜFEEN

95737-68-1

715

I99_12

PÜRASOOL(FENÜÜL-)INSEKTITSIIDID

I99_12_02

FIPRONIIL

120068-37-3

581

I99_12_03

TEBUFENPÜRAAD

119168-77-3

725

I99_12_04

KLOORANTRANILIPROOL

500008-45-7

794

I99_13

PÜRIDIININSEKTITSIIDID

I99_13_01

PÜMETROSIIN

123312-89-0

593

I99_13_02

FLONIKAMIID (IKI-220)

158062-67-0

763

I99_13_03

SULFOKSAFLOOR

946578-00-3

820

I99_14

PÜRIDÜÜLMETÜÜLAMIININSEKTITSIIDID

I99_14_01

ATSEETAMIPRIID

135410-20-7

649

I99_14_02

IMIDAKLOPRIID

138261-41-3

582

I99_14_03

TIAKLOPRIID

111988-49-9

631

I99_14_04

FLUPÜRADIFUROON

951659-40-8

987

I99_15

SULFITESTERINSEKTITSIIDID

I99_15_01

PROPARGIIT

2312-35-8

216

I99_17

TETROONHAPPEINSEKTITSIIDID

I99_17_01

SPIRODIKLOFEEN

148477-71-8

737

I99_17_02

SPIROMESIFEEN

283594-90-1

747

I99_18

PUTUKA-ATRAKTANDID LIBLIKALISTE HARGNEMATA AHELAGA FEROMOONID (SCLPS)

I99_18_01

(E,E)-8,10-DODEKADIEEN-1-OOL

33956-49-9

860

I99_18_02

(Z)-9-DODETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

16974-11-1

112-66-3

422

I99_18_03

(Z)-8-DODETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

28079-04-1

861

I99_18_04

(2E, 13Z)-OKTADEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

86252-65-5

862

I99_18_05

(7E, 9E)-DODEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

54364-63-5

863

I99_18_06

(7E, 9Z)-DODEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

55774-32-8

864

I99_18_07

(7Z, 11E)-HEKSADEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

51606-94-4

865

I99_18_08

(7Z, 11Z)-HEKSADEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

53042-79-8

52207-99-5

866

I99_18_09

(9Z, 12E)-TETRADEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

31654-77-0

867

I99_18_10

(E)-11-TETRADETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

33189-72-9

868

I99_18_11

(E)-5-DETSEEN-1-OOL

56578-18-8

869

I99_18_12

(E)-5-DETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

38421-90-8

870

I99_18_13

(E)-8-DODETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

38363-29-0

871

I99_18_14

(E/Z)-8-DODETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

38363-29-0

28079-04-1

872

I99_18_15

(Z)-11-HEKSADETSEEN-1-OOL

56683-54-6

873

I99_18_16

(Z)-11-HEKSADETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

34010-21-4

874

I99_18_17

(Z)-11-HEKSADETSENAAL

53939-28-9

875

I99_18_18

(Z)-11-TETRADETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

20711-10-8

876

I99_18_19

(Z)-13-OKTADETSENAAL

58594-45-9

878

I99_18_20

(Z)-7-TETRADETSENAAL

65128-96-3

879

I99_18_21

(Z)-8-DODETSEEN-1-OOL

40642-40-8

880

I99_18_22

(Z)-9-HEKSADETSENAAL

56219-04-6

881

I99_18_23

(Z)-9-TETRADETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

16725-53-4

882

I99_18_24

DODETSÜÜLATSETAAT

112-66-3

884

I99_18_25

TETRADEKAAN-1-OOL

112-72-1

856

I99_18_26

DODEKAAN-1-OOL

112-53-8

I99_18_27

(E/Z)-9-DODETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

16974-34-8

I99_18_28

(E,Z,Z) -3,8,11-TETRADEKATRIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

163041-94-9

I99_18_29

(E,Z)-3,8-TETRADEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

I99_18_30

N-TETRADETSÜÜLATSETAAT

638-59-5

I99_18_31

(Z,E)-9,11-TETRADEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

50767-79-8

I99_18_32

(E,Z)-3,13-OKTADEKADIENÜÜLATSETAAT

53120-26-6

I99_18_33

(Z,Z)-3,13-OKTADEKADIENÜÜLATSETAAT

53120-26-7

I99_18_34

N-HEKSADEKANÜÜL-ATSETAAT

629-70-9

I99_18_35

(Z)-8-TETRADETSEEN-1-OOL

64470-32-2

I99_18_36

(Z)-8-TETRADETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

35835-80-4

I99_18_37

(E,E)-8,10-DODEKADIEEN-1-ÜÜLATSETAAT

53880-51-6

I99_19

MUUD PUTUKA-ATRAKTANDID

I99_19_01

AMMOONIUMATSETAAT

631-61-8

I99_19_02

PUTRETSIIN (1,4-DIAMINOBUTAAN)

110-60-1

842

I99_19_03

TRIMETÜÜLAMIIN-VESINIKKLORIID

593-81-7

848

I99_19_04

(Z)-13-HEKSADETSEEN-11-ÜÜN-1-ÜÜLATSETAAT

78617-58-0

I99_19_05

(Z,Z,Z,Z)-7,13,16,19-DOKOSATETRAEEN-1-ÜÜLISOBUTÜRAAT

135459-81-3

883

I99_19_06

RESKALUUR

67601-06-3

I99_19_07

HÜDROLÜÜSITUD VALGUD

901

I99_19_08

LAVANDULÜÜL-3-METÜÜL-2-BUTENAAT

23960-07-8

I99_19_09

(Z)-3-METÜÜL-6-ISOPROPENÜÜL-9-DETSEEN-1-ÜÜLATSETAAT

67601-06-3

I99_19_10

2,6,6-TRIMETÜÜLBITSÜKLO[3.1.1]HEPT-2-EEN (ALFA-PINEEN)

7785-70-8

I99_19_11

2-ETÜÜL-1,6-DIOKSASPIRO (4,4) NONAAN (KALKOGRAAN)

38401-84-2

I99_19_12

2-METÜÜL-3-BUTEEN-2-OOL

115-18-4

I99_19_13

2-METÜÜL-6-METÜLEEN-2,7-OKTADIEEN-4-OOL (IPSDIENOOL)

14434-41-4

I99_19_14

4,6,6-TRIMETÜÜL-BITSÜKLO[3.1.1]HEPT-3-EEN-OOL,((S)-CIS-VERBENOOL)

1845-30-3

I99_19_15

8-METÜÜL-2-DEKANOOL PROPANAAT

81931-28-4

I99_99

KLASSIFITSEERIMATA INSEKTITSIIDID JA AKARITSIIDID

I99_99_03

ETOKSASOOL

153233-91-1

623

I99_99_04

RASVHAPPED C7–C18 JA C18 KÜLLASTUMATA KAALIUMSOOLAD

67701-09-1

889

I99_99_05

RASVHAPETE C8–C10 METÜÜLESTRID

85566-26-3

890

I99_99_06

FENASAKVIIN

120928-09-8

693

I99_99_07

KIISELGUUR (KOBEDIATOMIIT)

61790-53-2

647

I99_99_08

LAURHAPE

143-07-7

885

I99_99_09

METAFLUMISOON

139968-49-3

779

I99_99_10

METÜÜLDEKANAAT

110-42-9

892

I99_99_11

METÜÜLOKTANAAT

111-11-5

893

I99_99_12

OLEHAPE

112-80-1

894

I99_99_13

PARAFIINÕLI (CAS 64742-46-7)

64742-46-7

896

I99_99_14

PARAFIINÕLI (CAS 72623-86-0)

72623-86-0

897

I99_99_15

PARAFIINÕLI (CAS 8042-47-5)

8042-47-5

898

I99_99_16

PARAFIINÕLI (CAS 97862-82-3)

97862-82-3

899

I99_99_17

FOSFAAN

7803-51-2

127

I99_99_18

PÜRIDABEEN

96489-71-3

583

I99_99_19

PÜRIDALÜÜL

179101-81-6

792

I99_99_20

SPIROTETRAMAAT

203313-25-1

795

I99_99_21

SULFURÜÜLFLUORIID

2699-79-8

757

I99_99_27

ALUMIINIUMFOSFIID

20859-73-8

227

I99_99_28

MAGNEESIUMFOSFIID

12057-74-8

228

I99_99_29

SÜSINIKDIOKSIID

124-38-9

844

I99_99_30

MALTODEKSTRIIN

9050-36-6

801

I99_99_31

TERPENOIDIDE SEGU QRD 460

982

I99_99_32

FLUBEENDIAMIID

272451-65-7

788

I99_99_33

ETAANDINITRIIL

460-19-5

I99_99_99

MUUD INSEKTITSIIDID JA AKARITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Molluskitsiidid

PES_M

Molluskitsiidid

M01

M01_01

MOLLUSKITSIIDID

M01_01_01

RAUD(III)FOSFAAT

10045-86-0

629

M01_01_03

METALDEHÜÜD

108-62-3

9002-91-9

M01_01_04

RAUD(III)PÜROFOSFAAT

10058-44-3

M01_01_99

MUUD MOLLUSKITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Taimekasvuregulaatorid

PES_PGR

Füsioloogilised taimekasvuregulaatorid

PGR01

PGR01_01

FÜSIOLOOGILISED TAIMEKASVUREGULAATORID

PGR01_01_01

1-METÜÜLTSÜKLOPROPEEN

3100-04-7

767

PGR01_01_02

KLOORMEKVAAT JA KLOORMEKVAATKLORIID (VÄLJENDATUD KLOORMEKVAADINA)

7003-89-6

999-81-5

143

143.302

PGR01_01_03

TSÜKLANILIID

113136-77-9

586

PGR01_01_04

DAMINOSIID

1596-84-5

330

PGR01_01_05

ETEFOON

16672-87-0

373

PGR01_01_06

ETOKSÜKIIN

91-53-2

517

PGR01_01_07

ETÜLEEN

74-85-1

839

PGR01_01_08

FORKLOORFENUROON

68157-60-8

633

PGR01_01_09

GIBERELLIINHAPE

77-06-5

307

PGR01_01_10

GIBERELLIINID

468-44-0

510-75-8

8030-53-3

904

PGR01_01_11

IMASAKVIIN

81335-37-7

699

PGR01_01_12

MALEIINHÜDRASIID

123-33-1

310

PGR01_01_13

MEPIKVAAT

15302-91-7

440

PGR01_01_14

PAKLOBUTRASOOL

76738-62-0

445

PGR01_01_15

PROHKESADIOONKALTSIUM

127277-53-6

567

567.020

PGR01_01_16

NAATRIUM-5-NITROGUAIAKOLAAT

67233-85-6

718

PGR01_01_17

NAATRIUM-O-NITROFENOLAAT

824-39-5

720

PGR01_01_18

NAATRIUM-P-NITROFENOLAAT

824-78-2

721

PGR01_01_19

TRINEKSAPAK

104273-73-6

732

PGR01_01_20

DIFENÜÜLAMIIN

122-39-4

460

PGR01_01_21

FLURPRIMIDOOL

56425-91-3

696

PGR01_01_22

FLUMETRALIIN

62924-70-3

971

PGR01_01_23

TIDIASUROON

51707-55-2

727

PGR01_99

MUUD FÜSIOLOOGILISED TAIMEKASVUREGULAATORID

PGR01_99_01

1-NAFTÜÜLÄÄDIKHAPE (1-NAA)

86-87-3

313

PGR01_99_02

1-DEKANOOL

112-30-1

831

PGR01_99_03

1-NAFTÜÜLATSETAMIID (1-NAD)

86-86-2

282

PGR01_99_04

2-NAFTÜÜLOKSÜATSEETIKHAPE (2-NOA)

120-23-0

664

PGR01_99_05

6-BENSÜÜLADENIIN

1214-39-7

829

PGR01_99_06

TSÜAANAMIID

420-04-2

685

PGR01_99_07

INDOLÜÜLVÕIHAPE

133-32-4

830

PGR01_99_08

SINTOFEEN

130561-48-7

717

PGR01_99_09

1,4-DIMETÜÜLNAFTALEEN

571-58-4

822

PGR01_99_10

NAATRIUMHÕBETIOSULFAAT

762

PGR01_99_11

S-ABSTSIISHAPE

21293-29-8

PGR01_99_99

MUUD FÜSIOLOOGILISED TAIMEKASVUREGULAATORID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Idanemist takistavad vahendid

PGR02

PGR02_02

IDANEMIST TAKISTAVAD VAHENDID

PGR02_02_01

KARVOON

2244-16-8

602

PGR02_99

MUUD IDANEMIST TAKISTAVAD VAHENDID

PGR02_99_99

MUUD IDANEMIST TAKISTAVAD VAHENDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Muud taimekasvuregulaatorid

PGR03

PGR03_99

MUUD TAIMEKASVUREGULAATORID

PGR03_99_01

MEREVETIKAEKSTRAKT (VAREM MEREVETIKAEKSTRAKT JA MEREVETIKAD)

920

PGR03_99_99

MUUD TAIMEKASVUREGULAATORID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Muud taimekaitsevahendid

PES_ZR

Taimeõlid

ZR02

ZR02_01

TAIMEÕLID

ZR02_01_01

TAIMEÕLID/TSITRONELLAÕLI

8000-29-1

905

ZR02_01_02

TAIMEÕLID/NELGIÕLI

84961-50-2

97-53-0

906

ZR02_01_03

TAIMEÕLID/RAPSIÕLI

8002-13-9

907

ZR02_01_04

TAIMEÕLID/ROHEMÜNDIÕLI

8008-79-5

908

ZR02_01_99

MUUD TAIMEÕLID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Mullasterilandid (sh nematotsiidid)

ZR03

ZR03_01

METÜÜLBROMIID

ZR03_01_01

METÜÜLBROMIID

74-83-9

128

ZR03_02

BIOLOOGILISED NEMATOTSIIDID

ZR03_02_01

PAECILOMYCES LILACINUS, TÜVI 251

753

ZR03_02_02

BACILLUS FIRMUS, TÜVI I-1582

1015

ZR03_02_03

PASTEURIA NISHIZAWAE PN1

ZR03_02_99

MUUD BIOLOOGILISED NEMATOTSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

ZR03_03

FOSFORORGAANILISED NEMATOTSIIDID

ZR03_03_01

FENAMIFOSS

22224-92-6

692

ZR03_03_02

FOSTIASAAT

98886-44-3

585

ZR03_03_99

MUUD FOSFORORGAANILISED NEMATOTSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

ZR03_99

MUUD MULLASTERILANDID

ZR03_99_01

1,3-DIKLOROPROPEEN

542-75-6

675

ZR03_99_02

KLOROPIKRIIN

76-06-2

298

ZR03_99_03

DASOMET

533-74-4

146

ZR03_99_04

METAAM

144-54-7

ZR03_99_99

MUUD MULLASTERILANDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Rodentitsiidid

ZR04

ZR04_01

RODENTITSIIDID

ZR04_01_01

KALTSIUMFOSFIID

1305-99-3

505

ZR04_01_02

DIFENAAKUM

56073-07-5

514

ZR04_01_03

VARFARIIN

81-81-2

ZR04_01_04

TSINKFOSFIID

1314-84-7

ZR04_01_05

BROMADIOLOON

28772-56-7

371

ZR04_01_06

KLOROFATSINOON

3691-35-8

208

ZR04_01_99

MUUD RODENTITSIIDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

Kõik muud taimekaitsevahendid

ZR99

ZR99_01

DESINFEKTSIOONIVAHENDID

ZR99_01_99

MUUD DESINFEKTSIOONIVAHENDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

ZR99_02

REPELLENDID

ZR99_02_01

ALUMIINIUMAMMOONIUMSULFAAT

7784-26-1

7784-25-0

840

ZR99_02_02

ALUMIINIUMSILIKAAT (KAOLIIN)

1332-58-7

841

ZR99_02_03

VEREJAHU

90989-74-5

909

ZR99_02_04

KALTSIUMKARBIID

75-20-7

910

ZR99_02_05

KALTSIUMKARBONAAT

471-34-1

843

ZR99_02_06

DENATOONIUMBENSOAAT

3734-33-6

845

ZR99_02_07

LUBJAKIVI

1317-65-3

852

ZR99_02_08

METÜÜLNONÜÜLKETOON

112-12-9

846

ZR99_02_09

KVARTSILIIV

14808-60-7

7637-86-9

855

ZR99_02_10

LÕHNA ABIL TOIMIVAD REPELLENDID / TOORTALLÕLI

8002-26-4

911

ZR99_02_11

LÕHNA ABIL TOIMIVAD REPELLENDID / TALLÕLI PIGI

8016-81-7

912

ZR99_02_12

NAATRIUMALUMIINIUMSILIKAAT

1344-00-9

850

ZR99_02_13

RASVA DESTILLEERIMISJÄÄGID

915

ZR99_02_14

LÕHNA ABIL TOIMIVAD REPELLENDID / KALAÕLI

100085-40-3

918

ZR99_02_15

LÕHNA ABIL TOIMIVAD REPELLENDID / LAMBARASV

98999-15-6

919

ZR99_02_16

KÜÜSLAUGUEKSTRAKT

8008-99-9

916

ZR99_02_17

PIPAR

917

ZR99_02_99

MUUD REPELLENDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

ZR99_99

MUUD TAIMEKAITSEVAHENDID

ZR99_99_07

KAPRIINHAPE

334-48-5

886

ZR99_99_08

KAPRÜÜLHAPE

124-07-2

887

ZR99_99_12

HEPTAMALOKSÜLOGLÜKAAN

870721-81-6

851

ZR99_99_24

KABATŠOKI KOLLAMOSAIIKVIIRUSE NÕRGESTATUD TÜVI

618

ZR99_99_34

MELON-MAAVITSA MOSAIIKVIIRUSE TÜVE CH2 ISOLAAT 1906

1019

ZR99_99_35

MELON-MAAVITSA MOSAIIKVIIRUSE NÕRK ISOLAAT VC1

ZR99_99_36

MELON-MAAVITSA MOSAIIKVIIRUSE NÕRK ISOLAAT VX1

ZR99_99_37

MELON-MAAVITSA MOSAIIKVIIRUS (PEPMV), EUROOPA (EL) TÜVI, NÕRK ISOLAAT ABP1 (PEPMVO)

ZR99_99_38

MELON-MAAVITSA MOSAIIKVIIRUS (PEPMV), TŠIILI (CH2) TÜVI, NÕRK ISOLAAT ABP2 (PEPMVO)

ZR99_99_39

CAMELLIA SP. LOODUSLIK SEEMNEEKSTRAKT

ZR99_99_40

KVASSIA

ZR99_99_99

MUUD TAIMEKAITSEVAHENDID, MUJAL KLASSIFITSEERIMATA

”

(1) Chemical Abstracts Service'i registrinumber.

(2) Rahvusvaheline Pestitsiidide Määramise Koostöönõukogu

(3) Koondandmete esitamine vabatahtlik.

(4) Koondandmete esitamine vabatahtlik. Arvesse võetakse ka kasutatavale põllumajandusmaale istutatud jõulupuud (muud püsikultuurid): https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Utilised_agricultural_area_(UAA) (kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(5) Koondandmete esitamine vabatahtlik. Metsamajanduse andmed ei hõlma kasutatavale põllumajandusmaale istutatud jõulupuid (muud püsikultuurid): https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Utilised_agricultural_area_(UAA) (kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(6) Koondandmete esitamine vabatahtlik.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(8) Vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, ELT L 309, 24.11.2009, lk 71 ) määratletud ühtlustatud riskinäitajate klassifikatsiooni 1. rühmale.

(9) Vastab direktiivis 2009/128/EÜ määratletud ühtlustatud riskinäitajate klassifikatsiooni 3. rühmale.

(10) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga ( ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

18.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 410/51

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2011,

17. november 2021,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“) ning eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 24. septembril 2020. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit kiudoptiliste kaablite importimisega. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas Europacable (edaspidi „kaebuse esitaja“) liidu tootjate nimel. Kaebuse esitaja toodang moodustas kiudoptiliste kaablite kogutoodangust liidus üle 25 %. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)	21. detsembril 2020 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses HRVst pärit kiudoptiliste kaablite impordiga liitu ja alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3).

1.2. Impordi registreerimine

(4)

Kuna kaebuse esitaja oli esitanud 17. detsembril 2020 taotluse koos nõutavate tõenditega, kehtestas komisjon komisjoni 29. märtsi 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/548 (edaspidi „registreerimismäärus“) (4) vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimise nõude vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

1.3. Huvitatud isikud

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest kaebuse esitajat, teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid liidu ühendusi, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ning teadaolevaid kauplejaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ärakuulamised toimusid kaebuse esitaja ja ühe valimisse kaasatud importijaga (Cable 77 Danmark ApS, edaspidi „Cable 77“).

1.4. Algatamist käsitlevad märkused

(7)	Komisjonile esitasid algatamise kohta märkused Hiina valitsus, Hiina Masinate ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“), kaebuse esitaja ning üks importija (Connect Com GmbH, edaspidi „Connect Com“).

(8)

Connect Com väitis, et kaebuse kohta on vaja rohkem teavet ja selgitusi. Eelkõige väitis ta, et liidu tootmisharu turuolukorra halvenemine ei olnud tingitud Hiina Rahvavabariigist pärit soodsa hinnaga impordist, vaid suhteliselt kõrgetest siirdehindadest äriühingutevaheliste tehingute puhul. Samuti väitis Connect Com, et liidu tootjate nimekiri ei olnud kaebuses täielik. Kuna need märkused puudutavad pigem juhtumi sisu kui algatamist, käsitletakse neid allpool põhjendustes 415 ja 539–541.

(9)

Uurimise algatamise sisuliste nõuete kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja on kahju hinnanud puudulikult, kuna ta on 15 kahjunäitajast, mis on loetletud WTO dumpinguvastase lepingu (edaspidi „dumpinguvastane leping“) artiklis 3.4, kuue kohta jätnud andmed esitamata (nimelt tööviljakus, investeeringutasuvus, rahavoog, palgad, majanduskasv ning kapitali ja investeeringute kaasamise võime). Peale selle väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei esitanud usaldusväärseid/võrreldavaid andmeid müügihindade kohta.

(10)

Komisjon tuletab meelde, et nii nagu kaebuse esitaja oli Hiina valitsuse ja Hiina kaubanduskoja märkustele antud vastuses juba öelnud, on dumpinguvastase uurimise algatamiseks kohaldatav õiguslik standard sätestatud dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2, seevastu artiklis 3.4 on sätestatud standard uurimisasutuse, kõnealusel juhul komisjoni tehtava kontrolli kohta. Seega tuli kaebuse esitajal täita dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 esitatud nõuded, mis on kirjas ka alusmääruse artikli 5 lõikes 2. Kuigi nagu Hiina kaubanduskoda täheldas, viidatakse dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 sama lepingu artiklile 3.4 ja alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sama määruse artikli 3 lõikele 5, on viitamine mõlemal juhul üksnes näitlik („[tegurid ja näitajad], näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 2 ja 4“ ning „[tegurid ja näitajad], näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5“) (5). Dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 ja alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatakse, et kaebus peab sisaldama tõendusmaterjali a) dumpingu, b) kahju ning c) dumpinguhinnaga impordi ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose kohta. ELi kohtupraktikas on selgitatud, et „kaebuse esitaja ei pea esitama sellises koguses ja sellise kvaliteediga teavet, nagu nõutakse dumpingu, kahju või põhjusliku seose olemasolu esialgseks või lõplikuks kindlakstegemiseks“ (6). Seega „võivad tõendid, mis on koguse või kvaliteedi poolest ebapiisavad, et õigustada dumpingu, kahju või põhjusliku seose esialgset või lõplikku kindlakstegemist, olla piisavad uurimise algatamiseks“ (7).

(11)

Vastuses väitele, et kaebuse esitaja ei esitanud müügihindade kohta usaldusväärseid/võrreldavaid andmeid, leidis komisjon, et kaebuse versioon, mis oli huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadav, sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, et huvitatud isikutel oleks võimalik kogu menetluse jooksul kasutada oma kaitseõigust.

(12)

Alusmääruse artikkel 19 ja dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõige 5 võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus selle avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju teabe andjale või isikule, kellelt teabe andja kõnealuse teabe sai.

(13)

Komisjon leidis hindamise tulemusena, et müügihindade kohta esitatud andmed kuuluvad neisse kategooriatesse. Kaebuse esitajad esitasid teabest, mis sisaldus kaebuse piiratud juurdepääsuga lisades, sisukokkuvõtte, et huvitatud isikutel oleks võimalik „vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust“, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 19 lõikes 2. Kaebuse esitajad tegid müügihindadest piisava kokkuvõtte, ilma et oleks seejuures avalikustanud kaebuse lisades 44b ja 67 esitatud ettevõttespetsiifilisi andmeid.

(14)

Hiina kaubanduskoda leidis, et kaebuses ei olnud esitatud kahju, sest liidu tootmisharu suurendas tootmist ning tootmisvõimsuse vähene kahanemine, mis tulenes liidu tootmisharu suutmatusest katta Euroopas hiljuti kasvanud tarbimist, ei ole iseenesest veel olulise kahju näitaja. Ka müügimaht suurenes, kusjuures liidu tootmisharu on säilitanud peaaegu 80 % turuosa ja kasumlikkuse suundumus ei ole selge ega viita kahju olemasolule. Sellele väitele vastas kaebuse esitaja, et liidu tarbimise kasv tuli kasuks Hiina impordile, olemasolev turuosa ei ole kahju hindamisel tähtis ning Hiina tootjate võidetud hanked hakkavad mõju avaldama alles mõne aja möödudes. Hiina kaubanduskoda vastas, et tarbimise, tootmise ja tootmisvõimsuse andmed näitavad seda, et liidu tootmisharu suutis katta suurema osa ELi tarbimise kasvust ja samal ajal laiendada oma majandustegevust.

(15)

Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebus ei sisaldanud tõendeid dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu kohta. Esiteks väitis Hiina kaubanduskoda, et puudus korrelatsioon Hiinast importimise ja liidu tootmisharu kasvu vahel. Näiteks väitis Hiina kaubanduskoda, et Hiinast lähtunud impordi mahu suurima kasvu ajal, aastatel 2017–2018 oli liidu tootmisharu kasumlikkuse kasv suurim. Teiseks aastatel 2018–2019 kolmandatest riikidest importimine erinevalt Hiinast lähtunud impordist ja seetõttu ei saa selle mõju omistada Hiinale ning juhul, kui on tekkinud kahju, on see ise põhjustatud tulenevalt liidu tootmisharu aeglasest reageerimisest turuliikumisele. Kaebuse esitaja ütles Hiina kaubanduskoja väitele vastuseks, et põhjuslik seos on siiski tuvastatav, kuna kahju tekkis samal ajal, kui kasvas Hiinast lähtunud import, ning importi kolmandatest riikidest ei võetud arvesse, kuna selle puhul oli tegemist kas vähese tähtsusega abiga või puudusid tõendid kahjustava dumpingu kohta. Hiina kaubanduskoda tuletas seepeale meelde, et Hiinast lähtunud impordi mahu suurima kasvu ajal, aastatel 2017–2018 oli liidu tootmisharu kasumlikkuse kasv suurim ning et puudus korrelatsioon Hiinast lähtunud impordi kasvu ja liidu tootmisharu müügimahu kahanemise vahel. Kolmandatest riikidest pärit impordi kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et aastatel 2018–2019 kasvas koguimport kolmandatest riikidest, samas kui import Hiinast kahanes. Samuti täheldas Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei vaidlustanud väiteid, et peaaegu kõik kaebuses esitatud kahjunäitajad kajastasid positiivseid suundumusi ja et väidetav kahju oli vähemalt osaliselt ise tekitatud.

(16)

Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja esitatud impordiandmed on liialdatud, sest need põhinevad valel eeldusel mahu kohta, millega oleks kaasnenud impordi moonutatud kasv. Nimelt oleks import Hiinast 2019. aastal kahanenud, mitte kasvanud. Peale selle olid kaebuses esitatud hinna allalöömise arvutused vigased, sest need hõlmasid ainult üht eksportijat ühes konkreetses hankemenetluses. Sellele vastas kaebuse esitaja, et impordimahu kasvu nägemiseks tuleb arvesse võtta pikemat ajavahemikku – Hiina kaubanduskoda seda ei eitanud ja seda kinnitasid turu-uuringute põhjal ka kolmanda isiku andmed (CRU) –, ning et arvutused ei olnud vigased, kuna kaebuse esitaja pidi esitama ainult mõistlike jõupingutustega kättesaadavad andmed ja need sisaldasid teavet mitmelt liidu ja Hiina tootjalt. Hiina kaubanduskoda vastas, et kaebuse esitaja kohustus oli oma väited põhistada ja esitada tõendid impordiandmete kohta ning et turu-uuringute (CRU) andmed käsitlesid optilisi kiude, mitte kiudoptilisi kaableid. Hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohta märkis Hiina kaubanduskoda uuesti, et need ei vasta piisava tõendi nõuetele ning et oluliste arvutuste tegemisel on kaebuse esitaja lähtunud ainult ühe Hiina tootja hindadest (nt vaba ringluse ekspordihind, mida kasutati 2019. aasta esimese poolaasta kahjumarginaali arvutamiseks, ja ekspordihind, mida kasutati tootmiskulude arvutamiseks, et saada 2019. aasta teise poolaasta turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal).

(17)

Komisjon leiab, et mitte ükski Hiina kaubanduskoja väide ei lükanud ümber järeldust, et dumpinguvastase menetluse algatamiseks olid olemas piisavad tõendid. Kaebus sisaldas piisavaid tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule olulist kahjustavat mõju. Kaebuses nimetatud kahju erianalüüs näitab Hiina impordi suuremat tungimist ELi turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) hindadega, mis on lõid liidu tootmisharu hinnad olulisel määral alla. See näib olevat avaldanud liidu tootmisharu olukorrale olulist kahjustavat mõju, mis avaldub näiteks müügi ja turuosa kahanemises või finantstulemuste halvenemises.

(18)

Komisjon ei nõustunud väitega, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused olid valed. Metoodikat on selgitatud kaebuse punktis 8.1.2 ja seal nimetatud lisades, mis sisaldavad hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi iga tüüpilise tooteliigi kohta. Uurimise algatamise etapis oli komisjon rahul kaebuse esitajate esitatud tõenditega hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta ning pidas neid piisavateks tõenditeks, mille alusel algatada uurimine.

(19)

Põhjusliku seose olemasolu kinnitavate piisavate tõendite kohta tuleb märkida järgmist. Esiteks halvenes liidu tootmisharu olukord just sel ajal, kui kasvas dumpinguhinnaga import, mille hinnad lõid liidu tootmisharu hinnad olulisel määral alla. See näitab veenvalt põhjusliku seose olemasolu. Teiseks ei ole muude tegurite (nt import kolmandatest riikidest) mõju selline, et see oleks liidu tootmisharu olukorda halvendanud, ning kaebuse analüüsist ei ilmnenud, et kahju oleks ise tekitatud.

(20)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamata jätmist toimunud ärakuulamisel esitas Hiina kaubanduskoda mitu märkust kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsi kohta, mis oli esitatud kaebuses. Komisjon leiab, et neid märkusi kaebuse kohta ei ole võimalik vastu võtta, kuna need esitati uurimise väga hilises etapis, pärast algatamisteate punktis 5.2 sätestatud tähtaja möödumist. Igal juhul korratakse enamikus neist märkustest väiteid, mis olid juba esitatud ja mida on käesolevas jaos käsitletud, ning need märkused ei näita piisavate tõendite puudumist ajal, mil komisjon otsustas uurimise algatada. Seoses esitatud uue teabega tuletab komisjon lisaks algatamisteate punktis 5.2 sätestatud tähtajale meelde, et uurimise selles etapis on algatamisteate punktis 7 sätestatud uue teabe esitamise tähtajad ammu möödunud.

(21)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Connect Com, et kaebuses esitatud teave näitas suundumusi, mis ei õigusta dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Connect Com taotles ka kaebuse punktides 105 ja 109 käsitletud konfidentsiaalse teabe avalikustamist teatavate liidu tootjate kasumi ja Hiina tootjatele kaotatud hangete kohta.

(22)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et vastavalt algatamisteate punktile 5.2 oli huvitatud isikutel võimalus esitada märkusi kaebuse ja uurimise algatamisega seotud mis tahes aspektide kohta 37 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Seetõttu ei saa neid märkusi pärast lõplike järelduste avalikustamist arvesse võtta. Igal juhul on Connect Comi taotletud teave konfidentsiaalne ja seda ei saa teistele huvitatud isikutele avalikustada.

(23)

Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta ning seega olid dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 ja alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud. Seega oli komisjon täitnud kõik õigusaktides sätestatud uurimise algatamise nõuded.

(24)	Kõiki muid asjakohaseid märkusi käsitleb komisjon allpool esitatud punktides.

1.5. Väljavõtteline uuring

(25)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.5.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(26)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 52 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil ja valimit peeti liidu tootmisharu esindavaks. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, siis valim kinnitati.

1.5.2. Importijate väljavõtteline uuring

(27)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(28)	Viis sõltumatut importijat esitasid nõutud teabe ja olid nõus valimisse kuuluma. Pärast importijatelt saadud teabe analüüsimist otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja, ja palus kõigil koostööd tegevatel importijatel vastata küsimustikus esitatud küsimustele.

1.5.3. Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(29)

Selleks et otsustada, kas väljavõttelist uuringut on vaja, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Nõutud teabe esitasid kolmkümmend asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Komisjon moodustas alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi kahest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima representatiivse liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide eksport moodustas uurimisperioodil üle 40 % Hiinast kiudoptilisi kaableid eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordist.

(31)	Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(32)	Valimi moodustamise kohta esitasid märkused üks valimisse kaasamata eksportiv tootja (Yangtze Optical Fibre and Cable Joint Stock Limited Company, edaspidi „YOFC“) ja Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures.

(33)

YOFC ja Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures väitsid, et arvestades koostööd tegevate eksportivate tootjate suurt hulka, oli kahel valimisse kaasatud äriühingul liitu suunatud ekspordi mahus väike osakaal, mis ei ole Hiina eksportijate suhtes representatiivne. Lisaks väideti, et kolmest äriühingust koosneva valimi korral on paremini võimalik vältida olukorda, kus valimisse kaasatud äriühingutes tehtavate muudatuste tõttu kahaneb valimi suurus ühe äriühinguni. Sellega seoses viitas Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures Hiinast pärit terasrataste impordi dumpinguvastasele uurimisele, (8) mille raames väideti, et muude koostööd tegevate eksportijate õigusi rikuti, kui kahest eksportivast tootjast koosnev valim kahanes ühe tootjani pärast seda, kui üks valimisse kaasatud eksportiv tootja otsustas hilisemas etapis, et ta ei tee uurimises koostööd. Lisati veel, et varasemates dumpinguvastastes uurimistes oli komisjon kaasanud valimisse vähemalt kolm äriühingut. Samuti märgiti, et kolmest äriühingust koosnev valim oleks sobivam ka seetõttu, et eksportijatel võib olla erisuguseid müügikanaleid ning eri liiki tooteid ja kliente, samuti võib nende konkurentsiolukord varieeruda.

(34)

Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 peaks valimi moodustamine põhinema suurimal representatiivsel toodangu-, müügi- või ekspordimahul, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Nagu on märgitud põhjenduses 30, moodustas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide eksport uurimisperioodil üle 40 % Hiinast liitu suunatud teatatud ekspordist ja seda peeti representatiivseks. Komisjon leidis, et sellise valimi puhul oli impordikogus suurim, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni hõlmavad suurt hulka ettevõtteid (viis tootmis- ja seitse müügiettevõtet), kusjuures vähemalt neljal eksportival tootjal on erisuguseid müügikanaleid ja kliente ning suur hulk tooteid. See, kas valimisse kaasatud äriühing teeb pärast valimisse kaasamist koostööd või ei tee, on vajalik, kuid mitte piisav tingimus, et kaaluda eksportiva tootja kaasamist valimisse alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt. Seoses komisjoni väidetava tavaga moodustada valim vähemalt kolmest äriühingust, märgitakse, nagu eespool selgitatud, et valimi moodustamine põhines suurimal representatiivsel toodangu-, müügi- või ekspordimahul, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Konkurentsiolukorra varieeruvuse kohta esitatud väide lükati tagasi, sest asjaomased isikud ei selgitanud, mil moel see võib valimi representatiivsuse kahtluse alla seada ning kuidas kolmanda äriühingu valimisse kaasamine võib konkurentsiolukordade võimalikku erinevust mõjutada.

(35)	YOFC teatas, et tema valimisse kaasamine ei oleks komisjonile koormav, sest COVID-19 pandeemia tõttu komisjon nagunii kontrollkäike ei tee.

(36)

Komisjoni meeskond ei ole selle juhtumi menetlemisel kontrollkäike teinud, küll aga tegi komisjon kaugkontrolle, mille käigus vaadati läbi küsimustike vastused. Kaugkontrollide tegemine ei tähenda, et komisjon sai uurimisel aega kokku hoida. Pigem on olukord vastupidine, sest kaugmeetodi rakendamisel kulub äriühingute esitatud teabe kontrollimise ettevalmistamiseks rohkem aega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(37)

YOFC väitis ka seda, et ta tuleks valimisse kaasata seepärast, et ta on kogenud tootja, kes ekspordib liitu kvaliteetseid kiudoptilisi kaableid, ja tema tootmisprotsess erineb teiste Hiina tootjate omast (ta on vertikaalselt integreeritud, kasutab kiudoptiliste kaablite tootmiseks Euroopa tehnoloogiat, rakendab kõrgtehnoloogiat, on Hiina ainuke riiklik nutika tootmise näidisüksus ja on optiliste kiudude tootmise suurel määral automatiseerinud). Lisaks väitis ta, et uurimisperioodil oli tema ELi suunatud ekspordi maht suhteliselt suur. Peale selle märkis YOFC, et üks valimisse kaasatud liidu tootja omab kaudselt YOFC ja kahe tema sidusettevõtja aktsiaid ning seetõttu võimaldaks YOFC valimisse kaasamine komisjonil saada põhjalikumat teavet tootmisharu struktuuri kohta. Samuti väideti, et mõned YOFC ELis asuvad kliendid tegid uurimise käigus koostööd ka sõltumatute importijatena ja seetõttu võiks YOFC valimisse kaasamine aidata komisjonil kontrollida kogu müügiahelat Hiinast liidu turuni välja.

(38)

Nagu eespool selgitatud, põhines eksportivate tootjate valimi moodustamine suurimal asjaomasest riigist lähtuva ekspordi mahul, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. YOFC ei kuulunud kahe suurima valitud eksportiva tootja hulka ja seega teda valimisse ei kaasatud. Valimisse kaasatud kaks eksportivate tootjate kontserni on samuti suured kogenud kontsernid, millesse kuuluvad äriühingud toodavad ja müüvad liitu kvaliteetseid kiudoptilisi kaableid ning mis sisaldavad ka vertikaalselt integreeritud üksusi. Ühtlasi pole toimikus teavet, mis viitaks kuidagi sellele, nagu oleks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasutatav tehnoloogia vähem arenenud kui muude Hiina eksportivate tootjate kasutatav tehnoloogia. YOFC ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis selle asjaolu ümber lükkaks. Samuti ei ole valimisse kaasatavate eksportivate tootjate valikul tähtis asjaolu, et ühel valimisse kaasataval liidu tootjal on osalus eksportivas tootjas või et eksportivate tootjate kliendid teevad uurimises koostööd. Seetõttu lükati need väited tagasi.

1.6. Individuaalne kontrollimine

(39)

Kaheksa Hiina eksportivat tootjat, kes tagastasid väljavõttelise uuringu vormi, teatasid komisjonile oma kavatsusest taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Komisjon tegi küsimustiku veebis kättesaadavaks menetluse algatamise kuupäeval. Peale selle teavitas komisjon valimist väljajäänud eksportivaid tootjaid, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, peavad nad vastama küsimustikule. Küsimustikule vastasid kaks äriühingut.

(40)	Uurimise keerukuse ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate keeruka struktuuri tõttu otsustas komisjon individuaalset kontrollimist mitte ellu viia, sest see oleks olnud põhjendamatult koormav ja oleks võinud takistada komisjoni uurimise lõpuleviimisel ettenähtud tähtaja jooksul.

1.7. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(41)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku, mis puudutas oluliste moonutuste esinemist Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja Hiina eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti veebis (9) kättesaadavaks uurimise algatamise päeval.

(42)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulekuks võetud meetmete tõttu (edaspidi „COVID-19 teade“ (10)) ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike valimisse kaasatud äriühingute ja koostööd tegevate kasutajate valdustesse. Selle asemel tegi komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teabe kaugkontrolle:

liidu tootjad:

—	Acome S. A. (Prantsusmaa),

—	Corning Optical Communications Sp. z o.o. ja selle sidusettevõtjad (Poola, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania),

—	Prysmian S.p.A. ja selle sidusettevõtjad (Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania, Rootsi).

Importijad:

—	Cable 77 Danmark ApS (Taani),

—	Connect Com GmbH (Saksamaa),

—	Eku Kabel GmbH (Saksamaa),

—	Har&Ca S.r.l. (Itaalia),

—	Infraconcepts B.V. (Holland).

Kasutaja:

—	Deutsche Telekom GmbH (Saksamaa).

Hiina eksportivad tootjad:

FTT kontsern:

—	FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd. (Wuhan) (edaspidi „FTT“),

—	Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd. (Nanjing) (edaspidi „NW“).

ZTT kontsern:

—	Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd. (Nantong) (edaspidi „ZT“),

—	Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd. (Nantong) (edaspidi „ZP“).

Hiinas asuv seotud kaupleja:

—	ZTT International Limited (Nantong).

Hongkongis asuv seotud kaupleja:

—	Sumec Hong Kong Company Limited (Hongkong).

Liidus asuvad seotud importijad:

—	FiberHome International Poland Sp. z o.o (Varssavi, Poola),

—	FiberHome International Germany GmbH (Bonn, Saksamaa),

—	ZTT Europe GmbH (Tauberbischofsheim, Saksamaa).

1.8. Ajutiste meetmete kehtestamata jätmine ja edasine menetlus

(43)	Võttes arvesse juhtumi tehnilist keerukust, otsustas komisjon jätta ajutised meetmed kehtestamata ja jätkata uurimist, et koguda lisateavet.

(44)	23. aprillil 2021 teavitas komisjon liikmesriike ja kõiki huvitatud isikuid kooskõlas alusmääruse artikli 19a lõikega 2, et Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes ei kehtestata ajutist dumpinguvastast tollimaksu ja et uurimine jätkub.

(45)	Pärast seda, kui komisjon teatas oma kavatsusest ajutised meetmed kehtestamata jätta, esitasid Cable 77, Eku Kabel, Infraconcept ja Comel oma märkused ja selgitustaotlused.

(46)	Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati Cable 77 ja Hiina kaubanduskoda.

(47)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Sellega seoses saatis komisjon valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja valimisse kaasatud liidu tootjatele täiendava teabenõude, mis käsitles muu hulgas müügiandmeid toodete kontrollnumbrite alusel, investeeringuid ja hankeid. Komisjon kontrollis vastuseid täiendate kaugkontrollide käigus.

(48)

Ametlik impordistatistika on esitatud kilogrammides ning CN-kood 8544 70 00 hõlmab muid tooteid peale vaatlusaluse toote. Et saada täpsem ülevaade vaatlusaluse toote impordist, kontrollis komisjon riiklikelt tolliasutustelt saadud üksikasjalikku teavet ajavahemikul 2017. aastast kuni uurimisperioodini tehtud kõigi imporditehingute kohta, mida importijad olid kajastanud oma tollideklaratsioonides ja mida eespool nimetatud asutused olid töödelnud. Teave käsitles importi üheksasse liikmesriiki (Bulgaaria, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Madalmaad, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) ning seda peeti representatiivseks, sest see hõlmas vaatlusalusel perioodil 79 % impordist. Sellel alusel tehtud üksikasjalik analüüs viis allpool esitatud järeldusteni.

1.9. Avalikustamine

(49)

30. juunil 2021 teatas komisjon kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada lõpliku avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Komisjonile esitasid märkused Hiina valitsus, Hiina kaubanduskoda, kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat, kõik koostööd tegevad sõltumatud importijad ja kaebuse esitaja. Nende märkuste põhjal muutis komisjon mõningaid kaalutlusi, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, ning teavitas sellest kõiki huvitatud isikuid (edaspidi „täiendav lõplik avalikustamine“) 2. septembril 2021.

(50)	Pärast lõplikku avalikustamist ja täiendavat lõplikku avalikustamist anti huvitatud isikutele ärakuulamisvõimalus vastavalt algatamisteate punkti 5.7 sätetele. Ära kuulati mõlemad valimisse kaasatud eksportivad tootjad, Hiina kaubanduskoda ja üks importija (Cable 77).

1.10. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(51)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(52)	Vaatlusalune toode on Hiinast pärit ühemoodilised kiudoptilised kaablid, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, on kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARIC-kood 8544700010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(53)

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

i)	kaablid, mille kõik optilised kiud on kas ühes või mõlemas otsas eraldi ühendusliidestega, ja

ii)	merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid. Merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid on plastisolatsiooniga kiudoptilised kaablid, mis sisaldavad vask- või alumiiniumjuhti ning milles kiud asuvad ühes või mitmes metallmoodulis.

(54)	Kiudoptilisi kaableid kasutatakse optilise ülekande vahendina kaugside-, linna- ja juurdepääsuvõrkudes.

2.2. Samasugune toode

(55)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomase riigi siseturul, ja

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(56)	Seetõttu otsustas komisjon selles etapis, et nende toodete puhul on tegemist samasuguste toodetega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3. Toote määratlusega seotud väited

(57)

ZTT kontsern soovis, et uurimise alt jäetaks välja optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed. Ta väitis, et kuigi need trossid ja juhtmed kuuluvad toote määratluse alla, on nende füüsikalised omadused ja kasutus (st elektriülekanne) teistsugused, neile on kehtestatud teistsugused tehnilised nõuded, neid toodetakse teistsugusest toorainest ja teistsugust tootmisprotsessi rakendades ning neid müüakse eraldi turgudel. Lisaks väideti, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed moodustavad üksnes väikese osa liitu müüdud kaablitest. Samuti taotles ZTT kontsern, et juhul, kui komisjon leiab, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed siiski kuuluvad uuritava toote määratluse alla, võetaks uurimisel arvesse nende eriomadusi, lõppkasutust või turusegmendiga seotud tegureid.

(58)	Lõpliku avalikustamise järel esitatud märkustes kordas ZTT kontsern oma väiteid optiliste piksekaitsetrosside ja optiliste faasijuhtmete uurimisest väljajätmise kohta, väites, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei müünud uurimisperioodil ZTT kontserni müüdavaid tooteliike.

(59)

Optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid kasutatakse andmeedastuseks ning neil on samad põhiomadused, mis teistelgi kiudoptilistel kaablitel: i) nad sisaldavad optilisi kiude; ii) kaetud optilise kiu läbimõõt on samas suurusjärgus; iii) ka kiudude arv on samas suurusjärgus; iv) kiudude arv ühe mooduli kohta on samasugune ja v) juhtme südamiku ehitus on samasugune. Asjaolu, et optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid kasutatakse elektriülekandeks ning neil on teatud omadused (nt elektrilised omadused, tulekindluse nõude puudumine, suur tõmbetugevus jms), ei vähenda nende sarnasust teiste kiudoptiliste kaablitega.

(60)

Õigupoolest on kõik kaabliliigid üksteisest tehnilise kirjelduse ja kehtestatud nõuete poolest teatud määral erinevad. Tooreainega seoses ei ole tähtis asjaolu, et ühe kiudoptilise kaabli liigi puhul kasutatakse teatud komponendi valmistamiseks üht toorainet ja teise liigi puhul teist – oluline on see, et igat liiki kiudoptiliste kaablite toomiseks on kasutatud optilisi kiude. Tootmisprotsessiga seoses tuli uurimise käigus välja, et teatud erikaitsega disainilahendustel põhinevatel standardsetel optilistel kaablitel ümbritses mantlit terastraadist soomus ning neid kaableid valmistati samade masinatega, millega optilisi piksekaitsetrosse. Samuti moodustas optiliste piksekaitsetrosside ja optiliste faasijuhtmete puhul soomuse tootmine ainult ühe etapi nende kaablite valmistamisest ning see ei õigustanud nende väljajätmist uurimisaluse toote määratlusest. Asjaolu, et optiliste piksekaitsetrosside ja optiliste faasijuhtmete müük moodustas uurimisperioodi ajal liitu suunatud müügist väikese osa, ei ole väite hindamisel tähtis. Asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei müünud uurimisperioodil ZTT kontserni müüdud toodete konkreetsete kontrollnumbritega tooteid, ei muuda tõsiasja, et liidu tootmisharu toodab optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid, mis konkureerivad Hiina eksportijate toodetega.

(61)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed on teatavat liiki kiudoptilised kaablid, millel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused nagu teistel kiudoptilistel kaablitel, mis kuuluvad vaatlusaluse toote määratluse alla, ning seetõttu pole neid tooteid vaja eraldi analüüsida. Õigupoolest on optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed kiudoptilised kaablid, kuna need sisaldavad optilisi kiude, juhtme südamiku ehitus on samasugune ja need on ette nähtud andmeedastuseks. Samuti võimaldavad toote kontrollnumbrid, mida komisjon kasutab dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamiseks, nõuetekohaselt eristada optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid ning komisjonil teha õiglase hinnavõrdluse liidu ja Hiina toodete vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(62)

ZTT kontsern pakkus välja neli meetodit, kuidas lahendada ja ennetada võimalikke kõrvalehoidmisega seotud probleeme, juhul kui optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed arvatakse uuritava toote määratlusest välja: i) toodete visuaalne kontroll ja dokumentide kontroll, mida teevad tolliametnikud; ii) sertifitseerimissüsteem; iii) eesmärgipärase kasutamise kontroll (tolliprotseduur) ja iv) seiresüsteem. Ent kuna komisjoni lõppjäreldus oli, et optilised piksekaitsetrossid ja optilised faasijuhtmed kuuluvad uurimise alla, ei peetud neid kõrvalehoidmise ennetamise meetodeid vajalikuks käsitleda.

3. DUMPING

3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel

(63)	Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid Hiinas oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada selle riigi eksportivate tootjate uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(64)	Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kakskümmend viis Hiina eksportivat tootjat.

(65)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas väidetavate oluliste moonutuste uurimiseks vajalikuks. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei esitanud nõutud teavet. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(66)	Ettenähtud tähtaja jooksul laekus seisukoht alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta Hiina valitsuselt ja Hiina kaubanduskojalt.

(67)	Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(68)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(69)	Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist (nagu on märgitud põhjenduses 65) arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.1.1. Oluliste moonutuste olemasolu

3.1.1.1. Sissejuhatus

(70)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

—	asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

—	riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

—	avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

—	pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

—	moonutatakse palgakulusid;

—	rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult“.

(71)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju vaatlusaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(72)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(73)

Selle sätte alusel on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (11) milles sisalduv teave kinnitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsete moonutuste olemasolu paljude tootmise põhitegurite puhul (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt keemiatööstus). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid, sealhulgas aruanne, ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(74)

Kaebuses esitati aruannet täiendavaid lisatõendeid kiudoptiliste kaablite sektoris esinevate oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kaebuse esitaja esitas tõendid selle kohta, et aruandes nimetatud moonutused, eelkõige riigi märkimisväärne sekkumine kiudoptiliste kaablite väärtusahelasse, st kiudoptiliste kaablite sektorisse ja nende tootmisega seotud sektoritesse, eelkõige sisendisektoritesse ja tootmisteguritesse, mõjutavad (või vähemalt võivad mõjutada) vaatlusaluse toote tootmist ja müüki.

(75)

Komisjon uuris, kas on kohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon võttis aluseks toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvad tõendid, mis omakorda tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele, eeskätt Hiina õigusaktidele, ametlikele avaldatud Hiina poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud aruannetele ning tunnustatud teadlaste uuringutele ja artiklitele, mis on aruandes nimetatud. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist majandusse üldiselt, samuti konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, kuhu kuulub ka vaatlusalune toode. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

3.1.1.2. Olulised moonutused, mis mõjutavad HRV omamaiseid hindu ja kulusid

(76)

Hiina majandussüsteem põhineb „sotsialistliku turumajanduse“ kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellest lähtudes juhitakse HRV majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (12). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, s.t seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (13).

(77)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtroll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus, teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi kõige iseloomulikum omadus on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (14). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning see kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab laiaulatuslikku makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(78)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (15). Hiina võimud sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu, aga ka muude vahenditega, mille kaudu riik turul tegutseb ja seda mõjutab, näiteks riiklike investeeringute ja hangete kaudu.

(79)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel ka sõnaselgeid toodangueesmärke, mille kehtestamine oli varasematel planeerimisperioodidel väga tavaline. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevuse tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele. Seda mitte ainult kavade siduvuse tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.1.1.5) (16).

(80)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.1.1.8) (17). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade, näiteks aktsiaturgude, võlakirjaturgude, erakapitaliturgude jm kohta. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsionaalselt ja tegevuslikult üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole mitte saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (18).

(81)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil ka erisuguseid riiklikke ja õiguslikke vahendeid kasutades. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt selleks, et saavutada poliitilisi eesmärke, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sel viisil asjaomases valdkonnas turust lähtuvaid põhimõtteid. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (19). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (20).

(82)	Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Selline oluline riigi sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (21).

3.1.1.3. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtted, mis on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all

(83)	HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(84)

Hiina valitsus ja HKP hoiavad alal struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.1.1.4), samuti riigile kuuluvate ettevõtete sektori korporatiivse struktuuri kujundamise kaudu (22). Riigile kuuluvatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis annab neile hulga majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu vajalikele sisenditele, sealhulgas rahalistele vahenditele (23). Asjaolusid, mis viitavad kiudoptiliste kaablite sektoris riigi kontrollile või mõjule ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktides 3.1.1.4 ja 3.1.1.5.

(85)	Kiudoptiliste kaablite väärtusahela raames on Hiina valitsusel osalus paljudes ettevõtetes, millest mitu kuuluvad ka valitsuse kontrolli alla.

(86)

Komisjon leidis, et vähemalt üks suur kiudoptiliste kaablite tootja, FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd (edaspidi „FTT“), (24) tunnistab kuulumist riigivarade järelevalve ja haldamise komisjoni (SASAC) (25) ehk riigiasutuse täieliku kontrolli alla. Riigi kontrolli all oleval FTT-l on ühtlasi enamusosalus teistes kiudoptilisi kaableid tootvates ettevõtetes, nagu Changchun Fiberhome Technologies, Chengdu Datang Cable, Fiberhome Marine Network Equipment ja Xinjiang Fiberhome Optical Communications. Üks teinegi kiudoptiliste kaablite tootja, Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication, leiti olevat FTT ja seega ka riigi kontrolli all.

(87)

Peale otseselt kontrollitavate ettevõtete mõjutab Hiina valitsus ka HRVs tegutsevaid eraomandis olevaid äriühinguid. Nagu üks valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid uurimise käigus kinnitas, leiti, et riik omab kas otseselt või kaudselt (nt mitmesuguste riigiga seotud organisatsioonide kaudu, sealhulgas Hiina Pank, Hiina Tööstus- ja Kommertspank, Hiina Põllumajanduspank, Hiina Arengupank, Changshu City Development Investment Co., Shanghai Financial Development Investment Fund) osalust paljudes kiudoptilisi kaableid tootvates ettevõtetes. Väärib märkimist, et nende hulgast tõuseb esile Yangtze Optical Fiber and Cable (edaspidi „YOFC“), kuna tegemist on ettevõttega, millest 39 % kuulub riigi kontrollitavatele investoritele (26). See on suur ettevõte, mis toodab vaatlusalust toodet nii omamaisele turule kui ka ekspordib seda suures koguses ELi.

(88)	Eraomandusse kuuluvate kiudoptilisi kaableid tootvate ettevõtete kohta selgitas komisjon välja, et vähemalt kahe tootja – Jiangsu Zhongtian Technology (ZTT) (27) ja Hengtongi kontserni – kontrollivad (era)aktsionärid kuulusid HKPsse või töötasid partei ametikohtadel (vt põhjendus 104).

(89)

Seoses kiudoptiliste kaablite tootmiseks vajaliku sisendi tarnijatega tuleb märkida, et üks kiudoptiliste kaablite tootmiseks vajaminevaid toormaterjale on aramiidkiududest niit. Ka aramiidisektoris täheldas komisjon olulist riigi sekkumist. Üks HRV peamisi aramiidkiu tootjaid on ettevõte Yantai Tayho Advanced Materials (YTAM) (28). YTAMi kontrolliv aktsionär on Yantai Guofeng Investment Holdings Group, (29) mis kuulub täielikult Yantai SASACile, (30) ning seetõttu on YTAM täielikult riigivõimu kontrolli all. Teised HRV olulised aramiidkiu tootjad on Sinopec Yizheng Chemical Fibre Company (31) (riigile kuuluva Sinopec Groupi tütarettevõte (32)) ja riigile kuuluv ettevõte Sinochem (33).

