24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 339/4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1702,

12. juuli 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523, kehtestades InvestEU tulemustabeli täiendavad elemendid ja üksikasjalikud reeglid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EL) 2021/523 artikli 22 lõikega 1 peab investeeringute komitee hindama rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekuid, mille rakenduspartnerid on esitanud InvestEU fondi raames ELi tagatise saamiseks.

(2)	Investeeringute komitee peab hindama ja kontrollima rakenduspartneri kavandatud rahastamis- ja investeerimistoiminguid kooskõlas artikli 22 lõikega 2 täidetud näitajate tulemustabeli alusel, et tagada ettepanekute sõltumatu, läbipaistev ja ühtlustatud hindamine.

(3)

Määruse (EL) 2021/523 artikli 22 lõike 3 kohaselt koosneb näitajate tulemustabel järgmisest seitsmest sambast: toimingu panus ELi poliitikaeesmärkide saavutamisse, täiendavuse kirjeldus, turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida toimingu abil käsitletakse, rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus, toimingu mõju, toimingu finantsprofiil ja lisanäitajad.

(4)

Et investeeringute komitee saaks hinnata ELi tagatise taotlusi sõltumatult, läbipaistvalt ja ühtlustatult, tuleks kehtestada iga samba jaoks sobivad elemendid, näitajad ja osanäitajad, samuti hindamiskriteeriumid ja asjakohased kaalutegurid, mida rakenduspartnerid kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute hindamisel kasutavad.

(5)	Et võimaldada käesoleva määrusega ette nähtud meetmete viivitamatut kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on sätestatud üksikasjalikud reeglid, mida kasutades täidavad rakenduspartnerid määruse (EL) 2021/523 artiklis 22 osutatud näitajate tulemustabeli, et võimaldada InvestEU fondi investeeringute komiteel hinnata ELi tagatise taotlusi sõltumatult, läbipaistvalt ja ühtlustatult.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 107, 26.3.2021, lk 30.

LISA

1. Üldpõhimõtted

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/523 (1) (edaspidi „InvestEU määrus“) artikli 24 kohaselt moodustatud investeeringute komitee kasutab näitajate tulemustabelit (edaspidi „InvestEU tulemustabel“), et hinnata rakenduspartnerite kavandatud rahastamis- ja investeerimistoiminguid, millele taotletakse ELi tagatise katet. InvestEU määruse artikli 24 lõikes 1 osutatud läbivaatamise raames ja kooskõlas InvestEU artikli 24 lõikega 4 kasutab investeeringute komitee InvestEU tulemustabelit selleks, et anda sõltumatu, läbipaistev ja ühtlustatud hinnang rakenduspartnerite taotlusele saada rahastamis- või investeerimistoimingule ELi tagatis.

InvestEU tulemustabeli täidab rakenduspartner, kes esitab investeeringute komiteele rahastamis- või investeerimistoimingu ettepaneku (2) või raamtoimingu ettepaneku (3). Iga samba kohta esitatavate näitajate üksikasjalikkuse tase on rahastamis- ja investeerimistoimingute ning raamtoimingute kaupa erinev. Viimaste puhul võib esitada üldised hinnangud, nagu finantsvahendajate liik, lõplike vahendite saajate hinnanguline arv ja liik, lõplikele vahendite saajatele antava rahastuse keskmine suurus ning raamtoimingu hinnanguline mõju.

1.1. InvestEU tulemustabeli sisu

InvestEU määruse artikli 22 lõike 3 kohaselt hõlmab InvestEU tulemustabel järgmisi elemente:

rahastamis- või investeerimistoimingute tutvustus, sealhulgas toimingu nimetus, lõplik vahendite saaja, kui tegu on otsetehingutega, või finantsvahendaja(d), kui tegu on vahendatud tehingutega (finantsvahendaja nimi, kui see on teada, muul juhul vähemalt liik), rakendamise riik (riigid) ja rahastamis- või investeerimistoimingu lühikirjeldus;

b)	1. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu panus ELi poliitikaeesmärkide saavutamisse

c)	2. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingute täiendavuse kirjeldus;

d)	3. sammas – turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse;

e)	4. sammas – rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus;

f)	5. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu mõju;

g)	6. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil;

h)	7. sammas – lisanäitajad.

1.2. Sammaste hindamine

Iga investeeringute komiteele esitatud rahastamis- või investeerimistoimingu kohta annab rakenduspartner 3., 4. ja 5. samba alusel hinde ning seda hinnatakse 1., 2., 6. ja 7. samba alusel kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal ilma hinnet andmata.

3., 4. ja 5. samba hinde määramisel kasutatakse järgmist skaalat. Sama skaalat kasutatakse hindeliste näitajate ja osanäitajate puhul.

Punktid	Hinne
1	Keskpärane
2	Hea
3	Väga hea
4	Suurepärane

Sammaste kohaldamise laadist tulenevalt hinnatakse iga hindelist sammast eraldi ühtsesse punktiarvestusse koondamata. Kui sambaid hinnatakse konkreetsete näitajate ja osanäitajate põhjal, võetakse asjaomase samba punktisumma arvutamisel arvesse nende näitajate ja osanäitajate kaalutegurit (korrutades vastava punktide arvu asjakohase kaaluteguriga) (4).

Rakenduspartnerid esitavad iga hinde kohta põhjenduse, tuginedes asjaomases liites esitatud meetodile ja muudele InvestEU määruses, investeerimissuunistes (5) ja komisjoni suunisdokumentides, näiteks kestlikkuskontrolli tehnilistes suunistes (6) sisalduvatele kriteeriumitele ning kliima- ja keskkonnaseire metoodikale (7).

Investeeringute komitee käsitab rahastamis- ja investeerimistoimingute hindamisel sambaid võrdseina olenemata sellest, kas samba alusel antakse numbriline hinne või koosneb see kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest hindeta näitajatest.

InvestEU määruse artikli 24 lõike 4 kohaselt ei ole rakenduspartneri hinnang investeeringute komiteele siduv.

1.3. InvestEU tulemustabeli avaldamine

Kooskõlas InvestEU määruse artikli 24 lõikega 5 avaldatakse InvestEU tulemustabel InvestEU veebisaidil pärast seda, kui rakenduspartner ja vastavalt olukorrale kas finantsvahendaja või lõplik vahendite saaja on vastavale rahastamis- või investeerimistoimingule alla kirjutanud. Raamtoimingute puhul avaldatakse InvestEU tulemustabel pärast esimese allprojekti allkirjastamist.

Kui rakenduspartner esitab investeeringute komiteele ELi tagatise taotluse, esitab ta ka InvestEU tulemustabel koos täieliku teabega kõigi sammaste kohta. InvestEU tulemustabel peab sisaldama 1.–6. samba alusel antud hinnangu põhjendust, sealhulgas asjaomaseid näitajaid, ning 7. sambasse kuuluvaid näitajaid. Investeeringute komiteele esitatav InvestEU tulemustabel võib seetõttu sisaldada tundlikku äriteavet või konfidentsiaalset teavet, mida ei saa avaldada.

Rakenduspartner esitab hiljemalt kümme tööpäeva pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või raamoperatsioonide esimese allprojekti allkirjastamise kuupäeva investeeringute komitee sekretariaadile InvestEU tulemustabeli avaliku versiooni, mis sisaldab 1.–5. sammast hõlmavat kirjeldust ja 7. samba alusel esitatud näitajaid ning mis avaldatakse. InvestEU tulemustabeli avalik versioon ei sisalda tundlikku äriteavet ega konfidentsiaalset teavet. Kuna rahastamis- ja investeerimistoimingute finantsprofiil sisaldab tundlikku äriteavet, ei ole vaja 6. samba kohta InvestEU tulemustabeli avalikus versioonis teavet esitada.

2. InvestEU tulemustabel

2.1. 1. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu panus ELi poliitikaeesmärkide saavutamisse

1. sambas esitab rakenduspartner teabe selle kohta, mil määral aitab rahastamis- või investeerimistoiming kaasa InvestEU määruse kohaselt rahastamiskõlblike valdkondade arengule, kooskõlas InvestEU määruse II lisa, investeerimissuuniste ja asjaomase finantstoote tingimustega. Liikmesriigi osa puhul InvestEU määruse artiklite 9 ja 10 tähenduses hõlmab hindamine asjaomases osaluslepingus sätestatud poliitikaeesmärke.

Rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad kuuluma iga finantstoote puhul vähemalt ühte asjakohase poliitikaharu raames rahastamiskõlblikku valdkonda.

2.2. 2. sammas – rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse kirjeldus

2. sambas esitab rakenduspartner peamised argumendid selle kohta, mil viisil täiendab asjaomane rahastamis- või investeerimistoiming erasektori allikaid või toetust muudest avaliku sektori allikatest või mõlemat. Rakenduspartner tõendab eelkõige, et rahastamis- või investeerimistoiming vastab vähemalt ühele InvestEU määruse V lisa A osa punkti 2 teise lõigu alapunktides a-f loetletud tunnustest (vt 1. liide).

2.3. 3. sammas – turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse

3. sambas loetleb rakenduspartner turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, mida rahastamis- või investeerimistoiminguga käsitletakse. Iga rahastamis- või investeerimistoimingu juures peab esinema vähemalt üks InvestEU määruse V lisa A osa punkti 1 alapunktides a-f sätestatud tunnus. Rakenduspartner teeb kindlaks tunnuse(d), millele rahastamis- või investeerimistoiming vastab, ja lisab asjakohase põhjenduse (vt liide 2).

Nende kindlakstehtud tunnuste alusel hindab rakenduspartner, kui suures ulatuses aitab rahastamis- või investeerimistoiming käsitleda mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ja turutõrgetest tulenevaid investeerimislünki. Rakenduspartnerid annavad selle samba raames punktid vastavalt 2. liites sätestatud hindamiskriteeriumitele. Ainult üht turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda käsitlev toiming saab hindeks „keskpärane“, enamaid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi käsitlevate tehingute punktisumma suureneb. Lisaks saavad ainult ühte turutõrget käsitlevad rahastamis- või investeerimistoimingud lisapunkte vastavalt sellele, kui oluline on turutõrge, mida nendega püütakse lahendada, ja/või nende keskendumine konkreetsetele poliitilistele prioriteetidele, nagu on kirjeldatud 2. liite 2 tabelites 1 ja 2.

2.4. 4. sammas – rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus

4. sambas keskendutakse rakenduspartneri kaasamisest tulenevale lisaväärtusele, mis toob rahastamis- või investeerimistoimingule rahalist ja tehnilist kasu. 4. samba koondhinne saadakse üksikute alusnäitajate hinnete põhjal, nagu on kirjeldatud 3. liites. Otserahastamises ja vahendatud rahastamises seisnevate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi.

4. sammast hinnatakse järgmiste näitajate alusel.

Rakenduspartneri sekkumisest saadav rahaline kasu (otserahastamise puhul kaalutegur: 12,5 %, vahendatud rahastamise puhul: kaalutegur 35 %). See tähendab rahalist kasu, mida toob rakenduspartneri sekkumine tema vastaspoolele, näiteks madalamad intressimäärad.

Lõplikele vahendite saajatele antava rahastuse pikem tähtaeg (ainult otserahastamise puhul, kaalutegur: 25 %). See tähendab tähtaega, millega rahastus lõplikule vahendite saajale kättesaadavaks tehakse.

Muud lõpliku vahendite saaja saadavad hüved (ainult otserahastamise puhul, kaalutegur: 12,5 %). See tähendab muid hüvesid, nagu ajapikendus, kasutuselevõtu paindlikkus, võimalus intressimäärad läbi vaadata, panus lõpliku vahendite saaja rahastamisallikate mitmekesistamisse.

Teiste investorite kaasamine ja märgiline mõju (otserahastamise puhul kaalutegur: 25 %; vahendatud rahastamise puhul kaalutegur: 40 %). See tähendab rakenduspartneri innustavat rolli teiste era- või avaliku sektori investorite kaasamisel, ning märgilist mõju turul.

Finantsnõustamine ja/või eksperditeadmised struktureerimise alal (nii otsese kui ka vahendatud rahastamise puhul kaalutegur: 12,5 %): see hõlmab rakenduspartneri kõiki eksperditeadmisi finantsnõustamise ja struktureerimise vallas (sh tegutsemist InvestEU nõustamiskeskuse raames nõustamispartnerina). See hõlmab nõustamisteenuseid algfaasis ning rakenduspartneri asutusesiseseid eksperditeadmisi, mis aitavad projektide ettevalmistamise või rakendamise ajal parandada rahastamis- või investeerimistoimingu finantsstruktuuri, sealhulgas uuenduslike rahastamisstruktuuride kaudu, kui see on asjakohane.

Tehniline nõustamine ja/või panustamine (nii otsese kui ka vahendatud rahastamise puhul kaalutegur: 12,5 %): see hõlmab igasugust rakenduspartneri pakutavat tehnilist nõustamist (sh tegutsemist InvestEU nõustamiskeskuse raames nõustamispartnerina). See hõlmab nõustamisteenuseid algfaasis, rakenduspartneri rahastatava ja/või tema järelevalve all oleva välise tehnilise abi kaasamist ning rakenduspartneri asutusesiseseid eksperditeadmisi, mis aitavad parandada rahastamis- või investeerimistoimingut, sealhulgas selle investeerimiseks sobilikkust ja investeeringute/projektide/rahastuse alusel ettevõetu lõpuleviimist.

2.5. 5. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu mõju

Selle samba koondhinne saadakse üksikute näitajate ja alusnäitajate hinnete põhjal, nagu on kirjeldatud allpool 4. liites. Otserahastamises ja vahendatud rahastamises seisnevate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi.

2.5.1 Otserahastamine

Kasutatakse järgmisi kriteeriume ning nendest tulenevaid näitajaid ja osanäitajaid.

Mõju majandusele ja majanduskasvule: see näitaja kajastab rahastamis- ja investeerimistoimingute panust majandustegevusse ja selle kestlikku kasvu sotsiaalmajanduslike kulude ja tulude seisukohast. Sellele näitajale antud hinne põhineb rahastamis- või investeerimistoimingu majanduslikul tulumääral (economic rate of return), mille arvutab rakenduspartner (8).

Majandusliku tulumäära kvantifitseerimisel kasutatakse majandusliku hindamise häid tavasid. Selles võetakse arvesse rahastamis- võia investeerimistoimingu sotsiaalmajanduslikke kulusid ja tulusid, sealhulgas selle ülekanduvat mõju (nt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni positiivne mõju, pikaajaline kliimaalane kasu, mõju tööturule ja/või positiivne ja negatiivne keskkonnamõju). Siiski on ka projekte, mille majanduslikku tulumäära võib olla raske hinnata, või majandusliku hindamise meetodeid, mis ei pruugi õigustada majandusliku tulumäära arvuliselt väljendamist (nt mitme kriteeriumi põhine analüüs). Paljudes sektorites lähtutakse liidu standarditest ning hindamise peamine eesmärk võiks olla tagada, et nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse kõige säästlikumat lahendust (nt vee- ja jäätmekäitlus).

Kui majanduslik tulumäär ei ole kvantifitseeritav, võib selle näitaja punktiarv põhineda põhjendatud kvalitatiivsel hinnangul projekti sotsiaalmajanduslike kulude ja tulude kohta (9) ning selle eeldataval mõjul majandustegevusele ja kestlikule majanduskasvule. Kvalitatiivse hinnanguga peaks kaasnema analüüs selle kohta, kas investeerimis- ja tegevuskulud on sobivad eeldatavate eesmärkide saavutamiseks, võimaluse korral säästlikkuse analüüsi ja võrreldavate investeeringute võrdlusanalüüsi abil.

See näitaja moodustab [40 %] selle samba koondhindest.

Mõju tööhõivele – see näitaja kajastab rahastamis- ja investeerimistoimingute eeldatavat panust töökohtade loomisesse ja toetamisse rahastamis- või investeerimistoimingu kestuse jooksul, võttes arvesse rahastamis- või investeerimistoiminguga eraldatud summat. Rakenduspartner selgitab ka lõpliku vahendite saaja soolist koosseisu (eelkõige otsustustasandi ametikohtadel).

Näitaja moodustab [15 %] selle samba koondhindest.

Kestlikkusaspektid – see näitaja kajastab vastavalt vajadusele kestlikkuskontrolli ja hindamiste (10) tulemusi, sealhulgas järgmiste kriteeriumite alusel:

—	projektil, sealhulgas ühelgi kompensatsiooni- ega leevendaval meetmel, ei ole InvestEU kohase hindamise põhjal suurt kahjulikku mõju ühelegi kestlikkuse kolmest mõõtmest (kliima, keskkond ja sotsiaalvaldkond);

—	projektil on positiivne kliima-, keskkonna- ja/või sotsiaalne mõju.

Kestlikkusnäitaja moodustab [45 %] selle samba koondhindest ning selle alus on järgmiste selles sambas osutatud osanäitajate seal esitatud viisil kaalutud hinded, sealhulgas seal esitatud lisapunktid, mida võib anda boonusena juhul, kui projektiarendaja nõustub koostöös rakenduspartneriga osalema kestlikkuskontrolli suunistes kirjeldatud positiivses tegevuskavas.

Kliimaaspektid [15 %] – osanäitaja kajastab rahastamis- või investeerimistoimingu positiivset ja negatiivset kliimamõju ja -riske.

Rakenduspartner kontrollib järgmist:

—	kas projektiga on seotud püsivad või ajutised negatiivsed kliimamõjud kliimamuutuste leevendamise (kasvuhoonegaaside heide) ja nendega kohanemise seisukohast (kliimamõju, ohud ja riskid) ning kas ja kuidas neid leevendatakse või kompenseeritakse;

—	kuidas neid kliimaalaseid probleeme juhitakse (näiteks meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks või kliimamuutuste mõju ja ohtude jääkriski vähendamiseks vastuvõetava tasemeni);

—	kas projektil on positiivne mõju kliimale (11) ja kui ulatuslik see on.

ii)

Vabatahtlik positiivne tegevuskava (boonus)[7,5 %] – osanäitaja on boonusnäitaja ja kajastab asjaolu, et projektide puhul, mis jäävad allapoole kestlikkuskontrolli suunistes kehtestatud künnist, on tehtud vabatahtlik kliimaalane hindamine ning on võetud meetmeid kindlakstehtud kliimariskide käsitlemiseks.

iii)

Keskkonnaaspektid [15 %] – osanäitaja kajastab rahastamis- ja investeerimistoimingute positiivset ja negatiivset keskkonnamõju ja seonduvaid riske.

Rakenduspartner kontrollib järgmist:

—	kas projektiga on seotud püsivad või ajutised negatiivsed keskkonnamõjud ning kas ja kuidas neid leevendatakse või kompenseeritakse;

—	kuidas keskkonnaga seotud mõjusid ja riske juhitakse (jääkriskid pärast leevendus- ja või kompensatsioonimeetmete rakendamist);

—	kas projektil on positiivne mõju keskkonnale (12) ja kui ulatuslik see on.

iv)	Vabatahtlik positiivne tegevuskava (boonus)[7,5 %] – osanäitaja on boonusnäitaja ja kajastab vabatahtlikult võetud kohustust võtta meetmeid, mis võivad aidata tugevdada projekti positiivset mõju ja/või veelgi leevendada selle negatiivset mõju vastavalt tehtud hinnagule.

Sotsiaalsed aspektid [15 %] – see osanäitaja kajastab rahastamis- ja investeerimistoimingute positiivset ja negatiivset sotsiaalmõju ja seonduvaid riske.

Rakenduspartner kontrollib järgmist:

—	kas projektiga on seotud püsivad või ajutised negatiivsed sotsiaalsed mõjud ning kas ja kuidas neid leevendatakse või kompenseeritakse;

—	kuidas sotsiaalsete aspektidega seotud mõjusid ja riske juhitakse (pärast leevendus- ja või kompensatsioonimeetmete kehtestamist esinevate riskide puhul);

—	kas projektil on positiivne mõju sotsiaalsetele aspektidele (13) ja kui ulatuslik see on.

vi)	Vabatahtlik positiivne tegevuskava (boonus)[7,5 %] – osanäitaja on boonusnäitaja ja kajastab vabatahtlikult võetud kohustust võtta meetmeid, mis võivad aidata tugevdada projekti positiivset mõju ja/või veelgi leevendada selle negatiivset mõju vastavalt tehtud hinnagule.

Üksikasjalikum teave punktis 3 nimetatud kestlikkusaspektidega seotud hindamiskriteeriumite kohta on esitatud 4. liite tabelis 2.

Projektidel, mille mõne alamnäitaja puhul ei ole kindlaks tehtud sellist kestlikkuskontrolli suuniste sätete kohast mõju, mis vajaks täiendavat hindamist, loetakse kestlikkuseaspektide näitaja hindeks „hea“, kui on tagatud vastavus asjakohastele õiguslikele nõuetele ja investeeringute komiteele on esitatud põhjendus selle kohta, miks kestlikkust ei kontrollita. Lisapunkte võib lisada juhul, kui positiivne mõju on selgelt kindlaks tehtud või kui võetakse vabatahtlikke meetmeid kestlikkuse suurendamiseks.

Kestlikkusaspektide osanäitajate puhul võib tagatislepingus kokku leppida rakenduspartneri kasutatavas samaväärses süsteemis.

2.5.2 Vahendatud rahastamine

Selles sambas hinnatakse vastava rahastamis- või investeerimistoimingu mõju rahastamisvõimalustele ja rahastamistingimuste parandamisele lõplike vahendite saajate jaoks. Hindamine põhineb järgmistel näitajatel ja osanäitajatel.

Lõplike vahendite saajate rahastamisvõimaluste suurendamine ja rahastamistingimuste parandamine – see näitaja kajastab järgmisi aspekte:

i)	rahastuse koguhulk, mille finantsvahendaja InvestEU toetatud rahastusega seoses lõplikele vahendite saajatele kättesaadavaks teeb (st finantsvõimendus) (kaalutegur: 30 %);

ii)	hüved lõplikele vahendite saajatele (kaalutegur 30 %): see näitaja kajastab paljusid soodustusi, mida lõplikule vahendite saajale võimaldatakse;

iii)	eeldatav mõju finantskeskkonnale (kaalutegur: 20 %), suurem konkurents/rahastamisallikate mitmekesistamine/uuenduslik toode/uued vahendajad.

See näitaja moodustab [80 %] 5. samba koondhindest.

2.	Mõju tööhõivele – see näitaja põhineb tööhõivel, mida lõpliku vahendite saaja tasandil eeldatavasti toetatakse, iga miljoni euro kohta, mis rahastamis- või investeerimistoimingu alusel eraldatakse. See näitaja moodustab [20 %] 5. samba koondhindest.

2.6. 6. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil

Rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiili hinnatakse asjakohaste riskinäitajate alusel, nagu eeldatav kahju, eeldatava kahju vahemik selle finantstoote puhul, mille kaudu rahastamis- või investeerimistoiming tehakse, ülekandemäär, eeldatav sisemine tulumäär (internal rate of return, edaspidi „IRR“) ja vastaspoole reiting või muu kvantitatiivne teave riskide kohta kooskõlas tagatislepingus iga finantstoote jaoks kindlaks määratud finantskriteeriumitega (vt 5. liide). Kui riskinäitajad ei ole tagatislepingus asjaomase finantstoote jaoks määratletud finantskriteeriumite kohta kättesaadavad, tuleb esitada kvalitatiivne hinnang selle kohta, kuidas rahastamis- või investeerimistoiming sobib vastava InvestEU finantstoote raames toetatavasse üldisesse kavandatavasse portfelli.

2.7. 7. sammas – lisanäitajad

See sammas sisaldab loetelu kohustuslikest näitajatest (vt 6. liide), millele ei anta hinnet.

Kohustuslike näitajate loetelu sisaldab tegevuspõhiseid näitajaid, mis võimaldavad investeeringute komiteel saada rahastamis- või investeerimistoimingu konkreetsete aspektide kohta täiendavat üksikasjalikku teavet, nagu kaasatud investeering, mitmekordistav mõju ja muud asjaomase finantstoote jaoks asjakohased tegevuspõhised näitajad.

Loetelu võib sisaldada ka liikmesriigi osa näitajaid, kui liikmesriik ja komisjon on osaluslepingu alusel neis kokku leppinud ja need on rakenduspartneriga sõlmitud tagatislepingusse üle võetud.

Vahendatud rahastamise korral peab rakenduspartner esitama vajaduse korral (14) teabe keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (15) kohta. See näitaja kajastab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektidega arvestamist finantsvahendajate tegevuses. Rakenduspartner kontrollib, kas finantsvahendajal on olemas keskkonna- ja sotsiaalküsimuste haldamise süsteem (või samaväärne süsteem), mis vastab tema portfelli kestlikkusriski (16) profiilile. Rakenduspartner kirjeldab lühidalt finantsvahendaja suhtes tehtud kontrolli taset ning seda, kas keskkonna- ja sotsiaalküsimuste haldamise süsteemi loetakse tema portfelli kestlikkusriski arvestades piisavaks (kooskõlas kestlikkuskontrolli suuniste 3. peatüki nõuetega). Samuti antakse teada, kas tuvastati puudusi ja kas vahendajalt nõuti, et ta need kõrvaldaks.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(2) Nagu need on määratletud InvestEU määruse artikli 2 lõikes 10.

(3) InvestEU määruse artikli 24 lõike 6 kohane vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid. Selguse huvides olgu öeldud, et kui käesolevas dokumendis viidatakse rahastamis- või investeerimistoimingule, hõlmab see alati ka raamtoiminguid.

(4) Osanäitajate punktisummade arvutamisel tuleks kohaldada üldisi ümardamisreegleid. Ümardada tuleks kahe kümnendkoha täpsusega lähima täisarvuni: Keskpärane (1): 1,00 ≤ x ≤ 1,50; Hea (2): 1,51 ≤ x ≤ 2,50; Väga hea (3): 2,51 ≤ x ≤ 3,50; Suurepärane (4): 3,51 ≤ x ≤ 4,00.

(5) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1078, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523, kehtestades InvestEU fondi investeerimissuunised (ELT L 234, 2.7.2021, lk 18).

(6) Komisjoni teatis InvestEU fondi kestlikkuskontrolli tehniliste suuniste kohta (C(2021) 2632 final) (ELT C 280, 13.7.2021, lk 1).

(7) Komisjoni teatis programmi „InvestEU“ kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud kulutuste jälgimise suuniste kohta (C(2021) 3316 final).

(8) Vastavalt rakenduspartneri enda metoodikale. Kui rakenduspartneril puudub metoodika, kasutatakse analüüsi alusena kestlikkuskontrolli suunistes sisalduvaid juhiseid. Majandusliku tulumäära arvutamiseks kasutatav metoodika peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud hea tavaga. Rakenduspartner põhjendab selgelt majandusliku tulumäära arvutamiseks kasutatud eeldusi, sealhulgas arvestatud hüvesid ja nende rahalise väärtuse kindlaksmääramisel kasutatud ühikuväärtusi.

(9) Kestlikkuskontrolli suunistes osutatud viitedokumentide seas olevad komisjoni kulude-tulude analüüsi juhend ja tulevane majandusliku hindamise käsiraamat annavad mitme sektori puhul ülevaate tüüpilistest kuludest ja tuludest. Rakenduspartner võib kasutada ka muid rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.

(10) Kooskõlas kestlikkuskontrolli suuniste sätetega.

(11) Seda ei kontrollita punktis „Vabatahtlik positiivne tegevuskava“ kirjeldatud vabatahtliku positiivse tegevuskava puhul.

(12) Vt joonealune märkus 10.

(13) Vt joonealune märkus 10.

(14) Raamtoimingu puhul esitatakse teave juhul, kui see on taotluse esitamise ajal kättesaadav.

(15) Kooskõlas kestlikkuskontrolli suuniste sätetega.

(16) Vastavalt kestlikkuskontrolli suunistele.

I LIIDE

2. sammas – rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse kirjeldus

Tõendamaks, et ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud täiendavad olemasolevat turu- ja muud avaliku sektori toetust, esitavad rakenduspartnerid teabe, millega tõendatakse vähemalt ühe järgmise tunnuse esinemist:

a)	toetust antakse positsioonide kaudu, millel on võrreldes muude avaliku või erasektori laenuandjatega või rahastamisstruktuuriga madalam nõudeõiguse järk;

b)	toetust antakse omakapitali ja kvaasiomakapitali kaudu või pika tähtajaga laenude, hinnastamise, tagatisnõuete või muude tingimuste kaudu, mis ei ole turul või muude avalike allikate kaudu piisavalt kättesaadavad;

c)	toetust antakse toimingutele, millega kaasneb kõrgem risk kui see, mida rakenduspartner oma tavapärase tegevuse puhul üldiselt aktsepteerib, või toetust antakse selleks, et suurendada rakenduspartneri enda suutlikkust selliseid toiminguid toetada;

d)	osalemine riskijagamismehhanismides, mis on suunatud poliitikavaldkondadele, kus rakenduspartner on avatud kõrgematele riskitasemetele võrreldes sellega, mida rakenduspartner üldiselt aktsepteerib või mida erasektori finantsosalised on võimelised või nõus aktsepteerima;

e)	toetus kiirendab või kaasab täiendavat era- või avaliku sektori poolset rahastamist ning täiendab muid era- ja äriallikaid, eelkõige traditsiooniliselt riskikartlikelt investoritelt või institutsionaalsetelt investoritelt, tänu InvestEU fondi alusel antava toetuse märgilisele mõjule;

f)	toetust antakse selliste finantstoodete kaudu, mis ei ole kättesaadavad või mida piisaval määral ei pakuta sihtriikides või piirkondades puuduvate, vähearenenud või ebatäielike turgude tõttu.

Vahendatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, eelkõige VKEde toetuseks, kontrollitakse täiendavust pigem vahendaja tasandil kui lõpliku vahendite saaja tasandil. Täiendavuse olemasolu eeldatakse, kui InvestEU fond toetab finantsvahendajat suurema riskiga uue portfelli loomisel või selliste tegevuste mahu suurendamisel, mis on juba suure riskiga võrreldes riskitasemetega, mida era- ja avaliku sektori finantsosalised on praegu sihtriikides või -piirkondades võimelised või nõus aktsepteerima.

II LIIDE

3. sammas – turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse

Rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletava turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra põhistatud kirjeldus, tuginedes InvestEU määruse V lisa A osa punktis 1 sätestatud nõuetele, mis on esitatud teise lõigu punktides a–f.

Finantsmääruse (1) artikli 209 lõike 2 punktis a osutatud turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade käsitlemiseks peab rahastamis- ja investeerimistoimingutega seotud investeeringutel olema üks järgmistest tunnustest:

a)	pakub olemuselt avalikku hüve, mille puhul ei saa käitaja või ettevõtja piisavat rahalist kasu (näiteks haridus ja oskused, tervishoid ja juurdepääs, julgeolek ja kaitse ning tasuta või tühise tasu eest kättesaadav taristu);

b)	välismõju, mida käitaja või ettevõtja üldiselt ei suuda arvesse võtta, näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiatõhusus, kliima- või keskkonnakaitse;

teabe asümmeetria, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul, sealhulgas kõrgemad riskitasemed, mis on seotud algetapis ettevõtjate, peamiselt immateriaalse vara või ebapiisava tagatisega ettevõtjate või kõrgema riskitasemega tegevusele keskenduvate ettevõtjatega;

d)	piiriülesed taristuprojektid ja nendega seotud teenused või fondid, mis investeerivad piiriüleselt, et vähendada siseturu killustatust ja tõhustada koordineerimist siseturul;

avatus teatavates sektorites, riikides või piirkondades kõrgematele riskitasemetele, mis on kõrgemad tasemest, mida erasektori finantsosalised on võimelised või nõus aktsepteerima, sealhulgas juhul, kui investeeringut ei oleks tehtud või ei oleks tehtud samas ulatuses selle uudsuse tõttu või innovatsiooni või tõestamata tehnoloogiaga seotud riskide tõttu;

uued või keerukad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad vastavalt InvestEU määruse artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktile iii.

Tabel 1

3. sammas – kõik rahastamis- ja investeerimistoimingud, v.a vahendatud rahastus VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele

Näitaja

Keskpärane (= 1)

Hea (= 2)

Väga hea (= 3)

Suurepärane (= 4)

Turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse

Standardne rahastamis- või investeerimistoiming, mille abil käsitletakse turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda, mis on omane peamisele turule/sektorile.

VÕI

Rahastamis- või investeerimistoiming, millega lahendatakse peamise turu tõrget, mis on vastaval turul oma levimuse (tähtsuse) spektri alaosas.

Rahastamis- või investeerimistoiming, mille abil käsitletakse: i) peamisele turule/sektorile omast turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda ja lisaks ii) muud asjaomast turutõrget.

VÕI

Rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille abil käsitletakse peamise turu tõrget, mis on vastaval turul oma levimuse (tähtsuse) spektri keskosas.

Rahastamis- või investeerimistoiming, mille abil käsitletakse: i) peamisele turule/sektorile omast turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda ja lisaks ii) vähemalt kahte muud asjaomast turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda.

VÕI

Rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille abil käsitletakse peamise turu tõrget, mis on vastaval turul oma levimuse (tähtsuse) spektri ülaosas.

Rahastamis- ja investeerimistoimingud, mis on mitme turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra käsitlemisel murrangulise innovatsiooni/tehnoloogia või ülekanduva mõju poolest eeskujulikud või ümberkujundavad.

Tabel 2

3. sammas – VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahendatud rahastus

VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud vahendatud rahastuse eest antakse üks punkt. Kui rahastamine toimub riikides, kus enamik eraldistest (> 50 % rahastamis- või investeerimistoimingu mahust) tehakse eeldatavasti ühtekuuluvuse või õiglase ülemineku piirkonnas, (2) või rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis on suunatud konkreetselt teadus- ja innovatsioonipoliitika prioriteetidele ELi mõõdukatest ja tagasihoidlikest innovaatoritest liikmesriikides, (3) lisatakse rahastamis- või investeerimistoimingule üks punkt. Lisapunkte antakse juhul, kui rahastamis- või investeerimistoimingus keskendutakse VKEde sfääri haavatavatele/kitsendatud võimalustega segmentidele (mikro- või sotsiaalsed ettevõtted, mõjupõhised ettevõtted, idufirmad või uued äriühingud, naisomanike/-juhtide ettevõtted, haavatavate/ebasoodsas olukorras olevate rühmade juhitavad ettevõtted, noored põllumajandustootjad jne) või see on suunatud täiendavatele poliitilistele prioriteetidele (kestlikkus, teadusuuringud ja innovatsioon, oskused, haridus ja koolitus, digipööre ning investeeringud maapiirkondadesse, kultuuri- ja loomesektoritesse). Lõplik hinne saadakse punktide A, B, C ja D alusel saadud hinnete liitmisel allpool kirjeldatud viisil.

A.	Rahastamisvõimalused (Keskpärane = 1)

Kui rahastamis- või investeerimistoiming toimub ühtekuuluvuse/õiglase ülemineku piirkonnas (üle 50 % rahastamis- või investeerimistoimingu mahust) või kui see on konkreetselt suunatud teadus- ja innovatsioonipoliitika prioriteetidele ELi mõõdukatest või tagasihoidlikest innovaatoritest liikmesriikides, lisatakse üks punkt.

Kui rahastamis- või investeerimistoiming on suunatud haavatavatele/kitsendatud võimalustega segmentidele (10–50 % rahastamis- või investeerimistoimingust), lisatakse üks punkt.

VÕI

Kui rahastamis- või investeerimistoiming on suunatud haavatavatele/kitsendatud võimalustega segmentidele (üle 50 % rahastamis- või investeerimistoimingu mahust), lisatakse kaks punkti.

Kui rahastamis- või investeerimistoiming on suunatud täiendavatele poliitilistele prioriteetidele (10–50 % rahastamis- või investeerimistoimingu mahust), lisatakse üks punkt.

VÕI

Kui rahastamis- või investeerimistoiming on suunatud täiendavatele poliitilistele prioriteetidele (üle 50 % rahastamis- või investeerimistoimingu mahust), lisatakse üks punkt.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(2) Raamtoimingute puhul tuleks kriteeriumi kontrollida koondtasandil.

(3) ELi mõõdukatest ja tagasihoidlikest innovaatoritest liikmesriikide kohta saab teavet Euroopa innovatsiooni tulemustabelist aadressil https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en.

III LIIDE

4. sammas – rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus

Tabel 1

Otserahastamine

Näitajad

Keskpärane (= 1)

Hea (= 2)

Väga hea (= 3)

Suurepärane (= 4)

1.	Rakenduspartneri sekkumisest saadav rahaline kasu (kaalutegur: 12,5 %)

RLV (1) <= 5 baaspunkti

5 baaspunkti< RLV <= 30 baaspunkti

30 baaspunkti< RLV <= 100 baaspunkti

RLV > 100 baaspunkti

Muud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida ei ole järgnevates lahtrites nimetatud.

Kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad.

Allutatud laenud, väärtpaberistamise mezzanine-seeriad, hübriidvõlakirjad, tingimuslikud laenud ja tagatistooted

Omakapitali- ja kvaasiomakapitalitehingud.

2.	Pikem tähtaeg (kaalutegur: 25 %)

Lõplik vahendite saaja saab korrapäraselt samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on vähem kui 30 % tavapärasest pikem.

Lõplik vahendite saaja võiks hõlpsasti saada samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on 30–49 % tavapärasest pikem.

Lõplik vahendite saaja võiks mõningate raskustega saada samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on 50–99 % tavapärasest pikem.

Lõplik vahendite saaja ei saaks samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on rohkem kui 100 % tavapärasest pikem.

3.	Lõplike vahendite saajate jaoks loodud muud soodustused (kaalutegur: 12,5 %)

Hindamisel arvestatavad elemendid:

a)	kasutuselevõtu paindlikkus,

b)	võimalus kohandada tagasimaksete põhiosa,

c)	väljamaksete tegemise ajavahemiku pikkus,

d)	ajapikenduse pikkus,

e)	võimalus intressimäärasid konverteerida/läbi vaadata,

f)	fikseeritud intressimäära perioodi pikkus,

g)	ELi piires rahastamine kohalikus vääringus,

h)	panus lõplike vahendite saaja finantsolukorra mitmekesistamisse ja stabiilsusesse,

i)	positsiooni madalam nõudeõigus,

j)	muud elemendid (mis võivad rahastamis- ja investeerimistoimingute käigus avalduda, näiteks tagatisnõuded).

Mitte ühtegi nimetatud elementidest ei kohaldata.

Kohaldatakse ühte või kahte eespool nimetatud elementi.

Kohaldatakse kolme kuni nelja eespool nimetatud elementi.

Kohaldatakse vähemalt viit eespool nimetatud elementi.

4.	Teiste investorite kaasamine ja märgiline mõju (kaalutegur: 25 %)

Ei ole ette näha, et asjaomase rakenduspartneri kaasamine rahastamis- või investeerimistoimingusse tooks kaasa järgmiste: i) innustav mõju teistele kaasrahastajatele/tagatise andjatele/investoritele (nt rakenduspartner annab kaasrahastuse üksnes laenuvõtja omavahenditele)

ja/või ii) märgiline mõju asjaomasel turul.

Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus peaks teataval määral mõjutama teiste kaasrahastajate/tagatise andjate/investorite soovi osaleda ning andma märku sellest, et toimingut/investeeringut peetakse usaldusväärseks ja toetamist väärivaks, hõlbustades sel viisil projekti täielikku rahastamist ja rakendamist.

Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus avaldab eeldatavasti olulist mõju teiste rahastajate/tagatise andjate/investorite otsusele osaleda või toimingut kaasrahastada, avaldades seega tugevat innustavat mõju. See hõlmab selliseid olukordi, kus rakenduspartneri rahastus on aidanud olulisel määral kaasa sellele, et saada konkreetsetele projektidele/programmidele muude osaliste toetust või muud välist abi.

Rakenduspartneri osalus rahastamis- või investeerimistoimingus peaks olema projekti elluviimise ja/või rahastuse sihttaseme saavutamise seisukohast möödapääsmatu (ilma rakenduspartnerita ei saaks projektiga tervikuna või vähemalt samal kiirusel ja samas mahus edasi minna). See hõlmab näiteks järgmisi olukordi: i) rakenduspartner tegutseb peamise investorina, ii) rakenduspartneri laenu kombineeritakse muude avaliku ja/või erasektori vahenditega.

5.	Finantsnõustamine ja/või struktureerimise alased eksperditeadmised (kaalutegur: 12,5 %)

Rakenduspartneri eksperditeadmised finantsalasest struktureerimisest ei ole nõutavad ning rakenduspartneri osalus jääb eeldatavasti marginaalseks. Investeeringu kavandamisel ei kasutata rakenduspartneri eksperditeadmisi.

Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsalasest struktureerimisest on eeldatavasti soodne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeadmistest.

Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsalasest struktureerimisest peaks eeldatavasti olema märkimisväärne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik (nt kiirendama tehingu sõlmimist ja võimaldama kasutada standardseid struktuure jne) ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeadmistest.

Rakenduspartneri panus muudab tänu tema eksperditeadmistele finantsalasest struktureerimisest rahastamislahenduse eeldatavasti uuenduslikuks ja on vastaspoole jaoks väga väärtuslik (nt kiirendades tehingu sõlmimist märkimisväärselt või võimaldades kasutada keeruliste juhtumite puhul standardseid struktuure, pakkudes tehnilist abi või nõustamist toimingu struktureerimise jaoks, finantssektori eksperte jms).

6.	Tehniline nõustamine ja panus (kaalutegur: 12,5 %)

Lõplik vahendite saaja ei vajanud rakenduspartneri tehnilisi eksperditeadmisi ja/või nõustamisteenuseid.

Rakenduspartneri tehniline nõustamine tagab investeeringu kvaliteedi projekti jaoks sobivate väljamaksetingimuste ja ad-hoc sekkumise kaudu (nt järelevalve väljamaksetingimuste täitmise üle).

VÕI

Projekti iga-aastased eduaruanded.

Rakenduspartner toetab rahastamis- või investeerimistoimingu tehnilist ettevalmistamist või struktureerimist, et viia see poliitikaeesmärkidega paremini kooskõlla.

VÕI

Sihtotstarbelised sisendid (tehnilised ja majandusküsimused, hanked, kliima, keskkond ja sotsiaalvaldkond) ja väärtuslikud suunised projekti üksikasjade ja kavandamise kohta, korrapärane sekkumine (nt järelevalve standarditele vastavuse tagamiseks).

VÕI

Sihipärane seire (hanked, kliima, keskkond, sotsiaalvaldkond).

Rakenduspartner toetab rahastamis- või investeerimistoimingu tehnilist ettevalmistamist või struktureerimist, et viia see poliitikaeesmärkidega täielikult kooskõlla.

VÕI

Rakenduspartneri tehnilisel toel on investeeringu tehnilisele või majanduslikule kvaliteedile suur mõju, eelkõige konkreetse tehnilise abi või nõustamise kaudu.

VÕI

Märkimisväärne füüsiline järelevalve, näiteks keerukate või suure riskiga projektide puhul

Tabel 2

Vahendatud rahastus

Näitajad

Keskpärane (= 1)

Hea (= 2)

Väga hea (= 3)

Suurepärane (= 4)

1.	Rakenduspartneri sekkumisest saadav rahaline kasu (kaalutegur: 35 %)

Muud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida ei ole järgnevates lahtrites nimetatud.

Kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad.

Allutatud laenud, väärtpaberistamise mezzanine-seeriad, hübriidvõlakirjad, tingimuslikud laenud ja tagatistooted

Omakapitali- ja kvaasiomakapitalitehingud.

2.	Teiste investorite kaasamine ja märgiline mõju (kaalutegur: 40 %)

ja/või ii) märgiline mõju asjaomasel turul.

Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus peaks teataval määral mõjutama teiste kaasrahastajate/tagatise andjate/investorite soovi osaleda ning andma märku sellest, et investeeringut peetakse usaldusväärseks ja toetamist väärivaks, hõlbustades sel viisil projekti täielikku rahastamist ja rakendamist.

Rakenduspartneri osalus rahastamis- või investeerimistoimingus peaks olema projekti elluviimise ja/või rahastuse sihttaseme saavutamise seisukohast möödapääsmatu. See hõlmab näiteks järgmisi olukordi: i) rakenduspartner tegutseb peamise investorina, ii) rakenduspartneri laenu kombineeritakse muude avaliku ja/või erasektori vahenditega.

3.	Finantsnõustamine ja/või struktureerimise alased eksperditeadmised (kaalutegur: 12,5 %)

Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsinsalasest struktureerimisest peaks eeldatavasti olema märkimisväärne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik (nt kiirendama tehingu sõlmimist ja võimaldama kasutada standardseid struktuure jne) ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeabest.

Rakenduspartneri panus muudab tänu tema eksperditeadmistele finantsinsalasest struktureerimisest rahastamislahenduse eeldatavasti uuenduslikuks ja on vastaspoole jaoks väga väärtuslik (nt kiirendades tehingu sõlmimist märkimisväärselt või võimaldades kasutada keeruliste juhtumite puhul standardseid struktuure, pakkudes tehnilist abi või nõustamist toimingu struktureerimise jaoks, finantssektori eksperte jms).

4.	Tehniline nõustamine ja panus (kaalutegur: 12,5 %)

Rakenduspartnerilt ei eeldata tehnilist nõustamist ega vahendaja suutlikkuse suurendamist.

Rakenduspartnerilt oodatakse, et ta kehtestaks alustehingute rakendamise jaoks eritingimused ja annaks vahendajale nõu nende vahel valimisel, või eeldatakse, et vahendaja vajab nõustamist rahastamis- või investeerimistoiminguga seotud kriteeriumite rakendamisel.

Rakenduspartnerilt oodatakse, et ta osaleb vahendajale antavas tehnilises abis või koolituses, et parandada tema tulemuslikkust või suutlikkust täita nõudeid (nt seoses aruandluse, rahastamiskõlblikkuse, kestlikkuse ja hankestandarditega). Eeldatakse, et rakenduspartneri abi läheb kaugemale tavapärasest hoolsuskohustusest hindamisetapis.

Eeldatakse, et vahendajale pakutakse ulatuslikku tehnilist abi või nõustamist, et aidata arendada ärisegmente, millel on InvestEU poliitikavaldkondade seisukohast oluline mõju. Eeldatakse, et rakenduspartneri abi läheb kaugemale tavapärasest hoolsuskohustusest hindamisetapis.

(1) 1 RLV = rahaline lisaväärtus. See kajastab lõpliku vahendite saaja seisukohast lähima turualternatiivi (alternatiivse rahastamiskulu) ja rakenduspartneri antava laenu hinna vahet. Lõpliku vahendite saaja alternatiivse rahastamiskulu kindlaksmääramisel võib aluseks võtta sama emitendi likviidse võlakirja või hiljutise laenu, mille tähtaeg on sarnane rakenduspartneri antud laenu tähtajaga. Kaasrahastamise puhul on kõige asjakohasem võrdlusalus sarnane kommertsinstrument, kui selle hind on teada ja instrumentide struktuur on mõistlikul määral võrreldav. Kui sellist instrumenti ei ole, võib asendajana kasutada võrreldava üksuse emiteeritud võlakirja/laenu. Turuhinna arvutamisel lähtutakse valitud võlakirjade ja laenude kauplemistasemest esmasel ja järelturul, sealhulgas aastatasudest. Kuna enamiku järelturu võlakirjade puhul on hinnakõikumine suur, tuleks hoolikalt jälgida, et valitud alternatiivne rahastamiskulu kajastab kas pikemaajalist keskmist või valitsevaid turutingimusi, kui võib eeldada, et need jäävad püsima.

IV LIIDE

5. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu mõju

Tabel 1

Otserahastamine

Rahastamis- või investeerimistoimingu mõju

Keskpärane (= 1)

Hea (= 2)

Väga hea (= 3)

Suurepärane (= 4)

1.	Mõju majandusele ja majanduskasvule (majanduslik tulumäär) (kaalutegur: 40 %) VÕI Kvalitatiivne hinnang (1)

0 – 5 %

5 % – 7 %

7 % – 10 %

> 10 %

Punktide andmisel lähtutakse nõuetekohaselt põhjendatud kvalitatiivsest hinnangust projekti sotsiaalmajanduslikele kuludele ja tuludele ning selle eeldatavale panusele majandusesse ja majanduskasvu.

2.	Mõju tööhõivele (kaalutegur: 15 %)

Ettevalmistus-/rakendusetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) < 3

Ettevalmistus-/rakendusetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 3–6

Ettevalmistus-/rakendusetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 6–8

Ettevalmistus-/rakendamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) > 8

Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) < 0,4

Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 0,4–0,7

Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 0,7–1,1

Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) > 1,1

3.	Kestlikkuskontrolli aspektid

(kaalutegur – 45 %) + boonus

a.	Kliima (kaalutegur: 15 %)

Negatiivset mõju ei ole täielikult leevendatud, märkimisväärset positiivset mõju ei ole.

Negatiivne mõju on osaliselt leevendatud, mõningane positiivne mõju.

Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, märkimisväärne positiivne mõju.

Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, väga suur positiivne mõju.

b.	Keskkond (kaalutegur: 15 %)

Negatiivset mõju ei ole täielikult leevendatud, märkimisväärset positiivset mõju ei ole.

Negatiivne mõju on osaliselt leevendatud, mõningane positiivne mõju.

Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, märkimisväärne positiivne mõju.

Negatiivne mõju on täielikult leevendatud,

väga suur positiivne mõju.

c.	Sotsiaalne mõõde (kaalutegur: 15 %)

Negatiivset mõju ei ole täielikult leevendatud, märkimisväärset positiivset mõju ei ole.

Negatiivne mõju on osaliselt leevendatud, mõningane positiivne mõju.

Negatiivne mõju on täielikult leevendatud,

märkimisväärne positiivne mõju.

Negatiivne mõju on täielikult leevendatud,

väga suur positiivne mõju.

Boonus

Positiivse tegevuskava kontrollnimekiri

(kaalutegur: kokku 22,5 % kolme mõõtme puhul)

Ei kohaldata

Kui jah, vt üksikasjalikuma teabe saamiseks tabel 3.

Tabel 2

Kestlikkusaspektid. Üksikasjalik teave (otserahastamine)

Keskpärane

Hea

Väga hea

Suurepärane

Kliima

15 %

Projektiga (2) seotud negatiivne mõju ja riskid.

(kaalutegur: 50 %)

—	Kliimamuutuste leevendamise ja/või nendega kohanemise vallas on mõningaid märkimisväärseid probleeme, mida ei saa täielikult leevendada ega kompenseerida.

—	Projektiga kaasneb suur kliimamuutustega seotud risk ning rakendatakse mõningaid leevendusmeetmeid, millega seda riski osaliselt maandatakse.

—	Märkimisväärset negatiivset mõju vähendati või piirati meetmetega, mille eesmärk oli tuvastatud märkimisväärset kahjulikku mõju vältida, ennetada või piirata või võimaluse korral kompenseerida.

—	Projektiga kaasneb keskmine kliimamuutustega seotud risk ning rakendatakse leevendamismeetmeid, millega seda riski osaliselt maandatakse.

—	Pärast leevendusmeetmete rakendamist säilib mõningane negatiivne mõju, kuid see ei ole märkimisväärne ja täiendavaid meetmeid ei peeta vajalikuks.

—	Projektiga kaasneb keskmine või suur kliimamuutustega seotud risk, mida leevendatakse ja juhitakse korralikult.

—	Pärast leevendusmeetmete võtmist (või juhul, kui leevendusmeetmeid ei ole vaja) negatiivne mõju puudub või on üksnes tühine – projektiga kaasneb väike kliimamuutustega seotud risk.

VÕI

—	Suur või keskmine risk, mis on täielikult maandatud.

Projektil on positiivne mõju, projektiarendaja/lõplik vahendite saaja ei ole võtnud vabatahtlikke meetmeid (3).

(kaalutegur: 50 %)

Märkimisväärset positiivset mõju ei tuvastatud.

Võib tuvastada mõningase positiivse mõju kliimamuutuste leevendamise ja muutustega kohanemise seisukohast.

Märkimisväärne positiivne mõju (eesmärk panustada kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse on selge sõnaga nimetatud, kuid see ei ole projekti elluviimise peamine põhjus).

Suur positiivne mõju (projekt on täielikult pühendatud kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, see on projekti elluviimise peamine põhjus)

Võetakse vabatahtlikke meetmeid projekti kliimaalase tulemuslikkuse suurendamiseks

(kaalutegur: 7,5 % (boonus))

Projektiarendaja võtab vabatahtlikkuse alusel ja rakenduspartneri suuniste kohaselt ette ühe või mitu järgmistest tegevustest vastavalt projekti vajadustele:

—	kliimaalane hindamine (kohandamise ja/või leevendamise vallas) selliste projektide puhul, mille otserahastamine jääb allapoole künnist

Keskkond

15 %

Projektiga seotud negatiivne mõju ja risk.

(50 %)

Esineb mõningal määral märkimisväärset negatiivset mõju või riski, mida ei ole täielikult leevendatud.

Märkimisväärset negatiivset mõju või riske vähendati või piirati meetmetega, mille eesmärk oli tuvastatud märkimisväärset kahjulikku mõju vältida, ennetada või piirata või võimaluse korral kompenseerida.

Pärast leevendusmeetmete rakendamist säilib mõningane negatiivne mõju või risk, kuid see ei ole märkimisväärne ja täiendavaid meetmed ei ole vajalikud.

Negatiivne mõju või risk pärast leevendusmeetmete võtmist puudub või on ainult tühine (või seda ei ole vaja leevendada)

Projektil on positiivne mõju, projektiarendaja/lõplik vahendite saaja ei ole võtnud vabatahtlikke meetmeid.

(kaalutegur: 50 %)

Märkimisväärne positiivne mõju puudub

Võib tuvastada mõningase positiivse

mõju keskkonnaaspektidele

Märkimisväärne positiivne mõju (eesmärk panustada keskkonnaeesmärkidesse on selge sõnaga nimetatud, kuid see ei ole projekti elluviimise peamine põhjus).

Suur positiivne mõju (projekt on täielikult pühendatud keskkonnaeesmärkidele, see on projekti elluviimise peamine põhjus)

Võetakse vabatahtlikke meetmeid projekti keskkonnatoime suurendamiseks

(kaalutegur: 7,5 % (boonus))

(boonus)

Projektiarendaja võtab vabatahtlikkuse alusel ja rakenduspartneri suuniste kohaselt ette ühe või mitu järgmistest tegevustest vastavalt projekti vajadustele:

—	projektiarendaja/lõplik vahendite saaja võtab vabatahtlikke meetmeid, et parandada projekti keskkonnatoimet, sealhulgas rakendades meetmeid selleks, et veelgi leevendada/kompenseerida negatiivset mõju

Sotsiaalvaldkond

15 %

Projektiga seotud negatiivne mõju ja riskid

(kaalutegur: 50 %)

Projektil on mõningane märkimisväärne negatiivne mõju, mida ei saa täielikult leevendada ega kompenseerida.

Mõningast märkimisväärset negatiivset mõju vähendati või piirati meetmetega, mille eesmärk oli tuvastatud märkimisväärset kahjulikku mõju vältida, ennetada või piirata või võimaluse korral kompenseerida.

Pärast leevendusmeetmete rakendamist säilib mõningane negatiivne mõju, kuid see ei ole märkimisväärne ja kompensatsioonimeetmed ei ole vajalikud.

Negatiivne mõju pärast leevendusmeetmete võtmist puudub või on ainult tühine (või seda ei ole vaja leevendada)

Projektil on positiivne mõju, projektiarendaja/lõplik vahendite saaja ei ole võtnud vabatahtlikke meetmeid.

(kaalutegur: 50 %)

Märkimisväärne positiivne mõju puudub.

Võib tuvastada mõningase positiivse mõju sotsiaalaspektidele.

Märkimisväärne positiivne mõju (eesmärk panustada keskkonnaeesmärkidesse on selge sõnaga nimetatud, kuid see ei ole projekti elluviimise peamine põhjus).

Suur positiivne mõju (projekt on täielikult pühendatud sotsiaaleesmärkidele, see on projekti elluviimise peamine põhjus).

Võetakse vabatahtlikke meetmeid projekti sotsiaalse mõju suurendamiseks.

(kaalutegur: 7,5 % (boonus))

Projektiarendaja võtab vabatahtlikkuse alusel ja rakenduspartneri suuniste kohaselt ette ühe või mitu järgmistest tegevustest vastavalt projekti vajadustele:

—	projektiarendaja/lõplik vahendite saaja on võtnud vabatahtlikke meetmeid, et suurendada projekti sotsiaalset toimet.

Tabel 3

Vahendatud rahastus

Rahastamis- või investeerimistoimingu mõju

Keskpärane (= 1)

Hea (= 2)

Väga hea (= 3)

Suurepärane (= 4)

1.	Lõplike vahendite saajate rahastamisvõimaluste suurendamine ja rahastamistingimuste parandamine (kaalutegur: 80 %)

a.	Rahastuse koguhulk, mille finantsvahendaja eeldatavasti InvestEU toetatud rahastusega seoses lõplikele vahendite saajatele kättesaadavaks teeb (kaalutegur: 30 %)

Rahastuse võimendus on piiratud (vähem kui kaks korda).

Rahastuse eeldatav võimendus on mõõdukas (kaks kuni kolm korda).

Rahastuse eeldatav võimendus on suur (kolm kuni viis korda).

Rahastuse eeldatav võimendus on märkimisväärselt suur (rohkem kui 5 korda).

b.	Hüved lõplikele vahendite saajatele (4) (kaalutegur: 30 %)

Rahastamis- ja investeerimistoimingutega võimaldatakse vahendajal pakkuda lõplikele vahendite saajatele soodsamaid tingimusi:

a)	kasutuselevõtu paindlikkus,

b)	võimalus kohandada tagasimaksete põhiosa,

c)	väljamaksete tegemise ajavahemiku pikkus,

d)	ajapikenduse pikkus,

e)	pikem tähtaeg,

f)	ELi piires rahastamine kohalikus vääringus,

g)	panus lõplike vahendite saaja finantsolukorra mitmekesistamisse ja stabiilsusesse,

h)	pangandusvälise alternatiivse laenu- ja/või omakapitali kättesaadavuse suurenemine,

i)	positsiooni madalam nõudeõigus,

j)	tagatisnõuded,

k)	finantssoodustuse ülekandmine vahendajalt lõplikule vahendite saajale,

l)	muud soodustused (kui need peaksid rahastamis- ja investeerimistoimingute käigus avalduma).

