ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 339 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
64. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1701,
21. september 2021,
millega muudetakse määrust (EL) 2020/2222, et pikendada La Manche’i väina püsiühendust kasutavate raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifikaatide ja tegevuslubade kehtivust
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Selleks et tagada pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (2) artiklis 126 osutatud üleminekuperioodi lõppu ühendus liidu ja Ühendkuningriigi vahel ja ka Ühendkuningriigis asutatud ja seal tegevusloa saanud, La Manche’i väina püsiühendust kasutavate raudteeveo-ettevõtjate tegevuse järjepidevus, pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2222 (3) kuni 30. septembrini 2021 Ühendkuningriigi poolt tema territooriumil asutatud raudteeveo-ettevõtjatele direktiivi 2012/34/EL (4) alusel välja antud tegevuslubade kehtivust, samuti 12. veebruaril 1986 Canterburys allkirjastatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Prantsuse Vabariigi vahelise lepingu (La Manche’i väina püsiühenduse ehitamise ja käitamise kohta eraõiguslike kontsessionääride poolt) (edaspidi „Canterbury leping“) artikli 10 kohaselt loodud valitsustevahelise komisjoni poolt kõnealustele ettevõtjatele direktiivi 2004/49/EÜ (5) alusel antud ohutussertifikaatide kehtivust. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2020/1531 (6) anti Prantsusmaale ja Ühendkuningriigile luba sõlmida rahvusvaheline leping, millega täiendatakse Canterbury lepingut seoses raudteeohutusnormide kohaldamisega La Manche’i väina püsiühenduse suhtes. Lepingut ei ole aga veel sõlmitud ning tõenäoliselt seda peatselt ei sõlmitagi. |
(3) |
Neil asjaoludel peab Prantsusmaa direktiivi 2012/34/EL artikli 14 kohaselt Ühendkuningriigiga läbirääkimisi ohutussertifikaate käsitleva piiriülese lepingu üle. Prantsusmaa on juba pidanud läbirääkimisi sellise raudteeveo-ettevõtjate tegevuslube käsitleva lepingu üle, millest teavitati komisjoni 1. juunil 2021 ja millele komisjon andis loa 20. augustil 2021. Mõlema, nii Prantsusmaa kui ka Ühendkuningriigi õigusaktide kohaselt kõnealuste lepingute ajutiseks kohaldamiseks või jõustumiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimiseks kulub eeldatavalt kuus kuud pärast määruses (EL) 2020/2222 sätestatud meetmete aegumist 30. septembril 2021. |
(4) |
Kui tegevuslubade ja ohutussertifikaatide kehtivusaega ei pikendata, et võimaldada pidada läbirääkimisi ohutussertifikaate käsitleva piiriülese lepingu üle, eeldusel et direktiivi 2012/34/EL artikli 14 kohaselt teeb komisjon hindamise ja võtab vastu rakendusotsuse, ning ajutiselt kohaldada ohutussertifikaate käsitlevat piiriülest lepingut ja tegevuslubasid käsitlevat piiriülest lepingut või need sõlmida, peatub asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate tegevus La Manche’i väina püsiühenduses 30. septembril 2021. See põhjustaks märkimisväärseid häireid liidu ja Ühendkuningriigi vahelises reisijate- ja kaubaveos. |
(5) |
Seepärast on liidu huvides pikendada nende ohutussertifikaatide ja tegevuslubade kehtivusaega kuni 31. märtsini 2022, muutes selleks määrust (EL) 2020/2222. |
(6) |
Võttes arvesse määrusega (EL) 2020/2222 ettenähtud meetmete aegumisest johtuvat kiireloomulisust, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast. |
(7) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt pikendada La Manche’i väina püsiühendust kasutavate raudteeveo-ettevõtjate ohtustunnistuste ja tegevuslubade kehtivusaega kauemaks kui üleminekuperioodi lõpp, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(8) |
Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2020/2222 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva määruse kohaldamine lõpeb 31. märtsil 2022.“ |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. september 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
G. DOVŽAN
(1) Euroopa Parlamendi 15. septembri 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. septembri 2021. aasta otsus.
(2) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2222 raudteeohutuse ja -ühenduse teatavate aspektide kohta seoses piiriülese taristuga, mis ühendab liitu ja Ühendkuningriiki La Manche’i väina püsiühenduse kaudu (ELT L 437, 28.12.2020, lk 43).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteeohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1531, millega antakse Prantsusmaale luba pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega täiendatakse Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist lepingut, mis käsitleb La Manche’i väina püsiühenduse ehitamist ja käitamist eraõiguslike kontsessionääride poolt, ning see allkirjastada ja sõlmida (ELT L 352, 22.10.2020, lk 4).
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/4 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1702,
12. juuli 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523, kehtestades InvestEU tulemustabeli täiendavad elemendid ja üksikasjalikud reeglid
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrust (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kooskõlas määruse (EL) 2021/523 artikli 22 lõikega 1 peab investeeringute komitee hindama rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekuid, mille rakenduspartnerid on esitanud InvestEU fondi raames ELi tagatise saamiseks. |
(2) |
Investeeringute komitee peab hindama ja kontrollima rakenduspartneri kavandatud rahastamis- ja investeerimistoiminguid kooskõlas artikli 22 lõikega 2 täidetud näitajate tulemustabeli alusel, et tagada ettepanekute sõltumatu, läbipaistev ja ühtlustatud hindamine. |
(3) |
Määruse (EL) 2021/523 artikli 22 lõike 3 kohaselt koosneb näitajate tulemustabel järgmisest seitsmest sambast: toimingu panus ELi poliitikaeesmärkide saavutamisse, täiendavuse kirjeldus, turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida toimingu abil käsitletakse, rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus, toimingu mõju, toimingu finantsprofiil ja lisanäitajad. |
(4) |
Et investeeringute komitee saaks hinnata ELi tagatise taotlusi sõltumatult, läbipaistvalt ja ühtlustatult, tuleks kehtestada iga samba jaoks sobivad elemendid, näitajad ja osanäitajad, samuti hindamiskriteeriumid ja asjakohased kaalutegurid, mida rakenduspartnerid kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute hindamisel kasutavad. |
(5) |
Et võimaldada käesoleva määrusega ette nähtud meetmete viivitamatut kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas on sätestatud üksikasjalikud reeglid, mida kasutades täidavad rakenduspartnerid määruse (EL) 2021/523 artiklis 22 osutatud näitajate tulemustabeli, et võimaldada InvestEU fondi investeeringute komiteel hinnata ELi tagatise taotlusi sõltumatult, läbipaistvalt ja ühtlustatult.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuli 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
LISA
1. Üldpõhimõtted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/523 (1) (edaspidi „InvestEU määrus“) artikli 24 kohaselt moodustatud investeeringute komitee kasutab näitajate tulemustabelit (edaspidi „InvestEU tulemustabel“), et hinnata rakenduspartnerite kavandatud rahastamis- ja investeerimistoiminguid, millele taotletakse ELi tagatise katet. InvestEU määruse artikli 24 lõikes 1 osutatud läbivaatamise raames ja kooskõlas InvestEU artikli 24 lõikega 4 kasutab investeeringute komitee InvestEU tulemustabelit selleks, et anda sõltumatu, läbipaistev ja ühtlustatud hinnang rakenduspartnerite taotlusele saada rahastamis- või investeerimistoimingule ELi tagatis.
InvestEU tulemustabeli täidab rakenduspartner, kes esitab investeeringute komiteele rahastamis- või investeerimistoimingu ettepaneku (2) või raamtoimingu ettepaneku (3). Iga samba kohta esitatavate näitajate üksikasjalikkuse tase on rahastamis- ja investeerimistoimingute ning raamtoimingute kaupa erinev. Viimaste puhul võib esitada üldised hinnangud, nagu finantsvahendajate liik, lõplike vahendite saajate hinnanguline arv ja liik, lõplikele vahendite saajatele antava rahastuse keskmine suurus ning raamtoimingu hinnanguline mõju.
1.1. InvestEU tulemustabeli sisu
InvestEU määruse artikli 22 lõike 3 kohaselt hõlmab InvestEU tulemustabel järgmisi elemente:
a) |
rahastamis- või investeerimistoimingute tutvustus, sealhulgas toimingu nimetus, lõplik vahendite saaja, kui tegu on otsetehingutega, või finantsvahendaja(d), kui tegu on vahendatud tehingutega (finantsvahendaja nimi, kui see on teada, muul juhul vähemalt liik), rakendamise riik (riigid) ja rahastamis- või investeerimistoimingu lühikirjeldus; |
b) |
1. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu panus ELi poliitikaeesmärkide saavutamisse |
c) |
2. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingute täiendavuse kirjeldus; |
d) |
3. sammas – turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse; |
e) |
4. sammas – rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus; |
f) |
5. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu mõju; |
g) |
6. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil; |
h) |
7. sammas – lisanäitajad. |
1.2. Sammaste hindamine
Iga investeeringute komiteele esitatud rahastamis- või investeerimistoimingu kohta annab rakenduspartner 3., 4. ja 5. samba alusel hinde ning seda hinnatakse 1., 2., 6. ja 7. samba alusel kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal ilma hinnet andmata.
3., 4. ja 5. samba hinde määramisel kasutatakse järgmist skaalat. Sama skaalat kasutatakse hindeliste näitajate ja osanäitajate puhul.
Punktid |
Hinne |
1 |
Keskpärane |
2 |
Hea |
3 |
Väga hea |
4 |
Suurepärane |
Sammaste kohaldamise laadist tulenevalt hinnatakse iga hindelist sammast eraldi ühtsesse punktiarvestusse koondamata. Kui sambaid hinnatakse konkreetsete näitajate ja osanäitajate põhjal, võetakse asjaomase samba punktisumma arvutamisel arvesse nende näitajate ja osanäitajate kaalutegurit (korrutades vastava punktide arvu asjakohase kaaluteguriga) (4).
Rakenduspartnerid esitavad iga hinde kohta põhjenduse, tuginedes asjaomases liites esitatud meetodile ja muudele InvestEU määruses, investeerimissuunistes (5) ja komisjoni suunisdokumentides, näiteks kestlikkuskontrolli tehnilistes suunistes (6) sisalduvatele kriteeriumitele ning kliima- ja keskkonnaseire metoodikale (7).
Investeeringute komitee käsitab rahastamis- ja investeerimistoimingute hindamisel sambaid võrdseina olenemata sellest, kas samba alusel antakse numbriline hinne või koosneb see kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest hindeta näitajatest.
InvestEU määruse artikli 24 lõike 4 kohaselt ei ole rakenduspartneri hinnang investeeringute komiteele siduv.
1.3. InvestEU tulemustabeli avaldamine
Kooskõlas InvestEU määruse artikli 24 lõikega 5 avaldatakse InvestEU tulemustabel InvestEU veebisaidil pärast seda, kui rakenduspartner ja vastavalt olukorrale kas finantsvahendaja või lõplik vahendite saaja on vastavale rahastamis- või investeerimistoimingule alla kirjutanud. Raamtoimingute puhul avaldatakse InvestEU tulemustabel pärast esimese allprojekti allkirjastamist.
Kui rakenduspartner esitab investeeringute komiteele ELi tagatise taotluse, esitab ta ka InvestEU tulemustabel koos täieliku teabega kõigi sammaste kohta. InvestEU tulemustabel peab sisaldama 1.–6. samba alusel antud hinnangu põhjendust, sealhulgas asjaomaseid näitajaid, ning 7. sambasse kuuluvaid näitajaid. Investeeringute komiteele esitatav InvestEU tulemustabel võib seetõttu sisaldada tundlikku äriteavet või konfidentsiaalset teavet, mida ei saa avaldada.
Rakenduspartner esitab hiljemalt kümme tööpäeva pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või raamoperatsioonide esimese allprojekti allkirjastamise kuupäeva investeeringute komitee sekretariaadile InvestEU tulemustabeli avaliku versiooni, mis sisaldab 1.–5. sammast hõlmavat kirjeldust ja 7. samba alusel esitatud näitajaid ning mis avaldatakse. InvestEU tulemustabeli avalik versioon ei sisalda tundlikku äriteavet ega konfidentsiaalset teavet. Kuna rahastamis- ja investeerimistoimingute finantsprofiil sisaldab tundlikku äriteavet, ei ole vaja 6. samba kohta InvestEU tulemustabeli avalikus versioonis teavet esitada.
2. InvestEU tulemustabel
2.1. 1. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu panus ELi poliitikaeesmärkide saavutamisse
1. sambas esitab rakenduspartner teabe selle kohta, mil määral aitab rahastamis- või investeerimistoiming kaasa InvestEU määruse kohaselt rahastamiskõlblike valdkondade arengule, kooskõlas InvestEU määruse II lisa, investeerimissuuniste ja asjaomase finantstoote tingimustega. Liikmesriigi osa puhul InvestEU määruse artiklite 9 ja 10 tähenduses hõlmab hindamine asjaomases osaluslepingus sätestatud poliitikaeesmärke.
Rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad kuuluma iga finantstoote puhul vähemalt ühte asjakohase poliitikaharu raames rahastamiskõlblikku valdkonda.
2.2. 2. sammas – rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse kirjeldus
2. sambas esitab rakenduspartner peamised argumendid selle kohta, mil viisil täiendab asjaomane rahastamis- või investeerimistoiming erasektori allikaid või toetust muudest avaliku sektori allikatest või mõlemat. Rakenduspartner tõendab eelkõige, et rahastamis- või investeerimistoiming vastab vähemalt ühele InvestEU määruse V lisa A osa punkti 2 teise lõigu alapunktides a-f loetletud tunnustest (vt 1. liide).
2.3. 3. sammas – turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse
3. sambas loetleb rakenduspartner turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, mida rahastamis- või investeerimistoiminguga käsitletakse. Iga rahastamis- või investeerimistoimingu juures peab esinema vähemalt üks InvestEU määruse V lisa A osa punkti 1 alapunktides a-f sätestatud tunnus. Rakenduspartner teeb kindlaks tunnuse(d), millele rahastamis- või investeerimistoiming vastab, ja lisab asjakohase põhjenduse (vt liide 2).
Nende kindlakstehtud tunnuste alusel hindab rakenduspartner, kui suures ulatuses aitab rahastamis- või investeerimistoiming käsitleda mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ja turutõrgetest tulenevaid investeerimislünki. Rakenduspartnerid annavad selle samba raames punktid vastavalt 2. liites sätestatud hindamiskriteeriumitele. Ainult üht turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda käsitlev toiming saab hindeks „keskpärane“, enamaid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi käsitlevate tehingute punktisumma suureneb. Lisaks saavad ainult ühte turutõrget käsitlevad rahastamis- või investeerimistoimingud lisapunkte vastavalt sellele, kui oluline on turutõrge, mida nendega püütakse lahendada, ja/või nende keskendumine konkreetsetele poliitilistele prioriteetidele, nagu on kirjeldatud 2. liite 2 tabelites 1 ja 2.
2.4. 4. sammas – rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus
4. sambas keskendutakse rakenduspartneri kaasamisest tulenevale lisaväärtusele, mis toob rahastamis- või investeerimistoimingule rahalist ja tehnilist kasu. 4. samba koondhinne saadakse üksikute alusnäitajate hinnete põhjal, nagu on kirjeldatud 3. liites. Otserahastamises ja vahendatud rahastamises seisnevate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi.
4. sammast hinnatakse järgmiste näitajate alusel.
1. |
Rakenduspartneri sekkumisest saadav rahaline kasu (otserahastamise puhul kaalutegur: 12,5 %, vahendatud rahastamise puhul: kaalutegur 35 %). See tähendab rahalist kasu, mida toob rakenduspartneri sekkumine tema vastaspoolele, näiteks madalamad intressimäärad. |
2. |
Lõplikele vahendite saajatele antava rahastuse pikem tähtaeg (ainult otserahastamise puhul, kaalutegur: 25 %). See tähendab tähtaega, millega rahastus lõplikule vahendite saajale kättesaadavaks tehakse. |
3. |
Muud lõpliku vahendite saaja saadavad hüved (ainult otserahastamise puhul, kaalutegur: 12,5 %). See tähendab muid hüvesid, nagu ajapikendus, kasutuselevõtu paindlikkus, võimalus intressimäärad läbi vaadata, panus lõpliku vahendite saaja rahastamisallikate mitmekesistamisse. |
4. |
Teiste investorite kaasamine ja märgiline mõju (otserahastamise puhul kaalutegur: 25 %; vahendatud rahastamise puhul kaalutegur: 40 %). See tähendab rakenduspartneri innustavat rolli teiste era- või avaliku sektori investorite kaasamisel, ning märgilist mõju turul. |
5. |
Finantsnõustamine ja/või eksperditeadmised struktureerimise alal (nii otsese kui ka vahendatud rahastamise puhul kaalutegur: 12,5 %): see hõlmab rakenduspartneri kõiki eksperditeadmisi finantsnõustamise ja struktureerimise vallas (sh tegutsemist InvestEU nõustamiskeskuse raames nõustamispartnerina). See hõlmab nõustamisteenuseid algfaasis ning rakenduspartneri asutusesiseseid eksperditeadmisi, mis aitavad projektide ettevalmistamise või rakendamise ajal parandada rahastamis- või investeerimistoimingu finantsstruktuuri, sealhulgas uuenduslike rahastamisstruktuuride kaudu, kui see on asjakohane. |
6. |
Tehniline nõustamine ja/või panustamine (nii otsese kui ka vahendatud rahastamise puhul kaalutegur: 12,5 %): see hõlmab igasugust rakenduspartneri pakutavat tehnilist nõustamist (sh tegutsemist InvestEU nõustamiskeskuse raames nõustamispartnerina). See hõlmab nõustamisteenuseid algfaasis, rakenduspartneri rahastatava ja/või tema järelevalve all oleva välise tehnilise abi kaasamist ning rakenduspartneri asutusesiseseid eksperditeadmisi, mis aitavad parandada rahastamis- või investeerimistoimingut, sealhulgas selle investeerimiseks sobilikkust ja investeeringute/projektide/rahastuse alusel ettevõetu lõpuleviimist. |
2.5. 5. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu mõju
Selle samba koondhinne saadakse üksikute näitajate ja alusnäitajate hinnete põhjal, nagu on kirjeldatud allpool 4. liites. Otserahastamises ja vahendatud rahastamises seisnevate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi.
2.5.1
Kasutatakse järgmisi kriteeriume ning nendest tulenevaid näitajaid ja osanäitajaid.
1. |
Mõju majandusele ja majanduskasvule: see näitaja kajastab rahastamis- ja investeerimistoimingute panust majandustegevusse ja selle kestlikku kasvu sotsiaalmajanduslike kulude ja tulude seisukohast. Sellele näitajale antud hinne põhineb rahastamis- või investeerimistoimingu majanduslikul tulumääral (economic rate of return), mille arvutab rakenduspartner (8).
Majandusliku tulumäära kvantifitseerimisel kasutatakse majandusliku hindamise häid tavasid. Selles võetakse arvesse rahastamis- võia investeerimistoimingu sotsiaalmajanduslikke kulusid ja tulusid, sealhulgas selle ülekanduvat mõju (nt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni positiivne mõju, pikaajaline kliimaalane kasu, mõju tööturule ja/või positiivne ja negatiivne keskkonnamõju). Siiski on ka projekte, mille majanduslikku tulumäära võib olla raske hinnata, või majandusliku hindamise meetodeid, mis ei pruugi õigustada majandusliku tulumäära arvuliselt väljendamist (nt mitme kriteeriumi põhine analüüs). Paljudes sektorites lähtutakse liidu standarditest ning hindamise peamine eesmärk võiks olla tagada, et nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse kõige säästlikumat lahendust (nt vee- ja jäätmekäitlus). Kui majanduslik tulumäär ei ole kvantifitseeritav, võib selle näitaja punktiarv põhineda põhjendatud kvalitatiivsel hinnangul projekti sotsiaalmajanduslike kulude ja tulude kohta (9) ning selle eeldataval mõjul majandustegevusele ja kestlikule majanduskasvule. Kvalitatiivse hinnanguga peaks kaasnema analüüs selle kohta, kas investeerimis- ja tegevuskulud on sobivad eeldatavate eesmärkide saavutamiseks, võimaluse korral säästlikkuse analüüsi ja võrreldavate investeeringute võrdlusanalüüsi abil. See näitaja moodustab [40 %] selle samba koondhindest. |
2. |
Mõju tööhõivele – see näitaja kajastab rahastamis- ja investeerimistoimingute eeldatavat panust töökohtade loomisesse ja toetamisse rahastamis- või investeerimistoimingu kestuse jooksul, võttes arvesse rahastamis- või investeerimistoiminguga eraldatud summat. Rakenduspartner selgitab ka lõpliku vahendite saaja soolist koosseisu (eelkõige otsustustasandi ametikohtadel).
Näitaja moodustab [15 %] selle samba koondhindest. |
3. |
Kestlikkusaspektid – see näitaja kajastab vastavalt vajadusele kestlikkuskontrolli ja hindamiste (10) tulemusi, sealhulgas järgmiste kriteeriumite alusel:
Kestlikkusnäitaja moodustab [45 %] selle samba koondhindest ning selle alus on järgmiste selles sambas osutatud osanäitajate seal esitatud viisil kaalutud hinded, sealhulgas seal esitatud lisapunktid, mida võib anda boonusena juhul, kui projektiarendaja nõustub koostöös rakenduspartneriga osalema kestlikkuskontrolli suunistes kirjeldatud positiivses tegevuskavas.
|
Üksikasjalikum teave punktis 3 nimetatud kestlikkusaspektidega seotud hindamiskriteeriumite kohta on esitatud 4. liite tabelis 2.
Projektidel, mille mõne alamnäitaja puhul ei ole kindlaks tehtud sellist kestlikkuskontrolli suuniste sätete kohast mõju, mis vajaks täiendavat hindamist, loetakse kestlikkuseaspektide näitaja hindeks „hea“, kui on tagatud vastavus asjakohastele õiguslikele nõuetele ja investeeringute komiteele on esitatud põhjendus selle kohta, miks kestlikkust ei kontrollita. Lisapunkte võib lisada juhul, kui positiivne mõju on selgelt kindlaks tehtud või kui võetakse vabatahtlikke meetmeid kestlikkuse suurendamiseks.
Kestlikkusaspektide osanäitajate puhul võib tagatislepingus kokku leppida rakenduspartneri kasutatavas samaväärses süsteemis.
2.5.2
Selles sambas hinnatakse vastava rahastamis- või investeerimistoimingu mõju rahastamisvõimalustele ja rahastamistingimuste parandamisele lõplike vahendite saajate jaoks. Hindamine põhineb järgmistel näitajatel ja osanäitajatel.
1. |
Lõplike vahendite saajate rahastamisvõimaluste suurendamine ja rahastamistingimuste parandamine – see näitaja kajastab järgmisi aspekte:
See näitaja moodustab [80 %] 5. samba koondhindest. |
2. |
Mõju tööhõivele – see näitaja põhineb tööhõivel, mida lõpliku vahendite saaja tasandil eeldatavasti toetatakse, iga miljoni euro kohta, mis rahastamis- või investeerimistoimingu alusel eraldatakse. See näitaja moodustab [20 %] 5. samba koondhindest. |
2.6. 6. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil
Rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiili hinnatakse asjakohaste riskinäitajate alusel, nagu eeldatav kahju, eeldatava kahju vahemik selle finantstoote puhul, mille kaudu rahastamis- või investeerimistoiming tehakse, ülekandemäär, eeldatav sisemine tulumäär (internal rate of return, edaspidi „IRR“) ja vastaspoole reiting või muu kvantitatiivne teave riskide kohta kooskõlas tagatislepingus iga finantstoote jaoks kindlaks määratud finantskriteeriumitega (vt 5. liide). Kui riskinäitajad ei ole tagatislepingus asjaomase finantstoote jaoks määratletud finantskriteeriumite kohta kättesaadavad, tuleb esitada kvalitatiivne hinnang selle kohta, kuidas rahastamis- või investeerimistoiming sobib vastava InvestEU finantstoote raames toetatavasse üldisesse kavandatavasse portfelli.
2.7. 7. sammas – lisanäitajad
See sammas sisaldab loetelu kohustuslikest näitajatest (vt 6. liide), millele ei anta hinnet.
Kohustuslike näitajate loetelu sisaldab tegevuspõhiseid näitajaid, mis võimaldavad investeeringute komiteel saada rahastamis- või investeerimistoimingu konkreetsete aspektide kohta täiendavat üksikasjalikku teavet, nagu kaasatud investeering, mitmekordistav mõju ja muud asjaomase finantstoote jaoks asjakohased tegevuspõhised näitajad.
Loetelu võib sisaldada ka liikmesriigi osa näitajaid, kui liikmesriik ja komisjon on osaluslepingu alusel neis kokku leppinud ja need on rakenduspartneriga sõlmitud tagatislepingusse üle võetud.
Vahendatud rahastamise korral peab rakenduspartner esitama vajaduse korral (14) teabe keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (15) kohta. See näitaja kajastab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektidega arvestamist finantsvahendajate tegevuses. Rakenduspartner kontrollib, kas finantsvahendajal on olemas keskkonna- ja sotsiaalküsimuste haldamise süsteem (või samaväärne süsteem), mis vastab tema portfelli kestlikkusriski (16) profiilile. Rakenduspartner kirjeldab lühidalt finantsvahendaja suhtes tehtud kontrolli taset ning seda, kas keskkonna- ja sotsiaalküsimuste haldamise süsteemi loetakse tema portfelli kestlikkusriski arvestades piisavaks (kooskõlas kestlikkuskontrolli suuniste 3. peatüki nõuetega). Samuti antakse teada, kas tuvastati puudusi ja kas vahendajalt nõuti, et ta need kõrvaldaks.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
(2) Nagu need on määratletud InvestEU määruse artikli 2 lõikes 10.
(3) InvestEU määruse artikli 24 lõike 6 kohane vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid. Selguse huvides olgu öeldud, et kui käesolevas dokumendis viidatakse rahastamis- või investeerimistoimingule, hõlmab see alati ka raamtoiminguid.
(4) Osanäitajate punktisummade arvutamisel tuleks kohaldada üldisi ümardamisreegleid. Ümardada tuleks kahe kümnendkoha täpsusega lähima täisarvuni: Keskpärane (1): 1,00 ≤ x ≤ 1,50; Hea (2): 1,51 ≤ x ≤ 2,50; Väga hea (3): 2,51 ≤ x ≤ 3,50; Suurepärane (4): 3,51 ≤ x ≤ 4,00.
(5) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1078, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523, kehtestades InvestEU fondi investeerimissuunised (ELT L 234, 2.7.2021, lk 18).
(6) Komisjoni teatis InvestEU fondi kestlikkuskontrolli tehniliste suuniste kohta (C(2021) 2632 final) (ELT C 280, 13.7.2021, lk 1).
(7) Komisjoni teatis programmi „InvestEU“ kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud kulutuste jälgimise suuniste kohta (C(2021) 3316 final).
(8) Vastavalt rakenduspartneri enda metoodikale. Kui rakenduspartneril puudub metoodika, kasutatakse analüüsi alusena kestlikkuskontrolli suunistes sisalduvaid juhiseid. Majandusliku tulumäära arvutamiseks kasutatav metoodika peab olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud hea tavaga. Rakenduspartner põhjendab selgelt majandusliku tulumäära arvutamiseks kasutatud eeldusi, sealhulgas arvestatud hüvesid ja nende rahalise väärtuse kindlaksmääramisel kasutatud ühikuväärtusi.
(9) Kestlikkuskontrolli suunistes osutatud viitedokumentide seas olevad komisjoni kulude-tulude analüüsi juhend ja tulevane majandusliku hindamise käsiraamat annavad mitme sektori puhul ülevaate tüüpilistest kuludest ja tuludest. Rakenduspartner võib kasutada ka muid rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.
(10) Kooskõlas kestlikkuskontrolli suuniste sätetega.
(11) Seda ei kontrollita punktis „Vabatahtlik positiivne tegevuskava“ kirjeldatud vabatahtliku positiivse tegevuskava puhul.
(12) Vt joonealune märkus 10.
(13) Vt joonealune märkus 10.
(14) Raamtoimingu puhul esitatakse teave juhul, kui see on taotluse esitamise ajal kättesaadav.
(15) Kooskõlas kestlikkuskontrolli suuniste sätetega.
(16) Vastavalt kestlikkuskontrolli suunistele.
I LIIDE
2. sammas – rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse kirjeldus
Tõendamaks, et ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud täiendavad olemasolevat turu- ja muud avaliku sektori toetust, esitavad rakenduspartnerid teabe, millega tõendatakse vähemalt ühe järgmise tunnuse esinemist:
a) |
toetust antakse positsioonide kaudu, millel on võrreldes muude avaliku või erasektori laenuandjatega või rahastamisstruktuuriga madalam nõudeõiguse järk; |
b) |
toetust antakse omakapitali ja kvaasiomakapitali kaudu või pika tähtajaga laenude, hinnastamise, tagatisnõuete või muude tingimuste kaudu, mis ei ole turul või muude avalike allikate kaudu piisavalt kättesaadavad; |
c) |
toetust antakse toimingutele, millega kaasneb kõrgem risk kui see, mida rakenduspartner oma tavapärase tegevuse puhul üldiselt aktsepteerib, või toetust antakse selleks, et suurendada rakenduspartneri enda suutlikkust selliseid toiminguid toetada; |
d) |
osalemine riskijagamismehhanismides, mis on suunatud poliitikavaldkondadele, kus rakenduspartner on avatud kõrgematele riskitasemetele võrreldes sellega, mida rakenduspartner üldiselt aktsepteerib või mida erasektori finantsosalised on võimelised või nõus aktsepteerima; |
e) |
toetus kiirendab või kaasab täiendavat era- või avaliku sektori poolset rahastamist ning täiendab muid era- ja äriallikaid, eelkõige traditsiooniliselt riskikartlikelt investoritelt või institutsionaalsetelt investoritelt, tänu InvestEU fondi alusel antava toetuse märgilisele mõjule; |
f) |
toetust antakse selliste finantstoodete kaudu, mis ei ole kättesaadavad või mida piisaval määral ei pakuta sihtriikides või piirkondades puuduvate, vähearenenud või ebatäielike turgude tõttu. |
Vahendatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, eelkõige VKEde toetuseks, kontrollitakse täiendavust pigem vahendaja tasandil kui lõpliku vahendite saaja tasandil. Täiendavuse olemasolu eeldatakse, kui InvestEU fond toetab finantsvahendajat suurema riskiga uue portfelli loomisel või selliste tegevuste mahu suurendamisel, mis on juba suure riskiga võrreldes riskitasemetega, mida era- ja avaliku sektori finantsosalised on praegu sihtriikides või -piirkondades võimelised või nõus aktsepteerima.