(90)

Kiudoptiliste kaablite tootmiseks läheb vaja ka kemikaale, sealhulgas väikese, keskmise või suure tihedusega polüetüleeni või polübutüleentereftalaati. Need ained on keemilised ühendid, mida saadakse keemiliste protsesside teel. Mitmesuguseid keemilisi ühendeid kasutatakse ka optilise kiu aluseks oleva eelvormi tootmiseks. Seetõttu võib ka nende ühendite tootjaid käsitleda Hiina keemiasektori osalistena. Selle sektoriga seoses leidis komisjon, et riikliku statistika kohaselt kuulus riigi omanduses olevatele ettevõtetele 2015. aastal 52 % keemiaettevõtete koguvaradest (34). Riigi omanduses olevatel ettevõtetel, eelkõige suurtel olulistel ettevõtetel, on tavapäraselt olnud HRV keemiatööstuses keskne roll, kuna neil on oligopoolne positsioon eelnevatel turgudel / lähteainete turgudel, lihtne juurdepääs valitsuse eraldatud ressurssidele (rahalised vahendid, laenud, maa jne) ning tugev mõju valitsuse otsustele. Sellega seoses leidis komisjon, et HRV teatud olulisimad suure tihedusega polüetüleeni tootjad, näiteks PetroChina, Sinopec Maoming Petrochemical Corporation ja China National Offshore Oil Corporation, (35) on riigile kuuluvad ettevõtted.

(91)

Peale selle kasutatakse kiudoptiliste kaablite tootmiseks teatavaid terasest tooraineid, näiteks teatud liiki terastraati või -riba. Terasesektoris on märkimisväärne osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omanduses. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomanduses olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (36). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % raua- ja terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (37). Hiina valitsus on seda kavatsust kinnitanud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (38). Selline koondumine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (39). Hiljuti, 2016. aastal ühinesid näiteks terasetootjad Baosteel Group Corp. ja Wuhan Iron & Steel Group Corp., saades selle tulemusena maailma suuruselt teiseks terasetootjaks (40). Peamised roostevaba terase tootjad, näiteks Tisco, Baosteel, Ansteel Lianzhong, Jiujuan Iron and Steel ja Tangshan, on riigi omandis.

(92)

Võttes arvesse riigi märkimisväärset sekkumist kiudoptiliste kaablite turu sisendisektoritesse (nt sekkumine terasesektorisse või kemikaalide väärtusahelatesse, samuti teatavate aramiidi tootvate juhtivate ettevõtete kontrollimine) ning asjaolu, et – nagu komisjon tuvastas – teatavad kiudoptiliste kaablite tootjad on riigi kontrolli all või kuuluvad otseselt või kaudselt riigi omandusse või on riigi mõju all (nt HKP esindatuse kaudu ettevõttes), sõltuvad riigi toetusest ja rakendavad teatavatel juhtudel HKP ideoloogiat, ei saa riigile kuuluvad või riigi kontrolli all olevad kiudoptiliste kaablite tootjad ega eraomandusse kuuluvad kiudoptiliste kaablite tootjad tegutseda turutingimustel. Nii riigi- kui ka eraettevõtted, kes toodavad kiudoptilisi kaableid ja nende tootmiseks kasutatavaid sisendeid, on otseselt või kaudselt ka poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.1.1.5.

3.1.1.4. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(93)

Peale võimaluse kontrollida majandust riigile kuuluvate ettevõtete ja muude meetmete kaudu saab Hiina valitsus mõjutada ka hindu ja kulusid, tagades ettevõttes riigi esindatuse. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtkonna võtmeisikuid võib käsitada vastava omandiõigusena, (41) moodustavad nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel ühe olulise kanali, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas (42)) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Ent hiljemalt 2016. aastast alates on HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (43). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve jätta äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel sealsetele HKP rakukestele (44). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt kõigis Hiina majanduse sektorites, sealhulgas kiudoptiliste kaablite tootjate ja nende tootmiseks vajalike sisendite tarnijate puhul.

(94)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised ühisrinde töö tõhustamiseks erasektoris uuel ajastul“, (45) mis laiendas veelgi parteikomiteede rolli eraettevõtetes. Nende suuniste punktis II.4 on sätestatud: „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“ ning punkt III.6 kõlab järgmiselt: „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteiehitust, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena.“ Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (46).

(95)	Järgmised näited illustreerivad eespool kirjeldatud suundumust, kuidas Hiina valitsus üha rohkem kiudoptiliste kaablite sektorisse sekkub.

(96)	Nagu juba märgitud, kuulub teatud hulk kiudoptiliste kaablite tootjaid riigile või riigi kontrolli alla ning seetõttu on riigil võimalik vabalt hindu ja kulusid mõjutada. Sekkumist võimendab asjaolu, et HKP on neis ettevõtetes tugevalt esindatud ja tema mõju on suur.

(97)

Komisjon täheldas, et näiteks China Information and Communication Technology Group, millele kuulub ka eksportiv tootja FTT, on oma veebisaidil märkinud, et „parteilisele juhtimisele kindlaks jäämine ja parteiehituse tugevdamine moodustavad riigile kuuluvate ettevõtete „juure“ ja „hinge“. Alates China Information and Communication Technology Group Co., Ltd. asutamisest on kontserni parteikomitee juurutanud nii 18. Riikliku Rahvakongressi, 19. Riikliku Rahvakongressi ja partei varasemate täiskogu istungjärkude vaimsust kui ka riigile kuuluvate ettevõtete parteiehituse riikliku konverentsi meelsust ning taganud, et parteiehitus ja kõik ettevõtte tööga seotud aspektid lähtuksid Xi Jinpingi teooriast Hiina eripäradega uue ajastu sotsialismi kohta. Kujundada välja „neli teadlikkust“, tugevdada „nelja veendumust“, otsustavalt saavutada „kaks kaitset“, sügavalt juurutada uue ajastu parteiehituse üldiseid nõudeid, pöörata suurt tähelepanu parteilise valitsemisega seotud peamistele kohustustele, kaasata kontserni parteikomitee igati äriühingu juhtimisse, et komitee kannaks juhirolli ja „suunaks tegevust, tagaks üldise juhtimise ja elluviimise“, ning järjepidevalt soodustada „topeltintegreerimist ja topeltarengut“, ühendades parteiehituse tootmis- ja äritegevusega (47).“

(98)

Komisjon täheldas ka seda, et parteiehitusega seotud tegevusi laiendatakse tervetele tööstuspiirkondadele, nagu on teatatud Wuhanis asuva East Lake’i kõrgtehnoloogia arenduspiirkonna veebisaidil: „Teateid kogu linna riigile kuuluvate ettevõtete parteiehitustöö konverentsilt, ringkonna partei (töö)komitee sekretäri rohujuure tasandil tehtavast parteiehitustööst ning üldkonverentsi vaimust: 7. mail 2019 toimus Fiberhome Communications Groupis piirkondlik konverents, mis oli suunatud Donghu kõrgtehnoloogia piirkonnas tegutsevates riigile kuuluvates ettevõtetes tehtavale parteiehitustööle. Üritusel osales peaaegu 30 inimest, teiste hulgas Donghu kõrgtehnoloogia piirkonna partei töökomitee organisatsiooniosakonna asedirektor Wan Ling ja temaga seotud isikud, samuti isikud, kes vastutavad parteiehitustöö korraldamise ja juhtimise eest riigile kuuluvates ettevõtetes, mida haldab tsentraalselt ringkond ja mis kuuluvad ringkonna otsese juhtimise alla.“ (48) Donghu kõrgtehnoloogia piirkonda (samuti Wuhanis asuvat East Lake’i kõrgtehnoloogia arenduspiirkonda) nimetatakse tihtipeale Hiina Optics Valleyks, (49) kuna sealsed ettevõtted on keskendunud optoelektroonika, sealhulgas kiudoptiliste kaablite tootmisele.

(99)

Tuleb märkida, et eelmises põhjenduses nimetatud tegevused olid seotud Fiberhome’i kontserniga, FTT emaettevõttega. Ettevõtte veebisaidil on mainitud „valitsuse poliitika toetamist“, milles nähakse ettevõtte ja Hiina valitsuse vahelise suhte üht põhilist elementi (50). Ühtlasi tuuakse Fiberhome’i parteiehitusalases tegevuses teistele ettevõtetele eeskujuks: „17. mail korraldas Optics Valley Construction oma töötajaskonnale õppekäigu Fiberhome Technology Groupi, et külastada sealset teadus- ja tehnikasaavutuste näitust, kuulata asjatundjate loenguid, teha läbi peasekretär Xi Jinpingi kontrollringkäik, saada osa peasekretär Xi Jinpingi olulisest kõnest, mille ta pidas Hubeisse tehtud kontrollkäigu ajal [---]. Fiberhome Communicationsi presidendi büroo direktor seltsimees Hua Xiaodong keskendus Fiberhome Technology Groupis rohujuure tasandil tehtavale parteiehitusele, uuenduslikele parteiehituse meetmetele ja veebipõhise parteiehituse tulemustele [---]. Ettevõtte üldjuht seltsimees Zhou Aiqiang rõhutas, et ettevõtte töötajaskond peab tundma õppima ja rakendama peasekretär Xi Jinpingi oluliste kõnede vaimsust ning ühendama selle kohaliku kõrgtehnoloogia piirkonna vaimsusega, et aidata kaasa Optics Valley tõhusale arengule (51).“ Nagu sellest tekstikatkest nähtub, peaks parteiehitus olema tihedalt seotud Optics Valley ettevõtluse arenguga.

(100)

Nagu põhjenduses 94 märgitud, laiendab Hiina valitsus HKP rolli ka erasektoris, suurendades niiviisi veelgi oma võimalusi eraettevõtteid kontrollida ning nende otsuste langetamisse ja muusse tegevusse sekkuda. Komisjon leidis sellise sekkumise kohta kiudoptiliste kaablite eraettevõtjatest tootjate hulgas rohkesti tõendeid.

(101)

Ettevõte ZTT tunneb uhkust huvi üle, mida HKP ja ametivõimud on ZTT vastu üles näidanud: „ZTT on püüdnud kommunistliku partei ja riigijuhtide tähelepanu tänu oma valdkondadevahelisele arendustegevusele. Kesk-, provintsi ja kohaliku tasandi juhid on ZTTd kontrollinud, andnud meile heakskiidu ja meid julgustanud (52).“ Lisaks esitatakse ettevõtte veebisaidil ülevaade ZTT parteiehitusega seotud tegevustest ja saavutustest ning sellega kaasnevast lävimisest HKP ja ametiasutustega. Näiteks kirjeldab ettevõte üht kontrolli, mille käigus provintsi ja kohaliku tasandi partei- ja valitsusjuhid inspekteerisid ZTT parteiehitustööd: „Xue Jiping [parteikomitee sekretär ja ZTT juhataja] teatas, et Zhongtian Technology on Nantongi peamine tootmisettevõte ning et tänapäeval on areng mis tahes tasandil lahutamatult seotud parteikomiteede ja valitsusjuhtide hoole ja toega. Ta lisas, et Zhongtian Technology Groupi parteikomitee tegi kõrgeima parteiorganisatsiooni juhtimisel hoolikalt ettevalmistusi, aitamaks kaasa ettevõtte ja partei vastastikusele stimuleerimisele, ühisele progressile ning mõlemapoolsele kasule, mis kaasneb ettevõtte arengu ja parteiehituse ühendamisega. Ta tõi esile kaks iseloomulikku praktikat, mille Zhongtian Technology on ühte koondanud ja mida partei lipu all kujundanud. Neist esimene on eesrindliku vaimse kodumaa inseneride töösüsteem [---]; teine on kõrgetasemeline intellektuaalomandi pank, mis suurendab ettevõtte üldist konkurentsivõimet, kaasates partei liikmete initsiatiivi, kujundamaks parteiehituse eelised ümber ettevõtte arengu eelisteks ning panemaks partei ja masside tarkuse tööle arengu tõhustamise heaks.“ (53) Ettevõte rõhutab ka oma parteilise tegevuse olulisust ja selle lõimitust ettevõtte tegevusse: „Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd. parteikomiteed tunnustati austava tiitliga „Jiangsu provintsi eesrindlik rohujuure tasandi parteiorganisatsioon“ ning temast sai Nantongi piirkonna ainuke ettevõte, kes on selle tiitli pälvinud. Viimastel aastatel on Zhongtian Technology parteikomitee oma riikliku näidistöötaja, parteisekretäri ja direktorite nõukogu esimehe Xue Jipingi juhtimisel järjepidevalt järginud juhtideoloogiat „keskenduda parteiehitusel ettevõtte arengule ja edendada ettevõtte arengut parteiehituse kaudu“ ning aktiivselt uurinud standardseid ja integreeritud parteiehituse mudeleid, keskendudes parteiehituse lõimimisele ettevõtte tootmis- ja majandustegevusse, detailsesse juhtimisse ja kultuuri arendamisse (54).“

(102)

Komisjon tuvastas HKP mõju ühe teisegi sellise kiudoptiliste kaablite tootja puhul, kelle toodang moodustab suure osa vaatlusaluse toote omamaisest toodangust ja ekspordist ELi – see on Hengtongi kontsern. Kuigi tegemist on eraettevõttega, on ta avaldanud ülevaateid HKP rolli ja mõju ning ettevõttes tegutsevate HKP liikmete ja parteikomiteede kohta, samuti selle kohta, kuidas ettevõte oma tegevuses riiklikke strateegiaid järgib: „Ilma reformide ja avamispoliitikata poleks Hengtongi olemas; Hengtongi arengu jätkumiseks peab partei lipp ettevõttes kõrgel lehvima. Parteikomitee sekretär ja Hengtongi kontserni direktorite nõukogu esimees Cui Genliang ütles, et Hengtongi parteikomitee ei ole kunagi unustanud oma algset eesmärki, on alati meeles pidanud oma missiooni ning jätkab edaspidigi parteiehituse „punamootori“ sepistamist, et anda hoog sisse ettevõtte arengu uuele etapile ning püüda vastata ülima arengu ajastu esitatavatele ootustel. [---] Kuna süsteem „üks isik kahes ametis“ võimaldab ühel ja samal isikul olla korraga nii parteisekretär kui ka ettevõtte juht, on Hengtong Groupi 32 parteirakukese sekretäri ametikohta täidetud kontserni tütarettevõtete üldjuhtidega ning parteiehituse tulemuslikkust võetakse iga tütarettevõtte üldisel hindamisel arvesse. [---] [Hengtongi] kontserni parteikomitee korraldab iga kahe aasta tagant parteiehitusseminari, kus formuleeritakse kontserni parteiehituse tööplaan, millest saab parteirakukeste iga-aastaseks tööks „ette nähtud tegevuskava“. Iga rakuke valib välja ka uuendusliku „vabatahtliku tegevuse“, mille abil aidata ettevõtte filiaalil saavutada kindluselaadset eesmärki ja luua kontserni parteiehituse „lahingumeeskond“, mis tagaks, et parteiliikmetest töötajad suunaksid tähelepanu loosunglikele austusavaldustele, ning mis moodustaks kontserni parteiehituse „eriüksused“ ja kujundaks välja kontserni parteiehituse mudeli „strateegilistest parteikomiteedest, partei kindlusharudest ja eeskujulikest parteiliikmetest [---] Ettevõtte areng on lahutamatult seotud parteipoolse õige juhtimisega. Me peame alati olema tänulikud ja võtma ühiskonna ees vastutuse.“ Hengtongi kontserni parteikomitee on kujundanud vastutustundliku hoiaku riikliku arengustrateegia täpse järgimise suhtes ning näeb parteiehitustöös moodust, mille kaudu tihedalt lõimida ettevõtte areng ja riiklik strateegia ning haarata kinni paljulubavatest võimalustest kasvada suuremaks ja tugevamaks (55).“

(103)

Komisjon märkis, et ka eraettevõte YOFC on riigi mõju all, nimelt HKP rolli kaudu ettevõtte tegevuses. Selle kohta annab tunnistust ettevõtte veebisait, kus on kirjeldatud HKP asutamise 97. aastapäeva tähistamise üritust: „Koosolekul esitles parteikomitee sekretär ja YOFC esimees seltsimees Ma Jie olulist aruannet. Sekretär Ma Jie andis põhjaliku ülevaate ettevõtte viimase aasta parteiehitustööst ja töötingimustest ning selgitas edaspidiseid tööga seotud nõudeid. Ta tõi esile järgmise: „Viimase aasta jooksul on kõrgema tasandi organisatsioonide õigel juhtimisel, mis on kooskõlas Donghu kõrgtehnoloogia piirkonna partei töökomitee nõuetega, ettevõtte parteikomitee hoolikalt analüüsinud ja juurutanud Hiina Kommunistliku Partei 19. Riikliku Rahvakongressi vaimsust ning pööranud tähelepanu YOFC üldisele arengule.“ [---] Aruandes käsitles sekretär Ma Jie ka raskusi, millega YOFC 2018. aastal silmitsi seisis ning mille ületamiseks tuli partei liikmetel järgida ettevõtte viit strateegilist meedet, et kiirendada ettevõtte ümberkujundamist ja arengut. [---] Ta teatas: „[---] Kantuna HKP 19. Riikliku Rahvakongressi vaimsusest ja kasutades ära YOFC 30. aastapäeva, teeme ettevõtte uue tuleviku nimel uusi pingutusi, et jõuda uute hiilgavate saavutusteni.“ (56) Aasta hiljem, HKP asutamise 98. aastapäeva puhul teatas YOFC, et 2019. aastal „pälvis YOFC parteikomitee Donghu kõrgtehnoloogia piirkonna eesrindliku parteiorganisatsiooni auväärse tiitli“. Selle sündmuse käigus kutsus esimees ja sekretär Ma Jie üles „kõiki partei liikmeid hoidma kõrgel vägevat Hiina eripäradega sotsialismi lippu, kujundama kindlalt välja „neli teadlikkust“, tugevdama „nelja veendumust“, praktiseerima „kaht kaitset“, õppima näidetest, võtma eeskuju eesrindlikest, täitma hoolikalt oma kohustusi, võtma omaks ja kandma edasi vanema põlvkonna teedrajavat ja uuenduslikku revolutsioonivaimu, kaasama rohujuure tasandil nii parteirakukesi, mis toimivad kui kindlused, kui ka teedrajavaid ja eeskuju näitavaid parteiliikmeid, püüdlema YOFC 2019. aasta majanduslike eesmärkide täieliku saavutamise poole ning pühendama kõik need silmapaistvad saavutused Hiina Kommunistliku Partei asutamise 98. aastapäevale ja Hiina Rahvavabariigi loomise 70. aastapäevale!“ (57)

(104)

Ka mitme juhtiva kiudoptiliste kaablite tootja puhul on HKPga seotud ametikohtadel ja ettevõtte juhtorganites ühed ja samad isikud. Komisjon selgitas välja, et ZTT esimees ja kontrolliv aktsionär Xue Jiping on ühtlasi HKP liige ja parteikomitee sekretär (58). Teise suure kiudoptiliste kaablite tootja FTT direktorite nõukogu esimees Lu Guoqing on samuti HKP liige (59) ning FTT kahest teisest tippjuhist üks on parteikomitee sekretär ja teine sekretäri asetäitja (60). Nagu põhjenduses 102 täheldati, on eraomandusse kuuluva kiudoptiliste kaablite tootja Hengtong Groupi kontrolliv aktsionär Cui Genliang nii direktorite nõukogu esimees kui ka parteikomitee sekretär. Ta kuulus ka Riikliku Rahvakongressi 12. ja 13. koosseisu (61). Ühtlasi on põhjenduses 103 sedastatud, et ka YOFC direktorite nõukogu esimees Ma Jie on parteikomitee sekretär ja HKP liige (62).

(105)

Riigi esindatus finantsturgudel ja neisse sekkumine (vt ka punkt 3.1.1.8) ning esindatus tooraine ja muude sisendite tarnimisel ning sellesse sekkumine avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (63). Seega võimaldab riigi esindatus kiudoptiliste kaablite sektori ning muude seotud sektorite (nt finants- ja sisendisektori) ettevõtetes, sealhulgas riigi osalusega ettevõtetes, mõjutada Hiina valitsusel hindu ja kulusid.

3.1.1.5. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(106)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal plaanimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (64).

(107)

Kiudoptiliste kaablitega seotud seadmeid peab HRV olulise tähtsusega toodeteks, nagu on täheldatud avaliku poliitika dokumentides ja nimekirjades (65). Selline kategoriseerimine on väga tähtis, sest selle käigus määratakse kindlaks konkreetsed sektorid, mis saavad kasu mitmesugustest poliitika- ja kõrvalmeetmetest, et sektori arengut kiirendada (66). Kiudoptilised kaablid on internetivõrgu taristu olulised komponendid, mis täidavad väga tähtsat rolli kiudoptiliste võrkude ja lairibaühenduse üha laialdasemal kasutuselevõtul. Viimati nimetatuga seotud arendustegevust suunatakse HRVs hulga kavade, direktiivide ja muude dokumentidega, mida väljastatakse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning mis on üksteisega seotud. Keskvalitsuse tasandil kuuluvad selliste oluliste poliitikadokumentide hulka näiteks Hiina Rahvavabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakuplaan (2016–2020) (67) ning selle juurde kuuluv strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude 13. viisaastakuplaan, (68) tegevuskava „Made in China 2025“, (69) tegevuskava „Internet Plus“, (70) tegevuskava „Broadband China“, (71) Riiginõukogu Kantselei suunavad arvamused ülikiire lairibavõrgu ehitamise kiirendamise ja kiirema internetiühenduse tariifide vähendamise kohta (72) ning suurte infoinfrastruktuuri projektide kolme aasta tegevuskava (73). Nende keskvalitsuse tasandi poliitikadokumentide sisu kajastatakse ja täiendatakse ka keskvalitsusest madalamal tasandil, näiteks Guangdongi provints on tegevuskava „Internet Plus“ rakendamise kohta koostanud eraldi tegevuskava (2015–2020) (74). Seoses sellega võivad ka teisi sektoreid puudutavad planeerimisdokumendid, mis on välja antud keskvalitsusest madalamal tasandil, poliitiliste suuniste kaudu seostuda interneti arendamisega, eelkõige tegevuskava „Internet Plus“ rakendamisega, nagu võib täheldada Hebei provintsi naftakeemiatööstuse 13. viisaastakuplaanis (75).

(108)

Ülalnimetatud poliitikadokumendid on olnud aluseks riigi pühendumisel kiudoptiliste võrkude ja taristu arendamisele ning ühtlasi kiudoptiliste kaablite turule ja sellega seotud riiklikule toetusele. Samuti on nende dokumentide rakendamine olnud tihedasti seotud kõrgema tasandi poliitikadokumentide rakendamisega, näiteks seoses infotööstuse arendamisega (asjaomane dokument „Infotööstuse arendamise juhend“, mille on koostanud tööstuse ja infotehnoloogia ministeerium ning riiklik arengu- ja reformikomisjon), seoses suurandmete tööstuse arendamisega (asjaomane dokument „Suurandmete tööstuse arengukava (2016–2020)“, koostanud tööstuse ja infotehnoloogia ministeerium), seoses pilvandmetöötluse arendamisega (asjaomane dokument „Pilvandmetöötluse arengu kolme aasta tegevuskava (2017–2019)“, koostanud tööstuse ja infotehnoloogia ministeerium) ning seoses asjade interneti arendamisega (asjaomane dokument „Tööstuse ja infotehnoloogia ministeeriumi peabüroo teade mobiilse asjade interneti ülesehitamise ja arendamise laialdase soodustamise kohta“) (76). Teisisõnu, kiudoptilised kaablid tõusevad esile kui HRV jaoks ülimalt tähtsad tooted, mida vajatakse võrkude ja taristu rajamiseks, et nende kaudu teenindada kõiki ühenduvuse ja digitaalpoliitika valdkondi, mille on välja kujundanud ja mille üle teeb järelevalvet riik. Põhjendustes 107 ja 108 nimetatud poliitikadokumentide alusel sekkub Hiina valitsus poliitika rakendamisse ning segab kiudoptiliste kaablite sektoris vabaturujõudude toimimist, eelkõige soodustades ja toetades sektorit mitmesuguste meetmetega.

(109)

Hiina valitsus suunab kiudoptiliste kaablite sektori arengut paljude vahenditega. Komisjon leidis konkreetsete projektide kohta ning riiklike arendusfondide ja tööstuspiirkondade loomise kohta tõendeid, mis andsid aimu ametiasutustelt kiudoptiliste kaablite tootjatele ja nende väärtusahelale pakutava toe ulatusest.

(110)

Üht juhtumit seoses kohaliku tagatisfondi ja ametiasutuste tegevusega, toetamaks Shandongi provintsis suutlikkuse suurendamise projekti kaudu kiudoptiliste kaablite sektorit, kirjeldas osalev ettevõte järgmiselt: „Projekti I faasis on koguinvesteering 1,8 miljardit jüaani ning see on ette nähtud optilise kiu venitamiseks vajaliku kuue tornkonstruktsiooni ja kaheteistkümne tootmisliini ehitamiseks, mis toob läbimurde Shandongi provintsi optilise kiu tööstusesse. [---] Valitsuse omakapitaliinvesteeringute fondide kaasamine on võimaldanud ettevõtetel vähendada rahastamiskulusid ning parandada oma majanduslikku usaldusväärsust ja finantskindlust, samuti on see suunanud ärikontseptsioonide muutumist ning toonud kaasa uuendusi (77).“ Teine allikas kinnitab, et projekti eesmärk on rakendada üldisi riiklikke poliitikameetmeid, näiteks neid, mida on nimetatud põhjendustes 106–108 ning mis omakorda toetuvad optilisele kiule: „Interneti areng on lahutamatult seotud ülikiiret andmeedastust võimaldavate vahenditega ning nende vahendite olemasolu sõltub omakorda kvaliteetse optilise kiu olemasolust. Shandong Zhiguang Communication Technology Co., Ltd. on kõrgtehnoloogia ettevõte, mis asutati selleks, et viia ellu riiklikku strateegiat „Made in China 2025“, mille eesmärk on soodustada infopõhist majandusarengut ning rahuldada selliste riiklikult oluliste projektide nagu „Big Data“, „Internet Plus“ ja „Digital China“ vajadusi. Optiline kiud, teaduse ja tehnoloogia „geeniga“ materjal, on Zaozhuangis juured alla ajanud ja õide puhkenud.“ (78)

(111)

Komisjon tegi kindlaks ka juhtumi, mille korral Suzhou linnas oli omavalitsusüksus asutanud toetusfondi väärtusega 1 miljard jüaani ning mida kasutati selleks, et leevendada ühe kiudoptiliste kaablite tootja, Tongding Interconnection Informationi majanduslikest raskustest tulenevat finantssurvet. Fondi eesmärk on ka aidata ettevõtjatel väärtpaberibörsil noteerimiseni jõuda (79).

(112)

Nagu on mainitud põhjenduses 98, leidis komisjon, et Hiina valitsuse toetatavatest spetsiaalsetest tööstuse arendamise piirkondadest üks Wuhanis asuv piirkond, East Lake’i uus tehnoloogiatööstuse arenduspiirkond, oli tähtis kiudoptiliste kaablite tootmise baas. See oli üks Riiginõukogult heakskiidu saanud riiklikke kõrgtehnoloogia arenduspiirkondi ning ühtlasi omamaine innovatsioonipiirkond, millest kujunes HRV esimene optoelektroonika tööstuse keskus (nimetatakse ka Hiina Optics Valleyks, vt põhjendus 98). Selles piirkonnas tegutsevad kiudoptiliste kaablite tootjad on saanud kasu mitmesugustest soodustustest ja riigi toest (80).

(113)

Nende instrumentide hulgas, mille kaudu Hiina valitsus kiudoptiliste kaablite sektori arengut suunab, on ka otsesed riigi antavad subsiidiumid. Eksportiva tootja FTT 2019. aasta aruanne kinnitab, et ettevõte sai valitsuselt 2019. aasta lõpuks subsiidiume 393,8 miljonit RMBd ettemakstud tuluna ja 45,8 miljonit RMBd muu tuluna (81). Eksportiva tootja ZTT 2019. aasta aruanne kinnitab, et ettevõte sai valitsuselt 2019. aasta lõpuks subsiidiume 150,3 miljonit RMBd ettemakstud tuluna ja 361,1 miljonit RMBd riikliku abina seoses ettevõtte igapäevase tegevusega (82). Lisaks täpsustas kiudoptilisi kaableid tootev Hengtongi kontsern oma 2019. aasta aruandes, et tol aastal saadi ettemakstud tulu, mis koosnes valitsuse subsiidiumidest, 81,8 miljonit jüaani ning riiklikku abi seoses ettevõtte igapäevase tegevusega 268,3 miljonit jüaani (83).

(114)

Kiudoptiliste kaablite tootmiseks vajamineva sisendi kohta selgitas komisjon välja, et kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatava keemiliselt saadud sünteetilise kiu aramiidi liigitab Hiina valitsus „Strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude oluliste toodete ja teenuste suuniskataloogis“ (84) olulise tähtsusega toodete hulka (vt põhjendus 107), samamoodi nagu optilised kiud. Niisugune liigitus on aramiidi kui tooraine seadnud Hiina valitsuse mitmesugustes poliitikadokumentides keskmesse. Seega on aramiid lisatud HRV planeerimisdokumentidesse, näiteks „Keemilisi kiude töötleva tööstuse ümberkujundamise ja uuendamise rakenduskavasse (2017–2020)“ (edaspidi „rakenduskava“), milles on seda arengu kiirendamise kontekstis käsitletud võtmetähtsusega tootena (85). Tehti kindlaks, et aramiidi käsitleti ka veel vähemalt ühes planeerimisdokumendis, Hebei 2016. aasta uues materjalitööstuse arengukavas, mille kohaselt tuli olulistel sidusrühmadel aramiidkiu arendamist märkimisväärselt kiirendada, tehes seda Handani kõrgtehnoloogia arendamise riikliku programmi kaudu (86).

(115)

Laias laastus on keemiliste kiudude valdkond riigi reguleerida ning selle suhtes kohaldatakse turujuhtimise poliitikat mitte üksnes keskvalitsuse tasandil (nt rakenduskava kaudu), vaid ka vastavalt sellest madalama tasandi planeerimisdokumentidele, nagu „Zhejiangi provintsi tegevuskava traditsioonilise töötleva tööstuse põhjalikuks ümberkujundamiseks ja uuendamiseks“, mille kohaselt keemilised kiud moodustavad ühe kümnest põhilisest tootmisharust, mille puhul rakendatakse spetsiifilist poliitika juhtimist, (87) ning nagu Jiangsu provintsi keemiatööstuse arendamise 13. viisaastakuplaan (2016–2020). Selle plaani neis sätteis, milles on käsitletud uusi keemilisi materjale, on fookus seatud eelkõige suure lisandväärtusega järelrakenduste arendamise ja tööstusliku tootmise toetamisele, näiteks puudutab see kõrgtehnoloogilisi kiude, mis võivad hõlmata ka kiudoptiliste kaablite toomiseks kasutatavaid kiude. Sellega seoses tehakse kõnealuses viisaastakuplaanis tootmisharule muu hulgas ülesandeks vähendada tootmiskulusid ja „kõrvaldada olulise tooraine tarnes esinevad kitsaskohad“ (88).

(116)

Ka teise põhilise tooraine, polüetüleeni kohta on tõendeid, et selle tootmist juhib riik: riiklik arengu- ja reformikomisjon on lisanud teatavad polüetüleeni tootmise protsessid oma tööstuse ümberkujundamise suuniskataloogi, milles esitatud piirangunimekirja üks osa hõlmab naftakeemiasaadusi ning sisaldab „polüetüleen- või polüvinüülkloriidi saamist atsetüleeni abil, mille korral aastane toodang peab jääma alla 200 000 tonni“ (89).

(117)

Üldiselt peab Hiina valitsus keemiatööstust, kust kiudoptiliste kaablite tootjad hangivad mitut vajalikku toorainet (vt põhjendused 90 ja 114), oluliseks sektoriks. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud keemiasektoriga seotud kavad, suunised ja muud dokumendid. Nende dokumentide eesmärk on juhtida keemiasektori toimimise paljusid aspekte, mõjutades selle kaudu näiteks allsektoreid, kus toodetakse mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest valmistatakse kiudoptiliste kaablite tootmiseks vajaminevat keemilist toorainet (nt põhjendustes 90 ja 114 esitatud loetletu), eelkõige seoses väärtusahela arendamise, tarne korraldamise, tehnoloogia valimise, tootmise lokaliseerimise ja poliitilise toega (90).

(118)

Ka klaaskiudude puhul, mis on üks optiliste kiudude valmistamiseks vajaminevaid tooraineid, kinnitas komisjon riigi sekkumist: riik sekkus nende tootmise geograafilisse paiknemisse, kasutades selleks ehitusmaterjalitööstuse 13. viisaastakuplaani (2016–2020) (91) sätteid, millega tehti ülesandeks arendada tootmist just nimelt Jiangxi provintsis, kahjustades asjaomaste ettevõtjate otsustusvabadust.

(119)

Aruandes mainiti ka seda, et ühe kiudoptiliste kaablite tootmist mõjutava teguri ehk elektri hinnad ei ole HRVs turupõhised ja neid mõjutavad olulised moonutused (tsentraalne hinnakujundus, hinna diferentseerimine ja energia ostmine otse pakkujalt) (92).

(120)

Selline riigi ja kohalike ametiasutuste osalus kogu kiudoptiliste kaablite väärtusahela ulatuses avaldab hindadele vähemalt potentsiaalselt moonutavat mõju. Ülalkirjeldatud viisidel sekkub riik kiudoptiliste kaablite sektorisse ja kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatavate toorainete sektoritesse, nii et Hiina valitsus juhib ja kontrollib peaaegu kõiki kiudoptiliste kaablite väärtusahela arendamise ja toimimise aspekte.

(121)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid, sealhulgas kiudoptiliste kaablite tootjaid ja kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatavate toorainete tootjaid, täitma riikliku poliitika eesmärke. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

3.1.1.6. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(122)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (93).

(123)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (94). Kogu maa kuulub Hiina riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on tagada maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (95). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (96).

(124)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka kiudoptiliste kaablite tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse norme. Seetõttu mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankroti- ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide täitmise ebapiisavast tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis neid tulemusi kahtluse alla seaks. Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõiguse normid ei toimi nõuetekohaselt ning seetõttu põhjustavad HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal näivad need kaalutlused täielikult kehtivat ka kiudoptiliste kaablite sektoris ja vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavat toorainet tootvates sektorites.

(125)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kiudoptiliste kaablite sektoris ja vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatavat toorainet tootvates sektorites kohaldati pankroti- ja asjaõigusnorme diskrimineerivalt või tagati nende täitmine ebapiisavalt.

3.1.1.7. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(126)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (97). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (98). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (99). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(127)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et kiudoptilisi kaableid või nende tootmisega seotud sisendeid tootvate äriühingute suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kiudoptiliste kaablite sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (olukorras, kus kiudoptiliste kaablite tootjatel on juurdepääs kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes HRVs kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

3.1.1.8. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(128)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(129)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (100) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (101) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (102). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (103).

(130)

Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(131)

Näiteks selgitas Hiina valitsus alles üsna hiljuti, et isegi erakätes olevate kommertspankade otsused tuleb HKP-l üle vaadata ja veenduda, et need on kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas ettevõtete tegevuse ja juhtimisega seotud teemadel (104). Samuti tuleb äripankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja kujunemisjärgus tegevusalasid“ (105).

(132)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt väita, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (106).

(133)

Olukorra muudavad veelgi probleemsemaks eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (107). Selle tagajärjel antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele – see tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(134)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(135)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse tekitatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt 1/3 kõigist antud laenudest (108). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (109). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(136)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(137)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(138)

Ühtegi tõendit selle kohta, et kiudoptiliste kaablite sektoris ei esine eespool kirjeldatud riigipoolset sekkumist finantssüsteemi, ei esitatud. Komisjon on ühtlasi kindlaks teinud, et juhtivad kiudoptiliste kaablite tootjad said valitsuselt toetusi (vt põhjendus 113). Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

3.1.1.9. Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(139)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.1.1.2–3.1.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.1.1.6–3.1.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(140)

Komisjon tuletab meelde, et kiudoptiliste kaablite tootmiseks on vaja suurt hulka sisendeid. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankisid valimisse kaasatud eksportivad tootjad enamiku oma sisendeid HRVst. Kui kiudoptiliste kaablite tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid HRVs, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt needsamad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(141)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada kiudoptiliste kaablite omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Täpseid ja asjakohaseid tõendeid ega vastuargumenti käesolevas uurimises ei esitatud.

3.1.1.10. Kokkuvõte

(142)

Punktides 3.1.1.2–3.1.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii tema majandusse üldiselt kui ka kiudoptiliste kaablite sektorisse ja sellega seotud tarneahelasse, näitab, et asjaomase toote hinnad ja kulud (sh tooraine-, energia- ja tööjõukulud) ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b mõistes oluline riigi sekkumine, nagu näitab ühe või mitme seal punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(143)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

3.1.1.11. Huvitatud isikute märkused

(144)

Uurimise käigus saadi märkusi Hiina kaubanduskojalt, valitsuselt ja eksportivalt tootjalt ZTT.

(145)

Esiteks väitis Hiina kaubanduskoda, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei ole oluliste moonutuste mõistet ning dumpinguvastases lepingus ei ole artiklit, milles võimaldaks normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada kolmanda riigi andmeid, mis ei saa kajastada eksportiva riigi hindu ega kulutaset. Dumpinguvastases uurimises tuleb normaalväärtus välja selgitada päritoluriigi äriühingute kehtestatud müügihindade või kulude põhjal või vähemalt hindade või kulude põhjal, mis kajastavad päritoluriigi hinna- või kulutaset. Sellega seoses leidis Hiina kaubanduskoda, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole dumpinguvastase lepinguga kooskõlas ning seda ei tuleks käesoleval juhul kohaldada. Hiina kaubanduskoja sõnul peaks ELi arvutatud normaalväärtuse arvutus olema kooskõlas ka dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ja apellatsioonikogu tõlgendusega sellest (vt vaidlus „EL – biodiisel (Argentina)“ (DS473) (edaspidi „EL – biodiisel“)). Ekspordiriigis esinevad olulised moonutused peaksid vastama kas väljaspool „tavapärast kaubandustegevust“ toimuva müügi või „erilise turuolukorra“ määratlusele. Peale selle väitis Hiina kaubanduskoda, et dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt on normaalväärtuse arvutamine lubatud üksnes juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimu. Tavapärast kaubandustegevust võib tõlgendada kui tavalist ostu ja müüki, mida iseloomustab müüja tahe kasumit teenida. Peale selle on dumpinguvastase lepingu punktis 2.2.1 sätestatud, et toote müüki ei saa käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimununa ja seda võib eirata „ainult juhul, kui [---] asjaomane müük toimub pikema perioodi jooksul olulistes kogustes ja hindadega, mis ei kata kõiki kulusid“. Seda arvestades väitis Hiina kaubanduskoda veel, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et väidetavad olulised moonutused kuuluvad väljaspool tavapärast kaubandustegevust toimuva müügi või erilise turuolukorra kategooriasse.

(146)

Komisjoni arvates on artikli 2 lõike 6a sätted täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja Hiina kaubanduskoja viidatud kohtupraktikaga. Kõigepealt märgib komisjon, et vaidlust „EL – biodiisel“ käsitlev WTO aruanne ei puudutanud mitte alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, vaid artikli 2 lõike 5 konkreetset sätet. Igal juhul lubatakse WTO õigusega, mida WTO vaekogu ja apellatsioonikogu on tõlgendanud vaidluses „EL – biodiisel“, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, kus on sarnane arengutase eksportiva riigi omaga). Mis puudutab väidet kaebuse esitaja kohta, siis kaebuses mainitud õiguslik alus ja aluseks olev tõendusmaterjal olid seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tingimustega. Nagu märgiti algatamisteate punktis 3, leidis komisjon, et kaebuses on oluliste moonutuste esinemise kohta esitatud piisavad tõendid (nagu nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e), mille alusel uurimist alustada. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6a ei ole rohkem selliseid tõendamisnõudeid, millele kaubanduskoda osutas. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(147)

Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei ole esitanud piisavaid tõendeid, mis annaks alust järeldada, et Hiina kiudoptiliste kaablite sektoris on olulised moonutused. Hiina kaubanduskoja väitel on aruanne pelk ülevaade Hiina teatavast poliitikast, turutingimustest ja väidetavast riigi sekkumisest teatud sektorites ning kaebuses ei esitatud ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, kuidas valitsus tegelikult sekkub kiudoptiliste kaablite valdkonnas tegutsevate äriühingute igapäevasesse äritegevusse. Sellega seoses viitas Hiina kaubanduskoda WTO apellatsioonikogu otsusele Ameerika Ühendriikide tasakaalustusmeetmete teemalises vaidluses (DS437), milles leiti, et väidet oluliste moonutuste olemasolu kohta tuleb toetada piisavate tõenditega, mitte pelgalt riigi sekkumise arvatava olemasoluga ning et selline analüüs ja kindlaksmääramine tuleks teha igal üksikjuhul eraldi.

(148)

Hiina kaubanduskoja hinnangul oleksid kaebuse esitaja ja komisjon pidanud esitama piisavad lisatõendid väite kohta, et kiudoptiliste kaablite sektoris esinevad olulised moonutused. Hiina kaubanduskoda väitis, et komisjon peab analüüsima iga valimisse kaasatud / koostööd tegeva Hiina tootja olukorda ning otsustama, kas mõni tootmis- ja müügikulude teguritest on nende puhul moonutatud. Samuti leidis kaubanduskoda, et isegi juhul, kui komisjon otsustaks lõpuks kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, ei ole mõistlik ega kooskõlas dumpinguvastase alusmäärusega asendada kolmanda riigi andmetega kõiki normaalväärtuse arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja kulutegureid kõigi äriühingute puhul – artikli 2 lõike 6a kohaselt asendatakse moonutamata hindadega või võrdlusalustega ainult need tootmis- ja müügikulud, mis on tõendatult moonutatud.

(149)

Seda väidet täiendavalt põhistades leidis Hiina kaubanduskoda, et ei kaebuse esitaja ega komisjon ei tõendanud, et kõigi kiudoptilise kaabli toorainete siseturud on moonutatud, ning seetõttu ei ole kulude asendamine kõigi toorainete puhul põhjendatud. Isegi kui kaebuse esitajal ja komisjonil oleks tõendeid, mis kinnitaksid moonutusi teatud toorainesektorites, siis ilma piisavate tõenditeta moonutuste kohta ka teistes toorainesektorites peaks kuluandmed viimati nimetatu kohta pärinema koostööd tegevatelt Hiina tootjatelt.

(150)

Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et Hiina kiudoptilise kaabli tootjate tööjõukulud ei ole moonutatud, mistõttu tuleb neid käsitleda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt moonutamata andmetena ning kasutada neid normaalväärtuse arvutamisel. Sellega seoses väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et need kulud on kiudoptiliste kaablite sektoris moonutatud. Hiina kaubanduskoja hinnangul ei olnud tööjõukulude asendamine kolmanda riigi omadega mõistlik ega õiglane, sest neid kulusid mõjutavad korraga paljud tegurid ning keskmised tööjõukulud on erinevad isegi Hiina eri tootjatel, seda enam veel teistes riikides. Hiina kaubanduskoda lisas, et komisjon tahtis valida võrdlusriigiks ühe 50st Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigist, kus tööjõukulud erinevad Hiina omadest märkimisväärselt. Energiahindade kohta esitas Hiina kaubanduskoda sarnaseid väiteid.

(151)

Vastuseks väidetele piisavate tõendite olemasolu kohta algatamisetapis tuletab komisjon meelde, et algatamisteate punktis 3 on mainitud mitut Hiina kiudoptilise kaabli turul esinevat prima facie asjaolu, mis tõendavad HRV turu moonutatust kogu kiudoptilise kaabli väärtusahelas. Komisjon leidis, et algatamisteates nimetatud tõendid olid alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisavad. Kui oluliste moonutuste tegelik olemasolu tehakse kindlaks ja sellest tulenevat artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud meetodit kasutatakse üksnes ajutiste ja/või lõplike järelduste avaldamise ajal, siis artikli 2 lõike 6a punktis e on sätestatud kohustus koguda selle meetodi kohaldamiseks vajalikke andmeid pärast selle alusel uurimise algatamist. Käesoleval juhul pidas komisjon kaebuse esitaja esitatud prima facie tõendeid oluliste moonutuste kohta uurimise algatamiseks piisavaks. Algatamisteate punktis 3 täpsustati seda selgelt, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e sätestatud kohustusele. Seetõttu tegi komisjon kõik vajaliku, et ta saaks rakendada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast metoodikat, kui oluliste moonutuste olemasolu saaks uurimise käigus kinnitust. Seetõttu lükati Hiina kaubanduskoja väide tagasi.

(152)

Seoses väitega aruandes esitatud tõendite üldisuse kohta märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud aruande sellise spetsiaalse valdkonnapeatüki või -teabe olemasoluga, milles käsitletakse konkreetseid turge, mis vaatlusalust toodet hõlmavad, või konkreetseid äriühinguid. Aruandes kirjeldatakse HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed, hõlmavad kogu Hiina majandust ning mõjutavad uurimisaluse toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Lisaks ei ole aruanne ainus tõendite allikas, mida komisjon oma otsuse tegemiseks kasutab, sest selleks kasutatakse täiendavaid katseelemente.

(153)

Peale selle tuletab komisjon meelde, et Ameerika Ühendriikide tasakaalustusmeetmete teemaline vaidlus ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kui käesolevas uurimises normaalväärtuse kindlaksmääramise õigusliku aluse kohaldamisega ega isegi dumpinguvaldkonnaga. Too vaidlus käsitles erinevat faktilist olukorda ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (mitte dumpinguvastase lepingu) tõlgendamist. Igatahes olid algatamisetapis esitatud tõendid selgelt seotud Hiina kiudoptilise kaabli turuga, nagu eespool selgitatud, ja seega ka käesolevas juhtumis vaatlusaluse tootega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(154)

Seoses Hiina kaubanduskoja väitega Hiina tootjate kõigi tootmis- ja müügikulu andmete kolmanda riigi omadega või individuaalse asendamise kohta tuletab komisjon meelde, et kui kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga b tehakse kindlaks oluliste moonutuste olemasolu ekspordiriigis, ei sobi kasutada selle riigi omamaiseid hindu ja kulusid ning komisjon võib kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutada normaalväärtuse iga eksportiva tootja puhul sobiva võrdlusriigi moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine lubatud vaid juhul, kui on kindlalt välja selgitatud, et need ei ole moonutatud. Eksportivate tootjate tootmistegurite kohta kättesaadavaid tõendeid arvestades ei olnud aga võimalik järeldada, et vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud on moonutamata. Seetõttu lükati Hiina kaubanduskoja väide tagasi.

(155)

Seoses väidetega tooraine- ja energiaturgude moonutuste kohta on komisjon juba eespool käsitlenud algatamisetapi tõendite piisavuse küsimust, mis hõlmab ka väidetavaid sisendimoonutusi. Uurimise käigus tuvastas komisjon punktides 3.1.1.3–3.1.1.8 ka, et kiudoptilise kaabli tootjate kasutatavate sisendite turgudel HRVs on arvukalt olulisi moonutusi, mis ei ole üksnes konkreetsed, vaid ka üldised. Sama kehtis ka kiudoptilise kaabli tooraine saamiseks vajalike lihtsamate sisendite tootjate puhul jne. Seetõttu leidis komisjon, et kõik kiudoptilise kaabli tootmises kasutatud sisendite (sh energia) kulud olid HRVs vähemalt potentsiaalselt moonutatud. Hiina kaubanduskoja väide, et energiakulud on eri riikides väga erinevad, ei muuda komisjoni hinnangut, et HRVs on energiahinnad moonutatud. Seda arvestades võib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt kasutada sisendite omamaiseid kulusid vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Kuigi osa huvitatud isikutest esitas sisendikulude kohta teavet, puudusid toimikus tõendid, mis kinnitaksid, et mõne konkreetse tooraine (sh energia) hind või kulu oleks moonutamata. Seetõttu ei saanud normaalväärtuse arvutamisel kasutada omamaiseid sisendite kulusid ega hindu ning asjaomase väitega ei arvestatud.

(156)

Seoses palgakulude moonutuste väitega kordab komisjon ülaltoodud põhjendustes esitatud selgitust tõendite piisavuse kohta algatamisetapis. Kuigi komisjon tunnistab, et palgakulud võivad riigiti või isegi sektoriti erineda, leidis ta uurimise tulemusena (vt punkt 3.1.1.7), et HRV tööturg on kogu riigis moonutatud. Hiina tööturule omased probleemid (sh valitsusest sõltumatute ametiühingute puudumine ja tööjõu liikuvuse piirangud, mis tulenevad leibkondade registreerimise süsteemist) avaldavad HRVs kõigi ettevõtjate palgakujundusele moonutavat mõju. Asjaolu, et palgakulud võivad teistes riikides olla erinevad või varieeruda ka HRVs, ei muuda seda järeldust. Kuigi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võib kasutada omamaiseid kulusid (sh palgakulud) vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud, puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et üleriigilised moonutused ei hõlma kiudoptilise kaabli tootjaid. Seetõttu ei saa normaalväärtuse arvutamisel kasutada omamaiseid palgakulusid ning asjaomane väide lükati tagasi.

(157)

Hiina kaubanduskoda mainis veel, et Hiina eksportijatega seotud normaalväärtuse arvutamiseks ei ole mõistlik kasutada kolmanda riigi äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Kuna artikli 2 lõike 6a punktis b on kasutatud sõnastust „moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud“, siis Hiina kaubanduskoja arvates ei tohiks väidetavate oluliste moonutuste mõju laiendada ka müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile. Hiina kaubanduskoda lisas, et ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et normaalväärtuse arvutamiseks ei ole asjakohane kasutada Hiina tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Peale selle väitis Hiina kaubanduskoda, et sama sektori (või isegi sama kontserni) eri tootjate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum on väga erinevad ning kui lõpuks valitud võrdlusriigi tootjal on suhteliselt suuremad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, siis saadakse ka suurem normaalväärtus ning see ei ole õiglane. Samuti vaidlustas Hiina kaubanduskoda selle, et väljapakutud asjaomasel äriühingul Türgis – Prysmian Kablo Ve Sistemleri AS – moodustas vaatlusaluse toote müügitulu üle 89 % kogutulust, aga müügi-, üld- ja halduskulu- ning kasumiandmed hõlmasid kogu ühingut, mitte ainult vaatlusalust toodet. Eelnevat arvestades ei saa Hiina kaubanduskoja hinnangul pidada müügi-, üld- ja halduskulu- ega kasumiandmeid, mida komisjon normaalväärtuse arvutamiseks kasutab, moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks, mistõttu ei tohiks ka neid asendada kolmandate riikide tootjate omadega.

(158)

Komisjon märgib vastuseks, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või sobiva võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Komisjon rõhutab, et artikli 2 lõike 6a punktis a nõutakse ka sõnaselgelt, et arvutatud normaalväärtus hõlmaks moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Kui komisjon tõendab kõikide toimikus esitatud tõendite põhjal tehtud uurimise käigus, et ekspordiriigis mõjutavad uurimisalust toodet olulised moonutused, ei pea ta tõendama, et konkreetsete eksportivate tootjate tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud olid tegelikult moonutamata.

(159)

Mis puudutab väidet võimalikus võrdlusriigis tegutseva väljapakutud tootja müügi-, üld- ja halduskuluandmete kasutamise õigluse kohta, siis komisjon juhindub valiku tegemisel hiljutiste avalike finantsaruannete ja kasumlikkuse kriteeriumitest. Sealjuures eelistatakse andmeid, mis pärinevad potentsiaalsest võrdlusriigist. Hindamise kõikides etappides on huvitatud isikutel võimalus esitada märkusi hilisemate väljapakutud ettevõtte andmete kohta. Käesolevas uurimises võeti nõuetekohaselt arvesse nii ettevõtte andmete lõpliku valiku kriteeriumeid kui ka tootmistegurite kohta saadud hilisemate märkuste analüüsi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(160)

Mis puudutab äriühingu Prysmian Kablo Ve Sistemleri AS andmete sobivust, võttes arvesse selle eri toodete müügi osakaalu, siis on komisjon käsitlenud äriühingu finantsandmete asjakohasuse küsimust põhjenduses 227, kus ta lükkas Hiina kaubanduskoja asjaomase üldväite tagasi.

(161)

Seoses kiudoptilise kaabli tootjaid toetava poliitika ja neile antavate subsiidiumidega, mida kaebuses mainiti, märkis Hiina kaubanduskoda, et kuna tegu on kõrgtehnoloogilise tööstusharuga, on selle arengut edendava poliitika kehtestamine tavapärane ning seda ei kasutata mitte ainult Hiinas, vaid ka teistes riikides, kus olulisi moonutusi väidetavalt ei ole. Samuti ei olnud Hiina kaubanduskoja hinnangul asjaolul, et äriühingud said subsiidiume, mingit seost dumpingumarginaali arvutamise meetodiga ning kaubanduskoda leidis, et subsiidiume ei saa võrdsustada turumoonutustega ja need ei tohi kaasa tuua ebaõiglasi hindu.

(162)

Komisjon tuletab meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b analüüsitakse oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks ühe või mitme selles sättes loetletud moonutava elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele ekspordiriigis. Sellega seoses märgib komisjon esiteks, et peale selle, et selline väide on üldine ja alusetu, ei ole teiste turgude kulustruktuur ja hinnakujundusmehhanismid (sh rahalise toetusega seotud küsimused) käesolevas HRV oluliste moonutuste olemasolu uurimises kuidagi asjakohased. Teiseks on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohases analüüsis tähtis hinnata, kas tootjatel on vähemalt potentsiaalnegi võimalus saada riikliku poliitika eesmärke ellu viivate või muidu mitte iseseisvalt tegutsevate asutuste antavat rahastust või saavad nad muud riigi rahastust, mis segab turujõudude toimimist ja mõjutab seeläbi nende avaldatud hindu või kulusid. Kuna Hiina kiudoptilise kaabli ja sisendite tootjatele kohaldatakse valitsuse kavu ja direktiive (nagu selgitatud punktis 3.1.1.5), on neile Hiina finantssüsteemi kaudu kättesaadavad ka rahastamisvõimalused (nagu leiti punktis 3.1.1.8). Komisjon leidis ka, et teatud kiudoptilise kaabli tootjad andsid oma aastaaruandes subsiidiumidest teada (vt põhjendus 113). Subsiidiumid on vaid üks mitmest muust asjaolust, mis on artikli 2 lõike 6a punkti b seisukohalt tähtsad ja näitavad, et ekspordiriigis võivad olla olulised moonutused, sest tegemist on veel ühe vabaturujõude segava riigi sekkumisega, mis mõjutab hindu või kulusid. Niisiis lükkas komisjon Hiina kaubanduskoja selle väite tagasi.

(163)

Seoses kaebuse esitaja viidetega HRVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kangastega seotud uurimise järeldustele (110) mainis Hiina kaubanduskoda, et kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangad ja kiudoptilised kaablid on kaks erinevat toodet, mis kuuluvad eri tooterühmadesse. Seetõttu ei ole tolle uurimise järeldustel mingit seost kiudoptiliste kaablitega ja neid ei saa käsitada väidetavate oluliste moonutuste tõendina käesolevas uurimises. Hiina kaubanduskoja sõnul ei olnud kaebuse esitaja esitatud tõendid konkreetselt seotud tegeliku uuritava tööstusharuga ning olid seetõttu ebapiisavad ja asjakohatud.

(164)

Komisjoni järeldused klaaskiust kangaga seotud uurimises, millele kaebuse esitaja viitas, on asjakohased kõikide HRV tööstusharude puhul, vähemalt niivõrd, kuivõrd tegemist on kogu HRVd hõlmavate moonutustega, mis mõjutavad kõikide sektorite tootmistegureid või sotsiaal-majandusliku süsteemi toimimist. Lisaks võib osa klaaskiust kanga sektorit käsitlevaid spetsiifilisi poliitikameetmeid ja kavu hõlmata otseselt või kaudselt ka kiudoptiliste kaablite sektorit, eriti kui need on osa samast sarnaste valdkondade poliitikast või ühtsest programmist. Komisjon pidas kaebuse esitaja esitatud tõendeid kiudoptiliste kaablite sektoriga seotuks ja asjakohaseks ning artikli 5 lõike 9 kohaselt piisavaks, et algatada artikli 2 lõike 6a punkti e alusel uurimine. Igatahes tegi komisjon käesoleva uurimisega kindlaks (vt punktid 3.1.1.2–3.1.1.9), et on mitu poliitikameedet ja olulist moonutust, mis annavad alust kohaldada artikli 2 lõiget 6a. See väide lükati seega tagasi.

(165)

Viimasena vaidlustas Hiina kaubanduskoda kaebuse esitaja väite, et kui ettevõte on tegelikult SASACi kontrolli all, siis see on piisav tõend oluliste moonutuste olemasolu kohta. Hiina kaubanduskoda väitis lisaks, et komisjon peaks hindama kõiki asjakohaseid tegureid täielikult, et õigesti hinnata, kas riigi osalus äriühingutes põhjustab riigi sekkumist, mis mõjutab oluliselt ja märgatavalt äriühingute ärikäitumist otsuste tegemisel, hindade kujundamisel ja toodangu korraldamisel. Hiina kaubanduskoda lisas, et sellist sekkumist keelab Hiina Rahvavabariigi seadus ettevõtete käes oleva riigi omandis vara kohta, mille artiklis 6 on sätestatud, et „Riiginõukogu ja kohalikud rahvavalitsused peavad seaduse kohaselt täitma panustaja ülesandeid, lähtudes valitsusorganite ja ettevõtete lahususe, riigiorganite haldusülesannete ja riigivara panustaja ülesannete lahususe ning ettevõtete õiguspärasesse ja sõltumatusse äritegevusse mittesekkumise põhimõttest“. Sellega seoses märkis Hiina kaubanduskoda, et SASAC kui FTT kaudne omanik täidab vaid riigivara panustaja funktsiooni ega sekku äriühingute igapäevasesse tegevusse. Samuti seadis Hiina kaubanduskoda kahtluse alla selle, kuidas äriühingu suhted SASACiga kujutavad endast olulisi moonutusi. Viimasena väitis Hiina kaubanduskoda, et kaebuse esitaja ei ole ülaltoodud väidet esitades arvestanud liidu tootjate ja arvukate eksportijate omavahelisi sidemeid selles mõttes, et enamikul kaebuse esitanud ja seda toetanud liidu tootjatest on HRVs sidusettevõtjad või filiaalid ja/või nad impordivad ise HRVst kiudoptilist kaablit.