Mitte ühtegi nimetatud elementidest ei kohaldata.

Kohaldatakse ühte või kahte eespool nimetatud elementi.

Kohaldatakse kahte kuni kolme eespool nimetatud soodustust.

Kohaldatakse rohkem kui kolme eespool nimetatud soodustust.

c.	Eeldatav mõju finantskeskkonnale (kaalutegur: 20 %)

Rahastamis-/investeerimistegevus peaks eeldatavasti toetama juba tegutsevaid vahendajaid, kes säilitavad olemasolevad rahastamiskanalid peamiselt välja kujunenud keskkonnas, kusjuures vastastikmõju ja koostoime laiema rahastamiskeskkonnaga on piiratud.

Rahastamis-/investeerimistegevus peaks eeldatavasti jõuliselt toetama juba tegutsevaid vahendajaid, kes suurendavad või laiendavad olemasolevaid rahastamiskanaleid väljapoole oma välja kujunenud keskkonda, et taotleda InvestEU määruse artiklites 3 ja 8 määratletud poliitikaeesmärke.

Märkimisväärne osa rahastamis-/investeerimistegevusest peaks eeldatavasti toetama uusi vahendajaid, sealhulgas uute vahendajakategooriate esindajaid, või aitama võtta kasutusele uusi rahastamismehhanisme ja investeerimiskanaleid, et taotleda InvestEU määruse artiklites 3 ja 8 määratletud poliitikaeesmärke.

Rahastamis-/investeerimistegevusega püütakse kooskõlas tagatislepingus sätestatud prioriteetidega toetada uuenduslikke ja vertikaalseid rahastuslahendusi ja/või edendada partnerlust, arendada platvorme või teha laiemas rahastuskeskkonnas muul viisil süstemaatilist koostööd, et taotleda InvestEU määruse artiklites 3 ja 8 määratletud poliitikaeesmärke.

2.	Tööhõive (kaalutegur: 20 %)

Töökohtade arv, mida lõplike vahendite saajate tasandil eeldatavasti toetatakse

(kaalutegur: 20 %)

Eeldatav toetatavate töökohtade (sealhulgas hooajalised ja osalise tööajaga töökohad) ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate arv rakenduspartneri miljoni euro suuruse rahastuse kohta on järgmine:

—	tagatise puhul: alla 50,

—	omakapitali puhul: alla 5.

—	tagatise puhul: vahemikus 50–100,

—	omakapitali puhul: vahemikus 5 kuni 10.

—	tagatise puhul: vahemikus 100 kuni 175,

—	omakapitali puhul: vahemikus 10 kuni 15.

—	tagatise puhul: üle 300,

—	omakapitali puhul: üle 15.

(1) Rakenduspartnerid peaksid selgitama, miks ei saa majanduslikku tulumäära arvutada.

(2) Selle all mõeldakse projekti kõige laiemas tähenduses, sealhulgas kompensatsiooni- ja leevendusmeetmeid, mida on võetud kliimamuutuste leevendamiseks (st kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja muutustega kohanemiseks (st kliimamuutustega seotud ohtude, mõju ja riskidega tegelemine).

(3) Nagu on kirjeldatud positiivsetes tegevuskava soovitustes esitatud kestlikkuskontrolli suunistes.

(4) Raamtoimingute puhul peaks rakenduspartner märkima, millist tüüpi hüvesid on allprojektides eeldatavasti võimalik süstemaatiliselt saada

V LIIDE

6. sammas – Rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil

Järgmises tabelis on esitatud näited finantsprofiili näitajate kohta, mida saab kasutada võla- ja omakapitalitehingute puhul. Sõltuvalt finantstoodete/portfellide omadustest võib rakenduspartner esitada erinevaid näitajaid. Raamtoimingute puhul peab rakenduspartner esitama ükskõik millise järgnevatest: allprojektide aktsepteeritavate reitingute vahemik, keskmine reiting, ülekandemäärade vahemik või muud asjakohased näitajad, kui need on kättesaadavad, näiteks eeldatav kahju ja alusportfelli kestus.

Võlatehingud (1)		Näide 1	Näide 2
	Finantsprofiili näitaja (kooskõlas tagatislepinguga)	Eeldatav kahju	Ülekandemäärad
	Vahemik (vajaduse korral, nagu on määratletud tagatislepingus)	X% ≤ eeldatava kahju ≤ Y%	ei kohaldata
	Alusnäitajad	Rahastamis- või investeerimistoimingu eeldatav kahju Finantstoote/portfelli eeldatav kahju	Asjaomase portfelli/finantstoote suhtes kohaldatav ülekandemäär, mis põhineb rahastamis- või investeerimistoimingu eeldataval kahjul
Omakapitalitehingud	Finantsprofiili näitaja (kooskõlas tagatislepinguga)	IRR, vastaspoole reiting rahastusele või muud asjakohased näitajad, milles tagatislepingus kokku lepitakse Vastaspoole reiting, kui see on teada
	Vahemik (vajaduse korral, nagu on määratletud tagatislepingus)	X ≤ IRR või muud asjakohased näitajad ≤ Y
	Alusnäitajad	Rahastuse IRR või muud asjakohased näitajad, milles tagatislepingus kokku lepitakse. Vastaspoole reiting

(1) Sealhulgas piiristatud ja piiristamata tagatised.

VI LIIDE

7. sammas – lisanäitajad

Toimingu lõpuks eeldatavasti saavutatavad väärtused (1)

Kõigi rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul:

a)	saavutatud võimendus ja mitmekordistav mõju;

b)	kaasatud investeeringute summa;

c)	lõplike vahendite saajate hinnanguline arv;

d)	investeeringud kliimaeesmärkide toetuseks; (2)

e)	investeeringud keskkonnaeesmärkide toetuseks (2);

f)	investeeringud digitaliseerimise toetuseks (2);

g)	investeeringud tööstusliku ülemineku toetuseks (2);

h)	investeeringud õiglase ülemineku toetuseks (2);

i)	investeeringud elutähtsa infrastruktuuri loomisse (2);

j)	investeeringud küberjulgeoleku valdkonda ning kosmose- ja kaitsesektorisse (2);

k)	muude liidu allikatega kombineerimise puhul viidata tagastamatule komponendile või muule liidu programmide finantsinstrumentide komponendile (2);

l)	muud tegevuspõhised näitajad, mida võidakse nõuda vastava rahastamis- või investeerimistoimingu finantstoote puhul.

Vastavalt toimingu poliitikaharule ja poliitikavaldkonnale ning toimingu liigile (otsene või kaudne toiming), kui see on asjakohane:

Kestliku taristu poliitikaharu

Energia:

a)	loodud täiendav taastuvenergia ning muu ohutu ja säästva heiteta ja vähese heitega energia tootmise võimsus (megavattides (MW));

b)	parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste ning avaliku sektori hoonete ja ärihoonete arv;

c)	projekti(de) abil saavutatud hinnanguline energiasääst (kilovatt-tundides (kWh));

d)	kasvuhoonegaaside aastase heite vähendamine/vältimine (CO2-ekvivalenttonnides);

e)	säästva energia taristu arendamisse, arukamaks muutmisse ja ajakohastamisse tehtud investeeringute maht.

Digivaldkond:

täiendavad kodumajapidamised, ettevõtted või avalikud hooned, millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini, või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv.

Transport:

rahastamis- või investeerimistoiming on piiriülene ja/või annab panuse puuduvate ühenduste projektidele (sh TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate linnatranspordisõlmedega, piirkondlike piiriüleste raudteeühendustega, mitmeliigilise transpordi platvormidega, mere- ja siseveesadamatega, lennujaamade ühendustega ning raudtee-/maanteeterminalidega seotud projektid);

rahastamis- või investeerimistoiming aitab digiteerida transporti, eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), jõeteabesüsteemi (RIS), intelligentse transpordisüsteemi (ITS), laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi (VTMIS)/e-merendusteenuste ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) kasutuselevõtu kaudu;

c)	ehitatud või ajakohastatud alternatiivkütuse tanklate arv;

d)	rahastamis- või investeerimistoiming aitab suurendada transpordi ohutust.

Keskkond:

rahastamis- või investeerimistoiming aitab kaasa selliste kavade ja programmide rakendamisele, mis on ette nähtud liidu keskkonnaõigustikuga ja on seotud õhukvaliteedi, vee, jäätmete ja loodusega.

Teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu

a)	Teadus- ja innovatsiooniprojektidega tegelevate ettevõtete arv;

b)	panus eesmärki, et 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP) investeeritakse teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni.

VKEde poliitikaharu

a)	Toetatud ettevõtete arv;

b)	VKEdele/keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud vahendite maht [%], kui seda on taotluse esitamise ajal võimalik põhjendatult hinnata.

Sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu

a)	Sotsiaalne taristu: toetatud sotsiaalse taristu maht ja juurdepääsetavus sektorite kaupa: eluase, haridus, tervis, muud;

b)	mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: mikrorahastuse saajate ja toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv;

c)	oskused: uusi oskusi omandavate ja oskuste tunnustamist ja sertifitseerimist taotlevate isikute arv: ametlik haridus ja õpe.

Otseste toimingute puhul, kui see on asjakohane:

a)	tööde algus ja lõpp;

b)	projekti investeerimiskulud;

järgmiste näitajate sooline suhe:

i)	lõpliku vahendite saaja juhtkond;

ii)

tööjõud;

iii)	omanikud (ettevõtjad).

Vahendatud toimingud:

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektid.

Liikmesriigi osa näitajad: muud näitajaid, milles liikmesriik ja komisjon on osaluslepingu alusel kokku leppinud ja mis on rakenduspartneriga sõlmitud tagatislepingusse üle võetud.

(1) Nende näitajate arvutamisel kasutatakse InvestEU peamiste tulemus- ja seirenäitajate jaoks välja töötatud tehnilist metoodikat.

(2) Märge selle kohta, kas rahastamis- või investeerimistoiminguga tehakse panus konkreetsesse valdkonda (jah, ei, ei ole teada), ja summa, mis eeldatavasti valdkonda panustatakse.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 339/40

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1705,

14. juuli 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 234 lõiget 2, artikli 237 lõiget 4, artikli 239 lõiget 2 ja artikli 279 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (2) täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud loomatervise eeskirju seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomisega ning nende järgneva liikumise ja käitlemisega.

(2)	Pärast seda, kui delegeeritud määrus (EL) 2020/692 Euroopa Liidu Teatajas3. juunil 2020 avaldati, leiti selle sätetes teatavaid väiksemaid vigu ja väljajätmisi. Need vead ja väljajätmised tuleks parandada ning delegeeritud määrust (EL) 2020/692 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(3)	Lisaks sellele tuleks muuta teatavaid delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud eeskirju, et tagada nende kooskõla eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 (3) alusel vastu võetud muudes delegeeritud õigusaktides.

(4)

Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 on vaja muuta ka selleks, et hõlmata teatavad asjaolud, mis jäeti algselt selle õigusakti kohaldamisalast välja, ning teatavad võimalused, mis on sätestatud enne määrust (EL) 2016/429 vastu võetud liidu õigusaktides ja mis tuleks määruse (EL) 2016/429 raames säilitada. See on oluline, et tagada sujuv üleminek nendes varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt, mis käsitlevad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomist, või täpsustada, millisesse liiki ja kategooriasse kuuluvate loomade ning loomsete saaduste suhtes tuleks teatavaid nõudeid kohaldada või mitte kohaldada.

(5)

Samuti peaks delegeeritud määrus (EL) 2020/692 tagama sujuva ülemineku varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt, mis käsitlevad veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liitu sissetoomist, kuna need nõuded on osutunud tõhusaks. Seepärast tuleks nende kehtivate eeskirjade eesmärk ja sisu kõnealuses delegeeritud määruses säilitada, kuid kohandada neid vastavalt määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uuele õigusraamistikule.

(6)

Lisaks sellele ei tuleks delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud loomatervisenõudeid kohaldada loomsete saaduste suhtes, mis on saadud muudelt kui elusatelt veeloomadelt, välja arvatud need saadused, mis on ette nähtud edasiseks töötlemiseks liidus, kuna selliste toodete lisamiseks kõnealuse delegeeritud määruse kohaldamisalasse puuduvad olulised loomatervisega seotud põhjused. Seepärast tuleks muuta delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 1 lõiget 6, milles on sätestatud kõnealuse õigusakti kohaldamisala.

(7)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 8 praegu sätestatud sea määratlus sobib üksnes nende loomade liitu sissetoomise puhul. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/686, (4) milles on sätestatud loomse paljundusmaterjali liidusisese liikumise eeskirjad, nähakse ette erinev sigade määratlus, mis on asjakohane loomse paljundusmaterjali doonorite puhul. Seepärast tuleks delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud sigade määratlust muuta, et see hõlmaks nii sigade kui ka nende loomse paljundusmaterjali liitu sissetoomist.

(8)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 48 sätestatud mõiste „sumplaev“ ei ole praegu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/990 (5) artikli 2 punktis 2 sätestatud mõistega „sumplaev“ kooskõlas. Liidu eeskirjade järjepidevuse huvides tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 48 esitatud määratlust muuta, et viia see delegeeritud määruses (EL) 2020/990 sätestatud määratlusega kooskõlla.

(9)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud nõuded, mis puudutavad maismaaloomade kontrolli enne nende liitu lähetamist ja mis kodulindude puhul hõlmavad ka nende päritolukarja. Tuleks siiski täpsustada, et kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (6) sätestatud nõuetega, mida kohaldati kuni 21. aprillini 2021, ei kohaldata kõnealuseid nõudeid ööpäevaste tibude päritolukarja suhtes. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 13 lõiget 1 vastavalt muuta.

(10)

Alates 21. aprillist 2021 kohaldatav delegeeritud määrus (EL) 2020/692 peaks tagama sujuva ülemineku varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt, mis käsitlevad maismaaloomade ning nende loomse paljundusmaterjali ja maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liitu sissetoomist, kuna need on osutunud tõhusaks. Seepärast tuleks nende eeskirjade eesmärk ja sisu kõnealuses delegeeritud määruses säilitada, kuid kohandada neid vastavalt määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uuele õigusraamistikule. Komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 (7) artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et pärast liitu toomist peavad kabiloomade (v.a kinnistele ettevõtetele ettenähtud kabiloomad) saadetised jääma sihtettevõttesse vähemalt 30 päevaks, välja arvatud juhul, kui nad saadetakse otse tapamajja. Määrus (EL) nr 206/2010 tunnistati kehtetuks delegeeritud määrusega (EL) 2020/692. Delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 ei ole siiski ette nähtud võimalust viia kabiloomad tapamajja selle 30-päevase ajavahemiku jooksul pärast nende liitu sissetoomist. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 26 muuta, et näha selline võimalus ette, kuna kõnealuse ajavahemiku jooksul toimuv liikumine ei põhjusta olulisi loomaterviseprobleeme.

(11)

Lisaks sellele tuleks praegu üksnes võistlustel, võiduajamistel ja kultuuriüritustel osalevate hobuslaste suhtes kohaldatavat erandit delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 26 sätestatud nõudest, mis käsitleb 30-päevast viibimisaega sihtettevõttes pärast liitu sissetoomist, laiendada kõigile hobuslastele ning kõnealust artiklit tuleks vastavalt muuta.

(12)

Delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 on ette nähtud erand kõnealuses õigusaktis kodulindude ja kodulindude haudemunade saadetiste liitu sissetoomise suhtes sätestatud nõuetest, juhul kui saadetis sisaldab vähem kui 20 kodulinnuisendit (v.a silerinnalised linnud) või vähem kui 20 kodulindude haudemuna (v.a silerinnaliste lindude haudemunad). Teatavaid nõudeid, mis on seotud transpordivahenditega, kodulindude ja haudemunade liitu vedamiseks kasutatavate konteineritega, vaktsineerimisega lindude kõrge patogeensusega gripi vastu ning kodulindude ja haudemunade desinfitseerimisega, tuleks siiski kohaldada ka selliste saadetiste liitu sissetoomise suhtes, mis sisaldavad vähem kui 20 kodulinnuisendit (v.a silerinnalised linnud) ja vähem kui 20 kodulindude haudemuna (v.a silerinnaliste lindude haudemunad). Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikleid 49 ja 101 vastavalt muuta.

(13)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud, et kõik liitu lähetatud tehistingimustes peetavad linnud peaksid olema Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu vaktsineeritud. See ei ole aga praktiliselt võimalik ja on vastuolus nõuetega, mis käsitlevad liikmesriikidesse selliste toodete sissetoomist, millel on ilma vaktsineerimata Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatus. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 57 muuta täpsustamaks, et Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu kasutatavaid vaktsiine käsitlevaid nõudeid kohaldatakse juhul, kui tehistingimustes peetavad linnud on kõnealuse haiguse vastu vaktsineeritud.

(14)

Võistlustuvid kuuluvad määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 10 sätestatud tehistingimustes peetavate lindude määratluse alla. Seepärast kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/692 II osa 3. jaotise 2. peatükis tehistingimustes peetavate lindude suhtes sätestatud loomatervise erinõudeid ka nende loomade suhtes. Samas need nõuded piiravad võimalust tuua liitu sisse kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist pärit võistlustuvisid kavatsusega, et nad lendavad tagasi kõnealusesse kolmandasse riiki või kõnealusele kolmandale territooriumile või selle tsooni. Lisaks ei kujuta võistlustuvid, kes on liitu sisse toodud kavatsusega, et nad lendavad tagasi päritolukohaks olevasse kolmandasse riiki või territooriumile või selle tsooni, endast samasugust loomaterviseriski nagu muud tehistingimustes peetavad linnud. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/692 muuta, et näha ette erand konkreetsetest loomatervisenõuetest tehistingimustes peetavate lindude puhul nende sissetoomiseks liitu sellisest kolmandast riigist või selliselt kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus neid tavaliselt peetakse, kavatsusega nad kohe vabastada, eeldades, et nad lendavad tagasi kõnealusesse kolmandasse riiki või kõnealusele kolmandale territooriumile või selle tsooni.

(15)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 74 on sätestatud identifitseerimisnõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute sissetoomiseks liitu. Identifitseerimisvahendeid käsitlevate nõuete puhul osutatakse rakendusaktidele, mille komisjon on määruse (EL) 2016/429 artikli 120 kohaselt vastu võtnud. Selliseid rakendusakte ei ole siiski veel vastu võetud, sest määruse (EL) 2016/429 artiklis 277 on sätestatud, et nendesse liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas jätkatakse määruse (EL) nr 576/2013 (8) kohaldamist kuni 21. aprillini 2026. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 74 muuta, et viidata määruse (EL) nr 576/2013 nõuetele.

(16)

Väljajätmise tõttu puuduvad delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätted, mis käsitlevad loomse paljundusmaterjali saadetiste kontrolli enne nende liitu lähetamist. Selleks et tagada loomse paljundusmaterjali saadetiste vastavus delegeeritud määruse (EL) 2020/692 nõuetele enne, kui need lubatakse liitu sisse tuua, tuleks kõnealust delegeeritud määrust muuta nii, et selles oleksid sätestatud selliste saadetiste vajaliku läbivaatamise ja kontrolli eeskirjad.

(17)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 86 on sätestatud, et veiste ootsüütide ja embrüote saadetisi tuleks lubada liitu sisse tuua ainult juhul, kui doonorloom on pärit ettevõttest, kus ei esine veiste enzootilist leukoosi. Selle delegeeritud määruse artikli 87 lõikega 2 on ette nähtud erand ettevõttele, kus esines veiste enzootilist leukoosi, tingimusel et doonorloomad on alla kaheaastased ning vähemalt kolme eelnenud aasta jooksul ei ole seal esinenud ühtegi veiste enzootilise leukoosi kliinilist juhtumit. Seda erandit tuleks kohaldada doonorveiste suhtes olenemata nende vanusest. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 87 lõiget 2 vastavalt muuta.

(18)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud, et kodulindude haudemunad peavad pärinema linnukarjadest, mis on läbinud kliinilise kontrolli 24 tunni jooksul enne haudemunade saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimist. Kolmandad riigid ja sidusrühmad on siiski märkinud, et see nõue suurendab põhjendamatult pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust ning kujutab endast ohtu ettevõtete bioturvalisusele. Võttes arvesse, et kõnealused munad on pärit heakskiidetud ettevõtetest, kus kohaldatakse rangeid bioturvalisuse eeskirju, on asjakohane näha haudemunade päritolukarja kliiniliseks kontrollimiseks ette pikem ajavahemik, mis on sarnane komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/688 (9) seoses kõnealuste toodete liikmesriikidevahelise liikumisega sätestatud ajavahemikuga. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 107 vastavalt muuta.

(19)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III osa 2. jaotise 4. peatükis on sätestatud nõuded määratletud patogeenivabade munade liitu sissetoomisele, sealhulgas kõnealuste munade päritoluettevõttega seotud nõuded. Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 tuleks muuta, et näha ette, et kõnealused kolmandates riikides asuvad ettevõtted tuleb heaks kiita kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse selliste liidus asuvate ettevõtete suhtes.

(20)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 3 sätestatud veeloomade määratlus hõlmab peetavaid loomi ja metsloomi. Seepärast võib lubada tuua liitu sisse veeloomi vesiviljelusettevõtetest ja looduslikest elupaikadest. Seega võib neid lähetada „päritolukohast“ või „päritoluettevõttest“. Delegeeritud määrus (EL) 2020/692 peaks seda võimalust lubama ning seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 167 punkte a ja d vastavalt muuta.

(21)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikkel 172 näeb teatavate veeloomade kategooriate ja neilt pärinevate saaduste puhul ette erandid nõudest, et need peavad olema pärit taudivabast kolmandast riigist, kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvad vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted peavad siiski igal juhul olema pärit ettevõttest, mis on kas registreeritud või heaks kiidetud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 1. peatükiga. Seepärast tuleks käesoleva määrusega delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 172 muuta selgitamaks, et selles sätestatud erandit ei kohaldata mitte kõnealuse delegeeritud määruse artikli 170, vaid konkreetselt artikli 170 lõike 1 suhtes.

(22)	Väljajätmise tõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 174 lõiget 3 muuta nii, et see viitaks artikli 170 lõike 1 punkti a alapunktile iii, mitte artikli 170 punkti a alapunktile iii.

(23)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid peavad kehtestama heakskiidetud riiklikud meetmed, mis käsitlevad muid taude kui loetellu kantud taudid, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis d. Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 175 ja XXIX lisa tuleks muuta täpsustamaks, et liikmesriigid võivad selliseid meetmeid võtta mitte ainult loetellu kandmata taudide, vaid ka nende loetellu kantud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e.

(24)

Sperma, ootsüütide ja embrüote pikaajalise säilivuse tõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 IV osas näha nõukogu direktiivide 88/407/EMÜ, (10) 89/556/EMÜ, (11) 90/429/EMÜ (12) ja 92/65/EMÜ (13) kohaselt kogutud, toodetud, töödeldud ja säilitatud loomse paljundusmaterjali suhtes ette teatavad üleminekumeetmed. Kõnealused meetmed peaksid käsitlema seemendusjaamade, spermasäilituskeskuste, embrüokogumisrühmade ja embrüotootmisrühmade heakskiitmist vastavalt nimetatud direktiividele ning sperma, ootsüütide või embrüote paigutamiseks, ladustamiseks ja transpordiks kasutatavate kõrte ja muude pakendite märgistamist. Samuti peaksid need meetmed käsitlema loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise ja säilitamise nõudeid, doonorloomade loomatervisenõudeid ning doonorloomade ja loomse paljundusmaterjali labori- ja muid uuringuid vastavalt kõnealustele direktiividele. Võttes arvesse kõnealuse loomse paljundusmaterjali olulisust tõuaretussektori jaoks, tuleb tagada, et sellega kauplemisel ei esineks häireid. Selleks et tagada enne 21. aprilli 2021 kogutud või toodetud ning direktiivide 88/407/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/429/EMÜ ja 92/65/EMÜ nõuetele vastava loomse paljundusmaterjali saadetiste liitu sissetoomise järjepidevus, tuleks seega delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 kehtestada teatavad üleminekusätted. Kõnealust delegeeritud määrust tuleks vastavalt muuta.

(25)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III lisa tabelis 1 on muu hulgas esitatud nõuded, mis käsitlevad hobuslaste viibimisaega enne nende liitu sissetoomist. Eelkõige on konkreetsed viibimisajad ette nähtud muudele kui registreeritud hobuslastele, registreeritud hobuslastele ja registreeritud hobuste liitu tagasi toomisele pärast ajutist eksporti. Need viibimisajad peaksid olema üksikasjalikumad, et kõrvaldada riskid, mis tulenevad tapmiseks mitte ette nähtud hobuslaste, registreeritud hobuste ja tapmiseks ette nähtud hobuslaste sissetoomisest ning registreeritud hobuste liitu tagasi toomisest pärast ajutist eksporti. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta.

(26)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III lisa tabelis 2 on esitatud nõuded, mis käsitlevad kodulindude viibimisaega enne nende liitu sissetoomist. Eelkõige on konkreetsed viibimisajad ette nähtud tarbimiseks mõeldud liha või munade tootmiseks kasvatatavatele tootmislindudele ja uluklindude varude taastootmiseks kasvatatavatele kodulindudele, kuid mitte muude saaduste tootmiseks kasvatatavatele tootmislindudele. Seetõttu tuleks ka muude saaduste tootmiseks kasvatatavate tootmislindude kategooria puhul sätestada konkreetne viibimisaeg. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta.

(27)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 XV lisa punktis 2 on sätestatud loomatervisenõuded kodulindudele ja haudemunadele, mis on pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus kasutatavad Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastased vaktsiinid ei vasta kõnealuse lisa punktis 1 sätestatud erikriteeriumidele. Tuleks siiski täpsustada, milliseid neist nõuetest kohaldatakse kodulindude, haudemunade ja nende päritolukarjade suhtes. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta.

(28)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud eeskirjadega täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju. Kuna need eeskirjad on omavahel seotud, on need sätestatud ühes õigusaktis. Selguse huvides ja eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks on asjakohane, et eeskirjad, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692, on sätestatud ühes delegeeritud õigusaktis, millega nähakse ette põhjalikud nõuded, mida kohaldatakse loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste toomisel liitu.

(29)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/692 vastavalt muuta.

(30)	Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021. Õiguskindluse huvides peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõike 6 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„6. V osas sätestatakse loomatervisenõuded liitu sissetoomisele, samuti liikumisele ja käitlemisele pärast liitu sissetoomist ning erandid neist nõuetest järgmiste veeloomaliikide puhul nende kõikides arengustaadiumites ja nendelt saadud loomsete saaduste puhul, välja arvatud loomsed saadused, mis on saadud muudelt kui otse inimtoiduks mõeldud elusatelt veeloomadelt, ning looduses vabalt elavad veeloomad ja nendelt looduses vabalt elavatelt veeloomadelt saadud loomsed saadused, mis on lossitud kalalaevadelt otse inimtoiduks:“;

b)	lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. VII osas on ülemineku- ja lõppsätted.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)	„siga“ – loomade liitu sissetoomise puhul sugukonda Suidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom või loomse paljundusmaterjali liitu sissetoomise puhul liiki Sus scrofa kuuluv loom;“;

punkt 48 asendatakse järgmisega:

„48)	„sumplaev“ – sumplaev komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/990 (*1) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses;

(*1) Komisjoni 28. aprilli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/990, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega (ELT L 221, 10.7.2020, lk 42).“"

Artikli 3 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	maismaaloomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste puhul loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste konkreetsete liikide ja kategooriate korral loetellu kantud kolmas riik, territoorium või selle tsoon;“.

4)	Artikli 13 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kodulindude (v.a ööpäevased tibud) ja tehistingimustes peetavate lindude puhul hõlmab see kontroll ka liitu lähetamiseks ettenähtud loomade päritolukarja.“

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Kabiloomade liikumine ja käitlemine pärast nende liitu sissetoomist

Pärast liitu sissetoomist peavad kabiloomad (v.a hobuslased) jääma oma sihtettevõttesse vähemalt 30 päevaks alates nende sellesse ettevõttesse saabumise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui nad viiakse tapale.“

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Erandina artikli 14 lõikest 3, artiklist 40 ja artiklitest 43–48 lubatakse saadetisi, mis sisaldavad vähem kui 20 kodulinnuisendit (v.a silerinnalised linnud), liitu sisse tuua tingimusel, et sellised saadetised vastavad järgmistele nõuetele:“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

seoses lindude kõrge patogeensusega gripi vastase vaktsineerimisega:

i)	kodulinde ei ole lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineeritud;

ii)	kodulindude päritolukarja (v.a ööpäevased tibud) ei ole lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineeritud;

iii)	kui ööpäevaste tibude vanemkarjad on lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineeritud, on päritolukohaks olev kolmas riik või territoorium andnud tagatised selle kohta, et XIII lisas sätestatud vaktsineerimisprogrammide ja täiendava seire miinimumnõuded on täidetud;“;

punkti e alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

Salmonella pullorum ja Salmonella gallinarum liikide Numida meleagris, Coturnix coturnix, Phasianus colchicus, Perdix perdix ja Anas spp. puhul;“;

lisatakse punkt f:

„f)	ööpäevased tibud on pärit haudemunadest, mis on enne inkubeerimist desinfitseeritud vastavalt päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse juhistele.“

Artikkel 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 57

Konkreetsed loomatervisenõuded tehistingimustes peetavatele lindudele

Tehistingimustes peetavate lindude saadetisi lubatakse liitu sisse tuua ainult juhul, kui saadetises olevad loomad vastavad järgmistele nõuetele:

a)	neid ei ole lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineeritud;

kui neid on Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu vaktsineeritud, on päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädev asutus andnud tagatised, et kasutatavad vaktsiinid vastavad Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastaste vaktsiinide üld- ja erikriteeriumidele, mis on sätestatud XV lisa punktis 1;

c)	neile on 7–14 päeva jooksul enne liitu lähetamiseks pealelaadimise kuupäeva tehtud lindude kõrge patogeensusega gripi ja Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse tuvastamise uuringud, mille tulemused olid negatiivsed.“

Artikli 60 punkti b alapunkt vi nummerdatakse ümber punktiks c järgmiselt:

„c)	tehistingimustes peetavad linnud vabastatakse karantiinist üksnes veterinaarjärelevalve ametniku kirjaliku loa alusel.“

Artikkel 62 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 62

Erandid loomatervisenõuetest tehistingimustes peetavate lindude liitu sissetoomisel

1. Erandina artiklites 3–10 (v.a artikli 3 punkti a alapunkt i), artiklites 11–19 ja artiklites 53–61 sätestatud nõuetest on liitu lubatud sisse tuua neile nõuetele mittevastavate tehistingimustes peetavate lindude saadetisi, kui need on pärit kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt, mis on konkreetselt kantud tehistingimustes peetavate lindude liitu sissetoomist lubavasse loetellu samaväärsete tagatiste alusel.