II LIIDE
3. sammas – turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, mida rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletakse
Rahastamis- või investeerimistoimingu abil käsitletava turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra põhistatud kirjeldus, tuginedes InvestEU määruse V lisa A osa punktis 1 sätestatud nõuetele, mis on esitatud teise lõigu punktides a–f.
Finantsmääruse (1) artikli 209 lõike 2 punktis a osutatud turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade käsitlemiseks peab rahastamis- ja investeerimistoimingutega seotud investeeringutel olema üks järgmistest tunnustest:
a) |
pakub olemuselt avalikku hüve, mille puhul ei saa käitaja või ettevõtja piisavat rahalist kasu (näiteks haridus ja oskused, tervishoid ja juurdepääs, julgeolek ja kaitse ning tasuta või tühise tasu eest kättesaadav taristu); |
b) |
välismõju, mida käitaja või ettevõtja üldiselt ei suuda arvesse võtta, näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiatõhusus, kliima- või keskkonnakaitse; |
c) |
teabe asümmeetria, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul, sealhulgas kõrgemad riskitasemed, mis on seotud algetapis ettevõtjate, peamiselt immateriaalse vara või ebapiisava tagatisega ettevõtjate või kõrgema riskitasemega tegevusele keskenduvate ettevõtjatega; |
d) |
piiriülesed taristuprojektid ja nendega seotud teenused või fondid, mis investeerivad piiriüleselt, et vähendada siseturu killustatust ja tõhustada koordineerimist siseturul; |
e) |
avatus teatavates sektorites, riikides või piirkondades kõrgematele riskitasemetele, mis on kõrgemad tasemest, mida erasektori finantsosalised on võimelised või nõus aktsepteerima, sealhulgas juhul, kui investeeringut ei oleks tehtud või ei oleks tehtud samas ulatuses selle uudsuse tõttu või innovatsiooni või tõestamata tehnoloogiaga seotud riskide tõttu; |
f) |
uued või keerukad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad vastavalt InvestEU määruse artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktile iii. Tabel 1 3. sammas – kõik rahastamis- ja investeerimistoimingud, v.a vahendatud rahastus VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele
Tabel 2 3. sammas – VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahendatud rahastus VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud vahendatud rahastuse eest antakse üks punkt. Kui rahastamine toimub riikides, kus enamik eraldistest (> 50 % rahastamis- või investeerimistoimingu mahust) tehakse eeldatavasti ühtekuuluvuse või õiglase ülemineku piirkonnas, (2) või rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis on suunatud konkreetselt teadus- ja innovatsioonipoliitika prioriteetidele ELi mõõdukatest ja tagasihoidlikest innovaatoritest liikmesriikides, (3) lisatakse rahastamis- või investeerimistoimingule üks punkt. Lisapunkte antakse juhul, kui rahastamis- või investeerimistoimingus keskendutakse VKEde sfääri haavatavatele/kitsendatud võimalustega segmentidele (mikro- või sotsiaalsed ettevõtted, mõjupõhised ettevõtted, idufirmad või uued äriühingud, naisomanike/-juhtide ettevõtted, haavatavate/ebasoodsas olukorras olevate rühmade juhitavad ettevõtted, noored põllumajandustootjad jne) või see on suunatud täiendavatele poliitilistele prioriteetidele (kestlikkus, teadusuuringud ja innovatsioon, oskused, haridus ja koolitus, digipööre ning investeeringud maapiirkondadesse, kultuuri- ja loomesektoritesse). Lõplik hinne saadakse punktide A, B, C ja D alusel saadud hinnete liitmisel allpool kirjeldatud viisil.
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(2) Raamtoimingute puhul tuleks kriteeriumi kontrollida koondtasandil.
(3) ELi mõõdukatest ja tagasihoidlikest innovaatoritest liikmesriikide kohta saab teavet Euroopa innovatsiooni tulemustabelist aadressil https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/innovation/scoreboards_en.
III LIIDE
4. sammas – rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus
Tabel 1
Otserahastamine
Näitajad |
Keskpärane (= 1) |
Hea (= 2) |
Väga hea (= 3) |
Suurepärane (= 4) |
||||||||||||||||||||||
|
RLV (1) <= 5 baaspunkti |
5 baaspunkti< RLV <= 30 baaspunkti |
30 baaspunkti< RLV <= 100 baaspunkti |
RLV > 100 baaspunkti |
||||||||||||||||||||||
Muud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida ei ole järgnevates lahtrites nimetatud. |
Kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad. |
Allutatud laenud, väärtpaberistamise mezzanine-seeriad, hübriidvõlakirjad, tingimuslikud laenud ja tagatistooted |
Omakapitali- ja kvaasiomakapitalitehingud. |
|||||||||||||||||||||||
|
Lõplik vahendite saaja saab korrapäraselt samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on vähem kui 30 % tavapärasest pikem. |
Lõplik vahendite saaja võiks hõlpsasti saada samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on 30–49 % tavapärasest pikem. |
Lõplik vahendite saaja võiks mõningate raskustega saada samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on 50–99 % tavapärasest pikem. |
Lõplik vahendite saaja ei saaks samasuguse tähtajaga rahastust või tähtaeg on rohkem kui 100 % tavapärasest pikem. |
||||||||||||||||||||||
|
Hindamisel arvestatavad elemendid:
|
|
||||||||||||||||||||||||
Mitte ühtegi nimetatud elementidest ei kohaldata. |
Kohaldatakse ühte või kahte eespool nimetatud elementi. |
Kohaldatakse kolme kuni nelja eespool nimetatud elementi. |
Kohaldatakse vähemalt viit eespool nimetatud elementi. |
|||||||||||||||||||||||
|
Ei ole ette näha, et asjaomase rakenduspartneri kaasamine rahastamis- või investeerimistoimingusse tooks kaasa järgmiste: i) innustav mõju teistele kaasrahastajatele/tagatise andjatele/investoritele (nt rakenduspartner annab kaasrahastuse üksnes laenuvõtja omavahenditele) ja/või ii) märgiline mõju asjaomasel turul. |
Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus peaks teataval määral mõjutama teiste kaasrahastajate/tagatise andjate/investorite soovi osaleda ning andma märku sellest, et toimingut/investeeringut peetakse usaldusväärseks ja toetamist väärivaks, hõlbustades sel viisil projekti täielikku rahastamist ja rakendamist. |
Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus avaldab eeldatavasti olulist mõju teiste rahastajate/tagatise andjate/investorite otsusele osaleda või toimingut kaasrahastada, avaldades seega tugevat innustavat mõju. See hõlmab selliseid olukordi, kus rakenduspartneri rahastus on aidanud olulisel määral kaasa sellele, et saada konkreetsetele projektidele/programmidele muude osaliste toetust või muud välist abi. |
Rakenduspartneri osalus rahastamis- või investeerimistoimingus peaks olema projekti elluviimise ja/või rahastuse sihttaseme saavutamise seisukohast möödapääsmatu (ilma rakenduspartnerita ei saaks projektiga tervikuna või vähemalt samal kiirusel ja samas mahus edasi minna). See hõlmab näiteks järgmisi olukordi: i) rakenduspartner tegutseb peamise investorina, ii) rakenduspartneri laenu kombineeritakse muude avaliku ja/või erasektori vahenditega. |
||||||||||||||||||||||
|
Rakenduspartneri eksperditeadmised finantsalasest struktureerimisest ei ole nõutavad ning rakenduspartneri osalus jääb eeldatavasti marginaalseks. Investeeringu kavandamisel ei kasutata rakenduspartneri eksperditeadmisi. |
Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsalasest struktureerimisest on eeldatavasti soodne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeadmistest. |
Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsalasest struktureerimisest peaks eeldatavasti olema märkimisväärne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik (nt kiirendama tehingu sõlmimist ja võimaldama kasutada standardseid struktuure jne) ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeadmistest. |
Rakenduspartneri panus muudab tänu tema eksperditeadmistele finantsalasest struktureerimisest rahastamislahenduse eeldatavasti uuenduslikuks ja on vastaspoole jaoks väga väärtuslik (nt kiirendades tehingu sõlmimist märkimisväärselt või võimaldades kasutada keeruliste juhtumite puhul standardseid struktuure, pakkudes tehnilist abi või nõustamist toimingu struktureerimise jaoks, finantssektori eksperte jms). |
||||||||||||||||||||||
|
Lõplik vahendite saaja ei vajanud rakenduspartneri tehnilisi eksperditeadmisi ja/või nõustamisteenuseid. |
Rakenduspartneri tehniline nõustamine tagab investeeringu kvaliteedi projekti jaoks sobivate väljamaksetingimuste ja ad-hoc sekkumise kaudu (nt järelevalve väljamaksetingimuste täitmise üle). VÕI Projekti iga-aastased eduaruanded. |
Rakenduspartner toetab rahastamis- või investeerimistoimingu tehnilist ettevalmistamist või struktureerimist, et viia see poliitikaeesmärkidega paremini kooskõlla. VÕI Sihtotstarbelised sisendid (tehnilised ja majandusküsimused, hanked, kliima, keskkond ja sotsiaalvaldkond) ja väärtuslikud suunised projekti üksikasjade ja kavandamise kohta, korrapärane sekkumine (nt järelevalve standarditele vastavuse tagamiseks). VÕI Sihipärane seire (hanked, kliima, keskkond, sotsiaalvaldkond). |
Rakenduspartner toetab rahastamis- või investeerimistoimingu tehnilist ettevalmistamist või struktureerimist, et viia see poliitikaeesmärkidega täielikult kooskõlla. VÕI Rakenduspartneri tehnilisel toel on investeeringu tehnilisele või majanduslikule kvaliteedile suur mõju, eelkõige konkreetse tehnilise abi või nõustamise kaudu. VÕI Märkimisväärne füüsiline järelevalve, näiteks keerukate või suure riskiga projektide puhul |
Tabel 2
Vahendatud rahastus
Näitajad |
Keskpärane (= 1) |
Hea (= 2) |
Väga hea (= 3) |
Suurepärane (= 4) |
||
|
Muud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida ei ole järgnevates lahtrites nimetatud. |
Kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad. |
Allutatud laenud, väärtpaberistamise mezzanine-seeriad, hübriidvõlakirjad, tingimuslikud laenud ja tagatistooted |
Omakapitali- ja kvaasiomakapitalitehingud. |
||
|
Ei ole ette näha, et asjaomase rakenduspartneri kaasamine rahastamis- või investeerimistoimingusse tooks kaasa järgmiste: i) innustav mõju teistele kaasrahastajatele/tagatise andjatele/investoritele (nt rakenduspartner annab kaasrahastuse üksnes laenuvõtja omavahenditele) ja/või ii) märgiline mõju asjaomasel turul. |
Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus peaks teataval määral mõjutama teiste kaasrahastajate/tagatise andjate/investorite soovi osaleda ning andma märku sellest, et investeeringut peetakse usaldusväärseks ja toetamist väärivaks, hõlbustades sel viisil projekti täielikku rahastamist ja rakendamist. |
Rakenduspartneri osalemine rahastamis- või investeerimistoimingus avaldab eeldatavasti olulist mõju teiste rahastajate/tagatise andjate/investorite otsusele osaleda või toimingut kaasrahastada, avaldades seega tugevat innustavat mõju. See hõlmab selliseid olukordi, kus rakenduspartneri rahastus on aidanud olulisel määral kaasa sellele, et saada konkreetsetele projektidele/programmidele muude osaliste toetust või muud välist abi. |
Rakenduspartneri osalus rahastamis- või investeerimistoimingus peaks olema projekti elluviimise ja/või rahastuse sihttaseme saavutamise seisukohast möödapääsmatu. See hõlmab näiteks järgmisi olukordi: i) rakenduspartner tegutseb peamise investorina, ii) rakenduspartneri laenu kombineeritakse muude avaliku ja/või erasektori vahenditega. |
||
|
Rakenduspartneri eksperditeadmised finantsalasest struktureerimisest ei ole nõutavad ning rakenduspartneri osalus jääb eeldatavasti marginaalseks. Investeeringu kavandamisel ei kasutata rakenduspartneri eksperditeadmisi. |
Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsalasest struktureerimisest on eeldatavasti soodne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeadmistest. |
Rakenduspartneri eksperditeadmistel finantsinsalasest struktureerimisest peaks eeldatavasti olema märkimisväärne mõju investeeringu struktuurile ja see peaks eeldatavasti olema vastaspoole jaoks väärtuslik (nt kiirendama tehingu sõlmimist ja võimaldama kasutada standardseid struktuure jne) ja/või investeeringu kavandamisel on eeldatavasti kasu rakenduspartneri eksperditeabest. |
Rakenduspartneri panus muudab tänu tema eksperditeadmistele finantsinsalasest struktureerimisest rahastamislahenduse eeldatavasti uuenduslikuks ja on vastaspoole jaoks väga väärtuslik (nt kiirendades tehingu sõlmimist märkimisväärselt või võimaldades kasutada keeruliste juhtumite puhul standardseid struktuure, pakkudes tehnilist abi või nõustamist toimingu struktureerimise jaoks, finantssektori eksperte jms). |
||
|
Rakenduspartnerilt ei eeldata tehnilist nõustamist ega vahendaja suutlikkuse suurendamist. |
Rakenduspartnerilt oodatakse, et ta kehtestaks alustehingute rakendamise jaoks eritingimused ja annaks vahendajale nõu nende vahel valimisel, või eeldatakse, et vahendaja vajab nõustamist rahastamis- või investeerimistoiminguga seotud kriteeriumite rakendamisel. |
Rakenduspartnerilt oodatakse, et ta osaleb vahendajale antavas tehnilises abis või koolituses, et parandada tema tulemuslikkust või suutlikkust täita nõudeid (nt seoses aruandluse, rahastamiskõlblikkuse, kestlikkuse ja hankestandarditega). Eeldatakse, et rakenduspartneri abi läheb kaugemale tavapärasest hoolsuskohustusest hindamisetapis. |
Eeldatakse, et vahendajale pakutakse ulatuslikku tehnilist abi või nõustamist, et aidata arendada ärisegmente, millel on InvestEU poliitikavaldkondade seisukohast oluline mõju. Eeldatakse, et rakenduspartneri abi läheb kaugemale tavapärasest hoolsuskohustusest hindamisetapis. |
(1) 1 RLV = rahaline lisaväärtus. See kajastab lõpliku vahendite saaja seisukohast lähima turualternatiivi (alternatiivse rahastamiskulu) ja rakenduspartneri antava laenu hinna vahet. Lõpliku vahendite saaja alternatiivse rahastamiskulu kindlaksmääramisel võib aluseks võtta sama emitendi likviidse võlakirja või hiljutise laenu, mille tähtaeg on sarnane rakenduspartneri antud laenu tähtajaga. Kaasrahastamise puhul on kõige asjakohasem võrdlusalus sarnane kommertsinstrument, kui selle hind on teada ja instrumentide struktuur on mõistlikul määral võrreldav. Kui sellist instrumenti ei ole, võib asendajana kasutada võrreldava üksuse emiteeritud võlakirja/laenu. Turuhinna arvutamisel lähtutakse valitud võlakirjade ja laenude kauplemistasemest esmasel ja järelturul, sealhulgas aastatasudest. Kuna enamiku järelturu võlakirjade puhul on hinnakõikumine suur, tuleks hoolikalt jälgida, et valitud alternatiivne rahastamiskulu kajastab kas pikemaajalist keskmist või valitsevaid turutingimusi, kui võib eeldada, et need jäävad püsima.
IV LIIDE
5. sammas – rahastamis- või investeerimistoimingu mõju
Tabel 1
Otserahastamine
Rahastamis- või investeerimistoimingu mõju |
|||||||||
|
Keskpärane (= 1) |
Hea (= 2) |
Väga hea (= 3) |
Suurepärane (= 4) |
|||||
|
0 – 5 % |
5 % – 7 % |
7 % – 10 % |
> 10 % |
|||||
Punktide andmisel lähtutakse nõuetekohaselt põhjendatud kvalitatiivsest hinnangust projekti sotsiaalmajanduslikele kuludele ja tuludele ning selle eeldatavale panusele majandusesse ja majanduskasvu. |
|||||||||
|
Ettevalmistus-/rakendusetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) < 3 |
Ettevalmistus-/rakendusetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 3–6 |
Ettevalmistus-/rakendusetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 6–8 |
Ettevalmistus-/rakendamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) > 8 |
|||||
Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) < 0,4 |
Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 0,4–0,7 |
Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) 0,7–1,1 |
Käitamisetapp (täistööaja ekvivalent/miljonit eurot) > 1,1 |
||||||
(kaalutegur – 45 %) + boonus |
|
Negatiivset mõju ei ole täielikult leevendatud, märkimisväärset positiivset mõju ei ole. |
Negatiivne mõju on osaliselt leevendatud, mõningane positiivne mõju. |
Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, märkimisväärne positiivne mõju. |
Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, väga suur positiivne mõju. |
||||
|
Negatiivset mõju ei ole täielikult leevendatud, märkimisväärset positiivset mõju ei ole. |
Negatiivne mõju on osaliselt leevendatud, mõningane positiivne mõju. |
Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, märkimisväärne positiivne mõju. |
Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, väga suur positiivne mõju. |
|||||
|
Negatiivset mõju ei ole täielikult leevendatud, märkimisväärset positiivset mõju ei ole. |
Negatiivne mõju on osaliselt leevendatud, mõningane positiivne mõju. |
Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, märkimisväärne positiivne mõju. |
Negatiivne mõju on täielikult leevendatud, väga suur positiivne mõju. |
|||||
Boonus Positiivse tegevuskava kontrollnimekiri (kaalutegur: kokku 22,5 % kolme mõõtme puhul) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Kui jah, vt üksikasjalikuma teabe saamiseks tabel 3. |
Tabel 2
Kestlikkusaspektid. Üksikasjalik teave (otserahastamine)
|
|
Keskpärane |
Hea |
Väga hea |
Suurepärane |
||||||||||||||||
Kliima 15 % |
Projektiga (2) seotud negatiivne mõju ja riskid. (kaalutegur: 50 %) |
|
|
|
VÕI
|
||||||||||||||||
Projektil on positiivne mõju, projektiarendaja/lõplik vahendite saaja ei ole võtnud vabatahtlikke meetmeid (3). (kaalutegur: 50 %) |
Märkimisväärset positiivset mõju ei tuvastatud. |
Võib tuvastada mõningase positiivse mõju kliimamuutuste leevendamise ja muutustega kohanemise seisukohast. |
Märkimisväärne positiivne mõju (eesmärk panustada kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse on selge sõnaga nimetatud, kuid see ei ole projekti elluviimise peamine põhjus). |
Suur positiivne mõju (projekt on täielikult pühendatud kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, see on projekti elluviimise peamine põhjus) |
|||||||||||||||||
Võetakse vabatahtlikke meetmeid projekti kliimaalase tulemuslikkuse suurendamiseks (kaalutegur: 7,5 % (boonus)) |
Projektiarendaja võtab vabatahtlikkuse alusel ja rakenduspartneri suuniste kohaselt ette ühe või mitu järgmistest tegevustest vastavalt projekti vajadustele:
|
||||||||||||||||||||
Keskkond 15 % |
Projektiga seotud negatiivne mõju ja risk. (50 %) |
Esineb mõningal määral märkimisväärset negatiivset mõju või riski, mida ei ole täielikult leevendatud. |
Märkimisväärset negatiivset mõju või riske vähendati või piirati meetmetega, mille eesmärk oli tuvastatud märkimisväärset kahjulikku mõju vältida, ennetada või piirata või võimaluse korral kompenseerida. |
Pärast leevendusmeetmete rakendamist säilib mõningane negatiivne mõju või risk, kuid see ei ole märkimisväärne ja täiendavaid meetmed ei ole vajalikud. |
Negatiivne mõju või risk pärast leevendusmeetmete võtmist puudub või on ainult tühine (või seda ei ole vaja leevendada) |
||||||||||||||||
Projektil on positiivne mõju, projektiarendaja/lõplik vahendite saaja ei ole võtnud vabatahtlikke meetmeid. (kaalutegur: 50 %) |
Märkimisväärne positiivne mõju puudub |
Võib tuvastada mõningase positiivse mõju keskkonnaaspektidele |
Märkimisväärne positiivne mõju (eesmärk panustada keskkonnaeesmärkidesse on selge sõnaga nimetatud, kuid see ei ole projekti elluviimise peamine põhjus). |
Suur positiivne mõju (projekt on täielikult pühendatud keskkonnaeesmärkidele, see on projekti elluviimise peamine põhjus) |
|||||||||||||||||
Võetakse vabatahtlikke meetmeid projekti keskkonnatoime suurendamiseks (kaalutegur: 7,5 % (boonus)) (boonus) |
Projektiarendaja võtab vabatahtlikkuse alusel ja rakenduspartneri suuniste kohaselt ette ühe või mitu järgmistest tegevustest vastavalt projekti vajadustele:
|
||||||||||||||||||||
Sotsiaalvaldkond 15 % |
Projektiga seotud negatiivne mõju ja riskid (kaalutegur: 50 %) |
Projektil on mõningane märkimisväärne negatiivne mõju, mida ei saa täielikult leevendada ega kompenseerida. |
Mõningast märkimisväärset negatiivset mõju vähendati või piirati meetmetega, mille eesmärk oli tuvastatud märkimisväärset kahjulikku mõju vältida, ennetada või piirata või võimaluse korral kompenseerida. |
Pärast leevendusmeetmete rakendamist säilib mõningane negatiivne mõju, kuid see ei ole märkimisväärne ja kompensatsioonimeetmed ei ole vajalikud. |
Negatiivne mõju pärast leevendusmeetmete võtmist puudub või on ainult tühine (või seda ei ole vaja leevendada) |
||||||||||||||||
Projektil on positiivne mõju, projektiarendaja/lõplik vahendite saaja ei ole võtnud vabatahtlikke meetmeid. (kaalutegur: 50 %) |
Märkimisväärne positiivne mõju puudub. |
Võib tuvastada mõningase positiivse mõju sotsiaalaspektidele. |
Märkimisväärne positiivne mõju (eesmärk panustada keskkonnaeesmärkidesse on selge sõnaga nimetatud, kuid see ei ole projekti elluviimise peamine põhjus). |
Suur positiivne mõju (projekt on täielikult pühendatud sotsiaaleesmärkidele, see on projekti elluviimise peamine põhjus). |
|||||||||||||||||
Võetakse vabatahtlikke meetmeid projekti sotsiaalse mõju suurendamiseks. (kaalutegur: 7,5 % (boonus)) |
Projektiarendaja võtab vabatahtlikkuse alusel ja rakenduspartneri suuniste kohaselt ette ühe või mitu järgmistest tegevustest vastavalt projekti vajadustele:
|
Tabel 3
Vahendatud rahastus
Rahastamis- või investeerimistoimingu mõju |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Keskpärane (= 1) |
Hea (= 2) |
Väga hea (= 3) |
Suurepärane (= 4) |
||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rahastuse võimendus on piiratud (vähem kui kaks korda). |
Rahastuse eeldatav võimendus on mõõdukas (kaks kuni kolm korda). |
Rahastuse eeldatav võimendus on suur (kolm kuni viis korda). |
Rahastuse eeldatav võimendus on märkimisväärselt suur (rohkem kui 5 korda). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Rahastamis- ja investeerimistoimingutega võimaldatakse vahendajal pakkuda lõplikele vahendite saajatele soodsamaid tingimusi:
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mitte ühtegi nimetatud elementidest ei kohaldata. |
Kohaldatakse ühte või kahte eespool nimetatud elementi. |
Kohaldatakse kahte kuni kolme eespool nimetatud soodustust. |
Kohaldatakse rohkem kui kolme eespool nimetatud soodustust. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Rahastamis-/investeerimistegevus peaks eeldatavasti toetama juba tegutsevaid vahendajaid, kes säilitavad olemasolevad rahastamiskanalid peamiselt välja kujunenud keskkonnas, kusjuures vastastikmõju ja koostoime laiema rahastamiskeskkonnaga on piiratud. |
Rahastamis-/investeerimistegevus peaks eeldatavasti jõuliselt toetama juba tegutsevaid vahendajaid, kes suurendavad või laiendavad olemasolevaid rahastamiskanaleid väljapoole oma välja kujunenud keskkonda, et taotleda InvestEU määruse artiklites 3 ja 8 määratletud poliitikaeesmärke. |
Märkimisväärne osa rahastamis-/investeerimistegevusest peaks eeldatavasti toetama uusi vahendajaid, sealhulgas uute vahendajakategooriate esindajaid, või aitama võtta kasutusele uusi rahastamismehhanisme ja investeerimiskanaleid, et taotleda InvestEU määruse artiklites 3 ja 8 määratletud poliitikaeesmärke. |
Rahastamis-/investeerimistegevusega püütakse kooskõlas tagatislepingus sätestatud prioriteetidega toetada uuenduslikke ja vertikaalseid rahastuslahendusi ja/või edendada partnerlust, arendada platvorme või teha laiemas rahastuskeskkonnas muul viisil süstemaatilist koostööd, et taotleda InvestEU määruse artiklites 3 ja 8 määratletud poliitikaeesmärke. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Töökohtade arv, mida lõplike vahendite saajate tasandil eeldatavasti toetatakse (kaalutegur: 20 %) |
Eeldatav toetatavate töökohtade (sealhulgas hooajalised ja osalise tööajaga töökohad) ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate arv rakenduspartneri miljoni euro suuruse rahastuse kohta on järgmine:
|
Eeldatav toetatavate töökohtade (sealhulgas hooajalised ja osalise tööajaga töökohad) ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate arv rakenduspartneri miljoni euro suuruse rahastuse kohta on järgmine:
|
Eeldatav toetatavate töökohtade (sealhulgas hooajalised ja osalise tööajaga töökohad) ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate arv rakenduspartneri miljoni euro suuruse rahastuse kohta on järgmine:
|
Eeldatav toetatavate töökohtade (sealhulgas hooajalised ja osalise tööajaga töökohad) ja/või füüsilisest isikust ettevõtjate arv rakenduspartneri miljoni euro suuruse rahastuse kohta on järgmine:
|
(1) Rakenduspartnerid peaksid selgitama, miks ei saa majanduslikku tulumäära arvutada.
(2) Selle all mõeldakse projekti kõige laiemas tähenduses, sealhulgas kompensatsiooni- ja leevendusmeetmeid, mida on võetud kliimamuutuste leevendamiseks (st kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja muutustega kohanemiseks (st kliimamuutustega seotud ohtude, mõju ja riskidega tegelemine).
(3) Nagu on kirjeldatud positiivsetes tegevuskava soovitustes esitatud kestlikkuskontrolli suunistes.
(4) Raamtoimingute puhul peaks rakenduspartner märkima, millist tüüpi hüvesid on allprojektides eeldatavasti võimalik süstemaatiliselt saada
V LIIDE
6. sammas – Rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil
Järgmises tabelis on esitatud näited finantsprofiili näitajate kohta, mida saab kasutada võla- ja omakapitalitehingute puhul. Sõltuvalt finantstoodete/portfellide omadustest võib rakenduspartner esitada erinevaid näitajaid. Raamtoimingute puhul peab rakenduspartner esitama ükskõik millise järgnevatest: allprojektide aktsepteeritavate reitingute vahemik, keskmine reiting, ülekandemäärade vahemik või muud asjakohased näitajad, kui need on kättesaadavad, näiteks eeldatav kahju ja alusportfelli kestus.
Võlatehingud (1) |
|
Näide 1 |
Näide 2 |
Finantsprofiili näitaja (kooskõlas tagatislepinguga) |
Eeldatav kahju |
Ülekandemäärad |
|
Vahemik (vajaduse korral, nagu on määratletud tagatislepingus) |
X% ≤ eeldatava kahju ≤ Y% |
ei kohaldata |
|
Alusnäitajad |
Rahastamis- või investeerimistoimingu eeldatav kahju Finantstoote/portfelli eeldatav kahju |
Asjaomase portfelli/finantstoote suhtes kohaldatav ülekandemäär, mis põhineb rahastamis- või investeerimistoimingu eeldataval kahjul |
|
Omakapitalitehingud |
Finantsprofiili näitaja (kooskõlas tagatislepinguga) |
IRR, vastaspoole reiting rahastusele või muud asjakohased näitajad, milles tagatislepingus kokku lepitakse Vastaspoole reiting, kui see on teada |
|
Vahemik (vajaduse korral, nagu on määratletud tagatislepingus) |
X ≤ IRR või muud asjakohased näitajad ≤ Y |
||
Alusnäitajad |
Rahastuse IRR või muud asjakohased näitajad, milles tagatislepingus kokku lepitakse. Vastaspoole reiting |
(1) Sealhulgas piiristatud ja piiristamata tagatised.
