(1)

Määrusega (EL) 2019/1241 on ette nähtud erisätted, milles käsitletakse Põhjamerel, Skagerrakis ja Kattegatis piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilisi meetmeid, mille hulka kuuluvad ka eeskirjad võrgusilma suuruste, seonduvate tingimuste ja kaaspüügi kohta.

(2)

Euroopa Liidu ja Norra 6. septembri 2018. aasta nõupidamiste kokkulepitud protokollis tehniliste meetmete kohta Skagerrakis (edaspidi „kokkulepitud protokoll“) (2) on sätestatud Skagerrakis hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügipiirkondade reaalajas sulgemise kord ja selle otsuse tegemiseks vajalike proovide võtmise meetod.

(3)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Rootsil (edaspidi „Scheveningeni töörühm“) on otsene huvi Põhjamere kalavarude majandamiseks ning nad esitasid 7. märtsil 2019 komisjonile ühise soovituse, et rakendada kõnealuses kokkulepitud protokollis sätestatud meetmeid liidu õiguses. Ühises soovituses täpsustatakse hariliku süvameregarneeli püügipiirkondade reaalajas sulgemist noorisendite kaitseks ja tehakse erand täiendavate püügivahendite suhtes.

(4)

Pärast kõnealuse ühise soovituse hindamist kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) (3) poolt võeti vastu komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2201 (4).

(5)

Pärast kõnealuse määruse avaldamist palusid asjaomased liikmesriigid komisjonil parandada mõned vead, mis takistavad kõnealuse delegeeritud õigusakti nõuetekohast rakendamist.

(6)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2201 on sätestatud mõiste „hariliku süvameregarneeli noorisendid“ määratlus, et määrata kindlaks selliste kalade suurus, kelle arv kogupüügis võib kaasa tuua püügipiirkondade reaalajas sulgemise. Õiguskindluse ja -selguse huvides tuleks kõnealuses määruses läbivalt kasutada sama mõistet. Seepärast tuleks mõistet „hariliku süvameregarneeli noorisendid“ kasutada õigusaktis läbivalt ja mitte kasutada selle sünonüüme, nagu „käivituspikkusest väiksemad süvameregarneelid (Pandalus)“ või „alamõõdulised süvameregarneelid“.

(7)

Ühises soovituses kehtestati riskipõhine strateegia, et määrata kindlaks piirkonnad ja ajavahemikud, mille puhul on oht, et hariliku süvameregarneeli noorisendite püügikogus ületab künnise. Kuna delegeeritud määruses (EL) 2019/2201 osutati ekslikult püügi käivitustasemele 20 massiprotsenti hariliku süvameregarneeli noorisendeid hariliku süvameregarneeli kogupüügist ühes noodaveos, peaks selle asemel olema 20 % nende koguarvust ühes proovis, nagu on kehtestatud ühises soovituses.

(8)

Määrusega (EL) 2019/1241 on Skagerrakis ja Kattegatis kehtestatud hariliku süvameregarneeli püügil vähimaks võrgusilma suuruseks 35 mm. Delegeeritud määruses (EL) 2019/2201 osutatakse ekslikult vähimale võrgusilma suurusele 32 mm, mis on vähim võrgusilma suurus hariliku süvameregarneeli püügil Põhjameres. Kõnealust suurust tuleks vastavalt kohandada.

(9)

Ühises soovituses kehtestati võimalik püügikeeld, kui hariliku süvameregarneeli noorisendite osakaal ületab 40 %. Selleks et kõnealust ühist soovitust järgida, tuleks delegeeritud määruses (EL) 2019/2201 osutada asjaomasele protsendimäärale kalade koguarvust proovis, mitte aga kogupüügis.

(10)

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/2201 on kehtestatud spetsiaalne seireprogramm laevadele, mis kasutavad mõõduselektiivset Nordmøre võret, ja selektiivsete püügivahenditega varustatud põhjatraalidele, et need saaksid tegutseda üksnes piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse püügipiirkonna reaalajas sulgemist (keeluala). Kõnealust määrust tuleks kohandada STECFi hinnanguga, milles jõuti järeldusele, et selliste selektiivsete püügivahenditega varustatud laevade suhtes tuleb kohaldada vastavat spetsiaalset seireprogrammi, olenemata sellest, millises piirkonnas nad kala püüavad.

(11)

Ühises soovituses ja delegeeritud määruses (EL) 2019/2201 on ekslikult määratud proovi minimaalseks suuruseks 2 kg või 1 liiter süvameregarneeli mahu järgi, mille alusel otsustatakse, kas püügipiirkond tuleb reaalajas sulgeda. Seetõttu taotlesid liikmesriigid, et määrust tuleks parandada vastavalt kokkulepitud protokollile, milles on sätestatud, et proovi minimaalne suurus on 1 kilogramm massi järgi või 2 liitrit mahu järgi.

(12)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2019/2201 vastavalt muuta.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu 2009. aasta oktoobris määrusega (EÜ) nr 925/2009 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit teatava alumiiniumfooliumi (edaspidi „suured rullid“) impordi suhtes. Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 6,4–30,0 %.

(2)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimine“) jättis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 2015. aasta detsembris rakendusmäärusega (EL) 2015/2384 (3) HRVst pärit impordi suhtes kehtivad lõplikud meetmed jõusse (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(3)

Pärast alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist (edaspidi „eelmine meetmetest kõrvalehoidmise uurimine“) laiendas komisjon 2017. aasta veebruaris rakendusmäärusega (EL) 2017/271 (4) kehtivaid meetmeid HRVst pärit teatava väheste muudatustega alumiiniumfooliumi impordile.

(4)

Komisjonile esitati alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida HRVst pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist Taist lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Taist pärinevana või mitte, ning kehtestada kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue.

(5)

Taotlus esitati 9. novembril 2020. Taotleja soovis jääda anonüümseks nii taotluse esitamise etapis kui ka uurimise ajal. Taotleja põhjendas oma soovi nõuetekohaselt ja komisjon rahuldas selle, kuna leidis, et taotleja isiku konfidentsiaalsuse tagamiseks on olemas piisav alus.

(6)

Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid HRVst ja Taist liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mis oli toimunud pärast suurte rullide suhtes meetmete kehtestamist. Muutus näis seisnevat selles, et suured rullid lähetatakse liitu Tai kaudu pärast Tais kokkupanemist. Samuti sisaldas taotlus piisavaid tõendeid, mis näitasid, et selline kokkupanemine kujutas endast meetmetest kõrvalehoidmist, kuna Hiinast pärit osad moodustasid üle 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest, samas kui kokkupanemise käigus lisandunud väärtus moodustas alla 25 % tootmiskuludest.

(7)

Peale selle sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et eespool kirjeldatud tava kahjustas kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju koguste ja hindade osas. Lisaks oli piisavalt tõendeid, mis näitasid, et Taist lähetatud suurte rullide hinnad olid dumpinguhinnad võrreldes suurte rullide jaoks varem kindlaks määratud normaalväärtusega.

(8)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes rullides massiga üle 10 kg, mis rakendusmääruse (EL) 2015/2384 jõustumise kuupäeval kuulus CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi kood 7607111910) alla, alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,007 mm, kuid alla 0,008 mm, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata, mis rakendusmääruse (EL) 2017/271 jõustumise kuupäeval kuulus CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi kood 7607111930) alla, alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm, kuid mitte üle 0,018 mm, vähemalt 650 mm laiustes rullides, lõõmutatud või lõõmutamata, mis rakendusmääruse (EL) 2017/271 jõustumise kuupäeval kuulus CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi kood 7607111940) alla, alumiiniumfoolium paksusega üle 0,018 mm, kuid alla 0,021 mm, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata, mis rakendusmääruse (EL) 2017/271 jõustumise kuupäeval kuulus CN-koodi ex 7607 11 19 (TARICi kood 7607111950) alla ja/või alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,045 mm, vähemalt kahekihiline, mis tahes laiusega rullides, lõõmutatud või lõõmutamata, mis rakendusmääruse (EL) 2017/271 jõustumise kuupäeval kuulus CN-koodi ex 7607 11 90 (TARICi koodid 7607119045 ja 7607119080) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). See on toode, mille suhtes kehtivaid meetmeid praegu kohaldatakse.

(9)

Uuritav toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis kuulub CN-koodide ex 7607 11 19 (TARICi koodid 7607111910, 7607111930, 7607111940, 7607111950) ja ex 7607 11 90 (TARICi koodid 7607119044, 7607119046, 7607119071, 7607119072) alla, kuid on lähetatud Taist, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Taist pärinevana või mitte (täiendav TARICi kood C601) (edaspidi „uuritav toode“).

(10)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud suurtel rullidel ja Taist lähetatud suurtel rullidel, olenemata sellest, kas need on pärit Taist või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sama kasutusotstarve ning seetõttu tuleb neid käsitada samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(11)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon 21. detsembril 2020 oma rakendusmäärusega (EL) 2020/2162 (5) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise ja kehtestas kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5 registreerimisnõude Taist lähetatud suurte rullide impordile, olenemata sellest, kas kõnealuse tooted on deklareeritud Taist pärinevana või mitte.

(12)

Pärast uurimise algatamist väitsid äriühingud Dingheng New Materials Co., Ltd, Thai Ding Li New Materials Co., Ltd ja nendega seotud äriühingud (edaspidi koos „Dingshengi kontsern“), et uurimise algatamine ei ole põhjendatud (6).

(13)

Dingshengi kontserni väitel ei sisaldanud uurimise algatamiseni viinud taotlus nõutavaid esmapilgul usutavaid tõendeid. Kontsern sõnul on taotluses esitatud teave aegunud, sest see põhines ajavahemikul kuni 2019. aasta detsembrini, kuid uurimine algatati 2020. aasta detsembris. Dingshengi kontsern väitis, et see on vastuolus alusmääruse artikli 6 lõikega 1, milles on sätestatud, et uurimisperiood on „tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik“.

(14)

Lisaks väitis Dingshengi kontsern, et taotluses esitatud ekspordistatistika on ebatäpne ja ebausaldusväärne. Kõnealune statistika põhines CN-koodidel ja HS-koodidel, (7) mis hõlmavad lisaks neile toodetele, mis on uurimise seisukohast asjakohased, mitut erinevat toodet, ning seega ei saa seda pidada piisavaks tõendiks.

(15)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Mis puudutab taotluses kasutatud aruandeperioodi, siis alusmääruse artikli 6 lõikes 1 käsitletakse uurimisperioodi, mida kasutatakse uurimise ajal, mitte taotluse aluseks olevat ajavahemikku. Dingshengi kontsern ei ole väitnud, et uuemate andmete kasutamisel oleks tehtud väidetava meetmetest kõrvalehoidmise kohta teistsugune järeldus. Mis puudutab taotluse aluseks olnud tollistatistikat, siis esitas taotleja need statistilised andmed, mis olid talle taotluse jaoks hõlpsasti kättesaadavad, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 2. Igal juhul võrdles komisjon taotlust analüüsides taotleja esitatud andmeid kümnekohalise TARICi koodi tasandi statistikaga ja võttis arvesse ka andmeid kuni 2020. aasta septembrini. See analüüs kinnitas taotluses esitatud väiteid.

(16)

Avalikustamise järel esitas Dingshengi kontsern uuesti oma väite, et taotlus põhines vananenud teabel ning et alusmääruse artikli 6 lõikes 1 koostoimes artikli 13 lõikega 3 nõutakse, et komisjon kontrolliks üldiselt taotluse täpsust, sealhulgas seda, kas selles sisalduv teave on ajakohane. Dingshengi kontserni sõnul oleks komisjon pidanud seetõttu paluma taotlejal ajakohastada taotluses sisalduvad arvandmed uuemate andmetega. Vastasel juhul „võiksid taotlejad, kes taotlevad meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamist, võtta vabalt ja ilma piiranguteta taotluse aluseks neile paremini sobiva ajavahemiku“.

(17)

Lisaks väitis Dingshengi kontsern, et kuigi komisjon võrdles taotleja esitatud teavet uuemate TARICi tasandi andmetega, ei ole seda ristkontrolli toimikus märgitud ning seda ei ole mainitud ka algatamismääruses, milles viidatakse üksnes taotluses esitatud tõenditele. Dingshengi kontserni arvates ei oma asjaolu, et uuemate andmete kasutamisel oleks tehtud sama järeldus, tähtsust selle kindlakstegemisel, kas taotlus vastab seaduses menetluse algatamiseks nõutud tõendamisstandardile.

