Euroopa Liidu L 340/2021

(4) ELT C 381, 12.11.2020, lk 4.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/3

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1536,

28. aprill 2021,

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (praegu Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, (1)

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0220/2020), (2)

—	võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet, (3)

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020) 268) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020) 117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega, (4)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (8) eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—	võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ, (9)

—

võttes arvesse komisjoni 12. veebruari 2021. aasta rakendusotsust (EL) 2021/173, millega asutatakse Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet, Euroopa Tervisehoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet, Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2013/801/EL, 2013/771/EL, 2013/778/EL, 2013/779/EL, 2013/776/EL ja 2013/770/EL, (10)

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 370, 3.11.2020, lk 10.

(9) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/5

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1537,

28. aprill 2021,

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (praegu Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, (1)

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020)0288 – C9-0220/2020), (2)

—	võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet, (3)

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020)0311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020)0268) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega, (4)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ, (9)

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti direktori kohusetäitja tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 370, 3.11.2020, lk 12.

(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/7

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1538,

28. aprill 2021,

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, (1)

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020)0288 – C9-0220/2020), (2)

—	võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet, (3)

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020)0311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020)0268) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020)0117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega, (4)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ, (9)

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet, (10)

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 370, 3.11.2020, lk 7.

(9) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.

(10) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.

(11) ELT L 50, 15.2.2021, lk 9.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/9

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1539,

28. aprill 2021,

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet, (1)

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0220/2020), (2)

—	võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet, (3)

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020) 268) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020) 117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega, (4)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

—	võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ, (9)

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 370, 3.11.2020, lk 30.

(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/11

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1540,

28. aprill 2021,

Teadusuuringute Rakendusameti (praegu Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0220/2020) (2),

—	võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020) 268) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020) 117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—	võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ (9),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 370, 3.11.2020, lk 47.

(9) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/13

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1541,

28. aprill 2021,

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (praegu Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0220/2020) (2),

—	võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020) III j8) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020) 117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—	võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ (9),

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 370, 3.11.2020, lk 46.

(9) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/15

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1542,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – komisjon

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0220/2020) (2),

—	võttes arvesse komisjoni aruannet 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311) ning seda täiendavaid üksikasjalikke vastuseid,

—	võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2019. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2020) 265),

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020) 268) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2020) 117),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3), kontrollikoja aruannet ELi eelarve tulemuslikkuse kohta – olukord 2019. aasta lõpus – koos institutsioonide vastustega (4) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05792/2021 – C9-0037/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(2) ELT C 384, 13.11.2020, lk 180.

(4) ELT C 381, 12.11.2020, lk 4.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/17

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1543,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon,

—	võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2019. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99 ja V lisa,

—

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0117/2021),

A.	arvestades, et liidu eelarve on ühiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oluline vahend ning moodustab ELi kogurahvatulust keskmiselt 1,0 % ja liikmesriikide valitsemissektori kulutustest ja kogu avaliku sektori kulutustest liidus keskmiselt 2,1 %;

B.	arvestades, et kui parlament annab komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu, kontrollib ja hindab ta pärast sise- ja välisauditeid, kas vahendeid on kasutatud korrektselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud, ning kinnitab seega komisjoni kulutuste korrektsust ja kulutõhusust;

arvestades, et 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus puudutab aastat, mil leidsid aset poliitilised ja institutsioonilised muutused, sest toimusid Euroopa Parlamendi valimised ja 2. juulil 2019 alustas tööd uus koosseis ning ametisse määrati uus komisjon, kes alustas tööd 1. detsembril 2019 ja seadis uued poliitilised prioriteedid, näiteks Euroopa roheline kokkulepe ja suurem keskendumine liidu digiüleminekule, liidu väärtuste ja liidu maksumaksjate raha kaitse;

arvestades, et liidu 2019. aasta raamatupidamise aastaaruandes esitatud arve ei olnud vaja uue koroonaviiruse (COVID-19) puhangu tõttu korrigeerida; arvestades, et 2020. aastal ja sellele järgnevatel aastatel on aga COVID-19 puhangul suur üleilmne mõju, samuti mõjutab see märkimisväärselt liidu eelarvet, ning arvestades, et sellega seoses peame pöörama eritähelepanu sellele, kas komisjon on kasutanud liidu eelarvet tõhusalt ja läbipaistvalt, sest alates 2020. aastast mõjutab liidu viivitamatu reageerimise algatuste rakendamine mitme vara ja kohustuse kajastamist, mõõtmist või ümberliigitamist liidu finantsaruannetes;

arvestades, et uue koroonaviiruse (COVID-19) puhangu otsesel tagajärjel ei saanud eelarvekontrollikomisjon korraldada ega täielikult ellu viia kogu kavandatud tegevust, mis on seotud liidu institutsioonide kulutuste tavapärase kontrollimisega, st teabekogumislähetusi, avalikke kuulamisi ega seminare, ning pidi seetõttu veelgi enam toetuma kontrollikoja tööle;

Poliitilised prioriteedid

rõhutab, et liidu eelarve täitmisel tuleb kinni pidada ELi toimimise lepingu artiklis 317 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest ning saavutada programmide prioriteedid ja eesmärgid, mille abil tugevdada Euroopa integratsiooni ja luua üha tihedam liit;

on mures selle pärast, milline on teatavates liikmesriikides õigusriigi olukord, ja kui suur rahaline kahju sellise olukorra tagajärjel tekib; soovib, et komisjon kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sh õigusriigi määrust, et sellistel juhtudel liidu eelarvest raha maksmine peatada, summasid vähendada või rahastamisvõimalusi piirata; rõhutab, et õigusriigi austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas Euroopa Liidu rahaliste vahendite tõhusa ja tulemusliku eraldamise ja haldamise eeltingimus; tunneb suurt heameelt selle üle, et võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks; peab kiiduväärseks, et komisjon on hakanud suuniseid koostama; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohus on oma otsuses juba ühemõtteliselt otsustanud, et Euroopa Ülemkogu järeldustes sisalduvad avaldused ei saa olla määruse teksti suhtes ülimuslikud ega seda muuta;

tuletab meelde, et määruse saab täielikult või osaliselt tühistada ainult Euroopa Liidu Kohus; nõuab tungivalt, et komisjon, kes on aluslepingute täitmise järelevalvaja, kohaldaks määrust alates selle jõustumise kuupäevast ja hakkaks õigusriigi mehhanisme kasutama, kui see on kõikides mõõtmetes liidu finantshuvide kaitse tagamiseks vajalik; rõhutab, et määrus jõustus 1. jaanuaril 2021; tuletab meelde, et Euroopa Parlament võib komisjoni ELi toimimise lepingu artikli 265 kohase tegevusetushagi kaudu võtta määruse kohaldamise, sealhulgas põhjendamatute viivituste eest vastutusele; tuletab meelde, et seda määrust, mille eesmärk on kaitsta liidu rahalisi vahendeid, tuleb kohaldada kõigi kulukohustuste ja maksete suhtes, ja samal ajal tuleb lõplikele toetusesaajatele ja vahendite saajatele anda tagatised;

peab kahetsusväärseks, et ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel kasutatakse liidu liikmesriikides kokku 292 aruandlussüsteemi, mille tõttu on andmed killustatud ja võrreldamatud ning rahakasutuse kontrollimisel ei ole tehisintellekti ega suurandmeid võimalik tõhusalt kasutada; peab kahetsusväärseks, et kuna andmete õiguses ja võrreldavuses on puudusi ning aruandlustehnoloogia digitaliseerimise tase on erinev, on liidu rahaliste vahendite jaotusest endiselt väga raske täielikku ülevaadet saada ja nende kasutamist tõhusalt kontrollida; peab kahetsusväärseks, et liidu vahendite väärkasutamine, pettus ja omastamine tulevad enamasti ilmsiks komisjoni ja kontrollikoja valimipõhiste auditite käigus või OLAFi juurdluste käigus tehtud juhuslike avastuste tõttu;

taunib asjaolu, et ükski ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika aruandlussüsteem ei sisalda teavet lõplike toetusesaajate kohta, et selle teabe avalikustamine ei ole õiguslikult nõutav ning kogu teave äriühingute tegelike tulusaajate kohta ei ole kättesaadav kõigi liikmesriikide riiklikes keskregistrites; rõhutab, et koostalitlusvõimeline IT-süsteem ei võimaldaks mitte ainult varem ja tõhusamalt avastada väärkasutust, pettust, omastamist, huvide konflikte, topeltrahastamist ja muid süsteemseid probleeme, vaid annaks ka tervikliku ülevaate liidu rahaliste vahendite tegelikust jaotusest ja võimalikust tahtmatust koondumisest väheste oligarhiliste või isegi kuritegelike lõplike toetusesaajate kätte; rõhutab, et teabe puudumine äriühingute ja kontsernide omandistruktuuride ja tegelike tulusaajate kohta suurendab oluliselt rahaliste vahendite praeguse jaotuse läbipaistmatust; rõhutab veel kord, kui olulised on põhjalikud, usaldusväärsed ja võrreldavad andmed Euroopa kulutuste tõhusaks, tulemuslikuks ja õigeaegseks kontrollimiseks ning Euroopa maksumaksjate raha kaitsmiseks;

tuletab meelde parlamendi üleskutset komisjonile esitada ettepanek võtta vastu määrus sellise koostalitlusvõimelise IT-süsteemi loomiseks, mis võimaldaks liikmesriikide ametiasutustel esitada õigeaegselt ühtseid ja standardseid aruandeid eelarve jagatud täitmise valdkonnas, eelkõige seoses ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvusfondidega, et avastada varem süsteemsed vead ja väärkasutus, nagu on märgitud komisjoni 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis; rõhutab, et sellist süsteemi tuleks automaatselt ajakohastada võrreldavate ja õigeaegsete andmetega, et süsteemi saaks tehisintellekti ja suurandmete abil seireks ja kontrolliks kasutada; kutsub komisjoni üles tegema tegelikke tulusaajaid käsitleva kogu teabe avaldamine kiiremas korras õiguslikuks nõudeks ja liidu rahaliste vahendite kasutamise eeltingimuseks;

toonitab kasu, mida liikmesriikide ametiasutused saaksid sellisest koostalitlusvõimelisest ja digitaalsest süsteemist seoses kontrolliga liikmesriikide parlamentide ja valitsuste üle ja sellest ülevaate saamisega liikmesriikide maksumaksjate raha Euroopa Liidu fondide kaudu eraldamisel, haldamisel ja jaotamisel; rõhutab, et liidu aruandlus, seire ja auditeerimine oleks tulnud juba ammu digitaliseerida ning et see on hädavajalik, arvestades rahaliste vahendite väärkasutamise, pettuse, omastamise, huvide konfliktide, topeltrahastamise ja muude süsteemsete probleemide piiriülest laadi; võtab teadmiseks ettepanekud, mille parlament ja komisjon tegid 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik“), taaste- ja vastupidavusrahastu, ühissätete määruse ja ÜPP üle peetud läbirääkimistel;

kahetseb asjaolu, et nõukogu osales vaid vastumeelselt läbirääkimistel elujõuliste kompromisside leidmise üle; peab kahetsusväärseks, et eri õigusaktide puhul lepiti kokku erinevates reeglites ja aruandlusnõuetes; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks põhjendamatu viivituseta ettepaneku asjakohase sätte lisamiseks finantsmäärusesse;

tuletab meelde, et 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis kutsuti komisjoni üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile loetelu, milles on kirjas kõigi nende maksete kogusumma, mis on kõigis liikmesriikides tehtud kõigile Agroferdi kontserni kuuluvatele ettevõtetele, ja loetelu iga liikmesriigi 50 suurimast individuaalsest liidu vahendite saajast (füüsilised isikud, kes on ühe või mitme äriühingu tegelikud tulusaajad) ning loetelu 50 suurimast liidu vahendite saajast (füüsilised ja juriidilised isikud ning füüsilised isikud, kes on äriühingute omanikud) kõigi liikmesriikide arvestuses; võtab teadmiseks komisjoni korduvad katsed koostada selline loetelu liikmesriikidele teabepäringute esitamise teel; taunib igati seda, et komisjon ei ole kuni käesoleva resolutsiooni vastuvõtmise kuupäevani suutnud esitada nõutud loetelu, kuna liikmesriigid ei ole esitanud täielikke, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid; rõhutab, et see näitab ja rõhutab tungivat vajadust digitaalse, koostalitlusvõimelise aruandlus- ja seiresüsteemi järele rahaliste vahendite puhul, mille puhul kohaldatakse jagatud eelarvet täitmist; nõuab tungivalt, et komisjon täidaks nõudmise ja esitaks tarbetu lisaviivituseta 50 suurima lõpliku toetusesaaja loetelu ning ammendava loetelu kõigist toetustest, mille kõik Agroferdi kontserni kuuluvad ettevõtted 2014.–2020. aastal kõigis liikmesriikides jagatud eelarve täitmise raames said, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid komisjoniga täielikku koostööd, s.o esitaksid analüüsiks ja kõnealuste loetelude koostamiseks vajalikud andmed;

10.

kordab oma üleskutset komisjonile teha järgmist:

—

kõrvaldada kõik tehnilised ja õiguslikud tõkked, mis takistavad andmete kogumist äriühingu struktuuri ja tegelike tulusaajate kohta, ning kehtestada meetmed, millega tagatakse digitaalne ja koostalitlusvõimeline standarditud teabe kogumine liidu rahaliste vahendite saajate kohta, sealhulgas nende kohta, kes saavad liidu rahalistest vahenditest otsest või kaudset kasu, ja nende tegelike tulusaajate kohta;

—

võtta kasutusele vajalikud digitaalsed süsteemid ja vahendid kohustuslikuks kasutamiseks kõigis liikmesriikides, sealhulgas ühtne andmekaeve- ja riskihindamisvahend, mis võimaldab komisjonil, OLAFil ja vajaduse korral Euroopa Prokuratuuril pääseda kontrolli ja auditi eesmärgil juurde sellistele andmetele liidu rahaliste vahendite saajate (sh nende tegelike tulusaajat) kohta ning neid andmeid analüüsida, et tõhustada liidu eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kaitset õigusnormide rikkumise, pettuse ja huvide konflikti eest;

—

omistada jätkuvalt suurimat tähtsust liidu eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele, eelkõige kehtestades mitmeaastased kontrollistrateegiad vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks, samuti jätkata liidu eelarve täitmise hoolikat jälgimist ning võtta viivitamata meetmeid vigade parandamiseks ja liikmesriikide, vahendajate või lõplike vahendite saajate poolt valesti kasutatud summade tagasinõudmiseks;

11.

tuletab meelde, et komisjon lõi finantsmääruse artikli 135 alusel varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset, tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ning see, et liidu rahalisi vahendeid ei saaks kasutada need äriühingud ja tegelikud tulusaajad, kes on süüdi mõistetud liidu rahaliste vahendite kasutamisega seotud pettuse, korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse eest või kelle suhtes OLAF on andnud 1. jaanuari 2016. aasta seisuga liikmesriikide õiguskaitseasutustele õiguslikke soovitusi; on arvamusel, et see vahend võiks aidata liidu institutsioonidel ja riiklikel asutustel paremini võidelda korruptsiooni ja pettuste vastu liikmesriikides ning seda ennetada; peab kahetsusväärseks, et andmebaasis on loetletud vaid mõned ettevõtjad (viis 2021. aasta veebruari seisuga); peab seda märgiks, et varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ei kohaldada nõuetekohaselt;

12.

palub, et kui komisjon esitab liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantsreeglite (finantsmääruse) läbivaatamise kohta ettepaneku, siis kaaluks ta proportsionaalsuse ja subsidiaarsuspõhimõtet arvestades, kas varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi saaks hakata kohaldama ka eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate rahasummade suhtes, nii et see hõlmaks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid toetusesaajaid, rahastamisvahendeid rakendavaid asutusi ja lõplikke vahendite saajaid; märgib, et kui õigusakte niimoodi muuta, et toetusesaajad, kes on registreeritud ka eelarve jagatud täitmise raames toetuse saajatena, jäetaks kõigi kululiikide puhul kõigist liidu rahastamisvahenditest kõrvale, tuleks ühtlasi sätestada, et liikmesriikidel on komisjoni omandis olevale süsteemile otsene juurdepääs ja nad saavad sisestada teavet oma vastutusalasse kuuluvate toetusesaajate kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid olemasolevate, Euroopa tasandi ja liikmesriikide andmebaaside ja andmekaevevahendite suurema koostalitlusvõime; märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektori arvates sellise koostalitlusvõime loomine üldisi andmekaitseprobleeme ei tekita, kuid vaja on selget õiguslikku alust;

13.

palub komisjonil teha järgmist:

—	teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni põhjustest, miks varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem sisaldab ainult väga väheseid kirjeid;

—

võtta vajalikke meetmeid varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi toimimise, kohaldamise ja toimivuse parandamiseks, et tagada kõigi finantsmääruse artikli 136 lõike 1 punktides c–h sätestatud kriteeriumidele vastavate ettevõtjate loetelusse kandmine; kutsub komisjoni ka üles vaatama kriteeriumid läbi, et vähendada nende keerukust ja suurendada nende tegelikku kohaldatavust;

—	parandada selle vahendi kasutamist, et ühendada must nimekiri OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri ning riiklike andmebaasidega ning luua automaatne süsteem, mis ajakohastab andmebaasi usaldusväärse ja õigeaegse teabega;

14.

on kooskõlas komisjoni püüdlustega seisukohal, et äärmiselt oluline on leida õige tasakaal madala veamäära, kiirete maksete, mõistlike kontrollikulude ja liidu eelarve lisandväärtuse vahel;

15.

rõhutab liidu poliitika ja vahendite väga tähtsat rolli liikmesriikide ja piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisel ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu arengu, teadusuuringute ja innovatsiooni, siseasjade ja välissuhete valdkonnas, majanduskasvu ja tööhõive edendamisel, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning liidu väärtuste, turvalisuse ja õiguse kaitsmisel ja edendamisel oma kodanike jaoks liidus ja mujal maailmas;

16.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon kui liidu eelarve haldaja kohandab oma ühist metoodikat nõuetekohaselt vastavalt eri kuluvaldkondade riski-, kontrolli- ja halduskeskkonna eripärale, et täita tõhusalt oma aruandluskohustusi ja kaitsta liidu eelarvet;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et finantsmääruse artiklis 61 on alates 2018. aasta augustist sätestatud huvide konflikti laiendatud mõiste; rõhutab komisjoni vastutust tagada nende sätete rakendamine nõuetekohase hoolsusega kogu liidus ning igat laadi huvide konfliktide tõhus ja tulemuslik lahendamine kogu liidu eelarve täitmise ajal; toonitab, kui oluline on kättesaadav avalik teave lõplike vahendite saajate kohta kõigi liidu rahaülekannete puhul, et hoida ära huvide konflikt liidu eelarve täitmisel;

18.

kordab oma üleskutset komisjonile tagada huvide konflikti ärahoidmiseks liikmesriikide võetud ennetavate meetmete nõuetekohane hindamine; kiidab sellega seoses heaks 2020. aasta augustis liikmesriikidele edastatud komisjoni suunised huvide konflikti ärahoidmise kohta finantsmääruse kohaselt, mille eesmärk on edendada huvide konflikte käsitlevate eeskirjade ühtset tõlgendamist ja kohaldamist ning suurendada teadlikkust nende eeskirjade kohaldatavuse kohta, sealhulgas seoses jagatud eelarve täitmisega; palub komisjonil need suunised avalikustada ning jagada ühtlasi nii liikmesriikide ametiasutuste kui ka eelarvekontrollikomisjoniga teavet nendes küsimustes tehtud auditite kohta ning heade tavade näiteid;

19.

tunneb muret määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 61 võimaliku kitsa tõlgendamise pärast Tšehhi makseasutuses (riiklik põllumajanduse sekkumisfond), kus leitakse, et see ei ole valitsuse liikmete suhtes kohaldatav; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma arvamuse kõnealuse artikli tõlgendamise kohta seoses riiklike makseasutustega; kutsub komisjoni üles tagama, et määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 61 järgitakse ja rakendatakse Tšehhi Vabariigis ning et seda kohaldatakse kõigi liidu eelarvest tehtavate maksete suhtes, sealhulgas ÜPP esimese samba otsetoetuste suhtes, ning jälgima sellega seoses makseasutuste sõltumatut toimimist;

20.

tuletab meelde, et mitmed skandaalid, mis on seotud liidu rahaliste vahendite jaotamise ja väärkasutamisega sellistes riikides nagu Bulgaaria, Tšehhi või Slovakkia ja Rumeenia, on toonud viimastel kuudel ja aastatel kaasa ulatuslikud avalikud protestid ning liidu kodanikud vaatavad liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni poole, et tagada lõpu tegemine avaliku sektori vahendite sellisele väärkasutamisele;

21.

tunneb heameelt uue institutsioonilise pettusevastase võitluse strateegia üle, mille komisjon võttis OLAFi algatusel vastu 2019. aasta aprillis eesmärgiga parandada komisjoni teadmisi pettuste kohta ja komisjoni analüütilist suutlikkust juhtida pettusevastast tegevust, et tagada osakondade ja rakendusametite koostöö pettusevastases võitluses ning tugevdada institutsioonilist järelevalvet pettusevastase võitluse üle; palub komisjonil koostada järelaruanne strateegia rakendamise tõhususe ja saavutatud esimeste tulemuste kohta ning anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

22.

rõhutab, et mitmeaastast finantsraamistikku ning taaste- ja vastupidavusrahastut silmas pidades peaksid liidu rahalised vahendid toetama liidu suurenevaid prioriteete ja kohustusi; liidu finantshuvide kaitse on äärmiselt oluline ja kõigil tasanditel on vaja teha ülimaid pingutusi, et ennetada pettust, korruptsiooni ja liidu vahendite väärkasutamist ning selle vastu võidelda; palub, et komisjon teeks ettepaneku eraldada kontrollikojale, OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile piisavad rahalised vahendid ja inimressursid ning tagaks neile lisaks ka tugeva poliitilise toetuse, et nimetatud institutsioonid ja asutused saaksid täita liidu finantshuvide kaitse eesmärgil oma auditi- ja uurimisülesandeid ning esitada süüdistusi;

23.

võtab ühtlasi teadmiseks, et liidu eelarve kõrval järjest sagedasem rahastamismehhanismide kasutamine liidu poliitika elluviimiseks kolmandates riikides võib vähendada vastutust ja liidu tegevuse ja kulutuste läbipaistvust; nõuab, et komisjon tagaks, et välisabi andmine seotakse õigusriigi ja inimõiguste austamisega abi saavates riikides; toonitab eelkõige vajadust tagada, et riigid ja kolmandad isikud ja / või füüsilised isikud, kellele on liidu rahalised vahendid eraldatud või kes on nendega seotud, järgiksid demokraatlikke põhiväärtusi, rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ja põhimõtet mitte kasutada vägivalda;

24.

tuletab meelde, et arengu- ja koostööpoliitika eesmärk on kaotada vaesus ja vähendada ebavõrdsust ning rahalised vahendid peaksid jõudma ainult kavandatud abisaajateni;

25.

rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri loomine on oluline areng liidu finantshuvide kaitsel; tuletab komisjonile meelde Euroopa Prokuratuuri keskset rolli ELi majanduse taastekava kaitsmisel eelseisvatel aastatel; kutsub kõiki liidu liikmesriike üles ühinema Euroopa Prokuratuuriga ja nimetama oma prokurörid ametisse selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel;

26.

juhib tähelepanu Euroopa Prokuratuuri alarahastatusele ja töötajate vähesusele asutuse loomise etapis, kuid väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri eelarve ja töötajate arvu olulise suurendamise üle esialgse ettepanekuga võrreldes; kordab, et parlament on vastu OLAFi töötajate arvu vähendamisele, mis tuleneb ametikohtade üleviimisest Euroopa Prokuratuuri ja millega OLAFi ametikohtade arv väheneb 2023. aastaks kumulatiivselt 45 koha võrra; kutsub komisjoni üles suurendama suutlikkust, vaadates läbi nii Euroopa Prokuratuuri, OLAFi kui ka Eurojusti personaliolukorra; palub komisjonil ja eelarvepädevatel institutsioonidel tagada OLAFi, Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti eelarvete suurendamine, et nad saaksid oma ülesandeid täita;

27.

märgib murega, et 2015. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta detsembrini ei järgnenud OLAFi poolt 199 juhtumi puhul antud soovitusele ühtegi õigusasutuste otsust ning ainult 178 juhtumi puhul tehti otsus (1); kutsub liikmesriike üles kõiki OLAFi soovitusi nõuetekohaselt järgima;

28.

toetab eelarveaasta 2019 kohta koostatud kontrollikoja aastaaruandes ja liidu eelarve tulemuslikkust käsitlevas kontrollikoja aruandes antud soovitusi ning julgustab igati komisjoni ja teisi asjaomaseid osalisi need soovitused võimalikult kiiresti ellu viima, juhtides allpool tähelepanu mõnele kõige olulisemale ja kiireloomulisemale soovitusele;

29.

on eriti mures kontrollikoja korduvate leidude pärast, et mõne riikliku auditeerimisasutuse või sertifitseerimisasutuse tööd peetakse liiga veaohtlikuks ja seetõttu ebausaldusväärseks, mis seab ohtu komisjoni iga-aastase haldus- ja tulemusaruande jaoks vajalike andmete usaldusväärsuse; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saa oma töösse lisada analüüsi nende püsivate puuduste põhjuste kohta;

30.

väljendab kahetsust, et komisjon ei saanud anda sisulist teavet põhjuste kohta ega liikmesriikide ametiasutuste vaheliste riigipõhiste erinevuste kohta; peab kahetsusväärseks, et teabe puudumine teatavates riiklikes auditeerimisasutustes püsivate süsteemsete puuduste põhjuste kohta takistab nende probleemide tõhusat ja tulemuslikku käsitlemist ja lahendamist; palub komisjonil analüüsida põhjalikult kontrollikoja poolt välja selgitatud püsivate süsteemsete puuduste põhjuseid ja struktuurseid probleeme; palub komisjonil lisada ka tähelepanekud parimate tavade kohta ning käsitleda selle analüüsi põhjal selgeid, praktilisi ja hõlpsasti rakendatavaid horisontaalseid ja riigipõhiseid soovitusi riikide ametiasutustele, nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva resolutsiooni konkreetsetes peatükkides;

31.

palub komisjonil pöörata rohkem tähelepanu ja eraldada rohkem töötajaid ning komisjoni eelarvest suurem osa liikmesriikidele, kelle juhtimis- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt usaldusväärsed või mitteusaldusväärsed, kui rahaliste vahenditega seotud pettuse ja korruptsiooni oht on suurenenud, ning eelkõige nendele liikmesriikidele, kes ei ühinenud Euroopa Prokuratuuriga;

32.

nõuab, et Arachne vahendi kasutamine tehtaks liikmesriikidele liidu rahaliste vahendite kasutamise eeltingimuseks;

33.

rõhutab, et kontrollikoja arvutatud veamäär on statistiline kokkuvõte, mis annab liidu kulutuste seaduslikkust ja korrektsust näitava mugava ühtse näitaja, kuid ei anna diferentseeritud ülevaadet selles sisalduvate vigade eri laadist ja tõsidusest; võtab teadmiseks, et kontrollikoja metoodika põhineb rahvusvahelistel auditistandarditel, mis hõlmavad tehingute juhuvalimi testimist, ning et esinduslik valim ei saa olla täielikult riskipõhine; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda jagab oma valimid suure ja väikese riskiga tehinguteks; tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda on juba lisanud konkreetseid näiteid leitud vigade kohta; kutsub kontrollikoda üles lisama veelgi üksikasjalikumat teavet, et anda eelkõige geograafilisem ülevaade riigipõhistest probleemidest;

34.

väljendab kahetsust, et enamik ÜPP otsetoetusi koondub väheste toetusesaajate kätte mõnes liikmesriigis, sealhulgas seal, kus on loodud oligarhilised struktuurid, mis kahjustab eelkõige väikepõllumajandustootjaid ja maakogukondi;

35.

tuletab meelde, et ÜPP rahalisi vahendeid tuleb jagada õiglasemalt, tagades selle, et maksed hektari kohta väheneksid astmeliselt vastavalt põllumajandusliku majapidamise või põllumajandusettevõtte suurusele;

36.

on mures mõnes liikmesriigis teatatud maa hõivamise juhtumite pärast ja kordab oma üleskutset komisjonile kehtestada tõhus kontrollisüsteem, mis tagaks, et ainsad vahendite saajad, kellel on õigus saada ÜPP vahendeid, on need, kes harivad maad, ning et vahendid ei jõuaks nendeni, kes omandasid maa ebaseaduslikult või pettuse teel; kordab sellega seoses oma nõudmist seada liidu tasandil sisse konkreetne kaebuste esitamise mehhanism, et toetada põllumajandustootjaid või toetusesaajaid, kes on kokku puutunud näiteks maa hõivamisega seotud rikkumiste, riiklike ametiasutuste kuritarvituste, kuritegelike rühmituste või organiseeritud kuritegevuse survega, või sunniviisilist või orjatööd tegevaid isikuid ning anda neile võimalus esitada komisjonile kiiresti kaebus, mida komisjon peaks kiiremas korras kontrollima (2);

37.

kordab, et tunneb muret täitmata kulukohustuste jätkuva suurenemise üle, nii et need ulatusid 2019. aasta lõpuks rekordilise 298,0 miljardi euroni (võrreldes 281,2 miljardi euroga 2018. aastal); märgib, et aastaeelarve maksete assigneeringute tase on viimastel aastatel olnud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärast märgatavalt madalam, mis võib tulevikus maksevajadusi suurendada; väljendab heameelt selle üle, et komisjon lisas oma mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepanekusse hinnangulised tulevased maksed seoses 2020. aastal kavandatud assigneeringute suurendamisega osana liidu reageerimisest koroonaviirusele; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult, kuidas täidavad eelarvet liikmesriigid, kus täitmine on liiga aeglane ja kasutusmäär madal; väljendab heameelt komisjoni pingutuste üle kehtestada n+2 reegel kõigi kuluvaldkondade jaoks, rõhutades vajadust muude võimalike instrumentide järele, et asendada n+3 reegel; kutsub komisjoni veel kord üles suurendama tehnilist tuge riiklikele, piirkondlikele või kohalikele ametiasutustele, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kodanikele, et saavutada parem kasutusmäär (3);

38.

tuletab meelde süvenevat lõhet kulukohustuste ja maksete vahel ning liidu eelarve mahu suurenemist (kontrollikoja teema kiirülevaade „ELi eelarve täitmata kulukohustused – täpsem ülevaade“), mis kujutab endast tõsist probleemi ka eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; märgib, et ELi pikaajaline eelarve suurenes aastatel 2021–2027 1 083 miljardilt eurolt 1 800 miljardi euroni, mis hõlmab ka ELi taasterahastut „NextGenerationEU“; kutsub komisjoni üles jälgima korrapäraselt riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist, et tagada riigiabi eeskirjade täitmine, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru; rõhutab, et selle nõudmise täitmata jätmine võib viia 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmata jätmiseni;

39.

juhib tähelepanu sellele, et viimastel aastatel on maksete assigneeringute tase aastaeelarvetes olnud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärast märkimisväärselt madalam, mis võib tuua tulevikus kaasa suuremad maksevajadused ja seda eelarve surve alla;

40.

rõhutab, et jäeti kasutamata võimalus kasutada mitmeaastase finantsraamistiku raames kasutamata jäänud kulukohustuste assigneeringuid ja vabastatud assigneeringuid selleks, et maksta tagasi majanduse taastekava rahastamisega seotud võlg;

41.

juhib tähelepanu asjaolule, et liidu eelarve peamised finantsriskid 2019. aastal olid seotud finantstehingutega otse liidu eelarvest kaetud laenude kujul (53,7 %) ja ELi tagatisfondist kaetud finantstehingutega (46,3 %); märgib, et kui võtta arvesse ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisega seotud võimalikke tulevasi makseid, ulatus liidu eelarvest kaetav kogu riski summa 2019. aasta lõpuks kuni 90,5 miljardi euroni; kutsub komisjoni üles esitama iga-aastases aruandes üldeelarvest kaetud tagatiste kohta täielik ülevaate liidu eelarve riskipositsioonist, sealhulgas EFSI tagatisest ja kõigist tulevastest asjaomastest finantstehingutest tulenevatest riskidest;

42.

43.

märgib, et kontrollikoda soovib minna üle teiste tööle tuginevale käsitlusviisile; kutsub kontrollikoda üles jätkama valimipõhiseid kontrolle, et jälgida üksikuid tehinguid;

44.

on mures, et praegune personaliolukord ei ole piisav, et tulla toime suurenenud liidu eelarvega; rõhutab, et kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi asjaomaste sekretariaatide haldussuutlikkuse suurendamine on hädavajalik; rõhutab, et kui neid nõudeid ei täideta, võib see viia 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmata jätmiseni;

45.

ergutab kontrollikoda liidu eelarve tulemuslikkuse analüüsimist jätkama; märgib, et liidu tegevuse seaduslikkuse ja korrektsuse asjakohane hindamine aruandekohustuse parandamiseks on usaldusväärse finantsjuhtimise alus; toonitab, et näitajatega peaks saama kirjeldaval ja objektiivsel viisil hinnata konkreetsete tegevuste edukust poliitilisi eelistusi väljendamata; rõhutab kontrollikoja soovitust, et näitajaid tuleb edasi arendada ja saavutada parem tasakaal sisendite ja väljundite ning tulemus- ja mõjunäitajate vahel; kutsub komisjoni üles vähendama eesmärkide ja näitajate arvu konkreetsete asjakohaste tulemus- ja mõjunäitajateni, mis mõõdavad kõige paremini liidu kulutuste tulemuslikkuse ja liidu lisaväärtuse seisukohast saavutatud tulemusi;

46.

kinnitab eelarve peadirektoraadi, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, kliimameetmete peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi ning struktuurireformide toe peadirektoraadi peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused saavad anda vajalikku kindlust kõigi aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades ainult juhul, kui kõik vajalikud parandusmenetlused on edukalt ellu viidud;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

47.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne usaldusväärne ning et 2019. aastal ei esinenud tuludes olulisi vigu;

48.

tunneb muret, et järjest kontrollikoda on esmakordselt viimase nelja aasta jooksul avaldanud vastupidise arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

49.

võtab siiski teadmiseks, et kontrollikoda tunnistab, et üldine veamäär on püsinud suhteliselt stabiilsena (2019. aastal 2,7 %, võrreldes 2,6 %-ga 2018. aastal), ning toonitab kontrollikoja poolt välja toodud positiivseid elemente liidu kulutustes, nagu loodusvarade areng ja püsivad tulemused halduses;

50.

märgib, et vastupidise arvamuse põhjused on järgmised: liidu kulude osas jõudis kontrollikoda järeldusele, et peamiselt kulude hüvitamisel põhinevates maksetes esinenud veamäär on ulatuslik ning liidu eelarve ülesehituse ja aja jooksul toimuva arengu tõttu moodustasid 2019. aasta kõrge riskiga kulud enam kui poole auditeeritud kuludest (53,1 %) ning oluliste vigade hinnanguline määr oli endiselt 4,9 % (2018. aastal 4,5 % ja 2017. aastal 3,7 %);

51.

märgib, et kontrollikoda auditeeris tehinguid kokku 126,1 miljardi euro väärtuses (159,1 miljardi euro suurustest liidu kogukuludest) ja rubriik „Loodusvarad“ moodustas kontrollikoja auditite koguarvust kõige suurema osa (47,2 %), millele järgnesid rubriik „Ühtekuuluvus“ (22,5 %) ja „Konkurentsivõime“ (13,2 %); kordab oma ettepanekut kontrollikojale kaaluda selle otsustamisel, millistes osakaaludes andmekogumit järgmine kord auditeerida, nii osakaalu kõigist liidu kulutustest kui ka vigadega seotud riski;

52.

märgib, et 2019. aastal esitas kontrollikoda konkreetsed veamäärad kolme mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi kohta, mis on „Konkurentsivõime“ (4,0 %), „Ühtekuuluvus“ (4,4 %), „Loodusvarad“ (1,9 %), samas kui „Halduskulude“ puhul on kontrollikoja hinnangul veamäär allpool olulisuse künnist; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda leidis kõrgeima hinnangulise veamäära alamrubriigis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (4,4 %); alamrubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ kulud on jõudnud murettekitava 4 % veamäärani (võrreldes 2 %-ga 2018. aastal);

53.

tunnistab, et liidu eelarve finantsjuhtimine on aja jooksul paranenud ja veamäärad on viimastel aastatel kahanenud olulisuse (2 %) piirmäärale lähemale, välja arvatud teatavates poliitikavaldkondades, nagu konkurentsivõime, mis on suures osas komisjoni otsese halduse all ja kus on hinnanguline veamäär kahekordistunud 2 %-lt 2018. aastal 4 %-le 2019. aastal;

54.

märgib, et kontrollikoda ei hinnanud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) ja 4 („Globaalne Euroopa“) tehtud kulutuste veamäära; juhib tähelepanu sellele, et veamäärade kehtestamine võimaldaks eelarveaastaid omavahel võrrelda; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et peatükkide 7 ja 8 valimit on eelmiste aastatega võrreldes veelgi vähendatud (auditeeritud kulud vähenesid 11 %-lt 2017. aastal 9,1 %-le 2018. aastal ja 8,9 %-le 2019. aastal);

55.

palub kontrollikojal esitada järgmises aastaaruandes andmed iga kuluvaldkonna maksete veamäära kohta; palub kontrollikojal laiendada oma peatükki „Halduskulud“, et kõiki institutsioone põhjalikumalt analüüsida; palub kontrollikojal täita võimalikult kiiresti parlamendi nõudmine koostada liidu institutsioonide kohta eraldi sõltumatu aastaaruanne; väljendab heameelt, et kontrollikoja arutles selle üle, ja loodab, et see kajastub kontrollikoja strateegias ajavahemikuks 2021–2025;

56.

väljendab kahetsust, et kontrollikoda ei täpsusta parandusmeetmete mõju üldisele veamäärale, vaid üksnes konkreetsetele rubriikidele; juhib tähelepanu sellele, et konkreetne teave kõigi mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kohta oleks väga väärtuslik teave eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kontrolli tegemiseks; palub kontrollikojal täpsustada parandusmeetmete mõju üldisele veamäärale;

57.

juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja kinnitavas avalduses esitatud liidu eelarve üldine hinnanguline veamäär ei ole pettuse, ebatõhususe või raiskamise näitaja, vaid hinnang raha kohta, mida ei oleks tohtinud välja maksta, kuna seda ei kasutatud kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega; märgib, et 2019. aastal teatas kontrollikoda OLAFile oma auditite käigus tuvastatud üheksa pettusekahtluse juhtumist (2018. aastal ka üheksa), mille põhjal on OLAF algatanud viis juurdlust ja otsustanud nelja juhtumi puhul juurdlust mitte algatada;

58.

juhib tähelepanu asjaolule, et nagu varasematelgi aastatel, moodustasid 2019. aasta suure riskiga kulude hinnangulisest veamäärast kõige suurema osa ehk 74 % (2018. aastal 68 %) kulutuste hüvitamisel põhinevate maksete – kus kulutuste suhtes kehtivad tihti keerulised reeglid – rahastamiskõlblikkuse vead (st kulude hüvitamise taotlustes deklareeritud rahastamiskõlbmatud kulud, rahastamiskõlbmatud projektid, tegevused või toetusesaajad);

59.

tunneb heameelt kontrollikoja otsuse üle suurendada oma valimis suure riskiga kulude osakaalu, kusjuures nende kulude oluline veamäär üha suureneb (4,9 % 2019. aastal, võrreldes 4,5 %-ga 2018. aastal ja 3,7 %-ga 2017. aastal); peab kahetsusväärseks, et toetusõigusel põhinevate maksete veamäära ei ole selgelt välja toodud;

60.

väljendab kahetsust, et teave ja aruanded, mida komisjon liikmesriikide ametiasutustelt saab, ei sisalda sageli andmeid konkreetsete tulemuste kohta või sisaldab liiga optimistlikke hinnanguid; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et komisjoni veahinnanguid mõjutab komisjoni eriline roll, mis kajastub tema metoodikas, ja puudused järelkontrollides, mis on kontrollisüsteemi oluline osa;

61.

tunneb sügavat muret, et avastatud vead viitavad puudustele korraldusasutuste deklareeritud kulude korrektsuses;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

62.

märgib, et 2019. aastal kasutati lõplikus eelarves olemasolevad kulukohustuste assigneeringud peaaegu täielikult ära (määraga 99,4 %), samas kui maksete assigneeringute kasutamise määr oli veidi madalam (98,5 %);

63.

võtab teadmiseks kolme paranduseelarve vastuvõtmise 2019. aastal, millega lisati kulukohustuste assigneeringutele 0,4 miljardit eurot ja maksete assigneeringutele 0,3 miljardit eurot järgmiselt:

i)	paranduseelarvega nr 1/2019 kanti 2019. aasta eelarvesse tuluna 2018. aasta eelarve täitmise ülejääk 1 802 988 329 eurot; see summa vähendas liikmesriikide iga-aastast kogurahvatulul põhinevat osamaksu;

ii)	paranduseelarvega nr 2/2019 nähti programmidele „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ ette täiendavad 100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu 2019. aasta eelarve kohta sõlmitud kokkuleppes otsustasid;

iii)

paranduseelarvesse nr 3/2019 kanti Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks vajalikud kulukohustuste ja maksete assigneeringud summas 293 551 794 eurot, mille eesmärk oli anda abi Rumeeniale, Itaaliale ja Austriale seoses loodusõnnetustega, mis toimusid nendes liikmesriikides 2018. aastal;

64.

tunnistab, et arvestades kulutuste ja kontrollistrateegiate mitmeaastast laadi, võib komisjon kohaldada parandusi kuni rahastamisprogrammi lõpetamiseni; märgib ühtlasi, et kuigi vead võidakse leida ühel konkreetsel aastal, parandatakse need jooksval aastal või makse tegemisele järgnevatel aastatel kuni programmi lõpetamiseni; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles jätkama oma korrektsioonivõime rakendamist ja kutsub komisjoni üles jätkama tema käsutuses olevate järelevalvevahendite kasutamist kooskõlas oma kohustustega erinevate valdkondlike õiguslike aluste põhjal, et viia tegelik vearisk lõpetamisel ajaks tublisti alla 2 % ja lähemale 0 %-le;

65.

märgib, et 2019. aastal ulatusid komisjoni kinnitatud parandusmeetmed 1,5 miljardi euroni (25 % rohkem kui 2018. aastal), mis oli peamiselt seotud varasematel aastatel tehtud makseid mõjutavate vigadega;

66.

tunneb väga suurt muret selle üle, et täitmata kulukohustused on jätkuvalt kasvanud, ulatudes 2019. aasta lõpuks 298,0 miljardi euroni (võrreldes 281,2 miljardi euroga 2018. aastal); märgib, et kontrollikoda on selgitanud välja sellise jätkuva kasvu põhjused, nagu liidu eelarve üldine suurenemine aja jooksul; märgib, et aastaeelarves sisalduvate maksete assigneeringute tase on viimastel aastatel olnud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärast märgatavalt madalam, mis võib suurendada maksevajadusi 2022. ja 2023. aastal ja tekitada liidu eelarves tõsise likviidsusriski; võtab teadmiseks komisjoni võetud kohustuse analüüsida koondümberpaigutuse käigus põhjalikult aasta lõpuni vajalike maksete assigneeringuid ja esitada juhul, kui neid on vaja suurendada, eelarvepädevatele institutsioonidele vastav ettepanek; palub komisjonil vähendada kasutamismäära suurendamiseks praegusi täitmata kulukohustusi ja hoida ära täitmata kulukohustuste lisandumine, parandada veelgi oma finantsprognoose ja vajaduse korral aidata riikidel leida toetuskõlblikke projekte, eelkõige neid, millel on selge Euroopa lisaväärtus;

67.

võtab murega teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul oli Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üldine kasutamismäär madalam kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vastaval aastal, kuna 2019. aasta lõpuks oli kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eraldistest (465 miljardit eurot) liikmesriikidele välja makstud ainult 40 % (2012. aasta lõpuks 46 %); võtab teadmiseks komisjoni selgituse, et väiksem kasutusmäär on osaliselt seotud ühissätete määruse hilise vastuvõtmisega, tõhusa rakendusprogrammi ja vastavussüsteemide loomiseks ametiasutustes kuluva ajaga ning programmitöö perioodil 2014–2020 määrustesse tehtud muudatustega, nagu iga-aastaste eelmaksete kõrge määr ja uus reegel automaatse kulukohustustest vabastamise kohta (n+3); märgib, et 2019. aastal oli üldine kasutuskiirus peaaegu sama mis 2018. aastal; tunneb muret väikese kasutusmäära pärast;

68.

tuletab meelde, et kasutusmäär väljendab seda, millises ulatuses on liikmesriikidele eraldatud liidu vahendeid kulutatud rahastamiskõlblikele projektidele, mis on üks tulevase tulemusliku kasutussuutlikkuse eeltingimusi ja näitajaid; rõhutab sellega seoses, et alates 2018. aasta lõpust on projektide valiku määr võrreldes varasema sama võrdlusperioodiga 2007–2013 suurem; rõhutab lisaks, et 2020. aasta juuni lõpuks kulutati eraldatud kogukuludest ehk 350 miljardist eurost ligi 515 000 projektile peaaegu kõik (99,2 %);

69.

peab kahetsusväärseks, et paljudes riikides ei ole kasutusele võetud suuremat tehnilist abi, et suurendada vahendite kasutamise määra ja võimaldada vähendada täitmata kulukohustuste kuhjumist;

70.

märgib, et 2019. aasta alguseks, pärast seda, kui tollane mitmeaastane finantsraamistik oli viis aastat kehtinud, oli ainult umbes 17 % kõigist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest, mis seoti rahastamisvahenditega jagatud eelarve raames, jõudnud lõplike toetusesaajateni; märgib siiski, et 2020. aasta septembri keskpaigaks oli 42 % rahastamisvahenditele eraldatud summadest tehtud investeeringuteks kättesaadavaks ning lisaks oli 59 % rahastamisvahenditele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud kasutada olevast kapitalist jõudnud lõplike toetusesaajateni; tuletab siinkohal meelde, et parlament on komisjoni tugeva toetuse suhtes rahastamisvahenditele korduvalt skeptilisust väljendanud;

71.

peab kahetsusväärseks, et 2019. aasta aruanne jagatud eelarve täitmise korras hallatavate rahastamisvahendite kohta avaldati pärast asjaomases määruses (4) sätestatud tähtaega; jagab kontrollikoja seisukohta, et komisjoni aruandluse asjakohasus jagatud eelarve täitmise korras hallatavate rahastamisvahendite kohta on vähenenud, sest komisjoni iga-aastane aruanne nende rahastamisvahendite kohta avaldatakse liiga hilja;

72.

märgib, et nagu ka varasematel aastatel, tagastati liidu eelarvesse sihtotstarbelise tuluna peamiselt viivituste tõttu rakendamisel märkimisväärne osa kasutamata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelmakseid (7,7 miljardit eurot 2019. aastal); juhib tähelepanu asjaolule, et sellest summast kasutati 5,0 miljardit eurot liikmesriikide nõuete alusel maksete tegemiseks, mis ületasid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vastavatel eelarveridadel aasta heakskiidetud eelarvet, ning see on takistanud nende tühistamist;

73.

tõdeb, et jagatud eelarve täitmine on oluline Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks, mis omakorda tugineb tõhusale halduskoostööle komisjoni ja liikmesriikide vahel; rõhutab kontrollikoja tähelepanekut, et vigade oht on suur kulude puhul, mille suhtes kohaldatakse keerulisi reegleid; väljendab heameelt selle üle, et viimase kümne aasta jooksul on olukord oluliselt paranenud, muu hulgas tänu komisjoni pingutustele ja nii kontrollikoja kui ka parlamendi soovitustele; ergutab komisjoni liikuma lihtsustamise ja tulemuslikkusele orienteerituse suunas;

74.

märgib, et peamised finantsriskid, millega liidu eelarve 2019. aastal kokku puutus, olid seotud finantstehingutega laenude kujul, mis kaeti otse liidu eelarvest (53,7 %), ja liidu tagatisfondiga kaetud finantstehingutega (46,3 %); märgib kahetsusega, et komisjoni teatatud koguriski summa ei hõlma Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga seotud tehinguid, mistõttu see ei kajasta liidu eelarve tegelikku finantsolukorda; rõhutab, et kui lisada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisega seotud võimalikud tulevased maksed, ulatus liidu eelarvest kaetav koguriski summa 2019. aasta lõpuks 90,5 miljardi euroni;

75.

juhib tähelepanu sellele, et liidus on üha enam kasutatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupile antud rahastamisvahendeid ja eelarvetagatisi; tuletab meelde, et EIP grupi neid tehinguid, mida ei rahastata liidu eelarvest, kuid mis teenivad samu liidu eesmärke, ei ole kontrollikojal praegu voli auditeerida; juhib tähelepanu asjaolule, et seetõttu ei saa kontrollikoda anda EIP grupi tehingute ja liidu eelarve seoste kohta täielikku ülevaadet; nõuab, et EIP ja Euroopa Parlament sõlmiksid vastastikuse mõistmise memorandumi, et parlamendil oleks panga aruandluskohustuse tugevdamise eesmärgil parem võimalus tutvuda strateegiliste suundumuste ja rahastamispoliitikaga seotud EIP dokumentide ja teabega;

76.

tuletab meelde, et kontrollikoja auditeerimisvolitused EIP suhtes on määratud kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3; tuletab meelde, et kontrollikoda on pädev auditeerima EIP tegevust liidu kulude ja tulude haldamisel; tuletab meelde, et auditikomisjon on pädev auditeerima EIP aktsiakapitali vastavalt protokolli nr 5 (EIP põhikiri) artiklile 12; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 308 lõige 3 võimaldab nõukogul muuta EIP põhikirja protokolli lihtsa otsusega ilma aluslepingu täieliku läbivaatamiseta; rõhutab liidu tagatiste ja muude EIP hallatavate rahastamisvahendite suuremat tähtsust uues mitmeaastases finantsraamistikus; kutsub seetõttu nõukogu üles muutma protokolli nr 5 artiklit 12, et anda kontrollikojale roll EIP aktsiakapitali auditeerimisel; märgib, et praegune komisjoni, EIP ja kontrollikoja vaheline kolmepoolne kokkulepe liidu eelarvest rahastatavate või tagatud tehingute auditite kohta aegus 2020. aastal; kutsub komisjoni, kontrollikoda ja EIPd tungivalt üles suurendama tegevusvolitusi käsitleva kolmepoolse kokkuleppe uuendamise käigus kontrollikoja rolli ja veelgi tugevdama tema auditeerimisvolitusi EIP tegevuse suhtes; toetab kontrollikoja nõudmist auditeerida neid EIP tehinguid, mis ei ole seotud liidu eelarvega; ning kutsub kontrollikoda üles koostama soovitusi EIP välislaenutegevuse tulemuste kohta;

77.

märgib, et rahapoliitika tõi kaasa töötajahüvitiste kohustuste hindamiseks kasutatud pikaajalise intressimäära (diskontomäär) sellise languse, et see muutus esmakordselt negatiivseks, tuues kaasa liidu eelarve aasta lõpu kohustuste märkimisväärse suurenemise 17,2 miljardi euro võrra; eeldab, et see suundumus jätkub, kui Euroopa Keskpank jätkab soodsat rahapoliitikat, ja palub võtta asjakohaseid ettevaatusabinõusid;

78.

rõhutab, kui oluline on teostada suuremahuliste taristuprojektide puhul ranget järelevalvet võimalike korruptsiooni- ja pettuseriskide üle; nõuab rahastatavate projektide põhjalikku ja sõltumatut eel- ja järelhindamist;

79.

kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike parandama nii kontrollide kvaliteeti kui ka arvu ning jagama parimaid pettusevastase võitlusega seotud tavasid;

Soovitused

80.

palub komisjonil teha järgmist:

—

jälgida tähelepanelikult maksevajadusi, koostada võimalikud stsenaariumid konkreetsete lahendustega, arvestades et eelarvepuudujääk ei ole liidul lubatud, ja võtta oma institutsiooniliste volituste piires meetmeid, et tagada maksete assigneeringute kättesaadavus, võttes arvesse ebapiisavate maksete assigneeringute ohtu ja COVID-19 pandeemiast tulenevaid erakorralisi vajadusi;

—	jätkata järgmises mitmeaastases finantsraamistikus iga-aastase aruande koostamist, sealhulgas jagatud eelarve täitmise korras hallatavate rahastamisvahendite kohta üksikute rahastamisvahendite tasandil;

—	esitada iga-aastases aruandes üldeelarvest kaetud tagatiste kohta täielik ülevaade liidu eelarve riskipositsioonist, sealhulgas EFSI tagatisest ja kõigist tulevastest asjaomastest finantstehingutest tulenevatest riskidest;

—	hinnata COVID-19 kriisi kontekstis uuesti, kas olemasolevad mehhanismid liidu eelarve riskidele avatuse vähendamiseks on piisavad ja asjakohased, ning vaadata läbi liidu eelarvest antud tagatisi katvate tagatisfondide eraldiste sihtmäärad;

—	esitada aastaaruanded selle kohta, kuidas püsivalt madalad, ülimadalad ja negatiivsed intressimäärad võivad liidu eelarvet mõjutada;

81.

palub nõukogul koostöös Euroopa Parlamendiga toimida järgmiselt:

—	kutsuda EIPd üles võimaldama kontrollikojal auditeerida oma sellise rahastamistegevuse korrektsust ja tulemuslikkuse aspekte, mis ei kuulu liidu erivolituse alla; seda saaks tagada paralleelselt kolmepoolse kokkuleppe pikendamisega;

Liidu eelarve tulemuslikkus

82.

tunneb heameelt kontrollikoja esimese eraldiseisva ja täieliku aruande üle, milles käsitletakse liidu eelarve tulemuslikkust – selle seisukorda 2019. aasta lõpus–, ja julgustab kontrollikoda seda aruannet lähiaastatel edasi koostama ja arendama; kordab oma arvamust, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata tulemuslikkusele, vähendamata praegust nõuetele vastavuse kontrolli taset; rõhutab, et tulemuslikkusega seotud leiud ei tohiks viia üldistusteni, vaid pigem riigipõhiste soovitusteni; märgib, et asjakohased riskianalüüsid ja soovitused liidu poliitikakujundajatele meetmete võtmiseks on poliitiliste otsuste tegemise oluline alus; on seisukohal, et näitajad peaksid hindama kirjeldaval ja objektiivsel viisil konkreetsete tegevuste edukust, väljendamata poliitilisi eelistusi; kutsub kontrollikoda üles keskenduma tulemuslikkuse hindamisel Euroopa lisaväärtuse saavutamisele ja liidu maksuraha tõhusale kasutamisele;

83.

rõhutab, et tulemusalase teabe eesmärk on näidata, kas liidu poliitika ja programmid täidavad oma eesmärke tõhusalt ja tulemuslikult; soovitab, et kui on vaja parandusi teha, tuleks tulemusalast teavet kasutada vajalike parandusmeetmete väljatöötamiseks ja parandusmeetmete võtmist pidevalt seirata; rõhutab, et liidu fondide ja poliitika tulemuslikkust on väga raske mõõta ning see nõuab eri kuluvaldkondade ja fondide puhul erinevaid määratlusi ja sihtnäitajaid; on arvamusel, et põhilised tulemusnäitajad peaksid põhjalikult mõõtma programmide tulemusi, kasutades analüütilist meetodit, ilma et oleks välja toodud poliitilised eelistused; nõustub kontrollikoja järeldustega, et üldisi näitajaid tuleb veelgi parandada ning leida parem tasakaal sisendite ja väljundite ning tulemus- ja mõjunäitajate vahel; palub komisjonil ühtlustada tulemusaruandlust, vähendades eesmärkide ja näitajate arvu väiksema arvu asjakohaste tulemus- ja mõjunäitajateni, mis mõõdavad kõige paremini liidu kulutuste tõhususe, säästlikkuse ja tulemuslikkuse ning liidu lisaväärtuse seisukohast saavutatud tulemusi;

84.

rõhutab, et kontrollikoda leiab, et komisjonil on iga-aastase juhtimis- ja tulemusaruande ning programmide tulemuslikkuse ülevaate koostamiseks võetud kasutusele rahuldav kord; nõustub kontrollikojaga, et komisjon peaks ka pärast mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõppu esitama aruandeid programmide tulemuslikkuse kohta vähemalt seni, kuni konkreetse mitmeaastase finantsraamistiku perioodiga seotud makseid tehakse märkimisväärses summas;

85.

peab tervitatavaks kontrollikoja tähelepanekut, et komisjon on hakanud tegema süsteemseid tulemuslikkuse hindamisi ja analüüse, mis viivad järeldusteni programmide eesmärkide saavutamise kohta; märgib rahuloluga, et kontrollikoda peab seda oluliseks positiivseks sammuks programmide tulemuslikkust kajastava selgema, läbipaistvama ja terviklikuma iga-aastase aruandluse suunas;

86.

julgustab komisjoni tungivalt jätkama tulemuslikkust kajastava teabe usaldusväärsuse ja kättesaadavuse parandamist, kuna see on oluline vahend programmide edukuse hindamisel; see peaks hõlmama õiguskontrollikomiteelt saadud kogemuste levitamist, eelkõige neid, mis puudutavad ülesehitust ja metoodikat;

87.

on mures kontrollikoja hinnangu pärast, et liikmesriikide seireandmed, millel põhinevad komisjoni iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne ning programmide tegevusaruanded, ei ole täielikult usaldusväärsed;

88.

toetab kindlalt soovitust, et komisjon peaks paremini selgitama eesmärkide kindlaksmääramist ja täiendavaid andmeid – eesmärgid peaksid olema konkreetsed ja kaugelevaatavad, kuid realistlikud ja samal ajal usaldusväärsete andmete põhjal mõõdetavad; rõhutab samas, et tulemus- ja mõjunäitajad sobivad tulemuslikkuse mõõtmiseks ja ulatuslikuma mõjuhinnangu andmiseks paremini kui sisend- ja väljundnäitajad;

89.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon dokumenteerib iga-aastastes programmiaruannetes näitajate andmed ning näitajate lähtetasemed, vahe-eesmärgid ja eesmärgid, millega mõõdetakse programmide üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme; kutsub komisjoni üles tagama, et sellised näitajate lähtetasemed, vahe-eesmärgid ja eesmärgid, mida ei oleks olnud võimalik saavutada ilma ELi rahastamiseta ja mis kujutavad endast ELi lisaväärtust, keskenduvad ELi lisaväärtuse saavutamisele;

90.

kutsub komisjoni üles lisama oma tulemusaruannetesse vastava teabe kättesaadavaks muutumisel programmide tulemuslikkust ja ökonoomsust (kulutasuvust) käsitleva põhjalikuma analüüsi, samuti teabe süsteemsema analüüsi programmi tulemuslikkust mõjutavate oluliste välistegurite kohta; ning kõigi esitatud tulemuslikkuse näitajate puhul selge hinnangu selle kohta, kas nad püsivad oma sihtide saavutamisel ajakavas, ning selge ja tasakaalustatud tulemuslikkuse hinnangu, mis hõlmab piisavalt üksikasjalikult kõiki programmi eesmärke; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks neid meetmeid kõigi COVID-19 kriisi kontekstis vastu võetud programmide tõttu juba enne 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist;

91.

rõhutab, et finantsmääruse kohaselt tähendab usaldusväärne finantsjuhtimine tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust ning et komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama keskendumise kõigile kolmele elemendile; märgib lisaks, et tulemuslikkuse rahvusvahelised auditisuunised sisaldavad nüüd ka selliseid elemente nagu võrdõiguslikkus, keskkond ja eetika, ning kutsub komisjoni üles oma hinnanguid laiendama, vaadeldes ka neid valdkondi;

92.

märgib, et kontrollikoda hindas, kas programmid kõigis ELi eelarve peamistes valdkondades on oma eesmärkide saavutamiseks graafikus:

93.

konkurentsivõime: peab tervitatavaks asjaolu, et miski ei viita sellele, et ELi programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkus oleks ohus, ning edukaid projekte on palju; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja andmetel annab see programm oma ainulaadse ja üleeuroopalise olemuse tõttu liidu lisaväärtust;

94.

ühtekuuluvus: peab kahetsusväärseks, et kuigi komisjon ja liikmesriigid olid esialgseid 2014–2020. aasta eesmärke juba muutnud, viitab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi näitajatest õigeaegsetele edusammudele üksnes veidi üle kolmandiku; enne COVID-19 kriisi puhkemist oleks enamik tööhõive- ja haridusalaseid eesmärke 2020. aastaks tõenäoliselt saavutatud, kuid teadus- ja arendustegevuse, vaesuse ja sotsiaalse kaasatusega seotud edusammud jäid maha; peab kahetsusväärseks, et komisjoni enda tulemuslikkuse andmed selles poliitikavaldkonnas näitavad, et programmid ei täitnud esialgseid ootusi;

95.

loodusvarad: peab kahetsusväärseks, et peamine puudus on see, et perioodi 2014–2020 tulemusnäitajad ei põhine ÜPP rahalise toetuse andmise üksikasjalikul sekkumisloogikal – näiteks otsetoetused põllumajandustootjatele on vähendanud põllumajandustootjate sissetulekute volatiilsust, kuid need ei ole suunatud põllumajandustootjate aitamisele rahuldava elatustaseme saavutamisel; peab kahetsusväärseks, et leitakse, et ÜPP meetmed ei avalda kliimamuutustega tegelemisel piisavat mõju;

96.

julgeolek ja kodakondsus: märgib, et komisjoni aruandlus ei näita, kas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond liigub oma eesmärgi suunas hästi, kuid kättesaadav teave osutab fondi asjakohasusele ja liidu lisaväärtusele; märgib, et integratsiooni ja seadusliku rände näitajad näitavad selle saavutusi positiivses valguses, muu hulgas seetõttu, et pikaajalist mõju (nt erinevused rändajate ja liidu kodanike tööväljavaadete vahel) ei ole veel võimalik hinnata;

97.

globaalne Euroopa: märgib, et komisjon ei anna kahe rahastamisvahendi, st arenguriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi ning liidu lõuna- ja idanaabritega tehtava koostöö rahastamisvahendi tulemuslikkuse põhjalikuks hindamiseks piisavalt teavet; väljendab heameelt selle üle, et näitajatest ilmneb siiski positiivne suundumus vaesuse vähendamisele, haridusele, soolisele võrdõiguslikkusele ja inimarengule, ning väljendab muret demokraatia, õigusriigi ja poliitilise stabiilsuse tugevdamise suundumuse halvenemise pärast;

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne

98.

märgib, et komisjoni andmetel oli 2019. aastal rakendatud kulukohustuste assigneeringute kogusumma 161 miljardit eurot: rubriigile 1 eraldati 81 miljardit eurot, mis jaotati rubriigi 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ (14 % kogueelarvest) ning rubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ (35 % kogueelarvest) vahel, rubriigile 2 „Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad“ eraldati 59 miljardit eurot (37 % kogueelarvest), rubriigile 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ 4 miljardit eurot, rubriigile 4 „Globaalne Euroopa“ 12 miljardit eurot ja rubriigile 5 komisjoni halduskuludeks 6 miljardit eurot;

99.

märgib, et komisjon teatas oma 2019. aasta haldus- ja tulemusaruandes, et risk maksete tegemisel oli 2,1 %, mis jääb kontrollikoja hinnangulise veamäära vahemikku; märgib, et kolme kõige olulisema kuluvaldkonna puhul (mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1a: konkurentsivõime; rubriik 1b: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning rubriik 2: loodusvarad) jäävad komisjoni enda hinnangud veamäära kohta kontrollikoja vahemikesse;

100.

märgib, et 2019. aastal ulatusid liidu eelarvest tehtud kulutused 147 miljardi euroni, jaotatuna rohkem kui 240 000 makse vahel; juhib tähelepanu sellele, et 71 % eelarvest täideti jagatud eelarve vormis ja ülejäänud osa kulutas kas komisjon otse (22 %) või kaudselt koostöös volitatud üksustega (7 %);

101.

võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et 2019. aastal ulatusid kliimaga seotud kulutused 35 miljardi euroni, mis on samaväärne 21 %-ga liidu eelarvest, ning ajavahemikul 2014–2020 on liidu eelarvest saadud kokku 211 miljardit eurot, mis võrdub 19,8 %-ga kogukulutustest kliimaeesmärkide saavutamiseks, mis jääb veidi alla esialgsele 20 % eesmärgile, kuna perioodi esimestel aastatel olid sissemaksed väiksemad; kutsub komisjoni üles andma oma parima, et suurendada ajavahemikul 2014–2020 kliimaga seotud kulutusi, pidades silmas palju kaugemale ulatuvaid eesmärke ajavahemikuks 2021–2028;

102.

märgib, et komisjoni 50 peadirektorist 11 esitas oma 2019. aasta tegevusaruandes kvalifitseeritud deklaratsiooni, milles oli kokku 18 reservatsiooni (võrreldes 2018. aasta 20 osakonna 40 reservatsiooniga); juhib tähelepanu sellele, et 17 reservatsiooni puhul kohaldas komisjon uut vähese tähtsusega riigiabi eeskirja ning et komisjon ei pidanud neid reservatsioone enam oluliseks;

103.

märgib, et komisjoni andmetel ulatusid kinnitatud parandusmeetmed 2019. aastal 1,5 miljardi euroni (25 % rohkem kui 2018. aastal); juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis on korrigeerivad summad olnud oluliselt suuremad kui teistes; kutsub komisjoni üles võtma vastu oma auditivalimit, et kaasata need riigid korrapärastesse kontrollidesse sagedamini;

104.

täheldab, et 2019. aastaks hindas komisjon programmi lõpetamisel esinevaks üldriskiks 0,7 % (võrreldes 2018. aasta 0,8 %-ga) asjaomastest kuludest; märgib, et ühtekuuluvuse valdkonnaga seotud kulude suurema makseriski tõttu oli komisjoni hinnangul maksete üldine risk varasematest aastatest kõrgem – 2,1 % 2019. aastal (võrreldes 1,7 %-ga 2018. aastal), kuid kuna hinnangulised tulevased parandused olid samuti suuremad (1,4 %, võrreldes 2018. aasta 0,9 %-ga), jõudis komisjon programmi lõpetamise ajal stabiilse riskini (programmi lõpetamisel esineva hinnangulise riskiga alla 2 %) ning leidis, et tema mitmeaastased kontrollisüsteemid tagasid liidu eelarve tulemusliku kaitsmise; juhib lisaks tähelepanu sellele, et komisjoni enda hinnangul olid kulud, mille maksete vearisk on suurem kui olulisuse künnis, väga suured – 67 miljardit eurot;

105.

võtab teadmiseks, et komisjon leidis, et tema mitmeaastased kontrollisüsteemid tagavad liidu eelarve tulemusliku kaitse; märgib, et komisjon jaotab oma 2019. aasta portfelli madalama riskiga ja kõrgema riskiga kihtideks, kasutades kriteeriume, mida on tunnustanud ka kontrollikoda ja mis on seotud rahastamise laadiga, eelkõige üsna keerukate hüvitamispõhiste kavade (suurema riskiga kulud, mille risk makse tegemise ajal on üle 2 %) ja vähem vigadele avatud toetusõigustel põhinevate maksete (madalama riskiga kulud, mille risk makse tegemise ajal on alla 2 %) erinevusega; juhib tähelepanu ka sellele, et komisjoni hinnangul ulatuvad suurema riskiga kulud 67 miljardi euroni (46 %), mõjutades seega väiksemat osa eelarvest kui väiksema riskiga kulud, mis on 80 miljardit eurot (54 %); nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu suurte sihtidega tegevuskava, mis sisaldab meetmeid, mis võimaldavad neid riske märkimisväärselt vähendada;

106.

palub komisjonil tagada, et iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne oleks täiesti usaldusväärne ega põhineks prognoosidel;

107.

peab eriti kahetsusväärseks, et kontrollikoda pidi veel kord teatama probleemidest seoses iga-aastase haldus- ja tulemusaruande usaldusväärsusega ühtekuuluvuse valdkonnas, mis tulenesid puudustest auditeerimisasutuste töös ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadis ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadis iga-aastastes tegevusaruannetes teatatud allesjäänud veamääradega seotud probleemidest;

108.

väljendab rahulolematust komisjoni hinnanguga veamäära arvutamise metoodikale; kuigi komisjon tunnistab, et veariskid maksete tegemisel, mida ta kasutab iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, on kõige lähemal kontrollikoja hinnangulisele veamäärale, tuleb märkida, et olulised elemendid tähendavad, et kontrollikoja ja komisjoni veamäär on väga erinev; kordab seetõttu oma nõudmist, et komisjon viiks oma metoodika kiiresti kooskõlla kontrollikojas kasutatava metoodikaga ja esitaks eelarvekontrolliasutusele ainult ühe veamäära, mis vastab veariskile makse tegemise ajal (veamäär makse tegemise ajal); palub, et komisjon esitaks tulevaste korrektsioonide hinnangu (allesjäänud veamäär) eraldi; nõuab tungivalt, et komisjon kohaldaks nende kahe hinnangu kohta aruannete esitamisel kõigis peadirektoraatides ühtset terminoloogiat;

109.

kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et saada liikmesriikidelt maksete veamäära kohta usaldusväärsed andmed; kutsub komisjoni üles tegema õigeaegselt asjakohaseid kohandusi, kui liikmesriikide kontrollides avastatakse puudusi;

110.

märgib murega, et seoses komisjoni enda hinnanguga maksetega seotud riski kohta on kontrollikoda rõhutanud teatavaid küsimusi, mis on esitatud allpool mitmeaastase finantsraamistiku konkreetsete rubriikide tekstis, ning nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks nendele järeldustele konkreetsete meetmetega:

—	„konkurentsivõime“: järelauditid ei hõlmanud enamasti vaatlusaluse aasta kinnitavas avalduses esitatud makseid ega tasaarvestusi ning neid ei peetud alati usaldusväärseks;

—	„loodusvarad“: kontrollistatistikas kajastatud liikmesriikide kontroll ei hõlmanud kõiki vigu ja vajalikud olid komisjoni kohandused, samas kui need põhinesid üldjuhul kindlatel summadel, samuti oli piiratud sertifitseerimisasutuste töö tulemuste usaldusväärsus;

—	„ühtekuuluvus“: auditeerimisasutuste kontrollid ei olnud alati usaldusväärsed;

—

„globaalne Euroopa“: riikides, kus projekte rakendatakse, märgiti kohapealsete kontrollide ebapiisavat arvu, hankemenetluste asjakohaste aspektide puudulikku kajastamist, üksikute vigade mõju ulatuslikku hindamisruumi ning teiste poolt juba kontrollitud tehingute sisulise omakontrolli puudumist; palub kontrollikojal täiendada oma pistelisi kontrolle riskipõhise käsitusega, et veamäärasid käsitlevates aruannetes pöörataks rohkem tähelepanu valdkondadele, kus probleemid on kõige tõenäolisemad;

111.

võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, et komisjoni tulemusaruandlus on muutumas tasakaalustatumaks ning et nii iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne kui ka programmide tegevusaruanded täiendavad programmide saavutusi käsitlevat aruandlust, sealhulgas teavet mahajäänud valdkondade ja programmidega seotud püsivate probleemide kohta;

112.

innustab komisjoni ja kontrollikoda kiirendama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust nii, et heakskiidu saaks anda aastal n+1;

113.

kutsub komisjoni üles jätkama vahendite eraldamisel soolist tasakaalu ja sootundliku eelarvestamise parandamist;

Tulud

114.

märgib, et 2019. aasta kogutulud ulatusid 163,9 miljardi euroni;

115.

tuletab meelde, et suurem osa tuludest (88 %) jaotub kolme liiki omavahenditeks:

—	kogurahvatulul põhinevad omavahendid moodustavad 64 % liidu tuludest, tasakaalustades liidu eelarve pärast seda, kui kõikidest muudest allikatest saadud tulud on kokku arvutatud (iga liikmesriik panustab proportsionaalselt vastavalt oma kogurahvatulule);

—	traditsioonilised omavahendid moodustavad 13 % liidu tuludest, hõlmates liikmesriikide kogutud imporditollimakse (liidu eelarvesse laekub 80 % kogusummast, ülejäänud 20 % jääb liikmesriikidele kogumiskulude katteks);

—	käibemaksupõhised omavahendid moodustavad 11 % liidu tuludest (nende omavahendite alla kuuluvad sissemaksed arvutatakse liikmesriikide ühtlustatud käibemaksubaasi suhtes kohaldatava ühtse määra alusel);

116.

peab tervitatavaks, et komisjoni töö liidu finantsplaneerimise ja eelarvega, mis algas enne 2019. aastat ja jätkus kogu 2019. aasta jooksul, viis õiguslikult siduva ajakava kehtestamiseni, mis hõlmab uusi liiduüleseid tuluvooge või nn omavahendeid, mille eesmärk on maksta tagasi Euroopa ühised laenud; tuletab meelde, et liidu eelarves on ülekaalus kogurahvatulul põhinevad osamaksud; rõhutab, et uued omavahendid vähendavad kogurahvatulul põhinevate riiklike osamaksude osakaalu liidu aastaeelarve rahastamises ega aita seega kaasa liidu eelarve üldisele suurendamisele; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku oma tuluallikate mitmekesistamiseks, et tagada liidu tegelik sõltumatus liikmesriikide osamaksudest, suurendades samal ajal märkimisväärselt liidu programmide eelarvet;

117.

märgib, et tulud hõlmavad ka muudest allikatest saadud summasid (kõige olulisemad on liidu lepingute ja programmidega seotud osamaksud ja tagasimaksed (8 % liidu tuludest), nagu näiteks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi heakskiitmisega seotud tulud ning liiduväliste riikide osalemine uurimisprogrammides);

118.

peab tervitatavaks kontrollikoja otsust hinnata sisekontrollisüsteemide kontrollimiseks võetud liidu meetmeid, mille eesmärk on vähendada tollimaksu alalaekumist, mis võib mõjutada liikmesriikide kehtestatud tollimakse, ja leevendada ohtu, et traditsioonilised omavahendid ei ole täielikud;

119.

on mures kontrollikoja tuvastatud puuduste pärast traditsiooniliste omavahendite kogumisel, eelkõige selliste kehtestatud tollimaksude haldamisel, mida riikide ametiasutused ei ole veel kogunud; märgib, et kontrollikoja poolt külastatud liikmesriikides tuvastati eelkõige viivitusi tollivõlgadest teatamisel, viivitusi selliste võlgade sissenõudmisel ning puudusi dokumentides, mis kinnitaksid raamatupidamises kajastatud tollimaksude õigsust;

120.

võtab teadmiseks puudujäägid liikmesriikide veel kogumata tollimaksude haldamises, millest on teatatud komisjoni poolt 2019. aastal väljastatud 27-st traditsiooniliste omavahendite ülevaatuse aruandest 15-s; on arvamusel, et nendest 15 aruandest kümnes tehtud järeldused, mis liigitati olemuselt süstemaatilisteks, tuleks teha Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide liikmetele kättesaadavaks;

121.

märgib murega, et komisjoni traditsiooniliste omavahendite kontrollid ja kontrollikoja töö tõid tollimaksu alalaekumise vähendamiseks tehtavates liikmesriikide kontrollides esile kaks peamist puudust; juhib tähelepanu liidu tulude märkimisväärsele kaotusele ja nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu käsitleksid kiiresti järgmisi küsimusi:

—	tollikontrollide ELi-ülene puudulik ühtlustatus, mis ei lase vähendada impordi väärtuse tegelikust väiksemana näitamise riski kogu tolliliidus, ning

—	liikmesriikide suutmatus teha liidu tasandil vabastusjärgsete auditite jaoks kindlaks kõige riskantsemad ettevõtted;

122.

märgib murega, et kontrollikoda leidis sisekontrollisüsteemide kontrollimisel nii komisjonis kui ka liikmesriikides puudusi omavahendite üksikutes kategooriates; on mures, et 28 liikmesriigist 24 puhul olid impordi väärtuse tegelikust väiksemana näitamise riskide kontrollistrateegiad komisjoni hinnangul osaliselt rahuldavad või mitterahuldavad, mistõttu kontrollikoda leidis tollimaksu alalaekumise vähendamiseks kasutatavates liikmesriikide kontrollides olulisi puudusi;

123.

juhib väga murelikult tähelepanu asjaolule, et kõige riskantsemate importijate tuvastamine ja väljavalimine vabastusjärgsete auditite jaoks on kogu tolliliidus piiratud, sest endiselt puudub kogu liitu hõlmav juurdepääsetav andmebaas, mis sisaldaks kogu importi ettevõtete kaupa;

124.

tõdeb, et komisjon on siiski astunud olulisi samme, et aidata vabastusjärgseteks audititeks välja selgitada kõige riskantsemad ettevõtjad liidu tasandil, märgistades tehingud, mida peetakse finantsriski kriteeriumide ja ajakohastatud tolliauditi juhendi põhjal finantsriski põhjustavaks;

125.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et leida lahendusi importijate tuvastamiseks, kes tegutsevad muudes liikmesriikides kui selles, kus asub nende peakorter; kutsub komisjoni üles edasi liikuma, kui kogu liitu hõlmav andmebaas, mis sisaldab kogu importi, on täielikult kättesaadav.

126.

märgib, et käibemaksu reservatsioonide koguarvust, mis olid käibemaksu baasarvutamise 10 või enam aastat lahtisena hoidnud, ja traditsiooniliste omavahendite kogupunktidest, mis olid olnud avatud üle viie aasta alates komisjoni kontrollist, olid pikaajalised üksnes 15 % käibemaksu reservatsioonidest ja 34 % traditsioonilisi omavahendeid puudutavatest avatud punktidest;

127.

juhib tähelepanu kaheksale komisjoni kehtestatud ja kontrollikoja läbi vaadatud pikaajalisele käibemaksu reservatsioonile, millest viis olid seotud käibemaksudirektiivi nõuete võimaliku eiramise tõttu liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustega;

128.

märgib rahuloluga, et komisjon täiustab inspekteerimiste kavandamisel riskihindamist ja püüab pikalt lahendamata küsimusi kiiresti lahendada, sõltuvalt ka liikmesriikide koostööst.

129.

märgib, et kontrollikoda vaatas 122 traditsioonilisi omavahendeid puudutavast pikaajalisest avatud punktist läbi 54 ning leidis, et komisjoni järelmeetmed ja selliste punktide sulgemine võttis liiga palju aega, mis viitab liikmesriikides tuvastatud traditsiooniliste omavahenditega seotud puuduste järelmeetmete nõrkusele; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks järelmeetmete süsteemi, mis asetaks traditsiooniliste omavahendite avatud punktid vastavalt nende olulisusele tähtsuse järjekorda (kas vastavalt nende finantsmõjule või mitterahaliste puuduste korral vastavalt nende süsteemsele olulisusele), ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

130.

tuletab meelde, et komisjon uurib kogurahvatulu andmete mitmeaastase kontrollitsükli raames, kas liikmesriikides rahvamajanduse arvepidamise koostamiseks rakendatavad menetlused on kooskõlas süsteemiga ESA 2010 ning kas kogurahvatulu andmed on võrreldavad, usaldusväärsed ja ammendavad; võtab teadmiseks, et kontrollitsükli lõpetamine tõi kaasa uusi ja täpsemaid reservatsioone, näiteks reservatsiooni, mis võimaldas kõigi liikmesriikide kogurahvatulu andmed läbi vaadata, et lisada täpsem hinnang hargmaiste ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse varade kohta, mille muudab keeruliseks globaliseerumine ja asjaolu, et selliseid varasid saab hõlpsasti üle piiri viia (komisjon jätkab koos liikmesriikidega kuni 2022. aasta septembrini kontrollimist, kas hargmaiste ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse varad on liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises õigesti hinnatud);

131.

väljendab sügavat muret mittekvantifitseeritava reservatsiooni pärast, mille eelarve peadirektoraat säilitas 2019. aasta kohta, väites, et alahindamisega seotud pettus liikus osaliselt teistesse liikmesriikidesse, mõjutades traditsiooniliste omavahendite kogumist nii suurel määral, et see lükkas edasi lõpliku kvantifitseerimise; märgib, et komisjon on viinud läbi kontrolle alahindamise kohta kõigis liikmesriikides ja kontrollinud, kuidas liikmesriigid on korraldanud alahindamise probleemide lahendamise, eelkõige seoses Hiinast pärit tekstiili ja jalatsitega; märgib, et liikmesriikide finantsvastutust traditsiooniliste omavahendite kaotuse eest on nende kontrollide ja vastavate aruannete käigus sõnaselgelt käsitletud; märgib, et komisjon võtab järelmeetmeid ja paneb liikmesriikidele traditsiooniliste omavahendite võimaliku kaotuse eest rahalise vastutuse; on mures selle pärast, et esialgsed arvutused näitavad, et 2019. aastal ulatuks traditsiooniliste omavahendite kaotus 1 %-ni 2019. aasta traditsioonilistest omavahenditest, mis õigustab reservatsiooni tegemist 2019. aasta tegevusaruandes; palub komisjonil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni viivitamata teavitada oma kontrollide ja kvantifitseerimisarvutuste tulemustest ja tagajärgedest, kui need on lõpule viidud;

132.

märgib, et neljandat aastat järjest esitas eelarve peadirektoraat reservatsiooni Ühendkuningriigi kogutud traditsiooniliste omavahendite väärtuse kohta, kuna kõnealune riik ei tasunud liidu eelarvesse imporditud tekstiiltoodete ja jalatsite eest tasumata jäetud tollimakse, samas kui alahindamisega seotud pettuste ulatus oli laienenud ka liidu liikmesriikidele, millega kaasnevad võimalikud traditsiooniliste omavahendite lisakaotused;

133.

märgib, et eelarve peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruande kohaselt alustas Ühendkuningriik alates 12. oktoobrist 2017 komisjoni soovitatud meetmete rakendamist, mis tõi 2018. aastal kaasa traditsiooniliste omavahendite kaotuse järsu vähenemise (veamäär alla 1 %);

134.

taunib asjaolu, et Ühendkuningriik keeldub endiselt tegemast ELi eelarve jaoks kättesaadavaks ajavahemikul 2011–2017 kaotatud traditsioonilisi omavahendeid summas 2,679 miljardit eurot (bruto); märgib, et Ühendkuningriigi ametiasutused esitasid komisjonile ametliku vastuse, mis saadi 11. veebruaril 2019; märgib, et pärast Ühendkuningriigi vastuse analüüsimist edastas komisjon juhtumi 7. märtsil 2019 Euroopa Liidu Kohtusse; märgib, et Ühendkuningriik esitas kostja vastuse 24. juunil 2019, millele järgnes komisjoni 29. augusti 2019. aasta vastus ja Ühendkuningriigi 20. detsembri 2019. aasta vasturepliik; võtab eelarvekontrollikomisjoni 11. jaanuari 2021. aasta kuulamise jaoks esitatud komisjoni kirjalike vastuste põhjal teadmiseks, et kuulamine toimus kohtus 8. detsembril 2020 ja kuigi lõpliku kohtuotsuse tegemise kuupäev on täielikult kohtu otsustada, ei oota komisjon otsust enne 2021. aasta suve; märgib rahuloluga, et Ühendkuningriigi väljaastumine liidust ei avaldanud taotlussummade sissenõudmisele negatiivset mõju, sest need puudutasid üleminekuperioodi jooksul toimunud importi;

135.

märgib, et komisjoni hinnangul suurenesid 2019. aastal kogurahvatulul põhinevad tulud pärast varasemate (peamiselt aastate 2012–2017) summade kohandusi 3,0 miljardi euro võrra, sest kogurahvatulu aluseid ajakohastati tegelike andmetega;

Soovitused

136.

palub komisjonil teha järgmist:

—

pakkuda liikmesriikidele korrapärast tuge kõige riskantsemate importijate väljavalimisel vabastusjärgseteks audititeks järgmiselt:

a)	kogudes ja analüüsides liidu tasandil asjakohaseid impordiandmeid ning jagades oma analüüsi tulemusi liikmesriikidega;

b)	andes pärast IT-süsteemi „Surveillance III“ toimima hakkamist juhiseid selle kohta, kuidas uues süsteemis andmeid analüüsida;

—

muuta oma menetlusi järgmiselt:

a)	luua traditsiooniliste omavahendite avatud punktide seiresüsteem, mis põhineb kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel, mille alusel järjestatakse liikmesriikides avastatud puudused tähtsuse järjekorras;

b)	kehtestada liikmesriikidele tähtajad selliste puuduste kõrvaldamiseks ja järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas arvutada viivisintressid ja nõuda sisse liidu eelarvesse maksmisele kuuluvad summad;

c)	lihtsustada menetlust, sealhulgas rahastamisvõimaluse saamiseks nõutavaid dokumente, auditi- ja järelevalvepõhimõtteid eiramata;

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

137.

märgib, et alamrubriigi 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ maksete suurus oli 21,7 miljardit eurot ning need maksti välja järgmiste programmide ja poliitikameetmete kaudu:

—	teadusuuringud – kuni 55,2 % alamrubriigi eelarvest ehk 11,9 miljardit eurot;

—	haridus, koolitus, noored ja sport – kuni 13,2 % alamrubriigi eelarvest ehk 2,8 miljardit eurot;

—	transport ja energeetika – kuni 11,3 % alamrubriigi eelarvest ehk 2,5 miljardit eurot;

—	kosmos – kuni 7,6 % alamrubriigi eelarvest ehk 1,7 miljardit eurot;

—	muud meetmed ja programmid – kuni 12,7 % alamrubriigi eelarvest ehk 2,8 miljardit eurot;

138.

märgib, et komisjoni peamised programmid on programm „Horisont 2020“ ning Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (5), mis hõlmavad teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda, programm „Erasmus+“, mis hõlmab hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonda, Galileo programm, EGNOS, ITER ja Euroopa ühendamise rahastu, mis on suured taristuprojektid, ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis on tagatisfond;

139.

võtab arvesse asjaolu, et suuremat osa loetletud programmide kulutustest haldab komisjon otse, sealhulgas rakendusametite kaudu, ning need kulutused seisnevad projektides osalevatele avaliku ja erasektori toetusesaajatele antavates toetustes; võtab teadmiseks, et programmi „Erasmus+“ puhul haldavad kulutusi komisjoni nimel peamiselt liikmesriikide ametiasutused (kokku ligikaudu 80 % toetustest);

140.

rõhutab, et teadus- ja innovatsioonipoliitika tulemuslikkust on raske hinnata, sest projektide rahastamise ning tulevikus saavutatavate tulemuste ja avalduva mõju vahel on märkimisväärne ajanihe; märgib lisaks, et selle valdkonna aruandluses keskendutakse peamiselt positiivsetele saavutustele, mitte tulemuste ja mõju kriitilisele hindamisele, ning et see ei pruugi anda tulemuslikkusest tervikuna realistlikku ülevaadet; märgib, et teadusuuringute valdkond kannab endas riske, sest nende puhul ei ole tulemuste saavutamist ja edukat lõpuleviimist võimalik alati tagada;

141.

on mures asjaolu pärast, et suur osa (mõnes liikmesriigis kuni 25 %) rakenduskavade vahenditest, mis on ette nähtud VKEde ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks, makstakse välja hoopis suurtele äriühingutele; palub komisjonil töötada välja rangemad mehhanismid, mille abil kontrollida ELi rahaliste vahendite taotlejate kinnitusi, kuna kõrgeim kontrolliasutus leidis, et ajavahemikul 2014–2020 tuginesid ametiasutused üksnes ettevõtjate endi kohustuslikele kinnitustele äriühingute omandiõiguse, suuruse ja võlgnevuse kohta;

142.

märgib, et 2019. aastal oli liikuvus- ja transpordipoliitika jaoks kasutada 4 973 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 2 725 miljonit eurot maksete assigneeringuid, millest 4 422 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 2 058 miljonit eurot maksete assigneeringuid, mis olid heaks kiidetud Euroopa transpordipoliitika (06 02) ning programmi „Horisont 2020“ – transpordiga seotud teadustegevuse ja innovatsiooni (06 03) jaoks, haldas Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA);

143.

kordab, et toetab seda, et 2018. aasta märtsis tegevuskava vastuvõtmisega lisati TEN-T poliitikasse sõjaväelise liikuvuse sammas, mis suurendab meie suutlikkust reageerida hädaolukordadele; peab kahetsusväärseks, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi ettepanekut, mille kohaselt tuleks Euroopa ühendamise rahastu 2021.–2027. aasta eelarvesse lisada sõjaväelise liikuvuse vajaduste jaoks uus, 6,5 miljardi euro suurune rahastamispakett, on oluliselt vähendatud;

144.

tunneb heameelt selle üle, et 2019. aastal algatati Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna mitmeaastase tööprogrammiga seotud projektikonkurss, mille eelarve on 1,4 miljardit eurot ja mille põhieesmärk on ehitada 2030. aastaks lõplikult välja üheksa põhivõrgukoridori;

145.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal käivitati projekt „Greening the blue“, mille eesmärk on vähendada heidet ja toota tõhusamaid jõuseadmeid koos kokkukäivate seilamislahendustega; märgib, et seda rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist;

146.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi (DG EAC) poliitikavaldkonda kuuluvate liidu programmide ja meetmete kasutada olevate kulukohustuste assigneeringute kogusumma ligikaudu 5,66 miljardit eurot (20 % rohkem kui 2018. aastal), ning on seisukohal, et nimetatud peadirektoraadi 2019. aasta finantsjuhtimise hindamise tulemused olid üldiselt rahuldavad; märgib, et hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi 2019. aasta maksete üldine vearisk hõlmas 2 147,18 miljoni euro suurusest kogukulust 24,88 miljonit eurot;

147.

tunnistab, et programmi „Erasmus+“ rakendamine 2019. aastal oli suures osas edukas ja et enamik tulemusnäitajaid, nagu õppevahetuste arv, ületas komisjoni poolt selleks aastaks seatud asjakohased eesmärgid; märgib, et hilinenud käivitamise, finantseerimisasutuste vähese osaluse ja üliõpilaste vähese informeerituse tõttu oli 2019. aastal võimalik lõpule viia ainult üks üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu tehing, ning väljendab heameelt otsuse üle mitte lisada rahastut programmi „Erasmus+“ jätkuprogrammi pärast 31. detsembrit 2020; tunneb heameelt selle üle, et õpilaste liikuvus suurenes 20 %, ja nõuab tungivalt, et programmis „Erasmus+“ jääks kesksele kohale füüsiline, mitte virtuaalne liikuvus; rõhutab, kui oluline on jätkuvalt toetada kutseharidust ja -õpet ning töökohapõhist õpet kui sotsiaalse kaasatuse edendamise vahendeid;

148.

tunneb muret teadete pärast, mis puudutavad juhtumeid, kus programmi „Erasmus+“ raames liidu rahaliste vahendite võimalikke saajaid on kohustatud järgima liikmesriigi õigusnorme, mis ei ole kooskõlas liidu põhimõtetega; rõhutab, et komisjon peaks olukorda tähelepanelikult jälgima ja võtma vajaduse korral asjakohaseid meetmeid;

149.

juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aastal liitus Euroopa solidaarsuskorpusega ja kaasati selle tegevusse arvukalt noori, kes näitasid üles suurt huvi osaleda solidaarsustöös kogu Euroopas; tunneb muret asjaolu pärast, et taotluste arvu (191 000) ja tegelike lähetuste arvu (34 500) vahel on suur lahknevus; peab kahetsusväärseks, et Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames pakutavaid praktika- ja töökohti on kasutatud väga vähe, arvestades, et aastatel 2018–2020 oli lähetusi vaid 72, st vähem kui 1 % kõigist lähetustest; rõhutab vajadust võtta kasutusele tasakaalustatum lähetusmäär, millega tagataks, et Euroopa solidaarsuskorpus saab tõepoolest pakkuda noortele rikkalikke võimalusi;

150.

kutsub komisjoni ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit üles vähendama bürokraatlikku koormust, lihtsustades taotlusprotsesse ja kohandades neid sihtrühmadele, et parandada oma hallatavate programmide kättesaadavust; rõhutab, et hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadiga on vaja paremat koostoimet ja koostööd, et saavutada ratsionaliseeritud taotlemis-, hindamis- ja haldamismenetlused, mis parandaksid taotluste kvaliteeti ja mitmekesisust;

Kontrollikoja tähelepanekud

151.

peab murettekitavaks, et 130-st kontrollitud tehingust sisaldas 51 (39 %) vigu;

152.

on ülimalt mures asjaolu pärast, et kontrollkoja kvantifitseeritud 28 vea alusel on kontrollikoja sõnul 2019. aasta hinnanguline veamäär 4,0 %, mis tähendab märkimisväärset tõusu 2018. aastaga võrreldes, mil hinnanguline veamäär oli 2 %; tuletab meelde, et see arvnäitaja on kontrollikoja poolt 2015., 2016. ja 2017. aastal tuvastatud määrade lähedane;

153.

rõhutab, et seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames tehtud kulutused on endiselt suurema riskiga ja moodustavad peamise vigade allika ning et kontrollikoda leidis rahastamiskõlbmatute kuludega seotud kvantifitseeritavaid vigu valimi 80-st teadusuuringute ja innovatsiooni tehingust 24-s (seitsmenda raamprogrammi raames 10-st kolm ja programmi „Horisont 2020“ raames 70-st 21) ning et need moodustavad kontrollikoja andmeil 78 % kõnealuse alamrubriigi 2019. aasta hinnangulisest veamäärast;

154.

juhib tähelepanu suurt muret tekitavale asjaolule, et 60 % vigadest olid tingitud rahastamiskõlbmatutest otsestest personalikuludest; rõhutab, et vaatamata jõupingutustele, mis on tehtud programmi „Horisont 2020“ raames personalikulude deklareerimise reeglite lihtsustamiseks, on nende arvutamine maksetaotlustes endiselt peamine vigade allikas; toetab kontrollikoja arvamust, et programmi „Horisont 2020“ raames on personalikulude arvutamise metoodika teatavates aspektides keerulisemaks muutunud ja see on suurendanud vigade esinemise riski (24-st tehingus, milles esines kvantifitseeritavaid vigu, olid 23 seotud personalikulude arvutamise metoodika ebaõige kohaldamisega);

155.

peab kahetsusväärseks, et keerulised kohaldamisreeglid ja pikad menetlused on suured probleemid eelkõige VKEde, idufirmade ja esmataotlejate jaoks, kellel puuduvad märkimisväärsed vahendid ja kogemused niisuguste taotlusmenetluste läbimiseks;

156.

märgib murelikult, et ebaseaduslikud / diskrimineerivad kvalifitseerimise / hindamiskriteeriumid moodustasid 16 % vigadest ja et muud rahastamiskõlbmatud otsekulud (käibemaks, reisikulud, seadmed) moodustasid 15 % vigadest;

157.

võtab arvesse asjaolu, et muude programmide ja tegevuste puhul avastas kontrollikoda kvantifitseeritavaid vigu valimisse kuulunud 50 tehingust neljas (vead olid seotud programmi „Erasmus+“ ja Euroopa ühendamise rahastu projektidega);

158.

märgib murelikult, et kontrollikoda leidis puudusi komisjoni tehtud audititöö dokumenteerimises, valimi koostamise järjepidevuses ja aruandluses ning mõne läbivaadatud toimiku auditiprotseduuride kvaliteedis; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda täheldas muu hulgas ka rahastamiskõlbmatuid summasid, mida audiitorid ei olnud oma auditites ebapiisava testimise tõttu avastanud (peamiselt seoses personalikuludega), topeltülemmäära reegli ebaõiget tõlgendamist ja personalikulude arvutamisel tehtud vigu, mida ei olnud avastatud; toetab sellega seoses soovitusi, mille kontrollikoda esitas olukorra parandamiseks;

159.

juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja poolt auditeeritud teadusprojektidest kasutati 22 puhul muud vääringut kui euro ning et nendest projektidest kümne puhul ei vastanud kasutatud vahetuskurss reeglites sätestatud vahetuskursile (selliste vigade finantsmõju ei ole iseenesest märkimisväärne, kuid nende sagedus näitab, et reeglitest ei olda teadlikud); kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et pöörata sellele küsimusele suuremat tähelepanu;

160.

rõhutab, et kui komisjon oleks kogu tema käsutuses olnud teavet asjakohaselt kasutanud, oleks selle alamrubriigi hinnanguline veamäär olnud 1,1 protsendipunkti võrra madalam;

161.

märgib murelikult, et VKEd teevad rohkem vigu kui teised toetusesaajad, sest rohkem kui pool leitud kvantifitseeritavatest vigadest (17 viga 28-st) puudutasid erasektori toetusesaajate rahastamist, kuigi selliseid tehinguid oli valimi 130 tehingust vaid 42 (32 %) (VKEde tehingud moodustasid 12 % valimist, kuid 21 % kvantifitseeritavatest vigadest); rõhutab, et see näitab, et neil puuduvad vahendid ja nad ei ole keeruliste rahastamiskõlblikkuse reeglitega kursis;

162.

märgib, et teadusuuringute kulude hüvitamine põhineb toetusesaajate kantud kulude hüvitamiseks esitatud nõuetel; märgib, et sageli kehtivad selliste nõuete suhtes keerulised reeglid ja nende tõttu võib tekkida vigu, nagu on täheldatud kontrollikoja osutatud juhtumites;

163.

on seepärast seisukohal, et veamäära alandamine sõltub pidevatest lihtsustamispüüdlustest; tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda tunnustab pingutusi, mida komisjon teeb programmi „Horisont 2020“ haldus- ja finantsnõuete lihtsustamiseks;

164.

võtab sellega seoses teadmiseks, et komisjon kasutab programmi „Horisont 2020“ rakendamise viimastes etappides ulatuslikumalt lihtsustatud kuluvõimalusi, näiteks kindlasummalist rahastamist, parandab teabevahetust toetusesaajatega ja täiustab pidevalt oma kontrollimehhanisme; tunneb heameelt asjaolu üle, et programmiga „Euroopa Horisont“ minnakse veelgi kaugemale, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames saadud kogemustele;

165.

märgib, et komisjon on võtnud kasutusele tugeva eelkontrollisüsteemi, mis hõlmab üksikasjalikke automatiseeritud kontrollnimekirju, kirjalikke juhiseid ja pidevat koolitust, et vähendada halduskoormust võimaldamaks toetusesaajatel keskenduda oma eesmärkide saavutamisele;

166.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) programmide raames kvaliteedimärgise saanud projektide omaksvõtu kohta ei ole konkreetseid andmeid; märgib, et komisjon on saanud korraldusasutuste vabatahtliku aruandluse alusel vaid osalist teavet ja niisuguste süsteemide üle otsustab jätkuvalt iga riik ise; kutsub komisjoni üles tegema uue mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal liikmesriikidega koostööd, et parandada programmide järelevalvesüsteeme ja parandada niisuguse teabe kogumist;

167.

võtab teadmiseks, et komisjoni hinnangul on Euroopa ühendamise rahastuga seotud vearisk väike; nõuab aga, et komisjon teeks koos kontrollikoja ja OLAFiga liidu transpordiprojektide üle hoolikat järelevalvet, et pettusi ära hoida, sest taristusse tehtavad avaliku sektori investeeringud on nende suhtes eriti kaitsetud; on seisukohal, et see on oluline ka selleks, et tagada kasutajatele kõrgeimad ohutusstandardid;

168.

tuletab meelde, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 5/2017 „Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?“, et kuigi noortegarantii rakendamisel on tehtud teatud edusamme ja mõned tulemused on saavutatud, ei vastanud olukord noortegarantii käivitamisel püstitatud ootustele;

169.

tuletab meelde, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 22/2018 „Liikuvus programmi „Erasmus+“ raames“, et programmi „Erasmus+“ kutsehariduse ja -õppe haru võiks veelgi täiustada, kuna kutsehariduse ja -õppe lisamine toob selle programmi rohkematele kodanikele lähemale;

170.

võtab teadmiseks eriaruande nr 14/2016 „Romade integratsioonile suunatud ELi poliitikaalgatused ja rahaline abi“, mille kohaselt on viimasel kümnendil tehtud romade integreerimisel märkimisväärseid edusamme, kuid kohapeal esineb endiselt takistusi; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et romade edukale kaasamisele kaasa aitavaid parimate tavade kriteeriume ei ole alati kohaldatud ja tulemuslikkuse jälgimine on olnud keeruline; tuletab meelde, et romasid käsitlevate usaldusväärsete ja põhjalike andmete puudumine on probleemiks tõenditel põhineva poliitika kujundamisel liidu ja riiklikul tasandil; taunib asjaolu, et see olukord võib jääda muutumatuks, kui ei võeta kiireid meetmeid;

Soovitused

171.

palub komisjonil teha järgmist:

—

lihtsustada veelgi reegleid ja menetlusi, anda praktilisi ja pragmaatilisi suuniseid, sealhulgas korraldada teabe- ja koolitusüritusi, eelkõige uutele taotlejatele, ning parandada omalt poolt VKEdele, idufirmadele ja teistele esmataotlejatele antavat abi, et luua võrdsed võimalused erineva kogemuste ja vahendite tasemega taotlejatele;

—	tõhustada programmi „Horisont 2020“ rahastamisreeglite alast teavituskampaaniat personalikulude arvutamise ja deklareerimise osas, pöörates erilist tähelepanu peamistele veatüüpidele, samuti sihipäraste kontrollide tegemisele, et veenduda nende reeglitele vastavuses;

—	tuletada kõigile programmi „Horisont 2020“ toetusesaajatele meelde personalikulude arvutamise ja deklareerimise reegleid, pöörates erilist tähelepanu peamistele vealiikidele;

—	lihtsustada veelgi personalikulusid käsitlevaid reegleid järgmise teadusuuringute raamprogrammi (programm „Euroopa horisont“) raames;

—

võtta programmi „Horisont 2020“ raames arvesse kontrollikojapoolse järelauditite läbivaatamise käigus dokumenteerimise, valimi koostamise järjepidevuse ja auditiprotseduuride kvaliteedi kohta tehtud tähelepanekuid; samuti võtta väljastpoolt tellitud auditite kolmandas voorus asjakohaseid meetmeid tagamaks, et audiitorid on täielikult teadlikud programmi „Horisont 2020“ reeglitest, ning kontrollida nende töö kvaliteeti;

—

tegeleda terava probleemiga, mis seisneb geograafilise tasakaalu puudumises, kuna enamik programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud vahendeid on koondunud vaid väheste kõige rohkem arenenud liikmesriikide toetusesaajate kätte, ning tegeleda selleks probleemi allikaga vähem arenenud riikides, st toetades teadusuuringuid, tööstuse ja ülikoolide koostööd, ülikoolide poolt valitsustega avaliku poliitika kujundamisel tehtavat koostööd, uute ülikooliprogrammide loomist, akadeemilist tipptaset jne;

Tulemuslikkus: programm „Horisont 2020“

172.

juhib tähelepanu sellele, et erieesmärgi nr 5 „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine tööstuses teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse, tutvustamise ja innovatsiooni kaudu teatavates progressi võimaldava ja tööstustehnoloogia valdkondades“ kontekstis ilmneb programmiaruandest, et programm ei ole patenditaotluste osas oma eesmärgi saavutamisel õigel teel, samas antakse programmiaruandes teavet ka väljaantud patentide kohta, mis on küll parem tulemuslikkuse näitaja, kuid sihttasemeid ega vahe-eesmärke ei ole siiski esitatud;

173.

rõhutab, et erieesmärgi nr 5 näitaja „ettevõtte või turu jaoks uuenduslikke muudatusi sisseviivate osalevate ettevõtete osakaal“ puhul ei ole programmiaruandes esitatud ei vahe-eesmärke ega sihttaset; märgib, et seetõttu ei saa seda kasutada programmi kavakohase toimimise hindamiseks; kutsub komisjoni üles ajakohastama programmiaruannet nii, et see sisaldaks edaspidi konkreetseid ja mõõdetavaid sihttasemeid, mis võimaldaksid hinnata tõhusust ja tulemuslikkust;

174.

juhib tähelepanu asjaolule, et seoses erieesmärgiga nr 8 „kõikide elukestva tervise ja heaolu parandamine“ nimetatakse selle sihttaseme väärtust 2020. aasta rubriigis, ent seda tuleks tegelikult mõista nii, et selle peab saavutama ajaks, „[…] kui viimaste programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavate meetmete rakendamine on lõpetatud“, samas märgitakse programmiaruandes, et „sihtväärtused on seatud kogu ühiskondlike väljakutsete sambale (erieesmärgid nr 8–14), mitte igale eraldiseisvale eesmärgile“, mistõttu on tegeliku väärtuse ja sihtväärtuse võrdlemine mõttetu;

175.

võtab teadmiseks kontrollikoja järeldused programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse kohta ning eelkõige järgmise:

—	praegu on olemas liiga vähe teavet, et 2019. aasta lõpu seisuga saaks täielikult hinnata programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkust; siiski ei viita miski sellele, et programmi tulemuslikkus oleks ohus, ning edukaid projekte on palju;

—	erinevalt tõhususest on olemas üsna palju teavet programmi asjakohasuse, ühtsuse ja ELi lisaväärtuse kohta; paljud andmed viitavad sellele, et programm „Horisont 2020“ on asjakohane, kuna see pakub lahendusi paljudele vajadustele, mille täitmisele see on suunatud;

—	iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes käsitletakse alamrubriigi 1a tulemuslikkust väga üldistatult;

176.

peab kahetsusväärseks, et teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud on liikmesriigiti erinevad, ning et see tähendab, et teadlased saavad programmist „Horisont 2020“ liikmesriikides kasu erineval määral; tuletab meelde, et see näitab seda, et riigid kulutavad teadus- ja arendustegevusele erinevalt; julgustab liikmesriike oma riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide juhtimist parandama, et stimuleerida ja toetada oma riiklike teadusasutuste osalemist rahvusvahelises koostöös; kutsub komisjoni üles aitama kaasa tipptaseme tulemuste levitamisele, soodustades koostööd riiklike teadusasutuste ja Euroopa tippteadusorganisatsioonide vahel, pakkuma tehnilist tuge ja looma lisaprogramme, mille eesmärk on tipptaseme edendamine;

177.

palub komisjonil teha järgmist:

—

parandada teabevahetust toetuse taotlejate ja saajatega (luua paremad menetlused ja tõhusama kontrolli seoses kasutajatoe funktsioonide toimimisega, eriti teadusuuringute päringute talituse puhul, ning suurendada teadlikkust vahenditest, mille kaudu toetusesaajad saavad teatada ebavõrdsest kohtlemisest taotlemisprotsessis või nende projektide rakendamise ajal; lahendada osalejaportaali mõjutavad ülejäänud tehnilised probleemid, parandada portaali ülesehitust, selles navigeerimist ja selle otsingufunktsiooni);

—

suurendada kindlasummaliste maksete katsetamist (analüüsida programmi „Horisont 2020“ raames juba algatatud projektikonkursside tulemusi ja anda nende kohta aru niipea, kui esimesed tulemused on saadaval; teha uusi ulatuslikumaid katsealgatusi, et selgitada välja kõige sobivamad projektide liigid, hinnata võimalikke puudusi ja töötada välja asjakohased parandusmeetmed);

—

uurida võimalusi taotluste kaheetapilise hindamise sagedasemaks kasutamiseks (teha kindlaks suuremal arvul teemavaldkondi, kus kaheetapiline taotluste hindamine võib vähendada tagasilükatavate taotlejate halduskoormust, tagades seejuures toetuse määramiseks võimalikult lühikese aja, kui turulejõudmise kiirus on määrava tähtsusega);

—

hinnata, kas komisjoni kavandatud ja ELi eelarvest (kaas)rahastatud projektide puhul, mis on seotud puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegiaga 2010–2020, on täidetud asjakohases ÜRO konventsioonis (puuetega inimeste õiguste konventsioon) puuetega inimeste kohta sätestatud nõuded, pöörates erilist tähelepanu programmi „Horisont 2020“ projektidele;

—	tagada, et projektide kavandamis- ja rakendamisetapis kaetakse toetustest täielikult puuetega inimeste kantud lisakulud, ning tagada asjakohase järelevalvekorra kehtestamine ja selle järgimise kindlustamine;

—	vaadata üle eksperthindajate tasustamise tingimused (ajakohastada ekspertide töötasu päevamäära ja hinnata uuesti, kui palju aega neil kulub esitatavate projektide usaldusväärseks hindamiseks);

—

tagada osalejatele stabiilsed reeglid ja suunised (võimaluse korral säilitada raamprogrammide vahel osalemiseeskirjade järjepidevus; teha raamprogrammi rakendamise ajal suunistes võimalikult vähe muudatusi; lihtsustada tööajatabeleid, et vältida ebavajalikku aruandlust tööpakettide kaupa; uurida võimalust aktsepteerida ulatuslikumalt tavapäraseid kuluarvestustavasid, eriti personalikulude puhul);

—	parandada allhanke korras tehtud järelauditite kvaliteeti (parandada allhanke korras tehtud järelauditite kvaliteedi kontrollimehhanisme ja kiirendada selliste auditite tegemist);

—	lihtsustada veelgi VKEdele suunatud vahendeid, haldust ja suuniseid (nii, et need põhjustaksid võimalikult väikest koormust VKEdele ja eriti iduettevõtjatele, kellel puuduvad ressursid ja töötajad keeruliste küsimustega tegelemiseks);

Tulemuslikkus: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)

178.

tuletab meelde, et EFSI üldeesmärk on „majanduskasvu soodustavate investeeringute toetamine kooskõlas liidu prioriteetidega“, samas kui erieesmärk on „Euroopa Investeerimispanga grupi rahastamis- ja investeerimistehingute mahu suurendamine prioriteetsetes valdkondades“;

179.

täheldab, et kontrollikoja hinnangul toimub EFSI raames sihtväärtuste ja eelkõige peamise sihtväärtuse (500 miljardi euro väärtuses investeeringute kaasamine) saavutamise suunas liikumine kavakohaselt;

180.

tunneb muret selle pärast, et tulemuslikkuse kohta olemas olevatest andmetest saab üksikasjalikku teavet heakskiidetud toimingutesse kaasatud investeeringute, heakskiidetud projektide arvu, mitmekordistava mõju ja liikmesriikide kaetuse kohta, kuid mitte ühegagi neist viiest näitajast ei kontrollita riskitaset ega üldeesmärgi all loetletud tähtsamate valdkondade kaetust;

181.

juhib tähelepanu sellele, et nende näitajatega ei mõõdeta seda, milliseid edusamme tehakse niisuguse erieesmärgi saavutamisel, milleks on suurendada Euroopa Investeerimispanga (EIP) toetuste mahtu, eriti seoses riskantsemate toimingutega;

182.

tuletab meelde, et EFSI on olnud tõhus vahend rahastamise kaasamisel märkimisväärsete lisainvesteeringute toetamiseks, kuid mõnel juhul on tegelikust suuremana näidatud seda, mil määral toob EFSI toetus tegelikult kaasa lisainvesteeringuid reaalmajandusse (ka EFSI hindamisel ja kontrollikoja eriaruandes (6) rõhutati, et kogu rahastamise mahtu ei saa seostada üksnes EFSIga);

183.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole nõuetekohaselt hinnanud sellise rahastamise tühimõju, mille puhul saanuks vajalikku investeeringut rahastada muudest allikatest, st EFSI vahendeid kaasamata;

184.

märgib, et teatatud kaasatud hinnangulise investeeringu puhul ei võeta arvesse asjaolu, et osa EFSI toimingutest on asendanud muud EIP toimingud ja liidu rahastamisvahendid, ega asjaolu, et osa EFSI toetusest läks projektidele, mida oleks olnud võimalik rahastada muudest allikatest, kuigi teistsugustel tingimustel;

185.

rõhutab, et EIP koostatud EFSI 2019. aasta aruande kohaselt on suurem osa EFSI tehingutest nn eritegevused, millega kaasneb automaatselt suurem risk kui EIP tavapärase tegevusega (2019. aastal allkirjastati selliseid uusi tegevusi 15 miljardi euro suuruses summas, mis moodustas umbes 25 % EIP kõnealusel aastal antud laenude kogusummast, kuid EFSI-eelne tase jäi alla 10 %);

186.

rõhutab, et komisjoni sõltumatu hindamise käigus märgiti, et pärast EFSI käivitamist on lisatud mitmeid uusi, riskantsemaid tooteid, näiteks taristu- ja innovatsioonikomponendi raames koostöös finantsvahendajatega pakutavad omakapitali- ja riskijaotamisvahendid;

187.

täheldab, et komisjon ja EIP on jätnud võimaluse kasutada EFSI vahendeid selleks, et edendada veelgi üleminekut suuremahulistesse taristuprojektidesse investeerimiselt väiksematesse, ajakohasematesse ja kestlikumatesse projektidesse investeerimisele, kasutamata, püüdes peamiselt anda uut hoogu ELi majanduskasvule, jättes samas kõnealuste investeeringute tulevase potentsiaali tähelepanuta; juhib tähelepanu mõningatele headele näidetele sellistest investeeringutest, mida on tehtud väiksematesse projektidesse, mida EIP on toetanud väljaspool ELi;

188.

võtab teadmiseks kontrollikoja hinnangu selle kohta, et EFSI on mõnda liidu programmi tugevdanud, ent teistega on olnud ajutisi kattumisi;

189.

tunneb muret geograafilise jaotuse pärast (2019. aasta lõpuks läks 15 ELi liikmesriigi arvele 80 % allkirjastatud toimingutest, mis ületab nende majanduslikku kaalu liidus (mõõdetuna SKPs ja kapitali kogumahutuses põhivarasse), kusjuures 13 ELi liikmesriiki said üksnes 10 % ja ülejäänu suunati nn muude kategooriasse, eelkõige mitut riiki hõlmavatesse projektidesse;

190.

tuletab meelde, et EIP peab andma selget ja juurdepääsetavat teavet EFSI rahastatavate projektidega saavutatud majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju ning lisaväärtuse kohta; rõhutab, et kõigi EFSI toetatud projektide täiendavuse hindamist tuleks nõuetekohaselt dokumenteerida;

191.

palub komisjonil ja EIP-l teha järgmist:

—

vaadata läbi suurema riskiga EIP toodete kasutamine EFSI raames (riiklike tugipankadega tehtavate EFSI toimingute puhul peaks EIP otsima võimalusi kasutada laiemalt allutatud laenude kaudu rahastamist, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud; see aitaks tagada, et EFSI rahastamine täiendab riiklike tugipankade pakutavat rahastamist; samuti peaks EIP edendama asjakohaste riskijagamistoodete kasutamist kõigi riiklike tugipankade puhul (eriti need, mis on praegu EFSI toimingutes alaesindatud); tellida EFSI raames suurema riskiga EIP toodete keskmise ja pikaajalise riskiprofiiliga riskide uuringu;

—

edendada aktiivselt liidu rahastamisvahendite ja liidu eelarveliste tagatiste vastastikust täiendavust (uue mitmeaastase finantsraamistiku programmidega seoses peaks komisjon soovitama, et liidu rahastamisvahendid oleksid asjakohaste saavutatavate poliitiliste eesmärkide osas sidusad ja üksteist täiendavad, et vältida vahenditevahelist konkurentsi);

—

hinnata paremini, kas võimalikke EFSI projekte oleks saanud rahastada ka muudest allikatest, nt tühimõjust tingitud kahju tekkimise korral (EIP peaks projekti hindamise etapis kontrollima, kas on oht, et EFSI rahastamine asendab teisi rahastamisallikaid; EIP peaks seda teavet kasutama EFSI toimingute rahastamiskõlblikkuse hindamisel);

—

paremini hinnata kaasatud investeeringuid (EFSI kordaja arvutamise metoodika, mille on ühiselt välja töötanud komisjon ja EIP, peaks proportsionaalsete meetmete abil tagama, et juhtumid, mille puhul EIP toetab investeeringut nii otse kui ka kaudselt erinevate EFSI toimingute kaudu, avastatakse ja korrigeeritakse õigeaegselt, et vältida topeltarvestust);

—	parandada EFSI toetatavate investeeringute geograafilist jaotust (komisjon ja EIP peaksid EFSI juhatuse kaudu hindama täheldatud geograafilise jaotuse algpõhjusi ja andma soovitusi meetmete kohta, mida tuleb võtta EFSI ülejäänud rakendamisperioodil; EFSI juhatus peaks hindama võetud meetmete mõju);

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

192.

märgib, et alamrubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ maksed ulatusid 53,8 miljardi euroni ning need maksti välja järgmiste programmide ja poliitikavaldkondade kaudu:

—	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja muud piirkondlikud tegevused – kuni 54,9 % alamrubriigi eelarvest ehk 29,6 miljardit eurot;

—	Ühtekuuluvusfond – kuni 16,4 % alamrubriigi eelarvest ehk 8,8 miljardit eurot;

—	Euroopa Sotsiaalfond – kuni 25,9 % alamrubriigi eelarvest ehk 13,9 miljardit eurot;

—	muud programmid – kuni 2,8 % alamrubriigi eelarvest ehk 1,5 miljardit eurot;

193.

tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 1b „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ kulutuste olulist rolli, mis keskendub ELi eri liikmesriikide ja piirkondade arenguerinevuste vähendamisele ning kõigi piirkondade konkurentsivõime parandamisele;

194.

tuletab meelde, et alamrubriigi „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ raames esitavad liikmesriigid üldjuhul mitmeaastased rakenduskavad iga programmitöö perioodi alguses kogu mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajaks; pärast seda, kui komisjon on rakenduskava heaks kiitnud, on vastutus selle rakendamise eest jagatud komisjoni (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL)) ja liikmesriikide vahel;

195.

märgib, et DG REGIO poolt 2019. aastal võetud ennetusmeetmed andsid positiivseid tulemusi ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi makseid ei olnud 2019. aastal vaja peatada, sest programmi haldavad ametiasutused rakendasid õigeaegselt nõutavaid parandusmeetmete kavasid ning 16 makse katkestamisest summas 1,1 miljardit eurot (kokku 20 makse hulgast väärtuses 1,2 miljardit eurot) loobuti; märgib lisaks, et DG REGIO sai lugeda lõpetatuks 19 hoiatuskirjast 12, mis käsitlesid vajalike väljumispunktide rakendamise tõttu süsteemi puuduste korral võetavaid parandusmeetmeid;

196.

tunneb heameelt positiivsete järelmeetmete üle, mida komisjon on võtnud kontrollikoja 2018. aasta aruande soovituste rakendamiseks, ja selle üle, et alustati lõpetamissuuniste koostamist, mille eesmärk on tagada, et ajavahemikku 2014–2020 puudutav nõuetekohane lõpetamiskord oleks kättesaadav õigel ajal ja igal juhul aegsasti enne 2025. aasta lõpetamist;

197.

võtab rahuloluga teadmiseks, et pärast komisjoni uue pettustevastase võitluse strateegia vastuvõtmist 29. aprillil 2019 on DG EMPL teinud pettuseriski analüüsi ning vaadanud koos DG REGIO ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadiga läbi ühise pettustevastase strateegia ja otsest eelarve täitmist puudutava pettustevastase strateegia ning ajakohastanud neid; võtab teadmiseks, et DG EMPL on jätkuvalt aidanud välja töötada riskihindamisvahendit Arachne, mis aitab muu hulgas riiklikel ametiasutustel pettuseohtu kindlaks teha;

198.

märgib, et EMPL-komisjoni tegevusvaldkondi ja kõiki programmitöö perioode käsitlevate käimasolevate OLAFi juurdluste koguarv oli 2019. aasta lõpus 20 ESFiga seotud juhtumit, üks FEADiga seotud juhtum ja kaks otsekuludega seotud juhtumit, kusjuures (võimalike) pettuste peamised valdkonnad olid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete mittejärgimine, ülehindamine ning hanke-eeskirjadest ja -menetlustest mittekinnipidamine;

199.

peab tervitatavaks asjaolu, et 2019. aastal viidi lõpule OLAFi kümne aruande järelmeetmed, mille kohaselt oli liidu eelarve mitmesuguste vahendite ja vormide kaudu kaitstud peaaegu 55,3 miljoni euro sissenõudmisega;

Järelevalve- ja kontrollisüsteemid: andmete säilitamine ja salvestamine ning aruandluse digiteerimine

200.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet, mis käsitleb liidu eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ suuremat kaitset rikkumiste, sealhulgas pettuste eest; nõuab, et kontrolli ja auditeerimise eesmärgil võetaks kasutusele standardmeetmed, et koguda, võrrelda ja koondada teavet ja arvandmeid liidu rahaliste vahendite lõppsaajate kohta;

201.

märgib, et tulemuslike kontrollide ja auditite tagamiseks on vaja koguda andmeid nende kohta, kes saavad eelarve jagatud täitmise raames liidu vahenditest otsest või kaudset kasu, ning taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate projektide ja reformide kohta, sealhulgas andmeid vahendite saajate tegelike tulusaajate kohta; on seisukohal, et selliste andmete kogumise ja töötlemisega seotud reeglid peaksid vastama kohaldatavatele andmekaitsenormidele;

202.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda analüüsib käimasoleva auditi käigus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste aastase taseme asjakohasust, usaldusväärsust ja järjepidevust, mille komisjon oma auditite põhjal arvutab, ning ootab selle auditi järeldusi;

Kontrollikoja tähelepanekud

203.

peab murettekitavaks, et läbivaadatud 236 tehingus jäi auditeerimisasutustel avastamata 29 viga ning et 64 viga olid auditeerimisasutused tuvastanud juba varem ja need olid programmiasutuste poolt juba parandatud (mõlema programmitöö perioodi kohta kokku 334 miljonit eurot) ning kontrollikoja hinnangul on veamäär 4,4 %;

204.

on pettunud, et veamäära ei suudetud vaatamata koondmääruses sisalduvatele lihtsustamismeetmetele alandada 2017. aastal registreeritud tasemele 3 %; on veendunud, et sellega seoses tuleks järgmisel programmitöö perioodil jõupingutusi teha;

205.

märgib, et komisjoni iga-aastase haldus- ja tulemusaruande ning asjaomaste peadirektoraatide iga-aastaste tegevusaruannete kohaselt oli hinnanguline veamäär programmi lõpetamisel 1,1 % (2018. aastal 1,3 %) ning maksete tegemise vearisk suurenes 2018. aasta 1,7 %-lt 2019. aastal selle kuluvaldkonna puhul vahemikuni 2,2–3,1 %-le, mis jääb kontrollikoja arvutatud veamäära piiridesse;

206.

märgib, et ERFi puhul suurenes maksete tegemise vearisk 2 %-lt 2018. aastal 2,7–3,8 %-le 2019. aastal ja ESFi puhul oli maksete tegemise vearisk hinnanguliselt 1,7–2,4 %; juhib tähelepanu sellele, et komisjon leidis, et selles poliitikavaldkonnas tuvastatud auditileiud ja eeskirjade eiramised on peamiselt seotud rahastamiskõlbmatute kulude, riigihanke-eeskirjade eiramise ja kontrolljäljega seotud probleemidega;

207.

võtab teadmiseks, et DG EMPL märkis oma 2019. aasta tegevusaruandes, et põhiline tulemusnäitaja (summaarne jääkveamäär 1,7 %) jääb allapoole 2 % olulisuse piirmäära, ning märkis ka maksimaalset määra (kuni 2,4 %), mis võimaldaks võtta arvesse võimalikke täiendavaid vigu tegevuskuludes, mida komisjoni auditid ei hõlmanud; märgib lisaks, et kontrollikoja arvates on maksimaalne määr sobivam, sest selles võetakse arvesse käimasoleva audititöö võimalikku mõju;

208.

märgib, et valimi 236 tehingu puhul teatasid auditeerimisasutused kinnitus- / lõpetamispakettides 64 kvantifitseeritavast veast, mis olid seotud rahastamiskõlbmatute kulude (39), riigihangete (24) ning oluliste tõendavate dokumentide puudumisega (üks viga);

209.

võtab murega teadmiseks, et enamik vigu on seotud kolme peamise kategooriaga:

—

55 % vigadest olid seotud rahastamiskõlbmatute projektidega: programmitöö perioodil 2014–2020 oli viis Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti, mille raames anti toetust sellisele toetusesaajale või tegevusele, mis ei vastanud kohaldatavas määruses ja rakenduskavades sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele;

—	24 % vigadest olid seotud siseturu eeskirjade rikkumisega (nt riigiabi eeskirjade rikkumine – 9 % ja tõsine mittevastavus riigihanke-eeskirjadele – 15 %);

—	12 % vigadest olid seotud rahastamiskõlbmatute kuludega:

210.

märgib, et kontrollikoda leidis 2019. aastal jätkuvalt palju vigu, mis olid seotud riigihangete, riigiabi eeskirjade ja toetuste andmise menetlustega, peamiselt ühtekuuluvuse ja loodusvarade valdkonnas; märgib, et suure riskiga kulutustes moodustasid need vead 20% kontrollikoja hinnangulisest veamäärast (2018. aastal 16 %), seetõttu peaks komisjon leidma viise vigade vähendamiseks;

211.

rõhutab, et keerukad eeskirjad toovad kaasa suurema veariski; tunnustab komisjoni jõupingutusi jätkata tööd eeskirjade lihtsustamiseks ja lihtsamate rakendusmehhanismide, näiteks lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise suurendamiseks;

212.

on arvamusel, et kontrollikoja hinnangulist veamäära selle valdkonna 2019. aasta kulude kohta tuleks hinnata programmide mitmeaastast laadi arvestades ning sellisel juhul tuleks hilisemas etapis teha täiendavaid korrektsioone, mis võiksid programmi lõpetamisel riski oluliselt vähendada; kutsub kontrollikoda üles koostama aruande hinnangulise veamäära kohta pärast 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide lõpetamist;

213.

peab kiiduväärseks asjaolu, et komisjon on välja töötanud riigihangete tegevuskava, mida on pärast 2014. aastat mitu korda ajakohastatud;

214.

märgib murega, et kõige sagedasem ESFi kulutusi mõjutav viga on oluliste tõendavate dokumentide puudumine; märgib, et 2019. aastal tuvastas kontrollikoda ühe ESFi projekti, milles rikuti liidu riigiabi eeskirju;

215.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja aruande eelarveaasta 2019 kohta, milles märgitakse, et enamiku koostöös liikmesriikidega hallatavate programmide kulude vigade põhjus on liikmesriikide auditeerimisasutuste tehtud auditivead; tunneb seetõttu heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on loonud tehnilise abi programmid koostööks korraldusasutustega, koolitusprogrammid ja suurendanud riiklike ekspertide programmide arvu, et tõsta teadlikkust vahenditest ja vältida eespool nimetatud vigu; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia vajalikule järelevalvele ning liikmesriikide toetamisele ja abistamisele pettustevastaste meetmete rakendamisel, sealhulgas liikmesriikide poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames teatatud õigusnormide rikkumiste analüüsil, kuna kõik ELi poolse rahastamisega seotud pettused tuleks kõrvaldada, et tugevdada kodanike usaldust ELi rahaliste vahendite kasutamise ja liidu institutsioonide vastu;

216.

märgib murega, et vaatamata arvukatele õigusnormide rikkumistele, millest auditeerimisasutused on kontrollitud projektide puhul juba teada andnud, jäävad paljud vead kõigi sisekontrollide poolt varasemas etapis ikkagi avastamata või parandamata; soovitab kontrollikoja 2019. aasta leidude ja järelduste põhjal, et komisjon analüüsiks avastamata vigade peamisi allikaid ja töötaks koos auditeerimisasutustega välja vajalikud meetmed, et parandada teatatud allesjäänud veamäärade usaldusväärsust;

217.

on mures kontrollikoja valimisse kuulunud liikmesriikide 116 auditeerimisasutusest 18 auditeerimisasutuse töö hindamisel avastatud puuduste pärast, mis praegu piiravad sellele tööle tuginemist (ajavahemikul 2014–2020 ületas ümberarvutatud määr 2 % olulisuse künnist 20-st kinnituspaketist üheksa puhul); võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et komisjon jõudis kaheksa paketi puhul sarnastele tulemustele ja kohandas allesjäänud veamäära tasemele, mis ületab 2 %; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saa oma töösse lisada analüüsi nende püsivate puuduste põhjuste kohta; väljendab kahetsust, et komisjon ei saanud ka anda sisulist teavet põhjuste kohta ega liikmesriikide ametiasutuste vaheliste riigipõhiste erinevuste kohta; peab kahetsusväärseks, et teabe puudumine teatavates riiklikes auditeerimisasutustes püsivate süsteemsete puuduste põhjuste kohta takistab nende probleemide tõhusat ja tulemuslikku käsitlemist ja lahendamist;

218.

märgib, et 120 valimisse kaasatud tehingu puhul (55 %) sai kontrollikoda auditeerimisasutuste töö ülevaatuse põhjal teha järelduse; on väga mures selle pärast, et kontrollikoda tuvastas 100 tehingus (45 %) selle töö ulatuse, kvaliteedi ja / või dokumentatsiooniga seotud puudujääke, mis nõudis kontrollikojalt vastavate auditimenetluste uuesti läbiviimist;

219.

rõhutab, et komisjon viis 2019. aastal 11 liikmesriigis ellu 26 vastavusauditit (14 DG REGIO ning 12 DG EMPL poolt) ja järeldas kõigi nende vastavusauditite aruannete projektides, et auditeerimisasutuste 2017.–2018. aruandeaasta kontrolliaruannetes esitatud allesjäänud veamäära on alahinnatud (seetõttu komisjon tõstis nimetatud määrasid);

220.

märgib, et neist 13 vastavusauditit (viis DG REGIO ja kaheksa DG EMPL poolt ellu viidud) lõpetati 2020. aasta maiks, kuid pooltes neis auditites ei olnud jääkmäärad seetõttu veel lõplikud;

221.

peab kiiduväärseks, et alates 2020. aastast kavatseb komisjon lisada asjaomaste auditeerimisasutustega peetavatesse struktureeritud aruteludesse üksikasjaliku analüüsi liidu auditite käigus avastatud täiendavate vigade kohta koos auditeerimisasutuste dokumenteeritud meetmetega nende vigade avastamata jätmise käsitlemiseks;

222.

tunneb koos kontrollikojaga heameelt komisjoni ja auditeerimisasutuste ühise algatuse ja koordineeritud jõupingutuste üle auditeerimisasutuste töö dokumenteerimise parandamiseks ning 2019. aasta detsembris välja töötatud auditi dokumentatsiooni käsitleva aruteludokumendi üle, mis ei ole küll kohustuslik, kuid on esimene samm auditeerimisasutuste töö ja dokumenteerimise parandamisel;

223.

tunnustab tööd, mida tehakse ühissätete määruse ja mitmeaastase finantsraamistikuga seotud 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil projektijuhtidele ja korraldusasutustele esitatavate nõuete lihtsustamiseks; rõhutab, et selle probleemi lahendamise võtmeks on lihtsamad riiklikud rahastamiskõlblikkuse eeskirjad, mis võivad aidata vähendada halduskoormust ja vigade tõenäosust, tagades seeläbi läbipaistvuse kõrge taseme; nõuab tungivalt lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasemat kasutamist, mida kontrollikoda peab ka taotlejate jaoks väga kasulikuks ja mis hõlbustavad kontrolli; jagab kontrollikoja järeldust, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eeskirjade muutmine peaks rakendamisprotsessi veelgi kiirendama; juhib tähelepanu vajadusele parandada auditeerimise töömeetodeid riiklikul tasandil; kutsub komisjoni üles analüüsima liikmesriikidega peetavas struktureeritud dialoogis haldustavasid ja -menetlusi, et kõrvaldada ebatõhusus, ning levitama näiteid mõjusate haldustavade ja -menetluste kohta kõigile pädevatele asutustele;

224.

võtab DG EMPLi 2019. aasta tegevusaruande põhjal teadmiseks, et DG EMPLil on piisav kindlus ning järeldab, et rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad 2019. aastal kavakohaselt, välja arvatud 29 ESFi / noorte tööhõive algatuse ja üks FEADi programm, mille puhul oli olulisi puudusi süsteemi põhielementides;

225.

märgib DG EMPLi 2019. aasta tegevusaruande põhjal rahuloluga, et nimetatud peadirektoraat on võtnud vajalikud järelmeetmed seoses kõigi kontrollikoja esitatud 2015.–2018. aasta kinnitava avalduse soovitustega ning et 2020. aasta märtsi lõpuks olid kõik kontrollikoja soovitused lõpetatud;

226.

juhib tähelepanu sellele, et tegelikult põhines enamik 2019. aasta tegevusaruannetes esitatud reservatsioonidest peamiselt 2018.–2019. aasta kontode veamääradel, mida ei olnud veel heaks kiidetud, seetõttu teatasid mõlemad peadirektoraadid, et 2018.–2019. aasta veamäärasid ei kinnitata vähemalt enne 2020. aasta tegevusaruandeid;

227.

on veendunud, et organiseeritud kuritegevus on suunatud ELi finantshuvide ja kõigi maksumaksjate raha vastu, ning kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid kuritegelike võrgustike vastu, kes püüavad omandada liidu rahalisi vahendeid;

228.

kordab oma rahulolematust selle pärast, et kontrollikoda ja komisjon kasutavad finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva arvamuse koostamisel erinevaid meetodeid;

229.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei pea Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendeid käsitleva aastaaruande avaldamisel kinni asjakohases määruses (7) sätestatud tähtaegadest; kordab parlamendi nõudmist avaldada aruanne oktoobriks, et lisada selle tulemused eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse; ootab, et komisjon vastaks läbipaistvuse suurendamiseks sellele konkreetsele taotlusele positiivselt;

Euroopa Kontrollikoja ülevaade 04/2020: ELi meetmed plastijäätmete probleemi lahendamiseks

230.

märgib, et kuigi kõnealune ülevaade ei ole auditiaruanne, uuriti selles liidu lähenemisviisi maismaal tekkivate plastijäätmete probleemile, nagu on sätestatud 2018. aasta plastistrateegias;

231.

on mures kontrollikoja tähelepanekute pärast, et ebaseadusliku jäätmekäitluse vastu võitlemise liidu õigusraamistikus esineb puudusi, nende hulgas andmete puudumine saastatud alade ning karistuste ja süüdistuste esitamise määrade kohta, raskused keskkonnakuritegu kujutava käitumise kindlakstegemisel seoses õigusliku ebakindlusega (nt jäätmete määratlus vs. kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed), suutmatus liidu õigusaktidega käsitleda organiseeritud kuritegelike rühmituste kasvavat osalemist keskkonnakuritegudes, mis on seejärel seotud muude kuritegudega, nagu rahapesu, ühtsete liidu reeglite puudumine (haldus-/kriminaal-/tsiviil-)karistuste kombinatsiooni kohta, keskkonnakuritegudega tegelevate spetsialiseerunud politseijõudude, prokuratuuride ja kohtunike nappus;

232.

märgib, et keemiline ringlussevõtt võib hõlmata paljusid erinevaid tehnoloogiaid, mis ei ole veel tehnoloogiliselt või majanduslikult teostatavad jäätmekäitlusvõimalused, samas kui prügilasse ladestamist on kavas järsult vähendada; on seisukohal, et ringlussevõtu tehnoloogilise ja majandusliku teostatavuse parandamiseks tuleb ringlussevõtu mahtu oluliselt suurendada; on veendunud, et plastpakendite tootjate suutlikkuse suurendamine plastjäätmete seaduslikuks kõrvaldamiseks, et täita laiendatud tootjavastutuse süsteemist tulenevaid kohustusi, avaldab positiivset mõju ebaseadusliku jäätmeveo ja muude jäätmekuritegude probleemile;

233.

tunneb heameelt ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite kui hea vahendi üle, mis motiveerib liikmesriike ringlussevõttu parandama; rõhutab sellega seoses vajadust nõuetekohase aruandluse järele;

Tõsised rikkumised ja vahendite väärkasutus liikmesriikides

234.

peab kahetsusväärseks, et seos EGFist abi saanud töötaja kohta tehtud kulude ja tööturule naasmise määra vahel on väga nõrk või puudub üldse; näiteks Hispaanias on kulu töötaja kohta 2 422,74 eurot ja tööturule naasmise määr 48 %, Soomes aga 2 289,81 eurot töötaja kohta ja tööturule naasmise määr 83 %; märgib, et integratsioonimäärad ja kulud on liikmesriigiti väga erinevad, kuid ei ole võimalik järeldada, et inimese kohta kulutatavad suuremad summad tähendaksid suuremat tööturule naasmise määra; palub komisjonil seda lahknevust hoolikalt analüüsida ja käsitleda;

235.

on seisukohal, et ELi noortegarantii ei vasta ootustele; kutsub komisjoni üles tagama, et noorte aitamiseks loodud programmid ei tekitaks ootusi, mida ei ole võimalik täita; nõuab, et komisjon tegeleks nende ootustega, seades realistlikud ja saavutatavad eesmärgid;

236.

märgib, et DG EMPL saatis 2019. aastal 16 hoiatuskirja, milles tuvastati juhtimis- ja kontrollisüsteemides märkimisväärseid puudusi; vastu võeti 12 otsust maksetähtaegade edasilükkamise kohta (neli Itaalia, kolm Ungari, kaks Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa ning üks Hispaania puhul) ning üks otsus maksete peatamise kohta (Ühendkuningriik: Šotimaa);

237.

märgib, et Itaalia (15 reservatsiooni summas 50,26 miljonit eurot) ja Prantsusmaa (üheksa reservatsiooni summas 47,95 miljonit eurot) suhtes esitati olulisi reservatsioone; märgib, et Itaalia puhul oli see peamiselt tingitud süsteemsetest puudustest riigihangetes, mis tulenesid riigihangete direktiivi ebaõigest ülevõtmisest riiklikesse õigusaktidesse, samas kui Prantsusmaal ei olnud piirkondlikel kontrolliasutustel viie programmi puhul piisavalt aega oma tegevusauditite tähtajaks lõpule viimiseks;

238.

märgib, et liikmesriigid tegid eelarveaastal 2018–2019 finantskorrektsioone kokku 3,41 miljardi euro ulatuses, millest 912 miljonit eurot puudutas Ungarit, 578 miljonit Hispaaniat, 368 miljonit Slovakkiat ja 236 miljonit Poolat; märgib, et liikmesriikide poolt kumulatiivselt alates perioodi 2014–2020 algusest teatatud finantskorrektsioonide kogusumma oli 6,10 miljardit eurot, millest 2,15 miljardit puudutas Ungarit, 668 miljonit Hispaaniat, 647 miljonit Poolat ja 459 miljonit Slovakkiat;

239.

märgib murega, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) pidi oma 2019. aasta tegevusaruandes esitama kaks reservatsiooni 67 ERFi / Ühtekuuluvusfondi programmi kohta programmitöö perioodil 2014–2020 ning üheksa ERFi / Ühtekuuluvusfondi ja ühe ühinemiseelse abi rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi kohta programmitöö perioodil 2007–2013; juhib tähelepanu sellele, et suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemides tõid mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 kaasa kulude riski, mis on hinnanguliselt üle 10 %; väljendab heameelt selle üle, et uues finantsmääruses on täiendavalt selgitatud huvide konflikti mõistet eelarve jagatud täitmisel;

240.

on mures selle pärast, et tööhõive peadirektoraat (DG EMPL) pidi oma 2019. aasta tegevusaruandes esitama reservatsiooni perioodi 2014–2020 ESFi / noorte tööhõive algatuse ning enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi (FEAD) (30 ESFi / noorte tööhõive algatuse ja FEADi programmi) kohta; märgib, et kuna kaks peadirektoraati märkisid oma iga-aastastes tegevusaruannetes, et ei ole tehtud reservatsioone, kui eelmise aruandeaasta kinnitatud allesjäänud veamäär oli üle 2 %, sest tulevikus kohaldatakse täiendavaid finantskorrektsioone, põhinevad komisjoni reservatsioonid peamiselt esialgsetel määradel ega pruugi hõlmata kõiki olulisi riske;

241.

on eriti mures teadete pärast, mille kohaselt viis komisjon lõpule auditeerimismenetluse, milles kinnitati huvide konflikti käsitlevate õigusaktide tõsist rikkumist Tšehhi Vabariigis;

242.

võtab murega teadmiseks teated, et DG REGIO auditiaruandes tuvastati kolm ERFi toetust, millega rikuti Tšehhi Vabariigi õigust ja ELi ühissätete määrust ERFi kohta; tunneb muret selle pärast, et Euroopa struktuurifondide väljamaksete haldamisel tuvastati huvide konflikt;

243.

ootab, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti ja eelarvekontrollikomisjoni Tšehhi valitsuse vastusest aruandes esitatud soovitustele; on šokeeritud asjaolust, et enam kui kaks aastat pärast komisjoni auditite algust on olukord seoses Tšehhi peaministri Andrej Babiši väidetava huvide konfliktiga endiselt lahendamata; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks oma jõupingutusi menetluse täielikuks ja kiireks lahendamiseks, avaldaks auditiaruande niipea kui võimalik, annaks Euroopa Parlamendile oma järelduste kohta aru ning vajaduse korral peataks rahastamise ja / või nõuaks väärkasutatud vahendid tagasi; tuletab meelde Euroopa Parlamendi 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni Tšehhi peaministri huvide konflikti kohta, milles märgitakse, et kui Andrej Babiši huvide konflikt leiab kinnitust, tuleks see kas lahendada või tal tuleks avalikest ülesannetest tagasi astuda (8);

Soovitused

244.

palub komisjonil teha järgmist:

—

analüüsida põhjalikult põhjuseid ja võimalikke struktuurseid probleeme, mis põhjustavad püsivaid süsteemseid puudusi, mida kontrollikoda igal aastal oma auditite käigus avastab, ning pöörata erilist tähelepanu võimalikele riigipõhistele erinevustele; lisada ka tähelepanekud parimate tavade kohta nendes riiklikes ametiasutustes, kus vigu esineb vähe ja mis on kontrollikoja hinnangul usaldusväärsed; viia see analüüs läbi tihedas koostöös kontrollikojaga ja kaasata aktiivselt riiklikke ametiasutusi nii probleemi kirjelduse kui ka võimalike lahenduste osas;

—	jagada analüüsi tulemusi kontrollikoja, eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni ja liikmesriikidega;

—

koostada selle analüüsi põhjal riikide ametiasutustele selged, praktilised ja hõlpsasti rakendatavad horisontaalsed ja riigipõhised soovitused; alustada struktureeritud dialoogi riikide ametiasutuste ja kontrollikojaga, et jätkata tööd suutlikkuse suurendamiseks ja parimate tavade vahetamiseks, eesmärgiga parandada riiklike auditeerimisasutuste töö usaldusväärsust; hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni dialoogi käiguga kursis;

—

selgitada viivitamata rahastamiskõlblikkuse tingimusi (sealhulgas määratleda, mida mõeldakse toimingute „füüsiliselt lõpule viima“ ja / või „täielikult rakendama“ toimingute all, et aidata liikmesriikidel kontrollida toimingute vastavust ühissätete määruse artikli 65 lõikele 6 ja vältida rahastamiskõlbmatute toimingute avastamata jätmist);

—	võtta meetmeid auditeerimisasutuste teatatud jääkmäärade usaldusväärsuse suurendamiseks (analüüsida avastamata vigade peamisi allikaid ja töötada koos auditeerimisasutustega välja vajalikud meetmed teatatud jääkmäärade usaldusväärsuse parandamiseks);

—	esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne, milles selgitatakse iga eelarvepunkti kohta üksikasjalikult, kuidas on see aidanud kliimaküsimusi peavoolustada ja suurendada kulutusi elurikkusele, et hõlbustada nende jälgimist;

—

alustada vajaduse korral ja kooskõlas valdkondlike õigusaktidega kiiresti tööd, mis aitaks luua tõhusa metoodika kliimakulutuste ja selle tulemuslikkuse jälgimiseks, et saavutada üldeesmärk eraldada kliimaeesmärkide toetuseks vähemalt 30 % liidu 2021.–2027. aasta eelarve kogusummast ja järgmise põlvkonna ELi kuludest;

—

võtta koos liikmesriikidega kasutusele ühtne integreeritud ja koostalitlusvõimeline teabe- ja järelevalvesüsteem, sealhulgas ühtne andmekogumis- ja riskihindamisvahend, et pääseda juurde asjakohastele andmetele ja neid analüüsida ning suurendada kontrolli usaldusväärsust, pidades silmas üldist kohaldamist, sealhulgas tehnilise toe instrumendi abil;

—	võtta kasutusele kogu liitu hõlmav kaebuste esitamise mehhanism rahaliste vahendite saajate jaoks, kes puutuvad kokku riiklike ametiasutuste väärkäitumise või kuritegelike võrgustike või organisatsioonide survega, näiteks võimaldades neil esitada komisjonile kaebusi;

—	jätkata järjepidevat ja ulatuslikku koostööd auditeerimisasutustega, et tagada range kontrolliraamistik, parandada vajaduse korral kindlustandva töö kvaliteeti ning tagada vajalik avastamis- ja korrektsioonisuutlikkus;

—	nõuda korraldusasutustelt meetmete võtmist kõige sagedasemate vigade kõrvaldamiseks ja tulevaste kulutustega seotud riskide maandamiseks ning vajaduse korral parandada nii juhtimiskontrollide kui ka auditite avastamissuutlikkust;

—	esitada maksete veamäära, mitte allesjäänud veamäära, et parandada tehtud kontrolli hindamist;

—	jätkata koostööd kontrollikojaga, et ühtlustada veelgi auditeerimismeetodeid ja õigusaktide tõlgendamist;

—	pöörata rohkem tähelepanu ja anda suuremat tehnilist abi liikmesriikidele, kelle juhtimis- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt usaldusväärsed või mitteusaldusväärsed, kui rahaliste vahenditega seotud pettuse ja korruptsiooni oht on suurenenud;

—	pöörata erilist tähelepanu riigihankemenetluste kaudu sõlmitud raamlepingutele, kuna nendega seotud pettused ja korruptsioon kujutavad endast suuremat ohtu liidu finantshuvidele;

—	vähendada kulukohustuste kuhjumist võimalikult kiiresti;

—	selgitada iga-aastastes tegevusaruannetes, kuidas liikmesriikide ja komisjoni poolt tagantjärele kehtestatud finantskorrektsioonidest mõjutatud summad uuesti kasutusele võeti, eelkõige pettuse, korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevusega seotud juhtudel;

—	avaldada viivitamata ja hiljemalt 2021. aasta oktoobriks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendeid käsitleva 2020. aasta aruande, et selle tulemused saaks lisada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse;

—	töötada välja tugev strateegia kõrge tasandi poliitikute huvide konfliktide vastu võitlemiseks; töötada koos liikmesriikidega välja tõhusad õiguslikud vahendid, et vältida liidu ühtekuuluvusfondidel põhinevate oligarhistruktuuride soodustamist;

—	teavitada parlamenti kõigist edasistest arengutest huvide konflikti juhtumis, millest on teatati DG REGIO auditiaruandes Tšehhi Vabariigi kohta;

—	tugineda direktiivi 2008/99/EÜ läbivaatamisel kontrollikoja tähelepanekutele plastijäätmete kohta, eelkõige seoses miinimumstandardite ja erinevate jäätmekuritegude selge määratlusega;

—	tegeleda ringlussevõtu ja põletamise suutlikkuse puudumise probleemiga, et vähendada jäätmekuritegusid, näiteks ebaseaduslikku jäätmevedu, suurendades suutlikkust plastjäätmete seaduslikuks kõrvaldamiseks ja selle majanduslikku atraktiivsust plastjäätmete tekitajate jaoks;

—

parandada ringlussevõtu määratlust ja ringlussevõtuga seotud aruandlusnõudeid, eelkõige ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite puhul; hinnata võimalust digiteerida käitajatevaheliste jäätmevoogude aruandlust ja seiret, et suurendada suutlikkust avastada eeskirjade eiramisi ja märke ebaseadusliku jäätmeveo kohta;

—

analüüsida tihedas koostöös vastutavate riiklike ametiasutustega põhjuseid, miks jäätmekäitlustaristule eraldatud vahendeid kasutatakse vähe, ning teavitada tulemustest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni; teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellest, kuidas komisjon abistab liikmesriike vahendite kasutamise määra suurendamisel, ning uurida täiendavaid abi andmise viise;

—	teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni COVID-19 pandeemia tõttu ringlussevõtu ja jäätmekäitluse toetamiseks ette nähtud ühtekuuluvusvahendite ümberjaotamisest muudesse valdkondadesse;

—	seada kiiremas korras prioriteediks pakendite suhtes kehtivate oluliste nõuete läbivaatamise, et kiirendada plastpakendite disaini ja tootmise kohandamist ringlussevõtu ja kestlikkuse kasuks õigel ajal, et toetada 2025. aastaks seatud plastpakendite ringlussevõtu eesmärgi saavutamist;

245.

palub üldisemalt komisjonil täita võimalikult kiiresti kõik veel täitmata kontrollikoja soovitused, esitada konkreetsed rakendamisaruanded ning pikemas perspektiivis võtta kontrollikoja soovitusi arvesse uue fondi ESF+ meetmete rakendamisel alates 2021. aastast.

246.

on hämmastunud, et 2019. aastal ei algatatud menetlusi programmide eraldiste vähendamiseks netokorrektsioonide kaudu, nagu on märgitud DG REGIO 2019. aasta tegevusaruandes; kutsub komisjoni üles kehtestama süstemaatiliselt netofinantskorrektsioone, kui ühissätete määruse artikli 145 lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud;

247.

kutsub komisjoni üles jätkama suuniste ja toe pakkumist ning tegema kindlaks parimad tavad ja jagama neid liikmesriikidega;

Tulemuslikkus: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond

248.

tuletab meelde, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatakse ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikat (ELi ühtekuuluvuspoliitika), mille eesmärk on edendada ELis majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust piirkondade arengutaseme erinevuste vähendamise teel.