2. Erandina artiklis 11 ja artiklites 54–58 sätestatud nõuetest lubatakse võistlustuvide saadetisi, mis tuuakse liitu sisse sellisest kolmandast riigist või selliselt kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus neid tavaliselt peetakse, kavatsusega nad kohe vabaks lasta, eeldades, et nad lendavad tagasi kõnealusesse kolmandasse riiki või kõnealusele kolmandale territooriumile või selle tsooni, ning mis ei vasta kõnealustele nõuetele, liitu sisse tuua, kui need vastavad järgmistele nõuetele:

a)	sihtliikmesriik on kindlaks teinud, et võistlustuvid võivad siseneda tema territooriumile kõnealusest kolmandast riigist või kõnealuselt kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 230 lõikega 2;

need on pärit registreeritud ettevõttest, millest 10 km raadiuses (sh mis tahes naaberriigi territooriumil, kui see on asjakohane) ei ole viimase 30 päeva jooksul enne lindude liitu lähetamiseks pealelaadimise kuupäeva lindude kõrge patogeensusega gripi ega Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse puhanguid esinenud;

c)	neid ei ole lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineeritud;

neid on vaktsineeritud Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu ja päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädev asutus on andnud tagatised, et kasutatavad vaktsiinid vastavad Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastaste vaktsiinide üld- ja erikriteeriumidele, mis on sätestatud XV lisa punktis 1;

e)	nad on pärit ettevõttest, kus vaktsineeritakse Newcastle’i haiguse viirusega nakatumise vastu.

3. Erandina artiklites 59, 60 ja 61 sätestatud nõuetest võib liitu sisenemise liikmesriigi pädev asutus lubada liitu sisse tuua võistlustuvisid, keda ei transpordita otse delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 14 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutusse, kui nad:

a)	on võistlustuvid, kes on liitu sisse toodud kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus neid tavaliselt peetakse vastavalt lõikele 2;

b)	lastakse pädeva asutuse kontrolli all kohe vabaks, eeldades, et nad lendavad tagasi päritolukohaks olevasse kolmandasse riiki või kolmandale territooriumile või selle tsooni.“

10)

Artikli 74 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Koerte, kasside ja valgetuhkrute saadetisi lubatakse liitu sisse tuua ainult juhul, kui iga saadetises olev loom on individuaalselt identifitseeritav delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktis e loetletud süstitava transponderi abil, mille on paigaldanud veterinaararst ning mis vastab määruse (EL) nr 576/2013 II lisas osutatud tehnilistele nõuetele.“

11)

Artikli 80 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

nad viibisid kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis, mis on kantud teatavate loomse paljundusmaterjali liikide ja kategooriate liitu sissetoomist lubavasse loetellu, enne kogumise kuupäeva:

i)	veiste, lammaste ja kitsede puhul vähemalt 6 kuud;

ii)	sigade ja hobuslaste puhul vähemalt 3 kuud;“.

12)

Artikli 83 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

selle loomse paljundusmaterjali kogunud või tootnud, seda töödelnud ja säilitanud loomse paljundusmaterjali ettevõtte kordumatu heakskiidunumber;“.

13)

Artikli 85 järele lisatakse artikkel 85a:

„Artikkel 85a

Loomse paljundusmaterjali saadetiste kontrollimine enne nende lähetamist liitu

Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua üksnes juhul, kui veterinaarjärelevalve ametnik on neid saadetisi päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis 72 tunni jooksul enne liitu lähetamist visuaalselt kontrollinud ja teinud dokumentide kontrolli järgmiselt:

a)	veoanuma visuaalne kontroll, et kontrollida vastavust artiklis 84 sätestatud nõuetele;

keskuse või rühma veterinaararsti esitatud dokumentide kontroll veendumaks, et:

sertifitseeritavat teavet toetab arvestus, mida peetakse kooskõlas:

—	delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artikli 8 lõike 1 punktiga a ning

—	selle määruse artikli 8 punktiga d;

ii)	kõrtele või muudele pakenditele artikli 83 punkti a kohaselt kantud märgistus vastab loomatervise sertifikaadis ja veoks kasutataval anumal olevale numbrile;

iii)	III osa 1. jaotises osutatud loomatervisenõuded on täidetud.“

14)

Artikli 87 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina artikli 86 punkti b alapunktist iii lubatakse veiste ootsüütide ja embrüote saadetisi liitu sisse tuua juhul, kui doonorloom on pärit ettevõttest, kus esineb veiste enzootilist leukoosi, kui päritoluettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik on tõendanud, et vähemalt kolme eelnenud aasta jooksul ei ole selles ettevõttes esinenud ühtegi veiste enzootilise leukoosi kliinilist juhtumit.“

15)

Artikkel 91 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 91

Doonorlammaste ja -kitsede päritoluettevõte

Lammaste ja kitsede sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua üksnes juhul, kui need on kogutud doonorloomadelt, kes on pärit ettevõttest, kus ei ole Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkust esinenud, ja keda ei ole eelnevalt kunagi peetud halvema staatusega ettevõttes.“

16)

Artikli 100 punkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	haudemunad laaditi sadama või lennujaama piirest väljumata otse ja võimalikult kiiresti ümber laevale või lennukile, mida kasutatakse edasise veo jaoks liitu ja mis vastab artikli 102 punktis a sätestatud nõuetele;“

17)

Artikli 102 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	haudemune peab olema veetud transpordivahendis, mis:“.

18)

Artikli 107 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

nad on kas:

läbinud päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis veterinaarjärelevalve ametniku kliinilise kontrolli 72 tunni jooksul enne haudemunade saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimist, et tuvastada märke, mis viitavad taudide (sealhulgas I lisas osutatud loetellu kantud taudide ja esilekerkivate taudide) esinemisele, ning neil ei ilmnenud ühtegi taudi sümptomit ja ei olnud mingit alust kahtlustada kõnealuste taudide esinemist

või

ii)

—

läbinud päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis veterinaarjärelevalve ametniku igakuise kliinilise kontrolli, millest viimane toimus 31 päeva jooksul enne haudemunade saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimist, et tuvastada märke, mis viitavad taudide (sealhulgas I lisas osutatud loetellu kantud taudide ja esilekerkivate taudide) esinemisele, ning neil ei ilmnenud ühtegi taudi sümptomit ja ei olnud mingit alust kahtlustada kõnealuste taudide esinemist;

—

läbinud päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis kõnealusel hetkel esineva tervisestaatuse hindamise, mille veterinaarjärelevalve ametnik tegi 72 tunni jooksul enne haudemunade saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimist, võttes aluseks ettevõtja esitatud ajakohastatud teabe ning ettevõttes peetavate tervise- ja tootmisdokumentide kontrolli, et tuvastada märke, mis viitavad taudide (sealhulgas I lisas osutatud loetellu kantud taudide ja esilekerkivate taudide) esinemisele.“

19)

Artiklit 110 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Erandina artiklitest 101, 106, 107 ja 108 lubatakse saadetisi, mis sisaldavad vähem kui 20 kodulindude haudemuna (v.a silerinnaliste lindude haudemunad), liitu sisse tuua juhul, kui need vastavad järgmistele nõuetele:“;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

nad on pärit linnukarjadest, mis on päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis läbinud veterinaarjärelevalve ametniku kliinilise kontrolli 24 tunni jooksul enne haudemunade saadetiste liitu lähetamiseks pealelaadimist, et tuvastada märke, mis viitavad taudide (sealhulgas I lisas osutatud loetellu kantud taudide ja esilekerkivate taudide) esinemisele, ning linnukarjades ei ilmnenud ühtegi taudi sümptomit ja ei olnud mingit alust kahtlustada kõnealuste taudide esinemist;“;

punkti e alapunktis ii asendatakse kolmas taane järgmisega:

„—	Salmonella pullorum ja Salmonella gallinarum liikide Numida meleagris, Coturnix coturnix, Phasianus colchicus, Perdix perdix ja Anas spp. puhul;’;

lisatakse punkt f:

„f)	haudemunad peavad olema desinfitseeritud vastavalt päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse juhistele.“

20)

Artikli 111 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

mida on pidevalt vähemalt kuus nädalat enne munade liitu lähetamiseks kogumise kuupäeva peetud ettevõtetes, mis:

—	vastavad Euroopa farmakopöas kirjeldatud tingimustele;

—	on päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud kooskõlas nõuetega, mis on vähemalt samaväärsed delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 8 sätestatud nõuetega, ja mille heakskiitu ei ole peatatud ega tühistatud;“.

21)

Artikli 119 järele lisatakse artikkel 119a:

„Artikkel 119a

Loomse paljundusmaterjali saadetiste kontrollimine enne nende lähetamist liitu

Artiklis 117 osutatud sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua üksnes juhul, kui veterinaarjärelevalve ametnik on neid saadetisi päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis 72 tunni jooksul enne liitu lähetamist visuaalselt kontrollinud ja teinud dokumentide kontrolli järgmiselt:

a)	veoanuma visuaalne kontroll, et kontrollida vastavust artiklis 119 sätestatud nõuetele;

kinnises ettevõttes toimuva tegevuse eest vastutava ettevõtte veterinaararsti poolt esitatud dokumentide kontroll veendumaks, et:

i)	sertifitseeritavat teavet toetab kinnises ettevõttes peetav arvestus;

ii)	kõrtele või muudele pakenditele artikli 119 punkti a kohaselt kantud märgistus vastab loomatervise sertifikaadis ja veoks kasutataval anumal olevale numbrile;

iii)	III osa 3. jaotises osutatud loomatervisenõuded on täidetud.“

22)

Artikli 125 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	need puhastati ja desinfitseeriti enne rümpade ulukiliha töötlemisettevõttesse lähetamiseks pealelaadimist päritolukohaks oleva kolmanda riigi või territooriumi pädeva asutuse lubatud desinfitseerimisvahendiga;“.

23)

Artiklisse 154 lisatakse lõige 3:

„3. Liitu sissetoomiseks ette nähtud toorpiima, ternespiima või ternespiimapõhiste toodete saamiseks kasutatud loomade puhul ei nõuta lõikes 2 osutatud viibimisaja järgimist, tingimusel et nad toodi kolmandasse riiki või kolmandale territooriumile või selle tsooni:

a)	muust kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, mis on kantud toorpiima, ternespiima või ternespiimapõhiste toodete liitu sissetoomist lubavasse loetellu ja kus loomad viibisid enne lüpsmist vähemalt kolm kuud; või

b)	mõnest liikmesriigist.“

24)

Artiklit 167 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	need lähetati päritolukohast otse liitu;

nende meritsi, õhu kaudu, raudteed või maanteed mööda toimuva transpordi ajal ei laaditud saadetisi konteinerist välja ning vett, milles neid transporditakse, ei vahetatud kolmandas riigis või kolmandal territooriumil, selle tsoonis või piirkonnas, mis ei ole kantud teatavate veeloomade liikide ja kategooriate liitu sissetoomist lubavasse loetellu;“;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	päritolukohas pealelaadimise ajast kuni liitu saabumise ajani ei tohi neid vedada samas vees või konteineris ega sumplaevas koos halvema tervisestaatusega veeloomadega ega veeloomadega, kes ei olnud ette nähtud liitu sissetoomiseks;“.

25)

Artikli 169 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

punktis a osutatud loetav märgis peab sisaldama ka järgmisi märkusi (kui see on asjakohane):

i)	„Euroopa Liidus pärast edasist töötlemist inimtoiduks ettenähtud kala“;

ii)	„Euroopa Liidus pärast edasist töötlemist inimtoiduks ettenähtud limused“;

iii)	„Euroopa Liidus pärast edasist töötlemist inimtoiduks ettenähtud koorikloomad“.“

26)	Artiklis 172 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega: „Erandina artikli 170 lõikest 1 ei kohaldata kõnealuses artiklis sätestatud nõudeid järgmiste veeloomade kategooriate suhtes:“.

27)

Artikli 173 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	liidus pärast edasist töötlemist inimtoiduks ettenähtud kala, mis tapeti ja puhastati siseelunditest enne nende liitu lähetamist.“

28)

Artikli 174 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigi pädev asutus võib käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud loa anda ainult juhul, kui loodusvetesse laskmine või asetamine ei ohusta vette laskmise või asetamise kohas veeloomade tervisestaatust, ning igal juhul peab vette laskmine vastama artikli 170 lõike 1 punkti a alapunktis iii sätestatud nõudele.“

29)

Artiklit 175 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 175 Täiendavad loomatervisenõuded, et piirata selliste taudide mõju, mille suhtes on liikmesriigid heaks kiitnud riiklikud meetmed kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõikega 3“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kes on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõikega 3 heaks kiitnud riiklikud meetmed muude taudide kui nende loetellu kantude taudide vastu, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis d, võtavad meetmeid nende taudide sissetoomise vältimiseks, kohaldades täiendavaid loomatervisenõudeid käesoleva määruse XXIX lisas esitatud tabeli teises veerus loetletud liikidesse kuuluvate veeloomade ja neilt veeloomadelt (v.a elusad veeloomad) saadud loomsete saaduste saadetiste sissetoomiseks kõnealustesse liikmesriikidesse.“

30)

VII osa muudetakse järgmiselt:

a)	VII osa pealkiri asendatakse järgmisega: „VII OSA ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED“;

VII osa pealkirja järele ja artikli 183 ette lisatakse artikkel 182a:

„Artikkel 182a

Üleminekumeetmed

1. Seemendusjaamu, sperma säilituskeskuseid, embrüokogumisrühmi ja embrüotootmisrühmi, mis on määruse (EL) 2016/429 artikli 270 lõike 2 kuuendas, seitsmendas, kaheksandas ja kaheteistkümnendas taandes osutatud nõukogu direktiivide 88/407/EMÜ (*2), 89/556/EMÜ (*3), 90/429/EMÜ (*4) ja 92/65/EMÜ (*5) kohaselt heaks kiidetud enne 21. aprilli 2021, käsitatakse käesoleva määruse artikli 82 lõikes 1 osutatud heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetena.

Muus osas kohaldatakse nende suhtes käesoleva määruse artikli 82 lõikes 2 ja määruse (EL) 2016/429 artiklis 233 sätestatud eeskirju.

2. Enne 21. aprilli 2021 kogutud, toodetud, töödeldud ja säilitatud sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua tingimusel, et need vastavad loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise ja säilitamise, doonorloomade loomatervise ning doonorloomadele ja loomsele paljundusmaterjalile tehtavate labori- ja muude uuringute osas nõuetele, mis on sätestatud vastavalt doonorloomade liikidele direktiivides 88/407/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/429/EMÜ ja 92/65/EMÜ.

3. Sperma, ootsüütide või embrüote – olenemata sellest, kas need on jagatud üksikannusteks või mitte – pakendamiseks, säilitamiseks ja veoks kasutatavaid kõrsi ja muid pakendeid, mis on direktiivide 88/407/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/429/EMÜ ja 92/65/EMÜ kohaselt märgistatud enne 21. aprilli 2021 vastavalt doonorloomade liikidele, käsitatakse käesoleva määruse artikli 83 punkti a kohaselt märgistatuna.

(*2) Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10)."

(*3) Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1)."

(*4) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62)."

(*5) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).“;"

c)	artiklile 184 lisatakse järgmine pealkiri: „Jõustumine ja kohaldamine“.

31)	III, VIII, XV, XXVIII ja XXIX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(4) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).

(5) Komisjoni 28. aprilli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/990, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega (ELT L 221, 10.7.2020, lk 42).

(6) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(7) Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(9) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).

(10) Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10).

(11) Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1).

(12) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62).

(13) Nõukogu 13. juuli 1992.aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III, VIII, XV, XXVIII ja XXIX lisa muudetakse järgmiselt.

III lisa muudetakse järgmiselt:

tabeli 1 kolmandas, neljandas ja viiendas reas asendatakse muid kui registreeritud hobuslasi, registreeritud hobuslasi ja registreeritud hobuseid, kes tuuakse liitu tagasi pärast ajutist eksporti võistlustel, võiduajamistel või hobustega seotud kultuuriüritustel osalemiseks, käsitlevad kanded järgmisega:

Loomaliik või -kategooria	Minimaalne viibimisaeg kolmandas päritoluriigis või kolmandal päritoluterritooriumil või selle tsoonis, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis i	Minimaalne viibimisaeg päritoluettevõttes, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis ii	Minimaalne periood, mille vältel ei toimu kokkupuudet halvema tervisliku seisundiga loomadega, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis iii
„Hobuslased, kes ei ole ette nähtud tapmiseks	40 päeva või alla 40 päeva vanuste loomade puhul sünnist saadik või alates nende sissetoomisest liidust	30 päeva (40 päeva hobuste Aafrika katku riskipiirkondadest pärit loomade puhul) või alla 30 päeva (40 päeva) vanuste loomade puhul sünnist saadik või alates nende sissetoomisest liidust	15 päeva
Registreeritud hobused	40 päeva või alla 40 päeva vanuste loomade puhul sünnist saadik või alates nende sissetoomisest liidust või teatavatest loetellu kantud kolmandatest riikidest	30 päeva (40 päeva hobuste Aafrika katku riskipiirkondadest pärit loomade puhul) või alla 30 päeva (40 päeva) vanuste loomade puhul sünnist saadik või alates nende sissetoomisest liidust või teatavatest loetellu kantud kolmandatest riikidest	15 päeva
Registreeritud hobuslased, kes tuuakse liitu tagasi pärast ajutist eksporti võistlustel, võiduajamistel või hobustega seotud kultuuriüritustel osalemiseks	Kuni 30 päeva või teatavate võistluste, võiduajamiste ja hobustega seotud kultuuriürituste puhul kuni 90 päeva	Ei ole kehtestatud	Kogu ajutise ekspordi periood
Hobuslased, kes on ette nähtud tapmiseks	90 päeva	30 päeva (40 päeva hobuste Aafrika katku riskipiirkondadest pärit loomade puhul)	30 päeva (40 päeva hobuste Aafrika katku riskipiirkondadest pärit loomade puhul)“;

tabelit 2 muudetakse järgmiselt:

teises reas asendatakse tarbimiseks mõeldud liha ja munade tootmiseks kasvatatavaid tootmislinde käsitlev kanne järgmisega:

Linnukategooria	Linnud, kelle suhtes kohaldatakse viibimisaja nõuet	Minimaalne viibimisaeg kolmandas päritoluriigis või kolmandal päritoluterritooriumil või selle tsoonis, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis i	Minimaalne viibimisaeg päritoluettevõttes, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis ii	Minimaalne periood, mille vältel ei toimu kokkupuudet halvema tervisliku seisundiga loomadega, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis iii
„Tootmislinnud tarbimiseks mõeldud liha, munade ja muude saaduste tootmiseks	SL	3 kuud või alla 3 kuu vanuste loomade puhul koorumisest saadik	6 nädalat või alla 6 nädala vanuste loomade puhul koorumisest saadik	6 nädalat või alla 6 nädala vanuste loomade puhul koorumisest saadik“;

ii)

viiendal real asendatakse ööpäevaseid tibusid käsitlev kanne järgmisega:

Linnukategooria	Linnud, kelle suhtes kohaldatakse viibimisaja nõuet	Minimaalne viibimisaeg kolmandas päritoluriigis või kolmandal päritoluterritooriumil või selle tsoonis, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis i	Minimaalne viibimisaeg päritoluettevõttes, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis ii	Minimaalne periood, mille vältel ei toimu kokkupuudet halvema tervisliku seisundiga loomadega, nagu on osutatud artikli 11 punkti b alapunktis iii
„Ööpäevased tibud	SL	Koorumisest saadik	Koorumisest saadik	Koorumisest saadik
„Ööpäevased tibud	PLK	3 kuud enne kuupäeva, mil koguti munad, millest ööpäevased tibud koorusid	6 nädalat enne kuupäeva, mil koguti munad, millest ööpäevased tibud koorusid	–“.

VIII lisa punkti 1 joonealune märkus (**) asendatakse järgmisega:

„(**)

Ei kohaldata juhul, kui loomad on pärit kolmandast riigist, kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, mis on tunnistatud taudivabaks või hooajaliselt taudivabaks selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide loetelus, kust on lubatud kabiloomade saadetisi liitu sisse tuua.“

XV lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. LOOMATERVISENÕUDED KODULINDUDE JA HAUDEMUNADE PUHUL, MIS ON PÄRIT KOLMANDAST RIIGIST VÕI KOLMANDALT TERRITOORIUMILT VÕI SELLE TSOONIST, KUS KASUTATAVAD NEWCASTLE’I HAIGUSE VIIRUSEGA NAKATUMISE VASTASED VAKTSIINID EI VASTA PUNKTIS 1 SÄTESTATUD ERIKRITEERIUMIDELE

Kodulinnud ja haudemunad, mis on pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus kasutatavad Newcastle’i haiguse viirusega nakatumise vastased vaktsiinid ei vasta punktis 1.2 sätestatud erikriteeriumidele, peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	kodulinnud, ööpäevaste tibude päritolukari ja haudemunade päritolukari ei tohi olla selliste vaktsiinidega vaktsineeritud vähemalt 12 kuu jooksul enne saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimise kuupäeva;

kodulindude ja haudemunade päritolukarjas peab olema tehtud viiruse eraldamisel põhinev uuring Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse tuvastamiseks mitte varem kui kaks nädalat enne saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimise kuupäeva või haudemunade puhul mitte varem kui kaks nädalat enne munade kogumise kuupäeva. Uuring peab olema tehtud ametlikus laboris juhuvalimi alusel võetud kloaagi-tampooniproovidega, mis on kogutud vähemalt 60 linnult igast linnukarjast, ning uuringu tulemusena ei tohi olla tuvastatud ühtki lindude paramüksoviirust, mille ICPI on üle 0,4;

c)	kodulinnud (v.a ööpäevased tibud), ööpäevaste tibude päritolukari ja haudemunade päritolukarjad peavad olema hoitud punktis b osutatud kahenädalase ajavahemiku jooksul päritoluettevõttes isolatsioonis ametliku järelevalve all;

kodulinnud (v.a ööpäevased tibud), ööpäevaste tibude päritolukari ja haudemunade päritolukari ei tohi olla kokku puutunud kodulindudega, kes ei vasta punktides a ja b sätestatud nõuetele:

i)	kodulindude puhul 60 päeva vältel enne saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimise kuupäeva;

ii)	haudemunade puhul 60 päeva vältel enne munade kogumise kuupäeva;

e)	haudemunad, millest on koorunud ööpäevased tibud, ei tohi olla haudejaamas ega haudejaama transportimise ajal kokku puutunud kodulindude või haudemunadega, mis ei vasta punktides a–d sätestatud nõuetele.“

XXVIII lisa punkti 1 tabeli kolmandas reas asendatakse kuivatatud munavalget käsitlev kanne järgmisega:

Munatoode	Töötlus
Munatoode	Keskosa temperatuur (Celsiuse kraadides (°C))	Töötluse kestus (sekundites (s) või tundides (h))
„Kuivatatud munavalge	67 °C	20 h
„Kuivatatud munavalge	54,4 °C	50,4 h“.

XXIX lisas muudetakse tabelit, lisades allpool oleva teksti otse karpkala kevadvireemiale (SVC) ja sellele vastuvõtlikele liikidele viitava rea kohale:

„Karpkalade herpesviroos

Nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisa tabeli 3. veerus.“

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 339/65

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1708,

23. september 2021,

millega lisatakse 2021. aasta püügikvoodile teatavad 2020. aastal nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatatud kogused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid paluda komisjonilt enne neile eraldatud kvoodi kohaldamise aasta 31. oktoobrit peatada kuni 10 % kvoodist ja kanda see üle järgmisse aastasse.

(2)	Nõukogu määrustega (EL) 2018/2025, (2) (EL) 2019/1838, (3) (EL) 2019/2236 (4) ja (EL) 2020/123 (5) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2020. aastaks ning märgitud, milliste kalavarude suhtes võib kohaldada määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud meetmeid.

(3)	Nõukogu määrustega (EL) 2020/1579, (6) (EL) 2021/90, (7) (EL) 2021/91 (8) ja (EL) 2021/92 (9) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2021. aastaks.

(4)

Teatavad liikmesriigid esitasid määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt enne 2020. aasta 31. oktoobrit taotluse, et peatada see osa nende 2020. aasta kvootidest, mis on nimetatud kõnealuse määruse lisas, ja kanda see üle järgmisse aastasse. Peatatud kogused tuleks kõnealuses määruses osutatud piires lisada 2021. aasta kvootidele.

(5)

Paindlikkuse kohaldamiseks on kontrollitud ja arvesse võetud taotlusega hõlmatud kalavarude ülekandmise õiguspärasust ja kõnealuste varude kasutamise olukorda. Kõnealuste varudega seoses leiti, et 2020. aastal peatatud kvootide ülekandmine 2021. aastasse on kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõikega 2.

(6)

Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, ei kohaldata käesoleva määruse lisas loetletud varude suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (10) artikli 15 lõikes 9 sätestatud ühest aastast teise paindliku ülekandmise mehhanismi.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2021. aasta püügikvoote, mis on kehtestatud määrustega (EL) 2020/1579, (EL) 2021/90, (EL) 2021/91 ja (EL) 2021/92, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. september 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(2) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2025, millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 325, 20.12.2018, lk 7).

(3) Nõukogu 30. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1838, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 31.10.2019, lk 1).

(4) Nõukogu 16. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2236, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks (ELT L 336, 30.12.2019, lk 14).

(5) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

(6) Nõukogu 29. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1579, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 362, 30.10.2020, lk 3).

(7) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/90, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2021. aastaks (ELT L 31, 29.1.2021, lk 1).

(8) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/91, millega kehtestatakse 2021. ja 2022. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 31, 29.1.2021, lk 20).