(166)

Vastuseks märgib komisjon kohe alguses, et Hiina kaubanduskoja väites on valesti kokku pandud kaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a alapunktis b mainitud asjaolu (st esimene ja teine taane). Peale selle ei ole Hiina kaubanduskoja väites arvestatud sellega, et nimetatud sättes on kehtestatud loetletud asjaolude võimaliku, mitte tegeliku mõju nõue. Esimene asjaolu puudutab ettevõtteid, mis on ametiasutuste „omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all“, ning see ei piirdu tegeliku kontrolli omamisega, nagu Hiina kaubanduskoda näib väitvat. Artikli 2 lõike 6a punkti b teine asjaolu on aga riigi esindatus ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal „mõjutada hindu või kulusid“. Tegemist on kahe erineva asjaoluga, mida tuleb tõlgendada koostoimes artikli 2 lõike 6a punkti b sissejuhatava lõiguga, kus on öeldud, et arvestada tuleb nende võimaliku, mitte tegeliku mõjuga. Punktis 3.1.1.3 toodud analüüs näitab, et kiudoptiliste kaablite sektor (sh konkreetselt valimisse kaasatud eksportivad tootjad) on HRV valitsuse omanduses ja kontrolli all. Samuti nähtub punktis 3.1.1.4 esitatud analüüsist, kuidas HRV valitsus võib sekkuda kiudoptiliste kaablite sektori (sh konkreetselt valimisse kaasatud eksportivate tootjate) hindade või kulude kujunemisse. Seega saab selle väitega arvestamata jätta juba sel alusel. Sisuliselt saab SASACi sarnane kontrolliv riigiasutus turgu oluliselt sekkuda, tekitades nii turumoonutusi, mida kirjeldatakse käesoleva määruse eespool nimetatud punktides. Kuigi HRV seaduses ettevõtete käes oleva riigi omandis vara kohta ja täpsemalt selle artiklis 6 liigitatakse sellised riigiasutused pelgaks panustajaks, kes igapäevasesse tegevusse ei sekku, ei muuda see riigi rolli SASACis artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande mõistes ega välista „võimaliku mõju“ tingimuse kohaselt sellist võimalust ka siis, kui tõlgendada seda koostoimes nimetatud seaduse teiste artiklitega. Viimati mainitu on selge tõend selle kohta, kuidas riik tahab kasutada tema kontrolli all olevaid ettevõtteid ja oma rolli neis selleks, et majandust mõjutada (111). Täpsemalt on nimetatud seaduse artiklis 12 panustaja rolli kohta märgitud, et „organ, kes täidab asjaomase rahvavalitsuse nimel panustaja ülesandeid, peab saama varadelt kasu, osaleda suuremates otsustes ja juhtide valimises ning tal peavad riigi osalusega ettevõtete suhtes olema muud õigusaktidega ettenähtud panustajaõigused“ (112). Need panustaja õigused kinnitavad tema võimalikku mõju kontrollitava ettevõtte toimimisele vähemalt äriühingu tegevuse arendamise peamiste suundade ja strateegiliste otsuste seisukohast, eelkõige selliste oluliste juhtide ametisse nimetamise kaudu, kelle otsused mõjutavad kindlasti ka igapäevast äritegevust (sh hindu või kulusid). Vähetähtis ei ole ka see, et SASACi kontrolli küsimusest hoolimata leidis komisjon ka arvukalt tõendeid (vt punktid 3.1.1.5–3.1.1.8), mis viitavad oluliste moonutuste olemasolule kiudoptiliste kaablite sektoris, milles tegutseb näiteks äriühing FTT (ja teised tootjad). Lisaks ei ole ELi tootjate ja Hiina eksportijate vahelistel sidemetel mingit tähtsust HRVs SASACi kontrolliva rolli hindamisel FTTs ning igal juhul on neid pikemalt analüüsitud käesoleva määruse põhjendustes 408–415. Seepärast lükati need Hiina kaubanduskoja väited tagasi.

(167)

Hiina valitsus väitis, et ELi alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktidega 2.2 ja 2.2.1.1, viidates asjaolule, et ELi kulude korrigeerimise metoodika ei ole kooskõlas WTO apellatsioonikogu tõlgendusega vaidluses „EL – biodiisel“ ega ka WTO vaekogu tõlgendusega vaidluses „EL – kulude korrigeerimine“ (DS494).

(168)

Mis puutub Hiina valitsuse väitesse vaidluse „EL – biodiisel“ kohta, siis komisjoni seisukohad on esitatud põhjenduses 146. Seoses vaidlusega „EL – kulude korrigeerimine“ tuletab komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Igatahes leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb tolle vaidluse piiridest välja. Seepärast lükati see väide tagasi.

(169)

Hiina valitsus väitis aruandega seoses ka, et komisjon on koostanud samasuguseid aruandeid vaid mõne riigi kohta ning see tekitab enamsoodustusrežiimi ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kahtluse. Samuti märkis Hiina valitsus, et varasemates HRVst pärinevate toodetega seotud uurimistes ei käsitletud seda, kas ELi sektorites ja nende toorainesektorites on turumoonutusi või kas turumoonutused mõjutavad ka menetluses kasutatud kolmandate isikute andmeid. Seega ei saa kogu uurimissüsteemi alusloogika, mis tugineb artikli 2 lõikele 6a, olla põhimõtteühtne, õiglusest rääkimata. Hiina valitsus väitis ka, et majandusteadlased ei ole jõudnud turumoonutuste määratluses üldtunnustatud kokkuleppele, alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud oluline turumoonutus ei ole täielikult tõendatud ning sel puudub teoreetiline toetus ja rahvusvaheline tunnustus. Hiina valitsuse sõnul tuleks läbi arutada ja määratleda põhimõisted „turg“, „moonutus“ ja „oluline“ ning nendega seotud normid ja kui nende kohta ei jõuta lõplikule järeldusele ega üksmeelele, ei saa täpselt määratleda ka olulist turumoonutust, mistõttu on õigusnormide või rahvusvaheliste reeglite kehtestamine selle alusel absurdne ja mõttetu. Viimasena märkis Hiina valitsus, et erinevate riikide majanduses ei saa turumajanduse põhimõtete järgimisel kasutada identset korraldust – igas riigis võib olla institutsionaalseid erinevusi ning loogiliselt võttes ei saa käsitada erinevusi süsteemis või korralduses oluliste turumoonutuste tõendina. Viimati nimetatud lähenemist saab Hiina valitsuse hinnangul pidada ainult diskrimineerivaks ja protektsionistlikuks.

(170)

Seoses Hiina valitsuse väitega enamsoodustusrežiimi ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta tuletab komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigiaruanne üksnes juhul, kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a uute sätete jõustumisel 2017. aasta detsembris oli komisjon märke selliste moonutuste kohta Hiinas täheldanud. Komisjon avaldas 2020. aasta oktoobris aruande ka moonutuste kohta Venemaal (113) ning ei saa välistada tulevasi aruandeid teiste riikide kohta. Pealegi (nagu eespool märgitud) ei ole aruanded artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt annab piisavalt alust uurimise algatamiseks see, kui kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta, olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi. Väidetavate moonutuste kohta ELis märgib komisjon, et peale selle, et Hiina valitsuse väide on üldine ja täielikult põhjendamata, ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase analüüsi esemeks mitte ELis esinevad moonutused, mis mõjutavad ELi ettevõtteid, vaid eksportiva riigi moonutused. Seetõttu ei ole see asjaolu dumpinguvastases uurimises liidu tootmisharuga seoses õiguslikult asjakohane. Mis puudutab väidet turumajanduse erineva korralduse kohta eri riikides, siis artikli 2 lõikes 6a sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui eksportivas riigis esineb olulisi moonutusi, mis hõlmavad riigi olulist sekkumist kuludesse ja hindadesse, mistõttu see ei ole seotud turumajanduse erineva korraldusega, kui puudub oluline riigi sekkumine turujõudude toimimisse. Eespool esitatut arvesse võttes lükkas komisjon need väited tagasi.

(171)

Seoses Hiina valitsuse algatamisetapis esitatud väitega, et komisjoni menetluses kasutatud kolmandate isikute andmete puhul ei uuritud turumoonutuste olemasolu või puudumist, tuletab komisjon meelde, et artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutab ta normaalväärtuse ekspordiriigi väliste hindade ja kulude alusel üksnes juhul, kui ta teeb kindlaks, et need andmed on moonutamata hindade ja kulude kajastamiseks kõige sobivamad. Selles protsessis on komisjon kohustatud kasutama ainult moonutamata andmeid. Sellega seoses palutakse huvitatud isikutel esitada uurimise algetappides märkusi allikate kohta, mida kavatsetakse kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Komisjoni lõplikus otsuses selle kohta, milliseid moonutamata andmeid tuleks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada, arvestatakse igati nende märkustega.

(172)

Mis puudutab Hiina valitsuse märkust olulise turumoonutuse mõiste kohta, siis märgib komisjon, et see väide on üldine ja teoreetiline ning sellest ei nähtu, miks ja kuidas on alusmääruses kasutatud mõiste kuidagi puudulik. Komisjon tuletab ka meelde, et seadusandliku ettepaneku vastuvõtmiseni viinud menetluses andis komisjon välja mõjuhinnangu, milles oli samuti olulise moonutuse mõiste põhjalik selgitus ja kasutatud kriteeriumid, ning sellele järgnes avalikkusega konsulteerimine ja sidusrühmade konverents. Selles (sh sidusrühmade konverentsil) osales aktiivselt ka Hiina valitsus. Konsulteerimise tulemusega on seadusandliku ettepaneku vastuvõtmiseni viivas menetluses ja kõnealuse õigusakti vastuvõtmiseni viinud õigusloomes igati arvestatud. Artikli 2 lõikes 6a on mõiste „olulised moonutused“ ELi alusmääruse kohaldamise seisukohalt selgelt määratletud. Lisaks on artikli 2 lõike 6a punktis b täpsustatud, milliseid asjaolusid koos nende võimaliku mõjuga oluliste moonutuste olemasolu hindamisel uuritakse. Erisustel majandussüsteemides ei ole selles hindamises mingit tähtsust, kuna viimast saab rakendada üksnes vaatlusalust toodet eksportiva riigi suhtes. Väidetava diskrimineerimise kohta märgib komisjon, et alusmäärust ja eriti selle artikli 2 lõiget 6a ei kohaldata ühegi konkreetse riigi suhtes ja kohaldamisel ei tehta riikidel kuidagi vahet. Seda kohaldatakse toimikus sisalduvate tõendite alusel üksnes juhul, kui uurimise käigus esitatakse väiteid oluliste moonutuste esinemise kohta ekspordiriigis (ükskõik millises), mida menetlus käsitleb. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(173)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni talituste koostatud aruandes oli olulisi puudusi: nii faktilisi kui ka õiguslikke. Hiina valitsuse sõnul põhineb kaebus ekslikel järeldustel, mis on tehtud nii aruandes kui ka varasemates uurimistes, kusjuures viimased on muutunud uuteks tõenditeks, mida kaebuse esitaja käesolevas uurimises kasutab. Hiina valitsus väitis, et samadel põhjustel on komisjon kõrvale kaldunud uurimisasutuse neutraalsest positsioonist ning julgustab ELi ettevõtteid süüdistama kaebustes Hiinat olulistes turumoonutustes, rikkudes seeläbi kõige elementaarsemat õiguslikku õigluse ja õigusemõistmise põhimõtet. Esitatud tõendid ei ole Hiina valitsuse hinnangul piisavad, kuna need ei viita vaatlusaluse toote turuolukorrale ning kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi muud aruannet ega tõendit, mis kinnitaks moonutusi asjaomaste toodete Hiina turul. Samuti ei ole kaebuse esitaja ega komisjon suutnud täpselt tõendada, kuidas on Hiina valitsuse poliitika ja meetmed mõjutanud Hiinas konkreetse tootmisharu turu hinnamehhanismi.

(174)

Seoses Hiina valitsuse väitega aruande puuduste ja vigaste järelduste kohta märgib komisjon, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See oli avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Peale selle, et Hiina valitsus viitas aurande puudustele vaid üldsõnaliselt ja abstraktselt, ei ole ta kunagi püüdnud aruande sisu ega tõendeid ümber lükata. Kaebuse esitajad saavad tugineda varasemate uurimiste tõenditele ja järeldustele, kui need on asjakohased ja ükski kohtuorgan ei ole nende õiguspärasust ümber lükanud. Artikli 2 lõige 6a tagab menetluse neutraalsuse ja erapooletuse ning kõigi poolte kaitseõiguste austamise kogu uurimise vältel. Komisjon märgib, et kaebuse esitajatele pakutud võimalust esitada väiteid ja tõendeid hindade ja kulude võimalike moonutuste kohta riikides, kus võiksid esineda olulised riigi tekitatud moonutused, ei saa käsitada ebaõiglasena ja selliseid väiteid soodustavana. Mis puutub Hiina valitsuse märkust tõendite ebapiisavuse kohta algatamisetapis, siis tuletab komisjon meelde, et artikli 2 lõike 6a punktis e on sätestatud, et kui komisjon peab kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta piisavaks, võib ta selle alusel uurimise alustada. Ent oluliste moonutuste tegelik olemasolu ja mõju tehakse kindlaks ning kasutatakse sellest tulenevalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a ette nähtud metoodikat alles esialgsete ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal. Oluliste moonutuste olemasolu ja mõju ei kinnitata mitte algatamisetapis, nagu väidab Hiina valitsus, vaid alles pärast põhjalikku uurimist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(175)

Seoses kaebuses esitatud viidetega HRV antud subsiidiumidele märkis Hiina valitsus, et EL annab palju subsiidiume, mis võivad viidata liidu turu moonutatusele, ning kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et kõnealune subsiidium on riigi sekkumine, mis mõjutas turgu oluliselt või avaldas moonutavat mõju asjaomaste toodete hinnale või kuludele. Hiina valitsus tõi välja, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 32 lõike 1 kohaselt ei tohi teise liikme subsiidiumi vastu rakendada ühtegi erimeedet, mis ei ole kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätetega.

(176)

Nagu komisjon on selgitanud põhjenduses 162, ei puutu väide, et EL annab subsiidiume, kuidagi asjasse artikli 2 lõike 6a punkti b kohasel hindamisel, kas ekspordiriigis esineb moonutusi või mitte, ja see on igal juhul täiesti alusetu. Nagu samas põhjenduses mainitud, tuleb subsiidiume käsitada ühe sekkumisviisina, mille kaudu riik kehtestab konkreetseid moonutavaid riiklikke poliitikameetmeid, mistõttu ei ole nende konkreetset mõju tarvis kindlaks teha. Igatahes (ja nagu mainitud põhjenduses 174) ei kinnitata oluliste moonutuste olemasolu ja mõju algatamisetapis, vaid alles pärast põhjalikku uurimist. Mis puudutab WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 32 lõike 1 kohaldamist, siis käimasolev uurimine ja artikli 2 lõike 6a kohane metoodika käsitlevad normaalväärtuse arvutamist seoses dumpinguga kaupade impordil ning neid ei saa pidada HRV subsiidiumide vastu rakendatavaks erimeetmeks. Seega on kõik viited nimetatud artiklile asjakohatud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(177)

Eksportiv tootja ZTT märkis, et kui komisjon arvutab normaalväärtuse sobiva võrdlusriigi tootmis- ja müügikulude või võrdlusaluste alusel, siis see on vastuolus WTO lepingutega võetud ELi kohustustega, eelkõige Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 kohase kohustusega. ZTT sõnul ei tohiks EL alates 2016. aasta 12. detsembrist kalduda kõrvale eksportiva riigi tootjatega seotud normaalväärtuse väljaselgitamise standardmetoodikast, mille kohaselt tuleb kasutada ainult eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid (v.a juhul, kui muudes WTO lepingutes, sh dumpinguvastases lepingus, on lubatud teistsugune toimimine). Samuti väitis ZTT, et dumpinguvastase lepingu artikli 2 kohaselt ei ole lubatud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada muud kui eksportiva riigi teavet. Kuigi erandjuhul on vaja normaalväärtus arvutada, siis tootmiskulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed peavad olema saadud eksportiva riigi allikatest. ZTT väitel ei ole dumpinguvastases lepingus midagi, mis lubaks sellest üldreeglist kõrvale kalduda, ja seal ei ole sätestatud ka oluliste moonutuste mõistet. Sellega seoses viitas ZTT dumpinguvastase lepingu punktis 2.1 esitatud normaalväärtuse määratlusele ja punktis 2.2 kirjeldatud erandlikele asjaoludele, mil normaalväärtust võib välja selgitada samasuguse toote võrreldava hinna alusel sobivasse kolmandasse riiki eksportimisel, tingimusel et see hind on esindav, või päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele on lisatud põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. ZTT lisas, et dumpinguvastase lepingu kohaselt tuleb kulud tavaliselt arvutada asjaomase eksportija või tootja andmete alusel, kui need on kooskõlas eksportivas riigis üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning kajastavad vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid mõistlikult, ning et samamoodi peavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad põhinema tegelikel andmetel, mis käsitlevad asjaomase eksportija või tootja samasuguse toote tootmist ja müümist tavapärase kaubandustegevuse käigus, või kui nende alusel ei ole seda võimalik kindlaks teha, siis muude allikate alusel, aga alati päritoluriigi siseturu andmete alusel.

(178)

Peale selle viitas ZTT vaidluses „EL – biodiisel“ tehtud otsusele, mille kohaselt ei tohtinud uurimisasutused hinnata eksportija/tootja aruandluses kajastatud kulusid sellise võrdlusaluse põhjal, mis ei ole seotud tootmiskuludega päritoluriigis. ZTT märkis, et võttes arvesse apellatsioonikogu aruannet nimetatud vaidluse kohta, tuleb dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 alusel võrrelda tootja/eksportija aruandluses kajastatud ja tegelikke kulusid. Viimasena juhtis ZTT tähelepanu asjaolule, et apellatsioonikogu aruande kohaselt ei piisanud tolles vaidluses järeldamiseks, et tootja andmed ei kajasta piisavalt õigesti vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud toorainekulusid, ega nende kulude eiramiseks vaatlusaluse toote normaalväärtuse arvutamisel punkti 2.2.1.1 kohaselt ainuüksi sellest, et Argentinas eksisteerisid moonutused, mille tõttu vaatlusaluse toote põhitooraine siseturu- ja rahvusvahelised hinnad olid erinevad. Niisiis järeldas ZTT, et artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO lepingutega (sh Hiina WTOga ühinemise protokolliga) ja WTO vaidluste lahendamise organi lahenditega.

(179)

Kooskõlas põhjenduses 146 esitatud märkustega ei nõustunud komisjon ZTT väitega, et kui komisjon arvutab normaalväärtuse sobiva võrdlusriigi tootmis- ja müügikulude või võrdlusaluste alusel, siis on see üldiselt vastuolus WTO lepingutega. Samas põhjenduses on komisjon käsitlenud ka vaidluse „EL – biodiisel“ ja apellatsioonikogu asjaomaste järelduste asjakohasust käesoleva uurimise seisukohalt. Seoses Hiina WTOga ühinemise protokolli punktis 15 sätestatud kohustustega tuletab komisjon meelde, et Hiinast pärinevate toodetega seotud dumpinguvastastes menetlustes kohaldatakse normaalväärtuse kindlakstegemisel endiselt nimetatud protokolli punkti 15 veel kehtivaid osasid nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamisel, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Kõigil eeltoodud põhjustel lükati need väited tagasi.

(180)

Samuti väitis ZTT, et kiudoptiliste kaablite sektor ei ole moonutatud ja äärmisel juhul võivad moonutatud olla vaid teatavad selle sisendid. Selle väite põhjendamiseks väitis ZTT, et: kaebuses viidatud aruandes ei ole konkreetselt ega üksikasjalikkult käsitletud kiudoptiliste kaablite sektorit; ei saa järeldada, et kõik sisendid on moonutatud või et kiudoptiliste kaablite turg ise on moonutatud; kaebuse esitaja ei ole lisanud ühtegi tõendit selle kohta, et Hiina ettevõtetes on riigi esindatus, mis mõjutab kiudoptiliste kaablite turul hindu või kulusid, ning kaebuses esitati üksnes üldine kirjeldus, et Hiinas on sotsialistlik turumajandus; kiudoptiliste kaablite turul tegutsevad ettevõtted ei ole riigi kontrolli all, isegi kui viimasel võib olla nendes ettevõtetes osalus (igal juhul kuulub suurem osa ettevõttest erasektorile); samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, kas suurem osa Hiina kiudoptiliste kaablite turust on riigi omanduses või kas see turg on seega tervikuna moonutatud.

(181)

Üldist väidet, et kaebuses puuduvad konkreetsed tõendid kiudoptiliste kaablite sektori kohta, käsitles komisjon juba põhjendustes 152 ja 154. Alusmääruse artikli 5 lõike 9 järgi piisas selle sätte kohaseks uurimise algatamiseks sellistest kaebuse esitajate esitatud tõenditest HRV kiudoptiliste kaablite sektoris esinevate oluliste moonutuste võimalikkuse kohta, mis vastasid artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Täpsemalt ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu seotud sellise spetsiaalse valdkonnapeatüki või -teabe olemasoluga, milles käsitletakse konkreetset vaatlusaluse toote turgu. Sellega seoses on komisjon käesolevas uurimises tuvastanud oluliste moonutuste olemasolu kiudoptiliste kaablite sektoris ja sellega seotud sisendite sektorites (nagu on tõendatud punktides 3.1.1.2–3.1.1.9). Artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine normaalväärtuse arvutamisel lubatud üksnes juhul, kui uurimise käigus on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Ent ühtegi otsest tõendit konkreetsete eksportivate tootjate tootmistegurite moonutatuse puudumise kohta ei leitud. Seetõttu lükati ZTT sellesisuline väide tagasi.

(182)

Mis puudutab ZTT väidet kiudoptilise kaabli tootjate riigi kontrolli all olemise kohta, siis komisjon leidis sellise kontrolli kohta tõendid, mida on kirjeldatud punktis 3.1.1.3. Komisjon tuletab meelde, et riigi enamusosalus ei ole reaalse kontrolli eeldus. Üldisemalt tuvastas komisjon punktides 3.1.1.3–3.1.1.5, et kiudoptilise kaabli turgu teenindasid olulisel määral ettevõtted (nii kaabli enda tootjad kui ka nende tootmises kasutatavate sisendite tootjad), kes on HRV ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Seega lükati ZTT sellekohane väide tagasi.

(183)

ZTT mainis veel, et kaebuse esitaja tõendid avaliku poliitika või meetmete kohta, mis tagavad kiudoptilise kaabli omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad kiudoptilise kaabli sektoris vabaturujõude muul viisil, on seotud pigem kiudoptiliste kaablite sektorite järgnevate, mitte eelnevate sektoritega. Seoses kaebuses esitatud viidetega sisendite moonutatusele väitis äriühing, et tõendid ei ole kuigi veenvad, ning viitas ebaselgusele selles, kas 13. viisaastakuplaaniga soodustatud „kõrgtehnoloogiliste kiudude“ all mõeldakse optilisi kiude (või mida plaani toetus hõlmas), ja informatsiooni puudumisele aramiidkiudude kohta viidatud aruande leheküljel. Lisaks märkis ZTT seoses kaebuse esitaja viitega aruandes esitatud tõenditele klaaskiu tootmise toetamise kohta, et neil kiududel on optiliste kiudude ja kaablite omast täiesti erinev sektor ja turg, mistõttu ei ole sel väitel asjaomase toote hindamise seisukohalt tähtsust, ning puudus ka põhjendus, millist toetust antakse ja kuidas turg on moonutatud.

(184)

Kaebuses esitatud tõendite piisavuse küsimust on juba eespool käsitletud, muu hulgas põhjenduses 181. Komisjon selgitas uurimise käigus välja, et kuna kiudoptiline kaabel on kiudoptiliste võrkude olulisim osa, on kiudoptiliste kaablite sektor tihedalt seotud selliste võrkude arendamisega ja sellest sõltuv, mistõttu see on sama palju mõjutatud internetivõrkude arendamise haldamise riiklikust poliitikast ja asjaomastest poliitikadokumentidest ning internetitehnoloogiate, -rakenduste ja -teenuste üldise poliitika rakendamisest, nagu konkreetselt kirjeldatud põhjendustes 107 ja 108. Need poliitikadokumendid annavad riigile erineval moel võimaluse sekkuda turujõudude toimimisse paljudes valdkondades ja paljudel turgudel, kus kasutatakse kiudoptilisi võrke ning seega ka kiudoptilisi kaableid. Seetõttu kinnitasid komisjoni uurimise tulemused, et HRV on kehtestanud kiudoptiliste kaablite sektoris vabaturujõude mõjutava avaliku poliitika või meetmed. Sellest järeldusest hoolimata tuvastas komisjon veel, et kiudoptiliste kaablite sektorit mõjutasid ka teistsugused olulised moonutused, mida on kirjeldatud punktides 3.1.1.3, 3.1.1.4 ja 3.1.1.6–3.1.1.8. Seetõttu lükati ZTT väide tagasi.

(185)

Mis puudutab aruandes sisalduvate ja kaebuses viidatud tõendite ebaselgust puudutavaid väiteid, siis on komisjon uurimise käigus tuvastanud, et vähemalt üht kiudoptilise kaabli sisendit – aramiidi – määratletakse kõrgtehnoloogilise kiuna vähemalt ühes poliitikadokumendis. Seoses sellele tootele 13. viisaastakuplaanis ette nähtud toetusega tuvastas komisjon oma aruandes, et toetusmeetmed on HRV planeerimisdokumentide lahutamatu lisa, eelkõige 13. viisaastakuplaani puhul kesktasandil (114). Samuti leidis komisjon kindlaid tõendeid (sh aruande tõendite alusel) selle kohta, et aramiidi suhtes kohaldati erinevaid poliitilisi planeerimisdokumente (vt põhjendus 114). Seoses kaebuse esitaja viidetega klaaskiududele aruande tõendite hulgas märgib komisjon, et neid kiude saab kasutada kiudoptilise kaabli tootmise sisendina, mistõttu oli selline viide uurimise algatamise seisukohalt ka asjakohane. Oma järeldust kaasnevate moonutuste kohta kirjeldas komisjon põhjenduses 118. Seepärast lükati eelnimetatud väide tagasi.

(186)

Peale selle väitis ZTT pankroti-, äriühingu- ja asjaõigusseaduste kohaldamise või puuduliku täitmise tagamise kohta kiudoptiliste kaablite turul, et tõendeid esitatud ei ole ning et klaaskiust kanga määruses käsitletakse teist turgu. Samuti väitis ZTT, et samamoodi on palgakulude moonutatuse kohta esitatud vaid üldised tõendid, mis ei kinnita kiudoptilise kaabliga seotud tööturu moonutatust.

(187)

Nagu selgitatud põhjenduses 163, põhinesid komisjoni klaaskiust kanga uurimise tulemused, millele ZTT kaebusega seoses viitab, aruandes sisalduvatel tõenditel, mis olid asjakohased kõigi HRV tööstussektorite puhul, mistõttu olid kaebuse esitaja viited neile järeldustele õigustatud. Igatahes tuvastas komisjon uurimise käigus (vt punkt 3.1.1.6), et kiudoptiliste kaablite sektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusnorme diskrimineerivalt või tagati nende täitmine ebapiisavalt (kasvõi potentsiaalselt), sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Ka palgakuludega seoses viitas kaebuse esitaja aruandes esitatud tõenditele, mis puudutavad kogu HRV tööstusstruktuuri, mistõttu on ka need kiudoptiliste kaablite turu puhul asjakohased. Igal juhul tuvastas komisjon uurimise käigus ühtlasi, et kiudoptiliste kaablite sektorit mõjutavad palgakulude moonutused nii otseselt kui ka kaudselt, nagu kirjeldatud konkreetselt punktis 3.1.1.7. Seega lükati ZTT väide tagasi.

(188)

Kaebuses mainitud subsiidiumide kohta väitis ZTT, et ei vasta tõele, et neid kasutatakse avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks või tagamaks, et neid saavad ettevõtted ei tegutseks riigist sõltumatult.

(189)

Komisjon on seisukohal, et kaebuse esitaja esitas piisavad tõendid selle kohta, et erinevad subsiidiumid näivad olevat seotud poliitikaeesmärkide täitmisega (nt industrialiseerimine, tehnoloogia arendamine või tööstuse ümberkujundamine), ning komisjon leidis, et see viitab teatavale võimalikule riigi tekitatud moonutusele ning on piisav asjaolu, mis annab alust uurimise algatamiseks alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(190)

Toorainetega seotud moonutuste kohta väitis ZTT, et ta on täielikult vertikaalselt integreeritud äriühing, mistõttu ta hangib sisendeid sidusettevõtjatelt ning on ebatõenäoline, et tema hinnad oleks eelnevatel turgudel moonutatud. Samuti väitis ZTT, et on esitanud eelnevatel turgudel tegutsevate sidusettevõtjate materjalitootmise kohta asjakohast teavet. ZTT väitel ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kiudoptilise kaabli turg ise oleks moonutatud, mistõttu ei ole ZTT kulude moonutatus tõendatud. ZTT märkis ka, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks kasutada tema selliseid kulusid, mille moonutatus ei ole tõendatud.

(191)

Nagu eespool märgitud (eelkõige põhjenduses 181), pidas komisjon toimikus sisalduvaid tõendeid uurimise algatamiseks piisavaks. Uurimise tulemusena tegi komisjon kindlaks, et mitte üksnes kiudoptiliste kaablite sektoris tegutsevaid äriühinguid, vaid ka (nagu osutatud põhjenduses 155) HRV kiudoptiliste kaablite tootjate kasutatavate toorainete tootjaid ja toorainete põhisisendite tootjaid väärtusahela eelnevatel astmetel mõjutasid erinevad sektoriülesed olulised moonutused, mida on kirjeldatud punktides 3.1.1.2 –3.1.1.9. Isegi kui ZTT hangiks sisendeid sidusettevõtjatelt, mõjutavad neid sisendite tootjaid (nagu ka ZTTd) nimetatud punktides kirjeldatud moonutused. ZTT esitatud teabes ei olnud täpseid ja asjakohaseid tõendeid, mille alusel saaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt kindlaks teha, et mõni tema kuludest on moonutamata. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(192)

Viimasena märkis ZTT, et kui komisjon peaks leidma, et riik sekkus kiudoptilise kaabli või selle sisendite turgude toetamise kaudu (eelkõige subsiidiumidega) selleks, et aidata kaasa kiire lairibaühenduse kasutuselevõtmisele, parandas see turutõrke ja aitas kaasa positiivsetele välismõjudele, mistõttu ei tohi seda pidada oluliseks sekkumiseks ja asjaomaseid moonutusi ei saa pidada olulisteks.

(193)

Kooskõlas põhjenduses 172 esitatud komisjoni selgitusega ei ole see, kas riigi sekkumine parandab turutõrke, alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise seisukohalt oluline. Igasugust riigi sekkumist, mis viib või võib viia turumoonutuseni, mis vastab artikli 2 lõike 6a punkti b kohasele olulise moonutuse määratlusele, tuleb hinnata kõnealuse artikli alusel. Seetõttu lükkas komisjon ZTT väite tagasi.

(194)

Pärast lõplikku avalikustamist esitasid mitu huvitatud isikut märkused alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta, korrates suures osas oma varasemaid väiteid.

(195)

Hiina valitsus väitis esiteks, et aruanne on puudulik ning sellel põhinevatel otsustel puudub faktiline ja õiguslik alus. Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et aruanne pole kooskõlas sellega, mida ELi õigusaktides aruandeks nimetatakse. Seega kaheldakse, kas aruanne saab kujutada endast komisjoni ametlikku seisukohta. Faktilisest seisukohast on aruanne Hiina valitsuse sõnul moonutav ja ühepoolne ning ei vasta tegelikkusele. Samuti asjaolu, et komisjon on esitanud riigiaruanded üksnes mõne valitud riigi kohta, tekitab kahtlusi seoses enamsoodustusrežiimiga. See, kuidas komisjon aruandes tõenditele tugineb, ei ole Hiina valitsuse arvates kooskõlas ausa ja õiglase õigusemõistmise olemusega, sest sisuliselt on tegemist otsuse tegemisega enne kohtulikku arutamist.

(196)

Teiseks väitis Hiina valitsus, et normaalväärtuse kindlaksmääramine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a on vastuolus dumpinguvastase lepinguga, eelkõige selle artikliga 2.2, milles on esitatud võimalike normaalväärtuse kindlaksmääramise olukordade ammendav loetelu, milles pole oluliste moonutuste esinemist nimetatud. Peale selle on sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine Hiina valitsuse sõnul vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1, milles nõutakse päritoluriigi tootmiskulude kasutamist normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

(197)

Kolmandaks väitis Hiina valitsus, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohased komisjoni uurimistavad on vastuolus WTO eeskirjadega, kuna komisjon rikkus dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 sätteid, kui ta jättis arvestamata Hiina tootja andmed, ilma et ta oleks teinud kindlaks, kas need on kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Sellega seoses ei nõustu Hiina valitsus komisjoni varasema vastusega (vt põhjendused 146 ja 168).

(198)

Neljandaks väidab Hiina valitsus, et komisjon peaks olema järjekindel ja täielikult uurima, kas võrdlusriigis esineb nn turumoonutusi. Võrdlusriigi andmete varmas aktsepteerimine ilma sellise hindamiseta kujutab endast kaksikmoraali. Sama kehtib Hiina valitsuse arvates liidu tootmisharu hindade ja kulude hindamise kohta. Viiendaks märkis Hiina valitsus, et ELis esineb laiaulatuslikke turumoonutusi, nagu ametiasutuste suunised, kommertspankade arvesse võetavad sotsiaalsed kaalutlused, maksuvabastused, rahalised toetused või majanduslik päästmine.

(199)

Seoses esimese väitega aruande kohta tuleb märkida, et komisjon käsitles enamsoodustusrežiimi küsimust põhjalikult eespool põhjenduses 170. Samuti käsitleti põhjenduses 174 märkusi aruande faktiliste puuduste kohta. Samas põhjenduses käsitleti ka komisjoni erapooletust käsitlevat väidet. Seoses aruande staatusega ELi õigusaktide alusel tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole ette nähtud konkreetset vormi olulisi moonutusi käsitlevate aruannete jaoks, samuti ei ole selles sättes kindlaks määratud avaldamiskanalit. Komisjon tuletas meelde, et aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast oli asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduse oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel. Seoses teise ja kolmanda väitega alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava kokkusobimatuse kohta WTO õigusega märkis komisjon, et Hiina valitsus ei esitanud uusi tõendeid peale viite apellatsioonikogu aruandele vaidluses „EL – biodiisel“ ja vaekogu aruandele vaidluses „EL – kulude korrigeerimine“. Neid väiteid on aga põhjendustes 146 ja 168 juba piisavalt käsitletud. Neljandat väidet kolmandate riikide andmete hindamise kohta käsitleti juba põhjenduses 171. Seoses viienda väitega väidetavate moonutuste kohta liidu turul märkis komisjon, et põhjenduses 170 on juba üksikasjalikult selgitatud, miks need probleemid ei ole käesoleva uurimise kontekstis asjakohased. Seega lükkas komisjon Hiina valitsuse väited tagasi.

(200)

ZTT kontsern kordas esiteks oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO lepingutega, ja väitis, et komisjoni vastus tema varasematele väidetele ei ole selgelt põhjendatud, eelkõige ei osutata selles õiguslikule alusele WTO lepingutes (vt põhjendus 146). Seega ei vasta avalikustamine ZTT kontserni arvates õiguslikule nõudele põhjendada komisjoni otsust nõuetekohaselt. Teiseks väitis ZTT kontsern, et ei ole tõendatud, et kontserni mõjutavad olulised moonutused, kuna ühelt poolt ei näita partei tavapärane poliitiline tegevus äriühingus või äriühingu juhtide kuulumine HKPsse, et HKP kontserni otseselt mõjutab, ning teiselt poolt on ZTT kontsern eraettevõte ja börsil noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse turupõhiseid äriühingu üldjuhtimise ja noteerimisnõudeid. Sellega seoses märkis ZTT kontsern, et riigi sekkumine ei võrdu oluliste moonutustega, sest riigi sekkumine võib ühtlasi aidata kõrvaldada turutõrkeid, näiteks lairibasektoris, kus uurimisalust toodet laialdaselt kasutatakse.

(201)

Komisjon on alusmääruse artikli 2 lõike 6a ja WTO õiguse kokkusobivuse küsimust ulatuslikult käsitlenud põhjendustes 146, 179 ja 168. Eelkõige selgitas komisjon, et kuigi ZTT kontserni osutatud WTO kohtupraktikas ei viidata alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisele, võimaldab see kohtupraktika igal juhul kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Seoses ZTT kontserni väitega oluliste moonutuste puudumise kohta kiudoptiliste kaablite sektoris märkis komisjon, et neid küsimusi arutati juba põhjalikult põhjendustes 154 ja 181. Kuigi ZTT kontserni esitatust ei selgu täielikult, kas kontsern ise on seisukohal, et Hiina lairibasektorit iseloomustavad turutõrked, ei saa tema üldised märkused (mida ei toeta tõendid) selle kohta, et HKP tegevus äriühingus ei viita HKP mõjule või et riigi sekkumine ei võrdu oluliste moonutustega, ümber lükata komisjoni järeldusi, mis põhinevad mitmesuguste selliste tegurite uurimisel, mis osutavad oluliste moonutuste olemasolule selles sektoris, nagu on näidatud punktides 3.3.1.2–3.3.1.9. Seetõttu lükkas komisjon ZTT kontserni esitatud väited tagasi.

(202)

Hiina kaubanduskoda kordas oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole dumpinguvastase lepinguga kooskõlas. Täpsemalt märkis Hiina kaubanduskoda, et komisjoni hinnangul lubatakse WTO õigusega, nagu apellatsioonikogu seda vaidluses „EL – biodiisel“ tõlgendas, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Hiina kaubanduskoda juhtis aga tähelepanu asjaolule, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohane metoodika ei ole otseselt seotud alusmääruse artikli 2 lõike 5 sätetega, mida käsitleti vaidluses DS473. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjon ei selgitanud, kuidas on alusmääruse artikli 2 lõike 5 teine lõik kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.

(203)

Komisjon nõustub Hiina kaubanduskojaga, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohane metoodika ei ole tõepoolest otseselt seotud alusmääruse artikli 2 lõike 5 sätetega, nagu on juba märgitud põhjenduses 146. Igal juhul märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tingimused ja vastava hindamise olemus erinevad neist, mida kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel. Seega ei ole väide viimati nimetatud sätte WTO õigusele vastavuse kohta käesolevas uurimises asjakohane. Eespool esitatut arvesse võttes lükkas komisjon Hiina kaubanduskoja väited tagasi.

(204)

FTT, kes viitas sõnaselgelt ka Hiina kaubanduskoja märkustele, leidis, et väited turumoonutuste kohta ei ole põhjendatud. FTT on seisukohal, et selle asemel, et tugineda faktilistele tõenditele, piirdub kaebuse esitaja komisjoni varasemate järelduste kordamisega ja viitab aruandele, mis käsitleb Hiina turu- ja majandusstruktuure „laiemates valdkondades“, ilma et ta esitaks konkreetseid tõendeid kiudoptiliste kaablite sektori kohta. Seega ei näe FTT, kuidas tegurid nagu riigi osalus, keemiatööstuse struktuur, HKP poliitilised eesmärgid või roll äriühingus on tõendanud, et kiudoptiliste kaablite sektoris on äritegevus moonutatud.

(205)

FTT väited on ekslikud. Nagu juba selgitatud põhjenduses 152, kirjeldatakse aruandes, mis kaugeltki ei ole ebamäärane ega käsitle Hiina majandusstruktuuri „laiemates valdkondades“, mitmesuguseid moonutusi, mis on oma olemuselt valdkonnaülesed ja esinevad kogu Hiina majanduses ning mõjutavad vaatlusaluse toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Lisaks märkis komisjon, et aruanne ei ole ainus tõendite allikas, mida komisjon kasutas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks. Komisjoni kasutatud täiendavad katseelemendid ja järeldused, milleni komisjon nende tõendite põhjal jõudis, on esitatud punktides 3.3.1.2–3.3.1.9. See tähendab, et kuigi FTT osutatud asjaolud, nagu riigi osalus või HKP roll äriühingutes, on asjakohased tegurid, mis osutavad olulistele moonutustele, põhineb komisjoni üldine järeldus oluliste moonutuste olemasolu kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses oluliselt laiemal tõendite kogumil. Seetõttu lükkas komisjon FTT väited tagasi.

3.2. Võrdlusriik

3.2.1. Üldised märkused

(206)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

—	Hiinaga sarnane majandusearengu tase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Maailmapanga andmebaasi alusel Hiina omaga; (115)

—	vaatlusaluse toote tootmine selles riigis;

—	asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis;

—	kui sobivaid võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(207)

Nagu on selgitatud põhjendustes 209 ja 210, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille huvitatud isikud said nende asjaolude ja allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates andis komisjon huvitatud isikutele teada kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Argentinat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a saab kinnitust.

(208)

Algatamisteate punktis 5.3.2 leidis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võiks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtuse arvutamise võrdlusriigiks olla Türgi. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(209)

19. novembril 2020 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida kiudoptilise kaabli tootmisel kasutatakse. Peale selle selgitas komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valiku kriteeriumide põhjal välja kuus potentsiaalset võrdlusriiki, nimelt Colombia, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Serbia, Tai ja Türgi, ning pidas Türgit kõige sobivamaks. Komisjon sai esimese teate kohta märkusi Connect Comilt, Hiina kaubanduskojalt ja kontsernilt ZTT. Nende märkuste põhjalik analüüs on esitatud põhjendustes 226–237.

(210)

12. märtsil 2021 saatis komisjon huvitatud isikutele teise teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Argentinat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A. kohta kättesaadava teabe põhjal. Teises teates käsitleti ka esimese teate kohta saadud märkusi. Teise teate kohta saadi märkusi Connect Comilt, Hiina kaubanduskojalt ja kontsernilt ZTT. Nende märkuste põhjalik analüüs on esitatud põhjendustes 247–292.

3.2.2. Hiinaga sarnane majandusarengu tase

(211)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus asjaomast toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmete kohaselt Colombia, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Serbia, Tai ja Türgi (st Maailmapank on need kõik liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks). Connect Comi märkused saadi 30. novembril 2020 ning Hiina kaubanduskoja ja ZTT kontserni omad sama aasta 3. detsembril (pikendatud tähtaeg).

(212)

Connect Com väitis, et komisjon peaks kaaluma võimalike võrdlusriikidena ka Mehhikot, Venemaad ja Kasahstani. Komisjon ei ole aga leidnud neis riikides ühtegi kiudoptilise kaabli tootjat, kelle finantsteave oleks hõlpsasti kättesaadav, mistõttu ei jätkanud ta nende riikide hindamist.

(213)

ZTT kontsern väitis, et Türgi majanduses on olulisi moonutusi, eelkõige energiaturul, aga ka elektroonika- ja optikaturgudel, ning viitas sellega seoses komisjoni talituste töödokumendile „Türgi 2020. aasta aruanne“ (116). Arvestades põhjenduses 294 esitatud järeldust valida sobivaks võrdlusriigiks Argentina, muutus kõnealune väide tühiseks.

(214)

ZTT kontsern väitis, et kogurahvatulu ei ole riigi majandusarengu taseme hindamiseks sobiv näitaja, kuna kogurahvatulu elaniku kohta ei anna piisavat ülevaadet riigi arengutasemest ega mõõda heaolu, ning et sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta on palju täpsem. ZTT kontsern märkis ühtlasi, et kui võtta arvesse SKPd elaniku kohta, oli Malaisial Hiinaga sarnasem majandusarengu tase kui Türgil, mistõttu on Malaisia Hiina arengutasemele lähemal kui Türgi. ZTT kontserni väitel tuleks sellises analüüsis arvesse võtta ka tootlikkust ning kuigi mõlema riigi tootlikkus on suurem kui Hiinal, on Malaisia majandus Hiinaga sarnasem kui Türgil. Peale selle märkis ZTT kontsern, et tuginedes ÜRO inimarengu indeksile (mis ühendab eri arengumõõdikud, nagu keskmine eeldatav eluiga, koolis käidud aastad ja kogurahvatulu elaniku kohta, üheks indeksiks; mida suurem see on, seda kõrgem on arengutase), on Malaisia Hiina arengutasemele lähemal kui Türgi. Viimasena märkis ZTT kontsern, et Gini koefitsiendi põhjal (ebavõrdsuse näitaja vahemikus 0–100; mida suurem see on, seda suurem on ebavõrdsus) on Malaisia ebavõrdsuse tase Hiina omale lähemal kui Türgi oma.

(215)

Connect Com väitis, et komisjon peaks arvesse võtma ka sektoris valitsevaid tootmistingimusi, arvestades et erinevalt Türgist on Hiinal väga arenenud tehnoloogia, samuti turul tegutsevate ettevõtete arvu.

(216)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et normaalväärtuse arvutamisel oluliste moonutustega riikide puhul võib komisjon kasutada eksportiva riigiga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriiki. Et määrata iga juhtumi korral kindlaks, millised riigid on eksportiva riigiga sarnasel majandusarengu tasemel, kasutab komisjon riike, mille Maailmapank on liigitanud samasse sissetuleku kategooriasse. Komisjon teeb seda, kasutades talle alusmääruse tõlgendamise ja kohaldamisega seoses antud kaalutlusõigust, nagu on korduvalt kinnitanud Euroopa Kohus olukordades, kus komisjonile on selline vabadus jäetud (117). Komisjon leiab, et selline liigitamine annab piisava arvu sarnase arengutasemega potentsiaalselt sobivaid riike, kelle seast valida alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik, ning tagab ühtlasi ühtse ja objektiivse riikide kogumi.

(217)

Alusmääruses ei nõuta, et võrdlusriik oleks eksportiva riigiga majandusarengu, tootlikkuse, keskmise eeldatava eluea, arengutaseme, ebavõrdsuse taseme, tootmistingimuste ega konkurentsitaseme poolest kõige sarnasem. Seetõttu ei ole ükski neist omadustest sobiva võrdlusriigi valimise seisukohalt oluline. Käesoleval juhul on asjakohane suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooria, kuhu Maailmapank Hiina liigitanud on. Seetõttu on kõigil sinna kuuluvatel riikidel, keda kahes teates analüüsiti, Hiinaga samasugune majandusarengu tase ning neid peeti alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumile vastavaks.

3.2.3. Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(218)

Esimeses teates märkis komisjon, et Colombias, Malaisias, Serbias, Lõuna-Aafrikas, Tais ja Türgis on avalike andmete (eelkõige vaatlusaluse toote tootjate avalikke finantsandmete) kättesaadavust vaja veel kontrollida. Komisjon tuvastas Colombias ühe, Malaisias neli, Serbias ühe, Lõuna-Aafrikas kaks, Tais kolm ja Türgis neli kiudoptiliste kaablite tootjat (vt põhjendused 219–224).

(219)

Hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed Colombias tegutseva Furukuwa Industrial Colombia S A Si kohta pärinesid 2018. aastast, mistõttu ei olnud need uurimisperioodiks sobivad. Teiste võimalike võrdlusriikide tootjate kohta olid kättesaadavad hilisemad andmed (vt põhjendus 238).

(220)

Malaisias tuvastas komisjon neli tootjat, kelle kohta olid finantsandmed hõlpsasti kättesaadavad: Fujikura Federal Cables SDN BHD (edaspidi „Fujikura“), Lite Kabel SDN BHD (edaspidi „Lite Kabel“), Opcom Cables SDN BHD (edaspidi „Opcom“) ja Tenaga Cable Industries SDN BHD (edaspidi „Tenaga“). Hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed Lite Kabeli ja Tenaga kohta pärinesid 2018. aastast ja Opcomi kohta 2019. aasta esimesest kvartalist, mistõttu ei olnud ka need uurimisperioodiks sobivad. Hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed Fujikura kohta pärinesid 2019. aastast, aga äriühing oli kahjumis.

(221)

Ka Serbias olid hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed Novkabel Doo Novi Sadi kohta pärit 2019. aastast, aga äriühing oli kahjumis.

(222)

Lõuna-Aafrikas tuvastas komisjon kaks kiudoptilise kaabli tootjat: CBI-Electric Telecom Cables (PTY) LTD ja Malesela Taihan Electric Cable (PTY) LTD. Nende äriühingute puhul puudusid aga hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed.

(223)

Tais tuvastas komisjon kolm kiudoptilise kaabli tootjat: Futong Group Communication Technology (Thailand) Co Ltd (edaspidi „Futong“), Siam Fiber Optics Co Ltd (edaspidi „Siam Fiber“) ja Thai Fiber Optics Co Ltd (edaspidi „Thai Fiber“), kelle kohta olid 2019. aasta finantsandmed hõlpsasti kättesaadavad. Futong oli 2019. aastal kasumlik, aga Siam Fiber ja Thai Fiber kahjumis.

(224)

Türgis tuvastas komisjon neli hõlpsasti kättesaadavate finantsandmetega kiudoptilise kaabli tootjat: Cen Kablo Sanayi Ve Ticaret AS (edaspidi „Cen Kablo“), Corning Optik Iletisim Sanayi Limited Sirketi (edaspidi „Corning Optik“), ETK Kablo Sanayii Ve Ticaret AS (edaspidi „ETK Kablo“) ja Turk Prysmian Kablo Ve Sistemleri AS (edaspidi „Turk Prysmian“). Cen Kablo ja Corning Optiku hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed pärinesid 2018. aastast ja ETK Kablo omad 2017. aastast. Turk Prysmiani hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed pärinesid 2019. aastast. Äriühingul oli aga 2019. aastal madal kasumimarginaal, mis ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu mõistes põhjendatud summa.

(225)

Kuna teiste võimalike võrdlusriikide tootjate kohta olid kättesaadavad hilisemad andmed (vt põhjendus 238), ei käsitatud Colombiat, Malaisiat ja Türgit selles etapis enam võimalike sobivate võrdlusriikidena. Igal juhul käsitleb komisjon neid riike puudutavaid väiteid allpool.

(226)

Hiina kaubanduskoda ja ZTT kontsern väitsid, et nendes võimalikes võrdlusriikides tegutsevad tootjad, mille finantsandmed esimeses teates avalikustati, tootsid ja müüsid nii vaatlusalust toodet kui ka muid tooteid. Täpsemalt väitsid Hiina kaubanduskoda ja ZTT kontsern, et Turk Prysmiani 2019. aasta aruande kohaselt moodustasid 89 % selle müügist energiakaablid ja ainult 11 % sidekaablid, mistõttu see ei ole hea kiudoptiliste kaablite äri finantsandmete allikas. Peale selle väitis ZTT kontsern, et ka Corning Optik ei tooda ainult kiudoptilisi kaableid.

(227)

Sellega seoses märkis komisjon, et nende äriühingute tegevus oli siiski kaablite (sh vaatlusaluse toote) tootmine, mistõttu oleksid nende finantsandmed Türgi 2019. aasta kiudoptiliste kaablite tootmise finantstulemuste representatiivsed asendajad. Peale selle põhineb alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud metoodika kohaldamine hõlpsasti kättesaadavatel andmetel ning võib juhtuda, et avalikud andmed ei ole kättesaadavad spetsiifiliselt vaatlusaluse toote kohta, vaid üldisemalt. Seega ei saa selle väitega nõustuda.

(228)

Connect Com väitis, et liidu tootja Prysmiani ja Türgi tootja Turk Prysmiani vaheliste suhete tõttu ei ole Türgi äriühingu kaud-, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum usaldusväärsed. Connect Com ei selgitanud, miks need suhted muudavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi ebausaldusväärseks, ning seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(229)

Hiina kaubanduskoda ja ZTT kontsern märkisid, et mitu suurt Türgi tootjat (nt Turk Prysmian ja Corning Optik) importisid optilisi kiude oma sidusettevõtjatelt, mistõttu ei saa sellised seotud impordihinnad kajastada turuhindu. Ent kaebuse esitaja väitel ei ole see nii. Kuna see väide ei ole põhjendatud, ei saa seda arvesse võtta.

(230)

ZTT kontsern esitas kahe Malaisia tootja avalikult kättesaadavad aastaaruanded: Opcom Cablesi 2019. ja 2020. aasta oma ning Lite’i 2019. aasta oma. Mõlemad äriühingud olid kiudoptilise kaabli tootjatena kirjas esimeses teates (vt põhjendus 220). ZTT kontsern tegi ettepaneku, et võrdlusriigi kindlaksmääramiseks tuleks kasutada nende kahe Malaisia tootja kättesaadavaid finantsandmeid. ZTT kontsern märkis, et need kaks Malaisia äriühingut ei olnud 2019. ja 2020. aastal kasumlikud, kuid tegi ettepaneku, et selle näitaja jaoks võiks kasutada teiste aastate andmeid, sest Lite Kabel oli 2018. aastal kasumlik.

(231)

Kuna kumbki Malaisia äriühing ei olnud 2019. ja 2020. aastal kasumlik, ei saa nende andmeid kasutada, kuna need ei kajasta põhjendatud summat alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu tähenduses. Mis puudutab 2018. aasta (st uurimisperioodi eelsete) andmete kasutamist, siis eelistatakse alati uurimisperioodi andmeid. Käesoleval juhul on uurimisperioodi kohta olemas finantsandmed teises võimalikus võrdlusriigis, mistõttu ei ole põhjust kasutada muu perioodi andmeid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(232)

Hiina kaubanduskoda väitis ka, et kui Malaisias ei ole ühtegi hõlpsasti kättesaadava finantsteabega tootjat, kes oli 2019. aastal kasumlik, peaks komisjon kasutama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks liidu tootjate andmeid, nagu ta tegi Hiinast pärit volframelektroodide jaoks kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisel (118).

(233)

Komisjon märgib, et alusmääruses eelistatakse andmeid, mis pärinevad võrdlusriigist, millel on eksportiva riigiga sarnane arengutase, mistõttu ei saa selle väitega arvestada.

(234)

ZTT kontsern väitis, et komisjon ei peaks tootmistegurite väärtuse väljaselgitamisel tuginema andmebaasile Global Trade Atlas (GTA), (119) vaid Hiina või võrdlusriigi tolliasutuste impordistatistikale, kuna väidetavalt oleks see statistika usaldusväärsem kui GTA andmed.

(235)

Komisjon märkis, et huvitatud isikud ei esitanud tõendeid selle kohta, et GTA on vähem usaldusväärne kui ametlik tollistatistika. Komisjon märkis, et GTA ja kõigi asjaomaste riikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute kohaselt oligi GTA andmete allikaks tegelikult asjaomase riigi ametlik tollistatistika. Samuti märkis komisjon, et mitmel ametiasutusel on pikaajaline tava kasutada tollistatistika saamiseks GTAd ning seda andmebaasi kasutavad mitmel eesmärgil laialdaselt ka eraettevõtjad. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(236)

Hiina kaubanduskoda ja ZTT kontsern väitsid, et suur osa Türgist pärinevast kaubakoodiga 9001 10 hõlmatud optiliste kiudude impordist ei ole vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatav materjal (nt mitmemoodilised kiud) ning seetõttu ei saa GTAs esitatud Türgi impordihind põhjendatult kajastada ühemoodiliste kiudude moonutamata hinda. Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjon peaks kasutama võimaliku võrdlusriigina Malaisiat, kuna optiliste ühemoodiliste kiudude osakaal Malaisia kaubakoodiga 9001 10 hõlmatud impordis on palju suurem kui Türgil, mistõttu on GTA impordiandmed Malaisia kohta usaldusväärsemad kui andmed Türgi kohta. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et kuna Türgi importis optilisi kiude peamiselt Ameerika Ühendriikidest ja Malaisia peamiselt Indiast, mõjutavad tarnekulud Malaisia impordiandmeid vähem.

(237)

Seoses Malaisiat puudutavate väidetega ja eelkõige optiliste ühemoodiliste kiudude impordiväärtuse representatiivsusega (kuna sellel tollikoodiga 9001 10 sisendil on seal suurem osakaal ja tarnekulud Türgiga võrreldes väiksemad) märkis komisjon, et erinevate sisendite impordi võrdlemisel eri riikide puhul kontrolliti, kas võimalikesse riikidesse toimub piisav representatiivne import. Peale selle kasutab komisjon pärast sobiva võrdlusriigi valimist harmoneeritud süsteemi kuuekohalistest koodidest palju täpsemaid riigipõhiseid kaubakoode, kui see on võimalik (vt põhjendus 318).

(238)

Kuna komisjon ei leidnud kättesaadavat uurimisperioodi teavet Colombias ja Lõuna-Aafrikas asuvate tootjate ega Malaisia ja Serbia kasumlike tootjate finantsandmete kohta, ei peetud neid jurisdiktsioone sobivateks võrdlusriikideks. Komisjon tegi võimalike sobivate võrdlusriikide kohta lisauuringud ning (nagu kirjeldatud teises teates) tegi kindlaks ühe kiudoptilise kaabli tootja Argentinas (st Prysmian Energia Cables y Sistemas De Argentina S.A.), ühe Brasiilias (st Prysmian Cabos e Sistemas do Brasil S/A) ja veel ühe Tai elektrikaablite tootja (st Venine Cable), kelle finantsteave oli 2019. aasta kohta hõlpsasti kättesaadav.