249.

tuletab meelde, et ERF hõlmab kõiki liikmesriike ja keskendub mitmele peamisele prioriteetsele valdkonnale, nagu innovatsioon ja teadusuuringud, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamine ning vähese CO2 heitega majandus; märgib, et komisjon eraldas 2019. aastal ERFi eelarvest 31,1 miljardit eurot; meenutab, et Ühtekuuluvusfondist toetatakse liikmesriike, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest; fond rahastab peamiselt üleeuroopaliste transpordivõrkude ja keskkonnaga seotud projekte ja selle 2019. aasta eelarveline eraldis oli 11,5 miljardit eurot;

250.

märgib murega, et aastaid pärast programmitöö perioodi 2014–2020 algust püsis ajakavas vaid veidi üle kolmandiku ERFi ja Ühtekuuluvusfondi programmide 72 näitajast, kuigi mitut sihtväärtust oli vähendatud; tuletab meelde soovitust veelgi parandada põhilisi tulemusnäitajaid; märgib siiski, et andmete piiratus takistab audiitoreid selle poliitikavaldkonna tulemuslikkust põhjalikult hindamast, kuna on raske hinnata, kas fondid on täitnud või suudavad tõenäoliselt täita seatud üld- ja erieesmärgid, kuigi üksikute näitajate edusamme saab hinnata seatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel; palub komisjonil välja töötada järjepidev hindamisraamistik, mis võimaldab hinnata, kas ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahe-eesmärgid ja sihid on saavutatud;

251.

on mures kontrollikoja osutatud probleemide pärast, mis on seotud sisekontrolli puudumisega liikmesriikides ja andmete ebausaldusväärsusega;

252.

võttes arvesse asjaolu, et suurem osa leitud vigadest oli seotud toetuskõlbmatute projektidega, rõhutab tõsist muret seoses saavutatud tulemusi käsitleva komisjoni aruandluse usaldusväärsusega, sest ükski neist ega taolistest (veel kindlaks tegemata) projektidest ei tohiks mingil viisil mõjutada liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika abil saavutatud laiemate tulemuste üldist hindamist; soovitab, et komisjon oma aruandlusprotsessi ümber hindaks, lähtudes tegelikult saavutatud tulemustest;

253.

tunnistab andmekaeveprogrammi Arachne taoliste digivahendite tähtsust võitluses korruptsiooni ja liidu rahaliste vahendite väärkasutamise vastu; kutsub kõiki liikmesriike üles rakendama selliseid vahendeid ilma edasiste põhjendamatute viivitusteta; peab kahetsusväärseks, et mitte kõik liikmesriigid ei kasuta pettuste paremaks avastamiseks Arachne andmekaevevahendit; tuletab meelde, et nii komisjon kui ka liikmesriigid vastutavad ühtekuuluvuspoliitika kulutustega seotud pettuste uurimise eest; nad peavad suurendama jõupingutusi pettuste ennetamiseks ja avastamiseks koostöös Euroopa Prokuratuuri ja OLAFiga; rõhutab, et lisaks Arachne vahendile peaks komisjon tõsiselt kaaluma ka suurandmete ja muude IT-vahendite kasutamist mitte ainult uurimise eesmärgil, vaid ka selleks, et jälgida suundumuste muutusi ja ennetada muid liidu vahendite väärkasutamise viise;

254.

märgib, et mõlemad fondid kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide jagatud eelarve täitmise raamesse ning neid rakendatakse rakenduskavade abil, mille koostavad liikmesriigid ja kinnitab komisjon;

255.

märgib rõõmuga, et kontrollikoja esimeses tulemuslikkuse aastaaruandes, milles käsitletakse olukorda 2019. aasta lõpul, esitatakse ERFi programmi tulemuslikkuse ülevaade kui positiivne näide selgelt sõnastatud järeldustest üldeesmärgi kohta; ergutab regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati jätkama tulemuslikkust käsitlevates jagudes selgete järelduste esitamist nii üld- kui ka erieesmärkide kohta ning kutsub teisi peadirektoraate üles seda head eeskuju järgima ja oma järeldusi parandama, muutes need informatiivsemaks ja selgemaks;

256.

juhib tähelepanu sellele, et väljundi- ja tulemusnäitajate põhjal saadud teavet täiendavad paljude selliste hindamiste ja uuringute tulemused, milles on analüüsitud perioodi 2007–2013 tulemusi ning perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika programmide kavandamise ja rakendamise varajasi etappe; peab kahetsusväärseks, et nende hindamiste hiline ajastus, nagu õigusaktides kavandatud, tähendab, et õppetunnid saadakse liiga hilja, et mõjutada praegust või järgnevat programmitöö perioodi (näiteks ajavahemiku 2014–2020 järelhindamiste tulemused tehakse ilmselt kättesaadavaks 2025. aasta lõpuks, nagu nõutakse ühissätete määruses, kuid selleks ajaks on programmitöö periood 2021–2027 kestnud juba viis aastat ja komisjoni seadusandlike ettepanekute ettevalmistamine 2027. aasta järgseks perioodiks on tõenäoliselt juba kaugele edenenud);

257.

märgib murelikult, et eelmise programmitöö perioodi sama etapiga võrreldes on ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kasutusmäärad kuuenda rakendusaasta lõpul 6,6 % madalamad; toonitab, et see on osaliselt tingitud viivitustest programmitöö perioodi alguses; märgib siiski, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutusmäär oli 2019. aastal kõrgem kui 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mis tahes teisel aastal; juhib ühtlasi tähelepanu ohule, et rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpu lähenedes ja COVID-19 kriisi asjaolusid arvestades võib kasutusmäär saada liikmesriikidele ühtekuuluvuse eesmärkidest, tulemuslikkusest ja korrapärasusest tähtsamaks; rõhutab, et üleminek tulemuslikkuselt nõuetele vastavusele takistaks ühtekuuluvuseesmärke ja tekitaks tarbetuid kulutusi; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja meetmeid menetluste lihtsustamiseks, mis eespool nimetatud asjaoludel aitaksid kaasa vahendite vastutustundlikule ja asjakohasele kasutamisele ning seega liikmesriikide majanduse taastumisele, pidades silmas, et liikmesriikide eesmärgid programmitöö perioodiks 2021–2027 peavad olema palju ulatuslikumad, et reageerida COVID-19 kriisi majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule, eesmärgiga kaitsta kodanikke, säästa töökohti ja parandada investeerimiskliimat, kaasates taastamiskavade väljatöötamisse ja elluviimisse kõik valitsustasandid;

258.

palub komisjonil kindlaks teha piirkonnad, kus vahendite kasutamise määr on madal, ning aidata neil kasutusmäära suurendada, määrates kindlaks reeglid, mis aitaksid parandada ühtekuuluvusfondide tõhusust ja tulemuslikkust;

259.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitikas, mida iseloomustavad suured taristuprojektid, võib programmi alguse, selle rakendamise ning väljundite ja tulemuste saavutamise vahel olla ajaline viivitus; peab murettekitavaks, et edusamme mõjutab tõenäoliselt ka ühtekuuluvuspoliitika suhteliselt vähene rakendamine võrreldes liidu ülejäänud eelarvega; märgib, et need tegurid ja asjaolu, et viimased kättesaadavad andmed (rakendusperioodil, mis kestab 2023. aasta lõpuni) on seotud 2018. aasta lõpuga, raskendavad kontrollikoja hinnangul praeguses etapis järelduste tegemist eesmärkide saavutamise kohta; kutsub komisjoni üles vähendama ajalist viivitust programmi alguse, selle rakendamise ning väljundite ja tulemuste saavutamise vahel; märgib, et võrgustiku väljakujundamise järelevalvet tuleb tugevdada; nõuab tungivalt, et komisjon moodustaks eksperdirühma, kes pakuks liikmesriikidele toetust selliste suurte projektide juhtimisel;

260.

tunneb suurt muret seoses meediateadetega ERFi kaasrahastatud investeeringute kohta ühes liikmesriigis, kus algselt ametikoolituseks mõeldud hoonete otstarvet pärast nõutavat kolmeaastast perioodi muudeti; peab kahetsusväärseks selle otstarbemuutusega väidetavalt seotud pettust ja isiklikku rikastumist; kahetseb, et komisjon ei ole suutnud esitada täiendavat teavet, et viimaseid kahtlusi hajutada; tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle neid väiteid nõuetekohaselt uurida; on seisukohal, et kestvuse mõiste on oluline tagatis liidu vahendite tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks ühtekuuluvuspoliitika raames;

261.

leiab, et seadusega nõutav kolme- kuni viieaastane minimaalne kestvus on investeeritud märkimisväärse summa ja selliste projektide pikaajalisusega arvestades liiga lühike; kahetseb, et kaasseadusandjad ei otsustanud [ühissätete määruse] läbivaatamise käigus kehtestada pikemaid kestvusnõudeid; märgib, et taristuinvesteeringute kestvust ja enneaegset ümberkorraldamist käsitlevates eeskirjades on liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi;

262.

tunneb muret ettevõtjate rahastamise kontrolli ja järelmeetmete puudumise pärast; palub komisjonil töötada välja üksikasjalik strateegia rahastamise kontrollimiseks; kutsub komisjoni üles hindama selle finantsmehhanismi kaudu rahastatud projektide tulemusi; ergutab komisjoni avaldama oma hindamise tulemusi;

263.

võtab teadmiseks muud kontrollikoja tulemuslikkuse analüüsi seisukohast olulised tegurid, mis selgitavad asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, mis on seotud muu hulgas tööhõive määra, majandusarengu ning kliima ja energiaga, mõjutavad tugevalt mitmesugused riiklikud ja välised tegurid nii Euroopas kui ka maailmas, ning et paljudes liikmesriikides moodustavad ühtekuuluvuspoliitika vahendid tavaliselt väikese osa nendele küsimustele eraldatud vahenditest, mistõttu ilma spetsiaalselt kohandatud riikliku poliitika ja programmideta, mis toimiksid koos ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega, võivad need edusammud olla väga piiratud;

264.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku lisategurite kohta, näiteks et liidu käsutuses on mitmesugused poliitilised vahendid oma nõudlike ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, millest ühe osa moodustavad ERF ja Ühtekuuluvusfond, ning et eesmärkide saavutamist silmas pidades on kavandatud ka muud fondid ja seadusandlikud algatused, mistõttu tihti ei ole võimalik eristada eri poliitiliste vahendite mõju eesmärkidele lähenemisel;

265.

rõhutab murega, et kontrollikoja analüüs, mis põhineb 2018. aasta lõpu seisuga kättesaadavatel nappidel andmetel, näitab, et 72 näitajast püsib eesmärkide saavutamise ajakavas vaid kolmandik, umbes pooled näitajad on plaanist maha jäänud ning ülejäänute kohta ei olnud kontrollikojal võimalik järeldusi teha; avaldab kahetsust, et üheksast üldeesmärkidega seotud näitajast püsib ajakavas ainult kaks, märgib aga samas, et umbes kolmandikule näitajatest oli 2018. aastaks seatud vahe-eesmärk ning kontrollikoja hinnangul on neist 70 % kas täidetud või täitmisele väga lähedal;

266.

kuigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid saab veel välja maksta kuni 2023. aastani, rõhutab murega, et kokku üksnes 40 % väljundnäitajatest püsib ajakavas ning tulemus- ja mõjunäitajate puhul on see osakaal ainult 10 %;

267.

tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020“ on liidu kõrgetasemeline strateegia aastateks 2010–2020; märgib, et perioodiks 2014–2020 on komisjon kindlaks määranud üheksa näitajat, et mõõta strateegia eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, kliimamuutuste ja energeetika, hariduse ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas; märgib, et 2018. aasta andmete põhjal järeldab komisjon, et tööhõive- ja hariduseesmärgid tõenäoliselt saavutatakse, samal ajal kui teadus- ja arendustegevuse ning vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna eesmärkide saavutamine ei edene kavakohaselt ja neid ilmselt ei saavutata;

268.

rõhutab suure murega, et kõigist kümnest programmiaruannetes esitatud näitajast, mis on seotud eesmärgiga toetada kõigis sektorites üleminekut vähese CO2 heitega majandusele, püsib ajakavas ainult näitaja nr 1 – parema energiatarbimise klassifikaatori näitajaga leibkondade arv; nõuab, et komisjon seaks ka rohelise kokkuleppe eesmärke silmas pidades selle eesmärgiga seotud parandused absoluutseks prioriteediks;

269.

rõhutab, et vastusena COVID-19 puhangule võttis liit kasutusele meetmed, mis suurendavad liikmesriikide paindlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastuse kasutamisel (näiteks loobuti nõudest eraldada kindel osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastusest põhiteemadele, kuid ettepanekus väljapakutud paindlikkus võib mõjutada liidu võimet saavutada rakenduskavades algselt seatud eesmärke);

270.

võtab teadmiseks, et COVID-19 kriis on tekitanud uue ja ootamatu probleemi, millele liit ja selle liikmesriigid peavad otsustavalt reageerima ning liidu ja riiklikul tasandil lahendusi pakkuma;

271.

tunneb heameelt suurema finantspaindlikkuse üle seoses ühtekuuluvuse valdkonna kulutustega, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada neid vahendeid kriisiga seotud projektide rahastamiseks; rõhutab vajadust edendada kõigi eelseisvatel kuudel tööpuuduse ja tervishoiuprobleemidega vaeva nägevate ühtekuuluvuspoliitikaga seotud sidusrühmade, peamiselt VKEde, kohalike omavalitsuste ja piirkondade järjepidevust ja tihedamat koostööd;

272.

juhib tähelepanu probleemidele, mis liidu patsientidel piiriülese tervishoiu direktiivi kasutamisel tekivad ja mida on kirjeldatud kontrollikoja eriaruandes nr 7/2019; eelkõige puudutavad probleemid võimalike patsientide teadlikkust oma õigustest, takistusi ja viivitusi patsiendi terviseandmete elektroonilisel vahetamisel liikmesriikide vahel ning tervishoiuteenuste kättesaadavust harvikhaigusi põdevate patsientide jaoks;

273.

tunneb muret seoses kontrollikoja arvamusega, et on kindlaid viiteid sellele, et liit ei suuda 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke täita; märgib, et komisjoni sõnul on loodusvarade kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamisel tehtud vähe edusamme; toonitab kontrollikoja tähelepanekut, et poolte liidu liikmesriikide puhul oli oht, et nad ei tooda taastuvenergiast piisavalt elektrit, et täita oma 2020. aasta eesmärke; märgib, et ülevaatearuandes liidu energia ja kliimamuutustega seotud meetmete kohta teatas kontrollikoda, et liikmesriikide kavandatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ei vasta 2030. aastaks seatud 40 % eesmärgile; kutsub komisjoni üles tulemusi uuesti hindama, et arvesse võtta COVID-19 pandeemiat ja rohelise kokkuleppe paketti;

274.

tunneb muret selle pärast, et üksnes pooled 16 näitajast, mis on seotud eesmärgiga „Säästva transpordi edendamine ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine“, liiguvad oma eesmärkide saavutamise suunas; peab kahetsusväärseks, et viimase komisjoni poolt heakskiidetud aruande kohaselt on liikmesriigid vähendanud suuremat osa 2023. aastaks seatud eesmärkidest, mõnel juhul märkimisväärsel määral (näiteks vähendati näitaja „Uue raudteeliini kogupikkus“ ERFi ja Ühtekuuluvusfondi summaarset sihtväärtust 947 km-lt 579 km-le (39 %) ning näitaja „Uute või täiustatud trammi- ja metrooliinide kogupikkus“ ERFi ja Ühtekuuluvusfondi summaarset sihtväärtust 680 km-lt 441 km-le (35 %));

275.

kordab parlamendi nõudmist, et turismi jaoks loodaks uus eelarverida, mille kaudu toetada seda sektorit, mida COVID-19 kriis on rängalt tabanud; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda on algatanud auditi, et hinnata turismiprojekte, mida kaasrahastati 2007.–2013. aastal ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest 6,4 miljardi euroga ja mida on 2014.–2020. aastal seni kaasrahastatud 4 miljardi euroga, et parandada ELi turismipoliitikat;

276.

märgib, et praeguse programmitöö perioodi (2014–2020) kuuendaks aastaks, 2020. aasta jaanuariks, oli algselt eraldatud vahenditest välja makstud vaid umbes 31 %, mis seab Euroopa ühendamise rahastu vahendite täieliku ärakasutamise kahtluse alla; kutsub liikmesriike üles investeerimist märkimisväärselt kiirendama ja palub komisjonil järelevalvet tõhustada, sest COVID-19-ga seotud majanduslangusest kiireks taastumiseks on taristuinvesteeringuid hädasti vaja;

277.

rõhutab veel kord, et selles poliitikavaldkonnas mõõdavad kõik näitajad saavutatud projektide tulemuste asemel väljundit ( need annavad peamiselt andmeid programmi rakendamise kohta seoses taristu ehitamisega); nõuab tungivalt, et komisjon kavandaks poliitikat nii, et võimaldada tulemuste ja saavutatud laiema mõju nõuetekohast pidevat ja vahehindamist;

278.

tuletab meelde, et kontrollikoda juhtis oma 2019. aasta auditis tähelepanu eelkõige Ühtekuuluvusfondi alakasutamisele uute raudteeliinide rahastamisel; rõhutab säästvatesse transpordivõrkudesse investeerimise suurt tähtsust ja kutsub nappide tulemustega liikmesriike üles jõupingutusi suurendama;

279.

rõhutab, et hiljutises kontrollikoja auditis transpordi suurtaristute (9) kohta tõdeti, et on ebatõenäoline, et liidu transpordi põhivõrk saavutab 2030. aastaks oma täisvõimsuse; lisaks märkis kontrollikoda ülevaatearuandes, et kuna liidu rahastamise ulatus on üldiste vajadustega võrreldes piiratud, tuleb keskenduda prioriteetidele, millel on suurim liidu lisaväärtus;

280.

palub komisjonil edasi arendada oma mehhanismi ja vahendeid, mis võimaldavad kodanikel ja sidusrühmadel saada teavet turismi- ja transpordiprojektide kohta, mida komisjon ERFist ja Ühtekuuluvusfondist rahastab;

281.

on seisukohal, et nagu märgitud kontrollikoja auditis transpordi suurtaristute kohta, on liiklusprognoose vaja parandada ja paremini kooskõlastada; juhib tähelepanu sellele, et liiklusprognoosides tuleks arvesse võtta usaldusväärseid majandushinnanguid ja kulude-tulude analüüse ning need tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse võimalikke viivitusi; rõhutab, et halba kavandamist tuleks vältida, eriti kliimamuutuste valdkonnas, ning et komisjoni planeerimisprotsess vajab parandamist, eelkõige keskkonnakaitse ja ressursside kasutamise valdkonna nõuete rakendamisel;

282.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni seadusandlikus ettepanekus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta aastatel 2021–2027 kaotatakse kõik suurprojektide hindamisnõuded, sealhulgas kulude-tulude analüüsi nõue. Kuigi mööndakse, et see vähendab üldist halduskoormust, kaalub selle üles suurem oht, et kaasrahastatavate investeeringutega ei tagata parimat kulu ja tulu suhet; nõuab tungivalt, et komisjon oma ettepaneku ümber hindaks;

283.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal võeti lõpuks vastu Euroopa ligipääsetavuse akt, rõhutab selle tähtsust liidu esimese õigusaktina oma valdkonnas, palub komisjonil tähelepanelikult jälgida liikmesriikide edusamme kõigi vajalike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmisel ja avaldamisel, et täita Euroopa ligipääsetavuse akti 28. juuniks 2022;

284.

on seisukohal, et programmiaruannetes välja toodud ERFi erieesmärgiga „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ seotud üheksast näitajast vaid kolm (33 %) püsivad oma eesmärkide saavutamisel ajakavas, ja seega on tulemused puudulikud; rõhutab, et need kolm näitajat on seotud väljundiga, mõõtes ERFist rahastatavate ettevõtete arvu, samal ajal kui muud näitajad, näiteks need, millega hinnatakse, kas erainvesteeringud vastavad ettevõtjatele antavale riigiabile, ja rahastatavate ettevõtjate tööhõive kasv ei ole ajakavas püsinud; nõuab tungivalt, et komisjon kavandaks poliitikat nii, et võimaldada tulemuste ja saavutatud laiema mõju nõuetekohast pidevat ja vahehindamist, kaasa arvatud pikaajalise tööpuuduse leevendamise poliitika mõju hindamine;

285.

märgib, et ERFi rahalisi vahendeid kasutati koos riiklike VKEde toetusallikatega, kas täiendades kehtivaid riiklikke meetmeid või täites lüngad tugisüsteemis, kuid komisjon (10) leidis siiski, et ERFi ja ESFi toetuse koostoime oli üldiselt väike, vaatamata sellele, et tööhõive tagamine on tähtis;

286.

võtab arvesse, et kontrollikoja kinnitava avalduse 2019. aasta auditi kontekstis oli 12 liikmesriigi juhitud ning ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatud 121 projektist viidud lõpule ainult 11; märgib, et seitsme projekti puhul saavutati eesmärgid täielikult ja kahe puhul osaliselt ning ülejäänud kahe projekti eesmärgid jäid saavutamata;

287.

märgib murega, et puudub selge teave ühtekuuluvusfondide lõplike abisaajate kohta, ning palub komisjonil tagada, et kogutaks kogu vajalik teave selle rahastamise kohta ja et see ei piirduks ainult finantsvahendajatega, vaid keskenduks eelkõige lõplikele abisaajatele;

288.

rõhutab viienda rahapesuvastase direktiiviga kasutusele võetud lõplike tegelike tulusaajate avalike registrite suurt potentsiaali võitluses korruptsiooni, liidu vahendite väärkasutamise ja huvide konflikti vastu; palub komisjonil tagada, et andmed ettevõtete tegelike tulusaajate kohta koondatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks;

289.

peab tervitatavaks asjaolu, et komisjoni kohaldatavate ennetusmeetmete raames jätkab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ranget maksete katkestamise ja peatamise poliitikat, et kaitsta liidu finantshuve; märgib sellega seoses, et ESFi / noorte tööhõive algatuse ja FEADi puhul võeti 2019. aastal vastu 12 maksete katkestamise otsust ja üks maksete peatamise otsus ning lisaks saadeti asjaomastele liikmesriikidele 16 hoiatuskirja ja viis maksete peatamise eelset kirja;

290.

tunneb suurt muret diskrimineerivate meetmete pärast, mida alates 2019. aastast on võtnud mitmed Poola kohalikud omavalitsused, kes on vastu võtnud nn LGBTI-vaba tsooni resolutsioonid või piirkondlikud perekonnaõiguste hartad, mis diskrimineerivad eelkõige üksikvanemaga ja LGBTI-peresid; märgib, et need asutused saavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt toetust ja mõjutavad nende haldamist; rõhutab, et kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013 peab liidu vahendite kasutamine olema kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega; leiab, et eespool osutatud kohalikes omavalitsustes ja piirkondades valitseb tõsine oht, et neid sätteid võidakse rikkuda; kutsub komisjoni üles tagama, et Ühtekuuluvusfondi vahendid makstakse välja kooskõlas aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustega ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitleva ühissätete määrusega; kutsub komisjoni üles uurima Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vastavust liidu õigusele, eelkõige diskrimineerimisvastastele sätetele, andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle uurimise tulemustest aru ja kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas finantskorrektsioone, kui ta leiab selgeid tõendeid vahendite väärkasutamise kohta nendel põhjustel;

Tulemuslikkus: Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja noorte tööhõive algatus

291.

võtab teadmiseks komisjoni järelduse, et liidueelarve tulemuslikkuse poolest liigub enamik programme programmitöö perioodi alguses seatud eesmärkide suunas ning vaatamata viivitustele 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusprogrammide käivitamisel on edasiminek kiirenemas; märgib siiski, et komisjon saab tulemuslikkuse kohta lõplikke järeldusi teha alles praeguste programmide lõpetamisele järgnevate üksikasjalike hindamiste põhjal;

292.

tuletab meelde Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja noorte tööhõive algatuse tähtsat rolli, kuna need aitavad suurendada tööhõivet, luua kvaliteetseid töökohti, edendada haridust ja koolitust ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab, et ELi, riiklikud ja piirkondlikud institutsioonid peavad eelolevatel aastatel jätkama ESFi ja noorte tööhõive algatuse rahalist ja poliitilist toetamist, et aidata neil oma eesmärke saavutada; võtab teadmiseks, et ESFi puhul, mis moodustab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 2019. aasta eelarvest 94,7 %, on peamine olemuslik risk seotud rahastatavate toimingute ja tegevuse keerukuse, toetusesaajate tüpoloogia ja mitmekesisuse ning iga-aastaste sekkumiskordade suure arvuga;

293.

märgib, et kontrollikoja esimene aastaaruanne liidu eelarve täitmise tulemuslikkuse kohta 2019. aasta lõpu seisuga ei hõlma ESFi ega Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD);

294.

kiidab heaks komisjoni hinnangus (veebruaris 2021) esitatud järeldused ESFi 2014.–2018. aasta toetuse kohta tööhõivele ja tööjõu liikuvusele, sotsiaalsele kaasatusele ning haridusele ja koolitusele; märgib rahuloluga, et ajavahemikul 2014–2018 osales ESFi meetmetes ligikaudu 23 miljonit inimest ja et 52 % osalejatest olid naised; märgib lisaks, et peaaegu 3,2 miljonit osalejat on juba leidnud töökoha ja 3,9 miljonit on edukalt omandanud kvalifikatsiooni;

295.

märgib, et 2018. aastaks oli ESFist ja noorte tööhõive algatusest kulutatud 10,4 miljardit eurot, et noorte tööhõive toetamise projektides osales 3,8 miljonit alla 30-aastast inimest ja 1,4 miljonit inimest asus kohe pärast osalemist tööle;

296.

märgib ühtlasi, et 2018. aasta lõpuks oli ESFist sotsiaalseks kaasamiseks investeeritud 33,8 miljardit eurot ja sotsiaalse kaasamise meetmetes oli osalenud peaaegu 6,2 miljonit inimest ning neist peaaegu 700 000 on leidnud töökoha ja ligi 400 000 on omandanud kvalifikatsiooni;

297.

väljendab rahulolu sellega, et ESFi raames on lihtsustatud kuluvõimaluste kasutuselevõtt vähendanud halduskoormust ja lihtsustanud rakendamist nii rakenduskavasid haldavate asutuste kui ka toetusesaajate jaoks;

298.

märgib, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) rahastas oma 2019. aasta tööprogrammi raames viie projektikonkursi kaudu 44 projekti kokku 29,3 miljoni euro ulatuses; võtab teadmiseks, et 2019. aasta oktoobris allkirjastas tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat esimese aktsiate märkimise EaSI rahastamisvahendis, mis kujutab endast 200 miljoni euro suurust fondi mikro- ja sotsiaalsetele ettevõtetele antavate laenude toetamiseks;

299.

rõhutab vajadust veelgi suurendada Euroopa Sotsiaalfond+i (ESF+) vahendeid, et võimaldada tööturule kaasamist ja kohandatud koolitust, kuna COVID-19 kriis mõjutas ebaproportsionaalselt just naiste tööhõivet, eelkõige naisi, kes töötavad mitteametlikus majanduses ja ebakindlates töötingimustes ning mõnes väga mõjutatud ja väga suure naiste osakaaluga sektoris;

300.

märgib, et liidus on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus keskmiselt rohkem kui iga viies inimene ja iga neljas laps; tuletab meelde liidu kohustust toetada enim puudust kannatavaid inimesi enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi kaudu, leevendades liidus vaesuse kõige rängemaid vorme, nagu toidupuudus, kodutus ja laste vaesus; märgib, et FEAD toetab igal aastal ligikaudu 13 miljonit inimest, sealhulgas umbes 4 miljonit alla 15-aastast last;

Soovitused

301.

palub komisjonil teha järgmist:

—	võtta järelmeetmeid seoses väidetava pettusega, mis puudutab kutseõppekeskuste otstarbe muutmist; analüüsida, kas teistes liikmesriikides esineb sarnaseid probleeme seoses liidu kaasrahastatud taristuprojektide otstarbe muutmisega;

—	teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni viivitamata oma järeldustest ja analüüsi põhjal võetavatest võimalikest edasistest meetmetest;

—	koostada põhjalik analüüs eri riikide eeskirjade kohta, mis käsitlevad taristuinvesteeringute kestvust ja taristu otstarbe enneaegset muutmist, ning jagada seda analüüsi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooniga;

—	ergutada liikmesriike välja töötama riiklikke õigusakte piisavate kestvusperioodide kohta, mis ületaksid paljudes liikmesriikides juba kehtivaid miinimumnõudeid;

—	tagada, et investeeringute kestlikkus oleks kindlustatud pikemaks ajaks;

Loodusvarad

302.

märgib, et rubriigi „Loodusvarad“ maksed ulatusid 59,5 miljardi euroni ning need maksti välja järgmiste programmide ja poliitika kaudu:

—	otsetoetused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames – kuni 69,5 % ehk 41,4 miljardit eurot;

—	turuga seotud kulud EAGFi raames – kuni 4,0 % ehk 2,4 miljardit eurot;

—	Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) – kuni 23,9 % ehk 14,2 miljardit eurot;

—	Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) – kuni 1,4 % ehk 0,8 miljardit eurot;

—	muud programmid – kuni 1,2 % ehk 0,7 miljardit eurot;

303.

võtab arvesse, et ÜPP tulemuslikkuse jälgimiseks on ette nähtud kaks peamist näitajate kogumit, mis põhinevad peamiselt liikmesriikide aruandlusel ja Eurostati kogutud andmetel:

—	ühine seire- ja hindamisraamistik sisaldab 210 näitajat: 45 taustanäitajat, 84 väljundnäitajat, 41 tulemusnäitajat, 24 sihtnäitajat ja 16 mõjunäitajat;

—	ÜPP programmiaruanded sisaldavad 63 näitajat, mis on enamasti pärit ühisest seire- ja hindamisraamistikust: kuus neist on ette nähtud kolme üldeesmärgiga seotud mõju mõõtmiseks, ülejäänud on erieesmärkidega seotud väljund-/sisend-, tulemus- ja mõjunäitajad;

304.

väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et EAGFi otsetoetused, mis moodustavad 70 % loodusvaradega seotud kulutustest, on endiselt oluliste vigadeta ja kogu peatüki hinnanguline veamäär jääb allapoole olulisuse künnist, mis näitab, et liikmesriikide varasematel aastatel rakendatud parandusmeetmete kavad on olnud tulemuslikud;

305.

märgib, et mõlema ÜPP fondi veamäära on pidevalt vähendatud tõhusate juhtimis- ja kontrollisüsteemide, eelkõige ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) abil;

306.

märgib rahuloluga, et otsetoetustega seotud kulutuste tase võrreldes määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud netoülemmääradega on 2017. aastast alates tõusnud 99 %-ni; märgib, et EAFRD eelarve täitmise määr oli 2019. aasta lõpuks rahuldav ja moodustas keskmiselt 50 % kogu rahastamispaketist; palub komisjonil avaldada iga liikmesriigi kohta otsetoetustega seotud kulud ja EAFRD vahendite eraldamise määr;

307.

rõhutab, et ÜPP vahendite, eelkõige otsetoetuste väär jaotamine viib rahajaotuses soovimatute tagajärgedeni, mille hulka kuuluvad näiteks toetuste koondumine väheste saajate kätte, põllumajandusmaa hinna kapitaliseerimine ja nn keskkonnahoidlike finantsinvestorite – kes peavad otsetoetusi põllumajandusmaalt teenitavateks atraktiivseteks dividendideks – soov maa välja rentida, mille tõttu tõuseb maa hind väikeste ja keskmise suurusega aktiivsete põllumajandustootjate jaoks kõrgemale; peab kahetsusväärseks, et praeguste ÜPP reeglite kohaselt on selline soovimatu rahajaotus seaduslik, ning rõhutab, et füüsiliste isikute jaoks on tingimata vaja kindlaks määratud tõhusaid ja jõustatavaid piirmäärasid, mis seda soovimatut mõju 2021.–2027. aastal ÜPP elluviimisel piiraksid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ettepanekuid, mille parlament on selle kohta esitanud;

308.

rõhutab, et vaja on kaotada põhjendamatu halduskoormus, eelkõige järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, kuna see takistab ÜPP kaudu investeerimist, ning niivõrd kui võimalik lihtsustada uuest keskkonnahoidlikkusest tulenevaid kohustusi;

309.

rõhutab, et praegune ÜPP kontrolli- ja auditisüsteem on osutunud väga tõhusaks, et tagada liidu finantshuvide kaitse, õigusstabiilsus ning põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate võrdne kohtlemine; rõhutab, et ÜPP sekkumiste nõuetekohane rakendamine on rangelt seotud sellega, kuidas toetusesaajad täidavad liidu tasandil kehtestatud kohustusi;

310.

väljendab muret selle pärast, et uue rakendamismudeli raames kavandatav ja liikmesriikidele võimaldatav suurem paindlikkus oma riikliku kontrollisüsteemi ja eeskirjade kavandamisel võib põhjustada liikmesriikide tavade lahknevusi ning süvendada liidu vahendite väärkasutust ja kuritarvitamist ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon hoiaks ära ÜPP „taasriigistamise“; tunneb suurt muret ka selle pärast, et see uus rakendamismudel ei pruugi soodustada ÜPP lihtsustamist ega suurendada selle tulemuslikkust ning võib ohtu seada põllumajandustootjate ja liikmesriikide võrdse kohtlemise; on ühtlasi seisukohal, et see suurendaks keerukust ja tooks kaasa maksete ulatuslikuma vähendamise ning lisahalduskoormuse seoses eelarve puuduliku planeerimisega, seades sellega ohtu ÜPP finantsilise usaldusväärsuse; leiab seetõttu, et tuleks kehtestada piisavad kaitsemeetmed, mis tagaksid ÜPP rakendamismudeli stabiilsuse finantsjuhtimise seisukohast;

311.

on samal ajal mures, et uued kestliku põllumajanduse nõuded, eelkõige seoses 2030. aasta kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, ning ÜPP 2021.–2027. aasta üldeelarve vähendamine võivad takistada EAFRD eelarve täitmist, eriti selle rakendamise varases etapis, ning kahjustada eelkõige väikeste põllumajandusettevõtete kasumlikkust; rõhutab, et uute ÜPP nõuete kehtestamisega peab kaasnema piisav rahastamine liidu tasandil;

312.

juhib tähelepanu sellele, et eelmisel aastal mõjutas COVID-19 puhang eriti põllumajandussektorit, mis suurendas põllumajandustootjate põhisissetuleku ebastabiilsuse ohtu; seetõttu leiab, et tulevastel aastatel tuleks ÜPP uue rakendamismudeli raames erilist tähelepanu pöörata ÜPP lõplikele toetusesaajatele tehtavate maksete korrektsuse tagamisele;

313.

hoiatab, et Euroopa maksumaksja võib ÜPP avaliku sektori kulutusi valesti mõista, kui liidus kehtivaid keskkonnakaitse ja toiduohutuse õigusakte ei kohaldata kolmandatest riikidest imporditud toodete suhtes; palub komisjonil läbi vaadata kaubanduslepingute kaitseklauslite toimimine, et hõlbustada ja laiendada nende kohaldamist laiemalt kui ainult ajutistes turuolukordades;

314.

kutsub komisjoni üles jätkama kolmandate riikidega sõlmitud kehtivate ja tulevaste kaubanduslepingute tähelepanelikku jälgimist toiduohutuse ning keskkonna- ja loomade heaolu standardite valdkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõigis kaubanduslepingutes oleks tugev kestlikkust käsitlev peatükk ja et kaubanduspartnerid täidaksid täielikult selles sätestatud nõudeid; märgib, et ka keskkonnastandardite ja loomade heaoluga seotud tingimused peavad olema võrdsed, ning palub komisjonil edasi arendada tarneahela hoolsuskohustust käsitlevaid õigusakte, tagamaks, et liidu põllumajanduse standardeid ei kahjustata ega seata ohtu;

315.

kordab, et on väga mures selle pärast, et ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) liidu registri süsteemi hooldamises ja käitamises tuvastatud märkimisväärsete turvariskidega seotud maine-, õigus- ja finantsalane ning institutsiooniline reservatsioon, mis on iga-aastases tegevusaruandes esitatud 2010. aastast saadik ja mida kinnitati ka viimasel riskihindamisel, on esitatud ka kliimameetmete peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruandes; peab kahetsusväärseks, et see reservatsioon on püsinud ebatavaliselt kaua; palub komisjonil olukord kiiresti lahendada;

316.

rõhutab, et kliimameetmete peadirektoraat ja eelarve peadirektoraat jälgivad, kuidas täidetakse mitmeaastases finantsraamistikus kliimameetmete 20 % osakaalu eesmärki, ning kliimameetmete peadirektoraat aitab teistel peadirektoraatidel kliimameetmeid oma tegevuses arvesse võtta; peab kiiduväärseks, et 2019. aastal kulutati liidu eelarvest kliimameetmetele 20,9 %, kuid kahetseb, et sellest hoolimata saab see näitaja kogu finantsraamistiku kestuse kohta olema hinnanguliselt vaid 19,7 %;

317.

märgib, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi käsutuses oli 2019. aastal 502,85 miljoni euro suurune eelarve ja töötajaid oli peadirektoraadis 772; juhib tähelepanu sellele, et kulukohustuste täitmise määr oli 95,85 % ja maksete oma 94,63 %;

Kontrollikoja tähelepanekud

318.

tuletab meelde, et 98 % loodusvarade rubriigi kulutustest on suunatud ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP); märgib, et loodusvarade rubriigi puhul on veamäär allpool olulisuse piirmäära, võttes arvesse kontrollikoja hinnangulist veamäära (1,9 %); märgib, et otsetoetuste puhul, mis moodustavad 70 % loodusvarade rubriigi kulutustest, jäi see näitaja olulisuse piirmäärast tunduvalt allapoole;

319.

võtab teadmiseks loodusvarade poliitikavaldkonnas ilmneva positiivse langustrendi (üldine veamäär on veelgi langenud ja on kontrollikoja hinnangul 1,9 %, mis jääb allapoole olulisuse piirmäära); peab kiiduväärseks, et kontrollikoja tuvastatud veamäär on ÜPP üldise veamääraga väga sarnane (tuginedes põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruandele);

320.

märgib, et kontrollikoda uuris 251 tehingut, millest 44 (18 %) sisaldasid vigu ja 207 (82 %) mitte; märgib, et nagu ka varasematel aastatel, oli 70 % vigadest seotud rahastamiskõlbmatute toetusesaajate, tegevuste, projektide või kulutustega;

321.

märgib, et 136 maaelu arengu tehingust 114 olid vigadeta, viiel juhul oli vea mõju suurem kui 20 %, 15 tehingut sisaldasid vigu, mis mõjutasid alla 20 % kontrollitud summast, ning kahe makse puhul ei olnud probleeme finantsmõjuga, vaid nõuetele vastavusega;

322.

märgib, et investeerimisprojektidele (põllumajandusettevõtete ajakohastamine, põhiteenuste ja külade uuendamise toetamine maapiirkondades, investeeringud metsamajandamisse ja kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamisse) tehtud 68 maksest sisaldas vigu üheksa, sh kahel juhul ei vastanud toetusesaaja ja / või projekt rahastamiskõlblikkuse tingimustele;

323.

märgib, et 68 maaelu arengu maksest, mis põhinesid põllumajandustootjate deklareeritud pindalal või loomade arvul ning keskkonna- ja kliimakriteeriumide järgimise kohustusel, leiti kaheksas tehingus väikesi vigu (mõjutasid alla 5 % kontrollitud summast), ühe tehingu puhul jäi veamäär 5 % ja 20 % vahele ning kahel juhul rikkusid toetusesaajad keskkonna ja kliimaga seotud rahastamiskõlblikkuse tingimusi, nii et vead mõjutasid mõlemal juhul rohkem kui 20 % kontrollitud summast;

324.

märgib, et suure riskiga kulutused olid peamiselt seotud kulude hüvitamise maksetega, näiteks ühtekuuluvuse ja maaelu arengu valdkonnas, kus liidu kulutusi haldavad liikmesriigid; mõistab, et suure riskiga kulutuste suhtes kehtivad sageli keerulised reeglid ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid;

325.

märgib suure murega, et turumeetmetega seotud 14 tehingu hulgast tuvastati viis juhtumit (36 %), mille puhul makseasutused olid hüvitanud rahastamiskõlbmatud kulud, kusjuures nendest kolmel juhul olid rahastamiskõlblikkuse eeskirjade rikkumisest tulenevad vead suuremad kui 20 % kontrollitud summast;

326.

märgib suure murega, et kalanduse, keskkonna ja kliimameetmetega seotud kuuest tehingust kahe puhul (33 %) leiti hüvitatud kulude seast rahastamiskõlbmatuid elemente;

327.

on seisukohal, et läbipaistvus on kodanike/maksumaksjate usalduse ja ÜPP maine säilitamiseks ja parandamiseks väga oluline; võtab teadmiseks kontrollikoja ja ombudsmani murettekitavad järeldused ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni arvukad nõudmised, et korruptsiooni ja läbipaistmatuse probleem lahendataks; märgib, et komisjon ei ole teinud suuri edusamme; rõhutab, et andmekaevevahend ARACHNE aitab neid probleeme vaid osaliselt lahendada ning seda tuleks edasi arendada, lisades muid digitaalseid vahendeid, mis aitaksid komisjoni kontrolli tõhustada; toetab kontrollikoja soovitust ARACHNE kasutamisega seotud parimaid tavasid jagada, et ergutada makseasutusi seda rohkem kasutama; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et kõik riigid ei kasuta ARACHNE süsteemi, ning loodab, et selles küsimuses võetakse meetmeid; rõhutab, et komisjon peaks kasutama ARACHNEt ühtse andmebaasina ja propageerima jõuliselt selle kasutamist kõikides liikmesriikides;

328.

peab tervitatavaks kontrollikoja eriaruandes nr 18/2019 (11) esitatud järeldust, et liidu kasvuhoonegaaside heite andmete esitamine on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega ja heite inventuurandmeid on aja jooksul täiustatud; rõhutab, et näiteks põllumajandus- ja metsandussektorist on vaja paremat ülevaadet; palub komisjonil võtta arvesse soovitusi, kuidas muuta veel paremaks aruandeid, milles analüüsitakse, kuidas aitavad liidu ja liikmesriikide leevendusmeetmed saavutada heitkoguste vähendamise eesmärke;

329.

võtab teadmiseks, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruandes on keskmiseks allesjäänud veamääraks märgitud 0,4 %, mis jääb tublisti allapoole olulisuse piirmäära (2 %);

330.

märgib, et 2019. aastal oli tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi poolt toetuste haldamisega seotud ja tähtajaks tasutud maksete osakaal 92 % (2018. aastal 83 %), kuid jäi siiski allapoole 95 % eesmärki;

331.

juhib tähelepanu sellele, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraat kirjeldas iga-aastases tegevusaruandes jälle probleeme, mis puudutavad ühtse finantsraamistiku rakendamist toiduahela valdkonnas; märgib, et kuna kriisireservi ei ole, tuleb muu olulise tegevuse jaoks ette nähtud rahalised vahendid hädaolukorras ümber jaotada, ent ei ole kindlat meetodit, mille alusel hinnata, millised loomad tuleb haiguse leviku tõkestamiseks tappa ning millised taimed ja tooted hävitada;

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kulutuste korrektsus

332.

võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse, et sertifitseerimisasutuste rolli suurendamine 2015. aastal (et see hõlmaks ka kulude korrektsuse kohta arvamuse esitamist) oli kasulik, ning tõdemuse, et kontrollikoda on teinud kindlaks mõned valdkonnad, kus on veel arenguruumi, aga need on komisjoni poolt kindlaks tehtud valdkondadega sarnased; palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, et muuta sertifitseerimisasutuste töö tulemused usaldusväärsemaks, pidades silmas, et komisjon ja kontrollikoda tuvastasid teatavate sertifitseerimisasutuste kontrollides ja valimite moodustamise meetodites nõrkusi;

333.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saa oma töös analüüsida liikmesriikides tuvastatud püsivate puuduste põhjuseid; peab kiiduväärseks, et komisjon külastas kõiki sertifitseerimisasutusi, et uurida nende tegevust, mis puutub seaduslikkusesse ja korrektsusse, ja aidata neil oma tööd 2019. aasta lõpuks parandada, kuid peab kahetsusväärseks, et ka komisjon ei osanud anda liikmesriikide sertifitseerimisasutuste vaheliste riigipõhiste erinevuste ja nende põhjuste kohta sisulist teavet; peab kahetsusväärseks, et teabe puudumine teatavates sertifitseerimisasutustes püsivate süsteemsete puuduste põhjuste kohta takistab nende probleemide tõhusat ja tulemuslikku käsitlemist ja lahendamist; kutsub komisjoni üles analüüsima avastamata vigade peamisi allikaid ja töötama koos auditeerimisasutustega välja vajalikud meetmed, et parandada teatatud jääkmäärade usaldusväärsust, pidades eelkõige silmas ÜPP uut rakendamismudelit, milles sertifitseerimisasutustel on suurem roll; kutsub komisjoni üles keskenduma rohkem esitatavate tulemuste usaldusväärsusele;

334.

juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi hinnangul oli ÜPP kulutuste puhul maksetega seonduv risk 2019. aastal kokku umbes 1,9 %, kusjuures otsetoetuste puhul oli see ligikaudu 1,6 %, maaelu arengu puhul 2,7 % ja turumeetmete puhul 2,8 %;

335.

märgib, et keskkonna peadirektoraadi eelarve oli 2019. aastal 505,58 miljonit eurot ja töötajaid oli seal 476; juhib tähelepanu sellele, et nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute täitmise määr oli aasta lõpus üle 99 %;

336.

peab kiiduväärseks, et keskkonna peadirektoraat jäi 2019. aastal maksetähtaegadest kinnipidamisega vähem hiljaks – hilinenud makseid oli 3,23 %, kuid 2018. aastal 8,20 %;

337.

võtab teadmiseks, et keskkonna peadirektoraadi 2019. aasta tegevusaruandes on keskmiseks allesjäänud veamääraks märgitud 0,80 %, mis jääb allapoole olulisuse piirmäära (2 %);

338.

märgib, et 2019. aastal oli liidu eelarve jaotises „Kliimameetmed“ kliimameetmete peadirektoraadi hallata 140,3 miljonit eurot ja töötajaid oli peadirektoraadis umbes 225; juhib tähelepanu sellele, et kulukohustuste täitmise määr oli 99,98 % ja maksete oma 96,41 %;

339.

märgib, et kõigist kliimameetmete peadirektoraadi 2019. aasta maksetest tehti pärast tähtpäeva 1,59 %;

ÜPP kulutustega seotud pettustevastase võitluse põhimõtted ja menetlused

340.

rõhutab, et pettus on tahtlik eksitav tegevus või tegematajätmine, mille tagajärjeks on alusetud maksed;

341.

võtab teadmiseks, kuidas kontrollikoda tuvastab auditeeritud tehingutes pettustest või tahtmatutest vigadest tingitud olulisi vigu, ning tuletab meelde, et kontrollikoda leiab igal aastal ÜPP kulutustega seotud võimalikke pettusi, kusjuures olulise mõjuga pettuste oht on suurem turutoetusmaksete, maaelu arengu investeeringute ja muude maksete puhul, mille puhul kasutatakse tavaliselt kulude hüvitamisel põhinevat kaasrahastamist;

342.

tuletab meelde, et kuna ÜPP põhineb eelarve jagatud täitmisel, vastutavad pettustevastase võitluse eest nii komisjon kui ka liikmesriigid; võtab teadmiseks, et mis komisjoni puutub, siis põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat annab liikmesriikide haldus- ja kontrolliasutustele pettuste ohtu käsitlevaid koolitusi ja suuniseid ning OLAF uurib koostöös riikide uurimisasutustega pettusekahtlusi;

343.

võtab teadmiseks asjaolu, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat võttis 20. oktoobril 2020 vastu ajakohastatud pettustevastase võitluse strateegia;

ÜPP raha õiglane jaotamine

344.

toonitab, et suuremad põllumajandusettevõtjad ei vaja sissetulekute ülemäärase kõikumise ajal nende stabiliseerimiseks tingimata sama suurt toetust kui väiksemad põllumajandusettevõtjad, sest nad võivad kasutada ära võimalikku mastaabisäästu, mistõttu nad tulevad tõenäoliselt paremini toime; on seisukohal, et komisjon peaks võtma meetmeid tagamaks, et ÜPP vahendeid jaotatakse kaalutud viisil, nii et maksed hektari kohta väheneksid astmeliselt vastavalt põllumajandusliku majapidamise või põllumajandusettevõtte suurusele (12);

345.

nõuab tungivalt, et komisjoni tagaks, et ÜPP eraldised jaotatakse õiglaselt aktiivsetele põllumajandustootjatele ja et selle tulemuseks ei oleks maatehingud, millest saab kasu valitud rühm poliitilisi insaidereid, keda sageli nimetatakse oligarhideks; kutsub komisjoni üles hindama kehtivate ÜPP toetuste eraldamise eeskirjade rikkumisi, nendest kõrvalehoidmist ja nende soovimatuid tagajärgi; juhib tähelepanu läbipaistva ja tugeva juhtimissüsteemi tähtsusele ning kutsub komisjoni lisaks üles pettuste ennetamiseks ja avastamiseks rohkem pingutama (13);

Huvide konflikt, maa hõivamine ja maaomandi liigne koondumine

346.

võtab murega teadmiseks komisjoni andmed otsetoetuste jagunemise kohta 2019. aastal makseliikide kaupa, mis näitavad, et kõige suurem osa otsetoetustest (58 %) jaguneb vaid 15 % toetusesaajate vahel ja 0,5 % kõigist toetusesaajatest saavad toetust rohkem kui 100 000 eurot, mis moodustab otsetoetuste eelarvest kokku 16,3 %, samas kui valdav osa toetusesaajaid (75 %) peab omavahel ära jagama ülejäänud 15 % otsetoetuste eelarvest;

347.

peab äärmiselt murettekitavaks, et ÜPP subsiidiumidega soodustatakse maa koondumist põllumajanduslike ettevõtete, investorite, riskifondide, sihtasutuste ja väga rikaste üksikisikute kätte, mis toob kaasa maaomandi veelgi suurema kontsentreerumise; märgib suure murega, et see tõstab põllumajandusmaa hinda, mistõttu on väikestel ja keskmise suurusega põllumajandustootjatel üha raskem maad omandada; rõhutab uuesti, et põllumajandustoetused ei ole mõeldud tagama keskkonnahoidlike investeeringute kindlat tasuvust;

348.

kordab oma nõudmist kehtestada ÜPP esimesest ja teisest sambast antavate toetuste puhul füüsilistele isikutele toetussumma ülempiir; on arvamusel, et füüsilistele isikutele kehtestatud toetussumma ülempiirist on palju raskem kõrvale hiilida kui juriidilistele isikutele kehtestatud ülempiiridest; tuletab meelde, et toetusesaajad võivad oma ettevõtteid kunstlikult osadeks jagada või luua täiendavaid ettevõtteid, mis võivad kõik saada maksimumtoetust, nii et juriidilise isiku kohta määratud ülempiir ei ole tõhus meede; väljendab heameelt kavatsuse üle lugeda ühte kontserni kuuluvaid ettevõtteid üheks toetusesaajaks, kuid on seisukohal, et sellest ei piisa: läbipaistmatute ja väga keeruliste äriühingustruktuuride tõttu, mis hõlmavad sageli ka mitmes liikmesriigis ja / või kolmandas riigis asuvaid üksusi, on väga raske tagada, et kõik samasse kontserni kuuluvad ettevõtted tuvastatakse ja et neid käsitletakse ka tegelikult ühe toetusesaajana;

349.

kordab oma muret, et ÜPP toetused soodustavad jätkuvalt maa koondumist kuritegelike ja oligarhiliste struktuuride kätte; kordab komisjonile esitatud tungivat üleskutset luua kaebuste esitamise mehhanism, mis annaks põllumajandustootjatele ja VKEdele, kes puutuvad kokku maa hõivamise, riiklike ametiasutuste tõsiste üleastumiste, ebaseadusliku või erapooliku kohtlemisega hangetes või toetuste jagamisel ning organiseeritud kuritegevuse või kuritegelike või oligarhiliste struktuuride poolse survestamise või hirmutamisega, aga ka sunni- või orjatööle tõugatud inimestele ja kõigile teistele, kelle põhiõigusi on raskelt rikutud, võimaluse esitada kaebus otse komisjonile; peab kiiduväärseks, et juba on tehtud ettepanek selline kaebuste esitamise mehhanism uue ÜPP määrusega luua;

350.

märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditites tuvastati 2017. ja 2019. aastal nõrkusi ka seoses maatükkide identifitseerimise süsteemi toimimise, georuumilise taotlussüsteemi, kohapealsete kontrollide kvaliteedi ning maksete menetlemise pikkade viivitustega, eriti mis puutus kattuvatesse taotlustesse; peab kiiduväärseks, et komisjon on maksete tegemise katkestanud ja määranud makseasutusele katseaja; märgib, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat nõudis makseasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudusi käsitleva tegevuskava esitamist ning neid tugevdati 2019. aastal; märgib, et vearisk puudutab 3,271 miljonit eurot otsetoetusi ja 21,596 miljonit eurot maaelu arengu toetusi ning vastavuse kontrolli menetlus on veel pooleli;

351.

peab äärmiselt murettekitavaks Slovakkia riigikontrolli hiljutist aruannet, milles käsitletakse Slovakkia põllumajandusmaksetega tegeleva makseasutuse tegevust ja märgitakse, et otsetoetuste haldamine ning toetuste taotlejate ja saajate süstemaatiline kontroll on läbipaistmatud (14); peab murettekitavaks sertifitseerimisasutuste töö tulemuste vähest usaldusväärsust, mis on tingitud kontrollikoja tuvastatud puudustest teatavate sertifitseerimisasutuste kontrollides ja valimite moodustamise meetodites;

352.

märgib, et OLAF lõpetas 2020. aastal kolm haldusuurimist, mis käsitlesid liidu põllumajandustoetuste võimalikku väärkasutamist Slovakkias seoses aastatel 2013–2019 esitatud otsetoetuste taotlustega; peab kahetsusväärseks, et üks ettevõte taotles tahtlikult liidu toetusi toetuskõlbmatule maale, mida kasutati peamiselt mittepõllumajanduslikul otstarbel; peab murettekitavaks ka OLAFi avastust, et mõned ettevõtted on aastaid taotlenud toetusi aladele, mille kohta neil puudusid juriidiliselt kehtivad rendilepingud;

353.

märgib lisaks, et OLAFi uurimiste käigus avastati Slovakkia otsetoetuste kontrolli- ja haldussüsteemis mitmeid puudusi; peab kahetsusväärseks, et seda, kas toetuse taotleja kasutab asjaomast maad seaduslikult, kontrollitakse äärmiselt minimaalselt ning ainult kattuvate taotluste korral; võtab teadmiseks OLAFi tähelepaneku, et riigile kuuluva põllumajandusmaa ja teadaoleva eraomanikuta maa haldamise eest vastutava Slovakkia riikliku asutuse sisekontrollimenetlused tuleks muuta läbipaistvamaks ja õiguskindlamaks; märgib, et kontrollimenetluste puudulikkuse tõttu võib OLAFi hinnangul olla tehtud rohkem kui ühe miljoni euro väärtuses alusetuid makseid;

354.

tunneb jätkuvalt sügavat muret teadete pärast, et põllumajandustoetused jõuavad autokraatidest juhtide ja nende lähikondlaste taskusse; kordab, et see on ELi maksumaksjate, eelkõige väikepõllumajandustootjate ja maakogukondade suhtes väga ebaõiglane; rõhutab, et korruptsiooni ja pettuste vastane võitlus peab olema ühise põllumajanduspoliitika lahutamatu osa;

355.

rõhutab, et kuna liidu põllumajandusraha jaotamisel on palju huvide konfliktidega seotud probleeme, ei ole soovitav, et sissetulekutoetuse kohta teeksid otsuseid Euroopa Ülemkogu liikmed, põllumajandusministrid, ametnikud või nende pereliikmed;

356.

on hämmastunud, et komisjoni hinnangul ei ole Tšehhi põllumajandusministril huvide konflikti, kuigi ta saab ÜPP raames põllumajandusprogrammide kavandamise eest vastutades suures summas ÜPP toetusi; heidab ette, et ilmselgelt tõlgendatakse ja kohaldatakse finantsmääruse artiklit 61 erinevalt; kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku aruande, milles selgitatakse, kas mõne liikmesriigi valitsuse liikmete suhtes on käimas auditeid, ning antakse ülevaade kõikide liikmesriikide valitsusliikmetest, kes saavad ÜPP ja / või ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest toetusi;

357.

juhib tähelepanu uuringule, mis esitati hiljuti eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ja milles käsitletakse ÜPP toetuste otseste ja lõplike saajate isikuid (15); tuletab meelde selle järeldust, et põhjalikku ja kättesaadavat ülevaadet ei ole toetusesaajatest endiselt võimalik anda; palub seetõttu, et komisjon töötaks koos riiklike ametitega välja standardse ja üldsusele kättesaadava lahenduse, kuidas ÜPP lõplikud toetusesaajad avalikustada;

358.

nõuab tungivalt, et komisjon teeks liikmesriikidega koostööd, et kohandada tingimusi, mille alusel riiklikud asutused annavad toetusi suurematele projektidele, sest praegu läheb suurem osa ÜPP vahenditest suurtele ettevõtetele; kutsub komisjoni üles esitama soovitusi ja ühtlustama tingimusi, et need oleksid kogu ELis sidusamad, ent seejuures tuleks siiski arvesse võtta riiklikke eripärasid;

359.

palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditi tulemused huvide konflikti juhtumi kohta Tšehhi Vabariigis; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks maksete tegemisele ettevõtetele, mis kuuluvad otseselt või kaudselt Tšehhi peaministrile ja teistele Tšehhi valitsuse liikmetele;

360.

märgib, et mis puutub turumeetmetesse, siis on kuus makseasutust liigitatud kategooriasse „piiratud usaldusväärsus ja suur risk“ – need on Bulgaaria, Hispaania, Ühendkuningriigi, Kreeka, Itaalia (kahe abikava puhul) ja Portugali omad; kõige kõrgem kohandatud veamäär oli Bulgaarias (11,52 %), millele järgnesid Poola (7,15 %) ja Itaalia (6,12 %); põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on esitanud meetmete tasandil 7 reservatsiooni – puu- ja köögiviljad: tootjaorganisatsioonide rakenduskavad (Ühendkuningriik, Itaalia ja Portugal), oliiviõli (Kreeka), veinisektor (Bulgaaria, Itaalia) ning ELi koolikava (Hispaania); on eriti mures veinisektori pärast, kus kohandatud veamäärad väga kõrged (Bulgaaria puhul 15,7 % ja Itaalia puhul 9,6 %, kusjuures ohus on Itaalias enam kui 30 miljonit eurot ja Bulgaarias 2,3 miljonit eurot);

361.

märgib, et otsetoetuste asjus oli 18 makseasutuse veamäär vahemikus 2–5 % ja ühe makseasutuse oma üle 5 % (Austria, 5,2 %); põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on esitanud makseasutuse tasandil 17 reservatsiooni – Austria, Küprose, Taani, Hispaania (kolm makseasutust), Kreeka, Itaalia (seitse makseasutust), Portugali, Rumeenia ja Rootsi kohta;

362.

reservatsioonid saab jagada järgmistesse kategooriatesse: toetusõigustega seotud puudused (AT, DK, IT, PT, SE), loomapõhised vabatahtlikud toetusmeetmed (AT, GR, RO), kõrge teatatud veamäär (CY), sertifitseerimisasutuse hinnangus tuvastatu (ES06), kohapealsete kontrollide kvaliteedipuudused (ES09, ES15, GR, PT, SE), maatükkide identifitseerimise süsteemi puudused (LPIS) (IT) ja maa liigi määramise puudused (RO, SE);

363.

2019. aastal tehtud vähendused puudutasid 17 liikmesriiki kokku 67 764 269,48 euro ulatuses, millest 36 miljonit eurot puudutas Itaaliat, 15 miljonit eurot Ühendkuningriiki ja 8 miljonit eurot Hispaaniat;

364.

märgib, et maaelu arengu valdkonnas oli kokku 71 makseasutusest 30 puhul kohandatud veamäär kõrgem kui 2 %, sh kaheksa oma kõrgem kui 5 %: need olid Küprose, Saksamaa (üks makseasutus), Eesti, Hispaania (üks makseasutus), Prantsusmaa (üks makseasutus), Ühendkuningriigi (üks makseasutus), Portugali ja Slovakkia makseasutused; põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on esitanud makseasutuse tasandil 21 reservatsiooni: Austria, Küprose, Saksamaa (üks makseasutus), Taani, Eesti, Hispaania (kaks makseasutust), Soome, Prantsusmaa (kaks makseasutust), Ühendkuningriigi (üks makseasutus), Horvaatia, Ungari, Iirimaa, Itaalia (kaks makseasutust), Leedu, Portugali, Rumeenia, Rootsi ja Slovakkia kohta; kõige kõrgem kohandatud veamäär oli Slovakkial (10,31 %), millele järgnesid Küpros (7,63 %) ja Poola (5,94 %);

365.

reservatsioonid saab jagada järgmistesse kategooriatesse: mahepõllundusmeetmega seotud puudused (AT, HU); metsastamine (ES02, PT); Leader-meede ja erainvesteeringud, mida ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ei hõlma (DE19), kohapealsete kontrollide puudulikkus (CY, DK, FR18, FR19, IT10, SK); puudused kulude põhjendamisel (ES09, FR19); ristkontrollid (ES09, SK); rahastamiskõlbmatus (ES09, CY, RO, SK) ja aktiivne põllumajandustootja (GB07), teatavate meetmete järelevalvemenetluste puudulikkus (IT10); puudujäägid maksimaalse toetuskõlbliku pindala registreerimisel maatükkide identifitseerimise süsteemis ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi meetmete puhul (IT10, IT26), investeerimismeetme puudused (HR); erainvesteeringud (LT); metsandus, põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustused, tootjarühmade loomine ja riskijuhtimismeetmed (HU); avalike hangetega seotud puudused (HU, RO, SK), kõrge teatatud veamäär (CY, DK, EE, ES02, ES09, FR18, FR19, HR, IE, LT, PT), sertifitseerimisasutuse hinnang (FI, GB07, HR, IT26, SE);

Soovitused

366.

palub komisjonil teha järgmist:

—

analüüsida põhjalikult põhjuseid ja võimalikke struktuurseid probleeme, mis põhjustavad sertifitseerimisasutuste töö usaldusväärsuses ja kvaliteedis püsivaid süsteemseid puudusi, mida kontrollikoda igal aastal oma auditite käigus avastab, ning pöörata erilist tähelepanu võimalikele riigipõhistele erinevustele; lisada ka tähelepanekud parimate tavade kohta nendes riiklikes ametiasutustes, kus vigu esineb vähe ja mis on kontrollikoja hinnangul usaldusväärsed; viia see analüüs läbi tihedas koostöös kontrollikojaga ja kaasata aktiivselt riiklikke ametiasutusi nii probleemi kirjelduse kui ka võimalike lahenduste osas;

—	jagada analüüsi tulemusi kontrollikoja, eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni ja liikmesriikidega;

—

—	parandada veelgi auditeerimise, korrektsuse kontrollimise ja ELi põllumajanduspoliitika tulemuste kvaliteeti ja laiendada nende ulatust nii riikide kui ka Euroopa tasandil, sest see on ELi finantshuvide kaitse oluline tingimus;

ÜPP tulemuslikkus

367.

on seisukohal, et kuna spetsiifilised ÜPP vahendid toiduainete tarneahela toimimise tasakaalustamiseks puuduvad, on esmatähtis jätkata õigusloomet, et põllumajandustootjad ei oleks enam ahela nõrgim lüli;

368.

rõhutab, et investeeringud, mis aitavad kaasa majanduse vastupanuvõimelisele, jätkusuutlikule ja digitaalsele taastamisele kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe raames taotletavate põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, on maapiirkondade sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks väga olulised;

369.

rõhutab põhilise sissetulekutoetuse rolli ÜPPs ning selle panust põllumajandus- ja loomakasvatustegevuse säilitamisse, maapiirkondadest väljarände ohjeldamisse ning elujõulise ja dünaamilise maakeskkonna edendamisse;

370.

rõhutab, et ÜPP toetus noortele põllumajandustootjatele on osutunud oluliseks vahendiks ja seda tuleks veelgi tugevdada; on veendunud, et digiteerimine ja innovatsioon ning investeeringud lühikeste tarneahelate väljaarendamisse ja otsemüük lõpptarbijale võiksid olla otsustavad vahendid maapiirkondade taaselustamiseks, muutes need noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivsemaks; on seisukohal, et strateegilise planeerimise käigus peaks liikmesriikide jaoks olema prioriteediks piisav ja kättesaadav toetus koos lihtsustamisega lõplike toetusesaajate, eelkõige noorte, hiljuti alustanud ja väikeste põllumajandustootjate jaoks; rõhutab vajadust võtta riiklike strateegiakavade rakendamise etapis kasutusele spetsiifilistele vajadustele kohandatud menetlused;

371.

juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlikud tootmiskohustusega seotud toetused on üldiselt väga tulemuslikud just nende sektorite toetamisel, kus on tõsine hülgamise oht;

372.

juhib tähelepanu sellele, et reklaamivahendid on uute turgude avamiseks ja konsolideerimiseks hädavajalikud; kutsub komisjoni üles tagama, et ökoloogilist mudelit propageeritakse samamoodi kui teisi sama kestlikke mudeleid, nagu integreeritud tootmine või täppispõllumajandus;

373.

märgib, et keskkonnahoidlikum ÜPP, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppega, ei toetaks mitte ainult liidu eesmärkide saavutamist, vaid suurendaks ka avaliku sektori raha kasutamise tõhusust, piirates põllumajandustavadega seotud negatiivseid välismõjusid ja suunates tähelepanu pigem ennetamisele kui ravile;

374.

tuletab meelde, et elurikkuse vähenemise peatamisele ja ümberpööramisele kaasa aitavad kulutused tuleks arvutada komisjoni poolt koostöös parlamendi ja nõukoguga kehtestatud tõhusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika alusel; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile igal aastal aruande, milles selgitatakse iga eelarvepunkti kohta üksikasjalikult, kuidas see on aidanud täita elurikkuse peavoolustamise eesmärki, milleks on eraldada aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkidele alates 2024. aastast 7,5 % ja alates 2026. aastast 10 %, et hõlbustada selle järelevalvet;

375.

peab murettekitavaks, et kontrollikoda on tuvastanud ÜPP tulemusnäitajate kogumis puudusi:

—	rohkem näitajaid on seotud sisendite või väljunditega ning seetõttu näitavad need pigem vahendite kasutamise taset kui poliitika tulemusi või mõju;

—	programmiaruannetes kasutatavad näitajad annavad peamiselt teavet väljundite kohta, mis on hõlpsamini mõõdetavad ja mida välistegurid mõjutavad vähem kui tulemusi ja mõju;

—	14 näitajal ei ole konkreetset kvantifitseeritud sihtväärtust ning need näitavad seega üksnes suundumusi;

—

poliitika kujundamist võiks aidata parandada ja ÜPP tõhusust suurendada see, kui hinnata sihtrühma mittekuuluvatele toetusesaajatele antava toetuse osa; selleks tuleks muu hulgas kindlaks teha ÜPP vahendid, mida makstakse toetusesaajatele, kelle peamine majandustegevus ei ole põllumajandus; sellised andmed võivad aidata tuvastada ka märkimisväärselt suurt pindala puudutavaid toetustaotlusi, mis võivad osutada võimalikule nn maa hõivamisele; lisaks on otsetoetused toonud mõnes liikmesriigis kaasa maa rendihindade tõusu, eelkõige madala tootlikkusega maa puhul; hindajad on soovitanud komisjonil uurida otsetoetuste mõju maa rendihindade kasvule ja asjakohaseid vastumeetmeid;

—	seitse näitajat ei ole seotud ÜPP tulemuslikkusega, vaid kulutuste korrektsuse, üldsuse teadlikkusega ÜPPst ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadis poliitika kujundamise toetamiseks kasutatava teabega;

376.

peab kahetsusväärseks, et mahepõllumajanduse osakaal on Euroopas investeeritud ressursside mahtu arvestades väga madal, ainult 7,5 %; kutsub komisjoni üles kehtestama ÜPPs tulemuspõhise mudeli, mis peaks toimima samade näitajate alusel, andes kvantifitseeritud väärtused vahe-eesmärkide kindlakstegemiseks; juhib tähelepanu vajadusele anda olulist lisateavet elurikkust ja kliimameetmeid puudutavate poliitikaeesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta; rõhutab, et näiteks põllumajandus- ja metsandussektorist on vaja paremat ülevaadet; palub komisjonil võtta arvesse soovitusi, kuidas muuta veelgi paremaks aruandeid, milles analüüsitakse, kuidas on ELi ja liikmesriikide leevendusmeetmed aidanud saavutada heitkoguste vähendamise eesmärke; teeb ettepaneku muuta pindala seiresüsteem ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames liikmesriikides kohustuslikuks;

377.

on mures põllumajandustoetusi ja nende lõplikke saajaid käsitlevate andmete piiratud kättesaadavuse ja neile üldsuse piiratud juurdepääsu pärast; on arvamusel, et selline teave tuleks avalikustada, aga rangelt kooskõlas andmekaitsenõuete ja Euroopa Liidu Kohtu asjaomase praktikaga; kutsub komisjoni ja liidu liikmesriike üles koguma selliseid andmeid ja avalikustama neid eelkirjeldatud tingimuste kohaselt ning läbipaistval ja kasutajasõbralikul viisil (sealhulgas masinloetavas vormingus), et võimaldada lõplike toetusesaajate küsimuses läbipaistvust ning üldsuse üldist ja asjaomaste asutuste ja ametivõimude täpset kontrolli liidu raha kasutamise üle;

378.

märgib murega, et praeguste läbipaistvusnormide kohaselt on ÜPP rahastamise korral andmed kättesaadavad ainult kaheaastase perioodi kohta; nõuab ÜPP rahastamise korral pikema ajavahemiku kohaldamist, nagu see on struktuurifondide puhul;

379.

täheldab, et 2019. aastal selgitas komisjon õigusraamistikku, mida kohaldatakse kuvamistehnoloogia abil toimuva otsese jälgimise suhtes (16); väljendab heameelt kontrollikoja tähelepanekute (17) üle, et kuvamistehnoloogia annab erakordseid eeliseid, nagu kohapealsete külastuste vähendamine ja sellest tulenevalt nende halduskulude vähenemine, interaktiivne jälgimismeetod, mis hoiab ära nõuetele mittevastavuse, ning kasulike andmete tootmine nutipõllumajanduse jaoks; rõhutab eelkõige, et kuvamistehnoloogia võimaldaks jälgida toetuse saajate kogu populatsiooni, mis võib eelarvekontrolli oluliselt muuta; kutsub komisjoni üles vaatama läbi keskkonna- ja kliimaalased tulemusnäitajad, et need oleksid kooskõlas jälgimise teel tehtavate kontrollidega; nõuab tungivalt, et komisjon kõrvaldaks kuvamistehnoloogia laiema kasutamise takistused ning pakuks riiklikele makseasutustele stiimuleid ja tuge jälgimise teel tehtavate kontrollide kasutamiseks;

380.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud teave on kooskõlas programmide tegevusaruannetes esitatud alusandmetega, kuid iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes antakse saavutustest liiga optimistlik ülevaade ega käsitleta kulutuste tõhusust; palub komisjonil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru meetmetest, mida on võetud, et ületada märkimisväärsed probleemid, mida komisjon täheldas perioodi 2014–2020 poliitiliste eesmärkide saavutamisel;

381.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et otsetoetused vähendavad sissetuleku kõikumist (ligikaudu 30 %, millele osutab hindamisuuring, kus kasutati 2010.–2015. aasta andmeid), kuid on enamasti halvasti suunatud; palub komisjonil tagada parem kooskõla näitajatega hõlmatud eesmärkide ja poliitikaeesmärkide vahel, milleks on põllumajandusega tegelevate inimeste isikutulu suurendamine, piirates samal ajal vajadust otsetoetuse järele;

382.

väljendab heameelt komisjoni 2020. aasta järgse ÜPP ettepanekute näitajate ja eesmärkide muutmise üle, mille aluseks on komisjoni siseauditi talituse ja kontrollikoja tuvastatud puudused seoses ühise seire- ja hindamisraamistiku näitajatega ning arusaam, et näitajaid tuleb edasi arendada;

383.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et ÜPP võib aidata kaasa loodusvarade säästvale kasutamisele, kuid tõhususe hindamiseks ei ole piisavalt andmeid; võtab samuti teadmiseks kontrollikoja järeldused, et rohestamisel oli väike mõõdetav mõju põllumajandustavadele ja keskkonnale ning et see jäi põhimõtteliselt sissetulekutoetuse kavaks;

384.

võtab teadmiseks kontrollikoja poolt kindlaks tehtud piirangu, mis takistab põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetel aidata elurikkusele edukalt kaasa, ning kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta, millega suurendada kavade katvust suure osa põllumajandusmaastiku ja konkreetsete riskide puhul;

385.

võtab teadmiseks EAFRD metsameetmete tagasihoidliku saavutuse, 2023. aastaks seatud tõhusamate niisutussüsteemide eesmärgi 60 % saavutamise 2018. aastal ja vajaduse veelgi vähendada põllumajanduse tekitatud kasvuhoonegaaside heidet, ning kutsub komisjoni üles andma aru meetmetest, mis on võetud ÜPP rakendamise tulemuste parandamiseks nendes valdkondades;

386.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne sisaldab teavet töökohtade ja lairibaühenduse kohta, kuid ei anna asjakohast teavet tasakaalustatud territoriaalse arengu eesmärgi kohta; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et 40 %-l maapiirkondade leibkondadest ei ole ikka veel kiiret internetiühendust. Maapiirkondades ei kiirendata digitaliseerimist, et arendada seal tööhõivet ja toetada põllumajandusettevõtete igapäevast arengut;

387.

väljendab heameelt maapiirkondade tööhõive kasvu üle 63,4 %-lt 2012. aastal 68,1 %-le 2018. aastal;

388.

võtab teadmiseks arvud, mille kohta kontrollikoda 2018. aasta lõpu seisuga LEADERi kohta märkusi esitas (13 337 töökohta, mis moodustab 30 % 2023. aasta eesmärgist), ning asjaolu, et komisjonil puuduvad usaldusväärsed andmed LEADERi raames loodud töökohtade kohta; palub komisjonil teha koostööd liikmesriikidega, et parandada usaldusväärsete andmete kättesaadavust LEADERi rakendamiseks;

389.

on mures paljude meediateadete pärast piiriüleste ja hooajaliste põllumajandustöötajate tööõiguste rikkumiste kohta kogu ELis, paljudes liikmesriikides; toetab komisjoni jõupingutusi abi andmisest keeldumisel põllumajandusettevõtetele, mis ei austa hooajatöötajate tööõigusi;

Soovitused

390.

palub komisjonil teha järgmist:

—	tagada otsetoetuste õiglasem jaotamine;

—	teha ÜPP üle peetavatel läbirääkimistel kõik endast olenev, et põllumajandustootjatele ja VKEdele mõeldud kaebuste esitamise mehhanism saaks uue ÜPP määruse osaks;

—	teha ÜPP üle peetavatel läbirääkimistel kõik endast olenev, et tagada ÜPP esimesest ja teisest sambast saadaolevate maksete maksimumsummade kindlaksmääramine füüsilise isiku kohta;

—	suurendada jõupingutusi pettuste ennetamiseks ja avastamiseks ning ajakohastada sagedamini oma ÜPP pettuseriskide analüüsi ning analüüsida esmajärjekorras liikmesriikide ennetusmeetmeid;

—

tagada viienda rahapesuvastase direktiivi täielik ja nõuetekohane rakendamine kõigis liikmesriikides, eelkõige seoses tegelikult kasu saavate omanike avalike registrite ja usaldusfondide tegelikult kasu saavate omanike registrite rakendamisega; märgib, et ülempiiri tuleks kohaldada ka emaettevõtja suhtes, kui see on olemas, mitte üksiku toetusesaaja või tütarettevõtjate suhtes, et vältida põllumajandusettevõtete jagamist ülempiiri vältimiseks;

—

viia ellu parlamendi nõudmised, sealhulgas luua konkreetsed vahendid, et hinnata maaomandi koondumist kõikides liikmesriikides, teha kindlaks liidu rahaliste vahendite lõplikud tegelikult kasu saavad omanikud, kasutades selleks ka liidu tasandi ettevõtte kordumatut tunnust, nagu on välja pakutud uuringu „ÜPP ja ühtekuuluvusfondide 50 suurimat toetusesaajat igas liidu liikmesriigis“ esialgsetes järeldustes;

—

analüüsida paremini liikmesriikide õigusakte ja poliitikat, et vältida maa hõivamist, ning koostada parimate tavade suunised; kutsub liikmesriike üles kohaldama maa hõivamise piiramiseks parimat õiguspraktikat; palub komisjonil pettuste ennetamiseks ja avastamiseks rohkem pingutusi teha; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid koos komisjoniga välja asjakohase liidu tasandi õigusliku vahendi maa hõivamise ärahoidmiseks;

—	teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni Slovakkia põllumajanduse makseasutusega seotud mis tahes uuest arengust, sealhulgas anda konkreetset teavet finantskorrektsioonide kohta;

—	Slovakkias avastatud eeskirjade eiramiste põhjal vaadata läbi liikmesriikide põllumajanduse makseasutuste olukord ning tagada nii nende sõltumatus kui ka tegevuse vastavus liidu normidele;

—	täielikult jõustada liidu finantsmäärus, eelkõige selle artikkel 61, ning tagada, et finantsmäärust kohaldatakse kõigi liidu fondide maksete, sealhulgas põllumajanduse otsetoetuste suhtes;

—	esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruanne, milles selgitatakse iga eelarvepunkti kohta üksikasjalikult, kuidas on see aidanud kliimaküsimusi peavoolustada ja suurendada kulutusi elurikkusele, et hõlbustada nende jälgimist;

—

—	tagada veemajanduseks vajalikud rahalised vahendid, sealhulgas toetada põllumajandusmaa, metsanduse ja märgalade veevarude kvaliteeti ja kvantiteeti;

Julgeolek ja kodakondsus

391.

märgib, et rubriigi „Julgeolek ja kodakondsus“ maksed ulatusid 3,3 miljardi euroni ning need maksti välja järgmiste programmide, poliitikavaldkondade ja ametite kaudu:

—	ränne ja turvalisus – kuni 45,3 % rubriigi eelarvest ehk 1,6 miljardit eurot;

—

14 detsentraliseeritud asutust (tervishoid: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA); siseküsimused: Frontex, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Europol, Euroopa Politseikolledž (CEPOL), eu-LISA, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA); õigusküsimused: Eurojust, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Prokuratuur (EPPO)) – kuni 29,1 % rubriigi eelarvest ehk 1 miljardit eurot;

—	toit ja sööt – kuni 7,6 % rubriigi eelarvest ehk 0,2 miljardit eurot;

—	programm „Loov Euroopa“ – kuni 7,3 % rubriigi eelarvest ehk 0,2 miljardit eurot;

—	muu (tarbijad, õiglus, õigused, võrdsus ja kodakondsus) – kuni 10,7 % ehk 0,3 miljardit eurot;

392.

märgib rahuloluga, et 2019. aastal allkirjastati programmi „Loov Euroopa“ raames 1 370 toetuslepingut, millega ületati komisjoni seatud eesmärk ja kasutati täielikult ära olemasolevad eelarveassigneeringud; tuletab sellega seoses meelde, et toetuste õiglane geograafiline jaotus päästab valla Euroopa kultuuri täieliku rikkuse; kiidab heaks edusammud, mida tehakse kunstnike ning kultuuri- ja loometöötajate liikuvuskava katseprojekti rakendamisel, ning ettevalmistavad meetmed „Euroopa festivalidele, festivalid Euroopale“ ja „Muusika liigutab Euroopat“; kasutab võimalust tuletada meelde, kui oluline on suurendada selle programmi eelarvet, et edukuse määra veelgi parandada;

393.

on jätkuvalt mures läbipaistvuse ja aruandekohustuse ilmse puudumise pärast komisjoni poolt Euronewsile rahalise toetuse andmise korras; rõhutab, et kontrollikoda ei osuta Euronewsi puudustele, vaid keskendub pigem just komisjoni järelevalve- ja hindamismehhanismidele; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon suurendaks multimeediategevuse eelarve läbipaistvust ja parandaks kulutustega seotud aruandekohustust; täheldab, et Euronews on läbinud viimase nelja aasta jooksul kaks tulemusauditit; võtab teadmiseks, et multimeediameetmete eelarverealt rahastatud meetmete sõltumatus tulemusauditis, mis avaldati 23. juunil 2020, täheldatakse, et Euronewsil on toimetuskvaliteedi, tasakaalu, sõltumatuse ja erapooletuse toetamiseks olemas väljakujunenud menetlused ning need näivad toimivat tõhusalt; tuletab meelde vajadust jätkata erapooletut hindamist, et tagada kõrgeimad läbipaistvuse ja vastutuse standardid; palub komisjonil kajastada Euroopa Parlamendi muret järgmise partnerluse raamlepingu koostamisel 2021. aastal; palub komisjonil multimeediameetmete eelarverealt rahastatavaid teabevahetuskanaleid mitmekesistada;

394.

rõhutab, et kõik, kes saavad liidu eelarvest õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmide kaudu toetust, peavad järgima õigusriigi, sõltumatu meedia ja sõnavabaduse kõrgeimaid standardeid; taunib asjaolu, et Austria politoloog Farid Hafez sai liidu eelarvest korduvalt raha, kuigi ta on tihedalt seotud Moslemi Vennaskonna ja Türgi valitsusega, kes püüavad islamofoobia ettekäändel vaigistada sõltumatuid ajakirjanikke ja piirata meediavabadust; kutsub komisjoni üles liidu eelarvest rahastatavate õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmide rahastamiskõlblikkuse kriteeriume muutma, et takistada selliste murettekitavate seisukohtadega üksikisikuid ja organisatsioone liidult raha saamast;

395.

väljendab heameelt tulemuste üle soolise võrdõiguslikkuse peamistes tegevusvaldkondades, nagu soopõhise vägivalla vastane võitlus sihtotstarbeliste programmide kaudu, samuti mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste lõpuleviimise ja tulemuste üle kodakondsuse, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi osas;

396.

nõuab, et uuritaks liidu sise- ja välisprogrammide koostoimet, et tagada nii liidu sise- kui ka välispoliitika sidus ja järjepidev käsitus, eelkõige naistevastase vägivalla ja inimkaubanduse vastase võitlusega seotud küsimustes;

397.

kordab tungivalt oma nõudmist suurendada vahendeid, mis kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames on ette nähtud soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, eelkõige pärast naistevastase vägivalla eskaleerumist COVID-19 kriisi ajal; kordab oma nõudmist lisada eraldi eelarverida kõigi meetmete jaoks, mis on konkreetselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas soolise vägivallaga tegelemisele, ja mis on esimene samm läbipaistvuse suurendamiseks, soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste jälgimise hõlbustamiseks ning avatud otsustusprotsessi loomiseks soolisele võrdõiguslikkusele eraldatud vahendite kohta, milles Euroopa Parlamendil peaks eelarvepädeva institutsioonina olema oluline roll;

398.

on mures, et praeguste liidu programmide sisekulude läbivaatamisel leidis kontrollikoda, et soolist võrdõiguslikkust ei ole liidu eelarves arvesse võetud samal viisil nagu kliimamuutust või elurikkust ning et selle asemel kasutati soolise diskrimineerimise vastu võitlemiseks eriprogramme, peamiselt tööhõive- ja sotsiaalküsimusi käsitlevaid programme; peab kahetsusväärseks, et puudub metoodika soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste jälgimiseks; väljendab heameelt kontrollikoja otsuse üle uurida soolise aspekti arvestamist liidu eelarves ja avaldada auditiaruanne 2021. aasta esimeses kvartalis (18);

399.

rõhutab, et kõikides poliitikavaldkondades tuleb arvesse võtta naiste õigusi ja soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning need juurutada, pidades eelkõige silmas COVID-19 pandeemia mitmekordset soolist mõju naiste õigustele; kordab seetõttu oma nõudmist võtta soolist aspekti igakülgselt arvesse eelarvemenetluse kõigis etappides, sealhulgas sootundlikul eelarvestamisel ja selle täitmise hindamisel; kordab oma nõudmist lisada soopõhised näitajad ELi eelarve täitmise ühistesse tulemusnäitajatesse;

400.

väljendab heameelt asjaolu üle, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine on võetud uues mitmeaastases finantsraamistikus kasutusele liidu vahendite ühe horisontaalse põhimõttena, nähes ette, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine on nüüd mitmeaastases finantsraamistikus esmatähtsal kohal; peab kahetsusväärseks, et ehkki soolise aspekti arvestamine lisati juba 2014.–2020. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule lisatud ühisavaldusse, ei rakendatud seda asjaomases mitmeaastases finantsraamistikus täielikult; kutsub komisjoni üles oma lubadused edaspidi täitma, jälgides tähelepanelikult nende horisontaalsete põhimõtete rakendamist kõigis ELi poliitikavaldkondades, ning esitama põhjalikke soolise mõju hinnanguid ja vaatama läbi kõik oma poliitikavaldkonnad ja programmid;

401.

väljendab heameelt lubaduse üle töötada välja metoodika soolise võrdõiguslikkuse kulutuste jälgimiseks ning palub komisjonil tagada, et metoodika töötatakse välja 2021. aasta lõpuks, et see võimalikult kiiresti kasutusele võtta;

402.

tunneb muret õigusriigi vastu suunatud rünnete ja nende negatiivse mõju pärast soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele; nõuab, et selle probleemi lahendamiseks kasutataks asjaomaste liikmesriikide suhtes artiklis 7 sätestatud menetlust;

Kontrollikoja järeldused: Liikmesriikide Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/Sisejulgeolekufondi raamatupidamise aastaaruanded

403.

võtab teadmiseks asjaolu, et selle rubriigi kõige olulisem kuluvaldkond on ränne ja julgeolek, ning asjaolu, et enamik kulutusi tuleb kahest fondist – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ning Sisejulgeolekufondist (ISF);

404.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei hinnanud mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi veamäära, vaid kontrollis vaid 19 tehingust koosnevat valimit, mille eesmärk oli toetada kontrollikoja üldist kinnitavat avaldust, mitte esindada mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutusi; märgib, et valim hõlmas kaheksat eelarve jagatud täitmise raames tehtud tehingut, kaheksat otsese eelarve täitmise raames tehtud tehingut ja üht kaudse eelarve täitmise raames tehtud tehingut, on mures selle pärast, et kontrollikoda tuvastas seitse vigadest mõjutatud tehingut (37 %); tuletab meelde, et avalik ja poliitiline huvi selle valdkonna vastu on suurem kui selle rahaline osakaal; kordab oma palvet kontrollikojale hinnata selgelt julgeolekut ja kodakondsust käsitleva peatüki veamäära;

405.

märgib, et kontrollikoda ei ole esitanud teavet finantsmõju kohta, mida tema poolt kindlaks tehtud kolm kvantifitseeritavat viga liidu eelarvesse kantud summadele avaldasid;

406.

võtab teadmiseks neli projektivalikut reguleerivate õigusnormide ja hanke-eeskirjade eiramise juhtumit, millel polnud liidu eelarvele finantsmõju;

407.

täheldab, et kontrollikoda auditeeris tööd, mida tegid kaheksa asutust, kelle ülesanne on auditeerida oma liikmesriikide AMIFi/ISFi raamatupidamise aastaaruandeid ning esitada komisjonile iga-aastane kontrolliaruanne;

408.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja poolt kontrollimiseks välja valitud liikmesriikide auditeerimisasutused olid välja töötanud eeskirjades nõutava aruandluse jaoks piisavalt kvaliteetsed üksikasjalikud menetlused ja neid rakendanud ning neil olid järelduste toetamiseks üksikasjalikud auditiprogrammid ja kontrollnimekirjad;

409.

võtab arvesse teatavaid puudusi nende auditeerimisasutuste kontrolliaastaaruannetes, kelle mõju raamatupidamisaruannetele ei olnud piisavalt oluline, et seada kahtluse alla auditeerimisasutuste järeldusi, kuid põhjustas võimaliku riski, et esitatud andmed ei ole usaldusväärsed ega piisavalt kindlad:

—	valimi moodustamise probleemid (pigem riskipõhise kui juhusliku metoodika kasutamine; valimi suuruse määramiseks kasutatud ebatäpsed väärtused) Sloveenias;

—	vale arvepidamine (raamatupidamisaruannete projektide esitamine auditeerimisasutusele enne vastutava asutuse enda kohapealse kontrolli lõpetamist) Itaalias ja Sloveenias;

—	üldiste ja / või allesjäänud veamäärade ebatäpne arvutamine ja esitamine Saksamaal ja Itaalias;

—	tehnilise abi väljajätmine auditeeritavast andmekogumist ja selle asjaolu teatamata jätmine iga-aastases kontrolliaruandes Sloveenias;

—	ettemaksete osaline väljajätmine auditeeritavast andmekogumist ja selle asjaolu teatamata jätmine iga-aastases kontrolliaruandes Saksamaal;

—	projektide jaotamine kahte alarühma (ettemaksed ja tehtud kulutused) valimi moodustamise põhjustel Küprosel;

410.

märgib, et kontrollikoja poolt kontrollimiseks välja valitud liikmesriikide (19) auditeerimisasutused olid nende järelduste toetamiseks välja töötanud üksikasjalikud auditiprogrammid ja kontrollnimekirjad;

411.

osutab teatavatele puudustele auditeerimisasutuste töös, mis võivad tekitada riski, et rahastamiskõlbmatuid kulusid ei avastata, auditi järeldused ei ole usaldusväärsed ja piisavalt kindlad, nagu allpool esitatud näidetes, ning palub komisjonil ja kontrollikojal teha koostööd riiklike auditeerimisasutustega, et need puudused kõrvaldada:

—	audiitorite ebakorrapärane kontroll projektivaliku ja / või hindamiskriteeriumide üle Itaalias ja Küprosel;

—	ebapiisav kontrolljälg või puudulik dokumentatsioon audititöö kohta Kreekas, Küprosel, Leedus ja Ühendkuningriigis;

—	ebakorrapärane kontroll kõigi asjakohaste olemasolevate tõendite üle, et kinnitada sihtrühmade toetuskõlblikkust, deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust või kulude mõistlikkust Itaalias ja Küprosel;

412.

juhib tähelepanu puudustele, mis tulenevad sellest, kuidas komisjon iga-aastaseid kontrolliaruandeid hindab (20), näiteks:

—	mõiste „vahemakse“ erinev määratlus, mis seab ohtu teatatud andmete väärtuse ja täielikkuse;

—	komisjoni juhiste puudumine selle kohta, kuidas arvutada alamvalimi puhul auditi minimaalset ulatust 10 %, mis põhjustab riski, et auditi järeldused võivad olla ebausaldusväärsed ja ebakindlad;

413.

kiidab heaks tiheda koostöö OLAFi ja kontrollikoja vahel, et võidelda eelarvega seotud pettuste vastu; võtab teadmiseks, et 2019. aastal, nagu ka 2018. aastal, teatas kontrollikoda OLAFile üheksast pettusejuhtumist, millega seoses OLAF on algatanud viis juurdlust; märgib, et kontrollikoja avastatud pettuste peamised liigid on valed kuludeklaratsioonid, riigihankereeglite rikkumine ja kunstlike tingimuste loomine liidu rahaliste vahendite saamiseks;

414.

väljendab heameelt kontrollikoja eriaruannete üle, eriti nende üle, mis käsitlevad varjupaigaküsimusi, rändajate ümberpaigutamist ja tagasisaatmist (21), piirikontrolli toetavaid ELi infosüsteeme (22) ning võitlemist pettustega ELi raha kasutamisel (23), märkides siinjuures Euroopa Prokuratuuri loomise positiivset rolli selles valdkonnas;

415.

tuletab meelde komisjonile 13. veebruaril 2020 saadetud kirja kahe delegeeritud õigusakti rakendamise kohta, millega Sisejulgeolekufondi delegeeritud määrusesse (EL) 2020/446 (24) lisatakse välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi delegeeritud määrusesse (EL) 2020/445 (25) lisatakse uus erimeede; märgib, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi käsitlevat delegeeritud õigusakti ei ole kasutatud; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti üksikasjalikku teavet delegeeritud määruse (EL) 2020/446 alusel rahastatavate eri projektide kohta;

416.

palub komisjonil ja liikmesriikide auditeerimisasutustel tegeleda kontrollikoja tuvastatud puudustega, mis puudutavad auditi ulatust, valimeid ja kontrolljälgi seoses liikmesriikide auditeerimisasutustega, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Tulemuslikkus: Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

417.

juhib tähelepanu neljale üldisele mõjunäitajale (tegeliku tagasisaatmise kohta võrreldes tagasisaatmisotsustega, vabatahtliku tagasipöördumise protsendi kohta, liidu ja kolmandate riikide kodanike tööhõivemäärade erinevuse kohta ning varjupaigataotlejate taotluste rahuldamise määra ühtlustamise kohta), mis ei ole Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tulemuslikkusega otseselt seotud, kuigi fondi vahendid võivad eesmärkide saavutamisele kaasa aidata;

418.

väljendab heameelt kontrollikoja tähelepaneku üle, et komisjoni vahehindamine näitab, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond on asjakohane ja rahastas sekkumisi, mis vastasid liikmesriikide vajadustele;

419.

täheldab siiski kontrollikoja poolt kindlaks tehtud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tulemusnäitajate mõningast piiratust, näiteks asjaolu, et kaks kolmandikku näitajatest on väljundnäitajad ja et 24-st 2020. aasta vahe-eesmärgist viis on juba eelmistel aastatel saavutatud ning et eesmärke ei ole kooskõlas hea finantsjuhtimistavaga ülespoole korrigeeritud, et kajastada poliitilist tahet ja veelgi suurema saavutamise potentsiaali;

420.

märgib, et mõned Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi näitajad ei ole eesmärkide saavutamiseks graafikus, et komisjon ei ole välja töötanud erakorralise abi raames rahastatud projektide tulemuslikkuse järelevalve raamistikku ning et iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne ning programmide tegevusaruanded annavad oluliste näitajate alusel tehtud edusammude kohta vähe teavet; märgib murega, et kontrollikoda tuvastas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi poolt integratsioonile ja seaduslikule rändele seatud eesmärgi saavutamisel märkimisväärse viivituse;

421.

täheldab, et väljundnäitajate hindamine on selles poliitikavaldkonnas keeruline; peab murettekitavaks asjaolu, et ELi rahastamine ei ole parandanud humanitaarolukorda pagulaslaagrites ega tõhusalt kaitsnud välispiire; palub, et komisjon selgitaks üksikasjalikult eelkõige vastuvõtumenetlusi välispiiridel; kutsub komisjoni üles uurima, kus täpselt on ELi vahendid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi programmidesse investeeritud ja milliseid konkreetseid täiustusi need kaasa tõid; nõuab komisjonilt vastavat aruannet iga asjaomase liikmesriigi kohta;

422.

eelarvepuudujäägid tulenevad peamiselt varjupaigamenetluste pikkusest, aeglasest integratsioonist ja ebapiisavatest tagasisaatmise määradest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema viivitamata edusamme seadusandluses;

423.

palub komisjonil võtta meetmeid kontrollikoja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ning täiustada iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ning programmide tegevusaruannetes sisalduvat teavet, mis võimaldab fondi tehtud edusamme paremini jälgida;

424.

on sügavalt mures sellepärast, et erakorralise abiga (26) seotud üldiste kulutuste kohta on saadaval ainult piiratud koguses tulemuslikkusealast koondteavet (esialgset 100 miljoni euro suurust eraldist suurendati ajavahemikuks kuni 2020. aastani 2,2 miljardi euroni, mis moodustab 30 % fondist, kuid komisjon ei ole välja töötanud erakorralisest abist rahastatud projektide tulemuslikkuse jälgimise raamistikku);

425.

tunneb suurt muret selle pärast, et iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne ning programmiaruanded annavad vähe teavet fondi rakendamise säästlikkuse ja tõhususe kohta või AMIFi meetmete kulutõhususe kohta;

426.

on väga mures selle pärast, et iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ning programmiaruannetes ei esitata teavet meetmete kohta, mille eesmärk on meelitada seadusliku rände kavade kaudu ligi liidu kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, ning näitajad ei sobi selliste meetmete kohta aru andmiseks;

427.

täheldab, et rakendatakse kahte samaaegset liidu rahastatavat kava, millega toetatakse sama tüüpi tagasisaatmistegevust (AMIFi toetuskavad ja Frontexi tagasisaatmistoetus), ning märgib asjaolu, et koordineerimise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid; kutsub seetõttu neid üles tagama mõlema kava parema koordineerimise;

428.

märgib murega, et nii Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kui ka Sisejulgeolekufondi puhul ei ole liikmesriigid kasutanud ära kogu olemasolevat eelarvet; peab seda eriti problemaatiliseks, arvestades erakorralise abi suurenevat kasutamist liikmesriikide poliitika rahastamiseks nendes valdkondades; tuletab meelde, et julgeoleku ja rände haldamisega seotud probleemid on liidu jaoks esmatähtsad; tunnustab komisjoni sellekohaseid pingutusi ja nõuab kõigilt liikmesriikidelt tihedamat koostööd;

Soovitused

429.

palub komisjonil teha järgmist:

—	anda liikmesriikide AMIFi ja ISFi auditeerimisasutustele juhiseid seoses sellega, kuidas arvutada välja auditi ulatus alamvalimite korral, et moodustatud valim oleks piisav ja asjakohane, andmaks audiitorile mõistliku aluse järelduste tegemiseks kogu auditeeritava andmekogumi kohta;

—

korrata liikmesriikide AMIFi ja ISFi auditeerimisasutustele, et nad peaksid järgima komisjoni juhiseid valimi moodustamise ja veamäära arvutamise kohta ning vastama tingimustele, et valim peaks olema juhuslik, valida peaks olema võimalik andmekogumi iga valimiüksust ja vajaduse korral tuleks kõik vead ekstrapoleerida asjakohasele üldkogumile;

—	anda liikmesriikide AMIFi ja ISFi auditeerimisasutustele suuniseid selle kohta, et asutused dokumenteeriksid piisaval ja asjakohasel viisil oma auditimenetluste laadi, ajastust ja ulatust, nende tulemusi ja kogutud auditi tõendusmaterjali;

430.

palub komisjonil:

—	määrata kindlaks kriteeriumid erakorralise abi vahendite jaotamiseks liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames järgmises finantsraamistikus;

—

tugevdada tulemuslikkuse järelevalve raamistikku, a) tagades, et AMIFi erakorralise abi projektid sisaldavad väljund- ja tulemusnäitajaid, vajaduse korral koos selgete sihtväärtuste ja lähtejoontega, ning põhjendades olukorda, kui see nii ei ole; b) jälgides erakorralise abi raames rahastatud projektide tulemusi ja andes nende kohta aru; c) töötades uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks välja AMIFi ühise seire- ja hindamisraamistiku ja IMFi näitajad, sealhulgas nende lähteväärtused ja eesmärgid enne perioodi 2021–2027 projektide algust;

—	rakendada meetmeid, et tagada AMIFi ning EASO / Frontexi vastastikune täiendavus ja parem koordineerimine (nt sunniviisiliste tagasisaatmiste või varjupaigaasutuste toetamise valdkonnas);

—	kasutada arenguabi vahendina rändajate päritoluriikidega tõhusama koostöö hõlbustamiseks (27);

431.

kutsub komisjoni üles täielikult järgima institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (28), pidades silmas liidu õigusnormide ja hea valitsemistava põhimõtte järgimist.

Rände ja siseasjade peadirektoraadi (DG HOME) 2019. aasta tegevusaruanne

432.

märgib, et rände ja siseasjade peadirektoraadil (DG HOME) on endiselt kaks reservatsiooni jagatud eelarve täitmise kohta (üks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi ning üks SOLID programmi vahendite kohta ajavahemikus 2007–2013, kusjuures mõlema puhul kehtib reservatsioon mitmes liikmesriigis) ning üks reservatsioon otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste kohta olulise vigade arvu tõttu (allesjäänud veamäär on 4,11 % ja hinnanguline mõju 7,21 miljonit eurot); märgib, et komisjoni 2019. aasta tegevusaruande kohaselt on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi keskmine allesjäänud veamäär 1,57 %, mis jääb tunduvalt allapoole olulisuse piirmäära, mis on 2 %; väljendab muret erakorralise abi projekti „Piirikontrolli tugevdamine Horvaatia välispiirilõigul suurenenud rändesurve tõttu“ rakendamise pärast, mis kestis 2018. aasta septembrist kuni 2019. aasta lõpuni, ning märgib, et Euroopa Ombudsman on algatanud juhtumi 1598/2020/MMO selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon jälgib põhiõiguste järgimist Horvaatia ametiasutuste poolt seoses piirihaldustegevusega ja tagab nende õiguste järgimise; märgib, et komisjon on pööranud tähelepanu sõltumatu järelevalvemehhanismi loomisele, nagu toetuse puhul ette nähtud; märgib ka, et komisjon teeb tihedat koostööd Horvaatiaga, kes on teatanud kavatsusest seda sõltumatut järelevalvemehhanismi rakendada; tuletab meelde, et liidu piirihalduse rahastamisvahendite puhul tuleb kõigi rahastatavate meetmete puhul austada ja järgida põhiõiguste hartat; rõhutab seetõttu, et mis tahes tulevast piirihaldusega seotud hädaabi, mida Horvaatiale antakse, tuleks anda alles pärast järelevalvemehhanismi rakendamist; nõuab, et ombudsman esitaks Euroopa Parlamendile juhtumi 1598/2020/MMO kohta korrapäraselt ajakohastatud teavet;

433.

tunnustab soovitusi, mille komisjoni siseauditi talitus andis 2019. aastaks DG HOME’ile, näiteks:

—

DG HOME’i audititegevuse käivitamine ja kavandamine (auditeerimisülesande ja -volituste kindlaksmääramine ja edastamine, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise rollide ja vastutuse, aruandlusahelate ning vahe-eesmärkide kohandamine; auditistrateegiate ajakohastamine; ressursivajaduse analüüsimine audititegevuse jaoks);

—

auditiplaani täitmine (auditite kavandamine ja alustamine esimesel võimalusel pärast iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist ning iga-aastaste kontrolliaruannete ja auditiarvamuste läbivaatamine; auditiprotsessi etappide vahe-eesmärkide ühtlustamine; tagamine, et lõplikud auditiaruanded saadetakse viivitamata toetusesaajatele ja et seda kontrollib kõrgem juhtkond);

—

raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine (tagada, et heakskiitmisotsused tehakse õigeaegselt; ta peaks selgitama enne aasta lõppu esitatud raamatupidamise korda); raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse kohandamine uue organisatsioonilise struktuuriga ning finantsüksuste ja auditisektori vahelise suhtluse parandamine (audititegevuse käivitamine ja kavandamine; auditiplaani täitmine; raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus);

Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG JUST) 2019. aasta tegevusaruanne

434.

rõhutab, et õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadil (DG JUST) on endiselt reservatsioon otsese eelarve täitmise raames antavate toetuste olulise veamäära kohta, mille allesjäänud veamäär on 2,65 %; võtab teadmiseks komisjoni võetud kohustuse kohandada õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusküsimuste programmi toetuste veamäära arvutamise metoodikat kooskõlas kontrollikoja tähelepanekutega, alustades 2020. aasta järelauditite kampaania elluviimisest;

435.

tunneb heameelt selle üle, et DG JUST täidab jätkuvalt soovitusi, mille komisjoni siseauditi talituse andis talle mõju hindamise protsessi ning parema õigusloome suuniste ja vahendite rakendamise osas;

Globaalne Euroopa

436.

märgib, et rubriigi „Globaalne Euroopa“ maksed ulatusid 2019. aastal 10,1 miljardi euroni ja need maksti välja järgmiste erivahendite kaudu:

—	arengukoostöö rahastamisvahend – kuni 26 % rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarvest ehk 2,6 miljardit eurot;

—	Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend – kuni 20,6 % rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarvest ehk 2,1 miljardit eurot;

—	ühinemiseelse abi rahastamisvahend – kuni 15,7 % rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarvest ehk 1,6 miljardit eurot;

—	humanitaarabi – kuni 20,4 % rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarvest ehk 2,1 miljardit eurot;

—	muud meetmed ja programmid – kuni 17,3 % rubriigi „Globaalne Euroopa“ eelarvest ehk 1,7 miljardit eurot;

437.

tuletab meelde, et 2019. aasta eelarve rubriigi 4 peamised poliitilised eesmärgid on muu hulgas edendada välisriikides selliseid liidu väärtusi nagu demokraatia, õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine, ning tuletab meelde, et igas liidu rahastatud meetmes tuleb neid aluspõhimõtteid austada; väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et vaesuse vähendamine, sooline võrdõiguslikkus hariduses ja naaberriikidega sõlmitud lepingute arv areneb üldiselt positiivses suunas, kuid väljendab siiski muret halveneva suundumuse pärast demokraatia, õigusriigi ja poliitilise stabiilsuse tugevdamisel; tunnustab igati kogu maailma kodanikuühiskonna pingutusi inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, eriti ajal, mil kodanikuühiskonna tegutsemisruum aheneb ja inimõiguste universaalsuse küsimus seatakse kahtluse alla, ning rõhutab läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid seoses avaliku sektori vahendite kasutamisega kodanikuühiskonna heaks, kuid toonitab, kui oluline on vältida liigset bürokraatiat ja põhjendamatute kahtluste õhutamist;

438.

võtab arvesse seda, et välistegevuse eelarvet täidavad rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO), naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR), Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (DG ECHO), regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning välispoliitika vahendite talitus;

439.

märgib, et selle valdkonna kulutused maksti välja mitmete vahendite ja tarneviiside abil, nagu töö-, tarne- ja teenuslepingud, toetused, erilaenud, laenutagatised ja finantsabi, eelarvetoetus ja muud eelarvetoetuse liigid enam kui 150 maailma riigis;

440.

märgib, et kontrollikoda vaatas läbi 68 tehingust koosneva valimi: 22 DG NEARi, 25 DG DEVCO, 10 DG ECHO ja 11 muud tehingut ning seitse tehingut DG NEARi ja DG DEVCO 2019. aasta allesjäänud veamäära kokkuleppelistest toimingutest, mida on kohandatud nende metoodiliste piirangute kompenseerimiseks;

441.

märgib, et kontrollikoda leidis, et ELi abi aitas humanitaarkriiside ajal taastada ja säilitada juurdepääsu turvalisele ja kvaliteetsele haridusele; kiidab projektide asjakohasust seoses tuvastatud probleemidega; märgib, et projektidega saavutati enamik nende eesmärkidest; toetab kontrollikoja soovitust ja kutsub komisjoni üles täiustama oma toetust haridusele hädaolukordades, et saavutada hea tõhusus ja asjakohasus;

442.

tuletab meelde, et arengu- ja koostööpoliitika eesmärk on kaotada vaesus ja vähendada ebavõrdsust ning rahalised vahendid peaksid jõudma ainult kavandatud abisaajateni;

443.

rõhutab, kui tähtis on Euroopa Parlamendi aktiivne osalemine kolmandate riikidega sõlmitavate partnerlus- ja koostöölepingute väljatöötamisel; rõhutab, et tulevased partnerluslepingud tuleks allutada parlamentaarsele kontrollile ning peaksid põhinema solidaarsuse, jagatud vastutuse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtetel (29);

444.

on mures vihakõne ja vägivalla pärast, mida õpetatakse Palestiina kooliõpikutes ning mida Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA) kasutab koolides; tunneb muret selle pärast, kui tõhusad on UNRWA mehhanismid ÜRO väärtuste järgimiseks õppematerjalides, mida UNRWA töötajad kasutavad ja mille abil õpetavad oma koolides ning mis sisaldavad vihakõnet ja vägivalla õhutamist; nõuab, et UNRWA tegutseks täiesti läbipaistvalt ja avaldaks avatud lähtekoodiga platvormil kõik õpetajatele ja õpilastele mõeldud õppematerjalid ning ülevaated kasutatavatest vastuvõtva riigi õpikutest, tagamaks, et sisu vastab ÜRO väärtustele ega õhuta vihkamist; nõuab, et kõik nendele standarditele mittevastavad koolimaterjalid kõrvaldataks viivitamata kasutuselt; rõhutab, et ELi rahaliste vahendite (näiteks PEGASE) eraldamine õpetajatele ja haridussektori avalikele teenistujatele makstavateks palkadeks peab sõltuma sellest, kas õppematerjalid ja kursuse sisu vastavad UNESCO rahu, sallivuse, kooseksisteerimise ja vägivallast hoidumise standarditele, nagu otsustasid liidu haridusministrid 17. märtsil 2015 Pariisis;

445.

kordab oma seisukohta, et välisabi tuleks täies ulatuses rahastada liidu eelarvest, ja rõhutab, et ELi usaldusfondide raames võetavad meetmed on üksnes üleminekulahendused, kuni nad asendatakse täielikult tulevaste välisrahastamisvahenditega, eelkõige naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA III); peab kahetsusväärseks, et usaldusfondide, nt Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames võetavate meetmete rakendamisel ei ole mitmel juhul täidetud humanitaareesmärke, nagu rändajate ja muude vähekaitstud rühmade, näiteks laste ja naiste väärikuse säilitamine ja inimõiguste kaitse; rõhutab, et inimõiguste kaitse nõuab otsustavat tegutsemist; tuletab lisaks meelde, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi, demokraatlike põhimõtete, usu- ja veendumusvabaduse, läbipaistvuse, hea valitsemistava ning rahu ja stabiilsuse edendamine on Colombia jaoks loodud ELi usaldusfondi olulised elemendid; kutsub komisjoni sellega seoses üles suurendama kontrolli rakenduspartnerite tegevuse üle;

446.

tuletab meelde, et vaesuse leevendamine on liidu arengupoliitika peamine eesmärk ning ametliku arenguabi peamine eesmärk peaks OECD ametliku arenguabi määratluse kohaselt olema edendada arenguriikide majandusarengut ja heaolu; rõhutab, et ametlik arenguabi peaks toetama kestliku arengu eesmärkide saavutamist, järgima ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 esitatud põhimõtteid, sealhulgas põhimõtet, et kedagi ei jäeta kõrvale, austama arengu tulemuslikkuse põhimõtteid ja aitama vähendada ebavõrdsust, ilma et tehtaks erandeid rändega seotud ametliku arenguabi puhul või juhul, kui kasutatakse mõnda spetsiaalset abi andmise viisi; nõuab ametliku arenguabi laenude tõhusamat ja läbipaistvamat jagamist, tagades, et ametlik arenguabi läheb sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kus sellel on suurim mõju arengule;

447.

rõhutab vajadust siduda võlakergendusmeetmed ametliku arenguabi täiendava kasutuselevõtuga; on samuti veendunud, et võlakergenduspüüdlusi peaksid täiendama mitmepoolsete laenuasutuste suuremad ressursid, sealhulgas IMFi eriarveldusühikute suurendamise abil;

448.

märgib, et ametliku arenguabi vajadusi mõjutab riikide siseriiklike ressursside kasutuselevõtt, mida õõnestab maksubaasi kahanemine ja hargmaiste ettevõtjate kasumi ümberpaigutamine; tuletab meelde, et arenguriikide suurem sõltuvus äriühingu tulumaksust tähendab, et nad kannatavad ebaproportsionaalselt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise all; nõuab selle vastu aktiivsemat liidu tegevust kooskõlas Addis Abeba tegevuskavaga arengu rahastamise kohta, mis on lisatud tegevuskavasse aastani 2030; rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele, et toetada riigisiseste ressursside suuremat kasutuselevõttu, näiteks korruptsioonivastase võitluse ja progressiivsete maksusüsteemide väljatöötamise toetamine ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine;

449.

tuletab meelde, et liidu põllumajandus-, kalandus-, kaubandus-, majandus-, haridus-, rände-, keskkonna-, kliima-, välis- ja julgeolekupoliitika ning muud poliitikavaldkonnad mõjutavad liidu arengupoliitika tõhusust; märgib, et poliitikavaldkondade arengusidusus, mis on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikliga 208, on seega ka usaldusväärse finantsjuhtimise küsimus; tuletab meelde, et abi tõhusus sõltub poliitikavaldkondade arengusidususe nõuetekohasest rakendamisest; rõhutab, et poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtete järgimiseks on vaja veel rohkem pingutada, eelkõige eespool nimetatud valdkondades, et saavutada abi tõhususe eesmärgid; kutsub komisjoni üles järgima poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevas 2018. aasta välishindamise aruandes (30) esitatud soovitusi, näitama üles pühendumust ja määrama poliitikavaldkondade arengusidususe ülesandeid täitma piisavalt töötajaid, et tagada poliitikavaldkondade arengusidususe valdkonnas tulemustele suunatud strateegia ja edusammud;

450.

rõhutab, et arenguabi tõhustamiseks, pikaajaliste tulemuste saavutamiseks ja kohalike vajaduste rahuldamiseks, eelkõige pikaleveninud kriisiolukorras ja kriisijärgses olukorras, on hädavajalik parandada humanitaarabi ja arenguabi koordineerimist ning tugevdada humanitaarabi ja arengu vahelist seost; nõuab, et liit arendaks sellist lähenemisviisi edasi;

451.

peab tervitatavaks kontrollikoja 2020. aasta septembri ülevaadet „ELi vastus Hiina riiklikule investeerimisstrateegiale“; rõhutab, et kontrollikoda tuvastas puudusi ELi ja Hiina praeguse strateegia raames võetud meetmete järelevalves, aruandluses ja hindamises, sealhulgas Hiina investeerimisstrateegia kohaste projektide rahastamises liidu poolt, mis ei ole kooskõlas liidu ühendamise strateegia põhimõtetega; nõuab, et liidu ühendamise strateegia rakendamiseks eraldataks veel vajalikke rahalisi ja inimressursse;

452.

tunneb muret Valgevene keerulise olukorra pärast; rõhutab, kui oluline on vaadata läbi liidu rahastamine ja tagada, et see ei oleks suunatud mitte Lukašenka režiimile, vaid Valgevene kodanikuühiskonna toetamisele;

453.

ootab liidu ja Aafrika Liidu 2021. aasta tippkohtumist; on arvamusel, et on vaja liikuda traditsioonilisest abikesksest suhtest võrdsete osaliste partnerluse suunas, mis on strateegilisem ja integreeritum;

Kontrollikoja järeldused: naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR)

454.

tunneb heameelt asjaolu üle, et eelarvetoetusega seotud tehingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt nn eeldava käsitlusviisi alusel rakendatud projektides esines vähem vigu ning 2019. aastal kontrollikoda neis valdkondades vigu ei avastanud; märgib, et mis puudutab tehingute korrektsust, esineb kolmandatele riikidele antava eelarvetoetuse kuluvaldkonnas vähem vigu; võtab siiski teadmiseks, et õigussätete tõttu, mis jätavad komisjonile üldtingimuste täitmisel palju ruumi tõlgendamiseks, ei saa kontrollikoda „minna toetust saavale riigile komisjoni toetuse maksmise etapist kaugemale, kuna edasi suunatakse summad selle riigi eelarvevahenditesse“; märgib, et see võib kahjustada liidu tegevuse ja kulutuste aruandekohustuse ja läbipaistvuse taset; nõuab, et komisjon tagaks, et välisabi andmine seotakse õigusriigi ja inimõiguste austamisega abi saavates riikides; toonitab eelkõige vajadust tagada, et riigid ja kolmandad isikud ja / või füüsilised isikud, kellele liidu rahalisi vahendeid eraldatakse või kes on nendega seotud, järgiksid demokraatlikke põhiväärtusi, rahvusvahelisi inimõiguste standardeid ja põhimõtet mitte kasutada vägivalda;

455.

kutsub komisjoni üles võtma täielikult kasutusele tingimuslikkuse põhimõtte ning viima läbi korrapäraseid eel- ja järelkontrolle kolmandate riikide toetamiseks mõeldud liidu vahendite korrektsuse ja tulemuslikkuse kohta ning tagama õigusraamistiku, millega nähakse ette kõnealune toetusvahend, et võimaldada avastatud eeskirjade eiramise korral vahendid täies ulatuses tagasi nõuda (31);

456.

märgib murelikult seoses DG NEARi allesjäänud veamäära kokkuleppelise toiminguga, et kontrollikoja hinnangul

—

sisaldavad allesjäänud veamäära metoodika ja DG NEARi koostatud käsiraamat piiranguid, mis võivad põhjustada allesjäänud veamäära tegelikust väiksemaks hindamist, näiteks ei hõlmata piisavalt hankemenetluste teatavaid aspekte (kandidaatide tagasilükkamise põhjused, hankemenetluse võitnud pakkumuse vastavus kõigile valiku- ja hindamiskriteeriumidele, projektikonkursside menetluste ja otselepingute sõlmimise põhjenduste täielik kontroll) (32);

—	arvutatakse toetuse [vea] määr toetuste otsese haldamise puhul 80 % usaldusnivoo alusel, samal ajal kui tavaliselt arvutatakse veamäärad 95 % usaldusnivoo alusel;

—	pakub DG NEARi allesjäänud veamäära hindamise meetod töövõtjale laialdast tõlgendamisvõimalust üksikute vigade hindamisel (eriti juhul, kui tehingu kohta puuduvad dokumendid);

—	on 2018. ja 2019. aastal poolte valimisse kuuluvate tehingute puhul toetutud varasematele kontrollidele, kusjuures kontrollikoda tuletab meelde, et selline lähenemisviis ei mõõda allesjäänud veamäära täielikult (33);

457.

on mures, et kontrollikoda kahtleb jätkuvalt kokkuleppelise toimingu tulemuste usaldusväärsuses;

458.

märgib murega, et DG NEAR pidi oma 2019. aasta tegevusaruandes esitama reservatsiooni seoses raskustega kõigi projektide nõuetekohasel jälgimisel Liibüas ja Süürias (mittekvantifitseeritud reservatsioon) ning reservatsiooni seoses vigadega otsese eelarve täitmise toetuste kuludes (kvantifitseeritud reservatsioon);

459.

märgib, et kontrollikoda ei arvutanud 2019. aasta kohta rubriigi 4 kulutuste hinnangulist veamäära, nii nagu see oli ka 2018. aastal; rõhutab, et kontrollikoda on tuvastanud piirangud, mis võivad põhjustada allesjäänud veamäära tegelikust väiksemaks hindamist; toetab täielikult kontrollikoja soovitusi, eelkõige vajadust avalikustada allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangud DG NEARi tulevaste aastate tegevusaruannetes ning tugevdada DG NEARi kontrolli välisrahastamisvahendite üle, tehes kindlaks korduvad vead ja vältides neid;

460.

võtab teadmiseks kontrollikoja järelmeetmed oma 2016. aasta aruandes esitatud soovituste suhtes, mis vajasid viivitamatut tegutsemist või mis tuli täita 2019. aastaks, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon oli täitnud kolm soovitust täielikult ja ühe osaliselt;

461.

peab kahetsusväärseks, et vaatamata Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsioonis komisjonile esitatud üleskutsele kasutada praegu IPA II raames eraldatavaid vahendeid selleks, et liidu poolt otse hallatava sihtotstarbelise rahastamispaketi kaudu toetada Türgi kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid ja ajakirjanikke ning suurendada inimestevaheliste kontaktide ja akadeemilise dialoogi võimalusi ning ajakirjanike juurdepääsu meediaplatvormidele, otsustas Türgi kasutada IPA 2019/42258 meedet nelja rannikuvalvelaeva ostu kaasrahastamiseks; rõhutab lisaks vajadust Türgi pagulasrahastu vahendite kasutamist tähelepanelikult jälgida, veendumaks, et vahendid suunatakse just pagulaste projektidele ja neid ei kasutata ühelgi muul otstarbel;

Kontrollikoja eriaruanne nr 09/2019: ELi toetus Marokole – siiani on tulemused olnud piiratud

462.

märgib, et liidu eelarvetoetus Marokos moodustas ajavahemikul 2014–2018 riigi eelarve kogukuludest umbes 0,37 % ning lepingute maht oli 562 miljonit eurot ja maksete summa 206 miljonit eurot; tuletab meelde, et Maroko saab liidult rohkem arenguabi kui ükski teine Põhja-Aafrika riik, välja arvatud Tuneesia, ja on üks peamisi rahvusvahelise arenguabi saajaid;

463.

tuletab meelde, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend on peamine rahastamisvahend, mida komisjon kasutab oma koostöös Marokoga, ja ajavahemikul 2014–2020 ulatuvad selle kulukohustused 1 399 miljoni euroni;

464.

juhib tähelepanu sellele, et pärast Euroopa Liidu Üldkohtu 2015. aasta detsembri otsust Lääne-Sahara kohta peatas Maroko 2015. aasta detsembrist kuni 2019. aasta jaanuarini poliitilise dialoogi, mis hõlmab kogu liidu välispoliitikat, nagu arengupoliitika, kaubandus-, välis- ja julgeolekupoliitika; võtab teadmiseks komisjoni märkused eriaruande nr 09/2019 kohta, et kuna „liidu ja Maroko vaheliste keeruliste poliitiliste suhete ajal ei peatatud kunagi poliitilist dialoogi, leiab komisjon, et alternatiivse strateegia väljatöötamiseks ei olnud põhjust“;

465.

rõhutab, et Maroko on ELi pikaajaline ja strateegiline partner ja naaber, kellega tehakse viljakat koostööd, mis annab positiivseid tulemusi;

466.

märgib, et kontrollikoda tuvastas mitu eelarvetoetuse tulemuslikkusega seotud probleemi:

—

mitteoptimaalne sihtotstarve ja toetuse ülesehitus (s.t rahastamine hõlmas liiga paljusid valdkondi, poliitilise dialoogi peatamise ajal ei olnud komisjon välja töötanud selget strateegiat tulevasteks suheteks Marokoga, rahastajate ebaühtlane kooskõlastamine, eelarvetoetusprogrammid, mis ei ole mõeldud mõju maksimeerimiseks);

—	raskused toetuse rakendamisel (s.t viivitused, komisjoni halb tulemuste hindamine);

—	olulise mõju puudumine eelarvetoetusprogrammidele (s.t tervishoiu, sotsiaalkaitse, õiguse jne valdkonnas on täidetud vähem kui pooled eelarvetoetuse eesmärgid);

467.

palub komisjonil teha järgmist:

—	tugevdada liidu eelarvetoetuse fookust Marokos, nimelt võtta kasutusele läbipaistvam ja paremini dokumenteeritud meetod summade eraldamiseks valdkondliku eelarvetoetuse programmidele ja jätkata tulemuslikkuse jälgimist;

—	parandada sihtväärtuste ja tulemuste kavandamist;

—	parandada poliitilise dialoogi strateegiat, et eelkõige hinnata poliitilise dialoogi strateegia saavutusi ning kohaldada dialoogi eesmärkide ja oodatavate tulemuste selget ja asjakohast määratlust;

—	täiustada väljamaksete kontrollimise menetlusi, täpsemalt asjakohaste arvutusmeetodite kohaldamiseks ja vahendite väljamaksmiseks ainult siis, kui on usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et eesmärk on tegelikult saavutatud;

—	täiustada seiremenetlusi, näiteks tugevdada valdkondlike strateegiate hindamist ja jälgida nende rakendamist, kasutades valdkondlike strateegiate näitajaid;

—

kontrollida põhjalikult liidu rahaliste vahendite kasutamist kolmandate üksuste, nende tütarettevõtjate ja / või füüsiliste isikute poolt, tagamaks, et rahalisi vahendeid ei eraldata ega seota terrorismi ja / või usulise ja poliitilise radikaliseerumise mis tahes eesmärgi või vormiga; ning tagada, et need liidu vahendid nõutakse ennetavalt tagasi ja et asjaomased vahendite saajad jäetakse liidu tulevasest rahastamisest välja;

468.

tuletab meelde, et tähtis on edendada liidu väärtusi (nagu demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine) väljaspool liitu; kutsub seetõttu komisjoni üles kasutama ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid, et toetada demokraatlikke ümberkorraldusi ning tagada avaliku poliitika ja kohtureformide nõuetekohane elluviimine Lääne-Balkanil;

469.

võtab teadmiseks komisjoni vastused eriaruandele nr 09/2019, eriti selle, et komisjon järeldab, et liidu koostöö on aidanud Marokos ellu viia reforme, mis on mõjunud positiivselt riigi sotsiaal-majanduslikule arengule;

Kontrollikoja tähelepanekud: rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO)

470.

märgib, et DG DEVCO rakendab suuremat osa välisabi rahastamisvahenditest, mida finantseeritakse liidu üldeelarvest ja EAFidest; märgib, et eelarveaasta 2019 aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. EAFist rahastatud tegevuste kohta esitas kontrollikoda oma tähelepanekud süsteemide, aasta tegevusaruande usaldusväärsuse ja peadirektori 2019. aasta kinnituse kohta, mis kehtivad DG DEVCO kogu vastutusvaldkonna kohta;

—	8., 9., 10. ja 11. EAFi 2019. aastal kirjendatud kuludes tuvastati olulisel määral vigu; kontrollikoja hinnangul on hinnanguline veamäär 3,5 %;

—	43,6 % hinnangulisest veamäärast tulenes kandmata kuludest (s.t kuluna esitatud kulukohustused või valesti arvutatud deklareeritud kulud);

—	22,1 % hinnangulisest veamäärast tulenes riigihangete eeskirjade tõsisest eiramisest (s.t hindamiskomisjoni põhjendamatu otsus);

—	12,7 % hinnangulisest veamäärast tulenes rahastamiskõlbmatutest kuludest (st kohalike töötajate palkade märkimisväärne tõus pärast lepingu sõlmimist);

471.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et komisjon ja tema rakenduspartnerid tegid programmide eelarvestuse, toetuste, rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingute ja liidu liikmesriikide arengukoostöö agentuuridega sõlmitud delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud); seda tüüpi 65-st tehingust sisaldasid 25 (38 %) kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 71,7 % hinnangulisest veamäärast; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et komisjon ja tema rakenduspartnerid tegid programmide eelarvestuse, toetuste, rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingute ja ELi liikmesriikide arengukoostöö agentuuridega sõlmitud delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud); seda liiki 65-st tehingust sisaldasid 25 (38 %) kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 71,7 % hinnangulisest veamäärast; võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse, et DG DEVCO allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming ei ole kindlustandev töövõtt ega audit; märgib, et see põhineb allesjäänud veamäära metoodikal ja DG DEVCO koostatud käsiraamatul; täheldab, et kontrollikoda toob välja neli peamist tegurit, mis mõjutavad DG DEVCO kasutatud allesjäänud veamäära, nagu riigihankemenetluste puudulik kontrollimine, kohapealsete kontrollide väga väike arv projekti rakendavas riigis, DG DEVCO allesjäänud veamäära hindamise meetod ise ja osaline või täielik sõltumine varasemast kontrollitegevusest; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et 2019. aasta tegevusaruandes esitatud peadirektori kinnitus ei sisalda reservatsioone, kuna kaks 2018. aastal alles jäetud reservatsiooni on tühistatud ja uusi ei ole esitatud; enne nende reservatsioonide tühistamist 2019. aastal oli DG DEVCO nende kohaldamisala 2017. ja 2018. aastal oluliselt vähendanud (s.t nendega kaetud kulude osakaal), mis seetõttu ei anna tõelist ja õiglast ülevaadet DG DEVCO üldises vastutusalas olevatest riskidest;

472.

väljendab heameelt kontrollikoja järelduse üle, et vaesuse vähendamine, sooline võrdõiguslikkus hariduses ja naaberriikidega sõlmitud lepingute arv areneb üldiselt positiivses suunas, kuid väljendab siiski muret halveneva suundumuse pärast demokraatia, õigusriigi ja poliitilise stabiilsuse tugevdamisel;

473.

kordab oma muret, et kolmandates riikides ELi poliitika elluviimiseks rahastamisvahendite üha sagedasem kasutamine vähendab liidu tegevuse aruandekohustust ja läbipaistvust; nõuab, et komisjon tagaks, et välisabi antaks ainult riikidele, kus austatakse õigusriiki ja inimõigusi (34);

474.

tunneb sügavat muret, et arengufonde kuritarvitatakse tegevuseks, mille tulemusel pannakse piiride haldamisel toime inimõiguste rikkumisi; mõistab hukka inimõiguste rikkumiste juhtumid, millest on teatatud seoses Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga (EUTF) Liibüas, Etioopias, Eritreas ja Nigeris; nõuab, et loodaks tugevad mehhanismid, et jälgida EUTFi mõju inimõigustele, ja vastutussüsteem, et ennetada rahvusvahelise õiguse rikkumisi ja neid käsitleda; kordab, et väidetavaid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas ELi piiridel, tuleb põhjalikult uurida; taunib asjaolu, et komisjoni aruandes EUTFi pikendamise kohta ei nähtud selles valdkonnas ette mingeid parandusi, ja nõuab, et EUTFi pikendamisega tegelemisel tagataks põhiliste inimõiguste austamine (35);

Tulemuslikkus: Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend

475.

tuletab meelde, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eelarve 2014.–2020. aasta finantsraamistikus on umbes 17 miljardit eurot; komisjon oli 2019. aasta lõpuks kokku eraldanud 85 % selle rahastamisvahendi eelarvest ja kulutanud 42 %;

476.

tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahendi eelarve 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on umbes 20 miljardit eurot; komisjon oli 2019. aasta lõpuks kokku eraldanud 84 % selle rahastamisvahendi eelarvest ja kulutanud 40 %;

477.

märgib, et viie arengukoostöö rahastamisvahendi projekti ja kolme Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi projekti tulemuslikkuse ülevaate põhjal tegi kontrollikoda kindlaks, et kolmele arengukoostöö rahastamisvahendi projektile avaldasid ebasoodat mõju neis ilmnenud tulemuslikkuse probleemid: kahe puhul tekkis viivitusi projekti rakendamisel, mistõttu ei saavuta nad vastavaks tähtajaks kõiki kavandatud väljundeid ja tulemusi, samas kui ühe puhul ei oldud seatud eesmärki selle tulemuslikkuse mõõtmiseks, kuid ühegi Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi projekti puhul ei täheldatud tulemuslikkuse probleeme;

478.

märgib, et komisjoni kõrgetasemeliste tulemusaruannete näitajatest tuli esile üldiselt positiivne suundumus seoses vaesuse vähendamisega, soolise võrdõiguslikkusega hariduses, naaberriikidega sõlmitud lepingute arvuga ja inimarenguga; väljendab kahetsust, et näitajatest lähtuvalt on demokraatia, õigusriigi ja poliitilise stabiilsuse tugevdamise suundumus halvenenud;

479.

juhib tähelepanu sellele, et need näitajad ei andnud siiski teavet programmide endi tulemuslikkuse, vaid ainult nende toimimise konteksti kohta; rõhutab, et kasutatud näitajate kogum ei andnud selget pilti programmide oodatud väljundite ja tulemuste saavutamise ulatusest ega sellest, kuidas need omakorda toetasid programmide oodatava mõju saavutamist;

Soovitused

480.

palub komisjonil teha järgmist:

—	avalikustada DG NEARi 2020. aasta tegevusaruandes ja tulevastes tegevusaruannetes allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangud;

—	töötada kiiresti välja suunised ja kindlad kriteeriumid, mille abil tuvastada oma raamatupidamissüsteemis valitsusvälised organisatsioonid ning kontrollida taotlejate enda kinnitusel põhinevat teavet;

—	teha ettepanek valitsusväliste organisatsioonide ühtlustatud määratluse ja rahaliste vahendite erikontrolli kohta; kutsub komisjoni üles esitama igal aastal nimekirja 50 suurimast abisaajast;

—	tõsta usaldusnivoo, mida DG NEAR kasutab toetuste määra arvutamiseks, allesjäänud veamäära ülejäänud andmekogumiga samale tasemele, et kajastada 2021. aasta lõpuks täpsemalt suuremat riski seoses eelarve otsese täitmise raames rakendatavate toetustega;

—	tugevdada 2021. aasta lõpuks DG NEARi, DG DEVCO, DG ECHO, DG CLIMA ja välispoliitika vahendite talituse kontrolle, tehes kindlaks ja ennetades korduvaid vigu (nt ajaarvestussüsteemide puudumine ja rahastamiskõlbmatu käibemaksu sissenõudmine liidu rahastatavate projektide puhul);

—	parandada 2021. aasta lõpuks veelgi allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu metoodikat ja käsiraamatut, et käsitleda probleeme, mida kontrollikoda oma aruandes tuvastas, et suurendada toimingus esitatud veamäära usaldusväärsust;

—	taaskehtestada reservatsioonid kõigi suure riskiga valdkondade kohta, olenemata nende osakaalust kogukulutustes ja nende finantsmõjust;

—

kontrollida põhjalikult liidu rahaliste vahendite kasutamist kolmandate üksuste, nende tütarettevõtjate ja / või füüsiliste isikute poolt, tagamaks, et rahalisi vahendeid ei eraldataks ega seotaks terrorismi ja / või usulise ja poliitilise radikaliseerumise mis tahes eesmärgi või vormiga; ning tagada, et need liidu vahendid nõutakse ennetavalt tagasi ja et asjaomased vahendite saajad jäetakse liidu tulevasest rahastamisest välja;

—	tagada, et ükski liidu fond ei toetaks laste sunniviisilist tööd;

—	tagada, et liidu vahendeid ei kasutataks muudel eesmärkidel kui kindlaksmääratud valdkonnad;

—

peatada või vaadata uuesti läbi oma koostöö kolmandate riikidega (sh peatades konkreetsete rahastamisvahendite maksmise ja projektid), mis ohustavad mõjutatud inimeste inimõigusi, sealhulgas juhul, kui kolmandad riigid ei austa täielikult nii ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist kui ka Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevaid põhiõigusi, ei ole neid konventsioone ratifitseerinud või ei järgi SOLASi ega mereotsingu- ja päästekonventsioone;

—	tagada suurem parlamendi kontroll uute partnerluslepingute väljatöötamisel kolmandate riikidega, mis peaksid alati põhinema solidaarsuse, jagatud vastutuse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtetel;

—	esitada üksikasjalik teave tegevkomiteedes vastu võetud otsuste kohta ja tagada, et parlament on selle koosolekutel esindatud;

481.

kordab oma palvet komisjonile täita täielikult ja edasiste viivitusteta Euroopa Kohtu otsus (31/1/2019), mis käsitleb rahvusvahelist juhtimisrühma; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks taas rahvusvahelist juhtimisrühma kui sobivat töövõtjat projektide jaoks kriisiolukorras riikides, kus see organisatsioon on tõestanud oma tõhusust Euroopa üksuste ja liikmesriikide poolt rohkem kui 20 aasta jooksul rahastatud ülesehitus- ja abiprogrammide juhtimisel;

482.

rõhutab, kui oluline on suurendada liidu välisrahastamisvahendite nähtavust, läbipaistvust, tulemuslikkust, täiendavust ja aruandekohustust, võttes arvesse nende käimasolevat ümberkorraldamist; rõhutab asjaolu, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi tulemused on olnud edukamad ELi idanaabruses, ning nõuab sellega seoses suuremate pingutuste suunamist ELi lõunanaabrusele, et lahendada selle ees seisvad probleemid;

483.

nõuab, et komisjon analüüsiks põhjalikumalt erainvesteeringute subsideerimise ja riskide vähendamise seost arengu tulemuslikkusega, võttes arvesse segarahastamis- ja tagatismehhanismides täheldatud puudusi, eelkõige kontrollikoja hiljutises arvamuses (nr 7/2020), mis on seotud komisjoni aruandega Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) rakendamise kohta, milles järeldatakse, et ei ole võimalik hinnata EFSD panust kestliku arengu eesmärkidesse või Pariisi kliimakokkuleppesse ning näidata, et olulisi investeeringuid ei oleks tehtud ilma liidu toetuseta, teiste sõnadega – näidata EFSD rahalist täiendavust; tuletab meelde, et ilma rahalise täiendavuse tõendamiseta rikub liit WTO eeskirju erasektori subsideerimise kohta ja võib raisata maksumaksjate ressursse; rõhutab, et abi andmise viiside valikul tuleks juhinduda tõhususe väljavaadetest seoses asjaomaste poliitikaeesmärkidega, kooskõlas põhimõttega „kõigepealt poliitika“; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles seda tagama; on seisukohal, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid seadma esmatähtsaks sektorid, millel on potentsiaal meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, luua töökohti ja suurendada eksporti, ning meetmed, millega toetatakse head valitsemistava, struktuurireforme, majanduse mitmekesistamist ja korruptsioonivastast võitlust; rõhutab, et rahastajad peavad eelkõige vähim arenenud riikide puhul seadma vaikimisi prioriteediks toetustel põhineva rahastamise ning mitte soosima laene, mis toetustega võrreldes võiksid suurendada laenukoormat; rõhutab, et võlakergendusel võib olla otsustav mõju vaesuse leevendamisele; rõhutab, et abiprogrammid tuleks ühendada võla jätkusuutlikkuse analüüsiga; nõuab, et liit töötaks välja spetsiaalse võlakergenduse algatuse suure võlakoormusega vaeste riikide jaoks; kordab, et erasektoriga tehtava koostöö vormis antava arenguabi puhul tuleb järgida ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, asjakohaseid ILO standardeid ja OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele; rõhutab lisaks, et tagada tuleb hea valitsemistava, vaesuse leevendamine ja jõukuse loomine kestlike investeeringute kaudu, samuti ebavõrdsuse vähendamine, inimõiguste ja keskkonnastandardite edendamine ning kohaliku majanduse võimestamine;

484.

kutsub komisjoni üles süstemaatiliselt jälgima elluviidud reforme ja saavutatud tulemusi, ning osutama, et ELi eelarvetoetus on aidanud tulemuslikult kaasa Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide arengukavadele ja tugevdanud nende demokraatlikku isevastutust;

485.

nõuab liidu arengukulutustes suuremat vastutust ja tõhusust, sest arengutulemusi tuleb lisaks kindlaksmääramisele ka kontrollida ning käegakatsutavate tulemuste ja arengumõju seisukohast jälgida.

486.

nõuab, et ELi tsiviil- ja sõjalise julgeoleku ning sõjaliste meetmete, eelkõige ELi sõjaliste väljaõppemissioonide, kolmandates riikides sõjaliste osaliste suutlikkuse suurendamise (suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi kaudu) ning piiri- ja rändehaldusmeetmete kohta koostataks sõltumatumad hinnangud, mis tehakse ka üldsusele kättesaadavaks, ning mõistab hukka paindlikkuse puudumise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissioonide eelarve- / finantsmenetlustes; kordab oma arvamust, et komisjon peaks kehtestama ÜJKP kriisiohjemeetmete suhtes riigihanke erireeglid, et hõlbustada missioonide kiiret ja paindlikku elluviimist;

487.

kutsub komisjoni üles hindama, kas Euroopa Parlamendilt eelarve kinnitaja ülesannete äravõtmine nõukogu otsustega, mis käsitlevad Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja alalise struktureeritud koostöö (PESCO) loomist, on õiguspärane; tuletab meelde, et ELi lepingu asjakohastes sätetes, st artikli 45 lõikes 2 ja artikli 46 lõikes 2, on ette nähtud, et otsused tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega ja vetoõigust ei ole; tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 42 alusel Euroopa Parlamendilt eelarve kinnitaja ülesannete äravõtmine on võimalik üksnes tegevuskulude puhul ja see eeldab nõukogu ühehäälset otsust;

488.

arvestades, et kuna EIP on liidu välispoliitika rakendamise oluline osaline, kelle laenudest 10 % antakse väljaspool liitu, kordab Euroopa Parlamendi ammusi nõudmisi, et kontrollikojale antaks volitused kõigi EIP tehingute auditeerimiseks ning et need auditid täide viidaks;

Haldus

489.

märgib, et 2019. aastal oli halduskulude maksete summa 10,4 miljardit eurot (6,5 % mitmeaastasest finantsraamistikust), millest komisjoni eelarve moodustab 57,9 % ehk 6,1 miljardit eurot;

490.

märgib, et halduskulud hõlmavad kulutusi inimressurssidele, mis moodustavad umbes 60 % kogueelarvest, ning hoonetele, seadmetele, energeetikale, side- ja infotehnoloogiale, mida kontrollikoda loeb madala riskiga kulutusteks;

491.

märgib, et komisjoni töö osas leiti mitmeid vigu, mis olid seotud personalikuludega ning individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti peretoetuste haldamisega;

492.

märgib, et kontrollikoda kontrollib ka komisjoni iga-aastastes tegevusaruannetes sisalduva teabe, sealhulgas eelkõige halduskulude eest vastutavate peadirektoraatide ja ametite teabe asjakohasust; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et läbivaadatud iga-aastastes tegevusaruannetes ei tuvastatud olulisel määral vigu;

493.

kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid kõigi kontrollikoja soovituste rakendamiseks ja andma Euroopa Parlamendile arengutest aru;

Euroopa koolid

494.

võtab rahuloluga teadmiseks kontrollikoja märkuse, et raamatupidamisaruannete kvaliteet on võrreldes eelmiste aastatega paranenud; märgib murega, et kontrollikoda ei saa kinnitada, et koolide finantsjuhtimine 2019. aastal oleks olnud kooskõlas Euroopa koolide finantsmääruse ja personalieeskirjadega, kuna puudusi leiti keskasutuse ja kahe valitud kooli sisekontrollisüsteemides; nõuab tungivalt, et Euroopa koolid hakkaksid kiiresti järgima kontrollikoja soovitusi seoses puudustega raamatupidamises, hangetes ja värbamises;

495.

rõhutab seoses Euroopa koolidega, kui oluline on aasta lõpus toimuval kontode sulgemisel järgida aastasuse põhimõtet ja füüsiliste inventuuride tegemise eeskirju ning pidada kinni maksetähtaegadest, hanke-eeskirjadest ja töölevõtmise korra läbipaistvusest.

Soovitused

496.

palub komisjonil teha järgmist:

—

ühtlustada oma toetust I kategooria õpilastele, s.t ametnike lastele, kes otsustavad end kirja panna akrediteeritud Euroopa kooli (praegu ei saa mõned riigiteenistujate perekonnad, olenevalt linnast või riigist, kus nad elavad, toetust oma laste registreerimiseks akrediteeritud koolidesse, kust saab aga samasuguse küpsustunnistuse);

—

lahendada akrediteeritud koolidesse registreeritud I kategooria õpilaste rahastamise ebavõrdsus, mis tuleneb olukorrast, kus kõnealused koolid asendatakse mõnikord I tüübi Euroopa koolidega, tõugatakse viimased mõnikord ebavõrdsesse ja põhjendamatusse konkurentsi, sõltuvalt riigist, kus nad tegutsevad;

—

sekkuda praegu tõstatatud oluliste probleemide lahendamiseks nn kulude välistamise poliitika abil (vrd dokument 2018-10-D-63-et-5), milles nähakse ette, et akrediteeritud koolid ei tohiks traditsioonilist Euroopa koolisüsteemi rahaliselt koormata, vaid peaksid vastupidi aitama katta kehtiva süsteemi kulusid (36);

Inimressursid

497.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et muudetud personalieeskirjade vastuvõtmisega 2014. aastal kehtestati institutsioonidele ja asutustele kohustus vähendada järk-järgult oma ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade (ametnike ja ajutiste töötajate) arvu 5 % võrra enne 2018. aastat võrreldes 2012. aasta olukorraga;

498.

märgib, et personalieeskirjade 2014. aasta reformiga hoiti mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 kokku 4,2 miljardit eurot, mis moodustab 0,4 % kogu mitmeaastasest finantsraamistikust; tuletab meelde, et 2014. aasta reform avaldas personalile vaieldamatut negatiivset mõju, mida kontrollikoda (37) kinnitas 2019. aastal, ning peab kahetsusväärseks, et on peaaegu võimatu teada nende finantskulusid, saamaks realistlikku pilti kokkuhoiust; võtab teadmiseks mitmed poliitikad ja meetmed, mida komisjon on kavandanud negatiivse mõju leevendamiseks, ning loodab, et saadud õppetunnid kajastuvad komisjoni uues personalistrateegias, mis võetakse vastu 2021. aastal; tuletab meelde tõsiseid tagajärgi, mida mis tahes eelarvekärped halduses või töötajate arvu vähendamine võivad Euroopa Liidu avaliku teenistusele ja liidu poliitika rakendamisele kaasa tuua;

499.

võtab teadmiseks, et komisjon investeerib oma IT-meditsiinisüsteemi andmekaevesse, et lahendada läbipõlemisjuhtumite andmete puudumise probleem; soovitab tungivalt, et komisjon väldiks, tuvastaks ja haldaks oma personalistrateegias läbipõlemise juhtumeid personali, töökoormuse ja töötajate heaolu laiemas kontekstis;

500.

väljendab muret seoses asjaoluga, et komisjon ei ole välja töötanud ühtegi ajutist meedet, et leevendada kasvavat probleemi, mis on seotud Luxembourgis töötavate Euroopa ametnike ostujõu erinevusega; juhib asjakohase näitena tähelepanu asjaolule, et Euroopa Prokuratuuri valitud 200 sobivast kandidaadist 16 on keeldunud tööpakkumisest, kuna palk ei ole Luksemburgis elamiseks piisavalt kõrge; rõhutab, et parlament ootab konkreetseid ettepanekuid palgameetodi kohta esitatavas aruandes, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2022;

501.

toetab komisjoni kavatsust ajakohastada tulenevalt COVID-19 kriisist oma 2019. aasta teatises „Tuleviku töökoht Euroopa Komisjonis“ esitatud lähenemisviisi; ootab, et komisjon võtaks võrdselt arvesse kontoriruumide tõhusat kasutamist ning töötajate tervist ja heaolu; kordab, et töötajate esindajad peavad alati olema kaasatud olulistesse muudatustesse töökorralduse ja -ruumide suhtes;

502.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis 2018. aastal vastu võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse tegevuskava ning rakendas seda 2019. aastal; väljendab heameelt selle üle, et personaliuuringu tulemusena lisati tegevuskavasse konkreetseid meetmeid; kutsub komisjoni üles järgima sama suunda konkreetsemate meetmetega inimeste suhtes, kellele pakutakse praktikavõimalust komisjonis;

503.

nõustub komisjoni väitega, et „meestel ja naistel on jätkuvalt erinevad kultuurilised, sotsiaalsed ja tööalased ootused seoses tasustatava töö ja tasustamata (hooldus)töö vahelise tasakaaluga“; võtab rahuloluga teadmiseks komisjoni jõupingutused suurendada teadlikkust meetmetest, mis on olemas töö- ja eraelu tasakaalu võimaldamiseks, näiteks vanematele mõeldud kursused ja positiivsete näidete avaldamine komisjoni intranetis;

504.

märgib tunnustavalt, et komisjon saavutas oma ametiaja lõpuks 2019. aastal eesmärgi, mille kohaselt peaks 40 % juhtivate ametikohtade töötajatest olema naised; tuletab komisjonile (2019–2024) meelde, et 2019. aastal võttis komisjoni president kohustuse saavutada sooline võrdõiguslikkus kõigil juhtimistasanditel praeguse ametiaja lõpuks ning kordas seda kohustust oma missioonikirjas eelarve- ja haldusküsimuste volinikule;

505.

võtab teadmiseks 2019. aastal koostatud uued suunised puuetega inimestele antava abi rakendamiseks, et aidata rahaliselt töötajaid ja nende ülalpeetavaid nende sõltumatuse, sotsiaalse integratsiooni ning füüsilise, vaimse, sotsiaalse ja kutsealase suutlikkusega seotud mittemeditsiiniliste kulude katmisel; märgib, et suunised jõustusid 2020. aasta mais;

506.

märgib, et 2019. aastal suurenes sotsiaal-majanduslike toetuste arv 2018. aastaga võrreldes 28 %; märgib rahuloluga, et puuetega inimestele mõeldud vahendite kasutamine suurenes 2018. aastaga võrreldes 50 % (ligikaudu 2 miljonilt eurolt 3 miljoni euroni);

507.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud ja soovitused Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) kohta (38); väljendab heameelt selle üle, et valikuprotsess on suuremahuliste konkursside puhul üldiselt tõhus, kuid tunneb muret selle pärast, et valikuprotsess ei ole kohandatud väikesemahulistele sihipärastele konkurssidele, mis vastavad kõige paremini ELi institutsioonide praegustele värbamisvajadustele; palub komisjonil esitada õigeaegselt aruanne nende EPSO soovituste rakendamise kohta;

508.

märgib, et aastatel 2012–2018 vähendasid institutsioonid ja asutused, välja arvatud Euroopa Ombudsman ja Euroopa Andmekaitseinspektor, oma ametikohtade loetelu 1 409 ametikoha võrra (3 %) ning suurendasid samal ajal järk-järgult lepinguliste töötajate arvu; märgib sellega seoses, et lepinguliste töötajate osakaal kogu tööjõu prognoosides kasvas 17 %-lt 22 %-le; väljendab muret võimalike negatiivsete mõjude pärast, mida võib avaldada ametnike asendamine lepinguliste töötajatega, nagu vajalik teadmussiire ja selle kaotamine lepingute lõppemisel, samuti lepinguliste töötajate tulevikuväljavaated ja töökohakindlus;

509.

juhib tähelepanu sellele, et lepinguliste töötajate arvu suurenemine kajastab kiiresti muutuvatest prioriteetidest tulenevate uute ülesannete, näiteks komisjoni poolt rakendusametitele delegeeritud uute programmide rakendamise mõju töötajate arvule, mis oli eelarve ja komisjoni töötajate ümberpaigutamise seisukohast neutraalne; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et lepinguliste töötajate arvu suurenemine oli tingitud ka erakorralistest või kiireloomulistest olukordadest;

510.

väljendab kahetsust, et peale selle suurenes mõnes institutsioonis I tegevusüksuse lepinguliste töötajate arv, kuna kantseleitöötajate / sekretäride alalised ja ajutised ametikohad muudeti lepingulisteks ametikohtadeks;

511.

märgib, et 2018. aasta lõpus töötas institutsioonides, asutustes ja rakendusametites 11 962 lepingulist töötajat (mis tähendab 37 % kasvu alates 2012. aastast); märgib, et enamik neist töötas Euroopa Komisjonis;

512.

nõuab, et komisjon rakendaks kõikide ametikohtade, eelkõige juhtimisega seotud ametikohtade puhul läbipaistvamat ametisse nimetamise menetlust; palub komisjonil selgitada varasemat ametisse nimetamise menetlust, mille puhul puudus läbipaistvus ja vastutus;

513.

väljendab kahetsust komisjoni töötajaskonna, eriti selle kesk- ja kõrgema juhtkonna koosseisu jätkuva geograafilise tasakaalustamatuse pärast; kutsub komisjoni üles tagama oma töötajate seas kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohase esindatuse, võttes aga seejuures arvesse töötajate pädevust ja väärtuslikkust, millele osutatakse ametnike personalieeskirjade artiklis 27;

514.

toonitab Euroopa Liidu ametite töötajaskonna vahetuvuse suurt mõju ning nõuab komisjonilt selle parandamiseks personali- ja sotsiaalpoliitika meetmete rakendamist;

515.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puuetega inimestele, nagu on ette nähtud direktiivis (EL) 2016/2102, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioonid;

516.

väljendab heameelt selle üle, et komisjon on võtnud meetmeid puuetega inimeste abistamiseks ja püüdnud sellega luua mitmekesisemat ja kaasavamat töökeskkonda ja -kultuuri, ning palub komisjonil hinnata, kuidas saaks töölevõtmisel, koolitustel, karjääri edendamisel ja töötingimustes võrdsete võimaluste põhimõtteid veel rohkem tugevdada ja integreerida, ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest; samuti hinnata institutsioonide hoonete võimalikku mõistlikku täiustamist ja muutmist (juurdepääs, asjakohane bürootehnika) piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks;

517.

peab kiiduväärseks Euroopa Personalivaliku Ameti saavutusi ja praktika pidevat paranemist seoses mõistlike abinõudega puuetega ja / või erivajadustega kandidaatidele: EPSO töötas 2019. aastal välja voldiku, pimedate kirjas voldiku ja animeeritud video, et selgitada valikumenetlustes tehtud kohandusi, mida pakutakse valikumenetluse käigus erivajadustega kandidaatidele, mis võimaldas 438 erivajadustega kandidaadil osaleda konkurssidel ja valikumenetlustes;

518.

kordab oma üleskutset komisjonile muuta komisjoni erinõunike staatus läbipaistvamaks, määratledes selgelt nende ülesanded ja volitused;

519.

võtab seoses komisjoni volinike kolleegiumi 30. oktoobri 2019. aasta otsusega, mille kohaselt lubatakse endistel komisjoni presidentidel täita pärast oma ametiaja lõppu esindusülesandeid, teadmiseks endise presidendi Jean-Claude Junckeri nimetamise erinõunikuks ning peab kahetsusväärseks, et kuigi selle ülesande täitmise eest ei maksta tasu, kaasnevad sellega kulud, eelkõige lähetuste puhul, mida on üldsusel raske mõista; nõuab, et komisjon esitaks parlamendile oma otsuse finantsmõju kohta üksikasjalikud andmed, et parlament saaks seda tulevastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes arvesse võtta;

520.

kutsub komisjoni üles pöörama oma suhetele endiste volinikega suurt tähelepanu ja hindama võimalikke riske hoolikalt;

521.

kordab oma palvet komisjonile tagada käitumisjuhendi kehtivate õiguslikult siduvate reeglite tagamine seoses nn pöördukse efektiga nii komisjoni kui ka selle ametite puhul;

522.

toetab igati kontrollikoja soovitust, mille kohaselt peaksid kõik institutsioonid tegema koostööd, et oma eetikaraamistikke ühtlustada ja teha heade tavade jagamiseks suuremaid pingutusi;

523.

kutsub komisjoni üles parandama töötajate teadlikkust ja arusaama eetikaraamistikest ja -kultuurist; palub komisjonil tagada eelkõige, et eetikakoolitus hõlmab praktilisi suuniseid, mis põhinevad elulistel näidetel, ning parandama töötajatega eetikateemal teabe vahetamist; rõhutab, et tuleb tagada, et töötajad teaksid, kuidas ebaeetilise käitumisega seotud probleemidest teatada, ning suurendada töötajate turvatunnet;

Üldised tähelepanekud

524.

tunnistab, et 2019. aasta oli komisjoni jaoks üleminekuaasta, kuna komisjonil tuli tagada üleminek Jean-Claude Junckeri komisjonilt, ettevalmistused Ursula von der Leyeni komisjoni ametisseastumiseks ning käivitada uued prioriteedid;

525.

väljendab muret seoses komisjoni otsusega sõlmida leping ettevõttega BlackRock Investment Management, et viia läbi uuring keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisalaste eesmärkide kohta; juhib tähelepanu Euroopa Ombudsmani uurimisele seoses võimaliku huvide konfliktiga (39); kutsub seetõttu komisjoni üles ajakohastama oma suuniseid riigihankemenetluste kohta;

526.

kutsub komisjoni tungivalt üles võtma kasutusele kestlikkusega seotud aruandluse, mis hõlmaks hangete sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte; on veendunud, et vastutustundlike äristandardite kaasamisega oma hanke- ja ostupoliitikasse saab komisjon kaitsta avalikke huve ja tagada vastutuse avaliku sektori kulutuste eest;

527.

ergutab komisjoni jätkama oma avatud lähtekoodiga strateegia (40) ja ISA2 programmi (41) põhimõtete edasiarendamist, et vältida seotust müüjaga, säilitada kontroll oma tehnilise taristu üle, aidata tugevdada kasutajate eraelu puutumatuse ja andmekaitse meetmeid ning suurendada üldsuse jaoks turvalisust ja läbipaistvust; palub komisjonil eelistada hangetes ja arendustegevuses avatud lähtekoodiga lahendusi, et edendada tarkvaralahenduste jagamist ja taaskasutamist, muuta hanked kestlikumaks ja pikaajalisemaks ning järgida põhimõtet „avaliku sektori raha, avatud kood“;

528.

peab kiiduväärseks institutsioonidevahelist küberkoostööd, milleks Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee saavad ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele mõeldud infoturbeintsidentidega tegelevalt rühmalt abi; märgib, et paljud digitaliseerimisprojektid on seotud inimressursside ja finantsprotsesside digiteerimisega, mille puhul komiteed kasutavad komisjoni pakutavaid süsteeme SYSPER ja ABAC; palub komisjonil uurida võimalust pidada läbirääkimisi paremate tingimuste üle, et edendada ja muuta taotluste jagamise protsess rahaliselt atraktiivseks;

529.

rõhutab suulise tõlke peadirektoraadi jõupingutuste tähtsust suulise tõlke võimaldamisel 24 ELi ametlikku keelde ja isegi rahvusvahelisse viipekeelde komisjonis ning teistes ELi institutsioonides ja organites ning julgustab komisjoni aitama suulise tõlke peadirektoraadil veelgi suurendada rahvusvahelise viipekeele kättesaadavust ja kohalolekut, et tagada puuetega inimestele juurdepääs teabele;

530.

väljendab suurt muret komisjoni otsuse pärast katkestada restoraniteenuse osutajaga sõlmitud leping, mis tõi kaasa 400 töötaja koondamise; palub tungivalt, et komisjon vaataks oma otsuse läbi ja kaaluks mis tahes toimivat lahendust töötajate kaitsmiseks ja vallandamise vältimiseks, sealhulgas toitlustajate muutmist institutsioonisisesteks töötajateks;

531.

märgib, et paljud teatised ja dokumendid on kättesaadavad ainult inglise keeles; märgib ka, et töökoosolekud toimuvad ilma suulise tõlke võimaluseta; nõuab, et Euroopa Komisjon austaks põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja määruses nr 1/1958 ning sisesuunistes ja -otsustes, nagu Euroopa hea halduse tava eeskiri; kutsub komisjoni seetõttu üles eraldama vajalikud inimressursid, et tagada mitmekeelsuse austamine, suurendades selleks kirjaliku ja suulise tõlke eest vastutavate töötajate arvu;

Eetikaraamistikud

532.

võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 13/2019 pealkirjaga „Auditeeritud liidu institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“; kordab kontrollikoja järeldust, et „ELi institutsioonide ja organite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine on vastuvõetamatu ning isegi kui see on vaid väidetav, tekitab avalikkuses suurt huvi ning vähendab usaldust ELi vastu. Ebaeetiline käitumine on seotud ka korruptsiooni- ja pettuste ohuga“; peab kahetsusväärseks, et eetikaraamistike jõustamisel on veel arenguruumi; peab eriti kahetsusväärseks, et puudusi leiti järgmistes küsimustes:

—

töötajate deklaratsioonide ja suuniste kontrollimise kord huvide konfliktide vältimiseks ei ole piisavalt formaliseeritud; eetiliste nõuete kohta tuleb teha kättesaadavaks selged ja ulatuslikud suunised; sama kehtib suuniste kohta, mis käsitlevad huvide konflikte, mis tulenevad töötajate majanduslikest huvidest, nende töösuhtejärgsest tegevusest või nende abikaasa või partneri ametialasest tegevusest;

—

liikmete deklaratsioonide piiratud kontrollimine; komisjoni liikmete puhul peab kontrollikoda kahetsusväärseks, et deklaratsioonides esitatud teabe täpsuse, usaldusväärsuse või täielikkuse kontrollimiseks puuduvad standardsed kirjalikud menetlused, mis tekitab kohustuste ebaühtlase tõlgendamise ohu ning tähendab, et institutsioon tuvastab vähem tõenäoliselt ebatäpsusi ja muid probleeme, enne kui need avalikkuse tähelepanu pälvivad, mis võib ohustada avalikku usaldust;

—	mittetäielik ja ebaselge poliitika seoses kingituste ja meelelahutusega ning puuduvad kehtivad kingituste ja võõrustamise määratlused komisjoni liikmetele;

533.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et valdavas osas olid auditeeritud institutsioonid töötajatele ja liikmetele loonud piisavad eetikaraamistikud koos teatava arenguruumiga; toetab kindlalt kontrollikoja soovitusi, nagu eetikaraamistike ühtlustamine ja töötajate teadlikkuse suurendamine;

534.

võtab teadmiseks komisjoni sisesuuniste teise läbivaatamise seoses personalieeskirjade rikkumisest teatamist käsitlevate sätetega; võtab rahuloluga teadmiseks 2019. aasta läbivaatamise käigus esitatud kuus soovitust ja palub komisjonil anda nende täitmise kohta aru eelarvepädevatele institutsioonidele; väljendab heameelt selle üle, et 2019. aasta mais ajakohastati MyIntracommi rikkumisest teatamise lehekülge ja lisati otsene link OLAFi rikkumisest teatamise menetlusele;

535.

taotleb proaktiivsemat lähenemisviisi rikkumisest teatajate kaitsele; peab eriti asjakohaseks vajadust tugevdada koostööd OLAFi ja ametisse nimetava asutuse vahel, kes vastutab kaitsemeetmete vastuvõtmise eest sellistel juhtudel, kui see on asjakohane; peab samuti eriti oluliseks soovitusi teha koostööd Euroopa Prokuratuuriga, et tagada tõhus koostöö ja vahetada parimaid tavasid tajutavast ebaseaduslikust tegevusest teatamise valdkonnas;

536.

on seisukohal, et rikkumisest teatajate kaitse seisukohast oleks väga vajalik parandada kõigi institutsioonide ühtsemat reguleerimist, mis põhineks parimatel tavadel ja kõrgematel standarditel;

537.

rõhutab läbipaistvusregistri tugevdamise ja selle andmete kvaliteedi parandamise tähtsust, eelkõige seoses 2020. aasta detsembris saavutatud institutsioonidevahelise kokkuleppega; võtab teadmiseks komisjoni tehtud kvaliteedikontrollid ja läbipaistvusregistri sekretariaadi tegevuse saadud hoiatusteadete suhtes; kutsub komisjoni üles parandama IT-lahendust, et muuta kvaliteedikontrolle rangemaks;

538.

rõhutab tõhusa ja kehtiva läbipaistvusregistri tähtsust; kordab oma üleskutset komisjonile pöörata rohkem tähelepanu läbipaistvusregistri üksuste valideerimisele ja pistelisele kontrollile; märgib murega, et valdavale enamusele komisjoni otsustajatest ei ole kehtestatud nõuet avalikustada oma kohtumised huvirühmade esindajatega; väljendab samuti muret komisjoni otsustajate võimaluse pärast kohtuda läbipaistvusregistris registreerimata lobitöötajatega; nõuab, et kõik komisjoni korraldatud kohtumised erasektori osalejate või nende esindajatega, näiteks konsultatsiooniorganisatsioonidega, oleksid täielikult läbipaistvad;

539.

võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani järeldused ja tehnilised soovitused olukorra parandamiseks, mis sisalduvad tema 28. veebruari 2019. aasta otsuses selle kohta, kuidas komisjon haldab oma töötajate nn pöördukse efekti juhtumeid; kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid nii ombudsmani otsuse kui ka kontrollikoja asjakohaste soovituste suhtes, mis on esitatud eriaruandes liidu institutsioonide eetikaraamistike kohta.

(1) https://ec.europa.eu/anti-fraud/sites/antifraud/files/olaf_report_2019_en.pdf

(2) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni punkt 23.

(3) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni punkt 17.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 46 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(5) Aastateks 2007–2013.

(6) Kontrollikoja eriaruanne nr 03/2019 „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: täieliku edu tagamiseks on vaja meetmeid“, punkt 81.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 46 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(8) https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0164_ET.html

(9) Kontrollikoda, eriaruanne nr 10/2020: „ELi transporditaristud: megaprojektide elluviimist tuleb kiirendada, et saavutada võrgust oodatav kasu õigeaegselt.“

(10) Euroopa Komisjon, „Ex-post evaluation of 2007-2014, Support to SMEs – Increasing Research and Innovation in SMEs and SME Development“ (Ajavahemiku 2007–2014 järelhindamine, VKEde toetamine – VKEde teadusuuringute ja innovatsiooni suurendamine ning VKEde arendamine), veebruar 2016.

(11) Eriaruanne nr 18/2019 „ELi kasvuhoonegaaside heide: aruandlus toimib, kuid heite vähendamise kohta tulevikus on vaja paremat teavet“ (ELT C 400, 26.11.2019, lk 16).

(12) Resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid, punkt 258.

(13) Resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid, punkt 260.

(14) https://www.nku.gov.sk/web/sao/news/-/asset_publisher/FaxZbYV7Oqlp/content/direct-aid-in-agriculture-without-targeted-control-with-holes-in-legislation

(15) https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/CONT/DV/2021/01-25/Study_Largest50Beneficiaries_EN.pdf

(16) Komisjoni 28. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1804, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 seoses toetuse- ja maksetaotluste muutmisega, ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis tehtavate kontrollidega ning nõuetele vastavuse kontrolli süsteemiga.

(17) Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 04/2020 „Uute kuvamistehnoloogiate kasutamine ühise põllumajanduspoliitika jälgimiseks: üldiselt on areng stabiilne, kuid kliima- ja keskkonnaseire puhul aeglasem“.

(18) https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/INAP20_03/INAP_Gender_equality_ET.pdf

(19) Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Küpros, Leedu, Poola, Ühendkuningriik, Sloveenia.

(20) Bulgaaria, Tšehhi, Prantsusmaa, Madalmaad, Austria, Portugal, Slovakkia, Eesti, Hispaania, Island, Malta ja Soome.

(21) Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2019: „Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada“.

(22) Kontrollikoja eriaruanne nr 20/2019 „Piirikontrolli toetavad ELi infosüsteemid: kasulikud töövahendid, kuid rohkem tuleb keskenduda andmete õigeaegsusele ja terviklusele“.

(23) Kontrollikoja eriaruanne nr 01/2019 „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vajadus tegutseda“.

(24) Komisjoni 15. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/446, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) II lisa (ELT L 94, 27.3.2020, lk 3).

(25) Komisjoni 15. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/445, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 (millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) II lisa (ELT L 94, 27.3.2020, lk 1).

(26) AMIFi erakorraline abi.

(27) Euroopa Parlamendi 25. novembri 2020. aasta resolutsioon arengu tulemuslikkuse ja abi tõhususe parandamise kohta (2019/2184(INI)).

(28) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1), mis asendati 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28).

(29) Arengukomisjoni arvamus inimõiguste kaitse ja ELi rändealase välispoliitika kohta, punkt 17.

(30) https://ec.europa.eu/international-partnerships/external-evaluation-eus-policy-coherence-development-2009-2016_en

(31) ELT C 377, 9.11.2020, lk 13, aruande lk 211 (ET-versioonis lk 214).

(32) ELT C 377, 9.11.2020, lk 13, aruande lk 213 (ET-versioonis lk 216).

(33) ELT C 377, 9.11.2020, lk 13, aruande lk 214 (ET-versioonis lk 217).

(34) Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – komisjon ja rakendusametid (2019/2055(DEC), punkt 32.

(35) Arengukomisjoni arvamus inimõiguste kaitse ja ELi rändealase välispoliitika kohta, punkt 13.

(36) See säte tekitab mitmel tasandil probleeme. Esiteks on nii keskasutus kui ka kogu komisjoni poolt Euroopa koolidele eraldatud eelarve avalik teenus, mille eest liikmesriigid ja nende kaudu maksumaksjad on juba tasunud. Teiseks, kuna akrediteeritud koolid tegutsevad üldiselt omafinantseeringu alusel ja komisjon sellesse ei sekku, näib ebaloogilisena väide, et nad kujutavad endast lisakulusid, mille eest nad peaksid vastutama. Võimaldades Euroopa küpsustunnistuste süsteemi avamist ja Euroopa ametnike laste kooliskäimist palju madalamate kuludega kui I tüübi Euroopa koolides, tuleks nende arendamine integreerida komisjoni eelarvesse ja seda ei tohiks mitte mingil juhul maksustada, mis takistaks nende arengut ja märkimisväärset kokkuhoidu, mida nad liidu kasuks teenivad.

(37) Kontrollikoja eriaruanne nr 15/2019 „Personalieeskirjade 2014. aasta reformipaketi rakendamine komisjonis – suur rahaline kokkuhoid, kuid sellega kaasnesid tagajärjed personalile.“

(38) Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2020 „Euroopa Personalivaliku Amet: aeg on kohandada valikumenetlus muutuvatele värbamisvajadustele“.

(39) https://www.ombudsman.europa.eu/et/case/en/57060

(40) https://ec.europa.eu/info/departments/informatics/open-source-software-strategy_et

(41) https://ec.europa.eu/isa2/isa2_et

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/81

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1544,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0221/2020) (2),

—	võttes arvesse 2019. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament (3),

—	võttes arvesse siseaudiitori 2019. aasta aruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (4),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

—

—	võttes arvesse juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta, eriti selle artiklit 34,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0044/2021),

A.	arvestades, et Euroopa Parlamendi president võttis parlamendi 2019. aasta raamatupidamisaruande vastu 24. juunil 2020;

arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 17. juunil 2020, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.	arvestades, et kontrollikoda märkis 2019. aasta haldus- ja muude kulude erihinnangus, et ta ei leidnud kontrollitud institutsioonide ja asutuste iga-aastastes tegevusaruannetes, mida nõutakse määruses (EL, Euratom) 2018/1046, tõsiseid puudusi;

D.	arvestades, et määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 262 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(3) ELT C 239, 20.7.2020, lk 1.

