26.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 378/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1873,

20. oktoober 2021,

milles käsitletakse ühenduse sordikaitse tähtaja pikendamist liigi Asparagus officinalis L. sortide ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride sortide puhul

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liigi Asparagus officinalis L. ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride geneetiline taust on keeruline või nende paljundamine aeganõudev või tehniliselt keerukas, seepärast on aretamine tehniliselt keeruline ja selleks on vaja investeerida teadus- ja arendustegevusse. Pärast nimetatud liikidele sordikaitse andmist kulub aastaid, et taimi paljundada ja luua mõistliku sissetuleku tagamiseks piisava suurusega varu. Seega on ajavahemik, mille jooksul saab kaitsealuse sordi omanik sordikaitse alusel sissetulekut, piiratud. Selleks et soodustada investeerimist nimetatud liikide sortidega seotud teadus- ja arendustegevusse, on vaja pikendada sordikaitse tähtaega ja soodustada aretustegevust uute sortide arendamiseks, et vastata põllumajandustootjate ja tarbijate vajadustele ning tegeleda kliimamuutuste mõjuga. Selleks et need investeeringud end ära tasuks, kulub rohkem aega kui valdava enamiku muude liikide, näiteks põllumajanduskultuuride puhul, millel on sageli lühem kasvutsükkel ning suurem ja ulatuslikum tarbijaskond.

(2)

Liigi Asparagus officinalis L. ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride puhul kulub uue sordi turuletoomise ja tarbijatele tutvustamise kasumlikkuse saavutamiseks teiste liikidega võrreldes rohkem aega, kuna kogemused on näidanud, et sellise uue sordi kaubanduslik väärtus avaldub alles pikas perspektiivis. Nimetatud põhjustel on teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute õiglane tulusus kõnealuste liikide puhul muude liikidega võrreldes saavutatav üksnes sordikaitse suhteliselt hilises etapis.

(3)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2100/94 (3) kehtestatakse ühenduse sordikaitse süsteem, mis on taimesortidele kohaldatavate ühenduse tööstusomandiõiguste üks ja ainus vorm. Kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 kohaselt laieneb ühenduse sordikaitse kuni sordi kaitse alla võtmise aastale järgneva 25. kalendriaasta lõpuni või viinapuu- ja puuliikide puhul kuni 30. kalendriaasta lõpuni.

(4)

Õiglase tulu saamist soodustava õiguskeskkonna loomiseks on asjakohane pikendada liigi Asparagus officinalis L. sortide ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride sortide puhul ühenduse sordikaitse tähtaega veel viie aasta võrra. Pikendada tuleks sellise sordikaitse tähtaega, mis on antud enne käesoleva määruse jõustumist, selle jõustumise päeval või pärast seda.

(5)	Ühetaolisuse tagamiseks tuleks liigi Asparagus officinalis L. sortide ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride sortide puhul pikendada kogu ühenduse sordikaitse tähtaega.

(6)	Pikendatud tähtaega tuleks lühendada, kui enne ühenduse sordikaitse andmist kehtis kõnealustele sortidele liikmesriigis riiklik sordikaitse ning aretajatel oli seega juba võimalus nende sortide abil tulu teenida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse sordikaitse tähtaja pikendamine

1. Määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 19 lõikes 1 sätestatud ühenduse sordikaitse tähtaega pikendatakse liigi Asparagus officinalis L. sortide ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride sortide puhul viie aasta võrra.

2. Käesoleva artikli lõige 1 ei piira määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 116 lõike 4 neljanda taande kohaldamist.

Artikkel 2

Pikendatud tähtaja lühendamine

Sortide puhul, mis võeti enne ühenduse sordikaitse alla võtmist ühe või mitme riikliku sordikaitse alla, kuid mille suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 116 lõike 4 neljandat taanet, lühendatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud pikendatud tähtaega pikima täiskalendriaastates perioodi võrra, mille jooksul on sama sordi suhtes enne selle ühenduse sordikaitse alla võtmist kehtinud liikmesriigis riiklik sordikaitse.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 20. oktoober 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 220, 9.6.2021, lk 86.

(2) Euroopa Parlamendi 14. septembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus.

(3) Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).

26.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 378/6

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1875,

22. oktoober 2021,

liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 29. aprillil 2021 vastu otsuse (EL) 2021/689 (1) ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (2) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) sõlmimise kohta. Kaubandus- ja koostööleping jõustus 1. mail 2021.

(2)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 494 kohaselt leppisid Euroopa Liit ja Ühendkuningriik (edaspidi „lepinguosalised“) kokku teha koostööd, et tagada, et ühiste kalavarude püük nende vetes oleks pikaajaliselt keskkonnasäästlik ning aitaks saavutada majanduslikku ja sotsiaalset kasu, austades täielikult iseseisvate rannikuriikide õigusi ja kohustusi, mida lepinguosalised kasutavad. Lepinguosalistel on ühine eesmärk kasutada ühiseid kalavarusid määral, mis aitab hoida ja järk-järgult taastada püütavate liikide populatsioonide biomassi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(3)	Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artiklile 498 korraldavad lepinguosalised iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida kokku ühiste kalavarude lubatud kogupüük.

(4)	Komisjon peaks korraldama iga-aastaseid konsultatsioone liidu nimel ja nõukogu poolt kindlaks määratud liidu seisukohtade alusel, mis on kooskõlas aluslepingu asjakohaste sätetega.

(5)

Nõukogu ja selle ettevalmistavate organite korrapärane ja täielik kaasamine Ühendkuningriigiga kõnealuste kalavarude püügivõimaluste kindlaksmääramise üle peetavate iga-aastaste konsultatsioonide protsessi tuleks tagada nõukogu ja komisjoni vahelise ulatusliku koordineerimise ja koostöö kaudu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega.