(239)

Komisjon analüüsis ka peamiste tootmistegurite (nagu optiline kiud, suure ja väikese tihedusega polüetüleen, alumiiniumiga plakeeritud terastraat, klaaskiudlõngad, vähese suitsueritusega halogeenivaba kaablikesta materjal, polüetüleenkihiga fosfaatterastraat ja torud) importi Argentinasse, Brasiiliasse, Taisse ja Türgisse.

(240)

Kõikide tootmistegurite puhul jäeti andmed võrdlusriigi Hiinast pärit impordi kohta välja, kuna need on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliselt moonutatud. Veel jäeti välja andmed, mis käsitlesid WTOsse mittekuuluvatest ja määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest (Aserbaidžaan, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Türkmenistan, Usbekistan ja Valgevene) pärit importi võrdlusriiki, (120) sest selle hindu ei peetud moonutamata hindadeks.

(241)

Kuuekohalise koodi alusel imporditi pool optilistest kiududest (st peamisest sisendist) Argentinasse Hiinast. Analüüs kaheksakohaliste koodide alusel näitas siiski, et ainult ühe puhul kolmest asjakohasest koodist oli Hiinast pärit impordi kogus märkimisväärne (52 %). Seetõttu leiti, et selle sisendi representatiivsus ja selle aluseks olev väärtus on üldiselt piisavad. Muud peamised tootmistegurid imporditi olulises mahus turumajandusega riikidest. Seetõttu peeti Argentinas moonutamata impordi representatiivsust heaks.

(242)

Brasiiliasse imporditi optilisi kiude kuuekohalise koodi alusel peamiselt Hiinast. Kaheksakohalise koodi alusel imporditi optilisi kiude kolme koodiga, millest kahe puhul tuli peaaegu kogu import Hiinast. Seetõttu ei peetud selle sisendi representatiivsust ega selle aluseks olevat väärtust usaldusväärseks. Peale selle märkis komisjon, et kuuekohalise koodi alusel imporditi Hiinast 72 % alumiiniumplakeeritud terastraadist, mida üks eksportiv tootja kiudoptiliste kaablite tootmises palju kasutab. Kaheksakohalise koodi alusel imporditi seda tootmistegurit kahe koodiga, millest mõlema puhul oli üle 60 % impordist pärit Hiinast. Seetõttu ei peetud selle sisendi representatiivsust ega selle aluseks olevat väärtust usaldusväärseks ning kuna see oli kiudoptilise kaabli tootmises oluline sisend, mõjutab see normaalväärtust märkimisväärselt. Lisaks imporditi kuuekohalise koodi alusel 80 % klaaskiudlõngast peamiselt Hiinast. Kaheksakohalise koodi alusel imporditi seda tootmistegurit kahe koodiga, millest mõlema puhul oli üle 60 % impordist pärit Hiinast. Eespool mainitut arvesse võttes peeti Brasiilia moonutamata impordi üldist representatiivsust halvaks.

(243)

Sarnaselt Brasiiliaga imporditi ka Taisse põhisisendit (st optilist kiudu) peamiselt Hiinast. Ainult 15 % kogu optilise kiu impordist tuli muudest, moonutamata allikatest (kuuekohalise koodi alusel). Kaheksakohalise koodi alusel imporditi optilisi kiude kahe koodiga, millest mõlema puhul oli 70 % impordist pärit Hiinast. Seetõttu ei peetud selle sisendi representatiivsust ega selle aluseks olevat väärtust usaldusväärseks. Lisaks imporditi kuuekohalise koodi alusel 96 % klaaskiudlõngadest peamiselt Hiinast. Sellel koodil puudub kaheksakohaline allkood. Seetõttu ei peetud usaldusväärseks ka selle sisendi representatiivsust ega selle aluseks olevat väärtust. Eespool mainitut arvesse võttes peeti Tai moonutamata impordi üldist representatiivsust halvaks.

(244)

Türki imporditi Hiinast olulises mahus vaid kaht tootmistegurit, mida kasutatakse kiudoptiliste kaablite tootmises väheses koguses ja mis moodustavad vaid väikese osa tootmiskuludest. Seetõttu oli moonutamata impordi representatiivsus Türgis hea.

(245)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud kaalutlusi (põhjendused 224, 241–244), andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Argentinat ja äriühingut Prysmian Energia Cables Y Sistemas de Argentina S.A.

(246)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Argentina võrdlusriigiks ja Prysmian Energia Cables Y Sistemas de Argentina S.A. võrdlusriigi tootjaks sobivuse kohta. Märkusi saadi Connect Comilt, Hiina kaubanduskojalt ja ZTT kontsernilt.

(247)

ZTT kontsern kordas oma väidet, et kogurahvatulu ei ole riigi majandusarengu taseme hindamiseks sobiv näitaja, kuna see ei hõlma mitte ainult selles riigis, vaid ka sellest väljaspool saadud tulu, ning väitis, et komisjon tegi faktide hindamisel ilmse vea, kui kasutas Hiinaga sarnase majandusarengu hindamiseks vaid Maailmapanga tulukategooriat, mis põhineb kogurahvatulul elaniku kohta. Nagu ka Türgi puhul (vt põhjendus 214), väitis ZTT kontsern, et Malaisial on Hiinaga sarnasem majandusarengu tase kui Argentinal, kui võtta mõõtmise aluseks SKP elaniku kohta, tootlikkus ja ÜRO inimarengu indeks, ning seetõttu väideti, et Malaisia on parem võrdlusriik kui Argentina.

(248)

Komisjon ei nõustu ZTT kontserni väitega, et ta tegi ilmse vea, kui kasutas võimalike võrdlusriikide majandusarengu taseme hindamiseks kogurahvatulu. Et määrata iga juhtumi korral kindlaks, millised riigid on eksportiva riigiga sarnase majandusarengu tasemega, kasutab komisjon riike, mille Maailmapank on liigitanud samasse sissetulekukategooriasse, nagu selgitatud üksikasjalikult põhjendustes 216 ja 217. Alusmääruses ei ole lisanõudeid, mille kohaselt tuleks valida riik, mille SKP elaniku kohta, tootlikkus või ÜRO inimarengu indeks on eksportiva riigi omadega kõige sarnasemad. Käesoleval juhul on asjakohane suurema keskmise sissetulekuga riikide kategooria, kuhu Maailmapank Hiina liigitanud on. Seetõttu on nii Malaisial kui ka Argentinal Hiinaga sarnane majandusarengu tase ning neid peeti alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumile vastavaks. Seega lükati tagasi väide, et Malaisia on parem võrdlusriik kui Argentina.

(249)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kulusid toorainele, mida Hiina tootjad impordivad rahvusvahelistelt turgudelt, ei tohiks pidada moonutatuks, mistõttu ei tohiks neid asendada.

(250)

Valimisse kaasatud Hiina eksportivatele tootjatele anti võimalus väita, et nende (imporditud) tooraine ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a mõistes moonutatud. Neil tuli koos oma väidetega esitada neid kinnitavad tõendid (st kaupade päritoluriik, ostuleping, arved). ZTT kontsern väitis, et ükski tema materjali- ega energiaostudest ei ole moonutatud ja tooraine imporditi uurimisperioodil moonutamata hindadega. Kuigi ZTT kontsern esitas need ostud küsimustiku vastustes oluliste ostude loetelus, ei esitanud ta ühtegi tõendavat dokumenti. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(251)

FTT kontsern esitas tõendid viie tooraine kohta, aga need ei olnud täielikud (hõlmasid vaid mõnd tehingut) ega kooskõlas asjaomases loetelus esitatud muu teabega. See ei võimaldanud komisjonil seda väidet hinnata ning seetõttu ei saanud seda selles etapis arvestada.

(252)

Hiina kaubanduskoda väitis ka, et normaalväärtuse arvutamisel ei ole kolmandate riikide impordihinnad esindav asendus omamaistele, kuna impordihind võib sisaldada suuremaid tarnekulusid kui siseturult ostetud toorainetel ning see suurendaks asendatud toorainekulusid kunstlikult ja komisjon ei saaks neid kulumõjude erinevusi korralikult eristada.

(253)

Nagu on selgitatud põhjenduses 69, järeldas komisjon käesoleva uurimise käigus, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine on asjakohane. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on ette nähtud sobiva võrdlusriigi vastavate andmete kasutamine. Komisjon võtab võrdlusriigi moonutusteta hinna arvutamisel lähtepunktiks GTA impordihinnad, millele ta lisab vastava imporditollimaksu. Seda peetakse konservatiivseks hinnanguks, et saada võrdlusriigi turuhinna sobiv moonutusteta asendus, sest sellele väärtusele võib riigist olenevalt lisanduda rohkem kulusid (nt imporditollimaksule lisanduvad muud imporditasud ja -maksud, nagu käibemaks). Kui impordi puhul kõiki tarnekulusid arvesse ei võetaks, ei kajastaks saadud hind Argentina turu moonutusteta hinda, vaid Argentinasse müüvate riikide keskmist tehasehinda (ekspordiks müügil). See oleks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a vastuolus, mistõttu see väide lükati tagasi.

(254)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kasutatud andmete ja metoodikaga ei saadaks iga sisendi kohta moonutamata kulusid, lükkas komisjon selle väite tagasi.

(255)

Hiina kaubanduskoda väitis, et tööjõu- ja energiakulud on eri riikides väga erinevad ning seetõttu ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada kolmandate riikide tööjõukulusid ja energiahindu.

(256)

(257)

Hiina kaubanduskoda palus komisjonil selgitada, millise normi alusel määratakse kindlaks, kas võrdlusriigi äriühingu kasumlikkus on väike või suur.

(258)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a viimase lõigu kohaselt peab arvutatud normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summat. See on õiguslik norm, mida komisjon kohaldab hinnates, kas kasum on väike või suur. Kõnealusel artikli kohaselt peab kasum olema põhjendatud. Põhjendatud summa väljaselgitamisel arvestab komisjon iga juhtumi korral konkreetse uurimise üksikasjadega (nt vaatlusalune toode ja sektor). On ilmselge, et põhjendatud kasumitase ei saa olla (peaaegu) negatiivne või tasuvuse piiril.

(259)

Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et Argentina ei ole sobiv võrdlusriik, kuna ainus tootja, kelle komisjon Argentinas tuvastas (st Prysmian Energia), on seotud ühe kaebuse esitajaga ja äriühingul on Argentina turul suur turuosa. Sellega seoses viitas Hiina kaubanduskoda Hiinast pärit glüfosaadi impordiga seotud dumpinguvastasele uurimisele, (121) kus Argentina, Austraalia, India ja Malaisia jäeti võrdlusriikide seast välja, kuna nende turgudel domineerisid suures osas ELi peamise kaebuse esitajaga seotud äriühingud. Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et kuna Argentina telekommunikatsiooniturg kasvas 2020. aastal jõuliselt ja Argentina valitsus toetas kohalikke tootjaid, ei saa kasvaval turul suure turuosaga äriühingu müügi-, üld- ja halduskulu- ning kasumiandmed kajastada põhjendatud ja turupõhist taset ning neid ei tohiks normaalväärtuse arvutamiseks kasutada. Samuti väitis Connect Com, et Argentina kiudoptilise kaabli tootjad ei ole sõltumatud äriühingud, vaid Prysmiani ja Nexansiga seotud, mistõttu i) ei ole Argentina siseturul piisavalt konkurentsi (seejuures viitas ta Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-16/90); (122) ii) nende tootjate kulud ja kasum oleksid konkurentsitasemest suuremad; iii) sidusettevõtjatest tootjate kontsernisisesed siirdehinnad on liiga suured. Connect Com väitis ka, et Prysmian Energia 20 % kasum oli liiga suur, samas kui Tai Venine Cable’i 9,5 % kasum oli konkurentsitingimustega rohkem kooskõlas. Peale selle väitis Connect Com, et Brasiilia oleks parem võrdlusriik, kuna seal turul tegutseb rohkem tootjaid ja vähemalt neli neist olid kaebuse esitajatest sõltumatud.

(260)

Asjaolu, et võrdlusriigist valitud äriühing on seotud liidu tootjaga, ei mõjuta võrdlusriigi valimist. Hiina kaubanduskoda ei ole esitanud ühtegi põhjust ega tõendit, mis muudaks selle asjaolu käesoleval juhul oluliseks. Samuti ei tähenda see, et äriühingul on Argentinas suur turuosa, et seal puudub konkurents, samuti ei muuda see sellise äriühingu finantsandmeid automaatselt sobimatuks. Seda väidet ei kinnitatud ka ühegi tõendiga selle kohta, et Argentina turg oli konkurentsita. Tegelikult oli Argentina äriühingu kasumimarginaal 10,6 % (vt põhjendus 362), mis on sarnane 9,5 % kasumiga, mis on Connect Comi väitel konkurentsitingimustega kooskõlas. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(261)

Hiina kaubanduskoda kordas soovi, et komisjon kasutaks võrdlusriigina Malaisiat. Ta väitis, et kui uurimisperioodi kohta ei ole kasumlikkust näitavaid andmeid, võib komisjon kasutada kasumliku äriühingu 2018. aasta finantsandmeid, sest kiudoptiliste kaablite sektor on suhteliselt stabiilne sektor, kus müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei ole eri aastatel väga erinevad. Samuti rõhutas Hiina kaubanduskoda, et Hiinast pärit sidrunhappe dumpinguvastases uurimises (123) valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks ikkagi Colombia, kuigi seal tuvastatud tootja kandis 2019. aastal kahjumit, ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi väljaselgitamiseks kasutas komisjon nende Colombia äriühingute andmeid, kes tootsid sidrunhappega väga sarnaseid tooteid.

(262)

Nagu on selgitatud põhjenduses 231, eelistatakse uurimisperioodi kohta kättesaadavaid andmeid ja need on Argentina äriühingu puhul olemas. Hiina kaubanduskoda ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks eirata ajavahemikku, mille kohta normaalväärtust vaja arvutada on. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(263)

ZTT kontsern väitis veel, et Malaisia on parem võrdlusriik kui Argentina, kuna i) ZTT kontserni pakutud kolme Malaisia äriühingu tooted on Prysmian Energia omadega võrreldes rohkem ZTT toodete sarnased; ii) Malaisias on tuvastatud rohkem kiudoptilise kaabli tootjaid kui Argentinas.

(264)

Lisaks sellele, et esimest väidet ei toetatud vajalike tõenditega, ei ole need kaks asjaolu asjakohased, kuna need Malaisia äriühingud olid kas kahjumis või ei saavutanud uurimisperioodil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a mõistes põhjendatud kasumit. Nagu on selgitatud põhjenduses 230, ei olnud Lite ja Opcom Cables vastavalt 2019. ja 2020. aastal kasumlikud, aga Tenaga Cable’i kasum ei olnud 2019. aastal alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a mõistes põhjendatud (vt põhjendus 268). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(265)

ZTT kontsern väitis, et komisjon võib kasutada Malaisia äriühingu 2018. aasta kasumimarginaali samamoodi, nagu ta kasutab kahju kõrvaldamist võimaldava marginaali arvutamisel hinnanguid uurimisperioodieelse kasumlikkuse kohta.

(266)

Artikli 2 lõikes 6a on esimese meetodina märgitud, et kasutatakse sobiva võrdlusriigi vastavaid tootmis- ja müügikulusid uurimisperioodil. Seega põhineks loomulikult ka kasum samal perioodil. Kui kasum ei ole põhjendatud, nagu kõnealusel juhul, valitakse teine võrdlusriik. Seega ei saa väitega nõustuda.

(267)

ZTT kontsern esitas ka esimeses teates nimetatud Malaisia äriühingu Tenaga Cable Industries SDN BHB 2019. aasta finantsaruanded (vt põhjendus 220) ning palus komisjonil valida võrdlusriigiks Malaisia ja kasutada normaalväärtuse arvutamiseks kõnealuse äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali.

(268)

Komisjon märkis, et see äriühing oli 2019. aastal tõepoolest kasumlik, aga kasumimarginaal ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu mõistes põhjendatud summa. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(269)

Samuti väitis ZTT kontsern, et komisjon peaks võrdlusriigina kasutama Argentina asemel Malaisiat, kuna tolle impordiandmed olid Argentina omadest paremad. Malaisial oli optiliste kiudude jaoks kaheksakohaline tariifikood (9001 10 10), mis vastas vaatlusaluse toote tootmisel kasutatud tooraine liigile (telekommunikatsioonis kasutamiseks) ja imporditollimaksud puudusid, kuid Argentina tariifinomenklatuuris ei ole sellist telekommunikatsioonis kasutatavate optiliste kiudude erijaotust ette nähtud ja kohaldatakse tollimakse.

(270)

See väide ei vasta tõele. Malaisia kaheksakohaline kood (st 9001 10 10) on mõeldud nii telekommunikatsiooni kui ka elektri kohta kasutamiseks. Argentina puhul ei viita kaks asjakohast kaheksakohalist optiliste kiudude koodi (9001 10 19 ja 9001 10 11) mitte kasutusotstarbele, vaid täpsele tootele (st optilised kiud). Optiliste kiudude peamine kasutusvaldkond on selgelt telekommunikatsioon. Igatahes (nagu on selgitatud põhjenduses 231) ei suutnud komisjon tuvastada Malaisias asjakohast äriühingut, millel oleks olnud hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed uurimisperioodi kohta ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a mõistes põhjendatud kasum. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(271)

Peale selle väitis ZTT kontsern, et komisjon peaks võrdlusriigina kasutama Argentina asemel Malaisiat sellepärast, et Argentina energiaturg on moonutatud. Sellega seoses viitas ta Fitch Ratingu 2019. aasta aruandele, (124) milles sedastati, et Argentina elektrisektor tugineb riigi subsiidiumidele, mida makstakse ettevõttele Compania Administradora del Mercado Mayorista Eléctrico S.A. (CAMMESA) ja edastatakse siis elektritootjatele. Samuti väitis ZTT kontsern, et Maailmapanga andmetel tegutses Argentina elektriturul neli riigile kuuluvat ettevõtet.

(272)

Komisjon märkis, et Fitch Ratingu aruanne avaldati 13. juunil 2019 ja CAMMESA sai subsiidiume kuni 2018. aastani. Lisaks väideti selle poole esitatud aruande väljavõtetes ainult seda, et subsiidiumid edastati elektritootjatele, ega järeldatud, et tootjad andsid need edasi lõpptarbijatele. Isegi kui see oleks nii, oleksid võrdlusalusena kasutatavad elektrikulud väiksemad ja selle tulemusena oleks ka normaalväärtus väiksem, mis oleks eksportivatele tootjatele kasulik. Igal juhul (nagu on selgitatud põhjenduses 348) kasutas komisjon elektrienergia võrdlusaluse arvutamiseks tariife, mille elektritarnijad Edesur ja Edenor olid avaldanud uurimisperioodil. Nagu on märgitud ka ZTT kontserni esitatud aruandes, on Edenor ja Edesur eraomandis (Edenori enamusosalus kuulub Pampa Energiale ja Edesuri enamusosalus Enel Americasele) ning seega ei paista, et nemad neid subsiidiume oleks saanud. Samuti ei esitatud mingeid tõendeid subsiidiumide väidetava mõju kohta turule. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(273)

ZTT kontsern väitis ka, et juhul, kui võrdlusriigina kasutatakse Malaisia asemel Argentinat, tuleks Argentina koodiga 9001 10 19 seotud impordistatistika jätta selle sisendi moonutamata hinna arvutamisest välja, kuna import on väike (688 kg) ja kõrge hinnaga ning seetõttu ei toimunud see väidetavalt tavapärase kaubandustegevuse käigus. Samuti väideti, et kasutada tuleks Argentina koodile 9001 10 20 (Haces Y Cables De Fibras Ópticas – kiudoptilised kaablid ja kimbud) vastavaid andmeid, kuna selle all imporditi palju suuremaid ja tavapärasemaid koguseid (1 212 473 kg).

(274)

Argentina koodi 9001 10 19 kohta ei ole ZTT kontsern esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et selle koodiga seotud import ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kõrgem hind seda ei näita. Peale selle selgus uurimise käigus, et mõni Hiina eksportiv tootja ostis optilisi kiude sarnaste hindadega. Lisaks märgitakse, et Argentina kood 9001 10 20 on mõeldud optiliste kaablite, mitte kiudude jaoks ning seetõttu ei saa seda kasutada optiliste kiudude võrdlusaluse arvutamiseks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(275)

Samuti väitis ZTT kontsern, et Prysmian Groupi 2019. aasta aruande põhjal oli 16 % kontserni kogutuludest saadud projektiärist (kohandatud kõrgtehnoloogilised ja kõrgepingekaablid veealuseks ja maapealseks kasutamiseks), 70 % pärines energiaärist (täielik energiakaablite tooteportfell) ja vaid 14 % tuli telekommunikatsiooniärist. Seetõttu väideti, et Prysmian Groupi kuuluva äriühingu kasutamine kiudoptiliste kaablite turu kulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusena oleks eksitav, kuna kiudoptilised kaablid moodustavad kontserni toodetest vaid väikese osa.

(276)

Teises teates huvitatud isikutele avaldatud Prysmian Energia finantsteave ei hõlma mitte kogu kontserni, vaid ainult Argentina üksust. Pealegi hõlmab Prysmian Energia tegevus tema veebisaidil esitatud teabe (125) kohaselt vaatlusalust toodet, mistõttu on selle äriühingu finantsandmed Argentinas toimuva kiudoptilise kaabli tootmise finantstulemuste representatiivsed asendajad. Peale selle (nagu selgitatud põhjenduses 227) põhineb alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud metoodika kohaldamine hõlpsasti kättesaadavatel andmetel ning võib juhtuda, et andmed ei ole kättesaadavad spetsiifiliselt vaatlusaluse toote kohta, vaid üldisemalt. See väide lükati seepärast tagasi.

(277)

Samuti väitis ZTT kontsern, et Argentina andmed ei ole usaldusväärse kvaliteediga, kuna Prysmian Energia oli seotud Prysmian S.p.Aga, mis on käesolevas uurimises osalev liidu tootja. Järelikult mõjutaks Prysmian S.p.A saadav kahju kogu kontserni (sh Prysmian Energia) finantstulemusi. Lisaks väitis ZTT, et ainult Prysmian Energia finantstulemusi võisid mõjutada seotud osapoolte tarnitud sisenditega seotud tehingud.

(278)

Nagu on selgitatud põhjenduses 276, ei hõlmanud teises teates huvitatud isikutele avaldatud Prysmian Energia finantsteave mitte kogu kontserni, vaid ainult Argentina üksust. Peale selle ei selgitanud ZTT kontsern, kuidas võib ühe Argentina äriühingu finantsandmeid mõjutada Itaalias asuva sidusettevõtja kantud kahju. See väide on puhtalt spekulatiivne, kuna seda ei kinnitatud ühegi tõendiga. Samamoodi spekulatiivne on väide, et Prysmian Energia finantstulemusi võisid mõjutada seotud osapoolte tarnitud sisenditega seotud tehingud, sest selle väite toetuseks ei esitatud taas ühtegi tõendit. Need väited lükati tagasi.

(279)

ZTT kontsern palus komisjonil esitada Prysmian Energia tegevuskulude üksikasjalikuma jaotuse, kui see on komisjonile kättesaadav, või kui ei ole, siis see hankida ja avaldada.

(280)

Komisjon kinnitab, et esitas teises teates huvitatud isikutele Dun & Bradstreetilt pärineva asjakohase hõlpsasti kättesaadava Prysmian Energia finantsteabe.

(281)

Connect Com väitis, et nagu ka Türgi puhul, ei saa eeldada, et Argentinas toodetakse kiudoptilisi kaableid piisavalt esinduslikus koguses, mis vastaks sihttasemele 5 % Hiina toodangust, nagu on ette nähtud komisjoni kaebuste esitamise juhistes (126). Selle poole sõnul jääks Argentinas asuvate kiudoptilise kaabli tootjate kogu tootmismaht Hiina tootjate kogutoodangust kaugele maha.

(282)

Samuti väitis Connect Com, et Argentina tootjatel ei olnud juurdepääsu esmatähtsatele toorainetele, nagu klaaskiud, aramiid või polüetüleen, ning erinevalt Hiina tootjatest tuleb neid tooraineid importida suhteliselt keerulisel ja kulukal viisil. Sellega seoses tugines ta Euroopa Kohtu 22. oktoobri 1991. aasta otsusele kohtuasjas C-16/90, (127) milles leitakse, et võrdlusriigi valimisel tuleb arvestada juurdepääsu toorainetele.

(283)

Kõigepealt tuleks märkida, et Connect Comi väited ja viide kohtuasjas C-16/90 tehtud otsusele pole asjakohased. Selles kohtuasjas arutati võrdlusriigi valikut algmääruse endise artikli 2 lõike 7 alusel, milles täpsustati, et mitteturumajanduslike riikide puhul võib normaalväärtus põhineda kolmanda turumajandusliku riigi omamaiste tootjate tegelikel omamaistel hindadel või tegelikel kuludel. Selle sätte kohaselt võivad võrdlusriigi valikut mõjutada võrdlusriigi tootjate juurdepääs toorainele ja tootmismaht, sest need võivad mõjutada võrdlusriigi tootjate omamaiseid hindu ja kulusid samasuguse toote tootmisel ja müümisel. Seega oli mõistlik valida võrdlusriik, kus sellised tegurid olid võrreldavad uuritavas mitteturumajanduslikus riigis täheldatud teguritega. Need kaalutlused pole artikli 2 lõike 6a kohaldamisel enam asjakohased. Põhjus on selles, et artikli 2 lõike 6a kohaselt põhineb normaalväärtus uurimisaluste eksportivate tootjate tootmisteguritel. Võrdlusriiki kasutatakse üksnes moonutamata andmete hankimiseks, et hinnata uurimisaluste, praegusel juhul Hiina eksportivate tootjate tootmistegureid.

(284)

Ilma et see piiraks eeltoodut, märkis komisjon järgmist.

(285)

Pidades silmas väidet kaebuste esitamise juhendi kohta, on kogu Connect Comi viidatud tekst selgitav juhend kaebuse esitajatele ning see ei ole õiguslikult siduv, vaid on mõeldud vaid üldiste nõuannete andmiseks (128). Peale selle on see juhend mõeldud ainult selleks, et anda kaebuse esitajatele juhiseid kaebuse esitamise etapis, ning see ei hõlma uurimise etappi, mida käsitleb esitatud väide. Igatahes märgib komisjon, et tsiteeritud tekst sisaldas viga eelmisest versioonist, milles käsitleti võrdlusriigi valimist endise artikli 2 lõike 7 kohaselt, ja et vahepeal on juhendit muudetud (129). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(286)

Toorainele juurdepääsu käsitlev väide on nii vale kui ka puhtalt spekulatiivne. GTAs esitatud andmete põhjal impordivad Argentina äriühingud klaaskiudu, aramiidi või polüetüleeni märkimisväärsetes kogustes. Lisaks ei ole Connect Com esitanud tõendeid väidetavalt keerulise ja kuluka viisi kohta, kuidas Argentina äriühingud neid tooraineid impordivad. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(287)

Lisaks väitis Connect Com ekslikult, et komisjon välistas esimeses teates kuuekohalise koodi alusel tehtud impordiandmete analüüsi põhjal Colombia, Malaisia, Serbia ja Lõuna-Aafrika kui võimalikud võrdlusriigid, tehes samas Argentina kohta analüüsi kaheksakohalise koodi alusel.

(288)

Nagu põhjenduses 238 selgitatud, ei lugenud komisjon Colombiat, Malaisiat, Serbiat ja Lõuna-Aafrikat sobivateks võrdlusriikideks, sest ta ei leidnud kättesaadavat teavet nende riikide tootjate finantsandmete kohta uurimisperioodil. Seega impordiandmeid ei analüüsitud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(289)

Lisaks väitis Connect Com, et komisjon ei saanud välistada Brasiiliat, lähtudes asjaolust, et suur osa alumiiniumiga plakeeritud terastraati imporditi Hiinast, sest alumiiniumiga plakeeritud terastraat ei olnud asjaomane tooraine, mida on vaja kiudoptiliste kaablite tootmiseks, ning et kui see otsus põhines Hiinast pärit ebaoluliste tootmistegurite impordi mahul, tuleks ka Argentina võrdlusriigina tagasi lükata, kuna teiste ebaoluliste tootmistegurite, nagu alumiiniumisulamist traatide ja alumiiniumist varraste puhul impordib Argentina märkimisväärseid koguseid Hiinast.

(290)

Connect Com sai valesti aru põhjustest, miks komisjon ei lugenud Brasiiliat sobivaks võrdlusriigiks. Nagu põhjenduses 242 selgitatud, leidis komisjon, et Brasiiliasse suunatud moonutamata impordi üldine representatiivsus oli väike, kuna paljud toorained, millel oli kiudoptilise kaabli tootmiskuludes märkimisväärne osakaal, imporditi peamiselt Hiinast. Täpsemalt rõhutas komisjon, et optiliste kiudude representatiivsus ja alusväärtus olid oluliselt mõjutatud, kuna suuremat osa Hiinast pärit impordist oli hinnatud kas kuue- või kaheksakohalise koodi alusel. Lisaks, nagu põhjenduses 242 selgitatud, kasutab üks eksportiv tootja kiudoptilise kaabli tootmiseks märkimisväärsetes kogustes alumiiniumiga plakeeritud terastraati. See tootja toodab kiudoptilist kaablit, mida kasutatakse peale andmeedastuse ka elektriülekandeks, ja nagu on selgitatud põhjenduses 59, on need tooted samuti käesoleva uurimisega hõlmatud. Lisaks imporditi ka klaaskiudu peamiselt Hiinast. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(291)

Connect Com kordas oma väidet, et komisjon peaks uurima, kas Mehhikot, Kasahstani ja Venemaa Föderatsiooni võiks lugeda sobivateks võrdlusriikideks, kuna nendes riikides toodeti kiudoptilist kaablit suuremas koguses kui Argentinas. Lisaks väitis ta, et Euroopa Kohtu kohtupraktika alusel (130) ei tohiks komisjon tugineda asjaolule, et ta pole tuvastanud hõlpsasti kättesaadavate andmetega tootjat, vaid tegema kõik, et leida asjaomasest kolmandast riigist tootja, kes oleks valmis uurimises koostööd tegema.

(292)

Nagu põhjenduses 212 selgitatud, ei hinnanud komisjon täiendavalt Mehhikot, Kasahstani ega Venemaa Föderatsiooni, kuna ta ei suutnud tuvastada neis riikides ühtegi kiudoptilise kaabli tootjat, kelle finantsteave oleks hõlpsasti kättesaadav. Lisaks märgitakse, et ka Connect Com ei esitanud sellist teavet. Võrdlusriigi asjaomase äriühingu finantsteave põhineb hõlpsasti kättesaadaval teabel ja komisjon ei pea taotlema asjaomase riigi äriühingute koostööd. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.2.4. Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(293)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Argentina on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

3.2.5. Kokkuvõte

(294)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Argentina alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid ja Argentinat saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

3.2.6. Märkused lõpliku avalikustamise kohta

(295)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta kordas ZTT kontsern oma väiteid võrdlusriigi valimise kohta, väites, et Malaisia on parem võrdlusriik kui Argentina. Sellega seoses kordas ta põhjendustes 265, 267 ja 269 esitatud väiteid, esitamata uusi andmeid. Lisaks väitis ta tõendeid esitamata, et Argentinas ei toodeta optilist kiudu ja et optiliste kiudude import ei vasta tavapärasele tegevusvajadusele.

(296)

Põhjendustes 266, 268 ja 270 esitatud põhjustel ning tõendusmaterjali puudumise tõttu lükati need väited tagasi.

(297)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Connect Com seoses võrdlusriigi valimisega nende riikide loetelust, mille majandusarengu tase on sarnane eksportiva riigi omaga, et kuigi komisjon kasutas Maailmapanga poolt samasse sissetulekukategooriasse liigitatud riike, kasutades oma kaalutlusõigust alusmääruse tõlgendamisel ja kohaldamisel, leiab Connect Com, et sarnase majandusarengu tasemega riigi valimine üksnes Maailmapanga üldise liigituse alusel ei tundunud õige. Lisaks väitis ta, et Euroopa kohtud ei ole seda tava kinnitanud. Seega väitis Connect Com, et komisjon ei oleks pidanud asjakohatuse tõttu tagasi lükkama Connect Comi väiteid, et komisjon peaks arvesse võtma ka tootmisharu tootmistingimusi ja võrdlusriikide tehnoloogilise arengu taset võrreldes Hiinaga.

(298)

Põhjendustes 216 ja 217 selgitatud põhjustel lükati need väited tagasi.

(299)

Samuti väitis Connect Com, et komisjon peaks avalikustama, millise puhul Argentina kolmest optilise kiu kaubakoodist oli Hiinast pärit impordi maht 52 % ja milline oli muude toodete impordi maht.

(300)

Märgitakse, et 12. märtsil 2021 lisas komisjon uurimise mittekonfidentsiaalsele toimikule Argentina, Brasiilia, Tai ja Türgi tootmistegurite impordi täieliku väljavõtte. Lehel „QTY share“ (koguste osakaal) moodustas Hiinast pärit impordi maht Argentina kaubakoodi 9001 10 20 puhul 51,55 % (ümardatuna 52 %), 9001 10 19 puhul 21,83 % ja 9001 10 11 puhul 1,55 % impordi kogumahust.

(301)

Lisaks väitis Connect Com, et komisjon välistas kuuekohalise koodi alusel tehtud impordianalüüsi põhjal Colombia, Malaisia, Serbia ja Lõuna-Aafrika kui sobivad võrdlusriigid, kuid tegi Argentina kohta analüüsi kaheksakohalise koodi alusel.

(302)

Komisjon ei nõustu selle väitega. Nagu põhjenduses 238 märgitud, ei pidanud komisjon Colombiat ja Lõuna-Aafrikat sobivateks võrdlusriikideks, sest ta ei leidnud hõlpsasti kättesaadavat teavet nende riikide tootjate finantsandmete kohta uurimisperioodil. Samuti ei peetud Malaisiat ja Serbiat sobivateks võrdlusriikideks, sest komisjon ei tuvastanud neis riikides kasumlikke tootjaid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(303)

Peale selle väitis Connect Com, et Brasiiliat ei oleks tohtinud sobiva võrdlusriigina välistada põhjusel, et suur kogus alumiiniumiga plakeeritud terastraati imporditi Brasiiliasse Hiinast. Connect Com väitis ühtlasi, et alumiiniumiga plakeeritud terastraat ei ole kiudoptilise kaabli tootmises asjakohane tooraine. Connect Com palus komisjonil avalikustada, milline Hiina eksportiv tootja väidetavalt kasutas kiudoptilise kaabli tootmisel alumiiniumiga plakeeritud terastraati.

(304)

Nagu on selgitatud põhjenduses 242, leiti, et Brasiiliasse suunatud moonutamata impordi üldine representatiivsus on väike ja seda mitte üksnes alumiiniumiga plakeeritud terastraadi puhul. Alumiiniumiga plakeeritud terastraati kasutatakse selleks, et toota optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid, mis on samuti uurimisega hõlmatud ja mida valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad liitu ekspordivad.

(305)

Connect Com kordas ka Hiina kaubanduskoja esitatud väiteid ja põhjenduses 259 esitatud väiteid, kuid ei esitanud uusi andmeid.

(306)

Põhjenduses 260 selgitatud põhjustel lükati need väited tagasi.

(307)

Peale selle kordas Connect Com oma väiteid, mis on esitatud põhjenduses 281, ilma et ta oleks esitanud uusi andmeid.

(308)

Põhjendustes 283–285 selgitatud põhjustel lükati need väited tagasi.

(309)

Samuti väitis Connect Com, et kuna uurimine hõlmab ka optilisi piksekaitsetrosse ja optilisi faasijuhtmeid, peaks ka valitud Argentina tootja tootma seda liiki kiudoptilisi kaableid ja komisjon peaks selle asjaolu avalikustama, kui see nii on.

(310)

Komisjon märgib, et puudub nõue, et valitud võrdlusriigi tootja peaks tootma kõiki Hiina tootjate eksporditud tooteliike. Seetõttu lükati see väide asjakohatuse tõttu tagasi.

(311)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta kordas Hiina kaubanduskoda põhjenduses 259 esitatud väiteid, et Argentina ei ole sobiv võrdlusriik, kuna ainus tootja, kelle komisjon Argentinas tuvastas (st Prysmian Energia), on seotud ühe kaebuse esitajaga ja äriühingul on Argentina turul suur turuosa. Ta viitas taas Hiinast pärit glüfosaadi impordiga seotud dumpinguvastasele uurimisele, (131) kus Argentina, Austraalia, India ja Malaisia jäeti võrdlusriikide seast välja, kuna nende turgudel domineerisid suures osas ELi peamise kaebuse esitajaga seotud äriühingud. Lisaks väitis kaubanduskoda, et komisjon ei käsitlenud väidet glüfosaadi uurimise kohta ega tõendanud ka seda, et Argentina tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid saab kasutada normaalväärtuse arvutamiseks.

(312)

Nagu märgitud põhjenduses 260, ei ole võrdlusriigi valimisel otsustavat tähtsust asjaolul, et võrdlusriigist valitud äriühing on seotud liidu tootjaga. Hiina kaubanduskoda viitab juhtumile, mis puudutas alusmääruse endise, 2017. aasta detsembris kehtetuks tunnistatud artikli 2 lõike 7 punkti a kohaldamist (132). Artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli valida sobiv kolmas turumajanduslik riik, mida nimetatakse ka võrdlusriigiks, ning selles riigis asuv tootja. Artikli 2 lõike 6a kohaselt tugineb komisjon võrdlusriigi tootja andmete taotlemise ja kontrollimise asemel hõlpsasti kättesaadavale teabele uurimisperioodi kohta. Seega on artikli 2 lõike 6a kohane menetlus täiesti teistsugune ja komisjon ei leia, et väidetav seos võib käesoleval juhul mõjutada Argentina tootja hõlpsasti kättesaadavatele andmetele tuginemise asjakohasust. Samuti ei tähenda see, et äriühingul on Argentinas suur turuosa, et seal puudub konkurents. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(313)

Hiina kaubanduskoda väitis ka, et komisjon ei täpsustanud standardit, millele ta tugines kindlakstegemisel, kas võrdlusriigi tootja kasumimarginaal on põhjendatud või mitte. Lisaks väitis ta, et komisjon ei selgitanud, miks ei saa normaalväärtuse arvutamisel kasutada turu tootja tegelikku kasumimarginaali, mida ei ole moonutatuks tunnistatud.

(314)

Komisjon ei nõustu selle väitega. Need selgitused esitati põhjendustes 258 ja 294, milles komisjon järeldas, et Argentina vastas artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina, ning seega pidi komisjon kasutama Argentina tootja kasumit. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.3. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(315)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja osutama hõlpsasti kättesaadavale teabele kõigi kõnealuses teates nimetatud tootmistegurite moonutamata väärtuste kohta.

(316)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks väitis komisjon, et kasutab moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlakstegemiseks ILO statistikat ning kahe elektritarnija, st Edenori ja Edesuri avaldatud elektritariife, nagu on täpsustatud põhjenduses 348.

(317)

Peale selle teavitas komisjon teises teates huvitatud isikuid, et võib täielikku teavet esitanud valimisse kaasatud eksportivate tootjate erakordselt suure tootmistegurite arvu tõttu liigitada need, mille kaal on tootmiskuludes tühine, kulumaterjalide alla. Mis puutub nende kasutamisse normaalväärtuse arvutamisel, siis teatas komisjon, et ta arvutab kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldab seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis on ümber arvutatud asjaomases võrdlusriigis kindlaks tehtud moonutamata võrdlusaluste põhjal. Komisjon järgis seda lähenemist, nagu on allpool põhjenduses 320 põhjalikumalt selgitatud.

3.4. Moonutamata kulud ja võrdlusalused

3.4.1. Tootmistegurid

(318)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid kiudoptiliste kaablite puhul

Tootmistegur	Kaubakood Argentinas	Moonutamata väärtus	Mõõtühik
Toorained
Alumiiniumisulamist traat	7605 29 90	32,60	CNY/kg
Alumiiniumiga plakeeritud terastraat	7217 30 10 , 7217 30 90	10,17	CNY/kg
Alumiiniumvardad	7605 21 10 , 7605 21 90	27,59	CNY/kg
Alumiiniumriba	7606 12 20 , 7606 12 90	21,68	CNY/kg
Alumiiniumriba/-lint	7606 91 00	29,03	CNY/kg
Aramiidlõng	5402 11 00	148,37	CNY/kg
Kaabli geeltäidis	4002 99 90	26,58	CNY/kg
Kaablipasta	2710 19 93 , 2710 19 99	9,26	CNY/kg
Etüleenvinüülatsetaat	3905 29 00	15,93	CNY/kg
Täitenöör	5607 49 00	33,44	CNY/kg
Leegi levikut aeglustav kaablikesta materjal	3901 90 10 , 3901 90 20 , 3901 90 50 , 3901 90 90	16,22	CNY/kg
Klaaskiuga tugevdatud polümeer	3921 90 19	25,31	CNY/kg
Klaaskiuga tugevdatud plast	3921 90 19	25,31	CNY/kg
Klaaskiuga tugevdatud ja liimiga kaetud polümeer	3919 90 10 , 3919 90 90	48,53	CNY/kg
Klaaskiudlõng	7019 19 00	135,88	CNY/kg
Suure tihedusega polüetüleenist standardne kaablikesta materjal	3901 20 19 , 3901 20 29	7,81	CNY/kg
Väikese tihedusega polüetüleen	3901 40 00	8,26	CNY/kg
Väikese tihedusega polüetüleenist standardne kaablikesta materjal	3901 10 10 , 3901 10 91 , 3901 10 92	7,88	CNY/kg
Vähese suitsueritusega halogeenivaba kaablikesta materjal	3901 30 10 , 3901 30 90	13,39	CNY/kg
Optiline kiud	9001 10 11	660,5	CNY/kg
Kummiga kaetud fosfaatterastraat	7217 90 00	12,54	CNY/kg
Polübutüleentereftalaat	3907 99 11 , 3907 99 19	14,00	CNY/kg
Polüolefiinelastomeer	3901 90 10 , 3901 90 20 , 3901 90 50 , 3901 90 90 , 3902 90 00	19,06	CNY/kg
Roostevabast terasest optiline seade	8544 70 90	114,79	CNY/kg
Roostevabast terasest ribad	7219 32 00	16,63	CNY/kg
Roostevabast terasest ribad/lint	7220 20 10 , 7220 20 90	17,03	CNY/kg
Terastross	7312 10 10 , 7312 10 90	16,82	CNY/kg
Terasriba	7212 50 90	26,16	CNY/kg
Terastraat	7217 10 11 , 7217 10 19 , 7217 10 90	7,99	CNY/kg
Teip	3919 10 20	66,66	CNY/kg
Lõng	5402 20 00	16,01	CNY/kg
Tööjõud
Tootmistööstuse töötajate palgad	[Ei kohaldata]	40,1	CNY/h
Energia
Elektrienergia	[Ei kohaldata]	0,3390	CNY/Kwh

Toorained

(319)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 69, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast Hiinast ja mitteturumajanduslikest riikidest Argentinasse suunatud impordi väljajätmist oli komisjon seisukohal, et muudest kolmandatest riikidest pärit peamiste toorainete import oli endiselt representatiivne (moodustas enam kui 70 % Argentinasse suunatud impordi kogumahust).

(320)

Arvestades, et eksportivad tootjad kasutasid erakordselt palju tootmistegureid, moodustasid nendest mitme puhul koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Komisjon otsustas lugeda need kulud kulumaterjalide hulka, kuna mõju normaalväärtuse arvutamisele peeti väga väikeseks. Kulumaterjalide alla kuuluvad tegelikud toorained loetleti äriühingupõhises teatavaks tegemise dokumendis. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis olid ümber arvutatud kindlakstehtud moonutamata hindade põhjal.

(321)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu.

(322)

Komisjon väljendas valimisse kaasatud eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(323)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis FTT kontsern, et Argentina kiudoptiliste kaablite kood 9001 10 19 ei hõlmanud mitte ühemoodilisi kiude, vaid mitmemoodilisi ja erikiude, mida vaatlusaluse toote valmistamisel ei kasutatud. See tulenes asjaolust, et koodiga hõlmatud kiudude läbimõõt oli suurem kui 11 mikronit, mistõttu see sobis kasutamiseks mitmemoodilise kiu puhul.

(324)

See väide leiti olevat põhjendatud ja seepärast nõustus komisjon optiliste kiudude võrdlusalust vastavalt muutma.

(325)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis ZTT kontsern, et komisjon eksis, kui ta jättis optiliste kiudude võrdlusaluse arvutamisel impordi Argentina kaubakoodiga 9001 10 20 arvestamata põhjusel, et see hõlmas optilisi kaableid, nagu on märgitud põhjenduses 274, ja kuna kiudoptilisi kaableid imporditi Argentina kaubakoodiga 8544 70 00. FTT kontsern märkis aga, et tal ei ole vastuväiteid komisjoni otsuse kohta jätta see Argentina kaubakood arvestamata.

(326)

Komisjon märgib, et HS-kood 8544 70 on mõeldud ühemoodiliste kiudoptiliste kaablite jaoks, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, on kaitsekihiga ja võivad sisaldada elektrijuhte, ning sellest on välja jäetud kaablid, mille kõik optilised kiud on kas ühes või mõlemas otsas eraldi ühendusliidestega, ning merealuseks kasutuseks mõeldud plastisolatsiooniga kaablid, mis sisaldavad vask- või alumiiniumjuhti ja milles kiud asuvad metallmooduli(te)s. Seevastu rubriiki 9001 kuuluvad optilised kiud ja nende kimbud, samuti sellised kiudoptilised kaablid, mida ei hõlma rubriik 8544. Argentina kaubakoodi 9001 10 20 kirjeldus on järgmine: „optiliste kiudude kimbud ja kiudoptilised kaablid“. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(327)

FTT kontsern väitis ühtlasi, et andmed, mida komisjon kasutas optiliste kiudude võrdlusaluse arvutamiseks, hõlmavad nii värvitud kui ka värvimata kiude, ning palus komisjonil arvata võrdlusaluse väärtusest maha kiu värvimise kulud.

(328)

Komisjon märkis, et tõendeid, mille FTT esitas üksnes oma esildise konfidentsiaalses versioonis, pole võimalik nõuetekohaselt hinnata, kuna esitati üksnes väljavõte teatavast andmekogumist. Komisjon tuletas siiski meelde, et võrdlusaluste arvutamisel tuginetakse hõlpsasti kättesaadavatele andmetele ja et teabeväljavõte, mille FTT sellega seoses esitas, ei ole ilmselgelt hõlpsasti kättesaadav. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(329)

ZTT kontsern väitis, et tooraine „kaabli geeltäidis“ võrdlusaluse arvutamiseks tuleks komisjoni kasutatud neljast kaubakoodist (4002 99 10, 4002 99 20, 4002 99 30 ja 4002 99 90) kasutada ainult koodi 4002 99 90. ZTT kontsern esitas tõendid selle kohta, et ülejäänud kolme kaubakoodi alla kuuluvaid tooteid vaatlusaluse toote valmistamisel ei kasutatud.

(330)

Ka seda väidet peeti põhjendatuks ja seepärast muutis komisjon kaabli geeltäidise võrdlusalust vastavalt.

(331)

Samuti väitis ZTT kontsern, et tooraine „alumiiniumvardad“ kaubakood ei olnud õige, sest Argentina nomenklatuuri kohaselt viitab see lattide ja varraste asemel pigem alumiiniumist õõnesmaterjalidele ja muudele profiilidele, mida ei kasutata vaatlusaluse toote valmistamiseks, mistõttu komisjon peaks määrama kindlaks muu koodi. ZTT kontsern ei pakkunud välja alternatiivset kaubakoodi.

(332)

Komisjon tegi kindlaks, et Argentina kood hõlmab alumiiniumist õõnesmaterjale ja muid profiile, mitte latte ja vardaid. Pärast täiendavat analüüsi otsustas komisjon koodi muuta ja kasutada selle asemel HS-koodi 7605 21, mis hõlmab alumiiniumisulamist vardaid, mida kasutatakse alumiiniumiga plakeeritud terastraatide tootmiseks optiliste piksekaitsetrosside jaoks (133).

(333)

Samuti väitis ZTT kontsern, et ta ei kasutanud kiudoptiliste kaablite tootmiseks klaaskiudlõnga, vaid klaaskiust heiet, mistõttu õige HS-kood oleks 7019 12. ZTT kontsern märkis, et lõnga ja heide eristamisel on otsustavaks teguriks see, kas kiud on keerutatud või mitte. ZTT kontsern väitis, et tema kasutatud kiud ei ole keerutatud ja seetõttu on õige kasutada heide HS-koodi 7019 12.

(334)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. HS-kood 7019 12 on mõeldud klaaskiust heide jaoks, mis on klaaskiudlõnga tootmise tooraine. Peale selle kinnitasid liidu tootjad, et klaaskiust heie on tooraine, mida kasutavad kiudoptiliste kaablite sektoris klaaslõngade ja klaaskiuga tugevdatud varraste tarnijad. Seega on õige HS-kood 7019 19.

(335)

FTT kontsern märkis, et komisjon lisas tootmisteguri „vesi“ ekslikult kulumaterjalide hulka, kuigi see tootmistegur ei kujuta endast otsest toorainekulu, vaid otsest kulu.

(336)

Komisjon lisas tootmisteguri „vesi“ kulumaterjalide hulka, kuna see moodustas vähem kui 0,05 % otsestest kogukuludest ja seetõttu oli selle mõju dumpingumarginaalile tühine.

(337)

FTT kontsern väitis, et komisjon pidi koostama võrdlusaluse iga tootmisteguri kohta, kuna ta järeldas, et kõik tootmistegurid olid moonutatud. Seega väitis ta, et komisjonil polnud lubatud koondada mitut tootmistegurit kulumaterjalide alla ja kohaldada põhjenduses 320 selgitatud arvutusmetoodikat, kuna see moonutaks andmeid. FTT kontsern palus komisjonil kasutada nende tootmistegurite puhul FTT kontserni esitatud andmeid. Ka ZTT kontsern ei nõustunud komisjoni kulumaterjalide metoodikaga ja väitis, et komisjon peaks kulumaterjalide võrdlusaluse arvutama muudest sisenditest eraldi.

(338)

Nagu on selgitatud põhjenduses 320, koondas komisjon tootmistegurite suure arvu tõttu (nt rohkem kui 60 tootmistegurit FTT puhul) kulumaterjalide alla mitut tootmistegurit (ligikaudu 30 tootmistegurit FTT puhul), mille kulud moodustasid uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest (FTT puhul ligikaudu 4 %). Komisjon leidis, et kõigi nende tootmistegurite andmete hankimisega oleks kaasnenud märkimisväärne halduskoormus, võttes arvesse ka seda, et mõne puhul neist ei olnud võrdlusriiki suunatud impordi väärtus representatiivne, samas kui mõju normaalväärtuse arvutamisele, milles need tootmistegurid moodustavad vaid ühe osa, peeti väga väikeseks. Seega kohaldas komisjon kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamiseks oma standardmetoodikat, st arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis olid ümber arvutatud kindlakstehtud moonutamata hindade põhjal. See metoodika, mis puudutab nii väikest osa tootmiskuludest ja veelgi väiksemat osa normaalväärtuse arvutustest, annab väga sarnased tulemused metoodikaga, mis põhineb iga tootmisteguri andmete hankimisel. Igal juhul võib see metoodika anda eksportivatele tootjate jaoks soodsa tulemuse, kui sisendite tegelik väärtus oleks suurem kui see, mis arvutati protsendina toorainete kogukuludest. Ükski huvitatud isik ei esitanud tõendeid, et komisjoni kasutatud lähenemisviisiga kaasneks vähem soodne tulemus. Lisaks märkis komisjon, et eespool punktis 3.1.1 tehti kindlaks olulised moonutused. Sel juhul saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Eksportivad tootjad ei esitanud kulumaterjalide alla koondatud tootmistegurite kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seetõttu ei saa komisjon kasutada FTT kontserni esitatud andmeid. Komisjon leiab, et tema kasutatav kulumaterjalide moonutamata väärtuse arvutamise metoodika on asjakohane, kuna parem teave puudub. ZTT kontsern ei püüdnud ka esitada võrdlusalust, mille arvutamiseks oleks kasutatud võrdlusriigi GTA impordiväärtusi, samuti ei ole ta pakkunud välja alternatiivset moonutusteta võrdlusalust kulumaterjalide jaoks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(339)

ZTT kontsern väitis, et kuut kõrvalsaadust/jäädet, millest teatati kui tootmisteguritest, ei tohiks kulumaterjalide hulka arvata ja komisjon peaks koostama nende kõigi eraldi võrdlusalused.

(340)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Arvestades, et eksportivad tootjad kasutasid erakordselt palju tootmistegureid, koondas komisjon kulumaterjalide alla mitu tootmistegurit, mille puhul koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud moodustasid tühise osa tooraine kogukuludest, nagu selgitatud põhjenduses 320. ZTT kontserni teatatud kuus kõrvalsaadust/jäädet moodustasid olenevalt kõrvalsaadusest/jäätmest vähem kui 0,005 % kuni vähem kuni 0,050 % otsestest kogukuludest ning kokku vähem kui 0,10 % otsestest kogukuludest. Seetõttu oli nende võimalik mõju normaalväärtusele tühine ning sellega seoses on asjakohased samad kaalutlused, mis on kokku võetud põhjenduses 338. See väide lükati seega tagasi.

(341)

FTT kontsern märkis, et kasutades võrdlusaluste koostamiseks CIF-väärtusi, mis hõlmavad transpordikulusid väljaspool Argentinat, prahiraha ja kindlustust, välistab komisjon kõik suhtelised eelised, mis tootjatel võivad olla teatavate toorainete kättesaadavuse tõttu siseturul.

(342)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on ette nähtud vastavate andmete kasutamine asjakohases võrdlusriigis, „tingimusel et asjakohased andmed on hõlpsasti kättesaadavad“. Komisjoni toimikus ei olnud andmeid võimalike võrdlusriikide omamaiste hindade kohta. Impordihindu käsitlevad andmed on aga hõlpsasti kättesaadavad ja komisjon kasutab nende andmete allikana GTAd. Kõnealune huvitatud isik ei esitanud ka võrdlusriigi kohta võimalikke asjakohaseid andmeid, mida oleks saanud uurimises kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(343)

Samuti ei nõustunud ZTT kontsern tooraine moonutamata transpordikulude arvutamiseks kasutatud komisjoni metoodikaga, mida on selgitatud põhjenduses 322. ZTT kontsern väitis, et komisjon peaks iga tooraine transpordikulud eraldi välja arvutama. Samuti lisati, et eri tootmistegurite transpordikulud võivad oluliselt erineda.

(344)

Komisjon märgib, et ZTT kontsern ei esitanud soovitust selle kohta, kuidas komisjon peaks iga tooraine transpordikulud eraldi välja arvutama. Nagu selgitatud põhjenduses 322, leidis komisjon, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.4.1.1. Tööjõud

(345)

Komisjon kasutas Argentinas kehtivate töötasude kindlaksmääramiseks ILO statistikat. ILO statistika annab teavet 2018. aasta keskmiste tööjõukulude kohta paljude kutsealade esindajate puhul. Töötleva tööstuse keskmised tööjõukulud ei olnud aga kättesaadavad. Seega kasutas komisjon tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks ILO statistikas esitatud keskmist tööjõu kogukulu ja hõlpsasti kättesaadavat teavet Argentina tööandjate täiendavate tööjõukulude (nt maksud) kohta (134). Lisaks kasutas komisjon indeksit, (135) et korrigeerida 2018. aasta andmeid inflatsiooni suhtes.

(346)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis ZTT kontsern, et komisjon peaks kasutama seadmete ja masinate käitajate ja monteerijate tööjõukulusid, kuna need töötajad on suures osas sarnased kiudoptilise kaabli sektori töötajatega.

(347)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. ZTT kontsern ei esitanud tõendeid selle kohta, et enamik ZTT kontserni töötajaid olid seadmete ja masinate käitajad ja monteerijad. Kuna kiudoptiliste kaablite sektor on kõrgtehnoloogiline tootmisharu, palkavad kiudoptilise kaabli tootjad palju insenere ja tehnikuid, kelle ILO on liigitanud kategooriasse „spetsialistid“, ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tehnikuid, kelle ILO on liigitanud kategooriasse „tehnikud ja tehnilised töötajad“. Nende kolme töötajate kategooria keskmine tööjõukulu on enam kui 20 % suurem kui tööjõukulu koguväärtus, mida komisjon kasutas tööjõu võrdlusaluse arvutamiseks. Kuna komisjonil ei ole andmeid nendesse põhikategooriatesse kuuluvate töötajate osakaalu kohta töötajate koguarvus, pidas ta asjakohaseks kasutada ILO esitatud keskmisi tööjõukulusid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.4.1.2. Elektrienergia

(348)

Argentinas äriühingute (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) suhtes kohaldatava elektrihinna avaldasid uurimisperioodil elektritarnijad Edenor ja Edesur (136). See teave võimaldab tuvastada tööstuslikul eesmärgil kasutajate makstud elektrihinna (Tarifa T3). Lisaks esitatakse selles teabes üksikasjad nende hindade kohta, mida maksid tööstuslikul eesmärgil kasutajad, kes otsustasid kohaldada diferentseeritud määrasid, mis põhinevad kellaajal, mil elektrit tarbitakse, ja kasutataval pingel. Komisjon kasutas arvutustes neid tariife.