(4) ELT C 377, 9.11.2020, lk 13.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/83

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1545,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100, artikli 104 lõiget 3 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0044/2021),

arvestades, et Euroopa Parlamendi (edaspidi „parlament“) peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 192 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid avalikult eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (edaspidi „amet“) direktori ja siseaudiitori osavõtul;

C.	arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Parlamendi eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et parlamendi 2019. aasta lõplike assigneeringute summa kokku oli 1 996 978 262 eurot, mis moodustas 18,5 % kõigi liidu institutsioonide 2019. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (1) rubriigist 5 ning oli 2,4 % suurem kui 2018. aastal (1 950 687 373 eurot);

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 207 521 070 eurot (2018. aastal 193 998 910 eurot), millest 36 566 236 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2018. aastal oli see 30 783 590 eurot);

rõhutab, et 67,8 % kulukohustuste kogusummast on seotud järgmise nelja peatükiga: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2019. aastal suleti:

a)	Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2019. aastaks ette nähtud assigneeringud

1 996 978 262

2018. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

—

2018. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud

299 095 028

2019. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

36 566 236

2018. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

49 010 988

Kokku

2 381 650 514

b)	Assigneeringute kasutamine 2019. aastal (eurodes)

kulukohustused

2 332 411 812

tehtud maksed

2 035 068 314

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud

306 712 540

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

—

tühistatud assigneeringud

38 744 124

c)	Tulu (eurodes)

2019. aastal saadud tulu

207 521 070

d)	Bilansi summa 31. detsembri 2019. aasta seisuga (eurodes)

1 685 376 397

juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 98,8 % (1 973 232 524 eurot) ja tühistamismäär oli 1,2 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 698 971 864 eurot, mille tulemusel oli maksete assigneeringute täitmise määr 86,1 %;

rõhutab asjaolu, et 2019. aasta tühistatud assigneeringud summas 23 745 738 eurot olid seotud peamiselt hoonetega seotud kuludega, töötasu ja muude õigustega;

märgib, et 2019. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse artiklitega 31 ja 49 heaks 18 ümberpaigutust, mille summa oli 76 028 316 eurot, st 3,8 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et 45,3 % ümberpaigutustest oli seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga ja eelkõige peamiselt sellega, et aidata rahastada Adenaueri hoone ehitusprojekti iga-aastaseid makseid; märgib, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsuse edasilükkamisega seotud ümberpaigutused ulatusid 25 %-ni;

Kontrollikoja arvamused 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide kui ühtse poliitikavaldkondade rühma haldus- ja muude kulude kohta; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, kommunikatsiooni ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

märgib, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib ühtlasi, et kolme kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 halduskulude hinnanguline veamäär alla olulisuse piirmäära;

10.

võtab teadmiseks Euroopa Parlamenti käsitleva konkreetse tähelepaneku, mis sisaldub kontrollikoja aruandes 2019. aasta eelarve täitmise kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“); märgib murelikult, et kontrollikoda leidis ühele Euroopa tasandi erakonnale tehtud makses vigu, mis olid seotud kulude rahastamiskõlblikkuse reeglite rikkumisega – konkreetsemalt olid jäänud esitamata kirjalikud lepingudokumendid ja tõendid tegelikult kantud kulude kohta; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda oli oma 2014., 2015. ja 2016. aasta aruannetes andnud teada samalaadsetest puudustest fraktsioonide ja ühe Euroopa tasandi erakonnaga seotud tehingutes; nõuab teabevahetuse suuremat läbipaistvust, et hoida ära selliste olukordade kordumine tulevikus; märgib, et kuigi alati on arenguruumi, on viimastel aastatel siiski toimunud palju positiivseid muutusi;

11.

võtab teadmiseks vastuse, mille parlament andis kontrollikojaga peetud ärakuulamismenetluses ja milles käsitleti kontrollikoja leidude tulemusel välja toodud üksikuid juhtumeid, vaadates need uuesti läbi; tuletab meelde, et kuigi parlamendi administratsioon on Euroopa tasandi erakondadele toetuse maksmisel eelarvevahendite käsutaja, ei vastuta ta nende tegelike kulude eest ning Euroopa tasandi erakonnad vastutavad ise oma tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest; märgib, et parlament andis Euroopa tasandi erakondadele probleemseks osutunud teemade kohta põhjalikku teavet ja suuniseid; kutsub kontrollikoda üles Euroopa tasandi erakondade kulutusi regulaarselt kontrollima;

Siseaudiitori aastaaruanne

12.

märgib, et vastutava komisjoni ja siseaudiitori 16. novembri 2020. aasta koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ning kirjeldas kinnitavaid auditeid, mida ta oli teinud ja mille kohta ta oli aru andnud ning mis hõlmasid 2019. aastal järgmisi teemasid:

—	hangete ja lepingute täitmise audit toitlustussektoris (infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat (DG INLO));

—	külastusrühmade audit (kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM));

—	kohalike assistentidega seotud parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise audit (finantsküsimuste peadirektoraat (DG FINS));

—	esimene aruanne infosüsteemide auditi kohta: identiteedi- ja pääsuhaldus;

—	Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise audit (DG FINS);

—	parlamendi andmekaitseraamistiku esialgne läbivaatamine;

—	siseauditi aruannetes nimetatud pooleliolevate meetmete järelkontroll – 2019. aasta 1. ja 2. etapp;

13.

peab tervitatavaks ja toetab järgmisi meetmeid, milles siseaudiitor on kinnitavate auditite järel vastutavate peadirektoraatidega juba kokku leppinud või kokku leppimas:

—

seoses hangete ja lepingute täitmise auditiga toitlustussektoris (DG INLO): saavutada sisekontrolli eesmärgid, eelkõige lubades hangetele pikemaid tähtaegu, mis on proportsioonis tehnilise kirjelduse keerukusega; tagada selgemad, asjakohasemad ja täpsed tehnilised kirjeldused; tagada pakkumuste läbipaistev hindamine, mis põhineb avaldatud kriteeriumidel ja on nõuetekohaselt dokumenteeritud; kinnitada koos õigusteenistusega ad hoc kontsessioonilepingud; väga tähtis on, et kontsessioonilepingute muudatusi tehtaks kooskõlas eeskirjadega; parandada juhtimise järelevalvet ja aruandlust (tuletab meelde, et eespool nimetatud meetmed on hädavajalikud selleks, et tagada riigihankemenetlustes rohkemate pakkumiste tegemine, kindlustades nii parema konkurentsi ja kõrgetasemelisemate teenuste pakkumise kindla ajavahemiku jooksul; rõhutab keskkonnasäästlikkuse kriteeriumite ja sotsiaalsete tegurite arvessevõtmise tähtsust);

—

seoses külastusrühmade auditiga: suurendada maksete korrektsuse kindlust ja rahalise toetuse reeglite mõjusat rakendamist, määratledes sealjuures paremini rahastamiskõlblikud kulud ja rahastamiskõlblikkuse perioodi; parandada hüvitiste eel- ja järelkontrolli piisavust ja tulemuslikkust; tagada külastusrühmade kulude katmise suhtes kohaldatavate reeglite täielik järgimine ja võtta meetmeid külastusrühmade programmi täielikuks elluviimise tagamiseks;

—

seoses esimese aruandega infosüsteemide auditi kohta: identiteedi- ja pääsuhaldus: vähendada nn ülemkasutajate puhul UNIX/LINUX taristutele eelispääsu õiguse andmist absoluutse miinimumini; tugevdada valimisse kuuluvate elutähtsate rakenduste puhul kesksel tasandil toimuvat pääsu reguleerimist; kehtestada eeliskontode suhtes kehtivad turvamenetlused, et määrata kindlaks pääsu reguleerivad eeskirjad;

—

seoses parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitise auditiga (DG FINS): keskenduda parlamendiliikmete kohalike assistentide kulude hüvitamise protsesside õigusnormidele vastavusele ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele, eelkõige seoses tegevuse ulatusega makseagentide ametialaste ja lepinguliste kohustuste valdkonnas, ning keskenduda nende raamatupidamisarvestuse iga-aastasele tasaarveldamisele;

—

seoses Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise auditi esimese etapiga (DG FINS): keskenduda Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registreerimisele ning nende rahastamiskõlblikkuse järelevalvele, ameti ja parlamendi eelarvevahendite käsutaja vahelisele funktsionaalsele koostööle ning peamiste õigusaktide rakendamise praktilistele aspektidele;

—

seoses parlamendi andmekaitseraamistiku esialgse läbivaatamisega, mis peaks viima vastuvõtmiseni siseauditi 2020. aasta tööprogrammi raames: keskenduda selle tagamisele, et parlamendi andmekaitseraamistik oleks vastavuses määrusega (EL) 2018/1725 (2), tagada kestlik juhtimisstruktuur, millega tagatakse isikuandmete haldamisega seotud kohustuste täitmine ja nende andmete turvalisust kindlustavad meetmed, keskenduda usaldusväärsele ja järjepidevale aruandlusele parlamendi isikuandmete haldamise kohta;

14.

märgib, et 2019. aasta järelmeetmete tulemusena lõpetati 93 pooleliolevast meetmest 36; märgib murega, et lisaks nendele kinnitatud meetmetele oli auditiaruannetes kokku 124 pooleliolevat meedet, sealhulgas need, mille rakendamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ning et kõigist neist meetmetest 62 käsitlevad märkimisväärset riski; ootab, et eri peadirektoraadid pingutaksid selle nimel, et tagada tähtajaks võtmata meetmete lõpuleviimine ja kokkulepitud meetmete rakendamine vastavalt kindlaksmääratud tähtaegadele; kutsub peasekretäri üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru järelejäävate meetmete lõpetamise kohta eelarvekontrollikomisjonis 2021. aasta oktoobris ja novembris toimuvatel kuulamistel;

2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

15.

võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 21. septembril 2020, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja nõudmisi, ning sellele järgnenud parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse;

16.

peab kahetsusväärseks, et nende parlamendi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovituste suhtes ei ole võetud kõiki vajalikke meetmeid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete dokumendis ei ole esitatud selle kohta ühtegi põhjendust; palub peasekretäril edastada juhatusele kõik iga-aastastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides sisalduvad meetmete võtmise nõudmised, et koostada tegevuskava soovituste käsitlemiseks ja nende suhtes järelmeetmete võtmiseks, ning lisada niisuguse tegevuse tulemused iga-aastastesse tegevusaruannetesse; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, peaks peasekretär ja eelarve eest vastutav asepresidentregulaarselt parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga arutama; on seisukohal, et need arutelud peaksid toimuma kogu aasta vältel, mitte ainult eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus; kutsub taas juhatust üles parandama oma otsustusprotsessi läbipaistvust, pidades eelkõige silmas asjakohaste dokumentide ja teabe õigeaegset avaldamist oma veebisaidil;

17.

tunnustab samme, mis on võetud selleks, et hõlbustada üleminekut uue teenuse osutaja kasutamisele parlamendi sõime jaoks teenuse pakkumisel; kutsub asjaomaseid teenistusi üles pidevalt jälgima uue meeskonna tegevust, tagamaks teenuste taseme püsimine rahuldaval tasemel, tagades muu hulgas selle, et lapsi hooldava personali ja laste suhtarv oleks piisav;

18.

peab kahetsusväärseks, et vabatahtliku pensionifondi küsimuses ei ole astutud edasisi samme, kuna mitmed pensionifondi liikmed vaidlustasid juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsuse Euroopa Kohtus; palub peasekretäril parlamendi eelarvekontrollikomisjoni Euroopa Kohtu otsusest viivitamata teavitada;

19.

tunneb heameelt selle üle, et sularahamaksete kasutamine on märkimisväärselt vähenenud ja parlamendiliikmed on kasutanud muudetud eeskirjades pakutud võimalust anda finantsvastutus parlamendiliikmete kutse alusel toimuvate külastuste eest spetsialistidele, st makseagentidele või reisibüroodele, mitte parlamendiliikmete registreeritud assistentidele; märgib siiski murega, et peasekretär ei ole veel avaldanud hinnangut uute reeglite kohta ja nõuab sellise hinnangu koostamist; rõhutab, et sellise hinnangu koostamisel tuleks kehtivate menetluste osas siseaudiitoriga konsulteerida;

20.

peab kahetsusväärseks, et parlamendi administratsiooni juhtkonnas puudub sooline tasakaal; tunnistab siiski selles osas toimunud positiivseid muutusi ja võtab uued eesmärgid teadmiseks; tunnistab, et seda teemat on vaja pidevalt jälgida;

21.

tuletab meelde 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni, milles paluti juhatusel suurendada parlamendi administratsioonis töötavate puuetega inimeste arvu;

22.

kutsub peasekretäri veel kord üles nõudma, et kõik liikmesriigid oleksid kõigi tasandite töötajate seas, sealhulgas tippjuhtkonna tasandil, tõepoolest geograafiliselt ja proportsionaalselt esindatud; võtab teadmiseks parlamendi raskused mõnest rahvusest töötajate värbamisel; rõhutab, kui oluline on suurendada parlamendi kui tööandja atraktiivsust kõigis liikmesriikides;

23.

kiidab heaks peasekretäri märgukirja puuete haldamise kohta Euroopa Parlamendi administratsioonis, rõhutab, et märgukirjas nimetatud kümme kohustust vajavad praegusel seadusandlikul perioodil täitmist digitaalse ja füüsilise juurdepääsetavuse valdkondades, palub hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis tehtud edusammudega;

24.

tuletab meelde, et kodukorra artikliga 11 on kehtestatud raportööridele, variraportööridele ja komisjonide esimeestele kohustus avaldada oma raportite puhul teave huvirühmade esindajatega peetud kohtumiste kohta; märgib rahuloluga, et alates parlamendi uue koosseisu ametiaja algusest on parlamendi veebisaidil olemas vajalik taristu, mille kaudu parlamendiliikmed saavad huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised läbipaistvuse parandamiseks avaldada; märgib, et praegusest 705 parlamendiliikmest 324 oli 1. detsembriks 2020 avaldanud parlamendi veebisaidil vähemalt ühe kohtumise huvide esindajaga; julgustab siiski veelgi parandama selle vahendi kättesaadavust ja kasutatavust, muu hulgas teavitades raportööre, variraportööre ja komisjonide esimehi kohustusest selline teave avaldada, et täita oma ülesannet muuta parlament avatumaks, läbipaistvamaks ja kodanike ees vastutavaks;

25.

kordab, et parlamendi president on andnud parlamendi teenistustele korralduse teha selles vahendis mitmeid muudatusi, et parandada selle kasutajasõbralikkust, ühendades selle esmalt ja eelkõige läbipaistvusregistri ja õigusloome vaatluspunktiga; kutsub parlamenti üles viima need muudatused viivitamata ellu;

Üldine taust

26.

märgib, et 16. novembril 2020 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmete vahel parlamendi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võtsid osa ka siseaudiitor ja ameti direktor;

27.

juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised jagasid parlamendi tegevusaasta 2019 kaheks osaks, millest esimesel keskenduti õigusaktide vastuvõtmisele ja teisel parlamendi uue ametiaja alustamisele;

28.

täheldab, et parlamendi 9. koosseisus on uusi parlamendiliikmeid 61 %, mida on oluliselt rohkem kui varasematel ametiaegadel ja mis on suurem ka prognoositud 50 %-st, mille alusel oli koostatud parlamendi 2019. aasta eelarve;

29.

tuletab meelde, et 2019. aastal lükati Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva edasi kolmel korral ning see avaldas parlamendi 2019. aasta eelarvele olulist mõju; juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigist valitud parlamendiliikmete ja nende assistentide palkasid ja hüvitisi maksti algselt kavandatust kauem, mistõttu oli parlamendi eelarves vajalikuks osutunud ümberpaigutamiste arv ja kogumaksumus märkimisväärselt suurem; väljendab heameelt selle üle, et personali peadirektoraat (DG PERS) haldas Ühendkuningriigist valitud parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölepinguid paindlikult;

30.

võtab rahuloluga teadmiseks registreeritud assistentide front office’i konsolideerimise ühtseks kontaktpunktiks, mille ülesanne on hallata parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmist algusest lõpuni, samuti personali peadirektoraadi rolli, mis hõlbustas pärast valimisi uute parlamendiliikmete ja registreeritud assistentide sisseelamist ja integreerimist, ning parlamendi koosseisu vahetumisel toimunud eduka juhtimise personali peadirektoraadi spetsiaalse 2019. aasta valimistele pühendatud rakkerühma kaudu, millega tagati, et parlamendi 9. koosseisu ametiaja esimeseks osaistungjärguks oli sõlmitud 1 292 registreeritud assistendi töölepingut (93 % parlamendiliikmete assistendid) ning aasta lõpuks oli sõlmitud lepinguid 2 017;

31.

peab kahetsusväärseks, et parlamendiliikmetel oli ametiaja alguses raskusi assistentide kiire töölevõtmisega, mis on tingitud personali peadirektoraadi suuremast töökoormusest; nõuab, et parlamendi haldusmeeskondi, kes vastutavad registreeritud assistentide töölevõtmise eest, suurendataks parlamendi iga uue ametiaja alguse selliseks ajavahemikuks, mis on vajalik selleks, et liikmed saaksid värvata endale assistendid ja neid eelnevalt põhjalikult koolitada, kuni suur töökoormus on möödas;

32.

kinnitab taas vajadust rakendada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ümberasumistoetuse taotlemise tähtaega käsitlevaid sätteid kõikide töötajate kategooriate puhul võrdsetel alustel; palub personali peadirektoraadil uurida eelkõige endiste registreeritud assistentidega seotud juhtumeid, mille puhul ei kohaldatud parlamendi koosseisu ametiaja lõpus, st 2019. aasta juulis, kohustuslikku tähtaega nõuetekohaselt;

33.

peab kiiduväärseks, et pärast juhatuse 2. juuli 2019. aasta otsust tugevdada parlamendiliikmete praktikantide värbamise raamistikku võeti üle uued ülesanded parlamendiliikmete praktikantide personalihalduse valdkonnas;

34.

tunneb heameelt, et 2019. aastal viidi Brüsselis ja Strasbourgis edukalt lõpule parlamendiliikmetele uue töökeskkonna loomine; tunnustab asjaolu, et kõikide parlamendiliikmete kabinetid Brüsselis (1 isiklik kabinet iga parlamendiliikme kohta + 2 töötajate kabinetti) ja Strasbourgis (1 isiklik kabinet + 1 töötajate kabinet) renoveeriti rekordiliselt kiiresti ja kavandatust varem ning selleks eraldatud eelarvevahendite piires ning et uus mööbel ja varustus, sealhulgas integreeritud IT-lahendused, paigaldati algselt kavandatust väiksemate kuludega; märgib, et parlamendiliikmete ja fraktsioonide läbivaadatud bürooruumide jaotuse kava lähtus kabinettide jaoks olemas olnud ruumi kõige tõhusamast kasutusest; peab kahetsusväärseks, et see põhimõte on viinud selleni, et mõne fraktsiooni puhul on liikmed loogilise seoseta eri hoonete ja korruste vahel hajutatud, millega on lõhutud fraktsioonide ühtsus; peab kahetsusväärseks ka seda, et fraktsioonidele bürooruumide jagamine on sundinud teatavaid fraktsioone kolima välistesse hoonetesse, mis ei ole enam seotud parlamendi põhitegevusega, nii et personal on omaenda parlamendiliikmetest struktuurselt eraldatud; võtab teadmiseks, et hoones Trèves I (Trier I) ei osutata teenuseid ja esmatähtsaks tuleks pidada lahenduste leidmist selle hoone ühendamiseks peamiste hoonetega;

35.

märgib, et kaugtöö ja videokonverentsid ning internetihääletus on nüüd osa parlamendiliikmete töökorraldusest; kutsub juhatust üles uurima võimalusi ja seonduvaid kulusid selleks, et hõlbustada jätkuvalt sellise korra kasutamist kõigi parlamendiliikmete poolt, kui nad seda soovivad, ja uurida sellise korra kasutamist ka tulevikus, et võimaldada parlamendiliikmetel näiteks nn hübriidnädalatel pidada koosolekuid nii oma valimisringkonnas kui ka Brüsselis olevate kolleegidega; märgib siiski, et füüsilist kohalolekut parlamendi ruumides ei saa täielikult asendada kaugtööga;

36.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudub süsteem, mis tagaks selle, et põhjendatud juhtudel ajutiselt eemalviibivad parlamendiliikmed, näiteks ema- või-vanemapuhkusel, pikaajalisel haiguspuhkusel või hoolduspuhkusel viibivad parlamendiliikmed, saaksid jätkata oma põhiülesannete täitmist, eelkõige osaleda aruteludes ja hääletada; on arvamusel, et see on vastuolus liidu põhiväärtustega, sest viitab sellele, et naiskandidaadi poolt hääletamisega võib kaasneda ajutine esindatuse puudumine; kutsub juhatust üles uurima võimalusi, kuidas hõlbustada kaugosalemise jätkamist ja näha ette parlamendiliikme – nii nais- kui ka meessoost – asendamine vanemapuhkuse ajal ja eespool nimetatud juhtudel; palub nõukogul vanemapuhkusega seotud olukorra parandamiseks muuta Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti (Euroopa Parlamendi valimiste akt) artiklit 6; palub juhatusel muuta sellele vastavalt kodukorda;

37.

tuletab meelde, et liidu institutsioonide liikmetele, ametnikele ja muudele teenistujatele tuleks anda määruses (EL) nr 1417/2013 (3) sätestatud tingimuste kohaselt Euroopa Liidu reisiluba; tuletab meelde, et kodukorra artikli 5 lõikes 3 on sätestatud kõigi liikmete õigus taotleda liidu reisiluba, mis „võimaldab parlamendiliikmel vabalt liikuda liikmesriikides ja seda kehtiva reisidokumendina tunnistavates muudes riikides“, kuna liikmesriikide ametiasutused tunnustavad reisiluba kehtiva reisidokumendina; peab kahetsusväärseks mõne parlamendiliikme teateid, et mõnes liikmesriigis ei tunnustata reisiluba täielikult reisidokumendina; palub parlamendil neid olukordi uurida ja võtta ühendust asjaomaste ametiasutustega, et tagada see, et parlamendi koosolekule minnes või sealt naastes ei oleks parlamendiliikmete vaba liikumine piiratud;

38.

tunnistab, et parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel sõlmitud lepinguga on kaasnenud nii rahaline kui ka haldusalane kasu, mis soodustab asjaomaste institutsioonide usaldusväärset finantsjuhtimist; kordab siiski, et komiteede arvates on see leping tasakaalustamata ja parlament ei ole seda täielikult järginud; on veendunud, et kehtiva lepingu pikendamise või läbivaatamisega tuleb lahendada kõik lahtised küsimused; palub asjaomastel institutsioonidel anda ühiselt parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aru kõnealusest lepingust ja selle käimasolevast läbivaatamisest;

Kommunikatsioon ja valimised

39.

avaldab toetust sellele, kuidas parlament suurendas Euroopa Parlamendi valimiste nähtavust, luues laia meedia-, partnerite ja vabatahtlike osalejate võrgustiku, aktiveerides ja kaasates selle, nii et osalejad tegutsesid oma võrgustikes arvamuse mõjutajana; märgib siiski murega, et osavõtt Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistest jäi teatud riikides liiga väheseks; on seisukohal, et kampaania eesmärgiga tagada Euroopa Parlamendi valimiste nähtavus ja parlamendi roll õigusloomeprotsessis peaks olema pidev ning nimetatud riikidele tuleks pöörata erilist tähelepanu;

40.

tunneb heameelt asjaolu üle, et valimistel osales üle 50 % hääleõiguslikest liidu kodanikest, ning märgib rahuloluga, et valimisaktiivsus kasvas esmakordselt pärast esimesi otsevalimisi 1979. aastal; kahetseb aga, et erinevalt 2014. aasta valimistest ei järgitud valimiste järel Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamisel esikandidaadi süsteemi; märgib, et see süsteem suurendab läbipaistvust ja komisjoni aruandekohustust parlamendi ees; märgib, et Euroopa Komisjoni president tunnistab poliitilistes suunistes vajadust teha selles valdkonnas parandusi; rõhutab, et nii nagu suunistes on märgitud, tuleb institutsioonide juhtide ametisse nimetamise ja valimise protsess läbi vaadata protsess;

41.

toonitab, et Euroopa Parlamendi valimised tuleb teha puuetega inimeste jaoks kättesaadavamaks;

42.

märgib, et Euroopa Parlamendi valimised tuli korraldada ka Ühendkuningriigis ning parlament laiendas oma teavituskampaaniat Ühendkuningriigile;

43.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli kommunikatsiooni peadirektoraadis 813 töötajat ja seal hallati 5,3 % parlamendi kogueelarvest;

44.

on seisukohal, et parlamendi poliitilise iseloomu ja selle liikmete tehtava töö tutvustamine liidu kodanikele on nüüd olulisem kui kunagi varem; julgustab parlamenti ja selle kommunikatsiooni peadirektoraati tegema kõik meedia, sidusrühmade ja üldsuse teadlikkuse suurendamiseks parlamendist, selle volitustest, otsustest ja tegevusest; palub kommunikatsiooni peadirektoraadil jätkata pingutamist selle nimel, et parlamendi veebisait oleks kättesaadavam, intuitiivsem, sidusam ja kasutajasõbralikum, kuna see on oluline institutsiooni kodanikele lähemale toomiseks;

45.

märgib, et juhatus tegi kommunikatsiooni peadirektoraadile ülesandeks tõsta kogu liidu kodanike teadlikkust eelseisvatest valimistest, et suurendada demokraatlikku osalust; tunneb heameelt selle üle, et parlamendi 2019. aasta valimis- ja teavituskampaania aitas kaasa viimase 20 aasta suurimale valimisaktiivsusele; väljendab toetust Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisteks kavandatud parlamendi uuenduslikule institutsioonilisele kommunikatsioonistrateegiale, mille eesmärk on suurendada teadlikkust valimistest ja julgustada inimesi valima minema; märgib, et strateegia raames täiustati ja tugevdati suhteid meediaga ja arendati välja tugev partnerite võrgustik; peab väga oluliseks, et parlament suhtleks liidu kodanikega eri kommunikatsioonikanalite kaudu pidevalt – mitte ainult valimiste aastal, vaid kogu parlamendi ametiaja jooksul; rõhutab, kui oluline on saavutada koostoime olemasolevate kanalitega ja tugevdada koostööd Euroopa Parlamendi Büroodega, et vältida dubleerimist ja kasutada maksumaksjate raha tulemuslikult;

46.

on sügavalt mures veebisaidi EP Today pärast, mis kasutab parlamendi nime ja liidu sümboolikat eksitavalt ära; märgib murega, et EUvsDesinfo leidis, et 99 % veebisaidil EP Today ilmunud artiklitest olid tegelikult pärit muudelt veebisaitidelt, nagu Voice of America või Russia Today; märgib murega, et EU DisinfoLabi tehtud jätku-uuring tõi päevavalgele ulatusliku 15-aastase mõjutamisoperatsiooni, mis on olnud edukalt liidu vastu suunatud, hõlmates enam kui 750 võltsitud kohaliku meedia väljaannet ja enam kui kümme nn zombi-vabaühendust; on mures, et selle operatsiooniga jõuti edukalt parlamendiliikmeteni ja jõuti nad kaasata, enne kui operatsioon välja selgitati ja seda uuriti; kutsub parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraati kooskõlastama Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga selles küsimuses meetmete võtmist;

47.

märgib, et enne valimisi ja valimiste ajal hoiti kõiki asjaomaseid parlamendi sidusrühmi kursis parlamendi vastu suunatud desinformatsiooni ja ähvardustega, mis lähtus ühtsust ja Euroopa demokraatiat õõnestada püüdnud üksustest ja osalejatelt; nõuab tungivalt, et parlament võtaks desinformatsiooni vastu võitlemiseks jõulisi meetmeid korrapärase teavitamise ja hoiatuste abil ning korraldaks parlamendiliikmetele, töötajatele ja külastajatele asjakohaseid koolitusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi; kutsub parlamenti üles oma tegevust käsitlevat väliskommunikatsiooni veelgi tugevdama;

48.

tuletab detsentraliseeritud valimiskampaania raames meelde rolli, mis on Euroopa Parlamendi Büroodel, kes suurendasid suhtlust kodanike ja meediaga tugevdatud pressimeeskondade kaudu ning tegid koostööd sidusrühmade ja arvamuskujundajatega, et jõuda uue publikuni, eelkõige noore põlvkonnani; nõuab, et liikmesriikides asuvad bürood jätkaksid aktiivset tegevust kogu parlamendi ametiaja jooksul;

49.

väljendab muret seoses Euroopa Andmekaitseinspektori uurimisega, mis puudutab asjaolu, et parlament kasutas Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistega seotud tegevuse raames isikuandmete töötlemiseks Ameerika Ühendriikides asuvat poliitiliste kampaaniate korraldamisega tegelevat äriühingut; märgib, et uurimine seoses NationBuilderi kasutamisega parlamendi poolt lõppes esimese Euroopa Andmekaitseinspektori poolt liidu institutsioonile tehtud noomitusega määruse (EL) 2018/1725 artikli 29 rikkumise eest ning puudutas NationBuilderi kasutatud alltöövõtjate valimist ja heakskiitmist; märgib ka, et Euroopa Andmekaitseinspektor tegi pärast seda teise noomituse, kui parlament ei avaldanud Euroopa Andmekaitseinspektori määratud tähtaja jooksul nõuetele vastavat privaatsuspoliitikat veebisaidil seekordlähenvalima.eu; märgib rahuloluga, et mõlemal juhul tegutses parlament kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitustega; kordab Euroopa Andmekaitseinspektori avaldusi veebipõhise manipuleerimise ohu ja selle kohta, miks ranged andmekaitse-eeskirjad on demokraatia jaoks olulised, eriti digiajastul;

50.

võtab teadmiseks 2019. aasta kuluartiklid, mille läbilõige on järgmine:

Kuluartikkel	2019. aasta kulud
Personalikulud	24 293 036 eurot
Hoonetega seotud kulud	11 051 311 eurot
Turvalisusega seotud kulud	1 586 598 eurot
Kommunikatsioonikulud	11 906 438 eurot
Kokku	49 137 382 eurot

51.

märgib, et juhatus kinnitas oma 11. veebruari 2019. aasta koosolekul Euroopa Parlamendi Büroo tegevuse jätkamise Londonis; märgib, et juhatus kinnitas 5. oktoobril 2020 Edinburghi esinduse sulgemise 2020. aasta lõpus; tunnistab, et Euroopa Parlamendi Bürool Ühendkuningriigis, nii nagu ka Euroopa Liidu delegatsioonil Ühendkuningriigis, on parlamendi jaoks jätkuvalt oluline roll Ühendkuningriiki saadetud delegatsioonides osalevatele parlamendiliikmetele teenuste osutamisel ning edasisel suhtlemisel selle riigi kodanike, kodanikuühiskonna, valitsuse, parlamendiringkondade ja meediaga; märgib sellega seoses, et Ühendkuningriigis asuv büroo teeb koostööd Euroopa Liidu delegatsiooniga vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu välisteenistuse vastavatele pädevustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi töötajate staatus ja autonoomia Ühendkuningriigis tuleks tagada kooskõlas edukalt toimiva Washingtoni büroo väljakujunenud mudeliga; kahetseb seetõttu Ühendkuningriigi valitsuse keeldumist tunnustada Euroopa Liidu suursaadiku täielikku diplomaatilist staatust Ühendkuningriigis; kutsub juhatust ja Euroopa Liidu välisteenistust üles otsima koos Ühendkuningriigi ametiasutustega praktilist lahendust Londoni büroos töötavatele parlamendi töötajatele diplomaatilise staatuse andmiseks;

52.

tuletab meelde muret, mida väljendati juba eelmisel aastal juhatuse 11. veebruari 2019. aasta otsuse pärast, mis käsitleb parlamentaarset toetust Euroopa Liidu missioonile ASEANis Jakartas, Euroopa Liidu delegatsioonile Aafrika Liidus Addis Abebas ja Euroopa Liidu delegatsioonile ÜROs New Yorgis; rõhutab, et kõik uued vastuvõetavad otsused peavad põhinema põhjalikul kulude-tulude analüüsil, ning kordab, et niisuguse parlamentaarse toetuse spetsiifilisuse tõttu tuleks parlamendi eelarvekontrollikomisjonile esitada asjakohast üksikasjalikku teavet; peab kahetsusväärseks, et veel ei ole loodud mõõdetavaid näitajaid Euroopa Parlamendi strateegilise planeerimise, seire ja aruandluse tsükli raames iga-aastase tulemuslikkuse hindamiseks; palub peasekretäril kõnealune hinnang kiiremas korras koostada ja esitada see valmimisel nii parlamendi eelarvekomisjonile kui ka eelarvekontrollikomisjonile;

53.

rõhutab vajadust taastada parlamendis väitluskultuur; tunneb heameelt otsuse üle nõuda parlamendiliikmetelt kõne pidamist istungisaali ees asuvast kõnepuldist; usub, et väitluskultuuri saab parandada ka siis, kui jätta piisavalt aega argumentide ja vastuargumentide esitamiseks, näiteks sinise kaardi menetluse pikendamise abil;

Ametlikult kutsutud külastusrühmad

54.

tunneb heameelt selle üle, et parlament teeb märkimisväärseid pingutusi külastajatele pakutavate teenuste laiendamiseks ja parandamiseks; peab kiiduväärseks muljetavaldavat asjaolu, et 2019. aastal võeti kõikides parlamendi hoonetes kokku vastu üle 1,5 miljoni külastaja, kusjuures 2018. aastaga võrreldes suurenes noorte arv 26 %;

55.

märgib rahuloluga, et pärast seda, kui 2017. aasta jaanuaris jõustus uus juhatuse eeskiri külastusrühmade vastuvõtmise kohta, viidi 2019. aasta jooksul läbi külastusrühmade audit ning 2019. aasta detsembris esitati kommunikatsiooni peadirektoraadile tegevuskavad, et tõhustada juhtimis- ja kontrolliraamistikku ning külastusrühmadele makstavate hüvitiste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku; rõhutab siiski, et tähelepanuta ei tohiks jätta ka külastusrühmade eesmärki, milleks on lähendada kodanikke parlamendile, tutvustada parlamendi kohustusi ja seotust teiste liidu institutsioonidega, liidu toimimist ja töökeskkonda, mis hõlmab ka külastajaid vastu võtvaid linnu;

56.

märgib, et 1. jaanuaril 2017 jõustus muudetud eeskiri ametlikult kutsutud külastusrühmadele rahalise toetuse maksmise kohta; tuletab meelde, et vastavalt selles eeskirjas sätestatud kasumi taotlemise keelu põhimõttele on rühmajuhtidel kohustus tagastada kasutamata jäänud rahaline toetus pärast seda, kui parlamendi teenistused on kontrollinud finantsdeklaratsiooni; soovib suuremat kindlust selle kohta, et ametlikult kutsutud külastusrühmade haldamine, sealhulgas puuetega külastajatega seotud kulude hüvitamise protsess, on rangelt kooskõlas kohaldatavate reeglitega; kordab oma nõudmist kaotada võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistendid, et ametlikult kutsutud külastusrühmade eest kannaks rahalist vastutust ainult rühma liige või spetsialistid, st makseagendid või reisibürood;

57.

tuletab meelde, et parlamendi siseaudiitor alustas 2019. aastal uue eeskirja kohaldamise auditit ja rõhutas 2020. aastal lõpule viidud auditis välja toodu leidusid käsitledes, et külastusrühmadele makstavad rahalised toetused peaksid olema paremini kooskõlas rühmade tegelike kuludega, et esimese osamakse väljamaksmisel tuleks tugevdada eelkontrolle ning kohaldatavat järelkontrollisüsteemi tuleks tugevdada; kordab, et siseaudiitori leide tuleks võtta arvesse kohaldatavate menetluste hindamisel ja rangemate eelkontrollide väljatöötamisel, et vältida selliseid raha kogumise võimalusi, mille üle puudub kontroll; nõuab järelkontrolli praeguse taseme põhjalikumat hindamist;

58.

juhib tähelepanu asjaolule, et ametliku kutsega puuetega inimeste külastusrühmade vastuvõtmine võib tuua kaasa lisakulusid ja eeldada suuremat rahalist toetust ning soovitab seetõtu juhatusel uurida võimalust suuremate summade eraldamiseks selliste rühmade kõigi rahastamiskõlblike kulude katmiseks;

59.

toetab tegevust, mis toimub Brüsselis asuvas Parlamentariumis, kus võeti 2019. aastal vastu 307 105 külastajat, mida on oluliselt rohkem kui 2018. aastal, ning Euroopa Ajaloo Majas, kus käis 2019. aastal 199 256 külastajat ehk 21 % rohkem kui 2018. aastal; tunnustab Euroopa Elamuskeskuste edu Berliinis, Ljubljanas, Strasbourgis, Helsingis, Kopenhaagenis ja Tallinnas; märgib, et parlamendi teenistused koostasid ühise tööprogrammi, mille eesmärk on viia Euroopa Elasmuskeskuste rajamine kõigis liikmesriikides lõpule 2024. aastaks;

Kinnisvara

60.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadis 609 töötajat ja seal hallati 12,6 % parlamendi kogueelarvest;

61.

on teadlik, et juhatus kiitis 11. märtsil 2019 heaks uue viisi, kuidas mitmes liikmesriigis asuvate Euroopa Parlamendi Büroode ja Euroopa Elamuskeskuste ruumide jaoks kinnisvaraturul tehtavaid pakkumisi edaspidi käsitleda;

62.

on teadlik kinnisvarapoliitika tähtsusest, eelkõige viimaste paigaldustööde lõpule viimisest Brüsselis aadressil Montoyer 63 asuvas hoones, mis pidi kasutusele võetama 2019. aastal, ning Adenaueri projektist Luxembourgis, mis peaks kavakohaselt lõpule jõudma 2023. aasta juuni lõpuks; tõdeb, et 2019. aastal kiitis parlamendi eelarvekomisjon heaks 31 miljoni euro suuruse assigneeringute koondümberpaigutamise projekti eelrahastamiseks, mis ei hõlma projektijuhtimiskulusid, finantskulusid, sertifitseerimisasutusi jne; peab kahetsusväärseks ehitusviivitustest tingitud kulude suurenemist ja märgib, et tehingud ehitusettevõtetega (mis on seotud projektiga viivitamisega) on olnud vajalikud edasiste viivituste ja kulude vältimiseks (5–15 % lepingu summast);

63.

märgib, et juhatuse poolt 2018. aasta aprillis vastu võetud uues 2019. aasta järgset aega käsitlevas kinnisvarastrateegias keskenduti vajadustele, mida ei ole veel piisavalt arvesse võetud ning milleks on muu hulgas vahendite kohandamine vastavalt koosolekute korraldamise muutunud mudelitele (spetsiaalselt seadusandlusalastele kolmepoolsetele läbirääkimistele kohandatud koosolekuruumide kontseptsioon), lähenemine kohalikule tasandile ja kodanikele Euroopa Elamuskeskuste süvalaiendamise kaudu Euroopa Parlamendi Büroodes, parlamendi hoonete turvalisuse suurendamise ja nende renoveerimise jätkamine, parlamendi peamiste hoonete, mille vahel praegu ühendus puudub, omavaheline ühendamine, eelistades hoonete ostmist üürimisele;

64.

väljendab muret selle üle, et siseaudiitoriga 2018. aastal kokku lepitud meetmed, mis käsitlevad hoonete korrashoiu, remondi ja käitamisega seotud märkimisväärseid jääkriske, jäid tähtajaks võtmata; kutsub juhatust üles võtma vastu laiaulatuslik korrashoiupoliitika ja andma selle kohta aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; väljendab heameelt allhanke korras täidetavate haldusülesannetega seotud lepingute järkjärgulise lõpetamise ja sellest tuleneva kokkuhoiu üle;

65.

märgib, et parlamendi suurim kinnisvaraprojekt – Konrad Adenaueri hoone laiendamine Luxembourgis – on jõudmas esimese etapiga lõpufaasi, mida tähistab idatiiva valmimine; rõhutab, et parlamendi töötajad on torni kasutanud alates 2019. aasta sügisest ning idatiiva ülejäänud osa loodetakse kasutusele võtta järk-järgult alates 2020. aasta novembrist; märgib, et hoone läänetiiva ehitamist alustatakse 2020. aasta lõpus ja see on kavas lõpetada 2023. aastaks;

66.

võtab teadmiseks parlamendi olulise taristu, mis jaguneb järgmiselt:

Brüsseli hooned	Luxembourgi hooned	Strasbourgi hooned
11 parlamendi omanduses	2 parlamendi omanduses	5 parlamendi omanduses
4 üüritud	3 üüritud
659 092 m2	343 879 m2	344 283 m2
EP Bürood ja esindused
Kokku	37
parlamendi omanduses	12
üüritud	25
pindala	28 383 m2

67.

tuletab meelde, et parlament algatas 2020. aastal rahvusvahelise arhitektuurikonkursi kahe võimalusega: Spaaki hoone põhjalik keskkonnaalane renoveerimine või rekonstrueerimine; rõhutab, et renoveerimisel või rekonstrueerimisel tuleks peamise kriteeriumina arvesse võtta kulutõhusust ja energiatõhusust; ootab valitud projekti kulude ja energiatõhususe üksikasjalikku ja avalikku hindamist võimalikult kiiresti, arvestades asjaolu, et kokkuvõtlik eelprojekt, mille võitnud arhitekt töötab välja 2021. aasta jooksul, tuleb esitada parlamendi eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile; nõuab, et renoveerimisel või rekonstrueerimisel võetaks arvesse parlamendi praeguseid vajadusi, mida on kirjeldatud 2019. aasta järgset aega käsitlevas ajakohastatud kinnisvarastrateegias; rõhutab, et renoveerimisel või rekonstrueerimisel võetaks arvesse ka parlamendiliikmete ja personali praeguseid vajadusi, mis on seotud hiljutiste piirangute ja vajalike uute kohandustega tervise ning turvalisuse valdkonnas;

68.

võtab teadmiseks juhatuse 25. novembri 2019. aasta otsuse luua praeguse ametiaja lõpuks (2024) Euroopa Elamuskeskused kõigis liikmesriikides ja selle otsuse praeguse rakendamismäära; kutsub peasekretäri üles teavitama parlamendi eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni korrapäraselt selle otsuse elluviimisest;

69.

tunneb heameelt mõtte üle, et parlament on kohustunud kohandama ja renoveerima oma hooned selliselt, et luua kõigile kasutajatele juurdepääsetav keskkond kooskõlas liidu standardite ja riiklike õigusraamistikega; rõhutab, et tööd puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu parandamiseks on Strasbourgis juba alanud ning need projektid jätkuvad nii Brüsselis kui ka Strasbourgis, aga ka kuues Euroopa Parlamendi Büroos; palub jätkata sellist renoveerimist kõigis teistes parlamendi hoonetes, kohustudes täitma direktiivi (EL) 2019/882 (4) III lisas sätestatud tehiskeskkonna funktsionaalseid ligipääsetavusnõudeid ning osutades asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, et täita need nõuded hankemenetlustes, nii et puudega parlamendiliikmed, töötajad ja külalised ning piiratud liikumisvõimega isikud saaksid hoonetesse pääseda ja kasutada parlamendi rajatisi teistega võrdsetel alustel kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustega; rõhutab, et nende meetmete/kulude tõhusaks katmiseks tuleks eraldada rahalised vahendid;

70.

väljendab muret, et alates 2017. aastast otsustati sulgeda parlamendiliikmete nii Brüsseli kui ka Strasbourgi kabinettide soojaveesüsteem ning see on praegu endiselt suletud; märgib, et kvestorid tegid 24. oktoobril 2017 otsuse lõpetada parlamendiliikmete Brüsseli ja Strasbourgi büroode sooja veega varustamine seoses terviseriskiga, mida põhjustab kahjulike legionellabakterite esinemine hoonete vananevates ja halvenevas seisus olevates hüdraulikasüsteemides; märgib, et peamine raskus sooja veega varustamise taastamisel parlamendi hoonetes seisneb asjaolus, et kogu vananenud torustiku ja selle hulka kuuluvate tupiktorude põhjalikuks puhastamiseks tuleks see täielikult eemaldada ning selline suuremahuline projekt nõuab põhjalikku teostatavusuuringut, milles võetakse arvesse kolimise, ümberpaigutamise, tolmu ja müra mõju parlamendiliikmete õigusloomealasele tööle; nõuab tungivalt, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat jätkaks kompenseerivate meetmete võtmist;

71.

märgib, et esimene hankemenetlus algatati 2019. aastal uute pangaasutuste lepingute sõlmimiseks ja lõppes sellega, et ainult üks pank otsustas esitada pakkumise panga poolt varem kasutatud ruumi kasutamiseks; märgib, et 2020. aastal korraldati teine hankemenetlus eesmärgiga anda kasutusse ülejäänud kaks pankadele kasutamiseks mõeldud ruumi, kuid ühtegi pakkumist ei saadud; avaldab kahetsust, et ING esindus jäi avatuks ainult praeguse parlamendi ametiaja kaheks esimeseks kuuks ehk ajaks, mis kulus paljude uute valitud parlamendiliikmete ja nendega lepingud sõlminud registreeritud assistentide kontode avamiseks, seejärel esindus suleti; märgib, et supermarket on samuti otsustanud oma kontsessioonilepingut mitte pikendada, kuid väljendab heameelt selle üle, et Spinelli hoone esimesel korrusel hakkab edaspidi kontsessiooni alusel tegutsema toidupood; palub administratsioonil vaadata läbi ja muuta atraktiivsemaks kaubanduslike kontsessioonilepingute kasutamise tingimused, et meelitada ligi kvaliteetsete teenuste pakkujaid;

72.

väljendab muret selle üle, et hoones Trèves I (Trier I) ei osutata teenuseid; kutsub parlamenti üles uurima esmatähtsa lahendusena selle hoone ühendamise tagamist parlamendi peamiste hoonetega, kus toimub suurem osa parlamendi tegevusest;

73.

toob välja hiljutised meediakajastused, mille kohaselt toodab parlamendi hoonetes kõigi sisenejate kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid termokaameraid Hiina Xinjiangi provintsi jaoks kaameraid tootev ja Hiinast importiv ettevõte Hikvision (5); tuletab meelde, et Hikvisioni on süüdistatud seireseadmete tarnimises selles provintsis asuvate kinnipidamislaagrite jaoks (6); märgib, et on olemas vastuvõetamatu oht, et Hikvision aitab oma tegevuse kaudu Xinjiangis kaasa tõsistele inimõiguste rikkumistele; tuletab meelde, et parlament andis 2019. aasta Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Ilham Tohtile tema pingutuste eest Hiina uiguuri elanike õiguste kaitsmisel; peab seetõttu selle tarnija termokaamerate kasutamist parlamendi ruumides vastuvõtmatuks; kutsub peasekretäri üles lõpetama Hikvisioniga sõlmitud lepingu ja eemaldama kõik Hikvisioni termokaamerad parlamendi ruumidest; toonitab, et administratsioon peab olema tulevikus seadmete tarnijate valimisel ettevaatlikum;

Turvalisus ja ohutus

74.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadis (DG SAFE) 770 töötajat ja seal hallati 1,5 % parlamendi kogueelarvest;

75.

peab kiiduväärseks, et parlamendi ruumides ei ole alates 2015. aastast toimunud ühtegi suurt turvaintsidenti; peab siiski murettekitavaks, et väga palju parlamendiliikmeid, fraktsioonide sekretariaate ja registreeritud assistente on andnud teada parlamendi ruumides toimunud vargustest; märgib, et varastatud esemete hinnanguline koguväärtus on püsinud viimased kolm aastat stabiilsena (ligikaudu 60 000 eurot aastas); eeldab, et turvameetmeid tulevikus pidevalt tugevdatakse;

76.

võtab teadmiseks juhatuse 22. juuli 2020. aasta koosolekul heaks kiidetud kiirmeetmed, mis hõlmasid teavituskampaaniat, väärtuslike IT-seadmete kaitset, hooldustöödest etteteatamist ning igale korrusele eraldi üldvõtmete valmistamist, mille saajate hulka rangelt piiratakse; ei ole aga rahul parlamendi hoonetes toimunud sissemurdmisi käsitleva teavituskampaania konkreetsete sõnumite ega üldise tooniga, sest selles justkui süüdistatakse parlamendiliikmeid ja töötajaid, mitte ei anta praktilisi julgeolekualaseid soovitusi; ootab, et parlament kaaluks pikaajaliste meetmete võtmist varguste ärahoidmiseks, pakkudes muu hulgas välja parlamendi hoonetes eri tasandi juurdepääsuõigusega alade loomise, videovalvega kaetud ala laiendamise ning võtmehalduspoliitika lisameetmed, sh võimaluse paigaldada ustele elektroonilised lukud, võttes nõuetekohaselt arvesse, et tagada tuleb proportsionaalsus vajaminevate investeeringute ja varastatud esemete tegeliku väärtuse vahel ning arvestada tuleb ka privaatsuse säilitamisega;

77.

nõuab tungivalt, et piiratud liikumisvõimega ja puudega inimeste jaoks töötataks välja hoonest väljapääsemise strateegia hädaolukorras kasutamiseks;

78.

peab kiiduväärseks parlamendi hoonete turvalisuse parandamiseks võetud meetmeid, eriti väliste teenuseosutajate personali tausta kontrollimist ning üldiste turvateenuste institutsioonisiseseks muutmist Luxembourgis, mille juhatus kiitis heaks juba 2012. aastal, ent mida on mõjutanud uue Adenauer II hoone ehitustööd; rõhutab, et juhtumid, mil vägivallatsevad meeleavaldajad sisenevad liikmesriikides riigiasutustesse ja ähvardavad nende töötajaid ja liikmeid, tekitab muret, ning julgustab seetõttu turvalisuse ja ohutuse peadirektoraati hindama praeguseid ohutusmeetmeid ja andma soovitusi edasiste parenduste tegemiseks;

79.

toetab institutsioonidevahelist turvakoostööd, sealhulgas vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist, et käsitleda teemasid, nagu Belgias asuvates liidu institutsioonides töötavate väliste teenuseosutajate personali taustakontroll, institutsioonidevahelise töörühma loomine liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi Büroode ja komisjoni esinduste turvameetmete ühtlustamiseks, liidu institutsioonide turvateenistuste käimasolev ühisanalüüs, et teha kindlaks ja kaardistada tõhustatud koostöö kõige sobivamad valdkonnad ning võimaliku koostöö ulatus, sealhulgas võimalus teatavaid teenuseid jagada, ning institutsioonidevahelise juurdepääsukaardi loomine;

80.

võtab rahuloluga teadmiseks, et alustatud on hankemenetlust sõidukite automaatse tuvastamise süsteemi kasutuselevõtuks kõikide parklate sisse- ja väljapääsude juures, ning võtab teadmiseks kolimise Adenaueri II hoonesse;

81.

tuletab siiski meelde, et üldsusele avatus on parlamendile iseloomulik ja tuleb hoida piisavat tasakaalu vajaliku turvalisustasemega;

Küberturvalisus ja IKT turvalisus

82.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis (DG ITEC) 480 töötajat ja seal hallati 6 % parlamendi kogueelarvest;

83.

tuletab meelde 2017. aastal toimunud tõsise IT-intsidendiga ja sellest talitluspidevusele tuleneva mõjuga seotud konsulteerimist, mille viis läbi siseauditi talitus, mille tulemusel anti kolm soovitust, mille eesmärk oli kaitsta parlamendi IKT-taristut veelgi paremini ning millega täiendati elutähtsate ja oluliste infosüsteemide loetelu selgema ülesannete ja varade kaardistamise ning varade omavaheliste sõltuvussuhete dokumenteerimisega, käsitledes ühtlasi parlamendi Brüsseli arvutiruumi asukohaks olevate üüriruumide kõrgematasemelise sertifitseerimise vajadust;

84.

mõistab, kui tähtis on privilegeeritud juurdepääsuõigus hooldus- ja arendustöö jaoks; palub, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat näeks privilegeeritud kontode jaoks ette selged juurdepääsukontrolli reeglid ja vaataks läbi superkasutaja õiguste andmise;

85.

kiidab heaks uue andmekeskuse projekti käivitamise, mille eesmärk on asendada Huizingeni aegunud II tasandi andmekeskus IV tasandi keskusega, mis on IKT turvalisuse, vastupidavuse ja talitluspidevuse parandamiseks hädavajalik;

86.

toetab 2019. aastal parlamendis küberturvalisusega seotud ohtude leevendamiseks tehtud pingutusi, sh parlamendi küberturvalisuse raamistiku üksikasjalikku määratlemist ja avaldamist, küberjulgeoleku ohtude süsteemset hindamist uute tundlike rakenduste puhul ning iga-aastast internetiründe harjutust; nõuab riskide täiendavat tuvastamist ja minimeerimist ning riskipõhise juhtimise rakendamist; palub, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat parandaks oma taastesuutlikkust ning rakendaks küberintsidentidele reageerimise kava;

87.

rõhutab parlamendi kohustust hallata oma olulist infrastruktuuri ning tundlikke ja konfidentsiaalseid andmeid otse või vähemalt nende üle otsest kontrolli teostades; teeb oma administratsioonile ülesandeks seda kohustust täita;

88.

tuletab meelde vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara lisandväärust turvalisuse parandamisel, kuna see võimaldab parlamendil tuvastada ja parandada puudusi, säilitada kontrolli andmete üle, majutades seda oma serverites ja kavandades lahendusi vastavalt oma spetsifikatsioonile, mis võimaldab ühtlasi vältida müüjast sõltuvusse sattumist;

89.

tuletab meelde, et uute siserakenduste kasutuselevõtu kaalumisel eelistab parlament vabavaralisi ja avatud lähtekoodiga tarkvaralahendusi omandiõigusega kaitstud lahendustele; palub teatada IKT juhtorganitele olukordadest, mil ei valita avatud lähtekoodiga lahendusi;

90.

tunnistab infoturbe ja eraelu puutumatusega seotud olemuslikke riske, mis tulenevad sellest, kui parlamendiliikmed ja töötajad kasutavad tundlike andmete jagamiseks kolmandatest isikutest sõltuvaid lahendusi, ilma et parlament saaks kontrollida, kuidas andmeid käideldakse; palub parlamendil kooskõlas juhatuse poolt heaks kiidetud küberturvalisuse strateegiliste suunistega ja olukorra parandamiseks kaaluda seda, et majutada oma serverites omaenda avatud lähtekoodil põhinevaid ja turvalisi lahendusi virtuaalkoosolekute pidamise ja kiirsõnumite edastamise jaoks, nagu see on praegu põhimõtteliselt korraldatud liikmesriikide olulisemates institutsioonides, näiteks Prantsusmaa keskvalitsuses ja Saksamaa Bundeswehris;

91.

peab kiiduväärseks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadi püüdeid jagada oma küberturvalisuse alaseid eksperditeadmisi ja ressursse osaliselt ka liidu institutsioonide infoturbeintsidentidega tegelevas rühmas (CERT-EU);

Tehnoloogia, digitaliseerimine ja innovatsioon

92.

peab kiiduväärseks, et 2019. aastal sai valmis parlamendi uus finantsjuhtimissüsteem, mis võeti 2020. aastal kasutusele; peab iganenud riistvara murettekitavaks probleemiks ning nõuab IT-varustuse jätkuvat uuendamist, st iganenud riistvara asendamist ja strateegiliste projektide edasiarendamist e-parlamendi ehk parlamendiliikmetele ja töötajatele mõeldud mobiilse keskkonna osas;

93.

juhib tähelepanu asjaolule, et parlamendi töötajate palgaastme muutumine ei kajastu süsteemides automaatselt, vaid see tuleb personalihaldussüsteemi sisestada käsitsi; peab murettekitavaks, et palgaandmete mitteautomaatse haldamise tõttu võidakse vale info põhjal teha alusetuid makseid; nõuab tungivalt, et parlamendi teenistused töötaksid koos teiste liidu institutsioonidega välja jätkusuutliku töötajate palgaastmete haldamise süsteemi

94.

peab kiiduväärseks finantsprotsesside pühendunud digiteerimist, sh uue finantsjuhtimis- ja raamatupidamissüsteemi sujuvat ja edukat kasutuselevõttu ja kasutamist alates 2019. aasta novembrist kõikide eelarve täitmisega seotud tehingute puhul, strateegia „Blue-Chip hubs for administrative services“ vastuvõtmist klienditeeninduse täiustamiseks ja haldustõhususe suurendamiseks ning juhatuse 17. juuni 2019. aasta otsust alustada kohalolijate kesknimekirja automatiseerimisega ja e-portaali funktsioonide laiendamisega, et see kujuneks parlamendiliikmete jaoks nende rahaliste ja sotsiaalsete õiguste haldamisel tõeliselt ainsaks digitaalseks kontaktpunktiks;

95.

nõuab parlamendi teenistuste tegevusüksuste vahelise IT-alaste küsimuste tuvastus- ja jälgimissüsteemi parandamist, et suurendada tõhusust ja läbipaistvust; rõhutab, et parlamendiliikmetele ja nende büroodele osutatava kohapealse toega lahendatakse sageli IT-ga seotud probleemid kiiremini ja tõhusamalt kui telefonitoe abil;

96.

nõuab asjakohaste turvameetmete võtmise tagamist parlamendi pilvelahenduste, sealhulgas institutsiooni suveräänsust võimaldavate lahenduste rakendamiseks; nõuab, et see tuleks saavutada nii, et tagatakse omandiõigus andmete üle, andmete lokaliseerimine liidu territooriumil, müüjast sõltuvusse sattumise puudumine ja mitme tarnijaga lähenemisviis, mis võimaldab töökoormuse ja andmete sujuvat liigutamist hübriidpilve eri kihtide vahel (kohapeal, era- ja avalikus pilves), kuid ka pilveteenuse pakkujate vahel, vastavalt vajadusele ja mitte ainult pilveteenustest väljumise etapis, et saavutada suurem paindlikkus ja rohkem andmekasutuse võimalusi, nagu IKT innovatsioonistrateegia töörühm kokku leppis ja nii nagu juhatus eelmisel aastal kinnitas;

97.

tuletab meelde, et parlamendi asepresidendid on väljendanud pilveteenuste põhimõtteid puudutavaid olulisi poliitiliselt olulisi nõudeid, mille kohaselt tuleb kõige kõrgemal tasandil teha otsus selle kohta, millised andmekategooriad võivad pilve minna ja millised mitte, kuidas määratletakse suveräänse pilve mõiste ja kuidas valitakse tarnijad, ja seda tuleb arvestada, kui juhatus kinnitab pilveteenuste tegevuspõhimõtted enne ühegi pilveteenuse pakkujaga lepingu sõlmimist;

98.

nõuab, et tagataks parlamendiliikmete ja assistentide õigus kasutada tasuta ja avatud lähtekoodiga kontoritarkvara;

99.

tuletab meelde vajadust kasutajasõbralikuma, süstemaatilisema ja kooskõlastatuma lähenemisviisi järele avalikku huvi pakkuvate andmete loomiseks ja teisendamiseks avatud, masinloetavas vormingus, mis on kasutajate jaoks hõlpsasti kättesaadav ja korduvkasutatav; kordab, kui oluline on, et parlamendil oleks oma avatud andmete poliitika; palub asjaomastel talitustel esitada projekt juhatusele heakskiitmiseks;

100.

tuletab meelde, et pilveandmetöötluse strateegia üldpõhimõte on teabe turvalisuse tagamine ja andmete kaitsmine, mis eeldab andmete liigitamist andmekaitse ja turbehinnangute põhjal; palub juhatusel kiita pärast asjaomaste talituste koostatud riskianalüüsi kaalumist heaks andmekategooriad ja rakendused, mida võib hoida pilves, ja need, mida tuleks säilitada ainult parlamendis;

101.

tuletab meelde, et tuleb tagada pilveteenuste pakkujatest sõltuvusse sattumise vältimine ja saavutada kõrgem turvalisus, kasutades võimaluse korral avatud lähtekoodiga tarkvara ja avatud standardeid;

102.

palub oma administratsioonil luua parlamendi veebisaidil ruum, kus oleksid kättesaadavad andmed iga parlamendiliikme poolt täiskogu istungil antud häälte kohta ning kus oleks nähtav ja võrreldav häälte jagunemine fraktsioonide ja parlamendiliikmete kodakondsuse kaupa; kutsub asjaomaseid talitusi üles uurima, kas oleks võimalik näidata vabatahtlike parlamendiliikmete kõige viimaseid komisjonis ja täiskogu istungil alla kirjutatud muudatusettepanekuid nende isiklikul veebilehel parlamendi veebisaidil, ja testida seda;

103.

väljendab heameelt strateegia „Digital Workplace4MEP“ üle, mis lahendab liikuvuse ja tõhususega seotud küsimused; on seisukohal, et kvaliteetsete hübriidseadmete kasutuselevõtt aitab saavutada keskkonnajuhtimise eesmärgi vähendada paberitarbimist 2024. aastaks 50 %; eeldab, et see toob kaasa arvestatava kokkuhoiu, sest teist tüüpi seadmed kõrvaldatakse järk-järgult kasutusest;

104.

juhib tähelepanu neljale olulisele parlamendiga seotud Euroopa Andmekaitseinspektori tehtud uurimisele, nimelt NationBuilderi kasutamine isikuandmete töötlemiseks Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistega seotud tegevuse raames, nõuetele vastava isikuandmete kaitse poliitika avaldamata jätmine veebisaidil seekordlähenvalima.eu Euroopa Andmekaitseinspektori määratud tähtajaks, kehatemperatuuri mõõtmine ja testiaegade broneerimise veebisait COVID-19 kriisi kontekstis; märgib seda, et kahel esimesel juhul tegutses parlament kooskõlas Euroopa Andmekaitseinspektori soovitustega; tuletab meelde eespool nimetatud parlamendi andmekaitseraamistikku esialgset läbivaatamist; kutsub parlamendi administratsiooni asjaomaseid teenistusi üles nimetatud uurimistest tuleviku tarbeks õppust võtma;

105.

märgib, et parlamendi hoonetes Brüsselis pakutav WiFi ei ole sageli usaldusväärne ega võimalda korraldada takistusteta virtuaalseid videokoosolekuid; palub parlamendil täiustada praegust süsteemi sedavõrd, et parlamendis oleks võimalik täiel määral kasutada kaugtööd;

106.

tunneb heameelt kahe Euroopa projekti – Red Flags ja Digiwhist – üle, mis kasutavad korruptsiooni vähendamiseks suurandmete tehnoloogiat, ja julgustab kasutama digitaliseerimise raames kujunemisjärgus tehnoloogiaid;

Juurdepääs hangetele

107.

tunneb heameelt selle üle, et parlamendis paraneb kasutajate juurdepääs hangetele; püüab veelgi tugevdada digitaliseerimisprotsessi, tuues välja üldised korduma kippuvad küsimused hankemenetluste kohta ja tagades kasutajasõbraliku juurdepääsu;

108.

võtab teadmiseks, et praegu kasutatav e-hangete instrument TED on avalike hangete digitaliseerimisprotsessi osa, kuid rõhutab samas, et vaja on mitmekeelset, õigeaegselt ajakohastatavat küsimuste ja vastuste jagu;

Kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutamine avalikes hangetes

109.

kordab parlamendi võetud kohustust jätkata avalike hangete digitaliseerimist, et hõlbustada juurdepääsu avalikele hangetele ja edendada digitaalset tehnilist innovatsiooni; märgib, et pilvemudeli heakskiitmine tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis näitab, kui oluline on alustada kujunemisjärgus tehnoloogiate potentsiaali uurimist avalike hangete puhul;

110.

märgib, et avalik sektor soetas kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 2 triljoni euro eest, mis moodustab 13,3 % SKPst (7); märgib, et 2020. aastal ajakohastatud uuring näitas, kuidas uued tehnoloogiad, näiteks plokiahel, suurandmed, tehisintellekt, asjade internet ja 3D-printimine, on kasutusel eri ülesannete täitmiseks: tehisintellekt ja masinõpe on suutelised prognoosima tulevast nõudlust ja liigitama hankekulutusi ning Chatboti skaneerimine aitab vastata kasutajate küsimustele; märgib ka seda, et plokiahelat kasutatakse avalike hangete eri etappide läbipaistvuse tagamiseks ning kõigi lepingute, protsesside, maksete ja ühtse jagatud andmeallika digitaalse salvestamise tagamiseks; märgib, et 3D-printimisega tagatakse erinevate osade otsetootmine (8); juhib tähelepanu asjaolule, et kujunemisjärgus tehnoloogiate kohaldamisega avalike hangete korraldamisel toetatakse lõpptulemusena avalike hangete protsessi väga vajalikku digitaliseerimist;

Läbipaistvus

111.

märgib tõsise murega, et läbipaistvusregistri viimaste aastate aastaaruannete järgi ei ole ligi pooled kõigist registrisse tehtud kannetest õiged; kardab, et register ei ole võimeline täitma oma eesmärki tagada huvide esindajate tegevuse suurem läbipaistvus, kui pooled registrikannetest annavad puudulikku või ebaõiget teavet; nõuab tungivalt, et parlament ja komisjon tegeleksid ebaõigete kannete suure osakaalu probleemiga ja suurendaksid vähemalt ajutiselt läbipaistvusregistri sekretariaadi töötajate arvu, et kõiki kirjeid süstemaatiliselt skaneerida, kontrollida nende õigsust ja täielikkust ja tagada see, et ainult õiged kanded sisestatakse registrisse;

112.

tuletab meelde, et käitumisjuhendi artiklis 4 sätestatakse seoses majanduslike huvide ja huvide konfliktidega, et parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioonides esitatakse teave selgelt; peab kahetsusväärseks juhtumeid, kus parlamendivälise tasustatud või tasustamata tegevuse deklaratsioonides ei esitata piisavalt üksikasju, mis seab kahtluse alla, kas sellise tegevuse puhul on võimalik kindlaks teha võimalik huvide konflikt parlamendi tegevusega; märgib, et juhul, kui on alust arvata, et esitatud teave on aegunud, siis võib president vajaduse korral nõuda parlamendiliikmelt deklaratsiooni parandamist kümne päeva jooksul; palub juhatusel vaadata deklaratsioonide vorm läbi; julgustab sellega seoses konsulteerima liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega, et vahetada parimaid tavasid;

Värbamine

113.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli personali peadirektoraadis (DG PERS) 459 töötajat ja seal hallati 48 % parlamendi kogueelarvest;

114.

märgib, et 2019. aasta valimiste tulemusel kasvas uute parlamendiliikmete osakaal parlamendi üheksanda koosseisu liikmete seas 61 %-ni; rõhutab, et endiste parlamendiliikmete arvu suurenemisega seoses peaksid peasekretär ja juhatus kehtestama nn pöördukse efekti reguleerimiseks ranged reeglid, nõudes endistelt parlamendiliikmetelt parlamendi teavitamist oma mandaadijärgsest tegevusest ja töisest tegevusest vähemalt selle aja jooksul, mil endised parlamendiliikmed saavad ametiaja lõpuga seotud üleminekutoetust; nõuab sõltumatut hindamist selle kohta, kas selline tegevus tekitab huvide konflikti;

115.

on veendunud, et parlamendi kui tööandja atraktiivsus on institutsiooni edukaks toimimiseks väga oluline; peab äärmiselt murettekitavaks, et teatud riikidest on väga raske töötajaid värvata ning problemaatiline on ka teatud ülesannete institutsioonisiseseks muutmine; peab kahetsusväärseks, et parlament sõltub nii suurel määral välisekspertidest; märgib, et personali peadirektoraat on käivitanud tippspetsialistide leidmise ja hoidmise projekti, mille eesmärk on täiustada parlamendi tööpõhimõtteid nii, et see veenaks andekaid inimesi parlamenti tööle tulema ja jääma, ning aidata välja töötada parlamendi pikaajaline strateegiline visioon tuleviku töökohtadest; palub, et peasekretär teeks kõik endast oleneva, et saavutada parlamendi töötajaskonnas mitmekesisus ja tasakaalustatud geograafiline esindatus (arvesse tuleks võtta igast liikmesriigist pärit töötajate proportsionaalset arvu, sh juhtivatel ametikohtade), ning uuriks kõiki võimalusi parlamendi kui tööandja konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamiseks;

116.

peab parlamendi töötajate vähest mitmekesisust murettekitavaks; kutsub peasekretäri üles seadma mitmekesisuse suurendamine prioriteediks; võtab teadmiseks, et IT- ja finantsspetsialistide ning madalama palgaastmega töötajate värbamine Luxembourgis (eriti AST-SC kategoorias) on osutunud problemaatiliseks; rõhutab, et selle struktuurse probleemi lahendamiseks on vaja võtta kasutusele paranduskoefitsient, mis arvestab selle töökohaga kaasnevaid suuremat elukallidust, ja võtta töötajaid tööle kõrgematele palgaastmetele, ning kordab sellega seoses oma 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames komisjonile esitatud nõudmist; rõhutab, et kontrollikoja poolt peasekretärile esitatud esialgse faktilise analüüsi kohaselt ei sobi Euroopa Personalivaliku Ameti valikumenetlused väikesemahuliste sihipäraste konkursside jaoks, mis vastavad praegu liidu institutsioonide värbamisvajadustele kõige paremini; märgib rahuloluga, et parlament on aktiivselt osalenud institutsioonidevahelistes pingutustes, mille eesmärk on vaadata läbi Euroopa Personalivaliku Ameti valikumenetluste korraldamine; nõuab, et spetsialistide konkursside jaoks töötataks välja uus raamistik ning et valikuprotsessi regulaarseks läbivaatamiseks töötataks välja uus mehhanism; palub, et peasekretär lubaks korraldada spetsialistide valikumenetlusi vajaduse korral institutsioonisiseselt;

117.

peab ka äärmiselt murettekitavaks asjaolu, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil on väga raske värvata piisaval hulgal kõrge kvalifikatsiooniga eksperte, kellel oleksid spetsiifiline profiil, teadmised ja kogemused; palub parlamendil tagada nende tähelepanekute nõuetekohane edastamine Euroopa Personalivaliku Ametile, et liidu institutsioonide spetsiifiliste vajadustega paremini tegeletaks, eriti mis puutub küberturvalisuse, pilvandmetöötluse ja tehisintellekti küsimusi tundvatesse IKT ekspertidesse parlamendis; taunib liigset väliskonsultantide kasutamist parlamendis ning rõhutab, et tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat peab oma väliskonsultantide lepinguliste töötajatega asendamise strateegiat edasi arendama, et parlamendi turvariske minimeerida;

118.

tuletab meelde, kui oluline on, et parlamendi töötajaskond oleks geograafiliselt tasakaalustatud; märgib, et arvestades liikmesriigist pärit töötajate arvu ja sellest riigist valitud parlamendiliikmete arvu suhet, puudub vanemates ja uuemates liikmesriikides üle- või alaesindatus; märgib, et viis kõige kõrgema töötajate suhtarvuga riiki on Belgia, Leedu, Eesti, Sloveenia ja Malta, ning viis kõige madalama suhtarvuga riiki on Poola, Saksamaa, Austria, Madalmaad ja Küpros; toonitab, et seitsme liikmesriigi hulka, kelle juhtivatel ametikohtadel olevate esindajate on arv on parlamendiliikmete arvuga võrreldes kõige kõrgem, kuuluvad praegu ka Sloveenia ja Leedu; palub parlamendil tagada, et töötajate värbamine ja edutamine kõigil tasanditel toimuks nende võimete, tulemuslikkuse ja kohusetunde alusel, ilma et kedagi rahvuse alusel diskrimineeritaks; nõuab lisapingutuste tegemist selleks, et parlamendis töötamine oleks võrdselt atraktiivne kõikide liikmesriikide kodanikele;

119.

väljendab heameelt selle üle, et parlamendi personalipoliitikas pööratakse suurt tähelepanu võrdsete võimaluste edendamisele, lihtsustatakse puuetega inimeste töölevõtmist ja tugevdatakse nende lõimimist; on rahul, et soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamine jätkub konkreetsete meetmete kaudu ning juhatus kiitis 13. jaanuaril 2020 heaks kõrgema juhtkonna ja keskastme juhtide ametikohtade täitmist puudutavad soolise tasakaalu eesmärgid, mis tuleb parlamendi peasekretariaadis täita 2024. aastaks ja mille kohaselt peavad 50 % osakonnajuhatajatest ja direktoritest olema tulevikus naised ja peadirektorite osas peab see suhtarv olema 40 %; rõhutab, et juhatus peab võtma suuremaid kohustusi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, seades ambitsioonikamad sihid, mis tuleb ellu viia aastaks 2022: 50 % osakonnajuhatajatest ja direktoritest ning 50 % peadirektoritest peavad olema naised; kutsub juhatust üles sõnastama ambitsioonikad eesmärgid ka madalama astme juhtkonna ametikohtade osas;

120.

tuletab meelde, et oluline on kuulata ära töötajate esindajad, kui juhatus arutab üldisi personalipoliitikat mõjutavaid küsimusi, ning palub taas peasekretäri, et ta võtaks asjakohaseid meetmeid selle olulise põhimõtte järgimiseks; kordab oma nõudmist peasekretärile, et ta astuks täiendavaid samme läbipaistvuse ja õigluse tagamiseks kõrgema juhtkonna ametissenimetamise menetluste ajal; nõuab parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis soovitatud meetmete täielikku rakendamist, eriti seda, et töötajate esindusorganite ametnikud osaleksid parlamendi kõrgema juhtkonna valikukomisjonides; nõuab ka järjepidevuse tagamist kõrgema juhtkonna vabadest ametikohtadest teada andmisel institutsioonist väljaspool ja hoolsust nende ametikohtade väljakuulutamisel, kui need vabanevad;

121.

tuletab meelde Euroopa Ombudsmani järeldusi ja soovitusi liidetud juhtumites 488/2018/KR ja 514/2018/K ning kutsub peasekretäri üles veelgi parandama kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlusi, et saavutada suurem läbipaistvus ja võrdsus; palub parlamendi administratsioonil esitada igal aastal aruanne kõrgete ametnike ametisse nimetamise kohta;

Töötajad ning parlamendiliikmete registreeritud ja kohalikud assistendid

122.

juhib tähelepanu eesmärgile vähendada töötajate arvu 6 % võrra, mistõttu parlament pidi 2019. aastal kaotama oma ametikohtade loetelust 59 ametikohta; võtab teadmiseks, et samal ajal on lepinguliste töötajate arv kasvanud; hoiatab tõsiste tagajärgede eest, mida iga eelarvekärbe halduskulude osas või töötajate arvu vähendamine võivad avaldada Euroopa Liidu avaliku teenistuse tulevikule ja liidu poliitika elluviimisele; peab eriti murettekitavaks, et personalieeskirjade 2014. aasta reformist tulenev töökohtade arvu märkimisväärne kärpimine avaldab kahjulikku mõju parlamendi töö tulemuslikkusele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, kuid silmas tuleb ka pidada vajadust tagada vastutustundlik eelarve haldamine ja vajaduse korral kokkuhoid; võtab teatavaks, et teatavate parlamendikomisjonide töö ja vastutus on suurenenud, kuna nad vastutavad nüüd ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ 750 miljardi euro suuruste rahaliste vahendite järelevalve eest ning koos mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 küünib rahaliste vahendite summa 1,8 triljoni euroni; on mures halduspersonali suutlikkuse vähesuse pärast asjaomastes sekretariaatides; nõuab personaliolukorra ümberhindamist;

123.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et liidu institutsioonid on vähendanud ametnike (st alaliste ja ajutiste töötajate) ametikohtade arvu, suurendades samal ajal järk-järgult lepinguliste töötajate arvu (kasv on olnud 121 % aastatel 2012–2018 ja see suund jätkus 2019. aastal), mille tulemusel on lepinguliste töötajate osakaal kogu tööjõus märkimisväärselt suurenenud; kahetseb sügavalt lepinguliste töötajate karjäärivõimaluste puudumist parlamendi administratsioonis; palub peasekretäril hinnata riske, mis on seotud lepinguliste töötajate arvu suurenemisega, sealhulgas ohtu, et parlamendis luuakse kahetasandiline personalistruktuur; nõuab, et põhilisi alalisi ametikohti ja ülesandeid täidaksid alalised töötajad; võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes liidu 2019. aasta eelarve täitmise kohta ei uuritud, kas need asendused on tulenenud Strasbourgis või Luxembourgis asuvate töötajate liikumisest Brüsselisse; kutsub parlamendi personaliosakonda üles jagama teavet personali ümberpaigutamise kohta parlamendi kolmes töökohas alates aastast 2012 kas iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames või jagades asjakohast teavet kontrollikojaga, nii et see sisalduks järgmistes eelarve täitmist käsitlevates aastaaruannetes;

124.

rõhutab asjaolu, et parlamendiliikmete registreeritud assistentide lepingute lõpetamise praegused reeglid ei näe ette lepingu lõpetamise võimalust vastastikusel kokkuleppel, mis võimaldaks tunnustada parlamendiliikmete ja assistentide erisuhet, kus mõlemad pooled saavad tunnistada, et vastastikust usaldust enam ei ole, ning kasutada ühist lahendust parlamendiliikmete registreeritud assistentide sotsiaalõigusi kahjustamata; märgib, et seda küsimust on rõhutatud mitmes parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis, ja loodab, et meetmed võetakse võimalikult kiiresti vastu;

125.

märgib, et liidu institutsioonides vähem kui 10 aastat töötanud inimesed ei saa liidu pensioni taotleda, vaid peavad oma sissemaksed üle kandma teise fondi, mis vastab parlamendi reeglitele fondi tüübi ja väljamaksete alustamise vanuse kohta; märgib, et paljud Ühendkuningriigist pärit registreeritud assistendid ei ole saanud kanda sissemakseid üle teatavatesse Ühendkuningriigi pensionifondidesse, mis parlamendi hinnangul ei vasta seatud nõuetele; palub peasekretäril seda küsimust kiiresti uurida, et tagada see, et kõikidel töötajatel oleks oma sissemaksetele juurdepääs;

126.

tuletab meelde, et parlament on nõudnud selliste liidu õigusaktide vastuvõtmist, mis annaksid töötajale õiguse lülitada end tööst digitaalselt välja, ilma et see tooks kaasa negatiivseid tagajärgi; palub parlamendil seda põhimõtet edendada ja ka parlamendi suhtes kohaldada;

127.

on sügavalt mures pikaajalisel haiguspuhkusel olevate töötajate arvu pärast, kusjuures mõned neist juhtumitest võivad olla tingitud kurnatusest või halvast töö- ja eraelu tasakaalust; palub administratsioonil ja fraktsioonide juhtkonnal toimida asjaomaste töötajate suhtes ennetavalt, hinnata hoolikalt töötajate töökoormust ja tagada ülesannete tasakaalustatud jagunemine; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on mõistlik töögraafik ja koosolekute väljaspool tööaega korraldamisest hoidumine, kuna see ei võimaldaks parlamendiliikmetel ja töötajatel säilitada töö ja eraelu vahelist tasakaalu, võttes seejuures arvesse parlamendi koosolekute ajakava; peab kiiduväärseks 2018. aastal käivitatud kampaaniat „Mind Matters“, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vaimse tervisega seotud küsimustest ning võidelda sellega seotud häbimärgistamise vastu; nõuab tungivalt, et parlamendi administratsioon ja fraktsioonide juhtkonnad viiksid läbi psühholoogilise riski hindamise, et selgitada välja töökeskkonnas esinev psühholoogiline risk, ning koostaksid nende kõrvaldamiseks või nende kahjuliku mõju leevendamiseks sihipärased tegevuskavad; nõuab kohaldatavate eeskirjade ümberhindamist, et kiirendada pikaajalisel haiguspuhkusel viibijate asemele asendajate palkamist;

128.

rõhutab tungivat vajadust muuta juhatuse otsust, millega määratakse kindlaks komisjonide kategooriad õigusloomealase töökoormuse alusel, et arvesse saaks võetud ka komisjonide eelarvega seotud töö; märgib, et praegusel olukorral on eriti negatiivne mõju parlamendi eelarvekontrollikomisjonile, mis kannatab juba kroonilise personalinappuse all ja millel on suur töökoormus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõttu, kuid mille õigusloomealane töökoormus on väike; palub taas parlamendi administratsioonil leida kiiremas korras olukorra parandamiseks lahendused;

129.

palub peasekretäril leida lahendus asjaolule, et registreeritud assistentide palgad võib kanda üksnes Belgia pangakontodele, mis on vastuolus ühtse raha- ja makseliidu ideega;

130.

peab kiiduväärseks töö- ja eraelu paremat tasakaalu toetavate meetmete väljatöötamist, sh parlamendi töötajatele pakutavate kaugtöövõimaluste laiendamist ja tööheaolu edendavaid meetmeid; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et parlamendi ruumides füüsiliselt kohal viibimisel on oma eelised; rõhutab kaugtöö korraldamise ja internetihääletamise panust parlamendi CO2 jalajälje ulatuslikumasse vähendamisse; rõhutab vajadust, et parlamendi töötajatele ja parlamendiliikmetele oleks antud võimalus jätkata nii nn hübriidkoosolekute pidamist kui ka internetihääletuste läbiviimist; kutsub juhatust üles jätkama mehhanismide pakkumist sellise korra hõlbustamiseks tulevikus;

131.

toetab soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse tegevuskava 2014–2019 meetmete jätkuvat elluviimist; rõhutab parema soolise tasakaalu tähtsust kõigil tasanditel, sealhulgas peadirektorite tasandil; toetab ka juhatuses 3. aprillil 2019 vastu võetud dokumendis „Diversities other than gender in the Parliament’s Secretariat – state of play and roadmap“ (Muu kui sooline mitmekesisus parlamendi sekretariaadis – hetkeolukord ja tegevuskava) sisalduvaid meetmeid; rõõmustab eelkõige selle üle, et 2020. aastal loodi parlamendis kaks kontaktpunkti, üks LGBTI+ ja teine rassilise diskrimineerimise küsimustega seoses, mida mõlemat haldab personali peadirektoraadi võrdsuse, kaasamise ja mitmekesisuse üksus;

132.

tuletab meelde Euroopa Ombudsmani leide ja soovitusi (9); taunib Parlamendi praegust puhkusepoliitikat, mille tulemusel anti ühele kaksikute isale vaid 10 päeva eripuhkust, kuna tema ja laste vahel puudub emaside; peab hämmastavaks erinevuseks seda, et tema abikaasale (mehele) anti komisjonist 20 nädalat erakorralist eripuhkust; võtab teadmiseks Parlamendi administratsiooni kirjaliku vastuse, milles märgitakse, et Parlamendi teenistused töötavad välja uusi eeskirju; nõuab, et Parlamendi administratsioon viiks oma eripuhkuste poliitika kooskõlla komisjoni poliitikaga, mis vastab lapse parimatele huvidele;

133.

tunneb heameelt parlamendi kahe positiivse tegevuskava üle, mille raames on viimase kahe aasta jooksul tööle võetud 12 puudega lepingulist töötajat ja praktikale on tulnud kaks puudega praktikanti;

134.

toetab 2019. aastal alustatud teadlikkuse tõstmise kampaaniat, mille eesmärk on nulltolerantsi saavutamine töökohal toimuva ahistamise suhtes; märgib, et parlamendis kehtib kõigil tasanditel, sh parlamendiliikmete, töötajate ja registreeritud assistentide puhul, töökohal toimuva ahistamise suhtes täielik nulltolerantsi poliitika; märgib, et pärast 2019. aasta valimisi pidid kõik parlamendiliikmed allkirjastama deklaratsiooni, millega nad kohustusid täitma 2019. aasta jaanuaris parlamendi kodukorrale lisatud Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendit; peab siiski kahetsusväärseks, et 2019. aastal avati kümme uut ahistamisjuhtumit, millest neli olid seotud seksuaalse ahistamisega; tunneb heameelt selle üle, et parlament pakub parlamendiliikmetele vabatahtlikku koolitust väärikuse ja austuse kohta töökohal, et olla teistele eeskujuks; kahetseb sellega seoses sügavalt, et juhatus on keeldunud mitmel korral rakendamast täiskogu tahet (10) korraldada kõigile töötajatele ja parlamendiliikmetele kohustuslikult ahistamisvastaseid koolitusi; nõuab tungivalt, et juhatus täidaks selle nõude viivitamata;

135.

on arvamusel, et parlament peaks pakkuma imetavatele emadele töökohal põhilisi mugavusi, eelkõige aega ja privaatset ruumi, mis ei ole tualettruum;

136.

peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal oli Euroopa Pettustevastases Ametis pooleli 38 parlamendiga seotud uurimist, mille teemad ulatusid parlamendiliikmete hüvitiste nõuetekohasest kasutamisest ja töötajate käitumisest kuni Euroopa tasandi poliitiliste struktuuride rahastamiseni; juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aastal lõpetati 14 juhtumi käsitlemine; väljendab suurt muret juhtumite suure arvu pärast; palub parlamendi teenistustel korraldada need juhtumid võimalikuks teinud finants-, õigus-, eetika- ja usaldusväärsusega seotud riskide põhjalik analüüs ning teha ettepanek ennetusmeetmete võtmiseks, et sellised juhtumid ei korduks;

137.

märgib, et parlamendis ei registreeritud 2019. aastal ühtegi rikkumisest teatamise juhtumit; kutsub parlamenti üles kohandama personalieeskirjades sisalduvad sisemised reeglid täielikult vastavaks hiljuti vastu võetud direktiiviga (EL) 2019/1937 (11), mis puudutab ka põhjalikke reegleid ja turvalisi menetlusi turvaliste aruandluskanalite sisseseadmise abil; on arvamusel, et rikkumisest teatajate kaitse on demokraatia lahutamatu osa ning ebaseadusliku tegevuse ja väärtegude ennetamisel ja tõkestamisel väga oluline; tuletab meelde, et ka registreeritud assistendid on oma töölepingu tõttu haavatavas seisundis; märgib ühtlasi, et rikkumisest teatajad väärivad ahistamise ohvritega sarnast nõuetekohast kaitset ning see peaks hõlmama ka rikkumisest teatajate kaitsega tegeleva nõuandekomitee loomist; palub peasekretäril tagada, et rikkumisest teatajatena tegutsevatele registreeritud assistentidele parlamendi poolt pakutav kaitse oleks samaväärne ahistamise ohvriks langenud registreeritud assistentidele pakutava kaitsega; nõuab, et parlament suurendaks võimaluse korral parlamendi töötajate teadlikkust rikkumisest teatajate kaitsest ja nende personalieeskirjadest tulenevast kohustusest teatada ebaseaduslikust tegevusest või haldusomavolist, ning palub parlamendil kaaluda sellega seoses kohustusliku koolituse korraldamist; kordab oma nõudmist korraldada sellega seoses teavituskampaaniaid;

138.

kordab üleskutset, et parlamendi administratsioon pakuks järgmise parlamendi koosseisu ametiajal eelkõige uutele registreeritud assistentidele võimalikult varakult kohustuslikke koolituskursusi ja trükiseid, eelkõige majandus- ja haldusalaste küsimuste kohta (lähetuskorraldused, arstlikud läbivaatused, akrediteerimine, parkimiskleebised, külastusrühmad, näitused jne), et hoida ära süsteemseid vigu, mis takistavad registreeritud assistente puudutavate haldusmenetluste sujuvat läbiviimist; rõhutab sellega seoses parlamendikomisjonide tööga seonduva tehnilise väljaõppe vajalikkust ning võimalust osaleda keelekursustel väljaspool tööaega;

139.

väljendab suurt muret töötingimuste pärast, mis on seotud kahe kontsessioonilepinguga, mille parlament on sõlminud, nimelt koristus- ja toitlustusteenuste väljastpoolt sisseostmiseks; tunneb muret ajutiste teenistujate ja ajutiste töötajate ulatuslikuma kasutamise pärast ning selle mõju pärast nii nende töötingimustele kui ka osutatavate teenuste kvaliteedile; kordab varasematel aastatel infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadile esitatud üleskutset korraldada asjaomaste töötajate töötingimusi käsitlev sõltumatu rahulolu-uuring; kutsub administratsiooni üles hindama parlamendi avalike hangete poliitikat, et tagada alltöövõtu korras töötavate isikute töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus; palub peasekretäril käivitada kiiresti uuringu, milles analüüsitakse, millised eelised võivad kaasneda kõnealuste teenuste institutsioonisiseseks muutmisega nii institutsiooni enda kui ka töötajate tööõiguste jaoks, ning esitada see pärast valmimist nii eelarvekomisjonile kui ka Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile;

140.

peab kiiduväärseks, et parlamendi iseteenindussööklas hakati pakkuma suuremat ja keskkonnasõbralikumat toiduvalikut ning suuremas mahus taimetoitlastele ja veganitele mõeldud tooteid; märgib, et Brüsseli, Strasbourgi ja Luxembourgi peamistesse toitlustuskohtadesse paigutati klientide rahulolu uurimiseks terminalid („Happy or Not“ terminalid), mille eesmärk on teha kindlaks muutmist ja parandamist vajavad söögikohad; märgib, et need terminalid on näidanud Kohli ja Martensi hoonete toitlustusteenuste pidevat ja kindlat paranemist, ent Spinelli ja Paul-Henri Spaaki hoonetes ei olda teenustega nii rahul; nõuab muudatuste tegemist, et vastata klientide vajadustele; märgib, et mittetaimetoitlaste eined maksavad sageli rohkem kui taimetoitlaste eined; nõuab, et kõikides sööklates oleks leti kõrval piisavalt nähtaval allergeenisisaldust näitavad menüüd ja et igas sööklas pakutaks üht gluteenivaba sööki päevas;

141.

rõhutab asjaolu, et COVID-19 kriis on nõudnud selliste otsuste tegemist, millel on otsene mõju parlamendi personalile, sealhulgas alltöövõtjatele ja vabakutselistele töötajatele; juhib sellega seoses muu hulgas tähelepanu otsusele sulgeda Euroopa Ajaloo Maja, Euroopa Elamuskeskused ja Euroopa Liidu bürood ning vabakutseliste tõlkide ning puhastus- ja toitlustustöötajate olukorra muutumisele; tunnistab, et praeguses COVID-19 levikuga seotud olukorras peavad institutsioonid, sealhulgas parlament, tegema otsuseid kiiresti ja bürokraatiavabalt, et vältida viiruse edasist levikut ja hoida oma töötajad tervena; kutsub parlamenti üles järgima iga otsuse puhul oma sotsiaalseid kohustusi, et vältida sissetulekute muutumist või seda kompenseerida, ning hoida kõigi vahenditega ära Euroopa Parlamendi hoonetes töötavate isikute vallandamine koroonaviiruse tõttu;

142.

taunib kontserni COMPASS otsust vallandada 2021. aasta jaanuariks 80 toitlustusteenust pakkunud töötajat; tunneb heameelt kontserniga COMPASS peetud läbirääkimiste üle, millega vähendati vallandatavate töötajate arvu 49-le, kuid väljendab sügavat rahulolematust sellega, et töötajad siiski vallandatakse; märgib, et vallandatud töötajaid teavitati vahetult enne 2020. aasta jõule ja keset pandeemiat; rõhutab, et osa vallandatud töötajatest olid parlamendi hoonetes töötanud aastakümneid; tuletab meelde parlamendi korduvaid üleskutseid kogu liidus asuvatele ettevõtetele säilitada pandeemia ajal töötajate töökohad; kutsub Euroopa Parlamendi asjaomaseid üksuseid üles uurima kõiki võimalikke alternatiivseid lahendusi, mis tagaksid kõigi sööklatöötajate tööhõive, ning palub parlamendi administratsioonil leida lahendused sotsiaaldialoogi raames; palub juhatusel vaadata üle parlamendi allhankepoliitika; nõuab tungivalt, et peasekretär vastaks viivitamata 355 parlamendiliikme poolt allkirjastatud kirjale vallandamiste kohta; nõuab parlamendi avalike hangete poliitika hindamist, et teha kõigi alltöövõtu korras teenuseosutajate töötingimused läbipaistvamaks ja prognoositavamaks; palub parlamendil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle hindamise tulemustest aru;

143.

rõhutab, et igapäevased solidaarsuseined ja muud juhatuse poolt otsustatud solidaarsusmeetmed, mida Euroopa Parlament rakendab, on vähendanud tema toitlustusettevõtetele ja nende töötajatele avalduvat rahalist, majanduslikku ja sotsiaalset mõju; märgib, et Euroopa Parlament püüab säilitada võimalikult palju töökohti, kui see on mõistlik tööhõive seisukohast ja põhjendatud ka seoses Euroopa Parlamendi eelarve kasutamisega;

144.

võtab teadmiseks lahendused, mis leiti registreeritud assistentide jaoks, kes töötasid katkestusteta parlamendi kahel järjestikusel ametiajal, kuid kellel jäi kuni kaks kuud kümne teenistusaasta täitumiseni, mis oleks andnud neile õiguse saada pensioni liidu institutsioonide pensioniõiguste skeemi alusel; kritiseerib asjaolu, et lahendus esitati liiga hilja, vaatamata arvukatele ja pidevatele hoiatustele parlamendi eelmise koosseisu ametiajal; kritiseerib ka asjaolu, et ainus leitud lahendus sõltus üksnes teatavate parlamendiliikmete heast tahtest, kes olid olukorrast teadlikud ja olid registreeritud assistentidega solidaarsed; kritiseerib samuti asjaolu, et administratsioon ei teavitanud parlamendi uueks ametiajaks valitud parlamendiliikmeid sellest küsimusest ega ka asjaolust, et neil oli sellistel juhtudel võimalik sõlmida vähem kui kuue kuu pikkuseid lepinguid, mille tulemusena olid paljud neist registreeritud assistentidest raskustes parlamendiliikme leidmisega, kes soovinuks neid lühiajaliselt katkestusteta sõlmitud lepingu alusel tööle võtta, ning neist mõni ei saanudki sellist lepingut sõlmida;

145.

väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente sõitma lähetusele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ning lähetuskulusid ja sõidukulusid hüvitamata; on arvamusel, et selline käitumine loob võimaluse kuritarvitusteks, sest kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad mitte ainult katma kulud oma vahenditest, vaid neil puudub ka tööga seotud kindlustus; kordab oma üleskutset peasekretärile seda küsimust uurida;

146.

kordab oma nõudmist, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstaks Strasbourgi osaistungjärkudel osalemisega seotud lähetuste puhul koosseisuliste töötajatega võrdset päevaraha; võtab teadmiseks peasekretäri esitatud järelvastuse selle kohta, et parlamendi kolme töökoha vaheliste ametireiside kulude hüvitamisega seoses kohaldatakse parlamendi sekretariaadi ja parlamendiliikmete registreeritud assistentide suhtes eri eeskirju; jääb kindlaks oma nõudmisele, et peasekretäri mainitud asjakohaseid eeskirju tuleb hiljem muuta;

147.

kordab üleskutset esimeeste konverentsile ja juhatusele veel kord kaaluda, kas registreeritud assistentidel võiksid teatavatel tingimustel, mis tuleks kehtestada, saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; võtab teadmiseks hinnangulise finantsmõju, mida peasekretär selgitas 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmetega seoses, kuid nõuab siiski selle võimaluse piiratud laiendamist; soovitab korraldada uus arutelu juhatuse ja esimeeste konverentsi tasandil;

148.

rõhutab vajadust vaadata läbi parlamendi personalipoliitika, et institutsioonis saaks kasutada ära kõikide parlamendi töötajate omandatud eksperditeadmisi; on seetõttu veendunud eeskirjade muutmise vajalikkuses, et kõikide kategooriate töötajad, sealhulgas parlamendiliikmete registreeritud assistendid, saaksid osaleda sisekonkurssidel, ning vajalikkuses koostada personaliarenduse kava, mis võimaldab parlamendil hoida kõnealustesse kategooriatesse kuuluvate töötajate eksperditeadmised institutsiooni teenistuses;

Parlamendi geograafiline hajutatus – üksainus asukoht

149.

märgib, et kontrollikoja hinnangul võib Strasbourgist Brüsselisse kolimine aidata aastas kokku hoida 114 miljonit eurot, millele lisandub ühekordne kokkuhoid 616 miljonit eurot, kui Strasbourgi hooned edukalt võõrandatakse, või 40 miljoni euro suurune ühekordne kulu, kui neid ei võõrandata; märgib, et üksainus asukoht on saavutatav vaid aluslepingu ühehäälse muutmise korral; tuletab meelde, et parlamendi valdav enamus on mitmes resolutsioonis avaldanud toetust sellele, et parlamendil oleks üksainus asukoht, et tagada liidu maksumaksjate raha tõhus kasutamine; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks parlamendi seisukoha teadmiseks;

150.

tuletab meelde, et Strasbourgi sõitmisega kaasnevad lisakulud on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

151.

juhib tähelepanu hiljutisele parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile esitatud uuringule (12); toonitab uuringu järeldust, et CO2-neutraalsuse saavutamiseks on ilmne, et parlament peab kaaluma tegutsemist ühes kohas; tuletab meelde, et parlament on oma 28. novembri 2019. aasta resolutsioonis kliima-ja keskkonnaalase hädaolukorra kohta (13) võtnud kohustuse vähendada oma CO2 jalajälge; tuletab meelde, et samas resolutsioonis kuulutas parlament välja kliima- ja keskkonnaalase hädaolukorra; märgib, et Brüssel on parlamendi suurim tegevuskeskus, et Brüsselis asuvad nõukogu ja komisjon, aga ka muud sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja liikmesriikide esindused; on seetõttu seisukohal, et Strasbourgi säilitamine asukohana on jätkusuutmatu ja põhjendamatu;

152.

kordab, et COVID-19 kriis on vääramatu jõud, mis on sundinud Euroopa Parlamenti jätma ära märkimisväärne osa parlamendi 2020. aasta ajakavas olnud 12 Strasbourgi istungist; kinnitab, et kulukad kolimised Strasbourgi ei tohiks suurendada COVID-19 kriisist tingitud kulusid ja tervisemõjusid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid erandi aluslepingutest ega ei nõuaks kompenseerivate osaistungjärkude korraldamist Strasbourgis;

Vabatahtlik pensionifond

153.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikli 27 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud, et „Euroopa Parlamendi loodud vabatahtlik pensionifond kehtib pärast käesoleva põhimääruse jõustumist edasi nende parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete jaoks, kes on kõnealuses fondis juba omandanud õigusi või ooteõigusi“, ning et „omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses“;

154.

märgib ühtlasi, et 2019. aasta lõpu seisuga oli arvesse minevate netovarade summa 111 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 439,6 miljonit eurot, mis teeb hinnanguliseks kindlustusmatemaatiliseks puudujäägiks 328,6 miljonit eurot; peab vabatahtliku pensionifondi võimalikku ammendumist äärmiselt murettekitavaks; toonitab asjaolu, et fondi praegune olukord on selline, et tulevasi kohustusi ei ole võimalik täita; on veendunud, et reeglite õiguslikke tagajärgi tuleb veel selgitada ja/või reegleid muuta; kutsub kontrollikorda üles esitama vabatahtliku pensionifondi kohta uue arvamuse, uurides kõiki võimalusi fondi puudujäägi piiramiseks; märgib, et Euroopa Parlament ootab kontrollikoja otsust ja rakendab seda kiiresti;

155.

tuletab meelde parlamendi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 118, milles kutsuti üles uurima vabatahtliku pensionifondi õiguslikku alust ja eelkõige seda, kas parlamendil on seaduslik kohustus tagada, et tulevased õigused säiliksid täielikult ja kompenseerida fondi võimalik puudujääk või paigutada fondi täiendavad vahendid, arvestades seda, et vabatahtlik pensionifond on Luksemburgi õiguse kohaselt pigem SICAV-investeerimisfond kui tavaline pensionifond, mis tähendaks seda, et sellist kohustust põhimõtteliselt ei ole; avaldab kahetsust, et peasekretär ei ole veel nõutud uurimisele vastuseks esitanud ühtegi uurimistulemust;

156.

tuletab meelde, et need prognoositud tulevased kohustused jagunevad mitme aastakümne peale, kuid peab äärmiselt murettekitavaks, et 2019. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku ligikaudu 18 miljonit eurot, ning 2025. aastaks on väljamakseid vaja teha eeldatavasti juba ligikaudu 20 miljonit eurot;

157.

tuletab meelde, et juhatus otsustas oma 10. detsembri 2018. aasta koosolekul muuta pensioniskeemi suhtes kohaldatavaid eeskirju, tõstes pensioniiga 63 eluaastalt 65 eluaastale ja kehtestades tulevaste pensionäride pensionimaksetele 5 % suuruse maksu, et parandada pensioniskeemi jätkusuutlikkust; väljendab heameelt selle üle, et eeskirjade muutmise vahetu tulemusena hoiti 2019. aastal pensionimakseid kokku ligikaudu 325 000 eurot, sellest 306 000 eurot pensioniea tõstmise tõttu ja 19 000 eurot 5 % suuruse maksu tõttu, mis kehtestati alates 1. jaanuarist 2019 kõikidele uutele pensionitele; palub juhatusel hinnata kõiki võimalusi kohe, kui Euroopa Kohus on praeguste meetmete kohta oma otsuse teinud, et leida vabatahtlikule pensioniskeemile ja fondile õiglane lahendus ning hoida samas parlamendi kohustused võimalikult väiksena, kuna sellega on seotud liidu maksumaksjate raha;

158.

palub peasekretäril ja juhatusel Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust täielikult järgida ning koostada pensionifondi kohta selge kava, mille alusel parlament tunnistab oma liikmete vabatahtliku pensioniskeemiga seotud kohustusi ja võtab need üle; toetab juhatuse poolt peasekretärile esitatud taotlust uurida võimalusi vabatahtliku pensionifondi kestliku rahastamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse sätetega, tagades samal ajal täieliku läbipaistvuse; kutsub juhatust ja vabatahtliku pensionifondi liikmeid üles toetama meetmeid, mille eesmärk on vähendada vabatahtliku pensionifondi puudujääki;

Parlamendi tegevuse ökoloogilisus ja kestlikkus

159.

toetab ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kasutamist, mis on liidu haldusvahend era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide jaoks, et hinnata ja parandada nende keskkonnatoimet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009 (14); märgib, et parlament on alates 2016. aastast esimene täielikult CO2-neutraalne liidu institutsioon ja kompenseerib 100 % oma vältimatutest heitkogustest; toetab meetmeid parlamendi heitkoguste täiendavaks vähendamiseks, sealhulgas kaugtöö eesmärkide suurendamist eri peadirektoraatides, lähetusteks tehtavate sõitude ajalist piiramist ja optimeerimist ning säästvate transpordiliikide kasutamise soodustamist, nt suurendades jalgrataste parkimiskohtade arvu;

160.

tunneb heameelt selle üle, et 100 % kogu parlamendi kontorites kasutatavast A4-formaadis paberist läheb ümbertöötlemisse, ning tunneb heameelt paberiostu märkimisväärse vähenemise üle 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga; tunneb heameelt parlamendi pingutuste üle selleks, et suurendada paberivabade koosolekute arvu, ja nõuab, et kõigile parlamendiliikmetele, töötajatele ja registreeritud assistentidele korraldatakse rohkem koolitusi paberivabade vahendite kohta, mis on loodud selleks, et dokumente vähem välja printida, ning kutsub üles korraldama edasisi teavituskampaaniaid;

161.

nõuab uute ambitsioonikate meetmete kiiret rakendamist ja usub, et lõppeesmärk peaks olema parlament, kus ei kasutata ühekordselt kasutatavaid plasttooteid;

162.

märgib, et parlamendile 2019. aastal tarnitud energiast 67 % oli toodetud taastuvatest energiaallikatest (peamiselt oli tegemist ostetud rohelise elektriga); kutsub parlamenti üles suurendama taastuvenergia osakaalu parlamendi energiatarbimises veelgi, et võimalikult kiiresti saavutada 100 % taastuvenergia tarbimine, sealhulgas kasutades parlamendihoonete katust oma päikeseenergia tootmiseks;

163.

tuletab meelde, et energiatõhusust käsitlevas direktiivis 2012/27/EL (15) on sätestatud, et igal aastal tuleb energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks renoveerida 3 % parlamendi hoonete üldpõrandapinnast; soovitab, et aastaeelarve planeerimisel võetaks arvesse kõigi hoonete korrapärase renoveerimise vajadust ning et selleks eraldataks summa, mis vastab 3 %-le kõigi hoonete kogupindalast, nagu on juba märgitud juhatuses 16. aprillil 2018 vastu võetud 2019. aasta järgses kinnisvarastrateegias; on seisukohal, et selline vahendite eraldamine on osa korrapärasest ja ennetavast kinnisvarapoliitikast, milles tuleks keskenduda ka põhjalikule moderniseerimisele ja tagada, et Euroopa Parlament parandab oma energiatõhusust maksimaalselt ja hoiab seeläbi kokku parlamendi hoonete energiatarbimise ja -kulude pealt;

164.

tunneb heameelt ametiautode teenistuse eduka institutsioonisiseseks muutmise ja järkjärgulise ülemineku üle heiteta sõidukitele eesmärgiga saavutada hiljemalt 2024. aastaks täielikult CO2-neutraalne autopark; võtab teadmiseks, et teenistuse igapäevane tegevusmaht on väga suur, ja tunnustab tööd, millega parlamendiliikmed on väga rahul; palub peasekretäril võtta kasutusele kasutajasõbralik internetipõhine broneerimissüsteem ja uurida võimalusi kasutuse suurendamiseks, mis oli 2019. aastal vaid 3 %, ning laiendada kasutajarühma autode broneerimiseks Brüsseli ja Strasbourgi vahelisele marsruudile, et vähendada parlamendi keskkonnamõju; nõuab paremat teavitamist selle võimaluse kohta, et autod ei sõidaks tühjana Strasbourgi ja tagasi;

165.

peab kiiduväärseks, et juhatus võttis 16. detsembril 2019 Euroopa Parlamendi keskkonnajuhtimissüsteemi vallas vastu uued ambitsioonikad eesmärgid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kohta, sh eesmärgi vähendada uue ametiaja alguseks ehk aastaks 2024 CO2 heidet 40 %; nõuab eesmärgi õigeaegseks saavutamiseks vajalike meetmete tõhusat rakendamist ja korrapärast aruandlust eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammude kohta; kutsub parlamenti ühtlasi üles hindama oma EMASi eesmärk ümber, võttes arvesse COVID-19 pandeemia põhjustatud heitkoguste vähenemist;

166.

tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et parlamendi eesmärk on suurendada teatavate keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks liigitatud prioriteetsete toodete puhul väärtusega kaalutud lepingute osakaalu; peab kiiduväärseks, et 89,1 % prioriteetsete tootekategooriate lepingutest liigitati väärtuse põhjal 2019. aastal keskkonnahoidlikeks, väga keskkonnahoidlikeks või olemuselt keskkonnahoidlikeks; peab kiiduväärseks, et juhatus võttis 16. detsembril 2019 keskkonnahoidlike avalike hangete vallas vastu uued ambitsioonikad võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate eesmärgid, mis tähendab, et aastatel 2020–2024 peaks keskmiselt 90 % prioriteetsete tootekategooriate lepingutest olema kas keskkonnahoidlikud või olemuselt keskkonnahoidlikud; rõhutab, et keskkonnahoidlikke avalikke hankeid tuleb edasi arendada, seades keskmiseks ajavahemikuks nõudlikud keskkonnahoidlike lepingute sõlmimise eesmärgid;

167.

tunneb heameelt parlamendi kavatsuse üle kehtestada kestlikkuse kohta aruandluskohustus, mis hõlmab hangete sotsiaalseid aspekte, ja kutsub parlamenti üles järgima arenguid sotsiaalsete ja kestlike riigihangete valdkondades, nagu OECD töö riigihangete ja vastutustundliku äritegevuse valdkonnas ning tulevased liidu õigusaktid ettevõtte hoolsuskohustuse osas; on veendunud, et vastutustundliku ettevõtluse standardite kaasamisega oma hanke- ja ostupoliitikasse saab parlament olla eeskujuks, kaitsta avalikke huve ja tagada vastutus avaliku sektori kulutuste eest;

168.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi parklates välja töötatud uue parkimispoliitika üle, mille eesmärk on edendada laadimisjaamade paigaldamise abil elektrisõidukite, s.o jalgrataste, kaubaveojalgrataste, tõukerataste ja autode kasutamist; nõuab selle poliitika laiendamist kõigile parlamendi parklatele;

169.

rõhutab, et parlament peab täitma kliimamuutuste vastase võitlusega seotud kohustused ja võtma seetõttu kõigis oma hoonetes asjakohaseid meetmeid, et teha piisavad sisemised ja välised jalgrattaparklad, kus jalgrattad on kaitstud varguse, vandalismi ja ilmastiku eest, kättesaadavaks kõigile töötajatele ning pakkuma vähemalt samu võimalusi, mis praegu on kättesaadavad töötajatele mõeldud autoparklates; sellega seoses võiks olla väga kasulik kasutada kleebiseid identifitseerimise eesmärgil;

170.

tunneb heameelt jalgrataste kasutamise märkimisväärse suurenemise üle Brüsselis 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga;

171.

võtab teadmiseks parlamendi pideva Strasbourgi ümberkolimise keskkonnamõju;

Suuline ja kirjalik tõlge

172.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraadis (DG LINC) 530 töötajat ja seal hallati 2,6 % parlamendi kogueelarvest;

173.

peab kiiduväärseks 2019. aastal lõpule viidud ühtse konverentsikorralduskeskuse projekti „One-Stop Conference Organisation (OSCO)“, mille käigus konverentside korraldamisega seotud protsesse oluliselt lihtsustati ning tehti konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraadist kvaliteetsete konverentsiteenuste ühtne pakkuja kõigil parlamendis toimuvatel koosolekutel, konverentsidel ja üritustel;

174.

märgib, et 2019. aasta juulis juhatuse poolt vastu võetud läbivaadatud mitmekeelsuse eeskirjas on ette nähtud uus ajakohastatud tegevusraamistik ning sellega on tagatud, et kvaliteetset suulist tõlget saab pakkuda ressursitõhusal viisil ja vastavalt kasutajate vajadustele; taunib asjaolu, et läbivaadatud mitmekeelsuse eeskirjas peetakse liidu esmasel õigusel põhinevat eelarvealast ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise alast tegevust ikka mitteseadusandlikuks tööks, nii et parlamendi eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon peavad igal aastal paluma juhatuselt luba ületada neile ette nähtud 45-leheküljelist tõlkekvooti; palub parlamendil tagada, et mitmekeelsuse eeskirja kohaldatakse nii, et parlamendi eelarvekomisjon ja eelarvekontrollikomisjon saavad täita parlamendi olulisi eelarvealaseid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise alaseid ülesandeid ilma sellist iga-aastast erandit taotlemata;

175.

märgib tunnustavalt, et juhtkonna ja koosseisuliste tõlkide esindajate vahelise sotsiaaldialoogi tulemusena kehtestati 8. septembril 2018 uued töötingimused; toetab nii juhtkonna kui ka tõlkide esindajate pidevaid pingutusi täieliku ressursitõhusa mitmekeelsuse tagamisel;

176.

märgib, et paljud teatised ja dokumendid on kättesaadavad ainult inglise keeles; märgib ka, et töökoosolekud toimuvad ilma suulise tõlke võimaluseta; nõuab, et parlament austaks põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja määruses nr 1/1958, samuti sisesuunistes ja -otsustes, nagu hea halduse tava eeskiri; kutsub parlamenti seetõttu üles eraldama vajalikud inimressursid, et tagada mitmekeelsuse austamine, suurendades selleks kirjaliku ja suulise tõlke eest vastutavate töötajate arvu;

177.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli kirjaliku tõlke peadirektoraadis (DG TRAD) 1 117 töötajat ja seal hallati 0,5 % parlamendi kogueelarvest;

178.

tunnustab välistõlkijate akrediteerimise süsteemi kasutuselevõttu, et parandada sisseostetud tõlgete kvaliteeti, kasutades eelkõige neid nn akrediteeritud tõlkijaid, kelle tõlkeoskust on testitud, ent ka tõhustades sisseostetavate tõlgete kvaliteedikontrolli keeleüksustes ning karmistades kvaliteedistandarditele mittevastavate tõlgete puhul lepingulisi karistusi;

179.

kutsub peasekretäri üles analüüsima rahvusvahelise viipekeele tõlke kasutuselevõtu teostatavust kõikidel täiskogus toimuvatel aruteludel vastavalt täiskogu istungil heaks kiidetud taotlustele ja täitma seda dotsust kõigi kodanike võrdse juurdepääsu põhimõtte kohaselt;

Rahandus ja haldus

180.

tuletab meelde, et 2019. aastal oli finantsküsimuste peadirektoraadis (DG FINS) 222 töötajat ja seal hallati 22,7 % parlamendi kogueelarvest;

181.

mõistab hukka 2019. aastal esinenud pikad viivitused reisikulude hüvitamisel; nõuab, et finantsküsimuste peadirektoraadile tagatakse pidevad piisavad ressursid ning et neid eraldatakse viisil, millega hoitakse ära nõuete kuhjumine;

182.

märgib, et parlamendi uus reisibüroo alustas tegevust 1. jaanuaril 2019; märgib, et parlamendiliikmetel on olnud reisibüroo kõnekeskusesse helistamisega raskusi nii tööajal kui ka väljaspool seda; nõuab keskuse kättesaadavuse parandamist; märgib, et parlamendiliikmete osas järgib reisibüroo parlamendiliikmete reisikulude ja päevaraha üksuse suuniseid, mille kohaselt tuleks lähtekohast sihtkohta jõudmiseks pakkuda alati võimalikult otsest marsruuti ning kui sama ühendust pakub mitu lennufirmat, tuleks alati valida kõige odavam pakkuja; märgib, et kogu tulu, mis reisibüroo parlamendile osutatud teenustega seotud käibe pealt saab, tuleb parlamendile tagasi maksta; märgib, et kaebuste arv jäi eelmise aastaga võrreldes samaks (2019. aastal esitati kokku 144 913 tehingu kohta 63 kaebust, nii et kaebuste esinemise määr oli 0,043 %), kusjuures enamik registreeritud kaebusi olid seotud uue reisibüroo osutatud teenuste kvaliteediga, mis oli tingitud tegevuse üleminekust ja alustamisest ning hilistest tühistamistest ja reiside hilinemisest;

183.

peab äärmiselt küsitavaks Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2021 tulude ja kulude eelarvestust käsitleva 14. mai 2020. aasta resolutsiooni (16) (2019/2214(BUD)) punkti 40, milles palutakse, et juhatus vaataks läbi Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, et parlamendiliikmetele hüvitataks liidu piires reisides paindliku turistiklassi lennupiletid, millest erandeid lubataks teha vaid üle nelja tunni kestvate lendude või vahemaandumisega lendude puhul; nõuab, et parlamendiliikmeid koheldaks pakutavate piletite osas ka edaspidi võrdselt; tuletab ühtlasi meelde parlamendi eesmärki oma heidet veelgi vähendada ning toonitab, et kui lennureis on hädavajalik, on kõige keskkonnasõbralikum kasutada otselende ja paindlikke pileteid;

Üldkulude hüvitis

184.

tuletab meelde, et kõigil parlamendiliikmetel peaks olema üldkulude hüvitise saamiseks eraldi pangakonto; tunneb heameelt, et parlament on seda kohustust rangelt täitnud, mille tulemusel oli vastavusmäär 100 %;

185.

tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi juhatuses 11. märtsil 2019 heaks kiidetud kodukorra artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et „juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas“; märgib, et selle info avaldamine toimub parlamendiliikme omal vastutusel isikliku otsusena ja vabal valikul, nii et parlamendi administratsiooni ei saa teabe esitamise eest vastutavaks pidada; kutsub parlamendi teenistusi üles saatma parlamendiliikmetele selle võimaluse kohta igal aastal meeldetuletus; kutsub parlamenti üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni korrapäraselt sellest, kui palju parlamendiliikmeid neid soovitusi järgib, et liidu maksumaksjate raha kasutamine oleks läbipaistvam ja vastutustundlikum;

186.

tuletab meelde, et parlamendiliikmed teostavad oma mandaati vabalt ja sõltumatult, nagu on sätestatud kodukorra artiklis 2; rõhutab, et iga organ, kellele on tehtud ülesandeks eetikaeeskirjade ja -standardite väljatöötamine, peaks piirduma talle määratud ülesannetega ja tagama, et tema antavad soovitused ei piiraks ega takistaks parlamendiliikmete vaba mandaadi täitmist;

187.

rõhutab, et üldkulude hüvitis on kindlasummaline makse, ja toonitab kodukorras sätestatud vaba mandaadi sõltumatu täitmise vajadust; tunneb heameelt juhatuse otsuse üle anda töörühmale ülesanne hinnata üldkulude hüvitise toimimist viimastel aastatel ja leida teostatav meetod üldkulude hüvitiste haldamiseks; kutsub juhatust üles võtma vastu otsus enne 2021. aasta lõppu; rõhutab, et üldkulude hüvitise haldamine ei tohiks suurendada bürokraatiat parlamendiliikmete büroodes ja parlamendi administratsioonis;

188.

toonitab, et üldkulude hüvitist käsitlevas juhatuse 2018. aasta otsuses on ette nähtud, et otsus kehtib kuni 2022. aasta lõpuni ja et juhatus kasutab selle hindamisel parlamendi üheksanda koosseisu ametiajal saadud kogemusi; avaldab kahetsust, et juhatus jätab jätkuvalt tähelepanuta täiskogul mitmel korral väljendatud tahte reformida täiendavalt üldkulude hüvitist (17), takistades sellega aktiivselt tegemast parlamendiliikmete poolt liidu maksumaksjate raha kulutamine läbipaistvamaks ja aruandekohustuslikumaks; nõuab tungivalt, et juhatus viiks viivitamata ellu 2017. ja 2018. eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruannetes sisalduvad täiskogu otsused, millega tehakse muudatusi üldkulude hüvitist reguleerivates eeskirjades; rõhutab, et ükski uus vabatahtlik ja/või valikuline läbipaistvuse ja finantsaruandluse tõhustamise meede ei tohiks tekitada parlamendiliikmete ja nende töötajate jaoks tarbetut bürokraatiat;

189.

rõhutab, et hea valitsemistava põhineb usaldusväärsel finantsjuhtimisel ja proportsionaalsusel; kutsub juhatust üles võtma kõigi tulevaste investeeringute puhul arvesse kulutõhusust ja proportsionaalsust ning kasu, mis saavutatakse maksumaksjate raha kasutamise ja suurema bürokraatiaga;

Aastaaruanne sõlmitud lepingute kohta

190.

tuletab meelde, et finantsmääruses on ette nähtud, milline teave tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele institutsiooni sõlmitud lepingute kohta esitada; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avaldada kõik lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro (alates sellest summast on kohustuslik viia läbi hankemenetlus);

191.

märgib, et 2019. aastal sõlmitud 225 lepingust 83 põhinesid avatud või piiratud hankemenetlusel (väärtusega 597,3 miljonit eurot) ja 141 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 208,5 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluse teel sõlmitud lepingute koguväärtus protsendina sõlmitud lepingute koguväärtusest kasvas 2019. aastal 2018. aasta 6 %-lt 26 %-le ning lepingute maht kasvas 2019. aastal 2018. aasta 35,86 miljonilt eurolt 208,53 miljonile eurole;

192.

võtab teadmiseks 2019. ja 2018. aastal sõlmitud lepingute, sh ehituslepingute läbilõike liikide kaupa:

Lepingu liik	2019		2018
Lepingu liik	Arv	Protsent	Arv	Protsent
Teenused	177	78 %	199	79 %
Tarned	33	15 %	37	15 %
Tööde teostamine	13	6 %	12	5 %
Ehitus	2	1 %	3	1 %
Kokku	225	100 %	251	100 %

Lepingu liik	2019		2018
Lepingu liik	Väärtus eurodes	Protsent	Väärtus eurodes	Protsent
Teenused	581 610 182	72 %	256 374 627	42 %
Tarned	85 741 237	10 %	210 526 209	35 %
Tööde teostamine	135 211 526	17 %	133 431 628	22 %
Ehitus	4 260 000	1 %	5 039 824	1 %
Kokku	806 822 945	100 %	605 372 288	100 %
(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2019. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 5).

193.

võtab teadmiseks 2019. ja 2018. aastal sõlmitud lepingute läbilõike menetluse liigi alusel arvu ja väärtuse järgi:

Menetluse liik	2019		2018
Menetluse liik	Arv	Protsent	Arv	Protsent
Avatud menetlus	82	36,44 %	89	35,46 %
Piiratud menetlus	1	0,44 %	5	1,99 %
Läbirääkimistega menetlus	141	62,68 %	155	61,75 %
Osalemiskutse järel koostatava loeteluga menetlus	—	—	1	0,40 %
Erakorraline menetlus	1	0,44 %	1	0,40 %
Kokku	225	100 %	251	100 %

Menetluse liik	2019		2018
Menetluse liik	Väärtus eurodes	Protsent	Väärtus eurodes	Protsent
Avatud menetlus	595 584 380	486 039 380	74	80
Piiratud menetlus	1 735 269	0	83 433 046	14
Läbirääkimistega menetlus	208 533 296	26	35 859 040	6
Osalemiskutse järel koostatava loeteluga menetlus	—	—	24 221	0
Erakorraline menetlus	970 000	0	16 600	0
Kokku	806 822 945	100 %	605 372 288	100 %
(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2019. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 7).

194.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõigi kaupade ja teenuste ostulepingute sõlmimiseks korraldatud parlamendi avalike hangete seas on olnud 1 369 ühe pakkujaga hanget; märgib, et ühe pakkujaga hanked seavad avalike vahendite nõuetekohase kasutamise tõsisesse ohtu; kutsub parlamenti üles uurima ilmselge konkurentsi puudumise põhjuseid ja võtma vajalikke meetmeid, et hoiduda edaspidistes hankemenetlustes ühe pakkujaga hangetest;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

195.

märgib, et 2019. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt: (18)

Fraktsioon	2019 (1)					2018
Fraktsioon	Aasta assig-neerin-gud	Omava-hendid ja ülekan-tud assignee-ringud	Kulud	Aasta assig-neerin-gute kasutusmäär	Järgmisse perioodi üle kantud summad	Aasta assig-neerin-gud	Oma-vahendid ja ülekan-tud assignee-ringud	Kulud	Aasta assignee-ringute kasutus-määr	Järgmisse perioodi üle kantud summad
Euroopa Rahvapartei (PPE)	17 139	4 253	16 993	99,15	4 399	18 282	6 690	20 820	113,88	4 152
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D)	14 611	4 807	13 705	93,80	5 710	15 792	5 863	16 888	106,94	4 767
Renew Europe (endine Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE))	7 721	1 627	5 510	71,37	3 838	5 823	1 824	6 033	103,61	1 614
Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (Verts/ALE)	5 573	1 388	4 585	82,27	2 376	4 478	1 579	4 669	104,27	1 388
Fraktsioon Identiteet ja Demokraatia (ID) (3)	3 244	0	1 629	50,22	1 615
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (ECR)	6 053	1 946	5 730	94,66	2 270	6 182	2 962	7 200	116,47	1 944
Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon (The Left)	4 156	1 110	3 731	89,77	1 535	4 443	1 257	4 590	103,31	1 110
Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon (EFDD) (2)	1 851	1 915	1 508	81,45	0	3 829	1 828	2 725	71,17	1 915
Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioon (ENF) (2)	1 620	653	1 609	99,34	0	3 238	1 094	3 612	111,55	720
Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed	2 019	367	481	23,84	738	1 153	314	537	46,57	442
Kokku	63 987	18 067	55 481	86,71	22 482	63 220	23 412	67 073	106,09	18 052

Tabeli kohta käivad märkused:

1)	2019. aasta oli valimiste aasta ning fraktsioonid esitasid oma raamatupidamisarvestuse kahes osas, poolaasta kaupa. Fraktsioonide puhul, mis jätkasid oma tegevust ka pärast 2019. aasta valimisi, on aasta assigneeringute ja kulude lahtris märgitud mõlema poolaasta summa kokku.

2)	Fraktsioonide puhul, mis läksid pärast 2019. aasta valimisi laiali, on näidatud üksnes esimese poolaasta summa.

3)	Fraktsioonide puhul, mis loodi alles pärast 2019. aasta valimisi, on näidatud üksnes teise poolaasta summa.

196.

väljendab heameelt asjaolu üle, et fraktsioonide sõltumatud välisaudiitorid esitasid 2019. aasta kohta ainult märkusteta arvamusi;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

197.

märgib, et 2016. aastal loodi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet, mille ülesanne on hinnata registreerimistaotlusi, registreerida uued liidu erakonnad ja sihtasutused, jälgida nende rahastamist ning määrata kohustuste täitmata jätmise korral kindlaks sanktsioonid; võtab teadmiseks, et amet alustas täiemahulist tööd 2017. aastal;

198.

märgib, et 2018. aasta oli esimene aasta, mil rakendati määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (19) kõiki osi, eriti mis puudutab ameti rolli; märgib, et amet vaatas selle määruse kohaselt 2019. aastal esimest korda läbi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste 2018. aastat puudutava raamatupidamise;

199.

märgib, et amet töötas koos finantsküsimuste peadirektoraadiga 2019. aasta valimiste kontekstis välja põhimõtted, mille abil tagada Euroopa tasandi erakondadele õigus korraldada teatud kindlates piirides Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniat; tunnistab, et määrus on tekitanud oma olemuse tõttu praktilisi probleeme, ning rõhutab, et see tuleb läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et sanktsioonid on automaatsed ning vaja on rohkem proportsionaalsust ja paindlikkust;

200.

peab kiiduväärseks, et amet pürgib suurema läbipaistvuse poole ja et seetõttu avaldas amet 2020. aastal esimest korda piiranguteta ka 2019. aastat käsitleva tegevusaruande ning lisaks osales ameti direktor 16. novembril 2020 parlamendis iga-aastasel eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleval kuulamisel;

201.

palub ametil tagada, et Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste registreerimist ja finantsseisundit käsitlev teave oleks kasutajasõbralikul, täielikul ja ajakohastatud kujul võimalikult laialdaselt kättesaadav;

202.

märgib, et 2019. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt: (20)

Erakond (2019)	Lühend	Omavahendid	EP lõplik toetus (1)	Tulud kokku	EP toetus protsendina rahastamis-kõlblikest kuludest (maksimaal-selt 90 %)	Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)
Euroopa Rahvapartei	PPE	1 751 449	13 433 000	15 184 449	90 %	116 515
Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei	PES	1 091 101	8 405 284	9 496 385	90 %	115 131
Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit	ALDE	851 728	4 848 119	5 699 847	90 %	801 704
Euroopa Roheliste Partei	EGP	539 667	3 471 165	4 010 832	90 %	603 669
Euroopa Vasakpoolsed	EL	312 832	1 772 817	2 085 649	90 %	—
Euroopa Demokraatide Partei	EDP	100 944	671 170	772 114	90 %	49 246
Euroopa Vabaliit	ALE	200 053	1 219 623	1 419 676	90 %	55 400
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide erakond	ECR	607 157	3 493 333	4 100 490	90 %	158 166
Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine	ECPM	140 512	1 000 214	1 140 726	83 %	—
Erakond Identiteet ja Demokraatia	ID	114 250	615 067	729 317	90 %	—
KOKKU		5 709 693	38 929 792	44 639 485		1 899 831

Märkused.

Märkus (1): Koosneb 2018. aasta lõpliku rahastamise teisest osast ja 2019. aasta lõpliku rahastamise esimesest osast vastavalt juhatuse 18. jaanuari 2021. aasta otsusele.

203.

märgib, et 2019. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt: (21)

Sihtasutus (2019)	Lühend	Seotud erakond	Omavahen-did	EP lõplik toetussum-ma	Tulud kokku	EP toetus protsen-dina rahasta-miskõlbli-kest kuludest (maksi-maalselt 95 %)	Tulude ülejääk (reservi kandmine või kahjum)
Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitika-uuringute Keskus)	WMCES	PPE	622 669	5 971 543	7 433 520	95 %	255 171
Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelse-te uuringute sihtasutus)	FEPS	PES	662 446	5 142 293	5 906 538	92 %	—
European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)	ELF	ALDE	202 565	1 798 601	2 114 273	95 %	90 914
Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)	GEF	EGP	79 513	1 368 333	1 484 738	95 %	—
Transform Europe (Euroopa muutmine)	TE	EL	110 698	1 096 144	1 217 889	92 %	7 401
Institute of European Democrats (Euroopa Demokraa-tide Instituut)	IED	PDE	23 261	421 786	472 185	95 %	—
Sihtasutus Coppieters	Cop-pieters	EFA	84 666	534 179	618 845	95 %	38 624
New Direction – Foundation for European Reform (Uus suund – Euroopa reformimise sihtasutus)	ND	ECR	253 558	1 636 452	1 995 962	95 %	—
Sallux	SALLUX	ECPM	23 537	365 590	448 654	95 %	3 282
Association pour l'Identite et Democratie Fondation	ID sihtasu-tus	ID erakond	23 000	436 999	978 653	95 %	—
KOKKU			2 085 913	18 771 920	22 671 257		395 392

204.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vaadata 2021. aasta lõpus läbi määrus (EL, Euratom) 2018/673 (22), mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, et minna kaugemale praegusest eesmärgist käsitleda rahastamis- ja läbipaistvuseeskirju ning lihtsustada registreerimistingimusi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 3 ning avada liikmesus kõigile liidu kodanikele, et tagada Euroopa tasandil tegutsevate erakondade kaasavam esindatus;

205.

märgib murega, et mitmel Euroopa poliitikas aktiivselt osaleval ja Parlamendis esindatud riikidevahelisel erakonnal ei ole lubatud end ametlikult Euroopa tasandi erakonnana registreerida määruses (EL, Euratom) 2018/673 loetletud nõuete tõttu, mis takistab väiksemate erakondade demokraatlikku esindatust Euroopa tasandil; teeb sellega seoses ettepaneku, et Komisjon esitaks 2021. aasta lõpuks ambitsioonika reformiettepaneku.

(1) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1417/2013, millega kehtestatakse Euroopa Liidu väljastatava reisiloa (laissez-passer) vorm (ELT L 353, 28.12.2013, lk 26).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(5) https://www.dw.com/en/exclusive-eu-taps-chinese-technology-linked-to-muslim-internment-camps-in-xinjiang/a-55362125

(6) https://www.npr.org/2019/10/08/768150426/u-s-blacklists-chinese-tech-firms-over-treatment-of-uighurs?t=1611915285989

(7) https://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/public-procurement/

(8) https://joinup.ec.europa.eu/sites/default/files/news/2020-06/D.01.06_Final_report_v3.00.pdf

(9) Strateegilises algatuses teatavate töötajate puhkuseõiguste ja lapse parimate huvide kohta (SI/1/2019/AMF).

(10) Euroopa Parlamendi 14. mai 2020. aasta resolutsioon (EL) 2020/1880 tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (punkt 115) (ELT L 417, 11.12.2020, lk 122); Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioon seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis (punkt 17) (ELT C 346, 27.9.2018, lk 192).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(12) https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/ENVI/DV/2020/11-16/IPOL_STU2020652735_EN.pdf

(13) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019) 078

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(16) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020) 123.

(17) 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament, 26. märts 2019; 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve – Euroopa Parlament, 14. mai 2020.

(18) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).

(20) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(21) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. mai 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/673, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 114 I, 4.5.2018, lk 1).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/114

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1546,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0222/2020) (2),

—	võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0056/2021),

lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/115

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1547,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse põhiseaduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0056/2021),

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

peab tervitatavaks asjaolu, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes 2019. aasta kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ei leidnud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (edaspidi „nõukogu“) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et nõukogu 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu ning et auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on nõukogu jaoks väga olulised või isegi kriitilise tähtsusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et nõukogu eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suurt osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks; peab kahetsusväärseks, et pikaaegset nõudmist lahutada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarved kummagi institutsiooni eraldiseisvaks eelarveks, et tagada läbipaistvus ja parandada kummagi institutsiooni aruandlust, ei ole arvesse võetud, ning nõuab nii nagu oma varasemates eelarve täitmisele pühendatud resolutsioonides, et nõukogu valmistaks eelarve läbipaistvuse huvides ette eraldi Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve ning parandaks mõlema institutsiooni aruandekohustust ja kulutõhusust;

märgib, et 2019. aastal oli nõukogu eelarve kogumaht 581 895 459 eurot (2018. aastal oli see 572 854 377 eurot ja 2017. aastal 561 576 000 eurot) ning selle täitmise määr oli 92,3 % (2018. aastal 91,9 % ja 2017. aastal 93,8 %); märgib, et eelarve kasv 9 miljonit eurot oli varasemast väiksem (2018. aastal oli see 11,3 miljonit eurot ja 2017. aastal 16,5 miljonit eurot) – eelarve suurenes 1,6 % (2018. aastal 2 % ja 2017. aastal 3 %);

tuletab meelde, et 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringute kogusumma oli 56 599 584 eurot ehk 10,7 % ning need assigneeringud olid peamiselt seotud arvutisüsteemide (19,5 miljonit eurot), hoonete (16,0 miljonit eurot) ja suulise tõlkega (11,9 miljonit eurot); väljendab rahulolu asjaolu üle, et 2019. aastasse üle kantud assigneeringute arvel tehti makseid kokku 49 240 654 euro eest ehk 87,7 % assigneeringute kogusummast, sealhulgas arvutisüsteemidele 18,7 miljonit eurot, hoonetele 12,5 miljonit eurot ja suulisele tõlkele 10,4 miljonit eurot;

võtab teadmiseks üle kantud assigneeringute määra mõningase vähenemise (2019. aasta assigneeringutest kanti üle 2020. aastasse 9,8 %, samas kui 2018. aasta assigneeringutest kanti 2019. aastasse üle 10,7 % ja 2017. aasta assigneeringutest 2018. aastasse 11,5 %); tuletab nõukogule meelde, et assigneeringute ülekandmine on siiski eelarve aastasuse põhimõttest tehtav erand ja peaks kajastama tegelikke vajadusi; kutsub nõukogu üles suurendama oma pingutusi, et vältida eelarvevajaduste ülehindamist;

tunnustab nõukogu eelarvereal „Delegatsioonide sõidukulud“ saavutatud 100 % kulukohustuste ja maksete määra eest; märgib ka, et eelarveridadel „Arvutisüsteemid“ ja „Teave“ oli kulukohustuste täitmise määr 100 %, kuid juhib tähelepanu sellele, et nende eelarveridade ülekandmiste määr 2020. aastasse oli vastavalt 35,4 % ja 32,9 %;

on teadlik, et institutsiooniliste ja muude koosolekute arv oli 2019. aastal 7 668 (2010. aastal 6 338); märgib, et korraldatud koosolekute koguarv oli 2018. aastaga võrreldes 0,8 % väiksem (65 koosoleku võrra), kuna teisel poolaastal vähenes seadusandlik tegevus Euroopa Parlamendi valimiste ning uute liikmete valimise või nimetamise tõttu kõikidesse liidu institutsioonidesse;

10.

märgib, et koosolekute korraldamise vähenedes ja hoolimata i-slot-teenuse hinna 2 %-lisest suurenemisest (10 eurot rohkem kui 2018. aastal), vähenesid suulise tõlke kulud 11 % (62,2 miljonit eurot võrreldes 70 miljoni euroga 2018. aastal) ning et kulud katsid 62 480 tõlkepäeva, mis on 13 % vähem kui 2018. aastal;

11.

märgib, et 2019. aastal avaldati Euroopa Liidu Teatajas1 326 õigusakti (2018. aastal 1 210, 2017. aastal 1 130 ja 2010. aastal 825 õigusakti); möönab, et õigusaktide arvu suurenemine võib olla peamiselt seletatav vajadusega võtta enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi vastu võimalikult palju õigusakte;

12.

tuletab nõukogule meelde, et mõju hindamine on paremat õigusloomet käsitleva 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe tähtis osa, samuti seda, et nõukogu lubas teha mõjuhindamisi seoses sisuliste muudatustega, mida ta komisjoni ettepanekutesse teeb; peab kahetsusäärseks, et seni ei ole nõukogu teinud ühtegi oma muudatuse mõjuhindamist;

Sisejuhtimine, sisekontroll, tulemuslikkus

13.

märgib seoses institutsioonide kaasajastamisega, et nõukogu sammud on toonud kaasa õhema haldusstruktuuri loomise, kuna teabevahetuse parandamiseks on kaotatud mõned hierarhiatasandid, otsustusprotsessid on tehtud lihtsamaks ja töötajatele on antud suurema vastutuse kaudu oma valdkonna üle rohkem mõjuvõimu; võtab teadmiseks põhjalikult testitud personalijuhtimise IT-vahendi (SYSPER) ja missioonide olelusringi haldamiseks kasutatavate muude IT-vahendite kasutuselevõtmise; tunneb tehtu üle heameelt ja kutsub nõukogu üles jätkama selliste meetmete võtmist;

14.

võtab teadmiseks, et eesmärkide saavutamise osas piisava kindluse saamiseks on loodud sisekontrolli raamistik; peab tervitatavaks, et 2019. aasta kohta ei ole ei siseaudiitor ega kontrollikoda oma aruandes ega auditikomitee oma arvamustes maininud vahendite väärkasutamist ega õigusnormide rikkumist; märgib ka, et kõik osakonnad rakendasid riskijuhtimist, pidades riskiregistreid, mis sisaldavad teavet tuvastatud riskide, nende hindamise ja valitud riskikäsitlusmeetmete kohta; märgib, et 2019. aastal ei teatatud ühestki kriitilisest riskitasemest ja märkimisväärseid riske ei realiseerunud; väljendab heameelt asjaolu üle, et 93 % aastatel 2016–2018 esitatud soovitustest on täidetud või täitmisel;

15.

tunnustab nõukogu finantsjuhtimise ja tulemussüsteemide parandamist, näiteks lõimitud finants- ja tegevusplaneerimise projekti käivitamist 2019. aasta oktoobris, mille tulemusena lõimitakse iga-aastane ja mitmeaastane eelarve kavandamine ning luuakse tegevuste tasandil seos finantsplaneerimise ja eelarve täitmise vahel;

16.

märgib, et rahavoo parandamise seisukohalt hilines arvete maksmine 2019. aastal keskmiselt 19 päeva ning maksimaalne viivitus oli 30 kalendripäeva;

17.

tuletab meelde, et põhilised tulemusnäitajad on üldtunnustatud vahend, mille abil mõõta saavutatud tulemusi ja võrrelda neid seatud eesmärkidega; kutsub nõukogu üles esitama oma juhtimisaruannetes kokkuvõtte põhilistest tulemusnäitajatest ja vastavatest tulemustest;

Inimressursid

18.

märgib, et 2019. aasta ametikohtade loetelus loetleti 3 033 ametikohta (2018. aastal 3 031 ja 2017. aastal 3 027 ametikohta); väljendab rahulolu organisatsioonistruktuuri lihtsustamise püüete üle, millega seoses muudeti haldustegevuse jätkuva ajakohastamise raames 30 AST5 ametikohta ümber 30 AD5 ametikohaks; väljendab üldiselt heameelt haldustegevuse ajakohastamise protsessi üle, mille eesmärk on parandada nõukogu organisatsioonilist korraldust ja ressursside nõuetekohast kasutamist;

19.

palub, et nõukogu annaks aru personalimenetluste lihtsustamise ja täiustamise protsessist ning kõigist sellega seotud meetmetest, nagu 2018. aasta sügisel läbi viidud personaliküsitluse järelmeetmed, töötajate karjäärivõimaluste parandamine, teadmiste ja kogemuste jagamise tõhustamine, kaasaegsete kommunikatsioonivahendite edendamine ja psühhosotsiaalsete riskide jätkuv ennetamine; julgustab nõukogu täiendama praegust paindlikku töökorraldust sellega, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

20.

peab tervitatavaks nõukogu peasekretariaadi toetavat tegevuskava puudega praktikantidele, millega soodustatakse aastas 4–6 praktikakoha eraldamist ametlikult tuvastatud puudega liidu kodanikele, samuti nõukogu mõistlike abinõude poliitikat, mis võimaldab puudega inimestel täita tööülesandeid teistega võrdselt;

21.

palub nõukogul anda aru oma soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavast ja puudega inimestele nõukogus võrdsete võimaluste tagamisel võetud meetmetest, sellega seoses kehtestatud korrast ning kõigil hierarhiatasanditel naiste ja meeste esindatuse tasakaalustamiseks võetud meetmetest; lisaks palub nõukogul anda teavet puudega inimeste osakaalu kohta oma töötajaskonna hulgas ning töötajaskonna geograafilisest tasakaalustatusest, samuti meetmetest, mida on tasakaalu saavutamiseks võetud;

22.

tuletab meelde Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis, milles palutakse soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavatel ministritel ja riigisekretäridel luua institutsiooniline foorum, et tagada soolise võrdõiguslikkuse parem integreerimine liidu strateegiatesse ja poliitikaprotsessidesse, kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade koordineerimine, samuti naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitse ühtlustamine liidus valdkonnaülest lähenemisviisi kasutades; rõhutab, et eraldi koosseis on otsustav tegur, et peamiste soolist võrdõiguslikkust käsitlevate küsimuste üle peetavad läbirääkimised ummikseisust välja tuua;

23.

kutsub nõukogu üles parandama soolist ja geograafilist tasakaalu, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, sealhulgas juhtkonna tasandil;

Huvide konfliktid, ahistamine, rikkumistest teatamine

24.

peab kahetsusväärseks, et ei ole saanud rohkem teavet nõukogu eetikakultuuri ja -standardite parandamise kohta – selle näiteks võiks olla spetsiaalne veebisait, kus tutvustatakse avaliku eetika alast erikoolitust, kõigi töötajate suhtes kohaldatav käitumisjuhend, milles esitatakse ootused aususe ja eetiliste väärtuste suhtes, eetikaküsimusi käsitlevad sisesuuniseid või rikkumisest teatajate kaitse tagamise kord;

25.

on teadlik nõukogu otsustavast rollist kandidaatide esitamisel ja ametisse nimetamisel liidu institutsioonidesse ja asutustesse, eelkõige Euroopa Ülemkogusse, komisjoni, kontrollikotta ja nõuandekomiteedesse (Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee); soovitab tungivalt, et need õigused lähtuvalt liidus kehtivatest eetikapõhimõtetest, nagu ausus ja inimväärikus, läbi vaadataks; tuletab meelde kontrollikoja väidet, et eetiline käitumine aitab kaasa usaldusväärsemale finantsjuhtimisele ja üldsuse usalduse suurendamisele, mis on vajalik selleks, et avalik poliitika oleks edukas, ning et „ELi institutsioonide töötajate ebaeetiline käitumine pälvib suurt tähelepanu ja vähendab ELi institutsioonide usaldusväärsust“; peab seepärast vajalikuks, et hoidutaks seadmast liidu institutsioonide ja asutuste liikmeks kandidaate, kes kujutavad ohtu terve liidu mainele, näiteks kandidaadid, kelle ebaeetilist käitumist on kinnitanud OLAF või kelle vastu on alustatud kohtumenetlust;

26.

väljendab sügavat muret selle pärast, et nõukogu on korduvalt nimetanud kandidaate Euroopa Kontrollikoja liikmeks, hoolimata parlamendi negatiivsest arvamusest kandidaadi kohta, mis väljendus suure häälteenamusega tagasilükkamisena täiskogu istungil, kuna kandidaatidel puudusid piisavad pädevused ning isiklik või poliitiline erapooletus

27.

väljendab muret selle pärast, et nõukogu ametlikul veebisaidil puudub eetikaraamistikku käsitlev peatükk, mis sisaldaks reegleid võimalike huvide konfliktide ennetamise, tuvastamise ja vältimise kohta; kutsub nõukogu sellega seoses üles järgima teiste liidu institutsioonide eeskuju, näiteks Euroopa Liidu Kohus, kellel on veebisaidil eraldi läbipaistvust käsitlev osa; palub nõukogul esitada selliste meetmete võtmise kava koos selgete tähtaegadega;

28.

jagab kontrollikoja muret ELi ühtse eetikaraamistiku puudumise pärast, mis reguleeriks liikmesriikide esindajate tööd nõukogus; arvestades kontrollikoja ja Euroopa Ombudsmani korduvaid taotlusi institutsiooni eetika ja läbipaistvuse suurendamiseks, rõhutab, kui oluline on, et nõukogu, sealhulgas nõukogus töötavad liikmesriikide esindajad ühtlustaks eetikanorme ja jõustaks juba eksisteerivaid eetikanorme; tuletab meelde nõukogu kohustust tegeleda kõrgetasemeliste huvide konfliktide, nn pöördukse efekti ja lobitöö läbipaistvuse reeglitega;

29.

kordab taas oma üleskutset nõukogule viia Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhend kooskõlla Euroopa Parlamendi ja komisjoni käitumisjuhendiga, et oleksid olemas reeglid liidu õigusaktidega seotud tegevuse heakskiitmiseks pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja on lahkunud;

30.

toonitab asjaolu, et nõukogu peasekretariaat saatis 21. jaanuaril 2020 delegatsioonidele kirja teabega peasekretariaadi endiste tippametnike kutsealase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu ametnike 2019. aasta personalieeskirjade artikli 16 kolmanda ja neljanda lõiguga ning rakenduseeskirjadega;

31.

väljendab taas sügavat muret paljude poliitikas ja eelarve otsustusprotsessis osalevate liikmesriikide esindajate huvide konfliktide pärast; kordab parlamendi tungivat nõudmist nõukogule tagada, et liikmesriikide esindajad, kes saavad oma ettevõtete kaudu liidu toetustest otsest kasu, ei osaleks toetusega seotud poliitika- ega eelarvealastes aruteludes ja hääletustel; palub nõukogul esitada parlamendile teavet meetmete kohta, mida on võetud huvide konfliktide ärahoidmiseks;

Kinnisvara

32.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal tehti Belgia ametiasutustele Europa hoone projekti eest tasumisele kuuluva summa viimane makse, kuna sellega seotud lõplikku müügiakti ei olnud võimalik 2017. aastal allkirjastada; märgib, et otsuse alusel 2017. aastast 2018. aastasse üle kantud 4,1 miljoni euro suurused assigneeringud seoti 2018. aastal nõuetekohaselt kulukohustustega, kuid neid ei makstud välja, vaid kanti maksete tegemiseks üle 2019. aastasse;

33.

väljendab taas muret selle pärast, et meedias on uue Europa hoone ehitamise kohta avaldatud murettekitavat teavet; kutsub nõukogu üles põhjalikult uurima peatöövõtjat ja kogu alltöövõtjate ahelat (meedia andmetel on neid kuni 12), samuti töötajate töötingimusi, ning esitama kõik oma järeldused Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile;

34.

peab tervitatavaks nõukogu püüdlusi vähendada oma keskkonnajalajälge kõigis hoonetes, mis on alates 2016. aastast kantud Euroopa keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS); väljendab heameelt 2019. aasta andmetel põhineva põhjaliku keskkonnaaruande üle, mis avaldati 2020. aasta oktoobris;

Digitaliseerimine

35.

märgib, et 2019. aastal osutas nõukogu digiteenuste osakond (SMART) nõukogule laias valikus teenuseid ning et tehti märkimisväärseid investeeringuid uute vahendite väljatöötamisse, nagu tõlkehaldussüsteem, briefingute (ülevaade) abivahend, kolmepoolsete kohtumiste tabelite redigeerija kohtumiste tabelite loomiseks ja haldamiseks, EDiT seadusandlike tekstide ühiseks koostamiseks ja toimetamiseks, eAgenda ja muud tehnilised platvormid;

36.

julgustab nõukogu kasutama avatud lähtekoodiga tehnoloogiat, et vältida seotust müüjaga, säilitada kontroll oma tehniliste süsteemide üle, tagada kasutajatele tugevamad kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja andmekaitse vallas ning suurendada üldsuse jaoks turvalisust ja läbipaistvust;

37.

innustab nõukogu järgima Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonide ja Microsofti vahel 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu üle hakata uusi läbirääkimisi pidama, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida seotust müüjaga ja kontrolli puudumist ning tagada isikuandmete kaitse;

Läbipaistvus

38.

võtab teadmiseks asjaolu, et nõukogu peasekretariaat saatis 29. juunil 2020 delegatsioonidele eesistujariigi parimate tavade suuniste kavandi sponsorluse küsimustes pärast seda, kui nõukogu oli heaks kiitnud Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) soovituse liikmesriikidele sponsorlusega seotud suuniste kohta, ning pärast Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni korrapäraseid meeldetuletusi; kordab, et huvide konfliktid kahjustavad nõukogu ja kogu liidu mainet;

39.

märgib, et liikmesriikidel tuleb oma eesistumist ise rahastada, ja peab kahetsusväärseks, et nad kasutavad mõnede kulude katmiseks ettevõtjate sponsorlust; väljendab suurt muret võimaliku mainekahju pärast, mida selline tava võib nõukogule ja liidule tekitada; nõuab tungivalt, et eesistujariigid väldiksid oma kulude katmisel ettevõtjate sponsorlust, ja palub sellega seoses nõukogul kavandada eesistumise kulude kandmist eelarvesse;

40.

soovitab nõukogul eesistujariike selgete ja läbipaistvate sponsorlusnormide kehtestamisel nõuetekohaselt nõustada, pöörates erilist tähelepanu võimalikule huvide konfliktile, juhul kui ettevõtlussektoril on selge huvi nõukogus tehtavate otsuste vastu; nõuab, et nõukogu liiguks suunistega kohe edasi ja arutleks eelkõige selle üle, et suunised on praegu mittesiduva iseloomuga;

41.

tuletab meelde, et ombudsman algatas 2017. aastal nõukogu seadusandliku töö läbipaistvust käsitleva uurimise (OI/2/2017), mille eesmärk on lihtsustada kodanikel liidu seadusandlike protsesside jälgimist; väljendab heameelt selle üle, et ombudsman võttis hiljaaegu positiivselt vastu nõukogu sellised uued läbipaistvusmeetmed nagu ennetav eduaruannete avaldamine õigusaktide eelnõude üle peetavate läbirääkimiste kohta, mis on täielikult kooskõlas ombudsmani uurimiste tulemusel tehtud ettepanekutega ja viimastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud nõudmistega;

42.

tuletab meelde, et Parlament toetas oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioonis ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017 (nõukogu ettevalmistavates organites peetavate seadusandlike arutelude läbipaistvusest) kohta ülekaalukalt õigusloome läbipaistvust puudutavaid ombudsmani ettepanekuid, ning nõuab, et nõukogu suurendaks veelgi õigusloome läbipaistvust, eelkõige registreerides ja avaldades liikmesriikide seisukohad ning tehes kättesaadavaks rohkem kolmepoolsete läbirääkimiste dokumente; nõuab, et nõukogu püüaks läbipaistvust suurendada kiiremini ja avaldaks muu hulgas nõukogu töödokumendid masinloetavas vormis; palub nõukogul muudest õigusloome läbipaistvuse suurendamiseks võetud meetmetest aru anda;

43.

juhib tähelepanu ombudsmani otsusele asjas nr 1946/2018/KR, milles ombudsman taotles nõukogu peasekretariaadil pidada lobistide ja Euroopa Ülemkogu eesistuja või tema kabineti liikmete vaheliste kohtumiste täielikku registrit; toetab kindlalt ombudsmani väidet, et eesistuja kabineti liikmed peaksid kohtuma ainult läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajatega ja osalema ainult nende korraldatavatel üritustel; peab murettekitavaks asjaolu, et sellele märkusele ei ole tähelepanu pööratud, ja nõuab ombudsmanile vastuse saatmist;

44.

tunneb heameelt selle üle, et kolm institutsiooni (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) kinnitasid oma ühist soovi jõuda kolme institutsiooni vahelise läbipaistvusregistri suhtes kokkuleppele, et suurendada huvirühmade esindajatega suhtlemise läbipaistvust; avaldab nõukogule tunnustust Saksamaa eesistumise ajal toimunud positiivsete sammude ja uute saavutuste eest, mis viis 15. detsembril 2020 poliitilise kokkuleppeni kohustusliku läbipaistvusregistri osas, ning õhutab kõiki asjaosalisi allkirjastama institutsioonidevahelise kokkulepe, mille parlament kiitis heaks 27. aprillil 2021, et muuta register nõukogu kaasamisega kohustuslikuks; nõuab tungivalt, et nõukogu laiendaks kokkuleppe kohaldamisala, muutes kohustuslikuks lobitöötajate registreerimise, kui nad soovivad kohtuda praeguse või järgmise eesistujariigi suursaadikutega, samuti oma esindajatega alaliste esindajate komitees ning nõukogu peasekretäri ja peadirektoritega;

45.

märgib, et ombudsmanile esitati seoses läbipaistvusega seitse kaebust ja toimus üks strateegiline uurimine; märgib, et seitsmest kaebusest kahe puhul leidis ombudsman, et tegemist on haldusomavoli juhtumiga; märgib, et üks juhtum lõpetati, kahe puhul ei olnud tegemist haldusomavoliga ning viimased kaks kaebust on veel menetlemisel; märgib, et eurorühma kohtumiste ettevalmistamises osalevate organite läbipaistvust puudutava uurimise käigus leidis ombudsman, et nõukogu on astunud samme oma läbipaistvuspoliitika edasiseks parandamiseks, ning otsustas selle konkreetse strateegilise uurimise lõpetada;

Teavitustegevus

46.

nõustub, et nõukogu veebisaidi juurdepääsetavuse parandamine, mis oli 2018. aastal üks välisauditi soovitustest, oli 2019. aastal prioriteetne küsimus; peab ühe julgustava tulemusena tervitatavaks asjaolu, et veebisaidi kõige kiiremini kasvava osa moodustasid nn poliitikalehed, mis annavad taustteavet nõukogus arutlusel olevate peamiste algatuste ja õigusaktide kohta;

47.

peab tervitatavaks asjaolu, et tänu täiustustele paranes veebikasutajate, sealhulgas puuetega inimeste kogemus, mida mõõdeti juurdepääsetavuse näitaja alusel, 47 %-lt 2018. aasta lõpus 67 %-le 2019. aasta detsembris; märgib, et ülejäänud auditisoovitused, mis on peamiselt seotud kasutajate kogemuste ja sisu loomise nõuetega, täidetakse 2020. aastal; palub nõukogul anda eelarve täitmise eest vastutavale institutsioonile aru auditisoovituste täitmise tulemustest ja tehtud edusammudest, eriti puuetega inimeste juurdepääsu kohta;

48.

märgib, et nõukogu audiovisuaalse ringhäälingu taristut ja tootmisrajatisi täiustati 2019. aastal veelgi, et suurendada tegevuse tõhusust ning muuta taristu tulevikukindlamaks ja vastupidavamaks, et suuta videokajastuste kasvava mahuga toime tulla;

Nõukogu roll Euroopa prokuröride nimetamisel Euroopa Prokuratuuri

49.

tuletab meelde, et 2019. ja 2020. aastal nimetasid liikmesriikide eelvalikukomisjonid hindamiseks oma kandidaadid ning Euroopa valikukomisjon vaagis 2020. aastal Euroopa Prokuratuuri nimetatava 22 Euroopa prokuröri kvalifikatsiooni; tuletab meelde, et kooskõlas nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/1696 (1) hindab Euroopa valikukomisjon kandidaate ja esitab nõukogule pingerea, mida nõukogu arvesse võtab;

50.

tuletab meelde, et nõukogu rakendusotsuses (EL) 2020/1117 (2) märgitakse, et „Belgia, Bulgaaria ja Portugali esitatud kandidaatide osas ei järginud nõukogu valikukomisjoni mittesiduvat pingerida, tuginedes nende kandidaatide teenete erinevale hindamisele, mis tehti nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites“;

51.

tuletab meelde, et Austria, Eesti, Luksemburg ja Madalmaad avaldasid 27. juulil 2020. aastal avalduse, rõhutades et „tuleb vältida konkurentsi riiklike valikukomisjonide pingeridade ja Euroopa valikukomisjoni pingerea vahel, millega kaasneks risk kahjustada ametisse nimetamise menetluse Euroopa komponenti“;

52.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei vastanud nõuetekohaselt mitmele parlamendi poolt juulis ja septembris 2020 esitatud kirjalikult vastatavale küsimusele, milles nõukogul paluti selgitada, miks ta otsustas mitte järgida Euroopa valikukomisjoni soovitusi, ning kirjeldada, millise hindamise alusel jõuti otsusele mitte järgida Euroopa valikukomisjoni soovitusi;

53.

väljendab suurt muret meediateadete pärast, mille kohaselt Portugali valitsus andis nõukogule valeteavet selle kandidaadi oskuste ja kogemuse kohta, kelle Euroopa valikukomisjon asetas teisele kohale, mistõttu ta nimetati Euroopa prokuröriks Portugalist;

54.

tuletab meelde, et Euroopa prokurörid peavad olema sõltumatud ja igasugusel kahtlusel, et liikmesriigi valitsus on sekkunud kandidaadi kasuks vastupidiselt Euroopa valikukomisjoni soovitusele, on äärmiselt ebasoodne mõju Euroopa Prokuratuuri kui institutsiooni mainele, usaldusväärsusele ja sõltumatusele;

Praegune olukord seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumisega

55.

toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 ning finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra kohaldatavatele sätetele ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga eelarve täitmisele heakskiit, nimelt õigust anda eelarve täitmisele heakskiit, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

56.

märgib, et Euroopa Parlamendil on peaaegu 20 aasta jooksul välja kujunenud tava anda heakskiit kõikide liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele;

57.

arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika toetab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada avaliku sektori tulude kasutamise kohta teavet;

58.

kordab, et nii liidu haldustegevuse avatus ja läbipaistvus kui ka liidu finantshuvide kaitse nõuavad, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus oleks avatud ja läbipaistev ning et iga liidu institutsioon oleks vastavalt finantsmääruse artiklile 59 vastutav eelarve eest, mida ta täidab;

59.

kordab vajadust parandada institutsioonide vahelist koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi kaudu, mis käsitleb parlamendi ja nõukogu vahelist koostööd iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus;

60.

rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikli 13 kohaselt tegutseb iga institutsioon talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele, ning institutsioonid peavad olema omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed;

61.

tuletab meelde, et varasematel aastatel on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust korduvalt takistanud nõukogu koostöövalmiduse puudumine, ning tuletab meelde, et Euroopa Parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele aastate 2009–2019 eelarve täitmisel;

62.

rõhutab, et praegune olukord, kus parlament saab ainult kontrollida kontrollikoja ja Euroopa Ombudsmani aruandeid ning nõukogu veebisaidil esitatud teavet, kuid ei saa nõukogult iga-aastase eelarve täitmise menetluse käigus ei kirjalikke ega suulisi vastuseid, ei võimalda parlamendil teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust ning sellel on püsiv negatiivne mõju mõlemale institutsioonile ja see kahjustab eelarve haldamise poliitilise kontrolli menetlust;

63.

toonitab vajadust alustada uuesti nõukoguga läbirääkimisi, et jõuda vastastikku rahuldava kokkuleppeni ja praegusest ummikseisust viimaks välja tulla;

64.

kordab, et parlamendi poolne läbirääkimisrühm on moodustatud ja et parlamendi eelarvekontrollikomisjon saatis 25. mail 2020 nõukogu peasekretärile kirja, milles soovitas alustada läbirääkimisi;

65.

on jätkuvalt veendunud, et selles küsimuses kokkuleppe saavutamine on võimalik, ning kutsub seetõttu nõukogu üles läbirääkimisi viivitamata jätkama, et leida lahendus, mis austab kodanike õigust institutsioonide aruandekohustusele;

66.

märgib, et asjaomaste institutsioonide rollil eelarve täitmisele heakskiidu andmisel tuleks vahet teha; rõhutab, et parlament ei nõustu seisukohaga, nagu oleks mõlemal institutsioonil eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses samaväärne ja vastastikune roll;

67.

kordab seoses nõukogu erilise rolliga institutsioonina, kes annab soovitusi eelarve täitmise menetluse kohta, oma nõudmist nõukogule anda eelarve täitmise soovitusi teiste liidu institutsioonide kohta;

68.

tõdeb, et COVID-19 epideemia on kõnealuse protsessi soodsa kulgemise katkestanud; märgib siiski murega, et 2020. aasta sügisel luhtusid kõik parlamendi katsed korraldada nõukoguga esimeseks sissejuhatavaks mõttevahetuseks kohtumine;

69.

juhib tähelepanu sellele, et kuni läbirääkimisi ei toimu, jäävad parlamendi seisukohad muutumatuks, ning probleemi lahendamise eeltingimuseks on poolte vahelised läbirääkimised;

70.

tuletab meelde asepresident Věra Jourová ja volinik Johannes Hahni avaldusi, mille nad tegid 2019. aastal Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel selle kohta, et on valmis selle probleemiga tegelema ja soovivad aidata muuta nõukogu eelarve täitmise läbipaistvamaks; on seisukohal, et läbirääkimistesse võiks kaasata ka komisjoni, et tagada parlamendile vajaliku teabe esitamine selle kohta, kuidas nõukogu oma eelarvet täidab.

71.

märgib, et paljud teatised ja dokumendid on kättesaadavad ainult inglise keeles; märgib ka, et töökoosolekud toimuvad ilma suulise tõlke võimaluseta; nõuab, et nõukogu austaks põhimõtteid, õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja määruses nr 1/1958, samuti sisesuunistes ja -otsustes, nagu hea halduse tava eeskiri; kutsub seetõttu nõukogu üles tagama vajalikud inimressursid, et tagada mitmekeelsuse austamine, suurendades selleks kirjaliku ja suulise tõlke eest vastutavate töötajate arvu.

(1) Nõukogu 13. juuli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1696 määruse (EL) 2017/1939 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel) artikli 14 lõikega 3 ette nähtud valikukomisjoni tööeeskirjade kohta (ELT L 282, 12.11.2018, lk 8).