(9) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

LISA

Riigi kood	Varu kood	Liik	Piirkonna nimi	2020. aasta lõplik kvoot (1) (tonnides)	Püük 2020. aastal (tonnides)	Eritingimustel (2) püük 2020. aastal (tonnides)	Lõpliku kvoodi %	Ülekantud kogus (tonnides)
BE	ANF/*8ABDE	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul)	360,128	82,820	0	23	36,013
BE	ANF/07.	Merikuratlased	7	2 761,522	1 111,675	82,820	43,25	276,152
BE	HAD/*2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A. puhul)	0,445	0	0	0	0,045
BE	HAD/07A.	Kilttursk	7a	56,447	3,619	0	6,41	5,645
BE	HAD/2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	236,000	40,005	0	16,95	23,600
BE	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	28,501	0	0	0	2,850
BE	HAD/7X7A34	Kilttursk	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	127,830	107,184	0	83,85	12,783
BE	HER/*04B.	Heeringas	4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	4 803,427	10,906	0	0,23	480,343
BE	HER/*25B-F	Heeringas	2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	2,200	0	0	0	0,220
BE	HER/4CXB7D	Heeringas	4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu)	133,811	104,389	10,906	86,16	13,381
BE	HKE/*03A.	Euroopa merluus	3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	6,310	0	0	0	0,631
BE	HKE/*57-14	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE. puhul)	4,544	0	0	0	0,454
BE	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul)	85,327	0	0	0	8,533
BE	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	63,674	25,622	0	40,24	6,367
BE	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	646,932	41,880	0	6,47	64,693
BE	HKE/8ABDE.	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e	21,412	14,503	0	67,73	2,141
BE	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	4,076	0,055	0	1,35	0,408
BE	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	9,992	0,859	0	8,60	0,999
BE	MAC/*02AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	83,700	0	0	0	8,370
BE	MAC/*FRO1	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	85,800	0	0	0	8,580
BE	MAC/2A34.	Harilik makrell	3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	89,447	73,868	0	82,58	8,945
BE	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	56,163	48,879	0	87,03	5,616
BE	NEP/07.	Norra salehomaar	7	3,468	2,795	0	80,59	0,347
BE	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1 517,321	674,836	0	44,48	151,732
BE	NEP/8ABDE.	Norra salehomaar	8a, 8b, 8d ja 8e	1,155	0	0	0	0,116
BE	PLE/07A.	Atlandi merilest	7a	184,890	84,258	0	45,57	18,489
BE	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	6 183,279	2 569,217	0	41,55	618,328
BE	POK/2C3A4	Põhjaatlandi süsikas	3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	8,581	4,612	0	53,75	0,858
BE	SOL/07E.	Harilik merikeel	7e	69,421	58,017	0	83,57	6,942
BE	SOL/24-C.	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1 570,085	240,245	0	15,30	157,009
BE	SOL/7FG.	Harilik merikeel	7f ja 7g	1 183,919	1 121,309	0	94,71	62,610
BE	SOL/8AB.	Harilik merikeel	8a ja 8b	330,680	299,178	0	90,47	31,502
BE	WHG/2AC4.	Merlang	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	235,871	211,374	0	89,61	23,587
BE	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	212,388	127,086	0	59,84	21,239
DE	ANF/*8ABDE	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul)	40,180	0	0	0	4,018
DE	ANF/07.	Merikuratlased	7	480,770	359,005	0	74,67	48,077
DE	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	126,201	0	0	0	12,620
DE	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	16,304	0	0	0	1,630
DE	HAD/*2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A. puhul)	0,547	0	0	0	0,055
DE	HAD/03 A.	Kilttursk	3 a	121,727	12,558	0	10,32	12,173
DE	HAD/2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	779,741	140,387	231,534	47,70	77,974
DE	HAD/5BC6A.	Kilttursk	5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3,466	0	0	0	0,347
DE	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	31,239	0	0	0	3,124
DE	HAD/7X7A34	Kilttursk	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	0,500	0,273	0	54,60	0,050
DE	HER/*04B.	Heeringas	4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	356,955	175,000	0	49,03	35,696
DE	HER/*04-C.	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HER/03A. puhul)	94,144	0	0	0	9,414
DE	HER/*25B-F	Heeringas	2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	450,412	26,838	0	5,96	45,041
DE	HER/03A.	Heeringas	3 a	165,834	155,239	0	93,61	10,595
DE	HER/03A-BC	Heeringas	3 a	56,666	0	0	0	5,667
DE	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	2 916,692	2 774,269	26,838	96,04	115,585
DE	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	927,872	835,268	0	90,02	92,604
DE	HER/4CXB7D	Heeringas	4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu)	8 649,383	8 421,322	175,000	99,39	53,061
DE	HER/7G-K.	Heeringas	7g, 7h, 7j ja 7k	31,457	0	0	0	3,146
DE	HKE/*03A.	Euroopa merluus	3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	29,680	3,291	0	11,09	2,968
DE	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul)	0,020	0	0	0	0,002
DE	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	219,785	137,511	3,291	64,06	21,979
DE	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	16,314	14,691	0	90,05	1,623
DE	JAX/*07D.	Stauriidid ja seotud kaaspüük	7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	266,747	0	0	0	26,675
DE	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	8 633,716	944,627	94,980	12,04	863,372
DE	LEZ/07.	Megrimid	7	0,022	0	0	0	0,002
DE	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	5,778	2,249	0	38,92	0,578
DE	MAC/*02AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	89,127	0	0	0	8,913
DE	MAC/*2AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	2 058,188	0	0	0	205,819
DE	MAC/*4A-EN	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	14 979,951	14 800,004	0	98,80	179,947
DE	MAC/*8ABD.	Harilik makrell	8a, 8b ja 8d (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	989,015	895,731	0	90,57	93,284
DE	MAC/*8C910	Harilik makrell	8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	6 268,850	0	0	0	626,885
DE	MAC/*FRO1	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	90,970	0	0	0	9,097
DE	MAC/*FRO2	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	2 104,887	168,707	0	8,02	210,489
DE	MAC/8C3411	Harilik makrell	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	989,468	0	895,731	90,53	93,737
DE	NEP/03A.	Norra salehomaar	3 a	31,466	17,345	0	55,12	3,147
DE	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	435,277	258,235	0	59,33	43,528
DE	OTH/*07D.	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	15,793	0	0	0	1,579
DE	OTH/*2A-14	Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	324,109	94,980	0	29,30	32,411
DE	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerrak	97,726	49,454	0	50,60	9,773
DE	PLE/03AS.	Atlandi merilest	Kattegat	12,875	1,947	0	15,12	1,288
DE	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	5 428,871	1 388,746	11,548	25,79	542,887
DE	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	Alarajoonide 22–32 liidu veed	1 203,648	1 083,428	0	90,01	120,220
DE	PLE/7DE.	Atlandi merilest	7d ja 7e	2,000	0,554	0	27,70	0,200
DE	POK/2C3A4	Põhjaatlandi süsikas	3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	8 055,142	6 878,514	0	85,39	805,514
DE	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	44,968	0	0	0	4,497
DE	SOL/24-C.	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1 293,792	915,597	0	70,77	129,379
DE	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3a; alarajoonide 22–24 liidu veed	26,311	23,752	0	90,27	2,559
DE	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	9 281,828	8 927,746	0	96,19	354,082
DE	WHB/*05-F.	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	3 897,007	2 120,256	0	54,41	389,701
DE	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	45 723,053	39 111,854	2 120,256	90,18	4 490,943
DE	WHG/2AC4.	Merlang	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	237,286	178,425	35,823	90,29	23,038
DE	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	8,000	0,544	0	6,80	0,800
DK	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	15,578	0	0	0	1,558
DK	HAD/03 A.	Kilttursk	3 a	1 945,122	307,499	0	15,81	194,512
DK	HAD/2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	1 643,265	553,909	620,727	71,48	164,327
DK	HER/*04B.	Heeringas	4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	449,264	0	0	0	44,926
DK	HER/*04-C.	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HER/03A. puhul)	5 851,356	4 750,019	0	81,18	585,136
DK	HER/*25B-F	Heeringas	2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	2 823,962	0	0	0	282,396
DK	HER/03A-BC	Heeringas	3 a	6 324,353	913,891	0	14,45	632,435
DK	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	17 254,997	3 038,584	13 484,836	95,76	731,577
DK	HER/2A47DX	Heeringas	4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed	9 821,258	9 804,086	0	99,83	17,172
DK	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	10 729,369	9 232,276	0	86,05	1 072,937
DK	HER/4CXB7D	Heeringas	4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu)	88,885	0	0	0	8,889
DK	HKE/*03A.	Euroopa merluus	3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	259,039	0	0	0	25,904
DK	HKE/03A.	Euroopa merluus	3 a	3 498,148	503,754	0	14,40	349,815
DK	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	2 590,431	861,680	0	33,26	259,043
DK	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0,531	0,392	0	73,82	0,053
DK	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	8 682,447	5 544,006	101,936	65,03	868,245
DK	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	54,038	24,999	0	46,26	5,404
DK	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	3 016,543	2 944,102	0	97,60	72,441
DK	NEP/03A.	Norra salehomaar	3 a	11 198,756	3 980,089	0	35,54	1 119,876
DK	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1 532,548	200,439	0	13,08	153,255
DK	OTH/*2A-14	Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	404,578	101,936	0	25,20	40,458
DK	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerrak	14 784,742	5 068,120	0	34,28	1 478,474
DK	PLE/03AS.	Atlandi merilest	Kattegat	1 183,195	261,547	0	22,11	118,320
DK	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	20 049,884	3 362,767	2 275,459	28,12	2 004,988
DK	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	alarajoonide 22-32 liidu veed	5 473,160	2 754,146	0	50,32	547,316
DK	POK/2C3A4	Põhjaatlandi süsikas	3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	4 400,658	3 790,835	0	86,14	440,066
DK	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	0,361	0	0	0	0,036
DK	SOL/24-C.	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	723,091	122,816	0	16,98	72,309
DK	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3a; alarajoonide 22–24 liidu veed	484,418	312,721	0	64,56	48,442
DK	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	28 441,408	26 509,027	0	93,21	1 932,381
DK	WHB/*05-F.	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	5 831,437	0	0	0	583,144
DK	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	63 233,761	58 126,115	10,827	91,94	5 096,819
DK	WHG/2AC4.	Merlang	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	773,933	123,330	86,452	27,11	77,393
DK	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	2,210	2,171	0	98,24	0,039
EE	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	18,989	0	0	0	1,899
EE	HER/03D.RG	Heeringas	Alarajoon 28.1	13 922,798	12 230,565	0	87,85	1 392,280
EE	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	19 057,889	16 377,400	0	85,94	1 905,789
EE	SPR/3BCD-C	Kilu	alarajoonide 22-32 liidu veed	25 510,718	24 309,731	0	95,29	1 200,987
ES	ANE/08.	Anšoovis	8	28 447,871	25 558,959	0	89,84	2 844,787
ES	ANF/*8ABDE	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul)	143,074	0	0	0	14,307
ES	ANF/07.	Merikuratlased	7	3 035,909	2 864,065	0	94,34	171,844
ES	ANF/8ABDE.	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e	1 383,530	744,639	0	53,82	138,353
ES	ANF/8C3411	Merikuratlased	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	3 681,024	886,073	0	24,07	368,102
ES	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	397,670	271,634	0	68,31	39,767
ES	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	109,700	25,406	0	23,16	10,970
ES	HER/*25B-F	Heeringas	2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	8,550	0	0	0	0,855
ES	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	41,654	0	0	0	4,165
ES	HKE/*57-14	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE. puhul)	4 670,694	0	0	0	467,069
ES	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul)	3 424,552	0	0	0	342,455
ES	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	21 873,305	16 355,164	0	74,77	2 187,331
ES	HKE/8ABDE.	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e	14 757,734	8 086,758	0	54,80	1 475,773
ES	HKE/8C3411	Euroopa merluus	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	6 900,174	6 552,227	0	94,96	347,947
ES	JAX/*08C.	Stauriidid ja seotud kaaspüük	8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	12 038,172	9 912,610	0	82,34	1 203,817
ES	JAX/*08C2	Stauriidid ja seotud kaaspüük	8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	6 593,145	0	0	0	659,315
ES	JAX/*09.	Stauriidid	9 (eritingimus JAX/08C. puhul)	1 178,295	0	0	0	117,830
ES	JAX/08C.	Stauriidid	8c	12 686,421	11 417,780	0	90,00	1 268,641
ES	JAX/09.	Stauriidid	9	41 818,039	17 203,046	9 912,610	64,84	4 181,804
ES	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	7 295,096	1 128,397	244,697	18,82	729,510
ES	LEZ/*8ABDE	Megrimid	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus LEZ/07. puhul)	2 172,525	0	0	0	217,253
ES	LEZ/07.	Megrimid	7	5 913,176	2 281,804	0	38,59	591,318
ES	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	750,461	413,311	0	55,07	75,046
ES	LEZ/8ABDE.	Megrimid	8a, 8b, 8d ja 8e	941,107	719,935	0	76,50	94,111
ES	LEZ/8C3411	Megrimid	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	2 312,295	869,491	0	37,60	231,230
ES	MAC/*08B.	Harilik makrell	8b (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	3 150,964	0	0	0	315,096
ES	MAC/*8ABD.	Harilik makrell	8a, 8b ja 8d (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	9 379,337	0	0	0	937,934
ES	MAC/*8C910	Harilik makrell	8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	3 582,398	1 181,183	0	32,97	358,240
ES	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	3 025,000	1 843,816	1 181,183	100,00	0,001
ES	MAC/8C3411	Harilik makrell	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	34 674,050	31 092,921	0	89,67	3 467,405
ES	NEP/*07U16	Norra salehomaar	ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07. puhul)	667,009	64,385	0	9,65	66,701
ES	NEP/07.	Norra salehomaar	7	1 021,656	31,623	64,385	9,40	102,166
ES	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	60,200	0	0	0	6,020
ES	NEP/8ABDE.	Norra salehomaar	8a, 8b, 8d ja 8e	146,165	0,050	0	0,03	14,617
ES	OTH/*08C2	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	324,270	0	0	0	32,427
ES	OTH/*2A-14	Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	430,740	244,697	0	56,81	43,074
ES	SOL/7FG.	Harilik merikeel	7f ja 7g	1,050	0,450	0	42,86	0,105
ES	SOL/8AB.	Harilik merikeel	8a ja 8b	8,000	7,200	0	90,00	0,800
ES	WHB/*05-F.	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	2 178,066	0	0	0	217,807
ES	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3 239,633	623,980	0	19,26	323,963
ES	WHB/8C3411	Põhjaputassuu	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	39 857,581	22 147,942	0	55,57	3 985,758
ES	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	7,500	4,286	0	57,15	0,750
FI	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	34 415,928	31 886,256	0	92,65	2 529,672
FI	SPR/3BCD-C	Kilu	alarajoonide 22-32 liidu veed	12 898,607	12 498,052	0	96,89	400,555
FR	ANE/08.	Anšoovis	8	2 698,597	40,836	0	1,51	269,860
FR	ANF/*8ABDE	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul)	2 310,961	0	0	0	231,096
FR	ANF/07.	Merikuratlased	7	21 281,821	12 094,559	0	56,83	2 128,182
FR	ANF/8ABDE.	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e	8 561,348	3 202,831	0	37,41	856,135
FR	ANF/8C3411	Merikuratlased	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	58,889	18,538	0	31,48	5,889
FR	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	9 073,670	1 566,233	0	17,26	907,367
FR	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	341,134	136,515	0	40,02	34,113
FR	HAD/*2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A. puhul)	23,957	0	0	0	2,396
FR	HAD/07A.	Kilttursk	7a	257,119	0	0	0	25,712
FR	HAD/2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	1 608,101	146,249	0	9,09	160,810
FR	HAD/5BC6A.	Kilttursk	5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	231,995	87,114	0	37,55	23,200
FR	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1 267,794	2,446	0	0,19	126,779
FR	HAD/7X7A34	Kilttursk	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	7 537,862	3 840,932	0	50,96	753,786
FR	HER/*04B.	Heeringas	4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	5 743,000	0	0	0	574,300
FR	HER/*25B-F	Heeringas	2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	103,590	0	0	0	10,359
FR	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	1,002	0	0	0	0,100
FR	HER/2A47DX	Heeringas	4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed	51,043	0	0	0	5,104
FR	HER/4AB.	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N	13 846,976	12 780,213	0	92,30	1 066,763
FR	HER/4CXB7D	Heeringas	4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu)	7 687,481	6 973,537	0	90,71	713,944
FR	HER/7G-K.	Heeringas	7g, 7h, 7j ja 7k	90,103	0,011	0	0,01	9,010
FR	HKE/*03A.	Euroopa merluus	3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	57,313	0	0	0	5,731
FR	HKE/*57-14	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE. puhul)	7 288,111	0	0	0	728,811
FR	HKE/*8ABDE	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul)	3 424,570	0	0	0	342,457
FR	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1 381,635	1 305,008	0	94,45	76,627
FR	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	31 919,526	16 998,116	0	53,25	3 191,953
FR	HKE/8ABDE.	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e	33 098,312	11 649,236	0	35,20	3 309,831
FR	HKE/8C3411	Euroopa merluus	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	195,311	49,247	0	25,21	19,531
FR	JAX/*07D.	Stauriidid ja seotud kaaspüük	7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	162,514	85,828	0	52,81	16,251
FR	JAX/*08C2	Stauriidid ja seotud kaaspüük	8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	2 427,258	0	0	0	242,726
FR	JAX/08C.	Stauriidid	8c	206,015	0,411	0	0,20	20,602
FR	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	4 985,542	2 884,95	85,828	59,59	498,554
FR	LEZ/*2AC4C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus LEZ/56-14 puhul)	143,565	6,138	0	4,28	14,357
FR	LEZ/*8ABDE	Megrimid	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus LEZ/07. puhul)	2 633,577	462,501	0	17,56	263,358
FR	LEZ/07.	Megrimid	7	7 545,798	3 362,219	462,501	50,69	754,580
FR	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	104,020	76,264	0	73,32	10,402
FR	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	2 897,750	162,131	6,138	5,81	289,775
FR	LEZ/8ABDE.	Megrimid	8a, 8b, 8d ja 8e	1 040,159	743,509	0	71,48	104,016
FR	LEZ/8C3411	Megrimid	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	98,500	0,975	0	0,99	9,850
FR	MAC/*02AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	267,481	0	0	0	26,748
FR	MAC/*08B.	Harilik makrell	8b (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	20,593	0	0	0	2,059
FR	MAC/*2AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	1 370,644	0	0	0	137,064
FR	MAC/*3A4BC	Harilik makrell	3a ja 4bc (eritingimus MAC/2A34. puhul)	568,702	0	0	0	56,870
FR	MAC/*4A-EN	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	10 197,197	7 023,249	0	68,87	1 019,720
FR	MAC/*8ABD.	Harilik makrell	8a, 8b ja 8d (eritingimus MAC/8C3411 puhul)	2,159	0	0	0	0,216
FR	MAC/*8C910	Harilik makrell	8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	4 179,600	0	0	0	417,960
FR	MAC/*FRO1	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	272,828	0	0	0	27,283
FR	MAC/*FRO2	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	1 403,628	0	0	0	140,363
FR	MAC/2A34.	Harilik makrell	3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	1 958,917	1 847,787	0	94,33	111,130
FR	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	20 615,226	11 484,042	7 023,249	89,77	2 061,523
FR	MAC/8C3411	Harilik makrell	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	188,621	122,5	0	64,95	18,862
FR	NEP/*07U16	Norra salehomaar	ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07. puhul)	157,686	0	0	0	15,769
FR	NEP/07.	Norra salehomaar	7	4 647,529	127,635	0	2,75	464,753
FR	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	79,028	17,440	0	22,07	7,903
FR	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	142,328	0	0	0	14,233
FR	NEP/8ABDE.	Norra salehomaar	8a, 8b, 8d ja 8e	4 166,955	2 307,013	0	55,36	416,696
FR	OTH/*07D.	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	8,130	0	0	0	0,813
FR	OTH/*08C2	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	122,353	0	0	0	12,235
FR	OTH/*2A-14	Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	173,537	0	0	0	17,354
FR	PLE/07A.	Atlandi merilest	7a	56,013	0	0	0	5,601
FR	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	1 155,441	24,844	0	2,15	115,544
FR	PLE/7DE.	Atlandi merilest	7d ja 7e	5 553,886	1 063,11	0	19,14	555,389
FR	POK/2C3A4	Põhjaatlandi süsikas	3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	19 734,340	9 782,782	0	49,57	1 973,434
FR	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3 860,742	1 283,35	0	33,24	386,074
FR	SOL/07E.	Harilik merikeel	7e	458,741	194,394	0	42,38	45,874
FR	SOL/24-C.	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	343,724	36,836	0	10,72	34,372
FR	SOL/7FG.	Harilik merikeel	7f ja 7g	63,729	43,565	0	68,36	6,373
FR	SOL/8AB.	Harilik merikeel	8a ja 8b	3 752,751	2 901,092	0	77,31	375,275
FR	WHB/*05-F.	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	3 661,363	495	0	13,52	366,136
FR	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	13 862,406	11 757,603	495,000	88,39	1 386,241
FR	WHG/2AC4.	Merlang	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	2 131,637	677,414	0	31,78	213,164
FR	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	7 512,895	3 977,612	0	52,94	751,290
IE	ANF/07.	Merikuratlased	7	4 268,700	3 749,680	0	87,84	426,870
IE	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	34,634	0	0	0	3,463
IE	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	0,011	0	0	0	0,001
IE	HAD/07A.	Kilttursk	7a	1 541,462	759,029	0	49,24	154,146
IE	HAD/5BC6A.	Kilttursk	5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	676,517	440,958	0	65,18	67,652
IE	HAD/6B1214	Kilttursk	6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	966,844	679,481	0	70,28	96,684
IE	HAD/7X7A34	Kilttursk	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	2 918,358	2 651,852	0	90,87	266,506
IE	HER/07A/MM	Heeringas	7a	2 351,965	1 933,970	0	82,23	235,197
IE	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	2 998,687	2 703,594	0	90,16	295,093
IE	HER/4AB.	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N	257,429	234,576	0	91,12	22,853
IE	HER/7G-K.	Heeringas	7g, 7h, 7j ja 7k	750,000	136,828	0	18,24	75,000
IE	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	3 995,112	3 594,334	0,207	89,97	399,511
IE	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	20 555,568	17 357,985	0	84,44	2 055,557
IE	LEZ/07.	Megrimid	7	3 415,371	1 861,256	0	54,50	341,537
IE	LEZ/56-14	Megrimid	5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	950,054	716,278	0	75,39	95,005
IE	MAC/*2AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	6 863,698	0	0	0	686,370
IE	MAC/*4A-EN	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	50 633,347	15 453,633	0	30,52	5 063,335
IE	MAC/*FRO2	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	7 017,736	0	0	0	701,774
IE	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	76 657,050	59 019,562	15 453,633	97,15	2 183,855
IE	NEP/*07U16	Norra salehomaar	ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07. puhul)	1 590,483	1 433,368	0	90,12	157,115
IE	NEP/07.	Norra salehomaar	7	7 166,915	4 085,628	1 433,368	77,01	716,692
IE	NEP/5BC6.	Norra salehomaar	6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	237,287	147,202	0	62,04	23,729
IE	PLE/07A.	Atlandi merilest	7a	1 588,546	177,225	0	11,16	158,855
IE	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	435,457	125,263	0	28,77	43,546
IE	SOL/7FG.	Harilik merikeel	7f ja 7g	58,728	50,837	0	86,56	5,873
IE	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	43 029,787	39 180,089	0	91,05	3 849,698
IE	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	3 883,173	2 657,978	0	68,45	388,317
LT	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	749,069	4,153	0	0,55	74,907
NL	ANF/*8ABDE.	Merikuratlased	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul)	46,591	0	0	0	4,659
NL	ANF/07.	Merikuratlased	7	37,230	4,652	0	12,50	3,723
NL	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	7,700	0	0	0	0,770
NL	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,426	0,204	0	14,31	0,143
NL	HAD/03 A.	Kilttursk	3 a	3,009	0,824	0	27,38	0,301
NL	HAD/2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	260,505	90,727	127,330	83,71	26,051
NL	HAD/5BC6A.	Kilttursk	5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	25,426	23,377	0	91,94	2,049
NL	HAD/7X7A34	Kilttursk	7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	62,996	42,392	0	67,29	6,300
NL	HER/*04B.	Heeringas	4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul)	10 081,411	6 447,295	0	63,95	1 008,141
NL	HER/*25B-F	Heeringas	2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul)	940,200	446,187	0	47,46	94,020
NL	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	5 510,587	1 562,146	3 398,030	90,01	550,411
NL	HER/2A47DX	Heeringas	4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed	92,218	92,126	0	99,90	0,092
NL	HER/7G-K.	Heeringas	7g, 7h, 7j ja 7k	75,435	0,154	0	0,20	7,544
NL	HKE/*03A.	Euroopa merluus	3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul)	14,760	12,920	0	87,53	1,476
NL	HKE/*8ABDE.	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul)	43,094	0	0	0	4,309
NL	HKE/2AC4-C	Euroopa merluus	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	136,351	38,200	12,920	37,49	13,635
NL	HKE/571214	Euroopa merluus	6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	346,132	134,032	0	38,72	34,613
NL	HKE/8ABDE.	Euroopa merluus	8a, 8b, 8d ja 8e	43,023	0	0	0	4,302
NL	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	21 318,126	14 065,356	2 336,907	76,94	2 131,813
NL	LEZ/07.	Megrimid	7	0,457	0,390	0	85,34	0,046
NL	LEZ/2AC4-C	Megrimid	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	69,335	1,726	0	2,49	6,934
NL	MAC/*02AN-	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	248,000	0	0	0	24,800
NL	MAC/*3A4BC	Harilik makrell	3a ja 4bc (eritingimus MAC/2A34. puhul)	1 622,290	918,086	0	56,59	162,229
NL	MAC/*4A-EN	Harilik makrell	2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	20 383,815	15 673,174	0	76,89	2 038,382
NL	MAC/*8C910	Harilik makrell	8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	5 756,725	0	0	0	575,673
NL	MAC/*FRO1	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul)	254,000	0	0	0	25,400
NL	MAC/*FRO2	Harilik makrell	Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul)	2 841,000	0	0	0	284,100
NL	MAC/2A34.	Harilik makrell	3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	2 560,658	1 635,849	918,354	99,75	6,455
NL	MAC/2CX14-	Harilik makrell	6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	27 881,983	9 792,605	15 673,174	91,33	2 416,204
NL	NEP/07.	Norra salehomaar	7	2,510	0,003	0	0,12	0,251
NL	NEP/2AC4-C	Norra salehomaar	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	1 378,250	930,659	0	67,52	137,825
NL	OTH/*07D.	Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük	7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul)	63,353	0	0	0	6,335
NL	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerrak	2 515,299	2 111,838	0	83,96	251,530
NL	PLE/07A.	Atlandi merilest	7a	0,010	0	0	0	0,001
NL	PLE/2A3AX4	Atlandi merilest	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	41 488,820	14 370,487	2 639,831	41,00	4 148,882
NL	PLE/7DE.	Atlandi merilest	7d ja 7e	114,053	49,985	0	43,83	11,405
NL	POK/2C3A4	Põhjaatlandi süsikas	3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	237,735	180,532	0	75,94	23,774
NL	POK/56-14	Põhjaatlandi süsikas	6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,572	0,186	0	11,83	0,157
NL	SOL/24-C.	Harilik merikeel	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed	13 929,930	6 706,835	0	48,15	1 392,993
NL	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3a; alarajoonide 22–24 liidu veed	52,000	44,489	0	85,56	5,200
NL	WHB/*05-F.	Põhjaputassuu	Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul)	5 658,807	0	0	0	565,881
NL	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	68 833,098	61 946,216	0	89,99	6 883,310
NL	WHG/2AC4.	Merlang	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	993,017	770,641	9,125	78,52	99,302
NL	WHG/7X7A-C	Merlang	7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k	532,924	460,676	0	86,44	53,292
PL	BLI/5B67-	Sinine molva	5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	3,400	0	0	0	0,340
PL	GHL/2A-C46	Süvalest	2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	30,800	0	0	0	3,080
PL	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	42 143,526	36 963,658	0	87,71	4 214,353
PL	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	2 819,600	989,350	25,000	35,97	281,960
PL	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	alarajoonide 22-32 liidu veed	902,639	369,699	0	40,96	90,264
PL	SPR/3BCD-C	Kilu	alarajoonide 22-32 liidu veed	63 519,309	60 607,717	0	95,42	2 911,592
PL	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	51 681,791	45 341,264	1 224,384	90,10	5 116,143
PT	ANF/8C3411	Merikuratlased	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	743,369	739,131	0	99,43	4,238
PT	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	0,023	0	0	0	0,002
PT	JAX/08C.	Stauriidid	8c	347,500	89,574	0	25,78	34,750
PT	JAX/09.	Stauriidid	9	85 091,041	17 267,137	0	20,29	8 509,104
PT	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0,248	0	0	0	0,025
PT	LEZ/8C3411	Megrimid	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	112,063	105,315	0	93,98	6,748
PT	MAC/8C3411	Harilik makrell	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	5 569,390	4 841,746	34,684	87,56	556,939
PT	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	1,286	0,214	0	16,64	0,129
PT	WHB/8C3411	Põhjaputassuu	8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed	9 950,263	2 687,716	0	27,01	995,026
SE	HAD/03 A.	Kilttursk	3 a	228,687	57,157	0	24,99	22,869
SE	HAD/2AC4.	Kilttursk	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	156,432	27,250	0,459	17,71	15,643
SE	HER/03A.	Heeringas	3 a	16 459,076	10 864,988	5 187,389	97,53	406,699
SE	HER/03A-BC	Heeringas	3 a	1 017,768	778,230	0	76,46	101,777
SE	HER/1/2-	Heeringas	1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	3 272,520	223,483	2 946,903	96,88	102,134
SE	HER/2A47DX	Heeringas	4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed	69,708	54,962	0	78,85	6,971
SE	HER/3D-R30	Heeringas	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed	48 739,637	44 099,887	0	90,48	4 639,750
SE	HER/4AB.	Heeringas	4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N	7 007,631	6 920,034	71,312	99,77	16,285
SE	HKE/03A.	Euroopa merluus	3 a	303,150	37,034	0	12,22	30,315
SE	JAX/2A-14	Stauriidid ja seotud kaaspüük	2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed	162,366	1,647	0	1,01	16,237
SE	MAC/2A34.	Harilik makrell	3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	3 941,910	3 342,000	346,580	93,57	253,330
SE	NEP/03A.	Norra salehomaar	3 a	4 006,618	1 792,927	0	44,75	400,662
SE	PLE/03AN.	Atlandi merilest	Skagerrak	784,185	65,78	0	8,39	78,419
SE	PLE/03AS.	Atlandi merilest	Kattegat	132,838	17,475	0	13,16	13,284
SE	PLE/3BCD-C	Atlandi merilest	alarajoonide 22-32 liidu veed	398,173	19,024	0	4,78	39,817
SE	POK/2C3A4	Põhjaatlandi süsikas	3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	508,246	340,73	0	67,04	50,825
SE	SOL/3ABC24	Harilik merikeel	3a; alarajoonide 22–24 liidu veed	18,890	9,019	0	47,74	1,889
SE	SPR/3BCD-C	Kilu	Alarajoonide 22–32 liidu veed	44 396,305	41 863,569	0	94,30	2 532,736
SE	WHB/1X14	Põhjaputassuu	1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	85,868	79,339	0	92,40	6,529
SE	WHG/2AC4.	Merlang	4; 2.a püügipiirkonna liidu veed	27,053	20,092	0	74,27	2,705

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase, aastatel 2019–2020 toimuva kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1) artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2) Asjakohaste püügivõimaluste määruste lisades sätestatud eritingimused.