(349)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis ZTT kontsern, et elektri võrdlusaluse arvutamise valemis oli viga.

(350)

Komisjon parandas selle vea, mille mõju oli väike.

3.4.2. Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(351)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(352)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(353)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A 2019. aasta finantsandmetele, mis saadi Dun and Bradstreetilt (D&B) (137). Komisjon tegi need andmed huvitatud isikutele kättesaadavaks teises teates.

(354)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes ei nõustunud FTT kontsern põhjenduses 352 selgitatud üldkulude arvutamise metoodikaga, väites, et komisjon kasutas „moonutatud“ väärtuste ümberarvutamiseks „moonutatud andmeid“, mis on vastuolus komisjoni õiguslike põhimõtete ja tavadega, ning palus komisjonil säilitada FTT kontserni esitatud esialgsed andmed. ZTT kontsern ei nõustunud ka komisjoni üldkulude metoodikaga ja palus komisjonil arvutada nende võrdlusaluse muudest sisenditest eraldi.

(355)

Komisjon märkis, et üldkulude andmed ei olnud võrdlusriigi tootja finantsaruannetes eraldi hõlpsasti kättesaadavad. Kui kindlaks on tehtud olulised moonutused, saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kasutada omamaiseid kulusid, kuid ainult juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Eksportivad tootjad ei esitanud üldkulude kohta selliseid tõendeid ja neid ei leidnud ka komisjon. Seetõttu lükati see väide tagasi. Komisjon leidis, et tema kasutatav üldkulude moonutamata väärtuse arvutamise metoodika on asjakohane, kuna parem teave puudub. ZTT kontsern ei ole ühtlasi pakkunud välja alternatiivset moonutamata võrdlusalust üldkulude jaoks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(356)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis ZTT kontsern, et tema enda müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei tohiks arvesse võtmata jätta, sest komisjon ei tõendanud nende moonutatust.

(357)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu selgitatud põhjenduses 142, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seega, nagu on märgitud põhjenduses 158, ei pea komisjon käesoleval juhul tõendama, et eksportivate tootjate tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ei olnud moonutatud.

3.4.3. Arvutamine

(358)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(359)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud (mis hõlmavad tooraine-, tööjõu- ja energiakasutust). Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud põhjenduses 318.

(360)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 317 osutatud toorainete ja kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(361)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit põhjendustes 351–353 märgitu kohaselt. Need tehti kindlaks Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 353.

(362)

Komisjon kohaldas eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks tehtud tootmiskulude suhtes Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A. müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes olid müügi-, üld- ja halduskulud 15 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes oli kasum 10,6 %.

(363)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

3.5. Ekspordihind

(364)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern eksportis liitu kas otse sõltumatutele klientidele või selliste sidusettevõtjate kaudu, kes tegutsevad kas esindaja, kaupleja või importijana.

(365)

Otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja seotud kauplejate kaudu toimunud müügi puhul oli ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(366)

Seotud importijate kaudu toimunud müügi puhul tugineti ekspordihinna arvutamisel alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt hinnale, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sel juhul korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal.

(367)

Põhjendatud kasumimarginaalina kasutati koostööd tegevate importijate kasumite kaalutud keskmist (vt põhjendus 28). See kasumimarginaal on vahemikus 15–25 %.

(368)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitsid ZTT ja FTT kontsern, et teatavaid summasid arvestati topelt, arvates need maha nii müüginimekirjast kui ka müügi-, üld- ja halduskuludest.

(369)

Neid väiteid peeti põhjendatuks ja komisjon muutis ekspordihinda vastavalt. Selle väite üksikasjalik hinnang esitati mõlemale kontsernile eraldi nende konkreetsetes avalikustamisdokumentides, kuna see sisaldab konfidentsiaalset teavet.

(370)

FTT kontsern väitis, et komisjon ei tohiks ekspordihinnast maha arvata neljast eri liiki tasust koosnevat esindustasu kogusummat, vaid peaks arvama maha üksnes ekspordiesindaja tasu.

(371)

Komisjon palus FTT kontsernil esitada lisateavet esindustasu maksmise kohta temaga seotud esindajale. FTT kontserni esitatud teave näitas, et FTT maksis tegelikult endaga seotud esindajale esindustasu kogusumma, mitte üksnes ekspordiesindaja tasu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(372)

FTT kontsern väitis, et komisjon kasutas 2020. aastal vaatlusaluse toote puhul vale esindustasu ning arvas mereveo- ja käitlemiskulud maha topelt – üks kord müüginimekirjas ja üks kord osana esindustasust.

(373)

Need väited leiti olevat põhjendatud ja seega nendega nõustuti. Ekspordihinna arvutamist kohandati vastavalt.

(374)

Peale selle väitis FTT kontsern, et ekspordihinna arvutamisel temaga seotud äriühingu NW müügi puhul ei tohiks komisjon arvata maha FTT müügi suhtes kohaldatud esindustasu, sest 1) NW ja FTT ega NW ja FTT ekspordiagendi vahel polnud sõlmitud ühtegi lepingut, 2) need tasud olid kajastatud FTT ja tema esindaja vahelistes tehingutes ning 3) NW ja FTT vahelised tehingud olid riigisisesed tehingud, mida väljendati käibemaksuarve väärtusena.

(375)

FTT ja temaga seotud esindaja vahelises lepingus ei ole täpsustatud, et esindustasu kohaldatakse üksnes FTT toodetud kiudoptilise kaabli müügi suhtes. Kuna FTT ekspordib ka NW toodetud kiudoptilist kaablit, tuleks esindustasu tootjast olenemata maha arvata kogu FTT ekspordi puhul. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(376)

Samuti väitis FTT kontsern, et põhjenduses 367 esitatud sõltumatu importija kasumimarginaal ei ole representatiivne ja importijad seda tavaliselt ei saavuta. FTT kontsern väitis ka, et komisjoni valitud importijate äritegevuse ulatus erineb FTT kontserni kuuluvate seotud importijate omast.

(377)

Kõigepealt tuleb märkida, et komisjon ei ole importijaid valinud. Importijate koostöö dumpinguvastases uurimises on vabatahtlik. Nagu on selgitatud põhjenduses 28, esitasid viis sõltumatut importijat nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon palus kõigil koostööd tegevatel importijatel esitada oma vastused küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 42, kontrollis komisjon importijate esitatud teavet. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 367, on kasutatud kasumimarginaal põhjenduses 28 mainitud selliste koostööd tegevate importijate kaalutud keskmine kasum, kellel oli võimalik esitada andmed uurimisperioodi kohta. Seetõttu leidis komisjon, et kõnealune kasumimarginaal on representatiivne ja täpne.

3.5.1. Võrdlus

(378)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(379)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, krediidikulude, pangatasude, muude impordikulude, pakendamiskulude, esindustasude, komisjonitasude ning aastalõpu allahindluste alusel.

(380)

Artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus tehti ka seotud kauplejate kaudu toimunud müügi puhul. Leiti, et Hiinas või Hongkongis tegutsevate kauplejate ülesanded olid sarnased esindaja omadega. Need kauplejad otsisid kliente ja võtsid nendega ühendust. Nad vastutasid müügiprotsessi eest ja said teenuste eest hinnalisandit. Kohandus hõlmas kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning 10 % suurust kasumit. Seda kasumimarginaali peeti asjakohase kasumlikkuse taseme konservatiivseks hinnanguks, arvestades sõltumatute importijate saavutatud suuri marginaale (üldjuhul 20 % ringis) selles sektoris.

(381)

ZTT kontsern väitis, et tema tootmis- ja müügiäriühingud moodustavad seoses kiudoptilise kaabli eksportmüügiga ühe majandusüksuse.

(382)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Ta märkis, et see väide kehtis üksnes vaatlusaluse toote, mitte kõigi ZTT kontserni müüdavate toodete kohta. Nagu Üldkohus kinnitas, (138) peab uurimine, kas sidusettevõtja moodustab tootvate üksustega ühe majandusüksuse, minema kaugemale asjaomase toote müügist liidule. Tootva üksuse ja müüva üksuse rolli on vaja uurida seoses kõikide kontserni toodetavate või müüdavate toodetega. Komisjoni uurimine näitas muu hulgas, et toimus märkimisväärne otsemüük ja puudus majanduslik kontroll. Seega järeldati, et ZTT kontserni müügiäriühinguid ei saa käsitada üksnes kontsernisiseste müügiosakondadena. Komisjoni hinnangu täpsemad üksikasjad on avaldatud ZTT kontsernile eraldi tema konkreetses avalikustamisdokumendis, sest need sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. Selle hinnangu põhjal lükati väide tagasi.

(383)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes ei nõustunud ZTT kontsern komisjoni järeldusega, et ZTT kontserni müügiäriühinguid ei saa käsitada üksnes kontsernisiseste müügiosakondadena. Ta väitis, et isegi kui ühel tootmisüksustest ei ole Hiina kauplejas kapitaliosalust või majanduslikku kontrolli tema üle, olid mõlemad äriühingud teatava ühise kontrolli all.

(384)

Komisjon märkis, et isegi kui see nii on, kujutab see tingimus endast üksnes eeltingimust ja ei ole otsustav.

(385)

Peale selle väitis ZTT kontsern, et komisjon pole esitanud tõendeid selle kohta, et kaupleja müüs sõltumatute äriühingute tooteid ja et oli olemas kirjalik leping, mis osutas eksportmüügi puhul turutingimustel tehtud tehingutele tootjate ja kaupleja vahel. Samuti väitis ta, et hindamisel oli oluline ainult eksportmüük, samas kui omamaine müük ei olnud oluline, ning et hinnata tuleks ainult vaatlusaluse toote müüki. Sellega seoses väitis ta, et pole tähtis, kas tootvad üksused müüsid muid tooteid otse, sest kaupleja ei tegutsenud neid tooteid müüva sisemise müügiosakonnana. Märgiti, et äriühingus võib olla mitu müügiosakonda, mis kõik keskenduvad eri toodetele. Samuti märgiti, et kummalgi tootjal polnud eksportmüügi osakondi ega müügipersonali, kes tegeles ekspordiülesannetega. ZTT kontsern väitis ühtlasi, et ei olnud oluline, mis oli märgitud kaupleja tegevusloal, sest see puudutas „vormi“, mitte majanduslikku tegelikkust.

(386)

Komisjon jääb seisukohale, et Hiina kauplejat ei saanud pidada üksnes sisemise müügiosakonnana tegutsevaks. Uurimine, kas sidusettevõtja moodustab tootvate üksustega ühe majandusüksuse, peab minema kaugemale asjaomase toote müügist liidule (139). Ühe tootmisüksuse muude toodete otsene eksportmüük oli märkimisväärne ja moodustas 17–22 % kogumüügist, mistõttu tal pidi ZTT väitest hoolimata olema eksportmüügi osakond ja müügipersonal. Seoses kaupleja tegevusloaga märgitakse, et dokumentaalsed tõendid ülesannete laadi kohta on kaupleja rolli hindamisel tegelikult asjakohased.

(387)

ZTT kontsern kordas ka oma väidet, et liidus asuv seotud importija moodustas ühe majandusüksuse.

(388)

Võttes arvesse eksporti liidus asuva seotud importija kaudu, jäi komisjon oma järelduse juurde, et ühe majandusüksuse moodustamine ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamisel oluline. Seda sätet kohaldatakse ekspordihinna kohandamiseks, kui ekspordihind pole eksportija ja importija või kolmanda isiku vahelise koostöö- või kompensatsioonilepingu põhjal usaldusväärne. Käesoleval juhul ei vaidlustatud asjaolu, et ZTT kontsern müüb ELis seotud importija kaudu, ja seega on see säte täielikult kohaldatav.

(389)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitsid FTT kontsern ja Hiina kaubanduskoda, et komisjon ei selgitanud 10 % kasumimarginaali allikat ega seda, kas see määr oli mõistlik ja turul valitsev.

(390)

Komisjon ei nõustu selle väitega. See teave esitati põhjenduses 380.

(391)

FTT kontsern ja Hiina kaubanduskoda väitsid ühtlasi, et NW ekspordihinna kindlaksmääramisel ei olnud võimalik teha kohandusi seoses Hiinas ja Hongkongis asuvate temaga seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludega (v.a otsemüügi kulud) ja kasumiga, kuna komisjon ei olnud tõendanud, et nende kauplejate ülesanded on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega.

(392)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Komisjon kordas põhjenduses 380 esitatud hinnangut. Lisaks märkis komisjon, et liitu suunatud müügivoo eri segmentide võrdlemisel esines märkimisväärseid hinnaerinevusi, mis jäid olenevalt segmendist 18 % ja 30 % vahele. Seega oli selge, et iga kaupleja sai hinnalisandit, mis oli tegelikult suurem kui sõltumatu kaupleja kasum, mille komisjon maha arvas, nagu märgitud põhjenduses 380.

(393)

Samuti väitis FTT kontsern, et tema arvates sisaldab äriühingu Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A. müügi-, üld- ja halduskulude summa kõiki kulusid, mida ta aruandeperioodil kandis. FTT kontsern palus komisjonil lahutada otsemüügi kulud (nt transpordi- ja käitlemiskulud) müügi-, üld- ja halduskulude kogusummast, kuna polnud objektiivne ega õiglane võrrelda ilma müügi- ja finantskuludeta ekspordihinda normaalväärtusega, millest polnud selliseid kulusid maha arvatud. Hiina kaubanduskoda esitas sarnase väite, et komisjon näis olevat artikli 2 lõikele 10 kohaselt kohandanud üksnes ekspordihinda, aga mitte normaalväärtust. Peale selle väitis ZTT kontsern, et Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A. finantsandmed ei olnud piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada täielikult aru saada müügi-, üld- ja halduskulude kirjetest ja vastavatest summadest. Ta väitis, et lisaandmed olid äärmiselt olulised, tagamaks õiglane võrdlus ZTT kontserni ekspordihinna ja kindlaksmääratud normaalväärtuse vahel, ning tegemaks kindlaks, et kasum tulenes põhitegevusest (nagu kaablite müük), mitte muust äritegevusest või muust kui tegevustulust. Seda tulu ei tohi võtta arvesse kasumis, mida kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Lisaks väitis ZTT kontsern, et kui komisjon ei suuda Prysmian Energia Cables y Sistemas de Argentina S.A. finantsandmeid põhjalikumalt avalikustada, peaks komisjon kasutama nende Malaisia tootjate andmeid, kelle auditeeritud finantsaruanded olid kättesaadavad.

(394)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Müügi-, üld ja halduskulud arvutati hõlpsasti kättesaadava teabe põhjal müüdud kauba maksumuse ja muude tegevuskulude vahena. Komisjon märkis, et väide, et võrdlusriigi tootja kohta esitatud müügi-, üld- ja halduskulud sisaldasid selliseid kulusid, ei ole põhjendatud. Samuti ei esitanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad sellise kohandamise kohta mingeid arvandmeid. Nagu selgitatud põhjenduses 280, esitas komisjon teises teates huvitatud isikutele Dun & Bradstreetilt pärineva asjakohase hõlpsasti kättesaadava Prysmian Energia finantsteabe. Ükski huvitatud isik ei esitanud Argentinas asuva tootja kohta sobivamaid müügi-, üld- ja halduskulude andmeid. Kuna komisjon järeldas, et Argentina vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina, nagu märgitud põhjenduses 294, peab komisjon kasutama Argentina, mitte Malaisia tootja müügi-, üld- ja halduskulusid. Kuna Malaisia tootja ei registreerinud mõistlikku kasumit, ei saanud komisjon tema finantsandmeid kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.5.2. Dumpingumarginaalid

(395)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(396)

Selle alusel leitud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

FTT kontsern:

—	FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd.

—	Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd.

—	Hubei Fiberhome Boxin Electronic Co., Ltd.

44,0 %

ZTT kontsern:

—	Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd.

—	Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd.

19,7 %

(397)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(398)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 31,2 %.

(399)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate marginaali puhul tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase tehti kindlaks, arvestades koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi mahtu ja Hiina ekspordi kogumahtu, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(400)

Koostöö tase oli kõnealusel juhul kõrge. Komisjon pidas asjakohaseks määrata dumpingu jääkmarginaal kindlaks valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali alusel.

(401)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

FTT kontsern:

—	FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd.

—	Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd.

—	Hubei Fiberhome Boxin Electronic Co., Ltd.

44,0 %

ZTT kontsern:

—	Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd.

—	Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd.

19,8 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

31,2 %

Kõik muud äriühingud

44,0 %

4. KAHJU

4.1. Mõõtühik

(402)

Kuigi ametlik impordistatistika esitatakse kilogrammides, leidis komisjon kooskõlas eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu märkustega, et see mõõtühik ei sobi asjaomaste mahtude nõuetekohaseks mõõtmiseks. Uurimine näitab, et tavaliselt ei kasuta tootmisharu peamise mahunäitajana kaalu, vaid pikkust. See võib olla kaabli pikkus (kaablikilomeetrites) või selles sisalduvate kiudude kogupikkus (kiukilomeetrites). Arvestades, et käesolev uurimine puudutab kaableid, peetakse kaablikilomeetreid kõige sobivamaks mõõtühikuks, mida kasutatakse kahju kindlaksmääramisel allpool.

(403)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Hiina kaubanduskoda, et impordimahud tuleks arvutada kiukilomeetrite, mitte kaablikilomeetrite alusel, sest kiukilomeeter oli tööstusharus tunnustatud standard ja ainus mõõtühik, mis kajastas kaablites sisalduvate kiudude arvu tohutuid erinevusi.

(404)

Komisjon jäi seisukohale, et kaablikilomeeter on sobiv mõõtühik, sest uurimisalused tooted on kaablid ja kaablis sisalduvate kiudude arv on kaabli eriomadus, mida kajastab toote kontrollnumber. Seetõttu lükati see väide tagasi.

4.2. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(405)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 29 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses (v.a järgmises punktis mainitud kaks äriühingut). Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust põhineb kahju kindlaksmääramine 27 liikmesriigi (EL 27) andmetel vaatlusaluse perioodi kohta.

(406)

Liidu kogutoodang oli uurimisperioodil 1,2 miljonit kaablikilomeetrit. Komisjon tegi selle arvu kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe põhjal, nt üheksalt isikult (kuuelt kaebuse esitajalt ja kolmelt kaebust toetavalt äriühingult) saadud otsese teabe ning ülejäänud tootjate turuteabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 26, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 52 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2.1. Kahe tootja väljajätmine liidu tootmisharust

(407)

Alusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt võib tootjad, kes on seotud Hiina eksportijate või importijatega ja/või on ise väidetavalt dumpinguhinnaga müüdava toote importijad, liidu tootmisharust välja jätta. Artikli 4 lõikes 2 on määratletud, millal saab tootjaid pidada eksportijate või importijatega seotuks.

(408)

Komisjon uuris liidu tootmisharu olemasolevaid suhteid asjaomase toote eksportijate või importijatega. Uurimisest nähtus, et üks valimisse kaasatud liidu tootja importis Hiinast väikeses mahus kiudoptilisi kaableid ja teisel on vähemusosalus valimisse kaasamata eksportivas tootjas. Arvestades esimese tootja tähtsusetu mahuga importi ja asjaolu, et teine tõestas, et see eksportiv tootja ei ole tema kontrolli all ega kontrolli teda ning et selle suhte mõju ei pannud teda sõltumatutest tootjatest erinevalt käituma, leidis komisjon, et pole põhjust kummagi äriühingu väljajätmiseks liidu tootmisharust.

(409)

Seoses kolmanda valimisse kaasamata tootjaga leidis komisjon, et võttes arvesse tema suhet Hiina eksportiva tootjaga (mida kontrollib sama üksus) ja märkimisväärseid impordimahte Hiinast, on asjakohane jätta see tootja liidu tootmisharu määratlusest välja, olgugi et märkimisväärne osa selle äriühingu tootmisest toimub liidus.

(410)

Samamoodi otsustas komisjon seoses koostööd mittetegeva liidu tootjaga, kes deklareeris märkimisväärse koguse Hiinast pärit importi, et arvestades suhet Hiina eksportiva tootjaga ja märkimisväärseid impordikoguseid, tuleks ta samamoodi liidu tootmisharust välja jätta.

(411)

Uurimisest ei nähtunud, et mõni muu tootja oleks olnud seotud Hiina eksportijatega või Hiinast importinud, ja liidu tootmisharu määratlusest polnud vaja rohkem väljajätmisi teha.

(412)

Hiina kaubanduskoda väitis, et mitmel liidu tootjal olid suhted Hiina kiudoptilise kaabli tootjatega, ning palus komisjonil teha segmendipõhise kahjuanalüüsi, analüüsides seda impordivoogu eraldi.

(413)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta kordas Hiina kaubanduskoda seda väidet impordi eraldamise ja eraldi hindamise kohta. Samuti leidis Hiina kaubanduskoda, et komisjon peaks avalikustama liidu tootjate puhul seotud ja sõltumatutelt Hiina tootjatelt pärit impordi mahu ja osakaalu uurimisperioodil.

(414)

Nagu eespool märgitud, võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse liidu tootjate suhteid Hiina äriühingutega, jättes välja tootjad, kelle import Hiinast on märkimisväärne, ning võttis arvesse ka nende suhteid Hiina eksportijatega. Valimisse kaasatud liidu tootjad importisid seotud Hiina äriühingutelt vaatlusalust toodet väga väikestes kogustes (alla 1 % nende toodangust). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(415)

Connect Com esitas loetelu teistest liidu kiudoptilise kaabli tootjatest, keda kaebuses ei arvestatud. Komisjon märkis, et need äriühingud ei teinud uurimises koostööd ja et hinnangud koostööd mittetegevate liidu tootjate kohta on esitatud usaldusväärse turuteabe alusel (140).

4.3. Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(416)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

4.4. Tootmisharusisene kasutamine

(417)

Komisjon leidis, et 4,4–5,8 % liidu tootjate toodangust oli vaatlusalusel perioodil ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks. Kaableid tarniti sel juhul sama äriühingu või kontserni piires edasise järeltöötlemise eesmärgil, eelkõige pistikühendustega kaablite tootmiseks.

(418)

Tootmisharusisese turu ja vabaturu eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutuseks mõeldud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga.

(419)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu optilise kiuga seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks.

(420)

Komisjon uuris teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid vabaturu andmete alusel. Need näitajad on: müügimaht ja müügihinnad liidu turul; turuosa; kasv; ekspordimaht ja -hinnad; kasumlikkus; investeeringutasuvus ning rahavoog. Kui see oli võimalik ja põhjendatud, võrreldi uurimise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(421)

Teiste majandusnäitajate mõttekaks uurimiseks tuli aga vaadelda kogu tegevust, sealhulgas liidu tootmisharu sisekasutust (141). Need näitajad on: toodang; tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine; investeeringud; varud; tööhõive; tootlikkus; palgad ja võime kaasata kapitali.

(422)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Hiina kaubanduskoda, et tootmisharusisest turgu ei tohiks liidu tootmisharu üldise turupositsiooni analüüsimisel kõrvale jätta.

(423)

Nagu allpool kirjeldatud, ei jätnud komisjon tootmisharusisest turgu tähelepanuta, vaid tegi selle kindlaks ja hindas selle arengut aja jooksul. See tagas täieliku ülevaate liidu tootmisharu olukorrast. Selle turu väike ja kahanev suurus kinnitab, et sellel pole liidu tootmisharu olukorrale olulist mõju. Samuti meenutab komisjon, et vaatlusalune toode ei hõlma ühendusliidestega kaableid.

4.5. Liidu tarbimine

(424)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks kaebuse esitaja kindlaks määratud müügiandmete ja põhjendustes 427–432 kirjeldatud meetodiga kooskõlas kindlaks määratud impordiandmete alusel.

(425)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (kaablikilomeetrites)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidu kogutarbimine vabaturul	1 276 902	1 537 999	1 655 737	1 760 092
Indeks	100	120	130	138
Tootmisharusisene turg	61 505	59 802	62 710	54 205
Indeks	100	97	102	88
Allikas: koostööd tegevad eksportivad tootjad, ELi tolliasutused, Eurostat, kaebuse esitajad

(426)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tarbimine liidu vabaturul 38 %. Seoses ulatusliku digitaalse laienemisega ELis ongi tegemist turuga, mille kasv on tugev ja jätkub eeldatavasti kiires tempos (142). Tarbimine jätkas kasvamist uurimisperioodini, olenemata asjaolust, et perioodi teine pool (st 2020. aasta esimene pool) langes kokku COVID-19 pandeemiaga seotud tõrgete esimeste kuudega. Uurimistulemustest nähtub, et uurimisperioodi viimastel kuudel alanud pandeemia ja sellega seotud ennetusmeetmed küll aeglustasid liidus uurimisaluse toote tarbimise kasvu, aga ei hoidnud seda kasvu ära uurimisperioodil tervikuna. Tootmisharusisene turg koosnes kiudoptiliste kaablite, sh pistikühendustega kaablite kasutamisest äriühingute pakutavates ühenduvuslahendustes; selle mahud, mis olid koguturuga võrreldes väga piiratud, vähenesid vaatlusalusel perioodil 12 %.

4.6. Asjaomasest riigist pärit import

4.6.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(427)

Hiinast pärit impordi maht tehti kindlaks teabe põhjal, mille Hiina eksportivad tootjad esitasid otse vastavalt põhjendusele 47. See oli äärmiselt representatiivne, sest uurimisperioodi impordimaht moodustas 89 % koguimpordist, millest Hiina eksportivad tootjad teatasid valimi moodustamisel uurimise alguses. Seega määrati kindlaks, et koguimport on 11 % suurem kui vastavalt põhjendusele 47 teatatud kogused.

(428)

Import muudest kolmandatest riikidest tehti kindlaks põhjenduses 48 mainitud üksikasjaliku meetodiga, mille puhul tehti kindlaks vaatlusaluse toote import kilogrammides ja teisendati see kaablikilomeetriteks, kasutades täpseid teisendustegureid, mille Hiina eksportivad tootjad esitasid oma vastustes põhjenduses 47 mainitud täiendavale teabenõudele.

(429)

Impordi turuosa määrati kindlaks impordimahu alusel, võrrelduna vabaturu tarbimise mahuga, mille andmed on esitatud tabelis 2.

(430)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Asjaomasest riigist pärit impordi maht (kaablikilomeetrites)	189 479	354 167	434 754	498 335
Indeks	100	187	229	263
Turuosa (%)	14,8 %	23,0 %	26,3 %	28,3 %
Indeks	100	155	177	191
Allikas: koostööd tegevad eksportivad tootjad, Eurostat, ELi tolliasutused

(431)

Arvestades Hiina märkimisväärset liigset tootmisvõimsust (mis on kaebuste esitajate esitatud turuanalüüsi alusel hinnanguliselt tervest ELi turust enam kui kaks korda suurem (143)), suurenes vaatlusalusel perioodil import asjaomasest riigist umbes 190 000 kaablikilomeetrilt 500 000 kaablikilomeetrini, mis on väga kiire, enam kui kahe ja poole kordne kasv. See 163 % kasv on rohkem kui neli korda suurem kui tarbimise kasv ning näitab Hiina impordi sissetungi ulatuslikkust ja hoogu sellel turul.

(432)

Selle tulemusena kasvas selle impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 14,8 %-lt 28,3 %ni ehk tegemist oli tohutu, 91 % kasvuga. Tuleks märkida, et Hiina impordi maht suurenes vaatlusaluse perioodi igal aastal ning see asjaolu näitab turu hõlvamise kiirust ja ulatuslikkust.

(433)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Hiina kaubanduskoda, et liidu tootmisharu turuosa oli alahinnatud ja Hiina impordi turuosa oli üle paisutatud. Sellega seoses väitis Hiina kaubanduskoda veel, et turuandmed peaksid kaablikilomeetrite asemel põhinema kiukilomeetritel, mis tooks kaasa Hiina impordi väiksema turuosa.

(434)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et uurimine näitas, et kaablikilomeeter on vaatlusaluse toote puhul kõige sobivam mõõtühik, nagu on selgitatud põhjendustes 402–404. Seetõttu lükati see väide tagasi.

4.6.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad, hinna allalöömine, hinnalangus

(435)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks vastuste põhjal, mille koostööd tegevad eksportijad esitasid põhjenduses 47 mainitud lisateabe taotluse alusel.

(436)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurodes kaablikilomeetri kohta)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Hiina	452,9	401,9	468,5	349,1
Indeks	100	89	103	77
Allikas: koostööd tegevad eksportivad tootjad.

(437)

Hiinast pärit impordi hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 452 eurolt 349 eurole kaablikilomeetri kohta, mis on 23 % langus. Seda arengut tuleks vaadelda Hiina eksportivate tootjate üha suureneva agressiivsuse kontekstis, mis on seotud selle riigi liigse tootmisvõimsusega (vt põhjendus 431). Samuti tuleks seda näitajat vaadeldes arvestada sama pikkusega eri liiki toodete märkimisväärseid hinnaerinevusi ning aastast aastasse toimunud suuri tootevaliku muutusi. Muutused tootes tulenesid nii müüdavate kaabliliikide varieeruvusest ja seega ka hinnast kui ka asjaolust, et igal aastal ei hangitud ega müüdud kõiki tooteliike.

(438)

Et vältida hinnajadades tootevaliku erinevusi vaatlusalusel perioodil ning saada täpsemaid ja representatiivsemaid andmeid, analüüsis komisjon ühtlasi valimisse kaasatud Hiina eksportijatelt ja liidu tootjatelt saadud põhjalikku teavet, tuginedes rohkematele liidetud tooterühmadele, mis sisaldavad otseselt võrreldavaid tooteid. Seeläbi tehti kindlaks 35 identset (kokkusobivat) rühma, mida müüvad nii Hiina eksportijad kui ka liidu tootmisharu ning mille puhul toimus müük igal uuritud aastal. Teisisõnu sai komisjon täieliku aegrea, kus tooteliigi hind on esitatud vaatlusaluse perioodi iga aasta kohta. Neid hindu võib pidada asjaomase perioodi Hiina kogueksporti esindavaks, kuna need hõlmavad 62 % valimisse kaasatud äriühingute ekspordist uurimisperioodil. Kaalutud koondandmete alusel saadud esindav aegrida muutus järgmiselt.

Tabel 4-bis

Hiina import (eurodes kaablikilomeetri kohta)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmine hind	854	720	593	320
Indeks	100	84	69	38
Esindavus	94 %	35 %	59 %	62 %

(439)

See näitab Hiina ekspordi märkimisväärset ja pidevat hinnalangust. Teisisõnu, kui võrrelda samade tooteliikide müüki aastate kaupa, võib iga aasta täheldada selget ja märgatavat langust Hiina impordihindades, mis olid ajavahemikul 2018. aastast kuni uurimisperioodini liidu tootjate hindadest palju madalamad (tabel 8-bis).

(440)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon sellega seoses:

—	valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ja

—	vastavaid kaalutud keskmisi hindu imporditud tooteliigi kohta, millega valimisse kaasatud Hiina tootjate toodet müüdi esimesele sõltumatule tarbijale liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel.

(441)

Kui dumpingu arvutamiseks kohandatakse ekspordihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, siis põhjenduses 444 esitatud hinna allalöömise ja kahjumarginaali arvutamiseks arvutati ekspordihind (edaspidi „väljaarvutatud CIF-väärtus“) esimesele sõltumatule kliendile esitatud arve väärtuse alusel, millest arvati maha alates CIF-punktist tekkinud impordiga seotud kulud ning seotud importija müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kohaldades alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal.

(442)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta märkis ZTT kontsern, et impordijärgsed kulud arvutati protsendina CIF-väärtusest, ning leidis, et komisjon peaks need tegelikult arvutama proportsionaalselt ekspordimahuga, et need oleksid kooskõlas dumpingu arvutamisel ekspordihinnas tehtud kohandustega. Väideti, et need kulud olid mahu seisukohast asjakohasemad kui eksporditehingute väärtuse seisukohast.

(443)

See väide leiti olevat põhjendatud ja seega sellega nõustuti.

(444)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Selle põhjal olid kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid 30,0 % ja 33,2 %, mis teeb üldiseks hinna allalöömise marginaaliks 31,5 %. Nagu kirjeldatud põhjenduses 502, kinnitab hangete analüüs hinna allalöömist hangete tasandil.

(445)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis ZTT kontsern ühtlasi, et komisjon ei selgitanud liidetud toote kontrollnumbrite rühmi, mis olid seega meelevaldsed. Hiina kaubanduskoda väidab, et nende rühmade kasutamine tekitab probleemi liidu tootmisharu ja Hiina hindade kokkusobitamisel ja võrdlemisel.

(446)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus kahel põhjusel. Esiteks ei kasutatud neid rühmi hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes. Teiseks kasutati neid konkreetselt tagamaks, et perioodil toimunud olulised muutused tootevalikus ei mõjutaks aja jooksul hinnasuundumusi, muutes seega ajalise võrreldavuse täpsemaks selliste rühmadega, mis olid vaatlusaluse toote puhul representatiivsed, nagu eespool selgitatud. Kuna puudusid tõendid, mis kinnitaksid rühmitamise ilmselget asjakohatust, lükkas komisjon selle väite tagasi.

(447)

Peale selle väitis FTT kontsern, et komisjon ei teinud kindlaks hinna allalöömist ligikaudu 30 % puhul tema ekspordist liitu, sest puudus vastavus liidu tootmisharu müüdud toodete kontrollnumbritega. FTT kontsern leidis, et komisjonil ei olnud lubatud piirduda oma analüüsis üksnes nende tooteliikide või turusegmentidega, mille puhul toimus liidu tootmisharus tegelik müük. Ta viitas sellega seoses kohtuasjale Changshu City Standard Parts Factory ja Ningbo Jinding Fastener Co. Ltd vs. Euroopa Liidu Nõukogu, (144) milles märgiti, et dumpingumarginaal tuleks arvutada kogu liitu suunatud ekspordi puhul, ning FTT kontsern väitis lisaks, et seda nõuet tuleks analoogia alusel kohaldada ka hinna allalöömise suhtes.

(448)

Komisjon ei nõustunud FTT kontserni tõlgendusega Euroopa Kohtu otsuse kohta Changshu City kohtuasjas. Kogu ekspordi arvessevõtmise nõuet kohaldatakse üksnes dumpingumarginaali arvutamise suhtes. Samuti märkis komisjon, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide hindamisel on võrdlusaluseks asjaomastest riikidest liitu eksporditud mudelid. Eksportivate tootjate eksportmüügi ja liidu tootmisharu müügi võrdlemise olemus seisneb selles, et liidu tootmisharu ei müü tingimata kõiki eksporditud mudeleid. Käesoleval juhul oli valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate vastavuse määr 70 %, mida komisjon pidas täiesti piisavaks, et tagada eksporditud mudelite lai ja õiglane võrdlus liidu tootmisharu müüdavate mudelitega. Kolmandaks ei nõuta alusmääruses, et komisjon teeks hinnaanalüüsi iga tooteliigi kohta eraldi. Pigem on õiguslik nõue teha määramine samasuguse toote tasandil. Lõpuks tegi komisjon järelduse, et kõik kontrollnumbritega tooted moodustasid osa vaatlusalusest tootest ja konkureerisid omavahel vähemalt teataval määral. Seetõttu ei moodusta valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordist see protsent, mida liidu tootmisharu ei müü, vaatlusaluse toote eraldi kategooriat, vaid konkureerib täielikult ülejäänud klassidega, mille puhul tuvastati vastavus.

(449)

See on kooskõlas põhjendustes 438 ja 439 kindlaks määratud hindadega.

4.7. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.7.1. Üldised märkused

(450)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(451)

Komisjon sai asjaomastelt isikutelt seoses kahjuga mitu märkust. Hiina valitsus väitis, et Hiinast pärit import ei põhjustanud kahju ega kahju ohtu, sest näitajatest nähtus, et liidu tootmisharu olukord oli hea ja et liidu tootmisharul oli tänu tema turuosale endiselt turgu valitsev seisund. Connect Com märkis, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine oli väga väike ja toimus võimaliku oligopolistliku turu kontekstis.

(452)

Connect Com väitis, et isegi kui kahju oleks eksisteerinud, oli see tähtsusetu, kui teenitud kasum ulatus 5 % minimaalse kasumimarginaalini, ning tuletas sellega seoses meelde komisjoni 23. detsembri 1988. aasta otsust, millega lõpetati teatavate Kanadast, Hongkongist ja Jaapanist pärit mobiilsete kärgside raadiotelefonide importi käsitlev dumpinguvastane menetlus, (145) ja 17. detsembri 1997. aasta kohtuotsust kohtuasjas EFMA vs. nõukogu (146). Sellest hoolimata tuleks aga meelde tuletada, et raadiotelefone käsitlevas otsuses vaadeldi kasumimarginaali muude paranevate näitajate kontekstis ja mainitud kohtuasi oli seotud väitega, et taotletav kasum, mille komisjon uurimise ajal kindlaks määras, oleks pidanud olema suurem; Üldkohus lükkas selle väite tagasi. Seega ei toeta need pretsedendid seisukohta, et kahju on tähtsusetu, kui kasumimarginaalid ületavad 5 %. Kahju tehakse kindlaks alusmääruse artikli 3 lõikes 5 mainitud kõigi tegurite tervikliku hindamise alusel, mille käigus analüüsitakse tegureid konkreetse turu ja tootmisharu kontekstis. Samuti oli tootmisharu saavutatud kasum väiksem kui taotletav kasum, mille kindlaksmääramisel oli võetud arvesse kõiki asjaomase tootmisharuga seotud elemente, nagu nõutud alusmääruse artikli 7 lõikes 2c.

(453)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon kaebuse esitaja esitatud küsimustiku vastuses sisalduvate andmete põhjal; see hõlmas kõigi liidu tootjatega seotud andmeid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(454)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(455)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.8. Makromajanduslikud näitajad

4.8.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(456)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Tootmismaht (kaablikilomeetrites)	1 062 482	1 195 017	1 250 881	1 229 252
Indeks	100	112	118	116
Tootmisvõimsus (kaablikilomeetrites)	1 585 738	1 748 667	2 019 526	2 084 082
Indeks	100	110	127	131
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	67 %	68 %	62 %	59 %
Indeks	100	102	92	88

(457)

Liidu tootmisharu tootmismaht suurenes tervel vaatlusalusel perioodil 16 %. Üksikasjalikust analüüsist nähtub, et 2017.–2019. aastal suurenes liidu tootmine 18 %, samas kui uurimisperioodil liidu tootmine vähenes pisut – 2 protsendipunkti võrra.

(458)

Üldine suurenemine vaatlusalusel perioodil tulenes tabelis 2 näidatud nõudluse kasvust. Liidu tootmisharu suutis aga vaatlusalusel perioodil suurendada oma tootmist vaid 16 % turul, mis kasvas 38 %. Seega ei suutnud liidu tootmisharu saada turu kasvust täielikult kasu.

(459)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes liidu tootmisvõimsus 31 %. See kajastab investeeringuid, mida mõni liidu tootja on teinud, et pidada sammu turu kasvuga. Selle katse nurjas Hiina toodete suurem turuletungimine, mis vähendas ebaausate hinnakujundusstrateegiate tõttu aina enam liidu tootmisharu turuosa.

(460)

Selle tulemusena vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 12 % võrra, jäädes uurimisperioodil alla 60 %. Liidu tootjaid takistati tootlust vastavalt turu kasvule suurendamast.

4.8.2. Müügimaht ja turuosa

(461)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Müügimaht liidu turul (kaablikilomeetrites)	882 772	945 842	1 009 439	995 703
Indeks	100	107	114	113
Tootmisharusisene turg	61 505	59 802	62 710	54 205
Indeks	100	97	102	88
Tootmisharusisene turg protsendina liidu müügist	7,0 %	6,3 %	6,2 %	5,4 %
Indeks	100	91	89	78
Müük vabaturul	821 268	886 040	946 729	941 498
Indeks	100	108	115	115
Vabaturumüügi turuosa	64,3 %	57,6 %	57,2 %	53,5 %
Indeks	100	90	89	83
Allikas: liidu tootmisharu

(462)

Kogu vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu kogu müügimaht 13 %. Tarbimise kasvu tõttu vähenes aga turuosa vabaturul vaatlusalusel perioodil 64,3 %-lt 53,5 %-le, mis on enam kui 10 protsendipunkti suurune langus (–17 %).

(463)

Liidu müügimaht vabaturul suurenes vaatlusalusel perioodil samuti, 15 %. Liidu müügimaht järgis väga tihedalt liidu toodangu suundumusi, sest selles tootmisharus toodetakse suuresti tellimuste alusel.

(464)

Liidu tootmisharusisene turg (väljendatud liidu kogumüügi protsendina) oli kogu vaatlusalusel perioodil väga väike, kahanedes 7 %-lt 2017. aastal 5,4 %-le uurimisperioodil. Selle turu piiratud suuruse tõttu oli kahanemise mõju väike.

4.8.3. Kasv

(465)

Liidu müügimahu turuosa vähenemisest saab järeldada, et liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil kasu liidu turu kasvust.

4.8.4. Tööhõive ja tootlikkus

(466)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Töötajate arv (täistööajale taandatud)	4 088	4 589	4 815	4 659
Indeks	100	112	118	114
Tootlikkus (kaablikilomeetrites täistööajale taandatud töötaja kohta)	260	260	260	264
Indeks	100	100	100	102
Allikas: liidu tootmisharu

(467)

Täistööajale arvutatuna suurenes liidu tootmisharu tööhõive 2017.–2019. aastal 18 %. Sellele suurenemisele järgnes uurimisperioodil 4 % langus. See muutus järgib suuresti tabelis 4 esitatud suundumusi tootmismahus.

(468)

Kuna tootmist ja tööhõivet puudutavad arvud olid teineteisega tihedalt seotud, jäi tootlikkus, mõõdetuna kaablikilomeetrites ühe töötaja kohta, suuresti stabiilseks.

4.8.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(469)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(470)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

4.9. Mikromajanduslikud näitajad

4.9.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(471)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidus (eurodes kaablikilomeetri kohta)	816	861	944	821
Indeks	100	105	116	101
Ühiku tootmiskulu (eurodes kaablikilomeetri kohta)	756	785	860	758
Indeks	100	104	114	100
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(472)

Liidu turu müügihinnad sõltumatutele isikutele (vabaturg) suurenesid 2017.–2019. aastal 16 % ning vähenesid seejärel uurimisperioodil, jõudes samale tasemele, mida täheldati 2017. aastal (+1 %). Hinnatase sõltub aga suuresti müüdavate toodete keerukusest, arvestades, et hind võib kaabli omadustest (sh kiudude arv, katete arv ja nende liik jne) lähtudes suuresti varieeruda.

(473)

See on ilmne, kui võrrelda hindade arengut tootmiskulude arenguga, arvestades, et keerukamate kaablitega, mida saab müüa kõrgema hinna eest, kaasnevad ka suuremad tootmiskulud.

(474)

Ühiku tootmiskulu suurenes 2017.–2019. aastal 14 %, st üldjoontes kooskõlas liidu vabaturu keskmiste hindadega (16 %). Sellele järgnes 14 % langus, mis on samuti kooskõlas samal perioodil (2019. aastast kuni uurimisperioodini) täheldatud hinnalangusega (15 %). Nagu on märgitud põhjenduses 540, kinnitas uurimine, et peamise tooraine (optilised kiud) hind kajastas selle sisendi turuhinda, kui seda osteti sidusettevõtjatelt.

(475)

Et vältida hinnajadades tootevaliku erinevusi vaatlusalusel perioodil, analüüsis komisjon valimisse kaasatud Hiina eksportijatelt ja liidu tootjatelt saadud põhjalikku teavet, tuginedes rohkematele liidetud tooterühmadele, mis sisaldavad otseselt võrreldavaid tooteid, nagu mainitud põhjenduses 438. Seeläbi tehti kindlaks 35 identset (kokkusobivat) rühma, mida müüvad nii Hiina eksportijad kui ka liidu tootmisharu ning mille puhul on vaatlusaluse perioodi iga aasta kohta olemas täielik aegrida.

(476)

Need rühmad on vaatlusalusel perioodil ELi tootmisharu müüki esindavad, kusjuures üle 34 % selliste kokkusobivate toodete müügist toimus uurimisperioodil. Tulemuseks saadud esindav aegrida on järgmine.

Tabel 8-bis

Liidu tootmisharu (eurodes kaablikilomeetri kohta)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmine hind	817	780	792	719
Indeks	100	95	97	88
Esindavus	42 %	38 %	35 %	34 %

(477)

See näitab liidu tootmisharu hindade märkimisväärset langust, mis sarnaneb Hiina ekspordi puhul täheldatud hinnalangusega, mida mainiti põhjenduses 438.

(478)

Võttes lisaks arvesse, et kliendid soovivad sageli oma konkreetsetele vajadustele kohandatud eritellimusel valmistatavaid kiudoptilisi kaableid ning et teatavad liikmesriigid on kindlaks määranud ka konkreetsed tehnilised nõuded, annab sama kliendi ja liikmesriigi hindade ajaline võrdlemine veelgi täpsema ülevaate hindade arengust. Liidu tootmisharu esitas selle kohta üksikasjalikku lisateavet. Tooterühma, kliendi ja liikmesriigi 20 kõige olulisema kombinatsiooni puhul olid hinnasuundumused järgmised (147).

Tabel 8-ter

Liidu tootmisharu (eurodes kaablikilomeetri kohta, indeks)

2017	2018	2019	Uurimisperiood
100	73	56	59

(479)

See näitab taas asjaomase perioodi liidu tootmisharu hindade selget langust, mis on kooskõlas Hiina ekspordi hinnalangusega, mida on mainitud põhjendustes 435–438.

4.9.2. Tööjõukulud

(480)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes täistööajale taandatud töötaja kohta)	39 511	35 826	39 157	38 966
Indeks	100	91	99	99
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(481)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta jäid 2017. aastast kuni uurimisperioodini suhteliselt stabiilseks. Väike vähenemine 2018. aastal vastab täistööajale taandatud töötajate arvu 13 % suurenemisele ja kajastab selle lisatööjõu kulusid.

4.9.3. Varud

(482)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Lõppvarud (kaablikilomeetrites)	134 925	161 561	161 878	171 058
Indeks	100	120	120	127
Lõppvarud protsendina toodangust	12,7 %	13,5 %	12,9 %	13,9 %
Indeks	100	106	102	110
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(483)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud kasvasid vaatlusalusel perioodil 27 %. Kuigi varude suurenemine tähistab teatavate korduvate artiklite müügi aeglasemat käivet ja võib olla seotud liidu tootmisharu üha suurenevate raskustega oma toodete müümisel, mis on tingitud Hiina eksportivate tootjate väga agressiivsest hinnakonkurentsist, võib suurenemine ajavahemikul 2019. aastast uurimisperioodini olla seotud ka hooajalise mõjuga. Igal juhul, arvestades, et suurem osa tootmisest toimub tellimuste ja klientide juhiste alusel, ei ole varud peamine kahjunäitaja.

4.9.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(484)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele toimuva müügi kasumlikkus (% müügikäibest)	8,1	8,4	8,5	7,9
Indeks	100	104	104	97
Rahavoog (eurodes)	33 254 746	48 644 480	41 707 715	39 805 852
Indeks	100	146	125	120
Investeeringud (eurodes)	60 405 839	67 794 023	82 761 718	59 886 812
Indeks	100	112	137	99
Investeeringutasuvus (%)	34	36	24	20
Indeks	100	105	70	58
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(485)

Et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(486)

Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus oli kogu perioodil positiivne, aga ebanormaalselt väike, ja langes 8,1 %-lt 2017. aastal 7,9 %-le uurimisperioodil.

(487)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis ZTT kontsern, et tuletusanalüüsi põhjal teenis liidu tootmisharu väga suurt kasumit, kehtestades liidu turul ülemäära kõrgeid hindu, mis tekitab tõsist kahtlust liidu tootmisharule tekitatud kahjus, ning ZTT kontsern väitis, et hinna allalöömine tulenes liidu tootmisharu ebamõistlikust hinnakujundusest, mitte madala hinnaga Hiina impordist.

(488)

Komisjon ei nõustu selle väitega. Tuletusanalüüs oli osaline ning ei põhinenud kulude ja hindade täielikul hindamisel. Komisjon kontrollis kasumimarginaale sellise põhjaliku analüüsi alusel ja leidis, et neid on täpselt kirjeldatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(489)

Kaebuse esitajad väitsid, et sektori vajadus investeeringute ja uurimistegevuse järele eeldaks 15 % kasumimarginaali. Uurimine näitas, et juba kavandatud investeeringuid, mis oleksid tehtud tavapärastes tingimustes, et pidada sammu turu arenguga, oleks pidanud vaatlusalusel perioodil toetama keskmiselt 13,4 % kasum. Need investeeringud hõlmasid järgmisi valdkondi: ümberseadistus- ja hoolduskulud, et tagada olemasoleva võimsuse tõhusus, kohandades võimsust vastavalt tootevaliku muutumisele; võimsuse suurendamine; teadus- ja arendustegevuse kulud (toote- ja protsessiinnovatsioon).

(490)

Komisjon leidis, et eelmainitud suurusjärk on kooskõlas dumpinguhinnaga Hiina impordi puudumise korral teenitud varasema kasumiga, mis jääb 12 % ringi, nagu rõhutatud tabeli 11-bis analüüsis.

(491)

See kinnitab, et 8 % kasumitase vaatlusalusel perioodil ei ole piisav tegevuse jätkamiseks laieneval kõrgtehnoloogiaturul, ning näitab seega liidu tootmisharule tekitatud kahju.

Tabel 11-bis

Liidu tootmisharu kasumlikkus enne 2017. aastat

	2014	2015	2016
Kasumimarginaal (%)	10,4 %	12,6 %	12,4 %

(492)

Seda aga praegusel juhul ei täheldatud. Kasumlikkus tõepoolest vähenes võrreldes 2014.–2016. aasta omaga. See madalam kasumitase kogu vaatlusalusel perioodil kajastab märkimisväärset hinnakahju kogu vaatlusalusel perioodil. Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii suurenenud mahu kui ka madalate hindade mõistes) ei saanud liidu tootmisharu tõsta hindu, vähendada kulusid ega seega ka saavutada laienemise mõju eelset tavapärast kasumitaset – selle taseme ületamisest rääkimata.

(493)

Pärast suurenemist 2018. aastal hakkas rahavoog vaatlusaluse perioodi teise poole lähenedes vähenema.

(494)

Imporditud kaupadest otseselt tingitud surve tõttu pidi liidu tootmisharu edasi lükkama investeeringud, sh mõne sellise, mis oli juba kavandatud ja heaks kiidetud. Need investeeringud, mille eesmärk oli suurendada olemasolevat liidu tootmisvõimsust, pandi vaatlusalusel perioodil pausile (isegi kui investeeringute tegemine oli juba alanud) Hiina impordi agressiivse hinnakujunduse tõttu muutunud turutingimuste otsese tagajärjena. Võrreldes eelnevate aastate suundumusega ja turu üldise kasvuga vähenesid investeeringud seetõttu vaatlusaluse perioodi lõpu poole järsult.

(495)

Vaatlusalusel perioodil muutus tehtud investeeringute tasuvus negatiivses suunas ja tegelikult langes 42 %. See negatiivne areng näitab, et kuigi tõhususe ja konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks tehti jätkuvalt investeeringuid, vähenes nende investeeringute tasuvus vaatlusalusel perioodil märgatavalt, sest liidu tootmisharu ei suutnud kasumlikkusmäära parandada.

(496)

Kuna investeeringutasuvus vähenes sedavõrd kiiresti, on valimisse kaasatud tootmisüksuste edasine kapitali kaasamise võime selgelt ohus, kui olukord ei hakka paranema.

4.10. Hangetel põhinev müügianalüüs

(497)

Enamik kiudoptilisi kaableid müüakse hankemenetluste kaudu. Et hankida vajalikku teavet selle olulise turuaspekti kohta ja täiendada oma ülejäänud kahjuanalüüsi, nõudis komisjon valimisse kaasatud Hiina eksportivatelt tootjatelt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, importijatelt ja kasutajatelt hangete kohta üksikasjalikku teavet. Küsimusi küsiti nii lõpetatud kui ka käimasolevate hangete olemuse, protsessi, ajastuse ja muude oluliste omaduste kohta. Hankijad tegid komisjoniga väga vähe koostööd. Uurimises ei osalenud ükski riigihankeüksus ja suurte telekommunikatsioonivõrgu operaatorite hulgas esitas üksikasjalikku teavet hangete kohta ainult Deutsche Telekom.

(498)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamata jätmist taotles komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatelt üksikasjalikku lisateavet kõigi hangete kohta, milles nad vaatlusalusel perioodil osalesid, sealhulgas teavet pakkumuste, hindade ja võimaluse korral konkurentide kohta.

(499)

Esitatud teave näitas väga heterogeenset ja killustatud olukorda – igal aastal korraldatakse eri liikmesriikides väga palju hankeid ning hankijad, pakkujad, kestused ja tingimused on väga erinevad. Hankijate seisukohast võivad hanked olla avalikud, nii et neid korraldavad kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud üksused, või eraõiguslikud, nii et neid korraldavad suured telekommunikatsioonivõrgu või muude võrkude operaatorid. Samuti kasutatakse paljusid muid väiksemaid pakkumisi, hinnapakkumusi ja e-oksjoneid ning väiksemaid koguseid võidakse hankida ka otsekontakti kaudu klientidega. Iga hankemenetlus sõltub suuresti hankijast, kes võib kasutada mitmesuguseid protsesse olenevalt asjaomasest hankest ja turuarengust. Hangetes osaleb ka väga erinevaid pakkujaid. Hiina eksportivad tootjad osalevad otseselt (ka oma tütarettevõtjate kaudu) ja kaudselt, tehes koostööd eri liikmesriikide kohalike äriühingutega. Importijad, kauplejad ja turustajad konkureerivad ka liidu tootjatega. Vahel kaasatakse ka paigaldajaid ning edukate tarnijate müük telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele toimub nende paigaldajate kaudu.

(500)

Samuti on uurimine näidanud, et liidus korraldatakse väga palju hankeid. Kolm valimisse kaasatud liidu tootjat teatasid, et osalesid uurimisperioodil otse kokku rohkem kui 500 hankes. Üks koostööd tegevatest sõltumatutest importijatest osaleb aastas 150–200 hankes, keskendudes ainult Saksamaa turule.

(501)

Hangete kestus on väga erinev – alates viivitamatust kättetoimetamisest kuni kolme aastani. Pikemate hangete puhul on hinnad küll kokku lepitud, aga mahud ei ole kindlaks määratud ja seetõttu võivad pakkujad teha lisapakkumusi, mis asendavad olemasolevad pakkumused, kui hinnad langevad. Seega, kuigi hangetes määratakse ära üldine hindade ülempiir, võivad hinnad terve hankelepingu kestuse jooksul dünaamiliselt muutuda ja teevadki seda. Selle tulemusena kipuvad need korrigeerima ja suurel määral kajastama valitsevaid turutingimusi.

(502)

Komisjon on analüüsinud üksikasjalikku teavet hangete kohta, millest valimisse kaasatud liidu tootjad teatasid vastustes komisjoni taotlusele. Teatatud hangetest, milles liidu tootjad esitasid vaatlusalusel perioodil pakkumusi, analüüsis komisjon neid, mille puhul oli konkreetseid tõendeid Hiina osaluse kohta. Vaatlusalusel perioodil oli 55 sellist hanget. Analüüsitud hangetest tulenes 45 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist ning 14 % liidu kogutarbimisest uurimisperioodil. Nende hangete puhul on tehtud hinna- ja mahukahju üksikasjalik analüüs, mis näitab müügi olulist vähenemist (25–100 %) ja/või hinnalangust (5–55 %) ja/või hinna allalöömist (8–39 %). See hankepõhine analüüs kinnitas asjaomase perioodi hinnalangust ja hinna allalöömist, mis oli juba eespool kindlaks tehtud.

(503)

Connect Com esitas hankemenetlustega seoses märkused ja juhtis tähelepanu, et kaebuse esitaja esindatavad liidu tootjad ei kaotanud üldiselt palju hankeid, vaid ainult ühe või mõne suure eraõigusliku hanke. Ta rõhutas, et kaebuse esitaja osutas hinna allalöömise tõendina ühele eraõigusliku hanke kutsele ja ühe Hiina tootja hinnastamiskäitumisele. Connect Com esitas teate ühes Saksamaa ringkonnas sõlmitud lepingute kohta, mille puhul olid eduka pakkuja hinnad sõnaselgelt välja toodud. Ta väitis, et kaebuse esitaja oli terve riigihangete turusegmendi oma esitlusest välja jätnud. Connect Comi sõnul ei saavutanud kaebuse esitaja esindatavad liidu tootjad nendel hangetel edu, sest nad ei vastanud nõutud kriteeriumitele (nt laod, varud, lai tootevalik, logistiline kontseptsioon). Täpsemalt rõhutas Connect Com Prysmiani ja Corningi väikest ladustamismahtu. Connect Com väitis, et riigihangete turusegmendi olemasolu eiramine on vale, sest riigi- ja eraõiguslike hangete turuhinnad on suurel määral üksteisele vastavad või üksteisest sõltuvad. Connect Comi sõnul ei oleks õige kehtestada dumpinguvastaseid tollimakse tervel turul, mis on jagatud riigi- ja eraõiguslikeks hangeteks. Viidati komisjoni 20. märtsi 1998. aasta otsuse 98/230/EÜ (Hiina Rahvavabariigist pärit volframoksiidi ja volframhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse lõpetamise kohta) (148) põhjendusele 42. Selle otsuse alusel väitis Connect Com, et segmentidesse jagatud turgude puhul ei teki liidu tootmisharule üldist kahju, kui hoolimata teatavast müügi vähenemisest ühes turusegmendis (praegusel juhul eraõiguslikud hanked) on liidu tootmisharul teises turusegmendis (praegusel juhul riigihanked) müügivõimalusi, mis kompenseerivad müügimahu vähenemise.