(2) Nõukogu 27. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1117, millega nimetatakse ametisse Euroopa Prokuratuuri Euroopa prokurörid (ELT L 244, 29.7.2020, lk 18).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/122

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1548,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0223/2020) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0064/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Liidu Kohtu 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kohtule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/123

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1549,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Liidu Kohus,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0064/2021),

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et kontrollikoda märkis 2019. aastat käsitlevas aruandes, et ta ei leidnud seoses Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „kohus“) inimressursse ja hankeid käsitlevate auditeeritud teemadega suuri puudusi;

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma auditi põhjal järeldusele, et 31. detsembril 2019 lõppenud aasta kohtu haldus- ega muude kulude katmiseks tehtud maksetes tervikuna olulisi vigu ei olnud ning läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid tõhusad;

peab – ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks – üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aastaaruande 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on kohtu jaoks kas väga tähtsad või tähtsaimad;

märgib, et kohtu eelarve oli 429 468 936 eurot (2018. aastal 410 025 089 eurot ja 2017. aastal 399 344 000 eurot) ning eelarve täitmise määr oli 98,7 % (2018. aastal oli see 99,18 % ja 2017. aastal 98,69 %); võtab teadmiseks, et 1. ja 2. jaotise täitmise määr oli kõrge, sest 1. jaotise (institutsiooni heaks töötavad isikud) täitmise määr oli 98,4 % (2018. aastal oli see 99 % ja 2017. aastal 98,6 %) ja 2. jaotise (hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud) täitmise määr 99,6 % (2018. aastal oli see 99,8 % ja 2017. aastal 98,1 %);

märgib, et peaaegu 75 % kohtu eelarvest eraldati liikmete ja töötajatega seotud kuludeks (1. jaotis) ning peaaegu 25 % taristukuludeks (2. jaotis), eelkõige hoonetele ja infotehnoloogiale; märgib, et 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringud moodustasid 21 092 468 eurot (peamiselt hoonetega seotud assigneeringud, mis moodustasid 15 038 328 eurot), millest kasutati 2019. aastal ära 87,21 % (2018. aastal 85,45 %);

märgib murega, et nagu on märgitud 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis, on kohus järgmiste kulukohustuste vajadust endiselt üle hinnanud: liikmete lähetusteks ette nähtud eelarvereal 104 seoti kulukohustustega 299 750 eurot, kuid välja maksti vaid 34 340 eurot; institutsiooni heaks töötavate isikute lähetusteks ette nähtud eelarvereal 162 seoti kulukohustustega 498 500 eurot, kuid välja maksti 272 898 eurot; liikmete koolitusteks ette nähtud eelarvereal 106 seoti kulukohustustega 270 065 eurot, kuid välja maksti 164 263 eurot; institutsiooni heaks töötavate isikute koolitusteks ette nähtud eelarvereal 1612 seoti kulukohustustega 1 528 061 eurot, kuid välja maksti 706 717 eurot; märgib aga, et 2020. aastal maksti ülekantud kulukohustustest välja suuri summasid; palub, et kohus jätkaks pingutusi kõigi eelarveridade usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks, et vältida kulukohustuste ja maksete suurt erinevust;

Inimressursid

märgib, et 2019. aastal töötas kohtus 2 256 inimest (2018. aastal 2 217 inimest ja 2017. aastal 2 180 inimest); märgib, et ametikohtade jaotus tegevusvaldkondade kaupa oli samasugune nagu varasematel aastatel, st peaaegu 85 % ametikohtadest oli ette nähtud õigusmõistmisele ja keelealasele tegevusele; märgib, et ametikohtade täitmise määr oli 2019. aastal umbes 97 %, s.o väga kõrge nagu ka 2018. aastal; märgib aga, et töölevõtmisel on teatavaid probleeme, sest karjäärivõimalused on piiratud ja aluspalgaastmete põhipalk on võrreldes Luksemburgi suurte elamiskuludega väike; kordab, et on mures selle pärast, et Luksemburgis töötavate liidu ametnike ostujõu erinevusest tingitud probleem üha suureneb;

rõhutab, et kohtunike kolleegiumis tuleb lahendada soolise tasakaalu puudumise probleem; rõhutab, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon peab soolist tasakaalu väga tähtsaks; tunneb aga heameelt selle üle, et võrdsete võimaluste nimel tehtavaid jõupingutusi on haldustasandil näha üha enam – naiste osakaal keskastme juhtide seas on 41 % ja kõrgemas juhtkonnas 40 %; märgib, et kogu personalist moodusavad 39 % mehed ja 61 % naised ning AD ametikohtadel on 46 % mehi ja 54 % naisi;

rõhutab, et tuleb parandada personali geograafilist tasakaalu, eelkõige juhtivatel ametikohtadel, sest 2020. aasta keskpaigas olid 58 üksuse juhatajast 15 (25,8 %) ja 15 direktorist 2 (13,3 %) pärit liikmesriikidest, mis on liiduga liitunud alates 2004. aasta maist (2018. aastal olid need arvud vastavalt 57 üksuse juhatajast 15 ja 13 direktorist 2); kutsub kohut üles pingutama selleks rohkem ning julgustama kandideerima kandidaate, kelle päritoluriigist on kohtus töötajaid liiga vähe, ja vahetama teavet institutsioonide vahel;

10.

palub kohtu võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse üksusel hinnata, kuidas saaks võrdsete võimaluste põhimõtet töölevõtmisel, koolitustel, karjääri edendamisel ja töötingimustes tugevdada ja rohkem arvesse võtta ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest;

11.

märgib murega, et kohtus on viimastel aastatel teatatud suurest läbipõlemise juhtumite arvust; tunneb heameelt selle üle, et kohus võttis 2019. aastal läbipõlemise juhtumite ennetamiseks ja nendega tegelemiseks mitu meedet, näiteks psühholoogi palkamine, töötajate koolitamine ja juhtide kohustuslik koolitusprogramm, mis hõlmab tähtsat heaoluaspekti; on seisukohal, et eelarvekärbete ja töötajate arvu vähendamise meetmete kohta tehtavad otsused peaksid olema kooskõlas kvaliteetsete tulemuste säilitamise põhimõttega, otsuste puhul tuleks austada töötajate heaolu ja rahulolu ning võtta arvesse, et kohtu töökoormus on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud; nõuab tungivalt, et kohus jälgiks tähelepanelikult, kui hästi aitavad uued meetmed suureneva töökoormusega toime tulla, ja teeks läbipõlemise vältimiseks suuremaid pingutusi; julgustab kohut täiendama praegust paindlikku töökorraldust sellega, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

12.

peab kiiduväärseks, et kohus on otsustanud hinnata, kas töökoormus jaotub eri meeskondade ja töötajate vahel proportsionaalselt, et läbipõlemise juhtumeid vähendada ja suurendada tõhusust; märgib, et juhtumite jaotamise eest vastutavad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu presidendid, kes peavad arvesse võtma praegust ja prognoositavat töökoormust; rõhutab, et kättesaadavaks on tehtud vahendid, mille abil olukorda täpselt hinnata, sealhulgas iga kuue nädala tagant tehtav töökoormuse analüüs; märgib, et haldusteenistuste puhul jälgivad juhid töökoormuse pidevat kasvu ja piiratud ressursse arvesse võttes pidevalt, kui suur töökoormus on ja kuidas see töötajate vahel jaotub, et seda vajaduse korral korrigeerida;

13.

on mures, et kohtus maksti 2019. aastal tasu ainult 48,5 % praktikantidest; märgib aga, et võrreldes 2018. aasta 31,7 %ga on osakaal suurem; tunnistab, et 2019. aasta oli uue korra (kohtu 3. detsembri 2018. aasta otsus, mis näeb ette võimaluse võtta vastu institutsioonide poolt tasustatud praktikante) järkjärguliseks kehtestamiseks mõeldud üleminekuaasta; võtab teadmiseks, et eelarvestuse kohaselt tasustab kohus 2020. aastal praktikantidest 75 %; märgib, et kõik COVID-19 kriisiga seoses tühistatud praktikad olid tasustamata praktikad; kutsub kohut tungivalt üles palkama praktikante tasustatud lepingute alusel ja maksma hüvitisi, mis katavad vähemalt elamiskulud, välja arvatud juhul, kui praktikandid saavad makseid muudest allikatest, tuginedes kohtu poolt allkirjastatud institutsioonidevahelistele kokkulepetele;

14.

märgib rahuloluga, et 2019. aastal liitusid Üldkohtuga 2015. aastal vastu võetud struktuurireformi kolmanda, s.o viimase etapi raames, millega suurenes Üldkohtu kohtunike arv kaks korda, veel seitse kohtunikku;

15.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kohtust lahkus 2019. aastal 5 ja Üldkohtust 8 liiget ning Euroopa Kohtuga liitus 4 ja Üldkohtuga 14 liiget; märgib, et Üldkohtu kohtunike arv on nüüd 52, mis on kooskõlas otsusega kohtunike arvu järk-järgult kahekordistada; märgib, et kohtuotsuste kvaliteeti ja Üldkohtu käimasolevat reformi kontrollikoda 2017. aasta auditi käigus ei analüüsinud, kuid kontrollikoda viitab määruse (EL, Euratom) 2015/2422 artikli 3 lõikele 1, milles on sätestatud, et „26. detsembriks 2020 peab Euroopa Kohus esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile Üldkohtu toimimise kohta aruande, mis peab käsitlema kohtu tõhusust, kohtunike arvu 56 kohtunikuni suurendamise vajalikkust ja tulemuslikkust, ressursside kasutamist ja mõjusust ning täiendavate erikodade moodustamist ja/või muid struktuurimuutusi (1).“;

16.

palub kohtul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõigest, millega on haldusprotsesse tõhustatud ja mida peetakse suurenevat töökoormust arvestades vajalikuks; kinnitab, et käimasolevaid reforme on vaja, et kohus oleks tulevaste probleemide lahendamiseks paremini valmis ja et suurendada kohtu üldist tulemuslikkust, et vältida juhtumite menetlemisel ebamõistlikke viivitusi;

Eetika- ja aususpõhimõtted

17.

väljendab heameelt liikmete sõite puudutavas kohtusiseses õigusraamistikus tehtud muudatuste üle, eelkõige seoses ametisõidukite ja autojuhtide kasutamisega; märgib, et autojuhti on nüüd võimalik kasutada ainult kahel kindlal juhul: heakskiidetud töösõidud, mille liikmed teevad välistegevuse eesmärgil (selliseid töösõite reguleerivates reeglites ei ole ette nähtud ühtegi olukorda – välja arvatud erandlike asjaolude korral –, kus autojuhil võib paluda sõita liikme päritoluriiki või muusse riiki, kui liiget ennast sõidukis ei ole), ning erijuhtudega seotud sõidud (tervislikel või meditsiinilistel põhjustel, ohutus- või julgeolekukaalutlustel ning vääramatu jõu korral);

18.

märgib, et 2019. aastal teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist ja jõuti järeldusele, et väite aluseks olnud asjaolude puhul ei olnud tegemist personalieeskirjade artiklis 12a määratletud ahistamisega; märgib, et 2019. aastal viidi lõpule uurimine, mis algatati kaebuste alusel, mille töötajad esitasid ahistamise kohta, ja et seda juhtumit käsitleti haldusjuurdlusena, mida juhtis Avaliku Teenistuse Kohtu endine kohtunik; märgib, et muid kaebusi ei esitatud ja kohtuasjade haldamise ega karistustega seoses kulutusi ei tehtud; märgib rahuloluga, et ahistamisvastased reeglid ja menetlused on avaldatud kohtu intranetis, et edendada vastastikusel lugupidamisel põhinevat töökeskkonda ja igasugust ahistamist vältida;

19.

märgib, et 2019. aastal oli üks rikkumisest teatamise juhtum, mis oli ka esimene, mille puhul kohaldati 2017. aastal kohtus vastu võetud rikkumisest teatamise reegleid; väljendab heameelt selle üle, et see juhtum näitas, et reeglid on eesmärgipärased; märgib, et Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) ei peetud vajalikuks teavitada, sest kohtul oli tema käsutuses oleva teabe alusel võimalik teha õigeid otsuseid; palub kohtul sellest hoolimata anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle juhtumi kohta aru;

20.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal korraldati koolitus „Hea käitumise reeglid“, milles osales 63 töötajat; märgib, et koolitust hakati korraldama selleks, et teavitada töötajaid, sh uusi töötajaid, personalieeskirjadest ja liidu muude teenistujate teenistustingimustest tulenevatest kohustustest; märgib rahuloluga, et kursused hõlmavad selliseid teemasid nagu ahistamine, rikkumisest teatamine, huvide konflikti ennetamine ja muud eetikaküsimused; väljendab heameelt selle üle, et rahandusteemalisel koolitusel käsitletakse nüüd ka rikkumisest teatamist ja huvide konflikte; innustab kohut korraldama seda koolitust kõigile uutele töötajatele ja korrapäraselt ka ülejäänud töötajatele; kutsub kohut üles toetama ka muid samalaadseid koolitusi;

21.

märgib, et juhtumitest, mille kohta esitati Euroopa Ombudsmanile kaebus, oli 1. jaanuaril 2019 pooleli kahe menetlemine ja 2019. aastal hakati menetlema veel üht juhtumit; väljendab heameelt selle üle, et nende kolme juhtumi menetlemine 2019. aastal lõpetati, ilma et Euroopa Ombudsman oleks tuvastanud haldusomavoli;

22.

väljendab heameelt selle üle, et inimressursside ja personalihalduse direktoraadis loodi võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse üksus, mille eesmärk on töötada välja ja viia ellu poliitika, millega pööratakse erilist tähelepanu võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse põhimõtete integreerimisele eri personalijuhtimise menetlustesse; palub kohtul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru elluviimise ja tulemuste kohta;

23.

on mures, et kohus ei suutnud anda teavet selle kohta, millist korda kohtus juhtivtöötajate puhul nn pöördukse efekti vältimiseks kasutatakse; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon nõudis, et sellekohased ranged reeglid kehtestataks ja avaldataks viivitamata; tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa Ombudsman tegi 2018. aastal ettepaneku, kuidas pöördukse efekti käsitlevaid personalieeskirjade sätteid kõige paremini rakendada;

24.

võtab teadmiseks kehtivad reeglid, mis puudutavad kohtu liikmete ametiaja lõpule järgnevaid töökohti; märgib, et käitumisjuhendis on sätestatud mitmesugused piirangud, näiteks kolmeaastane ooteaeg, mille jooksul endised liikmed ei tohi pooli kohtu menetluses olevates kohtuasjades esindada; märgib peale selle, et endisi liikmeid ei tohi mingil viisil kaasata kohtuasjadesse, mis olid menetluses kohtus, mille liikmed nad olid, ega kohtuasjadesse, mis olid seotud muude menetluses olevate või lõpetatud juhtumitega, mida nad olid käesoleva kohtu liikmena menetlenud;

25.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni taotlusel avaldas kohus oma veebisaidil oma liikmete kohtuvälise tegevuse loetelu; nõuab, et läbipaistvuse huvides avaldataks loetletud ürituste eesmärgi, kuupäeva, koha ning sõidu- ja elamiskulude kohta üksikasjalik teave ning see, kas need kulud tasus kohus või kolmas isik; märgib, et kohtuväliseks tegevuseks on vaja luba, tegevus peab kuuluma liikmete kohustuste hulka seoses kohtupraktika levitamisega ja olema kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega;

26.

ergutab kohut suurendama jõupingutusi, et koostada käitumisjuhendiga seotud, töötajatele mõeldud üldine meetmepakett; tuletab meelde, et liikmete käitumisjuhendi viimane muudetud versioon jõustus 1. jaanuaril 2017; kordab, et vaja on üksikasjalikke sätteid, mis käsitlevad huvide konflikti, kohtuvälist tegevust, teenistusjärgset kutsetegevust ja abikaasade poolt tehtavat tasustatud tööd; märgib, et praegusest tervishoiuolukorrast tuleneva suurema töökoormuse tõttu on protsess edasi lükatud;

27.

on mures selle pärast, et majanduslike huvide deklaratsioonide andmete õigsust kinnitab endiselt iga täitja ise; kutsub kohut üles kiiremini uurima, kas seda mehhanismi saaks kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet arvestades parandada, ja andma sellest Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile aru; märgib, et iga liige esitab ametisse asudes majanduslike huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda vajaduse korral; märgib, et iga kohtu president vaatab deklaratsioonid läbi, et vältida ettekandja-kohtunikele kohtuasjade määramisel huvide konflikti; kordab aga, et majanduslike huvide deklaratsioonide läbivaatamine ja huvide konflikti olemasolu hindamine peaks olema sõltumatu kolmanda isiku ülesanne;

28.

väljendab heameelt selle üle, et kohus on valmis tagama suuremat läbipaistvust; ergutab kohut avaldama oma veebisaidil liikmete elulookirjeldused ja palub kohtul võtta arvesse põhimõtteid, mida teised institutsioonid ja liikmesriigid selles valdkonnas järgivad;

Hooned ja julgeolek

29.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aasta juulis võeti kasutusele kohtu palee viies laiendus, sealhulgas uus torn (torn C); võtab teadmiseks, et kogupindala on 42 631 m2, millest umbes 14 850 m2 kasutatakse kontoriruumidena ja tänu millele sai kohus lõpetada rendilepingu, mille kohus oli sõlminud viimastel aastatel Kirchbergis renditud eelmise hoone kohta; märgib, et pärast avatud kontori kohta tehtud uuringut tehti ruumipaigutuses muudatusi, mis osutusid rahuldavaks ja mille tulemusel sai kohus pakkuda teenistustele ja töötajatele asjakohaseid lahendusi;

30.

palub kohtul anda aru järeldustest, milleni kummagi kohtu võrdsete võimaluste komiteed (Intercopec) jõudsid puueteteemal ning piiratud liikumisvõimega ja muude puuetega inimeste olukorra parandamise võimaluste teemal, mis hõlmab nende inimeste evakueerimist hädaolukorras, milleks tuleb kohtu hoonete sisse- ja väljapääsus ning vajalikus kontorisisseseades mõistlikke muudatusi;

31.

tunnistab, et kohus on loonud kriisiorganid, mille abil on tal võimalik igasuguste juhtumite korral tõhusalt tegutseda, et tagada personali, hoonete ja teabe julgeolek ning talitluspidevus, ning et COVID-19 kriisi ajal 2020. aastal selgus, et need organid on vajalikud ja toimivad eesmärgipäraselt; märgib, et eelarverea 2026 „Hoonete turvalisus ja valve“ lisakulud olid 2019. aastal umbes 500 000 eurot;

Keskkonnamõõde

32.

peab kiiduväärseks, et kohus parandab pidevalt oma keskkonnatoimet, kohaldades määrust (EÜ) nr 1221/2009 (2) (EMAS III), milles nõutakse teatavate näitajate põhjal eri keskkonnaaspektide seiret; väljendab heameelt selle üle, et täistööaja ekvivalendina väljendatud 11 näitajast enamik oli 2019. aastal paremad kui 2015. aastal, mis on kohtu EMAS-süsteemi võrdlusaasta; julgustab kohut jätkama oma keskkonnajalajälje vähendamist, kasutades tööks CO2-neutraalseid lahendusi ja puhtaid energiaallikaid;

Teavitustegevus

33.

märgib huviga, et kohtu 2019. aasta teavitustegevuse üks peamiseid teemasid oli omandiõigusega kaitstud sotsiaalmeedia ulatuslikum kasutamine, et tagada teabe laialdasem levitamine; märgib, et 2019. aasta novembris hakkas kohus aktiivselt kasutama LinkedIni, et teavitada huvitatud isikuid oma tööst; innustab kohut looma kontot tasuta ja avatud lähtekoodiga sotsiaalmeediavõrgustikes, nagu Mastodon, et saavutada suurem läbipaistvus ja laiem teavitustegevus; väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal käidi kohtu veebisaidil kokku 8 150 232 korda (2018. aastal 8 270 495 korda) ja lehekülgi vaadati 36 065 064 korda (2018. aastal 32 808 573 korda); märgib, et nii 2018. kui ka 2019. aastal eraldati kokku 60 000 eurot, et tellida väljast osa meediaseirest, mida ei olnud enam võimalik teha kohtusiseselt, sest teatud personal oli vaja muude ülesannete jaoks ümber paigutada;

34.

ergutab kohut suurendama läbipaistvust ja väljendab heameelt kohtu otsuse üle hakata tegema Europe by Satellite’i (EbS) kaudu suurkoja kohtuotsuste väljakuulutamisest otseülekandeid; märgib, et kohtuistungite endi otseülekanne oleks keeruline ja kulukas, kuna see toimub 24 keeles ja ilma sünkroontõlketa oleks see enamiku liidu kodanike jaoks väga raskesti jälgitav; väljendab heameelt ka selle üle, et alates 2019. aasta novembrist avaldab kohus Euroopa Liidu õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil liikmesriikide kohtute eelotsusetaotlusi, sisemisi uurimismärkmeid ja riigisiseseid kohtulahendeid;

35.

rõhutab, et edendatakse koostööd liikmesriikide kohtunikega, kellest 2 824 käis 2019. aastal kohtus seminaril, koolitusel, külastusel või praktikal (2018. oli neid kohtunikke 2 292);

36.

rõhutab, et Euroopa Liidu õigusalase koostöö võrgustiku areng on olnud positiivne, ja tunnustab Euroopa Liidu Kohut läbipaistvuse edendamise eest, sest kohus tegi 2019. aastal oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks võrgustiku platvormi menetlus- ja doktriinidokumendid, nagu parlamendi õiguskomisjon soovitas eelarvekontrollikomisjonile esitatud arvamuses, mis kuulus 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse dokumentide hulka; väljendab heameelt digitaalvaldkonnas tehtud edusammude, eelkõige uue kohtudokumentide vahendi üle, mis hõlbustab juurdepääsu dokumentidele ja teabele, mis on olulised teatavate kohtuasjade menetlemiseks kohtus;

Institutsioonidevaheline koostöö

37.

väljendab heameelt selle üle, et kohus on alati teinud täielikku koostööd OLAFiga ja kavatseb head koostööd jätkata; rõhutab, et 2019. aastal määrati pärast 2018. aastal OLAFi poolt tehtud uurimist üks distsiplinaarkaristus, ja märgib, et OLAFit on sellest teavitatud; märgib peale selle, et OLAF algatas 2019. aastal ühe uurimise, mis on endiselt pooleli ja mille tulemusel on OLAFiga tehtud väga tihedat koostööd;

38.

peab kiiduväärseks, et nii, nagu 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis nõuti, on kohtu iga-aastases tegevusaruandes uus peatükk, milles käsitletakse teiste liidu institutsioonide ja asutustega sõlmitud teenustaseme kokkulepetega seotud tasusid, teenuseid ja muid asjaomaseid küsimusi; märgib, et kohus jätkas institutsioonidevahelises koostöös mitmekülgse strateegia arendamist, mille tulemusel oli institutsioonidevaheliste teenustaseme kokkulepete väärtus 2019. aastal kokku 7 852 221 eurot; võtab teadmiseks, et on korraldatud institutsioonidevahelisi projektikonkursse, milles kohus on osalenud kas partneri või juhina ja mille eesmärk on saada paremaid turuhindu ja optimeerida asjaomaseid halduskulusid; võtab teadmiseks koostöö, mida institutsioonidevahelises kirjaliku ja suulise tõlke komitees tehakse kirjaliku ja suulise tõlke valdkonnas;

39.

väljendab heameelt selle üle, et kohus on osalenud institutsioonidevahelistes rühmades ja võrgustikes, milles käsitletakse eri valdkondi, näiteks hooned ja julgeolek, keskkonnakaitse, õigusinformaatika, kutseõpe, raamatukogu, teave ja teabevahetus; märgib, et kohus ja teised institutsioonid jagavad rakendusi, mis hõlmavad haldusjuhtimise peamisi valdkondi, näiteks personali, palgaarvestust, eelarvet ning finantsjuhtimist ja juhtimisarvestust; märgib, et kohus teeb komisjoniga aktiivset koostööd e-tõlke vahendi täiustamiseks; võtab teadmiseks, et kohus osaleb koos Iiri ametiasutuste ja teiste liidu institutsioonidega institutsioonidevahelises järelevalverühmas, et valmistuda iiri keele suhtes kohaldatava erandi tühistamiseks 1. jaanuaril 2022;

40.

märgib, et kohus on soovitusi, mille parlamendi eelarvekontrollikomisjon on esitanud eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides, hoolikalt arvesse võtnud; rõhutab, et sellekohane tagasiside, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile mõeldud kohtu järelmeetmete aruandes, on väga vajalik;

Digiüleminek ja küberturvalisus

41.

rõhutab ja peab kiiduväärseks, et vastavalt kohtu digistrateegiale jätkas kohus 2019. aastal tööd integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi programmiga (SIGA programm), mille eesmärk on luua integreeritud süsteem, millega asendatakse enamik rakendusi, mida Euroopa Kohus ja Üldkohus kasutavad; märgib, et SIGA programmi hakati kontrollikoja soovitusel ellu viima 2018. aasta keskel; väljendab heameelt, et kohus jätkab IT-olukorra parandamist; märgib, et projektidesse ja seadmetesse investeeriti 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes 1,3 miljonit eurot rohkem;

42.

tunnistab, et kohus jätkas oma IT-toimingute turvalisuse tagamist tihedas koostöös ELi institutsioonide, organite ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga; märgib, et kohus suutis 2019. aastal toime tulla kõigi tema vastu suunatud küberrünnetega ja tagada kogu IT-süsteemi kaitse ilma suuremate vahejuhtumiteta; väljendab heameelt, et lisaks küberkaitse tagamiseks võetud tehnilistele ja rakendusmeetmetele algatas kohus 2019. aastal suuri teadlikkuse suurendamise projekte;

43.

väljendab heameelt selle üle, et kohus tugevdas andmekaitsevaldkonnas kohtusisest õigusraamistikku, et luua sõltumatud järelevalveorganid, kes vastutavad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu poolse isikuandmete töötlemise järelevalve eest, kui nad täidavad õigusmõistmisfunktsiooni;

44.

märgib, et kohus lõi innovatsioonilabori, et uurida tehisintellekti kasutamist kohtusüsteemides; tunneb muret selle pärast, kuidas mõjutab kohtusüsteemides tehisintellekti kasutamine inimõigusi; palub kohtul anda parlamendile innovatsioonilabori tegevuse kohta rohkem teavet;

45.

võtab teadmiseks, et 2019. aastal viis Euroopa Andmekaitseinspektor läbi kaks kohtuga seotud uurimist; rõhutab, et esimene uurimine, mis algatati 2018. aastal, käsitles veebiteenuste kasutamist kohtu veebisaidil; väljendab heameelt, et Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi järgides ja Euroopa Kohtu otsusel (3) on veebisaiti kohandatud; märgib, et käimas on teine uurimine, mis puudutab Microsofti toodete kasutamist kohtu poolt; märgib, et kohtu poliitika on olla paindlik, st kaaluda vastavalt vajadusele nii avatud lähtekoodiga tehnoloogia kui ka kaubandusliku tarkvara ja riistvara kasutamist;

46.

innustab kontrollikoda järgima Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonide ja Microsofti vahel 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu üle hakata uusi läbirääkimisi pidama, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida seotust müüjaga ja kontrolli puudumist ning tagada isikuandmete kaitse;

47.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal suurenes Euroopa Kohtus e-Curia kasutamine (selle kanali kaudu esitati sellele kohtule 2019. aastal kõigist menetlusdokumentidest 80 %) ja see määr tõusis 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal veel kõrgemale; ergutab kohut jätkama digivahendite kasutamise suurendamist oma menetlustes nii palju kui võimalik; mõistab täielikult kohtu muret selle pärast, et e-Curia kasutamine igas olukorras ei pruugi olla proportsionaalne ja selle tagajärjel võib õiguskaitse muutuda raskemini kättesaadavaks;

48.

rõhutab, et e-Curia kasutusele võtmine 2011. aasta novembris avaldas suurt mõju postikulude vähenemisele (kui 2011. aastal olid need kulud 720 598 eurot, siis 2019. aastal olid need vaid 89 954 eurot, mis tähendab, et kaheksa aastaga vähenesid kulud rohkem kui 87 %); peale selle ergutab kohut, kes on otsustanud luua integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi, rakendama kohtumenetluse kõigis etappides võimalikult palju digiteerimist;

49.

tunneb heameelt selle üle, et e-Curia rakenduse kasutamiseks loodavate kontode arv üha suureneb (2019. aastal oli kontosid 6 588, 2018. aastal 4 865) ja rakendust kasutatakse kõigis liikmesriikides, mis näitab, et platvorm on tõhus, ja on võetud meetmeid, et üldsus oleks rakenduse olemasolust, tõhususest, kiirusest ja eelistest teadlikum; väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et e-Curia kaudu esitatud menetlusdokumentide osakaal suureneb – Üldkohtu puhul oli see 93 % (2018. aastal 85 %) ja Euroopa Kohtu puhul 80 % (2018. aastal 75 %);

Sisejuhtimine, sisekontroll ja tulemuslikkus

50.

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastal viidi lõpule struktuurireformi kolmas etapp, mis tähendab Üldkohtus suuri struktuurimuutusi, millest tähtsaimad on intellektuaalomandi ja personalijuhtumite jaoks spetsiaalsete kodade loomine, presidentide ja asepresidendi suurem osalemine kohtutöös ning kodade töötulemuste statistilise jälgimise ja Üldkohtu vaheplaneerimise süsteemide ajakohastamine;

51.

peab kiiduväärseks, et kaks kohut, mis moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, viisid 2019. aastal lõpule 1 739 kohtuasja menetlemise, mis näitab suurt tööviljakust, kuigi seda on veidi vähem kui 2018. aastal (1 769 kohtuasja); märgib ühtlasi, et mõlemale kohtule esitati 2019. aastal kohtuasju enneolematult palju – kokku 1 905 (2018. aastal 1 683) – ning väljendab sellega seoses heameelt, et 1. mail 2020 võeti kasutusele mehhanism, mille kohaselt otsustatakse, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse, ja mis peaks Euroopa Kohtu koormust vähendama;

52.

rõhutab, et Euroopa Kohtule esitati 2019. aastal palju uusi kohtuasju (966), mida on 2018. aastaga võrreldes 13,78 % rohkem; juhib tähelepanu sellele, et 2019. aastal esitati ka Üldkohtule suur hulk uusi kohtuasju – 939 (2018. aastal 834); peab kiiduväärseks, et Euroopa Kohtus lõpetati rekordiliselt palju kohtuasju (865), mida oli 2018. aastaga võrreldes 13,8 % rohkem; võtab murega teadmiseks, et Üldkohtus viidi 2019. aastal menetlemine lõpule palju väiksema arvu kohtuasjade puhul (874) kui 2018. aastal (1 009);

53.

on sellest hoolimata mures, et pooleliolevate kohtuasjade arv suurenes 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 7 % (31. detsembri 2019. aasta seisuga oli pooleli 2 500 kohtuasja (31. detsembri 2018. aasta seisuga 2 334 kohtuasja);

54.

juhib tähelepanu sellele, et 2019. aastal oli Euroopa Kohtus menetletud kohtuasjad seotud peamiselt konkurentsi ja riigiabi ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga ning Üldkohtu kohtuasjad puudutasid peamiselt riigiabi ning intellektuaal- ja tööstusomandit; märgib, et Üldkohtus jäid peamised kohtuasjad 2019. aastal samaks mis 2018. aastal, kuid Euroopa Kohtu peamiste kohtuasjade hulka kuulusid 2018. aastal lisaks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud kohtuasjadele ka liikumis- ja asutamisvabaduse, siseturu ning intellektuaal- ja tööstusomandiga seotud kohtuasjad;

55.

tuletab meelde, et aru tuleb anda peamiste tulemusnäitajate kohta, mis on kehtestatud vastavalt struktuurireformi protsessile, et võrrelda tulemusi strateegiliste eesmärkidega; palub kohtul esitada järgmises iga-aastases tegevusaruandes kokkuvõtva aruande;

56.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohtu 2019. aasta tegevusaruande struktuuri on muudetud, mille tulemusel on teave esitatud selgemini ja arusaadavamalt;

57.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu menetluste keskmine kestus on lühenenud, ja märgib, et 2019. aastal suurenes märkimisväärselt Euroopa Kohtusse esitatud uute kohtuasjade arv (14 % rohkem kui 2018. aastal), mis on suures osas tingitud apellatsioonkaebuste arvu märkimisväärsest suurenemisest;

58.

tuletab meelde, et kohtu prioriteet peab olema sisekontrollisüsteemi tõhus ja tulemuslik toimimine; märgib, et sisekontrolliraamistik, mis võeti halduskomitee otsusega vastu 29. jaanuaril 2019, põhineb peamiselt sellel, et igal juhtimistasandil rakendatakse autonoomia ja vastutuse põhimõtet; väljendab heameelt, et 2019. aastal valmis sisekontrollijuhend, mille eesmärk on aidata talitusi uue raamistiku rakendamisel ja jälgimisel; märgib, et raamistik eksisteerib koos muude vahenditega, mis on tsentraliseeritud eelkontrolliteenistuse, väga tõhusa integreeritud raamatupidamis- ja eelarvejuhtimissüsteemi ning sõltumatu siseauditi talituse käsutuses;

59.

märgib, et nagu siseauditi talituse aastaaruandes märgiti, viidi 2019. aastal lõpule järgmistel teemadel tehtud auditid: „Ülevaade institutsioonidevaheliste organite töös osalemisest“ ja „Kohtus tegutsevate väliste teenuseosutajate järelevalve heade tavade analüüs“; märgib, et siseauditi talitus jätkas 2019. aastal seoses kohtusüsteemi ülesehituse reformi ja teatavates kohtu talitustes suurenenud töökoormusega nõustamist mitmes tegevusvaldkonnas;

60.

väljendab heameelt selle üle, et siseauditi talitus jälgib korrapäraselt, milliseid meetmeid on varasematel aastatel tehtud auditites esitatud soovituste põhjal võetud; märgib, et mis puudutab kohtus pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kasutatava strateegia läbivaatamist, siis üks peamisi soovitusi on hinnata riskiregistreid korrapäraselt uuesti; märgib, et peale selle tuleb parandada teabevahetust; peab kiiduväärseks, et intranetisaidile lisati eetikat ja ametialast käitumist käsitlev jaotis; väljendab heameelt kohustusliku koolitusprogrammi üle, mis käsitleb füüsilist julgeolekut, andmekaitset ja infoturvet;

Mitmekeelsus

61.

märgib, et kohus jätkas 2015. aastal alustatud projekti „Välistõlke optimaalne kasutamine“ elluviimist; võtab teadmiseks, et juriidiliste tõlgete väljasttellimise üldine määr kasvas 31,2 %-lt 2015. aastal 40,6 %-ni 2019. aastal; rõhutab aga, et väljasttellimise võimalused on konfidentsiaalsuse ja ebapiisava pakkumise tõttu piiratud; on teadlik, et kõik kohtu tõlked on tehnilised, juriidilised ja väga keerulised, mis tähendab, et vabakutselised tõlkijad peavad võimaluse korral olema juristid või omama juriidilise tõlke kogemust.

(1) Eriaruanne nr 14/2017 „Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine“.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(3) Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2019. aasta otsus, Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände - Verbraucherzentrale Bundesverband e.V. vs. Planet49 GmbH, C-673/17, ECLI: EU:C:2019:801.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/131

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1550,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – kontrollikoda

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0224/2020) (2),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0059/2021),

annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(5) ELT L 30, 28.1.2021, lk 10.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/132

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1551,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – kontrollikoda

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – kontrollikoda,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0059/2021),

märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes; võtab rahuloluga teadmiseks audiitori arvamuse, et finantsaruanded annavad kontrollikoja finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate;

märgib, et 2019. aastal ulatus kontrollikoja eelarve kokku 146 890 000 euroni (võrreldes 146 469 000 euroga 2018. aastal ja 141 240 000 euroga 2017. aastal) ning et 98 % kõigist assigneeringutest seoti 2019. aasta lõpuks kulukohustustega (võrreldes 96,21 %-ga 2018. aastal ja 97,73 %-ga 2017. aastal);

tuletab meelde, et kontrollikoja eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kuludeks (jaotis 1) ning hoonete, vallasvara, seadmete ja mitmesuguste tegevuskulude katmiseks (jaotis 2);

tuletab meelde, et jaotise 2 täitmismäärad ei parane piisavalt, kui kulukohustuste täitmise määr on 64,17 % (võrreldes 59,13 % 2018. aastal ja 57,13 % 2017. aastal) ja maksete täitmise määr on 62,21 % (võrreldes 55,11 % 2018. aastal ja 55,75 % 2017. aastal); rõhutab kontrollikoja kinnitust oma 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni jätkudokumendis, et kontrollikoda jätkab jõupingutusi täitmismäära parandamiseks ja oma eelarveprognooside hoolikaks kaalumiseks;

võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse, mille kohaselt on sobivam jälgida jaotise 2 eelarve täitmist kahe aasta perspektiivis; tunnistab, et kaheaastase perioodi (2018–2019) jooksul tehti 91,38 % maksete assigneeringuid ja 98,04 % kulukohustuste assigneeringuid;

märgib assigneeringute ülekandmise jätkumist, nt 3 057 772 eurot 2019. aastal peatüki 21 (andmetöötlus, seadmed ja vallasvara: ostmine, üürimine ja hooldus) raames võrreldes 4 310 280 euroga 2018. aastal, mis kanti üle käimasolevate IT-projektidega seoses; märgib, et kokku kanti jaotise 2 raames 2018. aastast 2019. aastasse üle 6 068 597 eurot, ning peab positiivseks, et selle tulemusel tehti ülekandmiste alusel makseid summas 5 777 454 eurot;

märgib, et eelarveaastast 2018 eelarveaastasse 2019 jaotiste 1 ja 2 raames üle kantud assigneeringute summa oli 7 406 944 eurot ja selle tulemusel tehti maksed 6 553 576 euro ulatuses, st kasutusmäär oli 88,48 %, mis on võrdne 2018. aasta kasutusmääraga;

tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda kaalub 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud soovitust, et kontrollikoja 2021.–2025. aasta strateegiat käsitleva arutelu raames tuleks esitada liidu institutsioone käsitlev sõltumatu aastaaruanne, mis tuleks vastu võtta 2020. aasta lõpuks; kordab sellega seoses, et kontrollikoda peab iga institutsiooni põhjalikumalt uurima, et parlament saaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsioonina oma ülesandeid täita;

väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda on otsustanud koostada parlamendi palvel liidu eelarve tulemuslikkuse kohta esimese aruande, mille eesmärk on hinnata liidu eelarvest tehtud kulutuste tulemusi ja eelkõige anda hinnang iga liidu poliitikavaldkonna tulemuslikkusele; on veendunud, et tulemusaudit on liidu investeeringute tegeliku mõju hindamiseks hädavajalik;

10.

peab kahetsusväärseks, et 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud parlamendi märkustele vastas kontrollikoda oma järelmeetmete aruandes väga põgusalt; rõhutab, et järelmeetmete aruandest saab parlamendi eelarvekontrollikomisjon väga vajalikku teavet, et teha kindlaks, kas kontrollikoda on parlamendi soovitused ellu viinud; palub kontrollikojal lisada järgmisse järelmeetmete aruandesse kõik vajalikud vastused ja parlamendi soovituste rakendamise kohta üksikasjalikumad selgitused, osutades sõnaselgelt eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni igale punktile ja esitades kõik vajalikud dokumendid;

11.

kordab kontrollikoja soovitust, et komisjon peaks iga-aastase haldus- ja tulemusaruande avaldama varem, et kontrollida esitatud teabe korrektsust ja selle kohta aru anda; tunnistab, et COVID-19 pandeemiast tulenevate piirangute tõttu oli kontrollikoda sunnitud avaldama oma 2019. aasta aruande 2020. aasta novembris;

Inimressursid

12.

märgib, et 2019. aasta lõpus oli 853 alalist ja ajutist ametikohta võrreldes 2013. aasta 891 ametikohaga, mis tähendab langust 4,26 %; märgib eelkõige, et alaliste ametikohtade arv vähenes 6,91 %, samas kui ajutiste ametikohtade arv suurenes 10,07 %; palub kontrollikojal hinnata, kas ajutisi ametikohti kasutatakse järjest rohkem kontrollikoja erivajaduste või eelarvepiirangute tõttu; märgib, et töötajate hulka jälgitakse pidevalt ja kontrollikoja kinnitatud ametikohtade loetelu jääb 853 ametikohaga samale tasemele kui 2017. aastal ja 2018. aastal; märgib, et ametikohtade loetelu kohandati pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ja vastavalt läbirääkimiste tulemustele 2019. aastal;

13.

tunnustab asjaolu, et kontrollikoda on vastavalt oma strateegiale aastateks 2018–2020 laiendanud kontakte teadlaste, akadeemiliste ringkondade ja mõttekodadega ning et kontrollikoda on alates 1. juunist 2020. aastal lähetanud 15 töötajat teistesse rahvusvahelistesse institutsioonidesse; märgib, et kontrollikoda võõrustab regulaarselt teistest rahvusvahelistest organitest lähetatud töötajaid ja et kontrollikoda võimaldas ülikoolilõpetajatele ka 55 kolme kuni viie kuu pikkust praktikat (võrdluseks 2018. aastal 60); märgib, et 2019. aastal oli kuus praktikakohta tasustamata; palub kontrollikojal maksta praktikantidele isegi lühiajalise praktika korral hüvitist, mis kataks vähemalt nende elamiskulud; tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda sõlmis tulevase koostöö eesmärgil mitmeid partnerlussuhteid ülikoolide ja kutseorganisatsioonidega;

14.

võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja värbamispoliitika, mis põhineb 2016. aasta reformil ning liidu institutsioonide üldpõhimõtetel ja töötingimustel, muudab kontrollikoja ülesandepõhiseks organisatsiooniks; märgib, et töötajad on määratud kogu kontrollikoda hõlmavasse reservi, millest eraldatakse ressursid auditikodadele ja ülesannetele; märgib, et reservist töötajate ülesannetesse määramise protsessis pöörab kontrollikoda erilist tähelepanu selle tagamisele, et vajalikud eksperditeadmised ja personaliressursid tehakse õigeaegselt kättesaadavaks ning et meeskondade vahel toimub korrapärase liikuvuse kaudu töötajate asjakohane roteerumine;

15.

tunnustab asjaolu, et kontrollikoda rakendas 2018. aasta töötajate rahulolu uuringu alusel järelmeetmeid ning võttis töötajate heaoluga seotud meetmeid, näiteks toimib kontrollikoja konfidentsiaalsete kontaktisikute võrgustik kogu organisatsioonis, et pakkuda töötajatele professionaalset ja soovi korral anonüümset tuge; märgib, et kontrollikoda võimaldab ka viit tasuta konsultatsiooni psühholoogiga ja korraldab koolitusi selle kohta, kuidas tulla toime läbipõlemisega, ning õpetab juhtivtöötajatele, kuidas teha kindlaks ahistamine ja kuidas selliste juhtumite korral tegutseda;

16.

on mures naisdirektorite hulga vähenemise pärast 30 %-lt 2018. aastal 20 %-le 2019. aastal ja üksuste naisjuhtide hulga vähenemise pärast 39 %-lt 2018. aastal 35 %-le 2019. aastal; võtab siiski teadmiseks kontrollikoja naisliikmete hulga kerge kasvu 21 %-lt 2018. aastal (kuus liiget 28-st) 25 %-ni 2019. aastal (seitse liiget 28-st); rõhutab parlamendi eelarvekontrollikomisjoni kohustust toetada kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise protsessi läbivaatamist, et saavutada sooline tasakaal (2019. aastal olid liikmeteks seitse naist ja 21 meest); tuletab meelde, et liikmesriike kutsutakse üles aktiivsemalt ergutama naisi sellistele ametikohtadele kandideerima; kordab, et nõukogu peaks ametisse nimetamise menetluses esitama alati vähemalt kaks kandidaati – ühe naise ja ühe mehe;

17.

tunneb heameelt kontrollikoja jätkuvate jõupingutuste üle haldustasandil töötajate võrdsete karjäärivõimaluste edendamiseks ja eelkõige soolise tasakaalu saavutamiseks juhtivatel ametikohtadel; märgib, et kontrollikoda käivitas 2019. aastal juhtide arendusprogrammi, mille eesmärk on arendada meeste ja naiste võrdsel osalusel potentsiaalsete juhtide oskusi;

18.

peab kiiduväärseks, et kontrollikoda osaleb võrdsete võimaluste ühiskomitee töös ja võrdsete võimaluste 2018.–2020. aasta tegevuskava elluviimisel, milles käsitletakse ka vanuse- ja puudeküsimusi; palub kontrollikojal anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tegevuskava rakendamise kohta aru;

19.

nõuab tungivalt, et kontrollikoda püüaks töötajate geograafilist tasakaalu veel rohkem parandada (eelkõige AST tegevusrühmade 1–4 ja 5–9 puhul on liiga palju teatavatest riikidest pärit töötajaid); palub kontrollikojal koostada tegevuskava, kuidas pöörata uusi töötajaid tööle võttes tähelepanu geograafilisele tasakaalule, nagu on sätestatud personalieeskirjade artiklis 7;

20.

märgib, et paindlikku töökorraldust saavad kasutada kõik töötajad, välja arvatud teatavate kategooriate töötajad, kelle jaoks see ei ole praktilistel põhjustel võimalik; märgib aga, et enamik töötajatest, kes said 2019. aastal sellist töökorraldust kasutada, olid naised (87 % osalise tööajaga töötavatest töötajatest ja 68 % vanemapuhkusel olnud töötajatest); palub kontrollikojal seda karjäärivõimalustes ja mitmekesisuse poliitikas arvesse võtta; ergutab kontrollikoda täiendama paindlikku töökorraldust sellega, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

21.

kordab, et kontrollikoda esitas märkuse Luksemburgi kõrge elukalliduse kohta, mis on üks peamisi tegureid, mille tõttu on raske töötajaid tööle võtta ja tööl hoida; kordab oma muret, et Luksemburgis töötavate liidu ametnike ostujõu erinevusest tingitud probleem üha suureneb;

Hooned, turvalisus

22.

tunneb heameelt hoone K2 kaasajastamise üle, mille eesmärk on ajakohastada hoone tehnilisi paigaldisi, võttes arvesse uusi keskkonnaküsimusi, ja muuta praegused arhiveerimisruumid (mis digitaliseerimise tõttu ei ole enam vajalikud) ühiste koostöö- ja puhkeruumide kompleksiks, nt koosoleku- ja videokonverentsiruumideks ning kohvinurkadeks;

23.

väärtustab asjaolu, et kontrollikoda viis 2017. aastal läbi eeluuringu ja et praeguses kaasajastamisprojektis võeti uuringu tulemusi arvesse; märgib, et kontrollikoda jätkab individuaalsete kabinettide ja üksnes väheste koostööpindadega; tunneb heameelt asjaolu üle, et töötajate projekti kaasamiseks korraldati asjakohaseid arutelusid ja et saadud tagasiside oli üldiselt positiivne;

24.

tunneb heameelt turvaala täiustamise üle, eriti K3 hoones asuvate parklate jaoks täiendavate piirdeaedade, uute parkimistõkete ja pääsulukkude rajamise üle, mis pidi lõpule viidama 2020. aastal; märgib, et 2019. aastal investeeris kontrollikoda lisaks regulaarsetele kulutustele, nagu seadmete perioodiline kontrollimine, 123 000 eurot füüsilisse turvalisusesse;

25.

võtab teadmiseks töötajate turvalisuse tagamiseks võetud meetmed, nimelt hädaolukorra lahendamise plaani suurte intsidentidega tegelemiseks, sisemenetluse võimaliku tuumaõnnetuse korral ja teenustaseme kokkuleppe Euroopa välisteenistusega, et saada temalt nõu seoses missioonidega kõrge ja kriitilise ohutasemega riikidesse;

Keskkond

26.

märgib, et keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) välisaudit viidi läbi 2019. aasta lõpus ning selle tulemusena on kontrollikoda ajavahemikuks 2020–2022 tulemuslikult uuendanud oma EMAS-sertifikaati ja võtnud vastu uue tegevuskava kliimaga seotud hädaolukorra jaoks; märgib, et kontrollikoja süsinikubilanss avaldatakse igal aastal selle veebisaidil, et jälgida kontrollikoja jõupingutusi CO2 jalajälje vähendamiseks osana laiemast EMAS-projektist ja saavutada Euroopa 2020. aasta kasvustrateegia kestliku arengu eesmärk, mis kiideti heaks 2010. aastal Euroopa Ülemkogus;

Digitaliseerimine, küberturvalisus

27.

tervitab asjaolu, et kontrollikoda võttis 2018. aasta keskel vastu kolmeaastase ajakavaga küberturvalisuse tegevuskava; märgib, et 2019. aastal saavutati järgmised eesmärgid: tarkvara nõrkuste tõhusam ja regulaarsem kõrvaldamine, volitamata juurdepääsu takistamine pilveteenustele, infoturbe valitsemise läbivaatamine ja turvaseire võimekuse täiustamine; tunneb heameelt kontrollikoja töötajate küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmise koolituse üle; märgib, et kontrollikoda saab kasu ka küberturbeteenustest ja -taristust, mida võimaldab ELi institutsioonide ja asutuste infoturbeintsidentidega tegelev rühm;

28.

väljendab heameelt selle üle, et moodustati digiülemineku juhtkomitee, kelle ülesanne on edendada algatuse „Euroopa Kontrollikoja auditid muutuvad digitaalseks“ raames auditite digitaalseks muutmist; märgib, et kontrollikoja interdistsiplinaarne innovatsioonilabor, mis keskendub auditi digitaalsele ümberkujundamisele andmete ja tehnoloogia abil, toetas 2019. aastal kümmet auditiülesannet, sealhulgas katseprojekti suurandmete kasutamise kohta tulemusauditis; palub kontrollikojal teavitada parlamenti kõikidest takistustest, mis on tekkinud liidu institutsioonidelt masinloetavas vormingus andmete taotlemisel;

29.

tunneb heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta aprillis avaldati kontrollikoja otsus nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta ning et kontrollikoja IT-süsteemid põhinevad kindlatel arhitektuuriprintsiipidel, mis võtavad institutsioonidevaheliselt hangitavate tehnoloogiate puhul arvesse kulude ja tulude lähenemisviisi; tunneb heameelt asjaolu üle, et avatud lähtekoodiga tehnoloogiat kasutatakse kontrollikojas nende printsiipide kohaselt; ergutab kontrollikoda seadma esikohale avatud lähtekoodiga tehnoloogia, et vältida seotust müüjaga, säilitada kontroll oma tehniliste süsteemide üle, tagada kasutajatele tugevamad eraelu puutumatuse ja andmekaitse meetmed ning suurendada üldsuse jaoks turvalisust ja läbipaistvust;

30.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda koostas 2016. aastal tegevuskava, mille eesmärk on valmistuda määruse (EL) 2016/679 (1) kohaldamiseks ja selle järgimiseks, kui seda hakatakse kohaldama liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes; märgib, et andmekaitse ja infoturbega seotud kohustused struktureeriti 2019. aastal ümber, et eraldatud vahendid osadeks jagada ja neid tugevdada;

31.

soovitab kontrollikojal järgida Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonidel alustada Microsoftiga läbirääkimisi 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu muutmiseks, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida seotust müüjaga ja kontrolli puudumist ning tagada isikuandmete kaitse;

Institutsioonidevaheline koostöö

32.

ergutab kontrollikoda institutsioonidevahelise koostöö kaudu arendama edasist koostoimet ja ratsionaliseerimist teiste liidu asutustega; märgib, et kontrollikoda kasutab teiste institutsioonide poolt või koos nendega pakutavaid vahendeid ja teenuseid, näiteks teenustaseme kokkulepet komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga, mis hõlmab pensionide, rahaliste õiguste ja palga haldamist; märgib, et kontrollikoda kasutab komisjoni IT-vahendeid sellistes valdkondades nagu lähetused, personal, koolitus ja tõlkimine; väljendab heameelt mitmete teiste institutsioonidega ühistes hankemenetlustes osalemise üle IT, tõlkimise jms valdkonnas;

33.

võtab teadmiseks asjaolu, et institutsioonidevaheliselt kokkulepitud metoodika kohaselt maksis tõlketeenuse sisseostmine 2019. aastal 2 740 366 eurot ja kui vastavaid tõlkeid oleks teinud asutusesisesed töötajad, oleks sama arvu lehekülgede tõlkimise kogumaksumus olnud 4 647 880 eurot;

34.

palub kontrollikojal anda teavet haldusprotsesside tõhususe osas tehtud täiustuste kohta, mis on üha kasvava töökoormuse valguses hädavajalikud; peale selle tuletab meelde pooleliolevate reformide vajalikkust tagamaks, et kontrollikoda oleks tulevaste probleemidega toimetulekuks hästi valmistunud;

35.

palub kontrollikojal uurida võimalust liituda läbipaistvusregistriga teenustaseme kokkuleppe alusel; tunnustab institutsioonidevahelist koostööd kontrollikoja ning muude liidu institutsioonide ja organite vahel teenustaseme kokkulepete kaudu; soovib saada teavet selle kohta, kas enne iga kokkuleppe sõlmimist tehakse tasuvusanalüüs;

36.

väljendab heameelt 2019. aastal allkirjastatud halduskokkuleppe üle, millega luuakse struktureeritud raamistik Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja kontrollikoja vahel koostöö tegemiseks ning hõlbustatakse õigeaegset teabevahetust vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (2) ja kontrollikoja sisejuurdlustega seotud otsustele; väljendab heameelt selle üle, et kokkuleppe tulemusel on kontrollikoda hakanud OLAFiga juba tõhusamini koostööd tegema, on loodud tihedat teabevahetust võimaldavad alalised kontaktpunktid ning juhtumite kohta, mille kontrollikoda on OLAFile edastanud, on tagasisidet antud kiiremini ja korrapärasemalt; märgib, et see kokkulepe sisaldab ka sätteid mitteoperatiivsete küsimuste kohta, näiteks koolituste, töötubade ja töötajate vahetuse korraldamine; märgib, et 2019. aastal teatas kontrollikoda OLAFile kümnest pettusekahtlusega juhtumist võrreldes 2018. aasta üheksa juhtumiga (kaheksa tuvastati auditi käigus ja kaks kolmandate isikute tehtud ülesandmisel);

37.

märgib, et Euroopa Prokuratuur ja kontrollikoda leppisid kokku, et arutavad tulevase halduslepingu üle, et luua raamistik nendevaheliseks koostööks; palub kontrollikojal teavitada sellest parlamendi eelarvekontrollikomisjoni; tervitab asjaolu, et kontrollikoda aitas kaasa Euroopa Prokuratuuri siseauditi talituse loomisele;

38.

tunneb heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta oktoobris allkirjastati Euroopa Keskpangaga (EKP) vastastikuse mõistmise memorandum, milles sätestati EKP järelevalvealast tegevust käsitleva teabe vahetamise praktiline kord;

39.

tunnustab kontrollikoja koostööd liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega, mis võimaldab kontrollikojal edendada sõltumatut välisauditit liidus ja selle liikmesriikides; võtab teadmiseks kontrollikoja osaluse Rahvusvaheliste Kõrgemate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI), Euroopa Kõrgemate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) ja INTOSAI Euroopa piirkondliku rühma töös, eriti keskkonnaauditi, infotehnoloogia ja kahjustustele ja katastroofidele eraldatud vahendite auditi ning auditi ja eetika töörühma edendamisel;

40.

märgib, et Euroopa Ombudsman kutsus kontrollikoda (seoses kõigi liidu institutsioonidega peetud konsultatsioonidega) kommenteerima ombudsmani praktilisi soovitusi ELi administratsioonile teemal ELi ametlike keelte kasutamine avalikkusega suhtlemisel (juhtum SI/98/2018/DDJ), millele kontrollikoda vastas, märkides, et see praegune poliitika on juba kooskõlas; nõuab, et sellesse protsessi lisataks eri riikide viipekeeled;

Kommunikatsioon

41.

rõhutab kontrollikoja jõupingutusi sidusrühmade, meedia ja üldsusega suhtlemise täiustamiseks; on teadlik, et pärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi lõi kontrollikoda väljaannete portaali, kust kõik parlamendiliikmed saavad vajalikke andmeid ja muud statistikat; tunneb heameelt, et väljaannete portaal on nüüd avalikult kättesaadav ka kontrollikoja veebisaidil ning võimaldab aruannetes ja muudes väljaannetes kiiret ja lihtsat otsingut; peab kiiduväärseks kontrollikoja veebisaidi praegust uuendamist, et muuta töö ja väljaanded kättesaadavamaks ja paremini jälgitavaks;

42.

väljendab heameelt selle üle, et meediahuvi kontrollikoja vastu on väga palju suurenenud ja tema eriaruandeid kajastatakse eriti suures ulatuses;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

43.

märgib, et kontrollikoda kasutab edusammude jälgimiseks mitut põhilist tulemusnäitajat; märgib rahuloluga, et kontrollikoja analüüsist selgus, et 2015. aasta aastaaruandes esitatud soovitustest on täielikult, suuremas osas või osaliselt ellu viidud 96 % ja 2015. aasta eriaruannete soovitustest 94 %; märgib, et 2019. aastal avaldas kontrollikoda kokku 67 väljaannet, sh kuus aastaaruannet, 36 eriaruannet, kolm arvamust, 18 audititutvustust ja neli muud väljaannet; märgib, et 2019. aastal kasutati ligikaudu 52 % kontrollikoja auditivahenditest liidu asutuste ja muude organite kinnitava avalduse ning finantsauditite jaoks; palub kontrollikojal anda aru oma eriaruannete ja muude dokumentide ning valitud audititeemade mõju ja nendega rahulolu kohta;

44.

kutsub kontrollikoda üles uurima võimalusi, kuidas anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames muude liidu institutsioonide halduskulude kohta rohkem teavet; kordab, et kontrollikoja üldisse auditikäsitusse tuleks lisada rohkem audititööd ja sihipärasemat hindamist; kordab oma nõudmist, et teiste liidu institutsioonide halduskulusid ja toetustegevust tuleb põhjalikumalt analüüsida, eelkõige seoses teemadega, mis on muutumas olulisemaks või isegi kriitiliseks;

45.

peab kiiduväärseks, et kontrollikoda püüab kooskõlas finantsmäärusega koostada oma eriaruanded üldjuhul 13 kuu jooksul, kuid märgib, et eriaruannete koostamise keskmine aeg on sellest tähtajast endiselt pikem;

46.

tunneb heameelt liikmete ja kõrgete ametnike lähetuskulude, liikmete esinduskulude ja kontrollikoja autopargi kasutamise siseauditi üle, mille eesmärk on kontrollida liikmete ja kõrgete ametnike suhtes kohaldatavate kontrollikoja juhtimis- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsust; märgib, et valdava osa siseauditi talituse kontrollitud juhuslikult valitud toimingute puhul oli kontrollikojas kohaldatavaid reegleid ja menetlusi järgitud;

47.

märgib, et Euroopa Kohtu kohtujurist märkis oma 17. detsembri 2020. aasta ettepanekus (3), et üks konkreetne liige on rikkunud kontrollikoja liikmete käitumisjuhendit, sest ta kuritarvitas ametikohaga seotud õigusi ja privileege seoses tegevusega, mis ei olnud tema ametiülesannetega seotud, puudus töölt, ilma et see oleks olnud põhjendatud, jättis deklareerimata kontrollikojavälise tegevuse, edastas lubamatul viisil konfidentsiaalset teavet ning oli huvide konfliktis; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda palus OLAFil korraldada juurdluse, andis asja Euroopa Kohtusse ja on võtnud kohustuse järgida soovitatud sanktsioone, et nõuda kogu liidu eelarvele tekitatud kahju sisse;

48.

märgib, et audit näitas, et OLAFi uuritud konkreetse liikme juhtum oli üksikjuhtum; märgib, et aruandes jõuti järeldusele, et kontrollikoja juhtimis- ja kontrollisüsteemides olid teatavad puudused, mis on praeguseks tõhusalt kõrvaldatud, ning et üldiselt on praegused juhtimis- ja kontrollimenetlused usaldusväärsed; võtab arvesse asjaolu, et siseauditi talitus esitas soovitusi juhtimis- ja kontrollisüsteemi edasiseks täiustamiseks, et auditiaruanne oli rangelt konfidentsiaalne ning et aruande said kõik kontrollikoja liikmed ja peasekretär;

49.

võtab teadmiseks kohtujuristi 17. detsembri 2020. aasta ettepaneku, milles ta märgib selgelt, et kontrollikoja liikme ametikohast tulenevaid kohustusi on rikutud ja soovitab kohaldada karistust, millega jäetakse asjaomane liige alates käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevast ilma summast, mis vastab kahele kolmandikule tema pensioniõigustest ja nendega seotud hüvitistest;

50.

märgib, et kõik siseauditi talituse 2019. aasta tööprogrammis ette nähtud auditiülesanded on lõpule viidud, välja arvatud kolm, mida jätkatakse 2020. aastal: individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti teenuseleping, hoonete/rajatiste lepingute haldamise mudeli audit ja muu koolitus kui keelekoolitus; märgib, et siseauditi talitus viis 2019. aastal lõpule kaks 2018. aasta tööprogrammist valitud, kuid pooleli jäänud ülesannet; märgib, et siseauditi talitus kinnitas, et horisontaalkomitee, kes vastutab kontrollikoja auditipõhimõtete, -standardite ja -metoodikaga seotud kvaliteeditagamise kontrolli eest, on strateegiliselt tähtis; peab kiiduväärseks, et siseauditi talituse soovitust kvaliteedikontrolli korra väljatöötamise kohta on arvesse võetud;

51.

märgib, et siseauditi talitus vaatas 2019. aastal läbi kontrollikoja sisekontrolliraamistikku käsitleva otsuse eelnõu; märgib, et siseauditi talitus soovitas lisada otsuse eelnõusse lisasätte, et anda volitatud eelarvevahendite käsutajatele selge volitus rakendada 2019. aastal sisekontrollipõhimõtteid ja -näitajaid ning anda vähemalt kord aastas kogu sisekontrolliraamistiku rakendamisele ja toimimisele üldine hinnang, ja et seda tuleb esimest korda teha hiljemalt 2020. aasta tegevusaruande raames;

52.

tunneb heameelt asjaolu üle, et siseauditi talitus on seisukohal, et peasekretariaadi direktoraatide suure riskiga töövaldkondadest enamiku kohta on tehtud riskiregistril ja tegevuseesmärkidel põhinev usaldusväärne järelkontroll; tunnustab asjaolu, et talle on teada antud (eelkõige seoses OLAFi poolt konkreetse kontrollikoja liikme suhtes läbi viidud juurdluse käigus tuvastatud varasemate probleemide kontekstis), et siseauditi talitus ei ole täheldanud puudusi, mis oleksid nii olulised, et seada tõsiselt kahtluse alla volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestatud sisekontrollisüsteemide üldise usaldusväärsuse seoses finantstehingute seaduslikkuse ja korrektsusega 2019. aastal; oleks tänulik, kui teda hoitaks kursis ka edaspidi;

53.

nõustub kontrollikoja praeguse strateegiaga parandada kinnitava avalduse lisaväärtust, keskenduda rohkem liidu tegevuse tulemuslikkuse aspektidele ja tagada, et see edastaks sihtrühmadele selgeid sõnumeid; märgib, et 2019. aastal andis neljast kõrgeimast kontrolliasutusest koosnev rühm (Eesti, Madalmaad, Taani ja Ameerika Ühendriikide kõrgeimad kontrolliasutused) kontrollikoja strateegiale vastastikuse eksperdihinnangu; märgib, et aruanne avaldati 2020. aasta märtsis ja see annab väärtusliku sisendi järgmise strateegia jaoks;

Läbipaistvus

54.

märgib, et liikmetel on lubatud ametikohustuste täitmiseks kasutada ametisõidukeid; märgib, et ametiautode kasutamine muudeks sõitudeks ei kuulu nende ametikohustuste täitmise hulka ning et alates 1. jaanuarist 2017 on ametiautode kasutamisega seotud kulud ja kilomeetrid märkimisväärselt vähenenud; rõhutab uusi reegleid ametisõidukite ja autojuhtide kasutamise kohta, mille eesmärk on tagada, et kontrollikoja liikmete sõidud oleksid seotud üksnes ametiülesannete täitmisega; kordab oma arvamust, et ametisõidukit ei tohiks mingil juhul kasutada isiklikuks otstarbeks, sest see võib kahjustada kontrollikoja ja ka teiste liidu institutsioonide mainet; märgib, et uued eeskirjad jõustusid 1. jaanuaril 2020. aastal ja nendega kehtestati igakuine 100 euro suurune makse sõidukite mitteametlikuks kasutamiseks ning liikmete ja peasekretäri vastutus teatavate kulude ja tasude eest;

55.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda võttis seoses 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni punktiga 18, milles käsitletakse vajadust kontrollikoja liikmete puhkuseregistri järele, väga piiratud järelmeetmeid; märgib, et kontrollikoda kaalub, kas teha teistes liidu institutsioonides liidu kõrgete ametnike (nagu on määratletud määruses (EL) 2016/300 (4)) kohaloleku ja puudumise kohta kehtestatud eeskirjade ja parimate tavade võrdlevat analüüsi; tuletab meelde, et parlament on selgelt nõudnud, et kontrollikoda kehtestaks liikmete aastapuhkuste, haiguspuhkuste ja muul põhjusel töölt puudumiste registri pidamise korra, et tagada kogu liikmete võetud puhkuse tegelik registreerimine; rõhutab, et praegune kord võib vähendada liidu kodanike ja institutsioonide usaldust kontrollikoja vastu;

56.

märgib, et arvestades liikmete kohustust osaleda kõigil kontrollikoja, kodade ja halduskomitee koosolekutel, peab kontrollikoja sekretariaat kohalolijate nimekirja; märgib, et see kajastab liikmete kohalolekut ja puudumist ning näitab ka seda, milliseid puudumisi peab kontrollikoja president vabandatuks; märgib, et kohalolijate nimekiri on osa kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjadest;

Huvide konflikt, ahistamine, rikkumisest teatamine

57.

palub kontrollikojal esitada teavet kolme ahistamiskaebuse tulemuste kohta, millest teatati ja mida uuriti 2019. aastal; märgib, et neid käsitleti vastavalt menetlustele, mis on sätestatud rahuldava töökeskkonna säilitamise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise vastu võitlemise poliitikas; võtab teadmiseks, et kulude osas viidi iga juhtumi uurimine läbi sisemiselt ja seega ei kaasnenud sellega lisakulusid; väljendab heameelt kavatsuse üle hinnata iga kolme aasta järel kontrollikoja poliitikat, mis käsitleb töötajate kaitsmist ahistamise eest, ning et see tegevus pidi toimuma 2020. aastal;

58.

rõhutab asjaolu, et Poola ja Horvaatia kõrgeimad kontrolliasutused viisid läbi kontrollikoja eetilise raamistiku märkimisväärse vastastikuse eksperdihinnangu; märgib, et vastastikuse eksperdihinnangu põhjal tuleb kontrollikoja eetikakontrolli süsteemi veelgi täiustada eetikariskide terviklikuma hindamise, eetikaeeskirjade suurema järjepidevuse ja selguse ning teabe- ja kommunikatsioonitegevuse täiustamise teel;

59.

toetab vastastikuse eksperdihinnangu järeldusi huvide deklaratsioonide regulaarse ajakohastamise vajaduse kohta, mis suurendaks nende usaldusväärsust; väljendab jätkuvalt muret selle pärast, et huvide deklaratsiooni täidab igaüks ise ning et praegusest õigusraamistikust tulenevalt puuduvad nii kontrollikojal kui ka selle eetikakomisjonil uurimisvolitused, et tagada deklareeritud andmete õigsus ja täielikkus; kutsub kontrollikoda üles tagama, et liikmed esitaksid mitte deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta, vaid huvide deklaratsioonid; toonitab, et huvide konflikti puudumise tagamiseks tuleb praegusi menetlusi, sealhulgas eetikakomisjoni menetlusi, tugevdada; on nõus, et eetikakomitee mängib otsustavat rolli, kuivõrd kontrollikoja president ja liikmed võivad küsida komiteelt nõu kõigis eetika ja käitumisjuhendi tõlgendamisega seotud küsimustes; märgib lisaks, et komitee ülesanne on kiita heaks liikmete, sealhulgas endiste liikmete mis tahes välistegevus, mis toimub kontrollikojast lahkumisele järgneval kahel aastal, kuid on seisukohal, et seda ei saa iseenesest pidada mõjusaks vahendiks, mille abil tagada huvide konflikti puudumine, nagu rõhutati juba varasema aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis; väljendab heameelt kontrollikoja liikmete ja endiste liikmete muudetud käitumisjuhendi (5) vastuvõtmise üle ning eelkõige huvide deklaratsioonides nõutava ulatuslikuma teabe ja eetikakomitee suurema rolli üle; märgib, et kontrollikoda avaldab igal aastal aruande oma käitumisjuhendi kohaldamise kohta; märgib lisaks, et kontrollikoda vaatab praegu läbi oma töötajate eetikaraamistikku;

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(3) Kohtujurist Hogani 17. detsembri 2020. aasta ettepanek, Euroopa Kontrollikoda vs Karel Pinxten, C-130/19, ECLI:EU:C:2020:1052.

(4) Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/140

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1552,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0225/2020) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0057/2021),

annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/141

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1553,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0057/2021),

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

väljendab rahulolu selle üle, et kontrollikoda jõudis oma auditeerimistöö põhjal järeldusele, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) 31. detsembril 2019. aastal lõppenud aasta haldus- ja muude kulude maksed ei sisaldanud tervikuna olulisi vigu ning auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

tuletab meelde, et komitee eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks;

olgugi et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ loetakse väikese riskiga rubriigiks, peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja 2019. aasta aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on küllaltki piiratud; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on komitee jaoks väga suure või isegi kriitilise tähtsusega;

märgib rahuloluga, et oma aruandes täheldas kontrollikoda, et ta ei leidnud komitee inimressursside ja hangetega seotud auditeeritud küsimustes olulisi puudusi;

märgib, et 2019. aastal oli komitee eelarve 138 502 768 eurot (2018. aastal oli see 135 630 905 eurot ja 2017. aastal 133 807 338 eurot) ning eelarve täitmise määr oli 98,1 % (2018. aastal 98,7 % ja 2017. aastal 96,5 %);

märgib, et komitee on oma eelarveprognoosides olnud tagasihoidlik ja järginud suures osas komisjoni suuniseid, milles soovitatakse kõigi töötasudega mitteseotud kulude nominaalset külmutamist; märgib, et aastatel 2016–2020 oli komitee eelarve nominaalne kasv 9,2 % ja reaalväärtuses kasvas eelarve 1,9 %;

kinnitab, et liikmete reisi- ja päevarahade lõplikud assigneeringud olid 20 383 977 eurot (2018. aastal 20 247 625 eurot ja 2017. aastal 19 819 612 eurot), mis on võrreldes eelnevate aastatega stabiilne ega tekita erilist muret; palub siiski, et komitee kasutaks rohkem uusi tehnoloogiaid ja töömeetodeid ning kasutaks võimalikult ulatuslikult videokonverentse;

väljendab sügavat muret Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtumi pärast, mis on seotud komitee ühe liikme vastuoluliste reisideklaratsioonidega kokku ligikaudu 91 000 euro ulatuses; märgib, et alusetult makstud summad on tagasi nõutud; peab kahetsusväärseks, et varasemas käitumisjuhendis ei nähtud ette petturitest liikmete ranget süüdimõistmist ega nende tegevuse peatamist; nõuab tungivalt, et komitee kasutaks kõiki muudetud käitumisjuhendis ette nähtud vahendeid, et võtta ulatuslikke meetmeid selliste pettuste ärahoidmiseks; märgib, et on tehtud ettepanekuid liikmete reisi- ja elamiskulude hüvitamise praeguse raamistikus täiustamiseks (näiteks kulude hüvitamistaotluste esitamise üldine tähtaeg kuus nädalat, et lühendada hüvitamise aega, millega väheneks ka nendel eelarveridadel assigneeringute ülekandmine järgmisse eelarveaastasse); nõuab siiski reisideklaratsioonidega seotud juhtumite pigem hoolikat ja ettevaatlikku kui kiiret käsitlemist; märgib, et ei ole teada, kui paljud pettusejuhtumid jäävad avastamata; rõhutab, et ajaline surve ei tohiks kahjustada hüvitamistaotluste nõuetekohast ja põhjalikku hindamist; reisideklaratsioonidega seotud pettuste suurema avastamismäära saavutamiseks nõuab komitee siseauditi käigus kontrollitavasse valimisse võetavate reisideklaratsioonide arvu suurendamist;

tuletab meelde 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kommentaari ülepaisutatud eelarveprognooside vältimise kohta; märgib siiski, et assigneeringute edasikandmine on peamiselt seotud hoonete ja andmetöötluse eelarveridadega ning see on tingitud varasemast tasumata arvete kuhjumisest nendel eelarveridadel; märgib, et institutsiooni liikmete ja volitatud esindajate / liikmete reisi- ja päevarahadega seotud eelarveridadel edasi kantud summa oli vajalik selleks, et käsitleda liikmete hilinenud kulude hüvitamise nõudeid;

10.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2018. aastast 2019. aastasse ülekantud assigneeringute täitmise määr oli 82,1 %, samas kui 2017. aastast 2018. aastasse ülekantud assigneeringute osas oli see 77,5 %;

11.

rõhutab asjaolu, et komitee toetab ühistranspordilahendusi ja soodustab odavlennureiside kasutamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee nõuab oma reisibüroolt (mis pakub teenuseid ka Euroopa Parlamendile), et ta kaupleks lennuettevõtjatelt eritariife ja pakuks komiteelt hüvitise saajatele süstemaatiliselt nende reiside jaoks sobivaid kulutõhusaid alternatiive;

12.

märgib, et komitee kuulutas 2018. aasta oktoobris välja hankemenetluse, et analüüsida praegust komitee liikmete, volitatud esindajate ja ekspertide kulude hüvitamise korda ning teha ettepanekuid selle parandamiseks; palub komiteel esitada teavet selle analüüsi tulemustest, eelkõige praeguse reisi- ja hüvitamiskorra täiustamise võimalustest, sealhulgas võimalikest eri stsenaariumitest; võtab teadmiseks rakendamise viivitused, mis on tingitud COVID-19 kriisist;

13.

peab kahetsusväärseks, et komitee juhatus võttis 2020. aastal vastu otsuse, millega lubati hüvitada kaugosalemisega seotud kulud juhul, kui liikmel ei olnud COVID-19-ga seotud probleemide tõttu võimalik Brüsselisse sõita; kutsub komiteed üles seda otsust tagasi võtma, kuna see ei ole proportsionaalne tegelike osalemiskuludega, on märkimisväärne kulu liidu eelarve jaoks ja kahjustab komitee mainet; palub komiteel esitada aruanne selle otsuse finantsmõju kohta koos otsust puudutava konkreetse ja üksikasjaliku teabega ja sellise kulude hüvitamise põhjendustega; palub komiteel uurida uusi tasustamisviise, et tagada liikmetele õiglane ja proportsionaalne tasu, mille aluseks ei oleks eeskätt sõidukulud ning mis ei sõltuks üksnes liikmete füüsilisest kohalolekust Brüsselis;

14.

rõhutab komitee rolli tähtsust, kuid väljendab muret selle töö mõju pärast;

15.

märgib, kui oluline on poliitiline dialoog komitee ja Euroopa Parlamendi vahel selle tagamiseks, et komitee saaks anda parlamendi töösse sisuka panuse, ning kordab sellega seoses oma nõudmist tugevdada jätkuvalt komitee ja parlamendi vahelist poliitilist koostööd;

Digitaliseerimine, küberturvalisus, julgeolek

16.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee järgis parlamendi hiljutistes resolutsioonides esitatud soovitust taotleda IT-kulude eelarveosa suurendamist (4,5 %-ni kogu eelarvest, võrreldes 2018. aasta 3 %-ga); märgib, et pikas perspektiivis peaks 4,5 % ideaalis tõusma 6 %-ni, mis võimaldaks digitaalse strateegia sujuvat rakendamist ettenähtud aja jooksul ning võimaldaks komiteel tasa teha oma mahajäämuse teistest liidu organitest; väljendab heameelt asjaolu üle, et IT-projektidele, teenustele ja seadmetele eraldatud assigneeringute kogusumma suurenes 2018. aastaga võrreldes 13,2 % ja et see positiivne suundumus on jätkunud ka 2020. aastal;

17.

on teadlik, et 2019. aasta juunis võttis komitee juhatus vastu digistrateegia, milles esitati visioon komitee IT-keskkonnast ja tuvastati peamised IT-ga seotud probleemid; väljendab heameelt järgmiste tulemuste üle: liikmete portaali moodul paberivabade koosolekute toetamiseks, uue back office-rakenduse väljatöötamine muudatusettepanekute käsitlemiseks ning paberivabade töövoogude ja menetluste jaoks, eelkõige finantsjuhtimises; kiidab heaks siiani tehtud töö digitaalse töökoha projektiga, mis hõlmab lõppkasutaja keskkonna ja selle aluseks oleva digitaalse taristu ümberkujundamist; märgib, et 2019. aastal täiendati bürooautomaatikat, posti ja ühendatud sidelahendusi;

18.

väljendab heameelt selle üle, et komitee kasutab võimaluse korral alati tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara; võtab teadmiseks, et 2019. aastal lisati tarkvarapakettide inventarinimestikku 39 avatud lähtekoodiga tarkvararakendust;

19.

väljendab heameelt asjaolu üle, et IT-turvaametnik jätkas 2019. aastal aktiivselt töötajate küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamist, sealhulgas korraldas IT-juhtkomitee infotunni ja valdkondlikud infotunnid üksikute osakondade tasandil; märgib, et 2019. aastal käivitati veel kaks küberturbeprojekti; julgustab komiteed jätkama tihedat koostööd teiste komiteedega, eriti Regioonide Komiteega, et arendada edasi sünergiat;

20.

väljendab heameelt institutsioonidevahelise küberkoostöö üle, mille käigus komitee sai abi ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegelevalt rühmalt, näiteks seoses tööalase täiendkoolitusega, mis käsitles pilvandmetöötluse turvet ja küberohtude alast luureteavet liidu organite vastu suunatud rünnakute puhul; märgib, et paljud digitaliseerimisprojektid on seotud inimressursside ja finantsprotsesside digitaliseerimisega, mille puhul komitee kasutab komisjoni pakutavaid süsteeme SYSPER ja ABAC; palub komiteel kaaluda võimalust pidada komisjoniga läbirääkimisi paremate tingimuste saamiseks, et tõhustada rakenduste jagamist ja muuta see majanduslikult soodsaks;

21.

soovitab komiteel järgida Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonidel alustada Microsoftiga läbirääkimisi 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu muutmiseks, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida kontrolli puudumist ja seotust ainult ühe müüjaga ning tagada isikuandmete kaitse;

22.

juhib tähelepanu kõigile sellistele julgeolekuga seotud algatustele nagu spetsiaalne koolitusprogramm kuritegevusega seotud ja terrorismiohtude vastu võitlemiseks, koostöö Euroopa Parlamendiga seoses julgestusalaste erikoolitustega, turvaintsidentide uurimine ja välistöövõtjate personali suhtes julgeolekukontrolli taaskäivitamine koos teiste ELi organitega; võtab teadmiseks kogu julgeoleku ja selle ülesehitamisega seotud töö, mille peamine eesmärk on tõsta julgeoleku taset ning liikmetele, töötajatele ja külastajatele pakutava teenuse taset;

23.

tunneb heameelt selle üle, et komitee on rakendanud mitmeid meetmeid, et tagada hoonetele piisavad turvastandardid, näiteks paigaldanud uued juurdepääsukontrolli seadmed; märgib, et asjaomased turvastandardid on jõudnud Euroopa Parlamendi ja komisjoni standarditega samale tasemele;

Hooned

24.

märgib, et pärast hoonete B68 ja TRE74 vahetamist VMA hoone vastu tuleb leida täiendavad kontoripinnad 200 töötajale; märgib, et komitee juhatus ja Regioonide Komitee juhatus volitasid 2020. aasta veebruaris oma peasekretäre alustama läbirääkimisi Euroopa välisteenistusega niisuguse lepingu sõlmimiseks, mis võimaldaks neil kahel komiteel võtta 2021. aasta algusest üle Belliard 100 hoone rendilepingu; väljendab heameelt asjaolu üle, et sellest arengust on teavitatud personalikomiteed ja töötajaid üldiselt;

25.

võtab teadmiseks asjaolu, et VMA hoone vastab täielikult kõikidele asbesti kasutamisega seotud regulatiivsetele nõuetele ja et sellele väljastati 2019. aasta septembris asbesti ohutussertifikaat; väljendab muret töötajate tervise ja asbesti esinemise pärast VMA hoones, kuigi asbesti ohutussertifikaadi kohaselt ei kujuta see hoone kasutajatele mingit ohtu; väljendab heameelt selle üle, et sisevõrgus on avaldatud kogu asjakohane teave asbesti kohta komitee hoonetes, näiteks asbestipoliitika, asbesti ohutussertifikaadid ja asbesti inventariandmik; märgib, et VMA hoone renoveerimistöid on kavas alustada 2021. aastal;

26.

väljendab heameelt asjaolu üle, et VMA ühine töörühm määras kindlaks ruumide edaspidise jaotamise juhtpõhimõtted ning objektiivsed parameetrid kõikide talituste ja üksuste võrdseks kohtlemiseks; märgib, et töötajate esindajad olid kaasatud ja et töötajaid on korrapäraselt eri kanalite kaudu teavitatud ning nendega konsulteeritakse ja nad kaasatakse edasisse etappi, mis on seotud ruumilahenduse üksikasjaliku kavandamise ja asjaomaste talituste jaoks individuaalsete tööruumide määramisega;

Keskkonnamõõde

27.

palub komiteel töötada välja üldine kestlikkuse kava; õnnitleb komiteed jätkuvate jõupingutuste eest keskkonnajuhtimissüsteemi raames seoses väikese CO2-jalajälje ning plast-, toidu- ja paberijäätmete vähendamisega; nõustub, et CO2-jalajälje vähendamine on üks lähiaastate olulisemaid eesmärke; kutsub komiteed üles pöörama nõuetekohast tähelepanu oma elektrienergia allikate jaotusele ning õhutab hankima tuule-, päikese-, bio- ja hüdroelektrijaamades toodetud elektrienergiat; õhutab komiteed osalema seonduvates projektides koos teiste liidu asutustega ja töötama komitee jaoks välja põhjaliku tegevuskava Euroopa rohelises kokkuleppes esitletud põhimõtete ja soovituste elluviimiseks, üldise eesmärgiga muutuda aastaks 2030 kliimaneutraalseks;

Institutsioonidevaheline koostöö

28.

on teadlik Euroopa Parlamendi ja komitee vahel 2019. aastal sõlmitud uuest teenustaseme kokkuleppest, mis lubab komiteel kasutada parlamendi tõlkide teenuseid (mille eest tasutakse) iga kord, kui komitee kasutab parlamendi ruume oma koosolekute pidamiseks, ja aeg-ajalt ka komitee enda ruumides toimuvateks koosolekuteks; tunnistab, et see kokkulepe aitab optimeerida parlamendi tõlkide kasutamist; tunnustab Euroopa Parlamendi, komitee ja Regioonide Komitee vahel sõlmitud kehtivaid koostöökokkuleppeid; kutsub komiteed üles selgitama välja täiendavad säästu- ja sünergiavõimalused ja muud valdkonnad, kus saaks tugifunktsioone jagada; on teadlik nii komitee kui ka Regioonide Komitee taotlustest järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kehtivat koostöökokkulepet, nii et mõlemale komiteele hüvitataks Euroopa Parlamenti üle viidud ametikohad;

29.

tuletab meelde, et 5. veebruaril 2014. aastal sõlmitud Euroopa Parlamendi ja komitee vaheline koostöökokkulepe näeb ette tõlkeressursi kaotamise hüvitamise, eraldades nii komiteele kui ka Regioonide Komiteele täiendavad rahasummad; märgib, et välistõlkeks on ette nähtud 2 miljonit eurot koos võimalusega kasutada potentsiaalset ülejääki edasise poliitilise töö jaoks, ja lisanduva poliitilise töö tarvis eraldati veel 1,1 miljonit eurot; märgib, et ümberpaigutamised toimusid 2015. ja 2016. aastal ning vähendamine tehti juba lepitusmenetluse käigus 2017. aastal; märgib, et 36 ametikoha ümberpaigutamisega seotud kokkuhoid aastas on hinnanguliselt 3,42 miljonit eurot; palub Euroopa Parlamendil, komiteel ja Regioonide Komiteel anda parlamendi eelarvekomisjonile ühiselt aru kokkuleppe käimasoleva läbivaatamise kohta; tunnistab, et kokkulepe võimaldab Euroopa Parlamendile, komiteele ja Regioonide Komiteele rohkem paindlikkust, mis tuleb neile kasuks; märgib, et osa sellest paindlikkusest seisneb kasutamata vahendite ümberjaotamises teistesse poliitikavaldkondadesse;

30.

nõustub vajadusega tõhustada veelgi poliitilist koostööd seoses iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide koostamisega ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooniga õigusalaste prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammi jälgimise kohta; soovitab komiteel esitada konkreetsed ettepanekud teabevahetuse parandamiseks komitee ja parlamendi raportööride tasandil, et töötada välja poliitilise koostöö senisest süstemaatilisem käsitlus;

31.

märgib, et komitee ja Regioonide Komitee sisseostetud tõlketeenuse kogumaksumus oli 2019. aastal 6 043 592 eurot, millest komitee osa oli 3 550 762 eurot, ja et asutusesisese tõlke kogukulu oleks olnud 8 781 075 eurot, sellest komitee osa 5 159 101 eurot;

32.

õhutab komiteed liituma liidu läbipaistvusregistriga teenusetaseme kokkuleppe alusel, et suurendada lobitöö läbipaistvust; tunnustab komitee ning muude liidu institutsioonide ja organite vahelist teenusetaseme kokkulepete alusel tehtavat institutsioonidevahelist koostööd, näiteks koostööd komisjoniga, et veelgi optimeerida inimressursside, finantsvaldkonna, IT ja teiste haldusvaldkondade protsesse; soovib saada teavet selle kohta, kas enne iga kokkuleppe sõlmimist tehakse tasuvusanalüüs;

33.

väljendab heameelt komitee ja Regioonide Komitee vahelise hea haldusalase koostöö üle, mis toob kaasa märkimisväärse sünergilise toime ja mastaabisäästu; märgib, et praegust halduskokkulepet on pikendatud 2021. aasta juuni lõpuni; märgib, et seni pole rakendatud kokkuleppe kahte punkti – need on ametikohtade tasakaalustatum jaotus ühistalitustes, mis on praegu Regioonide Komitee kasuks, ja ruumide võrdne jaotus (komiteel oli 53 % ja Regioonide Komiteel 47 % büroopindadest); väljendab heameelt selle üle, et halduskokkuleppe pikendamisega seotud läbirääkimiste eesmärk on tõhususe edasine suurendamine ja kokkuhoiuvõimaluste leidmine;

34.

palub komiteel esitada talle teavet haldusprotsesside igasuguse tõhustamise kohta, mis näib pidevalt suureneva töökoormuse ja maailmas toimuvate kiirete muutuste tõttu olevat hädavajalik; kinnitab käimasolevate reformide vajalikkust, et tagada komitee hea ettevalmistus tulevaste probleemidega tegelemiseks;

Suhtlus

35.

tunnistab, et 2019. aastal tegi komitee erilisi jõupingutusi parlamendi toetamisel Euroopa Parlamendi valimiste reklaamimisel, osaledes institutsioonidevahelises kampaanias, sealhulgas mitu kuud kestnud sotsiaalmeedia kampaanias (ligi 17 000 kaasatust, nimelt meeldimised, kommentaarid ja säutsu edastamised ning üldine osalejate arv 18,4 miljonit inimest); nõustub, et komitee sihtrühmadega tehtavat poliitilist tööd ei saa mõõta üksnes arvuliste näitajatega ning et komitee saavutab selle nii oma lepingupõhise nõustamisfunktsiooni kaudu kui ka kohaliku teavitustegevuse kaudu, mille eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna teadlikkust komitee tööst ja selle rollist liidu otsustusprotsessis;

36.

märgib, et 2019. aasta lõpus oli komitee peamisel Twitteri kontol 43 300 jälgijat ja tema Facebooki põhikontol 32 600 jälgijat; märgib, et komitee sotsiaalmeedia kontodest on kõige kiirema kasvuga LinkedIn, kus 2019. aastal kasvas jälgijate arv 54 % võrra, jõudes 2019. aasta lõpuks 14 500 jälgijani; märgib, et sellise suhtluskanalite kombinatsiooni abil saavutab komitee hästi tasakaalustatud jälgijatekogumi;

37.

tunneb heameelt komitee püüete üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja töökultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks, näiteks muutes intraneti ja veebisaidi nägemispuudega inimestele digitaalselt juurdepääsetavaks; palub järelmeetmeid asjakohase sertifikaadi saamiseks selle kohta, et puuetega inimestel on võrdne juurdepääs komitee veebisaidile;

38.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide ja asutuste veebisaidid kättesaadavaks mis tahes puuetega inimestele, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega seotud organisatsioonid;

Sisemine juhtimine, sisekontroll, finantsvaldkond

39.

väljendab heameelt komitee kriisiohjamise ja talitluspidevusega seotud püüdluste üle luua veebisait, kus on kogu talitluspidevuse toiminguteks vajalik teave, sealhulgas ajakohastatud kriisiohjamise ja talitluspidevuse haldamise dokumendid ning eri sekkumisrühmade ajakohastatud kirjeldus, nende koosseis ja nende roll; rõhutab, et 2019. aasta septembris toimus liikmete repatrieerimisrühma esimene täieulatuslik õppus, mis põhines neljal stsenaariumil, ja et õppuse järelduste suhtes võetakse süstemaatiliselt järelmeetmeid;

40.

märgib murega, et komitee aasta kogueelarve suurenes 108 000 000 eurolt 2006. aastal enam kui 138 000 000 euroni 2019. aastal, samas kui komitee koostatud arvamuste ja aruannete koguarv märkimisväärselt vähenes (2006. aasta 215 arvamuselt ja aruandelt 2019. aasta 127 arvamusele ja aruandele); mõistab, et esitatud arvamuste arvu vähenemist võib seostada valimistsükliga, kuid on mures arvamuse keskmise maksumuse suurenemise pärast (1,1 miljonit eurot 2019. aastal võrreldes 630 000 euroga 2018. aastal) ning väljendab muret aruandlustöö sisseostmise pärast välistelt ettevõtetelt; märgib murega, et 127 arvamusest ja aruandest olid ainult 55 omaalgatuslikud arvamused;

41.

märgib, et 2019. aastal sai komitee enim konsulteeritud arvamus (plokiahela ja hajusraamatu tehnoloogia kohta) kõigest 2 500 saidikülastust, ning ülejäänud viis enim loetud arvamust jõudsid vaid 1 000 –2 000 saidikülastuseni; õhutab komiteed püüdma oma arvamusi laiemalt levitada;

42.

märgib, et 2019. aasta tegevusaruandes antakse vaid üldine ülevaade komitee tegevusest ilma tema töö põhjalikuma kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamiseta; kutsub komiteed üles lisama oma iga-aastasesse tegevusaruandesse muid peamisi tulemusnäitajaid, näiteks komitee arvamustes esitatud soovituste liidu õigusaktides rakendamise määra, et oleks võimalik komitee töö mõju hinnata;

43.

palub komiteel ratsionaliseerida oma sisestruktuuri ja korraldada ümber oma struktuuride pädevusvaldkonnad, nagu on märgitud 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmetes, sealhulgas selgitada selle protsessiga seonduvaid kokkuhoiuvõimalusi; võtab teadmiseks juhatuse tegevuse kuueliikmelise ajutise töörühma moodustamiseks, et koostada põhjalik ülevaade selle kohta, kuidas ratsionaliseerida komitee tööstruktuure ja -organeid, sealhulgas sektsioonide ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni pädevusvaldkondi; palub juhatusel laiendada ühtlustamist kõigile olemasolevatele organitele ja Euroopa Parlamendile tulemustest aru anda;

44.

tunnistab, et komitee on kõigi oma haldusalade jaoks välja töötanud palju võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, millest mõned mõõdavad tulemuslikkuse taset (nt maksete tegemise aeg), teised aga tootmistaset (nt tootmismaht); palub, et komitee esitaks lisaks nendele väga üksikasjalikele andmetele järgmises aasta tegevusaruandes ka konsolideeritud kujul oma peamised eesmärgid ja saavutatud tulemused;

45.

märgib, et 2019. aastal hinnati vastavust sisekontrollistandarditele, ning see oli 2018. aastaga võrreldes paranenud; märgib siiski, et kõiki standardeid ei järgitud täielikult, ja määrati kindlaks järelmeetmed; märgib, et kaks järelmeedet, nimelt tundlike toimingute ametlik hindamine ja mitmeaastase sisekommunikatsioonistrateegia rakendamine lükati edasi 2020. aastasse; tuletab komiteele meelde kontrollikoja aruandes esitatud soovitust rakendada tundlike ülesannetega tegelemise poliitikat; võtab teadmiseks komitee vastused, milles selgitatakse kavandatud samme ja asjaolu, et 2020. aasta esimesel poolaastal alustati ettevalmistavate tegevustega; märgib, et komitee teatas, et uus poliitika peaks hakkama toimima 2021. aastaks; nõuab, et komitee esitaks Euroopa Parlamendile selle uue poliitika üksikasjaliku kirjelduse koos tundlike funktsioonide määratlustega, ja selle rakendamise hetkeseisu;

46.

märgib, et komitee rakendas eelnimetatud tegevuse suhtes kolmandat järelmeedet, mis seisnes protsesside ja menetluste ühtlustamises direktoraatide ja üksuste vahel; kutsub komiteed üles looma kirjaliku dokumentatsiooni ühtlustamiseks protsesside ja menetluste keskregistri; kordab, et see lähenemisviis aitab tõhustada olemasolevate protsesside ja menetluste järgimist, ning toetab komitee kõikide põhitegevuste hõlmamist protsesside või menetlusega;

47.

märgib, et 2019. aastal viis siseauditi talitus lõpule kaks auditit, ühe institutsioonilistest tähtaegadest kinnipidamise kohta ja teise suulise tõlke kohta; märgib, et seoses esimese auditiga rakendab komitee praegu tegevuskavas sätestatud haldusmeetmeid, näiteks kehtestab komitee kasutatavates dokumentides institutsioonilised tähtajad, et komitee saaks oma tööd paremini korraldada, ja koostab järjepidevalt statistikat komitee tähtaegadest kinnipidamise kohta; tunneb heameelt komitee jätkuvate püüete üle paremini panustada liidu õigusloome protsessi; võtab teadmiseks suulise tõlke auditi tähtsuse, kuna see on liidu otsustusprotsessi oluline osa nii märkimisväärse eelarvekärpe kui ka suulise tõlke kulude kasvu tõttu, mida iseloomustab asjaolu, et praegu saab komitee endale lubada suulist tõlget ainult umbes 75 % ulatuses sellest, mida ta sai endale lubada 2014. aastal; märgib, et selle tegevusauditi eesmärk oli uurida protseduure, eelkõige seda, kas kulusid saab kokku hoida, ilma et see kahjustaks pakutava tõlke kogust ja kvaliteeti; märgib, et valitud juhtumite analüüs näitas, et suulise tõlke teenuse osutamise protseduurid toimisid hästi ja et suulist tõlget tehti taotluse alusel; märgib, et lõppkasutajad on üldiselt väga rahul; märgib, et praegu rakendatakse kokkulepitud tegevuskava, mis hõlmab kulude kokkuhoiu potentsiaaliga valdkondade jätkuvat kindlaksmääramist;

48.

märgib, et 2019. aasta tööprogrammis oli kavandatud eetika ja tööheaolu audit, kuid see lükati edasi 2020. aasta tööprogrammi; märgib, et audit algas 2019. aastal, kuid selle käsitlust muudeti pärast seda, kui kontrollikoda avaldas 19. juulil 2019. aastal eetikat käsitleva eriaruande; märgib, et siseauditi talitus kavatseb komitees loodud eetikaraamistiku hindamisel järgida kontrollikoja valitud käsitlust; soovitab siseauditi talitusel lisada auditisse ka praegu reformitava eetikaraamistiku rakendamise;

49.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komiteele 2019. aastal laekunud arvetest olid 11 500 (79 %) elektroonilised, mis on kooskõlas direktiivi 2014/55/EL (1) sätetega; avaldab komiteele tunnustust selle eest, et 2019. aastal kasutas ta kõigist liidu organitest e-arveid kõige rohkem, seda nii absoluut- kui suhtarvudes;

50.

rõhutab, et 2019. aastal ajakohastas riigihangete osakond kirjalikke juhiseid ja vorme ning pakkus jätkuvalt kõikidele asjaomastele finantsjuhtimises osalejatele suuniseid ja nõu; väljendab heameelt, et vormide kasutamine koos ekspertide juhistega on hankemenetluste kvaliteeti oluliselt tõstnud ja vähendanud eelkontrollide käigus avastatud vigu; tunnistab, et kontrollide tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks teeb komitee kontrolliosakond tihedat koostööd riigihangete osakonnaga;

Inimressursid

51.

märgib, et ametikohtade loetelus on 2019. aastal märgitud 668 ametikohta, sama palju kui 2018. aastal; märgib, et personali hulgas ei ole muutusi ja et 31. detsembril 2019. aastal oli töötajaid (ametnikud, ajutised teenistujad, lepingulised töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid ja meditsiiniline nõustaja) kokku 702 inimest (2018. aastal 705);

52.

on teadlik, et komitee rakendab jätkuvalt võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse tegevuskava aastateks 2017–2020; märgib, et komitee juhtivtöötajate soolise tasakaalu osas saavutati pariteet juba 2018. aastal ja see on jäänud suhteliselt stabiilseks; peab kahetsusväärseks, et see suundumus ei kajastu komitee uues poliitilises juhtkonnas, kus seitsmest sektsiooni esimehest on ainult üks ja kolmest rühma esimehest ei ole ükski naissoost, eriti kui samas on komitees selle ametiajal 2020.–2025. aastal kõige rohkem uusi ja naissoost liikmeid alates 2010. aastast; väljendab heameelt mitmekesisuse nimel korraldatud teadlikkuse tõstmise ürituste, näiteks konverentsi „Ühinenud mitmekesisuses“ üle, mis käsitleb suhtlemist mitmekultuurilises keskkonnas ja mille eesmärk on mitmekesisust arvestades edendada töötajate vahelisi lugupidavaid suhteid; väljendab eelkõige heameelt puuetega seotud konkreetsete tegevuste ja meetmete üle; soovitab siiski komiteel kehtestada ka konkreetsed meetmed, näiteks soolise võrdõiguslikkuse alase koolituse, et vältida valikukomisjonide liikmete alateadlikku erapoolikust;

53.

märgib geograafilise tasakaalustatuse mõningast paranemist võrreldes 2018. aastaga, kusjuures 19 % praegustest komitee juhtidest on pärit liikmesriikidest, kes liitusid liiduga pärast 2004. aastat (2017. aastal oli neid 16 % ja 2018. aastal 18,5 %); märgib murega teatavate rahvuste liiga suurt osakaalu komitee töötajate hulgas; nõuab tungivalt, et komitee töötaks välja konkreetsed meetmed sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks; kutsub komiteed üles jätkuvalt võtma samme saavutamaks oma töötajaskonna geograafiline tasakaalustatus, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, sealhulgas juhtkonna tasandil, nagu nõutakse juhatuse kodukorra artiklis 4;

54.

palub komiteel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse tegevuskava konkreetsetest saavutustest, eelkõige mitmekesisuse tugevdamiseks võetud meetmete tulemustest ja sellest, kuidas muuta komitee puuetega inimeste jaoks kaasavamaks töökohaks;

55.

peab kiiduväärseks, et pärast 2019. aastal tehtud põhjalikku analüüsi viidi lõpule spetsialiseeritud ametikohtade (ametikohad, mida liikuvuskava ei hõlma) registri loomine ja et sellist loetelu varem ei olnud; märgib, et kõigi eranditega spetsialiseeritud ametikohtade lõplik loetelu tehti teatavaks kõikidele töötajatele ja loetelu hõlmab nii komitee õigustalituse juhatajat kui ka kõiki juriste;

56.

võtab teadmiseks heaolu valdkonnas võetud meetmed, näiteks uute töötajate mentorlussüsteemi taaskäivitamise osana psühhosotsiaalsete riskide juhtimise ennetavast käsitlusest; võtab teadmiseks parimate tavade vahetamise selle süsteemi pidevaks täiustamiseks; võtab teadmiseks kaugtöötajatele suuremat paindlikkust võimaldavate kaugtöö reeglite ulatusliku ajakohastamise; soovitab komiteel paindliku töökorralduse täielikuks rakendamiseks kaitsta töötajate õigust mitte olla kättesaadav;

57.

võtab rahuloluga teadmiseks pikaajalise haiguspuhkusega seotud meetmed, eelkõige need, mille eesmärk on hõlbustada tööle naasmist;

58.

väljendab tõsist muret üldsuse ärevuse pärast, mis on tingitud teatavast komitee kasutatavast värbamiskorrast; palub komiteel koostada selged sisesuunised vabade ametikohtade väljakuulutamise kohta ja selgelt määratleda asutuse huvid töötajate ajutise ümberpaigutamise korral; rõhutab, kui tähtis on kogu värbamismenetluse vältel (kuulutamine, valimine, ametisse nimetamine ja ametikohale määramine) rangelt tagada eranditult iga etapi täielik läbipaistvus, nagu on sätestatud komitee kodukorras ja personalieeskirjades, et vältida maineriske mitte ainult komitee, vaid kõigi liidu üksuste jaoks;

59.

märgib, et 2019. aastal tegutsesid komitees 54 pikaajalist praktikanti, kes said komiteelt igakuist toimetulekutoetust, 15 lühiajalist praktikanti, kes ei saanud komiteelt toetust, ja üks praktikant, kes sai toetust väliselt avalik-õiguslikult asutuselt; soovitab komiteel maksta piisavat toetust ka lühiajalistele praktikantidele, välja arvatud juhul, kui nad saavad makseid muudest allikatest;

Läbipaistvus

60.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee hakkas edendama lugupidamist töökohal eesmärgiga tagada, et kõik töötajad tunneksid praegust eetikaraamistikku; märgib, et 2019. aastal algas laiaulatuslik teadlikkuse tõstmise kampaania (respect@work), milles võetakse arvesse mitmeid ettepanekuid, mis on esitatud Euroopa Ombudsmani aruandes väärikuse kohta ELi institutsioonides ja ametites töötamisel (SI/2/2018/AMF); väljendab heameelt usaldusnõunike võrgustiku laiendamise üle; märgib, et pärast Euroopa Ombudsmani otsust võttis komitee vastu suunised töötajate huvide konfliktide lahendamiseks nende tööülesannete täitmisel ja esitas personalile asjakohase teabe; märgib, et need suunised on mõeldud personalile praktiliseks käsiraamatuks juhul, kui neil on vaja täita kattuvaid ülesandeid, näiteks juhtimisülesandeid paralleelselt töötajate esindamisega; kutsub komisjoni üles võtma ombudsmani aruandele reageerimiseks täiendavaid meetmeid;

61.

nõuab, et komitee annaks aru Euroopa Ombudsmani soovitusega seotud saavutustest, näiteks välistegevuse suunistest; märgib, et 2019. aastal avaldas Euroopa Ombudsman aruande endisi kõrgemaid ametnikke käsitleva teabe avaldamise kohta, et rakendada üheaastast lobi- või nõustamistegevusega tegelemise keeldu (SI/2/2017/NF), ning et komitee uuris võimalust muuta oma välistegevust käsitlevat otsust; kutsub komiteed üles kasutama seda võimalust oma süsteemi tugevdamiseks, et vältida kõiki võimalikke huvide konflikte;

62.

väljendab muret Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt 2019. aastal läbi viidud uurimiste pärast; märgib, et lõpetati kaks juhtumit, mis olid seotud liikmetega ja liidu vahendite omastamisega; märgib rahuloluga, et komitee on asjaomased summad tagasi nõudnud; märgib, et algatati kaks juhtumit (üks komitee liikme ja teine töötaja suhtes), millest esimene juhtum on pooleli ja teise juhtumi menetlemine lõpetati 2020. aastal, sest rikkumist ei tuvastatud; märgib, et 2020. aastal algatati kaks juhtumit, millest üks, 2018. aastal toimunut käsitlev juhtum lõpetati 2020. aastal (liikme poolt toime pandud pettus leidis kinnitust) ja teise menetlemine on pooleli; märgib, et ühe liikme suhtes on algatatud veel üks juhtum ja see on veel pooleli; märgib, et komiteele teadaolevalt on praegu OLAFi poolt algatatud kaks uurimist, mis mõlemad käsitlevad liikmeid, kuid ei ole seotud ahistamisega;

63.

märgib, et komitee praegune tegevus liikmete koosolekutel osalemise tõendamiseks on kooskõlas teiste ELi üksuste (nt Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee) parimate tavadega; märgib, et selle korra kohaselt nõutakse ühekordset allkirjastamist ja koosolekul osalemise deklareerimist; märgib, et liikmete finantseeskirja artikli 4 punktis a on sätestatud, et „käesolevate meetmete alusel kuluhüvitiste või päevaraha saamiseks peab õigustatud isik: a) andma koosolekul allkirja kohalolijate nimekirja, kui selline nimekiri on ette nähtud, b) täitma koosoleku iga päeva kohta kuluaruande vormi ja c) esitama tõendavad dokumendid“;

64.

nõuab tungivalt, et komitee annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile jätkuvalt teada menetlustest ja protsessidest, mida komitee rakendab või kavatseb rakendada, et ahistamisjuhtumeid või sarnaseid töötajatega seotud probleeme tulevikus vältida ning tagada, et selliseid komitee ning kogu liidu mainet kahjustavaid ja ohvritele kannatusi põhjustanud kahetsusväärseid juhtumeid enam ette ei tuleks;

65.

kordab oma nõudmist kehtestada ahistamise ohvritele selged ja tugevad kaitse- ja toetusmeetmed; nõuab tungivalt, et komitee kehtestaks ahistamist käsitlevad erireeglid ja -menetlused; leiab, et asjaolu, et personalieeskirju ei saa komitee liikmele peale suruda, ei ole vabandus;

2018. aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine, huvide konflikt, ahistamine, rikkumisest teatamine

66.

tuletab meelde, et mitu töötajat on komitee toonase I rühma esimehe tõttu pidanud pikka aega taluma psühholoogilist ahistamist; peab kahetsusväärseks, et kuna asjaomase liikme puhul oli tegemist kõrgema ametnikuga, ei suudetud komitee ahistamisvastaste meetmetega seda juhtumit varem lahendada ja heastada; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ohvrite kaitseks kuni OLAFi uurimise lõpuni võetud meetmed näivad olevat improviseeritud ja ebapiisavad, eriti arvestades Avaliku Teenistuse Kohtu 12. mai 2016. aasta otsust (2), mis oleks pidanud olema komiteele õppetunniks; märgib murega, et komitee administratsioon jättis sisemenetluste vajakajäämiste tõttu (sealhulgas aruandekohustuste ebaselge jaotus kõrgema juhtkonna tasandil) meetmed võtmata ning rikkus sellega hoolsuskohustust ja kohustust pöörduda OLAFi poole; mõistab hukka asjaolu, et komiteel läks nii kaua aega vajalike meetmete võtmisega komitee kodukorra ja käitumisjuhendi kohandamiseks, et tulevikus sellist olukorda vältida;

67.

tuletab meelde, et OLAFi 2018. aasta uurimise käigus tuvastati ahistamise ohvrid; peab kahetsusväärseks, et ohvrid olid sunnitud algatama menetluse oma vahenditega, kuna komitee administratsioon ei võtnud midagi ette; märgib, et ohvrite poolt personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud ametlike taotluste alusel algatati järelmeetmed 2020. aasta jaanuaris; märgib murega, et kannatanute ohvristaatust tunnustati ametlikult alles 2. oktoobril 2020. aastal, kuigi komitee väidab, et tunnustas kaudselt nende staatust juba mitu kuud varem;

68.

juhib tähelepanu asjaolule, et komitee suutmatus selle juhtumi puhul on põhjustanud avaliku sektori eelarves suuri kulutusi (õigusabikulud, haiguslehed, ohvrikaitse, vähenenud tulemuslikkus, juhatuse ja teiste organite koosolekud jne); on seisukohal, et seetõttu on see ka vastutuse, eelarvekontrolli ning liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite inimressursside hea juhtimise seisukohast murettekitav küsimus; kordab sellega seoses, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 13/2019 „Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenguruumi“, et eetiline käitumine avalikus halduses aitab saavutada usaldusväärsemat finantsjuhtimist ja suurendada üldsuse usaldust ning et liidu institutsioonide ja organite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine tekitab suurt avalikku huvi ning vähendab usaldust liidu institutsioonide vastu;

69.

peab asjakohaseks meelde tuletada, et Euroopa Parlament keeldus andmast heakskiitu komitee peasekretäri tegevusele 2018. aasta eelarve täitmisel, põhjendades seda muu hulgas hoolsuskohustuse jämedat rikkumisega ning administratsiooni tegevusetusega, mis tõi kaasa finantstagajärgi; tuletab komisjonile meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine on tõsine küsimus, mis nõuab viivitamatut tegutsemist; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et tollane personali- ja finantsküsimuste direktor, praegune peasekretär ei võtnud otsustavaid meetmeid, eelkõige ennetus- ja heastamismeetmeid enne, kui 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keelduti;

70.

märgib, et 2018. aasta ja osalt 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste ajal ei andnud peasekretär Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile piisavat, läbipaistvat ja usaldusväärset teavet, mida tõendab asjaolu, et rikkumisest teatajad, komitee ametiühingud, ohvrite kaitsjad või väärteo toimepanija ise esitatud teabe korduvalt ümber lükkasid; kutsub komiteed üles võtma teadmiseks ohvritele ja rikkumisest teatajatele tekitatud materiaalse ja moraalse kahju, mis tuleneb nende ebapiisavast toetamisest ning õiguspärase rehabilitatsiooni ja hüvitise puudumisest; väljendab sügavat muret selle pärast, et ohvrid olid sunnitud esitama kaebuse komitee administratsiooni tegevusetuse tõttu rehabilitatsioonimenetluses; tuletab komiteele meelde tema kohustust kaitsta ohvreid ja rikkumisest teatajaid;

71.

tunnistab, et komitee püüab suurendada oma suutlikkust ebaeetilist käitumist tõkestada; märgib, et üksikasjalik tegevuskava tuli kinnitada hiljemalt 2020. aasta lõpuks; nõustub, et komitee peab sihipärasema sisekommunikatsiooni kaudu jätkuvalt suurendama töötajate ja juhtkonna teadlikkust juba olemasolevatest struktuuridest, mis aitavad lahendada kõikvõimalikke töökohal tekkivaid keerukaid olukordi; palub komiteel teha eetikat ja ausust käsitlevad koolitused oma liikmetele kohustuslikuks; nõuab, et komitee esitaks Euroopa Parlamendile täieliku ülevaade kõigist võetud meetmetest;

72.

kutsub komiteed üles jõudma ahistamise ja väärkohtlemise ohvritega kiiresti kokkuleppele; on seisukohal, et uus juhtkond peaks aktiivselt pidama ohvritega läbirääkimisi, et saavutada õiglane ja rahuldav kokkulepe, mida toetavad kõik osapooled, ning vältida mis tahes huvide konflikte; ootab, et ohvritega sõlmitud kokkuleppe aluseks oleksid läbipaistvuse ja inimväärikuse põhimõtted ning see hõlmaks avalikku vabandamist, õiglasi tingimusi lahenduse leidmiseks, ohvrite täielikku rehabiliteerimist nende töökeskkonnas ja nende täielikku kaitset juhtumi negatiivsete tagajärgede eest; taunib kategooriliselt ohvrite igasugust survestamist allkirjastama vaikimiskohustust ja mitte andma Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile konfidentsiaalselt teavet saavutatud kokkuleppe kohta; kutsub komiteed üles andma põhjalikult aru pakutavatest kaitse- ja kompensatsioonimeetmetest; palub komiteel anda aru tuvastatud ohvrite praeguse olukorra kohta;

73.

võtab teadmiseks komitee täiskogu istungil 28. jaanuaril 2021 suure häälteenamusega vastu võetud otsused ja väljendab heameelt uue, 2019. aasta märtsis kinnitatud juhendit kehtetuks tunnistava ja asendava käitumisjuhendi vastuvõtmise ning eetikale ja aususele pühendatud raamistiku loomise üle; märgib, et nüüd nähakse käitumisjuhendis ette ebaeetilise käitumise juhtude tõsidusega proportsionaalsed karistused; väljendab erilist heameelt rahaliste sanktsioonide kehtestamise ja komitee liikme tagandamise võimaluse üle; nõuab tungivalt, et komitee jõustaks vajaduse korral sanktsioonid ning täiustaks majanduslike huvide deklareerimist ja huvide konflikte reguleerivaid sätteid; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teatataks nende komitee liikmete nimed, kes leitakse olevat käitumisjuhendit rikkunud; tunnustab komiteed ambitsioonika, põhjaliku ja tõhustatud käitumisjuhendi eest, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi tähelepanekuid ja Euroopa Ombudsmani asjakohaseid soovitusi; võtab rahuloluga teadmiseks rõhuasetuse komitee liikmete nõuetekohasele käitumisele ning töötajate väärikuse ja puutumatuse austamisele; ootab komitee liikmetelt käitumisjuhendi ranget järgimist ning komitee poliitiliselt juhtkonnalt, sealhulgas tööandjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonda esindavalt kolmelt siserühmalt ühtset suhtumist;

74.

rõhutab, et parlamendi eelarvekontrollikomisjoni tähelepanekute, OLAFi aruande ja komitee liikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee arutelude põhjal moodustas komitee eetikaraamistiku ühise sisetöörühma, mille ülesandeks on vaadata läbi kõik praeguse raamistiku võimalikud lüngad ja anda soovitusi paranduste tegemiseks; märgib, et nõuandekomiteel on ka võimalus teha ühise sisetöörühmaga koostööd, et tagada komitees üldise eetikaraamistiku ühtne kohaldamine ja uurida sünergia tekitamise võimalusi; märgib, et liikmete käitumise küsimustega tegelevast nõuandekomiteest sai eetikakomitee ning et lisatud on reservliikmete ametisse nimetamist käsitlev säte, samuti võimalus, et üks selle komitee liikmetest võib end taandada või ta võidakse tagasi kutsuda, kui leitakse, et ta on süüdi käitumisjuhendi rikkumises; väljendab heameelt selle üle, et komiteel on nüüd oma ülesannete täitmiseks selged uurimisvolitused ning ta võib küsida nõu ka välisekspertidelt; soovitab tungivalt, et eetikakomitee seaks vabatahtliku konsulteerimise asemel sisse alalise koostöö komitee õigustalitusega, eriti kui on algatatud mingi uurimine; märgib, et komitee on ajakohastanud ka oma eetikat ja ausust käsitlevat raamistikku, võttes vastu tõhusama eetikaraamistiku tegevuskava, mis jõustus 7. jaanuaril 2021. aastal; ootab jõulisi ja usaldusväärseid meetmeid ohvrite kaitseks ja toetamiseks ning neile kättemaksmise keelustamiseks;

75.

märgib, et juhatuse poolt 2020. aasta juunis antud volitused käitumisjuhendi ja käitumisjuhendit käsitlevate kodukorra sätete läbivaatamise ettepanekute koostamiseks lükkas juhatus 15. septembril 2020. aastal edasi kaugemasse tulevikku, kuna 1. rühma esimehe kohusetäitja Jacek Krawczyk soovitas lükata nõuandekomitee otsuse kodukorra kohta edasi 2020. aasta oktoobri järgsele ajale; väljendab muret selle pärast, et see sama liige, kes leiti olevat süüdi ahistamises, tegutses pärast OLAFi soovitust juhatuses aktiivselt edasi ja tal õnnestus liikmete uue käitumisjuhendi vastuvõtmist pidurdada;

76.

palub komiteel anda oma õigusteenistusele ametlik tööstrateegia, et tagada tema ametlik ja süstemaatiline kaasamine komitee jaoks kõige olulisematesse küsimustesse ning mitte jätta õigusteenistusega konsulteerimist eri talituste otsustada; peab sellega seotud küsimustele antud vastuseid ebapiisavaks ja palub komiteel anda Euroopa Parlamendile aru selle kohta, mida on tehtud komitee õigustalituse süstemaatilisemaks ja sõltumatumaks kaasamiseks;

77.

peab kiiduväärseks, et eetika ja aususe küsimuste siseaudit toimub kaardistamise vormis, millele järgneb analüüs eesmärgiga koostada terviklik ülevaade eetika ja aususega seotud reeglitest, normidest ja meetmetest; märgib, et auditis käsitletakse ka selliseid küsimusi nagu kingitused ja meelelahutus, tööväline tegevus ja töövälised ülesanded, huvide konfliktid ja liiduga töösuhte lõppemise järgne töötamine;

78.

väljendab muret selle pärast, et vaatamata juhatuse 2020. aasta juuli otsusele kiitis juhatus 1. detsembril 2020. aastal heaks uurimise all oleva liikme nimetamise 1. rühma transpordi huvigrupi esindajaks, viies ta automaatselt kokku 1. rühma töötajatega, sealhulgas tema ohvritega;

79.

väljendab heameelt 2019. aasta juulis OLAFiga toimunud kohtumise üle, mille eesmärk oli täpsustada OLAFi ja komitee vahelise halduskokkuleppe tõlgendamist, nii et liikmetega seotud võimalikke ahistamisjuhtumeid peetaks esmatähtsaks; märgib, et praeguses etapis ei saa komitee ahistamisjuhtumite puhul tugineda sõltumatule välisuurimisüksusele (välja arvatud OLAF); märgib, et kontaktid ametite võrgustiku ja komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametiga ei ole seni olnud tulemuslikud; peab kiiduväärseks, et ka seda küsimust käsitletakse praegu haldusuurimisi käsitleva otsuse muutmise raames;

80.

rõhutab seoses OLAFi järeldustega, mis puudutavad ühe komitee liikmega seotud ahistamisjuhtumit, ja vastavalt komitee juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsusele, et kõnealune liige vabastati kuni tema ametiaja lõpuni täielikult kõigist 1. rühma sekretariaadi personali juhtimise ja haldamisega seotud tööülesannetest; märgib, et 7. septembril 2020 võttis see liige tagasi oma kandidatuuri komitee presidendi kohale; peab kahetsusväärseks, et karistuste tagasiulatuva jõu puudumise õigusliku põhimõtte tõttu ei saa muudetud käitumisjuhendi kohast sunniviisiliste sanktsioonide korda sellel konkreetsel juhul kohaldada; tunneb aga tõsist muret asjaolu pärast, et nõukogu andis väärteo toimepanijale komitee liikmena uued volitused ning et ohvrid ja rikkumisest teatajad võivad kogeda tema või teda komitees toetavate isikute kättemaksu; rõhutab, et see isik ei tunnista ega kahetse oma väärtegusid, mis näitab, et tal puudub täielikult eneseanalüüs ja austus asjaomaste ohvrite vastu;

81.

väljendab veel kord muret asjaolu pärast, et komitee veebisaidil on endiselt üleval asjaomase liikme poolt 1. rühma esimehena tehtud avaldus, mis on sisuliselt isiklik enesekaitsekõne, kusjuures raskendava asjaoluna on vastavad kohtumenetlused nii liidu õigusasutustes kui ka Belgia ametiasutustes juba käimas või kohe algamas;

82.

märgib, et eelnimetatud liikme poolt Üldkohtusse esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse (KN vs. EMSK, T-377/20), mille eesmärk oli peatada komitee juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsuse täitmine, lükkas Üldkohus tagasi, kuna see ei vastanud kiireloomulisuse tingimusele; märgib, et praegu on pooleli kõnealuse juhtumiga seotud põhikohtuasja menetlus eelnimetatud otsuse tühistamiseks;

83.

märgib, et 15.–16. juulil 2020. aastal toimunud komitee täiskogu istungil kinnitati juhatuse 9. juuni 2020. aasta otsus komitee osalemisest tsiviilhagejana menetluses, mille Brüsseli tööinspektor-uurija algatab Brüsseli kriminaalkohtus; märgib, et Brüsseli tööinspektor-uurijat on teavitatud asjaomaselt liikmelt puutumatuse äravõtmisest, kuid menetluse kohta ei ole siiani rohkem teavet saadud;

84.

on sügavalt mures selle pärast, et 2021. aasta aprillis ei täida komitee endiselt oma hoolsuskohustust ahistamise ja tõsiste üleastumiste ohvrite suhtes, arvestades asjaolu, et ta on sõlminud kokkuleppe ainult kahe ohvriga neljast ning ei ole veel avaldanud lubatud avalikku vabandust.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).

(2) Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. mai 2016. aasta otsus kohtuasjas FS vs. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC), F-50/15, ECLI:EU:F:2016:119.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/152

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1554,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0226/2020) (2),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0055/2021),

annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Regioonide Komiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/153

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1555,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0055/2021),

võtab rahuloluga teadmiseks, et kontrollikoda märkis oma 2019. aasta aruandes (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) puhul auditeeritud inimressursside ja hangetega seotud küsimustes ei tuvastatud olulisi puudusi;

väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et komitee 31. detsembril 2019. aastal lõppenud aasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu ja et kontrollitud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid tõhusad;

olgugi et mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ loetakse väikese riskiga rubriigiks, peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on küllaltki piiratud ulatusega; nõuab, et selle peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on komitee jaoks väga suure või isegi kriitilise tähtsusega;

tuletab meelde, et komitee eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kuludeks (1. jaotis) ning hoonete, vallasvara, seadmete ja mitmesuguste tegevuskulude katmiseks;

märgib, et 2019. aastal oli komitee heakskiidetud eelarve 98 751 000 eurot (võrreldes 96 101 000 euroga aastal 2018 ja 93 295 000 euroga aastal 2017); märgib, et 2019. aastal oli kulukohustuste täitmise määr 99,6 % (2018. aastal 99,3 % ja 2017. aastal 98,1 %) ning et maksete täitmise määr 88,8 % oli madalam kui 2018. aastal (91,0 %) ja 2017. aastal (89,9 %); märgib siiski, et 2019. aasta lõplik maksete täitmise määr muutub eelarvetsükli lõpus (pärast ülekantud assigneeringute maksete tegemist) kõrgemaks;

rõhutab, et 1. jaotise kulukohustuste täitmise määr oli 99,6 % ja 2. jaotise kulukohustuste täitmise määr 99,7 %; märgib rahuloluga, et aasta lõpus jäi kulukohustustega sidumata ligikaudu 400 000 eurot (0,4 %) ja seega tagastati see liidu eelarvesse, mis tähendas vähenemist võrreldes 2018. aastaga, mil kulukohustustega sidumata jäi ligikaudu 700 000 eurot (0,7 %);

Inimressursid

märgib, et töötajate koguarv 2019. aastal oli 576 (2018. aastal 538 ja 2017. aastal 533); märgib, et ametikohtade loetelus esitatud ametikohtade arv on 491, mida komitee loeb ebapiisavaks; tunnistab 2019. aastal lõpuleviidud töökoormuse hindamise tulemusi võimaliku ümberkorralduse tegemiseks eesmärgiga suurendada tõhusust ja luua sünergilist toimet; on teadlik komitee soovist, et liidu eelarvepädevad institutsioonid seda probleemi käsitleksid ja järk-järgult praeguse inimressursside olukorra tasakaalu viiksid; julgustab komiteed süvendama halduskoostööd Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (EMSK) ühistalituste kaudu, et luua sünergilise toime suurendamiseks ühine ressursside reserv;

tunnustab komitee jätkuvaid püüdlusi tugevdada oma poliitilist rolli ja vastata kasvavale vajadusele alalise asjatundjate arvamuse järele poliitilistes ja haldusvaldkondades; võtab teadmiseks talendireservi, mis on loodud kogemustega töötajate motiveerimiseks ja hoidmiseks komitees; märgib, et esimene üldine sisekonkurss komitee ajaloos jõudis lõpule 2019. aasta esimeses pooles, kus 113 kandidaadist sai laureaadiks kokku 40 töötajat; palub komiteel selgitada laureaatidele pakutavaid konkreetseid tööalaseid väljavaateid;

märgib, et 24 tõlkija ametikoha üleviimine komiteest parlamenti pidi hinnanguliselt kaasa tooma ligikaudu 2,9 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas, ning palub komiteel esitada aruande selle ümberpaigutamise mõju kohta;

10.

peab kahetsusväärseks, et soolise võrdsuse olukord kesk- ja tippastme juhtide seas ei ole paranenud, vaid on pigem jäänud suhteliselt stabiilseks alates 2018. aastast olukorras, kus 35 % nendest ametikohtadest täidavad naised; kinnitab, et vastu on võetud uus võrdsete võimaluste strateegia, mis sisaldab konkreetseid eesmärke aastaks 2025; kutsub komiteed üles esitama tegevuskava uue võrdsete võimaluste strateegia vastuvõtmise ja kavandatud mõju kohta ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile igal aastal aru selle rakendamise ja esialgsete tulemuste kohta;

11.

väljendab heameelt personalidirektoraadis keskselt töötava võrdsete võimaluste ametniku ametisse nimetamise ja võrdsete võimaluste rändkampaaniate üle; palub komiteel anda aru uue strateegia konkreetsetest saavutustest, sealhulgas sellest, milliseid tulemusi on andnud meetmed, mida on võetud mitmekesisuse parandamiseks ja selleks, et muuta komitee puuetega inimeste jaoks kaasavamaks töökohaks;

12.

märgib, et 2019. aastal olid komitees esindatud kõigi liidu liikmesriikide kodanikud peale Luksemburgi; kutsub komiteed üles jätkama püüdlemist oma töötajate seas geograafilise tasakaalu saavutamise suunal, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, sealhulgas juhtkonna tasandil; julgustab komiteed tõhustama teavitustegevust neis liikmesriikides, mis on alaesindatud;

13.

julgustab komiteed jätkama jõupingutusi, et saavutada sooline tasakaal kõikidel hierarhilistel tasanditel ja tunneb heameelt meetmete üle, et valikukomisjonis on kohustuslik mõlema soo esindajate olemasolu, et naisi julgustatakse aktiivselt kandideerima kõikidele juhtivatele ametikohtadele, et naissoost töötajatele, kes soovivad end juhikarjääriks ette valmistada, viiakse läbi konkreetseid koolitusi, ja et võimaldatakse paindlikku töökorraldust, sealhulgas võimalust töötada osalise tööajaga ja teha kaugtööd; võtab teadmiseks mitmesugused komitee kehtestatud stiimulid, nagu juhtimisülesannete ametlik tunnustamine üksuse juhataja tasandist allpool ja juhtkonna toetusel käivitatud mitteametliku võrgustiku loomine soolise tasakaalu saavutamiseks juhtimises;

14.

tunnustab asjaolu, et uues võrdsete võimaluste strateegias keskendutakse ka puuetele ja mitmekesisusele; võtab teadmiseks valikumenetlustes osalevatele juhtidele ja personalitöötajatele mõeldud koolitused, mis käsitlevad alateadlikku eelarvamust; palub komiteel anda eelarvepädevatele institutsioonidele aru strateegia konkreetsete eesmärkide, meetmete ja näitajate kohta;

15.

hindab asjaolu, et komitee keskendub kvaliteetsete tervishoiu- ja heaoluteenuste arendamisele ja toetamisele, tuginedes ennetamisele ja varasele sekkumisele tihedas koostöös asjaomaste personaliteenustega, ning nii juhtide kui ka muu personali teadlikkuse tõstmise programmidele; väljendab heameelt nii noorema-, keskastme kui ka tippastme juhtidega läbi viidud koolituste üle töölt puudumise haldamise ja pikaajalise puudumise järgse eduka taasintegreerimise valdkonnas; märgib, et 2019. aastal registreeriti kümme vaimse läbipõlemise juhtumit; märgib, et komitee sotsiaalteenistus pakub abi haiguse ajal ja tööle naasmisel; palub komiteel lisada läbipõlemise tuvastamine oma tervise- ja heaoluteenuste hulka; väljendab heameelt töötajate töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks mõeldud paindliku tööaja ja kaugtöö võimaluste suurendamise üle ning stressi ja läbipõlemise ennetamise programmi jätkumise üle; julgustab komiteed täiendama paindlikku töökorraldust, kaitstes töötajate õigust mitte olla kättesaadav;

16.

rõhutab, et komitee kasutab peamiselt lepingulisi töötajaid asjakohase toe pakkumiseks asenduste näol keskpika kuni pikaajalise puudumise korral ja konkreetseteks projektideks erinevates direktoraatides eesmärgiga pakkuda täiendavat tuge komitee liikmetele; tuletab siiski meelde, et lepinguliste töötajate kasutamine toob komitee jaoks kaasa ka märkimisväärse teadmiste ja asjatundlikkuse kaotuse nende lepingute lõppemisel, ning ergutab seetõttu komiteed jätkama läbirääkimisi oma ametikohtade loetelu laiendamise üle; märgib, et komitee ja parlamendi koostöö tulemusel vähenes 2019. aastal komitee ja EMSK tõlkedirektoraadi pikaajaliste lepinguliste töötajate arv võrreldes aastatega 2013–2017;

17.

märgib, et komitee peab uuendama oma julgestuskontrollisüsteeme ja kindlustama ohutu töökoha oma liikmetele ja töötajatele, mis nõuab täiendavaid eriressursse, ja et füüsilisele turvalisusele ja IT-toele eraldatud ressursside suhe töötaja kohta on väga madal võrreldes teiste liidu üksustega; julgustab komiteed jätkama küberjulgeolekut edendavate uute projektide ettevalmistamist;

18.

märgib, et komitee määras kindlaks täiendavaid projekte halduse ja kommunikatsiooni kaasajastamise valdkonnas, nagu toetus paremale õigusloomele liidu seadusandluse rakendamise eel- ja järelkontrolli läbiviimisega kohapeal ja teavitustegevused, et kaasata protsessi kõik kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning et need täiendavad projektid vajavad piisavaid ressursse;

Kommunikatsioon

19.

rõhutab, et komitee kommunikatsioonistrateegia väline hindamine viidi läbi kooskõlas kõigile teistele liidu üksustele kohalduvate standarditega, kasutades ühist raamlepingut; märgib, et komitee kommunikatsiooni kvaliteet ei vastanud alati sihtrühma vajadustele, kuid on üldiselt võttes tõhus, sest peamistel sidusrühmadel on komiteest positiivne ettekujutus; kutsub komiteed üles parandama digitaalset suhtlust üldsusega ning suurendama oma uuringute nähtavust sidusrühmade ja liidu kodanike jaoks; ergutab komiteed pöörduma Euroopa Parlamendi poole, et tõhustada koostööd, näiteks ühiste koosolekute ja ürituste korraldamise kaudu;

20.

palub, et komitee annaks teada, kuidas ta kavatseb rakendada hindamisaruande soovitusi; märgib, et komitee kommunikatsiooni suurimateks edusammudeks on kodanike dialoogid komisjoniga ja komitee enda kohalikud dialoogid, tippsündmused EuroPCom (Euroopa avaliku kommunikatsiooni konverents) ja Euroopa piirkondade ja linnade nädal;

Digiteerimine, küberturvalisus

21.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komitee juhatus võttis 2019. aasta alguses vastu digitaalse strateegia, mis põhineb Tallinna deklaratsioonil e-valitsuse kohta ja selle kesksel põhimõttel „digitaalsus normiks“, ning et rakendamine algas pärast vastuvõtmist; märgib, et selle strateegia peamised eesmärgid on liikmekesksed infosüsteemid, et toetada komitee poliitilist tööd, infosüsteemid paberivabade haldusprotsesside toetamiseks ja digitaalse töökoha programm; kutsub komiteed üles edendama digiteerimist ka institutsioonidevahelise koostöö kaudu;

22.

väljendab heameelt institutsioonidevahelise küberkoostöö üle, milleks komitee sai abi ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegelevalt rühmalt, näiteks seoses tööalase täiendkoolitusega, mis käsitles pilvandmetöötluse turvet ja küberohtude alast luureteavet liidu organite vastu suunatud rünnakute puhul; märgib, et paljud digiteerimisprojektid puudutavad inimressursside ja finantsprotsesside digiteerimist, kus komitee kasutab komisjoni pakutavaid süsteeme SYSPER ja ABAC; palub komiteel uurida võimalust paremate tingimuste läbirääkimiseks komisjoniga, et parandada rakenduse jagamise protsessi ja muuta see rahaliselt atraktiivsemaks;

23.

märgib, et IT-eelarvet jagab komitee Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega (EMSK); toonitab asjaolu, et seda eelarvet suurendati 2019. aastal eelarveliste ümberpaigutamiste tõttu 7 963 825 eurolt aastal 2018 kuni 9 082 838,76 euroni aastal 2019; tunneb heameelt asjaolu üle, et IT-üksus töötas infosüsteemide kasutuselevõtu nimel, mis toetavad nelja tegevusvaldkonda, nimelt poliitiline töö, dokumendihaldus, kommunikatsioon ja inimressursid/finants ja et digitaalse töökoha osas on saavutatud edu programmi kõigis aspektides;

24.

väljendab heameelt komitee aktiivse poliitika üle avatud lähtekoodiga tehnoloogia valdkonnas; julgustab komiteed seadma avatud lähtekoodiga tehnoloogia esikohale, et vältida seotust müüjaga, säilitada kontroll oma tehniliste süsteemide üle, tagada kasutajatele tugevamad kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja andmekaitse vallas ning suurendada üldsuse jaoks turvalisust ja läbipaistvust; märgib, et 2019. aastal lisati tarkvarapakettide loendisse 39 avatud lähtekoodiga tarkvara rakendust ning et praegu on käimas aktiivsed projektid uue digiallkirja portaali ja avatud lähtekoodiga tehnoloogial põhineva halduskonsooli rakendamiseks;

25.

Hooned, turvalisus

26.

väljendab heameelt selle üle, et on rakendatud rida meetmeid, et tagada hoonetele piisavad turvastandardid, nagu uute juurdepääsukontrolli seadmete paigaldamine ja uue videovalvesüsteemi paigaldamine; märgib, et seonduvad turbestandardid on jõudnud samale tasemele parlamendi ja komisjoni standarditega ja et lisaks alustati hankemenetlust uue külastajate haldussüsteemi jaoks, mille kasutuselevõtmine oli kavandatud 2020. aastaks;

27.

võtab teadmiseks komitee kinnisvarastrateegia, mis sisaldab hoonete geograafilist koondamist, pigem hoonete omamist kui rentimist, jätkusuutlikku hoonete haldamist ja mitmeaastast planeerimist; märgib, et EMSKga ühiselt loodud töörühm kehtestas suunised kontoripinna kasutamise ja jaotamise kohta, arvestades olukorda teistes liidu asutustes; hindab asjaolu, et neid parameetreid esitleti töötajate esindajatele ning arutati nendega; tunnustab komitee läbipaistvat ja koostöövalmit lähenemisviisi suhetes töötajate esindajatega; märgib, et ühtekokku ei kasutata 241 töökohta, ja palub komiteel selgitada, millised plaanid on tal praeguses kinnisvarastrateegias seoses nende töökohtadega;

28.

tunnustab asjaolu, et komitee on koos EMSKga andnud juhised asbesti eemaldamiseks 2020. aasta sügisel, järgides tööde käigus täielikult vajalikke kaitsemeetmeid, nagu nõuti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik komitee ja EMSK hoonetest on asbestivabad; väljendab muret töötajate tervise ja asbesti esinemise pärast VMA hoones; võtab siiski teadmiseks, et komitee on saanud asbestiohutuse sertifikaadi;

Sisemine juhtimine, sisekontroll, finants

29.

rõhutab asjaolu, et komitee sõnastab oma erinevate haldusvaldkondade kohta igal aastal selged peamised tulemusnäitajad, sõnastades eesmärgid ja tulemused ning määrates kindlaks nendega seotud töötajate arvu; palub komiteel esitada järgmises iga-aastases tegevusaruandes lisaks sellele väga üksikasjalikule teabele peamiste eesmärkide ja saavutatud tulemuste konsolideeritud versiooni ning uurida andmete visualiseerimise võimalusi peamiste tulemusnäitajate lugejasõbralikumate tabelite jaoks;

30.

märgib, et 2019. aastal viidi läbi vastavuse ja tõhususe analüüs, et hinnata millises ulatuses vastab komitee 16 sisekontrolli standardile; märgib, et komitee 2019. aasta vastavuse analüüs näitas, et nõuete rakendamise ja tõhususe üldine olukord on võrreldes 2018. aastaga jäänud rahuldavaks ja stabiilseks; märgib siiski, et määrati kindlaks valdkonnad, mis vajavad edasist parandamist, sealhulgas komitee missiooni ja organisatsioonistruktuuri vastavusse viimine uute prioriteetitega, parlamendi ja komitee halduskoostöö, andmesalvestuse edasine digitaliseerimine ja haldusprotsesside lihtsustamine, kui ka olemasoleva talitluspidevuse kava põhjalik uuendamine tulenevalt praeguse COVID-19 olukorra käigus omandatud kogemustest; kutsub komiteed üles nende väga vajalike paranduste rakendamise kohta 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raames aru andma;

31.

märgib, et siseauditi funktsiooni jälgib auditikomitee, mis koosneb ühest liikmest komitee rahandus- ja halduskomisjoni iga fraktsiooni kohta ja ühest kõrgetasemelisest välisnõustajast; täheldab, et aastal 2019 toimus kaks auditikomitee koosolekut, kus esitleti siseauditi 2018. aasta aruannet ja 2020. aasta töökava ning liikmeid teavitati saavutatud edust seoses käimasolevate audititega ning täitmata soovitustest ja seonduvatest riskidest; märgib, et 57 % väga olulistest soovitustest täideti kuue kuu jooksul (eesmärk aastateks 2019–2020: 75 %) ja 100 % väga tähtsatest soovitustest täideti 12 kuu jooksul (eesmärk aastateks 2019–2020: 100 %); soovitab komiteel lisada auditi soovituste kokkuvõtte oma iga-aastasesse tegevusaruandesse;

32.

täheldab, et komitee eelarve täitmise sisemisi finantsreegleid uuendati 1. jaanuari 2019. aasta otsusega nr 0014/2018 ja neid on rakendatud kogu 2019. aasta vältel; märgib rahuloluga, et toimingute algatajad on kaasatud ametlike osalejatena eelarve heakskiitmise töövoogu ja et lisaks on määratud juhid, kes vastutavad edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena operatiivjuhtimise eest;

33.

väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aastal allkirjastasid kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad oma isiklikud kinnitavad avaldused, et vastavates kinnitavates avaldustes mainiti kõiki aruandeid erandite kohta ja et nende erandite kordumise vältimiseks rakendatakse ja jälgitakse parandusmeetmeid;

34.

kutsub komiteed üles suurendama jõupingutusi olukorra analüüsimisel, et saavutada kõikide hankemenetluste puhul täielikult paberivaba pakkumiskeskkond; märgib, et see nõuaks riigihangete haldamise vahendi soetamist (mille töötas välja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus) koos täiustatud back office’i dokumendihaldussüsteemi arendamise või soetamisega; märgib, et praegust paberivaba töövoogu arvest makseni laiendati 2019. aastal lisaks mitmele üksusele/direktoraadile ning et komitee eesmärk on laiendada lähiaastatel paberivaba töövoo ulatust muud liiki tehingutele, võttes arvesse olemasolevaid IT-ressursse;

Mitmekeelsus

35.

hindab asjaolu, et Euroopa Ombudsmani praktiliste soovituste põhjal ELi haldusasutustele (ELi ametlike keelte kasutamise kohta üldsusega suhtlemisel; juhtum SI/98/2018/DDJ), jagas komitee need praktilised soovitused kõikidele töötajatele; märgib, et 2019. aastal otsustas komitee välja anda ka suunised töötajate kaebuste kohta ombudsmanile, et kindlustada nende täpne järelkontroll;

36.

märgib, et komitee ja EMSK välistõlgete kulud kokku olid 2019. aastal 6 043 592 eurot, millest komitee osa moodustas 2 492 830 eurot, ja et koosseisuliste tõlkijate tõlkekulud kokku oleksid olnud 8 781 075 eurot, millest komitee osa moodustanuks 3 621 974 eurot;

37.

palub, et komitee esitaks teavet käimasoleva ratsionaliseerimisprotsessi kohta tõlkimisvaldkonnas, mis peamiselt koosneb erinevate tõlkeüksuste ühinemisest; palub komiteel teada anda igast ratsionaliseerimise tõttu saavutatud tõhususe suurenemisest ja seotud ohtudest;

Institutsioonidevaheline koostöö

38.

rõhutab institutsioonidevahelise koostöö olulisust ja märgib, et komitee maksis 2019. aastal liidu asutustega sõlmitud teenustaseme kokkulepete alusel ligikaudu 6 miljonit eurot; märgib, et selline koostöö kindlustab sünergilise toime ja täiendab ühistalituste korraldust komitee ja EMSK vahel; märgib, et komitee peab oma istungeid parlamendi ja komisjoni ruumides, ostab sünkroontõlketeenust parlamendilt ja komisjonilt ja teeb personali, IT jm haldusvaldkondades koostööd mitmete ELi organitega;

39.

väljendab heameelt 5. veebruari 2012. aasta koostöölepingu üle, mis on komitee ja parlamendi vahel endiselt kehtiv ja mis hõlmab parlamendi ja komitee vahelist poliitilist koostööd ja parlamendi, komitee ja EMSK vahelist halduskoostööd; palub komiteel endale teada anda selle lepingu läbivaatamise tulemused;

40.

kutsub komiteed üles teatama igast saavutusest, mis on seotud uue koostöölepingu läbirääkimistega komisjoniga, sest praegune koostööleping komisjoniga (aastast 2005, koos lisaga aastast 2007) lõppes 31. detsembril 2019, kuid seda pikendati ühe aasta võrra;

41.

palub komiteel anda tagasisidet igast kontrollimehhanismist, et tagada ühistalituste tõhus juhtimine EMSKga; tunnustab komitee ja EMSK halduskoostöö tähtsust ühistalituste kaudu, mille puhul komitee ja EMSK annavad ühiskasutusse umbes 470 töötajat (kellest umbes 170 on komitee töötajad) ja üle 50 miljoni euro aastas (millest umbes 22 miljonit tuleb komiteelt), jättes välja palgaga seotud kulutused; märgib, et koos asjaomaste palgakuludega ületab ühistalituste korraldamise rahaline väärtus aastas 100 miljonit eurot; märgib, et uue halduskoostöölepingu läbirääkimised EMSKga (olemasolev leping on sõlmitud ajavahemikuks 2016–2020) lükati edasi tingituna COVID-19 kriisist, mis muutis volituste muudatuse komitee puhul 2020. aasta alguses ja EMSK puhul 2020. aasta sügisel veelgi keerulisemaks; märgib, et seetõttu leppisid komitee ja EMSK kokku praeguse lepingu pikendamises kuni 30. juunini 2021;

42.

kutsub komiteed seoses olemasolevate koostöölepingutega parlamendi, komitee ning EMSK vahel üles selgitama välja täiendavaid säästu- ja sünergiavõimalusi ja muid valdkondi, kus saaks tugifunktsioone jagada;

43.

toetab komitee ja EMSK seisukohta, et praeguse lepingu pikendamisel või uue lepingu sõlmimisel parlamendiga tuleb lahendada kõik pooleliolevad küsimused, nagu komitee ja EMSK vaheline tasakaalustamata olukord, kus parlamenti viidi üle ühtekokku 60 tõlkijat (sh 24 komiteest) ja vastutasuks saadi vaid Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenuste kasutamine; tõdeb murelikult, et selle tulemusena pidid komitee ja EMSK palkama lepingulisi töötajaid ning tõlketeenust sisse ostma, mille tulemuseks oli tegelik eelarve vähenemine; on teadlik nii komitee kui ka EMSK taotlustest järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kehtivat koostöökokkulepet, nii et mõlemale komiteele hüvitataks Euroopa Parlamenti üle viidud ametikohad; palub kõigil kolmel osapoolel anda parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ühiselt aru lepingu käimasoleva läbivaatamise kohta;

44.

rõhutab, et komitee tunnistas oma kirjalikes vastustes Euroopa Parlamendile, et 2019. aastal tugines koostöö parlamendiga jätkuvalt eelnenud aastate saavutustele ning osutus üsna edukaks mitmel tasandil, nagu komitee komisjonide ja parlamendikomisjonide vahelised suhted, uued koostööviisid, sealhulgas panused rakendamisaruannetesse ja teabekogumismissioonidesse, ning edukas ja mõjukas koostöö parlamendi kliimamuutuste, elurikkuse ja kestliku arengu laiendatud töörühma kaudu; rõhutab, et komitee on taotlenud poliitilise koostöö edasiarendamist, mille käigus austatakse iga parlamendikomisjoni ja komitee komisjoni autonoomiat ja konkreetseid lähenemisviise; märgib, et koostöö parlamendiga on loonud aluse jätkusuutlikuks töösuhteks komitee ja parlamendi vahel ning komitee on saavutanud tugevdatud koostöö parlamendikomisjonidega ning taganud kaasatuse Euroopa poolaasta töösse, ühe reserveeritud koha parlamendikomisjonide koosolekutel, Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse teenuste kasutamise, ühisprojektid ja sünergia kirjaliku tõlke valdkonnas, parlamendi hoonete ning komitee ja EMSK hoonete vaheliste teede avamise, teenusetasandi kokkuleppe, mis sisaldab sätteid parlamendi suulise tõlke teenuste ja tehnilise toe kohta, Brüsselis asuvate parlamendi hoonete ja liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi Büroode regulaarse kasutamise üritusteks ja tegevusteks, tihedama koostöö informaatika valdkonnas, vastastikuse sissepääsu sööklatesse, mitmed koostöömehhanismid sidusa lähenemisviisi tagamiseks ning sünergia loomiseks teabe- ja kommunikatsioonivaldkonnas ning vajaduse korral parlamendi õigusteenistuse õigusalase nõustamise tehnilistes ja haldusküsimustes;

45.

märgib, et koostöö parlamendiga on haldustasandil edukas; nõustub vajadusega tõhustada veelgi poliitilist koostööd seoses iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide koostamisega ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooniga õigusalaste prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammi jälgimise kohta; toetab komitee konkreetseid soovitusi töötada poliitilise koostöö jaoks välja süstemaatilisem lähenemisviis, arvestades komitee tähtsust piirkondade ja linnade esindajana liidus; tunneb heameelt komitee osalemise üle võrdsete võimaluste ühiskomitees;

46.

rõhutab, kui oluline on edendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamist liidu poliitika kujundamisse komisjoni ja kaasseadusandjatega tehtava tõhustatud koostöö kaudu;

47.

palub, et komiteed hoitaks kursis haldusprotsesside tõhususe parandamisega, mis näib olevat järjest kasvava töökoormuse ja kiirelt muutuva maailma tulemusena vältimatult vajalik; kinnitab käimasolevate reformide vajalikkust, et tagada komitee hea ettevalmistus tulevaste probleemidega tegelemiseks;

48.

tunnustab ja toetab komitee osalemist parlamendi 2019. aasta valimiskampaanias, mille käigus mobiliseeriti kõik komitee sise- ja välisvõrgustikud, et edendada kohapealse ärgitustöö tegemiseks loodud kampaaniat „Seekord lähen valima“ ja veebivideot „Vali oma tulevik“ ning anda panus ka komitee sotsiaalmeedia teavitustöö kaudu; ergutab edasist koostööd, eesmärgiga luua sünergiat teabevahetuse valdkonnas;

Keskkonnamõõde

49.

märgib komitee jõupingutusi keskkonnajuhtimissüsteemi raames seoses süsinikujalajälje ja plast-, toidu- ja paberijäätmete vähendamisega; nõustub, et süsinikujalajälje vähendamine on üks lähiaastate olulisemaid eesmärke; kutsub komiteed üles pöörama nõuetekohast tähelepanu oma elektrienergiaallikate jaotusele ning julgustab hankima tuule-, päikese-, bio- ja hüdroelektrijaamade toodetud elektrit; õhutab komiteed osalema seonduvates projektides koos teiste liidu üksustega ja töötama komitee jaoks välja põhjaliku tegevuskava Euroopa rohelises kokkuleppes esitletud põhimõtete ja soovituste elluviimiseks, üldise eesmärgiga muutuda aastaks 2030 kliimaneutraalseks;

Eetika ja aususe põhimõtted

50.

rõhutab asjaolu, et 5. detsembril 2019. aastal võttis komitee vastu käitumisjuhendi oma liikmetele, sätestades üksikasjaliku korra töötaja väidetava ahistamise juhtudeks, mis põhineb suures osas juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsusel ahistamiskaebuste kohta; väljendab heameelt, et käitumisjuhend sisaldab mitmeid sanktsioone, et tagada selle järgimine, ja et komitee on moodustanud ahistamise nõuandekogu; palub komiteel esitada käitumisjuhendi rakendamise kohta aruande;

51.

märgib, et käitumisjuhendit mainitakse komitee veebisaidi liikmete lehel lingiga konkreetsele lehele; märgib, et käitumisjuhend sisaldab sätteid, mis on konkreetselt suunatud huvide konfliktide vältimisele, sealhulgas kohustust esitada finantshuvide deklaratsioon;

52.

tunneb heameelt eri sidusrühmadega dialoogi alustamise üle, et vaadata läbi kehtiv 29. novembri 2010. aasta siseotsus nr 362/2010, mis käsitleb töökohal toimuvat psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist, ning lähtuda seejuures ettepanekust võtta vastu ahistamise vastu võitlemise muudetud raamistik, et laiendada teema ulatust, lisades sellesse ennetusmeetmed ja konflikti lahendamise vahendid, ning tugevdada nulltolerantsuse põhimõtet ahistamise suhtes, k.a ahistamise ärahoidmise alaseid koolituskursusi; kutsub komiteed üles looma võimalikult kiiresti uue ahistamist käsitleva raamistiku ja andma Euroopa Parlamendile aru oma järelmeetmete kohta;

53.

märgib, et 2019. aastal ei esinenud ühtegi uut rikkumisest teatamise juhtu; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aasta lõpus algatas komitee uuringu töötajate eetikateadlikkuse kohta, mis sisaldas arvukaid küsimusi just töötajate teadlikkuse kohta rikkumisest teatamise menetlustest, ja et uuringu tulemuste suhtes võeti 2020. aastal järelmeetmeid; märgib, et otsuses nr 508/2015 on kindlaks määratud töötajate käsutuses olevad ohutud kanalid rikkumisteadete komiteesiseseks edastamiseks omal valikul komitee mis tahes juhtivale isikule või otse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF); märgib, et enne sellise menetluse alustamist võib küsida juhiseid isikutelt, kes vastutavad eetiliste ja põhikirjajärgsete küsimuste eest;

54.

palub komiteel järgida teiste asutuste head eeskuju oma veebisaidil niisuguse eetikat käsitleva peatüki avaldamisel, mis koosneb võimalike huvide konfliktide ennetamise, kindlakstegemise ja ärahoidmise reeglitest, mis kehtivad kõikidele komitee liikmetele ja töötajatele; väljendab huvi saada ajakohastatud teavet eetikaraamistiku kohta ja seotud koolituste kohta, kus käsitletakse avalikku eetikat ning mis on ette nähtud ka uutele töötajatele;

55.

palub komiteel alustada menetlust, et ühineda hiljuti Euroopa Parlamendi, nõukogu komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega kohustusliku läbipaistvusregistri kohta; tuletab meelde, kui oluline on suure läbipaistvuse tagamine lobitööga seotud kohtumiste puhul, mis võivad mõjutada liikmeid ja töötajaid nende liidu institutsioonidele nõu andvas rollis;

56.

kordab, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 13/2019 „Auditeeritud ELi institutsioonide eetikaraamistikud: on veel arenemisruumi“, et eetiline käitumine avalikus halduses aitab saavutada usaldusväärsemat finantsjuhtimist ja suurendada avalikkuse usaldust ning et liidu institutsioonide ja organite töötajate ja liikmete ebaeetiline käitumine pälvib suurt avalikku huvi ning vähendab usaldust liidu institutsioonide vastu;

57.

tunnustab Robert McCoy juhtumi menetlemisel tehtud edusamme tulenevalt heakskiidu andmisest 2018. aasta eelarve täitmisele; märgib tööd, mida on teinud teiste institutsioonide järjestikused raportöörid ja variraportöörid, kes avasid pikka aega seiskunud dialoogi; tuletab meelde, et kolmas töövõimetuskomitee kinnitas ühehäälselt, et endine siseaudiitor jäi töövõimetuks tööalastel põhjustel, ja et sellest tulenevalt kinnitas komitee seda järeldust ametlikult 26. juunil 2019; märgib, et vastavalt personalieeskirjade artikli 78 viiendale lõigule hüvitati Robert McCoyle 2019. aasta juulis kõik tema pensioniskeemi tehtud sissemaksed alates kuupäevast, mil ta hakkas saama invaliidsushüvitist (1. juuli 2007), kuni päevani, mil ta hakkas saama vanaduspensioni (31. juuli 2010);

58.

tuletab meelde, et 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni alusel nimetati vahendajaks üks Euroopa Parlamendi liige ning kõik osapooled alustasid de facto vahendusmenetlust, et lõpetada vaidlus komitee ja endise siseaudiitori Robert McCoy vahel eesmärgiga jõuda rahumeelse lahenduseni; vahendusmenetluse esimeses etapis allkirjastati 4. detsembril 2020 ühisavaldus Robert McCoy heauskse rikkumisest teatamise juhtumi lahendamise põhimõtete kohta; märgib, et sellega viidi lõpule lahenduse mitterahaline osa; tuletab meelde, et alustatud on ka vahendusmenetluse teist etappi, mis keskendub finantsarveldusele, ning on praegu pooleli;

59.

peab kiiduväärseks 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis 10. novembril 2020 toimunud mõttevahetust vahendaja, Robert McCoy ja komitee esindaja osavõtul; tuletab meelde, et tuginedes 2018. aasta muude institutsioonide raportööri soovitusele, mille fraktsioonide koordinaatorid heaks kiitsid, kutsuti Robert McCoy ja komitee Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni koosolekule; rõhutab pingete mahavõtmise ning Robert McCoy ja komitee seisukohtade lepitamise tähtsust; väljendab heameelt vahendaja ettepaneku üle korraldada enne läbirääkimiste alustamist lepitamise lähtepunktina komitee presidendi ja Robert McCoy kohtumine;

60.

väljendab heameelt 10. novembril 2020 parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele komitee rahandus- ja halduskomisjoni esimehe poolt saadetud kirja üle, milles kinnitatakse komitee presidendi valmisolekut kohtuda Robert McCoyga; väljendab heameelt vahendaja, 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportööri, endise siseaudiitori ja komitee esindajate vahel toimunud järelkohtumiste üle; väljendab suurt heameelt 4. detsembri 2020. aasta kirja üle, milles teatatakse, et kokkuleppemenetluse esimene etapp lõppes ühisavaldusega, millele kirjutasid alla komitee esindajad ja Robert McCoy; julgustab pooli jõudma kokkuleppele finantsküsimuste arveldamise osas ja tuletab meelde, et on valmis läbirääkimisi toetama; peab kiiduväärseks kõikide poolte tehtud püüdlusi, tunnustab esimese olulise sammu tegemist ja usub, et varsti peaks jõutama kokkuleppele;

61.

väljendab heameelt selle üle, et komitee president ja peasekretär võtsid kiiresti kindla kohustuse jõuda rahumeelse lahenduseni ja seega juhtum lõpetada; märgib, et 4. detsembril 2020 tegid parlamendi vahendaja kaasabil eelarvekontrollikomisjon, Robert McCoy ning komitee president ja peasekretär ühisavalduse juhtumi lahendamise põhimõtete kohta kooskõlas parlamendi poolt 2004. aastast saadik esitatud nõudmistega ning et komitee avaldas ühisavalduse Robert McCoy nõusolekul oma veebisaidil;

62.

tunnustab asjaolu, et ühisavalduses nõustub komitee reservatsioonideta OLAFi aruande ja selle järeldustega ning tunnistab oma varasemaid vigu ja puudusi; möönab sarnaselt Euroopa Parlamendiga, et Robert McCoyl oli õigus pöörduda oma murega otse Euroopa Parlamendi poole ning et parlamendi 2004. aasta nõudmiste täitmisele oleks tulnud pöörata suuremat tähelepanu, pidades muu hulgas silmas nõuet, et Robert McCoy ei tohi kannatada rikkumisest teatamise tõttu tekkinud kahjulike tagajärgede tõttu; tunnustab Robert McCoyd parlamendi poolt 2004. aastal võetud poliitilise hoiaku alusel heauskse rikkumisest teatajana ja avaldab kahetsust, et Robert McCoy jäi kaitseta, kuigi 2003. aastal pakuti talle rikkumisest teatajale mõeldud kaitset; peab siiralt kahetsusväärseks märkimisväärset kahju, mida komitee on Robert McCoyle tekitanud, tema kohtlemise viisi ja komitee ebapiisavat hoolsuskohustuse täitmist; ning nõustub, et see juhtum ei oleks mingil juhul tohtinud jääda lahendamata tervelt seitsmeteistkümneks aastaks;

63.

märgib rahuloluga, et komitee president ja peasekretär on Robert McCoyle esitanud eeltoodud põhjustel ja tema juhtumi väärkäsitlemise eest ametliku vabanduse, et komitee ja Robert McCoy on võtnud kohustuse lahendada kokkuleppe finantsaspektid parlamendi õigusteenistuse toetusel ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poliitilisel juhtimisel ning et komitee on korranud oma täielikku pühendumist rikkumisest teatajate kaitse reeglitele ja põhimõtetele ning eelkõige võõrandamatutele võrdsuse ja õigluse põhimõtetele, on teinud Robert McCoy juhtumist vajalikud järeldused ja on oma sisemises juhtimissüsteemis astunud kõik vajalikud sammud tagamaks, et selline olukord ei saaks uuesti tekkida; nõuab tungivalt, et kõik osapooled jõuaksid finantsküsimustes kokkuleppele niipea kui võimalik;

64.

tunnustab läbirääkimisrühmade jõupingutusi mõlema osapoole lepitamisel ja peab kiiduväärseks nende vahendustööd, mille abil on võimalik leida sellele vaidlusele õiglane, põhjendatud ja piisavalt auväärne lahendus;

65.

nõuab tungivalt, et kõik osapooled sõlmiksid ühisavalduse järelmeetmena ilma põhjendamatu viivituseta kokkuleppe õiglase finantsarvelduse kohta; võtab teadmiseks, et komitee pöördus sellise finantsarvelduse sõlmimiseks siira abipalvega parlamendi õigusteenistuse poole;

66.

märgib, et komitee loodi algselt oluliste küsimuste käsitlemiseks, kuna umbes kolme neljandikku liidu õigusaktidest rakendatakse kohalikul või piirkondlikul tasandil, mistõttu on tarvis, et kohalikud ja piirkondlikud esindajad saaksid uute liidu õigusaktide väljatöötamisel kaasa rääkida; märgib lisaks, et komitee esialgne ülesanne oli kaotada suurenev lõhe üldsuse ja Euroopa integratsiooniprotsessi vahel, kaasates piirkondlikku esindatust;

67.

julgustab komiteed kaaluma siseprotsesside ümberkorraldamise ja ühtlustamise kava koostamist, et saavutada tihedam koostöö parlamendiga ja komitee teadmiste tõhusam rakendamine;

68.

väljendab heameelt selle üle, et komitee avaldab alates 2010. aastast oma veebisaidil iga-aastased aruanded oma arvamustega seotud mõjuhinnangute kohta; kutsub komiteed üles kehtestama järgnevateks aastateks ka selged ja mõõdetavad peamised tulemusnäitajad, et oma tegevust optimeerida.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/162

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1556,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0227/2020) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Ombudsmani aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0065/2021),

annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele Euroopa Ombudsmani 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/163

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1557,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0065/2021),

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

märgib rahuloluga, et kontrollikoda ei leidnud Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) personalialase ja hanketegevusega seotud auditeeritud küsimustes suuri puudusi;

rõhutab asjaolu, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et ombudsmani 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta halduskulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

peab üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja aastaaruande 9. peatüki „Haldus“ ulatus ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud, isegi kui mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks; nõuab, et haldust käsitleva peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on ombudsmani jaoks väga olulised või isegi kriitilise tähtsusega;

märgib, et 2019. aasta oli ombudsmani jaoks üleminekuaasta, kuna see langes kokku tema esimese ametiaja lõpuga ja tema tagasivalimisega parlamendi 2019.–2024. aasta ametiajaks; toetab täielikult eesmärke, mille ombudsman on määranud kindlaks oma strateegiale „2024. aasta poole“, mis hõlmab tema teist ametiaega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et ombudsmani eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks; märgib, et 2019. aastal oli see 11 496 261 eurot (samas kui 2018. aastal oli see 10 837 545 eurot ja 2017. aastal 10 905 441 eurot);

märgib, et kulukohustuste (sh 2019. aastast 2020. aastasse ülekantud assigneeringud) täitmismäär oli 92,3 % (samas kui 2018. aastal oli see 95,3 % ja 2017. aastal 93,91 %) ning 2019. aastal maksti assigneeringute kogusummast välja 89,5 % (samas kui 2018. aastal oli see näitaja 91,3 % ja 2017. aastal 86,2 %);

tunneb heameelt ülekantud assigneeringutega seotud olukorra paranemise üle, näiteks asjaolu üle, et 2019. aastast 2020. aastasse ülekantud assigneeringute summa oli 323 410 eurot, mis moodustas 2,8 % 2019. aasta eelarvest (samas kui 2018. aastast 2019. aastasse kanti üle 433 866 eurot, mis moodustas 4 % 2018. aasta eelarvest); märgib ühtlasi, et 2018. aastast 2019. aastasse ülekantud assigneeringutest kasutati ära 90,36 % (samas kui 2017. aastal oli see näitaja 82,64 %);

tunnustab ombudsmani usaldusväärset finantsjuhtimist: näiteks kui teatavate eelarveridade assigneeringute alakasutamine tundub olevat süsteemne, vähendab ombudsman järgnevatel eelarveaastatel asjakohaseid assigneeringuid, näiteks väljaannete eelarverea puhul, mida on ennetavalt ja järk-järgult vähendatud 219 000 eurolt 2017. aastal 123 000 eurole 2021. aasta eelarveprojektis;

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 228 lõike 1 kohaselt on „ombudsman [—] volitatud [—] vastu võtma kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses; välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana“; võtab teadmiseks, et ombudsman võib korraldada uurimisi „omal algatusel või kaebuse alusel“ (Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõige 1) või „Euroopa Parlamendi liikme kaudu“ (ELi toimimise lepingu artikli 228 lõige 1); tunneb heameelt selle üle, et ombudsman täidab oma ülesandeid kooskõlas aluslepingute ja oma volitustega;

Institutsioonidevaheline koostöö

10.

on teadlik üha suurenevast töökoormusest ja toetab strateegiat võtta võimaluse korral kasutusele korporatiivlahendused, näiteks tehes haldusasjades koostööd komisjoni ning individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametiga, et paigutada töötajaid kaebuste käsitlemise eesmärgil ümber; märgib, et töötajate arv oli 31. detsembril 2019. aastal väiksem kui 31. detsembril 2018. aastal (74 ametikohta 78 ametikoha asemel); märgib, et see on tingitud sellel kuupäeval veel täitmata vabadest ametikohtadest ja lepinguliste töötajate arvu vähenemisest;

11.

kordab oma toetust ombudsmani taotlusele suurendada töötajate arvu, et tulla toime suureneva töökoormusega;

12.

tunneb heameelt teenuslepingute üle, mis on sõlmitud näiteks korporatiivvahendi SYSPER (isikutoimikute moodul) rakendamiseks töötajate isikutoimikute haldamiseks ning töötajate õiguste haldamise delegeerimiseks individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile, tänu millele suureneb eelkõige väiksemate institutsioonide haldustõhusus; märgib, et infotehnoloogia valdkonnas tehakse tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja komisjoniga kõigi liidu korporatiivvahendite integreerimiseks ja haldamiseks ning institutsioonidevaheliste IT-raamlepingute kasutamiseks;

13.

julgustab ombudsmani hoidma ja laiendama kontakte liidu ja riikliku tasandi asutustega, mille eesmärk on vahetada teavet ja parimaid tavasid ning võtta võimaluse korral vastu ühiseid lähenemisviise (näiteks seoses institutsioonidevahelise veebipõhise side komitee raames välja töötatud suunistega) üldistes haldus-, finants-, personali- ja IT-küsimustes, samuti eetika, läbipaistvuse ja avaliku sektori usaldusväärsuse valdkonnas; tunneb heameelt tiheda suhtluse üle riiklike ombudsmanide büroodega ja riiklike ombudsmanide büroode vaheliste kohtumiste korraldamise üle, et teha kindlaks võimalike paralleelsete uurimiste teemavaldkonnad;

14.

kutsub taas ombudsmani üles tegema tihedamat koostööd parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga, andes sellele komisjonile kokkuvõtlikult ja õigeaegselt teada asjakohastest vajakajäämistest, mis seisnevad haldusomavolis ja/või institutsioonide negatiivsetes vastustes ombudsmani soovitustele; peab aga kiiduväärseks asjaolu, et ombudsman lisab oma iga-aastasesse aruandesse „Putting it Right“ (Kas saime korda?) üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, kuidas on institutsioonid ombudsmani soovitusi järginud, ning ombudsmani kinnituse selle kohta, et ta edastab üksikjuhtumite puhul oma soovitused ka otse asjaomasele komisjonile;

Inimressursid

15.

kordab vajadust soolise tasakaalu järele kõigil hierarhiatasanditel; tunnistab sellega seoses, et ombudsman läheneb meeste ja naiste töölevõtmisel tasakaalu säilitamisele proaktiivselt ning et ombudsmanil on kõrgelt kvalifitseeritud töötajaskond ning juhtivatel ametikohtadel valitseb sooline tasakaal;

16.

on teadlik raskustest, millega puutuvad väikesed institutsioonid kokku geograafilise tasakaalu poole püüdlemisel, kuid märgib siiski, et 2019. aastal oli ombudsani töötajate hulgas 27 liikmesriigist 20 liikmesriigi kodanikke; märgib, et juhte oli seitse ja et nad olid viiest eri rahvusest (saksa, iiri, itaalia, poola ja rootsi), samas kui 2018. aastal oli juhtide hulgas esindatud kuus eri rahvust; võtab teadmiseks 2020. aastaks plaanitud ümberkorraldused, mille eesmärk on suurendada ombudsmani tõhusust, et vähendada juhtide arvu, võttes samal ajal võimalikult suurel määral arvesse geograafilist tasakaalu;

17.

märgib, et ombudsman ajakohastas oma mitmekesisuse poliitikat, milles käsitletakse puudeid ja soolist tasakaalu; võtab teadmiseks, et ahistamisvastase poliitika rakendamise suunised valmisid 2019. aastal; märgib, et ka mitmed muud inimressurssidega seotud poliitikameetmed ja otsused vormistati lõplikult 2019. aastal, näiteks need, mis on seotud algatusega „Tagasi kooli“, kolimiskulude hüvitamise, osalise tööajaga töö ning pikaajalise haiguspuhkuse järgse tööle naasmisega, kuid muude poliitikameetmete kavandamine, sealhulgas välistegevust käsitleva poliitika kavandamine, jätkub;

18.

kutsub ombudsmani üles tegelema personaliga seotud probleemidega ja uurima võimalusi töölevõtmisprotsesside parandamiseks, et vabad ametikohad ei jääks liiga pikaks ajaks täitmata, millel on otsene kahjulik mõju töökoormuse jaotusele ja mis võib koos lepinguliste töötajate arvu vähenemisega kahjustada institutsiooni tõhusust;

19.

võtab teadmiseks töötajatele pakutava paindliku töökorralduse (paindlik tööaeg, kaugtöö ja osalise tööajaga töö) ning meeskonna ühtekuuluvuse alase koolituse; ergutab ombudsmani suurendama töötajate heaolu veelgi ja korraldama rahulolu-uuringuid, et selgitada välja võimalikud parandusettepanekud, ning täiendama paindlikku töökorraldust seeläbi, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

20.

palub ombudsmanil anda aru ajakohastatud mitmekesisuspoliitika konkreetsetest saavutustest ning niisuguste meetmete tulemustest, mida on võetud mitmekesisuse suurendamiseks ja selleks, et muuta ombudsmani büroo puuetega inimeste jaoks kaasavamaks töökohaks;

Huvide konflikt, ahistamine ja rikkumisest teatamine

21.

tuletab meelde ombudsmani 2018. aasta strateegilist algatust SI/2/2018/AMF töökohas väärika kohtlemise kohta liidu institutsioonides ja ametites, mis on näide ahistamise ennetamise parimast tavast; märgib, et töötajate teadlikkuse suurendamisest ahistamisküsimustes on saanud ombudsmani prioriteet ning ombudsman pakub selle raames kõigile töötajatele kohustuslikke koolitusi töökohas väärika ja austava kohtlemise kohta; võtab teadmiseks eetikaküsimuste kontaktisikutele ja lepituskomitee liikmetele korraldatud koolituse, mille eesmärk oli valmistada neid ette oma ülesannete täitmiseks ombudsmani ahistamisvastase poliitika raames; peab kiiduväärseks seda, et eetikat käsitlevad infotunnid, mis hõlmavad selliseid küsimusi nagu eetiline tegevus ja käitumine, ahistamine, rikkumisest teatamine, huvide konfliktid ja välistegevus, on muutunud ombudsmani poolt nii uutele töötajatele kui ka praktikantidele korraldatava sissejuhatava koolituse lahutamatuks osaks;

22.

avaldab ombudsmanile kiitust kasutajasõbraliku veebisaidi eest, mis sisaldab lisaks kogu põhitegevust käsitlevale teabele ka eetikarubriiki; peab kiiduväärseks ombudsmani 2019. aastal korraldatud lähetuste üksikasjalikku loetelu, mis on veebisaidil avaldatud läbipaistvuse kaalutlustel ning milles on muu hulgas esitatud teave sihtkoha, eesmärgi ja seotud kulude kohta, kusjuures see teave on kättesaadav ka tema iga-aastases tegevusaruandes;

23.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta Euroopa institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puudega inimestele, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puudega seotud organisatsioonid;

24.

tunnustab ombudsmani tööd huvide konflikti küsimustes, eelkõige tema koostööd Prantsusmaa avaliku elu läbipaistvuse eest vastutava kõrge asutusega (HATVP) ning tema osalemist selle tähtsa teemaga seotud üritustel Euroopa Parlamendis ja Euroopa Keskpangas;

Sisehaldus ja -kontroll ning tulemuslikkus

25.

tunnustab ombudsmani selgelt sõnastatud põhiliste tulemusnäitajate kogumit; tunneb heameelt teatatud tõhususe suurenemise üle, näiteks juhtumite menetlemise protsessides, mille puhul ületati eelneva aasta tulemusi, näiteks otsus vastuvõetavuse kohta võeti ühe kuu jooksul vastu 91 % juhtumitest (samas kui 2018. aastal oli see näitaja 90 %), uurimine viidi lõpule kuue kuu jooksul 63 % juhtumitest (samas kui 2018. aastal oli see näitaja 57 %) ja uurimine viidi lõpule 18 kuu jooksul 90 % juhtumitest (samas kui 2018. aastal oli see näitaja 88 %);

26.

kutsub ombudsmani üles selgitama välja, kuidas mõõta ombudsmani uurimiste ja nendega seotud soovituste laiemat mõju liidu institutsioonidele; on vägagi teadlik sellest, et ettepanekute järgimine registreeritakse konkreetsel ajahetkel ning et see ei kajasta muutusi, mis toimuvad aeglasemalt ja sageli põhjalikumate uurimiste tulemusel; võtab teadmiseks üldise vastavusmäära, milleks oli 77 % (samas kui 2018. aastal oli see 81 %); nõuab viimaks, et asjakohased andmed esitataks spetsiifilise põhilise tulemusnäitajana;

27.

tunneb heameelt asjaolu üle, et institutsioonid reageerisid ombudsmani 117 parandusettepanekust 90-le positiivselt; märgib, et ettepanekuid tehti 69 juhul, millest 52 juhtumit viisid selleni, et institutsioonid võtsid meetmeid oma töö parandamiseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et üheteistkümnes institutsioonis järgiti parandusettepanekuid sajaprotsendiliselt, samas kui komisjonil, kellega on seotud enamik juhtumeid, oli vastavusmäär 70,9 %;

28.

märgib, et 2019. aastal oli registreeritud kaebuste arv 2 171 (2018. aastal oli see 2 160), menetletud uute juhtumite arv 2 201 (2018. aastal oli see 2 180) ja ombudsmani pädevusvaldkonda kuuluvate juhtumite arv 871 (2018. aastal oli see 880); märgib, et ombudsman avas kaebuste põhjal 456 uut uurimist (2018. aastal 482) ja lõpetas 552 kaebusel põhinevat uurimist, mis on senine rekordarv (2018. aastal oli see 534), ning tänu juhtumite kiirele käsitlemisele kanti 2020. aastasse üle üksnes 117 uurimist (2019. aastasse kanti üle 222 juhtumit);

29.

märgib, et kõige rohkem suurenes kaebuste arv järgmistes kategooriates: põhiõiguste austamine, kaalutlusõiguse nõuetekohane kasutamine (sealhulgas rikkumismenetlused), teeninduskultuur, läbipaistvus ja menetlusõiguste austamine; ergutab ombudsmani jätkama Euroopa Parlamendile aruannete esitamist liidu institutsioonidele sellega seoses antud soovituste kohta;

30.

märgib, et ombudsmani 2019. aastal lõpetatud uurimiste tulemused on järgmised: institutsiooni lahendatud juhtumite puhul ei tuvastatud haldusomavoli 56 % juhtumitest, lahendused saavutati täielikult või osaliselt 33 % juhtumitest, lisauurimised ei olnud õigustatud 5 % juhtumitest, haldusomavoli tuvastati ning soovitusega nõustuti täielikult või osaliselt 5 % juhtumitest ja muud asjaolud ilmnesid 0,9 % juhtumitest;

31.

märgib, et siseaudiitori 2018. aasta aruandes jõuti järeldusele, et tingimusel, et ülejäänud talitluspidevuse haldamisega seotud meetmed lõpetatakse, olid ombudsmani riskijuhtimis-, kontrolli- ja juhtimissüsteemid tõhusad ja tulemuslikud ning tagasid piisava kindluse, et ta saavutab oma kontrollieesmärgid järjepidevalt; märgib, et ombudsman arendas koostoimet komisjoniga, et kasutada korporatiivvahendeid ja/või -teenuseid personalijuhtimiseks, finantsjuhtimiseks ja raamatupidamiseks, hangeteks, lähetuste haldamiseks ja töölevõtmiseks; palub ombudsmanil teavitada teda kõikidest järelmeetmetest, mis on seotud talitluspidevuse haldamise alaste ülekantud toimingutega;

32.

märgib, et ombudsmani vastus, mille ta esitas oma aruandes 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta, on seotud Euroopa Ombudsmani põhikirja läbivaatamise protsessiga; märgib, et kui uus ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv määrus on vastu võetud, vaatab ombudsman sellele vastavalt läbi ka asjakohased rakendussätted ning lisab kõik sellega seotud arengusuundumused tulevastesse iga-aastastesse tegevusaruannetesse;

Läbipaistvus

33.

juhib tähelepanu kaebusel põhinevale uurimisele, mille raames palus ombudsman nõukogu peasekretariaadil pidada täielikku arvestust lobistide ja Euroopa Ülemkogu eesistuja ja/või tema kabineti liikmete kohtumiste üle; nõustub ombudsmani avaldusega, mille kohaselt peaksid eesistuja kabineti liikmed kohtuma ainult läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajatega või osalema ainult nende korraldatavatel üritustel;

34.

kasutab võimalust õnnitleda ombudsmani 2017. aastal nõukogu õigusloomealase tegevuse läbipaistvuse uurimise (OI/2/2017) algatamise puhul, et võimaldada kodanikel lihtsamalt jälgida liidu õigusloomeprotsessi; tunneb heameelt ombudsmani hiljutise positiivse vastukaja üle nõukogu uutele läbipaistvusmeetmetele, näiteks õigusaktide eelnõude üle peetavate läbirääkimiste eduaruannete ennetav avaldamine, mida on hakatud tegema kooskõlas ombudsmani uurimiste tulemusel esitatud ettepanekutega; tuletab siiski meelde ombudsmani arvamust, et nõukogu peaks veelgi suurendama oma läbipaistvusalaseid jõupingutusi, avaldades muu hulgas liikmesriikide seisukohad, nõukogu seadusandlusega seotud dokumendid, sealhulgas töörühmade koosolekute protokollid ning kolmepoolseid kohtumisi ja muid olulisi küsimusi puudutavad töödokumendid; hindab kõrgelt ombudsmani ettepanekuid tagada süstemaatilisem ja tulemuslikum lähenemisviis erasektorisse liikuvate endiste töötajatega või erasektorist komisjoni liikuvate isikutega tegelemisel;

35.

võtab teadmiseks veel ühe hea näite, milleks on aruanne üldsuse juurdepääsu käsitlevate juhtumite kiirmenetluse ja selle rakendamise kohta; tunneb heameelt tehtud hindamise üle, mis näitab, et kiirmenetlusega on dokumentidele juurdepääsu käsitlevate juhtumitega tegelemiseks kuluv aeg kolm korda lühenenud;

36.

hindab kõrgelt niisuguse kasutajasõbraliku juhtumimenetleja käsiraamatu valmimist, kus on esitatud kõik juhtumi menetlemise protseduurid dünaamilises ja kokkuvõtlikus, kuid terviklikus vormis;

37.

väljendab heameelt asjaolu üle, et ombudsman avaldab uurimised automaatselt oma veebisaidil, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja on konkreetselt taotlenud konfidentsiaalsust või kui juhtum sisaldab isikuandmeid;

Digitaliseerimine, küberturvalisus, andmekaitse

38.

palub ombudsmanil digitaliseerimise poliitika kontekstis edasi arendada veebisaidi ja juhtumite haldamise süsteemi interaktsiooni, tagades teabe automaatse importimise veebisaidilt kaebuste haldamise süsteemi, võimaldades kaebuse esitajal lisada täiendavat teavet interneti kaudu esitatud kaebuse kohta, ja palub kasutada veebikontot kogu protsessi jooksul kaebuse esitajaga suhtlemisel;

39.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ombudsman toetab andmekaitse tähtsust ja on kohustunud veelgi suurendama kasutajate teadlikkust veebipõhise andmekaitse olulisusest; avaldab ombudsmanile kiitust 2018. aastal koostatud Euroopa Liidu andmekaitsemääruse tegevuskava eest, mille eesmärk oli võimaldada institutsioonidel kohaneda uute õigusaktidega, ning edusammude eest, mida on 2019. aasta jooksul tehtud kavas kindlaks määratud 24 meetme rakendamisel; hindab kõrgelt Euroopa Ombudsmani töötlemistoimingute andmete registri loomist ja koostööd Euroopa Parlamendiga;

40.

tunneb heameelt selle üle, et ombudsman kasutab välis- ja sisekommunikatsiooniks vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara; peab kiiduväärseks seda, et ombudsman tunnistab avatud lähtekoodiga tarkvara lisaväärtust läbipaistvuse suurendamisel;

41.