(18)

Nagu eespool põhjenduses 15 selgitati, ei ole viide alusmääruse artikli 6 lõikele 1 taotluses kasutatud andmete puhul asjakohane, sest see viitab uurimise ajal kasutatud ajavahemikule, mitte taotluse aluseks olnud ajavahemikule. Peale selle nõutakse alusmääruse artikli 13 lõikes 3, et uurimise algatamisel tuginetaks „piisavatele tõenditele“, mille kindlakstegemisel jäetakse komisjonile teatav kaalutlusõigus. Need kriteeriumid olid igal juhul täidetud, nagu eespool põhjendustes 6–7 selgitati. Vastavalt alusmääruse artikli 5 lõikele 2 peab taotleja oma taotluses tuginema talle hõlpsasti kättesaadavale statistikale. See ei võimalda taotlejatel valida kõige sobivamat ajavahemikku, nagu Dingshengi kontsern väitis. Veidi uuemate ja täpsemate andmete ristkontroll, mille komisjon tegi enne menetluse algatamist, näitas, et miski ei osutanud sellele, et taotluses kasutatud teave on aegunud, pigem vastupidi, sest uuemate andmete kasutamine oleks näidanud samasuguseid suundumusi ja viinud samade järeldusteni. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(19)

Dingshengi kontsern väitis ka, et kättesaadavad tõendid ei ole meetmetest kõrvalehoidmise tõendamiseks piisavad. Põhjenduses 14 nimetatud statistika väidetava ebausaldusväärsuse tõttu märkis Dingshengi kontsern, et see statistika ei saa olla tõend kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mida nõutakse alusmääruse artikli 13 lõikes 1. Lisaks väideti, et täidetud ei olnud nõue kahju olemasolu kohta nii koguste kui ka hindade osas, mis kahjustavad esialgse dumpinguvastase uurimise parandavat mõju, sest aluseks olev analüüs põhines eespool nimetatud väidetavalt ebausaldusväärsetel andmetel ning seega ei saa selle põhjal järeldusi teha. Peale selle põhinesid taotluses esitatud arvutused kahest asjakohasest CN-koodist ainult ühel. Taotluses arvutatud kahjumarginaal oli Dingshengi kontserni arvates tähtsusetu ja seega ei ole kehtivate meetmete mõju võimaliku kahjustamise kohta veenvaid tõendeid. Täiendavad tõendid, mille taotleja taotluses esitas, näiteks ELi tootjatelt saadud hinnapakkumised, olid väidetavalt vale alus taotluses kahju arvutamiseks.

(20)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Mis puudutab analüüsis kasutatud andmete väidetavat ebausaldusväärsust, siis tugines taotluse esitaja oma analüüsis talle hõlpsasti kättesaadavatele andmetele, nagu on märgitud põhjenduses 15, ning selliselt esitatud tõendeid peeti uurimise algatamiseks piisavaks. Asjaolu, et arvutused põhinesid ainult ühel CN-koodil (7607 11 19), ei vähendanud taotluse täpsust. Nagu taotleja oma vastuses Dingshengi kontserni väitele märkis, leidis Üldkohus, et „alusmääruses ei ole nõuet, et kui vaatlusalune toode hõlmab mitut liiki tooteid, nagu käesolevas asjas, tuleb kaebuses esitada teave kõigi nende tooteliikide kohta“ (8). Dingshengi kontsern ei vaidlustanud asjaolu, et see konkreetne CN-kood hõlmas kõige tüüpilisemaid tooteliike. Tegelikult näitasid Comexti andmebaasist saadud kümnekohalise TARICi koodi tasandi impordiandmed, et uurimisperioodil ei imporditud ühtegi teise CN-koodi (7607 11 90) alla kuuluvat toodet. Seetõttu ei oleks selle CN-koodi lisamine taotluses esitatud analüüsi tulemust muutnud.

(21)

Seoses kahjumarginaali tasemega peeti taotleja kindlaks määratud marginaali 3,2 % piisavaks, et menetluse algatamisel järeldada, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade osas kahjustatud. Nagu taotleja oma märkustes Dingshengi kontserni märkuste kohta väitis, on uuritav toode väga hinnatundlik ning konkurents on eeskätt hinnapõhine. Sellises olukorras võib järeldada, et 3,2 % kahjumarginaal kahjustab tollimaksude parandavat mõju hindade osas, eelkõige olukorras, kus impordikogused suurenesid märkimisväärselt.

(22)

Mis puudutab hindade allalöömise arvutustes kasutatud andmeid, siis tugines taotleja oma arvutustes talle hõlpsasti kättesaadavale teabele, milleks olid käesoleval juhul mitu tarnijate hinnapakkumist ja Londoni metallibörsi (LME) hinnad. Dingshengi kontsern ei pakkunud oma märkustes arvutuste tegemiseks mõistlikumat meetodit, mis oleks võinud olla taotlejale kättesaadav. Seetõttu leidis komisjon, et kasutatud meetod on taotluses vajalike arvutuste tegemiseks piisavalt usaldusväärne.

(23)

Pärast avalikustamist väitis Dingshengi kontsern, et komisjon püüdis tõendamiskoormise ümber pöörata ja panna selle huvitatud isikutele, kui ta märkis, et „Dingshengi kontsern ei pakkunud […] arvutuste tegemiseks mõistlikumat meetodit“. Selle asemel, et uurida taotleja esitatud teabe täpsust ja piisavust, pidas komisjon „taotluses esitatud andmeid iseenesest mõistetavalt õigeks ilma neid täiendavalt hindamata“.

(24)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Nii nagu kõigi uurimise algatamise taotluste puhul uuris komisjon põhjalikult kõiki taotleja esitatud andmeid ja muid tõendeid ning leidis, et kasutatud andmed olid mõistlikud ja piisavalt täpsed, et õigustada uurimise algatamist. Lisaks sellele ei nõustunud komisjon Dingshengi kontserni väitega, et ta püüdis tõendamiskoormist ümber pöörata. Komisjon võttis lihtsalt teadmiseks asjaolu, et Dingshengi kontsern ei esitanud alternatiivset meetodit, et põhjendada oma väidet, mille kohaselt ei olnud taotleja kasutatud meetod usaldusväärne.

(25)

Dingshengi kontsern väitis ka, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutati läbivaatamisega seotud uurimise normaalväärtust, jättes seega arvesse võtmata eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimisega hõlmatud laiendatud tootevalikut. Samuti märkis kontsern, et ekspordihind, mida taotleja taotluses kasutas, põhines Eurostati statistikal CN-koodi kohta, mis puudutab pigem väikesi rulle, (9) mitte suuri rulle. Seega väitis Dingshengi kontsern, et taotluses esitatud dumpingumarginaal ei ole usaldusväärne, sest see põhineb valedel arvandmetel.

(26)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Alusmääruse artikli 13 lõikes 1 on sätestatud nõue, et dumpingu olemasolu kindlakstegemiseks tuleb teha võrdlus samasuguse toote puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtusega. Kooskõlas selle sättega kasutas taotleja läbivaatamisega seotud uurimises kindlaks määratud normaalväärtust. Pealegi oleks lisaks eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise normaalväärtuste kaasamine dumpingumarginaali üksnes suurendanud, sest need normaalväärtused olid suuremad kui need, mida kohaldati läbivaatamisega seotud uurimises. Sellest tulenevalt pidas komisjon läbivaatamisega seotud uurimises kindlaks määratud normaalväärtuse kasutamist konservatiivseks hinnanguks dumpingumarginaali arvutamisel.

(27)

Pärast avalikustamist kordas Dingshengi kontsern oma väidet, et taotluses esitatud normaalväärtuse arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta laiendatud tootevalikut, sest alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleb arvesse võtta kõiki varem kindlaksmääratud normaalväärtusi, mitte ainult viimase läbivaatamisega seotud uurimise normaalväärtusi. Alusmääruse artikli 13 lõikes 1 on siiski kasutatud väljendit „samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtused“. Puudub nõue, et arvesse tuleb võtta kõigis varasemates uurimistes kindlaks määratud kõiki normaalväärtusi. Nagu põhjenduses 26 märgiti, oli uurimise algatamise õigustamiseks igal juhul piisavalt tõendeid, mis põhinesid üksnes läbivaatamisega seotud uurimise normaalväärtustel, mis esindavad enamikku impordist (vt põhjendus 20). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(28)

Dingshengi kontserni väide, et suurte rullide ekspordihinna arvutamiseks kasutati väikesi rulle käsitlevat Eurostati statistikat, oli faktiliselt vale. On tõsi, et taotleja viitas taotluse 10. lisas ekslikult väikeste rullide CN-koodile, kuid taotluse 3. lisas esitatud Eurostati väljavõtte täpsemal uurimisel ilmnes, et kasutatud ekspordihind põhines õigesti väljavõttel CN-koodi 7607 11 19 (suured rullid) kohta. Nagu põhjenduses 20 märgiti, hõlmab see kood kõige tüüpilisemaid tooteliike.

(29)

Põhjendustes 12–28 esitatud arutluskäigule tuginedes lükkas komisjon Dingshengi kontserni esitatud väited tagasi ja leidis, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid uurimise algatamiseks.

(30)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperioodi kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutust pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja meetmete laiendamist väheste muudatustega tootele rakendusmäärusega (EL) 2017/271 ning sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 kestnud perioodi (edaspidi „aruandeperiood“) kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste osas, ning analüüsida dumpingu olemasolu.

(31)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest HRV ja Tai ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ning liidu tootmisharule. Tai ja HRV tootjatele/eksportijatele ning liidu importijatele, kes olid komisjonile teada või kes andsid endast teada algatamismääruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul, tehti kättesaadavaks küsimustikud/vabastamistaotluse vormid.

(32)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(33)

Üks Tai äriühingute kontsern, viis liidu sõltumatut importijat, üks sõltumatu importija väljaspool liitu ja Euroopa Alumiiniumfooliumi Assotsiatsioon andsid endast teada. Uurimise käigus ei andnud endast teada ükski Hiina sõltumatu eksportiv tootja.

(34)

Täidetud vabastamistaotluse vormi esitasid järgmised Hiina riigi omanduses olevasse Dingshengi kontserni kuuluvad äriühingud:

(35)

Küsimustikule esitasid täielikud vastused järgmised SPHERE kontserni kuuluvad liidu sõltumatud importijad:

(36)

Võttes arvesse COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike koostööd tegevate juriidiliste isikute valdustesse. Komisjon leidis, et isikute esitatud teave, näiteks vastused küsimustikele ja puudustele viitavatele kirjadele, on kooskõlas 16. märtsi 2020. aasta teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (10). Allpool põhjenduses 75 nimetatud aspekte arvesse võttes ei peetud teabe kaugkontrolli vajalikuks.

(37)

Kaks liidu sõltumatut importijat, Cofresco Poland sp. z o.o. Manufacturing Sp. k. ja Cuki Cofresco Srl., esitasid määratud tähtajaks küsimustikule väga puuduliku vastuse. Kumbki äriühing ei vastanud neile saadetud täiendavatele küsimustele ega puudustele viitavatele kirjadele. Pärast seda, kui mõlemat äriühingut oli teavitatud, et nende esitatud mittetäielik teave jäetakse alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse võtmata, esitasid nad siiski küsimustikule täielikud vastused ja vastasid seotud lisaküsimustele. Kuna need vastused saadi aga alles mitu kuud pärast esialgseid tähtaegu ning nende suhtes ei saanud kohaldada täielikku puuduste kõrvaldamise menetlust ega kaugkontrolli, võeti esitatud teavet uurimises arvesse ainult ulatuses, milles seda peeti täielikuks ja usaldusväärseks.

(38)

Üks Šveitsi sõltumatu importija, Transparent Paper Ltd. (edaspidi „TPL“), registreerus samuti huvitatud isikuna ja esitas oma seisukohad. Taotleja aga väitis, et väljaspool liitu asuvat sõltumatut importijat ei tohiks registreerida huvitatud isikuna ning et TPLi esitatud märkused tuleks jätta kahel põhjusel arvesse võtmata. Esiteks seetõttu, et TPLi väitel ei impordi ta mitte vaatlusalust toodet ega uuritavat toodet, vaid pigem töödeldavat alumiiniumfooliumi. Teiseks seetõttu, et taotleja sõnul on vähetõenäoline, et TPL ei importinud vaatlusalust või uuritavat toodet, sest TPLi imporditud tooted kattuvad märkimisväärselt uuritava tootega. Taotleja väitel oleks TPL pidanud seetõttu oma ostudest teatama.