(504)

Põhjenduses 502 esitatud argumendid ja analüüs on nende väidetega vastuolus. Hoolimata liidu tootmisharu märkimisväärsetest jõupingutustest hindade konkurentsivõime säilitamisel võtsid suure osa turust üle Hiina eksportijad, kelle pakkumuste hindadega ei suutnud liidu tootmisharu võistelda. Komisjoni 1998. aasta otsuses volframoksiidi ja volframhappe impordi kohta leidis komisjon asjaomase juhtumi puhul, et vaadeldes liidu tootmisharu turuosa vähenemist vabaturul, oleks tulnud arvesse võtta liidu tootmisharu kalduvust kasutada aina suuremat osa oma vaatlusaluse toote toodangust järgmise etapi toodete tootmiseks. Liidu tootmisharu nende kahe erineva turusegmendi (vabaturg ja tootmisharusisene kasutamine) faktiline olukord on erinev konkurentsiolukorrast praeguse juhtumi puhul, kus tootmisharusisese turu suurus kogu vaatlusalusel perioodil tasapisi väheneb ja on vaatlusaluse toote toodangus väga väikese osakaaluga. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(505)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Connect Com, et komisjon ei avalikustanud teavet selle kohta, mitu hanget võitis Hiina tootja ja millisel põhjusel, ning kordas oma väidet, et ainus otsustav kriteerium ei ole kunagi hind, vaid pigem kvaliteet ja logistika. Samuti taotles Connect Com põhjenduses 502 kirjeldatud analüüsi tulemuste avalikustamist.

(506)

Sellega seoses kogus komisjon üksikasjalikku teavet vaatlusalusel perioodil toimunud hangete kohta. Komisjon kontrollis ja analüüsis seda teavet, mis on äärmiselt konfidentsiaalne ja mida seetõttu ei saa huvitatud isikutele avaldada suuremas mahus kui eespool põhjendustes esitatud kokkuvõttena.

(507)

Hangete analüüs osutab liidu tootmisharu toodete Hiina toodetega asendamise protsessi kiirenemisele, mida kinnitavad ka uurimisperioodi lõpus korraldatud hanked. See näitas liidu tootmisharu hinnalangust ja mahu edasist märkimisväärset vähenemist, mis on kooskõlas üldpildiga kahju kohta ja kinnitab seda.

4.11. Järeldus kahju kohta

(508)

Liidu turul ja tööhõives ilmnes nii mõnegi näitaja puhul positiivne suundumus, näiteks tootmises, võimsuses ja müügimahus. Nende näitajate areng ei vastanud aga tarbimise suurenemisele ja kui liidu tootmisharu oleks turu kasvust täielikult kasu saanud, oleksid need näitajad pidanud tegelikult veelgi rohkem kasvama. Tõepoolest, müügimahu suurenemisest hoolimata vähenes liidu tootmisharu turuosa kasvaval turul 10,8 protsendipunkti võrra (64,3 %-lt 53,5 %-le). See on seotud Hiina ekspordi tekitatud hinnasurvega, sealjuures esines tervel vaatlusalusel perioodil märkimisväärset hinna allalöömist ja igal juhul hinnalangust.

(509)

Eespool mainitu põhjustas rahalist kahju väiksema kasumi ning investeeringute ja nende tasuvuse vähenemise kujul.

(510)

Lisaks, nagu eespool põhjenduses 502 selgitatud, osutab hangete kaudu tehtud müügi analüüs sellele, et turuosa ja hinna vähenemine on hoogustumas ning jätkub Hiina eksportivate tootjate erakordselt agressiivse käitumise tõttu.

(511)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Hiina kaubanduskoda, et mitu peamist näitajat ei osutanud liidu tootmisharu kantud kahjule, sest tootmismaht ja tööhõive püsisid stabiilsena, tootmisvõimsus suurenes, müügihinnad jäid stabiilseks, langedes veidi, ning kasumlikkus ja investeeringud püsisid kõrgel tasemel.

(512)

Nagu on märgitud põhjenduses 508, tuleb nende näitajate hindamisel arvestada suurenenud tarbimist kasvaval turul ning see analüüs näitas, et liidu tootmisharu ei saanud laienevast turust piisavalt kasu, mis osutab sellele, et tegelik mõju liidu tootmisharu kasvule oli negatiivne. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(513)

Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et olulise kahju tuvastamise aluseks ei saa olla üksnes turuosa kriteeriumid ning et nõudluse kasvades suurenes kõigi turuosaliste müük, mis viitab avatud konkurentsiturule. Peale selle väitis Hiina kaubanduskoda, et liidu tootmisharu olukorra tulevane halvenemine ei saa olla olulise kahju põhjus, sest uurimise käigus ei hinnatud kahju tekkimise ohtu ning täidetud polnud ka sel juhul kehtiv tõendamisnõue.

(514)

Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et olulise kahju tuvastamine ei põhine üksnes turuosadel, vaid põhjendustes 426, 431, 437, 444 ja 490 hinnatud hulgal majandusnäitajatel, mis muu hulgas hõlmasid tegelikku negatiivset mõju kasvule, hinnalangust, hinna allalöömist, turuhinnast madalama hinnaga müüki ja vähenenud kasumit, mis viitavad olulisele kahjule. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(515)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(516)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tootmisharusisene müük ja toorainehinnad.

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(517)

Liidu tootmisharu turuosa vähenemine toimus vaatlusalusel perioodil ühel ajal ja oli otseselt seotud Hiinast pärit olulises mahus impordi märkimisväärse tungimisega liidu turule, mis lõi liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla ja avaldas igal juhul liidu müügile märkimisväärset hinnasurvet.

(518)

Hiinast pärit impordi maht suurenes (nagu osutatud tabelis 3) ligikaudu 189 000 kaablikilomeetrilt 2017. aastal ligikaudu 498 000 kaablikilomeetrini uurimisperioodil ehk kaks ja pool korda (+163 %). Turuosa suurenes samal perioodil 14,8 %-lt 28,3 %-le ehk ligi kaks korda (+91 %). Samal perioodil (nagu näidatud tabelis 6) suurenes liidu tootmisharu müük vabaturul üksnes 14 % ning tema turuosa langes 64,3 %-lt 53,5 %-le, mis on 10,8 protsendipunktiline (ehk –17 %) vähenemine. Väiksemal tootmisharusisesel turul vähenes müük mõõdukalt (–12 %). Dumpinguhinnaga import on suurenenud nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Nagu tabelis 1 osutatud, on tarbimine liidu turul vaatlusalusel perioodil suurenenud 38 % ja on selge, et sellest kasvust sai peamiselt kasu Hiinast pärit import.

(519)

Dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, näiteks 62 % vastavalt tabelile 4-bis. Liidu tootmisharu võrreldavad müügihinnad sõltumatutele isikutele liidu turul (vabaturg) langesid tabelis 8-bis esitatud analüüsi põhjal vaatlusalusel perioodil kokku 12 % ja tabelis 8-ter esitatud täpsema analüüsi põhjal 41 %. Hinnatase sõltub suuresti müüdavate toodete keerukusest ning kõige täpsem vahend hinnasuundumuste uurimiseks on liidus toodetud ja asjaomasest riigist imporditud toodete võrdlus tooteliikide kaupa (valimisse kaasatud äriühingute põhjal). See näitab, et kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaalutud keskmised hinna allalöömise marginaalid jäid uurimisperioodil vahemikku 30,0–33,2 %.

(520)

See agressiivne käitumine hakkas vähendama liidu tootmisharu turuosa alates vaatlusaluse perioodi algusest ja Hiina tooted on olnud turul erakordselt madalate (liidu tootmisharu tootmiskuludest palju madalamate) hindadega kättesaadavad ka uurimisperioodil. See on muu hulgas eespool hankeid käsitlevas osas (põhjendused 499–502) kirjeldatud mehhanismide kaudu tekitanud hinnalangust, müügi vähenemist, turuosa vähenemist ja rahalist kahju nii vähenenud kasumlikkuse kui ka investeeringute vähenemise mõistes, seades ohtu liidu tootmisharu olemasolu.

(521)

Nagu kirjeldatud põhjenduses 494 eespool, oli tõendeid ka selle kohta, et liidu tootmisharu kavandatud investeeringud ja laienemisprojektid olid tühistatud või peatatud agressiivselt hinnastatud Hiina impordi suurenemise ja sellest tingitud liidu tootmisharu turuosa vähenemise tõttu.

5.2. Muude tegurite mõju

5.2.1. Import kolmandatest riikidest

(522)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

Riik		2017	2018	2019	Uurimisperiood
Korea	Maht (kaablikilomeetrites)	20 450	51 339	44 405	45 908
	Indeks	100	251	217	224
	Turuosa (%)	1,6 %	3,3 %	2,7 %	2,6 %
	Keskmine hind (eurodes kaablikilomeetri kohta)	796	873	1 627	1 073
	Indeks	100	110	204	135
Türgi	Maht (kaablikilomeetrites)	26 732	32 932	22 922	37 008
	Indeks	100	123	86	138
	Turuosa (%)	2,1 %	2,1 %	1,4 %	2,1 %
	Keskmine hind (eurodes kaablikilomeetri kohta)	428	501	776	594
	Indeks	100	117	181	139
Norra	Maht (kaablikilomeetrites)	12 143	11 622	22 728	26 471
	Indeks	100	96	187	218
	Turuosa (%)	1,0 %	0,8 %	1,4 %	1,5 %
	Keskmine hind (eurodes kaablikilomeetri kohta)	330	271	279	261
	Indeks	100	82	85	79
Muud kolmandad riigid	Maht (kaablikilomeetrites)	126 307	114 520	77 787	107 334
	Indeks	100	91	62	85
	Turuosa (%)	9,9 %	7,4 %	4,7 %	6,1 %
	Keskmine hind (eurodes kaablikilomeetri kohta)	1 631	1 728	2 447	1 218
	Indeks	100	106	150	75
Kõik kolmandad riigid kokku (v.a asjaomane riik)	Maht (kaablikilomeetrites)	185 633	210 414	167 842	216 721
	Indeks	100	113	90	117
	Turuosa (%)	14,5 %	13,7 %	10,1 %	12,3 %
	Keskmine hind (eurodes kaablikilomeetri kohta)	1 280	1 247	1 708	964
	Indeks	100	97	133	75
Allikas: ELi tolliasutuste andmed, Comext (Eurostat)

(523)

Koreast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 20 000 kaablikilomeetrilt 2017. aastal ligikaudu 45 000 kaablikilomeetrini uurimisperioodil. Selle impordi turuosa suurenes 1,6 %-lt 2017. aastal 2,6 %ni uurimisperioodil. Korea keskmised hinnad paistavad olevat märkimisväärselt kõrgemad kui liidu tootmisharu ja eksportivate tootjate omad. Võttes arvesse kõrgeid hindu ja piiratud mahtusid, ei paistnud Koreast pärit impordil olevat mõju liidu tootmisharu kantud kahjule.

(524)

Paistab, et Türgist pärit importi müüdi madala hinnaga, mis oli siiski kõrgem kui Hiina impordi hind ajavahemikul 2018. aastast uurimisperioodini ja tõusis järk-järgult. Türgi eksportijate turuosa oli vaatlusalusel perioodil üldjoontes stabiilne – veidi üle 2 %. Need suundumused põhinevad statistikal, mis hõlmab paljusid tooteliike, ning seetõttu ei saa komisjon, arvestades üldist piiratud mahtu, täpselt hinnata selle impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale. Ei saa välistada, et Türgi import võis liidu tootmisharu kantud kahju tekkele kaasa aidata, aga arvestades selle suhtelist mahtu asjaomase toote impordis ja stabiilset turuosa kogu perioodil, leidis komisjon, et isegi kui see import avaldas väikest mõju tootmisharu olukorrale, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(525)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ka import Norrast. Norra hinnad, mis olid madalad juba 2017. aastal, jätkasid vaatlusalusel perioodil langemist (–21 % ajavahemikul 2017. aastast kuni uurimisperioodini), olles madalamad nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportijate hinnatasemest. Norra eksportijate turuosa suurenes samal ajal 1 %-lt 1,5 %ni. Need suundumused põhinevad statistikal, mis hõlmab paljusid tooteliike, ning seetõttu ei saa komisjon, arvestades üldist piiratud mahtu, täpselt hinnata selle impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale. Ei saa välistada, et Norra import võis liidu tootmisharu kantud kahju tekkele kaasa aidata, aga arvestades selle suhtelist mahtu asjaomase toote impordis, leidis komisjon, et isegi kui see import avaldas väikest mõju tootmisharu olukorrale, ei nõrgendanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(526)

Vaatlusalusel perioodil vähenes import muudest kolmandatest riikidest absoluutarvestuses mõnevõrra ja kaotas selle käigus olulise turuosa. Keskmised hinnad olid kõrged ja seega ei viita miski sellele, et need põhjustasid liidu tootmisharule olulist kahju.

(527)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Hiina valitsus, et komisjon polnud teinud kindlaks, et vaatlusaluse toote import Hiinast mõjutas liidu tootmisharu, ning väitis eelkõige, et varude suurenemise ja tootmisvõimsuse rakendamise määra vähenemise põhjus oli liidu tootmisharu ebamõistlik tootmisvõimsuse suurendamine, millega kaasnes liigne tootmisvõimsus. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et täielikult puudub seos Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu muutuste vahel. Eelkõige väitis Hiina kaubanduskoda, et Hiinast pärit impordi mahu suurima kasvu ajal aastatel 2017–2018 suurenes liidu tootmisharu kasumlikkus. Hiina kaubanduskoda ja Hiina valitsus väitsid ka, et aastatel 2018–2019, kui Hiina import suurenes ja hinnad langesid, tõstsid liidu tootjad oma müügihindu ilma turuosa kaotamata.

(528)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et suurem osa turust tugineb pikaajalistele tarnelepingutele, nagu on selgitatud põhjendustes 497–507. Lisaks oli liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul taotletavast kasumist väiksem, mis näitab, et sellel perioodil esines kahju. Seepärast leiab komisjon, et Hiina kaubanduskoja ja Hiina valitsuse eespool esitatud väited ei viita põhjusliku seose puudumisele dumpingu ja kahju vahel. Õigupoolest need üksnes kinnitavad, et teatav aeg jäi Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suurenemise ning selle hetke vahele, mil kahju tekkis ja oli võimalik asjakohaste suundumuste alusel kindlaks teha.

(529)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Eku Kabel, et kiudoptiliste kaablite impordi maht vähenes 2018.–2019. aastal ja et 2020. aastal võis täheldada täiendavat vähenemist ning et selle kahaneva impordi tõttu ei tohiks tollimakse kehtestada.

(530)

Uurimise käigus selgus, et HRVst pärit kiudoptiliste kaablite impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Kui aga asjaolud muutuvad, võib meetmed alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt läbi vaadata.

(531)

Seega ei saanud muudest riikidest peale Hiina pärinev import põhjustada liidu tootmisharu tulemustes täheldatud halvenemist ning see import ei nõrgenda mitte mingil määral liidu tootmisharu tulemuste halvenemise ja Hiina impordi turule tungimise vahelist põhjuslikku seost.

5.2.2. Liidu tootmisharu eksporditulemused

(532)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksporditulemused

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Ekspordimaht (kaablikilomeetrites)	85 676	99 295	95 397	108 672
Indeks	100	116	111	127
Keskmine hind (eurodes kaablikilomeetri kohta)	1 329	1 111	1 282	949
Indeks	100	84	96	71
Allikas: liidu tootmisharu

(533)

Liidu tootmisharu eksport suurenes vaatlusalusel perioodil 27 %, ligikaudu 85 000 kaablikilomeetrilt 2017. aastal ligikaudu 108 000 kaablikilomeetrini uurimisperioodil.

(534)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi keskmine hind vähenes vaatlusalusel perioodil 29 % ehk 1 329 eurolt kaablikilomeetri kohta 2017. aastal 949 euroni kaablikilomeetri kohta uurimisperioodil. Hinnatasemed olid liidu omadest kõrgemad.

(535)

Suureneva ekspordi ja suhteliselt kõrge hinnataseme taustal on selge, et see eksport ei saanud põhjustada liidu tootmisharule olulist kahju.

5.2.3. Tootmisharusisene maht

(536)

Nagu näidatud tabelis 5, vähenes liidu tootmisharu sisekasutus uurimisperioodil 12 %.

(537)

Pidades silmas turu väiksust (hinnanguliselt vähem kui 5 % liidu toodangust uurimisperioodil), leidis komisjon, et tootmisharusisese kasutuse väike vähenemine ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

5.2.4. Toorainete hind

(538)

Liidu tootmisharu kasutatav põhitooraine on optilised kiud, mida toodetakse kas liidus või imporditakse. Mitu importijat on väitnud, et valimisse kaasatud liidu tootjad ostavad optilist kiudu oma väljaspool liitu asuvatelt sidusettevõtjatelt siirdehinnaga, mis ei vasta selle tooraine turuhinnale. Tegelikult kahtlustasid importijad, et see siirdehind on liiga kõrge ja vähendas seega valimisse kaasatud ELi tootjate kasumimäära.

(539)

Täpsemalt väljendasid Connect Com ja Cable 77 muret seoses Prysmiani ja Corningi kontserni äriühingutevaheliste tehingute sisemiste siirdehindadega.

(540)

Et seda väidet uurida, nõudis komisjon valimisse kaasatud ELi tootjatelt lisateavet kiudoptiliste kaablite tootmiseks kasutatud optilise kiu ostude kohta uurimisperioodil. Lisaks nõudis komisjon teavet valimisse kaasatud ELi tootjate sidusettevõtjate toodetud optilise kiu kohta ja nende kiudude müügi kohta (maht ja kogus) nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele nii ELis kui ka sellest väljaspool. Võrreldes sama tooteliiki kiudude müüki seotud ja sõltumatutele isikutele, sai komisjon teha kindlaks, et hinnad olid samas suurusjärgus ning seega toimus kiu müük sidusettevõtjatele turutingimustel. Andmed selle tegevuse kohta on ettevõttepõhised ja konfidentsiaalsed ning seega ei saa neid avalikustada.

(541)

Komisjon järeldas seega, et liidu tootmisharu kantud oluline kahju ei olnud põhjustatud siirdehindade mõjust valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkusele.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(542)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Ükski muu tegur ei selgitanud liidu tootmisharu negatiivset arengut seoses turuosa kaotuse, hinnalanguse ning vähese kasumlikkuse, investeeringute vähenemise ja investeeringutasuvusega.

(543)

Dumpinguhinnaga impordi põhjustatud negatiivne mõju kasumlikkusele ja pidev hinnasurve ei võimaldanud liidu tootmisharul teha vajalikke investeeringuid, et tagada tootmisharu pikaajaline toimimine. Seda kinnitab põhjenduses 486 kirjeldatud vähenemissuundumus ja põhjenduses 494 käsitletud kavandatud investeeringute tühistamine.

(544)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon praeguses etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Teised teadaolevad tegurid ei saanud koos ega eraldi nõrgendada dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

6. MEETMETE TASE

(545)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust.

(546)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju moonutuste puudumise korral alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel. Praegusel juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(547)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid:

—	kasumlikkuse tase enne uurimisalusest riigist pärit impordi suurenemist;

—	kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse katmiseks;

—	loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes.

Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(548)

Kaebuse esitajad väitsid, et selles tootmisharus, mis on eriti kapitalimahukas ja nõuab väga suuri investeeringuid, eriti eelseisva 5G-revolutsiooni kontekstis, peab taotletav kasum olema vähemalt 15 %.

(549)

Komisjon vaatas selle väite koos esitatud märkuste ja taotletava kasumi määramiseks juhtumi toimikus saadaolevate, alusmääruse artikli 7 lõike 2c nõuete seisukohast oluliste andmetega läbi.

(550)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kaebuses tuvastatud 15 % taotletav kasum oli suuresti liialdatud. Kaebuse esitaja vastas, et sellest taotletavast kasumist piisab vaid liidu digitaliseerimiskava väljatöötamise ja rakendamise ning 5G-tehnoloogiale ülemineku kulude katmiseks. Hiina kaubanduskoda vastas, et tulevased investeerimisvõimalused ei õigusta ebarealistlikult kõrge kasumimarginaali kasuks otsustamist ja et liidu tootmisharu oli alates 2016. aastast võimeline arendama 4G-tehnoloogiat väiksemate kasumimarginaalidega.

(551)

Uurimine näitab, et liidu tootmisharu hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul dumpinguhinnaga impordi tõttu allasurutud. Seepärast ei peetud sellel perioodil saadud kasumit sobivaks aluseks taotletava kasumi kindlaksmääramiseks. Seetõttu uuris komisjon liidu tootmisharu kasumlikkust enne vaatlusalust perioodi teenitud kasumi põhjal.

(552)

2015. ja 2016. aastal olid valimisse kaasatud liidu tootjad võimelised teenima järjepidevat kasumit, vastavalt 12,6 % ja 12,4 %. Need aastad esindavad perioodi, mis eelnes vahetult vaatlusalusele perioodile ja Hiina kahjuliku impordi märkimisväärse mahu järsule suurenemisele 2017. aastal. Seetõttu peeti 2016. aastat kasumi poolest selle tootmisharu tavapärastes konkurentsitingimustes kõige esindavamaks. Selle põhjal leidis komisjon, et 12,4 % taotletav kasum kajastab kasumlikkuse taset, mis eelnes asjaomasest riigist pärit impordi suurenemisele, ning kasumlikkuse taset, mida saaks eeldada tavapärastel konkurentsitingimustel.

(553)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Hiina valitsus, et komisjon kasutas liiga kõrget taotletava kasumi määra. Peale selle vaidlustas Hiina kaubanduskoda 12,4 % kasumimarginaali kasutamise, väites, et Hiina import oli 2016. ja 2017. aastal sarnane ning et kaebuses esitatud 2016. aasta kasum oli 5–10 %. Seetõttu leidis Hiina kaubanduskoda, et asjakohasem oleks kasutada taotletava kasumi vaatlusaastana 2017. aastat.

(554)

Arvnäitajad, millele Hiina kaubanduskoda osutab, näitavad 2016. ja 2017. aasta vahel enam kui 40 % kasvu, mistõttu impordi maht polnud ilmselgelt neil kahel aastal sarnane. Arvestades Hiina ekspordi sellist märkimisväärset kasvu ja selle samavõrd märkimisväärset mahtu 2017. aastal, mõjutas dumpinguhinnaga import konkurentsitingimusi, välistades kõnealuse aasta kasutamise kasumlikkuse baasperioodina. Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud liidu tootjate kasumimarginaal oli 2016. aastal 12,4 %, kui võtta aluseks nende vastused küsimustikule, mida komisjon on kontrollinud. Seega lükatakse Hiina kaubanduskoja ja Hiina valitsuse sellekohased väited tagasi.

(555)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase ei olnud kooskõlas tootmisharu olukorraga.

(556)

See väide ei olnud põhjendatud ja seega ei saa sellega vormilistel põhjustel nõustuda. Igal juhul tuleneb see tase tegelikult otse huvitatud isikutelt saadud teabe analüüsist, nagu eespool selgitatud, ning on seega täielikult kooskõlas olukorraga.

(557)

See taotletava kasumi tase tundub samuti olevat piisav, kui võrrelda seda kasumiga, mida tootmisharu vajab, et säilitada pikaajalise elujõulisuse tagamiseks vajalik investeeringute tase, nagu mainitud põhjenduses 489.

(558)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Liidu tootmisharu ei teatanud sellistest tulevastest kuludest.

(559)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna.

(560)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(561)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis FTT kontsern, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kindlaksmääramisel ei tohiks maha arvata temaga seotud liidu importijate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Ta viitas sellega seoses Jindali ja Hansoli kohtuotsustele (kohtuasi T-301/16, Jindal Saw Ltd ja Jindal Saw Italia SpA vs. Euroopa Komisjon, ja kohtuasi T-383/17, Hansol Paper Co. Ltd vs. Euroopa Komisjon). See peaks olema nii eelkõige juhul, kui liidu tootmisharu müügihinnad ei hõlma mitte ainult tootmisüksuste otsemüüki, vaid ka müüki seotud müügiüksuste kaudu. Viidates samuti Jindali kohtuasjale, väitis ZTT kontsern, et hinna allalöömise kindlakstegemisel peab komisjon tagama, et ekspordihindade ja liidu tootmisharu müügihindade võrdlus tehakse samal kaubandustasandil. Lisaks märgiti, et isegi kui kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel võeti sihthinna arvutamisel aluseks tootmiskulud ja taotletav kasum, ei olnud selge, kas kulu hõlmas ka liidu tootmisharuga seotud kaubandusüksuste müügi-, üld- ja halduskulusid või kasumit. Väideti, et kuna müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum arvati ZTT kontserni ekspordihinnast maha, tuleb ka liidu kiudoptilise kaabli tootjate kaubandusüksuste müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum maha arvata.

(562)

Rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise arvutamisel kasutatavatest elementidest, peab komisjon välja selgitama alguspunkti, mil algab (või võib alata) konkureerimine liidu turul liidu tootjatega. Alguspunkt on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide tarnijatelt. Käesoleval juhul ei saa teatava osa eksportmüügi puhul kasutada impordihinna nimiväärtust, sest eksportiv tootja ja importija on omavahel seotud. Seega tuleb usaldusväärse turutingimustele vastava impordihinna kindlaksmääramiseks see hind arvutada, kasutades alguspunktina seotud importija edasimüügihinda esimesele sõltumatule kliendile. Sellisel rekonstrueerimisel on asjakohased alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud ekspordihinna arvutamise eeskirjad ning neid saab kohaldada analoogia alusel, samuti saab neid kasutada ekspordihinna kindlaksmääramisel dumpingu puhul. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamine analoogia alusel võimaldab jõuda hinnani, mis on täielikult võrreldav hinnaga, mida kasutatakse selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele klientidele, ning võrreldav ka liidu tootmisharu müügihinnaga. Seetõttu on usaldusväärse hinna väljaselgitamisel põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lahutamine sõltumatutele klientidele edasimüügi hinnast, kuna see võimaldaks õiglast võrdlust.

(563)

Sellist mahaarvamist tuleb rakendada ka turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel (149). Liidu tootmisharu sihthind põhineb tema tootmiskuludel ja taotletaval kasumil, võtmata arvesse seda, kas müüakse liidus seotud või sõltumatutele klientidele, ning määratluse järgi ei sisalda see liidus asuvate seotud importijate müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit, mistõttu seda tuleb võrrelda ekspordi CIF-hinnaga (mahalaadimisel).

(564)

Nagu on märgitud põhjenduses 508, oli hinnalangus liidu turul selgelt kindlaks tehtud. Samuti toimus vaid ligikaudu 30 % valimisse kaasatud Hiina eksportijate kogu eksportmüügist liidus asuvate seotud importijate kaudu ning seega on asjakohane võtta kogu impordi puhul võrdlemisel aluseks hind mahalaadimisel liidu piiril. Peale selle tuleks märkida, et järeldus hinna allalöömise kohta ei sattuks kahtluse alla isegi siis, kui arvutusi kohandataks vastavalt liidu kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile.

(565)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „muude koostööd tegevate äriühingute“ ja „kõigi teiste äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal. Leiti järgmised kahjumarginaalid, mis olid kõrgemad kui dumpingumarginaalid, mistõttu meetmete tase peaks vastama dumpingumarginaalidele.

Äriühing

Dumpingumarginaal

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

FTT kontsern:

—	FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd.

—	Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd.

—	Hubei Fiberhome Boxin Electronic Co., Ltd.

44,0 %

61,3 %

ZTT kontsern:

—	Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd.

—	Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd.

19,7 %

42,0 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

31,2 %

52,7 %

Kõik muud äriühingud

44,0 %

61,3 %

7. LIIDU HUVID

(566)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine praegusel juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi eri huvide, sh liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja muude asjaomaste ettevõtjate huvide hindamisel.

(567)

Liidu huvidega seoses esitati mitu märkust. Täpsemalt väitis Hiina valitsus, et Hiinast pärit import edendab tulemuslikult tootmisharu tehnoloogia arengut ja soodustab konkurentsi liidu turul. Hiina valitsuse sõnul kaotab liidu kiudoptiliste kaablite tootmisharu liigse kaitsmise korral oma osatähtsust kolmandatele riikidele, mistõttu dumpinguvastane uurimine selles sektoris ei ole liidu huvides ning võib kahjustada Hiina ja liidu kahepoolset koostööd digivaldkonnas.

(568)

Peale selle väitis Connect Com, et dumpinguvastased meetmed kahjustaksid tootmisharu, sest Hiina importijad ei saaks enam teha hangetel atraktiivseid pakkumusi. Selle tagajärjel tõuseks hankemenetluste hinnatase, mis avaldaks negatiivset mõju riigieelarvetele.

(569)

Hiina kaubanduskoda märkis, et ELi digiteerimiskava ja 5G-tehnoloogiale ülemineku huvides oleks, kui Hiinast pärit kvaliteetsete kiudoptiliste kaablite tarneid enam ei piirataks.

(570)

Seevastu Cable 77 rõhutas, et kiudoptilistele kaablitele dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine mõjutaks ka teisi tootmisharusid ning et kui kaablite suhtes kehtestataks tollimaks, tuleks see kehtestada ka optiliste kiudude suhtes, sest liidu tootjad kasutavad ka liidust väljaspool toodetud kiude.

(571)

Nagu järgmistes põhjendustes selgitatud, ei leidnud komisjon aga mõjuvaid põhjuseid arvata, et meetmete kehtestamine Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes ei ole liidu huvides.

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(572)

Liidus toodab kiudoptilisi kaableid 29 äriühingut, kus töötab umbes 4700 töötajat. Tootjad on laialt üle liidu jaotunud.

(573)

Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada turul konkurentsivõimelise positsiooni ja taastada kaotatud turuosa, tõstes ühtlasi oma kasumlikkuse jätkusuutlikule tasemele.

(574)

Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne halb mõju edasise hinnalanguse ning väiksema müügi- ja tootmismahu, samuti kasumlikkuse ja investeeringute täiendava vähenemise mõttes, mis seab ohtu selle tuleviku.

7.2. Sõltumatute importijate huvid

(575)

Importiv sektor tegi suhteliselt vähe koostööd. Viis sõltumatut importijat esitasid väljavõttelise uuringu vormi tähtaja jooksul. Nendest viiest importijast neli vastasid küsimustikule. Pärast Hiinast pärit kiudoptiliste kaablitega seotud subsiidiumivastase uurimise algatamist andis endast teada uus importija ja soovis käesolevas uurimises koostööd teha. Komisjon andis sellele importijale käesolevas uurimises huvitatud isiku staatuse alates päevast, mil ta endast teada andis, ning kaalus käesoleva uurimise jaoks esitatud teavet, ilma et see piiraks juba tehtud menetlustoiminguid.

(576)

Viie koostööd tegeva importija import moodustab umbes 12 % Hiina impordist. Kaks importijat esitasid oma vastuses küsimustikule täielikku teavet, samas kui kolm ei olnud võimelised uurimisaluse toote kohta täpseid uurimisperioodi kasumiandmeid esitama. Kõik koostööd tegevad importijad olid meetmete vastu.

(577)

Koostööd tegevad importijad asuvad neljas liikmesriigis ja nad on oma tegevuse peamiselt sinna koondanud. Nad impordivad 70–90 % oma kiudoptilise kaabli ostudest Hiinast ning hangivad ülejäänud osa liidu tootjatelt ja teiste kolmandate riikide tootjatelt. Nad rõhutasid eri tarneallikate olemasolu tähtsust. Kolmandatest riikidest pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes ei kohaldata liidus tollimaksu.

(578)

Üks oluline osa koostööd tegevate importijate tegevusest on teha pakkumusi seoses väiksemate projektidega. Peale nende pakkumuste pakuvad nad klientidele ka lisatooteid (nt kaablikanaleid, pistikühendusi ja jaotuskilpe) ja keerulisi teenuseid (nt võrgu projekteerimine ja paigaldamine). Keskmiselt moodustab vaatlusalune toode nende kogukäibest kolmandiku.

(579)

Ükski importijatest ei väitnud, et COVID-19 pandeemia avaldas nende äritegevusele suurt mõju. Üks importija väitis, et 2020. aasta märtsis esines liikumispiirangute tõttu teatav aeglustumine, kuid rõhutas, et kriis suurendas valguskaabelühenduse lõppkasutajani viimise projektide olulisust.

(580)

Importijad leiavad, et nende konkurentsieelis liidu tootjate ees peitub nende tõhusas müügistruktuuris ja logistikas. Nad vähendavad tarneaegu suurte laovarude abil ning püüavad rahuldada klientide vajadusi kiirelt ja paindlikult.

(581)

Importijad väitsid, et nad ei saa hankida kõiki kiudoptilisi kaableid liidu tootmisharust, sest tootmisharu ei suuda tarnida nõutud koguseid ettenähtud tähtaja jooksul. Nad väitsid, et turul oli 2017.–2018. aastal puudus kiudoptilistest kaablitest ja nende põhitoorainest, optilisest kiust, sest liidu tootmisharu ei suutnud nende nõudlust rahuldada ning seega pidid nad leidma teisi tarnijaid. Mõni importija rõhutas, et nõudlus kiudoptiliste kaablite järele on kiudoptiliste ja 5G-võrkude kasutuselevõtu tõttu suurenenud ning kasvab eeldatavasti veelgi. Nad väitsid, et see suurenenud nõudlus võib koos võimalike kaubanduse kaitsemeetmetega põhjustada turul uue puuduse ning kiudoptiliste ja 5G-võrkude laiendamist edasi lükata.

(582)

Liidu tootmisharu lükkas väite tarneprobleemide kohta tagasi, väites, et liidu tootmisharul on piisavalt vaba tootmisvõimsust. Tõepoolest, uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine oli uurimisperioodil 59 % ja kiudoptiliste kaablite tootmisvõimsus on rohkem kui 2 miljonit kaablikilomeetrit, mis on tublisti suurem kui liidu hinnanguline kiudoptiliste kaablite tarbimine eelolevatel aastatel. Liidu tootmisharu esitas tõendeid, et liidu tootjatel on vajaduse korral tootmisvõimsust, et toota rohkem kiudoptilisi kaableid. Lisaks on olemas alternatiivsed tarneallikad kolmandates riikides.

(583)

Peale selle on importijad väitnud, et neil on klientidega pikaajalised tarnelepingud, milles on kokku lepitud fikseeritud hinnad 2–4 aastaks ja mis ei sisalda hinna korrigeerimise klauslit juhuks, kui nende ostuhinnad peaksid ootamatult tõusma. Seega ei ole neil võimalik suurenenud kulusid klientidele üle kanda. Lisaks on importijad väitnud, et nad ei ole võimelised tegema pakkumusi hangetes, mis kuulutatakse välja käesoleva uurimise ajal, kuna nad ei tea, mis hinda nad meetmete kehtestamise korral kiudoptiliste kaablite eest maksavad.

(584)

Peale selle väitsid importijad, et teiste kolmandate riikide tarneallikaid poleks võimalik praeguste lepingute puhul kasutada, sest kaablid on läbinud keerulised heakskiitmisprotsessid ning seega tekiks suurte viivituste ja märkimisväärsete raskuste risk seoses puhumisprotsessiga, mida tuleb kohandada kaabli jäikuse järgi, mis erineb tarnijate hulgas isegi sama tehnilise kirjeldusega toodete puhul.

(585)

Lisaks on mõni importija väitnud, et Hiina kaablid on kvaliteetsemad kui liidu tootmisharu toodetud kaablid. Kuigi tehniline kirjeldus on sama, väidavad nad, et Hiina kiudoptilised kaablid toodetakse uuematel tootmisliinidel ning nende viimistlus, rullikeeramine ja tehnilised omadused vastavad rangemale standardile. Samuti väidavad need importijad, et kvaliteedierinevus ei ole ainult seotud tootega, vaid Hiina tootjad täidavad oma klientide individuaalsed vajadused paindlikumalt ja õigel ajal ning pakuvad paremaid müügijärgseid teenuseid. Lisaks väidab üks importija, et liidu ja Hiina kiudoptiliste kaablite hinnavahe on väiksem, kui kaebuses mainitud. Peale selle väidab see importija, et liidu tootjad tarnivad teisi tooteid (kaablikanalid, ühenduskastid, sulgurid), ja leiab, et meetmed võimaldaksid liidu tootjatel siduda need muud tooted kiudoptiliste kaablitega ning müüa neid projektiosana. Lisaks leiab ta, et meetmed oleksid liidu tootjatele innovatsiooni takistav asjaolu, kuna need kaitseksid neid konkurentsi eest. Tema arvamuse kohaselt võib see võrkude kasutuselevõttu aeglustada.

(586)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitsid koostööd tegevad importijad, et kavandatud tollimaksude tase ületas märkimisväärselt nende arvutatud marginaale ja et see tekitaks neile olulist kahju, kuna neil ei oleks võimalik kanda tollimakse edasi oma klientidele, kellega neil on pikaajalised lepingud kindlaksmääratud hindadega. Seetõttu võivad tollimaksud lõpuks tuua kaasa importijate ja turustajate pankroti. Samuti väitsid nad, et liidu tootjad ei suuda või ei soovi tarnida nende nõuetele vastavaid kiudoptilisi kaableid õigel ajal ja et meetmete kehtestamise korral tekiks kiudoptiliste kaablite puudus ning märkimisväärne tellimuste täitmise ja võrkude kasutuselevõtu aja pikenemine. Üks importija väitis ühtlasi, et liidu tootjad ei saaks suurendada oma tootmisvõimsust, et korvata HRVst pärit kvaliteetsete toodete puudumist. Peale selle on koostööd tegevad importijad väljendanud oma nõustumatust järeldusega, et turustajale piisaks 10 % marginaalist, ning väitnud, et ladustamis- ja eelfinantseerimiskulude katmiseks on vaja palju suuremat, 20–25 % marginaali. Mõned koostööd tegevad importijad väitsid ka, et tollimaksude kehtestamise korral oleksid nad sunnitud importima muudest kolmandatest riikidest, kuigi sellega kaasneksid suured raskused, viivitused ja lisakulud ning toote kvaliteet oleks kehvem. Mitu koostööd tegevat importijat märkisid, et nad ei mõista kavandatavat erinevate tollimaksumäärade kohaldamist koostööd tegevate Hiina tootjate suhtes ja peavad seda ebavõrdseks kohtlemiseks. Samuti väideti, et meetmed tooksid turul kaasa monopoli või oligopoli tekke.

(587)

Komisjon leidis, et kuigi koostööd tegevatel importijatel on stabiilsed majandussidemed oma Hiinas asuvate kiudoptilise kaabli tarnijatega, ei ole neil nende tarnijatega pikaajalisi fikseeritud mahtude või ostuhindadega lepinguid. Tegelikult esitavad importijad regulaarseid suuremate kiudoptiliste kaablite mahtudega tellimusi ja saavad Hiina tootjatelt iga tellimuse kohta hinnapakkumuse. Kuigi importijad väidavad, et tarnijate vahetamine oleks kulukas ja ajamahukas, ostavad nad kõik ka teistest allikatest (nt liit, Ameerika Ühendriigid, India, Kasahstan, Valgevene, Ukraina) ning leidsid 2017.–2018. aastal ilmnenud väidetava puuduse ajal edukalt uusi tarnijaid. See viitab, et kuigi importijad peaksid tõepoolest maksma enne meetmete kehtestamist esitatud, kuid kätte saamata tellimuste eest kõrgemat hinda, ei oleks neil ülemäära keeruline hakata suhteliselt lühikese aja jooksul uusi tarnijaid kasutama.

(588)

Kuigi dumpinguvastased meetmed avaldavad importijatele tõenäoliselt teatavat negatiivset mõju ja võivad vähendada nende kasumlikkust, on importijatel võimalik mõnede tollimaksu tõttu suurenenud kuludega sammu pidada ja/või kanda nendest osa klientidele üle, arvestades nende märkimisväärseid, üle 20 % kasumimarginaale, mida on kinnitanud põhjenduses 586 mainitud märkused. Samuti on neil võimalus leida muid tarneallikaid, muu hulgas teistest kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharust. Seega tähendaks kombinatsioon muudest uurimisaluse toote tarneallikatest ja võimest tollimaksude mõjuga sammu pidada ja/või kanda see vähemalt osaliselt oma klientidele edasi, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks sõltumatuid importijaid ebaproportsionaalselt. Erinevad tollimaksumäärad kajastavad erinevusi eksportijate käitumises ja Hiina ekspordi mõjus liidu tootmisharule, mitte diskrimineerimist.

(589)

Lisaks märgitakse, et väited seoses kvaliteedierinevustega, ebapiisava pakkumisega, liidu tootmisharu võimetuse või soovimatusega turgu varustada, hinnaerinevustega, importijate kasumlikkusega, monopoli või oligopoli tekke riskiga, innovatsioonistiimulitega ja telekommunikatsioonivõrkude kasutuselevõtmise aegadega ei olnud põhjendatud ning neid ei saa seega arvesse võtta.

(590)

Samuti märgitakse, et nagu uurimine on näidanud, on käesoleval juhul kahju üks olulisemaid aspekte just see, et liidu tootmisharu ei suuda saavutada sellist kasumitaset, mis võimaldaks tal jätkata investeerimist muu hulgas täiendavasse tootmisvõimsusesse, et rahuldada suurenevat nõudlust kasvaval liidu turul. Meetmete oodatav mõju on just nimelt võrdsete võimaluste taastamine ning kasumi, investeeringute ja tootmisvõimsuse suurendamise võimaldamine.

(591)

Cable 77 on ühtlasi seisukohal, et kui kaablite suhtes kehtestatakse tollimaks, kehtestatakse kiududele palju kõrgem tollimaks kui kaablitele. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et käesolev uurimine hõlmab kiudoptilisi kaableid ja seega saab meetmeid kehtestada ainult vaatlusaluse toote suhtes. Kiud on kiudoptiliste kaablite sisend, kuid mitte vaatlusalune toode.

(592)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Connect Com, et toorainekulud suurenesid märkimisväärselt kõigis sektorites ja et see mõjutas ka lairibakaablite tootmist. Sellega seoses esitas Connect Com näiteid avalikustamata Hiina tarnija hinnatõusude kohta alates 2020. aasta teisest kvartalist kuni 2021. aasta teise kvartalini. Seejuures väitis Connect Com, et Euroopas on kiiresti vaja lairibavõrke laiendada, kuid liidu tootjad ei suudaks nõudlust lühikeses perspektiivis konkurentsivõimeliste ja vastuvõetavate hindadega rahuldada ning seetõttu ei tohiks tollimakse kehtestada või need tuleks vähemalt peatada.

(593)

Kõnealuse hinnatõusu esindavust ega mõju kasutajatele ja importijatele ei põhjendatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

7.3. Kasutajate ja turustajate huvid

(594)

Uurimisalust toodet hangib mitu tootmisharu, peamiselt suured telekommunikatsioonivõrgu operaatorid, avaliku sektori asutused (nt omavalitsusüksused), kes vastutavad lairibavõrkude laiendamise eest, paigaldajad ja operaatorid ning turustajad.

(595)

Uurimise käigus tegi koostööd tagasihoidlik arv kasutajaid: kaks suurt telekommunikatsioonivõrgu operaatorit (Deutsche Telekom Saksamaal ja Proximus Belgias), viis võrgupaigaldajat ja -operaatorit, üks turustaja ning üks väikekasutaja. Koostööd tegevate kasutajate arvele langeb kokku alla 12 % Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite impordi kogumahust ja alla 9 % ELi kiudoptiliste kaablite tarbimise kogumahust uurimisperioodil.

(596)

Paljud kasutajate vastused küsimustikule olid väga puudulikud ega sisaldanud argumente ega teavet liidu huvide kohta. Uurimise käigus ei teinud koostööd ükski avaliku sektori asutus, kes hangib kiudoptilisi kaableid.

(597)

BYCN Axione ja üks teine kasutaja, kes ostavad kiudoptilisi kaableid peamiselt liidu tootjatelt, ei väljendanud meetmete suhtes vastuseisu. Deutsche Telekom ja Hispaania turustaja Comercial Electro Industrial S.A. (edaspidi „Comel“) olid meetmete kehtestamise vastu.

(598)

Deutsche Telekom prognoosib 5G-tehnoloogia ulatusliku kasutuselevõtu tõttu suuremat nõudlust kiudoptiliste kaablite järele ning väidab, et kiudoptiliste kaablite turg on ülemaailmne turg, kus kasutatakse standardiseeritud tehnoloogiat ning kasutuselevõtt ja tarnijad on ülemaailmsed. Ta väidab, et Hiinast pärit kiudoptiliste kaablite suhtes kehtestatav dumpinguvastane tollimaks võib põhjustada märkimisväärseid probleeme liidu kaablinõudluse rahuldamisel ja võrkude kasutuselevõtu takistatuse või edasilükkumise ohtu ning võib tuua ELi klientidele kaasa kulude märkimisväärse suurenemise. Lisaks väidab ta, et hinnad on olemasoleva liigse tootmisvõimsuse tõttu langenud ja kõik osalised investeerisid mõni aasta tagasi ilmnenud väidetava puuduse ajal võimsuse suurendamisesse.

(599)

Komisjon leidis, et dumpinguvastastel tollimaksudel on paratamatult kulumõju kasutajatele, kes ostavad kiudoptilisi kaableid Hiinast, kuid see on tingitud Hiina eksportijate ebaausast ekspordikäitumisest. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et kiudoptilised kaablid moodustavad digivõrkude kasutuselevõtu projektide kogukulust vaid väikese osa – 5G puhul palju vähem kui 5 %. Koostööd tegevate telekommunikatsioonivõrgu operaatorite uurimisaluse toote ostud moodustavad äriühingu käibest tähtsusetu protsendi ja nad ostavad märkimisväärse osa oma kiudoptilistest kaablitest teistest allikatest. Mis puutub teise kasutaja väitesse, et tarnijate vahetamine on keeruline, siis nagu on selgitatud põhjenduses 587, leiti, et ka teised importijad ostavad erinevatest kolmandate riikide allikatest. Samuti on kasutajatel võimalus leida muid tarneallikaid, muu hulgas tarnijaid muudest kolmandatest riikidest. Kuna nõudlus kiudoptiliste kaablite järele hakkab järgnevatel aastatel eeldatavasti suurenema, konkureerivad kasutajad ja turustajad varasemast suuremal turul. See annab neile võimaluse säilitada ja arendada oma äri isegi siis, kui nende hinnad peaksid dumpinguvastaste tollimaksude tõttu tõusma.

(600)

Lisaks rõhutatakse, et Hiinast tingitud liigse tootmisvõimsuse olemasolu ei õigusta ebaausaid kaubandustavasid, millest tulenev kahju liidu tootmisharule seab ohtu selle tuleviku, samuti tarne mitmekesisuse ja seega ka konkurentsi liidu turul.

(601)

Sellepärast leidis komisjon, et meetmete kehtestamine ei mõjuta kasutajaid ja turustajaid ebaproportsionaalselt.

7.4. Muud tegurid

(602)

Kiudoptilisi kaableid on vaja, et ehitada kiireid lairibavõrke, ning need on seega väga tähtsad kogu ELi kodanike, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste jaoks, kelle kaugtöö, koduõpe, ärijuhtimine või teenuste osutamine sõltub nendest võrkudest. Investeerimine taasterahastu „NextGenerationEU“ kaudu (150) on üks Euroopa Liidu prioriteete, mille eesmärk on ka võtta kasutusele kõrgtehnoloogiline lairibainfrastruktuur, mis jõuab igasse ELi nurka. Seega on kiudoptilised kaablid ELi digikümnendi (151) ja ka selle tehnoloogilise suveräänsuse jaoks olulise tähtsusega.

(603)

Arvestades uurimisaluse toote olulisust seoses eespool mainitud avaliku poliitika eesmärkidega, on komisjon hoolega analüüsinud võimalike meetmete mõju lairibavõrkude kasutuselevõtu projektidele.

(604)

Mitu isikut väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine kahjustaks liidu tarbijaid ja riigieelarveid, sest kiudoptiliste kaablite hind ja seega võrguprojektide koguhind tõuseks.

(605)

Sellepärast on komisjon analüüsinud kiudoptiliste kaablite maksumust võrguprojektide kogukulus. Uurimisest nähtus, et kiudoptilised kaablid moodustavad digivõrkude kasutuselevõtu kogukulust vaid väikese osa. Tegelikult on nende projektide kõige olulisem kuluartikkel ehitustööd (st maa kaevamine kaablite paigaldamiseks), mis moodustavad kuludest ligi 80 %. Ülejäänud 20 % moodustavad materjalikulud, mis hõlmavad ka teisi tooteid, näiteks kaablikanaleid, jaotuskilpe ja pistikühendusi. Komisjon leidis, et kiudoptilised kaablid moodustavad väikese osa võrguprojektide kogukulust – ühe suure kasutaja sõnul 5G puhul alla 5 %. ELi tootjad ja koostööd tegevad importijad on samuti väitnud, et kiudoptilised kaablid moodustavad võrguprojektide kogukulust umbes 5–10 %.

(606)

Suurte ELi võrguoperaatorite ja ulatuslike võrguprojektide eest vastutavate avaliku sektori asutuste tagasihoidlik koostöö osutab ka sellele, et võimalikud kiudoptiliste kaablite suhtes kehtestatavad meetmed ei mõjuta märkimisväärselt nende projektide hinda ega ajakava.

7.5. Järeldus liidu huvide kohta

(607)

Uurimise käigus leiti, et liidus ja teistes kolmandates riikides on piisavalt võimsust, et Hiinast pärit import asendada. Lisaks võimaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine liidu tootmisharul investeerida oma liidus asuvatesse tootmiskohtadesse ja uude tehnoloogiasse, et tuua kasu toodet kasutavale tööstusharule. Samal ajal ei takistaks meetmed kolmandatest riikidest (sh Hiina) pärit impordil liidu turul ausalt konkureerida. Isegi kui nõudlus kiudoptiliste kaablite järele peaks järgnevatel aastatel suurenema, nagu turuosalised prognoosivad, ei ähvardaks vaatlusaluse toote importijaid ja kasutajaid märgatav puuduserisk ning kiudoptilise lairibavõrgu kasutuselevõtt kodudes ja ettevõtetes ei lükkuks seega edasi.

(608)

Kuigi kasutajad, importijad, lõpptarbijad ja riigieelarved võivad meetmete puudumise korral odavamatest toodetest lühikest aega kasu saada, tõrjub Hiinast pärit dumpinguhinnaga import paratamatult liidu tootjad liidu turult välja, mille tagajärjel kaotavad toodet kasutavad tööstusharud väärtuslikke tarneallikaid ja mis võib tõsta liidu tootjate konkurentsi puudumise korral impordihindu. Samuti on liidu tootjate püsimajäämine hädavajalik ELi tehnoloogilise suveräänsuse jaoks.

(609)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

8. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(610)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(611)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

FTT kontsern:

—	FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd.

—	Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd.

—	Hubei Fiberhome Boxin Electronic Co., Ltd.

44,0 %

ZTT kontsern:

—	Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd.

—	Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd.

19,7 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

31,2 %

Kõik muud äriühingud

44,0 %

(612)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastasid need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(613)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (152). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(614)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(615)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(616)

Pärast meetmete kehtestamata jätmist esitatud seisukohas väitis Hiina kaubanduskoda, et on selge seos liidu (ja ülemaailmse) kiudoptiliste kaablite tööstuse müügi vähenemise ja pandeemia alguse vahel ning et selle olukorra lahendamiseks tuleks dumpinguvastaste meetmete kohaldamine peatada üheksaks kuuks või piirata meetmete kestust kahe aastaga. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda oma märkustes järelduste lõpliku avalikustamise kohta, et komisjon ei võtnud arvesse COVID-19 pandeemia mõju ning et pandeemiast tingitud majanduslanguse mõju omistati ekslikult Hiina impordile. Ka kaks importijat väitsid, et komisjon ei võtnud pandeemia mõju nõuetekohaselt arvesse. Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et COVID-19 pandeemiast taastumise etapis on sellised tooted nagu kiudoptilised kaablid liidu tööstusharude jaoks väga olulised, eelkõige 5G-programmi rakendamisel. Sellega seoses väitis Hiina kaubanduskoda, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tooks kaasa vaatlusaluse toote olulise puudujäägi liidus ja et selle hind tõuseks märkimisväärselt. Hiina kaubanduskoja sõnul õigustavad viimati nimetatud asjaolud ka tollimaksude kohaldamise peatamist üheksaks kuuks või teise võimalusena meetmete kehtivusaja piiramist kahe aastaga. Ka Connect Com väitis, et kasvavaid toorainekulusid ja COVID-19 pandeemia mõju ei võetud nõuetekohaselt arvesse, ning nõudis meetmete peatamist.

(617)

Seoses nende väidetega näitas uurimine, et COVID-19 pandeemial oli sellele tööstusharule üksnes väga piiratud ja ajutine mõju (nagu kirjeldatud põhjendustes 426 ja 579) ning see ei takistanud vaatlusalusel perioodil tarbimise märkimisväärset suurenemist liidus. Igal juhul oli huvitatud isikute taotlus meetmed artikli 14 lõike 4 kohaselt peatada üldine ja põhjendamatu. Kui on tõendeid selle kohta, et turutingimused on ajutiselt muutunud sedavõrd, et kahju tõenäoliselt ei korduks, ja üksnes juhul, kui see oleks liidu huvides, võib komisjon hiljem uurida, kas peatamine oleks õigustatud. Seoses meetmete lühema kestusega kinnitasid järeldused kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, et Hiina eksportivate tootjate dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharu kahjustanud ning et puuduvad mõjuvad liidu huvidega seotud kaalutlused, mille põhjal kaaluda meetmete lühemat kestust. Nimetatud põhjustel lükati need taotlused tagasi.

9. DUMPINGUVASTASTE TOLLIMAKSUDE KEHTESTAMINE TAGASIULATUVALT

(618)

Nagu märgitud põhjenduses 4, kehtestas komisjon registreerimismäärusega Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõude, pidades silmas dumpinguvastaste meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

(619)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohaselt võib tollimakse tagasiulatuvalt sisse nõuda „toodetelt, mis imporditi tarbimiseks kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva“.

(620)

Kuna ajutisi tollimakse ei kehtestatud, ei olnud tagasiulatuv kohaldamine võimalik. Seega tuleb impordi registreerimine lõpetada.

10. LÕPPSÄTTED

(621)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (153) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(622)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit selliste ühemoodiliste kiudoptiliste kaablite impordi suhtes, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, on kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte ja kuuluvad praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARICi kood 8544700010) alla.

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

i)	kaablid, mille kõik optilised kiud on kas ühes või mõlemas otsas eraldi ühendusliidestega, ja

ii)	merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid. Merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid on plastisolatsiooniga kiudoptilised kaablid, mis sisaldavad vask- või alumiiniumjuhti ning milles kiud asuvad ühes või mitmes metallmoodulis.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

FTT kontsern:

—	FiberHome Telecommunication Technologies Co., Ltd.

—	Nanjing Wasin Fujikura Optical Communication Ltd.

—	Hubei Fiberhome Boxin Electronic Co., Ltd.

44,0 %

C696

ZTT kontsern:

—	Jiangsu Zhongtian Technology Co., Ltd.

—	Zhongtian Power Optical Cable Co., Ltd.

19,7 %

C697

Teised I lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud

31,2 %

Kõik muud äriühingud

44,0 %

C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millele peab olema lisatud faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud ning töötaja nime, ametinimetuse ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusaluse toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

5. Tollideklaratsioonis tuleb märkida ära artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toote pikkus kilomeetrites, eeldusel et see märge on kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisaga (154).

Artikkel 2

Kui mõni uus Hiina Rahvavabariigist pärit eksportiv tootja esitab komisjonile piisavaid tõendeid, võib lisa muuta, lisades uue eksportiva tootja selliste koostööd tegevate äriühingute loetellu, kes ei kuulu valimisse ning kelle suhtes kehtib seega asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr, nimelt 31,2 %. Uus eksportiv tootja esitab tõendid, et:

a)	ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. juuli 2019 – 30. juuni 2020) Hiina Rahvavabariigist pärit kaupu, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1;

b)	ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ja

c)	ta on kas eksportinud Hiina Rahvavabariigist pärit artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud kaupu või on võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu pärast uurimisperioodi lõppu märkimisväärne kogus.

Artikkel 3

Tolliasutused peavad lõpetama komisjoni 29. märtsi 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/548 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi registreerimise nõue) artikli 1 kohaselt kindlaksmääratud impordi registreerimise.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes (ELT C 316, 24.9.2020, lk 10).

(3) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (ELT C 442, 21.12.2020, lk 18).

(4) Komisjoni 29. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/548, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi registreerimise nõue (ELT L 109, 30.3.2021, lk 71).

(5) Vt selle kohta WTO vaekogu aruanne, Mehhiko – Ameerika Ühendriikidest pärit suure fruktoosisisaldusega maisisiirupi dumpinguvastane uurimine (WT/DS132/R), 28. jaanuar 2000, punkt 7.73.

(6) Kohtuotsus, Üldkohus, 15. detsember 2016, Gul Ahmed Textile Mills vs. nõukogu, T-199/04 RENV, ECLI:EU:T:2016:740, punktid 92–93.