(6)	Euroopa Parlamenti tuleb viivitamata ja täielikult teavitada, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 10.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) artikli 2 lõike 1 kohaselt peab liit tagama selle, et püügitegevus ja vesiviljelus oleks keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandataks sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega.

(8)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt peab liit kohaldama kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning püüdma tagada, et mere bioloogilisi elusressursse kasutatakse nii, et püütavate liikide populatsioonid taastatakse ja hoitakse tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.

(9)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punkti j kohaselt peab kalavarude majandamine olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (4) sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamise eesmärgiga. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis a koostoimes artikli 7 lõike 1 punktiga d nõutakse täiendavalt, et liit kaotaks järk-järgult tagasiheite, muu hulgas edendades püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile ning soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele, samuti sellele kalapüügile, millel on väike mõju mere ökosüsteemile ja kalavarudele.

(10)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 3 punktis c on sätestatud, et liit võtab majandamis- ja kaitsemeetmeid parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal.

(11)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 28 on sätestatud, et liit kohaldab oma kalandusalastes välissuhetes kõnealuse määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärke ja põhimõtteid, muu hulgas toetab teaduslike teadmiste ja nõuannete edasiarendamist. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 28 on samuti kehtestatud, et kõnealuse määruse VI osas sätestatud välispoliitikat käsitlevad sätted ei piira ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel vastu võetud erisätete kohaldamist.

(12)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 33 on kehtestatud liidule ja kolmandatele riikidele ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamise põhimõtted ja eesmärgid ning sätted vahetust ja ühist majandamist käsitlevate lepingute kohta.

(13)

Pidades silmas kaubandus- ja koostöölepinguga hõlmatud kalavarude muutuvat olemust ja vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arenguid, sealhulgas enne iga-aastaseid konsultatsioone või nende käigus esitatud uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, tuleks kõnealustel konsultatsioonidel liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks näha ette sätted. Need sätted peaksid olema kooskõlas ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega.

(14)	Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/1765 (5) II lisa punkti 2 alapunktile c võib liit püüda registreerida küsimused, milles lepinguosalised on kokku leppinud pärast kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 kohaseid konsultatsioone.

(15)	Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel võetav seisukoht, kuna nende konsultatsioonide tulemused tuleks rakendada liidu õiguses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, millel käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 kohaseid ühiste kalavarude, sealhulgas süvamere kalavarude püügivõimalusi, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

2. Lõikes 1 osutatud liidu seisukoha täpsustused tehakse igal aastal vastavalt artiklile 2.

Artikkel 2

1. Nõukogu korrapärane ja täielik kaasamine kogu iga-aastaste konsultatsioonide protsessi jooksul tagatakse nõukogu ja komisjoni vahelise ulatusliku koordineerimise ja koostöö kaudu.

2. Enne Ühendkuningriigiga peetavate iga-aastaste konsultatsioonide algust ja nende käigus võtab komisjon vajalikke meetmeid, et liidu nimel väljendatavas seisukohas võetaks arvesse uusimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja muud asjakohast teavet kooskõlas lisas sätestatud põhimõtete ja tegevussuunistega. Seisukohta kajastatakse kirjalikus aruandes, milles dokumenteeritakse kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 alusel peetud konsultatsioonide tulemusena liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud kokkulepped.

3. Sel eesmärgil edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt aegsasti enne iga-aastaseid konsultatsioone ja vajaduse korral kõnealuste konsultatsioonide käigus kirjaliku dokumendi, mis põhineb lõikes 2 osutatud nõuannetele ja teabele, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad. Nõukogu jätkab asja menetlemist kogu protsessi vältel ning komisjon edastab nõukogule piisavalt aegsasti enne lõikes 2 osutatud kirjalikule aruandele allakirjutamist liidu seisukoha, et iga-aastase konsultatsiooni üksikasjalikud tulemused heaks kiita.

4. Käesolevas artiklis osutatud protsess hõlmab kohapealseid koordineerimisnõupidamisi, ettekandeid, ülevaateid ja arutelusid ning liikmesriikide delegatsioonide täielikku kaasamist iga-aastastesse konsultatsioonidesse, sealhulgas liidu delegatsiooni koosseisus, ja vajaduse korral tehnilistesse koosolekutesse.

5. Kui iga-aastaste konsultatsioonide käigus ei ole liidul võimalik jõuda Ühendkuningriigiga kokkuleppele ning et liidu seisukohas oleks võimalik võtta arvesse uusi elemente, edastab komisjon küsimuse nõukogule.

6. Kui pärast iga-aastaste konsultatsioonide lõppu on asjakohane lubatud kogupüüki muuta aastaks või aastateks, mille kohta need kokku lepiti, esitab komisjon piisavalt aegsasti ning tuginedes uusimale teaduslikule ja muule asjakohasele teabele ning vastavalt lisas esitatud põhimõtetele ja tegevussuunistele nõukogule uue kirjaliku dokumendi, milles esitatakse sellist muudatust käsitleva liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad enne kirjalikule aruandele allakirjutamist.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. juunini 2027. Nõukogu hindab seda otsust vastavalt vajadusele ja asjakohasel juhul muudab seda komisjoni ettepaneku põhjal. Läbivaatamine toimub igal juhul ja hiljemalt 30. juunil 2023.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 22. oktoober 2021

Nõukogu nimel

Eesistuja

G. DOVŽAN

(1) Nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsus (EL) 2021/689 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 149, 30.4.2021, lk 2).

(2) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(5) Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1765 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ajavahemikuks 2021–2026 kalanduse erikomitees, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga (ELT L 355, 7.10.2021, lk 135).