õhutab ombudsmani järgima Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonide ja Microsofti vahel 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu üle hakata uusi läbirääkimisi pidama, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida seotust müüjaga ja kontrolli puudumist ning tagada isikuandmete kaitse;

Suhtlus

42.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ombudsman ületas 2019. aastal sotsiaalmeediale seatud eesmärgid; märgib, et ombudsman jõudis Twitteris 36 717 mainimiseni (eesmärk oli 20 000) ja et Twitteri jälgijate arv kasvas 22 600-lt 2018. aasta lõpus 26 300-ni 2019. aasta detsembris ning et see tähendab 16 %-st kasvu; märgib, et kõige kiiremini kasvanud kanal oli Instagram, kus jälgijaskond kasvas aastaga 47 %, ja LinkedInis kasvas jälgijate arv 21 %;

43.

avaldab ombudsmanile kiitust asjaolu eest, et uus sisevõrk (SISTEO) rakendus 2019. aasta detsembris ja et selle jaoks käivitati 2018. aastal läbivaatusprojekt, mille eesmärk oli hõlbustada teabe ringlust, juurdepääsu siseprotsessidele ja -vahenditele ning institutsioonidevahelistele rakendustele ja platvormidele; tunneb heameelt ka asjaolu üle, et Euroopa ombudsmanide võrgustiku (ENO) ekstraneti projekt valmis 2019. aasta detsembris;

44.

rõhutab, kui tähtis on hästitoimiv koostöö Euroopa ombudsmanide võrgustikus, sest liidu õigus ja poliitika on liikmesriikide kodanike igapäevaelus üha olulisemad;

45.

juhib tähelepanu ombudsmani algatatud hea halduse auhinna teisele väljaandele, mille raames käsitleti 54 inspireerivat projekti, mille algatajad on peamised liidu institutsioonid, samuti paljud ametid ja muud asutused, mis näitab, et huvi selle auhinna vastu on suur; märgib, et hea halduse auhinna üldpreemia pälvisid komisjoni rühmad, kes töötasid liidu niisuguse algatuse nimel, mille eesmärk on vähendada plastireostust ja suurendada teadlikkust sellest probleemist;

Keskkonnamõõde

46.

tunneb heameelt ombudsmani pühendumuse üle oma keskkonnajalajälje vähendamisele spetsiifiliste meetmete abil, mille näiteks on videokonverentsivahendite ulatuslik kasutamine sise- ja institutsioonidevahelistel koosolekutel ning mis on võimaldanud vähendada lähetusi; võtab teadmiseks kaugtöö poliitika, mida järgivad paljud töötajad (ja kogu personal COVID-19 kriisi ajal) ja mis piirab eratranspordi kasutamist; julgustab ombudsmani jätkama niisuguste meetmete võtmist, mille eesmärk on vähendada CO2 jalajälge, ning pöörama erilist tähelepanu oma institutsiooni kasutatavale energiaallikate jaotusele, pannes rõhku puhaste ja taastuvate energiaallikate edendamisele;

47.

tunneb heameelt ombudsmani büroo algatuste üle edendada ühistranspordi kasutamist, pakkudes rahalist toetust aastaste sõidukaartide ostmiseks ja piirates olemasolevaid parkimiskohti.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/168

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1558,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0228/2020) (2),

—	võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aastal tehtud siseauditite kohta,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2021),

annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele Euroopa Andmekaitseinspektori 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Andmekaitseinspektorile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/170

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1559,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0067/2021),

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on oluline veelgi tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

väljendab rahulolu kontrollikoja seisukohaga, et Euroopa Andmekaitseinspektori (edaspidi „andmekaitseinspektor“) 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed ei sisaldanud olulisi vigu ning et haldus- ja muude kulude järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

märgib rahuloluga, et oma 2019. aasta aruandes ei täheldanud kontrollikoda andmekaitseinspektori inimressursside ja hangetega seotud auditeeritud küsimustes suuri puudusi;

peab – ehkki mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 „Haldus“ peetakse väikese riskiga rubriigiks – üldiselt kahetsusväärseks, et kontrollikoja 2018. aasta aruande 9. peatükk „Haldus“ ja selles esitatud järeldused on üsna piiratud; nõuab, et haldust käsitleva peatüki auditeerimisel keskendutaks rohkem küsimustele, mis on andmekaitseinspektori jaoks väga olulised või isegi kriitilise tähtsusega;

märgib, et andmekaitseinspektorile eraldatud eelarve oli 2019. aastal kokku 16 638 572 eurot (2018. aastal 14 449 068 eurot ja 2017. aastal 11 324 735 eurot), mis tähendas 2018. aasta eelarvega võrreldes 15,15 % kasvu; märgib, et kulukohustustega seotud eelarve täitmise määr oli 91,97 % (2018. aastal 93,7 % ja 2017. aastal 89 %); tunnustab positiivset suundumust maksetega seotud eelarve täitmise määras, mis oli 80,69 % (2018. aastal 75,2 % ja 2017. aastal 77 %), kusjuures maksete assigneeringute ülekandmise määr oli 12,18 %; kutsub siiski andmekaitseinspektorit üles tegema pingutusi, et jätkata konservatiivsete eelarveprognooside tegemist;

märgib, et eelarve üldine suurenemine oli peamiselt tingitud määrusest (EL) 2018/1725 (1) tulenevate uute ülesannete mõjust ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (edaspidi „andmekaitsenõukogu“) vajalikust kasvust; andmekaitsenõukogu loodi 25. mail 2018 ja andmekaitseinspektorile usaldati ülesanne tagada sellele sõltumatu sekretariaat; tõdeb, et 2019. aasta oli andmekaitsenõukogu sekretariaadi töö ja määruse (EL) 2018/1725 rakendamise esimene täisaasta, mis õigustab eelarve suurenemist; sellega seotud eraldatud eelarvevahendite kasv oli 51 % (3 594 746 eurolt 2018. aastal 5 413 838 euroni 2019. aastal);

kiidab heaks andmekaitseinspektori järelmeetmed 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonile, näiteks lisateabe andmine 2018. aasta maksete assigneeringute määra 75 % kohta, mille tulemuseks oli kogu 2018. aasta eelarve täitmise määr 90,79 % (sh assigneeringute ülekandmisega seotud maksed);

tunnustab andmekaitseinspektori hoolikat ja ennetavat tegevust järelevalve teostamisel selle üle, kuidas liidu institutsioonid andmekaitset järgivad; märgib eelkõige andmekaitseinspektori uurimist seoses USAs asuva poliitiliste kampaaniate ettevõtte NationBuilder kasutamisega isikuandmete töötlemiseks Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistega seotud tegevuse raames, samuti suuniseid selle kohta, kuidas käidelda COVID-19 kontekstis ELi institutsioonide poolt tehtava kehatemperatuuri mõõtmisega seotud andmeid;

Inimressursid

märgib, et 2014. aasta lõpus oli andmekaitseinspektoril 55 töötajat ning 2019. aasta lõpus oli töötajaid 96, mis tähendab, et töötajate arv peaaegu kahekordistus; on teadlik, et andmekaitseinspektori eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks; märgib, et oluline osa töötajatest on lepingulised töötajad, kes võetakse tööle ajutiselt, näiteks vanemapuhkusel olevate töötajate asendamiseks või erimeetmete rakendamiseks;

märgib lepinguliste töötajate arvu olulist suurenemist ajavahemikul 2013–2019 (12-lt 31-le), võrreldes ametnikega samal perioodil (45-lt 58-le); võtab teadmiseks lepinguliste töötajate kasutamise huvi kulutõhususe ja paindlikkuse seisukohast, kuid palub andmekaitseinspektoril kaaluda oma töötajatele ametialase karjääri väljavaadete pakkumist ning eriteadmiste institutsioonis alles hoidmist;

10.

märgib, et andmekaitseinspektor möönab kõrgema ja keskastme juhtide ning seetõttu juhtumiametnike suuremat koormust, mis tuleneb inspektori asetäitja puudumisest uue määruse (EL) 2018/1725 jõustumise ajal; kutsub institutsiooni üles vaatama läbi oma organisatsioonilise struktuuri ja andma sellest eelarvepädevatele institutsioonidele aru;

11.

rõhutab kõiki heaoluga seotud pingutusi; märgib, et andmekaitseinspektor on kinni pidanud komisjoni programmist Fit@work; märgib, et andmekaitseinspektor kavatseb pärast Euroopa Ombudsmani ümberkolimist 2021. aastal ruume laiendada ning kasutab seda võimalust heaolutoa ja raamatukogu lisamiseks; märgib, et andmekaitseinspektor annab töötajatele kontaktandmeid ja teavet psühhosotsiaalse ja meditsiinilise abi kohta ning et seda rakendatakse eriti COVID-19 kriisi ajal; võtab teadmiseks mitteametlikud vahepealsed vestlused personaliga (lisaks ametlikule iga-aastasele arenguvestlusele), mis annavad neile võimaluse mitteametlikult oma muresid väljendada ja tagasisidet anda; julgustab andmekaitseinspektorit täiendama praegust paindlikku töökorraldust sellega, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

12.

märgib, et andmekaitseinspektori töötajaskond koosneb 19 liidu liikmesriigi kodanikest ning sooliselt olid neist 2019. aastal 39 % mehed ja 61 % naised; märgib, et kõige olulisema soolise võrdõiguslikkuse toetamise meetmena võib nimetada keskastme juhtide nimetamist (üks mees- ja kolm naissoost üksuse juhatajat); võtab teadmiseks ka kaugtöö osas suurema paindlikkuse kehtestamise; juhib tähelepanu asjaolule, et naised kasutavad paindlikku töökorraldust palju sagedamini kui mehed; kiidab heaks, et lisatud on võrdsete võimaluste klausel, mis sisaldub nii värbamismaterjalides kui ka vabade ametikohtade teadetes ja milles teatatakse, et andmekaitseinspektor on võrdseid võimalusi austav tööandja ja ootab rõõmuga puuetega inimeste avaldusi; usub, et selline klausel säilitatakse ja lisatakse automaatselt kõikidesse tulevastesse vabade ametikohtade teadetesse;

13.

rõhutab andmekaitseinspektori algatusi, mille eesmärk on kasutada kontoripinda säästvamalt ja optimaalsemalt, samuti vähendada hoone energiatarbimist, näiteks struktuurse ja ajutise kaugtöö edendamise ning ühistranspordipiletite maksumuse hüvitamise kaudu 50 % ulatuses töötajatele, kes lõpetavad kontorihoone parklate kasutamise ja tagastavad oma parkimiskviitungi;

14.

märgib, et andmekaitseinspektor on väike organisatsioon, kellel on vaja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, kuid töötajate geograafiline esindatus on veidi tasakaalust väljas, kuna andmekaitseinspektori institutsioonis on esindatud ainult 19 ELi liikmesriigi kodanikud ning 28 %-l ametikohtadest on Belgia kodanikud; kutsub andmekaitseinspektorit üles kaaluma edasisi meetmeid, et tagada liidu kodanike tasakaalustatum esindatus;

Eetika ja ausameelsuse poliitika

15.

hindab seda, et 12. novembril 2019 vaadati uue õigusraamistiku, eelkõige määruse (EL) 2018/1725 alusel läbi andmekaitseinspektori eetikaraamistik; rõhutab eetikaametniku ametikoha ametlikku loomist koos selge mandaadiga, mille hulka kuulub vähemalt kord aastas eetikaraamistiku rakendamise kohta haldusnõukogule aruandmine;

16.

kutsub andmekaitseinspektorit üles kavandama andmekaitsenõukogu kõrgema juhtkonna (esimees, aseesimehed jne) käitumisjuhendi koostamist; rõhutab, et 6. detsembril 2019 võeti vastu kaks muudetud käitumisjuhendit (töötajatele ja andmekaitseinspektorile); märgib, et muudetud käitumisjuhendis töötajatele on erilist tähelepanu pööratud rikkumisest teatajate kaitsele; tunneb heameelt selle üle, et kõigile uustulnukatele korraldatakse teadlikkuse tõstmise koosolek andmekaitseinspektori eetikaraamistiku ja töötajate uue käitumisjuhendi teemal;

17.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor võttis 2019. aasta septembris vastu läbivaadatud otsuse, mis käsitleb pettuse, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud siseuurimiste tingimusi; märgib, et selle teema olulisust on rõhutatud töötajate koosolekutel ja see on üks tähtsamaid teemasid ka järgmisel kõigi töötajate teadlikkuse tõstmise koosolekul;

18.

on seisukohal, et andmekaitseinspektori võrdsete võimaluste klausel on suurepärane märk puuetega inimeste kaasamisest ja võrdsete võimaluste tagamisest ning töökohtadel valitseva mitmekesisuse suurendamisest;

19.

kiidab andmekaitseinspektorit kõigi eetikaraamistikuga seotud suuniste ja menetluste sisevõrku edastamise eest kohe pärast nende vastuvõtmist; kutsub andmekaitseinspektorit üles korraldama töötajatele, sealhulgas mitte ainult uustulnukatele, teadlikkuse suurendamise kampaaniaid seoses kohaldatava eetikaraamistikuga, ning võtma kasutusele ennetava süsteemi, mille abil ennetada konflikte töökohal; võtab teadmiseks 13. septembril 2019 vastu võetud välistegevust käsitleva läbivaadatud otsuse ja asjaolu, et asjakohased ettekanded koos tegeliku elu näidetega tuli pandeemia tõttu edasi lükata;

Hooned

20.

märgib, et esialgsete kavade kohaselt pidi andmekaitseinspektor hõivama alates 2019. aasta septembrist kogu MTS-hoone; märgib, et välistegurite tõttu lükkus ombudsmani kolimine siiski edasi ja laienemine jäi seetõttu ära, mis mõjutas andmekaitseinspektori eelarvejaotise 2 täitmist;

21.

märgib, et uus kaugtöö otsus lubab töötajatel töötada kodus ning see samm võimaldab andmekaitseinspektoril kasutada rohkem ühiseid kontoreid ja säästa kontoritega seotud kulusid;

Institutsioonidevaheline koostöö

22.

tunnistab, et andmekaitseinspektori büroo väiksuse tõttu tuleb tõhususe suurendamiseks sõlmida teenustaseme kokkuleppeid, näiteks komisjoniga koolituse, meditsiiniteenuste, süsteemi Sysper kasutamise, hindamissüsteemi, palkade maksmise, töötajate kindlustuse ja lähetuste korraldamise eest maksmise, raamatupidamisteenuste ja transporditeenuste kohta; ergutab andmekaitseinspektori institutsioonidevahelist tegevust, mille hulgas on 60 raamlepingut, mille on algatanud liidu eri institutsioonid; märgib, et andmekaitseinspektoril on parlamendiga sõlmitud teenustaseme kokkulepped IT- ja hoonetega seotud kulude kohta;

23.

kutsub andmekaitseinspektorit üles uurima võimalust liituda teenustaseme kokkuleppe alusel läbipaistvusregistriga; märgib teenustaseme kokkuleppe kaudu toimuvat institutsioonidevahelist koostööd andmekaitseinspektori ning teiste liidu institutsioonide ja asutuste vahel; kutsub andmekaitseinspektorit üles viima enne mis tahes kokkuleppe sõlmimist läbi põhjaliku ja realistliku kulude-tulude analüüsi;

24.

väljendab heameelt andmekaitsenõukogu egiidi all toimuva tõhustatud koostöö üle andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutuste vahel, nagu on määratletud isikuandmete kaitse üldmääruses seoses nt Europoli ühisjärelevalvega; nõustub, et isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt ei ole koostöö enam valikuvõimalus ega lisaülesanne, vaid iga andmekaitseasutuse ülesannete peamine ja lahutamatu osa ning et see on oluline samm liidus järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse ja koostöö ametlikustamise ning tugevdamise suunas;

25.

hindab asjaolu, et andmekaitseinspektor jätkas viimase viie aasta jooksul koostööd oma piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega andmekaitse lisamiseks rahvusvahelistesse lepingutesse ja isikuandmete järjepideva kaitse tagamiseks kogu maailmas; tunneb heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektor on pühendanud märkimisväärselt aega ja pingutusi andmekaitse suurema ühtlustamise arendamisele kogu maailmas, arvestades asjaolu, et andmed liiguvad rahvusvaheliselt ja piiriüleselt, aga andmekaitsereeglite üle otsustatakse endiselt peamiselt riiklikul ja isegi piirkondlikul alusel;

Digitaliseerimine, küberturvalisus

26.

märgib, et andmekaitsenõukogu sekretariaat on välja töötanud IT-lahendused, mis võimaldavad tulemuslikku ja turvalist suhtlust andmekaitsenõukogu liikmete vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI), milles registreeriti alates isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisest kuni 2019. aasta lõpuni 807 juhtumit;

27.

tuletab meelde, et andmekaitseinspektori kui andmekaitsenõuete täitmise järelevalve eest vastutava asutuse töökoormus kõigis justiits- ja siseküsimustega tegelevates asutustes on viimastel aastatel kasvanud ning kasvab eeldatavasti veelgi, kuna digitaliseerimine liidu institutsioonides, organites ja asutustes üha suureneb;

28.

tunneb heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektor töötas välja ja tegi 2019. aastal üldsusele kättesaadavaks avatud lähtekoodiga kontrollitarkvara tööriista Website Evidence Collector, mis on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse ja võitis 2019. aasta innovatsiooniauhinna; tunneb heameelt, et andmekaitseinspektor hindab pidevalt teisi avatud lähtekoodiga tarkvarasid, mida saab kasutada läbipaistvuse suurendamiseks ja seotuse vältimiseks ainult ühe müüjaga; märgib ära hiljuti koostöös Delfti tehnikaülikooliga läbi viidud edukaid veebiseminare, mis aitasid privaatsust kaitsval viisil rakendada avatud lähtekoodiga veebipõhist õppeplatvormi BigBlueButton;

29.

väljendab heameelt andmekaitseinspektori pingutuste üle parandada liidu institutsioonide digitaliseerimist ja küberturvalisust, kontrollides nende veebisaite avatud lähtekoodiga tarkvara abil, mis näitas, et mitu veebisaiti ei vastanud ELi andmekaitsedirektiivile või e-privaatsuse direktiivile ega järginud andmekaitseinspektori suuniseid veebiteenuste kohta; palub andmekaitseinspektoril anda Euroopa Parlamendile aru kõigist püsivatest probleemidest, mis on seotud ELi andmekaitsedirektiivi ja e-privaatsuse direktiivi institutsioonide poolse mittejärgimisega;

30.

märgib rahuloluga ka seda, et andmekaitseinspektor on keskendunud tehnoloogiaalaste teadmiste arendamisele ja jagamisele, et tagada tulemuslik andmekaitse, näiteks 2019. aasta juulis käivitatud TechDispatchi väljaande kaudu, mille igas väljaandes kirjeldatakse mingit esilekerkivat tehnoloogiat ja mille eesmärk on pakkuda teavet tehnoloogia enda kohta, hinnangut selle võimaliku mõju kohta privaatsusele ja andmekaitsele ning linke teema kohta edasi lugemiseks;

31.

väljendab heameelt COVID-19-ga tegeleva sisemise rakkerühma loomise üle, mis koostas mitu suunisdokumenti ja tehnoloogia baasjuhendit, et parandada kontaktide jälgimise rakenduste vastavust andmekaitsenõuetele, andis komisjonile nende koostalitlusvõime lahenduste kohta tagasisidet ja tegi koostööd andmekaitsenõukoguga, et võidelda digitaalsete andmete võimaliku väärkasutamise vastu pandeemia kontekstis; ergutab andmekaitseinspektorit jätkama institutsioonide varustamist üksikasjalike arvamustega andmekaitseküsimuste kohta, mis võivad tekkida seoses pandeemia vastu võitlemiseks kasutatavate digitaalsete algatustega, sealhulgas kontaktide jälgimise rakendused ja vaktsineerimise või testimise tõendid;

32.

väljendab heameelt tegevuse üle, mille eesmärk on kontrollida andmekaitsereeglite järgimist ja hinnata liidu asutusi sellest seisukohast; võtab teadmiseks, et andmekaitseinspektori järelevalvetegevuses juhindutakse vastutuse põhimõttest ja järgitakse riskipõhist lähenemisviisi;

Teabevahetus

33.

tunneb heameelt asjaolu üle, et andmekaitsenõukogu sekretariaat lõi järelevalveasutustes teabevahetusametnike võrgustiku, et tagada ühine teabevahetus andmekaitsenõukogu uudiste kohta, ühised teabekampaaniad ja teavitamisvahendite ühine väljatöötamine; märgib, et see võrgustik kohtus 2019. aastal kaks korda ja võttis vastu andmekaitsenõukogu 2020. aasta ühise info- ja kommunikatsioonikava;

34.

julgustab andmekaitseinspektorit jätkama üleilmse arutelu edendamist digitaalse eetika üle; tõstab esile, et käivitati konkreetsele murekohale keskenduvate veebiseminaride sari, mis avaldati taskuhäälingute kujul andmekaitseinspektori veebisaidil; väljendab heameelt digitaalse eetika teemalise pideva ja põhjalikuma arutelu üle 2019. aasta rahvusvahelisel konverentsil, mida jätkati tehisintellekti, eetika ja andmekaitse seminari ning digitehnoloogia keskkonnamõjule keskenduva ürituse korraldamise kaudu;

35.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puudega inimestele, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab puuetega inimesed sellesse protsessi kaasata;

Sisehaldus, sisekontroll, rahandus, tulemuslikkus

36.

kutsub andmekaitseinspektorit üles andma aru, milline roll ja konkreetsed ülesanded on koordineeritud järelevalvekomiteel, mis loodi 2019. aastal liidu institutsioonides, organites, büroodes ja ametites kasutatavates suurtes infosüsteemides toimuva andmetöötluse kontekstis; märgib, et see komitee tegutseb andmekaitsenõukogu tegevuse suhtes iseseisvalt, järgides oma töökorda ja töömeetodeid, ning et komitee sekretariaadi töö tagab andmekaitsenõukogu sekretariaat;

37.

on teadlik, et andmekaitseinspektor kasutab oma tulemuslikkuse jälgimiseks mitmeid põhilisi tulemusnäitajaid; tunneb heameelt asjaolu üle, et andmekaitseinspektor saavutas või ületas – mõnel juhul märkimisväärselt – seatud eesmärgid kaheksast põhilisest tulemusnäitajast kuue puhul, nt rahvusvahelisel tasandil käsitletud juhtumite arv oli 2019. aastal 62 (eesmärk oli 10) ning konsultatsioonitaotlustele vastuseks esitati 2019. aastal 26 arvamust/kommentaari (eesmärk oli 10 konsultatsiooni); kutsub andmekaitseinspektorit üles jälgima ja vajaduse korral kohandama eesmärke, mille puhul saavutatud tulemused on nõrgad;

38.

märgib, et andmekaitseinspektor vaatas 2019. aasta novembris läbi sisekontrollistandardite otsuse, et ajakohastada andmekaitseinspektori suhtes kohaldatavat õigusraamistikku; märgib, et kontrollikoja ettepanekul väljastatakse sisekontrollistandardite seirearuanne edaspidi igal aastal (enne iga kahe aasta tagant) ja see esitatakse haldusnõukogule; märgib, et sisekontrollistandardite rakendamise järelevalve eest vastutab sisekontrolli koordinaator, kes allub otse direktorile;

39.

on teadlik, et komisjoni siseaudiitor on ka andmekaitseinspektori siseaudiitor; peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal ei teinud siseaudiitor auditit, vaid andis välja oma 2019. aasta siseauditi aruande, milles oli ainult kaks avaldust, ja avatud soovitusi pole; palub andmekaitseinspektoril hõlbustada tihedamat koostööd siseaudiitoriga ja tagada nõuetekohane iga-aastane auditeerimine;

40.

tunneb heameelt, et avaldati sisekontrolli tegevuskulud, mis moodustavad 3,77 % andmekaitseinspektori kuludest; märgib, et arvutusmudel koosneb ühest üldisest näitajast, mis arvutatakse kontrollide ligikaudse kogukulu jagamisel aasta jooksul tehtud kõigi kulutustega (maksetega seotud eelarve täitmine);

41.

märgib, et suurema eelarve tõttu suurenes maksetaotluste arv märkimisväärselt: 1 777 tehingult 2018. aastal 2 653 tehinguni 2019. aastal; nõustub, et selline suurem töökoormus nõuab lahendusi, kuidas muuta institutsioon finantstehingute töötlemises tõhusamaks, ning väljendab heameelt paberivaba töökorralduse süsteemi kasutuselevõtu üle alates 1. jaanuarist 2020;

42.

palub andmekaitseinspektoril teatada haldusmenetluste tõhususe parandamisest, mis näib olevat pidevalt suureneva töökoormuse ja asutuse jätkuva suurenemise tõttu hädavajalik; tuletab ka meelde käimasolevate reformide vajalikkust, et tagada andmekaitseinspektori piisav suutlikkus andmekaitse tulevastele probleemidele reageerimisel;

43.

väljendab heameelt andmekaitseinspektori pingutuste üle parandada oma töömeetodeid ja saavutada seeläbi kokkuhoid; palub andmekaitseinspektoril anda eelarvepädevatele institutsioonidele nõuetekohaselt aru selles valdkonnas välja töötatud uutest süsteemidest ja rakendustest, nimelt arvete maksmise töövoosüsteemist Speedwell ja süsteemist Bluebell, et parandada üksuste panust eelarve koostamisse;

44.

märgib, et andmekaitsenõukogu sekretariaat korraldas 11 täiskogu istungit ja 90 ekspertide alarühmade koosolekut; märgib, et pea 70 % ametlikest dokumentidest, mille andmekaitsenõukogu on alates 2018. aasta maist vastu võtnud, koostasid andmekaitsenõukogu sekretariaadi õigusnõustajad; märgib, et andmekaitsenõukogu võttis vastu viis uut suunist, mille eesmärk on selgitada isikuandmete kaitse üldmääruse arvukaid sätteid; rõhutab, et andmekaitsenõukogu sekretariaat on järjepidevust käsitlevate arvamuste ja otsuste peamine koostaja ning korraldab sidusrühmade üritusi, et koguda juhiste väljatöötamiseks teemade kohta seisukohti ja arvamusi; märgib, et andmekaitsenõukogu teine ülesanne on anda nõu seadusandjale;

45.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametis (Eurojust) jõustus uus järelevalveraamistik isikuandmete töötlemiseks, samuti selle üle, et andmekaitseinspektor võtab üle vastutuse järelevalve teostamise eest selle üle, kuidas Eurojust kohaldatavaid liidu andmekaitsereegleid täidab;

46.

nendib lõpetuseks, et andmekaitseinspektor sai 2019. aastal 59 lubatavat kaebust, milles taotleti põhjalikku uurimist, ning et andmekaitseinspektor tegi kaebuste kohta 48 otsust; märgib, et andmekaitseinspektorile laekus ka 151 mittelubatavat kaebust, millest enamus oli seotud andmetöötlusega riiklikul tasandil, mitte liidu institutsiooni või asutuse tehtava töötlemisega; märgib, et andmekaitseinspektor vastas kõigile mittelubatavatele kaebustele, suunates kaebuse esitaja asjaomase asutuse juurde;

47.

väljendab heameelt selle üle, et lõpule on viidud andmekaitseinspektori strateegia 2015–2019, milles keskenduti digitaliseerimisele, ülemaailmsetele partnerlustele ja andmekaitse kaasajastamisele, tuues eetika ja vastutuse mõisted andmekaitsealases arutelus ja andmekaitse kohaldamises esiplaanile;

Keskkonnamõõde

48.

peab kiiduväärseks, et andmekaitseinspektor jälgib tähelepanelikult keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) algatusi ning on hakanud muutma personaliga seotud menetlusi (valimine, hindamine) ning finants- ja haldusmenetlusi (maksed, MiPS) paberivabaks; märgib andmekaitseinspektori tehtud algatusi vähendada töötajate poolset plastpudelite kasutamist; nõustub andmekaitseinspektori strateegiaga pakkuda oma töötajatele paindlikumaid töömeetodeid (ajutine ja struktuurne kaugtöö); märgib, et selline paindlik töökorraldus aitab vähendada andmekaitseinspektori energiatarbimist ja kasutada kontoripindu optimaalsemalt; kutsub andmekaitseinspektorit üles kaaluma meetmeid CO2 jalajälje edasiseks vähendamiseks, näiteks valides puhtad ja taastuvad energiaallikad;

Isikuandmete kaitse üldmäärus

49.

nõustub, et liidu vastutavad ja volitatud andmetöötlejad saavad nüüd kasu ühtsest reeglistikust, mis toob vahendajad üha enam ühtse kontaktpunkti mehhanismi; nõustub, et isikuandmete kaitse üldmäärus aitab kaasa ka liidu õigusraamistiku üleilmsele nähtavusele;

50.

väljendab heameelt selle üle, et andmekaitseinspektor on aidanud oluliselt kaasa andmekaitsekultuuri loomisele liidu institutsioonides ning on aidanud muuta andmekaitse ELi põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatud põhiõiguseks;

51.

rõhutab andmekaitseinspektori olulisi ülesandeid, nimelt tagada üksikisikute isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, jälgides isikuandmete töötlemist liidu institutsioonides, organites ja asutustes, nõustades neid kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes ning tehes koostööd riiklike järelevalveasutustega, et tagada üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste – kaasa arvatud õiguse andmekaitsele ja eraelu puutumatusele – järjepidev kaitse sõltumata sellest, kus nad liidus elavad;

52.

on siiski arvamusel, et isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine võib selle ühtlustatud reeglitest hoolimata olla väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks eriti keeruline; palub andmekaitseinspektoril VKEde halduskoormust veelgi vähendada; kutsub andmekaitseinspektorit üles kaaluma võimalust viia lähitulevikus läbi isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kulude hindamine;

53.

kutsub andmekaitseinspektorit üles tugevdama veelgi pingutusi tagamaks, et liidu institutsioonid suudaksid andmekaitsereegleid tulemuslikult rakendada; märgib, et andmekaitseinspektor käivitas 2019. aastal neli uurimist, et parandada andmekaitsetavasid; peab eriti kiiduväärseks uurimist, kuidas liidu institutsioonid Microsofti tooteid ja teenuseid kasutavad, luues sellega platvormi aruteluks nii selle üle, kuidas võtta tagasi kontroll IT-teenuste ja suurte IT-teenuse pakkujate pakutavate toodete üle, kui ka vajaduse üle luua nende pakkujate ettekirjutatud tingimustega nõustumise asemel ühiselt tüüplepingud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/176

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1560,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2019. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2020) 288 – C9-0229/2020) (2),

—	võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2019. aasta siseauditite kohta (COM(2020) 268),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2019 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0063/2021),

annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) Aastaaruanne eelarveaasta 2019 ELi eelarve täitmise kohta, lk 11.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/178

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1561,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse väliskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0063/2021),

A.	arvestades, et kõik liidu institutsioonid peavad Euroopa kodanikele avaliku sektori vahendite kasutamise kohta aru andma ning tagama seejuures võimalikult suure läbipaistvuse, et saaks teha tõhusat demokraatlikku kontrolli;

B.	arvestades, et liidu strateegiline kommunikatsioon on muutumas Euroopa tegevuskavas esmatähtsaks, mis tähendab, et desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja liidu suurema vastupanuvõime tagamiseks peavad liidu avaldused olema objektiivsed ja usaldusväärsed;

C.	arvestades, et kõigis liidu institutsioonide organisatsioonisisestes ja juhtimissüsteemides, samuti institutsioonide vastutusalasse kuuluva poliitika kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvesse võtta soolist aspekti ja soolist võrdõiguslikkust;

Euroopa Kontrollikoja tähelepanekud

märgib rahuloluga, et kontrollikoja aastaaruande 9. peatükki „Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 „Haldus““ puudutavate tähelepanekute kohaselt Euroopa välisteenistusega seotud tehingute valimis kolmandat aastat järjest puudusi ei leitud ning välisteenistuse iga-aastases tegevusaruandes olulist veamäära ei tuvastatud;

võtab teadmiseks üldised tähelepanekud, mille kontrollikoda tegi lepinguliste töötajate arvu ja sellega seotud eelarveassigneeringute suurenemise kohta aastatel 2012–2018; märgib, et suurenemine tulenes Euroopa välisteenistuse ülesannetest, mis on seotud Euroopa välisteenistusele eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas antud uute operatiivtegevus- ja poliitiliste kohustustega, desinformatsiooni vastu võitlemise tegevuskava rakendamisega ning sellega, et liidu delegatsioonide füüsilise ja IT-turvalisuse suurendamine on kiireloomuline prioriteet; märgib, et Euroopa välisteenistuse lepinguliste töötajate koguarv suurenes 322-lt 444-le (38 % kasv); toetab Euroopa välisteenistuse pingutusi tugevdada oma haldussüsteemi ja palub välisteenistusel eelarvekontrollikomisjonile aru anda, millised tulemused ja mõju lepinguliste töötajate arvu suurenemisel on; ergutab Euroopa välisteenistust koostama ja jagama suuniseid parimate tavade kohta, kuidas töölevõtmismenetlusi korraldada, et tagada avatus, õiglus ja läbipaistvus;

kutsub kontrollikoda üles uurima võimalusi, kuidas anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames muude liidu institutsioonide halduskulude kohta rohkem teavet;

kordab, et üldisse auditikäsitusse tuleks lisada rohkem audititööd ja sihipärasemat hindamist; kordab, et nõuab Euroopa välisteenistuse halduskulude ja tugitegevuste sihipärasemat läbivaatamist, eriti valdkondades, mis on Euroopa välisteenistuse jaoks üha olulisemad või isegi kriitilise tähtsusega, nagu strateegilise kommunikatsiooni suutlikkus ja infotehnoloogia (nt küberturvalisus), delegatsioonide üldine julgeolekupakett ning tsiviilotstarbelise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide toetamise platvormi taristu, finantsjuhtimine ja haldustugi;

Inimressursid

märgib, et rahvusvahelises keskkonnas on üha rohkem ebastabiilsust ja uusi probleeme, mille tõttu on veel tähtsam, et liit tegutseks üleilmsel tasandil; rõhutab, et Euroopa välisteenistusel on liidu välispoliitika juhtimisel keskne roll; märgib, et kuigi Euroopa välisteenistusele on antud suurem roll, ei ole selle töötajate arvu samavõrra suurendatud; nõuab, et välisteenistuse käsutusse antaks piisavad inimressursid, et liidu tõhusat tegutsemist üleilmsel tasandil mitte ohtu seada;

märgib, et Euroopa välisteenistusel on liidu välispoliitika sidususe tagamisel tähtis osa; rõhutab samuti, et liidu tõhusa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edukaks elluviimiseks tuleb eraldada vajalikud vahendid;

kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama idapartnerluses ja Lääne-Balkani riikides liidu delegatsioone ning looma ametikohti kohalikele töötajatele, kes vastutavad õigusloomealase tööga seotud aruandluse eest, et suurendada liidu teadmisi naabruses asuvatest riikidest ja nende õigusaktide ühtlustamist liidu õigustikuga; rõhutab, et neid riike tuleb aidata reformide lõpuleviimisel ja nende kodanikke tuleb liidu poliitikast tõhusamini teavitada; rõhutab, et idapartnerluse ja Lääne-Balkani piirkonnas tuleb liidu delegatsioonide vahel arendada horisontaalsemaid sidemeid ja edendada koostööd, eelkõige teabe ja eksperditeadmiste korrapärase vahetamise ning muude edukate töömeetodite loomise kaudu, et pakkuda demokraatiat ja Euroopat toetavates reformides osalevatele naaberriikidele parimat võimalikku abi; kutsub Euroopa välisteenistust üles võtma meetmeid, et lahendada probleemid, mille tagajärjel tekkisid hangetes tuvastatud vead, ja hoidma reeglite rikkumise edaspidi ära;

on mures, et Euroopa välisteenistuse töötajate koosseisu geograafiline tasakaalustamatus on pidev probleem, eelkõige mis puudutab delegatsioonijuhtide, keskastme juhtide ja kõrgema juhtkonna ametikohti; märgib, et võrreldava rahvaarvuga riikide ning Lääne- ja Ida-Euroopa riikide esindatuse vahel on suured erinevused; rõhutab, et nii nagu kõik Euroopa institutsioonid, peab ka Euroopa välisteenistus tagama, et kõik liikmesriigid oleksid proportsionaalselt esindatud, ning võtma seejuures arvesse kandidaatide pädevust ja saavutusi; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus parandaks geograafilist tasakaalu, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, mis kajastab liikmesriikide mitmekesisust, nagu on ette nähtud ELi ametnike personalieeskirjade artiklis 27; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus püüab hoida ELi liikmesriikide personalivõrgustikku personali koosseisuga kursis, avaldada vabade töökohtade teateid ja toetada riikide pingutusi kandidaatide arvu suurendamiseks; palub Euroopa välisteenistusel aru anda, kuidas töölevõtmise eest vastutava valikukomisjoni liikmed kodakondsuse kaupa jagunevad; palub Euroopa välisteenistusel esitada töötajate 2019. aasta statistika vastavalt nende kodakondsusele;

märgib, et liikmesriikide lähetatud ekspertide arv hakkas pärast kaheaastast stabiliseerumist veidi suurenema – aastatel 2017–2018 oli see 449 ja 2019. aastal 461, ning märgib, et liikmesriikide lähetatud tsiviilisikutest ekspertide profiil on muutunud spetsiifilisemaks; võtab rahuloluga teadmiseks, et lähetatud riiklike ekspertide kohta võeti 2019. aastal vastu uus organisatsioonisisene poliitika ja peale selle, et lähetatud riiklike ekspertide töölevõtmiseks luuakse uusi ametikohti üksnes kindlate valdkondade spetsialistide jaoks, on võetud mitu meedet, mille eesmärk on lähetatud riiklike ekspertide osakaalu tasakaalustada;

10.

kiidab heaks Euroopa välisteenistuse pingutused puuetega inimeste tegevuskava koostamisel ja Euroopa välisteenistuse puuetega inimesi käsitleva poliitika väljatöötamisel; palub Euroopa välisteenistusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende meetmete väljatöötamisest ja elluviimisest; rõhutab, et nende meetmete abil tuleb soodustada kaasavamat töökeskkonda;

11.

julgustab Euroopa välisteenistust täiendama praegust paindlikku töökorraldust sellega, et kaitstakse töötajate õigust olla mittekättesaadav;

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika

12.

võtab rahuloluga teadmiseks, et juhtivatele kohtadele jõudvate naiste osakaal on suurenenud 30,3 %-ni ehk 81 ametikohani (2018. aastal oli see 27,1 % ja 2017. aastal 24,5 %); võtab samuti teadmiseks, et delegatsiooni juhina lähetatud naiste osakaal suurenes 2015. aasta 19,5 %-lt 2019. aastal 27,7 %-ni (ehk 38 lähetatut 137-st); kordab, et toetab Euroopa välisteenistust, kes jätkab koos liikmesriikidega jõupingutusi, et naiskandidaatide arvu suurendada; märgib, et üldiselt moodustasid naised Euroopa välisteenistuse töötajatest 47,7 %; tuletab meelde, et soolist tasakaalu tuleks arvesse võtta ka ELi eriesindajate hulgas, sest kaheksast ELi eriesindajast on kõigest kaks naised;

13.

kutsub Euroopa välisteenistust üles töötama selle nimel, et kiiresti saavutada eesmärk, et naiste osakaal kõrgema ja keskastme juhtide seas on 50 %, nagu on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse III tegevuskavas, sealhulgas selge ajakava ja meetmete abil, milles on sätestatud, kuidas ja millal see eesmärk tuleb saavutada; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles täitma oma kohustusi seoses soolise võrdõiguslikkuse ja naiste esindatusega oma teenistuses;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

14.

tunnistab, et Euroopa välisteenistusel on ELi delegatsioonide võrgustiku finantsjuhtimisel tekkinud mitmesuguste kriisiolukordade tõttu probleeme; tunnistab, et sellised olukorrad võivad avaldada suurt mõju eelarvele, eelkõige teatavate halduskulude ja selliste kulude haldamisele nagu turvalisuse ja evakuatsiooni kulud ning COVID-19 pandeemia tõttu logistikas tekkinud lisakulud; palub Euroopa välisteenistusel Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni kiiresti teavitada, millist eelarvemõju ja -kulusid on pandeemia tekitanud;

15.

märgib, et Euroopa välisteenistuse 2019. aasta kogueelarve oli 694,8 miljonit eurot (2018. aasta omast 2,4 % suurem) ja see jagunes järgmiselt: 249,7 miljonit eurot oli ette nähtud välisteenistuse peakorterile ja 445,1 miljonit eurot delegatsioonidele;

16.

märgib, et Euroopa välisteenistuse 2019. aasta eelarve täitmisel olid peamised eesmärgid seotud vahendite tugevdamisega, et tulla toime Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõjuga, piirkondlike julgeolekuametnike ja delegatsioonide võrgustike tugevdamisega, Euroopa Liidu sõjalise staabi (ELSS) ning kriisiohjamise ja planeerimise direktoraadi (CMPD) lisapersonaliga, IT-suutlikkusalase teabe ja turvalise sidega;

17.

märgib, et peakorteri eelarve oli ligikaudu 250 miljonit eurot, millest 161,8 miljonit eurot (64,8 %) oli seotud koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja muude hüvitiste maksmisega, 32 miljonit eurot (3 %) hoonete ja seotud kuludega ning 35,3 miljonit eurot (14 %) IT, arvutisüsteemide, sh salastatud infosüsteemide, seadmete ja mööbliga;

18.

märgib, et delegatsioonide 445,1 miljoni euro suurune eelarve jagunes nii, et 129,2 miljonit eurot (29 %) oli ette nähtud koosseisuliste töötajate palkadeks, 161,7 miljonit eurot (36,3 %) hoonetele ja nendega seotud kuludele, 71,6 miljonit eurot (16,1 %) koosseisuväliste töötajate ja väljast tellitavate teenuste jaoks, 37,8 miljonit eurot (8,5 %) muudeks personaliga seotud kuludeks ja 44,7 miljonit eurot (10 %) muudeks halduskuludeks;

19.

palub Euroopa välisteenistusel tagada, et liidu Ühendkuningriigi delegatsioonil oleks alaline ja stabiilne staatus, mis on kooskõlas aluslepingutega, ning et talle antaks tema ülesannete täitmiseks inim- ja materiaalsed ressursid, eelkõige mis puudutab õigusnormidele vastavuse järelevalvet;

20.

märgib samuti, et komisjon eraldas liidu delegatsioonides tegutsevate komisjoni töötajatega seotud halduskulude katteks 215,8 miljoni euro suuruse toetuse (2018. aastal 196,4 miljonit eurot), mis jagunes järgmiselt: komisjoni V rubriigile 49,6 miljonit eurot (sarnaselt 2018. aastale), rakenduskavade haldustoe eelarveridadele 103,1 miljonit eurot (2018. aastal 91,8 miljonit eurot) ning Euroopa Arengufondile ja usaldusfondidele 63,1 miljonit eurot (2018. aastal 55 miljonit eurot);

21.

märgib, et 2019. aastal rahastati kõigi delegatsioonide, kaasa arvatud Euroopa Arengufondi delegatsioonide büroodega seotud ühiseid üldkulusid (üür, julgeolek, koristamine ja muud üldkulud) neljandat aastat järjest täielikult Euroopa välisteenistuse eelarveridadelt;

22.

märgib tunnustavalt, et 2019. aastal Euroopa välisteenistuse eelarve täitmine üldiselt paranes, sest kulukohustustest täideti 99,94 % (2018. aastal 99,9 %) ja maksetest 87,9 % (2018. aastal 84,8 %);

23.

märgib, et kõigi välisteenistuse halduseelarves tehtud ümberpaigutuste summa oli 20,8 miljonit eurot (2018. aastal 30,8 miljonit eurot), mille tõttu Euroopa välisteenistuse delegatsioonide eelarve vähenes ja peakorteri eelarve suurenes 1,6 miljoni euro võrra;

24.

võtab teadmiseks, et eelarve haldamise muudab keerulisemaks see, et delegatsioonides tegutsevate komisjoni töötajatega seotud toimingute rahastamiseks kasutatakse palju eelarveridu (34 eri eelarverida komisjoni eelarve eri rubriikides, pluss Euroopa Arengufondi vahendid); kutsub Euroopa välisteenistust üles kaaluma, kas eelarvearuandlust saaks keerukuse vähendamiseks paremini struktureerida;

25.

julgustab seetõttu Euroopa välisteenistust jätkama komisjoniga arutelu eelarve liigenduse ja ridade ühtlustamise võimaluste üle, et hõlbustada Euroopa välisteenistuse eelarve üldist haldamist; on arvamusel, et eelarve täitmine peaks kiiremini lihtsamaks ja ratsionaalsemaks muutuma tänu kehtima hakkavale mitmeaastasele finantsraamistikule ning sellega seoses eelarve liigenduse ja eelarveridade ülesehituses ja struktuuris tehtud muudatustele; on seisukohal, et selle tulemusel eelarvekulude kontroll tõenäoliselt paraneb ja vigade esinemise risk väheneb; peab kiiduväärseks ettepanekut, mille Euroopa välisteenistus tegi 2020. aasta alguses ulatusliku lihtsustamise kohta; tunnistab, et see ettepanek on praeguse COVID-19 pandeemia tõttu lükatud edasi 2022. aastasse, ja Euroopa välisteenistus esitas 2020. aasta septembris komisjonile veel ühe lihtsustamisettepaneku;

26.

peab kiiduväärseks kõiki algatusi, millega püütakse Euroopa välisteenistuse eri haldusprotsesside juhtimist järk-järgult parandada, mille tõttu on kohandatud ka Euroopa välisteenistuse organisatsioonistruktuuri; kordab, et toetab algatust „Innovatiivne 2019“, ja innustab Euroopa välisteenistust ühtlasi jätkama oma eri riskide kindlakstegemise ja nende riskide leevendamise meetmete täpsemaks muutmist ning kõigi kehtivate õiguslike aluste kindlakstegemist, et tagada organisatsioonis tõhusam otsuste tegemine;

27.

palub, et Euroopa välisteenistus kirjeldaks järgmises iga-aastases tegevusaruandes oma tulemuspõhist juhtimisraamistikku põhjalikumalt ja tugineks seejuures asjakohastele peamistele tulemusnäitajatele, mida ta eri haldusvaldkondades kasutab, sealhulgas sellega seotud personali arv, et Euroopa välisteenistuse poliitiliste eesmärkide täitmist paremini hinnata;

28.

märgib, et Euroopa välisteenistus otsustas teatavate protsesside juhtimise uuesti tsentraliseerida, et neid rakendataks delegatsioonides ühtmoodi, ning leevendada korduvaid töökorralduslikke puudusi ja optimeerida finantstehingute juhtimist; peab neid pingutusi kiiduväärseks ning tunneb heameelt, et Euroopa välisteenistus on eelarvepädevate institutsioonide poolt varem esile toodud probleemide lahendamiseks teinud pragmaatilisi algatusi ja võtnud meetmeid;

29.

on seisukohal, et kuna teatavatel delegatsioonidel on suur töökoormus, kuid liiga vähe töötajaid, ja kuna kõige tähtsam on poliitiline töö, siis on juhtimise ja probleemide lahendamise seisukohast õige, et suure maksumusega hangete menetlemiseks loodi kesküksus ja delegatsioonide jaoks kasutatakse üldhankeid;

30.

usub, et hanked ja eelarvehaldus tuleb tingimata digitaliseerida; tuletab meelde, et dokumendihaldus on eelmises sisekontrolli uuringus tuvastatud nõrgimaid komponente, mis väärib institutsioonilise mälu ja juhtimistoimingute jälgitavuse huvides kõigi Euroopa välisteenistuse sidusrühmade pidevat tähelepanu; kutsub seetõttu Euroopa välisteenistust üles parandama oma digisüsteeme ja dokumendihaldust ning hakkama võimaluse korral kasutama täiustatud haldus- ja arhiveerimisvahendeid ning paberivabu dokumendihaldusprotsesse;

31.

peab tervitatavaks, et Euroopa välisteenistus kasutab võimaluse korral alati tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara;

32.

innustab Euroopa välisteenistust järgima Euroopa Andmekaitseinspektori soovitust, mille kohaselt tuleks liidu institutsioonide ja Microsofti vahel 2018. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise litsentsilepingu ja rakenduslepingu üle hakata uusi läbirääkimisi pidama, et saavutada digitaalne suveräänsus, vältida seotust müüjaga ja kontrolli puudumist ning tagada isikuandmete kaitse;

33.

toetab pingutusi, mida Euroopa välisteenistus teeb finantsmääruse kohaselt finantsjuhtimise optimeerimiseks; mõistab, et delegatsioonide juhtimisel on vaja teatavat paindlikkust, et delegatsioonide töös ei tekiks katkestusi; tuletab aga meelde, et ajutised töökorralduslikud lahendused – delegatsioonide juhtide asetäitjatele edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsemise õiguse andmine –, mille eesmärk on tagada delegatsioonides pidev töö ja komisjoni tegevuseelarve täitmine, peavad jääma endiselt rangelt peakorteri järelevalve alla;

34.

rõhutab, et tuleb jätkata finants- ja haldusjuhtimise ratsionaliseerimise ja ajakohastamise parandamist; tunneb heameelt selle üle, et peetakse aru Euroopa välisteenistuse eelarve lihtsustamise üle; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et Euroopa välisteenistus peab jätkama pingutusi eelarveridade lihtsustamiseks; nõuab, et Euroopa välisteenistuse haldust ajakohastataks ja lihtsustataks, muu hulgas projekti „Innovatiivne 2019“ täieliku elluviimise kaudu;

Kontrolli tõhusus seaduslikkuse ja korrektsuse puhul

35.

võtab teadmiseks, kui palju kõrvalekaldeid leiti kulukohustuste ja maksete eelkontrollimisel (1 193 kulukohustustega seotud toimingust oli kõrvalekaldeid 308 juhul ja 2 119 maksest 394 juhul); on mures, et mõlemal juhul on vead halduslikku laadi, st kulukohustuste summad on valed või eelkontrolliks esitatud maksete kohta puuduvad tõendavad dokumendid; võtab teadmiseks, et alates 2020. aasta jaanuarist on rakendatud kõrvalekallete koodide läbivaadatud loetelu, mille eesmärk on vea liik paremini kindlaks teha; palub, et Euroopa välisteenistus uuriks haldusvigade juhtumeid ja lahendaks need ning annaks Euroopa Parlamendile tulemustest aru; nõuab, et rakendataks meetmeid, mis aitaksid üldist veamäära alandada;

36.

peab kiiduväärseks, et 2018. aastast arendatav sisemisel juhuvalimil põhinev Euroopa välisteenistuse järelkontrolli meetod on olnud tulemuslik ja seda täiustatakse pidevalt, ja et veamäärad on esitatud personalikuludega seotud jooksvate kulude põhivaldkondade kaupa, st taristu- ja muud tegevuskulud, turvalisus ning infotehnoloogia ja telekommunikatsioon;

37.

märgib, et Euroopa välisteenistus ja kontrollikoda tõlgendavad hankemenetluse vigade kvantifitseerimist endiselt erinevalt; on seisukohal, et seda tuleks käsitleda ka järgmisel eelarveaastal, et muuta Euroopa välisteenistuse halduseelarve haldamisel esinenud vigade rahalise tähtsuse hindamine täpsemaks;

38.

palub Euroopa välisteenistusel jätkata vastavalt finantsmääruse artiklile 262 2019. eelarveaastat puudutavate järelmeetmete kohta aru andmist;

Strateegiline kommunikatsioon

39.

märgib tunnustavalt, et desinformatsiooni- ja hübriidohtude vastu võitlemiseks on tugevdatud Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni suutlikkust ja töövahendeid, sest idanaabruse, Lääne-Balkani ja lõunanaabruse jaoks loodi kolm rakkerühma, ning Euroopa välisteenistus osaleb liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel loodud varajase hoiatamise süsteemis; kutsub Euroopa välisteenistust üles arendama seda poliitikat koos parlamendi uue välissekkumist käsitleva erikomisjoniga, et reageerimisvõimet täiustada; võtab teadmiseks ja peab kiiduväärseks, et Euroopa välisteenistus tegi Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal desinformatsiooni vastu võitlemiseks paljude Euroopa Parlamendi büroodega koostööd;

40.

rõhutab, et tahtliku ja ulatusliku süstemaatilise desinformatsiooni levitamine on liidu avaliku diplomaatia jaoks terav strateegiline probleem, millega tegelemiseks tuleks kiiresti eraldada piisavad rahalised, IT- ja inimressursid; toetab poliitikakujunduse, avaliku diplomaatia ja strateegilise kommunikatsiooni seose tugevdamist;

41.

rõhutab, et strateegilist kommunikatsiooni on vaja, et võidelda pahatahtliku sekkumise, sealhulgas välispropaganda ja desinformatsiooni vastu; rõhutab Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni rakkerühma tähtsust ja nõuab, et Hiinast ja Lähis-Idast, eelkõige Iraanist lähtuva sekkumise vastu võitlemiseks loodaks spetsiaalne strateegilise kommunikatsiooni rakkerühm ning et sellele rakkerühmale tagataks vajalikud rahalised ja inimressursid; rõhutab, et strateegiline kommunikatsioon peab hõlmama võitlust COVID-19 pandeemiaga seotud desinformatsiooni vastu;

42.

rõhutab, et kõigis üksustes peab valitsema julgeoleku- ja ohutuskultuur ning selleks tuleb tagada, et Euroopa välisteenistusel oleks piisavalt töötajaid, menetlusi, vahendeid (sealhulgas IT) ning piisav taristu ja eelarve, et täita ootamatutes ja kriisiolukordades kriitilise tähtsusega ja olulisi ülesandeid; nõuab, et vähendataks eelkõige küberturvalisusega seotud julgeolekuriske, suurendades turvameetmeid, mis kaitsevad Euroopa välisteenistuse digitaristut välisohtude ja -rünnakute eest;

Liidu vahendite haldaja kinnitus

43.

märgib, et oma halduskulude haldamise (eelkõige seoses hankeküsimustega) kohta esitas põhjendatud reservatsioonid ainult kaks delegatsiooni – s.o delegatsioon Süürias (alates 2017. aastast) ja delegatsioon Djiboutis; kutsub Euroopa välisteenistust üles astuma nende küsimuste uurimiseks vajalikke samme;

44.

kutsub Euroopa välisteenistust üles esitama oma iga-aastases tegevusaruandes lisateavet inspekteerimisprogrammi kohta, et saada ülevaade liidu delegatsioonide tulemuslikkusest ja toimimisest; on samuti seisukohal, et delegatsioonide inspekteerimise ja Euroopa välisteenistuse kindlust andva raamistiku seost tuleks paremini selgitada ning näidata, kuidas inspekteerimiste tulemuste ja soovituste kasutamine aitas saavutada delegatsioonide töömeetodite suuremat sidusust, homogeensust ja tõhusust; rõhutab, et tuleb analüüsida delegatsioonide finantsjuhtimise tõhusust ja korrektsust;

Pettuste ennetamine ja avastamine

45.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus kohandab oma pettusevastase võitluse strateegiat pidevalt koostöös kõigi välissuhete peadirektoraadi direktoraatidega ja OLAFiga sisseseatud spetsiaalse korra alusel; rõhutab, et tuleb teha kõik vajalikud jõupingutused, et jagada ja vahetada oma töökorralduslike probleemide kohta teavet, et teha oma tegevuses ja programmides riskantsed valdkonnad paremini kindlaks; kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema kindlaks võimalikud poliitikavaldkonnad, kus OLAFiga tuleks pettuste tõhusaks ennetamiseks tihedamat koostööd teha;

46.

märgib tunnustavalt, et välissuhteid puudutavas pettusevastase võitluse strateegias koostati ametlikult ühised suunised, mis on suur edasiminek; tuletab meelde, et need suunised tuleb edastada kõigile delegatsioonide juhtidele ja neid tuleb sisekontrolliraamistiku olukorda ja põhjalikku riskianalüüsi käsitleva uuringu käigus korrapäraselt hinnata; märgib, et 2019. aastal väidetavast rikkumisest teatamise juhtumeid ei olnud;

47.

märgib, et 2019. aastal teatas Euroopa välisteenistus OLAFile kahest juhtumist ja sai teavet viie OLAFi uurimise tulemuste kohta; kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema selgelt kindlaks, millistes poliitikavaldkondades valitseb oht ja kus võib tekkida huvide konflikt, ning suurendama delegatsioonide juhtide teadlikkust neist; märgib, et 12 % delegatsioonidest teatas, et on täheldanud pettuseriskiga seotud muutusi, ja pettuste avastamise koolitust sooviti varasemast rohkem (46 % delegatsioonidest ja 35 % peakorteri osakondadest);

48.

kutsub Euroopa välisteenistust üles hakkama kujundama Euroopa Prokuratuuriga sisseseatavat kahepoolset koostööd ja integreerima selle ühe komponendina oma üldise pettusevastase võitluse strateegiasse; tuletab meelde, et finantsmääruse artiklis 123 on ette nähtud moodustada siseauditi järelevalvekomitee, kelle ülesanne on tagada Euroopa välisteenistuse siseaudiitori sõltumatus, siseauditi funktsiooni järelevalve ja esitatud soovituste tõhus järelkontroll;

Eetikaraamistik

49.

kutsub Euroopa välisteenistust üles parandama töötajate teadlikkust ja arusaama välisteenistuse eetikaraamistikust ja -kultuurist ning esitama selleks eetikaküsimuste kohta asjakohast teavet; on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata sellele, kas töötajad teavad, kuidas ebaeetilise käitumisega seotud probleemidest teatada, ning samuti nende turvatunde suurendamisele; rõhutab, et iga-aastase riskijuhtimistoimingu käigus tuleb eetikaga seotud riskid kindlaks teha, neid hinnata ja juhtida;

50.

innustab Euroopa välisteenistust hakkama kiiresti korraldama oma töötajatele korrektse käitumise (mis puudutab eetikat, pettusevastast võitlust, korruptsioonivastast võitlust, ahistamisvastast võitlust, konfidentsiaalsustaset) valdkonnas süstemaatilisi koolitusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi; on veendunud, et selline koolitus peaks kuuluma äsja tööle võetud töötajate kohustuslike organisatsioonisiseste koolituste hulka;

51.

on samuti seisukohal, et eetikanorme tuleb arvesse võtta võimalike huvide konfliktide ja tundliku siseteabe lekkimise vältimiseks; toetab ideed kehtestada delegatsioonide töö eripära arvesse võttes Euroopa välisteenistuse eetikasuunised, mille abil maandada liidu ja Euroopa välisteenistuse, eriti delegatsioonide juhtide mainega seotud ohte;

52.

soovitab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ühineks läbipaistvuse suurendamiseks teenustaseme kokkuleppe alusel ELi läbipaistvusregistriga, avalikustades kõik kohtumised kõigi lobiorganisatsioonidega, kes püüavad mõjutada liidu institutsioonide õigusloome- ja poliitika rakendamise protsessi; ei nõustu Euroopa välisteenistuse arvamusega, et kohustus registreerida kolmandate riikide lobitöötajatega peetavad kohtumised muudaks liidu majandushuvidega tegelemise kolmandates riikides liidu delegatsioonide juhtide jaoks keeruliseks; on veendunud, et kodanikel peaks olema õigus teada, milliste organisatsioonidega liidu saadikud kohtuvad;

53.

rõhutab, et Euroopa välisteenistus peab rikkumisest teatamist käsitlevaid komisjoni suuniseid igati järgima, eelkõige selleks, et kaitsta heas usus rikkumisest teatajaid igasuguse kahju eest;

Huvide konflikt

54.

rõhutab, et töötamine pärast avalikku teenistust ja nn pöördukse efektist tulenev huvide konflikt on liidu institutsioonides sage probleem; nõuab Euroopa välisteenistuselt personalieeskirjade ja eriti selle artikli 16 ning personalieeskirjade muude kohaldatavate sätete tõhusat ja järjepidevat kohaldamist, et hoida ära eelkõige kõrgemate ametnike ja liikmesriikide lähetatud ekspertidega seotud huvide konfliktid; on mures hiljutiste pöördukse efekti juhtumite pärast ja kutsub Euroopa välisteenistust üles vaatama läbi kõik võimalikud probleemsed üleminekud erasektorisse või kolmandate riikide organisatsioonidesse ning jätkama endise kõrgema ametniku ametikohtade jälgimist kuni kohustusliku ooteaja lõpuni;

55.

peab väga kahetsusväärseks, et Euroopa välisteenistus ei ole kuue aasta jooksul (sh 2019. aasta kohta) avaldanud ühtegi otsust, mille ta on teinud endiste kõrgemate ametnike kutsetegevuse kohta, ning sellega on jätnud personalieeskirjade artiklist 16 tulenevad kohustused täitmata; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistus hakkas neid otsuseid, sh tagasiulatuvalt varasemate aastate otsuseid, avaldama 2020. aastal; nõuab sellega seoses, et Euroopa välisteenistus avaldaks endiste kõrgemate ametnike kutsetegevuse kohta tehtud otsused nüüdsest igal aastal ning kontrolliks pidevalt, kas need isikud järgivad neile kehtestatud tingimusi, ja võtaks vajaduse korral nende tingimuste täitmise tagamiseks otsustavaid meetmeid;

56.

märgib, et Euroopa välisteenistus kohaldab kõrgemale juhtkonnale pärast nende ametiaja lõppemist kaheaastase ooteaja esimese 12 kuu jooksul keeldu; tuletab meelde, et peamine põhimõte, mida endised töötajad peavad järgima, on konfidentsiaalsuskohustus;

57.

rõhutab, et artikli 16 kohaselt on liidu institutsioonidel õigus taotlus, mille endine ametnik on teatavale tööle asumiseks esitanud, tagasi lükata, kui piirangutest institutsioonide õigustatud huvide kaitsmiseks ei piisa; peab murettekitavaks, et tihti ei ole endiste avaliku sektori töötajate edasisele tegevusele kehtestatud piiranguid võimalik rakendada; innustab liidu institutsioone ja ameteid seetõttu kaaluma kõiki personalieeskirjade artikli 16 kohaseid võimalusi;

Kinnisvarapoliitika

58.

tunneb heameelt selle üle, et ühispaiknemises, millega on hõlmatud 7 % kogu delegatsioonide büroopinnast, valitseb positiivne suundumus; märgib tunnustavalt, et Euroopa välisteenistus kiitis 2019. aastal heaks 22 uut ühispaiknemisprojekti, mis hõlmavad 68 delegatsiooni (mille tulemusel on sõlmitud kokku 115 ühispaiknemislepingut); märgib, et praegu hõlmavad ühispaiknemised peamiselt liikmesriike ja partnerriike (43), Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraati (20), muid liidu asutusi, nt EUIPO, EASA ja Frontex (17), EIPd (15), ELi eriesindajaid (10) ja ÜJKP missioone – Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon ja EUCAP – (10);

59.

innustab Euroopa välisteenistust jätkama hoonete haldamisel liikmesriikidega vahendite koondamist ja kohaliku koostöö edasiarendamist ning pöörama seejuures eritähelepanu parima hinna ja kvaliteedi suhtele, julgeolekuküsimustele ning liidu mainele ja nähtavusele ja eelarve optimeerimisele;

60.

märgib tunnustavalt, et ühispaiknemislepingute arvu suurenemise tõttu on kulude sissenõudmise süsteemi konsolideeritud ja standardiseeritud sellega, et ühispaiknemisest laekuvat tulu on veel rohkem tsentraliseeritud ja kokkulepitud teenustaseme lepingute suhtes on kohaldatud haldustasusid; märgib, et 2019. aastal teeniti umbes 10 miljonit eurot tulu; palub Euroopa välisteenistusel esitada läbipaistvuse tagamiseks ülevaade, kuidas see tulu eraldati;

61.

peab kahetsusväärseks kontrollikoja järeldusi, et puuetega inimestel on täielik pääs vaid vähestesse liidu delegatsioonide büroodesse; palub Euroopa välisteenistusel kaaluda oma büroode kohandamist, kui see on tehniliselt ja rahaliselt võimalik ja kui seda kohalike õigusaktide kohaselt nõutakse, et parandada piiratud liikumisvõimega inimeste pääsu büroodesse;

62.

märgib, et delegatsioonide büroodest oli Euroopa välisteenistuse omanduses endiselt 19 % ning ostuväljavaated tekkisid Argentinas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis; märgib, et delegatsioonide võrgustikku kuuluvate büroo- ja eluruumide üürimisele kulus 72,8 miljonit eurot ning peakorteris asuvate kontorite üürimisele 19,1 miljonit eurot;

63.

tunneb heameelt eluasemepoliitika läbivaatamise üle ja nõuab, et parlamendile esitataks aegsasti peamised tulemused, milleni on jõutud uuendatud meetodiga, mille kohaselt võrreldakse välisteenistuse eluasemepoliitikat liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide omaga;

64.

märgib tunnustavalt, et tegevuskava abil, mille Euroopa välisteenistus kehtestas Euroopa välisteenistuse kinnisvarapoliitikat käsitlenud kontrollikoja 2016. aasta eriaruandes antud soovituste järgimiseks, oli võimalik teha edusamme, mida kontrollikoda tunnustas;

65.

kutsub Euroopa välisteenistust üles tegema edusamme ka ülejäänud soovituste elluviimisel, mis puudutavad vajadust saada portfellist ülevaade, jälgides kontorite ja eluruumide turuhindu, ning hakkama lisaks oma praegusele iga-aastasele töödokumendile koostama keskmise pikkusega perioodi kava; tuletab meelde, et iga töötaja kohta peaks olema 35 m2 kontoripinda ja see olema pidev võrdlusalus ning tulevaste kinnisvaraplaanide ja kolimiste puhul tuleks alati hinnata puuetega inimeste hoonetesse pääsu võimalusi; kutsub Euroopa välisteenistust üles teavitama parlamenti võimalikest lisaparandustest;

66.

peab kahetsusväärseks, et kaheksast soovitusest, mille kontrollikoja esitas 2016. aasta aruandes „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“, on täielikult täidetud vaid üks ja suuremas osas on täidetud kolm soovitust; nõuab kõigi ülejäänud soovituste kiiret ja täielikku täitmist;

Töökeskkond

67.

märgib, et selliste vahendusteenistusele teatatud juhtumite arv, mis on seotud õiguste ja kohustustega seotud lahendamata erimeelsustega või tööga seotud eri tüüpi konfliktidega, suurenes 2019. aastal 183 juhtumini (2018. aastal oli neid juhtumeid 135); mõistab, et vahendusteenistusele esitatud juhtumite arvu suurenemine on märk nõuetekohasest toimimisest; võtab teadmiseks, et 2020. aastal võeti Euroopa välisteenistuse vahendusteenistuse kohta vastu uus otsus, et olemasolevaid mehhanisme tugevdada;

68.

peab kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonides on endiselt tasustamata praktikante; innustab Euroopa välisteenistust astuma samme tagamaks, et praktikantidel on vahendid enda ülalpidamiseks; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus järgiks Euroopa Ombudsmani soovitust maksta kõigile praktikantidele asjakohast hüvitist, mis katab vähemalt elamiskulud; soovitab eraldada praktikantide tasustamiseks rohkem raha;

Keskkonnamõõde

69.

märgib tunnustavalt, et Euroopa välisteenistus andis 2019. aastal volituse kehtestada Euroopa välisteenistuse peakorteri jaoks keskkonnajuhtimissüsteem ning seda on kavas laiendada delegatsioonide võrgustikule; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus võtaks kõik vajalikud meetmed peakorteri ja liidu delegatsioonide CO2 jalajälje vähendamiseks, rakendades paberivabasid protsesse ja pöörates põhitähelepanu oma energiaallikate jaotusele ja taastuvate energiaallikate kasutamise soodustamisele.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/187

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1562,

28. aprill 2021,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) (enne 20. veebruari 2019 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0047/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (4), eriti selle artiklit 12a,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128 (millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75) (5), eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (6), eriti selle artiklit 105,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0069/2021)

annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektori tegevusele keskuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/189

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1563,

28. aprill 2021,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) (enne 20. veebruari 2019 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0047/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (4), eriti selle artiklit 12a,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128 (millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75) (5), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0069/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/191

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1564,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) (enne 20. veebruari 2019 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0069/2021),

arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli keskuse 2019. aasta lõplik eelarve 17 866 920 eurot, mis on 2018. aasta eelarvest 0,09 % suurem; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda on oma aruandes keskuse eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,99 %, mis on 2018. aastaga võrreldes ainult natukene (0,01 %) madalam; võtab teadmiseks asjaolu, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 95,12 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,38 % madalam;

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks, et keskus ei kohaldanud Islandi ja Norra rahalise osaluse arvutamiseks nõuetekohast meetodit, mistõttu oli nende rahaline osalus liiga väike;

Tulemuslikkus

märgib, et keskus kasutab märkimisväärset tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, mis sisaldab võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust projekti, tegevuse ja organisatsiooni tasandil, samuti muid meetmeid, mille eesmärk on parandada oma eelarve haldamist;

väljendab heameelt kvalitatiivsemate näitajate kasutuselevõtu üle aastatel 2018–2019, mille eesmärk oli anda keskuse tulemuslikkusest tasakaalustatum ülevaade; tuletab keskusele meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja peamised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada keskuse tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab keskust tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid keskuse strateegia ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

märgib, et välishindamisel, mis tehti keskuse suhtes 2017. aastal, nagu on nõutud finantsreeglites, anti keskuse tööle positiivne hinnang; väljendab heameelt esitatud soovituste järgimiseks kavandatud meetmete üle ja kutsub keskust üles jätkama edasist koostööd muude ametitega; ergutab keskust jätkama tulemuslikkuse mõõtmise näitajate kasutamist ja ühtlustama oma tulemusnäitajate metoodika muude ametitega, et esitleda rakendatud poliitikat üksikasjalikumalt; tunneb heameelt keskkonnanäitaja kasutuselevõtu üle;

märgib, et komisjoni tööhõive peadirektoraadi pädevusalasse kuuluvate liidu ametite valdkonnaülese hindamise käigus esitati iga ameti kohta mitu soovitust, kuid need soovitused ei sisaldanud täiendavaid seadusandlikke muudatusi ega ametite ühendamist või ümberpaigutamist;

tunnustab keskuse asjatundlikkust ja jätkuvalt kvaliteetset tööd teadusuuringute, analüüside ja tehnilise nõustamise pakkumisel kutsehariduse ja -õppe, kvalifikatsioonide ja oskuste poliitika valdkonnas eesmärgiga edendada kvaliteetset koolitust, mis on eelkõige kohandatud inimeste ja tööturu vajadustele; märgib siiski murelikult, et kuigi kutseharidusel ja -õppel on liidus positiivne kuvand, peetakse seda üldharidusega võrreldes ikkagi teiseks valikuvõimaluseks;

tuletab meelde, kui oluline on keskuse roll selle tagamisel, et kogu liidus integreeritakse kutseharidusse ja -koolitusse digioskused, ning selle jälgimisel, kuidas rakendatakse nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitust jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (2), Euroopa uut oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskava ning millist mõju see avaldab;

rõhutab eelkõige keskuse hiljutise töö tähtsust, mis aitab analüüsivahendi Skills-OVATE (Euroopa veebipõhine vabade töökohtade analüüsi vahend) kaudu analüüsida COVID-19 pandeemia mõju oskuste nõudlusele ja tööhõivele liidu tööturul; toonitab sellega seoses vajadust tagada piisavad inim- ja rahalised ressursid, mis võimaldaksid keskusel rakendada oma tööprogrammi ka tulevikus nii, et selle tegevuste lõpuleviimise määr oleks väga kõrge;

10.

märgib, et keskus on teinud korrapärast koostööd ja kooskõlastanud oma tegevust Euroopa Koolitusfondi, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga; ergutab keskust jätkama seda koostööd, mis võimaldab luua sünergiat, jagada ametite vahel teadmisi, eksperditeadmisi ja parimaid tavasid ning vältida kattuvusi, luues ühise ruumi, kus ametid saavad üksteisega oma volituste täitmisel konsulteerida; väljendab suurt heameelt Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga sõlmitud uue teenustaseme kokkuleppe üle, eelkõige digitaliseerimise, hangete, andmekaitse ja inimressursside valdkonnas;

11.

väljendab heameelt keskuse tegevuse üle digiteerimise suurendamisel keskusesisese toimimise ja juhtimise osas, aga ka seoses digiteerimismenetluste kiirendamisega; rõhutab, et keskus peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb jätkata kõigi vajalike turvameetmete võtmist, et vältida mis tahes ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

12.

väljendab heameelt keskuse algatuse üle digiteerimise uue tegevussuuna, eelkõige selle veebipõhiste vahendite vallas, mis pakuvad riigipõhist teavet ja paremaid veebiandmete visualiseerimisvõimalusi, nagu juhendmaterjalid tööturuteabe kohta ja oskuste prognoosid; võtab sellega seoses teadmiseks keskuse kindla suunitlusega turunduskampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tema veebisaidi sisust;

13.

võtab rahuloluga teadmiseks uue teenustaseme kokkuleppe, mis sõlmiti eelarve peadirektoraadiga, et minna üle komisjoni finants- ja raamatupidamissüsteemile;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 94,51 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 13 ametnikust ja 78 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 12 ametnikku ja 74 ajutist teenistujat (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 92); märgib, et 2019. aastal töötas keskuse heaks ka 25 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti;

15.

võtab teadmiseks soolise tasakaalustamatuse keskuse kõrgema juhtkonna seas (neli meest ja kaks naist); märgib rahuloluga, et haldusnõukogu on peaaegu sooliselt tasakaalustatud (53 % mehi ja 47 % naisi); väljendab heameelt töötajate geograafilise esindatuse üle keskuses;

16.

võtab murelikult teadmiseks, et õigusteenuste sisseostuga seotud keskuse probleemid, millele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon ja kontrollikoda 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tähelepanu juhtisid, on endiselt lahendamata ning õigusteenuste sisseost on suurendanud töökoormust ja keskuse kulusid; kutsub keskust üles kaaluma keskusesisese õigusteenistuse taastamist, et vähendada suuri kulusid ja tagada õiguskulude nõuetekohane kontrolljälg, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile jätkuvalt aru kõigist sellega seotud arengutest;

17.

tunneb heameelt keskuse püüdluste üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja -kultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks; palub keskusel hinnata võrdsete võimaluste põhimõtete edasise tugevdamise ja integreerimise võimalusi töölevõtmisel, koolituses, karjääri edendamisel ja töötingimustes ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest; kutsub keskust üles kaaluma oma hoonete (juurdepääs, asjakohased bürootehnika) võimalikku mõistlikku täiustamist ja muutmist piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks;

18.

innustab keskust töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

19.

märgib kahetsusega, et tulenevalt Üldkohtu otsusest kohtuasjas T-187/18 peab keskus maksma 40 000 euro suurust hüvitist, ning juhib tähelepanu sellele, kui oluline on järgida kehtivat tööõigust, et selliseid juhtumeid tulevikus vältida;

20.

tunneb heameelt keskuse pingutuste üle keskkonnasõbraliku töökeskkonna loomisel ja kõigi keskuse võetud meetmete üle, et vähendada oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

Hanked

21.

tunneb heameelt avatud hankemenetlustes e-hangete ja pakkumuste elektroonilise esitamise kasutuselevõtu üle ning algatuse üle ühineda komisjoni või muude ametite institutsioonidevaheliste raamlepingutega ja korraldada ühiseid hankemenetlusi koos muude ametitega;

22.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murelikult teadmiseks, et hangete ja lepingute haldamisel on tehtud vigu, et keskus nõustus lepingu täitmise muutmisega, ilma et oleks olnud nõuetekohaselt dokumenteeritud, kas töövõtja pakutud alternatiiv oli pakkumuses esitatud lahendusega vähemalt samaväärne, ning et keskus ei muutnud muudatuse lisamiseks raamlepingut, mille ta oli asjaomase töövõtjaga sõlminud; võtab teadmiseks, et keskus vormistas ametlikult lepingute haldamise suunised, et täiendada lepinguhalduritele antavat koolitust, töövoogu ja kehtivaid kontrolle;

23.

märgib seoses järelmeetmetega, mida on võetud eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames hankedokumentide ja -metoodika kohta esitatud soovituse suhtes, asjaolu, et rakendamine alles kestab, kuid võtab teadmiseks meetmed, mida on juba soovituse rakendamiseks võetud;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

24.

võtab teadmiseks keskuse kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning rikkumisest teatajate kaitse; juhib aga tähelepanu asjaolule, et avaldamata on veel 22 huvide konflikti deklaratsiooni ja 163 liikme ning asendusliikme elulookirjeldused; kordab, et kõik liikmed ja asendusliikmed, kes osalevad haldusnõukogu koosolekutel või kasutavad hääletamisõigust, peavad esitama huvide deklaratsiooni; palub keskusel avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

Sisekontroll

25.

märgib, et pärast seda, kui siseauditi talitus auditeeris 14.–18. jaanuaril 2018. aastal keskuse personalijuhtimist ja eetikat, ajakohastati töölevõtmismenetlusi, et võtta arvesse siseauditi talituse soovitust, ning märgib, et siseauditi talitus on pärast järelmeetmete võtmist selle algselt kriitiliseks liigitatud soovituse lõpetatuks kuulutanud;

26.

märgib, et personalijuhtimise ja eetika auditeerimisel esitatud kuuest soovitusest on nüüdseks ellu viidud viis; kutsub keskust üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru ka viimase soovituse elluviimisest;

27.

märgib, et keskuse tegevdirektor kui eelarvevahendite käsutaja delegeeris eelarve täitmise volitused asedirektorile ja osakondade juhatajatele; märgib, et asedirektorile delegeeritud volitustele ei ole seatud tehingute ülempiiri, samas kui ressursside ja toetuse osakonna juhatajale delegeeritud volitustele on seatud ülempiir, milleks on 1 500 000 eurot tehingu kohta 1. jaotises (personalikulud), ning muude delegeeritud volituste puhul piirdutakse asjakohastel eelarveridadel kasutada olevate assigneeringutega kuni ülempiirini, milleks on 1 000 000 eurot tehingu kohta; tunneb heameelt asjaolu üle, et keskus kehtestab delegeeritud volitustele rahalised ülempiirid nii, et paindlikkuse vajadus oleks tehingute järelevalve ja hierarhilise kontrolli vajadusega tasakaalus;

Muud kommentaarid

28.

võtab teadmiseks keskuse küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud pingutused, eelkõige töötajate koolituse ja teadlikkuse valdkonnas;

29.

tunneb heameelt keskuse teavituskampaaniate, sotsiaalmeedias esindatusele, interaktiivsetele veebipõhistele vahenditele ja visualiseerimisele keskendumise üle; ergutab keskust jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse edendamist, et suurendada oma avalikku nähtavust;

30.

peab 84 liikmest koosneva nõukogu vajalikkust küsitavaks;

31.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) ELT C 417, 2.12.2020, lk 1.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/195

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1565,

28. aprill 2021,

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) (enne 20. veebruari 2019 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust sihtasutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0048/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (4), eriti selle artiklit 16,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/127 (millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75) (5), eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0094/2021),

annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) tegevdirektori tegevusele sihtasutuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2019, lk 74.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/197

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1566,

28. aprill 2021,

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) (enne 20. veebruari 2019 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust sihtasutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0048/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (4), eriti selle artiklit 16,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/127 (millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75) (5), eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0094/2021),

annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2019, lk 74.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 193.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/199

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1567,

29. aprill 2021,

resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) (enne 20. veebruari 2019 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0094/2021),

arvestades, et tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) (edaspidi „sihtasutus“) 2019. aasta lõplik eelarve 21 489 160 eurot, mis on 2018. aastaga võrreldes 3,51 % suurem summa; arvestades, et sihtasutuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes sihtasutuse eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et sihtasutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,99 %, mis on mõnevõrra (0,41 %) suurenenud; võtab teadmiseks asjaolu, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 80,92 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,78 % väiksem;

Tulemuslikkus

märgib, et sihtasutus kasutab nelja tulemuslikkuse põhinäitajat, mis on lisatud tulemuslikkuse seiresüsteemi, kuhu kuuluvad lisaks tulemuslikkuse põhinäitajatele nn parameetrid (muud tööprotsesside näitajad) koos lisaväärtuse, sh tegevuse tulemuste ja mõju kvalitatiivse hindamisega, millega parandatakse eelarve haldamist;

tuletab sihtasutusele meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuste mõõtmise süsteemi ja peamised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada sihtasutuse tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab sihtasutust tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid sihtasutuse strateegia ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

võtab teadmiseks asjaolu, et 2019. aastaks kavandatud tööprogrammide tulemused saavutati 91 % ulatuses (56 tulemusest 51) ja sihtasutus aitas kaasa 212 poliitikaarendusega seotud sündmusele (46 % neist liidu tasandil);

tunneb heameelt sihtasutuse väga kvaliteetse töö üle, millega suurendatakse ja levitatakse teadmisi ning pakutakse tõenduspõhist tuge ja oskusteavet poliitika arendamiseks elu- ja töötingimuste, tööturu ja töösuhete valdkonnas kogu liidus; peab sellega seoses oluliseks, et sihtasutus jätkaks koostööd erinevate kõrgelt kvalifitseeritud välisekspertidega; rõhutab sihtasutuse tähtsust, autonoomiat ja lisaväärtust selle pädevusvaldkonnas; rõhutab vajadust tagada piisavad inim- ja rahalised ressursid, mis võimaldaksid sihtasutusel viia oma tööprogrammi ka tulevikus ellu nii, et selle tegevuste lõpuleviimise määr oleks väga kõrge;

märgib, et sihtasutuse uus asutamismäärus jõustus 20. veebruaril 2019;

kiidab sihtasutust ühise lähenemisviisi eest Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) ning Euroopa Koolitusfondiga (ETF), mis tagab nende töö korrapärase koordineerimise ja koostöö; märgib, et sihtasutus rakendas iga-aastastes kavades EU-OSHA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga kokku lepitud meetmeid; julgustab sihtasutust jätkama koostoime arendamist, vahetama teavet, jagama teadmisi ja vahetama häid tavasid teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega;

tunneb eelkõige heameelt sihtasutuse hiljutise e-uuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ üle, mille eesmärk on käsitleda COVID-19 pandeemia ulatuslikku mõju tööturule, töötingimustele ja elukvaliteedile kogu ELis; on veendunud, et sihtasutusel võib olla otsustav tähtsus niisuguste edasiste analüüside koostamisel, milles käsitletakse kaugtöö ulatuslikumat kasutamist ja sellega seotud mõju töö- ja eraelu tasakaalule ning töötingimuste kvaliteedile, parimate tavade levitamist ja võimalike poliitikameetmete hindamist; on veendunud, et sihtasutus peaks oma tulevases tööprogrammis analüüsima koostöös Euroopa Tööjõuametiga poliitikavariante, millega parandada hooaja- ja muude liikuvate töötajate töö- ja elutingimusi;

rõhutab, et komisjonil on kavas käivitada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava, kui Euroopa Ülemkogu kiidab 2021. aasta mais Portos toimuval tippkohtumisel samba heaks; märgib, et sihtasutuse teadusuuringud on esile toonud liidu sotsiaalse mõõtme keerukuse ja neis on soovitatud täiendada sotsiaalõiguste samba juurde kuuluvat sotsiaalnäitajate tulemustabelit lisanäitajatega, mis hõlmavad töö kvaliteeti, sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi, tugevaid sotsiaalse heaolu süsteeme ja õiglast liikuvust; rõhutab, et sihtasutusel peaksid olema nende näitajate edasiarendamiseks asjakohased rahalised ja inimressursid;

10.

tuletab meelde, kui oluline on suurendada sihtasutuse digitaliseerimist sisemise toimimise ja juhtimise seisukohast, kuid ka selleks, et kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et sihtasutus peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida mis tahes ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

11.

märgib, et 2018. aastal viidi komisjoni nimel läbi komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusalas olevate liidu ametite, nimelt Eurofoundi, Cedefopi, ETFi ja EU-OSHA välishindamine seoses nende asjakohasuse, tulemuslikkuse, tõhususe, sidususe ja liidu lisaväärtusega; märgib, et komisjon on nimetatud nelja liidu ameti kohta tellitud hindamise peamised tulemused koos täieliku hindamisaruandega avaldanud ning sihtasutus rakendab vastuseks komisjoni soovitustele meetmeid ja annab selle kohta aru oma 2020. aasta tegevusaruandes; tuletab komisjonile meelde, et ta jälgiks, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi vastutusalasse kuuluvate ametite tehnilisi teadmisi ja muud potentsiaali kasutatakse järjepidevalt poliitika ettevalmistamise ja rakendamise toetamiseks, ja hindaks seda;

12.

võtab teadmiseks asjaolu, et komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusalasse kuuluvate liidu ametite valdkonnaülese hindamise käigus esitati iga ameti kohta mitu soovitust, kuid ükski neist soovitustest ei oleks eeldanud seadusandlike muudatuste tegemist ega ametite ühendamist või ümberpaigutamist;

13.

tunnustab sihtasutust kommunikatsioonistrateegia ajakohastamise eest; tuletab meelde, et nähtavus meedias ja internetis on sihtasutuse töö tutvustamiseks oluline;

14.

avaldab heameelt sihtasutuse pingutuste üle keskkonnasõbraliku tööraamistiku loomisel;

15.

rõhutab, kui oluline on, et sihtasutus jääks muudest ELi ametitest sõltumatuks, kuid teeks nendega tihedat koostööd, et pakkuda ka tulevikus lisaväärtust;

16.

julgustab sihtasutust täitma oma eesmärki, milleks on saada 2022. aastaks ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi sertifikaat;

Personalipoliitika

17.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 97,80 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 91 ametikohast oli täidetud 11 ametniku ja 78 ajutise teenistuja ametikohta (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 91); märgib, et 2019. aastal töötas sihtasutuse heaks ka 11 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

18.

märgib rahuloluga, et kõrgema juhtkonna hulgas saavutati sooline tasakaal (1 mees ja 1 naine); on siiski mures, et haldusnõukogus soolist tasakaalu ei ole (51 meest ja 33 naist); palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid sihtasutuse haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

19.

märgib, et sihtasutus on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika; märgib, et 2018. aastal teatatud ja uuritud ahistamisjuhtumiga seotud kohtumenetlus algatati 2019. aastal ja on veel pooleli;

20.

innustab sihtasutust töötama välja pikaajaline personalipoliitika raamistik, milles käsitletakse töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

Hanked

21.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et sihtasutus sõlmis 2019. aasta juunis ühe taotlejaga läbirääkimistega hankemenetluse alusel ilma hanketeadet avaldamata elektrienergia tarnimise raamlepingu, mille maksimaalne summa oli 170 000 eurot, ning kuna töövõtja on jaemüüja, ei ole tarne kaubabörsil noteeritud ega sealt ostetud ning läbirääkimistega hankemenetluse erand ei ole kohaldatav, mistõttu on seonduvad lepingud ja nendega seotud maksed 20 255 euro suuruses summas reeglitevastased; võtab sihtasutuse vastuse põhjal teadmiseks, et sihtasutus nõustub tähelepanekuga ja 2021. aasta alguseks on juba kavandatud uus konkurentsipõhine hankemenetlus; märgib, et sihtasutusesiseseid suuniseid ajakohastati ja muudetud tõlgendus näeb ette, et selliseid olukordi tuleks vältida;

22.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et sihtasutus algatas 2019. aasta oktoobris läbirääkimistega hankemenetluse, mille hinnanguline eelarve oli 140 000 eurot, et sõlmida raamleping tualettruumide renoveerimiseks, ning välja valiti ainult üks pakkuja, kellega sõlmitud lepingu väärtus on 176 800 eurot (23 % üle avatud hankemenetluse künnise) (2), ning kuigi sihtasutus andis läbirääkimistega hankemenetluse erandile asjakohase loa, ei tee see olematuks asjaolu, et oleks tulnud kasutada avatud hankemenetlust; võtab sihtasutuse vastuse põhjal teadmiseks, et lepingu sõlmimine põhines arvamusel, et hanke kordamine avatud menetluse teel ei tooks kaasa majanduslikult soodsamat pakkumust, ning teave sõlmitud lepingu kohta on avaldatud nii Euroopa Liidu Teatajas kui ka sihtasutuse veebisaidil;

23.

märgib, et eelarve jaotises 3 kanti üle kokku 574 000 eurot rohkem, kui algselt kavandati, mis tulenes peamiselt ebaõnnestunud või hilinenud hankemenetlustest, samuti hilinenud maksetest, mis olid tingitud mõne töövõtja puudulikust tulemuslikkusest, ning Euroopa töötingimuste 2020. aasta uuringu varasemaks toomisest;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

24.

võtab teadmiseks sihtasutuse kehtestatud meetmed ja pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, ennetada ja ohjata huvide konflikte ning kaitsta rikkumisest teatajaid; märgib, et sihtasutuse veebisaidil ei ole avaldatud kõigi juhatuse liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone; palub sihtasutusel avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

Sisekontroll

25.

võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus andis 2019. aasta veebruaris tehtud riskihindamise alusel välja uue strateegilise siseauditi kava aastateks 2019–2021 ning et sihtasutus kiitis heaks ettepaneku tulevaste audititeemade kohta inimressursside, hangete ja lepingute haldamise valdkonnas;

26.

võtab teadmiseks, et sihtasutus viis läbi programmidokumendi 2021–2024 eelhindamise ja heakskiidetud soovitusi käsitletakse tegevuskavas;

27.

märgib, et siseauditi talitus viis 2018. aastal lõpule tulemusauditi sihtasutuse tegevuse ja vahendite eraldamise prioriseerimise kohta ning et sihtasutus on järginud kõiki soovitusi ja ootab siseauditi talituselt 2020. aastal positiivse tulemusega kontrolli; palub sihtasutusel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni soovituste lõpliku täitmisega kursis;

28.

(2) Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 175 lõige 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) artikkel 4, millega kehtestatakse asjade ja teenuste riigihankelepingute piirmääraks 144 000 eurot.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/203

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1568,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0049/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (4), eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0086/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/205

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1569,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0049/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (4), eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0086/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 210.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/207

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1570,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0086/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 22 871 576,30 eurot, st 2018. aasta eelarvega võrreldes veidi (0,39 %) väiksem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %, arvestamata ülekantud assigneeringuid, ehk sama mis 2018. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 78,70 %, mis on 2018. aasta määrast 2,51 % võrra kõrgem;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli tegevuskulude kulukohustuste assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmine ulatuslik, mis tuleneb peamiselt ameti tegevuse laadist, kuna see hõlmab mitu kuud kestvate ja sageli järgmisse aastasse ulatuvate uuringute rahastamist; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on ameti eesmärk olnud parandada planeerimismenetlusi, et paremini jälgida viivitusi lepingute sõlmimise, tarnete ja maksete vahel; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt seoti 28 % III jaotise ülekandmistest 2020. aastasse kulukohustustega 2019. aasta detsembris, sama tehti 2018. aastast üle kantud maksetega; märgib, et ameti vastuse kohaselt toimub haldusnõukogu teine koosolek detsembris ning ameti põhitegevuse lõpule viimine eeldab aega ja projekte võidakse liidu institutsioonidelt taotleda kogu aasta jooksul; märgib, et ameti vastuse kohaselt alustas amet uue seiretarkvara rakenduse väljatöötamist, mis parandab eelarve planeerimise järelevalvet; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt osutab see leid struktuursele probleemile, ning palub ametil parandada oma eelarve planeerimise ja täitmise tsüklit ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võetud meetmetest aru;

Tulemused

võtab teadmiseks, et amet kasutab oma tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku osana 31 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajat, et hinnata oma tegevuse tulemusi ja mõju, ning lisaks viit võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajat eelarve haldamise parandamiseks; märgib, et 2020. aastal pidi lõpule viidama tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku reform;

tuletab ametile meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja põhilised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada ameti tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab ametit tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid oma strateegia ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

väljendab heameelt, et ühiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks teeb amet koostööd teiste ametitega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga; väljendab heameelt asjaolu üle, et lisaks toetab amet korrapäraselt teisi liidu asutusi, et kajastada nende töös Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevaid kohustusi; märgib, et 2019. aastal juhatas amet ELi asutuste teadusnõustamise võrgustikku; innustab ametit jätkuvalt uurima, kuidas saaks kattuvate ülesannete täitmisel jagada ressursse ja personali teiste ametitega, kellel on sarnane tegevus;

kutsub ametit üles jätkama tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu asutustega, et suurendada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

tuletab meelde ameti tähtsat rolli liidus elavate inimeste põhiõiguste edendamise ja kaitse tagamisel; kordab, et ametil on oluline osa julgeoleku ja põhiõiguste üle peetava mõttevahetuse edendamisel; toonitab eriti ameti uuringute ja arvamuste väärtust liidu õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel;

tunnistab, et ameti korraldatud uuringud, mis hõlmavad kõikide liikmesriikide õigust ja tavasid, on keerukad ning põhiõiguste järgimise tagamiseks on koostatud arvukalt trükiseid ja korraldatud koolitusi, mis samuti aitavad kaasa liidu eri organite ja asutuste tööle ja annavad sellesse oma panuse; toonitab eriti ameti kohustust kaitsta haavatavaid rühmi igasuguse diskrimineerimise eest liidus; väljendab heameelt ameti proaktiivse lähenemisviisi üle parlamendi suhtes ja on seisukohal, et ametil peaks olema võimalik esitada omal algatusel arvamusi seadusandlike ettepanekute kohta ja kõigis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kaitstud õiguste valdkondades, sealhulgas kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö küsimustes; peab seetõttu tervitatavaks asjaolu, et ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, (2) selgitatakse, et ameti tegevus hõlmab kõiki liidu pädevusi;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 98,61 %, kusjuures liidu eelarve kohaselt tööle võtta lubatud 72 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 71 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 72); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 30 lepingulist töötajat ja 8 liikmesriikide lähetatud eksperti;

10.

märgib rahuloluga, et sooline tasakaal on saavutatud kõrgema astme juhtide (3 meest ja 3 naist) ja töötajate seas üldisemalt (50 % meessoost ja 50 % naisi); väljendab heameelt ameti jõupingutuste üle tasakaalustatud geograafilise jaotuse saavutamiseks eri tasandite ja eri rollide kaudu;

11.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ning pidevad pingutused ahistamise ennetamiseks, märgib, et amet ajakohastas 2019. aastal oma inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ennetamise poliitikat;

12.

märgib, et 2020. aastal jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata kaks juhtumit (3), mis käsitlesid nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (4) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“) väidetavat rikkumist ja õigust heale haldusele, ning et kahel ülejäänud juhul (5) tegi Üldkohus otsuse ameti kasuks nii esimeses astmes (6) kui ka apellatsiooniastmes;

13.

innustab ametit töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjäärijuhtimist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

Hanked

14.

märgib, et kasutusele on võetud e-riigihangete vahendid, sealhulgas pakkumuste elektrooniline esitamine, ning amet kasutab neid praegu oma avatud hankemenetluses;

15.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja tähelepanekut ebareaalsetest turuhinnangutest tulenevate raskuste kohta, millega amet uuringute tellimisel kokku puutub, on arvesse võetud ja rakendatud;

16.

märgib, et amet on investeerinud 14 374 eurot, et kontrollida üheksat hankemenetlust kogumaksumusega 5 437 000 eurot, mis teeb iga menetluse kontrollimise maksumuseks 1 594 eurot (0,26 % lepingu hinnangulisest kogumaksumusest);

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine, eetika ning läbipaistvus

17.

väljendab heameelt seoses ameti praeguste meetmete ja jätkuvate pingutustega läbipaistvuse tagamise, huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise ning rikkumisest teatajate kaitse valdkonnas; märgib, et 2019. aastal hinnati ja maandati mitut võimaliku ja tajutud huvide konflikti juhtumit ning ühestki juhtumist ei teatatud; märgib, et peaaegu kõigi haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on ameti veebisaidil avaldatud; palub ametil avaldada ülejäänud elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning väljendab heameelt riski vähendamiseks juba võetud meetmete üle;

18.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärseid puudusi, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete kooskõlastamatusest; nõuab, et nende küsimustega tegeletaks ühise eetikaraamistiku loomise kaudu, mis tagaks kõrgete eetikastandardite kohaldamise kõigis liidu institutsioonides ja asutustes;

19.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad ka eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et iseenda koostatud kinnitused ega hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

20.

väljendab heameelt selle üle, et lisaks personalieeskirjadele on ametil oma töötajate jaoks hea haldustava eeskiri ning huvide konfliktide haldamise ja ennetamise praktiline juhend, mis pakub põhjalikku teavet ja nõuandeid mitmesugustes küsimustes, alates käitumisalastest nõuannetest ja lõpetades õiguslike kohustuste täitmisega; märgib rahuloluga, et amet pakub töötajatele kohustuslikku koolitust ahistamisvastase võitluse, eetika ja usaldusväärsuse valdkonnas;

21.

märgib rahuloluga, et ametil on eetikaametnik, kes tegutseb ühtse kontaktpunktina ning tagab eetikaga seotud poliitika, menetluste ja tegevuskavade õigeaegse rakendamise, järelevalve ja ajakohastamise;

22.

võtab teadmiseks ameti pettustevastase strateegia rakendamise kogu 2019. aasta jooksul, milles pöörati erilist tähelepanu ameti suuniste sätetele rikkumisest teatamise kohta; ergutab ametit jätkama oma tööd selles valdkonnas;

Sisekontroll

23.

märgib, et 2019. aastal auditeeris siseauditi talitus teadusprojektide kavandamist ja rakendamist, sealhulgas seotud hankeid; märgib, et ameti andmetel ei tuvastatud ühtegi kriitilise tähtsusega riski; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru auditi tulemustest ja võetud järelmeetmetest;

24.

märgib, et siseauditi talitus avaldas 2018. aastal eetikat ja juhtimist käsitleva auditiaruande, milles hinnati ameti juhtimis- ja kontrolliraamistiku ülesehitust ja tulemuslikku rakendamist eetika valdkonnas ning jõuti järeldusele, et üldiselt olid need piisavalt kavandatud ja kõik soovitused täideti, välja arvatud üks, mille kohta esitati siseauditi talitusele lõpetamiseks vajalikud tõendid;

25.

märgib, et amet on võtnud vastu rahvusvahelistel headel tavadel põhineva sisekontrolliraamistiku, et tagada oma poliitika ja juhtimiseesmärkide saavutamine; märgib, et amet alustas 2019. aastal sisehindamist uue sisekontrolliraamistiku rakendamise taseme kohta ja jõudis järeldusele, et kõik sisekontrolliraamistiku komponendid on olemas ja toimivad koos integreeritud moel;

Muud kommentaarid

26.

märgib, et amet kasutas komisjoni pakutavat turvalist e-posti lahendust (SECEM), et tagada salastamata tundliku teabe turvaline edastamine; märgib lisaks, et amet järgis kõiki DIGITi ja CERT-EU julgeolekualaseid soovitusi seoses ameti veebisaidi jaoks kasutatava tehnoloogia DRUPAL kasutamisega;

27.

rõhutab, et ameti sisetoiminguid ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida liidu ametite vahelist digilõhet; rõhutab siiski vajadust võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

28.

märgib, et amet levitas 99 941 trükiväljaannet ja oli Euroopa Liidu Väljaannete Talituse andmetel väljaannete avaldamistellimuste osas üks juhtivaid ameteid; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et amet on sotsiaalmeedias hästi esindatud; innustab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse tutvustamist, et üldsus oleks neist rohkem teadlik;

29.

võtab rahuloluga teadmiseks ameti saavutused kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku töökeskkonna ja strateegia tagamisel ning julgustab ametit jätkama parimate tavade kasutamist ja täiustama neid veelgi;

30.

väljendab heameelt selle üle, et pärast parlamendi julgustamist võttis amet kasutusele Euroopa Liidu põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS), mis on rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste hindamise ja analüüsimise vahend;

31.

väljendab heameelt ameti püüdluste üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja -kultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks; palub ametil hinnata, kas on võimalik veelgi tugevdada ja integreerida võrdsete võimaluste põhimõtteid töölevõtmisel, koolituses, karjääri edendamisel ja töötingimustes ning suurendada töötajate teadlikkust nendest küsimustest, ning kaaluda oma hoonete võimalikke mõistlikke parandusi ja kohandusi (juurdepääs, piisavad kontoriseadmed) piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks;

32.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (7) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) COM(2020) 225

(3) C-682/19 P: BP vs. FRA ja T-31/19: AF vs. FRA.

(4) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(5) C-669/19 P: B vs. FRA ja C-601/19 P: BP vs. FRA.

(6) T-888/16: BP vs. FRA ja T-838/16: BP vs. FRA.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021) 215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/211

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1571,

28. aprill 2021,

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0050/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0087/2021),

annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele keskuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/213

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1572,

28. aprill 2021,

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0050/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0087/2021),

annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

(1) ELT C 143, 30.4.2020, lk 17.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/215

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1573,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0087/2021),

arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli keskuse 2019. aasta lõplik eelarve 18 178 352,57 eurot, mis on 12,39 % suurem kui 2018. aastal; arvestades, et eelarve suurenemine on seletatav eelkõige uue, seitsmenda ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA 7) kasutuselevõtuga; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama mis 2018. aastal; võtab rahuloluga teadmiseks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 98,29 %, mis on eelnenud aasta omast 0,28 % võrra kõrgem;

Tulemuslikkus

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus kehtestas 2019. aastal uue tulemuslikkuse mõõtmise mudeli, milles kasutatakse kümmet liidetud põhilist tulemusnäitajat, et mõõta väljundite saavutamise tulemuslikkust ja ressursside kasutamise tõhusust; märgib, et need kümme liidetud põhilist tulemusnäitajat jagunevad 43 spetsiifilisemaks tulemusnäitajaks, mille jaoks on kindlaks määratud iga-aastased sihtväärtused; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus on 43 sihtväärtusest saavutanud 39 ning ülejäänud kolm on osaliselt saavutatud ja üks ei olnud kohaldatav;

võtab rahuloluga teadmiseks 2019. aasta tööprogrammi rakendamise kõrge taseme, millega seoses saavutati põhiliste tulemusnäitajate seire 1. tasandi väljundite/tulemuste puhul ja ületati 2. ja 3. tasandi väljundite/tulemuste puhul;

tuletab keskusele meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja põhilised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada keskuse tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab keskust tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid oma strateegia ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

rõhutab keskuse olulist rolli poliitikakujundajatele ja praktikutele narkootikumide ja narkomaania ning esilekerkivate suundumuste alaste analüüside ja teabe pakkumisel, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku uimastitarbimise ja -kaubanduse vastu ning aidata kaasa tervislikumale Euroopale, tegeledes uimastitega seotud oluliste rahvatervise probleemidega; tuletab meelde, et uimastikaubandust peetakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi peamiseks tuluallikaks ja värbamiskanaliks, ning rõhutab seetõttu keskuse panust ka Euroopa turvalisuse suurendamisse;

väljendab rahulolu keskuse ja Europoli koostöö üle; võtab teadmiseks, et avaldatud on kolmas ühisaruanne ELi uimastiturgude kohta ja seda toetav digitaalse teabe pakett; võtab teadmiseks, et 2019. aastal sõlmiti kaks uut institutsioonidevahelist töökorda Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA), et rakendada uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevaid õigusakte; ergutab keskust tihendama koostööd teiste liidu asutuste, organite ja institutsioonidega, luues uusi koostoimeid sellistes valdkondades nagu ühised riigihankekavad, küberturvalisus ja rohepööre ning samuti keskuse tegevusvaldkonnale omastes valdkondades;

märgib, et keskus saavutas ühe töötaja kohta ette nähtud koolituspäevade arvu sihtväärtuse osaliselt (sihtväärtus oli kolm päeva, aga saavutati 2,4 päeva), kuna koolituseks ette nähtud eelarveeraldisi vähendati;

märgib, et keskus saavutas oma kommunaalkulude sihtväärtuse osaliselt, olgugi et veetarbimine vähenes (– 20 %); märgib, et elektrienergia (+ 19,6 %) ja gaasi (+ 44 %) kommunaalkulud suurenesid kliimaseadmete ulatuslikuma kasutamise tõttu, mis oli tingitud Lissaboni, st keskuse asukoha ilmastikuoludest; soovitab keskusel keskenduda energia säästmisele ja hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles valdkonnas saavutatuga kursis;

märgib, et keskus saavutas sihtväärtuse, mis oli määratud 14 suurel teaduslikul ja tegeliku eluga seotud narkootikumidealasel üritusel osalemiseks, osaliselt, kuna osa töötajaid tuli suunata täitma muid esmatähtsaid ülesandeid; julgustab keskust sellistel üritustel ka tulevikus osalema, sest need on olulised vahendid, mille abil levitada keskuse teamisi ka laiemale üldsusele;

10.

märgib rahuloluga, et komisjoni 14. mai 2019. aasta aruandes keskuse hindamise kohta (2) jõuti järeldusele, et keskus toimib hästi; tunneb heameelt ka aruande muude järelduste üle, et keskust tunnustatakse nii Euroopa kui ka rahvusvahelise tasandi tippkeskusena, keskuse koostatud teave on faktitäpne, objektiivne, usaldusväärne ja kindel, keskuse tegevus on asjakohane liidu ja erineval määral ka liikmesriikide tasandil, keskuse töö on sidus liidu institutsioonide, muude liidu ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööga ning keskuse töö liidu lisaväärtus on suur; võtab teadmiseks aruandes esitatud soovitused ja keskuse kehtestatud tegevuskava; palub keskusel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni soovituste rakendamisega kursis;

11.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puuetega inimestele, nagu on ette nähtud direktiivis (EL) 2016/2102 (3), sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioone;

12.

väljendab heameelt tehnilise koostöö projekti „EU4Monitoring Drugs“ loomise üle koos Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega, mida rahastatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, mille kogueelarve on 3 miljonit eurot ja mis peaks kestma 2021. aasta lõpuni, eesmärgiga toetada Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide ja piirkondade valmisolekut tuvastada uimastitega seotud tervise- ja julgeolekuohud ning neile reageerida;

13.

toonitab keskuse aastaaruannete kaudu antavat panust ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava 2021–2025 (4) väljatöötamisse ning keskuse rolli selle rakendamisel;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2019 oli ametikohtade loetelust täidetud 94,74 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 10 ametnikust ja 66 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud üheksa ametnikku ja 63 ajutist teenistujat (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 76); märgib, et 2019. aastal töötas keskuse heaks ka 34 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

15.

tuletab meelde, et kontrollikoda on tuvastanud korduva puuduse seoses mitme asutuse tavaga palgata koosseisuväliseid töötajaid ja ajutisi töötajaid; võtab teadmiseks keskuse vastuse, mille kohaselt keskus on oma ajutiste töötajate kasutamise poliitikat uuesti hinnanud, et seda veelgi ratsionaliseerida kooskõlas oma tegevusvajaduste ja asjakohase õigusraamistikuga;

16.

märgib, et keskus on teatanud, et haldusnõukogus oli 2019. aastal sooline tasakaal hea (16 meest ja 14 naist); märgib murega, et kõrgema juhtkonna tasandil sooline tasakaal puudub (seitse meest ja kaks naist); palub keskusel edaspidi tagada oma kõrgemas juhtkonnas sooline tasakaal;

17.

väljendab heameelt vabade ametikohtade teadete avaldamise üle nii keskuse veebisaidil kui ka Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil;

18.

võtab murega teadmiseks suured erinevused töötajate geograafilises jagunemises, kuivõrd märkimisväärne osa (umbes 50 %) ametnikest, ajutistest teenistujatest ja lepingulistest töötajatest on vastuvõtva liikmesriigi kodanikud; palub keskusel selle probleemiga kiiresti tegeleda ja parandada töötajate hulgas geograafilist tasakaalu;

19.

20.

väljendab uuesti muret, et kontrollikoda on tuvastanud korduva puuduse seoses mitme asutuse tavaga palgata koosseisuväliseid töötajaid ja ajutisi töötajaid; nõuab, et selles olulises valdkonnas vähendataks sõltuvust koosseisuvälistest töötajatest ja järgitaks kohaldatavat tööõigust; väljendab heameelt keskuse vastuse üle, mille kohaselt keskus on oma ajutiste töötajate kasutamise poliitikat uuesti hinnanud, et seda veelgi ratsionaliseerida kooskõlas oma tegevusvajaduste ja asjakohase õigusraamistikuga; märgib, et Euroopa Kohtus on pooleli kohtuasi (5), milles käsitletakse mitmeid küsimusi seoses direktiivi 2008/104/EÜ (6) kohaldamisega renditöötajate suhtes liidu asutustes; nõuab, et keskus kasutaks võimalikult palju alalisi töötajaid;

Hanked

21.

tunneb heameelt asjaolu üle, et keskus koostas kooskõlas oma juhtimiskavaga ka hankekava, mis täideti edukalt; märgib, et keskus kasutab läbirääkimistega menetlust eelkõige madala maksumusega lepingute puhul; rõhutab läbirääkimistega menetluse kasutamisega seotud olemuslikke riske; märgib murega, et 92 menetlusest 85 puhul, mis moodustab 60 % lepingute koguväärtusest, sõlmis keskus otselepingud ühe pakkumusega menetlustes; tunnistab, et enamik neist olukordadest puudutab väikese maksumusega lepinguid; soovitab keskusel kasutada isegi väikese maksumusega lepingute puhul mitut kandidaati hõlmavaid menetlusi, et suurendada valikuvõimalusi; kutsub keskust üles jätkama sõlmitud lepingute tähelepanelikku jälgimist; tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda ei esitanud märkusi keskuse hankelepingute sõlmimise korra kohaldamise kohta; väljendab heameelt keskuse poolt e-hangete rakendamisel tehtud edusammude üle;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, eetika ning läbipaistvus

22.

võtab teadmiseks keskuse kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib rahuloluga, et haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete, direktori ja teaduskomitee liikmete huvide deklaratsioonid on avaldatud keskuse veebisaidil; märgib, et keskuse veebisaidil on avaldatud ka direktori ja teaduskomitee liikmete elulookirjelduste lühikokkuvõtted;

23.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete järjepidevusetusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide ja asutuste suhtes;

24.

25.

väljendab heameelt asjaolu üle, et kooskõlas komisjoni ja Euroopa Ombudsmani suuniste ja soovitustega võttis keskus 2019. aasta juulis vastu käitumisjuhendi ja praktilised soovitused oma töötajate võimaliku suhtluse kohta huvirühmade esindajatega;

Digitaliseerimine

26.

rõhutab, et keskuse sisetegevust ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et keskus peab selles valdkonnas jätkuvalt aktiivselt tegutsema, et iga hinna eest vältida asutustevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu ka sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Sisekontroll

27.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kaks pikka aega täitmata soovitust, mis esitati siseauditi talituse 2015. aasta auditis IT projektijuhtimise kohta, ei olnud 2019. aastal, st neli aastat pärast auditi tegemist, ikka veel lõpule viidud; märgib, et kõik soovitused said keskuse poolt rakendatud ja ametlikult lõpetatuks kuulutatud 2020. aasta jaanuaris;

28.

võtab teadmiseks välisauditi talituse ülesande hankida teavet keskuse sisekontrolli võimalike puuduste kohta personalijuhtimises; tunneb heameelt asjaolu üle, et need võimalikud puudused ei olnud seotud pettusega; palub keskusel kiiresti lahendada siseauditi talituse tuvastatud probleemid ja järgida selle esitatud soovitusi ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni 2021. aasta juuniks soovituste rakendamisel tehtud edusammude seisust;

29.

väljendab rahulolu selle üle, et kontrollikoja tähelepanek seoses Norra poolt keskusele antud rahalise toetusega, mis ei olnud kavandatud osamaksude mehhanismiga kooskõlas, on teadmiseks võetud ja sellega seotud meetmed on lõpule viidud;

30.

märgib, et pärast 2017. aastal uue sisekontrolliraamistiku kehtestamist ja 2018. aastal selle rakendamise seisu kajastava registri loomist kiitis keskuse direktor uue sisekontrolliraamistiku registri lõpliku versiooni heaks 2019. aasta märtsis; soovitab keskusel teha sisekontrolliraamistiku rakendamise iga-aastane hindamine ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tulemustest aru 2020. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames;

31.

märgib, et keskuse pettusevastane strateegia on pärit 2016. aasta augustist ja keskuse konsolideeritud iga-aastases tegevusaruandes sisalduva teabe põhjal on see täielikult rakendatud; soovitab keskusel pettusevastast strateegiat ajakohastada, võttes arvesse avatust pettuseriskidele, ning sellele vastavalt ajakohastada ka tegevuskava; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ajakohastamise seisust aru 2021. aasta juuniks;

32.

ergutab keskust jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse edendamist, et suurendada oma avalikku nähtavust;

33.

võtab teadmiseks keskuse küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud pingutused;

34.

väljendab heameelt keskuse jõupingutuste üle kulutõhusa ja keskkonnasäästliku töökeskkonna loomiseks;

35.

(2) COM(2019) 228.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(4) COM(2020) 606.

(5) Kohtuasi nr C-948/19 (Manpower Lit).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021) 215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/219

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1574,

28. aprill 2021,

Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0051/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (4), eriti selle artiklit 13,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0080/2021),

annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/221

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1575,

28. aprill 2021,

Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0051/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta, (4) eriti selle artiklit 13,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0080/2021),

annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

(1) ELT C 165, 13.5.2020, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/223

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1576,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Keskkonnaameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0080/2021),

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 75 663 812 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 14,99 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve moodustavad peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahendid (86,85 %) ja erilepingute, nimelt Copernicuse programmi raames tehtavad maksed (13,15 %);

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,99 %, mis oli 2018. aastaga võrreldes 0,04 % kõrgem; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,83 %, mis oli eelnenud aastaga võrreldes 1,23 % madalam;

Tulemused

märgib, et amet hindab oma tegevusest tulenevat lisaväärtust põhiliste tulemusnäitajate abil ja kasutab eelarve haldamise parandamiseks muid näitajaid, nagu ametikohtade loetelus igal aastal täidetud kohtade arv, iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste määr ja ameti veebisaidil registreeritud külastuste arv;

märgib, et kolmandat aastat järjest külastati ameti veebisaidil kõige rohkem sektsiooni „Andmed ja kaardid“, mille puhul registreeriti rohkem kui 2,75 miljonit lehekuva, ning ameti veebikaardiserveritele laekus ameti koostatud kaartide vaatamiseks 375 miljonit taotlust (mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 25 % kasvu); on veendunud, et keskkonnateabe levitamine on väga oluline, eriti pidades silmas Euroopa rohelist kokkulepet;

toonitab, et amet annab usaldusväärset ja sõltumatut keskkonnateavet; tunnustab ameti 2019. aasta väljaannete (nt aruanded kestlikkusele ülemineku kohta Euroopas, kliimamuutustega kohanemise kohta põllumajandussektoris, plastijäätmete tekke vältimise kohta, transpordikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse kohta ja keskkonnaseisundi aruanne) kvaliteeti;

märgib, et kuna haldusnõukogu ja büroo ülesanded vaadati ametisiseselt läbi, sai büroo suurema rolli, rohkem hakati kasutama videokonverentse ja vähendati büroo liikmete sõite Kopenhaagenisse;

märgib, et ameti kinnitusel tehakse komisjoniga pidevat koostööd, et määrata kindlaks ja leppida kokku ülesannete jaotus asjaomaste komisjoni talitustega, et vältida ülesannete kattumist; märgib, et amet ei ole tuvastanud kattuvaid ülesandeid teiste asutustega ELi asutuste võrgustikus;

märgib, et amet saavutas iga-aastases tööprogrammis sätestatud 2019. aasta eesmärgid anda Euroopa otsustajatele ja kodanikele juurdepääs õigeaegsele ja asjakohasele teabele ja teadmistele, et luua keskkonnapoliitikale kindel alus;

võtab teadmiseks, et amet algatas 2019. aastal ameti ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu (EIONET) strateegia (2021–2030) väljatöötamise ning et see strateegia võeti vastu 2020. aasta detsembris;

tuletab meelde, et 2019. aastal hakkas amet kasutama uute raskeveokite CO2-heite seireks uusi andmevooge, mida toetas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse rakendamine ning keskkonnaaruandluse pidev ühtlustamine;

10.

märgib, et amet tähistas oma 25. aastapäeva mitme ürituse ja väljaandega, millega tunnustati ameti tehtud tööd ja esitleti ameti tulevasi ülesandeid;

11.

ergutab ametit tegema koostööd liidu teiste asjaomaste asutustega, et inimtegevuse keskkonnamõju paremini hinnata; võtab teadmiseks näited ameti ja teiste asutuste ühistegevusest, nt Euroopa lennunduse keskkonnaaruande 2019 avaldamise koos Euroopa Lennundusohutusametiga ning uuendusliku ja virtuaalse ELi kliimamuutuste ja tervise vaatluskeskuse kavandamise koos Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ja komisjoniga; kutsub ametit üles teiste asutustega tehtavat koostööd veelgi laiendama;

12.

rõhutab, et ameti eesmärgid on üleeuroopalised ja seetõttu peab ta tegema tihedat koostööd Euroopas asuvate kolmandate riikidega; võtab teadmiseks ameti märkuse, mille kohaselt sätestatakse uues EEA-EIONETi strateegias aastateks 2021–2030 komisjoni poliitilised prioriteedid seoses Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavaga laiemalt kogu Euroopa jaoks ning seoses liidu uute rahastamisvahenditega, mida 2019. aastal kujundati, et need 2021. aasta alguses kasutusele võtta;

13.

peab kahetsusväärseks, et mõningaid tegevusi ei olnud 2019. aastal võimalik mitme asjaolu tõttu täielikult ellu viia; võtab murega teadmiseks, et haldusnõukogu on rõhutanud tõsiasja, et ameti võime reageerida ka edaspidi asjakohaselt poliitika arengusuundumustele sõltub põhivahendite suurendamisest või praeguste põhiülesannete edasisest prioriseerimisest ja/või lõpetamisest; märgib, et amet hindab, kus saada eraldatud vahenditest parimat kasu, ja lisas 2021. aasta eelarveprojekti vahendid, mis võimaldaksid tal täita poliitika arengust tulenevaid uusi ülesandeid;

14.

kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist, tegema tihedamat koostööd ja vahetama häid tavasid teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

15.

rõhutab, kui oluline on edendada ameti sisetegevuses ja juhtimismenetlustes digiüleminekut; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas proaktiivset tegutsemist, et vältida iga hinna eest ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

16.

tunnustab ametit meediaga tehtava aktiivse koostöö eest, et parandada meedias, internetis ja sotsiaalmeedias nii ameti kui ka selle töö nähtavust ja tuntust;

Personalipoliitika

17.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelu täidetud 96,77 % ulatuses ning liidu eelarves kinnitatud 124 ametikohast (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti samuti 124) oli täidetud 3 ametniku ja 117 ajutise teenistuja ametikohta; märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 61 lepingulist töötajat ja 19 lähetatud riiklikku eksperti;

18.

märgib murega, et 2019. aastal puudus kõrgemas juhtkonnas (seitse meest ja kaks naist) ja haldusnõukogu liikmete hulgas (18 meest ja 14 naist) sooline tasakaal; palub ametil edaspidi tagada, et juhtkonnas valitseks sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

19.

märgib, et amet on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika; võtab teadmiseks, et 2019. aastal teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist, mis viis haldusjuurdluse ja distsiplinaarmenetluseni;

20.

märgib, et amet peaks täitma keskset rolli Euroopa rohelise kokkuleppe meetmete ja liidu 8. üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi (2) toetamisel (järelevalve, aruandluse ja valideerimise osas); nõuab seetõttu, et nende kohustuste täitmiseks suurendataks ameti personalieelarvet; märgib, et mis tahes tulevased kärped mõjutavad negatiivselt ameti toimimist ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist;

21.

võtab kontrollikoja varasemate aastate soovituste põhjal võetud järelmeetmete suhtes murega teadmiseks, et ametil ei ole tundlike ametikohtade kohta ajakohastatud poliitikat; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet on alates 2009. aastast koostanud tundlike ametikohtade loetelu ning et ameti tundlike ülesannete tuvastamise ja haldamise suunised on rakendatud ümberkorraldusi silmas pidades läbi vaadatud ja lõplikult vormistatud; palub ametil võtta viivitamata vastu tundlike ametikohtade poliitika ja seda rakendada;

22.

märgib, et ELi asutuste tulevikku käsitleva eriaruande kohaselt ähvardab ametit ressursside piiratus; palub komisjonil töötada koos ametiga välja jätkusuutlik kava, et tagada ametile selle vajadustele ja ülesannetele vastavad vahendid; palub komisjonil ja ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles vallas toimuvatest arengutest aru;

23.

on mures ameti haldusnõukogu liigse suuruse pärast, mis teeb otsuste tegemise keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

24.

innustab ametit töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

25.

rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgne töö ja huvide konfliktidega seonduv nn pöördukse efekt on liidus paljude organite ja ametite ühine probleem;

Hanked

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, pidades silmas 2019. aasta kohta tehtud soovitusi ja varasemate aastate leidude põhjal võetud järelmeetmeid, et amet sõlmis teenuste hankelepingu summas, mis ületas kehtiva raamlepingu ülemmäära, kuid ei vormistanud seda lepingu muutmise kaudu ametlikult ega jälginud enne uue tellimuse esitamist korrektselt lepinguga seotud kogutarbimist; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet tagab, et edaspidi vormistatakse lepingu mis tahes muutmine, sealhulgas eelarve ülemmäär, lepingu muudatusega, ning et finantside ja ressursside eest vastutavatele ametnikele ning eelarvevahendite käsutajatele tuletatakse meelde vajadust alati enne konkreetsete lepingute sõlmimist kontrollida lepingu jaoks olemas olevat eelarvet ülemmäärade piires ning tagada süsteemide kontrollivahendi õigeaegne ajakohastamine; kutsub siiski ametit üles vormistama lepingute muudatused kooskõlas riigihankeid puudutavate sätetega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

27.

võtab teadmiseks ametis läbipaistvuse saavutamiseks kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, et ennetada ja hallata huvide konflikte ning kaitsta rikkumisest teatajaid;

28.

tuletab meelde, et haldusnõukogu liikmete elulookirjelduste ja huvide deklaratsioonide avaldamine peaks olema kohustuslik, aga praegu ei ole ameti veebisaidil kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone avaldatud; palub ametil avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

29.

väljendab taas muret selle pärast, et amet ei nõua siseekspertide huvide konfliktide deklareerimist;

30.

rõhutab asjaolu, et liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas kehtivas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja sätete järjepidevusetusest; rõhutab, et nende küsimustega tegelemiseks tuleks luua ühine eetikaraamistik, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi ELi institutsioonide ja ametite suhtes;

31.

Sisekontroll

32.

märgib, et 2019. aastal avaldas komisjoni siseauditi talitus hankeid käsitleva auditiaruande, milles toodi välja üks väga oluline puudus hankemenetluste ja lepingute haldamise järelevalves; märgib, et nende leidude suhtes järelmeetmete võtmiseks on välja töötatud tegevuskava, mille siseauditi talitus on heaks kiitnud;

Kestlikkus

33.

peab kiiduväärseks ameti püüdeid muuta töökeskkond kulutõhusaks ja keskkonnasõbralikuks ning kõiki ameti võetud meetmeid, mille eesmärk on vähendada ameti CO2-jalajälge ja energiatarbimist, töötada välja paberivaba töövoog ning eelistatavalt vähendada ja kompenseerida tööruumide ja reisidega seotud CO2-heidet; peab siiski kahetsusväärseks, et ameti peakorter ei ole eriti energiatõhus;

Muud märkused

34.

võtab teadmiseks, et amet tegeles 2019. aastal Ühendkuningriigi liidust väljaastumise ettevalmistamisega (eelkõige vastavate IT-süsteemidega);

35.

tunneb heameelt ameti püüdluste üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja -kultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks; palub ametil hinnata võrdsete võimaluste põhimõtete edasise tugevdamise ja integreerimise võimalusi töölevõtmisel, koolituses, karjääri arendamisel ja töötingimustes, suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest ning hinnata oma hoonete võimalikku mõistlikku täiustamist ja kohandamist piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks (juurdepääs, asjakohane bürootehnika);

36.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puudega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102 (3), sealhulgas riikides kasutatavates viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioonid;

37.

ärgitab ametit tegema uusi algatusi oma teadusuuringute tulemuste üldsuse seas levitamiseks ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

38.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (COM(2020)0652).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/227

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1577,

28. aprill 2021,

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) (kuni 20. veebruarini 2019 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0052/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/126 (millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94) (5), eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0090/2021),

annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2019, lk 58.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/229

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1578,

28. aprill 2021,

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) (kuni 20. veebruarini 2019 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0052/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 14,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/126 (millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94), (5) eriti selle artiklit 16,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0090/2021),

annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.

(5) ELT L 30, 31.1.2019, lk 58.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 205.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/231

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1579,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) (kuni 20. veebruarini 2019 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0090/2021),

arvestades, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 15 739 000 eurot, mis on 2018. aastaga võrreldes 2,03 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,84 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,74 % madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 76,33 %, mis oli 2018. aastaga võrreldes 8,52 % kõrgem;

märgib seoses kontrollikoja praeguse ja eelmise aasta leidudega, et 2019. aastast 2020. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringud olid küll väiksemad kui 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud assigneeringud, kuid siiski kõrgel tasemel (3 386 293 eurot või 22 % ameti eelarvest), mis osutab eelarvevajaduste ülehindamisele ja on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; tuletab meelde, et ülekandmised olid suured ka eelarveaastatel 2016, 2017 ja 2018, ning kutsub ametit üles analüüsima selle põhjuseid ja parandama sellele vastavalt eelarve planeerimist; võtab teadmiseks ameti vastuse, et 2020. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringud on peamiselt seotud suuremahulise tegevusega, mis on kavandatud kestma kolm kuni neli aastat, ja vähemal määral ka muu pikaajalise tegevusega;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab peamiste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust, ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid, mille hulka kuuluvad näiteks tööprogrammi täitmine, maksete assigneeringute tühistamine ja vahendajate teavitamissuutlikkus võrgustike kaudu;

tuletab ametile meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja peamised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada ameti tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab ametit tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid oma strateegia ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet alustas 2019. aastal kolme lõpuleviidud tööohutuse ja töötervishoiu alase ülevaate järelhindamist seoses tööga seotud haigustega, tööohutuse ja töötervishoiu kulude ja tuludega ning mikro- ja väikeettevõtetega; märgib, et hindamine pidi valmima 2020. aasta kolmandaks kvartaliks;

märgib, et komisjon algatas 2016. aasta lõpus ameti ning kolme muu tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonna ameti, nimelt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) ja Euroopa Koolitusfondi (ETF) ühishindamise; 2019. aasta aprillis avaldas komisjon hindamist käsitleva komisjoni talituste töödokumendi, mille üks põhijäreldusi oli, et ameti kasutatud meetodid on olnud edukad selle tagamisel, et teemad, millele ta keskendub, oleksid asjakohased, ja et amet on kaasanud asjaomaseid sidusrühmi, kuid mõningaid parandusi võiks teha; märgib, et ameti haldusnõukogu on vastu võtnud tegevuskava, et tagada positiivsete aspektide jätkumine ja vajaduse korral paranduste tegemine;

väljendab heameelt hea koostöö üle Cedefopi, Eurofoundi ja ETFiga; julgustab ametit jätkama koostoime arendamist, vahetama tulemuslikult teavet, jagama teavet ja vahetama häid tavasid teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega;

märgib, et amet teeb oma tegevusvaldkonnas ja ühistes hanketeenustes ühist huvi pakkuvatel teemadel tihedat koostööd teiste ametitega ning on ühinenud teiste ametitega institutsioonidevahelistel hankemenetlustel; märgib, et 2019. aastal alustas amet koostööd Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga, et viia ellu avariitaastekava;

väljendab heameelt seoses ameti tegevusega tööohutust ja töötervishoidu käsitleva usaldusväärse ja asjakohase teabe, analüüsi ja vahendite (sh ennetusmeetmete) väljatöötamisel, koondamisel ja pakkumisel, mis aitab kaasa liidu eesmärgile edendada kogu liidus tervisesõbralikke ja ohutuid töökohti; rõhutab vajadust tagada ametile piisavad inim- ja rahalised ressursid, mis võimaldaksid tal jätkata oma tööprogrammi elluviimist nii, et tegevuste lõpuleviimise määr oleks väga kõrge;

10.

võtab eelkõige teadmiseks, et amet võib toetada liidu institutsioonide tööd uue tööohutuse ja töötervishoiu strateegia raamistiku, direktiivi 2004/37/EÜ (2) peatse läbivaatamise ning töötajate kaitset asbesti eest käsitleva parlamendi seadusandliku algatusraporti valdkonnas; usub, et amet võib pakkuda pandeemiaaegsete töötingimuste kontekstis kasulikku teavet ja analüüse kaugtöö ja muude digilahenduste mõju kohta nii tööandjatele kui ka töötajatele tööohutuse ja töötervishoiu seisukohast;

11.

märgib, et ametile on antud tähtis roll Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete elluviimisel; väljendab heameelt ameti võetud kindla kohustuse üle tagada, et kõigil töötajatel oleksid samad töötervishoiu ja tööohutuse alased õigused, olenemata ettevõtte suurusest, lepingu liigist või töösuhtest;

12.

märgib, et komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusalasse kuuluvate liidu ametite valdkonnaülese hindamise käigus esitati iga ameti kohta mitu soovitust, kuid ükski neist soovitustest ei oleks eeldanud seadusandlike muudatuste tegemist ega ametite ühendamist või ümberpaigutamist;

13.

märgib, et 2019. aasta veebruaris jõustus ameti uus asutamismäärus ja haldusnõukogu võttis vastu mitu otsust, et tagada uue ümardamismääruse tulemuslik ja tõhus rakendamine;

14.

märgib, et amet tähistas 2019. aastal oma 25. aastapäeva ning selle verstaposti tähistamisele ja propageerimisele pühendatud meetmeid viidi ellu kogu aasta jooksul;

15.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida mis tahes ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Personalipoliitika

16.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 100 % ja liidu eelarves kinnitatud 40 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 40 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 40); märgib, et lisaks töötas 2019. aastal ameti heaks 23 lepingulist töötajat;

17.

märgib, et on vaja rohkem pingutada soolise tasakaalu saavutamiseks kõrgema juhtkonna tasandil (kolm meest ja üks naine) ja haldusnõukogus (48 meest ja 40 naist); palub ametil edaspidi tagada, et kõrgemas juhtkonnas valitseks sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

18.

Hanked

19.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet oli seoses Euroopa ettevõtete uute ja tekkivate riskide kolmanda uuringu (ESENER-3) ettevalmistamise ja rakendamisega ostnud 3 134 800 euro eest teenuseid, ületades seega lepingu ülemmäära 74 100 euro võrra (2,4 %) ilma lepingut muutmata; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et kinnitus uuringule väikese osa vahendite eraldamise kohta täiendavate riikide jaoks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames saadi komisjonilt oodatust palju hiljem, alles pärast hanke lõpuleviimist ja lepingu sõlmimise otsuse allkirjastamist;

20.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet hüvitas koolitus- ja juhendamisteenuste osutamise lepingu alusel majutuskulud kindlasummalise päevaraha alusel, samas kui lepingus on sätestatud, et hüvitamine peab põhinema tõendavatel dokumentidel esitatud tegelikel arvnäitajatel; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet võtab omaks majutuskulusid tõendavate dokumentide puudumise, mis on tingitud mõningatest vastuoludest lepingutingimuste tõlgendamisel ja juhtiva hankija juhistes;

21.

märgib, et alates 2018. aasta lõpust ja 2019. aastal võttis amet oma tegevuses sujuvalt kasutusele e-hanked ning et 2019. aasta jooksul ei esitanud edutud pakkujad ühtegi kaebust ega pöördunud ombudsmani poole; märgib, et amet vaatas aasta jooksul läbi ja ajakohastas oma hankesuunised, edendamaks pakkumuste ja lepingute haldamise elektroonilise e-hangete süsteemi rakendamist;

22.

märgib, et 2019. aasta jooksul töötas amet välja oma finants- ja hankefunktsiooni konsolideerimisstrateegia ning määras kindlaks ameti parima rahastamis- ja hanketegevuse mudeli, mida rakendatakse 2020. aasta jooksul;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

23.

tunnustab ameti praeguseid meetmeid ja pidevaid pingutusi läbipaistvuse tagamiseks ning huvide konfliktide ennetamiseks ja ohjamiseks; märgib murega, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ei ole ameti veebisaidil avaldatud; märgib ka, et ameti veebisaidil ei ole avaldatud kõiki haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioone, milles oleks märgitud vastuvõtmise kuupäev; palub ametil avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

Sisekontroll

24.

märgib, et amet koostab tegevuskava võimalikku täiustamist vajavate valdkondade kohta, mida on käsitletud komisjoni siseauditi talituse 2019. aasta auditiaruandes „Planning, budgeting, monitoring of activities and Reporting“ („Tegevuse kavandamine, eelarvestamine, seire ja aruandlus“); märgib sellega seoses, et siseauditi talitus esitas neli soovitust, millest ükski ei olnud kriitilise tähtsusega ega väga oluline;

25.

märgib, et haldusnõukogu võttis sisekontrolliraamistiku, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2019, ja see põhineb komisjoni sisekontrolliraamistikul; märgib, et 2020. aasta esimeses kvartalis viidi läbi 2019. aasta sisekontrolliraamistiku hindamine, mis näitas kõigi sisekontrolli komponentide olemasolu ja nõuetekohast toimimist sellel aastal;

Muu

26.

väljendab heameelt ameti kommunikatsiooni- ja sotsiaalmeediaalase tegevuse üle, mis aitab suurendada teadlikkust ametist; märgib, et amet töötas välja uued andmete visualiseerimise vahendid ja ajakohastas veebis avaldamise osa, et teha teave huvitavamaks ja kättesaadavamaks; ergutab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse edendamist, et suurendada oma avalikku nähtavust;

27.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/235

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1580,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0053/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta, (4) eriti selle artiklit 14,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0084/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori kohusetäitja tegevusele keskuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/237

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1581,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0053/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0084/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(1) ELT C 391, 18.11.2019, lk 57.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/239

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1582,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0084/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli keskuse 2019. aasta lõplik eelarve 45 750 404 eurot, mis on 2018. aastaga võrreldes 2,95 % väiksem; arvestades, et 86,72 % keskuse eelarvest moodustavad institutsioonide, muude ametite ja organite osamaksed;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on oma aruandes Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 93,03 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,91 % madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,11 %, mis on 2018. aasta määrast 2,82 % võrra madalam;

nõuab tungivalt, et keskus võtaks vastu kestliku ärimudeli kooskõlas kaheaastase ümberkujundamiskavaga, mis töötati välja tõlkekeskust kui ELi asustustele ja organitele ühise keeleteenuse pakkujat käsitleva välisuuringu „Study on the Translation Centre as the Linguistic Shared Service Provider for the EU Agencies and Bodies“ alusel; märgib, et keskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete aruande kohaselt jälgiti 2019. aastal ümberkujundamiskava ja selle aluseks olevate projektide rakendamist ning esitati selle kohta aruanne; ergutab keskust rakendama täielikult meetmeid, mis aitaksid kohandada uut ärimudelit tehnoloogia arenguga;

märgib murelikult, et keskus ei ole täitnud pettustevastast kava, mis oleks tulnud rakendada 2018. aasta lõpuks; märgib, et 2018. aasta pettustevastases kavas esitatud, kuid lõpule viimata meetmed lisati 2019.–2020. aasta pettustevastases kavas esitatud uute meetmete hulka ja need plaaniti lõpule viia 2020. aasta lõpuks; soovitab keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni edasilükatud meetmetest ja nende mõjust pettuseohule, millega keskus silmitsi seisaks;

peab kahetsusväärseks, et mõnede teiste ametite asutamismäärused ei nõua neilt keskuse teenuste kasutamist, ning tuletab meelde, et vastavalt asutamismäärusele rahuldab keskus liidu organite ja asutuste keeleteenuste vajadusi;

kahtleb selles, kui kasulik on 72 inimesest koosnev haldusnõukogu, mis raskendab otsuste tegemist;

rõhutab mitmekeelsuse säilitamise ja edendamise tähtsust liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning vajadust kohelda kõiki ametlikke keeli võrdselt; tunnustab keskuse tõlketeenuste hindamatut panust liidu institutsioonide, organite ja asutuste sujuvasse toimimisse ning nende töö läbipaistvaks ja kättesaadavaks muutmisel liidu kodanikele nende emakeeles;

Tulemuslikkus

märgib, et keskus kasutab endiselt oma tegevuse tulemuste hindamiseks võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatena peamiselt sisend- ja väljundnäitajaid ning oma eelarve haldamise tõhustamiseks mitut muud näitajat; võtab teadmiseks keskuse programmide ja tegevuse läbivaadatud eelhindamise ning käimasoleva järelhindamise; palub keskusel tulemuslikkuse põhinäitajaid edasi arendada, hindamaks oma tegevuse tulemusi ja mõju, et saada kvalitatiivseid nõuandeid selle kohta, kuidas suurendada keskuse väljundite lisaväärtust ja täiustada keskuse ärimudelit;

märgib, et 309 047 tõlgitud, muudetud, toimetatud ja parandatud dokumentide lehekülge osutab 16,2 % vähenemisele võrreldes 2018. aastaga, mis oli rekordiline aasta, kuid tuletab meelde, et see arv oli 2,4 % suurem kui prognoositi 2019. aasta esialgses eelarves ja 8,3 % suurem kui prognoositi 2019. aasta muudetud eelarves;

väljendab heameelt, et keskus rakendab kirjaliku tõlke kvaliteedi tagamise tegevuskava (2019–2020), mille eesmärk on parandada klientidele osutatavate keeleteenuste kvaliteeti ja keskuse tegevuse tõhusust;

10.

märgib, et keskus näeb ennast liidu ametitele ühise keeleteenuse pakkujana ja et selle põhiülesanne ei kattu muude ametite ülesannetega; märgib lisaks, et keskus ühendas jõud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Keskkonnaametiga ühise e-värbamisvahendi „Systal“ rakendamiseks ning on ametite koordinatsioonitoe üksuse kaudu jaganud korrapäraselt teadmisi ja kogemusi teiste liidu ametitega ning on osalenud ELi ametite võrgustiku koosolekutel ja tegevuses; soovitab keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni Systalist ja jätkata aktiivselt selle vahendi ühist kasutamist koos teiste liidu ametitega; ergutab keskust jätkama niisugust koostööd ning teadmiste ja kogemuste jagamist;

11.

väljendab heameelt asjaolu üle, et oma kaheaastase ümberkujunduskava osana leppis keskus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga kokku koostööprogrammis, mis koosneb viiest IT-projektist, mis ei oma strateegilist tähtsust mitte üksnes mõlemale organisatsioonile, vaid on kasulikud ka teistele liidu ametitele;

12.

peab kiiduväärseks keskuse valmisolekut arendada sünergiat teiste ametitega, näiteks Systali rakendamise kaudu; kutsub keskust üles jätkama sünergia arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

13.

toonitab asjaolu, et keskus on laiendanud oma kliendiportfelli, allkirjastades koostöölepingud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte, Euroopa Tööjõuameti ning komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga;

14.

tuletab meelde, kui oluline on suurendada keskuse digiteerimist asutusesisese toimimise ja juhtimise vallas, ja selleks, et kiirendada menetluste digiteerimist; rõhutab, et keskus peab selles valdkonnas jätkuvalt aktiivselt tegutsema, et iga hinna eest vältida digilõhet liidu ametite vahel; rõhutab siiski vajadust võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Personalipoliitika

15.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 93,26 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 52 ametnikust ja 141 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 48 ametnikku ja 132 ajutist teenistujat (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 189); märgib, et lisaks töötas 2019. aastal keskuse heaks 23 lepingulist töötajat;

16.

märgib rahuloluga, et 2019. aastal saavutati hea sooline tasakaal juhtivatel ametikohtadel (60 % mehed ja 40 % naised) ning haldusnõukogus (53 % mehed ja 47 % naised); märgib murega, et keskuse töötajate hulgas (37 % mehed ja 63 % naised) on mehed alaesindatud; palub keskusel edaspidi tagada oma töötajate hulgas sooline tasakaal;

17.

märgib, et keskus on kehtestanud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika; märgib rahuloluga, et keskus võttis 2019. aastal vastu uued juhtkonna arengusuunised, mis hõlmasid ahistamise ennetamise alast koolitust kõigile kõrgema ja keskastme juhtidele, osakonnajuhatajatele ja juhikandidaatidele;

18.

innustab keskust töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjäärijuhtimist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

Hanked

19.

märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas keskus IT-ettevõtjatega IT-teenuste osutamise lepingud, mille mitmeti mõistetav sõnastus võiks tähendada pigem renditöötajate andmist keskuse käsutusse („mise à disposition“) kui selgelt määratletud IT-teenuste osutamist, mis aga oleks vastuolus ELi tööhõive- ja sotsiaaleeskirjadega; märgib lisaks, et 2019. aastal oli keskuse poolt sellega seoses tehtud maksete kogusumma 1 207 560 eurot; võtab teadmiseks keskuse vastuse, et seda tava rakendatakse institutsioonidevahelise raamlepingu alusel; märgib, et üks niisugust tava käsitlev juhtum on praegu Euroopa Kohtus arutamisel; soovitab keskusel jälgida pooleliolevat kohtuasja ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle tulemusest ning meetmetest, mida tuleb selle tulemuse alusel võtta;

20.

võtab kontrollikoja eelmise aasta leidude suhtes võetud järelmeetmega seoses teadmiseks, et 2018. aasta lõpuks oli keskus kasutusele võtnud e-arveldamise, kuid mitte veel e-hanke ja dokumentide elektroonilise esitamise vahendeid, mille komisjon on välja töötanud, et võtta avaliku hanke menetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuvaks elektrooniliseks teabevahetuseks kasutusele ühtne lahendus (e-hange); märgib, et keskus võttis e-hanked kasutusele 2019. aastal, kuid pakkumuste elektrooniline esitamine on 2020. aasta COVID-19 kriisi tõttu viibinud; kutsub keskust üles võtma kasutusele kõik hankemenetluste haldamise parandamiseks vajalikud vahendid ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende rakendamisest aru;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

21.

märgib murega, et keskus otsustas avaldada ainult oma haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid ja jätta elulookirjeldused avaldamata ning et selle otsuse aluseks oli haldusnõukogu suurus (umbes 130 liiget ja asendusliiget); rõhutab asjaolu, et teised ametid avaldavad oma haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused isegi siis, kui haldusnõukogudes on rohkem liikmeid kui keskuse haldusnõukogus; palub seetõttu keskust avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selleks võetud meetmetest; märgib, et direktori elulookirjeldus ja huvide deklaratsioon avaldati keskuse veebisaidil;

22.

märgib murega, et kuigi keskust ei rahastata teenustasudest, sõltub see keskuse haldusnõukogus esindatud klientidelt saadud tuludest (keskuse sõnul saadakse 99,2 % tuludest oma klientide makstavatest teenustasudest), mistõttu eksisteerib keskuse toodete hinnakujunduses olemuslik huvide konflikti risk; märgib, et eesmärgiga leevendada huvide konfliktide mõju eelarvele rakendab keskus meedet, mis seisneb eelarvereservi hoidmises (hinnastabiilsuse reserv), et tasakaalustada eelarvet ettenägematute sündmuste või vähenenud nõudluse korral; märgib, et see on peamiselt reaktiivne meede, ja julgustab keskust töötama välja ka ennetusmeetmeid, tagades õiglase hinnakujunduse säilitamise kõigi keskuse klientide jaoks;

Sisekontroll

23.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus auditeeris 2019. aastal töövoo haldamise vahendit eCdT, mida kasutatakse klientide tõlketellimuste haldamiseks, ning jõudis järeldusele, et keskuse loodud tõlkeprotsessi ja eCdT haldus- ja sisekontrollisüsteemid on üldiselt piisavalt hästi kavandatud, tõhusad ja tulemuslikud, kuid tuvastati ka neli olulist valdkonda, mida soovitati parandada; märgib, et keskus esitas kõnealuste soovituste rakendamiseks tegevuskava, mida siseauditi talitus pidas tuvastatud riskide maandamiseks piisavaks;

24.

märgib, et 2019. aastal tehtud sisekontrollistandardite enesehindamise põhjal jõuti järeldusele, et sisekontrollistandardid on olemas ja tõhusad, kuid direktor järeldas, et riskijuhtimisprotsessi tuleks selle tulemuslikkuse parandamiseks prioriseerida, ning tegi riskijuhtimise ja sisekontrolli koordineerimise eest vastutavale ametnikule ülesandeks vaadata läbi mitu dokumenti, näiteks sisekontrollistrateegia, tundlike ametikohtade menetlus ja riskijuhtimispoliitika, või ajakohastada neid; märgib, et keskus kasutab oma iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes oma selle valdkonna tegevuse kirjeldamiseks nii sisekontrollistandardeid kui ka sisekontrollipõhimõtteid; soovitab keskusel võtta teadmiseks komisjoni läbivaadatud sisekontrolliraamistiku, mis võeti kasutusele 2017. aastal, ning viia oma konsolideeritud iga-aastase tegevusaruande sõnastus sisekontrolliraamistikuga kooskõlla;

Muud kommentaarid

25.

võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja arvamuse, mis on esitatud muud asjaolu kajastava punktina selle kohta, et keskus ei avalikustanud vastavalt lõpliku raamatupidamise aastaaruande edastamise ajal mõistlikult kättesaadavale teabele lõplikus raamatupidamise aastaaruandes asjakohaselt COVID-19 meetmete mõju keskuse praegusele ja tulevasele tegevusele; nõuab, et keskus hindaks seda mõju ja avaldaks tulemused eelarvepädevatele institutsioonidele;

26.

märgib, et keskuses ei toimunud ühtegi andmetega seotud rikkumist, nagu on määratletud määruses (EL) 2016/679, (2) ning keskuse andmekaitseametnikule ei esitatud ka ühtegi kaebust; märgib siiski, et keskus ei saanud Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse hilise kättesaamise tõttu esitada haldusnõukogule 2019. aastal määrus (EL) 2016/679 artikli 25 kohast otsust, mille eesmärk on tagada lõimitud ja vaikimisi andmekaitse; nõuab tungivalt, et keskus võtaks selle otsuse vastu võimalikult kiiresti, et keskuse tegevus oleks määrusega (EL) 2016/679 täielikult kooskõlas;

27.

väljendab heameelt pingutuste üle, mida keskus on teinud kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks, ja kõigi meetmete üle, mida keskus on võtnud, et vähendada oma süsinikuheidet ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

28.

peab kiiduväärseks keskuse jõupingutusi edendada tasuta ühistranspordisüsteemi kasutamist Luksemburgis ja algatusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;

29.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ( ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/243

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1583,

28. aprill 2021,

Euroopa Ravimiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0054/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (4), eriti selle artiklit 68,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2021),

annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/245

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1584,

28. aprill 2021,

Euroopa Ravimiameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0054/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (4), eriti selle artiklit 68,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2021),

annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(1) ELT C 391, 18.11.2019, lk 51.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/247

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1585,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Ravimiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2021),

arvestades, et Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 346 762 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 2,66 % suurust kasvu; arvestades, et ametit rahastatakse tasudest ning et farmaatsiatööstuse poolt teenuste eest makstud tasud moodustasid ameti 2019. aasta tuludest 85,70 %;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aasta eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,56 %, mis oli 9,42 % võrra kõrgem kui 2018. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 83,05 %, mis on 2018. aasta määrast 9,41 % võrra kõrgem;

märgib, et ametit rahastatakse tasudest ning ameti 2019. aasta tulust laekus 85,70 % farmaatsiatööstuse makstud tasudest, 14,29 % liidu eelarvest ja 0,01 % sihtotstarbelisest välistulust;

Tulemuslikkus

võtab teadmiseks, et amet kasutab töökoormuse, tööprogrammi elluviimise ja sidusrühmade rahuolu mõõtmiseks ning oma tegevuse lisaväärtuse hindamiseks mitut peamist tulemusnäitajat, sh põhitegevuse, haldamise ja üldjuhtimise näitajaid ning teavituse ja sidusrühmadega seotud näitajaid; võtab ühtlasi teadmiseks, et amet kasutab eelarvehalduse parandamiseks ka eelarve planeerimise ja seire meetodeid; palub ametil hinnata nende peamiste tulemusnäitajate keerukust ja läbipaistvust ning vajaduse korral neid ühtlustada ja lihtsustada;

märgib, et amet teeb teiste ametitega koostööd ühiste teadusväljundite alal ning vahetab teaduslikke andmeid; märgib peale selle, et amet teeb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Kemikaaliameti ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega endiselt ametlikku koostööd, et pidada ühist huvi pakkuvates valdkondades üksteisega nõu; märgib, et amet osaleb teiste ametitega, eelkõige teiste Madalmaades asuvate ametitega koos korraldatavates ühishangetes; märgib ühtlasi, et amet osales ka komisjoni hallatavates hanketeenustes;

märgib, et siseauditi talitus korraldas oma 2020.–2022. aasta auditikava koostamiseks riskihindamise;

on mures, et määrust (EÜ) nr 726/2004 ei ole veel ühise lähenemisviisiga vastavusse viidud; tunneb muret ameti hindamissageduse pikkuse pärast, mis on 10 aastat;

kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist, tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

märgib, et kontrollikoja eriaruande nr 22/2020 „ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“ kohaselt peab amet parandama koostööd komisjoniga; palub ametil ja komisjonil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles vallas toimuvatest arengutest aru;

10.

rõhutab ameti tähtsust inimeste ja loomade tervise kaitsmisel ja edendamisel inimestele mõeldud ja veterinaarotstarbeliste ravimite hindamise ja järelevalve kaudu;

11.

rõhutab, et amet soovitas 2019. aastal anda müügiluba 81 uuele ravimile (66 inimravimile ja 15 veterinaarravimile), mis sisaldavad 35 uut toimeainet (30 inimravimi toimeainet ja viit veterinaarravimi toimeainet);

12.

märgib, et 1. jaanuaril 2019 algas talitluspidevuse kava 4. etapp, mille eesmärk on tagada ameti põhitegevus;

Personalipoliitika

13.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 98,65 % ning liidu eelarves kinnitatud 591 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 583 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 591); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 199 lepingulist töötajat ja 31 lähetatud riiklikku eksperti;

14.

kordab muret, et sooline tasakaal puudub nii ameti kõrgemas juhtkonnas (19 meest ja 11 naist) kui ka haldusnõukogus (25 meest ja 13 naist); palub ametil tagada tulevikus parem sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

15.

märgib, et 2018. aasta järelaruande ja kontrollikoja 2019. aasta aruande kohaselt ei ole amet eelmisel aastal väliskonsultantide kasutamise kohta antud soovitust ikka veel täielikult rakendanud; märgib aga, et amet on võtnud kohustuse kasutada selliseid konsultante üksnes selleks, et suurendada vajaduse korral teenuste osutamise suutlikkust; palub ametil viia lõpule selle soovituse täitmine;

16.

on mures, et kontrollikoja eriaruande nr 22/2020 kohaselt on ametil raskusi vajalike tehniliste teadmistega töötajate värbamisega ning selleks, et kompenseerida ametikohtade või riiklike ekspertide nappust, annab amet põhiülesanded üha enam üle erasektori töövõtjatele, kellest ta võib sel juhul sõltuvaks muutuda; palub komisjonil olukorda hoolikalt uurida ja anda ametile vajalikud vahendid vajalike töötajate töölevõtmiseks; palub, et komisjon annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle küsimuse kohta aru;

17.

tunneb muret, et kontrollikoja aruande kohaselt osutas ameti ruumides teenuseid 119 kohapealset konsultanti, kelle olid palganud mitu teenuseosutajat, kellest mõned olid pärit teistest liikmesriikidest ja mõned asusid Madalmaades, ning et ametil ei olnud võimalik kinnitada, kas renditöötajad, kes osutasid teenuseid ameti ruumides, kvalifitseeruvad vastavalt Madalmaade õigusnormidele, mis käsitlevad direktiivi 96/71/EÜ (2) ja direktiivi 2014/67/EL (3) ülevõtmist, lähetatud töötajateks; palub ametil seda küsimust uurida ja probleem lahendada;

18.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt maksis amet Londonist Amsterdami kolimise hõlbustamiseks igale Amsterdami kolinud töötajale ja tema leibkonna liikmele sõidukulude katteks kindlasummalise lisahüvitise, mis oli 1 227 eurot iga isiku kohta ja mis arvutati äriklassi pileti hinnal alusel, mitte turistiklassi pileti hinna alusel, nagu on sätestatud personalieeskirjades; märgib, et amet maksis nii personalieeskirjadest tulenevat hüvitist kui ka erakorralist sõidukuluhüvitist 481-le ameti töötajale ja 524-le nende leibkonna liikmele ja kokku oli see summa 1 263 305 eurot, mitte 30 562 eurot, nagu see oleks olnud juhul, kui amet oleks maksnud üksnes personalieeskirjadest tulenevat hüvitist, ning erakorralisele sõidukuluhüvitisele kulunud summa oli eeldatavasti kokku 1 477 743 eurot;

19.

võtab teadmiseks töötajate heaolu parandamiseks tehtud pingutused, eelkõige nõustamisteenuste, sporditegevuse ja heaolu õppeprogrammi osas;

20.

on mures ameti haldusnõukogu suuruse pärast, mis teeb otsuste tegemise keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

21.