(7) Kohtuotsus, Üldkohus, 11. juuli 2017, Viraj Profiles vs. nõukogu, T-67/14, EU:T:2017:481, punkt 98.

(8) Komisjoni 9. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1693, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit terasrataste impordi suhtes (ELT L 259, 10.10.2019, lk 15).

(9) https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2479.

(10) Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (2020/C 86/06) (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(11) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 20. detsember 2017 (SWD(2017) 483 final/2).

(12) Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(13) Aruande 2. peatükk, lk 10.

(14) http://www.gov.cn/guoqing/2018-03/22/content_5276318.htm (viimati vaadatud 17. juunil 2021).

(15) Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(16) Aruande 3. peatükk, lk 41 ja lk 73–74.

(17) Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(18) Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(19) Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(20) Aruande 8. peatükk, lk 169–170 ja 200–201.

(21) Aruande 2. peatükk, lk 15–16; aruande 4. peatükk, lk 50 ja 84; aruande 5. peatükk, lk 108–109.

(22) Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(23) Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(24) Lühend FTT tähistab edaspidi äriühingut FiberHome Telecommunication Technologies Co. FTT kontserni tähendus on esitatud põhjenduses 42.

(25) Vt ettevõtte 2019. aasta aruanne, lk 42, https://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN202004291379049397_1.pdf (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(26) 23,73 % kuulub ettevõttele China Huaxin Post and Telecommunications ja 15,82 % kontsernile Yangtze Communication Industry Group (edaspidi „YCIG“), neid mõlemat kontrollib SASAC (vt YCIG 2019. aasta aruanne, lk 64; http://www.sse.com.cn/disclosure/listedinfo/announcement/c/2020-04-30/600345_20200430_2.pdf (viimati vaadatud 7. aprillil 2021)).

(27) Lühend ZTT tähistab edaspidi ettevõtet Jiangsu Zhongtian Technology Co. ZTT kontserni tähendus on esitatud põhjenduses 42.

(28) Vt http://en.tayho.com.cn/about/companyprofile.htm (vaadatud 26. märtsil 2021) ja https://www.businesswire.com/news/home/20170925005664/en/Global-and-China-Aramid-Fiber-Industry-Report-2017-2021---Research-and-Markets.

(29) Vt https://video.ceultimate.com/100009_2012105017/Wanhua_Annual_Report_of_2018.pdf, lk 190 ja lk 191, 1. märkus (viimati vaadatud 26. märtsil 2021).

(30) Vt https://www.fitchratings.com/research/international-public-finance/yantai-guofeng-investment-holdings-group-co-ltd-23-12-2020.

(31) Vt https://www.prnewswire.com/news-releases/global-and-china-aramid-fiber-markets-2021-300532604.html.

(32) Vt http://www.sinopec.com/listco/en/about_sinopec/our_company/company.shtml (viimati vaadatud 26. märtsil 2021).

(33) Vt http://www.sinochemintl.com/13873.html ja http://www.sinochem.com/en/1250.html (viimati vaadatud 26. märtsil 2021).

(34) 2015. aasta andmed, mis pärinevad Hiina statistikaameti koostatud 2016. aasta Hiina statistika aastaraamatust.

(35) Vt https://www.radiantinsights.com/research/high-density-polyethylene-hdpe-market-in-china

(36) Aruande 14. peatükk, lk 358. Tootmismahu järgi on 51 % eraettevõtted ja 49 % riigile kuuluvad ettevõtted ning tootmisvõimsuse järgi 44 % riigile kuuluvad ettevõtted ja 56 % eraettevõtted.

(37) Allikas: www.gov.cn/zhengce/content/2016-02/04/content_5039353.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021), https://policycn.com/policy_ticker/higher-expectations-for-large-scale-steelenterprise/?iframe=1&secret=c8uthafuthefra4e (viimati vaadatud 2. märtsil 2020) ja www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021).

(38) Kättesaadav aadressidel http://www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021) ja http://www.jjckb.cn/2019-04/23/c_137999653.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021).

(39) Nagu juhtus eraettevõtte Rizhao ja riigile kuuluva ettevõtte Shandong Iron and Steel ühinemisel 2009. aastal (vt https://www.steelonthenet.com/kb/history-rizhao.html (viimati vaadatud 12. aprillil 2021)) ning siis, kui China Baowu Steel Group omandas Magang Steelis 2019. aasta juunis enamusosaluse (vt https://www.ft.com/content/a7c93fae-85bc-11e9-a028-86cea8523dc2 (viimati vaadatud 2. märtsil 2020)).

(40) Vt China’s Baosteel’s takeover of Wuhan to create world’s No 2 steelmaker, Reuters; https://www.reuters.com/article/us-chinabaosteel-mergers-idUSKCN11Q0U3 (viimati vaadatud 12. aprillil 2021).

(41) Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(42) Aruande 2. peatükk, lk 26.

(43) Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(44) Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(45) Kättesaadav aadressil www.gov.cn/zhengce/2020-09/15/content_5543685.htm (viimati vaadatud 10. märtsil 2021).

(46) Financial Times (2020), „Chinese Communist Party asserts greater control over private enterprise“, kättesaadav aadressil https://on.ft.com/3mYxP4j.

(47) Vt ettevõtte veebisait https://www.cict.com/portal/list/index/cid/8.html#about_1 (viimati vaadatud 31. märtsil 2021).

(48) Vt http://www.wehdz.gov.cn/ggdj/djdt/202001/t20200116_875063.shtml (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(49) https://asiatimes.com/tag/donghu-high-tech-zone/.

(50) http://www.fiberhome.com/en/about/61.aspx.

(51) Vt artikkel „Pilguheit Hubeid külastanud peasekretär Xi Jinpingi olulisele kõnele – Optics Valley Constructioni töötajad külastasid Fiberhome Technology Groupi“, Wuhan Optics Valley Constructioni veebisait, 17. mai 2018, http://ggjstz.cn/lzjs/6372.jhtml (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(52) https://www.zttcable.com/leadership.html.

(53) Vt artikkel ZTT veebisaidil, 31. oktoober 2018: https://www.chinaztt.cn/news/show-48021.html (viimati vaadatud 31. märtsil 2021).

(54) Vt artikkel ZTT veebisaidil, 2. juuli 2019: https://www.chinaztt.cn/news/show-48431.html.

(55) Vt artikkel „Jiangsu provintsi eesrindlik rohujuure tasandi parteiorganisatsioon: Hengtong Group Co., Ltd. parteikomitee“, Jiangsu provintsi HKP veebisait, 3. juuli 2019, http://www.jszzb.gov.cn/zzjs/info_15.aspx?itemid=27375 (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(56) Vt artikkel ettevõtte veebisaidil, avaldatud 28. juunil 2018: https://www.yofc.com/view/580.html (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(57) Vt artikkel ettevõtte veebisaidil, avaldatud 29. juunil 2019 https://www.yofc.com/view/2480.html.

(58) https://baike.baidu.com/item/%E8%96%9B%E6%B5%8E%E8%90%8D (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(59) https://stock.qianzhan.com/item/geren-43059620fb44.html (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(60) http://www.fiberhome.com/invest/default.aspx#glc (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(61) http://zmfdz.news.cn/345/index.html (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(62) https://baike.baidu.com/item/%E9%A9%AC%E6%9D%B0/53398702 (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(63) Aruande peatükid 14.1–14.3.

(64) Aruande 4. peatükk, lk 41–42 ja 83.

(65) Vt strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude oluliste toodete ja teenuste suuniskataloog http://www.gov.cn/xinwen/2018-09/22/5324533/files/dcf470fe4eac413cabb686a51d080eec.pdf; tegevuskava „Made in China 2025“ juurde kuuluv nelja olulise valdkonna kataloog: http://www.cm2025.org/show-14-126-1.html ja http://www.cm2025.org/uploadfile/2016/1122/20161122053929266.pdf.

(66) Aruande 2. peatükk, lk 17.

(67) Vt viisaastakuplaani 25. peatüki 1. ja 4. osa, 26. peatükk ja interneti leviku sihtide kohta 3. peatüki 2. tekstikast: https://en.ndrc.gov.cn/newsrelease_8232/201612/P020191101481868235378.pdf.

(68) Strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude 13. viisaastakuplaani punktis 2.1 on esitatud järgmised juhised: „1) Ehitada riigis välja korralikku võrguühendust võimaldav taristu. Põhjalikult edendada strateegiat „Broadband China“. [---] Jõuliselt soodustada ülikiirete kiudoptiliste võrkude rajamist. Arendada katseprojekte uute nutikate võrgutehnoloogiate laiaulatuslikuks rakendamiseks ning edendada riiklike magistraalvõrkude uuendamist, et võimaldada ülikiiret ülekannet, paindlikke valikuid ja nutikat kohandamist. Minna täielikult üle täisoptilistele võrkudele, kiirendada linnaliste piirkondade optiliste võrkudega katmist, tagada selliste teenuste kättesaadavus, mille andmeedastuskiirus on üle 1000 Mbit/s, pakkuda suurte ja keskmise suurusega linnade kodumajapidamistes paindlikke ribalaiuste valikuid, mille korral kiirus on üle 100 Mbit/s; mitme poole koostöös on võimalik parandada kiudoptilise lairibaühenduse kättesaadavust maapiirkondades. Rohkem kui 98 % küla tasandi omavalitsusüksustest saavad juurdepääsu kiudoptilisele ühendusele, toetusõiguslikel aladel tagatakse üle 100 Mbit/s kiirusega teenuste kättesaadavus ning maapiirkondade kodumajapidamistest enam kui pooled saavad valida ribalaiuseid, mille korral kiirus on üle 50 Mbit/s. Edendada kolmikpaketi taristu arendamist.“ http://www.gov.cn/zhengce/content/2016-12/19/content_5150090.htm (viimati vaadatud 6. aprillil 2021).

(69) Vt eelkõige punkt 3.2: „Tugevdada internetitaristu rajamist. Tugevdada tööstusliku internetitaristu rajamise kavandamist ning teha võimalikuks lühikese latentsusaja, suure usaldusväärsuse ja laia katvusega tööstuslik internet. Kiirendada kiudoptiliste võrkude, mobiilsidevõrkude ja raadio-kohtvõrkude rajamist ja kasutuselevõttu tootmisklastrites, võtta kasutusele infovõrkude lairibauuendused ning parandada lairibaühenduse kättesaadavust ettevõtetele.“ http://www.gov.cn/zhengce/content/2015-05/19/content_9784.htm.

(70) Aruande 4. peatükk, lk 56; vt ka 4. juuli 2015. aasta ametlik teave: http://english.gov.cn/policies/latest_releases/2015/07/04/content_281475140165588.htm

(71) Vt http://www.gov.cn/zwgk/2013-08/17/content_2468348.htm (viimati vaadatud 30. märtsil 2021).

(72) http://www.gov.cn/zhengce/content/2015-05/20/content_9789.htm (viimati vaadatud 29. märtsil 2021).

(73) Vt http://www.gov.cn/xinwen/2017-01/12/content_5159124.htm ja http://www.gov.cn/xinwen/2017-01/12/5159124/files/05242d361d164de587440d7e849f992e.pdf (viimati vaadatud 30. märtsil 2021). Eelkõige tegevuskava 2. jaos esitatud korraldused: „1) Kiirendada uue põlvkonna ülikiire kiudoptilise võrgu arendamist. [---] Toetada esmajärjekorras kiudoptilise lairibavõrguga kaetuse suurendamist maapiirkondades. Eesmärk: 2018. aastaks lisatakse 90 000 kilomeetrit optilist magistraalkaablit ja 200 miljonit kodude valguskaabelühenduse porti ning linnapiirkondades tagatakse optilise võrguga kaetus, mis võimaldab andmeedastuskiirust üle 1 000 Mbit/s, samuti tagatakse suurte ja keskmise suurusega linnade kodumajapidamistele paindlik lairibavalik, mille korral kiirus on üle 100 Mbit/s; optilise kiu osakaal küla tasandi omavalitsusüksustes kasvab 75 %-lt 90 %ni.“ 4. jaos: „Suurendada rahalist toetamist. [---] Kasutada keskvalitsuse eelarvelisi investeeringuid, et jätkata maapiirkondades infotaristu väljaehitamise toetamist, kiirendada lairibavõrkudele fokuseeritud universaalse telekommunikatsiooniteenuse kompensatsioonimehhanismi katseprogrammi rakendamist ning edendada 13. viisaastakuplaanis maapiirkondade võrguühenduse kohta seatud eesmärkide võimalikult kiiret saavutamist. Suurendada oluliste projektide rahalist toetamist. [---].“

(74) Aruande 4. peatükk, lk 47.

(75) Aruande 4. peatükk, lk 67.

(76) Vt „Üksikasjalik aruanne optiliste kiudude ja kiudoptiliste kaablite tööstuse kohta. Optiliste kiudude ja kiudoptiliste kaablite 2019. aasta nõudluse analüüs“. Communication Worldi veebisait, 9. aprill 2018, http://www.cww.net.cn/article?id=429906 (viimati vaadatud 30. märtsil 2021). Vt eelkõige järgmised väljavõtted: „Varasemast ajast on teada, et mitmesugused soosivad poliitikameetmed, näiteks strateegia „Broadband China“, on olnud Hiina optilise side valdkonna arengus otseseks edasiviivaks jõuks. Lähtudes nii strateegiatest „Broadband China“ ja „Internet+“ kui ka põhimõttest „suurendada kiirust ja vähenda tasusid“ ning muudest põhimõtetest, on Hiina kiudoptilise võrgu rajamisel tehtud märkimisväärseid edusamme ning valguskaabelühenduse lõppkasutajateni viimise määr on juba üle 80 %. Tulevikku vaadates võib eeldada, et selline soosiv poliitika pikemas plaanis jätkub. [---] 2017. aastal väljastas riik neli uut poliitikadokumenti, mille põhjal edendada infotööstuse, suurandmete tööstuse, pilvandmetöötluse ja asjade interneti arendamist – kõik need taanduvad lõpuks optilise side tööstuseni. [---] Need eespool nimetatud nelja poliitikadokumendiga seotud tegevusalad moodustavad optilise side võrkude väljatöötamise aluse: nende tegevusalade arengu soodustamine tagab Hiina optilise side tööstusele hea poliitilise ja arengukeskkonna. Ka tarne puhul eeldatakse, et optilise side tööstuse kaitsmise poliitika jätkub edaspidigi. 2015. aastast alates on dumpinguvastane poliitika optilise side valdkonnas tõhusalt kaitsnud omamaise kiudoptiliste kaablite tööstuse arendamist. Arvestades optilise side tööstuse olulisust, võib eeldada, et ülemaailmses kaubanduses esinevate konfliktide võimendumise tõttu asjaomaseid kaitsemeetmeid jätkatakse. Kaubandusministeerium on 2017. aastal rakendanud kolme dumpinguvastast meedet kiudoptiliste kaablite importimise suhtes ja kannab edaspidigi kiudoptiliste kaablite turul hoolt hea tarnekorralduse eest. [---] Ühelt poolt tänu järelsektorite tööstuspoliitika toele ja teiselt poolt tänu tarnega seotud dumpinguvastastele meetmetele suurenevad Hiina optilise kiu ja optiliste kaablite tööstuse eelised veelgi.“

(77) Vt artikkel „Hiina valitsuse arendusfondid avavad tee väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ümberkujundamise ja uuendamise toetamisele“, Xinye Capitali veebisait, 14. juuni 2019: http://www.sinye.club/a/changjingsheying/2019/0614/247.html (viimati vaadatud 6. aprillil 2021).

(78) Vt artikkel ettevõtte Zhiguang Communication kohta Shandong Dazhongi ametlikul veebisaidil, 7. august 2019: https://sd.dzwww.com/sdnews/201908/t20190807_19032401.htm (viimati vaadatud 7. aprillil 2021).

(79) Vt järgmised artiklid: „Tongding Interneti tütarettevõte kaasas 500 miljoni RMB suuruse välisinvesteeringu, et tugevdada optilise kiu eelvormide konkurentsivõimet“, SINA veebisait, 29. aprill 2020, https://tech.sina.com.cn/roll/2020-04-29/doc-iircuyvi0538406.shtml (viimati vaadatud 6. aprillil 2021); „Suzhou omavalitsuse asutatud noteerimis- ja arengufondi (usaldusühing) ning sellega seotud kapitali baasil moodustatakse erifond, mille väärtus ei ületa 1 miljardit jüaani“, Chipingnews, 3. veebruar 2020, http://www.chipingnews.com.cn/system/2020/0203/content_945.html (viimati vaadatud 9. aprillil 2021). Vt väljavõte viimati nimetatud artiklist: „[fond] peab leevendama kontrolliva aktsionäri Tongding Groupi majandustegevusel lasuvat survet ning toetama Tongding Interconnection Informationi jätkusuutlikku arengut; [---] Põhjus, miks Suzhou Wujiangi ringkond rahastab eraettevõtete arenguks ette nähtud erifondi, on vähendada pantimise määra kontrollivate aktsionäride hulgas, kellel on osalus börsil noteeritud ettevõtetes, mis asuvad Suzhou Wujiangi ringkonnas, ning soodustada ettevõtete jätkusuutlikku arengut.“

(80) Vt artikkel „Wuhanis asuv East Lake: riiklikus kõrgtehnoloogia arenduspiirkonnas kombineeritakse investeeringu- ja maksusoodustuspoliitikat“, Pedata veebisait, 27. veebruar 2013, https://free.pedata.cn/755314.html (viimati vaadatud 6. aprillil 2021). Vt väljavõte artiklist: „Kümme ettevõtet on noteeritud riiklikul aktsiabörsil NEEQ ja saanud valitsuselt asjaomaseid subsiidiume. [---] Mis puudutab omakapitali investeerivate institutsioonide ligimeelitamist, et nad end tööstuspargis sisse seaksid või investeeriksid pargis tegutsevatesse ettevõtetesse, on Hubei provintsi, Wuhani linna ja East Lake’i kõrgtehnoloogia piirkonna vastavad osakonnad asutanud riskikapitali fonde. Ehkki sisemaal asuvas East Lake’i kõrgtehnoloogia piirkonnas alustati omakapitaliinvesteeringutega hiljem, on selle ligitõmbavus börsivälise kapitali / riskikapitali institutsioonide hulgas võrreldes rannikul asuvate kõrgtehnoloogia piirkondadega üsna märkimisväärne, kuna seal ei ole ettevõtete registreerimisele seatud erilisi piiranguid, rakendatakse tugevat soodustuste poliitikat ja tegutseb suur hulk riiklikke arendusfonde.“

(81) https://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN202004291379049397_1.pdf (viimati vaadatud 7. aprillil 2021), lk 133, 138–139.

(82) https://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN202004291379029468_1.pdf (viimati vaadatud 7. aprillil 2021), lk 205, 215.

(83) http://download.hexun.com/ftp/all_stockdata_2009/all/120/769/1207690337.pdf (viimati vaadatud 7. aprillil 2021), lk 238, 249.

(84) Vt kataloogi punkt 3.3.1,

http://www.gov.cn/xinwen/2018-09/22/5324533/files/dcf470fe4eac413cabb686a51d080eec.pdf.

(85) Vt rakenduskava punkt 2.3: „Kõrgtehnoloogiline kiud. Kiirendada ülitugeva kile ning happe-, leelise- ja korrosioonikindlate kõrgtehnoloogiliste kiudude arendamist, keskenduda mitmesuguste kõrgtehnoloogiliste kiudude, sealhulgas süsinikkiu, basaltkiu ja aramiidi seeriatootmise edendamisele ning arendada hoogsalt polüfenüleensulfiidkiudu, polüimiidkiudu, polütetrafluoroetüleenkiudu ja muid tooteid, et parandada kiu väärtusindeksit.“ https://weixin.87188718.com/FourFlat/PeiXun.aspx?id=194161 (viimati vaadatud 6. aprillil 2021).

(86) Aruande 12. peatükk, lk 294.

(87) Vt Zhejiangi provintsi valitsuse teade dokumendi „Zhejiangi provintsi tegevuskava traditsioonilise töötleva tööstuse põhjalikuks ümberkujundamiseks ja uuendamiseks (2017–2020)“ väljaandmise kohta: http://jxt.zj.gov.cn/art/2017/6/4/art_1657971_35695741.html (viimati vaadatud 6. aprillil 2021).

(88) Aruande 16. peatükk, lk 419–420.

(89) Aruande 8. peatükk, lk 177.

(90) Aruande 16. peatükk, lk 406–424.

(91) Aruande 12. peatükk, lk 283 ja 285.

(92) Aruande 10. peatükk, lk 221–230.

(93) Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(94) Aruande 9. peatükk, lk 216.

(95) Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(96) Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(97) Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(98) Aruande 13. peatükk, lk 336.

(99) Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(100) Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(101) Aruande 6. peatükk, lk 119.

(102) Aruande 6. peatükk, lk 120.

(103) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(104) Vt Hiina pangandust ja kindlustust reguleeriva komisjoni (CBIRC) ametlik poliitikadokument, 28. august 2020: „Kolme aasta tegevuskava, mille eesmärk on parandada äriühingute üldjuhtimist pangandus- ja kindlustussektoris (2020–2022)“, http://www.cbirc.gov.cn/cn/view/pages/ItemDetail.html?docId=925393&itemId=928 (viimati vaadatud 3. aprillil 2021). Kavas antakse korraldus „rakendada jätkuvalt põhimõtteid, mille peasekretär Xi Jinping esitas oma põhiettekandes äriühingu üldjuhtimise edendamise kohta finantssektoris“. Kava II osa eesmärk on aidata kaasa partei juhtimise ja äriühingu üldjuhtimise orgaanilisele lõimumisele: „Muudame partei juhtpositsiooni integreerimise äriühingu üldjuhtimisse süstemaatilisemaks, standardseks ja menetluspõhiseks [---] Enne oluliste tegevust puudutavate ja juhtimisküsimuste üle otsustamist direktorite nõukogus või kõrgemas juhtkonnas peavad need olema parteikomitees läbi arutatud.“

(105) Vt CBIRC „Teatis kommertspankade tulemuslikkuse hindamise meetodi kohta“, avaldatud 15. detsembril 2020, http://jrs.mof.gov.cn/gongzuotongzhi/202101/t20210104_3638904.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021).

(106) Vt IMFi töödokument „Resolving China’s Corporate Debt Problem“, Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender, Jiangyan Yu ja Longmei Zhang, oktoober 2016, WP/16/203.

(107) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(108) Vt OECD (2019), „OECD Economic Surveys: China 2019“, OECD Publishing, Pariis, lk 29;

https://doi.org/10.1787/eco_surveys-chn-2019-en.

(109) Vt http://www.xinhuanet.com/fortune/2020-04/20/c_1125877816.htm (viimati vaadatud 12. aprillil 2021).

(110) Komisjoni 1. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT L 108, 6.4.2020, lk 1).

(111) Aruande 5. peatükk, lk 90–92.

(112) Vt ka aruande 5. peatükk, lk 100–103.

(113) Komisjoni talituste 22. oktoobri 2020. aasta töödokument SWD(2020) 242 final, kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2020/october/tradoc_158997.pdf.

(114) Vt aruande 4. peatükk.

(115) Maailmapanga avaandmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(116) https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/sites/near/files/turkey_report_2020.pdf.

(117) Vt nt kohtuotsus, 17. detsember 2008, HEG ja Graphite India vs. nõukogu, T 462/04, EU:T:2008:586, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika.

(118) Komisjoni 26. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1267, millega kehtestatakse pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit volframelektroodide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 200, 29.7.2019, lk 4).

(119) https://www.gtis.com/gta/.

(120) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(121) Nõukogu 16. veebruari 1998. aasta määrus (EÜ) nr 368/98, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kehtestatud ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 47, 18.2.1998, lk 1), põhjendus 15.

(122) Kohtuotsus, 22. oktoober 1991, Nölle vs. Hauptzollamt Bremen-Freihafen, C-16/90, EU:C:1991:402, punkt 27.

(123) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/607, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis laieneb Malaisiast lähetatud sidrunhappe impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte (ELT L 129, 15.4.2021, lk 73).

(124) https://your.fitch.group/rs/732-CKH-767/images/Fitch_10069753.pdf?mkt_tok=eyJpIjoiWmpSa1pXWTROREJpWkRVMCIsInQiOiJ1NnhzNGptTmpwaUQrcUNiM2ZERDAycU1UV3dwcEQzaG5ORGNIUVFHTlBLZTduYXhPS1BhaHNaQVdQUzVUTmFkRzRBQk9PQ2pkSFR3V1c0Y24wMEZPdz09In0%3D.

(125) https://ar.prysmiangroup.com/en.

(126) Juhend „Kuidas esitada dumpinguvastast kaebust?“, lk 17.

(127) C-16/90, Nölle vs. Hauptzollamt Bremen-Freihafen, punkt 20.

(128) Juhendi vastutuse välistamise klausel on järgmine: „Käesolev juhend ei ole õiguslikult siduv dokument. Selle sisu järgimine ei ole kohustuslik. Kaebuse esitajate esitatav teave võib varieeruda sõltuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Juhendis antakse vaid üldisi nõuandeid. Võib esineda asjaolusid, mille korral juhtumi laadist tulenevalt võib olla mõistlik rakendada teistsugust lähenemisviisi. Seetõttu ei saa käesolevast juhendist teha järeldusi dumpinguvastaste kaebuste vastuvõetavuse standardite kohta. Samuti ei tähenda sellest juhendist lähtumine automaatselt kaebuse vastuvõtmist: iga juhtumit analüüsitakse selle asjaolude põhjal.“

(129) https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/december/tradoc_112295.pdf.

(130) Kohtuotsus, 22. märts 2012, GLS, C-338/10, EU:C:2012:158, punkt 34.

(131) Nõukogu 16. veebruari 1998. aasta määrus (EÜ) nr 368/98, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit glüfosaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kehtestatud ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 47, 18.2.98, lk 1, põhjendus 15).

(132) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21) artikli 2 lõige 7 asendati alusmääruse artikli 2 lõike 7 praeguse tekstiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2321 (millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) artikli 1 lõikele 2.

(133) https://www.prysmiangroup.com/sites/default/files/business_markets/markets/downloads/datasheets/OPGW-TUBAL_1.pdf

(134) https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/a/argentina/ARG.pdf (lk 44); https://www.argentina.gob.ar/trabajo/casasparticulares/empleador/remuneracionesyrecibos/aguinaldo; https://www.mondaq.com/argentina/employee-rights-labour-relations/536000/labor-costs-in-argentina.

(135) https://www.indec.gob.ar/indec/web/Nivel4-Tema-4-31-61.

(136) https://www.argentina.gob.ar/enre/cuadros_tarifarios.

(137) https://globalfinancials.com/index-admin.html.

(138) Kohtuotsus, 25. juuni 2015, PT Musim Mas vs. nõukogu, T-26/12, ECLI:EU:T:2015:437, punkt 53.

(139) Kohtuotsus, 26. oktoober 2016, PT Musim Mas vs. nõukogu, C-468/15 P, EU: C:2016:803, punkt 46.

(140) „CRU Cable market outlook“ (august 2020), mida täiendab kaebuste esitajate turuteave.

(141) Need näitajad põhinesid kaebuse esitaja kogutud otsestel andmetel kaheksa kaebava või toetava liidu tootja kohta (v.a üks äriühing põhjenduses 409 selgitatud põhjustel), kelle arvele langes uurimisperioodil ligi 80 % liidu toodangust, ning ülejäänud liidu tootjaid käsitleval hinnangul, mis põhineb turu-uuringutel ja -teabel.

(142) „Cru cables market outlook report“, august 2020, lk 29, ja „CRU Worldwide Cable Market Summary by Application and Region“, veebruar 2021.

(143) Avalikel allikatel (CRU 10. jaanuari 2020. aasta artikkel „Further instability on the horizon as tumultuous year ends“ ning CRU juhtmete ja kaablite konverentsi slaidid, juuni 2019) põhinevad hinnangud, mida käsitlesid kaebuse esitajad (kaebus, joonealune märkus 36).

(144) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. aprill 2017, Changshu City Standard Parts Factory ja Ningbo Jinding Fastener vs. nõukogu, C-376/15 P ja C-377/15 P, EU:C:2017:269, punktid 58–60.

(145) EÜT 1988, L 362/59, põhjendus 7.

(146) Kohtuotsus, 17. detsember 1997, EFMA vs. nõukogu, T-121/95, EU:T:1997:198, punktid 105 jj.

(147) Need on esindavad, hõlmates 36 % liidu tootmisharu müügist uurimisperioodil.

(148) EÜT L 87, 21.3.1998, lk 24.

(149) Vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. september 2021, PAO Severstal, T-753/16, ECLI:EU:T:2021:612, punktid 260–273.

(150) Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et: „NextGenerationEU kaudu toimuv investeerimise hoogustamine on ainulaadne võimalus viia kasv igasse külla. Seepärast tahame me oma investeeringutes keskenduda turvalisele ühenduvusele ning 5G, 6G ja kiudoptika laiendamisele. NextGenerationEU on ühtlasi ainulaadne võimalus töötada välja sidusam üleeuroopaline ühenduvuse ja digitaalse taristu kasutuselevõtu strateegia.“ https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/SPEECH_20_1655 .

(151) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil, Brüssel, 9.3.2021 COM(2021) 118 final.

(152) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi 170, 1049 Brussels, Belgium.

(153) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(154) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) I lisa „Kombineeritud nomenklatuur“.

LISA

Koostööd tegevad eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud

Nimi

TARICi lisakood

Anhui Tianji Information Technology Co., Ltd

C698

Dongjie Optical Technology (Suzhou) Co., Ltd

C700

Fasteni kontsern:

—	Jiangsu Fasten Optical Communication Technology Co., Ltd

—	Jiangsu Fasten Optical Cable Co., Ltd

C701

Hangzhou Futong Communication Technology Co., Ltd

C702

Hangzhou Tuolima Network Technologies Co., Ltd

C703

Jiangsu Etern Company Limited

C704

Jiangsu Hengtongi kontsern:

—	Hengtong Optic-Electric Co., Ltd

—	Guangdong Hengtong Optic-electronical Technology Co., Ltd

—	Jiangsu Hengtong Smart Grids Co., Ltd

—	Zhejiang Dongtong Optical Network and IOT Technology Co., Ltd

C705

Jiangsu Tongguang Optical Fiber Cable Co., Ltd

C706

LEONI Cable (China) Co., Ltd

C707

Liangang Optoelectronic Technology Co., Ltd

C724

Nanjing Huamai Technology Co., Ltd

C708

Ningbo Geyida Cable Technology Co., Ltd

C709

Prysmian Wuxi Cable Co., Ltd

C710

SDG kontsern:

—	Shenzhen SDG Information Co., Ltd

—	Shenzhen SDGI Optical Network Technologies co., Ltd

C711

Shanghai Qishen International Trade Co., Ltd

C712

Shenzhen WanBao Optical Fiber Communication Co., Ltd

C713

Sichuan Huiyuan Optical Communications Co., Ltd

C714

Suzhou Furukawa Power Optic Cable Co., Ltd

C715

Suzhou Torres Optic-electric Technology Co., Ltd

C716

Twentsche (Nanjing) Fibre Optics Ltd

C717

XDK Communication Equipment (Huizhou) Ltd

C718

YOFC kontsern:

—	Yangtze Optical Fibre and Cable Joint Stock Limited Company

—	Yangtze Optical Fibre and Cable (Shanghai) Company Ltd

—	Yangtze Zhongli Optical Fibre and Cable (Jiangsu) Co., Ltd

—	Sichuan Lefei Optoelectronic Technology Company Limited

—	Everpro Technology Company Limited

C719

18.11.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 410/153

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2012,

17. november 2021,

millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

30. septembril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Indiast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete (edaspidi „uurimisalune toode“) impordiga. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)	Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 17. augustil 2020 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu roostevabast terasest lehtvaltstoodete kogutoodangust.

(3)	17. veebruaril 2021 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses Indiast ja Indoneesiast pärit sama toote impordiga (edaspidi „subsiidiumivastane uurimine“) (3).

1.2. Registreerimine

(4)	Kaebuse esitaja taotluse põhjal, mida toetasid nõutavad tõendid, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/370 (4) (edaspidi „registreerimismäärus“) vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõude alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

1.3. Ajutised meetmed

(5)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 30. aprillil 2021 pooltele kokkuvõtte kavandatud ajutiste tollimaksude kohta ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 210, võttis komisjon arvesse märkusi, mis käsitlesid kirjavigu, ning vajaduse korral korrigeeris marginaale vastavalt.

(6)	28. mail 2021 kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/854 (5) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

1.4. Järgnenud menetlus

(7)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitaja, importijate ja turustajate konsortsium (edaspidi „Euranimi“) (6), üks sõltumatu importija, üks kasutaja, valimisse kaasatud eksportivad tootjad, India valitsus ja Indoneesia valitsus kirjalikud esildised, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(8)	Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati kaebuse esitaja, importijate ja turustajate konsortsium, üks sõltumatu importija, üks kasutaja ning kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat.

(9)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(10)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele pooltele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi. Lõplike järelduste avalikustamise kohta esitasid märkused Eurofer, liidu tootja ja kasutaja Arinox, importijate ja turustajate konsortsium Euranimi, sõltumatu importija LSI ja koostööd teinud eksportivad tootjad. Peale selle esitas IRNC (koostööd teinud eksportiv tootja) märkused Euroferi märkuste kohta, mis olid seotud sellega, kuidas komisjon käsitles tema ostutehinguid (vt põhjendused 71–74).

(11)

Samuti anti pooltele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. Ära kuulati kaebuse esitaja, Euranimi, üks sõltumatu importija, üks kasutaja, kes osutus ühtlasi liidu tootjaks, ning üks eksportivatest tootjatest. Võttes arvesse eksportiva tootja IRNC märkusi lõplike järelduste avalikustamise kohta, edastati talle täiendavad lõplikud järeldused, milles piirduti tema teatavate ekspordi müügihindade korrigeerimise küsimusega. Komisjon andis IRNC-le võimaluse esitada märkusi nende täiendavate lõplike järelduste kohta, kuid IRNC ei reageerinud.

(12)	Huvitatud isikute märkusi arutati ja neid on käesolevas määruses võimaluse korral arvesse võetud.

1.5. Väljavõtteline uuring

(13)	Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 6–14.

1.6. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(14)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija, et põhjalikult tuleb uurida COVID-19 pandeemiast tingitud tagajärgi, sest uurimisperioodi sisse jäi erakorraline pandeemiaperiood.

(15)	Komisjon võttis igati arvesse asjaolu, et uurimisperiood hõlmas teatavaid COVID-19 pandeemiast mõjutatud kuid. Komisjon tegi põhjalikult kindlaks COVID-19 pandeemiast tingitud tagajärjed ja analüüsis neid ning järeldas, et kahjustav dumping liidu turul ei olnud põhjustatud pandeemiast.

(16)	Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 21.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Toote määratlusega seotud väited

(17)	Esialgses etapis palus üks liidu kasutaja – Arinox – jätta toote määratlusest välja teraseklasside 200 ja 201 roostevabast terasest külmvaltsitud tooted. Komisjon lükkas taotluse esialgu tagasi, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 25–27.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist täpsustas pool oma taotlust ning palus välja jätta roostevabast terasest täppislindi tootmiseks kasutatavad teraseklassi 200 tooted, mis vastavad klassile Jindal J4 või JSLU DD (niklisisaldus 1 %) ja mille paksus on 0,90 + 0/–0,060 mm. Ta märkis, et toode on hõlpsasti tuvastatav, tänu millele puudub meetmetest kõrvalehoidmise risk, toode ei ole asendatav teist liiki toodetega ning liidu tootmisharu seda ei tooda. Peale selle on äriühingu andmete kohaselt võimalik hõlpsasti kontrollida lõppkasutust.

(19)

Toote määratlusest väljajätmise ajakohastatud taotluse vaidlustas kaebuse esitaja. Eurofer väitis, et liidu kasutaja osutatud klassid on tootenimetused ning et tegemist ei ole üheski rahvusvahelises standardis kindlaks määratud klassidega. Seega ei saa toll kindlaks määrata võrdlusalust, mis võimaldaks kontrollida väljajäetud toote keemilist koostist. Peale selle tekitaks lõppkasutuse kontrollimine tollile põhjendamatut koormust. Samuti kaasneks nende üksnes Jindali toodetavate toodete väljajätuga ristkompenseerimise oht, mis omakorda kahjustaks meetmete parandavat mõju.

(20)

Uurimise tulemusena leiti, et sellised tooted on nende omadusi arvesse võttes asendatavad. Samuti järeldas komisjon, et väljajätutaotluse rahuldamine tekitaks tõepoolest põhjendamatut koormust tollile, arvestades, et toll peaks iga saadetise korral võtma laboriproovi ja kontrollima lõppkasutust. Kuna toode on seotud ühe konkreetse eksportiva tootjaga, ei saa peale selle välistada ristkompenseerimise ohtu.

(21)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Arinox oma algset toote väljajätmise taotlust, st et toote määratlusest jäetaks välja väikese niklisisaldusega teraseklassi 200 tooted ja teraseklassi 201 tooted. Arinox väitis, et väikese niklisisaldusega teraseklassi 200 tooteid ega teraseklassi 201 tooteid ei ole liidu turul peaaegu üldse saada ning et liidu tootjatel puudub huvi neid tooteid toota. Ta selgitas, et pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei olnud teraseklassi 201 tooteid majanduslikult kasulik osta liidu tootmisharult ning et liidus oli vaid üks tootja, kes suutis toota väikese niklisisaldusega teraseklassi 200 täppislinte. Peale selle väitis ta, et ta on juba kandnud majanduslikku kahju seetõttu, et need tooted on käimasoleva uurimisega hõlmatud, sest toote hinnatundlikkuse tõttu ei saanud ta kanda dumpinguvastast tollimaksu üle oma klientidele. Samuti väitis ta, et ühes hiljutises juhtumis nõustus komisjon sarnases olukorras toote välja jätma.

(22)

Samuti nentis äriühing taas, et teraseklasside 200 ja 201 tooted erinevad füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste poolest oluliselt teistest uurimisaluse toote määratluse alla kuuluvatest terasetoodetest, eeskätt teraseklassi 300 tooted, ning et toll saab teraseklasside 200 ja 201 toodete keemilist koostist hõlpsalt kontrollida üldkasutatavate vahenditega ja materjalitõendite alusel. Peale selle väitis äriühing, et toote väljajätmise taotlus on seotud lõppkasutusega ning et tema oleks tõenäoliselt ainus, keda taotletud väljajätt mõjutaks.

(23)	Äriühing väitis, et ristkompenseerimise risk on piiratud, sest ta ostab teraseklasside 200 ja 201 tooteid peamiselt asjaomastest riikidest ning neid tarnivad talle eri tootjad nendest riikidest.

(24)

Arinox ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et teraseklasside 200 ja 201 tooteid ei ole võimalik asendada muud tüüpi terasest toodetega, ning väitis vaid, et see ei ole majanduslikult põhjendatud. Nagu on juba osutatud eespool põhjenduses 20, peab toll keemilise koostise kontrollimiseks võtma laboriproovi. See omakorda põhjustaks tollile olulist koormust, eelkõige seetõttu, et kontrollima peaks kõiki selle toote saadetisi, mille suhtes väljajätmist taotleti. Ristkompenseerimise riski tuleb hinnata objektiivselt ning andmetest, mille äriühing esitas seoses teraseklasside 200 ja 201 toodete ja muude toodete ostuga asjaomastest riikidest, nähtus, et äriühing ostis nendest riikidest tõepoolest muid käesolevas uurimises uurimisaluse toote määratluse alla kuuluvaid tooteid; sellega kaasneb paratamatult ristkompenseerimise risk. Ehkki äriühing väidab, et nendel teraseklassidel on vaid üks lõppkasutusala, ei saa samuti välistada, et neil võib olla muid kasutusalasid.

(25)	Seepärast järeldas komisjon, et toote väljajätmise taotluse rahuldamine ei oleks asjakohane, ning lükkas taotluse tagasi.

2.2. Järeldus

(26)	Kuna toote määratluse kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 22–27 esitatud järeldused.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. India

3.1.1. Koostöö ja alusmääruse artikli 18 osaline kohaldamine

(27)

Ajutise määruse põhjendustes 29–57 viidatakse uurimisaluse toote tootmises ja müügis osalevatele Indias asuvatele Jindali majandusüksustele kui Jindali kontsernile. Käesolevas määruses nimetatakse neid majandusüksusi koos „Jindal India“ ning „Jindali kontsern“ tähistab kontserni, mis hõlmab Jindal Indiat, Jindal Indonesiat ja asjaomaseid Jindali majandusüksusi kolmandates riikides.

(28)	Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 32–35, otsustas komisjon esialgses etapis kohaldada alusmääruse artiklit 18 ning kasutada Jindali kontserniga seotud äriühingu rolli kohta esitamata teabe asendamiseks kättesaadavaid fakte.

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Jindali kontsern artikli 18 kohaldamise. Kontsern märkis, et ta ei keeldunud võimaldamast juurdepääsu olulisele teabele ega jätnud esitamata olulist teavet ning et ta tegutses oma parimate võimaluste kohaselt. Seepärast peaks komisjon kasutama äriühingu esitatud teavet. Komisjon hindas neid märkusi nõuetekohaselt. Nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 33, kuulas ärakuulamise eest vastutav ametnik Jindali kontserni selles küsimuses juba ära 16. aprillil 2021. Ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult pärast ärakuulamist saadud soovituste põhjal hindas komisjon lisaks täielikult teavet, mille Jindali kontsern esitas 29. märtsil 2021 vastusena artikli 18 kohaldamist käsitlevale kirjale.

(30)

Selle tulemusena kasutas komisjon selle eksportiva tootja esitatud teavet ning nõustus väitega osaliselt. 29. märtsil 2021 esitatud teabe edasise analüüsi tulemusena peeti lisaks asjakohaseks täiendavat korrigeerimist. Kuna Jindali kontserni märkuste sisu tunnistati tundlikuks, avaldati väite üksikasjalik hinnang üksnes asjaomasele poolele.

3.1.2. Normaalväärtus

(31)	Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 36–47.

(32)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid Jindal India ja Jindal Indonesia alusmääruse artikli 2 lõike 5 kolmandale ja neljandale lõigule ning artikli 2 lõike 10 punktile k tuginedes oma väiteid selle kohta, et komisjon peaks korrigeerima normaalväärtust ning võtma selles arvesse kulusid, mis on seotud Indias ja Indoneesias uurimisperioodi teataval osal COVID-19 tõttu kehtestatud piirangutega.

(33)	Need väited tuli tagasi lükata.

(34)

Mis puudutab artikli 2 lõike 5 kolmanda lõiguga seotud väiteid, siis märgib komisjon esiteks, et kolmandas lõigus käsitletakse nõuetekohast kulujaotust ning sellise kulujaotuse varasemat kasutamist, kusjuures eelistatakse käibepõhist kulujaotust. Samuti sätestatakse selles lõigus, et „[k]ui kulud käesoleva lõigu kulujaotuses juba ei kajastu, kohandatakse neid vastavalt neile ühekordsetele kuluartiklitele, mis toovad kasu tulevasele ja/või jooksvale tootmisele“. Käesoleval juhul ei kujuta väidetavad COVID-19st tingitud kulud endast aga eraldiseisvat kuluartiklit, mida saaks uurimisperioodiga seoses korrigeerida. Väidetavad kulud on tavapärased korduvad püsikulud, mida Jindal kannab korrapäraselt, kuid mis on seotud tootmismahu vähenemisega COVID-19 tõttu. Seda stsenaariumi kolmanda lõigu viimane lause aga ei hõlma. Seega ei saa normaalväärtust artikli 2 lõike 5 kolmanda lõigu alusel korrigeerida.

(35)

Teiseks, mis puudutab artikli 2 lõike 5 neljandale lõigule tuginevaid väiteid, siis märgib komisjon, et nagu on selles lõikes osutatud, on äriühingu tavapärase ühikuhinna puhul võimalik teha mööndus üksnes juhul, kui uued tootmisrajatised vajavad märkimisväärseid lisainvesteeringuid ning kui järgnevad madalad tootmisvõimsuse rakendusastmed on tingitud kogu uurimisperioodi või selle mingi osa jooksul toimunud käivitamistest. Käesoleval juhul on madalad tootmisvõimsuse rakendusastmed – kui üldse – tingitud sellest, et tootmine tuli COVID-19 tõttu ajutiselt peatada. Seega ei ole artikli 2 lõike 5 neljas lõik kohaldatav.

(36)

Kolmandaks, mis puudutab artikli 2 lõike 10 punktile k tuginevaid väiteid, siis märgib komisjon, et väärtust võib korrigeerida ka tegurite erinevuste suhtes, „kui on ilmnenud, et need mõjutavad käesoleva lõikega nõutavat hinna võrreldavust, ning eelkõige juhul, kui kliendid maksavad selliste tegurite erinevuse tõttu siseturul erinevaid hindu“. Jindal India ja Jindal Indonesia väitsid, et väärtust oleks pidanud korrigeerima mõju suhtes, mida COVID-19 tõttu kehtestatud piirangud avaldasid tootmiskuludele, kuid nad ei tõendanud mõju hinna võrreldavusele. Seepärast ei saa artikli 2 lõike 10 punktiga k seotud väitega nõustuda.

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Jindali kontsern väiteid selle kohta, et korrigeerimisel tuleks arvesse võtta COVID-19st tingitud kulusid. Seoses võimaliku korrigeerimisega artikli 2 lõike 5 kolmanda ja neljanda lõigu alusel osutas Jindali kontsern „ebatavaliselt suurtele“ (7) kuludele, mida ei tohiks seostada ainuüksi uurimisaluse toote tootmise ja müügiga uurimisperioodil; selle asemel peaks komisjon arvutama uurimisperioodi tüüpilised tootmiskulud.

(38)

See väide tuli tagasi lükata. Kõnealused kulud kanti uurimisperioodil ning need on seotud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga. Võttes arvesse vaekogu aruannet „EÜ – lõhe“, millele Jindali kontsern viitas, ning kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 5 kolmanda lõigu kolmanda lausega kohandatakse kulusid vastavalt neile ühekordsetele kuluartiklitele, mis toovad kasu tulevasele ja/või jooksvale tootmisele. Komisjon nõustus, et väidetavalt COVID-19 piirangutega seotud kulud on ühekordsed. Sellegipoolest on COVID-19 piirangute ajal kantud konkreetsed kulud üksnes püsikulud, mis tekkisid saadaoleva ja muul juhul kasutatava tootmisvõimsuse alakasutuse tõttu. Oma olemuse tõttu ei saa need kulud tuua kasu tulevasele tootmisele, näiteks nagu investeerimiskulude puhul. Samuti ei saa need tuua kasu jooksvale tootmisele – selle asemel on tegemist ainukordse vääramatu jõu olukorra, st COVID-19 piirangute otsese tagajärjega.

(39)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k tuginenud väite puhul osutas Jindali kontsern komisjoni avaldusele põhjenduses 36 ning lisas, et artikli 2 lõike 10 sissejuhatava lõigu põhjal hõlmab viide hinna võrreldavusele normaalväärtuse (olenemata sellest, kuidas see määratakse) ja ekspordihinna võrreldavust.

(40)

Komisjon möönis, et artikli 2 lõike 10 sissejuhatavas lõigus osutatakse hinna võrreldavusele. Samuti on tõsi, et osa artikli 2 lõike 10 punktides a–k loetletud korrigeerimistest saab kohaldada nii omamaistel hindadel põhineva normaalväärtuse kui ka arvestusliku normaalväärtuse suhtes. Sellegipoolest on artikli 2 lõike 10 punktis k sätestatud sõnaselge tingimus, et korrigeerimiseks peavad kliendid olema maksnud siseturul erinevaid hindu. Jindali kontsern selliseid erinevusi ei põhjendanud, vaid tõendas üksnes mõju kuludele. Igasugune kulude suurenemine mõjutaks igal juhul samavõrd nii omamaiseid kui ka ekspordihindu. Seepärast tuli artikli 2 lõike 10 punkti k alusel esitatud uus väide tagasi lükata.

(41)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist vaidlustas Chromeni selle, et komisjon korrigeeris toorainekulusid. Esialgsete otsuste tegemisel selgitas komisjon kuumvaltsitud roostevabade terasrullide ostutehingute üksikasjaliku tabeli abil välja, et seotud osapooltelt ostetud kuumvaltsitud roostevabade terasrullide ostuhinnad olid märksa madalamad kui hinnad, millega sama materjali osteti sõltumatutelt pooltelt. Seega ei saanud neid hindu pidada reaalturuväärtusele vastavaks ning komisjon korrigeeris neid. Oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta väitis Chromeni, et võrdluseks kasutatud rullide kvaliteet ei olnud kõigil juhtudel sama ning et seda tulnuks võrdluses arvesse võtta. Väite põhjenduseks esitati ostulepingud, kvaliteedipõhise allahindluse leping, kreeditarved, kvaliteedikontrolli aruanne ning ka kvaliteediga seotud väidet tõendavad raamatupidamiskirjed. Komisjon hindas väidet nõuetekohaselt ja leidis, et see on põhjendatud. Sellest tulenevalt asendas komisjon seotud osapooltelt ostetud kuumvaltsitud roostevabade terasrullide keskmise ostuhinna (mis oli kajastatud äriühingu dokumentides) sõltumatutelt tarnijatelt ostetud toodete kaalutud keskmise ostuhinnaga korrutatuna kasutatud kogustega.

(42)

Esialgses etapis arvutas komisjon Chromeni normaalväärtuse kindlakstegemisel ümber kulumi, sest leiti, et teatavate tootmisseadmete kulum jäeti kajastamata, kuigi neid seadmeid juba kasutati kaubanduslikus tootmises. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Chromeni teatatud kulumi kõnealuse korrigeerimise ning väitis, et need kulud kirjendati täielikus kooskõlas India üldtunnustatud raamatupidamistavadega ning et seepärast tuleks nendega nõustuda. Komisjon jäi seisukohale, et seadmete puhul oli asjakohane korrigeerida kulumiarvestuse perioodi alguskuupäeva, et see vastaks uurimisaluse toote tegeliku tootmise ja müügi alguskuupäevale. Seda silmas pidades ei kajastunud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud Chromeni dokumentides mõistlikult ning seega tuli neid korrigeerida.

(43)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Chromeni lisaks ka selle, kuidas komisjon käsitles käivitamisetapi kulude korrigeerimist, mida ta seoses kulumi ning müügi-, üld- ja halduskuludega nõudis. Komisjon määras perioodiks, mille puhul sai korrigeerimisel kulumit arvesse võtta, kolm kuud ega nõustunud korrigeerima käivitamisetapi kulusid müügi-, üld- ja halduskulude osas. Chromeni märkis, et terasetootmisliini käivitamise etapp kestab märksa kauem kui kolm kuud, ning osutas lõpliku heakskiitmissertifikaadi väljastamise kuupäevale. Komisjoni andmete kohaselt algas kaubanduslik tootmine aga sellest kuupäevast tunduvalt varem. Lähtudes alusmääruse artikli 2 lõikest 5, kus on muu hulgas sätestatud, et käivitamisetapi pikkus ei ületa esialgset kulude katmiseks asjakohast ajavahemikku, on komisjon lisaks oma otsustuspraktikas järjepidevalt piiranud käivitamisetapi pikkuse kolmele kuule. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades otsustas komisjon seega, et kolm kuud on asjakohane ajavahemik. Müügi-, üld- ja halduskulude puhul ei esitanud Chromeni tõendeid selle kohta, et need kulud on seotud tootmisega, ning seega ei mõjuta neid märkimisväärseid lisainvesteeringuid vajavate uute tootmisrajatiste kasutamine ja madalad tootmisvõimsuse rakendusastmed, mille põhjuseks on käivitamised, nagu on nõutav alusmääruse artikli 2 lõike 5 neljanda lõigu kohaselt.

(44)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Chromeni samu väiteid ja põhjendusi, kuid ei esitanud uusi tõendeid ega argumente. Eespool kirjeldatut arvestades lükati Chromeni väited kulumi ja käivitamisetapi kulude korrigeerimise kohta tagasi.

(45)

Ajutise määruse põhjenduses 175 kinnitas komisjon, et Indias ja Indoneesias olid olemas kaebuses väidetud toorainemoonutused. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Eurofer, et kuna India ja Indoneesia tooraineturgudel olid valitsuse tekitatud moonutused, tuleks korrigeerida äriühingute kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel. Eurofer väitis, et moonutuste tõttu ei kajastu eksportivate tootjate dokumentides mõistlikult uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud ning peale selle olid toorainemoonutused põhjustanud turul ebahariliku olukorra.

(46)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest tema arvates ei esitanud Eurofer piisavaid tõendeid selle kohta, et käesoleval juhul tuleks täies ulatuses kohaldada alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohast korrigeerimist. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas Eurofer eriarvamust ning väitis, et esitas kaebuses ning mitmes enne ja pärast esialgsete järelduste avalikustamist edastatud avalduses piisavalt tõendeid kaebuses sisaldunud väidete põhjenduseks. Komisjon ei pidanud asjakohaseks võimalikku alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohast korrigeerimist täiendavalt uurida. Olenemata sellest, kas käesoleva menetluse käigus esitatud tõendeid saab käsitada väite sisuliseks analüüsiks piisavate põhjendavate tõenditena, märkis komisjon, et subsiidiumivastase uurimise raames analüüsitakse praegu sarnast väidet, mis on seotud toorainemoonutuste mõjuga kaupade tarnimisel.

3.1.3. Ekspordihind

(47)	Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 48–50.

(48)

Pärast esialgsete ja ka lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid Jindal India ja Jindal Indonesia lähenemisviisi, mille alusel komisjon tegi kindlaks ekspordihinnad Hispaanias asuva seotud kaupleja Iberjindal S.L. kaudu tehtud teatavate müügitehingute puhul. Väide lükati suuremas osas tagasi. Kuna nende märkuste sisu tunnistati tundlikuks, avaldati põhjused, miks komisjon tegi väite kohta vastavad otsused, üksnes asjaomasele poolele.

(49)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jindali kontsern, et ekspordihinna arvutuses oli seoses veokuludega valemiviga, mis mõjutas hindu teatavate liitu suunatud müügitehingute puhul. Komisjon uuris küsimust ja leidis, et ühes valemis oli tõepoolest tehniline viga ning parandas selle.

(50)	Ekspordihinna arvutuskäigu kohta rohkem väiteid ei esitatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 48–50.

3.1.4. Võrdlus

(51)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 51–54.

(52)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Jindal India ja Jindal Indonesia, et komisjon ei oleks pidanud kolmandas riigis asuva seotud kaupleja kaudu ELi suunatud müügi ekspordihinnast maha arvama müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit („nominaalne komisjonitasu“), nagu selgitati ajutise määruse põhjendustes 52 ja 81. Väide lükati tagasi. Kuna nende märkuste sisu tunnistati tundlikuks, avaldati põhjused, miks väitega ei nõustutud, üksnes asjaomasele poolele.

(53)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Jindali kontsern täiendavad väited ekspordihinda käsitleva hinnangu kohta selle seotud kaupleja puhul. Ka nende märkuste sisu tunnistati tundlikuks ning seepärast edastati komisjon seisukoht nende väidete suhtes Jindalile eraldiseisvalt.

(54)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jindali kontsern, et ekspordihinna korrigeerimisel äriühingu JSL Global Commodities Pte. Ltd. (edaspidi „JGC“) kaudu liitu suunatud müügi puhul peaks mahaarvatis piirduma üksnes tema müügi-, üld- ja halduskuludega, kuna institutsioonide varasema praktika ja Üldkohtu järelduste kohaselt oleks mõistlik maha arvata üksnes müügi-, üld- ja halduskulud (8). Kui komisjon leiab, et arvesse tuleb võtta ka kasumit (mida teha ei tohiks), tuleks selle kasumi puhul lähtuda JGC andmetest. Jindali kontserni arvamuse kohaselt oleks see kooskõlas komisjoni hiljutise praktikaga ja Üldkohtu järeldusega selle kohta, et mõistlik oleks kasutada „tegelikke andmeid“ (9).

(55)

Need väited tuli tagasi lükata. Esiteks, kui arvata maha üksnes müügi-, üld- ja halduskulud, ei kajastuks ekspordihinnas täielikult hinnalisand, mis enamasti vastab müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summale. Sellise kasumi hindamise küsimuses leiab komisjon, et tegemist peab olema turutingimustel realiseeritud kasumiga ning et seepärast ei saa ta lähtuda kasumist, mis on saadud seotud osapoolte vahel kokku lepitud tasu tulemusena. Üldkohtu otsuse küsimuses leitakse, et selles kiideti heaks müügi-, üld- ja halduskulude mahaarvamine, kuid ilmselgelt ei välistatud seejuures võimalust arvata samal ajal maha kasum, mis ei olnud selles kohtuasjas vaidluse all. Nagu selles kohtuasjaski, arvati müügi-, üld- ja halduskulud käesolevas uurimises maha seotud kaupleja tegelike andmete alusel, sest kahe majandusüksuse vaheline seos teatatud müügi-, üld- ja halduskulusid ei mõjutanud. Komisjoni praktika küsimuses leitakse, et kui kaupleja ja eksportiva tootja vahelisel seosel on eeldatavalt mõju kasumimarginaalile, arvatakse mõistliku lähendina tavaliselt maha nominaalne kasumimarginaal samas uurimises koostööd teinud sõltumatute importijate esitatud andmete alusel. Jindali kontserni osutatud hiljutises juhtumis peeti tegelikku kasumimarginaali aga põhjendatuks, võttes arvesse juhtumi asjaolusid ja seotud kaupleja ülesandeid. Seega arvati maha tegelik kasumimarginaal.