(39)

Komisjon ei olnud sellega nõus. TPLil on õigustatud huvi juhtumi tulemuse vastu. Eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus tehti kindlaks, et töödeldavat alumiiniumfooliumi (TPLi imporditav toode) ja suuri rulle (uuritav toode) on sageli võimalik eristada ainult nende lõppkasutuse järgi, st kas toode on ette nähtud kasutamiseks majapidamises või muul otstarbel (nt töötlemiseks) Selleks kohaldatakse suurte rullide lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vabastamisel tingimusi, mis on sätestatud lõppkasutusprotseduuri käsitlevates asjakohastes liidu tollisätetes, eelkõige liidu tolliseadustiku artiklis 254 (11). HRVst pärit suurte rullide impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude laiendamisel Taist lähetatud suurte rullide impordile laieneb ka kõnealuse lõppkasutusprotseduuri kohaldamine (12). Kõik Taist pärit töödeldava fooliumi importijad, sealhulgas TPL, kes laseb oma tooted ringlusse liidus, peavad nüüd suunama oma tooted lõppkasutusprotseduuri või vastasel juhul tasuma laiendatud dumpinguvastaseid tollimakse.

(40)

Muu kui uuritava toote importijana ei olnud TPL kohustatud esitama teavet, millele taotleja oma märkustes viitas, näiteks töödeldava fooliumi ostmise kohta. Seda teavet ei küsinud TPLilt ka komisjon. TPLil oli siiski õigus esitada huvitatud isikuna märkusi.

(41)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks tuleks alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt järjestikku analüüsida järgmisi elemente:

(42)

Kuna taotleja poolt taotluses esitatud tõendid viitasid toote kokkupanemisele Tais, analüüsis komisjon käesolevas uurimises täpsemalt, kas alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ja eelkõige:

(43)

Aruandeperioodil oli koostööd tegeva Tai äriühingute kontserni, st Dingshengi kontserni osakaal kogu ELi suunatud ekspordis 95 %. Koostöö taset peeti seega kõrgeks. Muud HRV eksportivad tootjad peale Dingshengi kontserni kuuluvate äriühingute koostööd ei teinud. Seetõttu tehti järeldused suurte rullide impordi kohta Hiinast liitu ja ekspordi kohta Hiinast Taisse kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Koostööd tegeva äriühingute kontserni esitatud teavet täiendati andmetega, mis saadi sellistest andmebaasidest nagu artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas, mis annab teavet äriühingu tasandil, Global Trade Atlas (GTA) (13) ja Eurostat, ning muu avalikult kättesaadava teabega.

(44)

Tabelis 1 on esitatud HRVst ja Taist pärit impordi areng uurimisperioodil (14).

Tabel 1

Suurte rullide import uurimisperioodil (tonnides)

Allikas: Eurostat

(45)

Ajavahemikul 2016. aastast kuni aruandeperioodi lõpuni suurenes Taist pärit import oluliselt, vaid 18 tonnilt 5 801 tonnile. Samal ajal suurenes Tai osa koguimpordis 0,03 %-lt 8,53 %-le. Suurenes ka import HRVst, kuid palju aeglasemas tempos, nimelt 8 948 tonnilt 26 466 tonnile. Samuti suurenes Hiina osakaal koguimpordis: 16 %-lt 39 %-le.

(46)

Artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjalikumal uurimisel ilmneb aga, et valdava osa sellest impordist andsid Hiina eksportivad tootjad, kes olid eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemusena meetmetest vabastatud. Eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise ajal tehti kindlaks, et need eksportivad tootjad ei eksportinud mitte majapidamises kasutatavat alumiiniumfooliumi, vaid pigem töödeldavat fooliumi, mis ei ole uuritav toode (15).

(47)

Kui arvandmeid analüüsitakse ilma nendelt neljalt äriühingult imporditud kogusteta, vähenevad aruandeperioodi impordimahud märkimisväärselt ehk kõigest 307 tonnini. Seda kinnitavad ka vastused, mille andis üks liidu koostööd tegev sõltumatu importija, kes esitas teabe, mis näitas, et enne 2017. aastat ostis ta oma suured rullid HRVst. Alates 2019. aastast hankis ta suured rullid aga Taist, mitte enam HRVst. Teised sõltumatud importijad hakkasid Taist importima 2019. ja 2020. aastal.

(48)

Tabelis 2 on esitatud suurte rullide tootmiseks vajaliku tooraine HRVst Taisse eksportimise areng uurimisperioodil.

Tabel 2

Tooraine eksport HRVst Taisse uurimisperioodil  (16) (tonnides)

Allikas: Global Trade Atlas

(49)

Majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi tootmise peamine tooraine on tooralumiinium. Tooralumiiniumi töödeldakse, et saada alumiiniumilehed, mis omakorda töödeldakse suurteks rullideks. Komisjonile taotluses esitatud teabest ja koostööd tegeva Tai eksportiva tootja esitatud tõenditest ilmneb, et Taist liitu eksporditavad suured rullid on toodetud alumiiniumilehtedest.

(50)

Tabelist 2 nähtub, et alates 2016. aastast on alumiiniumilehtede eksport HRVst Taisse pidevalt suurenenud. Sellega seoses märkis komisjon, et tõenäoliselt ei kasutatud alumiiniumilehti Tais mitte ainult suurte rullide tootmiseks, vaid ka näiteks väikeste rullide tootmiseks. Lisaks kasutatakse alumiiniumilehti toorainena mitmes teises tootmisharus, näiteks pakenditööstuses või isoleerimise otstarbel. Seetõttu kasutatakse suurte rullide tootmisprotsessis tegelikult ainult osa kõnealusest alumiiniumilehtede impordist.

(51)

Sellegipoolest näitas HRVst Taisse imporditud alumiiniumilehtede koguse märkimisväärne suurenemine, et nõudlus sellise tooraine järele Tais kasvab. Seda saab vähemalt osaliselt seletada suurte rullide tootmise suurenemisega Tais ja nende Taist eksportimise suurenemisega. Seda kinnitab ka koostööd tegevate Tai äriühingute esitatud teave.

(52)

Aruandeperioodil jäi koostööd tegeva Dingshengi kontserni arvele peaaegu kogu (rohkem kui 95 %) uuritava toote import Taist. Tai üksused koosnevad ühest eksportivast tootjast (Dingheng) ja ühest kauplejast (Thai Dingli), kes väitsid, et nad müüvad liitu ainult Dinghengi toodetud tooteid. Dingheng on Hiina riigile kuuluv äriühing, kes rajas oma tootmisrajatised Tais 2018. aastal ja müüs esimesed tooted ELi 2019. aasta esimesel poolel. Küsimustikule antud vastuses märkis ta, et ostis kogu tooraine (alumiiniumilehed) HRVst.

(53)

Taist liitu suunatud suurte rullide ekspordi kasv, HRVst liitu suunatud suurte rullide ekspordi samaaegne vähenemine ning HRVst Taisse suunatud alumiiniumilehtede ekspordi suurenemine samal ajavahemikul kujutavad endast HRV, Tai ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutust alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Iseäranis kehtib see koostööd tegevate Tai äriühingute kohta, kes hakkasid toorainet HRVst importima ning suuri rulle tootma ja liitu eksportima alles pärast meetmete laiendamist eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järel.

(54)

Alusmääruse artikli 13 lõige 1 näeb ette, et kaubandusstruktuuri muutus tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Selline tava, protsess või toiming on muu hulgas kehtivate meetmetega hõlmatud toote lähetamine läbi kolmandate riikide ning osade kokkupanemine või toote valmistamine kolmandas riigis kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 2.

(55)

Dingheng toodab alumiiniumilehtedest suuri rulle. Äriühingu vabastamistaotluse kohaselt koosneb tootmisprotsess sellistest toimingutest nagu edasine valtsimine, lõikamine, lõõmutamine ja pakendamine. Komisjon leidis, et need toimingud on suhteliselt väheolulised.

(56)

Dingshengi kontsern väitis, et eespool nimetatud toimingud ei ole väheolulised, sest alumiiniumilehed läbivad mitmesugused protsessid, milleks on vaja erinevaid ja spetsiifilisi seadmeid, ning kinnitas, et tema väidet toetab veelgi asjaolu, et Dinghengi toodetud tooted on klassifitseeritavad sisendmaterjalist erinevasse tollirubriiki.

(57)

Komisjon tunnistas, et sisendmaterjal läbib mitu protsessi, enne kui Dingheng selle uuritava tootena müüb. Neid ei saa siiski pidada olulisteks toiminguteks, vähemalt mitte võrreldes tootmisprotsessiga, mis toimub enne sisendmaterjali saabumist Dinghengi tootmiskohta. Alumiiniumilehtede tootmine hõlmab alumiiniumkangide sulatamist, valamist, saagimist, koorimist, kuumutamist ning mitut kuum- ja külmvaltsimise ja lõõmutamise etappi. Järgnevad sammud alumiiniumilehtede muutmiseks suurteks rullideks on seega suhteliselt väikese ulatusega ja – nagu põhjenduses 82 näidatud – suhteliselt piiratud lisaväärtusega, mis on selle puhul asjakohane kriteerium. Lisaks ei saa tollirubriigi muutust pidada sisendmaterjali suhtes tehtud toimingute mõju tõendiks. Tegelikult on alusmääruse artikli 13 lõike 1 punktis a meetmetest kõrvalehoidmisena sõnaselgelt nimetatud „asjaomase toote mõningast muutmist, et seda saaks liigitada tollikoodide alla, mille suhtes tavaliselt meetmeid ei kohaldata“. Seepärast lükati Dingshengi kontserni väited tagasi.

(58)

Nagu põhjenduses 34 märgiti, on Dingheng Hiina äriühingu tütarettevõtja ja seega Hiinale kuuluva Dingshengi kontserni liige. Sellesse kontserni kuuluvad teiste hulgas äriühingud, kes toodavad majapidamises kasutatavat alumiiniumfooliumi ja sellega seotud tooteid, tarnivad selliseks tootmiseks tooraineid ja/või kauplevad selliste toorainete või lõpptoodetega. Varasemates suuri rulle käsitlevates uurimistes leiti, et teatavad Dingshengi kontserni kuuluvad Hiina üksused eksportisid suuri rulle dumpinguhindadega (17) ning hoidsid esialgse uurimise ja läbivaatamisega seotud uurimise tulemusel kehtestatud tollimaksudest kõrvale sellega, et muutsid toodet vähesel määral (18). Artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel ei toimunud importi Dingshengi kontserni kuuluvalt asjaomaselt Hiina eksportivalt tootjalt alates eelmisest meemetest kõrvalehoidmise uurimisest, mis langeb kokku ajaga, millal Dingheng hakkas Taist liitu eksportima. Dingshengi kontserni kuuluvate Hiina üksuste esitatud teave kinnitas, et need äriühingud ei eksportinud sellel perioodil liitu.

(59)

Dingheng selgitas, et suurte rullide tootmist alustati Tais põhjusel, et saavutada Dingshengi kontserni kohalolek välisriigis kooskõlas „tema üleilmastumise ja riikidevahelise tegevuse missiooniga“. Dinghengi emaettevõtja avalik noteerimine börsil 2018. aastal tagas vajalikud rahalised vahendid, mis võimaldasid laiendada tegevuse Taisse. Lisaks võimaldaks tootmiskoha sisseseadmine Tais kontsernil maandada metalliga seotud riske rahvusvahelistel turgudel, osta tooralumiiniumi Shanghai turuhinna asemel Londoni metallibörsi hinnaga ning laiendada oma äritegevust muudele, kasumlikumatele turgudele kui HRV. Dingheng selgitas ka, et kuigi ta tootis uurimisperioodil suuri rulle alumiiniumilehtedest, oli tal vastavalt investeerimiskavale kavatsus paigaldada alumiiniumikangidest tootmiseks valuliin. Valuliini valmides hangiks Dingheng alumiiniumikange üleilmselt ja vähendaks märkimisväärselt Hiina tooraine osakaalu, maandades sel viisil tooraine volatiilsuse riski.