LISA

LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT ÜHENDKUNINGRIIGIGA PEETAVATEL IGA-AASTASTEL KONSULTATSIOONIDEL, ET LEPPIDA KOKKU LUBATUD KOGUPÜÜK

1. PÕHIMÕTTED

Ühendkuningriigiga peetavate iga-aastaste konsultatsioonide raames püüab liit saavutada järgmise:

a)	tagada, et kokkulepitud kalapüügivõimalused on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsiooniga (1982) ning ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega (1995);

b)	tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

taotleda kooskõla ja koostoimet liidu poliitikatega, mida ta rakendab kahepoolsetes kalandussuhetes muude kolmandate riikidega ning piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides, ning tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

d)	tagada, et lubatud kogupüük ja muud funktsionaalselt seotud meetmed on kehtestatud viisil, mis on sidus kaubandus- ja koostöölepinguga, ja võtta täielikult arvesse kõiki kalanduse erikomitee kehtestatud meetmeid või suuniseid;

tagada, et lubatud kogupüük määratakse ühiselt kindlaks kooskõlas ühise kalanduspoliitika (edaspidi „ÜKP“) eesmärgiga tagada, et kalapüük oleks pikaajaliselt keskkonnasäästlik ning et seda majandataks viisil, mis on sidus majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu eesmärkide saavutamisega, sealhulgas ÜKP peamine kaitse-eesmärk, nimelt maksimaalne jätkusuutlik saagikus, ning samuti kohaldatavad mitmeaastased kavad;

f)	järgida nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, mis käsitlevad komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta;

g)	tagada liidu kalalaevadele võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel nagu need, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel;

h)	kehtestada kalapüügivõimalusi käsitlevate iga-aastaste konsultatsioonide ajakava;

i)	tagada sidususe liidu keskkonnaõigusaktidega, eelkõige direktiiviga 2008/56/EÜ, ning muude liidu poliitikatega.

2. TEGEVUSSUUNISED

Liit teeb kõik endast oleneva, et jõuda Ühendkuningriigiga kokkuleppele püügivõimalustes (lubatud kogupüügid ja nendega funktsionaalselt seotud meetmed), põhinedes järgmisele lähenemisviisile.

Komisjon teeb iga-aastaste konsultatsioonide käigus tihedat koostööd nõukoguga, et:

a)	kehtestada lubatud kogupüük parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, et saavutada maksimaalne jätkusuutliku saagikuse kasutamise määr;

b)	kehtestada lubatud kogupüük ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisi kohaselt kalapüügi puhul, kus maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kasutamise määra käsitlevad parimad teaduslikud nõuanded ei ole kättesaadavad;

c)	vältida asjaomaste kalavarude ülepüüki, määratledes lubatud kogupüügi varasemate aastatega sarnanevale tasemele, kui parimad teaduslikud nõuanded ei ole kättesaadavad;

kombineerida erinevaid teaduslikke nõuandeid lubatud kogupüükide kindlaks määramiseks kombineerida erinevaid teaduslikke nõuandeid, sealhulgas juhul kui sellistes nõuannetes on ühendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud ja ettevaatusprintsiibil põhinevad nõuanded, lubatud kogupüükide puhul, kui nõuandega hõlmatud ala ja majandamispiirkonna vahel esineb ebakõla, või kui lubatud kogupüügid koosnevad rohkem kui ühest liigist, ning püüda leida viis, et võtta arvesse asjakohaseid nõuandeid railaste lubatud kogupüügiks;

kindlaks määrata lubatud kogupüügid koos maksimaalse jätkusuutliku saagikuse hinnangu ja FMSY-alase nõuandega kooskõlas ühise kalanduspoliitika maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga ja kohaldatavate mitmeaastaste kavadega; kui mitmeaastased kavad võimaldavad kasutada Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) sätestatud FMSY-vahemikke, peaks liit püüdma neid sätteid kasutada, kui neis mitmeaastastes kavades sätestatud tingimused on täidetud;

põhineda lubatud kogupüükide kindlaks määramisel ettevaatusprintsiibile, vastavalt ICESi teabelehel esitatud peamistele nõuannetele, kui ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne on esitatud järgmise kohta: i) kaaspüügivarud (mitmeaastaste kavade alusel); ii) sihtvarud (mitmeaastaste kavade alusel), mille puhul ICES annab vaid ettevaatusprintsiibil põhinevaid nõuandeid ning iii) lubatud kogupüügid, mille puhul on antud mitmeaastane ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne, kui eesmärgiks on stabiilsus;

võtta arvesse olukorra keerulisust kõigi kalavarude samaaegsel püügil mitme liigiga püügipiirkonnas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eelkõige juhul, kui püüki piiravate liikide püüdmist on raske vältida, sealhulgas lubatud kogupüükide korral, kui kas siht- või kaaspüügi liikide puhul on soovitatud nullpüüki. Kui see on mitmeaastaste kavade põhjal asjakohane, püüab liit lisada lubatud kogupüügi tasemele heastamismeetmed asjakohastes merepiirkondades;

h)	lähtuda teaduslikeks või seire-eesmärkideks ettenähtud lubatud kogupüükide kindlaks määramisel teaduslikest nõuannetest;

i)	saavutada konkreetsete liikide ja varude suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide sidusus;

j)	saavutada ühtlustamist liikide puhul, mille püük on keelatudteaduslikele nõuannetele põhjal, sealhulgas süvamerehaide püügi üldist keelustamist;

leppida kokku lubatud kogupüügi kohandamise meetodis ja rakendamises pärast lossimiskohustuse erandite kohaldamist (vähese tähtsusega ja ellujäämismääral põhinevad erandid kogu saagi lossimise kohustusest). Liit peaks selliste erandite puhul taotlema kõige kõrgemal tasemel kokkulepitud lähenemisviisi, mis järgiks määrust (EL) nr 1380/2013 artikliga 15;

l)	jõuda kokkuleppele huntahvena põhjapoolsete varude kaitseks välja töötatud lähenemisviisis, tuginedes ICESi teaduslikule nõuandele;