VI LIIDE
7. sammas – lisanäitajad
Toimingu lõpuks eeldatavasti saavutatavad väärtused (1) Kõigi rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul:
Vastavalt toimingu poliitikaharule ja poliitikavaldkonnale ning toimingu liigile (otsene või kaudne toiming), kui see on asjakohane: Kestliku taristu poliitikaharu Energia:
Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised, ettevõtted või avalikud hooned, millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini, või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv. Transport:
Keskkond: rahastamis- või investeerimistoiming aitab kaasa selliste kavade ja programmide rakendamisele, mis on ette nähtud liidu keskkonnaõigustikuga ja on seotud õhukvaliteedi, vee, jäätmete ja loodusega. Teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu
VKEde poliitikaharu
Sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu
Otseste toimingute puhul, kui see on asjakohane:
Vahendatud toimingud: keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektid. Liikmesriigi osa näitajad: muud näitajaid, milles liikmesriik ja komisjon on osaluslepingu alusel kokku leppinud ja mis on rakenduspartneriga sõlmitud tagatislepingusse üle võetud. |
(1) Nende näitajate arvutamisel kasutatakse InvestEU peamiste tulemus- ja seirenäitajate jaoks välja töötatud tehnilist metoodikat.
(2) Märge selle kohta, kas rahastamis- või investeerimistoiminguga tehakse panus konkreetsesse valdkonda (jah, ei, ei ole teada), ja summa, mis eeldatavasti valdkonda panustatakse.
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/29 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1703,
13. juuli 2021,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692 liittoodetes sisalduvate loomsete saaduste liitu toomise suhtes kehtestatud loomatervisenõuete osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (edaspidi „loomatervise määrus“), (1) eriti selle artikli 234 lõiget 2, artikli 237 lõiget 4 ja artikli 239 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (2) on täiendatud määruses (EL) 2016/429 sätestatud loomatervishoiueeskirju seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomisega ning nende liikumise ja käitlemisega pärast liitu sissetoomist. Täpsemalt on delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklites 162 ja 163 sätestatud erinõuded, mida kohaldatakse loomseid saadusi sisaldavate liittoodete sissetoomisel liitu. Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklites 162 ja 163 ei ole sätestatud erinõudeid liittoodetes sisalduvate ternespiimapõhiste toodete kohta. Seepärast tuleks käesolevas määruses täpsustada nõudeid, mida kohaldatakse kõnealuseid tooteid sisaldavate liittoodete liitu sissetoomisel vastavalt ternespiimapõhiste toodete liitu sissetoomise suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 153. |
(2) |
Želatiin ja kollageen kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 44 sätestatud mõiste „lihatooted“ alla ning seetõttu on lubatud liitu sisse tuua üksnes selliseid želatiini ja kollageeni saadetisi, mis vastavad lihatoodete liitu sissetoomise nõuetele. Pika säilimisajaga liittoodetes sisalduv želatiin ja kollageen kujutavad endast siiski väga väikest loomatervishoiuohtu, sest neid töödeldakse põhjalikult. Seepärast tuleks liittooted, mis sisaldavad ainult selliseid lihatooteid, lisada delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 163 sätestatud erandiga hõlmatud liittoodete loetellu, mistõttu ei pea nendega kaasas olema veterinaarsertifikaat, vaid üksnes deklaratsioon. |
(3) |
Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklile 163 peab lihatooteid mittesisaldavate pika säilimisajaga liittoodetega kaasas olema ettevõtja koostatud ja allkirjastatud deklaratsioon. Toodetes sisalduvate töödeldud loomsete saaduste suhtes tuleb siiski kohaldada ranget riske maandavat töötlust, millega tagatakse nende toodete ohutus loomatervishoiu seisukohast. Tundub aga ebaproportsionaalne nõuda sellist ranget riske maandavat töötlust selliste piimatoodete puhul, mis on pärit riikidest, kust on lubatud liitu sisse tuua toorpiima või piimatooteid. Kõnealuste kolmandate riikide puhul peaksid nõuded olema proportsionaalsed päritoluriigist tuleneva riskiga ning arvesse tuleks võtta pädevate asutuste esitatud tagatisi. Seetõttu tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/692 muuta, et lubada liitu sisse tuua pika säilimisajaga liittooteid, mis sisaldavad piimatooteid, mis on pärit kolmandast riigist, mis on kantud sellist toorpiima ja piimatooteid liitu sisse toovate riikide loetellu, mille suhtes ei kohaldata riske maandavat eritöötlust, ilma et neid tooteid peaks riskide maandamiseks eriliselt töötlema. Lisaks tuleks muuta delegeeritud määrust (EL) 2020/692, et lubada liitu sisse tuua pika säilimisajaga liittooteid, mis sisaldavad piimatooteid, mis on pärit kolmandast riigist, mis on kantud selliseid piimatooteid liitu sisse toovate riikide loetellu, mille suhtes kohaldatakse riske maandavat töötlust, kui need on läbinud sellise töötluse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikliga 157. |
(4) |
Range riske maandava töötluse läbinud piimatooted ja munatooted, mis sisalduvad pika säilimisajaga liittoodetes, kujutavad endast vaid vähest ohtu nii loomade kui ka inimeste tervisele. Seetõttu tuleks lubada kõnealuseid kaupu liitu sisse tuua, kui need on pärit kolmandast riigist, selle territooriumilt või tsoonist, mis ei ole kantud konkreetsete liikide ja loomsetest saadustest valmistatud toodete kategooria liitu sissetoomist lubavasse loetellu, kuid mis on kantud loetellu, mille alusel lubatakse liitu sisse tuua kas liha-, piima- või munatooteid. |
(5) |
Selleks et vältida tarbetut halduskoormust väikese loomaterviseohuga liittoodete saadetiste sisse toomisel liitu, tuleks lubada, et saadetiste liitu sissetoomise eest vastutav ettevõtja allkirjastab delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 163 osutatud deklaratsiooni. |
(6) |
Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud eeskirjadega täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju. Kuna need eeskirjad on omavahel seotud, on need sätestatud ühes õigusaktis. Selguse huvides ja eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks on asjakohane, et eeskirjad, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692, on sätestatud ühes delegeeritud õigusaktis, millega nähakse ette põhjalikud nõuded, mida kohaldatakse loomsete saaduste toomisel liitu. |
(7) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/692 vastavalt muuta. |
(8) |
Kuna delegeeritud määrust (EL) 2020/692 kohaldatakse õiguskindluse huvides alates 21. aprillist 2021, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklit 162 muudetakse järgmiselt:
|
2. |
Artikkel 163 asendatakse järgmisega: „Artikkel 163 Erinõuded pika säilimisajaga liittoodetele 1. Erandina artikli 3 punkti c alapunktist i lubatakse liitu sisse tuua lõikes 2 sätestatud lisatud deklaratsiooniga saadetisi liittoodetest, mis ei sisalda lihatooteid (v.a želatiin ja kollageen) ega ternespiimapõhiseid tooteid ning mis on töödeldud ümbritseval temperatuuril pika säilimisajaga toodeteks, kui need sisaldavad:
2. Lõikes 1 osutatud deklaratsiooni:
3. Erandina artikli 3 punkti a alapunktist i lubatakse liitu sisse tuua käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud piimatooteid ja munatooteid, mis sisalduvad liittoodetes, mis on töödeldud ümbritseval temperatuuril pika säilimisajaga toodeteks, kui need on saadud kolmandast riigist, selle territooriumilt või tsoonist, mis ei ole kantud nende loomsete saaduste liitu sissetoomist lubavasse loetellu, kuid mis on kantud loetellu, mille alusel lubatakse liitu sisse tuua kas:
|
Artikkel 2
Viiteid delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 163 endisele punktile a käsitatakse viidetena kõnealuse delegeeritud määruse artikli 163 lõikele 1.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuli 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/33 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1704,
14. juuli 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2152, täpsustades maksu- ja tolliasutuste esitatava statistilise teabe üksikasju ning muutes selle V ja VI lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti, (1) eriti selle artikli 5 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) 2019/2152 V ja VI lisas on sätestatud statistilistel eesmärkidel esitatav teave kaupade ekspordi ja impordi kohta, mille iga liikmesriigi maksu- ja tolliasutused esitavad pädevatele riiklikele statistikaasutustele. |
(2) |
Määruse (EL) 2019/2152 V ja VI lisas esitatud üksikasju kaupade ekspordi ja impordi statistiliste andmete kohta, mida iga liikmesriigi maksu- ja tolliasutused peavad esitama pädevatele riiklikele statistikaasutustele, tuleks täiendavalt täpsustada. |
(3) |
Selleks et teave, mida maksuhaldurid esitavad statistika otstarbel riiklikele statistikaasutustele, sisaldaks ka teavet ühendusesisese kaupade kaugmüügi kohta, on vaja muuta määruse (EL) 2019/2152 V lisa. |
(4) |
Määruse (EL) 2019/2152 VI lisa on vaja muuta tagamaks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (2) artikli 179 kohase keskse tollivormistuse korral, kui asjaga on seotud rohkem kui üks liikmesriik, kehtiks tolliasutuste kohustus esitada oma riiklikele statistikaasutustele tollideklaratsioonide andmeid ka selles liikmesriigis, kus kaup asub. |
(5) |
Samuti on vaja muuta määruse (EL) 2019/2152 VI lisa selleks, et riiklikud statistikaasutused saaksid oma tolliasutustelt teavet kohaldatavate tollilihtsustuste ja neis osalevate kauplejate kohta. |
(6) |
Määruse (EL) 2019/2152 V ja VI lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva delegeeritud määrusega täpsustatakse kaupade ekspordi ja impordi kohta käiva statistilise teabe üksikasju, mida iga liikmesriigi maksu- ja tolliasutused peavad esitama pädevatele riiklikele statistikaasutustele.
Artikkel 2
Käibedeklaratsioonidelt saadav teave
Määruse (EL) 2019/2152 V lisa punktis a osutatud teave, mis saadakse maksukohustuslaste või mittemaksukohustuslasest juriidiliste isikute käibedeklaratsioonidest, peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) |
maksukohustuslase või mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku täielik nimi; |
b) |
täielik aadress, sealhulgas sihtnumber; |
c) |
kõnealusele isikule nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (3) artikli 214 kohaselt antud identifitseerimisnumber; |
d) |
iga maksukohustuslase või mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku kohta:
|
Artikkel 3
Koondaruannetest saadav teave
1. Määruse (EL) 2019/2152 V lisa punktis b osutatud teave liidusiseste kaubatarnete kohta, mis saadakse käibemaksu koondaruannetest, peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) |
maksustamisperiood; |
b) |
liikmesriigi tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimise number; |
c) |
partnerliikmesriigis asuva kaubaomandaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; |
d) |
liikmesriigi tarnija ja partnerliikmesriigis asuva kaubaomandaja vahelises tehingus maksustatav summa; |
e) |
hilisemate tarnete kindlaksmääramine. |
2. Määruse (EL) 2019/2152 V lisa punktis c osutatud teave liidusiseste soetuste kohta, mille edastavad kõik teised liikmesriigid, peab sisaldama vähemalt järgmist:
a) |
maksustamisperiood; |
b) |
iga liikmesriigis asuva kaubaomandaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; |
c) |
maksustatav kogusumma liikmesriigis asuvate kaubaomandajate kaupa ja agregeerituna partnerliikmesriikide kaupa. |
Artikkel 4
Tollideklaratsioonidega seotud teave
Määruse (EL) 2019/2152 VI lisa punktis c osutatud teave peab sisaldama teavet, mida riiklik statistikaasutus nõuab rahvusvahelist kaubavahetust käsitleva Euroopa statistika tegemiseks, ning vähemalt käesoleva määruse I lisas sätestatud teavet.
Artikkel 5
Määruse (EL) 2019/2152 muutmine
Määruse (EL) 2019/2152 V ja VI lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuli 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 327, 17.12.2019, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
I LISA
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
||
|
(1) Ainult komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2016/341 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446) (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1) kohaste tolliandmenõuete puhul.
II LISA
„V LISA
Igas liikmesriigis vastutavate maksuhaldurite poolt riiklikule statistikaasutusele esitatav teave, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2:
a) |
käibedeklaratsioonidelt pärit teave maksukohustuslaste või mittemaksukohustuslastest juriidiliste isikute kohta, kes on deklareerinud kõnealuse perioodi kohta liidusiseseid kaubatarneid vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 251 punktile a või liidusiseseid kaubasoetusi vastavalt nimetatud direktiivi artikli 251 punktile c; |
b) |
koondaruannetelt pärit teave liidusiseste kaubatarnete kohta, mis on kogutud käibemaksu koondaruannetelt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklitele 264 ja 265; |
c) |
teave liidusiseste soetuste kohta, millest on teatanud kõik teised liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (1) artikli 21 lõikele 2. |
d) |
käibedeklaratsioonidelt pärit teave maksukohustuslaste kohta, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes kasutavad direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud erikorda ning on nimetatud direktiivi artikli 369g kohaselt kõnealuse ajavahemiku kohta deklareerinud kõnealuse erikorra kohaseid kaubatarneid; |
e) |
teave nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud erikorraga seotud kaubatarnete kohta, mille kõik teised liikmesriigid on edastanud vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21 lõikele 1. |
VI LISA
Igas liikmesriigis vastutava tolli poolt riiklikule statistikaasutusele esitatav teave, millele on osutatud artikli 5 lõikes 3:
a) |
identifitseerimisandmed isiku kohta, kes tegeleb seestöötlemise tolliprotseduuriga hõlmatud kaupade liidusisese ekspordi ja liidusisese impordiga; |
b) |
ettevõtete registreerimis- ja identifitseerimisandmed, mis on esitatud liidu tollisätete alusel ja mis on kättesaadavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (2) artiklis 7 osutatud EORI-numbriga seotud elektroonilises süsteemis; |
c) |
importi ja eksporti käsitlevad andmed, mis on pärit tollideklaratsioonidelt, mida on aktsepteerinud liikmesriigi toll või mille kohta on liikmesriigi toll teinud otsuse ning
|
d) |
teave kohaldatud protseduuride, lihtsustuste või kauplejatele antud lubade kohta ning neid ettevõtjaid identifitseeriv teave. |
(1) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).
(2) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/40 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1705,
14. juuli 2021,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 234 lõiget 2, artikli 237 lõiget 4, artikli 239 lõiget 2 ja artikli 279 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (2) täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud loomatervise eeskirju seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomisega ning nende järgneva liikumise ja käitlemisega. |
(2) |
Pärast seda, kui delegeeritud määrus (EL) 2020/692 Euroopa Liidu Teatajas3. juunil 2020 avaldati, leiti selle sätetes teatavaid väiksemaid vigu ja väljajätmisi. Need vead ja väljajätmised tuleks parandada ning delegeeritud määrust (EL) 2020/692 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(3) |
Lisaks sellele tuleks muuta teatavaid delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud eeskirju, et tagada nende kooskõla eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 (3) alusel vastu võetud muudes delegeeritud õigusaktides. |
(4) |
Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 on vaja muuta ka selleks, et hõlmata teatavad asjaolud, mis jäeti algselt selle õigusakti kohaldamisalast välja, ning teatavad võimalused, mis on sätestatud enne määrust (EL) 2016/429 vastu võetud liidu õigusaktides ja mis tuleks määruse (EL) 2016/429 raames säilitada. See on oluline, et tagada sujuv üleminek nendes varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt, mis käsitlevad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liitu sissetoomist, või täpsustada, millisesse liiki ja kategooriasse kuuluvate loomade ning loomsete saaduste suhtes tuleks teatavaid nõudeid kohaldada või mitte kohaldada. |
(5) |
Samuti peaks delegeeritud määrus (EL) 2020/692 tagama sujuva ülemineku varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt, mis käsitlevad veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liitu sissetoomist, kuna need nõuded on osutunud tõhusaks. Seepärast tuleks nende kehtivate eeskirjade eesmärk ja sisu kõnealuses delegeeritud määruses säilitada, kuid kohandada neid vastavalt määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uuele õigusraamistikule. |
(6) |
Lisaks sellele ei tuleks delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud loomatervisenõudeid kohaldada loomsete saaduste suhtes, mis on saadud muudelt kui elusatelt veeloomadelt, välja arvatud need saadused, mis on ette nähtud edasiseks töötlemiseks liidus, kuna selliste toodete lisamiseks kõnealuse delegeeritud määruse kohaldamisalasse puuduvad olulised loomatervisega seotud põhjused. Seepärast tuleks muuta delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 1 lõiget 6, milles on sätestatud kõnealuse õigusakti kohaldamisala. |
(7) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 8 praegu sätestatud sea määratlus sobib üksnes nende loomade liitu sissetoomise puhul. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/686, (4) milles on sätestatud loomse paljundusmaterjali liidusisese liikumise eeskirjad, nähakse ette erinev sigade määratlus, mis on asjakohane loomse paljundusmaterjali doonorite puhul. Seepärast tuleks delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud sigade määratlust muuta, et see hõlmaks nii sigade kui ka nende loomse paljundusmaterjali liitu sissetoomist. |
(8) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 48 sätestatud mõiste „sumplaev“ ei ole praegu komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/990 (5) artikli 2 punktis 2 sätestatud mõistega „sumplaev“ kooskõlas. Liidu eeskirjade järjepidevuse huvides tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 2 punktis 48 esitatud määratlust muuta, et viia see delegeeritud määruses (EL) 2020/990 sätestatud määratlusega kooskõlla. |
(9) |
Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud nõuded, mis puudutavad maismaaloomade kontrolli enne nende liitu lähetamist ja mis kodulindude puhul hõlmavad ka nende päritolukarja. Tuleks siiski täpsustada, et kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (6) sätestatud nõuetega, mida kohaldati kuni 21. aprillini 2021, ei kohaldata kõnealuseid nõudeid ööpäevaste tibude päritolukarja suhtes. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 13 lõiget 1 vastavalt muuta. |
(10) |
Alates 21. aprillist 2021 kohaldatav delegeeritud määrus (EL) 2020/692 peaks tagama sujuva ülemineku varasemates liidu õigusaktides sätestatud nõuetelt, mis käsitlevad maismaaloomade ning nende loomse paljundusmaterjali ja maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liitu sissetoomist, kuna need on osutunud tõhusaks. Seepärast tuleks nende eeskirjade eesmärk ja sisu kõnealuses delegeeritud määruses säilitada, kuid kohandada neid vastavalt määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uuele õigusraamistikule. Komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 (7) artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et pärast liitu toomist peavad kabiloomade (v.a kinnistele ettevõtetele ettenähtud kabiloomad) saadetised jääma sihtettevõttesse vähemalt 30 päevaks, välja arvatud juhul, kui nad saadetakse otse tapamajja. Määrus (EL) nr 206/2010 tunnistati kehtetuks delegeeritud määrusega (EL) 2020/692. Delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 ei ole siiski ette nähtud võimalust viia kabiloomad tapamajja selle 30-päevase ajavahemiku jooksul pärast nende liitu sissetoomist. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 26 muuta, et näha selline võimalus ette, kuna kõnealuse ajavahemiku jooksul toimuv liikumine ei põhjusta olulisi loomaterviseprobleeme. |
(11) |
Lisaks sellele tuleks praegu üksnes võistlustel, võiduajamistel ja kultuuriüritustel osalevate hobuslaste suhtes kohaldatavat erandit delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 26 sätestatud nõudest, mis käsitleb 30-päevast viibimisaega sihtettevõttes pärast liitu sissetoomist, laiendada kõigile hobuslastele ning kõnealust artiklit tuleks vastavalt muuta. |
(12) |
Delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 on ette nähtud erand kõnealuses õigusaktis kodulindude ja kodulindude haudemunade saadetiste liitu sissetoomise suhtes sätestatud nõuetest, juhul kui saadetis sisaldab vähem kui 20 kodulinnuisendit (v.a silerinnalised linnud) või vähem kui 20 kodulindude haudemuna (v.a silerinnaliste lindude haudemunad). Teatavaid nõudeid, mis on seotud transpordivahenditega, kodulindude ja haudemunade liitu vedamiseks kasutatavate konteineritega, vaktsineerimisega lindude kõrge patogeensusega gripi vastu ning kodulindude ja haudemunade desinfitseerimisega, tuleks siiski kohaldada ka selliste saadetiste liitu sissetoomise suhtes, mis sisaldavad vähem kui 20 kodulinnuisendit (v.a silerinnalised linnud) ja vähem kui 20 kodulindude haudemuna (v.a silerinnaliste lindude haudemunad). Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikleid 49 ja 101 vastavalt muuta. |
(13) |
Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud, et kõik liitu lähetatud tehistingimustes peetavad linnud peaksid olema Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu vaktsineeritud. See ei ole aga praktiliselt võimalik ja on vastuolus nõuetega, mis käsitlevad liikmesriikidesse selliste toodete sissetoomist, millel on ilma vaktsineerimata Newcastle’i haiguse viiruse nakkusest vaba staatus. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 57 muuta täpsustamaks, et Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu kasutatavaid vaktsiine käsitlevaid nõudeid kohaldatakse juhul, kui tehistingimustes peetavad linnud on kõnealuse haiguse vastu vaktsineeritud. |
(14) |
Võistlustuvid kuuluvad määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 10 sätestatud tehistingimustes peetavate lindude määratluse alla. Seepärast kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/692 II osa 3. jaotise 2. peatükis tehistingimustes peetavate lindude suhtes sätestatud loomatervise erinõudeid ka nende loomade suhtes. Samas need nõuded piiravad võimalust tuua liitu sisse kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist pärit võistlustuvisid kavatsusega, et nad lendavad tagasi kõnealusesse kolmandasse riiki või kõnealusele kolmandale territooriumile või selle tsooni. Lisaks ei kujuta võistlustuvid, kes on liitu sisse toodud kavatsusega, et nad lendavad tagasi päritolukohaks olevasse kolmandasse riiki või territooriumile või selle tsooni, endast samasugust loomaterviseriski nagu muud tehistingimustes peetavad linnud. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/692 muuta, et näha ette erand konkreetsetest loomatervisenõuetest tehistingimustes peetavate lindude puhul nende sissetoomiseks liitu sellisest kolmandast riigist või selliselt kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus neid tavaliselt peetakse, kavatsusega nad kohe vabastada, eeldades, et nad lendavad tagasi kõnealusesse kolmandasse riiki või kõnealusele kolmandale territooriumile või selle tsooni. |
(15) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 74 on sätestatud identifitseerimisnõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute sissetoomiseks liitu. Identifitseerimisvahendeid käsitlevate nõuete puhul osutatakse rakendusaktidele, mille komisjon on määruse (EL) 2016/429 artikli 120 kohaselt vastu võtnud. Selliseid rakendusakte ei ole siiski veel vastu võetud, sest määruse (EL) 2016/429 artiklis 277 on sätestatud, et nendesse liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise osas jätkatakse määruse (EL) nr 576/2013 (8) kohaldamist kuni 21. aprillini 2026. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 74 muuta, et viidata määruse (EL) nr 576/2013 nõuetele. |
(16) |
Väljajätmise tõttu puuduvad delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätted, mis käsitlevad loomse paljundusmaterjali saadetiste kontrolli enne nende liitu lähetamist. Selleks et tagada loomse paljundusmaterjali saadetiste vastavus delegeeritud määruse (EL) 2020/692 nõuetele enne, kui need lubatakse liitu sisse tuua, tuleks kõnealust delegeeritud määrust muuta nii, et selles oleksid sätestatud selliste saadetiste vajaliku läbivaatamise ja kontrolli eeskirjad. |
(17) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklis 86 on sätestatud, et veiste ootsüütide ja embrüote saadetisi tuleks lubada liitu sisse tuua ainult juhul, kui doonorloom on pärit ettevõttest, kus ei esine veiste enzootilist leukoosi. Selle delegeeritud määruse artikli 87 lõikega 2 on ette nähtud erand ettevõttele, kus esines veiste enzootilist leukoosi, tingimusel et doonorloomad on alla kaheaastased ning vähemalt kolme eelnenud aasta jooksul ei ole seal esinenud ühtegi veiste enzootilise leukoosi kliinilist juhtumit. Seda erandit tuleks kohaldada doonorveiste suhtes olenemata nende vanusest. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 87 lõiget 2 vastavalt muuta. |
(18) |
Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 on sätestatud, et kodulindude haudemunad peavad pärinema linnukarjadest, mis on läbinud kliinilise kontrolli 24 tunni jooksul enne haudemunade saadetise liitu lähetamiseks pealelaadimist. Kolmandad riigid ja sidusrühmad on siiski märkinud, et see nõue suurendab põhjendamatult pädevate asutuste ja ettevõtjate halduskoormust ning kujutab endast ohtu ettevõtete bioturvalisusele. Võttes arvesse, et kõnealused munad on pärit heakskiidetud ettevõtetest, kus kohaldatakse rangeid bioturvalisuse eeskirju, on asjakohane näha haudemunade päritolukarja kliiniliseks kontrollimiseks ette pikem ajavahemik, mis on sarnane komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/688 (9) seoses kõnealuste toodete liikmesriikidevahelise liikumisega sätestatud ajavahemikuga. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 107 vastavalt muuta. |
(19) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III osa 2. jaotise 4. peatükis on sätestatud nõuded määratletud patogeenivabade munade liitu sissetoomisele, sealhulgas kõnealuste munade päritoluettevõttega seotud nõuded. Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 tuleks muuta, et näha ette, et kõnealused kolmandates riikides asuvad ettevõtted tuleb heaks kiita kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse selliste liidus asuvate ettevõtete suhtes. |
(20) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 3 sätestatud veeloomade määratlus hõlmab peetavaid loomi ja metsloomi. Seepärast võib lubada tuua liitu sisse veeloomi vesiviljelusettevõtetest ja looduslikest elupaikadest. Seega võib neid lähetada „päritolukohast“ või „päritoluettevõttest“. Delegeeritud määrus (EL) 2020/692 peaks seda võimalust lubama ning seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 167 punkte a ja d vastavalt muuta. |
(21) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikkel 172 näeb teatavate veeloomade kategooriate ja neilt pärinevate saaduste puhul ette erandid nõudest, et need peavad olema pärit taudivabast kolmandast riigist, kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvad vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted peavad siiski igal juhul olema pärit ettevõttest, mis on kas registreeritud või heaks kiidetud kooskõlas määruse (EL) 2016/429 IV osa II jaotise 1. peatükiga. Seepärast tuleks käesoleva määrusega delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 172 muuta selgitamaks, et selles sätestatud erandit ei kohaldata mitte kõnealuse delegeeritud määruse artikli 170, vaid konkreetselt artikli 170 lõike 1 suhtes. |
(22) |
Väljajätmise tõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 174 lõiget 3 muuta nii, et see viitaks artikli 170 lõike 1 punkti a alapunktile iii, mitte artikli 170 punkti a alapunktile iii. |
(23) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid peavad kehtestama heakskiidetud riiklikud meetmed, mis käsitlevad muid taude kui loetellu kantud taudid, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis d. Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artiklit 175 ja XXIX lisa tuleks muuta täpsustamaks, et liikmesriigid võivad selliseid meetmeid võtta mitte ainult loetellu kandmata taudide, vaid ka nende loetellu kantud taudide suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e. |
(24) |
Sperma, ootsüütide ja embrüote pikaajalise säilivuse tõttu tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/692 IV osas näha nõukogu direktiivide 88/407/EMÜ, (10) 89/556/EMÜ, (11) 90/429/EMÜ (12) ja 92/65/EMÜ (13) kohaselt kogutud, toodetud, töödeldud ja säilitatud loomse paljundusmaterjali suhtes ette teatavad üleminekumeetmed. Kõnealused meetmed peaksid käsitlema seemendusjaamade, spermasäilituskeskuste, embrüokogumisrühmade ja embrüotootmisrühmade heakskiitmist vastavalt nimetatud direktiividele ning sperma, ootsüütide või embrüote paigutamiseks, ladustamiseks ja transpordiks kasutatavate kõrte ja muude pakendite märgistamist. Samuti peaksid need meetmed käsitlema loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise ja säilitamise nõudeid, doonorloomade loomatervisenõudeid ning doonorloomade ja loomse paljundusmaterjali labori- ja muid uuringuid vastavalt kõnealustele direktiividele. Võttes arvesse kõnealuse loomse paljundusmaterjali olulisust tõuaretussektori jaoks, tuleb tagada, et sellega kauplemisel ei esineks häireid. Selleks et tagada enne 21. aprilli 2021 kogutud või toodetud ning direktiivide 88/407/EMÜ, 89/556/EMÜ, 90/429/EMÜ ja 92/65/EMÜ nõuetele vastava loomse paljundusmaterjali saadetiste liitu sissetoomise järjepidevus, tuleks seega delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 kehtestada teatavad üleminekusätted. Kõnealust delegeeritud määrust tuleks vastavalt muuta. |
(25) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III lisa tabelis 1 on muu hulgas esitatud nõuded, mis käsitlevad hobuslaste viibimisaega enne nende liitu sissetoomist. Eelkõige on konkreetsed viibimisajad ette nähtud muudele kui registreeritud hobuslastele, registreeritud hobuslastele ja registreeritud hobuste liitu tagasi toomisele pärast ajutist eksporti. Need viibimisajad peaksid olema üksikasjalikumad, et kõrvaldada riskid, mis tulenevad tapmiseks mitte ette nähtud hobuslaste, registreeritud hobuste ja tapmiseks ette nähtud hobuslaste sissetoomisest ning registreeritud hobuste liitu tagasi toomisest pärast ajutist eksporti. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta. |
(26) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III lisa tabelis 2 on esitatud nõuded, mis käsitlevad kodulindude viibimisaega enne nende liitu sissetoomist. Eelkõige on konkreetsed viibimisajad ette nähtud tarbimiseks mõeldud liha või munade tootmiseks kasvatatavatele tootmislindudele ja uluklindude varude taastootmiseks kasvatatavatele kodulindudele, kuid mitte muude saaduste tootmiseks kasvatatavatele tootmislindudele. Seetõttu tuleks ka muude saaduste tootmiseks kasvatatavate tootmislindude kategooria puhul sätestada konkreetne viibimisaeg. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta. |
(27) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 XV lisa punktis 2 on sätestatud loomatervisenõuded kodulindudele ja haudemunadele, mis on pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus kasutatavad Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastased vaktsiinid ei vasta kõnealuse lisa punktis 1 sätestatud erikriteeriumidele. Tuleks siiski täpsustada, milliseid neist nõuetest kohaldatakse kodulindude, haudemunade ja nende päritolukarjade suhtes. Kõnealust lisa tuleks vastavalt muuta. |
(28) |
Delegeeritud määruses (EL) 2020/692 sätestatud eeskirjadega täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju. Kuna need eeskirjad on omavahel seotud, on need sätestatud ühes õigusaktis. Selguse huvides ja eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks on asjakohane, et eeskirjad, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/692, on sätestatud ühes delegeeritud õigusaktis, millega nähakse ette põhjalikud nõuded, mida kohaldatakse loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste toomisel liitu. |
(29) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/692 vastavalt muuta. |
(30) |
Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021. Õiguskindluse huvides peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2020/692 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artikli 3 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:
|
4) |
Artikli 13 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kodulindude (v.a ööpäevased tibud) ja tehistingimustes peetavate lindude puhul hõlmab see kontroll ka liitu lähetamiseks ettenähtud loomade päritolukarja.“ |
5) |
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Kabiloomade liikumine ja käitlemine pärast nende liitu sissetoomist Pärast liitu sissetoomist peavad kabiloomad (v.a hobuslased) jääma oma sihtettevõttesse vähemalt 30 päevaks alates nende sellesse ettevõttesse saabumise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui nad viiakse tapale.“ |
6) |
Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:
|
7) |
Artikkel 57 asendatakse järgmisega: „Artikkel 57 Konkreetsed loomatervisenõuded tehistingimustes peetavatele lindudele Tehistingimustes peetavate lindude saadetisi lubatakse liitu sisse tuua ainult juhul, kui saadetises olevad loomad vastavad järgmistele nõuetele:
|
8) |
Artikli 60 punkti b alapunkt vi nummerdatakse ümber punktiks c järgmiselt:
|
9) |
Artikkel 62 asendatakse järgmisega: „Artikkel 62 Erandid loomatervisenõuetest tehistingimustes peetavate lindude liitu sissetoomisel 1. Erandina artiklites 3–10 (v.a artikli 3 punkti a alapunkt i), artiklites 11–19 ja artiklites 53–61 sätestatud nõuetest on liitu lubatud sisse tuua neile nõuetele mittevastavate tehistingimustes peetavate lindude saadetisi, kui need on pärit kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt, mis on konkreetselt kantud tehistingimustes peetavate lindude liitu sissetoomist lubavasse loetellu samaväärsete tagatiste alusel. 2. Erandina artiklis 11 ja artiklites 54–58 sätestatud nõuetest lubatakse võistlustuvide saadetisi, mis tuuakse liitu sisse sellisest kolmandast riigist või selliselt kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus neid tavaliselt peetakse, kavatsusega nad kohe vabaks lasta, eeldades, et nad lendavad tagasi kõnealusesse kolmandasse riiki või kõnealusele kolmandale territooriumile või selle tsooni, ning mis ei vasta kõnealustele nõuetele, liitu sisse tuua, kui need vastavad järgmistele nõuetele:
3. Erandina artiklites 59, 60 ja 61 sätestatud nõuetest võib liitu sisenemise liikmesriigi pädev asutus lubada liitu sisse tuua võistlustuvisid, keda ei transpordita otse delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 14 kohaselt heaks kiidetud karantiiniasutusse, kui nad:
|
10) |
Artikli 74 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Koerte, kasside ja valgetuhkrute saadetisi lubatakse liitu sisse tuua ainult juhul, kui iga saadetises olev loom on individuaalselt identifitseeritav delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktis e loetletud süstitava transponderi abil, mille on paigaldanud veterinaararst ning mis vastab määruse (EL) nr 576/2013 II lisas osutatud tehnilistele nõuetele.“ |
11) |
Artikli 80 punkt a asendatakse järgmisega:
|
12) |
Artikli 83 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:
|
13) |
Artikli 85 järele lisatakse artikkel 85a: „Artikkel 85a Loomse paljundusmaterjali saadetiste kontrollimine enne nende lähetamist liitu Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua üksnes juhul, kui veterinaarjärelevalve ametnik on neid saadetisi päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis 72 tunni jooksul enne liitu lähetamist visuaalselt kontrollinud ja teinud dokumentide kontrolli järgmiselt:
|
14) |
Artikli 87 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Erandina artikli 86 punkti b alapunktist iii lubatakse veiste ootsüütide ja embrüote saadetisi liitu sisse tuua juhul, kui doonorloom on pärit ettevõttest, kus esineb veiste enzootilist leukoosi, kui päritoluettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik on tõendanud, et vähemalt kolme eelnenud aasta jooksul ei ole selles ettevõttes esinenud ühtegi veiste enzootilise leukoosi kliinilist juhtumit.“ |
15) |
Artikkel 91 asendatakse järgmisega: „Artikkel 91 Doonorlammaste ja -kitsede päritoluettevõte Lammaste ja kitsede sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua üksnes juhul, kui need on kogutud doonorloomadelt, kes on pärit ettevõttest, kus ei ole Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkust esinenud, ja keda ei ole eelnevalt kunagi peetud halvema staatusega ettevõttes.“ |
16) |
Artikli 100 punkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:
|
17) |
Artikli 102 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
|
18) |
Artikli 107 punkt f asendatakse järgmisega:
|
19) |
Artiklit 110 muudetakse järgmiselt:
|
20) |
Artikli 111 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:
|
21) |
Artikli 119 järele lisatakse artikkel 119a: „Artikkel 119a Loomse paljundusmaterjali saadetiste kontrollimine enne nende lähetamist liitu Artiklis 117 osutatud sperma, ootsüütide ja embrüote saadetisi lubatakse liitu sisse tuua üksnes juhul, kui veterinaarjärelevalve ametnik on neid saadetisi päritolukohaks olevas kolmandas riigis või kolmandal territooriumil või selle tsoonis 72 tunni jooksul enne liitu lähetamist visuaalselt kontrollinud ja teinud dokumentide kontrolli järgmiselt:
|
22) |
Artikli 125 punkti c alapunkt i asendatakse järgmisega:
|
23) |
Artiklisse 154 lisatakse lõige 3: „3. Liitu sissetoomiseks ette nähtud toorpiima, ternespiima või ternespiimapõhiste toodete saamiseks kasutatud loomade puhul ei nõuta lõikes 2 osutatud viibimisaja järgimist, tingimusel et nad toodi kolmandasse riiki või kolmandale territooriumile või selle tsooni:
|
24) |
Artiklit 167 muudetakse järgmiselt:
|
25) |
Artikli 169 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
|
26) |
Artiklis 172 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega: „Erandina artikli 170 lõikest 1 ei kohaldata kõnealuses artiklis sätestatud nõudeid järgmiste veeloomade kategooriate suhtes:“. |
27) |
Artikli 173 punkt b asendatakse järgmisega:
|
28) |
Artikli 174 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigi pädev asutus võib käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud loa anda ainult juhul, kui loodusvetesse laskmine või asetamine ei ohusta vette laskmise või asetamise kohas veeloomade tervisestaatust, ning igal juhul peab vette laskmine vastama artikli 170 lõike 1 punkti a alapunktis iii sätestatud nõudele.“ |
29) |
Artiklit 175 muudetakse järgmiselt:
|
30) |
VII osa muudetakse järgmiselt:
|
31) |
III, VIII, XV, XXVIII ja XXIX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuli 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).