(60)

Komisjon märkis, et aruandeperioodil valitsenud olukord ei kajastanud äriühingu investeerimiskavas esitatud kavatsusi. Tegelikkuses hankis Dingheng aruandeperioodil kogu oma tooraine HRVst ja tootis kõik suured rullid imporditud alumiiniumilehtedest. Lisaks ostis Dingheng oma suurte rullide toodangu täiendamiseks suuri rulle oma HRVs asuvatelt seotud äriühingutelt, sest tema enda toodangust ei piisanud klientide nõudluse rahuldamiseks aruandeperioodil. Kuigi Dingheng esitas tõendid kavandatud valuliini rajamise kohta, ei jõutud sellega aruandeperioodil lõpule ja liini sellel perioodil ei kasutatud.

(61)

Pealegi on äriühingu investeerimiskava tegelikult teostatavusuuringu aruanne, milles analüüsiti, kas oleks majanduslikult otstarbekas suurendada Dinghengi tootmisüksuse tootmisvõimsust muu hulgas valuliini lisamisega. Aruanne koostati 2019. aasta augustis, st pärast seda, kui Dingheng oli juba hakanud tootma suuri rulle imporditud alumiiniumilehtedest. Lisaks mainitakse aruandes tooraine (alumiiniumikangide) importimist HRVst ka tulevikus, mis räägib vastu äriühingu väitele tootmise sisseseadmise kohta väljaspool HRVd eesmärgiga osta toorainet madalama hinnaga. Kuigi äriühing võib tõepoolest hakata ostma oma toorainet tegelikult väljaspool HRVd, ei saanud komisjon aruandeperioodil kättesaadavate faktide põhjal teha järeldusi teadmata tulevase olukorra kohta.

(62)

Lisaks ei suutnud äriühing esitada ühtegi tõendit Taist liitu suunatud suurte rullide ekspordi nõuetekohase põhjenduse või majandusliku õigustuse kohta peale eespool nimetatud kavade või tulevaste investeeringute või tootmise kavatsuste. Investeerimiskavana esitatud teostatavusaruanne koostati pärast Tais asuva tootmiskoha rajamist ja seega ei saa seda esitada tõendina aruandeperioodil toimunud suurte rullide Taist liitu eksportimise majandusliku õigustuse kohta. Lisaks selgus internetiotsingust, et Dingheng kasutas dumpinguvastaste tollimaksude maksmisest kõrvalehoidmist argumendina, millega meelitada ligi kliente, kuna ühel veebisaidil on märgitud, et „[d]umpinguvastase maksu vältimiseks saame pakkuda Teile meie Tai või Itaalia tehasest pärit alumiiniumfooliumi“ (19).

(63)

Pärast avalikustamist esitas Dingshengi kontsern 2018. aasta aruande (edaspidi „2018. aasta aruanne“), väites, et tegemist on 2019. aasta teostatavusuuringu aruande esimese versiooniga (edaspidi „2019. aasta aruanne“). Dingshengi kontsern rõhutas ka, et kuigi seda dokumenti nimetati teostatavusuuringu aruandeks, mitte investeerimiskavaks, analüüsis Dingshengi põhiaktsionäri juhatus seda seoses Tai investeeringu heakskiitmisega.

(64)

Komisjon vaatas 2018. aasta aruande läbi ja leidis, et kuigi see on väga sarnane 2019. aasta aruandega, on kavandatud meetmed oma ulatuselt palju piiratumad. Kui 2018. aasta aruandes mainitakse üksnes valtsimispinki ja esitatakse kavandatud seadmete loetelu, mis hõlmab ainult valtsimiseks, mähkimiseks, lõikamiseks ja lõõmutamiseks mõeldud masinaid, siis 2019. aasta aruandes mainitakse seevastu valtsimis- ja valuliini. Valuliin on otsustava tähtsusega, kuna äriühingu varem esitatud teabe kohaselt kõrvaldaks selle kasutuselevõtt vajaduse hankida Hiinast alumiiniumilehtesid, sest see võimaldaks toota alumiiniumilehtesid Tais, kasutades eri riikidest hangitud toorainet (alumiiniumkange) (vt ka põhjendus 59).

(65)

Nagu põhjenduses 61 selgitati, koostati 2019. aasta aruanne pärast Dinghengi tootmiskoha rajamist. Dingshengi kontsern väitis siiski, et 2019. aasta aruanne „ei ole midagi muud kui integreeritud ja läbivaadatud esimene kava, mis koostati 2018. aastal ja mida Dingshengi kontsern ei saanud rakendada“. Samuti väitis Dingshengi kontsern, et 2019. aasta aruandes soovitati esialgset projekti vähendada, nähes aastase tootmisvõimsuse [50 000 – 70 000] tonni asemel ette tootmisvõimsuse [40 000 – 60 000] tonni aastas. Komisjon leidis siiski, et see väide on faktiliselt vale, kuna 2019. aasta aruandes on mitmel juhul sõnaselgelt märgitud, et aruande eesmärk on võimaldada täiendavat tootmisvõimsust [40 000 – 60 000] tonni, et saavutada aastatoodanguks [90 000 – 130 000] tonni. Aruande pealkiri on tegelikult „Täiendava [40 000 – 60 000] tonni alumiiniumfooliumi tootmisvõimsuse projekt“.

(66)

Dingshengi kontsern ei ole esitanud teavet, mis näitaks, et 2018. aasta aruande koostamise ja investeerimisotsuse tegemise ajal oli kavatsus rajada Tais tootmiskoht, mis ei nõuaks alumiiniumilehtede importi Hiinast. Vastupidi, esitatud teave viitab kavatsusele luua rajatis suurte rullide tootmiseks imporditud alumiiniumilehtedest, tehes vaid suhteliselt väheolulisi toiminguid. Aruandeperioodil valitsenud olukord vastas tegelikult 2018. aasta aruandes kavandatud tootmisrajatisele. Ainus dokument, milles mainitakse valuliini loomise võimalust, esitati 2019. aastal, st pärast Dinghengi tootmisrajatise rajamist.

(67)

Dingshengi kontsern väitis ka, et asjaolu, et 2019. aasta aruandes mainitakse tooraine (alumiiniumikangid) importi Hiinast (nagu on põhjenduses 61 märgiti), ei saa pidada Tais tegevuse alustamisel majandusliku õigustuse puudumiseks. Sellega seoses osutas Dingshengi kontsern puudusi käsitlevas vastuses komisjonile esitatud teabele, milles ta väitis, et tooraine import Hiinast oleks „majanduslikult ebaloogiline“, sest Hiinast pärit alumiiniumikangide suhtes kohaldatakse 30 % ekspordimaksu. Dingshengi kontsern väitis seega, et see tooraine hangitakse teistest riikidest. Lisaks sellele väitis kontsern, et kavandatud valuliini kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse osta alumiiniumilehti Hiinast.

(68)

Nii 2018. kui ka 2019. aasta aruandes mainitakse siiski tooraine hankimist Hiinast olenemata sellest, kas see puudutab alumiiniumilehti või -kange. Hiinast pärit alumiiniumikangide suhtes kohaldatavat 30 % ekspordimaksu ei ole aruandes mainitud, kuigi see (või sarnane) maks oli väidetavalt juba nende uuringute ajal olemas. Pealegi ei ole alumiiniumilehtede kavandatud tootmine Dinghengi tootmisüksuses piisav, et katta alumiiniumfooliumi kavandatavat tootmist. 2019. aasta aruandes on tegelikult märgitud, et „[a]lumiiniumfooliumi toorikute tootmiseks on aastas vaja [70 000 – 90 000] tonni, millest osa toodetakse äsjarajatud valu- ja valtsimistöökojas ning ülejäänu imporditakse Hiinast“.

(69)

See, kas Dingheng hangib tulevikus tooraine Hiinast või teistest riikidest ja kas need valikud oleksid majanduslikult loogilised või mitte, ei ole igal juhul käesoleva uurimise jaoks otsustava tähtsusega. Komisjon peab tegema oma järeldused uurimisperioodiga seotud faktide ja arvandmete põhjal. Nagu põhjenduses 61 märgiti, ei ole aruandeperioodil kättesaadavate faktide põhjal võimalik teha järeldusi teadmata tulevase olukorra kohta.

(70)

Dingshengi kontsern väitis ka, et reklaam, kus klientide ligimeelitamiseks mainitakse dumpinguvastaste tollimaksude vältimist (vt põhjendus 62), on oma olemuselt „äriühingute äriotsustele järgnev“ ja „pelgalt faktiväide“. Seetõttu ei saa see „tuua selgust seoses majandusliku õigustuse väidetava puudumisega“. Dingshengi kontsern väidab õigesti, et reklaami ei saa iseenesest pidada otsustavaks tõendiks Tais asuva tootmisrajatise rajamise põhjuse kohta. Ta märgib siiski, et dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmisel oli Dingshengi kontserni majanduslikes (turundus)otsustes oma osa. Näiteks otsustes selle kohta, kuidas tagada, et võimalikud kliendid ostavad Dingshengi kontserni tooteid mõnest tema tootmiskohast. Klientidele ei esitatud ühtegi muud väidet, näiteks toote kvaliteedi või hinna kohta, miks nad oleksid pidanud valima oma tarnijaks Tais asuva tootmiskoha, mitte teised tootmiskohad. Reklaamis, mis pärast avalikustamist kõrvaldati, mainiti üksnes dumpinguvastaste tollimaksude vältimist.

(71)

Samuti esitas Dingshengi kontsern väited, mis käsitlevad nõuetekohase põhjenduse või majandusliku õigustuse olemasolu tegevuse laiendamiseks Hiinast Taisse 2018. aastal. Need hõlmasid tootmisvõimsuste suurendamise võimet, Tai leebemaid keskkonnaeeskirju, vajadust saavutada kohalolek teistel turgudel, kuna Hiina fooliumiturg on küllastunud, ning vajadust ületada hiljutised kõikumised alumiiniumi futuuriturgudel. Nagu Dingshengi kontsern ise aga tunnistas, ei selgita need väited praegust tootmisolukorda, vaid võivad olla asjakohased ainult tulevase olukorra jaoks, kui Dingheng hakkab väidetavalt tootma suuri rulle üleilmselt hangitud alumiiniumikangidest.

(72)

Dingshengi kontsern väitis veel, et komisjon ei peaks tegema oma analüüsi ajutise olukorra põhjal, vaid võtma arvesse ka tulevast olukorda. Nagu põhjenduses 69 juba märgitud, on komisjon siiski õiguslikult kohustatud tuginema oma analüüsis uurimisperioodiga seotud faktidele ja arvandmetele. Need faktid näitasid, et Dingheng tootis Hiinast imporditud alumiiniumilehtedest suuri rulle ja müüs neid peamiselt rahvusvahelistele klientidele. Alles 2019. aastal, pärast tootmiskoha rajamist, mainiti esimest korda tootmisprotsessi muutmist Tais ja valuliini lisamist tootmiskohta. Seetõttu ei ole enamik eespool nimetatud põhjusi kohaloleku saavutamiseks väljaspool Hiinat veel tulemusi andnud ning neid ei saa pidada Tais praeguse tootmiskoha rajamise majanduslikuks õigustuseks.

(73)

Eespool toodut arvesse võttes lükati Dingshengi kontserni esitatud väited tagasi. Uurimise käigus ei leitud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust eespool kirjeldatud tootmiskoha rajamiseks Tais peale praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumise vältimise (20).

(74)

Alusmääruse artikli 13 lõikes 2 on ette nähtud, et kokkupanemine algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse.

(75)

Kuigi teave, mille äriühingud esitasid vabastamistaotluses ja kahes hilisemas vastuses puudustele viitavatele kirjadele, ei olnud kõigis aspektides täielik, leidis komisjon, et see teave oli piisav, et teha kindlaks, kas artikli 13 kriteeriumid on täidetud.

(76)

Nagu on näidatud tabelis 2, oli Taist pärit suurte rullide import 2016. ja 2017. aastal väheoluline. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude laiendamist HRVst pärit väheste muudatustega tootele eelmises meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises 2017. aastal hakkas Taist pärit import 2018. aastal märkimisväärselt suurenema ja kahekordistus seejärel igal aastal. Nagu eespool juba märgitud, tuli aruandeperioodil üle 95 % suurte rullide koguimpordist Dinghengilt ja Thai Dinglilt, mis olid asutatud 2018. aastal.

(77)

Pärast avalikustamist väitis Dingshengi kontsern, et komisjon väitis faktiliselt valesti, et Taist pärit import suurenes 2018. aastal ning et üle 95 % suurte rullide koguimpordist aruandeperioodil tuli Dinghengilt ja Thai Dinglilt. Dingshengi kontserni andmetel alustas Dingheng kaubanduslikku tootmist alles 2019. aastal ja ei saa olla 2018. aastal vastutav 95 % impordi eest.