24.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 339/89

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1710,

21. september 2021,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees võetav seisukoht seoses sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist käsitleva otsuse vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 48 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit sõlmis ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) nõukogu otsusega (EL) 2021/689 (1) ning see leping jõustus 1. mail 2021 ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2021.

(2)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 778 lõike 1 kohaselt moodustavad lepingu protokollid ja lisad selle lahutamatu osa. Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 783 lõike 3 kohaselt loetakse alates lepingu ajutise kohaldamise päevast viiteid lepingu jõustumise kuupäevale viideteks lepingu ajutise kohaldamise päevale.

(3)

Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 4 punktiga c antakse sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomiteele õigus võtta vastu otsuseid, sealhulgas muudatusi, ja soovitusi kõikides küsimustes, mille puhul see on kaubandus- ja koostöölepinguga nii ette nähtud. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.68 kohaselt võib sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee muuta kõnealuse protokolli lisasid ja liiteid. Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artiklile 10 on komitee otsused pooltele siduvad.

(4)

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisasid SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 tuleks muuta niivõrd, kuivõrd need kajastavad liikmesriikide ja Ühendkuningriigi siseriiklikke õigusakte, eelkõige selleks, et võtta arvesse hiljutisi muudatusi siseriiklikes õigusaktides. Lisa SSC-1 pealkirja tuleks parandada, et mitte viidata üksnes „rahalistele“ hüvitistele. Lisa SSC-7 liidet SSCI-1 tuleks muuta, et kajastada selles loetletud kokkuleppe ühe osalise otsust.

(5)

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.11 lõike 6 kohaselt peavad pooled avaldama ajakohastatud lisa SSC-8 võimalikult kiiresti pärast ühe kuu möödumist kaubandus- ja koostöölepingu jõustumisest. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee peaks võtma vastu otsuse selle kohustuse täitmiseks.

(6)	Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees võetav seisukoht seoses sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5, SSC-6 ja SSC-8 ning lisa SSC-7 liite SSCI-1 muudatustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga p loodud sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees, on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. september 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1) Nõukogu 29. aprilli 2021.aasta otsus (EL) 2021/689 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 149, 30.4.2021, lk 2).

EELNÕU

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 1 PUNKTIGA P LOODUD ERIKOMITEE OTSUS nr 1/2021,

…,

mis käsitleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist

ERIKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (1) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artiklit SSC.68,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artiklile SSC.68 võib sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee muuta kõnealuse protokolli lisasid ja liiteid.

(2)

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisasid SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 tuleks muuta niivõrd, kuivõrd need kajastavad liikmesriikide ja Ühendkuningriigi siseriiklikke õigusakte, eelkõige selleks, et võtta arvesse siseriiklike õigusaktide hiljutisi muudatusi. Lisa SSC-1 pealkirja tuleks parandada, et mitte viidata üksnes „rahalistele“ hüvitistele. Lisa SSC-7 liidet SSCI-1 tuleks muuta, et kajastada selles loetletud kokkuleppe ühe osalise otsust.

(3)	Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.11 lõike 6 kohaselt peavad pooled avaldama ajakohastatud lisa SSC-8 võimalikult kiiresti pärast ühe kuu möödumist kaubandus- ja koostöölepingu jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikide ja Ühendkuningriigi kandeid sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisades SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 ning lisa SSC-7 liites SSCI-1 ajakohastatakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisa SSC-8 ajakohastatakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle avaldamise päeval.

…,

Partnerlusnõukogu nimel

kaaseesistujad

(1) ELT L 444, 31.12.2020, lk 14.

OTSUSE nr 1/2021 I LISA

LISA SSC-1

TEATAVAD HÜVITISED, MILLE SUHTES KÄESOLEVAT PROTOKOLLI EI KOHALDATA

1. OSA

MITTEOSAMAKSELISED RAHALISED ERIHÜVITISED

(käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt a)

i) ÜHENDKUNINGRIIK

a)	Riiklik pension (2002. aasta riikliku pensioni seadus) ja Põhja-Iirimaa 2002. aasta riikliku pensioni seadus;

b)	sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (1995. aasta tööotsijate seadus ja Põhja-Iirimaa 1995. aasta tööotsijate määrus);

c)	puuetega isikute elatusraha liikumisvõime komponent (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus);

d)	isikliku sõltumatuse toetuse liikumisvõime komponent (2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa ja Põhja-Iirimaa 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi määruse 5. osa);

e)	sissetulekuga seotud töövõimetustoetus (2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seadus ja Põhja-Iirimaa 2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seadus);

f)	hea alguse toidutoetus (Šotimaa 2019. aasta hoolekandesüsteemi toidutoetusmäärused (hea alguse toidutoetus) (SSI 2019/193));

g)	hea alguse toetused (rasedus- ja imikutoetus, alushariduse toetus, kooliealise lapse toetus), Šotimaa 2018. aasta varase lapsepõlve toetuste määrused (hea alguse toetused) (SSI 2018/370);

h)	matusetoetus (Šotimaa 2019. aasta matusekulude toetuse määrused) (SSI 2019/292);

i)	Šoti lapsetoetused (Šotimaa 2020. aasta lapsetoetuste määrused) (SSI 2020/351)).

ii) LIIKMESRIIGID

AUSTRIA

Kompenseeriv lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta – ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandussektori töötajate sotsiaalkindlustuse kohta – GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta – BSVG).

BELGIA

a)	Asendussissetuleku toetus (27. veebruari 1987. aasta seadus) (Inkomensvervangende tegemoetkoming / Allocation de remplacement de revenus);

b)	tagatud sissetulek eakatele (22. märtsi 2001. aasta seadus) (Inkomensgarantie voor ouderen / Revenu garanti aux personnes âgées).

BULGAARIA

Eakate sotsiaalpension (sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 89).

KÜPROS

a)	Sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensioniseadus (seadus 25(I)/95), muudetud versioonis);

b)	raske liikumispuudega isikute toetus (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53675);

c)	pimedate eritoetus (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96), muudetud versioonis).

TAANI

Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204).

EESTI

Töötutoetus (29. septembri 2005. aasta tööturuteenuste ja -toetuse seadus).

SOOME

a)	Pensionäride eluasemetoetus (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 571/2007);

b)	tööturutoetus (töötushüvitiste seadus, 1290/2002).

PRANTSUSMAA

Täiendavad toetused:

i)	spetsiaalsest invaliidsusfondist ning

ii)	eakate solidaarsusfondist seoses omandatud õigustega

(30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites);

b)	puuetega täiskasvanute toetus (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites);

c)	eritoetus omandatud õiguste suhtes (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites);

d)	eakate solidaarsustoetus (24. juuni 2004. aasta määrus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) alates 1. jaanuarist 2006.

SAKSAMAA

a)	Elementaarne toimetulekutoetus eakatele ja madalama teenimisvõimega isikutele vastavalt sotsiaalseadustiku XII köite 4. peatükile (Leistungen der Grundsicherung im Alter und bei Erwerbsminderung nach dem Vierten Kapitel des Zwölften Buches Sozialgesetzbuch);

b)	hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid käsitlevate põhisätete alusel vastavalt sotsiaalseadustiku II köitele (Leistungen zur Sicherung des Lebensunterhalts in der Grundsicherung für Arbeitssuchende nach dem Zweiten Buch Sozialgesetzbuch).

KREEKA

Spetsiaalsed eakate abirahad (seadus 1296/82).

UNGARI

a)	Invaliidsustoetus (invaliidsustoetust käsitlev ministrite nõukogu määrus nr 83/1987 (XII 27));

b)	vanadustoetus (sotsiaalhaldust ja sotsiaalhüvitisi käsitlev 1993. aasta III seadus).

IIRIMAA

a)	Tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 2. peatükk);

b)	riigipension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 4. peatükk);

c)	lesepension või üleelanud registreeritud partneri pension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 6. peatükk);

d)	puuetega isikute toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 10. peatükk);

e)	liikumisvõime toetus (1970. aasta tervishoiuseadus, 61. jagu);

f)	pimedate pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 5. peatükk).

ITAALIA

a)	Varatute isikute sotsiaalpensionid (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153);

b)	töövõimetute või invaliidistunud tsiviilisikute pensionid ja toetused (30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

c)	kurtide ja tummade pensionid ja toetused (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

d)	pimedate tsiviilisikute pensionid ja toetused (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

e)	miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407);

f)	puudetoetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222);

g)	sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335);

h)	täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988. aasta seaduse nr 544 (koos hilisemate muudatustega) artikli 1 lõiked 1 ja 12).

LÄTI

a)	Riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta);

b)	piiratud liikumisvõimega, puudega isikute transpordikulude hüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus).

LEEDU

a)	Invaliidsuse ja vanadusega seotud sotsiaalabipensionid (1994. aasta sotsiaalabipensionide seadus nr I-675, artiklid 5 ja 6, muudetud versioonis);

b)	abiraha (1994. aasta sotsiaalabipensionide seadus nr I-675, artikkel 12, muudetud versioonis);

c)	transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artiklid 7 ja 71, muudetud versioonis).

LUKSEMBURG

Raske või sügava puudega isikute toetus (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), välja arvatud isikud, kes on tunnistatud invaliidistunud töötajateks ja kes töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas.

MALTA

a)	Täiendav toetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 73 (318. ptk));

b)	vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (318. ptk)).

MADALMAAD

a)	24. aprilli 1997. aasta puuetega noorte töö- ja tööhõivetoetuse seadus (Wet Wajong);

b)	6. novembri 1986. aasta lisahüvitiste seadus (TW).

POOLA

a)	Sotsiaalpension (Renta socjalna) (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus (Ustawa o rencie socjalnej);

b)	täiendav vanemahüvitis (Rodzicielskie świadczenie uzupełniające Mama 4+) (31. jaanuari 2019. aasta täiendava vanemahüvitise seadus (Ustawa o rodzicielskim świadczeniu uzupełniającym);

täiendav hüvitis iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele (Świadczenie uzupełniające dla osób niezdolnych do samodzielnej egzystencji) (31. juuli seadus, mis käsitleb täiendavat hüvitist iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele (Ustawa o świadczeniu uzupełniającym dla osób niezdolnych do samodzielnej egzystencji).

PORTUGAL

a)	Mitteosamakseline riiklik vanaduspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80, muudetud versioonis);

b)	mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81);

c)	eakate täiendav solidaarsustoetus (29. detsembri 2005. aasta dekreet-seadus nr 232/2005, muudetud versioonis).

SLOVAKKIA

a)	Ainsaks sissetulekuallikaks olevates pensionides enne 1. jaanuari 2004 tehtud kohandus;

b)	enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension.

HISPAANIA

a)	Miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82);

rahalised hüvitised eakate ja töövõimetute invaliidide abistamiseks (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81);

i)	mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on ette nähtud 30. oktoobri 2015. aasta kuningliku dekreet-seadusega nr 8/2015 heakskiidetud sotsiaalkindlustuse üldseaduse konsolideeritud teksti VI jaotise II peatükiga; ning

ii)	eespool nimetatud pensione täiendavad hüvitised, mis on sätestatud autonoomsete piirkondade õigusaktidega ning mis tagavad asjaomase autonoomse piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku;

c)	toetused liikumisvõimaluste parandamiseks ja transpordikulude hüvitamiseks (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982).

ROOTSI

a)	Eluasemetoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 100.–103. peatükk);

b)	eakate finantstoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 74. peatükk).

2. OSA

PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED

(käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt d)

i) ÜHENDKUNINGRIIK

a)	Hooldustoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1991. aasta sotsiaalkindlustuse (hooldustoetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 1992. aasta sotsiaalkindlustuse (hooldustoetuse) Põhja-Iirimaa määrused);

hooldajatoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1976. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi hooldamise toetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 1976. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi hooldamise toetuse) Põhja-Iirimaa määrused);

invaliidi ülalpidamistoetus, hooldusega seonduv osa (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1991. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi ülalpidamistoetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ja 1992. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi ülalpidamistoetuse) Põhja-Iirimaa määrused);

isikliku sõltumatuse toetuse igapäevaelu komponent (2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa, 2013. aasta sotisaalkindlustuse (isikliku sõltumatuse toetuse) määrused, 2013. aasta isikliku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätted, 2019. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätete muudatused, Põhja-Iirimaa 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 5. osa, Põhja-Iirimaa 2016. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määrused, Põhja-Iirimaa 2016. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätted ja Põhja-Iirimaa 2019. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätete muudatused);

e)	hooldajatoetuse lisahüvitis (Šotimaa 2018. aasta sotsiaalkindlustuse seadus);

f)	noore hooldaja toetus (Šotimaa 2020. aasta hooldajatoetuse (noore hooldaja toetus) muudetud määrused);

g)	lastele mõeldud talvine kütteabi (lastele ja noortele mõeldud talvise kütteabi (Šotimaa) määrused 2020 (SSI 2020/352)).

ii) LIIKMESRIIGID

AUSTRIA

Riiklik pikaajalise hoolduse toetuse seadus (Bundespflegegeldgesetz, BPGG), originaalversioon BGBl. nr 110/1993, muudetud versioonis: Pflegegeld (§ 1), Pflegekarenzgeld (§ 21c).

BELGIA

a)	Ravi- ja haigushüvitiste kohustusliku kindlustuse seaduse (Loi relative à l'assurance obligatoire soins de santé et indemnités / Wet betreffende de verplichte verzekering voor geneeskundige verzorging en uitkeringen) (koordineeritud 14. juulil 1994) artikli 93 lõige 8;

b)	27. veebruari 1987. aasta seadus puuetega inimestele makstavate toetuste kohta (Loi relative aux allocations aux personnes handicapées / Wet betreffende de tegemoetkomingen aan gehandicapten);

Flaami sotsiaalkaitse (Vlaamse sociale bescherming): Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet houdende Vlaamse sociale bescherming) ja Flaami valitsuse 30. novembri 2018. aasta määrused:

—

II jaotis. Rahalised hüvitised, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet houdende Vlaamse sociale bescherming):

—	artikli 4 punkt 1 ja artiklid 77–83, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming), suures ulatuses teistest isikutest sõltuvate isikute hoolduse eelarve;

—	artikli 4 punkt 2 ja artiklid 84–90, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming), hooldusvajadusega eakate hoolduse eelarve;

—	artikli 4 punkt 3 ja artiklid 91–94, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming), põhitoetuste eelarve.

d)	13. detsembri 2018. aasta dekreet eakatele või ülalpeetavatele pakutavate teenuste ja palliatiivse hoolduse kohta (Dekret über die Angebote für Senioren und Personen mit Unterstützungsbedarf sowie über die Palliativpflege);

e)	4. juuni 2007. aasta dekreet psühhiaatriliste õenduskodude kohta (Dekret über die psychiatrischen Pflegewohnheime);

f)	valitsuse 20. juuni 2017. aasta dekreet liikumisabivahendite kohta (Erlass über die Mobilitätshilfen);

g)	13. detsembri 2016. aasta dekreet enesemääratud elu ameti asutamise kohta saksakeelse kogukonna jaoks (Dekret zur Schaffung einer Dienststelle der Deutschsprachigen Gemeinschaft für selbstbestimmtes Leben);

h)	5. märtsi 1990. aasta kuninglik dekreet eakate abistamise toetuse kohta (Königliches Dekret vom 5. März 1990 über die Beihilfe für ältere Menschen);

21. detsembri 2018. aasta määrus, mis käsitleb Brüsseli tervisekindlustusasutusi ravi ja inimestele abi andmise valdkonnas (Ordonnantie van21 december 2018betreffende de Brusselse verzekeringsinstellingen in het domein van de gezondheidszorg en de hulp aan personen / Ordonnance du21 décember 2018relative aux organismes assureurs bruxellois dans le domaine des soins de santé et de l'aide aux personnes);

3. juuli 1996. aasta kuningliku dekreedi (millega rakendatakse tervishoiuteenuste ja -hüvitiste kohustusliku kindlustuse seadus, koordineeritud 14. juulil 1994) artikkel 215a (Artikel 215 bis Koninklijk Besluit van3 juli 1996tot uitvoering van de wet betreffende de verplichte verzekering voor geneeskundige verzorging en uitkeringen, gecoördineerd op14 juli 1994/ Article 215 bis Arrêté royal du3 juillet 1996portant application de la loi sur l'assurance obligatoire des soins de santé et des prestations, coordonné le14 juillet 1994);

20. juuli 1971. aasta kuningliku dekreedi (mis käsitleb hüvitiskindlustuse ja emapuhkuse kindlustuse rakendamist füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasade kasuks) artikkel 12 (Artikel 12 Koninklijk Besluit van 20 juli 1971 betreffende de uitvoering houdende instelling van een uitkeringsverzekering en een moederschapsverzekering ten voordele van de zelfstandigen en van de meewerkende echtgenoten / Article 12 Arrêté royal du 20 juillet 1971 relatif à la mise en place de l'assurance de prévoyance et de l'assurance maternité au profit des indépendants et des conjoints aidants);

l)	Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artiklid 43/32–43/46: eakate abistamise toetus;

m)	Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikkel 799: kõrvalabi eelarve;

n)	8. veebruari 2018. aasta dekreet perehüvitiste haldamise ja maksmise kohta;

o)	19. detsembri 1939. aasta seadus peretoetuste kohta (LGAF): peretoetus;

p)	10. detsembri 2020. aasta määrus eakate abistamise toetuse kohta (Ordonnantie van 10 december betreffende de tegemoetkoming voor hulp aan bejaarden / Ordonnance du 10 décembre 2020 relative à l'allocation pour l'aide aux personnes âgées);

Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming) ja Flaami valitsuse 30. novembri 2018. aasta määrused:

—	Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreedi (Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta) artikli 4 punkt 4 ja artiklid 140–153: hoolekandeasutuste rahastamine;

—

Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreedi (Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta) artikli 4 punkt 5 ning 6. juuli 2018. aasta dekreedi (mis käsitleb psühhiaatriliste hooldekodude, turvakodude algatuste, taastusravilepingute, taastusravihaiglate ja multidistsiplinaarsete palliatiivse hoolduse nõustamisrühmade sektorite ülevõtmist seoses psühhiaatriliste hooldekodude ja turvakodude algatuste rahastamisega) (Decreet van 6 juli 2018 betreffende de overname van de sectoren psychiatrische verzorgingstehuizen, initiatieven van beschut wonen, revalidatieovereenkomsten, revalidatieziekenhuizen en multidisciplinaire begeleidingsequipes voor palliatieve verzorging voor wat betreft de financiering van de psychiatrische verzorgingstehuizen en de initiatieven van beschut wonen) artiklid 54–72;

—	Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreedi (mis käsitleb liikumisabivahendeid) artikli 4 punkt 9 ja artiklid 105–135.

r)	13. detsembri 2018. aasta dekreet eakatele ja toetust vajavatele isikutele pakutavate teenuste ning palliatiivse hoolduse kohta (Dekret vom 13. Dezember 2018 über die Angebote für Senioren und Personen mit Unterstützungsbedarf sowie über die Palliativpflege);

s)	4. juuni 2007. aasta dekreet psühhiaatriliste õenduskodude kohta (Dekret über die psychiatrischen Pflegewohnheime);

t)	valitsuse 20. juuni 2017. aasta dekreet liikumisabivahendite kohta (Erlass über die Mobilitätshilfen);

u)	13. detsembri 2016. aasta dekreet enesemääratud elu ameti asutamise kohta saksakeelse kogukonna jaoks (Dekret zur Schaffung einer Dienststelle der Deutschsprachigen Gemeinschaft für selbstbestimmtes Leben);

v)	5. märtsi 1990. aasta kuninglik dekreet eakate abistamise toetuse kohta (Königliches Dekret vom 5. März 1990 über die Beihilfe für ältere Menschen);

valitsuse 19. detsembri 2019. aasta dekreet üleminekukorra kohta seoses eelneva loa või heakskiidu saamise menetlusega välismaal toimuva pikaajalise rehabilitatsiooni kulude katmiseks või jagamiseks (Erlass der Regierung zur übergangsweisen Regelung des Verfahrens zur Erlangung einer Vorabgeehmigung oder Zustimmung zwecks Kostenübernahme oder Kostenbeteiligung für eine Langzeitrehabilitation im Ausland);

21. detsembri 2018. aasta määrus, mis käsitleb Brüsseli tervisekindlustusasutusi ravi ja inimestele abi andmise valdkonnas (Ordonnantie van 21 december 2018 betreffende de Brusselse verzekeringsinstellingen in het domein van de gezondsheidszorg en de hulp aan personen / Ordonnance du 21 décembre 2018 relative aux organismes assureurs bruxellois dans le domaine des soins de santé et de l'aide aux personnes);

10. juuli 2008. aasta koordineeritud seadus haiglate ja muude hoolekandeasutuste kohta:

—	psühhiaatriliste hooldekodude (MSP) pakutavad hüvitised ning hooldamine hooldekodudes (MR) ja päevakeskustes (CSJ): artikkel 170;

—	turvakodude algatuste (IHP) pakutavad teenused: artikkel 6;

kohustusliku ravi- ja kahjukindlustuse seadus, koordineeritud 14. juulil 1994:

—	psühhiaatriliste hooldekodude (MSP) pakutavad hüvitised: artikli 34 lõige 11e: MSPde pakutavad hüvitised;

—	hooldamine hooldekodudes (MR) ja päevakeskustes (CSJ): artikkel 26, artikli 34 punktid 11 ja 12, artikli 37 § 12 ja artikli 69 § 4;

—	suitsetamisest loobumine: artikli 34 lõike 1 punkt 24 (tingimusel, et tervishoiuhüvitised hõlmavad abistamist ja abi suitsetamisest loobumise ravimite puhul);

aa)	18. juuli 2001. aasta kuninglik dekreet, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt määratakse turvakodude algatuste jaoks kindlaks rahaliste vahendite eelarve, viibimispäevade kvoot ja ühe viibimispäeva hind: turvakodude algatuse (IHP) pakutavad teenused;

bb)	31. augusti 2009. aasta kuninglik dekreet, mis käsitleb tervishoiuteenuste osutamist ja hüvitamiskindlustust suitsetamisest loobumiseks antava abi puhul;

cc)

Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustik:

—	psühhiaatriliste hooldekodude (MSP) pakutavad hüvitised ja turvakodude algatuste (IHP) pakutavad teenused: artikli 43/7 punkt 6;

—

hooldamine hooldekodudes (MR) ja päevakeskustes (CSJ): artikli 43/7 punkt 4;

funktsionaalsed ümberõppekeskused: artikli 43/7 punkt 3; hooldus, mis on vajalik pikaajaliseks staatuse uuendamiseks vajalikuks raviks, millele on osutatud Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikli 43/2 lõike 1 punktis 11 sätestatud funktsionaalse ümberõppeasutusega sõlmitud staatuse uuendamise lepingutes;

—	eakate vastuvõtu- ja majutusasutused: artiklid 334–410;

—	hooldusasutused: artiklid 411–418;

—	integreeritud tervishoiuühingud: artiklid 419–433;

—	vaimne tervis: artiklid 539–624;

—	perede ja vanurite toetamine: artiklid 219–260;

—	suitsetamisest loobumine: artikli 43/7 punkt 9;

—

liikumisabivahendid: artikli 43/7 punkt 1; Vallooni piirkonna valitsuse 11. aprilli 2019. aasta määrus, millega kehtestatakse sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikli 43/7 punktis 1 ning Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artiklis 10/8 osutatud hüvitiste ja sekkumismeetmete nomenklatuur;

—	palliatiivne hooldus; artikkel 491/4 ja s;

dd)

Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustik: artikkel 726;

—	lühiajalised majutusteenused, täiskasvanute eluasemeteenused (SRA), täiskasvanute ööbimisega seotud teenused (SRNA), toetust saavad majutusteenused (SLS): artiklid 1192–1314;

—	igapäevaelutegevuste tugiteenused: artikkel 726;

—	teenused, millega korraldatakse pereliikmetest hooldajate ja puuetega inimeste ajutist hooldust: artikkel 831/1;

—	teenused, millega toetatakse peretüüpi hooldusteenuseid: artikkel 477;

—	täiskasvanutele pakutavad tugiteenused: artikli 552 § 2;

—	varajased tugiteenused: artikli 552 § 1;

—	integreerumise tugiteenused: artikkel 630;

—	teenused, millega pakutakse viipekeelset tõlget: artikkel 831/77;

—	individuaalne integratsiooniabi: artikkel 784;

—	puuetega inimeste funktsionaalne taastusravi: artikkel 832;

—	spetsiaalsed vastuvõtuteenused noortele, noorte eluasemeteenused (SRJ): artiklid 1314/97–1314-187;

—	täiskasvanute päevahooldusteenused (SAJA): artiklid 1314/1–1314/96;

ee)	9. märtsi 2017. aasta dekreet, mis käsitleb majutuse hinda ja teatavate raskete meditsiinitehniliste teenuste seadmete rahastamist haiglates: meditsiinilis-sotsiaalne taristu;

ff)	Vallooni piirkonna valitsuse 15. mai 2008. aasta määrus: meditsiinilis-sotsiaalne taristu;

gg)	14. mai 2003. aasta kuninglik dekreet: integreeritud koduhooldusteenused;

hh)

31. detsembri 2018. aasta koostööleping Flaami kogukonna, Vallooni piirkonna, prantsuskeelse kogukonna komisjoni, ühise kogukonna komisjoni ja saksakeelse kogukonna vahel, mis käsitleb liikumisabivahendeid (Samenwerkingsakkoord van 31 december 2018 tussen de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschapscommissie en de Gemeenschappelijke Gemeenschapscommissie betreffende de mobiliteitshulpmiddelen / Accord de collaboration du 31 décembre 2018 entre la Communauté flamande, la Commission communautaire française et la Commission communautaire commune sur les aides à la mobilité);

ii)

31. detsembri 2018. aasta koostööleping Flaami kogukonna, Vallooni piirkonna, prantsuskeelse kogukonna, ühise kogukonna komisjoni, prantsuskeelse kogukonna komisjoni ja saksakeelse kogukonna vahel, mis käsitleb ühtset kontaktpunkti liikumisabivahendite jaoks kakskeelses pealinna Brüsseli piirkonnas (Samenwerkingsakkoord van 31 december 2018 tussen de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschapscommissie en de Gemeenschappelijke Gemeenschapscommissie betreffende het uniek loket voor de mobiliteitshulpmiddelen in het tweetalige gebied Brussel-Hoofdstad / Accord de coopération du 31 décembre 2018 entre la Communauté flamande, la Commission communautaire française et la Commission communautaire commune relatif au guichet unique pour les aides à la mobilité dans la région bilingue de Bruxelles-Capitale).

BULGAARIA

a)	1999. aasta sotsiaalkindlustuse seaduse (член 103 от Кодекса за социално осигуряване) (pealkirja muudetud 2003. aastal) artikkel 103;

b)	1998. aasta sotsiaalabi seadus (Закон за социално подпомагане);

c)	1998. aasta määrus sotsiaalabi seaduse rakendamise kohta (Правилник за прилагане на Закона за социално подпомагане);

d)	2019. aasta puuetega inimeste seadus (Закон за хората с увреждания);

e)	2019. aasta kõrvalabi seadus (Закон за личната помощ);

f)	2019. aasta määrus puuetega inimeste seaduse rakendamise kohta (Правилник за прилагане на Закона за интеграция на хората с увреждания);

g)	2017. aasta määrus meditsiinilise ekspertiisi kohta (Наредба за медицинската експертиза).

HORVAATIA

Sotsiaalhoolekande seadus (Zakon o socijalnoj skrbi, ametlik väljaanne nr 157/13, 152/14, 99/15, 52/16, 16/17, 130/17, 98/19, 64/20 ja 138/20):

—	tagatud miinimumhüvitis (zajamčena minimalna naknada);

—	eluasemehüvitis (naknada za troškove stanovanja);

—	õigus kütusekuludele (pravo na troškove ogrjeva);

—	abi vähekindlustatud energiatarbijatele (naknada za ugroženog kupca energenata);

—	ühekordne abimakse;

—	isiklike vajaduste toetus majutuse saajale (naknada za osobne potrebe korisnika smještaja);

—	haridushüvitis (naknada u vezi s obrazovanjem);

—	isikliku puude toetus (osobna invalidnina);

—	abi- ja hooldustoetus (doplatak za pomoć i njegu);

—	lapsevanemast hooldaja või hooldaja toetus (naknada za status roditelja njegovatelja ili njegovatelja);

—	tööotsija toetused (naknada do zaposlenja);

kasuperes hooldamise seadus (Zakon o udomiteljstvu OG 115/18):

—	kasuperena tegutsemise toetus (opskrbnina);

—	kasuperes hooldamise toetus (naknada za rad udomitelja).