(4) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).
(5) Komisjoni 28. aprilli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/990, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses veeloomade ja neilt saadud loomsete saaduste liidusisese liikumisega seotud loomatervisenõuete ja sertifikaate käsitlevate nõuetega (ELT L 221, 10.7.2020, lk 42).
(6) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).
(7) Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).
(9) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).
(10) Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10).
(11) Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1).
(12) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62).
(13) Nõukogu 13. juuli 1992.aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).
LISA
Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 III, VIII, XV, XXVIII ja XXIX lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
2. |
VIII lisa punkti 1 joonealune märkus (**) asendatakse järgmisega:
|
3. |
XV lisa punkt 2 asendatakse järgmisega: „2. LOOMATERVISENÕUDED KODULINDUDE JA HAUDEMUNADE PUHUL, MIS ON PÄRIT KOLMANDAST RIIGIST VÕI KOLMANDALT TERRITOORIUMILT VÕI SELLE TSOONIST, KUS KASUTATAVAD NEWCASTLE’I HAIGUSE VIIRUSEGA NAKATUMISE VASTASED VAKTSIINID EI VASTA PUNKTIS 1 SÄTESTATUD ERIKRITEERIUMIDELE Kodulinnud ja haudemunad, mis on pärit kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist, kus kasutatavad Newcastle’i haiguse viirusega nakatumise vastased vaktsiinid ei vasta punktis 1.2 sätestatud erikriteeriumidele, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
4. |
XXVIII lisa punkti 1 tabeli kolmandas reas asendatakse kuivatatud munavalget käsitlev kanne järgmisega:
|
5. |
XXIX lisas muudetakse tabelit, lisades allpool oleva teksti otse karpkala kevadvireemiale (SVC) ja sellele vastuvõtlikele liikidele viitava rea kohale:
|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/56 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1706,
14. juuli 2021,
millega muudetakse ja parandatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eelkõige selle artikli 131 lõiget 1, artiklit 135, artikli 136 lõiget 2, artiklit 140, artikli 144 lõiget 1, artiklit 147 ja artikli 156 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad. Kõnealuse määruse IV osa I jaotise 3., 4. ja 5. peatükis on sätestatud peetavate maismaaloomade ja maismaaloomadest metsloomade ning nende paljundusmaterjali liidusisest liikumist käsitlevad loomatervisenõuded. |
(2) |
Delegeeritud määrusega (EL) 2020/688 (2) täiendatakse loomadele või inimestele ülekanduvate, määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõikes 1 sätestatud loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirju seoses peetavate maismaaloomade, maismaaloomadest metsloomade ja haudemunade liidusisese liikumisega. |
(3) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II osa 3. peatüki 1. jaos on sätestatud produktiivlindude vedu käsitlevad nõuded, sealhulgas nõuded päritoluettevõttes viibimise aja kohta. Eelkõige kehtestatakse konkreetsed viibimisajad tarbimiseks ettenähtud liha või munade tootmiseks kasvatatavate produktiivlindude ja uluklinnuvarude taastootmiseks kasvatatavate kodulindude puhul, kuid mitte muude toodete tootmiseks kasvatatavate produktiivlindude puhul. Seetõttu tuleks kõnealuse produktiivlindude kategooria jaoks ette näha konkreetne viibimisaeg. |
(4) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklis 36 on sätestatud ööpäevaste tibude teise liikmesriiki viimist käsitlevad nõuded ja artiklis 37 on sätestatud vähem kui 20 kodulinnuisendi, kelle hulka ei kuulu silerinnalised linnud, sealhulgas ööpäevaste tibude viimist käsitlevatest nõuetest tehtav erand ning erinõuded sellise liikumise kohta. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/692 (3) artiklites 112–114 on sätestatud loomatervisenõuded kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt või selle tsoonist liitu sissetoodud haudemunadest koorunud kodulindude liikumise ja käitlemise kohta. Kõnealuste nõuete täitmiseks on delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklis 36 sätestatud, et ööpäevaste tibude puhul, kes on koorunud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist liitu sisse toodud haudemunadest ning kes viiakse teise liikmesriiki, peab päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitama sellest kavandatud sihtkoha liikmesriigi pädevat asutust. Kõnealune nõue on jäänud siiski välja kõnealuse määruse artiklist 37 vähem kui 20 kodulinnuisendi puhul, kelle hulka ei kuulu silerinnalised linnud, kui viiakse ööpäevaseid tibusid. Järjepidevuse huvides tuleks delegeeritud määruses (EL) 2020/688 sätestatud teavitamisnõuet kohaldada samamoodi vähem kui 20 kodulinnuisendi, kelle hulka ei kuulu silerinnalised linnud, liikumise suhtes liikmesriikide vahel. |
(5) |
Määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 49 sätestatud mõiste „kogumine“ tähendab rohkem kui ühest ettevõttest pärit peetavate maismaaloomade kokku kogumist lühemaks ajavahemikuks kui on asjaomase loomaliigi jaoks ette nähtud viibimisaeg. Delegeeritud määruses (EL) 2020/688 ei ole sätestatud konkreetset viibimisaega tapmiseks ettenähtud peetavate kabiloomade puhul, välja arvatud tapmiseks ettenähtud lambad ja kitsed, kes ei ole individuaalselt identifitseeritud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (4) artiklile 45 ja kelle puhul on ette nähtud viibimisaeg vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklile 18. Seepärast on vaja täpsustada viibimisaeg seoses kogumise mõistega selliste tapmiseks ettenähtud peetavate kabiloomade puhul, kelle viibimisaeg ei ole sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2020/688. Seda tuleks kohaldada alles pärast seda, kui loomad on päritoluettevõttest lahkunud. |
(6) |
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskus on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 2 punktis 7 ja kogumiskeskuste heakskiitmise nõuded on sätestatud kõnealuse määruse artiklis 10. Delegeeritud määrusega (EL) 2020/688 ei ole reguleeritud koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumist sellistest kogumiskeskustest teise liikmesriiki. Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskuse toimivuse tagamiseks on vaja sätestada nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute teistesse liikmesriikidesse viimise kohta, kui pärast päritoluettevõttest lahkumist kogutakse loomi rohkem kui ühest ettevõttest. |
(7) |
Delegeeritud määruses (EL) 2020/688 on sätestatud, et võistlustuvid, keda viiakse teise liikmesriiki spordiüritustel osalema, peavad vastama tehistingimustes peetavate lindude liikumise nõuetele, kaasa arvatud viibimisaeg, ning neil peab olema kaasas loomatervise sertifikaat. Sellised nõuded piiravad võimalust neid loomi spordiüritusteks treenida ja nendel üritustel osaleda. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/688 muuta, et vabastada võistlustuvid, keda viiakse teise liikmesriiki spordiüritustel osalema, viibimisaja ning kaasas oleva loomatervise sertifikaadi nõudest. |
(8) |
Määruse (EL) 2020/688 artiklis 101 on sätestatud nõuded maismaaloomadest metsloomade liikumisele nende päritoluelupaigast teises liikmesriigis asuvasse elupaika või ettevõttesse. Kõnealuses artiklis sätestatud eeskirju kohaldatakse kõikide maismaaloomade liikide suhtes. Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artikli 101 lõike 4 punktis c ja artikli 101 lõikes 5 sätestatud loomatervisenõuded on aga konkreetsemad ja asjakohased üksnes teatavatesse liikidesse kuuluvate loomade puhul ning seetõttu tuleks neid kohaldada üksnes teatavatesse liikidesse kuuluvate loomade suhtes. Seepärast on vaja muuta delegeeritud määrust (EL) 2020/688 ja täpsustada, et selle delegeeritud määruse artikli 101 lõike 4 punkti c ja artikli 101 lõiget 5 kohaldatakse üksnes metsloomade suhtes, kes kuuluvad liiki, mis on loetletud iga konkreetse taudi puhul vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/1882 (5). |
(9) |
Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II lisas sätestatakse lähetamiseelsed miinimumnõuded seoses Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkusega kitsedel, kaamellastel ja hirvlastel. Samas on taudist teatanud ettevõtetes peetavate kitsede ja kaamellaste suhtes kehtestatud analüüsikord rangem kui hirvlaste suhtes kehtestatud kord. Selline erinevus on tarbetu ja põhjendamatu ning seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II lisas kitsede ja kaamellaste suhtes sätestatud analüüsikorda muuta, et anda võimalus teha analüüse sama korral kohaselt nagu hirvlastel sellesama konkreetse taudi puhul. |
(10) |
Lisaks on delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II lisa 1. osa punktis 2 sätestatud teatavatel tingimustel erand nõudest, mille kohaselt tuleb ettevõttes tõuaretuseks peetavatele kitsedele teha iga-aastane analüüs. Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II lisa 1. osa punkti 2 alapunkti a on vaja muuta, et täpsustada, millised kõnealuse lisa 1. osa punkti 1 tingimused peaksid sellise erandi puhul olema täidetud. |
(11) |
Delegeeritud määrus (EL) 2020/688 sisaldab konkreetseid viiteid komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2020/689, (6) mis ei ole täpsed ja mida tuleks seetõttu parandada. |
(12) |
Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning selleks, et hõlbustada eeskirjade kohaldamist ja vältida dubleerimist, tuleks asjaomased eeskirjad sätestada pigem ühes õigusaktis kui mitmes ristviidetega eraldi õigusaktis. See on kooskõlas ka lähenemisviisiga, mis on vastu võetud määruses (EL) 2016/429, millega soodustatakse liidu õigusnormide ühtlustamist, et hõlbustada nende kohaldamist ja vähendada halduskoormust, samuti delegeeritud määruses (EL) 2020/688, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2020/688 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikli 34 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
2. |
Artikkel 37 asendatakse järgmisega: „Artikkel 37 Vähem kui 20 kodulinnuisendi, kelle hulka ei kuulu silerinnalised linnud, viimist käsitlevatest nõuetest tehtav erand 1. Erandina artiklites 34, 35 ja 36 sätestatud nõuetest võivad ettevõtjad vähem kui 20 kodulinnuisendit, kelle hulka ei kuulu silerinnalised linnud, viia teise liikmesriiki, kui täidetud on järgmised nõuded:
2. Selliste ööpäevaste tibude puhul, kes on koorunud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist liitu sisse toodud haudemunadest, teavitab kõnealuste ühepäevaste tibude päritoluliikmesriigi pädev asutus kavandatud sihtkoha liikmesriigi pädevat asutust, et haudemunad on kolmandast riigist liitu sisse toodud.“ |
3. |
Artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige 4: „4. Tapmiseks ettenähtud peetavate kabiloomade puhul, välja arvatud lambad ja kitsed, kes ei ole individuaalselt identifitseeritud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklile 45, loetakse kogumiseks loomade kogumist rohkem kui ühest ettevõttest vähem kui 20 päevaks pärast päritoluettevõttest lahkumist.“ |
4. |
Artiklisse 53 lisatakse järgmine punkt:
|
5. |
Artikkel 68 asendatakse järgmisega: „Artikkel 68 Erinõuded võistlustuvide teise liikmesriiki spordiüritustele viimise kohta Ettevõtjad viivad võistlustuvid teises liikmesriigis toimuvatele spordiüritustele üksnes siis, kui need loomad vastavad artiklis 59 sätestatud tingimustele, välja arvatud artikli 59 lõike 1 punktis a sätestatud viibimisaeg.“ |
6. |
Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ettevõtjad viivad tehistingimustes peetavaid linde (v.a spordiüritustele viidavad võistlustuvid), mesilasi, kimalasi (v.a keskkonnast eraldatud heakskiidetud tootmisettevõtetest pärit kimalased), esikloomalisi, koeri, kasse, valgetuhkruid või muid kiskjalisi teise liikmesriiki ainult siis, kui nendega on kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud loomatervise sertifikaat.“ |
7. |
Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:
|
8. |
Artiklit 101 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. juuli 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).
(3) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(4) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 5.12.2019, lk 115).
(5) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).
(6) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).
LISA
Delegeeritud määruse (EL) 2020/688 II lisa parandatakse järgmiselt.
1. |
1. osa parandatakse järgmiselt:
|
2. |
2. osa punkt 3 asendatakse järgmisega:
|
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/62 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1707,
22. september 2021,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad. |
(2) |
Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. |
(3) |
Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta. |
(4) |
Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. september 2021
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Wolfgang BURTSCHER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.
(3) Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).
LISA
„I LISA
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tüüpiline hind (eurot / 100 kg) |
Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg) |
Päritolu (1) |
0207 14 10 |
Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud |
196,7 |
32 |
BR |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/65 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1708,
23. september 2021,
millega lisatakse 2021. aasta püügikvoodile teatavad 2020. aastal nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatatud kogused
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid paluda komisjonilt enne neile eraldatud kvoodi kohaldamise aasta 31. oktoobrit peatada kuni 10 % kvoodist ja kanda see üle järgmisse aastasse. |
(2) |
Nõukogu määrustega (EL) 2018/2025, (2) (EL) 2019/1838, (3) (EL) 2019/2236 (4) ja (EL) 2020/123 (5) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2020. aastaks ning märgitud, milliste kalavarude suhtes võib kohaldada määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud meetmeid. |
(3) |
Nõukogu määrustega (EL) 2020/1579, (6) (EL) 2021/90, (7) (EL) 2021/91 (8) ja (EL) 2021/92 (9) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2021. aastaks. |
(4) |
Teatavad liikmesriigid esitasid määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt enne 2020. aasta 31. oktoobrit taotluse, et peatada see osa nende 2020. aasta kvootidest, mis on nimetatud kõnealuse määruse lisas, ja kanda see üle järgmisse aastasse. Peatatud kogused tuleks kõnealuses määruses osutatud piires lisada 2021. aasta kvootidele. |
(5) |
Paindlikkuse kohaldamiseks on kontrollitud ja arvesse võetud taotlusega hõlmatud kalavarude ülekandmise õiguspärasust ja kõnealuste varude kasutamise olukorda. Kõnealuste varudega seoses leiti, et 2020. aastal peatatud kvootide ülekandmine 2021. aastasse on kooskõlas määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõikega 2. |
(6) |
Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, ei kohaldata käesoleva määruse lisas loetletud varude suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (10) artikli 15 lõikes 9 sätestatud ühest aastast teise paindliku ülekandmise mehhanismi. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
2021. aasta püügikvoote, mis on kehtestatud määrustega (EL) 2020/1579, (EL) 2021/90, (EL) 2021/91 ja (EL) 2021/92, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. september 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.
(2) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2025, millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 325, 20.12.2018, lk 7).
(3) Nõukogu 30. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1838, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 31.10.2019, lk 1).
(4) Nõukogu 16. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2236, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks (ELT L 336, 30.12.2019, lk 14).
(5) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).
(6) Nõukogu 29. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1579, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 362, 30.10.2020, lk 3).
(7) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/90, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2021. aastaks (ELT L 31, 29.1.2021, lk 1).
(8) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/91, millega kehtestatakse 2021. ja 2022. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 31, 29.1.2021, lk 20).