(78)

Komisjon märkis, et Dingshengi kontserni väide põhines põhjenduses 76 märgitu valesti tõlgendamisel. Dingheng ja Thai Dingli andsid 95 % impordist aruandeperioodil, st ajavahemikus 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020, mitte 2018. aastal. Nagu vabastamistaotlus näitas ja nagu Dingshengi kontsern oma märkustes kinnitas, eksportisid nii Dingheng kui ka Thai Dingli aruandeperioodil liitu suuri rulle. Komisjonile taotluses esitatud andmed, statistika andmebaasid ja Dingshengi kontserni enda esitatud teave näitasid, et aruandeperioodil ei saanud teiste äriühingute osa liitu suunatud impordist moodustada rohkem kui 5 %. Seepärast lükati see väide tagasi.

(79)

Isegi kui eeldada, et aruandeperioodil eksporditi liitu ainult Dinghengi enda toodetud suuri rulle (ja mitte HRVst ostetud rulle), osteti Dinghengi esitatud teabe kohaselt 100 % kogu toorainest (alumiiniumilehed) Hiina (seotud ja sõltumatutelt) äriühingutelt. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et kokkupanemine algas alates dumpinguvastase uurimise algatamisest, samas kui asjaomased osad pärinevad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(80)

Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b on sätestatud, et seoses kokkupanemisega meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks on ka see, et (käesoleval juhul Hiina päritolu) osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskuludest.

(81)

Nagu põhjenduses 79 märgiti, tootis Dingheng liitu müüdavaid suuri rulle toorainest, mis osteti 100 % ulatuses HRVst, seega moodustas see kindlalt üle 60 % osade koguväärtusest. Seetõttu järeldati, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud esimene kriteerium on täidetud.

(82)

25 % kriteeriumi kontrollimiseks määrati sissetoodud osadele lisandunud väärtus kindlaks nende osadega seotud tööjõukulude ja tehase üldkulude summana. Müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit selles arvutuses arvesse ei võetud. Sel viisil kindlaks tehtud lisandunud väärtust väljendati seejärel protsendina tootmiskuludest, mis koosnevad kõigi osade väärtusest, lähtudes nende osade reaalturuväärtusele vastavatest ostuhindadest tehasesse tarnimisel, millele liidetakse kokkupanemise või valmistamise käigus osadele lisandunud väärtus. Leiti, et sel viisil kindlaks tehtud keskmine lisandunud väärtus aruandeperioodil on oluliselt väiksem alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 25 % künnisest. Seetõttu järeldati, et täidetud on ka alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud teine kriteerium.

(83)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 uuris komisjon, kas uuritava toote import kahjustas nii koguste kui ka hindade osas praegu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(84)

Taist pärit suurte rullide impordi suurenemine oli märkimisväärne, nagu on selgitatud põhjendustes 44 ja 45. See import suurenes vähem kui 1 %-lt suurte rullide impordi kogumahust 2016. aastal peaaegu 9 %-le aruandeperioodil. Import Hiina äriühingutelt, kes ei olnud viimase meetmetest kõrvalehoidmise uurimise ajal meetmetest vabastatud, vähenes seevastu 13 %-lt 2016. aastal vähem kui 1 %-le aruandeperioodil.

(85)

Hindade puhul võrdles komisjon eelmises aegumise läbivaatamises (21) kindlaks määratud keskmist mittekahjustavat hinda kaalutud keskmiste CIF-ekspordihindadega, mis määrati kindlaks koostööd tegeva tootja esitatud teabe põhjal, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tavapäraseid tollimakse ja tollivormistusejärgseid kulusid. See hinnavõrdlus näitas, et toodet müüdi hinnaga, mis oli turuhinnast 49 % madalam, ja 40 % hinna allalöömist.

(86)

Komisjon tegi järelduse, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Taist kahjustas kehtivaid meetmeid koguste ja hindade osas.

(87)

Pärast avalikustamist väitis Dingshengi kontsern, et talle ei esitatud arvutuste täpsuse kontrollimiseks piisavalt teavet, sest turuhinnast madalama hinnaga müügi ja hinna allalöömise taseme arvutamiseks kasutatud mittekahjustava hinna ja taotletava kasumi taset ei ole avalikustatud.

(88)

Komisjon lükkas selle väite tagasi ja leidis, et Dingshengi kontsernile avalikustatud teave oli piisav, et ta saaks tõhusalt kommenteerida avalikustamisdokumentides esitatud komisjoni järeldusi. Sellega seoses märkis komisjon, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimiste käigus tehtav analüüs piirdub selle kindlakstegemisega, kas tollimaksu parandavat mõju on hindade ja/või koguste osas kahjustatud. Selleks kasutatakse eelmise uurimise, st käesoleval juhul läbivaatamisega seotud uurimise käigus saadud teavet mittekahjustava hinnataseme kohta. Mittekahjustav hinnatase esitati Dingshengi kontsernile 24. juunil 2021 eraldi avalikustatud teabes ja see tase esitati vahemikena. Eraldi avalikustatud teabe põhjal oli ka lihtne kindlaks teha, et kasutatud taotletav kasum oli 6 %. Seepärast peeti esitatud teavet piisavaks, et kontrollida komisjoni arvutuste täpsust ja asjakohasust. Peale selle tuleb märkida, et üks läbivaatamisega seotud uurimises koostööd teinud äriühing kuulub samuti Dingshengi kontserni ja seega esitati kontsernile sel hetkel rohkem üksikasjalikku teavet. Seepärast lükati need väited tagasi.

(89)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ka seda, kas samasuguse toote jaoks viimase aegumise läbivaatamise käigus kindlaks määratud normaalväärtustega võrreldes oli tõendeid dumpingu kohta.

(90)

Selleks määrati koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinnad põhjenduses 85 kirjeldatud viisil kindlaks ning võrreldi viimase aegumise läbivaatamise käigus (algse samasuguse toote jaoks) ja meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus (väheste muudatustega toote jaoks) kindlaks määratud normaalväärtustega ning korrigeeriti nõuetekohaselt vastavalt Londoni metallibörsi hinnakõikumistele. Kooskõlas viimase aegumise läbivaatamise ja eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus tehtud arvutustega oli see korrigeerimine vajalik, sest alumiiniumtoodete hinnad viitavad põhitooraine, st tooralumiiniumi hinna kõikumisele. Londoni metallibörsi hindu peetakse tooralumiiniumi puhul üleilmseks võrdlusaluseks.

(91)

Pärast avalikustamist väitis Dingshengi kontsern, et Londoni metallibörsi hinnakõikumiste põhjal tehtud korrigeerimine oli vale. Kontserni väitel oleks ülespoole korrigeerimise asemel pidanud tegema allapoole korrigeerimise, sest läbivaatamisega seotud uurimise ja aruandeperioodi vahelisel ajal Londoni metallibörsi hinnad vähenesid.

(92)

Nagu alusmääruse artikli 13 lõikes 1 nõutud, põhinesid arvutused samasuguste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustel. See hõlmab kõnealuste uurimiste ajal kasutatud Londoni metallibörsi väärtusi. Londoni metallibörsi väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millele Dingshengi kontsern oma märkustes viitas, ei ole varasemates uurimistes kasutatud väärtustega kooskõlas ning neid ei saa seega kasutada võrdluse alusena. Kui kasutada varasemates uurimistes kindlaks määratud väärtusi ja võrrelda neid samast andmeallikast (Bloomberg) pärit Londoni metallibörsi andmetega aruandeperioodi kohta, st kasutada sama meetodit nagu varasemate uurimiste puhul, siis ilmneb, et komisjoni tehtud ülespoole korrigeerimine oli täpne. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(93)

Pärast avalikustamist palusid kaks sõltumatut liidu importijat komisjonil uurida, kas suured rullid on praegu ikka veel dumpinguhinnaga, ning esitasid teavet HRVst Ühendkuningriiki imporditavate suurte rullide praeguste hindade kohta. Komisjon piirdus oma analüüsis siiski teabega, mis oli seotud uurimisperioodi ja aruandeperioodiga, mitte järgneva perioodiga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 6 lõikes 1. Pealegi on sõltumatute importijate esitatud teave seotud HRVst (mis ei ole asjaomane riik) Ühendkuningriiki (mis ei ole liidu liikmesriik) suunatud impordi praeguste hindadega. Seepärast lükkas komisjon selle taotluse tagasi.

(94)

Normaalväärtuste ja ekspordihindade võrdlus tooteliigi tasandil näitab, et koostööd tegevad äriühingud importisid aruandeperioodil suuri rulle dumpinguhindadega.

(95)

Üks Tai eksportiv tootja taotles vabastamist võimalikest laiendatud meetmetest kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4 ja esitas küsimustikule vastuse.

(96)

Nagu eespool märgitud, on uurimine siiski kinnitanud, et kõnealune tootja hoidus kehtivatest meetmetest kõrvale. Sellepärast otsustati taotlus tagasi lükata.

(97)

Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et HRVst pärit suurte rullide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoitakse Taist lähetatud uuritava toote impordi kaudu kõrvale. Kuna koostööd tegeva äriühingu eksport moodustab üle 95 % uuritava toote koguimpordist ja ükski teine eksportiv tootja koostööd ei teinud, kehtib see järeldus kogu riigi kohta.

(98)

Seepärast tuleks kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 laiendada ka uuritava toote impordile.

(99)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 teisele lõigule peaks laiendatav meede olema rakendusmääruse (EL) 2015/2384 artikli 1 lõikega 2 „kõigi teiste äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mida on varem laiendatud rakendusmääruse (EL) 2017/271 artikliga 1, st lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 30 %, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(100)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3, milles on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uuritava toote registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(101)

Nagu põhjenduses 39 selgitati, kehtestati eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise tulemusena lõppkasutusel põhinev mehhanism, mille eesmärk on anda töödeldava alumiiniumfooliumi tegelikele importijatele võimalus taotleda vabastust dumpinguvastaste tollimaksude tasumisest. Töödeldava alumiiniumfooliumi sõltumatu importija TPL väitis, et käesolevas uurimises töödeldava alumiiniumfooliumi tegelikelt importijatelt sellise lõppkasutusprotseduuri järgimise nõudmine oleks ebaõiglaselt karistav sellise toote importijate suhtes, mis ei ole uurimisega hõlmatud. Sellega seoses osutas TPL töödeldava fooliumi jaoks hiljuti loodud TARICi erikoodidele, mis loodi pärast eelmist meetmetest kõrvalehoidmise uurimist.

(102)

Otsus selle kohta, kas Taist imporditavate suurte rullide suhtes kehtestada lõppkasutusprotseduur või mitte, ei kuulu siiski käesoleva uurimise alla. Käesoleva meetmetest kõrvalehoidmise uurimise eesmärk on kindlaks teha, kas laiendada kehtivaid meetmeid Taist pärit samasuguse toote impordile või mitte. Uurimise tulemusena ei saa muuta meetmete taset ega vormi ning seega ei saa see muuta lõppkasutusprotseduuri olemasolu.

(103)

Igal juhul oleneb töödeldava fooliumi ja majapidamises kasutatava fooliumi eristamise võimalus endiselt asjaomase importija deklaratsioonist selle lõppkasutuse kohta, isegi kui praegu on töödeldava fooliumi jaoks olemas TARICi erikoodid. TARICi koodi 7607111960 kirjeldus sisaldab näiteks väljendit „muuks otstarbeks kui majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumina kasutamiseks“. Spetsiaalselt töödeldava fooliumi jaoks loodud koodi alla kuuluva impordi suhtes kohaldatakse lõppkasutust käsitlevaid sätteid, et võimaldada deklareerida see import ka tegelikult selle koodi all. Seetõttu ei kaotanud töödeldava ja majapidamises kasutatava fooliumi jaoks erikoodide loomine vajadust lõppkasutusprotseduuri järele. Seega paistab, et olemasolevad lõppkasutusprotseduurid on endiselt vajalikud.