m)	jõuda kokkuleppele muudes lubatud kogupüükidega funktsionaalselt seotud meetmetes, eelkõige seoses kehtivate eritingimuste ja piirkondadevahelise paindlikkusega, lähtudes määrusest (EL) nr 1380/2013, eelkõige selle artikli 15 lõigetest 8 ja 9;

parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ja kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõike 4 kohaselt välja selgitada varud, mida pidada erikalavarudeks ajutiste lubatud kogupüükide kindlaks määramise seisukohast, juhul kui iga-aastaseid konsultatsioone ei ole võimalik õigeaegselt lõpule viia vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõikele 2;

o)	leppida kokku ICESile esitatavates ühistes taotlustes, kui on kindlaks tehtud vajadus täiendavate nõuannete järele;

p)	tagada, et lubatud kogupüügi tasemed, kooskõlas teaduslike nõuannetega, määratakse kindlaks õigeaegselt väike tobia, kilu ja norra tursiku püügiaasta alguseks Põhjamere puhul, kus püügiaasta ei vasta kalendriaastale;

q)	jätkata olemasolevat ajutist kvootide vahetusmehhanismi seni, kuni kalanduse erikomitee kehtestab alalise mehhanismisa.

26.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 378/12

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1876,

20. oktoober 2021,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta liikmesriikides 2019. aastal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ (2) on sätestatud igale liikmesriigile heitkoguste aastased piirmäärad ajavahemikuks 2013–2020 ning mehhanism nendele piirmääradele vastavuse hindamiseks kord aastas. Liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused CO2 ekvivalenttonnides on esitatud komisjoni otsuses 2013/162/EL (3). Igale liikmesriigile aastaks eraldatud heitkoguste kohandused on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2013/634/EL (4).

(2)

Määruse (EL) nr 525/2013 artikliga 19 on ette nähtud kord liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatamiseks, et hinnata nende vastavust otsusele nr 406/2009/EÜ. Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõikes 2 osutatud iga-aastane ülevaatus tehti komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 (5) III peatükis ja XVI lisas esitatud korra kohaselt 2019. aasta heiteandmete põhjal, mis esitati komisjonile 2021. aasta märtsis.

(3)

Liikmesriikidele 2019. aastaks otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heite üldkoguse määramisel peaks arvesse võtma tehnilisi parandusi ja iga-aastase ülevaatuse käigus arvutatud ajakohastatud prognoose, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 artikli 35 lõike 2 alusel koostatud lõplikes ülevaatusaruannetes.

(4)

Käesolev otsus peaks jõustuma selle avaldamise päeval, et viia see kooskõlla määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõikega 7, mille kohaselt algab käesoleva otsuse avaldamise kuupäevaga nelja kuu pikkune ajavahemik, mille jooksul lubatakse liikmesriikidel kasutada otsuse nr 406/2009/EÜ kohaseid paindlikkusmehhanisme,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste 2019. aastaks liikmesriikidele eraldatud üldkogused, mis põhinevad pärast määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõikes 2 osutatud iga-aastase ülevaatuse lõpuleviimist parandatud inventuuriandmetel, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 20. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 165, 18.6.2013, lk 13.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(3) Komisjoni 26. märtsi 2013. aasta otsus 2013/162/EL, milles määratakse kindlaks liikmesriikide aastased saastekvoodid ajavahemikuks 2013–2020 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 406/2009/EÜ (ELT L 90, 28.3.2013, lk 106).

(4) Komisjoni 31. oktoobri 2013. aasta rakendusotsus 2013/634/EL liikmesriikide aastaste saastekvootide kohanduste kohta ajavahemikuks 2013–2020 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 406/2009/EÜ (ELT L 292, 1.11.2013, lk 19).

(5) Komisjoni 30. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 749/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta (ELT L 203, 11.7.2014, lk 23).

LISA

Liikmesriik	Otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkogused aastaks 2019 (CO2 ekvivalenttonnides)
Belgia	72 013 554
Bulgaaria	25 814 515
Tšehhi	60 543 276
Taani	32 050 593
Saksamaa	444 262 722
Eesti	6 208 760
Iirimaa	45 579 575
Kreeka	44 744 947
Hispaania	201 878 747
Prantsusmaa	336 358 317
Horvaatia	16 058 241
Itaalia	274 938 773
Küpros	4 377 563
Läti	8 650 111
Leedu	14 298 998
Luksemburg	9 239 043
Ungari	44 894 942
Malta	1 427 261
Madalmaad	97 096 843
Austria	50 218 754
Poola	209 084 930
Portugal	41 527 062
Rumeenia	75 211 340
Sloveenia	10 809 900
Slovakkia	20 087 964
Soome	29 643 287
Rootsi	31 679 703
Ühendkuningriik	329 100 245

26.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 378/15

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1877,

22. oktoober 2021,

Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide (2021–2027) kaasamismeetmete raamistiku kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013, (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu on mitmel korral osutanud vajadusele programmi „Erasmus+“ tugevdada ja laiendada. Lisaks jõuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (3) loodud programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahehindamise ja seda programmi asendava programmi (4) üle peetud konsultatsioonide käigus järeldusele, et vaja on tagada programmi „Erasmus+“ kohaldamisala, ülesehituse ja rakendusmehhanismide järjepidevus. Lisaks leiti, et oleks vaja teha mitu parandust, näiteks muuta programm „Erasmus+“ kaasavamaks, lihtsamaks ja toetusesaajate jaoks paremini hallatavaks.