22.

märgib, et amet on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitika; võtab teadmiseks, et 2019. aastal teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist ja seda uuriti ametliku menetluse raames;

23.

tunnistab, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on mõjutanud ameti tööd ja tekitanud sellele 51,44 miljoni euroni ulatuvaid lisakulusid, mille hulgas on ameti Londonist Amsterdami ümberpaigutamisega seotud personali-, büroo- ja töökohakulud; väljendab heameelt selle üle, mil määral säilitati ümberpaigutamise ajal ameti töö kvaliteet ja järjepidevus;

Kestlikkus

24.

tunneb heameelt ameti pingutuste üle keskkonnasõbraliku töökeskkonna loomisel ja kõigi ameti võetud meetmete üle, et vähendada oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

25.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ameti uus hoone, mida ta kasutab alates 2020. aasta jaanuarist, on väga energiatõhus ja seda varustatakse elektriga, mis pärineb 100 % ulatuses taastuvenergiast (tuulikud ja päikesepaneelid);

26.

kutsub ametit seoses äsja asutatud peakorteriga pöörama nõuetekohast tähelepanu elektri saamiseks kasutatavate energiaallikate jaotusele ja ergutama taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hankimist ning võtma kasutusele kõik võimalikud keskkonnasäästlikud meetmed ja lahendused;

Hanked

27.

võtab teadmiseks, et ka dokumentide elektroonilise esitamise vahend on nüüd edukalt tööle rakendatud ja see on kasutusel alates 2019. aasta algusest ning et praegu juurutatakse e-arvete esitamise vahendit; palub, et amet annaks teada, kui kaugele on rakendamisega jõutud;

28.

märgib, et 2019. aastal korraldas amet hankemenetlused Amsterdamis asuva alalise asukoha hoone jaoks vajalike lepingute sõlmimiseks, näiteks ameti uutes ruumides uue meditsiiniteenuse osutaja leidmiseks;

29.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt algatas amet 2019. aastal hankemenetluse, mis hõlmas printerite tarnimist ja Amsterdamis asuvates ameti uutes ruumides kaubalaadimisplatvormi haldamist, ning kuigi printerid ja laadimisplatvorm ei ole omavahel seotud, koondati need ühte hankesse, mille hinnanguline kogumaksumus on 6 200 000 eurot kuni kuue aasta jooksul; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt saadi ainult kaks pakkumust; võtab teadmiseks kontrollikoja seisukoha, et avaliku sektori hankijad peavad jagama lepingud osadeks, sest sellega soodustatakse laialdast konkurentsi ja tagatakse pakkujatele hankemenetlustel osalemiseks võrdsed võimalused, ja toetab seda seisukohta;

30.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt sõlmis amet 2019. aastal kolme ettevõttega raamlepingu ajutiste töötajate töölevõtmiseks ning lepingu maksimaalne kogumaksumus oli 15 450 000 eurot; märgib ühtlasi, et vastavalt tehnilisele kirjeldusele oli hinnaelemendi kaalutegur 40 % ja kirjelduses oli ette nähtud, et hinnaelement peab sisaldama kõikehõlmavat tunnitasu ümberarvestustegurit, mida kohaldatakse teatud kategooriatesse kuuluvate ajutiste töötajate brutotunnitasu suhtes; märgib murelikult, et amet ei nõudnud ajutiste töötajate brutotööjõukulu kalkulatsiooni igas taotletud kategoorias, kuigi selle abil oleks ametil olnud lihtsam hinnata, kas teenuseosutaja kasumimarginaal või brutokasum oli sarnaste lepingutega võrreldes õiglane; nõuab, et amet parandaks hanke- ja planeerimisprotsesse, eelkõige seoses ajutiste ja koosseisuväliste töötajate kasutamisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

31.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et 2019. aastal ei olnud ühtki ametisisesest rikkumisest teatamise juhtumit, kuid 20 korral teatati ametivälisest rikkumisest; märgib, et lõpuni on menetletud 24 juhtumit, millest 13 avati 2019. aastal ja 11 varasematel aastatel, ning seitsme menetlemine on veel pooleli; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende juhtumite edenemisest aru;

32.

palub ametit tagada, et personaliküsimuste ja eetikasuuniste eest vastutavad osakonnad tagaksid huvide konfliktide ennetamise ja rikkumisest teatajate kaitse põhimõtete rakendamise;

33.

rõhutab, et avalikus sektoris töötamise järgne töö ja nn pöördukse efekt on probleem, mis on ühine paljudele organitele ja ametitele kogu liidus;

34.

kutsub ametit üles viima ellu Euroopa Ombudsmani soovitused, mis esitati otsuses juhtumi 2168/2019/KR kohta, mis käsitleb Euroopa Pangandusjärelevalve otsust kiita heaks oma tegevdirektori taotlus asuda tööle finantsvaldkonna lobirühma tegevjuhina, eelkõige tagades vajaduse korral võimaluse keelata juhtivtöötajatel pärast ametiaja lõppu teatud ametikohtadele asumine; palub kehtestada kriteeriumid selle kohta, millal on töötajatel keelatud liikuda edasi erasektorisse, palub teavitada ameti kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid ametikohale kandideerimisel nendest kriteeriumidest ning kehtestada sisemenetlused selliselt, et kui töötaja läheb teisele tööle, lõpetatakse kohe tema juurdepääs konfidentsiaalsele teabele;

35.

märgib, et amet ei teatanud 2019. aastal ühestki huvide konflikti juhtumist ning avaldas haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna liikmete huvide konfliktide deklaratsioonid; märgib rahuloluga, et amet avaldas oma haldusnõukogu liikmete, kõrgema juhtkonna liikmete ning välis- ja siseekspertide elulookirjeldused;

36.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete kooskõlastamatusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

37.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et iseenda koostatud kinnitused ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

Sisekontroll

38.

märgib, et siseauditi talitus kohtus ameti esindajatega, et teha riskihindamine, mille tulemusel koostati 2020.–2022. aasta strateegiline siseauditikava, ning siseauditi talitus valis eelseisvate aastate kolmeks peamiseks audititeemaks personalijuhtimise ja eetika, IT-juhtimise ja portfellihalduse ning ameti komiteede koosolekute haldamise;

39.

peab kahetsusväärseks, et siseauditi talitus ei teinud 2019. aastal ühtegi auditit;

40.

märgib, et 2019. aastal tegi ameti auditiüksus auditeid ja täitis sellega seotud ülesandeid kooskõlas ameti iga-aastase auditikavaga, mille haldusnõukogu võttis vastu 2018. aasta detsembris; märgib, et ameti auditiüksus tegi kolm auditit, ühe seadusega nõutud ravimiohutusauditi ja kaks konsultatsioonitoimingut; märgib ühtlasi, et mõned 2019. aastaks kavandatud auditid lükati edasi, sest amet kolis Madalmaadesse;

Muud märkused

41.

märgib, et kontrollikoda esitas muud asjaolu rõhutava lõigu ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande punkti 3.1.3 kohta, milles kirjeldatakse ebakindlust seoses ameti endiste, Londoni ruumide üürilepinguga, mis kehtib kuni 2039. aastani ja mida ei ole võimalik enne tähtaega lõpetada; märgib, et amet kolis 30. märtsil 2019 Amsterdami; märgib ühtlasi, et 2019. aastal jõudis amet üürileandjaga kokkuleppele, et ta võib anda oma endised kontoriruumid allüürile, kui tingimused on kooskõlas põhiüüri tingimustega ja allüürileping kestab ameti üürilepingu lõppemiseni 2039. aastal; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kuna amet jääb üürilepingu osaliseks, võib ametit pidada vastutavaks kogu summa eest, mis tuleb üürilepingu alusel tasuda, kui allüürnik oma kohustusi ei täida; märgib ühtlasi, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli summa, mille amet peab üüriperioodi lõpuni üüri, sellega seotud teenuste ja üürileandja kindlustuse eest tasuma, kokku hinnanguliselt 417 000 000 eurot;

42.

märgib, et kontrollikoja aruandes sisalduvas muud asjaolu rõhutavas lõigus on välja toodud üürileping, mis kehtib 2039. aastani, ilma et oleks ette nähtud ennetähtaegset lõpetamist; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet jõudis 2019. aasta juulis üürileandjaga kokkuleppele ja tal õnnestus oma endised bürooruumid alates 2019. aasta juulist kuni ameti rendilepingu lõppemiseni allüürile anda; märgib murega, et kuna amet jääb rendilepingu osaliseks, võib teda pidada vastutavaks kogu lepingu alusel tasumisele kuuluva summa eest, kui allüürnik ei täida oma kohustusi, kuid väljendab heameelt lahenduse leidmise üle;

43.

märgib, et ameti järelaruande kohaselt toetab ameti haldusnõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid, mis puudutavad ameti kohustusi, mis kaasnevad Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ja on seotud äritegevusega kolmandas riigis; märgib ühtlasi, et vastavalt vastustele, mille amet kontrollikoja aruande kohta andis, on amet ja selle haldusnõukogu mures selle pärast, et selle asemel, et koondada kõik pingutused oma põhiülesandele, s.o rahvatervise kaitsmisele ja edendamisele, peab amet nüüd kolmandas riigis ärikinnisvara haldama ning kasutama seetõttu rahvatervisealaste kohustuste täitmiseks mõeldud personali ja raha hoopis muul otstarbel;

44.

kiidab heaks ameti pingutused, mida tehakse selleks, et tugevdada COVID-19 ravimite ja vaktsiinidega seotud läbipaistvuspoliitika; märgib, et COVID-19 vaktsiinile loa andmist tuleb ametis menetleda kiiresti ja läbipaistvalt; märgib, et selliste vaktsiinide puhul tuleks eritähelepanu pöörata sellele, et kliiniliste uuringute andmed oleksid läbipaistvad; väljendab heameelt ameti otsuse üle avaldada COVID-19 ravimite ja vaktsiinide kliiniliste uuringute aruanded kolme päeva jooksul pärast müügiloa andmist; julgustab ametit avaldama kliiniliste uuringute andmed enne müügiloa andmist ja kui see ei ole võimalik, siis õigeaegselt; palub ametil nõuda, et sponsorid avalikustaksid oma kliiniliste uuringute protokollid enne müügiloa andmist;

45.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide veebisait juurdepääsetavaks kõigi puuetega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102, (4) sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab kaasata sellesse protsessi puuetega inimeste organisatsioone;

46.

võtab teadmiseks ameti küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud pingutused; on siiski mures hiljuti meedias ilmunud teadete pärast, et häkkerid varastasid ameti tundliku sisuga sisedokumente ja need avaldati pimeveebis, samuti teadete pärast, et ametit on tabanud küberrünnakud; nõuab tungivalt, et amet võtaks küberturvalisuse tagamiseks ulatuslikke meetmeid, et selliseid intsidente tulevikus ära hoida;

47.

palub ametil jätkata oma tegevuse läbipaistvuse suurendamist; kutsub ametit eelkõige üles jätkama võimalikult kiiresti inimtervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste andmete avaldamise poliitikat („poliitika 0070“), mis peatati 2018. aasta detsembris ja mida ei ole tänaseni taastatud;

48.

märgib murega, et amet ei kiida endiselt heaks e-posti teel saadetavaid dokumentidega tutvumise taotlusi, ning peab kahetsusväärseks, et taotlustele vastamisel on normiks pikad, rohkem kui aasta pikkused viivitused; kutsub ametit üles kehtestama avalikult selged tähtajad sellistele taotlustele vastamiseks ja neid järgima;

49.

tuletab ametile meelde, et määrust (EL) nr 536/2014 (5) tuleb kiiresti kohaldada; tuletab meelde, et see on võimalik ainult siis, kui käivitatakse täielikult toimiv kliiniliste uuringute infosüsteem, mida ei tohi enam edasi lükata; kutsub ametit üles lisama kliiniliste uuringute infosüsteemi täielikult avalik järelevalve töölaud, mis võimaldab üldsusel jälgida ja võrrelda riiklike pädevate asutuste ja sponsorite tegevust, sealhulgas nende mitmesuguste kohustuste õigeaegset täitmist;

50.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (6) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/20/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 1).

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/253

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1586,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) (enne 12. detsembrit 2019: Eurojust) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0055/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (4), eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK) (5), eriti selle artiklit 63,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(5) ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/255

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1587,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) (enne 12. detsembrit 2019: Eurojust) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0055/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (4), eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1727 (Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK) (5), eriti selle artiklit 63,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(5) ELT L 295, 21.11.2018, lk 138.

(1) ELT C 430, 20.12.2019, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/257

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1588,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) (enne 12. detsembrit 2019: Eurojust) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0101/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 38 954 265 eurot, st 2018. aasta eelarvest 0,90 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,88 %, mis oli 2018. aastaga võrreldes veidi (0,05 %) madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 90,61 %, mis on 2018. aasta näitajast 3,70 % võrra kõrgem;

märgib, et 2019. aastal oli ameti eelarve 38 100 000 eurot, st 3 000 000 euro võrra väiksem sellest, mida amet 2019. aastaks taotles; märgib, et seetõttu esitas amet komisjonile paranduseelarve taotluse, et katta ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate palkade alane puudujääk; märgib, et komisjon kiitis 2019. aasta oktoobris heaks ametile 777 000 euro suuruse ülekande tegemise; rõhutab, et taotluse tulemuse selgumiseni võeti leevendusmeetmeid, mistõttu lükkus mitu tegevust edasi; kutsub komisjoni üles tõhustama enne tulevaste iga-aastaste eelarveeraldiste tegemist ametiga peetavaid arutelusid;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab teatavaid vahendeid, näiteks põhilisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevuse lisaväärtust, ja muid vahendeid, et parandada eelarve haldamist, näiteks liidu dokumentides ametile viitamiste arvu suurenemine, liidu institutsioonide poolt heaks kiidetud liidu õigusaktide eelnõudesse antud kirjalike ametlike ja mitteametlike panuste osakaal ning eelarve täitmine; märgib, et amet määras 2019. aasta tööprogrammis kindlaks 90 põhilist tulemusnäitajat, mida on 2018. aasta tööprogrammis kindlaks määratud põhilistest tulemusnäitajatest 24 % vähem; märgib, et 65 põhilist tulemusnäitajat, mis olid asjakohased ja mõõdetavad ning mida oli võimalik hinnata, saavutati 71 % ulatuses ning ülejäänud 29 % jäi saavutamata ametist mitteolenevatel põhjustel, mistõttu hinnatakse nende põhiliste tulemusnäitajate kasutamist uuesti tulevastes iga-aastastes tööprogrammides;

tuletab ametile meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja põhilised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada ameti tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab ametit niisuguste läbivaatamiste tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid oma strateegia ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

märgib, et 12. detsembril 2019. aastal, kui ameti uue õigusliku alusena hakati kohaldama määrust (EL) 2018/1727, sai ametist ametlikult Euroopa Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust); märgib rahuloluga, et amet tagas kogu 2019. aasta jooksul, et kõik uue õigusraamistikuga kaasnenud olulise mõjuga muudatused viidi ellu õigeaegselt;

märgib, et 2019. aasta jaanuaris viidi lõpule ameti organisatsioonilise restruktureerimise teine etapp ning et 2019. aasta jooksul tugevdas amet uut struktuuri, pakkudes töötajatele koolitust nende uute ülesannete täitmiseks ja soodustades seminaride korraldamist, et aidata uutel üksustel koostada oma eesmärkide kirjeldusi;

rõhutab ameti olulist rolli liikmesriikide pädevate asutuste abistamisel piiriüleste raskete ja organiseeritud kuritegude eest süüdistuste esitamisel;

rõhutab, et 2019. aastal vajati ameti abi 7 804 piiriüleses kriminaaluurimises, mida on 17 % rohkem kui 2018. aastal, kusjuures nendest uurimistest olid 3 892 juhtumit uued, st 2019. aastal algatatud uurimised, mida on 2018. aastaga võrreldes 9 % rohkem; tuletab meelde, et ameti menetlustöö on aastate jooksul märkimisväärselt suurenenud nii juhtumite arvu kui keerukuse poolest ning et eelduste kohaselt suureneb see eelseisvatel aastatel veelgi; rõhutab, et ametil on liidu julgeolekuahelas väga tähtis roll ning tema eelarve peaks vastama ülesannetele ja prioriteetidele, et võimaldada tal oma volitusi täita; märgib, et komisjoni esimene ettepanek 2020. aasta eelarve kohta osutas märkimisväärsele puudujäägile võrreldes ameti prognoositavate vajadustega; toetab ameti nõudmist eraldada talle vajalikud vahendid, et ta saaks julgeolekuahelas täita oma volitusi;

juhib tähelepanu ameti poolt toetatavate juhtumite koguarvu pidevale suurenemisele viimasel viiel aastal ning rõhutab, et viimasel ajal on juhtumid, millega seoses ameti poole pöördutakse, muutunud üha keerukamaks ja need eeldavad toetust pikema aja jooksul; rõhutab, et ameti kaudu koostööd teinud riiklikud kohtu- ja õiguskaitseasutused tegid 2019. aastal lõpu 2,7 miljardi euro väärtuses ebaseaduslike uimastitega kaubitsemisele ning konfiskeerisid või külmutasid ligikaudu 2 miljardi euro ulatuses kuritegelikul teel saadud vara; rõhutab, et 2019. aastal jõustunud uute ulatuslikumate volituste (2) tõttu peaks töökoormus eelduste kohaselt veelgi suurenema; toonitab, et 2019. aastal suurenes koordineerimiskeskuste arv 17-lt 20-le (+ 19 %), mis näitab selle töövahendi populaarsust ja kasulikkust; rõhutab ameti olulist rolli liikmesriikide õigusasutuste töö toetamisel ja koordineerimisel piiriülese kuritegevuse uurimise ja selle eest süüdistuse esitamise valdkonnas;

10.

märgib, et amet jätkab tiheda operatiivkoostöö arendamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ning teiste justiits- ja siseküsimuste partnerite ja kolmandate riikidega; märgib, et amet tegi pooleliolevate juhtumite puhul koostööd ka Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga; märgib, et amet osales ka koos Europoli ja Euroopa Ravimiametiga korraldatud ühistes hankemenetlustes; tunneb heameelt asjaolu üle, et amet alustas ettevalmistuste tegemist vastasutatud Euroopa Prokuratuuriga suhete loomiseks, pidades silmas Euroopa Prokuratuuri tegevuse alustamist;

11.

kutsub ametit üles jätkama tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust inimressurside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse valdkonnas;

Personalipoliitika

12.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 98,08 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 208 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 204 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 209); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 17 lepingulist töötajat ja täistööajale taandatud liikmesriikide lähetatud ekspertide arv oli 16,5 (ettenähtud 21-st);

13.

märgib murega, et 2019. aasta kohta esitatud kolleegiumi soolist tasakaalu näitavate arvandmete kohaselt on kolleegiumi liikmete seas 17 meest ja 10 naist; palub, et liikmesriigid võtaksid ameti kolleegiumi liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

14.

võtab teadmiseks ameti poolt ahistamise ärahoidmiseks kehtestatud meetmed ning tehtavad pingutused; võtab teadmiseks, et 2019. aastal pöördus usaldusnõuniku poole nõu saamiseks 12 töötajat ja selle tulemusel algatati kaks mitteametlikku menetlust; märgib, et 2019. aastal teatati kahest väidetavast ahistamisjuhtumist, millesse usaldusnõunikku eelnevalt ei kaasatud, ning et uurimine pidanuks lõpule viidama 2020. aastal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuse uurimise tulemustest aru;

15.

tunneb heameelt ameti püüdluste üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja -kultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks; palub ametil hinnata võrdsete võimaluste põhimõtete edasise tugevdamise ja integreerimise võimalusi töölevõtmisel, koolituses, karjääri arendamisel ja töötingimustes ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest, samuti hinnata ameti hoonete (juurdepääs, asjakohane bürootehnika) võimalikku mõistlikku täiustamist ja muutmist piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks;

16.

tunneb heameelt selle üle, et arvesse on võetud kontrollikoja varasemat tähelepanekut vabade ametikohtade teadete avaldamise kohta mitte ainult ameti veebisaidil ja sotsiaalmeedias, vaid ka Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil;

17.

innustab ametit töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

Hanked

18.

märgib seoses kontrollikoja eelneva aasta leidude järelmeetmetega, et amet allkirjastas IT-raamlepingu eelmise raamlepingu alusel sama teenust osutanud äriühinguga, ilma et läbirääkimistega hankemenetluse käigus oleks eelnevalt avaldatud hanketeadet; märgib, et kõik selle raamlepingu ja sellega seotud erilepingute alusel tehtud maksed on tehtud eeskirjadevastaselt ning et lihtsustatud menetlus on lubatud ainult konkreetsetel asjaoludel, mida amet ei ole tõendanud; võtab ameti varasema vastuse põhjal teadmiseks, et läbirääkimistega hankemenetlus toimus komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2462 (3) kohaldamise eeskirjade artikli 134 punkti f alusel, mis võimaldab seda menetlust kasutada juhul, kui tarnija vahetamine tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused kasutamisel ja hooldamisel, ning et seetõttu peeti seda lahendust kõige kulutõhusamaks; märgib siiski, et amet tunnistas, et lepingu tõendusdokumendid ei põhjendanud piisavalt kõnealuse menetluse kasutamist, ning et amet on võtnud kohustuse tagada, et edaspidi oleksid kõik niisugused menetlused tugevamalt põhjendatud; palub, et amet tagaks täieliku vastavuse hankelepingute sõlmimise korrale ja viiks lõpule meetmete võtmise seni arvesse võtmata kontrollikoja tähelepaneku suhtes;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja haldamine; märgib, et juhatus võttis 15. juunil 2020. aastal vastu otsuse 2020-07, milles käsitleti ameti pettustevastase strateegia ajakohastamist ning milles rõhutati vajadust suurendada teadlikkust ameti sise-eeskirjadest eetika ja eelkõige huvide konfliktide kohta; märgib, et ameti kolleegium muutis 2019. aasta jaanuaris ameti rikkumisest teatamise suuniseid ning et nende suuniste läbivaatamine on käimas ja viiakse eeldatavasti lõpule 2020. aastal; märgib, et kolleegiumi 15. detsembri 2020. aasta otsusega 2020-09 võeti vastu kolleegiumi ja juhatuse liikmete eetikakoodeks;

20.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et 2021. aasta veebruari lõpu seisuga ei ole ameti veebisaidil ikka veel avaldatud juhatuse liikmete, ameti presidentuuri ja haldusdirektori elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone, olgugi et huvide deklaratsioonid lubati teha veebis kättesaadavaks alates 15. veebruarist 2021. aastal; palub ametil elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avaldada ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

21.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete järjepidevusetusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

22.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et niisugused enda koostatud deklaratsioonid ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

Sisekontroll

23.

märgib, et ameti kolleegiumi 10. detsembri 2019. aasta otsusega 2019-16 võeti vastu ameti sisekontrolli läbivaadatud raamistik; märgib, et amet hindas 2019. aastal oma sisekontrollistandardite rakendamist ja selle tulemusel koostati ka ametisisesed soovitused tuvastatud puuduste kohta, mida võeti arvesse sisekontrolli olukorra hindamisel 2019. aastal;

24.

märgib, et siseauditi talitus esitas Europoliga tehtud koostööd käsitlenud auditi alusel seitse soovitust, millest ühtegi ei peetud kriitiliseks, ning et soovituste rakendamise tegevuskava esitati siseauditi talitusele 2019. aasta juulis ja selle täitmist on jälgitud kord kvartalis; märgib, et ametil on täitmata kaks soovitust, mille siseauditi talitus esitas seoses tegevuspõhise juhtimise auditiga; märgib, et amet on esitanud siseauditi talitusele ajakohastatud teavet tehtud edusammude kohta, märkides üheksast täitmata soovitusest kaheksa puhul, et need on ellu viidud ning siseauditi talituse poolseks hindamiseks ja lõplikuks sulgemiseks valmis; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

Keskkonnajuhtimine

25.

peab kiiduväärseks, et ameti hoone sai kestlikkuse märgise „väga hea“ ning et amet jälgib energia- ja veetarbimise suundumusi, et kohandada tavasid ja vähendada tarbimist; tunneb heameelt asjaolu üle, et amet võtab ühtlasi ringlusse korduvalt kasutatavaid esemeid ja kontoritarbeid ning edendab paberi asemel selle elektrooniliste alternatiivide kasutamist;

Muud kommentaarid

26.

märgib, et Ühendkuningriigiga pärast väljaastumislepingu jõustumist tehtava koostööga seoses jälgis amet läbirääkimisi ning tegi kindlaks, milliseid valdkondi see mõjutab ja millised on võimalikud stsenaariumid; märgib, et juhtumite arvu poolest oli Ühendkuningriik ametilt kõige enam abi saanud riikide hulgas viiendal kohal;

27.

ergutab ametit jätkama oma tegevuse edendamist, et suurendada selle avalikku nähtavust;

28.

tunneb heameelt ameti uue töökorra, uute andmekaitsenormide, komisjoniga tehtava tihedama koostöö, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kindlaksmääramise strateegia, Taaniga sõlmitud koostöölepingu, juhatuse moodustamise, ameti ja Euroopa Prokuratuuri tulemusliku koostöö rakendamise ettevalmistustöö ning eelarve planeerimise ajakavade ja tulemuste kooskõlastamise üle;

29.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist, ning rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et igal juhul vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

30.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).

(3) Komisjoni 30. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2462, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 342, 29.12.2015, lk 7).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/261

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1589,

28. aprill 2021,

Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0056/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (4), eriti selle artiklit 17,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0089/2021),

annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/263

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1590,

28. aprill 2021,

Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0056/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (4), eriti selle artiklit 17,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0089/2021),

annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.

(1) ELT C 120, 29.3.2019, lk 20.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/265

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1591,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Koolitusfondi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0089/2021),

A.	arvestades, et Euroopa Koolitusfondi (edaspidi „fond“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli fondi 2019. aasta lõplik eelarve 20 546 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 2,00 % suurust kasvu; arvestades, et fondi eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda on oma aruandes fondi eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr kõrge, st 99,96 %, mis on 2018. aasta määrast veidi (0,03 % võrra) kõrgem; võtab teadmiseks asjaolu, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 95,91 %, mis on 2018. aasta määrast 2,16 % võrra madalam;

Tulemuslikkus

märgib, et fond kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust, samuti muid eelarvehalduse parandamise meetmeid, näiteks sidusrühmade kaasamine, riigi poliitika areng ja õigeaegsed maksed;

tuletab fondile meelde, et ta vaataks korrapäraselt läbi oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja põhilised tulemusnäitajad ning ajakohastaks neid, et tagada fondi tõhus panus ja asjatundlikkus liidu tasandil; ergutab fondi oma tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama neid oma strateegiate ja tegevuse kavandamise parandamiseks;

kiidab heaks fondi töö kutseõppe reformi toetamisel liidu naaberriikides, laienemisprotsessis osalevates riikides ja Kesk-Aasia riikides, kus fond abistab komisjoni mitmesuguste kutseõppeprogrammide rakendamisel; väljendab eelkõige heameelt fondi algatuse „Ettevõtluse arendamise oskused“ üle, milles käsitletakse oskuste kohandamise ja täiustamise vajadust, et võimaldada ettevõtetel reageerida probleemidele, sealhulgas COVID-19 pandeemiast põhjustatud probleemidele, ja tulla nendega toime ning panustada keskkonnasäästlikumasse, kaasavamasse ja uuendusmeelsemasse ühiskonda, samuti selle üle, et algatuses keskendutakse sotsiaalse kaasatuse saavutamisele hariduse ja õppimise kaudu, pidades eelkõige silmas töödokumenti, milles käsitletakse naiste koolitust ja nende ettevõtluse toetamist kooskõlas ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskavaga (GAP III) aastateks 2021–2025, mis on sätestatud komisjoni 25. novembri 2020. aasta ühisteatises;

peab kiiduväärseks asjaolu, et fond on ainus liidu amet, millel on volitused töötada väljaspool liitu, et toetada liidu välistegevust hariduse, kutseõppe, oskuste ja tööturusüsteemide ning inimkapitali arendamise valdkonnas liidu partnerriikides eesmärgiga suurendada nende riikide kodanike tööalast konkurentsivõimet ja töö leidmise väljavaateid; rõhutab sellega seoses vajadust tagada piisavad inim- ja rahalised ressursid, mis võimaldavad fondil rakendada oma tööprogrammi ka tulevikus nii, et selle tegevuse lõpuleviimise määr on väga kõrge;

märgib, et fondi tegevuse lõpuleviimise määr oli 91 %, õigeaegse täitmise määr oli 85 % ja 15 põhilisest tulemusnäitajast suudeti eesmärgid saavutada 14 puhul;

märgib, et 2019. aastal võttis juhatus vastu uue strateegia, milles määrati kindlaks visioon sellest, kuidas kasutada fondi teadmisi ja kogemusi võimalikult palju liidu välissuhete poliitikas, et parandada inimkapitali arengut, keskendudes ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja liidu välissuhete prioriteetide elluviimisele;

tunneb heameelt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga (EU-OSHA) tehtava hea koostöö üle; julgustab fondi jätkama senist koostööd ning otsima aktiivselt uusi ja ulatuslikumaid koostöövõimalusi, et arendada koostoimet, jagada teadmisi ja vahetada häid tavasid teiste liidu ametitega, et suurendada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

rõhutab, kui oluline on suurendada fondi sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et fond peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et vältida liidu ametite vahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Personalipoliitika

10.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 100 % ja liidu eelarves kinnitatud 86 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 86 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 86); märgib, et 2019. aastal töötas fondi heaks ka 41 lepingulist töötajat ja lähetatud riiklikke eksperte ei olnud;

11.

märgib rahuloluga, et fondi esitatud andmete kohaselt oli kõrgem juhtkond (kolm meest ja kaks naist) ning juhatus (13 meest ja 15 naist) sooliselt peaaegu tasakaalus;

12.

tunneb heameelt asjaolu üle, et fond on kehtestanud mitu ahistamisvastast meedet ja võttis 2019. aastal vastu uue töötajate väärikuse kaitse poliitika;

13.

nõuab tungivalt, et fond parandaks oma töötajate, sealhulgas keskastme ja kõrgema juhtkonna tasandil, geograafilist tasakaalu, et tagada kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohane esindatus, mis kajastab liidu mitmekesisust, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklis 27;

14.

innustab fondi töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

15.

võtab teadmiseks fondi kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, ennetada ja hallata huvide konflikte ning kaitsta rikkumisest teatajaid; märgib rahuloluga, et juhatuse ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud fondi veebisaidil; märgib, et fond tuvastas 2019. aastal ühes valikumenetluses võimaliku huvide konflikti ja direktor tegi otsuse muuta seetõttu valikukomisjoni koosseisu; märgib, et fondil on pooleli üks rikkumisest teatamise juhtum ja sellest tulenevalt võetakse distsiplinaarmenetluse raames meetmeid; palub, et fond annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

16.

märgib, et fond võtab jätkuvalt meetmeid oma tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks, näiteks annab ta aru fondi töötajate kohtumistest väliste sidusrühmadega, eriti direktori kohtumistest organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, ning selle teabega on võimalik tutvuda fondi veebisaidil;

Hanked

17.

väljendab rahuolu selle üle, et fond on käsitlenud enamikku eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni poolt 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames tehtud tähelepanekuid, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et fond peab veel võtma meetmeid, et reageerida kontrollikoja tähelepanekutele, mis on seotud hindamiskriteeriumide niisuguste hinnaelementidega, mis ei ole konkurentsipõhised; märgib, et puudusid tõendid selle kohta, et hankemenetlus, mille alusel töötas fondi heaks viis ajutist töötajat, oleks toonud kaasa parima hinna ja kvaliteedi suhtega lepingu sõlmimise; toetab sellega seoses kontrollikoja tähelepanekut, et fond peaks kasutama hindamiskriteeriume, milles keskendutakse konkurentsipõhistele hinnaelementidele; võtab teadmiseks, et oma vastuses tunnistab fond täielikult probleemi ja kavatseb järgmise ajutiste töötajate hankemenetluse puhul lisada hindamiskriteeriumide hulka konkurentsipõhised hinnaelemendid;

Sisekontroll

18.

märgib, et siseauditi talitus esitas 2019. aastal oma Euroopa Koolitusfondi personalijuhtimist ja eetikat käsitlenud auditi põhjal ühe väga olulise ja viis olulist soovitust; märgib, et kahe soovituse täitmist kinnitas siseauditi talitus ametlikult 2020. aasta veebruaris ja 2020. aasta septembris; võtab sellega seoses teadmiseks, et fond on täitnud ühe väga oluliseks liigitatud soovituse ja võtnud meetmeid ülejäänud soovituste täitmiseks, mis ootavad siseauditi talituse poolset läbivaatamist ja täitmise ametlikku kinnitust;

19.

märgib, et 2018. aasta oli fondi 17 sisekontrolli põhimõtte rakendamise esimene täisaasta; märgib, et sisekontrolli põhimõtete 2019. aasta hindamise tulemused olid positiivsed ja 17 põhimõttest 16 toimivad selle hinnangu kohaselt hästi või neis on vaja teha ainult väiksemaid parandusi; palub, et fond annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada ka sellest, milliseid meetmeid on olukorra parandamiseks võetud;

20.

märgib seoses 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi esitatud kommentaaride suhtes võetud järelmeetmetega, et 2018. aastal tehti komisjoni nimel komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) pädevusvaldkonda kuuluvate liidu ametite, nimelt fondi, Cedefopi, Eurofoundi ja EU-OSHA välishindamine, mille käigus käsitleti nende asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja lisaväärtust liidu tasandil ning jõuti järeldusele, et fondi riskijuhtimise lähenemisviis on kooskõlas teiste ametitega ning võimaldab võimalike riskide põhjalikku ja järjekindlat kontrolli; märgib, et kõik pooleliolevad meetmed on kavas lõpule viia 2021. aasta märtsiks; palub, et fond annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

21.

märgib, et fond on suurendanud oma esindatust sotsiaalmeedias, kasutades üldsuseni jõudmiseks eri meediakanaleid, ning on kasutusele võtnud ka uue teadmiste jagamise platvormi, mis aitab kaasa niisuguse strateegilise eesmärgi saavutamisele, milleks on kujuneda arengu- ja üleminekuriikides oskuste ja tööhõivepoliitika üleilmseks teadmuskeskuseks; tuletab meelde, kui tähtis on see, et fond tegeleks oma töö tutvustamiseks jätkuvalt oma nähtavuse suurendamisega meedias, internetis ja sotsiaalmeedias;

22.

märgib, et komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi pädevusvaldkonda kuuluvate liidu ametite valdkonnaülese hindamise käigus esitati iga ameti kohta mitu soovitust, kuid ükski neist soovitustest ei oleks eeldanud seadusandlike muudatuste tegemist ega ametite ühendamist või ühte kohta paigutamist;

23.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/268

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1592,

28. aprill 2021,

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0057/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) (4), eriti selle artiklit 19,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0099/2021),

annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/270

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1593,

28. aprill 2021,

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0057/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet), (4) eriti selle artiklit 19,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0099/2021),

annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 229.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/272

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1594,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0099/2021),

A.	arvestades, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 96 792 026,82 eurot (2018. aasta eelarvest 9,35 % väiksem); arvestades, et ameti eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,22 % (veidi (0,20 % võrra) kõrgem kui 2018. aastal) ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 96,44 % (3,60 % võrra kõrgem);

märgib, et võeti vastu ameti finantsreeglid; väljendab heameelt huvide konflikte käsitlevate uute sätete üle, mille kohaselt tuleb igal aastal avaldada kohustuste ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid;

võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud tähelepaneku õigeaegsete maksete kohta ja asjaolu, et 2019. aastal tasus amet hilinenud maksetelt viivist 18 % juhtudest; märgib murega, et kontrollikoda täheldas 2018., 2017. ja 2016. aastal viivitusi samasugusel või kõrgemal määral; märgib, et enamik hilinenud makseid oli seotud seminaridel osalejate reisikulude hüvitamisega, kuigi hüvitiste kuhjumist püüti vähendada; võtab teadmiseks vastuse, mille amet kontrollikoja leiu kohta esitas; kordab, et hilinenud maksete olukord tuleb lahendada ning tuleb leevendada kontrollikoja kirjeldatud finants- ja maineriski; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks teada, milliste tulemusteni on hilinenud maksete vältimiseks võetud meetmetega jõutud; toonitab siiski ameti jõupingutusi pakkuda selliste seminaride kaudu pidevat tehnilist abi riiklikele merendusorganisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele; palub ametil töötada välja uued kaugõppe ja veebiõppe moodulid, et kohaneda sanitaarolukorraga ja vähendada kulusid;

Tulemuslikkus

märgib, et amet võttis novembris haldusnõukogu 56. koosolekul vastu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2020.–2024. aasta strateegia; väljendab heameelt selle üle, et strateegias käsitletakse merendussektori probleeme ja võimalusi, nagu nullsaaste, kestlikkus, digiteerimine, andmevahetus, ohutus ja julgeolek, nõuete järgimine ja tõhus nõuete täitmise tagamine, ning et see aitab kaasa Ursula von der Leyeni komisjoni peamiste eesmärkide saavutamisele;

võtab rahuloluga teadmiseks, et amet hindab iga-aastase tööprogrammi täitmist peamiste tulemusnäitajate varal; märgib, et ameti perioodiline hindamine on peamine vahend, millega hinnata ameti tegevusest tulenevat lisaväärtust;

peab kiiduväärseks halduskokkulepet, mis käsitleb koos Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga mehitamata/kaugjuhitavate õhusõidukite teenuste loomist;

väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) vaheline kolmepoolne töökorraldus on alates 2017. aastast edukalt toiminud; on seisukohal, et see töökorraldus on näide ELi asutuste vahelisest koostoimest, mis peaks olema inspiratsiooniallikaks teistele asutustele muudes valdkondades;

märgib, et amet teeb tihedat koostööd teiste liidu asutustega, näiteks Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega; soovitab tungivalt ametil teha tihedamat ja ulatuslikumat koostööd kõigi liidu asutustega, eelkõige EFCA (Euroopa Kalanduskontrolli Amet) ja Frontexiga, kasutades selleks ühiseid mereseireteenistusi ning teabe ja suutlikkuse jagamist;

innustab ametit jätkama oma teenuste digitaliseerimist, et vähendada bürokraatiat;

10.

kutsub ametit üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

11.

peab kiiduväärseks, et ameti osutatavate kaugjuhitavate õhusõidukite teenuste (RPA-teenuste) teisel täisaastal suurendas amet RPA-süsteemide teenuseid rannikuvalveülesannete raames ja liikmesriikide mereseireoperatsioonide toetamisel 642 tööpäevani (1 488 lennutundi);

12.

väljendab heameelt selle üle, et amet on välja töötanud uued vahendid mereliikluse jälgimiseks, ning asjaolu üle, et alates 2019. aasta septembrist tehti volitatud kasutajatele kättesaadavaks liiklustiheduse kaardid, milles on esitatud laevaliikluse mustrid, mis aitavad mereliiklusest paremini aru saada, sealhulgas riskihindamised ja liikluse planeerimine;

13.

rõhutab, et ameti eksperditeadmised ja tegevussuutlikkus annavad talle võimaluse laiendada oma tegevust ja teenuste osutamist globaalsemale tasandile, mis võiks laiendada liidu õigusraamistike ning ohutus- ja keskkonnastandardite ulatust;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2019 oli ametikohtade loetelust täidetud 96,23 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 212 ametnikust ja ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 204 ametnikku ja ajutist teenistujat (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 212); märgib, et lisaks 30 lepingulisele töötajale, keda rahastati ameti eelarvest, töötas ameti heaks 2019. aastal kolm lepingulist töötajat, keda rahastati Copernicuse eelarvest, ja 14 lähetatud riiklikku eksperti;

15.

võtab murega teadmiseks, et 2019. aastal oli ameti haldusnõukogus naisi ainult 21 % (43 meest ja 14 naist), samas kui tippjuhtkonnas on saavutatud sooline tasakaal (kaheksa meest ja viis naist); palub ametil tagada tulevikus töötajate ja kõrgema juhtkonna tasandil soolise tasakaalu; lisaks palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

16.

märgib, et ameti töötajate viienda võrdlusanalüüsi tulemused on sarnased 2018. aasta tulemustega, nimelt 19,5 % (2018. aastal 20,20 %) ametikohtadest on seotud haldustoe ja koordineerimisega, 71,6 % (71,65 %) operatiivülesannetega ning 8,9 % (8,15 %) finants- ja kontrolliülesannetega;

17.

võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud järelduse, mis käsitleb ajutist tööd pakkuva agentuuriga sõlmitud raamlepingut, mille eesmärk oli pakkuda ajutist tööjõudu, ning eelkõige selle, et ajutiste töötajate töötasu agentuuris oli väiksem kui kõige väiksem võimalik töötasu, mida oleks tulnud maksta lepingulisele töötajale, kelle amet oleks sama ülesande täitmiseks palganud ise; võtab teadmiseks, et asi on praegu Euroopa Kohtus arutamisel; võtab teadmiseks ameti vastuse, mille kohaselt ajutist tööd pakkuva agentuuriga sõlmitud leping lõpetati ja 2020. aasta mais allkirjastati uus raamleping; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni Euroopa Kohtus pooleli oleva kohtuasja tulemustest ja võimalikest finantstagajärgedest;

Hanked

18.

märgib, et 2019. aastal algatati 80 hankemenetlust, millest 65 kuulutati välja (36,93 % olid avatud hankemenetlused, 10,77 % läbirääkimistega erimenetlused ja 52,30 % läbirääkimistega hankemenetlused);

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud tähelepaneku, mis käsitleb huvide konfliktide haldamist ameti töölevõtmismenetlustes, ja asjaolu, et mitte kõik valimiskomisjoni liikmed ei deklareerinud alati isiklikke huve, mis võib seada kahtluse alla nende sõltumatuse kõikidest kandidaatidest; palub ametil vaadata huvide konflikte puudutavad suunised läbi, jälgida suuniste järgimist ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aru meetmetest, mida on võetud selliste olukordade vältimiseks;

20.

tunneb heameelt asjaolu üle, et amet on võtnud kasutusele ja avaldab oma haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna liikmete deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta ja elulookirjeldused ning et amet on huvide konfliktide kohta avaldanud suunised ja kehtestanud rikkumisest teatamise korra, mis on oluline vahend pettuste, korruptsiooni ja tõsiste rikkumiste tuvastamiseks;

21.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt esineb värbamismenetlustes puudusi seoses võrdse kohtlemise ja/või läbipaistvuse põhimõtte kohaldamisega ning ameti kontrolljälg on puudulik;

Sisekontroll

22.

võtab teadmiseks, et amet tegi hindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et kõik sisekontrolli põhimõtted ja komponendid on nõuetekohaselt rakendatud ja tõhusad ning vaja on vaid väiksemaid parandusi;

23.

toonitab, et lisavahenditega võiks ametil olla veelgi olulisem roll liikmesriike toetamisel laevandusega seotud keskkonnariskide leevendamisel ja merendussektori üldise kestlikkuse parandamisel; tuletab sellega seoses meelde, et 2019. aastal avalikustati tänu ameti hallatavale THETIS-MRV süsteemile esimene ülevaade CO2 heite kohta, mis hõlmab peaaegu 11 000 laeva;

24.

väljendab heameelt selle üle, et komisjoni siseauditi talitus ega kontrollikoda ei esitanud 2019. aastal ühtegi kriitilise tähtsusega auditisoovitust ega tähelepanekut, mis oleks võinud iga-aastases kinnitavas avalduses anda alust reservatsioonide esitamiseks;

25.

väljendab heameelt siseauditi talituse auditi järelduste üle, mille kohaselt on EMSA poolt külastuste ja kontrollkäikude jaoks kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid asjakohaselt kavandatud, tõhusad ja tulemuslikult rakendatud ning toetavad ametit tema strateegiliste eesmärkide saavutamisel;

Muud kommentaarid

26.

märgib, et amet hakkas 2019. aastal rakendama Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS), mille tulemusel peaks amet EMASis registreeritama, mis toetab ameti kohustust luua ja säilitada keskkonnahoidlik töökeskkond ning parandada üldiselt oma keskkonnatoimet; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile süsteemi rakendamise kohta 2021. aasta juuniks aru;

27.

28.

väljendab heameelt ameti võetud kohustuse üle hankida 2021. aastaks energiat 100 % ulatuses taastuvatest energiaallikatest;

29.

kutsub ametit üles suurendama oma veebisaidi kättesaadavust muudes keeltes peale inglise keele; on seisukohal, et suurem keeleline mitmekesisus hõlbustab Euroopa kodanike juurdepääsu teabele ja parandab seega nende arusaamist ja teadmisi liidu tegevusest meresõiduohutuse valdkonnas;

30.

juhib tähelepanu, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puudega inimestele, nagu on ette nähtud direktiivis (EL) 2016/2102, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioone;

31.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/275

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1595,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0058/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91), (4) eriti selle artiklit 121,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0070/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/277

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1596,

28. aprill 2021,

Euroopa Lennundusohutusameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0058/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0070/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 60.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/279

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1597,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0070/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 196 411 375 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 0,74 % suurust vähenemist; arvestades, et ameti eelarve koosneb 37 643 000 euro ulatuses liidu eelarvest eraldatud vahenditest ning 103 214 000 eurot on saadud lõivudest ja tasudest (2);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,69 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,62 % madalam; tunneb muret, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,06 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,20 % võrra madalam;

märgib, et ülekantud assigneeringute tühistamise määr on tõusnud 3,7%-le (2018. aastal oli see 1,8 %), kuid jääb siiski allapoole komisjoni seatud 5 % piirmäära; tunneb heameelt asjaolu üle, et eelarve edukas täitmine ja ülekantud summade tühistamise alaste eesmärkide saavutamine tähendab seda, et 2021. aasta ELi toetuse suhtes karistusi ei kohaldata;

märgib, et aasta lõpus oli ameti üldine puudujääk 552 000 eurot, ning et tasude ja lõivudega seotud puudujääk arvatakse maha kumuleerunud ülejäägist, mistõttu on see vähenenud 52,2 miljonilt eurolt 51,5 miljonile eurole; märgib, et tasude ja lõivudega seotud tegevuse puhul suurenes tulu 2018. aastaga võrreldes 4,3 miljoni euro võrra, ning kogu ameti personalikulud suurenesid 1,1 miljoni euro võrra, halduskulud 0,65 miljoni euro võrra ja tegevuskulud 3,4 miljoni euro võrra;

märgib, et ametil on aastate jooksul tekkinud lennundustööstuse rahastatud tegevustest ülejääk, mida ei ole ette nähtud ameti asutamismääruses. rõhutab, et see ülejääk võib osutuda ameti eelarvetasakaalu jaoks väärtuslikuks, pidades silmas lennundussektori tõsist majanduskriisi, mis hakkab mõjutama tasudega seotud tegevust;

Tulemused

märgib, et amet kasutab peamiste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid meetmeid, millega parandatakse eelarvehaldust, nagu juhtumiaruannete õigeaegne menetlemine, organisatsiooni järjepidevuse õigeaegne kinnitamine ja kahepoolsete kokkulepete õigeaegne edenemine;

võtab teadmiseks, et amet kutsus 13.–15. mail 2019 Brüsselis kokku lennunduskogukonna esimese Euroopa lennundusohutuse foorumi (SAFE 360o), kuhu kogunes ligikaudu 250 inimest kogu Euroopa lennundusohutuskogukonnast, et jagada kogemusi ja arutada laiemat arusaama ohutusega seotud riskide koosmõjust;

võtab teadmiseks, et ameti programm Data4Safety, mis pakub suurandmete platvormi ja paremat analüüsisuutlikkust Euroopa tasandil, oli 2019. aastal edukas ning kontseptsiooni tõestamise etapis jõuti kokkuleppele ja otsustati alustada rakendusetappi;

märgib, et amet jagab kattuvate ülesannete täitmisel uuringute, e-õppe, pilveteenuste ja LinkedIni teenuste ning keskkonnaalase teadlikkuse koolituste valdkonnas vahendeid teiste ametitega, eelkõige Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Koolitusfondi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega; soovitab ametil tungivalt püüda igati teha kõigi liidu asutustega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

kutsub ametit üles keskenduma oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele;

10.

innustab ametit välja töötama pikaajalist personalipoliitika raamistikku, et käsitleda töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

11.

innustab ametit jätkama oma teenuste digitaliseerimist, et vähendada bürokraatiat;

12.

märgib, et amet viis 2020. aastal jätkunud õhusõidukite sertifitseerimise uurimise raames üheksa kuuga lõpule protsessi, mis sarnaneb õhusõiduki uue muudetud versiooni sertifitseerimisega, mis kestab tavaliselt neli kuni viis aastat;

13.

tuletab meelde, et töötajate nappuse probleem on endiselt üks peamisi tõhususe takistusi ning et esmatähtsaks tuleks pidada töötajate toetamist lisavahendite eraldamise kaudu;

14.

märgib ameti rolli ELi abistamisel rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks lennutranspordi valdkonnas, milleks allkirjastati kuus uut töökorraldust ja kaks vastastikuse mõistmise memorandumit;

Personalipoliitika

15.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 94,56 % ning liidu eelarve kohaselt tööle võtta lubatud 680 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 643 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 680); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 86 lepingulist töötajat ja 17 liikmesriikide lähetatud eksperti;

16.

võtab teadmiseks, et ameti haldusnõukogu esimeheks sai 2019. aasta detsembris Pekka Henttu (Soome) asemel Piotr Samson (Poola); märgib, et haldusnõukogu aseesimeheks sai 2019. aasta detsembris Rob Huyseri (Madalmaad) asemel Johann Friedrich Colsman (Saksamaa);

17.

märgib murega, et 2019. aasta kohta on teatatud ebaühtlasest soolisest tasakaalust kõrgema juhtkonna hulgas (18 meest ja 7 naist) ja haldusnõukogu liikmete seas (61 meest ja 20 naist); palub ametil tagada tulevikus juhtkonna ja töötajate tasandil sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma kandidaatide esitamisel ameti haldusnõukogusse arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

18.

tunnustab ameti tõhususe parandamiseks tehtud jätkuvaid pingutusi, mis on viinud 2018. aastaga võrreldes konkreetsete netovähendusteni, mis on hinnanguliselt kaheksa täistööaja ekvivalenti ja mille tulemuseks on personalikulude kokkuhoid umbes 960 000 eurot; märgib, et põhitegevusse reinvesteeriti veel 13 täistööaja ekvivalenti, mis samuti saadi tõhususalgatuste kaudu;

19.

on mures otsuse pärast külmutada eelarvejaotis 1 (personaliga seotud kulud) järgmiseks kolmeks aastaks; nõuab, et amet selgitaks sellise otsuse põhjuseid ajal, mil eelarve täitmine oli nõutavast väiksem;

20.

tunneb heameelt meetmete üle, mida amet on võtnud soolise tasakaalu saavutamiseks, näiteks naiste julgustamise üle kandideerima valikumenetlustes, pakkudes emadusega seoses paindlikke lahendusi ja soodsaid töötingimusi; tunneb heameelt selle üle, et soolise tasakaalu alase teadlikkuse suurendamiseks on moodustatud soolise tasakaalu tugirühm; kutsub liikmesriike ja komisjoni taas üles võtma soolist tasakaalu arvesse haldusnõukogu liikmete nimetamisel;

21.

märgib suure murega Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-310/19 P, milles tehti otsus töötaja kasuks, tunnistades, et amet käitus valesti, kui ta ei täitnud hea halduse põhimõttest ja hoolsuskohustusest tulenevaid nõudeid, mis on liidu organil, näiteks EASA-l, ja kujutavad endast seetõttu teenusega seotud viga (3); on äärmiselt mures selle pärast, et haldusnõukogu ei võtnud selle otsuse suhtes konkreetseid meetmeid;

22.

peab kahetsusväärseks teateid, et ametis puudub sotsiaaldialoog, mida näidakse kasutatavat üksnes juba tehtud otsustest teavitamiseks, selle asemel et kasutada tõsise sotsiaaldialoogi mehhanismi;

23.

võtab teadmiseks, et ametiühingutesse kuulumine on ametis suurenenud, kuid on mures, et see võib olla seotud jätkuvate sotsiaalsete pingetega;

24.

kutsub haldusnõukogu üles pöörama suuremat tähelepanu personalipoliitika sotsiaalsetele aspektidele, astuma tõsiseid samme ametis esinevate sotsiaalse rahulolematuse vähendamiseks ning looma tõsise ja tulemusliku sotsiaaldialoogi;

25.

nõuab, et amet annaks selle olukorra lahendamiseks võetud meetmetest aru;

Hanked

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et neljast auditeeritud hankemenetlusest kolme puhul ei avaldanud amet lepingu hinnangulist mahtu, nagu on nõutud finantsmääruses; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet avaldas kõigi nelja menetluse mahud, kuid neist kolme puhul ainult tehnilises kirjelduses, ning amet tagab edaspidi selle, et ta kas lisab hanketeatesse endasse märke mahu kohta või viitab hanketeates tehnilise kirjelduse osale, kus maht on kindlaks määratud, suurendades sellega läbipaistvust;

27.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et IT-teenuste hankemenetluse puhul, mille maksumus oli kuni 3,5 miljonit eurot, nõudis amet potentsiaalsetelt pakkujatelt tõendite esitamist selle kohta, et nende minimaalne aastakäive ületab finantsmäärusega lubatud ülempiiri; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet teeb edaspidi konkreetset seiret ja kontrollib, et selle kriteeriumi kohaldamine oleks tulevikus finantsmäärusega kooskõlas;

28.

võtab varasemate aastate tähelepanekutega seotud järelmeetmete täitmise osas kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2018. aastal ei olnud ühe ettevõtjaga sõlmitud raamlepingus kohaldatud tingimused piisavalt konkreetsed, et võimaldada ausat konkurentsi, ega taganud kulutustele vastavat tulu, ning et kontrollikoda tuvastas sama probleemi ka 2019. aastal; võtab teadmiseks ameti vastuse ja kutsub ametit üles kavandama raamlepinguid viisil, mis võimaldab ausat konkurentsi ja tagab kulutustele vastava tulu;

29.

võtab varasemate aastate tähelepanekutega seotud järelmeetmete täitmise osas kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet eraldas vahendid komisjoniga arhiveerimisteenuste lepingu sõlmimiseks umbes kaheksa kuud pärast lepingu pikendamist 2018. aastal; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleks kulukohustus võtta enne juriidilise kohustuse võtmist; võtab teadmiseks ameti vastuse IT-süsteemi rakendamise kohta, mille abil hoitakse ära oht, et juriidilised kohustused võetakse enne eelarvelisi kulukohustusi;

30.

võtab varasemate aastate tähelepanekutega seotud järelmeetmete osas teadmiseks, et alates 2018. aasta jaanuarist on amet andnud kõikidele tarnijatele võimaluse esitada elektroonilisi arveid; märgib siiski, et 2019. aastal töödeldi elektrooniliselt saadud arveid ja kodeeriti arvete andmeid endiselt käsitsi;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

31.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ning pidevad pingutused läbipaistvuse tagamiseks, huvide konfliktide ennetamiseks ja ohjamiseks ning rikkumistest teatajate kaitsmiseks; märgib, et amet selgitas 2019. aastal välja mitu võimalikku huvide konflikti juhtumit, kuid enamikul juhtudel lahendati huvide konflikti oht konkreetsete leevendusmeetmete kohaldamisega ning ülejäänud juhtudel ei olnud vaja võtta ühtegi leevendusmeedet; võtab teadmiseks, et enamiku nõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on avaldatud ameti veebisaidil, kuid juhib siiski tähelepanu sellele, et amet ei avaldanud oma veebisaidil kõigi nõukogu liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone; palub ametil avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

32.

märgib, et amet vaatas läbi töötajate ja apellatsiooninõukogu liikmete huvide konflikti käsitleva olemasoleva raamistiku, võttes arvesse soovitusi, mis esitati 2018. aasta lõpus tehtud siseauditi talituse auditiaruandes eetika, pettuste ennetamise ja huvide konflikti kohta, ning et amet on veelgi parandanud oma mehhanismi töötajatele ja juhtivtöötajatele mõeldud suuniste väljatöötamisel, mille eesmärk on ühtlustada rakendatavaid leevendusmeetmeid; märgib, et amet alustas 2019. aastal alustas tööd siseauditi talituse audiitorite soovitustega, mida rakendatakse 2020. aastal;

33.

märgib, et 72 % ameti tuludest moodustavad tasud; võtab teadmiseks ameti seisukoha, mille kohaselt asjaoluga, et taotlejad maksavad tasusid, ei kaasne tingimata huvide konflikt; kutsub ametit üles töötama välja ennetavaid meetmeid ja arvamuste koostamisega seotud töötajaid korrapäraselt hindama, et tagada sõltumatus;

Sisekontroll

34.

võtab teadmiseks, et 2019. aastal auditeeris siseauditi talitus allhankeid, partnerluslepinguid ja taotlejate teenuseid ning lõplik auditiaruanne esitati 2020. aasta alguses ning amet võtab praegu esitatud soovituste põhjal meetmeid;

35.

märgib, et siseauditi üksus korraldas 2019. aastal viis kindluse andmise menetlust, et hinnata, kas on järgitud asjaomaseid määruseid, kas protsessi eesmärgid on saavutatud ja peamised riskid nõuetekohaselt maandatud; märgib, et kindlus anti iga läbivaatamise puhul, ja esitati soovitusi, et parandada veelgi kas kontrollikeskkonda või protsesside üldist tõhusust; võtab ühtlasi teadmiseks, et 2018. aastal tehtud kolmes järelauditis vähendati ühel juhul jääkriske vastuvõetavale tasemele ning ülejäänud kahe valdkonna puhul hinnatakse ülejäänud meetmete rakendamist 2020. aastal;

36.

märgib, et 2019. aastal sertifitseeriti ameti integreeritud juhtimissüsteem uuesti ISO 9001:2015 standardiga ja audiitorid ei tuvastanud nõuetele mittevastavust;

37.

märgib, et ameti juhtkond vaatas juhtimise läbivaatamise koosolekul 2019. aastal läbi juhtimissüsteemi mõjususe ja jõudis järeldusele, et sisekontrollisüsteem vastab täielikult ameti juhtimisstandarditele;

Muud kommentaarid

38.

võtab teadmiseks ameti võetud meetmed kõigi Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seotud riskide maandamiseks, sealhulgas hädaolukorra lahendamise kava koostamise koostöös komisjoniga; märgib, et amet tegi Ühendkuningriigiga peetud läbirääkimistel tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga ning pärast väljaastumislepingu sõlmimist ja selle jõustumist 1. veebruaril 2020 kadus lennutegevuse katkemise oht; märgib, et amet hindas Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju inimressurssidele ja jõudis järeldusele, et see võib mõjutada vaid suhteliselt väikest arvu töötajaid (alla 10); väljendab muret selle pärast, et hoolimata sellest teadaandest on amet koondamas kõiki Briti kodakondsusega alalisi töötajaid; nõuab, et amet esitaks parlamendile aruande täpsete arvudega, ning tuletab ametile meelde, et komisjoni poliitika seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega on kaitsta Briti töötajaid nii palju kui võimalik;

39.

kordab, et amet, mis on liigitatud Euroopa strateegiliste investeeringute ametiks, sai 2018. aastal olulisi uusi põhiülesandeid seoses lennunduse küberturvalisuse, mehitamata õhusõidukite ja linnaõhutranspordi, keskkonnakaitse, teadus- ja arendustegevuse ning rahvusvahelise koostööga; märgib rahuloluga, et amet võttis 2019. aastal palju meetmeid, et suurendada oma küberturvalisust ja kaitsta oma valduses olevaid digitaalseid kirjeid; nõuab seetõttu ametile piisavat eelarvet, et anda talle tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid;

40.

peab tervitatavaks ja rõhutab ameti rolli rohelises kokkuleppes lennunduse keskkonnamõju vähendamiseks tehtava töö kaudu, muu hulgas uute CO2 standardite väljatöötamise ning eelkõige ökomärgise programmi, säästvate kütuste ja lennukiettevõtjate õhusõidukite keskkonnahoidliku uuendamise kaudu;

41.

toonitab Boeing 737 Maxi puudutavatest uurimistest tingitud suurt töökoormust; tunnustab ametit pingutuste eest selle operatsiooni juhtimisel parandusmeetmete kava koostamise kaudu ja traditsioonilisemate ülesannete täitmise eest; rõhutab vajadust suurendada ameti rahalisi vahendeid ja inimressursse, et amet saaks täita oma olulisi ohutus- ja julgeolekuülesandeid; tuletab samuti meelde, milline on ameti roll – koos ühisettevõtetega Clean Sky 2 ja SESAR – CO2 heitkoguste vähendamisel reisija kohta;

42.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta Euroopa Liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puudega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioone;

43.

(2) ELT C 107, 31.3.2020, lk 60.

(3) http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=226987&pageIndex=0&doclang=FR&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=2775487

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/284

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1598,

28. aprill 2021,

Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0059/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (4), eriti selle artiklit 44,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0097/2021),

annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/286

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1599,

28. aprill 2021,

Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0059/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (4), eriti selle artiklit 44,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0097/2021),

annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) ELT C 107, 31.3.2020, lk 245.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/288

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1600,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (1),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0097/2021),

arvestades, et Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (2) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 80 736 785,59 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 1,96 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest (3);

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,99 %, mis on 2018. aastaga võrreldes veidi (0,01 %) madalam; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 91,45 %, mis on 2018. aastaga võrreldes veidi kõrgem (0,15 %);

kutsub komisjoni üles andma ametile nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimaluse eelarve kasutamiseks kõige mõjusamal viisil, sh võimaluse võtta ameti kokkulepitud aastaeelarve piires piiratud ajaks tööle rohkem lepingulisi töötajaid, kui ametikohtade loetelus on ette nähtud; on seisukohal, et selline paindlikkus võimaldaks teha kiiremini ära eri valdkondades peamiselt inimressursside tõsisest nappusest tingitud kuhjunud töö;

Tulemused

märgib, et amet kasutab oma terviklikus tulemuspõhise juhtimise lähenemisviisis peamisi tulemusnäitajaid, et mõõta oma tegevusest tulenevat lisaväärtust, eelkõige seoses teadusteabe jagamisega; märgib ka, et amet kasutab muid peamisi tulemusnäitajaid, et tõhustada oma eelarve haldamist; märgib, et 2019. aastal ei eemaldatud ega lisatud ühtegi näitajat;

märgib rahuloluga, et amet on saavutanud häid tulemusi sotsiaalmeedias osalemises ning et 2019. aastal käsitleti rohkem kui 500 reguleeritud tooteid käsitlevat küsimust;

märgib, et amet viis 2020. aastal uue strateegia 2027 väljatöötamise raames läbi välishindamise, et hinnata praeguse strateegia rakendamise taset ja tagada lisaalgatuste integreerimine;

innustab ametit jätkama oma teenuste digitaliseerimist, et vähendada bürokraatiat;

märgib rahuloluga, et amet jagab tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, keskkonna peadirektoraadi ning informaatika peadirektoraadi juhtimisel samas poliitikavaldkonnas vahendeid ja tegevust Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega; märgib, et amet on aktiivselt osalenud ühisteenuste kindlakstegemist, rakendamist ja järelevalvet käsitlevas Euroopa Liidu asutuste võrgustiku algatuses, mis on viinud ka mitmete ühistegevuste ja -projektideni, eelkõige ühishangete valdkonnas; soovitab ametil tungivalt püüda igati teha kõigi liidu asutustega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

märgib murega, et amet, mis on üks õiguslikult reguleeritud toodete riskianalüüsiga tegelevatest liidu reguleerivatest ametitest, ei saa oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavalt vahendeid; nõuab, et ametile eraldataks tema ülesannete täitmiseks piisavad vahendid;

toonitab, et 2019. aastal võttis parlament vastu 16 vastuväidet geneetiliselt muundatud toidu- ja söödakultuuride impordi kohta; rõhutab, et üks nende vastuväidete põhjus on puudused ameti geneetiliselt muundatud organismide komisjoni tehtud riskihindamises; nõuab tungivalt, et amet tegeleks kiiremas korras nende puudustega; arvestades, et need puudused hõlmavad muu hulgas herbitsiidide jääkidest, Bacillus thuringiensis’est (Bt) toksiinidest ja taimekomponentidest tuleneva kokteiliefekti puudutavate testide puudumist, täiendavate herbitsiidide sagedasema pihustamise mõju geneetiliselt muundatud taime üldisele ohutusele ning Bt-valkude toksilisuse piisava testimise puudumist;

10.

peab kiiduväärseks ameti panust liidu toidu- ja söödaahela ohutusse ning tema märkimisväärseid jõupingutusi riskijuhtidele toidutarneahelaga seotud küsimustes põhjaliku, sõltumatu ja ajakohase teadusalase nõu andmisel, avalikkuse selgel teavitamisel oma töö tulemustest ja tulemuste aluseks olevast teabest ning institutsiooniliste partnerite ja asjahuvilistega koostöö tegemisel, et suurendada toiduohutussüsteemi ühtsust ja usaldusväärsust;

11.

rõhutab, et amet viis 2019. aastal teaduslike arvamuste, tehniliste aruannete ja toetavate väljaannete kaudu lõpule 838 küsimuse käsitlemise;

12.

märgib murega, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 2/2019, (4) et uute ainete loataotluste arvu suurenemine on põhjustanud suuri mahajäämusi, eriti toidu reguleeritud koostisosade valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei esita ametile alati teaduslikuks hindamiseks vajalikke andmeid;

13.

võtab teadmiseks, et edukale Euroopa kodanikualgatusele „Keelustada glüfosaat“ otseselt reageerides võeti vastu määrus (EL) 2019/1381 (5) (uus läbipaistvuse määrus) eesmärgiga parandada toiduahela riskihindamise läbipaistvust ja eelkõige suurendada ameti kasutatavate uuringute usaldusväärsust, objektiivsust ja sõltumatust; märgib, et 2019. aastal investeeris amet oma sõltumatust käsitleva poliitika rakendamisse ja huvide konfliktide ohjamisse kokku 3,03 täistööaja ekvivalenti ja veidi üle 196 000 euro;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 97,81 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 320 ametikohast oli täidetud viie ametniku ja 308 ajutise teenistuja ametikohta (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 319); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 131 lepingulist töötajat ja 15 lähetatud riiklikku eksperti;

15.

märgib, et ameti kõrgema juhtkonna sooline tasakaal on rahuldav, sest viiest liikmest kolm on naised; märgib siiski, et ameti 15 juhatuse liikme hulgas on neli naist; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti juhatuse liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; märgib murega, et ameti töötajate hulgas valitseb geograafiline tasakaalustamatus, kuna 46,49 % töötajatest on ühe riigi kodanikud; ergutab ametit võtma parema geograafilise tasakaalu tagamiseks lisameetmeid, kuid tunnustab juba tehtud jõupingutusi;

16.

märgib, et 2019. aastal anti ametile lisaks veel kuus lepingulist töötajat (taotleti 25), et tulla toime suurenenud töökoormusega uuendtoidu hindamise ja kõrge riskiastmega taimse kauba hindamise valdkonnas; märgib, et amet on taotlenud, et vahendeid suurendataks veelgi;

17.

märgib, et amet võttis vastu inimväärikuse kaitset ja ahistamise ärahoidmist käsitleva poliitika; võtab teadmiseks, et amet korraldas kohustuslikke koolituskursusi nii töötajatele kui ka juhtidele, tegi kättesaadavaks konfidentsiaalse nõustamise ja avaldas oma sisevõrgus esimese ahistamisjuhtumite aruande; märgib ka, et ametliku menetluse võivad algatada ainult töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid; peab kahetsusväärseks, et amet teatas 2019. aastal viiest ahistamisjuhtumist, millest kolm olid ametlikud ja kaks mitteametlikud; märgib, et nende uurimiseks on kehtestatud vajalikud menetlused ja kohtumenetlust ei ole algatatud ühegi juhtumi puhul; palub ametil teatada, kas tulevaste juhtumite ärahoidmiseks võetakse lisameetmeid;

18.

kutsub ametit üles arendama edasi oma programmi ethics@work, töötades välja meetmed, mis pakuvad rikkumisest teatajatele kaitset;

Hanked

19.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et amet algatas pädeva arsti teenuste hankemenetluse, mille pakkumuse esitamise ettepanek ja tehniline kirjeldus avaldati üksnes itaalia keeles, kuigi ameti töökeel on inglise keel; märgib ka, et keeleline tehniline kirjeldus, mille pakkuja peab esitama, ei vastanud nõuetele; märgib murelikult, et selle tulemusena sai amet ainult ühe pakkumise; võtab teadmiseks ameti vastuse kontrollikoja järeldustele ja ameti võetud meetmed sama vea kordumise vältimiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

20.

märgib rahuloluga ametis kehtivaid meetmeid ja jätkuvaid pingutusi, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning rikkumisest teatajate kaitse; tunneb heameelt huvide konfliktide vältimiseks kehtestatud järel- ja eelkontrolli tulemuslikkuse üle, mille abil hoiti ära 37 huvide konflikti juhtumit ja saadi kaheksa leidu, kusjuures ükski leidudest ei nõudnud parandusmeetmete võtmist;

21.

märgib, et kontrollikoja 2017. aasta aruandes esitatud tähelepanekule vajaduse kohta tugevdada peaarvepidaja sõltumatust on ameti hinnangul reageeritud, kuid kontrollikoja andmetel on see veel tegemata; võtab teadmiseks ameti vastuse, et peaarvepidaja sõltumatus on väljaspool kahtlust, ning kutsub ametit üles taotlema võimalikult kiiresti kontrollikoja kinnitust;

22.

peab kahetsusväärseks, et seoses kaheaastase ooteajaga nõutakse ameti sõltumatust käsitlevas poliitikas ekspertide huvide kontrollimist endiselt üksnes seoses selle teaduskomisjoni volitustega, mille liikmeks ekspert soovib saada; ei nõustu ameti väidetega, et praegune poliitika on tugev ja oskuslik viis võimalike konfliktide vältimiseks; nõuab taas selle poliitika viivitamatut ajakohastamist, et oleks tagatud ekspertide huvide käsitlemine kogu ameti pädevuste kontekstis, nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud; tuletab ametile meelde, et eksperdirühmade sõltumatuse säilitamiseks on ametil juurdepääs kõikidele ekspertteadmistele, mida ta vajab, kui ta kutsub eksperte kuulamisel osalema, andmata neile õigust osaleda eksperdirühmade aruteludes ja järelduste tegemisel;

23.

peab kahetsusväärseks, et ameti pädevusse kuuluvate ettevõtete teadusuuringute rahastamist ei peeta ooteaja puhul tähtsaks teabeks, kui summad ei ületa 25 % eksperdi ja/või tema uurimisrühma hallatavast teadusuuringute kogueelarvest, ning et künnist kohaldatakse üksikute allikate suhtes, mitte kõigi eraallikate suhtes kokku; nõuab veel kord, et rahastamiskünnis jäetaks ameti sõltumatuse poliitikast välja, nagu parlament on korduvalt nõudnud; rõhutab, et see, et amet lükkas täielikult tagasi parlamendi kahtlused ameti sõltumatust käsitleva poliitika nõrkuse pärast, ei ole vastuvõetav;

24.

kutsub ametit üles viima oma tavad kooskõlla Euroopa Ombudsmani 7. mai 2020. aasta soovitustega juhtumis 2168/2019/KR, eelkõige tagades, et vajaduse korral kasutatakse võimalust keelata kõrgematel ametnikel pärast ametiaja lõppu teatud ametikohtadele asumine, kehtestades kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millal on töötajate üleminek erasektorisse keelatud, teavitades ameti kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid kandideerimise hetkel kriteeriumidest ja kehtestades sisemenetlused, millega tagatakse, et kui töötaja läheb üle teisele töökohale, võetakse temalt kohe juurdepääs konfidentsiaalsele teabele;

Sisekontroll

25.

märgib, et siseauditi talituse lõpparuanne personalihalduse ja eetika kohta avaldati 2019. aastal, ning märgib, et tehti kaks väga olulist tähelepanekut, millest üks käsitles värbamis- ja valikuprotsessi puudusi ning teine ajajuhtimise protsessi puudusi; märgib, et siseauditi talitus alustas 2019. aastal toidu koostisosade ja pakendamise valdkonna teadusväljundite hindamise ja vastuvõtmise auditit;

26.

märgib, et pärast komisjoni soovitust osales amet liidu ametite vahelisel riskijuhtimise vastastikusel hindamisel, mis soodustab parimate tavade vahetamist;

27.

peab tervitatavaks, et amet rakendab pärast vastavalt Euroopa Pettustevastase Ameti metoodikale ja suunistele tehtud sisemist riskihindamist täielikult oma pettustevastase strateegia tegevuskava; soovitab ametil oma pettustevastast strateegiat ja tegevuskava ajakohastada, et tegeleda ameti ees seisvate pettuseriskidega, ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edusammudest aru;

28.

kutsub ametit üles võtma eesmärgiks levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

Muud märkused

29.

võtab teadmiseks pingutused, mida amet on kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks teinud; kutsub ametit üles neid jõupingutusi tugevdama, järgides Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi suuniseid ning püüdes saavutada suuremat kestlikkust;

30.

märgib, et amet võttis vastu infoturvet, talitluspidevust, turvalisust ning tervist ja ohutust hõlmava uue integreeritud poliitika; väljendab heameelt selle üle, et võeti kasutusele mitmeteguriline autentimine, superkasutaja kontosid piirati veelgi ja ameti infoturbe suurendamiseks pakuti kohustuslikku koolitust;

31.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023.

(3) ELT C 107, 31.3.2020, lk 245.

(4) Eriaruanne nr 2/2019: „Keemilised ohud meie toidus: ELi toiduohutuse poliitika küll kaitseb meid, ent seisab silmitsi probleemidega“ (ELT C 21, 17.1.2019, lk 7).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 231, 6.9.2019, lk 1).

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/292

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1601,

28. aprill 2021,

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0060/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4), eriti selle artiklit 23,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0104/2021),

annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/294

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1602,

28. aprill 2021,

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0060/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4), eriti selle artiklit 23,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0104/2021),

annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(1) ELT C 192, 8.6.2020, lk 6.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/296

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1603,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0104/2021),

arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli keskuse 2019. aasta lõplik eelarve 59 206 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes eelarve suurenemist 2,03 %; arvestades, et 97,68 % keskuse eelarvest tuleb liidu eelarvest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) on oma aruandes keskuse eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) märkinud, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,23 %, mis on 2018. aasta määrast 0,71 % kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 81,41 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes veidi (0,19 %) suurem;

Tulemused

märgib, et keskus kasutab oma tegevuse lisaväärtuse hindamiseks ja eelarvehalduse parandamiseks mitut 2020.–2022. aasta ja 2021.–2023. aasta ühtses programmdokumendis sisalduvat võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajat ja muude näitajate seas ka komisjoni 2015. aasta töödokumendis loetletud peamisi tulemusnäitajaid; märgib, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid muudeti veidi ja loetelu muudeti ühtse programmdokumendi (2021–2023) jaoks täielikult; märgib, et 2019. aasta tööprogrammi tegevustest rakendati 90,30 %;

märgib, et seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni eelmise aasta soovitusega keskuse rolli kohta liidus tervishoiu digiteerimise vahendite väljatöötamisel, eelkõige seoses pandeemia vastu võitlemisega, on staatus keskuse kirjelduse kohaselt „pooleli“; palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni õigeaegselt tegevuskava seisust, eriti seoses praeguse pandeemiaga ja selle negatiivse mõju leevendamisega;

peab tervitatavaks asjaolu, et keskus jagab parimaid tavasid ning teeb korrapäraselt koostööd teiste liidu ametite ja organitega, eelkõige Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Ravimiameti, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ning komisjoniga, täpsemalt komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadiga; märgib lisaks, et keskus osaleb institutsioonidevahelistes hankemenetlustes ning ühiste teenuste, peamiselt IT-teenuste ja personaliuuringute kasutamises; märgib, et keskus kasutab ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti pakutavaid ühiseid teenuseid avariitaaste talitluspidevuse eesmärgil; väljendab heameelt selle üle, et keskuse koostöö hindamiseks kasutatakse võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid;

märgib, et ajavahemikku 2013–2017 käsitlev välishindamine viidi lõpule aastatel 2018–2019 ja hindamise käigus antud soovitused võeti vastu 2020. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et hindamisel jõuti järeldusele, et keskus toetas edukalt liidu ja liikmesriikide poliitikaprioriteete ning näitas üles suutlikkust poliitika arenguga edukalt kohaneda; märgib rahuloluga, et keskuse tegevusele anti positiivne hinnang seoses tegevuse sidususe ja koordineerimisega teiste asjaomaste organitega; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru hindamisest tulenevate soovituste rakendamise tegevuskava väljatöötamise seisust; on siiski arvamusel, et keskuse tööd peaks hindama komisjon, mitte keskuse haldusnõukogu;

märgib, et kuna keskus on liidu amet, on selle eelarve koostatud eurodes; kuna keskus asub aga väljaspool euroala (Rootsis), tekivad paljud kulud Rootsi kroonides (SEK); tunnistab lisaks, et keskusele avaldab mõju vahetuskursi kõikumine, sest tal mitte ainult ei ole pangaarved Rootsi kroonides, vaid ta teeb teatavaid tehinguid ka muudes välisvaluutades;

on arvamusel, et keskusel on pikaajaline probleem vajalike pädevuste ja koordineerimisõiguse puudumise tõttu; on seisukohal, et ilma nõuetekohaste pädevusteta ja ilma õiguseta oma tööd riiklike asutustega paremini koordineerida ei suuda keskus täita ootusi, millest ajendatuna keskus loodi; väljendab heameelt komisjoni 11. novembri 2020. aasta ettepaneku (2) üle muuta määrust (EÜ) nr 851/2004 (3) ja suurendada keskuse volitusi;

tunnustab keskust meediaga ennetavalt tehtava koostöö eest, et parandada meedias, internetis ja sotsiaalmeedias nähtavust ja suurendada seeläbi teadlikkust keskuse tööst;

tuletab meelde, et keskuse ülesanne on teha kindlaks, milliseid ohte nakkushaigused inimeste tervisele praegu tekitavad ja millised ohud võivad tekkida edaspidi, ning neid ohte hinnata ja neist teavitada; rõhutab, et 2019. aastal täitis keskus 34 komisjoni ametlikku teadusliku arvamuse taotlust (millest 10 olid esitanud Euroopa Parlamendi liikmed) ja avaldas kokku 219 aruannet, sealhulgas 24 riskide kiirhinnangut, milles käsitleti haigusohte;

10.

toonitab, et kontrollikoda leidis oma eriaruandes nr 21/2019 (4), et keskuse tegevus pakkus komisjonile ja liikmesriikidele antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel väärtuslikku tuge;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 95,56 % ja liidu eelarves kinnitatud 180 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 172 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 180); märgib, et 2019. aastal töötas keskuse heaks ka 96 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert;

12.

märgib, et keskuse teatel oli tippjuhtide hulgas (4 meest ja 2 naist) ja haldusnõukogu liikmete seas (12 meest ja 15 naist) sooline tasakaal 2019. aastal suhteliselt hea; kiidab töötajate geograafilist esindatust keskuses;

13.

on mures keskuse haldusnõukogu liikmete suure arvu pärast, mis teeb otsuste tegemise keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

14.

innustab keskust jätkama tööd selleks, et luua pikaajaline personalipoliitika raamistik, milles käsitletakse töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

15.

võtab teadmiseks keskuse kehtestatud meetmed ning pidevad pingutused ahistamise ennetamiseks, väljendab heameelt asjaolu üle, et 2019. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist;

Kestlikkus

16.

peab kahetsusväärseks, et keskus ei ole seadnud CO2-heite vähendamise eesmärke; tunneb siiski heameelt keskuse pingutuste üle keskkonnasõbraliku töökeskkonna loomisel ja kõigi meetmete üle, mida keskus on võtnud, et vähendada oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

Hanked

17.

tõdeb, et 2019. aastal kasutati komisjoni DG DIGITi rakendusel e-PRIOR põhinevat elektroonilist hankesüsteemi 11 hankeks; märgib, et keskuse uued sisemised elektroonilised töövood, mis hõlmavad hankeid, õigusmenetlusi ja personalivahetuse teateid, on taganud protsesside suurema tõhususe ja nõuetele vastavuse; märgib, et keskus on läinud üle uuele eelväljaannete süsteemile ja rakendatud on liidu küsitlusvahendit;

18.

märgib, et kontrollikoja kolmest tähelepanekust on rakendatud kahte, ühte seoses IT raamlepingu eelkontrollidega ning teist seoses konverentsi- ja multimeediaseadmete teenuslepingutega; palub keskusel anda aru meetmetest, mida on võetud vastuseks kolmandale tähelepanekule, mis tehti tellimislehtede, üleantud dokumentide ja arvete kontrolli ning kooskõlastava võrdlemise ülesehituse ja dokumenteerimise kohta;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

täheldab murelikult, et puuduvad mõned haldusnõukogu ja nõuandva kogu liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused; palub keskusel avaldada kõigi haldusnõukogu ja nõuandva kogu liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru; märgib, et keskus on võtnud suuna sõltumatuse poliitikale, mis nõuab tavapäraselt huvide deklaratsioonide kogumist ja kontrollimist oma kõrgema juhtkonna liikmetelt, peamistelt töötajatelt ja välisekspertidelt, kes osalevad keskuse teadustegevuses;

20.

märgib, et keskus registreeris ja lõpetas 2019. aastal ühe rikkumisest teatamise juhtumi ning et kehtestatud on asjakohased meetmed, ning märgib, et selle tulemusena saadeti töötajatele kirjalik meeldetuletus nende personalieeskirjadest tulenevate kohustuste kohta; märgib, et 2019. aastal tehti kindlaks ja uuriti täiendavalt 29 võimalikku huvide konflikti ning et leevendamismeetmeid kohaldati neist 21 suhtes; märgib, et keskus on registreerinud kohtumised lobistidega ja need avalikustatakse taotluse korral; rõhutab, et keskus peab oma eetikaraamistikku veelgi parandama ja võtma selleks vastu rikkumisest teatajate kaitsemeetmed;

21.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja praeguste sätete kooskõla puudumisest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

22.

Sisekontroll

23.

märgib, et keskuse praegune auditikava hõlmab ajavahemikku 2018–2020; märgib, et arvesse on võetud kõiki varasemaid tähelepanekuid ja soovitusi ning välja on töötatud asjakohased tegevuskavad; märgib, et pärast siseauditi talituse 2019. aasta auditit „Preparedness and Response in the ECDC“ (Valmisolek ja reageerimine ECDCs) esitati viis soovitust, millest kaks liigitati väga oluliseks ja kolm oluliseks, millest üks väga oluline ja üks oluline soovitus on juba ellu viidud; kutsub keskust üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru ka viimaste soovituste seisust;

24.

märgib, et keskus registreeris 2019. aastal 46 juhtumit erandite registris, mida analüüsiti vastavalt, ning et välja on töötatud tegevuskava erandite arvu vähendamiseks;

25.

märgib, et 2019. aastal kiitis haldusnõukogu heaks keskuse ajakohastatud sisekontrolliraamistiku ja käitumisjuhendi ning keskuse personali- ja finantseeskirjade sõltumatuse poliitika;

Muud kommentaarid

26.

tunneb heameelt, et keskus on välja töötanud põhjaliku strateegia, mille eesmärk on saavutada kulutõhusus ja keskkonnakaitse; kutsub keskust üles pöörama nõuetekohast tähelepanu oma elektriallikate energiakasutuse struktuurile ning julgustab keskust hankima taastuvenergiaga toodetud elektrienergiat;

27.

väljendab heameelt keskuse uute meetmete üle teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamiseks ning avalikkusega suhtlemiseks sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu; väljendab heameelt veebisaidi muutmise üle eri sidusrühmade jaoks; täheldab, et keskusel ei ole spetsiaalset küberturvalisuse poliitikat, kuid on kehtestatud mitu turbepoliitikat, mis hõlmavad küberturvalisust;

28.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (5) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) COM(2020) 726.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(4) Eriaruanne nr 21/2019 „Võitlus antimikroobikumiresistentsusega: edusammud veterinaariasektoris, ent ELi jaoks on endiselt tegu probleemse terviseriskiga“ (ELT C 392, 19.11.2019, lk 7).

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/300

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1604,

28. aprill 2021,

ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) (enne 27. juunit 2019: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0061/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 526/2013 (mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/881 (mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)) (5), eriti selle artiklit 31,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0085/2021),

annab heakskiidu ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.

(5) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/302

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1605,

28. aprill 2021,

ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) (enne 27. juunit 2019: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0061/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 526/2013 (mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004) (4), eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0085/2021),

annab heakskiidu ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.

(5) ELT L 151, 7.6.2019, lk 15.

(1) ELT C 120, 29.3.2019, lk 67.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/304

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1606,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) (enne 27. juunit 2019: Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0085/2021),

arvestades, et ENISA (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 16 932 952 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 47,58 % suurust kasvu; arvestades, et see kasv tuleneb peamiselt personali, IKT ja põhitegevusega seotud kulude suurenemisest seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määruse (EL) 2019/881 (mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)) (2) vastuvõtmisega; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,80 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 3,18 % madalam; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 70,12 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 18,44 % madalam;

Tulemused

märgib, et amet kasutab teatavaid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, et mõõta oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist, märgib, et tegevuse mõju tõhusamaks mõõtmiseks on amet võtnud kasutusele kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, ning et ta rakendab konkreetseid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid ka sidusrühmade ootuste jälgimiseks; väljendab heameelt küberturvalisuse määrusega antud uue mandaadiga seotud konkreetsete võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate lisamise üle;

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on sõlminud teenustaseme kokkuleppe Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega, et saavutada teenuste jagamise, teadmiste jagamise ja parimate tavade vahetamise kaudu suurem tõhusus, eelkõige IT-vahendite, personalijuhtimise, hangete ja talitluspidevuse valdkonnas;

Personalipoliitika

märgib murega, et 31. detsembril 2019 oli ametikohtade loetelust täidetud 79,66 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 59 (2018. aastal 48) ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 47; märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 26 lepingulist töötajat ja kaks lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et ametikohtade arvu suurenemine on tingitud ameti uuest mandaadist, millega pärast küberturvalisuse määruse vastuvõtmist anti talle suuremad pädevused ja vahendid;

märgib suure murega, et 2019. aastal puudus sooline tasakaal nii kõrgema juhtkonna seas kui ka haldusnõukogus; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et saavutada kõikidel tasanditel parem sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

märgib, et ametil on teatavaid raskusi sobiva kvalifikatsiooniga töötajate värbamisel, ligimeelitamisel ja tööl hoidmisel, peamiselt töötajate palkadele kohaldatavate madalate paranduskoefitsientide tõttu Kreekas ja spetsialistide nappuse tõttu liidu IT-turbe turul; väljendab heameelt ameti sotsiaalmeetmete üle, mida on rakendatud atraktiivsuse suurendamiseks, ning märgib, et ameti uus ametikohtade loetelu võimaldab pakkuda kõrgemaid lepingulisi ametikohti;

märgib, et vaadatakse läbi ülesannete uutele töötajatele üleandmise korda; märgib samuti, et kaalutakse üleandmise korra lisamist tundlike ametikohtade poliitikasse; palub ametil anda aru tulevase arengu ja tundlike ametikohtade poliitika vastuvõtmise kohta;

võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et amet kasutas oma ülesannete täitmiseks ajutisi töötajaid, need töötajad moodustavad 29 % kogu tööjõust, mis on rohkem kui eelmisel aastal, ning kontrollikoja andmetel näitab see arv suurenenud sõltuvust ajutistest töötajatest; märgib, et 2019. aastal maksis amet nende teenuste eest ligikaudu 923 000 eurot, mis moodustab 5,60 % ameti eelarvest; märgib lisaks, et kontrollikoda ei esitanud tähelepanekuid seoses renditööd käsitleva direktiivi 2008/104/EÜ (3) kohaldamisega liidu ametite suhtes, kuna Euroopa Kohtus on pooleli kohtuasi;

Hanked

võtab kontrollikoja aruandest murega teadmiseks täheldatud puudused hankemenetlustes, kus neljast auditeeritud juhtumist kolme puhul täheldati valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumide kattumist ning lahususe puudumist, mis kujutab endast menetluslikku viga, mistõttu võidakse ameti hankemenetlused tühistada; märgib lisaks, et amet ei pidanud kinni finantsmääruses sätestatud tähtaegadest lepingu sõlmimise teate avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas;

10.

võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et neljast auditeeritud teenuste raamlepingust kahe puhul ei esitatud hanke tehnilises kirjelduses täpset teavet finantspakkumuste võrdlemise meetodi kohta juhtumistsenaariumide alusel, mis ei taganud kõige ökonoomsemat rakendamist; võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et arvestades lepingute ulatust ja maksumust, on amet kolme lepingu jaoks kehtestanud vale piirsumma ning ei ole hinnanud riske, mis on seotud tegeliku rakendamisega ja finantssõltuvusega ametist, mis on seotud lepingu jaoks pakutud kindla summaga; võtab teadmiseks ameti vastuse kontrollikoja järeldustele ja ameti võetud meetmed nende vigade kordumise vältimiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

11.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad püüdlused tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning märgib, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide konfliktide deklaratsioonid avaldatakse ameti veebisaidil; märgib, et amet ei avalda oma veebisaidil kõrgema juhtkonna huvide konfliktide deklaratsioone ega elulookirjeldusi, välja arvatud tegevdirektori omad; palub ametil avaldada kõrgema juhtkonna liikmete huvide konfliktide deklaratsioonid ja elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, milliseid meetmeid on selles küsimuses võetud;;

Sisekontroll

12.

märgib, et ametil on kavas võtta 2020. aastal vastu uus tundlike ametikohtade poliitika;

13.

märgib seoses komisjoni siseauditi talituse auditiga „Sidusrühmade osalemine ENISA väljundite koostamisel“, et üks oluline soovitus on veel täitmata, kuna asjaomased menetlused on vaja läbi vaadata ja asutusesiseselt heaks kiita;

14.

märgib, et siseauditi talitus avaldas 2019. aastal aruande personalihalduse ja eetika kohta ning selles anti neli olulist ja kolm väga olulist soovitust; märgib, et siseauditi talitusega on kokku lepitud soovituste täitmise tegevuskavas, ning palub ametil anda aru nende rakendamise seisu kohta;

Muud märkused

15.

märgib murega, et amet ei ole veel välja töötanud ametlikku ja terviklikku keskkonnajuhtimise poliitikat, et tagada keskkonnasõbralik töökeskkond; palub ametil selles suhtes meetmeid võtta;

16.

märgib, et amet on koostanud 55 aruannet ja on aktiivselt suurendanud teadlikkust küberturvalisusega seotud küsimustest;

17.

kutsub ametit üles keskenduma oma teadusuuringute tulemuste levitamisele üldsuse hulgas;

18.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/307

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1607,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0062/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004) (4), eriti selle artiklit 65,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0077/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/309

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1608,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0062/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004) (4), eriti selle artiklit 65,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0077/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 70.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/311

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1609,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Raudteeameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0077/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 27 139 347 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 5,74 % vähenemist; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aasta eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,98 % ehk sama mis 2018. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 92,22 %, mis on 2018. aasta määrast 3,27 % võrra kõrgem;

märgib, et assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmise soovituslikust ülemmäärast – 1. jaotise (personalikulud) puhul 10 % ja 2. jaotise (halduskulud) puhul 20 % –, millest kontrollikoda eelarve täitmise hindamisel lähtus, peeti kinni; peab kahetsusväärseks, et 3. jaotise (tegevuskulud) soovituslikust ülemmäärast (30 %) kinni ei peetud;

märgib, et tasudest laekunud tulu suurenemise tasakaalustamiseks vähendati ametile antud toetust; peab kahetsusväärseks, et komisjoni arvates ei ole tegevusala suurenemise tõttu toetust suurendada vaja;

märgib, et ametile tema uues määruses antud suuremate volituste põhjal hakkas amet 2019. aastal sertifitseerimistoimingute eest lõive ja tasusid koguma, võttes seejuures arvesse keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) erivajadusi; märgib, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue määruse (EL) 2016/796 kohaselt on lõivud ja tasud ameti jaoks sihtotstarbeline tulu; märgib, et ameti finantsmääruse rakenduseeskirjadesse on tehtud muudatused;

märgib, et 2019. aastal registreeriti ametite nõuetele mittevastavate juhtumite registris 36 tagantjärele tuvastatud nõuetele mittevastavat juhtumit (rikkumisjuhtumit) (2018. aastal 29 ja 2017. aastal seitse); märgib, et rikkumised olid seotud peamiselt lähetusreeglitega, tagantjärele võetud kulukohustustega, lepingute haldamise ja maksetega ning sisemenetlustega; võtab teadmiseks ameti kinnituse, et on võetud parandusmeetmeid ning suurendatud teadlikkust; kutsub ametit üles tegema lõpu tagantjärele tuvastatud mittevastavate juhtumite arvu suurenemise suundumusele ning pöörama põhitähelepanu ennetusmeetmetele;

rõhutab, et ametis tuleb rohkem digitaliseerida nii sisemist töökorraldust kui ka haldust, aga ka kiirendada menetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et igal juhul vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Tulemuslikkus

rõhutab, et amet kasutab edukalt peamisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma ülesannete täitmise tõhusust; peab kiiduväärseks, et amet saavutas peamiste tulemusnäitajate ja väljunditega seotud eesmärgid rahuldaval tasemel; märgib, et 136 peamisest tulemusnäitajast saavutati 118 täielikult või osaliselt ning 18 jäi saavutamata; märgib, et peamine tulemusnäitaja nr 5 („100 % liikmesriikidest teevad sõidukitega seotud riiklikud tehnilised eeskirjad korda“) tulemus on märkimisväärselt kehv (67 %), ning märgib, et puudub selgitus sellise tulemuse kohta, mis on võrreldes 100 % eesmärgiga madal; palub ametil esitada selgitus koos kõigi peamiste tulemusnäitajate puhul saavutatuga;

nõuab, et amet uuriks, kuidas saaks kattuvate ülesannete täitmisel jagada ressursse ametitega, kellel on sarnane tegevus; soovitab ametil püüda teha kõigi liidu ametitega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd; innustab ametit uurima võimalust jagada töötajaid teatavatel ametikohtadel, mis ei ole tehnilised ega haldusalased ja kus ei ole vaja eriteadmisi;

kutsub ametit üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

10.

tuletab meelde, et ametil on transpordiasutuste seas kõige väiksem eelarve, kuigi raudteetranspordi keskkonnatoime on väga hea ja raudteetranspordil on ka muid eeliseid; rõhutab eelkõige, et ametit ei tohiks seada olukorda, kus ta peab ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu vajalikuks taotleda komisjonilt lisatoetust, eriti ajal, mil raudteed on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet; nõuab ameti eelarve suurendamist, et anda talle vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal tõhusalt tegutseda ja täita oma ülesandeid, eelkõige neid, mis on seotud konkurentsivõime suurendamise, ohutuse parandamise ja piiriülese koostalitlusvõimega;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 93,92 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 148 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 139 (ka 2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 148); märgib, et peale selle töötas 2019. aastal ameti heaks 35 lepingulist töötajat; märgib, et 31. detsembril 2019. aastal ei töötanud ameti heaks mitte ühtegi lähetatud riiklikku eksperti;

12.

on väga mures selle pärast, et 2019. aasta kohta esitatud andmete kohaselt puudub kõrgemas juhtkonnas (89 % mehi ja 11 % naisi) ja haldusnõukogus (70 % mehi ja 30 % naisi) sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et saavutada kõikidel tasanditel parem sooline tasakaal;

13.

innustab ametit välja töötama pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

14.

märgib, et amet on kehtestanud inimväärikuse kaitse ja ahistamise ennetamise poliitika ning edendab usaldusnõunike tööd ja innustab töötajaid oma probleemidega nende poole pöörduma; märgib, et teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist, kuid ühtegi juhtumit ei uuritud ega antud kohtusse;

15.

märgib, et töötajate iga-aastase võrdlusanalüüsi tulemused on sarnased 2018. aasta tulemustega, st 19,39 % (2018. aastal 20,33 %) ametikohtadest on seotud haldusülesannetega, 69,95 % (2018. aastal 68,88 %) põhiülesannetega ning 11,04 % (2018. aastal 10,79 %) järelevalve ja finantsülesannetega;

16.

peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogu ei teinud 2019. aastal otsust ameti keelekasutuse korra kohta;

Hanked

17.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei määranud amet vähemalt üht hankemenetluse hindamiskomisjoni liiget ametisse ametlikult ja seadis nii ohtu hankemenetluse läbipaistvuse; võtab teadmiseks ameti vastuse kontrollikoja järeldustele ja ameti võetud meetmed sama vea kordumise vältimiseks;

18.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt sõlmis amet kolme eraldi ettevõtjaga kolm astmelist raamlepingut; võtab kontrollikoja tähelepanekute põhjal teadmiseks, et vastavalt finantsmääruses sätestatule on seda võimalik teha hankemenetlust uuesti avamata tingimusel, et raamlepingus on täpselt sätestatud kõik asjaomaste tööde tegemise, kaupade tarnimise või teenuste osutamise tingimused; märgib, et kontrollikoda järeldas, et raamleping ei ole piisavalt konkreetne, ning võtab kontrollikoja tähelepanekute põhjal ühtlasi teadmiseks, et pakkujate finantspakkumised põhinesid ainult ühe tööpäeva kohta makstaval tasul, võtmata arvesse olulisi elemente, nagu töötajate profiil ja asjaomase töö keerukus; märgib, et kontrollikoja järelduse põhjal ei olnud seda liiki raamlepingu kasutamine asjakohane, võttes arvesse tehtavat tööd puudutava teabe üksikasjalikkust, ning et finantsandmed ei olnud piisavalt üksikasjalikud, et tagada töö teostamine nii ökonoomselt kui võimalik; võtab teadmiseks ameti vastuse, et kõnealune pakkumus puudutas abi ametile antud uue ülesande täitmiseks ja seega ei olnuks ameti jaoks proportsionaalne korraldada (maksimaalselt 15 päeva kestva) tehnilise abi (vähemalt kolm nädalat kestva) hankemenetluse taasavamist olukorras, kus õiguslik nõue hinnata taotlustoimiku täielikkust on üks kuu; palub, et amet hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis nende raamlepingute kohaste kuludega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

19.

märgib, et ameti enda avalduse kohaselt on huvide konfliktide risk ametis suurenenud alates 16. juunist 2019, mil ametist sai oluliste otsuste tegemise volitustega asutus; märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2019. aasta mais vastu hea haldustava raamistiku, mis sisaldab rangeid meetmeid neljanda raudteepaketi rakendamisega seotud isikute huvide konfliktide haldamiseks, ning et haldusnõukogu selgitas kingitusi ja võõrustamist ning sotsiaalmeedia kasutamist käsitlevaid reegleid; palub ametil tähelepanelikult jälgida võetud meetmete tõhusust ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru saadud kogemustest ja sellest, kas tuleb teha kohandusi;

20.

märgib, et amet on avaldanud oma veebisaidil haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid ning haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori elulookirjeldused; palub ametil avaldada kõrgema juhtkonna liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

21.

märgib, et amet võtab endiselt meetmeid oma tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks, näiteks annab ta aru ameti töötajate kohtumistest väliste sidusrühmadega, eriti direktori kohtumistest organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, ning selle teabega on võimalik tutvuda ameti veebisaidil;

22.

märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet lõpetas 2019. aasta septembris pettusekahtluse juhtumi, millest teatati esimest korda 2017. aastal, soovitamata meetmeid võtta; märgib, et uurimise käigus ei leitud tõendeid liidu finants- või muid huve kahjustava pettuse ega reeglite eiramise kohta;

Sisekontroll

23.

võtab teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud tähelepaneku, et komisjon esitas teenustaseme kokkuleppe alusel ametile eri IT-teenuste osutamise eest arve, mis põhines osaliselt valel kasutajate arvul; märgib, et ameti poolt tarbetult tasutud summa (4 675 eurot) on tühise finantsmõjuga; võtab siiski teadmiseks kontrollikoja tuvastatud puudused ameti sisekontrollis, mis näitavad, et ei kontrollitud, kas arvel esitatud summa vastab teenustaseme kokkuleppe tingimustele; palub ametil hinnata tuvastatud puudusi, võtta ennetusmeetmeid, tegeleda tuvastatud riskidega ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest 2021. aasta juuniks;

24.

märgib, et 2019. aasta jooksul loeti kõik siseauditi talituse soovitused peale ühe täidetuks; märgib, et täitmata soovitus tulenes auditist, mis tehti 2018. aastal projektide ja teenuste haldamise kohta, ning puudutab programmi MS Project tulemuslikku kasutamist; märgib, et amet teatas 2020. aasta septembris oma järelaruandes 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, et soovitus täidetakse 2020. aasta juuniks; tuletab ametile meelde, et soovitus tuleks ellu viia kooskõlas ameti kokkulepitud tegevuskavaga; palub, et amet hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle soovituse rakendamisega kursis ja esitaks 2021. aasta juuniks selgituse võimalike viivituste kohta;

25.

rõhutab ameti rolli Euroopa raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõime tagamisel ning raudtee konkurentsivõime suurendamisel võrreldes teiste transpordiliikidega, halduslike ja tehniliste takistuste vähendamisel, turulepääsu edendamisel ja mittediskrimineerimise tagamisel, avalike raudteeveoteenuste osutamisel avaliku sektori vahendite tõhusamal kasutamisel ja infrastruktuuri juhtimise parandamisel; toetab komisjoni soovi, et Euroopa raudteesüsteem oleks maailma ohutuim; nõuab ameti eelarve suurendamist, et anda talle vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal tõhusalt tegutseda ja täita oma ülesandeid, eelkõige neid, mis on seotud konkurentsivõime suurendamise, ohutuse parandamise ja piiriülese koostalitlusvõimega;

26.

tunneb heameelt selle üle, et 16. juuniks 2019 oli amet hakanud neljanda raudteepaketi õigusraamistikus edukalt täitma oma rolli ELi asutusena, kes vastutab raudteeveeremi turule laskmise lubade, raudteeveo-ettevõtjate ühtsete ohutussertifikaatide ja ERTMSi raudteeäärsete süsteemide lubade väljaandmise eest; märgib, et need kaks ülesannet täideti kaheksas liikmesriigis, kes võtsid 2019. aastal üle neljanda raudteepaketi tehnilise samba; väljendab heameelt selle üle, et jätkati ühtse kontaktpunkti väljaarendamist; rõhutab, et ametile tuleb lisaks suurematele kohustustele anda vajalikud rahalised, materiaalsed ja inimressursid, et ta saaks uusi ja lisaülesandeid täita tõhusalt ja tulemuslikult;

27.

väljendab heameelt, et ameti suhtes viidi läbi teine ISO 9001 järelevalveaudit, mis tõendas, et juhtimissüsteem vastab ISO nõuetele, ja et sertifitseerimisasutus ei tuvastanud mittevastavusi;

Muud kommentaarid

28.

märgib, et amet on alustanud Prantsusmaa ametiasutustega läbirääkimisi uue hoone ehitamise üle; ergutab ametit võtma arvesse uusimaid nõudeid töötajate heaolu ja keskkonnastandardite kohta;

29.

peab kiiduväärseks, et amet on teinud pingutusi keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks;

30.

tuletab meelde, et amet peab oma töö tutvustamiseks suurendama nähtavust meedias ja internetis;

31.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/315

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1610,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0063/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK) (4), eriti selle artiklit 20,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0071/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/317

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1611,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0063/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK) (4), eriti selle artiklit 20,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0071/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 96.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/319

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1612,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0071/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 18 267 682 eurot, st 2018. aasta eelarvest 75,37 % suurem, mis on tingitud peamiselt mitmeaastaste rahalist toetust käsitlevate lepingute ja delegeerimislepingutega seotud rahaliste sätete aruandluse muutmisest; arvestades, et umbes poolt ameti eelarvest rahastatakse liidu rahalisest toetusest ja teist poolt projektidest saadavast sihtotstarbelisest tulust;

B.	arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kinnituse ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,90 %, mis on 2018. aasta määrast 1,93 % võrra kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,32 %, mis on eelnenud aasta määrast 12,81 % võrra väiksem;

Tulemused

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et amet kasutab eelarve haldamise parandamiseks ning oma koolitustegevuse ja selle mõju, eelkõige osalejate rahulolu taseme mõõtmiseks võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata niisuguse tegevuse pakutavat lisaväärtust;

märgib rahuloluga, et amet täitis talle antud ülesandeid edukalt ja mõnel juhul ületas 2019. aasta tööprogrammis seatud eesmärke;

toonitab ameti rolli riiklike õiguskaitseekspertide teavitamisel julgeoleku, õiguskaitse ja teabevahetuse valdkonna viimastest arengusuundadest ja parimate tavade jagamise hõlbustamisel;

väljendab rahulolu sellega, et ameti koolitustegevus on tihedalt kooskõlas ELi poliitikatsükli EMPACT rühmade esitatud nõuetega, samas kui eksperditeadmised on saadud liikmesriikidelt, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametilt (Europol), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametilt (Eurojust), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt, Euroopa õigusalase koolituse võrgustikult, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt ja muudelt sidusrühmadelt;

väljendab heameelt selle üle, et amet korraldas 2019. aastal 327 koolitust, millest võttis osa 34 723 politseiametnikku; väljendab samuti rahulolu selle üle, et lisaks lõpetas 28 üliõpilast Euroopa ühise magistriprogrammi (EJMP);

märgib, et amet tellis ametiväliselt teenuseosutajalt ELi strateegilise koolitusvajaduse hindamise (EU-STNA) katseprojekti protsessi ja mõju hindamise, et valmistuda strateegilise kava järgmiseks etapiks 2019. aastal eesmärgiga alustada uut EU-STNAd 2021. aastal;

märgib, et amet on oma järgmiste aastate põhiprioriteediks seadnud küberkuritegevuse ning 2019. aastal asutati CEPOLi küberkuritegevuse akadeemia (CCA), mis tegutseb Ungari rahvusvahelise koolituskeskuse ruumides ning mille raames tehakse kättesaadavaks platvorm, mis on täielikult konfigureeritud pakkuma korraga koolitust kuni sajale osalejale;

10.

väljendab heameelt seoses asjaoluga, et amet jätkab tihedat koostööd justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite võrgustikuga ja sellesse kuuluvate ametiga, sealhulgas eelkõige Europoli ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; märgib, et nad jagavad koolitusi ja korraldavad koos kursusi; märgib, et amet teeb aktiivselt koostööd Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT), jagades vahendeid ning tugiteenuseid töölevõtmis- ja hankemenetluste elluviimiseks; võtab teadmiseks asjaolu, et alates 2014. aastast tellib amet raamatupidamisteenuseid komisjonilt; soovitab ametil püüda teha liidu teiste organite, asutuste ja ametitega veelgi tihedamat ja ulatuslikumat koostööd;

11.

kutsub ametit üles jätkama ulatuslikumat koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu organite, asutuste ja ametitega, et suurendada tõhusust inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse valdkonnas;

12.

märgib, et 2016. aasta jaanuaris lõpule viidud niisuguse viieaastast perioodi hõlmava korrapärase välishindamise põhjal, millega seoses pidi amet võtma parandusmeetmeid, pidi amet võtma 2018. aasta lõpuks 32 meedet, mis hõlmasid 17 soovitust; märgib, et pärast tegevuskava vastuvõtmist oli 2020. aastaks lõpule viidud 31 meedet ja et see üks pooleliolev meede on seotud ameti e-õppe platvormi (LEEd) edasiarendamisega;

Personalipoliitika

13.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 93,75 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 32 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 30 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 32); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 17 lepingulist töötajat ja viis lähetatud riiklikku eksperti;

14.

rõhutab, et 2019. aastal sai amet väga palju taotlusi osalemiseks ameti pakutavates programmides; rõhutab, et amet suutis rahuldada vaid 47 % nõudlusest vahetusprogrammi järele ning on inimressursside nappuse tõttu pidanud tagasi lükkama 55 % taotlustest küberkuritegevuse alasele kursusele; kutsub komisjoni ja kaasseadusandjaid üles tegema ametiga täiendavat koostööd eelarvevahendite eraldamise protsessis, et tegeleda personalipuudusega ja võimaldada ametil oma ülesandeid täielikult täita;

15.

märgib, et 2019. aastal saavutati ameti tippjuhtkonnas peaaegu sooline tasakaal (kaks meest ja üks naine); väljendab siiski muret, et haldusnõukogus puudub sooline tasakaal (20 meest ja kaheksa naist); palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

16.

märgib, et pärast ameti Ühendkuningriigist Ungarisse ümberpaigutamist ja sellest tingitult töötajate palkade suhtes madalama paranduskoefitsiendi kohaldamist on tööjõu voolavus olnud suur ja geograafiline tasakaal ei ole olnud alati tagatud, kuna taotlused muudest liikmesriikidest peale vastuvõtva riigi on vähenenud; märgib, et 2019. aastal sai amet jätkuvalt märkimisväärse arvu taotlusi Ungari kodanikelt ja vastuvõtva liikmesriigi kodanikud olid töötajate koguarvus jätkuvalt ülekaalus; märgib tunnustavalt, et tööjõu suure voolavuse vähendamiseks jätkas amet 2019. aastal töötajate töökohal hoidmise ja talitluspidevuse meetmete võtmist, näiteks võttis amet tööle mitu ajutist töötajat ja lähetatud riiklikku eksperti, oodates koosseisuliste töötajate töölevõtmise lõpuleviimist, jätkas töötajate ja funktsioonide ümberliigitamist ning säilitas sotsiaalkorralduse (nt töötajate laste koolitamine), kaugtöö ja paindliku tööaja korralduse;

17.

juhib tähelepanu raskustele, millega amet silmitsi seisab kvalifitseeritud töötajate värbamisel ja tööl hoidmisel; rõhutab, et paranduskoefitsiendid on eri liikmesriikides väga erinevad, mis avaldab tõsist mõju madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvate ametite suutlikkusele eksperditeadmistega töötajaid tööle värvata ja tööl hoida; kutsub komisjoni üles hindama, kas on võimalik kehtestada eri korrigeerimiskoefitsiendid, mis ei sõltuks mitte riigist, vaid piirkonnast; rõhutab, et tavaliselt asuvad madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides ametid pealinnades, kus elukallidus ja elamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui riigi muudes osades;

18.

19.

tuletab meelde kontrollikoja 2018. aasta soovitust avaldada teated vabade ametikohtade kohta Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil, et parandada teabe levikut ja hoida ära suuri tõlkekulusid; märgib, et amet avaldab kõik vabad ametikohad oma veebisaidil, sotsiaalmeedias ning ELi ametite võrgustiku väljatöötatud ametitevahelises tööportaalis; nõuab, et amet võtaks asjakohaseid meetmeid ja esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ajakohastatud teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud selleks, et avaldada teateid vabade ametikohtade kohta Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil;

20.

väljendab heameelt ameti püüdluste üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja -kultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks; palub ametil hinnata võrdsete võimaluste põhimõtete edasise tugevdamise ja integreerimise võimalusi töölevõtmisel, koolituses, karjääri arendamisel ja töötingimustes ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest; kutsub ametit üles kaaluma oma hoonete (k.a juurdepääsu ja asjakohase bürootehnika) võimalikku mõistlikku täiustamist ja muutmist piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks;

Hanked

21.

tuletab kontrollikoja 2018. aasta aruande põhjal meelde asjaolu, et amet ei olnud veel kasutusele võtnud kõiki komisjoni poolt käiku lastud vahendeid, mille eesmärk on võtta riigihankemenetlustes osalevate kolmandate isikutega toimuvaks elektrooniliseks teabevahetuseks kasutusele ühtne lahendus (e-riigihange); märgib rahuloluga, et amet võttis 2018. aastal kasutusele e-arveldamise ja e-hanked ning 2019. aastal pakkumuste elektroonilise esitamise, mis tähendab e-riigihanke täielikku rakendamist;

22.

märgib, et 2018. aastal sõlmis amet oma töötajate ja koolitusel osalejate reiside korraldamiseks raamlepingu, ilma et ta oleks küsinud edukalt pakkujalt selgitusi potentsiaalselt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kohta; võtab teadmiseks, et amet on muutnud oma poliitikat, mille eesmärk on tagada eduka pakkumuse puhul (potentsiaalselt) põhjendamatult madala maksumuse nõuetekohane dokumenteerimine ning mis hõlmab nüüd ka erisätet, millega nähakse ette potentsiaalselt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste põhjenduste küsimine ja analüüsimine;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, eetika ning läbipaistvus

23.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab rahulolu selle üle, et amet on 2019. aastal koostanud haldustava eeskirja ja rikkumisest teatamise suunised ning neid rakendanud, ning hindab kõrgelt asjaolu, et haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud ameti veebisaidil; märgib rahuloluga, et 2019. aastal kiitis haldusnõukogu heaks rakendusotsused rikkumisest teatamise ja personalikomitee loomise kohta;

24.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja järjepidevuse puudumisest kehtivate sätete vahel; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes;

25.

Sisekontroll

26.

märgib, et 2019. aastal tegi amet siseanalüüsi oma sisekontrollisüsteemide hindamiseks ning jõudis järeldusele, et neid on tulemuslikult rakendatud ja neid tuleb vaid natukene parandada;

27.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühel juhul kiideti tekkepõhise arvestuse süsteemis (ABAC) 180 000 euro suurune eelarveline kulukohustus heaks töötaja poolt, kes ei olnud selleks asjakohaselt volitatud, ning et seetõttu peaks amet tagama, et ABACi raames antud volitusõigused ja tegevdirektori allkirjastatud kirjalik otsus oleksid omavahel kooskõlas; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et tuvastatud nõuete rikkumine dokumenteeriti nõuete rikkumise ja erandite registris koos parandusmeetmetega, et tugevdada ABACi õiguste üle tehtavat kontrolli; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võetud parandusmeetmete kohta ja väldiks mis tahes tulevasi olukordi, kus eelarvelised kulukohustused kiidetakse heaks mitteasjakohaselt volitatud töötajate poolt, ning tagaks kõigi eelarve usaldusväärse täitmise põhimõtete täieliku järgimise;

28.

väljendab kahetsust, et kontrollikoja aruande põhjal allkirjastas ühel juhul 100 000 euro suuruse maksumusega raamlepingu eelarvevahendite käsutaja, kellel oli luba kinnitada kuni 60 000 euro suuruse maksumusega juriidilisi kohustusi, ning et tegevdirektor ei teinud oma äraoleku ajaks spetsiifilisi edasivolitusi, et tagada ameti tegevuse jätkumine; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et auditi tulemuse alusel võeti vastu edasivolitusi käsitlev muudetud otsus, millega suurendati eelarvevahendite käsutajatele määratud ülempiire, et võimaldada paremini tegevuse jätkumist; kutsub tegevdirektorit üles tagama talitluspidevuse igal ajal, sealhulgas ajutise äraoleku ajal;

29.

märgib, et amet korraldas 2019. aastal töötajate kaasatuse uuringu, et mõõta nn pehmeid kontrolliaspekte (erialane kohusetunne, juhtimine, pädevused, avatus ja motivatsioon); võtab teadmiseks, et amet on koostanud tegevuskava, et suurendada teadlikkust kasutatavatest pehmetest kontrolliaspektidest;

30.

märgib, et siseauditi tulemustest nähtub, et ametil ei ole piisavalt kontoripinda ega ruumi operatiivtegevuseks ning et amet tegutseb kolmes eri füüsilises asukohas, mis tekitab lisaprobleeme eelkõige infotehnoloogia ja dokumentide töövoo seisukohast vaadatuna; võtab teadmiseks arutelud, mida amet peab praegu Ungari valitsusega, et leida sobivad kontoriruumid;

31.

märgib, et 2019. aastal avaldas komisjoni siseauditi talitus auditiaruande „Training implementation, knowledge sharing and monitoring of results“ (Koolituste korraldamine, teadmiste jagamine ja tulemuste jälgimine), millele järgnes parandusmeetmete kava, mida praegu rakendatakse; märgib, et siseauditi talitus sõnastas ühe kriitilise leiu Euroopa ühise magistriprogrammi kavandamise ja kehtestamise kohta; võtab teadmiseks, et haldusnõukogu otsustas magistriprogrammi jätkamise ühe aasta võrra edasi lükata, et võimaldada avatud hankemenetluse korraldamist järgmises tsüklis, mistõttu nõudeid rikkuv tava peatati;

Muud kommentaarid

32.

märgib, et 2017. aasta veebruaris viis amet edukalt lõpule oma juhtimissüsteemi sertifitseerimise ISO 9001:2015 standardi alusel, et parandada ja paremini väljendada oma pühendumist kvaliteedile; märgib, et 2019. aastal ja 2020. aasta alguses tehtud järelevalveauditite positiivsete tulemuste alusel on amet oma sertifikaadi säilitanud;

33.

märgib rahuloluga, et ISO 29993 sertifikaat on edukalt saadud ameti nelja olulise sisekoolituse jaoks ning et 2019. aastal võeti kasutusele koolituseelse kvaliteedi kontroll, mida kohaldatakse ameti heakskiidetud sisekoolituste suhtes;

34.

märgib, et alates 2019. aasta novembri algusest on ametil Brüsselis (Avenue de la Joyeuse Entrée 17–21) asuva kinnisvara rendileping, mis on sõlmitud pikendamise võimalusega üheks aastaks Brüsseli kontaktbüroo katseprojekti jaoks, et hõlbustada dialoogi pidamist ja teabevahetust liidu institutsioonide ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametitega, mille asukoht on Brüsselis;

35.

taunib asjaolu, et ametil puudub küberturvalisuse ja tema valduses olevate digidokumentide kaitse poliitika, mis on praegusel ajal väga oluline; võtab teadmiseks, et 2020. aastal algatas amet protsessi, mille eesmärk on võtta koos Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT) dokumendihaldussüsteemina kasutusele täiustatud dokumendihaldussüsteem (ARES); kutsub ametit üles tegema tugeva ja usaldusväärse küberjulgeolekupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel koostööd teiste liidu organite, asutuste ja ametitega; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kasutuselevõtul tehtud edusammudest aru;

36.

rõhutab, et ameti sisetoiminguid ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

37.

väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on vastu võtnud tervikliku strateegia digitaliseerumise kohta, käsitledes oma digiteerimisvajadusi eesmärgiga esitada terviklik pikaajaline visioon tehnoloogiapõhise ärimudeli väljatöötamisest; ergutab ametit arendama edasi oma digiteerimisstrateegiat;

38.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaidid juurdepääsetavaks mis tahes puudega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102, (2) sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimesi esindavad organisatsioonid;

39.

märgib, et amet ei analüüsinud põhjalikult Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise mõju oma töökorraldusele, tegevusele ja raamatupidamisele; võtab teadmiseks asjaolu, et Ühendkuningriik ei osalenud määruse (EL) 2015/2219 (3) vastuvõtmisel, mistõttu käsitletakse ameti operatiivtegevust Ühendkuningriigiga kui operatiivtegevust kolmanda riigiga; märgib, et määruse (EL) 2015/2219 kohaselt on ameti operatiivtegevus kolmandate riikidega reguleeritud töökorraga ja et Ühendkuningriigiga sellist korda veel kokku lepitud ei ole;

40.

märgib, et 2019. aastal õnnestus ametil luua kontakte laiema elanikkonnaga, tugevdades oma kohalolekut sotsiaalmeedias;

41.

innustab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse tutvustamist, et üldsus oleks neist rohkem teadlik;

42.

võtab teadmiseks pingutused, mida amet on teinud selleks, et tagada kulutõhus ja keskkonnasõbralik töökeskkond; väljendab kahetsust seoses asjaoluga, et amet ei ole kasutusele võtnud süsinikdioksiidi kompenseerimise süsteemi, kuid võtab ameti poolt standardküsimustiku raames antud vastuse põhjal teadmiseks, et sellises süsteemis osalemise kulusid ei ole võimalik katta ameti piiratud rahaliste vahenditega, ning võtab teadmiseks, et amet ergutab oma töötajaid kasutama heitkoguste vähendamiseks ühistransporti ja kaalub ühistranspordi kulude töötajatele hüvitamist;

43.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/324

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1613,

28. aprill 2021,

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0064/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ) (4), eriti selle artiklit 76,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624) (5), eriti selle artiklit 116,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0081/2021),

lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(5) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/326

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1614,

28. aprill 2021,

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0064/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624) (5), eriti selle artiklit 116,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0081/2021),

lükkab edasi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(5) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.

(1) ELT C 143, 30.4.2020, lk 6.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/328

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1615,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0081/2021),

arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti eelarveaasta 2019 lõplik eelarve 330 107 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 14,36 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et määruse (EL) 2019/1896 (2) artikli 80 lõike 1 kohaselt peab Euroopa piiri- ja rannikuvalve tagama sellest määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“), ja asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile ja selle 1967. aasta protokollile, lapse õiguste konventsioonile ning rahvusvahelise kaitse tagamisega seotud kohustustele, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttele; arvestades, et määrusega (EL) 2019/1896 nähti ametile ette nii uued vahendid põhiõiguste valdkonnas kui ka kehtestati uus terviklik sõltumatu sisemehhanism, mille eesmärk on jälgida ameti operatiivtegevuse vastavust põhiõigustele; arvestades, et see mehhanism põhineb ameti põhiõiguste ametniku tugevdatud rollil ja sõltumatusel, ning arvestades, et põhiõiguste ametnik annab aru haldusnõukogule, kuid temast saab oma töötajate suhtes ka delegeeritud ametisse nimetav ametiisik;

C.	arvestades, et määruse (EL) 2019/1896 kohaselt peab põhiõiguste ametnikku abistama tema asetäitja ja vähemalt 40 põhiõiguste vaatlejat, kes tegutsevad põhiõiguste ametniku järelevalve all kohapeal tema silmade ja kõrvadena;

arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2.0 rakendamise tegevuskavas, mille amet ja komisjon koostasid 2019. aasta juulis, rõhutati vajadust viia põhiõiguste seire asjakohane raamistik kooskõlla määruse (EL) 2019/1896 sätete ja mõttega, eelkõige seoses 40 põhiõiguste vaatleja töölevõtmisega 5. detsembriks 2020;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; arvestades, et kontrollikoda algatas hiljuti auditi, et uurida, kas amet on seni pakkunud liikmesriikidele tulemuslikku toetust Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel, mis viiakse lõpule 2021. aastal;

arvestades, et Euroopa Ombudsman on algatanud uurimise (CASEOI/5/2020/MHZ), et hinnata, kuidas amet tegeleb põhiõiguste väidetavate rikkumistega, eelkõige selleks, et hinnata ameti kaebuste lahendamise korra tulemuslikkust ja läbipaistvust nende jaoks, kes usuvad, et nende õigusi on ameti piirioperatsioonide käigus rikutud, ning ameti põhiõiguste ametniku rolli ja sõltumatust;

G.	arvestades, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on algatanud ameti suhtes uurimise seoses väidetava ahistamise, väärkäitumise ja rändajate tagasitõrjumisega;

H.	arvestades, et alates 2019. aasta detsembrist täidab amet uusi volitusi, mille raames on missioonide ja töötajate arvu oluliselt ja suuresti suurendatud, milleks on vaja asjakohast eelarvet;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,84 %, mis on 2018. aasta määrast 1,46 % võrra kõrgem; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli madal, st 69,13 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 0,56 % võrra madalam;

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et 2019. aastal olid ametil koostööd tegevate riikidega operatiivtegevuseks sõlmitud rahastamislepingud, mis moodustasid 55 % ameti eelarvest; märgib, et amet on astunud samme eelkontrollide parandamiseks ja võtnud 2019. aastal uuesti kasutusele kulude hüvitamise järelkontrolli; väljendab muret kontrollikoja rõhutatud asjaolu pärast, et seadmetega seotud kulude hüvitamine põhineb endiselt tegelikel kuludel, ja peab ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et ühikuhindade alusel hüvitamisele ülemineku projekt ei ole ikka veel lõpule viidud; rõhutab, et see menetlus ei ole veel lõpule viidud, kuigi tegemist on korduva olukorraga, mida käsitleti ka eelmises eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; võtab kontrollikoja aruande põhjal suure murega teadmiseks, et koostööd tegevad riigid ei olnud alati lisanud maksetaotlustele kulude põhjendamiseks arveid või muid tõendeid, mis oleksid nõuetekohaselt tõendanud operatsioonide käigus tegelikult kantud kulusid, ning et tõendusdokumentide esitamisel esines viivitusi; ühtlasi rõhutatakse kontrollikoja aruandes, et koostööd tegevatel riikidel on kohustus esitada koos maksetaotlustega õigeaegselt täpseid tõendusdokumente; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et järelkontrolli raames kinnitas amet kõnealused kulud pangaväljavõtete alusel ning hüvitise saajale teatati, et edaspidi pro forma arveid enam tõendusdokumentidena ei aktsepteerita, isegi kui sellised arved vastavad kohaldatavale riiklikule õigusraamistikule; lisaks sellele olid tõendusdokumentide esitamisel tekkinud viivitused seotud ametnike lähetamise puhul lihtsustatud toetuse maksmise skeemi rakendamisega ning seetõttu pikendati 2019. aastal oluliselt lõppmaksete tegemise menetlust, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine; on ülimalt rahulolematu asjaoluga, et ameti juhtkond ei ole selle olukorraga tegelemiseks eriti midagi ette võtnud; kutsub ametit üles tegema lõpu kõikide järelejäänud kulude hüvitamisele maksetaotluste alusel, mis ei ole arvetega tõendatud; nõuab tungivalt, et amet viiks viivitamata lõpule ülemineku ühikukulude alusel hüvitamisele ja kohaldaks täielikult kõiki usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

peab kahetsusväärseks kontrollikoja aruandest nähtuvat asjaolu, et amet muutis projekti hilises etapis ameti ruumides tehtavate ümberehitustööde lepingulist korraldust, nähes ette võimaluse teha veel lõpetamata tööde eest eelmakseid, kuigi algselt tuli maksed teha alles pärast tööde vastuvõtmist, ning märgib väga murelikult, et seetõttu kaotas amet olulise kontrollielemendi ja rahaliste vahendite kasutamine ei kajastanud tööde tegelikku edenemist; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et eelmaksete tegemine oli lahendus, mis võimaldas hoone ümberehitust jätkata ning et amet ei kaotanud põhikontrolli, kuna eelmaksed tehti üürileandjale, kes ei võinud teha töövõtjale makseid enne, kui teatud osa töödest oli ameti poolt vastu võetud, ning ühtlasi tagastas üürileandja ametile kõik kasutamata jäänud summad ning kõik see oli lepinguliste tagatistega garanteeritud; kutsub ametit üles vaatama läbi selliseid makseid käsitlevad mehhanismid ja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise;

on seisukohal, et ameti selgitus on eriti nõrk, võttes arvesse teavet võimaliku pettusejuhtumi kohta seoses Poola IT-tarkvaraga, mille puhul kasutati sarnast töömeetodit;

juhib tähelepanu hiljutistele meediakajastustele kallite iga-aastaste ürituste kohta, mille kulud ulatusid 2019. aastal peaaegu poole miljoni euroni; tuletab meelde, et ametit rahastatakse liidu maksumaksja rahast; väljendab sellega seoses heameelt ameti otsuse üle lõpetada kõnealuse iga-aastase ürituse korraldamine; kutsub ametit üles olema ürituste korraldamisega seoses eelarve täitmisel ettevaatlikum;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust, ning kasutab eelarve haldamise parandamiseks ka muid näitajaid, nagu rahulolu taseme väljaselgitamine veebiküsitluse teel, hilinenud maksete hindamine ja vabade ametikohtade määr; palub ametil selgitada, miks kuulub „sisenemiskeeld“ põhiliste tulemusnäitajate hulka;

rõhutab ameti olulist rolli liidu niisuguste jõupingutuste nurgakivina, mida tehakse selleks, et kaitsta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning tagada liikumisvabadus, mille raames ei tehta sisepiiridel kontrolle; rõhutab, et tänu rändepoliitika valdkonnas liidu tasandil ressursside ja vahendite ühiskasutusele on amet selles valdkonnas liidu solidaarsuse peamine vahend;

märgib, et määrus (EL) 2019/1896 võeti vastu 13. novembril 2019. aastal ja jõustus 4. detsembril 2019. aastal ning sellega laiendati ameti volitusi ja suurendati vahendeid ning loodi ka täitevvolitustega alaline korpus; märgib, et ametil tuli uute sätestatud volituste täitmiseks teha suuri sisemisi ümberkorraldusi ja hakkama saada ka uute ülesannete kavandamisega; märgib, et amet seisis silmitsi 2020. aastal tööle võetavate administraatorite arvu ettenägematu vähendamisega, mis tõi kaasa ameti ametikohtade loetelu kohandamise; tunneb muret selle pärast, et kõnealuse kohandamise üle ameti ja komisjoni vahel peetavad läbirääkimised on kestnud kaua; palub komisjonil ja ametil leida kiiresti sobiv lahendus, et tagada ameti uute volituste nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine;

rõhutab probleeme, mida tekitab ametile selle ebastabiilset tegevuskeskkonda arvesse võttes pikk planeerimistsükkel, mille alusel võetakse vastu ühtne programmdokument;

10.

märgib, et 2019. aasta märtsis võeti vastu esimene Euroopa integreeritud piirihalduse tehniline ja operatiivstrateegia;

11.

märgib, et amet on võtnud juhtrolli algatuses luua Brüsselis justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite jaoks ühine teabevahetuse asutus, et saada kasu ressursside tõhusast kasutamisest, jagada rajatisi ja teenuseid ning suurendada võrguefekti; märgib lisaks, et valmimas on halduskokkulepe, mis sisaldab nõudeid ühiste kontoriruumide ja partnerite koostöö tingimuste kohta, ning järgmised sammud, mis on kavandatud ajavahemikuks 2020–2021, on hanked, sisustamine ja lõpuks uutesse ruumidesse ümberasumine;

12.

väljendab suurt muret kontrollikoja eelmise aasta märkuste pärast selle kohta, et kuigi amet kolis oma praegustesse ruumidesse 2014. aastal, ei ole ametil ikka veel haldusnõukogu poolt heaks kiidetud terviklikku talitluspidevuse kava; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et ajutine talitluspidevuse poliitika ja talitluspidevuse kava on väljatöötamisel ning et talitluspidevuse kava plaaniti vastu võtta 2020. aastal; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru talitluspidevuse kava vastuvõtmise ja rakendamise etappidest;

13.

märgib, et kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 80 lõikega 1 peab amet põhiõiguste ametniku kaasabil ja heakskiidul koostama põhiõiguste strateegia ja tegevuskava, mis hõlmavad tõhusat korraldust põhiõiguste järgimise jälgimiseks ameti kogu tegevuses, rakendama neid ning arendada neid edasi; märgib, et strateegiat tuleks rakendada tegevuskava abil, milles tagatakse praktilised põhiõiguste kaitsemeetmed, millest juhindutakse ameti operatiivtegevuse elluviimisel; taunib asjaolu, et seda tegevuskava ei ole veel vastu võetud;

14.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi parlament on seda korduvalt nõudnud ja ameti töötajate koguarv on märkimisväärselt suurenenud, ei ole põhiõiguste ametnikul endiselt piisavalt personali ning seetõttu on tal ilmselgelt raske täita nõuetekohaselt ülesandeid, mis on talle on usaldatud; nõuab tungivalt, et amet näeks oma põhiõiguste ametnikule ette piisavad vahendid ja töötajad, eelkõige selleks, et arendada edasi ja rakendada ameti põhiõiguste kaitse jälgimise ja tagamise strateegiat; tuletab ametile meelde, kui tähtis on järgida Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3); kutsub ametit üles looma korrapärase mehhanismi, mille raames saaks amet teavitada Euroopa Parlamendi liikmeid käimasolevatest operatsioonidest, sealhulgas tõsistest vahejuhtumitest ja muudest teadaannetest vägivalla kasutamise ja põhiõiguste rikkumise kohta välispiiril;

15.

16.

võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks ametisisese IKT- ja küberturvalisuse rühma loomise; ergutab ametit viima põhjendamatu viivituseta lõpule oma küberturvalisuse tegevuskava koostamise aastateks 2020–2025; palub komisjonil aidata ametil leida lahendusi ameti digitaliseerimise edendamiseks;

17.

tunneb heameelt dokumentide registri loomise üle, kuid on seisukohal, et praegune register ei vasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (4) õiguslikele nõuetele, kuna registris peaksid olema loetletud kõik ameti koostatud või valduses olevad dokumendid; tunnistab, et kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 4 peab amet keelama juurdepääsu dokumentidele, kui see on avalikes huvides seoses avaliku julgeolekuga, kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega, rahvusvaheliste suhetega või liidu või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga; kordab ametile esitatud üleskutset tagada kogu oma tegevuse täielik läbipaistvus; konkreetsemalt, võttes arvesse ameti eelarve oodatavat edasist märkimisväärset üldist suurenemist järgmistel aastatel ja vastutusalade laienemist, kutsub ametit üles esitama talle peatükkide kaupa üksikasjalikumat teavet oma eelarve täitmise kohta operatiivtegevustes, loetledes artiklite ja eelarveridade alusel rahastatavad täpsed tegevused; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruandes hinnatakse ainult ameti kulutuste seaduslikkust ja korrektsust; võttes arvesse ameti eelarve suurust ja ulatust, palub kontrollikojal hinnata tulevikus ameti tulemuslikkust kvalitatiivsemalt, mis võimaldaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval asutusel paremini hinnata, kuidas ameti eelarvevahendeid kulutatakse;

Personalipoliitika

18.

peab kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud vaid 75,83 % ning liidu eelarves kinnitatud 484 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 367 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 418); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 214 lepingulist töötajat ja 168 lähetatud riiklikku eksperti;

19.

võtab teadmiseks, et põhiõiguste ametniku, põhiõiguste ametniku asetäitja ja põhiõiguste vaatlejate töölevõtmise menetlus kestab; rõhutab, et amet ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet tegid 2019. aastal tihedat koostööd, et töötada välja spetsiifilised valikukriteeriumid põhiõiguste ametniku ja 40 põhiõiguste vaatleja töölevõtmiseks; peab aga kahetsusväärseks töölevõtmismenetlustes tekkinud viivitusi; tuletab meelde, et määruse (EL) 2019/1896 kohaselt pidi amet võtma vähemalt 40 põhiõiguste vaatlejat tööle 5. detsembriks 2020. aastal; märgib, et põhiõiguste vaatlejate esimene rühm pidi eelduste kohaselt tööle võetama 2021. aasta märtsis; märgib, et määrusega (EL) 2019/1896 laiendati põhiõiguste ametniku ülesannete ulatust ja seetõttu tuli see ametikoht klassifitseerida keskastme juhi ametikohana, mille jaoks tuleb korraldada spetsiifiline valikumenetlus; märgib, et need organisatsioonilised ja personalimuudatused on tekitanud ebaselgust seoses õiguslike tagajärgede ja rakendamisega; kutsub ametit üles pidama põhiõigustega tegelemist esmatähtsaks; nõuab seetõttu kindlalt, et amet võtaks asjakohasel administraatorite tegevusüksuse (AD) tasandil põhjendamatu viivituseta tööle 40 põhiõiguste vaatlejat, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1896 artikli 110 lõikes 6, ning tagaks, et tulevastel põhiõiguste vaatlejatel oleks oma ülesannete sõltumatuks täitmiseks vajalik staatus;

20.

on mures asjaolu pärast, et 2019. aasta kohta esitatud andmete kohaselt puudub ametis sooline tasakaal, eelkõige haldusnõukogu tasandil (48 meest ja kaheksa naist); kutsub ametit üles vähendama märkimisväärset soolist tasakaalustamatust haldusnõukogu tasandil; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

21.

märgib, et amet võttis 1. augustil 2019. aastal vastu inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitika; väljendab muret ameti poolt 2019. aastal teatatud viie ahistamisjuhtumi pärast, ning märgib, et rikkumisest teavitajad teatasid hiljuti uutest väidetavatest ahistamisjuhtumitest; palub haldusnõukogul hinnata, kas ameti inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitikat rakendatakse nõuetekohaselt ja kas see on tulemuslik;

22.

väljendab muret teadete pärast, mis on ajakirjanduslike uurimiste raames esitatud selle kohta, milline on kõrgete ametnike suhtumine madalama astme töötajatesse; rõhutab eelkõige oma muret teadete pärast töötajate solvamise ja nende lugupidamatul viisil kohtlemise kohta ning märkuste pärast selle kohta, et ameti kontrollimehhanismid muutuvad väidetavalt ebatõhusamaks; märgib, et amet ei ole kõnealuste tegudega seoses teatanud ühestki ametlikust kaebusest; märgib, et Frontexi kontrolli töörühm jälgib oma volituste kohaselt edaspidi ameti sisejuhtimist, sealhulgas kaebustest teatamise ja nende käsitlemise menetlusi; julgustab ametit tegema Frontexi kontrolli töörühmaga koostööd, et lahendada kõik sellealased mureküsimused ja võtta järelmeetmeid ameti toimimise kõnealuse aspekti kohta tulevikus esitatavate soovituste suhtes;

23.

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et amet jätkas 2019. aastal uute töötajate töölevõtmist kooskõlas oma laiendatud volitustega, võttes sellel aastal tööle 218 uut töötajat; märgib, et kuigi töölevõtmismenetlust peetakse edukaks, peaks amet parandama valikukomisjoni liikmetele antavaid suuniseid ja kontrollima täpsemalt kandidaatide rahalisi õigusi seoses palgamaksetega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet korraldab valikukomisjoni liikmetele koolitusi, et tagada neile oma rolli täitmiseks nõuetekohased teadmised, arvestades samas iga valikukomisjoni kaalutlusruumi ja sõltumatust; lisaks tehti töötajatele kehtestatud õigused teatavaks 6. veebruaril 2020. aastal, st pärast palgaarvestuse avaldamist ja palkade väljamaksmist; märgib, et uute töötajate palku kontrollitakse asjakohaste otsuste alusel ning lahknevuste avastamise korral tuleb uut töötajat sellest teavitada hiljemalt kuu 12. kuupäevaks; võtab murelikult teadmiseks hiljutised meediakajastused selle kohta, et amet ei ole töölevõtmismenetluste seisu kohta esitanud kandidaatidele nõuetekohast teavet; palub ametil parandada oma sellealast teavitustegevust;

24.

märgib, et 2019. aasta oli määruse (EL) 2016/1624 (5) vastuvõtmisele järgneva viieaastase kasvukava neljas aasta, mille jooksul suurendati märkimisväärselt ameti eelarvet ja personali; märgib, et amet alustas üleminekut paberivabale ja pilvepõhisele e-töölevõtmissüsteemile, mis pidanuks toimima hakkama 2020. aasta suvel; märgib lisaks, et ametil on raskusi sobivate väliskandidaatide ligimeelitamisel ja kindla geograafilise tasakaalu saavutamisel ning et see on peamiselt tingitud madalast paranduskoefitsiendist; rõhutab, et paranduskoefitsiendid on eri liikmesriikides väga erinevad, mis avaldab tõsist mõju madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvate ametite suutlikkusele eksperditeadmistega töötajaid tööle võtta ja tööl hoida; rõhutab, et ametid, mis asuvad riikides, kus kohaldatakse madalat paranduskoefitsienti, peaksid saama komisjonilt rohkem toetust lisameetmete rakendamiseks, et muuta need ametid praegustele ja tulevastele töötajatele atraktiivsemaks; kutsub komisjoni üles hindama piirkondlikel, mitte riiklikel hinnangutel põhinevate palga paranduskoefitsientide kohaldamise mõju ja elujõulisust; rõhutab, et tavaliselt asuvad madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides ametid pealinnades, kus elukallidus ja elamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui riigi muudes osades;

25.

väljendab suurt muret selle pärast, et kuigi ameti tegevjuhtkond oli juba 2019. aasta märtsis teadlik 2019. aasta detsembris jõustunud muudatustest, mis olid seotud põhiõiguste ametniku ja põhiõiguste vaatlejate rolli ja pädevusega, ei võtnud tegevjuhtkond nende muudatustega kohanemiseks vajalikke meetmeid, mis tõi ametis kaasa korduvad viivitused põhiõiguste austamist käsitlevate sätete rakendamisel; mõistab sügavalt hukka viisi, kuidas tegevdirektor otsustas 2019. aasta lõpus põhiõiguste ametniku asendamise menetluses haldusnõukogust mööda minna; märgib murega, et menetlust alustati kohe, kui põhiõiguste ametnik oli pärast pikka haigust tagasi tööle naasnud, mistõttu oli talle võimaldatud etteteatamisaeg väga lühike; rõhutab, et amet pidi põhiõiguste ametniku vaba ametikoha teate avaldamise peatama, kuna see ei olnud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega; rõhutab, et komisjoni poolt selle olukorra kohta esitatud märkuste kohaselt oli see lihtsalt õigusvastane; võtab teadmiseks, et praegu täidab põhiõiguste ametniku ametikoha ülesandeid kohusetäitjana üks tegevdirektori kabineti endine liige; on tõsiselt mures meediakajastuste pärast, mille kohaselt on tegevdirektor korduvalt eiranud põhiõiguste ametniku teateid ja nõuandeid oma tegevuse kohta mitmes liikmesriigis; rõhutab, et 2021. aasta veebruarini ei olnud amet võtnud põhiõiguste vaatleja ametikohale tööle ühtegi isikut; väljendab tõsist muret märkuste pärast, mille komisjon on esitanud ameti vastumeelsuse kohta rakendada komisjoni antud suuniseid seoses inimeste töölevõtmisega, sealhulgas põhiõiguste ametniku ja vaatlejate töölevõtmisega, takistades seda protsessi veelgi ja põhjustades selles lisaviivitusi; nõuab tungivalt, et amet täidaks täielikult kõik määrusest (EL) 2019/1896 tulenevad kohustused ja annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

26.

võtab teadmiseks, et põhiõiguste ametnik valiti haldusnõukogu märtsis toimunud koosolekul ja ta asub tööle 1. juunil 2021. aastal; märgib, et 2021. aasta aprilli seisuga on ameti tööpakkumise vastu võtnud 15 põhiõiguste vaatleja ametikohale kandideerijat, kellest kümme võetakse tööle palgaastmele AST 4 ja viis palgaastmele AD 7, ning nad peaksid alustama oma tööd 2021. aasta juuni keskpaigas ja juuli alguses;

27.

märgib, et määruse (EL) 2019/1896 rakendamisega muudeti ameti organisatsioonilist struktuuri; märgib, et kindlaks tuli määrata kolme tegevdirektori asetäitja ametiülesanded ja neid ka hinnata; märgib, et haldusnõukogu võttis 2020. aasta detsembris vastu ameti muudetud organisatsioonilise struktuuri; rõhutab, et läbipaistvuse ja tegevussuutlikkuse suurendamiseks tuleb kolme tegevdirektori asetäitja pädevus ja vastutusvaldkonnad selgelt kindlaks määrata;

28.

Hanked

29.

märgib, et amet osaleb oma inspekteerimis- ja kontrollibüroo kaudu Euroopa Liidu ametite võrgustiku tulemuslikkuse arendamise võrgustiku töös; märgib, et amet osaleb ka Euroopa Liidu ametite hankeametnike võrgustiku töös, hinnates institutsioonidevahelisi pakkumusi vajaduste ja rahaliste vahendite seisukohast;

30.

märgib, et amet hankis 2020. aastal keskmise lennukõrguse ja pika välbaga merepõhise õhuseire kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemid raamlepingu alusel, mille kogumaksumus on kuni 50 miljonit eurot ja mille puhul on lepingu maksimaalne kogukestus iga asjaomase töövõtja puhul neli aastat; tuletab meelde, et nii välispiiril hätta sattunud rändajate päästmine kui ka tehnilise varustuse hankimine piirihalduse tagamiseks on ameti missiooni olulised osad, ning julgustab ametit järgima ka tulevikus tehnilise varustuse soetamisel kohaldatavaid hankereegleid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, eetika ning läbipaistvus

31.

võtab teadmiseks ameti niisuguste kehtestatud meetmete puudulikkuse, mis on seotud läbipaistvuse, huvide konfliktide ennetamise ja haldamise ning rikkumisest teatajate kaitsega; märgib, et rikkumisest teatamise poliitika võeti vastu 18. juulil 2019. aastal ja see jõustus 1. augustil 2019. aastal; peab kahetsusväärseks, et ameti veebisaidil ei ole avaldatud kõik haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; nõuab tungivalt, et amet avaldaks läbipaistvuse suurendamiseks kõigi haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas võetud meetmete kohta aru;

32.

rõhutab ameti suuremat osalemist uut tüüpi hangetes ja pakkumustes, mis on seotud teenuste, seadmete ning allhanke raames korraldatavate projektide ja uuringutega, et täita määruse (EL) 2019/1896 sätteid; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (6) (edaspidi „2014. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“) põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 295; tuletab meelde, et 2014. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe on Euroopa Parlamendile ja komisjonile siduv; tuletab meelde, et 2014. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 35 kutsutakse Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles registriga ühinema ning ergutatakse teisi ELi institutsioone, organeid ja ameteid selle kokkuleppega loodud raamistikku kasutama; märgib, et amet ei ole läbipaistvusregistri kasutamise otsusest ühissekretariaadile kunagi ametlikult teatanud; palub ametil luua sidusa ja ametliku registri, et tagada läbipaistvus oma suhetes kolmandatest osapooltest sidusrühmadega, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2019/1896 artiklis 118; tunneb heameelt asjaolu üle, et amet töötab praegu välja oma läbipaistvusregistrit, et vältida ebaselgust suhetes kolmandatest osapooltest sidusrühmadega, mis on seotud teenuseid, seadmeid või projektide ja uuringute allhankimist käsitlevate hangete ja pakkumustega; kutsub komisjoni üles aitama ametil määrata registri jaoks kindlaks asjakohase raamistiku, mis tagab läbipaistvusreeglite õigusselguse, võttes samal ajal arvesse ameti tegevuse laadist tulenevaid spetsiifilisi tundlikkus- ja turvanõudeid;

33.

võtab suure murega teadmiseks, et vastavalt ajakirjanduslikele uurimistele, mis põhinevad dokumentidel, mille amet on teinud kättesaadavaks teabevabadust käsitlevate asjakohaste õigusaktide alusel, on amet aastatel 2018–2019 korraldanud oma töövaldkonnaga seotud tööstusharude esindajatega mitu kohtumist, millest 70 % on olnud kohtumised selliste äriühingute esindajatega, mis ei ole kantud liidu läbipaistvusregistrisse; märgib, et 2019. aasta nn tööstuspäevade raames kohtus amet mitme sõjatehnoloogia, seire ja biomeetria tööstusharu äriühinguga, sealhulgas äriühingutega, kes ei ole end liidu läbipaistvusregistris registreerinud; taunib asjaolu, et amet ei ole Euroopa Parlamendile esitanud nõuetekohast teavet 2019. aastal lobistidega korraldatud kohtumiste kohta; palub ametil ajakohastada oma läbipaistvuspoliitikat, et tagada süstemaatiline teabe avaldamine asjaomaste tööstusharude esindajatega toimuvate kohtumiste kohta, esitades kohtumiste teema, kestuse ja toimumisraamistiku, ning hoiduda kohtumisest äriühingutega, kes ei ole kantud liidu läbipaistvusregistrisse; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

34.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja praeguste sätete kooskõlastamatusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes;

35.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsioone ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et niisugused enda koostatud deklaratsioonid ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

Sisekontroll

36.

märgib, et kooskõlas 2019.–2020. aasta kavaga lõpuleviidud toetuste järelkontrolli kohta on ameti inspekteerimis- ja kontrollibüroo teinud inspektsioone kaheksas liikmesriigis ja kümnes institutsioonis;

37.

märgib, et 2019. aastal korraldas komisjoni siseauditi talitus IT-juhtimise ja projektijuhtimise auditi, mille tulemusel esitati kaks väga olulist ja kaks olulist soovitust, millega amet nõustus, ning et nende soovituste rakendamise tegevuskava võeti vastu ja esitati siseauditi talitusele;

38.

märgib, et 5. veebruari 2020. aasta seisuga on viie soovituse staatus „läbivaatamiseks valmis“ ja need ootavad siseauditi talituse lõplikku otsust ning 11 soovituse staatus on „pooleli“ ja need tuleb alles rakendada;

39.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja eelmisel aastal esitatud tähelepanekute suhtes võetud järelmeetmetega seoses puudub ametil tundlike ametikohtade poliitika, mille alusel määrataks kindlaks tundlikud funktsioonid, hoitaks nende loetelu ajakohasena ja määrataks kindlaks asjakohased meetmed erahuvide riskide maandamiseks; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et poliitikadokumendi eelnõu valmis 2019. aastal, kuid võimaliku ümberhindamise tõttu see peatati ja selle vastuvõtmist pidanuks kaalutama 2020. aasta kolmandas kvartalis; nõuab tungivalt, et amet võtaks selle poliitika võimalikult kiiresti vastu ja hakkaks seda rakendama, et vastata ameti sisekontrollistandarditele; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aruande selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

40.

kutsub ametit üles võtma kiiremas korras parandusmeetmeid kontrollikoja kõigi tähelepanekute suhtes, millega ei ole seni tegeletud, sealhulgas tundlike ametikohtade poliitika vastuvõtmine ja rakendamine kooskõlas oma sisekontrollistandarditega, komisjoni hallatavast Sisejulgeolekufondist ja ameti vahenditest topeltrahastamise riski käsitlemine ning ülekantud assigneeringute jätkuvalt kõrge tasemega tegelemine;

41.

palub taas ametil tagada kogu oma tegevuses täielik läbipaistvus ja põhiõiguste täielik austamine; rõhutab, et ameti suuremad volitused peaksid käima käsikäes põhiõiguste täieliku austamise tagamise mehhanismide tugevdamisega; märgib, et õiguskaitse tugineb üldsuse usaldusele ja eeldab läbipaistvust; rõhutab lisaks, et võimu teostamine on vastavuses vastutuse ja hoolsuskohustuse kõrge tasemega; tuletab kõigile asjaosalistele meelde, et nad austaksid vastastikku oma pädevusvaldkondi ja teeksid konstruktiivset koostööd ameti kiire laienemisega seotud probleemide lahendamiseks ning ameti missiooni ja strateegiliste eesmärkide edasiseks täitmiseks;

Muud märkused

42.

võtab seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekutega, mis on seotud uue peakorterihoone ehitamise ja Euroopa kooli asutamisega Varssavis, teadmiseks, et 2019. aastal eraldasid Poola ametivõimud ametile nõuetekohase krundi ja käib planeering ameti peakorteri jaoks sihtotstarbeliste ruumide ehitamiseks 2024. aasta lõpuks ning et Euroopa kooli akrediteerimine oli 2020. aastal veel pooleli, kusjuures kool teatas oma valmisolekust alustada tegevust osaliselt alates õppeaastast 2020/2021;

43.

44.

märgib, et kõik neli pooleliolevat kohtuasja jõudsid 2019. aasta lõpuks lahenduseni ja et kõigi juhtumite puhul oli tulemus ameti kasuks; on ülimalt mures asjaolu pärast, et amet nõudis Üldkohtu kohtuasjas T-31/18, mis puudutab dokumentidega tutvumise taotlusi, kohtukulude katmist kahelt üksikisikult 23 700 euro suuruses summas; märgib, et kohus vähendas seda summat 10 520 euroni; rõhutab, et kodanikuühiskonna liiga suurte kohtukuludega koormamisel on heidutav mõju kodanikuühiskonna õiguskaitse kättesaadavusele dokumentidega tutvumise valdkonnas, mis on harta artiklis 42 sätestatud põhiõigus, ning see õõnestab kodanikuühiskonna õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud harta artiklis 47; kutsub ametit üles loobuma selles kohtuasjas kulude katmise nõudest ja hoiduma tulevikus teabega tutvumise taotlusi käsitlevates kohtuasjades taotlejatelt ametiväliste juristide kulude sissenõudmisest;

45.

võtab teadmiseks korduvad väited selle kohta, et amet on võtnud osa Kreeka ametivõimude poolt toime pandud põhiõiguste rikkumistest, kuna ta on osalenud rändajate tagasitõrjumises; tuletab meelde, et amet on volitatud kontrollima piire, tagades samas, et piirikontrolli tehakse kooskõlas põhiõiguste ja pagulasseisundi konventsiooniga, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/399 (7) ja määruses (EL) 2019/1896, mille artikkel 46 kohustab tegevdirektorit põhiõiguste rikkumise korral tegevused peatama või lõpetama või neid mitte alustama; võtab teadmiseks Egeuse merel toimuvate operatsioonide põhiõigustega seotud ning õiguslike ja operatiivaspektidega tegeleva töörühma (WG FRaLO) loomise; märgib, et WG FRaLO tuvastas 13 asjakohast juhtumit, mida uuriti hiljem: kaheksa juhtumit on Frontexi haldusnõukogu töörühma lõpparuande (8) kohaselt lahendatud ja viis on veel läbivaatamisel; rõhutab vajadust kaasata juhtumite täielikku lahendamisse Frontexi kontrolli töörühm, mille moodustas Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon; kutsub ametit üles teavitama Euroopa Parlamenti korrapäraselt tööst, mida amet teeb välispiiridel; tunneb heameelt selle üle, et amet võttis vastu tegevuskava, mille alusel rakendatakse WG FRaLO soovitusi ning reageeritakse esitatud väidetele selge ajakava ja väga spetsiifiliste eesmärkide seadmisega (9);

46.

tunneb heameelt ameti otsuse üle peatada oma operatsioonid Ungari piiril pärast Euroopa Kohtu 17. detsembri 2020. aasta otsust kohtuasjas C-808/18 (10); märgib aga, et väited, mis puudutasid rändajate ulatuslikku ebaseaduslikku tagasitõrjumist Ungari ametivõimude poolt, olid juba valitsusvälise organisatsiooni „Ungari Helsingi Komitee“ poolt hästi dokumenteeritud; peab seetõttu kahetsusväärseks ameti võetud meetmete aeglast tempot;

47.

võtab teadmiseks OLAFi poolt ameti suhtes algatatud uurimise; võtab teadmiseks asjaolu, et Frontexi kontrolli töörühm jälgib ameti toimimise kõiki aspekte; kutsub ametit üles teavitama Euroopa Parlamendi liikmeid viivitamata OLAFi uurimise tulemustest asjakohasel ja õiguslikul viisil, austades teabe konfidentsiaalsust ja andmekaitsenorme;

48.

peab murettekitavaks seda, kuidas komisjon on reageerinud väidetavatele ametipoolsetele põhiõiguste rikkumistele; avaldab rahulolematust selle üle, et komisjoni ja ameti vahel puudub ilmselgelt konstruktiivne ja tulemuslik teabevahetus ning koostöö; nõuab tungivalt, et komisjon ja amet tõhustaksid põhjendamatu viivituseta oma teabevahetust ja koostööd; kutsub komisjoni üles esitama õiguslikke suuniseid, et tagada asjakohased, seaduslikud ja õigeaegsed menetlused kriitiliste olukordade lahendamiseks välispiiridel (merepiiril), võttes arvesse niisuguste operatsioonide keerulisi geopoliitilisi probleeme;

49.

täheldab, et lisaks nii ameti eelarve kui ka personali märkimisväärsele suurenemisele on ka ameti olemus põhjalikult muutunud, mis väljendub kõige paremini alalise korpuse 1. kategooria töötajate õiguses kanda relvi ja vormiriietust; märgib, et need ainulaadsed tunnused eristavad ametit kõigist teistest liidu organitest, asutustest ja ametitest; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles määrama koostöös Schengeni lepinguga ühinenud riikidega kindlaks üksikasjaliku õigusraamistiku, millega esitataks selged suunised ameti kõnealuse spetsiifilise ja ainulaadse tegevuse kõigi aspektide kohta;

50.

märgib, et Euroopa Ombudsman algatas omal algatusel uurimise ameti kaebuste lahendamise korra suhtes, mida saavad kasutada isikud, kes usuvad, et nende põhiõigusi on ameti operatsiooni käigus rikutud; kutsub ametit üles tegema selle uurimise raames täielikku koostööd ja andma aru selle kohta, kuidas amet kavatseb Euroopa Ombudsmani soovitusi rakendada;

51.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaidid juurdepääsetavaks mis tahes puuetega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102 (11), sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimesi esindavad organisatsioonid;

52.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (12) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta;

53.

rõhutab, et 2019. aastal ameti halduses tuvastatud probleemid ei sea kahtluse alla ameti olemasolu, õiguspärasust ega volitusi; peab ametit jätkuvalt liidu välispiiride haldamise oluliseks vahendiks, mille ülesanne on tagada Schengeni ala nõuetekohane toimimine ja liikumisvabadus liidus; ootab, et amet rakendaks täielikult WG FRaLO soovitusi ja esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile koos selge ajakavaga konkreetsed meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks; on seisukohal, et need sammud moodustavad ameti eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohustusliku tingimuse.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(3) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(6) ELT L 277, 19.9.2014, lk 11.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(8) „Fundamental Rights and Legal Operational Aspects of Operations in the Aegean Sea“ (Egeuse merel toimuvate operatsioonide põhiõigustega seotud ning õiguslikud ja operatiivaspektid), Frontexi haldusnõukogu töörühma lõpparuanne, 1. märts 2021 (https://frontex.europa.eu/assets/Key_Documents/MB_Documents/Agenda_Point_WG_FRaLO_final_report.pdf).

(9) Frontexi 5. märtsi 2021. aasta pressiteade „Roadmap addressing the recommendations of the preliminary report of the Management Board Working Group on Fundamental Rights and Legal and Operational Aspects of Operations“ (Haldusnõukogu operatsioonide põhiõigustega seotud ning õiguslike ja operatiivaspektidega tegeleva töörühma esialgse aruande soovituste käsitlemise tegevuskava). https://frontex.europa.eu/media-centre/news/news-release/roadmap-addressing-recommendations-of-management-board-working-group-lBZxAh

(10) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. detsember 2020, Euroopa Komisjon versus Ungari, C-808/18, ECLI:EU:C:2020:1029.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(12) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/337

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1616,

28. aprill 2021,

Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0065/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008) (4), eriti selle artiklit 14,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0074/2021),

annab heakskiidu Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/339

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1617,

28. aprill 2021,

Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0065/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0074/2021),

annab heakskiidu Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(1) ELT C 430, 20.12.2019, lk 12

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/341

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1618,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa GNSSi Agentuuri 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0074/2021),

arvestades, et Euroopa GNSSi Agentuuri (edaspidi „agentuur“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli agentuuri 2019. aasta lõplik eelarve 33 589 862,79 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 4,22 % suurust kasvu; arvestades, et agentuuri eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest (2);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aasta eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama mis 2018. aastal; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,95 %, mis on 2018. aasta määrast 2,22 % võrra kõrgem;

märgib, et lisaks oma põhieelarvele jätkas agentuur 2018. aastal suure summa delegeeritud eelarve haldamist, et teenindada Euroopa Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) ning täita Galileo rahalist toetust käsitlevat lepingut, avaliku reguleeritud teenuse delegeerimise lepingut ja programmi „Horisont 2020“ rahalist toetust käsitlevat lepingut; märgib, et delegeeritud eelarve assigneeringutest seoti 2019. aastal kulukohustustega kokku 290 696 766,98 eurot ja välja maksti 523 494 171,23 eurot;

Tulemuslikkus

märgib, et agentuur kasutab peamiste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid, mille hulka kuuluvad näiteks tulemuslike sõltumatute haavatavushindamiste osakaal ning kulukohustustega sidumise ja maksete määr ettenähtud aja jooksul;

peab kiiduväärseks, et 2015. aastast saadik tellib agentuur raamatupidamisteenuseid komisjonilt ja agentuur jagab siseauditiüksust Euroopa Kemikaaliametiga; innustab agentuuri tegema liidu asutustega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

kutsub agentuuri üles jätkama koostoime arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu asutustega, et parandada tõhusust sellistes valdkondades nagu inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus;

märgib, et 2019. aasta juulis toimus agentuuris vahejuhtum, mille tõttu tekkis Galileo teenuste osutamisel kuuepäevane katkestus, mille kõrvaldamiseks hakati mõjutatud Galileo taristut kiiresti uuesti töökorda seadma; märgib, et agentuuri turvalisuse akrediteerimise nõukogu analüüsis 2018.–2019. aasta teenusekatkestuste kohta koostatud dokumentatsiooni ja pööras eritähelepanu 2019. aasta juuli katkestusele ning esitas mitu probleemi, mis tuleb süsteemi töökindluse suurendamiseks lahendada; palub agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvast aru anda;

märgib, et 2019. aasta veebruaris pandi tööle neli uut satelliiti;

võtab teadmiseks, et 2019. aastal toimus umbes 150 võistkonna osalusel MyGalileoAppi võistlus, kus kolme uue Galileo uuendusliku kasutusviisi eest anti rahaline auhind, millega toetati liidu idufirmasid ja noori innovaatoreid oma ettevõtluspotentsiaali suurendamisel;

märgib, et vastavalt kontrollikoja eriaruandele ametite tuleviku kohta (edaspidi „kontrollikoja eriaruanne“) on praktikas väga piiratud agentuuri sõltumatus seoses oma põhiülesandega kasutada komisjoniga sõlmitud delegeerimislepingu alusel Galileo ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi; kutsub komisjoni üles muutma agentuuri sõltumatuse määra, eelkõige seoses tema pädevusega rakendada delegeerimislepingut mitmete keerukate lepingute kaudu tööstuspartnerite ja avaliku sektori üksustega; palub agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellekohastest arengutest aru anda;

10.

märgib, et kontrollikoja eriaruande kohaselt peab agentuur 2019. aasta märtsist septembrini korraldatud auditi järel oluliselt parandama koostööd liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste liidu asutustega, kuna märgiti, et agentuuril on vaid piiratult teavet liikmesriikide strateegiatest ja meetmetest Galileo teenuste kasutuselevõtu toetamisel; soovitab agentuuril tungivalt tõhustada koostööd ja teadmiste vahetamist liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste liidu asutustega, et hoogustada Galileo teenuste kasutuselevõtmist ning järgida ühist eesmärki täita liidu kodanike huvides liidu tegevuspoliitikaid; palub agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellekohastest arengutest aru anda;

11.

rõhutab, kui oluline on suurendada agentuuri sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et agentuur peab selles valdkonnas jätkuvalt aktiivselt tegutsema, et iga hinna eest vältida asutuste vahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis; tuletab ühtlasi meelde, kui tähtis on, et agentuur oma töö tutvustamiseks teeks ennast meedias, internetis ja sotsiaalmeedias nähtavamaks;

Galileo intsident

12.

kahetseb asjaolu, et 10. juulil 2019 toimus süsteemi uuendamise ajal Galileo maapealses taristus teenindusintsident ning selle tulemusel katkesid kuueks päevaks Galileo algsed navigatsiooni- ja ajamääramisteenused; väljendab siiski heameelt selle üle, et komisjon asutas sõltumatu uurimiskomisjoni, et vahejuhtumit uurida ja anda soovitusi selliste juhtumite vältimiseks tulevikus;

13.

tuletab meelde, et uurimiskomisjon tuvastas väärkäitlemist, seadmete tehnilist anomaaliat ja sellest mõjutatud seadmete ebastandardset konfiguratsiooni, ning et uurimiskomisjon tuvastas eri laadi algpõhjused, mis olid seotud Galileo korraldamise ja haldamisega, inimfaktoritega ning keeruka ja mittestandardse süsteemi konfiguratsiooniga; kutsub komisjoni ja agentuuri üles järjekindlalt järgima uurimiskomisjoni soovitusi, eelkõige seoses teenuste järjepidevuse ja Galileo juhtimise optimeerimisega ning kriisiolukorras kasutajate ja liikmesriikide parema institutsioonilise teavitamise tagamisega; palub komisjonil ja agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni järelmeetmetest korrapäraselt teavitada;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 92,81 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 139 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 129 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 128); märgib, et 2019. aastal töötas agentuuri heaks ka 55 lepingulist töötajat ja 3 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et lisaks ühele juba eraldatud ametikohale eraldati agentuurile 2019. aasta ametikohtade loetelus kümme täiendavat ametikohta;

15.

väljendab muret selle pärast, et kontrollikoja eriaruande kohaselt on agentuuril raskusi vajalike tehniliste teadmistega töötajate värbamisega ning ametikohtade või riiklike ekspertide nappuse kompenseerimiseks annab agentuur põhiülesandeid üha enam üle erasektori töövõtjatele, kellest ta võib sel juhul sõltuvaks muutuda; palub komisjonil olukorda hoolikalt uurida ja anda agentuurile vajalikud vahendid vajalike töötajate töölevõtmiseks; palub komisjonil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle küsimuse kohta aru anda;

16.

väljendab heameelt agentuuri tegevuse ja uute meetmete üle, mis on võetud kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, töölevõtmiseks ja tööl hoidmiseks;

17.

väljendab kahetsust agentuuri töötajaskonna, eriti selle kesk- ja kõrgema juhtkonna koosseisu jätkuva geograafilise tasakaalustamatuse pärast; kutsub agentuuri üles tagama oma töötajate seas kõigi liikmesriikide kodanike nõuetekohase esindatuse, võttes aga seejuures arvesse töötajate pädevust ja väärtuslikkust, millele osutatakse ametnike personalieeskirjade artiklis 27;

18.

soovitab agentuuril välja töötada personalipoliitika pikaajalise raamistiku, mis käsitleks töö ja eraelu tasakaalustamist, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalustatust ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

19.

märgib, et 2019. aastal ei puudus sooline tasakaal nii tippjuhtide seas (7 meest ja 4 naist) kui ka haldusnõukogus (24 meest ja 5 naist); palub agentuuril edaspidi tagada oma kõrgemas juhtkonnas sooline tasakaalustatus; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid agentuuri haldusnõukogu liikmete ametissenimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

20.

on mures agentuuri haldusnõukogu liigse suuruse pärast, mis raskendab otsuste tegemist ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

Kestlikkus

21.

peab kahetsusväärseks, et agentuur ei ole veel kinnitanud oma CO2-heite vähendamise eesmärke; kutsub agentuuri üles looma keskkonnasõbraliku töökeskkonna, vähendama oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning korraldama paberivaba töövoo;

22.

kahetseb, et energiat tarnitakse ettevõtja kaudu, kes ei esita üksikasjalikke andmeid oma energiaallikate kohta, ning et seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha agentuuri taastuvenergia tarbimist; soovitab agentuuril leida selline energiatarnija, kes esitab andmeid oma energiaallikate kohta;

Hanked

23.

märgib, seoses kontrollikoja 2018. aasta järelduste järelmeetmetega, et agentuuri vastu esitati Euroopa Liidu Kohtule hagi, milles vaidlustati selle hankemenetluse tulemus, mille eesmärk oli sõlmida Galileo satelliitsüsteemi rakendamiseks 2017.–2027. aastal raamleping 1,5 miljardi euro suuruses summas; märgib, et Eutelsat loobus hagist ja kohus tühistas kohtuasja;

24.

märgib seoses kontrollikoja varasema aasta järeldustega, et e-riigihankemenetluste elektroonilise esitamise moodul ei vastanud agentuuri keerukatele hankevajadustele, mistõttu otsustati, et pakkumusi elektrooniliselt ei esitata ning seega komisjoni välja töötatud e-riigihangete IT-vahendeid ei kasutata; võtab agentuuri vastusest teadmiseks, et agentuur võtab komisjoniga uuesti ühendust, et hinnata võimalust kasutada elektroonilist hankemenetlust nende hangete puhul, mille puhul see võib olla kõige sobivam; palub agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellekohastest arengutest aru anda;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

25.

märgib, et mitte kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ega majanduslike huvide deklaratsioone ei ole agentuuri veebisaidil avaldatud; kordab oma üleskutset agentuurile avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selleks võetud meetmetest; märgib, et haldusnõukogu sekretariaat ja sisekontrolli koordinaator tuletavad haldusnõukogu liikmetele meelde ja nõuavad, et nad esitaksid puuduvad dokumendid, ning et haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioone säilitataks agentuuri dokumendihaldussüsteemis;

26.

märgib, et kõrgema juhtkonna elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid on avaldatud agentuuri veebisaidil; märgib aga, et juhtivtöötajate elulookirjeldusi ega majanduslike huvide deklaratsioone ei ole agentuuri veebisaidil avaldatud; märgib, et juhtivtöötajate elulookirjelduste oma veebisaidil avaldamiseks ootab agentuur, et komisjon kiidaks huvide konfliktide vältimise rakenduseeskirja ametlikult heaks;

27.

rõhutab asjaolu, et liidu institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavas kehtivas eetikaraamistikus on märkimisväärseid puudusi, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete ühildamatusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes;

28.