(104)

Pärast avalikustamist kordas TPL oma taotlust mitte laiendada eelmises meetmetest kõrvalehoidmise uurimises kehtestatud lõppkasutusprotseduuri. TPLi väitel ei ole lõppkasutusprotseduur vajalik, sest see kehtestati üksnes eesmärgiga tagada, et töödeldava fooliumi importijad impordivad ehtsat töödeldavat fooliumi, mitte väheste muudatustega majapidamises kasutatavat fooliumi. TPL väitis, et selline eristamine ei ole käesolevas uurimises vajalik, sest praegu tuleb kindlaks teha, kas Taist eksporditav toode on pärit Taist või Hiinast.

(105)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Dumpinguvastaste meetmete laiendamine hõlmab vältimatult ka varem kehtestatud lõppkasutusprotseduuri laiendamist. Asjaolu, et lõppkasutusprotseduur ei ole meede, vaid eritolliprotseduur, nagu väidab TPL, ei muuda tõsiasja, et meetmete kohaldamine eelmise meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus oli selle lõppkasutusprotseduuriga otseselt seotud. Pealegi, kuna käesolev uurimine hõlmas ka väheste muudatustega toodet, on töödeldava fooliumi ja majapidamises kasutatava fooliumi eristamine endiselt asjakohane, seda ka Taist imporditavate toodete puhul. Nagu põhjenduses 103 selgitati, sõltub kahe tooteliigi erinevus endiselt importija deklareeritud lõppkasutusest. Selline deklareerimine on hädavajalik, et teha kindlaks, kas toodet saab importida töödeldava fooliumi jaoks loodud TARICi erikoodi all või mõne majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi TARICi koodi all. Seepärast lükkas komisjon TPLi taotluse tagasi.

(106)

Pärast avalikustamist esitasid kaks sõltumatut liidu importijat tõendid selle kohta, et majapidamises kasutatava fooliumi liidu tootjad seisavad silmitsi olukorraga, kus toormaterjali hind ja töötlemiskulud hiljuti tõusid, ning taotlesid, et suurte rullide liidu tootjate huvid viidaks tasakaalu majapidamises kasutatava fooliumi liidu tootjate ja lõpptarbijate huvidega. Nende liidu importijate esitatud andmed käsitlesid aga käesoleva uurimise uurimisperioodi järgset ajavahemikku ning neid ei võetud seetõttu arvesse. Pealegi ei kuulu meetmete mõju analüüs meetmetest kõrvalehoidmise uurimise alla, mis piirdub selle kindlakstegemisega, kas meetmetest kõrvalehoidmine kahjustab esialgsete meetmete parandavat mõju. Täielikku analüüsi, mis hõlmab meetmete mõju liidu huvidele, võib siiski teha muud liiki uurimiste, näiteks vahepealse läbivaatamise või aegumise läbivaatamise raames (22). Seepärast lükkas komisjon selle taotluse tagasi.

(107)

24. juunil 2021 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil oma märkused esitada. Märkusi esitasid üks Tai koostööd tegev tootja, kaks liidu sõltumatut importijat ja üks Šveitsi sõltumatu importija (TPL). Huvitatud isikute kirjalikult esitatud seisukohti võeti asjakohasel juhul arvesse, nagu eespool on kirjeldatud.

(108)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu 2013. aasta märtsis määrusega (EL) nr 217/2013 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide (edaspidi „väikesed rullid“) impordi suhtes. Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 14,2–35,6 %.

(2)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimine“) jättis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 2019. aasta juunis rakendusmäärusega (EL) 2019/915 (3) lõplikud meetmed jõusse (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(3)

Komisjonile esitati alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida HRVst pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist Taist lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas need tooted on deklareeritud Taist pärinevana või mitte, ning kehtestada kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue.

(4)

Taotlus esitati 9. novembril 2020. Taotleja soovis jääda anonüümseks nii taotluse esitamise etapis kui ka uurimise ajal. Taotleja põhjendas oma soovi nõuetekohaselt ja komisjon rahuldas selle, kuna leidis, et taotleja isiku konfidentsiaalsuse tagamiseks on olemas piisav alus.

(5)

Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid Hiina Rahvavabariigist ja Taist liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutuse kohta, mis oli toimunud pärast väikeste rullide suhtes meetmete kehtestamist. Muutus näis seisnevat selles, et väikesed rullid lähetatakse liitu Tai kaudu pärast Tais kokkupanemist. Samuti sisaldas taotlus piisavaid tõendeid, mis näitasid, et selline kokkupanemine kujutas endast meetmetest kõrvalehoidmist, kuna Hiinast pärit osad moodustasid üle 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest, samas kui kokkupanemise käigus lisandunud väärtus moodustas alla 25 % tootmiskuludest.

(6)

Peale selle sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et eespool kirjeldatud tava kahjustas kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju koguste ja hindade osas. Lisaks oli piisavalt tõendeid, mis näitasid, et Taist lähetatud väikeste rullide hinnad olid dumpinguhinnad võrreldes väikeste rullide jaoks varem kindlaks määratud normaalväärtusega.

(7)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,007 mm, kuid alla 0,021 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kohrutatud või mitte, kergekaalulistes rullides massiga mitte üle 10 kg, mis rakendusmääruse (EL) 2019/915 jõustumise kuupäeval kuulus CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 (TARICi koodid 7607111110 ja 7607191010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). See on toode, mille suhtes kehtivaid meetmeid praegu kohaldatakse.

(8)

Uuritav toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis kuulub CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 alla, kuid on lähetatud Taist, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Taist pärinevana või mitte (TARICi koodid 7607111111 ja 7607191011) (edaspidi „uuritav toode“).

(9)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud väikestel rullidel ja Taist lähetatud väikestel rullidel on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sama kasutusotstarve ning seetõttu tuleb neid käsitada samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(10)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon 21. detsembril 2020 oma rakendusmäärusega (EL) 2020/2161 (4) (edaspidi „algatamismäärus“) uurimise ja kehtestas registreerimisnõude Taist lähetatud väikeste rullide impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Taist pärinevana või mitte.

(11)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperioodi kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutust pärast vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 kestnud perioodi (edaspidi „aruandeperiood“) kohta, et uurida, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste osas, ning analüüsida dumpingu olemasolu.

(12)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest HRV ja Tai ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ning liidu tootmisharule. Tai ja HRV tootjatele/eksportijatele ning liidu importijatele, kes olid komisjonile teada või kes andsid endast teada algatamismääruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul, tehti kättesaadavaks küsimustikud ja/või vabastamistaotluse vormid.

(13)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmise või mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise tagajärjeks võib olla alusmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate faktide põhjal.

(14)

Kaks liidu tootjat andsid endast teada huvitatud isikuna, kuid küsimustikule/vabastamistaotluse vormile ei vastanud ükski isik Tais, HRVs ega mujal.

(15)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks tuleks alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt järjestikku analüüsida järgmisi elemente:

(16)

Kuna taotlejate poolt taotluses esitatud tõendid viitasid toote kokkupanemisele Tais, analüüsis komisjon käesolevas uurimises täpsemalt, kas alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ja eelkõige:

(17)

Enne menetluse algatamist esitas Tai valitsus mitme Tai majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi tootja nimed ja aadressid. Nagu eespool põhjenduses (14) märgitud, ei andnud ükski neist ega ka ükski teine Tai tootja/eksportija endast teada ega esitanud vabastamistaotlust.

(18)

Komisjon teavitas 11. veebruari 2021. aasta verbaalnoodiga Tai valitsust, et kuna ükski Tai eksportija/tootja ei tee koostööd, kavatseb ta oma järeldustes meetmetest kõrvalehoidmise kohta tugineda kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon rõhutas ka, et kättesaadavatel faktidel põhinev järeldus võib olla asjaomasele isikule ebasoodsam, ning kutsus Tai valitsust üles märkusi esitama.

(19)

Tai valitsus vastas komisjonile, et teda on teavitatud äriühingu Dingheng New Materials Co., Ltd. koostöökavatsusest ning et kui Tai eksportivad tootjad koostööd ei tee, võib komisjon kasutada kättesaadavaid fakte, et teha Tai eksportivate tootjatega seoses järeldusi meetmetest kõrvalehoidmise kohta.

(20)

Komisjon märkis, et Tai valitsuse nimetatud äriühing ei teinud koostööd mitte käesolevas uurimises, vaid paralleelses meetmetest kõrvalehoidmise uurimises seoses alumiiniumfooliumi suurte rullide impordiga (5). Käesolevas uurimises ei andnud endast teada ükski uuritava toote tootja Tais.

(21)

Seepärast võeti kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 allpool esitatud järelduste tegemisel meetmetest kõrvalehoidmise kohta aluseks kättesaadavad faktid. Eelkõige tugines komisjon taotluses sisalduvale teabele ja muudele teabeallikatele, nagu impordi ja ekspordi kaubandusstatistika (nt Eurostatist ja andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“)), ning avalikult kättesaadavatele andmetele.

(22)

Tabelis 1 on esitatud HRVst ja Taist pärit impordi areng uurimisperioodil (6).

Tabel 1

Väikeste rullide import uurimisperioodil (tonnides)

(23)

Ajavahemikul 2016. aastast kuni aruandeperioodi lõpuni suurenes Taist pärinev import oluliselt, 70 tonnilt 1 069 tonnile. Samal ajal suurenes Tai osa koguimpordis 2 %-lt 14 %-le. Suurenes ka import HRVst, kuid palju aeglasemas tempos, nimelt 299 tonnilt 414 tonnile. Hiina osa koguimpordis vähenes aga 8 %-lt 5 %-le, mis tähendab, et kui varem oli Hiinast pärit import neli korda suurem kui Tai import, siis nüüd moodustas see Tai impordist vaid umbes ühe kolmandiku. Lisaks oli HRVst pärit impordi maht endiselt väiksem kui 610 tonni 2013. aastal esialgse uurimise ajal.

(24)

Tabelis 2 on esitatud väikeste rullide tootmiseks vajaliku tooraine HRVst Taisse eksportimise areng uurimisperioodil.

Tabel 2

Tooraine eksport HRVst Taisse uurimisperioodil  (7) (tonnides)

(25)

Majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi tootmise peamine tooraine on tooralumiinium. Tooralumiiniumi töödeldakse, et saada alumiiniumilehed, mis omakorda töödeldakse majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi rullideks massiga üle 10 kg (suured rullid) ja/või väikesteks rullideks (mass kuni 10 kg). Komisjonile taotluses esitatud teabest nähtub, et Taist ELi eksporditavad väikesed rullid toodetakse peamiselt vahetoorainest ehk alumiiniumilehtedest või suurtest rullidest.

(26)

Tabelist 2 nähtub, et alates 2016. aastast on nende toorainete eksport Hiinast Taisse pidevalt suurenenud. Komisjon märkis siiski, et neid kahte toorainet ei kasutata Tais mitte ainult väikeste rullide tootmiseks. Alumiiniumilehti kasutatakse Tais näiteks ka suurte rullide tootmiseks. Need suured rullid müüakse seejärel kas Tai siseturul või eksporditakse kolmandatesse riikidesse, sealhulgas ELi. Lisaks kasutatakse alumiiniumilehti toorainena mitmes teises tootmisharus, näiteks pakenditööstuses või isoleerimise otstarbel. Seetõttu kasutatakse väikeste rullide tootmisprotsessis tegelikult ainult osa kõnealusest alumiiniumilehtede impordist.

(27)

Peale selle sisaldavad tabelis 2 suurte rullide kohta esitatud andmed ka töödeldava fooliumi suuri rulle, mis kuuluvad samade kaubakoodide alla, kuid mida ei kasutata majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi tootmiseks. Töödeldava alumiiniumfooliumi suurte rullide osakaal Taisse imporditavatest suurtest rullidest ei ole teada, sest Tai üksikasjalikud impordiandmed selle kohta ei ole kättesaadavad. Vastupidiste tõendite puudumisel on aga mõistlik eeldada, et töödeldava fooliumi tootmise ja majapidamises kasutatava fooliumi tootmise suhe püsis Tais kogu uurimisperioodi vältel muutumatuna. Kui mingi muutus on üldse toimunud, siis tabelis 1 esitatud suundumust arvesse võttes on suurenenud majapidamises kasutatava fooliumi tootmine. See tähendab, et igat liiki suurte rullide puhul täheldatav kasvusuundumus kehtib ka majapidamises kasutatava fooliumi suurte rullide puhul.

(28)

Asjaolu, et HRVst Taisse imporditava tooraine kogus on märkimisväärselt suurenenud, näitab igal juhul seda, et nõudlus sellise tooraine järele Tais kasvab. Seda saab vähemalt osaliselt seletada väikeste rullide tootmise suurenemisega Tais ja nende Taist eksportimise suurenemisega.