(2)

Nii Erasmus+ määrusega kui ka solidaarsuskorpuse määrusega on ette nähtud, et komisjon töötab välja meetmete raamistiku vähemate võimalustega inimeste (5) kaasamiseks. Võttes arvesse Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide sarnasusi seoses teatavate sihtrühmadega (nt vähemate võimalustega isikud programmi „Erasmus+“ puhul ja vähemate võimalustega noored Euroopa solidaarsuskorpuse puhul), kahe programmi rakendusstruktuuride ühist olemust ja rahastamisstruktuuri sarnasusi, tuleks luua ühine kaasamismeetmete raamistik.

(3)

Kaasamismeetmete raamistiku kavandamisel tuleks arvesse võtta üleilmseid probleeme käsitlevaid sekkumisvaldkondi, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 (6) III lisa punktis 4, ning Euroopa Liidu spordialast töökava aastateks 2021–2024. Programmidest toetust saavatel organisatsioonidel on võtmeroll tegeliku kaasamise saavutamisel, pidades silmas nii organisatsiooni arengut (kaasamisprojektide juhtimise suutlikkuse loomine ja suurendamine ning juurdepääsetavuse nõuete järgimine, kaasamise edendamine kogu organisatsioonis) kui ka suhtlemist osalejatega ja nende toetamist nii enne projekti rakendamist, selle ajal kui ka pärast projekti lõppu.

(4)

Mõnel juhul on vähemate võimalustega inimeste programmides osalemine rahalistel põhjustel vähem tõenäoline, seda kas nende endi majandusliku olukorra tõttu või seetõttu, et nende erilisest olukorrast tulenevalt on programmis osalemise kulud suuremad, nagu see puuetega inimeste puhul kipub sageli olema. Sellistel juhtudel võiks nende osalemist hõlbustada sihtotstarbelise rahalise toetusega.

(5)	Vähene teadlikkus vähemate võimalustega inimestele suunatud erimeetmete kättesaadavusest võib vähendada nende sihtrühmade osalemist. Vaja on rohkem pingutada, et suurendada teavitamist ja teadlikkust olemasolevatest võimalustest ja juurdepääsust neile.

(6)

Organisatsioone julgustatakse keskenduma kaasamisele ja mitmekesisusele lähtuvalt oma ja kogukonna vajadustest. Töötajatele, kes tegelevad oma organisatsioonis kaasamise ja mitmekesisuse küsimustega ning vähemate võimalustega osalejatega, võib vähemate võimalustega isikute toetamisel kasuks tulla koostöö kolleegidega teistest organisatsioonidest. Suutlikkuse suurendamiseks on võimalik saada mitmesugust tuge (nt koolituskursused, vastastikõppe kogemused, töövarjuna tegutsemise võimalused).

(7)	Tugevat toetust pakkuv lähenemisviis on vähemate võimalustega osalejate puhul väga oluline, et aidata neil kõrvaldada takistusi ja saavutada nende täielik osalemine programmides.

(8)

Rahastatavate taotluste valimisel ja rahalise toetuse eraldamisel võetakse arvesse mitmesuguseid kriteeriume, kindlasti ka kaasamist ja mitmekesisust. Toetuste andmise menetluses võiks eelistada kvaliteetseid kaasamisele ja mitmekesisusele keskenduvaid projekte, milles löövad kaasa vähemate võimalustega osalejad.

(9)

Vähemate võimalustega isikuteni jõudmiseks tuleks teavet levitada neile omases keskkonnas ning kohandada teabe sisu ja juurdepääsu vastavalt vajadustele. Oluline edutegur alaesindatud rühmade teavitamisel on koostöö sidusrühmadega, kes töötavad nende sihtrühmadega kohalikul/piirkondlikul tasandil, ning kasutajate kaasamine.

(10)	Selleks et liikuda samm-sammult programmide eelarve veelgi strateegilisema ja sihipärasema kasutamise suunas, on vaja konkreetsetele näitajatele toetuvat järelevalvet kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete saamiseks.

(11)	Riikide tasandil võivad kaasamismeetmed juba olemas olla. Vastastikune täiendavus ja koostoime käesoleva raamistikuga kehtestatud meetmetega võib aidata saavutada suuremat mõju vähemate võimalustega osalejateni jõudmisel ja nende toetamisel.

(12)	Käesolev otsus ja sellele toetuvad kaasamiskavad peavad austama põhiõigusi ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (7) tunnustatud põhimõtteid. Samuti peavad need välistama igasuguse diskrimineerimise ja edendama põhiõiguste harta artikli 21 kohaldamist.

(13)

Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide kaasavamaks ja mitmekesisemaks muutmise protsessis osalevad väga erineva taustaga inimesed, kes panustavad uute ideedega, aitavad välja töötada uusi mehhanisme või täiustada olemasolevaid ning kelle tegevusel on kaasamise ja mitmekesisuse valdkonnas suur mõju,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide kaasamismeetmete raamistik mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027.

2. Selles sätestatakse raamistiku eesmärgid ning rakendatavad meetmed ja mehhanismid.

Artikkel 2

Kaasamismeetmete raamistiku eesmärgid

1. Kaasamismeetmete raamistiku üldeesmärk on hõlbustada vähemate võimalustega inimeste juurdepääsu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmidele, kehtestada meetmed, mis aitavad kõrvaldada juurdepääsul esinevaid takistusi, ning luua alus täiendavate, lisas esitatud rakendusjuhiste jaoks. Lähtudes põhimõttest, et programmid peavad olema kättesaadavad kõigile, hoolimata takistustest, mida inimesed võivad kogeda, on eesmärk mitte kedagi kõrvale jätta ja aidata luua kaasavamat ühiskonda.