(9) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
LISA
Riigi kood |
Varu kood |
Liik |
Piirkonna nimi |
2020. aasta lõplik kvoot (1) (tonnides) |
Püük 2020. aastal (tonnides) |
Eritingimustel (2) püük 2020. aastal (tonnides) |
Lõpliku kvoodi % |
Ülekantud kogus (tonnides) |
BE |
ANF/*8ABDE |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul) |
360,128 |
82,820 |
0 |
23 |
36,013 |
BE |
ANF/07. |
Merikuratlased |
7 |
2 761,522 |
1 111,675 |
82,820 |
43,25 |
276,152 |
BE |
HAD/*2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A. puhul) |
0,445 |
0 |
0 |
0 |
0,045 |
BE |
HAD/07A. |
Kilttursk |
7a |
56,447 |
3,619 |
0 |
6,41 |
5,645 |
BE |
HAD/2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
236,000 |
40,005 |
0 |
16,95 |
23,600 |
BE |
HAD/6B1214 |
Kilttursk |
6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
28,501 |
0 |
0 |
0 |
2,850 |
BE |
HAD/7X7A34 |
Kilttursk |
7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
127,830 |
107,184 |
0 |
83,85 |
12,783 |
BE |
HER/*04B. |
Heeringas |
4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul) |
4 803,427 |
10,906 |
0 |
0,23 |
480,343 |
BE |
HER/*25B-F |
Heeringas |
2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul) |
2,200 |
0 |
0 |
0 |
0,220 |
BE |
HER/4CXB7D |
Heeringas |
4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu) |
133,811 |
104,389 |
10,906 |
86,16 |
13,381 |
BE |
HKE/*03A. |
Euroopa merluus |
3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul) |
6,310 |
0 |
0 |
0 |
0,631 |
BE |
HKE/*57-14 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE. puhul) |
4,544 |
0 |
0 |
0 |
0,454 |
BE |
HKE/*8ABDE |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul) |
85,327 |
0 |
0 |
0 |
8,533 |
BE |
HKE/2AC4-C |
Euroopa merluus |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
63,674 |
25,622 |
0 |
40,24 |
6,367 |
BE |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
646,932 |
41,880 |
0 |
6,47 |
64,693 |
BE |
HKE/8ABDE. |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e |
21,412 |
14,503 |
0 |
67,73 |
2,141 |
BE |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
4,076 |
0,055 |
0 |
1,35 |
0,408 |
BE |
LEZ/2AC4-C |
Megrimid |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
9,992 |
0,859 |
0 |
8,60 |
0,999 |
BE |
MAC/*02AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
83,700 |
0 |
0 |
0 |
8,370 |
BE |
MAC/*FRO1 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
85,800 |
0 |
0 |
0 |
8,580 |
BE |
MAC/2A34. |
Harilik makrell |
3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed |
89,447 |
73,868 |
0 |
82,58 |
8,945 |
BE |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
56,163 |
48,879 |
0 |
87,03 |
5,616 |
BE |
NEP/07. |
Norra salehomaar |
7 |
3,468 |
2,795 |
0 |
80,59 |
0,347 |
BE |
NEP/2AC4-C |
Norra salehomaar |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
1 517,321 |
674,836 |
0 |
44,48 |
151,732 |
BE |
NEP/8ABDE. |
Norra salehomaar |
8a, 8b, 8d ja 8e |
1,155 |
0 |
0 |
0 |
0,116 |
BE |
PLE/07A. |
Atlandi merilest |
7a |
184,890 |
84,258 |
0 |
45,57 |
18,489 |
BE |
PLE/2A3AX4 |
Atlandi merilest |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
6 183,279 |
2 569,217 |
0 |
41,55 |
618,328 |
BE |
POK/2C3A4 |
Põhjaatlandi süsikas |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
8,581 |
4,612 |
0 |
53,75 |
0,858 |
BE |
SOL/07E. |
Harilik merikeel |
7e |
69,421 |
58,017 |
0 |
83,57 |
6,942 |
BE |
SOL/24-C. |
Harilik merikeel |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
1 570,085 |
240,245 |
0 |
15,30 |
157,009 |
BE |
SOL/7FG. |
Harilik merikeel |
7f ja 7g |
1 183,919 |
1 121,309 |
0 |
94,71 |
62,610 |
BE |
SOL/8AB. |
Harilik merikeel |
8a ja 8b |
330,680 |
299,178 |
0 |
90,47 |
31,502 |
BE |
WHG/2AC4. |
Merlang |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
235,871 |
211,374 |
0 |
89,61 |
23,587 |
BE |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
212,388 |
127,086 |
0 |
59,84 |
21,239 |
DE |
ANF/*8ABDE |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul) |
40,180 |
0 |
0 |
0 |
4,018 |
DE |
ANF/07. |
Merikuratlased |
7 |
480,770 |
359,005 |
0 |
74,67 |
48,077 |
DE |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
126,201 |
0 |
0 |
0 |
12,620 |
DE |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
16,304 |
0 |
0 |
0 |
1,630 |
DE |
HAD/*2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A. puhul) |
0,547 |
0 |
0 |
0 |
0,055 |
DE |
HAD/03 A. |
Kilttursk |
3 a |
121,727 |
12,558 |
0 |
10,32 |
12,173 |
DE |
HAD/2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
779,741 |
140,387 |
231,534 |
47,70 |
77,974 |
DE |
HAD/5BC6A. |
Kilttursk |
5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
3,466 |
0 |
0 |
0 |
0,347 |
DE |
HAD/6B1214 |
Kilttursk |
6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
31,239 |
0 |
0 |
0 |
3,124 |
DE |
HAD/7X7A34 |
Kilttursk |
7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
0,500 |
0,273 |
0 |
54,60 |
0,050 |
DE |
HER/*04B. |
Heeringas |
4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul) |
356,955 |
175,000 |
0 |
49,03 |
35,696 |
DE |
HER/*04-C. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HER/03A. puhul) |
94,144 |
0 |
0 |
0 |
9,414 |
DE |
HER/*25B-F |
Heeringas |
2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul) |
450,412 |
26,838 |
0 |
5,96 |
45,041 |
DE |
HER/03A. |
Heeringas |
3 a |
165,834 |
155,239 |
0 |
93,61 |
10,595 |
DE |
HER/03A-BC |
Heeringas |
3 a |
56,666 |
0 |
0 |
0 |
5,667 |
DE |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
2 916,692 |
2 774,269 |
26,838 |
96,04 |
115,585 |
DE |
HER/3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
927,872 |
835,268 |
0 |
90,02 |
92,604 |
DE |
HER/4CXB7D |
Heeringas |
4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu) |
8 649,383 |
8 421,322 |
175,000 |
99,39 |
53,061 |
DE |
HER/7G-K. |
Heeringas |
7g, 7h, 7j ja 7k |
31,457 |
0 |
0 |
0 |
3,146 |
DE |
HKE/*03A. |
Euroopa merluus |
3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul) |
29,680 |
3,291 |
0 |
11,09 |
2,968 |
DE |
HKE/*8ABDE |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul) |
0,020 |
0 |
0 |
0 |
0,002 |
DE |
HKE/2AC4-C |
Euroopa merluus |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
219,785 |
137,511 |
3,291 |
64,06 |
21,979 |
DE |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
16,314 |
14,691 |
0 |
90,05 |
1,623 |
DE |
JAX/*07D. |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
266,747 |
0 |
0 |
0 |
26,675 |
DE |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
8 633,716 |
944,627 |
94,980 |
12,04 |
863,372 |
DE |
LEZ/07. |
Megrimid |
7 |
0,022 |
0 |
0 |
0 |
0,002 |
DE |
LEZ/2AC4-C |
Megrimid |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
5,778 |
2,249 |
0 |
38,92 |
0,578 |
DE |
MAC/*02AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
89,127 |
0 |
0 |
0 |
8,913 |
DE |
MAC/*2AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
2 058,188 |
0 |
0 |
0 |
205,819 |
DE |
MAC/*4A-EN |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
14 979,951 |
14 800,004 |
0 |
98,80 |
179,947 |
DE |
MAC/*8ABD. |
Harilik makrell |
8a, 8b ja 8d (eritingimus MAC/8C3411 puhul) |
989,015 |
895,731 |
0 |
90,57 |
93,284 |
DE |
MAC/*8C910 |
Harilik makrell |
8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
6 268,850 |
0 |
0 |
0 |
626,885 |
DE |
MAC/*FRO1 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
90,970 |
0 |
0 |
0 |
9,097 |
DE |
MAC/*FRO2 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
2 104,887 |
168,707 |
0 |
8,02 |
210,489 |
DE |
MAC/8C3411 |
Harilik makrell |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
989,468 |
0 |
895,731 |
90,53 |
93,737 |
DE |
NEP/03A. |
Norra salehomaar |
3 a |
31,466 |
17,345 |
0 |
55,12 |
3,147 |
DE |
NEP/2AC4-C |
Norra salehomaar |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
435,277 |
258,235 |
0 |
59,33 |
43,528 |
DE |
OTH/*07D. |
Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük |
7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
15,793 |
0 |
0 |
0 |
1,579 |
DE |
OTH/*2A-14 |
Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
324,109 |
94,980 |
0 |
29,30 |
32,411 |
DE |
PLE/03AN. |
Atlandi merilest |
Skagerrak |
97,726 |
49,454 |
0 |
50,60 |
9,773 |
DE |
PLE/03AS. |
Atlandi merilest |
Kattegat |
12,875 |
1,947 |
0 |
15,12 |
1,288 |
DE |
PLE/2A3AX4 |
Atlandi merilest |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
5 428,871 |
1 388,746 |
11,548 |
25,79 |
542,887 |
DE |
PLE/3BCD-C |
Atlandi merilest |
Alarajoonide 22–32 liidu veed |
1 203,648 |
1 083,428 |
0 |
90,01 |
120,220 |
DE |
PLE/7DE. |
Atlandi merilest |
7d ja 7e |
2,000 |
0,554 |
0 |
27,70 |
0,200 |
DE |
POK/2C3A4 |
Põhjaatlandi süsikas |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
8 055,142 |
6 878,514 |
0 |
85,39 |
805,514 |
DE |
POK/56-14 |
Põhjaatlandi süsikas |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
44,968 |
0 |
0 |
0 |
4,497 |
DE |
SOL/24-C. |
Harilik merikeel |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
1 293,792 |
915,597 |
0 |
70,77 |
129,379 |
DE |
SOL/3ABC24 |
Harilik merikeel |
3a; alarajoonide 22–24 liidu veed |
26,311 |
23,752 |
0 |
90,27 |
2,559 |
DE |
SPR/3BCD-C |
Kilu |
Alarajoonide 22–32 liidu veed |
9 281,828 |
8 927,746 |
0 |
96,19 |
354,082 |
DE |
WHB/*05-F. |
Põhjaputassuu |
Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul) |
3 897,007 |
2 120,256 |
0 |
54,41 |
389,701 |
DE |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
45 723,053 |
39 111,854 |
2 120,256 |
90,18 |
4 490,943 |
DE |
WHG/2AC4. |
Merlang |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
237,286 |
178,425 |
35,823 |
90,29 |
23,038 |
DE |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
8,000 |
0,544 |
0 |
6,80 |
0,800 |
DK |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
15,578 |
0 |
0 |
0 |
1,558 |
DK |
HAD/03 A. |
Kilttursk |
3 a |
1 945,122 |
307,499 |
0 |
15,81 |
194,512 |
DK |
HAD/2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
1 643,265 |
553,909 |
620,727 |
71,48 |
164,327 |
DK |
HER/*04B. |
Heeringas |
4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul) |
449,264 |
0 |
0 |
0 |
44,926 |
DK |
HER/*04-C. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HER/03A. puhul) |
5 851,356 |
4 750,019 |
0 |
81,18 |
585,136 |
DK |
HER/*25B-F |
Heeringas |
2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul) |
2 823,962 |
0 |
0 |
0 |
282,396 |
DK |
HER/03A-BC |
Heeringas |
3 a |
6 324,353 |
913,891 |
0 |
14,45 |
632,435 |
DK |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
17 254,997 |
3 038,584 |
13 484,836 |
95,76 |
731,577 |
DK |
HER/2A47DX |
Heeringas |
4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed |
9 821,258 |
9 804,086 |
0 |
99,83 |
17,172 |
DK |
HER/3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
10 729,369 |
9 232,276 |
0 |
86,05 |
1 072,937 |
DK |
HER/4CXB7D |
Heeringas |
4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu) |
88,885 |
0 |
0 |
0 |
8,889 |
DK |
HKE/*03A. |
Euroopa merluus |
3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul) |
259,039 |
0 |
0 |
0 |
25,904 |
DK |
HKE/03A. |
Euroopa merluus |
3 a |
3 498,148 |
503,754 |
0 |
14,40 |
349,815 |
DK |
HKE/2AC4-C |
Euroopa merluus |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
2 590,431 |
861,680 |
0 |
33,26 |
259,043 |
DK |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
0,531 |
0,392 |
0 |
73,82 |
0,053 |
DK |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
8 682,447 |
5 544,006 |
101,936 |
65,03 |
868,245 |
DK |
LEZ/2AC4-C |
Megrimid |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
54,038 |
24,999 |
0 |
46,26 |
5,404 |
DK |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
3 016,543 |
2 944,102 |
0 |
97,60 |
72,441 |
DK |
NEP/03A. |
Norra salehomaar |
3 a |
11 198,756 |
3 980,089 |
0 |
35,54 |
1 119,876 |
DK |
NEP/2AC4-C |
Norra salehomaar |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
1 532,548 |
200,439 |
0 |
13,08 |
153,255 |
DK |
OTH/*2A-14 |
Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
404,578 |
101,936 |
0 |
25,20 |
40,458 |
DK |
PLE/03AN. |
Atlandi merilest |
Skagerrak |
14 784,742 |
5 068,120 |
0 |
34,28 |
1 478,474 |
DK |
PLE/03AS. |
Atlandi merilest |
Kattegat |
1 183,195 |
261,547 |
0 |
22,11 |
118,320 |
DK |
PLE/2A3AX4 |
Atlandi merilest |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
20 049,884 |
3 362,767 |
2 275,459 |
28,12 |
2 004,988 |
DK |
PLE/3BCD-C |
Atlandi merilest |
alarajoonide 22-32 liidu veed |
5 473,160 |
2 754,146 |
0 |
50,32 |
547,316 |
DK |
POK/2C3A4 |
Põhjaatlandi süsikas |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
4 400,658 |
3 790,835 |
0 |
86,14 |
440,066 |
DK |
POK/56-14 |
Põhjaatlandi süsikas |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
0,361 |
0 |
0 |
0 |
0,036 |
DK |
SOL/24-C. |
Harilik merikeel |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
723,091 |
122,816 |
0 |
16,98 |
72,309 |
DK |
SOL/3ABC24 |
Harilik merikeel |
3a; alarajoonide 22–24 liidu veed |
484,418 |
312,721 |
0 |
64,56 |
48,442 |
DK |
SPR/3BCD-C |
Kilu |
Alarajoonide 22–32 liidu veed |
28 441,408 |
26 509,027 |
0 |
93,21 |
1 932,381 |
DK |
WHB/*05-F. |
Põhjaputassuu |
Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul) |
5 831,437 |
0 |
0 |
0 |
583,144 |
DK |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
63 233,761 |
58 126,115 |
10,827 |
91,94 |
5 096,819 |
DK |
WHG/2AC4. |
Merlang |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
773,933 |
123,330 |
86,452 |
27,11 |
77,393 |
DK |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
2,210 |
2,171 |
0 |
98,24 |
0,039 |
EE |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
18,989 |
0 |
0 |
0 |
1,899 |
EE |
HER/03D.RG |
Heeringas |
Alarajoon 28.1 |
13 922,798 |
12 230,565 |
0 |
87,85 |
1 392,280 |
EE |
HER/3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
19 057,889 |
16 377,400 |
0 |
85,94 |
1 905,789 |
EE |
SPR/3BCD-C |
Kilu |
alarajoonide 22-32 liidu veed |
25 510,718 |
24 309,731 |
0 |
95,29 |
1 200,987 |
ES |
ANE/08. |
Anšoovis |
8 |
28 447,871 |
25 558,959 |
0 |
89,84 |
2 844,787 |
ES |
ANF/*8ABDE |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul) |
143,074 |
0 |
0 |
0 |
14,307 |
ES |
ANF/07. |
Merikuratlased |
7 |
3 035,909 |
2 864,065 |
0 |
94,34 |
171,844 |
ES |
ANF/8ABDE. |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e |
1 383,530 |
744,639 |
0 |
53,82 |
138,353 |
ES |
ANF/8C3411 |
Merikuratlased |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
3 681,024 |
886,073 |
0 |
24,07 |
368,102 |
ES |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
397,670 |
271,634 |
0 |
68,31 |
39,767 |
ES |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
109,700 |
25,406 |
0 |
23,16 |
10,970 |
ES |
HER/*25B-F |
Heeringas |
2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul) |
8,550 |
0 |
0 |
0 |
0,855 |
ES |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
41,654 |
0 |
0 |
0 |
4,165 |
ES |
HKE/*57-14 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE. puhul) |
4 670,694 |
0 |
0 |
0 |
467,069 |
ES |
HKE/*8ABDE |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul) |
3 424,552 |
0 |
0 |
0 |
342,455 |
ES |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
21 873,305 |
16 355,164 |
0 |
74,77 |
2 187,331 |
ES |
HKE/8ABDE. |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e |
14 757,734 |
8 086,758 |
0 |
54,80 |
1 475,773 |
ES |
HKE/8C3411 |
Euroopa merluus |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
6 900,174 |
6 552,227 |
0 |
94,96 |
347,947 |
ES |
JAX/*08C. |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
12 038,172 |
9 912,610 |
0 |
82,34 |
1 203,817 |
ES |
JAX/*08C2 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
6 593,145 |
0 |
0 |
0 |
659,315 |
ES |
JAX/*09. |
Stauriidid |
9 (eritingimus JAX/08C. puhul) |
1 178,295 |
0 |
0 |
0 |
117,830 |
ES |
JAX/08C. |
Stauriidid |
8c |
12 686,421 |
11 417,780 |
0 |
90,00 |
1 268,641 |
ES |
JAX/09. |
Stauriidid |
9 |
41 818,039 |
17 203,046 |
9 912,610 |
64,84 |
4 181,804 |
ES |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
7 295,096 |
1 128,397 |
244,697 |
18,82 |
729,510 |
ES |
LEZ/*8ABDE |
Megrimid |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus LEZ/07. puhul) |
2 172,525 |
0 |
0 |
0 |
217,253 |
ES |
LEZ/07. |
Megrimid |
7 |
5 913,176 |
2 281,804 |
0 |
38,59 |
591,318 |
ES |
LEZ/56-14 |
Megrimid |
5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
750,461 |
413,311 |
0 |
55,07 |
75,046 |
ES |
LEZ/8ABDE. |
Megrimid |
8a, 8b, 8d ja 8e |
941,107 |
719,935 |
0 |
76,50 |
94,111 |
ES |
LEZ/8C3411 |
Megrimid |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
2 312,295 |
869,491 |
0 |
37,60 |
231,230 |
ES |
MAC/*08B. |
Harilik makrell |
8b (eritingimus MAC/8C3411 puhul) |
3 150,964 |
0 |
0 |
0 |
315,096 |
ES |
MAC/*8ABD. |
Harilik makrell |
8a, 8b ja 8d (eritingimus MAC/8C3411 puhul) |
9 379,337 |
0 |
0 |
0 |
937,934 |
ES |
MAC/*8C910 |
Harilik makrell |
8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
3 582,398 |
1 181,183 |
0 |
32,97 |
358,240 |
ES |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
3 025,000 |
1 843,816 |
1 181,183 |
100,00 |
0,001 |
ES |
MAC/8C3411 |
Harilik makrell |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
34 674,050 |
31 092,921 |
0 |
89,67 |
3 467,405 |
ES |
NEP/*07U16 |
Norra salehomaar |
ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07. puhul) |
667,009 |
64,385 |
0 |
9,65 |
66,701 |
ES |
NEP/07. |
Norra salehomaar |
7 |
1 021,656 |
31,623 |
64,385 |
9,40 |
102,166 |
ES |
NEP/5BC6. |
Norra salehomaar |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
60,200 |
0 |
0 |
0 |
6,020 |
ES |
NEP/8ABDE. |
Norra salehomaar |
8a, 8b, 8d ja 8e |
146,165 |
0,050 |
0 |
0,03 |
14,617 |
ES |
OTH/*08C2 |
Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük |
8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
324,270 |
0 |
0 |
0 |
32,427 |
ES |
OTH/*2A-14 |
Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
430,740 |
244,697 |
0 |
56,81 |
43,074 |
ES |
SOL/7FG. |
Harilik merikeel |
7f ja 7g |
1,050 |
0,450 |
0 |
42,86 |
0,105 |
ES |
SOL/8AB. |
Harilik merikeel |
8a ja 8b |
8,000 |
7,200 |
0 |
90,00 |
0,800 |
ES |
WHB/*05-F. |
Põhjaputassuu |
Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul) |
2 178,066 |
0 |
0 |
0 |
217,807 |
ES |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
3 239,633 |
623,980 |
0 |
19,26 |
323,963 |
ES |
WHB/8C3411 |
Põhjaputassuu |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
39 857,581 |
22 147,942 |
0 |
55,57 |
3 985,758 |
ES |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
7,500 |
4,286 |
0 |
57,15 |
0,750 |
FI |
HER/3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
34 415,928 |
31 886,256 |
0 |
92,65 |
2 529,672 |
FI |
SPR/3BCD-C |
Kilu |
alarajoonide 22-32 liidu veed |
12 898,607 |
12 498,052 |
0 |
96,89 |
400,555 |
FR |
ANE/08. |
Anšoovis |
8 |
2 698,597 |
40,836 |
0 |
1,51 |
269,860 |
FR |
ANF/*8ABDE |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul) |
2 310,961 |
0 |
0 |
0 |
231,096 |
FR |
ANF/07. |
Merikuratlased |
7 |
21 281,821 |
12 094,559 |
0 |
56,83 |
2 128,182 |
FR |
ANF/8ABDE. |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e |
8 561,348 |
3 202,831 |
0 |
37,41 |
856,135 |
FR |
ANF/8C3411 |
Merikuratlased |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
58,889 |
18,538 |
0 |
31,48 |
5,889 |
FR |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
9 073,670 |
1 566,233 |
0 |
17,26 |
907,367 |
FR |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
341,134 |
136,515 |
0 |
40,02 |
34,113 |
FR |
HAD/*2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed (eritingimus HAD/5BC6A. puhul) |
23,957 |
0 |
0 |
0 |
2,396 |
FR |
HAD/07A. |
Kilttursk |
7a |
257,119 |
0 |
0 |
0 |
25,712 |
FR |
HAD/2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
1 608,101 |
146,249 |
0 |
9,09 |
160,810 |
FR |
HAD/5BC6A. |
Kilttursk |
5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
231,995 |
87,114 |
0 |
37,55 |
23,200 |
FR |
HAD/6B1214 |
Kilttursk |
6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
1 267,794 |
2,446 |
0 |
0,19 |
126,779 |
FR |
HAD/7X7A34 |
Kilttursk |
7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
7 537,862 |
3 840,932 |
0 |
50,96 |
753,786 |
FR |
HER/*04B. |
Heeringas |
4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul) |
5 743,000 |
0 |
0 |
0 |
574,300 |
FR |
HER/*25B-F |
Heeringas |
2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul) |
103,590 |
0 |
0 |
0 |
10,359 |
FR |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
1,002 |
0 |
0 |
0 |
0,100 |
FR |
HER/2A47DX |
Heeringas |
4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed |
51,043 |
0 |
0 |
0 |
5,104 |
FR |
HER/4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N |
13 846,976 |
12 780,213 |
0 |
92,30 |
1 066,763 |
FR |
HER/4CXB7D |
Heeringas |
4c, 7d (välja arvatud Blackwateri varu) |
7 687,481 |
6 973,537 |
0 |
90,71 |
713,944 |
FR |
HER/7G-K. |
Heeringas |
7g, 7h, 7j ja 7k |
90,103 |
0,011 |
0 |
0,01 |
9,010 |
FR |
HKE/*03A. |
Euroopa merluus |
3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul) |
57,313 |
0 |
0 |
0 |
5,731 |
FR |
HKE/*57-14 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus HKE/8ABDE. puhul) |
7 288,111 |
0 |
0 |
0 |
728,811 |
FR |
HKE/*8ABDE |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul) |
3 424,570 |
0 |
0 |
0 |
342,457 |
FR |
HKE/2AC4-C |
Euroopa merluus |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
1 381,635 |
1 305,008 |
0 |
94,45 |
76,627 |
FR |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
31 919,526 |
16 998,116 |
0 |
53,25 |
3 191,953 |
FR |
HKE/8ABDE. |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e |
33 098,312 |
11 649,236 |
0 |
35,20 |
3 309,831 |
FR |
HKE/8C3411 |
Euroopa merluus |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
195,311 |
49,247 |
0 |
25,21 |
19,531 |
FR |
JAX/*07D. |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
162,514 |
85,828 |
0 |
52,81 |
16,251 |
FR |
JAX/*08C2 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
2 427,258 |
0 |
0 |
0 |
242,726 |
FR |
JAX/08C. |
Stauriidid |
8c |
206,015 |
0,411 |
0 |
0,20 |
20,602 |
FR |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
4 985,542 |
2 884,95 |
85,828 |
59,59 |
498,554 |
FR |
LEZ/*2AC4C |
Megrimid |
2.a ja 4. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus LEZ/56-14 puhul) |
143,565 |
6,138 |
0 |
4,28 |
14,357 |
FR |
LEZ/*8ABDE |
Megrimid |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus LEZ/07. puhul) |
2 633,577 |
462,501 |
0 |
17,56 |
263,358 |
FR |
LEZ/07. |
Megrimid |
7 |
7 545,798 |
3 362,219 |
462,501 |
50,69 |
754,580 |
FR |
LEZ/2AC4-C |
Megrimid |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
104,020 |
76,264 |
0 |
73,32 |
10,402 |
FR |
LEZ/56-14 |
Megrimid |
5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
2 897,750 |
162,131 |
6,138 |
5,81 |
289,775 |
FR |
LEZ/8ABDE. |
Megrimid |
8a, 8b, 8d ja 8e |
1 040,159 |
743,509 |
0 |
71,48 |
104,016 |
FR |
LEZ/8C3411 |
Megrimid |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
98,500 |
0,975 |
0 |
0,99 |
9,850 |
FR |
MAC/*02AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
267,481 |
0 |
0 |
0 |
26,748 |
FR |
MAC/*08B. |
Harilik makrell |
8b (eritingimus MAC/8C3411 puhul) |
20,593 |
0 |
0 |
0 |
2,059 |
FR |
MAC/*2AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
1 370,644 |
0 |
0 |
0 |
137,064 |
FR |
MAC/*3A4BC |
Harilik makrell |
3a ja 4bc (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
568,702 |
0 |
0 |
0 |
56,870 |
FR |
MAC/*4A-EN |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
10 197,197 |
7 023,249 |
0 |
68,87 |
1 019,720 |
FR |
MAC/*8ABD. |
Harilik makrell |
8a, 8b ja 8d (eritingimus MAC/8C3411 puhul) |
2,159 |
0 |
0 |
0 |
0,216 |
FR |
MAC/*8C910 |
Harilik makrell |
8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
4 179,600 |
0 |
0 |
0 |
417,960 |
FR |
MAC/*FRO1 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
272,828 |
0 |
0 |
0 |
27,283 |
FR |
MAC/*FRO2 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
1 403,628 |
0 |
0 |
0 |
140,363 |
FR |
MAC/2A34. |
Harilik makrell |
3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed |
1 958,917 |
1 847,787 |
0 |
94,33 |
111,130 |
FR |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
20 615,226 |
11 484,042 |
7 023,249 |
89,77 |
2 061,523 |
FR |
MAC/8C3411 |
Harilik makrell |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
188,621 |
122,5 |
0 |
64,95 |
18,862 |
FR |
NEP/*07U16 |
Norra salehomaar |
ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07. puhul) |
157,686 |
0 |
0 |
0 |
15,769 |
FR |
NEP/07. |
Norra salehomaar |
7 |
4 647,529 |
127,635 |
0 |
2,75 |
464,753 |
FR |
NEP/2AC4-C |
Norra salehomaar |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
79,028 |
17,440 |
0 |
22,07 |
7,903 |
FR |
NEP/5BC6. |
Norra salehomaar |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
142,328 |
0 |
0 |
0 |
14,233 |
FR |
NEP/8ABDE. |
Norra salehomaar |
8a, 8b, 8d ja 8e |
4 166,955 |
2 307,013 |
0 |
55,36 |
416,696 |
FR |
OTH/*07D. |
Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük |
7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
8,130 |
0 |
0 |
0 |
0,813 |
FR |
OTH/*08C2 |
Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük |
8c (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
122,353 |
0 |
0 |
0 |
12,235 |
FR |
OTH/*2A-14 |
Hirvkalaliste, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
173,537 |
0 |
0 |
0 |
17,354 |
FR |
PLE/07A. |
Atlandi merilest |
7a |
56,013 |
0 |
0 |
0 |
5,601 |
FR |
PLE/2A3AX4 |
Atlandi merilest |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
1 155,441 |
24,844 |
0 |
2,15 |
115,544 |
FR |
PLE/7DE. |
Atlandi merilest |
7d ja 7e |
5 553,886 |
1 063,11 |
0 |
19,14 |
555,389 |
FR |
POK/2C3A4 |
Põhjaatlandi süsikas |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
19 734,340 |
9 782,782 |
0 |
49,57 |
1 973,434 |
FR |
POK/56-14 |
Põhjaatlandi süsikas |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
3 860,742 |
1 283,35 |
0 |
33,24 |
386,074 |
FR |
SOL/07E. |
Harilik merikeel |
7e |
458,741 |
194,394 |
0 |
42,38 |
45,874 |
FR |
SOL/24-C. |
Harilik merikeel |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
343,724 |
36,836 |
0 |
10,72 |
34,372 |
FR |
SOL/7FG. |
Harilik merikeel |
7f ja 7g |
63,729 |
43,565 |
0 |
68,36 |
6,373 |
FR |
SOL/8AB. |
Harilik merikeel |
8a ja 8b |
3 752,751 |
2 901,092 |
0 |
77,31 |
375,275 |
FR |
WHB/*05-F. |
Põhjaputassuu |
Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul) |
3 661,363 |
495 |
0 |
13,52 |
366,136 |
FR |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
13 862,406 |
11 757,603 |
495,000 |
88,39 |
1 386,241 |
FR |
WHG/2AC4. |
Merlang |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
2 131,637 |
677,414 |
0 |
31,78 |
213,164 |
FR |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
7 512,895 |
3 977,612 |
0 |
52,94 |
751,290 |
IE |
ANF/07. |
Merikuratlased |
7 |
4 268,700 |
3 749,680 |
0 |
87,84 |
426,870 |
IE |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
34,634 |
0 |
0 |
0 |
3,463 |
IE |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
0,011 |
0 |
0 |
0 |
0,001 |
IE |
HAD/07A. |
Kilttursk |
7a |
1 541,462 |
759,029 |
0 |
49,24 |
154,146 |
IE |
HAD/5BC6A. |
Kilttursk |
5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
676,517 |
440,958 |
0 |
65,18 |
67,652 |
IE |
HAD/6B1214 |
Kilttursk |
6.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
966,844 |
679,481 |
0 |
70,28 |
96,684 |
IE |
HAD/7X7A34 |
Kilttursk |
7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
2 918,358 |
2 651,852 |
0 |
90,87 |
266,506 |
IE |
HER/07A/MM |
Heeringas |
7a |
2 351,965 |
1 933,970 |
0 |
82,23 |
235,197 |
IE |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
2 998,687 |
2 703,594 |
0 |
90,16 |
295,093 |
IE |
HER/4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N |
257,429 |
234,576 |
0 |
91,12 |
22,853 |
IE |
HER/7G-K. |
Heeringas |
7g, 7h, 7j ja 7k |
750,000 |
136,828 |
0 |
18,24 |
75,000 |
IE |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
3 995,112 |
3 594,334 |
0,207 |
89,97 |
399,511 |
IE |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
20 555,568 |
17 357,985 |
0 |
84,44 |
2 055,557 |
IE |
LEZ/07. |
Megrimid |
7 |
3 415,371 |
1 861,256 |
0 |
54,50 |
341,537 |
IE |
LEZ/56-14 |
Megrimid |
5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
950,054 |
716,278 |
0 |
75,39 |
95,005 |
IE |
MAC/*2AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
6 863,698 |
0 |
0 |
0 |
686,370 |
IE |
MAC/*4A-EN |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
50 633,347 |
15 453,633 |
0 |
30,52 |
5 063,335 |
IE |
MAC/*FRO2 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
7 017,736 |
0 |
0 |
0 |
701,774 |
IE |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
76 657,050 |
59 019,562 |
15 453,633 |
97,15 |
2 183,855 |
IE |
NEP/*07U16 |
Norra salehomaar |
ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (eritingimus NEP/07. puhul) |
1 590,483 |
1 433,368 |
0 |
90,12 |
157,115 |
IE |
NEP/07. |
Norra salehomaar |
7 |
7 166,915 |
4 085,628 |
1 433,368 |
77,01 |
716,692 |
IE |
NEP/5BC6. |
Norra salehomaar |
6; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
237,287 |
147,202 |
0 |
62,04 |
23,729 |
IE |
PLE/07A. |
Atlandi merilest |
7a |
1 588,546 |
177,225 |
0 |
11,16 |
158,855 |
IE |
POK/56-14 |
Põhjaatlandi süsikas |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
435,457 |
125,263 |
0 |
28,77 |
43,546 |
IE |
SOL/7FG. |
Harilik merikeel |
7f ja 7g |
58,728 |
50,837 |
0 |
86,56 |
5,873 |
IE |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
43 029,787 |
39 180,089 |
0 |
91,05 |
3 849,698 |
IE |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
3 883,173 |
2 657,978 |
0 |
68,45 |
388,317 |
LT |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
749,069 |
4,153 |
0 |
0,55 |
74,907 |
NL |
ANF/*8ABDE. |
Merikuratlased |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus ANF/07. puhul) |
46,591 |
0 |
0 |
0 |
4,659 |
NL |
ANF/07. |
Merikuratlased |
7 |
37,230 |
4,652 |
0 |
12,50 |
3,723 |
NL |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
7,700 |
0 |
0 |
0 |
0,770 |
NL |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
1,426 |
0,204 |
0 |
14,31 |
0,143 |
NL |
HAD/03 A. |
Kilttursk |
3 a |
3,009 |
0,824 |
0 |
27,38 |
0,301 |
NL |
HAD/2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
260,505 |
90,727 |
127,330 |
83,71 |
26,051 |
NL |
HAD/5BC6A. |
Kilttursk |
5.b ja 6.a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
25,426 |
23,377 |
0 |
91,94 |
2,049 |
NL |
HAD/7X7A34 |
Kilttursk |
7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
62,996 |
42,392 |
0 |
67,29 |
6,300 |
NL |
HER/*04B. |
Heeringas |
4b (eritingimus HER/4CXB7D puhul) |
10 081,411 |
6 447,295 |
0 |
63,95 |
1 008,141 |
NL |
HER/*25B-F |
Heeringas |
2, 5b põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed) (eritingimus HER/1/2- puhul) |
940,200 |
446,187 |
0 |
47,46 |
94,020 |
NL |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
5 510,587 |
1 562,146 |
3 398,030 |
90,01 |
550,411 |
NL |
HER/2A47DX |
Heeringas |
4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed |
92,218 |
92,126 |
0 |
99,90 |
0,092 |
NL |
HER/7G-K. |
Heeringas |
7g, 7h, 7j ja 7k |
75,435 |
0,154 |
0 |
0,20 |
7,544 |
NL |
HKE/*03A. |
Euroopa merluus |
3a (eritingimus HKE/2AC4-C puhul) |
14,760 |
12,920 |
0 |
87,53 |
1,476 |
NL |
HKE/*8ABDE. |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e (eritingimus HKE/571214 puhul) |
43,094 |
0 |
0 |
0 |
4,309 |
NL |
HKE/2AC4-C |
Euroopa merluus |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
136,351 |
38,200 |
12,920 |
37,49 |
13,635 |
NL |
HKE/571214 |
Euroopa merluus |
6 ja 7; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
346,132 |
134,032 |
0 |
38,72 |
34,613 |
NL |
HKE/8ABDE. |
Euroopa merluus |
8a, 8b, 8d ja 8e |
43,023 |
0 |
0 |
0 |
4,302 |
NL |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
21 318,126 |
14 065,356 |
2 336,907 |
76,94 |
2 131,813 |
NL |
LEZ/07. |
Megrimid |
7 |
0,457 |
0,390 |
0 |
85,34 |
0,046 |
NL |
LEZ/2AC4-C |
Megrimid |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