(29)

Taist liitu suunatud ekspordi kasv, Hiinast pärit väikeste rullide impordi samaaegne vähenemine võrreldes Taist pärit impordiga ning Hiinast Taisse suunatud tooraine ekspordi kasv samal ajavahemikul kujutavad endast Hiina, Tai ja ELi vahelise kaubanduse struktuuri muutust alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(30)

Alusmääruse artikli 13 lõige 1 näeb ette, et kaubandusstruktuuri muutus tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Selline tava, protsess või toiming on muu hulgas kehtivate meetmetega hõlmatud toote lähetamine läbi kolmandate riikide ning osade kokkupanemine või toote valmistamine kolmandas riigis kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 2.

(31)

Kuna ükski eksportiv tootja uurimises koostööd ei teinud, põhinesid järeldused meetmetest kõrvalehoidmise olemasolu ja laadi kohta Tais kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, nagu on selgitatud punktis 2.2.

(32)

Taotleja esitas oma taotluses tõendid, mis kinnitavad, et Tais toodetakse väikesi rulle nii, et suured rullid, mis on hangitud otse HRVst või kaudselt Tai tootjatelt, kes hangivad suurte rullide tootmiseks tooraine HRVst, rullitakse ümber väikesteks rullideks (8). Taotleja tõendas järgmist.

(33)

Uurimise käigus ei leitud tõendeid, mis kinnitaksid, et Taist pärinevate väikeste rullide importimisel liitu on nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tasumise vältimine. Tegelikult nähtub taotleja esitatud teabest, et Tai väikeste rullide tootja veebisaidil on Tais tootmise sisseseadmise ühe põhjusena selgelt nimetatud dumpinguvastaste tollimaksude vältimist (10).

(34)

Mis puudutab kokkupanemist, siis alusmääruse artikli 13 lõikes 2 on ette nähtud, et kokkupanemine algas või laienes oluliselt alates dumpinguvastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ning vaatlusalused tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(35)

Taist ELi suunatud import oli 2015. ja 2016. aastal ebaoluline. 2017. aastal suurenes eksport märkimisväärselt ehk 654 tonnini ning suureneb alates sellest ajast igal aastal veelgi. Taotleja esitatud teave Tai eksportivate tootjate kohta ja avalikult kättesaadav teave näitavad, et väikeste rullide tootmisrajatiste ehitus Tais algas 2016. ja 2017. aastal ning ühe äriühingu puhul 2018. aastal. Seetõttu algas kokkupanemine alates dumpinguvastase uurimise algatamisest.

(36)

Kuna Tai eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tugines komisjon taotleja esitatud tõenditele ja avalikult kättesaadavale teabele, et teha kindlaks Tais väikeste rullide kokkupanemisel kasutatud tooraine päritolu. Tai tootjad, kes teadaolevalt ekspordivad oma tooteid liitu, on kõik selliste majapidamises kasutatava alumiiniumfooliumi Hiina tootjate tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse HRVst eksportimisel dumpinguvastaseid tollimakse. Lisaks ilmneb taotleja esitatud teabest, et ühe Tai äriühingu väitel ostab ta kogu oma tooraine naabruses asuvalt äriühingult Dingheng New Materials Co. Ltd., mille kohta tõestati suuri rulle käsitlevas paralleelses uurimises, (11) et ta hoiab Hiinast pärit suurtele rullidele kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvale. Uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et Tai eksportivate tootjate kasutatav tooraine on pärit mujalt kui Hiinast. Seega pärinevad asjaomased osad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(37)

Alusmääruse artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et seoses kokkupanemisega on meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks ka see, et (käesoleval juhul Hiina päritolu) osad moodustavad vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskuludest. Kuna ükski Tai eksportiv tootja ei teinud koostööd, tugines komisjon taotleja esitatud tõenditele, et teha kindlaks, kas 60 % ja 25 % künnis on täidetud.

(38)

Võttes arvesse seadmeid, mida teadaolevad eksportivad tootjad oma tehastes kasutavad, nagu on näidatud nende veebisaitidel ja taotluses esitatud teabes, võib Tais toimuv tootmisprotsess hõlmata äärmisel juhul teatavaid viimistlustoiminguid, nagu rullide ümberkerimine, tükeldamine või lõõmutamine.

(39)

Taotleja tõendas, et väikeste rullide tootmisel kas suurtest rullidest või alumiiniumilehtedest moodustavad need toorained peaaegu 90 % kokkupandava toote osade koguväärtusest. Samuti tõendas taotleja, et mõlema tooraine puhul oli nendele osadele lisandunud väärtus vastavalt väiksem kui 18 % ja väiksem kui 24 %.

(40)

Seepärast tegi komisjon järelduse, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 kriteeriumid on täidetud.

(41)

Selleks et hinnata kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist hindade ja/või koguste osas, kasutas komisjon Eurostati esitatud ekspordihindu ja -mahte. Komisjon võrdles 2019. aastal aegumise läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud keskmist mittekahjustavat hinda ekspordi kaalutud keskmiste CIF-hindadega, mida korrigeeriti nõuetekohaselt, et võtta arvesse tavapäraseid tollimakse ja tollivormistuse järgseid kulusid; hindade erinevus näitab turuhinnast madalama hinnaga müügi taset.

(42)

See hinnavõrdlus näitas, et toodet müüdi hinnaga, mis oli turuhinnast 29 % madalam.

(43)

Lisaks sellele tehti uurimise käigus kindlaks, et eksporditud kogused, mille puhul tuvastati kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine, on märkimisväärsed ja moodustavad peaaegu 14 % väikeste rullide impordi kogumahust aruandeperioodil.

(44)

Seetõttu tegi komisjon järelduse, et käesoleva uurimisega hõlmatud import Taist kahjustab kehtivaid meetmeid koguste ja hindade osas.

(45)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas samasuguse toote puhul viimase aegumise läbivaatamise käigus kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes oli tõendeid dumpingu kohta.

(46)

Taist pärineva impordi ekspordihindade kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Eurostati esitatud väikeste rullide keskmist ekspordihinda aruandeperioodil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Sel viisil kindlaks tehtud keskmised ekspordihinnad olid eelmise aegumise läbivaatamise käigus kindlaksmääratud normaalväärtusest väiksemad, mis näitas dumpingu olemasolu.

(47)

Nimetatud järelduste põhjal leidis komisjon, et HRVst pärit väikeste rullide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoitakse uuritava toote impordi kaudu kõrvale.

(48)

Seepärast tuleks kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 laiendada ka uuritava toote impordile.

(49)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 teisele lõigule peaks laiendatav meede olema komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/915 artikli 1 lõikega 2 „kõigi teiste äriühingute“ suhtes kehtestatud meede, mis on lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 35,6 %, mida kohaldatakse toote vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(50)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3, milles on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb uuritava toote registreeritud impordilt sisse nõuda dumpinguvastane tollimaks.

(51)

24. juunil 2021 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil oma märkused esitada. Ühtegi märkust ei esitatud.

(52)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 tõendite suhtes, mille Andorra on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi kohaldatakse määruse (EL) 2021/954 alusel sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 tõendite suhtes, mille Andorra on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

9. juulil 2021 esitas Andorra komisjonile teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta vastavalt süsteemile „Andorra tervishoiu QR-serveri moodul“. Andorra teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Andorra komisjonile, et Andorra poolt süsteemi „Andorra tervishoiu QR-serveri moodul“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Lisaks teatas Andorra komisjonile, et ta annab koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid välja COVID-19 vaktsiinide Vaxzevria, Comirnaty ja Spikevax kohta.

(5)

Samuti teatas Andorra komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid ainult nukleiinhappe amplifitseerimise testide korral.

(6)

23. juulil 2021 teatas Andorra komisjonile, et ta aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid on välja andnud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953. Andorra teatas komisjonile, et ta aktsepteerib vaktsineerimistõendeid vaktsiinide kohta, millel on kogu ELi hõlmav müügiluba, ja vaktsiinide kohta, mis on läbinud WHO erakorralise kasutusloa saamise menetluse. Lisaks teatas Andorra komisjonile, et ta aktsepteerib testimistõendeid, mis on välja antud selliste nukleiinhappe amplifitseerimise testide (nt RT-PCR) ja antigeeni kiirtestide kasutamise korral, mis on loetletud COVID-19 antigeeni kiirtestide ajakohastatud ühisloetelus, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (3) artikli 17 kohaselt loodud terviseohutuse komitee on heaks kiitnud. Samuti teatas Andorra komisjonile, et ta aktsepteerib nukleiinhappe amplifitseerimise testi positiivsel tulemusel põhinevaid läbipõdemistõendeid.

(7)

23. juulil 2021 teavitas Andorra komisjoni ka sellest, et liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EL) 2021/953 välja antud vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite kontrollimisel töödeldakse tõendites sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada omaniku vaktsineerimisstaatust, testitulemust või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(8)

Komisjon tegi 6. septembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Andorra poolt süsteemi „Andorra tervishoiu QR-serveri moodul“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 tõendid, mille Andorra on välja andnud vastavalt süsteemile „Andorra tervishoiu QR-serveri moodul“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(9)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Andorra poolt Andorra süsteemi „Andorra tervishoiu QR-serveri moodul“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(10)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Andorra on välja andnud vastavalt süsteemile „Andorra tervishoiu QR-serveri moodul“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Andorra ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(12)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(13)

Pidades silmas vajadust ühendada Andorra võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Albaania Vabariik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Albaania Vabariik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

19. augustil 2021 esitas Albaania Vabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta vastavalt süsteemile „Albaania COVID-19 testimis- ja vaktsineerimisregister“. Albaania Vabariik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Albaania Vabariik komisjonile, et Albaania Vabariigi poolt süsteemi „Albaania COVID-19 testimis- ja vaktsineerimisregister“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Albaania Vabariigi taotlusel tegi komisjon 7. septembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Albaania Vabariigi poolt süsteemi „Albaania COVID-19 testimis- ja vaktsineerimisregister“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Albaania Vabariik on välja andnud vastavalt süsteemile „Albaania COVID-19 testimis- ja vaktsineerimisregister“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(5)

Lisaks teatas Albaania Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende hulka kuuluvad praegu Comirnaty, Vaxzevria, CoronaVac, Sputnik V, Spikevax, Jansseni COVID-19 vaktsiin ja Covishield.

(6)

Samuti teatas Albaania Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid selliste nukleiinhappe amplifitseerimise testide ja antigeeni kiirtestide kasutamise korral, mis on loetletud COVID-19 antigeeni kiirtestide ajakohastatud ühisloetelus, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (3) artikli 17 kohaselt loodud terviseohutuse komitee on nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovituse (4) alusel heaks kiitnud.

(7)

Lisaks teatas Albaania Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta. Kõnealused tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse testi kuupäeva.

(8)

Samuti teatas Albaania Vabariik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille on välja andnud liikmesriigid ja EMP riigid kooskõlas määrusega (EL) 2021/953.

(9)

Lisaks teatas Albaania Vabariik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Albaanias neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Albaania Vabariigi poolt Albaania süsteemi „Albaania COVID-19 testimis- ja vaktsineerimisregister“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Albaania Vabariik on välja andnud vastavalt süsteemile „Albaania COVID-19 testimis- ja vaktsineerimisregister“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Albaania Vabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)

Pidades silmas vajadust ühendada Albaania Vabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on ette nähtud, et aktsepteeritakse COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite suhtes, mille Fääri saared on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite suhtes, mille Fääri saared on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

12. juulil 2021 esitasid Fääri saared komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite väljaandmise kohta vastavalt süsteemile „FODGC“. Fääri saared teatasid komisjonile, et nende arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatasid Fääri saared komisjonile, et Fääri saarte poolt süsteemi „FODGC“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Fääri saarte taotlusel tegi komisjon 23. augustil 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Fääri saarte poolt süsteemi „FODGC“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid, mille Fääri saared on välja andnud vastavalt süsteemile „FODGC“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(5)

Lisaks teatasid Fääri saared komisjonile, et nad annavad koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Selline vaktsiin on praegu Comirnaty.

(6)

Samuti teatasid Fääri saared komisjonile, et nad annavad välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid ainult nukleiinhappe amplifitseerimise testide korral.

(7)

Lisaks teatasid Fääri saared komisjonile, et nad ei anna välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta.