Sisekontroll

29.

võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et agentuur on sõlminud Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) programmide EGNOS ja GALILEO rakendamise kohta koostöökokkulepped ning 2019. aastal maksis agentuur EGNOSe töökorra alusel välja 55,5 miljonit eurot ja GALILEO töökorra alusel 223,7 miljonit eurot; võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et ammendava eel- ja järelkontrolli strateegia puudumise tõttu valitseb oht, et agentuuri maksed ESA-le võidakse arvutada ebatäpsete kulude alusel; võtab agentuuri vastusest teadmiseks, et eelkontrolliga püütakse kinnitada, et maksetaotluste summad on kooskõlas töökorras ette nähtud maksekavade ja eelmaksetega, kuid järelkontroll ei ole kohaldatav, sest agentuuril on lepinguline maksekohustus; võtab agentuuri vastusest teadmiseks, et aastatel 2020–2023 teeb agentuur järelkontrolli, mille eesmärk on eelkõige veenduda, et kulud ja töö on väljamaksetaotlustega täielikult kooskõlas;

30.

võtab kontrollikoja aruandest teadmiseks, et agentuuril on tekkinud viivitused uue sisekontrolliraamistiku rakendamisel, mis pidi heaks kiidetama 2019. aastal, ja talitluspidevuse kava heakskiitmisel, mille kohta on kontrollikoda 2015. aastast saadik teavet nõudnud ja mis kiideti heaks alles 15. mail 2020, mis tähendab agentuuri töökorralduses suuri puudusi; võtab agentuuri vastusest teadmiseks, et ta kavatseb oma sisekontrolliraamistiku lõplikult välja töötada 2020. aastal;

31.

märgib, et siseauditi talitus avaldas 2019. aasta novembris EGNOSe kasutamise kohta auditiaruande ning esitas selles viis olulist soovitust ja ühe arutamist vajava küsimuse; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru soovituste ja küsimusega seoses tehtud edusammudest;

32.

märgib, et siseauditi üksus viis 2019. aastal läbi agentuuri töötajate suutlikkuse suurendamise auditi ja kuigi selle aruannet ei olnud 2019. aastal veel lõplikult vormistatud, oli kavas esitada selles üks väga oluline ja neli olulist soovitust; palub agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende soovituste täitmisel saavutatust aru anda;

33.

märgib, et 2019. aastal valis agentuur siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (nüüd kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat), EGNOSe, Galileo ja programmi „Horisont 2020“ toetustega seotud kolme rahalist toetust käsitleva lepingu raames 2018. aasta tegevuse kohta kolme tavapärase välisauditi tegemiseks audiitorühingu BDO, kes jõudis järeldusele, et kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi delegeeritud rahasummasid on kasutatud nõuetekohaselt; leiti küll teatavaid tehnilisi vigu, aga mitte suuri puudusi;

34.

märgib seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni varasemate aastate kommentaaride alusel võetud järelmeetmetega, et siseauditi talitus auditeeris 2018. aastal agentuuri IT-haldust ning agentuur koostas tegevuskava, mis sisaldas võimalike paranduste tegemiseks kuut meedet; märgib, et 2020. aasta märtsis kinnitas siseauditi talitus, et kaks meedet on lõpule viidud, ja agentuur koostas kõik muud, ülejäänud meetmetega seotud dokumendid ning agentuur usub, et pärast koostatud paketi esitamist saab siseauditi talitus kinnitada, et enamik ülejäänud meetmetest või isegi need kõik on lõpule viidud; palub agentuuril eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses tehtud edusammudest aru anda;

Muud kommentaarid

35.

võttes arvesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkusi ja tähelepanekuid, mis on seotud agentuuri püüdega vähendada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise otsusega kaasnevat negatiivset mõju, märgib, et mõnede asjassepuutuvate lepingute täitmine määrati Ühendkuningriigi töövõtjate asemel ettevõtjatele, kes asuvad mõne liikmesriigi territooriumil, ning et oli ka lepinguid, mille kehtivusaeg sai enne väljaastumiskuupäeva läbi, ning et Galileo turvaseirekeskuse varuüksuse asukoht on nüüd Ühendkuningriigi asemel Hispaanias, mis tagab teenuste järjepidevuse;

36.

(2) ELT C 430, 20.12.2019, lk 12

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/345

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1619,

28. aprill 2021,

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0066/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (4), eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (5), eriti selle artiklit 45,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0092/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(5) ELT L 83, 25.3.2019, lk 18.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/347

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1620,

28. aprill 2021,

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0066/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (4), eriti selle artiklit 36,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (5), eriti selle artiklit 45,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0092/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(5) ELT L 83, 25.3.2019, lk 18.

(1) ELT C 192, 8.6.2020, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/349

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1621,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kalanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0092/2021),

arvestades, et Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti eelarveaasta 2019 lõplik eelarve 17 247 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 0,93 % suurust vähenemist; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,88 %, mis on 2018. aasta määrast veidi (0,15 % võrra) kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,69 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,93 % võrra madalam;

Tulemuslikkus

märgib rahuloluga, et amet kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid ning mille hulka kuuluvad näiteks kontrollid ja rikkumiste trendid, koolitustel osalemine ja eelarve täitmine kvartalite kaupa;

märgib, et amet viis õigeks ajaks ellu 99 % oma tegevusest ja et 2019. aastal viis ta täielikult ellu oma iga-aastase kommunikatsioonistrateegia kava; rõhutab, et 2019. aastal koordineeris amet 32 381 kalalaeva inspekteerimist, mille tulemusel avastati 1 487 kahtlustatavat rikkumist, mida on 2018. aasta arvnäitajatega võrreldes vastavalt 20,2 % ja 107,8 % rohkem; on seisukohal, et need arvud näitavad, et kontrollid ja nende järelmeetmed moodustavad ühise kalanduspoliitika reeglite järgimise tagamisel jätkuvalt olulise vahendi;

märgib rahuloluga, et 2019. aastal laiendas amet oluliselt oma tegevuse ulatust lisavahendeid saamata; rõhutab eelkõige, et amet on koordineerinud seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, mida kohaldatakse Euroopa vetes ligikaudu 45 uue kalaliigi suhtes, kaasa arvatud kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse lossimisnõudeid, ning on laiendanud seda tegevust harrastuskalapüügile (tursk Läänemere lääneosas);

tuletab meelde kalanduskontrolli tähtsust ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel; tunnustab ameti olulist panust nende eesmärkide saavutamisse; rõhutab, et kalanduskontrolli käsitlevate reeglite käimasoleva läbivaatamise tagajärjel suureneb ameti töökoormus; rõhutab, et püüdlused tulla toime suurenevate kohustustega ja selleks piisavate vahendite eraldamata jätmine on omavahel vastuolus; rõhutab seetõttu, et eelseisvatel aastatel tuleb ameti rahalisi ja inimressursse suurendada;

märgib, et amet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ning Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) võtsid vastu kolmepoolse töökorra, milles on kindlaks määratud nimetatud ametite vaheline koostöö ja koostöö, mida tehakse rannikuvalveülesandeid täitvate riiklike asutustega teenuste, teabe, seadmete ja koolituse pakkumisel ning mitmeotstarbeliste operatsioonide kooskõlastamisel; märgib, et 2019. aastal laiendas amet Europoli ja Eurojustiga tehtavat operatiivkoostööd kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi raames, mis hõlmab ka ebaseaduslikku kalapüüki; on seisukohal, et selline töökorraldus on edukas näide liidu ametite koostoimest ning muudes valdkondades tegutsevad ametid peaksid selle eeskujuks võtma;

innustab ametit jätkama oma teenuste digitaliseerimist, et vähendada bürokraatiat;

võtab teadmiseks, et 2017. aastal tutvustati ameti teise viieaastase (2012–2016) sõltumatu välishindamise tulemusi; märgib rahuloluga, et 11 soovitusest viidi ellu kümme ja viimase täitmata soovituse elluviimine edeneb kooskõlas haldusnõukogule 22. oktoobril 2019. aastal esitatud tegevuskavaga;

märgib, et amet toetas koostöös rannikuvalvefoorumitega Euroopa rannikuvalveteenistuse foorumi kolmandat seminari „Mitmeotstarbelised mereoperatsioonid“, mis toimus 3.–5. juunil 2019. aastal Sitsiilias Catanias (Itaalia) ja millel osales 90 delegaati 16 liikmesriigist, EMSAst ja Frontexist;

10.

juhib tähelepanu abile, mida amet on andnud komisjonile seoses kolmandate riikidega tehtava koostööga, ja ameti olulisele rollile kõigile rannikuriikidele võrdsete võimaluste tagamisel; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada ametile eraldatavaid vahendeid, et ametil oleks võimalik toime tulla suurenenud töökoormusega, mis on tingitud Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest ja uute suhete võimalikest tagajärgedest kalanduskontrolli raamistikule;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 96,72 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 61 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 59 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 61); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka kümme lepingulist töötajat ja kuus liikmesriigi lähetatud eksperti;

12.

tunneb heameelt ameti püüdluste üle luua mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond ja -kultuur, võttes meetmeid puuetega inimeste heaks; palub ametil hinnata võrdsete võimaluste põhimõtete edasise tugevdamise ja integreerimise võimalusi töölevõtmisel, koolituses, karjääri arendamisel ja töötingimustes ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest; palub ametil uurida oma hoonete (juurdepääs, asjakohane bürootehnika) võimalikku mõistlikku täiustamist ja muutmist piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste jaoks;

13.

on äärmiselt mures soolise tasakaalu täieliku puudumise pärast kõrgema juhtkonna tasandil ja haldusnõukogus (43 meest ja 13 naist); peab kahetsusväärseks asjaolu, et naised moodustavad ainult 26 % palgaastme AD 8 või kõrgema palgaastme töötajatest, samas kui nad moodustavad peaaegu poole kõikidest töötajatest; märgib siiski rahuloluga, et see näitaja on 2018. aastaga võrreldes 9 protsendipunkti võrra ja 2017. aastaga võrreldes 2 protsendipunkti võrra paranenud; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et saavutada kõikidel tasanditel parem sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel soolise tasakaalu tagamiseks rohkem pingutusi;

14.

võtab teadmiseks ameti poliitika edendada töötajate võrdset kohtlemist ja eesmärgi saavutada sooline tasakaal nii arvuliselt kui ka palgaastmete ja vastutuse tasemete lõikes;

15.

innustab ametit töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse ameti töötajate töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, diskrimineerimiskeeldu, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist; märgib, et amet tegeleb ulatusliku inimressursside strateegia koostamisega, mis tuleb lõpule viia 2020. aasta lõpuks;

Hanked

16.

toonitab, et 2019. aastal seisnes peamine hanketegevus kahe avatud pakkumismenetluse algatamises tarkvaraarenduse ja IT-teenuste ning sideteenuste ja -materjalide valdkonnas;

17.

peab kiiduväärseks, et vastavalt liidu ametite eesmärgile teha hangeteks ühiseid pingutusi algatas amet 2019. aastal institutsioonidevahelise avatud hankemenetluse ning selle hankemenetlusega ühines veel kaks ametit; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru oma ühiste hankemenetluste edasisest arengust; on seisukohal, et tegemist on tavaga, millest sellest tasub eeskuju võtta; innustab ametit uurima, kuidas saaks koos teiste institutsioonidega menetlusi veelgi lihtsustada ja seostada;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

18.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; peab kahetsusväärseks, et osad ameti haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ei ole ameti veebisaidil avaldatud; palub ametil avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

19.

juhib tähelepanu ameti võetud kohustusele suurendada oma tegevuse läbipaistvust seeläbi, et ta annab aru ameti töötajate ja tegevdirektori kohtumistest huvirühmade esindajatega ning teeb sellekohase teabe ameti veebisaidil kättesaadavaks; peab kahetsusväärseks, et see teave on esitatud rubriigis, mis on olemas üksnes ameti veebisaidi ingliskeelses versioonis; kutsub ametit üles täitma oma kohustuse ja korrapäraselt ajakohastama selle teabe jaoks ette nähtud lehte oma veebisaidi kõikides keeleversioonides;

20.

tunneb heameelt ameti pingutuste üle suurendada oma tegevuse nähtavust nii traditsioonilises ajakirjanduses kui ka sotsiaalvõrgustikes; on veendunud, et ameti rakendatav kommunikatsioonistrateegia aitab üldsusel paremini mõista liidu rolli, institutsioonilist korraldust ja tegevust kalanduskontrolli valdkonnas; kutsub ametit üles jätkama sellealaseid jõupingutusi ning tugevdama oma sidemeid kodanikuühiskonnaga, eelkõige teadus- ja akadeemiliste ringkondadega;

Sisekontroll

21.

märgib, et 2019. aastal avaldas komisjoni siseauditi talitus ühiskasutuskavade elluviimist ja hindamist käsitleva auditiaruande ning lepiti kokku võimalikke parendamist vajavaid valdkondi puudutavas tegevuskavas; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võetud meetmetest aru;

22.

märgib, et 2018. aastal avaldas komisjoni siseauditi talitus ametis toimuvat planeerimist, eelarvestamist ja järelevalvet käsitleva auditiaruande ning lepiti kokku võimalikke parandamist vajavaid valdkondi puudutavas tegevuskavas; märgib, et amet on viiest soovitusest ellu viinud neli; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võetud meetmetest aru;

23.

märgib, et 2019. aasta aprillis võttis ameti haldusnõukogu vastu muudetud sisekontrolliraamistiku, mis on viidud kooskõlla komisjonis vastu võetud sisekontrolliraamistikuga ja mida on nõutud Euroopa Kalanduskontrolli Ameti uue finantsmääruse (2) artiklis 30; märgib, et sisekontrolliraamistiku iga-aastasel hindamisel jõuti järeldusele, et kontrollitegevuse komponendi edasiseks parandamiseks tuleb võtta meetmeid, eelkõige lepingute haldamise valdkonnas; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

24.

märgib murega, et 2019. aastal registreeriti kolm erandit ja üks nõuetele mittevastavuse juhtum, mille tinglik väärtus kokku on 46 000 eurot ja mis on peamiselt seotud lepingus tehtud muudatuste hilise allkirjastamisega; märgib, et kuigi juhtumitele omistati tinglik väärtus, ei tulenenud ametile sellest finantsmõju/kahju ning selliste vigade ärahoidmiseks võetakse asjakohaseid meetmeid; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

Muud kommentaarid

25.

märgib, et amet on alustanud protsessi, mille eesmärk on saada ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaat, ning on võtnud mitmeid meetmeid oma üldise keskkonnamõju vähendamiseks; juhib aga tähelepanu sellele, et CO2 heite vähendamiseks ega kompenseerimiseks ei ole amet lisameetmeid võtnud;

26.

võtab teadmiseks, et amet on analüüsinud Ühendkuningriigi liidust väljaastumise otsuse tõenäolist mõju ja määranud kindlaks vajalikud leevendusmeetmed;

27.

(2) Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogu 29. augusti 2019. aasta otsus nr 19-W-5, mis käsitleb Euroopa Kalanduskontrolli Ameti finantsmäärust (https://www.efca.europa.eu/sites/default/files/AB%20Decision%2019-W-5_Financial%20Regulation.pdf).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/353

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1622,

28. aprill 2021,

Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0067/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (4), eriti selle artiklit 97,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0075/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/355

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1623,

28. aprill 2021,

Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0067/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0075/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 255.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/357

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1624,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kemikaaliameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0075/2021),

arvestades, et Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 112 834 290 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 4,99 % vähenemist; arvestades, et ligikaudu 39,51 % ameti eelarvest koosneb lõivudest ja tasudest ning 57,61 % liidu ja kolmandate riikide maksetest (2) (2018. aastal 72,47 % lõivudest ja tasudest ning 26,18 % liidu ja kolmandate riikide maksetest); märgib, et varasema aastaga võrreldes tehti eelarve struktuuris suured muudatused, mis on seotud määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (3), millega nähti 2018. aastal ette lõplik registreerimistähtaeg, ning kuna määruses (EÜ) nr 1907/2006 ei ole rohkem registreerimistähtaegu sätestatud, ei ole registreerimistasudest laekuva tulu järsku suurenemist oodata;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kinnituse;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,79 %, mis oli 2018. aasta omast 1,13 % võrra madalam; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,09 %, mis oli 2018. aasta omast 0,95 % võrra madalam;

rõhutab, et ametit rahastatakse osaliselt tasudest, mida ta saab ettevõtetelt, kes taotlevad määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt kemikaalide registreerimist; märgib, et kohaldatavad tasud sõltuvad ettevõtte suurusest ja registreeritud kemikaalide hulgast (eri piirmäärad); võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et alates esimestest registreerimistest 2009. aastal on end mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõttena määratlenud ligikaudu 26 % ettevõtetest; märgib aga murelikult, et tänu ameti tõhusale järelkontrollisüsteemile on amet teinud kindlaks, et umbes 50 % ettevõtetest olid näidanud oma suurust valesti ja maksnud seetõttu väiksemaid tasusid; rõhutab, et see näitab, et süsteemis, milles tuginetakse liiga palju taotlejate endi esitatud andmetele, on puudusi; märgib, et olukorra leevendamiseks on amet aastate jooksul esitanud 32,2 miljoni euro suuruses summas korrigeeritud tasude ja halduskulude kohta arveid ja summad sisse nõudnud ning amet on teinud suuri edusamme, et nõuda vääralt vähendatud tasude asemel õiged summad ja tähtajaks tasumata halduskulud sisse; märgib aga, et kontrollimiseks tuleb ära teha veel suur töö ja 2019. aasta lõpus ei olnud veel teada, kui suures summas tuleb tasusid veel korrigeerida; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, mida ta on ette võtnud ja mida saavutanud, et vähendada kontrollimist ootava suure dokumendihulga vähendamist ja tasusid korrigeerida; palub komisjonil teha ettepaneku meetmete kohta, mida tuleks olukorra lahendamiseks võtta, et vältida avalduse esitajate suuruse deklareerimisel pettusi ja tagada ametile stabiilsem eelarve planeerimine;

märgib 2018. aastat puudutavate kontrollikoja leidude järelmeetmete kohta, et ameti tulu laekub nii ettevõtete makstavatest lõivudest ja tasudest kui ka liidu eelarvest makstavast tasakaalustavast toetusest; märgib, et kuna 2018. aasta mais lõppes määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohane kolmas registreerimistähtaeg, hakkaks tasudest ja lõivudest laekuv tulu 2019. aastal järsult vähenema ja see suundumus eeldatavasti jätkub; juhib tähelepanu ohule, et kui kulud on suhteliselt stabiilsed, aga tulud palju raskemini prognoositavad, võib see avaldada ameti tegevusele ja eelarve täitmisele negatiivset mõju; võtab aga teadmiseks, et ameti vastuse kohaselt on amet tegutsenud ennetavalt ja peab komisjoniga pidevalt aru, et töötada kestliku rahastamise tagamise ja rahastamismudeliga seotud probleemide lahendamise nimel; palub ametil ja komisjonil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni toimuvaga kursis; juhib tähelepanu sellele, et ametile võib selle ülesannete täitmiseks vajalikku, paremini prognoositavat tulu aidata tagada see, kui ühelt poolt makstakse liidu eelarvest prognoositavat tasakaalustavat toetust ning teiselt poolt kantakse tasudest ja lõivudest laekuv tulu üle komisjonile;

Kestlikkus

rõhutab, et seoses määrusega (EL) nr 649/2012 (4) (eelnevalt teatatud nõusoleku määrus) ja määrusega (EL) 2019/1021 (5) (püsivate orgaaniliste saasteainete määrus) rahastatakse ametit täielikult liidu toetusest, mille summa oli 2019. aastal 1,56 miljonit eurot (2018. aastal oli püsivate orgaaniliste saasteainete jaoks ette nähtud summa 1,10 miljonit eurot);

tunneb heameelt pingutuste üle, mida amet on teinud kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks, ja kõigi meetmete üle, mida amet on võtnud, et vähendada oma CO2 heidet ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog; märgib rahuloluga, et ameti tegevdirektor on lubanud, et amet muutub 2030. aastaks CO2-neutraalseks;

Tulemuslikkus

tunnistab, et amet töötas 2019. aasta tööprogrammi jaoks ümber tulemusjuhtimissüsteemi, et tuua oma töö mõju ja tulemused paremini esile; peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal täitis amet eesmärgi 53 peamisest tulemusnäitajast ainult 34 puhul; võtab teadmiseks ameti kommentaari, et 19 täitmata eesmärki puudutavad peamiselt sisend- ja väljundnäitajaid, mida on mitme teguri põhjal raske prognoosida; nõuab tungivalt, et amet püüaks saavutada peamiste tulemusnäitajatega seotud eesmärgid sajaprotsendiliselt;

tuletab meelde, et amet on reguleerivate asutuste hulgas eestvedaja, kes aitab rakendada kemikaale käsitlevaid liidu õigusakte inimeste tervise ja keskkonna hüvanguks ning innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamiseks; märgib, et amet annab kemikaalide kohta teavet, aitab ettevõtetel õigusakte järgida ja edendab kemikaalide ohutut kasutamist;

tunnistab, et amet läbis 2019. aastal strateegilise ümberkorralduse ja ametil on koostatud aastateks 2019–2023 uus strateegiline kava, milles on kolm järgmist strateegilist prioriteeti: probleemsete ainete kindlakstegemine ja riskijuhtimine, kemikaalide ohutu ja kestlik kasutamine ettevõtete poolt ning kemikaalide kestlik majandamine liidu õigusaktide rakendamise kaudu;

peab kahetsusväärseks, et 2019.–2023. aasta strateegilises kavas puuduvad ennetavad meetmed ja vahendid, mille abil kiirendada, parandada ja kvantifitseerida loomkatsete arvu vähendamist ning asendada loomkatsed uut käsitlusviisi hõlmavate meetoditega; kordab, et loomkatsete puhul on väga tähtis järgida asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtet; võtab teadmiseks soovituse, mille Euroopa Parlament esitas oma 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis kestlikkust toetava kemikaalistrateegia kohta (6) ja mille kohaselt tuleks ametis luua rühm, kes tegeleks üksnes loomade kaitsega ja selliste katsemeetodite edendamisega, milles loomi ei kasutata; võtab murega teadmiseks, et 7. jaanuaril 2021. aastal eelarvekontrollikomisjoniga peetud arutelu käigus andis ameti direktor teada, et amet ei ole loomkatsete vähendamist puudutavat parlamendi üleskutset järginud; nõuab tungivalt, et amet tugineks loomkatsetele palju vähem; kutsub ametit üles aitama kaasa rahvusvahelisele tegevusele, et edendada oma volituste piires alternatiivseid katsemeetodeid, ning avaldama korrapäraselt teavet selle kohta, milliseid alternatiivseid meetodeid kasutatakse kemikaalimääruse REACH täitmisel;

10.

märgib, et 2019. aasta alguses kasutusele võetud uus organisatsioonistruktuur loodi selleks, et ameti üksused oleksid omavahel paremini seotud ja et hõlbustada tihedama koostöö tegemist; väljendab heameelt selle üle, et 2018. aastaga võrreldes tehti ainete täielikke vastavuskontrolle 50 % rohkem ja seda seetõttu, et vastavuskontrollidele suurema tähelepanu pööramiseks paigutati töötajaid ametisiseselt ümber, ilma et ametile oleks eraldatud lisavahendeid;

11.

märgib, et amet jagab oma siseauditi üksust endiselt Euroopa GNSSi Agentuuriga ning amet toetas 2019. aastal Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametit andmekaitseteenuste valdkonnas ning peale selle teeb amet tihedat koostööd teiste ametitega, sealhulgas jagab ametitevahelise võrgustiku raames teenuseid ja vastastikuse mõistmise memorandumite kohaselt vahendeid; tunnustab seda koostööd ja peab seda teistele ametitele eeskujuks, mida tasub järgida; innustab ametit tegema muude liidu ametitega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd; julgustab ametit algatama arutelusid selle üle, kuidas saaks kattuvate ülesannete täitmisel jagada ressursse ametitega, kelle tegevus on samalaadne;

12.

13.

palub ametil koostada suunised nõuete kohta, mis käsitlevad miinimumteavet, mida on piirangutest erandite tegemise põhjendamiseks vaja, ning tagama, et erandeid ei aktsepteerita, kui registreerimisdokumentatsioon ei vasta nõuetele ega ole ajakohane;

14.

rõhutab, et ameti sisetegevust ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et tingimata vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

15.

tuletab meelde, et amet peab oma töö tutvustamiseks olema meedias, sh sotsiaalmeedias, ja internetis nähtavam;

Personalipoliitika

16.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 96,75 % ning liidu eelarve kohaselt tööle võtta lubatud 461 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 446 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 452); märgib, et 2019. aastal töötas ametis ka 122 lepingulist töötajat ja 14 lähetatud riiklikku eksperti;

17.

märgib, et 2019. aastal oli kõrgemas juhtkonnas (71 % mehi ja 29 % naisi) ning haldusnõukogus (69 % mehi ja 31 % naisi) sooline tasakaalustamatus; palub ametil edaspidi tagada, et kõrgemas juhtkonnas valitseks sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

18.

märgib, et amet on kehtestanud ahistamisvastase poliitika ja võtnud vastu sellega seotud suunised; võtab teadmiseks, et amet korraldas koolitusi ja hakkas pakkuma konfidentsiaalse nõustamise võimalust, ning märgib ühtlasi, et 2019. aastal algatati katseprojekt, mille kohaselt võimaldatakse konflikte kogenud meeskondadele vahendamist; märgib, et ametis oli 2019. aastal üks mitteametlik ahistamismenetlus;

19.

märgib, et amet avaldab vabade ametikohtade teated oma veebisaidil, sotsiaalmeedias ja ELi ametite võrgustiku spetsiaalsel veebisaidil, et neid laiemalt avalikustada; võtab teadmiseks ameti vastuse, et amet on alustanud läbivaatamismenetlust, et oleks võimalik avaldada vabade ametikohtade teated Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil; kutsub ametit üles avaldama vabade ametikohtade teateid ka Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil; kutsub ametit üles uurima, kuidas saaks kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid veel paremini ligi meelitada, ja tagama selleks, et vabade ametikohtade teated jõuavad suurema hulga inimesteni; kutsub ametit üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

20.

tunneb heameelt selle üle, et amet on võtnud meetmeid puuetega inimeste abistamiseks ja püüdnud sellega luua mitmekesisemat ja kaasavamat töökeskkonda ja -kultuuri, ning palub ametil hinnata, kuidas saaks töölevõtmisel, koolitustel, karjääri edendamisel ja töötingimustes võrdsete võimaluste põhimõtteid veel rohkem tugevdada ja integreerida, ning suurendada töötajate teadlikkust nendest aspektidest; ja nõuab, et amet hindaks, kas piiratud liikumisvõimega või muude puuetega inimeste abistamiseks oleks ameti hoonetes võimalik teha mõistlikke parandusi ja muudatusi (hoonesse pääs, büroo asjakohane sisseseade);

21.

22.

rõhutab peale selle, et tuleb tagada piisav personal, mille puhul on arvesse võetud Euroopa rohelisest kokkuleppest ja kestlikkust toetavast liidu kemikaalistrateegiast, ringmajanduse tegevuskavast ja eelkõige nullsaaste eesmärgist tulenevaid vajadusi, ning et lisaülesannete täitmiseks (näiteks kui amet hindab aineid ise) on vaja lisavahendeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

23.

väljendab heameelt selle üle, et amet avaldab oma veebisaidil kõigi haldusnõukogu ja komiteede liikmete elulookirjeldused, samuti ameti töötajate hulka kuuluvate esimeeste, tegevdirektori ja kõigi apellatsiooninõukogu liikmete elulookirjeldused; väljendab heameelt selle üle, et amet avaldab oma veebisaidil kõigi haldusnõukogu, kõrgema juhtkonna ja komiteede esimeeste huvide deklaratsioonid;

24.

palub ametil viia oma tavad kooskõlla soovitustega, mille Euroopa Ombudsman esitas 7. mail 2020 juhtumi 2168/2019/KR kohta, ja tagama selleks eelkõige, et vajaduse korral kasutatakse võimalust keelata kõrgematel ametnikel pärast ametiaja lõppu teatud ametikohtadele asumine, kehtestades kriteeriumid selle kohta, millal ta keelab töötajatel erasektorisse tööle minna, teavitades ameti kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid kriteeriumidest, kui neid kohaldatakse, ning kehtestades sisekorra, mille kohaselt kaotab töötaja juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele kohe, kui ta läheb teisele tööle;

25.

peab kiiduväärseks, et läbipaistvuse suurendamiseks ja rikkumisest teatajate paremaks kaitsmiseks on võetud lisameetmeid, nagu kõigile töötajatele suunatud kohustuslikud veebipõhised koolitused rikkumisest teatamise kohta ning jätkuv keskendumine eetikateadlikkusele, hangete ja lepingute haldamisele ning infoturbele; märgib, et ameti andmetel on kõik kõrgema juhtkonna kohtumised sidusrühmadega registreeritud ja ameti veebisaidil avaldatud, et tagada täielik läbipaistvus;

26.

ameti andmetel moodustas tasudest laekuv eelarvetulu ameti kogutulust 2019. aastal umbes 39,5 %; märgib, et ametil on huvide konfliktide jälgimiseks ja ärahoidmiseks eeskujulik süsteem ja ameti arvates ei saa selliseid konflikte kergesti tekkida, sest tasusid kasutatakse kulude katmiseks ja arvamuse koostamises osalevaid ameti töötajaid hinnatakse pidevalt, et tagada nende sõltumatus; märgib, et amet soovib, et tema nimel koguks tasusid komisjon, sest see hõlbustaks ameti finantsjuhtimist ja aitaks vähendada puudujääkide ohtu; märgib, et ettevõtete makstavate tasude suuruses on aastati suur erinevus, mistõttu ametil ei ole võimalik mõistliku varuga hinnata, kui suurt tasakaalustavat toetust on liidu eelarvest vaja, ning see raskendab eelarve planeerimist; nõuab arutelu selle üle, kuidas ameti rahastamismehhanismi reformida, et see toimiks kestlikult;

27.

rõhutab, et eetikaraamistikus, mida liidu institutsioonide ja ametite suhtes praegu kohaldatakse, on suured puudused, mis on tingitud raamistiku killustatusest ja praeguste sätete vähesest sidususest; rõhutab, et nende probleemide lahendamiseks tuleks luua ühtne eetikaraamistik, millega tagatakse kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes kõrgete eetikastandardite kohaldamine;

28.

Sisekontroll

29.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühe auditeeritud hankemenetluse puhul ei saanud pakkujad hanke tingimuste põhjal täpselt aru, kuidas teatavat elementi oma finantspakkumuses hinnastada, ning kuna pakkumused ei olnud võrreldavad, otsustas amet menetluse tühistada ja alustada seda uuesti, mis pikendas menetluse kestust ja põhjustas ametile võimaliku maineriski; võtab teadmiseks ameti märkuse, et hankedokumendid leiti olevat selged ja põhjalikud ning menetluse uuesti alustamisega seotud lisatöö oli minimaalne ega tekitanud mainekahju;

30.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et töölevõtmismenetluse otsustusprotsess ei olnud piisavalt struktureeritud ega ammendav, et oleks jäänud maha selge kronoloogiline jälg, millest oleks näha, millal ja kelle poolt dokumendid heaks kiideti; võtab teadmiseks ameti vastuse, et amet on oma menetlusi muutnud, tagamaks, et pärast iga koosolekut saadetakse valikukomitee liikmetele koosolekute protokollide ja komitee tehtud otsuste salvestamiseks standardsed e-kirjad ning ühtlasi tagab amet, et pärast iga koosolekut oodatakse enne valiku tegemise juurde asumist ära elektroonilise heakskiitmise lõpuleviimine; kutsub ametit üles valikumenetlusi parandama, et tagada protsesside hoolikas läbiviimine ja läbipaistvus;

31.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus tegi ameti tulemusjuhtimise kohta kinnitava auditi, mille lõpus esitati nelja tulemuskategooria kasutamise kohta üks väga oluline soovitus, tagamaks, et iga töötaja tulemuslikkust hinnatakse, võrdlemata seda teiste töötajate tulemustega, ning üks oluline soovitus kavandamise, seire ja aruandluse korra ajakohastamise kohta; märgib, et amet on mõlema soovituse elluviimiseks juba võtnud vajalikke meetmeid;

32.

märgib murega, et 2019. aasta mais tekkis ametis kriis, kus serverite üleviimisel uude taristusse seiskusid kõik ameti IT-süsteemid; kriis lahendati 48 tunniga; soovitab ametil rakendada selliste IT-toimingute tegemisel, mille puhul on suur oht, et see häirib ameti põhiprotsesse, parimaid IT-tavasid käsitlevaid menetlusi;

33.

kutsub ametit üles suurendama oma andmebaasi läbipaistvust ja kasutusmugavust ning parandama hindamise ja hindamisjärgse riskijuhtimise vahelist seost, sealhulgas kandes näiteks ameti registreeritud ainete kohta andmebaasi toimikute vastavuse ja hindamise seisu käsitleva märke, lisades aine hindamise tulemuse (kas on vaja täiendavat riskijuhtimist või mitte), märkides selgelt, kas toimik osutus nõuetele mittevastavaks ja millisel alusel, ning lisades apellatsiooninõukogu otsuste tulemused ning ameti poolt võetud või kavandatavad järelmeetmed;

34.

märgib, et amet töötas 2019. aastal välja uue integreeritud haldussüsteemi strateegia ja raamistiku, mille haldusnõukogu kiitis 15. detsembril 2019 heaks ja millega asendati integreeritud juhtimisstandardid;

35.

innustab ametit jätkama määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel toimikute hindamisel tehtavat kontrolli ja protsessi tõhustama; tuletab meelde, et kui kontrolliti rohkem kui 2 000 toimikut, mis hõlmasid 700 ainet, selgus, et 70 % toimikutest ei vastanud määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud õigusteabe nõuetele või ei sisaldanud piisavalt teavet, et tagada liidu kodanike ja keskkonna seisukohast ohutu kasutamine;

Muud kommentaarid

36.

märgib, et 21. detsembril 2019 algas kolimine ameti uutesse ruumidesse Helsingis ning töötajad said 2020. aasta jaanuari alguses uues hoones tööle hakata, millega lõppesid neli aastat kestnud ettevalmistused töötajate ümberpaigutamiseks; kutsub ametit üles tagama oma töötajate heaolu, luues kestlikud ja keskkonnahoidlikud töötingimused;

37.

märgib, et amet töötas välja ulatusliku teabevahetuspaketi, et toetada Ühendkuningriigi liidust väljaastumiseks valmistumisel ja üleminekuperioodil ettevõtjaid ja minimeerida siseturu häireid; märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumine on ametile avaldanud vähest mõju;

38.

võtab murelikult teadmiseks, et ameti suhtes on algatatud mitu kohtuvaidlust ning tema kohta on esitatud mitu edasikaebust ja kaebust, mis on saadetud ameti apellatsiooninõukogule, Euroopa Kohtule või Euroopa Ombudsmanile, ning enamik neist juhtumitest on tagasi lükatud (20 juhtumit 37-st);

39.

(2) ELT C 107, 31.3.2020, lk 255.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0201.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/362

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1625,

28. aprill 2021,

Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0068/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ (millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri) (4), eriti selle lisa artiklit 8,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0088/2021),

annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri peadirektori tegevusele agentuuri 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/363

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1626,

28. aprill 2021,

Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0068/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ (millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri), (4) eriti selle lisa artiklit 8,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0088/2021),

annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/364

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1627,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euratomi Tarneagentuuri 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0088/2021),

arvestades, et Euratomi Tarneagentuuri (edaspidi „agentuur“) tulude ja kulude aruande kohaselt oli agentuuri 2019. aasta lõplik eelarve 223 000 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 81,30 % suurust kasvu, mis on tingitud IT-teenuste lepingute täitmisest, milleks agentuur sai komisjonilt 2019. aasta lõpus lisatoetust; arvestades, et agentuuri eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemusel oli kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 99,86 %, mis on 2018. aasta määrast 2,02 % võrra kõrgem; peab siiski kahetsusväärseks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 41,05 %, mis oli 2018. aasta määrast 31,85 % madalam; arvestades, et see vähenemine on tingitud täitmata kulukohustuste ülekandmisest järgmisse eelarveaastasse summas 131 137,56 eurot ehk 59 % sõlmitud, aga aasta lõpuks veel täitmata IT-teenuste lepingute jaoks eraldatud summadest;

Ülekantud assigneeringute tühistamine

võtab kontrollikoja 2018. aasta leidude suhtes võetud järelmeetmete osas teadmiseks, et 2018. aastast 2019. aastasse üle kantud eelarveassigneeringute tühistamise määr oli 17 %, mis näitab põhjendamatuid kulukohustusi 2018. aastal; palub, et agentuur kannaks eelarveassigneeringuid üle ainult põhjendatud juhtudel;

Tulemuslikkus

märgib, et agentuur määras 2019. aastal asutamislepingu artikli 52 kohase tegevuse raames 178 uut registreerimisviidet, mis vastavad uutele lepingutele ja olemasolevate lepingute muudatustele või täiendustele, ning asutamislepingu artiklite 75 ja 74 kohase tegevuse raames määras agentuur 139 uut registreerimisviidet tehingutele, mis on seotud väikestes kogustes tuumamaterjalidega varustamise teenuste osutamisega; tunnustab agentuuri jätkuvaid jõupingutusi tarneallikate mitmekesistamiseks;

innustab agentuuri jätkama oma teenuste digitaliseerimist, et vähendada bürokraatiat;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 100 % ja ametikohtade loetelus kinnitatud 17 ametikohale oli ametisse nimetatud 17 komisjoni ametnikku (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 25);

Sisekontroll

märgib, et agentuur kohaldas 2019. aastal komisjoni sisekontrollistandardeid tõhusa juhtimise tagamiseks kooskõlas komisjoni 2007. aasta oktoobri teatisega sisekontrollistandardite läbivaatamise kohta; märgib, et agentuur tegi 2019. aastal riskihindamise, mille käigus keskenduti eelkõige rahandusele ja infotehnoloogiale;

märgib, et 2019. aastal hakkas agentuur välja töötama uut sisekontrolliraamistikku, mis kehtib alates 2020. aastast; ergutab agentuuri seda teed jätkama ja teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tehtud edusammudest;

Muud märkused

märgib seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega, et ühises poliitilises deklaratsioonis on sätestatud, et tulevased suhted peaksid hõlmama agentuuri ja Ühendkuningriigi vahelist laiaulatuslikku tuumakoostöölepingut tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise kohta ning osalised lepivad kokku teabevahetuse kaudu koostöö tegemises meditsiinis kasutatavate radioisotoopide tarne alal; palub agentuuril tagada, et ta jälgib ka edaspidi Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgi ja teatab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

märgib, et agentuuril oli 2019. aasta jaanuarist märtsini peadirektori kohusetäitja ja pärast komisjoni poolt ametisse nimetamist on alates 2019. aasta aprillist ametis uus peadirektor;

10.

kutsub agentuuri üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute ja tegevuse tulemuste levitamisele üldsuse seas sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu;

11.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (1) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/366

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1628,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0069/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (4), eriti selle artiklit 60,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0096/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/368

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1629,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0069/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0096/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(1) ELT C 184, 28.5.2019, lk 1

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/370

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1630,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0096/2021),

arvestades, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 141 620 456 eurot, st 2018. aasta eelarvest 4,33 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,42 %, mis on 2018. aasta määrast 3,31 % kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,61 %, mis on 2018. aasta määrast 0,31 % madalam;

võtab teadmiseks, et 2019. aastal hilinesid ameti maksed 20 % juhtudel; märgib, et hilinenud maksete määr oli eelmistel aastatel veelgi kõrgem, kuid kutsub ametit üles suurendama pingutusi maksete tegemiseks ettenähtud tingimustel, et vältida maineriski; väljendab heameelt selle üle, et amet võttis sellega seoses parandusmeetmeid, tänu millele maksti 2019. aastal kokku 1 624,53 eurot mittemateriaalset intressi;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei teinud amet 2019. aastal sageli makseid ettenähtud tingimustel, mis seadis ohtu ameti maine; märgib, et ameti vastuse kohaselt oli ametil 2019. aastal liiga vähe töötajaid, mis mõjutas finantsjuhtimist, kuid amet on makseviivituste riskiprofiilist teadlik ja jälgib maksete summasid iga kuu hoolikalt ning on võtnud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks parandusmeetmeid; märgib, et ameti vastuse kohaselt oli hilinenud arvete kogusumma 2019. aastal ligikaudu 6,6 miljonit eurot, mis moodustab tehtud maksetest 4,6 %;

märgib, et 2019. aastal sai amet lõpliku eelarve 138,3 miljonit eurot ja juurde 15 ajutist töötajat; rõhutab siiski, et ameti haldusnõukogu poolt vastu võetud eelarvestuse projektis nõuti assigneeringute eraldamist kogusummas 143,3 miljonit eurot ja ametikohtade netokasvu 43 ajutise töötaja võrra; rõhutab, et eelarve- ja personalipuuduse tõttu on amet pidanud tühistama mitmed eesmärgid ja meetmed; kutsub komisjoni ja kaasseadusandjaid üles tõhustama ametiga peetavat dialoogi, et tegeleda eelarve- ja personalialaste puudujääkidega;

Tulemuslikkus

märgib rahuloluga, et amet kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid ning mille hulka kuuluvad näiteks eelarve täitmise määr, tööprogrammi eesmärkide täitmise määr ja rahulolu ameti mainega;

märgib, et amet täitis 79 % tööprogrammi eesmärkidest ja viis ellu 75 % 2019. aasta tööprogrammis sisalduvatest meetmetest;

märgib rahuloluga, et amet jätkas 2019. aastal ühistegevust ja teenuste jagamist teiste liidu ametitega, sealhulgas Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga, ning et amet osales 21 institutsioonidevahelises hankemenetluses;

kutsub ametit üles jätkama tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu asutustega, et suurendada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

10.

märgib, et haldusnõukogu hinnangu kohaselt arvati mitu olulist projekti ja tegevust prioriteetide hulgast välja ning neid ei viidud ellu, sest ametile 2019. aastaks eraldatud eelarve ja ametikohtade loetelu olid esialgsest eelarvestusest palju väiksemad ning iga-aastast tööprogrammi tuli põhjalikult muuta;

11.

peab tervitatavaks asjaolu, et ametil õnnestus koostöös eu-LISAga integreerida SIS II päringud kasutajaliidesesse USE ning VISile juurdepääsu loomisel tehti täiendavaid edusamme; taunib siiski asjaolu, et 2019. aastal ei toimunud ametis SIRENE büroo loomist; ergutab ametit suurendama oma pingutusi, et kohandada ja kooskõlastada oma siseressursid liidu koostalitlusvõime algatuste arenguga;

12.

rõhutab ameti olulist tuge liikmesriikidele kriminaaluurimiste ja operatiivanalüüsi läbiviimisel; rõhutab ka ameti ülesannete laiendamist ja tema kasvavat rolli terrorismi, küberkuritegevuse ning muude raskete ja organiseeritud kuritegevuse vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel kogu liidus;

13.

toonitab, et ameti toetatud operatsioonide arv kasvas 1 748-lt 2018. aastal 1 921-le 2019. aastal (kasv 9,89 %) ja ameti rahastatud operatiivkoosolekute arv suurenes 427-lt 2018. aastal rohkem kui 500-le 2019. aastal (kasv 17 %), mis rõhutab ameti töökoormuse kasvu; rõhutab, et amet on viimastel aastatel toetanud väga spetsialiseeritud uurimisi, et võidelda keerukate organiseeritud kuritegelike võrgustike, uimastikaubanduse, ebaseadusliku jäätmete kõrvaldamise ja pimeveebis toimuva ebaseadusliku kauplemise vastu;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 92,89 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 591 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 549 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 576); märgib lisaks, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 196 lepingulist töötajat ja 66 lähetatud riiklikku eksperti;

15.

märgib, et amet lõpetas 2019. aasta vabade ametikohtade määraga 3,6 %, mis on suurem kui 2 % eesmärk; tõdeb, et kehtestatud on parandusmeetmed, nagu vabade ametikohtade teadete avaldamise kiirendamine või reservnimekirjade kasutamine; märgib siiski murelikult, et ameti tööjõu voolavus oli oodatust suurem – 11,7 % –, kusjuures eelmisel aastal oli see 8,7 %; märgib, et ameti vastuse kohaselt oli voolavuse määr tingitud paljudest omal soovil töölt lahkumistest ja paljudest 2019. aastal lõppenud lepingutest ning amet on olukorda tähelepanelikult jälginud; palub ametil selle küsimusega tegeleda, võttes arvesse võimalikke nn pöördukse efekti olukordi;

16.

märgib murega, et 2019. aastal puudus sooline tasakaal nii tippjuhtide seas (139 meest ja 28 naist) kui ka haldusnõukogus (43 meest ja 10 naist) ja töötajaskonnas; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et saavutada kõikidel tasanditel parem sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

17.

märgib, et amet on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ärahoidmise poliitika; märgib, et 2019. aastal teatati kahest väidetavast psühholoogilise ahistamise ja sellega seotud sobimatu käitumise juhtumist, mida seejärel uuriti ametliku haldusuurimise käigus, ning otsus uurimistulemuste põhjal pidi langetatama 2020. aastal; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuse uurimise tulemustest aru;

18.

peab tervitatavaks asjaolu, et olemasoleva e-värbamise vahendi kohaldamisala laiendati edukalt ka piiratud ametikohtadele; märgib rahuloluga, et amet rakendas kontrollikoja 2017. aasta tähelepaneku, mis puudutas vabade ametikohtade teadete avaldamist EPSO veebisaidil;

19.

innustab ametit töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjäärijuhtimist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

Riigihanked

20.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja järelduse, mis on seotud ka eelmise aasta leidude järelmeetmetega ja mille kohaselt pikendas amet ametisõiduteenuste raamlepingu kestust reeglitevastaselt, sest allkirjastas 2018. ja 2019. aastal lepingu muudatused, kuigi leping oli selleks ajaks lõppenud, mis tähendab, et nii muudatused kui ka nendega seotud maksed olid reeglitevastased; võtab teadmiseks ameti vastuse, mille kohaselt otsustati lepingut 2019. aastal pikendada teadliku ärilise otsuse põhjal, et säilitada tegevuse järjepidevus, mitte puuduliku eelkontrolli tõttu, ning et 2020. aasta neljandas kvartalis pidi algama siseaudit, mille eesmärk oli saada lisakinnitus viisi kohta, kuidas amet lepinguid haldab; kutsub ametit üles parandama tehingute õiguspärasust ja tugevdama vastavalt lepinguhaldust ja eelkontrolle;

21.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei olnud mööbli, tarvikute ja asjaomaste teenuste hangetega seotud dokumentides sätestatud tingimused piisavalt täpsed, mis vähendas hankemenetlusel konkurentsi; märgib peale selle, et enne töövõtjale tellimiskirja esitamist ei kontrollinud amet piisavalt aluseks olevate hindade täpsust ega mittestandardsete artiklite suhtes kohaldatud allahindluste arvutamist; palub ametil tagada konkurentsiõiguse põhimõtete täielik järgimine kõigis hankemenetlustes; märgib, et ameti vastuse kohaselt sisaldasid hankedokumendid hanke eset ning kohaldatavaid välistamis-, valiku- ja heakskiitmiskriteeriume, millega loodi konkurentsiks vajalikud tingimused, ning märgib, et mis puudutab töövõtja tehtud allahindlust, siis oli see suurem kui lepingus sätestatud standardmäär, ja amet tegutses seega kooskõlas lepingu sätetega usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt; palub ametil tagada, et hanketingimused oleksid põhjalikud, et võimaldada ausat ja tõhusat konkurentsi;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, eetika ning läbipaistvus

22.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, vältida ja hallata huvide konflikte, kaitsta rikkumisest teatajaid ja võidelda ahistamise vastu; märgib, et 2019. aastal teatati kahest väidetavast psühholoogilise ahistamise ja sellega seotud sobimatu käitumise juhtumist, mida seejärel uuriti ametliku haldusuurimise käigus, ning otsus uurimistulemuste kohta pidi langetatama 2020. aastal; taunib asjaolu, et ameti haldusnõukogu mõne liikme elulookirjeldust ega majanduslike huvide deklaratsiooni ei ole ameti veebisaidil avaldatud; kordab oma üleskutset ametile avaldada kõigi ameti haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

23.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete kooskõlastamatusest; nõuab nende küsimustega tegelemist ja ühise eetikaraamistiku loomist, mis tagaks kõrgete eetikastandardite kohaldamise kõigis liidu institutsioonides ja asutustes;

24.

Sisekontroll

25.

märgib, võttes arvesse märkusi ja tähelepanekuid, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon on esitanud auditi kohta, mille komisjoni siseauditi talitus tegi ameti personalihalduse ja eetika kohta, et esitati kolm olulist soovitust, millest kaks rakendati 2019. aastal, ning kolmas, mis puudutab haldusuurimise ja distsiplinaarmenetluse kirjelduse ajakohastamist, oli kavas rakendada 2020. aasta lõpuks;

26.

märgib et siseauditi üksus viis lõpule järgmised auditiülesanded: tegevusanalüüs, toetuste haldamise protsess, ABACis kasutajale antud juurdepääsuõiguste kinnitamine ja ameti kohtuekspertiisilabori audit standardi ISO 17020:2012 alusel; märgib, et kuigi siseauditi üksus jõudis järeldusele, et sisekontroll toimub ja on tõhus, esitati 2019. aastal 41 uut soovitust, kusjuures kriitilise tähtsusega ja väga olulistest soovitustest, mis tuli ellu rakendada 2019. aastal, täideti 95 %;

27.

märgib, et haldusnõukogu võttis 2018. aasta detsembris vastu ameti sisekontrolliraamistiku ning amet jõudis 2019. aasta jooksul järeldusele, et sisekontrolliraamistiku komponendid on olemas ja toimivad, kuid neid on vaja veidi parandada;

Muud märkused

28.

rõhutab, et ameti sisetegevust ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida liidu ametite vahelist digilõhet; rõhutab siiski vajadust võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu internetis töödeldava teabe turvalisusele;

29.

märgib, et kuna Ühendkuningriigi väljaastumine liidust tekitas endiselt ebakindlust, uuris amet 2019. aasta esimeses kvartalis kõiki võimalusi, kuidas säilitada Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga tõhusad operatiivsuhted;

30.

ergutab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse edendamist, et olla avalikult nähtavam;

31.

rõhutab asjaolu, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed mis tahes puudega inimestele kättesaadavaks, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102 (2), sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioone;

32.

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/374

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1631,

28. aprill 2021,

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0070/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1922/2006 (millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut) (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0072/2021),

annab heakskiidu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori tegevusele instituudi 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/376

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1632,

28. aprill 2021,

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0070/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1922/2006 (millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut) (4), eriti selle artiklit 15,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0072/2021),

annab heakskiidu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 112.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/378

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1633,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0072/2021),

A.	arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli instituudi 2019. aasta lõplik eelarve 7 847 000 eurot ehk 1,68 % väiksem kui 2018. aastal; arvestades, et instituudi kogu eelarve tuleb liidu eelarvest;

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,96 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 0,42 % madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 82,50 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,35 % kõrgem;

märgib, et järgmisse eelarveaastasse üle kantud instituudi tegevuskulud vähenesid 2019. aastal 28,01 %ni (2016. aastal 51,29 %); märgib, et ülekandmine on esimest korda allpool kontrollikoja sihttaset 30 %;

märgib murega, et instituudi 2019. aastal avaldatud aastaeelarve, mida hiljem muudeti, ei sisaldanud osa ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames eraldatud sihtotstarbelisest tulust; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oleks instituut pidanud finantsmääruse kohaselt lisama kõnealuse teabe koos vajalike andmetega oma esialgsesse avaldatud eelarvesse;

Tulemused

märgib, et instituut kasutab tegevuse eesmärkide täitmise ning rahaliste vahendite ja inimressursside haldamisega seoses teatavaid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist; märgib lisaks, et instituut viis 2019. aastal lõpule 95,80 % ühtse programmdokumendi tegevustest; väljendab heameelt kava üle võtta horisontaalsete teenuste tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutusele konkreetsed tulemusnäitajad;

märgib, et instituut teeb teadusuuringute ja levitamise eesmärgil koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Eurofoundiga; väljendab heameelt asjaolu üle, et instituut osaleb justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste võrgustikus ning uurib täiendavaid võimalusi ressursside jagamiseks teiste asutustega; tunnustab seda koostööd ja peab seda teistele liidu asutustele eeskujuks, mida tasub järgida;

kutsub instituuti üles jätkama koostoime arendamist, tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu asutustega, et suurendada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

peab tervitatavaks 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi avaldamist, milles keskenduti konkreetselt töö- ja eraelu tasakaalule ning milles antakse uus ülevaade Euroopa sotsiaalõiguste samba ning selle töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva uue algatuse rakendamise järelevalvest;

tuletab meelde, kui oluline on suurendada ameti digiteerimist insituudisisese toimimise ja juhtimise vallas, ja selleks, et kiirendada menetluste digiteerimist; rõhutab, et instituut peab jätkama sellega seoses ennetavat tegutsemist, et igal juhul vältida ametitevahelist digilõhet; rõhutab siiski vajadust võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

võtab teadmiseks järgmise välishindamise ettevalmistamiseks kavandatud töö; märgib, et kuna esimese hindamise soovitused on endiselt rakendamisel ja instituut on suhteliselt väike, lükkas instituudi juhatus teise välishindamise 2020. aastalt edasi 2022. aastale ja otsustas viia hindamise läbi iga seitsme aasta järel; kutsub instituuti üles andma aru edasilükatud välishindamisega seotud arengutest ja otsusest loobuda ühises lähenemisviisis sisalduvast komisjoni ettekirjutusest viia hindamine läbi iga viie aasta järel; märgib, et komisjon pidas hindamise edasilükkamist nõuetekohaselt põhjendatuks;

10.

tuletab meelde, et instituut asutati selleks, et toetada ja tugevdada liidus soolise võrdõiguslikkuse edendamist, sealhulgas soolise aspekti arvestamist kõikides liidu poliitikavaldkondades ja nendel põhinevas liikmesriikide poliitikas, ning võitlust soolise diskrimineerimise vastu ja tõsta liidu kodanike teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest;

11.

tunneb heameelt instituudi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM-komisjon) koostöö üle, eelkõige instituudi panuse üle FEMM-komisjoni pingutustesse seoses COVID-19 pandeemia mõjuga naistele, soolisele vägivallale, töö- ja eraelu tasakaalule, võrdsele palgale ja pensionilõhele, sootundlikule eelarvestamisele ning sootundliku parlamenditöö vahendi väljatöötamisele; toetab kindlalt instituudi tööd, mis võimaldab FEMM-komisjonil uuringute, teadusuuringute ja kvaliteetsete andmete põhjal oma tööd nõuetekohaselt teha; rõhutab hinnalist panust, mida instituut saab anda kõikidele komisjonidele, et integreerida sooline perspektiiv paremini kõikidesse liidu poliitikavaldkondadesse, ning ergutab parlamenti koostööd tihendama;

12.

väljendab heameelt instituudi 2019. aasta töö üle, eelkõige tema analüüsi üle soolise võrdõiguslikkuse kohta parlamentides üle kogu liidu ja Euroopa parlamendis;

13.

toetab instituudi asjakohaste uuringute ja teadustöö kaudu tehtavat tööd kui olulist panust, millega toetatakse soolist võrdõiguslikkust komisjoni, liikmesriikide ja parlamendi töös;

14.

väljendab heameelt instituudi ühtse programmdokumendi 2021–2023 ning selle peamiste eesmärkide ja prioriteetide üle;

15.

rõhutab instituudi keskset ülesannet koguda, analüüsida, töödelda ja levitada soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid andmeid ja teavet, töötada välja, analüüsida, hinnata ja levitada metoodilisi vahendeid, et toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist liidu kõikidesse tegevusvaldkondadesse ja nendel põhinevatesse siseriiklikesse poliitikatesse; julgustab instituudi ja teiste liidu asutuste, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti vahelist koostööd, ning kutsub komisjoni üles austama instituudi eriülesannet ja mitte ühendama instituuti teiste asutustega;

Personalipoliitika

16.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 96,30 % ning liidu eelarves kinnitatud 27 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 26 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 27); märgib, et 2019. aastal töötas instituudi heaks ka 12 lepingulist töötajat ja 4 lähetatud riiklikku eksperti;

17.

märgib, et kuna kohtuotsust ajutiste töötajate kasutamise kohta alles oodatakse, otsustas kontrollikoda hoiduda märkuste tegemisest muid küsimusi käsitleva lõike kohta, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud lõpliku otsuse; märgib, et Leedu ülemkohus esitas 31. detsembril 2019 Euroopa Liidu Kohtule kuus küsimust direktiivi 2008/104/EÜ (2) tõlgendamise kohta ning see võib mitme aspekti, sealhulgas töötasu osas mõjutada seda, kuidas amet kasutab ajutisi töötajaid; palub, et kui Euroopa Liidu Kohus on teinud lõpliku otsuse, võtaks instituut seda tõsiselt arvesse ning annaks parlamendile aru edasiste arengute kohta;

18.

märgib, et instituut teatas ühest ahistamisjuhtumist, mis on alates 2018. aastast uurimise all; märgib, et kohtuasi, mis puudutab viit endist instituudi töötajat, kes süüdistasid instituuti ajutise töötaja staatuse ärakasutamises, on pooleli ja Leedu ülemkohus on esitanud Euroopa Liidu Kohtule küsimusi; märgib, et juhtumiga tegeles algselt Leedu töövaidluskomisjon, kes tegi otsuse ajutiste töötajate kasuks;

19.

väljendab muret endiste renditöötajate nõuete pärast seoses nende õigustega; märgib, et Leedu ülemkohus palus Euroopa Liidu Kohtul hinnata, kas direktiiv 2008/104/EÜ on kohaldatav liidu asutuste, kui majandustegevusega tegelevate avalik-õiguslike asutuste suhtes ning kas nad peavad täies ulatuses vastama kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 1, mis käsitleb renditöötajate õigust põhilistele töö- ja tööhõivetingimustele, eelkõige seoses töötasuga;

20.

märgib murega, et haldusnõukogu koosseis ei ole sooliselt tasakaalus (7 meest ja 23 naist); märgib murega meeste vähest esindatust kõrgemas juhtkonnas; palub instituudil edaspidi tagada, et kõrgemas juhtkonnas valitseks sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma kandidaatide esitamisel instituudi haldusnõukogusse arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

21.

on mures ühe soo liigse esindatuse pärast instituudi kõigil tasanditel ja tuletab meelde, et soolised probleemid pole olulised ainult naiste jaoks; kutsub instituuti üles suurendama jõupingutusi parema soolise tasakaalu saavutamiseks;

22.

innustab instituuti välja töötama pikaajalist personalipoliitika raamistikku, et käsitleda töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

23.

nõuab instituudile täiendavate ja piisavate rahaliste vahendite eraldamist, et suurendada tema koosseisuliste töötajate arvu ja kvaliteeti ning edendada instituudi suutlikkust teadusuuringute, andmete kogumise ja analüüsi alal;

24.

väljendab muret õigusnormide rikkumise pärast, mille kontrollikoda tuvastas seoses instituudi välisekspertide valikuga, nimelt et välisekspertide valimiseks ja lepingute sõlmimiseks kasutatavates menetlustes puudus süstemaatiliselt usaldusväärne kontrolljälg; tuletab meelde, et instituut peab järgima finantsmääruse artiklis 237 sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtet; võtab teadmiseks instituudi võetud kohustuse kohaldada uute osalemiskutsete puhul täiustatud menetlusi;

Hanked

25.

märgib, et 2019. aastal viidi lõpule 47 tegevusega seotud ja 62 haldusalast hankemenetlust; märgib, et instituut võttis dokumentide kvaliteedi parandamiseks kasutusele hankesuunised ning on näinud uutele töötajatele ja projektijuhtidele ette asutusesisese koolituse; märgib, et 2019. aastal võttis instituut kasutusele pakkumuste elektroonilise esitamise;

26.

märgib, et kontrollikoda ei leidnud välisekspertide valimiseks ja nendega lepingute sõlmimiseks kasutatava menetluse kohta usaldusväärset kontrolljälge ega tõendeid selle kohta, et eksperdid olid määratud täitma ülesandeid eelnevalt kindlaks määratud valikukriteeriumide alusel, milles hinnati nende eeliseid võrreldes teiste võimalike kandidaatide eelistega; märgib, et kontrollikoda pidas nendega seotud makseid eeskirjadevastasteks; märgib, et maksed ei ületa olulisuse künnist; märgib siiski, et viga on süstemaatiline ja korduv;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

27.

võtab teadmiseks instituudi kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab heameelt selle üle, et haldusnõukogu liikmete ja instituudi kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud instituudi veebisaidil;

Sisekontroll

28.

võtab teadmiseks, et siseauditi talituse 2017. aasta auditi viimased kolm soovitust sidusrühmadega suhtlemise haldamise ja välissuhtluse kohta on täidetud; märgib, et 2019. aastal täideti kõik siseauditi talituse auditis esitatud soovitused ja allsoovitused hankeid toetavate tegevusprotsesside kohta, ning et viimane allsoovitus täideti 2020. aasta alguses;

29.

märgib murega, et kontrollikoja teatel ei ole instituut oma eelarve täitmise järelkontrolle teostanud alates 2016. aastast; märgib, et kontrollikoda soovitab konkreetsetel riskidel põhinevat spetsiaalset järelkontrolliprogrammi;

Muud märkused

30.

võtab teadmiseks jõupingutused, mida instituut on teinud kulutõhusa ja keskkonnasäästliku töökeskkonna loomiseks; märgib, et instituut nimetas ametisse keskkonnahoiu eest vastutava ametniku, et vähendada instituudi tegevuse mõju keskkonnale;

31.

märgib, et instituut on parandanud oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamist ning avalikkusega suhtlemist sotsiaalmeedia ja muude kanalite kaudu;

32.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu institutsioonide kodulehed kättesaadavaks mis tahes puudega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioone;

33.

tuletab meelde, et instituudil on oluline oma töö tutvustamiseks arendada suuremat nähtavust meedias ja internetis;

34.

peab tervitatavaks instituudi jõupingutusi nimetada keskkonnasõbraliku töökeskkonna arendamiseks ametisse keskkonnahoiu eest vastutav ametnik;

35.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 29. aprilli 2021. aasta resolutsioonile (3) asutuste tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/382

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1634,

28. aprill 2021,

Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0071/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0091/2021),

annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/384

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1635,

28. aprill 2021,

Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0071/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0091/2021),

annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 221.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/386

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1636,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Pangandusjärelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0091/2021),

arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli asutuse 2019. aasta lõplik eelarve 45 326 900 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 6,44 % suurust kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (17 394 600 eurot ehk 38,38 %) ning liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste ja vaatlejate osamaksudest (27 160 689,50 eurot ehk 59,92 %);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib murega, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,29 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 2,56 % madalam; märgib murega, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,88 %, mis on eelnenud aasta määrast 2,35 % võrra väiksem;

märgib, et kontrollikoja aruandes on rõhutatud asjaolu, et asutuse Londoni büroo rendilepinguga on seotud 10,1 miljoni euro suurune eraldis; märgib eelkõige, et osa eraldisest puudutab Londoni büroo algses seisukorras üleandmise kulusid, mille summa on 3,4 miljonit eurot;

võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et asutuse 2019. aasta muudetud eelarve ja 2020. aasta eelarve ei sisalda piisavat teavet uue vastuvõtva liikmesriigi osamaksude kohta asutuse jooksvate kulude katmiseks; palub asutusel see puudus kõrvaldada või teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni üksikasjalikult selle teabe esitamatajätmise põhjustest;

väljendab muret selle pärast, et erinevalt kindlaksmääratud eelarvest ei arvutatud EFTA liikmesriikide pädevate asutuste osamakseid samas eelarves esitatud valemi alusel ja nii vähenesid liidu ning EFTA riikide pädevate asutuste maksed 0,7 miljoni euro võrra; märgib, et pensioniskeemi sissemaksete arvutused vajavad täiendavat selgitamist; on teadlik, et need arvutused on hinnangulised ja sõltuvad töötajate koosseisust aasta jooksul ning võimalusest teha igal aastal kohandusi; palub komisjonil tagada puuduvate maksete laekumine;

Tulemused

märgib, et asutus kasutab võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatena teatavaid suurusi, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust, ning kasutab eelarve haldamise parandamiseks ka muid meetmeid, nagu järelevalvekolleegiumide iga-aastaste hindamiste läbiviimise protsent, seminaridel osalejatelt saadud tagasiside koolituse kohta ja eelarve täitmine; väljendab heameelt asjaolu üle, et asutuse peamised tulemusnäitajad mõõdavad asutuse kogu tegevust ning et neid on kohandatud nii, et nad jälgiksid aasta- ja mitmeaastaste eesmärkide osas saavutatud tulemusi;

märgib, et asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve haldustöötajad kohtuvad korrapäraselt, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi, ja selle tulemuseks on tavade ja vormide jagamine, mis suurendab tõhusust; kutsub asutust tungivalt üles jätkama jõupingutusi detsentraliseeritud asutuste vahel koostöö ja heade tavade vahetamise suurendamiseks, et parandada tõhusust, eelkõige inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisuse valdkonnas;

märgib, et 2019. aastal viis asutus oma asukoha Londonist üle Pariisi ning et sellega seotud tegevused, nagu üleminek uute andmekeskuste kasutamisele, uute suhete loomine teenuseosutajatega ja muude ülesannete täitmine, viidi kogu aasta jooksul ellu asutuse volitustest tulenevate kohustuste kõrvalt; võtab teadmiseks selle protsessiga seoses asutuse ees seisvad probleemid, nagu töötajate ja oskusteabe kaotamine ning kolimisprojektile eraldatud piiratud ressursid;

võtab teadmiseks, et asutuse jaoks iseloomustas 2019. aastat ka Euroopa järelevalveasutuste ülesannete, volituste ja juhtimise põhjalik läbivaatamine, mille tulemusel muudeti asutuse asutamismäärust ja tugevdati asutuse rolli rahapesuvastase võitluse, terrorismi rahastamise tõkestamise, tarbijakaitse ja kolmandate riikidega suhtlemise valdkonnas;

märgib, et järelevalvenõukogu koosseis näib olevat sobiv, et tulla toime asutuse reeglite kehtestamise ülesandega, kuid järelevalveülesannete puhul see nii ei ole; tuletab sellega seoses meelde asutuse uusi volitusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses;

10.

kutsub asutust üles parandama ja intensiivistama teabevahetust liikmesriikidega; nõuab tungivalt, et asutus parandaks ja tõhustaks koostööd liikmesriikidega ning liikmesriikide riigipankade ja kommertspankadega;

11.

peab kahetsusväärseks, et asutus viis oma 2019. aasta tööprogrammi 30-st tegevusest ellu vaid 19; märgib, et asutuse iga-aastases tegevusaruandes esitatud ülevaade asutuse 2019. aasta tööprogrammiga seotud poliitilistest saavutustest ei anna täielikku ülevaadet asutuse tegevusest, kuna käimasolevate tegevuste tulemusi ei ole kirjeldatud; märgib murega, et iga-aastases tegevusaruandes kirjeldatud 21-st tegevusest 17 olid (osaliselt) ellu viidud ning et asutus viis üheksa tegevuse puhul läbi täiendavaid alltegevusi, seitse alltegevust lükati edasi, viis alltegevust hilines, neli alltegevust tühistati ja üks on veel pooleli; palub asutusel hinnata puudusi ja nõrga tulemuslikkuse põhjuseid ning võtta meetmeid, mille eesmärk on parandada tööprogrammi eesmärkide tõhusat täitmist;

12.

rõhutab, kui oluline on suurendada asutuse sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et asutus peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida asutustevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et hoida ära igasugune oht töödeldava teabe turvalisusele internetis;

13.

väljendab heameelt asutuse jõupingutuste üle saavutada kooskõlastatum järelevalvekord kogu Euroopa finantssüsteemis; rõhutab asutuse rolli stabiilse, hästi integreeritud, tõhusa ja turvalise finantsturu tagamisel; toonitab, et liidus tuleb tarbijate kaitsmiseks edendada toote- ja finantsteenuste turul õiglust ja läbipaistvust, ning ootab ajakohastatud teavet selleks võetavate tulevaste meetmete kohta, sealhulgas majanduse digitaliseerimisega seotud probleemide lahendamise ja kestlikkusmeetmete kohta;

14.

rõhutab, et avaliku finantssektori järelevalve aitab positiivselt kaasa maksupettuste ja rahapesu vastasele võitlusele;

15.

tuletab meelde asutuse tähtsust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning asutuse uusi volitusi selles valdkonnas; ootab, et asutus esitaks 2020. ja 2021. aastaks kümnest punktist koosneva tegevuskava, et tõhustada tulevast usaldatavusnõuete ja rahapesuvastaste nõuete raamistikku, mis hõlmab dividendiarbitraaži kauplemissüsteeme; rõhutab lisaks, et asutus peaks täielikult ära kasutama talle määruse (EL) nr 1093/2010 II peatükiga antud volitusi, et tagada kõikide kohustuste ja ülesannete nõuetekohane ja õigeaegne täitmine ning samas peatükis sätestatud ülesannete ja eesmärkide saavutamine, eelkõige seoses tarbijakaitsega kiiresti kasvavas digitaalse rahanduse valdkonnas, sealhulgas uuspankade puhul;

16.

rõhutab, et finantssüsteem peab rahanduse kestlikkuse probleemide lahendamisel ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe täitmisel toimima asjakohaselt; väljendab seetõttu heameelt asutuse jõupingutuste üle integreerida oma töösse täielikult keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid; on eelkõige huvitatud asutuse kavatsusest koguda aja jooksul tõendeid keskkonna ja/või sotsiaalsete eesmärkidega olulisel määral seotud tegevuste riskipositsioonide kohta ning jääb ootama ajakohastatud ülevaadet selle töö kohta;

17.

märgib, et asutus on viinud läbi uurimise selliste dividendiarbitraaži kauplemissüsteemide kohta nagu cum-ex ja cum-cum, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 29. novembri 2018. aasta resolutsioonis majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum-ex skandaali valguses (2); märgib siiski aruande puudusi nende ebaseaduslike tavade valgustamisel ning peab kahetsusväärseks, et ametliku uurimise tähtaega ei ole kindlaks määratud;

18.

rõhutab, et asutus peab oma tegevuses pöörama eritähelepanu selle tagamisele, et järgitaks liidu õigust, vajaduse korral proportsionaalsuse põhimõtet kui juhtpõhimõtet ja siseturgu reguleerivaid aluspõhimõtteid; väljendab heameelt proportsionaalsuse nõuandekomitee loomise üle, et teostada järelevalvet proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle, ning ootab kavandatud metoodika esitamist selle kohta, kuidas komitee annab oma panuse asutuse iga-aastasesse tööprogrammi;

19.

märgib, et kuna asutuse töökoormuses on reguleerimisülesannete asemel üha suurem osa liidu õigusaktide jõustamisel ja kohaldamisel, tuleb eelarve- ja inimressursid asutusesiseselt ümber jagada; juhib tähelepanu sellele, et range keskendumine liidu seadusandja antud volitustele tagab ressursside tõhusama ja tulemuslikuma kasutamise; rõhutab, et asutusele tuleb kiiresti eraldada piisavad vahendid, et ta saaks talle määratud ülesandeid täita korrektselt ja tõhusalt; on seisukohal, et tulevase, muu hulgas digirahanduse strateegiast tuleneva vastutuse tõttu ja rahapesuvastase võitlusega seotud kohustuste tõttu tuleb asutuse rahastamise korda kohandada; märgib, et eelarve suurendamine peaks toimuma järk-järgult ja pidevalt kooskõlas pädevuste suurenemisega;

20.

kutsub asutust üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

Personalipoliitika

21.

märgib, et 31. detsembril 2019 oli ametikohtade loetelust täidetud 99,31 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 145 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 144 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 145); märgib, et 2019. aastal töötas asutuse heaks ka 42 lepingulist töötajat (kinnitatud ametikohti oli 49) ja 16 lähetatud riiklikku eksperti (kinnitatud ametikohti oli 17); märgib, et tööjõu voolavus ajutiste teenistujate, lepinguliste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide hulgas vähenes 12,1 %-lt 9,0 %-le;

22.

võtab teadmiseks, et asutus on teinud muudatusi oma tippjuhtkonnas pärast uue esimehe ametisse nimetamist 2019. aasta märtsis ja tegevdirektori tagasiastumist 2019. aasta augustis;

23.

märgib rahuloluga, et asutuses oli kolimise tõttu vähem ametist lahkumisi, kui oli eeldatud, ja et asutuse põhitegevust suudeti kogu kolimisperioodi jooksul peaaegu tavapäraselt jätkata; tunnistab asutuse töötajate erakordset pühendumust;

24.

märgib rahuloluga, et asutuse teatel töötab selles 28 riigi kodanikke, kellest asutuse teatel on 50 % naised ja 50 % mehed; märgib murega, et kõrgema juhtkonna hulgas on mehi 83 % ja naisi 17 %; palub asutusel edaspidi tagada, et kõrgemas juhtkonnas valitseks sooline tasakaal;

25.

innustab asutust töötama välja pikaajalise personalipoliitika raamistiku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu töötajate seas ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

Hanked

26.

märgib, et asutus viis läbi neli hankemenetlust, mis ületasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (3) sätestatud piirmäära, ning et asutus sõlmis ka 14 lepingut, mis tulenesid 15 000 eurot ületavatest läbirääkimistega hankemenetlustest;

27.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et asutus kasutas IT-ettevõtjaga sõlmitud raamlepingut IT-konsultantide leidmiseks ning et asutus andis mõnele neist IT-konsultantidest tööjuhiseid otse, mis võis hägustada piire asutuse töötajate ja konsultantide vahel; rõhutab väliste IT-konsultantide kasutamisega kaasnevaid riske; nõuab tungivalt, et asutus pööraks eritähelepanu tegevuste turvalisuse ja andmekaitse tagamisele; võtab teadmiseks asutuse vastuse, et see tulenes uue IT-teenuse mudeli ja sellega seotud raamlepingu rakendamisest ning et asutus töötab selle nimel, et panna paika kolmanda osapoole teenuste integreerimise juhtimine; kutsub asutust üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni IT-teenuste teenusepõhise tarbimise parandamise ja kinnistamise protsessist;

28.

võtab äärmiselt murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt asutus võtab õiguslikke ja mainega seotud riske, kui kasutab IT-ettevõtjat, kelle asukoht ei ole asutuse asukohariigis, et pakkuda asutusele tema ruumides töötavaid IT-konsultante, kes vastavad töötajate lähetamise direktiivi (4) ja jõustamisdirektiivi (5) ülevõtmist käsitlevate Prantsusmaa õigusnormide alusel lähetatud töötaja staatuse saamise tingimustele, ning ei kontrolli kinnitust töövõtja vastavuse kohta liidu ja siseriiklikule õigusele;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

29.

väljendab heameelt edasiste sammude üle, mida on astutud asutuse tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks teabe andmisega asutuse töötajate kohtumiste kohta väliste sidusrühmadega ning võimaluse üle selle teabega asutuse veebisaidil tutvuda;

30.

märgib rahuloluga, et kõrgema juhtkonna ja kõigi juhatuse liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud asutuse veebisaidil; märgib murega, et veebisaidil avaldatud iga-aastased huvide deklaratsioonid põhinevad juhatuse liikmete enesehindamisel; kutsub asutust üles hindama võimalikke huvide konflikte sõltumatult; väljendab heameelt huvide konfliktide ulatuse laiendamise üle mittekoosseisulistele töötajatele väljaspool järelevalvenõukogu ja juhatust, et hõlmata rahapesu tõkestamise alalist komiteed, kriisilahenduskomiteed ja sõltumatuid töökondi, sealhulgas liidu õiguse rikkumisi uurivaid töökondi;

31.

märgib, et asutus kehtestas ahistamise ennetamise poliitika ja sellega seotud koolitusraamistikud;

32.

võtab teadmiseks, et asutus võttis 2020. aasta jaanuaris vastu 2019. aasta pettustevastase strateegia, mis kajastab komisjoni pettustevastase strateegia ajakohastamist, et tagada täielik kooskõla; märgib, et asutuse kolimise ja eelmise hindamise hilise lõpuleviimise tõttu ei tehtud 2019. aastal kõige värskemat pettuseriski hindamist, mis on komisjoni pettustevastase võitluse strateegia kohaselt keskne vahend pettustevastaste meetmete kohandamiseks; kutsub asutust üles jätkama pettuseriski iga-aastast hindamist ja vajaduse korral kohandama asutuse pettustevastast strateegiat;

33.

tuletab meelde oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (6) ning Euroopa Ombudsmani 18. novembri 2020. aasta otsust ja 7. mai 2020. aasta soovitust juhtumi 2168/2019/KR kohta; võtab murega teadmiseks ombudsmani uurimise, mis järgnes asutuse otsusele mitte keelata asutuse endisel tegevdirektoril asuda tööle Euroopa Finantsturgude Assotsiatsioonis (AFME), ning uurimise järelduse, et tegemist oli asutuse haldusomavoliga, kuna ta ei võtnud kohe oma tegevdirektorilt ära konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu; rõhutab, et sellisel juhul oleks võinud kaaluda otse AFMEsse ülemineku keelamist; võtab teadmiseks ombudsmani soovitused ja asutuse vastuse, et uues personalipoliitikas võetakse neid soovitusi arvesse; väljendab heameelt selle üle, et asutuse järelevalvenõukogu võttis vastu poliitika sõltumatuse ja otsustusprotsesside kohta huvide konfliktide vältimiseks, mis on esimene samm huvide konfliktide ennetamise ja nõuetekohase haldamise ning läbipaistvusmeetmete suunas; palub asutusel tagada, et tema sisemenetlused huvide konfliktidega tegelemiseks oleksid kooskõlas ombudsmani soovitustega, kui need ei ole veel täielikult kooskõlas; ootab täielikku ajakohastatud teavet võetud ja/või kavandatud ennetus- ja juhtimismeetmete hetkeolukorra kohta, et vältida sellise olukorra kordumist; toonitab, et avalikus sektoris töötamise järgne töö ja huvide konfliktidega seonduv nn pöördukse efekt on liidus paljude organite ja asutuste ühine probleem; kutsub asutust üles vältima tulevasi nn pöördukse efekti juhtumeid; kutsub asutust üles ammutama inspiratsiooni Euroopa Keskpanga eetikakomitee avaldatud arvamustest huvide konflikti juhtumite ja mandaadijärgse tasustatava töö kohta, et suurendada läbipaistvust seoses võimalike huvide konfliktide ja mandaadijärgse tasustatava tööga; kutsub lisaks asutust üles jõustama oma eetikajuhendit, et kaitsta asutuse usaldusväärsust ning kehtestada õiglased ja vastutustundlikud tavad;

34.

kutsub kontrollikoda üles oma tulevastes asutuse auditites konkreetselt kontrollima, i) kas juhtivtöötajad on pärast oma ametiaja lõppu asunud teatud ametikohtadele finantssektoris ja ii) kas töötajate juurdepääs konfidentsiaalsele teabele on õigeaegselt ära võetud, kui on selgunud, et nad asuvad teisele tööle;

Sisekontroll

35.

märgib, et asutus võttis 2020. aasta jaanuaris vastu muudetud sisekontrolliraamistiku ja rakendas seda; peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal ei viidud läbi sisekontrolliraamistiku iga-aastast hindamist; palub asutusel viia viivitamata läbi iga-aastane hindamine ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma tulemustest aru;

36.

märgib, et pärast seda kui on lõpule viidud asutuse ümberkolimine Londonist Pariisi seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega, nähakse ette 10,1 miljoni euro suurune eraldis asutuse Londoni büroo rentimiseks; teeb ettepaneku korraldada audit, kui kõik kolimise kulud ja tagajärjed on selged, et välja selgitada parimad tavad ja parandamist vajavad valdkonnad;

Muud märkused

37.

väljendab heameelt asutuse võetud kohustuse üle registreerida oma bürooruumid liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis; kutsub asutust üles rohkem pühenduma kestliku töökeskkonna loomisele; ergutab asutust järgima tähelepanelikult EMASi suuniseid;

38.

väljendab heameelt asutuse küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud jõupingutuste üle, eelkõige seoses kõigi koosseisuliste töötajate koolituskampaaniaga;

39.

on veendunud, et asutus peaks võtma arvesse uusi digitaalvaldkonna probleeme ja kestlikkusega seotud probleeme; on seisukohal, et nende seatud eesmärkide täitmine ning nende integreerimine õigus- ja järelevalveraamistikku peab alati olema kooskõlas turu tugevdamisega, kahjustamata selle konkurentsivõimet ja tekitamata liigset koormust turuosalistele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; on seisukohal, et nende eesmärkide täitmise järelevalveks tuleb eraldada piisavad vahendid;

40.

(2) ELT C 363, 28.10.2020, lk 102.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.

(7) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/392

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1637,

28. aprill 2021,

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0072/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/394

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1638,

28. aprill 2021,

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0072/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2021),

annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(1) ELT C 391, 18.11.2019, lk 29.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/396

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1639,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0079/2021),

arvestades, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli asutuse 2019. aasta lõplik eelarve 27 138 027,61 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 7,66 % kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest eraldatavast summast (10 083 336 eurot, mis moodustab 37,16 %) ja liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste osamaksetest (17 054 691,61 eurot, mis moodustab 62,84 %);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

väljendab heameelt selle üle, et 2019. aasta eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama mis 2018. aastal; märgib peale selle, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,63 %, mis on 2018. aasta määrast 0,15 % võrra kõrgem;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei kirjeldatud 2019. aasta eelarvedokumentides üksikasjalikult, kuidas liidu ja EFTA riikide pädevate asutuste osamaksed arvutati, ning nende maksete eelarvestatud summat, millega liikmesriikide pädevad asutused osalesid tööandjapensioni skeemi sissemaksetes, 2019. aastal vastavalt tegelikule summale ei korrigeeritud ning seetõttu olid maksed vajalikust suuremad; võtab asutuse vastusest teadmiseks, et tema asutamismääruses (eelkõige artiklis 62) on kindlaks määratud, kuidas eelarvet liidu toetusest ja liikmesriikide pädevate asutuste osamaksetest rahastatakse ning kuidas makseid vastavalt kindlaksmääratud kaalutegurile arvutatakse, ning et tegelikud pensioninäitajad selguvad alles detsembris, mistõttu aasta lõpuni jäävast ajast ei piisa, et koostada tegeliku summa arvesse võtmiseks eelarve muutmise ettepanek;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei olnud liikmesriikide pädevate asutuste ja liidu maksete 2017. aasta osakaal (liit 37,16 % ja liikmesriikide pädevad asutused 62,84 %) kooskõlas sellega, kuidas 2017. aasta eelarveülejääk 2019. aastal jaotati (liidule 40 % ja liikmesriikide pädevatele asutustele 60 %); võtab asutuse vastusest teadmiseks, et asutuse asutamismääruses on ette nähtud, et liit rahastab eelarvest 40 % ja liikmesriikide pädevad asutused 60 %, kuid 2017. ja 2019. aastal oli liikmesriikide pädevatelt asutustelt sisse nõutud summa koguprotsent valearvestuse tõttu suurem kui liidu oma; märgib, et asutus maksis kogu 2017. aasta eelarveülejäägi liidule tagasi ja liit maksis selle asutusele tagasi 2019. aastal, kohaldades algset rahastamisvalemit 40/60; kutsub asutust üles oma aruandluspoliitikat parandama, et edaspidi suuri lahknevusi ei tekiks;

Tulemuslikkus

märgib rahuloluga, et asutus kasutab peamiste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid ning mille hulka kuuluvad näiteks tarbijakaitseteemadel üldsusega konsulteerimisel saadud keskmine vastuste arv ja 99 % eelarve täitmise määr; märgib rahuloluga, et asutus saavutas eesmärgi kõikide peamiste tulemusnäitajate puhul;

märgib, et 91 % ameti tööprogrammist (sealhulgas 303 eri toodet ja teenust) täideti tulemuslikult ning ülejäänud 9 % puhul esines väiksemaid viivitusi, mis tekkisid seetõttu, et täideti muud, pakilisemad vajadused, ning seetõttu, et sõltuti välistest osapooltest ja nõudeid muudeti;

märgib, et asutus asendab oma praeguse elektroonilise personalijuhtimise süsteemi komisjoni pakutava süsteemiga Sysper; märgib, et tänu sellele vähenevad asutuse kulud, kuid suurenevad tõhusus ja koostoime; märgib, et projekti suurusest tulenenud viivitused on lahendatud ja süsteem pidi kavakohaselt kasutusele võetama 2020. aastal; palub asutusel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, milliste tulemusteni on sellega seoses jõutud;

märgib rahuloluga, et asutus teeb Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ja ühishangete kaudu ennetavalt kindlaks tõhususe ja koostoime võimalused teiste ametitega, eelkõige Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega; võtab rõõmuga teadmiseks, et asutus on teinud teiste ametitega koostööd finantstehnoloogia, innovatsiooni ja kübervastupidavusvõimega seotud valdkondades; soovitab asutusel tungivalt püüda igati teha kõigi liidu asutustega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

innustab asutust jätkama oma teenuste digitaliseerimist, et vähendada bürokraatiat;

väljendab heameelt asutuse jõupingutuste üle saavutada kogu Euroopa finantssüsteemis kooskõlastatum järelevalvekord; rõhutab asutuse rolli stabiilse, hästi integreeritud, tõhusa ja turvalise finantsturu tagamisel; toonitab, et liidus tuleb tarbijate kaitsmiseks edendada toote- ja finantsteenuste turul õiglust ja läbipaistvust, ning ootab ajakohastatud teavet selleks võetavate tulevaste meetmete kohta, sealhulgas majanduse digitaliseerimisega seotud probleemide lahendamise ja kestlikkusmeetmete kohta;

10.

peab kiiduväärseks asutuse uusi meetmeid, mille eesmärk on tarbijaid paremini kaitsta ja mis sisaldavad kahepoolseid riikide külastusi, mille tähelepanu keskmes on käitumisküsimused, riiklike pädevate asutuste toetamine ja piiriülestele küsimustele keskenduvate koostööplatvormide väljatöötamine, et võtta arvesse vajadust teha teatavates liikmesriikides tihedamat järelevalvet, et käsitleda kindlustusturgude puudusi ja kaitsta tarbijaid rahvusvaheliste kindlustusandjate ebaausate tavade eest;

11.

rõhutab, et finantssüsteem peab rahanduse kestlikkuse probleemide lahendamisel ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe täitmisel toimima asjakohaselt;

12.

on seisukohal, et asutuse ülesanded on alates selle loomisest järk-järgult suurenenud; märgib, et kooskõlas pädevusala suurenemisega tuleks ka eelarvet järk-järgult pidevalt suurendada; on seisukohal, et edaspidi tekkivate kohustuste tõttu, mis tulenevad muu hulgas digirahanduse strateegiast, ja rahapesuvastase võitlusega seotud kohustuste tõttu tuleb asutuse rahastamise korda kohandada;

13.

rõhutab, et teatavatel juhtudel ei võeta õigusaktide 1. tasandil vastu võetud volitustes arvesse minimaalset ajavahemikku, mida asutus vajab 2. tasandi meetmete väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks, mis eeldab vahendite ümberjaotamist ja põhjustab teatavate meetmete võtmisel viivitusi;

14.

märgib, et kuna asutuse töökoormusest moodustab reguleerimisülesannete asemel üha suurema osa liidu õigusaktide jõustamine ja kohaldamine, tuleb eelarve- ja inimressursid asutuses ümber jaotada; juhib tähelepanu sellele, et kui keskenduda rangelt ainult liidu seadusandja antud volitustele, on ressursside kasutamine tõhusam ja tulemuslikum; on seisukohal, et eelarve ja töölevõtmise, samuti juhtimise ja menetluste valdkonnas tuleb teha lisapingutusi, et edendada järelevalvealast ühtsust, mis aitab kaasa siseturu toimimisele; rõhutab, et asutusele tuleb kiiresti eraldada piisavad vahendid, et ta saaks talle määratud ülesandeid täita korrektselt ja tõhusalt;

15.

usub, et asutus peaks võtma arvesse uusi digitaalvaldkonna probleeme ja kestlikkusega seotud probleeme; on seisukohal, et seatud eesmärkide täitmisel ning nende integreerimisel õigus- ja järelevalveraamistikku tuleb igal juhul tegutseda kooskõlas turu tugevdamise eesmärgiga, kahjustamata turu konkurentsivõimet ja tekitamata turuosalistele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, liigset koormust; on seisukohal, et nende eesmärkide täitmise järelevalveks tuleb eraldada piisavad vahendid;

16.

juhib tähelepanu sellele, et asutus peab oma tegevuses pöörama eritähelepanu selle tagamisele, et järgitaks liidu õigust, proportsionaalsuse põhimõtet ja siseturgu reguleerivaid aluspõhimõtteid;

17.

palub järelevalveasutusel tagada, et kontrollikoja soovitused viidaks korrektselt ellu ja võetaks järelmeetmeid;

18.

palub asutusel otsida lahendust pikaajalistele süsteemsetele probleemidele, mis tulenevad madalast intressimäärast ja mis on eriti olulised pensioniskeemide ning mõnede elukindlustus- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete seisukohast, ning uurida liidu tasandil võimalikke lahendusi, mis tooksid kasu tarbijatele/investoritele ja tagaksid teenuseosutajate finantsstabiilsuse;

19.

nõuab, et asutus tegeleks liidu erapensioniskeemide kestlikkuse ja erisuse küsimustega ennetavalt ja nii, et tarbijad/investorid ja turu usaldusväärsus oleks kaitstud;

Personalipoliitika

20.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 98,26 % ja liidu eelarves kinnitatud 115 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 113 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 112); märgib, et 2019. aastal töötas asutuse heaks ka 36 lepingulist töötajat ja 17 lähetatud riiklikku eksperti;

21.

märgib murega, et 2019. aastal puudus kõrgemas juhtkonna (kuus meest ja kolm naist) ja haldusnõukogu liikmete hulgas (viis meest ja kolm naist) sooline tasakaal; palub asutusel edaspidi tagada, et kõrgemas juhtkonnas valitseks sooline tasakaal; tunneb heameelt selle üle, et asutusel on kavas avaldada esimehe kohale kandideerijate nimekiri, milles on vähemalt üks naine ja üks mees; kutsub asutust üles võtma eeskuju Euroopa Keskpanga algatustest pakkuda naiste edutamiseks ja töötajaskonna hulgas suurema mitmekesisuse saavutamiseks asutusesiseseid programme; väljendab heameelt selle üle, milline on asutuse töötajate geograafiline esindatus;

22.

märgib varasemat aastat puudutanud kontrollikoja aruande järelmeetmetega seoses, et asutus ei ole veel regulatiivsetelt ülesannetelt järelevalveülesannetele üle läinud ning ta peaks suurendama järelevalveülesannete täitmiseks vajalikke inimressursse; märgib, et 2021. aastal kavatseb asutus eraldada peamiste järelevalveülesannete täitmiseks 59,75 täistööaja ekvivalenti; palub, et asutus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edusammudest aru;

23.

on seisukohal, et asutusel peaks olema töötajate töölevõtmisel ja ressursside haldamisel teatav paindlikkus, kuna ta peab reageerima tema järelevalve all olevate sektorite kiireloomulistele, kindlatele ja tehnilistele vajadustele;

24.

märgib, et asutuse järelevalvenõukogu koosseis näib olevat sobiv, et tulla toime asutuse regulatiivsete ülesannetega, kuid järelevalveülesannete puhul see nii ei ole; kordab, et on mures selle pärast, et riikide järelevalveasutustel on asutuse peamises juhtorganis otsustav sõnaõigus, mis tähendab seda, et neil on võimalik otsustada selle üle, mil määral võib asutus nende enda tulemuslikkust kontrollida (vastastikune hindamine); rõhutab, et vahendite puudumise tõttu ei ole asutusel võimalik täita oma ülesandeid liikmesriikidest sõltumatult (2);

25.

on arvamusel, et töötajate avaliku ja erasektori kogemuste kombineerimine on asutusele kasulik; on seisukohal, et tuleks uurida süsteeme, mille abil meelitada andekaid inimesi erasektorist avalikku sektorisse ja vastupidi, kuid mõlema sektori sõltumatuse edendamiseks tuleks kehtestada minimaalsed kaitsemeetmed; on veendunud, et selles valdkonnas peaksid reeglite rakendamist jälgima liidu ühised organid ja arvesse tuleks võtta iga juhtumi eriasjaolusid;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus

26.

võtab teadmiseks, et asutus on juba võtnud meetmeid ja teeb pidevalt tööd läbipaistvuse tagamiseks, huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks ning rikkumistest teatajate kaitsmiseks; märgib, et asutus on oma veebisaidil avaldanud asutuseväliste sidusrühmadega toimuvate kohtumiste registri; märgib, et 2019. aastal ei uuritud ühtki huvide konflikti juhtumit; märgib, et mitte kõigi järelevalvenõukogu ja haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ega huvide deklaratsioonid ei ole asutuse veebisaidil avaldatud; palub asutusel avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru;

27.

märgib, et varasematel aastatel on esitatud märkusi pöördukse efektist tuleneva huvide konflikti probleemi kohta, ning rõhutab, et ametid peavad tegutsema ühtselt; märgib, et asutuse eetikaeeskiri vaadati läbi ja see on komisjonis heakskiitmisel; kutsub asutust üles tegema kõik endast oleneva, et pöördukse efekti olukordi vältida; kutsub asutust üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile hoolikalt teada, kui kaugel on läbivaadatud eetikaeeskirja heakskiitmise taotluse menetlemine;

28.

kutsub ametit üles rakendama soovitusi, mille Euroopa Ombudsman esitas juhtumi 2168/2019/KR kohta, ja eelkõige kasutama vajaduse korral võimalust keelata oma kõrgematel ametnikel pärast ametiaja lõppu teatavatele ametikohtadele asumine, kehtestama kriteeriumid, mille alusel võivad töötajad minna tööle erasektorisse, teavitama ameti kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid kriteeriumide kohaldamisest ning kehtestama sisemenetlused, millega tagatakse, et kui töötaja läheb teisele töökohale, võetakse talt kohe juurdepääs konfidentsiaalsele teabele; kutsub asutust peale selle üles kaaluma 12-kuulise kohustusliku ooteaja pikendamist kõrgemate ametikohtade töötajate puhul, kes kaaluvad töökoha vahetust, mis võib põhjustada pärast avalikust teenistuses töötamist huvide konflikti;

29.

kutsub asutust üles võtma eeskuju arvamustest, mille Euroopa Keskpanga eetikakomitee avaldas huvide konflikti juhtumite ja mandaadijärgse tasustatava töö kohta, et suurendada võimalike huvide konfliktide ja mandaadijärgse tasustatava töö puhul läbipaistvust;

Sisekontroll

30.

märgib, et komisjoni siseauditi talitus avaldas auditiaruande „Personalijuhtimine ja eetika“, mille tulemusel esitati tegevuskava parandamiseks ja rakendamiseks kuus soovitust; märgib, et 2019. aasta lõpus oli neli olulist soovitust veel täitmata; nõuab, et asutus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kui kaugele on nende soovituste täitmisega jõutud;

31.

märgib, et siseauditi talitus alustas tarbijakaitsevaldkonna järelevalvevahendite põhjalikku auditit; märgib, et auditi tulemused ja nende alusel koostatud tegevuskava pidid olema valmis 2020. aasta lõpuks; palub asutusel anda nimetatud auditi tulemuste kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

32.

märgib, et haldusnõukogu võttis 2018. aasta novembris vastu asutuse uue sisekontrolliraamistiku, mida hakati kohaldama 2019. aasta jaanuaris; märgib, et asutuse sisekontrolliüksus viis uue sisekontrolliraamistiku alusel esimest korda läbi kogu süsteemi iga-aastase hindamise ning jõudis järeldusele, et kõik komponendid ja põhimõtted on rakendatud ja toimivad eesmärgipäraselt; palub asutusel teada anda, kuidas on hindamisel arvesse võetud liidu ja EFTA riikide pädevate asutuste osamaksete kindlaksmääramisel tehtud arvutusvigu ning miks ei ole seetõttu tuvastatud 12. ega 13. sisekontrollipõhimõttes puudusi;

Muud kommentaarid

33.

märgib seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust, et asutus esitas 2019. aasta veebruaris soovitused, kuidas korraldada pärast väljaastumise kuupäeva täitmisele jäänud lepingutega seotud piiriülest tegevust, ning et asutus jätkas kindlustussektori arengu ning arvamuste ja soovituste järgimise tähelepanelikku jälgimist;

34.

peab kiiduväärseks pingutusi, mida asutus on teinud küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks;

35.

tunneb heameelt pingutuste üle, mida asutus on teinud kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökoha tagamiseks ning ruumide ja sõitudega seotud CO2 heite vähendamiseks ja kompenseerimiseks;

36.

(2) Vt kontrollikoja eriaruannet: „Kogu oma tegevuses tugineb EIOPA suuresti koostööle [riikide pädevate asutustega], kuid ei saa neilt alati täielikku toetust. […] Järelevalveküsimuste ja veel seitsme seotud teemaga tegeleb EIOPAs vaid 20 töötajat, seega seisab EIOPA silmitsi suurte raskustega tema vastutusalasse kuuluvate mitmesuguste keeruliste ülesannete täitmisel.“ https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR18_29/SR_EIOPA_ET.pdf

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/401

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1640,

28. aprill 2021,

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0073/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0093/2021),

annab heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/403

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1641,

28. aprill 2021,

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0073/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0093/2021),

annab heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 233

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/405

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1642,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0093/2021),

arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli asutuse 2019. aasta lõplik eelarve 47 379 354 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 7,21 % suurust kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu toetusest (28,73 %), liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste osamaksust (45,76 %) ja järelevalve alla kuuluvate üksuste tasudest (24,33 %);

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,95 %, mis on 2018. aastaga võrreldes veidi (0,03 %) madalam; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 88,77 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 0,11 % madalam;

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt võtab asutus kooskõlas tasusid käsitleva määrusega reitinguagentuuridelt ja kauplemisteabehoidlatelt tasu ning et tasusummadest tuleks katta üksnes asutuse kulusid, mis on seotud võetavate tasudega; märgib siiski, et kontrollikoda leidis, et võetud tasud ületasid seotud kulusid, tekitades seega ülejäägi; täheldab, et ehkki asutus järgis komisjoni sellekohaseid juhiseid, võivad üle- ja puudujäägid põhjustada tegevuste iga-aastast ristfinantseerimist; märgib asutuse vastuse põhjal, et see ei toonud asutuse eelarves kaasa märkimisväärset korduvat ristfinantseerimist ning et 2019. aastal oli järelevalvekulude erinevus reitinguagentuuride puhul 2,8 % ja kauplemisteabehoidlate puhul 1,8 %; kutsub asutust üles jätkama sellise ristfinantseerimise piiramist;

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et asutuse eelarve hõlmab 2019. aastal liikmesriikide pädevate asutuste osamakseid summas 1 363 258 eurot, mis põhines hinnangulistel näitajatel ja mida ei kohandatud kunagi tegelikele näitajatele vastavaks; võtab asutuse vastuse põhjal teadmiseks, et nii hinnangulised kui ka tegelikud summad on arvutatud, kuid komisjoni juhistest (Ares(2016)2772696) pensionimaksete kohta nähtub, et asutused ei peaks riiklike pädevate asutuste pensionimaksete osakaalu tegelikule tasemele kohandama ning et riiklike pädevate asutuste pensionimaksete tegelike ja hinnanguliste summade erinevus oli 2019. aastal ebaoluline ehk 27 888 eurot;

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et reitinguagentuuridelt tasusid käsitleva määruse alusel võetavad tasud põhinevad tulul, mida reitinguagentuurid saavad juriidilise isikuna, mitte kontsernina või sellega seotud üksuste kontsernina, mis loob võimaluse tasusid vähendada või vältida, kuna liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt reitinguagentuuridelt saadud tulu saab kanda nendega seotud üksustele väljaspool liitu, kusjuures kirjeldatud õiguslünga tõenäoline finantsmõju ei ole teada; märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ehkki asutus on tasusid käsitlevat määrust nõuetekohaselt kohaldanud, avastas kontrollikoda nimetatud riski ja andis selle komisjonile lahendamiseks; märgib asutuse vastuse põhjal, et asutus osaleb aktiivselt kõigis algatustes, mille eesmärk on vältida tasusid käsitlevas määruses esineda võivaid õiguslünki;

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et kauplemisteabehoidlate tasude arvutamiseks esitas asutus sõltumatute audiitorite arvamused selle kohta, et nende 2018. aasta finantsaruanded andsid õige ja õiglase ülevaate, kuid kauplemisteabehoidlatele esitatud teabe 2018. aastal teatatud tehingute arvu ja 31. detsembri 2018. aasta seisuga registreeritud avatud positsioonide arvu kohta vaatasid sõltumatud audiitorid läbi vaid piiratud määral; märgib asutuse vastuse põhjal, et tal ei ole õiguslikku alust nõuda kauplemisteabehoidlatelt nende arvude kohta sõltumatut auditit ning et asutus on teinud komisjonile ettepaneku kauplemisteabehoidlate tasusid käsitleva delegeeritud määruse muutmiseks, et ühtlustada arvutussüsteem kooskõlas komisjoni siseauditi talituse soovitustega; märgib asutuse vastuse põhjal, et suurim kauplemisteabehoidla andis 2019. aastal sõltumatu audiitori sertifikaadi vabatahtlikult kõigile arvutustes kasutatud kriteeriumidele;

Tulemuslikkus

märgib rahuloluga, et asutus kasutab põhiliste tulemusnäitajatena teatavaid suurusi, mille alusel hinnata oma tegevuse lisaväärtust ja muid eelarvehalduse parandamise meetmeid ning mille hulka kuuluvad näiteks tehtud vastastikuste hindamiste arv, analüüsitud riskiteemade arv ja eelarve täitmise määr;

märgib, et asutus viis 2019. aastal lõpule 95 % oma iga-aastases tööprogrammis ette nähtud tegevustest, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 5 % suurust kasvu;

märgib, et asutus kuulub koos Euroopa Pangandusjärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ühiskomiteesse, mille eesmärk on tagada valdkonnaülene järjepidevus ning ühised seisukohad finantskonglomeraatide järelevalve ja muude sektoriüleste küsimuste vallas, ning tal on Euroopa Liidu Raudteeametiga ühine pearaamatupidaja ja ta on osalenud paljudes ühishangetes teiste asutustega, püüdes alati koostöö kaudu tõhusust saavutada; soovitab asutusel tungivalt püüda igati teha kõigi liidu asutustega veel rohkem ja ulatuslikumat koostööd;

väljendab heameelt asutuse pingutuste üle saavutada kogu Euroopa finantssüsteemis kooskõlastatum järelevalvekord; rõhutab asutuse rolli stabiilse, hästi integreeritud, tõhusa ja turvalise finantsturu tagamisel; toonitab, et liidus tuleb tarbijate kaitsmiseks edendada toote- ja finantsteenuste turul õiglust ja läbipaistvust, ning ootab ajakohastatud teavet selleks võetavate tulevaste meetmete kohta, sealhulgas majanduse digitaliseerimisega seotud probleemide lahendamise ja kestlikkusmeetmete kohta;

10.

rõhutab, et finantssüsteem peab rahanduse kestlikkuse probleemide lahendamisel ning Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppe täitmisel toimima asjakohaselt; väljendab seetõttu heameelt asutuse pingutuste üle lisada oma 2020. aasta eelarvesse täiendav arv täistööaja ekvivalente, et katta asutuse uued kestlikkusega seotud volitused; ootab 2021. aasta teisel poolel ajakohastatud teavet selles valdkonnas tehtud edusammude kohta;

11.

rõhutab, et asutusele on otsese järelevalve ja suurema ühtlustamise valdkonnas antud rohkem volitusi; tunneb heameelt vastutuse määramise üle, kuid hoiatab, et mõjususe tagamiseks peab see protsess olema järkjärguline ja pidev;

12.

13.

tunnistab, et asutuse järelevalvenõukogu koosseis tundub asutuse reguleerimisvolituste käsitlemiseks asjakohane, kuid järelevalveülesannete osas on see vähem asjakohane; on seisukohal, et asutuse suutlikkus saada finantseerimisasutustelt täpset teavet ei ole piisav, et asutus saaks täita oma erinevaid ülesandeid;

14.

juhib tähelepanu asjaolule, et asutus peab oma tegevuses pöörama erilist tähelepanu liidu õiguse järgimise tagamisele, vajaduse korral proportsionaalsuse põhimõtetest kinnipidamisele ning siseturu aluspõhimõtete järgimisele; väljendab heameelt proportsionaalsuse nõuandekomitee loomise üle, et teostada järelevalvet proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle, ning ootab kavandatud metoodika esitamist selle kohta, kuidas komitee annab oma panuse asutuse iga-aastasesse tööprogrammi; juhib tähelepanu sellele, et proportsionaalsuse põhimõte peaks olema asutuse töö juhtpõhimõte, kui see on asjakohane;

15.

märgib, et kuna järelevalveasutuse töökoormusest moodustab reguleerimisülesannete asemel üha suurema osa liidu õigusaktide täitmise tagamine ja kohaldamine, tuleb eelarve- ja inimressursid asutuses ümber jaotada; juhib tähelepanu sellele, et kui keskenduda rangelt ainult liidu seadusandja antud volitustele, on ressursside kasutamine tõhusam ja tulemuslikum; hoiatab, et mõjusa järelevalve saavutamiseks on oluline, et asutusel oleks suutlikkus võtta meetmeid turul tekkida võivate riskide või probleemidega kohanemiseks; märgib, et eelarve suurendamine peaks toimuma järk-järgult ja pidevalt kooskõlas pädevusala suurenemisega; on seisukohal, et tulevane vastutus, mis muu hulgas tuleneb digirahanduse strateegiast, ja rahapesu vastasele võitlusele omased kohustused eeldavad asutuse rahastamise kohandamist; rõhutab, et asutusele tuleb kiiresti eraldada piisavad vahendid, et ta saaks talle määratud ülesandeid nõuetekohaselt ja tõhusalt täita;

16.

väljendab heameelt asutuse 3. novembri 2020. aasta kiirendatud vastastikuse eksperdihinnangu aruande üle, milles käsitletakse finantsteabe rakendamise suuniste (ESMA/2014/1293) kohaldamist Saksamaa finantsjärelevalveasutuse (BaFin) ja finantsteabe rakendamise kogu (FREP) poolt Wirecardi juhtumiga seoses ja milles tuuakse esile olulised puudused turu- ja institutsioonilises järelevalves, eelkõige seoses investorite kaitse ja turu terviklikkusega; teeb ettepaneku, et amet kajastaks sellest skandaalist saadud õppetunde oma suunistes ja nende suuniste rakendamist käsitlevates vastastikustes eksperdihinnangutes; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta finantsjärelevalvet käsitlevate liidu reeglite edasiseks ühtlustamiseks;

17.

võtab teadmiseks uurimise selliste dividendiarbitraaži kauplemissüsteemide kohta nagu cum-ex või cum-cum, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 29. novembri 2018. aasta resolutsioonis majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum-ex skandaali valguses (2); väljendab rahulolu selle uurimise põhjalikkuse üle, mis käsitleb finantsturgude konkreetse tegevusvaldkonna terviklikkust;

18.

usub, et asutus peaks võtma arvesse uusi digitaalvaldkonna probleeme ja kestlikkusega seotud probleeme; on seisukohal, et seatud eesmärkide täitmisel ning nende integreerimisel õigus- ja järelevalveraamistikku tuleb igal juhul tegutseda kooskõlas turu tugevdamise eesmärgiga, kahjustamata turu konkurentsivõimet ja tekitamata turuosalistele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele liigset koormust; on seisukohal, et nende eesmärkide täitmise järelevalveks tuleb eraldada piisavad vahendid;

Personalipoliitika

19.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 73,81 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 210 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 155 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 156); märgib, et ametikohtade loetelu suhteliselt madal täitmise määr on seletatav sellega, et Euroopa järelevalveasutuse asutamismääruse läbivaadatud versioon ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (3) (Euroopa turu infrastruktuuri määrus), mis oleksid andnud loa asutuse lisatöötajate töölevõtmiseks, võeti vastu oodatust hiljem; märgib, et 2019. aastal töötas asutuse heaks ka 68 lepingulist töötajat ja kümme lähetatud riiklikku eksperti;

20.

peab tervitatavaks uudist, et asutus on lähedal soolise tasakaalu saavutamisele oma haldusnõukogus (kuus meest ja viis naist) ja töötajate tasandil (52 % mehi ja 48 % naisi); märgib rahuloluga, et kõrgema juhtkonna hulgas saavutati sooline tasakaal (üks mees ja üks naine); tunneb heameelt asutuse kavatsuse üle avaldada vähemalt ühest naisest ja ühest mehest koosnev esimehe kohale kandideerijate nimekiri ning kutsub asutust üles tegema sama tegevdirektori ametisse nimetamisel; kutsub asutust üles ammutama inspiratsiooni Euroopa Keskpanga algatustest pakkuda välja asutusesiseseid programme naiste edutamiseks ja töötajaskonna hulgas suurema mitmekesisuse saavutamiseks;

21.

märgib, et tööjõu voolavus oli 2019. aastal 5 %, millega täideti asutuse eesmärk (voolavus alla 10 %);

22.

märgib, et asutus on vastu võtnud inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise vältimise poliitika; märgib, et asutuse personaliosakond koostab igal aastal aruande asutuse tegevuse kohta töökohal ahistamise ennetamiseks; märgib ka, et asutuse personaliosakond ja konfidentsiaalsed nõustajad korraldavad korrapäraselt teadlikkuse suurendamise üritusi;

23.

24.

jagab muret seoses kontrollikoja tähelepanekuga, et ametikohtade nappuse kompenseerimiseks tugineb järelevalveasutus järjest enam konsultantidele ja ajutistele töötajatele, millega seoses võib tekkida olukord, et järelevalve välistöövõtjate tehtava keerulise töö üle jääb ebapiisavaks ja ebaselgete kohustustega kaasneb lepinguliste vaidluste oht; märgib kontrollikoja varasemate aastate leidude järelmeetmena, et asutus kasutab IT-ettevõtjatega sõlmitud lepinguid, mis on sõnastatud viisil, mis võib selgelt kindlaks määratud IT-teenuste ja -toodete pakkumise asemel tähendada ajutiste töötajate kasutamist; märgib, et IT-teenuslepingute kasutamine töötajate leidmiseks ei vasta liidu sotsiaal- ja tööhõivereeglitele ning toob asutusele kaasa õiguslikud ja maineriskid; märgib asutuse vastuse põhjal, et sellega seotud võimalikud riskid olid piiratud ning et asutus on võtnud kasutusele kõik vajalikud menetlused, et vältida lepingutes võimalikku segadust IT-teenuste hangete ja ajutiste töötajate määramise vahel; nõuab tungivalt, et asutus tagaks, et lepingutes tehtaks selget vahet teenuste hankimise ja ajutiste töötajate kasutamise vahel;

Hanked

25.

märgib, et asutus teeb pingutusi tõhususe suurendamiseks ning on ühendanud selleks hankemenetlused teiste asutustega; märgib, et asutus allkirjastas 2019. aastal koos Euroopa Pangandusjärelevalvega raamlepingu nõustamisteenuste kohta hoonehalduse valdkonnas ning juhib nüüd koos kolme teise asutusega, mille peakorter asub Prantsusmaal, hankemenetlust ajutiste töötajate teenuste sisseostmiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

26.

märgib, et 25,41 % asutuse eelarvetuludest saadi järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt võetud tasudest; märgib, et huvide konfliktide ärahoidmiseks on rakendatud meetmeid ning et liidu organid ja välisaudiitorid on selliseid struktuure ja menetlusi ka auditeerinud; palub asutusel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile huvide konfliktide vältimiseks võetud meetmetest ka edaspidi aru anda; võtab peale selle teadmiseks asutuse seisukoha, et tasude kogumine komisjoni poolt oleks ebatõhus ning suureneks ebatäpsuse ja arvutusvigade oht, mis omakorda kahjustaks mainet;

27.

28.

peab tervitatavaks asjaolu, et amet avaldab oma kõrgema juhtkonna elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

29.

tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon esitas oma resolutsioonis, mis kaasneb asutuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele, märkusi ja tähelepanekuid pöördukse efektist tuleneva huvide konflikti probleemi kohta, ning rõhutab, et asutused peavad tegutsema ühtselt; palub, et asutus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile edusammudest aru;

30.

rõhutab, et avatud, tõhus ja sõltumatu haldus on kõigi liidu asutuste ja liidu kui terviku jaoks oluline; tuletab meelde oma 16. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni majandus- ja rahaliidu institutsioonide ja asutuste kohta: huvide konflikti ennetamine pärast avalikus sektoris töötamist (4) ning Euroopa Ombudsmani 18. novembri 2020. aasta otsust ja 7. mai 2020. aasta soovitust juhtumi 2168/2019/KR kohta; rõhutab, et nende küsimustega tegelemiseks on vaja ühtset õigusraamistikku; kutsub asutust üles rakendama Euroopa Ombudsmani soovitusi juhtumis 2168/2019/KR, eelkõige kasutama vajaduse korral võimalust keelata oma kõrgematel ametnikel pärast ametiaja lõppu teatavatele ametikohtadele asumine, kehtestama kriteeriume töötajate võimaluse kohta minna üle erasektorisse, teavitama asutuse kõrgematele ametikohtadele kandideerijaid kriteeriumidest, kui nad avalduse esitavad, ning kehtestama sisemenetlused, millega tagatakse, et kui töötaja läheb üle teisele töökohale, võetakse temalt kohe juurdepääs konfidentsiaalsele teabele; kutsub ka asutust üles kaaluma 12-kuulise kohustusliku vaheperioodi pikendamist kõrgemate ametikohtade töötajate puhul, kes kaaluvad töökoha vahetust, mis võib põhjustada pärast avalikus teenistuses töötamist huvide konflikti; kutsub asutust üles ammutama inspiratsiooni Euroopa Keskpanga eetikakomitee avaldatud arvamustest huvide konflikti juhtumite ja mandaadijärgse tasustatava töö kohta, et suurendada läbipaistvust seoses võimalike huvide konfliktide ja mandaadijärgse tasustatava tööga;

Sisekontroll

31.

märgib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni märkuste ja tähelepanekute põhjal, mis on seotud komisjoni siseauditi talituse aruandega teemal „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tulud ja tegevuspõhine juhtimine“, et kokku lepitud seotud meetmed on rakendatud;

32.

märgib, et siseauditi talitus avaldas 2019. aastal auditiaruande IT-turvalisuse ja sellega seotud juhtimisprotsesside kohta ning asutus on koostanud parandamist vajavate valdkondade käsitlemiseks tegevuskava; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas võetud meetmetest aru;

33.

märgib, et asutuse juhatus võttis 2018. aasta novembris vastu uue sisekontrolliraamistiku; märgib, et asutus viis 2020. aasta esimeses kvartalis läbi sisekontrolli põhimõtete rakendamise tulemuslikkuse esimese iga-aastase hindamise ja jõudis järeldusele, et sisekontrollisüsteem toimib hästi; märgib, et tuvastati 24 puudust, millest enamik olid väikesed ja millest ükski ei seadnud põhimõtete olemasolu ja nõuetekohast toimimist kahtluse alla, ning et need olid peamiselt seotud kontrollikeskkonna ja kontrollitoimingute komponentidega, samuti info ja teabeedastuse komponentidega;

Muud märkused

34.

märgib, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seoses kestnud ebakindluse tõttu jätkas asutus kokkuleppeta stsenaariumi jaoks praktiliste ettevalmistavate meetmete võtmist, avaldades ajakohastatud aruandeid ja meetmeid IT-rakenduste ja andmebaaside kohta;

35.

võtab teadmiseks asutuse küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud pingutused;

36.

märgib, et 2019. aasta novembris kolis asutus Pariisis uutesse ruumidesse hoones iBox, millel on kõrgekvaliteediline keskkonnasertifikaat ja mille ruutmeetri hind on vanade hoonetega võrreldes odavam;

37.

kutsub asutust üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

38.

(2) ELT C 363, 28.10.2020, lk 102.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0017.

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/410

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1643,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (enne 4. juulit 2019: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0074/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) (4), eriti selle artiklit 24,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/942 (millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet) (5), eriti selle artiklit 35,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0078/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(5) ELT L 158, 14.6.2019, lk 22.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/412

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1644,

28. aprill 2021,

Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (enne 4. juulit 2019: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0074/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) (4), eriti selle artiklit 24,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/942 (millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet) (5), eriti selle artiklit 35,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (7) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0078/2021),

annab heakskiidu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(5) ELT L 158, 14.6.2019, lk 22.

(1) ELT C 120, 29.3.2019, lk 139.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/414

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1645,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (enne 4. juulit 2019: Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0078/2021),

arvestades, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 16 147 153 eurot, mis on 2018. aasta eelarvest 19,06 % võrra suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb täielikult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib tunnustavalt, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,50 %, millega ületati ameti enda seatud eesmärk (95 %) ja mis on 2018. aasta määrast 0,25 % võrra kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 81,35 %, mis on 2018. aasta määrast 1,62 % võrra kõrgem;

Tulemuslikkus

märgib, et amet kasutab endiselt teatavaid meetmeid põhiliste tulemusnäitajatena, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ning eelkõige võrgueeskirjade mõju ja tulemuslikkust, jälgida kõiki määratud rahatrahve ja parandada oma eelarve haldamist;

märgib, et ametil õnnestus võtta liidu elektri- ja gaasiturgudel vastu olulisi otsuseid, arvamusi ja soovitusi, mis tulenevad määruse (EL) nr 1227/2011 (2) (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) vastuvõtmisest; märgib murega, et mõnede ülesannete täitmine jäeti tagaplaanile või neid ei täidetud vahendite puudumise tõttu;

peab kiiduväärseks, et amet tellib jätkuvalt raamatupidamisteenuseid komisjonilt ja jagab liidu teiste ametitega vahendeid personalihalduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia halduse, eelarve ja rahanduse, hangete ja vahendite haldamise valdkonnas; on seisukohal, et see algatus on teistele liidu institutsioonidele kasulik eeskuju;

kutsub ametit üles jätkama koostoime arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

rõhutab, et ameti sisetoiminguid ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas proaktiivset tegutsemist, et vältida iga hinna eest liidu ametite vahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ametikohtade loetelust täidetud 100 % ja liidu eelarves kinnitatud 67 ajutise teenistuja ametikohast oli täidetud 67 (ka 2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 67); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 26 lepingulist töötajat ja neli lähetatud riiklikku eksperti;

kordab muret, et sooline tasakaal puudub nii ameti kõrgemas juhtkonnas (viis meest ja üks naine) kui ka haldusnõukogus (11 meest ja 7 naist); palub, et liidu institutsioonid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

märgib murega, et amet kasutas pikaajaliste ülesannete täitmiseks ajutisi töötajaid, et korvata otse tööle võetud töötajate nappust;

10.

märgib murega, et kontrollikoja eriaruande nr 22/2020 („ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“) kohaselt peab amet toime tulema vahendite nappusega, mis toob kaasa arvukate ülesannete tagaplaanile lükkamise;

11.

peab kiiduväärseks, et amet sai paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames lisaressursse;

12.

märgib, et amet on võtnud vastu otsuse, milles käsitletakse inimväärikuse kaitsmist ja ahistamise ennetamist, et teadlikkuse tõstmise ja töötajate teavitamise eesmärgil on korraldatud mitu koolitust ning et koolitus on kõigile uustulnukatele kohustuslik; märgib, et teatati ühest väidetavast ahistamisjuhtumist, kuid ühtegi juhtumit ei uuritud ega antud kohtusse;

13.

on mures ameti haldusnõukogu liigse suuruse pärast, mis teeb otsuste tegemise keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

14.

Kestlikkus

15.

peab kahetsusväärseks, et amet ei ole endale seadnud CO2-heite vähendamise eesmärke; tunneb siiski heameelt ameti pingutuste üle luua keskkonnasõbralik raamistik, vähendada oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

Hanked

16.

märgib, et 2019. aastaks kavandatud 47 hankemenetlusest viidi lõpule 67; märgib, et pärast kontrollikoja tähelepanekut e-hangete kasutamise kohta rakendas amet 2019. aastal e-hankeid, ning võtab teadmiseks, et 2020. aastal kasutatakse dokumentide elektroonilist esitamist;

17.

märgib, et kontrollikoda esitas raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkusega arvamuse, sest 988 138,00 eurot maksti ameti poolt välja eeskirjade vastaselt (6,3 % kõigist ameti 2019. aastal tehtud maksetest); märgib, et need eeskirjadevastased maksed olid seotud kahe eeskirjadevastase hankemenetlusega, mida ei viidud läbi vastavalt konkurentsipõhise menetluse eeskirjadele;

18.

võtab teadmiseks ametist kontrollikojale saadetud vastuse ja ameti võetud meetmed, mille abil eeskirjadevastaseid hankemenetlusi tulevikus vältida;

19.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda pidi esitama märkusega arvamuse, sest amet ei viinud kahe hanke puhul läbi asjakohaseid konkurentsipõhiseid menetlusi, mis tähendab, et kõik nende eeskirjadevastaste hankemenetlustega seotud maksed olid õigusnormide vastased; peab äärmiselt murettekitavaks, et ebakorrektsetest hankemenetlustest tulenevate lepingute alusel tehtud õigusnormide vastased maksed moodustavad 6,3 % ameti poolt 2019. aastal tehtud maksetest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

20.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib, et 2019. aastal tuvastati huvide konflikti juhtum, mille tulemusel tegid reguleerivate asutuste nõukogu ja personaliüksus hindamise ning otsustasid lisameetmeid mitte võtta;

21.

märgib rahuloluga, et ameti haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on avaldatud ameti veebisaidil;

22.

märgib, et amet võtab jätkuvalt meetmeid oma tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks, näiteks annab ta aru ameti töötajate kohtumistest väliste sidusrühmadega, eriti direktori kohtumistest organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, ning selle teabega on võimalik tutvuda ameti veebisaidil;

23.

võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja leiu, et töölevõtmismenetlusi ei kohaldatud valikumenetluses nõuetekohaselt, mistõttu amet ei järginud võrdse kohtlemise põhimõtet ega kohaldanud tõhusat sisekontrolli;

24.

rõhutab, et liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas kehtivas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja sätete järjepidevusetusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

25.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsioone ja hindavad ka eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et iseenda koostatud kinnitused ja hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

Sisekontroll

26.

märgib, et amet teatas, et tema sisekontrolliraamistik on tõhus ja selle rakendamise iga-aastasel hindamisel ei tuvastatud puudusi, välja arvatud üks väike puudus, mis on seotud puuduvate kannetega erandite registris; võtab murelikult teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul ei ole erandite registrit nõuetekohaselt täidetud; soovitab ametil registreerida registris kõik erandid ja nõuetele mittevastavad sündmused ning võtta neid sisekontrolliraamistiku iga-aastasel hindamisel nõuetekohaselt arvesse;

27.

märgib, et ameti 2017.–2019. aasta strateegiline auditikava viidi täielikult ellu ja siseauditi talitus määras kindlaks järgmise planeerimisperioodi audititeemad;

28.

märgib, et siseauditi talituse riskianalüüsist tulenevast viiest meetmest rakendati täielikult kolm (talitluspidevuse, dokumendihalduse ja võrgueeskirjade rakendamise järelevalve valdkonnas); palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru käimasolevate IT-juhtimise ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohaste turujärelevalve meetmete arengust;

Muud märkused

29.

märgib, et amet otsis täiustamist vajavaid valdkondi seoses teabe jagamise ja küberturvalisusega ning lõi mehhanismi standardite ja suuniste iga-aastaseks läbivaatamiseks; võtab teadmiseks, et kolmas isik on loonud auditifunktsiooni, et hinnata ameti protsesse küberturvalisuse seisukohast;

30.

väljendab heameelt ameti jõupingutuste üle kulutõhusa ja keskkonnasäästliku töökeskkonna loomisel;

31.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

(3) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/418

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1646,

28. aprill 2021,

BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0075/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1971 (millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009) (4), eriti selle artiklit 28,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0082/2021),

annab heakskiidu BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) direktori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 321, 17.12.2018, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/420

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1647,

28. aprill 2021,

BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0075/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0082/2021),

annab heakskiidu BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 321, 17.12.2018, lk 1.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 140.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/422

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1648,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on BERECi Tugiameti (BERECi Büroo) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust BERECi Tugiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0082/2021),

arvestades, et BERECi Tugiameti (edaspidi „BERECi Büroo“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli tema 2019. aasta lõplik eelarve 5 653 185 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 30,53 % suurust kasvu, mis on peamiselt tingitud personali arvu suurenemisest; arvestades, et BERECi Büroo eelarve koosneb ainult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes BERECi Büroo eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et BERECi Büroo raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,93 %, mis oli 0,07 % võrra kõrgem kui 2018. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 82,68 %, mis oli 0,69 % võrra madalam kui 2018. aastal;

märgib murega, et BERECi Bürood mõjutas jätkuvalt suur tööjõu voolavus, mis kujutab endast tõsist ohtu BERECi Büroo tööprogrammi rakendamisele; märgib lisaks, et pärast uute ametikohtade loomist määrusega (EL) 2018/1971 kehtestatud BERECi Büroo uute volituste täitmiseks õnnestus BERECi Bürool tagada 13 uue töötaja (kolm ajutist teenistujat, seitse lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti) kiire värbamine;

Tulemuslikkus

märgib, et BERECi Büroo kasutab oma tegevuse lisaväärtuse hindamiseks ja eelarve haldamise parandamiseks mitut liiki tulemuslikkuse põhinäitajaid, nagu täielikult personaliga varustatuse näitaja (kavandatud vs. tegelik personal), BERECi Büroole ja selle töörühmadele pakutava toetuse kvaliteet ning tugivahendite kättesaadavuse määr;

märgib murega, et BERECi Büroo sõnul ei jaga ta piiratud omavahendite tõttu ressursse teiste liidu ametitega; märgib murega, et BERECi Büroo ei ole suutnud leida partnerit sisekontrolli koordinaatori ja turvaametniku ülesannete täitmiseks; märgib, et BERECi Büroo alustas 2019. aastal allkirjastatud ühisprojekti IT-taristu jagamiseks mitme ühisettevõttega; tunneb selle ühisprojekti üle heameelt ja nõuab tungivalt, et BERECi Büroo kaaluks ka edaspidi võimalusi oma ülesannete täitmiseks allhanke korras ning kattuvate ülesannete alaseks koostööks teiste liidu asutuste ja organitega;

kutsub BERECi Bürood üles jätkama koostoime arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

rõhutab, kui oluline on suurendada BERECi Büroo sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et BERECi Büroo peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 87,50 % ning liidu eelarve kohaselt tööle võtta lubatud 16 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 14 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 14); märgib, et 2019. aastal töötas BERECi Büroo heaks ka 18 lepingulist töötajat ja kuus lähetatud riiklikku eksperti;

märgib murega, et 31. detsembril 2019 oli sooline tasakaal töötajate hulgas vähenenud 2018. aastaga võrreldes 8 % (2019. aastal 44 % naisi ja 56 % mehi, 2018. aastal 52 % naisi ja 48 % mehi), samuti oli see vähenenud keskastme juhtide ametikohtadel (2019. aastal 33 % naisi ja 67 % mehi, 2018. aastal 50 % naisi ja mehi); palub BERECi Bürool edaspidi tagada, et töötajate ja keskastme juhtide seas valitseks sooline tasakaal; väljendab siiski muret, et haldusnõukogus puudus sooline tasakaal (28 liikme seas oli ainult 7 naist); palub sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid BERECi Büroo haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; märgib, et geograafiline tasakaal saavutati, kuna BERECi Büroos töötab 32 töötajat 13 liikmesriigist;

märgib murega, et 2019. aastal oli keskmine BERECi Büroos töötatud aeg üksnes 2,68 aastat (2018. aastal oli see 2,7 aastat); mõistab, et BERECi Bürool on probleeme spetsialistide ligitõmbamisega, muu hulgas vastuvõtva riigi suhteliselt madala palga paranduskoefitsiendi tõttu (2019. aastal 78,6 %, 2018. aastal 74,9 %); tunnistab, et BERECi Büroo teeb pidevat tööd oma personali teenistustingimuste parandamiseks ja kohaldab muid leevendusmeetmeid, ning palub BERECi Bürool anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas tehtud edusammudest;

10.

võtab kontrollikoja aruandest seoses eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud meetmetega teadmiseks, et BERECi Büroo sõltub mitmete teenuseliikide (nt kantselei- ja sekretariaaditugi, ürituste korraldamine, töötajate heaolu ja integreerimine) puhul endiselt organisatsioonivälistest ressurssidest ja eriti ühest konkreetsest ettevõtjast, mis seab ohtu talitluspidevuse;

11.

on mures BERECi Büroo haldusnõukogu liigse suuruse pärast, mis teeb otsuste tegemise protsessi keeruliseks ja tekitab märkimisväärseid halduskulusid;

12.

innustab BERECi Bürood töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjääri arendamist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja lõimimist;

Hanked

13.

võtab kontrollikoja aruandest seoses 2019. aasta mais allkirjastatud teenuste raamlepinguga, mille hinnanguline maksumus oli 200 000 eurot, murega teadmiseks leitud puudused seoses menetlusega pakkumuste vastuvõtmiseks ja nende üksikasjade registreerimiseks, piisava dokumentatsiooniga pakkumuste hindamisel ning läbipaistvuse järgimisega hankemenetluses, et vältida huvide konflikte; võtab BERECi Büroo vastusest teadmiseks, et kõigile pakkujatele anti võimalus esitada tähelepanekud või kaebus, kuid kaebusi ei esitatud; märgib, et eelarvevahendite käsutaja hindas uuesti fakte ja järeldas, et huvide konfliktide oht puudus;

14.

võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et 2018. aasta detsembris ja 2019. aasta jaanuaris allkirjastas BERECi Büroo keeleõppe pakkumiseks kaks raamlepingut, mille maksumus oli kokku kuni 200 000 eurot, märgib, et menetlus oli puudulik, kuna puudusid vajaduste analüüs ja turuanalüüs ning hindamiskomisjoni liikmete huvide konflikti puudumise deklaratsioonid; võtab BERECi Büroo vastusest teadmiseks, et asjaomane hankemenetlus toimus ajal, kui BERECi Büroo kasutas detsentraliseeritud hankemudelit, samas kui alates 1. juulist 2019 kehtestati tsentraliseeritud hankemenetlus;

15.

võtab kontrollikoja aruandest seoses eelmiste aastate tähelepanekute põhjal võetud meetmetega teadmiseks, et 2017. aasta lõpuks oli BERECi Büroo teatud hankemenetluste jaoks kasutusele võtnud e-hanked, kuid ei olnud veel sisse viinud e-arveid ega dokumentide elektroonilise esitamise rakendust; võtab BERECi Büroo vastusest teadmiseks, et dokumentide elektrooniline esitamine viidi sisse 2019. aastal ja e-arvete kasutuselevõtt on käimas ning sõltub komisjoni teenuste kättesaadavusest;

16.

märgib murega, et BERECi Bürool ei olnud võimalik käivitada viit 2019. aastaks kavandatud hankemenetlust, kuna nende haldamiseks puudus personal või kuna kavandamises ja vajadustes tehti muudatusi, mille tulemusel allkirjastati ainult 44 % hankekava kohastest lepingutest, mis on selgelt alla 90 % sihtmäära; märgib, et BERECi Büroo korraldas 2019. aastal sisekoolituse hankeprotsessi tehnilise kirjelduse selge kirjaliku vormistamise kohta;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.

võtab teadmiseks BERECi Büroo kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ning huvide konfliktide ennetamine ja haldamine; märgib rahuloluga, et BERECi Büroo haldusnõukogu on võtnud vastu uued eeskirjad haldusnõukogu liikmete huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta (otsus nr MB/2019/16) ning et nende uute eeskirjade kohaselt peavad haldusnõukogu liikmed esitama oma elulookirjeldused koos huvide deklaratsioonidega, mis avaldatakse BERECi Büroo veebisaidil; võtab teadmiseks, et enamiku haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused on avaldatud büroo veebisaidil; juhib siiski murega tähelepanu sellele, et BERECi Büroo ei avalda oma veebisaidil endiselt kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone ning et mitte kõik haldusnõukogu liikmed ei järgi uusi eeskirju; kutsub BERECi Bürood üles võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada sise-eeskirjade järgimine BERECi Büroo kõigil tasanditel; palub BERECi Bürool avaldada kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning anda Euroopa Parlamendile selleks võetud meetmetest aru;

18.

rõhutab asjaolu, et liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas kehtivas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja sätete järjepidevusetusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

19.

Sisekontroll

20.

märgib, et 2019. aastal tegi BERECi Büroo siseanalüüsi oma sisekontrollisüsteemide hindamiseks, jõudes järeldusele, et neid on tulemuslikult rakendatud; võtab siiski murelikult teadmiseks kontrollikoja tuvastatud sisekontrolliga seotud puudused seoses hankemenetlustega, mida BERECi Büroo peab oma sisekontrollisüsteemi hindamisel samuti arvesse võtma;

21.

märgib, et 2019. aastal avaldas komisjoni siseauditi talitus auditiaruande „Procurement, missions, and reimbursement of experts“ (Hanked, lähetused ja ekspertide kulude hüvitamine), millele järgnes parandusmeetmete kava eesmärgiga rakendada kõik soovitused 2020. ja 2021. aastal;

Muud kommentaarid

22.

võtab teadmiseks, et BERECi Büroo on analüüsinud Ühendkuningriigi liidust väljaastumise otsuse tõenäolist mõju ja määranud kindlaks vajalikud leevendusmeetmed; märgib, et BERECi Bürool ei ole töötajaid, kellel oleks ainult Ühendkuningriigi kodakondsus, ning et personaliküsimustega seotud riske ei olnud;

23.

märgib, et vaja on kompleksset lähenemist, et muuta liidu asutuste ja organite veebisaidid juurdepääsetavaks puuetega inimestele, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2016/2102, sealhulgas nende riigis kasutatavas viipekeeles; soovitab sellesse protsessi kaasata puuetega inimeste organisatsioonid;

24.

kutsub BERECi Bürood üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas;

25.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/425

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1649,

28. aprill 2021,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0076/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (4), eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0076/2021),

annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori tegevusele instituudi 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/427

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1650,

28. aprill 2021,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0076/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (4), eriti selle artiklit 21,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0076/2021),

annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf

(4) ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(1) ELT C 143, 30.4.2020, lk 22.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/429

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1651,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0076/2021),

arvestades, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli instituudi 2019. aasta lõplik eelarve 557 896 982,73 eurot, mis on 2018. aastaga võrreldes 21,80 % rohkem; arvestades, et liidu rahaline toetus instituudi eelarvesse oli 2019. aastal kokku 378 562 704,82 eurot, mis tähendab 2018. aastaga võrreldes 20,99 % suurust kasvu;

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes instituudi eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,04 %, mis oli 2018. aastaga võrreldes 4,99 % kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 97,57 %, mis on 2018. aasta määrast 0,23 % madalam;

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et instituudi kontrollimenetlused toimisid üldiselt kavakohaselt, välja arvatud sõidu- ja elamiskulude hüvitamine 1 200 euro ulatuses, mida teenuslepingus ei olnud ette nähtud; võtab instituudi poolt kontrollikojale sõidu- ja elamiskuludega seoses esitatud vastuse põhjal teadmiseks, et makse tegi ajutine teenistuja, kes tegi teenistuse huvides lähetuse, kuid instituut tunnistas siiski oma viga ja teeb vajalikud õiguslikud kohandused;

Tulemuslikkus

võtab teadmiseks, et instituut kasutab instituudi ning teadmis- ja innovaatikakogukonna tasandil peamisi tulemusnäitajaid; märgib, et seoses teadmis- ja innovaatikakogukonna peamiste tulemusnäitajatega mõõtis instituut oma tulemuslikkust tavapäraste programmi „Horisont 2020“ peamiste tulemusnäitajatega, nagu toetuse määramiseni kuluv aeg ja maksmiseni kuluv aeg; märgib, et komisjoni vahehindamise ja instituudi mõju-uuringu järelmeetmena töötab instituut praegu välja mõjuraamistikku teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse sotsiaal-majandusliku mõju mõõtmiseks;

märgib, et instituut viis ellu 95 % oma 2019. aasta tööprogrammist;

märgib, et instituut on andnud raamatupidamisteenused üle komisjonile ja võtnud kasutusele komisjoni IT-vahendid, nagu ARES dokumendihalduseks ja SYSPER personalijuhtimiseks;

märgib, et instituut leidis võimaluse teha koostööd ja jagada ressursse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga ja kaalus seda ning uurib ka lisavõimalusi; kutsub instituuti üles ressursside jagamise tuvastatud võimalusi kasutama; kutsub instituuti üles jätkama koostoime arendamist ning tihendama koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu ametitega, et parandada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

rõhutab, kui oluline on suurendada instituudi sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et instituut peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et igal juhul vältida ametitevahelist digilõhet; juhib siiski tähelepanu vajadusele võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

Personalipoliitika

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 97,73 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 44 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 43 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 44); märgib, et 2019. aastal töötas instituudi heaks ka 22 lepingulist töötajat ja lähetatud riiklikke eksperte ei olnud;

märgib, et mis puudutab soolist tasakaalu juhatuses, siis 2019. aastal kuulus sinna 4 meest ja 8 naist; palub, et komisjon võtaks instituudi juhatuse liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust; märgib, et 2019. aastal oli instituudi töötajate sooline tasakaal üsna hea (46 % mehi ja 54 % naisi);

10.

väljendab heameelt, et instituut on kehtestanud sotsiaalpoliitikameetmed, mis hõlmavad paremat kooli- ja lasteaiakorraldust ning sotsiaalmeetmete rahastamist, mille eesmärk on meelitada ligi ja hoida tööl rohkem kodumaalt lähetatud töötajaid;

11.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et instituudi eelarve suur kasv ning teadmis- ja innovaatikakogukondade suurenev arv ei toonud kaasa ametikohtade arvu suurenemist; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et instituudi eelarve suureneb 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes veel 600 000 000 euro võrra ehk 25 %, samas kui töötajate arvu ülempiir on endiselt 70; märgib kontrollikoja aruande põhjal ka seda, et on oht, et instituudil ei ole tulevikus piisavat suutlikkust oma suurenenud töökoormusega toime tulla, ning et see oht on leevendumise asemel veelgi suurenenud;

12.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2017. aasta kohta tehtud tähelepaneku rakendamine seoses vabade ametikohtade teadete avaldamisega on veel pooleli, kuna instituut ei avalda oma vabu töökohti Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil järjepidevalt;

13.

Kestlikkus

14.

peab kahetsusväärseks, et instituut ei ole siiani seadnud CO2 heite vähendamise eesmärke; tunneb siiski heameelt instituudi pingutuste üle keskkonnasõbraliku raamistiku loomisel ja kõigi instituudi võetud meetmete üle, et vähendada oma CO2-jalajälge ja energiatarbimist ning töötada välja paberivaba töövoog;

Hanked

15.

märgib, et instituut osales mitmes komisjoni ja muude liidu asutuste institutsioonidevahelises hankemenetluses; märgib, et instituut võttis 2018. aastal kasutusele e-hanked ja hankedokumentide elektroonilise esitamise rakenduse ning menetles 2019. aastal mitut hankemenetlust e-hangete vahenditega;

16.

märgib, et instituut käivitas 2019. aastal 2016.–2017. aasta eksperdiülesande järelmeetmena teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidiliste isikute ja nende ühispaiknemiskeskuste hankepõhimõtete ja -menetluste uue järelevalvetegevuse;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.

võtab teadmiseks instituudi kehtestatud meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab heameelt selle üle, et instituut avaldas oma veebisaidil juhatuse liikmete ja tippjuhtide deklaratsioonid huvide konfliktide puudumise kohta ja elulookirjeldused;

18.

märgib, et instituut teatas 2019. aastal ühest rikkumisest teatamise juhtumist ja selle suhtes kohaldati sise-eeskirju; palub instituudil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle juhtumi käigust aru;

19.

märgib, et 2019. aasta hindamist selle kohta, kuidas teadmis- ja innovaatikakogukonnad rakendavad hea juhtimistava põhimõtteid saaks veelgi parandada, kuna mõned teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid parandama oma käitumisjuhendit ning huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikat ja järelevalvemehhanisme; märgib, et instituut võtab 2020. aastal selle aspekti suhtes horisontaalse järelevalvetegevuse kaudu järelmeetmeid; palub instituudil tulemustest aru anda;

20.

rõhutab asjaolu, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on märkimisväärsed puudused, mis on tingitud selle killustatusest ja kehtivate sätete järjepidevusetusest; rõhutab, et nende küsimustega tuleks tegeleda, luues ühise eetikaraamistiku, millega tagatakse kõrgete eetikastandardite kohaldamine liidu institutsioonide ja ametite suhtes;

21.

Sisekontroll

22.

märgib, et siseauditi talitus viis 31. jaanuaril 2019 lõpule teadmis- ja innovaatikakogukondadele tehtud maksete eelkontrolli auditi ning saatis teate toetuslepingute järelevalve auditis esitatud täitmata soovituste põhjal võetud järelmeetmete kohta; märgib, et üks soovitus on nõuetekohaselt ellu viidud ja kaks soovitust on endiselt täitmata;

23.

võtab teadmiseks lahendamata probleemide ja niisuguste pooleliolevate parandusmeetmete arvu, mida tuleb võtta kontrollikoja 2014., 2017. ja 2018. aastal esitatud märkuste põhjal ning mis puudutavad eelkõige rahastamistingimusi; võtab teadmiseks instituudi vastuse, et 19 märkusest jäid lahtiseks ainult seitse; märgib ka, et kolm probleemi ei ole instituudi kontrolli all ja veel kolme puhul on vaja pikemat tähtaega, et need täielikult lahendada;

Muud kommentaarid

24.

tunnustab instituuti meediaga tehtava aktiivse koostöö eest, et parandada meedias, internetis ja sotsiaalmeedias nii instituudi kui ka selle töö nähtavust ja tuntust;

25.

väljendab heameelt, et instituut parandas oma kohalolekut sotsiaalmeedias, suurendades oma üldist tegevust sotsiaalmeedia eri platvormidel; võtab teadmiseks pingutused, mida instituut on teinud kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökeskkonna loomiseks; kutsub instituuti üles jätkuvalt parandama kohalolekut sotsiaalmeedias ja oma kestliku arengu strateegiat;

26.

peab kiiduväärseks instituudi küberturvalisuse ja andmekaitse suurendamiseks tehtud pingutusi; võtab teadmiseks instituudi üldise infoturbepoliitika rakendusprotsessi, sealhulgas küberturvalisuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aspektid; palub instituudil selle protsessi tulemustest aru anda;

27.

(2) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/432

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1652,

28. aprill 2021,

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0077/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (4), eriti selle artiklit 36,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0068/2021),

annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/434

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1653,

28. aprill 2021,

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0077/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (4), eriti selle artiklit 36,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0068/2021),

annab heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(1) ELT C 391, 18.11.2019, lk 41.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/436

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1654,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0068/2021),

arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 102 936 916,68 eurot, mis on 2018. aastaga võrreldes 5,40 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes ameti eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne, ning et ta on saanud piisava auditi tõendusmaterjali aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; arvestades, et kontrollikoda esitas siiski märkusega arvamuse seoses eelarveaastate 2016, 2017 ja 2018 kohta teatatud leidudega, mis puudutavad maksete seaduslikkust ja korrektsust; arvestades, et kontrollikoda leidis eelarveaasta 2019 kohta veel ühe vea ja sellega seotud maksed; arvestades, et kui eelarveaastate 2016, 2017 ja 2018 mõju ning 2019. aasta leiuga seotud maksed välja arvata, on kontrollikoda seisukohal, et 31. detsembril 2019 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti järelmeetmed

väljendab heameelt uue tegevdirektori ametisse nimetamise üle 16. juunil 2019; väljendab heameelt ameti üksikasjaliku järelaruande üle, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi tähelepanekuid 2019. aasta kohta, eelkõige hangete valdkonnas astutud samme seoses renditöötajate raamlepingu eduka sõlmimisega Itaalias 2019. aastal ja selle täieliku vastavusega liidu hanke-eeskirjadele; võtab teadmiseks parandusmeetmed, mis võeti kasutusele selleks, et parandada juhtimisstruktuuri ning taastada ameti tegevuse läbipaistvus ja maine;

märgib rahuloluga, et amet jätkas 2019. aastal tegevuse täiustamist, et luua täielikult tõhus ja tulemuslik sisekontrollisüsteem kontrollikeskkondade, riskijuhtimise, kontrollitegevuse, teavitamise ja kommunikatsiooni ning järelevalvega tegelemise kaudu; väljendab heameelt sisekontrolli tehtud enesehindamise järelduse üle, mille kohaselt oli sisekontrollisüsteemide üldine olukord 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga märkimisväärselt paranenud;

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluse tulemused

märgib, et pärast Euroopa Pettustevastaselt Ametilt 2018. aasta lõpus saadud aruannet, mida käsitleti põhjalikult 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportis, on amet algatanud kolm distsiplinaarmenetlust, mis on praegu pooleli; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile pärast distsiplinaarmenetluse lõpule viimist selle tulemustest aru;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et 2019. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 95,22 % ehk ligikaudu samal tasemel nagu 2018. aastal (95,02 %); märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,86 %, mis on 1,78 % suurem kui eelnenud aastal (88,08 %);

tuletab meelde, et eelarveaastate 2016 ja 2017 kohta esitatud kontrollikoja aruannete kohaselt olid ameti hankemenetlused ajutiste töötajate puhul Kreekas ja ameti Lesbosel renditud ruumide puhul reeglitevastased; tuletab meelde, et eelarveaasta 2018 kohta esitatud kontrollikoja aruande kohaselt jõudis kontrollikoda järeldusele, et ameti hankemenetlused ajutiste töötajate puhul Itaalias olid reeglitevastased, kuigi nende lepingute alusel ei olnud veel makseid tehtud; märgib murega, et eelarveaasta 2019 kohta esitatud kontrollikoja aruande kohaselt puudus ameti välisekspertide valimise ja lepingute sõlmimise menetlustes süstemaatiliselt usaldusväärne kontrolljälg, mis omakorda põhjustas tõendite puudumise selle kohta, et amet oli eksperte oma valikumenetlustes võrdselt kohelnud; võtab teadmiseks, et kontrollikoja arvamuse kohaselt (välja arvatud eelarveaastate 2016, 2017 ja 2018 maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitatud märkustega arvamuses kirjeldatud mõju summas 13 868 576 eurot ja 2019. aastal leitud viga summas 111 304 eurot) on 31. detsembril 2019 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed; taunib asjaolu, et kontrollikoja järelduse kohaselt olid ameti maksed Itaalia ja Kreeka ajutistele töötajatele reeglitevastased; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet võttis 2019. aastal puuduste kõrvaldamiseks parandusmeetmeid;

tuletab meelde ameti tähtsust Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arendamisel ja rõhutab, et amet annab positiivse panuse varjupaiga taotlemise juhtumite menetlemise sidususe suurendamisse, liikmesriikide praktilise koostöö tugevdamisse varjupaigaküsimustes Euroopas, aitab liikmesriikidel täita oma kohustusi seoses abivajavate inimeste kaitsega ja toimib varjupaigavaldkonna eksperdikeskusena; tuletab meelde, et 2019. aastal esitasid saatjata alaealised EL+ riikides ligikaudu 17 700 rahvusvahelise kaitse taotlust; rõhutab, kui oluline on tagada alaealistele spetsiaalne vastuvõtusüsteem, mis neid nende olukorras kaitseb;

tunneb heameelt asjaolu üle, et amet on alates 2018. aastast võtnud meetmeid kõigi kontrollikoja tähelepanekute suhtes ning kontrollikoja aruande kohaselt oli tegevuskava 61 meetmest 30 lõpule viidud ja 31 rakendamine oli pooleli; rõhutab, et varjupaigataotlejate taotluste õiglane ja inimlik menetlemine on liidu prioriteet; võtab teadmiseks kontrollikoja 2019. aasta leiu, et ameti eelarves puudub ettenägematute kulude reserv ettenägematute ja kiireloomuliste operatiivvajaduste rahastamiseks; väljendab sellega seoses heameelt, et hiljuti loodi eelarvepunkt ettenägematute kulude katmiseks vajalike vahendite eraldamiseks, mis tulenevad ettenägematust ja kiireloomulisest operatiivtegevusest liikmesriikide toetamiseks;

Tulemuslikkus

märgib kahetsusega, et amet tegi 2019. aastal kokku 9 871 makset, millest 1 312 (13,29 %) tehti hilinemisega; märgib, et 46 arve eest maksti 25 652,34 eurot intressi; märgib, et 2019. aasta novembris ja detsembris maksti arveid õigeaegsemalt; ergutab ametit säilitama ja parandama oma sellealaseid tulemusi ning jätkama selleteemalist aruandlust oma iga-aastases tegevusaruandes;

võtab rahuloluga teadmiseks ameti 2019. aastal tehtud edusammud iga-aastase tööprogrammi elluviimisel; märgib, et amet saavutas eelnevalt kindlaks määratud iga-aastasest 347st eesmärgist edukalt 82 %, ületas ootusi 43 % peamiste tulemusnäitajate puhul, täitis peamistest tulemusnäitajatest 31 %, täitis peaaegu 8 % peamistest tulemusnäitajatest ega saavutanud 8 % peamistest tulemusnäitajatest;

10.

märgib, et haldusnõukogu võttis 7. juunil 2019 vastu lisanäitajad, mida muudeti 18. veebruaril 2020 ja milles nõutakse haldusnõukogule kvartaliaruannete esitamist järgmistes valdkondades: ameti tööprogrammi elluviimine, eelarve ja rahandus, inimressursid, töötajate kaasamine, sisekontroll ja hanked;

Personalipoliitika

11.

märgib, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 75,35 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 284 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 214 (2018. aastal oli kinnitatud ametikohti 214); märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 72 lepingulist töötajat ja 9 lähetatud riiklikku eksperti; märgib rahuloluga, et ameti värbamiskavas on 2020. aastaks ette nähtud 500 töötajat; juhib tähelepanu asjaolule, et ametil ei oleks võimalik pakkuda liikmesriikide varjupaigasüsteemidele kriitilise tähtsusega tuge ajutisi töötajaid ja liikmesriikide lähetatud riiklikke eksperte kasutamata; võtab teadmiseks ameti ettepaneku luua 500 liikmesriigi eksperdist koosnev varjupaigaekspertide reservnimekiri; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda küsimust kiiresti hindama ja käsitlema, mis võimaldaks ametil oma volitusi täielikult täita; väljendab heameelt asjaolu üle, et töölevõtmise olukord on märkimisväärselt paranenud; rõhutab, et amet peab jätkama edusamme töölevõtmisel; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kava elluviimise seisust aru;

12.

tunneb kahetsust, et amet tugineb jätkuvat ajutistele töötajatele, et kompenseerida riiklike lähetatud ekspertide puudumist; kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi seoses riiklike ekspertidega, kuna selle kohustuse täitmata jätmine sunnib ametit tuginema välistele töövõtjatele;

13.

innustab ametit töötama välja pikaajalist personalipoliitika raamistikku, milles käsitletakse töö- ja eraelu tasakaalu, elukestvat nõustamist ja karjäärijuhtimist, soolist tasakaalu, kaugtööd, geograafilist tasakaalu ning puuetega inimeste töölevõtmist ja integreerimist;

14.

märgib murega, et 2019. aastal oli kõrgemas juhtkonnas kaheksa meest ja kolm naist; märgib rahuloluga, et haldusnõukogus saavutati hea sooline tasakaal (16 meest ja 16 naist); palub ametil tagada tulevikus kõrgema juhtkonna ja töötajate tasandil sooline tasakaal;

15.

märgib, et amet võttis 2019. aastal vastu inimväärikuse kaitsmise ja ahistamise ennetamise poliitika;

16.

võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et 2019. aastal oli täidetud 81 % ametikohtadest (mis on 7 % rohkem kui 2018. aastal) ning tööjõu voolavus vähenes 10 %-lt 2018. aastal 7 %-le 2019. aastal;

17.

märgib, et Euroopa Kohtus on pooleli kohtuasi (C-948/19, Manpower Lit.), mis puudutab ajutiste töötajate kasutamist ja milles käsitletakse mitmeid direktiivi 2008/104/EÜ (2) liidu ametite suhtes kohaldamisega seotud küsimusi.

Hanked

18.

väljendab heameelt, et 15. veebruaril 2019 võeti vastu ameti hanke-eeskirjade ja lepingute haldamise standardne töökord ning et on võetud meetmeid, mis on seotud hangetega tegelevate kohapealsete büroode koolitamise ja nendega suhtlemisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine, eetika ning läbipaistvus

19.

võtab teadmiseks kontrollikoja leiu, et töötajate arvu 5-protsendilise vähendamise eesmärgist kinni pidamine on toonud ametis nii Kreekas kui ka Itaalias IT-teenuste valdkonnas kaasa vajakajäämised ja raskused asjaomaste lepingute ajastuse ja kestuse prognoosimisel, ning väljendab heameelt, et amet on muutnud lepingute vormi, et lisada igasse lepingusse loetelu tulemustest, mis tuleb lepingu alusel saavutada; kutsub ametit üles säilitama valvsus, et ameti ja IKT-konsultantide vahelise ajutise töötajasuhte või töösuhte suhtes ei valitseks selgusetus ega tekiks vääritimõistmist;

20.

võtab teadmiseks ameti vastuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile huvide deklaratsiooni kohta, milles märgiti, et kõik töötajad allkirjastavad teenistusse asumisel huvide deklaratsiooni; märgib, et kõigi haldusnõukogu liikmete ja tegevdirektori huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud ameti veebisaidil; palub ametil avaldada viivitamata oma veebisaidil kõigi muude kõrgema juhtkonna liikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selleks võetud meetmetest aru; rõhutab, et sellised deklaratsioonid tuleks koostada sõltumatult ja need ei tohiks põhineda üksnes isiku enda kinnitusel;

21.

väljendab heameelt seoses ameti huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise poliitika läbivaatamisega, tuginedes komisjoni viimastele suunistele; soovitab integreerida need poliitikameetmed ameti kõikidesse tegevustesse, nagu koolitus, hanked ja töötajate värbamine;

22.

23.

24.

märgib rahuloluga, et tugevdati eetika- ja usaldusväärsusprotsesse, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmeid; tunneb heameelt selle üle, et haldusnõukogu võttis vastu inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika, samuti konfidentsiaalsete nõustajate ametisse nimetamise menetluse rakendamise ja eetikakorrespondendi nimetamise üle inimressursside meeskonna koosseisu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende meetmete rakendamisest ja tulemuslikkusest aru;

25.

väljendab heameelt, et haldusnõukogu 20. septembri 2019. aasta otsusega võeti vastu suunised rikkumisest teatamise kohta, ning märgib, et ameti personaliüksus teavitas töötajaid nendest arengutest e-posti teel; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle meetme rakendamisest ja tulemuslikkusest aru;

Sisekontroll

26.

väljendab heameelt, et kontrollikoja andmetel taastati asutusesisene õigusteenistus, võeti tööle vanem õigusametnik eesmärgiga seda valdkonda tugevdada, võeti tööle ka järelkontrolör ning loodi uus sise- ja järelkontrolliteenistus; märgib, et siseauditi üksuse loomine on alles kaalumisel ning oodatakse ära kulutasuvuse analüüsi rakendamine;

27.

väljendab heameelt tegevdirektori 30. septembri 2019. aasta otsuse üle ameti tundlike ülesannete kindlaksmääramise ja haldamise kohta; palub ametil dokumenteerida leevendavad kontrollid, kui loetelus suhtes on vaja teha erandeid;

28.

võtab ameti mitmest asukohast tulenevate probleemidega seoses teadmiseks pingutused, mida amet on kontoriruumide üürilepingute sõlmimisel teinud kohaldatavate eeskirjade järgimiseks; märgib, et ametilt oodatakse ruumide ja nendega seotud teenuste haldamise poliitika kasutuselevõtmist 2021. aasta esimeseks kvartaliks; kutsub ametit üles jätkuvalt tasakaalustama operatiivvajadusi vajadusega järgida kohaldatavaid eeskirju;

Muud märkused

29.

võtab teadmiseks, et ameti haldusnõukogu võttis 26. novembril 2019 vastu uue organisatsiooni skeemi; võtab teadmiseks ameti juhtimisstruktuuride, sealhulgas täitevbüroo kohustuste tugevdamise; rõhutab, kui oluline on veelgi tugevdada hankefunktsiooni, võttes arvesse kontrollikoja leide seoses eeskirjadevastaste menetluste ja nendega seotud maksetega; võtab teadmiseks ameti vastuse kontrollikoja leidudele ja ameti võetud meetmed nende puuduste kordumise vältimiseks;

30.

juhib tähelepanu meedias ilmunud teadetele, et amet kogus rändajate kohta ebaseaduslikult isikuandmeid, teavitamata sellest inimesi, kelle andmeid koguti (3); võtab teadmiseks Euroopa Andmekaitseinspektori poolt ametile saadetud kirja seoses sotsiaalmeedia seirega, milles ta järeldas, et ameti tegevus selles valdkonnas on vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega (4); tunneb heameelt Euroopa Andmekaitseinspektori saadetud kirjale järgnenud ameti otsuse üle peatada määramata ajaks oma seiretegevus sotsiaalmeedias;

31.

rõhutab, kui oluline on suurendada ameti sisetegevuse ja juhtimismenetluste digitaliseerimist; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida ametitevahelist digilõhet; rõhutab siiski vajadust võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu töödeldava teabe turvalisusele internetis;

32.

ergutab ametit jätkama oma töö ja tegevuse edendamist, et suurendada oma avalikku nähtavust;

33.

kutsub ametit üles jätkama tihedamat koostööd ja heade tavade vahetamist teiste liidu asutustega, et suurendada tõhusust (inimressursid, hoonete haldamine, IT-teenused ja turvalisus);

34.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(3) https://euobserver.com/investigations/146856

(4) https://edps.europa.eu/sites/default/files/publication/19-11-12_reply_easo_ssm_final_reply_en.pdf

(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/440

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1655,

28. aprill 2021,

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0078/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1726 (mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011) (4), eriti selle artiklit 47,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2021),

annab heakskiidu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) tegevdirektori tegevusele ameti 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 295, 21.11.2018, lk 99.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/442

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1656,

28. aprill 2021,

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta koos asutuste vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05793/2021 – C9-0078/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6) artikleid 32 ja 47,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2021),

annab heakskiidu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(2) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7. Euroopa Kontrollikoja aastaaruanne ELi asutuste eelarveaasta 2019 kohta: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/AGENCIES_2019/agencies_2019_ET.pdf.

(4) ELT L 295, 21.11.2018, lk 99.