69,335 |
1,726 |
0 |
2,49 |
6,934 |
NL |
MAC/*02AN- |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna Norra veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
248,000 |
0 |
0 |
0 |
24,800 |
NL |
MAC/*3A4BC |
Harilik makrell |
3a ja 4bc (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
1 622,290 |
918,086 |
0 |
56,59 |
162,229 |
NL |
MAC/*4A-EN |
Harilik makrell |
2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
20 383,815 |
15 673,174 |
0 |
76,89 |
2 038,382 |
NL |
MAC/*8C910 |
Harilik makrell |
8.c, 9. ja 10. püügipiirkond ning CECAFi 34.1.1 liidu veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
5 756,725 |
0 |
0 |
0 |
575,673 |
NL |
MAC/*FRO1 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2A34. puhul) |
254,000 |
0 |
0 |
0 |
25,400 |
NL |
MAC/*FRO2 |
Harilik makrell |
Fääri saarte veed (eritingimus MAC/2CX14- puhul) |
2 841,000 |
0 |
0 |
0 |
284,100 |
NL |
MAC/2A34. |
Harilik makrell |
3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed |
2 560,658 |
1 635,849 |
918,354 |
99,75 |
6,455 |
NL |
MAC/2CX14- |
Harilik makrell |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
27 881,983 |
9 792,605 |
15 673,174 |
91,33 |
2 416,204 |
NL |
NEP/07. |
Norra salehomaar |
7 |
2,510 |
0,003 |
0 |
0,12 |
0,251 |
NL |
NEP/2AC4-C |
Norra salehomaar |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
1 378,250 |
930,659 |
0 |
67,52 |
137,825 |
NL |
OTH/*07D. |
Hirvkalaliste ja merlangi kaaspüük |
7d (eritingimus JAX/2A-14 puhul) |
63,353 |
0 |
0 |
0 |
6,335 |
NL |
PLE/03AN. |
Atlandi merilest |
Skagerrak |
2 515,299 |
2 111,838 |
0 |
83,96 |
251,530 |
NL |
PLE/07A. |
Atlandi merilest |
7a |
0,010 |
0 |
0 |
0 |
0,001 |
NL |
PLE/2A3AX4 |
Atlandi merilest |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed; 3.a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat |
41 488,820 |
14 370,487 |
2 639,831 |
41,00 |
4 148,882 |
NL |
PLE/7DE. |
Atlandi merilest |
7d ja 7e |
114,053 |
49,985 |
0 |
43,83 |
11,405 |
NL |
POK/2C3A4 |
Põhjaatlandi süsikas |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
237,735 |
180,532 |
0 |
75,94 |
23,774 |
NL |
POK/56-14 |
Põhjaatlandi süsikas |
6; 5.b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
1,572 |
0,186 |
0 |
11,83 |
0,157 |
NL |
SOL/24-C. |
Harilik merikeel |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed |
13 929,930 |
6 706,835 |
0 |
48,15 |
1 392,993 |
NL |
SOL/3ABC24 |
Harilik merikeel |
3a; alarajoonide 22–24 liidu veed |
52,000 |
44,489 |
0 |
85,56 |
5,200 |
NL |
WHB/*05-F. |
Põhjaputassuu |
Fääri saarte veed (eritingimus WHB/1X14 puhul) |
5 658,807 |
0 |
0 |
0 |
565,881 |
NL |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
68 833,098 |
61 946,216 |
0 |
89,99 |
6 883,310 |
NL |
WHG/2AC4. |
Merlang |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
993,017 |
770,641 |
9,125 |
78,52 |
99,302 |
NL |
WHG/7X7A-C |
Merlang |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k |
532,924 |
460,676 |
0 |
86,44 |
53,292 |
PL |
BLI/5B67- |
Sinine molva |
5.b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
3,400 |
0 |
0 |
0 |
0,340 |
PL |
GHL/2A-C46 |
Süvalest |
2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5.b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
30,800 |
0 |
0 |
0 |
3,080 |
PL |
HER/3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
42 143,526 |
36 963,658 |
0 |
87,71 |
4 214,353 |
PL |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
2 819,600 |
989,350 |
25,000 |
35,97 |
281,960 |
PL |
PLE/3BCD-C |
Atlandi merilest |
alarajoonide 22-32 liidu veed |
902,639 |
369,699 |
0 |
40,96 |
90,264 |
PL |
SPR/3BCD-C |
Kilu |
alarajoonide 22-32 liidu veed |
63 519,309 |
60 607,717 |
0 |
95,42 |
2 911,592 |
PL |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
51 681,791 |
45 341,264 |
1 224,384 |
90,10 |
5 116,143 |
PT |
ANF/8C3411 |
Merikuratlased |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
743,369 |
739,131 |
0 |
99,43 |
4,238 |
PT |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
0,023 |
0 |
0 |
0 |
0,002 |
PT |
JAX/08C. |
Stauriidid |
8c |
347,500 |
89,574 |
0 |
25,78 |
34,750 |
PT |
JAX/09. |
Stauriidid |
9 |
85 091,041 |
17 267,137 |
0 |
20,29 |
8 509,104 |
PT |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
0,248 |
0 |
0 |
0 |
0,025 |
PT |
LEZ/8C3411 |
Megrimid |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
112,063 |
105,315 |
0 |
93,98 |
6,748 |
PT |
MAC/8C3411 |
Harilik makrell |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
5 569,390 |
4 841,746 |
34,684 |
87,56 |
556,939 |
PT |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
1,286 |
0,214 |
0 |
16,64 |
0,129 |
PT |
WHB/8C3411 |
Põhjaputassuu |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed |
9 950,263 |
2 687,716 |
0 |
27,01 |
995,026 |
SE |
HAD/03 A. |
Kilttursk |
3 a |
228,687 |
57,157 |
0 |
24,99 |
22,869 |
SE |
HAD/2AC4. |
Kilttursk |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
156,432 |
27,250 |
0,459 |
17,71 |
15,643 |
SE |
HER/03A. |
Heeringas |
3 a |
16 459,076 |
10 864,988 |
5 187,389 |
97,53 |
406,699 |
SE |
HER/03A-BC |
Heeringas |
3 a |
1 017,768 |
778,230 |
0 |
76,46 |
101,777 |
SE |
HER/1/2- |
Heeringas |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed |
3 272,520 |
223,483 |
2 946,903 |
96,88 |
102,134 |
SE |
HER/2A47DX |
Heeringas |
4., 7.d püügipiirkond ja 2.a püügipiirkonna liidu veed |
69,708 |
54,962 |
0 |
78,85 |
6,971 |
SE |
HER/3D-R30 |
Heeringas |
Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed |
48 739,637 |
44 099,887 |
0 |
90,48 |
4 639,750 |
SE |
HER/4AB. |
Heeringas |
4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N |
7 007,631 |
6 920,034 |
71,312 |
99,77 |
16,285 |
SE |
HKE/03A. |
Euroopa merluus |
3 a |
303,150 |
37,034 |
0 |
12,22 |
30,315 |
SE |
JAX/2A-14 |
Stauriidid ja seotud kaaspüük |
2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6, 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed |
162,366 |
1,647 |
0 |
1,01 |
16,237 |
SE |
MAC/2A34. |
Harilik makrell |
3a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed |
3 941,910 |
3 342,000 |
346,580 |
93,57 |
253,330 |
SE |
NEP/03A. |
Norra salehomaar |
3 a |
4 006,618 |
1 792,927 |
0 |
44,75 |
400,662 |
SE |
PLE/03AN. |
Atlandi merilest |
Skagerrak |
784,185 |
65,78 |
0 |
8,39 |
78,419 |
SE |
PLE/03AS. |
Atlandi merilest |
Kattegat |
132,838 |
17,475 |
0 |
13,16 |
13,284 |
SE |
PLE/3BCD-C |
Atlandi merilest |
alarajoonide 22-32 liidu veed |
398,173 |
19,024 |
0 |
4,78 |
39,817 |
SE |
POK/2C3A4 |
Põhjaatlandi süsikas |
3a ja 4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
508,246 |
340,73 |
0 |
67,04 |
50,825 |
SE |
SOL/3ABC24 |
Harilik merikeel |
3a; alarajoonide 22–24 liidu veed |
18,890 |
9,019 |
0 |
47,74 |
1,889 |
SE |
SPR/3BCD-C |
Kilu |
Alarajoonide 22–32 liidu veed |
44 396,305 |
41 863,569 |
0 |
94,30 |
2 532,736 |
SE |
WHB/1X14 |
Põhjaputassuu |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
85,868 |
79,339 |
0 |
92,40 |
6,529 |
SE |
WHG/2AC4. |
Merlang |
4; 2.a püügipiirkonna liidu veed |
27,053 |
20,092 |
0 |
74,27 |
2,705 |
(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase, aastatel 2019–2020 toimuva kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1) artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.
(2) Asjakohaste püügivõimaluste määruste lisades sätestatud eritingimused.
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/84 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1709,
23. september 2021,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/627 ühtse praktilise korra osas inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 18 lõiget 8,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eeskirjad ametliku kontrolli ja muude kontrollitoimingute kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad, veendumaks, et muu hulgas ka toiduohutuse valdkond oleks kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustusetappidel kooskõlas liidu õigusaktidega. Täpsemalt nähakse sellega ette ametlik kontroll seoses inimtoiduks ettenähtud loomsete saadustega. |
(2) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/627 (2) on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõikele 8 sätestanud eeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks vajaliku ühtse praktilise korra kohta. |
(3) |
Rakendusmääruse (EL) 2019/627 kohaldamise kuupäevast, st 14. detsembrist 2019. aastast alates saadud kogemused kõnealuse määruse praktilise rakendamise osas on näidanud, et teatavad õigusnormid peaksid olema selgemad, eelkõige oleks vaja paremini selgitada tapajärgse kontrolli praktilist korda ja mereliste biotoksiinide määramise tunnustatud meetodeid kahepoolmeliste molluskite puhul. |
(4) |
Mis puutub tapajärgse kontrolli praktilist korda, siis ei ole otstarbekas sätestada rakendusmääruses (EL) 2019/627, kes peab tapajärgse kontrolli praktilise korra raames tegema täiendavad uuringud juhul, kui inimeste tervis või loomade tervis või heaolu võivad olla ohus. Kas tapajärgse kontrolli viib läbi veterinaarjärelevalve ametnik või tema abi, on juba sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõike 2 punktis c ja seda reguleeritakse veel ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/624 (3) artiklitega 7 ja 8, seega ei ole seda vaja teha rakendusmääruses (EL) 2019/627. Lisaks tuleks välja jätta bronhiaal- ja keskseinandi lümfisõlmede palpeerimise nõude dubleerimine artikli 19 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b. |
(5) |
Ka tehistingimustes peetavate ulukite tapajärgse kontrolli nõuetes esineb dubleerimist, seda eelkõige uluksigade puhul kohaldatavate nõuete osas. Määruse rakendamise lihtsustamiseks oleks vaja nõudeid veelgi täiendada. |
(6) |
Määrusega (EL) 2017/625 on alates 14. detsembrist 2019 jäetud välja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 (4) artikkel 22. Kõnealuses artiklis osutatud meetmed, mida rakendatakse loomade heaolu nõuetele mittevastavuse korral, asendati määruse (EL) 2017/625 artikli 138 sätetega. Seega tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/627 artikli 44 lõikest 1 jätta välja viide määruse (EÜ) nr 1099/2009 artiklile 22. |
(7) |
Rakendusmääruse (EL) 2019/627 artiklis 48 on sätestatud tervisemärgi nõuded. Need nõuded on juba kehtestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1375 (5) seoses keeritsusside (Trichinella) kontrollimisega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (6) transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) uuringutega. Selguse huvides on asjakohane asendada rakendusmääruse (EL) 2019/627 artikli 48 vastav sõnastus viidetega asjakohastele määrustele. |
(8) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (7) artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et võimaluse korral valitakse meetod, milles elusloomi ei kasutata. Kuna paralüütilise karploomamürgi (PSP) toksiinide määramiseks on alternatiivse meetodina kättesaadav standard EN 14526, mis vastab direktiivi 2010/63/EL artikli 4 tingimustele, tuleks lõpetada hiirtel tehtava biotesti kasutamine. |
(9) |
Turule viidavad elusad kahepoolmelised molluskid ei tohi sisaldada merelisi biotoksiine koguses, mis ületavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (8) III lisa VII jao V peatüki punktis 2 kehtestatud piirmäärasid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on oma järelduses pektenotoksiinide (PTX) kohta leidnud, et teateid pektenotoksiinide rühma kuuluvate toksiinide kahjuliku mõju kohta inimestele ei ole (9). Kuna pektenotoksiinid (PTX) on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/1374 (10) elusate kahepoolmeliste molluskite tervishoiunormide hulgast välja jäetud, siis on asjakohane jätta need välja ka rakendusmääruse (EL) 2019/627 sätetest. |
(10) |
Vesiviljelusest saadavaid kalandustooteid tuleb saasteainete ja pestitsiidide suhtes kontrollida vastavalt nõukogu direktiivile 96/23/EÜ (11) ja komisjoni otsusele 97/747/EÜ (12). Samuti tuleb kontrollida loodusest püütud kalandustooteid, et teha kindlaks, kas nad vastavad komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (13) sätestatud saasteainete piirnormidele. Praegusi õigusakte tuleks vastavalt muuta. |
(11) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2019/627 vastavalt muuta. |
(12) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) 2019/627 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 18 lõike 3, artikli 19 lõike 2, artikli 20 lõike 2, artikli 21 lõike 2, artikli 22 lõike 2 ja artikli 23 lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Kui esineb artikli 24 kohaselt osutatud võimalik risk inimeste või loomade tervisele või loomade heaolule, tuleb teha järgmised tapajärgse kontrolli menetlused vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 18 lõike 2 punktile c ja delegeeritud määruse (EL) 2019/624 artiklitele 7 ja 8, kasutades rümba ja rupsi sisselõikeid ja palpeerimist:“. |
2) |
Artikli 19 lõike 2 punktist b jäetakse välja sõnad „bronhiaal- ja keskseinandi lümfisõlmede (Lnn. bifurcationes, eparteriales ja mediastinales) sisselõige;“. |
3) |
Artikli 24 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Artikli 18 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2, artikli 20 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud täiendavad tapajärgsed kontrollimenetlused, kasutades rümba ja rupsi sisselõikeid ja palpeerimist, tehakse juhul, kui veterinaarjärelevalve ametnik leiab, et esineb võimalik inimeste tervise, loomade tervise või loomade heaolu risk, sest sellele on viidanud üks järgnevalt nimetatust:“. |
4) |
Artikli 27 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
|
5) |
Artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Juhtudel, mil ei ole järgitud määruse (EÜ) nr 1099/2009 artiklites 3–9 ja 14–17 ning artiklis 19 sätestatud eeskirju loomade kaitse kohta nende tapmisel või surmamisel, kontrollib veterinaarjärelevalve ametnik, kas toidukäitleja võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed ja takistab selliste juhtumite kordumist.“ |
6) |
Artikli 48 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
|
7) |
V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile. |
8) |
VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. september 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(2) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).
(3) Komisjoni 8. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/624, milles käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 erieeskirju liha tootmise suhtes tehtava ametliku kontrolli ning elusate kahepoolmeliste karploomade tootmis- ja ülekandealade kohta (ELT L 131, 17.5.2019, lk 1).
(4) Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).
(5) Komisjoni 10. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1375, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes (ELT L 212, 11.8.2015, lk 7).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad(EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).
(9) https://doi.org/10.2903/j.efsa.2009.1109
(10) Komisjoni 12. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1374, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa seoses loomset päritolu toidu hügieeni erinõuetega (ELT L 297, 20.8.2021, lk 1).
(11) Komisjoni 27. oktoobri 1997. aasta otsus 97/747/EÜ, millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavates loomsetes toodetes esinevate teatavate ainete ja ainejääkide seireks (EÜT L 303, 6.11.1997, lk 12).
(12) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).
(13) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2019/627 V ja VI lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
V lisa I peatükk asendatakse järgmisega: „I PEATÜKK PARALÜÜTILISE KARPLOOMAMÜRGI MÄÄRAMISE MEETOD
(*1) Determination of saxitoxin-group toxins in shellfish - HPLC method using pre-column derivatization with peroxide or periodate oxidation (saksitoksiinide rühma kuuluvate toksiinide määramine karploomadel – kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) koos kolonnieelse derivaatimisega peroksiidi või periodaadiga oksüdeerimise teel)." (*2) http://www.aecosan.msssi.gob.es/en/CRLMB/web/home.html“" |
2) |
V lisa III peatüki A osa punkt b jäetakse välja. |
3) |
VI lisa I peatüki D osa lõppu lisatakse järgmine uus lõik: „Tuleb kehtestada järelevalvekord looduslikest kaladest saadud toodete jaoks, et kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) kontrollida vastavust saasteaineid käsitlevate ELi õigusnormidega.“ |
(*1) Determination of saxitoxin-group toxins in shellfish - HPLC method using pre-column derivatization with peroxide or periodate oxidation (saksitoksiinide rühma kuuluvate toksiinide määramine karploomadel – kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) koos kolonnieelse derivaatimisega peroksiidi või periodaadiga oksüdeerimise teel).
(*2) http://www.aecosan.msssi.gob.es/en/CRLMB/web/home.html““
OTSUSED
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/89 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1710,
21. september 2021,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees võetav seisukoht seoses sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist käsitleva otsuse vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 48 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liit sõlmis ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) nõukogu otsusega (EL) 2021/689 (1) ning see leping jõustus 1. mail 2021 ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2021. |
(2) |
Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 778 lõike 1 kohaselt moodustavad lepingu protokollid ja lisad selle lahutamatu osa. Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 783 lõike 3 kohaselt loetakse alates lepingu ajutise kohaldamise päevast viiteid lepingu jõustumise kuupäevale viideteks lepingu ajutise kohaldamise päevale. |
(3) |
Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 4 punktiga c antakse sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomiteele õigus võtta vastu otsuseid, sealhulgas muudatusi, ja soovitusi kõikides küsimustes, mille puhul see on kaubandus- ja koostöölepinguga nii ette nähtud. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.68 kohaselt võib sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee muuta kõnealuse protokolli lisasid ja liiteid. Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artiklile 10 on komitee otsused pooltele siduvad. |
(4) |
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisasid SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 tuleks muuta niivõrd, kuivõrd need kajastavad liikmesriikide ja Ühendkuningriigi siseriiklikke õigusakte, eelkõige selleks, et võtta arvesse hiljutisi muudatusi siseriiklikes õigusaktides. Lisa SSC-1 pealkirja tuleks parandada, et mitte viidata üksnes „rahalistele“ hüvitistele. Lisa SSC-7 liidet SSCI-1 tuleks muuta, et kajastada selles loetletud kokkuleppe ühe osalise otsust. |
(5) |
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.11 lõike 6 kohaselt peavad pooled avaldama ajakohastatud lisa SSC-8 võimalikult kiiresti pärast ühe kuu möödumist kaubandus- ja koostöölepingu jõustumisest. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee peaks võtma vastu otsuse selle kohustuse täitmiseks. |
(6) |
Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees võetav seisukoht seoses sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5, SSC-6 ja SSC-8 ning lisa SSC-7 liite SSCI-1 muudatustega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga p loodud sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitees, on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 21. september 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
G. DOVŽAN
(1) Nõukogu 29. aprilli 2021.aasta otsus (EL) 2021/689 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 149, 30.4.2021, lk 2).
EELNÕU
ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 1 PUNKTIGA P LOODUD ERIKOMITEE OTSUS nr 1/2021,
…,
mis käsitleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist
ERIKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (1) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artiklit SSC.68,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artiklile SSC.68 võib sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee muuta kõnealuse protokolli lisasid ja liiteid. |
(2) |
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisasid SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 tuleks muuta niivõrd, kuivõrd need kajastavad liikmesriikide ja Ühendkuningriigi siseriiklikke õigusakte, eelkõige selleks, et võtta arvesse siseriiklike õigusaktide hiljutisi muudatusi. Lisa SSC-1 pealkirja tuleks parandada, et mitte viidata üksnes „rahalistele“ hüvitistele. Lisa SSC-7 liidet SSCI-1 tuleks muuta, et kajastada selles loetletud kokkuleppe ühe osalise otsust. |
(3) |
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.11 lõike 6 kohaselt peavad pooled avaldama ajakohastatud lisa SSC-8 võimalikult kiiresti pärast ühe kuu möödumist kaubandus- ja koostöölepingu jõustumisest, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liikmesriikide ja Ühendkuningriigi kandeid sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisades SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 ning lisa SSC-7 liites SSCI-1 ajakohastatakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.
Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisa SSC-8 ajakohastatakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle avaldamise päeval.
…,
Partnerlusnõukogu nimel
kaaseesistujad
OTSUSE nr 1/2021 I LISA
LISA SSC-1
TEATAVAD HÜVITISED, MILLE SUHTES KÄESOLEVAT PROTOKOLLI EI KOHALDATA
1. OSA
MITTEOSAMAKSELISED RAHALISED ERIHÜVITISED
(käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt a)
i) ÜHENDKUNINGRIIK
a) |
Riiklik pension (2002. aasta riikliku pensioni seadus) ja Põhja-Iirimaa 2002. aasta riikliku pensioni seadus; |
b) |
sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (1995. aasta tööotsijate seadus ja Põhja-Iirimaa 1995. aasta tööotsijate määrus); |
c) |
puuetega isikute elatusraha liikumisvõime komponent (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus); |
d) |
isikliku sõltumatuse toetuse liikumisvõime komponent (2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa ja Põhja-Iirimaa 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi määruse 5. osa); |
e) |
sissetulekuga seotud töövõimetustoetus (2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seadus ja Põhja-Iirimaa 2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seadus); |
f) |
hea alguse toidutoetus (Šotimaa 2019. aasta hoolekandesüsteemi toidutoetusmäärused (hea alguse toidutoetus) (SSI 2019/193)); |
g) |
hea alguse toetused (rasedus- ja imikutoetus, alushariduse toetus, kooliealise lapse toetus), Šotimaa 2018. aasta varase lapsepõlve toetuste määrused (hea alguse toetused) (SSI 2018/370); |
h) |
matusetoetus (Šotimaa 2019. aasta matusekulude toetuse määrused) (SSI 2019/292); |
i) |
Šoti lapsetoetused (Šotimaa 2020. aasta lapsetoetuste määrused) (SSI 2020/351)). |
ii) LIIKMESRIIGID
AUSTRIA
Kompenseeriv lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta – ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandussektori töötajate sotsiaalkindlustuse kohta – GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta – BSVG).
BELGIA
a) |
Asendussissetuleku toetus (27. veebruari 1987. aasta seadus) (Inkomensvervangende tegemoetkoming / Allocation de remplacement de revenus); |
b) |
tagatud sissetulek eakatele (22. märtsi 2001. aasta seadus) (Inkomensgarantie voor ouderen / Revenu garanti aux personnes âgées). |
BULGAARIA
Eakate sotsiaalpension (sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 89).
KÜPROS
a) |
Sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensioniseadus (seadus 25(I)/95), muudetud versioonis); |
b) |
raske liikumispuudega isikute toetus (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53675); |
c) |
pimedate eritoetus (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96), muudetud versioonis). |
TAANI
Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204).
EESTI
Töötutoetus (29. septembri 2005. aasta tööturuteenuste ja -toetuse seadus).
SOOME
a) |
Pensionäride eluasemetoetus (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 571/2007); |
b) |
tööturutoetus (töötushüvitiste seadus, 1290/2002). |
PRANTSUSMAA
a) |
Täiendavad toetused:
(30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites); |
b) |
puuetega täiskasvanute toetus (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites); |
c) |
eritoetus omandatud õiguste suhtes (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites); |
d) |
eakate solidaarsustoetus (24. juuni 2004. aasta määrus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) alates 1. jaanuarist 2006. |
SAKSAMAA
a) |
Elementaarne toimetulekutoetus eakatele ja madalama teenimisvõimega isikutele vastavalt sotsiaalseadustiku XII köite 4. peatükile (Leistungen der Grundsicherung im Alter und bei Erwerbsminderung nach dem Vierten Kapitel des Zwölften Buches Sozialgesetzbuch); |
b) |
hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid käsitlevate põhisätete alusel vastavalt sotsiaalseadustiku II köitele (Leistungen zur Sicherung des Lebensunterhalts in der Grundsicherung für Arbeitssuchende nach dem Zweiten Buch Sozialgesetzbuch). |
KREEKA
Spetsiaalsed eakate abirahad (seadus 1296/82).
UNGARI
a) |
Invaliidsustoetus (invaliidsustoetust käsitlev ministrite nõukogu määrus nr 83/1987 (XII 27)); |
b) |
vanadustoetus (sotsiaalhaldust ja sotsiaalhüvitisi käsitlev 1993. aasta III seadus). |
IIRIMAA
a) |
Tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 2. peatükk); |
b) |
riigipension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 4. peatükk); |
c) |
lesepension või üleelanud registreeritud partneri pension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 6. peatükk); |
d) |
puuetega isikute toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 10. peatükk); |
e) |
liikumisvõime toetus (1970. aasta tervishoiuseadus, 61. jagu); |
f) |
pimedate pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 5. peatükk). |
ITAALIA
a) |
Varatute isikute sotsiaalpensionid (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153); |
b) |
töövõimetute või invaliidistunud tsiviilisikute pensionid ja toetused (30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508); |
c) |
kurtide ja tummade pensionid ja toetused (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508); |
d) |
pimedate tsiviilisikute pensionid ja toetused (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508); |
e) |
miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407); |
f) |
puudetoetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222); |
g) |
sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335); |
h) |
täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988. aasta seaduse nr 544 (koos hilisemate muudatustega) artikli 1 lõiked 1 ja 12). |
LÄTI
a) |
Riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta); |
b) |
piiratud liikumisvõimega, puudega isikute transpordikulude hüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus). |
LEEDU
a) |
Invaliidsuse ja vanadusega seotud sotsiaalabipensionid (1994. aasta sotsiaalabipensionide seadus nr I-675, artiklid 5 ja 6, muudetud versioonis); |
b) |
abiraha (1994. aasta sotsiaalabipensionide seadus nr I-675, artikkel 12, muudetud versioonis); |
c) |
transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artiklid 7 ja 71, muudetud versioonis). |
LUKSEMBURG
Raske või sügava puudega isikute toetus (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), välja arvatud isikud, kes on tunnistatud invaliidistunud töötajateks ja kes töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas.
MALTA
a) |
Täiendav toetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 73 (318. ptk)); |
b) |
vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (318. ptk)). |
MADALMAAD
a) |
24. aprilli 1997. aasta puuetega noorte töö- ja tööhõivetoetuse seadus (Wet Wajong); |
b) |
6. novembri 1986. aasta lisahüvitiste seadus (TW). |
POOLA
a) |
Sotsiaalpension (Renta socjalna) (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus (Ustawa o rencie socjalnej); |
b) |
täiendav vanemahüvitis (Rodzicielskie świadczenie uzupełniające Mama 4+) (31. jaanuari 2019. aasta täiendava vanemahüvitise seadus (Ustawa o rodzicielskim świadczeniu uzupełniającym); |
c) |
täiendav hüvitis iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele (Świadczenie uzupełniające dla osób niezdolnych do samodzielnej egzystencji) (31. juuli seadus, mis käsitleb täiendavat hüvitist iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele (Ustawa o świadczeniu uzupełniającym dla osób niezdolnych do samodzielnej egzystencji). |
PORTUGAL
a) |
Mitteosamakseline riiklik vanaduspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80, muudetud versioonis); |
b) |
mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81); |
c) |
eakate täiendav solidaarsustoetus (29. detsembri 2005. aasta dekreet-seadus nr 232/2005, muudetud versioonis). |
SLOVAKKIA
a) |
Ainsaks sissetulekuallikaks olevates pensionides enne 1. jaanuari 2004 tehtud kohandus; |
b) |
enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension. |
HISPAANIA
a) |
Miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82); |
b) |
rahalised hüvitised eakate ja töövõimetute invaliidide abistamiseks (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81);
|
c) |
toetused liikumisvõimaluste parandamiseks ja transpordikulude hüvitamiseks (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982). |
ROOTSI
a) |
Eluasemetoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 100.–103. peatükk); |
b) |
eakate finantstoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 74. peatükk). |
2. OSA
PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED
(käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt d)
i) ÜHENDKUNINGRIIK
a) |
Hooldustoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1991. aasta sotsiaalkindlustuse (hooldustoetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 1992. aasta sotsiaalkindlustuse (hooldustoetuse) Põhja-Iirimaa määrused); |
b) |
hooldajatoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1976. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi hooldamise toetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 1976. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi hooldamise toetuse) Põhja-Iirimaa määrused); |
c) |
invaliidi ülalpidamistoetus, hooldusega seonduv osa (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1991. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi ülalpidamistoetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ja 1992. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi ülalpidamistoetuse) Põhja-Iirimaa määrused); |
d) |
isikliku sõltumatuse toetuse igapäevaelu komponent (2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa, 2013. aasta sotisaalkindlustuse (isikliku sõltumatuse toetuse) määrused, 2013. aasta isikliku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätted, 2019. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätete muudatused, Põhja-Iirimaa 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 5. osa, Põhja-Iirimaa 2016. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määrused, Põhja-Iirimaa 2016. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätted ja Põhja-Iirimaa 2019. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätete muudatused); |
e) |
hooldajatoetuse lisahüvitis (Šotimaa 2018. aasta sotsiaalkindlustuse seadus); |
f) |
noore hooldaja toetus (Šotimaa 2020. aasta hooldajatoetuse (noore hooldaja toetus) muudetud määrused); |
g) |
lastele mõeldud talvine kütteabi (lastele ja noortele mõeldud talvise kütteabi (Šotimaa) määrused 2020 (SSI 2020/352)). |
ii) LIIKMESRIIGID
AUSTRIA
Riiklik pikaajalise hoolduse toetuse seadus (Bundespflegegeldgesetz, BPGG), originaalversioon BGBl. nr 110/1993, muudetud versioonis: Pflegegeld (§ 1), Pflegekarenzgeld (§ 21c).