(8)

Fääri saared teatasid komisjonile ka, et nad aktsepteerivad vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille on välja andnud ELi liikmesriigid ja EMP riigid kooskõlas määrusega (EL) 2021/953.

(9)

Lisaks teatasid Fääri saared komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Fääri saartel neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Fääri saarte poolt süsteemi „FODGC“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Fääri saared on välja andnud vastavalt süsteemile „FODGC“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 5 osutatud tingimustel.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Fääri saared ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)

Pidades silmas vajadust ühendada Fääri saared võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 tõendite suhtes, mille Monaco on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi kohaldatakse määruse (EL) 2021/954 alusel sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 tõendite suhtes, mille Monaco on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

29. juulil 2021 esitas Monaco komisjonile teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta süsteemi „SUIVTST“ („Suivi des test biologiques“) kohaselt. Monaco teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Monaco komisjonile, et Monaco poolt süsteemi „SUIVTST“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Lisaks teatas Monaco komisjonile, et ta annab koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid välja COVID-19 vaktsiini Comirnaty kohta.

(5)

Samuti teatas Monaco komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid ainult pöördtranskriptsiooniga polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-PCR) meetodil SARS-CoV-2-testide korral.

(6)

Komisjon tegi 2. septembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Monaco poolt süsteemi „SUIVTST“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 tõendid, mille Monaco on välja andnud vastavalt süsteemile „SUIVTST“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(7)

3. septembril 2021 teatas Monaco komisjonile, et ta aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille liikmesriigid on välja andnud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953. Monaco teatas komisjonile, et ta aktsepteerib vaktsineerimistõendeid vaktsiinide puhul, millel on kogu ELi hõlmav müügiluba, ja vaktsiinide puhul, mille on heaks kiitnud Prantsusmaa. Lisaks teatas Monaco komisjonile, et ta aktsepteerib testimistõendeid, mis on välja antud selliste nukleiinhappe amplifitseerimise testide (nt RT-PCR) ja antigeeni kiirtestide kasutamise korral, mis on loetletud COVID-19 antigeeni kiirtestide ajakohastatud ühisloetelus, mille Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (3) artikli 17 kohaselt loodud terviseohutuse komitee on heaks kiitnud. Samuti teatas Monaco komisjonile, et ta aktsepteerib nukleiinhappe amplifitseerimise testi positiivsel tulemusel põhinevaid läbipõdemistõendeid.

(8)

3. septembril 2021 teavitas Monaco komisjoni ka sellest, et liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EL) 2021/953 välja antud vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite kontrollimisel töödeldakse tõendites sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada omaniku vaktsineerimisstaatust, testitulemust või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(9)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Monaco poolt süsteemi „SUIVTST“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(10)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Monaco on välja andnud vastavalt süsteemile „SUIVTST“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Monaco ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(12)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(13)

Pidades silmas vajadust ühendada Monaco võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Panama Vabariik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Panama Vabariik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

4. augustil 2021 esitas Panama Vabariik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta vastavalt süsteemile „Riiklik digitaalne vaktsineerimistõend (Certificado de Vacunación Digital Nacional)“. Panama Vabariik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Panama Vabariik komisjonile, et Panama poolt süsteemi „Riiklik digitaalne vaktsineerimistõend (Certificado de Vacunación Digital Nacional)“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Panama Vabariigi taotlusel tegi komisjon 9. septembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Panama Vabariigi poolt süsteemi „Riiklik digitaalne vaktsineerimistõend (Certificado de Vacunación Digital Nacional)“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendid, mille Panama Vabariik on välja andnud vastavalt süsteemile „Riiklik digitaalne vaktsineerimistõend (Certificado de Vacunación Digital Nacional)“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(5)

Lisaks teatas Panama Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende hulka kuuluvad praegu Comirnaty COVID-19 vaktsiin ja Vaxzevria COVID-19 vaktsiin.

(6)

Panama Vabariik teatas komisjonile ka, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi testimistõendeid ainult nukleiinhappe amplifitseerimise testide korral, kuid mitte antigeeni kiirtestide kasutamise korral.

(7)

Lisaks teatas Panama Vabariik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta. Kõnealused tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse testi kuupäeva.

(8)

Samuti teatas Panama Vabariik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille on välja andnud liikmesriigid ja EMP riigid määruse (EL) 2021/953 kohaselt.

(9)

Lisaks teatas Panama Vabariik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Panamas neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Panama Vabariigi poolt Panama süsteemi „Riiklik digitaalne vaktsineerimistõend (Certificado de Vacunación Digital Nacional)“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Panama Vabariik on välja andnud vastavalt süsteemile „Riiklik digitaalne vaktsineerimistõend (Certificado de Vacunación Digital Nacional)“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Panama Vabariik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)

Pidades silmas vajadust ühendada Panama Vabariik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite suhtes, mille Maroko Kuningriik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite suhtes, mille Maroko Kuningriik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

18. juulil 2021 esitas Maroko Kuningriik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendite väljaandmise kohta vastavalt süsteemile „SGC’Cov“. Maroko Kuningriik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Maroko Kuningriik komisjonile, et Maroko Kuningriigi poolt süsteemi „SGC’Cov“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Maroko Kuningriigi taotlusel tegi komisjon 7. septembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Maroko Kuningriigi poolt süsteemi „SGC’Cov“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis- ja testimistõendid, mille Maroko Kuningriik on välja andnud vastavalt süsteemile „SGC’Cov“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(5)

Lisaks teatas Maroko Kuningriik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi vaktsineerimistõendeid COVID-19 vaktsiinide kohta. Nende hulka kuuluvad praegu COVILO (BIBPi COVID-19 vaktsiin), Vaxzevria, Jansseni COVID-19 vaktsiin ja Comirnaty COVID-19 vaktsiin.

(6)

Samuti teatas Maroko Kuningriik komisjonile, et ta kavatseb hakata välja andma koostalitlusvõimelisi testimistõendeid ainult nukleiinhappe amplifitseerimise testide korral, kuid mitte antigeeni kiirtestide korral.

(7)

Lisaks teatas Maroko Kuningriik komisjonile, et ta ei kavatse anda välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta.

(8)

Samuti teatas Maroko Kuningriik komisjonile, et aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille on välja andnud liikmesriigid ja EMP riigid kooskõlas määrusega (EL) 2021/953.

(9)

Lisaks teatas Maroko Kuningriik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Marokos neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemusi või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(10)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Maroko Kuningriigi poolt süsteemi „SGC’Cov“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(11)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Maroko Kuningriik on välja andnud vastavalt süsteemile „SGC’Cov“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 5 osutatud tingimustel.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Maroko Kuningriik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(13)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(14)

Pidades silmas vajadust ühendada Maroko Kuningriik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2021/953 on kehtestatud koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, eesmärgiga hõlbustada tõendi omaja vaba liikumise õiguse kasutamist COVID-19 pandeemia ajal. Samuti aitab määrus kaotada järk-järgult ja kooskõlastatud viisil vaba liikumise piirangud, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kehtestanud.

(2)

Määrusega (EL) 2021/953 on lubatud aktsepteerida COVID-19 tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, kui komisjon leiab, et need on välja antud kooskõlas standarditega, mis on samaväärsed kõnealuse määruse kohaselt kehtestatud standarditega. Lisaks peavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/954 (2) kohaldama määruses (EL) 2021/953 sätestatud eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes ei kuulu kõnealuse määruse kohaldamisalasse, kuid kes viibivad või elavad seaduslikult nende territooriumil ja kellel on kooskõlas liidu õigusega õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. Seepärast tuleks käesoleva otsuse kohaselt samaväärsuse kohta tehtud järeldust kohaldada COVID-19 vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Iisraeli Riik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samamoodi tuleks määruse (EL) 2021/954 alusel kohaldada sellist samaväärsuse kohta tehtud järeldust ka COVID-19 vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendite suhtes, mille Iisraeli Riik on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või elavad seaduslikult liikmesriikide territooriumil kõnealuses määruses sätestatud tingimustel.

(3)

19. juulil 2021 esitas Iisraeli Riik komisjonile üksikasjaliku teabe koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmise kohta vastavalt süsteemile „Ramzor“. Iisraeli Riik teatas komisjonile, et tema arvates antakse COVID-19 tõendeid välja kooskõlas standardi ja tehnoloogilise süsteemiga, mis on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga ja võimaldavad kontrollida tõendite ehtsust, kehtivust ja terviklust. Sellega seoses teatas Iisraeli Riik komisjonile, et Iisraeli Riigi poolt süsteemi „Ramzor“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendid sisaldavad määruse (EL) 2021/953 lisas osutatud andmeid.

(4)

Iisraeli Riigi taotlusel tegi komisjon 6. septembril 2021 tehnilised katsed, mis näitasid, et Iisraeli Riigi poolt süsteemi „Ramzor“ kohaselt välja antud COVID-19 vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendid on koostalitlusvõimelised määrusega (EL) 2021/953 kehtestatud usaldusraamistikuga, mis võimaldab kontrollida nende ehtsust, kehtivust ja terviklust. Samuti kinnitas komisjon, et COVID-19 vaktsineerimis- ja läbipõdemistõendid, mille Iisraeli Riik on välja andnud vastavalt süsteemile „Ramzor“, sisaldavad vajalikke andmeid.

(5)

Lisaks teatas Iisraeli Riik komisjonile, et ta annab koostalitlusvõimelised vaktsineerimistõendid välja COVID-19 vaktsiinide jaoks. Nende hulka kuuluvad praegu Comirnaty ja Spikevax.

(6)

Lisaks teatas Iisraeli Riik komisjonile, et ta annab välja koostalitlusvõimelisi tõendeid läbipõdemise kohta. Kõnealused tõendid kehtivad kuni 180 päeva pärast esimese positiivse testi kuupäeva.

(7)

Iisraeli Riik teatas komisjonile, et ta aktsepteerib vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendeid, mille on välja andnud liikmesriigid ja EMP riigid kooskõlas määrusega (EL) 2021/953.

(8)

Iisraeli Riik teatas komisjonile ka, et ta aktsepteerib vaktsineerimistõendit ja loobub reisipiirangutest nende inimeste puhul, kes on vaktsineeritud vaktsiiniga, millele on määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt antud kogu ELis kehtiv müügiluba.

(9)

Samuti teatas Iisraeli Riik komisjonile, et ta aktsepteerib nukleiinhappe amplifitseerimise testidel (NAAT-testidel) (nt pöördtranskriptsiooniga polümeraasi ahelreaktsioon, RT-PCR) põhinevaid testimistõendeid, mille on välja andnud liikmesriigid ja EMP riigid Iisrael märgib siiski, et kõik reisijad, sealhulgas need, kellel on kohapeal tehtud testi tulemus, peavad NAAT-testi (nt RT-PCR) pärast maandumist kordama, sest enne lendu tehtud testi tulemusel lubatakse reisija lennule, kuid ei loobuta muudest reisipiirangutest. Lisaks ei aktsepteeri Iisrael antigeeni kiirteste.

(10)

Samuti teatas Iisraeli Riik komisjonile, et tõendite kontrollimisel töödeldakse Iisraelis neis sisalduvaid isikuandmeid üksnes selleks, et kontrollida ja kinnitada tõendi omaja vaktsineerimist, testitulemust või läbipõdemist, ning neid andmeid ei säilitata.

(11)

Seega on olemas vajalikud elemendid selleks, et Iisraeli Riigi poolt süsteemi „Ramzor“ kohaselt välja antud COVID-19 tõendeid saaks käsitada samaväärsetena määruse (EL) 2021/953 alusel välja antud tõenditega.

(12)

Seepärast tuleks COVID-19 tõendeid, mille Iisraeli Riik on välja andnud vastavalt süsteemile „Ramzor“, aktsepteerida määruse (EL) 2021/953 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 8 osutatud tingimustel.

(13)

Käesoleva otsuse kohaldamiseks tuleks Iisraeli Riik ühendada määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga.

(14)

Selleks et kaitsta liidu huve, eelkõige rahvatervise valdkonnas, võib komisjon kasutada oma volitusi käesoleva otsuse kohaldamise peatamiseks või lõpetamiseks, kui määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.

(15)

Pidades silmas vajadust ühendada Iisraeli Riik võimalikult kiiresti määrusega (EL) 2021/953 loodud ELi digitaalse COVID-tõendi usaldusraamistikuga, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(16)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 14 loodud komitee arvamusega,