(1) ELT C 107, 31.3.2020, lk 172.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/444

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1657,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0098/2021),

arvestades, et Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) (edaspidi „amet“) kulude ja tulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2019. aasta lõplik eelarve 288 403 000 eurot, mis oli 2018. aasta eelarvest 40,23 % – s.o palju – suurem; arvestades, et kasv oli seotud 2018. aastast üle kantud summade ning töökoormuse ja töötajate arvu suurenemisega; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

peab kahetsusväärseks, et 2019. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 44,51 %, mis on 2018. aasta määrast 30,67 % madalam; märgib, et täitmismäär oli madal seetõttu, et kui uute ülesannete jaoks planeeriti eelarvet, nagu see esitati komisjoni koostatud asjaomastes finantsselgitustes, ei võetud arvesse kuupäeva, mil asjaomased õigusaktid jõustuvad ja nende alusel koostatud õigusaktid kehtima hakkavad, ega seda, et teatavate õigusaktide vastuvõtmine ja jõustumine viibib; märgib, et madala täitmismäära tõttu tagastas amet komisjonile 66 miljoni euro eest maksete assigneeringuid, sealhulgas 23 miljonit eurot, mida eelarve koostamise ajal ei olnud taotletud, ja kandis järgmisse eelarveaastasse üle 159 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid, mille haldusnõukogu oli heaks kiitnud; märgib, et seab kahtluse alla eeldused, millele komisjon õigusakti finantsselgituses tugines; märgib, et kui eelarvesse kantakse suur summa vahendeid, mille eesmärk on rakendada õigusakte, mida ei ole veel vastu võetud, tekib suur oht, et assigneeringuid ei kasutata tõhusalt, eriti kui neid assigneeringuid ei ole taotlenud amet ise; märgib, et eelarve täitmise probleemist teatas kontrollikoda ka 2018. aasta puhul; märgib, et ameti vastuse kohaselt antakse haldusnõukogule alati teada, milline oht tekib, kui ameti eelarvesse kantakse veel vastu võtmata õigusaktide rakendamiseks mõeldud summad; palub ametil koos komisjoniga viia eelarve planeerimine asjaomaste õigusaktide vastuvõtmis- ja jõustumiskuupäevadega paremini kooskõlla; kutsub komisjoni üles kaasama ametit asjaomaste finantsselgituste koostamisse võimalikult varases etapis; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 92,28 %, mis on 2018. aastaga võrreldes 1,80 % võrra madalam;

märgib seoses järelmeetmetega, mida on võetud märkuse põhjal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon esitas eelnenud aastal ja mis käsitleb ametile Strasbourgi uue hoone ehitamise lepingut, et amet esitas 15. mail 2018 ja 15. veebruaril 2019 Strasbourgi esimese astme kohtule kostja vastused, ning et 2019. aasta aprillis alustati kohtuvälise lahenduse leidmiseks uuesti läbirääkimisi; märgib, et ajavahemikus detsember 2019 kuni aprill 2020 toimus Strasbourgi halduskohtus mõlema kohtuasja puhul teine menetlusdokumentide vahetamine (rahaline nõue ja kohtulik ülevõtmisnõue) ning 20. mail 2020 kinnitas halduskohus, et kohtueelne etapp on mõlema kohtuasja puhul lõppenud; märgib, et mõlema juhtumiga seotud kohtuistungid toimusid 23. juulil 2020 ja halduskohus lükkas mõlemad taotlused täielikult tagasi; märgib, et 22. septembril 2020 esitas kaebaja Nancy haldusasjade apellatsioonikohtule kaks kaebust; märgib, et tähtaeg, mille jooksul amet pidi esitama Nancy haldusasjade apellatsioonikohtule kostja vastused, oli 10. veebruar 2021; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kohe, kui Nancy haldusasjade apellatsioonikohus on oma otsuse teinud;

Tulemuslikkus

peab kiiduväärseks, et amet kasutab teatavaid vahendeid, näiteks peamisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada oma eelarvehaldust, näiteks turvatestide käigus tuvastatud kriitiliste puuduste arv, niisuguste tuvastatud turvariskide protsent, mille suhtes on rakendatud kindlaid turvakontrolle, ja iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, ellu viidud või plaanipärases seisus olevate toimingute osakaal;

tuletab ametile meelde, et ta vaataks oma tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ja peamised tulemusnäitajad korrapäraselt läbi ning ajakohastaks neid, tagamaks, et amet annaks liidu meetmete rakendamisse tõhusa panuse ja pakuks liidu tasandil eriteadmisi; ergutab ametit tulemuslikkuse mõõtmise tulemusi hoolikalt analüüsima ja kasutama seda analüüsi oma strateegia ja tegevuse paremaks kavandamiseks;

rõhutab, et amet annab suure panuse Euroopa turvalisemaks muutmisse, sest ta tagab talle usaldatud teabe kõrgeima infoturbe ja andmekaitse taseme, ning pakub kvaliteetseid teenuseid ja aitab viia liikmesriikide tehnoloogilist võimekust vastavusse nende vajadustega; juhib tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida ohtu töödeldavale teabele; tuletab meelde, et ameti uute volitustega, mis jõustusid 2018. aasta detsembris, suurendati ameti suutlikkust täiustada olemasolevaid ja arendada uusi infosüsteeme; tuletab meelde, et 2019. aasta oli esimene täisaasta pärast määruse (EL) 2018/1726 (2) jõustumist, ning väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida amet on teinud uute reeglitega kohanemiseks;

märgib tunnustavalt, et ameti eesmärk on tagada kulutõhusus ja mastaabisääst teiste ametitega ressursside ühendamise kaudu ning selleks osaleb ta institutsioonidevahelistes hangetes ja lepingupõhistes kokkulepetes teiste teenuseosutajatega, et vähendada halduskulusid ja vältida horisontaalsete teenuste dubleerimist; julgustab ametit laiendama institutsioonidevahelises koostöös osalemist ka küberjulgeoleku ja ökoloogilise ülemineku valdkonnale; märgib, et amet teeb tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametitega ning töökord ja koostööplaanid on sõlmitud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga; innustab ja kutsub agentuuri üles jätkama igati püüdlemist selle poole, et teha tihedamat ja ulatuslikumat koostööd ning vahetada häid tavasid teiste liidu asutustega, et parandada tõhusust eelkõige seoses inimressursside, hoonete haldamise, IT-teenuste ja turvalisusega;

märgib tähelepanekute ja märkuste põhjal, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon tegi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, et amet haldab kolme eraldiseisvat, integreerimata suuremahulist IT-süsteemi, mis on eraldi ja integreerimata eri arendusajakavade ja piirangute tõttu, mis tulenevad neid süsteeme reguleerivatest eraldiseisvatest õigusraamistikest; märgib, et amet algatas valdkonnaülese tehnilise raamistiku konkursi, mille eesmärk on märkimisväärselt suurendada tõhusust ja mastaabisäästu ning võtta rohkem arvesse operatiivosakonna uut organisatsioonistruktuuri, ning palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende soovituste täitmisel saavutatust aru;

märgib, et 2019. aastal käivitas amet oma ümberkujundamise programmi eu-LISA 2.0, et viia ameti organisatsioon vastavusse oma uute volituste ja vastutusaladega ning tagada samas, et ümberkorraldusprojekt on avatud ja läbipaistev ning sellesse kaasatakse ameti töötajad; märgib, et amet lõpetas oma organisatsioonistruktuuri muutmise 1. septembril 2019 ning operatiivosakonna ja ameti üldjuhtimise osakonna jaoks töötati välja ja võeti kasutusele täiesti uued organisatsioonilised maatriksstruktuurid;

peab kiiduväärseks uut organisatsioonistruktuuri, mille amet võttis kasutusele selleks, et tugevdada operatiivtoimingute kavandamise ja nendega seotud hangete korraldamise suutlikkust, sealhulgas õiguslikku ja tehnilist tuge; nõuab aga, et hankereegleid püütaks paremini täita ning et sisekontroll ja aruandlus oleks täpsem;

10.

väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud kontrollikoja varasemate aastate soovituste järgimisel, ning selle üle, et alates 2019. aasta algusest avaldab amet teadaandeid vabade töökohtade kohta Euroopa Personalivaliku Ameti veebisaidil;

Personalipoliitika

11.

märgib murega, et 31. detsembril 2019. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud vaid 89,53 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 172 (2018. aastal 136) ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 154; märgib, et 2019. aastal töötas ameti heaks ka 61 lepingulist töötajat ja kaheksa lähetatud riiklikku eksperti;

12.

märgib murega, et 2019. aastal puudus nii kõrgemas juhtkonnas, haldusnõukogus (50 meest ja 8 naist) ka kui personali hulgas sooline tasakaal; kutsub ametit üles rohkem pingutama, et saavutada kõikidel tasanditel sooline tasakaal; palub, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ameti haldusnõukogu liikmete nimetamisel arvesse soolise tasakaalu tagamise tähtsust;

13.

14.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt näitas töölevõtmismenetluste audit, et taotlusi ei hinnatud kõlblikkuskriteeriumide alusel kõikidel juhtudel piisavalt rangelt, mis viis ühel juhul kandidaatide ebavõrdse kohtlemiseni; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet võtab selle tähelepaneku teadmiseks ja kohustub tagama kõigi taotlejate võrdse kohtlemise;

15.

märgib, et ameti töökoormus on aastate jooksul järsult suurenenud ning töötajate piiratud arv on ameti jaoks nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis üks peamisi probleeme; märgib, et ameti eelduste kohaselt suureneb töötajate arv 2020. aasta lõpuks enam kui 300ni; tunnistab, et töötajate arvu suurendamise peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu ning et amet püüab personalipuuduse mõju leevendada sellega, et muudab ülesannete tähtsuse järjekorda ja võtab kiiresti tööle uusi töötajaid; juhib tähelepanu sellele, et praegune tava võtta õigusakti rakendamiseks vajalikud töötajad tööle alles siis, kui õigusakt on jõustunud, tähendab seda, et sellise õigusakti rakendamiseks peavad ettevalmistusi tegema olemasolevad töötajad, mis paneb ameti põhitöötajate suutlikkuse tõsiselt proovile ja võib vähendada ameti igapäevatöös tulemuslikkust; palub komisjonil võimaldada võtta osa õigusakti ettepanekus ette nähtud töötajatest tööle varem, et amet saaks sellise õigusakti rakendamiseks tõhusalt valmistuda;

16.

märgib, et ametil on olnud raske tööle võtta kvalifitseeritud töötajaid ja neid pikka aega tööl hoida; rõhutab, et seda küsimust on palju mõjutanud liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavat paranduskoefitsienti käsitlev iga-aastane otsus; rõhutab, et paranduskoefitsiendid on eri liikmesriikides väga erinevad, mis mõjutab väga palju seda, kuidas suudavad madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvad ametid eksperte ja muid töötajaid tööle võtta ja tööl hoida; kutsub komisjoni üles hindama, kas on võimalik kehtestada eri korrigeerimiskoefitsiendid, mis ei sõltu mitte riigist, vaid piirkonnast; rõhutab, et madalamate paranduskoefitsientidega liikmesriikides asuvad ametid tavaliselt pealinnas, kus elukallidus ja elamiskulud on palju suuremad kui liikmesriigi muudes osades;

17.

märgib, et kuna ameti töö on ulatuslik ja keerukas, ei saa amet vältida eratöövõtjate kasutamist, ja amet kasutab endiselt 96 välise teenuseosutaja teenuseid, välja arvatud nende ettevõtete töötajad, kellega on leping sõlmitud ameti toetamiseks olemasolevate süsteemide operatiivjuhtimises või uute väljatöötamises; märgib, et amet taotles 2019. aastal lisatöötajate (17 lepingulist töötajat) heakskiitmist, kuid komisjon heakskiitu ei andnud; märgib, et eratöövõtjatest sõltumist saab vähendada ainult siis, kui ameti personali suurendatakse väga palju ja rohkem, kui ameti ametikohtade loetelus on praegu ette nähtud;

18.

märgib, et amet võttis vastu ahistamise ärahoidmise ja inimväärikuse kaitse poliitika; märgib, et pärast seda, kui üks töötaja esitas 2018. aasta oktoobris taotluse, algatas amet 2019. aastal haldusjuurdluse, mis lõpetati 2019. aasta septembris distsiplinaarmeetmega; märgib, et selle distsiplinaarmeetme kohta esitati kaebus ja amet vastas 3. augustiks 2020; märgib, et asjaomane töötaja esitas hagi Üldkohtule; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks aru, milliseid edusamme on tehtud ja milliseid võimalikke parandusmeetmeid on Üldkohtu lõpliku otsuse alusel võetud; märgib, et usaldusnõunike andmete kohaselt teatati 2019. aastal üheksast ahistamisjuhtumist, kuid ühtegi juhtumi puhul ei soovinud töötajad abi ei ametliku ega mitteametliku menetluse kaudu;

Hanked

19.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 284 000 euro suuruse makse puhul, mis tehti raamlepingu (MWSi leping) alusel Schengeni infosüsteemi töökorras hoidmise parandamise eest, osutatud ajavahemikule, mida MWSi leping ei hõlmanud, ja seetõttu ei olnud makse lepingu sätetega kooskõlas; märgib, et ameti vastuse kohaselt on see tähelepanek seotud Schengeni infosüsteemi töökorras hoidmise parandamise teenuse tähtaja pikendamisega vältimatutel operatiivpõhjustel ning see sisaldus juba ameti 2018. aasta raamatupidamise aastaaruandes ja parandusmeetmeid ei olnud võimalik võtta;

20.

märgib seoses järeldustega, mille kontrollikoda tegi eelnenud aasta kohta, et MWSi lepingu sõlmimiseks korraldatud hanke tehnilises kirjelduses sätestatud hindamisvalem ei olnud sama mis pakkujatele edastatud teabedokumendis, ning amet peaks hangetega seotud sisekontrolli tugevdama; märgib, et ameti järelaruande kohaselt järelhindamist hankeprotsessis ei tehta, sest hangete jaoks ei ole ette nähtud piisavalt palju töötajaid, kuid et amet vähendas tähelepanekukohast riski sellega, et suurendas lepingute ja pakkujate haldamise suutlikkust ning paigutas hangete ettevalmistamise ja hankedokumentide hindamise eest vastutavaid töötajaid ümber teistele operatiivülesannetele;

21.

märgib seoses järeldustega, mille kontrollikoda tegi eelnenud aasta kohta, et amet tõstis raamlepingu hindu lepingut muutmata ja pikendas pärast raamlepingu lõppemist üht konkreetset lepingut; märgib, et amet võttis meetmeid lepingute ja pakkujate haldamise parandamiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine, eetika ning läbipaistvus

22.

võtab teadmiseks ameti kehtestatud meetmed ja pidevad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumistest teatamine; märgib, et amet on kehtestanud oma töötajate huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise eeskirja; märgib, et 2019. aastal korraldas amet ühe eetika- ja usaldusväärsusteemalise koolituse, kus keskenduti rikkumisest teatamisele ja pettusele ning mille korraldas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esindaja, kaks eetika- ja käitumisjuhenditeemalist koolitust, mis hõlmasid ahistamise ennetamist ja rikkumisest teatamist ning kus osalesid ameti usaldusnõunikud, ning kolm huvide konfliktide haldamise teemalist koolitust; märgib, et 2019. aastal esitasid operatiivtöö- ja finantsosakondades agendiks või kontrollijaks määratud töötajad ja uued töötajad 106 huvide deklaratsiooni, millest 21s oli huvi deklareeritud, ja et ühele töötajale soovitati korraga mitmes tegevusvaldkonnas mitte tegutseda, et järgida huvide konflikte ennetavaid reegleid; märgib, et 2020. aasta juunis pidanuks haldusnõukogu võtma vastu uued huvide konflikti käsitlevad reeglid, mis kehtiksid kõikidele ameti töötajatele, sealhulgas kõrgemale juhtkonnale; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks selles valdkonnas tehtud edusammudest aru;

23.

rõhutab, et kehtivas liidu institutsioonide ja ametite suhtes kohaldatavas eetikaraamistikus on suured puudused, sest see on killustatud ja sätete vahel puudub kooskõla; rõhutab, et nende probleemide lahendamiseks tuleks luua ühtne eetikaraamistik, millega tagatakse kõigi liidu institutsioonide ja ametite suhtes kõrgete eetikastandardite kohaldamine;

24.

rõhutab, et teatavad ametiisikud täidavad huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ja hindavad eetikastandardite järgimist ise; toonitab aga, et iseenda koostatud deklaratsioonid ega hinnangud ei ole piisavad, mistõttu on vaja lisakontrolli;

25.

märgib, et ameti vastuse kohaselt ei ole tal juriidilist kohustust ameti haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi avaldada; rõhutab sellega seoses, et liidu ametid peaksid olema läbipaistvusküsimustes eeskujuks, ning kutsub haldusnõukogu liikmeid üles oma elulookirjeldused ameti veebisaidil avaldama; märgib, et amet innustab haldusnõukogu esindajaid endiselt esitama oma elulookirjeldusi, et suurendada läbipaistvust; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks selles valdkonnas tehtud edusammudest aru;

Sisekontroll

26.

märgib, et siseauditi talitus tuvastas 2019. aastal läbi viidud ameti töötajate töölevõtmise, juhtimise ja struktuuriteenuste osutajate kaasamise ning organisatsioonieetika auditi käigus kaks väga olulist probleemi; märgib, et amet koostab soovituste järgimiseks tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile auditi käigus esitatud soovituste täitmisest aru;

27.

märgib seoses märkuste ja tähelepanekutega, mille eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon tegi täitmata auditisoovituste kohta, et 2019. aasta lõpuks oli auditisoovitustest täidetud 62 % (34st soovitusest oli täidetud 21); märgib, et 2019. aasta lõpus oli täitmata soovitusi kokku 32, millest ükski ei olnud kriitilise tähtsusega; märgib, et amet võttis 2020. aastal otsustavaid ja kiireloomulisi meetmeid niisuguste soovituste järgimiseks, mille täitmine on viibinud, ning esitas sealhulgas ka uued kuupäevad, milleks soovitused tuleb täita; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2021. aasta juuniks auditisoovituste täitmisest aru;

28.

märgib, et amet võttis muudetud sisekontrolliraamistiku vastu ja hakkas seda kasutama 2019. aasta alguses;

29.

rõhutab, et ameti sisetoiminguid ja juhtimismenetlusi tuleb rohkem digitaliseerida; rõhutab, et amet peab jätkama selles valdkonnas ennetavat tegutsemist, et iga hinna eest vältida liidu ametite vahelist digilõhet; juhib aga tähelepanu sellele, et tuleb võtta kõik vajalikud turvameetmed, et vältida ohtu ametis töödeldava teabe turvalisusele internetis;

30.

võtab teadmiseks pingutused, mida on tehtud ameti küberturvalisuse ja andmekaitse parandamiseks;

Muud kommentaarid

31.

märgib, et enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumist tegi amet kõik vajalikud ettevalmistused Ühendkuningriigi lahutamiseks ning Ühendkuningriigi andmete võimalikuks kustutamiseks Schengeni infosüsteemist ja Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasist, kui see on õigusraamistiku kohaselt vajalik; märgib, et amet tegi vajalikud ettevalmistused, et hakata kohaldama Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) sätteid ning komisjoni asjaomaseid suuniseid, mis puudutavad Ühendkuningriigi osalemist ameti juhtorganite töös, personalijuhtimises, statistikaaruannetes ja muudes asjakohastes küsimustes;

32.

peab kiiduväärseks, et amet oli 2019. aastal veebis aktiivne; innustab ametit jätkama oma töö, teadusuuringute ja tegevuse tutvustamist, et üldsus teaks neist rohkem;

33.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).

(3) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0215.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/449

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1658,

28. aprill 2021,

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0029/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust nr 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (4), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5) artikleid 32 ja 47,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0110/2021),

annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/451

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL,EURATOM) 2021/1659,

28. aprill 2021,

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0029/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust nr 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (4), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5) artikleid 32 ja 47,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0110/2021),

annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

(1) ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/453

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1660,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0110/2021),

A.	arvestades, et ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta märtsis otsusega 2007/198/Euratom (1) 35 aasta pikkuseks perioodiks;

B.	arvestades, et ühisettevõtte liikmed on Euratom, mida esindab komisjon, Euratomi liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal;

C.	arvestades, et ühisettevõtte eesmärk on anda liidu panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergeetika projekti, rakendada Euratomi ja Jaapani vahelist laiema lähenemisviisi lepingut ning valmistada ette termotuumasünteesi näidisreaktori ehitamine;

D.	arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 2008. aasta märtsis;

Üldine teave

võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides tõepärase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; võtab ka teadmiseks, et ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks tähelepanu juhtimise ITERi uuele projektikirjeldusele, mille ITERi nõukogu kiitis heaks 2016. aasta novembris; märgib, et prognoosi kohaselt jõutakse „esimese plasma“ saavutamise ja tegevusetapi alguseni 2025. aastal ning ehitusetapp viiakse lõpule 2035. aastal; märgib, et 2010. aasta projektikirjelduses prognoositi ehitusetapi lõpetamist 2020. aastal ja uues projektikirjelduses peetakse seda kõige varasemaks tehniliselt võimalikuks ajaks; märgib ühisettevõtte poolt nõukogule ja parlamendile esitatud eduaruande põhjal, et ITERi edukus on „esimese plasma“ etappi liikumise osas 67,3 % ja ITERi ehitusetapi osas 53,3 %;

märgib murega, et ühisettevõte arvutas ümber oma panuse projekti ehitusetappi ja sai tulemuseks 12 000 000 000 eurot, kuigi nõukogus 2010. aastal heaks kiidetud summa oli 6 600 000 000 eurot (2008. aasta hindades); märgib, et see summa ei sisalda ettenägematuid kulusid, ehkki komisjoni hinnangul oleks ajakava jaoks asjakohane kokku leppida 24-kuuline ning eelarve jaoks 10–20 % suurune puhver; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

märgib, et 2018. aasta aprillis kiitis komisjon nõukogu volitusel Euratomi nimel heaks ITERi uue projektikirjelduse ja kinnitas veel kord võetud kohustust teha vahendid kättesaadavaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames; märgib, et praegune projektikirjeldus kehtib aastani 2035 ja seda ajakohastatakse 2021. aasta novembris;

võtab teadmiseks, et mõned ITERi organisatsiooni liikmed ei ole veel oma rahalist panust ära maksnud; märgib, et ITERi organisatsioon pidi 2018. aastal panustena saama 119 363 000 eurot ja 2019. aastal 166 240 000 eurot; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas toimuvatest muutustest ja esitada konkreetne tegevuskava;

märgib, et 29. detsembril 2020 kirjutati alla Ühendkuningriigi ja Euratomi vahelisele tuumakoostöölepingule, mille kohaselt osaleb Ühendkuningriik ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte tegevuses selle liikmena vastavalt ühisettevõtet käsitlevale nõukogu otsusele ja selle põhikirjale; märgib, et Ühendkuningriik saab assotsieerunud liikmena Euratomile taas juurdepääsu ning jätkab ühisettevõttesse panustamist;

on teadlik asjaolust, et lisaks ehitusetapile peab ühisettevõte ITERi lepingu (2) kohaselt pärast 2035. aastat panustama ka ITERi kasutusetappi ning sellele järgnevatesse deaktiveerimise ja dekomisjoneerimise etappidesse; võtab teadmiseks, et panus deaktiveerimise ja dekomisjoneerimise etappidesse on hinnanguliselt vastavalt 95 540 000 eurot ja 180 200 000 eurot (2001. aasta hindades);

märgib murega, et ITERi projekti elluviimisega kaasneb jätkuvalt kulude suurenemise ja viivituste oht; märgib, et vaatamata mõningatele viivitustele suutis ühisettevõte kuni 2020. aasta märtsini ja aprillini pidada kinni erinevatest komponentide tarnekuupäevadest vastavalt „esimese plasma“ ajakavale (2025. aasta lõpp), kuid COVID-19 pandeemia tõi kaasa lisariskid, mida praegu analüüsitakse ja mis võivad muuta „esimese plasma“ ajakavast kinnipidamise küsitavaks; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru 2021. aasta novembris toimuva projektikirjelduse ajakohastamise tulemustest; soovitab ITERi organisatsioonil arvestada ajakavade igasuguse muutmise korral nendele juurde ka mõistlik varu, et vältida projekti prognoositud kulude pidevat ülespoole korrigeerimist ja viivitusi vahe-eesmärkide eeldataval saavutamisel ning tagada ajakava võimalikult suur usaldusväärsus, võttes samal ajal arvesse ülemaailmset tervisekriisi; soovitab, et komisjon arvestaks ajakavades varuks kuni 24 kuud ning eelarves 10–20 % kavandatud summadest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et ühisettevõtte 2019. aastal kasutada olnud lõplik eelarve sisaldas 729 708 445 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 761 187 699 eurot maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 99,8 % ja 97,1 % (2018. aastal 98,4 % ja 96,1 %);

10.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aastal suurenes peatüki 3.4 (Muud tegevuskulud) eelarve 2018. aastaga võrreldes 85 % ehk 7 372 404 euroni ning seda eelarverubriiki kasutatakse erinevate kulukategooriate jaoks; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et eelarve läbipaistvuse ja sihtotstarbelisuse põhimõtete järgimise tagamiseks tuleks iga kulukategooria jaoks luua eraldi eelarvepeatükk; palub ühisettevõttel oma eelarveread ja eelarvearuandluse meetodid läbi vaadata ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta aru;

11.

märgib, et kõik kulukohustuste assigneeringud (729 708 445 eurot) kasutati ära otseste individuaalsete kulukohustuste kaudu (2018. aastal 98,4 %, ehk 1,6 % võrra vähem);

12.

märgib, et 2019. aasta eelarve ülejääk oli 824 174 eurot (2018. aastal 1 316 734 eurot);

13.

võtab kontrollikoja aruande põhjal suure murega teadmiseks, et ühe suuri summasid hõlmanud menetluse puhul olid ühisettevõtte esialgsed avaldatud ajakavad ja tähtajad 2019. aastal ebarealistlikud, sest neis ei võetud täielikult arvesse protsessi enda (nimelt kohapealsete külastuste) või lepingu keerukust; võtab ühisettevõtte vastuse põhjal teadmiseks, et hanke kavandatud ajakava oli tõesti keerukas, kuid vastas regulatiivsetele nõuetele, samuti tegi ühisettevõte kõik võimaliku, et tagada aus ja läbipaistev konkurents; võtab kontrollikoja aruande põhjal ka teadmiseks, et hindamisprotsessis võis ühel juhul valikukriteeriumide raames nõutud konkreetse sertifikaadiga samaväärsuse tõendamise koormus heidutada võimalikke töövõtjaid pakkumust esitamast, isegi kui neil oli samaväärne sertifikaat olemas; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et sertifitseerimisnõue tulenes Prantsusmaa õiguse kohasest ITERi rajatisi reguleerivast tuumaküsimuste õigusraamistikust, et samaväärsete sertifikaatide kasutamise lubamisega leevendati konkurentsile avalduvat mõju ning et ühisettevõte ei saanud eelnevalt hinnata potentsiaalselt samaväärseid sertifikaate; palub ühisettevõttel oma hankemenetlust hoolikalt ja realistlikult kavandada ja alustada, et vältida võimaliku arvelduskrediidi põhjustamist või viivitusi ning vahendite kaotamist; palub, et ühisettevõte parandaks oma hangete kavandamise protsessi, avaldades algusest peale realistlikud ajakavad, ning hindamis- ja läbirääkimisprotsessi, määrates hankedokumentides selgelt kindlaks läbirääkimiste ulatuse;

14.

märgib, et ühisettevõte on rakendanud läbipaistvuse suurendamise eesmärgil finants- ja kontrollisüsteemi tõhustamiseks parandusmeetmeid ning kontrollikoda hindas uut süsteemi oma 2019. aasta auditiprotsessis, millega kinnitati, et uus IT-vahend annab nüüd kindluse ülesannete haldamiseks ja eraldab lähetuste kulud erinevatesse eelarvepeatükkidesse; võtab lisaks teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ühisettevõte loob eraldi eelarverea, millel on kajastatud sisseostetud välisressursside kulud, kuid mitte muud peatüki 3.4 (Muud tegevuskulud) alla kuuluvad haldusalast laadi tegevuskulud, arvestades, et see summa on tegevuskulude mahuga võrreldes väga väike;

Tulemused

15.

võtab iga-aastase hindamise põhjal teadmiseks, et hindajate rühma meelest ei ole tuumaohutuskultuur ühisettevõttes rahuldav; märgib ja peab kiiduväärseks, et 2019. aastal esitas ühisettevõte uue tegevuskava (vastuseks uuele siseauditi üksuse auditiaruandele tuumaohutuse ohjamise kohta) ning et neutraalkiire lepingute audit loetakse nüüd täielikult elluviiduks;

16.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aastal nimetas ühisettevõtte juhatus oma aruandlussüsteemi läbivaatamiseks ametisse ajutise töörühma ning ajutine töörühm tegi ettepaneku võtta kasutusele uus saavutatud väärtuse analüüsimise süsteem, mille juhatus 2019. aasta aprillis heaks kiitis; märgib siiski murega, et kavandatud saavutatud väärtuse analüüsimise süsteem ei võta arvesse kõiki sõltumatute ekspertide soovitusi ega anna selget teavet selle kohta, milliseid tehnilisi edusamme tehtud kuludega saavutati, võttes arvesse kõiki ühisettevõtte tarnekohustusi seoses ITERi projekti elluviimisega; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et võttes arvesse uue saavutatud väärtuse analüüsimise süsteemi tähtsust tulemuslikkuse jälgimisel, on väga oluline, et ühisettevõte jälgiks selle tulemuslikkust rakendamisetapis ja et juhatust teavitataks, kui tekivad olulised probleemid; rõhutab, et saavutatud väärtuse analüüsimise süsteem on kooskõlas ühisettevõtte juhatuse nõuetega (juhatus koosneb liikmesriikide esindajatest ning see lõi ühisettevõtte eripära arvestava saavutatud väärtuse analüüsimise süsteemi väljatöötamiseks spetsiaalse töörühma); võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et saavutatud väärtuse analüüsimine on nüüd stabiilne ja põhineb ulatuslikul koostööl mitmeaastase planeerimise ekspertide ajutise töörühmaga (edaspidi „rühm“); võtab teadmiseks rühma soovituse, et standardsed saavutatud väärtuse analüüsi meetmed ei ole ühisettevõtte eripära ja meetmete rakendamiseks vajaliku töömahu tõttu otstarbekad ning selle asemel tuleks saavutatud väärtuse analüüsi meetmeid kasutada ühisettevõtte tegevustulemuste seireks; märgib ühtlasi, et ühisettevõte on seisukohal, et kuna rühma otsused on täielikult ellu viidud, ei ole vaja võtta edasisi meetmeid; peab kiiduväärseks, et ühisettevõte on läinud projektibrošüüri kasutuselevõtmisega üle järjepidevamale projektide tulemuste aruandlusele; kutsub ühisettevõtet üles saavutatud väärtuse analüüsi süsteemi laiendama ja kasutama kriteeriume, mille abil analüüsitakse sõltumatute ekspertide soovitusi, ning tagama üldsusele juurdepääsu projektibrošüürile;

17.

märgib, et ühisettevõte kasutab eri projektides ja programmivaldkondades põhilisi tulemusnäitajaid ning tehnilisi ja mittetehnilisi näitajaid ning tagab koos ITERi organisatsiooniga projektikirjeldusest kinnipidamise (muutuste haldamise protsesside kaudu); märgib, et mõõdetav tõhususe kasv saavutati parandusprojektidega, mis olid suunatud töölevõtmiseks kuluvale ajale, hangetele kuluvale ajale ning lepingute allkirjastamisele ja lepingute alusel maksete tegemisele; märgib, et ühisettevõte viis lõpule neli parandusprojekti, mis puudutasid projektide lõpetamise maksumuse hindamise protsesse, lepingutest kõrvalekaldumise haldamise vahendit, dokumendihaldust ja ajakavaga seotud viivituste vähendamist; kutsub ühisettevõtet üles oma põhilisi tulemusnäitajaid edasi kalibreerima, et mõõta parimal viisil nii üldist tulemuslikkust kui ka projektispetsiifiliste eesmärkide saavutamist;

18.

nõuab, et ühisettevõte vaataks läbi oma kommunikatsioonistrateegia ja tagaks, et asjaomased sidusrühmad on ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

19.

märgib, et juhtorganid on jälginud tähelepanelikult hoonete ja vaakummahuti projektide edenemist ja tulemuslikkust, hoides hooneprojekti ettenähtud eelarve piires ja võttes vastu vaakummahuti projekti tulemuste kiirendamise kava; võtab lisaks teadmiseks uue poloidaalvälja mähiste lepingute strateegia, et parandada projektide tulemuslikkust ja leevendada riske;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

20.

märgib, et ühisettevõtte juhatus võttis vastu 2019. aasta lõpus ajakohastatud pettustevastase strateegia koos tegevuskavaga; märgib ühtlasi, et kasutusele võeti uus tegevusprotsesside juhtimise poliitikaraamistik koos protsessi täieliku kaardistamise ja täieliku töömenetluste portfelli koostamisega; ergutab ühisettevõtet oma eetikaraamistikku veelgi tugevdama, vaadates läbi ja parandades meetmeid ahistamise, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks ning rikkumisest teatajate kaitsmiseks;

21.

märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet ja eetikaametnik koostasid ühisettevõtte pettustevastase võitluse strateegia, sealhulgas tegevuskava aastateks 2020–2023, mille eesmärk on ohjata huvide konflikte, eelkõige seoses personalivaliku, lepingute täitmisetapi ja maksetega, ning juhatus võttis selle 2019. aasta lõpus pärast kooskõlastamist vastu; märgib, et seoses huvide deklaratsioonidega on välja töötatud uued meetmed aastateks 2020–2023, tuginedes riskijuhi ja eetikaametniku koostatud põhjalikule riskihinnangule;

22.

märgib, et ühisettevõte on vastavalt kehtivale pettustevastasele poliitikale avaldanud oma juhatuse liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; peab kiiduväärseks, et ühisettevõtte juhatuse liikmete huvide deklaratsioonid on avaldatud; märgib, et mõnda deklaratsiooni saab veebis muuta, näiteks saab muuta nime; nõuab, et deklaratsioonid probleemi lahendamiseks ajakohastatakse;

Töötajad ja värbamispoliitika

23.

Võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et välisekspertide rühma 2019. aasta hindamisel keskenduti ka personalijuhtimisele ning tuvastati mitu probleemi ja ohtu, mis seonduvad kõrgema juhtkonna ja organisatsioonikultuuriga; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kui olukorda ei lahendata, võib see viia alla ühisettevõtte töötajate tulemuslikkuse; võtab ühisettevõtte vastuse põhjal teadmiseks, et selle juhtkond võtab meetmeid, kehtestades põhjaliku juhtide arendamise programmi, mis sisaldab vastavalt hindajate soovitustele muude meetmete hulgas juhendamist ja 360° tagasisidet; nõuab tungivalt, et ühisettevõte võtaks soovituse vastu ja järgiks seda hoolikalt ning väldiks ühisettevõtte tulemuslikkuse ja töötajate heaolu kahjustamist;

24.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ametikohtade loetelu piirangute tõttu koosseisuliste töötajate osas kasutab ühisettevõte üha enam lepingulisi või sisseostetud teenuseid, seda ka ametikohtade osas, mida peetakse ühisettevõtte peamisteks pädevus- ja vastutusvaldkondadeks (nt tuumaohutuse üksus), ning 2019. aastal jõuti selles osas tasemele, mis vastab ligikaudu 62 %-le koosseisulistest töötajatest; märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ühisettevõtte personaliosakonnal puudub sellise personali suuruse kohta ajakohastatud teave, sest selle juhtimine on detsentraliseeritud (üksuse või direktoraadi tasandil), ning selline olukord tekitab ühisettevõttele märkimisväärseid riske, mis on seotud põhipädevuste säilitamise, ebaselge vastutuse, võimalike kohtuvaidluste ning personali väiksema tõhususega; märgib ka, et koosseisuväliste töötajate kulud kaetakse peatükist 3.4 (Muud tegevuskulud) koos mitmesuguste muude tegevuskuludega, mis on vastuolus eelarve sihtotstarbelisuse ja läbipaistvuse põhimõtetega; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et alates 2021. aasta eelarvest liigendab ühisettevõte peatüki 3.4 ja loob eraldi eelarverea, mis kajastab sisseostetud välisressursside kulusid; palub ühisettevõttel vaadata oma personalipoliitika, töölevõtmismenetlused ning personali- ja eelarvevajadused läbi ja neid asjakohaselt kohandada; palub ühisettevõttel viivitamata teavitada komisjoni ja Euroopa Personalivaliku Ametit tuvastatud võimalikest raskustest, et olukorda parandada ning vältida töötajate vähesust ja mahajäämust; rõhutab, et ühisettevõte peab võtma arvesse võimalikke julgeoleku- ja maineriske, mida liigne allhange ja väliste teenuseosutajate kasutamine võib kaasa tuua;

25.

märgib, et 2019. aasta lõpus töötas ühisettevõtte ametikohtade loetelus loetletud kohtadel 159 naist ja 279 meest, kusjuures kahes töötajate kategoorias kolmest olid mehed ülekaalus, samas kui lepinguliste töötajate seast olid üle poole naised; märgib lisaks, et ühisettevõtte töötajate hulgas olid esindatud 22 liikmesriigi kodanikud, kuid enamik töötajaid oli pärit kolmest liikmesriigist ja neljast liikmesriigist oli igaühest pärit vaid üks töötaja; nõuab tungivalt, et ühisettevõte püüaks saavutada tasakaalustatud soolise ja geograafilise esindatuse, kuid mõistab, et see sõltub vabadele töökohtadele kandideerijatest ja osalemiskutsetele vastajatest;

26.

võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ühisettevõtte ametikohtade loetelus ette nähtud koosseisuliste töötajate eelarve piirmäärad on ITERi projekti vajadustest palju väiksemad ning selle 2020. aasta aprillis alustatud riskijuhtimisprogrammiga ette nähtud mitmesugused meetmed käsitlevad kontrollikoja nimetatud probleeme ja pakuvad kaitseabinõusid; märgib lisaks, et haldus- ja juhtkomitee poolt 2020. aasta novembriks nõutav kulude-tulude analüüs ja võrdlusuuring võimaldavad arutada ka ühisettevõtte sõltuvust välisvahenditest ja kohustuslikke nõudeid; märgib lisaks, et ühisettevõte on võtnud meetmeid personalivaliku menetluste parandamiseks, parandades töölevõtmise nõuetekohasust ja kvaliteeti ning vähendades halduskoormust ja täitmisaega, ning et need meetmed on konsolideeritud 2020. aasta jaanuaris vastu võetud läbivaadatud sise- ja välisvaliku standardses töökorras;

27.

märgib, et ühisettevõte töötas 2019. aastal välja ja võttis vastu tervishoiu ja ohutuse juhtimise süsteemi, et tagada töötervishoid, tulenevalt nõukogu direktiivist 89/391/EMÜ (3);

Sisekontroll

28.

peab kiiduväärseks, et ühisettevõtte juhatus võttis 2019. aastal vastu ajakohastatud sisekontrollistrateegia, mille eesmärk on anda ühisettevõtte direktorile ja välistele sidusrühmadele piisav kindlus ühisettevõtte sisekontrolli olukorra kohta, ning et see on üles ehitatud vastavalt Siseaudiitorite Instituudi kolmele peamisele kaitseliinile ning ühendab kogu ITERit hõlmavat kvaliteedisüsteemi ja komisjoni sisekontrolliraamistiku; märgib, et ühisettevõttel on süsteem riskide ohjamiseks ettevõtte ja projekti tasandil, mis põhineb tema integreeritud juhtimissüsteemil ning juhtimis- ja sisekontrollistandarditel; märgib, et integreeritud juhtimissüsteemi üldhinnangus jõuti järeldusele, et süsteem on üldiselt mõjus ja vajab vaid mõningaid parandusi; märgib, et sisekontrolliraamistiku täiustamine sõltub kehtestatud kontrollimeetmete tulemuslikkuse hindamisel kasutatavate põhiliste tulemusnäitajate selgusest; märgib, et enamik ühisettevõtteid on komisjoni uue sisekontrolliraamistiku vastu võtnud;

29.

märgib, et ühisettevõte lõpetas 2019. aastal kaks toetuste järelauditit ja veel kaks on pooleli; märgib, et toetused moodustavad tegevuseelarvest väga väikese osa ja 2019. aastal moodustasid ühisettevõtte toetustega seotud kulukohustused ainult 0,13 % kõigist tegevuskulude kulukohustuste assigneeringutest; kutsub ühisettevõtet üles korraldama järelauditeid suuremate eelarvevahendite kasutamise kohta;

30.

võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ühisettevõte nõustub mõjusa teabevahetuse olulisusega ning ühisettevõttel on selgelt määratletud välissuhtluspoliitika, milles on määratud kindlaks peamised prioriteedid, eesmärgid ja oodatavad tulemused;

Põhitegevusega seotud hanked ja toetused

31.

märgib, et 2019. aastal algatati 43 põhitegevusega seotud hankemenetlust ning otsustati sõlmida 74 põhitegevusega seotud hankelepingut ja allkirjastati 75 hankelepingut.

(2) ELT L 358, 16.12.2006, lk 62.

(3) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/458

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1661,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte SESAR 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021-C9-0030/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (4), eriti selle artiklit 4b,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5) artikleid 32 ja 47,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/460

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1662,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte SESAR 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021-C9-0030/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (4), eriti selle artiklit 4b,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5) artikleid 32 ja 47,

—

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/462

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1663,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte SESAR 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte SESAR 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0106/2021),

arvestades, et ühisettevõte SESAR (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta veebruaris nõukogu määrusega (EÜ) nr 219/2007 (1) selleks, et viia ellu Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) programm, mille eesmärk on integreerida ja koordineerida liidus lennuliikluse korraldamise moderniseerimiseks teadus- ja arendustegevust; arvestades, et liidu maksimaaline rahaline toetus SESAR 1-le on 700 000 000 eurot;

B.	arvestades, et nõukogu määruse (EL) nr 721/2014 (2) vastuvõtmisega pikendati ühisettevõtte tegutsemisaega programmiga SESAR 2020 kuni 31. detsembrini 2024;

C.	arvestades, et ühisettevõte kavandati avaliku ja erasektori partnerlusena ning selle asutajaliikmed on liit ja Eurocontrol;

D.	arvestades, et liit (kaasa arvatud EFTA) toetab programmi SESAR 2020 (aastatel 2014–2020) programmi „Horisont 2020“ raames 585 000 000 euroga;

Üldine teave

võtab teadmiseks, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet käsitleva kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohaselt annab 2019. aasta aruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; märgib, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib, et komisjon eraldas ühisettevõttele rahalisi vahendeid seitsmendast raamprogrammist ja programmist „Horisont 2020“, samuti mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 raames üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmist ning mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames Euroopa ühendamise rahastust;

märgib, et 2015. aasta osalemiskutse alusel valiti ühisettevõtte liikmeteks 19 lennundussektori avaliku ja erasektori üksust;

märgib, et ühisettevõte algatas programmi „Horisont 2020“ raames kaks projektikonkurssi, mille tulemusel valiti konkursi „Wave 2“ jaoks välja 15 ettepanekut ja käivitati 13 projekti ning neljanda ettevalmistavate uuringute konkursi jaoks valiti välja 29 projekti; märgib, et SESAR 2020 raames „Wave 1“ lõpuleviimise tulemusel 2019. aastal sündis 21 SESARi lahendust, mis on valmis tööstustootmiseks; märgib, et 2019. aastal oli ühisettevõttel SESAR 2020 raames 70 projekti, neist 17 ettevalmistavate uuringute projekti, 32 rakendusuuringute ja valideerimisprojekti ning 21 väga laiaulatuslikku näidisprojekti (millest seitse lõpetati aasta jooksul); märgib, et ühisettevõte võttis vastu ajakohastatud 2020. aasta Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava ja toetas komisjoni ühtse Euroopa taeva tehnoloogilistes aspektides;

märgib, et ühisettevõtte töö on järjest tähtsam, arvestades kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis võimaldavad autonoomseid ja mehitamata õhusõidukeid;

nõuab ulatuslikku programmi, mis hõlmab kõiki samme, mida on vaja järgmise põlvkonna lennuliikluse juhtimissüsteemi arendusetapi lõpuleviimiseks;

juhib tähelepanu sellele, et ühisettevõtte üks peamisi saavutusi on vabalt valitavad marsruudid, mille eesmärk on vähendada lendamisel ja kütuse kasutamisel tekkivaid heitkoguseid; on veendunud, et selle järeltulija peaks kooskõlas rohelise kokkuleppe eesmärkidega panustama lennundussektori kestlikkusse veel rohkem; on ühtlasi veendunud, et järeltulija peaks aitama muuta lennundusturgu liikluskoormuse kõikumise suhtes paindlikumaks ja vastupidavamaks, muutes ühtse Euroopa taeva maailma kõige tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks õhuruumiks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et kogueelarve, mis 2019. aastal oli kasutada, sh uuesti eelarvesse kantud, eelnenud aastatel kasutamata jäänud assigneeringud, sihtotstarbeline tulu ja järgmisesse aastasse ümber paigutatud summad, oli kulukohustuste assigneeringutes 161 041 597 eurot (millest 112 618 000 eurot liidu eelarvest) ja maksete assigneeringutes 183 279 715 eurot (millest 113 733 525 eurot liidu eelarvest);

märgib, et seitsmenda raamprogrammi raames ellu viidav SESAR 1 suleti ametlikult 2016. aastal ning viimased korrigeerivad maksed ja toetusesaajatele tehtud enammaksete tagasinõudmine viidi lõpule 2019. aastal; märgib, et pärast SESAR 1 sulgemist tegi ühisettevõte kindlaks, et tema liikmetelt saadud ülemäärase rahalise toetuse summa on 30 767 098 eurot; märgib sellega seoses, et asutamisakti artikli 13 kohaselt võivad ühisettevõtte liikmed oodata ülemääraste maksete tagasimaksmist alles ühisettevõtte tegevuse lõpetamisel 31. detsembriks 2024; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte raamatupidamisandmete põhjal peab ühisettevõte asjaomastele liikmetele tagasi maksma järgmised summad: komisjonile ligikaudu 23 800 000 eurot, Eurocontrolile ligikaudu 4 800 000 eurot ja tööstusharu liikmetele ligikaudu 2 100 000 eurot; võtab kontrollikoja aruande põhjal ühtlasi teadmiseks, et ühisettevõte teavitas komisjoni olukorrast 2018. aasta mais ja 2019. aasta aprillis ning kuna varajast tagasimaksmist võimaldav pragmaatiline lahendus puudub, jäävad need vahendid ühisettevõttele, ilma et neid kasutataks teadusprojektideks, mis on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, mille kohaselt saadeti haldusnõukogule otsuse eelnõu, millega antaks ühisettevõttele tagasimaksmiseks õiguslik alus, ning et seda otsust menetletakse praegu kirjaliku menetluse teel ja kohe pärast otsuse tegemist teeb ühisettevõte kooskõlas eelarve peadirektoraadi soovitustega tagasimaksed, mis võimaldab SESAR 1 kontod kiiresti sulgeda; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

10.

märgib, et 2019. aasta lõpus oli SESAR 1-le antava liidu toetuse kogusumma 634 136 000 eurot, Eurocontroli toetuse kogusumma oli 560 732 000 eurot, mis sisaldas 422 943 000 eurot kinnitatud mitterahalist osalust, ning tööstusharu liikmete toetuse kogusumma oli 539 780 000 eurot, mis sisaldas kinnitatud mitterahalist osalust 514 302 000 eurot; märgib, et SESAR 1 üldine tegelik täitmismäär on 90 %;

11.

märgib, et nõukogu määrusega (EL) nr 721/2014 ette nähtud 585 000 000 euro suurusest liidu toetusest oli 2019. aasta lõpuks programmi „Horisont 2020“ raames ühisettevõtte tegevuskuludeks ette nähtud liidu (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat) rahaline toetus kokku 330 987 000 eurot; märgib peale selle, et 2019. aasta lõpus andis Eurocontrol programmile „Horisont 2020“ rahalise toetusena kokku 13 719 000 eurot ja kinnitatud mitterahalise osalusena kokku 59 603 000 eurot ning teised liikmed panustasid rahalise toetusena kokku 5 276 000 eurot ja kinnitatud mitterahalise osalusena 107 924 000 eurot;

12.

märgib, et SESAR 2020 124,8 miljoni euro suurusest 2019. aasta tulust moodustas liidu toetus 114,1 miljonit eurot ja Eurocontroli toetus 1,8 miljonit eurot;

13.

märgib, et ühisettevõtete erasektorist pärit liikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtteti erinevad; nõuab, et ühisettevõtted arvutaksid mitterahalise osaluse suurust ühtmoodi ja selle tulemusel kehtestaks ühtne menetlus; märgib, et ühtse menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, tänu millele saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles võimaldama sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditite kontrolli; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse, et programmi lõpuks saavutatakse nõutavas summas rahaline osalus; märgib, et õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda kõige hiljemalt siis, kui tasutakse sellele vastav liidu osalus;

14.

märgib, et 2019. aastal olid SESAR 2020 lõplikud kulukohustuste assigneeringud 159 845 788 eurot ja lõplikud maksete assigneerinud 181 529 090 eurot; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks kasutada olnud 2019. aasta eelarves olid kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad vastavalt 95 % ja 83,6 %; märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektid on maksimaalse kasvu tasemel ja SESAR 2020 on käivitamisetapis;

15.

märgib, et pärast seda, kui komisjon avaldas uue raamfinantsmääruse (3), avaldas ühisettevõte 2019. aastal oma uued finantsreeglid;

Tulemuslikkus

16.

võtab teadmiseks ühisettevõtte 2019. aasta peamised tulemusnäitajad, eriti programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse seire ja valdkondadevaheliste küsimuste ühised peamised tulemusnäitajad, ühisettevõtte spetsiifilised peamised tulemusnäitajad ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas määratletud ühtse Euroopa taeva tulemuseesmärkidega seotud peamised tulemusnäitajad;

17.

nõuab, et ühisettevõte vaataks oma kommunikatsioonistrateegia läbi, tagamaks, et sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

18.

märgib, et ühisettevõte saavutas kõik oma eesmärgid, mis on esitatud ühtses programmdokumendis 2019–2021, mis oli 2019. aastal liigendatud kuueks tegevusvaldkonnaks; märgib, et 2019. aasta märtsis avaldas ühisettevõte õhuruumi ülesehituse uuringu, millele septembris järgnes üleminekukava, milles esitati kolm peamist operatiiv- ja tehnilist meedet, mis tuleb lähema aja jooksul (2020–2025) kasutusele võtta, et teha uuringus kirjeldatud muudatused teoks; märgib ühtlasi, et ühisettevõte on õigel teel, saavutamaks teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgid ning pidamaks kinni ajakavast, mis on esitatud 2015. aasta Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas;

19.

võtab teadmiseks 2019. aastal teatatud finantsvõimenduse 0,79 ja programmi lõpus prognoositud finantsvõimenduse 1,40, mida mõõdetakse vahehindamisel kasutatud komisjoni meetodi kohaselt, ning märgib, et ühisettevõtte tegelik finantsvõimendus liigub korrapäraselt eesmärkide suunas;

20.

märgib, et ühisettevõtte 2019. aasta tegevusaruande kohaselt soolise tasakaalu peamised tulemusnäitajad eelmiste aastatega võrreldes küll tõusid, kuid jäid siiski madalaks – programmi „Horisont 2020“ projektides osalejatest moodustasid naised ainult 19 % ja projektide koordinaatoritest ainult 20 %; peab kahetsusväärseks, et 2019. aasta kohta ei ole võimalik saada teavet, kui suur oli naiste protsentuaalne osakaal komisjoni nõuande- ja eksperdirühmades, hindamiskomisjonides ja muudes organites;

21.

peab kiiduväärseks, et kontrollikoda esitas SESARi tegevuse kohta eriaruande ja nõuab, et eriaruandeid koostataks korrapäraselt; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles töötama välja põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust ning võtta seejuures arvesse ka sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; märgib, et hindamise tulemusi tuleks kasutada liidu rahaliste vahendite eraldamisel või ümberjaotamisel;

22.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad viia tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse või mõjuni; selle eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid õigusi tulevikus kasutatakse; kuna tegevust rahastatakse muu hulgas ka avaliku sektori rahast, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, näiteks vajaduse korral koostalitlusvõime nõudeid; palub komisjonil koostada intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku, mis hõlmab muu hulgas erinõudeid ja kasumi jaotamist;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

23.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ühisettevõttes 40 töötajat (38 ajutist teenistujat ja 2 lähetatud riiklikku eksperti), kusjuures ametikohtade loetelus oli ette nähtud 42 ametikohta (39 ajutist teenistujat ja 3 lähetatud riiklikku eksperti); märgib, et 2019. aastal võttis ühisettevõte kasutusele komisjoni väljatöötatud personali infosüsteemi „Sysper for Agencies“; märgib peale selle, et ühisettevõte nimetas uues organisatsiooni skeemis ametisse (väljastpoolt tööle võetud) finantsjuhi ja tugevdas sellega oma finantsfunktsiooni; peab kiiduväärseks, et 54 % töötajatest on naised, kuid peab kahetsusväärseks, et puuduvad andmed soolise võrdõiguslikkuse kohta lepingu liigi ja töötajate staaži kaupa;

24.

võtab teadmiseks 2019. aastal tehtud personali võrdlusuuringu tulemused: 59,29 % on põhitegevusega seotud ametikohti, 30 % administratiivseid ja 10,71 % finantsvaldkonna ja kontrolliga seotud ametikohti;

25.

märgib, et 2019. aastal sõlmis ühisettevõte 30 hankelepingut, sealhulgas 24 erilepingut ühisettevõtte raamlepingute ja institutsioonidevaheliste kokkulepete rakendamiseks, ning korraldas 8 hankemenetlust:

Sisekontroll

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused ning ta on kohustatud rakendama komisjoni uut sisekontrolliraamistikku, mis põhineb 17-l sisekontrolli põhimõttel, ning lisaks, et 2019. aasta lõpuks oli ühisettevõte juba lõpetanud puudujääkide analüüsi, mis põhines olemasoleval sisekontrollisüsteemil, ja kindlaks määranud näitajad enamiku uute sisekontrolli põhimõtete ja nende erijoonte kohta; märgib kontrollikoja aruande põhjal ühtlasi, et suurem osa neist näitajatest oli seotud pigem kontrollitegevuse olemasolu kui selle tulemuslikkusega ning ühisettevõte peab asjakohaseid peamisi kontrollinäitajaid edasi arendama, et hinnata oma kontrollitegevuse tõhusust ja teha kindlaks kontrollialased puudused; võtab teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ta alustas siseprojekti, et asjakohaseid peamisi kontrollinäitajaid edasi arendada, et hinnata oma kontrollitegevuse tõhusust ja teha kindlaks kontrollialased puudused, et need meetmed tuginevad juba alates 2017. aastast tehtud tööle ja ühisettevõte kavatses need ellu viia 2020. aasta lõpuks;

27.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus ning tuginedes 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 2,61 % ja allesjäänud veamääraks 1,61 %; võtab programmi „Horisont 2020“ määrust käsitleva komisjoni ettepaneku põhjal teadmiseks, et 2–5 % aastane veariskimäär on realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerukuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide kulude hüvitamisega kaasnevat riski, ning et programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud kõikide auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada jääkveamäär 2 %-le võimalikult lähedal;

28.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris maksete kontrollimisel programmi „Horisont 2020“ raames 2019. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, ning et nende üksikasjalike audititega ei ilmnenud valimisse kaasatud ühisettevõtte toetusesaajate puhul olulisi vigu ega kontrollialaseid puudusi;

29.

võtab teadmiseks, et ühisettevõte korraldas 2019. aastal (oktoobris) tavalise kahe riskijuhtimise seminari (nagu on ette nähtud ühisettevõtte riskijuhtimispolitiikas) asemel ainult ühe; kutsub ühisettevõtet üles korraldama riskijuhtimise seminare vastavalt poliitikas ettenähtule;

30.

märgib, et haldusnõukogu liikmete elulookirjeldusi ega huvide deklaratsioone ei ole avaldatud; palub ühisettevõttel läbipaistvusraamistikku silmas pidades haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avaldada ning tagada neile kasutusmugav juurdepääs;

Siseauditid

31.

märgib, et ühisettevõte avaldas 2019. aasta mais oma strateegilise siseauditi kava aastateks 2019–2021 ja selle kohaselt kavatseb siseauditi talitus auditeerida toetuste kasutamist ja programmide juhtimist, mitterahalise osaluse kinnitamise protsessi, personalihaldust ja võib-olla veel kaht riskivaldkonda; märgib, et 2019. aastal viis siseauditi üksus läbi pettuseriski hindamise, ajakohastas ühisettevõtte pettustevastast strateegiat, konsulteeris riskide ja kontrollide teemal ning jälgis mitme varasemate auditite ja järelmeetmetega seotud tegevuskava rakendamist; märgib, et 2019. aastal ei olnud ühisettevõttel uusi ega täitmata soovitusi, ning märgib eelkõige, et ühisettevõte täitis kolm varasemat täitmata soovitust, mis puudutasid ühise rakenduskeskusega koordineerimise ning ühise rakenduskeskuse vahendite ja teenuste rakendamise auditit.

(1) Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

(2) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 721/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024 (ELT L 192, 1.7.2014, lk 1).

(3) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/466

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1664,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0031/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0109/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/468

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1665,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0031/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0109/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/470

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1666,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte Clean Sky 2 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0109/2021),

A.	arvestades, et ühisettevõte Clean Sky loodi 2007. aasta detsembris nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/2008 (jõustus 7. veebruaril 2008) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2017, ning arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvalt tööd 2009. aasta novembris;

B.	arvestades, et määrusega (EL) nr 558/2014 asutatud ühisettevõte Clean Sky 2 (edaspidi „ühisettevõte“) asendas alates 27. juunist 2014 programmi „Horisont 2020“ raames tegutsenud ühisettevõtte Clean Sky, pikendades selle tegutsemisaega ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024;

C.	arvestades, et ühisettevõtte peamine eesmärk on aidata kaasa lennundustehnoloogia keskkonnamõju olulisele parandamisele ning tugeva ja ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa lennundustööstuse ja tarneahela arendamisele;

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ja eraliikmed, nimelt nõukogu määruse (EL) nr 558/2014 II lisas loetletud juhid ja toetajaliikmed ning kooskõlas artikli 4 lõikega 2 sõltumatu hindamise läbinud ning avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel valitud tuumikpartnerid;

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline osalus ühisettevõtte teises tegevusetapis on 1 755 000 000 eurot (sh EFTA assigneeringud), mis makstakse programmi „Horisont 2020“ eelarvest, ning eraliikmete minimaalne mitterahaline osalus lisategevustes on 965 250 000 eurot määruses kindlaks määratud ajavahemikus;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte eelarveaasta 2019 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) on jõutud järeldusele, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsseisundist 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; märgib, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab teadmiseks, et 2019. aastal hõlmas ühisettevõtte kasutada olnud lõplik eelarve (mis sisaldas uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmisse aastasse ümberjaotatavaid summasid) 305 802 617 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 341 424 430 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 97,68 % ja maksete assigneeringute puhul oli see 94,69 %; võtab lisaks kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks kasutada olnud ühisettevõtte 2019. aasta eelarves oli kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär 99,8 % ja maksete assigneeringute kasutusmäär 97,3 %;

märgib, et liidu poolt ühisettevõttele Clean Sky ette nähtud rahalise osaluse maksimaalne summa seitsmenda raamprogrammi seitsmenda teemavaldkonna „Transport“ raames oli 800 000 000 eurot ning et liit eraldas kokku 799 957 841 eurot; märgib, et tööstusharu esindavate liikmete (integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid ja nende toetajaliikmed) osaluse suurus seitsmenda raamprogrammi projektides oli kokku 608 983 634 eurot, millest 594 100 843 eurot saadi kinnitatud mitterahalise osalusena ning 14 882 791 eurot jooksvate kulude katteks tehtud rahaliste sissemaksetena;

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et seitsmes raamprogramm lõpetati ametlikult 2017. aastal ja selle eelarve täitmise määr oli ligi 100 %; märgib, et 2019. aastal esitas ühisettevõte veel sissenõudeid 1 135 068 euro suuruses summas, mis tulenes tasaarvestamata eelmaksetest ja järelauditi tulemustest;

märgib, et 2019. aasta lõpuks oli liit oma maksimaalsest osalusest programmi „Horisont 2020“ raames (1 755 000 000 eurot vastavalt määrusele (EL) nr 558/2014) eraldanud programmiga „Horisont 2020“ seotud tegevuskulude katteks kokku 1 139 704 889 eurot, lisaks oli eraliikmete rahaline osalus jooksvate kulude katteks 18 815 677 eurot ning nende kinnitatud mitterahaline osalus tegevuskulude katteks oli 273 851 600 eurot, millele lisandus lisategevuse katteks ette nähtud mitterahaline osalus 899 843 302 euro suuruses summas;

märgib, et ühisettevõtete eraliikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtete puhul erinevad; nõuab mitterahalise osaluse arvutamise ühtlustamist ühisettevõtete vahel; märgib, et ühise menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, tänu millele saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles kontrollima sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditeid; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse programmi lõpuks nõutavas summas rahalise osaluse saavutamine; märgib, et õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda enne sellele vastava liidu osaluse maksmist või sellega samal ajal;

Projektikonkursid

märgib, et 2019. aastal käivitas ühisettevõte ühe projektikonkursi, millel oli kokku 62 teemat (projektikonkurss nr 10), sai projektikonkurssidel nr 9 ja nr 10 kokku 448 rahastamiskõlblikku taotlust (kokku oli taotlusi 450) ning kiitis heaks 114 taotlust; võtab teadmiseks ühisettevõtte üldportfelli, mis hõlmab 574 projekti, mis on välja valitud konkurentsil põhinevate projektikonkursside kaudu;

märgib, et tuumikpartnerite arv on kokku 256, kellest 70 on sidusettevõtjad või seotud kolmandad isikud ja rohkem kui 58 on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

märgib, et 2019. aastal viidi edukalt ellu kaks projektikonkurssi: märtsis toimunud kaheksas projektikonkurss 58 eduka teemaga 68-st ja oktoobris toimunud üheksas projektikonkurss 53 eduka teemaga 55-st; märgib lisaks, et kümnes projektikonkurss käivitati 2019. aasta mais ja seda hinnati 2019. aasta novembris; märgib, et kümnel projektikonkursil on kokku osalenud rohkem kui 730 partnerit 28 eri riigist, kusjuures väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasatus oli märkimisväärne nii osaluse kui ka antud toetuste poolest, ning projektide kogurahastamine ulatus ligi 505 000 000 euroni;

Tulemuslikkus

10.

märgib, et ühisettevõte kasutab programmi „Horisont 2020“ tulemuslikkuse ja valdkondadevaheliste küsimuste seireks põhilisi tulemusnäitajaid ning ühisettevõttespetsiifilisi põhilisi tulemusnäitajaid, nagu projektikonkursi teemade edukuse määr, töökava täitmine ja järelauditite katvus;

11.

nõuab, et ühisettevõte vaataks läbi oma kommunikatsioonistrateegia tagamaks, et asjaomased sidusrühmad on teadlikud selle missioonist, tegevusest ja saavutustest;

12.

märgib, et ühisettevõte rakendas oma programmi täitmise seireks mitmesuguseid vahendeid, nimelt integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade / innovatiivse õhusõiduki tutvustusplatvormide (ITD/IADP) kvartaliaruandeid, juhtkomiteesid ITD/IADP tasandil ja ITD/IADPde tulemuslikkuse iga-aastaseid ülevaatusi, ning esitas juhatusele korrapäraselt aruandeid; märgib lisaks, et 2018.–2019. aasta töökavas esitatud 11 eesmärgist on kolm saavutatud ja kaheksa täitmisel ning saavutatud on kõik halduseesmärgid;

13.

võtab teadmiseks 2019. aastal suurte reisilennukite tutvustusvaldkondade ja nende aluseks olevate tehnoloogiate puhul saavutatud vahe-eesmärgid, mis määravad ära ülemineku mittespetsiifiliselt projekteerimiselt konkreetsele projekteerimisele ja sellega seotud riistvara loomise, piirkondlike õhusõidukite IADP tegevuse tulemused seoses kontseptuaalsete keskkonnasõbralike õhusõidukitega, kiirete tiivikõhusõidukite IADP kahe tutvustusvaldkonna edasiarendamise ning mitmed edusammud ja arengusuundumused, mis on seotud õhusõidukite plaanerite ITD, mootorite ITD ja süsteemide ITDga seotud meetmetega, samuti nii ökodisaini läbivate meetmetega kui ka väikeõhusõidukeid käsitlevate läbivate meetmetega, ning et ühisettevõte valmistas end ette oma väljatöötatud tehnoloogiate esimeseks koondhindamiseks; tunneb heameelt kõnealuste saavutuste üle, mis on aidanud kaasa kestliku taristu tagamisele; tunneb heameelt söepõhiselt elektritootmiselt taastuvatele energiaallikatele ülemineku üle, millega vähendatakse nii kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui ka õhusaastet ning aidatakse seeläbi lõppkokkuvõttes kaasa ka tervise parandamisele;

14.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2019. aasta lõpus programmi „Horisont 2020“ rakendamise määr ühisettevõttele määratud tegevustega seotud projektikonkursside puhul 89 %;

15.

tuletab meelde ühisettevõtte olulist rolli niisuguse keskkonnahoidliku tehnoloogia kiire arengu tagamisel, mille eesmärk on alandada õhusõidukite tekitatava CO2 heite ja müra taset; on veendunud, et tema järeltulijal, ettevõttel Clean Aviation (puhas lennundus), on tulevikus oluline roll selle tagamisel, et ka lennundussektor lisataks Euroopa rohelisse kokkuleppesse;

16.

kutsub komisjoni üles tagama, et tulevase ühisettevõtte tegevusprogrammis järgitakse liidu õigusest tulenevaid nõudeid ja eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja digitaliseerimisega, ning nii komisjoni kui ka tööstuse poolt selles valdkonnas välja töötatud strateegiaid;

17.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles töötama välja põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust ning võtta seejuures arvesse ka sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; märgib, et hindamise tulemusi tuleks kasutada liidu rahaliste vahendite eraldamisel või ümberjaotamisel;

18.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad viia tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse või mõjuni; tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas seda õigust tulevikus kasutatakse; märgib, et kuna tegevust rahastatakse ka avaliku sektori vahenditest, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, näiteks vajaduse korral koostalitlusvõime nõudeid; palub komisjonil esitada ettepaneku intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku kohta, sealhulgas erinõuete ja kasumi jaotamise kohta;

19.

märgib, et ühisettevõtte Clean Sky 2019. aasta tegevusaruandes 2018. ja 2019. aasta soolise tasakaalu kohta esitatud põhiliste tulemusnäitajate kohaselt on naiste osakaal ühisettevõtte tegevuses küll natuke suurenenud, kuid on siiski üsna väike: naisi on programmis osalejate seas 30 %, programmi koordinaatorite seas 16 % ning hindamisi ja analüüse tegevate nõunike ja ekspertide seas ning teaduskomitees 9–25 %; soovitab teha jätkuvaid jõupingutusi, et suurendada naiste osalust programmis;

Personal ja hanked

20.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli 36 ajutise teenistuja kinnitatud ametikohast täidetud 34 ning et 2019. aastal töötas ühisettevõttes ametikohtade loetelu kohaselt lisaks kuus lepingulist töötajat ja kaks lähetatud riiklikku eksperti;

21.

märgib, et ühisettevõte algatas 2019. aastal töölevõtmismenetluse seoses kuue ametikohaga; märgib ühtlasi, et lisaks põhikirjajärgsetele ametikohtadele tugineb ühisettevõte oma tegevuse täiendavaks toetamiseks välistele teenuseosutajatele, viiele ajutisele töötajale ja ühele praktikandile;

22.

märgib, et 2019. aastal võttis juhatus vastu uue organisatsioonilise struktuuri, mille kohaselt annab õigus- ja kommunikatsiooniüksus aru otse tegevdirektorile; võtab ühtlasi teadmiseks, et uus tegevdirektor alustas oma teenistust 1. veebruaril 2019. aastal; märgib lisaks, et ühisettevõte hakkas 2019. aasta alguses kasutama komisjoni personalijuhtimissüsteemi Sysper2;

23.

märgib, et ühisettevõte rakendas 2019. aastal täies ulatuses ulatuslikku teabevahetuse raamlepingut, mis hõlmab nelja eri kommunikatsioonipaketti ja mis kehtib ajavahemikus 2018–2021, ning allkirjastas oluliste IKT-projektide lepingud ja raamlepingud mitmesuguste IKT-teenuste jaoks;

Sisekontroll

24.

25.

märgib, et 2019. aasta novembris algatas ühisettevõte kirjaliku menetluse oma muudetud finantseeskirjade heakskiitmiseks kooskõlas komisjoni soovitustega ning võttis need vastu 2020. aasta jaanuaris;

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus ning et 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditi tulemustele tuginedes teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 1,30 % ja allesjäänud veamääraks 0,92 %; märgib lisaks komisjoni ettepanekut programmi „Horisont 2020“ käsitleva määruse kohta, milles on programmi „Horisont 2020“ raames teadusuuringutega seoses tekkinud kulude puhul seatud lõppeesmärk saavutada programmide kehtivusaja lõpuks pärast kõikide auditite ning parandus- ja sissenõudmismeetmete finantsmõju arvessevõtmist jääkveamäär võimalikult 2 % lähedal;

27.

märgib, et kontrollikoda auditeeris 2019. aastal põhitegevuse maksete kontrolli osana programmi „Horisont 2020“ raames lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, ning et nende üksikasjalike auditite käigus ilmnesid deklareeritud personalikuludega seotud süsteemsed vead, mille peamised põhjused olid individuaalsete töötundide ja ühikumäärade kasutamine, sealhulgas hinnangulised elemendid, mis erinesid märkimisväärselt tegelikest ühikumääradest; märgib ühtlasi, et need tulemused näitavad, et ühisettevõtte vearisk on suurenenud, kuna ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ projekte rakendavate eraliikmete ja osalevate seotud üksuste arv on suur; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta aru;

28.

märgib, et ühisettevõte kuulub programmi „Horisont 2020“ pettustevastase võitluse ühisstrateegia alla, mida koordineerib komisjon; märgib lisaks, et 2019. aastal võttis ühisettevõte järelmeetmeid kahe väidetava pettusejuhtumi suhtes, millest teatati Euroopa Pettustevastasele Ametile 2018. aastal ja mille puhul Euroopa Pettustevastane Amet algatas uurimised, mis olid veel pooleli; märgib lisaks, et ühe toetusesaaja võimaliku pettuse juhtum, mis mõjutas ühisettevõtte seitsmenda raamprogrammi alusel antud toetusi, lõpetati, ilma et oleks teatatud finantsmõjust ja kahjudest; võtab teadmiseks, et 2019. aastal ei teatatud Euroopa Pettustevastasele Ametile ühestki uuest juhtumist ning et ühisettevõte on alustanud pettustevastase strateegia koostamist seoses siseprotsesside ja erieelarvega, mida pettustevastase võitluse ühisstrateegia ei hõlma; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta aru;

Siseaudit

29.

märgib, et ühisettevõte sai 2019. aasta mais siseauditi talituse uue strateegilise auditikava aastateks 2019–2021, milles on välja valitud kolm võimalikku märkimisväärse riskiga audititeemat, milleks on tegevusprotsessid (toetuste haldamine), uute sisekontrolli põhimõtete rakendamine ja uued andmekaitsenormid; märgib lisaks, et uue kava esimeses auditis käsitletakse toetuslepingute rakendamist ja selle tegemist alustati 2019. aasta novembris; märgib lisaks, et ühisettevõttel oli mitu soovitust, neist kaks väga olulist, eelmisest auditist ikka veel täitmata; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

30.

märgib, et siseaudiitor kinnitas juhatusele oma organisatsioonilist sõltumatust vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe standarditele, kuid juhtis tähelepanu ka võimalikule objektiivsuse puudumisele kinnitusauditite puhul.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/474

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1667,

28. aprill 2021,

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0032/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0105/2021),

annab heakskiidu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/476

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1668,

28. aprill 2021,

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0032/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta,

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0105/2021),

annab heakskiidu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

(1) ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/478

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1669,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0105/2021),

arvestades, et biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) asutati määrusega (EL) nr 560/2014 (1) avaliku ja erasektori partnerlusena kümneks aastaks, et viia kokku kõik asjaomased sidusrühmad ning aidata liidul saavutada keskne roll täiustatud bioressursipõhiste toodete ja biokütuste teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu alal;

B.	arvestades, et ühisettevõtte juhatuse 14. oktoobri 2014. aasta otsusega vastu võetud ühisettevõtte finantseeskirjade artiklite 38 ja 43 kohaselt koostas pearaamatupidaja 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande;

C.	arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ning tööstuspartnerid, keda esindab biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium (BTK);

Üldine teave

märgib, et programmi „Horisont 2020“ kaudu ühisettevõtte tegevuseks antav maksimaalne liidu toetus (sh EFTA assigneeringud) on 975 000 000 eurot; märgib, et tööstusharu esindavad ühisettevõtte liikmed peavad ühisettevõtte tegutsemisaja vältel eraldama selle rahastamiseks vähemalt 2 730 000 000 eurot, sh pakkudes ühisettevõtte põhitegevuse rahastamiseks mitterahalist ja rahalist toetust vähemalt 182 500 000 euro ulatuses ning toetades ühisettevõtte lisategevust väljaspool ühisettevõtte töökava ja toetades selle eesmärkide täitmist vähemalt 1 755 000 000 euro ulatuses mitterahalise osalusega;

märgib, et 2019. aasta lõpuks oli 2019. aasta projektikonkursi 178 abikõlblikust toetustaotlusest 23 heaks kiidetud ja toetuslepingu ettevalmistamise etapis; märgib lisaks, et ühisettevõtte programmiportfellis on 124 käimasolevat projekti, milles on kokku 1 466 osalejat 37 riigist ja mille toetuste koguväärtus on 717 000 000 eurot;

märgib, et ühisettevõttel on olnud struktureeriv mõju biotoorainel põhineva sektori strateegiliste prioriteetide ja geograafiliste piirkondade lõikes, ühtlasi on see taganud tööstuse, akadeemiliste ringkondade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tasakaalustatud osalemise; märgib lisaks, et ühisettevõtte ülesanne on rakendada programmi „Horisont 2020“ alusel innovatsiooni ja teadusuuringute strateegilist tegevuskava, mille on välja töötanud BTK ja heaks kiitnud komisjon; märgib, et tegevuseelarve jaotamisel on teadus- ja innovatsioonimeetmetele ja juhtalgatustele eraldatavad vahendid eesmärkidega kooskõlas, kuid tutvustamistegevuse ning koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul on vaja teha kohandusi;

täheldab väga murelikult, et seoses ühisettevõtte juhtimise ja läbipaistvusega esineb probleeme, kui osalevad eraettevõtjad teostavad ainukontrolli partnerluse prioriteetide üle (üksnes tööstusharu koostab biotoorainel põhinevate tööstusharude strateegilised tegevuskavad ja iga-aastased töökavad) ning erastavad avaliku sektori vahenditest rahastatud projektide tulemused ja andmed; on sellega seoses mures asjaolu pärast, et tööstusharu keeldub avalikustamast olulisi dokumente, nagu projektiettepanekud, toetused või projektilepingud; tuletab sellega seoses meelde, et need dokumendid käsitleva avaliku sektori vahenditest rahastatavaid projekte; märgib murelikult, et osutatud probleemid on osaliselt selle avaliku ja erasektori partnerluse ülesehituse ja mehhanismide loogiline tagajärg;

kutsub komisjoni üles tagama, et ühisettevõtte tegevusprogrammides järgitakse tulevikus liidu õigusega ette nähtud nõudeid ja eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste leevendamisega, ning komisjoni ja tööstusharu poolt selles valdkonnas välja töötatud strateegiaid;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides tõepärase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; võtab lisaks kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande põhjal, et 2019. aasta lõplik olemasolev eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid 141 629 433 eurot (sellest 133 608 895 eurot liidu eelarvest) ja maksete assigneeringuid 182 118 821 eurot (sellest 145 833 500 eurot liidu eelarvest); märgib lisaks, et halduseelarve sisaldas suhteliselt suurt eelmiste aastate kasutamata eelarve ülejääki ja et osaliselt uuesti kättesaadavaks tehtud assigneeringuid kasutati eelisjärjekorras ning et 2020. aasta eelarves on assigneeringute täiendav uuesti kättesaadavaks tegemine ette nähtud juhatuse otsusega, mis võeti vastu 2019. aasta lõpus, ja see nähakse ette eelarvet käsitleva muudatusettepanekuga; märgib, et 2019. aasta lõpus oli eelarvest rakendatud 92 % ja täidetud 78 %; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta aru;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et lisategevuste mitterahalise toetuse kogusumma (916 064 000 eurot) 2019. aasta lõpus sisaldab umbes 216 000 000 euro suurust deklareeritud summat, mille kinnitamine ei olnud COVID-19 pandeemia tõttu veel lõpule viidud; rõhutab, et osalevad ettevõtjad on seni andnud ainult 3,7 % oma mitterahalisest osalusest ja keeldunud avaldamast andmeid, mis võimaldavad seda mitterahalist osalust nõuetekohaselt hinnata;

märgib, et ühisettevõtete erasektorist pärit liikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtete puhul erinevad; nõuab mitterahalise osaluse arvutamise ühtlustamist ühisettevõtete vahel; märgib, et ühise menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, tänu millele saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles kontrollima sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditeid; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse programmi lõpuks nõutavas summas rahalise osaluse saavutamine; märgib, et see õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda enne sellele vastava liidu osaluse maksmist või sellega samal ajal;

10.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et hoolimata sellest, et esimese paranduseelarvega tühistati 18 000 000 eurot, et kompenseerida eelmiste aastate maksete assigneeringute reaktiveerimist (25 486 657 eurot), suurenesid 2019. aasta lõpuks kasutamata maksete assigneeringud 43 950 700 euroni; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

11.

märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute üldine kasutusmäär oli vastavalt 87,40 % ja 75,87 %; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kasutada olevate kulukohustuste assigneeringute vähene ärakasutamine tulenes sellest, et 2019. aasta projektikonkursile esitati asjaomase teema alusel oodatust vähem rahastamiskõlblikke ettepanekuid; märgib lisaks, et kulukohustuste assigneeringute tegevuseelarve täitmise määr oli 87 %; palub ühisettevõttel vaadata läbi oma projektikonkursside menetlused ja nõuded ning teha kindlaks võimalikud puudused, sealhulgas seoses suhteliselt madala täitmismääraga;

12.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aasta lõpuks täitis ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektidele ette nähtud maksete assigneeringutest 76 % ja 2018. aasta projektikonkursi alusel välja valitud projektidele mõeldud eelmaksed moodustasid aasta jooksul tehtud tegevuskulude maksete summast 62 %; märgib, et 2018. aastaga võrreldes edenes maksete assigneeringute täitmine 2019. aastal, ehkki mõned perioodilised aruanded hilinesid ja teatud maksetaotluste summad jäid oodatust väiksemaks; märgib, et vajadus põhitegevuse maksete assigneeringute iga-aastaseks mitmeaastaseks prognoosimiseks koos viimase iga-aastase projektikonkursiga 2020. aastal tekitab rohkem probleeme ja suurendab tehingute mahtu, kuna paralleelselt viiakse ellu rohkem projekte; palub ühisettevõttel olukorda tähelepanelikult jälgida, et vältida mahajäämust, hilinenud makseid ja töötajate nappust, mis võivad töökoormust tugevalt mõjutada; palub ühisettevõttel koostada strateegia maksete assigneeringute kasutusmäära suurendamiseks;

13.

märgib, et ühisettevõttele selle tegutsemisaja jooksul eraldatavast liidu maksimaalsest rahalisest toetusest summas 975 000 000 eurot oli liit 2019. aasta lõpuks panustanud kokku 414 638 000 eurot ja 2019. aasta toetus oli 150 032 737 eurot;

14.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et tööstusharu esindavate liikmete poolt ühisettevõtte tegevuskulude katteks ette nähtud vähemalt 182 500 000 euro suurusest rahalisest osalusest maksti 2019. aasta lõpuks ainult 3 250 000 eurot; märgib lisaks, et määrust (EL) nr 560/2014 (2) muudeti, et võimaldada tööstusharu esindavatel liikmetel ühisettevõtet ka projektide tasandil rahaliselt toetada, kuid vaatamata sellele on endiselt suur oht, et nad ei suuda enne ühisettevõtte programmi lõppemist eraldada tegevuskulude katmiseks kohustuslikku minimaalset summat; tuletab sellega seoses meelde, et kõiki avaliku ja erasektori biotoorainel põhineva tööstuse projekte oli kavas rahastada nii avaliku sektori rahast kui ka tööstuse mitterahalisest ja rahalisest toetusest; taunib asjaolu, et viimaste kättesaadavate andmete kohaselt on osalevad ettevõtjad tasunud ainult väga väikese osa oma oodatavast maksest; märgib, et selle tulemusena otsustas komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat 2018. aasta lõpus ühisettevõtte 2020. aasta eelarvet, mis oli 205 000 000 eurot, 140 000 000 euro võrra vähendada; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

Tulemuslikkus

15.

märgib, et ühisettevõte kasutas tulemuslikkuse põhinäitajaid vastavalt programmile „Horisont 2020“ ja kaheksat spetsiaalset ühisettevõtte tulemuslikkuse põhinäitajat, mis võeti kasutusele 2017. aasta innovatsiooni ja teadusuuringute strateegilises tegevuskavas; märgib, et ühisettevõtte keskmine tulemuslikkus, mõõdetuna programmi „Horisont 2020“ kolme peamise tulemuslikkuse põhinäitaja järgi (teabe saamise aeg, toetuse määramise aeg ja maksmise aeg), ületab 2019. aastaks seatud eesmärke; märgib, et ühisettevõtte projektidega loodud uued biotoorainel põhinevad väärtusahelad ületasid oluliselt innovatsiooni ja teadusuuringute strateegilise tegevuskava eesmärke;

16.

nõuab, et ühisettevõte vaataks oma kommunikatsioonistrateegia läbi, tagamaks, et sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

17.

märgib, et võimendustegur oli 2019. aasta lõpus 2,11, mis on väiksem kui programmi lõpuks seatud üldeesmärk 2,86; märgib, et eeldatav finantsvõimenduse väärtus arvutatakse nii, et see hõlmab mitterahalisi lisategevusi, mille puhul ei olnud sertifitseerimisprotsess COVID-19 pandeemia tõttu võimalik; märgib, et teatatud tegevuslik finantsvõimendus suureneb; palub ühisettevõttel võtta täiustatud meetmeid, et saavutada finantsvõimenduse sihttase;

18.

märgib, et ühisettevõtte projektikonkursid on täielikult avatud kõigi sidusrühmade osalusele ja kõigi konkursside jaoks saadi pakkumisi; märgib, et väljavalitud ettepanekud hõlmasid 81 % kõigist teemadest, kuid neli teemat jäi käsitlemata; märgib rahuloluga, et 2019. aasta projektikonkursil osales taotlejaid kõigist liikmesriikidest; märgib ära ühisettevõtte suured püüdlused teavitada sidusrühmi oma eesmärkidest, tulemustest ja projektikonkurssidest; märgib, et ühisettevõte võttis 2019. aastal meetmeid, mis keskendusid uuendatud koostöö ergutamisele riikide puhul, mis on projektikonkurssidel alaesindatud; ergutab ühisettevõtet suurendama jõupingutusi, et kaasata projektikonkurssidesse ja rahastatavatesse projektidesse liikmesriigid, kes on seal pidevalt alaesindatud; kutsub ühisettevõtet üles võtma meetmeid, mille eesmärk on hõlmata rohkem teemasid;

19.

tunnistab, et 2019. aastal hõlmas ühisettevõtte tegevus 2018. aasta projektikonkursi toetuslepingu ettevalmistamist, mille tulemusel allkirjastati 19 toetuslepingut;

20.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2019. aasta lõpus programmi „Horisont 2020“ rakendamise määr ühisettevõttele määratud tegevustega seotud projektikonkursside puhul 63 %;

21.

kiidab ühisettevõtete iga-aastast tegevusaruannet, mis sisaldab biotoorainel põhineva tööstuse projektide sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju; kutsub ühisettevõtet üles esitama rohkem arvandmeid nende projektide eeldatava keskkonnamõju tulemuste kohta, sealhulgas olelusringi hindamine;

22.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles töötama välja põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust ning võtta seejuures arvesse ka sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; arvab, et hindamise tulemusi tuleks kasutada tulevikus või liidu rahaliste ümberjaotamisel;

23.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad tuua kaasa tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse; tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid õigusi tulevikus kasutatakse; märgib, et kuna tegevust rahastatakse ka avaliku sektori vahenditest, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid; palub komisjonil esitada ettepaneku intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku kohta, sealhulgas erinõuete ja kasumi jaotamise kohta;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

24.

märgib, et 2019. aasta lõpu seisuga oli ühisettevõttes 22 töötajat eelarves ettenähtud 23-st; märgib, et 2019. aastal algatati kaks töölevõtmismenetlust, üks lepingulise töötaja ja teine ajutise töötaja töölevõtmiseks, ning lisaks nimetati 2019. aasta lõpus kolm kandidaati kahele ajutisele ametikohale ja üks lepinguline töötaja, kes pidid tööle asuma 2020. aasta esimeses kvartalis;

25.

märgib rahuloluga, et 2019. aastal saavutas ühisettevõte eri organites õiglase soolise tasakaalu (teaduskomitees oli 60 % naisi ja 40 % mehi, riikide esindajate rühmas oli 48 % naisi ja 52 % mehi, programmibüroos oli 70 % naisi ja 30 % mehi, (2019. aasta projektikonkursi) hindamisekspertide hulgas oli 46 % naisi ja 54 % mehi, projektikoordinaatorite hulgas oli 44 % naisi ja 56 % mehi), v.a juhatus (20 % naisi ja 80 % mehi); võtab teadmiseks ühisettevõtte tähelepaneku, et ta ei saa juhatuse koosseisu mõjutada; märgib rahuloluga, et ühisettevõtte projektidega tegelevate töötajate hulgas valitseb sooline tasakaal (46 % naisi ja 54 % mehi);

26.

märgib, et ühisettevõte jätkas 2019. aastal komisjoni olemasolevate raamlepingute ja teenustaseme kokkulepete kasutamist ning algatas spetsiaalsed hankemenetlused ning et ajutiste töötajate ja ühiste IT-teenuste puhul allkirjastas ta ka erilepingud raamlepingute alusel, mida hallatakse ühiselt koos teiste ühisettevõtetega hoones White Atrium; märgib lisaks, et 2018. aasta alguses rakendas programmiüksus hankemenetluste ja hankelepingute sõlmimise sisemenetluse ühtlustatud versiooni ning tegi 2019. aastal täiendavaid parandusi ja lihtsustusi; märgib, et on kehtestatud eelkontrollisüsteem, et tagada kõigi maksete korrektsus ja vältida topeltrahastamist kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eelkontrolli ja pettustevastaste strateegiatega; kutsub ühisettevõtet üles võtma arvesse võimalikke riske, mis tulenevad IT-teenuste tellimisest välistelt teenuseosutajatelt; palub ühisettevõttel esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile rohkem üksikasju ajutiste töötajate töölevõtmise kohta ja eriti selle kohta, kas see töölevõtmine oli ajutine lahendus, et tulla toime suurenenud töökoormusega;

Siseaudit

27.

märgib, et 2019. aastal auditeeris siseauditi talitus ühisettevõtte rakendatavaid programmi „Horisont 2020“ toetusprotsesse ja jõudis järeldusele, et ühisettevõte on üldiselt loonud mõjusa ja tõhusa sisekontrollisüsteemi, kuid andis ka soovitusi; märgib, et ühisettevõte nõustus soovitustega ja leppis kokku tegevuskava; palub ühisettevõttel esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile põhjendamatu viivituseta teave nende soovituste täitmise määra kohta; märgib, et 2019. aasta novembris algatas siseauditi talitus teise riskihindamise, et teha kindlaks ja seada tähtsuse järjekorda audititeemad, mis moodustavad strateegilise siseauditi kava aastateks 2021–2023;

28.

täheldab, et programmiüksus on kavandanud meetmeid, et vähendada kindlakstehtud riskide esinemise tõenäosust ja realiseerunud riskide mõju, pärast iga-aastast riskihindamist, mis algas 2019. aasta septembris, ning et 2019. aastaks kavandatud reageerimismeetmed viidi ellu; märgib, et 2019. aasta juunist septembrini tegi programmiüksus oma sisekontrollistandardite enesehindamise, et hinnata nende rakendamise praegust taset ja uurida, millised tingimused on organisatsiooni sisekontrolli raamistiku kõrgemale küpsusastmele viimiseks vajalikud; märgib, et selle hindamise põhjal tehti kindlaks mõned uued juhtumid, millest kõige olulisemad on seotud siseauditi talituse leidudega, mille puhul lisati tegevuskavasse parandusmeetmed; märgib, et nõuetele vastavuse, tulemuslikkuse ja tõhususega seoses ei ilmnenud ühtegi kriitilist riski; märgib lisaks, et 2019. aastal valmistas programmiüksus ette eeltingimuse tulemuslikuks üleminekuks uuele sisekontrolliraamistikule kooskõlas liidu asutuste viimaste tavadega;

29.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusdokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused; märgib, et ühisettevõte peab rakendama komisjoni uut põhimõtetele tuginevat sisekontrolliraamistikku ning et 2019. aasta lõpuks oli ühisettevõte juba lõpetanud puudujääkide analüüsi, mis põhines olemasoleval sisekontrollisüsteemil, ja välja töötanud näitajad uute sisekontrolli põhimõtete ja nende erijoonte tõhususe hindamiseks, ning et ühisettevõtte juhatus võttis uue sisekontrolliraamistiku 2020. aasta veebruaris vastu;

30.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte teatas programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 0,6 % ja allesjäänud veamääraks 0,47 %, tuginedes 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, samas kui allesjäänud veamäära sihtväärtus programmide lõpus on võimalikult lähedal 2 %-le;

31.

võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja järelduse, et lõplike toetusesaajate tasandil 2019. aastal tehtud programmi „Horisont 2020“ maksete juhusliku valimi üksikasjalikud auditid, mille eesmärk oli leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, leidsid deklareeritud personalikuludes üksnes vähetähtsaid kvantifitseeritavaid vigu, mille peamiseks põhjuseks oli aastase tunnitasu kasutamine ja igakuiste tunnitasude ülehindamine; palub ühisettevõttel hoolikalt jälgida tingimusi ja deklaratsioone, mille alusel makseid tehakse, et vältida tulevikus maksetaotlusi, mida ei saa heaks kiita;

32.

märgib, et pärast komisjoni 2017. aasta vahehindamisaruannet ühisettevõtte kohta võeti 2018. aasta märtsis vastu tegevuskava; märgib, et ühisettevõte jälgib tegevuskava rakendamist ja 2019. aastal järgiti enamiku järelmeetmete puhul kokkulepitud tähtaegu, aga mõned olid veel pooleli; nõuab tungivalt, et ühisettevõte teeks jõupingutusi, et viia tegevuskava rakendamine lõpule, ja teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni olukorrast 2021. aasta juuniks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

33.

märgib, et ühisettevõte võttis 2017. aasta lõpus vastu huvide konfliktide eeskirjad kõigile oma töötajatele ja asutustele ning programmiüksus on välja töötanud põhjaliku eeskirjade ja menetluste kogumi, mida rakendatakse tulemuslikult kogu juhtimisstruktuuri ulatuses; märgib lisaks, et 2019. aastal auditeeris siseauditi talitus osa sellest raamistikust; nõuab tungivalt, et ühisettevõte hindaks uuesti ja ajakohastaks 2017. aastal vastu võetud eeskirju; peab kahetsusväärseks, et ühisettevõte ei ole avaldanud ega teinud taotluse alusel kättesaadavaks oma tegevdirektori ja juhatuse liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone;

34.

palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru, millist poliitikat ta rakendab, et rahastada lobitööd ja suhtekorraldust, mida ettevõtted teevad ELi reguleerivate asutuste mõjutamiseks;

35.

kutsub ühisettevõtet üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni üksikasjalikult meetmetest, mida ta on võtnud ahistamise ja pettuste vastu võitlemiseks, huvide konfliktide ärahoidmiseks ja rikkumisest teatajate kaitsmiseks;

Muud märkused

36.

märgib, et praegu peetakse läbirääkimisi ja tehakse ettevalmistustööd ühisettevõtte võimaliku õigusjärglasena ringmajandusel ja biotoorainel põhineva Euroopa algatuse (Circular Bio-based Europe, CBE) loomiseks; märgib, et CBE põhieesmärgid peaksid olema võtta kasutusele täielikult tasakaalustatud ja läbipaistvad otsustusprotsessid, pidevalt jälgida oma programmi keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning luua uus süsteem, mis aitaks ära hoida olukorda, kus erasektori partnerid ei suuda oma finantskohustusi täita; peab kahetsusväärseks, et selliseid parandusmeetmeid ei võetud juba 2019. aastal ühisettevõtte tulemuslikkuse ja läbipaistvuse parandamiseks.

(2) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 130).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/483

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1670,

28. aprill 2021,

innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0033/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0113/2021),

annab heakskiidu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/485

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1671,

28. aprill 2021,

innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0033/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0113/2021),

annab heakskiidu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/487

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1672,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0113/2021),

arvestades, et ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte IMI“) asutati 2007. aasta detsembris kümneaastaseks perioodiks eesmärgiga märgatavalt suurendada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust ning selle pikaajaline eesmärk on tagada farmaatsiasektori suutlikkus toota tõhusamaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid;

arvestades, et pärast määruse (EL) nr 557/2014 vastuvõtmist 2014. aasta mais loodi innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte IMI 2“) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024; arvestades, et see asendas alates 2014. aasta juunist ühisettevõtte IMI ja sai selle õigusjärglaseks eesmärgiga viia lõpule seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud ja käivitada uus projekt programmi „Horisont 2020“ raames;

C.	arvestades, et ühisettevõtte IMI ja ühisettevõtte IMI 2 asutajaliikmed on liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (edaspidi „tööstusharu“);

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline osalus ühisettevõtte IMI kulude katmises on kümne aasta jooksul 1 000 000 000 eurot, mis makstakse välja seitsmenda raamprogrammi eelarvest, ning et asutajaliikmed katavad jooksvad kulud võrdselt, kusjuures kellegi eraldatav summa ei ületa 4 % liidu rahalise osaluse kogusummast;

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline osalus, sealhulgas Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni assigneeringud, ühisettevõtte IMI 2 kulude katmises on kümne aasta jooksul 1 638 000 000 eurot, mis makstakse välja programmi „Horisont 2020“ eelarvest, ning et muud liikmed kui komisjon peavad katma 50 % jooksvatest kuludest ja osalema tegevuskulude katmises rahalise osaluse ja/või mitterahalise osaluse kaudu sellises ulatuses, mis on võrdväärne liidu rahalise osalusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) põhjal annab ühisettevõtte IMI 2 raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2019 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte IMI 2 finantsseisundist 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib, et 2019. aasta lõplik kasutada olnud eelarve, sealhulgas uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringud, sihtotstarbelised tulud ja järgmisesse aastasse ümberjaotamised, hõlmas 261 371 750 eurot kulukohustuste assigneeringutena (millest 255 561 977 eurot saadi liidu eelarvest) ja 231 316 906 eurot maksete assigneeringutena (millest 221 519 271 eurot saadi liidu eelarvest); märgib, et kulukohustuste assigneeringute täitmismäär oli 99,17 % ja maksete assigneeringute oma 96,33 %;

märgib, et 1 000 000 000 euro suurusest osalusest, mille erasektorist pärit liikmed peavad maksma ühisettevõtte IMI tegevuskulude katteks, oli ühisettevõte IMI teatanud ja kinnitanud 2019. aasta lõpuks erasektorist pärit liikmete mitterahalise osaluse ja rahalise osaluse suurusjärgus 710 478 000 eurot (täpsemalt mitterahalise osaluse 688 580 000 eurot ja rahalise osaluse 21 898 000 eurot); märgib, et 2019. aastal oli kinnitatud väljamaksetaotluste ja mitterahalise osaluse summa 2018. aastaga võrreldes märkimisväärselt väiksem, kuna ühisettevõtte IMI projektide arv oli teatavate projektide lõppemise tõttu vähenenud; märgib, et aasta lõpuks oli seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvast 59 projektist veel pooleli 11 projekti;

märgib, et ühisettevõtte IMI maksete assigneeringute kasutusmäär oli seitsmenda raamprogrammi projektide puhul 97 %;

märgib, et ühisettevõtte IMI 2 tegevusekulude katteks ette nähtud tööstusharu mitterahalise osaluse ja rahalise osaluse summast (1 425 000 000 eurot) oli teatatud ja kinnitatud mitterahaline osalus 202 598 000 eurot ja rahaline osalus 15 554 000 eurot ning et lisaks sellele oli assotsieerunud partnerite teatatud ja kinnitatud rahaline osalus 5 662 000 eurot ja mitterahaline osalus 8 203 000 eurot;

märgib, et 2019. aasta lõpus oli tööstusharu ja assotsieerunud partnerite osalus ühisettevõtte IMI 2 programmi „Horisont 2020“ tegevustes kokku 232 017 000 eurot, kuid liidu rahaline osalus oli kokku 423 743 000 eurot; tuletab meelde, et komisjoni koostatud ühisettevõtte IMI 2 vahehindamises rõhutati, et tööstusharu mitterahalise osaluse arvutamine ei ole läbipaistev; kordab seetõttu oma varasemaid nõudmisi, mille kohaselt tuleks esitada üksikasjalikku teavet tööstusharu mitterahalise osaluse kohta, eelkõige mitterahalise osaluse liigi ja sellele vastava väärtuse kohta;

märgib, et ühisettevõtete erasektorist pärit liikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtete puhul erinevad; nõuab mitterahalise osaluse arvutamise ühtlustamist ühisettevõtete vahel; on seisukohal, et ühise menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, tänu millele saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles kontrollima sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditeid; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse ühisettevõtte tegevuse lõpuks nõutud rahalise osaluse saavutamine, ning märgib ka, et õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda enne sellele vastava liidu osaluse tasumist või sellega samal ajal;

märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks kasutada olnud 2019. aasta eelarves oli kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär 100 % ja maksete assigneeringute oma 98 %; märgib, et 2019. aasta lõpus rahastati 83-st ühisettevõtte IMI 2 käimasolevast projektist 79 projekti programmi „Horisont 2020“ alusel;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et tänu sellele, et ühisettevõte IMI 2 võttis mitu parandusmeedet, paranes 2019. aastal märkimisväärselt selle uute maksete assigneeringute vajaduse kavandamine ja järelevalve; märgib aga, et ühisettevõte pidi 2019. aasta kulukohustuste assigneeringutest tagastama liidu eelarvesse 139 100 891 eurot, kuna 2019. aasta töökavas oli vähem projektikonkursside teemasid; märgib lisaks kontrollikoja aruande põhjal, et kuna seetõttu vähenes vajadus hindamisekspertide järele, kasutas ühisettevõte IMI 2 2019. aasta eelarvest taristukuludeks (eelarvejaotis 2) ette nähtud 5 799 000 eurost ära vaid 2 821 000 eurot (ehk 49 %); kutsub ühisettevõtet IMI 2 üles oma maksete ja kulukohustuste assigneeringute kavandamist ja järelevalvet veelgi parandama;

10.

on mures selle pärast, et kontroll ühisettevõtte IMI 2 prioriteetide üle on üksnes tööstusharul, strateegiliste tegevuskavade ja iga-aastaste töökavade koostamine toimub vaid tööstusharus ning tööstusharu erastab avaliku sektori vahenditest rahastatud projektide tulemused ja andmed;

11.

on nördinud asjaolu pärast, et tööstusharu, kes võtab ühisettevõtte IMI 2 raames otsuseid vastu koos komisjoniga, blokeeris komisjoni 2018. aasta ettepaneku lisada ühisettevõtte IMI 2 töövaldkonda ka epidemioloogiline ettevalmistustöö (st epideemiate (nt COVID-19 põhjustatud epideemia) ennetamine ja nendeks valmistumine); on mures asjaolu pärast, et tööstusharu keeldub avalikustamast olulisi dokumente, nagu projektiettepanekud, toetused või projektilepingud; tuletab sellega seoses meelde, et need dokumendid käsitlevad avaliku sektori vahenditest rahastatavaid projekte; peab kahetsusväärseks, et eespool nimetatud probleemid on osaliselt niisuguse avaliku ja erasektori partnerluse ülesehituse ja mehhanismide loogiline tagajärg;

Tulemuslikkus

12.

märgib, et ühisettevõttel IMI 2 on kümme põhilist tulemusnäitajat, mida jälgiti ja mille kohta anti esimest korda aru ühisettevõtte 2018. aasta tegevusaruandes, milleks koguti asjakohasel juhul andmeid ka ühisettevõttelt IMI; märgib, et põhiliste tulemusnäitajate analüüs näitab, et ühisettevõtte IMI 2 projektide puhul on nüüdseks, st ühisettevõtte IMI 2 programmitsükli keskel, hakatud seatud eesmärkide saavutamisel tegema edusamme ning nendega suudetakse luua innovatsiooni ja tuvastatavat mõju, olgugi et tegemist on keeruliste ja pikaajaliste projektiga; märgib, et ühisettevõte IMI 2 korraldas seoses oma programmide pikemaajaliste väljundite ja mõjuga 2019. aastal olulise hindamise, et uurida ühisettevõtte IMI 44 lõpuleviidud projekti sotsiaal-majanduslikku mõju; palub ühisettevõttel IMI 2 hinnata ka oma projektide keskkonnamõju; märgib lisaks, et ühisettevõte IMI 2 kogub andmeid, et anda aru programmi „Horisont 2020“ asjakohaste standardsete põhiliste tulemusnäitajate alusel;

13.

võtab teadmiseks komisjoni ühisettevõtte IMI lõpphindamise, mille järelduste kohaselt ei suudetud tuvastada ühisettevõtte IMI tegevuse sotsiaal-majanduslikku kasu ning mille käigus ei suudetud leida ka näiteid selle kohta, et sellega luuakse patsientidele uusi, ohutumaid ja mõjusamaid raviviise või tooteid või et sellega vähendatakse arenduseks kuluvat aega; märgib, et selles järeldati ka, et teadusuuringute teemad, mis vastavad avalikele huvidele rohkem kui need, mille on kindlaks määranud tööstusharu, saab paremini kindlaks teha ulatuslikuma teadusuuringute programmi raames, seda ka avaliku sektori eelarvest kaetavate väiksemate kuludega;

14.

tunneb muret asjaolu pärast, et komisjoni poolt 2017. aastal tehtud ühisettevõtte IMI 2 vahehindamises järeldati, et seni ei saa öelda, et IMIga luuakse patsientidele uusi, ohutumaid ja mõjusamaid raviviise või tooteid, ning et sellega seoses on lisaväärtust, mida IMI pakub patsientidele ja ühiskonnale üldiselt, raske tõendada;

15.

märgib, et ühisettevõte IMI 2 peaks pöörama rohkem tähelepanu valdkondadele, kus on suur rahvatervisega seotud vajadus, ja oma strateegilise teadusuuringute kava prioriteetidele; märgib, et 2019. aastal käivitas ühisettevõte IMI 2 kolm projektikonkurssi, millel oli kokku kümme teemat, ja allkirjastas 29 toetuslepingut uute projektide jaoks, laiendades seeläbi oma tegevust ravimitööstuse uutesse valdkondadesse ja suurendades samas ka sidemeid muude sektoritega, mis on seotud tervisealaste teadusuuringute ja innovatsiooniga;

16.

tunneb muret asjaolu pärast, et ühisettevõte IMI 2 on rahastanud mitut projekti, millega on võimaldatud farmaatsiatööstusel teha liidu reguleerivate asutuste seas lobitööd, et alandada uute ravimite ohutuse hindamise standardeid ja kiirendada müügilubade andmist; palub ühisettevõttel IMI 2 anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile üksikasjalikku teavet kõnealuste projektidega seoses tekkinud kulude kohta;

17.

kutsub komisjoni üles tagama, et ühisettevõtte IMI 2 tulevases tegevusprogrammis järgitakse ka programmi „EL tervise heaks“, mis on loodud määrusega (EL) 2021/522 (1), ning kõiki muid liidu selle valdkonna strateegiaid;

18.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2019. aasta lõpus programmi „Horisont 2020“ rakendamise määr ühisettevõttele IMI 2 määratud tegevustega seotud projektikonkursside puhul 75 %;

19.

nõuab, et ühisettevõte IMI 2 vaataks läbi oma kommunikatsioonistrateegia tagamaks, et asjaomased sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

20.

märgib, et 2019. aastal oli ühisettevõtte IMI 2 finantsvõimenduse määr 1,03; juhib murelikult tähelepanu asjaolule, et see määr on oodatust madalam; palub ühisettevõttel IMI 2 võtta meetmeid sihttaseme saavutamiseks;

21.

tunneb heameelt asjaolu üle, et ühisettevõtte IMI 2 2019. aasta tegevusaruande kohaselt näitavad 2019. aasta soolise tasakaalu kohta esitatud põhilised tulemusnäitajad, et naiste osakaal ühisettevõte IMI 2 kogupersonalis on 51 %, ühisettevõtte IMI 2 projektidega tegeleva 89 projektikoordinaatori seas oli 2019. aastal naisi 27 ning hindamisi ja analüüse tegevate nõunike ja ekspertide seas ning teaduskomitees oli naiste osakaal 45–60 %;

22.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles esitama põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte IMI 2 lisaväärtust ning selle sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; märgib, et hindamise tulemusi tuleks kasutada tulevikus liidu rahaliste vahendite eraldamisel või ümberjaotamisel;

23.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad viia tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse või mõjuni; tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid õigusi tulevikus kasutatakse; märgib, et kuna tegevust rahastatakse osaliselt avaliku sektori vahenditest, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad; palub komisjonil esitada ettepaneku intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku kohta, sealhulgas erinõuete ja kasumi jaotamise kohta;

Töötajad ja töölevõtmine

24.

märgib, et 2019. aasta detsembris oli ühisettevõttes IMI 2 täidetud 56-st ametikohtade loetelus esitatud ametikohast 53 (2018. aastal 48);

25.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt stabiliseerus 2019. aastal ühisettevõtte personaliolukord märkimisväärselt, eelkõige alanes tööjõu voolavuse määr 21 %-lt 5,6 %-le, pikaajalisel haiguspuhkusel viibivate töötajate arv vähenes neljalt ühele ning ajutiste töötajate kasutamine vähenes 5,1-lt 3,8-le täistööajale taandatud töötajale;

26.

märgib, et 2019. aasta lõpus olid ühisettevõttes IMI 2 esindatud 13 liikmesriigi kodanikud, kusjuures neljal liikmesriigil oli üks töötaja; võtab teadmiseks, et 53 töötajast olid 72 % naised ja ainult 28 % mehed;

27.

palub ühisettevõttel IMI 2 kehtestada kohustusliku koolituskava nii uutele kui ka juba töötavatele töötajatele;

Siseaudit

28.

märgib, et 2019. aasta juunis avaldas siseauditi talitus ühisettevõtte IMI 2 2019.–2021. aasta strateegilise siseauditi kava, mis põhineb 2018. aasta detsembris tehtud siseauditi talituse riskihindamise tulemustel; märgib lisaks, et ühisettevõte IMI 2 rakendas edasi tegevuskava, mille aluseks oli 2018. aasta auditiaruanne, milles käsitleti koordineerimist ühise tugikeskusega ning ühise tugikeskuse vahendite ja teenuste rakendamist ühisettevõttes IMI 2, ning et 2020. aasta jaanuaris täideti soovitus programmi „Horisont 2020“ ühise IT-süsteemi kohta;

Sisekontroll

29.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et ühisettevõte IMI 2 on loonud finants- ja tegevusdokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused ning et 2019. aasta lõpuks oli ühisettevõte võtnud kasutusele uue sisekontrolliraamistiku ja töötanud välja näitajad kontrollitegevuse tulemuslikkuse hindamiseks kõigi sisekontrolli põhimõtete ja nende erijoonte puhul; märgib lisaks, et 2019. aasta oli teine aasta, mil ühisettevõte IMI 2 tegi oma sisekontrollitegevuse enesehindamise uue raamistiku alusel; palub ühisettevõttel IMI 2 esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile enesehindamise aruanded;

30.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt teeb ühisettevõte IMI 2 seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete puhul järelauditeid toetusesaajate juures, arvestades, et programmi „Horisont 2020“ projektide maksetaotluste järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus, ning et tuginedes 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, teatas ühisettevõte seitsmenda raamprogrammi projektide esinduslikuks veamääraks 2,05 % ja allesjäänud veamääraks 0,66 % ning programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 0,85 % ja allesjäänud veamääraks 0,52 %; märgib lisaks, et määrust (EL) nr 1291/2013 (2) käsitleva komisjoni ettepaneku kohane lõppeesmärk on saavutada programmide kehtivusaja lõpuks pärast kõikide auditite ning parandus- ja sissenõudmismeetmete finantsmõju arvessevõtmist jääkveamäär võimalikult 2 % lähedal;

31.

võtab rahuloluga kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris põhitegevuse maksete kontrolli osana programmi „Horisont 2020“ raames 2019. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, ning et nende üksikasjalike auditite käigus ei ilmnenud valimisse kaasatud ühisettevõtte IMI 2 toetusesaajate puhul olulisi vigu ega kontrollialaseid puudusi;

32.

märgib, et kontrollikoda vaatas 2018. ja 2019. aastal läbi nii komisjoni ühise audititalituse kui ka tema lepinguliste välisaudiitorite tehtud järelaudititest koostatud valimi; märgib, et programmi „Horisont 2020“ alla kuuluva seitsme ühisettevõtte (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem, Clean Sky, IMI 2, kütuseelementide ja vesiniku valdkond, Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel, biotoorainel põhinevad tööstusharud ja Shift2Rail) poolt oma iga-aastases tegevusaruandes esitatud allesjäänud veamäär ei ole otseselt võrreldav kontrollikoja 2019. aasta aastaaruandes komisjoni teadusuuringute kulutuste kohta avaldatud veamääraga;

33.

märgib pettusekahtluse juhtumeid silmas pidades rahuloluga, et ühisettevõte IMI 2 ei tuvastanud 2019. aastal oma projektiportfelli haldamisel uusi õigusnormide rikkumise või pettusekahtluse juhtumeid ega saanud Euroopa Pettustevastaselt Ametilt järelepärimisi ega teabenõudeid.

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

34.

märgib, et ühisettevõte IMI 2 võttis vastu huvide konflikte käsitlevad normid ning avaldas oma juhatuse liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

35.

märgib, et ühisettevõte IMI 2 kehtestas 2019. aastal töökindla eetikaraamistiku pärast seda, kui juhatus oli vastu võtnud innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika; märgib ühtlasi tööd, mida on tehtud selleks, et valmistuda ühisettevõtte IMI 2 rikkumisest teatamise suuniste vastuvõtmiseks juhatuse poolt 2020. aasta alguses;

36.

märgib, et praegu peetakse läbirääkimisi ja tehakse ettevalmistusi ühisettevõtte IMI 2 võimaliku õigusjärglasena uuendusliku tervishoiu algatuse loomiseks; märgib, et uuendusliku tervishoiu algatuse põhieesmärgid peaksid olema võtta kasutusele täielikult tasakaalustatud ja läbipaistvad otsustusprotsessid, pidevalt jälgida keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikku mõju ning luua uus süsteem, mis aitaks ära hoida olukorda, kus erasektori partnerid ei suuda oma finantskohustusi täita; peab kahetsusväärseks, et selliseid parendusmeetmeid ei võetud ühisettevõtte IMI 2 tulemuslikkuse ja läbipaistvuse suurendamiseks juba 2019. aastal.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/492

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1673,

28. aprill 2021,

kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0034/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0107/2021),

annab heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/494

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1674,

28. aprill 2021,

kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0034/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0107/2021),

annab heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/496

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1675,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust kütuseelementide ja vesiniku valdkonna 2. ühisettevõtte (edaspidi „ühisettevõte“) 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0107/2021),

arvestades, et kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH) asutati 2008. aasta mais nõukogu määrusega (EÜ) nr 521/2008 (1) avaliku ja erasektori partnerlusena ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2017, et suurendada teadusuuringuid ning kiirendada kütuseelementide- ja vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtmist; arvestades, et määrus (EÜ) nr 521/2008 tunnistati kehtetuks nõukogu määrusega (EL) nr 559/2014 (2);

B.	arvestades, et määrusega (EL) nr 559/2014 loodi 2014. aasta mais ühisettevõte kui FCH asendaja ja õigusjärglane kuni 31. detsembrini 2024;

C.	arvestades, et FCHs osalesid liit, keda esindas Euroopa Komisjon, kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus ning teadusrühmitus N.ERGHY;

arvestades, et ühisettevõttes osalevad Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, New Energy World Industry AISBL (tööstusrühmitus), mille uueks nimeks sai 2016. aastal Hydrogen Europe, ning mittetulundusühing New European Research Grouping on Fuel Cells and Hydrogen AISBL (teadusrühmitus), mille uueks nimeks sai 2018. aastal Hydrogen Europe Research;

E.	arvestades, et liidu maksimaalne toetus ühisettevõtte esimese etapi tegevusele on 470 000 000 eurot seitsmendast raamprogrammist; arvestades, et muude liikmete osalus peab olema vähemalt võrdne liidu osalusega;

arvestades, et ühisettevõtte puhul on liidu maksimaalne toetus 665 000 000 eurot (sealhulgas EFTA assigneeringud) programmist „Horisont 2020“ ning tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmed peavad määruses (EL) nr 559/2014 kindlaks määratud perioodi jooksul eraldama kokku vähemalt 380 000 000 euro ulatuses vahendeid, sh mitterahaline osalus ühisettevõtte rahastatavates programmi „Horisont 2020“ projektides, vähemalt 285 000 000 euro suurune mitterahaline osalus ühisettevõtte täiendavates meetmetes ning rahalised sissemaksed halduskulude katteks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet käsitleva kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohaselt annab ühisettevõtte 2019. aasta aruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte raamatupidamise finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud arvestuskirjadele; võtab lisaks kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab teadmiseks, et 2019. aastal hõlmas ühisettevõtte kasutada olnud lõplik eelarve (mis sisaldab uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmisesse aastasse ümberjaotatavaid summasid) 91 730 585 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 113 855 981 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib, et 2019. aasta kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 85,9 % ja 98,4 %;

märgib, et 2019. aasta lõpus eraldas liit määruses (EÜ) nr 521/2008 ette nähtud 470 000 000 euro suurusest maksimaalsest toetusest seitsmendast raamprogrammist kokku 421 606 000 eurot, sealhulgas 19 107 000 euro suurune mitterahaline osalus, ning tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmed panustavad kokku 447 506 000 eurot, millest 429 600 000 eurot on kinnitatud mitterahaline osalus seitsmenda raamprogrammi projektide raames; märgib, et 2019. aastal tegi ühisettevõte seitsmenda raamprogrammi raames makseid summas 5 805 092 eurot, kogu ajavahemikul 2009–2019 415 313 265 eurot, ning et seitsmenda raamprogrammi projektide jaoks 2019. aastal ette nähtud eelarve puhul oli maksete assigneeringute täitmise määr 95,1 %;

märgib, et 2019. aasta lõpus oli liidu toetus programmist „Horisont 2020“ kogusummas 420 067 000 eurot ning tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmed panustavad 11 707 000 eurot kinnitatud vahendeid, millest 5 376 000 eurot on kinnitatud mitterahaline osalus ühisettevõtte kaudu rahastatavates „Horisont 2020“ projektides ja 667 001 000 eurot on mitterahaline osalus lisategevustes;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et tööstusharu esindavate liikmete väikese mitterahalise osaluse põhjuseks on asjaolu, et ühisettevõte kinnitab selle lõplike maksetaotluste laekumisel, ning seetõttu kinnitatakse enamik kulukohustustega seotud mitterahalisest osalusest programmi „Horisont 2020“ raames hiljem, kui tehakse projektide lõppmaksed ja esitatakse finantsaruande õigsust kinnitavad kontrollitõendid;

märgib, et ühisettevõtete erasektorist pärit liikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtete puhul erinevad; nõuab mitterahalise osaluse arvutamise ühtlustamist ühisettevõtete vahel; on seisukohal, et ühise menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, tänu millele saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles kontrollima sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditeid; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse programmi lõpuks nõutavas summas rahalise osaluse saavutamine; märgib, et see õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda enne sellele vastava liidu osaluse maksmist või sellega samal ajal;

märgib, et programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks kasutada olnud eelarve täitmise määr oli kulukohustuste ja maksete assigneeringute puhul vastavalt 86,3 % ja 100 %; märgib lisaks, et kulukohustuste assigneeringuid ei kasutatud täielikult ära, kuna 2019. aasta projektikonkursi kahel teemal lepinguid ei sõlmitud;

Tulemuslikkus

märgib, et ühisettevõte kasutab teadustegevusele eraldatud vahendite osakaalu mõõtmiseks programmi „Horisont 2020“ spetsiaalseid tulemuslikkuse põhinäitajaid ja kahte spetsiaalset ühisettevõtte tulemuslikkuse põhinäitajat ning näidisprojektide läbiviimist liikmesriikides ja piirkondades, mis saavad toetust liidu vahenditest; märgib lisaks, et tulemuslikkuse põhinäitajad (kehtestatud 2014. aastal) vaadati läbi ja lisati mitmeaastase töökava lisasse, mille juhatus kiitis heaks 2018. aasta juunis, kuna tehnoloogia arenes viimastel aastatel märkimisväärselt ja on hakatud kasutama uusi rakendusi;

nõuab, et ühisettevõte vaataks oma kommunikatsioonistrateegia läbi ja tagaks, et asjaomased sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

10.

võtab teadmiseks, et finantsvõimenduse väärtus oli 31. detsembri 2019. aasta seisuga 2,24, võttes arvesse kogu erasektori partnerite panust, ja 1,51, võttes arvesse ainult Hydrogen Europe Industry ja Hydrogen Europe Research’i liikmeid;

11.

märgib, et 2019. aastal viis ühisettevõte lõpule projekti CertifHy 2, mis toimib katalüsaatorina kogu liitu hõlmava keskkonnahoidliku ja vähese CO2 heitega vesiniku päritolutagatiste süsteemi rakendamisel ning on teetähis võimaliku vesiniku sertifitseerimise mehhanismi suunas direktiivi (EL) 2018/2001 (3) kontekstis; võtab teadmiseks Euroopa vesinikuohutuse võrdlusandmebaasis (HIAD.2.0) sisalduvate juhtumite 2019. aastal toimunud läbivaatamise ja hindamise, mis sisaldab soovitusi tulevasteks teadusuuringuteks selles valdkonnas; võtab teadmiseks aruande „Fuel Cells and Hydrogen for Green Energy in European Cities and Regions“ (Kütuseelemendid ja vesinik Euroopa linnade ja piirkondade taastuvenergia jaoks) järeldustele järgnenud tegevuse, näiteks projekti „European Hydrogen Valleys Partnership“ (EH-S3P) käivitamine aruka spetsialiseerumise platvormi raames, katseprojektide arendamise toetuse haldamist käsitleva lepingu allkirjastamine ning teema „H2 Valley“ lisamine 2019. aasta töökavasse suure näidisprojekti (juhtprojekt) jaoks;

12.

märgib, et 2019. aastal allkirjastati 2018. aasta projektikonkursist kahe suure näidisprojekti (H2Haul ja Djewels) toetuslepingud; märgib lisaks, et ühisettevõte sai 2019. aasta projektikonkursi 17 teema kohta kokku 43 rahastamiskõlblikku toetustaotlust, et toetusesaajad olid 23 liikmesriigist või assotsieerunud riigist ning et nelja kolmanda riigi üksused osalevad seitsmes projektis; märgib lisaks, et 2019. aastal allkirjastati kõik 17 toetuslepingut;

13.

märgib, et 2019. aasta lõpus hõlmas ühisettevõtte üldine projektiportfell 155 seitsmenda raamprogrammi projekti (millest 150 olid suletud ja viis on avatud) ning 109 programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud projekti (millest 11 olid suletud ja 98 on avatud); märgib lisaks, et 2019. aastal korraldas ühisettevõte hankemenetlused kahe uuringu jaoks, millest ühe leping allkirjastati 2019. aasta juulis, ning lisaks kaks hankemenetlust, et toetada innovatsioonimissiooni ja projektiarendusabi piirkondadele, kusjuures mõlemad lepingud sõlmiti aasta jooksul;

14.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2019. aasta lõpus programmi „Horisont 2020“ rakendamise määr ühisettevõttele määratud tegevustega seotud projektikonkursside puhul 83 %;

15.

märgib, et 2019. aasta lõpus oli ühisettevõttes 27 töötajat kümnest liikmesriigist, ning märgib rahuloluga, et töötajate hulgas valitseb peaaegu sooline tasakaal (51 % mehi ja 49 % naisi); märgib samuti, et 2019. aastal oli programmi „Horisont 2020“ projektides osalevate naiste osakaal 27 %, et 23,8 % projektikoordinaatoritest olid naised ja et 33 % teaduskomitee liikmetest olid naised;

16.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles töötama välja põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust ning võtta seejuures arvesse ka sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; arvab, et hindamise tulemusi tuleks kasutada tulevikus liidu rahaliste vahendite eraldamisel või ümberjaotamisel;

17.

kutsub komisjoni üles tagama, et ühisettevõtte tegevusprogrammis järgitakse tulevikus liidu õigusega ette nähtud nõudeid ja eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste leevendamisega, ning nii komisjoni kui ka tööstusharu poolt selles valdkonnas välja töötatud strateegiaid;

18.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad viia tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse või mõjuni; tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid õigusi tulevikus kasutatakse; märgib, et kuna tegevust rahastatakse ka avaliku sektori vahenditest, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid; palub komisjonil esitada ettepaneku intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku kohta, sealhulgas erinõuete ja kasumi jaotamise kohta;

Siseaudit

19.

märgib, et 2019. aastal andis ühisettevõte vastused siseauditi talituse meeskonna koostatud uue strateegilise siseauditi kava (2019–2021) projektile ja lõpparuandele ning et kokkuleppel siseauditi talitusega käivitatakse 2020. aastal strateegilise auditikava (2019–2021) kohaselt uus siseauditi talituse audit; märgib lisaks, et ühisettevõte konsulteeris aasta jooksul siseauditi talitusega ja andis sellele teavet konsultatsioonide raames, mis olid seotud käimasoleva teadus- ja innovatsioonipoliitika tagasiside protsessiga, mida siseauditi talitus ühise rakenduskeskuse taotlusel läbi viis;

20.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga olid kõik siseauditi talituse eelmiste auditite soovitused ja tegevuskavad ellu viidud ja lõpetatud;

Sisekontroll

21.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused ning et ta on kohustatud rakendama komisjoni uut sisekontrolliraamistikku, mis põhineb 17-l sisekontrolli põhimõttel; võtab lisaks kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aasta lõpuks oli ühisettevõte juba lõpetanud puudujääkide analüüsi, mis põhines olemasoleval sisekontrollisüsteemil, ja välja töötanud näitajad enamiku uute sisekontrolli põhimõtete ja nende erijoonte tõhususe kohta; märgib, et pärast sisekontrolliraamistiku 2018. aasta enesehindamist koostati tegevuskava, sisehindamine viidi läbi 2019. aastal, et tagada tegevuskava järgimine;

22.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seitsmenda raamprogrammi vahe- ja lõppmaksete puhul teeb ühisettevõte järelauditeid toetusesaajate juures, programmi „Horisont 2020“ projektide maksetaotluste järelauditite eest vastutab aga komisjoni ühine audititeenistus, ning et tuginedes 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, teatas ühisettevõte seitsmenda raamprogrammi projektide esinduslikuks veamääraks 2,08 % ja allesjäänud veamääraks 1,08 %, ning programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 0,94 % ja allesjäänud veamääraks 0,7 %; märgib, et komisjoni ettepanekus programmi „Horisont 2020“ käsitleva määruse kohta nähti ette, et programmi „Horisont 2020“ raames teadusuuringutega seoses tekkinud kulude puhul on 2–5 % aastane veariskimäär realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerukuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide hüvitamiskuludega kaasnevat riski, ning et programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada jääkveamäär 2 %-le võimalikult lähedal;

23.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris programmi „Horisont 2020“ raames 2019. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, ning et nende üksikasjalike audititega ei ilmnenud valimisse kaasatud ühisettevõtte toetusesaajate puhul olulisi vigu ega kontrollialaseid puudusi;

24.

märgib, et ühisettevõtte tegevdirektor võttis 2019. aasta septembris vastu ühisettevõtte hea halduse tava eeskirja; märgib, et ühisettevõte võttis avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmäärust järgides 2019. aasta detsembris juhatuse otsusega vastu oma uued finantsreeglid; märgib lisaks, et ühisettevõte algatas 2019. aasta lõpus dokumendihalduspoliitika vastuvõtmise menetluse, mille lõppdokument kavatseti vastu võtta 2020. aasta alguses;

25.

märgib, et ühisettevõttel oli 2020. aasta jaoks täielik riskimaatriks (sealhulgas vähemtähtsad riskid), mida juhtkond hindas ja arutas korrapäraselt osana käimasolevast riskihindamisprotsessist, et kajastada organisatsiooni sise- ja väliskeskkonnas toimunud mis tahes muutusi, ning võttis arvesse ka 2018. aastal kindlaks tehtud oluliste riskide ja tegevuskavade seisu; märgib, et ühisettevõte rakendab ühist teadusuuringute valdkonna pettustevastast strateegiat.

(1) Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

(2) Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 108).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/500

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1676,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega, (1)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0035/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail) (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0111/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/502

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1677,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega, (1)

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0035/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail) (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0111/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/503

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1678,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte Shift2Rail 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0111/2021),

A.	arvestades, et ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi: ühisettevõte) loodi 2014. aasta juunis määrusega (EL) nr 642/2014 kümne aasta pikkuseks perioodiks;

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, ja raudteesektori partnerid (peamised sidusrühmad, sh raudteeseadmete tootjad, raudtee-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja teaduskeskused), kusjuures muud üksused võivad ühisettevõttes osaleda assotsieerunud liikmetena; arvestades, et teiste liikmete (peale ELi) osalus ei tohiks piirduda üksnes halduskulude katmise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks vajaliku kaasrahastamisega, vaid see peaks hõlmama ka täiendavat tegevust;

C.	arvestades, et ühisettevõtte peamised eesmärgid on aidata kaasa ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele ning suurendada Euroopa raudteesüsteemi atraktiivsust, konkurentsivõimet, kestlikkust ja integratsiooni, et hõlbustada muu hulgas üleminekut maantee- ja lennutranspordilt raudteetranspordile;

D.	arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 2016. aasta mais;

Üldine teave

võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning toimingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ning et see on kooskõlas ühisettevõtte finantsmääruse ja komisjoni peaarvepidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadega; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

märgib, et programmi „Horisont 2020“ kaudu ühisettevõtte tegevuseks antav maksimaalne liidu toetus on määruses sätestatud ajavahemikul 450 000 000 eurot (sh EFTA osalus); märgib, et kõik ühisettevõtte liikmed peale ELi (tööstusrühmitus) peavad osalema rahastamises vähemalt 470 000 000 euro ulatuses, sh vähemalt 350 000 000 euro suuruse rahalise ja mitterahalise toetusega ühisettevõtte operatiiv- ja halduskulude katteks ning vähemalt 120 000 000 euro suuruse mitterahalise osalusega ühisettevõtte täiendavas tegevuses;

märgib, et ühisettevõtete hulgas on erasektori liikmetelt rahalise toetuse saamise menetlused erinevad; nõuab ühisettevõtete vahel mitterahalise osaluse arvutamise ühtlustamist; on seisukohal, et ühtse menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tõhusad hindamismeetodid, mille tulemusel saadakse toetuse tegelik väärtus; kutsub kontrollikoda üles kontrollima sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditeid; nõuab ka asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse, et programmi lõpuks saavutatakse nõutav rahaline toetus; märgib, et õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid erasektori toetuse kohta, mis tuleb maksta enne liidu vastavat toetust või sellega samal ajal;

märgib, et ühisettevõtte Shift2Rail teadus- ja innovatsioonitegevuses osaleb kokku enam kui 400 raudteesektorit esindavat avaliku ja erasektori üksust;

rõhutab ühisettevõtte panust Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse; väljendab sellega seoses heameelt Shift2Raili teadusuuringute ja innovatsiooni alaste jõupingutuste üle, mille eesmärk on saavutada Euroopas kestlikum, digitaalsem, konkurentsivõimelisem, usaldusväärsem ja atraktiivsem raudteesüsteem;

toetab kavandatavat teadusuuringute ja innovatsiooni alase Euroopa raudteepartnerluse loomist, mis tugineb ühisettevõtte edule; rõhutab vajadust uurida võimalusi programmide ja projektide rahastamiseks selliste liidu programmide raames, nagu Euroopa ühendamise rahastu, digitaalse Euroopa kava, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond, ning arendada uue partnerluse ja olemasolevate rahastamismehhanismide vahelist koostoimet;

on veendunud, et Shift2Raili õigusjärglane peaks lisama uurimisprogrammi ühistöö teiste transpordiliikidega, et sillutada teed sujuva ja integreeritud transpordi suunas; juhib tähelepanu sellele, et raudteesektori automatiseerimine ja digiteerimine peaks olema üks Shift2Raili õigusjärglase prioriteetidest;

kutsub komisjoni üles tagama, et ühisettevõtte tulevases tegevusprogrammis järgitakse liidu õiguses sätestatud nõudeid ja eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamise ja digiteerimisega ning järgitakse nii komisjoni kui ka tööstuse välja töötatud valdkonnastrateegiaid;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

võtab teadmiseks, et 2019. aastal hõlmas lõplik eelarve (mis sisaldab uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmisesse aastasse ümberjaotatavaid summasid) 83 071 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 81 563 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib, et kättesaadavate kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid 2019. aastal vastavalt 97 % ja 86 %;

10.

märgib, et ühisettevõtte 2019. aasta aktiivne „Horisont 2020“ eelarve oli kulukohustuste assigneeringutes 80 197 000 eurot ja maksete assigneeringutes 78 569 000 eurot; võtab kontrollikoja aruande põhjal lisaks teadmiseks, et 2019. aasta lõpuks täitis ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektidele ette nähtud kulukohustuste assigneeringutest 100 % ja maksete assigneeringutest 88 % ning et 2019. aasta projektikonkursi alusel välja valitud programmi „Horisont 2020“ projektidele mõeldud eelmaksed moodustasid aasta jooksul tehtud tegevuskulude maksetest 65 %;

11.

märgib, et mis puutub raamprogrammi „Horisont 2020“, siis 2019. aasta lõpus osalesid tööstusharu esindavad liikmed 76 827 000 euro suuruse kinnitatud panusega, millest 68 645 000 eurot oli kinnitatud mitterahaline panus ja 182 506 000 eurot mitterahaline lisapanus täiendavaks tegevuseks (võrdluseks – liidu kogu rahaline panus oli 221 743 000 eurot);

12.

märgib, et 2019. aastal valis ühisettevõte 2019. aasta projektikonkursi põhjal välja ja allkirjastas 17 toetuslepingut (saadud 48 ettepanekust) ja üks teema jäi katmata; märgib lisaks, et kokku rahastatakse antud ja allkirjastatud toetustega teadus- ja innovatsioonitegevust kuni 74 760 000 euro ulatuses, aga kuna koguväärtus on 148 551 000 eurot, siis leppisid teised liikmed (muud asutajaliikmed peale ELi ja assotsieerunud liikmete) kokku, et piirduvad rahastamistaotlustes 44,44 %-ga projekti kogumaksumusest (see teeb pärast olemasolevate kohustuste arvessevõtmist liikme kohta 41,44 % neto); märgib, et 2019. aasta projektikonkursil osales 90 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (20 %) ning neist valiti rahastamiseks välja 40 (44,4 %), kusjuures väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad moodustavad avatud projektikonkursside raames välja valitud üksustest 30 %; märgib, et 2019. aasta esimeses kvartalis allkirjastati kaks toetust, mis olid seotud 2018. aasta projektikonkursiga;

13.

märgib, et 2019. aasta lõpus oli pooleli 72 projekti (32 liikmetele mõeldud konkurssi ja 40 avatud projektikonkurssi), neist 56 jagunes kuue innovatsiooniprogrammi vahel, kümme olid seotud valdkondadeülese tegevusega ja kuus innovatsiooniprogrammiga X;

Tulemused

14.

märgib, et ühisettevõte kasutab raamprogrammi „Horisont 2020“ konkreetseid peamisi tulemusnäitajaid, et jälgida tulemuslikkust ja valdkondadevahelisi küsimusi, ning ühisettevõttele eriomaseid peamisi tulemusnäitajaid, mis puudutavad näiteks raudteetranspordisüsteemi tõhusust; märgib, et ühisettevõte jätkas 2019. aastal tööd peamiste tulemusnäitajate mudeli järgmise versiooniga (algne esitati 2018. aastal versioonina 1) ning et 2019. aasta novembris tutvustati juhatuse koosolekul peamiste tulemusnäitajate mudeli versiooni 2.0, mis on veebipõhine;

15.

nõuab, et ühisettevõte vaataks oma kommunikatsioonistrateegia läbi, tagamaks, et sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

16.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles töötama välja põhjaliku tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust, sealhulgas sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; hindamise tulemusi tuleks kasutada tulevaseks rahastamiseks või liidu rahaliste vahendite ümberjaotamiseks;

17.

märgib, et 2019. aasta lõpuks oli rohkem kui 50 % ühisettevõtte teadus- ja innovatsioonitegevuste programmist täidetud tehnoloogilise valmisoleku tasemel 6/7, mis puutub operatiivtegevuse tutvustamisse (plaanitud lõpetada 2022. aastal), ning et üldiselt on kavandatud tegevus kõikide projektide raames ellu viidud ja ainult kaheksa tehnoloogia tutvustus-/töövaldkonda viisid aasta jooksul ellu vähem kui 80 % kavandatud tegevustest (sh üks tehnoloogia tutvustusprojekt vähem kui 50 %); märgib, et lisaks on ühisettevõte alustanud ka 2019. aasta projektikonkursi kohast teadus- ja innovatsioonitegevust;

18.

märgib, et ühisettevõtte praeguse tegevuse tutvustusetapp jõuab kätte 2022. aastal, et see tegevus on komisjoni digitaliseerimise tegevuskavast ja rohelisest kokkuleppest lähtuva raudtee süsteemsema strateegilise ümberkujundamise alustala, ja et 2019. aasta septembris toimus järgmise partnerluse ja raudteesektori edasiste püüdluste teemal esimene seminar-ajurünnak, kus komisjon osales vaatlejana; märgib lisaks, et ühisettevõte aitas kaasa Shift2Raili mõjuhinnangule, mida koordineeris teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, ning analüüsile „Supporting analysis for defining the future rail research and innovation partnership under the next multi-annual financial framework“ (Toetav analüüs raudteed käsitleva tulevase teadus- ja innovatsioonipartnerluse määratlemiseks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus), mida koordineeris liikuvuse ja transpordi peadirektoraat, samuti toetati kõrgetasemelise dokumendi koostamist Shift2Raili järglase kohta; märgib, et 2019. aasta oktoobris esitas ühisettevõte lahenduste kataloogi, milles juhtis tähelepanu Shift2Raili lahenduste eelistele lõppkasutajate, käitajate, taristuhaldajate ja/või tarnijate jaoks ning täpsustas tähtaegu;

19.

märgib, et 2019. aastal on ühisettevõte teinud edusamme oma eesmärkide saavutamisel, viies ellu programmi Shift2Rail ning tagades tulemusliku ja tõhusa ning usaldusväärse finantsjuhtimise; märgib, et 2019. aastal ellu viidud projektitegevuste kogumaksumus on hinnanguliselt 117,5 miljonit eurot (millest muude liikmete rahaline osalus moodustab 98,9 miljonit eurot);

20.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2019. aasta lõpus programmi „Horisont 2020“ rakendamise määr ühisettevõttele määratud tegevustega seotud projektikonkursside puhul 78 %;

21.

on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad anda soovitud mõju või tulemuse; selle eesmärk on kaitsta üksikisikutest loojate õigusi, kuid esitada ka üksikasjad selle kohta, kuidas seda õigust tulevikus kasutatakse; kuna tegevust rahastatakse ka avaliku sektori vahenditest, peaksid tulemused olema läbipaistvad, üldsusele kättesaadavad ja nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, näiteks vajaduse korral koostalitlusvõimet; kutsub komisjoni üles koostama õigusraamistikku, mis käsitleks intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul, sealhulgas erinõudeid ja kasumi jaotamist;

Personal ja hanked

22.

märgib, et 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli ühisettevõttes täidetud 24 ametikohta ning ametikohtade loetelu kohaselt olid kolm nendest lähetatud riiklikud eksperdid, viis ajutised töötajad ja 16 lepingulised töötajad, lisaks palkas ühisettevõte kooskõlas personalieeskirjadega talitluspidevuse tagamiseks erandkorras üheks aastaks veel ühe lepingulise töötaja, kes asendaks pikalt eemal viibivat ajutist töötajat; võtab teadmiseks ühisettevõtte suure kaadrivoolavuse ning nendib, et see on tingitud sellest, et erinevalt peaaegu kõigist teistest liidu institutsioonidest, asutustest ja ühisettevõtetest, näeb Shift2Raili ametikohtade loetelu ette, et 25 % ametikohtadest tuleb täita ajutiste töötajatega ja 75 % lepinguliste töötajatega;

23.

märgib, et ühisettevõtte 2019. aasta tegevusaruande kohaselt näitavad soolise tasakaaluga seotud peamised tulemusnäitajad, et naiste osakaal juhatuses on väga väike – ainult 16 % –, samas kui 33 % ühisettevõtte esindajatest ja 33 % teaduskomitee liikmetest on naised;

24.

märgib, et 2019. aastal korraldas ühisettevõte hanked raudteeveo-ettevõtjate ja ühisettevõttele tugiteenuste osutamise kohta ning seejuures järgiti finantsmääruse põhimõtteid ja komisjoni suuniseid, kuid 2019. aasta lõpuks ei olnud kumbki hankemenetlus veel lõppenud;

Siseaudit

25.

märgib, et 2019. aastal auditeeris siseauditi talitus toetuse andmise protsessi alates projektikonkursi teemade kindlakstegemisest kuni toetuslepingu allkirjastamiseni ning pärast lõpliku auditiaruande esitamist 2019. aasta oktoobris tunnustas siseauditi talitus ühisettevõtte jõupingutusi ja toetuste ettevalmistamise etapi kestuse hoolikat jälgimist, et tagada raamprogrammi „Horisont 2020“ toetuse saamise ajakava alane eesmärk; märgib, et ühisettevõte hakkas nelja olulise juhtimisalase soovituse kohta rakendama tegevuskavas määratletud parandusmeetmeid;

26.

märgib, et 2019. aasta lõpuks andis ühisettevõte teada, et kõik 2018. aastal toimunud sisekontrollistandardite rakendamise piiratud läbivaatamise tulemusena esitatud soovitused on täidetud;

Sisekontroll

27.

28.

märgib, et 2019. aasta aprillis hindas ühisettevõte oma teadus- ja innovatsioonitegevust kolmanda kontrollivärava kaudu ning arvesse võeti tulemeid ja aruandeid, mis esitati aastate 2015–2016 ja 2017 projektide iga-aastase läbivaatamise raames (teiste liikmete koordineerimisel), ning lisaks kontrolliti, et eelmise kontrollivärava hindamise ajal esitatud soovitused oleksid nõuetekohaselt täidetud; märgib lisaks, et osade esitatud tulemite kvaliteet ei vastanud nõuetele, nii et ühisettevõte nõudis mitme tulemi uuesti esitamist ning peatas tehnilised ja finantsaruanded, kusjuures see protsess on endiselt väga keeruline, sest eelplaneerimine ei ole võimalik; märgib, et 2019. aastal katsetas ühisettevõte teatavate projektide puhul uut tulemite pideva läbivaatamise protsessi, mida kombineeritakse iga-aastase läbivaatamise ajal kontrolliväravaga, ning seda peeti edukaks; palub ühisettevõttel anda sellekohastest arengutest aru;

29.

märgib, et ühisettevõte rakendas jätkuvalt Shift2Raili pettustevastase võitluse strateegiat 2017–2020, mis täiendab raamprogrammi „Horisont 2020“ strateegiat; märgib lisaks, et pettuste ärahoidmise ja avastamise meetmete tulemustest antakse aru viie näitaja alusel ning et 2019. aastal vaadati läbi rakendamiskava, mis hõlmab pettustevastase võitluse tsükli eri etappe (ennetus, avastamine, uurimine ja parandusmeetmed);

30.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõtte poolt tehtud programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus ning et ühisettevõte kuulutas 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele tuginedes programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 1,54 % ja allesjäänud veamääraks 0,91 %; võtab programmi „Horisont 2020“ määrust käsitleva komisjoni ettepaneku põhjal teadmiseks, et 2–5 % aastane veariskimäär on realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerukuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide hüvitamisega kaasnevat riski, ning et programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada võimalikult 2 % lähedane jääkveamäär;

31.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda auditeeris maksete kontrolli osana programmi „Horisont 2020“ raames 2019. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele, ning et nende üksikasjalike auditite käigus leiti deklareeritud personalikuludes üksnes vähetähtsaid kvantifitseeritavaid vigu, kusjuures kõige sagedamini seondusid vead puhkuse ajal deklareeritud töötundide ja ühikumäärade kasutamisega (mis hõlmas hinnangulisi elemente, mis kaldusid oluliselt kõrvale tegelikest ühikumääradest);

32.

märgib, et juhatuse liikmete elulookirjeldusi ja huvide deklaratsioone ei avaldata; palub ühisettevõttel läbipaistvusraamistikku silmas pidades avaldada juhatuse liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ning tagada neile kasutajasõbralik juurdepääs.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/507

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1679,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0036/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0108/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ESCEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/508

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1680,

28. aprill 2021,

ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi ühisettevõtete eelarveaasta 2019 kohta koos ühisettevõtete vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2019. aasta eelarve täitmisel (05795/2021 – C9-0036/2021),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

—	võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—	võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/887 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 71 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (6),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0108/2021),

annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(4) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(1) ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/509

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2021/1681,

29. aprill 2021,

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte ECSEL 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0108/2021),

arvestades, et ühisettevõte ECSEL (edaspidi „ühisettevõte“) asutati 6. mail 2014 ühisettevõttena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses, et rakendada ühist tehnoloogiaalgatust „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel“ ajavahemikuks kuni 31. detsember 2024;

B.	arvestades, et ühisettevõte asutati 2014. aasta mais määrusega (EL) nr 561/2014 (1), mis jõustus 27. juunil 2014, eesmärgiga asendada ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC, mille õigusjärglane ta on;

arvestades, et ühisettevõtte liikmed on liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel assotsieerunud riigid (edaspidi „osalevad riigid“) ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, kes esindavad oma ettevõtteid ja teisi organisatsioone, kes tegutsevad liidus elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas;

arvestades, et liidu rahaline osalus ühisettevõttes programmi „Horisont 2020“ kogu kehtivusaja jooksul on kuni 1 184 874 000 eurot (sealhulgas EFTA assigneeringud) haldus- ja tegevuskulude katmiseks, osalevate riikide rahaline osalus tegevuskulude katmiseks on vähemalt 1 170 000 000 eurot, mis on võrreldav liidu rahalise osalusega, ning erasektori liikmete rahaline osalus on vähemalt 1 657 500 000 eurot;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides tõepärase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2019. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele; märgib, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

võtab teadmiseks, et ühisettevõtte 2019. aasta kogueelarve (mis sisaldab uuesti sisse kantud eelmiste aastate kasutamata assigneeringuid, sihtotstarbelisi tulusid ja järgmisesse aastasse ümberjaotatavaid summasid) sisaldas 203 966 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 232 545 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäär oli vastavalt 100 % ja 80 %;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aasta lõpus eraldas liit seitsmenda raamprogrammi vahenditest 637 600 000 eurot seitsmenda raamprogrammi tegevuste kaasrahastamiseks ja veel 17 931 000 eurot sellega seotud halduskulude kaasrahastamiseks ning et ühisettevõtte poolt 2014. aasta juunis üle võetud tegevuste kumulatiivsed kulukohustused olid 447 342 072 eurot (ARTEMIS 101 425 148 eurot ja ENIAC 345 916 924 eurot); võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aasta lõpuks oli ühisettevõte kulukohustustest vabastanud ligikaudu 21 800 000 eurot (ARTEMIS ligikaudu 10 700 000 eurot ja ENIAC 11 100 000 eurot) ja maksnud välja 372 480 443 eurot (ARTEMIS 78 362 170 eurot ja ENIAC 294 118 273 eurot);

märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ühisettevõtte 2019. aasta olemasolevate maksete assigneeringute (44 805 000 eurot) täitmise määr seitsmenda raamprogrammi projektide kaasrahastamiseks oli 45,3 % ning et see madal määr oli peamiselt tingitud viivitustest riiklike rahastamisasutuste poolt seitsmenda raamprogrammi käimasolevate tegevuste kohta projektide lõpetamise tõendite väljastamisel; märgib lisaks, et kuna programm lõpetati 2017. aasta lõpus, suurendavad need viivitused ohtu, et ühisettevõttele seitsmenda raamprogrammi raames juba eraldatud vahendeid ei kasutata täielikult ära; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta aru;

märgib, et 30 osalevat riiki peavad eraldama vähemalt 1 170 000 000 eurot ühisettevõtte programmiga „Horisont 2020“ seotud põhitegevuseks määruses (EL) nr 561/2014 ette nähtud ajavahemiku jooksul ning et 2019. aasta lõpu seisuga olid 2014.–2018. aasta projektikonkurssides osalenud riigid võtnud kohustusi ligikaudu 763 530 000 euro ulatuses ja teinud makseid ligikaudu 341 600 000 euro ulatuses (29,2 % kogu vajalike osamaksete mahust); võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et osalevate riikide panuse väike maht tuleneb sellest, et mõned osalevad riigid kajastavad oma kulusid ja annavad nende kohta ühisettevõttele aru alles pärast nende toetatavate programmi „Horisont 2020“ projektide lõpuleviimist;

võtab teadmiseks, et vähemalt 1 657 500 000 euro suurusest osalusest, mida erasektorist pärit ühisettevõtte tegevuses osalevad liikmed peavad maksma määruses programmi jaoks ette nähtud ajavahemiku jooksul, oli ühisettevõtte hinnangul (st aruannete kohaselt, kuid kinnitamata) 2019. aasta lõpus liikmete mitterahaline osalus 705 410 000 eurot, kusjuures liidu rahaline osalus 2019. aasta lõpus oli 681 483 000 eurot (määruse (EL) nr 561/2014 kohaselt kuni 1 184 874 000 eurot) ja tööstusharu kinnitatud mitterahaline osalus oli 102 559 000 eurot; märgib lisaks, et tööstusharu esindavate liikmete rahaline osalus oli 14 922 000 eurot; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte saab arvutada tööstusharu esindavate liikmete mitterahalise osaluse tegeliku summa alles pärast seda, kui ta on kinnitanud osalevate riikide sissemaksed programmi lõpus, ning et see selgitab tööstusharu teatatud, kuid veel kinnitamata mitterahalise osaluse suurt summat; kutsub osalevaid riike üles täitma määruse (EL) nr 561/2014 artiklist 4 tulenevaid kohustusi seoses oma osaluse ja aruandlusega;

märgib, et erasektorist pärit liikmetelt rahalise osaluse saamise menetlused on ühisettevõtete puhul erinevad; nõuab mitterahaliste osaluste arvutamise ühtlustamist ühisettevõtete vahel; teeb ettepaneku, et ühise menetlusega tuleks ette näha läbipaistvad ja tulemuslikud hindamismeetodid, mille tulemusena saaks välja selgitada osaluse tegeliku väärtuse; kutsub kontrollikoda üles kontrollima sõltumatute välisaudiitorite tehtud auditeid; nõuab ühtlasi asjakohast õigusraamistikku, millega tagatakse programmi lõpuks nõutavas summas rahalise osaluse saavutamine; märgib, et see õigusraamistik võiks sisaldada nõudeid selle kohta, et erasektori osalus tuleks tasuda enne sellele vastava liidu osaluse maksmist või sellega samal ajal;

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ projektide jaoks kasutada olnud 2019. aasta eelarve täitmise määr oli kulukohustuste assigneeringute osas 100 % ja maksete assigneeringute osas 89 % ning et 2018. ja 2019. aasta projektikonkursside raames välja valitud programmi „Horisont 2020“ projektide eelmaksed moodustasid aasta jooksul tehtud tegevuskulude maksete väärtusest 67 %; märgib lisaks kontrollikoja aruande põhjal, et ühisettevõte paigutas 19 000 000 eurot eelmiste aastate kasutamata maksete assigneeringuid ümber 2019. aasta tegevuseelarvesse, suurendades programmi „Horisont 2020“ toetuste algset eelarvet 163 080 000 eurolt 182 147 000 eurole, ning et ühisettevõte põhjendas ümberpaigutamist väljamaksetaotluste eeldatava suurenemisega 2019. aastal seoses programmi „Horisont 2020“ 2014. ja 2015. aasta projektikonkurssidega, ning et 2019. aasta lõpus täideti ümberpaigutatud eelarvest 59 %;

Tulemused

võtab teadmiseks, et ühisettevõte kasutab tegevuse ja programmide tulemuslikkuse mõõtmiseks võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid ning konkreetseid programmi „Horisont 2020“ ühiseid tulemuslikkuse põhinäitajaid, jälgides samal ajal näitajate abil ka valdkondadevahelisi küsimusi;

10.

nõuab, et ühisettevõte vaataks oma kommunikatsioonistrateegia läbi, tagamaks, et sidusrühmad oleksid ühisettevõtte ülesannetest, tegevusest ja saavutustest teadlikud;

11.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles koostama süvitsimineva tulemuslikkuse jälgimise meetodi, et hinnata ühisettevõtte lisaväärtust ning võtta seejuures arvesse ka sotsiaalset, tööhõivealast ja turule avalduvat mõju; on seisukohal, et selle hindamise tulemusi tuleks kasutada tulevikku silmas pidades või liidu rahastamise ümberjaotamiseks;

12.

märgib, et ühisettevõtte programmi kogu saavutatud finantsvõimendus 2019. aastal (st programmi „Horisont 2020“ kulud miinus liidu rahalised vahendid jagatuna liidu rahaliste vahenditega) oli 3; märgib lisaks, et programmi „Horisont 2020“ ühe euroga võetakse kasutusele ka 0,93 eurot riiklikku või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastust;

13.

võtab teadmiseks, et ühisettevõte algatas 2019. aastal kolm projektikonkurssi (teadus- ja innovatsioonimeede, innovatsioonimeede ning koordineerimis- ja toetusmeede), mille tulemusena valiti 40 koostööprojektist välja 15: kaheksa teadus- ja innovatsioonimeedet, kuus innovatsioonimeedet ning üks koordineerimis- ja toetusmeede; märgib lisaks, et 2018. aasta projektikonkursist valitud 13 projekti toetuslepingud allkirjastati ja kõik projektid alustasid tegevust 2019. aastal; võtab lisaks teadmiseks kolm juhtalgatust – Mobility.E, Industry4.E ja Health.E –, mis võimaldavad ühisettevõtte kogukonnal jätkata kontakte teiste kogukondadega (näiteks aidates edendada ühistegevust ühisettevõttega IMI projekti Trials@Home raames, mille kohta on 2020. aasta töökavas heaks kiidetud eraldi projektikonkurss); märgib, et kõik ühisettevõtte 2019. aasta tegevuseesmärgid saavutati;

14.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2019. aasta lõpus programmi „Horisont 2020“ rakendamise määr ühisettevõttele määratud tegevustega seotud projektikonkursside puhul 71 %;

15.

võtab teadmiseks 2020. aasta juulis avaldatud sõltumatu mõju-uuringu „Study on the impact of ECSEL funded actions“ (uuring ECSELi rahastatud meetmete mõju kohta), milles jõuti järeldusele, et ühisettevõte on juba aidanud saavutada märkimisväärseid tulemusi nii majanduslikul kui ka ühiskondlikul tasandil, pakkudes positiivset raamistikku usalduse loomiseks ja riskide võtmiseks ning aidates selgelt kaasa innovatsiooni jaoks õigete tingimuste või keskkonna loomisele nii projekti kui ka programmi tasandil; märgib lisaks, et uuringus jõuti järeldusele, et ühisettevõte suudab edendada selliste lahenduste uurimist ja arendamist, mis toovad otsest kasu liidu kodanikele ja aitavad lahendada ühiskondlikke probleeme;

16.

märgib, et intellektuaalomandi õiguste küsimust tuleb käsitleda kõigis lepingutes, mis võivad viia tulemuslikkuse valdkonnas kavandatud tulemuse või mõjuni; tuletab meelde, et intellektuaalomandi õiguste eesmärk on kaitsta üksikisikutest loovisikute õigusi, kuid anda ka üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas neid õigusi tulevikus kasutatakse; märgib, et kuna tegevust rahastatakse ka avaliku sektori vahenditest, peaksid tulemused olema läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning nende suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, näiteks vajaduse korral koostalitlusvõime nõudeid; palub komisjonil esitada ettepaneku intellektuaalomandi õigusi ja nende rakendamist turul käsitleva õigusraamistiku kohta, sealhulgas erinõuete ja kasumi jaotamise kohta;

17.

võtab teadmiseks ühisettevõtte 2019. aasta tegevusaruandes sisalduva teabe soolise tasakaalu kohta ECSELi projektides, millest ilmneb, et naiste koguarv, kes osalesid 2019. aastal toimunud projektides ning projektides, mille kohta esitati sel aastal aruanne (ja mis toimusid 2014., 2015., 2016., 2017. ja 2018. aastal), moodustas 20 %, kellest 13 % olid seotud teadustegevusega ja 7 % mitteteadusliku tegevusega;

18.

kutsub komisjoni üles tagama, et ühisettevõtte tegevusprogrammides järgitakse edaspidi liidu õigusega ette nähtud nõudeid ja eesmärke, kuivõrd asi puudutab digiteerimist, ning komisjoni ja tööstusharu poolt selles valdkonnas välja töötatud strateegiaid;

Sisekontroll

19.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad usaldusväärsed eelkontrollimenetlused ning et 2019. aasta lõpuks ei olnud ühisettevõte veel hakanud rakendama komisjoni uut sisekontrolliraamistikku, mis põhineb sisekontrolli 17 põhimõttel ja mida ta on kohustatud rakendama; võtab ühisettevõtte vastuse põhjal teadmiseks, et ta alustas uuele sisekontrolliraamistikule üleminekut 2020. aastal tegevuskavaga ning et ta määrab sisekontrolli järelevalve kriteeriumid kindlaks enne, kui juhtkond need kinnitab, ning et enne uuele sisekontrolliraamistikule ülemineku lõpuleviimist jätkab ühisettevõte oma olemasolevate sisekontrollistandardite tervikliku kogumi kohaldamist ja järelevalvet; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta ajakohastatud teavet;

20.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte on astunud samme, et hinnata järelauditite rakendamist riiklike rahastamisasutuste poolt, ning on saanud riiklikelt rahastamisasutustelt kirjalikud avaldused, milles kinnitatakse, et nende riiklike menetluste rakendamine annab tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kindluse, kuid et riiklike rahastamisasutuste kasutatavate meetodite ja menetluste märkimisväärne varieerumine ei võimalda ühisettevõttel seitsmenda raamprogrammi maksete puhul usaldusväärselt arvutada ühtset kaalutud veamäära ega allesjäänud veamäära; võtab lisaks kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et seitsmenda raamprogrammi projektide puhul oli ühisettevõtte 2019. aastal tehtud maksete summa 20 305 796 eurot (2018. aastal 41 247 048 eurot), mis moodustas 11,2 % (2018. aastal 22 %) kõigist ühisettevõtte 2019. aastal tegevuskuludega seoses tehtud maksetest, ning et nende maksete puhul kohaldas kontrollikoda komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi poolt kogu seitsmenda raamprogrammi jaoks arvutatud allesjäänud veamäära, mis oli 2019. aasta lõpu seisuga 3,52 %;

21.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ maksete järelauditite eest vastutab komisjoni ühine audititalitus ning tuginedes 2019. aasta lõpus kättesaadavatele järelauditite tulemustele, teatas ühisettevõte programmi „Horisont 2020“ projektide (tasaarvestused ja lõppmaksed) esinduslikuks veamääraks 3 % ja allesjäänud veamääraks 1,48 %; võtab lisaks komisjoni ettepanekust programmi „Horisont 2020“ käsitleva määruse kohta teadmiseks, et programmi „Horisont 2020“ raames teadusuuringutega seoses tekkinud kulude puhul on 2–5 % aastane veariskimäär realistlik eesmärk, võttes arvesse kontrollide maksumust, eeskirjade keerukuse vähendamiseks kavandatavaid lihtsustamismeetmeid ning uurimisprojektide hüvitamiskuludega kaasnevat riski, ning et programmide kehtivusaja lõpuks, pärast seda, kui on arvesse võetud kõigi auditite ning sissenõudmiste ja korrigeerimiste mõju, on seatud lõppeesmärk saavutada jääkveamäär võimalikult lähedal 2 %-le;

22.

märgib, et kontrollikoda auditeeris osana jooksvatest maksete kontrollidest programmi „Horisont 2020“ raames 2019. aastal lõplike toetusesaajate tasandil tehtud maksete juhuvalimit, et leida kinnitust järelauditite veamäärade õigsusele; märgib, et kontrollikoja üksikasjalikud auditid tõid välja deklareeritud personalikuludega seotud süsteemsed vead, kusjuures peamised veaallikad olid ettevõtte omaniku tunnitasu vale arvutamine ja aastase tunnitasu kasutamine, mis ei põhinenud lõppenud eelarveaastal; palub ühisettevõttel parandada personalikulude deklareerimise süsteemi ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kohta aru;

23.

märgib, et ühisettevõte võttis 2018. aasta aprillis vastu tegevuskava ja et mõned tegevused on juba lõpule viidud, kusjuures enamik tegevusi olid ette nähtud ellu viia 2019. aastal, samas kui mõned tegevused jäid ühisettevõtte tegevusulatusest välja;

24.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2019. aastal leppis ühisettevõte kokku maksegraafikus, et korrigeerida olukorda seoses üle 1 000 000 euro suuruste halduskuludega seotud rahaliste sissemaksetega, mille kohta ei ole tööstusharu esindavale liikmele (AENEAS) arveid esitatud; võtab teadmiseks, et seda käsitleti 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas kontrollikoja auditis, ning et ühisettevõte esitas AENEASele esimese sissenõudekorralduse summas 549 500 eurot ja et maksegraafiku kohaselt tuli ülejäänud summa (550 023 eurot) sisse nõuda 2020. aastal;

Siseaudit

25.

märgib, et siseauditi talitus viis 2019. aasta viimases kvartalis läbi auditites antud soovituste täitmise järelkontrolli, et hinnata siseauditi talituse varasemate auditite käigus täitmata soovituste rakendamisel tehtud edusamme, ning jõudis järeldusele, et kõiki nüüdse ühise rakenduskeskuse auditi käigus esitatud soovitusi on tulemuslikult rakendatud; märgib, et ühisettevõtte tegevuse tulemusjuhtimise auditi puhul on ühte (tulemusnäitajad ja järelevalvevahendid) tulemuslikult rakendatud, samas kui teine soovitus (tulemusraamistiku kohta) on veel täitmata, sest seda on rakendatud osaliselt; märgib, et 2019. aasta juulis avaldas siseauditi talitus strateegilise siseauditi kava aastateks 2019–2021, mis põhineb siseauditi talituse 2018. aasta novembris läbi viidud põhjaliku riskihindamise tulemustel; märgib lisaks, et selle siseauditi kava kohaselt alustati 2019. aastal ühisettevõtte „Horisont 2020“ toetuslepingute täitmise ja lõpuleviimise auditit, milles hinnati kehtestatud sisekontrollisüsteemide ülesehituse sobivust, tõhusust ja tulemuslikkust, ning see audit on veel pooleli;

26.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõte peab parandama asutusesisest teabevahetuse protsessi, et tuvastada toetusesaajad, keda ähvardab pankrot, ning anda õigeaegselt aru eelmaksete kohta, mille puhul on oht, et neid ei tagastata, ning et sellest tulenevalt võivad raamatupidamise aastaaruandes esitatud eelmaksete varad olla ülehinnatud; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas toimuvatest arengutest;

Personalijuhtimine

27.

märgib, et 31. detsembril 2019 töötas ühisettevõttes 31 töötajast 30, kuna üks lähetatud riikliku eksperdi ametikoht oli eraldatud, kuid veel täitmata; võtab teadmiseks ühisettevõtte märkimisväärse töö, mis on pühendatud personalieeskirjade rakenduseeskirjade ajakohastamise ettevalmistamisele.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/513

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1682,

28. aprill 2021,

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2019. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2019. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2020) 288 – C9-0270/2020),

—	võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2020) 290),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2019 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2019. aastal (05282/2021 – C9-0079/2021, 05284/2021 – C9-0080/2021, 05286/2021 – C9-0081/2021, 05289/2021 – C9-0082/2021),

—	võttes arvesse komisjoni aruandeid 2018. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311),

—

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin) (3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso) (4),

—	võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (5),

—	võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (6) artiklit 33,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (7) artiklit 32,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (8) artiklit 11,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa) (9) artiklit 11,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (10) artiklit 74,

—	võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) (11) artiklit 119,

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) artiklit 50,

—	võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1877 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323) (13) artiklit 42,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99, artikli 100 kolmandat taanet ja V lisa,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0095/2021),

annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2019. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7.

(3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13) ELT L 307, 3.12.2018, lk 1.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 340/515

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2021/1683,

28. aprill 2021,

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2019. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2020) 288 – C9-0270/2020),

—	võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2020) 290),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2019 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—	võttes arvesse nõukogu 1. märtsi 2021. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2019. aastal (05282/2021 – C9-0079/2021, 05284/2021 – C9-0080/2021, 05286/2021 – C9-0081/2021, 05289/2021 – C9-0082/2021),

—	võttes arvesse komisjoni aruandeid 2018. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta (COM(2020) 311),

—

—	võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (5),

—	võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (6) artiklit 33,

—

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (10) artiklit 74,

—	võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) (11) artiklit 119,

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) artiklit 50,

—	võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1877 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323) (13) artiklit 42,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 99, artikli 100 kolmandat taanet ja V lisa,

—	võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0095/2021),

annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2019. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

David Maria SASSOLI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 351, 21.10.2020, lk 7.