BELGIA
a) |
Ravi- ja haigushüvitiste kohustusliku kindlustuse seaduse (Loi relative à l'assurance obligatoire soins de santé et indemnités / Wet betreffende de verplichte verzekering voor geneeskundige verzorging en uitkeringen) (koordineeritud 14. juulil 1994) artikli 93 lõige 8; |
b) |
27. veebruari 1987. aasta seadus puuetega inimestele makstavate toetuste kohta (Loi relative aux allocations aux personnes handicapées / Wet betreffende de tegemoetkomingen aan gehandicapten); |
c) |
Flaami sotsiaalkaitse (Vlaamse sociale bescherming): Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet houdende Vlaamse sociale bescherming) ja Flaami valitsuse 30. novembri 2018. aasta määrused:
|
d) |
13. detsembri 2018. aasta dekreet eakatele või ülalpeetavatele pakutavate teenuste ja palliatiivse hoolduse kohta (Dekret über die Angebote für Senioren und Personen mit Unterstützungsbedarf sowie über die Palliativpflege); |
e) |
4. juuni 2007. aasta dekreet psühhiaatriliste õenduskodude kohta (Dekret über die psychiatrischen Pflegewohnheime); |
f) |
valitsuse 20. juuni 2017. aasta dekreet liikumisabivahendite kohta (Erlass über die Mobilitätshilfen); |
g) |
13. detsembri 2016. aasta dekreet enesemääratud elu ameti asutamise kohta saksakeelse kogukonna jaoks (Dekret zur Schaffung einer Dienststelle der Deutschsprachigen Gemeinschaft für selbstbestimmtes Leben); |
h) |
5. märtsi 1990. aasta kuninglik dekreet eakate abistamise toetuse kohta (Königliches Dekret vom 5. März 1990 über die Beihilfe für ältere Menschen); |
i) |
21. detsembri 2018. aasta määrus, mis käsitleb Brüsseli tervisekindlustusasutusi ravi ja inimestele abi andmise valdkonnas (Ordonnantie van21 december 2018betreffende de Brusselse verzekeringsinstellingen in het domein van de gezondheidszorg en de hulp aan personen / Ordonnance du21 décember 2018relative aux organismes assureurs bruxellois dans le domaine des soins de santé et de l'aide aux personnes); |
j) |
3. juuli 1996. aasta kuningliku dekreedi (millega rakendatakse tervishoiuteenuste ja -hüvitiste kohustusliku kindlustuse seadus, koordineeritud 14. juulil 1994) artikkel 215a (Artikel 215 bis Koninklijk Besluit van3 juli 1996tot uitvoering van de wet betreffende de verplichte verzekering voor geneeskundige verzorging en uitkeringen, gecoördineerd op14 juli 1994/ Article 215 bis Arrêté royal du3 juillet 1996portant application de la loi sur l'assurance obligatoire des soins de santé et des prestations, coordonné le14 juillet 1994); |
k) |
20. juuli 1971. aasta kuningliku dekreedi (mis käsitleb hüvitiskindlustuse ja emapuhkuse kindlustuse rakendamist füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasade kasuks) artikkel 12 (Artikel 12 Koninklijk Besluit van 20 juli 1971 betreffende de uitvoering houdende instelling van een uitkeringsverzekering en een moederschapsverzekering ten voordele van de zelfstandigen en van de meewerkende echtgenoten / Article 12 Arrêté royal du 20 juillet 1971 relatif à la mise en place de l'assurance de prévoyance et de l'assurance maternité au profit des indépendants et des conjoints aidants); |
l) |
Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artiklid 43/32–43/46: eakate abistamise toetus; |
m) |
Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikkel 799: kõrvalabi eelarve; |
n) |
8. veebruari 2018. aasta dekreet perehüvitiste haldamise ja maksmise kohta; |
o) |
19. detsembri 1939. aasta seadus peretoetuste kohta (LGAF): peretoetus; |
p) |
10. detsembri 2020. aasta määrus eakate abistamise toetuse kohta (Ordonnantie van 10 december betreffende de tegemoetkoming voor hulp aan bejaarden / Ordonnance du 10 décembre 2020 relative à l'allocation pour l'aide aux personnes âgées); |
q) |
Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming) ja Flaami valitsuse 30. novembri 2018. aasta määrused:
|
r) |
13. detsembri 2018. aasta dekreet eakatele ja toetust vajavatele isikutele pakutavate teenuste ning palliatiivse hoolduse kohta (Dekret vom 13. Dezember 2018 über die Angebote für Senioren und Personen mit Unterstützungsbedarf sowie über die Palliativpflege); |
s) |
4. juuni 2007. aasta dekreet psühhiaatriliste õenduskodude kohta (Dekret über die psychiatrischen Pflegewohnheime); |
t) |
valitsuse 20. juuni 2017. aasta dekreet liikumisabivahendite kohta (Erlass über die Mobilitätshilfen); |
u) |
13. detsembri 2016. aasta dekreet enesemääratud elu ameti asutamise kohta saksakeelse kogukonna jaoks (Dekret zur Schaffung einer Dienststelle der Deutschsprachigen Gemeinschaft für selbstbestimmtes Leben); |
v) |
5. märtsi 1990. aasta kuninglik dekreet eakate abistamise toetuse kohta (Königliches Dekret vom 5. März 1990 über die Beihilfe für ältere Menschen); |
w) |
valitsuse 19. detsembri 2019. aasta dekreet üleminekukorra kohta seoses eelneva loa või heakskiidu saamise menetlusega välismaal toimuva pikaajalise rehabilitatsiooni kulude katmiseks või jagamiseks (Erlass der Regierung zur übergangsweisen Regelung des Verfahrens zur Erlangung einer Vorabgeehmigung oder Zustimmung zwecks Kostenübernahme oder Kostenbeteiligung für eine Langzeitrehabilitation im Ausland); |
x) |
21. detsembri 2018. aasta määrus, mis käsitleb Brüsseli tervisekindlustusasutusi ravi ja inimestele abi andmise valdkonnas (Ordonnantie van 21 december 2018 betreffende de Brusselse verzekeringsinstellingen in het domein van de gezondsheidszorg en de hulp aan personen / Ordonnance du 21 décembre 2018 relative aux organismes assureurs bruxellois dans le domaine des soins de santé et de l'aide aux personnes); |
y) |
10. juuli 2008. aasta koordineeritud seadus haiglate ja muude hoolekandeasutuste kohta:
|
z) |
kohustusliku ravi- ja kahjukindlustuse seadus, koordineeritud 14. juulil 1994:
|
aa) |
18. juuli 2001. aasta kuninglik dekreet, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt määratakse turvakodude algatuste jaoks kindlaks rahaliste vahendite eelarve, viibimispäevade kvoot ja ühe viibimispäeva hind: turvakodude algatuse (IHP) pakutavad teenused; |
bb) |
31. augusti 2009. aasta kuninglik dekreet, mis käsitleb tervishoiuteenuste osutamist ja hüvitamiskindlustust suitsetamisest loobumiseks antava abi puhul; |
cc) |
Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustik:
|
dd) |
Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustik: artikkel 726;
|
ee) |
9. märtsi 2017. aasta dekreet, mis käsitleb majutuse hinda ja teatavate raskete meditsiinitehniliste teenuste seadmete rahastamist haiglates: meditsiinilis-sotsiaalne taristu; |
ff) |
Vallooni piirkonna valitsuse 15. mai 2008. aasta määrus: meditsiinilis-sotsiaalne taristu; |
gg) |
14. mai 2003. aasta kuninglik dekreet: integreeritud koduhooldusteenused; |
hh) |
31. detsembri 2018. aasta koostööleping Flaami kogukonna, Vallooni piirkonna, prantsuskeelse kogukonna komisjoni, ühise kogukonna komisjoni ja saksakeelse kogukonna vahel, mis käsitleb liikumisabivahendeid (Samenwerkingsakkoord van 31 december 2018 tussen de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschapscommissie en de Gemeenschappelijke Gemeenschapscommissie betreffende de mobiliteitshulpmiddelen / Accord de collaboration du 31 décembre 2018 entre la Communauté flamande, la Commission communautaire française et la Commission communautaire commune sur les aides à la mobilité); |
ii) |
31. detsembri 2018. aasta koostööleping Flaami kogukonna, Vallooni piirkonna, prantsuskeelse kogukonna, ühise kogukonna komisjoni, prantsuskeelse kogukonna komisjoni ja saksakeelse kogukonna vahel, mis käsitleb ühtset kontaktpunkti liikumisabivahendite jaoks kakskeelses pealinna Brüsseli piirkonnas (Samenwerkingsakkoord van 31 december 2018 tussen de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschapscommissie en de Gemeenschappelijke Gemeenschapscommissie betreffende het uniek loket voor de mobiliteitshulpmiddelen in het tweetalige gebied Brussel-Hoofdstad / Accord de coopération du 31 décembre 2018 entre la Communauté flamande, la Commission communautaire française et la Commission communautaire commune relatif au guichet unique pour les aides à la mobilité dans la région bilingue de Bruxelles-Capitale). |
BULGAARIA
a) |
1999. aasta sotsiaalkindlustuse seaduse (член 103 от Кодекса за социално осигуряване) (pealkirja muudetud 2003. aastal) artikkel 103; |
b) |
1998. aasta sotsiaalabi seadus (Закон за социално подпомагане); |
c) |
1998. aasta määrus sotsiaalabi seaduse rakendamise kohta (Правилник за прилагане на Закона за социално подпомагане); |
d) |
2019. aasta puuetega inimeste seadus (Закон за хората с увреждания); |
e) |
2019. aasta kõrvalabi seadus (Закон за личната помощ); |
f) |
2019. aasta määrus puuetega inimeste seaduse rakendamise kohta (Правилник за прилагане на Закона за интеграция на хората с увреждания); |
g) |
2017. aasta määrus meditsiinilise ekspertiisi kohta (Наредба за медицинската експертиза). |
HORVAATIA
a) |
Sotsiaalhoolekande seadus (Zakon o socijalnoj skrbi, ametlik väljaanne nr 157/13, 152/14, 99/15, 52/16, 16/17, 130/17, 98/19, 64/20 ja 138/20):
|
b) |
kasuperes hooldamise seadus (Zakon o udomiteljstvu OG 115/18):
|
KÜPROS
a) |
Sotsiaalhoolekande teenused (Υπηρεσίες Κοινωνικής Ευημερίας); |
b) |
garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt (erakorralised vajadused ja hooldusvajadused) käsitlevad määrused ja dekreedid, muudetud või asendatud. 1991.–2011. aasta seadused, mis käsitlevad vanadekodusid ja puuetega inimeste kodusid (Οι περί Στεγών για Ηλικιωμένους και Αναπήρους Νόμοι) (L. 222/91 ja L. 65(I)/2011); |
c) |
seadused, mis käsitlevad täiskasvanute päevahoiukeskusi (Οι περί Κέντρων Ενηλίκων Νόμοι) (L. 38(Ι)/1997 ja L. 64(Ι)/2011); |
d) |
määruse 360/2012 kohane riigiabikava üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks (vähese tähtsusega abi) [Σχέδιο Κρατικών Ενισχύσεων ‘Ησσονος Σημασίας, βαση του Κανονισμού 360/2012 για την παροχή υπηρεσιών γενικού οικονομικού συμφέροντος]; |
e) |
sotsiaalhüvitiste haldamise teenistus (Υπηρεσία Διαχείρισης Επιδομάτων Πρόνοιας); |
f) |
garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt käsitlev 2014. aasta seadus, muudetud või asendatud; |
g) |
garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt käsitlevad määrused ja dekreedid, muudetud või asendatud. |
TŠEHHI
Hooldushüvitis vastaval seadusele nr 108/2006 sotsiaalteenuste kohta (Zákon o sociálních službách).
TAANI
a) |
Konsolideeritud seadus sotsiaalteenuste kohta (Lov om social service):
|
b) |
eluasemetoetuse konsolideerimise seadus (Lov om individuel boligstøtte);
|
c) |
sotsiaaleluruumide konsolideerimise seadus (Lov om almene boliger);
|
EESTI
a) |
2016. aasta sotsiaalhoolekande seadus; |
b) |
1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. |
PRANTSUSMAA
a) |
Lisahüvitis kolmandale isikule (majoration pour tierce personne, MTP): sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklid L. 341-4 ja L. 355-1; |
b) |
lisahüvitis kolmanda isiku poole pöördumise korral (prestation complémentaire pour recours à tierce personne): sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel L. 434-2; |
c) |
spetsiaalne lisahüvitis puudega lapse koolitamiseks (complément d'allocation d'éducation de l'enfant handicapé): sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel L. 541-1; |
d) |
puuete kompenseerimise toetus (prestation de compensation du handicap, PCH): sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku (Code de l’action sociale et des familles) artiklid L. 245-1–L. 245-14; |
e) |
autonoomia kaotamise toetus (allocation personnalisée d'autonomie, APA): sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku artiklid L. 232-1–L. 232-28 (Code de l'action sociale et des familles). |
SAKSAMAA
Pikaajalise hoolduse hüvitised sotsiaalseadustiku XI köite 4. peatüki alusel (Leistungen der Pflegeversicherung nach Kapitel 4 des Elften Buches Sozialgesetzbuch).
KREEKA
a) |
Seadus nr 1140/1981, muudetud versioonis; |
b) |
dekreet-seadus nr 162/73 ja ministrite ühisotsus nr Π4β/5814/1997; |
c) |
ministri 9. oktoobri 2001. aasta otsus nr Π1γ/ΑΓΠ/οικ.14963; |
d) |
seadus nr 4025/2011; |
e) |
seadus nr 4109/2013; |
f) |
seaduse nr 4199/2013 artikkel 127; |
g) |
seaduse nr 4368/2016 artikkel 334; |
h) |
seaduse nr 4483/2017 artikkel 153; |
i) |
seaduse nr 498/1-11-2018 artiklid 28, 30 ja 31, riikliku raviteenuseosutajate organisatsiooni (EOPYY) ühtlustatud tervisehüvitiste määrus. |
UNGARI
Pikaajalise hoolduse hüvitised isikutele, kes pakuvad isiklikku hooldust (1993. aasta sotsiaalhalduse ja sotsiaalabi III seadus, mida on täiendatud valitsuse ja ministrite dekreetidega).
IIRIMAA
a) |
2009. aasta õenduskodude toetuskava seadus (nr 15, 2009); |
b) |
koduhoolduse toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, peatükk 8A). |
ITAALIA
a) |
30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, mis käsitleb tsiviilisikutele makstavaid invaliidsushüvitisi (Legge 30 Marzo 1971, n. 118 - Conversione in Legge del D.L. 30 gennaio 1971, n. 5 e nuove norme in favore dei mutilati ed invalidi civili); |
b) |
11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 pideva hoolduse toetuse kohta (Legge 11 Febbraio 1980, n. 18 - Indennità di accompagnamento agli invalidi civili totalmente inabili); |
c) |
5. veebruari 1992. aasta seaduse nr 104 artikkel 33 (puuetega inimeste raamseadus) (Legge 5 Febbraio 1992, n. 104 - Legge-quadro per l'assistenza, l'integrazione sociale e i diritti delle persone handicappate); |
d) |
31. märtsi 1998. aasta dekreet-seadus nr 112, mis käsitleb seadusandlike ülesannete ja halduspädevuse ülekandmist riigilt piirkondadele ja kohalike üksustele (Decreto Legislativo 31 Marzo 1998, n. 112 - Conferimento di funzioni e compiti amministrativi dello Stato alle regioni ed agli enti locali, in attuazione del capo I della Legge 15 Marzo 1997, n. 59); |
e) |
4. novembri 2010. aasta seaduse nr 183 artikkel 24, millega muudetakse eeskirju, mis käsitlevad abi andmise lube raskes olukorras olevatele puudega isikutele (Legge n. 183 del 4 Novembre 2010, art. 24 - Modifiche alla disciplina in materia di permessi per l'assistenza a portatori di handicap in situazione di gravità); |
f) |
27. detsembri 2013. aasta seadus nr 147, mis sisaldab sätteid iga- ja mitmeaastase riigieelarve koostamise kohta – 2014. aasta stabiilsusseadus (Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato – Legge di stabilità 2014). |
LÄTI
a) |
31. oktoobri 2002. aasta seadus, mis käsitleb sotsiaalteenuseid ja -abi (Sociālo pakalpojumu un sociālās palīdzības likums); |
b) |
12. juuni 1997. aasta meditsiiniteenuste seadus (Ārstniecības likums); |
c) |
30. detsembri 2009. aasta patsiendi õiguste seadus (Pacientu tiesību likums); |
d) |
28. augusti 2018. aasta ministrite kabineti määrus nr 555 tervishoiukorralduse ja maksete tegemise menetluse kohta (Ministru kabineta 2018. gada 28. augusta noteikumi Nr.555 „Veselības aprūpes pakalpojumu organizēšanas un samaksas kārtība“); |
e) |
27. mai 2003. aasta ministrite kabineti määrus nr 275, mis käsitleb maksete tegemise menetlust sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest ning menetlusi teenuste maksumuse korvamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvest (Ministru kabineta 2003. gada 27. maija noteikumi Nr.275 „Sociālās aprūpes un sociālās rehabilitācijas pakalpojumu samaksas kārtība un kārtība, kādā pakalpojuma izmaksas tiek segtas no pašvaldības budžeta“); |
f) |
2. aprilli 2019. aasta ministrite kabineti määrus nr 138 sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi saamise kohta (Ministru kabineta 2019.gada 2.aprīļa noteikumi Nr 138 „Noteiku mi par sociālo pakalpojumu un sociālās palīdzības saņemšanu“); |
g) |
1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaaltoetuste seadus – toetus hooldust vajavale puudega isikule (Valsts sociālo pabalstu likums). |
LEEDU
a) |
Leedu Vabariigi 29. juuni 2016. aasta sihtotstarbeliste hüvitiste seadus nr XII-2507 kohta (Lietuvos Respublikos tikslinių kompensacijų įstatymas); |
b) |
Leedu Vabariigi 21. mai 1996. aasta tervisekindlustuse seadus nr I-1343 (Lietuvos Respublikos sveikatos draudimo įstatymas); |
c) |
Leedu Vabariigi 19. juuli 1994. aasta tervishoiusüsteemi seadus nr I-552 (Lietuvos Respublikos sveikatos sistemos įstatymas); |
d) |
Leedu Vabariigi 6. juuni 1996. aasta tervishoiuasutuste seadus nr I-1367 (Lietuvos Respublikos sveikatos priežiūros įstaigų įstatymas). |
LUKSEMBURG
Hüvitised, mille suhtes kohaldatakse pikaajalist hoolduskindlustust sotsiaalkindlustusseadustiku V köite „Pikaajaline hoolduskindlustus“ alusel, nimelt:
— |
igapäevategevuste jaoks vajalik hooldus ja toetus; |
— |
sõltumatuse ja iseseisvuse toetamiseks vajalik tegevus; |
— |
individuaalse järelevalve, grupijärelevalve ja öise järelevalvega seotud tegevus; |
— |
hooldajate koolitusega seotud tegevus; |
— |
majapidamistöödega abistamine; |
— |
pikaajalise hoolduse asutuse tegevuse toetamine; |
— |
kindlasummaline hüvitis inkontinentsusvahendite jaoks; |
— |
tugitehnoloogia ja sellealane koolitus; |
— |
kodu kohandamine; |
— |
kindlasummaline rahaline hüvitis, mis asendab mitterahalisi hüvitisi, mis on ette nähtud igapäevategevusteks ja koduabiliste abistamiseks, mida hooldaja osutab vastavalt hooldus- ja abimeetmete kokkuvõttele; |
— |
hooldaja pensionimaksete katmine; |
— |
kindlasummalised rahalised hüvitised teatavate haiguste puhul. |
MALTA
a) |
Sotsiaalkindlustusseadus (Att dwar is-Sigurta' Socjali) (ptk 318); |
b) |
täiendav õigusakt 318.19: riigi omanduses olevate asutuste ja hostelite hindade määrused (Regolamenti dwar it-Trasferiment ta' Fondi għal Hostels Statali Indikati); |
c) |
täiendav õigusakt 318.17: rahaliste vahendite ülekandmise määrused (valitsuse rahastatavad voodikohad) (Regolamenti dwar it-Trasferiment ta' Fondi għal Sodod Iffinanzjati mill-Gvern); |
d) |
täiendav õigusakt 318.13: riigi rahastatavate hoolekandeasutuste teenuste hindu käsitlevad määrused (Regolamenti dwar Rati għal Servizzi Residenzjali Finanzjali mill-Istat); |
e) |
hooldaja toetus – sotsiaalkindlustusseaduse artikli 68 lõike 1 punkt a; |
f) |
hooldaja hüvitise suurendamine – sotsiaalkindlustusseaduse artikli 68 lõike 1 punkt b. |
MADALMAAD
3. detsembri 2014. aasta pikaajalise hoolduse seadus (Wet langdurige zorg (WLZ)).
POOLA
a) |
Arstiabi toetus (zasiłek pielęgnacyjny), erihoolduse toetus (specjalny zasiłek opiekuńczy), õendustoetus (świadczenie pielęgnacyjne); 28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus (Ustawa o świadczeniach rodzinnych); |
b) |
hooldaja toetus (zasiłek dla opiekuna) 4. aprilli 2014. aasta seadus hooldajatele toetuste määramise ja maksmise kohta (Ustawa o ustalaniu i wypłacaniu zasiłków dla opiekunów). |
PORTUGAL
Sotsiaalkindlustus ja piisavate vahendite tagamine:
a) |
sõltuvuse lisatasu: 14. juuli 1999. aasta seadusandlik dekreet nr 265/99, muudetud (complemento por dependência); |
b) |
sõltuvuse lisatasu erikaitsesüsteemi alusel puude korral: 31. augusti 2009. aasta seadus nr 90/2009, uuesti avaldatud 20. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 246/2015 konsolideeritud versioonis, muudetud (regime especial de proteção na invalidez). |
Sotsiaalkindlustussüsteem ja riiklik tervishoiuteenistus:
c) |
riiklik võrgustik integreeritud järjepidevaks hoolduseks: 6. juuni 2006. aasta seadusandlik dekreet nr 101/06, uuesti avaldatud 28. juuli 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 136/2015 konsolideeritud versioonis (rede de cuidados continuados integrados); |
d) |
integreeritud järjepidev hooldus vaimse tervise korral: 28. jaanuari 2010. aasta seadusandlik dekreet nr 8/2010 vaimse tervise integreeritud järjepideva hoolduse üksuste ja meeskondade loomise kohta, muudetud ja uuesti avaldatud 10. veebruari 2011. aasta dekreetseadusega nr 22/2011 (unidades e equipas de cuidados continuados integrados de saúde mental); |
e) |
pediaatriline hooldus (riiklik võrgustik integreeritud järjepidevaks hoolduseks): 12. oktoobri 2015. aasta dekreet nr 343/2015, mis käsitleb laste haigla- ja ambulatoorse ravi nõudeid, samuti integreeritud järjepideva hoolduse rahvusliku võrgustiku raames tegutsevaid laste ravimeeskondi (condições de instalação e funcionamento das unidades de internamento de cuidados integrados e de ambulatório pediátricas da Rede Nacional de Cuidados Continuados Integrados); |
f) |
mitteametlik hooldaja (toetus): 6. septembri seadus nr 100/2019 mitteametliku hooldaja staatuse kohta (Estatuto do cuidador informal). |
RUMEENIA
a) |
6. detsembri 2006. aasta seadus nr 448/2006 puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise kohta koos hilisemate muudatuste ja täiendustega:
|
b) |
seadus nr 584/2002, mis käsitleb meetmeid AIDSi leviku tõkestamiseks Rumeenias ning HIVi või AIDSi nakatunud isikute kaitsmiseks, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega:
|
SLOVEENIA
Pikaajalist hooldust ei käsitle ükski konkreetne õigusakt.
Pikaajalise hoolduse hüvitised on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:
a) |
pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus (Zakon o pokojninskem in invalidskem zavarovanju) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 96/2012 ja hilisemad muudatused); |
b) |
rahalise sotsiaalabi seadus (Zakon o socialno vartsvenih prejemkih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 61/2010 ja hilisemad muudatused); |
c) |
riigi rahaliste vahendite kasutamise seadus (Zakon o uveljavljanju pravic iz javnih sredstev) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 62/2010 ja hilisemad muudatused); |
d) |
sotsiaalkaitse seadus (Zakon o socialnem varstvu) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 3/2004, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused); |
e) |
vanemliku hoolduse ja perehüvitiste seadus (Zakon o starševskem varstvu in družinskih prejemkih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 110/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused); |
f) |
vaimse ja füüsilise puudega inimesi käsitlev seadus (Zakon o družbenem varstvu duševno in telesno prizadetih oseb) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/83 ja hilisemad muudatused); |
g) |
ravi- ja tervisekindlustuse seadus (Zakon o zdravstvenem varstvu in zdravstvenem zavarovanju) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 72/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused); |
h) |
sõjaveteranide seadus (Zakon o vojnih veteranih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 59/06, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused); |
i) |
sõjainvaliidide seadus (Zakon o vojnih invalidih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 63/59, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused); |
j) |
eelarvetasakaalu seadus (Zakon za uravnoteženje javnih finance (ZUJF)) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 40/2012 ja hilisemad muudatused); |
k) |
seadus, millega reguleeritakse üksikisikutele ja leibkondadele tehtavate ülekannete korrigeerimist Sloveenia Vabariigis (Zakon o usklajevanju transferjev posameznikom in gospodinjstvom v Republiki Sloveniji) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 114/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused). |
HISPAANIA
a) |
14. detsembri 2006. aasta seadus nr 39/2006, mis käsitleb isikliku autonoomia ja abi edendamist vanadussõltuvuse olukorras isikutele, muudetud versioonis; |
b) |
15. aprilli 1969. aasta ministri käskkiri; |
c) |
21. juuli 1995. aasta kuninglik dekreet nr 1300/95, muudetud; |
d) |
31. oktoobri 1997. aasta kuninglik dekreet nr 1647/97, muudetud. |
ROOTSI
a) |
Hooldustoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 22. peatükk); |
b) |
lisakulude toetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 50. peatükk); |
c) |
abistamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 51. peatükk); |
d) |
autotoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 52. peatükk). |
3. OSA
MAKSED, MIS ON SEOTUD KÄESOLEVA PROTOKOLLI ARTIKLI SSC.3 LÕIKES 1 LOETLETUD SOTSIAALKINDLUSTUSLIIGIGA JA MIDA MAKSTAKSE KÜLMA ILMAGA KÜTTEKULUDE KATMISEKS
(käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt f)
i) ÜHENDKUNINGRIIK
Talvekütusetoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 2000. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 2000. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse Põhja-Iirimaa määrused.
ii) LIIKMESRIIGID
TAANI
a) |
Sotsiaal- ja riiklike pensionide seadus, LBK nr 983, 23.9.2019; |
b) |
sotsiaal- ja riiklikke pensione käsitlevad määrused, BEK nr 1602, 27.12.2019. |
LISA SSC-3
PÄDEVASSE RIIKI NAASVATE PENSIONÄRIDE TÄIENDAVAD ÕIGUSED
(käesoleva protokolli artikli SSC.25 lõige 2)
AUSTRIA
BELGIA
BULGAARIA
KÜPROS
TŠEHHI
PRANTSUSMAA
SAKSAMAA
KREEKA
UNGARI
LÄTI
LEEDU
LUKSEMBURG
MADALMAAD
POOLA
PORTUGAL
RUMEENIA
SLOVEENIA
HISPAANIA
ROOTSI
LISA SSC-4
JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VÕI SEDA EI KOHALDATA
(käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõiked 4 ja 5)
1. OSA
JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VASTAVALT ARTIKLI SSC.47 LÕIKELE 4
AUSTRIA
a) |
Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustuse seaduse (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate füüsilisest isikuste ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (GSVG), 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse (BSVG) ning 30. novembri 1978. aasta vabadel kutsealadel tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (FSVG) alusel; |
b) |
kõik pensionikontol põhineva toitjakaotuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG), välja arvatud 2. osas sätestatud juhud; |
c) |
kõik taotlused Austria piirkondlike arstide kodade (Landesärztekammer) põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension) põhinevate toitjakaotuspensionide saamiseks; |
d) |
kõik taotlused Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstava toitjakaotuspensioni saamiseks; |
e) |
kõik taotlused lese- ja toitjakaotuspensionide saamiseks vastavalt Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirjale (A osa); |
f) |
kõik avaldused hüvitiste saamiseks vastavalt notariaalsele kindlustusseadusele (3. veebruar 1972 – NVG 1972). |
KÜPROS
Kõik vanadus- või lesepensioni taotlused.