KÜPROS

a)	Sotsiaalhoolekande teenused (Υπηρεσίες Κοινωνικής Ευημερίας);

garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt (erakorralised vajadused ja hooldusvajadused) käsitlevad määrused ja dekreedid, muudetud või asendatud. 1991.–2011. aasta seadused, mis käsitlevad vanadekodusid ja puuetega inimeste kodusid (Οι περί Στεγών για Ηλικιωμένους και Αναπήρους Νόμοι) (L. 222/91 ja L. 65(I)/2011);

c)	seadused, mis käsitlevad täiskasvanute päevahoiukeskusi (Οι περί Κέντρων Ενηλίκων Νόμοι) (L. 38(Ι)/1997 ja L. 64(Ι)/2011);

d)	määruse 360/2012 kohane riigiabikava üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks (vähese tähtsusega abi) [Σχέδιο Κρατικών Ενισχύσεων ‘Ησσονος Σημασίας, βαση του Κανονισμού 360/2012 για την παροχή υπηρεσιών γενικού οικονομικού συμφέροντος];

e)	sotsiaalhüvitiste haldamise teenistus (Υπηρεσία Διαχείρισης Επιδομάτων Πρόνοιας);

f)	garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt käsitlev 2014. aasta seadus, muudetud või asendatud;

g)	garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt käsitlevad määrused ja dekreedid, muudetud või asendatud.

TŠEHHI

Hooldushüvitis vastaval seadusele nr 108/2006 sotsiaalteenuste kohta (Zákon o sociálních službách).

TAANI

Konsolideeritud seadus sotsiaalteenuste kohta (Lov om social service):

—	hüvitis lähisugulaste hooldamise eest, kes soovivad surra oma kodus (Vederlag til pasning af nærtstående, der ønsker at dø i eget hjem);

—

abi selliste isikute saamata jäänud sissetuleku katmiseks, kes hooldavad kodus alla 18aastast last, kellel on oluline ja püsiv füüsilise või vaimse talitlushäire või invasiivne krooniline või pikaajaline haigus (Hjælp til dækning af tabt arbejdsfortjeneste til personer, som passer et barn under 18 med betydelig og varigt nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne eller indgribende kronisk eller langvarig lidelse i hjemmet);

—

lisakulude katmine selliste laste ja noorte puhul, kellel on oluline ja püsiv füüsilise või vaimse funktsioneerimise häire või raske krooniline või pikaajaline haigus (Dækning af merudgifter til børn og unge med betydelig og varigt nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne eller indgribende kronisk eller langvarig lidelse);

—

isiklik abi ja hooldus, hoolduse määramise sätteid sisaldavad tahteavaldused ja füüsilise või vaimse puudega või sotsiaalse eriprobleemiga täiskasvanute kontaktisikud (Personlig hjælp og pleje, "plejetestamenter" og kontaktperson for voksne med nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne eller med særlige sociale problemer);

—	abivahendid ja abi püsiva füüsilise või vaimse puudega inimeste eluaseme sisustamiseks (Hjælpemidler, hjælp til indretning af bolig for personer med varigt nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne);

—	puudega või raske, sealhulgas ravimatu haigusega lähisugulase hooldamine kodus (Pasning af nærtstående med handicap eller alvorlig, herunder uhelbredelig, lidelse i hjemmet);

eluasemetoetuse konsolideerimise seadus (Lov om individuel boligstøtte);

—	toetus kulude katmiseks, mis on seotud elamispinnaga eraomandis olevates elamuühistutes, mis sobivad raske füüsilise puudega inimestele (Støtte til udgifter til bolig i private andelsboligforeninger, der er egnet for stærkt bevægelseshæmmede);

sotsiaaleluruumide konsolideerimise seadus (Lov om almene boliger);

—	puuetega inimeste juurdepääs eri liiki eluasemetele, mida reguleeritakse seadusega (Adgang for handicappede til boligtyper omfattet af loven).

EESTI

a)	2016. aasta sotsiaalhoolekande seadus;

b)	1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.

PRANTSUSMAA

a)	Lisahüvitis kolmandale isikule (majoration pour tierce personne, MTP): sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklid L. 341-4 ja L. 355-1;

b)	lisahüvitis kolmanda isiku poole pöördumise korral (prestation complémentaire pour recours à tierce personne): sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel L. 434-2;

c)	spetsiaalne lisahüvitis puudega lapse koolitamiseks (complément d'allocation d'éducation de l'enfant handicapé): sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel L. 541-1;

d)	puuete kompenseerimise toetus (prestation de compensation du handicap, PCH): sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku (Code de l’action sociale et des familles) artiklid L. 245-1–L. 245-14;

e)	autonoomia kaotamise toetus (allocation personnalisée d'autonomie, APA): sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku artiklid L. 232-1–L. 232-28 (Code de l'action sociale et des familles).

SAKSAMAA

Pikaajalise hoolduse hüvitised sotsiaalseadustiku XI köite 4. peatüki alusel (Leistungen der Pflegeversicherung nach Kapitel 4 des Elften Buches Sozialgesetzbuch).

KREEKA

a)	Seadus nr 1140/1981, muudetud versioonis;

b)	dekreet-seadus nr 162/73 ja ministrite ühisotsus nr Π4β/5814/1997;

c)	ministri 9. oktoobri 2001. aasta otsus nr Π1γ/ΑΓΠ/οικ.14963;

d)	seadus nr 4025/2011;

e)	seadus nr 4109/2013;

f)	seaduse nr 4199/2013 artikkel 127;

g)	seaduse nr 4368/2016 artikkel 334;

h)	seaduse nr 4483/2017 artikkel 153;

i)	seaduse nr 498/1-11-2018 artiklid 28, 30 ja 31, riikliku raviteenuseosutajate organisatsiooni (EOPYY) ühtlustatud tervisehüvitiste määrus.

UNGARI

Pikaajalise hoolduse hüvitised isikutele, kes pakuvad isiklikku hooldust (1993. aasta sotsiaalhalduse ja sotsiaalabi III seadus, mida on täiendatud valitsuse ja ministrite dekreetidega).

IIRIMAA

a)	2009. aasta õenduskodude toetuskava seadus (nr 15, 2009);

b)	koduhoolduse toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, peatükk 8A).

ITAALIA

a)	30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, mis käsitleb tsiviilisikutele makstavaid invaliidsushüvitisi (Legge 30 Marzo 1971, n. 118 - Conversione in Legge del D.L. 30 gennaio 1971, n. 5 e nuove norme in favore dei mutilati ed invalidi civili);

b)	11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 pideva hoolduse toetuse kohta (Legge 11 Febbraio 1980, n. 18 - Indennità di accompagnamento agli invalidi civili totalmente inabili);

c)	5. veebruari 1992. aasta seaduse nr 104 artikkel 33 (puuetega inimeste raamseadus) (Legge 5 Febbraio 1992, n. 104 - Legge-quadro per l'assistenza, l'integrazione sociale e i diritti delle persone handicappate);

31. märtsi 1998. aasta dekreet-seadus nr 112, mis käsitleb seadusandlike ülesannete ja halduspädevuse ülekandmist riigilt piirkondadele ja kohalike üksustele (Decreto Legislativo 31 Marzo 1998, n. 112 - Conferimento di funzioni e compiti amministrativi dello Stato alle regioni ed agli enti locali, in attuazione del capo I della Legge 15 Marzo 1997, n. 59);

4. novembri 2010. aasta seaduse nr 183 artikkel 24, millega muudetakse eeskirju, mis käsitlevad abi andmise lube raskes olukorras olevatele puudega isikutele (Legge n. 183 del 4 Novembre 2010, art. 24 - Modifiche alla disciplina in materia di permessi per l'assistenza a portatori di handicap in situazione di gravità);

f)	27. detsembri 2013. aasta seadus nr 147, mis sisaldab sätteid iga- ja mitmeaastase riigieelarve koostamise kohta – 2014. aasta stabiilsusseadus (Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato – Legge di stabilità 2014).

LÄTI

a)	31. oktoobri 2002. aasta seadus, mis käsitleb sotsiaalteenuseid ja -abi (Sociālo pakalpojumu un sociālās palīdzības likums);

b)	12. juuni 1997. aasta meditsiiniteenuste seadus (Ārstniecības likums);

c)	30. detsembri 2009. aasta patsiendi õiguste seadus (Pacientu tiesību likums);

d)	28. augusti 2018. aasta ministrite kabineti määrus nr 555 tervishoiukorralduse ja maksete tegemise menetluse kohta (Ministru kabineta 2018. gada 28. augusta noteikumi Nr.555 „Veselības aprūpes pakalpojumu organizēšanas un samaksas kārtība“);

27. mai 2003. aasta ministrite kabineti määrus nr 275, mis käsitleb maksete tegemise menetlust sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest ning menetlusi teenuste maksumuse korvamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvest (Ministru kabineta 2003. gada 27. maija noteikumi Nr.275 „Sociālās aprūpes un sociālās rehabilitācijas pakalpojumu samaksas kārtība un kārtība, kādā pakalpojuma izmaksas tiek segtas no pašvaldības budžeta“);

f)	2. aprilli 2019. aasta ministrite kabineti määrus nr 138 sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi saamise kohta (Ministru kabineta 2019.gada 2.aprīļa noteikumi Nr 138 „Noteiku mi par sociālo pakalpojumu un sociālās palīdzības saņemšanu“);

g)	1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaaltoetuste seadus – toetus hooldust vajavale puudega isikule (Valsts sociālo pabalstu likums).

LEEDU

a)	Leedu Vabariigi 29. juuni 2016. aasta sihtotstarbeliste hüvitiste seadus nr XII-2507 kohta (Lietuvos Respublikos tikslinių kompensacijų įstatymas);

b)	Leedu Vabariigi 21. mai 1996. aasta tervisekindlustuse seadus nr I-1343 (Lietuvos Respublikos sveikatos draudimo įstatymas);

c)	Leedu Vabariigi 19. juuli 1994. aasta tervishoiusüsteemi seadus nr I-552 (Lietuvos Respublikos sveikatos sistemos įstatymas);

d)	Leedu Vabariigi 6. juuni 1996. aasta tervishoiuasutuste seadus nr I-1367 (Lietuvos Respublikos sveikatos priežiūros įstaigų įstatymas).

LUKSEMBURG

Hüvitised, mille suhtes kohaldatakse pikaajalist hoolduskindlustust sotsiaalkindlustusseadustiku V köite „Pikaajaline hoolduskindlustus“ alusel, nimelt:

—	igapäevategevuste jaoks vajalik hooldus ja toetus;

—	sõltumatuse ja iseseisvuse toetamiseks vajalik tegevus;

—	individuaalse järelevalve, grupijärelevalve ja öise järelevalvega seotud tegevus;

—	hooldajate koolitusega seotud tegevus;

—	majapidamistöödega abistamine;

—	pikaajalise hoolduse asutuse tegevuse toetamine;

—	kindlasummaline hüvitis inkontinentsusvahendite jaoks;

—	tugitehnoloogia ja sellealane koolitus;

—	kodu kohandamine;

—	kindlasummaline rahaline hüvitis, mis asendab mitterahalisi hüvitisi, mis on ette nähtud igapäevategevusteks ja koduabiliste abistamiseks, mida hooldaja osutab vastavalt hooldus- ja abimeetmete kokkuvõttele;

—	hooldaja pensionimaksete katmine;

—	kindlasummalised rahalised hüvitised teatavate haiguste puhul.

MALTA

a)	Sotsiaalkindlustusseadus (Att dwar is-Sigurta' Socjali) (ptk 318);

b)	täiendav õigusakt 318.19: riigi omanduses olevate asutuste ja hostelite hindade määrused (Regolamenti dwar it-Trasferiment ta' Fondi għal Hostels Statali Indikati);

c)	täiendav õigusakt 318.17: rahaliste vahendite ülekandmise määrused (valitsuse rahastatavad voodikohad) (Regolamenti dwar it-Trasferiment ta' Fondi għal Sodod Iffinanzjati mill-Gvern);

d)	täiendav õigusakt 318.13: riigi rahastatavate hoolekandeasutuste teenuste hindu käsitlevad määrused (Regolamenti dwar Rati għal Servizzi Residenzjali Finanzjali mill-Istat);

e)	hooldaja toetus – sotsiaalkindlustusseaduse artikli 68 lõike 1 punkt a;

f)	hooldaja hüvitise suurendamine – sotsiaalkindlustusseaduse artikli 68 lõike 1 punkt b.

MADALMAAD

3. detsembri 2014. aasta pikaajalise hoolduse seadus (Wet langdurige zorg (WLZ)).

POOLA

a)	Arstiabi toetus (zasiłek pielęgnacyjny), erihoolduse toetus (specjalny zasiłek opiekuńczy), õendustoetus (świadczenie pielęgnacyjne); 28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus (Ustawa o świadczeniach rodzinnych);

b)	hooldaja toetus (zasiłek dla opiekuna) 4. aprilli 2014. aasta seadus hooldajatele toetuste määramise ja maksmise kohta (Ustawa o ustalaniu i wypłacaniu zasiłków dla opiekunów).

PORTUGAL

Sotsiaalkindlustus ja piisavate vahendite tagamine:

a)	sõltuvuse lisatasu: 14. juuli 1999. aasta seadusandlik dekreet nr 265/99, muudetud (complemento por dependência);

b)	sõltuvuse lisatasu erikaitsesüsteemi alusel puude korral: 31. augusti 2009. aasta seadus nr 90/2009, uuesti avaldatud 20. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 246/2015 konsolideeritud versioonis, muudetud (regime especial de proteção na invalidez).

Sotsiaalkindlustussüsteem ja riiklik tervishoiuteenistus:

c)	riiklik võrgustik integreeritud järjepidevaks hoolduseks: 6. juuni 2006. aasta seadusandlik dekreet nr 101/06, uuesti avaldatud 28. juuli 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 136/2015 konsolideeritud versioonis (rede de cuidados continuados integrados);

integreeritud järjepidev hooldus vaimse tervise korral: 28. jaanuari 2010. aasta seadusandlik dekreet nr 8/2010 vaimse tervise integreeritud järjepideva hoolduse üksuste ja meeskondade loomise kohta, muudetud ja uuesti avaldatud 10. veebruari 2011. aasta dekreetseadusega nr 22/2011 (unidades e equipas de cuidados continuados integrados de saúde mental);

pediaatriline hooldus (riiklik võrgustik integreeritud järjepidevaks hoolduseks): 12. oktoobri 2015. aasta dekreet nr 343/2015, mis käsitleb laste haigla- ja ambulatoorse ravi nõudeid, samuti integreeritud järjepideva hoolduse rahvusliku võrgustiku raames tegutsevaid laste ravimeeskondi (condições de instalação e funcionamento das unidades de internamento de cuidados integrados e de ambulatório pediátricas da Rede Nacional de Cuidados Continuados Integrados);

f)	mitteametlik hooldaja (toetus): 6. septembri seadus nr 100/2019 mitteametliku hooldaja staatuse kohta (Estatuto do cuidador informal).

RUMEENIA

6. detsembri 2006. aasta seadus nr 448/2006 puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise kohta koos hilisemate muudatuste ja täiendustega:

—

puuetega inimestele makstavad hüvitised, nimelt puuetega täiskasvanutele ja lastele makstav igakuine täiendav isiklik eelarve ning puuetega täiskasvanutele makstav igakuine hüvitis, mis on sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 58 lõikes 4, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega;

—	lisahüvitis, mis on ette nähtud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 42 lõikega 4 ja artikliga 43, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega;

—

täiendav hüvitis raske nägemispuudega täiskasvanule, mis on sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 42 lõikes 1 ja artikli 58 lõikes 3, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; HIVst/AIDSist tingitud puudega lastele makstav igakuine toidutoetus, mis on ette nähtud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 58 lõikes 2, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega;

seadus nr 584/2002, mis käsitleb meetmeid AIDSi leviku tõkestamiseks Rumeenias ning HIVi või AIDSi nakatunud isikute kaitsmiseks, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega:

—	Igakuine toiduhüvitis, mida makstakse seaduse nr 584/2002 alusel, mis käsitleb meetmeid AIDSi leviku tõkestamiseks Rumeenias ning HIVi või AIDSi nakatunud isikute kaitsmiseks.

SLOVEENIA

Pikaajalist hooldust ei käsitle ükski konkreetne õigusakt.

Pikaajalise hoolduse hüvitised on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:

a)	pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus (Zakon o pokojninskem in invalidskem zavarovanju) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 96/2012 ja hilisemad muudatused);

b)	rahalise sotsiaalabi seadus (Zakon o socialno vartsvenih prejemkih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 61/2010 ja hilisemad muudatused);

c)	riigi rahaliste vahendite kasutamise seadus (Zakon o uveljavljanju pravic iz javnih sredstev) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 62/2010 ja hilisemad muudatused);

d)	sotsiaalkaitse seadus (Zakon o socialnem varstvu) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 3/2004, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

e)	vanemliku hoolduse ja perehüvitiste seadus (Zakon o starševskem varstvu in družinskih prejemkih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 110/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

f)	vaimse ja füüsilise puudega inimesi käsitlev seadus (Zakon o družbenem varstvu duševno in telesno prizadetih oseb) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/83 ja hilisemad muudatused);

g)	ravi- ja tervisekindlustuse seadus (Zakon o zdravstvenem varstvu in zdravstvenem zavarovanju) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 72/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

h)	sõjaveteranide seadus (Zakon o vojnih veteranih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 59/06, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

i)	sõjainvaliidide seadus (Zakon o vojnih invalidih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 63/59, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

j)	eelarvetasakaalu seadus (Zakon za uravnoteženje javnih finance (ZUJF)) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 40/2012 ja hilisemad muudatused);

seadus, millega reguleeritakse üksikisikutele ja leibkondadele tehtavate ülekannete korrigeerimist Sloveenia Vabariigis (Zakon o usklajevanju transferjev posameznikom in gospodinjstvom v Republiki Sloveniji) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 114/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused).

HISPAANIA

a)	14. detsembri 2006. aasta seadus nr 39/2006, mis käsitleb isikliku autonoomia ja abi edendamist vanadussõltuvuse olukorras isikutele, muudetud versioonis;

b)	15. aprilli 1969. aasta ministri käskkiri;

c)	21. juuli 1995. aasta kuninglik dekreet nr 1300/95, muudetud;

d)	31. oktoobri 1997. aasta kuninglik dekreet nr 1647/97, muudetud.

ROOTSI

a)	Hooldustoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 22. peatükk);

b)	lisakulude toetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 50. peatükk);

c)	abistamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 51. peatükk);

d)	autotoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 52. peatükk).

3. OSA

MAKSED, MIS ON SEOTUD KÄESOLEVA PROTOKOLLI ARTIKLI SSC.3 LÕIKES 1 LOETLETUD SOTSIAALKINDLUSTUSLIIGIGA JA MIDA MAKSTAKSE KÜLMA ILMAGA KÜTTEKULUDE KATMISEKS

(käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt f)

i) ÜHENDKUNINGRIIK

Talvekütusetoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 2000. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 2000. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse Põhja-Iirimaa määrused.

ii) LIIKMESRIIGID

TAANI

a)	Sotsiaal- ja riiklike pensionide seadus, LBK nr 983, 23.9.2019;

b)	sotsiaal- ja riiklikke pensione käsitlevad määrused, BEK nr 1602, 27.12.2019.

LISA SSC-3

PÄDEVASSE RIIKI NAASVATE PENSIONÄRIDE TÄIENDAVAD ÕIGUSED

(käesoleva protokolli artikli SSC.25 lõige 2)

AUSTRIA

BELGIA

BULGAARIA

KÜPROS

TŠEHHI

PRANTSUSMAA

SAKSAMAA

KREEKA

UNGARI

LÄTI

LEEDU

LUKSEMBURG

MADALMAAD

POOLA

PORTUGAL

RUMEENIA

SLOVEENIA

HISPAANIA

ROOTSI

LISA SSC-4

JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VÕI SEDA EI KOHALDATA

(käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõiked 4 ja 5)

1. OSA

JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VASTAVALT ARTIKLI SSC.47 LÕIKELE 4

AUSTRIA

Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustuse seaduse (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate füüsilisest isikuste ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (GSVG), 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse (BSVG) ning 30. novembri 1978. aasta vabadel kutsealadel tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (FSVG) alusel;

b)	kõik pensionikontol põhineva toitjakaotuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG), välja arvatud 2. osas sätestatud juhud;

c)	kõik taotlused Austria piirkondlike arstide kodade (Landesärztekammer) põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension) põhinevate toitjakaotuspensionide saamiseks;

d)	kõik taotlused Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstava toitjakaotuspensioni saamiseks;

e)	kõik taotlused lese- ja toitjakaotuspensionide saamiseks vastavalt Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirjale (A osa);

f)	kõik avaldused hüvitiste saamiseks vastavalt notariaalsele kindlustusseadusele (3. veebruar 1972 – NVG 1972).

KÜPROS

Kõik vanadus- või lesepensioni taotlused.

TAANI

Kõik sotsiaalpensionide seaduses osutatud pensionide taotlused, välja arvatud käesoleva protokolli lisas SSC-5 nimetatud pensionide taotlused.

IIRIMAA

Kõik riikliku pensioni (ülekandmise), (osamaksulise) riikliku pensioni ja (osamaksulise) lesepensioni taotlused.

LÄTI

Kõik toitjakaotuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996); riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).

LEEDU

Kõik taotlused riikliku toitjakaotuspensioni saamiseks, mis arvutatakse toitjakaotuspensioni põhisumma alusel (riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadus).

MADALMAAD

Kõik üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) kohase vanaduspensioni taotlused.

POOLA

Kõik määratud sissemaksega pensioniskeemi raames makstavate vanaduspensioni ning toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad naiste puhul 20 aastaga või ületavad seda ja meeste puhul 25 aastaga või ületavad seda, kuid riiklikud kindlustusperioodid on neist kindlustusperioodidest lühemad (ja mitte lühemad kui 15 aastat naiste puhul ja 20 aastat meeste puhul), ning arvutused tehakse 17. detsembri 1998. aasta seaduse artiklite 27 ja 28 alusel (õigusaktide kogumik 2015, punkt 748).

PORTUGAL

Kõik vanadus- ja toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad 21 kalendriaastaga või ületavad seda, riiklikud kindlustusperioodid võrduvad 20 aastaga või on alla selle ja arvutused tehakse 10. mai 2007. aasta dekreetseaduse nr 187/2007 artiklite 32 ja 33 alusel.

SLOVAKKIA

a)	Kõik taotlused toitjakaotuspensioni (lese- või orvupensioni) saamiseks, mis arvutatakse enne 1. jaanuari 2004 kehtinud õigusaktide kohaselt surnule varem makstud pensioni alusel;

b)	kõik sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 Coll. (hiljem muudetud) alusel arvutatava pensioni taotlused.

ROOTSI

a)	Enne 1937. aastat sündinud isikutele tagatispensionina makstava vanaduspensioni taotlused (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 66. peatükk);

b)	lisapensionina makstava vanaduspensioni taotlused (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 63. peatükk).

ÜHENDKUNINGRIIK

Kõik taotlused 2014. aasta pensioniseaduse 1. osa kohase vanaduspensioni ja riikliku pensioni ning lesetoetuse ja toitjakaotustoetuse saamiseks, välja arvatud taotlused, mille puhul 6. aprillil 1975 või pärast seda alanud maksustamisaastal:

i)	olid asjaomasel isikul täitunud kindlustus-, töötamis-, või elamisperioodid Ühendkuningriigi ja liikmesriigi õigusaktide alusel ning üht (või mitut) maksustamisaastat ei käsitletud tingimustele vastava aastana Ühendkuningriigi õigusaktide tähenduses;

ii)	võetakse kindlustusperioode, mis täitusid Ühendkuningriigis perioodidel kuni 5. juulini 1948 kehtinud õigusaktide alusel, arvesse käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel liikmesriigi õigusaktide kohaste kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide kohaldamisega.

Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse artikli 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse artikli 44 alusel.

2. OSA

JUHUD, MIL KOHALDATAKSE ARTIKLI SSC.47 LÕIGET 5

AUSTRIA

a)	Pensionikontol põhinevad vanaduspensionid ja nendest tulenevad toitjakaotuspensionid vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG);

b)	Austria apteekrite üldist palgafondi (Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich) käsitleva 28. detsembri 2001. aasta riikliku seaduse BGBl I nr 154 artikli 41 kohased kohustuslikud toetused;

c)	Austria piirkondlike arstide kodade vanaduspensionid ja ennetähtaegsed vanaduspensionid, mis põhinevad põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis või põhipension), ning Austria piirkondlike arstide kodade kõik pensionihüvitised, mis põhinevad täiendaval skeemil (täiendav või erapension);

d)	Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstav vanadustoetus;

e)	Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised (A ja B osa), välja arvatud Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased lese- või toitjakaotuspensioni taotlused (A osa);

f)	riikliku arhitektide ja insener-nõustajate koja hoolekandeasutuste poolt 1993. aasta Austria inseneridekoja seaduse (Ziviltechnikerkammergesetz) ja hoolekandeasutuste põhikirjade kohaselt makstavad hüvitised, välja arvatud nendest tulenevad toitjakaotushüvitised;

g)	Austria kutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate seaduse (Wirtschaftstreuhandberufsgesetz) alusel makstavad riikliku kutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate koja hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised.

BULGAARIA

Täiendava kohustusliku pensionikindlustuse alla kuuluvad vanaduspensionid vastavalt sotsiaalkindlustusseaduse II jaotise II osale.

HORVAATIA

Kohustusliku kindlustusskeemi alla kuuluvad pensionid, mis põhinevad individuaalselt kogutud kapitalil kooskõlas kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide seaduse (OG 49/99, muudetud versioonis) ning pensionikindlustusseltside ja individuaalselt kogutud kapitalil põhinevate pensionide maksmise seadusega (OG 106/99, muudetud versioonis), välja arvatud kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide seaduse artiklites 47 ja 48 sätestatud juhud ja toitjakaotuspension.

TAANI

a)	Personaalpensionid;

b)	surmatoetused (mis on kogunenud enne 2002. aasta 1. jaanuari Arbejdsmarkedets Tillægspensioni jaoks tehtud osamaksete põhjal);

c)	surmatoetused (mis on kogunenud pärast 2002. aasta 1. jaanuari Arbejdsmarkedets Tillægspensioni jaoks tehtud osamaksete põhjal), millele on osutatud konsolideeritud tööturu lisapensioni seaduses (Arbejdsmarkedets Tillægspension) 942:2009.

EESTI

Kohustusliku vanaduspensioni skeem.

PRANTSUSMAA

Põhi- või täiendavad skeemid, mille puhul vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.

UNGARI

Eraõiguslike pensionifondide liikmelisusel põhinevad pensionihüvitised.

LÄTI

Vanaduspensionid (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).

POOLA

Sissemaksetega määratud pensioniskeemi kohane vanaduspension.

PORTUGAL

Täiendavad pensionid vastavalt 22. veebruari 2008. aasta dekreetseadusele nr 26/2008 (riiklik kogumispensioniskeem).

SLOVAKKIA

Kohustuslik kogumispension.

SLOVEENIA

Kohustusliku täiendava pensionikindlustuse alusel makstav pension.

ROOTSI

Vanaduspension sissetulekupensioni ja kogumispensioni vormis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 62. ja 64. peatükk).

ÜHENDKUNINGRIIK

Astmelised pensionihüvitised, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse artiklitele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) artiklitele 35 ja 36.

LISA SSC-5

HÜVITISED JA LEPINGUD, MIS VÕIMALDAVAD KOHALDADA ARTIKLIT SSC.49

Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punktis a osutatud hüvitised, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodide pikkusest.

TAANI

Taani täielik riiklik vanaduspension, millele saavad õiguse pärast kümneaastast riigis elamist isikud, kellele on pension määratud 1. oktoobriks 1989.

SOOME

Riiklikud pensionid ja abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse jõustamise seadus (569/2007)).

Lapsepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riikliku pensioni seadusele (riikliku pensioni seadus (568/2007)).

PRANTSUSMAA

Lesepension või lese invaliidsuspension üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate skeemi alusel, kui see arvutatakse surnud abikaasa invaliidsuspensioni alusel, mis on määratud kooskõlas artikli SSC.47 lõike 1 punktiga a.

KREEKA

Põllumajanduskindlustusskeemiga (OGA) seotud hüvitised seaduse nr 4169/1961 alusel.

MADALMAAD

Toitja kaotust käsitlev 21. detsembri 1995. aasta üldine seadus (ANW).

10. novembri 2005. aasta seadus töö ja sissetuleku kohta vastavalt tööjõudlusele (WIA).

HISPAANIA

Üld- ja eriskeemide alusel antavad toitjakaotuspensionid, välja arvatud riigiteenistujate eriskeem.

ROOTSI

a)	Sissetulekuga seotud haigushüvitis ja tegevushüvitis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 34. peatükk).

b)	Tagatispension ja -hüvitis, millega asendati enne 1. jaanuari 1993 kohaldatud riiklikke pensioneid käsitlevate õigusaktide alusel makstud täielikud riiklikud pensionid ja sellest kuupäevast alates kehtivate õigusaktide üleminekueeskirjade alusel makstud täielikud riiklikud pensionid.

II.

Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punktis b osutatud hüvitised, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumise kuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel.

SOOME

Tööpensionid, mille puhul võetakse arvesse tulevasi perioode vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

SAKSAMAA

Toitjakaotuspensionid, mille puhul arvestatakse täiendavat perioodi.

Vanaduspensionid, mille puhul arvestatakse juba saadud täiendavat perioodi.

ITAALIA

Itaalia pensionid täieliku töövõimetuse puhul (inabilità).