2. Kaasamismeetmete raamistikul on neli konkreetset eesmärki:

a)	seada kaasamine ja mitmekesisus valdkonnaüleseks prioriteediks ja juhtpõhimõtteks;

b)	tagada, et programmid sisaldavad kaasavaid elemente ja mehhanisme, programmi meetmetele eraldatakse vajalik eelarve ning kaasamist ja mitmekesisust võetakse arvesse programmide juhtimise kõigis etappides;

c)	luua ühine arusaam, keda võib pidada vähemate võimalustega inimesteks, ja edendada positiivset lähenemisviisi mitmekesisusele;

d)	aidata toetust saavaid organisatsioone kaasamist ja mitmekesisust käsitlevate kvaliteetsete projektide loomisel ning toetada projektide kavandamist ja rakendamist kaasavamal ja mitmekesisemal viisil.

3. Käesoleva otsuse lisas on esitatud mittetäielik loetelu meetmetest, mida komisjon on võtnud ja kavatseb võtta, et anda juhiseid kaasamismeetmete rakendamise kohta Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmides.

II PEATÜKK

KAASAMISMEETMED

Artikkel 3

Õppevormid

Programmides pakutakse paindlikke ja kättesaadavaid õppevorme, mis võimaldavad jõuda suurte sihtrühmadeni, suurendades seega vähemate võimalustega inimeste integreerimist haridus- ja koolitustegevusse ning noorte-, spordi- ja solidaarsustegevusse.

Artikkel 4

Toetus vähemate võimalustega osalejatele

Tuleb luua mehhanismid vähemate võimalustega osalejate nõuetekohaseks ettevalmistamiseks ja toetamiseks enne programmides osalemist, osalemise ajal ja pärast osalemist (nt ettevalmistavad külastused, keeletugi, tugevdatud mentorlus ja juhendamine) ning tagada selliste mehhanismide asjakohane rahastamine.

Artikkel 5

Toetus organisatsioonidele

Tuleb luua mehhanismid, et

toetada organisatsioone kaasamismeetmete rakendamisel, pidades eeskätt silmas organisatsioonilist arengut ning osalejate teavitamist ja nendega suhtlemist enne projekti rakendamist, selle ajal ja pärast seda. Toetus võib hõlmata tugimeetmeid töötajatele, kes tegelevad konkreetselt organisatsioonide kaasavuse ja mitmekesisuse edendamisega, näiteks koolituste korraldamist neile ja temaatiliste võrgustike loomist, et teha koostööd vähemate võimalustega inimeste toetamiseks ja tagada kaasavate valikumenetluste kohaldamine;

b)	toetada organisatsioone nende võtmerollis jõuda vähemate võimalustega potentsiaalsete osalejateni ja suurendada nende teadlikkust erinevatest võimalustest ja toetusmehhanismidest, mida programmid neile pakuvad.

Artikkel 6

Rahaline toetus

1. Programmides osalemiseks tuleb pakkuda vähemate võimalustega osalejatele piisavat rahalist toetust, et kõrvaldada takistusi, mis ei lase neil osaleda programmi tegevuses teiste osalejatega võrdsetel alustel. Sellise toetuse andmiseks tuleb leida kõige sobivamad mehhanismid.

2. Programmide raames tuleb suurendada rahalist toetust organisatsioonidele, kes teevad koostööd vähemate võimalustega osalejatega, ning tunnustada pingutusi, mis tehakse nende sihtrühmade tõhusaks kaasamiseks projektitegevusse.

Artikkel 7

Valikumenetlus

Valikumenetluses tuleks eelistada kvaliteetseid projekte, milles pööratakse suurt tähelepanu vähemate võimalustega osalejate kaasamisele ja osalemisele.

Artikkel 8

Programmiga seotud dokumentide kasutajasõbralikkus

Programmide taotlused ja selgitavad dokumendid peavad olema kasutajasõbralikud ja kättesaadavad ning esitatud eri keeltes. Dokumentidel peab olema selge struktuur ja need peavad olema lihtsas keeles, et toetada vähemate võimalustega inimeste vajadusi.

Artikkel 9

Koolitus

Programmide raames võib rahastada ekspertide, praktikute, organisatsioonide töötajate ja osalejate koolitusi, mille käigus keskendutakse vähemate võimalustega inimeste kaasamisele. Koolituse eesmärk on luua võimalusi parimate tavade vahetamiseks, pädevuste arendamiseks ja kaasamismeetmetega seotud uuenduslike ideede edendamiseks.

Artikkel 10

Toetav lähenemisviis

Programmide kaasamismeetmeid tuleb tõhusalt toetada Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide riiklike büroode ning Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kaudu, samuti selliste struktuuride kaudu nagu tänapäevaste õppe- ja koolitusvõimaluste toetamise keskus ning kaasamise ja mitmekesisuse üksus.

Artikkel 11

Teavitustegevus

Programmides pakutavaid võimalusi ja kaasamist toetavaid mehhanisme käsitlevat teavet ja teemakohaseid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid võib iga vähemate võimalustega osalejate kategooria puhul kohandada vastavalt riiklikule ja sektoripõhisele kontekstile. Seega julgustatakse rakendusorganisatsioone pakkuma sobivaid ja kättesaadavaid teabematerjale, looma erinevaid teavitus- ja teabekanaleid, jagama parimaid tavasid ning otsima organisatsioone, kes tegutsevad kaasamise ja mitmekesisuse valdkonnas, ning võtma nendega aegsasti ühendust. Neid ülesandeid täidavad eelkõige Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklikud bürood. Selleks et toetada nende ülesannete täitmist, nimetatakse riiklikes büroodes ametisse kaasamise ja mitmekesisuse eest vastutavad ametnikud.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

Artikkel 12

Järelevalve

1. Komisjon, programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklikud bürood ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus koguvad programmide rakendamise ajal asjakohaseid andmeid mitmesugustest allikatest, näiteks programmide rakendamist toetavate IT-vahendite või osalejate hulgas tehtavate uuringute kaudu.

2. Komisjon täidab järelevalveülesandeid programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroode ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse abiga, viies läbi teemakohaseid analüüse, mille puhul järgitakse kohaldatavaid andmekaitse-eeskirju ja tundlike isikuandmete töötlemise korda.