TAANI
Kõik sotsiaalpensionide seaduses osutatud pensionide taotlused, välja arvatud käesoleva protokolli lisas SSC-5 nimetatud pensionide taotlused.
IIRIMAA
Kõik riikliku pensioni (ülekandmise), (osamaksulise) riikliku pensioni ja (osamaksulise) lesepensioni taotlused.
LÄTI
Kõik toitjakaotuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996); riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).
LEEDU
Kõik taotlused riikliku toitjakaotuspensioni saamiseks, mis arvutatakse toitjakaotuspensioni põhisumma alusel (riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadus).
MADALMAAD
Kõik üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) kohase vanaduspensioni taotlused.
POOLA
Kõik määratud sissemaksega pensioniskeemi raames makstavate vanaduspensioni ning toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad naiste puhul 20 aastaga või ületavad seda ja meeste puhul 25 aastaga või ületavad seda, kuid riiklikud kindlustusperioodid on neist kindlustusperioodidest lühemad (ja mitte lühemad kui 15 aastat naiste puhul ja 20 aastat meeste puhul), ning arvutused tehakse 17. detsembri 1998. aasta seaduse artiklite 27 ja 28 alusel (õigusaktide kogumik 2015, punkt 748).
PORTUGAL
Kõik vanadus- ja toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad 21 kalendriaastaga või ületavad seda, riiklikud kindlustusperioodid võrduvad 20 aastaga või on alla selle ja arvutused tehakse 10. mai 2007. aasta dekreetseaduse nr 187/2007 artiklite 32 ja 33 alusel.
SLOVAKKIA
a) |
Kõik taotlused toitjakaotuspensioni (lese- või orvupensioni) saamiseks, mis arvutatakse enne 1. jaanuari 2004 kehtinud õigusaktide kohaselt surnule varem makstud pensioni alusel; |
b) |
kõik sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 Coll. (hiljem muudetud) alusel arvutatava pensioni taotlused. |
ROOTSI
a) |
Enne 1937. aastat sündinud isikutele tagatispensionina makstava vanaduspensioni taotlused (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 66. peatükk); |
b) |
lisapensionina makstava vanaduspensioni taotlused (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 63. peatükk). |
ÜHENDKUNINGRIIK
Kõik taotlused 2014. aasta pensioniseaduse 1. osa kohase vanaduspensioni ja riikliku pensioni ning lesetoetuse ja toitjakaotustoetuse saamiseks, välja arvatud taotlused, mille puhul 6. aprillil 1975 või pärast seda alanud maksustamisaastal:
i) |
olid asjaomasel isikul täitunud kindlustus-, töötamis-, või elamisperioodid Ühendkuningriigi ja liikmesriigi õigusaktide alusel ning üht (või mitut) maksustamisaastat ei käsitletud tingimustele vastava aastana Ühendkuningriigi õigusaktide tähenduses; |
ii) |
võetakse kindlustusperioode, mis täitusid Ühendkuningriigis perioodidel kuni 5. juulini 1948 kehtinud õigusaktide alusel, arvesse käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel liikmesriigi õigusaktide kohaste kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide kohaldamisega. |
Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse artikli 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse artikli 44 alusel.
2. OSA
JUHUD, MIL KOHALDATAKSE ARTIKLI SSC.47 LÕIGET 5
AUSTRIA
a) |
Pensionikontol põhinevad vanaduspensionid ja nendest tulenevad toitjakaotuspensionid vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG); |
b) |
Austria apteekrite üldist palgafondi (Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich) käsitleva 28. detsembri 2001. aasta riikliku seaduse BGBl I nr 154 artikli 41 kohased kohustuslikud toetused; |
c) |
Austria piirkondlike arstide kodade vanaduspensionid ja ennetähtaegsed vanaduspensionid, mis põhinevad põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis või põhipension), ning Austria piirkondlike arstide kodade kõik pensionihüvitised, mis põhinevad täiendaval skeemil (täiendav või erapension); |
d) |
Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstav vanadustoetus; |
e) |
Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised (A ja B osa), välja arvatud Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased lese- või toitjakaotuspensioni taotlused (A osa); |
f) |
riikliku arhitektide ja insener-nõustajate koja hoolekandeasutuste poolt 1993. aasta Austria inseneridekoja seaduse (Ziviltechnikerkammergesetz) ja hoolekandeasutuste põhikirjade kohaselt makstavad hüvitised, välja arvatud nendest tulenevad toitjakaotushüvitised; |
g) |
Austria kutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate seaduse (Wirtschaftstreuhandberufsgesetz) alusel makstavad riikliku kutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate koja hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised. |
BULGAARIA
Täiendava kohustusliku pensionikindlustuse alla kuuluvad vanaduspensionid vastavalt sotsiaalkindlustusseaduse II jaotise II osale.
HORVAATIA
Kohustusliku kindlustusskeemi alla kuuluvad pensionid, mis põhinevad individuaalselt kogutud kapitalil kooskõlas kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide seaduse (OG 49/99, muudetud versioonis) ning pensionikindlustusseltside ja individuaalselt kogutud kapitalil põhinevate pensionide maksmise seadusega (OG 106/99, muudetud versioonis), välja arvatud kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide seaduse artiklites 47 ja 48 sätestatud juhud ja toitjakaotuspension.
TAANI
a) |
Personaalpensionid; |
b) |
surmatoetused (mis on kogunenud enne 2002. aasta 1. jaanuari Arbejdsmarkedets Tillægspensioni jaoks tehtud osamaksete põhjal); |
c) |
surmatoetused (mis on kogunenud pärast 2002. aasta 1. jaanuari Arbejdsmarkedets Tillægspensioni jaoks tehtud osamaksete põhjal), millele on osutatud konsolideeritud tööturu lisapensioni seaduses (Arbejdsmarkedets Tillægspension) 942:2009. |
EESTI
Kohustusliku vanaduspensioni skeem.
PRANTSUSMAA
Põhi- või täiendavad skeemid, mille puhul vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.
UNGARI
Eraõiguslike pensionifondide liikmelisusel põhinevad pensionihüvitised.
LÄTI
Vanaduspensionid (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).
POOLA
Sissemaksetega määratud pensioniskeemi kohane vanaduspension.
PORTUGAL
Täiendavad pensionid vastavalt 22. veebruari 2008. aasta dekreetseadusele nr 26/2008 (riiklik kogumispensioniskeem).
SLOVAKKIA
Kohustuslik kogumispension.
SLOVEENIA
Kohustusliku täiendava pensionikindlustuse alusel makstav pension.
ROOTSI
Vanaduspension sissetulekupensioni ja kogumispensioni vormis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 62. ja 64. peatükk).
ÜHENDKUNINGRIIK
Astmelised pensionihüvitised, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse artiklitele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) artiklitele 35 ja 36.
LISA SSC-5
HÜVITISED JA LEPINGUD, MIS VÕIMALDAVAD KOHALDADA ARTIKLIT SSC.49
I. |
Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punktis a osutatud hüvitised, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodide pikkusest. |
TAANI
Taani täielik riiklik vanaduspension, millele saavad õiguse pärast kümneaastast riigis elamist isikud, kellele on pension määratud 1. oktoobriks 1989.
SOOME
Riiklikud pensionid ja abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse jõustamise seadus (569/2007)).
Lapsepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riikliku pensioni seadusele (riikliku pensioni seadus (568/2007)).
PRANTSUSMAA
Lesepension või lese invaliidsuspension üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate skeemi alusel, kui see arvutatakse surnud abikaasa invaliidsuspensioni alusel, mis on määratud kooskõlas artikli SSC.47 lõike 1 punktiga a.
KREEKA
Põllumajanduskindlustusskeemiga (OGA) seotud hüvitised seaduse nr 4169/1961 alusel.
MADALMAAD
Toitja kaotust käsitlev 21. detsembri 1995. aasta üldine seadus (ANW).
10. novembri 2005. aasta seadus töö ja sissetuleku kohta vastavalt tööjõudlusele (WIA).
HISPAANIA
Üld- ja eriskeemide alusel antavad toitjakaotuspensionid, välja arvatud riigiteenistujate eriskeem.
ROOTSI
a) |
Sissetulekuga seotud haigushüvitis ja tegevushüvitis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 34. peatükk). |
b) |
Tagatispension ja -hüvitis, millega asendati enne 1. jaanuari 1993 kohaldatud riiklikke pensioneid käsitlevate õigusaktide alusel makstud täielikud riiklikud pensionid ja sellest kuupäevast alates kehtivate õigusaktide üleminekueeskirjade alusel makstud täielikud riiklikud pensionid. |
II. |
Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punktis b osutatud hüvitised, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumise kuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel. |
SOOME
Tööpensionid, mille puhul võetakse arvesse tulevasi perioode vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.
SAKSAMAA
Toitjakaotuspensionid, mille puhul arvestatakse täiendavat perioodi.
Vanaduspensionid, mille puhul arvestatakse juba saadud täiendavat perioodi.
ITAALIA
Itaalia pensionid täieliku töövõimetuse puhul (inabilità).
LÄTI
Eeldatavate kindlustusperioodide alusel arvutatav toitjakaotuspension (1. jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 23 lõige 8).
LEEDU
a) |
Riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel. |
b) |
Riikliku sotsiaalkindlustuse toitjakaotus- ja orvupensionid, mis arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadusele. |
LUKSEMBURG
Toitjakaotuspensionid.
SLOVAKKIA
Slovakkia toitjakaotuspensionid, mille aluseks on invaliidsuspension.
HISPAANIA
Väljateenitud pensionid riigiteenistujate eriskeemi alusel riigipensionäride seaduse konsolideeritud teksti I jaotise alusel, kui riski realiseerumisel oli hüvitisesaaja tegev riigiteenistujana või teda käsitati sellena; surma- ja toitjakaotus- (lese-, orvu- ja vanema)pensionid riigipensionäride seaduse konsolideeritud teksti I jaotise alusel, kui riski realiseerumisel oli hüvitisesaaja tegev riigiteenistujana või teda käsitati sellena.
ROOTSI
a) |
Haigushüvitis ja tegevuskompensatsioon garantiihüvitise vormis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 35. peatükk). |
b) |
Toitjakaotuspension, mis arvutatakse krediteeritud kindlustusperioodide põhjal (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 76.–85. peatükk). |
III. |
Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud kokkulepped, mille eesmärk on vältida ühe ja sama arvestusliku perioodi arvessevõtmist kaks või rohkem korda:
28. aprillil 1997. aastal Soome Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping; 10. novembril 2000. aastal Soome Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping; Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon, 12. juuni 2012. |
LISA SSC-6
ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE JA ÜHENDKUNINGRIIGI ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEKS
(artikli SSC.3 lõige 2, artikli SSC.51 lõige 1 ja artikkel SSC.66)
AUSTRIA
1. |
Pensionikindlustusperioodide omandamise tähenduses peetakse teises riigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSVG artikli 107 lõikes 9 sätestatud erilised sissemaksed selliste haridusperioodide ostmiseks on tasutud. |
2. |
Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktis b nimetatud pro rata hüvitise arvutamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ega kaevurite lisahüvitist. Nendel juhtudel suurendatakse vastavalt asjaoludele ilma eelnimetatud sissemakseteta arvutatud pro rata hüvitist vähendamata lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitise võrra. |
3. |
Kui käesoleva protokolli artikli SSC.7 alusel on täitunud Austria pensionikindlustusskeemi asendusperioodid, kuid neid ei saa ASVG artiklite 238 ja 239, GSVG artiklite 122 ja 123 ning BSVG artiklite 113 ja 114 kohaselt arvutamisel aluseks võtta, tuleb arvutamisel aluseks võtta lapsehooldusperioodid vastavalt ASVG artiklile 239, GSVG artiklile 123 ning BSVG artiklile 114. |
4. |
Artiklis SSC.39 osutatud juhtudel kohaldatakse Austria õiguse kohase invaliidsushüvitise suuruse kindlaksmääramisel protokolli 5. peatüki sätteid vajalike muudatustega. |
BULGAARIA
Bulgaaria tervisekindlustusseaduse artikli 33 lõige 1 kehtib kõigi nende isikute kohta, kelle jaoks Bulgaaria on käesoleva protokolli III jaotise 1. peatüki kohaselt pädev liikmesriik.
KÜPROS
Käesoleva protokolli artiklite SSC.7, SSC.46 ja SSC.56 kohaldamisel määratakse Küprose Vabariigi õigusaktide alusel iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algav kindlustusnädal kindlaks, jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatavad tulud asjaomasel sissemakseaastal sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatava põhipalga nädalamääraga, tingimusel et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.
TŠEHHI
1. |
Pereliikmete määratlemisel vastavalt käesoleva protokolli artikli SSC.1 punktile s käsitatakse abikaasana Tšehhi Vabariigi seaduse nr 115/2006 (registreeritud partnerluse kohta) kohaselt määratletud registreeritud partnerit. |
2. |
Olenemata käesoleva protokolli artiklites SSC.6 ja SSC.7 sätestatust, võib täiendava toetuse andmisel nende kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud Tšehhi õigusnormide alusel, et oleks täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus pärast liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Tšehhi pensionikindlustusskeemis (§ 106a lõike 1 punkt b) (seadus nr 155/1995, Coll. pensionikindlustuse kohta). |
3. |
Artiklis SSC 39 osutatud juhtudel kohaldatakse invaliidsushüvitise summa kindlaksmääramisel vastavalt seadusele nr 155/1995 Coll. protokolli 5. peatüki sätteid mutatis mutandis. |
TAANI
1. |
|
2. |
|
3. |
Ajutine hüvitis töötutele, kes on kaasatud paindliku töögraafiku skeemi (ledighedsydelse, 10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on hõlmatud käesoleva protokolli III jaotise 6. peatükiga. |
4. |
Kui Taani sotsiaalpensioni saaval isikul on õigus saada toitjakaotuspensioni ka mõnest teisest riigist, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks artikli SSC.48 lõike 1 tähenduses, tingimusel et isik, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel toitjakaotuspensioni arvutatakse, on samuti omandanud õiguse saada Taani sotsiaalpensioni. |
SOOME
1. |
Soome riikliku pensioni õiguse kindlaksmääramiseks ja selle suuruse arvutamiseks käesoleva protokolli artiklite SSC.47, SSC.48 ja SSC.49 alusel käsitletakse teiste riikide õigusaktide alusel saadud pensione samamoodi nagu Soome õigusaktide alusel saadud pensione. |
2. |
Kohaldades käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i arvestusperioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasust sõltuva pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises riigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest vaatlusperioodist, on vaatlusperioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga vaatlusperioodi jooksul. |
PRANTSUSMAA
1. |
Isikute puhul, kes saavad Prantsusmaal mitterahalisi hüvitisi vastavalt käesoleva protokolli artiklitele SSC.15 või SSC.24 ja elavad Prantsusmaa Haut-Rhin’i, Bas-Rhin’i või Moselle’i departemangus, hõlmavad teise riigi (kes vastutab nende kulude katmise eest) asutuse nimel antavad mitterahalised hüvitised nii üldisest ravikindlustusskeemist kui ka Alsace-Moselle’i kohalikust täiendavast kohustuslikust ravikindlustusskeemist makstavaid hüvitisi. |
2. |
Käesoleva protokolli III jaotise 5. peatüki kohaldamisel hõlmavad Prantsusmaa õigusaktid, mida kohaldatakse isiku suhtes, kes tegutseb või tegutses varem töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, nii vanaduspensionikindlustuse põhi- kui ka lisaskeemi (-skeeme), millega asjaomane isik on liitunud. |
SAKSAMAA
1. |
Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 5 lõike 4 punktist 1, on isikul, kes saab teise riigi õigusaktide kohaselt täielikku vanaduspensioni, õigus taotleda kohustuslikku kindlustust Saksamaa pensionikindlustusskeemi raames. |
2. |
Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 7 on isikul, kellel on teises riigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise riigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga. |
3. |
Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite artikli 47 lõike 1, VII köite artikli 47 lõike 1 ning V köite artikli 24i alusel rahaliste hüvitiste andmiseks kindlustatud isikutele, kes elavad teises riigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, justkui kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel. |
4. |
Teiste riikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Saksamaad ning kes vastavad Saksamaa pensionikindlustusskeemi üldtingimustele, võivad teha vabatahtlikke sissemakseid ainult juhul, kui nad on varem olnud Saksamaa pensionikindlustusskeemi kaudu vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on teises riigis. |
5. |
Sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 253 tulenev arvestusperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse vaid Saksamaa perioodide põhjal. |
6. |
31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel pensioni ümberarvutamiseks kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes Saksamaa õigusakte. |
7. |
Olenemata välisriigi pensionide seaduse (Fremdrentengesetz) lõikest 2, kohaldatakse käesoleva protokolli kohaldamisel jätkuvalt Saksamaa õigusakte tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, mille eest on ette nähtud hüvitis seaduse alusel, mis käsitleb välisriigi pensione, ja hüvitiste kohta seoses kindlustusperioodidega, mida saab krediteerida seaduse kohaselt, mis käsitleb välisriigi pensione ümberasustatud isikute ja pagulaste seaduse (Bundesvertriebenengesetz) artikli 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud territooriumidel. |
8. |
Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga muu riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu. |
KREEKA
1. |
Seadust nr 1469/84, mis käsitleb Kreeka kodanike ja Kreeka päritoluga muude riikide kodanike vabatahtlikku liitumist pensionikindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste riikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes juhul, kui asjaomased isikud on sõltumata oma elamis- või viibimiskohast varem olnud kohustuslikult või vabatahtlikult Kreeka pensionikindlustusskeemi liikmed. |
2. |
Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja seaduse nr 1140/1981 artiklist 34, on isikul, kes saab teise riigi õigusaktide alusel tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud pensioni, õigus taotleda OGA kohaldatavate õigusaktide alusel kohustuslikku kindlustust seoses selliste tegevusaladega, mis kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse. |
IIRIMAA
Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.19 lõikest 2 ja artiklist SSC.57, võetakse Iirimaa õigusaktide kohase haigus- või töötushüvitise määramiseks ettenähtud kindlustatud isiku arvestusliku nädalasissetuleku (reckonable weekly earnings) arvutamisel arvesse tema asjaomase aasta keskmisele nädalapalgale vastavat summat iga töönädala eest, mil ta on asjaomasel aastal olnud töötaja teise riigi õigusaktide kohaselt.
MALTA
Riigiteenistujaid käsitlevad erisätted
a) |
Üksnes käesoleva protokolli artiklite SSC.43 ja SSC.55 kohaldamisel käsitatakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk), vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) ja kodanikukaitseseaduse (Malta seadustekogu 411. peatükk) alusel; |
b) |
üksnes käesoleva protokolli artikli SSC.1 alapunkti cc kohaldamisel loetakse eespool nimetatud seaduste ja pensionide määruse (Malta seadustekogu 93. peatükk) alusel makstavaid pensioneid „riigiteenistujate eriskeemideks“. |
MADALMAAD
1. |
Ravikindlustus
|
2. |
Üldise vanaduspensioni seaduse (Algemene Ouderdomswet – AOW) kohaldamine
|
3. |
Toitja kaotust käsitleva üldseaduse (Algemene Nabestaandenwet – ANW) kohaldamine
|
4. |
Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine Vastavalt WAOle, WIAle või WAZile hüvitist arvutades võtavad Madalmaade asutused arvesse järgmist:
|
HISPAANIA
1. |
Käesoleva protokolli rakendamisel võetakse töötajal riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de Clases Pasivas del Estado) konsolideeritud teksti artikli 31 lõikes 4 sätestatud kohustuslikust pensionieast või kohustuslikust tagandamiseast puudujäävaid aastaid arvesse teenistusajana selles riigis ainult juhul, kui selle sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta toitjakaotuspensioni, kuulus hüvitisesaaja Hispaania riigiteenistujate eriskeemi alla või oli seotud tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse, või kui sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta pensioni, täitis hüvitisesaaja tööülesannet, mille korral oleks olnud nõutav asjaomase isiku kuulumine riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi, kui tööülesandeid oleks täidetud Hispaanias. |
2. |
|
3. |
Teistes riikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kohaselt, käsitletakse käesoleva protokolli artikli SSC.51 kohaldamisel samamoodi nagu Hispaania avaliku teenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode. |
4. |
Sotsiaalkindlustuse üldseaduse teises üleminekusättes nimetatud eal põhinevaid täiendavaid summasid kohaldatakse käesoleva protokolli alusel kõigi hüvitisesaajate suhtes, kes on teinud makseid oma nimele Hispaania õigusaktide kohaselt enne 1. jaanuari 1967; käesoleva protokolli artikli SSC.6 kohaldamisel ei ole võimalik üksnes käesoleva protokolli kohaldamisel käsitada teises riigis enne 1. jaanuari 1967 krediteeritud kindlustust samaväärsena Hispaanias tehtud sissemaksetega. Kuupäevale 1. jaanuar 1967 vastav kuupäev on 1. august 1970 meremeeste eriskeemi korral ja 1. aprill 1969 söekaevandajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi korral. |
ROOTSI
1. |
Protokolli sätteid kindlustus- ja elamisperioodide liitmise kohta ei kohaldata Rootsi õigusaktidega ettenähtud selliste üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad 1937. aastal või enne seda sündinud ning enne pensionitaotluse esitamist teatava aja Rootsis elanud isikute õigust saada baaspensioni (seaduse [2010:111] (mis käsitleb sotsiaalkindlustusseadustiku kehtestamist) 6. peatükk). |
2. |
Selleks et arvutada sissetulek nominaalsissetulekuga seotud haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva tegevustoetuse jaoks vastavalt sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 34. peatükiga, kohaldatakse järgmist: kui kindlustatud isiku suhtes on vaatlusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu riigi õigusakte, loetakse nendes riikides saadud sissetulek võrdväärseks kindlustatud isiku poolt vaatlusperioodil Rootsis viibitud aja jooksul teenitud keskmise brutosissetulekuga, jagades Rootsis teenitud sissetuleku aastate arvuga, mille jooksul nimetatud sissetulekuid teeniti. |
3. |
|
ÜHENDKUNINGRIIK
1. |
Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni juhul, kui:
|
2. |
Käesoleva protokolli artikli SSC.8 kohaldamisel käsitatakse teise riigi territooriumil viibivat Ühendkuningriigi õigusaktide alusel vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse igat saajat nii, nagu tema elukoht oleks selle teise riigi territooriumil.
|
3. |
Kui lesestunud vanema toetuse või toitjakaotustoetuse (kõrgem määr) saamine sõltub õigusest Ühendkuningriigi lapsetoetusele, siis isikut, kes vastab kõigile muudele toetuse saamise kriteeriumidele ning kellel oleks õigus saada Ühendkuningriigi lapsetoetust, kui tema või asjaomane laps oleks Ühendkuningriigi elanik, ei takistata taotlemast lesestunud vanema toetust või toitjakaotustoetust (kõrgem määr) vastavalt käesolevale protokollile, olenemata asjaolust, et Ühendkuningriigi lapsetoetus on käesoleva protokolli sisulisest kohaldamisalast artikli SSC.3 lõike 4 punkti g alusel välja jäetud. |
LIIDE SSCI-1
HALDUSKOKKULEPPED KAHE VÕI ENAMA RIIGI VAHEL
(millele on osutatud käesoleva lisa artiklis SSCI.8)
BELGIA – ÜHENDKUNINGRIIK
4. mai ja 14. juuni 1976. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)
18. jaanuari ja 14. märtsi 1977. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 kohta (määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise 1. peatüki kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kord), mida on muudetud 4. mai ja 23. juuli 1982. aasta kirjavahetusega (kokkulepe määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a kohaldamisest tulenenud kulude tagasimaksmise kohta)
TAANI – ÜHENDKUNINGRIIK
30. märtsi ja 19. aprilli 1977. aasta kirjavahetus, mida on muudetud 8. novembri 1989. aasta ja 10. jaanuari 1990. aasta kirjavahetusega ning mis käsitleb kokkulepet mitterahaliste hüvitiste kulude ning halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta
EESTI – ÜHENDKUNINGRIIK
29. märtsil 2006. aastal Eesti Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004
SOOME – ÜHENDKUNINGRIIK
1. ja 20. juuni 1995. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)
PRANTSUSMAA – ÜHENDKUNINGRIIK
25. märtsi ja 28. aprilli 1997. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)
8. detsembri 1998. aasta kokkulepe erimeetodite kohta mitterahaliste hüvitiste eest tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72
UNGARI – ÜHENDKUNINGRIIK
1. novembril 2005. aastal Ungari Vabariigi ja Ühendkuningriigi asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõike 3 ja artikli 41 lõike 2 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis nimetatud määruse kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004
IIRIMAA – ÜHENDKUNINGRIIK
9. juuli 1975. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise 1. ja 4. peatüki kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kord) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)
ITAALIA – ÜHENDKUNINGRIIK
15. detsembril 2005. aastal Itaalia Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohaselt alla kirjutatud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. jaanuarist 2005
LUKSEMBURG – ÜHENDKUNINGRIIK
18. detsembri 1975. aasta ja 20. jaanuari 1976. aasta kirjavahetus seoses määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikega 2 (määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklis 105 osutatud halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)
MALTA – ÜHENDKUNINGRIIK
17. jaanuaril 2007. aastal Malta ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõike 3 ja artikli 41 lõike 2 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis nimetatud määruse kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004
MADALMAAD – ÜHENDKUNINGRIIK
11. augusti 1954. aasta konventsiooni rakendamist käsitleva 12. juuni 1956. aasta halduskokkuleppe artikli 3 teine lause
PORTUGAL – ÜHENDKUNINGRIIK
8. juunil 2004. aastal kehtestatud kord, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. jaanuarist 2003
HISPAANIA – ÜHENDKUNINGRIIK
18. juuni 1999. aasta kokkulepe vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta
OTSUSE nr 1/2021 II LISA
LISA SSC-8
ARTIKLI SSC.11 KOHALDAMIST KÄSITLEVAD ÜLEMINEKUSÄTTED
LIIKMESRIIGID
Austria
Belgia
Bulgaaria
Horvaatia
Küpros
Tšehhi
Taani
Eesti
Soome
Prantsusmaa
Saksamaa
Kreeka
Ungari
Iirimaa
Itaalia
Läti
Leedu
Luksemburg
Malta
Madalmaad
Poola
Portugal
Rumeenia
Slovakkia
Sloveenia
Hispaania
Rootsi
24.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 339/123 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/1711,
23. september 2021,
millega nimetatakse eksperdikomisjoni liikmed, kes abistavad komisjoni kandidaatide valimisel rahvusvaheliste investeerimiskohtute liikmete ülesannete täitmiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut
ning arvestades järgmist:
(1) |
16. detsembril 2020 võttis komisjon vastu otsuse C(2020) 8905 final, millega luuakse eksperdikomisjon, kes aitab komisjonil välja valida kandidaadid, kes täidavad rahvusvaheliste investeerimiskohtute liikmete ülesandeid või on kantud asjaomastesse nimekirjadesse või täidavad muude rahvusvaheliste kohtute liikmete ülesandeid (edaspidi „eksperdikomisjon“). |
(2) |
Vastavalt otsusele C(2020) 8905 final on eksperdikomisjoni eesmärk tagada range valikuprotsess ning valitud isikute sõltumatus, erapooletus ja pädevus. |
(3) |
Vastavalt otsuse C(2020) 8905 final artikli 4 lõikele 1 peaks eksperdikomisjon koosnema neljast liikmest, kellest ühe nimetab komisjon, ühe nõukogu, ühe liikmesriigid ja ühe Euroopa Parlament. |
(4) |
2021. aasta jaanuaris avaldas komisjon avaliku konkursikutse (1) komisjoni eksperdikomisjoni liikmekandidaadi leidmiseks. Samal ajal viisid nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu koos liikmesriikidega läbi menetlused oma kandidaatide valimiseks eksperdikomisjoni. |
(5) |
17. märtsil 2021 teatas Euroopa Parlamendi president komisjoni presidendile ühe nais- ja ühe meessoost kandidaadi nime Euroopa Parlamendi eksperdikomisjoni liikme kohale, et komisjon saaks oma ametisse nimetamise otsuses võtta arvesse eksperdikomisjoni üldist soolist tasakaalu. |
(6) |
17. mail 2021 lõpetas komisjon oma valikumenetluse. |
(7) |
22. juulil 2021 teatas nõukogu komisjonile nõukogu kandidaadi ja liikmesriikide kandidaadi nimed, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsusega C(2020) 8905 final loodud eksperdikomisjoni liikmeteks nimetatakse järgmised isikud:
1) |
Bruno Simma, |
2) |
Inge Govaere, |
3) |
Jan Klabbers, |
4) |
Pavel Šturma. |
Artikkel 2
Vastavalt otsuse C(2020) 8905 final artikli 4 lõikele 6 nimetatakse loosi tahtel
1) |
Inge Govaere ja Pavel Šturma eksperdikomisjoni liikmeks kuueks aastaks, mida ei pikendata, alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast; |
2) |
Bruno Simma ja Jan Klabbers eksperdikomisjoni liikmeks üheksaks aastaks, mida ei pikendata, alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast. |
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 23. september 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) Kättesaadav aadressil https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/january/tradoc_159356.01.2021.pdf