LÄTI

Eeldatavate kindlustusperioodide alusel arvutatav toitjakaotuspension (1. jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 23 lõige 8).

LEEDU

a)	Riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel.

b)	Riikliku sotsiaalkindlustuse toitjakaotus- ja orvupensionid, mis arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadusele.

LUKSEMBURG

Toitjakaotuspensionid.

SLOVAKKIA

Slovakkia toitjakaotuspensionid, mille aluseks on invaliidsuspension.

HISPAANIA

Väljateenitud pensionid riigiteenistujate eriskeemi alusel riigipensionäride seaduse konsolideeritud teksti I jaotise alusel, kui riski realiseerumisel oli hüvitisesaaja tegev riigiteenistujana või teda käsitati sellena; surma- ja toitjakaotus- (lese-, orvu- ja vanema)pensionid riigipensionäride seaduse konsolideeritud teksti I jaotise alusel, kui riski realiseerumisel oli hüvitisesaaja tegev riigiteenistujana või teda käsitati sellena.

ROOTSI

a)	Haigushüvitis ja tegevuskompensatsioon garantiihüvitise vormis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 35. peatükk).

b)	Toitjakaotuspension, mis arvutatakse krediteeritud kindlustusperioodide põhjal (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 76.–85. peatükk).

III.

Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud kokkulepped, mille eesmärk on vältida ühe ja sama arvestusliku perioodi arvessevõtmist kaks või rohkem korda:

28. aprillil 1997. aastal Soome Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping;

10. novembril 2000. aastal Soome Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping;

Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon, 12. juuni 2012.

LISA SSC-6

ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE JA ÜHENDKUNINGRIIGI ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEKS

(artikli SSC.3 lõige 2, artikli SSC.51 lõige 1 ja artikkel SSC.66)

AUSTRIA

Pensionikindlustusperioodide omandamise tähenduses peetakse teises riigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSVG artikli 107 lõikes 9 sätestatud erilised sissemaksed selliste haridusperioodide ostmiseks on tasutud.

Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktis b nimetatud pro rata hüvitise arvutamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ega kaevurite lisahüvitist. Nendel juhtudel suurendatakse vastavalt asjaoludele ilma eelnimetatud sissemakseteta arvutatud pro rata hüvitist vähendamata lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitise võrra.

Kui käesoleva protokolli artikli SSC.7 alusel on täitunud Austria pensionikindlustusskeemi asendusperioodid, kuid neid ei saa ASVG artiklite 238 ja 239, GSVG artiklite 122 ja 123 ning BSVG artiklite 113 ja 114 kohaselt arvutamisel aluseks võtta, tuleb arvutamisel aluseks võtta lapsehooldusperioodid vastavalt ASVG artiklile 239, GSVG artiklile 123 ning BSVG artiklile 114.

4.	Artiklis SSC.39 osutatud juhtudel kohaldatakse Austria õiguse kohase invaliidsushüvitise suuruse kindlaksmääramisel protokolli 5. peatüki sätteid vajalike muudatustega.

BULGAARIA

Bulgaaria tervisekindlustusseaduse artikli 33 lõige 1 kehtib kõigi nende isikute kohta, kelle jaoks Bulgaaria on käesoleva protokolli III jaotise 1. peatüki kohaselt pädev liikmesriik.

KÜPROS

Käesoleva protokolli artiklite SSC.7, SSC.46 ja SSC.56 kohaldamisel määratakse Küprose Vabariigi õigusaktide alusel iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algav kindlustusnädal kindlaks, jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatavad tulud asjaomasel sissemakseaastal sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatava põhipalga nädalamääraga, tingimusel et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.

TŠEHHI

1.	Pereliikmete määratlemisel vastavalt käesoleva protokolli artikli SSC.1 punktile s käsitatakse abikaasana Tšehhi Vabariigi seaduse nr 115/2006 (registreeritud partnerluse kohta) kohaselt määratletud registreeritud partnerit.

Olenemata käesoleva protokolli artiklites SSC.6 ja SSC.7 sätestatust, võib täiendava toetuse andmisel nende kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud Tšehhi õigusnormide alusel, et oleks täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus pärast liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Tšehhi pensionikindlustusskeemis (§ 106a lõike 1 punkt b) (seadus nr 155/1995, Coll. pensionikindlustuse kohta).

3.	Artiklis SSC 39 osutatud juhtudel kohaldatakse invaliidsushüvitise summa kindlaksmääramisel vastavalt seadusele nr 155/1995 Coll. protokolli 5. peatüki sätteid mutatis mutandis.

TAANI

Arvutades pensione sotsiaalpensionide seaduse (lov om social pension) alusel, loetakse piirialatöötaja või Taani hooajatööle läinud töötaja Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise riigi territooriumil. Käesoleva punkti raames mõistetakse „hooajatööna“ tööd, mis igal aastal aastaaegade vaheldumise tõttu kordub.

Arvutades pensione sotsiaalpensionide seaduse (lov om social pension) alusel, loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise riigi territooriumil.

Punktide a ja b kohaselt arvesse võetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise riigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel. Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.7 sätetest on isikutel, kes ei ole ühes või mitmes riigis tasulist tööd teinud, õigus Taani sotsiaalpensionile ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Taani alalised elanikud vähemalt kolm aastat, arvestades Taani õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid. Vastavalt käesoleva protokolli artiklile SSC.5 ei kohaldata käesoleva protokolli artiklit SSC.8 Taani sotsiaalpensionide suhtes, millele neil isikutel on tekkinud õigus.

b)	Punktis a osutatud sätteid ei kohaldata Taanis tasulist tööd tegevate või tasulist tööd teinud isikute perekonnaliikmete või üliõpilaste või nende perekonnaliikmete õiguse suhtes saada Taani sotsiaalpensioni.

3.	Ajutine hüvitis töötutele, kes on kaasatud paindliku töögraafiku skeemi (ledighedsydelse, 10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on hõlmatud käesoleva protokolli III jaotise 6. peatükiga.

Kui Taani sotsiaalpensioni saaval isikul on õigus saada toitjakaotuspensioni ka mõnest teisest riigist, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks artikli SSC.48 lõike 1 tähenduses, tingimusel et isik, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel toitjakaotuspensioni arvutatakse, on samuti omandanud õiguse saada Taani sotsiaalpensioni.

SOOME

1.	Soome riikliku pensioni õiguse kindlaksmääramiseks ja selle suuruse arvutamiseks käesoleva protokolli artiklite SSC.47, SSC.48 ja SSC.49 alusel käsitletakse teiste riikide õigusaktide alusel saadud pensione samamoodi nagu Soome õigusaktide alusel saadud pensione.

Kohaldades käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i arvestusperioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasust sõltuva pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises riigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest vaatlusperioodist, on vaatlusperioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga vaatlusperioodi jooksul.

PRANTSUSMAA

Isikute puhul, kes saavad Prantsusmaal mitterahalisi hüvitisi vastavalt käesoleva protokolli artiklitele SSC.15 või SSC.24 ja elavad Prantsusmaa Haut-Rhin’i, Bas-Rhin’i või Moselle’i departemangus, hõlmavad teise riigi (kes vastutab nende kulude katmise eest) asutuse nimel antavad mitterahalised hüvitised nii üldisest ravikindlustusskeemist kui ka Alsace-Moselle’i kohalikust täiendavast kohustuslikust ravikindlustusskeemist makstavaid hüvitisi.

Käesoleva protokolli III jaotise 5. peatüki kohaldamisel hõlmavad Prantsusmaa õigusaktid, mida kohaldatakse isiku suhtes, kes tegutseb või tegutses varem töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, nii vanaduspensionikindlustuse põhi- kui ka lisaskeemi (-skeeme), millega asjaomane isik on liitunud.

SAKSAMAA

Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 5 lõike 4 punktist 1, on isikul, kes saab teise riigi õigusaktide kohaselt täielikku vanaduspensioni, õigus taotleda kohustuslikku kindlustust Saksamaa pensionikindlustusskeemi raames.

Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 7 on isikul, kellel on teises riigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise riigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga.

Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite artikli 47 lõike 1, VII köite artikli 47 lõike 1 ning V köite artikli 24i alusel rahaliste hüvitiste andmiseks kindlustatud isikutele, kes elavad teises riigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, justkui kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel.

Teiste riikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Saksamaad ning kes vastavad Saksamaa pensionikindlustusskeemi üldtingimustele, võivad teha vabatahtlikke sissemakseid ainult juhul, kui nad on varem olnud Saksamaa pensionikindlustusskeemi kaudu vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on teises riigis.

5.	Sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 253 tulenev arvestusperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse vaid Saksamaa perioodide põhjal.

6.	31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel pensioni ümberarvutamiseks kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes Saksamaa õigusakte.

Olenemata välisriigi pensionide seaduse (Fremdrentengesetz) lõikest 2, kohaldatakse käesoleva protokolli kohaldamisel jätkuvalt Saksamaa õigusakte tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, mille eest on ette nähtud hüvitis seaduse alusel, mis käsitleb välisriigi pensione, ja hüvitiste kohta seoses kindlustusperioodidega, mida saab krediteerida seaduse kohaselt, mis käsitleb välisriigi pensione ümberasustatud isikute ja pagulaste seaduse (Bundesvertriebenengesetz) artikli 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud territooriumidel.

Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga muu riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.

KREEKA

Seadust nr 1469/84, mis käsitleb Kreeka kodanike ja Kreeka päritoluga muude riikide kodanike vabatahtlikku liitumist pensionikindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste riikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes juhul, kui asjaomased isikud on sõltumata oma elamis- või viibimiskohast varem olnud kohustuslikult või vabatahtlikult Kreeka pensionikindlustusskeemi liikmed.

Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja seaduse nr 1140/1981 artiklist 34, on isikul, kes saab teise riigi õigusaktide alusel tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud pensioni, õigus taotleda OGA kohaldatavate õigusaktide alusel kohustuslikku kindlustust seoses selliste tegevusaladega, mis kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse.

IIRIMAA

Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.19 lõikest 2 ja artiklist SSC.57, võetakse Iirimaa õigusaktide kohase haigus- või töötushüvitise määramiseks ettenähtud kindlustatud isiku arvestusliku nädalasissetuleku (reckonable weekly earnings) arvutamisel arvesse tema asjaomase aasta keskmisele nädalapalgale vastavat summat iga töönädala eest, mil ta on asjaomasel aastal olnud töötaja teise riigi õigusaktide kohaselt.

MALTA

Riigiteenistujaid käsitlevad erisätted

Üksnes käesoleva protokolli artiklite SSC.43 ja SSC.55 kohaldamisel käsitatakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk), vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) ja kodanikukaitseseaduse (Malta seadustekogu 411. peatükk) alusel;

b)	üksnes käesoleva protokolli artikli SSC.1 alapunkti cc kohaldamisel loetakse eespool nimetatud seaduste ja pensionide määruse (Malta seadustekogu 93. peatükk) alusel makstavaid pensioneid „riigiteenistujate eriskeemideks“.

MADALMAAD

Ravikindlustus

Seoses Madalamaade õigusaktide kohase õigusega mitterahalistele hüvitistele käsitatakse käesoleva protokolli III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamisel isikutena, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi:

i)	isikuid, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt peavad kindlustuse sõlmima ravikindlustusandjaga, ning

ii)

tegevteenistuses olevate sõjaväelaste perekonnaliikmeid, kes elavad teises riigis, ja isikuid, kes elavad teises riigis ja kellel käesoleva protokolli kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad, kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i.

Isikud, kellele on viidatud punkti 1 alapunkti a punktis i, peavad ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt sõlmima ravikindlustusandjaga kindlustuse, ning isikud, kellele on viidatud punkti 1 alapunkti a punktis ii, peavad end registreerima ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulusid käsitleva üldseaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alapunktis a viidatud isikute ning nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul teeb sissemaksed isik, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid, millest erandiks on sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad teises riigis ja keda maksustatakse otse.

d)	Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätteid, mis käsitlevad kindlustuse hilinenud sõlmimist, kohaldatakse mutatis mutandis, kui punkti a alapunktis ii osutatud isikute registreerimine ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen) toimus hilinenult.

Isikutel, kellel on mõne teise riigi õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes elavad või viibivad Madalmaades ajutiselt, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elu- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti on neil õigus saada eriravikulusid käsitlevas üldseaduses (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

Käesoleva protokolli artiklite SSC.21–SSC.27 kohaldamisel käsitatakse lisaks protokolli III jaotise 4. ja 5. peatükiga hõlmatud pensionidele Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi:

—	pensionid, mis on määratud avalike teenistujate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 6. jaanuari 1966. aasta seaduse alusel (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet);

—	pensionid, mis on määratud sõjaväelaste ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 6. oktoobri 1966. aasta seaduse alusel (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet);

—	töövõimetushüvitised, mis on määratud sõjaväelaste töövõimetushüvitisi käsitleva 7. juuni 1972. aasta seaduse alusel (sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seadus – Wetarbeidsongeschiktheidsvoorziening militairen);

—	pensionid, mis on määratud Madalmaade raudtee-ettevõtte NV Nederlandse Spoorwegen töötajate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 15. veebruari 1967. aasta seaduse alusel (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet);

—	pensionid, mis on määratud Madalmaade raudtee-ettevõtte töötingimusi reguleeriva määruse (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen) alusel;

—

hüvitised, mis on määratud enne pensioniikka (65 aastat) jõudmist pensionile jäänud isikutele kooskõlas endistele töötajatele vanaduses sissetulekut tagava pensioniskeemiga, või hüvitised, mis on enneaegse tööturult lahkumise korral riikliku pensioniskeemi või kollektiivlepingu alusel ette nähtud 55aastastele või vanematele isikutele;

—	hüvitised, mis on määratud sõjaväelastele ja avalikele teenistujatele koondamise, väljateenitud aastate pensioni ja ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kohaldatava skeemi alusel.

Käesoleva protokolli artikli SSC.16 lõike 1 kohaldamisel on käesoleva lõike alapunkti a punktis ii osutatud isikutel, kes viibivad ajutiselt Madalmaades, õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti on neil õigus saada eriravikulusid käsitlevas üldseaduses (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

Üldise vanaduspensioni seaduse (Algemene Ouderdomswet – AOW) kohaldamine

Üldise vanaduspensioni seaduse AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina,

—	elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil;

—	teises riigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—	töötas teises riigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitatakse kindlustusperioodina.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks igaüks, kes elas või töötas Madalmaades kooskõlas eelnimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud teise riigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku kõnealuse isiku abikaasal eelnimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta punkti 2 alapunkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut pensioniõiguslikuks.

AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina:

—	elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

—	teises riigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—	töötas teises riigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa ei olnud teise riigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel AOW alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku pensionäril nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta punkti 2 alapunkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid nendel perioodidel abielus.

Punkti 2 alapunkte a, b, c ja d ei kohaldata perioodide suhtes, mis langevad kokku:

—	perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioniõiguste arvutamisel muu riigi kui Madalmaade vanaduskindlustuse õigusaktide alusel, või

—	perioodidega, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.

Teise riigi süsteemi kohaseid vabatahtliku kindlustuse perioode ei võeta käesoleva alapunkti kohaldamisel arvesse.

f)	Punkti 2 alapunktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme riigi territooriumil pärast 59aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab ühes neist riikidest.

Erandina AOW IV peatükist võib igaüks, kes elab muus riigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on vastavalt Madalmaade õigusaktidele kindlustatud kohustusliku kindlustussüsteemi alusel, võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

Nimetatud luba ei kaota kehtivust, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab üksnes pensioni toitja kaotust käsitleva üldseaduse (Algemene nabestaandenwet) alusel.

Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.

Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt AOW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb punkti 2 alapunktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt AOW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetav sissetulek loetakse Madalmaades saaduks.

h)	Lõike 2 punktis g viidatud luba ei pea andma kellelegi, kes on kindlustatud mõne muu riigi pensione ja toitjakaotushüvitisi käsitlevate õigusaktide kohaselt.

i)	Igaüks, kes tahab võtta vabatahtlikku kindlustust lõike 2 punkti g kohaselt, peab seda taotlema sotsiaalkindlustuspangas (Sociale Verzekeringsbank) mitte hiljem kui ühe aasta jooksul alates osalustingimuste täitumise kuupäevast.

Toitja kaotust käsitleva üldseaduse (Algemene Nabestaandenwet – ANW) kohaldamine

Kui lesel on käesoleva protokolli artikli SSC.46 lõike 3 kohaselt tulenevalt toitja kaotust käsitleva üldseaduse (ANW) alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, arvutatakse pension vastavalt protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktile b.

Nimetatud sätete kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, kui nende perioodide jooksul kindlustatud isik pärast 15aastaseks saamist:

—	elas Madalmaades või

—	teises riigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

—	töötas teises riigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitatakse kindlustusperioodina.

b)	Arvesse ei võeta punkti 3 alapunkti a alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kohustusliku kindlustuse perioodidega, mis on täitunud teise riigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

c)	Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt Madalmaade õigusaktidele täitunud kindlustusperioode.

Erandina ANW artikli 63a lõikest 1 võib isikul, kes elab muus riigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on ANW alusel kohustuslikult kindlustatud, lubada võtta ANW alusel vabatahtliku kindlustuse, tingimusel et selline kindlustus on käesoleva protokolli kohaldamise kuupäevaks juba alanud, kuid ainult perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

Nimetatud luba kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb vastavalt ANW-le, välja arvatud juhul, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja lesk saab pensioni üksnes vastavalt ANW-le.

Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.

Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt ANW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb punkti 2 alapunktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemakse vastavalt ANW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetav sissetulek loetakse Madalmaades saaduks.

Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

Vastavalt WAOle, WIAle või WAZile hüvitist arvutades võtavad Madalmaade asutused arvesse järgmist:

—	enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatööperioodid ja nendega võrdsustatud perioodid;

—	WAO alusel täitunud kindlustusperioodid;

—	pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt üldisele töövõimetusseadusele (Algemene Arbeidsongeschiktheidswet) täitunud kindlustusperioodid, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega;

—	WAZi alusel täitunud kindlustusperioodid;

—	WIA alusel täitunud kindlustusperioodid.

HISPAANIA

Käesoleva protokolli rakendamisel võetakse töötajal riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de Clases Pasivas del Estado) konsolideeritud teksti artikli 31 lõikes 4 sätestatud kohustuslikust pensionieast või kohustuslikust tagandamiseast puudujäävaid aastaid arvesse teenistusajana selles riigis ainult juhul, kui selle sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta toitjakaotuspensioni, kuulus hüvitisesaaja Hispaania riigiteenistujate eriskeemi alla või oli seotud tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse, või kui sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta pensioni, täitis hüvitisesaaja tööülesannet, mille korral oleks olnud nõutav asjaomase isiku kuulumine riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi, kui tööülesandeid oleks täidetud Hispaanias.

Vastavalt artikli SSC.51 lõike 1 punktile c arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid Hispaania sotsiaalkindlustusele viimase sissemakse tasumisele. Kui pensioni põhisumma arvutamisel tuleb arvesse võtta teiste riikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- ja/või elamisperioode, siis kasutatakse selliste perioodide puhul neile vaatlusperioodidele ajaliselt võimalikult lähedasi Hispaania sissemakseid, tarbijahinnaindeksi arengut arvestades.

b)	Saadud pensionisummat suurendatakse suurendamiste ja ümberhindamiste summa võrra, mis arvutatakse samaliigiliste pensionide puhul iga järgneva aasta eest.

3.	Teistes riikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kohaselt, käsitletakse käesoleva protokolli artikli SSC.51 kohaldamisel samamoodi nagu Hispaania avaliku teenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode.

Sotsiaalkindlustuse üldseaduse teises üleminekusättes nimetatud eal põhinevaid täiendavaid summasid kohaldatakse käesoleva protokolli alusel kõigi hüvitisesaajate suhtes, kes on teinud makseid oma nimele Hispaania õigusaktide kohaselt enne 1. jaanuari 1967; käesoleva protokolli artikli SSC.6 kohaldamisel ei ole võimalik üksnes käesoleva protokolli kohaldamisel käsitada teises riigis enne 1. jaanuari 1967 krediteeritud kindlustust samaväärsena Hispaanias tehtud sissemaksetega. Kuupäevale 1. jaanuar 1967 vastav kuupäev on 1. august 1970 meremeeste eriskeemi korral ja 1. aprill 1969 söekaevandajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi korral.

ROOTSI

Protokolli sätteid kindlustus- ja elamisperioodide liitmise kohta ei kohaldata Rootsi õigusaktidega ettenähtud selliste üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad 1937. aastal või enne seda sündinud ning enne pensionitaotluse esitamist teatava aja Rootsis elanud isikute õigust saada baaspensioni (seaduse [2010:111] (mis käsitleb sotsiaalkindlustusseadustiku kehtestamist) 6. peatükk).

Selleks et arvutada sissetulek nominaalsissetulekuga seotud haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva tegevustoetuse jaoks vastavalt sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 34. peatükiga, kohaldatakse järgmist: kui kindlustatud isiku suhtes on vaatlusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu riigi õigusakte, loetakse nendes riikides saadud sissetulek võrdväärseks kindlustatud isiku poolt vaatlusperioodil Rootsis viibitud aja jooksul teenitud keskmise brutosissetulekuga, jagades Rootsis teenitud sissetuleku aastate arvuga, mille jooksul nimetatud sissetulekuid teeniti.

Sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioniga seotud nominaalsete pensionivarade arvutamisel (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 82. peatükk), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide kohane nõue pensioni saamise õiguse kohta vähemalt kolmel aastal viiest kalendriaastast vahetult enne kindlustatud isiku surma (vaatlusperiood), võetakse arvesse ka muudes riikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes riikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse nii, nagu põhineksid need Rootsis pensioni arvutamise aluseks oleval keskmisel baassummal. Kui asjaomane isik on töötanud Rootsis pensioni arvutamise aluseks võetava baaspalgaga ainult ühe aasta, loetakse iga teistes riikides täitunud kindlustusperiood vastavaks sellega samaväärsele summale.

Nominaalsete pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surmaga seotud lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemasolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (vaatlusperiood) ning kui kindlustusperioodid täitusid vaatlusperioodil mõnes muus riigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhineva nagu Rootsi aasta puhul.

ÜHENDKUNINGRIIK

Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni juhul, kui:

a)	endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed, või

nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele, siis tingimusel, et abikaasa või endine abikaasa tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või rohkema riigi õigusaktid, kohaldatakse käesoleva protokolli III jaotise 5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sel juhul tõlgendatakse käesoleva protokolli artiklite SSC.44–SSC.55 viiteid „kindlustusperioodidele“ viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud:

abikaasal või endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

a)	abielus naine või

b)	isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm, või

endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

a)	lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust, või

lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust ega lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vanadusega seotud lesepensioni, mis arvestatakse vastavalt käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktile b, ning seetõttu tähendab „vanadusega seotud lesepension“ vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse punkti 39 alapunktile 4 lesepensioni maksmist vähendatud määral.

Käesoleva protokolli artikli SSC.8 kohaldamisel käsitatakse teise riigi territooriumil viibivat Ühendkuningriigi õigusaktide alusel vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse igat saajat nii, nagu tema elukoht oleks selle teise riigi territooriumil.

Sissetulekuteguri arvutamisel (et määrata kindlaks õigus saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana tegutsetud iga töönädala eest, mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses) peetakse asjaomast isikut sissemakseid tasunuks palgatöötajana või sellise sissetuleku saajana, millelt on makstud sissemakseid sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist.

Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel, kui:

mõnel tulumaksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajana tegutsenud isikul täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes mõnes muus liikmesriigis ja käesoleva lõike punkti 1 kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, loetakse ta selles liikmesriigis sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul;

tulumaksuaastat, mis algas 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta tingimusi täitvaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saadud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulumääraga. Tulemus esitatakse täisarvuna, komakohti arvesse ei võeta. Niimoodi saadud arvu käsitatakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu esindavana, tingimusel et see ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.

Kui lesestunud vanema toetuse või toitjakaotustoetuse (kõrgem määr) saamine sõltub õigusest Ühendkuningriigi lapsetoetusele, siis isikut, kes vastab kõigile muudele toetuse saamise kriteeriumidele ning kellel oleks õigus saada Ühendkuningriigi lapsetoetust, kui tema või asjaomane laps oleks Ühendkuningriigi elanik, ei takistata taotlemast lesestunud vanema toetust või toitjakaotustoetust (kõrgem määr) vastavalt käesolevale protokollile, olenemata asjaolust, et Ühendkuningriigi lapsetoetus on käesoleva protokolli sisulisest kohaldamisalast artikli SSC.3 lõike 4 punkti g alusel välja jäetud.

LIIDE SSCI-1

HALDUSKOKKULEPPED KAHE VÕI ENAMA RIIGI VAHEL

(millele on osutatud käesoleva lisa artiklis SSCI.8)

BELGIA – ÜHENDKUNINGRIIK

4. mai ja 14. juuni 1976. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

18. jaanuari ja 14. märtsi 1977. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 kohta (määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise 1. peatüki kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kord), mida on muudetud 4. mai ja 23. juuli 1982. aasta kirjavahetusega (kokkulepe määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a kohaldamisest tulenenud kulude tagasimaksmise kohta)

TAANI – ÜHENDKUNINGRIIK

30. märtsi ja 19. aprilli 1977. aasta kirjavahetus, mida on muudetud 8. novembri 1989. aasta ja 10. jaanuari 1990. aasta kirjavahetusega ning mis käsitleb kokkulepet mitterahaliste hüvitiste kulude ning halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta

EESTI – ÜHENDKUNINGRIIK

29. märtsil 2006. aastal Eesti Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004

SOOME – ÜHENDKUNINGRIIK

1. ja 20. juuni 1995. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

PRANTSUSMAA – ÜHENDKUNINGRIIK

25. märtsi ja 28. aprilli 1997. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

8. detsembri 1998. aasta kokkulepe erimeetodite kohta mitterahaliste hüvitiste eest tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72

UNGARI – ÜHENDKUNINGRIIK

1. novembril 2005. aastal Ungari Vabariigi ja Ühendkuningriigi asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõike 3 ja artikli 41 lõike 2 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis nimetatud määruse kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004

IIRIMAA – ÜHENDKUNINGRIIK

9. juuli 1975. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise 1. ja 4. peatüki kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kord) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

ITAALIA – ÜHENDKUNINGRIIK

15. detsembril 2005. aastal Itaalia Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohaselt alla kirjutatud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. jaanuarist 2005

LUKSEMBURG – ÜHENDKUNINGRIIK

18. detsembri 1975. aasta ja 20. jaanuari 1976. aasta kirjavahetus seoses määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikega 2 (määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklis 105 osutatud halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

MALTA – ÜHENDKUNINGRIIK

17. jaanuaril 2007. aastal Malta ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõike 3 ja artikli 41 lõike 2 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis nimetatud määruse kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004

MADALMAAD – ÜHENDKUNINGRIIK

11. augusti 1954. aasta konventsiooni rakendamist käsitleva 12. juuni 1956. aasta halduskokkuleppe artikli 3 teine lause

PORTUGAL – ÜHENDKUNINGRIIK

8. juunil 2004. aastal kehtestatud kord, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. jaanuarist 2003

HISPAANIA – ÜHENDKUNINGRIIK

18. juuni 1999. aasta kokkulepe vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta

OTSUSE nr 1/2021 II LISA

LISA SSC-8

ARTIKLI SSC.11 KOHALDAMIST KÄSITLEVAD ÜLEMINEKUSÄTTED

LIIKMESRIIGID

Austria

Belgia

Bulgaaria

Horvaatia

Küpros

Tšehhi

Taani

Eesti

Soome

Prantsusmaa

Saksamaa

Kreeka

Ungari

Iirimaa

Itaalia

Läti

Leedu

Luksemburg

Malta

Madalmaad

Poola

Portugal

Rumeenia

Slovakkia

Sloveenia

Hispaania

Rootsi

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 339

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 24. september 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1701, 21. september 2021, millega muudetakse määrust (EL) 2020/2222, et pikendada La Manche’i väina püsiühendust kasutavate raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifikaatide ja tegevuslubade kehtivust ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1702, 12. juuli 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523, kehtestades InvestEU tulemustabeli täiendavad elemendid ja üksikasjalikud reeglid	4
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1703, 13. juuli 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692 liittoodetes sisalduvate loomsete saaduste liitu toomise suhtes kehtestatud loomatervisenõuete osas ( 1 )	29
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1704, 14. juuli 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2152, täpsustades maksu- ja tolliasutuste esitatava statistilise teabe üksikasju ning muutes selle V ja VI lisa ( 1 )	33
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1705, 14. juuli 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega ( 1 )	40
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1706, 14. juuli 2021, millega muudetakse ja parandatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega ( 1 )	56
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1707, 22. september 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	62
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1708, 23. september 2021, millega lisatakse 2021. aasta püügikvoodile teatavad 2020. aastal nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatatud kogused	65
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1709, 23. september 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/627 ühtse praktilise korra osas inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ( 1 )	84
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1710, 21. september 2021, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees võetav seisukoht seoses sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist käsitleva otsuse vastuvõtmisega	89
*	Komisjoni otsus (EL) 2021/1711, 23. september 2021, millega nimetatakse eksperdikomisjoni liikmed, kes abistavad komisjoni kandidaatide valimisel rahvusvaheliste investeerimiskohtute liikmete ülesannete täitmiseks	123