Artikkel 13

Kaasamiskavad

1. Programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklikud bürood töötavad oma tööprogrammide lahutamatu osana välja kaasamismeetmete raamistikul põhinevad kaasamiskavad, pöörates erilist tähelepanu konkreetsetele asjaoludele, mis on seotud programmidele juurdepääsuga riiklikul tasandil. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma kaasamiskava rakendamisel tehtud edusammudest.

2. Komisjon seirab korrapäraselt kaasamiskavade rakendamist.

3. Vajaduse korral esitab komisjon riiklikele büroodele soovitused ja tähelepanekud, et parandada kaasamiskavade ülesehitust, kavandamist, rakendamist ja järelevalvet.

Artikkel 14

Aruandlus

Komisjon avaldab korrapäraselt aruandeid kaasamismeetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta, toetudes eelkõige programmide vahehindamistele ja iga-aastasele aruandlusele.

Artikkel 15

Täiendavus ja koostoime

1. Kaasamismeetmete rakendamisel võivad riiklikud bürood toetuda olemasolevatele riiklikele kaasamismeetmetele, et maksimeerida meetmete mõju vähemate võimalustega osalejatele.

2. Tuleks saavutada liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite koostoime, et suurendada programmide mõju ja toetust vähemate võimalustega inimestele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Ühisloome

1. Programmide kaasavamaks ja mitmekesisemaks muutmise meetmeid rakendatakse koosloomise vaimus, pidevas dialoogis asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kaasamise ja mitmekesisuse valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste ja riiklike organisatsioonide ja võrgustikega, ekspertide, praktikute ja osalejate endiga, programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodega, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusega, SALTO teabekeskustega, programmi „Erasmus+“ komiteega ning muude liidu institutsioonide esindajatega.

2. Dialoogi saab pidada mitmesuguses formaadis – võib korraldada Euroopa tasandi ürituse, ajutise töörühma, teemakohase konsultatsiooni, koolituse või võrgustikukohtumise kas kohapeal, internetis või segavormis.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 189, 28.5.2021, lk 1 (edaspidi „Erasmus+ määrus“).

(2) ELT L 202, 8.6.2021, lk 32 (edaspidi „Euroopa solidaarsuskorpuse määrus“). Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmid (edaspidi ühiselt „programmid“).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).

(5) Erasmus+ määruse artikli 2 punktis 25 on määratletud vähemate võimalustega inimesed ning solidaarsuskorpuse määruse artikli 2 punktis 4 on vähemate võimalustega noored määratletud suures osas samal viisil. Käesolevas otsuses nimetatakse neid ka vähemate võimalustega osalejateks.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(7) Edaspidi „põhiõiguste harta“.

LISA

Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmides sisalduvate kaasamismeetmete rakendamise juhend

Komisjon võib sidusrühmadega konsulteerides täpsustada käesolevas otsuses sätestatud kaasamismeetmete rakendamise üksikasju rakendusjuhistes, mis töötatakse välja ja mida ajakohastatakse kogu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse 2021.–2027. aasta programmide kestuse jooksul.

Juhend töötatakse välja ning seda võib programmi tavapärase elutsükli käigus pidevalt täiustada.

Programmi viitedokumendid: komisjon võib anda sidusrühmadele suuniseid kaasamis- ja mitmekesisusmeetmete rakendamise üksikasjade kohta erinevates dokumentides, nagu näiteks konkursikutsetes ja programmijuhendites, projektiettepanekuid hindavatele ekspertidele mõeldud juhendites, samuti taotlusvormides ja muudes tehnilistes dokumentides, näiteks kaasamis- ja mitmekesisusstrateegias (1).

Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroode juhtimisel võetavad meetmed: riiklikud bürood peavad korrapärase hindamise käigus aru andma riiklike kavade mõjust kaasamise ja mitmekesisuse valdkonnas ning sellest, kuidas need kavad aitavad saavutada programmides püstitatud üldiseid kaasamise ja mitmekesisuse eesmärke liidu tasandil.

Teavitamismaterjalid ja strateegilised suunised: et toetada tõhusamalt kaasamis- ja mitmekesisusmeetmete rakendamist ning suurendada teadlikkust toetuse saamise võimalustest, võib komisjon lisaks programmi viitedokumentidele välja töötada täiendavaid juhenddokumente, mis on suunatud Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse riiklikele büroodele, Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusametile (EACEA), toetust saavatele organisatsioonidele ja võimalikele vähemate võimalustega osalejatele ning milles esitatakse kasulikke soovitusi, tutvustatakse edulugusid ja häid tavasid. Need materjalid ja suunised töötatakse välja koostöös asjaomaste kohapealsete sidusrühmadega.

Vajaduse korral tagab komisjon asjaomaste rakendusstruktuuride vahendusel teise lõigu punktis 3 osutatud materjalide levitamise laiemale avalikkusele. Seda tehakse vastavasisuliste veebisaitide, sotsiaalmeediakanalite ja muude suhtlusvormide kaudu, pidades silmas, et meetmed oleksid nähtavad ja teave oleks kättesaadav võimalike toetusesaajate ja vähemate võimalustega osalejate jaoks. Lisaks toetatakse nende sihtrühmade aktiivset osalemist Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide kaasavamaks ja mitmekesisemaks muutmisel.