(56)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Jindal India oma väidet selle kohta, et normaalväärtust tuleks korrigeerida tollimaksu tagastamise suhtes. Eeskätt väitis ta, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt tuleb arvesse võtta kõiki hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi ning et seega tuleks väitega nõustuda.

(57)	See väide lükati tagasi. Jindal India ei esitanud tõendeid selle kohta, et väidetav tollimaksu tagastamine hinna võrreldavust mõjutas. Eeskätt ei suutnud Jindal India tõendada, et tollimaksu tagastamise tõttu olid omamaised hinnad järjepidevalt kõrgemad.

(58)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Jindal India, et komisjon peaks tagama, et tollimaksutagastusi ei arvestataks topelt; samuti nentis ta, et kui dumpinguvastane tollimaks ja subsiidiumivastane tollimaks kehtestataks samal ajal, korvataks sama subsiidiumi topelt (eeskätt ekspordisubsiidiumide korral), mis oleks omakorda vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni normidega (10). Kuna Jindali kontserni majandusüksuste teatavaid tollimaksutagastusi uuritakse subsiidiumivastases uurimises võimalike tasakaalustatavate subsiidiumidena, peaks komisjon tagama, et neid tollimaksutagastusi käesoleval juhul korrigeeritaks või jäetaks subsiidiumivastases juhtumis tasakaalustamata.

(59)

Selle väite kohta selgitas komisjon, et ajutise määruse põhjenduses 53 ja käesoleva määruse põhjenduses 57 osutatud põhjustel ei vasta süsteem, mida Jindal India liitu suunatud eksportmüügi puhul kasutas, alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b või k kohast korrigeerimist võimaldavatele tingimustele. Eeskätt ei esitanud Jindal India tõendeid selle kohta, et kliendid maksid alussüsteemi tõttu siseturul järjepidevalt erinevaid hindu. Seega leidis komisjon, et nõutud korrigeerimine ei ole põhjendatud, ning lükkas need väited seejärel tagasi.

(60)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta rohkem väiteid ei esitatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 51–54.

3.1.5. Dumpingumarginaalid

(61)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jindali kontsern, et komisjon kasutas dumpingu arvutamisel tema teatavate liitu suunatud müügitehingute puhul valesid CIF-väärtusi. Komisjon aga leidis, et väidetava tehnilise vea tegi Jindali kontsern ise oma vastuses küsimustikule ning komisjoni ei teavitatud sellest ei enne kaugmeetodil tehtud ristkontrolli ega selle käigus. Samuti ei tõstatanud Jindali kontsern seda küsimust oma märkustes eelavalikustamise ja esialgsete järelduste avalikustamise kohta. Seega märkis komisjon, et pärast väidetavat viga käsitleva väite esitamist ei olnud seda enam võimalik kaugmeetodil ristkontrollida, ning see lükati seepärast tagasi.

(62)	Nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 27–60, võttis komisjon arvesse märkusi, mille huvitatud isikud esitasid pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist. Jindal India arvutust ajakohastati ka selleks, et parandada ekspordihinnaga seotud tehniline viga (vt põhjendus 49).

(63)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Jindal India	13,9 %
Chromeni	45,1 %
Kõik muud äriühingud	45,1 %

3.2. Indoneesia

3.2.1. Sissejuhatav märkus

(64)

Ajutise määruse põhjendustes 58–86 viidatakse uurimisaluse toote tootmises ja müügis osalevatele Indoneesias asuvatele Jindali majandusüksustele kui Jindal Indonesia kontsernile või Jindali kontsernile. Käesolevas määruses nimetatakse neid majandusüksusi koos „Jindal Indonesia“ ning „Jindali kontsern“ viitab kontsernile, mis hõlmab Jindal Indiat, Jindal Indonesiat ja asjaomaseid Jindali majandusüksusi kolmandates riikides.

3.2.2. Normaalväärtus

(65)	Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 65–76.

(66)	Oma 11. juuni 2021. aasta avalduses tuletas Indoneesia valitsus meelde, et valimisse kaasatud Indoneesia eksportivad tootjad tegid täielikult koostööd ning et komisjon peab normaalväärtuse arvutamisel kasutama nende tegelikke andmeid.

(67)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas Jindal Indonesia koos Jindal Indiaga väidet, et komisjon peaks normaalväärtust korrigeerima COVID-19 tõttu kehtestatud piirangutega seotud kulude suhtes. See väide lükati tagasi. Seda käsitletakse eespool põhjendustes 32–36.

(68)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas IRNC selle, et komisjon asendas roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali ostuhinna arvutusliku turuhinnaga juhtudel, mil seda olulist vahetoodet osteti seotud tarnijatelt. Lähtudes äriühingu vastusest küsimustikule leidis komisjon kaugmeetodil tehtud ristkontrollis, et neid tooteid osteti seotud tarnijatelt tootmiskuludest madalama siirdehinnaga. Seega asendas komisjon esialgsetes arvutustes selle hinna arvutusliku turuhinnaga, mis kajastas toodete tootmiskulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Äriühing väitis, et siirdehind vastas reaalturuväärtusele, ning väljendas kriitikat selle suhtes, et seda ei analüüsitud.

(69)

Komisjon analüüsis selgitusi ja esitatud tõendavaid dokumente ning järeldas, et seotud tarnijatelt ostetud roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali puhul esialgu kasutatud lähenemisviisi tuleks kohandada. Seotud tarnijad müüsid IRNC-le roostevabast terasest kuumvaltsitud valget lehtmaterjali tõepoolest hindadega, mis olid võrreldavad sama toote eest sõltumatutelt klientidelt küsitud hindadega. Seega leidis ta, et tehingute puhul, kus kõnealuste toodete ostuhind võrdus nende tarnijate tootmiskuludega või ületas neid, tuleks nõustuda IRNC esitatud ostuhinnaga ning asendada see tootmiskuludega juhtudel, mil siirdehind oli madalam.

(70)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta vaidlustas Eurofer komisjoni läbivaadatud ja põhjenduses 69 selgitatud lähenemisviisi seoses IRNC kuludega roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali puhul. Esiteks väitis Eurofer, et komisjon ei oleks tohtinud kasutada hindu, millega IRNC ostis roostevabast terasest kuumvaltsitud valget lehtmaterjali seotud osapooltelt, sest need ei olnud eeldatavalt reaalturuväärtusele vastavad hinnad. Teiseks leidis Eurofer, et komisjoni lähenemisviis on vastuolus järeldustega, millele jõuti ühes sama äriühingute kontserniga seotud hiljuti lõpetatud uurimises (11). Selles uurimises ei nõustunud komisjon arvesse võtma vaatlusaluse toote tootmisel kasutatava põhikomponendi tootmiskulusid. Kolmandaks väitis ta, et kui komisjon jääks selle lähenemisviisi juurde, peaks ta seotud osapoolte vahelise tehingu väärtuse korrigeerimisel lisama roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali ostuhinnale mõistliku kasumi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5 või kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6 suurendama normaalväärtuse arvutamisel kasutatud kasumit, mida IRNC roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali ostutehingutest sai, et võtta arvesse soetusmaksumuses või ebaharilikult väikese kasumiga tehtud tehinguid.

(71)

Komisjon analüüsis neid väiteid. Esimese väite puhul leidis komisjon, et IRNC-le roostevabast terasest kuumvaltsitud valget lehtmaterjali tarninud seotud tarnijate esitatud teave oli täielik ja piisav, et hinnata, kas IRNC ja nende tarnijate vahelisel seosel oli mõju roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali ostuhindadele. Komisjon leidis, et seotud tarnijad ei müünud roostevabast terasest kuumvaltsitud valget lehtmaterjali uurimisperioodil ainuüksi seotud kliendile IRNC-le, vaid ka mitmele sõltumatule kliendile siseturul, ning et IRNC-lt ja nendelt sõltumatutelt klientidelt küsitud müügihinnad vastasid reaalturuväärtusele. Seega leiti, et neid hindu ei mõjutanud IRNC ja tema seotud tarnijate vaheline seos vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 1 ning et puudub alus jätta need tervikuna arvesse võtmata. Teiseks, võtmata ükskõik mis seisukohta Euroferi osutatud uurimises (seoses kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullidega) kindlakstehtud faktide ja tehtud järelduste asjus, tuletas komisjon meelde, et iga juhtumit hinnatakse ja analüüsitakse eraldiseisvalt. Kui ühes uurimises kindlakstehtud faktid erinevad varasemas uurimises kindlakstehtud faktidest ning kõnealune varasem uurimine on lisaks seotud sama äriühingute kontserniga, võidakse jõuda teistsugusele järeldusele.

(72)

Väide selle kohta, et roostevabast terasest kuumvaltsitud valge lehtmaterjali ostuhinnale tuleks lisada mõistlik kasum, lükati tagasi. Artikli 2 lõike 5 kohaselt on selline korrigeerimine tõepoolest lubatud juhul, kui uurimisaluse toote valmistamisega seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase osapoole dokumentides. Käimasolevas uurimises ei ole komisjon aga leidnud tõendust, et see nii oleks. Kolmanda väite teise osa küsimuses tuletas komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmisel kasutatakse üksnes samas tööstuspiirkonnas tegutsevatelt seotud tarnijatelt ostetavat roostevabast terasest kuumvaltsitud valget lehtmaterjali ning et tootmise lõppetapi viib läbi IRNC. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6 on selgelt sätestatud, et kasum põhineb „tegelikel andmetel, mis uurimisalune eksportija või tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta“. Seega tuleb selle sätte alusel kindlaks teha üksnes samasuguse toote müügi kasumimarginaal ning mitte reaalturuväärtusele vastav hind tooraine müügi puhul.

(73)	Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati Euroferi väited tagasi.

(74)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Eurofer, et kuna Indoneesia turul tuvastati toorainemoonutused, tuleks normaalväärtust alusmääruse artikli 2 lõike 5 alusel korrigeerida Seda küsimust käsitletakse eespool põhjendustes 45 ja 46.

3.2.3. Ekspordihind

(75)	Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 77–79.

(76)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 79, tehti eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Ajutise määruse põhjenduses 64 on märgitud, et Jindal Indonesia tegi teatavaid müügitehinguid Hispaanias asuva IBJ kaudu.

(77)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Jindal Indonesia nende müügitehingute kohta samasisulised märkused nagu Jindal India (vt põhjendus 48 eespool). Väide lükati tagasi. Põhjused, miks väide tagasi lükati, avalikustati üksnes poolele, keda puudutasid põhjenduses 48 osutatud põhjused.

3.2.4. Võrdlus

(78)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 80–83.

(79)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Jindal Indonesia korrigeerimisel nominaalse komisjonitasu arvessevõtmise kohta samasisulised märkused nagu Jindal India (vt põhjendus 52 eespool). Väide lükati tagasi. Põhjused, miks väide tagasi lükati, avalikustati üksnes poolele, keda põhjenduses 52 osutatud põhjused puudutasid.

(80)	Jindal Indonesia väitis, et komisjon oleks krediidikulude arvutamisel pidanud kasutama Indoneesia keskpanga avaldatud lühiajalisi USA dollarites ja Indoneesia ruupiates võetud laenude intressimäärasid, mitte CEIC avaldatud pankadevahelisi lühiajalisi intressimäärasid.

(81)

Komisjon analüüsis selgitusi ja esitatud tõendavaid dokumente ning järeldas, et andmete allika muutmine Jindal Indonesia väite kohaselt on põhjendatud. Mis puudutab aga erinevate intressimäärade kohaldamist omamaise ja eksportmüügi puhul, siis on alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga g ette nähtud võimalus võtta korrigeerimisel arvesse vaatlusaluse müügi jaoks antud krediidi kulude erinevusi, tingimusel, et kõnealust tegurit on võetud arvesse küsitud hindade kindlaksmääramisel. Kaugmeetodil tehtud ristkontrolli käigus leidis komisjon, et äriühing rahastab nii omamaise kui ka eksportmüügi tegevust peamiselt USA dollarites nomineeritud lühiajaliste laenude ja terviklike kaubandusrahastute abil. Komisjon ei leidnud äriühingu dokumentidest tõendeid, mis põhjendaks seda, et omamaise müügi jaoks Indoneesia ruupiates võetud laenude puhul tuleks kasutada teistsugust intressimäära. Seepärast lükkas komisjon tagasi väite, et kasutada tuleks omamaise müügi rahastamiseks Indoneesia ruupiates võetud laenude intressimäära.

(82)

IRNC kontsern kordas oma väidet, et komisjon rakendas ebajärjepidevat lähenemisviisi, sest ta võttis ekspordihinna korrigeerimisel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel arvesse teatavaid transpordikulusid, ent keeldus korrigeerimast omamaise müügi hindu teatavate transpordikulude ja muude seotud kulude suhtes, eeskätt vaatlusaluse toote tehasest omamaisesse lattu toimetamisel tekkinud kulud.

(83)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e kohaldatakse transpordikulude suhtes, mis tekivad pärast müüki kauba transportimisel eksportija valdustest esimese sõltumatu ostja juurde. IRNC omamaine ladu asub tema valdustes ning kulud, mis tekkisid kauba toimetamisel tehasest omamaisesse lattu, kanti enne müüki.

(84)

Samuti väitis IRNC kontsern, et komisjon ei selgitanud, miks ei tuleks samamoodi arvestamata jätta sarnaseid seotud transpordikulusid ja sadamatasusid, mida maksti kauba ümberlaadimisel Hiina tolli kontrolli all olevas piirkonnas. Komisjon analüüsis väiteid ja toimikus olevaid tõendeid, eeskätt tootja ja tema eksportmüügis osalevate seotud kauplejate vahelist müügilepingut. Komisjon juhtis tähelepanu, et müügilepingus on selgelt märgitud, et kaup laaditakse maha liidus asuvas sadamas ning et lubatud on kauba ümberlaadimine. Peale selle kannab eksportmüügi puhul transpordikulud vahetult kaupleja ning seepärast mõjutavad need hinna võrreldavust, samal ajal kui omamaise müügi puhul kannab kauba lattu toimetamise kulud tootja enne müüki. Seepärast lükati väide tagasi.

(85)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis IRNC samuti, et komisjon rakendas ebajärjepidevat lähenemisviisi sellega, et ta ei korrigeerinud normaalväärtust artikli 2 lõike 10 punkti i alusel, kuigi tegi artikli 2 lõike 10 punkti i kohase korrigeerimise seotud kauplejate kaudu toimunud eksportmüügi puhul.

(86)

Komisjon tuletab meelde, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas (12) selgelt sedastanud, et „[…] pool, kes palub algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel teha kohandamisi, mille eesmärk on muuta normaalväärtus ja ekspordihind dumpingumarginaali arvutamise eesmärgil võrreldavaks, peab tõendama, et tema nõue on põhjendatud […]“. Oma avalduses IRNC küll palus normaalväärtust kohandada, ent ei esitanud sisulist põhjendust ega üksikasjalikku selgitust. Samuti tuletas komisjon meelde, et ekspordihinna korrigeerimisega ei kaasne automaatselt normaalväärtuse korrigeerimist ning et normaalväärtuse korrigeerimist taotlev pool peab seda faktide ja tõendite alusel nõuetekohaselt põhjendama.

(87)	Sellele vastavalt tegi komisjon kindlaks, et üksnes korrigeerimist taotlev avaldus ilma põhjenduseta ilmselgelt ei vasta Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud normidele. Seega lükati see väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

(88)	IRNC väitis samuti, et komisjonil lasub kohustus tõendada oma otsust korrigeerida ekspordihinda artikli 2 lõike 10 punkti i alusel ning et komisjon ei esitanud piisavat põhjendust esialgsete ega lõplike järelduste avalikustamise dokumentides.

(89)

Võttes arvesse äriühingult pärast lõplike järelduste avalikustamist saadud märkusi, edastas komisjon 16. septembril 2021 vastava äriühinguga seotud täiendavate järelduste avalikustamise dokumendi, kus selgitas üksikasjalikumalt ja koos tõenditega, miks ekspordihinda korrigeeriti. Äriühing ei esitanud selle dokumendi kohta märkusi.

3.2.5. Dumpingumarginaalid

(90)	Nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 65–89, võttis komisjon arvesse märkusi, mille huvitatud isikud esitasid pärast esialgsete järelduste avalikustamist, ning arvutas dumpingumarginaalid vastavalt ümber.

(91)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Jindal Indonesia	20,2 %
IRNC kontsern	10,2 %
Kõik muud äriühingud	20,2 %

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(92)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Arinox – huvitatud isik, kes esialgses etapis liigitati kasutajaks –, et teda tuleks käsitada liidu tootjana. Tuleb märkida, et äriühingu andmed sisaldusid Euroferi esitatud ja komisjoni ristkontrollitud makromajanduslikes näitajates ning seega käsitas komisjon seda äriühingut ajutise määruse põhjenduses 87 kirjeldatud liidu tootmisharu osana. Sellegipoolest märkis komisjon, et Arinox nimetas oma esialgses toote väljajätmise taotluses end lõppkasutajaks ja importijaks ning et väited, mille äriühing esialgses etapis esitas, olid seotud liidu turul kasutajana tegutsemisega.

(93)

Arinox, Euranimi ja üks sõltumatu importija taotlesid teavet selle kohta, kes olid 13 liidu tootjat, kes moodustasid uurimisperioodil liidu tootmisharu. Lisaks nendele kolmele valimisse kaasatud tootjale ja kaebust toetanud äriühingutele (st Acerinox, Outokumpu Nirosta GmbH, Outokumpu Stainless AB) hõlmas see äriühinguid Marcegaglia, Acroni, Arinox ja Otelinox ning kolme Saksamaal asuvat ümbervaltsijat (st SAP Precision Metal, BWS ja Waelzholz).

(94)	Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 87–89 esitatud järeldused.

4.2. Liidu tarbimine

(95)	Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 90–92 esitatud järeldused.

4.2.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(96)

Importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija vaidlustasid kumulatiivse hinnangu Indiast ja Indoneesiast pärit impordi mõju kohta liidu tootmisharu olukorrale. Huvitatud isikud väitsid, et mõlemast riigist pärit impordi maht on väike, et impordisuundumused olid vaatlusalusel perioodil erinevad (Indiast pärit import mõnevõrra vähenes ning Indoneesiast pärit import kasvas kiiresti) ja et importtoodetevahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguste liidu toodete vahelise konkurentsi tingimusi ei hinnatud nõuetekohaselt, nagu on nõutav alusmääruse artikli 3 lõike 4 alusel.

(97)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja konsortsiumi ja sõltumatu importija püstitatud väite ning märkis, et impordisuundumused ei ole alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaldamisel olulised, et konkurentsitingimusi hinnati nõuetekohaselt ning et kumulatiivse hindamisega tagatakse mittediskrimineeriv tollimaksude kohaldamine.

(98)

Komisjon leidis, et impordi kumulatiivse hindamise nõuded olid täidetud. Kummastki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu (st turuosa oli mõlema riigi puhul üle 1 %) ning konkurentsitingimusi arvestades oli kumulatiivne hindamine põhjendatud, sest importtoodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu liidu tootjate müüdavatel toodetel, samuti on neil samasugused põhilised kasutusotstarbed. Sellest annab tunnistust asjaolu, et Indiast ja Indoneesiast imporditud tooteliigid vastasid suures osas tooteliikidele, mida müüvad liidu tootjad.

(99)	Peale selle tehti kindlaks, et Indiast ja Indoneesiast imporditud tooteliigid on ka omavahel suuresti sarnased ning et nende vastavad hinnatasemed on võrreldavad.

(100)

Samuti ei ole asjaomaste riikide impordisuundumuste võrdlus alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt nõutav, nagu kaebuse esitaja märkis.

(101)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nõudsid konsortsium ja üks sõltumatu importija, et avalikustataks teoreetilised mudelid, mille alusel hinnati konkurentsitingimusi uurimisaluse toote liidu turul ja asjaomastes riikides, ning kinnitust selle kohta, et nende konkurentsitingimuste suhtes konsulteeriti komisjoni talitustega, kes tegelevad konkurentsiküsimuste ja majandusanalüüsiga.

(102)

Samuti väitsid nad, et eespool põhjendustes 99 ja 100 esitatud järelduste toetuseks ei esitatud statistilist analüüsi ning et Indiast ja Indoneesiast pärit impordi turuosa oli võrreldes liidu turuosaga väike. India puhul oli impordi maht uurimisperioodil väiksem kui 2017. ja 2018. aastal ning sarnasel tasemel nagu 2019. aastal. Peale selle on vaatlusaluse toote Indiast pärit impordi maht piiratud terase kaitsemeetmetega sätestatud kvoodi tõttu. Seega leidsid konsortsium ja sõltumatu importija, et ei ole asjakohane kohaldada alusmääruse artikli 3 lõiget 4.

(103)

Õigupoolest tegi komisjon teoreetilise analüüsi, kus võrdles valimisse kaasatud äriühingute esitatud toote kontrollnumbrite alusel neid tooteid, mida müüsid liidu turul eksportivad tootjad, ja liidu tootjate müüdud tooteid. Selle analüüsi tulemuste kohaselt oli kattuvus suur. Iga eksportiva tootja ja liidu tootmisharu müüdud toodete kattuvuse andmed esitatakse valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele nendele suunatud vastavas avalikustamisdokumendis. Peale selle leidis komisjon, et Indoneesia eksportivate tootjate müüdud tooteliigid sarnanesid suurel määral India eksportivate tootjate müüdud tooteliikidega. Seega järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest imporditud tooted olid liidu toodetega ilmselgelt konkurentsis ning et impordi mõju on asjakohane hinnata kumulatiivselt. Konsortsium ega sõltumatu importija ei esitanud põhjendatud tõendeid selle kohta, miks komisjoni analüüs oli ebaõige või ebapiisav. Asjaolu, et India suhtes on kaitsemeetmete alusel kehtestatud riigipõhine kvoot, ei takista analüüsi artikli 3 lõike 4 tingimuste alusel. Seetõttu lükati väide tagasi.

(104)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 93–98 esitatud järeldused.

4.2.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(105)

Importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija väitsid, et vaatlusalusel perioodil kasvas Indoneesiast pärit import sellepärast, et sellest riigist alles hakati vaatlusalust toodet liitu eksportima, ning et Indiast pärit import sellel perioodil ei suurenenud. Seega ei mõjutanud asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa võimalik suurenemine ühelgi moel liidu tootmisharu turuosa, vaid asendas teistest kolmandatest riikidest pärit impordi.

(106)

Nagu on osutatud eespool põhjendustes 97–105, analüüsis komisjon importi kumulatiivselt ning asjaomastest riikidest pärit impordi puhul võis vaatlusalusel perioodil täheldada kasvusuundumust. Asjaolu, et liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil pisut suurenes ning et Indoneesiast hakati liitu eksportima alles vaatlusperioodi alguses, ei muuda tõsiasja, et import asjaomastest riikidest toimus dumpinguhinnaga ning põhjustas seeläbi liidu tootmisharule olulist kahju. Seega tuli väide tagasi lükata.

(107)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 99–101 esitatud järeldused.

4.2.3. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ning hindade allalöömine

(108)

Ajutise määruse põhjenduses 105 märkis komisjon, et India eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid on 4,8 % ja 13,4 %.

(109)

Ühes marginaalis tuvastati aga tehniline viga, mis tuleks parandada – hinna allalöömise marginaalid peaksid olema 5,8 % ja 13,4 %.

(110)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Euranimi ja üks sõltumatu importija, et neile ei ole arusaadav, kuidas tehti kindlaks vaatlusaluse toote impordihinnad ning arvutati hinna allalöömise marginaal, sealhulgas korrigeeritud näitajad.

(111)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad, mis on esitatud ajutise määruse tabelis 3, põhinevad Eurostati andmetel. See teave on avalikult kättesaadav. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 104, võrreldi hinna allalöömise marginaali kindlakstegemiseks ühelt poolt hindu, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul, ning teisalt neid vastavaid hindu, millega valimisse kaasatud eksportivad tootjad müüsid toodet esimesele sõltumatule kliendile liidu turul (hind tooteliigi kohta ja korrigeerituna võrdsetele müügitingimustele). Arvestades, et äriühingute konkreetsed müügihinnad kuuluvad konfidentsiaalse äriteabe alla, esitati need andmed üksnes asjaomastele äriühingutele nende vastavates avalikustamisdokumentides.

(112)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi hindade ning hindade allalöömise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon kõik ajutise määruse põhjendustes 102–105 esitatud järeldused ning tegi eespool põhjenduses 71 kirjeldatud paranduse.

4.3. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.3.1. Üldised märkused

(113)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 106–110 esitatud järeldused.

4.3.2. Makromajanduslikud näitajad

(114)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Eurofer, et liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil vähenes, mitte ei suurenenud, nagu väideti ajutise määruse põhjenduses 116.

(115)

See väide peaks aga paika üksnes juhul, kui Euroferi tähelepanek seoses sellega, et kolmandatest riikidest pärit impordi maht oli väidetavalt suur, oleks olnud faktiliselt õige. Nagu on selgitatud allpool põhjenduses 135, esitati ajutises määruses õiged impordimahtude näitajad. Seega oli ka liidu tootmisharu turuosa õige.

(116)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtisid importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija tähelepanu sellele, et ajutises määruses erinesid liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi tootmisnäitajad (ajutise määruse põhjenduses 111) ning vastavad müügi-, laovarude ja ekspordinäitajad (vastavalt ajutise määruse põhjendustes 114, 126 ja 152) ligikaudu 300–400 tuhande tonni võrra. Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid nad liidu tootmisharu tootmisvõimsuse andmed ning küsisid tõendeid iga tootja nominaalse, tegeliku ja tegelikult kasutatud tootmisvõimsuse ning tegelikult toodetud koguse, individuaalsete Euroopa tootjate müügimahtude ja -hindade ning iga liidu tootja asjaomastest riikidest imporditud mahu kohta.

(117)

Eespool osutatud näitajaid ei saa aga täielikult kõrvutada, sest tootmis-, müügi- ja ekspordimahud on esitatud liidu kogu tootmisharu kohta, samal ajal kui ajutise määruse põhjenduses 126 esitatud laovarude puhul on tegemist mikromajandusliku näitajaga, mis kajastab üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate laovarusid. Komisjon ristkontrollis kõiki näitajaid ja leidis, et andmed on usaldusväärsed. Arvestades, et iga tootja konkreetsed näitajad kuuluvad konfidentsiaalse äriteabe alla, esitas komisjon ajutises määruses vaid koondteabe.

(118)

Peale selle võib peaaegu poolt väidetavast vahest seostada liidu tootmisharu tootmisharusisese müügiga seotud kasutajatele. Need mahud sisaldusid ajutise määruse põhjenduses 111 esitatud tootmisnäitajates, kuid mitte ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud liidu tootmisharu müügimahtudes. Liidu tootmisharu tootmisharusisene müük moodustas ligikaudu 5 % liidu tootmisharu kogumüügist ning see vahekord püsis kogu vaatlusalusel perioodil stabiilsena.

(119)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija, et liidu tootmisharu turuosa kasv annab tunnistust kahju puudumisest ning et asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa kasv ei avaldanud liidu tootmisharu turuosale kahjulikku mõju.

(120)

Nagu on selgitatud põhjenduses 107, ei muuda asjaolu, et liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil pisut suurenes, tõsiasja, et import asjaomastest riikidest kasvas 86 % ning et see toimus dumpinguhinnaga ja põhjustas seeläbi liidu tootmisharule olulist kahju. Seega tuli väide tagasi lükata.

(121)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 111–121 esitatud järeldused.

4.3.3. Mikromajanduslikud näitajad

(122)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija, et liidu tootmisharu kasumlikkuse langust ei saa seostada asjaomastest riikidest pärit impordiga, sest selle impordi maht on väike ning ei olnud võimalik, et see turgu nii märkimisväärselt mõjutab. Importijate ja turustajate konsortsiumi ning sõltumatu importija väite kohaselt on liidu tootmisharu kasumlikkus alates uurimisperioodist suurenenud.

(123)

Nendest riikidest pärit impordi maht oli üle miinimumtaseme ning – nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 141 – see madalahinnaline dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule hinnasurvet. Seepärast järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu saab seostada liidu tootmisharu kasumlikkuse langusega. Asjaolu, et liidu tootjate kasumlikkus hiljem, st pärast uurimisperioodi suurenes, seda järeldust ei muuda, sest uurimine piirdub uurimisperioodiga.

(124)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 122–133 esitatud järeldused.

4.4. Järeldus kahju kohta

(125)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid importijate konsortsium, üks sõltumatu importija ja ka Indoneesia valitsus, et osa kahjunäitajaid muutus vaatlusalusel perioodil positiivses suunas, ning juhtisid eeskätt tähelepanu liidu tootmisharu turuosa ja tööhõive kasvule ning laovarude vähenemisele.

(126)

Laovarud protsendina müügimahust püsisid samal tasemel ning seega ei ole tegemist selge kahjunäitajaga. Kaks teist kõnealust näitajat liikusid vaatlusalusel perioodil tõepoolest positiivses suunas. Turuosa suurenes aga liidu tootjate kasumlikkuse arvelt, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 134. Tööhõive kasvas mõnevõrra, ehkki tööjõukulud sellegipoolest vähenesid. See aga ei lükka ümber kahju kohta tehtud peamisi järeldusi, st seda, et liidu tootmisharu kasumlikkus ning kõik selle finantsnäitajad kulgesid langustrendis.

(127)

Importijate ja turustajate konsortsium ning sõltumatu importija väitsid samuti, et 2021. aasta esimese kvartali kohta kättesaadavate andmete kohaselt on valimisse kaasatud liidu tootjate finantsolukord paranemas ning seega tootmisharu täiendavat kaitset ei vaja.

(128)

Liidu tootmisharu majanduslikku olukorda analüüsiti vaatlusaluse perioodi lõikes, mis lõppes 2020. aasta juunis. Nagu on osutatud ajutise määruse põhjendustes 128–133, halvenesid vaatlusalusel perioodil kõik liidu tootjate finantsnäitajad. Selles küsimuses tehtud järeldust ei lükka ümber väide, et liidu tootjate olukord pärast vaatlusalust perioodi lühiajaliselt paranes, nagu nähtus 2021. aasta esimest kvartalit käsitlevatest auditeerimata aruannetest.

(129)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon lõplikult, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(130)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Indoneesia valitsus, et kahju ei saanud põhjustada Indoneesiast pärit import, sest selle turuosa oli väike ning hinnad vaatlusalusel perioodil tõusid.

(131)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et Indoneesiast pärit importi ja selle turuosa hinnati kumulatiivselt koos Indiast pärit impordiga. Samuti märkis komisjon, et Indoneesiast pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil igal juhul jõudsalt – 0,4 %-lt 2017. aastal 2,8 %-le uurimisperioodil. Indoneesiast pärit impordi hinnad olid järjepidevalt madalamad liidu tootmisharu hindadest, ehkki need vaatlusalusel perioodil tõusid.

(132)

Kuna Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju põhjusliku seose kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 141–143 esitatud järeldused.

5.2. Muude tegurite mõju

(133)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtis Eurofer tähelepanu sellele, et ajutise määruse tabelis 11 esitatud kolmandatest riikidest pärit impordi mahu näitajad ei vasta Eurostati andmetele.

(134)

Euroferi osutatud näitajad ei sisalda aga importi, mida Eurostat kajastab sees- ja välistöötlemise tolliprotseduuride raames ja mida ajutise määruse tabelis 11 arvesse võeti.

(135)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas Eurofer kahtlust komisjoni kasutatud impordimahtude täpsuse suhtes ning väitis, et eespool põhjenduses 99 kirjeldatud lähenemisviis ei vasta komisjoni tavapärasele praktikale ning on vastuolus eesmärgiga hinnata uurimise käigus kahju ja põhjuslikku seost. Eurofer väitis, et sees- ja välistöötlemise tolliprotseduuride alusel toimuva impordi suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse ning see ei konkureeri liidu tootmisharu kaubaga.

(136)

Komisjon märkis, et sees- ja välistöötlemise tolliprotseduuride alusel imporditud kaupa mitte üksnes ei transpordita transiitveosena läbi liidu, vaid sellega tehakse liidus lisaväärtust andvaid töötlemistoiminguid, nagu kooste ja edasine töötlus. Sellest tulenevalt on ilmselge, et kõnealune import konkureerib liidu tootmisharu toodetavate toodetega. Näiteks on liidus asuval äriühingul, kes neid konkreetseid töötlemistoiminguid teeb, võimalus osta toodet kas liidu tootmisharult või importida seda seestöötlemise tolliprotseduuri alusel. Seega tuleks nende tolli eriprotseduuride alusel toimuvat importi arvesse võtta kahju hindamisel. Ühtlasi kogutakse kõnealuse impordi puhul tollimaksu kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (13) artikliga 76.

(137)

Peale selle väitis Eurofer, et eri riikidest pärit impordi mahu andmed ei olnud järjepidevad, sest teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ei sisaldanud sees- ja välistöötlemise protseduuride alusel toimunud importi.

(138)

Impordimahud põhinesid Eurostati ametlikel andmetel ja sisaldasid nii asjaomaste riikide kui ka kõigi muude kolmandate riikide puhul tavaprotseduuri ning sees- ja välistöötlemise protseduuride alusel toimunud importi.

(139)

Samuti viitas Eurofer impordimahtudele, mis tehti kindlaks Hiinast ja Taiwanist pärit sama toote impordiga seotud meetmete aegumise läbivaatamisel (sama uurimisperiood ja vaatlusalune periood), mille käigus komisjon hindas liidu tarbimist ja turuosa, ilma et oleks arvesse võtnud sees- ja välistöötlemise protseduuride alusel toimunud importi. Seepärast on aegumise läbivaatamisel ja käesolevas uurimises kindlakstehtud impordi, tarbimise ja turuosa näitajad erinevad, mistõttu on kahest uurimisest ühes tehtud ilmne viga.

(140)

Hiinast ja Taiwanist pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodetega seotud meetmete aegumise läbivaatamise puhul on kahju analüüsi uurimisperiood ja vaatlusalune periood tõepoolest sama. Selles uurimises tehti aga teistsugune analüüs, st eesmärk oli teha kindlaks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus, ning ühtki selles uurimises tehtud järeldust ei saa automaatselt laiendada käesolevale uurimisele. Ehkki kõnealusel aegumise läbivaatamisel kindlaks tehtud impordimahud ei sisaldanud sees- ja välistöötlemise protseduuride alusel toimunud importi, peavad selles uurimises tehtud järeldused seega siiski paika. Seepärast ei leidnud komisjon, et kõnealune andmete erinevus kujutab endast ilmset viga.

(141)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid importijate ja turustajate konsortsium ning üks sõltumatu importija, et liidu tootmisharu finantsnäitajad ei halvenenud dumpinguhinnaga impordi, vaid COVID-19 pandeemia mõju tõttu. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja selle väite ning märkis, et vaatlusaluse perioodi kahjutendents näitab vastupidist.

(142)

Komisjon tegi kindlaks, et asjaomastest riikidest pärit impordi hindadel oli märkimisväärne mõju liidu tootmisharu hindadele ja finantsnäitajatele. Nagu on kinnitatud ajutise määruse põhjenduses 103, olid mõlema asjaomase riigi keskmised impordihinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul (enne COVID-19 pandeemiat) püsivalt madalamad kui liidu tootjate hinnad. Pandeemia tõttu võis väheneda tarbimine liidu turul, kuid selline mõju oleks saanud avalduda vaid uurimisperioodi viimases kvartalis (2020. aasta aprillist juunini), samal ajal kui tarbimises täheldati märkimisväärset vähenemist juba 2019. aastal.

(143)

Peale selle analüüsis komisjon tarbimise vähenemist (olenemata sellest, kas see oli osaliselt seotud COVID-19ga või mitte) ajutise määruse põhjendustes 150–151 võimaliku muu tegurina, mis võis kahju põhjustada, ning järeldas esialgses etapis, et see ei vähendanud põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. See järeldus kinnitatakse.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(144)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja muude märkuste puudumisel järeldas komisjon, et ükski teguritest ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel sellisel määral, et see seos ei oleks enam tõeline ega oluline, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 160–163 esitatud järeldused.

6. MEETMETE TASE

6.1. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

(145)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tõstatas kaebuse esitaja kahjumarginaali arvutamise kohta kaks tehnilist küsimust, mis olid seotud hinnanguliste tegemata jäänud investeeringute ning keskkonnanõuete täitmisega kaasnevate tulevaste kulude arvessevõtmisega ühe valimisse kaasatud liidu tootja puhul. Tegemata jäänud investeeringute arvestamiseks pidas komisjon otstarbekaks lähtuda uurimisperioodil tegemata jäänud investeeringute kuludest vastavalt valimisse kaasatud liidu tootjate andmetele. Kaebuse esitaja ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, miks selline lähenemisviis ei oleks otstarbekas. Tõendavate andmete ja kaebuse esitaja esitatud teabe alusel nõustus komisjon väitega keskkonnanõuete täitmisega kaasnevate tulevaste kulude kohta ning selle tulemusena suurenesid lõplikud kahjumarginaalid mõnevõrra.

(146)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportivate tootjate rühm, et kahjumarginaali kindlakstegemiseks nõutava mittekahjustava hinna arvutamisel ei tohiks arvesse võtta kulusid, mida liidu tootmisharu kandis COVID-19 piirangute tagajärjel, sest nende kulude tõttu suurenes erandkorras liidu tootmisharu ühikukulu ning need ei kajasta liidu tootjate tavapäraseid tootmiskulusid.

(147)

Komisjon palus liidu tootmisharul esitada vastuses küsimustikule kogu nõutava teabe uurimisperioodi kahe poolaasta kohta, et selgitada välja COVID-19 pandeemia võimalik mõju müügi- ja kuluandmetele. Ristkontrollitud andmetest aga ei nähtunud, et COVID-19 piirangute tõttu oleks kantud lisakulusid, mis taotletud korrigeerimist põhjendaks. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(148)

Euranimi ja üks sõltumatu importija vaidlustasid selle, et India eksportivatele tootjatele kohaldati suuremat kahjumarginaali, kuigi nende liidu turule suunatud müügi hinnad olid kõrgemad.

(149)

Kahjumarginaal arvutatakse eksportivate tootjate müüdavate tooteliikide alusel. Kuna eri tootjate tooteliigid võivad hinna poolest erineda, ei pea impordi üldine hinnatase olema korrelatsioonis kahjumarginaaliga, mis arvutatakse iga eksportiva tootja puhul eraldiseisvalt.

(150)

Läbivaadatud arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal

Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

India

Jindal Stainless Limited ja Jindal Stainless Hisar Limited

13,9 %

25,2 %

Chromeni Steels Private Limited

45,1 %

35,3 %

Kõik muud äriühingud

45,1 %

35,3 %

Indoneesia

IRNC

10,2 %

32,4 %

Jindal Stainless Indonesia

20,2 %

33,1 %

Kõik muud äriühingud

20,2 %

33,1 %

(151)

Kuna meetmete taseme kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 165–173 esitatud leiud ja järeldused koos eespool tabelis esitatud muudatustega.

6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks

(152)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Eurofer, et komisjon järeldas ekslikult, et Chromeni ei kasutanud moonutustega seotud tooraineid. Tema arvates oli „täiesti selge“, et Chromeni kasutab sisendina vahetooteid, mida mõjutavad toorainemoonutused Indias ja Indoneesias, ning et seda tuleks seega arvesse võtta. Eurofer väitis, et komisjon peaks sel otstarbel lähtuma teabest, mille esitas uurimise käigus Indoneesiast pärit tarnija, kes väidetavalt tarnib kuumvaltsitud roostevaba terast, või selle tooraine küsimuses hiljuti tehtud järeldustest (14).

(153)

Samuti väitis Eurofer, et komisjon vähendab artikli 7 lõike 2a tõlgendusega oluliselt võimalust leevendada toorainemoonutuste mõju tootmisahela järgmise etapi sektoritele ning et seetõttu ei saa komisjon hinnata toorainemoonutuste mõju kontserni (nt Jindali kontsern) tasandil. Samamoodi juhtis ta tähelepanu riskile, et madalama tollimaksumääraga äriühingu kaudu (käesoleval juhul kas Indias või Indoneesias asuv äriühing) võidakse meetmetest kõrvale hoida, ning väitis seega, et komisjon peaks kõrgeimat kohaldatavat tollimaksumäära laiendama kõigile kontserni kuuluvatele äriühingutele, olenemata riigist, kus vaatlusalust toodet toodetakse.

(154)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 176, ei kasutanud Chromeni Indias tuvastatud moonutusega seotud tooraineid, st kroomimaaki ja roostevaba terase jääke. Peale selle ei saa lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel laiendada ühe seotud tootja jaoks kindlaks määratud dumpinguvastast meedet teises riigis asuvatele seotud tootjatele, et vältida edasist meetmetest kõrvalehoidmist. Selles küsimuses osutab komisjon ka põhjendustele 175–177.

(155)

Seepärast tuli Euroferi väited tagasi lükata.

(156)

Kuna selle punkti kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 174–178 esitatud järeldused.

6.3. Järeldus

(157)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata lõplike tollimaksude summa kindlaks kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga, mis on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2 ja artikli 9 lõike 4 teises lõigus. Selle tulemusel tuleks kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

Riik

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

India

Jindal Stainless Limited ja Jindal Stainless Hisar Limited

13,9 %

Chromeni Steels Private Limited

35,3 %

Kõik muud äriühingud

35,3 %

Indoneesia

IRNC

10,2 %

Jindal Stainless Indonesia

20,2 %

Kõik muud äriühingud

20,2 %

7. LIIDU HUVID

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(158)

Ükski pool ei vaidlustanud, et meetmed oleksid liidu tootmisharu huvides. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 181–183 esitatud järeldused.

7.2. Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(159)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Euranimi ja üks sõltumatu importija, et kui liit kehtestaks India ja Indoneesia suhtes meetmed, tekiks liidu turul roostevabast terasest lehtvaltstoodete nappus, sest liidu toodangust ei piisaks turu kõigi tarnevajaduste täitmiseks ning muud tarneallikad on piiratud, mis on peamiselt tingitud Hiinast ja Taiwanist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Poolte andmete kohaselt on toodete nappust ja tarneviivitusi liidu turul juba märgata.

(160)

Pooled väitsid, et teatavaid muid võimalikke impordiallikaid (Brasiilia, Malaisia ja Lõuna-Aafrika) kontrollivad liidu tootjad, kes on nendes riikides roostevabast terasest lehtvaltstooteid tootvate äriühingute omanikud. Selline olukord on poolte arvamuse kohaselt tekitanud olukorra, kus liidu tootjad kuritarvitavad saadavat kaitset ning liidu turul on hinnad kõrged.

(161)

Peale selle väitsid pooled, et neil ei ole võimalik hindu oma klientidele edasi kanda ning seega kannatab nende kasumlikkus.

(162)

Euranimi ja sõltumatu importija kordasid neid väiteid pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(163)

Eurofer vaidlustas need väited ning märkis, et väidetavalt pikenenud tarneaeg on tingitud COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud muutustest nõudluses ja ülemaailmsete tarneahelate häiretest, mis ei puuduta ainult roostevabast terasest lehtvaltstoodete tarneahelat. Eurofer väitis, et tavapärastes tingimustes on liidu tootmisharul piisav tootmisvõimsus, et katta peaaegu 150 % liidu tarbimisest uurimisperioodil. Peale selle märkis Eurofer, et pärast uurimisperioodi tõusid toorainehinnad seetõttu, et toorainekulud kasvasid suurel määral kogu maailmas; see ei mõjutanud ainuüksi liidu turu hindu. Peale selle väitis Eurofer, et roostevabast terasest lehtvaltstooteid on võimalik osta kolmandatest riikidest, kus on märkimisväärne roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisvõimsus, mida terase kaitsemeetmetega ei piirata.

(164)

Nagu on osutatud ajutises määruses, tarnitakse roostevabast terasest lehtvaltstooteid tõepoolest ka teistest kolmandatest riikidest, eeskätt Taiwanist ja Koreast. Taiwanist imporditakse tooteid liitu ka praegu, kusjuures dumpinguvastased tollimaksud on suhteliselt madalad. Koreal õnnestus vaatlusalusel perioodil suurendada eksporti liitu nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Liidu turul on jätkuvalt esindatud ka Lõuna-Aafrika, vaatamata sellele, et väidetavalt on sealne roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmine Euroopa äriühingute kontrolli all. Peale selle ei ole India ja Indoneesia suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk liidu turgu asjaomastele riikidele sulgeda, vaid tõsta hinnad õiglasele tasemele.

(165)

Hinnatõus on üldjuhul tingitud toorainekulude suurenemisest ning seda täheldati ka kolmandate riikide turgudel. Seega ei saa väita, et liidu tootjad kuritarvitavad turukaitset. Samuti tasub märkida, et liidu turul valitseb tugev turusisene konkurents, arvestades, et uurimisalust toodet toodab 13 liidu tootjat.

(166)

Peale selle ei saa komisjon nõuetekohaselt hinnata huvitatud isikute väiteid selle kohta, et neil ei ole võimalik hindu oma klientidele edasi kanda ning et importtooteid ei ole võimalik asendada, sest asjaomased pooled ei teinud käesoleva uurimise käigus nõuetekohaselt koostööd. Erinevalt ajutise määruse põhjendustes 184–193 osutatud kahest sõltumatust importijast esitasid asjaomased pooled oma väited pärast avalikustamist ega edastanud vastust küsimustikule. Seepärast ei saanud komisjon teha põhjalikumat hindamist, mille käigus oleks kontrollitud nende ostu- ja müügikanaleid, kaubeldud toodete liike, kulusid ja finantsolukorda.

(167)

Sellest lähtudes kinnitas komisjon järelduse, et tollimaksu võimaliku kehtestamise mõju importijatele ja kasutajatele ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

(168)

Kuna liidu sõltumatute importijate ja kasutajate huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 184–195 esitatud järeldused.

7.3. Järeldus liidu huvide kohta

(169)

Eespool kirjeldatu põhjal ja kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 196 esitatud järeldused.

8. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

8.1. Lõplikud meetmed

(170)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. Käesoleva määruse 6. jaos, eelkõige punktis 6.2 esitatud põhjustel tuleks dumpinguvastased tollimaksud kehtestada väiksema tollimaksu reegli kohaselt.

(171)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Riik	Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks
India	Jindal Stainless Limited ja Jindal Stainless Hisar Limited	13,9 %
	Chromeni Steels Private Limited	35,3 %
	Kõik muud äriühingud	35,3 %
Indoneesia	IRNC	10,2 %
	Jindal Stainless Indonesia	20,2 %
	Kõik muud äriühingud	20,2 %

(172)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(173)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (15). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse määrus nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(174)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(175)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(176)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(177)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

8.2. Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(178)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad.

(179)

Kuna teatavad lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad, vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

8.3. Tagasiulatuvus

(180)

Nagu on mainitud punktis 1.2, kehtestas komisjon kaebuse esitaja taotluse põhjal uurimisaluse toote impordi registreerimise nõude alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

(181)

Uurimise lõppetapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(182)

Komisjoni analüüsist nähtus, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei olnud import uurimisperioodil veelgi märgatavalt suurenenud, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktiga d. Selle analüüsi tegemiseks võrdles komisjon vaatlusaluse toote kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodil kuu keskmise impordimahuga ajavahemikul alates käesoleva uurimise algatamisest kuni ajutiste meetmete kehtestamiseni ning edasist märgatavat suurenemist ei täheldatud.

	Uurimisperiood (tonni kuus)	Uurimisperioodijärgne periood, st 1. oktoobrist 2020 kuni 28. maini 2021 (tonni kuus)	Impordi suurenemine (%)
Roostevabast terasest lehtvaltstoodete import Indiast	8 956	6 036	–33 %
Roostevabast terasest lehtvaltstoodete import Indoneesiast	7 353	8 439	15 %
Roostevabast terasest lehtvaltstoodete koguimport asjaomastest riikidest	16 308	14 475	–11 %
Allikas: süsteem „Järelevalve 2“ (EL 27).

(183)

Seepärast järeldas komisjon, et lõplike tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine perioodi eest, millal import registreeriti, ei ole antud juhul põhjendatud.

9. LÕPPSÄTTED

(184)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (16) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(185)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (17) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (18) pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Uurimisalune toode on üks kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriatest. Kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoote ületatakse, tuleks seetõttu maksta sama impordi pealt nii kvoodi ületamisel kohaldatavat lisatollimaksu kui ka dumpinguvastast tollimaksu. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samal ajal rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni olukorda, kus uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu ja lisatollimaksu samal ajal.

(186)

See tähendab, et kui uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõike 6 kohast kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu ja see ületab käesoleva määruse kohaste dumpinguvastaste tollimaksude taset, nõutakse sisse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastaste tollimaksude samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ja see on kehtestatud madalamal tasemel kui käesoleva määruse kohased dumpinguvastased tollimaksud, nõutakse lisaks määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksule sisse selle tollimaksu ja käesolevas määruses kehtestatud kõrgema dumpinguvastase tollimaksu vahe. Sisse nõudmata jäänud dumpinguvastase tollimaksu summa osa tühistatakse.

(187)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Indiast ja Indoneesiast pärinevatele külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodetele, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Riik	Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
India	Jindal Stainless Limited	13,9 %	C654
	Jindal Stainless Hisar Limited	13,9 %	C655
	Chromeni Steels Private Limited	35,3 %	C656
	Kõik muud India äriühingud	35,3 %	C999
Indoneesia	IRNC	10,2 %	C657
	Jindal Stainless Indonesia	20,2 %	C658
	Kõik muud Indoneesia äriühingud	20,2 %	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusaluse toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõike 6 kohast kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu ja see ületab artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu vastavat väärtuselist taset, nõutakse sisse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks.

2. Lõike 1 kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine.

3. Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõike 6 kohast kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu ja see on kehtestatud madalamal tasemel kui artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu vastav väärtuseline tase, nõutakse lisaks määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 sätestatud lisatollimaksule sisse selle tollimaksu ja artikli 1 lõikes 2 esitatud, väärtuseliselt tasemelt kõrgema dumpinguvastase tollimaksu vahe.

4. Lõike 3 alusel sisse nõudmata jäänud dumpinguvastase tollimaksu summa osa tühistatakse.

5. Lõigetes 2 ja 4 osutatud peatamised kehtivad üksnes määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldamise ajal.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2021/854 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

Artikkel 4

Registreeritud impordilt ei võeta tagasiulatuvalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Rakendusmääruse (EL) 2021/370 artikli 1 kohaselt kogutud andmete säilitamine lõpetatakse. Rakendusmäärus (EL) 2021/370 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 322, 30.9.2020, lk 17).

(3) Teade Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (ELT C 57, 17.2.2021, lk 16).

(4) Komisjoni 1. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/370, millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõue (ELT L 71, 2.3.2021, lk 18).

(5) Komisjoni 27. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/854, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L 188, 28.5.2021, lk 61).

(6) Sõltumatute metalliimportijate ja -turustajate ühendus.

(7) Vaekogu aruanne „EC – Salmon (Norway)“ (EÜ – lõhe (Norra)), WT/DS337/R, punktid 7.256, 7.257 ja 7.273.

(8) Kohtuotsus, 18.3.2009, Shanghai Excell M&E Enterprise, T-299/05, EU:T:2009:72, punkt 288.

(9) Vt nt põhjendus 283 komisjoni 9. aprilli 2021. aasta rakendusmääruses (EL) 2021/582, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L 124, 12.4.2021, lk 40) (asjaomase kaupleja kasumi kasutamine); kohtuotsus, 18.3.2009, Shanghai Excell M&E Enterprise, T-299/05, EU:T:2009:72, punkt 287.

(10) Vaekogu aruanne „US – Anti-Dumping and Countervailing Duties“ (USA – dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud (Hiina)), WT/DS379/AB/R, punktid 567, 568 ja 583.

(11) Komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1408, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 325, 7.10.2020, lk 26).

(12) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16.2.2012, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon vs. Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT), C-191/09 P ja C-200/09 P, punkt 58.

(13) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(14) Komisjoni 6. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1408, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Indoneesiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit kuumvaltsitud roostevabade teraslehtede ja -rullide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 325, 7.10.2020, lk 26).

(15) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Wetstraat 170 Rue de la Loi, 1040 Brussels, Belgium.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(17) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(18) Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1029, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, et pikendada teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetme kehtivust (ELT L 225I, 25.6.2021, lk 1)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 410

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 18. november 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/2009, 12. november 2021, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse hariliku molva püügi keeld 1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/2010, 17. november 2021, millega muudetakse toimeainete loetelu osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat ( 1 )	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2011, 17. november 2021, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi suhtes	51
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2012, 17. november 2021, millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	153
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/2013, 15. november 2021, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige ja Hispaania Kuningriigi esitatud asendusliige	178
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2014, 17. november 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/1073, millega kehtestatakse ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistiku (mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/953) kasutuselevõtu tehnilised spetsifikatsioonid ja normid ( 1 )	180

	Parandused
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) parandus ( ELT L 57, 18.2.2021 )	197
*	Komisjoni 21. jaanuari 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/771 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848, sätestades konkreetsed kriteeriumid ja tingimused raamatupidamisdokumentide kontrolliks mahepõllumajandusliku tootmise ametlike kontrollide ja ettevõtjate rühmade ametlike kontrollide raames) parandus ( ELT L 165, 11.5.2021 )	200
*	Komisjoni 5. juuli 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/1100 (millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks) parandus ( ELT L 238, 6.7.2021 )	201

Nr	19/TQ92
LIIKMESRIIK	Prantsusmaa
KALAVARU	LIN/1/2.
LIIK	Harilik molva (Molva molva)
PÜÜGIPIIRKOND	1. ja 2. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed
KUUPÄEV	22.10.2021

Kood	Kuva	Koodisüsteemi nimi	Koodisüsteemi URL	Koodisüsteemi objektiidentifikaator (OID)	Koodisüsteemi versioon
840539006	COVID-19	SNOMED CT	http://snomed.info/sct	2.16.840.1.113883.6.96	2021-01-31

Välja ID	Andmevälja nimi	Juhised
nam/fn	Perekonnanimi (perekonnanimed)	Omaja perekonnanimi/perekonnanimed Esitatakse täpselt 1 (üks) väli, mis ei ole tühi ja millele on märgitud kõik perekonnanimed. Mitme perekonnanime korral eraldatakse need üksteisest tühikutega. Siiski peavad samaks jääma sidekriipse või muid sarnaseid märke sisaldavad liitnimed. Näited: "fn": "Musterfrau-Gößinger" "fn": "Musterfrau-Gößinger Müller"
nam/fnt	Standarditud perekonnanimi (perekonnanimed)	Omaja perekonnanimi (perekonnanimed), mis on translitereeritud vastavalt süsteemile, mida on kasutatud omaja masinloetavate reisidokumentide puhul (näiteks ICAO dokumendi 9303 osas 3 esitatud reeglid). Esitatakse täpselt 1 (üks) väli, mis ei ole tühi ja millel on kasutatud ainult märke A-Z ja <. Maksimumpikkus: 80 tähemärki (vastavalt ICAO spetsifikatsioonile nr 9303 ). Näited: "fnt": "MUSTERFRAU<GOESSINGER" "fnt": "MUSTERFRAU<GOESSINGER<MUELLER"
nam/gn	Eesnimi (eesnimed)	Omaja eesnimi (eesnimed). Kui omajal eesnime ei ole, jäetakse see väli vahele. Kõigil muudel juhtudel esitatakse täpselt 1 (üks) väli, mis ei ole tühi ja millele on märgitud kõik eesnimed. Mitme eesnime korral eraldatakse need üksteisest tühikutega. Näide: "gn": "Isolde Erika"
nam/gnt	Standarditud eesnimi (eesnimed)	Omaja eesnimi (eesnimed), mis on translitereeritud vastavalt süsteemile, mida on kasutatud omaja masinloetavate reisidokumentide puhul (näiteks ICAO dokumendi 9303 osas 3 esitatud reeglid). Kui omajal eesnime ei ole, jäetakse see väli vahele. Kõigil muudel juhtudel esitatakse täpselt 1 (üks) väli, mis ei ole tühi ja millel on kasutatud ainult märke A-Z ja <. Maksimumpikkus: 80 tähemärki Näide: "gnt": "ISOLDE<ERIKA"
dob	Sünniaeg	DCC omaja sünniaeg Täielik või osaline kuupäev (kellaajata), mis jääb vahemikku 1900-01-01 kuni 2099-12-31. Kui täielik või osaline sünniaeg on teada, esitatakse täpselt 1 (üks) väli, mis ei ole tühi. Kui teada ei ole isegi osalist sünniaega, märgitakse väljale tühi string "". See peaks kokku langema teabega, nagu see on esitatud reisidokumentidel. Kui teave sünniaja kohta on olemas, kasutatakse üht järgmistest ISO 8601 vormingutest. Muid variante ei toetata. AAAA-KK-PP AAAA-KK AAAA (Kontrollimisrakendus võib kuvada sünniaja puuduvaid osi, kasutades XX süsteemi nagu see, mida kasutatakse masinloetavate reisidokumentide puhul, näiteks 1990-XX-XX.) Näited: "dob": "1979-04-14" "dob": "1901-08" "dob": "1939" "dob": ""

Grupi tunnus	Rühma nimi	Kanded
v	Vaktsineerimisrühm	Selle olemasolul sisaldab täpselt 1 (üht) kannet, mis kirjeldab täpselt 1 (üht) vaktsiinidoosi (üht doosi).
t	Testimisrühm	Selle olemasolul sisaldab täpselt 1 (üht) kannet, mis kirjeldab täpselt 1 (üht) testitulemust.
r	Läbipõdemisrühm	Selle olemasolul sisaldab täpselt 1 (üht) kannet, mis kirjeldab 1 (üht) läbipõdemiskinnitust.