(1) https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/implementation-guidelines-erasmus-and-european-solidarity-corps-inclusion-and-diversity_en

26.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 378/22

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1878,

25. oktoober 2021,

tippdomeeni .eu registri määramise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/517, mis käsitleb tippdomeeninime .eu kasutuselevõttu ja toimimist, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 733/2002 ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004, (1) eriti selle artiklit 8,

Komisjoni 14. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1083, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/517 ning kehtestatakse nõuetele vastavuse ja valikukriteeriumid ning tippdomeeninime .eu registri määramise menetlus (EMPs kohaldatav tekst), eelkõige selle artikli 9 lõiget 3 (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon peab määrama avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse põhjal registri, kes hakkab vastutama tippdomeeni .eu korraldamise, haldamise ja juhtimise eest. Komisjon peab korraldama valikumenetluse kahes etapis, hinnates esmalt taotlejate vastavust nõuetele ning koostades seejärel nõuetele vastavate taotlejate paremusjärjestuse, lähtudes delegeeritud määruses (EL) 2020/1083 kindlaks määratud valikukriteeriumitest.

(2)	Praegune tippdomeeni .eu korraldamise, haldamise ja juhtimise leping komisjoni ja registri vahel allkirjastati 10. oktoobril 2014 viieks aastaks ning seda pikendati 2019. aastal veel kolmeks aastaks. Selle kehtivus lõpeb 12. oktoobril 2022.

(3)	Komisjon kuulutas 1. märtsil 2021Euroopa Liidu Teatajas välja projektikonkursi tippdomeeni .eu registri valimiseks (2021-026011), et organisatsioonid, kes soovivad vastutada tippdomeeni .eu korraldamise, haldamise ja juhtimise eest, saaksid esitada vastava taotluse.

(4)	Projektikonkurss lõppes 18. mail 2021 ja selle tulemusel laekus viis taotlust.

(5)

Valikumenetluse esimeses etapis hindas komisjon taotluse esitajaid menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide alusel ja hindas nende vastavust nõuetele. Nõuetele vastavaks loeti neli taotlust. Tingimustele vastavate taotlejate nimekiri avaldati 9. juulil 2021 ja komisjon teavitas kõiki taotlejaid menetluse esimese etapi tulemustest.

(6)

Menetluse teises etapis hindas komisjon nõuetele vastavaid taotlejaid valikukriteeriumide põhjal ja asetas nad paremusjärjestusse. Komisjon koostas pärast taotluste läbivaatamist iga taotluse individuaalsetest hindepunktidest koosneva tulemuskaardi. Kooskõlas konkursitingimuste punktiga 3.2 hinnati taotlusi järgmiste kriteeriumite alusel: pakutava teenuse kvaliteet, registri ülesannete täitmiseks kavandatud inim- ja tehniliste ressursside piisavus ning registri ülesannete täitmiseks kavandatud finantssuutlikkus ja nõuetele vastavus. Komisjon sai taotluste analüüsimisel abi ka sõltumatutelt välisekspertidelt.

(7)

Komisjon määras kindlaks taotluste paremusjärjestuse. Paremusjärjestuses esikohal olev taotleja Euroopa internetidomeenide register (EURid) tuleks määrata järgmiseks tippdomeeni .eu registriks ja temaga tuleks alustada läbirääkimisi konkursitingimuste kohase lepingu allkirjastamiseks. Sellise lepingu suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/857 (3) sätestatud põhimõtteid.

(8)	Kui eduka kandidaadi ja avaliku sektori hankija vahelised läbirääkimised lõpevad ilma lepingut sõlmimata, määrab komisjon vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/1083 artiklile 10 registriks paremusjärjestuses järgmise taotleja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa internetidomeenide register (EURid) on tippdomeeni .eu register, mis vastutab vastavalt määruse (EL) 2019/517 artikli 8 lõikele 3 ja kooskõlas artikli 2 sätetega tippdomeeni .eu korraldamise, haldamise ja juhtimise ees.

Artikkel 2

Euroopa internetidomeenide registrit (EURid) kutsutakse üles sõlmima lepingut, milles määrata kindlaks tingimused, mille alusel kontrollib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2019/517 artikli 8 lõikega 4 seda, kuidas register tippdomeeni .eu korraldab, haldab ja juhib.

Kui läbirääkimised Euroopa internetidomeenide registri (EURid) ja komisjoni vahelise lepingu üle lõpevad ilma lepingut sõlmimata, määratakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/1083 artiklile 10 registriks paremusjärjestuses järgmine taotleja.

Teenuste kontsessioonileping sõlmitakse esialgu viieks aastaks ning selle kehtivust võib pikendada ühe korra kuni viieks aastaks.

Artikkel 3

Komisjoni rakendusotsus 2014/207/EL (4) tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 91, 29.3.2019, lk 25.

(2) ELT L 239, 24.7.2020, lk 1.

(3) Komisjoni 17. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/857, millega nähakse ette Euroopa Komisjoni ja tippdomeeni .eu registri vahelises lepingus sätestatavad põhimõtted kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/517 (ELT L 195, 19.6.2020, lk 52).

(4) Komisjoni 11. aprilli 2014. aasta rakendusotsus 2014/207/EL tippdomeeni.eu registri määramise kohta (ELT L 109, 12.4.2014, lk 41).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 378

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 26. oktoober 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1873, 20. oktoober 2021, milles käsitletakse ühenduse sordikaitse tähtaja pikendamist liigi Asparagus officinalis L. sortide ning lillesibulate ja puituvate marja- ja dekoratiivkultuuride sortide puhul	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1874, 25. oktoober 2021, millega parandatakse määruse (EL) 2018/395 (milles sätestatakse üksiksasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes) ning rakendusmääruse (EL) 2018/1976 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude ja purilennuki lennumeeskonna liikmete lubade suhtes) saksakeelseid versioone	4
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1875, 22. oktoober 2021, liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük	6
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1876, 20. oktoober 2021, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta liikmesriikides 2019. aastal	12
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1877, 22. oktoober 2021, Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide (2021–2027) kaasamismeetmete raamistiku kohta ( 1 )	15
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1878, 25. oktoober 2021, tippdomeeni .eu registri määramise kohta ( 1 )	22


	(1) EMPs kohaldatav tekst